6.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 327/1

EUROOPA LIIDU

2013. aasta paranduseelarve nr 2 lõplik vastuvõtmine

(2013/688/EL, Euratom)

EUROOPA PARLAMENDI PRESIDENT,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 314 lõike 4 punkti a ja lõiget 9,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106a,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (1),

võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (2),

võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 12. detsembril 2012. aastal (3),

võttes arvesse komisjonis 27. märtsil 2013. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2013. aasta paranduseelarve projekti nr 2,

võttes arvesse 9. juulil 2013. aastal vastu võetud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 2/2013 kohta,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorra artikleid 75b ja 75e,

võttes arvesse nõukogu seisukoha heakskiitmist Euroopa Parlamendis 11. septembril 2013. aastal,

KINNITAB JÄRGMIST:

Ainus artikkel

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud menetlus on lõpule viidud ja Euroopa Liidu 2013. aasta eelarve paranduseelarve nr 2 on lõplikult vastu võetud.

Strasbourg, 11. september 2013

Euroopa Parlamendi president

Martin SCHULZ

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(2) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(3) ELT L 66, 8.3.2013.

PARANDUSEELARVE nr 2 2013. EELARVEAASTA

SISUKORD

TULUDE KOONDARVESTUS

A. Sissejuhatus ja üldeelarve rahastamine

B. Tulude koondarvestus eelarverubriikide kaupa

— Tulud

— Jaotis 1: Omavahendid

— Jaotis 7: Viivised ja trahvid

TULUDE JA KULUDE EELARVESTUS JAGUDE KAUPA

III jagu: Komisjon

— Tulud

— Jaotis 7: Viivisintressid ja trahvid

— Kulud

— Jaotis 02: Ettevõtlus

— Jaotis 04: Tööhõive ja sotsiaalküsimused

— Jaotis 05: Põllumajandus ja maaelu arendamine

— Jaotis 07: Keskkond ja kliimameetmed

— Jaotis 08: Teadusuuringud

— Jaotis 09: Sidevõrgud, edastatav sisu ja sidetehnoloogia

— Jaotis 10: Otsene teadustegevus

— Jaotis 11: Merendus ja kalandus

— Jaotis 12: Siseturg

— Jaotis 13: Regionaalpoliitika

— Jaotis 14: Maksukorraldus ja tolliliit

— Jaotis 15: Haridus ja kultuur

— Jaotis 17: Tervise- ja tarbijakaitse

— Jaotis 18: Siseasjad

— Jaotis 19: Välissuhted

— Jaotis 20: Kaubandus

— Título 21: Areng ja suhted Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega

— Jaotis 22: Laienemine

— Jaotis 23: Humanitaarabi

— Jaotis 26: Komisjoni haldus

— Jaotis 29: Statistika

A. SISSEJUHATUS JA ÜLDEELARVE RAHASTAMINE

ÜLDEELARVE RAHASTAMINE

Assigneeringud, mis kaetakse eelarveaasta 2013 jooksul vastavalt nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsuse 2007/436/EÜ, Euratom (Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta) artikli 1 sätetele

KULUD

Rubriik

Eelarve 2013 (1)

Eelarve 2012 (2)

Muutus (protsentides)

1.	Jätkusuutlik kasv

65 745 055 888

60 287 086 467

+9,05

2.	Loodusvarade kaitse ja majandamine

57 882 716 075

58 044 868 674

–0,28

3.	Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus

1 650 104 202

2 182 532 099

–24,39

4.	EL kui ülemaailmne partner

6 727 745 950

6 966 011 071

–3,42

Haldus

8 430 365 740

8 277 736 996

+1,84

6.	Kompensatsioon

75 000 000

p.m.

—

Kogukulu (3)

140 510 987 855

135 758 235 307

+3,50

TULUD

Eelarverida	Eelarve 2013 (4)	Eelarve 2012 (5)	Muutus (protsentides)
Mitmesugused tulud (jaotised 4–9)	1 838 967 007	5 109 219 138	–64,01
Kasutatav ülejääk eelmisest eelarveaastast (peatükk 3 0, artikkel 3 0 0)	p.m.	1 496 968 014	—
Välistegevuse tagatisfondi ülejääkide tagastamisest tulenevad omavahendite ülejäägid (peatükk 3 0, artikkel 3 0 2)	34 000 000	p.m.	—
Käibemaksust ja eelnevate eelarveaastate rahvamajanduse kogutoodangu / kogurahvatulu põhistest omavahenditest tulenevad omavahendite ülejäägid (peatükid 3 1 ja 3 2)	p.m.	497 328 000	—
Jaotiste 3–9 kogutulu	1 872 967 007	7 103 515 152	–73,63
Tollimaksude ja suhkrumaksude netosumma (peatükid 1 1 ja 1 2)	18 777 600 000	16 824 200 000	+11,61
Käibemaksupõhised omavahendid ühtse määra alusel (tabelid 1 ja 2, peatükk 1 3)	15 063 857 425	14 546 298 300	+3,56
Lisaomavahenditest rahastatav osa (kogurahvatulul põhinevad omavahendid, tabel 3, peatükk 1 4)	104 796 563 423	97 284 221 855	+7,72
Assigneeringud, mis kaetakse otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artiklis 2 osutatud omavahenditest (6)	138 638 020 848	128 654 720 155	+7,76
Kogutulu (7)	140 510 987 855	135 758 235 307	+3,50

TABEL 1

Ühtlustatud käibemaksubaaside piiristusmäära arvutus vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktile b

Liikmesriik	1 % piiristamata käibemaksu arvestusbaasist	1 % kogurahvatulust	Piiristusmäär (protsentides)	1 % piiristusmääraga korrutatud kogurahvatulust	1 % piiristatud käibemaksu arvestusbaasist (8)	Liikmesriigid, kus käibemaks on piiristatud
	(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)
Belgia	1 690 557 000	3 973 060 000	50	1 986 530 000	1 690 557 000
Bulgaaria	190 547 000	403 363 000	50	201 681 500	190 547 000
Tšehhi Vabariik	679 066 000	1 488 457 000	50	744 228 500	679 066 000
Taani	1 011 507 000	2 603 724 000	50	1 301 862 000	1 011 507 000
Saksamaa	12 022 668 000	27 629 794 000	50	13 814 897 000	12 022 668 000
Eesti	82 284 000	168 961 000	50	84 480 500	82 284 000
Iirimaa	624 406 000	1 286 410 000	50	643 205 000	624 406 000
Kreeka	873 300 000	1 994 678 000	50	997 339 000	873 300 000
Hispaania	4 775 808 000	10 438 737 000	50	5 219 368 500	4 775 808 000
Prantsusmaa	9 831 724 000	21 490 884 000	50	10 745 442 000	9 831 724 000
Horvaatia (9)	139 265 000	226 056 000	50	113 028 000	113 028 000	Horvaatia
Itaalia	6 621 706 000	16 175 934 000	50	8 087 967 000	6 621 706 000
Küpros	145 973 000	176 569 000	50	88 284 500	88 284 500	Küpros
Läti	72 561 000	221 358 000	50	110 679 000	72 561 000
Leedu	121 821 000	334 146 000	50	167 073 000	121 821 000
Luksemburg	246 521 000	325 255 000	50	162 627 500	162 627 500	Luksemburg
Ungari	400 384 000	1 018 984 000	50	509 492 000	400 384 000
Malta	48 396 000	62 058 000	50	31 029 000	31 029 000	Malta
Madalmaad	2 739 704 000	6 263 887 000	50	3 131 943 500	2 739 704 000
Austria	1 425 851 000	3 181 638 000	50	1 590 819 000	1 425 851 000
Poola	1 911 307 000	3 943 766 000	50	1 971 883 000	1 911 307 000
Portugal	781 760 000	1 637 391 000	50	818 695 500	781 760 000
Rumeenia	505 766 000	1 435 776 000	50	717 888 000	505 766 000
Sloveenia	182 040 000	356 425 000	50	178 212 500	178 212 500	Sloveenia
Slovakkia	256 580 000	733 238 000	50	366 619 000	256 580 000
Soome	943 700 000	2 078 819 000	50	1 039 409 500	943 700 000
Rootsi	1 848 128 000	4 235 344 000	50	2 117 672 000	1 848 128 000
Ühendkuningriik	9 654 893 000	20 118 338 000	50	10 059 169 000	9 654 893 000
Kokku	59 828 223 000	134 003 050 000		67 001 525 000	59 639 209 500

TABEL 2

Käibemaksupõhiste omavahendite jaotus vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktile b (peatükk 1 3)

Liikmesriik	1 % piiristatud käibemaksu arvestusbaasist	Käibemaksupõhiste omavahendite ühtne määr (10) (protsentides)	Käibemaksupõhised omavahendid ühtse määra alusel
	(1)	(2)	(3) = (1) × (2)
Belgia	1 690 557 000	0,300	507 167 100
Bulgaaria	190 547 000	0,300	57 164 100
Tšehhi Vabariik	679 066 000	0,300	203 719 800
Taani	1 011 507 000	0,300	303 452 100
Saksamaa	12 022 668 000	0,150	1 803 400 200
Eesti	82 284 000	0,300	24 685 200
Iirimaa	624 406 000	0,300	187 321 800
Kreeka	873 300 000	0,300	261 990 000
Hispaania	4 775 808 000	0,300	1 432 742 400
Prantsusmaa	9 831 724 000	0,300	2 949 517 200
Horvaatia (11)	113 028 000	0,300	33 908 400
Itaalia	6 621 706 000	0,300	1 986 511 800
Küpros	88 284 500	0,300	26 485 350
Läti	72 561 000	0,300	21 768 300
Leedu	121 821 000	0,300	36 546 300
Luksemburg	162 627 500	0,300	48 788 250
Ungari	400 384 000	0,300	120 115 200
Malta	31 029 000	0,300	9 308 700
Madalmaad	2 739 704 000	0,100	273 970 400
Austria	1 425 851 000	0,225	320 816 475
Poola	1 911 307 000	0,300	573 392 100
Portugal	781 760 000	0,300	234 528 000
Rumeenia	505 766 000	0,300	151 729 800
Sloveenia	178 212 500	0,300	53 463 750
Slovakkia	256 580 000	0,300	76 974 000
Soome	943 700 000	0,300	283 110 000
Rootsi	1 848 128 000	0,100	184 812 800
Ühendkuningriik	9 654 893 000	0,300	2 896 467 900
Kokku	59 639 209 500		15 063 857 425

TABEL 3

Kogurahvatulul põhinevate omavahendite ühtse määra kindlaksmääramine ja jaotus vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktile c (peatükk 1 4)

Liikmesriik	1 % kogurahvatulust	Lisaomavahendite ühtne määr	Lisaomavahendid ühtse määra alusel
	(1)	(2)	(3) = (1) × (2)
Belgia	3 973 060 000		3 107 116 101
Bulgaaria	403 363 000		315 448 463
Tšehhi Vabariik	1 488 457 000		1 164 042 001
Taani	2 603 724 000		2 036 232 215
Saksamaa	27 629 794 000		21 607 772 802
Eesti	168 961 000		132 135 292
Iirimaa	1 286 410 000		1 006 031 931
Kreeka	1 994 678 000		1 559 930 162
Hispaania	10 438 737 000		8 163 573 621
Prantsusmaa	21 490 884 000		16 806 862 143
Horvaatia (12)	226 056 000		176 786 215
Itaalia	16 175 934 000		12 650 326 193
Küpros	176 569 000		138 085 099
Läti	221 358 000	0,7820461 (13)	173 112 162
Leedu	334 146 000		261 317 578
Luksemburg	325 255 000		254 364 406
Ungari	1 018 984 000		796 892 469
Malta	62 058 000		48 532 217
Madalmaad	6 263 887 000		4 898 648 436
Austria	3 181 638 000		2 488 187 608
Poola	3 943 766 000		3 084 206 843
Portugal	1 637 391 000		1 280 515 255
Rumeenia	1 435 776 000		1 122 843 030
Sloveenia	356 425 000		278 740 783
Slovakkia	733 238 000		573 425 923
Soome	2 078 819 000		1 625 732 304
Rootsi	4 235 344 000		3 312 234 282
Ühendkuningriik	20 118 338 000		15 733 467 889
Kokku	134 003 050 000		104 796 563 423

TABEL 4

Madalamaade ja Rootsi rahvamajanduse kogutulu brutomaksete vähendamise arvutamine ja selle rahastamine vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artiklile 2 lõikele 5 (peatükk 1 6)

Liikmesriik	Brutomaksete vähendamine	Kogurahvatulu arvestusbaasi osa protsentides	Brutomaksete vähendamisel kohaldatav kogurahvatulu baasmäär	Madalmaade ja Rootsi brutomaksete vähendamise rahastamine
	(1)	(2)	(3)	(4) = (1) + (3)
Belgia		2,96	25 663 158	25 663 158
Bulgaaria		0,30	2 605 440	2 605 440
Tšehhi Vabariik		1,11	9 614 380	9 614 380
Taani		1,94	16 818 216	16 818 216
Saksamaa		20,62	178 468 928	178 468 928
Eesti		0,13	1 091 369	1 091 369
Iirimaa		0,96	8 309 299	8 309 299
Kreeka		1,49	12 884 209	12 884 209
Hispaania		7,79	67 426 858	67 426 858
Prantsusmaa		16,04	138 815 911	138 815 911
Horvaatia		0,17	1 460 162	1 460 162
Itaalia		12,07	104 485 093	104 485 093
Küpros		0,13	1 140 511	1 140 511
Läti		0,17	1 429 816	1 429 816
Leedu		0,25	2 158 347	2 158 347
Luksemburg		0,24	2 100 917	2 100 917
Ungari		0,76	6 581 916	6 581 916
Malta		0,05	400 851	400 851
Madalmaad	– 693 598 388	4,67	40 460 279	– 653 138 109
Austria		2,37	20 551 131	20 551 131
Poola		2,94	25 473 939	25 473 939
Portugal		1,22	10 576 388	10 576 388
Rumeenia		1,07	9 274 098	9 274 098
Sloveenia		0,27	2 302 253	2 302 253
Slovakkia		0,55	4 736 199	4 736 199
Soome		1,55	13 427 701	13 427 701
Rootsi	– 171 966 543	3,16	27 357 327	– 144 609 216
Ühendkuningriik		15,01	129 950 235	129 950 235
Kokku	– 865 564 931	100,00	865 564 931	0
ELi SKP hinnadeflaator eurodes (2012 aasta kevadine majandusprognoos): a) 2004 EL 25 = 97,9307 / b) 2006 EL 25 = 102,2271 / c) 2006 EL 27 = 102,3225 / d) 2013EL 27 = 112,3768 Ühekordne maksevähendus Madalmaadele: 2013 aasta hindades: 605 000 000 eurot × [(b/a) × (d/c)] = 693 598 388 eurot Ühekordne maksevähendus Rootsile: 2013 aasta hindades: 150 000 000 eurot × [(b/a) × (d/c)] = 171 966 543 eurot

TABEL 5

Ühendkuningriigi 2012. aasta eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimine vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artiklile 4 (peatükk 1 5)

Kirjeldus

Koefitsient (14) (%)

Summa

1.	Ühendkuningriigi osa (protsentides) nominaalses piiristamata käibemaksubaasis

15,2078

2.	Ühendkuningriigi osa (protsentides) laienemisega seotud kuludega korrigeeritud eraldatud kogukuludes

7,2969

(1) – (2)

7,9109

4.	Eraldatud kogukulu

118 254 315 352

5.	Laienemisega seotud kulud (15) = (5a + 5b)

28 277 437 283

5a.	Ühinemiseelne kulu

3 082 696 513

5b.	Artikli 4 lõike 1 punktiga g seotud kulud

25 194 740 770

6.	Laienemisega seotud kuludega korrigeeritud eraldatud kogukulud = (4) – (5)

89 976 878 069

7.	Ühendkuningriigile võimaldatava korrigeerimise esialgne summa = (3) × (6) × 0,66

4 697 847 740

8.	Ühendkuningriigi kasu (16)

620 273 811

9.	Ühendkuningriigi suhtes kohaldatava korrigeerimise põhisumma = (7) – (8)

4 077 573 929

10.	Traditsioonilistest omavahenditest tulenev juhuslik kasu (17)

5 148 759

11.	Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine = (9) – (10)

4 072 425 170

Vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 4 lõikele 2 ei tohi kõnealuse artikli lõike 1 punktis g osutatud Ühendkuningriigi täiendav sissemakse, mis tuleneb eraldatud kulude vähendamisest laienemisega seotud kulu võrra, ületada ajavahemikul 2007–2013 10 500 000 000 eurot 2004. aasta hindades. Vastavad summad on esitatud järgmises tabelis.

2007.–2012. aastal Ühendkuningriigile võimaldatavad korrigeerimised

Esialgse summa erinevus võrreldes 10,5 miljardi euro künnisega

(omavahendeid käsitlev otsus 2007 vs. omavahendeid käsitlev otsus 2000) eurodes

Erinevus jooksev-hindades

Erinevus 2004. aasta püsihindades

A)	2007. aastal Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine

B)	2008. aastal Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine

– 301 679 647

– 280 649 108

C)	2009. aastal Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine

–1 349 840 247

–1 275 338 491

D)	2010. aastal Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine

–2 117 969 550

–1 956 957 875

E)	2011. aastal Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine

–2 355 745 675

–2 144 599 880

F)	2012. aastal Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine

–2 528 825 389

–2 247 081 154

G)	Erinevused kokku = A + B + C + D + E + F

–8 654 060 508

–7 904 626 509

TABEL 6

Ühendkuningriigile võimaldatava korrigeerimise rahastamise (– 4 072 425 170 eurot) arvutus (peatükk 1 5)

Liikmesriik	Vähendatud kogurahvatulu arvestusbaasi osa protsentides	Osamaksed ilma Ühendkuningriiki arvestamata	Osamaksed ilma Saksamaad, Madalmaid, Austriat, Rootsit ja Ühendkuningriiki arvestamata	3/4 veerus 2 esitatud Saksamaa, Madalmaade, Austria ja Rootsi osamaksetest	Veerg 4 esitatuna vastavalt veerule 3	Rahastamisaste	Korrigeerimine pärast rahastamisastme kohaldamist
	(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6) = (2) + (4) + (5)	(7)
Belgia	2,96	3,49	5,47		1,49	4,98	202 726 774
Bulgaaria	0,30	0,35	0,56		0,15	0,51	20 581 738
Tšehhi Vabariik	1,11	1,31	2,05		0,56	1,86	75 949 038
Taani	1,94	2,29	3,59		0,98	3,26	132 855 926
Saksamaa	20,62	24,26	0,00	–18,20	0,00	6,07	247 004 771
Eesti	0,13	0,15	0,23		0,06	0,21	8 621 294
Iirimaa	0,96	1,13	1,77		0,48	1,61	65 639 520
Kreeka	1,49	1,75	2,75		0,75	2,50	101 779 142
Hispaania	7,79	9,17	14,38		3,91	13,08	532 640 201
Prantsusmaa	16,04	18,87	29,61		8,06	26,93	1 096 579 862
Horvaatia	0,17	0,20	0,31		0,08	0,28	11 534 586
Itaalia	12,07	14,20	22,29		6,06	20,27	825 382 682
Küpros	0,13	0,16	0,24		0,07	0,22	9 009 495
Läti	0,17	0,19	0,31		0,08	0,28	11 294 869
Leedu	0,25	0,29	0,46		0,13	0,42	17 049 916
Luksemburg	0,24	0,29	0,45		0,12	0,41	16 596 250
Ungari	0,76	0,89	1,40		0,38	1,28	51 994 014
Malta	0,05	0,05	0,09		0,02	0,08	3 166 531
Madalmaad	4,67	5,50	0,00	–4,13	0,00	1,38	55 997 883
Austria	2,37	2,79	0,00	–2,10	0,00	0,70	28 443 200
Poola	2,94	3,46	5,43		1,48	4,94	201 232 038
Portugal	1,22	1,44	2,26		0,61	2,05	83 548 448
Rumeenia	1,07	1,26	1,98		0,54	1,80	73 260 972
Sloveenia	0,27	0,31	0,49		0,13	0,45	18 186 710
Slovakkia	0,55	0,64	1,01		0,27	0,92	37 413 725
Soome	1,55	1,83	2,86		0,78	2,60	106 072 466
Rootsi	3,16	3,72	0,00	–2,79	0,00	0,93	37 863 119
Ühendkuningriik	15,01	0,00	0,00		0,00	0,00	0
Kokku	100,00	100,00	100,00	–27,21	27,21	100,00	4 072 425 170

Välja on arvutatud 15 komakohta.

TABEL 7

Üldeelarve rahastamise kokkuvõte (18) omavahendite liikide ja liikmesriikide kaupa

Liikmesriik	Traditsioonilised omavahendid				Käibemaksu- ja kogurahvatulu põhised omavahendid, k.a kohandused						Omavahendite kogusumma (19)
Liikmesriik	Suhkrumaksude netosumma (75 %)	Tollimaksude netosumma (75 %)	Tavapäraste omavahendite kogu netosumma (75 %)	Sissenõudmiskulud (25 % kogu traditsioonilistest omavahenditest) p.m.	Käibemaksupõhised omavahendid	Kogurahvatulul põhinevad omavahendid	Madalmaade ja Rootsi kasuks tehtav vähendamine	Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine	Liikmesriikide osamaksed kokku	Liikmesriigi osatähtsus osamaksete kogusummas (%)	Omavahendite kogusumma (19)
	(1)	(2)	(3) = (1) + (2)	(4)	(5)	(6)	(7)	(8)	(9) = (5) + (6) + (7) + (8)	(10)	(11) = (3) + (9)
Belgia	6 600 000	1 871 900 000	1 878 500 000	626 166 667	507 167 100	3 107 116 101	25 663 158	202 726 774	3 842 673 133	3,21	5 721 173 133
Bulgaaria	400 000	62 200 000	62 600 000	20 866 667	57 164 100	315 448 463	2 605 440	20 581 738	395 799 741	0,33	458 399 741
Tšehhi Vabariik	3 400 000	246 200 000	249 600 000	83 200 000	203 719 800	1 164 042 001	9 614 380	75 949 038	1 453 325 219	1,21	1 702 925 219
Taani	3 400 000	373 500 000	376 900 000	125 633 333	303 452 100	2 036 232 215	16 818 216	132 855 926	2 489 358 457	2,08	2 866 258 457
Saksamaa	26 300 000	3 780 400 000	3 806 700 000	1 268 899 996	1 803 400 200	21 607 772 802	178 468 928	247 004 771	23 836 646 701	19,89	27 643 346 701
Eesti	0	25 000 000	25 000 000	8 333 333	24 685 200	132 135 292	1 091 369	8 621 294	166 533 155	0,14	191 533 155
Iirimaa	0	217 100 000	217 100 000	72 366 667	187 321 800	1 006 031 931	8 309 299	65 639 520	1 267 302 550	1,06	1 484 402 550
Kreeka	1 400 000	141 200 000	142 600 000	47 533 334	261 990 000	1 559 930 162	12 884 209	101 779 142	1 936 583 513	1,62	2 079 183 513
Hispaania	4 700 000	1 221 600 000	1 226 300 000	408 766 667	1 432 742 400	8 163 573 621	67 426 858	532 640 201	10 196 383 080	8,51	11 422 683 080
Prantsusmaa	30 900 000	2 034 500 000	2 065 400 000	688 466 667	2 949 517 200	16 806 862 143	138 815 911	1 096 579 862	20 991 775 116	17,51	23 057 175 116
Horvaatia	0	22 400 000	22 400 000	7 466 667	33 908 400	176 786 215	1 460 162	11 534 586	223 689 363	0,19	246 089 363
Itaalia	4 700 000	1 799 100 000	1 803 800 000	601 266 667	1 986 511 800	12 650 326 193	104 485 093	825 382 682	15 566 705 768	12,99	17 370 505 768
Küpros	0	24 800 000	24 800 000	8 266 667	26 485 350	138 085 099	1 140 511	9 009 495	174 720 455	0,15	199 520 455
Läti	0	26 800 000	26 800 000	8 933 333	21 768 300	173 112 162	1 429 816	11 294 869	207 605 147	0,17	234 405 147
Leedu	800 000	55 000 000	55 800 000	18 600 000	36 546 300	261 317 578	2 158 347	17 049 916	317 072 141	0,26	372 872 141
Luksemburg	0	15 700 000	15 700 000	5 233 333	48 788 250	254 364 406	2 100 917	16 596 250	321 849 823	0,27	337 549 823
Ungari	2 000 000	119 800 000	121 800 000	40 600 000	120 115 200	796 892 469	6 581 916	51 994 014	975 583 599	0,81	1 097 383 599
Malta	0	10 800 000	10 800 000	3 600 000	9 308 700	48 532 217	400 851	3 166 531	61 408 299	0,05	72 208 299
Madalmaad	7 300 000	2 086 000 000	2 093 300 000	697 766 667	273 970 400	4 898 648 436	– 653 138 109	55 997 883	4 575 478 610	3,82	6 668 778 610
Austria	3 200 000	239 900 000	243 100 000	81 033 334	320 816 475	2 488 187 608	20 551 131	28 443 200	2 857 998 414	2,38	3 101 098 414
Poola	12 800 000	426 400 000	439 200 000	146 400 000	573 392 100	3 084 206 843	25 473 939	201 232 038	3 884 304 920	3,24	4 323 504 920
Portugal	200 000	136 500 000	136 700 000	45 566 667	234 528 000	1 280 515 255	10 576 388	83 548 448	1 609 168 091	1,34	1 745 868 091
Rumeenia	1 000 000	124 700 000	125 700 000	41 900 000	151 729 800	1 122 843 030	9 274 098	73 260 972	1 357 107 900	1,13	1 482 807 900
Sloveenia	0	81 800 000	81 800 000	27 266 667	53 463 750	278 740 783	2 302 253	18 186 710	352 693 496	0,29	434 493 496
Slovakkia	1 400 000	141 700 000	143 100 000	47 700 000	76 974 000	573 425 923	4 736 199	37 413 725	692 549 847	0,58	835 649 847
Soome	800 000	169 600 000	170 400 000	56 800 000	283 110 000	1 625 732 304	13 427 701	106 072 466	2 028 342 471	1,69	2 198 742 471
Rootsi	2 600 000	552 600 000	555 200 000	185 066 667	184 812 800	3 312 234 282	– 144 609 216	37 863 119	3 390 300 985	2,83	3 945 500 985
Ühendkuningriik	9 500 000	2 647 000 000	2 656 500 000	885 500 000	2 896 467 900	15 733 467 889	129 950 235	–4 072 425 170	14 687 460 854	12,25	17 343 960 854
Kokku	123 400 000	18 654 200 000	18 777 600 000	6 259 200 000	15 063 857 425	104 796 563 423	0	0	119 860 420 848	100,00	138 638 020 848

B. TULUDE KOONDARVESTUS EELARVERUBRIIKIDE KAUPA

TULUD

Jaotis	Rubriik	Eelarve 2013	Paranduseelarve nr 2/2013	Uus summa
1	OMAVAHENDID	131 628 020 848	7 010 000 000	138 638 020 848
3	ÜLEJÄÄGID, SALDOD JA KORRIGEERIMINE	34 000 000		34 000 000
4	INSTITUTSIOONIDE JA MUUDE LIIDU ASUTUSTE HEAKS TÖÖTAVATELT ISIKUTELT LAEKUVAD TULUD	1 278 186 868		1 278 186 868
5	INSTITUTSIOONIDE HALDUSTEGEVUSEST SAADAV TULU	53 884 139		53 884 139
6	LIIDU KOKKULEPETE JA PROGRAMMIDEGA SEOTUD OSAMAKSED JA TAGASIMAKSED	60 000 000		60 000 000
7	VIIVISED JA TRAHVID	123 000 000	290 000 000	413 000 000
8	LAENUTEHINGUD	3 696 000		3 696 000
9	MITMESUGUSED TULUD	30 200 000		30 200 000
	Kogusumma	133 210 987 855	7 300 000 000	140 510 987 855

JAOTIS 1

OMAVAHENDID

Jaotis Peatükk	Rubriik	Eelarve 2013	Paranduseelarve nr 2/2013	Uus summa
1 1	SUHKRUTURU ÜHISE KORRALDUSEGA ETTE NÄHTUD MAKSUD JA TOLLIMAKSUD (OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKT a)	123 400 000		123 400 000
1 2	OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKTIS a OSUTATUD TOLLIMAKSUD JA MUUD MAKSUD	18 654 200 000		18 654 200 000
1 3	VASTAVALT OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKTILE b KÄIBEMAKSUST KOGUNEVAD OMAVAHENDID	15 063 857 425		15 063 857 425
1 4	VASTAVALT OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKTILE c KOGURAHVATULUL PÕHINEVAD OMAVAHENDID	97 786 563 423	7 010 000 000	104 796 563 423
1 5	EELARVE TASAKAALUSTAMATUSE KORRIGEERIMINE	0		0
1 6	MADALMAADE JA ROOTSI KOGURAHVATULUL PÕHINEVATE IGA-AASTASTE BRUTOMAKSETE VÄHENDAMINE	0		0
	Jaotis 1 — Kogusumma	131 628 020 848	7 010 000 000	138 638 020 848

PEATÜKK 1 4 — VASTAVALT OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKTILE c KOGURAHVATULUL PÕHINEVAD OMAVAHENDID

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	Eelarve 2013	Paranduseelarve nr 2/2013	Uus summa
1 4
VASTAVALT OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKTILE c KOGURAHVATULUL PÕHINEVAD OMAVAHENDID
1 4 0	Vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktile c kogurahvatulul põhinevad omavahendid	97 786 563 423	7 010 000 000	104 796 563 423
	Peatükk 1 4 — Kogusumma	97 786 563 423	7 010 000 000	104 796 563 423

1 4 0
Vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktile c kogurahvatulul põhinevad omavahendid

Eelarve 2013	Paranduseelarve nr 2/2013	Uus summa
97 786 563 423	7 010 000 000	104 796 563 423

Märkused

Kogurahvatulul põhinevad omavahendid on lisaomavahendid, millest kaetakse kulud, mida ei ole võimalik rahastada asjaomase aasta traditsioonilistest omavahenditest, käibemaksupõhistest omavahenditest ja muudest tuludest. Seega hoiab kogurahvatulul põhinevate omavahendite olemasolu Euroopa Liidu üldeelarve alati ex ante tasakaalus.

Kogurahvatulul põhinevate omavahendite sissenõudmismäär kehtestatakse vastavalt eelarve kuludele, mida ei ole võimalik rahastada muudest allikatest (käibemaksupõhised maksed, traditsioonilised omavahendid ja muud tulud). Seda sissenõudmismäära kohaldatakse kõikide liikmesriikide suhtes.

Käesoleval eelarveaastal liikmesriikide kogurahvatulu suhtes kohaldatav määr on 0,7820 %.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artikli 2 lõike 1 punkt c.

Liikmesriik	Eelarve 2013	Paranduseelarve nr 2/2013	Uus summa
Belgia	2 899 276 424	207 839 677	3 107 116 101
Bulgaaria	294 347 640	21 100 823	315 448 463
Tšehhi Vabariik	1 086 177 478	77 864 523	1 164 042 001
Taani	1 900 025 575	136 206 640	2 036 232 215
Saksamaa	20 162 396 327	1 445 376 475	21 607 772 802
Eesti	123 296 563	8 838 729	132 135 292
Iirimaa	938 736 940	67 294 991	1 006 031 931
Kreeka	1 455 584 084	104 346 078	1 559 930 162
Hispaania	7 617 499 883	546 073 738	8 163 573 621
Prantsusmaa	15 682 625 815	1 124 236 328	16 806 862 143
Horvaatia	164 960 718	11 825 497	176 786 215
Itaalia	11 804 126 817	846 199 376	12 650 326 193
Küpros	128 848 379	9 236 720	138 085 099
Läti	161 532 429	11 579 733	173 112 162
Leedu	243 837 652	17 479 926	261 317 578
Luksemburg	237 349 588	17 014 818	254 364 406
Ungari	743 587 131	53 305 338	796 892 469
Malta	45 285 824	3 246 393	48 532 217
Madalmaad	4 570 970 462	327 677 974	4 898 648 436
Austria	2 321 748 991	166 438 617	2 488 187 608
Poola	2 877 899 601	206 307 242	3 084 206 843
Portugal	1 194 859 661	85 655 594	1 280 515 255
Rumeenia	1 047 734 368	75 108 662	1 122 843 030
Sloveenia	260 095 392	18 645 391	278 740 783
Slovakkia	535 068 599	38 357 324	573 425 923
Soome	1 516 984 621	108 747 683	1 625 732 304
Rootsi	3 090 673 941	221 560 341	3 312 234 282
Ühendkuningriik	14 681 032 520	1 052 435 369	15 733 467 889
Artikkel 1 4 0 – Kokku	97 786 563 423	7 010 000 000	104 796 563 423

JAOTIS 7

VIIVISED JA TRAHVID

Jaotis Peatükk	Rubriik	Eelarve 2013	Paranduseelarve nr 2/2013	Uus summa
7 0	VIIVISED	23 000 000		23 000 000
7 1	RAHATRAHVID	100 000 000	290 000 000	390 000 000
7 2	HOIUSTE INTRESSID JA RAHATRAHVIDELT LAEKUVAD VIIVISED	p.m.		p.m.
	Jaotis 7 — Kogusumma	123 000 000	290 000 000	413 000 000

PEATÜKK 7 1 — RAHATRAHVID

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	Eelarve 2013	Paranduseelarve nr 2/2013	Uus summa
7 1
RAHATRAHVID
7 1 0	Rahatrahvid, karistusmaksed ja muud trahvid	100 000 000	270 000 000	370 000 000
7 1 1	Uute sõiduautode ülemääraste heitkoguste maks	p.m.		p.m.
7 1 2	Leppetrahvid ja ühekordsed trahvid, mis on määratud aluslepingust tulenevaid kohustusi rikkunud liikmesriigile Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmata jätmise eest	p.m.	20 000 000	20 000 000
	Peatükk 7 1 — Kogusumma	100 000 000	290 000 000	390 000 000

7 1 0
Rahatrahvid, karistusmaksed ja muud trahvid

Eelarve 2013	Paranduseelarve nr 2/2013	Uus summa
100 000 000	270 000 000	370 000 000

Märkused

Komisjon võib määrata rahatrahve, perioodilisi karistusmakseid ja muid trahve ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele, kes rikuvad keelde või ei täida Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaseid kohustusi.

Rahatrahvid tuleb tavaliselt tasuda kolme kuu jooksul pärast komisjoni otsusest teatamist. Kui ettevõtja on esitanud hagi Euroopa Liidu Kohtule, ei nõua komisjon summat sisse. Ettevõtja peab nõustuma maksma intressi võlalt pärast lõplikku maksetähtaega ning andma komisjonile hiljemalt lõplikuks maksetähtajaks nii võlasummat kui ka intressi või lisatasusid katva pangagarantii.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004, 20. jaanuar 2004, kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1), eriti selle artiklid 14 ja 15.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, 29. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

7 1 2
Leppetrahvid ja ühekordsed trahvid, mis on määratud aluslepingust tulenevaid kohustusi rikkunud liikmesriigile Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmata jätmise eest

Eelarve 2013	Paranduseelarve nr 2/2013	Uus summa
p.m.	20 000 000	20 000 000

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 260 lõige 2.

III JAGU

KOMISJON

TULUD

Jaotis	Rubriik	Eelarve 2013	Paranduseelarve nr 2/2013	Uus summa
4	TULUD, MIS PÄRINEVAD INSTITUTSIOONIDE JA MUUDE LIIDU ASUTUSTE HEAKS TÖÖTAVATELT ISIKUTELT	956 847 713		956 847 713
5	INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEST SAADAV TULU	52 400 000		52 400 000
6	LIIDU KOKKULEPETE JA PROGRAMMIDEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED	60 000 000		60 000 000
7	VIIVISINTRESSID JA TRAHVID	123 000 000	290 000 000	413 000 000
8	LAENUTEHINGUD	3 696 000		3 696 000
9	MITMESUGUSED TULUD	30 000 000		30 000 000
	Kogusumma	1 225 943 713	290 000 000	1 515 943 713

JAOTIS 7

VIIVISINTRESSID JA TRAHVID

Jaotis Peatükk	Rubriik	Eelarve 2013	Paranduseelarve nr 2/2013	Uus summa
7 0	VIIVISINTRESSID	23 000 000		23 000 000
7 1	RAHATRAHVID	100 000 000	290 000 000	390 000 000
7 2	INTRESSID DEPOSIITIDELT JA TRAHVIDELT	p.m.		p.m.
	Jaotis 7 — Kogusumma	123 000 000	290 000 000	413 000 000

PEATÜKK 7 1 — RAHATRAHVID

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	Eelarve 2013	Paranduseelarve nr 2/2013	Uus summa
7 1
RAHATRAHVID
7 1 0	Rahatrahvid, perioodilised karistusmaksed ja muud trahvid	100 000 000	270 000 000	370 000 000
7 1 1	Uute sõiduautode ülemääraste heitkoguste maks	p.m.		p.m.
7 1 2	Karistusmaksed ja ühekordsed trahvid, mis on määratud aluslepingust tulenevaid kohustusi rikkunud liikmesriigile Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmata jätmise eest	p.m.	20 000 000	20 000 000
	Peatükk 7 1 — Kogusumma	100 000 000	290 000 000	390 000 000

7 1 0
Rahatrahvid, perioodilised karistusmaksed ja muud trahvid

Eelarve 2013	Paranduseelarve nr 2/2013	Uus summa
100 000 000	270 000 000	370 000 000

Märkused

Komisjon võib määrata rahatrahve, perioodilisi karistusmakseid ja muid trahve ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele, kes rikuvad keelde või ei täida oma kohustusi, mis tulenevad allpool loetletud määrustest või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitest 101 ja 102.

Rahatrahvid tuleb tavaliselt tasuda kolme kuu jooksul pärast komisjoni otsusest teatamist. Komisjon ei nõua siiski maksmisele kuuluvat summat sisse, kui ettevõtja on esitanud hagi Euroopa Liidu Kohtule. Ettevõtja peab nõustuma maksma intressi võlalt pärast lõplikku maksetähtaega ning andma komisjonile hiljemalt lõplikuks maksetähtajaks nii võlasummat kui ka intressi või lisatasusid katva pangagarantii.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004, 20. jaanuar 2004, kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1), eelkõige selle artiklid 14 ja 15.

7 1 2
Karistusmaksed ja ühekordsed trahvid, mis on määratud aluslepingust tulenevaid kohustusi rikkunud liikmesriigile Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmata jätmise eest

Eelarve 2013	Paranduseelarve nr 2/2013	Uus summa
p.m.	20 000 000	20 000 000

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise leping, eelkõige selle artikli 260 lõige 2.

KULUD

Jaotis	Rubriik	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis	Rubriik	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
01	MAJANDUS- JA RAHANDUSVALDKOND	555 684 796	428 350 972			555 684 796	428 350 972
02	ETTEVÕTLUS	1 157 245 386	1 163 341 339		141 477 138	1 157 245 386	1 304 818 477
03	KONKURENTS	92 219 149	92 219 149			92 219 149	92 219 149
04	TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALKÜSIMUSED	12 064 158 933	10 446 697 045		2 147 031 816	12 064 158 933	12 593 728 861
05	PÕLLUMAJANDUS JA MAAELU ARENDAMINE	58 851 894 643	56 371 410 495		362 947 134	58 851 894 643	56 734 357 629
06	LIIKUVUS JA TRANSPORT	1 740 800 530	983 961 494			1 740 800 530	983 961 494
07	KESKKOND JA KLIIMAMEETMED	498 383 275	391 177 073		6 503 201	498 383 275	397 680 274
08	TEADUSUURINGUD	6 901 336 033	4 815 211 202		272 960 008	6 901 336 033	5 088 171 210
09	SIDEVÕRGUD, EDASTATAV SISU JA SIDETEHNOLOOGIA	1 810 829 637	1 390 555 211		76 185 000	1 810 829 637	1 466 740 211
	40 01 40, 40 02 41	391 985	391 985			391 985	391 985
		1 811 221 622	1 390 947 196			1 811 221 622	1 467 132 196
10	OTSENE TEADUSTEGEVUS	424 319 156	411 320 143		5 202 560	424 319 156	416 522 703
11	MERENDUS JA KALANDUS	919 262 394	682 493 086		26 263 249	919 262 394	708 756 335
	40 01 40, 40 02 41	115 220 000	113 885 651			115 220 000	113 885 651
		1 034 482 394	796 378 737			1 034 482 394	822 641 986
12	SISETURG	103 313 472	100 495 338		938 318	103 313 472	101 433 656
	40 02 41	3 000 000	3 000 000			3 000 000	3 000 000
		106 313 472	103 495 338			106 313 472	104 433 656
13	REGIONAALPOLIITIKA	43 778 241 730	37 565 327 516		3 825 280 385	43 778 241 730	41 390 607 901
14	MAKSUKORRALDUS JA TOLLILIIT	144 620 394	111 727 655		10 079 962	144 620 394	121 807 617
15	HARIDUS JA KULTUUR	2 829 575 587	2 381 955 082		115 106 657	2 829 575 587	2 497 061 739
16	TEABEVAHETUS	265 992 159	252 703 941			265 992 159	252 703 941
17	TERVISE- JA TARBIJAKAITSE	634 370 124	593 133 792		5 852 882	634 370 124	598 986 674
18	SISEASJAD	1 227 109 539	773 675 230		83 468 585	1 227 109 539	857 143 815
	40 01 40, 40 02 41	111 280 000	66 442 946			111 280 000	66 442 946
		1 338 389 539	840 118 176			1 338 389 539	923 586 761
19	VÄLISSUHTED	5 001 226 243	3 089 423 857		141 769 782	5 001 226 243	3 231 193 639
20	KAUBANDUS	107 473 453	102 177 332		1 300 640	107 473 453	103 477 972
21	ARENG JA SUHTED AAFRIKA, KARIIBI MERE JA VAIKSE OOKEANI PIIRKONNA (AKV) RIIKIDEGA	1 571 699 626	1 206 905 319		20 810 244	1 571 699 626	1 227 715 563
22	LAIENEMINE	1 091 261 928	891 197 071		14 307 042	1 091 261 928	905 504 113
23	HUMANITAARABI	917 322 828	828 664 270		29 914 724	917 322 828	858 578 994
24	PETTUSTEVASTANE VÕITLUS	75 427 800	69 443 664			75 427 800	69 443 664
	40 01 40	3 929 200	3 929 200			3 929 200	3 929 200
		79 357 000	73 372 864			79 357 000	73 372 864
25	KOMISJONI POLIITIKA KOORDINEERIMINE JA ÕIGUSNÕUSTAMINE	193 336 661	194 086 661			193 336 661	194 086 661
26	KOMISJONI HALDUS	1 030 021 548	1 013 305 407		6 503 201	1 030 021 548	1 019 808 608
27	EELARVE	142 450 570	142 450 570			142 450 570	142 450 570
28	AUDIT	11 879 141	11 879 141			11 879 141	11 879 141
29	STATISTIKA	82 071 571	107 663 142		6 097 472	82 071 571	113 760 614
	40 01 40, 40 02 41	51 900 000	7 743 254			51 900 000	7 743 254
		133 971 571	115 406 396			133 971 571	121 503 868
30	PENSIONID JA NENDEGA SEOTUD KULUD	1 399 471 000	1 399 471 000			1 399 471 000	1 399 471 000
31	KEELETALITUSED	396 815 433	396 815 433			396 815 433	396 815 433
32	ENERGEETIKA	738 302 781	814 608 051			738 302 781	814 608 051
33	ÕIGUSKÜSIMUSED	218 238 524	184 498 972			218 238 524	184 498 972
40	RESERVID	1 049 836 185	275 393 036			1 049 836 185	275 393 036
	Kogusumma	148 026 192 229	129 683 738 689		7 300 000 000	148 026 192 229	136 983 738 689
	Of which Reserves: 40 01 40, 40 02 41	285 721 185	195 393 036			285 721 185	195 393 036

JAOTIS 02

ETTEVÕTLUS

Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
02 01	ETTEVÕTLUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD		120 830 851	120 830 851			120 830 851	120 830 851
02 02	KONKURENTSIVÕIME, TÖÖSTUSPOLIITIKA, UUENDUSTEGEVUS JA ETTEVÕTLUS		223 790 000	161 605 503		45 847 567	223 790 000	207 453 070
02 03	KAUPADE SISETURG JA VALDKONDLIKU POLIITIKA PÕHIMÕTTED		46 500 000	29 731 048		1 658 316	46 500 000	31 389 364
02 04	KOOSTÖÖ – TURVALISUS JA KOSMOS	1	754 424 535	483 643 055		80 964 853	754 424 535	564 607 908
02 05	EUROOPA SATELLIITNAVIGATSIOONI PROGRAMMID (EGNOS JA GALILEO)	1	11 700 000	367 530 882		13 006 402	11 700 000	380 537 284
	Jaotis 02 — Kogusumma		1 157 245 386	1 163 341 339		141 477 138	1 157 245 386	1 304 818 477

PEATÜKK 02 02 — KONKURENTSIVÕIME, TÖÖSTUSPOLIITIKA, UUENDUSTEGEVUS JA ETTEVÕTLUS

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
02 02
KONKURENTSIVÕIME, TÖÖSTUSPOLIITIKA, UUENDUSTEGEVUS JA ETTEVÕTLUS
02 02 01	Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm	1.1	161 500 000	115 000 000		39 019 206	161 500 000	154 019 206
02 02 02
Konkurentsivõime, uuendustegevuse ja ettevõtlusega seotud töö täiendamine
02 02 02 01	ELi–Jaapani tööstuskoostöö keskuse ja rahvusvahelistesse uurimisrühmadesse kuulumise toetamine	1.1	2 290 000	1 877 996			2 290 000	1 877 996
02 02 02 02	Ettevõtete- ja ettevõtlusalase programmiga seotud tööde täiendamine ja lõpuleviimine, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) puhul	1.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
	Artikkel 02 02 02 — Vahesumma		2 290 000	1 877 996			2 290 000	1 877 996
02 02 03
Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) majanduskeskkonna parandamine
02 02 03 01	Katseprojekt – Siseturu konsolideerimine – Katseprojekt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate koostöö tõhustamiseks ja klastrite moodustamiseks	1.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
02 02 03 02	Ettevalmistav tegevus – Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) toetamine uues finantskeskkonnas	1.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
02 02 03 04	Katseprojekt – Programm „Erasmus” noortele ettevõtjatele	1.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
02 02 03 05	Ettevalmistav tegevus – Programm „Erasmus” noortele ettevõtjatele	1.1	p.m.	1 500 000			p.m.	1 500 000
02 02 03 06	Ettevalmistav tegevus – Seotud tegevusaladel toimivate Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) vahel ühtlustatud e-äri protsessid ja standardid	1.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
	Artikkel 02 02 03 — Vahesumma		p.m.	1 500 000			p.m.	1 500 000
02 02 04	Väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”	1.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
02 02 07	Katseprojekt – Meetmed tekstiili- ja jalatsisektoris	1.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
02 02 08
Turismiga seonduv tegevus
02 02 08 01	Ettevalmistav tegevus – Euroopa turismi tippsihtkohad	1.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
02 02 08 02	Ettevalmistav tegevus – Säästev turism	1.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
02 02 08 03	Ettevalmistav tegevus – Sotsiaalturism Euroopas	1.1	p.m.	700 000			p.m.	700 000
02 02 08 04	Ettevalmistav tegevus – Euroopa ja riikidevaheliste kultuuriturismitoodete edendamine erilise rõhuasetusega kultuuri- ja tööstustoodetel	1.1	2 000 000	1 520 000			2 000 000	1 520 000
02 02 08 05	Ettevalmistav tegevus – Turism ja selle kõigile kättesaadavus	1.1	1 000 000	1 000 000			1 000 000	1 000 000
	Artikkel 02 02 08 — Vahesumma		3 000 000	3 220 000			3 000 000	3 220 000
02 02 09	Ettevalmistav tegevus – Euroopa Liidu rolli tugevdamine globaliseeruvas maailmas	1.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
02 02 10	Ettevalmistav tegevus – Euroopa–Vahemere piirkonna innovatiivsed ettevõtjad muutuste nimel	1.1	2 000 000	1 000 000			2 000 000	1 000 000
02 02 11	Ettevalmistav tegevus – GMESi operatiivteenused	1.1	p.m.	1 350 000			p.m.	1 350 000
02 02 12	Katseprojekt – Kindlustuse kättesaadavuse lihtsustamine füüsilisest isikust ehitusettevõtjatele ja väikestele ehitusettevõtjatele, et ergutada uuendustegevust ja ökotehnoloogia edendamist Euroopa Liidus	1.1	p.m.	286 000			p.m.	286 000
02 02 13	Ettevalmistav tegevus – Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) rahvusvahelistumise võimalused	1.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
02 02 15	Maa seire Euroopa programm (GMES)	1.1	55 000 000	36 571 507		6 828 361	55 000 000	43 399 868
02 02 16	Katseprojekt – Haruldaste muldmetallide alane Euroopa pädevusvõrgustik	1.1	p.m.	300 000			p.m.	300 000
02 02 17	Katseprojekt – Euroopa „loomepiirkondade” arendamine	3.2	p.m.	500 000			p.m.	500 000
	Peatükk 02 02 — Kogusumma		223 790 000	161 605 503		45 847 567	223 790 000	207 453 070

02 02 01
Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
161 500 000	115 000 000		39 019 206	161 500 000	154 019 206

Märkused

Selle assigneeringu eesmärk on tugevdada ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) konkurentsivõimet, edendada uuendustegevust, sh ökouuendusi, ning toetada ettevõtlusele ja uuendustegevusele suunatud majandus- ja haldusreformi.

Rakendatavad meetmed on eelkõige järgmised:

—	võrgustikud, mis koondavad mitmesuguseid huvirühmi;

—	tehnoloogia turustamine, projektid ja muud meetmed uuendusalgatuste toetuseks;

—	poliitikasuundade analüüsimine, arendamine ja koordineerimine osalevate riikidega;

—	teabe jagamine, levitamine ja teadvustamine;

—	liikmesriikide või piirkondade ühistegevuse toetamine

ja muud meetmed, mis sisalduvad konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammis.

Liit toetab selliseid tegevusi nagu Enterprise Europe Network ning uuendustegevuse ja ettevõtluse edendamine. Samuti toetatakse keskkonnahoidlikke innovatsiooniprojekte, mis käsitlevad selliste liidu tasandil oluliste uuenduslike või öko-uuenduslike tehnoloogiate, toodete või meetodite turustamist, mille tehniline tutvustamine on olnud edukas, kuid mis pole hajutatava riski tõttu veel oluliselt turgu võitnud. Need on kavandatud, et edendada osalevates riikides nende laiemat kasutust ning hõlbustada nende turuleviimist.

