7.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 328/1

NÕUKOGU OTSUS,

15. november 2013,

Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta

(2013/720/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu kiitis 22. mail 2006 määrusega (EÜ) nr 764/2006 (1) heaks Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu (2) („partnerlusleping”).

(2)	Kõnealuse partnerluslepingu viimase protokolli, millega määratakse kindlaks partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus, (3) kohaldamisaeg lõppes 20. detsembril 2011.

(3)	Nõukogu andis komisjonile loa pidada läbirääkimisi uue kalandusprotokolli üle, milles sätestatakse liidu laevade kalapüügivõimalused Maroko Kuningriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevates vetes. Läbirääkimiste tulemusena parafeeriti uus protokoll 24. juulil 2013.

(4)	Kõnealune uus protokoll tuleks allkirjastada eeldusel, et see sõlmitakse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vaheline protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus („protokoll”), allkirjastatakse liidu nimel eeldusel, et kõnealune protokoll sõlmitakse.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), ke son volitatud protokollile liidu nimel alla kirjutama.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 15. november 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

R. ŠADŽIUS

(1) ELT L 141, 29.5.2006, lk 4.

(2) Nõukogu 22. mai 2006. aasta määrus (EÜ) nr 764/2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimist (ELT L 141, 29.5.2006, lk 1).

(3) Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vaheline protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (ELT L 202, 5.8.2011, lk 3).

7.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 328/2

PROTOKOLL

Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahel, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

Artikkel 1

Üldpõhimõtted

Protokoll koos lisa ja selle liidetega on Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahel 28. veebruaril 2007. aastal sõlmitud kalandusalase partnerluslepingu („kalandusleping”) lahutamatu osa; kõnealune leping kuulub 26. veebruaril 1996. aastal sõlmitud Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu, millega luuakse assotsiatsioon Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahel („assotsieerimisleping”), raamistikku. Protokolli eesmärk on aidata saavutada assotsieerimislepingu üldeesmärgid ja tagada kalavarude jätkusuutlikkus keskkonna, majanduse ja sotsiaalsest seisukohast.

Protokolli rakendatakse kooskõlas assotsieerimislepingu artikliga 1 dialoogi ja koostöö arendamise valdkonnas ning kooskõlas kõnealuse lepingu artikliga 2 seoses demokraatlike põhimõtete ja põhiliste inimõiguste austamisega.

Artikkel 2

Kohaldamisaeg, kestus ja kalapüügivõimalused

Kalanduslepingu artikli 5 kohaselt alates protokolli kohaldamisest neljaks aastaks antavad kalapüügivõimalused on määratud kindlaks käesolevale protokollile lisatud tabelis.

Esimest lõiget kohaldatakse käesoleva protokolli artiklites 4 ja 5 esitatud tingimustel.

Kalanduslepingu artikli 6 kohaselt võivad Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi lipu all sõitvad laevad Maroko kalapüügipiirkonnas kala püüda vaid tingimusel, et neile on käesoleva protokolli alusel ja selle lisas esitatud tingimustel välja antud püügiluba.

Artikkel 3

Rahaline toetus

1. Protokolliga ettenähtud aastane hinnanguline koguväärtus artiklis 2 osutatud ajavahemikul on 40 000 000 eurot. Sellest kogusummast:

30 000 000 eurot on ette nähtud kalanduslepingu artiklis 7 osutatud rahaliseks toetuseks, mis jaotatakse järgmiselt:

i)	16 000 000 euro suurune rahaline toetus on ette nähtud kalavarudele juurdepääsuks;

ii)	14 000 000 euro suurune eritoetus on ette nähtud Maroko kalanduspoliitikale;

b)	10 000 000 eurot on ette nähtud laevaomanike makstavate hinnanguliste tasude jaoks püügilubade eest, mis on välja antud kalanduslepingu artikli 6 kohaselt ja käesoleva protokolli lisa I peatüki D ja E jaoga ettenähtud korras.

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4, 5, 6 ja 8 kohaselt.

3. Artikli 6 lõike 9 kohaselt maksab EL lõike 1 punktis a osutatud rahalise toetuse esimesel aastal hiljemalt kolm kuud pärast protokolli kohaldamise alguskuupäeva ning järgmiste aastate eest hiljemalt protokolli aastapäeval.

4. Lõike 1 punktis a osutatud rahaline toetus kantakse Maroko Kuningriigi ülemlaekuri (Trésorier Générale du Royaume) nimele Maroko Kuningriigi riigikassas avatud arvelduskontole, mille andmed teatavad Maroko ametiasutused.

5. Kui käesoleva protokolli artiklist 6 ei tulene teisiti, on selle toetuse kasutamine Maroko ametiasutuste ainupädevuses.

Artikkel 4

Teadusvaldkonna koordineerimine ja katsepüük

1. Vastavalt lepingu artikli 4 lõikele 1 kohustuvad lepinguosalised korraldama korrapäraselt ja vajaduse korral teaduskohtumisi, et arutada käesoleva protokolli haldamiseks ja tehniliseks jälgimiseks loodud ühiskomitees tõstatatud teadusküsimusi. Kõnealuste teaduskohtumiste volitused, koosseisu ja toimimise kehtestab kalanduslepingu artiklis 10 osutatud ühiskomitee.

2. Lepinguosalised kohustuvad edendama Maroko kalapüügipiirkonnas vastutustundlikku kalapüüki kõnealustes vetes kala püüdvate kalalaevastike võrdse kohtlemise põhimõtte alusel.

3. Kalanduslepingu artikli 4 lõike 2 kohaselt peavad lepinguosalised kalanduslepingu artiklis 10 osutatud ühiskomitees nõu teaduskomitee kohtumiste järelduste üle ning võtavad vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel vastu meetmed kalavarude säästva majandamise tagamiseks.

4. Teadusuuringute eesmärgil ja teaduse edasiarendamiseks võib Maroko kalapüügipiirkonnas toimuda ühiskomitee taotluse korral katsepüük. Katsepüügi rakendamise üksikasjad otsustatakse käesoleva protokolli lisa IV peatüki sätete kohaselt.

Artikkel 5

Kalapüügivõimaluste läbivaatamine

1. Ühiskomitee võib vastastikusel kokkuleppel vaadata läbi artiklis 2 osutatud kalapüügivõimalused, tingimusel et see ei kahjustata Maroko kalavarude jätkusuutlikkust.

2. Kalapüügivõimaluste suurendamise korral suurendatakse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud rahalist toetust proportsionaalselt kalapüügivõimalustele ja pro rata temporis põhimõttel. Sellise suurendamise korral ei tohi ELi makstav rahaline toetus siiski ületada rohkem kui kahekordselt artikli 3 lõike 1 punktis a alapunktis i osutatud summat. Kui lepinguosalised lepivad kokku artiklis 2 osutatud kalapüügivõimaluste vähendamises, vähendatakse rahalist toetust proportsionaalselt kalapüügivõimalustele ja pro rata temporis põhimõttel.

3. Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel vaadata üle ka kalapüügivõimaluste jaotuse eri laevakategooriate vahel, tingimusel et tagatakse nende kalavarude jätkusuutlikkus, mida ümberjaotamine võib mõjutada. Kui see on kalapüügivõimaluste ümberjaotamiseks vajalik, lepivad lepinguosalised kokku rahalise toetuse kohandamises.

Artikkel 6

Eritoetus Maroko kalanduspoliitikale

1. Käesoleva protokolli artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud rahaline toetus on ette nähtud Maroko kalanduspoliitika arendamisele ja elluviimisele vastavalt kalandussektori arengustrateegiale „Halieutis”.

2. Kõnealuse toetuse kasutamine ja suunamine Maroko poolt põhineb lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ühiskomitees kindlaks määratud eesmärkidel ning nende saavutamiseks kavandatud ühe- ja mitmeaastaste programmidel vastavalt strateegiale „Halieutis” ning lähtuvalt rakendatavate projektide oodatava mõju hinnangust.

3. Esimesel protokolli kohaldamise aastal teatab Maroko ELile lõikes 1 sätestatud toetuse kasutamisest kohe pärast suuniste, eesmärkide ning hindamiskriteeriumide ja -näitajate heakskiitmist ühiskomitees. Iga järgmise aasta toetuse kasutamisest teatab Maroko ELile enne eelneva aasta 30. septembrit.

4. Kõik muudatused suunistes, eesmärkides ning hindamiskriteeriumides ja -näitajates kiidavad lepinguosalised heaks ühiskomitees.

5. Maroko esitab käesoleva protokolliga ettenähtud valdkondliku toetuse raames rakendatud projektide eduaruande ühiskomiteele läbivaatamiseks.

6. Sõltuvalt projektide laadist ja nende rakendamise kestusest esitab Maroko ühiskomiteele aruande käesoleva protokolliga ettenähtud valdkondliku toetuse raames lõpuleviidud projektide kohta, märkides nende eeldatava majandusliku ja sotsiaalse mõju, eelkõige võetud meetmete mõju tööhõivele ja investeeringutele ning mis tahes muu mõõdetava mõju, samuti toetuse geograafilise jaotumise. Kõnealune teave koostatakse näitajate põhjal, mille määrab üksikasjalikult kindlaks ühiskomitee.

7. Lisaks esitab Maroko enne protokolli kehtivuse lõppemist käesoleva protokolliga ettenähtud valdkondliku toetuse rakendamise lõpparuande, hõlmates selles eelnevates lõigetes osutatud aspekte.

8. Lepinguosalised jätkavad valdkondliku toetuse rakendamist vajaduse korral ka pärast käesoleva protokolli kehtivuse lõppemist, samuti vajaduse korral protokolli kohaldamise peatamise korral vastavalt käesoleva protokolliga ettenähtud korrale.

9. Käesoleva protokolli artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktiga ii ette nähtud rahaline eritoetus makstakse osamaksetena, võttes arvesse valdkondliku toetuse rakendamise tulemusi ja kavandamisetapis kindlaksmääratud vajadusi.

10. Rakendamise raamistik määratakse kindlaks ühiskomitees.

Artikkel 7

ELi ettevõtjate majanduslik integreerumine Maroko kalandussektoriga

Kooskõlas kehtivate õigusnormidega kohustuvad lepinguosalised edendama kontakte ja soodustama koostööd ettevõtjate vahel järgmistes valdkondades:

—	kalandusega seotud tööstuse arendamine, eelkõige laevaehitus ja -remont ning püügivahendite tootmine;

—	erialateadmiste vahetamine ja juhtide koolitamine merekalandussektoris;

—	kalapüügitoodete müük;

—	turustamine;

—	vesiviljelus.

Artikkel 8

Protokolli kohaldamise peatamine tõlgendamise või kohaldamisega seotud erimeelsuste tõttu

1. Käesoleva protokolli sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu kalanduslepingu artikli 10 kohaselt asutatud ühiskomitees, mis kutsutakse vajaduse korral kokku erakorraliselt.

2. Käesoleva protokolli kohaldamise võib ühe lepinguosalise algatusel peatada, kui lepinguosaliste vaheline vaidlus on tõsine ja lõike 1 kohaselt kokku kutsutud ühiskomitee nõupidamisel kokkuleppele ei jõuta.

3. Protokolli kohaldamise peatamiseks esitab huvitatud lepinguosaline vastava kirjaliku taotluse vähemalt kolm kuud enne taotletavat peatamise kuupäeva.

4. Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised nõupidamisi, et leida nendevahelisele vaidlusele kokkuleppeline lahendus.. Kui lahendus on leitud, jätkatakse protokolli kohaldamist. Rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel ajavahemiku võrra, millal protokolli kohaldamine oli peatatud.

Artikkel 9

Protokollist tulenevate tehniliste kohustuste täitmata jätmine

Käesoleva protokolli sätete ja kehtivate õigusaktide kohaselt on Marokol käesoleva protokolli kohaldamisest tulenevate sätete ja kohustuste rikkumise korral õigus kohaldada lisadega ettenähtud karistusi.

Artikkel 10

Elektrooniline teabevahetus

Maroko ja EL kohustuvad rakendama võimalikult kiiresti teabesüsteeme, mis on vajalikud käesoleva lepingu tehnilise haldamisega seotud kogu teabe ja kõigi sellekohaste dokumentide (nt püügiandmed, laeva asukoht VMSi kohaselt, kalapüügi piirkonda sisenemine ja sealt lahkumine) elektrooniliseks edastamiseks.

Artikkel 11

Kohaldatavad siseriiklikud õigusaktid

Käesoleva protokolli ja selle lisa alusel kala püüdvate laevade tegevuse, eelkõige ümberlaadimise, sadamateenuste kasutamise, varude hankimise ja muu suhtes kohaldatakse Marokos kehtivaid õigusakte.

Artikkel 12

Jõustumine

Käesolev kokkulepe ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele selle jõustamiseks vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest.

Kalapüügivõimalused

Väikesemahuline püük				Põhjalähedane püük	Tööstuslik pelaagiline kalapüük	Tööstuslik pelaagiline kalapüük (värske kala)
Pelaagiline püük põhjaosas: noodad	Väikesemahuline püük lõunaosas: veoõnged ja ritvõnged	Väikesemahuline püük põhjaosas: põhjaõngejadad	Väikesemahuline tuunipüük: ritvõnged	Põhjaõngejadalaevad ja põhjatraalid	Pelaagilised või poolpelaagilised traalerid	Pelaagilised või poolpelaagilised traalerid
					C varud Kvoot 80 000 tonni
20 laeva	10 laeva	35 laeva	27 laeva	16 laeva	18 laeva

Съставено в Брюксел на осемнадесети ноември две хиляди и тринадесета година.

Hecho en Bruselas, el dieciocho de noviembre de dos mil trece.

V Bruselu dne osmnáctého listopadu dva tisíce třináct.

Udfærdiget i Bruxelles den attende november to tusind og tretten.

Geschehen zu Brüssel am achtzehnten November zweitausenddreizehn.

Kahe tuhande kolmeteistkümnenda aasta novembrikuu kaheksateistkümnendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις δέκα οκτώ Νοεμβρίου δύο χιλιάδες δεκατρία.

Done at Brussels on the eighteenth day of November in the year two thousand and thirteen.

Fait à Bruxelles, le dix-huit novembre deux mille treize.

Sastavljeno u Bruxellesu osamnaestog studenoga dvije tisuće trinaeste.

Fatto a Bruxelles, addì diciotto novembre duemilatredici.

Briselē, divi tūkstoši trīspadsmitā gada astoņpadsmitajā novembrī.

Priimta du tūkstančiai tryliktų metų lapkričio aštuonioliktą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenharmadik év november havának tizennyolcadik napján.

Magħmul fi Brussell, fit-tmintax-il jum ta’ Novembru tas-sena elfejn u tlettax.

Gedaan te Brussel, de achttiende november tweeduizend dertien.

Sporządzono w Brukseli dnia osiemnastego listopada roku dwa tysiące trzynastego.

Feito em Bruxelas, em dezoito de novembro de dois mil e treze.

Întocmit la Bruxelles la optsprezece noiembrie două mii treisprezece.

V Bruseli osemnásteho novembra dvetisíctrinásť.

V Bruslju, dne osemnajstega novembra leta dva tisoč trinajst.

Tehty Brysselissä kahdeksantenatoista päivänä marraskuuta vuonna kaksituhattakolmetoista.

Som skedde i Bryssel den artonde november tjugohundratretton.

За Европейския съюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

За Кралство Мароко

Por el Reino de Marruecos

Za Marocké království

For Kongeriget Marokko

Für das Königreich Marokko

Maroko Kuningriigi nimel

Για τo Βασιλείου του Μαρόκου

For the Kingdom of Marocco

Pour le Royaume du Maroc

Za Kraljevinu Maroko

Per il Regno de Marocco

Marokas Karalistes vārdā –

Maroko Karalystės vardu

A Marokkói Királyság részéről

Għar-Renju tal-Marokk

Voor het Koninkrijk Marokko

W imieniu Królestwa Marokańskiego

Pelo Reino de Marrocos

Pentru Regatul Maroc

Za Marocké král'ovstvo

Za Kraljevino Maroko

Marokon kuningaskunnan puolesta

För Konungariket Marocko

LISA

EUROOPA LIIDU LAEVADE PÜÜGITEGEVUSE TINGIMUSED MAROKO KALAPÜÜGIPIIRKONNAS

I PEATÜKK

PÜÜGILUBADE TAOTLEMISEL JA VÄLJAANDMISEL KOHALDATAVAD SÄTTED

A. Püügiloa taotlus

Püügiluba kala püüdmiseks Maroko kalapüügipiirkonnas antakse üksnes nõuetekohastele laevadele.

Laev on nõuetekohane, kui laevaomaniku, kapteni ega laeva enda suhtes ei ole rakendatud Marokos kalapüügikeeldu ning laev ei ole kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja.

Laevadel ei tohi olla täitmata jätmisi Maroko ametiasutuste ees, st nad peavad olema täitnud kõik varasemad Maroko ja Euroopa Liidu vahelistest kalandusalastest lepingutest tulenevad kohustused.

Euroopa Liidu pädevad asutused („komisjon”) esitavad põllumajanduse ja merekalapüügi ministeeriumi merekalapüügi osakonnale („osakond”) nende laevade nimekirja, kes soovivad tegelda kalapüügiga protokollile lisatud kalapüügi teabelehtedes määratud piirides, vähemalt 20 päeva enne taotletavate püügilubade kehtivuse alguskuupäeva. Kõnealused nimekirjad edastatakse elektrooniliselt osakonnas kasutatava tarkvaraga ühilduvas formaadis.

Kõnealustes nimekirjades on püügiliikide ja püügipiirkondade kaupa esitatud laevade arv ja iga laeva peamised tehnilised näitajad, rubriikide kaupa lahtikirjutatud maksete summa ning taotletava perioodi jooksul kasutatav(ad) püügivahend(id).

Tööstusliku pelaagilise kalapüügi puhul näidatakse nimekirjas iga laeva kohta taotletav püügikvoot tonnides igakuise kavandatava püügikoguse kaupa. Kui asjaomase kuu jooksul ulatub püük enne asjaomase kuu lõppu laeva kavandatud igakuise püügikvoodini, võib laevaomanik komisjoni kaudu edastada osakonnale igakuise kavandatud püügikoguse kohanduse ja taotleda kõnealuse kavandatud igakuise püügikvoodi suurendamist.

Kui asjaomase kuu jooksul on püük väiksem kui kavandatud igakuine püügikvoot, krediteeritakse kvoodi või tasu vastav osa järgmisesse kuusse.

Püügilubade üksiktaotlused püügiliikide kaupa esitatakse osakonnale koos punktides 4 ja 5 osutatud nimekirjadega 1. liites esitatud näidisvormil.

Koos püügiloa taotlusega esitatakse järgmised dokumendid:

—	lipuriigiks oleva liikmesriigi kinnitatud mõõtekirja koopia;

—	hiljutine kinnitatud värvifoto, millel on näha laeva seisund külgvaates taotluse esitamise ajal. Foto mõõtmed on vähemalt 10 × 15 cm;

—	kinnitus püügiloa tasu, lõivude ja vaatlejatasude maksmise kohta. Tööstusliku pelaagilise kalapüügi puhul tuleb kinnitus tasude maksmise kohta esitada enne selle kuu 1. kuupäeva, milleks tegevus lubatud kalapüügipiirkonnas on kavandatud, nagu on märgitud vastaval kalapüügi teabelehel;

—	muu dokument või tõend, mille esitamist näevad ette käesoleva protokolli erisätted teatavate laevaliikide puhul.

Kui kehtiva protokolli raames uuendatakse igal aastal püügiluba laevale, mille tehnilised näitajad ei ole muutunud, esitatakse koos uuendamistaotlusega üksnes kinnitus püügiloa tasu, lõivude ja vaatlejatasude maksmise kohta.

Püügiloa taotluse vormid ja kõik punktis 6 nimetatud dokumendid koos püügilubade koostamiseks vajaliku teabega võib edastada elektrooniliselt osakonnas kasutatava tarkvaraga ühilduvas formaadis.

B. Püügiloa väljaandmine

Osakond väljastab kõigi laevade püügiload komisjonile Euroopa Liidu delegatsiooni kaudu Marokos („delegatsioon”) 15 päeva jooksul alates eespool nimetatud punktis 6 sätestatud dokumentide kättesaamise kuupäevast. Vajaduse korral teatab osakond komisjonile püügiloa andmisest keeldumise põhjused.

Püügiload koostatakse vastavalt protokollile lisatud kalapüügi teabelehtedele, märkides eelkõige ära kalapüügi piirkonna, kauguse kaldast, andmed seoses satelliitsidet kasutava pidevalt toimiva positsioneerimis- ja laevaseiresüsteemiga (VMSi transponderi seerianumber), lubatud püügivahendid, peamised liigid, võrgu lubatud silmasuuruse, lubatud kaaspüügi mahu ning tööstusliku pelaagilise kalapüügi puhul laeva lubatud kavandatud igakuised püügikvoodid. Laeva kavandatud igakuist püügikvooti võib suurendada vastava teabelehega ettenähtud püügipiirangute ulatuses.

Püügiloa võib välja anda üksnes kõik selleks ettenähtud haldusformaalsused täitnud laevadele.

Lepinguosalised lepivad kokku elektroonilise püügiloasüsteemi rakendamise edendamises.

C. Püügilubade kehtivusaeg ja kasutamine

Püügilubade kehtivusaeg on üks kalendriaasta, välja arvatud esimene kehtivusaeg, mis algab protokolli kohaldamise alguskuupäeval ja lõpeb 31. detsembril, ning viimane kehtivusaeg, mis algab 1. jaanuaril ja lõpeb protokolli kehtivuse lõppemise kuupäeval.

Püügiload kehtivad üksnes tasudega hõlmatud ajavahemiku jooksul ning kõnealuse loaga kindlaksmääratud kalapüügipiirkonnas, püügivahendite ja kalapüügiliigi suhtes.

Püügiluba antakse välja konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda. Tõestatud vääramatu jõu korral, mis väljendub selles, et laev raske tehnilise avarii tõttu hukkub või jääb pikaks ajaks liikumatuks ning mida lipuriigi pädevad asutused nõuetekohaselt kinnitavad, võib Euroopa Liidu taotluse korral laeva püügiloa siiski võimalikult kiiresti asendada püügiloaga mõnele muule protokolli artiklis 1 osutatud sama kategooria laevale, mille tonnaaž ei ületa avarii teinud laeva tonnaaži.

Avarii teinud laeva omanik või tema esindaja tagastab tühistatud püügiloa delegatsiooni vahendusel osakonnale.

Püügiluba peab olema kalapüügiõigusega laeva pardal ja see esitatakse inspekteerimisorganile igal kontrollimisel.

Püügiloa kehtivusaeg on üks kalendriaasta, poolaasta või kvartal. Üks poolaasta koosneb kuue kuu pikkusest ajavahemikust, mis algab vastavalt kas 1. jaanuaril või 1. juulil, välja arvatud protokolli esimene ja viimane ajavahemik. Üks kvartal koosneb kolme kuu pikkusest ajavahemikust, mis algab vastavalt kas 1. jaanuaril, 1. aprillil, 1. juulil või 1. oktoobril, välja arvatud protokolli esimene ja viimane ajavahemik.

D. Loatasud ja lõivud

Püügilubade aastatasud kehtestatakse Maroko õigusaktidega.

Loatasud hõlmavad kalendriaastat, mille jooksul püügiluba välja antakse, ja need makstakse jooksva aasta lubade esmakordse taotlemise korral. Loatasude summad sisaldavad kõiki muid seotud tasusid ja makse peale sadamatasude ja teenuste eest makstavate tasude.

Loatasud ja lõivud arvutatakse iga laeva kohta protokollile lisatud kalapüügi teabelehtedes kindlaks määratud määrade põhjal.

Lõivud arvutatakse lähtuvalt püügiloa tegelikust kehtivusajast, võttes arvesse võimalikku bioloogilise taastumise aega.

Kõigist muudatustest püügiluba käsitlevates õigusaktides teatatakse komisjonile hiljemalt kaks kuud enne nende kohaldamist.

E. Makseviisid

Loatasud, lõivud ja vaatlejatasud makstakse põllumajanduse ja merekalapüügi ministeeriumi ülemlaekurile enne püügiloa väljastamist Marokos asuva Bank Al Maghribis avatud kontole nr 0018100078000 20110750201.

Tasude maksmine tööstusliku pelaagiliste kalapüügi traaleritele antud kvootide eest toimub järgmiselt:

—	laevaomaniku taotletud kavandatud igakuisele püügikvoodile vastav tasu makstakse enne püügitegevuse algust või iga kuu 1. kuupäevaks;

—	kavandatud igakuise püügikvoodi suurendamisel vastavalt I peatüki A jao punktile 4 makstakse kõnealusele suurendamisele vastav tasu Maroko ametiasutustele enne püügitegevuse jätkamist;

—	kavandatud igakuise püügikvoodi ületamisel ja selle võimalikul suurendamisel korrutatakse kõnealusele suurendamisele vastav tasu koefitsiendiga 3. Kuubilanss arvutatuna püütud saagi alusel makstakse kahe kuu jooksul pärast seda kalendrikuud, mil kõnealune püük toimus.

II PEATÜKK

TUUNIPÜÜGILAEVADE SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED

Loatasu on 35 eurot Maroko kalapüügipiirkonnas püütud tonni kala kohta.

Püügiluba antakse üheks kalendriaastaks pärast 7 000 euro suuruse ettemaksu tasumist laeva kohta.

Ettemaks arvutatakse lähtuvalt püügiloa tegelikust kehtivusajast.

Siirdeliikide püügi loaga laevade kaptenid peavad käesoleva lisa 6. liites esitatud näidise kohast püügipäevikut.

Laevaomanikud edastavad ühe koopia kõnealusest püügipäevikust ka oma pädevatele asutustele hiljemalt 15 päeva pärast saagi lossimist. Kõnealused ametiasutused edastavad viivitamata koopia komisjonile, kes edastab selle osakonnale.

Komisjon esitab osakonnale iga laevaomaniku koostatud ning liikmesriikide ja Maroko püügiandmete kontrollimise eest vastutavate teadusasutuste (Institut de Recherche pour le Développement (IRD), Instituto Español de Oceanografía (IEO), Instituto Português do Mar e da Atmosfera (IPMA) ja Institut National de Recherche Halieutique (INRH)) poolt kontrollitud püügiaruannete põhjal enne 30. aprilli eelneva aasta eest maksmisele kuuluvate loatasude lõpliku arvestuse.

Protokolli viimase kohaldamisaasta kohta teatatakse eelmise aasta eest maksmisele kuuluvate loatasude lõplik arvestus nelja kuu jooksul pärast protokolli kehtivusaja lõppu.

Lõplik arvestus saadetakse asjakohastele laevaomanikele, kellel on alates osakonna poolt summade heakskiitmisest teatamisest 30 päeva aega oma rahaliste kohustuste täitmiseks. Komisjon edastab laevaomaniku poolt Maroko ülemlaekurile I peatüki E jaos nimetatud kontole eurodes tehtud makse kinnituse osakonnale hiljemalt pooleteise kuu jooksul pärast nimetatud teatamist.

Kui lõpliku arvestuse summa on eespool nimetatud ettemaksust väiksem, siis summade vahet tagasi ei maksta.

10.

Laevaomanikud teevad kõik vajaliku püügipäeviku koopiate saatmiseks ja vajaduse korral punktides 5 ja 8 sätestatud tähtaja jooksul täiendavate maksete tegemiseks.

11.

Punktides 5 ja 8 sätestatud kohustuste täitmata jätmise korral peatatakse püügiloa kehtivus automaatselt, kuni laevaomanik on kõnealused kohustused täitnud.

III PEATÜKK

KALAPÜÜGI PIIRKONNAD

Enne protokolli kohaldamise alguskuupäeva edastab Maroko Euroopa Liidule oma kalapüügipiirkonna ja kõigi selle piires asuvate kalapüügiks keelatud piirkondade lähtejoonte geograafilised koordinaadid. Käesolev protokoll ei hõlma Maroko Vahemere vööndit, mis asub punktist 35°47′18″N – 5°55′33″W (Cap Spartel) idas.

Kalapüügi piirkonnad iga püügiliigi jaoks Maroko Atlandi ookeani piirkonnas määratakse kindlaks kalapüügi teabelehtedes (2. liide).

IV PEATÜKK

KATSEPÜÜGI RAKENDAMISE ÜKSIKASJAD

Lepinguosalised määravad ühiselt kindlaks i) katsepüügiga tegelevad Euroopa ettevõtjad, ii) kõige sobivama ajavahemiku ning iii) kohaldatavad tingimused. Laevade uurimistöö hõlbustamiseks annab osakond olemasolevat teadusinfot ja muud põhiteavet. Lepinguosalised lepivad kokku teadusprotokollis, millest katsepüügi puhul lähtutakse ning mis edastatakse asjaomastele ettevõtjatele.

Maroko kalandussektor on katsepüüki aktiivselt kaasatud (katsepüügi tingimuste kooskõlastamine ja seda käsitlev mõttevahetus).

Püügireisi kestus on vähemalt kolm kuud ja mitte rohkem kui kuus kuud, kui lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel seda ei muuda.

Komisjon edastab Maroko ametiasutustele katsepüügi lubade taotlused. Tehnilises toimikus täpsustatakse:

—	laeva tehnilised andmed;

—	laeva juhtkonna kalandusalase asjatundlikkuse tase;

—	ettepanek püügireisi tehniliste näitajate kohta (kestus, varustus, uuritavad piirkonnad jne);

—	rahastamisviis.

Vajaduse korral korraldab osakond komisjoni ja asjaomaste laevaomanikega mõttevahetuse tehniliste ja rahaliste küsimuste üle.

Enne katsepüügireisi alustamist peavad Euroopa Liidu laevad sõitma käesoleva lisa IX peatüki punktidega 1.1 ja 1.2 ettenähtud kontrolliks Maroko sadamasse.

Enne püügireisi algust esitavad laevaomanikud osakonnale ja komisjonile:

—	püügiaruande pardal juba oleva saagi kohta;

—	püügireisil kasutatavate püügivahendite tehnilised näitajad;

—	kinnituse, et nad järgivad Maroko kalanduseeskirju.

Püügireisi ajal peavad kõnealused laevaomanikud:

—	esitama osakonnale ja komisjonile iganädalase aruande saagi kohta päevade ja loomuste kaupa, sealhulgas püügireisi tehnilised näitajad (asukoht, sügavus, kuupäev ja kellaaeg, saak ning muud tähelepanekud ja märkused);

—	edastama laevaseiresüsteemi kaudu laeva asukoha, kiiruse ja suuna;

—

tagama, et pardal viibiks üks Maroko teadusvaatleja või Maroko ametiasutuste valitud vaatleja. Vaatleja ülesanne on koguda saagi kohta teadusinfot ning võtta saagist proove. Vaatlejat koheldakse laevaohvitserina ja laevaomanik katab tema elamiskulud laeval viibimise ajal. Otsus vaatleja pardalviibimise aja ja kestuse ning pardaletuleku- ja maabumissadama kohta tehakse kokkuleppel Maroko ametiasutustega. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, ei ole laev kunagi kohustatud sisenema sadamasse rohkem kui kord kahe kuu jooksul;

—	esitama Maroko kalapüügipiirkonnast lahkumisel laevad kontrolliks, kui Maroko ametiasutused seda taotlevad;

—	pidama kinni Maroko kalandusalastest eeskirjadest.

Teadusliku püügireisi ajal saadud saak, sealhulgas kaaspüük, jääb laevaomaniku omandisse, kui see vastab asjaomastele ühiskomitee poolt kehtestatud nõuetele ja teadusprotokolli sätetele.

Osakond nimetab kontaktisiku, kelle poole võib pöörduda kõigi ettenägematute probleemide korral, mis võivad katsepüüki takistada.

V PEATÜKK

KÄESOLEVA LEPINGU ALUSEL MAROKO KALAPÜÜGIPIIRKONNAS KALA PÜÜDVATE ELi KALALAEVADE SATELLIITSEIRE SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED

Üldsätted

Käesoleva protokolli raames kohaldatakse Maroko püügipiirkonnas kala püüdvate või püügitegevust kavandavate Euroopa Liidu laevade suhtes positsioneerimis- ja satelliitseireseadmeid käsitlevaid Maroko eeskirju. Lipuriik tagab, et tema lipu all sõitvad laevad järgivad kõnealuseid eeskirju.

Satelliitseire teostamiseks edastavad Maroko pädevad ametiasutused Euroopa lepinguosalisele Maroko kalapüügipiirkonna ning kõigi kalastamise keelualade koordinaadid (pikkus- ja laiuskraadid).

i)	Osakond edastab kõnealuse teabe komisjonile enne protokolli kohaldamiskuupäeva.

ii)	Kõnealused andmed edastatakse elektrooniliselt, väljendatuna kümnendarvuna N/S DD.ddd (WGS84).

iii)	Kõnealuste koordinaatide igast muudatusest tuleb viivitamata teavitada.

Lipuriik ja Maroko määravad kumbki ühe VMSi korrespondendi, kelle ülesanne on olla kontaktisikuks.

i)	Enne protokolli kohaldamist edastavad lipuriigi ja Maroko kalapüügiseirekeskused teineteisele oma VMSi korrespondendi andmed (nimed, aadress, telefon, teleks, e-post).

ii)	VMSi korrespondendi andmete igast muudatusest tuleb viivitamata teavitada.

Lavaseiresüsteemi andmed

Seire asukohaviga on kuni 100 meetrit ja usaldusvahemik 99 %.

Kui lepingu alusel kala püüdev laev, mida käesoleva protokolli kohaselt satelliitside abil jälgitakse, siseneb Maroko kalapüügipiirkonda, edastatakse asukohateated viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ja Maroko kalapüügiseirekeskusele. Kõnealused teated edastatakse järgmiselt:

i)	elektrooniliselt turvaprotokolli kaudu;

ii)	vähemalt iga kahe tunni tagant;

iii)	3. liites osutatud vormingus;

iv)	asukohateadetena.

Lisaks märgistatakse VMSi kohased asukohad järgmiselt:

i)	esimene Maroko kalapüügipiirkonnas registreeritud asukoht märgistatakse koodiga „ENT”;

ii)	kõik järgmised asukohad märgistatakse koodiga „POS”;

iii)	esimene asukoht, mis on registreeritud pärast Maroko kalapüügipiirkonnast väljumist, märgistatakse koodiga „EXI”;

iv)	punkti 13 kohaselt käsitsi edastatud asukohad märgistatakse koodiga „MAN”.

Satelliitseiresüsteemi seadmed ja tarkvara peavad olema:

i)	usaldusväärsed, need ei tohi võimaldada asukoha võltsimist ega olla käsitsi seadistatavad;

ii)	täielikult automatiseeritud ja kogu aeg töökorras sõltumata keskkonna- ja ilmastikutingimustest.

Pardal olevat andmete edastamiseks kasutatavat ja pidevalt toimivat satelliitseiresüsteemi on keelatud teise kohta viia, lahti ühendada, hävitada, kahjustada või kasutuskõlbmatuks muuta, samuti on keelatud edastatud ja kõnealuse süsteemi abil registreeritud andmeid tahtlikult muuta, kuritarvitada või võltsida.

Laevakaptenid tagavad igal ajal, et:

i)	andmeid ei muudeta;

ii)	satelliitseireseadme antenni või antenne ei takistata;

iii)	satelliitseireseadme elektritoidet ei katkestata;

iv)	satelliitseireseade ei ole lahti ühendatud.

10.

Lepinguosalised kohustuvad nõudmisel andma teineteisele oma satelliitseireseadmete kohta teavet veendumaks, et kõnealused seadmed vastavad täielikult teise lepinguosalise nõudmistele käesolevate sätete järgimiseks, samuti selleks et püügiandmete edastamist võimaldavate funktsioonide integreerimise korral saaks luua vajaliku failiedastusprotokolli.

Laeva pardal asuva seireseadme tehniline tõrge või rike

11.

Kui kalalaeva pardale paigaldatud pideva satelliitseiresüsteemi seadmetes tekib tehniline tõrge või rike, mis mõjutab seadme tööd, peab lipuriik viivitamata teavitama osakonda ja komisjoni.

12.

Rikkis seade tuleb vahetada välja kümne päeva jooksul pärast rikkest teatamist. Selle tähtaja möödumisel peab kõnealune laev Maroko kalapüügipiirkonnast lahkuma või sisenema remondiks mõnesse Maroko sadamasse.

13.

Seni kuni seade ei ole välja vahetatud, edastab laeva kapten üldise asukohateate iga nelja tunni järel käsitsi elektrooniliselt, raadio kaudu või faksiga, lisades laeva kapteni poolt vastavalt punktis 5 sätestatud tingimustele registreeritud asukohateated.

14.

Käsitsi edastatavad teated edastatakse liikmesriigi kalapüügiseirekeskusele, kes edastab need viivitamata Marko kalapüügiseirekeskusele.

Maroko kalapüügiseirekeskus ei saa VMSi andmeid kätte

15.

Kui Maroko kalapüügiseirekeskus leiab, et lipuriik ei edasta punktiga 5 ettenähtud teavet, teavitab ta sellest viivitamata komisjoni ja asjaomast lipuriiki.

16.

Nõuet rikkunud lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja/või Maroko kalapüügiseirekeskus peavad viivitamata teavitama igast tehnilisest kõrvalekaldest seoses teabe edastamisega ja asukohateadete vastuvõtmisega kalapüügiseirekeskuste vahel, et leida võimalikult kiiresti tehniline lahendus. Komisjoni tuleb teavitada mõlema kalapüügiseirekeskuse leitud lahendusest.

17.

Kõik teated, mida ei saadud rikke ajal edastada, tuleb edastada uuesti niipea, kui side asjaomase lipuriigi kalapüügiseirekeskuse ja Maroko kalapüügiseirekeskuse vahel on taastatud.

18.

Enne käesoleva protokolli jõustumist lepivad lipuriigi ja Maroko kalapüügiseirekeskused kokku alternatiivsetes elektroonilistes sidevahendites, mida kalapüügiseirekeskused peavad kasutama rikete puhul VMSi andmete edastamiseks, ning teavitavad teineteist viivitamata sidevahenditega seotud mis tahes muudatustest.

19.

Maroko ja ELi lipuriigi kalapüügiseirekeskuste vahelised sidehäired ei tohi mõjutada laevade tavapärast püügitegevust. Punkti 18 kohaselt kokku lepitud edastamisviisi tuleb kasutada viivitamata.

20.

Maroko teavitab oma pädevaid kontrollitalitusi, et ELi laevad ei riku VMSi andmeid edastamata jättes seadust, vaid et tegemist on kalapüügiseirekeskuse rikkega ning teate edastamine toimub vastavalt punkti 18 kohaselt tehtud otsusele.

VMSi andmete kaitse

21.

Käesolevate sätete kohaselt teisele lepinguosalisele edastatud seireandmeid kasutavad Maroko ametiasutused üksnes käesoleva lepingu alusel kala püüdvate Euroopa laevade kontrolliks ja järelevalveks, samuti Marokos tehtavateks teadusuuringuteks kalanduse juhtimise ja arendamise raames.

22.

Kõnealuseid andmeid ei tohi ühelgi juhul põhjusest olenemata edastada kolmandatele isikutele.

23.

Käesolevate sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu lepingu artikliga 10 ettenähtud ühiskomitees, kes teeb otsuse.

24.

Lepinguosalised nõustuvad vajaduse korral käesolevaid sätteid lepingu artikliga 10 ettenähtud ühiskomitees läbi vaatama.

VI PEATÜKK

PÜÜGIARUANDED

1) Püügipäevik

Laeva kaptenil on kohustus kasutada spetsiaalselt Maroko kalapüügipiirkonnas tegutsemiseks sisseseatud püügipäevikut, mille näidisvorm on esitatud lisa 7. liites, ja täita seda päevikut nimetatud püügipäeviku selgitavates märkustes toodud nõuete kohaselt.

Laevaomanikud edastavad ühe koopia kõnealusest püügipäevikust oma pädevatele asutustele hiljemalt 15 päeva pärast saagi lossimist. Kõnealused asutused edastavad viivitamata koopia komisjonile, kes edastab selle osakonnale.

Kui laevaomanik ei täida eespool punktides 1 ja 2 sätestatud kohustusi, peatatakse püügiloa kehtivus automaatselt, kuni laevaomanik on kõnealused kohustused täitnud. Komisjoni teavitatakse viivitamata sellisest otsusest.

2) Kvartali kaupa esitatavad püügiaruanded

Komisjon teatab osakonnale enne iga kvartali kolmanda kuu lõppu eelmise kvartali jooksul kõigi ELi laevade püütud kogused vastavalt käesoleva lisa 8. ja 9. liites esitatud näidisvormile.

Andmed esitatakse kuude, püügiliikide, laevade ning püügipäevikus nimetatud bioloogiliste liikide kaupa.

Kõnealused andmed edastatakse osakonda ka ministeeriumi kasutatava tarkvaraga ühilduvas formaadis arvutifailina.

3) Andmete usaldusväärsus

Eespool punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentides sisalduvad andmed peavad kajastama tegelikku püüki, et nende põhjal saaks jälgida varude arengut.

4) Üleminek elektroonilisele süsteemile

Lepinguosalised määravad kindlaks elektroonilise edastuse protokolli, et edastada elektroonilise aruandlussüsteemi („ERS” – Electronic Reporting System) kaudu 11. liites sätestatud püügitegevuse ja -aruannetega seotud andmed („ERSi andmed”). Mõlemad lepinguosalised näevad ette kõnealuse elektroonilise süsteemi rakendamise ning asendavad paberkandjal esitatud püügiaruande ERSi andmetega, niipea kui Maroko on seadnud sisse vajalikud seadmed ja vajaliku tarkvara.

5) Lossimised väljaspool Marokot

Laevaomanikud on kohustatud edastama oma pädevatele asutustele käesoleva protokolli raames püütud saagi lossimisaruanded hiljemalt 15 päeva pärast lossimist. Kõnealused asutused edastavad koopiad viivitamata delegatsioonile, kes tagab nende edastamise.

VII PEATÜKK

MAROKO MEREMEESTE PARDALEVÕTMINE

Käesoleva lepingu kohaseid püügilube omavad laevaomanikud võtavad kogu Maroko kalapüügipiirkonnas viibimise aja jooksul pardale Maroko meremehi, nagu on ette nähtud 2. liites esitatud teabelehtedega.

Laevaomanikud valivad oma laevade pardale võetavad meremehed merekooli edukalt lõpetanud kandidaatide ametlikust nimekirjast, mille osakond on edastanud komisjonile ning mille komisjon on edastanud asjaomastele lipuriikidele. Nimekirja ajakohastatakse iga aasta 1. veebruaril. Laevaomanikud valivad ise nimekirjast parimate teadmiste ja piisava kogemusega kandidaadid.

Maroko meremeeste töölepingud, mille koopia antakse allakirjutajatele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel, pidades nõu Maroko pädevate asutustega. Lepingud tagavad meremeestele sotsiaalkindlustuse, sealhulgas elukindlustuse ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustuse.

Laevaomanik või tema esindaja edastab lepingu koopia delegatsiooni kaudu osakonnale niipea, kui asjaomase liikmesriigi pädevad asutused on kõnealuse lepingu heaks kiitnud.

Laevaomanik või tema esindaja edastab delegatsiooni kaudu osakonnale igale laevale tööle võetud Maroko meremeeste nimed, märkega nende tööülesannete kohta meeskonnas.

Delegatsioon saadab osakonnale 1. veebruaril ja 1. augustil poolaasta kokkuvõtte ELi laevadele tööle võetud Maroko meremeeste kohta koos märkega nende sissekandmise kohta meremeeste registrisse.

ELi kalalaevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) deklaratsiooni aluspõhimõtete ja -õiguste kohta tööl. See hõlmab eelkõige ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelikku tunnustamist ning töö saamise ja kutsealale pääsemisega seotud diskrimineerimise kõrvaldamist.

Maroko meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasu määratakse kindlaks enne püügilubade väljastamist laevaomanike või nende esindajate ja asjaomaste Maroko meremeeste või nende esindajate kokkuleppel. Maroko meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui Maroko laevaperede omad, need peavad vastama ILO standarditele ega tohi olla nendest madalamad.

