LISA

Aluslepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted

Klass 1.8.   Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

ITAALIA

Aceto balsamico tradizionale di Reggio Emilia (KPN)

LISA

Aluslepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted

Klass 1.6.   Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

HISPAANIA

Cítricos Valencianos/Cítrics Valencians (KGT)

I LISA

Artiklites 2 ja 3 osutatud maksimumkogused

Asjaomane riik	Kategooria	Ühik	Maksimumkogus
Valgevene	1	kilogramm	20 000
	2	kilogramm	80 000
	3	kilogramm	5 000
	4	tükk	20 000
	5	tükk	15 000
	6	tükk	20 000
	7	tükk	20 000
	8	tükk	20 000
	15	tükk	17 000
	20	kilogramm	5 000
	21	tükk	5 000
	22	kilogramm	6 000
	24	tükk	5 000
	26/27	tükk	10 000
	29	tükk	5 000
	67	kilogramm	3 000
	73	tükk	6 000
	115	kilogramm	20 000
	117	kilogramm	30 000
	118	kilogramm	5 000

Asjaomane riik	Kategooria	Ühik	Maksimumkogus
Põhja-Korea	1	kilogramm	10 000
	2	kilogramm	10 000
	3	kilogramm	10 000
	4	tükk	10 000
	5	tükk	10 000
	6	tükk	10 000
	7	tükk	10 000
	8	tükk	10 000
	9	kilogramm	10 000
	12	paar	10 000
	13	tükk	10 000
	14	tükk	10 000
	15	tükk	10 000
	16	tükk	10 000
	17	tükk	10 000
	18	kilogramm	10 000
	19	tükk	10 000
	20	kilogramm	10 000
	21	tükk	10 000
	24	tükk	10 000
	26	tükk	10 000
	27	tükk	10 000
	28	tükk	10 000
	29	tükk	10 000
	31	tükk	10 000
	36	kilogramm	10 000
	37	kilogramm	10 000
	39	kilogramm	10 000
	59	kilogramm	10 000
	61	kilogramm	10 000
	68	kilogramm	10 000
	69	tükk	10 000
	70	paar	10 000
	73	tükk	10 000
	74	tükk	10 000
	75	tükk	10 000
	76	kilogramm	10 000
	77	kilogramm	5 000
	78	kilogramm	5 000
	83	kilogramm	10 000
	87	kilogramm	8 000
	109	kilogramm	10 000
	117	kilogramm	10 000
	118	kilogramm	10 000
	142	kilogramm	10 000
	151A	kilogramm	10 000
	151B	kilogramm	10 000
	161	kilogramm	10 000

II LISA

Artiklis 4 osutatud litsentse väljastavate asutuste loetelu

1.   Belgia

FOD Economie, KMO, Middenstand en Energie (majanduse, VKEde, füüsilisest isikust ettevõtjate ja energia föderaalne avalik teenistus)

Algemene Directie Economisch Potentieel

Dienst Vergunningen

Vooruitgangstraat 50

1210 Brussel

Tel: + 32 22776713

Faks: + 32 22775063

SPF Economie, PME, Classes moyennes et Energie (majanduse, VKEde, füüsilisest isikust ettevõtjate ja energia föderaalne avalik teenistus)

Direction générale Potentiel économique

Service Licences

Rue du Progrès 50

B-1210 Bruxelles

Tel: + 32 22776713

Faks: + 32 22775063

2.   Bulgaaria

Министерство на икономиката, енергетиката и туризма

Дирекция „Регистриране, лицензиране и контрол“

ул. „Славянска“№ 8

1052 София

Теl: +359 29407008 / +359 29407673 / +35929407800

Faks: +359 29815041 / +359 29804710 / +359 29883654

Majandus-, energia- ja turismiministeerium

Slavyanska 8, Sofia 1052, Bulgaaria

Tel: +359 29407008 / +359 29407673 / +359 29407800

Faks: +359 29815041 / +359 29804710 / +359 29883654

3.   Tšehhi Vabariik

Ministerstvo průmyslu a obchodu (tööstus- ja kaubandusministeerium)

Licenční správa

Na Františku 32

110 15 Praha 1

Tel: +420 224907111

Faks: +420 224212133

4.   Taani

Erhvervs- og Vækstministeriet (ettevõtluse ja majanduskasvu ministeerium)

Erhvervsstyrelsen

Langelinje Allé 17

2100 København

Tel: +45 35466030

Faks: +45 35466029

5.   Saksamaa

Bundesamt für Wirtschaft und Ausfuhrkontrolle (BAFA) (majandus- ja ekspordikontrolli föderaalamet)

Frankfurter Str. 29-35

65760 Eschborn

Tel: +49 6196908-0

Faks: +49 6196908-800

6.   Eesti

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Harju 11

15072 Tallinn

Eesti

Tel: +372 6256400

Faks: +372 6313660

7.   Iirimaa

Department of Enterprise, Trade and Employment (ettevõtlus-, kaubandus- ja tööhõiveministeerium)

Internal Market

Kildare Street

Dublin 2

Tel: +353 16312121

Faks: +353 16312826

8.   Kreeka

Υπουργείο Ανάπτυξης, Ανταγωνιστικότητας & Ναυτιλίας

Γενική Διεύθυνση Διεθνούς Οικονομικής Πολιτικής

Διεύθυνση Καθεστώτων Εισαγωγών-Εξαγωγών, Εμπορικής Άμυνας

Κορνάρου 1

GR-105 63 Αθήνα

Tel: +30 2103286041-43, 2103286021

Faks: +30 2103286094

Arengu-, konkurentsi- ja meretranspordiministeerium,

rahvusvahelise majanduspoliitika peadirektoraat,

impordi-, ekspordikavade osakond, kaubanduse kaitsemeetmed

Üksus A”

1 Kornarou

10563 Ateena

Tel: +30 2103286041-43, 2103286021

Faks: +30 2103286094

9.   Hispaania

Ministerio de Economía y Competitividad (majandus- ja konkurentsiministeerium)

Dirección General de Comercio e Inversiones

Paseo de la Castellana no 162

28046 Madrid

Tel: +34 913493817, 3493874

Faks: +34 913493831

E-post: sgindustrial.sscc@comercio.mineco.es

10.   Prantsusmaa

Ministère du Redressement Productif

(tootmise taastamise strateegia ministeerium)

Direction générale de la compétitivité, de l'industrie et des services

Bureau des matérieaux

BP 80001

67, Rue Barbès

94201 Ivry-sur-Seine CEDEX

Tel: +33 179843449

E-post: isabelle.paimblanc@finances.gouv.fr

11.   Horvaatia

Ministarstvo vanjskih i europskih poslova (Välis- ja Euroopa asjade ministeerium)

Trg N. Š. Zrinskog 7-8

10000 Zagreb

Tel: +385 16444626

Faks: +385 16444601

12.   Itaalia

Ministero dello Sviluppo Economico (majandusarengu ministeerium)

Dipartimento per l'impresa e l'internazionalizzazione

Direzione Generale per la Politica Commerciale Internazionale

Divisione III - Politiche settoriali

Viale Boston, 25

00144 Roma

Tel: +39 0659647517, 59932202, 59932406

Faks: +39 0659932263, 59932636

E-post: polcom3@mise.gov.it

13.   Küpros

Ministry of Commerce, Industry and Tourism (kaubandus-, tööstus- ja turismiministeerium)

Trade Department

6 Andrea Araouzou Str.

1421 Nicosia

Tel: +357 2867100

Faks: +357 2375120

14.   Läti

Latvijas Republikas Ekonomikas ministrija (Läti Vabariigi Majandusministeerium)

Brīvības iela 55

Rīga, LV-1519

Tel: +371 67013248

Faks: +371 67280882

15.   Leedu

Lietuvos Respublikos ūkio ministerija (Leedu Vabariigi Majandusministeerium)

Gedimino pr. 38 / Vasario 16-osios g. 2

LT-01104 Vilnius, Lietuva

Tel: +370 70664658, +370 706 64 808

Faks: +370 70664762

E-post: vienaslangelis@ukmin.lt

16.   Luksemburg

Ministère de l'Economie et du Commerce Exterieur (majandus- ja väliskaubandusministeerium)

Office des licences

Boîte postale 113

2011 Luxembourg

Tel: +352 4782371

Faks: +352 466138

17.   Ungari

Magyar Kereskedelmi Engedélyezési Hivatal

(Ungari kaubanduslitsentside osakond)

Budapest

Németvölgyi út 37-39.

1124

Magyarország

Tel: +36 14585503

Faks: +36 14585814

E-post: keo@mkeh.gov.hu

18.   Malta

Ministry of Finance, Economy and Investment (rahandus-, majandus- ja investeeringute ministeerium)

Commerce Department, Trade Services Directorate

Lascaris

Valletta LTV2000

Malta

Tel: +356 25690202

Faks: +356 21237112

19.   Madalmaad

Belastingdienst/Douane (tolliamet)

centrale dienst voor in- en uitvoer

Kempkensberg 12

Postbus 30003

9700 RD Groningen

Tel: +31 881512122

Faks: +31 881513182

20.   Austria

Bundesministerium für Wirtschaft, Familie und Jugend (majandus-, perekonna- ja noorsooküsimuste liiduministeerium)

Außenwirtschaftskontrolle

Abteilung C2/9

Stubenring 1, 1011 Wien

Tel: +43 171100-0

Faks: +43 171100-8386

21.   Poola

Ministerstwo Gospodarki (majandusministeerium)

Pl.Trzech Krzyzy 3/5

00-950 Warszawa

Tel: +48 226935553

Faks: +48 226934021

22.   Portugal

Ministério das Finanças (rahandusministeerium)

Direcção Geral das Alfândegas e dos Impostos Especiais sobre o Consumo

Rua Terreiro do Trigo

Edifício da Alfândega

1149-060 LISBOA

Tel: +351 1218814263

Faks: +351 1218814261

E-post: dsl@dgaiec.min-financas.pt

23.   Rumeenia

Ministerul Economiei (majandusministeerium)

Comerțului și Mediului de Afaceri

Direcția Politici Comerciale

Calea Victoriei, nr. 152, sector 1

010096 București

Tel: +40 213150081

Faks: +40 213150454

E-post: clc@dce.gov.ro

24.   Sloveenia

Ministrstvo za finance (rahandusministeerium)

Carinska uprava Republike Slovenije

Carinski urad Jesenice

Center za TARIC in kvote

Spodnji Plavž 6 c

SI-4270 Jesenice

Slovenija

Tel: +386 42974470

Faks: +386 42974472

E-post: taric.cuje@gov.si

25.   Slovakkia

Ministerstvo hospodárstva SR (Slovaki Vabariigi Majandusministeerium)

Odbor výkonu obchodných opatrení

Mierová 19

827 15 Bratislava

Tel: +421 248547019

Faks: +421 243423915

E-post: jan.krocka@mhsr.sk

26.   Soome

Tullihallitus (tolliamet)

PL 512

FIN-00101 Helsinki

Tel: +358 96141

Faks: +358 204922852

Tullstyrelsen (tolliamet)

PB 512

FIN-00101 Helsingfors

Faks: +358 204922852

27.   Rootsi

Kommerskollegium (kaubandusnõukogu)

Box 6803

S-113 86 Stockholm

Tel: +46 86904800

Faks: +46 8306759

E-post: registrator@kommers.se

28.   Ühendkuningriik

Import Licensing Branch (ILB)

Department for Business, Innovation and Skills (äri-, innovatsiooni- ja kutseoskuste ministeerium)

E-post: enquiries.ilb@bis.gsi.gov.uk

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	45,1
	IL	200,7
	MA	84,7
	TN	102,7
	TR	130,3
	ZZ	112,7
0707 00 05	AL	59,9
	MA	158,2
	TR	134,0
	ZZ	117,4
0709 93 10	MA	158,9
	TR	183,4
	ZZ	171,2
0805 10 20	AR	30,3
	MA	36,7
	TR	64,2
	ZA	58,8
	ZW	19,7
	ZZ	41,9
0805 20 10	MA	54,1
	ZZ	54,1
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	IL	107,2
	JM	138,2
	TR	67,3
	ZZ	104,2
0805 50 10	TR	65,9
	ZZ	65,9
0808 10 80	BA	78,8
	MK	39,0
	US	165,4
	ZA	199,9
	ZZ	120,8
0808 30 90	TR	121,5
	US	211,2
	ZZ	166,4

---

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

„Artikkel 3a

Projektiüksus

1.   Missioonil EUTM Mali on projektiüksus projektide kindlaksmääramiseks ja rakendamiseks. Missiooni volitustega seotud valdkondades ja oma eesmärkide toetamiseks kooskõlastab ja toetab missioon asjakohasel juhul liikmesriikide ja kolmandate riikide poolt nende vastutusel läbiviidavaid projekte ja annab nendega seoses nõu.