Kuna ettevalmistav tegevus „Erasmus noortele ettevõtjatele” lõpeb 2011. aastal ja seda ei lisata uude mitmeaastasesse finantsraamistikku enne 2014. aastat, on vaja rahastada selle jätkamist aastatel 2012 ja 2013. Programmi eesmärk on edendada Euroopa ettevõtlust, teadmiste ja parimate tavade vahetust ning väärtuslike võrgustike ja partnerluste loomist. Osa assigneeringust tuleks kasutada programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” sujuva toimimise ja jätkumise tagamiseks konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi kaudu kuni uue finantsraamistiku kinnitamiseni.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Kavandatava meetme eesmärk on töötada välja ja katsetada innovatsiooni toetavaid teenuseid, mis on suunatud Euroopa teadmuspõhistele alustavatele ettevõtjatele, kasutades selleks ära Silicon Valleys teadus- ja äritegevuses tegevate eurooplaste ulatuslikke võrgustikke. Noored firmad saavutavad seeläbi kiirema turulepääsu ja kasvu välismaal, luues samas kõrge lisandväärtusega töökohti Euroopas. See eeldab Euroopa innovatsioonitoe pakkujate kooskõlastatud tegevust. Seetõttu uuritakse selle meetme abil innovatsioonitegevuse keskpunktis eelkõige ühise nn Euroopa Innovatsioonikeskuse teostatavust. See keskus ühendab ametlikud esindused (kaubanduskojad, konsulaadid ja tööstuse esindajad), Euroopa alustavatele ettevõtjatele innovatsioonitoe pakkujad ja Euroopa ettevõtjad ning teadlased, kes on valinud elu- ja töökohaks Silicon Valley, eesmärgiga kooskõlastada paremini toe andmist võimalikele kiire kasvuga äriühingutele.

Sihtrühmad

Selle meetme keskmes on uudsete teenuste väljaarendamine ja katsetamine, millega hõlbustatakse noorte teadmuspõhiste äriühingute kiiret kasvu ja kapitalile juurdepääsu, ühendades Silicon Valleys elavate Euroopa ettevõtjate ja teadlaste võrgustikud Euroopa piirkondlike/riiklike innovatsioonituge andvate asutuste teenustega.

Igast liikmesriigist kutsutakse üks noor teadmuspõhine äriühing teenuseid katsetama, looma oma võrgustikke Silicon Valley majandussüsteemis ja andma tagasisidet kogemuste kohta ning nõuandeid selliste teenuste tulevase kujundamise kohta.

Liikmesriikide innovatsiooniasutustel palutakse valida välja noored äriühingud ja projektis kaasa teha noori äriühinguid eksperdiarvamustega toetades. Silicon Valleys bürood omavaid asutusi palutakse osaleda teenuste kujundamisel ja pakkumisel, eriti noortele Euroopa äriühingute büroopinna andmisel.

Välismaal elavate Euroopa ettevõtjate ja teadlaste võrgustikel (20) palutakse osaleda Euroopa noorte äriühingute koolitamisel ja võrkude loomisel, samuti noortele teadmuspõhistele äriühingutele suunatud innovatsiooni tugiteenuste kavandamisel.

Kavandatav tegevus

1.	Kaks seminari või konverentsi (üks Ameerika Ühendriikides, üks Euroopas), mis toovad kokku Euroopa innovatsioonitoe pakkujad ja välismaal elavad teadlased või ettevõtjad, et töötada põhjalikumalt välja lähenemine ühise toe pakkumiseks kasvupotentsiaaliga noortele äriühingutele.

2.	Kaasnev uuring noorte teadmuspõhiste äriühingute ja osalevate välismaal elavate eurooplaste ootuste ning kogemuste hindamiseks.

3.	Konkreetsete tugiteenuste kavandamine ja pakkumine 27 teadmuspõhisest noorest äriühingust koosnevale rühmale kõigist liikmesriikidest. Need teenused hõlmavad valdkonnaspetsiifiliste võrgustike loomise ja koolitusürituste korraldamist Silicon Valleys.

4.	Lõppkonverents sidusrühmadele, kus osalevad Euroopa Parlamendi, komisjoni talituste, katseprojektis osalevate noorte äriühingute, välismaal elavate eurooplaste võrgustike ja innovatsioonitoeasutuste esindajate osalemisel.

5.	Meetmega seotud konkreetsed kommunikatsioonimeetmed.

Kavandatavaks meetmeks sobiv platvorm on ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi loodud Proinno Europe / Europe Innova algatus, et hõlbustada poliitika väljatöötamist ning piirkondlike ja riiklike innovatsiooniasutuste ühist teenuste pakkumist.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tulu alusel, mis on saadud kolmandate isikute osamaksetest ja on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib käesolevasse artiklisse kirjendada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Peale selle on osa assigneeringust kavandatud rahastama noorte innovaatorite liikuvuse meedet. Keegi ei kahtle, et kutsealane liikuvus on oluline nii mitmekülgse tööjõu kujundamiseks, Euroopa kodanikuks olemise tunnetamiseks kui ka Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks. Riigipiirid ei tohiks uuenduslikke ideid takistada. Ideid tuleks arendada suurimas Euroopa talente, rajatisi, infrastruktuuri ja rahalisi vahendeid koondavas süsteemis vastastikuse kasuliku toime, katsetamise ja heakskiitmise kaudu. Nii nagu Euroopa tudengid liiguvad Erasmuse programmi, noored teadlased Marie Curie meetmete ja noored ettevõtjad ettevõtjate Erasmuse programmi raames, peab ka noortel innovaatoritel olema võimalik Euroopa uuendustegevuse edendamiseks piiriüleselt liikuda. Olemasolevate liikuvusprogrammide kohaldamisala ei kattu noorte innovaatorite liikuvuse meetmega, mille keskmes on innovatsiooniprotsess algetapis ideede arendamiseks katseeksemplarideni. See projekt erineb näiteks Erasmuse noorte ettevõtjate programmist, mis on peamiselt innovatsioonijärgse etapi ettevõtlusvahetuse programm, mis annab noortele ettevõtjatele võimaluse ettevõtlusalaseid teadmisi omandada või suurendada. Noorte innovaatorite liikuvuse meedet puudutav ettepanek, mis ühendab innovatsiooni edendamiseks liikuvuse eeliseid, innovatsioonilünga täitmise vajadust ja hoiakute muutmise vajadust, kujutab endast konkreetset meedet tööhõive- ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” ning eelkõige innovaatilise liidu ja noorte liikuvuse alase juhtalgatuse elluviimiseks.

Noorte innovaatorite liikuvuse meetme eesmärk on toetada vähemalt 100 noort innovaatorit. Meede kujutab endast piirideta liikuvuse ja innovaatoritest residentide programmi, mis annab noortele (25–36 aasta vanuses) ja potentsiaalsetele innovaatoritele (18–24 aasta vanuses) võimaluse töötada oma algetapis idee kallal residendist noore innovaatorina vastuvõtva organisatsiooni juures, mis võib olla suur või väike ettevõte, tegevust alustav ettevõte, laboratoorium, ülikool, instituut, valitsusasutus või valitsusväline organisatsioon.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1639/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).

02 02 15
Maa seire Euroopa programm (GMES)

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
55 000 000	36 571 507		6 828 361	55 000 000	43 399 868

Märkused

Assigneeringu eesmärk on:

—	käivitada kasutajate vajaduste järgi kujundatud GMESi esialgsete teenuste osutamine;

—	aidata kaasa GMESi teenuste osutamiseks vajaliku seire-infrastruktuuri jätkusuutlikkuse tagamisele;

—	luua võimalused teabeallikate laialdasemaks kasutamiseks erasektoris, lihtsustades seega lisandväärtust loovate teenuseosutajate innovaatilist tegevust.

Maa seire teenuste arendamisel on juhtiv roll eelkõige konkurentsivõime ja innovatsiooni hoogustamisel selle sektori ettevõtetes ning järgmise etapi turgudel. Maa seire teenuste osutamise jätkusuutlikkuse tagamiseks Euroopas on veel vaja pidevat avaliku sektori sekkumist. See on tingitud nii turgude suutmatusest reageerida üldsuse erisugustele vajadustele kui ka järgmise etapi turgude ebaküpsusest, mis väljendub tugevas sõltuvuses riiklikest vahenditest ning märkimisväärselt piiratud arenguvõimalustes, sest senini on valitsenud ebakindlus vajalike põhiteenuste ja alusandmete pikaajalise kättesaadavuse ja hinna osas. Seepärast hoogustab eespool kirjeldatud konkreetsete eesmärkide saavutamine majanduskasvu ja töökohtade loomist selles innovatiivses sektoris, mille järgmise etapi segmendi moodustavad peamiselt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Need teenused hõlbustavad juurdepääsu põhiandmetele, mida on vaja poliitika kujundamiseks liidu, liikmesriikide, piirkondade ja kohaliku omavalitsuse tasandil sellistes valdkondades nagu põllumajandus, metsade seire, veemajandus, transport, linnaplaneerimine, kliimamuutused ja paljud teised. Assigneering hõlmab ka delegeerimislepingute täitmist, sealhulgas selliste isikute tegevuskulusid, kellele komisjon delegeerib GMESi programmiga seotud ülesanded vastavalt määruse (EL) nr 911/2010 artiklile 4 ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L, 248, 16.9.2002, lk 1) artiklile 54.

Artiklis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tulu alusel, mis on saadud kolmandate riikide osamaksetest ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, eraldatakse punkti täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 911/2010, 22. september 2010, Maa seire Euroopa programmi (GMES) ja selle esialgsete toimingute kohta (2011–2013) (ELT L 276, 20.10.2010, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2010/67/EL, 5. veebruar 2010, millega luuakse GMESi partnerite kogu (ELT L 35, 6.2.2010, lk 23).

PEATÜKK 02 03 — KAUPADE SISETURG JA VALDKONDLIKU POLIITIKA PÕHIMÕTTED

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
02 03
KAUPADE SISETURG JA VALDKONDLIKU POLIITIKA PÕHIMÕTTED
02 03 01	Siseturu toimimine ja selle arendamine eelkõige teavitamise, tõendamise ja valdkondliku lähendamise küsimustes	1.1	19 300 000	13 837 868		422 708	19 300 000	14 260 576
02 03 03
Euroopa Kemikaaliamet – Kemikaale käsitlevad õigusaktid
02 03 03 01	Euroopa Kemikaaliamet – Kemikaale käsitlevad õigusaktid – Toetus jaotistele 1 ja 2	1.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
02 03 03 02	Euroopa Kemikaaliamet – Kemikaale käsitlevad õigusaktid – Toetus jaotisele 3	1.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
	Artikkel 02 03 03 — Vahesumma		p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
02 03 04
Õigusaktide standardimine ja ühtlustamine
02 03 04 01	Toetus CENi, CENELECi ja ETSI standardimisalasele tegevusele	1.1	23 500 000	14 826 287		1 235 608	23 500 000	16 061 895
02 03 04 02	Toetus organisatsioonidele, kes esindavad standardimistegevuses VKEsid ja ühiskonna sidusrühmi	1.1	3 700 000	691 893			3 700 000	691 893
	Artikkel 02 03 04 — Vahesumma		27 200 000	15 518 180		1 235 608	27 200 000	16 753 788
02 03 05	Ettevalmistav tegevus – RECAP: peamistes liidu polümeeride töötlemise piirkondades tekkivate plastijäätmete ringlussevõtt kohalikul tasandil	2	p.m.	375 000			p.m.	375 000
	Peatükk 02 03 — Kogusumma		46 500 000	29 731 048		1 658 316	46 500 000	31 389 364

02 03 01
Siseturu toimimine ja selle arendamine eelkõige teavitamise, tõendamise ja valdkondliku lähendamise küsimustes

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
19 300 000	13 837 868		422 708	19 300 000	14 260 576

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste siseturu toimimise tõhustamise meetmetega seotud kulude katmiseks:

—	standardite ühtlustamine ning tehniliste standardite ja eeskirjade infosüsteemi kasutuselevõtmine;

—	teavitatud asutuste vahelise halduskoostöö ja koordineerimise rahastamine;

—	liikmesriikide ja EFTA riikide teatavaks tehtud eeskirjade läbivaatamine ning tehniliste eeskirjade kavandite tõlkimine;

—	meditsiiniseadmeid, kosmeetikat, toiduaineid, tekstiilitooteid, ravimeid, kemikaale, ainete ja valmististe klassifitseerimist ja märgistamist, sõidukeid ja ohutust ning keskkonnakvaliteeti käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamine;

—	suurem sektoritevaheline lähendamine nn uue lähenemisviisi direktiivide kohaldamisalas, eelkõige uue lähenemisviisi laiendamine muudele sektoritele;

—	määruse (EÜ) nr 765/2008 rakendusmeetmed nii akrediteerimisega seotud infrastruktuuri kui ka turujärelevalve osas;

—	teatavaid riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamisega teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete puhul rakendatavaid menetlusi käsitleva määruse (EÜ) nr 764/2008 rakendusmeetmed;

—	kaitseotstarbeliste toodete liidusisese veo tingimuste lihtsustamist käsitleva direktiivi 2009/43/EÜ rakendusmeetmed;

—	liikmesriikidevaheliste partnerlussuhete arendamine ning siseturu- ja turujärelevalvealaste õigusaktide rakendamise eest vastutavate ametiasutuste vahelise halduskoostöö toetamine;

—	toetused liidule huvipakkuvatele projektidele, mida viivad ellu kolmandad isikud;

—	teavitustöö ja -meetmed ning liidu õigusaktide tutvustamine;

—	siseturu ja turujärelevalve alase strateegilise programmi rakendamine;

—	toetused Euroopa Tehnilise Tunnustuse Organisatsioonile;

—	toetused, mida antakse Euroopa Nõukogule Euroopa farmakopöa koostamise konventsiooni raames;

—	osalemine vastastikust tunnustamist käsitlevate lepingute üle peetavates läbirääkimistes ning assotsieerunud riikidele Euroopa lepingute raames antav toetus liidu õigustiku vastuvõtmiseks.

Artiklis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

Nõukogu direktiiv 76/768/EMÜ, 27. juuli 1976, liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 262, 27.9.1976, lk 169).

Nõukogu direktiiv 85/374/EMÜ, 25. juuli 1985, liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 210, 7.8.1985, lk 29).

Nõukogu direktiiv 90/385/EMÜ, 20. juuni 1990, aktiivseid siiratavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 189, 20.7.1990, lk 17).

Nõukogu direktiiv 91/477/EMÜ, 18. juuni 1991, relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (EÜT L 256, 13.9.1991, lk 51).

Nõukogu otsus (8300/92), 21. september 1992, millega volitatakse komisjoni pidama läbirääkimisi seoses ühenduse ja teatavate kolmandate riikide vahel sõlmitavate lepingutega vastastikuse tunnustamise kohta.

Nõukogu direktiiv 93/5/EMÜ, 25. veebruar 1993, liikmesriikidelt komisjonile antava abi ja liikmesriikide koostöö kohta toidualaste küsimuste teaduslikul uurimisel (EÜT L 52, 4.3.1993, lk 18).

Nõukogu direktiiv 93/7/EMÜ, 15. märts 1993, liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta (EÜT L 74, 27.3.1993, lk 74).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, 23. märts 1993, olemasolevate ainete ohtlikkuse hindamise ja kontrolli kohta (EÜT L 84, 5.4.1993, lk 1).

Nõukogu direktiiv 93/15/EMÜ, 5. aprill 1993, tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 121, 15.5.1993, lk 20).

Nõukogu direktiiv 93/42/EMÜ, 14. juuni 1993, meditsiiniseadmete kohta (EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1).

Nõukogu otsus 93/465/EMÜ, 22. juuli 1993, mis käsitleb tehnilise ühtlustamise direktiivides kasutatavaid vastavushindamismenetluse eri etappide mooduleid ning CE-vastavusmärgise kinnitamise ja kasutamise eeskirju (EÜT L 220, 22.7.1993, lk 23).

Nõukogu otsus 94/358/EÜ, 16. juuni 1994, millega kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse nimel Euroopa farmakopöa koostamise konventsioon (EÜT L 158, 25.6.1994, lk 17).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/100/EÜ, 17. veebruar 1997, millega muudetakse direktiivi 93/7/EMÜ (liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta) lisa (EÜT L 60, 1.3.1997, lk 59).

Nõukogu otsus (8453/97), millega kinnitatakse artikli 113 alusel loodud komitee tõlgendus nõukogu 21. septembri 1992. aasta otsuse kohta, millega antakse komisjonile suunised Euroopa vastavushinnangute lepinguid käsitlevate läbirääkimiste kohta.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/34/EÜ, 22. juuni 1998, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/48/EÜ, 20. juuli 1998, millega muudetakse direktiivi 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/79/EÜ, 27. oktoober 1998, meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta (EÜT L 331, 7.12.1998, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid, millega rakendatakse „uut lähenemisviisi” teatavates sektorites, näiteks masinad, elektromagnetiline ühilduvus, raadioseadmed ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmed, madalpinge elektriseadmed, isikukaitsevahendid, liftid, plahvatusohtlikud keskkonnad, meditsiiniseadmed, mänguasjad, surveseadmed, gaasiseadmed, ehitus, raudteevõrgustiku koostalitlusvõime, väikelaevad, rehvid, mootorsõidukite heitmed, lõhkeained, pürotehnilised seadmed jne.

Nõukogu direktiivid, mis on vastu võetud tehniliste kaubandustõkete kõrvaldamiseks valdkondades, mida „uus lähenemisviis” ei hõlma.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2679/98, 7. detsember 1998, siseturu toimimise kohta liikmesriikidevahelise kaupade vaba liikumise osas (EÜT L 337, 12.12.1998, lk 8).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/4/EÜ, 22. veebruar 1999, kohvi- ja siguriekstraktide kohta (EÜT L 66, 13.3.1999, lk 26).

Nõukogu direktiiv 1999/36/EÜ, 29. aprill 1999, transporditavate surveseadmete kohta (EÜT L 138, 1.6.1999, lk 20).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/45/EÜ, 31. mai 1999, ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/9/EÜ, 20. märts 2000, reisijateveoks ettenähtud köisteede kohta (EÜT L 106, 3.5.2000, lk 21).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/14/EÜ, 8. mai 2000, välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (EÜT L 162, 3.7.2000, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/35/EÜ, 29. juuni 2000, hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (EÜT L 200, 8.8.2000, lk 35).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2580/2000, 20. november 2000, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 3448/93, milles sätestatakse põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate kaupadega kauplemise kord (EÜT L 298, 25.11.2000, lk 5).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/82/EÜ, 6. november 2001, veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/83/EÜ, 6. november 2001, inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/95/EÜ, 27. jaanuar 2003, teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 37, 13.2.2003, lk 19).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/96/EÜ, 27. jaanuar 2003, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (ELT L 37, 13.2.2003, lk 24).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1435/2003, 22. juuli 2003, Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta (ELT L 207, 18.8.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2003/2003, 13. oktoober 2003, väetiste kohta (ELT L 304, 21.11.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/102/EÜ, 17. november 2003, jalakäijate ja teiste vähem kaitstud liiklejate kaitse kohta enne kokkupõrget ja kokkupõrke korral mootorsõidukiga ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ (ELT L 321, 6.12.2003, lk 15).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 273/2004, 11. veebruar 2004, narkootikumide lähteainete kohta (ELT L 47, 18.2.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/9/EÜ, 11. veebruar 2004, heade laboritavade inspekteerimise ja kontrollimise kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 50, 20.2.2004, lk 28).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/10/EÜ, 11. veebruar 2004, mis käsitleb keemiliste ainetega katsete tegemisel heade laboritavade põhimõtete rakendamist ja nende rakendamise tõendamist puudutavate õigusnormide ühtlustamist (kodifitseeritud versioon) (ELT L 50, 20.2.2004, lk 44).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 726/2004, 31. märts 2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet (ELT L 136, 30.4.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 648/2004, 31. märts 2004, detergentide kohta (ELT L 104, 8.4.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, 18. detsember 2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/23/EÜ, 23. mai 2007, pürotehniliste toodete turule laskmise kohta (ELT L 154, 14.6.2007, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 764/2008, 9. juuli 2008, milles sätestatakse menetlused seoses teatavate riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamisega teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 3052/95/EÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 21).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 765/2008, 9. juuli 2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 768/2008/EÜ, 9. juuli 2008, toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/43/EÜ, 6. mai 2009, kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELT L 146, 10.6.2009, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ, 21. oktoober 2009, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 305/2011, 9. märts 2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (ELT L 88, 4.4.2011, lk 5).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1007/2011, 27. september 2011, tekstiilkiudude nimetuste ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise ja tähistamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 73/44/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 96/73/EÜ ja 2008/121/EÜ (ELT L 272, 18.10.2011, lk 1).

02 03 04
Õigusaktide standardimine ja ühtlustamine

02 03 04 01
Toetus CENi, CENELECi ja ETSI standardimisalasele tegevusele

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
23 500 000	14 826 287		1 235 608	23 500 000	16 061 895

Märkused

Endine artikkel 02 03 04

Kooskõlas üldise eesmärgiga tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja säilitada Euroopa tööstuse konkurentsivõime eelkõige standardite vastastikuse tunnustamise ning vastavalt vajadusele Euroopa standardite loomise kaudu, kaetakse sellest assigneeringust

—	rahalised kohustused, mis tulenevad Euroopa standardimisorganisatsioonidega (nt ETSI, CEN ja CENELEC) allkirjastatavatest lepingutest standardite väljatöötamise kohta;

—	standarditele vastavuse kontrollimine ja tõendamine, näidisprojektid;

—

eespool nimetatud programmide ja projektide elluviimisega seotud lepingulised kulud. Kõnealused lepingud hõlmavad järgmist: teadustegevus, assotsieerimine, hindamine, tehnilised operatsioonid, koordineerimine, stipendiumid, toetused, koolitus, teadustöötajate liikuvus, osalemine rahvusvahelistes lepingutes ning osalemine seadmetega seotud kulutustes;

—	standardiorganite jõudluse parandamine;

—	standardimiskvaliteedi parandamine ja kontrollimine;

—	Euroopa standardite riiklikesse standarditesse ülevõtmise ning eelkõige nende tõlkimise toetamine;

—	meetmed, mis on seotud standardimisalase teavitus-, edendus- ja tutvustustegevusega ning Euroopa huvide kaitsmisega rahvusvahelises standardimistegevuses;

—	tehnilistele komiteedele pakutavad sekretariaaditeenused;

—	standarditele vastavuse kontrollimise tehnilised projektid;

—	koostööprogrammid kolmandate riikidega ning neile antav abi;

—	töö, mis on vajalik rahvusvaheliste infotehnoloogiastandardite ühetaoliseks kohaldamiseks kogu Euroopa Liidus;

—	sertifitseerimismeetodite täpsustamine ning sertifitseerimise tehniliste meetodite kehtestamine;

—	kõnealuste standardite riigihangetes kasutamisele kaasa aitamine;

—	standardite koostamiseks ja nende rakendamise tõhustamiseks läbi viidava tegevuse kooskõlastamine (kasutusõpetused, näitused jne).

Liidu vahendeid tuleb kasutada standardimistoimingute kavandamiseks ja rakendamiseks, konsulteerides põhiliste osapooltega, kelleks on tööstusharude esindajad, töötajate esindajad, tarbijad, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, riiklikud ja Euroopa standardimisasutused, liikmesriikide riigihankeametid, kõik riikliku ja liidu tasandi kasutajad ja tööstuspoliitika eest vastutajad.

Infotehnoloogiaseadmete ja koostalitlusvõime toetamise puhuks on nõukogu 22. detsembri 1986. aasta otsuses 87/95/EMÜ (standardimise kohta infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas) (EÜT L 36, 7.2.1987, lk 31) esitatud konkreetsed sätted, milles kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et riigihankelepingutes viidatakse Euroopa või rahvusvahelistele standarditele.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, Euroopa standardimise rahastamise kohta (ELT L 315, 15.11.2006, lk 9).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1025/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

PEATÜKK 02 04 — KOOSTÖÖ — TURVALISUS JA KOSMOS

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
02 04
KOOSTÖÖ – TURVALISUS JA KOSMOS
02 04 01
Turvalisuse- ja kosmosealane uurimistegevus
02 04 01 01	Kosmosealane uurimistegevus	1.1	312 710 000	249 081 618		22 436 044	312 710 000	271 517 662
02 04 01 02	Julgeolekualane uurimistegevus	1.1	300 730 000	154 193 382		32 516 005	300 730 000	186 709 387
02 04 01 03	Transpordialane uurimistegevus (Galileo)	1.1	140 984 535	80 071 529		26 012 804	140 984 535	106 084 333
	Artikkel 02 04 01 — Vahesumma		754 424 535	483 346 529		80 964 853	754 424 535	564 311 382
02 04 02	Ettevalmistav tegevus – Euroopa turvalisusealase uurimistegevuse tõhustamine	1.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
02 04 03	Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises	1.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
02 04 04
Varasemate teadusprogrammide lõpuleviimine
02 04 04 01	Enne 2003. aastat alustatud programmide lõpuleviimine	1.1	—	p.m.			—	p.m.
02 04 04 02	Ühenduse kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine	1.1	—	296 526			—	296 526
	Artikkel 02 04 04 — Vahesumma		—	296 526			—	296 526
	Peatükk 02 04 — Kogusumma		754 424 535	483 643 055		80 964 853	754 424 535	564 607 908

Märkused

Kõnealused selgitused kehtivad kõikide käesoleva peatüki eelarveridade kohta.

Assigneeringuid kasutatakse Euroopa Ühenduse teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust käsitleva seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rahastamiseks.

Programmi elluviimise eesmärk on saavutada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 179 sätestatud eesmärgid, et aidata kaasa Euroopa teadusruumil põhineva teadmusühiskonna loomisele, s.t toetades riikidevahelist koostööd kõikidel tasanditel kogu Euroopa Liidus, muutes Euroopa teadusuuringud dünaamilisemaks ja loovamaks ning tõstes nende taset vastavalt teadmiste tasemele, tugevdades teadusuuringute ja tehnoloogiaga seotud inimressursse kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt ning teadusuuringute ja uuendustegevuse võimekust kogu Euroopas, ja tagada selle optimaalne kasutamine.

Kõnealuseid assigneeringuid kasutatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1906/2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Teatavate projektide puhul on ette nähtud võimalus kolmandate riikide ning neist pärit instituutide osalemiseks Euroopa koostöös teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonnas. Rahaline panus kantakse tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3 ja 6 0 1 5 ning nende alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 21.

Euroopa teadus- ja tehnikauuringute koostööprogrammis osalevatelt riikidelt saadav tulu kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 0 1 6 ning selle alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 21.

Tulu, mis on saadud kolmandate isikute osamaksetest liidu tegevusse, kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3 ning selle alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 21.

Täiendavad assigneeringud eraldatakse artikli 02 04 03 alusel.

02 04 01
Turvalisuse- ja kosmosealane uurimistegevus

02 04 01 01
Kosmosealane uurimistegevus

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
312 710 000	249 081 618		22 436 044	312 710 000	271 517 662

Märkused

Selle valdkonna tegevuse eesmärk on toetada Euroopa kosmoseprogrammi, keskendudes sellistele rakendustele nagu GMES (ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire), mis toob kasu kodanikele ja Euroopa tööstusharu konkurentsivõimele, ja tugevdada kosmoseteaduse ja -tehnoloogia aluseid, mis toob konkreetset kasu Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõimele. See aitab kaasa Euroopa kosmosepoliitika arendamisele, täiendades liikmesriikide ja muude peamiste asjaosaliste, sealhulgas Euroopa Kosmoseagentuuri jõupingutusi. Kosmosealane uurimistegevus aitab eeldatavasti täita strateegia „Euroopa 2020” esmatähtsaid ülesandeid, eriti seoses oluliste ühiskonna es seisvate probleemidega, ning panustada arukasse ja jätkusuutlikku majanduskasvu, samuti innovatsiooni.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Assigneering katab ka kulud, mis vastavad teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonna projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel eraldatakse täiendavaid assigneeringuid.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kantud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

02 04 01 02
Julgeolekualane uurimistegevus

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
300 730 000	154 193 382		32 516 005	300 730 000	186 709 387

Märkused

Selles valdkonnas rakendatavatel meetmetel on järgmine eesmärk: arendada tehnoloogiaid ja teadmisi, et suurendada tsiviilrakendustele rõhku pannes suutlikkust kodanike julgeoleku tagamiseks selliste ohtude suhtes nagu terrorism ja kuritegevus ning ettenägematute sündmuste suhtes, nagu looduskatastroofid või tööstuslikud suurõnnetused; tagada olemasolevate ja arenevate tehnoloogiate optimaalne ja kooskõlastatud kasutamine Euroopa julgeoleku huvides, samas järgides põhilisi inimõigusi; ergutada teenusepakkujate ja -kasutajate koostööd julgeolekuküsimustele lahenduste otsimisel; samal ajal meetmete abil tugevdada Euroopa julgeolekutööstuse tehnoloogiabaasi ning konkurentsivõimet. Sellega seoses tuleb teha konkreetseid jõupingutusi Euroopa küberjulgeoleku strateegia väljatöötamiseks.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kantud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

02 04 01 03
Transpordialane uurimistegevus (Galileo)

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
140 984 535	80 071 529		26 012 804	140 984 535	106 084 333

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et toetada Galileo väljaarendamist uue põlvkonna tehnikat silmas pidades kõigi transpordiliikide jaoks, sealhulgas ühendveod.

Uurimismeetmete eesmärk on kaasa aidata transpordi parandamisele.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kantud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

PEATÜKK 02 05 — EUROOPA SATELLIITNAVIGATSIOONI PROGRAMMID (EGNOS JA GALILEO)

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
02 05
EUROOPA SATELLIITNAVIGATSIOONI PROGRAMMID (EGNOS JA GALILEO)
02 05 01	Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid (EGNOS ja Galileo)	1.1	p.m.	355 830 882		13 006 402	p.m.	368 837 284
02 05 02
Euroopa GNSSi Agentuur
02 05 02 01	Euroopa GNSSi Agentuur – Toetus jaotistele 1 ja 2	1.1	9 337 065	9 337 065			9 337 065	9 337 065
02 05 02 02	Euroopa GNSSi Agentuur – Toetus jaotisele 3	1.1	2 362 935	2 362 935			2 362 935	2 362 935
	Artikkel 02 05 02 — Vahesumma		11 700 000	11 700 000			11 700 000	11 700 000
	Peatükk 02 05 — Kogusumma		11 700 000	367 530 882		13 006 402	11 700 000	380 537 284

02 05 01
Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid (EGNOS ja Galileo)

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
p.m.	355 830 882		13 006 402	p.m.	368 837 284

Märkused

Euroopa GNSSi programmidele eraldatav liidu toetus on ette nähtud järgmise tegevuse kaasrahastamiseks:

—	arendusetapi lõpetamisega seotud tegevus;

—	kasutuselevõtu etapiga seotud tegevus, mis hõlmab satelliitide ehitamist ja lähetamist ning maapealse infrastruktuuri täielikku loomist;

—	esimesed ettevõtmised seoses äriotstarbelise kasutusetapi käivitamisega, mis hõlmab satelliitide ja maapealse infrastruktuuri haldamist ning süsteemi pidevat hooldamist ja ajakohastamist.

Kooskõlas finantsselgitusega, mis on kaasas määruse (EÜ) nr 683/2008 ettepanekuga, ei ole 2013. aasta eelarves kulukohustusi ette nähtud.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 683/2008, 9. juuli 2008, Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta (ELT L 196, 24.7.2008, lk 1).

JAOTIS 04

TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALKÜSIMUSED

Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
04 01	TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALKÜSIMUSTE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD		94 756 546	94 756 546			94 756 546	94 756 546
04 02	EUROOPA SOTSIAALFOND	1	11 654 862 310	10 105 557 851		2 115 491 291	11 654 862 310	12 221 049 142
04 03	TÖÖTAMINE EUROOPAS – SOTSIAALNE DIALOOG JA LIIKUVUS	1	79 097 000	58 354 054			79 097 000	58 354 054
04 04	TÖÖHÕIVE, SOTSIAALNE SOLIDAARSUS JA SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS	1	122 286 000	108 376 020			122 286 000	108 376 020
04 05	GLOBALISEERUMISEGA KOHANEMISE EUROOPA FOND (EGF)	1	p.m.	50 000 000		8 454 161	p.m.	58 454 161
04 06	ÜHINEMISEELSE ABI RAHASTAMISVAHEND (IPA) – INIMRESSURSSIDE ARENDAMINE	4	113 157 077	29 652 574		23 086 364	113 157 077	52 738 938
	Jaotis 04 — Kogusumma		12 064 158 933	10 446 697 045		2 147 031 816	12 064 158 933	12 593 728 861

PEATÜKK 04 02 — EUROOPA SOTSIAALFOND

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
04 02
EUROOPA SOTSIAALFOND
04 02 01	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 1. eesmärk (2000–2006)	1.2	p.m.	240 185 846		559 275 287	p.m.	799 461 133
04 02 02	Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades rahu ja leppimise saavutamiseks mõeldud eriprogrammi lõpuleviimine (2000–2006)	1.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
04 02 03	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 1. eesmärk (enne 2000. aastat)	1.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
04 02 04	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 2. eesmärk (2000–2006)	1.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
04 02 05	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 2. eesmärk (enne 2000. aastat)	1.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
04 02 06	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 3. eesmärk (2000–2006)	1.2	p.m.	55 024 594			p.m.	55 024 594
04 02 07	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 3. eesmärk (enne 2000. aastat)	1.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
04 02 08	„EQUALi” meetmete lõpuleviimine (2000–2006)	1.2	p.m.	7 000 000			p.m.	7 000 000
04 02 09	Enne 2000. aastat alustatud varasemate ühenduse algatuste programmide lõpuleviimine	1.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
04 02 10	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (2000–2006)	1.2	—	p.m.			—	p.m.
04 02 11	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (enne 2000. aastat)	1.2	—	—			—	—
04 02 17	Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Lähenemine	1.2	8 337 649 354	7 418 000 000		1 053 518 565	8 337 649 354	8 471 518 565
04 02 18	Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Programm „PEACE”	1.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
04 02 19	Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive	1.2	3 307 212 956	2 378 847 411		502 697 439	3 307 212 956	2 881 544 850
04 02 20	Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Tegevuse tehniline abi (2007–2013)	1.2	10 000 000	6 500 000			10 000 000	6 500 000
	Peatükk 04 02 — Kogusumma		11 654 862 310	10 105 557 851		2 115 491 291	11 654 862 310	12 221 049 142

Märkused

Määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikliga 39 nähakse ette finantskorrektsioonid, millest tulenev tulu kirjendatakse tulude kalkulatsiooni punkti 6 5 0 0. Sellise tulu alusel võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 21, kui neid assigneeringuid on vaja konkreetsetel juhtudel, et katta eelnevalt otsustatud korrektsioonide tühistamise või vähendamisega seotud riske.

Määrusega (EÜ) nr 1083/2006 nähakse ette finantskorrektsioonid ajavahemikuks 2007–2013.

Määruses (EÜ) nr 1260/1999 on sätestatud ettemaksete tagasimaksmise tingimused, ilma et see vähendaks struktuurifondide osa asjaomases tegevuses. Tulu, mis on saadud ettemaksete tagasimaksmise tulemusena ja mis on kirjendatud tulude kalkulatsiooni punkti 6 1 5 7, kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks vastavalt finantsmääruse artiklitele 21 ja 178.

Määrusega (EÜ) nr 1083/2006 sätestatakse eelfinantseerimise tagasimaksete tingimused ajavahemikuks 2007–2013.

Eriprogramm rahu ja leppimise saavutamiseks jätkub ning vastavalt Euroopa Ülemkogu Berliinis 24. ja 25. märtsil 1999 peetud istungi eelnimetatud otsustele tuleb programmi uueks kehtivusajaks eraldada 500 000 000 eurot. Täiendavuse põhimõtet tuleb täiel määral järgida. Komisjon peab esitama Euroopa Parlamendile kõnealust meedet käsitleva aastaaruande.

Pettusevastase võitluse meetmeid rahastatakse artikli 24 02 01 alusel.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise leping, eelkõige selle artiklid 174, 175 ja 177.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 12).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Alusaktid

24. ja 25. märtsi 1999. aasta Berliini Euroopa Ülemkogu järeldused.

16. ja 17. detsembri 2005. aasta Brüsseli Euroopa Ülemkogu järeldused.

04 02 01
Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 1. eesmärk (2000–2006)

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
p.m.	240 185 846		559 275 287	p.m.	799 461 133

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et ESF saaks täita programmitöö perioodi 2000–2006 täitmata jäänud kohustusi.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1784/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Sotsiaalfondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 5).

04 02 17
Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Lähenemine

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
8 337 649 354	7 418 000 000		1 053 518 565	8 337 649 354	8 471 518 565

Märkused

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 174 kohaselt võetavate meetmete eesmärk on tugevdada laienenud liidu majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, et toetada liidu ühtlast, tasakaalustatud ja säästvat arengut. Kõnealuseid meetmeid võetakse ühtekuuluvuspoliitika fondide, Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja muude olemasolevate rahastamisvahendite toetusel. Need on mõeldud selleks, et vähendada majanduslikke, sotsiaalseid ja piirkondlikke erinevusi, mis on tekkinud eelkõige arengus maha jäänud riikides ja piirkondades majanduslike ja sotsiaalsete ümberkorralduste ning rahvastiku vananemise tõttu.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmed hõlmavad riigi ja piirkonna tasandil liidu prioriteete, mis soosivad säästvat arengut majanduskasvu, konkurentsivõime, tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse suurendamise ning keskkonna kvaliteedi kaitse ja parandamise kaudu.

Lähenemise eesmärgi ülesanne on kiirendada vähem arenenud liikmesriikide ja piirkondade lähenemist, parandades ainelisse ja inimkapitali tehtavate investeeringute suurendamise ja nende kvaliteedi parandamise, innovatsiooni ja teadmistepõhise ühiskonna arendamise, majandusliku ja sotsiaalse kohanemisvõime, keskkonnakaitse ja -parandamise ning haldussuutlikkuse suurendamise teel majanduskasvu ja tööhõive tingimusi. Kõnealune eesmärk on ühtekuuluvuspoliitika fondide prioriteet. Ühtekuuluvuspoliitika fondidest rahastatavate meetmete puhul tuleb tagada naiste ja meeste võrdsed võimalused.

Osa assigneeringust on mõeldud eraldamiseks lapsehooldusteenuste parandamise toetamiseks, et võimaldada lastel elada perekonnasarnases keskkonnas. Toetus hõlmab järgmist:

—	koostöö valitsusväliste organisatsioonide ja kohalike asutuste vahel ning neile osutatav tehniline abi, sealhulgas abi andmine otsustamisel, millised projektid võivad saada liidu toetust;

—	parimate tavade väljaselgitamine ja vahetamine ning nende tavade ulatuslikum kohaldamine, sealhulgas laste põhjalik jälgimine.

Assigneering on osaliselt ette nähtud säästlike ja keskkonnasõbralike meetmete (uus loodussäästlik kokkulepe) rahastamiseks, mis toetavad majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste arenguvajaduste kooskõlastamist ning Euroopa piirkondade majandus- ja finantskriisijärgset elavdamist.

Assigneering on osaliselt ette nähtud piirkonnasiseste erinevuste probleemi lahendamiseks ja eritoetuse andmiseks inimestele, kes elavad ebasoodsamates oludes territoriaalsetes üksustes, mis moodustavad Euroopa eri piirkondades väljapääsmatus vaesuses alad. Abi andmises tuleks eelkõige keskenduda järgmisele:

—	vaesuses elavate kogukondade integreerimine kodanikuhariduse kaudu piirkondade elanikkonna peavooluga, edendades sallivust ja kultuuridevahelist mõistmist;

—	kohalike ametiasutuste suutlikkuse suurendamine vajaduste hindamise, projektide kavandamise ja projektide elluviimise osas;

—	piirkonnasiseste majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamine ajutiste positiivse diskrimineerimise meetmete abil, mis keskenduvad tööhõivele ja haridusele.

Kooskõlas nõukogu 11. juuli 2006.aasta määruse (EÜ) nr 1083/2006 (millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25, muudetud Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise lepingu (ELT L 112, 24.4.2012) 3. lisa punktiga 7)) artikliga 105a 1 loetakse programmid ja projektid, mis on Horvaatia ühinemise kuupäevaks vastavalt määrusele (EÜ) nr 1085/2006 heaks kiidetud ja mille rakendamine on selleks kuupäevaks lõpule viidud, komisjoni poolt määruse (EÜ) nr 1083/2006 alusel heakskiidetuks, v.a juhul, kui programm on heaks kiidetud määruse (EÜ) nr 1085/2006 artikli 3 lõike 1 punktides a ja e nimetatud rahastamisvahendite raames.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 12).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

04 02 19
Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
3 307 212 956	2 378 847 411		502 697 439	3 307 212 956	2 881 544 850

Märkused

Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmed hõlmavad riigi ja piirkonna tasandil liidu prioriteete, mis soosivad säästvat arengut majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive, sotsiaalse kaasatuse suurendamise ning keskkonna kvaliteedi kaitse ja parandamise kaudu.

Piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi ülesanne on suurendada väljaspool vähem arenenud piirkondi asuvate alade konkurentsivõimet, atraktiivsust ja tööhõivet, hoides ära majanduslikke ja sotsiaalseid muutusi, sealhulgas kaubavahetuse laienemisega seotud muutusi, inimkapitali tehtavate investeeringute suurendamise ja nende kvaliteedi parandamise, innovatsiooni ja teadmistepõhise ühiskonna toetamise, ettevõtluse, keskkonnakaitse ja -parandamise, ligipääsetavuse suurendamise, töötajate ja äriühingute kohanemisvõime ning mittediskrimineeriva tööturu arendamise kaudu. Ühtekuuluvuspoliitika fondidest rahastatavate meetmete puhul tuleb tagada naiste ja meeste võrdsed võimalused.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

PEATÜKK 04 05 — GLOBALISEERUMISEGA KOHANEMISE EUROOPA FOND (EGF)

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
04 05
GLOBALISEERUMISEGA KOHANEMISE EUROOPA FOND (EGF)
04 05 01	Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF)	1.1	p.m.	50 000 000		8 454 161	p.m.	58 454 161
	Peatükk 04 05 — Kogusumma		p.m.	50 000 000		8 454 161	p.m.	58 454 161

04 05 01
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF)

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
p.m.	50 000 000		8 454 161	p.m.	58 454 161

Märkused

Assigneering on ette nähtud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) rahastamiseks, et Euroopa Liidul oleks võimalik ajutiselt ja sihipäraselt abistada töötajaid, kes on kaotanud oma töö globaliseerumisest tingitud oluliste maailmakaubanduse struktuurimuutuste tagajärjel, kui nimetatud koondamistel on märgatav kahjulik mõju piirkonna või kohalikule majandusele. Enne 31. detsembrit 2011 esitatud taotluste puhul võib fondi vahendeid kasutada ka nende töötajate toetamiseks, kelle koondamine on otseselt tingitud üleilmsest finants- ja majanduskriisist.

Fondi kulude summa ulatub maksimaalselt 500 miljoni euroni aastas.

Selle reservi eesmärk on vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 28 anda täiendavat ajutist toetust töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tõttu, ning aidata neid tööturule tagasitulekul.

EGFi võetud meetmed peaksid täiendama ESFi võetud meetmeid. Tuleb vältida topeltrahastamist nende kahe finantsvahendi alusel.

Sellesse reservi assigneeringute kirjendamise ja fondi kasutuselevõtmise eeskirjad on sätestatud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28 ja määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 12.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1927/2006, 20. detsember 2006, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (ELT L 406, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 546/2009, 18. juuni 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (ELT L 167, 29.6.2009, lk 26).

Alusaktid

17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1).

PEATÜKK 04 06 — ÜHINEMISEELSE ABI RAHASTAMISVAHEND (IPA) — INIMRESSURSSIDE ARENDAMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
04 06
ÜHINEMISEELSE ABI RAHASTAMISVAHEND (IPA) – INIMRESSURSSIDE ARENDAMINE
04 06 01	Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) – Inimressursside arendamine	4	113 157 077	29 652 574		23 086 364	113 157 077	52 738 938
	Peatükk 04 06 — Kogusumma		113 157 077	29 652 574		23 086 364	113 157 077	52 738 938

04 06 01
Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) – Inimressursside arendamine

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
113 157 077	29 652 574		23 086 364	113 157 077	52 738 938

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta liidu abi ühinemiseelse abi rahastamisvahendiga (IPA) hõlmatud kandidaatriikidele nende õigusaktide järkjärguliseks vastavusse viimiseks liidu standardite ja poliitikaga, sealhulgas vajaduse korral liidu õigustikuga, pidades seejuures silmas riikide tulevast liikmelisust. Inimressursside arendamise rahastamisvahend toetab riike poliitilises arengus ning liidu ühtekuuluvuspoliitika rakendamise ettevalmistamises ja haldamises, eelkõige nende Euroopa Sotsiaalfondiga seotud ettevalmistustes.

Kooskõlas nõukogu 11. juuli 2006.aasta määruse (EÜ) nr 1083/2006 (millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25, muudetud Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise lepingu (ELT L 112, 24.4.2012) 3. lisa punktiga 7)) artikliga 105a, 1 loetakse programmid ja projektid, mis on Horvaatia ühinemise kuupäevaks vastavalt määrusele (EÜ) nr 1085/2006 heaks kiidetud ja mille rakendamine on selleks kuupäevaks lõpule viidud, komisjoni poolt määruse (EÜ) nr 1083/2006 alusel heakskiidetuks, v.a juhul, kui programm on heaks kiidetud määruse (EÜ) nr 1085/2006 artikli 3 lõike 1 punktides a ja e nimetatud rahastamisvahendite raames.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

JAOTIS 05

PÕLLUMAJANDUS JA MAAELU ARENDAMINE

Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
05 01	PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENDAMISE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD		133 234 504	133 234 504			133 234 504	133 234 504
05 02	SEKKUMISED PÕLLUMAJANDUSTURGUDEL	2	2 773 440 000	2 772 526 798			2 773 440 000	2 772 526 798
05 03	OTSETOETUSED	2	40 931 900 000	40 931 900 000			40 931 900 000	40 931 900 000
05 04	MAAELU ARENDAMINE	2	14 804 955 797	12 498 639 386		362 947 134	14 804 955 797	12 861 586 520
05 05	PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENDAMISE ÜHINEMISEELSED MEETMED	4	259 328 000	81 470 000			259 328 000	81 470 000
05 06	PÕLLUMAJANDUS- JA MAAELU ARENDAMISE POLIITIKA RAHVUSVAHELISED KÜSIMUSED	4	6 629 000	5 069 602			6 629 000	5 069 602
05 07	PÕLLUMAJANDUSKULUDE AUDIT	2	–84 900 000	–84 900 000			–84 900 000	–84 900 000
05 08	PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU POLIITIKAVALDKONNA POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE	2	27 307 342	33 470 205			27 307 342	33 470 205
	Jaotis 05 — Kogusumma		58 851 894 643	56 371 410 495		362 947 134	58 851 894 643	56 734 357 629

PEATÜKK 05 04 — MAAELU ARENDAMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
05 04
MAAELU ARENDAMINE
05 04 01
Maaelu arendamine EAGGFi tagatisrahastust – Programmitöö periood 2000–2006
05 04 01 14	Maaelu arendamine EAGGFi tagatisrahastust – Programmitöö periood 2000–2006	2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
	Artikkel 05 04 01 — Vahesumma		p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
05 04 02
Maaelu arendamine EAGGFi arendusrahastust – Varasemate programmide lõpuleviimine
05 04 02 01	Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu lõpuleviimine – Eesmärgi 1 sihtpiirkonnad (2000–2006)	2	p.m.	p.m.		62 376 271	p.m.	62 376 271
05 04 02 02	Eriprogrammi lõpuleviimine rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades (2000–2006)	2	p.m.	p.m.		1 423 617	p.m.	1 423 617
05 04 02 03	Enne 2000. aastat alustatud programmide lõpuleviimine eesmärkide 1 ja 6 sihtpiirkondades	2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
05 04 02 04	Enne 2000. aastat alustatud programmide lõpuleviimine eesmärgi 5b sihtpiirkondades	2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
05 04 02 05	Enne 2000. aastat alustatud programmide lõpuleviimine väljaspool eesmärgi 1 sihtpiirkondi	2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
05 04 02 06	Programmi „Leader” lõpuleviimine (2000–2006)	2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
05 04 02 07	Enne 2000. aastat alustatud ühenduse algatuste lõpuleviimine	2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
05 04 02 08	Enne 2000. aastat alustatud uuenduslike meetmete lõpuleviimine	2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
05 04 02 09	Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu lõpuleviimine – Operatiivne tehniline abi (2000–2006)	2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
	Artikkel 05 04 02 — Vahesumma		p.m.	p.m.		63 799 888	p.m.	63 799 888
05 04 03
Muud meetmed
05 04 03 01	Ettevalmistav tegevus – Liidu taimede ja loomade geneetilised ressursid	2	1 500 000	750 000			1 500 000	750 000
05 04 03 02	Taimede ja loomade geneetilised ressursid – Varasemate meetmete lõpuleviimine	2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
	Artikkel 05 04 03 — Vahesumma		1 500 000	750 000			1 500 000	750 000
05 04 04	Üleminekuperioodi rahastamisvahend uute liikmesriikide maaelu arengu toetamiseks EAGGFi tagatisrahastust – Programmide lõpuleviimine (2004–2006)	2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
05 04 05
Maaelu arendamine Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) (2007–2013)
05 04 05 01	Maaelu arengu programmid	2	14 788 920 797	12 488 675 553		299 147 246	14 788 920 797	12 787 822 799
05 04 05 02	Operatiivne tehniline abi	2	14 535 000	8 463 833			14 535 000	8 463 833
05 04 05 03	Katseprojekt – Noorte põllumajandustootjate vahetusprogramm	2	p.m.	750 000			p.m.	750 000
	Artikkel 05 04 05 — Vahesumma		14 803 455 797	12 497 889 386		299 147 246	14 803 455 797	12 797 036 632
	Peatükk 05 04 — Kogusumma		14 804 955 797	12 498 639 386		362 947 134	14 804 955 797	12 861 586 520

05 04 02
Maaelu arendamine EAGGFi arendusrahastust – Varasemate programmide lõpuleviimine

Märkused

Määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikliga 39 nähakse ette finantskorrektsioonid, millest tulenev tulu kirjendatakse tulude kalkulatsiooni punktis 6 5 0 0. Selle tulu alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 21, kui neid assigneeringuid on vaja konkreetsetel juhtudel, et kindlustada eelnevalt otsustatud korrektsioonide tühistamise või vähendamisega seotud riske.

Õiguslik alus

Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva artikli kõikide eelarveridade suhtes järgmist õiguslikku alust.

Euroopa Ühenduse asutamisleping, eelkõige selle artiklid 158, 159 ja 161.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1), eriti artikkel 39.

Alusaktid

24. ja 25. märtsi 1999. aasta Berliini Euroopa Ülemkogu järeldused.

05 04 02 01
Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu lõpuleviimine – Eesmärgi 1 sihtpiirkonnad (2000–2006)

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
p.m.	p.m.		62 376 271	p.m.	62 376 271

Märkused

Assigneering on ette nähtud EAGGFi arendusrahastu eesmärgi 1 meetmete katmiseks kohustuste osas, mis on programmitöö perioodist 2000–2006 tasumata.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

05 04 02 02
Eriprogrammi lõpuleviimine rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades (2000–2006)

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
p.m.	p.m.		1 423 617	p.m.	1 423 617

Märkused

Eriprogramm rahu ja leppimise saavutamiseks on ette nähtud programmitöö perioodist 2000–2006 tasumata kohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Komisjoni otsus 1999/501/EÜ, 1. juuli 1999, millega määratakse liikmesriikide kaupa kindlaks struktuurifondide eesmärgi 1 jaoks ettenähtud kulukohustuste assigneeringute soovituslik jaotus ajavahemikuks 2000–2006 (EÜT L 194, 27.7.1999, lk 49), eriti pidades silmas selle põhjendust 5.