Kui üks või mitu tööle võetud meremeest laeva väljumise ajaks kohale ei ilmu, võib laev ettenähtud püügireisi alustada, kui ta on teavitanud lähtesadama pädevaid asutusi meremeeste arvu ebapiisavusest ja ajakohastanud meeskonna nimekirja. Kõnealused asutused teavitavad sellest osakonda.

10.

Laevaomanik teeb kõik vajaliku tagamaks, et hiljemalt järgmisel püügireisil töötab tema laeval käesoleva lepinguga ettenähtud arv meremehi.

11.

Kui Maroko meremehi ei võeta pardale muudel põhjustel kui eelmises punktis osutatud, on asjaomased Euroopa Liidu laevaomanikud kohustatud kuni kolme kuu jooksul iga Maroko kalapüügipiirkonnas püütud päeva eest maksma kindlaksmääratud summana 20 eurot iga pardale võtmata Maroko meremehe kohta.

12.

Kõnealust summat kasutatakse Maroko kaluritest meremeeste koolituseks ja see makstakse Marokos asuva Bank Al Maghribis avatud kontole nr 0018100078000 20110750201.

13.

Kui laevaomanik rikub korduvalt kohustust võtta tööle ettenähtud arvul Maroko meremehi (välja arvatud punktis 9 sätestatud juhud), peatatakse laeva püügiloa kehtivus automaatselt, kuni nimetatud kohustus on täidetud. Delegatsiooni teavitatakse viivitamata sellisest otsusest.

VIII PEATÜKK

KALAPÜÜGI SEIRE JA JÄLGIMINE

A. Kalapüügi jälgimine

Laevad, millel lubatakse käesoleva protokolli alusel Maroko kalapüügipiirkonnas kalastada, võtavad allpool sätestatud korra kohaselt pardale Maroko poolt määratud vaatlejad.

1.1.	Kvartalis võtavad vaatleja pardale 25 % püügiõigusega laevadest, mille tonnaaž ületab 100 GT.

1.2.	Tööstusliku pelaagilise kalapüügi laevad võtavad pardale ühe teadusvaatleja kogu Maroko kalapüügipiirkonnas tegutsemise ajaks.

1.3.	Liidu kalalaevu, mille tonnaaž on kuni 100 GT, vaadeldakse maksimaalselt kümne püügi jooksul aastas ja püügiliikide lõikes.

1.4.	Osakond koostab nimekirja laevadest, mis peavad vaatleja pardale võtma, ning pardale võetavate vaatlejate nimekirja. Kõnealused nimekirjad edastatakse kohe pärast koostamist delegatsioonile.

1.5.	Osakond teatab püügiloa väljaandmisel või hiljemalt 15 päeva enne vaatleja pardale võtmiseks ettenähtud päeva asjaomastele laevaomanikele delegatsiooni kaudu laeva pardale määratud vaatleja nime.

Pelaagiliste traalerite pardal peab vaatleja olema alaliselt. Muude kalapüügiliikide puhul peab vaatleja pardal olema ühel püügireisil iga laeva kohta.

Laevaomanik või tema esindaja ja Maroko ametiasutused lepivad kokku tingimustes, mille alusel vaatleja pardale võetakse.

Vaatleja võetakse pardale laevaomaniku valitud sadamas esimese Maroko kalapüügipiirkonnas toimuva püügireisi alguses pärast määratud laevade nimekirja teatavakstegemist.

Asjaomased laevaomanikud teatavad hiljemalt kaks nädalat enne vaatlejate ettenähtud pardalevõtmist kuupäevad ja Maroko sadamad vaatlejate pardalevõtmiseks.

Kui vaatleja võetakse pardale välisriigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui laev, mille pardale on vaatleja võetud, lahkub Maroko kalapüügipiirkonnast, tuleb võtta kõik meetmed vaatleja võimalikult kiireks tagasijõudmiseks Marokosse laevaomaniku kulul.

Laevaomaniku kohustuste täitmata jätmise tõttu vaatleja asjatu lähetamise korral kannab laevaomanik reisikulud ning maksab vaatleja tegevusetult viibitud päevade eest päevaraha samal ametiastmel Maroko riigi ametnikele ettenähtud ulatuses. Laevaomanik maksab vaatlejale eespool kirjeldatud päevaraha ka laevaomaniku süül väljasõiduga viibimise korral.

Kõigist päevaraha käsitlevatest õigusaktide muudatustest teatatakse delegatsioonile hiljemalt kaks kuud enne nende kohaldamist.

Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Vaatleja täidab järgmisi ülesandeid:

9.1.	jälgib laevade püügitegevust;

9.2.	kontrollib püügiga tegelevate laevade asukohta;

9.3.	võtab teadusprogrammide raames bioloogilisi proove;

9.4.	märgib üles kasutatavad püügivahendid;

9.5.	kontrollib Maroko kalapüügipiirkonnas püügipäevikusse kantud püügiandmeid;

9.6.	kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud turustamiskõlblike kalaliikide, koorikloomade ja peajalgsete liikide koguseid;

9.7.	edastab raadio kaudu kalapüügiandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

10.

Laeva kapten teeb oma ametiseisundist tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

11.

Vaatleja käsutuses peavad olema kõik kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid. Kapten tagab talle juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikele sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, sealhulgas püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis lihtsustavad tema tööd.

12.

Pardal olles peab vaatleja:

1)	võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema pardaletulek ja laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks kalapüüki,

2)	hoolitsema pardavarustuse ja -seadmete eest ning kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsuse eest.

13.

Vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande, edastab selle Maroko pädevatele asutustele ja saadab koopia delegatsioonile. Vaatleja kirjutab aruandele alla kapteni juuresolekul, kes võib omalt poolt aruandesse lisada kõik asjakohaseks peetavad märkused, või nõuda nende lisamist, ning kirjutab seejärel aruandele alla. Aruande koopia antakse kaptenile vaatleja laevalt lahkumisel.

14.

Iga laev tagab võimaluste piires vaatlejatele samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused kui on laeva juhtkonnal; sellega seotud kulud kannab laevaomanik.

15.

Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksavad Maroko pädevad ametiasutused.

16.

Et hüvitada Marokole vaatlejate laeva pardal viibimisega seotud kulud, nähakse lisaks laevaomanike tasu maksmise kohustusele ette „vaatlejate tasu” maksmine 5,5 euro ulatuses GT kohta kvartalis iga Maroko kalapüügipiirkonnas kala püüdva laeva kohta.

Kõnealused tasud makstakse vastavalt käesoleva lisa I peatüki E jaoga ettenähtud maksetingimustele.

17.

Punktis 4 sätestatud kohustuste täitmata jätmise korral peatatakse püügiloa kehtivus automaatselt, kuni laevaomanik on kõnealused kohustused täitnud. Delegatsiooni teavitatakse viivitamata sellisest otsusest.

B. Ühine kalapüügiseire süsteem

Et tõhustada kontrolli käesoleva protokolli sätete järgimise kindlustamiseks, seavad lepinguosalised sisse ühise kaldal toimuva lossimise seire ja jälgimise süsteemi.

Lepinguosalised töötavad välja ühise seire iga-aastase kava, mis hõlmab kõiki käesoleva protokolliga ettenähtud püügiliike.

Selleks määravad mõlema lepinguosalise pädevad asutused oma esindaja, kes osaleb lossimise kontrollimisel ja jälgib kontrolli korraldust, ning teatavad tema nime teisele lepinguosalisele.

Maroko ametiasutuse esindaja osaleb vaatlejana liikmesriikide teenistuste läbiviidaval Maroko kalapüügipiirkonnas tegutsenud laevade lossimise kontrollimisel.

Esindaja saadab liikmesriigi kontrolliametnikke sadamate, laevade, dokkide, esmamüügi, kalasaaduste hulgiladude, kaubaladude, külmhoonete ja teiste enne esmamüüki kala lossimise ja ladustamisega seotud kohtade külastamisel ning võib tutvuda nende kontrollide esemeks olevate dokumentidega.

Maroko ametiasutuse esindaja koostab ja esitab aruande kontrollkäikude kohta, kus ta osales. Aruande koopia edastatakse delegatsioonile.

Osakond teatab delegatsioonile lossimissadamatesse kavandatud kontrollkäikudest kuu aega ette.

Komisjoni taotluse korral võivad Euroopa Liidu kalandusinspektorid osaleda vaatlejana Maroko ametiasutuste poolt Maroko sadamates läbiviidavatel Euroopa Liidu laevade lossimistegevuse kontrollimistel.

Kõnealuse tegevuse praktiline kord määratakse kindlaks lepinguosaliste pädevate asutuste kokkuleppel.

IX PEATÜKK

KONTROLL

1. Tehniline kontroll

1.1.

Kord aastas, samuti pärast tehniliste näitajate muutmist või muude püügivahendite kasutamist hõlmava püügiliigi muutmise taotluse esitamist, peavad käesoleva protokolli kohaselt püügiluba omavad Euroopa Liidu laevad sõitma kehtivate õigusaktidega ettenähtud kontrollimiseks Maroko sadamasse. Kõnealune kontroll peab toimuma 48 tunni jooksul alates laeva sadamasse saabumisest.

1.2.

Laeva kaptenile antakse pärast tehnilist kontrolli tõend, mille kehtivusaeg vastab püügiloa kehtivusajale ning mida pikendatakse automaatselt nende laevade suhtes, mis aasta jooksul püügiluba uuendavad. Kehtivusaeg ei või siiski olla pikem kui üks aasta. Tõendit tuleb hoida kogu aeg laeva pardal.

1.3.

Tehnilise kontrolli käigus kontrollitakse laeva tehniliste näitajate ja püügivahendite nõuetekohasust, pardal olevate positsioneerimis- ja satelliitseireseadmete toimimist ning Maroko meremehi käsitlevate sätete täitmist.

1.4.

Kontrollimise kulud kannavad laevaomanikud ja need määratakse kindlaks Maroko eeskirjades sätestatud tariifide alusel. Kulud ei tohi olla suuremad kui muude laevade poolt tavaliselt sama teenuse eest makstav summa.

1.5.

Punktides 1.1 ja 1.2 sätestatud kohustuste täitmata jätmise korral peatatakse püügiloa kehtivus automaatselt, kuni laevaomanik on kõnealused kohustused täitnud. Delegatsiooni teavitatakse viivitamata sellisest otsusest.

2. Kalapüügi piirkonda sisenemine ja sealt lahkumine

2.1.

Käesoleva protokolli kohaselt püügiluba omavad Euroopa Liidu laevad, kellel on kavas siseneda Maroko kalapüügipiirkonda või sealt lahkuda, teatavad sellest osakonnale vähemalt kuus tundi ette. Samuti esitavad nad järgmise teabe:

2.1.1.

teate edastamise kuupäev ja kellaaeg;

2.1.2.

laeva asukoht vastavalt V peatüki punktile 5;

2.1.3.

pardal oleva saagi kaal kilogrammides liikide kaupa, identifitseeritud kolmetähelise koodiga;

2.1.4.

teate liik nagu „saak sisenemisel” (COE) ja „saak väljumisel” (COX).

2.2.

Teave edastatakse faksiga või kui laeval faks puudub, siis raadio kaudu (10. liite sätete kohaselt).

2.3.

Tööstusliku pelaagilise kalapüügiga tegelevate laevade puhul on Maroko püügipiirkonnast lõplikuks väljumiseks vaja osakonna eelnevat luba. Kõnealune luba antakse 24 tunni jooksul pärast laeva kapteni või tema esindaja taotluse esitamist, välja arvatud juhul, kui taotlus on esitatud enne nädalalõppu; sel juhul antakse luba nädalavahetusele järgneval esmaspäeval. Loa andmisest keeldumise korral teatab osakond viivitamata laevakaptenile ja Euroopa Komisjonile keeldumise põhjused.

2.4.

Laeva, mis tabatakse kala püüdmast ilma osakonda eelnevalt teavitamata, käsitatakse püügiloata laevana.

2.5.

Laevaomanik märgib püügiloa taotlusele laeva telefoni- ja faksinumbri ning laevakapteni e-posti aadressi.

3. Kontrollimenetlused

3.1.

Käesoleva protokolli kohaselt püügiluba omavad ja Maroko kalapüügipiirkonnas kala püüdvate Euroopa Liidu laevade kaptenid lubavad oma pardale püügitegevuse kontrollimise ja vaatluse eest vastutavad Maroko ametiisikud ning hõlbustavad nende pardale tulekut ja ülesannete täitmist.

3.2.

Kõnealused ametiisikud ei või pardal viibida kauem, kui on vaja nende ülesannete täitmiseks.

3.3.

Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

4. Laeva peatamine

4.1.

Osakond teavitab delegatsiooni võimalikult kiiresti ja hiljemalt 48 tunni jooksul Euroopa Liidu kalalaeva peatamisest Maroko kalapüügipiirkonnas ja laeva suhtes sanktsioonide kohaldamisest.

4.2.

Komisjonile edastatakse samal ajal lühike aruanne laeva peatamisega seotud asjaolude ja peatamise põhjuste kohta.

5. Peatamise protokoll

5.1.

Laeva kapten allkirjastab Maroko kontrolliasutuse koostatud protokolli.

5.2.

Antud allkiri ei piira kapteni õigusi ega meetmeid, mida ta võib talle süüks pandud rikkumise puhul enda kaitseks võtta.

5.3.

Kapten juhib laeva Maroko kontrolliasutuse osutatud sadamasse. Maroko kalapüügieeskirju rikkunud laeva peetakse sadamas kinni kuni peatamise tavapäraste haldusformaalsuste täitmiseni.

6. Rikkumise menetlemine

6.1.

Enne kohtumenetluse alustamist üritatakse eeldatav rikkumine lahendada kokkuleppemenetluse abil. Kõnealune menetlus lõpetatakse hiljemalt kolm tööpäeva pärast laeva peatamist.

6.2.

Kui rikkumine lahendatakse kokkuleppemenetluse abil, määratakse trahvi suurus Maroko kalandusalaste eeskirjade alusel.

6.3.

Kui kokkulepet ei saavutata ning asi läheb lahendamisele pädevasse kohtusse, peab laevaomanik pädevate Maroko ametiasutuste osutatud pangas tasuma pangatagatise, mille suuruse määramisel võetakse arvesse laeva peatamise kulusid, rikkumise toime pannud isikutele määratud trahvide suurust ning rikkumise heastamiseks kuluvaid summasid.

6.4.

Pangatagatist ei tagastata enne kohtumenetluse lõppemist. Kui kohtumenetlus lõppeb süüdimõistva otsuseta, tagastatakse pangatagatis kohe pärast menetluse lõppu. Kui süüdimõistva otsuse korral on trahv väiksem kui pangatagatis, tagastavad Maroko pädevad asutused summade vahe.

6.5.

Laeval lubatakse sadamast lahkuda:

—	kui kokkuleppemenetlusest tulenevad kohustused on täidetud või

—	enne kohtumenetluse lõppu niipea, kui laevaomanik on maksnud punktis 6.3 osutatud pangatagatise ja Maroko pädevad ametiasutused on selle heaks kiitnud.

7. Ümberlaadimised

7.1.

Maroko kalapüügipiirkonnas on keelatud igasugune saagi merel ümberlaadimine. Käesoleva protokolli kohaselt püügiluba omavad Euroopa Liidu tööstusliku pelaagilise püügi traalerid, mis soovivad saaki Maroko kalapüügipiirkonnas ümber laadida, teevad seda Maroko sadamas või muus Maroko pädevate asutuste määratud kohas ning pärast osakonnalt loa saamist. Selline ümberlaadimine toimub vaatleja või osakonna esindaja ja kontrolliasutuste järelevalve all. Käesoleva sätte rikkumisele järgnevad Maroko eeskirjadega ettenähtud sanktsioonid.

7.2.

Vähemalt 24 tundi enne iga ümberlaadimist peavad asjaomaste laevade omanikud teatama osakonnale järgmised andmed:

—	ümberlaadivate kalalaevade nimed;

—	kaubalaeva nimi, lipuriik, registreerimisnumber ja kutsung;

—	ümberlaaditav kogus tonnides kalaliikide kaupa;

—	saagi sihtkoht;

—	ümberlaadimise kuupäev ja päev.

7.3.

Marokole jääb õigus keelduda ümberlaadimisest, kui transpordilaev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga kas Maroko kalapüügipiirkonnas või väljaspool seda.

7.4.

Ümberlaadimist käsitletakse lahkumisena Maroko kalapüügipiirkonnast. Seega peavad laevad edastama osakonnale püügiaruanded ja teatama, kas nad kavatsevad püüki jätkata või Maroko kalapüügipiirkonnast lahkuda.

7.5.

Käesoleva protokolli kohaselt püügiluba omavate ja Maroko sadamas ümberlaadivate või lossivate Euroopa Liidu tööstusliku pelaagilise püügi traalerite kaptenid võimaldavad Maroko inspektoritele kõnealuste tegevuste kontrollimist ja hõlbustavad seda. Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist sadamas antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

X PEATÜKK

SAAGI LOSSIMINE

Lepinguosalised, olles teadlikud tihedama integratsiooni vajalikkusest nende kalandussektorite ühise arengu huvides, on leppinud kokku järgmistes sätetes, mis käsitlevad käesoleva protokolli kohaselt püügiluba omavate Euroopa Liidu laevade poolt Maroko kalapüügipiirkonnas püütud saagi ühe osa lossimist Maroko sadamates.

Kohustuslik lossimine toimub käesolevale protokollile lisatud kalapüügi teabelehtede kohaselt.

Rahaline soodustus

Lossimine

Käesoleva protokolli kohaselt püügiluba omavatel Euroopa Liidu tuunipüügilaevadel (pelaagiliste väikeliikide C varud), mis lossivad Maroko sadamates üle 25 % kalapüügi teabelehes nr 5 ja 6 sätestatud kohustuslikust püügikogusest, vähendatakse üle kõnealuse kohustusliku künnise lossitud tonni eest makstavat tasu 5 %.

Kohaldamiseeskirjad

Lossimiste korral koostab kalahall kaalumislehe, mida kasutatakse toodete jälgitavuse alusena.

Toodete müügi kohta kalahallis koostatakse müügi ja maksevähenduste tõend.

Nimetatud kaalumislehtede ja tõendite koopiad edastatakse lossimissadamas merekalapüügi osakonnale. Pärast osakonna heakskiidu saamist teavitatakse asjaomaseid laevaomanikke neile tagastatavate summade suurusest. Kõnealused summad arvatakse maha järgmiste püügilubade taotlemisel nõutavatest tasudest.

3.	Hindamine Rahaliste soodustuste tase määratakse kindlaks ühiskomitees, arvestades toimunud lossimiste sotsiaalmajanduslikku mõju.

4.	Karistused lossimiskohustuste täitmata jätmise korral Lossimiskohustust omavad laevad, kes ei täida kõnealust kohustust, nagu on ette nähtud vastavate kalapüügi teabelehtedega, peavad järgmise tasu eest maksma 5 % rohkem. Korduva rikkumise puhul vaatab ühiskomitee kõnealused karistused läbi.

Liited

1)	Püügiloa taotlusvorm

2)	Kalapüügi teabelehed

3)	VMS teadete edastamine Marokole, asukohateade

4)	Kalapüügi piirkonna koordinaadid

5)	Maroko kalapüügiseirekeskuse andmed

6)	ICCATi (Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon) tuunipüügipäevik

7)	Püügipäevik (muu püügitegevus)

8)	Püügiaruande vorm (tööstuslik pelaagiline kalapüük)

9)	Püügiaruande vorm (muu kui tööstuslik pelaagiline kalapüük ja tuunipüük)

10)	Maroko merekalanduse osakonna raadiojaama andmed

11)	ERSi protokoll

1. liide

MAROKO – EUROOPA LIIDU KALANDUSLEPING

PÜÜGILOA TAOTLUS

PÜÜGILIIGI NUMBER

2. liide

Iga kategooria kalapüügitingimused määratakse kokkuleppel igal aastal enne püügilubade väljastamist.

Kalapüügi teabeleht nr 1

Väikesemahuline kalapüük põhjaosas: pelaagilised liigid

Lubatud laevade arv	20
Lubatud püügivahend	Noot Maksimaalsed lubatud mõõtmed vastavad kalapüügi piirkonnas valitsevatele tingimustele, maksimaalselt 500 m × 90 m. Avamerenootadega püügi keeld.
Laeva tüüp:	< 100 GT
Tasu	75 eurot GT ja kvartali kohta
Geograafiline piir lubatud püügipiirkonnas	Koordinaadist 34°18′00″ põhja pool. Lubatud laiendada kuni laiuskraadini 33°25′00″ korraga kuni 5 laeva puhul, mis tegutsevad rotatsioonisüsteemi alusel ja osalevad teadusvaatlustes. Üle 2 meremiili kaugusel kaldast
Sihtliigid	Sardiin, anšoovis ja teised pelaagilised väikeliigid
Lossimiskohustus Marokos	30 % deklareeritud saagist
Bioloogilise taastumise aeg	Kaks kuud: veebruar ja märts.
Pardale võtmise kohustus	3 Maroko meremeest laeva kohta
Märkused	Viie seineri püügitegevuse laiendamist koordinaadist 34°18′00″ N lõuna poole tuleb hinnata pärast aastast kohaldamist, et mõõta võimalikku koosmõju Maroko laevastikuga ja kalavarudele avalduvat mõju.

Kalapüügi teabeleht nr 2

Väikesemahuline kalapüük põhjas

Lubatud laevade arv

Lubatud püügivahend

Põhjaõngejada:

kat a) < 40 GT - maksimaalne konksude arv jadas: 10 000 konksu jadas, ühendatud ja kasutusvalmis, kuni 5 põhjaõngejada;

kat b) ≥ 40 GT ja < 150 GT - 15 000 konksu jadas, ühendatud ja kasutusvalmis, kuni 8 põhjaõngejada.

Laeva tüüp:

a)	< 40 GT: 32 püügiluba

b)	≥ 40 GT ja < 150 GT: 3 püügiluba

Tasu

67 eurot GT ja kvartali kohta

Geograafiline piir lubatud püügipiirkonnas

Koordinaadist 34°18′00″N põhja pool.

Lubatud laiendada kuni laiuskraadini 33°25′00″ korraga kuni 4 laeva puhul, (1) mis tegutsevad rotatsioonisüsteemi alusel ja osalevad teadusvaatlustes.

Üle 6 meremiili kaugusel kaldast

Sihtliigid

Lintsabad, merikogerlased ja muud põhjalähedased liigid

Lossimiskohustus Marokos

Vabatahtlik lossimine

Bioloogilise taastumise aeg

15. märtsist kuni 15. maini

Kaaspüük

0 % mõõkkalu ja pelaagilisi hailiike

Pardale võtmise kohustus

< 100 GT: vabatahtlik

≥ 100 GT: 1 Maroko meremees

Märkused

Nelja õngejadalaeva püügitegevuse laiendamist koordinaadist 34°18′00″ N lõuna poole tuleb hinnata pärast aastast kohaldamist, et mõõta võimalikku koosmõju Maroko laevastikuga ja kalavarudele avalduvat mõju.

Kalapüügi teabeleht nr 3

Väikesemahuline kalapüük lõunas

Lubatud laevade arv	10
Lubatud püügivahendid	Veoõnged ja ritvõnged
Laeva tüüp:	< 80 GT
Tasu	67 eurot GT ja kvartali kohta
Geograafiline piir lubatud püügipiirkonnas	Koordinaadist 30°40′00″ N lõuna pool Üle 3 meremiili kaugusel kaldast
Sihtliigid	Kotkaskala ja merikogerlased
Lossimiskohustus Marokos	Vabatahtlik lossimine
Bioloogilise taastumise aeg	—
Elussööda püügiks lubatud noot	Elussööda püügi korral on võrgu silmasuurus 8 mm Üle 3 meremiili kaugusel kaldast kasutatav noot
Kaaspüük	0 % peajalgseid ja vähke 5 % teisi põhjalähedasi liike
Pardale võtmise kohustus	2 Maroko meremeest laeva kohta

Kalapüügi teabeleht nr 4

Põhjalähedane püük

Lubatud laevade arv

16 laeva: 5 traalerit ja 11 õngejadalaeva

Lubatud püügivahend

—

Traalerite jaoks:

—

põhjatraal

—	võrgusilma suurus 70 mm;

—	kahekordne traalipära on keelatud;

—	kahekordsest lõngast traalipära on keelatud.

—

Õngejadalaevade jaoks:

—

põhjaõngejada:

—	maksimaalne konksude arv on 20 000 laeva kohta

Laeva tüüp:

Traalerid:

—	maksimaalne tonnaaž 600 GT laeva kohta.

Õngejadalaevad:

—	maksimaalne tonnaaž 150 GT laeva kohta.

Tasu

60 eurot GT ja kvartali kohta

Geograafiline piir lubatud püügipiirkonnas

Koordinaadist 29°N lõuna pool

Traalerid: üle 200 m samasügavusjoone;

õngejadalaevad: üle 12 meremiili kaugusel kaldast.

Sihtliigid

Merluus Merluccius senegalensis, lintsabad, bonito/pelamiid

Lossimiskohustus Marokos

30 % saagist püügireisi kohta

Bioloogilise taastumise aeg

—

Kaaspüük

0 % peajalgseid ja vähke ning 5 % süvamere haisid.

Pardale võtmise kohustus

4 Maroko meremeest õngejadalaevade puhul

7 Maroko meremeest traalerite puhul

Kalapüügi teabeleht nr 5

Tuunipüük

Lubatud laevade arv	27
Lubatud püügivahendid	Ritvõng ja veoõng
Geograafiline piir lubatud püügipiirkonnas	Üle 3 miili Kogu Maroko Atlandi ookeani piirkond, välja arvatud punkte 33°30′ N/7°35′ W ja 35°48′ N/6°20′ W ühendavast joonest ida pool asuv kaitsevöönd.
Sihtliik	Tuunid
Lossimiskohustus Marokos	25 % deklareeritud saagist, mis koosneb vööttuunist (Katsuwonus pelamis), atlandi pelamiidist (Sarda sarda) ja makrelltuunist (Auxis thazard) püügireisi kohta.
Bioloogilise taastumise aeg	—
Elussööda püügiks lubatud noot	Elussööda püügiks üle 3 meremiili kaugusel kaldast kasutatav noot, mille silma suurus on 8 mm.
Tasu	35 eurot püütud tonni kohta
Ettemaks	7 000 euro suurune ettemaks aastase püügiloa taotlemisel
Pardale võtmise kohustus	3 Maroko meremeest laeva kohta

Kalapüügi teabeleht nr 6

Tööstuslik pelaagiline kalapüük

Lubatud laevade arv

Lubatud püügivahendid

Pelaagilised või poolpelaagilised traalerid

Lubatud kvoot

80 000 tonni aastas

—	kuni 10 000 tonni kuus kogu laevastiku kohta;

—	välja arvatud ajavahemik augustist oktoobrini, mil aastane püügi ülemmäär on 15 000 tonni.

Laeva tüüp:

Tööstusliku pelaagilise püügi traaler

Lubatud laevade arv

Laevad, millel on lubatud kala püüda:

—	10 laeva, mille tonnaaž on üle 3 000 GT;

—	3 laeva, mille tonnaaž on vahemikus 150–3 000 GT;

—	5 laeva, mille tonnaaž on kuni 150 GT

Laeva maksimaalne lubatud tonnaaž

7 765 GT, võttes arvesse Euroopa liidu kalalaevastiku struktuuri.

Geograafiline piir lubatud püügipiirkonnas

Koordinaadist 29°N lõuna pool

—	Külmutustraalerid: üle 15 meremiili kaugusel kaldast.

—	RSW-mahutiga varustatud traalerid: üle 8 meremiili kaugusel kaldast.

Sihtliigid

Sardiinid, sardinellad, makrellid, hobumakrellid ja anšoovised.

Saagi koostis (liikide rühmade kaupa)

—	hobumakrellid/makrellid/anšoovised: 65 %;

—	sardiinid/sardinellad: 33 %;

—	kaaspüük: 2 %

Kõnealuse saagi koostise võib ühiskomitee läbi vaadata.

Lossimiskohustus Marokos

25 % saagist püügireisi kohta

Bioloogilise taastumise aeg

Laevad peavad järgima kõiki osakonna poolt lubatud kalapüügipiirkonnas kehtestatud bioloogilise taastumise aegu ja katkestama seal kalapüügi (2).

Lubatud võrgud

Pelaagilise või poolpelaagilise traali minimaalne venitatud silma suurus on 40 mm.

Pelaagilist või poolpelaagilist traali võib kaitsta võrkkattega mille venitatud silma suurus on vähemalt 400 mm ja kaitserõngastega, mille vahe on vähemalt 1,5 meetrit, välja arvatud traali taha paigutatud kaitserõngas, mis peab olema vähemalt 2 meetri kaugusel traali avast.

Traali tugevdamine või kahekordistamine kõigi muude vahenditega on keelatud ning traal ei tohi mingil juhul sattuda muid liike peale lubatud väikeste pelaagiliste liikide.

Kaaspüük

Kuni 2 % teisi liike.

Nimekiri kaaspüügil lubatud liikidest määratakse kindlaks Maroko õigusaktidega pelaagiliste väikeliikide püügi kohta Atlandi ookeani lõunaosas.

Tööstuslik töötlemine

Saagi tööstuslik töötlemine kalajahuks ja/või õliks on rangelt keelatud.

Kahjustatud või vigastatud kalu, samuti saagi käitlemisel tekkinud jäätmeid võib siiski jahuks või õliks ümber töödelda, kui need ei ületa 5 % kogu lubatud püügikogusest.

Tasu

Tööstusliku pelaagilise püügi külmutustraalerite puhul:

—	100 eurot tonni kohta; igakuine ettemaks.

Tööstusliku pelaagilise püügi traalerite puhul (värske kala):

—	35 eurot tonni kohta; igakuine ettemaks.

Lubatud püügi ületamisel korrutatakse tasu koefitsiendiga 3.

Pardale võtmise kohustus

Laeva tonnaaž < 150 GT:

—	2 Maroko meremeest

150 GT ≤ laeva tonnaaž < 1 500 GT:

—	4 Maroko meremeest

1 500 GT ≤ laeva tonnaaž < 5 000 GT:

—	8 Maroko meremeest

5 000 GT ≤ laeva tonnaaž < 7 765 GT:

—	16 Maroko meremeest

(1) Kui olukord osutub soodsaks, võib ühiskomitee nõusolekul pärast aasta möödumist laiendatud püügipiirkonnas tegutsevate laevade arvu läbi vaadata.

(2) Osakond teatab komisjonile sellisest otsusest ette, täpsustades asjaomased püügikeeluajad ja -alad.

3. liide

VMS TEATE EDASTAMINE MAROKOLE

ASUKOHATEADE

Andmed	Kood	Kohustuslik (K)/Vabatahtlik (V)	Sisu
Registreerimise algus	SR	O	Süsteemiga seotud andmed, mis märgivad registreerimise algust
Saaja	AD	O	Sõnumiga seotud andmed – saaja – riigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)
Saatja	FR	O	Sõnumiga seotud andmed – saatja – riigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)
Lipuriik	FS	O	Sõnumiga seotud andmed – lipuriigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)
Sõnumi liik	TM	O	Sõnumiga seotud andmed – sõnumi liik (ENT, POS, EXI)
Raadiokutsung (IRCS)	RC	O	Laevaga seotud andmed – laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber	IR	F	Laevaga seotud andmed – lepinguosalise universaalnumber (lipuriigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166), millele järgneb number)
Pardatähis	XR	O	Laevaga seotud andmed – laeva küljele kantud number (ISO 8859.1)
Laiuskraad	LT	O	Laeva asukohaga seotud andmed – asukoht kraadides ja kümnendkraadides N/S DD.ddd (WGS84)
Pikkuskraad	LG	O	Laeva asukohaga seotud andmed – asukoht kraadides ja kümnendkraadides N/S DD.ddd (WGS84)
Kurss	CO	O	Laeva sõidusuund 360° skaalal
Kiirus	SP	O	Laeva kiirus kümnendiksõlmedes
Kuupäev	DA	O	Laeva asukohaga seotud andmed – asukohateate registreerimise kuupäev UTC (AAAA.KK.PP)
Kellaaeg	TI	O	Laeva asukohaga seotud andmed – asukohateate registreerimise kellaaeg UTC (TT.MM)
Registreerimise lõpp	ER	O	Süsteemi osa, mis märgib registreerimise lõppu

Edastamise ajal tuleb esitada järgmine teave, et Maroko kalapüügiseirekeskus saaks teadet saatva kalapüügiseirekeskuse identifitseerida:

—	kalapüügiseirekeskuse serveri IP-aadress ja/või DNS viide;

—	SSL sertifikaat (sertifitseerimisasutuse täielik andmekanal).

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

1)	kasutatavad tähemärgid peavad vastama standardile ISO 8859.1;

2)	topeltkaldjoon (//) ja kood „SR” märgivad sõnumi algust;

3)	iga andmeelement on identifitseeritav koodi järgi ja eraldatud topeltkaldjoonega (//) muudest andmeelementidest;

4)	kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi;

5)	kood „ER”, millele järgneb topeltkaldjoon (//) tähistab sõnumi lõppu;

6)	vabatahtlikud andmeelemendid esitatakse sõnumi alguse ja lõpu vahel.

4 liide

KALAPÜÜGI PIIRKONNA KOORDINAADID

Teabeleht	Liik	Kalapüügi piirkond (laiuskraad)	Kaugus kaldast
1	Väikesemahuline kalapüük põhjas: pelaagiline	34°18′00″N – 35°48′00″N (laiendamine kuni 33°25′00″N vastavalt kalapüügi teabelehega nr 1 ettenähtud tingimustele)	Üle 2 miili
2	Väikesemahuline kalapüük põhjas: õngejada	34°18′00″N – 35°48′00″N (laiendamine kuni 33°25′00″N vastavalt kalapüügi teabelehega nr 2 ettenähtud tingimustele)	Üle 6 miili
3	Väikesemahuline püük lõunaosas	Koordinaadist 30°40′00″ lõunas	Üle 3 miili
4	Põhjalähedane püük	Koordinaadist 29°00′00″ lõunas	Õngejadalaevad: Üle 12 miili
4	Põhjalähedane püük	Koordinaadist 29°00′00″ lõunas	Traalerid: üle 200 m samasügavusjoone
5	Tuunipüük	Kogu Atlandi ookean, välja arvatud järgmine piirkond: 35°48′N; 6°20′W/33°30′N; 7°35′W	Üle 3 miili ja sööda puhul üle 3 miili
6	Tööstuslik pelaagiline kalapüük	Koordinaadist 29°00′00″N lõunas	Üle 15 miili (külmutuslaevad)
6	Tööstuslik pelaagiline kalapüük	Koordinaadist 29°00′00″N lõunas	Üle 8 miili (RSW-mahutitega laevad)

Enne protokolli jõustumist teatab osakond komisjonile Maroko piirkondade lähtejoonte, Maroko kalapüügipiirkondade ning navigeerimiseks ja kalapüügiks keelatud piirkondade geograafilised koordinaadid. Samuti teatab osakond vähemalt kuu aega ette kõnealuste piiride igast muudatusest.

5. liide

MAROKO KALAPÜÜGISEIREKESKUSE ANDMED

Maroko kalapüügiseirekeskuse NIMI: CNSNP (Centre National de Surveillance des Navires de Pêche)

Tel: +212 5 37 68 81 45/46

Faks: +212 5 37 68 83 29/82

E-posti aadress:

cnsnp@mpm.gov.ma

cnsnp.radio@mpm.gov.ma

Raadiojaama andmed:

Raadiokutsung: CNM

Sagedusriba	Laeva saatesagedus	Laeva vastuvõtusagedus
8	8 285 kHz	8 809 kHz
12	12 245 kHz	13 092 kHz
16	16 393 kHz	17 275 kHz

VMSi andmete edastamise protokolli eest vastutavate isikute e-posti aadressid:

boukhanfra@mpm.gov.ma

belhad@mpm.gov.ma

abida@mpm.gov.ma

6. liide

ICCATi TUUNIPÜÜGIPÄEVIK

7. liide

PÜÜGIPÄEVIK (V.A TUUNIPÜÜK)

Muu kui tuunipüügi puhul kasutatava püügipäeviku vorming määratakse kindlaks vastastikusel kokkuleppel enne käesoleva protokolli jõustumist.

8. liide

9. liide

10. liide

MEREKALAPÜÜGI OSAKONNA RAADIOJAAMA ANDMED

MMSI:	242 069 000
Kutsung:	CNM
Asukoht:	Rabat
Sagedusvahemik:	1,6 kuni 30 mHz
Saateklass:	SSB-AIA-J2B
Kiirgusvõimsus:	800 W

Töösagedused

Sagedusriba	Kanal	Saatesagedus	Vastuvõtusagedus
Sagedusriba 8	831	8 285 KHz	8 809 KHz
Sagedusriba 12	1206	12 245 KHz	13 092 KHz
Sagedusriba 16	1612	16 393 KHz	17 275 KHz

Jaama tööaeg

Ajavahemik	Kellaajad
Tööpäevad	8.30–16.30
Laupäev, pühapäev ja pühad	9.30–14.00

VHF:	Kanal 16	Kanal 70 ASN
Raadioteleks:
	Tüüp:	DP-5
	Saateklass:	ARQ-FEC
	Number:	31356
Faks:
	Numbrid	212 5 37 68 8329

11. liide

KALAPÜÜGIANDMETE ELEKTROONILISE ARUANDLUSSÜSTEEMI (ERS) KASUTAMIST JA RAKENDAMIST KÄSITLEV PROTOKOLL

Üldsätted

Iga ELi kalalaev peab olema varustatud elektroonilise aruandlussüsteemiga („ERS” –Electronic Reporting System), mis võimaldab registreerida ja edastada laeva püügitegevusega seotud andmeid („ERSi andmed”) kogu selle aja jooksul, mil laev viibib Maroko kalapüügipiirkonnas.

Kui ELi laeval ei ole ERSi või kui laeva ERS ei ole töökorras, ei ole laeval lubatud püügitegevuseks Maroko kalapüügipiirkonda siseneda.

ERSi andmed edastatakse vastavalt laeva lipuriigi menetlustele lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab laevalt saadetud kiirteated (COE, COX, PNO) automaatselt ja viivitamata Maroko kalapüügiseirekeskusele. Igapäevased püügiaruanded (FAR) tehakse Maroko kalapüügiseirekeskusele automaatselt ja viivitamata kättesaadavaks.

Lipuriik ja Maroko tagavad, et mõlema riigi kalapüügiseirekeskus on varustatud elektrooniliste seadmete ja tarkvaraga, mis on vajalikud ERSi andmete automaatseks edastuseks XML-vormingus, mis on kättesaadav Euroopa Komisjoni merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi veebisaidil, ning et neil on andmete säilitamise kord, mis võimaldab registreerida ja säilitada ERSi andmeid arvutis loetavas vormingus vähemalt kolme aasta jooksul.

Vormingu muutmine või ajakohastamine peab olema identifitseeritud ja dateeritud ning seda peab saama kasutada selle rakendamisest kuue kuu möödumisel.

ERSi andmete edastamiseks kasutatakse elektroonilisi sidekanaleid, mida ELi nimel haldab Euroopa Komisjon ja mis on identifitseeritavad kui kiiredastuskanalid (DEH – Data Exchange Highway).

Lipuriik ja Maroko määravad kumbki ühe ERSi korrespondendi, kelle ülesanne on olla kontaktisikuks.

ERSi korrespondent määratakse vähemalt kuueks kuuks.

10.

Pärast süsteemi toimima hakkamist teatavad lipuriigi ja Maroko kalapüügiseirekeskused teineteisele oma ERSi korrespondendi andmed (nimi, aadress, telefon, teleks, e-post). ERSi korrespondendi andmete igast muudatusest tuleb viivitamata teatada.

Laev ja ERSi andmete edastamine

11.

ELi kalalaev peab:

a)	edastama iga päev iga Maroko kalapüügipiirkonnas viibitud päeva ERSi andmed;

b)	registreerima iga nooda, traali või õngejadaga püütud ja pardal olevad püügikogused liikide kaupa, tuues välja nii sihtliigi, kaaspüügi kui ka vette tagasi lastud kogused;

c)	registreerima iga Maroko väljastatud püügiloal kirjas oleva liigi puhul ka nullpüügi;

d)	identifitseerima iga liigi vastava liigi FAO kolmetähelise koodi järgi;

e)	esitama kogused eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

f)	registreerima ERSi andmetesse lossitavad ja/või ümberlaaditavad kogused liikide kaupa;

g)	registreerima iga Maroko kalapüügipiirkonda sisenemise (COE) ja sellest lahkumise (COX) korral ERSi andmetesse erisõnumi, milles on esitatud iga Maroko väljastatud püügiloal kirjas oleva liigi kogus pardal püügipiirkonda sisenemise või püügipiirkonnast lahkumise hetkel;

h)	edastama elektroonilisel teel iga päev hiljemalt kell 23.59 (UTC) lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ERSi andmed punktis 5 osutatud XML-vormingus.

12.

Registreeritud ja edastatud ERSi andmete täpsuse eest vastutab kapten.

13.

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab ERSi andmed automaatselt ja viivitamata Maroko kalapüügiseirekeskusele, punktis 5 osutatud XML-vormingus.

14.

Maroko kalapüügiseirekeskus peab kinnitama kõigi ERSi andmete kättesaamist kinnitusteatega (RET).

15.

Maroko kalapüügiseirekeskus käsitleb kõiki ERSi andmeid konfidentsiaalsetena.

Rike laeva pardal olevas ERSis ja/või ERSi andmete edastamises laeva ja lipuriigi kalapüügiseirekeskuse vahel

16.

Lipuriik teavitab kaptenit ja/või nende lipu all sõitva laeva omanikku või tema esindajat viivitamata laeva pardale paigaldatud ERSi igast tehnilisest rikkest või sellest, et ERSi andmete edastamine laeva ja lipuriigi kalapüügiseirekeskuse vahel ei toimi.

17.

Lipuriik teavitab Marokot avastatud rikkest ja selle parandamiseks võetud meetmetest.

18.

Laeva pardal oleva ERSi rikke puhul tagab kapten ja/või laevaomanik ERSi parandamise või väljavahetamise 10 tööpäeva jooksul. Kui laev peatub selle 10 tööpäeva jooksul sadamas, saab ta oma püügitegevust Maroko kalapüügipiirkonnas alustada uuesti alles pärast seda, kui ERS on jälle täielikult korras, välja arvatud Maroko väljastatud eriloa alusel.

19.

Pärast ERSi riket võib kalalaev sadamast lahkuda üksnes pärast seda, kui:

a)	kõnealune süsteem on lipuriigi vajadusi rahuldavalt uuesti töökorras või

b)	ta saab lipuriigilt vastava loa. Viimati osutatud juhul teavitab lipuriik Marokot oma otsusest enne laeva lahkumist.

20.

Iga rikkis ERSiga Maroko kalapüügipiirkonnas kala püüdev ELi laev edastab iga päev enne kella 23.59 (UTC) oma lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ERSi andmed mõne muu toimiva elektroonilise sidekanali abil.

21.

Punktis 11 osutatud ERSi andmed, mida ei ole võimalik Marokole ERSi abil rikke tõttu edastada, edastab lipuriigi kalapüügiseirekeskus Maroko kalapüügiseirekeskusele mõnel muul vastastikku sobival elektroonilisel viisil. Sellist alternatiivset edastamist loetakse prioriteediks, arvestades, et tavapäraselt kohaldatavaid edastamistähtaegu ei ole võimalik kohaldada.

22.

Kui Maroko kalapüügiseirekeskus ei ole saanud ERSi kolme üksteisele järgneva päeva jooksul, võib Maroko anda laevale juhised pöörduda asja uurimiseks viivitamata Maroko määratud sadamasse.

Kalapüügiseirekeskuse rike – Maroko kalapüügiseirekeskus ei saa ERSi andmeid kätte

23.