2.   Sõltuvalt lõikest 3 on ELi missiooni ülemal õigus kasutada liikmesriikide või kolmandate riikide rahalist toetust, et teostada projekte, mille puhul leitakse, et need täiendavad järjekindlal moel EUTM Mali muud tegevust. Sel juhul sõlmib ELi missiooni ülem kõnealuste riikidega kokkuleppe, millega reguleeritakse eelkõige erikorda selliste kolmandate poolte esitatud kaebuste lahendamiseks, mis puudutavad kahju, mida ELi missiooni ülem on põhjustanud oma tegevuse või tegevusetusega kõnealuste riikide poolt talle kättesaadavaks tehtud vahendite kasutamisel.

Ühelgi juhul ei või panustavad riigid pidada liitu või kõrget esindajat vastutavaks ELi missiooni ülema tegevuse või tegevusetuse eest nimetatud riikidelt saadud vahendite kasutamisel.

3.   Projektiüksusele kolmandate riikide poolt antava rahalise toetuse vastuvõtmise kiidab heaks poliitika- ja julgeolekukomitee.”

LISA

Euroopa Liidu toetus SEESACi projektile, mis käsitleb väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku leviku ja salakaubaveo ohu vähendamist Kagu-Euroopas

1.   Sissejuhatus ja eesmärgid

Minevikus Kagu-Euroopas asetleidnud väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona varude ulatuslik hankimine, turvaliste ladustamiskohtade ebapiisavus ja jätkuvalt puudulik suutlikkus ladustamiskohtasid täielikult turvata, on muutnud piirkonna riigid eriliseks mureküsimuseks ja tähtsaks probleemiks seoses Euroopa Liidu strateegiaga väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks. Seetõttu on nimetatud ELi strateegia eesmärkide saavutamiseks tehtavates jõupingutustes olulisel kohal seni liidu osutatud toetuse jätkamine, et võidelda ohuga, mida põhjustab väike- ja kergrelvade levik ja salakaubavedu Kagu-Euroopas ning Kagu-Euroopast.

Projekti üldeesmärgiks on edendada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut, osutades jätkuvalt toetust jõupingutustele, mille eesmärgiks on vähendada ohtu, mida põhjustavad väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona varude ulatuslik hankimine ja ebaseaduslik kaubandus Kagu-Euroopas. Eelkõige vähendatakse projektiga ülemääraste väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona kättesaadavust, suurendatakse ladustamiskohtade julgeolekut, parandatakse relvade päritolu kindlakstegemist tõhustatud registreerimise ja märgistamise abil ning suurendatakse teadmisi, teabevahetust ja teadlikkust ohu kohta, mida põhjustavad väike- ja kergrelvad. Lisaks toetatakse projektiga stabiilsust Kagu-Euroopas, kuna see viiakse läbi piirkondliku koostöönõukogu raamistiku kaudu.

Tuginedes eelkõige nõukogu otsuse 2010/179/ÜVJP edukale rakendamisele ning vastavalt ELi väike- ja kergrelvade strateegiale, on käesoleva jätkuprojekti eesmärgiks riigisiseste kontrollisüsteemide täiendav tugevdamine ja mitmepoolsuse jätkuv edendamine, luues piirkondlikke mehhanisme, mille abil võideldakse väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona pakkumise ja destabiliseeriva levikuga. Ulatuslikuma piirkondliku mõõtme tagamiseks kaasab käesolev jätkuprojekt väike- ja kergrelvade kontrolli piirkondlikesse protsessidesse ka Moldova Vabariigi ja Kosovo (1), et tagada tõeliselt ühtne piirkondlik lähenemisviis, millel on pikaajaline mõju ning mis on kestlik.

2.   Rakendusasutuse valik ja koordineerimine teiste asjakohaste rahastamisalgatustega

SEESAC on ÜRO arenguprogrammi (UNDP) ja piirkondliku koostöönõukogu (endise Kagu-Euroopa stabiilsuspakti õigusjärglane) ühisalgatus ning on seetõttu Kagu-Euroopas läbiviidavate väike- ja kergrelvadega seonduvate tegevuste osas kontaktpunktiks. Kagu-Euroopa väike- ja kergrelvade leviku vastase võitluse piirkondliku rakendamise kava täidesaatva asutusena on SEESAC 11 aasta jooksul teinud koostööd Kagu-Euroopa sidusrühmadega, et viia ellu väike- ja kergrelvade kontrolli terviklik lähenemisviis, teostades erinevaid tegevusi, mis hõlmavad teadlikkuse suurendamise ning väike- ja kergrelvade kogumise kampaaniaid, varude haldamist, üleliigsete varude vähendamist, märgistamise ja päritolu kindlakstegemise suutlikkuse suurendamist ning relvaekspordi kontrolli parandamist. Sel viisil on SEESAC omandanud ainulaadse suutlikkuse ja kogemuse piirkondlike sekkumiste rakendamiseks paljude sidusrühmade osalusel, mis on tunnistuseks piirkonna riikide ühistest poliitilistest ja majanduslikest eesmärkidest, misläbi tagatakse riiklik ja piirkondlik omavastutus, SEESACi tegevuste pikaajaline jätkusuutlikkus ning SEESACi kujunemine peamiseks piirkondlikuks osapooleks väike- ja kergrelvade kontrolli valdkonnas.

SEESACil on kahe- ja mitmepoolsed suhtluskanalid kõigi asjaomaste poolte ja organisatsioonidega. Samuti tegutseb SEESAC Kagu-Euroopa väike- ja kergrelvade piirkondliku juhtrühma sekretariaadina. Lisaks on SEESAC varude vähendamise piirkondliku lähenemisviisi algatuse juhtrühma liige ja endine eesistuja. SEESAC on korrapäraselt kutsutud osalema kõikidel asjaomastel piirkondlikel foorumitel, nagu ELi ja Lääne-Balkani riikide justiits- ja siseministrite iga-aastased kohtumised, NATO struktureeritud teabevahetusprotsess väike- ja kergrelvade valdkonnas, Kagu-Euroopa kaitseministeeriumite protsess. SEESAC osaleb ulatuslikes ametlikes ja mitteametlikes partnerlusvõrgustikes, nagu RACVIAC (piirkondlik relvastuskontrolli kontrolli ja rakendusabi keskus) – julgeolekukoostöö keskus, OSCE julgeolekukoostöö foorum (FSC). ÜRO väikerelvade alaste meetmete koordineerimise projekti (CASA) ning muude mehhanismide kaudu toimuvad korrapärased koordineerimiskohtumised teiste ÜRO allasutustega, nagu UNODC ja UNODA. Seega on SEESACist kujunenud piirkondlik keskus erinevate julgeolekusektori reformiga seotud küsimuste osas, keskendudes eelkõige väike- ja kergrelvade kontrolli ja varude haldamise küsimustele. SEESAC asub Belgradis ning tegutseb praegu kogu Kagu-Euroopas – Albaanias, Bosnias ja Hertsegoviinas, Horvaatias, Moldova Vabariigis, Montenegros, Serbias ja endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis. Piirkondlik omavastutus tagatakse piirkondliku koostöönõukogu ning väike- ja kergrelvade piirkondliku juhtrühma kaudu, milles kõigi Kagu-Euroopa riikide esindajad annavad SEESACile strateegilisi suuniseid ning esitavad algatusi ja taotlusi.

Ühiste probleemide lahendamine piirkondlike algatuste abil on Kagu-Euroopas osutunud kasulikuks mitte üksnes olulise teabe vahetamise ja sellest tuleneva positiivse piirkondliku konkurentsi edendamise tõttu, vaid ka seepärast, et ühtse rakendamise tulemusel saavutatakse järjepidevad ja kergesti mõõdetavad tulemused. SEESACi osalemine kõigis asjakohastes piirkondlikes protsessides ja algatustes (näiteks SEDM, RASR, RACVIAC) tagab õigeaegse ja avatud teabevahetuse, hea ülevaate olukorrast ning prognoosimisvõime, mis on vajalik, et tagada rakendamine, mille puhul ei esine dubleerimist ning mis vastab valitsuste ja piirkondade praegustele vajadustele ning kujunevatele suundumustele.

SEESACi tegevuse aluseks on kogutud lähteandmed, SEESAC tagab oma tegevuse eeltingimusena riiklike sidusrühmade heakskiidu ja poliitilise toetuse. SEESAC on rakendanud oma eelmisi ELi rahastatud projekte väga edukalt, saavutanud kestlikke tulemusi projektide elluviimisel, arendades ja tugevdades riiklikku omavastutust oma projektide ja tegevuste osas, edendades piirkondlikku koordineerimist, kogemuste ja parimate tavade vahetamist ning piirkondlikke teadusuuringuid. SEESACi kogemused väike- ja kergrelvade valdkonnas ning põhjalikud teadmised piirkondlikest küsimustest ja asjakohastest sidusrühmadest teevad temast kõnealuse tegevuse elluviimiseks kõige sobivaima rakenduspartneri.

Projekt täiendab ka paralleelset SEESACi algatust relvade üleandmise kontrolli valdkonnas, mille eesmärgiks on suurendada suutlikkust kontrollida relvakaubandust suurema läbipaistvuse ja piirkondliku koostöö kaudu (2). Lisaks täiendab projekt eelkõige Bosnia ja Hertsegoviina osas veel kahte projekti:

—

projekt EXPLODE, mida rahastatakse ELi stabiliseerimisvahendi lühiajalisest komponendist, mida rakendab UNDP büroo Sarajevos partnerluses OSCE missiooniga Bosnias ja Hertsegoviinas ning mille eesmärk on suurendada Bosnia ja Hertsegoviina elanike turvalisust, vähendades ebastabiilseid laskemoona varusid ja tõhustades ladustamise turvalisust,

—

projekt SECUP Bosnias ja Hertsegoviinas, mille eesmärk on suurendada laskemoona ja relvade ladustamiskohtade julgeolekut ning mida rakendavad ühiselt OSCE missioon Bosnias ja Hertsegoviinas ning Bosnia ja Hertsegoviina kaitseministeerium, kusjuures EUFOR annab tehnilisi eksperdinõuandeid ning teostab järelevalvet projekti rakendamise ohutus- ja julgeolekuaspektide üle; SEESAC suhtleb korrapäraselt missiooniga EUFOR Althea, OSCE missiooniga Bosnias ja Hertsegoviinas ja UNDP bürooga Sarajevos, et tagada pidev koordineerimine ja vastastikune täiendavus nimetatud projektide ning rahvusvahelise üldsuse jätkuvate jõupingutustega, mille eesmärgiks on käsitleda Bosnia ja Hertsegoviina kaitseministeeriumi valduses olevate tavarelvade laskemoona üleliigsete varude küsimust, ning peab silmas võimalikke tulevasi kavasid kampaania korraldamiseks, mille käigus kogutakse Bosnia ja Hertsegoviinas ebaseaduslikke tavarelvasid.