Alusaktid

24. ja 25. märtsi 1999. aasta Berliini Euroopa Ülemkogu järeldused, eriti punkti 44 alapunkt b.

05 04 05
Maaelu arendamine Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) (2007–2013)

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 võib tulude koondarvestuse artiklisse 6 7 1 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid käesoleva artikli iga rea kohta.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005, 20. september 2005, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 378/2007, 27. märts 2007, milles sätestatakse määrusega (EÜ) nr 1782/2003 ettenähtud otsetoetuste vabatahtliku ümbersuunamise eeskirjad (ELT L 95, 5.4.2007, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 73/2009, 19. jaanuar 2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (ELT L 30, 31.1.2009, lk 16).

05 04 05 01
Maaelu arengu programmid

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
14 788 920 797	12 488 675 553		299 147 246	14 788 920 797	12 787 822 799

Märkused

Assigneering on ette nähtud Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) 2007.–2013. aastal rahastatavate maaelu arengu programmide katmiseks.

Kõigist käesoleva punkti kulukohustuste assigneeringutest tuleneb 2 355 300 000 euro suurune summa määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 9 lõike 1 kohasest kohustuslikust ümbersuunamisest. Lisaks tuleneb 347 900 000 euro suurune summa määruse (EÜ) nr 378/2007 kohasest vabatahtlikust ümbersuunamisest. Maaelu arengu meetmeid mõõdetakse kõikides olulistes küsimustes põllumajanduse süsteemide ja tootmismeetodite täiustatud tulemuslikkuse näitajaid kasutades, et lahendada kliimamuutuse, veekaitse, elurikkuse ja taastuvenergiaga seotud probleeme. Liikmesriigid annavad aru uute ülesannete rakendamisest maaelu arengu meetmetes, sealhulgas piimasektoris.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005, 20. september 2005, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 378/2007, 27. märts 2007, milles sätestatakse määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ettenähtud otsetoetuste vabatahtliku ümbersuunamise eeskirjad (ELT L 95, 5.4.2007, lk 1).

JAOTIS 07

KESKKOND JA KLIIMAMEETMED

Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
07 01	KESKKONNA JA KLIIMAMEETMETE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD		97 012 878	97 012 878			97 012 878	97 012 878
07 02	ÜLEMAAILMSED KESKKONNAKÜSIMUSED JA KLIIMAMEETMED	4	3 200 000	3 121 048			3 200 000	3 121 048
07 03	LIIDU KESKKONNAPOLIITIKA JA KESKKONDA KÄSITLEVATE ÕIGUSAKTIDE VÄLJATÖÖTAMINE JA RAKENDAMINE	2	374 470 397	268 966 658		6 503 201	374 470 397	275 469 859
07 12	LIIDU KLIIMAMEETMEID KÄSITLEVA POLIITIKA JA ÕIGUSAKTIDE RAKENDAMINE	2	20 700 000	19 076 489			20 700 000	19 076 489
07 13	KLIIMAMEETMETE SÜVALAIENDAMINE JA INNOVATSIOON	2	3 000 000	3 000 000			3 000 000	3 000 000
	Jaotis 07 — Kogusumma		498 383 275	391 177 073		6 503 201	498 383 275	397 680 274

PEATÜKK 07 03 — LIIDU KESKKONNAPOLIITIKA JA KESKKONDA KÄSITLEVATE ÕIGUSAKTIDE VÄLJATÖÖTAMINE JA RAKENDAMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
07 03
LIIDU KESKKONNAPOLIITIKA JA KESKKONDA KÄSITLEVATE ÕIGUSAKTIDE VÄLJATÖÖTAMINE JA RAKENDAMINE
07 03 01	Metsade kaitse programmi meetmete lõpuleviimine	2	—	p.m.			—	p.m.
07 03 03	Programmi „LIFE III” (keskkonna rahastamisvahend – 2000–2006) lõpuleviimine – Liidu territooriumil ellu viidavad projektid – 1. osa (looduskaitse)	2	—	7 709 669			—	7 709 669
07 03 04	Programmi „LIFE III” (keskkonna rahastamisvahend – 2000–2006) lõpuleviimine – Liidu territooriumil ellu viidavad projektid – 2. osa (keskkonnakaitse)	2	—	889 577			—	889 577
07 03 06	Teavitustegevuse ja muu ühenduse keskkonnaalaste tegevusprogrammidega seotud üldise tegevuse lõpuleviimine	2	—	p.m.			—	p.m.
07 03 07	„LIFE +” (keskkonna rahastamisvahend – 2007–2013)	2	325 541 000	207 568 015		6 503 201	325 541 000	214 071 216
07 03 09
Toetus Euroopa Keskkonnaametile
07 03 09 01	Euroopa Keskkonnaamet – Toetus jaotistele 1 ja 2	2	22 835 305	22 835 305			22 835 305	22 835 305
07 03 09 02	Euroopa Keskkonnaamet – Toetus jaotisele 3	2	12 962 092	12 962 092			12 962 092	12 962 092
	Artikkel 07 03 09 — Vahesumma		35 797 397	35 797 397			35 797 397	35 797 397
07 03 10	Ettevalmistav tegevus – „Natura 2000”	2	—	—			—	—
07 03 11	Katseprojekt – Metsade kaitse ja säilitamine	2	—	—			—	—
07 03 12	Ettevalmistav tegevus – Liidu ühtlustatud metsateabe tulevane õiguslik alus	2	p.m.	250 000			p.m.	250 000
07 03 13	Ettevalmistav tegevus – Rannikualade integreeritud kommunikatsiooni- ja riskijuhtimissüsteem	2	—	p.m.			—	p.m.
07 03 15	Katseprojekt – Vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidi heitkogustega kauplemine Läänemerel	2	—	—			—	—
07 03 16	Katseprojekt – Tõkestavate meetmete väljatöötamine kõrbestumise peatamiseks Euroopas	2	—	p.m.			—	p.m.
07 03 17	Ettevalmistav tegevus – Pannoonia madaliku kliima	2	—	1 200 000			—	1 200 000
07 03 18	Katseprojekt – Kalapüügiks mittekasutatavate vananenud laevade taaskasutamine	2	—	p.m.			—	p.m.
07 03 19	Katseprojekt – Majanduslik kahju, mis tuleneb tulu mitteandva vee suurest mahust linnades	2	—	390 000			—	390 000
07 03 21	Katseprojekt – Süsinikuvaese põllumajandustootmise sertifitseerimine	2	—	370 000			—	370 000
07 03 22	Katseprojekt – Ambroosia- ja õietolmuallergia leviku kontrolli meetodite kompleksuuring	2	—	p.m.			—	p.m.
07 03 24	Katseprojekt – Kasutatud alumiiniumjoogipurkide vastuvõtu Euroopa süsteem	2	—	p.m.			—	p.m.
07 03 25	Uute poliitiliste algatuste arendamise lõpuleviimine	2	—	p.m.			—	p.m.
07 03 26	Katseprojekt – Publikatsioonide ajakohastamine kliimamuutuse potentsiaalse mõju osas liidu joogiveekaitsealadele ning prioriteetide määramine eri liiki joogiveevarude hulgas	2	—	185 000			—	185 000
07 03 27	Ettevalmistav tegevus – Kava BEST (liidu äärepoolseimate piirkondade ja ülemereriikide ja -territooriumide bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste vabatahtlik kava)	2	2 000 000	2 000 000			2 000 000	2 000 000
07 03 28	Katseprojekt – Plasti ringlussevõtt ja selle mõju merekeskkonnale	2	—	325 000			—	325 000
07 03 29	Ettevalmistav tegevus – Ennetavate meetmete väljatöötamine kõrbestumise peatamiseks Euroopas	2	p.m.	800 000			p.m.	800 000
07 03 30	Katseprojekt – Sademed – Magevee kaitse ja tõhus kasutamine	2	p.m.	375 000			p.m.	375 000
07 03 31	Katseprojekt – Võrdlev uuring surve ja meetmete kohta liidu tähtsamate vesikondade majandamiskavadega seoses	2	—	600 000			—	600 000
07 03 32	Katseprojekt – CO2-neutraalsete elamute pikaajaline mõju reoveesüsteemidele	2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
07 03 33	Katseprojekt – Mereprahi kogumine	2	p.m.	250 000			p.m.	250 000
07 03 34	Katseprojekt – Vee kättesaadavus, kasutamine ja jätkusuutlikkus tuuma- ja fossiilenergia tootmiseks	2	p.m.	125 000			p.m.	125 000
07 03 35	Katseprojekt – Uued teadmised merel toimuva inimtegevuse ühtseks haldamiseks	2	p.m.	500 000			p.m.	500 000
07 03 36	Katseprojekt – Bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine ökoloogiliste saavutuste tulemuspõhise tasustamisega	2	2 000 000	1 000 000			2 000 000	1 000 000
07 03 37	Katseprojekt – Mitmekülgne teavitamine keskkonnaga seotud liidu poliitikast: liidu kodanike keskkonnateadlikkust puudutava vajakajäämise kõrvaldamine audiovisuaalvahenditega (filmid)	2	1 500 000	750 000			1 500 000	750 000
07 03 60
Euroopa Kemikaaliamet – Tegevus biotsiide käsitlevate õigusaktide valdkonnas – Toetus rubriigist 2
07 03 60 01	Euroopa Kemikaaliamet – Tegevus biotsiide käsitlevate õigusaktide valdkonnas – Toetus rubriigist 2 jaotistele 1 ja 2	2	3 956 133	3 956 133			3 956 133	3 956 133
07 03 60 02	Euroopa Kemikaaliamet – Tegevus biotsiide käsitlevate õigusaktide valdkonnas – Toetus rubriigist 2 jaotisele 3	2	2 114 367	2 114 367			2 114 367	2 114 367
	Artikkel 07 03 60 — Vahesumma		6 070 500	6 070 500			6 070 500	6 070 500
07 03 70
Euroopa Kemikaaliamet – Tegevus ohtlike kemikaalide importi ja eksporti käsitlevate õigusaktide valdkonnas
07 03 70 01	Euroopa Kemikaaliamet – Tegevus ohtlike kemikaalide importi ja eksporti käsitlevate õigusaktide valdkonnas – Toetus jaotistele 1 ja 2	2	590 000	590 000			590 000	590 000
07 03 70 02	Euroopa Kemikaaliamet – Tegevus ohtlike kemikaalide importi ja eksporti käsitlevate õigusaktide valdkonnas – Toetus jaotistele 3	2	971 500	971 500			971 500	971 500
	Artikkel 07 03 70 — Vahesumma		1 561 500	1 561 500			1 561 500	1 561 500
07 03 72	Katseprojekt – Ressursitõhusus praktikas – mineraalainete ringe sulgemine	2	p.m.	250 000			p.m.	250 000
	Peatükk 07 03 — Kogusumma		374 470 397	268 966 658		6 503 201	374 470 397	275 469 859

07 03 07
„LIFE +” (keskkonna rahastamisvahend – 2007–2013)

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
325 541 000	207 568 015		6 503 201	325 541 000	214 071 216

Märkused

Assigneering on ette nähtud rahaliseks toetuseks meetmetele ja projektidele, millega soodustatakse liidu keskkonnapoliitika ning keskkonda käsitlevate õigusaktide rakendamist, ajakohastamist ja arendamist, sealhulgas keskkonnamõõtme integreerimist muudesse poliitikavaldkondadesse, andes seega panuse säästva arengu edendamisse. Programmi „LIFE +” kaudu toetatakse eelkõige kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi (sealhulgas selle temaatiliste strateegiate) rakendamist ning Euroopa lisandväärtusega meetmete ja projektide rahastamist kolmes eelisvaldkonnas: loodus ja bioloogiline mitmekesisus, keskkonnapoliitika ja juhtimine ning teave ja teabevahetus.

Assigneeringuga kaetakse eelkõige järgmised kulud.

—

Meetmetoetused uuenduslikele projektidele ja/või näidisprojektidele iga-aastaste projektikonkursside kaudu ning järgmiste tegevusvaldkondade toetamine:

—

parimad tavad või näidisprojektid direktiivide 79/409/EMÜ ja 2009/147/EÜ või direktiivi 92/43/EMÜ rakendamiseks, sealhulgas alade ja liikide majandamine ning alade kavandamine, sealhulgas „Natura 2000” võrgustiku ökoloogilise ühtsuse parandamine; kaitsestaatuse seire, sealhulgas sellise seire loomisega seotud menetlused ja struktuurid, liikide ja elupaikade kaitsmist käsitlevate tegevuskavade arendamine ja rakendamine; „Natura 2000” võrgustiku laiendamine merepiirkondades ning piiratud juhtude puhul maa ostmine;

—	uuenduslikud projektid või näidisprojektid, mis on seotud liidu keskkonnaalaste eesmärkidega, sealhulgas parimate tavade, oskusteabe ja tehnoloogia arendamise või levitamisega;

—	teadlikkust suurendavad kampaaniad, konverentsid ja koolitused, sealhulgas tulekahjude vältimisega seotud personali väljaõpe;

—	projektid nende liidu eesmärkide väljaarendamiseks ning rakendamiseks, mis käsitlevad laiaulatuslikku, ühtlustatud, terviklikku ja pikaajalist metsade ning keskkonna vastastikuse mõju seiret.

—	Vastavalt määruse (EÜ) nr 614/2007 nõuetele tuleb projektide tegevustoetuseks kasutada vähemalt 78 % programmi eelarvevahenditest, millest vähemalt 50 % tuleb eraldada looduse ja elurikkuse toetamiseks.

—	Selliste valitsusväliste organisatsioonide tegevuse toetamine, kes tegutsevad eelkõige keskkonna kaitsmise ja selle seisundi parandamise eesmärgil Euroopa tasandil ning osalevad liidu poliitika ja õigusaktide väljatöötamises ja rakendamises.

—

Meetmed, millega toetatakse komisjoni keskkonnapoliitika väljatöötamise ja rakendamise algatamisel järgmise tegevuse kaudu:

—	uuringud ja hindamised;

—	keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise ja integreerimisega seotud teenused;

—	ekspertide ja sidusrühmade seminarid ja töörühmad;

—

liidu keskkonnapoliitika ja keskkonda käsitlevate õigusaktide rakendamisega otseselt seotud võrkude, andmebaaside ning teabe- ja arvutisüsteemide arendamine ja hooldamine, eelkõige üldsuse juurdepääsu parandamiseks keskkonnaalasele teabele. Kaetud kulud hõlmavad info- ja kommunikatsioonisüsteemide arendamist, hooldamist, käitamist ja IT-tuge (riist- ja tarkvara, teenused). See hõlmab ka kõnealuste süsteemide rakendamisega seotud projektijuhtimise, kvaliteedikontrolli, turvalisuse, dokumentatsiooni ja koolitusega seotud kulusid;

—	teavitamise, trükiste avaldamise ja teabevahetusega seotud tegevus, sealhulgas teabevahetusmeetmed ja teabekampaaniad, üritused, konverentsid, töörühmad, näitused ja muud samalaadsed teadlikkuse parandamise meetmed.

Programmi „LIFE +” raames rahastatavaid projekte ja meetmeid võib rakendada toetuste või hankemenetluste kaudu.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu programmides osalemisega ja mis on kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 614/2007, 23. mai 2007, keskkonna rahastamisvahendi (LIFE +) kohta (ELT L 149, 9.6.2007, lk 1).

JAOTIS 08

TEADUSUURINGUD

Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
08 01	TEADUSUURINGUTE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD		346 871 798	346 871 798			346 871 798	346 871 798
08 02	KOOSTÖÖ – TERVIS	1	1 011 075 530	640 531 805		130 064 019	1 011 075 530	770 595 824
08 03	KOOSTÖÖ – TOIT, PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS NING BIOTEHNOLOOGIA	1	363 076 419	258 404 000		42 270 807	363 076 419	300 674 807
08 04	KOOSTÖÖ – NANOTEADUSED, NANOTEHNOLOOGIA, MATERJALID JA UUED TOOTMISTEHNOLOOGIAD	1	621 408 062	504 625 722			621 408 062	504 625 722
08 05	KOOSTÖÖ – ENERGEETIKA	1	218 718 047	145 048 655		13 006 402	218 718 047	158 055 057
08 06	KOOSTÖÖ – KESKKOND (KAASA ARVATUD KLIIMAMUUTUS)	1	340 570 726	243 092 998		26 012 804	340 570 726	269 105 802
08 07	KOOSTÖÖ – TRANSPORT (KAASA ARVATUD LENNUNDUS)	1	560 200 746	444 884 572			560 200 746	444 884 572
08 08	KOOSTÖÖ – SOTSIAAL-, MAJANDUS- JA HUMANITAARTEADUSED	1	112 677 988	55 460 934		8 125 750	112 677 988	63 586 684
08 09	KOOSTÖÖ – RISKIJAGAMISRAHASTU	1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
08 10	IDEED	1	1 714 721 109	991 958 500		22 761 204	1 714 721 109	1 014 719 704
08 12	VÕIMEKUS – TEADUSUURINGUTE INFRASTRUKTUURID	1	74 993 775	128 562 844			74 993 775	128 562 844
08 13	VÕIMEKUS – VÄIKESTE JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTJATE (VKE) HUVIDES TEHTAVAD TEADUSUURINGUD	1	274 436 455	216 286 122		13 006 402	274 436 455	229 292 524
08 14	VÕIMEKUS – TEADMISTE PIIRKONNAD	1	27 351 639	16 542 599		1 773 423	27 351 639	18 316 022
08 15	VÕIMEKUS – TEADUSUURINGUTE POTENTSIAAL	1	74 266 567	55 449 471		523 508	74 266 567	55 972 979
08 16	VÕIMEKUS – TEADUS ÜHISKONNAS	1	63 656 771	32 164 131		5 202 561	63 656 771	37 366 692
08 17	VÕIMEKUS – RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ	1	39 858 805	27 329 402			39 858 805	27 329 402
08 18	VÕIMEKUS – RISKIJAGAMISRAHASTU	1	50 221 512	49 486 956		488 241	50 221 512	49 975 197
08 19	VÕIMEKUS – TEADUSPOLIITIKA ÜHTSE ARENDAMISE TOETAMINE	1	13 470 414	8 912 772			13 470 414	8 912 772
08 20	EURATOM – TERMOTUUMAENERGEETIKA	1	937 673 290	573 362 274			937 673 290	573 362 274
08 21	EURATOM – TUUMA LÕHUSTUMINE JA KIIRGUSKAITSE	1	56 086 380	49 494 956		4 649 789	56 086 380	54 144 745
08 22	VARASEMATE RAAMPROGRAMMIDE JA MUU TEGEVUSE LÕPULEVIIMINE	1	p.m.	26 740 691		5 075 098	p.m.	31 815 789
08 23	SÖE JA TERASE TEADUSFONDI UURIMISPROGRAMM	1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
	Jaotis 08 — Kogusumma		6 901 336 033	4 815 211 202		272 960 008	6 901 336 033	5 088 171 210

Märkused

Need märkused kehtivad kõigi selle jaotise eelarverubriikide puhul (välja arvatud peatükk 08 22).

Neid assigneeringuid kasutatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1906/2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1), ja nõukogu 19. detsembri 2006. aasta määrusele (Euratom) nr 1908/2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 400, 30.12.2006, lk 1).

Kõikide selle jaotise all ette nähtud assigneeringute puhul kasutatakse samasugust väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) definitsiooni, mida kasutatakse ka sama raamprogrammi VKEde horisontaalsete eriprogrammide puhul. Nimetatud definitsioon on järgmine: „Abikõlblik VKE on juriidiline isik, mis vastab komisjoni soovituses 2003/361/EÜ toodud VKE definitsioonile ning ei ole uurimiskeskus, uurimisinstituut, lepinguline uurimisorganisatsioon ega nõustamisfirma.” Kõik seitsmenda raamprogrammi alla kuuluvad teadusuuringud peavad toimuma olulisi eetikapõhimõtteid järgides (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsuse nr 1982/2006/EÜ (mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1)) artikli 6 lõikele 1), kaasa arvatud loomade heaolu nõuded. Siia kuuluvad eelkõige Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtted. Eriti võetakse arvesse vajadust suurendada naiste osalemist ja osakaalu teadus- ja uurimistöös.

Nendesse artiklitesse ja punktidesse arvestatakse ka komisjoni korraldatavate üleeuroopalist huvi pakkuvate kõrgetasemeliste teadus- ja tehnoloogiaalaste kohtumiste, konverentside, töörühmade ja seminaridega seotud kulud, samuti eri- ja raamprogrammide raames toimuvate uuringute, toetuste, järel- ja hindamismeetmete rahastamine ning kõrgetasemeliste teaduslike ja tehnoloogiliste analüüside ning liidu nimel korraldatavate hindamiste rahastamine, mille eesmärk on välja selgitada liidu jaoks sobilikud uurimisvaldkonnad muu hulgas seoses Euroopa teadusruumiga, ning meetmed programmide tulemuste järelevalveks ja nende tulemuste levitamiseks, kaasa arvatud eelmiste raamprogrammidega ette nähtud meetmed.

Need assigneeringud katavad ka halduskulud, sealhulgas personalihalduse kulud, olenemata sellest, kas kõnealuse personali suhtes kohaldatakse personalieeskirju või mitte, samuti teabe, trükiste, haldus- ja tehniliste toimingutega seotud kulud ning teatavad muud kuluartiklid, mis kuuluvad sisemise infrastruktuuri juurde ja on seotud selle meetme eesmärgi saavutamisega, mille lahutamatuks osaks nad on, kaasa arvatud toimingud ja algatused, mida on vaja liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse strateegia ettevalmistamiseks ja järelevalveks.

Šveitsi ja Euroopa Aatomienergiaühenduse vaheliste koostöölepingute või Euroopa termotuumasünteesi arendamise mitmepoolse kokkuleppe alusel saadav tulu kantakse tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 1 ja 6 0 1 2 ning nende alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 21.

Teatavate projektide puhul on ette nähtud võimalus kolmandate riikide ning neist pärit instituutide osalemiseks Euroopa teadus- ja tehnikauuringutealases koostöös. Rahaline toetus kantakse tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3 ja 6 0 1 5 ning nende alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 21.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja vajaduse korral Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tulu, mis on saadud kolmandatelt isikutelt seoses liidu tegevuses osalemisega, kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3 ning selle alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 21.

Täiendavad assigneeringud avatakse artiklis 08 22 04.

Et saavutada eesmärk, mille kohaselt nendest assigneeringutest rahastatavates projektides peaksid 15 % ulatuses osalema VKEd (nagu on ette nähtud otsusega nr 1982/2006/EÜ), on vaja rohkem erimeetmeid. VKEsid käsitlevate eriprogrammide raames ellu viidavad rahastamiskõlblikud projektid peaksid olema rahastamiskõlblikud temaatilise programmi raames, kui need vastavad esitatud (temaatilistele) nõuetele.

PEATÜKK 08 02 — KOOSTÖÖ — TERVIS

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
08 02
KOOSTÖÖ – TERVIS
08 02 01	Koostöö – Tervis	1.1	799 767 530	535 621 000		130 064 019	799 767 530	665 685 019
08 02 02	Koostöö – Tervis – Innovatiivsete Ravimite Algatuse ühisettevõte	1.1	207 068 000	100 719 908			207 068 000	100 719 908
08 02 03	Koostöö – Tervis – Innovatiivsete Ravimite Algatuse ühisettevõtte toetamise kulud	1.1	4 240 000	4 190 897			4 240 000	4 190 897
	Peatükk 08 02 — Kogusumma		1 011 075 530	640 531 805		130 064 019	1 011 075 530	770 595 824

08 02 01
Koostöö – Tervis

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
799 767 530	535 621 000		130 064 019	799 767 530	665 685 019

Märkused

Tervisevaldkonnas võetud meetmete eesmärk on parandada Euroopa kodanike tervist ning tugevdada tervisesektoriga seotud tööstuse ja ettevõtete konkurentsivõimet, käsitledes ülemaailmseid terviseprobleeme, sealhulgas uute epideemiatega seotud probleeme. Rõhku pannakse translatiivsetele uuringutele (kliiniliste rakenduste valdkonnas tehtud põhiavastuste translatsioon), uute raviviiside arendamisele ja valideerimisele, haiguste ärahoidmise ja tervise edendamise meetoditele, diagnostikavahenditele ja -tehnoloogiatele, samuti jätkusuutlikule ja tõhusale tervishoiusüsteemile. Erilist tähelepanu pööratakse uurimistulemustest teavitamisele ja dialoogile kodanikuühiskonnaga, eelkõige patsiendirühmadega, biomeditsiinilistest ja geneetilistest uuringutest tulenevatest uutest arengusuundadest nende kõige varasemas etapis.

Rahastada võib mitme haiguse kliinilisi uuringuid, näiteks HIV/AIDS, malaaria, tuberkuloos, diabeet ja muud kroonilised haigused (nt artriit, reumaatilised haigused ja luu- ja lihaskonna haigused, aga ka hingamisteede haigused) või haruldased haigused.

Suurendada tuleks rahalisi vahendeid, mis on ette nähtud vananemisega seotud haiguste alaseks uurimistegevuseks.

Artiklis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Alusaktid

Euroopa Parlamendi 12. juuli 2007. aasta resolutsioon TRIPS-lepingu ja ravimite kättesaadavuse kohta (ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 591.)

PEATÜKK 08 03 — KOOSTÖÖ — TOIT, PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS NING BIOTEHNOLOOGIA

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
08 03
KOOSTÖÖ – TOIT, PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS NING BIOTEHNOLOOGIA
08 03 01	Koostöö – Toit, põllumajandus ja kalandus ning biotehnoloogia	1.1	363 076 419	258 404 000		42 270 807	363 076 419	300 674 807
	Peatükk 08 03 — Kogusumma		363 076 419	258 404 000		42 270 807	363 076 419	300 674 807

08 03 01
Koostöö – Toit, põllumajandus ja kalandus ning biotehnoloogia

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
363 076 419	258 404 000		42 270 807	363 076 419	300 674 807

Märkused

Selles valdkonnas võetavate meetmete eesmärk on aidata luua integreeritud teaduslik ja tehniline baas, et arendada välja Euroopa teadmistepõhine biomajandus, ühendades teaduse, tööstuse ja muud huvivaldkonnad. Selline lähenemisviis toetub kolmele sambale: 1) maa, metsa ja veekeskkonnaga seotud bioloogiliste ressursside säästev tootmine ja majandamine; 2) põhimõte „talust toidulauale”: toit, tervis ja heaolu; 3) bioteadused ja biotehnoloogia säästvate toiduks mittekasutatavate toodete ja protsesside jaoks. Sellisel viisil saab uusi tekkivaid uurimisvõimalusi kasutada selliste sotsiaalsete ja majanduslike ülesannete käsitlemiseks nagu suurenev nõudlus ohutumate, tervislikumate ja kvaliteetsemate toiduainete tootmise ja turustamise süsteemi järele, mis on keskkonna- ja loomasõbralik, vastab tarbija nõuetele ja võimaldab biotehnoloogiliste vahendite abil kontrollida toiduga seotud ohte, ning keskkonnamuutustega seostatavad ohud tervisele.

Assigneering on samuti ette nähtud analüüsimeetodite (nt toidus ja söötades sisalduvate jääkide analüüs) arendamise ja parandamise rahastamiseks.

Kuna kehtivate õigusaktide kohaselt ei ole spetsiaalseid rahalisi vahendeid kalandusalaseks uurimistööks eraldatud, säilitatakse kalandusalase uurimistöö jaoks vähemalt sama suur protsentuaalne osa nagu eelmises eelarves. Käesolev assigneering on mõeldud rahastama ka maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY) kontseptsiooni kui kalavarude säästva kasutamise poliitika instrumendi arendamist ja parendamist ning poliitika kontseptsiooni loomist, mis piiraks kaaspüügisaagi vette tagasi laskmist.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

PEATÜKK 08 05 — KOOSTÖÖ — ENERGEETIKA

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
08 05
KOOSTÖÖ – ENERGEETIKA
08 05 01	Koostöö – Energeetika	1.1	202 473 047	130 633 551		13 006 402	202 473 047	143 639 953
08 05 02	Koostöö – Energeetika – Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte	1.1	15 006 000	13 190 453			15 006 000	13 190 453
08 05 03	Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõtte toetuskulud	1.1	1 239 000	1 224 651			1 239 000	1 224 651
	Peatükk 08 05 — Kogusumma		218 718 047	145 048 655		13 006 402	218 718 047	158 055 057

08 05 01
Koostöö – Energeetika

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
202 473 047	130 633 551		13 006 402	202 473 047	143 639 953

Märkused

Jõupingutused koondatakse järgmistele meetmetele.

Taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmine

Tehnoloogialahendused üldise energia muundamise kasuteguri suurendamiseks, vähendades kohalikest taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise kulusid, ning erinevatele piirkondlikele tingimustele sobivate tehnoloogiate arendamine ja tutvustamine.

Taastuvatest energiaallikatest kütuste tootmine

Integreeritud muundamistehnoloogia, et kujundada ja alandada taastuvatest energiaallikatest toodetavate tahke-, vedel- ja gaaskütuste hinda, seades eesmärgiks kulutasuva tootmise ja süsinikdioksiidi heitkoguste suhtes neutraalsed kütused, eelkõige vedelad biokütused transpordisektori jaoks.

Süsinikdioksiidi sidumise ja kõrvaldamise tehnoloogialahendused peaaegu saastevabaks elektrienergia tootmiseks

Vähendada oluliselt fossiilkütuste kasutamise mõju keskkonnale, seades eesmärgiks suure tõhususega ja peaaegu heitevabad elektrijaamad, mille tegevus põhineb süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogial.

Puhas söepõletustehnoloogia

Parandada märkimisväärselt elektrijaamade tõhusust, usaldusväärsust ja kulusid kahjulikest gaasidest puhta söepõletustehnoloogia arendamise ja tutvustamise kaudu. See hõlmab samuti täiendavaid meetmeid tõhusate tehnoloogiate arendamiseks ja rakendamiseks puidujäätmete põletamise kaudu biosöe tootmisel, mis on üks jätkusuutliku energiatootmise meetodeid.

Arukad energiavõrgud

Suurendada Euroopa elektrivõrkude tõhusust, ohutust ja usaldusväärsust ning nende suutlikkust turgude genereeritud energiavoogude juhtimiseks. Üleeuroopalise elektrivõrgu väljatöötamise pikaajaline kavandamine Euroopa elektrivõrgu algatuse töö raames. Kõrvaldada detsentraliseeritud ja taastuvate energiaallikate ulatusliku kasutamisega ja tõhusa integreerimisega seotud takistused.

Energiakasutuse tõhusus ja energiasääst

Uued mõisted ja tehnoloogialahendused energiakasutuse tõhustamiseks ja energiasäästu suurendamiseks hoonete, teenuste ja tööstuse puhul. See hõlmab strateegiate ja tehnoloogialahenduste integreerimist energiatõhususe valdkonnas, uute ja taastuvate energiaallikatega seotud tehnoloogialahenduste kasutamist ning energianõudluse reguleerimist.

Tunnistades taastuvate energiaallikate ja energia lõppkasutuse tõhususe olulist panust jätkusuutliku energiasüsteemi väljakujunemisse tulevikus, on need käesoleva teemavaldkonna olulisteks osadeks ajavahemikul 2007–2013 ning hõlmavad alates 2012. aastast 2/3 teemavaldkonnast. Keskendutakse meetmetele, mis toetavad kõige paremini SET-kava algatuste väljatöötamist tehnoloogia teekaartide raames.

Käesolevas punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks, et EFTAga seotud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Osa assigneeringust on ette nähtud edendama ühtset lähenemisviisi peamistele ülemaailmsetele probleemidele, nagu energiajulgeolek ja ressursside nappus, vahendite ühendamise ning parimate uurimis- ja arendustegevuse tavade vahetamise toetamise kaudu energeetika valdkonnas. Meetmete eesmärk on parandada rahvusvahelise kogukonna tegevuse efektiivsust ja täiendada olemasolevaid vahendeid. Assigneeringust rahastatakse Euroopa ja kolmandate riikide vahelisi uuenduslikke algatusi. Sellised algatused lähevad kaugemale sellest, mida üksik riik suudaks eraldi ette võtta ja mida senised õiguslikud vahendid praegu võimaldavad. Meetme rakendamisel tagab komisjon toetuste tasakaalustatud jagamise. See aitab kaasata ülemaailmseid osalejaid teaduspartnerlusse innovatsiooni kiirendamiseks turvalise, puhta ja tõhusa energia valdkonnas.

Õiguslik alus

PEATÜKK 08 06 — KOOSTÖÖ — KESKKOND (KAASA ARVATUD KLIIMAMUUTUS)

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
08 06
KOOSTÖÖ – KESKKOND (KAASA ARVATUD KLIIMAMUUTUS)
08 06 01	Koostöö – Keskkond (kaasa arvatud kliimamuutus)	1.1	336 619 726	240 421 301		26 012 804	336 619 726	266 434 105
08 06 02	Koostöö – Keskkond – Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte	1.1	3 951 000	2 671 697			3 951 000	2 671 697
	Peatükk 08 06 — Kogusumma		340 570 726	243 092 998		26 012 804	340 570 726	269 105 802

08 06 01
Koostöö – Keskkond (kaasa arvatud kliimamuutus)

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
336 619 726	240 421 301		26 012 804	336 619 726	266 434 105

Märkused

Seitsmenda raamprogrammi raames tehakse keskkonnauuringuid keskkonnaga (kaasa arvatud kliimamuutus) seotud meetmete kaudu. Eesmärk on soodustada loodus- ja elukeskkonna ning selle ressursside säästvat majandamist, edendades teadmisi biosfääri, ökosüsteemide ja inimtegevuse vastastikuse mõju kohta ning arendades uusi tehnoloogiaid, vahendeid ja teenuseid, et lahendada ülemaailmseid keskkonnaprobleeme integreeritud alustel. Keskendutakse kliima, ökosüsteemide ning maismaa ja ookeani süsteemide muutuste prognoosimisele ning vahenditele ja tehnoloogiatele, mis võimaldavad kontrollida, vältida või leevendada survet ja ohtu keskkonnale, kaasa arvatud ohtu inimeste tervisele, ning loodus- ja kultuurkeskkonna jätkusuutlikkusele.

Kõnealuse teema alusel tehtavad teadusuuringud aitavad rakendada rahvusvahelisi kohustusi ja algatusi, nt GEO (Global Earth Observation) algatus. Lisaks sellele peavad nad andma abimaterjali teadusuuringuteks, mis tulenevad olemasolevatest ja tulevastest liidu õigusaktidest ning poliitikasuundadest, nendega seotud temaatilistest strateegiatest ning keskkonnatehnoloogia ja keskkonna- ning tervisealastest tegevusplaanidest. Teadusuuringud aitavad kaasa ka tehnoloogia arengule, mis parandab Euroopa ettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate seisundit keskkonnatehnoloogiate turul.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

PEATÜKK 08 08 — KOOSTÖÖ — SOTSIAAL-, MAJANDUS- JA HUMANITAARTEADUSED

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
08 08
KOOSTÖÖ – SOTSIAAL-, MAJANDUS- JA HUMANITAARTEADUSED
08 08 01	Koostöö – Sotsiaal-, majandus- ja humanitaarteadused	1.1	112 677 988	55 460 934		8 125 750	112 677 988	63 586 684
	Peatükk 08 08 — Kogusumma		112 677 988	55 460 934		8 125 750	112 677 988	63 586 684

08 08 01
Koostöö – Sotsiaal-, majandus- ja humanitaarteadused

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
112 677 988	55 460 934		8 125 750	112 677 988	63 586 684

Märkused

Kõnealuse valdkonna meetmete eesmärk on koondada majandusteaduse, politoloogia, ajaloo-, sotsiaal- ja humanitaarteaduste kogu teadussuutlikkus oma mitmekesisuses, et arendada, mõista ja käsitleda küsimusi, mis on seotud teadmistepõhise ühiskonna tekkimise ja ühest küljest inimestevaheliste ning teisest küljest inimeste- ja institutsioonidevaheliste suhete uute vormidega.

Meetmete abil tuleks ajaloolisest perspektiivist analüüsida Euroopa integratsiooniprotsessi arenguga seotud õigus-, sotsiaal-, majandus- ja poliitilisi küsimusi (liikmesriikide ja liidu põhiseaduslik kultuur ja õigustraditsioonid, Euroopa kodanikuühiskonna areng, riikide majanduspoliitika ja majanduse juhtimine Euroopas, riikide poliitilised kultuurid ning Euroopa).

Osa assigneeringutest tuleks kasutada liidus tehtava vabatahtliku töö valdkondi, ulatust ja loomu käsitleva uurimuse läbiviimiseks.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

PEATÜKK 08 10 — IDEED

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
08 10
IDEED
08 10 01	Ideed	1.1	1 714 721 109	991 958 500		22 761 204	1 714 721 109	1 014 719 704
	Peatükk 08 10 — Kogusumma		1 714 721 109	991 958 500		22 761 204	1 714 721 109	1 014 719 704

08 10 01
Ideed

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
1 714 721 109	991 958 500		22 761 204	1 714 721 109	1 014 719 704

Märkused

Euroopa Teadusnõukogu loomisega eriprogrammi „Ideed” raames võetud meetmete üldine eesmärk on kindlaks määrata parimad uurimisrühmad Euroopas ning soodustada teadustööd teadmiste piirialadel, rahastades suure riskiga valdkondadevahelisi projekte, kusjuures ainsaks hindamiskriteeriumiks on pädevus, mille üle otsustatakse erialakolleegi eksperdihinnangu alusel, ning julgustada eelkõige võrgustike loomist ei riikide uurimisrühmade vahel, selleks et edendada Euroopa teaduskogukonna väljakujunemist.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2006/972/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Ideed” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 243).

PEATÜKK 08 13 — VÕIMEKUS — VÄIKESTE JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTJATE (VKE) HUVIDES TEHTAVAD TEADUSUURINGUD

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
08 13
VÕIMEKUS – VÄIKESTE JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTJATE (VKE) HUVIDES TEHTAVAD TEADUSUURINGUD
08 13 01	Võimekus – Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) huvides tehtavad teadusuuringud	1.1	274 436 455	216 286 122		13 006 402	274 436 455	229 292 524
	Peatükk 08 13 — Kogusumma		274 436 455	216 286 122		13 006 402	274 436 455	229 292 524

08 13 01
Võimekus – Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) huvides tehtavad teadusuuringud

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
274 436 455	216 286 122		13 006 402	274 436 455	229 292 524

Märkused

Euroopa konkurentsivõimet ning ettevõtlus- ja uuenduspoliitikat toetavate ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud erimeetmete eesmärk on aidata Euroopa VKEdel suurendada tehnoloogilist suutlikkust tavapärastes ja uutes valdkondades ning arendada nende võimet tegutseda nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil. Need meetmed täiendavad uurimistööd esmatähtsates teemavaldkondades. Nende keskmes peaksid olema ideed, mida saab kohaldada uuenduslike toodete ja teenuste arendamiseks, millest saavad kasu VKEd.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

PEATÜKK 08 14 — VÕIMEKUS — TEADMISTE PIIRKONNAD

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
08 14
VÕIMEKUS – TEADMISTE PIIRKONNAD
08 14 01	Võimekus – Teadmiste piirkonnad	1.1	27 351 639	16 542 599		1 773 423	27 351 639	18 316 022
	Peatükk 08 14 — Kogusumma		27 351 639	16 542 599		1 773 423	27 351 639	18 316 022

08 14 01
Võimekus – Teadmiste piirkonnad

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
27 351 639	16 542 599		1 773 423	27 351 639	18 316 022

Märkused

See summa on eraldatud projektide rahastamiseks eesmärgiga suurendada Euroopa piirkondade teadusuuringute potentsiaali, eelkõige soodustades ja toetades piirkondlikke ametiasutusi, kõrgkoole, uurimiskeskusi, ettevõtteid ja muid asjakohaseid huvigruppe ühendavate piirkondlike teadusuuringukesksete rühmitiste arengut kogu Euroopas.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

PEATÜKK 08 15 — VÕIMEKUS — TEADUSUURINGUTE POTENTSIAAL

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
08 15
VÕIMEKUS – TEADUSUURINGUTE POTENTSIAAL
08 15 01	Võimekus – Teadusuuringute potentsiaal	1.1	74 266 567	55 449 471		523 508	74 266 567	55 972 979
	Peatükk 08 15 — Kogusumma		74 266 567	55 449 471		523 508	74 266 567	55 972 979

08 15 01
Võimekus – Teadusuuringute potentsiaal

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
74 266 567	55 449 471		523 508	74 266 567	55 972 979

Märkused

Et aidata struktuurifondide lähenemise eesmärgi raames abikõlblikel liidu äärepoolseimate piirkondade teadlastel ja asutustel anda oma panus Euroopa teadusuuringutesse, kasutades ühtlasi teiste Euroopa piirkondade teadmisi ja kogemusi, luuakse esitatud meetmega tingimused, mis võimaldavad neil teadlastel rakendada oma potentsiaali ja mis toetavad Euroopa teadusruumi täielikku realiseerimist laienenud liidus.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

PEATÜKK 08 16 — VÕIMEKUS — TEADUS ÜHISKONNAS

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
08 16
VÕIMEKUS – TEADUS ÜHISKONNAS
08 16 01	Võimekus – Teadus ühiskonnas	1.1	63 656 771	32 164 131		5 202 561	63 656 771	37 366 692
	Peatükk 08 16 — Kogusumma		63 656 771	32 164 131		5 202 561	63 656 771	37 366 692

08 16 01
Võimekus – Teadus ühiskonnas

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
63 656 771	32 164 131		5 202 561	63 656 771	37 366 692

Märkused

Pidades silmas Euroopa tõhusa ja demokraatliku teadmisteühiskonna ülesehitamist, on selle rubriigi all võetud meetmete eesmärk soodustada teadus- ja tehnoloogiatöö ning sellega seotud teaduspoliitika harmoonilist integreerimist Euroopa sotsiaalvõrku.

Käesoleva rubriigi all võetud meetmetega toetatakse riiklikku teadusuuringute poliitikat ning teadusuuringute poliitika ja tööstusstrateegiate analüüsi ning järelevalvet.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

PEATÜKK 08 18 — VÕIMEKUS — RISKIJAGAMISRAHASTU

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
08 18
VÕIMEKUS – RISKIJAGAMISRAHASTU
08 18 01	Võimekus – Riskijagamisrahastu	1.1	50 221 512	49 486 956		488 241	50 221 512	49 975 197
	Peatükk 08 18 — Kogusumma		50 221 512	49 486 956		488 241	50 221 512	49 975 197

08 18 01
Võimekus – Riskijagamisrahastu

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
50 221 512	49 486 956		488 241	50 221 512	49 975 197

Märkused

Riskijagamisrahastu eesmärk on soodustada teadustegevusse tehtavaid erainvesteeringuid, lihtsustades suurtes Euroopa teadusuuringute projektides osalejate jaoks laenusaamisvõimalusi. Riskijagamisrahastu võimaldab Euroopa Investeerimispangal laiendada otseselt ja kaudselt (oma vahendajapankade võrgustiku kaudu) oma laenuportfelli sellistes projektides osalejatele.

Riskijagamisrahastu aitab kaasa strateegia „Euroopa 2020” elluviimisele, eelkõige selle saavutamisele, et 3 % investeeringutest tehakse teadusuuringute eesmärgil, aidates teadusuuringutele ette nähtud vahendite suurendamise ja nende allikate mitmekesistamise teel kaasa turu puudujääkide ületamisele.

Kooskõlas riskijagamisrahastut käsitleva vahekokkuvõtte tulemustega ergutatakse komisjoni katsetama koos Euroopa Investeerimispanga grupiga uusi riskijagamismudeleid, mis põhineksid portfelli esmariskiga seotud lähenemisel, hõlbustades liidu strateegilise teadusinfrastruktuuri jaoks laenuvahendite varal toimuvat rahastamist.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

PEATÜKK 08 21 — EURATOM — TUUMA LÕHUSTUMINE JA KIIRGUSKAITSE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
08 21
EURATOM – TUUMA LÕHUSTUMINE JA KIIRGUSKAITSE
08 21 01	Euratom – Tuuma lõhustumine ja kiirguskaitse	1.1	56 086 380	49 494 956		4 649 789	56 086 380	54 144 745
	Peatükk 08 21 — Kogusumma		56 086 380	49 494 956		4 649 789	56 086 380	54 144 745

08 21 01
Euratom – Tuuma lõhustumine ja kiirguskaitse

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
56 086 380	49 494 956		4 649 789	56 086 380	54 144 745

Märkused

Selle meetme eesmärk on usaldusväärse teadusliku ja tehnilise aluse loomine, et kiirendada pikaajaliste radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutu korraldamise praktilist arengut, edendada tuumaenergia ohutut, tõhusamat ja konkurentsivõimelisemat kasutamist ning tagada tugev ja sotsiaalselt vastuvõetav süsteem inimeste ja keskkonna kaitseks ioniseeriva kiirguse eest.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2006/970/Euratom, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011) (ELT L 400, 30.12.2006, lk 60).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1908/2006, 19. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 400, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/976/Euratom, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) rakendamise eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 404).

Nõukogu otsus 2012/93/Euratom, 19. detsember 2011, milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) (ELT L 47, 18.2.2012, lk 25).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 139/2012, 19. detsember 2011, millega kehtestatakse ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalemise ning teadustöö tulemuste levitamise eeskirjad (2012–2013) (ELT L 47, 18.2.2012, lk 1).

Nõukogu otsus 2012/94/Euratom, 19. detsember 2011, milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) raames kaudsete meetmete kaudu rakendatavat eriprogrammi (ELT L 47, 18.2.2012, lk 33).

PEATÜKK 08 22 — VARASEMATE RAAMPROGRAMMIDE JA MUU TEGEVUSE LÕPULEVIIMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
08 22
VARASEMATE RAAMPROGRAMMIDE JA MUU TEGEVUSE LÕPULEVIIMINE
08 22 01	Enne 1999. aastat alustatud programmide lõpuleviimine	1.1	—	—			—	—
08 22 02
Viienda raamprogrammi (1998–2002) lõpuleviimine
08 22 02 01	EÜ viienda raamprogrammi (1998–2002) lõpuleviimine	1.1	—	—			—	—
08 22 02 02	Euratomi viienda raamprogrammi (1998–2002) lõpuleviimine	1.1	—	—			—	—
	Artikkel 08 22 02 — Vahesumma		—	—			—	—
08 22 03
Kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine
08 22 03 01	EÜ kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine	1.1	—	24 960 548		5 075 098	—	30 035 646
08 22 03 02	Euratomi kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine	1.1	—	1 780 143			—	1 780 143
	Artikkel 08 22 03 — Vahesumma		—	26 740 691		5 075 098	—	31 815 789
08 22 04	Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises	1.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
	Peatükk 08 22 — Kogusumma		p.m.	26 740 691		5 075 098	p.m.	31 815 789

08 22 03
Kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

08 22 03 01
EÜ kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
—	24 960 548		5 075 098	—	30 035 646

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1513/2002/EÜ, 27. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuendat raamprogrammi, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002–2006) (EÜT L 232, 29.8.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2002/834/EÜ, 30. september 2002, teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogrammi „Euroopa teadusruumi integreerimine ja tugevdamine” (2002–2006) vastuvõtmise kohta (EÜT L 294, 29.10.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2002/835/EÜ, 30. september 2002, millega võetakse vastu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogramm „Euroopa teadusruumi struktureerimine” (2002–2006) (EÜT L 294, 29.10.2002, lk 44).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1209/2003/EÜ, 16. juuni 2003, ühenduse osalemise kohta Euroopa ja arengumaade pikaajalise koostöö kaudu uute HIV/AIDSi, malaaria ja tuberkuloosi vastaste ravimenetluste väljaarendamisele suunatud uurimis- ja arendustegevuse programmis, mille on algatanud mitmed liikmesriigid (ELT L 169, 8.7.2003, lk 1).

JAOTIS 09

SIDEVÕRGUD, EDASTATAV SISU JA SIDETEHNOLOOGIA

Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
09 01	SIDEVÕRKUDE, EDASTATAVA SISU JA SIDETEHNOLOOGIA POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD		127 323 333	127 323 333			127 323 333	127 323 333
09 02	DIGITAALSE TEGEVUSKAVA ÕIGUSRAAMISTIK		18 137 969	25 334 774		97 548	18 137 969	25 432 322
	40 02 41		391 985	391 985			391 985	391 985
			18 529 954	25 726 759			18 529 954	25 824 307
09 03	INFO- JA SIDETEHNOLOOGIA KASUTUSELEVÕTMINE	1	144 265 000	100 209 900		20 810 243	144 265 000	121 020 143
09 04	KOOSTÖÖ – INFO- JA SIDETEHNOLOOGIAD	1	1 483 700 335	1 083 738 402		55 277 209	1 483 700 335	1 139 015 611
09 05	VÕIMEKUS – TEADUSUURINGUTE INFRASTRUKTUURID	1	37 403 000	53 948 802			37 403 000	53 948 802
	Jaotis 09 — Kogusumma		1 810 829 637	1 390 555 211		76 185 000	1 810 829 637	1 466 740 211
	40 01 40, 40 02 41		391 985	391 985			391 985	391 985
	Kogusumma + reserv		1 811 221 622	1 390 947 196			1 811 221 622	1 467 132 196

PEATÜKK 09 02 — DIGITAALSE TEGEVUSKAVA ÕIGUSRAAMISTIK

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
09 02
DIGITAALSE TEGEVUSKAVA ÕIGUSRAAMISTIK
09 02 01	Liidu tegevuspõhimõtete määratlemine ja rakendamine elektroonilise side valdkonnas	1.1	2 405 000	1 976 838			2 405 000	1 976 838
09 02 02
Interneti ja uute võrgutehnoloogiate ohutuma kasutamise edendamine
09 02 02 01	Programm „Turvalisem Internet”	1.1	2 700 000	10 576 085			2 700 000	10 576 085
09 02 02 02	Programmi „Turvalisem Internet Pluss” lõpuleviimine – Interneti ja uute võrgutehnoloogiate ohutuma kasutamise edendamine	1.1	—	p.m.			—	p.m.
	Artikkel 09 02 02 — Vahesumma		2 700 000	10 576 085			2 700 000	10 576 085
09 02 03
Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet
09 02 03 01	Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet – Toetus jaotistele 1 ja 2	1.1	5 434 458	5 434 458			5 434 458	5 434 458
	40 02 41		391 985	391 985			391 985	391 985
			5 826 443	5 826 443			5 826 443	5 826 443
09 02 03 02	Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet – Toetus jaotisele 3	1.1	2 379 815	2 379 815			2 379 815	2 379 815
	Artikkel 09 02 03 — Vahesumma		7 814 273	7 814 273			7 814 273	7 814 273
	40 02 41		391 985	391 985			391 985	391 985
			8 206 258	8 206 258			8 206 258	8 206 258
09 02 04
Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) – Büroo
09 02 04 01	Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) – Büroo – Toetus jaotistele 1 ja 2	1.1	3 165 705	3 165 705			3 165 705	3 165 705
09 02 04 02	Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) – Büroo – Toetus jaotisele 3	1.1	602 991	602 991			602 991	602 991
	Artikkel 09 02 04 — Vahesumma		3 768 696	3 768 696			3 768 696	3 768 696
09 02 05	Muud audiovisuaal- ja meediasektori meetmed	3.2	950 000	948 882			950 000	948 882
09 02 06	Ettevalmistav tegevus – Programm „Erasmus” ajakirjanikele	3.2	—	p.m.		97 548	—	97 548
09 02 07	Katseprojekt – Massiteabevahendite mitmekesisuse vaatlusvahendi kasutamine	3.2	500 000	250 000			500 000	250 000
	Peatükk 09 02 — Kogusumma		18 137 969	25 334 774		97 548	18 137 969	25 432 322
	40 02 41		391 985	391 985			391 985	391 985
	Kogusumma + reserv		18 529 954	25 726 759			18 529 954	25 824 307

09 02 06
Ettevalmistav tegevus – Programm „Erasmus” ajakirjanikele

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
—	p.m.		97 548	—	97 548

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmi „Erasmus” ajakirjanikele ettevalmistavate meetmetega seotud varasemate kohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

PEATÜKK 09 03 — INFO- JA SIDETEHNOLOOGIA KASUTUSELEVÕTMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
09 03
INFO- JA SIDETEHNOLOOGIA KASUTUSELEVÕTMINE
09 03 01	Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogramm	1.1	144 265 000	98 841 912		20 810 243	144 265 000	119 652 155
09 03 02	Programmi „eContent Plus” lõpuleviimine – Euroopa digitaalse infosisu edendamine	1.1	—	1 367 988			—	1 367 988
09 03 03	Ettevalmistav tegevus – Interneti-põhine süsteem õigusloome kvaliteedi ja avalikkuse osaluse parandamiseks	1.1	—	p.m.			—	p.m.
09 03 04
Varasemate programmide lõpuleviimine
09 03 04 01	Üleeuroopaliste telekommunikatsioonivõrkude (eTEN) lõpuleviimine	1.1	—	p.m.			—	p.m.
09 03 04 02	Programmi „MODINIS” lõpuleviimine	1.1	—	p.m.			—	p.m.
	Artikkel 09 03 04 — Vahesumma		—	p.m.			—	p.m.
	Peatükk 09 03 — Kogusumma		144 265 000	100 209 900		20 810 243	144 265 000	121 020 143

09 03 01
Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogramm

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
144 265 000	98 841 912		20 810 243	144 265 000	119 652 155

Märkused

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogramm on üks kolmest konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi eriprogrammist.