Kui kalapüügiseirekeskus ei saa ERSi andmeid kätte, teavitab tema ERSi korrespondent viivitamata teise kalapüügiseirekeskuse korrespondenti, tehes vajaduse korral koostööd seni, kuni probleemile leitakse lahendus.

24.

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Maroko kalapüügiseirekeskus lepivad kokku alternatiivsetes elektroonilistes sidevahendites, mida tuleb kalapüügiseirekeskuste rikete puhul ERSi andmete edastamiseks kasutada, ning teavitavad teineteist viivitamata sidevahenditega seotud igast muudatusest.

25.

Kui Maroko kalapüügiseirekeskus teatab, et ei ole ERSi andmeid kätte saanud, selgitab lipuriigi kalapüügiseirekeskus välja probleemi põhjuse ja võtab asjakohased meetmed probleemi lahendamiseks. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus teatab Maroko kalapüügiseirekeskusele ja ELile 24 tunni jooksul oma analüüsi tulemused ja võetud meetmed.

26.

Kui probleemi lahendamine kestab üle 24 tunni, edastab lipuriigi kalapüügiseirekeskus viivitamata puuduolevad ERSi andmed Maroko kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks punktis 24 osutatud alternatiivset elektroonilist viisi.

27.

Maroko teavitab oma pädevaid kontrollitalitusi, et ELi laevad ei riku ERSi andmeid edastamata jättes seadust, vaid et tegemist on kalapüügiseirekeskuse rikkega.

Kalapüügiseirekeskuse hooldus

28.

Kalapüügiseirekeskuse korralistest hooldustöödest (hoolduskava), mis võivad mõjutada ERSi andmete vahetamist, tuleb teist kalapüügiseirekeskust teavitada vähemalt 72 tundi enne tegevust, teatades võimaluse korral hoolduse kuupäeva ja kestuse. Ettekavandamata hooldustööde puhul edastatakse vastav teave teisele kalapüügiseirekeskusele nii kiiresti kui võimalik.

29.

Hoolduse kestel võib süsteemi uuesti töökorda seadmisel tekkida ERSi andmete kättesaadavaks tegemisel takistusi. Asjaomased ERSi andmed tehakse kättesaadavaks vahetult pärast hooldustööde lõppu.

30.

Kui hooldustööd kestavad üle 24 tunni, edastatakse ERSi andmed teisele kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks punktis 24 osutatud alternatiivset elektroonilist viisi.

31.

Maroko teavitab oma pädevaid kontrollitalitusi, et ELi laevad ei riku ERSi andmeid edastamata jättes seadust, vaid et tegemist on hooldustöödega ühes kalapüügiseirekeskuses.

7.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 328/40

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1270/2013,

15. november 2013,

kalapüügivõimaluste jaotamise kohta Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) alusel

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu kiitis 22. mail 2006 määrusega (EÜ) nr 764/2006 (1) heaks Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu (2) („partnerlusleping”).

(2)	Liit on pidanud Maroko Kuningriigiga läbirääkimisi partnerluslepingu uue protokolli üle, milles sätestatakse liidu laevade kalapüügivõimalused Maroko Kuningriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevates vetes. Uus protokoll parafeeriti 24. juulil 2013.

(3)	Nõukogu võttis 15. novembril 2013 vastu otsuse 2013/1270/EL (3) uue protokolli kohta.

(4)	Tuleks kindlaks määrata meetod kalapüügivõimaluste jaotamiseks liikmesriikide vahel uue protokolli kohaldamisajaks.

(5)

Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1006/2008 (4) artikli 10 lõikega 1 teavitab komisjon juhul, kui selgub, et liidule uue protokolli kohaselt jaotatud kalapüügivõimalusi ei ole täielikult kasutatud, sellest asjaomaseid liikmesriike. Kui vastust ei esitata nõukogu kehtestatud tähtajaks, käsitatakse seda kinnitusena, et asjaomase liikmesriigi laevad ei kasuta antud perioodil oma kalapüügivõimalusi täielikult. Nõukogu peaks kõnealuse tähtaja kindlaks määrama.

(6)	Seetõttu tuleks hakata käesolevat määrust kohaldama alates uue protokolli jõustumise kuupäevast.

(7)

Küsimuse kiireloomulisuse tõttu on hädavajalik teha erand kaheksa nädala pikkusest ajavahemikust, millele viidatakse Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise protokolliga, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus („protokoll”), ette nähtud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:

Kalapüügiliik

Laeva tüüp

Liikmesriik

Kalapüügiload või kvoodid

Väikesemahuline pelaagiline püük põhjaosas

Seinerid < 100 GT

Hispaania

Väikesemahuline kalapüük põhjaosas

Põhjaõngejadalaevad < 40 GT

Hispaania

Portugal

Põhjaõngejadalaevad ≥ 40 GT < 150 GT

Portugal

Väikesemahuline kalapüük lõunaosas

Veoõngejadalaevad ja ritvõngelaevad < 80 GT

Hispaania

Põhjalähedane püük

Põhjaõngejadalaevad

Hispaania

Portugal

Traalerid

Hispaania

Itaalia

Tuunipüük

Ritvõngelaevad

Hispaania

Prantsusmaa

Tööstuslik pelaagiline püük

80 000 tonni aastas

ülemmääraga 10 000 tonni kuus kõigi püügilaevade kohta,

välja arvatud kuud augustist oktoobrini, kui püügi ülemmääraks kuus on kehtestatud 15 000 tonni

Püügiloaga laevade jaotus:

10 laeva tonnaažiga üle 3 000 GT

3 laeva tonnaažiga vahemikus 150 kuni 3 000 GT

5 laeva tonnaažiga alla 150 GT

Saksamaa

6 467 t

Leedu

20 693 t

Läti

11 640 t

Madalmaad

24 567 t

Iirimaa

2 917 t

Poola

4 525 t

Ühendkuningriik

4 525 t

Hispaania

467 t

Portugal

1 555 t

Prantsusmaa

2 644 t

2. Määrust (EÜ) nr 1006/2008 kohaldatakse, ilma et see piiraks partnerluslepingut.

3. Kui kooskõlas määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikliga 10 liikmesriikide esitatud püügiloataotlused, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 1, ei ammenda täielikult protokolliga sätestatud kalapüügivõimalusi, võib komisjon võtta arvesse mis tahes teise liikmesriigi püügiloataotlusi.

4. Ajavahemikuks, mille jooksul liikmesriigid peavad määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 10 lõike 1 kohaselt kinnitama, et nad ei kasuta eraldatud kalapüügivõimalusi täielikult ära, on kehtestatud kümme tööpäeva arvestatuna kuupäevast, mil komisjon teatab neile, et kalapüügivõimalused ei ole täielikult ära kasutatud.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates protokolli jõustumise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. november 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

R. ŠADŽIUS

(1) Nõukogu 22. mai 2006. aasta määrus (EÜ) nr 764/2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimist (ELT L 141, 29.5.2006, lk 1).

(2) ELT L 141, 29.5.2006, lk 4.

(3) Vt käesoelva Euroopa Liidu Teataja lk 40.

(4) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1006/2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele ja millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2847/93 ja (EÜ) nr 1627/94 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 3317/94 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 33).

7.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 328/42

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 1271/2013,

30. september 2013,

raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, (1) eriti selle artiklit 208,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (2) (raamfinantsmääruse kohta ühenduse asutatud asutustele) aluseks oli nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (3). Määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 asendati määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012. Seetõttu on määrus (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 vaja läbi vaadata. Selguse huvides on määrus (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 vaja asendada.

(2)	Arvesse on vaja võtta ka Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavaldust detsentraliseeritud asutuste kohta.

(3)	Teatavad määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 sätted tuleb läbi vaadata, et oleks võimalik arvesse võtta nende kohaldamisel saadud kogemusi.

(4)

Käesoleva määrusega tuleks kehtestada laiaulatuslikud põhimõtted ja eeskirjad, mida kohaldatakse eelarvest rahalist toetust saavate, Euroopa Liidu toimimise lepingu ning Euratomi asutamislepingu alusel loodud asutuste (edaspidi „liidu asutused”) suhtes, ilma et see mõjutaks asutamisakti. Käesoleva määruse alusel peaksid liidu asutused vastu võtma oma finantseeskirjad, mis võivad määrusest erineda ainult erandjuhtudel, kui komisjon annab selleks eelneva nõusoleku.

(5)

Ka need liidu asutused, kes rahastavad oma tegevust täielikult ise ning kelle suhtes käesolevat määrust ei kohaldata, peaksid ühtsuse huvides vajaduse korral kehtestama sarnased eeskirjad. Vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavaldusele peaksid kõnealused asutused esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile eelarve täitmise kohta iga-aastase aruande ning võtma nõuetekohaselt arvesse nende esitatud taotlusi ja soovitusi.

(6)	Liidu asutused peaksid oma eelarve koostamisel ja täitmisel järgima eelarveõiguse viit aluspõhimõtet (ühtsus, õigsus, kõikehõlmavus, sihtotstarbelisus ja aastasus) ning eelarve tasakaalu, arvestusühiku, usaldusväärse finantsjuhtimise ja läbipaistvuse põhimõtteid.

(7)	Rõhutada tuleks liidu toetuse tasakaalustavat iseloomu. Liidu asutuste eelarve ülejääk, mis ületab aasta jooksul makstud liidu toetuse summat, tuleks liidu eelarvesse tagasi maksta.

(8)	Kui asutamisaktis sätestatakse, et tulud moodustuvad lisaks ühenduse toetusele tasudest ja lõivudest ning nendest saadav tulu määratakse teatavate kulude katteks, peaks liidu asutustel olema võimalus saldo sihtotstarbelise tulu vormis üle kanda.

(9)	Vaja on tagada, et tasud määratakse asjakohasel tasemel, et oleks võimalik katta teenuste osutamisega kaasnevaid kulusid ning vältida märkimisväärsete ülejääkide tekkimist.

(10)	Eelarve täitmisega seotud ülesannete delegeerimist liidu asutustele tuleb asjakohaselt põhjendada ülesannete iseloomu ja asjaomase liidu asutuse eriteadmistega, tagades samal ajal usaldusväärse finantsjuhtimise ja kulutõhususe. Delegeeritud ülesanded peaksid olema kooskõlas asutamisaktiga.

(11)	Liidu asutustel peaks olema õigus saada sihtotstarbelisi toetusi ainult juhul, kui see on sätestatud asjaomastes alusaktides ning see on asutamisaktiga lubatud.

(12)	Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklist 50 tulenevalt peab liidu asutus osalema võrdlusanalüüsil liidu teiste institutsioonide ja asutustega.

(13)	Oluline on kehtestada eeskirjad, mida kohaldatakse korrapäraseid üldhindamisi käsitlevate järelduste täitmise jälgimise tarbeks koostatava tegevuskava suhtes, et tagada nende tõhus rakendamine.

(14)	Järjepideva programmitöö tagamiseks peaks liidu asutus koostama dokumendi, mis hõlmab iga-aastaseid ja mitmeaastaseid programme ning milles võetakse arvesse komisjoni suuniseid.

(15)	Liidu asutus peaks iga-aastase ja mitmeaastase programmitöö ajakava eelarvemenetlusega vastavusse viima, et tagada selle tõhusus ning kõigi programmdokumentide järjepidevus.

(16)

On vaja selgitada siseauditi ja sisekontrolli ülesannete praegust ülesehitust ning ühtlustada aruandlusnõudeid. Liidu asutuse siseauditi peaks teostama komisjoni siseaudiitor, kes peaks auditi teostama siis, kui see on kaasnevaid riske arvestades põhjendatud. Kehtestada tuleb eeskirjad, mis käsitlevad siseauditi üksuste loomist ja toimimist.

(17)	Ühtlustada tuleks aruandekohustusi. Liidu asutused peaksid esitama iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande, mis hõlmab terviklikku teavet tööprogrammi rakendamise, eelarve, personalipoliitika kava, juhtimise ning sisekontrollisüsteemide kohta.

(18)	Liidu asutuste kulutõhususe suurendamiseks on vaja sätestada võimalus jagada teenuseid või anda neid üle mõnele teisele liidu asutusele või komisjonile. Kulutõhusust on võimalik suurendada eelkõige andes komisjoni peaarvepidajale kõik või osa liidu asutuse peaarvepidaja ülesannetest.

(19)	Vastavalt määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 ettenähtule peaks võimalus jaotada kulukohustusi mitme eelarveaasta peale olema lubatud üksnes juhul, kui see on asutamis- või alusaktiga ette nähtud, või kui need seonduvad halduskuludega.

(20)	Sihtotstarbelist tulu käsitlevate eeskirjade kooskõlla viimiseks määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 eeskirjadega tuleb kehtestada eeskirjad sihtotstarbelise tulu diferentseerimise (sise- ja välistulu) ning nende ülekandmise kohta.

(21)	Liidu toetusest liidu asutusele tekkinud intressi kasutamist käsitlevate eeskirjade kooskõlla viimiseks määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 eeskirjadega tuleb sätestada, et saadud intresse eelarvesse ei maksta.

(22)	Määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 sätestatakse võimalus võtta erandjuhtudel juriidiline kohustus enne eelarvelist kulukohustust. Ka liidu asutustel peaks selline võimalus olema.

(23)	Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 ja määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 ühtsuse tagamiseks ei tohiks hangete ja toetuste suhtes kehtestada erisätteid. Ühtsete eeskirjade kohaldamine tagab liidu asutuse töö lihtsustumise ning võimaldab kasutada komisjoni koostatud suuniseid ja näidiseid.

(24)	Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 sätete kooskõlla viimiseks määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 sätetega tuleks sätestada võimalus, mille kohaselt on liidu asutusel õigus anda auhindu.

(25)

Tegelike ja tajutavate huvide konfliktide ohu tuvastamiseks ja nõuetekohaseks kõrvaldamiseks tuleks liidu asutustelt nõuda huvide konfliktide ärahoidmist ja kõrvaldamist käsitlevate eeskirjade vastuvõtmist. Sellised eeskirjad peaksid arvesse võtma suuniseid, mis komisjon on koostanud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavalduse alusel.

(26)	Sätted, milles käsitletakse kinnisvarapoliitikat, sealhulgas liidu asutuste võimalust võtta laenu ja laenuvõtmise tingimusi, tuleks viia määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 kooskõlla, et kõik liidu asutused ja institutsioonid kohaldaksid hiljuti kehtestatud eeskirju ühtselt.

(27)	Vajalik on kehtestada programmitööd ja aruandlust käsitlevad üleminekusätted, kuna komisjonil on vaja aega, et töötada liidu asutustega välja sobivad suunised.

(28)

Käesolev määrus peaks jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, et liidu asutuste läbivaadatud finantsmäärused jõutaks aegsasti vastu võtta ja hakkaksid kehtima alates 1. jaanuarist 2014, et tagada järgmist mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevate eeskirjade sidusus,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse peamised finantseeskirjad, mille alusel võtab liidu asutus vastu oma finantseeskirjad. Liidu asutuste finantseeskirjad ei tohi lahkneda käesolevast määrusest, välja arvatud juhul, kui nende konkreetsed vajadused seda eeldavad ja kui komisjon annab selleks eelnevalt nõusoleku.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„asutamisakt”– liidu õigusakt, millega reguleeritakse liidu asutuse loomise ja tegevuse põhiaspekte;

„liidu asutuse eelarve”– vahend, milles prognoositakse ja kiidetakse heaks igaks eelarveaastaks kõik liidu asutusele vajalikuks peetavad tulud ja kulud;

„liidu asutus”– määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 osutatud asutused;

„haldusnõukogu”– liidu asutuse peamine organ, mis vastutab otsuste tegemise eest finants- ja eelarveküsimustes, olenemata nimetusest, mis sellele asutamisaktiga on antud;

„direktor”– isik, kes vastutab haldusnõukogu otsuste rakendamise ja liidu asutuse eelarve täitmise eest eelarvevahendite käsutajana, olenemata nimetusest, mis sellele isikule asutamisaktiga on antud;

„juhatus”– liidu asutuse organ, mis abistab haldusnõukogu ning mille ülesanded ja menetluseeskirjad on esitatud asutamisaktis.

Artikkel 3

Ajavahemikud, kuupäevad ja tähtajad

Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud tähtaegade suhtes nõukogu määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 (4).

Artikkel 4

Isikuandmete kaitse

Käesolev määrus ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 95/46/EÜ (5) ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 45/2001 (6) sätestatud nõuete kohaldamist.

Artikkel 5

Eelarvepõhimõtete austamine

Liidu asutuse eelarve koostatakse ja seda täidetakse kooskõlas ühtsuse, eelarve õigsuse, aastasuse, tasakaalu, arvestusühiku, kõikehõlmavuse, sihtotstarbelisuse, tulemuslikku ja tõhusat sisekontrolli nõudva usaldusväärse finantsjuhtimise ning läbipaistvuse põhimõtetega, nagu need on sätestatud käesolevas määruses.

II JAOTIS

EELARVEPÕHIMÕTTED

1. PEATÜKK

Ühtsuse ja eelarve õigsuse põhimõtted

Artikkel 6

Liidu asutuse eelarve sisu

1. Liidu asutuse eelarve hõlmab järgmist:

a)	omatulud, mille alla kuuluvad kõik tasud ja lõivud, mida liidu asutusel on lubatud oma ülesannete täitmisega seoses koguda, ning igasugused muud tulud;

b)	tulud, mis saadakse asukohaliikmesriikide võimalikest rahalistest toetustest;

c)	liidu toetused;

d)	tulud, mis on ette nähtud konkreetsete kulude katteks vastavalt artikli 23 lõikele 1;

e)	liidu asutuse kulud, sealhulgas halduskulud.

2. Tasudest ja lõivudest koosnevaid tulusid kasutatakse konkreetsete kulude katteks ainult erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on sätestatud asutamisaktis.

3. Juhul kui ühes või enamas asutamisaktis sätestatakse, et selgelt kindlaks määratud ülesandeid rahastatakse eraldi, või juhul kui liidu asutus täidab talle delegeerimislepinguga usaldatud ülesandeid, peab ta selliste tulude ja kulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust. Liidu asutus määrab iga ülesanderühma selgelt kindlaks inimressursse käsitlevates kavades, mis on lisatud artiklis 32 osutatud iga-aastasele ja mitmeaastasele programmdokumendile.

Artikkel 7

Sihtotstarbelised toetused

1. Liidu asutused võivad vastu võtta sihtotstarbelisi toetusi eelarvest ainult juhul, kui see on asutamisaktiga lubatud ja alusaktis selgesõnaliselt sätestatud.

2. Kui liidu asutusele on antud luba võtta vastu sihtotstarbelisi toetusi, lisatakse kõnealuste toetuste abil rahastatud ülesanded artikli 32 lõikes 3 osutatud iga-aastasesse tööprogrammi.

Artikkel 8

Delegeerimislepingud

1. Komisjon delegeerib liidu asutusele eelarve täitmisega seotud ülesandeid ainult juhul, kui see on tegevuse eripära ja liidu asutuse eriteadmiste tõttu nõuetekohaselt põhjendatud.

2. Liidu asutuse valikul võetakse nõuetekohaselt arvesse järgmist:

a)	kõnealuste ülesannete delegeerimise kulutõhusus;

b)	mõju asutuse juhtimisstruktuurile ja selle finants- ja inimressurssidele.

3. Juhul kui komisjon delegeerib erandkorras liidu asutusele ülesandeid:

a)	kohaldatakse liidu asutuse suhtes kõnealuste ülesannete jaoks eraldatud vahendite puhul määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklit 60, mitte käesoleva määruse artikleid 108 ja 109;

b)	delegeeritud ülesannetele tuleks teavitamise eesmärgil osutada artikli 32 lõikes 3 esitatud liidu asutuse iga-aastases tööprogrammis.

4. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, konsulteerib eelarvevahendite käsutaja enne delegeerimislepingu allakirjutamist haldusnõukoguga.

Artikkel 9

Ühtsuse ja eelarve õigsuse põhimõtteid käsitlevad erieeskirjad

1. Tulusid ei tohi sisse nõuda ega kulusid maksta, kui need ei ole kantud mõnele liidu asutuse eelarvereale.

2. Kulukohustusi, mis ületavad liidu asutuse eelarves heakskiidetud assigneeringuid, ei tohi võtta ega heaks kiita.

3. Liidu asutuse eelarvesse võib kanda üksnes need assigneeringud, mis vastavad vajalikuks peetavatele kuludele.

4. Liidu asutuse eelarvest tehtud eelmaksetelt kogunenud intresse liidu asutuse eelarvesse ei maksta.

2. PEATÜKK

Aastasuse põhimõte

Artikkel 10

Määratlus

Liidu asutuse eelarvesse kantud assigneeringud kiidetakse heaks eelarveaastaks, mis kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini.

Artikkel 11

Assigneeringute liik

1. Liidu asutuse eelarve sisaldab liigendamata assigneeringuid ning vastavalt tegevusvajadustele liigendatud assigneeringuid. Liigendatud assigneeringud koosnevad kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest.

2. Kulukohustuste assigneeringud hõlmavad eelarveaastal võetud juriidiliste kohustuste koguväärtust.

3. Maksete assigneeringud hõlmavad makseid, mis tehakse eelarveaastal või eelnenud eelarveaastatel võetud juriidiliste kohustuste täitmiseks.

Artikkel 12

Tulude ja assigneeringutega seotud raamatupidamine

1. Liidu asutuse tulud, mis on nimetatud artiklis 6, kirjendatakse eelarveaasta raamatupidamises kõnealuse eelarveaasta jooksul laekunud summade alusel.

2. Liidu asutuse tuludest saadakse sama suures summas maksete assigneeringuid.

3. Eelarveaastaks heakskiidetud assigneeringuid kasutatakse üksnes selliste kulukohustuste katmiseks, mis võetakse ja makstakse kõnealusel eelarveaastal, ja eelnenud eelarveaastate kulukohustustest tulenevate tasumisele kuuluvate summade katmiseks.

4. Kulukohustused kirjendatakse raamatupidamisarvestusse kuni 31. detsembrini võetud juriidiliste kohustuste alusel.

5. Maksed kirjendatakse eelarveaasta raamatupidamisarvestusse maksete alusel, mille peaarvepidaja on teinud kõnealuse eelarveaasta 31. detsembriks.

Artikkel 13

Assigneeringute sidumine kulukohustustega

Eelarvesse kantud assigneeringud võib kulukohustustega siduda alates 1. jaanuarist pärast seda, kui eelarve on lõplikult vastu võetud.

Artikkel 14

Assigneeringute tühistamine ja järgmisse eelarveaastasse ülekandmine

1. Assigneeringud, mida ei ole kasutatud selle eelarveaasta lõpuks, mille eelarvesse need on kantud, tühistatakse. Need võib lõigete 3 ja 4 kohaselt haldusnõukogu, või kui asutamisakt seda lubab, juhtkonna otsusega, mis on tehtud hiljemalt 15. veebruaril, siiski üle kanda, kuid üksnes järgmisse eelarveaastasse, või need võib kanda järgmisse eelarveaastasse üle automaatselt lõike 5 kohaselt.

2. Üle ei tohi kanda personalikuludega seotud assigneeringuid.

3. Liigendatud kulukohustuste assigneeringutest ja liigendamata assigneeringutest, mis on jäänud eelarveaasta sulgemise järel veel kulukohustustega sidumata, võib järgmisse eelarveaastasse üle kanda:

a)	summad, mis vastavad kulukohustuste assigneeringutele;

summad, mis vastavad ehitusprojektidega seotud liigendamata assigneeringutele, mille puhul enamik kulukohustustega sidumise menetluse ettevalmistusjärkudest on 31. detsembriks läbitud. Kulukohustuste võtmise menetluse ettevalmistusjärgud määratakse kindlaks iga liidu asutuse finantsmääruse rakenduseeskirjades.

Sellised summad tohib kulukohustustega siduda järgneva eelarveaasta 31. märtsini või kinnisvaraprojektidega seotud summade korral järgneva eelarveaasta 31. detsembrini.

4. Maksete assigneeringutest võib järgmisse eelarveaastasse üle kanda summad, mida on vaja olemasolevate kulukohustuste või nende kulukohustuste katmiseks, mis on seotud järgmisse eelarveaastasse üle kantud kulukohustuste assigneeringutega, kui järgneva eelarveaasta asjaomastel eelarveridadel ettenähtud maksete assigneeringud ei ole vajaduste katmiseks piisavad.

Asjaomane liidu asutus kasutab kõigepealt jooksvaks eelarveaastaks heakskiidetud assigneeringuid ega kasuta eelnevast eelarveaastast üle kantud assigneeringuid enne, kui esimesena nimetatud on ammendunud.

5. Liigendamata assigneeringud, mis vastavad eelarveaasta lõpu seisuga nõuetekohaselt lepingute alusel võetud kohustustele, kantakse automaatselt üle üksnes järgmisse eelarveaastasse.

6. Ülekantud assigneeringud, mis on N + 1 aasta 31. märtsiks sidumata, tühistatakse automaatselt ning kajastatakse raamatupidamises.

Artikkel 15

Sihtotstarbelise tulu järgmisse eelarveaastasse ülekandmise eeskirjad

Artiklis 23 nimetatud sihtotstarbelise tulu ning sellisest tulust tulenevate kasutamata ja 31. detsembril kättesaadavate assigneeringute järgmisse eelarveaastasse ülekandmine toimub kooskõlas järgmiste eeskirjadega:

sihtotstarbeline välistulu kantakse järgmisse eelarveaastasse üle automaatselt ja tuleb asjaomase programmi või meetmega seotud tegevuse lõpuleviimise hetkeks täielikult ära kasutada; programmi või meetme viimasel aastal saadud sihtotstarbelist välistulu võib kasutada jätkuprogrammi või -meetme esimesel aastal;

b)	sihtotstarbeline sisetulu kantakse üle ainult järgmisse eelarveaastasse, v.a artikli 23 lõike 3 punktis f määratletud sihtotstarbeline sisetulu, mis kantakse üle automaatselt.

Liidu asutus esitab komisjonile hiljemalt N + 1 aasta 1. juuniks teabe ülekantud sihtotstarbelise tulu kasutamise kohta.

Artikkel 16

Assigneeringute vabastamine

Kui assigneeringud vabastatakse mis tahes eelarveaastal, mis järgneb eelarveaastale, mil assigneeringud liidu asutuse eelarvesse kanti, nendest rahastatavate meetmete täieliku või osalise rakendamata jätmise tõttu, tühistatakse asjaomased assigneeringud.

Artikkel 17

Kulukohustused

1. Iga aasta 15. oktoobrist võib jooksvaid halduskulusid eelnevalt siduda kulukohustustega järgnevaks eelarveaastaks ettenähtud assigneeringute arvelt. Sellised kulukohustused ei tohi siiski ületada ühte neljandikku haldusnõukogu otsustatud jooksva eelarveaasta asjaomasel eelarvereal esitatud assigneeringutest. Need ei tohi olla seotud uute sellist liiki kuludega, mida ei ole liidu asutuse viimases nõuetekohaselt vastuvõetud eelarves veel üldiselt heaks kiidetud.

2. Kulusid, mis tuleb tasuda ette, näiteks üürikulud, võidakse tasuda alates 1. detsembrist järgmise eelarveaasta assigneeringute arvelt. Sel juhul ei kehti punktis 1 nimetatud piirang.

Artikkel 18

Liidu asutuse eelarve vastuvõtmise hilinemise korral kohaldatavad eeskirjad

1. Kui liidu asutuse eelarvet ei ole eelarveaasta alguseks lõplikult vastu võetud, kohaldatakse lõigetes 2–6 sätestatud eeskirju.

2. Kulukohustusi võib võtta ja makseid teha lõikes 3 sätestatud piirides.

3. Kulukohustusi võib võtta iga peatüki kohta kõige rohkem ühe neljandiku piires eelnenud eelarveaastaks asjaomases peatükis heakskiidetud assigneeringute kogusummast pluss üks kaheteistkümnendik iga möödunud kuu eest.

Koostatavas tulude ja kulude eelarvestuses ette nähtud assigneeringuid ei tohi ületada.

Makseid võib teha igas kuus iga peatüki kohta kõige rohkem ühe kaheteistkümnendiku piires eelnenud eelarveaastaks asjaomases peatükis heakskiidetud assigneeringutest. Kõnealune summa ei või aga ületada üht kaheteistkümnendikku tulude ja kulude eelarvestuse samas peatükis kavandatud assigneeringutest.

4. Eelnenud eelarveaastaks asjaomases peatükis heakskiidetud assigneeringuid, mis on sätestatud lõigetes 2 ja 3, tuleb mõista assigneeringutena, mis sisalduvad hääletusel vastuvõetud liidu asutuse eelarves, sealhulgas paranduseelarvetes, pärast kõnealuse eelarveaasta jooksul tehtud ümberpaigutuste arvessevõtmiseks tehtud korrigeerimist.

5. Kui liidu asutuse tegevuse järjepidevus ja haldusvajadused seda nõuavad, võib haldusnõukogu direktori taotlusel lubada nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringute puhul ühte ajutist kaheteistkümnendikku ületavaid, kuid, v.a nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kokku mitte rohkem kui nelja ajutise kaheteistkümnendiku suuruseid kulusid lisaks nendele assigneeringutele, mis muutuvad automaatselt kättesaadavaks vastavalt lõigetele 2 ja 3.

Täiendavad kaheteistkümnendikud kiidetakse heaks tervikuna ja need ei ole jagatavad.

6. Kui teatava peatüki puhul ei piisa neljast lõike 5 kohaselt kinnitatud kaheteistkümnendikust selliste kulude katmiseks, mis on vajalikud, et vältida asjaomase peatükiga hõlmatud valdkonnas liidu asutuse tegevuse järjepidevuse katkemist, võib erandkorras anda loa ületada eelnenud eelarveaastal vastavasse liidu asutuse eelarvepeatükki kantud assigneeringute summat. Haldusnõukogu toimib lõikes 5 sätestatud korras. Siiski ei või mingil juhul ületada liidu asutuse eelnenud eelarveaasta eelarves ega esitatud eelarveprojekti kohaselt kättesaadavate assigneeringute kogusummat.

3. PEATÜKK

Tasakaalu põhimõte

Artikkel 19

Määratlus ja reguleerimisala

1. Tulud ja maksete assigneeringud peavad olema tasakaalus.

2. Kulukohustuste assigneeringud ei tohi ületada liidu toetuse summat, millele lisanduvad omatulud ja muud artiklis 6 nimetatud tulud.

3. Asutustele, mille tulud tulenevad lisaks liidu toetusele tasudest ja lõivudest, tuleb tasud kehtestada tasemel, millega välditakse märkimisväärse ülejäägi kogunemist. Artiklis 97 nimetatud märkimisväärse ülejäägi või puudujäägi kordumise korral vaadatakse tasude ja lõivude tase uuesti läbi.

4. Liidu asutused ei või liidu asutuse eelarve raames laenu võtta.

5. Liidu asutusele makstav liidu toetus kujutab liidu asutuse eelarve jaoks tasakaalustavat toetust ning seda võib maksta mitmes osas.

6. Liidu asutus juhib rahavooge rangelt ja sihtotstarbelisi tulusid arvestades, et tema sularahasaldo piirduks nõuetekohaselt põhjendatud vajadustega. Oma väljamaksete taotlustes esitab liidu asutus üksikasjaliku ja ajakohase prognoosi kogu aasta tõenäolise sularahavajaduse kohta, kaasa arvatud teave sihtotstarbeliste tulude kohta.

Artikkel 20

Eelarveaasta täitmise tulemus

1. Kui eelarve on artikli 97 tähenduses ülejäägis, makstakse ülejääk kuni aasta jooksul makstud liidu toetuse summas komisjonile tagasi. Eelarve ülejääk, mis ületab aasta jooksul makstud liidu toetuse summat, kantakse järgmise eelarve aasta tuluna liidu asutuse eelarvesse.

Esimest lõiku kohaldatakse ka juhul, kui liidu asutuse tulud tulenevad lisaks liidu toetusele ka tasudest ja lõivudest.

Eelarvesse kantud toetuse ja liidu asutusele tegelikult makstud toetuse vahe tühistatakse.

Selleks et täiendada olemasolevat teavet aasta N – 2 ülejäägi kohta, esitavad liidu asutused hiljemalt N aasta 31. jaanuariks prognoosi aasta N – 1 eelarve ülejäägi kohta, mis kantakse aasta N jooksul tagasi eelarvesse. Seda teavet võtab komisjon nõuetekohaselt arvesse liidu asutuste N + 1 eelarveaasta rahastamisvajaduste hindamisel.

2. Erandjuhtudel, kui asutamisaktis sätestatakse, et tasudest ja lõivudest saadav tulu määratakse teatavate kulude katteks, võib liidu asutus üle kanda tasude ja lõivude saldo sihtotstarbelise tuluna selliste toimingute puhul, mis on seotud selliste teenuste osutamisega, mille suhtes kõnealused tasud kehtestati.

3. Kui eelarve on artikli 97 tähenduses puudujäägis, kantakse see liidu asutuse järgmise aasta eelarvesse maksete assigneeringuna või tehakse võimaluse korral tasaarvestus liidu asutuse järgmiste eelarveaastate ülejäägist.

4. Tulud ja maksete assigneeringud kantakse liidu asutuse eelarvesse eelarvemenetluse käigus määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 39 kohaselt esitatava kirjaliku muutmisettepaneku abil, või liidu asutuse eelarve täitmise ajal paranduseelarve abil.

4. PEATÜKK

Arvestusühiku põhimõte

Artikkel 21

Euro kasutamine

Liidu asutuse eelarve koostatakse ja täidetakse ning raamatupidamise aastaaruanne esitatakse eurodes. Rahavoogude osas võivad peaarvepidaja ja, kui tegemist on avansikontodega, avansikontode haldajad teha tehinguid muudes vääringutes vastavalt iga liidu asutuse finantseeskirjades sätestatule.

5. PEATÜKK

Kõikehõlmavuse põhimõte

Artikkel 22

Määratlus ja reguleerimisala

Ilma et see piiraks artikli 23 kohaldamist, katab kogutulu maksete assigneeringute kogusumma. Ilma et see piiraks artikli 25 kohaldamist, kajastatakse kõiki tulusid ja kulusid täies mahus neid vastastikku korrigeerimata.

Artikkel 23

Sihtotstarbeline tulu

1. Sihtotstarbelisi välis- ja sisetulusid kasutatakse teatavate kulukategooriate rahastamiseks.

2. Sihtotstarbeliste välistulude hulka kuuluvad:

liikmesriikide ja kolmandate riikide, sealhulgas mõlemal juhul nende avalik-õiguslike asutuste ning üksuste ja füüsiliste isikute rahaline osalus teatavas liidu asutuste tegevuses, kuivõrd see on sätestatud liidu asutuste, liikmesriikide, kolmandate riikide, avalik-õiguslike asutuste ning üksuste ja füüsiliste isikute vahel sõlmitud lepingus;

b)	sihtotstarbelised tulud, nagu sihtkapitalina saadud tulu, toetused, kinked ja annakud;

kolmandate riikide või erinevate liiduväliste asutuste rahaline osalus, mis ei ole hõlmatud punktiga a, liidu asutuste tegevuses;

—	artiklis 7 osutatud sihtotstarbelistest toetustest saadud tulu;

—	artiklis 8 osutatud delegeerimislepingutest saadud tulu;

d)	lõikes 3 osutatud sihtotstarbeline sisetulu, kuivõrd see täiendab muud käesoleva lõike punktides a–c nimetatud tulu;

e)	artikli 6 lõikes 2 osutatud tasudest ja lõivudest saadud tulu;

3. Sihtotstarbeliste sisetulude hulka kuuluvad:

a)	kolmandatelt isikutelt saadud tulu, mis on laekunud nende tellimusel tarnitud kaupade, osutatud teenuste või tehtud ehitustööde eest, välja arvatud artikli 6 lõike 1 punktis a nimetatud tasud ja lõivud;

b)	tulu väljavahetatavate või mahakantavate sõidukite, seadmete, sisseseade, materjalide ning teadusliku ja tehnilise aparatuuri müügist, kui bilansiline väärtus on täielikult amortiseerunud;

c)	tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest vastavalt artiklile 62;

d)	tulu liidu institutsioonidele või teistele liidu asutustele tarnitud kaupade, osutatud teenuste ja tehtud ehitustööde eest;

e)	laekunud kindlustusmaksed;

üüritulu;

g)	väljaannete ja filmide, sealhulgas elektroonilisel andmekandjal olevate väljaannete ja filmide müügist saadud tulu;

h)	tulu, mis tekib tagastatud maksudest vastavalt artikli 25 lõike 3 punktile b.

4. Ilma et see piiraks artikli 23 lõike 2 punkti e kohaldamist, võib asjaomase asutamisaktiga samuti ette näha tulu, mida kasutatakse sihtotstarbeliselt teatavateks kuludeks. Selline tulu kuulub sihtotstarbelise sisetulu hulka, kui asjaomasest asutamisaktist ei tulene teisiti.

5. Kõikide lõike 2 punktides a–c ning lõike 3 punktides a–d sätestatud tulude arvelt kaetakse kõik asjaomase tegevuse või eesmärgiga seotud otsesed ja kaudsed kulud.

6. Liidu asutuse eelarve sisaldab ridu, millele on kantud sihtotstarbelised välis- ja sisetulud ning võimaluse korral märgitud ka summad.

Tulude ja kulude eelarvestusse võib kanda üksnes sellised sihtotstarbelise tulu summad, mille suurus on eelarvestuse koostamise kuupäeva seisuga kindel.

Artikkel 24

Annetused

1. Direktor võib vastu võtta kõik liidu asutusele tehtud annetused, nagu sihtkapital, toetused, kinked ja annakud.

2. Selliste annetuste vastuvõtmise, millega võib kaasneda teatav rahaline tasu, peab eelnevalt heaks kiitma haldusnõukogu või, kui asutamisakt seda lubab, juhatus, kes teeb otsuse kahe kuu jooksul alates talle taotluse esitamisest. Kui haldusnõukogu või, kui asutamisakt seda lubab, juhatus ei ole nimetatud ajavahemiku jooksul otsust teinud, loetakse annetus heakskiidetuks.

Artikkel 25

Mahaarvamist ja vahetuskursierinevuste korrigeerimist käsitlevad eeskirjad

1. Maksetaotlustest, mis seejärel kinnitatakse maksmiseks netosummas, võib maha arvata:

a)	hankelepingu pooltele või toetusesaajatele määratud rahalised karistused;

b)	konkreetsetes arvetes ja kuluaruannetes sisalduvad allahindlused, tagasimaksed ja hinnavähendid;

c)	alusetult makstud summade korrigeerimised.

Esimese lõigu punktis c nimetatud korrigeerimisi võib teha otsese mahaarvamisena samale maksesaajale tehtavast uuest vahemaksest või lõppmaksest, mis tehakse sellel eelarveaastal ning sellest peatükist ja artiklist, mille arvelt ülemäärane makse tehti.

Esimese lõigu punktis c osutatud mahaarvamiste suhtes kohaldatakse liidu raamatupidamiseeskirju.

2. Liidu asutusele tarnitud toodete või osutatud teenuste maksumus, mis sisaldab maksusid, mille liikmesriigid Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli kohaselt tagastavad, kantakse liidu asutuse eelarvesse maksudeta summadena, tingimusel et protokolli liidu asutuse suhtes kohaldatakse.

3. Liidu asutusele tarnitud toodete või osutatud teenuste maksumuse, mis sisaldab maksusid, mille kolmandad riigid asjaomaste kokkulepete põhjal tagastavad, võib liidu asutuse eelarvesse kanda järgmiselt:

a)	maksudeta summadena;

b)	makse sisaldavate summadena. Sellisel juhul käsitatakse tagastatud makse hiljem sihtotstarbelise sisetuluna.

4. Igasugused siseriiklikud maksud, mille liidu asutus vastavalt lõigule 2 ja 3 ajutiselt tasub, kirjendatakse vahekontole, kuni asjaomane riik need tagastab.

5. Kui eelarve on puudujäägis, kantakse see liidu asutuse eelarvesse kuluna.

6. Liidu asutuse eelarve täitmisel ilmnevaid vahetuskursierinevusi võib korrigeerida. Lõplik kasum või kahjum kajastatakse eelarveaasta saldos.

6. PEATÜKK

Sihtotstarbelisuse põhimõte

Artikkel 26

Üldsätted

Assigneeringud kantakse eelarvesse sihtotstarbelistena jaotiste ja peatükkide kaupa. Peatükid jaotatakse omakorda artikliteks ja punktideks.

Artikkel 27

Ümberpaigutused

1. Direktor võib assigneeringuid ümber paigutada:

a)	ühest jaotisest teise maksimaalselt 10 % ulatuses eelarveaasta assigneeringutest, mis on kantud reale, kust ümberpaigutus tehakse;

b)	ühest peatükist teise ja ühest artiklist teise ilma piiranguteta.

2. Lõikes 1 nimetatud piirmäära ületamisel võib direktor ühest jaotisest teise ümberpaigutuste tegemiseks esitada ettepaneku haldusnõukogule või, kui asutamisakt seda lubab, juhatusele. Haldusnõukogul või, kui asutamisakt seda lubab, juhatusel on selliste ümberpaigutuste vaidlustamiseks aega kolm nädalat. Nimetatud ajavahemiku möödumisel loetakse ümberpaigutus heakskiidetuks.

3. Ettepanekutele assigneeringute ümberpaigutamiseks ning lõigete 1 ja 2 kohaselt ümberpaigutatud assigneeringutele lisatakse asjakohased ja üksikasjalikud tõendavad dokumendid, milles on kirjeldatud assigneeringute kasutamist ja esitatud vajalike assigneeringute eelarvestused eelarveaasta lõpuni nende eelarverubriikide kohta, kuhu assigneeringud kantakse, ja nende rubriikide kohta, mille arvelt need võetakse.

4. Direktor teatab kõikidest tehtud ümberpaigutustest haldusnõukogule niipea kui võimalik. Direktor teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu kõigist lõike 2 kohaselt tehtud ümberpaigutustest.

Artikkel 28

Erisätted ümberpaigutamiste kohta

1. Assigneeringuid võib ümber paigutada ainult sellistele liidu asutuse eelarve ridadele, mille jaoks on liidu asutuse eelarves heakskiidetud assigneeringuid või mis on varustatud märkega „pro memoria”.

2. Sihtotstarbelisele tulule vastavaid assigneeringuid võib ümber paigutada üksnes juhul, kui sellist tulu kasutatakse sel otstarbel, milleks see ette on nähtud.

7. PEATÜKK

Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte

Artikkel 29

Säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõte / usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte

1. Assigneeringuid kasutatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt, milleks on säästlikkus, tõhusus ja tulemuslikkus.

2. Säästlikkuse põhimõte tähendab, et vahendid, mida liidu asutus oma tegevuses kasutab, tehakse õigel ajal kättesaadavaks ning et nende kogus ja kvaliteet on sobivad ja nende hind võimalikult soodne.

Tõhususe põhimõte tähendab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel.

Tulemuslikkuse põhimõte tähendab seatud eesmärkide ja kavandatud tulemuste saavutamist.

3. Liidu asutus teostab määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 50 osutatud võrdlusanalüüsi.

Võrdlusanalüüs hõlmab:

—	liidu asutuse horisontaalsete talituste tõhususe läbivaatamist;

—	talituste jagamise kulutõhususe analüüsi või nende täielikku üleandmist mõnele teisele liidu asutusele või komisjonile.

Esimeses ja teises lõigus osutatud võrdlusanalüüsi tehes võtab liidu asutus huvide konflikti vältimiseks vajalikud meetmed.

4. Kõikidele liidu asutuse eelarvega hõlmatud tegevusvaldkondadele seatakse täpsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt piiritletud eesmärgid. Nende eesmärkide saavutamist jälgitakse tegevuskohaste tulemusnäitajate abil ja direktor esitab haldusnõukogule vastava teabe. Nimetatud teave esitatakse kord aastas ja hiljemalt liidu asutuse eelarveprojektile lisatavates dokumentides.

