30.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 320/1

Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpanga institutsioonidevaheline kokkulepe demokraatliku vastutuse ja järelevalve teostamise praktilise korra kohta seoses EKP-le ühtse järelevalvemehhanismi raames antud ülesannete täitmisega

(2013/694/EL)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA KESKPANK,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 127 lõiget 6,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorda, eriti selle artikli 127 lõiget 1,

—	võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga, (1) eriti selle artikli 20 lõikeid 8 ja 9,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi ja Euroopa Keskpanga presidendi ühisavaldust seoses Euroopa Parlamendis toimunud hääletusega nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 üle,

arvestades, et määrusega (EL) nr 1024/2013 antakse Euroopa Keskpangale (EKP) eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga ning selle eesmärk on tagada krediidiasutuste turvalisus ja toimekindlus ning finantssüsteemi stabiilsus kogu Euroopa Liidus ja kõigis ühtses järelevalvemehhanismis osalevates liikmesriikides;

B.	arvestades, et määruse (EL) nr 1024/2013 artiklis 9 on sätestatud, et EKP on pädev asutus talle nimetatud määrusega antud järelevalveülesannete täitmisel;

C.	arvestades, et järelevalveülesannete andmisega kaasneb EKP-l oluline vastutus aidata kaasa finantsstabiilsusele liidus, kasutades selleks oma järelevalvevolitusi võimalikult tulemuslikult ja proportsionaalselt;

arvestades, et liidu tasandil järelevalvevolituste andmine tuleks tasakaalustada asjakohaste demokraatliku vastutuse nõuetega; seega on määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 20 kohaselt EKP-l aruandekohustus nimetatud määruse rakendamise eest Euroopa Parlamendi ja nõukogu ees, kes on demokraatlikult legitiimsed institutsioonid ja esindavad liidu kodanikke ja liikmesriike;

E.	arvestades, et määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 20 lõike 9 kohaselt teeb EKP Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) kohaselt Euroopa Parlamendiga uurimistel lojaalset koostööd;

arvestades, et määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 20 lõikes 8 on sätestatud, et EKP järelevalvenõukogu esimees peab taotluse korral Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimehe ja aseesimeestega kinniseid konfidentsiaalseid suulisi arutelusid EKP järelevalveülesannete üle, kui selliseid arutelusid on vaja pidada ELi toimimise lepingust tulenevate Euroopa Parlamendi volituste täitmiseks; arvestades, et nimetatud artikli kohaselt peab selliste arutelude korraldamise kord tagama täieliku konfidentsiaalsuse kooskõlas EKP-le kui pädevale asutusele asjakohase liidu õiguse kohaselt pandud konfidentsiaalsuskohustusega;

arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 15 lõikes 1 on sätestatud, et liidu institutsioonid teevad oma tööd võimalikult avalikult; arvestades, et tingimused, mille kohaselt EKP dokument on konfidentsiaalne, on kehtestatud EKP otsusega 2004/258/EÜ (EKP/2004/3); (2) arvestades, et otsusega on sätestatud, et igal liidu kodanikul ning füüsilisel või juriidilise isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, on õigus juurdepääsule EKP dokumentidele, võttes arvesse kõnealuses otsuses kindlaks määratud tingimusi ja piiranguid; arvestades, et nimetatud otsuse kohaselt keeldub EKP avalikustamisest, kui see võiks kahjustada teatavaid täpsustatud era- või avalikke huve;

arvestades, et krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega seotud teavet ei avalda EKP oma vabal äranägemisel, vaid selle suhtes kohaldatakse piiranguid ja tingimusi, mis on ette nähtud liidu asjaomase õigusega, mida kohaldatakse nii Euroopa Parlamendi kui ka EKP suhtes; arvestades, et Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”) artiklis 37.2 on sätestatud, et isikute suhtes, kellele on kättesaadavad andmed, mille puhul liidu õigusaktid näevad ette saladuse pidamise kohustus, rakendatakse nimetatud õigusakte;

arvestades, et määruse (EL) nr 1024/2013 põhjenduses 55 on täpsustatud, et aruandekohustuse täitmisel Euroopa Parlamendi ees tuleks järgida asjaomaseid ametisaladuse pidamise nõudeid; arvestades, et nimetatud määruse põhjenduses 74 ja artikli 27 lõikes 1 on sätestatud, et järelevalvenõukogu liikmete, juhtkomitee ning järelevalveülesandeid täitvate EKP töötajate ja osalevate liikmesriikide lähetatud töötajate suhtes kohaldatakse EKPSi põhikirja artiklis 37 ja asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud ametisaladuse pidamise nõudeid; arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 339 ja EKPSi põhikirja artiklis 37 on sätestatud, et EKP ja riikide keskpankade juhtorganite liikmetele ja personalile kehtib ametisaladuse pidamise kohustus;

J.	arvestades, et EKPSi põhikirja artikli 10.4 kohaselt on EKP nõukogu istungid kinnised;

K.	arvestades, et määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõikes 3 on sätestatud, et EKP kohaldab talle selle määrusega antud ülesannete täitmisel kogu asjakohast liidu õigust ja kui kõnealusteks liidu õigusaktideks on direktiivid, neid direktiive siseriiklikusse õigusesse ülevõtvaid õigusakte;

arvestades, et konfidentsiaalsena käsitletava teabega ümberkäimise asjaomased liidu õiguse sätted, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (3) artiklid 53 kuni 62, panevad pädevatele asutustele ja nende krediidiasutuste järelevalvega seotud töötajatele ametisaladuse pidamise ranged kohustused, kui edaspidi kehtestatavatest muutmisaktidest või uutest õigusaktidest ei tulene teisiti; arvestades, et kõikide pädevates asutustes töötavate või töötanud isikute suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus; arvestades, et konfidentsiaalset teavet, mida sellised isikud saavad, võidakse avaldada ainult kokkuvõttena või sellisel koondkujul, et üksikuid krediidiasutusi pole võimalik identifitseerida; eelöeldu ei puuduta kriminaalõiguse valdkonda kuuluvaid juhtumeid;

arvestades, et määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 27 lõike 2 kohaselt võib EKP talle selle määrusega antud ülesannete täitmiseks asjakohases liidu õiguses sätestatud piirides ja tingimustel vahetada teavet riikide ja liidu asutuste ja organitega juhul, kui asjakohane liidu õigus lubab riikide pädevatel asutustel sellistele üksustele teavet avaldada või kui liikmesriigid näevad ette sellise avalikustamise kooskõlas asjakohase liidu õigusega;

arvestades, et järelevalvealase teabega seotud ametisaladuse hoidmise nõuete rikkumine peaks tooma kaasa asjakohased karistused; arvestades, et Euroopa Parlament peaks kehtestama nõuetekohase raamistiku järelmeetmete võtmiseks igasuguse konfidentsiaalsuse nõude rikkumise korral parlamendiliikmete või töötajate poolt;

O.	arvestades, et EKP järelevalveülesandeid täitvad töötajad peavad organisatsiooniliselt olema lahus rahapoliitikaga seotud ülesandeid täitvatest töötajatest viisil, mis vastab täielikult määrusele (EL) nr 1024/2013;

P.	arvestades, et käesolevat kokkulepet ei kohaldata rahapoliitikaga ega EKP muude kui määrusega (EL) nr 1024/2013 EKP-le antud ülesannete täitmisega seotud konfidentsiaalse teabe vahetamise suhtes;

Q.	arvestades, et käesoleva kokkuleppega ei piirata riikide pädevate asutuste demokraatlikku vastutust riikide parlamentide ees vastavalt siseriiklikule õigusele;

R.	arvestades, et käesolev kokkulepe ei hõlma ega mõjuta järelevalvemehhanismi demokraatlikku vastutust ega aruandekohustust nõukogu, komisjoni ega liikmesriikide parlamentide ees;

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I. DEMOKRAATLIK VASTUTUS, JUURDEPÄÄS TEABELE, KONFIDENTSIAALSUS

1. Aruanded

—

EKP esitab igal aastal Euroopa Parlamendile aruande (edaspidi „aastaaruanne”) talle määrusega (EL) nr 1024/2013 antud ülesannete täitmise kohta. Järelevalvenõukogu esimees esitab aastaaruande Euroopa Parlamendile avalikul kuulamisel. Aastaaruande eelnõu tehakse Euroopa Parlamendile konfidentsiaalsena kättesaadavaks ühes liidu ametlikest keeltest neli tööpäeva enne kuulamist. Tõlked kõigisse liidu ametlikesse keeltesse tehakse kättesaadavaks hiljem. Aastaaruandes käsitletakse muu hulgast järgmist:

i)	järelevalveülesannete täitmine,

ii)	ülesannete jagamine riikide järelevalveasutustega,

iii)	koostöö riikide või liidu teiste asjaomaste asutustega,

iv)	rahapoliitika ja järelevalveülesannete lahusus,

v)	järelevalvestruktuuri ja töökohtade täitmise areng, sealhulgas liikmesriikide lähetatud ekspertide arv ja liikmesriikide esindatus,

vi)	tegevusjuhendi rakendamine,

vii)	järelevalvetasude arvestamise meetod ja summa,

viii)

järelevalveülesannete eelarve,

ix)	määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 23 (rikkumistest teatamine) alusel teavitamisest saadud kogemus.

—

Määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 33 lõikes 2 osutatud käivitusjärgus edastab EKP Euroopa Parlamendile igas kvartalis aruande määruse rakendamise edenemise kohta, milles käsitletakse muu hulgas järgmist:

i)	siseettevalmistused, töö korraldamine ja kavandamine,

ii)	rahapoliitika ja järelevalveülesannete lahususe nõude täitmiseks võetud konkreetsed meetmed,

iii)	koostöö liikmesriikide või liidu teiste pädevate asutustega,

iv)	EKP järelevalveülesannete täitmise ettevalmistamisel ilmnenud takistused,

v)	võimalikud probleemid või tegevusjuhendi muudatused.

—

EKP avaldab aastaaruande ühtse järelevalvemehhanismi veebisaidil. EKP teabeliini e-postiteenust laiendatakse, et tegelda konkreetselt ühtse järelevalvemehhanismiga seotud küsimustega, ning EKP koostab e-posti teel saadud tagasiside põhjal ühtse järelevalvemehhanismi veebilehel eraldi korduma kippuvate küsimuste lehe.

2. Kuulamised ja konfidentsiaalsed suulised arutelud

—

Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni taotlusel osaleb järelevalvenõukogu esimees järelevalveülesannete täitmist käsitlevatel korralistel avalikel kuulamistel. Euroopa Parlamendi pädev komisjon ja EKP lepivad kokku järgmisel aastal korraldatava kahe sellise kuulamise ajakava. Kokkulepitud ajakava muutmise taotlused esitatakse kirjalikult.

—	Lisaks sellele võib järelevalvenõukogu esimehe kutsuda järelevalveküsimuste täiendavatele ad hoc arvamuste vahetustele Euroopa Parlamendi pädeva komisjoniga.

—

Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimees võib esitada põhjendatud kirjaliku taotluse korraldada eraldi konfidentsiaalne kohtumine järelevalvenõukogu esimehega, kui see on Euroopa Parlamendile ELi toimimise lepingu ja liidu õigusega antud volituste täitmiseks vajalik. Sellised kohtumised peetakse omavahel kokkulepitud kuupäeval.

—	Kõik konfidentsiaalsetel kohtumistel osalejad peavad täitma konfidentsiaalsusele esitatavaid nõuded võrdväärselt järelevalvenõukogu liikmetele ja järelevalveülesandeid täitvatele EKP töötajatele kohaldatavate nõuetega.

—

Järelevalvenõukogu esimehe või Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni põhjendatud taotluse alusel ja vastastikusel kokkuleppel võivad korralistel kuulamistel, ad hoc arvamuste vahetustel ja konfidentsiaalsetel kohtumistel viibida järelevalvenõukogu EKP esindajad või järelevalvepersonali kõrgemad ametnikud (peadirektorid või nende asetäitjad).

—

ELi institutsioonidele ELi toimimise lepinguga kehtestatud avatuse põhimõtet kohaldatakse samuti järelevalvemehhanismi suhtes. Eraldi konfidentsiaalsetel kohtumistel toimuvate arutelude puhul järgitakse avatuse põhimõtet ja konkreetseid asjaolusid. Sellega kaasneb konfidentsiaalse teabe vahetamine järelevalveülesannete täitmise teemal liidu õigusega kehtestatud piires. Teabe avaldamist võidakse piirata õigusaktidega ettenähtud konfidentsiaalsuspiiranguid arvesse võttes.

—	Euroopa Parlamendis ja EKPs töötavad isikud ei tohi avaldada EKP-le määrusega (EL) nr 1024/2013 antud ülesannetega seotud tegevuse käigus saadud teavet isegi juhul, kui nende seesugune tegevus on lõppenud või nad ei tööta enam sellisel ametikohal.

—	Korralistel kuulamistel, ad hoc arvamuste vahetustel ja konfidentsiaalsetel kohtumistel võib käsitleda kõiki määrusega (EL) nr 1024/2013 hõlmatud ühtse järelevalvemehhanismi tegevuse ja toimimise aspekte.

—

Konfidentsiaalseid kohtumisi ei protokollita ning neid ei salvestata muul moel. Ajakirjanduses ega muudes meediakanalites ei esineta avaldustega. Kõik konfidentsiaalsetel aruteludel osalenud isikud annavad iga kord allkirja kirjalikule kinnitusele mitte avaldada selliste arutelude sisu kolmandatele isikutele.

—

Konfidentsiaalsetel kohtumistel võivad osaleda üksnes järelevalvenõukogu esimees ning Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimees ja aseesimehed. Nii järelevalvekomisjoni esimeest kui ka Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimeest ja aseesimehi võivad abistada EKP personali ja Euroopa Parlamendi sekretariaadi kaks liiget.

3. Küsimustele vastamine

—

EKP vastab kirjalikult Euroopa Parlamendi esitatud kirjalikele küsimustele. Nimetatud küsimused tuleb edastada Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimehe vahendusel järelevalvenõukogu esimehele. Küsimustele vastatakse võimalikult kiiresti ja igal juhul viie nädala jooksul nende EKP-le edastamisest arvates.

—	EKP ja Euroopa Parlament eraldavad küsimuste ja neile antud vastuste jaoks veebisaidil eraldi lehe.

4. Juurdepääs teabele

—

EKP edastab Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile vähemalt järelevalvenõukogu tegevuse põhjaliku ja sisulise kokkuvõtte, mis annab ettekujutuse aruteludest, sealhulgas otsuste loetelu koos selgitustega. Juhul kui EKP nõukogu esitab määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 26 lõike 8 kohase vastuväite järelevalvenõukogu otsuse eelnõule, teavitab EKP president käesolevas kokkuleppes osutatud konfidentsiaalsuse nõudeid järgides vastuväite põhjustest Euroopa Parlamendi pädevat komisjoni.

—	Krediidiasutuse tegevuse lõpetamise korral avaldatakse krediidiasutusega seonduv mittekonfidentsiaalne teave tagantjärele, kui konfidentsiaalsuse nõuetest tulenevaid asjaomase teabe andmise piiranguid enam ei kohaldata.

—	Järelevalvetasud ja nende arvestamise selgitus avaldatakse EKP veebisaidil.

—	EKP avaldab oma veebisaidil järelevalvetavasid selgitava juhendi.

5. EKP salastatud teabe ja dokumentide kaitsmine

—	Euroopa Parlament võtab kaitseabinõusid ja -meetmeid, mis vastavad EKP teabe ja EKP dokumentide tundlikkuse tasemele, ning teavitab sellest EKPd. Igal juhul kasutatakse teavet või dokumente ainult sel eesmärgil, milleks need edastati.

—

Euroopa Parlament taotleb EKP-lt nõusoleku saamist teabe avaldamiseks täiendavatele isikutele või institutsioonidele ning kaks institutsiooni teevad koostööd nendes kohtu-, haldus- või muudes menetlustes, mille pärast taotleti juurdepääsu teabele või dokumentidele. EKP võib kogu avaldatud teabe või teatavat liiki teabe või dokumentide puhul paluda Euroopa Parlamendil koostada nimekiri isikutest, kellel on juurdepääs nimetatud teabele ja dokumentidele.

II. VALIKUMENETLUSED

—

EKP määrab kindlaks ja avalikustab järelevalvenõukogu esimehe valimise kriteeriumid, sealhulgas oskuste kombinatsioon, finantseerimisasutuste ja finantsturgude alased teadmised ning finantsjärelevalve ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve valdkonnas omandatud kogemused Kriteeriumide kindlaksmääramisel seab EKP eesmärgiks kõrgeimad kutsestandardid ja võtab arvesse vajadust kaitsta liidu huve tervikuna ning tagada järelevalvenõukogu koosseisu mitmekesisus.

—

Kaks nädalat enne seda, kui EKP nõukogu avaldab teate vaba ametikoha kohta, teavitatakse Euroopa Parlamendi pädevat komisjoni selle üksikasjadest, sealhulgas valikukriteeriumidest ja konkreetsel ametikohal esitatavatest nõuetest ning avalikust valikumenetlusest, mida EKP kavatseb esimehe valikul kohaldada.

—

EKP nõukogu teavitab Euroopa Parlamendi pädevat komisjoni esimehe ametikohale kandideerijatest (avalduste arv, ametialaste oskuste kombinatsioon, sooline ja geograafiline esindatus jne) ning samuti kandidaatide valimise meetodist, mille alusel koostatakse nimekiri vähemalt kahest kandidaadist ja millest EKP lõpuks lähtub ettepaneku tegemisel.