Liidu tasandil tugevdatakse meetmeid, et soodustada info- ja sidetehnoloogiate laiemat kasutuselevõttu. Liidu tasandil võetavate koosmõju soodustavate meetmete eesmärk on kogemuste ning saadud õppetundide jagamise ja levitamise abil ebakindluse ja dubleerimisohu vähendamine; koostalitlusvõimet ja killustumise vastu võitlemist edendavate info- ja sidetehnoloogiate abil käivitatud teenuste ulatuse laiendamine siseturul. Samuti on nende eesmärk ergutada uuendustegevuse edendamiseks ja võimalike takistuste (nt kultuurilised, keelelised, tehnilised, õiguslikud ja puude või nn düs-seisundiga seotud takistused) ületamiseks vajalikku õiguslikku ja tehnoloogilist keskkonda.

Nagu on märgitud õiguslikus aluses, nähakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogrammiga ette järgmised meetmed:

a)	Euroopa ühtse teaberuumi arendamine ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste ning toodete siseturu tugevdamine,

b)	uuendustegevuse ergutamine info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate laialdasema kasutuselevõtu ja ulatuslikumate investeeringute kaudu,

c)	kõikehõlmava infoühiskonna ning tulemuslikumate ja tõhusamate üldist huvi pakkuvate valdkondade teenuste arendamine ning elukvaliteedi parandamine, eriti puuetega ja nn düs-seisundi (düsleksia, düspraksia, düsfaasia, düskalkuulia jne) all kannatavatele isikutele.

Seda tehakse eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste arendamise ning digitaalse infosisu arendamise ja kasutamise toetamisega üldist huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas tervise ja kaasatusega seotud IKT, valitsuse ja haldusega seotud IKT, energiatõhususega seotud IKT, aruka liikuvuse ja keskkonna, digiraamatukogude, avalike on-line-raamatukataloogide, avaliku sektori valduses oleva teabe parema kasutuse, hariduse ja õppimise valdkonnas.

Osa konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogrammi assigneeringutest võib kasutada selleks, et testida ning toetada uue põlvkonna hädaabinumbri 112, koostalitlusvõimeliste hädaabiteenuste ja kõiki kodanikke teenindava hädaabinumbri 112 kasutuselevõttu kogu liidus, et oleks võimalik kiiremini ja tõhusamalt reageerida ja säästa elusid, kujundades selleks muu hulgas ümber hädaabikõnede tavapärase tehnilise ülesehituse ning vähendades selle kulusid ja keerukust lõppeesmärgiga tagada optimaalne vastamine kõikide kodanike, sealhulgas puuetega kasutajate kõnedele hädaabinumbril 112. Lisaks tuleks teavitus- ja haridusmeetmete abil teavitada elanikkonda hädaabinumbrist 112 ja selle asjakohasest kasutamisest. Lisaks tuleks välja töötada SOS-sõnumi saatmise teenus ja seda tuleks katsetada, et puuetega inimestel oleks võimalik saata päästeteenistustele abipalveid.

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi osana soodustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogramm IKT laiemat kasutuselevõttu teenuste parandamiseks. Samuti tagatakse, et Euroopa ettevõtjad ning eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad saavad kasu uutest võimalustest, mis tulenevad suurenevast nõudlusest selliste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste järele. Nagu on märgitud konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi õiguslikus aluses, on digitaalse infosisu arendamise ja kasutamise toetamine alates 2009. aastast täielikult kaasatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogrammi. 2007.–2008. aasta üleminekuperioodil tehti seda programmi „eContent Plus” raames (kõnealuse programmi õigusliku aluse põhjal).

Toetuse põhiosa antakse igal aastal piiratud arvule suure mõjususega katseprojektidele ja parimaid tavasid käsitlevatele meetmetele. Käivitatakse ka kaasnevad meetmed, nagu temaatilised võrgud, mis koondavad erinevaid sidusrühmi seoses konkreetsete eesmärkidega. Neid täiendavad Euroopa infoühiskonna järelevalve, poliitikaalaste otsuste tegemiseks vajalikke taustteadmisi pakkuvad meetmed ning meetmed, mis on vajalikud teadlikkuse edendamiseks ja parandamiseks seoses kasuga, mida saavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiast kodanikud, ettevõtjad (eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad) või avalikud organisatsioonid.

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogramm peaks toetama uute rahastamisvahendite, nt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna ja eelkõige kiire lairibaühendusega seotud projektivõlakirjade algatuse kujundamise katsetamist. See peaks toetama uute rahastamisvahendite ettevalmistamist tulevase mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 jaoks. Sellega tuleks eelkõige katsetada, kuidas era- ja avaliku sektori pikaajalised investorid saavad teha investeeringuid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lairiba-infrastruktuuri kasutuselevõtu soodustamiseks. Komisjoni kutsutakse üles tegema koostööd Euroopa Investeerimispanga grupi ja teiste pikaajaliste investoritega, et töötada välja uuenduslikke lahendusi infrastruktuuri rahastamiseks vahendite leidmiseks.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g eraldada käesolevasse punkti täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1639/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).

PEATÜKK 09 04 — KOOSTÖÖ — INFO- JA SIDETEHNOLOOGIAD

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
09 04
KOOSTÖÖ – INFO- JA SIDETEHNOLOOGIAD
09 04 01
Info- ja sidetehnoloogiaalase teaduskoostöö toetamine (Info- ja sidetehnoloogiad – Koostöö)
09 04 01 01	Info- ja sidetehnoloogiaalase teaduskoostöö toetamine (Info- ja sidetehnoloogiad – Koostöö)	1.1	1 307 359 400	1 017 379 643		55 277 209	1 307 359 400	1 072 656 852
09 04 01 02	Koostöö – Info- ja sidetehnoloogiad – Ühisettevõte ARTEMIS	1.1	65 000 000	19 016 953			65 000 000	19 016 953
09 04 01 03	Koostöö – Info- ja sidetehnoloogiad – Ühisettevõtte ARTEMIS toetuskulud	1.1	911 793	901 234			911 793	901 234
09 04 01 04	Koostöö – Info- ja sidetehnoloogiad – Ühisettevõte ENIAC	1.1	110 000 000	35 143 790			110 000 000	35 143 790
09 04 01 05	Koostöö – Info- ja sidetehnoloogiad – Ühisettevõtte ENIAC toetuskulud	1.1	429 142	424 172			429 142	424 172
	Artikkel 09 04 01 — Vahesumma		1 483 700 335	1 072 865 792		55 277 209	1 483 700 335	1 128 143 001
09 04 02	Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogiaarenduses	1.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
09 04 03	Enne 2007. aastat alustatud Euroopa Ühenduse raamprogrammide lõpuleviimine	1.1	—	10 872 610			—	10 872 610
	Peatükk 09 04 — Kogusumma		1 483 700 335	1 083 738 402		55 277 209	1 483 700 335	1 139 015 611

09 04 01
Info- ja sidetehnoloogiaalase teaduskoostöö toetamine (Info- ja sidetehnoloogiad – Koostöö)

09 04 01 01
Info- ja sidetehnoloogiaalase teaduskoostöö toetamine (Info- ja sidetehnoloogiad – Koostöö)

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
1 307 359 400	1 017 379 643		55 277 209	1 307 359 400	1 072 656 852

Märkused

Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) ning eriprogrammi „Koostöö” teemavaldkonna „Info- ja sidetehnoloogiad” eesmärk on suurendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ning võimaldada Euroopal info- ja sidetehnoloogia edasise arenguga kaasas käia ning seda kujundada vastavalt Euroopa pikaajalisele info- ja sidetehnoloogia strateegiale, et ühiskonna ja majanduse vajadused oleksid rahuldatud ning Euroopa standardid aitaksid kujundada ülemaailmset info- ja sidetehnoloogia arengut, nii et muud kasvavad ülemaailmsed turud selles osas ette ei jõuaks.

Meetmetega tugevdatakse Euroopa teaduslikku ja tehnoloogilist baasi ja tagatakse ülemaailmne liidripositsioon info- ja sidetehnoloogia valdkonnas, soodustades ja edendades innovatsiooni info- ja sidetehnoloogia abil, ning tagatakse, et info- ja sidetehnoloogia areng tooks kiiresti kasu Euroopa kodanikele, äriühingutele, tööstusele ja valitsusasutustele.

Kõnealuse info- ja sidetehnoloogia teemaga seatakse prioriteediks tehnoloogia põhiliste tugisammaste ümber koondunud strateegilised teadusuuringud, tagatakse tehnoloogiate läbiv integreerimine ning antakse teadmisi ja vahendeid mitmesuguste uuenduslike info- ja sidetehnoloogia rakenduste väljatöötamiseks.

Meetmetega võimendatakse tööstuslikke ja tehnoloogilisi edusamme info- ja sidetehnoloogia sektoris ning parandatakse tähtsate, info- ja sidetehnoloogiast tugevalt sõltuvate sektorite konkurentsivõimet – seda nii info- ja sidetehnoloogial põhinevate uuenduslike väärtuslike toodete ja teenuste kaudu kui ka tänu uutele või täiustatud organisatsioonilistele protsessidele ühtmoodi nii ettevõtetes kui ka valitsusasutustes. Info- ja sidetehnoloogia teemavaldkonnaga toetatakse ka muid liidu poliitikasuundi, mobiliseerides info- ja sidetehnoloogia, et täita riiklikke ja ühiskondlikke nõudmisi.

Meetmed hõlmavad koostööd ja parimate tavade vahetust eesmärgiga kehtestada liidus ühtsed standardid, mis on ülemaailmse standardiga kooskõlas või loovad selle, samuti võrkude loomist ja riiklike programmide kooskõlastamise algatusi. Assigneering on samuti ette nähtud katma kulusid, mis on seotud sõltumatute ekspertidega, kes abistavad ettepanekute hindamisel ning projektide läbivaatamisel, komisjoni korraldatud üleeuroopalist huvi pakkuvate ürituste, kohtumiste, konverentside, töörühmade ja seminaridega seotud kulud, kulutused uuringutele, analüüsidele ning hindamistele, eriotstarbeliste programmide ja raamprogrammide jälgimise ja hindamisega seotud kulud, samuti kulutused meetmetele programmide tulemuste järelevalveks ja nende tulemuste levitamiseks, kaasa arvatud eelmiste raamprogrammidega ette nähtud meetmed.

Osa assigneeringutest on ette nähtud edendama ühtset lähenemisviisi peamistele ülemaailmsetele probleemidele, nagu info- ja sidetehnoloogia strateegia, mis ei suudaks mitte ainult konkureerida kiiresti kasvavate info- ja sidetehnoloogia turgudega nt Aasias, vaid luua Euroopa väärtuste edendamise huvides ka standardeid ülemaailmse info- ja sidetehnoloogia poliitika väljatöötamisel, ühendades vahendid ning toetades parimate uurimis- ja arendustegevuse tavade vahetamist info- ja sidetehnoloogia uurimis- ja arendustegevuse ja innovaatika valdkonnas. Meetmete eesmärk on parandada rahvusvahelise kogukonna tegevuse efektiivsust ja täiendada olemasolevaid vahendeid ja edukaid koostöösuhteid. Assigneeringuid kasutatakse Euroopa ja kolmandate riikide vaheliste uuenduslike algatuste rahastamiseks. Sellised algatused lähevad kaugemale sellest, mida üksik riik suudaks eraldi ette võtta, ja toovad kasu nii liidule kui selle partneritele nende juhtiva rolli ettevalmistamisel tulevaste info- ja sidetehnoloogia standardite kindlaksmääramisel. Meetme rakendamisel tagab komisjon toetuste tasakaalustatud jagamise. Samuti aitab see kaasata ülemaailmseid osalejaid teaduspartnerlusse innovatsiooni kiirendamiseks info- ja sidetehnoloogia valdkonnas.

Õiguslik alus

JAOTIS 10

OTSENE TEADUSTEGEVUS

Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
10 01	OTSESE TEADUSTEGEVUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD	1	350 080 000	350 080 000			350 080 000	350 080 000
10 02	OTSEFINANTSEERITAVATE TEADUSUURINGUTE TEGEVUSASSIGNEERINGUD – SEITSMES RAAMPROGRAMM (2007–2013) – EL	1	33 089 156	28 721 154		1 300 640	33 089 156	30 021 794
10 03	OTSEFINANTSEERITAVATE TEADUSUURINGUTE TEGEVUSASSIGNEERINGUD – SEITSMES RAAMPROGRAMM (2007–2011 JA 2012–2013) – EURATOM	1	10 250 000	7 314 301		1 300 640	10 250 000	8 614 941
10 04	VARASEMATE RAAMPROGRAMMIDE JA MUU TEGEVUSE LÕPULEVIIMINE	1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
10 05	TEADUSUURINGUTE ÜHISKESKUSE POOLT EURATOMI ASUTAMISLEPINGU ALUSEL LÄBI VIIDUD TUUMAALASEST TEGEVUSEST TULENEVAD VARASEMAD KOHUSTUSED	1	30 900 000	25 204 688		2 601 280	30 900 000	27 805 968
	Jaotis 10 — Kogusumma		424 319 156	411 320 143		5 202 560	424 319 156	416 522 703

Märkused

Need märkused kehtivad otsese teadustegevuse poliitikavaldkonna kõigi eelarverubriikide kohta (v.a peatükk 10 05).

Assigneeringutest ei kaeta mitte ainult nende toimingute ja töötajatega seotud kulusid, kelle suhtes kehtivad personalieeskirjad, vaid ka kulusid personalile, lepingutele, infrastruktuurile, teabele ja trükistele ning muid halduskulusid, mis tulenevad teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tegevusest, sealhulgas uurimuslik teadustöö.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 2 2 4 ja 6 2 2 5 kantud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Muid tulusid võib kasutada täiendavateks assigneeringuteks peatükkides 10 02, 10 03 või 10 04 või artiklis 10 01 05 vastavalt nende otstarbele.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu programmides osalemisega ja mis on kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Mõne kõnealuse projekti jaoks on ette nähtud võimalus kaasata kolmandaid riike või kolmandate riikide organisatsioone, kes osalevad Euroopa teadus- ja tehnikauuringutealases koostöös. Rahaline toetus kantakse tulude eelarvestusse punkti 6 0 1 3 ja selle alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 21.

Täiendavad assigneeringud eraldatakse artiklite 10 02 02 ja 10 03 02 kohaselt.

Käesoleva jaotise assigneeringud katavad Teadusuuringute Ühiskeskuse finants- ja haldusosakondade töötajate kulud ja neile vajaliku toetuse (ligikaudu 15 % kuludest).

PEATÜKK 10 02 — OTSEFINANTSEERITAVATE TEADUSUURINGUTE TEGEVUSASSIGNEERINGUD — SEITSMES RAAMPROGRAMM (2007–2013) — EL

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
10 02
OTSEFINANTSEERITAVATE TEADUSUURINGUTE TEGEVUSASSIGNEERINGUD – SEITSMES RAAMPROGRAMM (2007–2013) – EL
10 02 01	Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevus, mis ei ole seotud tuumaenergiaga	1.1	33 089 156	28 721 154		1 300 640	33 089 156	30 021 794
10 02 02	Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises	1.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
	Peatükk 10 02 — Kogusumma		33 089 156	28 721 154		1 300 640	33 089 156	30 021 794

10 02 01
Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevus, mis ei ole seotud tuumaenergiaga

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
33 089 156	28 721 154		1 300 640	33 089 156	30 021 794

Märkused

Assigneering on ette nähtud Teadusuuringute Ühiskeskuse eriprogrammi (mis ei ole seotud tuumaenergiaga) kohaselt rakendatavate teaduslike ja tehniliste toetusmeetmete ja teadustegevuse rahastamiseks järgmistes valdkondades:

—	jõukus teadmistepõhises ühiskonnas,

—	solidaarsus ja ressursside vastutustundlik majandamine,

—	turvalisus ja vabadus,

—	Euroopa kui maailmapartner.

See hõlmab erikulusid, mis on seotud kõnealuse teadus- ja toetustegevusega (kõik ostutehingute liigid ja lepingud). See hõlmab asjaomaste projektidega vahetult seotud teadusinfrastruktuurialaseid kulusid.

Lisaks on assigneering ette nähtud mis tahes liiki kulude katmiseks seoses teadustegevusega, mis on seotud käesoleva artikli alusel Teadusuuringute Ühiskeskusele usaldatud tegevusega konkurentsitingimuste alusel kaudsetes meetmetes osalemise raames.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 ja artikli 183 lõikele 2 võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 2 2 3 ja 6 2 2 6 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2006/975/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 368).

PEATÜKK 10 03 — OTSEFINANTSEERITAVATE TEADUSUURINGUTE TEGEVUSASSIGNEERINGUD — SEITSMES RAAMPROGRAMM (2007–2011 JA 2012–2013) — EURATOM

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
10 03
OTSEFINANTSEERITAVATE TEADUSUURINGUTE TEGEVUSASSIGNEERINGUD – SEITSMES RAAMPROGRAMM (2007–2011 JA 2012–2013) – EURATOM
10 03 01	Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaalane tegevus	1.1	10 250 000	7 314 301		1 300 640	10 250 000	8 614 941
10 03 02	Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises	1.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
	Peatükk 10 03 — Kogusumma		10 250 000	7 314 301		1 300 640	10 250 000	8 614 941

10 03 01
Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaalane tegevus

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
10 250 000	7 314 301		1 300 640	10 250 000	8 614 941

Märkused

Assigneering on ette nähtud Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaalase eriprogrammi kohaselt rakendatavate teaduslike ja tehniliste toetusmeetmete ja teadustegevuse rahastamiseks järgmistes valdkondades:

—	tuumajäätmete käitlemine, keskkonnamõju, põhiteadmised ja dekomisjoneerimisalased teadusuuringud;

—	tuumaohutus;

—	tuumaenergiaalane turvalisus.

See hõlmab toiminguid, mis on vajalikud nende kaitsemeetmete rakendamiseks vastavalt Euratomi asutamislepingu II jao 7. peatükile ja nende kohustuste täitmiseks, mis tulenevad tõkestamislepingust ja Rahvusvahelist Aatomienergiaagentuuri toetava komisjoni programmi rakendamisest.

Lisaks on assigneering ette nähtud mis tahes liiki kulude katmiseks seoses teadustegevusega, mis on seotud käesoleva artikli alusel Teadusuuringute Ühiskeskusele usaldatud tegevustega konkurentsitingimuste alusel kaudsetes meetmetes osalemise raames.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 21 ja artikli 183 lõikele 2 võib tulude eelarvestuse punktide 6 2 2 3 ja 6 2 2 6 kantud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2006/977/Euratom, 19. detsember 2006, mis käsitleb Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 434).

Nõukogu otsus 2012/95/Euratom, 19. detsember 2011, milles käsitletakse Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) eriprogrammi (ELT L 47, 18.2.2012, lk 40).

PEATÜKK 10 05 — TEADUSUURINGUTE ÜHISKESKUSE POOLT EURATOMI ASUTAMISLEPINGU ALUSEL LÄBI VIIDUD TUUMAALASEST TEGEVUSEST TULENEVAD VARASEMAD KOHUSTUSED

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
10 05
TEADUSUURINGUTE ÜHISKESKUSE POOLT EURATOMI ASUTAMISLEPINGU ALUSEL LÄBI VIIDUD TUUMAALASEST TEGEVUSEST TULENEVAD VARASEMAD KOHUSTUSED
10 05 01	Tuumarajatiste tegevuse lõpetamine ja jäätmekäitlus	1.1	30 900 000	25 204 688		2 601 280	30 900 000	27 805 968
	Peatükk 10 05 — Kogusumma		30 900 000	25 204 688		2 601 280	30 900 000	27 805 968

10 05 01
Tuumarajatiste tegevuse lõpetamine ja jäätmekäitlus

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
30 900 000	25 204 688		2 601 280	30 900 000	27 805 968

Märkused

Assigneering on ette nähtud Teadusuuringute Ühiskeskuse asutamisest alates ühiskeskuse tehtud toimingutest tulenevate tuumaenergiaalaste kohustuste vähendamise ja kõrvaldamise tegevusprogrammi rahastamiseks.

See on ette nähtud suletud tuumarajatiste tegevuse lõpetamise ja sellistest rajatistest pärit jäätmetega seotud kulude rahastamiseks.

Assigneering on samuti ette nähtud selliste komisjoni toimingute rahastamiseks, mida tehakse vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklis 8 sätestatud volitustele kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni 17. märtsi 1999. aasta teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule Teadusuuringute Ühiskeskuses Euratomi asutamislepingu alusel läbi viidud tuumaalasest tegevusest tulenevate varasemate kohustuste kohta – „Tuumarajatiste tegevuse lõpetamine ja jäätmekäitlus” (COM(1999)0114 lõplik).

Komisjoni 19. mai 2004. aasta teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule tuumarajatiste tegevuse lõpetamise ja jäätmekäitluse kohta – „Teadusuuringute Ühiskeskuse (TÜK) Euratomi asutamislepingu alusel tehtud tegevusest tulenev tuumaalane vastutus” (SEK(2004) 621 lõplik).

Komisjoni 12. jaanuari 2009. aasta teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Tuumakäitiste dekomisjoneerimine ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine: Teadusuuringute Ühiskeskuse Euratomi asutamislepingu kohase tegevusega seotud tuumatehnoloogiakohustuste täitmine” (COM(2008)0903 lõplik).

JAOTIS 11

MERENDUS JA KALANDUS

Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
11 01	MERENDUSE JA KALANDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD		41 694 014	41 694 014			41 694 014	41 694 014
11 02	KALANDUSTURUD	2	26 896 768	26 943 107			26 896 768	26 943 107
11 03	RAHVUSVAHELINE KALANDUS JA MEREÕIGUS	2	38 510 000	37 273 285			38 510 000	37 273 285
	40 02 41		115 220 000	113 885 651			115 220 000	113 885 651
			153 730 000	151 158 936			153 730 000	151 158 936
11 04	ÜHISE KALANDUSPOLIITIKA JUHTIMINE	2	5 390 000	4 820 520			5 390 000	4 820 520
11 06	EUROOPA KALANDUSFOND (EFF)	2	695 007 712	484 128 163		26 263 249	695 007 712	510 391 412
11 07	VEE-ELUSRESSURSSIDE KAITSE, MAJANDAMINE JA KASUTAMINE	2	51 950 000	40 167 555			51 950 000	40 167 555
11 08	ÜHISE KALANDUSPOLIITIKA JÄRELEVALVE JA TÄITEMEETMED	2	58 613 900	34 423 192			58 613 900	34 423 192
11 09	MERENDUSPOLIITIKA	2	1 200 000	13 043 250			1 200 000	13 043 250
	Jaotis 11 — Kogusumma		919 262 394	682 493 086		26 263 249	919 262 394	708 756 335
	40 01 40, 40 02 41		115 220 000	113 885 651			115 220 000	113 885 651
	Kogusumma + reserv		1 034 482 394	796 378 737			1 034 482 394	822 641 986

PEATÜKK 11 06 — EUROOPA KALANDUSFOND (EFF)

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
11 06
EUROOPA KALANDUSFOND (EFF)
11 06 01	Kalanduse Arendusrahastu lõpuleviimine – Eesmärk 1 (2000–2006)	2	p.m.	14 826 287			p.m.	14 826 287
11 06 02	Eriprogrammi lõpuleviimine rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades (2000–2006)	2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
11 06 03	Varasemate programmide lõpuleviimine – Varasemad eesmärgid 1 ja 6 (enne 2000. aastat)	2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
11 06 04	Kalanduse Arendusrahastu lõpuleviimine – Väljaspool eesmärgi 1 sihtpiirkondi (2000–2006)	2	p.m.	4 942 096			p.m.	4 942 096
11 06 05	Varasemate programmide lõpuleviimine – Varasem eesmärk 5a (enne 2000. aastat)	2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
11 06 06	Varasemate programmide lõpuleviimine – Algatused enne 2000. aastat	2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
11 06 08	Varasemate programmide lõpuleviimine – Varasem operatiivne tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (enne 2000. aastat)	2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
11 06 09	Erimeetmed, mille eesmärk on soodustada kuni 1999. aastani Marokoga sõlmitud kalanduskokkuleppe kohaldamisalas olnud kalalaevade ja kalurite tegevuse ümberkorraldamist	2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
11 06 11	Euroopa Kalandusfond (EFF) – Operatiivne tehniline abi	2	3 500 000	2 569 890			3 500 000	2 569 890
11 06 12	Euroopa Kalandusfond (EFF) – Lähenemiseesmärgi piirkonnad	2	528 352 868	343 179 596		22 107 895	528 352 868	365 287 491
11 06 13	Euroopa Kalandusfond (EFF) – Väljaspool lähenemiseesmärki	2	163 154 844	118 610 294		4 155 354	163 154 844	122 765 648
	Peatükk 11 06 — Kogusumma		695 007 712	484 128 163		26 263 249	695 007 712	510 391 412

Märkused

Määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklis 39 nähakse ette finantskorrektsioonid, millest tulenev tulu kirjendatakse tulude eelarvestuse punktis 6 5 0 0. Selle tulu alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 21, kui neid assigneeringuid on vaja konkreetsetel juhtudel, et kindlustada eelnevalt otsustatud korrektsioonide tühistamise või vähendamisega seotud riske.

Määruses (EÜ) nr 1260/1999 on määratletud ettemaksete tagasimaksmise tingimused, ilma et see vähendaks struktuurifondide osalust asjaomases toetuses. Tulu, mis on saadud ettemaksete tagasimaksmise tulemusena ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 1 5 7, eraldatakse täiendavateks assigneeringuteks vastavalt finantsmääruse artiklitele 21 ja 178.

Pettustevastase võitluse meetmeid rahastatakse artikli 24 02 01 alusel.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise leping, eriti selle artiklid 174, 175 ja 177.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, 27. juuli 2006, Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

Alusaktid

24. ja 25. märtsi 1999. aasta Berliini Euroopa Ülemkogu järeldused.

11 06 12
Euroopa Kalandusfond (EFF) – Lähenemiseesmärgi piirkonnad

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
528 352 868	343 179 596		22 107 895	528 352 868	365 287 491

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Kalandusfondi lähenemiseesmärgi rakenduskavade katmiseks programmitöö perioodil 2007–2013.

Erilist tähelepanu pööratakse kalastustegevuse vähendamisest mõjutatud piirkondade majanduslikule mitmekesistamisele, laevastiku tootmisvõimsuse kohandamisele ja laevastiku uuendamisele püügikoormust suurendamata, samuti kalastusvööndite säästvale arengule.

Käesoleva artikli alusel rahastatavate toimingute puhul tuleb arvesse võtta vajadust säilitada püsiv ja kestev tasakaal kalalaevastiku püügivõimsuse ja püügivõimaluste vahel, samuti vajadust edendada ohutuskultuuri kalastusvaldkonnas.

Lisaks on assigneering ette nähtud kalapüügivahendite selektiivsuse parandamisega seotud toimingute rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, 27. juuli 2006, Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

11 06 13
Euroopa Kalandusfond (EFF) – Väljaspool lähenemiseesmärki

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
163 154 844	118 610 294		4 155 354	163 154 844	122 765 648

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Kalandusfondi muude kui lähenemiseesmärgi rakenduskavadega seotud meetmete katmiseks seoses kohustustega programmitöö perioodil 2007–2013.

Erilist tähelepanu pööratakse kalastustegevuse vähendamisest mõjutatud piirkondade majanduslikule mitmekesistamisele ja laevastiku uuendamisele püügikoormust suurendamata, samuti kalastusvööndite säästvale arengule.

Käesoleva artikli alusel rahastatavate toimingute puhul tuleb arvesse võtta vajadust edendada ohutuskultuuri kalastusvaldkonnas.

Lisaks on assigneering ette nähtud kalapüügivahendite selektiivsuse parandamisega seotud toimingute rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, 27. juuli 2006, Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

JAOTIS 12

SISETURG

Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
12 01	SISETURU POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD		63 759 472	63 759 472			63 759 472	63 759 472
12 02	SISETURU POLIITIKA	1	11 150 000	10 051 351			11 150 000	10 051 351
	40 02 41		1 500 000	1 500 000			1 500 000	1 500 000
			12 650 000	11 551 351			12 650 000	11 551 351
12 04	KAPITALI VABA LIIKUMINE, ÄRIÜHINGUÕIGUS JA HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA	1	28 404 000	26 684 515		938 318	28 404 000	27 622 833
	40 02 41		1 500 000	1 500 000			1 500 000	1 500 000
			29 904 000	28 184 515			29 904 000	29 122 833
	Jaotis 12 — Kogusumma		103 313 472	100 495 338		938 318	103 313 472	101 433 656
	40 02 41		3 000 000	3 000 000			3 000 000	3 000 000
	Kogusumma + reserv		106 313 472	103 495 338			106 313 472	104 433 656

PEATÜKK 12 04 — KAPITALI VABA LIIKUMINE, ÄRIÜHINGUÕIGUS JA HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
12 04
KAPITALI VABA LIIKUMINE, ÄRIÜHINGUÕIGUS JA HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
12 04 01	Teatavad tegevused finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas	1.1	7 650 000	5 930 515		938 318	7 650 000	6 868 833
12 04 02
Euroopa Pangandusjärelevalve
12 04 02 01	Euroopa Pangandusjärelevalve – Toetus jaotistele 1 ja 2	1.1	6 333 000	6 333 000			6 333 000	6 333 000
	40 02 41		1 500 000	1 500 000			1 500 000	1 500 000
			7 833 000	7 833 000			7 833 000	7 833 000
12 04 02 02	Euroopa Pangandusjärelevalve – Toetus jaotisele 3	1.1	1 122 000	1 122 000			1 122 000	1 122 000
	Artikkel 12 04 02 — Vahesumma		7 455 000	7 455 000			7 455 000	7 455 000
	40 02 41		1 500 000	1 500 000			1 500 000	1 500 000
			8 955 000	8 955 000			8 955 000	8 955 000
12 04 03
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve
12 04 03 01	Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve – Toetus jaotistele 1 ja 2	1.1	5 260 000	5 260 000			5 260 000	5 260 000
12 04 03 02	Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve – Toetus jaotisele 3	1.1	1 125 000	1 125 000			1 125 000	1 125 000
	Artikkel 12 04 03 — Vahesumma		6 385 000	6 385 000			6 385 000	6 385 000
12 04 04
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve
12 04 04 01	Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve – Toetus jaotistele 1 ja 2	1.1	5 663 000	5 663 000			5 663 000	5 663 000
12 04 04 02	Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve – Toetus jaotisele 3	1.1	1 251 000	1 251 000			1 251 000	1 251 000
	Artikkel 12 04 04 — Vahesumma		6 914 000	6 914 000			6 914 000	6 914 000
	Peatükk 12 04 — Kogusumma		28 404 000	26 684 515		938 318	28 404 000	27 622 833
	40 02 41		1 500 000	1 500 000			1 500 000	1 500 000
	Kogusumma + reserv		29 904 000	28 184 515			29 904 000	29 122 833

12 04 01
Teatavad tegevused finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
7 650 000	5 930 515		938 318	7 650 000	6 868 833

Märkused

Programmi üldine eesmärk on parandada siseturu toimimiseks vajalikke tingimusi, toetades teatavate asutuste tegevust või meetmeid finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas.

Liidu rahastamine on oluline, et tagada finantsteenuste siseturu tulemuslik ja tõhus järelevalve, arvestades eelkõige hiljutist finantskriisi.

Programm hõlmab järgmisi tegevusi:

a)	tegevused, millega toetatakse liidu sellise poliitika rakendamist, mille eesmärk on ühtlustada järelevalvet, eelkõige riiklike järelevalveasutuste töötajate koolituste ja IT-projektide halduse kaudu finantsteenuste sektoris;

b)	tegevused, mille käigus töötatakse välja standardid või tehakse panus nende väljatöötamisse, kohaldades, hinnates või kontrollides standardeid või tehes järelevalvet standardite kehtestamise protsessi üle liidu vastava poliitika rakendamise toetamisel finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 716/2009/EÜ, 16. september 2009, millega kehtestatakse ühenduse programm, mille alusel toetatakse teatavaid tegevusi finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas (ELT L 253, 25.9.2009, lk 8).

JAOTIS 13

REGIONAALPOLIITIKA

Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
13 01	REGIONAALPOLIITIKA VALDKONNA HALDUSKULUD		88 792 579	88 792 579			88 792 579	88 792 579
13 03	EUROOPA REGIONAALARENGU FOND JA MUUD PIIRKONDLIKUD MEETMED	1	30 639 878 699	27 909 519 461		2 219 640 054	30 639 878 699	30 129 159 515
13 04	ÜHTEKUULUVUSFOND	1	12 499 800 000	9 166 917 424		1 518 497 437	12 499 800 000	10 685 414 861
13 05	STRUKTUURIPOLIITIKAGA SEOTUD ÜHINEMISEELNE TEGEVUS		549 770 452	400 098 052		87 142 894	549 770 452	487 240 946
13 06	SOLIDAARSUSFOND		p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
	Jaotis 13 — Kogusumma		43 778 241 730	37 565 327 516		3 825 280 385	43 778 241 730	41 390 607 901

PEATÜKK 13 03 — EUROOPA REGIONAALARENGU FOND JA MUUD PIIRKONDLIKUD MEETMED

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
13 03
EUROOPA REGIONAALARENGU FOND JA MUUD PIIRKONDLIKUD MEETMED
13 03 01	Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Eesmärk 1 (2000–2006)	1.2	p.m.	618 000 000		334 914 852	p.m.	952 914 852
13 03 02	Eriprogrammi lõpuleviimine rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades (2000–2006)	1.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
13 03 03	Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Eesmärk 1 (varasemad kui 2000. aasta)	1.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
13 03 04	Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Eesmärk 2 (2000–2006)	1.2	p.m.	62 000 000		55 927 529	p.m.	117 927 529
13 03 05	Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Eesmärk 2 (varasemad kui 2000. aasta)	1.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
13 03 06	Programmi „URBAN” lõpetamine (2000–2006)	1.2	p.m.	3 000 000		97 548	p.m.	3 097 548
13 03 07	Varasemate programmide lõpuleviimine – Ühenduse algatused (varasemad kui 2000. aasta)	1.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
13 03 08	Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuendusmeetmed (2000–2006)	1.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
13 03 09	Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (varasemad kui 2000. aasta)	1.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
13 03 12	Liidu osamaksed Rahvusvahelisse Iirimaa Fondi	1.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
13 03 13	Ühenduse algatuse „Interreg III” meetmete lõpuleviimine (2000–2006)	1.2	p.m.	42 000 000			p.m.	42 000 000
13 03 14	Kandidaatriikidega piirnevate piirkondade toetamine – Varasemate programmide lõpuleviimine (2000–2006)	1.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
13 03 16	Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Lähenemine	1.2	25 310 105 801	23 001 520 000		1 168 625 222	25 310 105 801	24 170 145 222
13 03 17	Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Programm „PEACE”	1.2	34 060 138	45 000 000			34 060 138	45 000 000
13 03 18	Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive	1.2	4 022 082 950	3 367 822 988		541 716 645	4 022 082 950	3 909 539 633
13 03 19	Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Euroopa piirkondlik koostöö	1.2	1 213 929 810	727 165 012		118 358 258	1 213 929 810	845 523 270
13 03 20	Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Operatiivne tehniline abi	1.2	50 000 000	35 583 088			50 000 000	35 583 088
13 03 21	Katseprojekt – Romade integratsiooni meetmete üleeuroopaline koordineerimine	1.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
13 03 22	Katseprojekt – Valitud kohalikele ja piirkondlikele esindajatele suunatud „Erasmus”	1.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
13 03 23	Katseprojekt – Piirkondliku ja kohaliku tasandi koostöö tõhustamine liidu regionaalpoliitika edendamise kaudu ülemaailmsel tasandil	1.2	p.m.	92 000			p.m.	92 000
13 03 24	Ettevalmistav tegevus – Väikelaenudele soodsama keskkonna edendamine Euroopas	1.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
13 03 26	Katseprojekt – Eeslinnade jätkusuutlik uuendamine	1.2	p.m.	142 163			p.m.	142 163
13 03 27	Ettevalmistav tegevus – RURBAN – Linna- ja maapiirkondade jätkusuutlikule arengule suunatud partnerlus	1.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
13 03 28	Ettevalmistav tegevus – Piirkondliku ja kohaliku tasandi koostöö tõhustamine liidu regionaalpoliitika edendamise kaudu ülemaailmsel tasandil	1.2	2 000 000	2 000 000			2 000 000	2 000 000
13 03 29	Ettevalmistav tegevus – Euroopa Liidu Doonau piirkonna juhtimismudeli loomine – parem ja tõhusam koordineerimine	1.2	1 000 000	900 000			1 000 000	900 000
13 03 30	Katseprojekt – Liikumine ühtse piirkondliku identiteedi, rahvaste lepitamise ning majandusliku ja sotsiaalse koostöö, sealhulgas üleeuroopalise pädevuse ja asjatundlikkuse platvormi suunas Doonau makropiirkonnas	1.2	p.m.	600 000			p.m.	600 000
13 03 31	Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia tehniline abi ja teabelevi ning makropiirkonna strateegia parem tundmine	1.2	2 500 000	494 210			2 500 000	494 210
13 03 32	Ettevalmistav tegevus Euroopa Liidu Atlandi strateegiat käsitleva Atlandi foorumi jaoks	1.2	1 200 000	600 000			1 200 000	600 000
13 03 33	Ettevalmistav tegevus – Toetus Mayotte’ile ja muudele territooriumidele, mis võivad saada äärepoolseima piirkonna staatuse	1.2	p.m.	600 000			p.m.	600 000
13 03 34	Ettevalmistav tegevus – Valitud kohalikele ja piirkondlikele esindajatele suunatud „Erasmus”	1.2	1 000 000	1 000 000			1 000 000	1 000 000
13 03 35	Ettevalmistav meede – Liikumine ühtse piirkondliku identiteedi, rahvaste lepitamise ning majandusliku ja sotsiaalse koostöö, sealhulgas üleeuroopalise pädevuse ja asjatundlikkuse platvormi suunas Doonau makropiirkonnas	1.2	2 000 000	1 000 000			2 000 000	1 000 000
13 03 40	ERFi lähenemisvahenditest rahastatav riskijagamisvahend	1.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
13 03 41	ERFi piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive vahenditest rahastatav riskijagamisvahend	1.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
	Peatükk 13 03 — Kogusumma		30 639 878 699	27 909 519 461		2 219 640 054	30 639 878 699	30 129 159 515

Märkused

Määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklis 39 nähakse ette finantskorrektsioonid, millest tulenev tulu kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 5 0 0. Sellise tulu alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 21, kui neid assigneeringuid on vaja konkreetsetel juhtudel, et katta eelnevalt otsustatud korrektsioonide tühistamise või vähendamisega seotud riske. Määruses (EÜ) nr 1083/2006 nähakse ette finantskorrektsioonid aastateks 2007–2013.

Määruses (EÜ) nr 1260/1999 on sätestatud ettemaksete tagasimaksmise tingimused, ilma et see vähendaks struktuurifondide osa asjaomases tegevuses. Tulu alusel, mis on saadud ettemaksete tagasimaksmise tulemusena ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 1 5 7, eraldatakse täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklitele 21 ja 178. Määruses (EÜ) nr 1083/2006 sätestatakse eelmaksete tagasimaksete tingimused aastateks 2007–2013.

Pettusevastase võitluse meetmeid rahastatakse artiklist 24 02 01.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise leping, eriti selle artiklid 174, 175 ja 177.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1080/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Alusaktid

24. ja 25. märtsi 1999. aasta Berliini Euroopa Ülemkogu järeldused.

15. ja 16. detsembri 2005. aasta Brüsseli Euroopa Ülemkogu järeldused.

13 03 01
Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Eesmärk 1 (2000–2006)

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
p.m.	618 000 000		334 914 852	p.m.	952 914 852

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Regionaalarengu Fondi eesmärgi 1 meetmete katmiseks kohustuste puhul, mis on jäänud programmitöö perioodist 2000–2006 tasumata.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1783/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 1).

13 03 04
Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Eesmärk 2 (2000–2006)

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
p.m.	62 000 000		55 927 529	p.m.	117 927 529

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Regionaalarengu Fondi eesmärgi 2 meetmete katmiseks kohustuste puhul, mis on jäänud programmitöö perioodist 2000–2006 tasumata.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1783/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 1).

13 03 06
Programmi „URBAN” lõpetamine (2000–2006)

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
p.m.	3 000 000		97 548	p.m.	3 097 548

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühenduse algatuse „URBAN II” meetmete katmiseks kohustuste osas, mis on jäänud programmitöö perioodist 2000–2006 tasumata. Ühenduse algatus keskendus kriisiolukordades linnade ja eeslinnade majanduslikule ja sotsiaalsele taaselustamisele, mille eesmärk on edendada linnade säästvat arengut.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1783/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni 28. aprilli 2000. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised ühenduse algatuse („URBAN II”) jaoks, mis käsitleb kriisiolukorras olevate linnade ja eeslinnade majanduslikku ja sotsiaalset taaselustamist eesmärgiga edendada linnade säästvat arengut (EÜT C 141, 19.5.2000, lk 8).

13 03 16
Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Lähenemine

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
25 310 105 801	23 001 520 000		1 168 625 222	25 310 105 801	24 170 145 222

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste programmide rahastamiseks, mis on seotud ERFi eesmärgiga lähenemise valdkonnas programmitöö perioodil 2007–2013. Eesmärgi raames tahetakse kiirendada vähim arenenud liikmesriikide ja piirkondade lähenemist, parandades majanduskasvu ja tööhõive tingimusi.

Osa assigneeringust on ette nähtud piirkonnasiseste erinevuste vähendamiseks, tagamaks, et antud piirkonna üldine areng ei varjaks endas väljapääsmatus vaesuses alasid ega ebasoodsates oludes territoriaalseid üksusi.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1080/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

13 03 18
Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
4 022 082 950	3 367 822 988		541 716 645	4 022 082 950	3 909 539 633

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmide rahastamiseks ERFi piirkondlikku konkurentsivõimet käsitleva eesmärgi raames programmitöö perioodil 2007–2013. Eesmärgiga tahetakse suurendada vähim arenenud piirkondade hulgast välja jäävate alade piirkondlikku konkurentsivõimet ja atraktiivsust ning tööhõivet, võttes arvesse strateegia „Euroopa 2020” seatud eesmärke.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1080/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

13 03 19
Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Euroopa piirkondlik koostöö

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
1 213 929 810	727 165 012		118 358 258	1 213 929 810	845 523 270

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmide rahastamiseks ERFi Euroopa piirkondlikku koostööd käsitleva eesmärgi raames programmitöö perioodil 2007–2013. Eesmärgiga tahetakse tugevdada piirkondlikku ja makropiirkondlikku koostööd ja kogemuste vahetamist asjakohasel tasemel.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1080/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

PEATÜKK 13 04 — ÜHTEKUULUVUSFOND

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
13 04
ÜHTEKUULUVUSFOND
13 04 01	Ühtekuuluvusfond – Varasemate projektide lõpuleviimine (varasemad kui 2007. aasta)	1.2	p.m.	790 873 883		162 580 025	p.m.	953 453 908
13 04 02	Ühtekuuluvusfond	1.2	12 499 800 000	8 376 043 541		1 355 917 412	12 499 800 000	9 731 960 953
13 04 03	Ühtekuuluvusfondi vahenditest rahastatav riskijagamisvahend	1.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
	Peatükk 13 04 — Kogusumma		12 499 800 000	9 166 917 424		1 518 497 437	12 499 800 000	10 685 414 861

Märkused

Nõukogu 16. mai 1994. aasta määruse (EÜ) nr 1164/94 (millega asutatakse ühtekuuluvusfond) (EÜT L 130, 25.5.1994, lk 1) II lisa määrab kindlaks tingimused, mille alusel makstakse tagasi need ettemaksed, mis ei vähenda fondi osalust asjakohase toimingu rahastamisel. Tulu kõnealuste ettemaksete tagasimaksmisest kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 1 5 7 ja selle alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklitele 21 ja 178. Määrusega (EÜ) nr 1083/2006 nähakse ette programmitöö perioodi 2007–2013 eelrahastamise hüvitamise tingimused.

13 04 01
Ühtekuuluvusfond – Varasemate projektide lõpuleviimine (varasemad kui 2007. aasta)

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
p.m.	790 873 883		162 580 025	p.m.	953 453 908

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta Ühtekuuluvusfondi kohustusi, mis tuli täita enne 2000. aastat ja programmitöö perioodi 2000–2006 lõpuleviimist.

Pettusevastaseid toiminguid rahastatakse artikli 24 02 01 kohaselt.

Assigneering on samuti ette nähtud partnerite võetavate meetmete rahastamiseks järgmisel programmitöö perioodil.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 792/93, 30. märts 1993, millega asutatakse ühtekuuluvuse rahastamisvahend (EÜT L 79, 1.4.1993, lk 74).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1164/94, 16. mai 1994, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond (EÜT L 130, 25.5.1994, lk 1).

Alusaktid

Euroopa Ühenduse asutamisleping, eelkõige selle artiklid 158 ja 161.

13 04 02
Ühtekuuluvusfond

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
12 499 800 000	8 376 043 541		1 355 917 412	12 499 800 000	9 731 960 953

Märkused

Assigneering on ette nähtud Ühtekuuluvusfondi kohustuste katmiseks programmitöö perioodil 2007–2013.

Pettusevastaseid toiminguid rahastatakse artikli 24 02 01 kohaselt.

Assigneering on ette nähtud ka määruse (EÜ) nr 1083/2006 rakendamiseks vajalike ettevalmistusmeetmete, järelevalve-, haldus- ja tehnilise abi meetmete ning samuti hindamis-, auditeerimis- ja kontrollimeetmete rahastamiseks vastavalt kõnealuse määruse artiklile 45. Assigneeringut võib eelkõige kasutada järgmiste kulutuste katteks:

—	toetavad kulud (esinduskulud, koolitused, kohtumised),

—	kirjastamis- ja teabekulud,

—	infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud kulud,

—	teenuste osutamise ja uuringute tegemise lepingud,

—

toetused.

Assigneering on samuti ette nähtud komisjoni poolt heaks kiidetud meetmete rahastamiseks järgmise programmitöö perioodi ettevalmistamisel.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006, 11. juuli 2006, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond (ELT L 210, 31.7.2006, lk 79).

Alusaktid

Euroopa Liidu toimimise leping, eelkõige selle artiklid 174 ja 177.

PEATÜKK 13 05 — STRUKTUURIPOLIITIKAGA SEOTUD ÜHINEMISEELNE TEGEVUS

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
13 05
STRUKTUURIPOLIITIKAGA SEOTUD ÜHINEMISEELNE TEGEVUS
13 05 01
Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend (ISPA) – Varasemate projektide lõpuleviimine (2000–2006)
13 05 01 01	Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend (ISPA) – Teiste varasemate projektide lõpuleviimine (2000–2006)	4	p.m.	232 278 493			p.m.	232 278 493
13 05 01 02	Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend – Ühinemiseelse abi andmise lõpetamine kaheksa kandidaatriigi puhul	4	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
	Artikkel 13 05 01 — Vahesumma		p.m.	232 278 493			p.m.	232 278 493
13 05 02	Ühinemiseelne rahastamisvahend (IPA) – Regionaalarengu rahastamisvahend	4	462 000 000	90 143 824		82 590 653	462 000 000	172 734 477
13 05 03
Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) – Piiriülene koostöö
13 05 03 01	Piiriülene koostöö – Panus alamrubriigist 1b	1.2	51 491 401	50 000 000			51 491 401	50 000 000
13 05 03 02	Piiriülene koostöö ning kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide osalemine struktuurifondide riikidevahelistes ja piirkondadevahelistes koostööprogrammides – Toetus rubriigist 4	4	36 279 051	27 675 735		4 552 241	36 279 051	32 227 976
	Artikkel 13 05 03 — Vahesumma		87 770 452	77 675 735		4 552 241	87 770 452	82 227 976
	Peatükk 13 05 — Kogusumma		549 770 452	400 098 052		87 142 894	549 770 452	487 240 946

13 05 02
Ühinemiseelne rahastamisvahend (IPA) – Regionaalarengu rahastamisvahend

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
462 000 000	90 143 824		82 590 653	462 000 000	172 734 477

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta liidu abi kandidaatriikidele, keda rahastatakse IPA raames liidu normide ja põhimõtetega vastavusse viimisel, sealhulgas vajaduse korral liidu õigustikuga vastavusse viimisel liidus liikmeks saamist silmas pidades.

Regionaalarengu rahastamisvahendiga toetatakse riike poliitika väljatöötamisel ning liidu ühtekuuluvuspoliitika rakendamise ja juhtimise ettevalmistamisel, eelkõige struktuurifondide ettevalmistamisel.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

13 05 03
Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) – Piiriülene koostöö

13 05 03 02
Piiriülene koostöö ning kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide osalemine struktuurifondide riikidevahelistes ja piirkondadevahelistes koostööprogrammides – Toetus rubriigist 4

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
36 279 051	27 675 735		4 552 241	36 279 051	32 227 976

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) toetuse rahastamiseks piiriüleste koostööprojektide ja väljaspool komisjoni antava tehnilise abi puhul, mis on vajalik meetmete rakendamisel kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides.