5. Otsuste tegemise parandamiseks teeb liidu asutus nii eel- kui ka järelhindamisi komisjoni antud juhiste kohaselt. Selliseid hindamisi tehakse kõikide programmide ja meetmete puhul, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud, ja hindamistulemused saadetakse haldusnõukogule.

6. Direktor koostab tegevuskava, et teostada lõikes 5 osutatud hindamisi käsitlevate järelduste täitmise järelevalvet, ning esitab kaks korda aastas komisjonile ja korrapäraselt haldusnõukogule aruande tehtud edusammude kohta.

7. Haldusnõukogu kontrollib lõikes 6 osutatud tegevuskava rakendamist.

Artikkel 30

Eelarve täitmise sisekontroll

1. Liidu asutuse eelarvet täidetakse tulemuslikku ja tõhusat sisekontrolli rakendades.

2. Liidu asutuse eelarve täitmisel tähendab sisekontroll kõigil juhtimistasanditel rakendatavat protsessi ning see on loodud piisava kindluse tagamiseks järgmiste eesmärkide saavutamisel:

a)	tegevuse tulemuslikkus, tõhusus ja säästlikkus;

b)	aruandluse usaldusväärsus;

c)	varade ja teabe säilimine;

d)	pettuste ja eeskirjade eiramiste ärahoidmine, tuvastamine ja kõrvaldamine ning pettuste ja eeskirjade eiramiste kõrvaldamise suhtes võetavad järelmeetmed;

e)	raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega seotud riskide piisav juhtimine, võttes arvesse programmide mitmeaastast iseloomu ja asjaomaste maksete laadi.

3. Tulemuslik sisekontroll põhineb parimatel rahvusvahelistel tavadel ja hõlmab eelkõige järgmist:

a)	ülesannete lahusus;

b)	asjakohane riskijuhtimise ja kontrolli strateegia, sealhulgas kontroll vahendite saaja tasandil;

c)	huvide konfliktide vältimine;

d)	piisavad kontrolljäljed ja andmete terviklikkus andmesüsteemides;

e)	tulemuste ja tuvastatud sisekontrolli puuduste suhtes võetud järelmeetmete ning erandite jälgimise kord;

f)	sisekontrollisüsteemi sujuva toimimise regulaarne hindamine.

4. Tõhus sisekontroll põhineb järgmisel:

a)	kontrolliahelasse kuuluvate asjaomaste isikute vahel koordineeritud asjakohase riskijuhtimise ja kontrolli strateegia rakendamine;

b)	läbiviidud kontrollide tulemuste kättesaadavus kõigi kontrolliahelasse kuuluvate asjaomaste isikute jaoks;

c)	kui see on asjakohane, siis toetumine sõltumatutele auditiarvamustele, tingimusel et nende aluseks oleva töö kvaliteet on piisav ja vastuvõetav ning töö on tehtud kooskõlas kokkulepitud standarditega;

d)	parandusmeetmete, sealhulgas vajaduse korral hoiatavate rahaliste karistuste õigeaegne rakendamine;

e)	mitmekordsete kontrollide kaotamine;

f)	kontrolli kulude ja sellest saadava kasu suhte parandamine.

8. PEATÜKK

Läbipaistvuse põhimõte

Artikkel 31

Raamatupidamise aastaaruande, eelarve ja aruannete avaldamine

1. Liidu asutuse eelarve koostatakse ja seda täidetakse ning raamatupidamise aastaaruanne esitatakse kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega.

2. Liidu asutuse eelarve kokkuvõte ja liidu asutuse võimalik paranduseelarve avaldatakse oma lõplikus vormis kolme kuu jooksul pärast heakskiitmist Euroopa Liidu Teatajas.

Kokkuvõte sisaldab viit peamist tulude eelarverida, viit peamist haldus- ja tegevuskulude eelarverida, ametikohtade loetelu koos eelarve assigneeringutega kaetud lepinguliste töötajate hinnangulise arvuga (taandatuna täistööajale) ja riikide lähetatud ekspertide arvu. Esitatakse ka eelmise aasta andmed.

3. Lõplikult vastuvõetud liidu asutuse eelarve koos ametikohtade loeteluga ja liidu asutuse paranduseelarved ning teave eelarve assigneeringutega kaetud lepinguliste töötajate (taandatuna täistööajale) ja riikide lähetatud ekspertide arvu kohta edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule, kontrollikojale ja komisjonile ning avaldatakse asjaomase liidu asutuse veebisaidil nelja nädala jooksul pärast nende vastuvõtmist.

4. Liidu asutus avaldab oma veebisaidil standardesitusviisi kohaselt hiljemalt järgmise eelarveaasta 30. juuniks teabe liidu asutuse eelarvest tulenevate vahendite saajate kohta, sealhulgas niisuguste ekspertide kohta, kellega on sõlmitud leping vastavalt artiklile 89 kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 (7) artikli 21 lõigetega 2, 3 ja 4. Avaldatud teave on hõlpsalt leitav, läbipaistev ja terviklik. Nimetatud teave tehakse kättesaadavaks, järgides nõuetekohaselt konfidentsiaalsuse ja turvalisuse nõudeid, eelkõige määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud isikuandmete kaitset.

III JAOTIS

EELARVE KOOSTAMINE JA STRUKTUUR

1. PEATÜKK

Liidu asutuse eelarve koostamine

Artikkel 32

Iga-aastased ja mitmeaastased programmid

1. Liidu asutus koostab programmdokumendi, mis sisaldab mitmeaastaseid ja iga-aastaseid programme, milles võetakse arvesse komisjoni kehtestatud suuniseid.

2. Mitmeaastane programm hõlmab:

—	üldist strateegilist kava, sealhulgas eesmärke, oodatavaid tulemusi ja tulemuslikkuse näitajaid;

—	ressursside kavandamist, sealhulgas mitmeaastast eelarvet ja personali.

Ressursside kavandamine hõlmab aruandluse tarbeks kvalitatiivset ja kvantitatiivset teavet inimressursside ja eelarve kohta, eelkõige:

—	teavet personalieeskirjades määratletud ametnike, ajutiste ja lepinguliste töötajate ning riikide lähetatud ekspertide arvu kohta aastatel N – 1 ja N;

—	eelarvetoimingute prognoosi artikli 97 tähenduses ja teavet asukohaliikmesriigi mitterahalise osaluse kohta liidu asutuses aastal N – 1;

—	personalieeskirjades määratletud ametnike, ajutiste töötajate ja lepinguliste töötajate arvu prognoosi aasta N + 1 kohta;

—	soovituslikku eelarve- ja inimressursside planeeringut järgnevateks aastateks.

Komisjon saadab liidu asutusele inimressursside planeeringu projekti kohta oma asjaomaste talituste koostatud arvamuse.

Juhul kui liidu asutus ei võta komisjoni talituste arvamust täielikult arvesse, peab ta esitama komisjonile selle kohta piisavad selgitused.

Ressursside planeeringut ajakohastatakse igal aastal. Strateegilist planeeringut ajakohastatakse vajaduse korral ja eriti selleks, et tegeleda asutamisaktis osutatud hindamise tulemustega.

3. Liidu asutuse iga-aastases tööprogrammis esitatakse üksikasjalikud eesmärgid ja oodatavad tulemused, sealhulgas tulemuslikkuse näitajad. See sisaldab ka rahastatava(te) meetme(te) kirjeldust ja igale meetmele eraldatud finants- ja inimressursi suurust. Iga-aastane tööprogramm on kooskõlas lõikes 1 osutatud mitmeaastase programmiga.

Selles näidatakse selgelt, millised liidu asutuse ülesanded on lisatud või tühistatud ning milliseid on muudetud võrreldes eelmise eelarveaastaga.

4. Iga-aastases tööprogrammis oluliste muudatuste tegemiseks kasutatakse sama menetlust kui esialgse tööprogrammis vastuvõtmisel vastavalt asutamisaktis ja käesoleva määruse artiklis 33 sätestatule.

Haldusnõukogu võib iga-aastasesse tööprogrammi mitteoluliste muudatuste tegemise õiguse delegeerida liidu asutuse eelarvevahendite käsutajale.

Artikkel 33

Eelarve koostamine

1. Eelarve koostatakse kooskõlas asutamisakti sätetega.

2. Liidu asutus saadab komisjonile igal aastal hiljemalt 31. jaanuariks tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti ning üldjuhised, millel eelarvestus põhineb.

3. Liidu asutus saadab kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikliga 37 igal aastal komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule asutamisaktis sätestatu kohaselt tulude ja kulude eelarvestuse.

4. Liidu asutuse tulude ja kulude eelarvestus peab sisaldama:

a)	ametikohtade loetelu, milles sätestatakse eelarveassigneeringute piires lubatud alaliste ja ajutiste ametikohtade arv palgaastmete ja kategooriate kaupa;

b)	uute ametikohtade loomise taotluse põhjendust, kui ametikohtade arv muutub;

c)	sularahamaksete ja -laekumiste kvartalieelarvestuse;

d)	teavet kõigile eri meetmetele eelnevalt seatud eesmärkide saavutamise kohta. Hindamistulemustega tutvutakse ja neid kasutatakse selleks, et tõendada kasu, mida võib anda liidu asutuse eelarve kavandatav suurendamine või vähendamine võrreldes selle asutuse N aasta eelarvega.

5. Liidu asutus saadab komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks artiklis 32 osutatud programmdokumendi projekti ning selle võimalikud hilisemad versioonid.

6. Eelarve vastuvõtmise menetluse raames saadab komisjon liidu asutuse eelarvestuse Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning teeb enda seisukohast lähtuva ettepaneku selle kohta, kui suurt toetust tuleks liidu asutusele maksta ja kui palju töötajaid sellel peaks olema. Komisjon esitab liidu asutuste esialgse ametikohtade loetelu ning lepinguliste töötajate ja riikide lähetatud ekspertide arvu prognoosi (taandatuna täistööajale), mis kaetakse eelarve assigneeringutega kohe, kui komisjon on koostanud eelarveprojekti.

7. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu liidu asutuse ametikohtade loetelu ning selle võimalikud hilisemad muudatused vastavalt artikli 38 lõikele 1. Ametikohtade loetelu avaldatakse eelarve III jao (komisjon) lisas.

8. Liidu asutuse eelarve ja ametikohtade loetelu koos artiklis 32 osutatud programmdokumendiga võtab vastu haldusnõukogu. Eelarve ja ametikohtade loetelu hakkab kehtima pärast eelarve lõplikku vastuvõtmist, mis sätestab toetuse suuruse ja ametikohtade loetelu, ning vajaduse korral korrigeeritakse nii liidu asutuse eelarvet kui ka ametikohtade loetelu vastavalt.

9. Liidu asutusele uusi ülesandeid delegeerides esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule vajaliku teabe, hindamaks uute ülesannete mõju liidu asutuse ressurssidele, et vaadata vajaduse korral läbi asutuse rahastamine, ilma et see piiraks asutamisakti muutmist käsitlevate seadusandlike menetluste kohaldamist.

Artikkel 34

Paranduseelarved

Liidu asutuse eelarve, sealhulgas ametikohtade loetelu muutmine toimub paranduseelarve abil, mis võetakse vastu sama menetluse alusel kui liidu asutuse esialgne eelarve vastavalt asutamisaktis ja käesoleva määruse artiklis 33 sätestatule.

2. PEATÜKK

Liidu asutuse eelarve struktuur ja esitusviis

Artikkel 35

Liidu asutuse eelarve struktuur

Liidu asutuse eelarve koosneb tulude ja kulude eelarvestusest.

Artikkel 36

Eelarve liigendus

Kui liidu asutuse tegevuse iseloom seda nõuab, tuleb kulude eelarvestus esitada liigenduse alusel kasutusotstarbe järgi liigitatuna. Selle liigenduse määrab kindlaks liidu asutus, kusjuures selgelt eristatakse halduskulude ja tegevuskuludega seotud assigneeringuid.

Artikkel 37

Liidu asutuse eelarve esitusviis

Liidu asutuse eelarve hõlmab järgmist:

tulude eelarvestuses:

a)	liidu asutuse tulude eelarvestus asjaomasel eelarveaastal (edaspidi „eelarveaasta N”);

b)	eelnenud eelarveaasta tulude eelarvestus ja eelarveaasta N – 2 tulud;

c)	asjakohased märkused iga tulude rea kohta;

kulude eelarvestuses:

a)	asjaomase eelarveaasta kulukohustuste assigneeringud ja maksete assigneeringud;

b)	eelnenud eelarveaasta kulukohustuste assigneeringud ja maksete assigneeringud, eelarveaastal N – 2 võetud kulukohustused ja makstud kulud, kusjuures viimast väljendatakse ka protsendina liidu asutuse aasta N eelarvest;

c)	kokkuvõte nende järgmistel eelarveaastatel tehtavate maksete ajakavadest, mis tuleb teha varasematel eelarveaastatel võetud eelarveliste kulukohustuste täitmiseks;

d)	asjakohased selgitused iga alajaotise kohta.

Artikkel 38

Ametikohtade loetelu käsitlevad eeskirjad

1. Artiklis 33 nimetatud ametikohtade loetelus näidatakse eelarveaastaks lubatud ametikohtade kõrval eelmiseks aastaks lubatud ametikohtade arv ning tegelikult täidetud ametikohtade arv. Ametikohtade loeteluga kehtestatakse liidu asutuse jaoks absoluutne ülempiir. Seda ei tohi ametisse nimetamisel ületada.

Kui aga palgaastmed AD 16, AD 15, AD 14 ja AD 13 välja arvata, võib haldusnõukogu siiski muuta ametikohtade loetelu kuni 10 % ulatuses lubatud ametikohtade arvust, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)	see ei mõjuta tervele eelarveaastale vastavate personaliassigneeringute mahtu;

b)	ametikohtade loeteluga lubatud ametikohtade koguarvu ei ületata;

c)	liidu asutus on osalenud komisjoni personalivajaduste läbivaatamisega käivitatud võrdlusanalüüsil liidu teiste asutustega.

2. Erandina lõike 1 teisest lõigust võib osalise tööajaga ametikohad, mis ametisse nimetav asutus on heaks kiitnud personalieeskirjade kohaselt, asendada muude ametikohtadega. Kui töötaja taotleb loa tühistamist enne selle kehtivusaja lõppu, võtab liidu asutus niipea kui võimalik asjakohaseid meetmeid lõike 1 teise lõigu punktis b nimetatud piirangust kinnipidamiseks.

IV JAOTIS

LIIDU ASUTUSE EELARVE TÄITMINE

1. PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 39

Eelarve täitmine usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt

1. Eelarvevahendite käsutaja ülesandeid täidab direktor. Direktor täidab eelarvet nii tulude kui ka kulude osas liidu asutuse finantseeskirjade ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires.

2. Liidu asutus osaleb Euroopa Pettustevastase Ameti pettustevastases võitluses, ilma et see piiraks eelarvevahendite käsutaja ülesannete täitmist pettuste ja rikkumiste ärahoidmise ja tuvastamise valdkonnas.

Artikkel 40

Eelarve täitmise volituste delegeerimine

1. Direktor võib eelarve täitmisega seotud volitused delegeerida liidu asutuse töötajatele, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju, vastavalt liidu asutuse finantseeskirjades sätestatud tingimustele, mille võtab vastu haldusnõukogu. Volitatud esindajad võivad tegutseda ainult oma otseste volituste piires.

2. Volitatud isik võib saadud volitusi edasi delegeerida vastavalt käesoleva määruse rakenduseeskirjadele, millele viidatakse artiklis 114. Igaks edasi delegeerimiseks on tarvis direktori selgesõnalist nõusolekut.

Artikkel 41

Huvide konflikt

1. Käesoleva jaotise 2. peatüki tähenduses finantsjuhtimises osalejad ja teised isikud, kes on seotud eelarve täitmise ja haldamisega, sh seda ette valmistavate aktide ja toimingutega, ning eelarve auditeerimise või kontrolliga, ei astu samme, mille tagajärjel võivad nende oma huvid sattuda vastuollu liidu asutuse huvidega.

Sellise riski tekkimisel hoidub asjaomane isik sellistest sammudest ja suunab asja pädevale asutusele, kes kinnitab kirjalikult, kas huvide konflikt esineb. Kui on tuvastatud huvide konflikt, lõpetab asjaomane isik kogu oma tegevuse kõnealuses asjas. Pädev asutus võtab mis tahes asjakohased lisameetmed.

2. Lõike 1 kohaldamisel esineb huvide konflikt siis, kui lõikes 1 osutatud finantsjuhtimises osaleja või muu isiku ülesannete erapooletut ja objektiivset täitmist ohustavad perekonna-, emotsionaalsete, poliitiliste või rahvuslike sidemete või majanduslike huvidega seotud põhjused või mis tahes muud põhjused, mis tulenevad kõnealuse isiku ja vahendite saaja ühistest huvidest.

3. Lõikes 1 nimetatud pädev asutus on asjaomase töötaja vahetu ülemus. Kui asjaomaseks töötajaks on direktor, on pädevaks asutuseks haldusnõukogu või, kui asutamisakt seda lubab, juhatus.

4. Liidu asutus võtab vastu huvide konfliktide ärahoidmist ja kõrvaldamist käsitlevad eeskirjad.

Artikkel 42

Liidu asutuse eelarve täitmise viis

1. Liidu asutuse eelarvet täidetakse direktori poolt tema alluvuses olevates talitustes.

2. Tehnilised erialased ülesanded ning haldus-, ettevalmistus- või abiülesanded, mis ei hõlma avaliku võimu ega kaalutlusõiguse kasutamist, võib lepinguga anda välistele erasektori isikutele või asutustele, kui see osutub möödapääsmatuks.

2. PEATÜKK

Finantsjuhtimises osalejad

1. jagu

Ülesannete lahususe põhimõte

Artikkel 43

Ülesannete lahusus

Eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja ülesanded seisavad üksteisest lahus ja need on üksteist välistavad.

2. jagu

Eelarvevahendite käsutaja

Artikkel 44

Eelarvevahendite käsutaja volitused ja ülesanded

1. Eelarvevahendite käsutaja vastutab tulude ja kulude usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohase haldamise ning selle tagamise eest, et seaduslikkuse ja korrektsuse nõuded oleksid täidetud.

2. Lõike 1 kohaldamisel kehtestab eelarvevahendite käsutaja kooskõlas haldusnõukogu või, kui asutamisakt seda lubab, juhatuse vastuvõetud miinimumnõuetega komisjoni poolt oma talituste jaoks kehtestatud samaväärsete nõuete alusel organisatsioonilise struktuuri ja sisekontrollisüsteemi, mis sobib eelarvevahendite käsutaja ülesannete täitmiseks, võttes nõuetekohaselt arvesse juhtimiskeskkonna ja rahastatavate meetmete laadiga seotud riske.

Kõnealuse struktuuri ja süsteemide kehtestamist peab toetama igakülgne riskianalüüs, milles võetakse arvesse struktuuri ja süsteemide kulutõhusust.

Eelarvevahendite käsutaja võib oma talituste raames kindlaks määrata teavitamis- ja nõustamisfunktsiooni, mille eesmärk on aidata tal juhtida oma tegevusega seotud riske.

3. Kulude haldamisel võtab eelarvevahendite käsutaja eelarvelisi kulukohustusi ja juriidilisi kohustusi, tõendab kulusid ja kinnitab makseid ning valmistab ette assigneeringute kasutamist.

4. Tulude haldamine hõlmab saada olevate summade eelarvestuste koostamist, sissenõutavate nõuete kindlaksmääramist ja sissenõudekorralduste väljastamist. Vajaduse korral võib see hõlmata ka kindlaksmääratud nõuetest loobumist.

5. Eelarvevahendite käsutaja säilitab tehtud toimingutega seotud tõendavaid dokumente viis aastat pärast liidu asutuse eelarve täitmise otsuse heakskiitmise kuupäeva. Kui tõendavates dokumentides sisalduvad isikuandmed ei ole vajalikud eelarve täitmisele heakskiidu andmise või kontrolli või auditeerimise eesmärgil, tuleb need võimaluse korral kustutada. Andmeliikluse andmete säilitamisel kohaldatakse igal juhul määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 37 lõiget 2.

Artikkel 45

Eelkontrollid

1. Iga artiklis 44 osutatud toimingu suhtes tehakse vähemalt eelkontroll, mis põhineb dokumentaalsel kontrollil ning toimingu tegevuslike ja finantsaspektidega seoses juba tehtud kontrollide kättesaadavatel tulemustel.

Eelkontroll hõlmab toimingu algatamist ja kontrolli.

2. Toimingu algatamise all mõistetakse kõiki toiminguid, millega artiklites 33 ja 34 nimetatud eelarvevahendite käsutajad valmistavad ette liidu asutuse eelarve täitmise toimingut.

3. Toimingu eelkontrolli all mõistetakse kõiki eelkontrolle, mille on kehtestanud eelarvevahendite käsutaja, et kontrollida toimingu teostus- ja finantsaspekte.

4. Eelkontrolli käigus kontrollitakse nõutavate tõendavate dokumentide ja muu kättesaadava teabe ühtsust. Eelkontrollide sageduse ja põhjalikkuse määrab kindlaks vastutav eelarvevahendite käsutaja, võttes arvesse riskidel põhinevaid ja kulutõhususe kaalutlusi. Kahtluse korral taotleb asjaomase makse tõendamise eest vastutav eelarvevahendite käsutaja lisateavet või korraldab kohapealse kontrolli, et saada eelkontrolli raames piisav kindlus.

Eelkontrolli eesmärk on kindlaks teha, et

a)	kulu on nõuetekohane ja kooskõlas kohaldatavate sätetega;

b)	kohaldatud on artiklis 29 sätestatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet.

Kontrolli eesmärgil võib eelarvevahendite käsutaja käsitada rida sarnaseid üksikuid tehinguid, mis seonduvad töötajate tavapäraste palga- ja pensionikuludega ning lähetus- ja ravikulude hüvitamisega, ühe tehinguna.

5. Iga tehingu puhul peab toimingut kontrolliv töötaja olema toimingu algatanud töötajast erinev isik. Toimingut kontrolliv töötaja ei tohi olla toimingu algatanud töötaja alluv.

Artikkel 46

Järelkontrollid

1. Eelarvevahendite käsutaja võib sisse seada järelkontrollid, et kontrollida eelkontrolli järel juba heakskiidetud toiminguid. Kõnealuseid kontrolle võib olenevalt riskidest korraldada pisteliselt.

2. Järelkontrolle võib teha dokumentide alusel ja vajaduse korral kohapeal.

Järelkontrollidega kontrollitakse, kas liidu asutuse eelarvest rahastatavad toimingud on nõuetekohaselt tehtud, ja eelkõige seda, kas artikli 45 lõikes 4 nimetatud kriteeriumid on täidetud.

Eelarvevahendite käsutaja vaatab järelkontrollide tulemused läbi vähemalt kord aastas, et teha kindlaks võimalikud süsteemsed probleemid. Eelarvevahendite käsutaja võtab nende probleemide lahendamiseks vajalikud meetmed.

Lõikes 1 nimetatud riskianalüüs vaadatakse läbi kontrollide tulemusi ja muud asjaomast teavet arvesse võttes.

Mitmeaastaste programmide puhul kehtestab eelarvevahendite käsutaja mitmeaastase kontrollistrateegia, milles täpsustatakse perioodi jooksul kohaldatavate kontrollide laad ja ulatus ning see, mil viisil aasta jooksul saavutatud tulemusi iga-aastase kinnitava avalduse koostamise käigus mõõdetakse.

3. Eelkontrolle teevad järelkontrollide eest vastutavatest töötajatest erinevad töötajad. Järelkontrollide eest vastutavad töötajad ei tohi olla eelkontrollide eest vastutavate töötajate alluvad.

Kui eelarvevahendite käsutaja rakendab toetusesaajate suhtes järelkontrollina finantsauditeid, peavad asjaomased auditeerimiseeskirjad olema selged, ühtsed ja läbipaistvad ning nendes austatakse nii liidu asutuse kui ka auditeeritavate õigusi.

4. Lõikes 3 osutatud finantstoimingute haldamise kontrolli eest vastutavatel töötajatel peavad olema vajalikud kutseoskused. Nad peavad järgima konkreetseid kutsenorme, mille on vastu võtnud liidu asutus ning mis põhinevad komisjoni poolt oma talituste jaoks kehtestatud normidel.

Artikkel 47

Iga-aastane konsolideeritud tegevusaruanne

1. Eelarvevahendite käsutaja annab haldusnõukogule oma ülesannete täitmisest aru iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande vormis, mis sisaldab:

teavet järgmise kohta:

—	asutuse iga-aastase tööprogramm ning eelarve ja artiklis 38 osutatud inimressursside rakendamine;

—	juhtimise ning sisekontrollisüsteemid, sealhulgas kokkuvõte siseaudiitori tehtud siseauditite arvu ja liigi kohta, siseauditi üksused, esitatud soovitused ja nende soovituste ning eelnevate aastate soovituste alusel võetud meetmed vastavalt artiklites 82 ja 83 osutatule;

—	kontrollikoja märkused ja nende märkuste alusel võetud meetmed;

—	raamatupidamise aruanne ja eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne, ilma et see piiraks artiklite 92, 96 ja 97 kohaldamist.

eelarvevahendite käsutaja kinnitus, milles ta teatab, et kui määratletud kulu- ja tuluvaldkondadega seotud võimalikes reservatsioonides ei ole täpsustatud teisiti, võib ta piisava kindlusega kinnitada, et

—	aruandes esitatud teave annab õige ja õiglase ülevaate;

—	aruandes kirjeldatud tegevuse jaoks ettenähtud vahendeid on kasutatud ettenähtud eesmärkidel ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega;

—	kehtestatud kontrollimenetlus annab piisava kindluse seoses raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega.

Iga-aastases konsolideeritud tegevusaruandes esitatakse tegevuse tulemused, võrreldes neid seatud eesmärkidega, esitatakse tegevusega seotud riskid ning kirjeldatakse vahendite kasutamist ning sisekontrollisüsteemide tulemuslikkust ja tõhusust, sealhulgas antakse üldine hinnang kontrolliga kaasnevatele kuludele ja neist saadavale kasule.

Konsolideeritud aastaaruanne esitatakse hindamiseks haldusnõukogule.

2. Haldusnõukogu esitab hiljemalt iga aasta 1. juuliks iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande koos hinnanguga kontrollikojale, komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib asutamisaktis sätestada täiendavaid aruandlusnõudeid, seda eelkõige juhul, kui aruandlus on vajalik valdkonna laadi tõttu, kus asutus tegutseb.

Artikkel 48

Liidu rahaliste huvide kaitse

1. Kui töötaja, kes osaleb finantsjuhtimises ja tehingute kontrollimises, leiab, et otsus, mille kohaldamist või millega nõustumist tema ülemus temalt nõuab, on eeskirjavastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete või kutse-eeskirjadega, mida kõnealune töötaja peab täitma, teatab ta sellest kirjalikult direktorile, kes vastab kirjalikult. Direktori tegevusetuse korral või juhul, kui otsene ülemus kinnitab algset otsust või juhist ja töötaja leiab, et selline kinnitus ei ole mõistlik vastus tema murele, teavitab asjaomane töötaja sellest kirjalikult artikli 54 lõikes 5 osutatud asjaomast toimkonda ja haldusnõukogu.

2. Ebaseadusliku tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada liidu huve, teatab asjaomane töötaja sellest kohaldatavates õigusaktides määratud asutustele või organitele. Liidu asutuse finantsjuhtimist auditeerivate välisaudiitoritega sõlmitavates lepingutes nähakse ette välisaudiitori kohustus teavitada eelarvevahendite käsutajat mis tahes kahtlustatavast ebaseaduslikust tegevusest, pettusest või korruptsioonist, mis võib kahjustada liidu huve.

Artikkel 49

Eelarve täitmise delegeerimine

Kui eelarve täitmisega seotud volitusi volitatakse või volitatakse edasi vastavalt artiklile 40, kohaldatakse eelarvevahendeid volituse või edasivolituse alusel käsutajate suhtes artikli 44 lõikeid 1, 2 ja 3 mutatis mutandis.

3. jagu

Peaarvepidaja

Artikkel 50

Peaarvepidaja volitused ja ülesanded

1. Haldusnõukogu määrab ametisse peaarvepidaja, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju ja kes on oma ülesannete täitmisel täielikult sõltumatu. Peaarvepidaja vastutab liidu asutuses järgmiste ülesannete eest:

a)	nõuetekohane maksete tegemine, tulude kogumine ja kindlaksmääratud saada olevate summade sissenõudmine;

b)	raamatupidamise aastaaruande koostamine ja esitamine IX jaotise kohaselt;

c)	raamatupidamisarvestus IX jaotise kohaselt;

d)	IX jaotise kohane raamatupidamiseeskirjade ning kontoplaani rakendamine vastavalt komisjoni peaarvepidaja vastuvõetud sätetele;

raamatupidamisarvestuse süsteemide kehtestamine ja heakskiitmine ning vajaduse korral selliste eelarvevahendite käsutaja ettenähtud süsteemide heakskiitmine, mis on mõeldud raamatupidamisandmete koostamiseks või põhjendamiseks; selles osas on peaarvepidajal õigus igal ajal kontrollida heakskiitmise kriteeriumide järgimist;

f)	sularahahaldus.

2. Kaks või enam liidu asutust võivad ametisse nimetada sama peaarvepidaja.

Liidu asutused võivad ka komisjoniga kokku leppida, et komisjoni peaarvepidaja tegutseb ka liidu asutuse peaarvepidajana.

Liidu asutused võivad komisjoni peaarvepidajale delegeerida ka osa liidu asutuse peaarvepidaja ülesannetest, võttes arvesse artiklis 29 osutatud kulutõhususe analüüsi.

Käesolevas lõigus osutatud juhul võtavad nad huvide konflikti vältimiseks vajalikud meetmed.

3. Komisjoni peaarvepidaja hangib eelarvevahendite käsutajalt kogu teabe, mis on vajalik liidu asutuse finantsseisundit ja eelarve täitmist õigesti ja õiglaselt kajastava raamatupidamise aastaaruande koostamiseks. Eelarvevahendite käsutaja tagab selle teabe usaldusväärsuse.

4. Enne raamatupidamise aastaaruande heakskiitmist direktori poolt kirjutab peaarvepidaja sellele alla, tõendades seega, et peaarvepidaja on piisavalt kindel, et raamatupidamise aastaaruanne annab ühenduse asutuse finantsseisundist õige ja õiglase ülevaate.

Esimeses lõigus esitatu kohaldamisel kontrollib peaarvepidaja, et raamatupidamise aastaaruanne oleks koostatud kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 143 osutatud raamatupidamiseeskirjadega ning et kõik tulud ja kulud oleksid raamatupidamisarvestuses kajastatud.

Vajaduse korral edastab peaarvepidaja mis tahes teabe, mida peaarvepidajal on oma ülesannete täitmiseks vaja.

Eelarvevahendite käsutajad jäävad täielikult vastutavaks nende hallatavate vahendite nõuetekohase kasutamise, nende kontrolli all olevate kulude seaduslikkuse ja korrektsuse ning peaarvepidajale edastatud teabe täielikkuse ja täpsuse eest.

5. Peaarvepidajal on õigus saadud teavet kontrollida ja viia läbi mis tahes täiendavaid kontrolle, mida ta peab raamatupidamise aastaaruande allakirjutamiseks vajalikuks.

Vajaduse korral teeb peaarvepidaja reservatsioone, selgitades täpselt kõnealuste reservatsioonide iseloomu ja ulatust.

6. Vastavalt käesoleva artikli lõikele 7 ja artiklile 51 on ainult peaarvepidajal õigus hallata sularaha ja selle ekvivalente. Peaarvepidaja vastutab nende turvalise hoidmise eest.

7. Peaarvepidaja võib oma ülesannete täitmisel delegeerida teatavad ülesanded alluvatele, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju, kui see on tema ülesannete täitmiseks hädavajalik.

8. Volikirjas täpsustatakse volitatutele usaldatud ülesanded ning nende õigused ja kohustused.

4. jagu

Avansikontode haldaja

Artikkel 51

Avansikontod

Kui see on hädavajalik väikeste summade maksmiseks ja artiklis 6 nimetatud muude tulude kogumiseks, võib sisse seada avansikontod. Avansikontosid varustab vahenditega peaarvepidaja ja nende eest vastutavad tema määratud avansikontode haldajad.

Ükski kuluartikli või tulu maksimumsumma, mida avansikonto haldaja võib kolmandatele isikutele maksta, ei tohi ületada 60 000 eurot, mille iga liidu asutus iga kuluartikli või tulu osas kindlaks määrab. Väljamaksed avansikontolt võib sooritada krediitkorraldusega pangaülekandena, kaasa arvatud artikli 74 lõikes 1 nimetatud otsearveldussüsteemi abil, tšeki või muu maksemeetodiga vastavalt peaarvepidaja poolt kehtestatud juhenditele.

3. PEATÜKK

Finantsjuhtimises osalejate vastutus

1. jagu

Üldeeskirjad

Artikkel 52

Finantsjuhtimises osalejate volituste tagasivõtmine ja kohustuste peatamine

1. Volitatud või edasi volitatud eelarvevahendite käsutajad ametisse nimetanud asutus võib igal ajal nende volitamise või edasi volitamise ajutiselt või lõplikult tagasi võtta. Eelarvevahendite käsutaja võib edasi volitamiseks antud nõusoleku igal ajal tagasi võtta.

2. Haldusnõukogu võib igal ajal ajutiselt või lõplikult peatada peaarvepidaja või avansikontode haldaja või mõlema ametivolitused. Sellisel juhul nimetab haldusnõukogu ajutise peaarvepidaja.

3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse, ilma et see piiraks distsiplinaarmeetmete võtmist nimetatud lõigetes osutatud finantsjuhtimises osalejate suhtes.

Artikkel 53

Finantsjuhtimises osalejate vastutus ebaseadusliku tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral

1. Artiklitega 52–56 ei piirata kriminaalvastutust, mida võidakse artiklis 52 osutatud finantsjuhtimises osalejate suhtes kohaldada asjaomaste siseriiklike õigusaktide ja kehtivate sätete alusel, mis käsitlevad liidu finantshuvide kaitset ja võitlust liidu või liikmesriikide ametnikega seonduva korruptsiooni vastu.

2. Ilma et see piiraks artiklite 54, 55 ja 56 kohaldamist, võib iga eelarvevahendite käsutaja, peaarvepidaja ja avansikontode haldaja suhtes rakendada distsiplinaarmeetmeid ja rahalist vastutust kahju hüvitamise eest, nagu need on sätestatud personalieeskirjades. Ebaseadusliku tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada liidu huve, suunatakse küsimus kohaldatavates õigusaktides määratud asutustele või organitele, eelkõige Euroopa Pettustevastasele Ametile.

2. jagu

Eelarvevahendite käsutajate suhtes kohaldatavad eeskirjad

Artikkel 54

Eelarvevahendite käsutajate suhtes kohaldatavad eeskirjad

1. Eelarvevahendite käsutaja on personalieeskirjade kohaselt rahaliselt vastutav kahju hüvitamise eest.

2. Kahju hüvitamise kohustust kohaldatakse eelkõige juhul, kui eelarvevahendite käsutaja kas tahtlikult või raske hooletuse tõttu:

a)	määrab kindlaks sissenõutavaid summasid, väljastab sissenõudekorraldusi, võtab kulukohustusi või kirjutab maksekorraldusele alla käesolevat määrust ja vajaduse korral liidu asutuse finantsmäärust rakendavaid eeskirju eirates;

b)	jätab koostamata dokumendi, milles määratakse kindlaks saada olev summa, ei väljasta sissenõudekorraldust või jääb selle väljastamisega hiljaks või jääb hiljaks maksekorralduse väljastamisega, mille tagajärjel võivad kolmandad isikud liidu asutuse vastu tsiviilhagi esitada.

3. Kui volitatud või edasi volitatud eelarvevahendite käsutaja leiab, et otsus, mille tegemine on tema ülesanne, on eeskirjavastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega, teatab ta sellest volitajale kirjalikult. Kui volitaja annab volitatud või edasi volitatud eelarvevahendite käsutajale seejärel põhjendatud kirjalikud juhised kõnealuse otsuse tegemiseks, ei võeta seda eelarvevahendite käsutajat vastutusele.

4. Volitamise korral jääb eelarvevahendite käsutaja vastutavaks kehtestatud haldus- ja sisemiste kontrollisüsteemide toimimise ja tõhususe ning volitatud eelarvevahendite käsutaja valimise eest.

5. Finantsrikkumiste uurimise eritoimkonnal, mille komisjon loob, või milles ta vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 73 lõikele 6 osaleb, on liidu asutuse suhtes samad volitused, mis tal on komisjoni talituste suhtes, välja arvatud juhul, kui haldusnõukogu või, kui asutamisakt seda lubab, juhatus otsustab moodustada oma tegevuses sõltumatu toimkonna või osaleda mitme asutuse loodud ühistoimkonnas. Kui finantsrikkumiste uurimise eritoimkond, mille komisjon loob, või milles ta osaleb, uurib liidu asutuse esitatud juhtumeid, osaleb selles ka üks liidu asutuse töötaja.

Esimeses lõigus nimetatud toimkonna arvamuse põhjal otsustab direktor, kas algatada menetlus distsiplinaarvastutuse kohaldamiseks või tekitatud kahju hüvitamiseks. Kui toimkond tuvastab süsteemseid probleeme, saadab ta aruande koos soovitustega eelarvevahendite käsutajale ja komisjoni siseaudiitorile. Kui arvamuses peetakse asjaga seotuks direktorit, saadab toimkond aruande juhatusele ja komisjoni siseaudiitorile. Direktor esitab toimkonna seisukoha anonüümsena oma tegevuse aastaaruandes ja kirjeldab võetud järelmeetmeid.

6. Töötajalt võib nõuda, et ta hüvitaks tervikuna või osaliselt kahju, mida on liidu asutusele tekitanud tema raske eksimus oma kohustuste täitmisel või seoses nende täitmisega. Pärast personalieeskirjadega distsiplinaarküsimuste puhuks ette nähtud formaalsuste täitmist teeb ametisse nimetav asutus otsuse.

3. jagu

Peaarvepidajate ja avansikontode haldajate suhtes kohaldatavad eeskirjad

Artikkel 55

Peaarvepidajate suhtes kohaldatavad eeskirjad

Peaarvepidaja kannab distsiplinaarvastutust ja peab hüvitama kahju personalieeskirjade ja nendega ettenähtud korra kohaselt. Peaarvepidajat võib vastutusele võtta eeskätt järgmiste ametialaste rikkumiste tõttu:

a)	ta kaotab tema valduses olevad vahendid, vara või dokumendid või kahjustab neid või põhjustab hooletusest nende kadumise või kahjustumise;

b)	ta muudab alusetult pangakontosid või postižiirokontosid;

c)	tema sissenõutavad või makstavad summad ei ole kooskõlas vastavate sissenõude- või maksekorraldustega;

d)	ta ei nõua sisse saada olevat tulu.

Artikkel 56

Avansikontode haldajate suhtes kohaldatavad eeskirjad

Avansikontode haldaja kannab distsiplinaarvastutust ja peab hüvitama kahju personalieeskirjade ja nendega ettenähtud korra kohaselt. Avansikontode haldajat võib vastutusele võtta eeskätt järgmiste ametialaste rikkumiste tõttu:

a)	ta kaotab tema valduses olevad rahalised vahendid, vara või dokumendid või kahjustab neid või põhjustab hooletusest nende kadumise või kahjustumise;

b)	ta ei suuda esitada nõuetekohaseid tõendavaid dokumente enda tehtud maksete kohta;

c)	ta teeb makseid isikutele, kellel ei ole õigust sellistele maksetele;

d)	ta ei nõua sisse saada olevat tulu.

4. PEATÜKK

Tulutoimingud

Artikkel 57

Maksetaotlus

Liidu asutus esitab komisjonile maksetaotlused kogu ühenduse toetuse või selle osa kohta artikli 19 lõike 6 kohaselt vastavalt komisjoniga kokkulepitud tingimustele ja ajavahemikele.

Artikkel 58

Intresside käsitlemine

Komisjoni poolt liidu asutusele toetuse vormis makstud vahenditest saadud intresse eelarvesse ei maksta.

Artikkel 59

Saada olevate summade eelarvestus

1. Kui eelarvevahendite käsutajal on piisaval hulgal usaldusväärset teavet mis tahes meetme või olukorra kohta, millest võib tuleneda summa võlgnemine liidule asutusele, koostab ta saada olevate summade eelarvestuse.

2. Eelarvevahendite käsutaja korrigeerib saada olevate summade eelarvestust niipea, kui ta saab teada asjaoludest, mis muudavad meedet või olukorda, millest ajendatuna eelarvestus koostati.

Sissenõudekorralduse koostamisel seoses meetme või olukorraga, millest tulenevalt on eelnevalt koostatud saada olevate summade eelarvestus, korrigeerib eelarvevahendite käsutaja asjaomast eelarvestust sellele vastavalt.

Kui sissenõudekorraldus koostatakse esialgse saada olevate summade eelarvestusega samale summale, siis vähendatakse asjaomast eelarvestust nullini.

Artikkel 60

Saada olevate summade kindlaksmääramine

1. Saada oleva summa kindlaksmääramine on toiming, millega eelarvevahendite käsutaja:

a)	kontrollib võla olemasolu;

b)	määrab kindlaks võla tegelikkusele vastavuse ja summa või kontrollib seda;

c)	kontrollib võla tasumisele kuulumise tingimusi.

2. Kõik saada olevad summad, mis on kindlad, kindlasummalised ja kuuluvad maksmisele, määratakse kindlaks peaarvepidajale antavas sissenõudekorralduses, millele järgneb võlgnikule saadetav võlateade; mõlemad koostab eelarvevahendite käsutaja.

3. Ebaõigesti makstud summad nõutakse tagasi.

4. Sissenõudekorralduses märgitud võlgnevuste tähtajaks tasumata jätmisel võetakse intressi vastavalt delegeeritud määrusele (EL) nr 1268/2012.

5. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib teatavate tavapäraste tuluartiklite kohta teha esialgse kirje. Esialgne kirje hõlmab mitmete üksikute summade sissenõudmist, mida seega ei ole tarvis eraldi kirjendada. Enne eelarveaasta lõppu muudab eelarvevahendite käsutaja esialgseid kirjeid, et tagada nende vastavus tegelikult kirjendatud saada olevatele summadele.

Artikkel 61

Sissenõudmise kinnitamine

Sissenõudmise kinnitamine on toiming, millega eelarvevahendite käsutaja annab peaarvepidajale sissenõudekorralduse väljastamise teel juhised nõuda sisse saada olev summa, mille kõnealune eelarvevahendite käsutaja on kindlaks määranud.

Artikkel 62

Sissenõudmise eeskirjad

1. Peaarvepidaja täidab sissenõudekorraldusi, mis käsitlevad eelarvevahendite käsutaja poolt nõuetekohaselt kindlaksmääratud saada olevaid summasid. Peaarvepidaja täidab hoolsuskohustust selle tagamisel, et liidu asutus saab oma tulu ja et tema õigusi kaitstakse.

2. Kui ettenähtud tähtajaks ei ole sissenõudekorraldust täidetud, teavitab peaarvepidaja eelarvevahendite käsutajat ning algatab viivitamata sissenõude täitmise kõikide seaduses ette nähtud vahenditega, sealhulgas tasaarvestuse või, kui see ei ole võimalik, sundtäitmise kaudu.

3. Summade sissenõudmisel tasaarvestab peaarvepidaja liidu asutuse nõuded selliste võlgnike samaväärsete nõuetega, kellel on omakorda nõue liidu asutuse suhtes. Sellised nõuded peavad olema kindlad, kindlasummalised ja tasumisele kuuluvad.