Projekti kaasatud teiste riikide osas koordineerib SEESAC oma tegevust järgmiste rahvusvaheliste abistamisalgatustega:

—

MONDEM projekt Montenegros, mida juhib UNDP koostöös OSCEga ning mille eesmärgiks on vähendada leviku tõkestamisega seonduvaid ohtusid, luua ohutud ja turvalised tavarelvade laskemoona ladustamistaristud ja juhtimissüsteemid, vähendada keskkonnasõbraliku demilitariseerimise abil lõhkeainete poolt elanikkonnale tekkivaid ohtusid, hävitada ohtlikke ja mürgiseid jäätmeid (vedel raketikütus) ning toetada kaitsesektori reformi, hävitades piiratud koguse raskerelvastuse süsteeme, mille on kindlaks määranud Montenegro kaitseministeerium;

—

KOSSAC projekt Kosovos (1) (Kosovo väikerelvade kontrollialgatus), mille esialgne eesmärk oli vähendada Kosovos (1) relvastatud vägivalda ja suurendada elanikkonna turvalisust, kuid mis on aastate jooksul arenenud ulatuslikuks relvastatud vägivalla ennetamise projektiks, mille keskmes on julgeolekusektori reform ja suutlikkuse arendamine;

—	CASM projekt Serbias (tavarelvade laskemoona varude haldamine), mida rahastavad UNDP ja OSCE ning mille eesmärk on suurendada eelnevalt määratletud tavarelvade laskemoona ladustamiskohtade julgeolekut ja turvalisust ning kõrvaldada üleliigne laskemoon, millest on teavitatud.

SEESAC suhtleb samuti korrapäraselt OSCE, NATO ja Norra abiorganisatsiooniga (Norwegian Peoples Aid) ning teiste asjaomaste pooltega, et tagada tegevuse vastastikune täiendavus, õigeaegne sekkumine ja ressursside kulutõhus kasutamine.

3.   Projekti kirjeldus

Projekti rakendamise tulemusel suureneb Kagu-Euroopas ja mujal julgeolek ja stabiilsus ning sel eesmärgil võideldakse väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku leviku ja salakaubaveo vastu. Projektiga toetatakse otseselt ELi julgeolekustrateegia, ELi väike- ja kergrelvade strateegia, ÜRO tegevusprogrammi, päritolu kindlakstegemist käsitleva rahvusvahelise vahendi ja ÜRO tulirelvaprotokolli rakendamist ning sellega tõhustatakse konkreetselt piirkondlikku koostööd võitluses ohuga, mida põhjustab väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona levik. Projektil on eelkõige järgmised tulemused:

—	väike- ja kergrelvade turvalisuse ja varude haldamise parandamine ladustamiskohtade tõhustamise kaudu;

—	väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona üleliigsete ja konfiskeeritud varude vähendamine nende hävitamise kaudu;

—	väike- ja kergrelvade märgistamise, päritolu kindlakstegemise ja arvestuse pidamise suutlikkuse parandamine;

—	piirkondliku koostöö ja teabevahetuse tugevdamine;

—	elanikkonna valduses olevate ebaseaduslike relvade arvu vähendamine teadlikkuse suurendamise ja relvakogumise kampaaniate elluviimise kaudu.

Projekti geograafiliseks kohaldamisalaks on Kagu-Euroopa ning projekti otsesteks kasusaajateks on Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo (1), Moldova Vabariik, Montenegro, Serbia ja endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik.

3.1.   Varude turvalisuse suurendamine taristu parandamise ja suutlikkuse arendamise kaudu

Eesmärk

Selle tegevusega vähendatakse väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku leviku ja salakaubaveo ohtu, parandades turvalisust ning tavarelvade ja laskemoona varude haldamist Bosnias ja Hertsegoviinas, Kosovos (1), Moldova Vabariigis, Montenegros, Serbias ja endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis.

Kirjeldus

Nõukogu otsuse 2010/179/ÜVJP edukas rakendamine, mille käigus järgiti kahest lähenemisviisi (1) ladustamiskohtade turvalisuse suurendamine kolmes riigis (3) ning (2) varude haldamisega tegeleva personali suutlikkuse suurendamine, (4) tugevdas märkimisväärselt turvalisust ning vähendas väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku leviku ohtu. Kõnealustele tulemustele tuginedes jätkatakse projekti teises etapis Kagu-Euroopa relvade ja laskemoona ladustamiskohtade turvalisuse suurendamist, osutades täiendavat konkreetset tehnilist ja taristualast toetust, mis on kooskõlas rahvusvaheliste parimate tavade ja standarditega. Projekti raames teostatavate tegevustega toetatakse Bosnia ja Hertsegoviina, Moldova Vabariigi, Montenegro ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi kaitseministeeriumeid ning Serbia, endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ja Kosovo (1) siseministeeriumeid relvade ja laskemoona varude turvaliseks ladustamiseks vajalike seadmete hankimisel ja paigaldamisel. Lisaks pakutakse vajaduse korral koolitust varude haldamise eest vastutavatele töötajatele. Selleks, et valida ladustamiskohad, mille turvalisust suurendatakse, hinnatakse prioriteete ja nende poolt tekitatavaid julgeolekuohtusid.

Projektiga nähakse ette järgmised konkreetsed tegevused:

—

Bosnia ja Hertsegoviina: suurendatakse kaitseministeeriumi tavarelvade ja laskemoona ladustamiskoha turvalisust, mis hõlmab piirdeala aiaga piiramist ja/või aia remonti, piirdeala valgustuse paigaldamist ja/või remonti, sissetungijate avastamise ja alarmsüsteemi, videovalvet ja telekommunikatsiooniseadmeid, millega täiendatakse UNDP ja OSCE poolt varude turvalisuse osas tehtud tööd.

—	Kosovo (1): suurendatakse politseiameti varude haldamise suutlikkust, viies läbi koolitusi ja hetkeolukorra hindamisi. Remonditakse üht väikest kohaliku tähtsusega väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ladu.

—

endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik: suurendatakse siseministeeriumi kesklao (Orman) turvalisust turvaseadmete hanke ja taristu parandamisega, mis hõlmab piirdeala aia remonti, videovalvet ja valgustust ning laohoonetele uute turvauste paigaldamist. Suurendatakse endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi relvajõudude kesklao turvalisust, mis hõlmab videovalve hanget ja selle paigaldamist ning piirdeala ja hoonete turvalisuse parandamist seeläbi, et parandatakse aedasid, paigaldatakse uued sissepääsuväravad ja remonditakse laohoone turvauksi.

—	Moldova Vabariik: suurendatakse siseministeeriumi relvade ja laskemoona kesklao turvalisust, mis hõlmab turvaaedade ja sissepääsukontrolli süsteemide paigaldamist ning relvade e-registri hanget.

—	Montenegro: suurendatakse Brezoviki laskemoona ladustamiskoha füüsilist turvalisust, sealhulgas parandatakse ladustamiskoha turvalisust tagavat taristut. Luuakse ladustatud relvade ja laskemoona keskregister.

—	Serbia: suurendatakse siseministeeriumi väike- ja kergrelvade kesklao turvalisust, mis hõlmab videovalvet ja sissepääsukontrolli.

—	Varude haldamise alane piirkondlik koolitus: rakendatakse nii piirkonna (igal aastal) kui riigi (vajaduse korral) tasandil.

Projekti tulemused ja rakendamise näitajad:

Projekti tulemusel suureneb julgeolek Kagu-Euroopas seeläbi, et järgmiste meetmete abil väheneb ebaseadusliku kaubanduse oht:

—	suurendatakse väike- ja kergrelvade ladustamiskohtade turvalisust Bosnias ja Hertsegoviinas (4 ladustamiskohta), Kosovos (1) (1), Moldova Vabariigis (2), Montenegros (1), Serbias (1) ja endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis (2), parandades mõõdetavalt turvalisust tagavat taristut;

—	suurendatakse töötajate varude haldamise alast suutlikkust, mis hõlmab kasusaavatest riikidest vähemalt 60 töötaja väljaõpet kolmel seminaril ning sihtotsatarbelist koolitust riigi tasandil.

3.2.   Varude vähendamine väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona hävitamise kaudu

Eesmärk

Suurendada julgeolekut ja vähendada leviku ohtu, vähendades märkimisväärselt ladustatud tavarelvade ja laskemoona üleliigseid varusid.

Kirjeldus

Tuginedes eelmise etapi edukatele tulemustele (kokku hävitati 78 366 relva, millest 45 275 Serbias ja 33 091 Horvaatias) ning selleks, et täiendavalt vähendada riigi institutsioonide ja eraisikute valduses olevate väike- ja kergrelvade üleliigseid varusid ning seeläbi vähendada nende relvade ebaseadusliku kaubanduse ohtu, hävitatakse projekti käigus järgmistes riikides kuni 165 000 väike- ja kergrelva:

—	Albaania (kuni 120 000 relva),

—	Bosnia ja Hertsegoviina (kuni 4 500 relva),

—	Kosovo (1) (kuni 2 500 relva),

—	endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik (kuni 1 500 relva),

—	Moldova Vabariik (kuni 2 500 relva),

—	Montenegro (kuni 4 000 relva),

—	Serbia (kuni 30 000 relva).

Albaanias on juba hävitatud kaitseministeeriumi valduses olevad laskemoona üleliigsed varud, kuid sellele lisaks tuleb hävitada väike- ja kergrelvasid, eriti kui võtta arvesse üleliigsete varude suurust ja nende turvalisusega seotud probleeme. Serbias tuleb nõukogu otsuse 2010/179/ÜVJP rakendamisel saavutatud edu tugevdada ning täiendavalt hävitada üleliigseid varusid ja konfiskeeritud relvi; samal ajal tuleb ka teistes riikides võtta sarnaseid meetmeid, et märkimisväärselt vähendada üleliigsete varude hulka kuuluvate relvade ebaseadusliku leviku ja salakaubanduse ohtu. Lisaks hävitatakse projekti käigus sise- ja kaitseministeeriumi valduses olevad lõhkeainete üleliigsed varud ja konfiskeeritud lõhkeained ning väike- ja kergrelvade laskemoon.

Projekti tulemused / rakendamise näitajad

Projekti tulemusel vähendatakse märkimisväärselt väike- ja kergrelvade leviku ohtu, mis hõlmab väike- ja kergrelvade, lõhkeainete ja laskemoona üleliigsete varude ning konfiskeeritud väike- ja kergrelvade, lõhkeainete ja laskemoona arvu vähendamist, mis on ladustatud Albaanias, Bosnias ja Hertsegoviinas, Kosovos (1), Moldova Vabariigis, Montenegros, Serbias ja endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis:

—	hävitatakse kuni 165 000 tavarelva;

—	demilitariseeritakse ja hävitatakse kuni 12 442 ühikut laskemoona ja lõhkeainet, mille puhul esineb ebaseadusliku leviku oht.

3.3.   Väike- ja kergrelvade märgistamise, päritolu kindlakstegemise ja registreerimise parandamine

Eesmärk

Parandada märgistamise ja päritolu kindlakstegemise suutlikkust, toetades Kagu-Euroopas relvade registreerimise ja arvestuse pidamise elektrooniliste süsteemide loomist või nende tõhustamist.

Kirjeldus

Selle projekti osaga toetatakse õigusriigi põhimõtte tugevdamist ning väike- ja kergrelvade piiramise, registreerimise ning nende koguse ja nõudluse mõõtmise tõhustamist. Projekt on töötatud välja kooskõlas ÜRO tegevusprogrammi, päritolu kindlakstegemist käsitleva rahvusvahelise vahendi, ÜRO tulirelvaprotokolli, nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ ja ELi ühise seisukohaga 2008/944/ÜVJP ning seetõttu tõhustatakse projektiga ka nende vahendite ja õigusaktide rakendamist; projektiga suurendatakse Kagu-Euroopa riikide suutlikkust seoses relvade märgistamise, päritolu kindlakstegemise ja registreerimisega, keskendudes eelkõige riigiasutuste suutlikkusele registreerida tsiviilisikute valduses olevaid seaduslikke relvasid, toetades sel eesmärgil kõnealuste süsteemide tõhustamist ja digiteerimist. Samal ajal suurendatakse suutlikkust, et relvi märgistada, teha kindlaks nende päritolu ja neid ballistiliselt analüüsida.