—	EKP esitab Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile järelevalvenõukogu esimehe kandidaatide nimekirja. EKP edastab nimekirja vähemalt kolm nädalat enne esimehe ametissenimetamise ettepaneku esitamist.

—	Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib esitada EKP-le küsimusi valikukriteeriumide ja kandidaatide nimekirja kohta ühe nädala jooksul pärast nimekirja saamist. EKP vastab nendele küsimustele kirjalikult kahe nädala jooksul.

—

Heakskiidu andmine toimub järgmiselt.

—	EKP esitab Euroopa Parlamendile ettepanekud esimehe ja/või aseesimehe kohta koos põhjenduste kirjaliku selgitusega.

—	Järelevalvenõukogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide avalik kuulamine toimub Euroopa Parlamendi pädevas komisjonis.

—	Euroopa Parlament otsustab EKP esitatud esimehe ja aseesimehe kandidaatidele heakskiidu andmise pädevas komisjonis ja täiskogus toimuval hääletusel. Tavaliselt on Euroopa Parlamendi eesmärk teha oma ajakava arvesse võttes otsus kuue nädala jooksul pärast ettepaneku saamist.

—	Juhul kui esimehe kandidatuuri heaks ei kiideta, võib EKP otsustada kasutada nimekirja kandidaatidest, kes esialgu esitasid ametikohale kandideerimise avalduse, või alustada uuesti valikumenetlust, sealhulgas koostada ja avaldada uue teate vaba ametikoha kohta.

—	EKP esitab Euroopa Parlamendile taotlused esimehe või aseesimehe ametist kõrvaldamise kohta ning põhjendab neid.

—

Heakskiidu andmine toimub järgmiselt:

—	resolutsiooni projekti hääletus Euroopa Parlamendi pädevas komisjonis ja

—	resolutsiooni hääletus täiskogus selle heakskiitmiseks või tagasilükkamiseks.

—	Kui Euroopa Parlament või nõukogu teavitab EKPd, et ta loeb esimehe või aseesimehe ametist kõrvaldamise tingimused määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 26 lõike 4 tähenduses täidetuks, esitab EKP oma kirjaliku seisukoha nelja nädala jooksul.

III. UURIMISED

—	Kui Euroopa Parlament moodustab uurimiskomisjoni kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 226 ja Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni otsusega 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ, (4) siis aitab EKP liidu õiguse kohaselt lojaalse koostöö põhimõtet järgides uurimiskomisjonil täita oma ülesandeid.

—	Kõik uurimiskomisjoni toimingud, milles EKP osaleb, toimuvad määruse 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ piires.

—

EKP teeb lojaalset koostööd kõigi määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 20 lõikes 9 osutatud Euroopa Parlamendi uurimistes samas õigusraamistikus, mida kohaldatakse uurimiskomisjonile, ning sama konfidentsiaalsuse kaitsega, mis on ette nähtud käesolevas kokkuleppes konfidentsiaalsete suuliste kohtumiste suhtes (I osa punkt 2).

—

Kõigi Euroopa Parlamendile uurimiste käigus edastatud teabe saajate suhtes kohaldatakse samasuguseid konfidentsiaalsuse nõudeid, mis kehtivad järelevalvenõukogu liikmetele ja järelevalveülesandeid täitvatele EKP töötajatele, ning Euroopa Parlament ja EKP lepivad kokku sellise teabe kaitse tagamiseks kohaldatavad meetmed.

—	Kui otsuses 2004/258/EÜ tunnustatud avalike või erahuvide kaitse nõuab konfidentsiaalsust, tagab Euroopa Parlament konfidentsiaalsuse ja ei avalda mingil juhul sellise teabe sisu.

—	Otsuses 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ kehtestatud liidu institutsioonide ja asutuste õigused ja kohustused kehtivad EKP suhtes mutatis mutandis.

—

Kui otsus 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ asendatakse muu õigusaktiga või kui sellesse tehakse muudatusi, tuleb käesoleva kokkuleppe III osa üle alustada uuesti läbirääkimisi. Kuni asjaomaste osade suhtes uuele kokkuleppele jõudmiseni jääb käesolev kokkulepe kehtima, kaasa arvatud otsuse 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ versioon, mis oli jõus käesoleva kokkuleppe allakirjutamise kuupäeval.

IV. TEGEVUSJUHEND

—	EKP teavitab enne määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 19 lõikes 3 osutatud tegevusjuhendi vastuvõtmist Euroopa Parlamendi pädevat komisjoni koostatava tegevusjuhendi olulistest osadest.

—	Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni kirjalikul taotlusel teavitab EKP Euroopa Parlamenti kirjalikult tegevusjuhendi rakendamisest. EKP teavitab Euroopa Parlamenti ka tegevusjuhendi ajakohastamise vajadusest.

—	Tegevusjuhendis käsitletakse huvide konfliktiga seotud küsimusi ning sellega tagatakse järelevalve- ja rahapoliitikaga seotud ülesannete lahususe eeskirjade järgimine.

V. EKP ÕIGUSAKTIDE VASTUVÕTMINE

—	EKP teavitab Euroopa Parlamendi pädevat komisjoni aegsasti korrast (sh tähtaegadest), mille ta on kehtestanud EKP selliste määruste, otsuste, suuniste ja soovituste (õigusaktide) vastuvõtmiseks, mille puhul on määruse (EL) nr 1024/2013 kohaselt ette nähtud avalikud konsultatsioonid.

—	Läbipaistvuse ja poliitika järjepidevuse huvides teavitab EKP Euroopa Parlamendi pädevat komisjoni eelkõige põhimõtetest ja näitajate või teabe liikidest, mida EKP tavaliselt kasutab õigusaktide ja poliitikaalaste soovituste väljatöötamisel.

—

EKP edastab Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile õigusakti eelnõu enne avalike konsultatsioonide alustamist. Kui Euroopa Parlament esitab õigusaktide kohta märkusi, võib nende teemal korraldada EKPga mitteametlikke arvamuste vahetusi. Sellised mitteametlikud arvamuste vahetused toimuvad samal ajal avalike konsultatsioonidega, mida EKP korraldab kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõikega 3.

—	Kui EKP on õigusakti vastu võtnud, saadab ta selle Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile. EKP teavitab korrapäraselt ja kirjalikus vormis Euroopa Parlamenti ka vajadusest ajakohastada vastuvõetud õigusakte.

VI. LÕPPSÄTTED

Kaks institutsiooni hindavad käesoleva kokkuleppe praktilist rakendamist iga kolme aasta tagant.

Käesolev kokkulepe jõustub määruse (EL) nr 1024/2013 jõustumise kuupäeval või kokkuleppe allakirjutamisele järgneval päeval, olenevalt sellest, milline kuupäev on hilisem.

Kaks institutsiooni peavad täitma teabe konfidentsiaalsuse kohustusi isegi pärast käesoleva kokkuleppe lõpetamist.

Kokkulepe avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Frankfurt am Main ja Brüssel, 6. november 2013.

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Euroopa Keskpanga nimel

president

M. DRAGHI

(1) ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

(2) Euroopa Keskpanga 4. märtsi 2004. aasta otsus 2004/258/EÜ üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Keskpanga dokumentidele (EKP/2004/3) (ELT L 80, 18.3.2004, lk 42).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(4) Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 19. aprilli 1995. aasta otsus 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kasutamise üksikasjalike sätete kohta (EÜT L 78, 6.4.1995, lk 1).

30.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 320/7

NÕUKOGU OTSUS,

25. november 2013,

Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta

(2013/695/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti a koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	30. septembril 2011. aastal toimunud idapartnerluse Varssavi tippkohtumise ühisdeklaratsioonis kinnitati poliitilist toetust kodanike liikuvuse hõlbustamisele lihtsustades viisade väljaandmist ning kavatsust võtta sobiva aja jooksul järkjärgulisi meetmeid viisavabaduse suunas oma kodanike jaoks.

(2)	19. detsembril 2011 volitas nõukogu komisjoni alustama Aserbaidžaani Vabariigiga läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu üle (edaspidi „leping”). Läbirääkimised viidi 29. juulil 2013 lepingu parafeerimisega edukalt lõpule.

(3)	Leping tuleks liidu nimel allkirjastada, eeldusel et see sõlmitakse.

(4)	Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni aquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ; (1) seetõttu ei osale Ühendkuingriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(5)	Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni aquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ; (2) seetõttu ei osale Ühendkuingriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(6)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu (3) allkirjastamiseks antakse liidu nimel luba, eeldusel et nimetatud leping sõlmitakse.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule liidu nimel alla kirjutama.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 25. november 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

D. PAVALKIS

(1) Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(2) Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(3) Lepingu tekst avaldatakse koos selle sõlmimise otsusega.

30.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 320/8

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1218/2013,

27. november 2013,

millega keelatakse Madalmaade lipu all sõitvatel laevadel heeringapüük IV ja VIId püügipiirkonnas ning IIa püügipiirkonna ELi vetes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 21. jaanuari 2013. aasta määrusega (EL) nr 40/2013, millega määratakse 2013. aastaks kindlaks kalapüügivõimalused ELi vetes ning ELi laevade kalapüügivõimalused teatavates väljaspool ELi asuvates vetes teatavate selliste kalavarude ja kalavarude rühmade püügiks, mis kuuluvad rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse, (2) on kehtestatud kvoodid 2013. aastaks.

(2)	Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2013. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)	Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2013. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. november 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

merendus- ja kalandusasjade peadirektor

Lowri EVANS

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2) ELT L 23, 25.1.2013, lk 54.

LISA

Nr	65/TQ40
Liikmesriik	Madalmaad
Kalavaru	HER/2A47DX
Liik	heeringas (Clupea harengus)
Piirkond	IV ja VIId püügipiirkond; IIa püügipiirkonna ELi veed
Kuupäev	29.10.2013

30.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 320/10

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1219/2013,

27. november 2013,

millega keelatakse Prantsusmaa lipu all sõitvatel laevadel heeringapüük IV püügipiirkonna ELi ja Norra vetes põhja pool 53° 30′ põhjalaiust

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)	Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2013. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)	Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2013. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. november 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

merendus- ja kalandusasjade peadirektor

Lowri EVANS

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2) ELT L 23, 25.1.2013, lk 54.

LISA

Nr	63/TQ40
Liikmesriik	Prantsusmaa
Kalavaru	HER/4AB.
Liik	heeringas (Clupea harengus)
Piirkond	IV püügipiirkonna ELi ja Norra veed põhja pool 53° 30′ N
Kuupäev	24.10.2013

30.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 320/12

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1220/2013,

27. november 2013,

millega keelatakse Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all sõitvatel laevadel tursapüük NAFO 3M püügipiirkonnas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)	Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2013. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)	Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2013. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. november 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

merendus- ja kalandusasjade peadirektor

Lowri EVANS

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2) ELT L 23, 25.1.2013, lk 54.

LISA

Nr	66/TQ40
Liikmesriik	Euroopa Liit – kõik liikmesriigid
Kalavaru	COD/N3M
Liik	tursk (Gadus Morhua)
Piirkond	NAFO 3M
Kuupäev	15.11.2013

30.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 320/14

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1221/2013,

29. november 2013,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 476/2013, millega määratakse kindlaks kvoodivälise suhkru eksportimise koguseline piirang kuni 2013/2014. turustusaasta lõpuni ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 968/2013

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 61 esimese lõigu punkti d koostoimes artikliga 4,

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris, (2) eriti selle artiklit 7e koostoimes artikli 9 lõikega 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 61 esimese lõigu punktile d võib turustusaasta jooksul toodetud suhkrut ja isoglükoosi, mis ületab kõnealuse määruse artiklis 56 osutatud kvooti, eksportida üksnes kindlaksmääratava koguselise piirangu ulatuses.

(2)	Kvoodivälise ekspordi üksikasjalikud rakenduseeskirjad, eelkõige sellised, milles käsitletakse ekspordilitsentse, on sätestatud määruses (EÜ) nr 951/2006.

(3)

Turustusaastaks 2013/2014 prognoositi esialgu, et turunõudlusele vastaks see, kui koguselised piirangud oleksid kvoodivälise suhkru eksportimisel 650 000 tonni (valge suhkru ekvivalendina). Nimetatud piirang kehtestati komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 476/2013 (3). Uusimate hinnangute kohaselt eeldatakse siiski, et kvoodivälise suhkru tootmine saavutab taseme, mis on 3 600 000 tonni. Seepärast tuleks kvoodivälisele suhkrule tagada täiendavad turuväljundid.

(4)

Kuna Maailma Kaubandusorganisatsiooni turustusaastaks 2013/2014 seatud ekspordikoguse ülemmäära ei ole täielikult ära kasutatud, on asjakohane suurendada kvoodivälise suhkru eksportimise koguselist piirangut 700 000 tonni võrra, et pakkuda liidu suhkrutootjatele täiendavaid ärivõimalusi. Selleks et liidu kvoodivälise suhkru tootjad saaksid kasutada turustamisvõimalusi oma eksporditurgudel, on asjakohane teha suurendatud kogused kättesaadavaks alates 2. detsembrist 2013.

(5)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 476/2013 vastavalt muuta.

(6)

Selleks et lubada kvoodivälise suhkru ekspordilitsentsitaotluste esitamist, tuleks tühistada komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 968/2013 (4) artikli 1 lõikes 3 sätestatud kvoodivälise suhkru ekspordilitsentsitaotluste esitamise peatamine. Kuna rakendusmäärus (EL) nr 968/2013 on kaotanud oma mõju, on asjakohane tunnistada see kehtetuks.

(7)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) nr 476/2013 artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Turustusaastal 2013/2014 on määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 61 esimese lõigu punktis d osutatud, CN-koodi 1701 99 alla kuuluva kvoodivälise valge suhkru ilma toetuseta eksportimise koguseline piirang 1 350 000 tonni.”

Artikkel 2

Rakendusmäärus (EL) nr 968/2013 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 2. detsembrist 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. november 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.

(3) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 476/2013, 23. mai 2013, millega määratakse kindlaks kvoodivälise suhkru ja isoglükoosi eksportimise koguseline piirang kuni 2013/14. turustusaasta lõpuni (ELT L 138, 24.5.2013, lk 5).

(4) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 968/2013, 9. oktoober 2013, millega määratakse kindlaks ekspordilitsentside väljaandmise heakskiiduprotsent, millega lükatakse tagasi ekspordilitsentsitaotlused ja millega peatatakse ekspordilitsentsitaotluste esitamine kvoodivälise suhkru puhul (ELT L 268, 10.10.2013, lk 12).

30.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 320/16

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1222/2013,

29. november 2013,

milles käsitletakse propioonhappe, naatriumpropionaadi ja ammooniumpropionaadi lubamist söödalisandina mäletsejaliste, sigade ja kodulindude puhul

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubade andmise kord ning selliste lubade andmise alused ja menetlused.

(2)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 on esitatud taotlus propioonhappe, naatriumpropionaadi ja ammooniumpropionaadi lubamiseks. Taotlusele on lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(3)

Taotlus käsitleb propioonhape, naatriumpropionaadi ja ammooniumpropionaadi lubamist kõikide loomaliikide söödalisandina ning selle klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „tehnoloogilised lisandid” ja funktsionaalrühma „silokonservandid”. Taotlus hõlmab ka teisi samade ainete kasutusviise, mille kohta ei ole veel otsust tehtud.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) otsustas oma 16. novembri 2011. aasta arvamuses, (2) et kavandatud tingimuste juures ei mõju propioonhape, naatriumpropionaat ja ammooniumkloriid kahjulikult loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale. Samuti järeldati, et kõnealused ained parandavad kergesti sileeritavate materjalide aeroobset stabiilsust. Toiduohutusameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Toiduohutusamet kinnitas määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori esitatud aruande söödalisandite analüüsimeetodite kohta söödas.

(5)	Kõnealuste ainete hindamisel ilmnes, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud loa andmise tingimused on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuste ainete kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud viisil.

(6)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas nimetatud valmistisi, mis kuuluvad söödalisandite kategooriasse „tehnoloogilised lisandid” ja funktsionaalrühma „silokonservandid”, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöötades kõnealuses lisas esitatud tingimustel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. november 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2) EFSA Journal 2011; 9(12):2446.

LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Loa omanik

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

mg/kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 %

Tehnoloogiliste lisandite kategooria. Funktsionaalrühm: silokonservandid

1k280

—

Propioonhape

Söödalisandi koostis

Propioonhape ≥ 99,5 %

Toimeaine kirjeldus

Propioonhape ≥ 99,5 %

C3H6O2 CASi nr 79–09-4

Lendumatu jääk ≤ 0,01 % (kuivatatakse 140 °C juures püsiva kaaluni)

Aldehüüdid ≤ 0,1 % (ümber arvutatuna formaldehüüdiks)

Valmistatud keemilise sünteesi teel

Analüüsimeetod (1)

Propioonhappe koguse kindlaksmääramine kogu propioonhappena söödalisandis, eelsegudes, söödas: iooneksklusiooni-kõrgsurve-vedelikkromatograafia murdumisnäitajadetektoriga (HPLC-RI)

Mäletsejad

—

1.	Samaaegne kasutamine koos muude orgaaniliste hapetega nende maksimaalses lubatud kogustes on vastunäidustatud.

2.	Söödalisandit tuleb kasutada kergesti sileeritavate materjalidega (2).

3.	Üheaegsel kasutamisel koos teiste toimeainete allikatega ei tohi ületada lubatud maksimumsisaldust.