4. Kui eelarvevahendite käsutaja kavatseb loobuda või osaliselt loobuda kindlaksmääratud saada oleva summa sissenõudmisest, tagab ta, et loobumine on korrakohane ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõttega. Loobumisotsust tuleb põhjendada. Eelarvevahendite käsutaja võib niisuguse otsuse tegemise delegeerida üksnes summade puhul, mis on väiksemad kui 5 000 eurot.

Loobumisotsuses märgitakse, milliseid meetmeid on sissenõudmiseks võetud, ning otsuse aluseks olevad õiguslikud ja faktilised asjaolud.

5. Eelarvevahendite käsutaja võib kindlaksmääratud saada oleva summa osaliselt või täielikult tühistada juhul, kui tuvastatakse, et summa ei ole korrektselt kindlaks määratud. Tühistamise aluseks on eelarvevahendite käsutaja otsus, mis peab olema nõuetekohaselt põhjendatud.

Artikkel 63

Sissenõudmise vorminõuded

1. Saada oleva summa tegelikul kättesaamisel teeb peaarvepidaja arvestuskande ning teavitab eelarvevahendite käsutajat.

2. Kõigi peaarvepidajale tehtud sularahamaksete kohta väljastatakse kviitung.

3. Kui võlgnik, kelle suhtes on väljastatud mitu sissenõudekorraldust, teeb osalise tagasimakse, kirjendatakse see esmalt vanima nõude alla, kui võlgnik ei ole teisiti täpsustanud.

Kõik osalised tagasimaksed katavad esmalt viivise.

Artikkel 64

Makse tegemiseks lisaaja andmine

1. Peaarvepidaja võib koostöös eelarvevahendite käsutajaga lubada maksmiseks lisaaega ainult võlgniku kirjaliku taotluse korral, kus on nõuetekohaselt esitatud põhjused, ja kui täidetud on järgmised kaks tingimust:

a)	võlgnik kohustub maksma viivist delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artiklis 83 nimetatud määra alusel kogu lubatud lisaaja eest, mis algab delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikli 80 lõike 3 punktis b nimetatud tähtajast;

b)	võlgnik esitab liidu asutuse õiguste kaitseks finantstagatise, mis katab tasumata võla põhisumma ja viivise ja mille liidu asutuse peaarvepidaja on aktsepteerinud.

Esimese lõigu punktis b nimetatud tagatise võib asendada kolmanda isiku solidaartagatisega, mille liidu asutuse peaarvepidaja on heaks kiitnud.

2. Peaarvepidaja võib erandlikel asjaoludel võlgniku taotlusel lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud tagatise nõudmisest loobuda, kui tema hinnangul võlgnik soovib ja on suuteline tegema makse lisaaja jooksul, kuid ei ole suuteline andma sellist tagatist ja on majanduslikult raskes olukorras.

Artikkel 65

Nõuete loetelu

1. Peaarvepidaja peab sissenõudmisele kuuluvate summade loetelu. Liidu asutuse nõuded rühmitatakse loetelus sissenõudekorralduste väljastamise kuupäevade järgi. Peaarvepidaja esitab ka otsused kindlaksmääratud saada olevate summade sissenõudmisest täieliku või osalise loobumise kohta. Loetelu lisatakse liidu asutuse eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandele.

2. Liidu asutus koostab loetelu liidu asutuse sellistest nõuetest, mille puhul võlglaselt on tagasimaksmist nõutud res judicata jõudu omava kohtuotsusega ja pärast kohtuotsuse väljakuulutamist ei ole ühe aasta jooksul tehtud ühtegi tagasimakset või ei ole tehtud märkimisväärseid tagasimakseid, nimetades loetelus võlglaste nimed ja võla summa. Kõnealune loetelu avaldatakse, võttes nõuetekohaselt arvesse isikuandmete kaitset kooskõlas määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud nõuetega.

Füüsiliste isikute puhul kõrvaldatakse avaldatud isikuandmed loetelust niipea, kui võlasumma on täielikult tagasi makstud. Sama kehtib ka juriidiliste isikutega seonduvate isikuandmete puhul, mille korral üks või mitu füüsilist isikut on tuvastatavad nende ametinimetuse järgi.

Otsus lisada võlgnik liidu asutuse nõuete loetelusse tehakse kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, võttes sealjuures eelkõige arvesse seda, kas summa on märkimisväärne.

Artikkel 66

Aegumistähtaeg

Liidu asutuse kolmandatele isikutele esitatavate nõuete ja liidu asutusele kolmandate isikute esitatavate nõuete suhtes kohaldatakse viieaastast aegumistähtaega.

Artikkel 67

Tasude ja lõivude suhtes kohaldatavad erisätted

Kui liidu asutus kogub artikli 6 lõike 1 punktis a nimetatud tasusid ja lõive, koostatakse iga eelarveaasta alguses nende tasude ja lõivude laekumise esialgne prognoos.

Kui tasud ja lõivud on ette nähtud üksnes õigusaktide või haldusnõukogu otsusega, võib eelarvevahendite käsutaja loobuda sissenõudekorralduste väljastamisest ja koostada võlateated kohe pärast saada oleva summa kindlaksmääramist. Sel juhul registreeritakse kõik andmed liidu asutuse nõude kohta. Peaarvepidaja peab võlateadete nimekirja ning esitab nende arvu ja kogusumma liidu asutuse eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandes.

Kui liidu asutusel on eraldi arvete väljastamise süsteem, kannab peaarvepidaja laekunud tasude ja lõivude kumuleerud summa raamatupidamisarvestusse korrapäraselt, kuid mitte harvemini kui kord kuus.

Üldreeglina pakub liidu asutus talle usaldatud ülesannete täitmiseks teenuseid alles pärast vastavate tasude ja lõivude täismahus laekumist. Erandjuhtudel võib teenust siiski pakkuda enne vastavate tasude ja lõivude tasumist. Juhtudel, kus teenust on pakutud ilma vastavate tasude või lõivude tasumist, kohaldatakse artikleid 60–66.

5. PEATÜKK

Kulutoimingud

Artikkel 68

Rahastamisotsus

1. Iga kuluartikli suhtes võetakse kulukohustus ning kulu tõendatakse, kinnitatakse ja makstakse.

2. Igale kulukohustuste võtmisele peab eelnema rahastamisotsus.

3. Liidu asutuse iga-aastane tööprogramm on sellega hõlmatud meetmete osas samaväärne rahastamisotsusega, kui artikli 32 lõikes 3 osutatud meetmed on selgelt määratletud.

4. Halduskulude assigneeringud ei vaja eelnevat rahastamisotsust.

Artikkel 69

Kohustuste liigid

1. Eelarvelise kulukohustuse võtmine on toiming, millega broneeritakse assigneering, mida on vaja hilisemateks makseteks, et täita juriidilisi kohustusi.

2. Juriidilise kohustuse võtmine on toiming, millega eelarvevahendite käsutaja võtab kohustuse või määrab kindlaks kohustuse, millest tuleneb kulu.

3. Eelarvelised kulukohustused jagunevad kolmeks kategooriaks:

a)	individuaalne: eelarveline kulukohustus on individuaalne, kui vahendite saaja ja kulu suurus on teada.

b)	üldine: eelarveline kulukohustus on üldine, kui vähemalt üks individuaalse kulukohustuse kindlaksmääramiseks vajalikest tunnustest ei ole veel teada.

c)	esialgne: eelarveline kulukohustus on esialgne, kui see on mõeldud jooksvate halduskulude katmiseks ja kui summa või lõplik maksesaaja ei ole teada.

Esialgne eelarveline kulukohustus täidetakse ühe või mitme eraldiseisva juriidilise kohustuse võtmisega, millega tekib õigus hilisematele maksetele, või personalijuhtimise kuludega seotud erandjuhtudel otse maksetega.

4. Eelarvelised kulukohustused, mis on seotud rohkem kui üht eelarveaastat hõlmavate meetmetega, võib jaotada mitme eelarveaasta peale üksnes juhul, kui see on asutamisakti või alusaktiga ette nähtud, või kui need seonduvad halduskuludega.

Artikkel 70

Kohustuste suhtes kohaldatavad eeskirjad

1. Iga meetme puhul, mis võib põhjustada liidu asutuse eelarvest tehtava kulutuse, peab eelarvevahendite käsutaja esmalt võtma eelarvelise kulukohustuse enne juriidilise kohustuse võtmist kolmandate isikute suhtes.

2. Lõikes 1 sätestatud kohustus võtta eelarveline kulukohustus enne juriidilise kohustuse võtmist ei ole kohaldatav juriidiliste kohustuste suhtes, mis on võetud pärast kriisiolukorra väljakuulutamist talitluspidevuse kava raames kooskõlas liidu asutuse vastu võetud menetlustega.

3. Üldised eelarvelised kulukohustused hõlmavad N + 1 aasta 31. detsembrini võetud vastavate individuaalsete juriidiliste kohustuste koguväärtust.

Kui artikli 69 lõikest 4 ja artikli 87 lõikest 2 ei tulene teisiti, võetakse individuaalsete või esialgsete eelarveliste kulukohustustega seotud individuaalsed juriidilised kohustused 31. detsembriks aastal N.

Esimeses ja teises lõigus osutatud tähtaegade möödumisel vabastab eelarvevahendite käsutaja kõnealuste eelarveliste kulukohustuste kasutamata jäänud saldo.

Enne üldise eelarvelise kulukohustuse alusel võetud individuaalse juriidilise kohustuse allakirjutamist kirjendab eelarvevahendite käsutaja selle summa eelarve raamatupidamisarvestusse ja arvab selle maha üldisest eelarvelisest kulukohustusest.

4. Eelarvelistel kulukohustustel ja juriidilistel kohustustel, mis on võetud seoses meetmetega, mis hõlmavad rohkem kui ühte eelarveaastat, välja arvatud personalikulude korral, on täitmise lõpptähtpäev, mis on kehtestatud kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.

Kõnealuste kulukohustuste osad, mida ei ole täidetud kuue kuu jooksul käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud kuupäevast arvates, vabastatakse artikli 16 kohaselt.

Eelarvelise kulukohustuse summa, millele vastava juriidilise kohustusega seoses ei ole kahe aasta jooksul pärast juriidilise kohustuse allakirjutamist tehtud ühtegi makset artikli 75 tähenduses, vabastatakse, välja arvatud kui see summa on seotud juhtumiga, mille suhtes on pooleli kohtu või vahekohtuorgani menetlus või mille suhtes kohaldatakse alusaktis sätestatud erinorme.

Artikkel 71

Kohustuste suhtes kohaldatavad kontrollid

1. Eelarvelise kulukohustuse võtmisel tagab eelarvevahendite käsutaja, et:

a)	kulud on kantud liidu asutuse õigesse eelarvepunkti;

b)	assigneeringud on kättesaadavad;

c)	kulud on kooskõlas kehtivate sätetega, eelkõige asutamisakti sätetega, asjaomase liidu asutuse finantseeskirjadega ning kõikide nende alusel vastuvõetud aktidega;

d)	järgitakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet.

2. Juriidilise kohustuse registreerimisel tagab eelarvevahendite käsutaja füüsilise või elektroonilise allkirjaga, et:

a)	kohustus on kaetud vastava eelarvelise kulukohustusega;

b)	kulud on seaduslikud ja korrektsed ning kooskõlas kehtivate sätetega, eelkõige asutamisakti sätetega, asjaomase liidu asutuse finantseeskirjadega ning kõikide nende alusel vastu võetud aktidega;

c)	järgitakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet.

Artikkel 72

Kulude tõendamine

Kulude tõendamine on toiming, mille käigus eelarvevahendite käsutaja:

a)	kontrollib võlausaldaja nõudeõiguse olemasolu;

b)	määrab kindlaks nõude tegelikkusele vastavuse ja summa või kontrollib seda;

c)	kontrollib makse tasumisele kuulumise tingimusi.

Artikkel 73

Kulude tõendamine ja märge „kuulub maksmisele”

1. Kulude tõendamine põhineb tõendavatel dokumentidel, mis tõendavad võlausaldaja nõudeõigust, võttes aluseks dokumendi, milles kinnitatakse, et teenused on tegelikult osutatud, tarned on tegelikult kohale toimetatud või ehitustööd tegelikult teostatud, või muud maksmist põhjendavad dokumendid, sealhulgas korrapärased tellimus- ja registreerimistasud või koolituskulud.

2. Enne kulude tõendamise otsuse tegemist kontrollib eelarvevahendite käsutaja tõendavaid dokumente isiklikult või teeb omal vastutusel kindlaks, et neid on kontrollitud.

3. Tõendamisotsust väljendatakse märkega „kuulub maksmisele”, millele kirjutab alla vastutav eelarvevahendite käsutaja.

4. Mitteelektroonilise süsteemi puhul tehakse „kuulub maksmisele” märge templiga, mis sisaldab eelarvevahendite käsutaja allkirja.

Elektroonilise süsteemi puhul tehakse „maksmiseks kinnitatud” märge eelarvevahendite käsutaja isikliku salasõna abil.

Artikkel 74

Kulude kinnitamine

1. Kulude kinnitamine on toiming, mille käigus eelarvevahendite käsutaja, olles kindlaks teinud, et assigneeringud on kättesaadavad, annab peaarvepidajale maksekorralduse väljastamise teel juhised maksta kuluna välja summa, mille eelarvevahendite käsutaja on tõendanud.

Perioodiliste maksete tegemisel seoses osutatud teenuste, sealhulgas renditeenuste, või tarnitud kaupadega, võib eelarvevahendite käsutaja anda oma riskianalüüsi alusel korralduse otsekorralduse süsteemi kohaldamiseks.

2. Eelarvevahendite käsutaja kuupäevastab ja allkirjastab maksekorralduse ning saadab selle seejärel peaarvepidajale. Tõendavaid dokumente säilitab eelarvevahendite käsutaja vastavalt artikli 44 lõikele 5.

3. Vajaduse korral lisatakse peaarvepidajale saadetavale maksekorraldusele dokument, mis tõendab kaupade kandmist artikli 106 lõikes 1 nimetatud inventarinimestikku.

Artikkel 75

Maksete liigid

1. Maksmine toimub siis, kui on tõendatud, et asjaomane meede on teostatud kooskõlas alusakti või lepingu või toetuslepingu sätetega, ja hõlmab üht või mitut järgmistest toimingutest:

a)	kogu tasumisele kuuluva summa maksmine;

tasumisele kuuluva summa maksmine mõnel järgmistest viisidest:

1)	üks või mitu eelmakset, mis tehakse pärast lepingule või toetuslepingule allakirjutamist või toetuse andmise otsuse teatavakstegemist;

2)	üks või mitu vahemakset, mis tehakse pärast meetme osalist rakendamist;

3)	lõppmakse, mis tehakse pärast meetme täielikku rakendamist.

Eelmaksetega antakse käibevahendid. Need võib kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega jagada mitmeks makseks.

Vahemaksega, mis võib olla korduv, võib katta otsuse või lepingu rakendamise käigus kantud kulusid või maksta teenuste, tarnete või ehitustööde eest, mis on lõpule viidud ja/või saadud lepingu rakendamise vaheetappides. Sellega võidakse tasaarvestada eelmaksed kas täielikult või osaliselt, ilma et see piiraks alusakti sätete kohaldamist.

Kulude lõpparveldus toimub lõppmaksega, mis ei või olla korduv ja millega tasaarvestatakse kõik varasemad kulud, või sissenõudekorraldusega.

2. Lõikes 1 nimetatud eri liiki makseid eristatakse eelarve raamatupidamisarvestuses nende tegemise ajal.

Artikkel 76

Maksete tegemine kättesaadavate vahendite piires

Peaarvepidaja tasub kulud kättesaadavate vahendite piires.

Artikkel 77

Tähtajad

Kulude maksmisel järgitakse määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 ja delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012 sätestatud tähtaegu.

6. PEATÜKK

IT-süsteemid

Artikkel 78

Toimingute elektrooniline haldamine

Kui tulu- ja kulutoiminguid hallatakse arvutisüsteemide abil, võib dokumente allkirjastada arvutisüsteemis või elektrooniliselt.

Artikkel 79

E-haldus

Liidu asutused kehtestavad hankemenetlustes ja toetuste andmise menetlustes osalevate kolmandate isikutega toimuva elektroonilise teabevahetuse suhtes ühtsed standardid ja kohaldavad neid. Eelkõige töötavad nad parimal võimalikul viisil välja lahendused toetuste andmise menetluste ja hankemenetluste raames andmete esitamiseks, säilitamiseks ja töötlemiseks ja kohaldavad neid ning loovad sel eesmärgil taotlejate ja pakkujate jaoks ühtse elektrooniliste andmete vahetuse koha.

Artikkel 80

Hea haldus

1. Eelarvevahendite käsutaja annab viivitamata teada tõendite ja/või dokumentide esitamise vajadusest, tõendite ja dokumentide vormist ning nõutavast sisust ja vajaduse korral hanke- või toetuste andmise menetluse soovituslikust ajakavast.

2. Kui taotleja või pakkuja ei ole ilmse tehnilise vea tõttu esitanud tõendeid või avaldusi, siis hindamiskomisjon või vajaduse korral eelarvevahendite käsutaja palub, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, taotlejal või pakkujal esitada puuduva teabe või selgitada tõendavaid dokumente. Selline teave või selgitused ei tohi toetustaotluse sisu ega hanke tingimusi oluliselt muuta.

Artikkel 81

Õiguskaitsevahenditele osutamine

Kui eelarvevahendite käsutaja menetlusdokumendiga vähendatakse taotleja või pakkuja, toetusesaaja või töövõtja õigusi, osutatakse dokumendis selle dokumendi vaidlustamiseks ettenähtud halduslikele ja/või õiguslikele kaitsevahenditele.

Eelkõige esitatakse teave õiguskaitsevahendi laadi, samuti asutuse või asutuste kohta, kelle poole õiguskaitsevahendi kasutamiseks pöörduda, ning õiguskaitsevahendite kasutamiseks ettenähtud tähtajad.

7. PEATÜKK

Siseaudiitor

Artikkel 82

Siseaudiitori ametisse nimetamine ning volitused ja ülesanded

1. Liidu asutus näeb ette siseauditi funktsiooni, mida täidetakse asjaomaste rahvusvaheliste standardite kohaselt.

2. Siseauditit teostab komisjoni siseaudiitor. Siseaudiitoriks ei või olla liidu asutuse ega komisjoni eelarvevahendite käsutaja ega peaarvepidaja.

3. Siseaudiitor nõustab liidu asutust riskide juhtimisel, esitades sõltumatuid arvamusi haldus- ja kontrollsüsteemide taseme kohta ning andes soovitusi toimingute teostamise tingimuste parandamiseks ja usaldusväärse finantsjuhtimise edendamiseks.

Siseaudiitori ülesanne on eelkõige:

a)	hinnata sisehaldussüsteemide sobivust ja tõhusust ning talituste tegevust programmide ja meetmete rakendamisel, lähtudes nendega seotud riskidest;

b)	hinnata liidu asutuse eelarve täitmise toimingute suhtes kohaldatavate sisekontrolli- ja auditisüsteemide tulemuslikkust ja tõhusust.

4. Siseaudiitor täidab oma ülesandeid liidu asutuse kõigi toimingute ja talituste suhtes. Siseaudiitoril on täielik ja piiramatu juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks.

5. Siseaudiitor tutvub eelarvevahendite käsutaja iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande ja muude üksikasjalike andmetega.

6. Siseaudiitor annab oma leidudest ja soovitustest aru haldusnõukogule ja direktorile.

Siseaudiitor esitab aruande ka järgmistel juhtudel:

—	suuremaid ohte ei ole kõrvaldatud ning soovitusi ei ole arvesse võetud;

—	eelmistel aastatel esitatud soovituste rakendamisel on tekkinud märkimisväärsed viivitused.

Haldusnõukogu või, kui asutamisakt seda lubab, juhatus ning direktor tagavad auditi soovituste rakendamise regulaarse järelevalve. Haldusnõukogu või, kui asutamisakt seda lubab, juhatus kontrollib artikli 47 lõike 1 punktis a osutatud teavet ning seda, kas soovitusi on täielikult ja õigeaegselt rakendatud.

7. Liidu asutus teeb siseaudiitori kontaktandmed kättesaadavaks kõikidele kulutoimingutega seotud füüsilistele ja juriidilistele isikutele, et neil oleks siseaudiitoriga võimalik konfidentsiaalselt ühendust võtta.

8. Siseaudiitori aruanded ja leiud tehakse üldsusele kättesaadavaks üksnes pärast seda, kui siseaudiitor on kinnitanud nende põhjal võetavad meetmed.

Artikkel 83

Siseaudiitori sõltumatus

Siseaudiitori sõltumatus ja tema vastutus oma ülesannete täitmisel võetud meetmete eest ning siseaudiitori õigus esitada hagi Euroopa Liidu Kohtusse määratakse kindlaks vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklile 100.

Artikkel 84

Siseauditi üksuse loomine

1. Haldusnõukogu või, kui asutamisakt seda lubab, juhatus võib asutada siseauditi üksuse, mis täidab oma ülesandeid kooskõlas asjaomaste rahvusvaheliste standarditega, võttes nõuetekohaselt arvesse kulutõhususe ja lisaväärtuse põhimõtteid.

Siseauditi üksuse ülesanded, volitused ja vastutus sätestatakse siseauditi ametijuhendis ning need peab heaks kiitma haldusnõukogu või, kui asutamisakt seda lubab, juhatus.

Siseauditi üksuse aasta auditeerimiskava koostab siseauditi üksuse juhataja, võttes muu hulgas arvesse liidu asutust käsitlevat direktori riskihindamist.

Auditeerimiskava vaatab läbi ja kinnitab haldusnõukogu või, kui asutamisakt seda lubab, juhatus.

Siseauditi üksus annab oma leidudest ja soovitustest aru haldusnõukogule ja direktorile.

2. Kui liidu asutuse siseauditi üksuse tegevus ei ole kulutõhus või ei vasta rahvusvahelistele standarditele, võib liidu asutus võtta vastu otsuse kasutada ühist siseauditi üksust koos teiste samas poliitikavaldkonnas tegutsevate liidu asutustega.

Sellistel juhtudel asjaomase liidu asutuse haldusnõukogu või, kui asutamisakt seda lubab, juhatus lepivad kokku ühist siseauditi üksust käsitlevates praktilistes tingimustes.

3. Siseauditiga tegelejad teevad teabe ja auditiaruannete vahetamise kaudu tõhusat koostööd ning koostavad vajaduse korral ühiseid riskianalüüse ja teostavad ühisauditeid.

Haldusnõukogu või, kui asutamisakt seda lubab, juhatus ning direktor tagavad siseauditi üksuse soovituste rakendamise regulaarse järelevalve.

V JAOTIS

HANKED

Artikkel 85

Üldsätted

1. Kui artiklist 86 ei tulene teisiti, kohaldatakse hangete suhtes määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 V jagu ja delegeeritud määrust (EL) nr 1268/2012.

2. Liidu asutus võib taotleda õigust osaleda hankijana komisjoni või institutsioonidevaheliste lepingute ning liidu teiste asutuste lepingute sõlmimisel.

3. Liidu asutus osaleb menetlusest kõrvalejätmise juhtumeid sisaldava keskandmebaasi tegevuses, mis loodi ja mis tegutseb komisjoni määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklist 108 lähtuvalt.

Artikkel 86

Hankemenetlused

1. Ilma avaliku hankemenetluseta võib liidu asutus sõlmida lepingu komisjoni, institutsioonidevaheliste asutuste ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2965/94 (8) asutatud Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskusega nende poolt pakutavate kaupade, teenuste ja ehitustööde hankimiseks.

2. Liidu asutus võib kasutada ühist institutsioonidevahelist hankemenetlust koos vastuvõtva liikmesriigi hankijaga, et katta oma haldusvajadusi. Sel juhul kohaldatakse mutatis mutandis delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artiklit 133.

VI JAOTIS

HALDUSASSIGNEERINGIUID KÄSITLEVAD ERISÄTTED

Artikkel 87

Haldusassigneeringud

1. Haldusassigneeringud on liigendamata assigneeringud.

2. Halduskulud, mis tulenevad lepingutest, mis hõlmavad eelarveaastast kaugemale ulatuvaid ajavahemikke kas tulenevalt kohalikest tavadest või seadmete tarnimisest, kantakse liidu asutuse selle eelarveaasta eelarvesse, mil kulud kantakse.

3. Iga liidu asutus esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga aasta 1. juuliks töödokumendi oma kinnisvarapoliitika kohta, mis sisaldab järgmist teavet:

a)	iga hoone kohta liidu asutuse asjaomaste eelarveridade assigneeringutega kaetavad kulud ja põrandapind;

b)	oodatavad muutused põrandapinda ja asukohti hõlmavas üldises kavas järgnevatel aastatel ja selliste kavandamisjärgus olevate kinnisvaraprojektide kirjeldus, mis on juba kindlaks määratud;

c)	lõplikud tingimused ja kulud ning asjakohane teave selliste uute kinnisvaraprojektide elluviimise kohta, mis on varem esitatud Euroopa Parlamendile ja nõukogule artiklis 88 sätestatud menetluse kohaselt ja mis ei sisaldu eelneva aasta töödokumentides.

Artikkel 88

Kinnisvaraprojektid

1. Iga kinnisvaraprojekti puhul, millel on tõenäoliselt oluline rahaline mõju liidu asutuse eelarvele, teavitab liidu asutus Euroopa Parlamenti ja nõukogu võimalikult aegsasti vajatavast põrandapinnast ja eelplaneerimisest enne, kui toimub kohaliku turu uurimine kinnisvaralepingu puhul või esitatakse pakkumuse esitamise ettepanekud ehitustööde puhul.

2. Iga kinnisvaraprojekti puhul, millel on tõenäoliselt oluline rahaline mõju liidu asutuse eelarvele, esitab liidu asutus kinnisvaraprojekti, sealhulgas selle maksumuse üksikasjaliku hinnangu ja rahastamise, samuti selliste lepinguprojektide loetelu, mida kavatsetakse kasutada, ning taotleb enne lepingute sõlmimist Euroopa Parlamendi ja nõukogu heakskiitu. Liidu asutuse taotlusel käsitatakse kinnisvaraprojektiga seoses esitatud dokumente konfidentsiaalsena.

Euroopa Parlament ja nõukogu teevad otsuse kinnisvaraprojekti kohta nelja nädala jooksul alates hetkest, mil mõlemad institutsioonid selle kätte said, välja arvatud vääramatu jõu korral.

Kinnisvaraprojekt loetakse heakskiidetuks pärast nimetatud neljanädalase ajavahemiku möödumist, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu teevad selle ajavahemiku jooksul ettepaneku suhtes keelduva otsuse.

Kui Euroopa Parlament ja/või nõukogu esitab nimetatud neljanädalase ajavahemiku jooksul nõuetekohaselt põhjendatud argumente, pikendatakse seda ajavahemikku üks kord kahe nädala võrra.

Kui Euroopa Parlament või nõukogu teeb kinnisvaraprojekti suhtes keelduva otsuse, võtab asjaomane liidu asutus oma ettepaneku tagasi ning võib esitada uue ettepaneku.

3. Vääramatu jõu korral võib lõikes 4 sätestatud teabe esitada koos kinnisvaraprojektiga. Euroopa Parlament ja nõukogu teevad otsuse kinnisvaraprojekti kohta kahe nädala jooksul alates hetkest, mil mõlemad institutsioonid selle kätte said. Kinnisvaraprojekt loetakse heakskiidetuks pärast nimetatud kahenädalase ajavahemiku möödumist, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament ja/või nõukogu teeb selle ajavahemiku jooksul ettepaneku suhtes keelduva otsuse.

4. Järgmisi toiminguid peetakse kinnisvaraprojektideks, millel on tõenäoliselt oluline rahaline mõju liidu asutuse eelarvele:

a)	maa soetamine;

b)	hoonete soetamine, müük või ehitamine või nende konstruktsioonide renoveerimine või nimetatud elemente kombineeriv projekt, mida rakendatakse sama ajavahemiku jooksul ja mille väärtus ületab 3 000 000 eurot;

c)	uute kinnisvaralepingute sõlmimine (sealhulgas kasutusvaldus, pikaajalised üürilepingud ja kehtivate kinnisvaralepingute uuendamine vähem soodsatel tingimustel), mida ei ole nimetatud punktis b ja mille kulu aastas on vähemalt 750 000 eurot;

d)	kehtivate kinnisvaralepingute pikendamine või uuendamine (sealhulgas kasutusvaldus ja pikaajalised üürilepingud) samadel või soodsamatel tingimustel, mille kulu aastas on vähemalt 3 000 000 eurot.

5. Ilma et see piiraks artikli 19 lõike 4 kohaldamist, võib kinnisvara soetamise projekti rahastada laenuga, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on selle eelnevalt heaks kiitnud.

Laenulepingud sõlmitakse ja laen makstakse tagasi kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ja viisil, millega tagatakse liidu finantshuvide parimal viisil järgimine.

Kui liikmesriigi asutus teeb ettepaneku rahastada soetamist laenuga, näitab ta oma rahastamiskavas, mis esitatakse koos eelneva heakskiidu saamise taotlusega, eelkõige ära maksimaalse rahastamise määra, rahastamisperioodi, rahastamisliigi, rahastamistingimused ja säästu võrreldes muud liiki lepingutingimustega.

Euroopa Parlament ja nõukogu teevad otsuse eelneva heakskiidu taotluse kohta nelja nädala jooksul alates hetkest, mil mõlemad institutsioonid taotluse kätte said, ning seda tähtaega võib pikendada üks kord kahe nädala võrra. Soetamine laenuga loetakse tagasilükatuks, kui Euroopa Parlament ja nõukogu ei kiida seda nimetatud tähtaja jooksul sõnaselgelt heaks.

VII JAOTIS

EKSPERDID

Artikkel 89

Tasustatud väliseksperdid

Ekspertide valiku suhtes kohaldatakse mutatis mutandis delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artiklit 287. Sellistele ekspertidele makstakse tasu eelnevalt kindlaksmääratud summas ja eksperte valitakse kutsealase suutlikkuse alusel. Valik tehakse valikukriteeriumide alusel, järgides mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise ja huvide konflikti puudumise põhimõtet.

VIII JAOTIS

LIIDU ASUTUSE ANTAVAD TOETUSED JA AUHINNAD

Artikkel 90

Toetused

Juhul kui liidu asutus võib anda toetusi kooskõlas asutamisaktiga või tulenevalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunkti iv kohasest komisjoni volitusest, kohaldatakse nimetatud määruse ja delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 asjaomaseid sätteid.

Artikkel 91

Auhinnad

Juhul kui liidu asutus võib anda auhindu kooskõlas asutamisaktiga või tulenevalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunkti iv kohasest komisjoni volitusest, kohaldatakse nimetatud määruse ja delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 asjaomaseid sätteid.

IX JAOTIS

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE ESITAMINE JA RAAMATUPIDAMISARVESTUS

1. PEATÜKK

Raamatupidamise aastaaruande esitamine

Artikkel 92

Raamatupidamise aastaaruande struktuur

Liidu asutuse raamatupidamise aastaaruanne hõlmab järgmist:

a)	liidu asutuse finantsaruandeid;

b)	liidu asutuse eelarve täitmist käsitlevaid aruandeid.

Artikkel 93

Eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne

1. Iga liidu asutus koostab eelarveaasta kohta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande.

2. Direktor saadab kõnealuse aruande järgneva eelarveaasta 31. märtsiks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale.

3. Lõikes 2 osutatud aruandes esitatakse nii absoluutarvuna kui ka protsendimäärana vähemalt andmed assigneeringute kasutamise määra kohta koos kokkuvõtva teabega assigneeringute ümberpaigutuste kohta erinevate eelarvepunktide vahel.

Artikkel 94

Raamatupidamise aastaaruannet reguleerivad eeskirjad

1. Liidu asutuse peaarvepidaja kohaldab eeskirju, mille komisjoni peaarvepidaja on vastu võtnud rahvusvaheliselt heaks kiidetud avaliku sektori raamatupidamisstandardite alusel.

2. Artiklis 92 osutatud liidu asutuse raamatupidamisaruannete koostamisel järgitakse artiklites 5–31 sätestatud eelarvepõhimõtteid. Need peavad andma eelarve tulu- ja kulutoimingutest õige ja õiglase ülevaate.

Artikkel 95

Raamatupidamispõhimõtted

Artiklis 92 osutatud finantsaruannetes esitatakse teave, sealhulgas raamatupidamispõhimõtete kohta, sellisel viisil, et see on asjakohane, usaldusväärne, võrreldav ja selgesti arusaadav. Finantsaruanded koostatakse kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 143 osutatud raamatupidamiseeskirjades kirjeldatud üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega.

Artikkel 96

Finantsaruanded

1. Raamatupidamisaruanne koostatakse eurodes ja selles sisaldub:

a)	bilanss ja tulemiaruanne, milles kajastatakse kõiki varasid ja kohustusi, finantsseisundit ning majandustulemust eelneva eelarveaasta 31. detsembri seisuga; need esitatakse kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 143 osutatud raamatupidamiseeskirjadega;

b)	rahavoogude aruanne, milles on näidatud eelarveaasta jooksul laekunud ja väljamakstud summad ning sularahaseis aasta lõpus;

c)	netovara muutuste aruanne, milles esitatakse ülevaade eelarveaasta jooksul toimunud reservide muutustest ning kumulatiivsed tulemused.

2. Raamatupidamisaruande märkused täiendavad ja selgitavad lõikes 1 kirjeldatud aruandes esitatud teavet ja annavad kogu täiendava teabe, mis on ette nähtud rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamistavadega, kui selline teave on liidu asutuse tegevuse seisukohast asjakohane.

Artikkel 97

Eelarve täitmise aruanded

1. Eelarve täitmise aruanne koostatakse eurodes. Need koosnevad järgmisest:

a)	aruanded, millesse on koondatud kõik eelarve tulu- ja kulutoimingud asjaomasel eelarveaastal;

b)	seletuskirjad, mis täiendavad ja selgitavad aruannetes esitatud teavet.

2. Eelarve täitmise tulemus koosneb järgmiste komponentide vahest:

—	kõnealuse eelarveaasta kogu sissenõutud tulu;

—	kõnealuse eelarveaasta assigneeringutest tehtud maksete summa, millele on liidetud samasse eelarveaastasse üle kantud assigneeringute summa.

Esimeses lõigus nimetatud vahele liidetakse või sellest lahutatakse ühelt poolt eelmistest eelarveaastatest üle kantud tühistatud assigneeringute netosumma ning teiselt poolt:

—	eelmisest eelarveaastast üle kantud liigendamata assigneeringuid ületavad maksed, mis tulenevad euro kursi muutustest;

—	saldo, mis tuleneb eelarveaasta jooksul toimunud vahetuskursi muutuste realiseeritud või realiseerimata kasumist ja kahjumist.

3. Eelarve täitmise aruannete struktuur on samasugune kui liidu asutuse eelarve oma.

Artikkel 98

Esialgne raamatupidamise aastaaruanne

1. Liidu asutuse peaarvepidaja saadab oma esialgse raamatupidamise aastaaruande komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale järgneva eelarveaasta 1. märtsiks.

2. Samuti saadab liidu asutuse peaarvepidaja komisjoni peaarvepidajale järgneva eelarveaasta 1. märtsiks aruandluspaketi, mis on koostatud standardvormi alusel, mille komisjoni peaarvepidaja kehtestab konsolideerimise eesmärgil.

Artikkel 99

Lõpliku raamatupidamise aastaaruande heakskiitmine

1. Vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 148 lõikele 1 esitab kontrollikoda hiljemalt järgmise aasta 1. juuniks oma tähelepanekud liidu asutuse esialgse raamatupidamise aastaaruande kohta.

2. Pärast liidu asutuse esialgset raamatupidamise aastaaruannet käsitlevate kontrollikoja tähelepanekute kättesaamist koostab peaarvepidaja vastavalt artiklile 50 liidu asutuse lõpliku raamatupidamise aastaaruande. Direktor saadab raamatupidamise aastaaruande haldusnõukogule, kes esitab nende kohta oma arvamuse.

3. Peaarvepidaja saadab lõpliku raamatupidamise aastaaruande koos haldusnõukogu arvamusega komisjoni peaarvepidajale ning kontrollikojale, Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt järgmise aasta 1. juuliks.

Samuti saadab liidu asutuse peaarvepidaja komisjoni peaarvepidajale 1. juuliks aruandluspaketi, mis on koostatud standardvormi alusel, mille komisjoni peaarvepidaja kehtestab konsolideerimise eesmärgil.

4. Liidu asutuse peaarvepidaja saadab oma lõpliku raamatupidamise aastaaruande esitamise tähtajaga samaks tähtajaks esitiskirja kõnealuse raamatupidamise aastaaruande kohta kontrollikojale ning nimetatud esitiskirja koopia komisjoni peaarvepidajale.

Lõplikule raamatupidamise aastaaruandele lisatakse peaarvepidaja deklaratsioon, milles viimane kinnitab, et lõplik raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas käesoleva jaotisega ning kohaldatavate raamatupidamispõhimõtete, -eeskirjade ja -meetoditega.

Liidu asutuse lõplik raamatupidamise aastaaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmise eelarveaasta 15. novembriks.

5. Direktor saadab hiljemalt järgmise aasta 30. septembriks kontrollikojale vastuse tema esitatud aastaaruande suhtes tehtud tähelepanekute kohta. Liidu asutuse vastused saadetakse samal ajal ka komisjonile.

2. PEATÜKK

Raamatupidamine ja vara inventarinimestikud

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 100

Raamatupidamissüsteem

1. Liidu asutuse raamatupidamissüsteemi eesmärk on korrastada eelarve- ja finantsteavet nii, et arvnäitajaid saab sisestada, liigitada ja salvestada.

2. Raamatupidamissüsteem koosneb üldisest raamatupidamisarvestusest ja eelarve raamatupidamisarvestusest. Raamatupidamisarvestus toimub eurodes ja kalendriaasta põhjal.

3. Eelarvevahendite käsutaja võib pidada ka analüütilist arvestust.

Artikkel 101

Ühised nõuded institutsioonide raamatupidamissüsteemi kohta

Liidu asutuse kohaldatavad raamatupidamiseeskirjad ja ühtlustatud kontoplaani võtab vastu komisjoni peaarvepidaja vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 artiklile 152.

2. jagu

Üldine ja eelarve raamatupidamisarvestus

Artikkel 102

Üldine raamatupidamisarvestus

Üldisse raamatupidamisarvestusse märgitakse ajalises järjestuses kahekordse kirjendamise meetodit kasutades kõik sündmused ja toimingud, mis mõjutavad liidu asutuse majanduslikku ja rahalist seisundit ning tema varasid ja kohustusi.

Artikkel 103

Üldise raamatupidamisarvestuse kirjed

1. Üldise raamatupidamisarvestuse saldod ja liikumised kontodel kirjendatakse arvestusraamatutesse.

2. Kõik raamatupidamiskirjed, sealhulgas paranduskirjed, põhinevad tõendavatel dokumentidel, millele neis ka viidatakse.

3. Raamatupidamissüsteemi peab jääma selge kontrolljälg kõikidest raamatupidamiskirjetest.

Artikkel 104

Raamatupidamisarvestuse korrigeerimised

Eelarveaasta sulgemise ja lõpliku raamatupidamisarvestuse esitamise vahelisel ajal teeb liidu asutuse peaarvepidaja kõik korrigeerimised, mida on vaja sellise raamatupidamise aastaaruande koostamiseks, mis annab õige ja õiglase ülevaate; nimetatud korrigeerimised ei hõlma kõnealuse aastaga seonduvaid väljamakseid ega laekumisi. Sellised korrigeerimised peavad vastama artiklis 101 osutatud raamatupidamiseeskirjadele.

Artikkel 105

Eelarve raamatupidamisarvestus

1. Eelarve raamatupidamisarvestus peab andma üksikasjaliku ülevaate liidu asutuse eelarve täitmisest.

2. Lõike 1 kohaldamiseks märgitakse eelarve raamatupidamisarvestusse kõik eelarvega seotud tulu- ja kulutoimingud, mis on sätestatud IV jaotises.

Artikkel 106

Vara inventarinimestikud

1. Liidu asutus peab inventarinimestikke, milles on komisjoni peaarvepidaja koostatud näidise järgi näidatud liidu vara hulka kuuluva materiaalse, immateriaalse ja finantsvara kogus ja väärtus.

Liidu asutus teeb kindlaks, kas nimestikus esitatu vastab tegelikule olukorrale.

2. Liidu asutuse materiaalse vara müük kuulutatakse välja nõuetekohasel viisil.

X JAOTIS

VÄLISAUDIT, EELARVE TÄITMISELE HEAKSKIIDU ANDMINE JA PETTUSTEVASTANE VÕITLUS

Artikkel 107

Välisaudit

1. Sõltumatu välisaudiitor kontrollib enne seda, kui liidu asutuse raamatupidamise aastaaruanne konsolideeritakse liidu asutuse lõplikusse raamatupidamise aastaaruandesse, kas liidu asutuse tulud, kulud ja finantsseisund on asjakohase liidu asutuse raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt esitatud.

Kui asutamisaktis ei ole sätestatud teisiti, koostab kontrollikoda kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 287 lõikega 1 liidu asutuse kohta aasta eriaruande.

Teises lõigus osutatud aruande koostamisel arvestab kontrollikoda esimeses lõigus osutatud sõltumatu välisaudiitori auditit ja meetmeid, mida on võetud audiitori leidudele reageerimiseks.

2. Liidu asutus saadab oma lõplikult vastu võetud eelarve kontrollikojale. Ta teatab kontrollikojale võimalikult kiiresti kõigist artiklite 10, 14, 19 ja 23 alusel tehtud otsustest ja võetud meetmetest.

3. Kontrollikoja teostatav kontroll on reguleeritud määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklitega 158–163.

Artikkel 108

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajakava

1. Nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament heakskiidu direktori tegevusele N aasta eelarve täitmisel enne 15. maid aastal N + 2, kui asutamisaktis ei sätestata teisiti. Direktor teavitab haldusnõukogu Euroopa Parlamendi tähelepanekutest, mis on esitatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis.

2. Kui lõikes 1 ette nähtud kuupäevast ei ole võimalik kinni pidada, teatab Euroopa Parlament või nõukogu direktorile edasilükkamise põhjustest.

3. Kui Euroopa Parlament lükkab eelarve täitmisele heakskiitu andva otsuse tegemise edasi, teeb direktor koostöös haldusnõukoguga kõik endast oleneva, et võimalikult kiiresti võtta meetmeid selle otsuse tegemist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks või kõrvaldamise hõlbustamiseks.

Artikkel 109

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus

1. Otsus eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta hõlmab kõiki liidu asutuse tulude ja kulude kontosid ja nende saldot ning finantsaruandes näidatud liidu asutuse varasid ja kohustusi.

2. Eelarve täitmisele heakskiidu andmiseks tutvub Euroopa Parlament pärast seda, kui nõukogu on seda juba teinud, liidu asutuse raamatupidamise aastaaruande ja finantsaruannetega. Samuti tutvub ta kontrollikoja aastaaruande ja liidu asutuse direktori saadetud vastustega, asjaomase eelarveaasta kohta kontrollikoja koostatud võimalike eriaruannetega ja kontrollikoja avaldusega, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldatavust ning raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

3. Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab direktor talle määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 165 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjaomast eelarveaastat käsitleva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta rakendamiseks.

Artikkel 110

Järelmeetmed

1. Direktor võtab kõik asjakohased meetmed, et järgida eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale Euroopa Parlamendi otsusele lisatud tähelepanekuid ja eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale nõukogu vastuvõetud soovitusele lisatud märkusi.

2. Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral annab direktor aru nende tähelepanekute ja märkuste põhjal võetud meetmetest. Direktor saadab aruande koopia komisjonile ja kontrollikojale.

Artikkel 111

Komisjoni, kontrollikoja ja OLAFi kohapealsed kontrollid

1. Liidu asutus annab komisjoni töötajatele ja muudele volitatud isikutele, samuti kontrollikojale juurdepääsu oma objektidele ja ruumidele ja kõigile andmetele ja teabele, sealhulgas elektroonilistele andmetele ja teabele, mis on vajalik auditi läbiviimiseks.

2. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealset kontrolli ja inspekteerimist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 (9) ja nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (10) sätestatud korras, eesmärgiga teha kindlaks, kas käesoleva määruse alusel antud toetuse või sõlmitud lepingu puhul on esinenud pettust, korruptsiooni või mis tahes muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

3. Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, sisaldavad liidu asutuse lepingud kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning toetus-, hanke- ja muud lepingud sätteid, milles sõnaselgelt volitatakse Euroopa Kontrollikoda ja OLAFit teostama vastavalt oma pädevusele selliseid auditeid ja juurdlusi.

XI JAOTIS

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 112

Euroopa Parlamendi ja nõukogu teabenõuded

Euroopa Parlamendil, nõukogul ja komisjonil on õigus saada liidu asutuselt mis tahes teavet ja selgitusi oma pädevuses olevate eelarveküsimuste kohta.

Artikkel 113

Liidu asutuse uue finantsmääruse vastuvõtmine

Iga määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 osutatud asutus võtab vastu uue finantsmääruse, mis jõustub 1. jaanuariks 2014 või hiljemalt kuue kuu möödumisel kuupäevast, millest alates kuulub asjaomane asutus pärast üldeelarvest makstava toetuse määramist nimetatud määruse artikli 208 reguleerimisalasse.

Artikkel 114

Liidu asutuse finantsmääruse rakenduseeskirjad

Vajaduse korral võtab haldusnõukogu direktori ettepanekul ja komisjoni eelneval nõusolekul vastu liidu asutuse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

Artikkel 115

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014. Määruse artikli 40 kohaldamist jätkatakse kuni 31. detsembrini 2014 ning artikli 27 lõigete 4 ja 7 kohaldamist jätkatakse kuni 31. detsembrini 2015.

Artikkel 116

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014. Artiklit 47 ning artikli 82 lõiget 5 hakatakse kohaldama alates 1. jaanuarist 2015 ning artiklit 32 ja artikli 33 lõikeid 5 ja 8 hakatakse kohaldama alates 1. jaanuarist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. september 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(2) Komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2343/2002, 19. november 2002, raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72).

(3) Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

(4) Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, 3. juuni 1971, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001, 18. detsember 2000, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(7) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, 29. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(8) Nõukogu määrus (EÜ) nr 2965/94, 28. november 1994, Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta (EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, 11. september 2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(10) Nõukogu määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, 11. november 1996, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

7.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 328/69

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1272/2013,

6. detsember 2013,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) XVII lisa seoses polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ, (1) eriti selle artikli 68 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Benso(a)püreen, benso(e)püreen, benso(a)antratseen, krüseen, benso(b)fluoranteen, benso(j)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ja dibenso(a,h)antratseen (edaspidi „polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud”) on klassifitseeritud 1B-kategooriasse kuuluvateks kantserogeenideks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1272/2008 (mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006) VI lisale (2).

(2)

Kõnealuseid polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke võib leida paljude tarbekaupade plast- ja kummiosades. Neid esineb lisanditena mõnes toormaterjalis, mida kasutatakse nimetatud kaupade tootmisel, eelkõige ekstenderõlides ja tahmas. Neid ei lisata kaupadele tahtlikult ning neil puudub plast- ja kummiosade koostisosadena kindel otstarve.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa kandega 28 on keelatud üldsusele müüa nimetatud polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke eraldi ainetena või segudes. Lisaks sellele on kõnealuse määruse XVII lisa kandega 50 piiratud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike esinemist rehvide tootmisel kasutatavates ekstenderiõlides.

(4)	Saksamaa poolt komisjonile esitatud teave näitab, et polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke sisaldavad kaubad võivad allaneelamisel, nahakaudsel imendumisel ja mõnel juhul ka sissehingamisel olla ohtlikud tarbijate tervisele.

(5)

Tarbijate terviseriske käsitlev järeldus tugines hinnangulisel nahakaudsel kokkupuutel polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega teatavate tarbekaupade kasutamisel halvimates tõepärastes kasutustingimustes. Kokkupuude benso(a)püreeniga, mida kasutati aseainena teiste polütsükliliste aromaatsete süsivesinike toksilisuse tõttu, osutus suuremaks kui on lubatud tuletatud vähim toimet avaldav sisaldus (DMEL) (3).

(6)

Komisjon hindas Saksamaa esitatud teavet ja tegi järelduse, et polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke sisaldavad kaubad kujutavad tarbijate jaoks ohtu. Komisjon märkis, et kõnealust ohtu vähendaks piirang. Komisjon korraldas ka konsultatsioone sidusrühmadega tööstusvaldkonnast ja mujalt, et analüüsida mõju, mida tooks kaasa polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse piiramine kaupades, mida võiksid kasutada tarbijad.

(7)

Selleks et kaitsta tarbijate tervist polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke sisaldavate kaupadega kokkupuutest tulenevate ohtude eest, tuleks sätestada polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse piirmäärad kaupade ligipääsetavates plast- või kummiosades ning tuleks keelata viia turule neid kaupasid, mille osades on mis tahes polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisaldus suurem kui 1 mg/kg.

(8)	Laste haavatavust arvesse võttes tuleks kehtestada madalam piirmäär. Seetõttu tuleks keelata viia turule neid mänguasju ja lastetarbeid, mille ligipääsetavates plast- või kummiosades on mis tahes polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisaldus suurem kui 0,5 mg/kg.

(9)

Seda piirangut tuleks kohaldada ainult kaupade selliste osade suhtes, mille kokkupuude inimese naha või suuõõnega on tavalistes või põhjendatult eeldatavates kasutustingimustes otsene ning kas pikaajaline või lühiajaline ja korduv. Kaubad või nende osad, mille kokkupuude naha või suuõõnega on ainult lühiajaline ja harv, ei peaks kuuluma piirangu alla, kuna sellest tulenev kokkupuude polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega oleks ebaoluline. Sellega seoses tuleks välja töötada lisasuunised.

(10)

Alternatiivsed toormaterjalid, mis sisaldavad vähesel määral polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke, on liidu turul kindlaks tehtud. Nende hulgas on tahm ja õlid, mis vastavad komisjoni 14. jaanuari 2011. aasta määruse (EL) nr 10/2011 (toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastikmaterjalide ja -esemete kohta) (4) nõuetele.

(11)

Komisjon peaks läbi vaatama kõnealuse piiranguga kehtestatud piirmäärad, eelkõige arvestades uut teaduslikku teavet, sealhulgas teavet polütsükliliste aromaatsete süsivesinike migratsiooni kohta piirangu alla kuuluvate kaupade plast- ja kummimaterjalidest ja samuti alternatiivsete toormaterjalide kohta. Kõnealuses uue teadusliku teabe läbivaatuses tuleks käsitleda ka katsemeetodite kättesaadavust ja usaldusväärsust.

(12)	Määrust (EÜ) nr 1907/2006 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(13)	On asjakohane näha ette mõistlik ajavahemik, et asjaomased sidusrühmad saaksid võtta vajalikke meetmeid käesolevas määruses sätestatud meetmete järgimiseks.

(14)	Piirang viia turule kasutatud kaupu ja kaupu, mis on tarneahelas käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval, võib tekitada raskusi seoses jõustamisega. Seetõttu ei tuleks piirangut kohaldada kaupade suhtes, mis viiakse esimest korda turule enne kõnealust kuupäeva.

(15)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 27. detsembrist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. detsember 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(2) ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.

(3) http://www.echa.europa.eu/documents/10162/13643/information_requirements_part_b_et.pdf

(4) ELT L 12, 15.1.2011, lk 1.

LISA

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa kande 50 veergu 2 lisatakse järgmised punktid 5, 6, 7 ja 8:

„5.

Kaupu ei tohi üldsusele müümiseks turule viia, kui nende mis tahes kummi- või plastosa, mille kokkupuude inimese naha või suuõõnega on tavalistes või põhjendatult eeldatavates kasutustingimustes otsene ning kas pikaajaline või lühiajaline ja korduv, sisaldab loetletud polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke üle 1 mg/kg (0,0001 massiprotsenti asjaomasest osast).

Sellised kaubad on muu hulgas:

—	spordivahendid, näiteks jalgrattad, golfikepid, reketid;

—	tarberiistad, kärud, käimistoolid;

—	tööriistad koduseks kasutamiseks;

—	rõivad, jalatsid, kindad ja spordiriided;

—	kellarihmad, randmepaelad, maskid, peapaelad.

Mänguasju, sealhulgas tegevusmänguasju, ja lastetarbeid ei tohi turule viia, kui nende mis tahes kummi- või plastosa, mille kokkupuude inimese naha või suuõõnega on tavalistes või põhjendatult eeldatavates kasutustingimustes otsene ning kas pikaajaline või lühiajaline ja korduv, sisaldab loetletud polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke üle 0,5 mg/kg (0,00005 massiprotsenti asjaomasest osast).

7.	Erandina punktidest 5 ja 6 ei kohaldata kõnealuseid punkte kaupade suhtes, mis viiakse esimest korda turule, enne 27. detsembrit 2015.

Hiljemalt 27. detsembriks 2017 vaatab komisjon üle punktides 5 ja 6 osutatud piirmäärad, arvestades uut teaduslikku teavet, sealhulgas teavet polütsükliliste aromaatsete süsivesinike migratsiooni kohta nimetatud kaupadest ja teavet alternatiivsete toormaterjalide kohta, ning muudab vajaduse korral kõnealuseid punkte asjakohaselt.”

7.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 328/72

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1273/2013,

6. detsember 2013,

millega muudetakse määrust (EL) nr 454/2011 üleeuroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi „reisijateveoteenuste telemaatilised rakendused” koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 5. mai 2011. aasta määruse (EL) nr 454/2011 (üleeuroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi „reisijateveoteenuste telemaatilised rakendused” koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta) (2) (edaspidi „TAP KTK”) artikli 7 kohaselt tuleb määrust muuta vastavalt TAP KTK I lisa punktis 7.2 kirjeldatud esimese etapi tulemustele.

(2)	TAP KTK I lisa punkti 7.2.2.2 kohaselt peab Euroopa Raudteeagentuur (ERA) hindama sidusrühmade koostatud IT-kirjeldusi, juhtimisplaani ja üldkava, et teha kindlaks, kas esimese etapi eesmärgid on saavutatud.

(3)	Komisjon on saanud Euroopa Raudteeagentuuri 31. oktoobri 2012. aasta soovituse ERA/REC/09-2012/INT, mis sisaldab mitut TAP KTK muutmise ettepanekut.

(4)	TAP KTK punkti 7.2.1 alusel moodustatud juhtkomitee on arutanud ERA soovitust, eriti esimeses etapis koostatud materjalide õiguslikku staatust. Juhtkomitee on otsustanud mõningatele IT-kirjeldustele anda rakendusjuhendite staatuse.

(5)	Määrust (EL) nr 454/2011 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(6)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikli 29 lõike 1 kohaselt moodustatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 454/2011 muudetakse järgmiselt:

a)	artikkel 4 asendatakse järgmisega: „Artikkel 4 Raudteeveo-ettevõtjad, raudteetaristu-ettevõtjad, jaamaülemad, piletimüüjad ja agentuur toetavad I lisa punktis 7.3 kirjeldatud teise etapi töid funktsionaalse ja tehnilise teabe edastamise ning eriteadmistega.”;

artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 881/2004 (3) artikli 3 lõike 2 määratlusele vastavad Euroopa tasandil tegutsevad raudteesektori esindusasutused koos piletimüüjate ja Euroopa reisijate esindajatega arendavad reisijateveoteenuste telemaatiliste rakenduste allsüsteemi edasi vastavalt I lisa punktile 7.3. Euroopa Raudteeagentuur avaldab esimeses etapis koostatud materjalid (rakendusjuhendid, arhitektuur, juhtimisplaan ja üldkava) oma veebisaidil.

(3) ELT L 164, 30.4.2004, lk 1.”;"

artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Liikmesriigid tagavad raudteeveo-ettevõtjate, raudteetaristu-ettevõtjate, jaamaülemate ja piletimüüjate teavitamise käesolevast määrusest ning määravad määruse rakendamise kontrollimiseks riikliku kontaktpunkti. Riiklike kontaktpunktide rolli kirjeldatakse VI lisas.”;

d)	artikkel 7 asendatakse järgmisega: „Artikkel 7 1. Käesolevat määrust muudetakse vastavalt I lisa punktis 7.3 viidatud teise etapi tulemustele. 2. Euroopa Raudteeamet muudab tehnilist dokumenti B.60 („Arhitektuur”) vastavalt esimese etapi tulemustele artiklis 3 sätestatud korras.”

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 454/2011 lisasid muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel, 6. detsember 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 191, 18.7.2008, lk 1.

(2) ELT L 123, 12.5.2011, lk 11.

LISA

Määruse (EL) nr 454/2011 lisasid muudetakse järgmiselt.

I lisa muudetakse järgmiselt:

punkt 4.2.1 asendatakse järgmisega:

„4.2.1. Sõiduplaaniandmete vahetamine

Selle põhiparameetriga sätestatakse, kuidas raudteeveo-ettevõtja peab sõiduplaaniandmeid vahetama.

Selle põhiparameetriga tagatakse, et allpool kindlaks määratud andmeelementidest koosnevad sõiduplaanid tehakse kättesaadavaks.

Lisaks tagatakse selle põhiparameetriga, et iga raudteeveo-ettevõtja esitab õiged ja ajakohased sõiduplaaniandmed.

Selle põhiparameetri sätteid kohaldatakse raudteeveo-ettevõtja reisijateveoteenuste suhtes.

Selle põhiparameetri juurde kuulub järgmine menetlus.”;

punkt 4.2.2 asendatakse järgmisega:

„4.2.2. Tariifiandmete vahetamine

Selle põhiparameetriga sätestatakse, kuidas raudteeveo-ettevõtja peab tariifiandmeid vahetama.

Selle põhiparameetriga tagatakse, et allpool kindlaks määratud vormis tariifiandmed tehakse kättesaadavaks.

Selle põhiparameetri sätteid kohaldatakse raudteeveo-ettevõtja kõigi reisijateveo tariifide suhtes nii riigisisese, rahvusvahelise kui ka välisriigis toimuva müügi korral.

Selle põhiparameetri juurde kuulub järgmine menetlus.”;

punkt 4.2.2.1 asendatakse järgmisega:

„4.2.2.1. Raudteeveo-ettevõtja teeb oma tariifid kättesaadavaks teistele raudteeveo-ettevõtjatele, volitatud avalik-õiguslikele asutustele ja kolmandatele isikutele.

Ilma et see piiraks reisijate õigusi ja kooskõlas turustamislepingutega teeb iga raudteeveo-ettevõtja oma tariifid (sealhulgas hinnatabelid) kättesaadavaks juurdepääsu andmisega raudteeveo-ettevõtjatele, kellele ta annab müügiõiguse, kolmandatele isikutele, kellele ta annab müügiõiguse, ning volitatud avalik-õiguslikele asutustele. Raudteeveo-ettevõtja tagab, et tariifiandmed on õiged ja ajakohased. Kui raudteeveo-ettevõtja osutab veoteenust ühisvedajana, peab ta koos kõigi teiste ühisvedajatega tagama, et tariifiandmed on õiged ja ajakohased.

Rahvusvaheliseks müügiks ja välisriigis müümiseks kasutatavate tariifiandmete põhisisu on kindlaks määratud IV lisas.

Rahvusvaheliseks müügiks ja välisriigis müümiseks kasutatavad tariifiandmed tehakse eelnevalt kättesaadavaks vähemalt IV lisas nimetatud tähtpäevaks.

Eespool kirjeldatud menetlus ja selles kasutatav teave peavad vastama tehnilistele dokumentidele, mis käsitlevad rahvusvaheliseks müügiks või välisriigis müümiseks kasutatavaid tariifiandmeid:

—	B.1 (vt III lisa),

—	B.2 (vt III lisa),

—	B.3 (vt III lisa).

Eespool kirjeldatud menetlus ja selle jaoks kasutatav teave riigisiseseks müügiks kasutatavate tariifiandmete kohta peavad vastama agentuuri välja töötatavatele tehnilistele dokumentidele (vt II lisa).”;

d)	punkti 4.2.6 sissejuhatavast osast jäetakse välja järgmine lause: „Käesoleva põhiparameetri neid sätteid, mis käsitlevad elektroonilist päringut/kinnitust, kohaldatakse juhul, kui päringu esitaja ja adressaadi vahel on vastav kokkulepe.”;

e)	punkti 4.2.6.1 lause „Nimetatud veebisait peab vastama veebisisu juurdepääsetavuse suunistele, milles arvestatakse kuulmis- ja/või nägemispuudega isikute vajadusi.” asendatakse järgmisega: „Puudega isikutele peab olema tagatud juurdepääs sellele veebisaidile.”;

punkt 4.2.6.2 asendatakse järgmisega:

„4.2.6.2. Kui raudteeveo-ettevõtja või piletimüüja kasutab piiratud liikumisvõimega isikute abiteenuse kättesaadavuse/broneerimise päringute saatmiseks IT-sidet, peab selline päring vastama asjaomastele sätetele.

Taotlev turustamissüsteem saadab süsteemile päringuid kindla abiteenuse kättesaadavuse/broneerimise kohta konkreetsel rongil.

Põhilised päringud on järgmised:

—	kättesaadavuse päring,

—	broneeringupäring,

—	osalise tühistamise päring,

—	täieliku tühistamise päring.

See menetlus teostatakse pärast kliendi taotluse edastamist raudteeveo-ettevõtja või piletimüüja süsteemile.

Kohustuste täitmiseks kasutatava sõnumi andmeelemendid ja teabesisu peavad vastama:

—	kas tehnilises dokumendis B.10 (vt III lisa) kindlaks määratud elementidele ning sel juhul peavad kõik adressaatsüsteemid suutma päringust aru saada ja sellele vastata,

—	või mujal kindlaks määratud normidele ning sel juhul peab adressaatsüsteem suutma päringust aru saada ja sellele vastata.”;

I lisa punkt 7.2.3 asendatakse järgmisega:

„7.2.3. Koostatavad materjalid

Esimeses etapis koostatakse järgmised materjalid:

1)	rakendusjuhendid, mis sisaldavad funktsionaalseid, tehnilisi ja talitluse kirjeldusi, nendega seotud andmeid, nõudeid liidesele ning turva- ja kvaliteedinõudeid;

2)	süsteemi üldarhitektuuri kavand;

üldkava, mis sisaldab järgmist:

—	loetelu toimingutest, mis on vajalikud süsteemi rakendamiseks;

—	sidusrühmade praegustelt info- ja sidesüsteemidelt uuele süsteemile ülemineku kava, mis sisaldab erinevaid etappe, millega toetatakse käegakatsutavate ja kontrollitavate vahetulemuste saavutamist;

—	üksikasjalik teetähiste kava;

—	üldkava tähtsamate etappide riskihindamine;

—	süsteemi kasutuselevõtu ja edasise kasutamisega seotud olelusringi kogukulude hinnang koos järgnevate investeeringute kava ja vastava tasuvusanalüüsiga;

juhtimisplaan, milles määratakse kindlaks süsteemi arendamist ja heakskiitmist ning sellele järgnevat kasutuselevõttu, kogu selle eluajal kasutamist ja haldamist toetavad sobivad juhtimisstruktuurid, -meetodid ja -menetlused (sealhulgas käesoleva KTK kohaselt kaasatud osalistevaheliste vaidluste lahendamise kord).”;

I lisa punkt 7.3 asendatakse järgmisega:

„7.3. Teine etapp – väljatöötamine

Kõik asjaosalised töötavad süsteemi välja vastavalt esimeses etapis koostatud materjalidele järgmiselt.

Projekti juhtimine

Süsteemi nõuetekohase väljatöötamise tagamiseks rakendavad asjaosalised järk-järgult tehnilises dokumendis B.61 (vt V lisa) kirjeldatud juhtimisstruktuuri.

Kõigi asjaosaliste rollid ja vastutusalad muutuvad koos tehnilises dokumendis B.61 kirjeldatud uue juhtimisstruktuuri rakendamisega.

Esimeses etapis moodustatud juhtkomitee tegutseb teises etapis edasi kuni ajani, mil tehnilises dokumendis B.61 kirjeldatud juhtimisstruktuur on täielikult toimiv. Juhtkomitee kodukorda ajakohastatakse, muu hulgas selleks, et võtta arvesse juhtkomitee uut rolli, mis seisneb uue juhtimisstruktuuri ja esimeses etapis välja töötatud arhitektuuri rakendamise edenemise ning konkreetsete ettevõtjate poolt süsteemi väljatöötamise jälgimises, võttes eelkõige arvesse ERA avaldatavate ja hallatavate rakendusjuhendite järgimist. Enne teise etapi lõppenuks kuulutamist esitab juhtkomitee arvamuse rakendusjuhendite õigusliku staatuse ja nende eest vastutajate kohta.

Käesoleva määruse nõuetele vastavuse üheks eelduseks on uue juhtimisstruktuuri täielik vastavus tehnilisele dokumendile B.61. Arvestades aga selle dokumendi laadi ja pidevat vajadust kohandada juhtimisstruktuuri turu tegelike vajadustega, tuleks igasugusest kõrvalekaldumisest selle sätetest kohe teatada juhtkomiteele, kes hindab kõrvalekaldumist ja otsustab, kas tehnilist dokumenti ja/või selle õiguslikku staatust tuleb teise etapi lõpul muuta.

b)	Üldkava Süsteemi nõuetekohase väljatöötamise tagamiseks teevad kõik asjaosalised koostööd ja järgivad süsteemi rakendamisel täies ulatuses üldkava, mida ERA on tehnilises dokumendis B.62 täpsustanud (vt V lisa).

Süsteemi väljatöötamine

Kõik asjaosalised teevad koostööd ja töötavad välja süsteemi jaemüügiarhitektuuri, järgides ERA tehnilise dokumendi B.60 sätteid arhitektuuri kohta (vt V lisa).

Kõik asjaosalised teevad koostööd ning töötavad süsteemi ja selle osad välja nii, et need vastaksid võimalikult suures ulatuses järgmistes tehnilistes dokumentides sisalduvatele rakendusjuhenditele:

B.50 (vt III lisa),

B.51 (vt III lisa),

B.52 (vt III lisa),

B.53 (vt III lisa),

B.54 (vt III lisa),

B.55 (vt III lisa),

B.56 (vt III lisa).

Käesoleva määruse tehnilistele nõuetele vastavuse üheks eelduseks on süsteemi täielik vastavus eespool nimetatud tehnilistele dokumentidele. Igasugusest kõrvalekaldumisest rakendusjuhenditest tuleb teatada juhtkomiteele, kes hindab kõrvalekaldumist kooskõlas oma rolliga, mida kirjeldatakse alapunktis a. Kuna III lisas osutatud rakendusjuhendid B.50–B.56 ei ole kohustuslikud tehnilised kirjeldused, siis dokumentide muutmise korda nende suhtes ei kohaldata.”

III lisa asendatakse järgmisega:

„III LISA

Tehniliste dokumentide nimekiri

Viide	Nimetus
B.1. (V1.1.1)	Rahvusvaheliseks müügiks või välisriigis müümiseks kasutatavate tariifiandmete arvutis koostamine ja nende andmete vahetamine – broneeringuta piletid
B.2. (V1.1)	Rahvusvaheliseks müügiks ja välisriigis müümiseks kasutatavate tariifiandmete arvutis koostamine ja nende andmete vahetamine – broneeringuga piletid
B.3. (V1.1)	Rahvusvaheliseks müügiks või välisriigis müümiseks kasutatavate andmete arvutis koostamine ja nende andmete vahetamine – eripakkumised
B.4. (V1.1.1)	Sõiduplaaniandmete vahetamiseks kasutatavate EDIFACT-sõnumite rakendusjuhend
B.5. (V1.1)	Istmete/magamiskohtade elektrooniline broneerimine ja reisidokumentide elektrooniline koostamine – sõnumite vahetamine
B.6. (V1.1)	Istmete/magamiskohtade elektrooniline broneerimine ja veodokumentide elektrooniline koostamine (RCT2 standardid)
B.7. (V1.1.1)	Kodus prinditav rahvusvaheline raudteepilet
B.8. (V1.1)	Raudteeveo-ettevõtjate, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja muude raudteetranspordi ahelas osalevate ettevõtjate standardsed arvkoodid
B.9. (V1.1)	Asukohtade standardsed arvkoodid
B.10. (V1.1)	Piiratud liikumisvõimega isikute abistamise teenuse elektrooniline broneerimine – sõnumite vahetamine
B.30. (V1.1)	Skeem – reisijateveo telemaatiliste rakenduste KTK kohaseks raudteeveo-ettevõtjate/raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate teabevahetuseks vajalike sõnumite/andmekogumite kataloog
B.50. (V1.0)	Sõiduplaanide rakendusjuhend
B.51. (V1.0)	Tariifide rakendusjuhend
B.52. (V1.0)	Broneeringute rakendusjuhend
B.53. (V1.0)	Otsese täitmise rakendusjuhend
B.54. (V1.0)	Kaudse täitmise rakendusjuhend
B.55. (V1.0)	Piiratud liikumisvõimega isikute abistamise teenuse rakendusjuhend
B.56. (V1.0)	Raudteeveo-ettevõtjate/raudteetaristu-ettevõtjate teabevahetuse rakendusjuhend”

IV lisa punkt C.1 asendatakse järgmisega:

„C.1. Broneeringuta piletite tariifid

Broneeringuta piletite (NRT) tariifiandmete põhisisu on järgmine:

—

seeria,

—

tooted,

—

teenused,

—	vedajate koodid,

—	hinnatabelid,

—	jaamade nimekiri.

Broneeringuta piletite tariifid tehakse eelnevalt kättesaadavaks vastavalt nende müügitingimustele.”

Lisatakse järgmine V lisa:

„V LISA

Jaemüügiarhitektuuri, juhtimisplaani ja üldkava tehniliste dokumentide nimekiri

Viide	Nimetus
B.60 (V1.0)	TAP jaemüügiarhitektuur
B.61 (V1.0)	TAP juhtimisplaan
B.62 (V1.0)	TAP üldkava”

Lisatakse järgmine VI lisa:

„VI LISA

TAF/TAP riikliku kontaktpunkti ülesanded

Toimida liikmesriigis ERA, TAF/TAP juhtkomitee ja raudteesektori osaliste (raudteetaristu-ettevõtjad, raudteeveo-ettevõtjad, vagunite valdajad, jaamaülemad, piletimüüjad ja asjaomased ühendused) vahelise kontaktpunktina, et tagada raudteesektori osaliste teadlikkus TAF/TAP-temaatikast ning juhtkomitee tegevuse üldistest tegevussuundadest ja otsustest.

Edastada liikmesriigis raudteesektori osaliste probleemid ja küsimused kaasjuhtide kaudu TAF/TAP juhtkomiteele niivõrd, kuivõrd probleemide olemasolust ollakse teadlik ja neid soovitakse arutada.

Pidada ühendust liikmesriigi raudtee koostalitlusvõime ja ohutuse komitee liikmega, et komitee liige oleks enne iga komitee koosolekut kursis TAF/TAPga seonduvate siseriiklike küsimustega ja et TAF/TAPga seonduvad komitee otsused edastataks nõuetekohaselt raudteesektori osalistele, keda need mõjutavad.

Liikmesriik tagab, et kõigi litsentsitud raudteeveo-ettevõtjatega ja teiste raudteesektori osalistega (raudteetaristu-ettevõtjad, raudteeveo-ettevõtjad, vagunite valdajad, jaamaülemad, piletimüüjad) võetakse ühendust, neile edastatakse riikliku kontaktpunkti andmed ja neil soovitatakse võtta ühendust riikliku kontaktpunktiga, kui seda ei ole veel tehtud.

Teha liikmesriigis teada olevatele raudteesektori osalistele teatavaks nende TAF ja TAP määrusest tulenevad kohustused, mida neil tuleb täita.

Teha liikmesriigiga koostööd eesmärgiga tagada, et liikmesriigis määrataks asutus, kes vastutab peamiste asukohakoodide edastamise eest kesksesse viiteandmete andmebaasi. Määratud asutusest teatatakse liikuvuse ja transpordi peadirektoraadile, kes seda teavet asjakohaselt jagab.

Aidata kaasa teabe jagamisele liikmesriigis raudteesektori osaliste vahel (raudteetaristu-ettevõtjad, raudteeveo-ettevõtjad, vagunite valdajad, jaamaülemad, piletimüüjad ja asjaomased ühendused).”

7.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 328/79

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1274/2013,

6. detsember 2013,

millega muudetakse ja parandatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisa ning komisjoni määruse (EL) nr 231/2012 lisa teatavate toidu lisaainete osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 3, artiklit 14 ja artikli 30 lõiget 5,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1331/2008 (millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus), (2) eriti selle artikli 7 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas on sätestatud Euroopa Liidu loetelu toidus kasutada lubatud lisaainete kohta ja kõnealuste lisaainete kasutamise tingimused.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1333/2008 III lisas on sätestatud nende toidu lisaainete ELi loetelu, mida on lubatud kasutada toidu lisaainetes, toiduensüümides, lõhna- ja maitseainetes ja toitainetes, ning nende kasutustingimused.

(3)	Komisjoni 9. märtsi 2012. aasta määruses (EL) nr 231/2012 on sätestatud määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisas loetletud toidu lisaainete spetsifikatsioonid (3).

(4)	Kõnealuseid loendeid võib komisjoni algatusel või pärast taotluse esitamist ajakohastada määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 3 lõikes 1 osutatud ühtse menetluse kohaselt.

(5)

Spetsifikatsioonide ajakohastamisel tuleb arvesse võtta Codex Alimentariuse komisjoni poolt vastu võetud FAO/WHO toidu lisaainete ühise ekspertkomisjoni spetsifikatsioonides esitatud lisaainete spetsifikatsioone ja analüüsimeetodeid ning rahvusvahelise toidu lisaainete nummerdamissüsteemi (INS nimetus) (4).

(6)

Hetkel lubatud värvaine „briljantmust BN, must PN” (E 151) tuleks liidu loetelus toidus kasutada lubatud lisaainete kohta ja kõnealuste lisaainete kasutamise tingimustes ning spetsifikatsioonides selguse huvides ja INSis registreeritud nimetusega vastavusse viimiseks „briljantmust PNiks” ümber nimetada.

(7)

Vetikatest saadud karoteene (E 160a(iv)) kirjeldatakse toidu lisaaine spetsifikatsioonides hetkel järgmiselt: „Karoteenisegusid võib toota ka Dunaliella salina vetikatest, mida kasvatatakse suurtes soolajärvedes Whyallas Lõuna-Austraalias. […]”. Viidatud on vetikate kasvatamise konkreetsele asukohale – Whyallale. Viimaste aastate jooksul on aga ülemaailmne nõudlus vetikatest saadud karoteenide järele kasvanud ning täiendavalt on soolajärvi rajatud mujal Austraalias ning teistes riikides. FAO/WHO toidu lisaainete ühise ekspertkomisjoni spetsifikatsioonides vetikatest saadavate karoteenide kohta (5) ei ole mainitud Dunaliella salina kasvupiirkonda ega sellele kehtestatud mitte ühtegi piirangut, samuti ei ole Euroopa Toiduohutusamet esitanud oma arvamust karoteenisegude (E 160a(i)) ja beetakaroteeni (E 160a(ii)) toidu lisaainena kasutamise ümberhindamise kohta (6). Selleks et vältida võimalikke turuhäireid, tuleks vetikatest saadavate karoteenide (E 160a(iv)) kirjeldust spetsifikatsioonides muuta.

(8)	Määruses (EL) nr 231/2012 on kaltsiumbisulfiti (E 227) ja kaaliumbisulfiti (E 228) spetsifikatsioonides vead. Kõnealused vead tuleks parandada.

(9)

Määruses (EL) nr 231/2012 on sätestatud spetsifikatsioonid ka mikrokristalse tselluloosi (E 460(i)) kohta, tuues toidu lisaaine sünonüümina välja „tselluloosgeeli”. Kuna Codex Alimentarius võttis mikrokristalse tselluloosi (E 460(i)) puhul vastu kaks nimetust, siis lisaaine INSis registreeritud nimetus on „mikrokristalne tselluloos (tselluloosgeel)”. Lähtudes varasemast tavast (7) ning selleks, et tagada järjepidevus ja vältida häireid kaubanduses, tuleks kõnealuse toidu lisaaine (E 460(i)) puhul võtta kasutusele kaks nimetust: „mikrokristalne tselluloos, tselluloosgeel”. Seetõttu tuleks nimetus „tselluloosgeel” kõnealuse lisaaine spetsifikatsioonide punktist „Sünoüümid” välja jätta ning määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas tuleks lisaaine nimetust vastavalt muuta.

(10)

Toidu lisaaine „karboksümetüültselluloos, naatriumkarboksümetüültselluloos” (E 466) tuleks selguse huvides ja INSis registreeritud nimetusega vastavusse viimiseks määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisas sätestatud ELi toidu lisaainete loetelus ja kõnealuse lisaaine spetsifikatsioonides ümber nimetada lisaaineks „naatriumkarboksümetüültselluloos, tsellulooskummi”.

(11)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 3 lõikele 2 peab komisjon selleks, et ajakohastada määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisas sätestatud toidu lisaaineid käsitlevat ELi loetelu, küsima Euroopa Toiduohutusameti arvamust, välja arvatud juhul, kui kõnealune ajakohastamine ei mõjuta inimeste tervist. Kuna eespool mainitud liidu loetelu ajakohastamine inimeste tervist ei mõjuta, ei ole vaja Euroopa toiduohutusameti arvamust küsida.

(12)	Määrusi (EÜ) nr 1333/2008 ja (EL) nr 231/2012 tuleks seetõttu vastavalt muuta ja parandada.

(13)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 231/2012 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Toidu lisaaineid „briljantmust BN, must PN” (E 151) või „karboksümetüültselluloos, naatriumkarboksümetüültselluloos, tsellulooskumm” (E 466) ja neid lisaaineid sisaldavaid toite, mis märgistatakse või lastakse turule kuni 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist ning mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, võib turustada kuni varude ammendamiseni.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. detsember 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 354, 31.12.2008, lk 16.

(2) ELT L 354, 31.12.2008, lk 1.

(3) ELT L 83, 22.3.2012, lk 1.

(4) Rahvusvaheline toidu lisaainete nummerdamissüsteem (INS).

(5) Monograafia 4 (2007) karoteenidest (vetikad) on kättesaadav: http://www.fao.org/ag/agn/jecfa-additives/specs/Monograph1/Additive-114.pdf

(6) EFSA toidu lisaainete ja toidule lisatavate toiteaineallikate teaduskomisjon (ANS): teaduslik otsus karoteenisegude (E 160a(i)) ja beetakaroteeni toidu lisaainena (E 160a(ii)) uuesti hindamise kohta. EFSA Journal (2012); 10(3):2593.

(7) Kavandatud muudatus on kooskõlas teiste sarnaste juhtumitega: naatriumkarboksümetüültselluloos (E 466), võrkstruktuuriga naatriumkarboksümetüültselluloos (E 468) ja ensümaatiliselt hüdrolüüsitud karboksümetüültselluloos (E 469) omavad samuti kahte nimetust.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa muudetakse järgmiselt.

A osa tabelis 3 asendatakse kanne lisaaine E 151 kohta järgmisega:

„E 151

Briljantmust PN”

B osas

punktis 1 „Toiduvärvid” asendatakse kanne lisaaine E 151 kohta järgmisega:

„E 151

Briljantmust PN”

punktis 3 „Toidu lisaained, välja arvatud toiduvärvid ja magusained” asendatakse kanne lisaaine E 466 kohta järgmisega:

„E 466

Naatriumkarboksümetüültselluloos, tsellulooskummi”

C osas:

III rühmas: „Toiduvärvid, mille puhul piirnorm kehtib nii üksikaine kui ka segu kohta” asendatakse kanne lisaaine E 151 kohta järgmisega:

„E 151

Briljantmust PN”

I rühmas asendatakse kanne lisaaine E 466 kohta järgmisega:

„E 466

Naatriumkarboksümetüültselluloos, tsellulooskummi

quantum satis”

E osas:

toidukategoorias 09.2 „Töödeldud kala ja kalatooted, sh molluskid ja vähilaadsed” asendatakse kanne lisaaine E 151 kohta järgmisega:

”E 151

Briljantmust PN

100

(35)

Ainult kala- ja vähilaadsete pasteet”

toidukategoorias 09.2 „Töödeldud kala ja kalatooted, sh molluskid ja vähilaadsed” asendatakse kanne lisaaine E 151 kohta järgmisega:

”E 151

Briljantmust PN

250

(36)

Ainult eelnevalt kuumtöödeldud vähilaadsed”

toidukategoorias 09.2 „Töödeldud kala ja kalatooted, sh molluskid ja vähilaadsed”, asendatakse kanne lisaaine E 151 kohta järgmisega:

”E 151

Briljantmust PN

100

(37)

Ainult suitsukala”

toidukategoorias 11.4.1 „Lauamagusained vedelal kujul” asendatakse kanne lisaaine E 460(i) kohta järgmisega:

”E 460(i)

Mikrokristalne tselluloos, tselluloosgeel

quantum satis”

toidukategoorias 11.4.3 „Lauamagusained tableti kujul” asendatakse kanne lisaaine E 460(i) kohta järgmisega:

”E 460(i)

Mikrokristalne tselluloos, tselluloosgeel

quantum satis”

toidukategoorias 01.6.1 „Maitsestamata pastöriseeritud koor (välja arvatud vähendatud rasvasisaldusega koor)” asendatakse kanne lisaaine E 466 kohta järgmisega:

”E 466

Naatriumkarboksümetüültselluloos, tsellulooskummi

quantum satis”

toidukategoorias 01.6.2 „Elusbakteritega hapendatud maitsestamata kooretooted ja asendustooted, mille rasvasisaldus on alla 20 %” asendatakse kanne lisaaine E 466 kohta järgmisega:

”E 466

Naatriumkarboksümetüültselluloos, tsellulooskummi

quantum satis”

toidukategoorias 11.4.1 „Lauamagusained vedelal kujul” asendatakse kanne lisaaine E 466 kohta järgmisega:

”E 466

Naatriumkarboksümetüültselluloos, tsellulooskummi

quantum satis”

toidukategoorias 11.4.2 „Lauamagusained pulbrisel kujul” asendatakse kanne lisaaine E 466 kohta järgmisega:

”E 466

Naatriumkarboksümetüültselluloos, tsellulooskummi

quantum satis”

toidukategoorias 11.4.3 „Lauamagusained tableti kujul” asendatakse kanne lisaaine E 466 kohta järgmisega:

”E 466

Naatriumkarboksümetüültselluloos, tsellulooskummi

quantum satis”

toidukategoorias 13.1.5.1 „Imikute meditsiinilise eriotstarbega dieettoidud ning imikute eritoidud” asendatakse kanne lisaaine E 466 kohta järgmisega:

”E 466

Naatriumkarboksümetüültselluloos, tsellulooskummi

10 000

Alates sünnist ainevahetushäirete dieetravi toodetes”

toidukategoorias 13.1.5.2 „Imikute ja väikelaste meditsiinilise eriotstarbega dieettoidud, nagu määratletud direktiivis 1999/21/EÜ” asendatakse kanne lisaaine E 466 kohta järgmisega:

”E 466

Naatriumkarboksümetüültselluloos, tsellulooskummi

10 000

Alates sünnist ainevahetushäirete dieetravi toodetes”

toidukategoorias 14.1.3 „Puuviljanektarid, nagu määratletud direktiivis 2001/112/EÜ, köögiviljanektarid ja sarnased tooted” asendatakse kanne lisaaine E 466 kohta järgmisega:

”E 466

Naatriumkarboksümetüültselluloos, tsellulooskummi

quantum satis

Ainult rootsi ja soome traditsioonilised puuviljasiirupid tsitruselistest”

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 III lisa muudetakse järgmiselt.

1. osas asendatakse kanne lisaaine E 466 kohta järgmisega:

„E 466

Naatriumkarboksümetüültselluloos, tsellulooskummi

quantum satis

Kõik toidu lisaained”

3. osas asendatakse kanne lisaaine E 466 kohta järgmisega:

„E 466

Naatriumkarboksümetüültselluloos,

tsellulooskummi

quantum satis

Jah”

5. osa punktis A asendatakse kanne lisaaine E 466 kohta järgmisega:

„E 466

Naatriumkarboksümetüültselluloos,

tsellulooskummi

quantum satis

Kõik toitained

Jah”

5. osa punktis B asendatakse kanne lisaaine E 466 kohta järgmisega:

„E 466

Naatriumkarboksümetüültselluloos,

tsellulooskummi

Lubatud kasutada toiteainevalmististes tingimusel, et ei ületata II lisa E osa punktis 13.1 loetletud toidu piirnorme

Kõik toitained

Imikute ja väikelaste meditsiinilise eriotstarbega dieettoidud nagu määratletud direktiivis 1999/21/EÜ”

6. osa 1. tabelis asendatakse kanne lisaaine E 466 kohta järgmisega:

„E 466

Naatriumkarboksümetüültselluloos, tsellulooskummi”

II LISA

Määruse (EL) nr 231/2012 lisa muudetakse järgmiselt.

Kandes E 160a(iv) „Vetikalised karoteenid” asendatakse määratlus järgmisega:

„Määratlus

Karoteenisegusid võib toota ka Dunaliella salina vetikatest. Beetakaroteeni ekstraheeritakse eeterlike õlidega. Valmistis on 20–30 % suspensioon toiduõlis. Trans-cis-isomeeride suhe on vahemikus 50/50–71/29.

Peamine värvaine koosneb karotenoididest, millest suurema osa moodustab beetakaroteen. Segus võib olla α-karoteeni, luteiini, zeaksantiini ja β-krüptoksantiini. Lisaks värvipigmentidele võib saaduses leiduda algmaterjalis looduslikult esinevaid õlisid, rasvu ja vahasid.”

Kannet lisaaine E 151 briljantmust BN, must PN kohta muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „E 151 BRILJANTMUST PN”

spetsifikatsioonis asendatakse määratlus järgmisega:

„Määratlus

Briljantmust PN koosneb peamiselt tetranaatrium-4-atseetamino-5-hüdroksü-6-[7-sulfonato-4-(4-sulfonatofenüülaso)-1-naftüülaso]-naftaleen-1,7-disulfonaadist ja lisavärvainetest, peamisteks värvituteks koostisaineteks on naatriumkloriid ja/või naatriumsulfaat.

Briljantmusta PN kirjeldus on antud naatriumsoola kohta.

Lubatud on ka kaltsium- ja kaaliumsool.”

3)	Kandes E 227 kaltsiumvesiniksulfiti kohta asendatakse pealkiri järgmisega: „E 227 KALTSIUMVESINIKSULFIT”

4)	Kande E 228 pealkirja muudatus ei puuduta eestikeelset teksti.

Kannet E 460(i) mikrokristalse tselluloosi kohta on muudetud järgmiselt:

a)	pealkirja muudatus ei puuduta eestikeelset teksti;

spetsifikatsioonis asendatakse sünonüümid järgmisega:

„Sünoüümid”

Kannet E 466 naatriumkarboksümetüültselluloosi kohta muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „E 466 NAATRIUMKARBOKSÜMETÜÜLTSELLULOOS, TSELLULOOSKUMMI”

spetsifikatsioonis asendatakse sünonüümid järgmisega:

„Sünoüümid

NaCMC; naatriumkarboksümetüültselluloos”

c)	määratluse muudatus ei puuduta eestikeelset teksti.

7.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 328/86

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1275/2013,

6. detsember 2013,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/32/EÜ I lisa arseeni, kaadmiumi, plii, nitritite, lenduva sinepiõli ja kahjulike botaaniliste lisandite osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiivi 2002/32/EÜ loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivis 2002/32/EÜ on sätestatud, et selliste loomasöödaks ettenähtud toodete kasutamine, mis sisaldavad soovimatuid aineid üle kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud piirnormide, on keelatud.