Projekti käigus pööratakse riiklike, piirkondlike ja valdkondlike programmide läbiviimisel tähelepanu ühtsuse ja vastastikkuse täiendavuse tagamisele ÜRO ja ELi tegevuse vahel ning kõik kõnealuse projekti tegevused viiakse ellu viisil, millega tagatakse sünergia ja vastastikune täiendavus Interpoli (iARMS) ja Europoli algatustega selles valdkonnas.

Projektiga toetatakse Kagu-Euroopas väike- ja kergrelvade märgistamise, päritolu kindlakstegemise ja registreerimise alase suutlikkuse suurendamist väljaõppe ja tehnilise tasandi abi ühendamise kaudu, mida tugevdatakse normatiivse ja institutsionaalse analüüsiga:

—	Albaania: Albaania politseiametit toetatakse relvade elektroonilise keskregistri väljatöötamisel ja rakendamisel, millisel eesmärgil töötatakse välja süsteem, viiakse läbi vajaliku riistvara hankemenetlus ja paigaldus ning õpetatakse välja töötajaid;

—	Bosnia ja Hertsegoviina: toetatakse Riigi Teabe- ja Kaitseagentuuri (SIPA) jõupingutusi ja tulemusi, mis peaks viima väike- ja kergrelvade leviku vähenemiseni, millisel eesmärgil suurendatakse väike- ja kergrelvade kontrolli alase teabe ja jõustamise tehnilist suutlikkust;

—

endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik: tehakse koostööd riigi ametiasutustega, et täiendavalt tõhustada olemasolevat relvade registreerimise süsteemi, millisel eesmärgil parendatakse tarkvara nii, et see hõlmaks ka julgeolekujõudude valduses olevaid relvasid, ning õpetatakse välja töötajaid, et tagada tulirelvade registreerimine kooskõlas õigusaktidega;

—

Kosovo (1): tehakse koostööd Kosovo politseiametiga, et töötada välja standardne töökord ja pakkuda koolitust selle rakendamise kohta. Samal ajal püütakse kaardistada väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse struktuuri, tehes koostööd asjaomaste ametiasutustega, et teha kindlaks peamised ohuvaldkonnad;

—	Serbia: toetatakse siseministeeriumi ballistikalaboratooriumi tehnilise suutlikkuse arendamist relvade ja laskemoona märgistamiseks ja päritolu kindlakstegemiseks, millisel eesmärgil viiakse läbi erivarustuse hankemenetlus ja osutatakse väljaõpet.

Piirkondlikul tasandil tehakse järgmist:

—	projektiga toetatakse Kagu-Euroopa tulirelvaekspertide piirkondliku võrgustiku loomist ning korraldatakse kuni kuus piirkondlikku seminari, et suurendada teadmiste vahetamist;

—	võrgustikku toetatakse internetiplatvormiga, millega hõlbustatakse teadmiste ja teabe vahetamist;

—	SEESAC teeb tihedat koostööd asutusega Conflict Armament Research (CAR), misläbi lihtsustatakse ebaseaduslike relvade käsitlevat teabevahetust SEESACi, tulirelvaekspertide piirkondliku võrgustiku ja CARi projekti iTrace vahel;

—	viiakse läbi teostatavusuuring, millega kaardistatakse õiguslikud ja tehnilised võimalused päritolu kindlakstegemise tihedamaks ja institutsionaalsemaks muutmiseks ning ballistiliste andmete vahetamiseks.

Projekti tulemused / rakendamise näitajad

—	Albaanias luuakse relvade elektrooniline keskregister;

—	Bosnias ja Hertsegoviinas suurendatakse Riigi Teabe- ja Kaitseagentuuri tehnilist suutlikkust teha kindlaks ja uurida väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona päritolu;

—	endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis tõhustatakse elektroonilist relvaregistrit nii, et see hõlmab ka julgeolekujõudude valduses olevaid relvasid ning vähemalt 25 töötajat saab uute sätete alase väljaõppe;

—	Kosovo (1) politsei jaoks töötatakse välja väike- ja kergrelvade märgistamise, päritolu kindlakstegemise ja registreerimise alane standardne töökord ning tehakse uuring, millega kaardistatakse ebaseadusliku kaubanduse struktuur;

—	suurendatakse Serbia siseministeeriumi ballistikalaboratooriumi tehnilist suutlikkust relvade ja laskemoona päritolu kindlakstegemiseks;

—	luuakse tulirelvaekspertide piirkondlik võrgustik, mis alustab ka tegevust ning viiakse läbi kuus seminari;

—	luuakse internetiplatvorm, millega hõlbustatakse tulirelvaekspertide piirkondliku võrgustiku teadmiste ja teabe vahetamist;

—	tõhustatakse teabevahetust SEESACi, tulirelvaekspertide piirkondliku võrgustiku ja CARi projekti iTrace vahel;

—	viiakse lõpule teostatavusuuring registreerimissüsteemide omavahelise sidumise kohta.

3.4.   Piirkondlik koostöö teadlikkuse suurendamiseks, teabevahetuseks ja teadmiste vahetamiseks

Eesmärk

Täiendavalt suurendada suutlikkust võidelda ohuga, mida Kagu-Euroopas tekitavad väike- ja kergrelvad ning nende laskemoon, tugevdades ja hõlbustades tihedama piirkondliku koostöö abil teadmiste vahetamist, teabevahetust ja teadlikkuse suurendamist.

Kirjeldus

Projektiga suurendatakse riiklike väike- ja kergrelvade komisjonide ning relvastuskontrolli valdkonnas osalevate institutsioonide suutlikkust, osutades tehnilist abi ja arendades suutlikkust, hõlbustades samal ajal teabevahetust. Projekti raames tehakse tihedat koostööd kõnealuste institutsioonidega, et kaardistada nende vajadused ja töötada välja vajalikud toetusvahendid, millega võimaldatakse neil täiendavalt tugevdada oma suutlikkust kontrollida tavarelvasid ja nende laskemoona. Samal ajal luuakse ja hõlbustatakse projektiga piirkondlikku teabevahetuse protsessi, milles osalevad riiklike väike- ja kergrelvade komisjonide ning relvastuskontrolli valdkonnas osalevate institutsioonide esindajad, misläbi suurendatakse piirkondlikku koostööd ja teadmiste vahetamist. Piirkondlik teabevahetuse protsess koosneb järgmisest:

—	kaks korda aastas toimuvad riiklike väike- ja kergrelvade komisjonide ametlikud piirkondlikud kohtumised;

—	kogutakse Kagu-Euroopas väike- ja kergrelvade kontrolli osas omandatud kogemusi;

—	töötatakse välja Kagu-Euroopa riikide väike- ja kergrelvade alaste õigusaktide kogu; koostatakse lühiülevaateid ja teisi teavitusmaterjale, mida on vaja väike- ja kergrelvade kontrolli tõhusaks rakendamiseks;

—	töötatakse välja piirkondlik uuring, mis käsitleb väike- ja kergrelvade mõju kodu- ja soolisele vägivallale;

—	töötatakse välja internetipõhine teadmiste vahetamise platvorm ja internetiportaal, mis võimaldab korrapäraselt vahetada teadmisi ja kogemusi väike- ja kergrelvade kontrollimise projektide, tegevuste ja sekkumiste kohta;

—	hõlbustatakse kahepoolset teabevahetust, korraldades õppereise ja ekspertide vahetust.

Omandatud kogemuste ametliku kogumise ja teadmistebaasi loomisega suurendatakse täiendavalt Kagu-Euroopa riikide suutlikkust töötada välja, kavandada ja rakendada väike- ja kergrelvade kontrollialast tegevust, muutes nad samal ajal teadmiste eksportijateks teistesse piirkondadesse. Seeläbi muutuvad Kagu-Euroopas omandatud kogemused kasulikuks ka maailma teistele piirkondadele.

Projekti tulemused / rakendamise näitajad

Suureneb piirkondlik koostöö, mida tehakse, et võidelda ohuga, mida põhjustab väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona varude ulatuslik hankimine ja salakaubavedu, tänu järgmisele:

—	korraldatakse kuni kuus väike- ja kergrelvade komisjonide ametlikku kohtumist;

—	hõlbustatakse kahepoolset teadmiste vahetamist ja teabevahetust;

—	vajaduse korral töötatakse välja riiklikud väike- ja kergrelvade strateegiad;

—	korraldatakse riigisiseseid koolitusi ja suurendatakse suutlikkust, lähtudes teostatud vajaduste hinnangutest;

—	suureneb teadlikkus väike- ja kergrelvade mõjust kodu- ja soolisele vägivallale, mis saavutatakse piirkondliku uuringu väljatöötamise ja edendamise kaudu.

Suureneb riiklike väike- ja kergrelvade komisjonide ja teiste relvastuskontrolli valdkonnas osalevate institutsioonide suutlikkus, millisel eesmärgil:

—	luuakse teadmiste vahetamise platvorm;

—	avaldatakse väike- ja kergrelvade alaste õigusaktide loetelu ning kogutakse Kagu-Euroopas väike- ja kergrelvade kontrolli osas omandatud kogemusi;

—	pakutakse tehnilist nõustamist.

3.5.   Relvakogumise ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad

Eesmärk

Suurendada julgeolekut ja vähendada ohtu, mida kujutab väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona salakaubavedu, millisel eesmärgil:

—	toetatakse Kagu-Euroopa riikide elanikkonna valduses olevate ebaseaduslike ja üleliigsete relvade, lõhkeseadmete, lõhkeainete ja nendega seotud lahingumoona kogumist;

—	aidatakse legaliseerida elanikkonna valduses olevaid relvi nende registreerimise teel;

—	suurendatakse teadlikkust ohtudest, mida tekitab ebaseaduslike relvade valdamine.

Kirjeldus

Projekti esimese etapi ajal (nõukogu otsus 2010/179/ÜVJP) viidi Horvaatias läbi poolteist aastat kestnud kogumise ja teadlikkuse suurendamise kampaania, mille tulemusel koguti 1 753 relva, 16 368 ebaseaduslikku kildrelva, 818 153 laskemoonaühikut ja 620 kg lõhkeaineid ning suurenes avalikkuse teadlikkus. Serbias aitas internetiplatvormi kasutav ja uuenduslik teadlikkuse suurendamise kampaania SEESACil koguda väärtuslikku teavet avalikkuse meeleolude ning väike- ja kergrelvade olemasolu kohta. Kõnealuste kampaaniate tulemusel omandatud kogemuste alusel keskendutakse projekti teises etapis kolmele üksteist vastastikku tugevdavale põhisuunale:

—	sihipärastele teadlikkuse suurendamise tegevustele tuginedes töötatakse välja ja viiakse ellu kogumiskampaaniaid, et nõuetekohaselt levitada teavet ebaseaduslike tulirelvade legaliseerimise ja vabatahtliku üleandmise kohta;

—	töötatakse välja ja viiakse ellu teadlikkuse suurendamise meetmeid, mis käsitlevad ohtusid, mida tekitab ebaseaduslike tulirelvade, laskemoona ja lõhkeainete valdamine;

—	kasutatakse uuenduslikku vahendeid (näiteks avalikku konsulteerimist), et kaardistada ebaseaduslike tulirelvade valdamist ja suurendada elanikkonna teadlikkust ohtudest, mida tekitavad ebaseaduslikud relvad.

Projekti tulemused / rakendamise näitajad

Projektiga suurendatakse julgeolekut Kagu-Euroopas, vähendades elanikkonna valduses olevaid ebaseaduslikke relvasid:

—	vähendatakse elanikkonna valduses olevate relvade, lõhkeseadmete, lõhkeainete ja lahingumoona kogust;

—	suurendatakse teadlikkust, töötades välja kampaaniad ja viies neid ellu vähemalt kuues riigis.