Assigneering on samuti ette nähtud selleks, et rahastada IPA toetust kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide osalemisele asjakohastes riikidevahelistes ja piirkondadevahelistes koostööprogrammides.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

JAOTIS 14

MAKSUKORRALDUS JA TOLLILIIT

Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
14 01	MAKSUKORRALDUSE JA TOLLILIIDU POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD		56 870 394	56 870 394			56 870 394	56 870 394
14 02	MAKSUKORRALDUSE JA TOLLILIIDU PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE	1	3 500 000	2 372 206		325 160	3 500 000	2 697 366
14 03	MAKSUKORRALDUSE JA TOLLIPOLIITIKA RAHVUSVAHELISED ASPEKTID	4	1 250 000	1 581 471			1 250 000	1 581 471
14 04	TOLLIPOLIITIKA	1	53 000 000	33 112 040		5 852 881	53 000 000	38 964 921
14 05	MAKSUKORRALDUSPOLIITIKA	1	30 000 000	17 791 544		3 901 921	30 000 000	21 693 465
	Jaotis 14 — Kogusumma		144 620 394	111 727 655		10 079 962	144 620 394	121 807 617

PEATÜKK 14 02 — MAKSUKORRALDUSE JA TOLLILIIDU PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
14 02
MAKSUKORRALDUSE JA TOLLILIIDU PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE
14 02 01	Siseturu rakendamine ja arendamine	1.1	3 500 000	2 372 206		325 160	3 500 000	2 697 366
	Peatükk 14 02 — Kogusumma		3 500 000	2 372 206		325 160	3 500 000	2 697 366

14 02 01
Siseturu rakendamine ja arendamine

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
3 500 000	2 372 206		325 160	3 500 000	2 697 366

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kulude katmiseks, mis tekivad seoses siseturu väljakujunemist, toimimist ja arengut toetavate meetmetega.

Sellega toetatakse liidu tolli- ja maksupoliitikat ning siia hulka kuuluvad meetmed, mida ei rahastata programmide „Toll 2013” ja „Fiscalis 2013” alusel.

Tolli ja maksustamise valdkonnas on see assigneering ette nähtud peamiselt järgmiste kulude katteks:

—	konsultatsioonide, uuringute, analüüside ja mõju hindamiste kulud;

—	tegevused tolliklassifikatsiooni valdkonnas ja teabe hankimine;

—	investeeringud tarkvarasse;

—	reklaami tootmise ja arendamise, teadlikkuse parandamise ja koolitusmaterjalide kulud.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

PEATÜKK 14 04 — TOLLIPOLIITIKA

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
14 04
TOLLIPOLIITIKA
14 04 01	Varasemate programmide „Toll” lõpuleviimine	1.1	—	p.m.			—	p.m.
14 04 02	„Toll 2013”	1.1	53 000 000	33 112 040		5 852 881	53 000 000	38 964 921
	Peatükk 14 04 — Kogusumma		53 000 000	33 112 040		5 852 881	53 000 000	38 964 921

14 04 02
„Toll 2013”

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
53 000 000	33 112 040		5 852 881	53 000 000	38 964 921

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmi „Toll 2013” rakendamisega seotud kulude katmiseks, eelkõige ühismeetmete rahastamiseks, infotehnoloogia-alasteks meetmeteks ja muuks tegevuseks.

See hõlmab eelkõige järgmist:

—

soetamis-, arendus-, paigaldus- ja hoolduskulud ning igapäevase kasutamise kulud liidu kommunikatsiooni- ja teabevahetussüsteemide komponentide puhul, mis hõlmavad järgmist: ühine teabevõrk / ühine süsteemiliides (CCN/CSI), sealhulgas pettustevastase infosüsteemiga (AFIS) seotud teabevahetuskulud; arvutipõhine transiidisüsteem (CTS); tariifisüsteemid, eriti andmelevisüsteem (DDS), kombineeritud nomenklatuur (CN), Euroopa ühenduste integreeritud tariifi (TARIC) käsitlev infosüsteem, Euroopa siduva tariifiinformatsiooni süsteem (EBTI), tariifikvootide seiresüsteem (TQS), maksupeatamiste infosüsteem (SUSPENSIONS), näidiste käitlemise süsteem (SMS), töötlemisprotseduuride infosüsteem (ISPP), Euroopa keemiliste ainete tolliloetelu (ECICS) ja registreeritud eksportijate süsteem (REX); nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1)) kohane julgeolekut suurendav süsteem, sealhulgas liidu riskijuhtimise süsteem, ekspordikontrollisüsteem (ECS), impordikontrollisüsteem (ICS) ja volitatud majandusoperaatorite süsteem (AEO); mis tahes uued tollialased kommunikatsiooni- ja teabevahetussüsteemid, mis on loodud liidu õigusaktide alusel ja sätestatud tööprogrammis;

—

ettevalmistuse, seire, kontrolli, auditeerimise ja hindamise kulud, kui need tegevusvaldkonnad on vajalikud otseselt programmi haldamiseks ja selle eesmärkide täitmiseks, eelkõige uuringud, kohtumised, teavitamis- ja avaldamistegevus ning teabevahetusele keskenduvate infotehnoloogiavõrgustike kulud;

—	osalejariikide ametnike reisi- ja elamiskulud, mis on seotud võrdlusuuringute, töölähetuste, seminaride, töökursuste, projekti- ja juhtrühmade, koolituste ning järelevalvega;

—	seminaride, töökursuste ja muude samalaadsete kokkusaamiste korraldamise kulud;

—	ajutiste ekspertide ja osalistega seotud reisi- ja elamiskulud;

—	koolitussüsteemide ja -moodulite omandamise, arendamise, paigaldamise ja hooldamise kulud, kui need on kõigile osalejariikidele ühised;

—	mis tahes muu tegevusega seotud kulud, mis on vajalikud programmi eesmärkide saavutamiseks.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võidakse eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tulu alusel, mis on seotud kolmandate riikide, välja arvatud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osalemisega tollikoostöö lepingutes ja on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 2, eraldatakse vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g täiendavaid assigneeringuid, mis kirjendatakse käesolevas artiklis.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 1999/468/EÜ, 28. juuni 1999, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23).

Nõukogu otsus 2000/305/EÜ, 30. märts 2000, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahel kokkuleppe sõlmimise kohta kirjavahetuse teel seoses ühise teabevõrgu / ühise süsteemiliidese (CCN/CSI) laiendamisega ühistransiidiprotseduuri konventsiooni raames (EÜT L 102, 27.4.2000, lk 50).

Nõukogu otsus 2000/506/EÜ, 31. juuli 2000, Euroopa Ühenduse ja Norra vahel seoses ühise teabevõrgu / ühise süsteemiliidese (CCN/CSI) laiendamisega ühistransiidiprotseduuri konventsiooni raames sõlmitud kokkuleppe sõlmimise kohta kirjavahetuse teel (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 35).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 624/2007/EÜ, 23. mai 2007, millega kehtestatakse ühenduse tollialane tegevusprogramm („Toll 2013”) (ELT L 154, 14.6.2007, lk 25).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 70/2008/EÜ, 15. jaanuar 2008, tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta (ELT L 23, 26.1.2008, lk 21).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 450/2008, 23. aprill 2008, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik) (ELT L 145, 4.6.2008, lk 1).

PEATÜKK 14 05 — MAKSUKORRALDUSPOLIITIKA

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
14 05
MAKSUKORRALDUSPOLIITIKA
14 05 02	Aktsiisisüsteemi arvutistamine (EMCS)	1.1	—	p.m.			—	p.m.
14 05 03	Fiscalis 2013	1.1	30 000 000	17 791 544		3 901 921	30 000 000	21 693 465
	Peatükk 14 05 — Kogusumma		30 000 000	17 791 544		3 901 921	30 000 000	21 693 465

14 05 03
Fiscalis 2013

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
30 000 000	17 791 544		3 901 921	30 000 000	21 693 465

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmi „Fiscalis 2013” rakendamisega seotud kulude katmiseks, eelkõige ühismeetmete rahastamiseks, infotehnoloogia-alasteks meetmeteks ja muuks tegevuseks.

See hõlmab eelkõige järgmist:

—

soetamis-, arendus-, paigaldus- ja hoolduskulud ning igapäevase kasutamise kulud liidu kommunikatsiooni- ja teabevahetussüsteemide komponentide puhul, mis hõlmavad järgmist: ühine teabevõrk / ühine süsteemiliides (CCN/CSI); käibemaksuteabe vahetamise süsteem (VIES); aktsiisisüsteemid; aktsiisiga maksustatud toodete ringluse ja kontrolli süsteem (EMCS); mis tahes uued maksualased kommunikatsiooni- ja teabevahetussüsteemid, mis on loodud liidu õigusaktide alusel ja sätestatud tööprogrammis;

—

—	osalejariikide ametnike reisi- ja elamiskulud, mis on seotud mitmepoolsete kontrollide, töölähetuste, seminaride ja projektirühmadega;

—	seminaride ja muude samalaadsete kokkusaamiste korraldamise kulud;

—	ajutiste ekspertide ja osalejate reisi- ja elamiskulud;

—	koolitussüsteemide ja -moodulite omandamise, arendamise, paigaldamise ja hooldamise kulud, kui need on kõigile osalejariikidele ühised;

—	mis tahes muu tegevusega seotud kulud, mis on vajalikud programmi eesmärkide saavutamiseks.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võidakse eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1798/2003, 7. oktoober 2003, halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas ja määruse (EMÜ) nr 218/92 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 264, 15.10.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1482/2007/EÜ, 11. detsember 2007, millega kehtestatakse siseturu maksustamissüsteemide toimimist parandav ühenduse programm (programm „Fiscalis 2013”) (ELT L 330, 15.12.2007, lk 1).

JAOTIS 15

HARIDUS JA KULTUUR

Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
15 01	HARIDUSE JA KULTUURI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD		123 492 923	123 492 923			123 492 923	123 492 923
15 02	ELUKESTEV ÕPE, KAASA ARVATUD MITMEKEELSUS		1 417 215 664	1 246 289 741		81 940 332	1 417 215 664	1 328 230 073
15 04	KULTUURI- JA AUDIOVISUAALVALDKONNA KOOSTÖÖ ARENDAMINE EUROOPAS		175 715 000	155 120 291		3 901 920	175 715 000	159 022 211
15 05	NOORSOO- JA SPORDIALASE KOOSTÖÖ ERGUTAMINE JA EDENDAMINE	3	149 650 000	130 277 227			149 650 000	130 277 227
15 07	INIMESED – TEADLASTE LIIKUVUSE PROGRAMM	1	963 502 000	726 774 900		29 264 405	963 502 000	756 039 305
	Jaotis 15 — Kogusumma		2 829 575 587	2 381 955 082		115 106 657	2 829 575 587	2 497 061 739

PEATÜKK 15 02 — ELUKESTEV ÕPE, KAASA ARVATUD MITMEKEELSUS

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
15 02
ELUKESTEV ÕPE, KAASA ARVATUD MITMEKEELSUS
15 02 02	Erasmus Mundus	1.1	110 791 000	86 140 726		3 901 921	110 791 000	90 042 647
15 02 03	Koostöö kolmandate riikidega hariduse ja kutseõppe valdkonnas	4	1 024 000	3 162 941			1 024 000	3 162 941
15 02 09	Hariduse ja kutseõppe valdkonna varasemate programmide lõpuleviimine	1.1	—	p.m.			—	p.m.
15 02 11
Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut
15 02 11 01	Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut – Juhtimisstruktuur	1.1	4 765 110	4 215 716			4 765 110	4 215 716
15 02 11 02	Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut – Teadmis- ja innovatsiooniühendused	1.1	118 300 000	90 015 023			118 300 000	90 015 023
	Artikkel 15 02 11 — Vahesumma		123 065 110	94 230 739			123 065 110	94 230 739
15 02 22	Elukestev õpe	1.1	1 140 924 154	1 021 389 000		78 038 411	1 140 924 154	1 099 427 411
15 02 23	Ettevalmistav tegevus – „Erasmuse” tüüpi programm praktikantidele	1.1	—	275 000			—	275 000
15 02 25
Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus
15 02 25 01	Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus – Toetus jaotistele 1 ja 2	1.1	12 430 000	12 430 000			12 430 000	12 430 000
15 02 25 02	Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus – Toetus jaotisele 3	1.1	4 954 900	4 954 900			4 954 900	4 954 900
	Artikkel 15 02 25 — Vahesumma		17 384 900	17 384 900			17 384 900	17 384 900
15 02 27
Euroopa Koolitusfond
15 02 27 01	Euroopa Koolitusfond – Toetus jaotistele 1 ja 2	4	15 081 500	15 081 500			15 081 500	15 081 500
15 02 27 02	Euroopa Koolitusfond – Toetus jaotisele 3	4	4 945 000	5 445 000			4 945 000	5 445 000
	Artikkel 15 02 27 — Vahesumma		20 026 500	20 526 500			20 026 500	20 526 500
15 02 30	Katseprojekt – Euroopa naabruspoliitika – Hariduse edendamine stipendiumide ja üliõpilasvahetuste kaudu	1.1	—	—			—	—
15 02 31	Katseprojekt, millest rahastatakse Euroopa naabruspoliitikale (ENP) spetsialiseerunud üliõpilaste õpingute ja asjaomase akadeemilise tegevuse kulusid, sealhulgas ENP õppetooli loomist Euroopa Kolledži Natolini ülikoolilinnakus	1.1	p.m.	579 935			p.m.	579 935
15 02 32	Katseprojekt – Euroopa naabruspoliitika – Hariduse edendamine stipendiumide ja üliõpilasvahetuste kaudu	1.1	—	p.m.			—	p.m.
15 02 33	Ettevalmistav tegevus, et katta Euroopa naabruspoliitikale (ENP) spetsialiseerunud isikute õppekulud, asjaomase akadeemilise tegevuse ja muude õppemoodulitega seotud kulud, sealhulgas ENP õppetooli tegevuskulud Euroopa Kolledžis Natolini ülikoolilinnakus	1.1	4 000 000	2 600 000			4 000 000	2 600 000
	Peatükk 15 02 — Kogusumma		1 417 215 664	1 246 289 741		81 940 332	1 417 215 664	1 328 230 073

15 02 02
Erasmus Mundus

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
110 791 000	86 140 726		3 901 921	110 791 000	90 042 647

Märkused

See assigneering on ette nähtud programmi „Erasmus Mundus II” (2009–2013) kulude ning eelmise programmi „Erasmus Mundus 2004–2008” raames võetud meetmete rahastamiseks. Programmi „Erasmus Mundus II” eesmärgid:

—	edendada struktuurset koostööd Euroopa ja kolmandate riikide kõrgharidusasutuste ja akadeemilise personali vahel eesmärgiga luua tippkeskused ja valmistada ette hästi koolitatud inimressurss;

—

aidata kaasa ühiskondade vastastikusele rikastamisele, arendades kvalifitseeritud, laia silmaringi ja rahvusvaheliste kogemustega isikuid sel viisil, et soodustatakse kolmandate riikide kõige andekamate üliõpilaste ja õppejõudude liikuvust, et nad omandaksid liidus kvalifikatsiooni ja/või kogemused, ning kõige andekamate Euroopa üliõpilaste ja õppejõudude liikuvust kolmandate riikide suunas;

—	aidata kaasa kolmandate riikide kõrgharidusasutuste inimressursside arengule ja rahvusvahelisele koostööle suurema liikuvusega liidu ja kolmandate riikide vahel;

—	parandada Euroopa kõrghariduse ligipääsetavust, profiili ja nähtavust kogu maailmas ning suurendada selle atraktiivsust kolmandate riikide kodanike hulgas;

—	assigneering on mõeldud ka koostöö edendamiseks kõrgharidusasutuste vahel, õppejõudude ja üliõpilaste vahetuse parandamiseks Euroopas ja Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikides, võrdselt nii lõunapoolsetest kui idapoolsetest riikidest pärit õppejõudude ja üliõpilaste osas.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulusid, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib eraldada täiendavateks assigneeringuteks vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2317/2003/EÜ, 5. detsember 2003, millega kehtestatakse programm kõrghariduse kvaliteedi parandamiseks ja kultuuridevahelise mõistmise edendamiseks kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu (Erasmus Mundus) (2004–2008) (ELT L 345, 31.12.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1298/2008/EÜ, 16. detsember 2008, millega kehtestatakse tegevusprogramm Erasmus Mundus (2009–2013) eesmärgiga parandada kõrghariduse kvaliteeti ja edendada kultuuridevahelist mõistmist kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu (ELT L 340, 19.12.2008, lk 83).

15 02 22
Elukestev õpe

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
1 140 924 154	1 021 389 000		78 038 411	1 140 924 154	1 099 427 411

Märkused

Vastavalt otsusele, mis käsitleb elukestva hariduse ja koolituse integreeritud programmi, on assigneering nähtud ette järgmiste eriprogrammide ja horisontaalsete meetmete kulude katmiseks:

—	„Comenius”: teise taseme ülemise astme koolidele mõeldud üldharidustegevuseks;

—	„Erasmus”: haridus- ja täiendusõppetegevuseks kõrghariduse tasandil, stipendiumite arvu ja nende rahastamise suurendamiseks programmi „Erasmus” raames;

—	„Leonardo da Vinci”: kutsehariduse ja -õppe kõigiks aspektideks;

—	„Grundtvig”: täiskasvanute koolituseks;

—	„Jean Monnet”: projektideks, mis stimuleerivad Euroopa integratsioonile keskenduvat õpet, uurimistööd ja mõttevahetust kõrgemates õppeasutustes ja pakuvad tegevustoetusi olulise rolliga õppeasutustele ja ühendustele;

—

valdkondadevaheline programm: hõlmab nelja võtmetegevust, mille eesmärk on käsitleda poliitilisi küsimusi, võtta arvesse keeleõppe ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud tegevusi – kui need jäävad väljapoole eriprogrammide kohaldamisala – ja tagada varasemast mahukam levitustegevus.

Puudega või nn düs-seisundiga inimeste hariduslikke erivajadusi saab käsitleda kõigi eespool nimetatud valdkondlike programmide raames.

—

Brain Trust: osa assigneeringute kasvust on mõeldud selleks, et toetada Brain Trusti – üliõpilastele mõeldud veebipõhist teadmiste jagamise vahendit, mis võimaldab igal üliõpilasel omada veebilehte, kus on välja pandud tema nn akadeemiline elulookirjeldus, sealhulgas õpikursused, kirjutised, kasutatud viited ja üliõpilase huve näitavad võtmesõnad. Brain Trusti platvorm annab üliõpilastele ülevaate nende õpingutest ja võimaluse oma akadeemilistele huvidele tuginedes suhelda ning teha koostööd riigi-, ülikooli-, õppeaine- ja haridustaseme üleselt oma institutsioonilisest kuuluvusest ja geograafilisest asukohast sõltumatult. Platvorm aitab tugevdada Euroopa kodanikkonna noore põlvkonna üleeuroopalist identiteeti ja teadlikkust. Sellega luuakse riiklike kõrgharidussüsteemide Euroopa internetimõõde, toetades ühenduse kui teadmistepõhise ühiskonna väljaarendamise eesmärke, nagu on sätestatud elukestva õppe programmis aastateks 2007–2013, ning aidates Bologna protsessi raames kaasa Euroopa kõrgharidusruumi loomisele.

—

Varane teadus- ja tehnoloogiaõpe Euroopas: osa assigneeringute kasvust on mõeldud varast teadus- ja tehnoloogiaõpet Euroopas edendava projekti või meetme toetuseks. Visioon: isiksuse kujunemise esimeses etapis (vanuses 3–6) saavad kõik lapsed esmakogemuse teaduse aluskontseptsioonidest, et õhutada nende sisemist teadmishimu. Meetme eesmärk on toetada liikmesriike riiklike strateegiate väljatöötamisel varase teadushariduse valdkonnas.

—

Euroopa Ülikool-Instituut (EUI): osa assigneeringute kasvust on mõeldud muu hulgas selleks, et katta EUI tegevusega seotud täiendavad kulud vastavalt otsuse nr 1720/2006/EÜ (elukestva õppe programmi loomise kohta) artikli 36 lõike 2 punktile b. Täiendav toetus tuleks eraldada EUI ülemaailmse juhtimise programmile. Programm algas 2010. aastal ja selle tegevust praegu tugevdatakse ja laiendatakse. Tänu lisarahale on võimalik veelgi parandada ja laiendada EUI ülemaailmse juhtimise ja rahvusvaheliste küsimuste valdkonna doktoriõpet, laiendada tipptasemel õppel ja aruteludel põhinevat ülemaailmse juhtimise Euroopa akadeemiat, laiendada nendele valdkondadele spetsialiseerunud järeldoktoriprogrammides osalevate nooremteadurite kogukonda, kaasata EUIsse märkimisväärsel arvul vanemteadureid liikmesriikide ülikoolidest ja teaduskeskustest ning rahvusvahelistest institutsioonidest, veelgi suurendada ülemaailmse juhtimise valdkonnas põhi- ja rakendusuuringute omavahel seotud suundade arvu, edendada ja toetada ülemaailmset juhtimist käsitlevaid eri üritusi, konverentse ja kõrgetasemelisi poliitseminare ning veelgi tugevdada ülemaailmse juhtimise Euroopa võrgustikku ja programmi levitamistegevusi.

Osa assigneeringust tuleks kasutada romi etnilise taustaga üliõpilastele kõrghariduse omandamise eesmärgil mitmekülgse toetuse andmiseks, et tegelda nende ainulaadsete probleemidega ning hoida ära kolmanda taseme haridustee katkestamine; antav toetus peaks hõlmama stipendiume, mentorlust, juhendamist ning täiendavat koolitust tööalase enesetäiendamise ja keelteoskuse alal.

Osa assigneeringust tuleks kasutada selleks, et rahastada aktsepteeritud Euroopa ülikoolides nõuetele vastavat magistriprogrammi, millest saab oluline vahend magistrikraadide automaatseks tunnustamiseks kõigis liikmesriikides ja mille puhul rakendatakse ühist magistriprogrammi põhiõppekava. Nõuetele vastava magistriõppe Euroopa märgis antakse kõrgetasemeliste kvaliteedikriteeriumide täitmise alusel. Selle algatusega edendatakse magistrikraadide akadeemilist tunnustamist kogu ELis ja see on oluline vahend mõjusa Euroopa kõrgharidusruumi loomisel, nagu viimati toonitati 2012. aasta aprillis toimunud Bologna protsessi ministrite konverentsil Bukarestis ja Euroopa Parlamendi 2012. aasta märtsi algatusraportis. Seda rakendatakse eri liikmesriikide ülikoolides ja selle kõrvaltulemus on vastavate bakalaureuseõppe õppekavade, programmide ja õpitulemuste võrreldavus.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulusid, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja mis on kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib eraldada täiendavateks assigneeringuteks vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1720/2006/EÜ, 15. november 2006, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal (ELT L 327, 24.11.2006, lk 45).

PEATÜKK 15 04 — KULTUURI- JA AUDIOVISUAALVALDKONNA KOOSTÖÖ ARENDAMINE EUROOPAS

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
15 04
KULTUURI- JA AUDIOVISUAALVALDKONNA KOOSTÖÖ ARENDAMINE EUROOPAS
15 04 09
Varasemate programmide/meetmete lõpuleviimine
15 04 09 01	Kultuuri- ja keelevaldkonna varasemate programmide/meetmete lõpuleviimine	3.2	—	p.m.			—	p.m.
15 04 09 02	Varasemate „MEDIA”-programmide lõpuleviimine	3.2	—	p.m.			—	p.m.
	Artikkel 15 04 09 — Vahesumma		—	p.m.			—	p.m.
15 04 10	Katseprojekt – Kultuurilisel paljususel põhinev majandus	3.2	250 000	350 000			250 000	350 000
15 04 44	Programm „Kultuur” (2007–2013)	3.2	59 356 000	50 014 007		2 276 120	59 356 000	52 290 127
15 04 45	Loomeinimeste liikuvuse katseprojekt	3.2	—	p.m.			—	p.m.
15 04 46	Ettevalmistav tegevus – Kultuur välissuhetes	3.2	200 000	200 000			200 000	200 000
15 04 48	Katseprojekt – Euroopa festivalide platvorm	3.2	1 000 000	500 000			1 000 000	500 000
15 04 50	Euroopa kultuuripärandi märgis	3.2	300 000	260 696			300 000	260 696
15 04 66
MEDIA 2007 – Euroopa audiovisuaalsektori toetusprogramm
15 04 66 01	MEDIA 2007 – Euroopa audiovisuaalsektori toetusprogramm	3.2	108 109 000	98 248 860		1 625 800	108 109 000	99 874 660
15 04 66 02	„Media 2007” programmide kolmandates riikides rakendamise ettevalmistav tegevus	4	—	p.m.			—	p.m.
15 04 66 03	Ettevalmistav tegevus – Audiovisuaalteoste levitamine digitaalkeskkonnas	3.2	2 000 000	1 000 000			2 000 000	1 000 000
	Artikkel 15 04 66 — Vahesumma		110 109 000	99 248 860		1 625 800	110 109 000	100 874 660
15 04 68	„MEDIA Mundus”	3.2	4 500 000	4 546 728			4 500 000	4 546 728
15 04 70	Katseprojekt – „Euroopa ajaloo maja”	3.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
	Peatükk 15 04 — Kogusumma		175 715 000	155 120 291		3 901 920	175 715 000	159 022 211

15 04 44
Programm „Kultuur” (2007–2013)

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
59 356 000	50 014 007		2 276 120	59 356 000	52 290 127

Märkused

Vastavalt programmile „Kultuur” (2007–2013) on assigneering ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks:

—	toetus kultuurikoostööks kõigi kunsti- ja kultuuriliikide valdkonna projektide raames, v.a audiovisuaalvaldkonna projektid;

—	selliste organisatsioonide tegevuskulude toetus, kes tegelevad kultuuriga Euroopa tasandil;

—	toetus kultuurikoostöö valdkonnas analüüside tegemisele ning teabe kogumisele ja levitamisele;

—	ilukirjanduse (ühest Euroopa Liidu keelest teise) tõlkimise projektide toetamine;

—	toetus kõigile ohustatud Euroopa keeltele, näiteks projektidele ja võrgustikele, mis tegelevad õppematerjalide hankimise, õpetajate koolitamise, ohustatud keelte õppevahendina kasutamise, keele taaselustamise, parimate tavade vahetamisega jne.

Artiklis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1855/2006/EÜ, 12. detsember 2006, millega luuakse programm „Kultuur” (2007–2013) (ELT L 372, 27.12.2006, lk 1).

15 04 66
MEDIA 2007 – Euroopa audiovisuaalsektori toetusprogramm

15 04 66 01
MEDIA 2007 – Euroopa audiovisuaalsektori toetusprogramm

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
108 109 000	98 248 860		1 625 800	108 109 000	99 874 660

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks:

—

toetamine tootmiseelse etapi raames:

—	audiovisuaalala professionaalide oskuste ja kvalifikatsiooni omandamise soosimine käsikirja kirjutamise, juhtimise ja uute tehnoloogiate valdkonnas; näiteks koolitajate liikuvuse toetamine, uutest liikmesriikidest pärit professionaalidele ette nähtud stipendiumid;

—

audiovisuaalteoste arendamise toetamine nii loomingulisest (käsikirjad) kui ka majanduslikust aspektist (tootmisstrateegiad, turustus ja edendamine), näiteks individuaalprojektide või projektide kataloogide arendamise toetamine, toetus, mis on ette nähtud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele seoses juurdepääsu hõlbustamisega rahastamisele, sealhulgas tagatisfondile MEDIA Production Guarantee Fund;

—

toetamine tootmisjärgse etapi raames:

—

Euroopa päritoluga teoste riikidevahelise levitamise toetamine, Euroopa päritoluga mitteriiklike teoste ringluse parandamine; näiteks mitteriiklike Euroopa filmide levitamise toetamine kinodes ja videolevis, mitteriiklike Euroopa filmide levitajate automaatne ja valiv toetamine, toetus edenduskomplektide tootmiseks, toetus digitaliseerimiseks;

—	Euroopa päritoluga teoste edendamise täiustamine, näiteks Euroopa ja rahvusvahelistele turgudele juurdepääsu tagamine professionaalidele, inimestele juurdepääsu tagamine Euroopa kultuurilist paljusust väljendavatele teostele;

—	uuendustegevuse toetamine ja programmile tehnoloogiliste muudatustega kohanemiseks võimaluste loomine; meede: katseprojektide toetamine, eriti seoses digitaaltehnoloogiaga (sh toetus kinode digitaliseerimiseks);

—	üleeuroopalise teabekeskuste võrgu (MEDIA-punktide) toetamine;

—	Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse toetamine.

Punktis kajastatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõigetele 2 ja 3.

Kooskõlas otsusega nr 1718/2006/EÜ kasutatakse osa käesoleva punkti assigneeringutest selleks, et edendada ja toetada visuaalse koolituse algatusi, mida korraldatakse noorteürituste raames ning eelkõige tihedas koostöös õppeasutuste ja teiste asutustega. Toetuse saajateks võivad olla nii avaliku kui ka erasektori organisatsioonid, kellel on meediaoskuse-alased teadmised ja Euroopa kogemus.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1718/2006/EÜ, 15. november 2006, toetusprogrammi rakendamise kohta Euroopa audiovisuaalsektoris („MEDIA 2007”) (ELT L 327, 24.11.2006, lk 12).

Vt ka punkt 15 01 04 31.

PEATÜKK 15 07 — INIMESED — TEADLASTE LIIKUVUSE PROGRAMM

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
15 07
INIMESED – TEADLASTE LIIKUVUSE PROGRAMM
15 07 77	Inimesed	1.1	963 502 000	726 275 000		29 264 405	963 502 000	755 539 405
15 07 78	Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises	1.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
15 07 79	Katseprojekt – Teadmuspartnerlused	1.1	p.m.	499 900			p.m.	499 900
	Peatükk 15 07 — Kogusumma		963 502 000	726 774 900		29 264 405	963 502 000	756 039 305

15 07 77
Inimesed

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
963 502 000	726 275 000		29 264 405	963 502 000	755 539 405

Märkused

Euroopa peab teadlaste jaoks atraktiivsemaks muutuma, et suurendada Euroopa teadusuuringute ja tehnoloogia võimekust ja tulemuslikkust ning et konsolideerida ja veelgi arendada Euroopa teadusruumi. Ülemaailmselt kasvava konkurentsi taustal on vaja teadlaste jaoks arendada Euroopa avatud ja konkurentsivõimelist tööturgu, kus pakutakse mitmekesiseid ja atraktiivseid karjäärivõimalusi.

Eriprogrammi „Inimesed” toetusmeetmetega (nn „Marie Curie” meetmed, projekt „Teadlaste öö” ja EURAXESSi võrgustik) edendatakse teadlaste rahvusvahelist ja valdkondadevahelist liikuvust, mis on Euroopa innovatsiooni põhiteguriks. „Marie Curie” meetmed soodustavad ka eri riikide haridussüsteemide ja teadusringkondade ning ettevõtete vahel toimuvat teadlaste koolitamise ning karjääri alast koostööd, mille eesmärk on laiendada teadlaste oskusi ja valmistada neid ette edaspidiste töökohtade jaoks. „Marie Curie” meetmed aitavad tihendada partnerlusi haridusasutuste ja ettevõtete vahel, et suurendada teadmiste siiret ja tugevdada tööstuse vajadustega kohandatud doktoriõpet. Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendi kohaste töölevõtmise tingimuste tutvustamise kaudu aitavad need meetmed muuta teadlasekarjääri Euroopas veelgi atraktiivsemaks.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Finantsmääruse artikli 21 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2006/973/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Inimesed” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 270).

JAOTIS 17

TERVISE- JA TARBIJAKAITSE

Jaotis Peatükk	Rubriik	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
17 01	TERVISE- JA TARBIJAKAITSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD	115 811 124	115 811 124			115 811 124	115 811 124
17 02	TARBIJAPOLIITIKA	20 700 000	19 129 963			20 700 000	19 129 963
17 03	RAHVATERVIS	225 583 000	212 986 169		5 852 882	225 583 000	218 839 051
17 04	TOIDU- JA SÖÖDAOHUTUS, LOOMADE TERVISHOID, LOOMADE HEAOLU JA TAIMETERVIS	272 276 000	245 206 536			272 276 000	245 206 536
	Jaotis 17 — Kogusumma	634 370 124	593 133 792		5 852 882	634 370 124	598 986 674

PEATÜKK 17 03 — RAHVATERVIS

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
17 03
RAHVATERVIS
17 03 01
Rahvatervisekaitse meetmed
17 03 01 01	Rahvatervise programmi (2003–2008) lõpuleviimine	3.2	p.m.	2 965 257			p.m.	2 965 257
	Artikkel 17 03 01 — Vahesumma		p.m.	2 965 257			p.m.	2 965 257
17 03 03
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus
17 03 03 01	Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus – Toetus jaotistele 1 ja 2	3.2	37 390 000	37 390 000			37 390 000	37 390 000
17 03 03 02	Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus – Toetus jaotisele 3	3.2	19 337 000	19 337 000			19 337 000	19 337 000
	Artikkel 17 03 03 — Vahesumma		56 727 000	56 727 000			56 727 000	56 727 000
17 03 04	Ettevalmistav tegevus – Rahvatervis	3.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
17 03 05	Rahvusvahelised kokkulepped ja kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse rahvatervise ja tubakatoodete tarbimise piiramise küsimustes	4	192 000	189 776			192 000	189 776
17 03 06	Liidu tegevus tervise valdkonnas	3.2	49 800 000	38 054 136		5 852 882	49 800 000	43 907 018
17 03 07
Euroopa Toiduohutusamet
17 03 07 01	Euroopa Toiduohutusamet – Toetus jaotistele 1 ja 2	3.2	46 890 000	46 890 000			46 890 000	46 890 000
17 03 07 02	Euroopa Toiduohutusamet – Toetus jaotisele 3	3.2	27 444 000	24 980 000			27 444 000	24 980 000
	Artikkel 17 03 07 — Vahesumma		74 334 000	71 870 000			74 334 000	71 870 000
17 03 08	Katseprojekt – Uus tööhõiveolukord tervisesektoris: tervishoiutöötajate erialase koolituse ja kvalifikatsiooni ning nende tasustamise parandamise parimad tavad	1.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
17 03 09	Katseprojekt – Tervise, keskkonna, transpordi ja kliimamuutuse kompleksuuring – Sise- ja välisõhu kvaliteedi parandamine	2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
17 03 10
Euroopa Ravimiamet
17 03 10 01	Euroopa Ravimiamet – Toetus jaotistele 1 ja 2	1.1	6 165 000	6 165 000			6 165 000	6 165 000
17 03 10 02	Euroopa Ravimiamet – Toetus jaotisele 3	1.1	27 065 000	27 065 000			27 065 000	27 065 000
17 03 10 03	Eritoetus harva kasutatavate ravimite jaoks	1.1	6 000 000	6 000 000			6 000 000	6 000 000
	Artikkel 17 03 10 — Vahesumma		39 230 000	39 230 000			39 230 000	39 230 000
17 03 11	Katseprojekt – Puu- ja köögivilja tarbimine	2	—	500 000			—	500 000
17 03 12	Katseprojekt – Tervislik toitumine: esimesed eluaastad ja vananev rahvastik	2	1 000 000	700 000			1 000 000	700 000
17 03 13	Katseprojekt – 2. tüüpi diabeedi tulemuslike ennetusstrateegiate väljatöötamine ja rakendamine	2	—	200 000			—	200 000
17 03 14	Ettevalmistav tegevus – Ravimiresistentsus: antibiootikumide laialdase ja tarbetu kasutamise põhjuste uurimine	2	—	200 000			—	200 000
17 03 15	Ettevalmistav tegevus – Liidu ekspertide võrgustiku loomine psühholoogiliste probleemide all kannatavatele noortele mõeldud hoolde valdkonnas	3.2	—	200 000			—	200 000
17 03 16	Katseprojekt – Autismi levimuse Euroopa protokoll autismispektri häirete varaseks avastamiseks Euroopas	3.2	1 300 000	650 000			1 300 000	650 000
17 03 17	Katseprojekt – Enesehooldussüsteemide edendamine Euroopa Liidus	3.2	1 000 000	500 000			1 000 000	500 000
17 03 18	Katseprojekt – Euroopas südame koronaartõve puhul valitsevad soolised mehhanismid	3.2	1 000 000	500 000			1 000 000	500 000
17 03 19	Ettevalmistav tegevus – Puu- ja köögivilja tarbimine	2	1 000 000	500 000			1 000 000	500 000
	Peatükk 17 03 — Kogusumma		225 583 000	212 986 169		5 852 882	225 583 000	218 839 051

17 03 06
Liidu tegevus tervise valdkonnas

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
49 800 000	38 054 136		5 852 882	49 800 000	43 907 018

Märkused

Teine terviseprogramm asendab eelmise, otsusega nr 1786/2002/EÜ kehtestatud programmi ning see hõlmab ajavahemikku 2008–2013.

Alates 2008. aastast on tervishoiu valdkonnas keskendutud kolmele tugisambale, kus liidu tasandi meetmed on üliolulised.

1) Tervisealane teave

Tugisamba eesmärk on tõhustada tervisega seotud teabe kogumist, analüüsi, vahetamist ja levitamist liidus, sealhulgas puuete ja düs-seisundi kohta, mis on vajalik tervisepoliitikale tugeva aluse loomiseks ning professionaalidele töö ja kodanikele tervislike elustiilivalikute tegemiseks.

Meetmete hulka kuuluvad veel hulgiskleroosi (sclerosis multiplex) käsitlevad teadusuuringud, milles pööratakse eritähelepanu nende faktorite kindlakstegemisele, mis on aluseks haiguse erinevale esinemissagedusele Põhja- ja Lõuna-Euroopas.

Tegevus peaks ka hõlmama meetmeid, millega edendatakse amüotroofilise lateraalskleroosi võimalike põhjuste uurimist, pöörates seejuures erilist tähelepanu elukutselistele sportlastele ja uurides ravimite kuritarvitamise võimalikku mõju sportlastele.

2) Tervise turvalisus

Üldine eesmärk on kodanike kaitsmine terviseohtude eest.

Vaja on tõhustada kiirreageerimise võimet, et hoida ära ohud inimeste tervisele, mis võivad tuleneda nakkushaigustest või keemilistest ja bioloogilistest rünnakutest. Selliste ohtude vastu võitlemist tuleb tõhusalt koordineerida liidu tasandil. Vaba liikumise põhimõttest tulenev liidu lõimumine lisab vajadust valvsuse suurendamiseks, et reageerida suurtele piiriülestele ohtudele, nagu linnugripp või bioterrorism.

Meetmed hõlmavad peale selle uute allergiariskide varaseks tuvastamiseks mõeldud üleeuroopalise järelevalvevõrgustiku väljakujundamist, mille puhul pööratakse erilist tähelepanu allergiate kulgemise jälgimisele patsientide puhul, kõikidest harvade või uute hingamisteede, toidu-, ravimi- ja kontaktallergiate juhtumitest teadaandmisele, teadusuuringute järelduste levitamisele poliitikute ja tervishoiuspetsialistide ning üldsuse hulgas, jätkusuutliku süsteemi väljatöötamisele paremaks teavitamiseks järjest arvukamaks muutuvate allergilisi haigusi ja astmat põdevate Euroopa Liidu kodanike kindlaks tegemisel ja korrektsel ravimisel.

3) Tervise edendamine jõukuse ja solidaarsuse suurendamiseks

Üldine eesmärk on liidu jõukuse suurendamine, soodustades hea tervise juures vananemist ja ebavõrdsuse vähendamist ning suurendades riiklike tervishoiusüsteemide ühtekuuluvust.

Meetmed sisaldavad algatusi, mis aitavad suurendada tervena elatud aastate arvu ja edendada tervena vananemist, uurida tervise mõju tööviljakusele ja tööturul osalemisele, toetada liikmesriikidevahelise ebavõrduse vähendamist ja investeeringuid tervisesse, mis aitavad edendada strateegiat „Euroopa 2020” ning suurendada tööviljakust ja majanduskasvu. Meetmetega suurendatakse ka tervishoiusüsteemide ühtekuuluvust, kaasa arvatud koostöö ja ühised väljakutsed, mis edendab liidu raamistiku loomist turvalistele, kõrgetasemelistele ja tõhusatele tervishoiuteenustele. Meetmed peaksid samuti sisaldama algatusi, mille eesmärk on lasta sõltumatutel organisatsioonidel hinnata kiirabiteenistuste pakutavate teenuste kvaliteeti hetkest, kui kodanik saadab häiresignaali (nt helistades hädaabinumbrile), kuni ajani, kui ohver toimetatakse haiglasse. Eesmärk on parandada kiirabi osutamist võrreldavate andmete põhjal ja tehes kindlaks parimad tavad, mida liikmesriigid saavad vahetada

Meetmed sisaldaksid ka tervise edendamist, võideldes keskkonnast, sõltuvustest ja elustiilist tulenevate teguritega.

Valitsusvälised organisatsioonid on kõnealuse programmi rakendamisel kesksel kohal. Seetõttu tuleks neile eraldada piisavad summad.

Meetmete juurde kuuluvad ka asjakohased algatused nende soovituste elluviimiseks, mis tulenevad rohelise raamatuga seotud vaimset tervist käsitlevast konsultatsiooniprotsessist, eriti seoses strateegiatega enesetappude vältimiseks igas elueas.

Samuti on eesmärk, et komisjon viiks struktuurifondide raames ellu strateegiat „Tervis kõigis poliitikavaldkondades”. Selline projekt peaks hõlmama ettepanekuid meetodite kohta, kuidas kooskõlas strateegiaga „Tervis kõigis poliitikavaldkondades” lisada regionaalarengu projektidesse tervishoiuga seotud küsimusi. Projekti eesmärk on parandada üldist tervise taset liidus, suurendades suutlikkust regionaalarengu asutuste raames.

Projekti eelarve peaks hõlmama koolitusi, rahvusvahelisi üritusi, kogemuste ja heade tavade vahetust ning rahvusvahelist koostööd, mis on mõeldud tervisemõju hindamise (HIA) praktiliseks kasutamiseks nii kohalikele omavalitsustele kui ka arenguga seotud asutustele, samuti üksikisikutele või ettevõtjatele, kes soovivad kandideerida liidu stipendiumile.

Arvestades väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate otsustavat tähtsust liidus, tuleks neile anda professionaalset toetust keskkonnatervise eeskirjade täitmiseks ning aidata neil teha keskkonnatervisega seotud positiivseid muudatusi, mis mõjutavad ettevõtte tegevust.

Liidu tervise- ja keskkonnaküsimuste andmebaasid tuleks omavahel ühendada, et paremini teha täiendavaid uuringuid ja analüüsida keskkonna kvaliteedi ning tervise seisundi vahelist seost.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1350/2007/EÜ, 23. oktoober 2007, millega kehtestatakse ühenduse teine tervisevaldkonna tegevusprogramm (2008–2013) (ELT L 301, 20.11.2007, lk 3).

JAOTIS 18

SISEASJAD

Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
18 01	SISEASJADE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD		40 140 399	40 140 399			40 140 399	40 140 399
18 02	SOLIDAARSUS – VÄLISPIIRID, TAGASIPÖÖRDUMINE, VIISAPOLIITIKA JA ISIKUTE VABA LIIKUMINE	3	708 459 000	435 418 412		33 166 325	708 459 000	468 584 737
	40 02 41		98 230 000	57 892 946			98 230 000	57 892 946
			806 689 000	493 311 358			806 689 000	526 477 683
18 03	RÄNDEVOOD – ÜHINE SISSERÄNDE- JA VARJUPAIGAPOLIITIKA	3	323 730 000	163 520 578		40 092 235	323 730 000	203 612 813
18 05	TURVALISUS JA VABADUSTE KAITSE	3	151 280 140	132 785 057		9 429 641	151 280 140	142 214 698
	40 02 41		13 050 000	8 550 000			13 050 000	8 550 000
			164 330 140	141 335 057			164 330 140	150 764 698
18 08	POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE	3	3 500 000	1 810 784		780 384	3 500 000	2 591 168
	Jaotis 18 — Kogusumma		1 227 109 539	773 675 230		83 468 585	1 227 109 539	857 143 815
	40 01 40, 40 02 41		111 280 000	66 442 946			111 280 000	66 442 946
	Kogusumma + reserv		1 338 389 539	840 118 176			1 338 389 539	923 586 761

PEATÜKK 18 02 — SOLIDAARSUS — VÄLISPIIRID, TAGASIPÖÖRDUMINE, VIISAPOLIITIKA JA ISIKUTE VABA LIIKUMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
18 02
SOLIDAARSUS – VÄLISPIIRID, TAGASIPÖÖRDUMINE, VIISAPOLIITIKA JA ISIKUTE VABA LIIKUMINE
18 02 03
Välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur
18 02 03 01	Välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur – Toetus jaotistele 1 ja 2	3.1	29 000 000	29 000 000			29 000 000	29 000 000
18 02 03 02	Välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur – Toetus jaotisele 3	3.1	49 959 000	49 959 000			49 959 000	49 959 000
	Artikkel 18 02 03 — Vahesumma		78 959 000	78 959 000			78 959 000	78 959 000
18 02 04	Schengeni infosüsteem (SIS II)	3.1	24 000 000	12 081 571		1 950 960	24 000 000	14 032 531
	40 02 41		12 750 000	7 500 000			12 750 000	7 500 000
			36 750 000	19 581 571			36 750 000	21 532 531
18 02 05	Viisainfosüsteem (VIS)	3.1	7 000 000	21 568 782			7 000 000	21 568 782
	40 02 41		1 750 000	5 471 400			1 750 000	5 471 400
			8 750 000	27 040 182			8 750 000	27 040 182
18 02 06	Välispiirifond	3.1	332 000 000	174 240 625		13 656 722	332 000 000	187 897 347
	40 02 41		83 000 000	44 200 000			83 000 000	44 200 000
			415 000 000	218 440 625			415 000 000	232 097 347
18 02 07	Schengeni hindamine	3.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
	40 02 41		730 000	721 546			730 000	721 546
			730 000	721 546			730 000	721 546
18 02 08	Ettevalmistav tegevus – Ümberasujate tagasipöördumise haldamise meetmete lõpuleviimine	3.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
18 02 09	Euroopa Tagasipöördumisfond	3.1	185 500 000	74 131 434		17 558 643	185 500 000	91 690 077
18 02 10	Ettevalmistav tegevus – Rände juhtimine – Toimiv solidaarsus	3.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
18 02 11
Amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks
18 02 11 01	Amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks – Toetus jaotistele 1 ja 2	3.1	30 100 000	24 707 000			30 100 000	24 707 000
18 02 11 02	Amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks – Toetus jaotisele 3	3.1	10 900 000	9 730 000			10 900 000	9 730 000
	Artikkel 18 02 11 — Vahesumma		41 000 000	34 437 000			41 000 000	34 437 000
18 02 12	Horvaatia jaoks ette nähtud Schengeni rahastu	3.1	40 000 000	40 000 000			40 000 000	40 000 000
	Peatükk 18 02 — Kogusumma		708 459 000	435 418 412		33 166 325	708 459 000	468 584 737
	40 02 41		98 230 000	57 892 946			98 230 000	57 892 946
	Kogusumma + reserv		806 689 000	493 311 358			806 689 000	526 477 683

18 02 04
Schengeni infosüsteem (SIS II)

	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
18 02 04	24 000 000	12 081 571		1 950 960	24 000 000	14 032 531
40 02 41	12 750 000	7 500 000			12 750 000	7 500 000
Kogusumma	36 750 000	19 581 571		1 950 960	36 750 000	21 532 531

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulutuste katmiseks:

—	Schengeni infosüsteemi (SIS) tegevuskulud,

—	muud võimalikud tegevuskulud seoses sellega liitumisega.

Tulu alusel, mis on laekunud Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini osamaksudest ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 3 1 2, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tingimused assigneeringute vabastamiseks reservist

Reservi paigutatud assigneeringud vabastatakse siis, kui komisjon (või pärast assigneeringute ümberpaigutamist Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks) esitab eelarvepädevatele institutsioonidele konkreetse teabe hankemenetluse sisu kohta ning selle tulemusel sõlmitava Schengeni infosüsteemi käitamistingimuste säilitamist käsitleva piisavalt konkreetse lepingu kohta. Peale selle esitab komisjon 2013. aastal toimuvale SIS II kasutuselevõtmisele eelnevate ülejäänud meetmete kohta konkreetse ajakava, kus on üksikasjalikult selgitatud edasisi tehnilisi meetmeid, iga meetme sisu ja eesmärki ning sellega kaasnevaid kulusid ja iga meetmega seotud kohustusi.

Õiguslik alus

Protokoll nr 19 Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta.

Nõukogu otsus 2001/886/JSK, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (EÜT L 328, 13.12.2001, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2424/2001, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (EÜT L 328, 13.12.2001, lk 4).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1987/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 381, 28.12.2006, lk 4).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate teenistuste juurdepääsu teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile (SIS II) (ELT L 381, 28.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2007/533/JSK, 12. juuni 2007, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 205, 7.8.2007, lk 63).

Nõukogu määrus (EL) nr 1272/2012, 20. detsember 2012, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (ELT L 359, 29.12.2012, lk 21).

Nõukogu määrus (EL) nr 1273/2012, 20. detsember 2012, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (ELT L 359, 29.12.2012, lk 32).

18 02 06
Välispiirifond

	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
18 02 06	332 000 000	174 240 625		13 656 722	332 000 000	187 897 347
40 02 41	83 000 000	44 200 000			83 000 000	44 200 000
Kogusumma	415 000 000	218 440 625		13 656 722	415 000 000	232 097 347

Märkused

Assigneeringuga toetatakse liikmesriikide meetmeid järgmistes valdkondades:

—	välispiiridega seonduvaid kontrolli- ja järelevalveülesandeid hõlmava tegevuse tõhus korraldus;

—	liikmesriikidepoolne isikuvoogude tõhus juhtimine välispiiridel, et tagada nii kõrgetasemeline piirikaitse kui ka välispiiride sujuv ületamine vastavalt Schengeni acquis’le, sealhulgas lugupidava kohtlemise ja inimväärikuse põhimõttele;

—	piirivalvuritepoolne liidu õiguse ühtne kohaldamine välispiiride ületamisel;

—	kolmandates riikides asuvate liikmesriikide konsulaarasutuste organiseeritud tegevuse parem haldamine seoses kolmandate riikide kodanike vooga liikmesriikide territooriumile ja liikmesriikidevahelise sellealase koostööga.