4.	Kasutajate ohutus: käitlemisel kasutada respiraatorit, kaitseprille, kindaid ja kaitserõivastust.

20. detsember 2023

Sead

—

30 000

Kodulinnud

—

10 000

1k281

—

Naatriumpropionaat

Söödalisandi koostis

Naatriumpropionaat ≥ 98,5 %

Toimeaine kirjeldus

Naatriumpropionaat ≥ 98,5 %

C3H5O2Na

CASi nr: 137–40-6

Massikadu kuivatamisel ≤ 4 % (kuivatatakse 105 °C juures 2 tundi)

Vees lahustumatud ained ≤ 0,1 %

Valmistatud keemilise sünteesi teel

Analüüsimeetod (1)

Naatriumpropionaadi koguse kindlaksmääramine söödalisandis:

1)	iooneksklusiooni-kõrgsurve-vedelikkromatograafia murdumisnäitajadetektoriga (HPLC-RI) – kogu proprionaadi kindlaksmääramiseks ning

2)	aatomabsorptsioonspektroskoopia, AAS (EN ISO 6869) – kogu naatriumi kindlaksmääramiseks.

Naatriumpropionaadi koguse kindlaksmääramine kogu propioonhappena eelsegudes, söödas: iooneksklusiooni-kõrgsurve-vedelikkromatograafia murdumisnäitajadetektoriga (HPLC-RI)

Mäletsejad

—

1.	Samaaegne kasutamine koos muude orgaaniliste hapetega nende maksimaalsetes lubatud kogustes on vastunäidustatud.

2.	Söödalisandit tuleb kasutada kergesti sileeritavate materjalidega (2).

3.	Üheaegsel kasutamisel koos teiste toimeainete allikatega ei tohi ületada lubatud maksimumsisaldust.

4.	Kasutajate ohutus: käitlemisel kasutada respiraatorit, kaitseprille, kindaid ja kaitserõivastust.

20. detsember 2023

Sead

—

30 000 (3)

Kodulinnud

—

10 000 (3)

1k284

—

Ammooniumpropionaat

Söödalisandi koostis

Ammooniumpropionaadi valmistis ≥ 19,0 %, propioonhappe ≤ 80,0 % ja vesi ≤ 30 %

Toimeaine kirjeldus

Ammooniumpropionaat: C3H9O2N

CASi nr: 17496-08–1

Valmistatud keemilise sünteesi teel

Analüüsimeetod (1)

Ammooniumpropionaadi koguse kindlaksmääramine söödalisandis:

1)	iooneksklusiooni-kõrgsurve-vedelikkromatograafia murdumisnäitajadetektoriga (HPLC-RI) – kogu propionaadi kindlaksmääramiseks ning

2)	tiitrimine väävelhappe ja naatriumhüdroksiidiga ammoniaagi kindlaksmääramiseks.

Ammooniumpropionaadi koguse kindlaksmääramine kogu propioonhappena eelsegudes, söödas:

iooneksklusiooni-kõrgsurve-vedelikkromatograafia murdumisnäitajadetektoriga (HPLC-RI)

Mäletsejad

—

1.	Samaaegne kasutamine koos muude orgaaniliste hapetega nende maksimaalsetes lubatud kogustes on vastunäidustatud.

2.	Söödalisandit tuleb kasutada kergesti sileeritavate materjalidega (2).

3.	Üheaegsel kasutamisel koos teiste toimeainete allikatega ei tohi ületada lubatud maksimumsisaldust.

4.	Kasutajate ohutus: käitlemisel kasutada respiraatorit, kaitseprille, kindaid ja kaitserõivastust.

20. detsember 2023

Sead

—

30 000 (3)

Kodulinnud

—

10 000 (3)

(1) Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad referentlabori veebilehel: http://irmm.jrc.ec.europa.eu/EURLs/EURL_feed_additives/Pages/index.aspx

(2) Kergesti sileeritav loomasööt: > 3 % lahustuvaid süsivesikuid tooraines (nt terve maisitaim, raihein, luste või suhkrupeedimass). Komisjoni määrus (EÜ) nr 429/2008 (ELT L 133, 22.5.2008, lk 1).

(3) Propioonhappena.

30.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 320/20

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1223/2013,

29. november 2013,

milles sätestatakse mahaarvamised Poolale 2013. aastaks ja järgnevateks aastateks ICESi alarajoonides 22–31 eraldatud lõhepüügikvootidest ülepüügi tõttu 2012. aastal

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006, (1) eriti selle artikli 105 lõikeid 1 ja 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Poolale eraldati 2012. aastaks nõukogu määrusega (EL) nr 1256/2011 (2) kvoot lõhepüügiks ICESi alarajoonide 22–31 ELi vetes.

(2)

Komisjon leidis vasturääkivusi Poola 2012. aasta lõhepüügi andmetes, tehes kontrollitud ja kontrollimata püügireiside jooksul registreeritud ja teatatud andmete ristkontrolli. Need vasturääkivused saagi koostise aruandes leidsid täiendavalt kinnitust määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt tehtud mitme auditi ja kontrollkäigu ajal Poolas. Kogutud tõendid lubavad komisjonil kinnitada, et kõnealune liikmesriik on ületanud oma lõhekvoodi 2012. aastal 1776 lõhekala võrra.

(3)	Kui komisjon on teinud kindlaks, et liikmesriik on ületanud temale eraldatud püügikvoote, teeb ta määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõike 1 kohaselt mahaarvamised asjaomase liikmesriigi tulevastest kvootidest.

(4)	Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 2 on sätestatud, et mahaarvamised püügikvootidest tehakse järgmisel aastal või järgnevatel aastatel.

(5)	Ülepüügi hüvitamiseks tuleb teha vajalikud mahaarvamised Poolale 2013. aastaks eraldatud lõhepüügikvoodist. Ülepüügi kvantitatiivne näitaja on komisjoni andmetel alla 100 tonni. Artikli 105 lõike 2 viimase lause kohaselt ei tuleks seega mahaarvamisel kohaldada korrutustegurit.

(6)

Kui aga 2013. aasta kvoodi kasutamise tõttu käesoleva määruse jõustumise ajal ei ole võimalik ülepüütud koguseid täies mahus maha arvata, siis tuleks vastavalt komisjoni suunistele kvootide vähendamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõigetele 1, 2 ja 5 arvata ülejäänud kogused maha kõnealusele liikmesriigile 2014. aastal eraldatavatest kogustest (3),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Poolale 2013. aastaks määrusega (EL) nr 1256/2011 eraldatud kvoote lõhe (Salmo salar) püügiks ICESi alarajoonide 22–31 ELi vetes vähendatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Kui artikli 1 kohased mahaarvamised on suuremad kui kasutamata püügikvoot ja täielik mahaarvamine ei ole 2013. aastal võimalik, siis arvatakse ülejäänud kogused maha Poolale lõhe (Salmo salar) püügiks ICESi alarajoonide 22–31 ELi vetes 2014. aastal eraldatavatest kvootidest.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. november 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2) ELT L 320, 3.12.2011, lk 3.

(3) ELT C 72, 10.3.2012, lk 27.

LISA

Kalavaru

2012

Mahaarvamine 2013. aastal

Algne kvoot

Kohandatud kvoot

Kindlaks tehtud püük

Kvoodi ja püügi erinevus

(ülepüük)

SAL/3B23, SAL/3C22, SAL/3D24, SAL/3D25, SAL/3D26, SAL/3D27, SAL/3D28, SAL/3D29, SAL/3D30, SAL/3D31.

7 704

9 493

–1 776

1 776

30.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 320/22

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1224/2013,

29. november 2013,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 800/2008 seoses selle kohaldamisajaga

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 7. mai 1998. aasta määrust (EÜ) nr 994/98, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes (1),

olles pidanud nõu riigiabi nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrus (EÜ) nr 800/2008 (2) kaotab kehtivuse 31. detsembril 2013.

(2)

8. mai 2012. aasta teatisega „ELi riigiabi ajakohastamine” (3) algatas komisjon riigiabi eeskirjade laialdasema läbivaatamise. Kõnealuse läbivaatamise raames on määrust (EÜ) nr 994/98 on juba muudetud nõukogu aasta määrusega (EL) nr 733/2013 (4). Mitme muu riigiabi käsitleva õigusakti läbivaatamine on alles pooleli, need õigusaktid hõlmavad näiteks teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, keskkonnaabi, riskikapitali ning raskustes olevate äriühingute päästmist ja ümberkorraldamist. Kõnealuste õigusaktide kohandamist ei ole võimalik enne määruse (EÜ) nr 800/2008 kehtivusaja lõppemist lõpule viia. Et tagada ühtne lähenemisviis kõigile riigiabi käsitlevatele õiguslikele vahenditele, on asjakohane pikendada määruse (EÜ) nr 800/2008 kohaldamisaega kuni 30. juunini 2014.

(3)	Määrust (EÜ) nr 800/2008 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(4)

Võttes arvesse määruse (EÜ) nr 800/2008 kehtivusaja pikendamist, võib mõni liikmesriik soovida pikendada meetmeid, mille kohta on esitatud kõnealuse määruse artikli 9 kohane kokkuvõtlik teave. Selleks et vähendada halduskoormust, on asjakohane, et kokkuvõtlik teave nende meetmete pikendamise kohta tuleks lugeda komisjonile edastatuks, tingimusel et meetmete osas ei ole tehtud ühtegi sisulist muudatust.

(5)	Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, mis võimaldab pikendada määruse (EÜ) nr 800/2008 kohaldamisperioodi enne selle kehtivuse lõppemise kuupäeva,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 800/2008 artikli 45 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Määrust kohaldatakse kuni 30. juunini 2014.”

Artikkel 2

Kui tulenevalt määruse (EÜ) nr 800/2008 muutmisest soovib liikmesriik pikendada meetmeid, mille kohta on komisjonile esitatud määruse (EÜ) nr 800/2008 artikli 9 kohane kokkuvõtlik teave, loetakse, et kokkuvõtlik teave kõnealuste meetmete pikendamise kohta on komisjonile edastatud, tingimusel et meetmete osas ei ole tehtud ühtegi sisulist muudatust.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 29. november 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 142, 14.5.1998, lk 1.

(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 800/2008, 6. august 2008, EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (ELT L 214, 9.8.2008, lk 3).

(3) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi riigiabi ajakohastamine”, 8.5.2012, COM(2012) 209 (final).

(4) ELT L 204, 31.7.2013, lk 11.

30.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 320/24

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1225/2013,

29. november 2013,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. november 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	61,5
	MA	45,9
	TR	88,1
	ZZ	65,2
0707 00 05	AL	50,7
	EG	200,0
	TR	132,3
	ZZ	127,7
0709 91 00	EG	200,0
0709 91 00	ZZ	200,0
0709 93 10	MA	133,5
	TR	110,1
	ZZ	121,8
0805 20 10	AU	135,4
	MA	64,3
	PE	131,0
	TR	100,8
	ZA	150,1
	ZZ	116,3
0805 20 30 , 0805 20 50 , 0805 20 70 , 0805 20 90	IL	59,5
	PE	74,3
	SZ	43,6
	TR	63,7
	UY	92,4
	ZZ	66,7
0805 50 10	TR	71,5
0805 50 10	ZZ	71,5
0808 10 80	AU	125,0
	BA	45,7
	MK	36,9
	US	151,9
	ZA	93,4
	ZZ	90,6
0808 30 90	TR	118,4
0808 30 90	ZZ	118,4

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ ZZ ” tähistab „muud päritolu”.

30.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 320/26

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1226/2013,

29. november 2013,

millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud alates 1. detsembrist 2013

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 20. juuli 2010. aasta määrust (EL) nr 642/2010 nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud, et CN-koodide 1001 19 00 , 1001 11 00 , ex 1001 91 20 (pehme nisu, seemneks), ex 1001 99 00 (pehme nisu, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks), 1002 10 00 , 1002 90 00 , 1005 10 90 , 1005 90 00 , 1007 10 90 ja 1007 90 00 alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See maks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 2 on ette nähtud, et nimetatud artikli lõikes 1 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind.

(3)

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 19 00 , 1001 11 00 , ex 1001 91 20 (pehme nisu, seemneks), ex 1001 99 00 (pehme nisu, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks), 1002 10 00 , 1002 90 00 , 1005 10 90 , 1005 90 00 , 1007 10 90 ja 1007 90 00 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind iga päeva tüüpiline CIF-impordihind, mis on kindlaks määratud kõnealuse määruse artikliga 5 ette nähtud korras.

(4)	Seepärast tuleks alates 1. detsembrist 2013 kehtestada impordimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni.

(5)	Vajadusest tagada, et kõnealust meedet hakataks kohaldama võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse alates 1. detsembrist 2013 kindlaks käesoleva määruse I lisas II lisa teabe alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. november 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 187, 21.7.2010, lk 5.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud toodete impordimaksud, mida kohaldatakse alates 1. detsembrist 2013

CN-kood	Toote kirjeldus	Imporditollimaks (1) (eurot/t)
1001 19 00 1001 11 00	Kõva NISU, kõrge kvaliteediga	0,00
	keskmise kvaliteediga	0,00
	madala kvaliteediga	0,00
ex 1001 91 20	Pehme NISU, seemneks	0,00
ex 1001 99 00	Pehme NISU, kõrge kvaliteediga, v.a seemneks	0,00
1002 10 00 1002 90 00	RUKIS	0,00
1005 10 90	MAISITERAD seemneks, v.a hübriidid	0,00
1005 90 00	MAISITERAD, v.a seemneks (2)	0,00
1007 10 90 1007 90 00	TERASORGO, v.a seemneks ettenähtud hübriidid	0,00

(1) Importija võib taotleda määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:

—	3 eurot/t kaupade puhul, mis jõuavad liitu Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu ja kui lossimissadam asub Vahemere ääres (Gibraltari väinast kaugemal) või Musta mere ääres;

—	2 eurot/t kaupade puhul, mis jõuavad liitu Atlandi ookeani kaudu ja kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Iirimaal, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaarel Atlandi ookeani poolsel rannikul.

(2) Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EL) nr 642/2010 artikli 3 kehtestatud tingimused.

II LISA

I lisas osutatud impordimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid

15.11.2013-28.11.2013

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõikes 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

(eurot/t)
	Pehme nisu (1)	Maisiterad	Kõva nisu, kõrge kvaliteediga	Kõva nisu, keskmise kvaliteediga (2)	Kõva nisu, madala kvaliteediga (3)
Börs	Minnéapolis	Chicago	—	—	—
Noteering	203,08	122,01	—	—	—
FOB-hind Ameerika Ühendriikides	—	—	222,66	212,66	192,66
Lahe lisatasu	—	28,32	—	—	—
Suure Järvistu lisatasu	37,83	—	—	—	—

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõikes 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

Lasti veokulud: Mehhiko laht–Rotterdam:	17,27 eurot/t
Lasti veokulud: Suur Järvistu–Rotterdam:	51,31 eurot/t

(1) Lisatasu 14 eurot/t sisse arvestatud (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).

(2) Allahindlus 10 eurot/t (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).

(3) Allahindlus 30 eurot/t (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).

30.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 320/29

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1227/2013,

29. november 2013,

millega määratakse kindlaks määruses (EÜ) nr 1187/2009 osutatud kvoodi alusel Dominikaani Vabariiki eksporditavate teatavate piimatoodete ekspordilitsentside jaotuskoefitsient

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 27. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1187/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakendamise üksikasjalikud erieeskirjad piima ja piimatoodete ekspordilitsentside ja -toetuste kohta, (2) eriti selle artikli 31 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1187/2009 III peatüki 3. jaos on kindlaks määratud teatavatele Dominikaani Vabariiki eksporditavatele piimatoodetele ekspordilitsentside andmise kord selle riigi jaoks avatud kvoodi alusel.

(2)

Kõnealuses jaos, mida on muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 990/2013, (3) on sätestatud eeskirjad, mille kohaselt antakse ettevõtjatele võimalus esitada litsentsitaotlused iga aasta 1. novembrist 10. novembrini, kui pärast määruse (EÜ) nr 1187/2009 artikli 29 esimese lõigu kohast litsentsitaotluste esitamise ajavahemikku on kõnealuse kvoodi alla kuuluvaid koguseid veel järele jäänud. Rakendusmääruse (EL) nr 990/2013 artiklis 2 on täpsustatud, et kvoodiaastal 2013/2014 eksportimise järelejäänud üldkogus on 9 018 tonni.

(3)

Ajavahemikul 1.–10. novembrini 2013 esitatud taotlustega hõlmatud kogus on väiksem kui kvoodiaasta 2013/2014 allesjäänud ajavahemikuks ettenähtud kogus. Sellest tulenevalt on vastavalt määruse (EÜ) nr 1187/2009 artikli 31 lõike 3 neljandale lõigule asjakohane sätestada allesjäänud koguse jaotamine. Sellise allesjäänud koguse jaoks ekspordilitsentside väljaandmise tingimuseks peaks olema asjaomase ettevõtja poolt pädevale asutusele esitatud teave vastuvõetud täiendava koguse kohta ja huvitatud ettevõtjate antud tagatis,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kiidetakse heaks ekspordilitsentsitaotlused, mis on esitatud 1.–10. novembrini 2013 kvoodiaasta 2013/2014 allesjäänud perioodiks.