(2)

Teatavad pikaajaliselt tarvitatavad eritoitmiseks ettenähtud täiendsööda valmistised, milles on suur mikroelementide sisaldus, sisaldavad paratamatult arseeni, kaadmiumi või pliid üle kõnealuste elementide kohta täiendsööda jaoks kehtestatud piirnormi. Kõnealuste raskmetallide suurem sisaldus pikaajaliselt tarvitatavates valmististes ei kujuta aga endast ohtu loomade ega inimeste tervisele ega keskkonnale, sest loomade kokkupuude raskmetallidega selliste pikaajaliselt tarvitatavate valmististe kaudu on tunduvalt väiksem kui muude mikroelemente sisaldavate täiendsöötade puhul. Seetõttu tuleks kehtestada kõnealuste raskmetallide kõrgemad piirnormid selliste pikaajaliselt tarvitatavate valmististe kohta, milles on suur mikroelementide sisaldus.

(3)

On andmeid, mis näitavad, et arseeni sisaldus söödalisandina kasutatavas raud(II)karbonaadis ületab tootmispiirkonna muutumise tõttu teatavatel juhtudel praegu kehtivat piirnormi. Et tagada raud(II)karbonaadi tarnete jätkumist Euroopa turul, tuleks tõsta arseeni piirnormi raud(II)karbonaadis. Selline piirnormi tõstmine ei avalda kahjulikku mõju loomade ega inimeste tervisele ega keskkonnale, sest arseeni piirnorm täiendsöödas ja täissöödas jääb muutumatuks.

(4)

Hiljaaegu tegi ELi söödas ja toidus sisalduvate raskmetallide referentlabor kindlaks, et kaoliinsavis ja seda sisaldavas söödas plii määramiseks praegu kasutuses olevate eri ekstraheerimismeetoditega saadud analüüsitulemused erinevad märgatavalt (2). Varem ei ole täheldatud eri ekstraheerimismeetodite kasutamisel suuri erinevusi raskmetallide sisalduses mineraalsöödas (3). Raskmetallide piirnormid vastavad plii määramisele ekstraheerimisega 5-massiprotsendises lämmastikhappes 30 minuti jooksul keemistemperatuuril. Seega on asjakohane kasutada seda ekstraheerimismeetodit plii määramisel kaoliinsavis.

(5)	Nitritite suhtes ei kohaldata praegu piirnorme suhkruroost, suhkrupeedist ja tärklise tootmisest saadud toodete ja kõrvaltoodete puhul. Arvestades teaduse ja tehnika arengut, tuleks kohaldada sama alkohoolsete jookide tootmisest saadavate toodete ja kõrvaltoodete suhtes.

(6)	Arvestades teaduse ja tehnika arengut, on asjakohane kehtestada Camelina sativa’s ja sellest saadud toodetes leiduva lenduva sinepiõli kohta sama piirnorm kui rapsiseemne kookide jaoks.

(7)

Brassica liigid on ohtlike botaaniliste lisandite loetelus, sest nad sisaldavad palju lenduvat sinepiõli (väljendatud allüülisotiotsünaatidena). Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) tõdes oma arvamuses glükosinolaatide (allüülisotiotsüanaadid) kui soovimatute lisandite kohta loomasöödas, (4) et loomadel ilmnevad kahjulikud mõjud on üldiselt seotud glükosinolaatide kogusisaldusega loomade toidus. Kui määratakse glükosinolaatide kogusisaldust, tehakse kindlaks ka Brassica juncea ssp., Brassica nigra ja Brassica carinata toodetest pärit lisandid. Sellepärast on kohane jätta välja selliste liikide tooted, välja arvatud seemned, I lisa ohtlikke botaanilisi lisandeid käsitlevast VI jaotisest ning kehtestada kõnealustest Brassica liikidest saadud söödamaterjalides leiduva lenduva sinepiõli kohta sama piirnorm kui rapsiseemne kookide jaoks.

(8)	Asjakohane on kasutada söödamaterjalide nimetusi, mis on sätestatud komisjoni 16. jaanuari 2013. aasta määruses (EL) nr 68/2013 söödamaterjalide kataloogi kohta (5).

(9)	Seepärast tuleks direktiivi 2002/32/EÜ vastavalt muuta.

(10)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2002/32/EÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. detsember 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10.

(2) Determination of extractable and total lead in kaolinitic clay. Technical support from the EURL-HM to the Directorate General for Health and Consumers – JRC 69122 – Joint Research Centre – Institute for Reference Materials and Measurements.

(3) IMEP-111: Total cadmium, lead, arsenic, mercury and copper and extractable cadmium and lead in mineral feed. Report of the eleventh interlaboratory comparison organised by the European Union Reference Laboratory for heavy metals in Feed and Food. – EUR 24758 EN - Joint Research Centre – Institute for Reference Materials and Measurements.

(4) Opinion of the Scientific Panel on Contaminants in the Food Chain on a request from the European Commission on glucosinolates as undesirable substances in animal feed, The EFSA Journal (2008) 590, 1–76.

(5) ELT L 29, 30.1.2013, lk 1.

LISA

Direktiivi 2002/32/EÜ I lisa muudetakse järgmiselt.

I jaotise 1. rida „Arseen” asendatakse järgmisega:

Soovimatud ained

Loomasöödaks ettenähtud tooted

Piirnorm (mg/kg (ppm)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

„1.	Arseen (1)

Söödamaterjal,

välja arvatud:

—	rohujahu ning jahu, mis on valmistatud kuivatatud lutsernist, kuivatatud ristikust või kuivatatud suhkrupeedi viljalihast ja melassist;

—	palmituumakook;

4 (2)

—	fosfaadid ja lubjarikkad merevetikad;

—	kaltsiumkarbonaat; kaltsiummagneesiumkarbonaat (10);

—	magneesiumoksiid; magneesiumkarbonaat;

—	kalad ja muud veeloomad ning nendest saadud tooted;

25 (2)

—	merevetikajahu ja merevetikatest valmistatud söödamaterjal.

40 (2)

Rauaosakesed, mida lisatakse jälgitavuse tagamiseks.

Mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid,

välja arvatud:

—	vasksulfaatpentahüdraat; vaskkarbonaat; divaskkloriidtrihüdroksiid; raud(II)karbonaat;

—	tsinkoksiid; mangaan(II)oksiid; vask(II)oksiid.

100

Täiendsööt,

välja arvatud:

—	mineraalsööt;

—	lemmikloomade täiendsööt, mis sisaldab kalu ja muid veeloomi ning nendest saadud tooteid ja/või merevetikajahu ja merevetikatest valmistatud söödamaterjali;

10 (2)

—	pikaajaliselt tarvitatavad eritoitmiseks ettenähtud söödavalmistised, milles on mikroelementide sisaldus 100 korda suurem täissööda jaoks kehtestatud piirnormist.

Täissööt,

välja arvatud:

—	kalade ja karusloomade täissööt;

10 (2)

—	lemmikloomade täissööt, mis sisaldab kalu ja muid veeloomi ning nendest saadud tooteid ja/või merevetikajahu ja merevetikatest valmistatud söödamaterjali.

10 (2)”

I jaotise 2. rida „Kaadmium” asendatakse järgmisega:

Soovimatud ained

Loomasöödaks ettenähtud tooted

Piirnorm (mg/kg (ppm)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

„2.

Kaadmium

Taimse päritoluga söödatooraine.

Loomse päritoluga söödatooraine.

Mineraalne söödamaterjal,

välja arvatud:

—	fosfaadid.

Mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid,

välja arvatud:

—	vask(II)oksiid, mangaan(II)oksiid, tsinkoksiid ja mangaan(II)sulfaadi monohüdraat.

Sideainete ja paakumisvastaste ainete funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid.

Eelsegud (6)

Täiendsööt,

0,5

välja arvatud:

—	mineraalsööt, mis

– –	sisaldab < 7 % fosforit (8);

– –	sisaldab ≥ 7 % fosforit (8);

0,75 ühe protsendi fosfori kohta (8), maksimaalselt 7,5

—	lemmikloomade täiendsööt.

—	pikaajaliselt tarvitatavad eritoitmiseks ettenähtud söödavalmistised, milles on mikroelementide sisaldus 100 korda suurem täissööda jaoks kehtestatud piirnormist;

Täissööt,

0,5

välja arvatud:

—	veiste (v.a vasikad), lammaste (v.a talled), kitsede (v.a talled) ja kalade täissööt;

—	lemmikloomade täissööt.

2”

I jaotise 4. rida „Plii” asendatakse järgmisega:

Soovimatud ained

Loomasöödaks ettenähtud tooted

Piirnorm (mg/kg (ppm)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

„4.

Plii (1)

Söödamaterjal,

välja arvatud:

—	haljassööt (3);

—	fosfaadid ja lubjarikkad merevetikad;

—	kaltsiumkarbonaat; kaltsiummagneesiumkarbonaat (10);

—

pärm.

Mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid,

100

välja arvatud:

—	tsinkoksiid;

400

—	mangaan(II)oksiid, raud(II)karbonaat, vaskkarbonaat.

200

Sideainete ja paakumisvastaste ainete funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid,

välja arvatud:

—	vulkaaniline klinoptiloliit; natroliit-fonoliit.

Eelsegud (6)

200

Täiendsööt,

välja arvatud:

—	mineraalsööt;

—	pikaajaliselt tarvitatavad eritoitmiseks ettenähtud söödavalmistised, milles on mikroelementide sisaldus 100 korda suurem kui täissööda sisalduse piirnorm;

täissööt.

I jaotise 6. rida „Nitrit” asendatakse järgmisega:

Soovimatud ained

Loomasöödaks ettenähtud tooted

Piirnorm (mg/kg (ppm)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

„6.	Nitrit (5)

Söödamaterjal,

välja arvatud:

—

kalajahu;

—

silo;

—

—	suhkrupeedist ja suhkruroost valmistatud ning tärklise- ja alkoholitootmisega seotud tooted ja kõrvalsaadused.

—

Täissööt,

välja arvatud:

—	koerte ja kasside täissööt, mille niiskusesisaldus on üle 20 %.

—”

III jaotise 5. rida „Lenduv sinepiõli” asendatakse järgmisega:

Soovimatud ained

Loomasöödaks ettenähtud tooted

Piirnorm (mg/kg (ppm)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

„5.	Lenduv sinepiõli (1)

Söödamaterjal,

100

välja arvatud:

—	Camelina (2) seemned ja neist valmistatud tooted, sinepiseemnetest (2) ja rapsiseemnetest saadud tooted ning nende töötlemisel saadud tooted.

4 000

Täissööt,

150

välja arvatud:

—	veiste (v.a vasikad), lammaste (v.a talled) ja kitsede (v.a talled) täissööt;

1 000

—	sigade (v.a põrsad) ja kodulindude täissööt.

500

VI jaotis: „Ohtlikud botaanilised lisandid” asendatakse järgmisega:

„VI JAOTIS. OHTLIKUD BOTAANILISED LISANDID

Soovimatud ained

Loomasöödaks ettenähtud tooted

Piirnorm (mg/kg (ppm)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

1.	Alkaloide, glükosiide või muid mürgiseid aineid sisaldavad umbrohuseemned ning jahvatamata ja purustamata puuviljad, eraldi või seguna, mis sisaldavad järgmist:

Söödamaterjal ja segasööt

3 000

—	Datura sp.

1 000

2.	Crotalaria spp.

Söödamaterjal ja segasööt

100

3.	Järgmiste taimede seemned ja seemnekestad: Ricinus communis L., Croton tiglium L. ja Abrus precatorius L. ning nende töötlemissaadused (3) eraldi või seguna

Söödamaterjal ja segasööt

10 (4)

4.	Kestadeta hariliku pöögi Fagus silvatica L. pähklid

Söödamaterjal ja segasööt

Seemneid ja vilju ning nende töötlemissaadusi võib söödas esineda ainult tühises koguses, mida ei ole võimalik kindlaks teha

5.	Oksepähkli-jatrofa — Jatropha curcas L.

Söödamaterjal ja segasööt

Seemneid ja vilju ning nende töötlemissaadusi võib söödas esineda ainult tühises koguses, mida ei ole võimalik kindlaks teha

6.	Ambrosia spp. seemned

Söödamaterjal,

välja arvatud:

—	hirss (Panicum miliaceum L.-i terad) ja sorgo (Sorghum bicolor (L) Moench s.l.-i terad), mida ei söödeta loomadele otse.

200

Segasööt, mis sisaldab jahvatamata terasid ja seemneid.

Järgmiste taimede seemned:

—	India sinep — Brassica juncea (L.) Czern and Coss. ssp. integrifolia (West.) Thell.

—	Sarepta kapsasrohi — Brassica juncea (L.) Czern and Coss. ssp. juncea

—	Hiina sinep — Brassica juncea (L.) Czern ja Coss. ssp. juncea var. lutea Batalin

—	Must sinep – Brassica nigra (L.) Koch

—	Etioopia sinep — Brassica carinata A. Braun

Söödamaterjal ja segasööt

Seemneid võib söödas esineda ainult tühises koguses, mida ei ole võimalik kindlaks teha

(1) Piirnormid vastavad plii määramisele kaoliinsavis ja kaoliinsavi sisaldavas söödas ekstraheerimisega 5-massiprotsendises lämmastikhappes 30 minuti jooksul keemistemperatuuril. Võib kasutada võrdväärset ekstraheerimisviisi, kui on tõendatud, et kasutatud ekstraheerimisviisi ekstraktsioonitõhusus on võrdväärne.”

(2) Pädeva asutuse nõudmisel peab vastutav käitleja tegema analüüsi ja näitama, et glükosinolaatide kogusisaldus on väiksem kui 30 mmol/kg. Analüüsimeetodi viide on EN-ISO 9167-1:1995.”

(3) Sel määral, nagu on võimalik kindlaks teha analüütilise mikroskoopiaga.

(4) Hõlmab ka seemnekestade osakesi.”

7.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 328/93

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1276/2013,

6. detsember 2013,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. detsember 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	45,1
	MA	75,2
	TN	78,7
	TR	84,0
	ZZ	70,8
0707 00 05	AL	59,9
	MA	154,0
	TR	118,1
	ZZ	110,7
0709 93 10	MA	147,0
	TR	94,4
	ZZ	120,7
0805 10 20	AR	28,0
	AU	88,3
	MA	36,7
	TR	54,5
	UY	36,0
	ZA	56,9
	ZW	22,6
	ZZ	46,1
0805 20 10	AU	135,6
	MA	57,8
	ZZ	96,7
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	TR	58,3
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	ZZ	58,3
0805 50 10	TR	68,2
0805 50 10	ZZ	68,2
0808 10 80	BA	42,7
	MK	32,3
	NZ	160,5
	US	165,4
	ZA	199,9
	ZZ	120,2
0808 30 90	TR	130,4
	US	211,2
	ZZ	170,8

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

7.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 328/95

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS,

9. oktoober 2013,

Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

(2013/721/EL)

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarvet (1),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2011. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2012) 436 – C7-0226/2012) (2),

—	võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2011 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 kohaselt 2011. aasta kohta koostatud kontrollikoja kinnitavat avaldust, (4) mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

—	võttes arvesse oma 17. aprilli 2013. aasta otsust, (5) millega lükati edasi otsuse tegemine 2011. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning sellele lisatud resolutsiooni,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319,

—	võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust), (6) eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002), (7) eriti selle artikleid 164, 165 ja 166,

—	võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (8),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A7-0310/2013),

1.	ei anna heakskiitu nõukogu peasekretäri tegevusele Euroopa Ülemkogu ja nõukogu 2011. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Martin SCHULZ

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT L 68, 15.3.2011, lk 1.

(2) ELT C 348, 14.11.2012, lk 1.

(3) ELT C 344, 12.11.2012, lk 1.

(4) ELT C 348, 14.11.2012, lk 130.

(5) ELT L 308, 16.11.2013, lk 20.

(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(7) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(8) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON,

9. oktoober 2013,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarvet (1),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2011. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2012) 436 – C7-0226/2012) (2),

—	võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2011 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 kohaselt 2011. aasta kohta koostatud kontrollikoja kinnitavat avaldust, (4) mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

—	võttes arvesse oma 17. aprilli 2013. aasta otsust, (5) millega lükatakse edasi otsuse tegemine 2011. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning sellele lisatud resolutsiooni,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319,

—	võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust), (6) eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147,

—

—	võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (8),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A7-0310/2013),

A.	arvestades, et maksumaksjatel ja avalikkusel tervikuna on demokraatlikus ühiskonnas õigus olla informeeritud avaliku sektori tulude kasutamisest (9);

B.	arvestades, et kodanikel on õigus teada, kuidas nende tasutavaid makse kulutatakse ning kuidas poliitilistele institutsioonidele usaldatud võimu kasutatakse;

C.	arvestades, et nõukogu kui liidu institutsioon peaks kandma liidu kodanike ees demokraatlikku vastutust, kuna ta saab vahendeid Euroopa Liidu üldeelarvest;

D.	arvestades, et Euroopa Parlament on ainus otse valitud liidu institutsioon ja ta vastutab Euroopa Liidu üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise eest;

1.	rõhutab Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) sätestatud Euroopa Parlamendi rolli seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmisega;

juhib tähelepanu asjaolule, et ELi toimimise lepingu artikli 335 kohaselt esindab iga institutsioon „liitu siiski oma haldusliku iseseisvuse alusel oma tegevusalaga seotud küsimustes” ning vastavalt sellele vastutab iga institutsioon finantsmääruse artiklit 55 arvesse võttes oma eelarve täitmise eest ise;

märgib, et kodukorra artikli 77 kohaselt kohaldatakse „sätteid, mis reguleerivad Euroopa Komisjonile eelarve täitmisel heakskiidu andmise menetlust [—] ka Euroopa Liidu teiste institutsioonide ja organite, nagu nõukogu (kui täitevvõimuasutuse), Euroopa Liidu Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee eelarvete täitmise eest vastutavate isikute tegevusele eelarve täitmisel”;

Eelarveaasta 2011 kohta kontrollikoja kinnitavas avalduses sisalduv arvamus Euroopa Ülemkogu ja nõukogu kohta

rõhutab, et 2011. aasta aruandesse lisas kontrollikoda tähelepanekud Euroopa Ülemkogu ja nõukogu hankemenetluste kohta, mis puudutasid puhastusteenuseid ning tööriietuse ja -jalanõude ostmist ja mille puhul tuvastati teatavaid puudusi valiku- ja hindamiskriteeriumide kohaldamisel;

võtab teadmiseks nõukogu selgitused hankemenetluste puuduste kohta ja kinnituse, et nõukogu järgib täielikult finantsmääruse mõtet ja põhimõtteid;

on nõus kontrollikoja soovitusega, et eelarvevahendite käsutajad peaksid asjakohaste kontrollide ja paremate juhiste abil parandama hankemenetluste ülesehitust, koordineerimist ja tulemuslikkust; soovitab hanke-eeskirju, mida kõik liidu institutsioonid peavad täitma, rangemini kohaldada;

märgib, et nõukogu ei andnud täpsemat vastust kontrollikoja soovitusele hankemenetluste asjakohaste kontrollide ja paremate juhiste kohta;

Lahendamata küsimused

peab kahetsusväärseks aastate 2007, 2008, 2009 ja 2010 eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlustes esinenud probleeme, mis olid tingitud nõukogupoolse koostöö puudumisest; märgib, et Euroopa Parlament keeldus nõukogu peasekretäri tegevusele nõukogu 2009. ja 2010. aasta eelarve täitmisel heakskiitu andmast põhjustel, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi 10. mai 2011. aasta, (10)25. oktoobri 2011. aasta, (11)10. mai 2012. aasta (12) ja 23. oktoobri 2012. aasta (13) resolutsioonides;

loodab, et edaspidi sisaldavad Euroopa Parlamendile nõukogu poolt esitatavad iga-aastased tegevusaruanded põhjalikku ülevaadet kõikidest inimressurssidest, mis on liigitatud kategooriate, palgaastmete, sugude, kodakondsuse ja tööalasel koolitusel osalemise kaupa, samuti nõukogu sisemisi eelarveotsuseid;

10.

rõhutab, et Euroopa Ülemkogu eelarve ja nõukogu eelarve tuleks üksteisest lahutada, et suurendada kummagi institutsiooni finantsjuhtimise läbipaistvust ja vastutust;

11.

kordab, et nõukogu peab esitama põhjaliku kirjaliku selgituse, milles on üksikasjalikult välja toodud hoone Résidence Palace ostmiseks kasutatud assigneeringute summa, eelarvepunktid, kust need assigneeringud võeti, seni tehtud osamaksed, tasumist ootavad osamaksed ja hoone kasutamise eesmärk;

12.

peab kahetsusväärseks, et nõukogu keeldub endiselt Euroopa Parlamendi küsimustele vastamast;

13.

kordab, et Euroopa Parlament ootab endiselt nõukogu vastust küsimustele ja dokumentide saamise taotlusele, mida Euroopa Parlament väljendas oma 10. mai 2012. aasta resolutsioonis; palub nõukogu peasekretäril anda Euroopa Parlamendi eelarvekomisjonile põhjalikud kirjalikud vastused nendele küsimustele;

14.

nõuab, et nõukogu kulusid tuleb kontrollida samamoodi kui muude institutsioonide omi; on arvamusel, et sellise kontrolli põhielemendid on sätestatud Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2012. aasta resolutsioonis;

15.

väljendab aga heameelt selle üle, et nõukogu eesistuja võttis vastu Euroopa Parlamendi kutse osaleda 16. aprilli 2013. aasta täiskogu istungil 2011. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportite arutelul; on rahul sellega, et eesistujariik oli valmis arendama viljakat koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel;

16.

võtab teadmiseks eesistujariigi Iirimaa ettepaneku luua institutsioonidevaheline töörühm läbirääkimiste pidamiseks nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud võimalike lahenduste üle; ootab, et nõukogu eesistujariik Leedu teeks konkreetse ettepaneku;

Parlamendi õigus anda heakskiit eelarve täitmisele

17.

toonitab Euroopa Parlamendi õigust anda heakskiit eelarve täitmisele vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 317, 318 ja 319 kooskõlas praeguse tõlgenduse ja praktikaga, mille kohaselt tuleb heakskiit anda igale rubriigile eraldi, et säilitada läbipaistvus ja demokraatlik vastutus liidu maksumaksjate ees;

18.

tuletab meelde, et komisjon teatas oma 25. novembri 2011. aasta vastuses eelarvekontrollikomisjoni esimehe kirjale, et on soovitav, et Euroopa Parlament jätkaks heakskiidu andmist, edasilükkamist või heakskiidu andmisest keeldumist teiste institutsioonide, sh nõukogu eelarve täitmisele nagu siiani;

19.

on arvamusel, et igal juhul tuleb anda hinnang nõukogu kui liidu institutsiooni haldusele vaatlusalusel eelarveaastal, tagades sellega Euroopa Parlamendi õigused, veendudes eeskätt demokraatliku vastutuse olemasolus liidu kodanike ees;

20.

usub seetõttu, et teatavat edasiminekut võiks saavutada sellega, kui Euroopa Parlament ja nõukogu koostaksid ühiselt nimekirja dokumentidest, mida omavahel vahetada, et täita oma vastavaid ülesandeid eelarve täitmisele heakskiidu andmise protsessis;

21.

on seisukohal, et rahuldav koostöö kahe institutsiooni vahel avatud ja ametliku arutelu vormis võib olla positiivne märk, mida edastada liidu kodanikele neil raskeil aegadel.

(1) ELT L 68, 15.3.2011, lk 1.

(2) ELT C 348, 14.11.2012, lk 1.

(3) ELT C 344, 12.11.2012, lk 1.

(4) ELT C 348, 14.11.2012, lk 130.

(5) ELT L 308, 16.11.2013, lk 20.

(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(7) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(8) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(9) Euroopa Kohtu 20. mai 2003. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-465/00, C-138/01 ja C-139/01 Österreichischer Rundfunk ja teised (EKL 2003, lk I-4989, punkt 85).

(10) ELT L 250, 27.9.2011, lk 25.

(11) ELT L 313, 26.11.2011, lk 13.

(12) ELT L 286, 17.10.2012, lk 23.

(13) ELT L 350, 20.12.2012, lk 71.

7.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 328/101

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

29. november 2013,

millega kiidetakse heaks liikmesriikide 2014. aastaks ja järgmisteks aastateks esitatud aastased ja mitmeaastased programmid ning ELi rahaline toetus teatavate loomahaiguste ja zoonooside likvideerimiseks, tõrjeks ja seireks

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 8417 all)

(2013/722/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. mai 2009. aasta otsust 2009/470/EÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, (1) eriti selle artikli 27 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Otsuses 2009/470/EÜ on sätestatud liidu rahalise toetuse andmise kord loomahaiguste ja zoonooside likvideerimise, tõrje ja seire programmide puhul.

(2)	Lisaks on otsuse 2009/470/EÜ artikli 27 lõikega 1 ette nähtud, et tuleb kehtestada liidu finantsmeede, et hüvitada kulud, mida liikmesriigid on kandnud kõnealuse otsuse 1. lisas loetletud loomahaiguste ja zoonooside riiklike likvideerimis-, tõrje- ja seireprogrammide rahastamisel.

(3)

Komisjoni 25. aprilli 2008. aasta otsusega 2008/341/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse kriteeriumid, millele peavad vastama teatavate loomahaiguste ja zoonooside riiklikud likvideerimis-, tõrje- ja seireprogrammid, (2) on ette nähtud, et liidu meetmetena heakskiidu saamiseks peavad liikmesriikide esitatud programmid vastama vähemalt kõnealuse otsuse lisas sätestatud kriteeriumidele.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad, (3) on ette nähtud liikmesriikide aastased programmid veiste, lammaste ja kitsede transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSEd) seire jaoks.

(5)

Ka nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiiviga 2005/94/EÜ (linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete kohta) (4) on ette nähtud järelevalveprogrammid, mille liikmesriigid peavad läbi viima seoses kodu- ja metslindudega, et aidata korrapäraselt ajakohastatavate riskianalüüside põhjal muu hulgas suurendada teadmisi ohtudest, mida kujutavad endast metslinnud seoses lindudelt pärinevate gripiviiruste esinemisega lindudel. Kõnealused aastased järelevalveprogrammid ja nende rahastamine tuleks samuti heaks kiita.

(6)	Teatavad liikmesriigid on esitanud komisjonile liidu rahalise toetuse saamiseks aastased ja mitmeaastased programmid loomahaiguste likvideerimiseks, tõrjeks ja seireks, kontrolliprogrammid zoonooside ärahoidmiseks ning aastased seireprogrammid teatavate TSEde likvideerimiseks ning seireks.

(7)

Võttes arvesse nende programmide tähtsust liidu eesmärkide saavutamisel inimeste ja loomade tervise valdkonnas, on asjakohane kindlaks määrata liidu rahaline toetus, mis katab asjaomaste liikmesriikide poolt käesolevas otsuses nimetatud meetmete võtmisel tehtud kulutused kuni iga programmi rakendamiseks eraldatava maksimaalse summani.

(8)

Kuigi TSEga seotud epidemioloogiline olukord liidus on viimastel aastatel oluliselt paranenud, jääb teatavatele loomade alampopulatsioonidele suunatud TSE-seire endiselt tähtsaks vahendiks, mis võimaldab saada usaldusväärseid andmeid TSE esinemissageduse ja arengu kohta liikmesriikides ning samal ajal veenduda rakendatavate ennetusmeetmete tulemuslikkuses. Seepärast on asjakohane kinnitada heakskiidetud programmide raames teatavate TSE seireks tehtavate laboratoorsete uuringute korral liidu rahalise toetuse määraks 100 % liikmesriikide kuludest.

(9)

Mõnes liikmesriigis on marutaudi likvideerimisprogrammid peaaegu saavutanud oma eesmärgi, milleks on kõnealuse olulise inimeste terviseohu likvideerimine, samas kui teistes liikmesriikides on programmidel tähtis osa haiguse uuesti levimise ärahoidmisel liidu ülejäänud territooriumile. Seetõttu on asjakohane säilitada liidu suurem, 75 % ulatuses rahaline abi neile programmidele, et tõhustada liikmesriikide püüdlusi selle haiguse võimalikult kiireks likvideerimiseks.

(10)

Teatavatel liikmesriikidel, kes on edukalt rakendanud mitme aasta jooksul kaasfinantseeritud marutaudi likvideerimise programme, on ühine maismaapiir kolmandate riikidega, kus see haigus esineb. Marutaudi lõplikuks likvideerimiseks tuleb liiduga piirnevate riikide territooriumil teha teatavaid vaktsineerimisi. On asjakohane, et liit toetab täiel määral nende kolmandate riikide piirialadel tehtavaid vaktsineerimisi rahaliselt, kattes 100 % suukaudsete vaktsiinide ostu- ja levitamiskulud.

(11)

Tagamaks, et kõik liikmesriigid, kus esineb marutaudi, jätkaksid katkestuseta oma programmide kohaseid suukaudseid vaktsineerimisi, tuleks ette näha võimalus, et asjaomase liikmesriigi taotlusel ja vajalike assigneeringute olemasolu korral tehakse talle ettemaks kuni 60 % ulatuses igale programmile määratud maksimumsummast.

(12)

Alates 2012. aastast on täheldatud sigade klassikalise katku esinemist ühe Vene Föderatsiooni ja Valgevenega piirneva Läti piirkonna metsseapopulatsioonil. Komisjoni rakendusotsuses 2013/427/EL (5) sätestati liidu erakorraline rahaline abi Läti nakatunud piirkondadega külgnevate Valgevene piirkondade metssigade suukaudseks vaktsineerimiseks sigade klassikalise katku vastu 2013. aastaks, et tõkestada nakkuse levikut ja hoida ära loomade uuesti nakatumist Läti territooriumil. On asjakohane säilitada selle tegevuse toetamine Valgevenes, andes teatavate asjakohaste kulude katteks 100 % liidu rahalist abi.

(13)

Erilise epidemioloogilise olukorra ning programmi nõuetekohase rakendamisega seoses ilmnenud rahaliste, tehniliste ja haldusprobleemide tõttu on asjakohane näha Kreeka esitatud lammaste ja kitsede brutselloosi likvideerimise programmi teatavatele meetmetele ette rahastamise kõrgem tase ning toetada eraloomaarstide ja hooajatöötajate tasustamist, et tagada selle programmi nõuetekohane rakendamine.

(14)

On oht, et Sardiinias esinev sigade aafrika katk võib toodete või loomade illegaalse liikumise teel levida teistesse liidu piirkondadesse. Kõnealuse riski minimeerimiseks on asjakohane kiita heaks meede Itaalia rahaliseks toetamiseks, et rakendada tugevdatud kontrolli Sardiinia sadamates ja lennujaamades.

(15)	Komisjon on liikmesriikide esitatud aastaseid ja mitmeaastaseid programme hinnanud nii veterinaaria kui ka rahalisest vaatenurgast lähtudes. Kõnealused programmid vastavad liidu asjakohastele veterinaariaalastele õigusaktidele ning eelkõige otsuses 2008/341/EÜ sätestatud kriteeriumidele.

(16)

Meetmed, millele võidakse määrata liidu rahaline toetus, on sätestatud käesolevas otsuses. Juhtudel, kus seda peeti vajalikuks, teavitas komisjon liikmesriike kirjalikult teatud meetmete abikõlblikkuse piirangutest seoses maksimaalse läbiviidud tegevuste arvu või programmiga hõlmatud geograafiliste piirkondadega.

(17)

Võttes arvesse aastaste ja mitmeaastaste programmide tähtsust liidu eesmärkide saavutamisel loomade ja inimeste tervishoiu valdkonnas ning TSE ja lindude gripi vastase võitluse programmide kohustuslikku rakendamist kõikides liikmesriikides, on asjakohane määrata kindlaks liidu rahalise toetuse sobiv määr, et hüvitada asjaomastele liikmesriikidele käesolevas otsuses osutatud meetmete võtmisega seotud kulud iga programmi rakendamiseks eraldatava toetuse maksimumsumma ulatuses.

(18)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (6) artikliga 84 ja komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 (mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju) (7) artikliga 94 eelneb liidu eelarvest kulukohustuse võtmisele rahastamisotsus, milles sätestatakse sellise meetme olulised osad, millega kaasneb kulude rahastamine eelarvest; rahastamisotsuse teeb institutsioon või asutus, kelle institutsioon on selleks volitanud.

(19)

Liikmesriikide- ja komisjonipoolse programmide finantsjuhtimisega seotud halduskoormuse lihtsustamiseks ja vähendamiseks on asjakohane kohaldada ühikuhindade süsteemi, et kindlaks määrata heakskiidetud programmide raames proovide võtmise ja analüüside tegemisega seotud abikõlblike tegevuste korral liidu antav toetus.

(20)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas rakendusotsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „koduloomadelt proovide võtmine”– bioloogilise materjali kogumine laboratoorseteks uuringuteks pädeva asutuse poolt või pädeva asutuse nimel tegutseva isiku poolt;

b) „kodulindude karjadelt proovide võtmine”– proovide kogumine kodulindude karja keskkonnast pädeva asutuse poolt või pädeva asutuse nimel tegutseva isiku poolt teatava zoonootilise Salmonella-bakteri tõrjeprogrammi raames;

c) „test”– proovi menetlemine laboris haigusetekitaja olemasolu või puudumise, haigusliku protsessi või konkreetsele haigusetekitajale vastuvõtlikkuse avastamiseks, diagnoosimiseks või hindamiseks;

d) „tuberkuliiniproov”– nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ (8) B lisa punktis 2 määratletud tuberkuliini nahatesti tegemine veiste tuberkuloosiprogrammi raames.

Artikkel 2

Veiste brutselloos

1. Kiidetakse heaks Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Portugali ja Ühendkuningriigi esitatud veiste brutselloosi likvideerimise programmid ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014.

2. Liidu rahaline toetus moodustab:

50 % I lisa punkti 1 alapunktis a ja punkti 4 alapunktis a määratletud ühikuhinnast:

i)	koduloomadelt proovide võtmise korral;

ii)	rose bengal’i testide korral;

iii)	komplemendi sidumise testide korral;

50 % abikõlblikest kuludest, mis iga lõikes 1 osutatud liikmesriik kannab seoses:

i)	seerumi aglutinatsiooni testidega; maksimaalne summa on keskmiselt 0,25 eurot testi kohta;

ii)	ELISA testidega; maksimaalne summa on keskmiselt 0,5 eurot testi kohta;

iii)	bakterioloogiliste testidega; maksimaalne summa on keskmiselt 10 eurot testi kohta;

iv)	vaktsiinide ostmisega; maksimaalne summa on keskmiselt 0,50 eurot doosi kohta;

v)	hüvitisega, mis tuleb maksta omanikele kõnealuste programmide alusel tapetud loomade väärtuse eest; maksimaalne summa on keskmiselt 375 eurot looma kohta;

ega ületa järgmist:

i)	Hispaania puhul 4 900 000 eurot;

ii)	Horvaatia puhul 150 000 eurot;

iii)	Itaalia puhul 2 715 000 eurot;

iv)	Portugali puhul 805 000 eurot;

v)	Ühendkuningriigi puhul 1 355 000 eurot.

Artikkel 3

Veiste tuberkuloos

1. Kiidetakse heaks Iirimaa, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Portugali ja Ühendkuningriigi esitatud veiste tuberkuloosi likvideerimise programmid ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014.

2. Liidu rahaline toetus lõikes 1 osutatud liikmesriikidele (v.a Iirimaa) moodustab:

50 % I lisa punktis 3 ja punkti 4 alapunktis b määratletud ühikuhinnast:

i)	tuberkuliiniproovide korral;

ii)	gamma-interferoontestide korral;

50 % abikõlblikest kuludest, mis iga lõikes 1 osutatud liikmesriik kannab seoses:

i)	bakterioloogiliste testidega; maksimaalne summa on keskmiselt 10 eurot testi kohta;

ii)	hüvitisega, mis tuleb maksta omanikele kõnealuste programmide alusel tapetud loomade väärtuse eest; maksimaalne summa on keskmiselt 375 eurot looma kohta;

ega ületa järgmist:

i)	Hispaania puhul 11 780 000 eurot;

ii)	Horvaatia puhul 330 000 eurot;

iii)	Itaalia puhul 4 570 000 eurot;

iv)	Portugali puhul 1 035 000 eurot;

v)	Ühendkuningriigi puhul 31 000 000 eurot.

3. Liidu rahaline toetus Iirimaale moodustab:

a)	50 % I lisa punkti 4 alapunktis b määratletud ühikuhinnast gamma-interferoontestide korral;

b)	50 % abikõlblikest kuludest, mis Iirimaa kannab seoses hüvitisega, mis tuleb maksta omanikele kõnealuste programmide alusel tapetud loomade väärtuse eest; maksimaalne summa on keskmiselt 375 eurot looma kohta;

c)	ega ületa 7 390 000 eurot.

Artikkel 4

Lammaste ja kitsede brutselloos

1. Kiidetakse heaks Kreeka, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Küprose ja Portugali esitatud lammaste ja kitsede brutselloosi likvideerimise programmid ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014.

2. Liidu rahaline toetus lõikes 1 osutatud liikmesriikidele (v.a Kreeka) moodustab:

50 % I lisa punkti 1 alapunktis b ja punkti 4 alapunktis c määratletud ühikuhinnast:

i)	koduloomadelt proovide võtmise korral;

ii)	rose bengal’i testide korral;

iii)	komplemendi sidumise testide korral;

50 % abikõlblikest kuludest, mis iga lõikes 1 osutatud liikmesriik kannab seoses:

i)	bakterioloogiliste testidega; maksimaalne summa on keskmiselt 10 eurot testi kohta;

ii)	vaktsiinide ostmisega; maksimaalne summa on keskmiselt 0,50 eurot doosi kohta;

iii)	hüvitisega, mis tuleb maksta omanikele kõnealuste programmide alusel tapetud loomade väärtuse eest; maksimaalne summa on keskmiselt 50 eurot looma kohta;

ega ületa järgmist:

i)	Hispaania puhul 7 715 000 eurot;

ii)	Horvaatia puhul 385 000 eurot;

iii)	Itaalia puhul 3 925 000 eurot;

iv)	Küprose puhul 175 000 eurot;

v)	Portugali puhul 1 125 000 eurot.

3. Liidu rahaline toetus Kreekale moodustab:

75 % I lisa punkti 4 alapunktis c määratletud ühikuhinnast:

i)	rose bengal’i testide korral;

ii)	komplemendi sidumise testide korral;

75 % abikõlblikest kuludest, mis tuleb kanda seoses:

i)	bakterioloogiliste testidega; maksimaalne summa on keskmiselt 15 eurot testi kohta;

ii)	vaktsiinide ostmisega; maksimaalne summa on keskmiselt 0,75 eurot doosi kohta;

iii)	programmi raames vaktsineerimisi tegevate ja proove võtvate eraloomaarstide tasustamisega;

iv)	konkreetselt kõnealuse programmi meetmete rakendamist käsitlevate andmete haldamiseks töölevõetud hooajatööliste palgaga;

c)	50 % abikõlblikest kuludest, mis tuleb kanda seoses hüvitisega, mis tuleb maksta omanikele kõnealuste programmide alusel tapetud loomade väärtuse eest; maksimaalne summa on keskmiselt 50 eurot looma kohta; ja

d)	ei ületa 3 290 000 eurot.

Artikkel 5

Lammaste katarraalne palavik endeemilistes või kõrge riskiga piirkondades

1. Kiidetakse heaks Belgia, Bulgaaria, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Leedu, Malta, Austria, Poola, Portugali, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia ja Soome esitatud lammaste katarraalse palaviku likvideerimise ja seire programmid ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014.

2. Liidu rahaline toetus moodustab:

50 % I lisa punkti 1 alapunktis c ja punkti 4 alapunktis d määratletud ühikuhinnast:

i)	koduloomadelt proovide võtmise korral;

ii)	ELISA testide korral;

iii)	PCR-testide korral;

b)	50 % abikõlblikest kuludest, mis iga lõikes 1 osutatud liikmesriik kannab seoses vaktsiinide ostmisega; maksimaalne summa on keskmiselt 0,50 eurot doosi kohta;

ega ületa järgmist:

i)	Belgia puhul 11 000 eurot;

ii)	Bulgaaria puhul 7 000 eurot;

iii)	Saksamaa puhul 70 000 eurot;

iv)	Eesti puhul 3 000 eurot;

v)	Kreeka puhul 75 000 eurot;

vi)	Hispaania puhul 590 000 eurot;

vii)	Prantsusmaa puhul 170 000 eurot;

viii)

Itaalia puhul 350 000 eurot;

ix)	Läti puhul 15 000 eurot;

x)	Leedu puhul 8 000 eurot;

xi)	Malta puhul 5 000 eurot;

xii)	Austria puhul 5 000 eurot;

xiii)

Poola puhul 25 000 eurot;

xiv)	Portugali puhul 125 000 eurot;

xv)	Rumeenia puhul 35 000 eurot;

xvi)	Sloveenia puhul 13 000 eurot;

xvii)

Slovakkia puhul 25 000 eurot;

xviii)

Soome puhul 5 000 eurot.

Artikkel 6

Zoonootiline Salmonella-bakter

1. Kiidetakse heaks Bulgaaria, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küprose, Läti, Luksemburgi, Ungari, Malta, Madalmaade, Austria, Portugali, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia ja Ühendkuningriigi esitatud teatava zoonootilise Salmonella-bakteri tõrje aastased programmid liigi Gallus gallus aretuskarjade, munakanade karjade ja broilerikarjade puhul ning liigi Meleagris gallopavo kalkunite karjade puhul ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014.

2. Kiidetakse heaks Poola esitatud teatava zoonootilise Salmonella-bakteri tõrje aastane programm liigi Meleagris gallopavo kalkunite karjade puhul ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014.

3. Kiidetakse heaks Tšehhi Vabariigi esitatud teatava zoonootilise Salmonella-bakteri tõrje aastane programm liigi Gallus gallus aretuskarjade puhul ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014.

4. Kiidetakse heaks Tšehhi Vabariigi esitatud teatava zoonootilise Salmonella-bakteri tõrje mitmeaastased programmid liigi Gallus gallus munakanade karjade ja broilerikarjade puhul ning liigi Meleagris gallopavo kalkunite karjade puhul ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2016.

5. Kiidetakse heaks Hispaania esitatud teatava zoonootilise Salmonella-bakteri tõrje mitmeaastane programm liigi Gallus gallus aretuskarjade, munakanade karjade ja broilerikarjade puhul ning liigi Meleagris gallopavo kalkunite karjade puhul ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2016.

6. Kiidetakse heaks Poola esitatud teatava zoonootilise Salmonella-bakteri tõrje mitmeaastane programm liigi Gallus gallus aretuskarjade, munakanade karjade ja broilerikarjade puhul ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2016.

7. Kiidetakse heaks Belgia esitatud teatava zoonootilise Salmonella-bakteri tõrje mitmeaastane programm liigi Gallus gallus aretuskarjade ja munakanade karjade puhul ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2019.