—	Assigneering on mõeldud eriti järgmiste meetmete toetamiseks liikmesriikides:

—	piiriületamise infrastruktuur ja sellega seotud hooned, näiteks piiripunktid, helikopterite maandumispaigad või teed või ooteruumid piiripunktis järjekorras ootavatele sõidukitele või isikutele;

—	infrastruktuur, hooned ja süsteemid järelevalve tagamiseks piiripunktide vahel ja välispiiride ebaseadusliku ületamise vältimiseks;

—

varustus;

—	transpordivahendid välispiiride seireks, näiteks sõidukid, laevad, helikopterid ja kerglennukid, mis on varustatud spetsiaalse elektroonikaga piiri jälgimiseks ja inimeste avastamiseks transpordivahendites;

—	seadmed teabevahetuseks reaalajas asjaomaste asutuste vahel;

—	info- ja kommunikatsioonitehnoloogilised süsteemid;

—	programmid personali (piirivalvurid, sisserändeametnikud ja konsulaarametnikud) tööle määramiseks ja vahetuseks liikmesriikide vahel;

—	asjaomaste asutuste personali väljaõpe ja koolitus, sealhulgas keelekoolitus;

—	investeeringud ajakohase tehnoloogia arendamiseks, katsetamiseks ja paigaldamiseks;

—	liikmesriikidevahelise piirikontrollialase operatiivkoostöö tulemuseks olevate soovituste, tegevusnormide ja heade tavade rakendamisega seotud uurimused ja katseprojektid;

—

uurimused ja katseprojektid, mille eesmärk on edendada innovatsiooni, lihtsustada kogemuste ja heade tavade vahetust ning parandada kolmandates riikides asuvate liikmesriikide konsulaarasutuste organiseeritud tegevuse haldamist seoses kolmandate riikide kodanike vooga liikmesriikide territooriumile ja liikmesriikidevahelise sellealase koostööga;

—	ühise Schengeni viisa veebisaidi loomine, et parandada ühise viisapoliitika nähtavust ja ühtset kuvandit.

Kaliningradi transiidisüsteemi raames peab see assigneering katma saamata jäänud transiitviisatulud ja lisakulud (investeeringud infrastruktuuridesse, piirivalvurite ja raudteepersonali väljaõpe, täiendavad tegevuskulud), mis tekivad transiiti hõlbustavate dokumentide ja raudteetransiiti hõlbustavate dokumentide süsteemi rakendamisel kooskõlas nõukogu määrustega (EÜ) nr 693/2003 (ELT L 99, 17.4.2003, lk 8) ja (EÜ) nr 694/2003 (ELT L 99, 17.4.2003, lk 15).

Komisjoni algatusel on assigneering mõeldud ka riikidevaheliste meetmete või kogu liidule huvi pakkuvate meetmete (liidu meetmed) katmiseks, mis on seotud üldeesmärgiga aidata kaasa liikmesriikide kolmandates riikides asuvate konsulaarasutuste tegevuse tõhustamisele seoses kolmandate riikide kodanike vooga liikmesriikide territooriumile ja liikmesriikide sellealase koostööga, mis hõlmab ka varjupaiga ja sisserände sideohvitseride tegevust, samuti on assigneering mõeldud meetmeteks, mille eesmärk on kaasata tolli-, veterinaar- ja fütosanitaarkontroll piiride integreeritud haldamisse vastavalt poliitika arengusuundadele selles valdkonnas. Neid meetmeid võib ka kasutada liikmesriikidele tugiteenuste pakkumiseks piisavalt põhjendatud hädaolukorras, mis nõuab kiiret tegutsemist liikmesriikide välispiiridel.

Igal aastal koostab komisjon loetelu erimeetmetest, mida rakendavad liikmesriigid (vajaduse korral koostöös agentuuriga) ja mis aitavad kaasa ühtse integreeritud piirihaldussüsteemi arendamisele, tegeledes nõrkade kohtadega agentuuri koostatud riskianalüüsis kindlaks määratud strateegilistes piiripunktides.

Tulu alusel, mis on laekunud Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini osamaksudest ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 3 1 3, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Tingimused assigneeringute vabastamiseks reservist

Reserv vabastatakse, kui Euroopa Parlament ja nõukogu saavutavad Schengeni ala juhtimises rahuldava tulemuse.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 574/2007/EÜ, 23. mai 2007, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Välispiirifond aastateks 2007–2013 (ELT L 144, 6.6.2007, lk 22).

Alusaktid

Komisjoni 2. mai 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 raamprogramm „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” (COM(2005)0123 (lõplik)).

Komisjoni otsus 2007/599/EÜ, 27. august 2007, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 574/2007/EÜ strateegiliste suuniste aastateks 2007–2013 vastu võtmise kohta (ELT L 233, 5.9.2007, lk 3).

Komisjon otsus 2008/456/EÜ, 5. märts 2008, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 574/2007/EÜ (millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames välispiirifond aastateks 2007–2013) rakenduseeskirjad liikmesriikide haldus- ja kontrollisüsteemide, haldus- ja finantsjuhtimise reeglite ning fondist kaasrahastatavate projektide kulude abikõlblikkuse kohta (ELT L 167, 27.6.2008, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 810/2009, 13. juuli 2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).

18 02 09
Euroopa Tagasipöördumisfond

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
185 500 000	74 131 434		17 558 643	185 500 000	91 690 077

Märkused

Assigneeringuga toetatakse neid liikmesriikide meetmeid, mille eesmärk on parandada põhiõigusi järgides tagasisaatmise korraldamise kõiki aspekte, kasutades integreeritud haldamise põhimõtet ja võttes arvesse liidu õigusakte järgmistes valdkondades:

—	tagasisaatmismenetluste integreeritud haldamise kasutuselevõtmine ja selle korraldamise ja rakendamise parandamine liikmesriikides,

—	liikmesriikidevahelise koostöö tõhustamine tagasisaatmismenetluste integreeritud haldamise ja selle rakendamine raames,

—	tagasisaatmist käsitlevate ühiste eeskirjade tõhusa ja ühtse rakendamise edendamine kooskõlas selles valdkonna poliitilise arenguga, eelistades vabatahtliku tagasipöördumise süsteeme,

—	teabekampaaniate korraldamine päritolu- ja transiitriikides võimalike ümberasustatud isikute, pagulaste ja varjupaigataotlejate jaoks. Kõnealused kampaaniad korraldatakse parema koostöö raames kolmandate riikidega, kes võitlevad ebaseadusliku rände vastu, edendades samal ajal seaduslikku rännet.

Komisjoni algatusel kavatsetakse sellest assigneeringust rahastada riikidevahelisi ning Euroopa Liidule huvi pakkuvaid tagasisaatmispoliitika meetmeid tervikuna (liidu meetmed). Assigneeringust rahastatakse ka uurimusi, mille abil selgitatakse välja, kas on olemas mehhanisme taasintegreerimise toetamiseks valitud kolmandates riikides, ning hinnatakse neid, samuti uuritakse sotsiaalse ja ametialase taasintegreerimise mudeleid kõige olulisemates päritoluriikides, eelkõige vahetus naabruses asuvates ida- ja lõunapoolsetes riikides.

Assigneeringud on samuti mõeldud liidu meetmete rahastamiseks eesmärgiga koguda andmeid koostööks ja parimate tavade vahetamiseks lastehooldustöötajate vahel, kes töötavad varjupaiga taotlejate ja sisserändajate suletud kinnipidamiskeskustes.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ, 16. detsember 2008, ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 575/2007/EÜ, 23. mai 2007, millega asutatakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Tagasipöördumisfond aastateks 2008–2013 (ELT L 144, 6.6.2007, lk 45).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2007/837/EÜ, 30. november 2007, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 575/2007/EÜ seoses aastateks 2008–2013 kavandatud strateegiliste suuniste vastuvõtmisega (ELT L 330, 15.12.2007, lk 48).

Komisjon otsus 2008/458/EÜ, 5. märts 2008, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 575/2007/EÜ (millega asutatakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa tagasipöördumisfond aastateks 2008–2013) rakenduseeskirjad liikmesriikide haldus- ja kontrollisüsteemide, haldus- ja finantsjuhtimise reeglite ning fondist kaasrahastatavate projektide kulude abikõlblikkuse kohta (ELT L 167, 27.6.2008, lk 135).

PEATÜKK 18 03 — RÄNDEVOOD — ÜHINE SISSERÄNDE- JA VARJUPAIGAPOLIITIKA

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
18 03
RÄNDEVOOD – ÜHINE SISSERÄNDE- JA VARJUPAIGAPOLIITIKA
18 03 03	Euroopa Pagulasfond	3.1	112 330 000	57 525 993		19 509 604	112 330 000	77 035 597
18 03 04	Erakorralised meetmed pagulaste massilise sisserände korral	3.1	11 900 000	6 338 621			11 900 000	6 338 621
18 03 05	Euroopa rändevõrgustik	3.1	6 500 000	3 854 835		650 320	6 500 000	4 505 155
18 03 06	Ettevalmistav tegevus – Kolmandate riikide kodanikele suunatud integratsioonimeetmete lõpuleviimine	3.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
18 03 07	Programmi „ARGO” lõpuleviimine	3.1	—	p.m.			—	p.m.
18 03 09	Euroopa fond kolmandate riikide kodanike integreerimiseks	3.1	177 500 000	84 826 129		18 534 123	177 500 000	103 360 252
18 03 11	Eurodac-süsteem	3.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
18 03 14
Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet
18 03 14 01	Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet – Toetus jaotistele 1 ja 2	3.1	7 000 000	7 000 000			7 000 000	7 000 000
18 03 14 02	Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet – Toetus jaotisele 3	3.1	5 000 000	2 000 000		975 480	5 000 000	2 975 480
	Artikkel 18 03 14 — Vahesumma		12 000 000	9 000 000		975 480	12 000 000	9 975 480
18 03 15	Katseprojekt – Kontakt- ja aruteluvõrgustik asjaomaste munitsipaal- ja kohalike asutuste vahel pagulaste ümberasustamist ja integratsiooni puudutavate kogemuste ja parimate tavade vahetamiseks	3.1	p.m.	225 000			p.m.	225 000
18 03 16	Katseprojekt – Piinamisohvrite rehabilitatsiooni rahastamine	3.1	2 000 000	1 000 000			2 000 000	1 000 000
18 03 17	Ettevalmistav tegevus – Pagulaste ümberasustamise võimaldamine hädaolukordades	3.1	p.m.	p.m.		422 708	p.m.	422 708
18 03 18	Katseprojekt – Liidus saatjata alaealiste vastuvõtmisel, kaitsel ja integreerimisel võetavate meetmete analüüs	3.1	1 000 000	500 000			1 000 000	500 000
18 03 19	Ettevalmistav tegevus – Kontakt- ja aruteluvõrgustik asjaomaste munitsipaal- ja kohalike asutuste vahel pagulaste ümberasustamist ja integratsiooni puudutavate kogemuste ja parimate tavade vahetamiseks	3.1	500 000	250 000			500 000	250 000
	Peatükk 18 03 — Kogusumma		323 730 000	163 520 578		40 092 235	323 730 000	203 612 813

18 03 03
Euroopa Pagulasfond

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
112 330 000	57 525 993		19 509 604	112 330 000	77 035 597

Märkused

Assigneering on ette nähtud liidu finantsabi saamiseks abikõlblike pagulaste, ümberasustatud isikute ja varjupaigataotlejate vastuvõtmisega seotud projektide ja meetmete rahastamiseks struktuurimeetmetena.

See on ette nähtud selleks, et toetada liikmesriikide püüdlusi põgenike ja muude täiendavat abi saavate isikute integreerimiseks ning võimaldada ümberasustatud isikutel endil oma elu eest vastutada, kasutades selleks meetmeid peamiselt järgmistes valdkondades:

—	hõlpsamad töö leidmise võimalused, sealhulgas tööalane koolitus;

—	teadmised vastuvõtjariigi keele, ühiskonna, kultuuri ja institutsioonide kohta;

—	eluaseme leidmise hõlbustamine ja parem juurdepääs vastuvõtjariigi meditsiinilisele ja sotsiaalsele infrastruktuurile;

—	erilist toetust vajavate isikute toetamine, näiteks naissoost pagulased, saatjata alaealised, piinamise ohvrid (sh sunniviisiliste abortide, naiste suguelundite moonutamise ja sundsteriliseerimise ohvrid) ja vägistatud isikud;

—	integreerimine kohalikesse struktuuridesse ja tegevusse;

—	üldsuse teadlikkuse ja mõistmise parandamine pagulaste olukorra suhtes;

—	liidu pagulaste olukorra analüüs;

—	vastuvõtukeskuste ametnike, sotsiaaltöötajate ja politseiametnike koolitamine soolise võrdõiguslikkuse ja lastekaitse küsimustes;

—	eraldi majutus vallalistele naistele ja tütarlastele.

Lisaks toetatakse assigneeringuga liikmesriikidevahelisi vabatahtlikke kohustuste jagamise meetmeid, nagu kolmandatest riikidest pärit ja ÜRO pagulaste ülemvoliniku büroo (UNHCR) poolt tunnustatud pagulaste ümberasustamine, vastuvõtt ja integreerimine liikmesriikides ning rahvusvahelise kaitse taotlejate ja sellise kaitse all olevate isikute üleviimine ühest liikmesriigist teise liikmesriiki, kes pakub neile samaväärset kaitset.

Osa assigneeringust kasutatakse otseses koostöös ÜRO humanitaarabi- ja muude organisatsioonidega nende liikmesriikide toetamiseks, kes teravate põgenikekriiside korral laiendavad vabatahtlikul alusel paindlikult ümberasumist. Põhitähelepanu pööratakse kõige ohustatumatele rühmadele ja juhtumitele, kus muud püsivad lahendused loetakse olevat välistatud.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, kui assigneeringut saab kasutada selleks, et näidata märkimisväärset ja tõelist solidaarsust Euroopa tasandil, mis võib anda lisandväärtust üldisema lähenemise raames humanitaartoetuse andmisel riigile või piirkonnale.

Komisjoni algatusel rahastatakse assigneeringust ka varjupaigapoliitika riikidevahelisi meetmeid, kogu liidule huvi pakkuvaid meetmeid (liidu meetmed) ja fondi sihtrühmale suunatud meetmeid, eelkõige eesmärgiga piisavalt toetada liikmesriikide ühiseid jõupingutusi heade tavade väljaselgitamisel, jagamisel ja edendamisel ning tõhusate koostöömehhanismide loomisel, et parandada otsustusmenetluse kvaliteeti.

Assigneering on ette nähtud ka I ja II Euroopa Pagulasfondi varasemate kulukohustuste, sealhulgas vabatahtliku kodumaale tagasipöördumisega seotud kulukohustuste katmiseks.

Luuakse solidaarsusmehhanism, et lihtsustada pagulaste ja rahvusvahelise kaitse all olevate isikute üleviimist tugeva rändesurvega liidu liikmesriikidest teistesse liikmesriikidesse. Mehhanism kehtestatakse liidu tasandil ja käivitatakse katseliselt, et seda saaks lõpptulemusena jätkata Euroopa ühise varjupaigasüsteemi raames. Liikmesriigid määratlevad valikuprotsessi kõik aspektid vabalt vabatahtlikul alusel. Komisjon peaks pakkuma raamistiku, avaldama suunised, julgustama osalema ning aitama kaasa juhtimis- ja koordineerimisülesannete täitmisele.

Mehhanism tuleks kehtestada kooskõlas 18. ja 19. juuni 2009. aasta Euroopa Ülemkogu järeldustega. Järeldustes märgitakse, et praegust rasket humanitaarolukorda silmas pidades on vaja kiiresti võtta ja rakendada konkreetseid meetmeid. Euroopa Ülemkogu kutsus üles koordineerima vabatahtlikke meetmeid, et paigutada Euroopa Liidu piires ümber eriti haavatavad isikud ning rahvusvahelise kaitse saajad nendes liikmesriikides, mis on vastuvõtlikud konkreetsele ja ebaproportsionaalsele survele, ning tervitas komisjoni kavatsust võtta sellekohaseid meetmeid, alustades katseprojektiga.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 573/2007/EÜ, 23. mai 2007, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Pagulasfond aastateks 2008–2013 (ELT L 144, 6.6.2007, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 458/2010/EL, 19. mai 2010, millega muudetakse aastateks 2008–2013 loodud Euroopa Pagulasfondi käsitlevat otsust nr 573/2007/EÜ seoses teatavate ühenduse meetmete rahastamise lõpetamise ja kõnealuste meetmete rahastamise ülemmäära muutmisega (ELT L 129, 28.5.2010, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2007/815/EÜ, 29. november 2007, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 573/2007/EÜ seoses aastateks 2008–2013 kavandatud strateegiliste suuniste vastuvõtmisega (ELT L 326, 12.12.2007, lk 29).

Komisjoni otsus 2008/22/EÜ, 19. detsember 2007, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 573/2007/EÜ (millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Pagulasfond aastateks 2008–2013) rakenduseeskirjad liikmesriikide haldus- ja kontrollisüsteemide, haldus- ja finantsjuhtimise reeglite ning fondist kaasrahastatavate projektide kulude abikõlblikkuse kohta (ELT L 7, 10.1.2008, lk 1).

18 03 05
Euroopa rändevõrgustik

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
6 500 000	3 854 835		650 320	6 500 000	4 505 155

Märkused

Assigneering on mõeldud Euroopa rändevõrgustiku loomise rahastamiseks, et pakkuda Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat rände- ja varjupaigaalast teavet.

Nimetatud informatsioon sisaldab statistilist materjali liikmesriikidesse tulevate varjupaigataotlejate kohta liigendatuna riikide kaupa, edukate taotluste arvu kohta, keeldumise põhjuste kohta jne.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2008/381/EÜ, 14. mai 2008, Euroopa rändevõrgustiku loomise kohta (ELT L 131, 21.5.2008, lk 7).

18 03 09
Euroopa fond kolmandate riikide kodanike integreerimiseks

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
177 500 000	84 826 129		18 534 123	177 500 000	103 360 252

Märkused

Vastavalt üldeesmärgile toetada liikmesriikide jõupingutusi võimaldamaks kolmandate riikide kodanikel täita riigis elamiseks vajalikud tingimused ja hõlbustamaks nende integratsiooni Euroopa ühiskonda ning vastavalt sisserändajate Euroopa Liitu integreerimise poliitika ühistele juhtpõhimõtetele, mille nõukogu võttis vastu novembris 2004 ja mille kohta Euroopa Parlament võttis 6. juulil 2006 vastu resolutsiooni strateegiate ja vahendite kohta sisserändajate integreerimiseks Euroopa Liidus (ELT C 303 E, 13.12.2006, lk 845), toetatakse selle assigneeringuga meetmeid järgmistes valdkondades:

—	kolmandate riikide kodanike integratsiooniks vajalike ja seda toetavate vastuvõtumenetluste väljatöötamise ja rakendamise lihtsustamine;

—	kolmandate riikide kodanike integreerimisprotsessi väljatöötamine ja rakendamine liikmesriikides;

—	liikmesriikide suutlikkuse suurendamine kolmandate riikide kodanikele suunatud integratsioonipoliitika ja -meetmete väljatöötamiseks, järelevalveks ning hindamiseks;

—

teabe ja heade tavade vahetus, samuti koostöö liikmesriikides ja nende vahel kolmandate riikide kodanikele suunatud integratsioonipoliitika ja -meetmete väljatöötamiseks, rakendamiseks, järelevalveks ja hindamiseks, mis aitab muu hulgas vähendada tööhõive erinevusi sisserändajate ja muude rahvastikurühmade vahel, parandada sisserändajate osalemist hariduses ja nende haridusalaseid saavutusi, edendada sisserändajatest naiste haridusalaseid ja tööhõive väljavaateid, keele- ja tutvustusprogramme, tervishoiu, eluaseme ja linnaelu küsimusi ning suurendada sisserändajate kodanikuosalust.

Komisjoni algatusel kavatsetakse rahastada riigiüleseid meetmeid ning kogu liidule huvi pakkuvaid sisserände- ja integratsioonipoliitikaga seotud meetmeid tervikuna („liidu meetmed”).

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/435/EÜ, 25. juuni 2007, millega asutatakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond aastateks 2007–2013 (ELT L 168, 28.6.2007, lk 18).

Alusaktid

Komisjon otsus 2008/457/EÜ, 5. märts 2008, millega kehtestatakse nõukogu otsuse 2007/435/EÜ (millega asutatakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa kolmandate riikide kodanike integreerimise fond aastateks 2007–2013) rakenduseeskirjad liikmesriikide haldus- ja kontrollisüsteemide, haldus- ja finantsjuhtimise reeglite ning fondist kaasrahastatavate projektide kulude abikõlblikkuse kohta (ELT L 167, 27.6.2008, lk 69).

18 03 14
Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet

18 03 14 02
Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet – Toetus jaotisele 3

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
5 000 000	2 000 000		975 480	5 000 000	2 975 480

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punkt c), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Liidu toetus 2013. aastal on kokku 12 000 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 439/2010, 19. mai 2010, millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (ELT L 132, 29.5.2010, lk 11).

18 03 17
Ettevalmistav tegevus – Pagulaste ümberasustamise võimaldamine hädaolukordades

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
p.m.	p.m.		422 708	p.m.	422 708

Märkused

Ettevalmistava tegevuse eesmärk on luua uus eelarverida, et toetada pagulaste ümberasustamist hädaolukordades, mida ei hõlma praegused Euroopa Pagulasfondi eeskirjad ja mida ei hõlma need eeskirjad ka lähitulevikus, kuna asjaomase fondi tegevuse kolmas etapp (ERF III) lõpeb 2014. aastal. Selle ettevalmistava tegevuse raames teostatud tegevused ja saadud kogemused saaks siis integreerida Euroopa Pagulasfondi läbivaatamisse, mis on kavandatud 2014. aastasse.

Ettevalmistav tegevus hõlmab järgmisi meetmeid:

—	selliste isikute toetamine, keda ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet ja Euroopa Pagulasfond on juba tunnustanud pagulasena ja kes on sattunud loodusõnnetuse, relvastatud rünnaku vms ohvriks;

—	erakorraliste meetmete toetamine olukorras, kus Euroopa Pagulasfondi ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti eeskirjade kohaselt prioriteetsed pagulaste rühmad on sattunud relvastatud rünnaku objektiks, loodusõnnetuse ohvriks või muusse äärmiselt kaitsetusse ja eluohtlikku olukorda;

—	liikmesriikide kiirete ümberasustamismenetluste rahastamine Euroopa Pagulasfondi rahastatavate tavaliste ümberasustamismeetmetega samadel tingimustel;

—	rahastamise tagamine erakorralistele menetlustele käimasolevaid Euroopa Pagulasfondi ümberasustamismenetlusi takistamata;

—	hädaolukorras vajaduse korral täiendava rahalise toetuse pakkumine ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile (UNHCR) ja sellega seotud organisatsioonidele liikmesriikides ja liidu tasandil;

—	Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevuse intensiivistamine.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.

PEATÜKK 18 05 — TURVALISUS JA VABADUSTE KAITSE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
18 05
TURVALISUS JA VABADUSTE KAITSE
18 05 01
Koostööprogrammid justiits- ja siseküsimuste valdkonnas – VI jaotis
18 05 01 01	Koostööprogrammide ja programmi „AGIS” lõpuleviimine justiits- ja siseküsimuste valdkonnas	3.1	—	p.m.			—	p.m.
18 05 01 03	Programmi „Erasmus” (vahetusprogramm õigusasutustele) lõpuleviimine kohtunike osas	3.1	—	—			—	—
	Artikkel 18 05 01 — Vahesumma		—	p.m.			—	p.m.
18 05 02
Euroopa Politseiamet (Europol)
18 05 02 01	Euroopa Politseiamet – Toetus jaotistele 1 ja 2	3.1	56 600 000	56 600 000			56 600 000	56 600 000
18 05 02 02	Euroopa Politseiamet – Toetus jaotisele 3	3.1	18 582 500	18 582 500			18 582 500	18 582 500
	Artikkel 18 05 02 — Vahesumma		75 182 500	75 182 500			75 182 500	75 182 500
18 05 04	Ettevalmistav tegevus – Terroriaktides kannatanute abistamiseks mõeldud ettevalmistava tegevuse lõpuleviimine	3.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
18 05 05
Euroopa Politseikolledž
18 05 05 01	Euroopa Politseikolledž – Toetus jaotistele 1 ja 2	3.1	4 622 140	4 622 140			4 622 140	4 622 140
18 05 05 02	Euroopa Politseikolledž – Toetus jaotisele 3	3.1	3 828 500	3 828 500			3 828 500	3 828 500
	Artikkel 18 05 05 — Vahesumma		8 450 640	8 450 640			8 450 640	8 450 640
18 05 06	Katseprojekt – Terrorismivastase võitluse meetmete lõpuleviimine	3.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
18 05 07	Kriisiohjesuutlikkuse suurendamise meetmete lõpuleviimine	3.1	—	p.m.			—	p.m.
18 05 08	Terrorismi ärahoidmine, valmisolek selleks ning selle tagajärgede haldamine	3.1	9 680 000	6 110 248		1 300 640	9 680 000	7 410 888
	40 02 41		2 420 000	1 550 000			2 420 000	1 550 000
			12 100 000	7 660 248			12 100 000	8 960 888
18 05 09	Kuritegevuse ärahoidmine ja kuritegevuse vastu võitlemine	3.1	42 520 000	27 594 669		8 129 001	42 520 000	35 723 670
	40 02 41		10 630 000	7 000 000			10 630 000	7 000 000
			53 150 000	34 594 669			53 150 000	42 723 670
18 05 11
Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus
18 05 11 01	Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus – Toetus jaotistele 1 ja 2	3.1	11 091 894	11 091 894			11 091 894	11 091 894
18 05 11 02	Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus – Toetus jaotisele 3	3.1	4 355 106	4 355 106			4 355 106	4 355 106
	Artikkel 18 05 11 — Vahesumma		15 447 000	15 447 000			15 447 000	15 447 000
	Peatükk 18 05 — Kogusumma		151 280 140	132 785 057		9 429 641	151 280 140	142 214 698
	40 02 41		13 050 000	8 550 000			13 050 000	8 550 000
	Kogusumma + reserv		164 330 140	141 335 057			164 330 140	150 764 698

18 05 08
Terrorismi ärahoidmine, valmisolek selleks ning selle tagajärgede haldamine

	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
18 05 08	9 680 000	6 110 248		1 300 640	9 680 000	7 410 888
40 02 41	2 420 000	1 550 000			2 420 000	1 550 000
Kogusumma	12 100 000	7 660 248		1 300 640	12 100 000	8 960 888

Märkused

Assigneering on terrorirünnakute ärahoidmisel ja nendeks valmisolekul mõeldud järgmiste valdkondade toetamiseks:

—	elutähtsat infrastruktuuri ähvardavate ohtude hindamise, sh kohapealse hindamise stimuleerimine, edendamine ja toetamine, et teha kindlaks terrorirünnakute võimalikud sihtmärgid ja nende turvalisuse suurendamise vajadus;

—	ühiste turvastandardite väljatöötamise edendamine ja toetamine, sealhulgas küberjulgeoleku valdkonnas, ning elutähtsa infrastruktuuri kaitsmise alase oskusteabe ja kogemuste vahetamine;

—	kogu liitu hõlmava koordineerimistegevuse ja koostöö edendamine ja toetamine elutähtsa infrastruktuuri kaitsmise alal.

Assigneering on seoses terrorirünnakute tagajärgede likvideerimisega mõeldud järgmiste valdkondade toetamiseks:

—	terrorirünnakute võimalike tagajärgede likvideerimise alase oskusteabe, kogemuste ja tehnoloogia vahetamise stimuleerimine, edendamine ja toetamine;

—	asjaomase metoodika ja situatsiooniplaanide väljatöötamise stimuleerimine, edendamine ja toetamine, pidades ühtlasi silmas Euroopa küberjulgeoleku strateegiat;

—	üldiste kriisiohje, kiirreageerimise ja kodanikukaitse mehhanismide pideva täiendamise tagamine konkreetsete eksperditeadmistega.

Eriti on assigneering ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks:

—	operatiivkoostöö ja koordineerimise meetmed (võrkude, vastastikuse usalduse ning arusaamise tugevdamine, situatsiooniplaanide väljatöötamine, teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamine ja levitamine);

—	analüüsi-, järelevalve-, hindamis-, auditi- ja kontrollimeetmed;

—	tehnoloogia ja metoodika väljatöötamine ja ülekandmine, eriti teabe jagamise ja koostalitlusvõime valdkonnas;

—	personali ja ekspertide väljaõpe ja vahetamine;

—	teadlikkuse parandamise ja levitamise meetmed ning

—

rahaline toetus projektidele, mille eesmärk on aidata terrorismi ohvreid ja/või nende perekondi nende katsumustest ülesaamisel, kasutades selleks organisatsioonide ja/või võrgustike pakutavat sotsiaalset või psühholoogilist tuge, ning projektidele, mille eesmärk on koondada avalikku arvamust terrorismi igasuguseid vorme hukka mõistma.

Osa assigneeringust kasutatakse esmajoones terrorismi ohvritele ja nende perekondadele pakutava õigusabi ja nõustamise tõhustamiseks.

Tingimused assigneeringute vabastamiseks reservist

Reserv vabastatakse, kui Euroopa Parlament ja nõukogu saavutavad Schengeni ala juhtimises rahuldava tulemuse.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/124/EÜ, Euratom, 12. veebruar 2007, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Turvalisus ja vabaduste kaitse” raames eriprogramm „Terrorismi ning muude julgeolekuriskide ennetamine, nendeks valmisolek ja nende tagajärgede likvideerimine” (ELT L 58, 24.2.2007, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni 6. aprilli 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 raamprogramm „Turvalisus ja vabaduste kaitse” (COM(2005)0124 (lõplik)).

18 05 09
Kuritegevuse ärahoidmine ja kuritegevuse vastu võitlemine

	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
18 05 09	42 520 000	27 594 669		8 129 001	42 520 000	35 723 670
40 02 41	10 630 000	7 000 000			10 630 000	7 000 000
Kogusumma	53 150 000	34 594 669		8 129 001	53 150 000	42 723 670

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste valdkondade toetamiseks:

—	koordinatsiooni ja koostöö edendamine ja arendamine õiguskaitseasutuste, muude institutsioonide (eelkõige vägivalla ja kuritegevuse ärahoidmise valdkonnas tegevate organisatsioonide), muude riiklike ametiasutuste ja nendega seotud liidu asutuste vahel;

—

kuritegevuse, sh küberkuritegevuse strateegiline ärahoidmine ja kuritegevusevastase, sh küberkuritegevusevastase võitluse jaoks vajalike horisontaalsete meetodite ja vahendite, nagu linnavägivalla ärahoidmine (eriti seoses alaealisi mõjutava linnavägivallaga) või alaealiste kuritegevuse ärahoidmine ja selle vastu võitlemise meetmed (parimate tavade vahetamise, vastutavate ametiasutuste võrgustike loomise ning katseprojektide elluviimise kaudu, ka endiste kinnipeetute rehabiliteerimise vallas), avaliku ja erasektori partnerlus, kuritegevuse ärahoidmise head tavad, võrdleva statistika ja rakenduskriminoloogia stimuleerimine, edendamine ja arendamine;

—	kuritegelike organisatsioonide ebaseadusliku tegevuse teel saadud vara ja tulu konfiskeerimise ja arestimise eesmärgil liikmesriikide pädevate asutuste vahel vara tagastamiseks tehtava koostöö parandamine ja

—	heade tavade edendamine ja arendamine kuritegevuse ohvrite kaitses, sealhulgas seoses erivajadustega ohvritega, nagu soopõhise vägivalla ohvrid, lähisuhtes toimunud vägivalla ohvrid ja tunnistajad.

Eriti on assigneering ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks:

—	operatiivkoostöö ja koordineerimise meetmed (võrkude, vastastikuse usalduse ning arusaamise tugevdamine, teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamine ja levitamine);

—	analüüsi-, järelevalve- ja hindamismeetmed;

—	tehnoloogia ja metoodika arendamine ja siire;

—	personali ja ekspertide väljaõpe ja vahetamine ning

—	teadlikkuse parandamise ja levitamise meetmed.

Osa assigneeringust katab inimkaubanduse ohvritele suunatud liidu abitelefoni loomise kulud, et võtta ELi liikmesriikides kasutusele üks ühine telefoninumber, mille kaudu pakutakse inimkaubanduse ohvritele samasugustele standarditele vastavat sotsiaalset, psühholoogilist ja õigusalast abi ja kui võimalik vastatakse ka varjupaigataotlustele. Kõnealune projekt hõlmab erinevaid sidusrühmi: telefoniliine pakkuvad reguleerivad riigiasutused, telekommunikatsiooniettevõtted, spetsialiseerunud valitsusvälised organisatsioonid, kohalikud töötajad ja erialaspetsialistid, õiguskaitseasutused (et vahetada teavet inimkaubandusega seotud kaubitsejate ja osaliste kohta).

Osa assigneeringust kasutatakse piirialadel tegutsevate mobiilsete kuritegelike rühmituste sooritatavate kuritegude tõhusamaks ärahoidmiseks.

Tingimused assigneeringute vabastamiseks reservist

Reserv vabastatakse, kui Euroopa Parlament ja nõukogu saavutavad Schengeni ala juhtimises rahuldava tulemuse.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/125/JSK, 12. veebruar 2007, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Turvalisus ja vabaduste kaitse” raames eriprogramm „Kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine” (ELT L 58, 24.2.2007, lk 7).

Alusaktid

PEATÜKK 18 08 — POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
18 08
POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE
18 08 01	Programm „Prince” – Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala	3.1	2 900 000	1 433 208		780 384	2 900 000	2 213 592
18 08 05	Hindamine ja mõjuhinnang	3.1	600 000	377 576			600 000	377 576
	Peatükk 18 08 — Kogusumma		3 500 000	1 810 784		780 384	3 500 000	2 591 168

18 08 01
Programm „Prince” – Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
2 900 000	1 433 208		780 384	2 900 000	2 213 592

Märkused

Assigneering on mõeldud siseasjade valdkonda käsitlevate esmatähtsate teavitamismeetmete rahastamiseks.

See hõlmab siseasjadealaseid teavitus- ja teabevahetusmeetmeid (siseveebi leheküljed, avalikud üritused, teabetooted, Eurobaromeetri uuringud jne) vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomise kohta. Nende meetmete eesmärk on luua liidu kodanike, sidusrühmade ja liidu institutsioonide vahel tõhus teavitus-, sidepidamis- ja dialoogivahend, mille puhul võetakse tihedas koostöös liikmesriikide ametiasutustega arvesse riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi.

Komisjon on vastu võtnud mitmeid teatisi Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa Liidu informatsiooni- ja kommunikatsioonipoliitikat käsitleva tegevuse uue koostööraamistiku kohta (COM(2001)0354 (lõplik) ja COM(2002)0350 (lõplik)). Nendes tehakse ettepanek luua institutsioonidevaheline raamistik, mis tagaks liikmesriikide koostöö ja koostöö liikmesriikidega liidu kommunikatsiooni- ja informatsioonipoliitika strateegia arendamisel.

Institutsioonidevaheline teaberühm (IGI), mille tööd juhivad ühiselt Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon, kehtestab liidu informatsiooni- ja kommunikatsioonipoliitikat käsitleva institutsioonidevahelise koostöö ühised juhised. See koordineerib nii tsentraliseeritud kui ka detsentraliseeritud Euroopa Liidu teemalisi üldsuse teavitamise toiminguid. Igal aastal esitab IGI järgmise aasta prioriteetide kohta oma seisukoha, mis põhineb komisjonilt saadud teabel.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõikele 2.

JAOTIS 19

VÄLISSUHTED

Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
19 01	VÄLISSUHETE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD		163 646 024	163 646 024			163 646 024	163 646 024
19 02	SISSERÄNDE- JA VARJUPAIGAALANE KOOSTÖÖ KOLMANDATE RIIKIDEGA	4	58 000 000	31 629 412			58 000 000	31 629 412
19 03	ÜHINE VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA (ÜVJP)	4	395 832 000	316 294 119			395 832 000	316 294 119
19 04	DEMOKRAATIA JA INIMÕIGUSTE EUROOPA RAHASTAMISVAHEND (EIDHR)	4	166 086 000	119 504 504		13 006 402	166 086 000	132 510 906
19 05	SUHTED JA KOOSTÖÖ KOLMANDATE TÖÖSTUSRIIKIDEGA	4	23 400 000	18 285 754			23 400 000	18 285 754
19 06	KRIISIDELE REAGEERIMINE JA ÜLEMAAILMSED OHUD JULGEOLEKULE	4	393 793 000	218 612 706		34 466 966	393 793 000	253 079 672
19 08	EUROOPA NAABRUSPOLIITIKA JA SUHTED VENEMAAGA		2 491 284 700	1 315 771 867		74 786 811	2 491 284 700	1 390 558 678
19 09	SUHTED LADINA-AMEERIKAGA	4	387 064 000	275 863 267		13 006 402	387 064 000	288 869 669
19 10	SUHTED AASIA, KESK-AASIA JA LÄHIS-IDA RIIKIDEGA (IRAAK, IRAAN JA JEEMEN)	4	893 490 519	605 451 673		6 503 201	893 490 519	611 954 874
19 11	VÄLISSUHETE POLIITIKAVALDKONNA POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE	4	28 630 000	24 364 531			28 630 000	24 364 531
19 49	21. DETSEMBRI 1977. AASTA FINANTSMÄÄRUSE ALUSEL ELLU VIIDUD PROGRAMMIDE HALDUSKORRALDUSKULUD	4	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
	Jaotis 19 — Kogusumma		5 001 226 243	3 089 423 857		141 769 782	5 001 226 243	3 231 193 639

PEATÜKK 19 04 — DEMOKRAATIA JA INIMÕIGUSTE EUROOPA RAHASTAMISVAHEND (EIDHR)

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
19 04
DEMOKRAATIA JA INIMÕIGUSTE EUROOPA RAHASTAMISVAHEND (EIDHR)
19 04 01	Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR)	4	128 165 000	88 463 511		13 006 402	128 165 000	101 469 913
19 04 03	Valimiste vaatlemine	4	37 921 000	29 652 574			37 921 000	29 652 574
19 04 04	Ettevalmistav tegevus – Konfliktide ennetamise võrgu loomine	4	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
19 04 05	Varasema koostöö lõpuleviimine	4	p.m.	988 419			p.m.	988 419
19 04 06	Katseprojekt – ELi-Venemaa kodanikuühiskonna foorum	4	p.m.	400 000			p.m.	400 000
19 04 07	Katseprojekt – Piinamisohvrite rehabilitatsiooni rahastamine	4	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
	Peatükk 19 04 — Kogusumma		166 086 000	119 504 504		13 006 402	166 086 000	132 510 906

19 04 01
Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR)

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
128 165 000	88 463 511		13 006 402	128 165 000	101 469 913

Märkused

Üldeesmärk on aidata vastavalt liidu poliitikale ja suunistele ning tihedas koostöös kodanikuühiskonnaga kaasa demokraatia arengule ja tugevnemisele ja inimõiguste järgimisele.

Peamiste tegevusvaldkondade hulka kuuluvad

—	inimõiguste ja põhivabaduste edendamine riikides ja piirkondades, kus need on kõige rohkem ohustatud; samuti õigusriigi põhimõtete edendamine;

—	kodanikuühiskonna rolli tugevdamine inimõiguste ja demokraatlike reformide edendamisel (samal ajal tagades inimõiguste ja sõnavabaduse kaitsjate ning ajakirjandusvabaduse kaitse) rühmahuvide rahumeelsel ühitamisel ning poliitilise osaluse ja esindatuse tugevdamisel;

—	liidu suunistega hõlmatud inimõiguste- ja demokraatiaalase tegevuse toetamine, sealhulgas inimõigustealaste dialoogide, inimõiguste kaitsjate, surmanuhtluse, piinamise (sh sunniviisilised abordid, naiste suguelundite moonutamine ja sundsteriliseerimine) ning lapsepõlve ja relvakonfliktide alal;

—

inimõiguste, õigusriigi ja demokraatia kaitsmise edendamise rahvusvahelise raamistiku, eelkõige rahvusvaheliste kriminaalõigusmehhanismide ja peamiste õigusaktide tugevdamine. Osa sellest toetusest kasutatakse õigusabi andmiseks ning inimõiguste ja sõnavabaduse kaitsjate mõrvade uurimise jätkamiseks.

Et tagada määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklite 53–56 kohane täielik eelarve läbipaistvus, esitab komisjon rahvusvaheliste organisatsioonidega ühiselt hallatavate meetmete puhul kõik liidu vahendite kasutamisega seotud sise- ja välisauditite aruanded Euroopa Kontrollikojale ning komisjoni siseaudiitorile, kui nad seda taotlevad.

Osa sellest assigneeringust antakse Euroopa ülikoolidevahelise inimõiguste ja demokratiseerimise edendamise keskusele, mis pakub Euroopa inimõiguste ja demokratiseerimise valdkonna magistriprogrammi ja ELi–ÜRO stipendiumiprogrammi pärast seda, kui 2006. aasta lõpus kaotas kehtivuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 791/2004/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm Euroopa tasandil tegutsevate asutuste edendamiseks ning haridus- ja koolitusalaste eritegevuste edendamiseks (ELT L 138, 30.4.2004, lk 31).

Osa sellest assigneeringust kasutatakse selleks, et rahastada sõltumatuid internetivabaduse alaseid algatusi, sh (internetis tegutsevatele) inimõiguste kaitsjatele nende enda kaitsmiseks antavate möödajuhtimistehnoloogiate ja vastava tarkvara väljatöötamine; samuti selleks, et rahastada inimõiguste kaitsjate koolitamist tehnoloogiate ja inimõiguste alal, ning korraldada liidu poliitikute, ettevõtjate ja kodanikuühiskonna esindajate korrapärast ja süstemaatilist suhtlemist tehnoloogiaid ja inimõigusi puudutavate teadmiste jagamise ja poliitiliste kavade arutamise eesmärgil.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Assigneering on ühtlasi ette nähtud Põhja-Kaukaasias töötavate valitsusväliste organisatsioonide ja inimõiguste kaitsjate toetamise rahastamiseks.

Assigneering on ette nähtud ka selliste organisatsioonide (nt Madridi klubi) toetamiseks, kes tegelevad aktiivselt demokraatliku riigijuhtimise ja demokraatlike väärtuste edendamisega, pidades kõrgetasemelist dialoogi ja andes võrdväärsena nõu nende riikide juhtidele, kus on käsil reformid ja demokraatiale üleminek, samuti käsitledes demokraatlikust vaatepunktist ülemaailmselt olulisi küsimusi.

Osa assigneeringust kasutatakse tõhustatud toetuse andmiseks Euroopa Nõukogu liikmeks olevatele naaberriikidele, et täita Euroopa Nõukogu standardeid demokraatia ja õigusriigi osas, sealhulgas toetatakse vabade ja õiglaste valimiste korraldamise tugevdamist.

Osa assigneeringust kasutatakse Euroopa Nõukogu liikmeks olevate naaberriikide abistamiseks, et nad järgiksid ja kohandaksid oma õigus- ja kohtusüsteemi kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu otsustega.

Osa assigneeringust on ette nähtud ülemaailmset internetivabadust käsitleva Euroopa Liidu fondi rahastamiseks, mille eesmärk on:

—

soodustada selle mõistmist, et uusi kommunikatsioonitehnoloogiaid kasutatakse sallivuse ja väljendusvabaduse edendamiseks, kuid neid on võimalik kasutada ka repressioonide ja vägivalla vahendina; rõhutada, et internetivabadus on oluline tegur rahvusvahelistes suhetes ning peaks saama liidu välis- ja julgeoleku-, kaubandus- jt asjakohaste poliitikate lahutamatuks ja süvalaiendatud osaks;

—	rahastada sõltumatuid edukaid algatusi, mis arendavad möödajuhtimistehnoloogiaid ja vastavat tarkvara inimõiguste kaitsjatele jagamiseks, et nad saaksid ennast kaitsta;

—	rahastada inimõiguste kaitsjate koolitamist tehnoloogiate ja inimõiguste alal;

—	korraldada liidu poliitikute, ettevõtjate ja kodanikuühiskonna esindajate korrapärast ja süstemaatilist suhtlemist tehnoloogiaid ja inimõigusi puudutavate teadmiste jagamise ja poliitiliste kavade arutamise eesmärgil.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1889/2006, 20. detsember 2006, rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas (demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend) (ELT L 386, 29.12.2006, lk 1).

PEATÜKK 19 06 — KRIISIDELE REAGEERIMINE JA ÜLEMAAILMSED OHUD JULGEOLEKULE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
19 06
KRIISIDELE REAGEERIMINE JA ÜLEMAAILMSED OHUD JULGEOLEKULE
19 06 01
Kriisidele reageerimine ja nendeks valmisolek
19 06 01 01	Kriisidele reageerimine ja nendeks valmisolek (stabiliseerimisvahend)	4	241 717 000	118 116 085		27 313 444	241 717 000	145 429 529
19 06 01 02	Varasema koostöö lõpuleviimine	4	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
	Artikkel 19 06 01 — Vahesumma		241 717 000	118 116 085		27 313 444	241 717 000	145 429 529
19 06 02
Meetmed, millega kaitstakse riike ja nende elanikkonda tõsiste tehnoloogiliste ohtude eest
19 06 02 01	Meetmed keemiliste, tuuma- ja bioloogiliste materjalide või vahenditega seotud riskide maandamise ja nendeks valmisoleku valdkondades (stabiliseerimisvahend)	4	46 300 000	28 305 131		3 901 921	46 300 000	32 207 052
19 06 02 03	Liidu poliitika kergrelvade leviku vastu võitlemisel	4	p.m.	85 004			p.m.	85 004
	Artikkel 19 06 02 — Vahesumma		46 300 000	28 390 135		3 901 921	46 300 000	32 292 056
19 06 03	Piirkondadevahelised meetmed organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse, hädavajaliku infrastruktuuri kaitse, rahvatervisega seotud ohtude ning terrorismivastase võitluse valdkonnas (stabiliseerimisvahend)	4	28 300 000	7 413 143		3 251 601	28 300 000	10 664 744
19 06 04	Abi tuumasektoris	4	77 476 000	64 153 343			77 476 000	64 153 343
19 06 06	Konsulaarkoostöö	4	—	—			—	—
19 06 07	Katseprojekt – Piraatluseohuga piirkondi läbivatele liidu laevadele suunatud valve- ja kaitsemeetmete toetamine	4	p.m.	340 000			p.m.	340 000
19 06 08	Ettevalmistav tegevus – Reageerimine finants- ja majanduskriisist tingitud olukorrale arengumaades	4	p.m.	200 000			p.m.	200 000
19 06 09	Katseprojekt – Valitsusväliste organisatsioonide juhitud rahutagamismeetmete programm	4	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
	Peatükk 19 06 — Kogusumma		393 793 000	218 612 706		34 466 966	393 793 000	253 079 672

19 06 01
Kriisidele reageerimine ja nendeks valmisolek

19 06 01 01
Kriisidele reageerimine ja nendeks valmisolek (stabiliseerimisvahend)

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
241 717 000	118 116 085		27 313 444	241 717 000	145 429 529

Märkused

Stabiliseerimisvahendi kaudu toimuv kiirfinantseerimine on ette nähtud juhul, kui abi saavates riikides on häda- või kriisiolukord või kriisiolukorra tekkimise oht, demokraatiat, avalikku korda, inimõiguste ja põhivabaduste kaitset või üksikisikute turvalisust ja ohutust ohustav olukord või kui asjaolude kuhjumise tagajärjeks võib olla relvastatud konflikt või ebastabiilne olukord asjaomases riigis ning kui nimetatud asjaolud võivad seada ohtu abi- ja koostööpoliitika ja -programmide positiivse mõju ja tõhususe ja/või nende elluviimiseks vajalikud tingimused.

Assigneering on ette nähtud integreeritud reageerimismeetmete programmi rahastamiseks, millega taastatakse liidu pikaajalistest abivahenditest abi andmiseks vajalikud miinimumtingimused. Nende programmidega tagatakse hädaabi, taastustöö ja arengu sujuv ühendamine. Kõnealused programmid hõlmavad ka täiendavaid meetmeid, mis on osa liidu igakülgsest lähenemisviisist kriisidele ja võetakse vastu vastavalt liidu pädevusele ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas.

Assigneering on ette nähtud ka kliimamuutuse põhjustatud ohtude vältimise ja vähendamise meetmete (eelkõige veevarude majandamise) rahastamiseks, kui need riskid võivad kasvades ohustada turvalisust.

Rahastatav tegevus hõlmab muu hulgas järgmist:

—	vahendus- ja dialoogiteenuste jaoks ning kogemuste jagamiseks võrgustiku ja rahastamisvahendi loomine, mida loetakse Euroopa rahualgatuse või -instituudi loomise lahutamatuks osaks;

—	tehniline ja logistiline toetus rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide ning riiklike ja valitsusväliste osalejate poolt usaldust, vahendamistegevust, dialoogi ja leppimist soodustavate meetmete edendamiseks tehtavatele pingutustele;

—	põhiliste üldkasutatavate teenuste ja majandustegevuse taastamine;

—	põhilise infrastruktuuri esialgne füüsiline ja funktsionaalne taastamine, sealhulgas demineerimine;

—	eelkõige pagulaste, ümberasustatud isikute ja demobiliseeritud sõjaväelaste sotsiaalne reintegreerimine;

—	hea valitsemistava järgimiseks õiguskorra ja demokraatia tagamiseks vajaliku institutsioonide suutlikkuse taastamine;

—	relvastatud konflikti käigus kannatanud naiste ja laste erivajadustele vastav abi, eeskätt sõjas kannatanud lastele, sealhulgas lapssõduritele, antav taastusabi, muu hulgas koostöös ÜROga peasekretäri asetäitja ja eriesindajaga laste ja relvakonfliktide küsimuses;

—

valmisolekumeetmed, mille eesmärk on tugevdada rahvusvaheliste, piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide, riikide ja valitsusväliste osalejate võimekust seoses nende jõupingutustega varajase hoiatamise, usalduse suurendamise ning vahendamis- ja lepitustegevuse edendamisel ning kogukondade vahel tekkivate pingete lahendamisel, samuti konflikti- ja katastroofijärgse taastamistöö tõhustamisel. Seoses sellega tugevdab komisjon ka kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkust, tuginedes varasemale toetusele, mida on antud konfliktide vältimise võrgu ettevalmistamise käigus;

—	rahvusvaheliste kriminaalkohtute ja riikide ad hoc-kohtute, tõe- ja lepituskomisjonide ning inimõigustega seotud nõudeid käsitlevate juriidiliste kokkulepete mehhanismide toetamine;

—	tulirelvade seadusvastase kasutamise ja nende kättesaadavuse mõju tsiviilelanikkonnale käsitlevate meetmete toetamine liidu koostööpoliitika ja selle eesmärkide raames;

—	inimõiguste austamise edendamise ja kaitsmise meetmete toetamine;

—	kodanikuühiskonna arendamist ja korraldamist toetavate meetmete toetamine.

Koostööpartnerite hulka võivad kuuluda liikmesriikide või abi saavate riikide asutused ja nende esindajad, piirkondlikud ja rahvusvahelised organisatsioonid ja nende esindajad, valitsusvälised organisatsioonid ning asjakohaste teadmiste ja kogemustega avaliku ja erasektori ettevõtjad ning üksikorganisatsioonid või konkreetsed ettevõtjad (sealhulgas liikmesriikide valitsuste lähetatud isikud).

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1717/2006, 15. november 2006, millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend (ELT L 327, 24.11.2006, lk 1).