Esimeses lõigus osutatud ekspordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused määruse (EÜ) nr 1187/2009 artikli 27 lõikes 2 osutatud toodetele korrutatakse jaotuskoefitsiendiga 73,918032.

Kogustele, mis ületavad taotletud koguseid ning mis jaotatakse vastavalt teises lõigus osutatud koefitsiendile, antakse ekspordilitsents pärast seda, kui ettevõtja on käesoleva määruse avaldamisest arvates ühe nädala jooksul teatanud vastuvõtmisest ning vastav tagatis on esitatud.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. november 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 318, 4.12.2009, lk 1.

(3) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 990/2013, 15. oktoober 2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1187/2009 seoses piima ja piimatoodete ekspordiga Ameerika Ühendriikidesse ja Dominikaani Vabariiki (ELT L 275, 16.10.2013, lk 3).

30.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 320/31

POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE OTSUS EUTM MALI/2/2013,

12. november 2013,

Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni (EUTM Mali) panustajate komitee asutamise kohta

(2013/696/ÜVJP)

POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 38 kolmandat lõiku,

võttes arvesse nõukogu 17. jaanuari 2013. aasta otsust 2013/34/ÜVJP, mis käsitleb Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidavat Euroopa Liidu sõjalist missiooni (EUTM Mali), (1) eelkõige selle artikli 8 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt otsuse 2013/34/ÜVJP artikli 8 lõikele 5 volitas nõukogu poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni (EUTM Mali) panustajate komitee loomiseks.

(2)	7.–9. detsembril 2000. aastal Nice'is toimunud Euroopa Ülemkogu järeldustega ja 24.–25. oktoobril 2002. aastal Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu järeldustega sätestati kolmandate riikide kriisiohjamisoperatsioonides osalemise ja panustajate komitee asutamise kord.

(3)

Panustajate komitee peaks toimima foorumina, kus missiooni panustavate kolmandate riikidega arutatakse kõiki EUTM Mali juhtimisega seonduvaid probleeme. Poliitika- ja julgeolekukomitee, mis tegeleb EUTM Mali poliitilise kontrolli ja strateegilise juhtimisega, peaks võtma arvesse panustajate komitee seisukohti.

(4)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artikliga 5 ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ega rakendamises. Seetõttu ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Asutamine ja pädevus

Käesolevaga asutatakse Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni (EUTM Mali) panustajate komitee. Panustajate komitee pädevus on sätestatud 7.-9. detsembril 2000. aastal Nice'is toimunud Euroopa Ülemkogu järeldustega ja 24.–25. oktoobril 2002. aastal Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu järeldustega.

Artikkel 2

Koosseis

1. Panustajate komitee liikmeteks on:

—	kõigi liikmesriikide esindajad,

—	EUTM Malis osalevate ja sellesse märkimisväärselt panustavate kolmandate riikide esindajad.

2. Samuti võib panustajate komitee koosolekutest osa võtta komisjoni esindaja.

Artikkel 3

Teave ELi missiooni ülemalt

Panustajate komitee saab teavet ELi missiooni ülemalt.

Artikkel 4

Eesistuja

Panustajate komitee eesistujaks on liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja või tema esindaja tihedas koostöös Euroopa Liidu sõjalise komitee esimehe või tema esindajaga.

Artikkel 5

Koosolekud

1. Eesistuja kutsub panustajate komitee regulaarselt kokku. Kui asjaolud seda nõuavad, võib eesistuja algatusel või mõne liikme taotlusel kutsuda kokku erakorralise koosoleku.

2. Eesistuja saadab eelnevalt välja esialgse päevakorra ja koosolekuga seotud dokumendid. Eesistuja vastutab panustajate komitee arutelude tulemuste edastamise eest poliitika- ja julgeolekukomiteele.

Artikkel 6

Konfidentsiaalsus

1. Panustajate komitee koosolekute ja menetluste suhtes kohaldatakse vastavalt nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsusele 2013/488/EL (2) nõukogu julgeolekueeskirju. Eelkõige peab panustajate komitee esindajatel olema nõuetekohane juurdepääsuluba.

2. Panustajate komitee arutelude suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus, välja arvatud juhul, kui panustajate komitee on ühehäälselt teisiti otsustanud.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 12. november 2013

Poliitika- ja julgeolekukomitee nimel

eesistuja

W. STEVENS

(1) ELT L 14, 18.1.2013, lk 19.

(2) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

30.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 320/33

POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE OTSUS EUTM MALI/3/2013,

12. november 2013,

millega kiidetakse heaks kolmandate riikide panus Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidavale Euroopa Liidu sõjalisele missioonile (EUTM Mali)

(2013/697/ÜVJP)

POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 38 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt otsuse 2013/34/ÜVJP artikli 8 lõikele 2 volitas nõukogu poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid kolmandate riikide pakutava osaluse vastuvõtmise kohta.

(2)	Tulenevalt ELi missiooni ülema soovitustest Šveitsi Konföderatsiooni panuse kohta ja Euroopa Liidu Sõjalise Komitee nõuannetest, tuleks Šveitsi Konföderatsiooni panus vastu võtta.

(3)

Kooskõlas ELi lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artikliga 5 ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ega rakendamises. Seetõttu ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kolmandate riikide panus

1. Šveitsi Konföderatsiooni panus Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidavale Euroopa Liidu sõjalisele missioonile (EUTM Mali) kiidetakse heaks ning seda käsitatakse olulisena.

2. Šveitsi Konföderatsioon vabastatakse rahalise toetuse maksmisest EUTM Mali eelarvesse.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 12. november 2013

Poliitika- ja julgeolekukomitee nimel

eesistuja

W. STEVENS

(1) ELT L 14, 18.1.2013, lk 19.

30.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 320/34

NÕUKOGU OTSUS 2013/698/ÜVJP,

25. november 2013,

ebaseaduslikest väike- ja kergrelvadest ning muudest ebaseaduslikest tavarelvadest ja laskemoonast teavitamise ülemaailmse mehhanismi toetamise kohta, et vähendada nendega ebaseaduslikult kauplemise riski

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 26 lõiget 2 ja artikli 31 lõiget 1,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ülemkogu võttis 13. detsembril 2003 vastu Euroopa julgeolekustrateegia, milles toodi välja viis peamist liidu ees seisvat väljakutset: terrorism, massihävitusrelvade levik, piirkondlikud konfliktid, riigi läbikukkumine ja organiseeritud kuritegevus. Nendest viiest väljakutsest nelja puhul on kesksel kohal tavarelvade, sealhulgas väike- ja kergrelvade ebaseaduslikust tootmisest, üleandmisest ja levitamisest ning nende liigsest hankimisest ja kontrollimatust levikust tulenevad tagajärjed. Need suurendavad ebakindlust Sahara-taguses Aafrikas, Lähis-Idas ja mitmetes muudes maailma piirkondades, teravdades konfliktiolukorda ja raskendades konfliktijärgset rahu taastamist, seades seega tõsiselt ohtu rahu ja julgeoleku.

(2)

Euroopa Ülemkogu võttis 15.–16. detsembril 2005. aastal vastu ELi strateegia väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks (edaspidi „ELi väike- ja kergrelvade strateegia”), milles on sätestatud suunised ELi tegevuseks väike- ja kergrelvade valdkonnas. Strateegias käsitatakse Aafrikat kui väike- ja kergrelvade ebaseaduslikust hankimisest ja levikust kõige rohkem mõjutatud kontinenti. Selles tunnistatakse samuti, et väike- ja kergrelvade Sahara-tagusesse Aafrikasse üleandmise probleemi ei saa käsitada eraldi nende üleandmise allikate probleemist, ning öeldakse, et erilist tähelepanu tuleks pöörata väike- ja kergrelvade Aafrikas levitamise viisidele ja vahenditele, sealhulgas ebaseaduslikule vahendamisele ja transpordile.

(3)

ELi väike- ja kergrelvade strateegias on samuti kinnitatud, et liit peaks tugevdama ja toetama sanktsioonide järelevalve süsteemi ning toetama ekspordikontrolli tugevdamist ja samuti relvaeksporti käsitleva nõukogu ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP (1) edendamist, muu hulgas edendades läbipaistvuse parandamise meetmeid.

(4)

20. juulil 2001 vastu võetud väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse ennetamise, tõkestamise ja likvideerimise kõiki aspekte käsitleva Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tegevusprogrammiga (edaspidi „ÜRO tegevusprogramm”) on kõik ÜRO liikmesriigid võtnud endale kohustuse hoida ära ebaseaduslik kauplemine väike- ja kergrelvadega, nende kõrvalesuunamine vastava loata saajatele ning eelkõige võtta ekspordilubade taotluste hindamisel arvesse väike- ja kergrelvade ebaseaduslikku kaubandusse kõrvalesuunamise riski.

(5)	ÜRO Peaassamblee võttis 8. detsembril 2005 vastu riikidel ebaseaduslike väike- ja kergrelvade õigeaegset ja usaldusväärset tuvastamist ja päritolu kindlakstegemist võimaldava rahvusvahelise meetme.

(6)	2007. aastal sõlmitud Aafrika ja ELi ühise strateegilise partnerlusega määratletakse väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse ja liigse hankimise ärahoidmine sellise valdkonnana, kus võetakse meetmeid suutlikkuse suurendamise, võrgustikutöö, koostöö ja teabevahetuse kaudu.

(7)

2012. aastal ÜRO tegevusprogrammi teisel läbivaatamiskonverentsil kinnitasid kõik ÜRO liikmesriigid veel kord oma võetud kohustust hoida ära väike- ja kergrelvade ebaseaduslikku kaubandust, sealhulgas nende kõrvalesuunamist vastava loata saajatele, ja samuti oma ÜRO tegevusprogrammis sätestatud kohustusi seoses ekspordilubade taotluste hindamisega.

(8)

ÜRO Peaassamblee võttis 2. aprillil 2013 vastu relvakaubanduslepingu teksti. Selle lepingu eesmärk on kehtestada rangeimad võimalikud ühtsed rahvusvahelised standardid tavarelvastuse rahvusvahelise kaubanduse reguleerimiseks või selle tõhustamiseks, ennetada ja likvideerida ebaseaduslikku tavarelvadega kauplemist ning ennetada nende kõrvalesuunamist. Liit peaks tõhusa relvade üleandmise kontrolli rakendamiseks toetama kõiki ÜRO liikmesriike, et tagada relvakaubanduslepingu võimalikult suur tõhusus selle jõustumisel, eelkõige seoses selle artikli 11 rakendamisega.

(9)	Liit soovib seetõttu rahastada ebaseaduslikest väike- ja kergrelvadest ja muudest ebaseaduslikest tavarelvadest ja laskemoonast teavitamise ülemaailmset mehhanismi, et vähendada nendega ebaseaduslikult kauplemise riski, toetamaks eespool kirjeldatud eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Pidades silmas ELi väike- ja kergrelvade strateegia rakendamist ning rahu ja julgeoleku edendamist, on liidu toetatavatel projektitegevustel järgmised konkreetsed eesmärgid:

—

ligipääsetava ja kasutajasõbraliku ülemaailmse teabehaldussüsteemi loomine kõrvalesuunatud või salakaubana veetavaid väike- ja kergrelvi ja muid ebaseaduslikke tavarelvi ja laskemoona käsitlevate andmete jaoks („iTrace”), et anda poliitikakujundajate, tavarelvade kontrolli ekspertide ja tavarelvade ekspordikontrolli ametnike käsutusse asjakohane teave, et töötada välja tavarelvade ja laskemoona ebaseadusliku leviku vastased tõhusad ja tõenditel põhinevad strateegiad ja projektid;

—	kohapeal läbiviidavate uuringute tegemine konfliktide all kannatavatel aladel ringlevate väike- ja kergrelvade ja muude ebaseaduslike tavarelvade ja laskemoona kohta ning kogu saadud tõendusmaterjali sisestamine teabehaldussüsteemi;

—

olemasolevate poliitikakujundamise seisukohast asjakohaste väike- ja kergrelvade ja muude ebaseaduslike tavarelvade ja laskemoona üleandmist käsitlevate dokumentide, sealhulgas riiklike relvaeksporti käsitlevate aruannete, ÜRO tavarelvade registrile ning väike- ja kergrelvade alase ÜRO tegevusprogrammi alusel esitatavate riikide aruannete, riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste õigusnormide tekstide ning ÜRO sanktsioonide järelevalvega tegelevate töörühmade, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja rahvusvahelise uudistemeedia koostatud väike- ja kergrelvade ja muude ebaseaduslike tavarelvade ja laskemoona ebaseaduslikku üleandmist käsitlevate aruannete tsentraliseeritud kujul esitamine;

—

teadlikkuse suurendamine projekti tulemustest teavitustegevuse kaudu, aidates kaasa projekti iTrace eesmärgi täitmisele ja soovitades selle olemasolevaid funktsioone rahvusvahelistele ja siseriiklikele poliitikakujundajatele, tavarelvade kontrolli ekspertidele ja relvaekspordi lube andvatele asutustele, ning rahvusvahelise suutlikkuse suurendamine jälgida väike- ja kergrelvade ja muude ebaseaduslike tavarelvade ja laskemoona ebaseaduslikku levikut ja samuti abistada poliitikakujundajaid rahvusvahelise abi ja koostöö prioriteetsete valdkondade kindlaksmääramisel ning vähendada väike- ja kergrelvade ja muude ebaseaduslike tavarelvade ja laskemoona kõrvalesuunamise riski. Teavitustegevus kavandatakse selliselt, et koordineerida teabejagamist ja luua püsivad partnerlused üksikisikute ja organisatsioonidega, kes on suutelised genereerima informatsiooni, mida saab sisestada süsteemi iTrace;

—

olulisi poliitikaküsimusi käsitlevate aruannete esitamine, mis koostatakse tänu kohapeal läbiviidud uurimistele saadud andmete põhjal ja sisestatakse süsteemi iTrace, rahvusvahelist tähelepanu väärivate konkreetsete valdkondade kohta, sealhulgas peamiste väike- ja kergrelvade ja muude ebaseaduslike tavarelvade ja laskemoona salakaubaveo skeemide ning salakaubana veetavate relvade ja laskemoona piirkondliku leviku kohta.

Projekti, mille üksikasjalik kirjeldus on esitatud käesoleva otsuse lisas, rahastab liit.

Artikkel 2

1. Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”).

2. Artiklis 1 osutatud projekti tehnilist rakendamist teostab Conflict Armament Research Ltd. (edaspidi „CAR”).

3. CAR täidab oma ülesannet kõrge esindaja vastutusel. Selleks lepib kõrge esindaja CARiga kokku vajaliku töökorra.

Artikkel 3

1. Lähtesumma artiklis 1 osutatud projekti rakendamiseks on 2 320 000 eurot. Kogu projekti hinnanguline üldeelarve on 2 416 667 eurot, mis rahastatakse üheskoos CARiga.

2. Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summast, hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3. Järelevalvet lõikes 1 osutatud lähtesumma nõuetekohase haldamise üle teostab komisjon. Sellel eesmärgil sõlmib komisjon CARiga asjakohase lepingu. Selles lepingus sätestatakse, et CAR tagab liidu rahalise panuse nähtavuse vastavalt selle suurusele.

4. Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 osutatud lepingu niipea kui võimalik pärast käesoleva otsuse jõustumist. Komisjon teatab nõukogule kõik selle protsessi käigus esilekerkivad probleemid ning nimetatud lepingu sõlmimise kuupäeva.

Artikkel 4

1. Kõrge esindaja esitab nõukogule CARi koostatavatele regulaarsetele kvartaliaruannetele tuginedes aruande käesoleva otsuse rakendamise kohta. Nimetatud aruannete põhjal viib nõukogu läbi hindamise.

2. Komisjon annab aru artiklis 1 osutatud projekti finantsaspektide kohta.

Artikkel 5

1. Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

2. Käesolev otsus kaotab kehtivuse 24 kuu möödumisel artikli 3 lõikes 3 osutatud lepingu sõlmimisest. Kui kuue kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest ei ole nimetatud lepingut sõlmitud, kaotab otsus kehtivuse.

Brüssel, 25. november 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

D. PAVALKIS

(1) Nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühine seisukoht 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad (ELT L 335, 13.12.2008, lk 99).

LISA

Väike- ja kergrelvadest ja muudest ebaseaduslikest tavarelvadest ja laskemoonast teavitamise ülemaailmne mehhanism iTrace

1. ÜVJP alusel antava toetuse taust ja põhjendus

1.1. Käesolev otsus lähtub varasematest järjestikustest nõukogu otsustest, mis võeti vastu väike- ja kergrelvade ja muude ebaseaduslike tavarelvade kõrvalesuunamise ja salakaubaveo destabiliseeriva mõju vastu võitlemiseks. Väike- ja kergrelvade ja muude ebaseaduslike tavarelvade ja laskemoona ebaseaduslik levik on peamine tegur riikide stabiilsuse nõrgendamisel ja konfliktide teravdamisel, mis on tõsiseks ohuks rahule ja julgeolekule. Nagu ELi väike- ja kergrelvade strateegias märgitud, on Aafrika jätkuvalt kontinent, mis on kõige enam mõjutatud sisekonfliktidest, mida muudab hullemaks väike- ja kergrelvade destabiliseeriv sissevool. Aafrika rahuvalveoperatsioonide ja relvaembargode suur arv illustreerib selgelt Aafrika riikidele väike- ja kergrelvade ja muude tavarelvade ebaseaduslikust hankimisest ja levikust tuleneva ohu ulatust. Ebaseaduslik väike- ja kergrelvade ja muude ebaseaduslike tavarelvade levik mõjutab samamoodi ka teisi maailma piirkondi, sealhulgas Ladina- ja Kesk-Ameerikat, Kesk- ja Ida-Aasiat, Balkani riike ja Lähis-Ida.