8. Liidu rahaline toetus 2014. aastaks moodustab:

50 % I lisa punktis 2 ja punkti 4 alapunktis e määratletud ühikuhinnast:

i)	kodulindude karjadest proovide võtmise korral;

ii)	bakterioloogiliste testide korral;

iii)	serotüübi määramise testide korral;

iv)	desinfitseerimise tulemuslikkuse kontrollimiseks tehtavate testide korral;

v)	mikroobivastaste ainete kindlakstegemiseks tehtavate testide korral;

50 % abikõlblikest kuludest, mis iga lõigetes 1–7 osutatud liikmesriik kannab seoses:

i)	vaktsiinide ostmisega; maksimaalne summa on keskmiselt 0,05 eurot doosi kohta;

ii)

hüvitisega, mis tuleb maksta omanikele

—	liigi Gallus gallus surmatud aretuslindude väärtuse eest; maksimaalne summa on keskmiselt 4 eurot linnu kohta;

—	liigi Gallus gallus surmatud munalindude väärtuse eest; maksimaalne summa on keskmiselt 2,20 eurot linnu kohta;

—	liigi Meleagris gallopavo surmatud varasema põlvkonna aretuslindude väärtuse eest; maksimaalne summa on keskmiselt 12 eurot linnu kohta;

—	liigi Gallus gallus aretuskarjas varasema põlvkonna haudemunade hävitamise eest; maksimaalne summa on keskmiselt 0,20 eurot muna kohta;

—	liigi Gallus gallus toidumunade hävitamise eest; maksimaalne summa on keskmiselt 0,04 eurot muna kohta;

—	liigi Meleagris gallopavo aretuskarjas varasema põlvkonna haudemunade hävitamise eest; maksimaalne summa on keskmiselt 0,40 eurot muna kohta;

ega ületa järgmist:

i)	Belgia puhul 1 070 000 eurot;

ii)	Bulgaaria puhul 50 000 eurot;

iii)	Tšehhi Vabariigi puhul 175 000 eurot lõikes 3 osutatud programmi eest;

iv)	Tšehhi Vabariigi puhul 710 000 eurot lõikes 4 osutatud programmi eest;

v)	Taani puhul 90 000 eurot;

vi)	Saksamaa puhul 1 335 000 eurot;

vii)	Eesti puhul 20 000 eurot;

viii)

Iirimaa puhul 25 000 eurot;

ix)	Kreeka puhul 620 000 eurot;

x)	Hispaania puhul 760 000 eurot;

xi)	Prantsusmaa puhul 860 000 eurot;

xii)	Horvaatia puhul 160 000 eurot;

xiii)

Itaalia puhul 550 000 eurot;

xiv)	Küprose puhul 95 000 eurot;

xv)	Läti puhul 240 000 eurot;

xvi)	Luksemburgi puhul 10 000 eurot;

xvii)

Ungari puhul 1 940 000 eurot;

xviii)

Malta puhul 30 000 eurot;

xix)	Madalmaade puhul 2 700 000 eurot;

xx)	Austria puhul 1 190 000 eurot;

xxi)	Poola puhul 20 000 eurot lõikes 2 osutatud programmi eest;

xxii)

Poola puhul 2 610 000 eurot lõikes 6 osutatud programmi eest;

xxiii)

Portugali puhul 35 000 eurot;

xxiv)

Rumeenia puhul 1 170 000 eurot;

xxv)	Sloveenia puhul 35 000 eurot;

xxvi)

Slovakkia puhul 970 000 eurot;

xxvii)

Ühendkuningriigi puhul 40 000 eurot.

Artikkel 7

Sigade klassikaline katk

1. Kiidetakse heaks Bulgaaria, Saksamaa, Prantsusmaa, Horvaatia, Läti, Ungari, Rumeenia ja Slovakkia esitatud sigade klassikalise katku tõrje ja seire programmid ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014.

2. Liidu rahaline toetus moodustab:

50 % I lisa punkti 1 alapunktis d ja punkti 4 alapunktis f määratletud ühikuhinnast:

i)	koduloomadelt proovide võtmise korral;

ii)	ELISA testide korral;

iii)	PCR-testide korral;

iv)	viroloogiliste testide korral;

50 % abikõlblikest kuludest, mis iga lõikes 1 osutatud liikmesriik kannab seoses:

i)	metssigade viimisega asutustesse laboratoorseteks uuringuteks; maksimaalne summa on keskmiselt 5 eurot looma kohta;

ii)	vaktsiinide ostmisega; maksimaalne summa on keskmiselt 0,50 eurot doosi kohta;

ega ületa järgmist:

i)	Bulgaaria puhul 150 000 eurot;

ii)	Saksamaa puhul 670 000 eurot;

iii)	Prantsusmaa puhul 15 000 eurot;

iv)	Horvaatia puhul 65 000 eurot;

v)	Läti puhul 295 000 eurot;

vi)	Ungari puhul 40 000 eurot;

vii)	Rumeenia puhul 1 435 000 eurot;

viii)

Slovakkia puhul 345 000 eurot.

3. Lõike 2 punktidest a ja b olenemata kehtivad Läti programmi selle osa puhul, mida rakendatakse Valgevenes, liidu 2014. aasta rahalisele toetusele järgmised piirangud:

a)	toetus on ette nähtud ainult suukaudse vaktsiinisööda ostmiseks tehtud abikõlblike kulude eest; maksimaalne summa on keskmiselt 1 euro doosi kohta;

b)	toetus moodustab 100 % ning

c)	toetus ei ületa 135 000 eurot.

Artikkel 8

Sigade vesikulaarhaigus

1. Kiidetakse heaks Itaalia esitatud sigade vesikulaarhaiguse likvideerimise programm ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014.

2. Liidu rahaline toetus moodustab:

a)	50 % I lisa punkti 1 alapunktis e määratletud ühikuhinnast koduloomadelt proovide võtmise korral;

50 % abikõlblikest kuludest, mis Itaalial tuleb kanda seoses:

i)	ELISA testidega; maksimaalne summa on keskmiselt 1 euro testi kohta;

ii)	PCR-testidega; maksimaalne summa on keskmiselt 5 eurot testi kohta;

iii)	viroloogiliste testidega; maksimaalne summa on keskmiselt 10 eurot testi kohta;

c)	ega ületa Itaalia puhul 790 000 eurot.

Artikkel 9

Lindude gripp kodu- ja metslindudel

1. Kiidetakse heaks Belgia, Bulgaaria, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küprose, Läti, Leedu, Luksemburgi, Ungari, Malta, Austria, Portugali, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriigi esitatud kodu- ja metslindudel esineva lindude gripi aastased järelevalveprogrammid ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014.

2. Kiidetakse heaks Tšehhi Vabariigi ja Poola esitatud kodu- ja metslindudel esineva lindude gripi mitmeaastased järelevalveprogrammid ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2016.

3. Kiidetakse heaks Madalmaade esitatud kodu- ja metslindudel esineva lindude gripi mitmeaastane järelevalveprogramm ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2017.

4. Liidu rahaline toetus 2014. aastaks moodustab:

50 % I lisa punkti 1 alapunktis f ja punkti 4 alapunktis g määratletud ühikuhinnast:

i)	kodulindudelt proovide võtmise korral;

ii)	ELISA testide korral;

iii)	agar-geeli immuundifusioontestide korral;

iv)	H5/H7 tuvastamiseks tehtavate hemaglutinatsiooni inhibitsiooni testide korral;

v)	viirusisolatsiooni testide korral;

vi)	PCR-testide korral;

b)	50 % abikõlblikest kuludest, mis igal lõigetes 1–3 osutatud liikmesriigil tuleb kanda seoses metslindude viimisega asutustesse laboratoorseteks uuringuteks passiivse järelevalve raames; maksimaalne summa on keskmiselt 5 eurot linnu kohta;

ega ületa järgmist:

i)	Belgia puhul 50 000 eurot;

ii)	Bulgaaria puhul 25 000 eurot;

iii)	Tšehhi Vabariigi puhul 20 000 eurot;

iv)	Taani puhul 50 000 eurot;

v)	Saksamaa puhul 55 000 eurot;

vi)	Eesti puhul 5 000 eurot;

vii)	Iirimaa puhul 70 000 eurot;

viii)

Kreeka puhul 15 000 eurot;

ix)	Hispaania puhul 65 000 eurot;

x)	Prantsusmaa puhul 120 000 eurot;

xi)	Horvaatia puhul 75 000 eurot;

xii)	Itaalia puhul 905 000 eurot;

xiii)

Küprose puhul 20 000 eurot;

xiv)	Läti puhul 20 000 eurot;

xv)	Leedu puhul 10 000 eurot;

xvi)	Luksemburgi puhul 10 000 eurot;

xvii)

Ungari puhul 160 000 eurot;

xviii)

Malta puhul 5 000 eurot;

xix)	Madalmaade puhul 160 000 eurot;

xx)	Austria puhul 25 000 eurot;

xxi)	Poola puhul 95 000 eurot;

xxii)

Portugali puhul 25 000 eurot;

xxiii)

Rumeenia puhul 260 000 eurot;

xxiv)

Sloveenia puhul 45 000 eurot;

xxv)	Slovakkia puhul 25 000 eurot;

xxvi)

Soome puhul 40 000 eurot;

xxvii)

Rootsi puhul 30 000 eurot;

xxviii)

Ühendkuningriigi puhul 135 000 eurot.

Artikkel 10

Transmissiivsed spongioossed entsefalopaatiad

1. Kiidetakse heaks Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Madalmaade, Austria, Poola, Portugali, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome ja Rootsi esitatud teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSE) järelevalve- ja likvideerimisprogrammid ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014.

2. Kiidetakse heaks Kreeka ja Luksemburgi esitatud teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate mitmeaastased järelevalve- ja likvideerimisprogrammid ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2015.

3. Kiidetakse heaks Ühendkuningriigi esitatud teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate mitmeaastane järelevalve- ja likvideerimisprogramm ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2018.

4. Liidu rahaline toetus moodustab:

100 % I lisa punkti 4 alapunktis h määratletud ühikuhinnast:

i)	veiste kiirtestide korral, mida tehakse määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 12 lõike 2 ja III lisa A peatüki I osa punktide 2.1 ja 3 nõuete täitmiseks;

ii)

veiste kiirtestide korral, mida tehakse määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa A peatüki I osa punkti 2.2 nõuete täitmiseks Bulgaaria, Horvaatia ja Rumeenia programmide raames või muude lõigetes 1–3 osutatud liikmesriikide programmide raames veistele, kes on pärit komisjoni otsuse 2009/719/EÜ (9) lisaga hõlmamata liikmesriikidest või kolmandatest riikidest;

iii)

lammaste ja kitsede kiirtestide korral:

—	vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 12 lõike 2 ja III lisa A peatüki II osa punkti 5 ning VII lisa nõuetele;

—	koguses, mis on vajalik III lisa A peatüki II osa punktide 2 ja 3 miinimumnõuete täitmiseks;

iv)	primaarsete molekulaarsete eristustestide korral, mis tuleb teha vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 X lisa C peatüki punkti 3.2 alapunkti c alapunktile i;

b)	75 % I lisa punkti 4 alapunktis h määratletud ühikuhinnast veiste kiirtestide korral, mida tehakse määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa A peatüki I osa punkti 2.2 nõuete täitmiseks ja mis ei kuulu punkti a alapunkti ii alla;

100 % abikõlblikest kuludest, mis igal lõigetes 1–3 osutatud liikmesriigil tuleb kanda seoses:

i)	määruse (EÜ) nr 999/2001 X lisa C peatükis osutatud muude kinnitavate testidega kui kiirtestid; maksimaalne summa on keskmiselt 50 eurot testi kohta;

ii)	genotüübi määramise testidega; maksimaalne summa on keskmiselt 6 eurot testi kohta;

50 % kuludest, mida iga liikmesriik kannab seoses loomade omanikele makstava hüvitisega:

—	surmatud ja hävitatud veiste eest; maksimaalne summa on keskmiselt 500 eurot looma kohta;

—	surmatud ja hävitatud lammaste ja kitsede eest; maksimaalne summa on keskmiselt 70 eurot looma kohta;

—	määruse (EÜ) nr 999/2001 VII lisa B peatüki punkti 2.2.2 alapunktide b ja c kohaselt sundtapetud lammaste ja kitsede eest makstav maksimaalne toetus on keskmiselt 50 eurot looma kohta; ja

ei ületa järgmist:

i)	Belgia puhul 260 000 eurot;

ii)	Bulgaaria puhul 310 000 eurot;

iii)	Tšehhi Vabariigi puhul 250 000 eurot;

iv)	Taani puhul 235 000 eurot;

v)	Saksamaa puhul 2 390 000 eurot;

vi)	Eesti puhul 45 000 eurot;

vii)	Iirimaa puhul 660 000 eurot;

viii)

Kreeka puhul 1 355 000 euroga;

ix)	Hispaania puhul 1 525 000 eurot;

x)	Prantsusmaa puhul 7 615 000 eurot;

xi)	Itaalia puhul 2 115 000 eurot;

xii)	Horvaatia puhul 355 000 eurot;

xiii)

Küprose puhul 1 060 000 eurot;

xiv)	Läti puhul 65 000 eurot;

xv)	Leedu puhul 55 000 eurot;

xvi)	Luksemburgi puhul 30 000 eurot;

xvii)

Ungari puhul 660 000 eurot;

xviii)

Malta puhul 15 000 eurot;

xix)	Madalmaade puhul 435 000 eurot;

xx)	Austria puhul 345 000 eurot;

xxi)	Poola puhul 1 220 000 eurot;

xxii)

Portugali puhul 475 000 eurot;

xxiii)

Rumeenia puhul 1 675 000 eurot;

xxiv)

Sloveenia puhul 115 000 eurot;

xxv)	Slovakkia puhul 170 000 eurot;

xxvi)

Soome puhul 100 000 eurot;

xxvii)

Rootsi puhul 105 000 eurot;

xxviii)

Ühendkuningriigi puhul 1 475 000 eurot.

Artikkel 11

Marutaud

1. Kiidetakse heaks Bulgaaria, Eesti, Itaalia, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia ja Slovakkia esitatud aastased marutaudi likvideerimise programmid ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014.

2. Kiidetakse heaks Kreeka esitatud mitmeaastane marutaudi likvideerimise programm ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2015.

3. Kiidetakse heaks Läti ja Soome esitatud mitmeaastased marutaudi likvideerimise programmid ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2016.

4. Kiidetakse heaks Horvaatia esitatud mitmeaastane marutaudi likvideerimise programm ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2018.

5. Kiidetakse heaks Sloveenia esitatud mitmeaastane marutaudi likvideerimise programm ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2019.

6. Liidu rahaline toetus 2014. aastaks moodustab:

75 % I lisa punkti 4 alapunktis i määratletud ühikuhinnast:

i)	fluorestseeruvate antikehade testide (FAT) korral;

ii)	seroloogiliste testide korral;

75 % abikõlblikest kuludest, mis iga lõikes 1 osutatud liikmesriik kannab seoses:

i)	metsloomade viimisega asutustesse laboratoorseteks uuringuteks; maksimaalne summa on keskmiselt 10 eurot looma kohta;

ii)	biomarkeri kindlakstegemise testiga; maksimaalne summa on keskmiselt 7,50 eurot testi kohta;

iii)	marutaudiviiruse isoleerimise ja iseloomustamisega; maksimaalne summa on keskmiselt 30 eurot uuritud juhtumi kohta;

iv)	vaktsiinisööda proovis sisalduva viiruse tiitrimisega; maksimaalne summa on keskmiselt 75 eurot testitud vaktsiinisööda proovi kohta;

v)	suukaudsete vaktsiinisöötade ostmisega; maksimaalne summa on keskmiselt 0,60 eurot vaktsiinipala kohta;

vi)	suukaudsete vaktsiinisöötade levitamisega; maksimaalne summa on keskmiselt 0,35 eurot vaktsiinipala kohta;

ega ületa järgmist:

i)	Bulgaaria puhul 1 790 000 eurot;

ii)	Kreeka puhul 3 210 000 eurot;

iii)	Eesti puhul 510 000 eurot;

iv)	Itaalia puhul 165 000 eurot;

v)	Horvaatia puhul 1 700 000 eurot;

vi)	Läti puhul 1 225 000 eurot;

vii)	Leedu puhul 2 600 000 eurot;

viii)

Ungari puhul 1 970 000 eurot;

ix)	Poola puhul 7 470 000 eurot;

x)	Rumeenia puhul 5 500 000 eurot;

xi)	Sloveenia puhul 800 000 eurot;

xii)	Slovakkia puhul 285 000 eurot;

xiii)

Soome puhul 250 000 eurot.

7. Lõike 6 punktidest a ja b olenemata kehtivad Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome programmide nende osade puhul, mida rakendatakse väljaspool liikmesriigi territooriumi, liidu 2014. aasta rahalisele toetusele järgmised piirangud:

a)	toetus on ette nähtud ainult suukaudse vaktsiinisööda ostmiseks ja levitamiseks läinud abikõlblike kulude eest;

b)	toetus moodustab 100 % ja

ei ületa

i)	110 000 eurot Eesti programmi Vene Föderatsioonis rakendatava osa korral;

ii)	475 000 eurot Läti programmi Valgevenes rakendatava osa korral;

iii)	1 570 000 eurot Leedu programmi Valgevenes rakendatava osa korral;

iv)	1 500 000 eurot Poola programmi Ukrainas rakendatava osa korral;

v)	660 000 eurot Poola programmi Valgevenes rakendatava osa korral;

vi)	95 000 eurot Soome programmi Vene Föderatsioonis rakendatava osa korral.

8. Lõikes 7 osutatud kulude korral ei tohi suukaudse vaktsiinisööda ostmiseks ja levitamiseks tehtud maksimaalsed abikõlblikud kulud ületada keskmiselt 0,95 eurot doosi kohta.

9. Hoolimata artikli 13 lõike 2 sätetest kehtib käesolevas artiklis osutatud programmide suhtes järgmine:

a)	komisjon võib asjaomase liikmesriigi taotlusel teha kolme kuu jooksul pärast taotluse kättesaamist ettemaksu kuni 60 % ulatuses kindlaksmääratud summast;

b)	lõikes 7 osutatud abikõlblikud kulud on abikõlblikud siis, kui kulutused on teinud selle kolmanda riigi asutused, kelle territooriumil meetmeid rakendati ning lõpparuanne ja maksetaotlus on esitatud asjaomasele liikmesriigile.

Artikkel 12

Sigade aafrika katk

1. Kiidetakse heaks Itaaliale sigade aafrika katku ärahoidmise eesmärgil Sardiinia sadamates ja lennujaamades tugevdatud kontrolli rakendamiseks ettenähtud rahaline toetus ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014.

2. Liidu rahaline toetus moodustab:

a)	50 % abikõlblikest kuludest, mis Itaalia kannab seoses lõikes 1 osutatud meetmete rakendamisega;

b)	ega ületa 50 000 eurot.

II PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 13

1. Artiklites 2–11 sätestatud liidu rahaline toetus moodustab kõnealustes artiklites kindlaksmääratud osa:

a)	I lisas iga programmi suhtes sätestatud ühikuhindadest;

b)	II lisas sätestatud kuludega piiratud abikõlblikest kuludest.

2. Liidu rahalise toetuse abil kaasrahastamiseks kõlblikud on ainult need kulud, mis kanti artiklites 2–12 osutatud aastaste või mitmeaastaste programmide elluviimiseks ja mille eest maksid enne lõpparuande esitamist liikmesriigid.

Artikkel 14

1. Liikmesriikide poolt liidu rahalise toetuse saamiseks esitatud kulud märgitakse eurodes ning need ei sisalda käibemaksu ega ühtki muud maksu.

2. Kui liikmesriikide kulud on kantud muus vääringus kui eurodes, konverteerib asjaomane liikmesriik need eurodesse, kasutades ümberarvestuskursina kõige uuemat kurssi, mille Euroopa Keskpank on avaldanud enne selle kuu esimest päeva, mil asjaomane liikmesriik esitab oma taotluse.

Artikkel 15

1. Liidu rahalist toetust artiklites 2–12 osutatud aastaste ja mitmeaastaste programmide eest antakse eeldusel, et asjaomane liikmesriik:

a)	rakendab heakskiidetud programmides kirjeldatud meetmeid;

b)	rakendab programme kooskõlas liidu õiguse asjakohaste sätetega, sh veterinaarravimite müügiloa eeskirjadega ning konkurentsieeskirjadega ja riigihankelepingute sõlmimist käsitlevate eeskirjadega;

c)	jõustab hiljemalt 1. jaanuariks 2014 õigus- ja haldusnormid, mis on vajalikud programmide tegelikuks täielikuks rakendamiseks alates 1. jaanuarist 2014;

d)	saadab kooskõlas otsuse 2009/470/EÜ artikli 27 lõike 7 punktiga a ja komisjoni otsuse 2008/940/EÜ (10) artikliga 3 komisjonile programmide tehnilised vahearuanded ja finantsvahearuanded;

e)	saadab kooskõlas otsuse 2009/470/EÜ artikli 27 lõike 7 punktiga b ja otsuse 2008/940/EÜ artikliga 4 komisjonile programmide üksikasjalikud aastaaruanded;

f)	ei esita ega ole ka eelnevalt esitanud täiendavaid taotlusi muude liidu toetuste saamiseks kõnealuste meetmete eest.

2. Kui liikmesriik ei järgi lõike 1 sätteid, võib komisjon vähendada liidu rahalist toetust, võttes arvesse eeskirjade rikkumise laadi ja raskust ning liidule põhjustatud finantskahju.

Artikkel 16

Käesolev otsus kujutab endast rahastamisotsust finantsmääruse artikli 84 tähenduses.

Artikkel 17

Kui eelarvepädevad institutsioonid võtavad 2014. aasta eelarve vastu, on käesoleva rahastamisotsuse jaoks kättesaadavad 2014. aasta eelarveprojektis ettenähtud assigneeringud; juhul kui eelarvet vastu ei võeta, on kättesaadavad ajutiste kaheteistkümnendike süsteemis sätestatud assigneeringud.

Artikkel 18

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Artikkel 19

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 29. november 2013

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Tonio BORG

(1) ELT L 155, 18.6.2009, lk 30.

(2) ELT L 115, 29.4.2008, lk 44.

(3) EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1.

(4) ELT L 10, 14.1.2006, lk 16.

(5) ELT L 213, 8.8.2013, lk 22.

(6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(7) ELT L 362, 31.12.2012, lk 1.

(8) ELT 121, 29.7.1964, lk 1977/64.

(9) ELT L 256, 29.9.2009, lk 35.

(10) ELT L 335, 13.12.2008, lk 61.

I LISA

ÜHIKUHINNAD

(osutatud artikli 13 lõike 1 punktis a)

Artiklites 2–11 osutatud ühikuhinnad määratakse järgmiselt:

Koduloomadelt või -lindudelt proovide võtmine:

veiste brutselloos:

(eurodes)
Liikmesriik	Ühikuhind
Horvaatia Portugal	0,76
Hispaania	1,80
Itaalia Ühendkuningriik	2,97

lammaste ja kitsede brutselloos:

(eurodes)
Liikmesriik	Ühikuhind
Horvaatia Portugal	0,55
Hispaania Küpros	1,28
Itaalia	2,12

lammaste katarraalne palavik endeemilistes ja kõrge riskiga piirkondades:

(eurodes)
Liikmesriik	Ühikuhind
Bulgaaria Eesti Kreeka Läti Leedu Poola Portugal Rumeenia Slovakkia Malta	0,55
Hispaania Sloveenia	1,28
Belgia Prantsusmaa Itaalia	2,12
Saksamaa Austria Soome	2,78

sigade klassikaline katk:

(eurodes)
Liikmesriik	Ühikuhind
Bulgaaria Horvaatia Ungari Läti Rumeenia Slovakkia	0,55
Prantsusmaa	2,12
Saksamaa	2,78

sigade vesikulaarhaigus:

(eurodes)
Liikmesriik	Ühikuhind
Itaalia	2,12

lindude gripp:

(eurodes)
Liikmesriik	Ühikuhind
Bulgaaria Tšehhi Vabariik Eesti Kreeka Horvaatia Ungari Läti Leedu Poola Portugal Rumeenia Slovakkia Malta	1,19
Hispaania Küpros Sloveenia	2,81
Belgia Iirimaa Prantsusmaa Itaalia Ühendkuningriik	4,65
Taani Saksamaa Luksemburg Austria Madalmaad Soome Rootsi	6,09

Kodulindude karjalt proovide võtmine zoonootilise Salmonella-bakteri tõrjeprogrammi raames:

(eurodes)
Liikmesriik	Ühikuhind
Bulgaaria Tšehhi Vabariik Eesti Kreeka Horvaatia Ungari Läti Poola Portugal Rumeenia Slovakkia Malta	5,97
Hispaania Küpros Sloveenia	14,03
Belgia Iirimaa Prantsusmaa Itaalia Ühendkuningriik	23,24
Taani Saksamaa Luksemburg Austria Madalmaad	30,43

Tuberkuliiniproovi tegemine (veiste tuberkuloosiprogrammid):

(eurodes)
Liikmesriik	Ühikuhind
Horvaatia Portugal	1,12
Hispaania	2,63
Itaalia Ühendkuningriik	4,36

Laboratoorsed uuringud:

veiste brutselloos:

(eurodes)
Liikmesriik	Laboratoorne uuring	Ühikuhind
Kõik liikmesriigid	Rose bengal’i test:	0,47
Kõik liikmesriigid	Komplemendi sidumise test	0,49

veiste tuberkuloos:

(eurodes)
Liikmesriik	Laboratoorne uuring	Ühikuhind
Kõik liikmesriigid	Gamma-interferoontest	10,43

lammaste ja kitsede brutselloos:

(eurodes)
Liikmesriik	Laboratoorne uuring	Ühikuhind
Kõik liikmesriigid	Rose bengal’i test:	0,24
Kõik liikmesriigid	Komplemendi sidumise test	0,63

lammaste katarraalne palavik:

(eurodes)
Liikmesriik	Laboratoorne uuring	Ühikuhind
Kõik liikmesriigid	PCR-test	25,08
Kõik liikmesriigid	ELISA-test	1,69

zoonootiline Salmonella-bakter:

(eurodes)
Liikmesriik	Laboratoorne uuring	Ühikuhind
Kõik liikmesriigid	Bakterioloogiline test	18,19
	Serotüübi määramise test	38,38
	Desinfitseerimise tulemuslikkuse kontrollimiseks tehtav test	16,72
	Mikroobivastaste ainete kindlakstegemiseks tehtav test	3,43

sigade klassikaline katk:

(eurodes)
Liikmesriik	Laboratoorne uuring	Ühikuhind
Kõik liikmesriigid	ELISA-test	3,38
	PCR-test	19,01
	Viroloogiline test	24,95

lindude gripp kodu- ja metslindudel:

(eurodes)
Liikmesriik	Laboratoorne uuring	Ühikuhind
Kõik liikmesriigid	ELISA-test	3,26
	Agar-geeli immuundifusioontest	1,80
	HI-test H5/H7 tuvastamiseks	9,64
	Viirusisolatsiooni test	37,87
	PCR-test	19,74

transmissiivsed spongioossed entsefalopaatiad:

(eurodes)
Liikmesriik	Laboratoorne uuring	Ühikuhind
Kõik liikmesriigid	Kiirtest	7,40
Kõik liikmesriigid	Eristustest	194

marutaud:

(eurodes)
Liikmesriik	Laboratoorne uuring	Ühikuhind
Kõik liikmesriigid	Fluorestseeruvate antikehade test (FAT)	13,09
Kõik liikmesriigid	Seroloogiline test	15,24

II LISA

ABIKÕLBLIKUD KULUD

(osutatud artikli 13 lõike 1 punktis b)

1. Testid:

a)	testikomplektide, reaktiivide ning kõigi identifitseeritavate ja just laboratoorsete uuringute tegemiseks kasutatud tarvikute ostmine;

b)	laboris täielikult või osaliselt testide tegemiseks palgatud töötajad, nende tööalasest staatusest olenemata; palgakulud on piiratud tegeliku töötasuga koos sotsiaalkindlustusmaksude ja muude seadusega määratud maksudega, mis arvatakse töötasu hulka; ning

c)	üldkulud mahus 7 % punktides a ja b osutatud kulude summast tegevuse koordineerimise ja kontoritarvete eest.

2. Tapetud või surmatud loomade või lindude, hävitatud munade ja kuumtöödeldud hauduma panemata haudemunade väärtuse eest omanikele makstav hüvitis:

a)	hüvitis ei ületa looma turuväärtust vahetult enne tema tapmist või surmamist või munade turuväärtust vahetult enne nende hävitamist või kuumtöötlemist;.

b)	tapetud loomade või lindude ja kuumtöödeldud, kuid inkubeerimata haudemunade korral lahutatakse hüvitisest võimalik jääkväärtus;

surmatud või tapetud loomade, hävitatud toodete ja kuumtöödeldud, kuid inkubeerimata haudemunade väärtuse eest omanikele makstav hüvitis makstakse välja 90 päeva jooksul alates kuupäevast, mil:

i)	loom tapeti või surmati;

ii)	tooted hävitati või kuumtöödeldi või

iii)	omanik esitas täidetud taotluse;

d)	komisjoni määruse (EÜ) nr 883/2006 (1) artikli 9 lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse hüvitismaksete suhtes, mis tehakse pärast käesoleva artikli lõikes 1 osutatud 90 päeva möödumist.

3. Vaktsiini ostmine koduloomadele või vaktsiinisööda ostmine metsloomadele:

—	vaktsiinidooside või vaktsiinisööda soetamiskulud;

—	vaktsiinidooside või vaktsiinisööda ladustamiskulud.

4. Vaktsiinisööda levitamine metsloomade hulgas:

a)	vaktsiinisööda transport;

b)	kulud seoses vaktsiinisööda levitamisega õhust või käsitsi;

c)	täielikult või osaliselt vaktsiinisööda levitamiseks palgatud personal, nende tööalasest staatusest olenemata; palgakulud on piiratud personali tegeliku töötasuga koos sotsiaalkindlustusmaksude ja muude seadusega määratud maksudega, mis arvatakse töötasu hulka.

5. Programmi raames vaktsineerimisi tegevate ja proove võtvate eraloomaarstide tasustamine (osutatud artikli 4 lõike 3 punkti b alapunktis iii)

on piiratud konkreetse lepingu alusel töötavatele eraloomaarstidele loomadelt proovide võtmise või loomade vaktsineerimise eest makstava summaga ja määratakse loomade arvu põhjal, kellelt proove võetakse või keda vaktsineeritakse, ja/või sel eesmärgil külastatud ettevõtete arvu põhjal.

6. Kõnealuse programmi meetmete rakendamist käsitlevate andmete haldamiseks töölevõetud hooajatööliste palgakulud (osutatud artikli 4 lõike 3 punkti b alapunktis iv)

on piiratud konkreetsete hooajatööliste tegeliku palgaga koos sotsiaalkindlustusmaksude ja muude seadusega määratud maksudega, mis arvatakse nende töötasu hulka.

7. Metsloomade viimine asutustesse laboratoorseteks uuringuteks (osutatud artikli 7 lõike 2 punkti b alapunktis i ja artikli 11 lõike 6 punkti b alapunktis i)

on piiratud summaga, mis makstakse jahimeestele või muudele üksikisikutele või üksustele surnud loomade kogumise (metssead sigade klassikalise katku korral ja kõik imetajaliigid marutaudi korral) või loomade jahtimise eest (metssead sigade klassikalise katku korral ja haiguskahtlusega metsimetajad ning terved mahalastud rebased ja kährikkoerad marutaudi korral) ning nende viimise (terve loom või looma määratud kehaosa) eest pädevasse asutusse, et neid programmi raames laboratoorselt uurida.

8. Metslindude viimine asutustesse laboratoorseteks uuringuteks (osutatud artikli 9 lõike 4 punktis b)

on piiratud summaga, mis makstakse jahimeestele või muudele üksikisikutele või üksustele haiguskahtlusega metslindude pädevasse asutusse viimise eest, et neid programmi raames laboratoorselt uurida.

(1) ELT L 171, 23.6.2006, lk 1.

7.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 328/118

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

4. detsember 2013,

kolme liikmesriigi (Hispaania, Horvaatia ja Ühendkuningriik) riiklikele programmidele kalandussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks 2013. aastal antava Euroopa Liidu rahalise toetuse kohta

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 8498 all)

(Ainult hispaania-, horvaadi- ja ingliskeelne tekst on autentsed)

(2013/723/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. mai 2006. aasta määrust (EÜ) nr 861/2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas, (1) eriti selle artikli 24 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 861/2006 on sätestatud tingimused, mille alusel liikmesriigid võivad saada Euroopa Liidu toetust andmete kogumise ja haldamise riiklike programmidega seotud kulude katmiseks.

(2)

Kõnealused programmid tuleb koostada vastavalt nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 199/2008 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta (2) ning komisjoni määrusele (EÜ) nr 665/2008, (3) millega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 199/2008 üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

(3)	Bulgaaria,Taani, Saksamaa Itaalia, Läti, Leedu, Malta, Rumeenia, Sloveenia, Soome ja Rootsi ei ole muutnud oma 2011.–2013. aasta riiklikke programme 2013. aastaks. Rakendusotsusega C(2013) 4434 otsustas komisjon 2013. aastaks rahalise toetuse andmise kõnealusele 11 riiklikule programmile.

(4)

Belgia, Eesti, Kreeka, Prantsusmaa, Küpros, Madalmaad, Poola ja Portugal ei ole samuti muutnud oma 2011.–2013. aasta riiklikke programme 2013. aastaks. Iirimaa esitas oma 2013. aasta riikliku programmi tehtavad muudatused, mis võeti vastu komisjoni rakendusotsusega C(2013) 3533. Rakendusotsusega C(2013) 6255 otsustas komisjon 2013. aastaks rahalise toetuse andmise kõnealusele üheksale riiklikule programmile.

(5)

Hispaania esitas oma 2011.–2013. aasta riikliku programmi kalandussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 199/2008 artikli 4 lõigetele 4 ja 5. Kooskõlas sama määruse artikli 6 lõikega 3 kiideti kõnealune programm heaks 2011. aastal otsusega K(2011) 7645. Hispaania esitas oma riiklikku programmi tehtavad muudatused aastaks 2012 vastavalt määruse (EÜ) nr 199/2008 artikli 5 lõikele 2. Kooskõlas sama määruse artikli 6 lõikega 3 võttis komisjon kõnealused muudatused 2012. aastal vastu otsusega C(2012) 7499. Hispaania ei ole esitanud oma riiklikku programmi 2013. aastaks tehtavaid muudatusi.

(6)	Ühendkuningriik esitas oma riiklikku programmi tehtavad muudatused aastaks 2013 vastavalt määruse (EÜ) nr 199/2008 artikli 5 lõikele 2. Kooskõlas sama määruse artikli 6 lõikega 3 võttis komisjon kõnealused muudatused 2013. aastal vastu otsusega C(2013) 6325.

(7)

Horvaatia esitas oma riikliku programmi kalandussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks ajavahemikul 1. juulist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 vastavalt määruse (EÜ) nr 199/2008 artikli 4 lõigetele 4 ja 5. Kooskõlas sama määruse artikli 6 lõikega 3 kiideti kõnealune programm heaks komisjoni otsusega C(2013) 5854.

(8)

Hispaania, Ühendkuningriik ja Horvaatia on esitanud ka 2013. aastat hõlmavad aastaeelarve prognoosid vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1078/2008 (4) (millega kehtestatakse rakendusmääruse (EÜ) nr 861/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 2 lõikele 2. Komisjon hindas liikmesriikide aastaeelarvete prognoose vastavalt määruse (EÜ) nr 1078/2008 artiklile 4, võttes arvesse heakskiidetud riiklikke programme.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1078/2008 artiklis 5 on sätestatud, et komisjon kiidab aastaeelarve prognoosi heaks ja otsustab igale riiklikule programmile Euroopa Liidu iga-aastase rahalise toetuse andmise määruse (EÜ) nr 861/2006 artiklis 24 sätestatud korra kohaselt ning määruse (EÜ) nr 1078/2008 artiklis 4 osutatud aastaeelarve prognooside hindamise tulemuste põhjal.

(10)

Määruse (EÜ) nr 861/2006 artikli 24 lõike 3 punktis b on sätestatud, et komisjoni otsusega määratakse kindlaks rahalise toetuse määr. Kõnealuse määruse artiklis 16 on sätestatud, et lähteandmete kogumise valdkonnas ei tohi Euroopa Liidu finantsmeetmed ületada 50 % liikmesriikide kuludest, mis tekivad seoses kalandussektori andmete kogumise, haldamise ja kasutamise programmi elluviimisega.

(11)	Käesolev otsus kujutab endast rahastamisotsust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) (5) artikli 84 lõike 2 tähenduses.

(12)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Igale liikmesriigile kalandussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks 2013. aastal antava Euroopa Liidu rahalise toetuse maksimaalne üldsumma ja Euroopa Liidu rahalise toetuse määr on kehtestatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Hispaania Kuningriigile, Horvaatia Vabariigile ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

Brüssel, 4. detsember 2013

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Maria DAMANAKI

(1) ELT L 160, 14.6.2006, lk 1.

(2) ELT L 60, 5.3.2008, lk 1.

(3) ELT L 186, 15.7.2008, lk 3.

(4) ELT L 295, 4.11.2008, lk 24.

(5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

LISA

RIIKLIKUD PROGRAMMID AASTATEKS 2011–2013

TOETUSKÕLBLIKUD KULUD JA ELI MAKSIMAALNE TOETUS 2013. AASTAL

(eurodes)
Liikmesriik	Toetuskõlblikud kulud	Liidu maksimaalne toetus (määr 50 %)
Horvaatia	646 680	323 340,0
Hispaania	14 386 953	7 193 476,5
Ühendkuningriik	9 674 645	4 837 322,5
Kokku	24 708 278	12 354 139

7.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 328/121

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

5. detsember 2013,

liidu rahalise toetuse kohta seoses Küprosel 2013. aastal Newcastle’i haiguse vastu võitlemiseks võetud erakorraliste meetmetega

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 8560 all)

(Ainult kreekakeelne tekst on autentne)

(2013/724/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. mai 2009. aasta otsust 2009/470/EÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Newcastle’i haigus on kodulindude ja teiste vangistuses elavate lindude nakkuslik viirushaigus, mis kahjustab tõsiselt kodulinnukasvatuse tulusust ja põhjustab häireid liidusiseses kaubanduses ning ekspordis kolmandatesse riikidesse.

(2)	Newcastle’i haiguse puhangu korral on oht, et haigustekitajad levivad eluslindude ja linnulihatoodete kaubanduse kaudu nii asjaomase liikmesriigi teistesse kodulinnukasvatusettevõtetesse kui ka teistesse liikmesriikidesse ning kolmandatesse riikidesse.

(3)	Nõukogu direktiivis 92/66/EMÜ (2) on sätestatud meetmed, mida liikmesriigid peavad Newcastle’i haiguse puhangu korral viivitamata rakendama, et hoida ära viiruse edasine levik.

(4)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (3) artikliga 84 eelneb liidu eelarvest kulukohustuse võtmisele rahastamisotsus, milles sätestatakse sellise meetme olulised osad, millega kaasneb kulude rahastamine eelarvest; rahastamisotsuse teeb institutsioon või asutus, kelle institutsioon on selleks volitanud.

(5)

Otsuses 2009/470/EÜ on sätestatud kord, millega reguleeritakse veterinaariaalaste erimeetmete jaoks, sealhulgas erakorraliste meetmete jaoks antavat liidu rahalist toetust. Vastavalt kõnealuse otsuse artikli 3 lõikele 2 ja artikli 6 lõikele 2 saavad liikmesriigid rahalist toetust teatavate Newcastle’i haiguse tõrjemeetmetega seonduvate kulude katmiseks.

(6)	Otsuse 2009/470/EÜ artikli 3 lõikes 6 on sätestatud eeskirjad selle kohta, mitu protsenti liikmesriigi kantud kuludest võidakse katta liidu rahalisest toetusest.

(7)	Newcastle’i haiguse erakorraliste tõrjemeetmete rakendamiseks antava liidu rahalise toetuse suhtes kohaldatakse komisjoni määruses (EÜ) nr 349/2005 (4) sätestatud eeskirju.

(8)	Küprosel esines Newcastle’i haiguse puhanguid. Küpros võttis vastavalt direktiivile 92/66/EMÜ meetmeid nende haiguspuhangute vastu võitlemiseks.

(9)	Küprose ametiasutused teatasid toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee raames komisjonile ja teistele liikmesriikidele kooskõlas loomahaigustest teatamist ja nende likvideerimist käsitlevate liidu õigusaktidega kohaldatud meetmetest ning nende tulemustest.

(10)	Seega on Küprose ametiasutused täielikult täitnud kõik tehnilised ja halduskohustused, mis on sätestatud otsuse 2009/470/EÜ artikli 3 lõikes 2 ja määruse (EÜ) nr 349/2005 artiklis 6.

(11)	Praeguses etapis ei ole võimalik kindlaks määrata liidu rahalise toetuse täpset summat, sest hüvitamis- ja tegevuskulude kohta esitatud teave on hinnanguline.

(12)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu rahaline toetus Küprosele

1. Küprosele antakse liidu rahalist toetust kulude katmiseks, mis nimetatud liikmesriigil tuli kanda seoses meetmetega, mis võeti vastavalt otsuse 2009/470/EÜ artikli 3 lõikele 2 ja artikli 6 lõikele 2 Newcastle’i haiguse vastu võitlemiseks 2013. aastal.

2. Lõikes 1 nimetatud rahalise toetuse suurus määratakse kindlaks hilisema otsusega, mis võetakse vastu otsuse 2009/470/EÜ artikli 40 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 2

Maksekord

Artikli 1 lõikega 1 ette nähtud liidu rahalise toetuse esimene osamakse Küprosele 2013. aasta eest on 250 000 eurot.

Artikkel 3

Adressaat

Käesolev otsus on adresseeritud Küprose Vabariigile.

Brüssel, 5. detsember 2013

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Tonio BORG

(1) ELT L 155, 18.6.2009, lk 30.

(2) Nõukogu direktiiv 92/66/EMÜ, 14. juuli 1992, millega kehtestatakse ühenduse meetmed Newcastle’i haiguse tõrjeks (EÜT L 260, 5.9.1992, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012.aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(4) Komisjoni määrus (EÜ) nr 349/2005, 28. veebruar 2005, millega kehtestatakse eeskirjad ühenduse toetuse osas erakorraliste ning teatavate loomahaiguste vastaste meetmete jaoks, mis on ette nähtud nõukogu otsuses 90/424/EMÜ (ELT L 55, 1.3.2005, lk 12).

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2013.328.est
Euroopa Liidu Teataja		L 328

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	56. köide 7. detsember 2013

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2013/720/EL
	*	Nõukogu otsus, 15. november 2013, Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta	1
		Protokoll Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahel, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus	2
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 1270/2013, 15. november 2013, kalapüügivõimaluste jaotamise kohta Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) alusel	40
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013, 30. september 2013, raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208	42
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1272/2013, 6. detsember 2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) XVII lisa seoses polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega ( 1 )	69
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1273/2013, 6. detsember 2013, millega muudetakse määrust (EL) nr 454/2011 üleeuroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi reisijateveoteenuste telemaatilised rakendused koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta ( 1 )	72
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1274/2013, 6. detsember 2013, millega muudetakse ja parandatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisa ning komisjoni määruse (EL) nr 231/2012 lisa teatavate toidu lisaainete osas ( 1 )	79
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1275/2013, 6. detsember 2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/32/EÜ I lisa arseeni, kaadmiumi, plii, nitritite, lenduva sinepiõli ja kahjulike botaaniliste lisandite osas ( 1 )	86
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1276/2013, 6. detsember 2013, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	93
		OTSUSED
		2013/721/EL
	*	Euroopa Parlamendi otsus, 9. oktoober 2013, Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu	95
		Euroopa Parlamendi resolutsioon, 9. oktoober 2013, tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu	97
		2013/722/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 29. november 2013, millega kiidetakse heaks liikmesriikide 2014. aastaks ja järgmisteks aastateks esitatud aastased ja mitmeaastased programmid ning ELi rahaline toetus teatavate loomahaiguste ja zoonooside likvideerimiseks, tõrjeks ja seireks (teatavaks tehtud numbri C(2013) 8417 all)	101
		2013/723/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 4. detsember 2013, kolme liikmesriigi (Hispaania, Horvaatia ja Ühendkuningriik) riiklikele programmidele kalandussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks 2013. aastal antava Euroopa Liidu rahalise toetuse kohta (teatavaks tehtud numbri C(2013) 8498 all)	118
		2013/724/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 5. detsember 2013, liidu rahalise toetuse kohta seoses Küprosel 2013. aastal Newcastle’i haiguse vastu võitlemiseks võetud erakorraliste meetmetega (teatavaks tehtud numbri C(2013) 8560 all)	121