4.   Kasusaajad

Projekti otsesed kasusaajad on riigiasutused, kes vastutavad Kagu-Euroopas väike- ja kergrelvade kontrolli eest. Varude haldamise valdkonnas saavad Bosnia ja Hertsegoviina, Moldova Vabariigi, Montenegro ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi kaitseministeeriumid ning Kosovo (1), Moldova Vabariigi, Serbia ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi siseministeeriumid kasu suutlikkuse suurendamise ja ladustamiskohtade taristu parandamise tulemusel. Varude vähendamise alaste jõupingutuste otsesed kasusaajad on Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo (1), Moldova Vabariigi, Montenegro, Serbia ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi siseministeeriumid ning Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ning Moldova Vabariigi kaitseministeeriumid. Väike- ja kergrelvade märgistamise, päritolu kindlakstegemise ja arvestuse pidamise suutlikkuse parandamise otsesed kasusaajad on Albaania, endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi, Kosovo (1) ja Serbia siseministeeriumid ning Bosnia ja Hertsegoviina Riigi Teabe- ja Kaitseagentuur ning teised siseministeeriumid saavad kasu tulirelvaekspertide piirkondliku võrgustiku tulemusel. Riiklikud väike- ja kergrelvade komisjonid ning teised Kagu-Euroopas väike- ja kergrelvade kontrolli valdkonnas osalevad institutsioonid saavad kasu koolituse, teabevahetuse ja piirkondliku koostöö tulemusel.

Kavandatud tegevused on täielikult kooskõlas väike- ja kergrelvade kontrolli riiklike prioriteetidega ning väike- ja kergrelvade kontrolli valdkonnas osalevad asjaomased riigiasutused on need heaks kiitnud, mis näitab nende osalemist ja tahet saavutada projekti kavandatud tulemused.

Kagu-Euroopa riikide ja ELi elanikud, keda väike- ja kergrelvade ulatuslik levik ohustab, saab käesolevast projektist kaudset kasu, kuna kõnealune oht väheneb.

5.   ELi nähtavus

SEESAC võtab kõik asjakohased meetmed, millega teavitatakse, et meedet rahastab Euroopa Liit. Sellised meetmed viiakse ellu vastavalt liidu välistegevuse alase teabe edastamise ja nähtavuse käsiraamatule, mille on koostanud ja avaldanud Euroopa Komisjon. SEESAC tagab seega ELi panuse nähtavuse sobivate märkide ja reklaami kaudu, toonitades liidu rolli, tagades liidu meetmete läbipaistvuse ja suurendades teadlikkust käesoleva otsuse tegemise põhjustest, samuti liidu toetusest sellele otsusele ning selle toetuse tulemustest. Projekti käigus koostatavas materjalis esitatakse liidu lippu silmapaistval viisil kooskõlas liidu suunistega lipu nõuetekohase kasutamise ja kujutamise kohta.

Võttes arvesse, et kavandatavate tegevuste ulatus ja laad on väga erinevad, kasutatakse erinevaid teavitusvahendeid, sealhulgas traditsioonilist ajakirjandust, veebisaite, sotsiaalmeediat, teabe- ja reklaammaterjale, mis hõlmavad arvutigraafikat, reklaamlehti, teabelehti, pressiteateid ja vajaduse korral teisi materjale. Nähtavusnõudeid kohaldatakse ka projekti raames koostatavate trükiste, korraldatavate avalike sündmuste ja kampaaniate, hangitava varustuse ning teostatavate ehitustööde puhul. Selleks, et täiendavalt suurendada projekti mõju ning erinevate riikide valitsuste ja üldsuse, rahvusvahelise üldsuse ning kohaliku ja rahvusvahelise meedia teadlikkust, tuleb projekti iga sihtrühmaga suheldes kasutada asjakohast keelt.

6.   Kestus

Tuginedes nõukogu otsuse 2010/179/ÜVJP rakendamisel saadud kogemustele ning võttes arvesse projekti piirkondlikku laadi, kasusaajate arvu ning kavandatud tegevuste arvu ja keerukust, on projekti rakendamise kestuseks 36 kuud.

7.   Üldine korraldus

Käesoleva projekti tehnilise rakendamise eest vastutab SEESAC, mis on piirkondlik algatus, mis tegutseb ÜRO arenguprogrammi ja piirkondliku koostöönõukogu (endise Kagu-Euroopa stabiilsuspakti õigusjärglane) egiidi all. SEESAC on Kagu-Euroopa väike- ja kergrelvade leviku vastase võitluse piirkondliku rakendamise kava täidesaatev asutus ning on seetõttu Kagu-Euroopas läbiviidavate väike- ja kergrelvadega seonduvate tegevuste osas kontaktpunktiks.

SEESACil on üldine vastutus projekti tegevuste elluviimise eest ning ta vastutab projekti rakendamise eest. Projekti kestuseks on 3 aastat (36 kuud) ning kogu projekti hinnanguline üldeelarve on 14 335 403 eurot, kusjuures tagatud on Norra kaasrahastamine.

8.   Partnerid

SEESAC rakendab projekti vahetult, tehes seda tihedas koostöös Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Moldova Vabariigi, Montenegro ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi kaitseministeeriumitega; Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo (1), Moldova Vabariigi, Montenegro, Serbia ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi siseministeeriumitega ning Bosnia ja Hertsegoviina Riigi Teabe- ja Kaitseagentuuriga; ning riiklike väike- ja kergrelvade komisjonidega Albaanias, Bosnias ja Hertsegoviinas, Kosovos, (1) Moldova Vabariigis, Montenegros, Serbias ja endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis.

Käesolev projekt on osa ulatuslikumast relvastuskontrolli programmist Lääne-Balkani riikides ning seda täiendatakse relvaekspordi kontrolli projektiga, mida rahastab Norra Kuningriigi välisministeerium, ning Serbia Vabariigis läbiviidava laskemoona varude haldamise suutlikkuse suurendamise programmiga. Kogu programmi hinnanguline üldeelarve on 14 335 403 eurot ning liidu toetus on kuni 5 127 650 eurot, mis moodustab kuni 35,77 % hinnangulisest üldeelarvest. Norra toetus on 411 689 eurot (3 140 000 Norra krooni) vastavalt ÜRO operatiivsele vahetuskursile 2013. aasta juuni seisuga, mis moodustab 2,87 % programmi üldeelarvest. Kasusaaja toetus moodustab 61,36 % programmi üldeelarvest.

9.   Aruannete esitamine

Kirjeldavad aruanded ja finantsaruanded hõlmavad kõiki tegevusi, mida on kirjeldatud asjaomases toetuslepingus ja sellele lisatud eelarves, ning seda hoolimata sellest, kas komisjon rahastab tegevust täielikult või on selle kaasrahastaja.

Kirjeldavad eduaruanded esitatakse kord kvartalis, et jäädvustada põhitulemuste saavutamisel tehtud edusamme ja teostada järelevalvet nende üle.

10.   Hinnanguline eelarve

ELi rahastatava projekti hinnanguline üldeelarve on 5 127 650 eurot.

---

(1)  Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 (1999) ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(2)  Relvade üleandmise kontrolli komponenti rahastab Norra Kuningriigi välisministeerium ning seda rakendab SEESAC.

(3)  Horvaatias suurendati siseministeeriumi keskse relvalao MURAT turvalisust videovalve paigaldamise abil; Bosnias ja Hertsegoviinas paigaldati 41 turvaust ning suurendati turvalisust kaitseministeeriumi neljas väike- ja kergrelvade ning nende laskemoonaladustamiskohas; Montenegros suurendati kaitseministeeriumi lao TARAS turvalisust, et see vastaks rahvusvahelistele julgeolekustandarditele.

(4)  Töötati välja varude haldamise kursus ning vastava koolituse läbis 58 operatiivametnikku Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi, Montenegro ja Serbia kaitseministeeriumitest, relvajõududest ja siseministeeriumitest.

LISA

Üleminekukavaga hõlmatud seadmete nimekiri

Number	Seadme nimetus üleminekukavas	Summaarne nimisoojusvõimsus (MW) seisuga 31.12.2010	Üleminekukavas käsitletud saasteained
			SO2	NOx	Tolm
1	P0605-MP1/2 Moneypointi elektrijaama 1. ja 2. katel	1 540	√	√	√
2	P0605-MP3 Moneypointi elektrijaama 3. katel	770	√	√	√
3	P0561-AD1 Aghada elektrijaama 1. katel	670	√	√	√
4	P0561-AT1 Aghada elektrijaama turbiin CT11	283	—	√	—
5	P0561-AT2 Aghada elektrijaama turbiin CT12	283	—	√	—
6	P0561-AT4 Aghada elektrijaama turbiin CT14	283	—	√	—
7	P0578-MR1 Marina elektrijaama CT üksus	277	—	√	—
8	P0606-GR1/2 Great Islandi elektrijaama 1. ja 2. katel	346	√	√	√
9	P0606-GR3 Great Islandi elektrijaama 3. katel	303	√	√	√
10	P0607-TB1/2 Tarberti elektrijaama 1. ja 2. katel	340	√	√	√
11	P0607-TB3/4 Tarberti elektrijaama 3. ja 4. katel	1 232	√	√	√
12	P0482-EP1 Edenderry Power Limited	299	√	√	√

Heitkoguste piirmäärad (tonnides)

	2016	2017	2018	2019	1.1–30.6.2020
SO2	15 202	12 076	8 950	5 824	2 912
NOx	8 811	7 853	6 896	5 938	2 969
Tolm	1 514	1 196	878	560	280

LISA

PVT-JÄRELDUSED KLOORLEELISTE TOOTMISE KOHTA

KOHALDAMISALA

37

ÜLDISED KAALUTLUSED

38

MÕISTED

38

PVT-JÄRELDUSED

39

1.

Vannimeetod

39

2.

Elavhõbekatoodvanniga käitiste dekomisjoneerimine või ümberkujundamine

39

3.

Heitvee teke

41

4.

Energiatõhusus

42

5.

Heiteseire

43

6.

Heide õhku

44

7.

Heide vette

45

8.

Jäätmeteke

47

9.

Tegevuskoha korrastamine

47

SÕNASTIK

48

KOHALDAMISALA

Kõnealustes PVT-järeldustes käsitletakse tootmistegevust, mis on täpsustatud direktiivi 2010/75/EL I lisa punkti 4.2 alapunktides a ja c, nimelt kloorleeliskemikaalide (kloori, vesiniku, kaaliumhüdroksiidi ja naatriumhüdroksiidi) tootmist soolvee elektrolüüsiga.

Eelkõige tähendab see, et kõnealustes PVT-järeldustes käsitletakse järgmisi protsesse ja tegevusvaldkondi:

—	soola ladustamine;

—	soolvee valmistamine, puhastamine ja taasküllastamine;

—	soolvee elektrolüüs;

—	naatrium- või kaaliumhüdroksiidi kontsentreerimine, puhastamine, ladustamine ja käitlemine;

—	kloori jahutamine, kuivatamine, puhastamine, kokkusurumine, veeldamine, ladustamine ja käitlemine;

—	vesiniku jahutamine, puhastamine, kokkusurumine, ladustamine ja käitlemine;

—	elavhõbekatoodvanni kasutava käitise ümberkujundamine membraanvanni kasutavaks käitiseks;

—	elavhõbekatoodvanni kasutava käitise dekomisjoneerimine;

—	kloorleeliste tootmise koha korrastamine.

PVT-järeldustes ei ole käsitletud järgmisi tegevusvaldkondi ega protsesse:

—	soolhappe elektrolüüs kloori tootmiseks;

—	soolvee elektrolüüs naatriumkloraadi tootmiseks; neid teemasid on käsitletud PVT viitedokumendis „Tahkete ja muude anorgaanilise suurkeemia saaduste tootmine” (LVIC-S);

—	sulatatud soolade elektrolüüs leelismetallide või leelismuldmetallide ja kloori tootmiseks; neid teemasid on käsitletud PVT viitedokumendis värviliste metallide tootmise kohta (NFM);

—	erisaaduste, nagu alkoholaadid, ditioniidid ja leelismetallid, tootmine leelismetalliamalgaami abil, mida toodetakse elavhõbekatoodvanni meetodiga;

—	kloori, vesiniku või naatrium- või kaaliumhüdroksiidi tootmine muude meetoditega kui elektrolüüs.

Kõnealustes PVT-järeldustes ei käsitleta kloorleeliste tootmise järgmisi aspekte, kuna need on hõlmatud heitvete ja heitgaaside ühiseid käitlemis- ja juhtimissüsteeme keemiatööstuses käsitleva PVT-viitedokumendiga (CWW);

—	heitvee käitlemine edasitöötlemiskäitises;

—	keskkonnajuhtimissüsteemid;

—

müra.