19 06 02
Meetmed, millega kaitstakse riike ja nende elanikkonda tõsiste tehnoloogiliste ohtude eest

19 06 02 01
Meetmed keemiliste, tuuma- ja bioloogiliste materjalide või vahenditega seotud riskide maandamise ja nendeks valmisoleku valdkondades (stabiliseerimisvahend)

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
46 300 000	28 305 131		3 901 921	46 300 000	32 207 052

Märkused

Assigneeringuga kaetakse nende meetmete kulud, mille eesmärk on kaitsta riike ja elanikkonda tõsiste tehnoloogilisteohtude eest. See võib muu hulgas hõlmata järgmist:

—	kaitsealastele uuringutele alternatiivi pakkuvate tsiviiluuringute soodustamine ning varem relvadega seotud valdkondades tegutsenud teadlaste ja inseneride ümberõppe ja neile alternatiivsete töövõimaluste leidmise soodustamine;

—	toetus meetmetele, mis edendavad ohutusnõudeid tsiviilrajatistes, kus ladustatakse tundlikke keemilisi, bioloogilisi, radioloogilisi või tuumamaterjale ja toimeaineid või kus neid tsiviiluuringute raames käideldakse;

—

toetus liidu koostööpoliitika suundade ja nende eesmärkide raames sellise tsiviilinfrastruktuuri moodustamisele ja selliste asjakohaste tsiviiluuringute tegemisele, mis on vajalikud relvadega seotud rajatiste ning kaitseprogrammist väljapoole jäävaks tunnistatud kohtade lammutamiseks, ohutustamiseks ja ümberkorraldamiseks;

—

keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalide ning toimeainetega (sealhulgas selliste materjalide ja toimeainete tootmiseks kasutatav varustus) kauplemise tõhusa kontrolli väljatöötamise ja rakendamisega seotud pädevate tsiviilasutuste võimekuse suurendamine, sealhulgas tänapäevaste logistiliste, hindamis- ja kontrolliseadmete paigaldamise kaudu;

—	kahese kasutusega kaupade tõhusa ekspordikontrolli kehtestamiseks ja rakendamiseks vajaliku õigusraamistiku ja institutsioonilise võimekuse arendamine, sealhulgas toetus piirkondliku koostöö meetmetele;

—	tsiviilelanikkonna tõhusa suurõnnetusteks valmisoleku, hädaolukorraks valmistumise ja kriisidele reageerimise arendamine ning saneerimismeetmete tagamine seoses võimalike suurte keskkonnaavariidega selles valdkonnas.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1717/2006, 15. november 2006, millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend (ELT L 327, 24.11.2006, lk 1).

19 06 03
Piirkondadevahelised meetmed organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse, hädavajaliku infrastruktuuri kaitse, rahvatervisega seotud ohtude ning terrorismivastase võitluse valdkonnas (stabiliseerimisvahend)

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
28 300 000	7 413 143		3 251 601	28 300 000	10 664 744

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et võtta uusi meetmeid, mille eesmärk on süvendada liidu ja kolmandate riikide vahelist koostööd seoses ülemaailmsete ja piirkondlike probleemidega, mis on piiriülese iseloomuga ning mõjutavad kodanike turvalisust ja põhiõigusi.

Terrorismivastastes meetmetes järgitakse täiel määral kolmanda riigi rahvusvahelisi inimõiguste alaseid kohustusi ja kohaldatavat humanitaarõigust kooskõlas komisjoni deklaratsiooniga, mis on lisatud määrusele (EÜ) nr 1717/2006.

Meetmed hõlmavad järgmist:

—	terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse, sealhulgas inimkaubandusega, narkootikumide, tulirelvade ja lõhkematerjalidega kauplemisega ning ebaseadusliku kaubanduse ja transiidi tõhusa kontrolliga seotud õiguskaitse- ja kohtuorganite ning tsiviilasutuste võimekuse suurendamine;

—	toetus meetmetele, mis käsitlevad rahvusvahelist transporti ja olulist infrastruktuuri ähvardavaid ohtusid, sealhulgas reisijate- ja kaubavedude valdkonnas;

—	rahvatervist ähvardavatele suurtele ohtudele, näiteks võimaliku piiriülese mõjuga epideemiatele, reageerimise tagamine;

—

selliste meetmete toetamine, mis on suunatud jalaväemiinide keelustamise Ottawa konventsiooni ja kassettlahingumoona käsitleva Oslo konventsiooni rakendamise ja järgimise toetamisele; osa assigneeringust tuleb kasutada jalaväemiinide, kassettlahingumoona ja sõjategevusest maha jäänud lõhkekehade kõrvaldamise ja kontrolliga seotud meetmeteks, sealhulgas teadustegevuseks, hariduseks, koolituseks ja ohvrite abistamiseks.

Selliseid meetmeid võib käesoleva vahendi alusel võtta stabiilsete koostöötingimuste puhul üksnes siis, kui meetmete eesmärk on tegeleda destabiliseeriva mõjuga konkreetsete globaalsete ja piirkonnaüleste ohtudega, kuid vastava Euroopa Liidu välisabi rahastamisvahendiga ei ole võimalik neile piisavalt ja efektiivselt reageerida. Assigneering on mõeldud ka katma makseid meetmete lõpetamiseks, mida rahastati endisest artiklist 19 02 11 „Põhja-Lõuna koostöökavad uimastite- ja narkomaaniavastases võitluses”.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1717/2006, 15. november 2006, millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend (ELT L 327, 24.11.2006, lk 1).

PEATÜKK 19 08 — EUROOPA NAABRUSPOLIITIKA JA SUHTED VENEMAAGA

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
19 08
EUROOPA NAABRUSPOLIITIKA JA SUHTED VENEMAAGA
19 08 01
Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud finantskoostöö
19 08 01 01	Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud finantskoostöö Vahemere maadega	4	1 203 630 000	650 848 229		6 503 201	1 203 630 000	657 351 430
19 08 01 02	Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud rahaline toetus Palestiinale, rahuprotsessile ja Palestiina pagulasi Lähis-Idas toetavale ÜRO abiorganisatsioonile (UNRWA)	4	300 000 000	177 915 441		45 522 406	300 000 000	223 437 847
19 08 01 03	Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud rahaline koostöö Ida-Euroopa riikidega	4	822 850 000	327 858 337		22 761 204	822 850 000	350 619 541
19 08 01 04	Katseprojekt – Läänemere põhjaga seotud ennetavad ja taastavad meetmed	4	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
19 08 01 05	Ettevalmistav tegevus – Vähemusrahvused Venemaal – Kultuuri, meedia ja kodanikuühiskonna arendamine	4	p.m.	1 286 000			p.m.	1 286 000
19 08 01 06	Ettevalmistav tegevus – Euroopa – Vahemere piirkonna uus strateegia noorte tööhõive edendamiseks	4	p.m.	750 000			p.m.	750 000
19 08 01 08	Katseprojekt – Euroopa naabruspoliitika rahastamine – Töötajate ettevalmistamine ELi Euroopa naabruspoliitikaga seonduvaks tööks	4	p.m.	550 000			p.m.	550 000
	Artikkel 19 08 01 — Vahesumma		2 326 480 000	1 159 208 007		74 786 811	2 326 480 000	1 233 994 818
19 08 02
Piiriülene koostöö – Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend (ENPI)
19 08 02 01	Piiriülese koostöö panus rubriigist 4	4	83 988 073	71 363 860			83 988 073	71 363 860
19 08 02 02	Piiriülese koostöö panus alamrubriigist 1b („Regionaalpoliitika”)	1.2	80 816 627	85 200 000			80 816 627	85 200 000
	Artikkel 19 08 02 — Vahesumma		164 804 700	156 563 860			164 804 700	156 563 860
19 08 03	Finantsprotokollide sõlmimine Vahemeremaadega	4	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
	Peatükk 19 08 — Kogusumma		2 491 284 700	1 315 771 867		74 786 811	2 491 284 700	1 390 558 678

Märkused

Liidu eesmärk on heaolu ja heanaaberlikkuse piirkonna loomine, mis hõlmab liikmesriike ja naaberriike (21). Selleks on liit sõlminud kokkulepped enamiku naaberriikidega ja Euroopa naabruspoliitika tegevuskavad nende kokkulepete rakendamiseks. Kokkulepitud raamistik on mõeldud sellise tugevama ja sügavama suhte kujundamiseks, mis põhineb jagatud väärtustel ja vastastikusel huvil ning millega kaasneb märkimisväärne majanduslik integreeritus ja poliitiline koostöö. Liit on loonud Venemaaga tegeliku strateegilise partnerluse, mis põhineb ühistel huvidel ja jagatud väärtustel ning mille aluseks on nelja ühisruumi loomine. Selle peatüki assigneeringud on ette nähtud nimetatud kokkulepete toetamiseks mõeldud rakenduskoostöömeetmete rahastamiseks. Koostöö riikidega, kellega sellised kokkulepped puuduvad või kellega neid veel allkirjastatud ei ole (Valgevene, Liibüa, Süüria), tugineb liidu poliitikaeesmärkidele.

19 08 01
Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud finantskoostöö

19 08 01 01
Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud finantskoostöö Vahemere maadega

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
1 203 630 000	650 848 229		6 503 201	1 203 630 000	657 351 430

Märkused

Osa assigneeringust on ette nähtud European Senior Services Networki (ESSN) raames töötavate Euroopa Liidu vabatahtlike vanemekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku ja erasektori ettevõtetes, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmääruse sätteid.

Assigneering on mõeldud eelkõige nende koostöömeetmete rahastamiseks, mille eesmärk on toetada 2007.–2010. aasta ja 2011.–2013. aasta mitmeaastaste sihtprogrammide ning liidu Vahemere piirkonnas asuvate naabritega sõlmitud Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitika tegevuskavade rakendamist. Assigneeringust toetatakse ka 2011.–2012. aasta piirkondliku sihtprogrammi rakendamist ning teatavaid meetmeid 13. juulil 2008 Pariisi tippkohtumisel käivitatud Vahemere Liidu raames. Assigneering katab muu hulgas ka järgmiseid koostöövaldkondi:

—	poliitilise dialoogi ja reformide edendamine;

—	õigusnormide ühtlustamise edendamine ning partnerriikide kasvava siseturul osalemise ja kaubanduse intensiivistamise soodustamine;

—	assotsiatsioonilepingutes käsitletava poliitika väljatöötamise ja tõhusa rakendamise eest vastutavate riiklike institutsioonide ja asutuste tugevdamine;

—	inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning vähemuste õiguste parema austamise edendamine, võitlus antisemitismi vastu, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamine ning hea valitsemistava edendamine;

—	säästva arengu ja vaesuse vähendamise edendamine;

—	majanduse ajakohastamise edendamine, piirkonda investeerimise edendamine ja VKEde tugevdamine;

—	parema transpordi- ja energeetikaalase seotuse loomine liidu ja naaberriikide vahel ning naaberriikide endi vahel, samuti meie ühist keskkonda ohustavate aspektidega tegelemine;

—	konfliktide lahendamisele kaasa aitavate meetmete edendamine;

—	kodanikuühiskonna arengu soodustamine, muu hulgas sotsiaalse kaasatuse edendamine ja alaesindatud rühmade ergutamine, et nad võtaksid endale rohkem sõnaõigust ja osaleksid kodanikuühiskonnas ja poliitilises süsteemis;

—	inimestevaheliste kontaktide ja hariduse, teaduse ja kultuuri valdkondades toimuva isikutevahetuse edendamine;

—	Palestiina pagulasi Liibanonis, Süürias ja Jordaanias toetava ÜRO abiorganisatsiooni (UNRWA) tegevuse, eelkõige selle tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalteenuste programmide rahastamisele kaasaaitamine;

—	piirkondliku integratsiooni toetamine Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse raames ja eelkõige piirkondliku koostöö edendamine, avalik- ja eraõiguslike mittetulundusorganisatsioonide võrgustike ja partnerluste loomine teadmiste ja heade tavade vahetamiseks kõikides asjaomastes valdkondades;

—

rändevaldkonna meetmete toetamine, mille eesmärk on muu hulgas edendada rände- ja arengupoliitika vahelisi seoseid, võidelda ebaseadusliku sisserändega ja hõlbustada tagasivõtmist. Neid meetmeid täiendavad ENPIst rahastatavad meetmed (artikkel 19 02 01 „Sisserände- ja varjupaigaalane koostöö kolmandate riikidega”);

—

nende programmide ja kampaaniate toetamine, mille eesmärk on vägivallatuse kui asjakohase konfliktiennetuse meetodi edendamine, vähemuste kaitse ja vabade ning õiglaste ühiskondade edendamine; selliste algatuste toetamine, millega edendatakse vägivallatute vahenditega õiguspärasuse ja õigusriigi austamist. Vägivallatust edendatakse järgmiselt: vägivallatu võimestamisega (elanikele suunatud parimate tavade levitamine ja aktivistide koolitamine) ja allasurutud rahvaste, eriti rahvus- ja muude vähemuste teavitamisega raadioprogrammide kaudu;

—	horisontaalne tegevus ja meetmed, mille eesmärk on parandada liidu abi nähtavust või suurendada sellealast teadlikkust ja mis on otseselt seotud Vahemerepiirkonna kolmandates riikides võetavate liidu meetmete eesmärkide saavutamisega.

Rahaliste vahendite jagamine koostöös osalevate ja abi saavate riikide ja piirkondade vahel peaks põhinema põhimõttel, et kes teeb rohkem edusamme, saab rohkem raha, ja partnerriigi tehtud poliitiliste edusammude ulatuse arvesse võtmiseks tuleb vastava riigi eraldisi vajaduse korral suurendada või vähendada.

Kui mõnes riigis toimub olukorra tõsine halvenemine sellistes valdkondades nagu vabadus, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ja õigusriik, võidakse Euroopa Liidu abi vähendada ja seda kasutada eelkõige mitteriiklike osalejate toetamiseks meetmete võtmisel, mis on mõeldud inimõiguste ja põhivabaduste edendamiseks. Välja arvatud humanitaarabi, valitsusväliste organisatsioonide või ÜRO asutuste või erapooletute osalejate antav rakendusabi, ei tohiks abi anda valitsustele, kes vastutavad olukorra selge halvenemise eest demokraatia, õigusriigi põhimõtete ning põhiõiguste ja -vabaduste valdkonnas.

Tulusid, mis on saadud osamaksudest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase alusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksud moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Punkti kantud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eeskätt selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Assigneering on ette nähtud ka järgmiste kulude katteks:

—	Vahemere veekvaliteedile avalduva kliimamuutuse mõju uurimine;

—	reostuse uurimine Vahemere rannikualadel;

—	veealuse energiainfrastruktuuri (gaasijuhtmed, naftajuhtmed, elektrikaablid jne) olukorra uurimine;

—	Vahemere vee ja rannikualade olukorra seirega tegelevate avaliku ja erasektori uurimiskeskuste koostöövõrgustike edendamine, et vahetada andmeid, jagada uurimistulemusi ning töötada välja sekkumis- ja kaitsepoliitikaalaseid ühiseid ettepanekuid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1638/2006, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1).

19 08 01 02
Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud rahaline toetus Palestiinale, rahuprotsessile ja Palestiina pagulasi Lähis-Idas toetavale ÜRO abiorganisatsioonile (UNRWA)

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
300 000 000	177 915 441		45 522 406	300 000 000	223 437 847

Märkused

Assigneering on ette nähtud seoses Lähis-Ida rahuprotsessiga sellise tegevuse katmiseks, mis toetab Palestiina rahvast ja okupeeritud Palestiina territooriume Läänekaldal ja Gaza sektoris.

Tegevus on peamiselt nähtud ette järgmiseks:

—	riigi loomise ja institutsioonide arendamise toetamiseks;

—	sotsiaalse ja majandusliku arengu toetamiseks;

—	halvenevate majanduslike, rahanduslike ja humanitaartingimuste mõju vähendamiseks Palestiina elanikkonnale vajalike teenuste ja muu toetuse pakkumise kaudu;

—	Gaza sektori ülesehitamise toetamiseks;

—	Palestiina pagulasi Lähis-Idas toetava ÜRO abiorganisatsiooni (UNRWA) tegevuse, eelkõige selle tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalteenuste programmide rahastamisele kaasaaitamiseks;

—	Iisraeli ja tema naabrite vahel rahuprotsessi raames toimuva piirkondliku koostöö, eelkõige institutsioonide osas ning majandus-, vee-, keskkonna- ja energeetikaküsimustes toimuva koostöö edendamise ettevalmistustegevusega seotud kulude katmiseks;

—	rahuprotsessi jaoks soodsa avaliku arvamuse loomiseks kavandatud tegevuse rahastamiseks;

—	nii araabia- kui ka heebreakeelse teabe rahastamiseks, Iisraeli-Palestiina koostöö alase teabe levitamiseks;

—	inimõiguste ja põhivabaduste austamise edendamiseks, vähemuste õiguste parema austamise edendamiseks, võitluseks antisemitismi vastu ning soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamiseks;

—	kodanikuühiskonna arengu edendamiseks, muu hulgas sotsiaalse kaasatuse süvendamiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1638/2006, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1).

19 08 01 03
Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud rahaline koostöö Ida-Euroopa riikidega

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
822 850 000	327 858 337		22 761 204	822 850 000	350 619 541

Märkused

Assigneeringust rahastatakse eelkõige koostöömeetmeid, mille eesmärk on toetada liidust idas asuvate naabritega sõlmitud kokkulepete ja Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitika tegevuskavade rakendamist, samuti idapartnerluse raames võetavaid kahe- ja mitmepoolseid meetmeid. Assigneeringut kasutatakse ka liidu ja Venemaa vahelise strateegilise partnerluse toetamiseks nelja ühisruumi rakendamise kaudu, mis hõlmavad majanduskoostööd, õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimusi, välisjulgeolekut ning teadust ja haridust, sealhulgas kultuuri. See katab muu hulgas ka järgmiseid koostöövaldkondi:

—	poliitilise dialoogi ja demokraatlike reformide edendamine;

—	õigusnormide ühtlustamise edendamine ning partnerriikide kasvava siseturul osalemise ja kaubanduse intensiivistamise soodustamine;

—	assotsiatsioonilepingutes käsitletava poliitika väljatöötamise ja tõhusa rakendamise eest vastutavate riiklike institutsioonide ja asutuste tugevdamine, nt mestimise ja tehnilise abi mehhanismidega, nagu tehniline abi ja teabevahetus (TAIEX);

—	inimõiguste, nt ajakirjandus- ja sõnavabaduse austamise edendamine;

—	hea valitsemisava ja korruptsioonivastase võitluse edendamine;

—	soolise võrdõiguslikkuse edendamine;

—	turumajandusele ülemineku ja majanduse ajakohastamise toetamine, piirkonda investeerimise edendamine ja VKEde tugevdamine;

—	säästva arengu, maaelu arengu ja vaesuse vähendamisele kaasaitamise edendamine;

—	parema transpordi- ja energeetikaalase seotuse loomine liidu ja naaberriikide vahel ning naaberriikide endi vahel, samuti meie ühist keskkonda ohustavate aspektidega tegelemine;

—	selliste tegevuste edendamine, mis aitavad kaasa konfliktide lahendamisele ja ennetamisele nn külmutatud konflikti piirkondades;

—	kodanikuühiskonna arengu soodustamine, muu hulgas sotsiaalse kaasatuse edendamine ja alaesindatud rühmade ergutamine, et nad võtaksid endale rohkem sõnaõigust ja osaleksid kodanikuühiskonnas ja poliitilises süsteemis;

—	inimestevaheliste kontaktide ja hariduse, teaduse ja kultuuri valdkondades toimuva isikutevahetuse edendamine;

—	piirkondliku koostöö edendamine, sealhulgas „Musta mere sünergia” ja idapartnerluse raames;

—

rändevaldkonna meetmete toetamine, mille eesmärk on muu hulgas edendada rände- ja arengupoliitika vahelisi seoseid, võidelda ebaseadusliku sisserändega ja hõlbustada tagasivõtmist. Neid meetmeid täiendavad artiklist 19 02 01 („Sisserände- ja varjupaigaalane koostöö kolmandate riikidega”) rahastatavad meetmed.

Assigneering on ühtlasi ette nähtud Ukrainas ja Valgevenes elavate inimeste tervist ning nende riikide säästvat arengut käsitlevate uuringute rahastamiseks, eelkõige seoses tervishoiutingimuste parandamisega Tšernobõli katastroofi tagajärjel kahjustada saanud piirkondades.

Assigneering on ühtlasi ette nähtud usalduse süvendamise meetmete rahastamiseks nn külmutatud konflikti piirkondades Gruusias, Transnistrias, Abhaasias ja Lõuna-Osseetia eraldunud territooriumidel, samuti kohalike usaldust suurendavateks ning majanduse taastamise projektideks Mägi-Karabahhis.

Punkti assigneeringuid kasutatakse ka meetmeteks, mis on mõeldud üldsuse ja võimalike abisaajate teavitamiseks, samuti liidu abi nähtavuse suurendamiseks.

Kui mõnes riigis toimub olukorra tõsine halvenemine sellistes valdkondades nagu vabadus, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ja õigusriik, võidakse liidu abi vähendada ja seda kasutada eelkõige mitteriiklike osalejate toetamiseks meetmete võtmisel, mis on mõeldud inimõiguste ja põhivabaduste edendamiseks. Välja arvatud humanitaarabi, valitsusväliste organisatsioonide või ÜRO asutuste või erapooletute osalejate antav rakendusabi, ei tohiks abi anda valitsustele, kes vastutavad olukorra selge halvenemise eest demokraatia, õigusriigi põhimõtete ning põhiõiguste ja -vabaduste valdkonnas.

Punkti kantud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eeskätt selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Assigneeringust toetatakse täiendavalt Läänemere strateegia eesmärkide saavutamist. Assigneeringu alusel võetakse 2010. ja 2011. aastal kulukohustused ning sellega toetatakse Põhjamõõtme süvendamist ida piirkondliku näidisprogrammi ja piirkondadevahelise näidisprogrammi raames. Läänemere strateegia toetamiseks mõeldud raamistikud võivad vajaduse korral sisaldada Läänemere piirkonna programmi, HELCOMi Läänemere tegevuskava või ühist Läänemere teadus- ja arendusprogrammi (BONUS-169) jt.

Osa assigneeringust on ette nähtud European Senior Services Networki (ESSN) raames töötavate liidu vabatahtlike vanemekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku ja erasektori ettevõtetes vastavalt finantsmäärusele.

Assigneeringust toetatakse täiendavalt Läänemere strateegia eesmärkide saavutamist. Seda toetust võib anda kas ELi Läänemere piirkonna strateegia projektide otsese toetamisega või vajaduse korral näiteks toetusega Põhjamõõtme süvendamisele ida piirkondliku näidisprogrammi ja piirkondadevahelise näidisprogrammi, Läänemere piirkonna programmi, HELCOMi Läänemere tegevuskava või ühise Läänemere teadus- ja arendusprogrammi (BONUS-169) jt raames.

—	poliitilise dialoogi ja demokraatlike reformide edendamine;

—	õigusnormide ühtlustamise edendamine ning partnerriikide kasvava siseturul osalemise ja kaubanduse intensiivistamise soodustamine;

—	assotsiatsioonilepingutes käsitletava poliitika väljatöötamise ja tõhusa rakendamise eest vastutavate riiklike institutsioonide ja asutuste tugevdamine, nt mestimise ja tehnilise abi mehhanismidega, nagu tehniline abi ja teabevahetus (TAIEX);

—	inimõiguste, nt ajakirjandus- ja sõnavabaduse austamise edendamine;

—	hea valitsemisava ja korruptsioonivastase võitluse edendamine;

—	soolise võrdõiguslikkuse edendamine;

—	turumajandusele ülemineku ja majanduse ajakohastamise toetamine, piirkonda investeerimise edendamine ja VKEde tugevdamine;

—	säästva arengu, maaelu arengu ja vaesuse vähendamisele kaasaitamise edendamine;

—	parema transpordi- ja energeetikaalase seotuse loomine liidu ja naaberriikide vahel ning naaberriikide endi vahel, samuti meie ühist keskkonda ohustavate aspektidega tegelemine;

—	selliste tegevuste edendamine, mis aitavad kaasa konfliktide lahendamisele ja ennetamisele nn külmutatud konflikti piirkondades;

—	kodanikuühiskonna arengu soodustamine, muu hulgas sotsiaalse kaasatuse edendamine ja alaesindatud rühmade ergutamine, et nad võtaksid endale rohkem sõnaõigust ja osaleksid kodanikuühiskonnas ja poliitilises süsteemis;

—	inimestevaheliste kontaktide ja hariduse, teaduse ja kultuuri valdkondades toimuva isikutevahetuse edendamine;

—	piirkondliku koostöö edendamine, sealhulgas „Musta mere sünergia” ja idapartnerluse raames;

—

rändevaldkonna meetmete toetamine, mille eesmärk on muu hulgas edendada rände- ja arengupoliitika vahelisi seoseid, võidelda ebaseadusliku sisserändega ja hõlbustada tagasivõtmist. Neid meetmeid täiendavad artiklist 19 02 01 („Sisserände- ja varjupaigaalane koostöö kolmandate riikidega”) rahastatavad meetmed;

—

nende programmide ja kampaaniate toetamine, mille eesmärk on vägivallatuse kui asjakohase konfliktiennetuse meetodi edendamine, vähemuste kaitse ja vabade ning õiglaste ühiskondade edendamine, samuti selliste algatuste toetamine, millega edendatakse vägivallatute vahenditega õiguse ja õigusriigi austamist. Vägivallatust edendatakse järgmiselt: vägivallatu võimestamisega (elanikele suunatud parimate tavade levitamine ja aktivistide koolitamine) ja allasurutud rahvaste, eriti rahvus- ja muude vähemuste teavitamisega raadioprogrammide kaudu.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1638/2006, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1).

PEATÜKK 19 09 — SUHTED LADINA-AMEERIKAGA

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
19 09
SUHTED LADINA-AMEERIKAGA
19 09 01	Koostöö Ladina-Ameerika arenguriikidega	4	371 064 000	273 386 429		13 006 402	371 064 000	286 392 831
19 09 02	Ettevalmistav tegevus – Koostöö Ladina-Ameerika keskmise sissetulekuga riikidega	4	p.m.	500 000			p.m.	500 000
19 09 03	Koostöö, mis ei ole hõlmatud ametliku arenguabi andmisega (Ladina-Ameerika)	4	16 000 000	1 976 838			16 000 000	1 976 838
	Peatükk 19 09 — Kogusumma		387 064 000	275 863 267		13 006 402	387 064 000	288 869 669

Märkused

Selle eelarverea kohase arengukoostöö eesmärk on aidata eelkõige toetada demokraatia, hea valitsemistava, inimõiguste järgimise ja õigusriigi edendamist, soodustada säästvat arengut ja majanduslikku integratsiooni ning saavutada aastatuhande arengueesmärke.

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend) (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41) artiklit 5 käsitleva komisjoni avaldusega esitab komisjon riikide suhtes, mille Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabi komitee (OECD/DAC) määratleb „ametliku arenguabi saajatena”, jätkuvalt igal aastal aruande varem kasutatud, kuid nüüdseks kõrvale jäetud kontrollnäitaja kohta, mille kohaselt 35 % abist arengumaadele eraldatakse sotsiaalse infrastruktuuri ja teenuste jaoks, näidates, et liidu panust tuleb käsitada osana üldisest rahastajate toetusest sotsiaalvaldkonnale ja et teatud paindlikkus peaks olema norm. Lisaks püüab komisjon kooskõlas kõnealuse avaldusega tagada, et eraldatakse 20 % arengukoostöö rahastamisvahendiga hõlmatud riikide programmide raames eraldatud toetusest põhi- ja keskharidusele ning esmasele tervishoiule nende valdkondadega seotud projektide, programmide või eelarvetoetuse kaudu, arvestades kõikide geograafiliste piirkondade keskmist ja tunnistades, et teatud paindlikkus (nagu erakorralise abi puhul) peaks olema norm.

Enne iga aasta juulit esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Liidu arengupoliitika ja välisabi aastaaruande, mis vastab kõigile õigusaktides komisjoni aruandluse suhtes sätestatud nõuetele ja annab üksikasjaliku ülevaate arengukoostööst, keskendudes eelkõige eesmärkide saavutamise määrale. Aruandes

—

antakse arengukoostöö rahastamisvahendist rahastatava geograafilise koostöö taustal ülevaade liidu arengupoliitika strateegilistest eesmärkidest ja selle panusest sotsiaalsele infrastruktuurile ja teenustele kavandatud eelmise 35 % kontrollnäitaja ning põhi- ja keskharidusele ning esmasele tervishoiule kavandatud praeguse 20 % kontrollnäitaja saavutamisse, samuti hinnatakse koostöö tõhusust ja tulemuslikkust, sealhulgas abi kooskõlastamisel, liidu välistegevuse strateegia ühtlustamisel ning valdkondadevaheliste küsimuste (nagu sooline võrdõiguslikkus, inimõigused, konfliktide vältimine ja keskkonnaprobleemid) integreerimisel tehtud edusamme;

—	esitatakse hindamis- ja seirearuannete peamised tulemused, mis näitavad, mil määral on seatud eesmärke saavutatud;

—	esitatakse kokkuvõte koostöö põhijoontest ja tähtsamatest sündmustest igas geograafilises piirkonnas ja

—	antakse vastavalt OECD aruandluskriteeriumidele finantsteavet igale sektorile antud abi kohta.

19 09 01
Koostöö Ladina-Ameerika arenguriikidega

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
371 064 000	273 386 429		13 006 402	371 064 000	286 392 831

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste koostöömeetmete kulude katmiseks Ladina-Ameerika arenguriikides, mille eesmärk on:

—	institutsioonide toetamine hea valitsemistava rakendamisel ja abistamine demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi tugevdamisel;

—	sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine, võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega, pöörates erilist tähelepanu puudega inimeste vaesusprobleemidele;

—	edendada VKEde jaoks soodsat ettevõtluskliimat seaduslike omandiõiguste, bürokraatia vähendamise ja parandatud juurdepääsu kaudu krediidile ning edendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ühendusi;

—	piirkondliku integratsiooni toetamine;

—	haridus- ja tervishoiustandardite parandamine;

—	kommunikatsiooni- ja infotehnoloogia laialdasema kasutamise soodustamine;

—	eelkõige vähim arenenud riikide suutlikkuse, sealhulgas nende WTOs osalemise suutlikkuse suurendamise toetamine, et aidata neil paremini integreeruda mitmepoolsesse kaubandussüsteemi;

—	oskusteabe edasiandmise toetamine ning mõlema poole ettevõtjate vaheliste sidemete ja koostöö edendamine;

—	majanduskasvuks vajalike olude ja sellest tulenevalt asjaomaste riikide arengu parandamine;

—	loodusvarade säästva kasutamise, säästva energeetika ja kliimamuutusega võitlemise edendamine;

—	katastroofide, sealhulgas kliimamuutusega seotud ohtude vältimise ja nende riski vähendamise toetamine;

—	ametiühingute, valitsusväliste organisatsioonide ja kohalike algatuste toetamine, et jälgida Euroopa investeeringute mõju riigi majandusele, eelkõige seoses töö-, keskkonna-, sotsiaal- ja inimõigustega seotud norme hõlmavate tegevusjuhendite ja valdkondlike kokkulepetega;

—

kodanikuühiskonna arengu edendamine, väheesindatud rühmade julgustamine, et tagada nende osalemine kodanikuühiskonnas ja poliitilises süsteemis, võitlus igasuguse diskrimineerimise vastu ning naiste ja laste ning muude eriti haavatavate rühmade, sealhulgas puudega ja eakate inimeste õiguste tugevdamine.

Osa assigneeringust on ette nähtud kasutada selliste rahvusvaheliste programmide rahastamiseks, mis soodustavad soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist, muu hulgas ÜRO soolise võrdõiguslikkuse üksuse UN WOMEN kaudu.

Välja arvatud humanitaarabi puhul, ei tohiks abi anda valitsustele, kes vastutavad olukorra selge halvenemise eest demokraatia, õigusriigi põhimõtete ning põhiõiguste ja -vabaduste valdkonnas.

Assigneering on ette nähtud ka suutlikkuse suurendamise meetmeteks, et aidata arengumaade põllumajandustootjatel täita liidu sanitaar- ja fütosanitaarstandardeid, mis on vajalik juurdepääsuks liidu turule.

Kui abi antakse eelarvetoetuse kaudu, toetab komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 25 lõike 1 punktiga b partnerriikide püüdlusi arendada oma parlamentaarse järelevalve ja auditi alast suutlikkust ning läbipaistvust. Osa assigneeringust on ette nähtud muu hulgas selliste algatuste nagu ELi – Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide fondi (mille loomine otsustati ELi – Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riigi- ja valitsusjuhtide tippkohtumisel) ning Biarritzi Foorumi toetamiseks.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eeskätt selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Osa assigneeringust on ette nähtud ESSNi (European Senior Services Network) raames töötavate liidu vabatahtlike vanemekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku ja erasektori ettevõtetes, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmäärust.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad sisendtegevust ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Välja arvatud humanitaarabi, valitsusväliste organisatsioonide või ÜRO asutuste või erapooletute osalejate antav rakendusabi, ei tohiks abi anda valitsustele, kes vastutavad olukorra selge halvenemise eest demokraatia, õigusriigi põhimõtete ning põhiõiguste ja -vabaduste valdkonnas.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Euroopa Parlamendi 1. juuni 2006. aasta resolutsioon väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kohta arengumaades (ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 171).

PEATÜKK 19 10 — SUHTED AASIA, KESK-AASIA JA LÄHIS-IDA RIIKIDEGA (IRAAK, IRAAN JA JEEMEN)

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
19 10
SUHTED AASIA, KESK-AASIA JA LÄHIS-IDA RIIKIDEGA (IRAAK, IRAAN JA JEEMEN)
19 10 01
Koostöö Aasia arenguriikidega
19 10 01 01	Koostöö Aasia arenguriikidega	4	513 190 519	384 495 037		6 503 201	513 190 519	390 998 238
19 10 01 02	Abi Afganistani taastamise ja ülesehitamise töödeks	4	201 000 000	128 988 695			201 000 000	128 988 695
19 10 01 03	Ettevalmistav tegevus – Äri- ja teadusvahetus Indiaga	4	p.m.	3 600 000			p.m.	3 600 000
19 10 01 04	Ettevalmistav tegevus – Äri- ja teadusvahetus Hiinaga	4	p.m.	3 700 000			p.m.	3 700 000
19 10 01 05	Ettevalmistav tegevus – Koostöö Aasia keskmise sissetulekuga riikidega	4	p.m.	550 000			p.m.	550 000
19 10 01 06	Ettevalmistav tegevus – Euroopa Liit – Aasia – Poliitika ja praktika integreerimine	4	p.m.	300 000			p.m.	300 000
	Artikkel 19 10 01 — Vahesumma		714 190 519	521 633 732		6 503 201	714 190 519	528 136 933
19 10 02	Koostöö Kesk-Aasia arenguriikidega	4	104 300 000	56 339 890			104 300 000	56 339 890
19 10 03	Koostöö Iraagi, Iraani ja Jeemeniga	4	45 500 000	23 030 165			45 500 000	23 030 165
19 10 04	Koostöö, mis ei ole hõlmatud ametliku arenguabiga (Aasia, Kesk-Aasia, Iraak, Iraan ja Jeemen)	4	29 500 000	4 447 886			29 500 000	4 447 886
	Peatükk 19 10 — Kogusumma		893 490 519	605 451 673		6 503 201	893 490 519	611 954 874

Märkused

Selle eelarverea kohase arengukoostöö eesmärk on aidata eelkõige saavutada aastatuhande arengueesmärke ning edendada demokraatiat, head valitsemistava, inimõiguste järgimist ja õigusriiki ning soodustada säästvat arengut ja majanduslikku integratsiooni, samuti edendada konfliktide ärahoidmist ja lahendamist ning lepitamist. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend) (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41) artiklit 5 käsitleva komisjoni avaldusega esitab komisjon riikide suhtes, mille OECD arenguabi komitee (OECD/DAC) määratleb „ametliku arenguabi saajatena”, jätkuvalt igal aastal aruande varem kasutatud, kuid nüüdseks kõrvale jäetud kontrollnäitaja kohta, mille kohaselt 35 % abist arengumaadele eraldatakse sotsiaalse infrastruktuuri ja teenuste jaoks, näidates, et liidu panust tuleb käsitada osana üldisest toetusest sotsiaalvaldkonnale ja et teatud paindlikkus peab olema norm.

Lisaks püüab komisjon kooskõlas oma avaldusega tagada, et 20 % arengukoostöö rahastamisvahendiga hõlmatud riikide programmide raames eraldatud toetusest eraldatakse põhi- ja keskharidusele ning esmasele tervishoiule nende valdkondadega seotud projektide, programmide või eelarvetoetuse kaudu, arvestades kõikide geograafiliste piirkondade keskmist ja tunnistades, et teatud paindlikkus (nagu erakorralise abi puhul) peaks olema norm.

Enne iga aasta juulit esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule liidu arengupoliitika ja välisabi aastaaruande, mis vastab kõigile õigusaktides komisjoni aruandluse suhtes sätestatud nõuetele ja annab üksikasjaliku ülevaate arengukoostööst, keskendudes eelkõige eesmärkide saavutamise määrale. Aruandes

—

—	esitatakse hindamis- ja seirearuannete peamised tulemused, mis näitavad, mil määral on seatud eesmärke saavutatud;

—	esitatakse kokkuvõte koostöö põhijoontest ja tähtsamatest sündmustest igas geograafilises piirkonnas ja

—	antakse vastavalt OECD aruandluskriteeriumidele finantsteavet igale sektorile antud abi kohta.

19 10 01
Koostöö Aasia arenguriikidega

Märkused

Assigneeringu eesmärk on katta Aasia arenguriikides – eriti kõige vaesemates – selliste arenguskeemide rahastamist, mis on suunatud inim- ja sotsiaalse arengu parandamisele ning makromajanduslike ja valdkondlike probleemide lahendamisele. Rõhuasetus on abinõudel, mis mõjutavad majanduse ülesehitust ja institutsioonilist arengut, parandavad inimõiguste, sealhulgas usuvabaduse alast olukorda, ning tugevdavad kodanikuühiskonda, kaasa arvatud abinõud, mis puudutavad demokratiseerumist, haridust ja kutseõpet, elukestvat õpet, akadeemilist ja kultuurivahetust, teadus- ja tehnoloogiaalast vahetust, keskkonda, troopilisi metsi, uimastitevastaseid kampaaniaid, piirkondlikku koostööd, katastroofide vältimist ja taastamismeetmeid, samuti säästva energeetika ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia edendamist.

Komisjon esitab kogu välisabitegevust hõlmava aastaaruande.

Artikli alusel rahastatakse ka kulusid, mis on seotud horisontaalse tegevuse ja meetmetega, millega rõhutatakse liidu ja Aasia arenguriikide vahelise koostöö olulisust või parandatakse sellealast teadlikkust.

See on ette nähtud ka kodanikuühiskonna arendamisega ning eelkõige ohustatud rühmade, näiteks naiste, laste, rahvusvähemuste ja puuetega inimeste õigusi edendavate ja kaitsvate valitsusväliste organisatsioonide tegevuse toetamisega seotud kulude katmiseks.

Assigneering on samuti ette nähtud VKEde jaoks soodsa ettevõtluskliima edendamiseks seaduslike omandiõiguste, bürokraatia vähendamise ja parandatud juurdepääsu kaudu krediidile ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ühenduste edendamiseks.

Assigneeringu kasutamine sõltub liidu tegevuse aluspõhimõtete järgimisest.

Vastavalt liidu ja tema partnerite vastastikustele huvidele on assigneering ette nähtud mitmesuguse tegevuse rahastamiseks, mis hõlmab tehnilist abi, koolitust, tehnosiiret ja institutsioonilist toetust kaubavahetuse, energeetika (eeskätt taastuva energia), keskkonna, juhtimise jm valdkondades. Assigneeringul on järgmised eesmärgid:

—	liidu ja Aasia vahelise majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja õigusliku raamistiku parandamine ning majandussuhete ja kaubavahetuse soodustamine;

—	piirkondliku integratsiooni edendamine;

—	eelkõige vähim arenenud riikide suutlikkuse, sealhulgas nende WTOs osalemise suutlikkuse suurendamise toetamine, et aidata neil paremini integreeruda mitmepoolsesse kaubandussüsteemi;

—	oskusteabe edasiandmise toetamine ning mõlema poole ettevõtjate vaheliste sidemete ja koostöö edendamine;

—	majanduskasvuks vajalike olude ja sellest tulenevalt asjaomaste riikide arengu parandamine;

—	sotsiaalse arengu, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja sissetulekute õiglase jaotuse edendamine;

—	kommunikatsiooni- ja infotehnoloogiate laialdasema kasutamise soodustamine.

Assigneering on ette nähtud ka tulevasteks liidu algatusteks, millega toetatakse ja edendatakse püsivat dialoogi ja koostööd liidu ja India erasektori ning teadusringkondade vahel paljudes valdkondades, tugevdades ja ergutades partnerlust ning vahetusi, toetades ühisalgatusi ja parandades teabe liikumist kaubandust ja investeeringuid puudutava turule juurdepääsu osas, eelkõige seoses tulevase ELi-India vabakaubanduslepinguga.

Samuti hõlmab see sõjas või loodusõnnetustes kannatanud laste hariduskulusid.

Neid meetmeid võidakse rahastada koos valitsusväliste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Assigneering on samuti ette nähtud katastroofide, sealhulgas kliimamuutusega seotud ohtude vältimise ja nende riski vähendamise toetamiseks.

Assigneering on ette nähtud Afganistani ülesehitamise protsessi raames toimuva liidu tegevusega seotud kulude katmiseks.

Komisjon jälgib liidule kõnealuses protsessis osalemiseks seatud tingimuste täitmist, eelkõige Bonni-Petersbergi lepingu täielikku vormilist ja sisulist rakendamist. Ta teavitab eelarvepädevaid institutsioone oma tulemustest ja järeldustest.

Assigneering on ette nähtud ka Afganistani riikliku uimastikontrolli strateegia toetamiseks, sh oopiumi tootmise lõpetamiseks Afganistanis ning oopiumivõrgustike ja ebaseaduslike Euroopa riikidesse viivate eksporditeede katkestamiseks ja hävitamiseks.

Osa assigneeringust on ette nähtud naiste olukorra parandamiseks, prioriteediga tervishoiu ja hariduse valdkonna tegevustel, ning naiste aktiivse osalemise toetamiseks kõikides otsuste tegemise valdkondades ja kõikidel tasanditel, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmäärust.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eeskätt selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Osa assigneeringust on ette nähtud ESSNi (European Senior Services Network) raames töötavate liidu vabatahtlike vanemekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku või erasektori ettevõtetes, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmäärust.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Euroopa Parlamendi 1. juuni 2006. aasta resolutsioon väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kohta arenguriikides (ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 171).

19 10 01 01
Koostöö Aasia arenguriikidega

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
513 190 519	384 495 037		6 503 201	513 190 519	390 998 238

Märkused

Assigneeringu eesmärk on rahastada Aasia arengumaades – eriti kõige vaesemates – arenguskeeme, mis on suunatud inim- ja sotsiaalse arengu parandamisele ning makromajanduslike ja valdkondlike probleemide lahendamisele. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend) (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41) artiklit 5 käsitleva komisjoni avaldusega püüab komisjon tagada, et 20 % arengukoostöö rahastamisvahendiga hõlmatud riikide programmide raames eraldatud toetusest eraldatakse põhi- ja keskharidusele ning esmasele tervishoiule nende valdkondadega seotud projektide, programmide või eelarvetoetuse kaudu, arvestades kõikide geograafiliste piirkondade keskmist ja tunnistades, et teatud paindlikkus peab olema norm, näiteks erakorralise abiga seotud juhtudel.

Rõhuasetus on abinõudel, mis mõjutavad majanduse ülesehitust ja institutsioonilist arengut, parandavad inimõiguste, sealhulgas usuvabaduse alast olukorda, ning tugevdavad kodanikuühiskonda, kaasa arvatud abinõud, mis puudutavad demokratiseerumist, naiste ja mõlemast soost laste, samuti puuetega laste üldist juurdepääsu alg- ja keskharidusele, keskkonda ja loodusvarade, sealhulgas troopiliste metsade säästvat majandamist, piirkondlikku koostööd, katastroofide, sealhulgas kliimamuutusega seotud ohtude vältimist ning nende riski vähendamist ja taastamismeetmeid, samuti säästva energeetika, kliimamuutusega võitlemise ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia edendamist.

Assigneering on samuti ette nähtud rahastama konfliktide ärahoidmise, lahendamise ja lepitamise meetmeid.

Assigneering on samuti ette nähtud katma kulusid, mis on seotud horisontaalse tegevuse ja meetmetega, millega rõhutatakse liidu ja Aasias asuvate arengumaade vahelise koostöö olulisust või suurendatakse sellealast teadlikkust.

See on samuti ette nähtud ka mikrokrediidi skeemide toetamiseks.

Assigneeringu kasutamine sõltub liidu tegevuse aluspõhimõtete järgimisest.

Assigneering on ette nähtud samuti hõlmama meetmeid, mis mõjutavad majanduse ülesehitust ja institutsioonilist arengut.

Assigneering on samuti ette nähtud rahastama tehnilist abi, koolitust, tehnosiiret ja institutsioonilist toetust kaubavahetuse, energeetika (eeskätt taastuva energia), keskkonna, juhtimise jm valdkondades. Assigneeringul on järgmised eesmärgid:

—	piirkondliku integratsiooni edendamine;

—	eelkõige kõige vähem arenenud riikide suutlikkuse, sealhulgas nende WTOs osalemise suutlikkuse suurendamise toetamine, et aidata neil paremini integreeruda mitmepoolsesse kaubandussüsteemi;

—	oskusteabe edasiandmise toetamine ning mõlema poole ettevõtjate vaheliste sidemete ja koostöö edendamine;

—	sotsiaalse arengu, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja sissetulekute õiglase jaotuse edendamine;

—	kommunikatsiooni- ja infotehnoloogia laialdasema kasutamise soodustamine;

—

Samuti on see ette nähtud sõjas või loodusõnnetustes kannatanud laste hariduskulude katmiseks.

Neid meetmeid võidakse rahastada koos valitsusväliste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Osa assigneeringust on ette nähtud naiste olukorra parandamiseks, kus prioriteet on tervishoiu ja hariduse valdkonna abinõudel, ning naiste aktiivse osalemise toetamiseks kõikides otsuste tegemise valdkondades ja tasanditel, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmäärust.

Osa assigneeringust on ette nähtud kasutada jalaväemiinide, sõjategevusest maha jäänud lõhkekehade ning ebaseaduslike väike- ja kergrelvade kõrvaldamise ja kontrolliga seotud meetmeteks.

Kui abi antakse eelarvetoetuse kaudu, toetab komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 25 lõike 1 punktiga b partnerriikide püüdlusi arendada oma parlamentaarse järelevalve ja auditi alast suutlikkust ning läbipaistvust. Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Osa assigneeringust on ette nähtud kasutada kristlaste ja muude usuvähemuste olukorra parandamiseks Pakistanis.

Osa assigneeringust on ette nähtud ESSNi (European Senior Services Network) raames töötavate liidu vabatahtlike vanemekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku või erasektori ettevõtetes, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmäärust.

Osa assigneeringust on ette nähtud rahastama selliseid rahvusvahelisi programme, mis soodustavad soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist, muu hulgas ÜRO soolise võrdõiguslikkuse üksuse UN WOMEN kaudu.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

JAOTIS 20

KAUBANDUS

Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
20 01	KAUBANDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD		93 973 453	93 973 453			93 973 453	93 973 453
20 02	KAUBANDUSPOLIITIKA	4	13 500 000	8 203 879		1 300 640	13 500 000	9 504 519
	Jaotis 20 — Kogusumma		107 473 453	102 177 332		1 300 640	107 473 453	103 477 972

PEATÜKK 20 02 — KAUBANDUSPOLIITIKA

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
20 02
KAUBANDUSPOLIITIKA
20 02 01	Väliskaubandussuhted, sealhulgas juurdepääs kolmandate riikide turgudele	4	9 000 000	6 918 934			9 000 000	6 918 934
20 02 03	Kaubandusabi – Mitmepoolsed algatused	4	4 500 000	1 284 945		1 300 640	4 500 000	2 585 585
	Peatükk 20 02 — Kogusumma		13 500 000	8 203 879		1 300 640	13 500 000	9 504 519

20 02 03
Kaubandusabi – Mitmepoolsed algatused

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
4 500 000	1 284 945		1 300 640	4 500 000	2 585 585

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada kaubandusega seotud abi valdkonnas mitmepoolseid programme ja algatusi eesmärgiga suurendada arengumaade suutlikkust osaleda tõhusalt mitmepoolses kaubandussüsteemis ja piirkondlikes kauplemise kordades ning parandada nende kaubanduse taset.

Assigneeringust rahastatavate mitmepoolsete algatuste ja programmidega toetatakse järgmisi meetmeid.

Abi kaubanduspoliitika jaoks, osalemiseks läbirääkimistel ja kaubanduslepingute rakendamiseks

Meetmed, mille eesmärk on suurendada arengumaade suutlikkust töötada välja oma kaubanduspoliitika ja tugevdada kaubanduspoliitikaga seotud institutsioone, sealhulgas kõikehõlmavad ja ajakohastatud kaubandusülevaated ning abi kaubanduse integreerimiseks vastavatesse majanduskasvu ja arengu poliitikavaldkondadesse.

Meetmed, mille eesmärk on suurendada arengumaade suutlikkust osaleda tõhusalt rahvusvahelistel kaubandusläbirääkimistel ja rakendada rahvusvahelisi kaubanduslepinguid.

Uuringud poliitika kujundajate nõustamiseks, et tagada arengumaade väiketootjate ja töötajate erihuvidega arvestamine kõigis poliitikavaldkondades ning aidata luua keskkonda tootjate juurdepääsu hõlbustamiseks kaubandusliku jätkusuutlikkuse tagamise kavadele.

See abi on suunatud eelkõige avalikule sektorile.

Kaubanduse arendamine

Meetmed, mille eesmärk on leevendada pakkumise piiratust, mis mõjutab otseselt arengumaade võimet kasutada oma rahvusvahelise kaubanduse potentsiaali, sealhulgas eriti erasektori arendamine.

Assigneering täiendab liidu geograafilisi programme ning sellest peaks rahastatama vaid mitmepoolseid algatusi ja programme, mis loovad tõelist lisandväärtust liidu geograafilistele programmidele, eelkõige vähim arenenud riikidele suunatud integreeritud raamistikule.

Komisjon esitab kaks korda aastas aruande rakendamise ja saavutatud tulemuste kohta ning kaubandusabi toetuste peamiste tulemuste ja mõju kohta. Komisjon esitab teabe selle kohta, kui suur on liidu üldeelarvest kogu kaubandusabi rahastamiseks eraldatav summa kokku ning kui suur on kaubandusega seotud abi raames kaubandusabile eraldatav kogusumma.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõikele 2.