Rahvusvahelisel kogukonnal puudub praegu oluline kontrolli- ja diagnostikavõime väike- ja kergrelvade ja muude ebaseaduslike tavarelvade ebaseadusliku leviku vastase võitluse valdkonnas. See tuleneb kolmest omavahel seotud tegurist. Esiteks toimub suurem osa tavarelvade salakaubaveost maismaa kaudu ning konfliktidest mõjutatud piirkondades, kus kohapealne kontroll on puudulik. Teiseks on olemasolev kontrollivõime nõrgalt ühendatud, ÜRO sanktsioonide järelevalvega tegelevad töörühmad, rahuvalvemissioonid ja valitsusvälised organisatsioonid on üksteisest suhteliselt isoleeritud ning nendelt saadav teave on killustatud. Kolmandaks ei anna piiratud ja kooskõlastamata kontroll poliitikakujundajatele vajalikku teavet leviku tõkestamise poliitika kujundamiseks.

Käesoleva otsuse eesmärk on anda poliitikakujundajatele, relvakontrolli ekspertidele ja relvaekspordi kontrolli ametnikele süstemaatiliselt koostatud asjakohast teavet, mis võimaldab neil töötada välja tõhusad tõenditel põhinevad leviku tõkestamise strateegiad väike- ja kergrelvade ja muude tavarelvade ja nende laskemoona ebaseadusliku leviku vastu, et parandada rahvusvahelist ja piirkondlikku julgeolekut. Sellega toetatakse neid eduka reageeriva strateegia kombineerimisel sobiva ennetava tegevusega, et tõkestada ebaseaduslik pakkumine ja nõudlus, ning tõhusa tavarelvade kontrolli tagamisel kolmandates riikides.

1.2. Käesolev otsus näeb ette üldsusele ligipääsetava internetipõhise süsteemi loomise, mille kaudu jälgitakse ebaseaduslikke väike- ja kergrelvi ning muid ebaseaduslikke tavarelvi ja laskemoona, koondades andmed konkreetsete relvatüüpide, tarnijate, üleandmise suundumuste ja ebaseaduslike saajate kohta („iTrace”). Konfliktidest mõjutatud piirkondadele keskenduv iTrace on ülemaailmne teavitamise mehhanism, mis võimaldab riikide valitsustel jälgida väike- ja kergrelvade ja muude tavarelvade ja nende laskemoona salakaubavedu ning analüüsida kõrvalesuunamise juhtumeid. See on esimene ülemaailmne mehhanism väike- ja kergrelvade ning muude tavarelvade ja laskemoona salakaubaveo süstemaatiliseks jälgimiseks ja seega aitab see teha kindlaks sobivad meetmed nende kõrvalesuunamise ja salakaubaveo riski vähendamiseks. Kui jõustub relvakaubandusleping, aitab see ka teostada järelevalvet relvakaubanduslepingu rakendamise üle, anda ulatuslikku teavet relvakaubanduslepingu rakendamist käsitlevate aruannete jaoks ja tugevdada riikide valitsuste võimet näha ette relvaekspordi loa andmise mõju.

Käesolev otsus näeb ette keeruka teabehaldustarkvara kohandamise, internetipõhise portaali loomise, milles on täies ulatuses võimalik sooritada otsinguid, et kaardistada relvade ebaseaduslikud üleandmised georuumiliselt, ja kohapealsete uuringute programmi, mille tulemusel sisestatakse iTrace’i reaalajas tõendusmaterjali relvade ebaseadusliku üleandmise kohta. Otsus näeb samuti ette iTrace'i sisestatava relvade salakaubavedu käsitleva olemasoleva tõendusmaterjali läbivaatamise ja kontrollimise.

2. Üldised eesmärgid

Järgnevalt kirjeldatava tegevusega toetatakse rahvusvahelist kogukonda väike- ja kergrelvade ja muude tavarelvade ja laskemoona kõrvalesuunamise ja salakaubaveo destabiliseeriva mõju vastu võitlemisel. Sellega antakse poliitikakujundajatele, relvakontrolli ekspertidele ja relvaekspordi kontrolli ametnikele asjakohast teavet, mis võimaldab neil töötada välja tõhusad tõenditel põhinevad leviku tõkestamise strateegiad väike- ja kergrelvade ja muude tavarelvade ja laskemoona ebaseadusliku leviku vastu, et parandada rahvusvahelist ja piirkondlikku julgeolekut. Tegevus hõlmab täpsemalt järgmist:

a)	konkreetse teabe esitamine salakaubana veetud väike- ja kergrelvade ning muude tavarelvade kohta, mis on vajalik väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse alase ÜRO tegevusprogrammi rakendamise tõhusamaks jälgimiseks;

b)	konkreetse teabe esitamine, et tugevdada riikidel ebaseaduslike väike- ja kergrelvade õigeaegset ja usaldusväärset tuvastamist ja päritolu kindlakstegemist võimaldava rahvusvahelise vahendi (ITI) rakendamist;

konkreetse teabe esitamine, et jälgida väike- ja kergrelvade ning muude tavarelvade ja laskemoona konfliktidest mõjutatud piirkondadesse või rahvusvahelistele terroriorganisatsioonidele tarnimisega seotud peamisi marsruute ja üksuseid ning tõendite esitamine ebaseadusliku kaubandusega tegelevate rühmituste ja üksikisikute kohta toetamaks riikides läbiviidavaid kohtumenetlusi;

võimaluse loomine asjaomaste ÜRO organite, missioonide ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide vahelise koostöö parandamiseks väike- ja kergrelvade ning muude tavarelvade päritolu kindlakstegemise valdkonnas ning teabe otsene esitamine olemasolevate jälgimismehhanismide, sealhulgas Interpoli iARMSi toetamiseks;

e)	asjakohase teabe esitamine rahvusvahelise koostöö ja abi prioriteetsete valdkondade kindlakstegemiseks, et võidelda tõhusalt väike- ja kergrelvade ja muude tavarelvade ja laskemoona kõrvalesuunamise ja salakaubaveo vastu, nagu varude julgeoleku ja piirihaldusealaste projektide rahastamine;

mehhanismi kehtestamine, et abistada relvakaubanduslepingu jõustumisel selle rakendamise järelevalves, eelkõige üleantud tavarelvade kõrvalesuunamise tuvastamiseks, ning abistada valitsusi kõrvalesuunamise riski hindamisel enne tavarelvade eksporti, eelkõige kõrvalesuunamise riski relvi ostvas riigis või soovimatutel tingimustel toimuva re-ekspordi riski.

3. Projekti pikaajaline jätkusuutlikkus ja tulemused

Tegevusega luuakse püsiv raamistik väike- ja kergrelvade ja muude tavarelvade ja laskemoona ebaseadusliku leviku pidevaks jälgimiseks. Eeldatakse, et sellega täiendatakse põhjalikult olemasolevaid relvadega seotud andmeid ja toetatakse oluliselt tõhusa tavarelvade kontrolli ja relvaekspordi kontrolli poliitika sihipärast kujundamist. Täpsemalt öeldes, projekti tulemusena:

a)	töötatakse välja teabehaldussüsteem, mis tagab ebaseaduslike tavarelvade andmete kogumise ja analüüsi pika aja vältel (minimaalselt kümme aastat);

antakse tavarelvade kontrolli poliitika kujundajate ja ekspertide käsutusse vahend tõhusamate strateegiate koostamiseks ning abi ja koostöö valdkondade kindlakstegemiseks (näiteks tehes kindlaks allpiirkondlikud või piirkondlikud koostöö-, kooskõlastamis- ja teabejagamismehhanismid, mis on vaja luua või mida on vaja tugevdada; tehes kindlaks ebaturvalised riiklikud varud, ebaseadusliku üleandmise marsruudid, nõrk piirikontrolli teostamine ja ebapiisav õiguskaitsealane suutlikkus);

c)	tagatakse paindlikkus luua poliitika seisukohalt asjakohast teavet, olenemata kiirelt muutuvatest poliitilistest nõuetest;

d)	suurendatakse oluliselt rahvusvaheliste relvi jälgivate organisatsioonide ja isikute tegevuse tulemuslikkust, luues pidevalt laieneva haardega teabejagamismehhanismi.

4. Tegevuse kirjeldus

4.1. Projekt 1. Relvade päritolu kindlakstegemise ülemaailmse teabehaldussüsteemi iTrace ja internetipõhise kaardistamisportaali loomine

4.1.1. Projekti eesmärk

Projektiga töötatakse välja tarkvara, mis on vajalik kõrvalesuunatud või salakaubana veetud väike- ja kergrelvi ning muid tavarelvi ja laskemoona käsitleva teabe töötlemiseks, kontrollimiseks ja kaardistamiseks. Relvi puudutava teabe töötlemiseks kohandatakse süsteemi Dfuze Information Management System, mis on juba kasutusel mitmes riiklikus politsei- ja luuretalituses. See süsteem võimaldab teha ka võrgustiku organisatoorset analüüsi, et jälgida terrorirühmituste ja kuritegelike organisatsioonide relvade salakaubaveo alaseid tegevusi, muu hulgas finantsalaseid seoseid. Põhjalikult muudetakse süsteemi Dfuze georuumilise kaardistamise funktsiooni, et võimaldada luua iTrace i otsingu tegemist ja üldsuse juurdepääsu võimaldav internetipõhine kaardistamisportaal ja sellega seotud andmete allalaadimise funktsioonid.

4.1.2. Projektitegevused

Selle projekti raames tehakse järgmist:

a)	serverite, arvutus- ja võrguinfrastruktuuri soetamine, mis on vajalik väike- ja kergrelvade ning muude tavarelvade ja laskemoona päritolu kindlakstegemist puudutava teabe haldamise ülemaailmse süsteemi iTrace ja internetipõhise kaardistamisportaali tööks;

b)	süsteemi Dfuze Information Management System ostmine ja muutmine, eelkõige andmeväljade ümberkategoriseerimine ja süsteemi iTrace internetipõhise kaardistamisportaali loomine.

4.1.3. Projekti tulemused

Projekti tulemusena:

a)	võimaldatakse kõigil interneti kaudu kasutajatel sirvida andmeid konkreetse asukoha, riigi, piirkonna või kontinendi kaupa;

b)	tehakse kindlaks ja esitatakse visuaalsed tõendid kõrvalesuunatud või salakaubana veetud väike- ja kergrelvade ning muude tavarelvade ja laskemoona kohta vastavas asukohas, riigis, piirkonnas või kontinendil;

c)	kantakse internetipõhisele maailmakaardile üleandmise kuupäevad, ebaseadusliku tarne marsruudid ja osalevate salakaubavedajate andmed iga kirje kohta, mis on tehtud (tuhandete hulgas) salakaubana veetud väike- ja kergrelvade ja muude tavarelvade ja laskemoona kohta;

d)	kogutakse automaatselt andmeid sarnaste juhtumite kohta (sama tüüpi, sama tootjariigi või samasse tooteseeriasse kuuluvad väike- ja kergrelvad ning muud tavarelvad ja laskemoon) ning kantakse vastavad kirjed ja nende asukoht internetipõhisele maailmakaardile;

e)	tehakse kindlaks ja kaardistatakse seosed eri tüüpi kõrvalesuunatud või salakaubana veetud väike- ja kergrelvade ning muude tavarelvade ja laskemoona vahel või rahvusvaheliste salakaubavedusid korraldavate organisatsioonide vahel;

f)	koostatakse põhjalikud aruanded (näiteks kõrvalesuunamise ulatuse kohta teatavas riigis või kõrvalesuunatud tavarelvade päritolu kohta), mis esitatakse PDF-formaadis;

olemasolevate poliitikakujundamise seisukohast asjakohaste väike- ja kergrelvade ning muude tavarelvade ja laskemoona üleandmist käsitlevate dokumentide, sealhulgas riiklike relvaeksporti käsitlevate aruannete, ÜRO tavarelvade registrile ning väike- ja kergrelvadealase ÜRO tegevusprogrammi raames esitatavate riikide aruannete, asjaomaste riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste õigusnormide tekstide ning ÜRO sanktsioonide järelevalvega tegelevate töörühmade, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja rahvusvahelise uudistemeedia koostatud väike- ja kergrelvade ning muude ebaseaduslike tavarelvade ja laskemoona ebaseaduslikku üleandmist käsitlevate aruannete esitamine riikide kaupa ja üldiselt;

h)	luuakse sujuv ühendus Interpoli iARMSiga, mis võimaldab Interpolil võrrelda süsteemis iARMS registreeritud kuriteos kasutatud relvi süsteemis iTrace olevate andmetega konfliktides kasutatavate relvade kohta;

koostatakse kindlaksmääratud formaati järgivad riskihindamise aruanded, et toetada tavarelvade kontrolli eksperte selliste prioriteetsete valdkondade kindlaksmääramisel, kus parandada olukorda, pakkuda abi ja teha koostööd, ning abistada relvaekspordi lube andvaid riiklikke asutusi konkreetsete kõrvalesuunamise riskide märkamisel.

4.1.4. Projekti rakendamise näitajad

Projektiga luuakse tasuta, üldsusele juurdepääsetav, internetipõhine kaardistamissüsteem, millele juurdepääs ei ole võimalikele kasusaajatele piiratud.

4.1.5. Projekti kasusaajad

Kui süsteemi iTrace on andmed sisestatud (vt punkte 4.2 ja 4.3), saab selle kaudu ulatuslikku teavet, mis on konkreetselt mõeldud (kuid mitte ainult) riiklikele relvakontrolli poliitika kujundajatele, relvaekspordi lube andvatele asutustele, piirkondlikele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele (sealhulgas ÜRO sanktsioonide järelevalvega tegelevad töörühmad, ÜRO rahuvalvemissioonid, ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC), ÜRO desarmeerimisküsimuste büroo (UNODA) ja Interpol), valitsusvälistele uurimisasutustele (sealhulgas Bonni Rahvusvaheline Ümberkorralduskeskus (BICC), rahuteemaliste teadusuuringute ja teabe keskus (GRIP), Stockholmi Rahvusvaheline Rahu-uuringute Instituut (SIPRI) ja Small Arms Survey), eri huve edendavatele organisatsioonidele (sealhulgas Amnesty International ja Human Rights Watch) ning rahvusvahelisele uudistemeediale.

4.2. Projekt 2. Kohapealsed uuringud ja tagasiulatuv analüüs, mis on vajalik väike- ja kergrelvade ning muude tavarelvade ja laskemoona kõrvalesuunamist ja salakaubandust käsitleva reaalajas dokumenteeritud andmetel põhineva tõendusmaterjali ja muude andmete süsteemi iTrace'i sisestamiseks.

4.2.1. Projekti eesmärk

Projekti raames uuritakse kohapeal väike- ja kergrelvade ning muude tavarelvade ja laskemoona ringlust konfliktidest mõjutatud piirkondades. See projekt on pilootalgatus, mille eesmärk on kinnitada iTrace'i kasulikkust, genereerides ajakohast teavet väike- ja kergrelvade ning muude tavarelvade ja laskemoona kõrvalesuunamise ja salakaubaveo kohta Sahara-taguse piirkonna riikides. See hõlmab mitut ELi liikmesriikidele erilist muret valmistavat riiki, muu hulgas näiteks Kesk-Aafrika Vabariiki, Liibüat, Malit, Nigerit, Lõuna-Sudaani, Sudaani ja Somaaliat. Peale selle tehakse projekti raames tagasiulatuv analüüs, et kanda süsteemi iTrace kontrollitud olemasolev teave asjaomaste üleandmiste kohta, mis on kogutud muudelt organisatsioonidelt kui CAR.

4.2.2. Projektitegevused

Selle projekti raames tehakse järgmist:

a)	lähetatakse kvalifitseeritud relvaeksperdid, et teha kohapeal Sahara-taguse piirkonna riikides esinenud relvastatud konfliktidest saadud ebaseaduslike väike- ja kergrelvade ning muude ebaseaduslike tavarelvade, laskemoona ja materjali analüüs;

viiakse läbi ebaseaduslikke väike- ja kergrelvi ning muid ebaseaduslikke tavarelvi, laskemoona ja nende kasutajaid käsitleva tõendusmaterjali, sealhulgas relvadest, nende komponentidest ning sise- ja välismärgistusest tehtud fotode, pakendite, seonduvate transpordidokumentide ja kohapealsete uuringute tulemuste (kasutajad, tarnijad ja üleandmise marsruudid) analüüs, läbivaatamine ja kontroll;

vaadatakse läbi ja kontrollitakse hiljutisi ajaloolisi tõendusmaterjale asjaomaste väike- ja kergrelvade ning muude tavarelvade ja laskemoona üleandmise kohta, mille on kogunud muu organisatsioon kui CAR, sealhulgas ÜRO sanktsioonide järelevalvega tegelevate töörühmade, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja rahvusvahelise uudistemeedia aruandeid;

d)	kogu kogutud ja läbi vaadatud tõendusmaterjal sisestatakse iTrace i teabehaldussüsteemi ja internetipõhisesse kaardistamisportaali;

e)	tehakse kindlaks kohalikud partnerid ja toetatakse neid, et tagada pidev andmete kogumine iTrace i toetuseks nii kavandatavate tegevuste vältel kui ka pärast seda;

f)	suheldakse ELi liikmesriikide valitsustega, et määrata riiklikud kontaktpunktid ja kehtestada kooskõlastusmehhanism, et selgitada CARi teostatava uurimise ulatust ja lahendada võimalikud huvide konfliktid enne uurimise läbiviimist.