Kõnealustes PVT-järeldustes käsitletud tegevusvaldkondade seisukohalt muud olulised viitedokumendid on järgmised.

Viitedokument	Teema
Heitvete ja heitgaaside ühised käitlemis- ja juhtimissüsteemid keemiatööstuses (BREF-dokument CWW)	Heitvete ja heitgaaside ühise käitlemise ja juhtimise süsteemid
Majanduslik mõju ja terviklik keskkonnamõju (ECM)	Meetodite majanduslik mõju ja terviklik keskkonnamõju
Ladustamisel tekkiv heide (EFS)	Materjalide ladustamine ja käitlemine
Energiatõhusus (ENE)	Energiatõhususe üldised aspektid
Tööstuslikud jahutussüsteemid (ICS)	Kaudne jahutus veega
Suured põletusseadmed (LCP)	Suured põletusseadmed nimisoojusvõimsusega 50 MW või enam
Monitooringu üldised põhimõtted (MON)	Heidete ja tarbimise seire üldised aspektid
Jäätmete põletamine (WI)	Jäätmete põletamine
Jäätmekäitlustööstus (WT)	Jäätmekäitlus

ÜLDISED KAALUTLUSED

PVT-järeldustes esitatud meetodite loetelud ja kirjeldused ei ole normatiivsed ega ammendavad. On lubatud kasutada muid meetodeid, mis tagavad vähemalt samaväärse keskkonnakaitse taseme.

Kui ei ole öeldud teisiti, on PVT-järeldused üldkohaldatavad.

Kõnealustes PVT-järeldustes esitatud PVT-kohased õhkuheite tasemed on:

—	kontsentratsioonid, mis on väljendatud õhku heidetavate ainete massina jääkgaaside mahu kohta standardtingimustes (273,15 K, 101,3 kPa) pärast veesisalduse lahutamist, kuid ilma hapnikusisalduse parandita; ühik on mg/m3;

kõnealustes PVT-järeldustes esitatud PVT-kohased vetteheite tasemed on:

—	kontsentratsioonid, mis on väljendatud vette heidetavate ainete massina heitvee mahu kohta; ühik on g/l.

MÕISTED

PVT-järeldustes kasutatakse järgmisi mõisteid:

Kasutatud mõiste	Määratlus
Uus seade	Pärast kõnealuste PVT-järelduste avaldamist käitises esmakordselt käitatav seade või pärast kõnealuste PVT-järelduste avaldamist vanade seadmete asemel käitise olemasolevale alusele paigaldatud seadmed.
Olemasolev seade	Seade, mis ei ole uus seade.
Uus kloori veeldamise üksus	Pärast kõnealuste PVT-järelduste avaldamist käitises kasutusele võetud kloori veeldamise üksus või pärast kõnealuste PVT-järelduste avaldamist täielikult asendatud kloori veeldamise üksus.
Kloor ja kloordioksiid, väljendatud Cl2-na	Kloori (Cl2) ja kloordioksiidi (ClO2) summa, mida mõõdetakse koos ja väljendatakse kloorina (Cl2).
Vaba kloor, väljendatud Cl2-na	Lahustunud elementaarse kloori, hüpokloriti, hüpokloorishappe, lahustunud elementaarse broomi, hüpobromiti ja hüpobroomishappe summa, mõõdetud koos ja väljendatud Cl2-na.
Elavhõbe, väljendatud Hg-na	Kõigi anorgaaniliste ja orgaaniliste elavhõbedaühendite summa, mõõdetud koos ja väljendatud Hg-na.

PVT-JÄRELDUSED

1.   Vannimeetod

PVT 1. Kloorleeliste tootmise PVT on kasutada eraldi või koos järgmisi meetodeid, mis on esitatud allpool. Elavhõbekatoodvanni meetodit ei saa ühelgi tingimusel pidada PVT-ks. Asbesti sisaldavate diafragmade kasutamine ei ole PVT.

	Meetod	Kirjeldus	Kasutatavus
a	Bipolaarse membraanvanni meetod	Membraanvannid koosnevad anoodist ja katoodist, mis on eraldatud membraaniga. Bipolaarse konfiguratsiooni korral on üksikud membraanvannid elektriliselt ühendatud järjestikku.	Üldkohaldatav.
b	Monopolaarse membraanvanni meetod	Membraanvannid koosnevad anoodist ja katoodist, mis on eraldatud membraaniga. Monopolaarse konfiguratsiooni korral on üksikud membraanvannid elektriliselt ühendatud paralleelselt.	Ei kohaldata uute seadmete puhul, mille klooritootmise võimsus on üle 20 kilotonni aastas.
c	Asbestivaba diafragmaga vanni meetod	Asbestivaba diafragmaga vannid koosnevad anoodist ja katoodist, mis on eraldatud asbestivaba diafragmaga. Üksikud diafragmavannid on elektriliselt ühendatud järjestikku (bipolaarsed) või paralleelselt (monopolaarsed).	Üldkohaldatav.

2.   Elavhõbekatoodvanniga käitiste dekomisjoneerimine või ümberkujundamine

PVT 2. Elavhõbedaheite ja elavhõbedaga saastunud jäätmete tekke vähendamiseks elavhõbekatoodvanniga käitise dekomisjoneerimise või ümberkujundamise käigus on PVT töötada välja ja rakendada dekomisjoneerimise kava, millel on kõik järgmised omadused:

i.	kaasatakse mõned kogenud töötajad, kel on suured kogemused, mis on saadud endise käitise väljaarendamise ja käitamise kõikidel etappidel;

ii.	nähakse ette täielik kava rakendamise kord ja juhendid iga etapi kohta;

iii.	kõigi elavhõbeda käitlemisel vilumatute töötajate jaoks nähakse ette üksikasjalik koolitus- ja järelevalveprogramm;

iv.	määratakse kindlaks kogumisele kuuluva metallilise elavhõbeda kogus ning hinnatakse kõrvaldatavate jäätmete kogus ja nendes sisalduva elavhõbeda kogus;

v.

nähakse ette tööruumid, mis on: a) kaetud katusega; b) varustatud sileda, kaldu oleva veekindla põrandaga, milles mahaloksuv elavhõbe suunatakse kogumisanumasse; c) hästi valgustatud; d) vaba takistustest ja prügist, mis võib neelata elavhõbedat; e) varustatud pesemiseks vajaliku voolava veega; f) ühendatud heitvee töötlemise süsteemiga;

vi.

vannid tühjendatakse ja metalliline elavhõbe viiakse üle säilitusanumatesse: a) võimaluse korral suletud süsteemis; b) elavhõbe pestakse; c) võimaluse korral kantakse elavhõbe üle raskusjõu abil; d) elavhõbedast kõrvaldatakse tahked lisandid, kui see on vajalik; e) anumad täidetakse kuni 80 % mahust; f) pärast täitmist suletakse anumad hermeetiliselt; g) tühjad vannid pestakse ja täidetakse seejärel veega.

vii.

kõik demonteerimis- ja lammutamistööd tehakse järgmiselt: a) kuumlõikamine asendatakse võimaluse korral külmlõikamisega; b) saastunud seadmeid säilitatakse sobivas kohas; c) tööpiirkonnas pestakse sageli põrandat; d) mahavoolanud elavhõbe kogutakse kiiresti imemisseadmetega, mis on varustatud aktiivsöefiltritega; e) jäätmevoogude üle peetakse arvestust; f) elavhõbedaga saastunud jäätmed eraldatakse saastumata jäätmetest; g) elavhõbedaga saastunud jäätmed vabastatakse elavhõbedast mehaanilise ja füüsikalise töötlemise meetoditega (nt pesemine, ultrahelivibratsioon, tolmuimeja), keemilise töötlemise meetoditega (nt pesemine hüpokloritiga, klooritud soolveega või vesinikperoksiidiga) ja/või termilise töötlemise abil (nt destillatsioon ja kogumine jahuti abil); h) nähakse ette saastast puhastatud varustuse korduskasutamine või ringlussevõtt, kui see on võimalik; i) vannidekorpuse seinad ja põrandad puhastatakse, mille järel need kaetakse kattekihiga või värvitakse, et muuta pind aineid mitteläbilaskvaks, kui hoone võetakse jälle kasutusse; j) käitise ja ümbruskonna heitveekogumissüsteemid puhastatakse või uuendatakse; k) tööpiirkond piiratakse ja kui õhu elavhõbedasisaldus võib olla suur (nt survepesu), siis ventilatsiooniõhk puhastatakse; ventilatsiooniõhu puhastamise meetodid hõlmavad järgmist: adsorptsioon jooditud või vääveldatud aktiivsöel, gaasi märgpuhastus hüpokloritit või kloori sisaldava soolveega või kloori lisamine tahke dielavhõbedikloriidi moodustamiseks; l) elavhõbedasisaldusega heitvee, sh kaitsevahendite pesemisel tekkiva pesulareovee töötlemine; m) õhu, vee ja jäätmete elavhõbedasisalduse seire, sealhulgas asjakohase aja jooksul pärast dekomisjoneerimist või ümberkujundamist;

viii.

vajaduse korral metallilise elavhõbeda vaheladustamine kohapeal hoiuruumis: a) mis on hästi valgustatud ja ilmastikukindel; b) mis on varustatud sobiva sekundaarse laialivalgumist piirava struktuuriga, mis võib kinni pidada 110 % ühes säilitusanumas oleva vedeliku ruumalast; c) mis on vaba takistustest ja prügist, mis võib neelata elavhõbedat; d) mis on varustatud imemisseadmetega, millel on aktiivsöefiltrid; e) mida korrapäraselt kontrollitakse visuaalselt ja elavhõbedaseire seadmetega;

ix.	vajaduse korral transport, edasine töötlemine ja jäätmete kõrvaldamine.

PVT 3. Selleks et vähendada elavhõbeda heidet vette elavhõbekatoodvanni meetodit kasutava käitise dekomisjoneerimisel või ümberkujundamisel, on PVT kasutada ühte järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni.

	Meetod	Kirjeldus
a	Oksüdeerimine ja ioonivahetus	Kasutatakse oksüdeerivaid aineid nagu hüpoklorit, kloor või vesinikperoksiid, et viia elavhõbe täielikult oksüdeeritud vormi, mis hiljem eemaldatakse ioonvahetusvaikudega.
b	Oksüdeerimine ja sadestamine	Kasutatakse oksüdeerivaid aineid nagu hüpoklorit, kloor või vesinikperoksiid, et viia elavhõbe täielikult oksüdeeritud vormi, mis hiljem eemaldatakse elavhõbeda sadestamisega elavhõbesulfiidina, millele järgneb filtrimine.
c	Taandamine ja adsorbeerimine aktiivsöele	Kasutatakse taandavaid aineid nagu hüdroksüülamiin, et viia elavhõbe täielikult metallilisse vormi, mis hiljem eemaldatakse koalestsentsiga ja metallilise elavhõbeda püüduriga, millele järgneb adsorbeerimine aktiivsöele.

Dekomisjoneerimise või ümberkujundamise ajal elavhõbeda vetteheitega seotud PVT-kohane keskkonnatoime tase, (1) väljendatud elavhõbedana, elavhõbeda käitlemise üksusest väljuvas vees on 3–15 μg/l 24 tunni jooksul kogutud liitproovis, mille kogumisel arvestatakse voolukiirust ja mis võetakse iga päev. Sellega seotud seire on PVT 7.

3.   Heitvee teke

PVT 4. Heitvee tekke vähendamiseks on PVT kasutada ühte järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni.