JAOTIS 21

ARENG JA SUHTED AAFRIKA, KARIIBI MERE JA VAIKSE OOKEANI PIIRKONNA (AKV) RIIKIDEGA

Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
21 01	POLIITIKAVALDKONNA „ARENG JA SUHTED AKV RIIKIDEGA” HALDUSKULUD		268 569 707	268 569 707			268 569 707	268 569 707
21 02	TOIDUAINETEGA KINDLUSTAMINE	4	258 629 000	180 505 121			258 629 000	180 505 121
21 03	VALITSUSVÄLISED OSALEJAD ARENGUKOOSTÖÖS	4	245 400 000	184 450 589		11 055 442	245 400 000	195 506 031
21 04	KESKKOND JA LOODUSVARADE, SEALHULGAS ENERGIA SÄÄSTEV MAJANDAMINE	4	217 650 000	124 511 655			217 650 000	124 511 655
21 05	INIM- JA SOTSIAALARENG	4	195 545 000	102 257 336		3 251 601	195 545 000	105 508 937
21 06	PIIRKONDLIK KOOSTÖÖ AAFRIKA, KARIIBI MERE JA VAIKSE OOKEANI PIIRKONNA (AKV) RIIKIDEGA	4	331 382 779	304 087 142		6 503 201	331 382 779	310 590 343
21 07	ARENGUKOOSTÖÖ MEETMED JA ÜHEKORDSED PROGRAMMID	4	34 198 140	29 299 709			34 198 140	29 299 709
21 08	POLIITIKAVALDKONNA „ARENG JA SUHTED AKV RIIKIDEGA” POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE	4	20 325 000	13 224 060			20 325 000	13 224 060
21 49	21. DETSEMBRI 1977. AASTA FINANTSMÄÄRUSE ALUSEL ELLU VIIDUD PROGRAMMIDE HALDUSKORRALDUSKULUD	4	—	p.m.			—	p.m.
	Jaotis 21 — Kogusumma		1 571 699 626	1 206 905 319		20 810 244	1 571 699 626	1 227 715 563

Märkused

Liidu abi ei tohiks anda ühelegi ametiasutusele, organisatsioonile ega programmile, mis osaleb sellise inimõiguste rikkumisega seotud tegevuse haldamises, millega kaasnevad sundabordid, sundsteriliseerimine või lapsetapp, või mis toetab nimetatud tegevust, eriti kui sellise tegevuse eesmärgi saavutamiseks kasutatakse psühholoogilist, sotsiaalset, majanduslikku või õiguslikku survet; sellega kohaldatakse Kairos toimunud rahvusvahelisel rahvastiku- ja arengukonverentsil (IPCD) seatud konkreetset sunni ja sunniviisilisuse keeldu seksuaal- ja reproduktiivtervise küsimustes. Komisjon peaks esitama aruande sellele programmile eraldatud liidu välisabi rakendamise kohta.

PEATÜKK 21 03 — VALITSUSVÄLISED OSALEJAD ARENGUKOOSTÖÖS

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
21 03
VALITSUSVÄLISED OSALEJAD ARENGUKOOSTÖÖS
21 03 01	Valitsusvälised osalejad arengukoostöös	4	208 700 000	172 973 346		6 503 201	208 700 000	179 476 547
21 03 02	Kohalikud asutused arengukoostöös	4	35 700 000	10 477 243		4 552 241	35 700 000	15 029 484
21 03 03	Ettevalmistav tegevus – Kodanikuühiskonna organisatsioonide Aafrika piirkondlik võrgustik aastatuhande viienda arengueesmärgi nimel	4	p.m.	500 000			p.m.	500 000
21 03 04	Katseprojekt – Strateegiline investeering püsivasse rahusse ja demokratiseerimisse Aafrika Sarve piirkonnas	4	1 000 000	500 000			1 000 000	500 000
	Peatükk 21 03 – Kogusumma		245 400 000	184 450 589		11 055 442	245 400 000	195 506 031

21 03 01
Valitsusvälised osalejad arengukoostöös

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
208 700 000	172 973 346		6 503 201	208 700 000	179 476 547

Märkused

Assigneering on ette nähtud liidu ja partnerriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide arengualaste algatuste toetamiseks arenguriikides ning selleks, et suurendada nimetatud organisatsioonide suutlikkust osaleda poliitilises protsessis, eesmärgiga:

—

edendada osalust soodustavat ja vaba ühiskonda, et i) parandada nende elanike olukorda, kellele ei ole kättesaadavad üldkasutatavad teenused ja vahendid ning kes ei osale poliitilises protsessis, ii) suurendada partnerriikide tsiviilühiskonna organisatsioonide suutlikkust osaleda säästva arengu strateegiate kindlaksmääramises ja rakendamises, iii) hõlbustada riiklike ja valitsusväliste osalejate vastastikust suhtlemist eri valdkondades;

—

parandada eurooplaste teadlikkuse taset arenguküsimustes ning tõmmata üldsust (nii liidus kui ka ühinevates riikides) kaasa aktiivselt toetama vaesuse vähendamist ja säästva arengu strateegiaid partnerriikides, õiglasemaid suhteid arenenud riikide ja arengumaade vahel ning tugevdada kodanikuühiskonna rolli edu ja muutusi soodustava tegurina;

—	tõhustada koostööd, soodustada sünergia tekkimist ja tagada dialoog kodanikuühiskonna organisatsioonide sees, kodanikuühiskonna võrgustike vahel, samuti nende võrgustike ja organisatsioonide ning liidu institutsioonide vahel.

—	Need algatused võivad hõlmata ka järgmist:

—	propageerimistegevuse toetamine, et teavitada kõikide tasandite poliitikakujundajaid poliitikast, millega kaitstaks kõige paremini arengumaade marginaliseerunud tootjate ja töötajate huve;

—	ühenduste ja ühistute arendamine ja tugevdamine arengumaades, et nad võiksid suurendada institutsioonilist ja tootmisalast suutlikkust, et arendada lisandväärtusega tooteid ning tootmist laieneda;

—	õiglase kaubanduse marginaliseerunud tootjaid esindavate lõunapoolsete riikide õiglase kaubanduse tootjate võrgustike toetamine.

Programm on mõeldud esmajoones neile riikidele, mida hõlmab arengukoostöö rahastamisvahend (DCI). Vastavalt määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklile 38, millega eraldatakse summad Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendiga (ENPI) hõlmatud riikidele suunatud tegevusalade rahastamiseks temaatiliste programmide raames, on 3,9 % kõnealuse programmi vahenditest siiski mõeldud sellistele riikidele.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktile b sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Kui abi antakse eelarvetoetuse kaudu, toetab komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 25 lõike 1 punktiga b partnerriikide püüdlusi arendada oma parlamentaarse järelevalve ja auditi alast suutlikkust ning läbipaistvust. Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad tegevusi kui sisendit ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Et tagada nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklite 53–56 alusel täielik finantsiline läbipaistvus, teeb komisjon rahvusvaheliste organisatsioonide poolt projektide juhtimise ja rakendamise alaste kokkulepete sõlmimisel või muutmisel kõik endast oleneva, et nad võtaksid endale kohustuse saata kõik oma liidu fondide kasutamisega seotud sise- ja välisauditite aruanded Euroopa Kontrollikojale ning komisjoni siseaudiitorile.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Komisjoni 3. augusti 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Välistegevus temaatiliste programmide raames tulevase 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi alusel” (COM(2005)0324 (lõplik)).

Komisjoni 25. jaanuari 2006. aasta teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Teemaprogramm „Valitsusvälised osalejad ja kohalikud ametivõimud arenguprotsessis”” (COM(2006)0019 (lõplik)).

21 03 02
Kohalikud asutused arengukoostöös

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
35 700 000	10 477 243		4 552 241	35 700 000	15 029 484

Märkused

Assigneering on ette nähtud liidu ja partnerriikide kohaliku omavalitsuse asutuste arengualaste algatuste toetamiseks arenguriikides ning selleks, et suurendada nimetatud asutuste suutlikkust osaleda poliitilises protsessis, eesmärgiga:

—

edendada osalust soodustavat ja vaba ühiskonda, et i) muuta olukord soodsamaks selliste elanikerühmade jaoks, kellele üldteenused ja ressursid ei ole kättesaadavad ja kes on poliitiliste otsuste tegemise protsessidest kõrvale jäetud, ii) tugevdada partnerriikide kohalike ja piirkondlike ametiasutuste suutlikkust, et lihtsustada nende osalemist jätkusuutlike arengustrateegiate väljatöötamisel ja elluviimisel, ning iii) hõlbustada kohalike ja piirkondlike ametiasutuste vastastikust suhtlemist eri valdkondades, samuti toetada kohalike ametiasutustele detsentraliseerimisel tähtsama rolli andmist;

—

parandada eurooplaste teadlikkuse taset arenguküsimustes ning tõmmata Euroopa Liidu üldsust kaasa aktiivselt toetama vaesuse vähendamist ja säästva arengu strateegiaid partnerriikides ning õiglasemaid suhteid arenenud riikide ja arengumaade vahel, sealhulgas suurendada teadlikkust põhjapoolsete ja lõunapoolsete riikide kaubandussuhetest ning liidu tarbijate ostuotsustest ja nende mõjust säästvale arengule ja vaesuse vähendamisele, ning tugevdada kohalike ja piirkondlike ametiasutuste rolli neis valdkondades;

—	tõhustada koostööd, soodustada sünergia tekkimist ja tagada struktureeritud dialoog kohalike ja piirkondlike asutuste ühenduste ning nende ühenduste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel, samuti nende ühenduste ja organisatsioonide ning liidu institutsioonide vahel.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktile b sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Kui abi antakse eelarvetoetuse kaudu, toetab komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 25 lõike 1 punktiga b partnerriikide püüdlusi arendada oma parlamentaarse järelevalve ja auditi alast suutlikkust ning läbipaistvust. Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad tegevusi kui sisendit ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Komisjoni 6. oktoobri 2008. aasta teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kohalikud omavalitsused: arenguprotsessi osalised” (COM(2008)0626 (lõplik)).

PEATÜKK 21 05 — INIM- JA SOTSIAALARENG

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
21 05
INIM- JA SOTSIAALARENG
21 05 01
Inim- ja sotsiaalareng
21 05 01 01	Tervishoid	4	58 552 000	14 826 287			58 552 000	14 826 287
21 05 01 02	Haridus	4	40 693 000	7 907 353			40 693 000	7 907 353
21 05 01 03	Inim- ja sotsiaalse arengu muud aspektid	4	40 300 000	17 297 335			40 300 000	17 297 335
21 05 01 04	Sooline võrdõiguslikkus	4	p.m.	7 907 353			p.m.	7 907 353
21 05 01 05	Katseprojekt – Tervishoiu ja hariduse valdkonna kulude kvalitatiivne ja kvantitatiivne jälgimine	4	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
21 05 01 06	Ettevalmistav tegevus arengumaade kasuks toimuvaks ravimitööstuse tehnosiirdeks	4	p.m.	1 385 000			p.m.	1 385 000
21 05 01 07	Ettevalmistav tegevus vaesusega kaasnevate, troopiliste ja tähelepanuta jäänud haigustega seotud uurimis- ja arendustegevuseks	4	p.m.	1 270 000			p.m.	1 270 000
21 05 01 08	Katseprojekt – Parem tervishoid seksuaalse vägivalla ohvritele Kongo Demokraatlikus Vabariigis (Kongo DV)	4	p.m.	400 000			p.m.	400 000
21 05 01 09	Ettevalmistav tegevus – Parem tervishoid seksuaalse vägivalla ohvritele Kongo Demokraatlikus Vabariigis (Kongo DV)	4	1 500 000	1 250 000			1 500 000	1 250 000
	Artikkel 21 05 01 — Vahesumma		141 045 000	52 243 328			141 045 000	52 243 328
21 05 02	Ülemaailmne AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fond (GFATM)	4	54 500 000	46 455 699		3 251 601	54 500 000	49 707 300
21 05 03	Inim- ja sotsiaalareng – Varasema koostöö lõpuleviimine	4	p.m.	3 558 309			p.m.	3 558 309
	Peatükk 21 05 — Kogusumma		195 545 000	102 257 336		3 251 601	195 545 000	105 508 937

21 05 02
Ülemaailmne AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fond (GFATM)

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
54 500 000	46 455 699		3 251 601	54 500 000	49 707 300

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et toetada rahaliselt ülemaailmse AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fondi meetmeid.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad tegevusi kui sisendit ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

PEATÜKK 21 06 — PIIRKONDLIK KOOSTÖÖ AAFRIKA, KARIIBI MERE JA VAIKSE OOKEANI PIIRKONNA (AKV) RIIKIDEGA

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
21 06
PIIRKONDLIK KOOSTÖÖ AAFRIKA, KARIIBI MERE JA VAIKSE OOKEANI PIIRKONNA (AKV) RIIKIDEGA
21 06 02	Suhted Lõuna-Aafrikaga	4	128 611 000	131 459 743		6 503 201	128 611 000	137 962 944
21 06 03	Kohandusabi suhkruprotokolliga liitunud riikidele	4	177 000 000	128 494 485			177 000 000	128 494 485
21 06 04	Taastamis- ja ülesehitusmeetmed arengumaades, eriti AKV riikides	4	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
21 06 05	Abi AKV banaanitootjatele	4	p.m.	10 576 085			p.m.	10 576 085
21 06 06	Koostöö, mis ei hõlma ametliku arenguabi andmist (Lõuna-Aafrika)	4	2 400 000	938 998			2 400 000	938 998
21 06 07	Banaanisektori ümberkorraldamisega kaasnevad meetmed	4	23 371 779	32 617 831			23 371 779	32 617 831
	Peatükk 21 06 — Kogusumma		331 382 779	304 087 142		6 503 201	331 382 779	310 590 343

Märkused

Riikide puhul, mille Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabi komitee määratleb „ametliku arenguabi saajatena”, eraldati varem iga-aastastest kulukohustustest kontrollnäitaja 35 % sotsiaalsele infrastruktuurile, peamiselt haridusele ja tervishoiule, aga ka makromajanduslikuks abiks sotsiaalsektori tingimusega, näidates, et liidu panust tuleb käsitada osana üldisest rahastajate toetusest sotsiaalvaldkonnale ja et teatud paindlikkus peaks olema norm. Komisjon esitab ka edaspidi seda kontrollnäitajat käsitleva aruande.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41)) artiklit 5 käsitlevale komisjoni avaldusele püüab komisjon tagada, et arengukoostöö rahastamisvahendiga (DCI) hõlmatud riikide programmide raames eraldatud toetusest eraldatakse 20 % alus-, põhi- ja keskharidusele ning esmasele tervishoiule nende valdkondadega seotud projektide, programmide või eelarvetoetuse kaudu, arvestades kõikide geograafiliste piirkondade keskmist ja tunnistades, et teatud paindlikkus (nagu erakorralise abi puhul) peaks olema norm.

—

arengukoostöö rahastamisvahendi alusel tehtava piirkondliku koostöö taustal antakse ülevaade liidu arengupoliitika strateegilistest eesmärkidest ja selle panusest sotsiaalse infrastruktuuri ja teenuste varasema 35 % sihttaseme ning põhi- ja keskhariduse ning esmase tervishoiu praeguse 20 % kontrollnäitaja saavutamisse, ning hinnatakse koostöö tõhusust ja tulemuslikkust, sealhulgas edusamme abi kooskõlastamisel, liidu välistegevuse strateegia ühtlustamisel ning valdkondadevaheliste küsimuste, nagu sooline võrdõiguslikkus, inimõigused, konfliktide vältimine ja keskkonnaprobleemid, käsitlemisel;

—	esitab hindamis- ja seirearuannete peamised tulemused, mis näitavad, mil määral on seatud eesmärke saavutatud;

—	esitab kokkuvõtte koostöö põhijoontest ja tähtsamatest sündmustest igas geograafilises piirkonnas ja

—	annab finantsteavet igale sektorile antud abi kohta vastavalt OECD aruandluskriteeriumidele.

Aruanne peaks ühtlasi sisaldama teavet selle kohta, kuidas eelarvetoetus on aidanud kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele. Eelarvetoetus sõltub eelnevalt üles näidatud piisavast institutsioonilisest suutlikkusest ja vastavusest üksikasjalikele järelevalve ja rahaliste vahendite kasutamise kriteeriumitele abi saavas riigis. Antud kriteeriumid tuleb aastaaruandes ära märkida ning nendest kinnipidamist aruandes hinnata.

Pärast aruande esitamist alustavad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon dialoogi tulemuste üle ja arutavad, kuidas nende eesmärkide saavutamisel suuremat edu saavutada.

21 06 02
Suhted Lõuna-Aafrikaga

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
128 611 000	131 459 743		6 503 201	128 611 000	137 962 944

Märkused

Assigneering on kooskõlas Euroopa Liidu ja Lõuna-Aafrika vahelise kaubandus-, arengu- ja koostöölepinguga ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Programmi rakendatakse vastavalt 2007.–2013. aasta kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu kohastele riikide strateegiadokumentidele ja mitmeaastastele soovitusprogrammidele ning neid rahastatakse liidu üldeelarvest.

Assigneering on ette nähtud eeskätt Lõuna-Aafrikas niisuguste arengukoostöö projektide ja programmide rahastamiseks, mille eesmärk on järgmine:

—	tagada Lõuna-Aafrika harmoonilist ja säästvat majandus- ja sotsiaalarengut programmide ja meetmete kaudu, mille eesmärk on vähendada vaesust ja soodustada vaestele tulu toovat majanduskasvu;

—	tagada selle jätkuvat integreerimist maailma majandusse;

—	tugevdada aluseid, millel rajanevad demokraatlik ühiskond ja õigusriik, kus täiel määral austatakse inimõigusi ja põhivabadusi;

—	täiustada sotsiaalteenuseid ja aidata saavutada aastatuhande arengueesmärke.

Programmides keskendutakse vaesuse vastu võitlemisele ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele, võttes arvesse varem ebasoodsas olukorras olnud kogukondade vajadusi, ning neis integreeritakse arengu sooline ja keskkonnamõõde. Erilist tähelepanu pööratakse institutsioonilise suutlikkuse suurendamisele.

Arengukoostöö keskmes on peamiselt järgmine:

—

vaestele teenuste osutamise suutlikkuse suurendamine ja neile teenuste osutamise toetamine valdkondades, nagu tervis, HIV/AIDS, haridus, eluase ning infrastruktuur (nt vesi ja sanitaarvahendid, jätkusuutlik energiavarustus, kommunikatsioonivahendid), samuti riigi rahanduse juhtimise reformimine kõikidel haldustasandeil, suutlikkuse suurendamine ning järelevalve ja hindamise parandamine;

—	jätkusuutliku kasvu toetamine, pidades eriti silmas tööhõive suurendamist (käsitledes tööjõu nõudlust ja selle pakkumist, näiteks oskuste arendamist) eeskätt kliimamuutusega kohanemise ja selle mõju leevendamise ning keskkonnahoidliku majanduse valdkonnas tervikuna;

—	hea valitsemistava toetamine (nii avalikus kui ka erasektoris);

—	piirkondliku ja üleaafrikalise toetuse andmine. Nii näiteks toetatakse rahu- ja julgeolekuprotsessi edendamist, AKV riikide teadus- ja tehnoloogiaprogramme, teadlaste liikuvust ning piirkonnasiseste seoste tugevdamist infrastruktuuri ja kaubanduse arendamise kaudu.

Kuna Lõuna-Aafrikas on märkimisväärseid keskkonnaprobleeme ja riik on suuruselt 12. kasvuhoonegaaside tekitaja maailmas, pööratakse arengukoostöö raames erilist tähelepanu keskkonnakaitsele ning kliimamuutusega seotud meetmetele.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktile b sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

JAOTIS 22

LAIENEMINE

Jaotis Peatükk	Rubriik	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
22 01	LAIENEMISE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD	88 841 907	88 841 907			88 841 907	88 841 907
22 02	LAIENEMISPROTSESS JA -STRATEEGIA	1 002 420 021	802 355 164		14 307 042	1 002 420 021	816 662 206
	Jaotis 22 — Kogusumma	1 091 261 928	891 197 071		14 307 042	1 091 261 928	905 504 113

PEATÜKK 22 02 — LAIENEMISPROTSESS JA -STRATEEGIA

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
22 02
LAIENEMISPROTSESS JA -STRATEEGIA
22 02 01	Ülemineku- ja institutsioonide väljaarendamisabi kandidaatriikidele	4	293 880 176	283 229 616			293 880 176	283 229 616
22 02 02	Ülemineku- ja institutsioonide väljaarendamise abi võimalikele kandidaatriikidele	4	453 337 844	339 099 912			453 337 844	339 099 912
22 02 03	Ajutised tsiviilvalitsused Lääne-Balkani riikides	4	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
22 02 04
Piiriülene ja piirkondlik koostöö
22 02 04 01	Piiriülene koostöö IPAst abi saavate riikide vahel ja osalemine Euroopa Regionaalarengu Fondi riigiülestes/piirkondadevahelistes programmides, samuti Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi (ENPI) vastavates mitmepoolsetes merepiirkonna programmides	4	18 787 731	12 514 374			18 787 731	12 514 374
22 02 04 02	Piiriülene koostöö liikmesriikidega	4	3 347 971	1 184 126			3 347 971	1 184 126
	Artikkel 22 02 04 — Vahesumma		22 135 702	13 698 500			22 135 702	13 698 500
22 02 05
Varasematest abikavadest abi andmise lõpuleviimine
22 02 05 01	Ühinemiseelse abi programmi Phare lõpuleviimine	4	—	p.m.			—	p.m.
22 02 05 02	Programmi CARDS lõpuleviimine	4	p.m.	1 976 838			p.m.	1 976 838
22 02 05 03	Türgiga varem tehtud koostöö lõpuleviimine	4	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
22 02 05 04	Malta ja Küprosega varem tehtud koostöö lõpuleviimine	4	—	—			—	—
22 02 05 05	Laienemise mõju käsitleva ettevalmistava tegevuse lõpuleviimine liidu piirialadel	3.2	—	p.m.			—	p.m.
22 02 05 09	Uutele liikmesriikidele mõeldud üleminekutoetuste lõpuleviimine	3.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
22 02 05 10	Üleminekutoetuse raames võetud tehnilise abi ja info vahetamise (TAIEX) meetmete lõpuleviimine	3.2	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
	Artikkel 22 02 05 — Vahesumma		p.m.	1 976 838			p.m.	1 976 838
22 02 06	Tehnilise abi infobüroo (TAIEX) ühinemiseelne rahastamisvahend	4	12 000 000	8 724 776			12 000 000	8 724 776
22 02 07
Piirkondlikud, horisontaalsed ja ühekordsed programmid
22 02 07 01	Piirkondlikud ja horisontaalsed programmid	4	142 566 299	127 414 143		14 307 042	142 566 299	141 721 185
22 02 07 02	Liidu abi tulemuste hindamine, järel- ja kontrollimeetmed	4	3 500 000	3 459 467			3 500 000	3 459 467
22 02 07 03	Rahaline toetus Küprose türgi kogukonna majandusarengu soodustamiseks	4	31 000 000	14 265 853			31 000 000	14 265 853
	Artikkel 22 02 07 — Vahesumma		177 066 299	145 139 463		14 307 042	177 066 299	159 446 505
22 02 08	Katseprojekt – Kultuuripärandi säilitamine ja taastamine konfliktipiirkondades	4	p.m.	932 000			p.m.	932 000
22 02 09	Konfliktipiirkondades kultuuripärandi säilitamise ja taastamise katseprojekt	4	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
22 02 10
Teavitamine ja teabevahetus
22 02 10 01	Prince – Teavitamine ja teabevahetus	4	5 000 000	4 358 928			5 000 000	4 358 928
22 02 10 02	Kolmandate riikide teavitamine ja teabevahetus	4	10 000 000	5 195 131			10 000 000	5 195 131
	Artikkel 22 02 10 — Vahesumma		15 000 000	9 554 059			15 000 000	9 554 059
22 02 11	Üleminekuabi rahastamisvahend institutsioonide väljaarendamiseks pärast ühinemist	3.2	29 000 000	p.m.			29 000 000	p.m.
	Peatükk 22 02 — Kogusumma		1 002 420 021	802 355 164		14 307 042	1 002 420 021	816 662 206

22 02 07
Piirkondlikud, horisontaalsed ja ühekordsed programmid

22 02 07 01
Piirkondlikud ja horisontaalsed programmid

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
142 566 299	127 414 143		14 307 042	142 566 299	141 721 185

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõikide kandidaatriikide ja võimalike kandidaatriikide ühinemiseelsete piirkondlike ja mitut abisaajat hõlmavate programmide rahastamiseks.

Tulu alusel, mis on saadud kolmandate riikide osamaksudest ja kantud tulude eelarvestuse punkti 5 2 3, võidakse eraldada punkti täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

JAOTIS 23

HUMANITAARABI

Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
23 01	HUMANITAARABI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD		36 465 828	36 465 828			36 465 828	36 465 828
23 02	HUMANITAARABI, KAASA ARVATUD ABI KODUKOHAST LAHKUMA SUNNITUD ISIKUTELE, TOIDUABI JA VALMISOLEK SUURÕNNETUSTEKS	4	857 657 000	773 610 372		29 914 724	857 657 000	803 525 096
23 03	KODANIKUKAITSE RAHASTAMISVAHEND		23 200 000	18 588 070			23 200 000	18 588 070
	Jaotis 23 — Kogusumma		917 322 828	828 664 270		29 914 724	917 322 828	858 578 994

PEATÜKK 23 02 — HUMANITAARABI, KAASA ARVATUD ABI KODUKOHAST LAHKUMA SUNNITUD ISIKUTELE, TOIDUABI JA VALMISOLEK SUURÕNNETUSTEKS

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
23 02
HUMANITAARABI, KAASA ARVATUD ABI KODUKOHAST LAHKUMA SUNNITUD ISIKUTELE, TOIDUABI JA VALMISOLEK SUURÕNNETUSTEKS
23 02 01	Humanitaarabi	4	560 551 000	512 545 722		27 963 764	560 551 000	540 509 486
23 02 02	Toiduabi	4	259 187 000	226 941 029		1 950 960	259 187 000	228 891 989
23 02 03	Valmisolek suurõnnetusteks	4	35 919 000	32 123 621			35 919 000	32 123 621
23 02 04	Ettevalmistav tegevus – Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus	4	2 000 000	2 000 000			2 000 000	2 000 000
	Peatükk 23 02 — Kogusumma		857 657 000	773 610 372		29 914 724	857 657 000	803 525 096

23 02 01
Humanitaarabi

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
560 551 000	512 545 722		27 963 764	560 551 000	540 509 486

Märkused

Assigneering on ette nähtud väljaspool liitu asuvates riikides antava humanitaarabi rahastamiseks, millega aidatakse konfliktide ning inimese ja looduse põhjustatud suurõnnetuste (sõjad, sõjalised konfliktid jne) või muude samalaadsete hädaolukordade ohvreid seni, kuni kestab kõnealustest olukordadest tingitud humanitaarabi vajadus.

Ohvritele antakse abi olenemata nende rassilisest ja etnilisest päritolust, usutunnistusest, puudest, soost, vanusest, rahvusest või poliitilistest vaadetest.

Assigneering on samuti ette nähtud rahastama humanitaarabi missioonide elluviimiseks vajalike toodete või seadmete ostmist ja kohaletoimetamist, sealhulgas eluaseme või peavarju ehitamist kannatanutele, lühiajalisi taastus- ja ülesehitustöid, eelkõige infrastruktuuri ja rajatisi, ning kulusid, mis on seotud väljastpoolt palgatud, välismaiste või kohalike töötajatega, ladustamisega, rahvusvaheliste või riigisiseste saadetistega, logistika toetamisega, hädaabi jaotamisega ja kõikide muude meetmetega, mille eesmärk on hõlbustada abi jõudmist abi saajateni.

Assigneering võib hõlmata ka kõiki muid humanitaarabi rakendamisega otseselt seotud kulusid.

Muu hulgas hõlmab see järgmist:

—	humanitaarabi teostatavusuuringud, humanitaarabiprojektide ja kavade hindamine, humanitaarabi missioonide tuntuse suurendamise meetmed ja teavituskampaaniad;

—	humanitaarabi projektide ja kavade järelevalve ning selliste algatuste edendamine ja väljatöötamine, mille eesmärk on suurendada kooskõlastatust ja koostööd, et tõhustada abi ning projektide ja kavade järelevalvet;

—	asjaomase abiga seotud meetmete rakendamise järelevalve ja koordineerimine;

—

meetmed, millega tugevdatakse liidu kooskõlastatud tegevust liikmesriikidega, teiste doonorriikidega, rahvusvaheliste organisatsioonide ja institutsioonidega (eelkõige ÜROsse kuuluvate rahvusvaheliste organisatsioonide ja institutsioonidega), valitsusväliste organisatsioonidega ja viimati nimetatuid esindavate organisatsioonidega;

—

humanitaarabi projektide ettevalmistamiseks ja rakendamiseks vajalik tehniline abi, eelkõige kulud, mis kaasnevad valdkonna sõltumatute ekspertide lepingukulude ning infrastruktuuri- ja logistikakulude rahastamisega, mida maailma eri paikades asuvad humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi üksused katavad kinnitatud kulutustena avansikontodelt;

—	selliste tehnilise abi lepingute rahastamine, millega lihtsustatakse tehnilise oskusteabe ja teadmiste vahetamist liidu humanitaarabiorganisatsioonide ja -asutuste vahel või kõnealuste organisatsioonide ja asutuste ning kolmandate riikide humanitaarabiorganisatsioonide ja -asutuste vahel;

—	humanitaarabi poliitikavaldkonna eesmärkide saavutamisega seotud uuringud ja koolitus;

—	humanitaarvõrgustike tegevustoetused ja jooksvate kulude toetused;

—	lõhkekehade kõrvaldamisega seotud humanitaarmeetmed, sealhulgas kohalike kogukondade teadlikkuse suurendamine jalaväemiinide suhtes;

—	humanitaarabivõrgustiku kulud vastavalt määruse (EÜ) nr 1257/96 artiklile 4. Tegemist on üheaastase mitut teadusharu hõlmava humanitaarabialase kraadiõppeprogrammiga, mille eesmärk on suurendada humanitaarabitöötajate ametialast pädevust ja milles osaleb mitu ülikooli.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96, 20. juuni 1996, humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).

23 02 02
Toiduabi

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
259 187 000	226 941 029		1 950 960	259 187 000	228 891 989

Märkused

Assigneering on ette nähtud toiduabina antava humanitaarabi operatsioonide rahastamiseks. Neid operatsioone rahastatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi käsitlevatele eeskirjadele.

Liidu humanitaarabi koosneb abi- ja hädaabimeetmetest, mille eesmärk on abistada kolmandate riikide kõige ohustatumaid inimesi, kes kannatavad loodusõnnetuste, inimeste põhjustatud kriiside, nagu sõjad ja sõjalised konfliktid, loodusõnnetuste või inimese poolt põhjustatud õnnetustega samalaadsete erandlike olukordade või asjaolude tõttu, seejuures kedagi diskrimineerimata. Liit annab humanitaarabi seni, kuni kestab kõnealustest olukordadest tingitud humanitaarabi vajadus.

Assigneeringut saab kasutada toiduainete, seemnete, elusloomade ning muude humanitaarabioperatsioonide läbiviimiseks vajalike toodete ja varustuse ostmiseks ja kohaletoimetamiseks.

Assigneering on ette nähtud ka selliste meetmetega seotud kulude rahastamiseks, mis on olulised humanitaarabina antava toiduabi andmiseks nõutava aja jooksul ja viisil, mis vastab abi saavate riikide vajadustele, järgib nõuet saavutada võimalikult suur tasuvus ja tagab suurema läbipaistvuse. See hõlmab järgmist:

—	abi transport ja jaotamine, sealhulgas nendega seotud toimingud, näiteks kindlustamine, peale- ja mahalaadimine, koordineerimine jne;

—

abi kavandamisel, koordineerimisel ja optimaalsel rakendamisel olulised toetusmeetmed, mille kulusid ei rahastata muude assigneeringutega, näiteks erakorraline transport ja ladustamine, toiduainete kohapealne töötlemine või valmistamine, desinfitseerimine, konsultatsiooniteenused ning abi andmisega otseselt seotud tehniline abi ja varustus (tööriistad ja -vahendid, kütus jne);

—	toiduabimeetmete järelevalve ja koordineerimine, täpsemalt asjaomaste toodete tarnimine, kohaletoimetamine, jaotamine ja kasutamine, sealhulgas ekvivalentfondide kasutamine;

—	katseprojektid, mis on seotud uute transpordiliikidega, pakendamise ja ladustamisega, toiduabimeetmete uurimisega, humanitaarabiga seotud tuntuse suurendamise meetmetega ja teavituskampaaniatega teadlikkuse parandamiseks;

—	toidu ladustamine (sealhulgas haldamisega, edasiste valikutega või valikuteta toimingutega, tehnikute koolitamisega, pakendite ja liikuvate ladustamisseadmetega, ladude korrashoiu ja remondiga jms seotud kulud);

—

toiduabina antava humanitaarabi projektide ettevalmistamiseks ja rakendamiseks vajalik tehniline abi, eelkõige kulud, mis tulenevad valdkonna sõltumatute ekspertide lepingukulude ning infrastruktuuri- ja logistikakulude rahastamisest ja mida maailma eri paikades asuvad humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi üksused katavad kinnitatud kulutustena avansikontodelt.

Et tagada nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artiklite 53–56 kohaldamisel eelarve täitmise läbipaistvus, teeb komisjon rahvusvaheliste organisatsioonide poolt projektide juhtimise ja rakendamise alaste kokkulepete sõlmimisel või muutmisel kõik endast oleneva, et nad võtaksid endale kohustuse saata kõik oma Euroopa Liidu fondide kasutamisega seotud sise- ja välisauditite aruanded Euroopa Kontrollikojale ning komisjoni siseaudiitorile.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96, 20. juuni 1996, humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).

JAOTIS 26

KOMISJONI HALDUS

Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
26 01	KOMISJONI HALDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD		988 983 348	988 983 348			988 983 348	988 983 348
26 02	MULTIMEEDIATOODANG	1	14 738 200	12 849 449			14 738 200	12 849 449
26 03	TEENUSTE OSUTAMINE RIIKLIKELE HALDUSASUTUSTELE, ETTEVÕTETELE JA KODANIKELE		26 300 000	11 472 610		6 503 201	26 300 000	17 975 811
	Jaotis 26 — Kogusumma		1 030 021 548	1 013 305 407		6 503 201	1 030 021 548	1 019 808 608

PEATÜKK 26 03 — TEENUSTE OSUTAMINE RIIKLIKELE HALDUSASUTUSTELE, ETTEVÕTETELE JA KODANIKELE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
26 03
TEENUSTE OSUTAMINE RIIKLIKELE HALDUSASUTUSTELE, ETTEVÕTETELE JA KODANIKELE
26 03 01
Haldusasutustevahelise andmevahetuse võrgud
26 03 01 01	Euroopa haldusasutuste koostoimimisvõimealased lahendused (ISA)	1.1	25 700 000	10 872 610		6 503 201	25 700 000	17 375 811
26 03 01 02	Varasemate programmide IDA ja IDABC lõpuleviimine	1.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
	Artikkel 26 03 01 — Vahesumma		25 700 000	10 872 610		6 503 201	25 700 000	17 375 811
26 03 02	Katseprojekt – Erasmuse avaliku halduse programm	5	—	—			—	—
26 03 03	Ettevalmistav tegevus – Erasmuse avaliku halduse programm	5	600 000	600 000			600 000	600 000
	Peatükk 26 03 — Kogusumma		26 300 000	11 472 610		6 503 201	26 300 000	17 975 811

26 03 01
Haldusasutustevahelise andmevahetuse võrgud

26 03 01 01
Euroopa haldusasutuste koostoimimisvõimealased lahendused (ISA)

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
25 700 000	10 872 610		6 503 201	25 700 000	17 375 811

Märkused

29. septembril 2008 esitas komisjon ettepaneku Euroopa haldusasutuste koostoimimisvõimealaste lahenduste (ISA) programmi kohta, mis peaks jätkama 2009. aasta detsembris lõppenud programmi IDABC.

ISA programmi eesmärk on hõlbustada tõhusat ja tulemuslikku piiriülest ja valdkondadevahelist elektroonilist suhtlemist Euroopa haldusasutuste vahel, et toetada avalike teenuste osutamist elektroonilisel teel.

Selleks peab ISA programm kaasa aitama vajaliku korraldusliku, finants- ja tegevusraamistiku loomisele, tagades ühiste raamistike, ühisteenuste ja üldvahendite kättesaadavuse ning suurendades teadlikkust liidu õigusaktide info- ja kommunikatsioonitehnoloogia-alastest aspektidest.

Seeläbi toetab ISA programm liidu poliitika ja õigusaktide tõhustamist ja rakendamist.

Programmi rakendatakse tihedas koostöös ja kooskõlastatult liikmesriikide ja asjaomaste valdkondade esindajatega, korraldades uuringuid ning viies ellu projekte ja kaasnevaid meetmeid.

Punkti kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 922/2009/EÜ, 16. september 2009, Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste (ISA) kohta (ELT L 260, 3.10.2009, lk 20).

JAOTIS 29

STATISTIKA

Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
29 01	STATISTIKA POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD		77 071 571	77 071 571			77 071 571	77 071 571
	40 01 40		2 900 000	2 900 000			2 900 000	2 900 000
			79 971 571	79 971 571			79 971 571	79 971 571
29 02	STATISTILISE TEABE KOOSTAMINE	1	5 000 000	30 591 571		6 097 472	5 000 000	36 689 043
	40 02 41		49 000 000	4 843 254			49 000 000	4 843 254
			54 000 000	35 434 825			54 000 000	41 532 297
	Jaotis 29 — Kogusumma		82 071 571	107 663 142		6 097 472	82 071 571	113 760 614
	40 01 40, 40 02 41		51 900 000	7 743 254			51 900 000	7 743 254
	Kogusumma + reserv		133 971 571	115 406 396			133 971 571	121 503 868

PEATÜKK 29 02 — STATISTILISE TEABE KOOSTAMINE

Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Jaotis Peatükk Artikkel Punkt	Rubriik	FR	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
29 02
STATISTILISE TEABE KOOSTAMINE
29 02 01	Statistilise teabe poliitika lõpuleviimine	1.1	p.m.	988 419			p.m.	988 419
29 02 02	Ühendusesisese statistika võrkude väljakujundamine (Edicom)	1.1	—	—			—	—
29 02 03	Liidu statistikaprogrammi 2008–2012 lõpuleviimine	1.1	—	24 117 426		6 097 472	—	30 214 898
29 02 04	Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika ajakohastamine („MEETS”)	1.1	5 000 000	5 485 726			5 000 000	5 485 726
29 02 05	Euroopa statistikaprogramm 2013–2017	1.1	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
	40 02 41		49 000 000	4 843 254			49 000 000	4 843 254
			49 000 000	4 843 254			49 000 000	4 843 254
	Peatükk 29 02 — Kogusumma		5 000 000	30 591 571		6 097 472	5 000 000	36 689 043
	40 02 41		49 000 000	4 843 254			49 000 000	4 843 254
	Kogusumma + reserv		54 000 000	35 434 825			54 000 000	41 532 297

29 02 03
Liidu statistikaprogrammi 2008–2012 lõpuleviimine

Eelarve 2013		Paranduseelarve nr 2/2013		Uus summa
Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
—	24 117 426		6 097 472	—	30 214 898

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

—	statistilised vaatlused, uuringud ja näitajate/võrdlusandmete väljaarendamine,

—	statistika kvaliteedi parandamiseks ette nähtud kvaliteediuuringud ja -toimingud,

—	riikide statistikaasutustele antavad toetused,

—	statistilise teabe töötlemine, levitamine, reklaamimine ja turustamine,

—	statistilise teabe süsteemide jaoks olulised seadmed, andmetöötluse infrastruktuur ja seadmete hooldus,

—	magnetkujul salvestatud statistilised analüüsid ja dokumentatsioon,

—	välisekspertide teenused,

—	avaliku ja erasektori ühine rahastamine,

—	äriühingute ülevaadete rahastamine,

—	täiustatud statistikatehnoloogia alaste koolituskursuste korraldamine statistikutele,

—	dokumentide ostmise kulud,

—	rahvusvahelise statistikainstituudi toetamine ja muude rahvusvaheliste statistikaühingute liikmemaks.

Lisaks on assigneering ette nähtud selleks, et tagada vajaliku teabe kogumine liidu majanduslikku ja sotsiaalset olukorda käsitleva iga-aastase koondaruande jaoks, mis koostatakse majandusandmete ja struktuurinäitajate/võrdlusandmete alusel.

Lisaks on assigneering ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud riigi statistikute koolitamisega ning arengumaade, Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ja Vahemere lõunapiirkonna riikidega arendatava koostööpoliitikaga; samuti selliste kulude katmiseks, mis on seotud ametnike vahetamisega, teabekohtumistega, toetustega ning seoses ametnike ja muude töötajate töötasude kohandamisega osutatavate teenuste eest tasumisega.

Käesoleva artikli alusel rahastatakse ka kulutusi, mis on seotud andmete ostmisega ja komisjoni talituste pääsuga väljaspool asuvatesse andmepankadesse. Peale selle tuleks assigneeringuga rahastada uute moodultehnoloogiate väljatöötamist.

Assigneering on ette nähtud ka selleks, et rahastada komisjoni või muude liidu institutsioonide taotlusel liidu kulude hindamiseks, jälgimiseks ja arvestamiseks vajaliku statistilise teabe edastamist. Sellega parandatakse finants- ja eelarvepoliitika rakendamist (eelarve koostamine, finantsvaldkonna edasise arengu perioodiline jälgimine) ning võimaldatakse koguda keskmise tähtajaga ja pikaajalisi andmeid liidupoolse rahastamise kohta.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktide e–g kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja on kirjendatud tulude eelarvestuse punktis 6 0 3 3, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktidele e–g.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1578/2007/EÜ, 11. detsember 2007, ühenduse statistikaprogrammi kohta ajavahemikuks 2008–2012 (ELT L 344, 28.12.2007, lk 15).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 223/2009, 11. märts 2009, Euroopa statistika kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(1) Käesolevas veerus esitatud arvnäitajad vastavad 2013. aasta eelarvele (ELT L 66, 8.3.2013, lk 1) ning paranduseelarvetele nr 1 kuni 2/2013.

(2) Käesolevas veerus esitatud arvnäitajad vastavad 2012. aasta eelarvele (ELT L 56, 29.2.2012, lk 1) ning paranduseelarvetele nr 1 kuni 6/2012.

(3) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 310 lõike 1 kolmandas lõigus on sätestatud: „Eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus”.

(4) Käesolevas veerus esitatud arvnäitajad vastavad 2013. aasta eelarvele (ELT L 66, 8.3.2013, lk 1) ning paranduseelarvetele nr 1 kuni 2/2013.

(5) Käesolevas veerus esitatud arvnäitajad vastavad 2012. aasta eelarvele (ELT L 56, 29.2.2012, lk 1) ning paranduseelarvetele nr 1 kuni 6/2012.

(6) 2013. aasta eelarve omavahendid määratakse kindlaks 21. mail 2012 ühenduste omavahendite nõuandekomitee 154. koosolekul vastu võetud eelarveprognooside alusel.

(7) Euroopa Liigu toimimise lepingu artikli 310 lõike 1 kolmandas lõigus on sätestatud: „Eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus”.

(8) Kasutatav arvestusbaas ei ületa 50 % kogurahvatulust.

(9) Horvaatia kogurahvatulu ja käibemaksu baasi on vähendatud poole võrra, et vähendada tema osamaksu, sest ühinemisleping jõustus 1. juulil 2013.

(10) Üksnes ajavahemikuks 2007–2013 kehtestatakse käibemaksupõhiste omavahendite sissenõudmismääraks Austria jaoks 0,225 %, Saksamaa jaoks 0,15 % ning Madalmaade ja Rootsi jaoks 0,10 %.

(11) Horvaatia käibemaksu baasi on vähendatud poole võrra, et vähendada tema osamaksu, sest ühinemisleping jõustus 1. juulil 2013.

(12) Horvaatia kogurahvatulu baasi on vähendatud poole võrra, et vähendada tema osamaksu, sest ühinemisleping jõustus 1. juulil 2013.

(13) Määra arvutamine: (104 796 563 423) / (134 003 050 000) = 0,782046105838636.

(14) Ümardatud protsendimäärad.

(15) Laienemisega seotud kulude summa koosneb järgmisest: i) 2003. aasta assigneeringutest kümnele uuele liikmesriigile (kes ühinesid liiduga 1. mail 2004) tehtud maksetest, korrigeerituna ELi 2004.–2011. aasta SKP deflaatoriga, ning 2006. aasta assigneeringutest Bulgaariale ja Rumeeniale tehtud maksetest, korrigeerituna ELi 2007.–2011. (5a) aasta SKP deflaatoriga, ja ii) nendele liikmesriikidele eraldatud kogukulust, välja arvatud põllumajanduse otsesed maksed, turuga seotud kulud ja EAGGFi (5b) tagatisrahastust tulenevad maaelu arendamise kulud. Kõnealune summa lahutatakse eraldatud kogukulust tagamaks, et enne ühinemist hüvitamisele mittekuuluvaid kulusid ei hüvitataks ka pärast ühinemist.

(16) „Ühendkuningriigi kasu” vastab mõjule, mida Ühendkuningriigile avaldab üleminek piiristatud käibemaksule ja RKT/kogurahvatulu põhiste omavahendite kasutuselevõtt.

(17) See juhuslik kasu vastab netotulule, mida Ühendkuningriik saab johtuvalt sellest, et 1. jaanuaril 2001 suurenes 10 protsendilt 25 protsendile traditsiooniliste omavahendite protsendimäär, mille liikmesriigid sissenõudmiskulude katteks endale jätavad.

(18) p.m. (omavahendid + muud tulud = kogutulu = kogukulu); (138 638 020 848 + 1 872 967 007 = 140 510 987 855 = 140 510 987 855).

(19) Kõigi omavahendite määr kogurahvatulust: (138 638 020 848) / (13 400 305 000 000) = 1,03 %; omavahendite kogusumma ülemmäär protsendina kogurahvatulust: 1,23 %.

(20) Näited selliste Silicon Valleys esindatud võrgustike kohta on Saksa-Ameerika äriühing GABA, Interfrench, Itaalia-Ameerika äriühing BAIA, Silicon Vikings jt.

(21) Neid on 17, millest seitse (Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Moldova, Venemaa Föderatsioon ja Ukraina) asuvad liidust idas ja kümme (Alžeeria, Egiptus, Jordaania, Iisrael, Liibanon, Liibüa, Maroko, Palestiina omavalitsus, Süüria ja Tuneesia) asuvad liidust lõunas.

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		EELARVED
		2013/688/EL, Euratom
	*	Euroopa Liidu 2013. aasta paranduseelarve nr 2 lõplik vastuvõtmine	1
		2013/689/EL, Euratom
	*	Euroopa Liidu 2013. aasta paranduseelarve nr 3 lõplik vastuvõtmine	219
		2013/690/EL, Euratom
	*	Euroopa Liidu 2013. aasta paranduseelarve nr 4 lõplik vastuvõtmine	239
		2013/691/EL, Euratom
	*	Euroopa Liidu 2013. aasta paranduseelarve nr 5 lõplik vastuvõtmine	273

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2013.327.est
Euroopa Liidu Teataja		L 327

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	56. köide 6. detsember 2013

Eelarve 2013	Paranduseelarve nr 3/2013	Uus summa
104 796 563 423	–1 023 276 526	103 773 286 897

Eelarve 2013	Paranduseelarve projekt nr 3/2013	Uus summa
p.m.	1 023 276 526	1 023 276 526

Eelarve 2013	Paranduseelarve nr 4/2013	Uus summa
1 835 349 000	– 181 000	1 835 168 000

Kategooria ja palgaaste (1) (2)	Halduskulud
	2013		Paranduseelarve nr 4/2013		2013
	Liidu eelarvega lubatud		Kinnitatud ametikohtade loetelu muudatused		Muudetud ametikohtade loetelu
	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad
AD 16	24				24
AD 15	190	22			190	22
AD 14	580	31			580	31
AD 13	1 969				1 969
AD 12	1 329	53			1 329	53
AD 11	634	62			634	62
AD 10	1 012	11			1 012	11
AD 9	814				814
AD 8	970	2			970	2
AD 7	1 072				1 072
AD 6	1 245				1 245
AD 5	1 363	20			1 363	20
AD kokku	11 202	201			11 202	201
AST 11	172				172
AST 10	240	20			240	20
AST 9	529				529
AST 8	539	12			539	12
AST 7	1 003	28	–2		1 001	28
AST 6	802	19			802	19
AST 5	1 125	42			1 125	42
AST 4	929	20			929	20
AST 3	1 159	9			1 159	9
AST 2	511	13			511	13
AST 1	695				695
AST kokku	7 704	163			7 702	163
Kõik kokku	18 906	364	–2		18 904	364
Töötajaid kokku	19 270		–2		19 268

Tegevusüksus ja palgaaste	Euroopa GNSSi Agentuur
	2013		Paranduseelarve nr 4/2013		2013
	Liidu eelarvega lubatud		Kinnitatud ametikohtade loetelu muudatused		Muudetud ametikohtade loetelu
	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad
AD 16
AD 15
AD 14		1				1
AD 13
AD 12		1				1
AD 11		3				3
AD 10		2		3		5
AD 9		6		3		9
AD 8		5		6		11
AD 7		23		7		30
AD 6		8		1		9
AD 5		3				3
AD kokku		52		20		72
AST 11
AST 10
AST 9
AST 8
AST 7
AST 6
AST 5		2				2
AST 4		1				1
AST 3		1				1
AST 2		1				1
AST 1
AST kokku		5				5
Kõik kokku		57		20		77
Töötajaid kokku	57		20		77

Tegevusüksus ja palgaaste	Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus
	2013		Paranduseelarve nr 4/2013		2013
	Liidu eelarvega lubatud		Kinnitatud ametikohtade loetelu muudatused		Muudetud ametikohtade loetelu
	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad
AD 16
AD 15
AD 14		1				1
AD 13		4				4
AD 12		5				5
AD 11		4				4
AD 10		15				15
AD 9		14				14
AD 8		16		2		18
AD 7		3				3
AD 6		9				9
AD 5		5				5
AD kokku		76		2		78
AST 11
AST 10
AST 9
AST 8		3				3
AST 7		4				4
AST 6		1				1
AST 5		9				9
AST 4		7				7
AST 3		3				3
AST 2
AST 1
AST kokku		27				27
Kõik kokku		103		2		105
Töötajaid kokku	103		2		105

Tegevusüksus ja palgaaste	Euroopa Liidu Kohus
	2013		Paranduseelarve nr 4/2013		2013
	Liidu eelarvega lubatud		Kinnitatud ametikohtade loetelu muudatused		Muudetud ametikohtade loetelu
	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad	Alalised ametikohad	Ajutised ametikohad
AD 16	5	—			5	—
AD 15	10	1			10	1
AD 14	45 (3)	45 (3)		1	45 (3)	46 (3)
AD 13	100	—			100	—
AD 12	102 (4)	68		1	102 (4)	69
AD 11	67	75		1	67	76
AD 10	42	34		1	42	35
AD 9	136	2			136	2
AD 8	170	1			170	1
AD 7	156	—			156	—
AD 6	44	—			44	—
AD 5	49	28			49	28
AD kokku	926	254		4	926	258
AST 11	10	—			10	—
AST 10	12	1			12	1
AST 9	29	—			29	—
AST 8	41	5			41	5
AST 7	67	29			67	29
AST 6	65	24			65	24
AST 5	66	47		1	66	48
AST 4	81	42			81	42
AST 3	140	10		1	140	11
AST 2	84	5		1	84	6
AST 1	57	—			57	—
AST kokku	652	163		3	652	166
Kõik kokku	1 578 (5)	417		7	1 578 (5)	424
Töötajaid kokku	1 995 (6) (7)		7		2002 (6) (7)

Eelarve 2013	Paranduseelarve nr 5/2013	Uus summa
103 773 286 897	14 607 942	103 787 894 839