Projekt rakendatakse etappide kaupa kogu iTrace iga seotud projekti kaheaastase perioodi jooksul.

4.2.3. Projekti tulemused

Projekti tulemusena:

a)	dokumenteeritakse kohapeal Sahara-taguse piirkonna konfliktidest mõjutatud piirkondades kõrvalesuunatud või salakaubana veetud väike- ja kergrelvade ja muude tavarelvade ja laskemoona füüsilised tõendid;

b)	CARi ja muude organisatsioonide kui CAR poolt kogu piirkonnas kõrvalesuunatud või salakaubana veetud väike- ja kergrelvade ning muude tavarelvade ja laskemoona kohta kogutud tõendusmaterjali alusel kontrollitakse ebaseadusliku kaubanduse juhtumeid ja selgitatakse välja sellised juhtumid;

c)	esitatakse konkreetne visuaalne tõendusmaterjal kõrvalesuunatud või salakaubana veetud väike- ja kergrelvade ning muude tavarelvade ja laskemoona kohta, sealhulgas esemete fotod, seerianumbrid, tehasetähised, kastid, pakendite loetelud, tarnedokumendid ja lõppkasutaja tõendid;

esitatakse ebaseadusliku tegevuse kirjeldavad ülevaated, sealhulgas salakaubaveo marsruutidest ning kõrvalesuunamises ja ebaseaduslikus üleandmises osalevatest isikutest, ja toetavate tegurite hinnang (käsitledes muu hulgas varude ebatõhusat haldamist ja julgeolekut ning taotluslikke riigi juhitavaid ebaseadusliku tarne võrgustikke);

e)	sisestatakse nimetatud tõendusmaterjal iTrace i teabehaldussüsteemi ja internetipõhisesse kaardistamisportaali avalikuks levitamiseks.

4.2.4. Projekti rakendamise näitajad

Toimub kuni 30 kohapealset lähetust (sealhulgas vajaduse korral pikendatud lähetused) kaheaastase perioodi jooksul, et genereerida tõendusmaterjal iTrace i teabehaldussüsteemi ja internetipõhisesse kaardistamisportaali sisestamiseks.

4.2.5. Projekti kasusaajad

Kasusaajate täieliku loetelu (mis on kõigi käesolevas otsuses loetletud projektide puhul sama) kohta vt punkti 4.1.5 eespool.

4.3. Projekt 3. Suhtlemine sidusrühmadega ja rahvusvaheline kooskõlastamine

4.3.1. Projekti eesmärk

Projektiga demonstreeritakse iTrace ist tulenevat kasu rahvusvahelistele ja riiklikele poliitikakujundajatele, tavarelvade kontrolli ekspertidele ja relvaekspordi lube andvatele asutustele. Teavitustegevus kavandatakse selliselt, et koordineerida teabejagamist ja luua püsivad partnerlused üksikisikute ja organisatsioonidega, kes on suutelised genereerima informatsiooni, mida saab sisestada süsteemi iTrace.

4.3.2. Projektitegevused

Selle projekti raames tehakse järgmist:

CARi töötajad peavad kahel Brüsselis toimuval konverentsil ettekandeid. Ettekannetel demonstreeritakse süsteemi iTrace, pöörates eriti tähelepanu 1) sellest tulenevale konkreetsele kasule ÜRO tegevusprogrammi ja relvakaubanduslepingu rakendamise järelevalves; 2) selle kasulikkust rahvusvahelise abi ja koostöö prioriteetsete valdkondade kindlakstegemisel ning 3) selle kasulikkusele relvaekspordi lube andvatele asutustele riskihindamise profiilide koostamise mehhanismina;

CARi töötajad esitavad ettekandeid erinevatel rahvusvahelistel konverentsidel (EL, ÜRO, OSCE ja piirkondlikud organisatsioonid, sealhulgas Aafrika Liit, Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus (ECOWAS) ning Ida-Aafrika järvede piirkonnas, Somaalia poolsaarel ja piirnevates riikides tegutsev väikerelvade piirkondlik keskus (RECSA)). Ettekannetel demonstreeritakse süsteemi iTrace poliitikakujundajatele, et anda uut hoogu partnerlustele ja luua püsivaid partnerlusi isikute ja organisatsioonidega, kes on suutelised genereerima teavet, mida saab sisestada iTrace i süsteemi, ja abistada poliitikakujundajaid rahvusvahelise abi ja koostöö prioriteetsete valdkondade kindlakstegemisel.

Projekt rakendatakse kogu iTrace iga seotud projekti kaheaastase perioodi jooksul.

4.3.3. Projekti tulemused

Projekti tulemusena:

soovitatakse iTrace i kasulikkust riikide ja rahvusvahelistele poliitikakujundajatele, kes töötavad väike- ja kergrelvade ning muude tavarelvade kontrolli ja relvade ekspordikontrolli käsitlevate lepingute (ÜRO tegevusprogramm ja relvakaubandusleping) rakendamise ja nende rakendamise hindamise nimel;

b)	antakse asjakohast teavet, et abistada poliitikakujundajaid ja tavarelvade kontrolli eksperte rahvusvahelise abi ja koostöö prioriteetsete valdkondade kindlakstegemisel ning tõhusate relvade leviku vastaste strateegiate väljatöötamisel;

c)	esitatakse relvaekspordi lube andvatele asutustele põhjalikku teavet iTrace i kohta ja selle kohta, millist kasu saab sellest lisaks tagasiside ja süsteemi parandamise võimaluse tagamisele riskihindamisel;

d)	laiendatakse tavarelvade ja laskemoona kõrvalesuunamise ja salakaubaveo kohapeal läbiviidavas uurimises osalevate väike- ja kergrelvade ja muude tavarelvade kontrolli ekspertide rühmi ja arendatakse nende võrgustikke;

parandatakse väike- ja kergrelvade ning muude tavarelvade ja laskemoona päritolu kindlakstegemise kui ÜRO tegevusprogrammi ja relvakaubanduslepingu ning muude rahvusvaheliste ja piirkondlike relvakontrolli ja relvaekspordi kontrolli alaste õigusaktide rakendamise järelevalve abistamise viisi mainet rahva hulgas.

4.3.4. Projekti rakendamise näitajad

CARi töötajad osalevad kuni 12 konverentsil, millest kaks toimub Brüsselis. Kõigil nendel konverentsidel tehakse ettekanne iTrace i kohta. Lõpparuandesse lisatakse nende konverentside kavad ja lühikokkuvõtted.

4.3.5. Projekti kasusaajad

Kasusaajate täieliku loetelu (mis on kõigi käesolevas otsuses loetletud projektide puhul sama) kohta vt punkti 4.1.5 eespool.

4.4. Projekt 4. Poliitikat käsitlevad aruanded süsteemis iTrace

4.4.1. Projekti eesmärk

Projekti käigus esitatakse olulisi poliitikaküsimusi käsitlevaid aruandeid, mis põhinevad kohapeal läbiviidud uurimiste tulemusel genereeritud andmetel, mis edastatakse iTrace i süsteemi kaudu. Aruanded koostatakse toonitamaks konkreetseid rahvusvaheliselt muret põhjustavaid valdkondi, sealhulgas väike- ja kergrelvade ning muude tavarelvade ja laskemoona salakaubaveo skeemid ning salakaubana veetud relvade ja laskemoona piirkondlik levik, ja rahvusvahelist tähelepanu vajavaid prioriteetseid valdkondi.

4.4.2. Projektitegevused

Tehakse põhjalik analüüs, mille tulemusel koostatakse, vaadatakse läbi, toimetatakse ja avaldatakse neli iTrace iga seotud poliitikaaruannet.

4.4.3. Projekti tulemused

Projekti tulemusena:

a)	koostatakse neli aruannet, millest igaüks käsitleb erinevat rahvusvaheliselt muret põhjustavat küsimust;

b)	tagatakse iTrace iga seotud poliitikaaruannete levitamine kõigisse ELi liikmesriikidesse;

c)	töötatakse välja sihipärane teavitusstrateegia, et tagada maksimaalne ülemaailmne haare;

hoitakse tegevus nähtavana poliitilisel areenil ning rahvusvahelises uudistemeedias, muu hulgas edastades ebaseaduslikke relvi käsitlevat teavet, esitades poliitika seisukohast asjakohaseid analüüse käimasolevate relvakontrolli protsesside toetuseks ja kohandades aruandeid rahvusvahelise uudistemeedia maksimaalse huvi äratamiseks.

4.4.4. Projekti rakendamise näitajad

Kavandatava tegevuse jooksul koostatakse neli internetipõhist iTrace iga seotud poliitikaaruannet, mida levitatakse kogu maailmas.

4.4.5. Projekti kasusaajad

Kasusaajate täieliku loetelu (mis on kõigi käesolevas otsuses loetletud projektide puhul sama) kohta vt punkti 4.1.5.

5. Asukohad

Projekt 1 viiakse läbi Ühendkuningriigis. Projektiga seoses tunnistatakse, et kohapealsete uurimiste tulemusi ei saa vahemaa tagant reprodutseerida ning projekt 2 eeldab tavarelvade ekspertide ulatuslikku lähetamist kohapeale, Sahara-taguse piirkonna riikidesse. Neid lähetusi hinnatakse ühekaupa, arvestades julgeolekut, juurdepääsu ja teabe kättesaadavust. CAR on juba loonud kontaktid või on läbi viimas projekte paljudes asjaomastes Sahara-taguse piirkonna riikides. Projekt 3 viiakse läbi rahvusvahelistel konverentsidel kogu maailmas, et tagada projekti maksimaalne nähtavus. Projekt 4 viiakse läbi Ühendkuningriigis.

6. Kestus

Projektide eeldatav kogukestus on 24 kuud.

7. Rakendusüksus ja ELi nähtavus

7.1. Käesoleva otsuse tehniline rakendamine tehakse ülesandeks CARile. CAR täidab oma ülesannet kõrge esindaja vastutusel

CAR kujunes välja relvade uurijate kasvavast võrgustikust, mis on alates 2006. aastast teinud eesrindlikku tööd tavarelvade ja laskemoona tuvastamise ja päritolu kindlakstegemise valdkonnas. See on ainus väljaspool ÜRO süsteemi tegutsev organisatsioon, mis tegeleb eranditult tavarelvade, laskemoona ja nendega seotud materjalide tuvastamise ja päritolu kindlakstegemisega kohapeal, praegu aset leidvates relvastatud konfliktides ning selle tegevuse ulatus on suurem kui ÜRO järelevalverühmadel, kes keskenduvad üksnes riikidele, mille suhtes on kehtestatud sanktsioone.

Selle tegevus on ka rohkem spetsialiseeritud kui olemasolevate valitsusväliste relvakontrolli organisatsioonide nagu BICC, GRIP, SIPRI ja Small Arms Survey (SAS) tegevus. CAR, mis loodi nimetatud organisatsioonidega konsulteerides, (1) täidab olulise tühimiku nende uurimis- ja analüüsitegevustes. See tuleneb sellest, et nad kalduvad keskenduma kas makrotasandi uuringute koostamisele (kaubandusstatistika analüüsi ja kolmandatest riikidest lähtuva salakaubaveo andmete genereerimine) või kesktasandil konkreetsetes riikides tehtavale tööle (sageli tegeledes relvastatud vägivalla uurimisega, mis ei ole suunatud otseselt relvadele).

Erinevalt nendest organisatsioonidest keskendub CAR üksnes relvade tuvastamisele ja päritolu kindlakstegemisele kohapeal. See üksikjuhtumite uurimise lähenemisviis ja selle läbiviimiseks vajalik tehniline suutlikkus on oluline selleks, et põhjalikult kaardistada tavarelvade konfliktiolukorras olevatesse riikidesse või nende riikide siseselt kõrvalesuunamist, mida rahvusvaheline kogukond ei jälgi praegu piisavalt. Selleks saadab CAR väikesed, kümme või enam aastat relvadega seotud erialast kogemust omavate uurijate rühmad konfliktidest mõjutatud piirkondadesse, et analüüsida ja dokumenteerida ebaseaduslikke relvi kohapeal. ÜRO teeb samuti tööd selleks, et abistada, kooskõlastada ja kontrollida kohapeal töötavate ÜRO sanktsioonide järelevalvega tegelevate rühmade, ÜRO missioonide töötajate, ajakirjanike ning sõltumatute uurijate läbiviidavaid uurimisi.

See keskse tähtsusega pädevus on ainus võimalus genereerida üksikasjalikku relvadega seotud teavet, mis on vajalik ülemaailmse ebaseaduslikest väike- ja kergrelvadest ning muudest tavarelvadest teavitamise süsteemi, nagu iTrace, andmetega täitmiseks.

7.2. ELi nähtavus

CAR peaks võtma vajalikke meetmeid teadvustamaks avalikkusele asjaolu, et tegevus on täies ulatuses liidu rahastatud. Sellised meetmed viiakse ellu kooskõlas komisjoni teatisega ning komisjoni sätestatud ja avaldatud Euroopa Liidu välisteenistuse nähtavuse käsiraamatuga.

CAR tagab seega liidu panuse nähtavuse sobivate märkide ja reklaami kaudu, toonitades liidu rolli, tagades liidu meetmete läbipaistvuse ja suurendades teadlikkust käesoleva otsuse tegemise põhjustest, samuti liidu toetusest sellele otsusele ning selle toetuse tulemustest. Projekti käigus loodavas materjalis esitatakse liidu lippu silmapaistval viisil kooskõlas liidu suunistega lipu nõuetekohase kasutamise ja kujutamise kohta.

8. Aruannete esitamine

CAR koostab seega regulaarselt kvartaliaruandeid.

(1) iTrace i projekti kontseptsiooni väljatöötamisel konsulteeris CAR palju BICC, GRIP, SASi ja SIPRIga. Kõik neli organisatsiooni ütlevad, et a) neil ei ole tehnilist suutlikkust sellist laadi projekti ellu viia, b) selle läbiviimine tähendaks nende jaoks oma uurimiskavade radikaalset muutmist ja ekspertide töölevõtmist, ning c) iTrace aitaks oluliselt kaasa nende uurimistööle, tehes kättesaadavaks puuduolevad kohapeal kogutud teabel põhinevad kaardistatud andmed, mis täiendab praegu järgitavat relvakaubanduse „distantsilt” jälgimise lähenemisviisi.

30.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 320/43

NÕUKOGU OTSUS,

25. november 2013,

Regioonide Komitee ühe Läti liikme ja kahe Läti asendusliikme ametisse nimetamise kohta

(2013/699/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Läti valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 22. detsembril 2009 ja 18. jaanuaril 2010 vastu otsused 2009/1014/EL (1) ja 2010/29/EL (2) Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2010 kuni 25. jaanuarini 2015.

(2)	Regioonide komitees on vabanenud liikmekoht seoses Guntars KRIEVIŅŠI volituste lõppemisega.

(3)	Regioonide Komitees on vabanenud asendusliikme koht seoses Viktors GLUHOVSI volituste lõppemisega. Seoses Jānis VĪTOLIŅŠI nimetamisega Regioonide Komitee liikmeks on vabanenud üks asendusliikme koht,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komiteesse nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2015 ametisse järgmised isikud:

liikmena

—	Jānis VĪTOLIŅŠ, First Deputy Chairman of Ventspils City Council,

asendusliikmetena

—	Gunārs ANSIŅŠ, Deputy Chairman of Liepāja City Council,

—	Olga VEIDIŅA, Chairman of the Social Issues Committee of Rīga City Council.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 25. november 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

D. PAVALKIS

(1) ELT L 348, 29.12.2009, lk 22.

(2) ELT L 12, 19.1.2010, lk 11.

30.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 320/44

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

22. november 2013,

millega moodustatakse Euroopa sotsiaaluuringu Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsium (ESS ERIC)

(2013/700/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 723/2009 Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Belgia Kuningriik, Tšehhi Vabariik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Leedu Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Sloveenia Vabariik, Rootsi Kuningriik ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik esitasid komisjonile taotluse moodustada Euroopa sotsiaaluuringu Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsium (ESS ERIC). Norra Kuningriik ja Šveitsi Konföderatsioon osalevad ESS ERICus esialgu vaatlejatena.

(2)

Belgia Kuningriik, Tšehhi Vabariik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Leedu Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Sloveenia Vabariik ja Rootsi Kuningriik valisid ESS ERICu asukohaliikmesriigiks Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi.

(3)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 723/2009 artikli 20 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga asutatakse Euroopa sotsiaaluuringu infrastruktuuri jaoks Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsium nimega ESS ERIC.

2. ESS ERICu põhikiri on sätestatud lisas. Kõnealust põhikirja ajakohastatakse ja see tehakse avalikkusele kättesaadavaks ESS ERICu veebisaidil ja selle põhikirjajärgses asukohas.

3. ESS ERICu põhikirja olulised osad, mille muutmise peab määruse (EÜ) nr 723/2009 artikli 11 lõike 1 kohaselt heaks kiitma komisjon, on sätestatud põhikirja artiklites 1, 2, 20, 21, 22, 23, 24 ja 25.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 22. november 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 206, 8.8.2009, lk 1.