	Meetod	Kirjeldus	Kasutatavus
a	Soolvee ringlussevõtt	Elektrolüüsivannides kasutatud soolvesi küllastatakse uuesti tahke soolaga või aurutamise teel ja suunatakse vannidesse tagasi.	Diafragmavanni kasutavate käitiste suhtes seda ei kohaldata. Ei kohaldata membraanvanni meetodil töötava käitise suhtes, milles soolvesi saadakse lahustamismeetodil kaevandamisega, kus on suured soola- ja veevarud ning soolase vee saab juhtida suurt kloriidisisaldust taluvasse veekogusse. Ei kohaldata membraanvanni meetodil töötava ettevõtte suhtes, kus kõrvaldatud soolvett kasutatakse muus tootmisüksuses.
b	Protsessi muude jäätmevoogude ringlussevõtt	Kloorleeliste tootmise käitise protsessivood, näiteks kloori, naatrium- või kaaliumhüdroksiidi ja vesiniku töötlemise kondensaadid suunatakse tagasi protsessi eri etappidesse. Ringlussevõtu määr on piiratud sellise vedelikuvoo puhtuse nõuetega, milles protsessis tekkinud voog ringlusse võetakse, ja käitise veebilansiga.	Üldkohaldatav.
c	Muust tootmisprotsessist pärineva soolasisaldusega heitvee ringlussevõtt	Muu tootmisprotsessi soolasisaldusega heitvett töödeldakse ja see suunatakse tagasi soolveesüsteemi. Ringlussevõtu määr on piiratud soolveesüsteemi puhtuse nõuetega ja käitise veebilansiga.	Ei ole kohaldatav seadmetele, kus kõnealuse heitvee täiendav töötlemine ületab keskkonnakasu.
d	Heitvee kasutamine lahuskaevandamiseks	Kloorleeliste käitise heitvett töödeldakse ja see pumbatakse tagasi soolakaevandusse.	Ei kohaldata membraanvanni meetodil töötava ettevõtte suhtes, kus kõrvaldatud soolvett kasutatakse muus tootmisüksuses. Ei kohaldata, kui kaevandus asub palju kõrgemal merepinnast kui käitis.
e	Soolvee filtrimuda kontsentreerimine	Soolvee filtrimuda kontsentreeritakse filterpressiga, pöörleva trumliga vaakuumfiltriga või tsentrifuugiga. Jääkvesi suunatakse tagasi soolveesüsteemi.	Ei kohaldata juhul, kui soolvee filtrimuda on võimalik eraldada tahke koogina. Ei ole kohaldatav seadmetele, kus heitvett kasutatakse lahuskaevandamiseks.
f	Nanofiltrimine	Teatavat liiki membraanfiltrimine, milles membraani pooride suurus on umbes 1 nm; kasutatakse sulfaadi kontsentreerimiseks kõrvaldatavas soolvees, millega vähendatakse heitvee mahtu.	Kohaldatakse membraanvannimeetodil töötavale käitisele, milles kõrvaldatava soolveeosa suurus on määratud sulfaadisisaldusega.
g	Kloraadi heite vähendamise meetodid	Kloraadi heite vähendamise meetodeid on kirjeldatud PVT 14 juures. Nende meetoditega vähendatakse kõrvaldatava soolveeosa mahtu.	Kohaldatakse membraanvannimeetodil töötavale käitisele, milles kõrvaldatava soolveeosa suurus on määratud kloraadisisaldusega.

4.   Energiatõhusus

PVT 5. Energia tõhusaks kasutamiseks elektrolüüsiprotsessis on PVT kasutada ühte järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni.

	Meetod	Kirjeldus	Kasutatavus
a	Kõrgjõudlusega membraanid	Kõrgjõudlusega membraane iseloomustab väike pingelangus ja suur vooluefektiivsus, samas on ettenähtud töötingimustes tagatud mehaaniline ja keemiline stabiilsus.	Kohaldatakse membraanvannimeetodil töötavate ettevõtete suhtes, kui membraanid nende kasutusaja lõpus uuendatakse.
b	Asbestivabad diafragmad	Asbestivabad diafragmad on valmistatud fluorosüsivesinikpolümeerist ja täiteainetest nagu tsirkooniumdioksiid. Sellistel diafragmadel on väiksem ülepingetakistus kui asbestdiafragmadel.	Üldkasutatav
c	Kõrgjõudlusega elektroodid ja katted	Elektroodid ja kattekihid, millelt gaas vabaneb kergemini (madal mulli vabanemise ülepinge) ja madalad elektroodi ülepinged.	Kohaldatakse siis, kui kattekihid nende kasutusaja lõpus uuendatakse.
d	Kõrge puhtusastmega soolvesi	Soolvesi on piisavalt puhastatud, et viia miinimumini elektroodide ja diafragmade või membraanide saastumine, mis võiks suurendada energiatarbimist.	Üldkasutatav

PVT 6. Energia tõhusaks kasutamiseks on PVT kasutada maksimaalselt ära elektrolüüsi kõrvaltootena saadud vesinik, kas kemikaalina või kütusena.

Kirjeldus

Vesinikku võib kasutada keemilistes reaktsioonides (nt ammoniaagi, vesinikperoksiidi või metanooli tootmine; orgaaniliste ühendite taandamine; nafta hüdrodesulfureerimine; õlide ja määrete hüdrogeenimine; polüolefiinide tootmisel ahela lõpetamine) või kütusena põletamiseks, et saada auru ja/või elektrit või kuumutada ahju. Vesiniku kasutamise määr sõltub paljudest teguritest (nt nõudlus vesiniku kui reaktiivi järele, kohapealne nõudlus auru järele, vahemaa võimaliku kasutajani).

5.   Heiteseire

PVT 7. PVT on jälgida heiteid õhku ja vette, kasutades ENi normidele vastavaid seiremeetodeid vähemalt allpool esitatud miinimumsagedusega. ENi normide puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, liikmesriigi või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise.

Keskkond	Aine(d)	Proovivõtukoht	Meetod	Standard(id)	Miinimumsagedus	Järelevalve seoses millega
Õhk	Kloor ja kloordioksiid, väljendatud Cl2-na (2)	Kloori neeldumise seadme väljalaskeava juures	Elektrokeemilised vannid	ENi või ISO standard ei ole kättesaadav	Pidev	—
			Neeldumine lahuses, järgneva analüüsiga	ENi või ISO standard ei ole kättesaadav	Vähemalt kord aastas (vähemalt kolm järjestikust tunniajalist mõõtmist)	PVT 8
Vesi	Kloraat	Heite käitisest väljumise koht	Ioonkromatograafia	EN ISO 10304-4	Kord kuus	PVT 14
	Kloriid	Soolvee kõrvaldamine	Ioonkromatograafia või vooanalüüs	EN ISO 10304-1 või EN ISO 15682	Kord kuus	PVT 12
	Vaba kloor (2)	Allika lähedal	Reduktsioonipotentsiaal	ENi või ISO standard ei ole kättesaadav	Pidev	—
		Heite käitisest väljumise koht	Vaba kloor	EN ISO 7393-1 või -2	Kord kuus	PVT 13
	Halogeenitud orgaanilised ühendid	Soolvee kõrvaldamine	Adsorbeeritavad orgaanikaga seotud halogeenid (AOX)	EN ISO 9562 A lisa	Kord aastas	PVT 15
	Elavhõbe	Elavhõbeda töötlemise üksuse väljalase	Aatomabsorptsioon-spektromeetria või aatomfluorestsents-spektromeetria	EN ISO 12846 või EN ISO 17852	Iga päev	PVT 3
	Sulfaat	Soolvee kõrvaldamine	Ioonkromatograafia	EN ISO 10304-1	Kord aastas	—
	Asjakohased raskmetallid (nt nikkel, vask)	Soolvee kõrvaldamine	Induktiivsidestunud plasma optiline emissioonspektromeetria või induktiivsidestunud plasma massispektromeetria	EN ISO 11885 või EN ISO 17294-2	Kord aastas	—

6.   Heide õhku

PVT 8. Õhku suunatava kloori ja kloordioksiidi heite vähendamiseks kloori töötlemise protsessis on PVT projekteerida kloori neeldumise seade, hoida seda töökorras ja käitada; seadmel peaks olema järgmiste omaduste vajalik kombinatsioon:

i.	neeldumisüksus, milles märgpuhastusvedelikuna kasutatakse leelise lahust (nt naatriumhüdroksiidi lahus) ja mis põhineb täidisega kolonnidel ja/või ežektoritel;

ii.	vesinikperoksiidi doseerimise seadmed või eraldi märgpuhastus vesinikperoksiidiga, kui see on vajalik, et vähendada kloordioksiidisisaldust;

iii.	suurus vastab halvimale võimalikule stsenaariumile (saadud riskianalüüsiga), võttes arvesse toodetud kloori kogust ja voolukiirust (võimalus neeldumisega siduda kogu vannideruumi toodang piisava aja jooksul, kuni tootmine käitises õnnestub peatada);

iv.	märgpuhastusvedeliku varu suuruse ja säilitamisvõimsusega on tagatud, et vedelikku on alati liiast;

v.	täidisega kolonnide suurus on piisav, et alati oleks välditud kolonni uppumine;

vi.	veeldatud kloori pääs neeldumisüksusesse on välditud;

vii.	märgpuhastusvedeliku tagasivool kloorisüsteemi on välditud;

viii.

tahkete ainete sadenemine neeldumisüksuses on välditud;

ix.	soojusvahetite kasutamine, et hoida neeldumisseadme temperatuur alati allpool 55 °C;

x.	lahjendusõhu suunamine süsteemi kloori neeldumise järel, et vältida plahvatusohtlike gaasisegude tekkimist;

xi.	kasutatakse ehitusmaterjale, mis peavad alati vastu äärmiselt korrodeerivatele tingimustele;

xii.	kasutatakse varusüsteemi, nt täiendavat gaasi märgpesuseadet järjestikku töötava seadmega, hädaolukorras kasutatavat märgpesuvedeliku paaki, millest vedelik lastakse seadmesse raskusjõu abil, ooteseisundis ja varuventilaatoreid, ooteseisundis ja varupumpasid;

xiii.

esmatähtsad elektriseadmed on varustatud sõltumatu elektritoitesüsteemiga;

xiv.	nähakse ette automaatne üleminek varusüsteemidele hädaolukordades, sealhulgas süsteemide ja nende kasutamisele ülemineku perioodilised katsetamised;

xv.	nähakse ette seire- ja häiresüsteem, millega kontrollitakse järgmist: a) kloor neeldumisüksuse väljalaske juures ja ümbritseval territooriumil, b) märgpuhastusvedelike temperatuur, c) märgpuhastusvedelike reduktsioonipotentsiaal ja leeliselisus, d) imemisrõhk, e) märgpuhastusvedelike voolukiirus.

Kloori ja kloordioksiidi summaarne PVT-kohane heitetase, väljendatuna Cl2-na, on 0,2–1,0 mg/m3; see on vähemalt kolme järjestikuse tunniajalise mõõtmise tulemuste keskväärtus ja seda mõõdetakse vähemalt üks kord aastas kloori neeldumise üksuse väljalaske juures. Sellega seotud seire on PVT 7.

PVT 9. Süsiniktetrakloriidi kasutamine lämmastiktrikloriidi kõrvaldamiseks või kloori kogumiseks jääkgaasist ei ole PVT.

PVT 10. PVT-ks ei saa lugeda uues kloori veeldamise üksuses tugeva ülemaailmset soojenemist põhjustava toimega külmaainete kasutamist, eriti selliste külmaainete kasutamist, mille vastav näitaja on üle 150 (nt paljud osaliselt asendatud fluorosüsivesinikud (HFCd)).

Kirjeldus

Sobivad külmaained on näiteks:

—	süsinikdioksiidi ja ammoniaagi kombinatsioon kahes jahutuskontuuris,

—

kloor,

—

vesi.

Kohaldatavus

Külmaaine valimisel tuleks võtta arvesse nii töökorralduslikku ohutust kui ka energiatõhusust.

7.   Heide vette

PVT 11. Saasteainete vetteheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni.

	Meetod	Kirjeldus
a	Protsessi integreeritud meetodid (3)	Meetodid, mis takistavad või vähendavad saasteainete tootmist
b	Heitveepuhastus tekkekohas (3)	Meetodid saasteainete koguste vähendamiseks või nende püüdmiseks enne nende juhtimist heitvee kogumise süsteemi
c	Heitvee eeltöötlus (4)	Meetodid saasteainete koguste vähendamiseks enne lõplikku heitveepuhastust
d	Lõplik heitveepuhastus (4)	Lõplik heitvee puhastamine mehaaniliste, füüsikaliste ja keemiliste ja/või bioloogiliste meetoditega enne nende juhtimist vastuvõtvasse veekogusse

PVT 12. Kloriidide vetteheite vähendamiseks kloorleeliste tootmise käitises on PVT kasutada kombineeritult meetodeid, mis on esitatud PVT 4 juures.

PVT 13. Vaba kloori vetteheite vähendamiseks kloorleeliste tootmise käitisest on PVT töödelda vaba kloori sisaldavaid heitveevoogusid võimalikult tekkekoha lähedal, et vältida kloori väljalipsamist ja/või halogeenitud orgaaniliste ühendite tekkimist, kasutades ühte allpool kirjeldatud meetoditest või nende kombinatsiooni.

	Meetod	Kirjeldus
a	Keemiline taandamine	Vaba kloor hävitatakse reaktsioonil taandajatega, nt sulfiti ja vesinikperoksiidiga segatavates paakides.
b	Katalüütiline lagundamine	Vaba kloor lagundatakse kloriidiks ja hapnikuks katalüütilistes statsionaarse täidisega reaktorites. Katalüsaator võib olla nikkeloksiidiga aktiveeritud raud alumiiniumoksiidkandjal.
c	Termiline lagundamine	Vaba kloor viiakse üle kloriidiks ja kloraadiks termilise lagundamisega ligikaudu 70 °C juures. Saadavat heitvett on vaja täiendavalt töödelda kloraadi ja bromaadi heite vähendamiseks (PVT 14).
d	Happeline lagundamine	Vaba kloor lagundatakse hapestamisega, millele järgneb kloori vabanemine ja kogumine. Happelise lagundamise võib läbi viia eraldi reaktoris või heitvee ringlussevõtuga soolveesüsteemi. Heitvee soolveesüsteemi ringlussevõtu määra piirab käitise veebilanss.
e	Heitvee ringlussevõtmine	Kloorleeliste tootmise käitiste heitveevood, mis sisaldavad vaba kloori, võetakse ringlusse muudes tootmisüksustes.

Vaba kloori PVT-kohane heitetase, väljendatuna Cl2-na, on kohapeal võetud proovides 0,05–0,2 mg/l; proove võetakse vähemalt üks kord kuus heite käitisest väljumise kohas. Sellega seotud seire on PVT 7.

PVT 14. Kloraadi vetteheite vähendamiseks kloorleeliste tootmise käitisest on PVT kasutada ühte allpool kirjeldatud meetoditest või nende kombinatsiooni.

	Meetod	Kirjeldus	Kasutatavus
a	Kõrgjõudlusega membraanid	Membraanid, millel on suur vooluefektiivsus, millega vähendatakse kloraadi tekkimist, kuid samal ajal tagatakse mehaaniline ja keemiline stabiilsus ettenähtud töötingimustes.	Kohaldatakse membraanvannimeetodil töötavate käitiste suhtes, kui membraanid nende kasutusaja lõpus uuendatakse.
b	Kõrgjõudlusega katted	Madala elektroodi ülepingega katted, mis aitavad vähendada kloraadi moodustumist ja suurendavad hapniku moodustumist anoodil.	Kohaldatakse siis, kui kattekihid nende kasutusaja lõpus uuendatakse. Kohaldatavus võib olla piiratud toodetud kloori kvaliteedinõuetega (hapniku kontsentratsioon).
c	Kõrge puhtusastmega soolvesi	Soolvesi on piisavalt puhastatud, et viia miinimumini elektroodide ja diafragmade või membraanide saastumine, mis võiks suurendada kloraadi moodustumist.	Üldkohaldatav.
d	Soolvee hapestamine	Soolalahus hapestatakse enne elektrolüüsi, et vähendada kloraadi tekkimist. Hapestamist piirab kasutatava varustuse (nt membraanide ja anoodide) vastupidavus.	Üldkohaldatav.
e	Happeline taandamine	Kloraati taandatakse soolhappega pH 0 juures ja temperatuuril üle 85 °C.	Ei ole kohaldatav soolvee otsevooluga käitistes.
f	Katalüütiline taandamine	Rõhu all olevas vihmutatava kihiga reaktoris taandatakse kloraat vesinikuga roodiumkatalüsaatori juuresolekul kolmeetapilises protsessis kloriidiks.	Ei ole kohaldatav soolvee otsevooluga käitistes.
g	Kloraati sisaldavate heitveevoogude kasutamine muudes tootmisüksustes	Kloorleeliste tootmise käitise heitveevood võetakse ringlusse muudes tootmisüksustes, tavaliselt soolveesüsteemis või naatriumkloraadi tootmise üksuses.	See on piiratud tootmiskohtadega, milles saab sellise kvaliteediga heitveevoogusid kasutada muudes tootmisüksustes.

PVT 15. Halogeenitud orgaaniliste ühendite vetteheite vähendamiseks kloorleeliste tootmise käitisest on PVT kasutada kombineeritult meetodeid, mis on esitatud allpool.

	Meetod	Kirjeldus
a	Soola ja abimaterjalide valimine ja kontrollimine	Sool ja abimaterjalid valitakse ja kontrollitakse, et vähendada orgaaniliste saasteainete sisaldust soolvees.
b	Vee puhastamine	Tootmises kasutatava vee puhastamiseks orgaanilistest lisanditest võib kasutada selliseid meetodeid nagu membraanfiltrimine, ioonivahetus, kiiritamine UV-ga ja adsorptsioon aktiivsöele.
c	Seadmete valimine ja kontrollimine	Seadmed, nagu vannid, torud, ventiilid ja pumbad, on hoolikalt valitud, et vähendada orgaaniliste saasteainete võimalikku sattumist soolvette.

8.   Jäätmeteke

PVT 16. Väävelhappe sisalduse vähendamiseks kõrvaldamisele saadetavas heitvees on PVT kasutada ühte allpool kirjeldatud meetoditest või nende kombinatsiooni. Kloori kuivatamiseks kasutatud väävelhappe neutraliseerimine uute reaktiividega ei ole PVT.

	Meetod	Kirjeldus	Kasutatavus
a	Kasutamine kohapeal või väljaspool käitist	Kasutatud hapet saab kasutada muuks otstarbeks, näiteks protsessis ja heitvees pH reguleerimiseks või hüpokloriti liia lagundamiseks.	Kasutatav tootmiskohtades, kus on kas käitisesisene või -väline nõudlus sellise kvaliteediga happe järele.
b	Kontsentreerimine	Kasutatud hape kontsentreeritakse uuesti kohapeal või väljaspool käitist suletud süsteemiga vaakumaurustis, kasutades kaugkütet, või lisatakse vääveltrioksiidi.	Kontsentreerimine väljaspool käitist on piiratud tootmiskohtadega, kus sellise teenuse osutaja on lähedal.

PVT-kohane keskkonnatoime tase seoses kõrvaldamisele saadetava kasutatud väävelhappega, mis on väljendatud 96-massiprotsendilise H2SO4-na, on kuni 0,1 kg ühe tonni toodetud kloori kohta.

9.   Tegevuskoha korrastamine

PVT 17. Selleks, et vähendada pinnase, põhjavee ja õhu saastamist, vältida saasteainete levimist ja ülekandumist saastatud kloorleeliste tootmise käitisest elusolenditesse, on PVT töötada välja ja rakendada tegevuskoha korrastamise kava, millel on kõik järgmised omadused:

i.	rakendatakse hädaolukorrameetmed, et lõigata ära kokkupuuteteed ja saaste levimine;

ii.	uuritakse kättesaadavat teavet, et selgitada välja saaste päritolu, saastamise ulatus ja saaste koostis (nt elavhõbe, polüklorodibensodioksiinid ja -furaanid, polüklooritud naftaleenid);

iii.	koostatakse saastumise iseloomustus, selle kohta ülevaated ja aruanne;

iv.	hinnatakse riske ajas ja ruumis, sõltuvalt tootmiskoha praegusest ja heakskiidetud tulevasest kasutamisest;

v.	koostatakse tehniline projekt, mis hõlmab järgmist: a) saastest vabastamine ja/või saaste püsiv piiramine, b) ajakava, c) seirekava, d) finantsplaneerimine ja investeerimine eesmärgi saavutamiseks;

vi.	rakendatakse tehniline projekt, et tootmiskoht, võttes arvesse selle praegust ja heakskiidetud tulevast kasutusviisi, ei kujutaks endast enam olulist ohtu inimeste tervisele või keskkonnale. Sõltuvalt muudest kohustustest võib tehnilise projekti rakendada rangemal viisil;

vii.	vajaduse korral piiratakse tootmiskoha kasutamine, et võtta arvesse jääksaastumist ning praegust ja heakskiidetud tulevast kasutusviisi;

viii.

eesmärke arvestava seirega tootmiskohas ja ümbruskonnas kontrollitakse eesmärkide saavutamist.

Kirjeldus

Tegevuskoha korrastamise kava koostatakse ja rakendatakse pärast dekomisjoneerimisotsuse tegemist; võidakse nõuda ka osalise korrastamise kava koostamist ja rakendamist sellel ajal, kui käitis veel töötab.

Tegevuskoha korrastamise kava võib kattuda muude nõuete täitmise kavadega, osa punkte võidakse vahele jätta või rakendada muus järjekorras, sõltuvalt muudest nõuetest.

Kasutatavus

PVT 17 punktide v–viii kohaldatavus sõltub PVT 17 punktis iv sätestatud riskianalüüsi tulemustest.

SÕNASTIK

Anood	elektrood, mille kaudu elektrivool siseneb polariseeritud elektriseadmesse. Polaarsus võib olla positiivne või negatiivne. Elektrolüüsivanni puhul toimub oksüdatsioon positiivselt laetud anoodil.
Asbest	kuus looduslikult esinevat silikaatmineraali, mida kasutatakse tööstuslikult tänu nende nõutavatele füüsikalistele omatustele. Krüsotiil (nn valge asbest) on ainus asbesti liik, mida kasutatakse diafragmavannimeetodil töötavates käitistes.
Soolvesi	küllastunud või peaaegu küllastunud naatriumkloriidi või kaaliumkloriidi lahus.
Katood	elektrood, mille kaudu elektrivool väljub polariseeritud elektriseadmest. Polaarsus võib olla positiivne või negatiivne. Elektrolüüsivanni puhul toimub taandamine negatiivselt laetud katoodil.
Elektrood	elektrijuht, mida kasutatakse kontakti moodustamiseks vooluahela mittemetallilise osaga.
Elektrolüüs	alalisvool läbi ioonidest koosneva aine, mille tulemusena toimuvad elektroodidel keemilised reaktsioonid. Ioonidest koosnev aine on kas sulas olekus või lahustatud sobivas lahustis.
EN	Euroopa standard, mille on vastu võtnud Euroopa Standardikomitee (CEN).
HFC	osaliselt fluoritud süsivesinik.
ISO	Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon või tema vastuvõetud standard.
Ülepinge	termodünaamiliselt määratud reduktsioonipotentsiaali poolväärtuse ja katseliselt jälgitava redoksreaktsiooni toimumise pinge erinevus. Elektrolüüsivanni puhul põhjustab ülepinge seda, et reaktsiooni toimumiseks kulub rohkem energiat, kui võiks eeldada termodünaamika andmete põhjal.
PCDD	polüklooritud dibenso-p-dioksiin.
PCDF	polüklooritud dibensofuraan.

---

(1)  Arvestades, et see keskkonnatoime tase ei ole seotud normaalsete töötingimustega, ei ole see PVT-kohane heitetase tööstusheite direktiivi (2010/75/EL) artikli 3 lõike 13 mõistes.

(2)  Seire hõlmab nii pidevat kui ka perioodilist seiret, nagu on osutatud.

(3)  Seda hõlmavad PVT 1, 4, 12, 13, 14 ja 15.

(4)  Vastavalt keemiatööstuse heitvete ja heitgaaside käitlemist ja juhtimist käsitlevale BREF-dokumendile (CWW BREF).

LISA

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.