I LISA

EUROOPA SOTSIAALUURINGU EUROOPA TEADUSUURINGUTE INFRASTRUKTUURI KONSORTSIUMI („ESS ERICU”) PÕHIKIRI

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Nimi, asukoht, tegutsemiskoht, peakorter, loomine ja töökeel

1. Luuakse Euroopa teadusuuringute infrastruktuur „Euroopa sotsiaaluuring” ehk „ESS”.

2. Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) „Euroopa sotsiaaluuring” nimi on ESS ERIC.

3. ESS ERICu põhikirjajärgne asukoht on asukohaliikmesriigis. Kõnealuses riigis on põhikirjajärgne asukoht tavaliselt asukohaasutuses, mille võib vajaduse korral kindlaks määrata üldkogu.

4. ESS ERICu esimene põhikirjajärgne asukoht on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis. Esimene asukohariik on Ühendkuningriik. Esimene asukohaasutus on Londoni City University. Põhikirjajärgse asukoha, asukohariigi ja -asutuse vaatab üldkogu läbi iga nelja aasta järel.

5. ESS ERIC sõlmib iga asukohaasutusega kokkuleppe, kus täpsustatakse tingimusi, mille alusel võib asukohaasutus mis tahes selliseid teenuseid või tooteid pakkuda või töötajaid ESS ERICule võimaldada oma peakorteris (mis on ESS ERICu keskbüroo, kus asuvad direktor ja asedirektor) (edaspidi „peakorter”). Kui asukohaasutus lõpetab asukohaasutusena tegutsemise ning tema jaoks kaasnevad sellega kulud, nõuded või muud kohustused, kohustub ESS ERIC maksma asukohaasutusele hüvitist kõnealuste kulude, nõuete või kohustuste eest (ei kohaldata juhul, kui tegemist on asukohaasutuse maksevõimetusega).

6. Peakorter luuakse tavaliselt asukohaasutuse juurde. Kui üldkogu ei otsusta teisiti, sõlmib ESS ERIC tavaliselt peakorteri pakkumise lepingu neljaks aastaks. Kaksteist kuud enne asukohaasutusega peakorteri asjus sõlmitud lepingu kehtivusaja lõppu teeb üldkogu otsuse, kas pikendada lepingut veel neljaks aastaks või viia peakorter üle mujale kokkuleppel kolmanda isikuga.

7. Asukohariik kutsub üldkogu moodustamiseks kokku kohtumise niipea kui võimalik, kuid hiljemalt 45 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui jõustub komisjoni otsus ESS ERICu loomise kohta.

8. Asukohariik teatab asutajaliikmetele, kui enne moodustamiskohtumist peaks olema ESS ERICu nimel vaja teha konkreetseid kiireloomulisi õigustoiminguid. Kui asutajaliige ei esita vastuväiteid viie tööpäeva jooksul pärast teatamist, teeb asukohariigi poolt nõuetekohaselt volitatud isik need õigustoimingud.

9. ESS ERICu töökeel on inglise keel.

Artikkel 2

Ülesanded ja tegevus

1. ESS ERICu peamine eesmärk ja ülesanne on luua teadustegevuse infrastruktuur ja juhtida selle toimimist, pidades silmas järgmisi eesmärke:

a)	Euroopa sotsiaaluuringu kaudu või muude vahendite abil usaldusväärsete andmete kogumine, tõlgendamine ja levitamine seoses Euroopa sotsiaalse seisundiga, sealhulgas hoiakute, väärtuste, hinnangute ja käitumismudelite muutumisega eri riikide kodanike seas;

b)	professionaalsete kasutajate ja muude isikute vaba ja õigeaegse juurdepääsu võimaldamine kogutud andmetele;

c)	kvantitatiivsete sotsiaalse mõõtmise meetodite ja analüüsimeetodite arendamine Euroopas ja mujal.

2. ESS ERIC saavutab oma peamisi eesmärke ja täidab oma ülesandeid mittemajanduslikel alustel. Siiski võib piiratud ulatuses tegeleda majandustegevusega, tingimusel et see on tihedalt seotud tema peamise ülesandega ega mõjuta selle täitmist.

2. PEATÜKK

LIIKMESUS

Artikkel 3

Liikmesus ja esindavad üksused

1. ESS ERICu liikmed võivad olla järgmised üksused:

a)	liikmesriigid;

b)	assotsieerunud riigid;

c)	kolmandad riigid, kes ei ole assotsieerunud riigid;

d)	valitsustevahelised organisatsioonid.

2. ESS ERICu liikmeks on vähemalt kolm liikmesriiki.

3. Liikmesriikidel (kes tegutsevad riikide esindajate kaudu) peab olema alati ühiselt häälteenamus üldkogul. Kui vähem kui pool kõikidest liikmetest (kes tegutsevad riikide esindajate kaudu) on liikmesriigid, peavad liikmesriigid koos evima 51 % häältest ning iga liikmesriik (kes tegutseb riigi esindaja kaudu) omab võrdset osa sellest 51 % häältest. Ülejäänud hääled jaotatakse võrdselt kõigi teiste liikmete vahel. Käesolevas põhikirjas osutab „üks hääl” vajaduse korral ühele osale liikme häälest, mis on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 3, kui vähem kui pool kõikidest liikmetest on liikmesriigid.

4. Iga liiget või vaatlejat võib esindada üks tema valitud avalik-õiguslik või avaliku teenuse pakkumisega tegelev eraõiguslik isik, kes määratakse tema enda eeskirjade ja korra kohaselt.

Kahtluste vältimiseks on igal liikmel õigus muuta oma esindajat ja/või omada kuni kaht esindajat, kuid hääli on liikme kohta üks.

5. Iga liige nimetab (asjaomase ministeeriumi, valitsusasutuse või vastava delegeeritud organi või artikli 3 lõike 4 kohase esindaja kaudu) ühe nimelise füüsilise isiku liiget esindama („riigi esindaja”) üldkogul, üldkogu muudel üritustel ja muus suhtluses liikme ja ESS ERICU vahel. Kõnealusest nimetamisest teavitatakse üldkogu kirjalikult. Iga liige nimetab ka ühe nimelise füüsilise isiku riigi esindaja asendajaks, kui riigi esindaja ei saa kohale tulla või ei ole võimeline oma kohuseid täitma. Kõnealusest nimetamisest teavitatakse üldkogu kirjalikult.

6. Iga liige nimetab tavaliselt riigi esindaja vähemalt kaheks Euroopa sotsiaaluuringu tsükli aastaks (esimese kõnealuse perioodi määrab ESS ERICu jaoks direktor üldkogu heakskiidul) („kaheaastane periood”). Iga liige nimetab kõnealuseks kaheaastaseks perioodiks ka riigi esindaja asendaja. Iga liige võib asendada oma riigi esindaja või tema asendaja igal ajal, teatades sellest kirjalikult üldkogule.

7. Praegused liikmed, vaatlejad ja neid esindavad üksused on loetletud II lisas. ERICut käsitleva avalduse esitamise ajal liikmeks olnuid nimetatakse asutajaliikmeteks.

Artikkel 4

Liikmete ja vaatlejate vastuvõtmine

1. Uued liikmed peavad täitma järgmised vastuvõtutingimused:

a)	uute liikmete vastuvõtmise peab lihthäälteenamusega heaks kiitma üldkogu;

b)	kõik liikmeks saamise taotlused tuleb saata kirjalikult üldkogu esimehele ja nende ärakirjad direktorile;

taotluses tuleb kirjeldada, kuidas aitab taotleja kaasa artiklis 2 kirjeldatud ESS ERICu eesmärkidele ja tegevusele ning kuidas kavatseb taotleja täita 3. peatükis osutatud kohustusi. Eelkõige peab taotleja üldkogule rahuldavalt tõendama, et tal on vahendid ja kestev pühendumus teha järgmist:

i)	tagada oma kulul andmete kogumine ja uuringud, mida ESS ERIC võib vajaduse korral kasutada oma peamise ülesande täitmisel (vähemalt kord kahe aasta tagant) ning mis viiakse läbi direktori koostatud ja vajaduse korral üldkogu heakskiidu saanud spetsifikatsioonide alusel;

ii)	teha rahalisi sissemakseid ESS ERICu tasakaalus eelarvesse; esialgsed sissemaksed on sätestatud käesoleva põhikirja lisas;

iii)	anda oma panus, kas artikli 17 lõikes 5 sätestatud sissemaksena või muul moel, ESS ERICu kesksetesse kuludesse vastavalt rahastamisvalemile, mille on vajaduse korral põhikirja kohaselt sätestanud üldkogu, ning

iv)	järgida ESS ERICu juhtimiskorda osaleda ja selles kooskõlas põhikirjaga.

2. Kõigil liikmetel tuleb liikmesuse tingimusena sõlmida ühinemisleping, mille vormi kiidab vajaduse korral heaks üldkogu.

3. Artikli 3 lõikes 1 loetletud üksused, kes ei saa veel liikmeks astuda, võivad taotleda vaatlejastaatust. Vaatlejaks võetakse järgmised üksused (igaüks eraldiseisvalt „vaatleja”):

a)	iga üksus, kes määruse kohaselt võib vaatleja olla ning üldkogu poolt vaatlejana vastu võetakse, tingimusel et üldkogu peab seda ESS ERICu huviks ning peamisele ülesandele ja tegevusele kaasa aitavaks;

b)	mis tahes liige, kes on kaotanud oma hääleõiguse ajutiselt või muul moel vastavalt artikli 5 lõikele 4, saab üldkogu heakskiidul vaatlejastaatuse kuni hääleõiguse taastamiseni või liikmesuse lõppemiseni.

4. Vaatlejate vastuvõtmise tingimused on järgmised:

a)	vaatlejad võetakse vastu neljaks aastaks. Pärast seda peab vaatleja taotlema üldkogult vaatlejastaatuse pikendamist;

b)	vaatlejate esmakordseks või korduvaks vastuvõtmiseks on vaja üldkogu heakskiitu;

c)	taotleja peab kirjaliku taotluse saatma ESS ERICu põhikirjajärgsesse asukohta;

d)	mis tahes liige, kes on kaotanud oma hääleõiguse ajutiselt või muul moel vastavalt artikli 5 lõikele 4, saab üldkogu heakskiidul vaatlejastaatuse kuni hääleõiguse taastamiseni või liikmesuse lõppemiseni.

5. Iga vaatleja nimetab (asjaomase ministeeriumi, valitsusasutuse või vastava delegeeritud organi kaudu) ühe nimelise füüsilise isiku vaatlejat esindama („vaatleja esindaja”) üldkogul, üldkogu muudel üritustel ning muus suhtluses liikme ja ESS ERICu vahel. Kõnealusest nimetamisest teavitatakse üldkogu kirjalikult.

Artikli 4 lõike 3 alusel vastu võetud vaatleja esindaja on liikmesuse saamise korral kõnealuse üksuse esitatud riigi esindaja. Iga vaatleja nimetab ka ühe nimelise füüsilise isiku vaatleja esindaja asendajaks, kui vaatleja esindaja ei saa kohale tulla või ei ole võimeline oma kohuseid täitma. Kõnealusest nimetamisest teavitatakse üldkogu kirjalikult.

6. Järgmised isikud kutsutakse ex officio osalema üldkogu koosoleku nendes osades, mis ei ole kinnised küsimused, õigusega võtta sõna, kuid mitte hääletada, ning õigusega saada kõik asjakohased dokumendid:

a)	Euroopa Teadusfondi või selle õigusjärglase esindaja;

b)	vastavalt põhikirjale moodustatava üldkogu teadusliku nõuandekogu eesistuja;

c)	vastavalt põhikirjale moodustatava üldkogu metoodika nõuandekogu esimees;

d)	riiklike koordinaatorite foorumi esindaja, nagu on kirjeldatud artiklis 13;

e)	ESS ERICu direktor ja asedirektorid;

f)	asukohaasutuse esindaja ja

g)	esindaja mis tahes riigist, kes ei ole liige ja kes on väljendanud oma soovi osaleda Euroopa sotsiaaluuringus ning kelle üldkogu on heaks kiitnud.

Artikkel 5

Liikme- või vaatlejastaatusest loobumine / liikme- või vaatlejastaatuse lõpetamine

1. Üksuse liikmestaatus lõpeb automaatselt, kui ta lõpetab tegevuse või ei kuulu enam ühessegi artikli 3 lõikes 1 sätestatud kategooriasse.

2. Liige võib igal ajal liikmesusest loobuda, kui ta esitab üldkogule vähemalt 24 kuud varem kirjaliku eelteate (edaspidi „lahkumisteate periood”). Loobumine jõustub mis tahes kaheaastase perioodi lõpus (välja arvatud esimese kaheaastase perioodi lõpus).

3. Liikmesus lõpeb ka juhul, kui üldkogu otsustab kahekolmandikulise häälteenamusega, et ESS ERICu huvides on kõnealune liikmesus lõpetada järgmistel põhjustel:

liige on rikkunud tingimusi, mis on sätestatud:

i)	artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis i kahe järjestikuse kaheaastase perioodi jooksul või

ii)	artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis ii kahe järjestikuse ESS ERICu finantsaasta jooksul või

b)	liige on oluliselt rikkunud mis tahes muud põhikirja sätet.

Liikmele või vaatlejale antakse võimalus vaidlustada tema staatuse lõpetamise otsus ning end üldkogu ees kaitsta.

4. Olenemata artikli 5 lõikest 3 võib üldkogu lihthäälteenamusega otsustada artikli 5 lõikes 3 sätestatud olukordades liikmesust mitte lõpetada, vaid peatada või tühistada liikme hääleõigus selliseks ajavahemikuks ja sellistel tingimustel, mida üldkogu põhjendatult otsustab. Üldkogu võib liikme hääleõiguse lihthäälteenamusega igal ajal ennistada, kui kõnealune liige on üldkogu rahuldaval moel hüvitanud artikli 5 lõikes 3 sätestatud mis tahes rikkumise.

5. Liikmesust ei saa üle anda.

3. PEATÜKK

LIIKMETE JA VAATLEJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

Artikkel 6

Liikmed

1. Vastavalt artikli 3 lõikele 5 ja artikli 5 lõikele 4 on igal liikmel üks hääl. Kui liikmel on artikli 3 lõike 4 kohaselt rohkem kui üks esindaja, siis on kõnealusel liikmel vaid üks hääl, välja arvatud juhul, kui üldkogu annab nõusoleku teistsugusele lahendusele (mis on kooskõlas käesoleva artikliga). Lisaks peab liige üldkogule teatama, millist meetodit kasutades tema esindajad liikme eest hääletavad.

2. Iga liige

a)	teeb rahalise sissemakse, nagu on sätestatud artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktides i, ii, ja iii;

b)	nimetab riigi esindaja, nagu on sätestatud artikli 3 lõikes 5 ja

c)	annab oma riigi esindajale täielikud volitused hääletada kõigil üldkogus arutatavatel ja päevakorda kantud teemadel.

3. Liikmed võivad lisaks ESS ERICu iga-aastasele sissemaksele anda ka muu panuse kas üksi või koostöös teiste liikmete, vaatlejate või kolmandate isikutega.

Artikkel 7

Vaatlejad

1. Vaatlejatel on õigus saada koosolekukutseid, osaleda üldkogu koosolekul ja seal (esimehe nõusolekul) sõna võtta, välja arvatud juhul, kui üldkogu vaatleja teatavatest koosoleku osadest eemale jätab, sest arutatakse kinniseid küsimusi (nagu otsustab esimees või vajaduse korral üldkogu hääletus). Vaatlejal on õigus saada samad dokumendid kui riigi esindajal, välja arvatud dokumendid, mis sisaldavad kinnisi küsimusi (nagu on osutatud eespool). Vaatlejal ei ole hääleõigust.

2. Iga vaatleja nimetab ametisse vaatleja esindaja, nagu on sätestatud artikli 4 lõikes 5.

4. PEATÜKK

ERICu JUHTIMINE JA TEGEVUSTE SOORITAMINE

Artikkel 8

Üldkogu

1. Üldkogu on organ, mis esindab kõiki ESS ERICu liikmeid. Iga liiget esindab üldkogu koosolekul riigi esindaja (või tema asendaja).

2. Üldkogul on täielik otsustusõigus seoses ESS ERICu tegevuse ja juhtimisega. Üldkogu kaitseb ja edendab alati ESS ERICu huve.

3. Üldkogu võib püsikorraldusega delegeerida direktorile ülesanded, mida vajalikuks peab.

4. Üldkogu vastutab ESS ERICu elujõulisuse ja kestlikkuse tagamise eest. Üldkogu ülesanded on järgmised (kuid ei piirdu nimetatuga):

nimetada ametisse direktor, direktor välja vahetada või ametist vabastada pärast konsulteerimist keskse teadusrühmaga, nagu on kirjeldatud artiklis 13, ja määrata kindlaks direktori töölepingu tingimused. Üldkogu määrab kindlaks, kas direktori ametisse nimetamiseks kasutatakse avalikku konkurssi või piiratud menetlust ja kas moodustatakse ametisse nimetamise komitee selle küsimuse arutamiseks üldkogu nimel;

nimetada asukohaasutus, see asendada või selle tegevus lõpetada pärast konsulteerimist keskse teadusrühmaga. Üldkogu määrab kindlaks, kas asukohaasutuse nimetamiseks kasutatakse avalikku konkurssi või piiratud menetlust ja kas moodustakse asukohaasutuse nimetamise komitee selle küsimuse arutamiseks üldkogu nimel;

c)	saada regulaarseid aruandeid direktorilt tema ülesannete täitmise kohta;

d)	raamatupidamise ja jooksvate tööprogrammide läbivaatamine ja kinnitamine;

e)	nimetada ametisse, asendada või ametist vabastada teadusliku nõuandekogu liikmeid;

f)	nimetada ametisse, asendada või ametist vabastada metoodika nõuandekogu liikmeid;

g)	nimetada ametisse, asendada või ametist vabastada rahanduskomitee liikmeid;

h)	luua muid nõuandvaid organeid või komiteesid, mida üldkogu vajalikuks või asjakohaseks peab, ning määrata kindlaks selliste organite liikmesus ja menetlused ning

i)	kontrollida ja tagada, et liikmed täidavad oma kohustusi ESS ERICu ees ning vajaduse korral võtta liikmete suhtes meetmeid, et tagada ESS ERICu õiguste kaitsmine kõnealuste liikmete vastu.

Üldkogu võib tellida ja saada regulaarseid sõltumatuid hinnanguid ja auditeid ESS ERICu tegevuse kui terviku või tema tegevuse teatava osa kohta. Üldkogul on õigus otsustada selliste hinnangute või auditite menetluse ja ajakava üle ning määratleda hindamise kriteeriumid, konsulteerides direktori, keskse teadusrühma ja mis tahes nõuandva organiga, mille üldkogu võib vajaduse korral luua.

Artikkel 9

Üldkogu esimees ja aseesimees

1. Üldkogu määrab lihthäälteenamusega ametisse sõltumatu esimehe (edaspidi „esimees”), kes ei tohi olla riigi esindaja ja kes peab vajaduse korral vastama üldkogu kehtestatud kriteeriumidele.

Esimees nimetatakse ametisse nelja-aastaseks ametiajaks, mida on võimalik pikendada. Enne esimehe ametisse nimetamist esitab üldkogu kirjalikult kandidaatide kandideerimisavaldused vähemalt kolm nädalat enne koosolekut, kus esimees ametisse nimetatakse. Esimees astub ametisse võimalikult kiiresti pärast tema ametisse nimetamist.

2. Üldkogu määrab lihthäälteenamusega ametisse aseesimehe (edaspidi „aseesimees”) riikide esindajate hulgast. Aseesimees nimetatakse ametisse nelja-aastaseks ametiajaks, mida on võimalik pikendada. Enne aseesimehe ametisse nimetamist esitab üldkogu kirjalikult kandidaatide kandideerimisavaldused vähemalt kolm nädalat enne koosolekut. Aseesimees astub ametisse võimalikult kiiresti pärast tema ametisse nimetamist. Aseesimees täidab kõiki esimehe ülesandeid tema puudumise korral.

3. Üldkogu võtab kõik vajalikud meetmed, et esimees ja aseesimees nimetataks ametisse üldkogu esimesel koosolekul.

Artikkel 10

Üldkogu koosolekud

1. Üldkogu tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas. Täiendavad koosolekud võib kokku kutsuda esimehe või direktori või vähemalt ühe kolmandiku riigi esindajate taotlusel. ESS ERICu peakorter korraldab koosolekute toimumise, sealhulgas protokollimise.

2. Kõik üldkogu otsused, välja arvatud kinnised küsimused, võetakse vastu kohalviibivate liikmete (keda esindavad vastavalt artikli 3 lõikele 5 riikide esindajad) lihthäälteenamusega.

3. Artikli 10 lõike 15 kohaselt kutsutakse üldkogu kokku vähemalt 14-kalendripäevase etteteatamisega. Artikli 10 lõike 15 kohaselt täpsustatakse kokkukutsumise teates koosoleku toimumisaeg ja -koht ning käsitletavate küsimuste üldine teema.

4. Põhikirja sätete kohaselt edastatakse kokkukutsumise teade ja muud üldkoguga seotud teatised kõikidele liikmetele, direktorile, riikide esindajatele, vaatlejatele ja kõigile muudele isikutele, keda esimees soovib koosolekule kutsuda.

5. Kui isikule, kellel on õigus saada kokkukutsumise teade, juhuslikult teadet ei saadeta või ei saa viimane seda kätte, siis ei muuda see koosoleku toimumist õigustühiseks.

6. Iga üldkogu kokkukutsumise teade esitatakse paberkandjal või elektroonilisel kujul (nagu on sätestatud Ühendkuningriigi äriühingute seaduse 2006 paragrahvis 1168) ja veebisaidil.

7. Üldkogu ei käsitle ühtegi küsimust, kui otsuste vastuvõtmiseks vajalik liikmete kvoorum (mis koosneb riikide esindajatest) ei ole koos. Kvoorum on koos, kui kohal on üks kolmandik üldkogul hääletada võivatest liikmetest, kellel on õigus kõnealuses küsimuses hääletada. Kui pool tundi pärast määratud kellaaega ei ole kvoorum koos, lükatakse üldkogu toimumist edasi samale päevale, samas kohas kümme minutit hiljemaks. Kui edasilükatud üldkogul ei ole kvoorum koos, moodustavad kohalolevad liikmed, kellel on õigus käsitletavates küsimustes hääletada, kvoorumi ja neil on õigus langetada otsuseid küsimustes, mida oleks edasilükatud koosolekul arutatud, kuid sellisel koosolekul vastu võetud otsused ei jõustu enne, kui koosoleku protokoll on jõudnud kõikide liikmeteni ning seda on kirjalikult või e-kirjaga toetanud liikmete lihthäälteenamus või kahekolmandikuline häälteenamus kinniste küsimuste puhul. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse riigi esindaja nõusolekut liikme nõusolekuna.

8. Esimees juhatab kõiki üldkogu koosolekuid, aga kui esimeest ei ole nimetatud või teda ei ole koosoleku toimumise ajal kohal või ta ei soovi koosolekut juhatada, juhatab koosolekut aseesimees; kui ka tema ei ole kohal või ei soovi koosolekut juhatada, valivad kohalolevad riikide esindajad ühe endi hulgast koosoleku juhatajaks.

9. Üldkogu koosolekul hääletusele pandavate otsuste üle hääletatakse käe tõstmisega, ent esimehe äranägemisel võib hääletuse korraldada ka kirjalikult.

10. Esimehe kinnitus, et otsus on vastu võetud või ühehäälselt vastu võetud või vastu võetud teatava häälteenamusega või et otsus ei leidnud toetust või teatava häälteenamuse toetust, ning vastav märge ESS ERICu koosoleku protokollis on lõplik tõend kõnealuse hääletuse kohta, mis ei vaja kinnitamist loetud häälte arvu või proportsiooniga otsuse toetamiseks või selle vastu olemiseks.

11. Esimehel ei ole hääleõigust ega otsustava hääle õigust. Aseesimees või mis tahes muu riigi esindaja, kes on valitud üldkogu juhatajaks, säilitab üldkogu koosolekut juhatades oma hääle riigi esindajana, kuid ta ei saa koosoleku juhatajana lisahäält.

12. Vaatlejatel on õigus esimehe äranägemisel üldkogu koosolekul kõnelda ja olla ära kuulatud, kuid neil ei ole õigust hääletada. Esimees võib oma äranägemisel paluda vaatlejatel ruumist lahkuda terve üldkogu koosoleku või selle teatava osa jooksul.

13. Järgmised küsimused (edaspidi „kinnised küsimused”) võib vastu võtta üksnes üldkogul esindatud ja hääletavate liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega, eeldusel et koosolek on kokku kutsutud vähemalt kuuenädalase etteteatamisega ning teates oli märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning käsitletavate kinniste küsimuste teema:

a)	mis tahes muutused ESS ERICu juhtimiskorras;

b)	ESS ERICu eelarve mis tahes kavandatav suurenemine (nagu on sätestatud artiklis 17);

c)	mis tahes kavandatavad muudatused rahastamismudelis (nagu on sätestatud artiklis 17);

d)	liikme liikmestaatuse lõpetamise ettepanek;

e)	asukohaasutuse muutmise ettepanek;

f)	ettepanek lõpetada esimehe, aseesimehe või direktori ametikohustuste täitmine enne ametiaja lõppu;

g)	artikli 11 lõikes 3 või artikli 13 lõikes 2 osutatud organite ülesehituse mis tahes muutmine ja

h)	põhikirja kavandatav muutmine (kaasa arvatud artiklis 28 sätestatud mis tahes muudatused).

14. Kirjalik otsus, mis on kokku lepitud sellise arvu liikmete poolt, mida oleks vaja ka üldkogul, on kehtiv, nagu see oleks vastu võetud nõuetekohaselt korraldatud ja toimunud üldkogu istungil, ja see võib koosneda mitmest vormilt sarnasest dokumendist, millele on ühe või mitme liikme nimel alla kirjutatud. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse riigi esindaja nõusolekut liikme nõusolekuna.

15. Liikmed (kes toimivad riigi esindaja kaudu), loetakse üldkogu koosolekul või selle teataval osal osalenuks, kui

a)	koosolek on kokku kutsutud ja see toimub põhikirjaga kooskõlas ning

b)	igaüks saab teistele edastada teavet ja arvamusi mis tahes koosolekul käsitletava päevakorrapunkti kohta.

Artikkel 11

Üldkogu komiteed

1. Põhikirjaga kooskõlas võib üldkogu luua mis tahes komitee. Üldkogu määrab põhikirjaga kooskõlas mis tahes komitee ülesehituse, liikmesuse ja menetlused. Iga üldkogu komitee liikmeteks võivad olla isikud, kes ei ole riigi esindajad. Üldkogu määrab oma komiteede liikmed pärast konsulteerimist direktoriga ja vastava ametisse nimetamise paneeliga, kui üldkogu on selle vajaduse korral otsustanud luua.

2. Direktoril (või tema määratud asendajal) on õigus osaleda kõigi üldkogu komiteede koosolekutel ning ta korraldab koosolekute toimumise ja protokollimise. Üldkogu määrab kindlaks komiteede uuendamise võimalused.

3. Järgmised komiteed on alatised:

a)	teaduslik nõuandekogu;

b)	metoodika nõuandekogu ja

c)	rahanduskomitee.

4. Teaduslik nõuandekogu koosneb kaheksast kõrgemast ühiskonnateadlasest, kes valitakse rahvusvahelise sotsiaalteaduste kogukonna hulgast ja kelle nimetab ametisse üldkogu pärast seda, kui liikmed on kandidaadid kirjalikult esitanud. Teadusliku nõuandekogu liikmed määratakse nelja aasta pikkuseks ametiajaks, mida on võimalik pikendada.

5. Teaduslik nõuandekogu annab üldkogule, direktorile ja kesksele teadusrühmale nõu ja suuniseid ESS ERICu sisuliste küsimuste kohta. Teadusliku nõuandekogu arvamus ei ole üldkogule, direktorile või kesksele teadusrühmale siduv, välja arvatud artikli 11 lõikes 6 sätestatu puhul.

6. Üldkogu delegeerib teaduslikule nõuandekogule ka õiguse valida küsimustiku kavandamise meeskonna liikmed iga kaheaastase perioodi roteeruvate moodulite jaoks taotluste hulgast, mis saadakse rahvusvahelise konkursi käigus.

7. Teadusliku nõuandekogu koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda iga kaheteistkümnekuulise ajavahemiku jooksul. Teaduslik nõuandekogu valib oma esimehe ja aseesimehe lihthäälteenamusega pärast asjakohast kandidaatide esitamise protsessi. Kõigil teadusliku nõuandekogu liikmetel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav hääl teadusliku nõuandekogu esimehel.

8. Teadusliku nõuandekogu esimees võib oma äranägemisel kutsuda teadusliku nõuandekogu koosolekutele vaatlejana osalema isikuid, keda ta vajalikuks peab.

9. Metoodika nõuandekogu koosneb kuuest kõrgemast metoodikaspetsialistist, kes valitakse rahvusvahelise sotsiaalteaduste kogukonna hulgast ja kelle nimetab ametisse üldkogu pärast seda, kui liikmed on kandidaadid kirjalikult esitanud. Metoodika nõuandekogu liikmed määratakse nelja aasta pikkuseks ametiajaks, mida on võimalik pikendada.

10. Metoodika nõuandekogu annab üldkogule, direktorile ja kesksele teadusrühmale nõu ja suuniseid metoodika kohta. Metoodika nõuandekogu arvamus ei ole üldkogule, direktorile või kesksele teadusrühmale siduv.

11. Metoodika nõuandekogu koosolekud toimuvad vähemalt ühe korra iga kaheteistkümnekuulise ajavahemiku jooksul. Metoodika nõuandekogu valib oma esimehe ja aseesimehe lihthäälteenamusega pärast asjakohast kandidaatide esitamise protsessi. Kõigil metoodika nõuandekogu liikmetel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav hääl metoodika nõuandekogu esimehel.

12. Metoodika nõuandekogu esimees võib oma äranägemisel kutsuda metoodika nõuandekogu koosolekutele vaatlejana osalema isikuid, keda ta vajalikuks peab.

13. Rahanduskomitee koosneb neljast eelarve- ja finantskontrollispetsialistist, kelle nimetab ametisse üldkogu pärast seda, kui liikmed on kandidaadid kirjalikult esitanud. Vähemalt kaks rahanduskomisjoni liiget ei tohi olla riigi esindajad. Rahanduskomitee liikmed määratakse nelja aasta pikkuseks ametiajaks, mida on võimalik pikendada.

14. Rahanduskomitee annab üldkogule ja direktorile nõu ja suuniseid ESS ERICu finantsolukorra kohta, sealhulgas (kuid mitte ainult) ESS ERICu ressursside ja sellega seotud finantsküsimuste kohta.

15. Rahanduskomitee koosolekud toimuvad vähemalt ühe korra iga kaheteistkümnekuulise ajavahemiku jooksul. Rahanduskomisjoni liikmed määravad ise oma koosolekute ja koosolekutevahelise aja töökorra ning nimetavad ka ühe endi hulgast esindama rahanduskomisjoni üldkogu istungitel, et anda aru oma hinnangute ja nõuannete kohta.

Artikkel 12

Direktor ja asedirektorid

1. Üldkogu võib ametisse nimetada või vajaduse korral asendada ESS ERICu direktori (edaspidi „direktor”), kes on tegevjuht, teadusdirektor ja ERICu määruse artikli 12 kohaselt ESS ERICu seaduslik esindaja. Direktoril on täielikud volitused tegutseda ESS ERICu nimel, kui üldkogu ei ole vajaduse korral teistmoodi otsustanud. ESS ERICu esimene direktor on ESSi praegune juhtuurija ja -koordinaator. Direktori ametisse nimetamise peab heaks kiitma üldkogu ja ta nimetatakse ametisse neljaks aastaks, mida võib pikendada üldkogu heaks kiidetud tingimustel.

2. Üldkogu delegeerib vajaduse korral direktorile sellised õigused, mida ta peab vajalikuks direktori igapäevaste ülesannete täitmiseks tegevjuhina, teadusdirektorina ja ESS ERICu seadusliku esindajana.

3. Direktor vastutab ESS ERICu üldiste eesmärkide saavutamise ning aastaeelarve, äriplaani ja tööprogrammi täitmise eest. Direktor annab aru otse üldkogule või üldkogu vastavasisulise otsuse korral üldkogu komiteele. Direktor vastutab keskse teadusrühma institutsioonide valimise eest (nagu on määratletud artikli 13 lõike 2 punktis a), mille peab ratifitseerima üldkogu. Direktoril lasub üldine vastutus tagada ESS ERICu kinnipidamine teaduslikest, lepingulistest, juriidilistest ja eelarvelistest kohustustest. Direktorit toetavad peakorteri personal, kelle tööd ta koordineerib, keskne teadusrühm ning nendega seotud teadlased ja riiklikud koordinaatorid kõigis osalevates riikides, et rakendada ESS ERICu tööprogrammi vastavalt nõutavale standardile.

4. Direktor nimetab ühe asetäitja asukohaasutusest ja lisaks vähemalt ühe asetäitja keskse teadusrühma muudest asutustest, kes abistavad teda tema ülesannete täitmisel. Direktor võib määrata konkreetsed ülesanded igale eespool nimetatud asetäitjale.

Artikkel 13

Direktori komiteed

1. Direktor võib luua komiteesid, kes abistavad teda direktori kohustuste ja ülesannete täitmisel. Direktor määrab mis tahes komitee ülesehituse, liikmesuse ja menetlused. Direktori komiteede liikmeteks võivad olla isikud, kes ei ole riigi esindajad või vaatlejad.

2. Järgmised direktori komiteed on alatised:

a)	keskne teadusrühm ja

b)	riiklike koordinaatorite foorum.

Keskne teadusrühm ja riiklike koordinaatorite foorum aitavad direktoril tagada, et ESS ERIC täidab oma peamist ülesannet pidevalt ja kõikides liikmesriikides vastavalt üldkogu sätestatud kvaliteedistandarditele.

3. Keskne teadusrühm koosneb sellistest institutsioonidest (eraldi nimetatuna „institutsionaalne liige”), mille määrab direktor ja kiidab vajaduse korral heaks üldkogu. Iga institutsionaalne liige määrab oma kõrge esindaja ja tema nimelise asendaja (mõlemad kiidab heaks direktor) keskse teadusrühma koosolekutel osalemiseks. Iga institutsionaalse liikme ametiaeg on neli aastat, mida võib pikendada. Teisi institutsionaalsete liikmete töötajaid võib kutsuda koosolekutele osalema, et tuua aruteludesse erialast pädevust.

4. Keskne teadusrühm nõustab direktorit ja teeb temaga koostööd kõigis ESS ERICu ülesehitust, teaduslikku suunda, meetodeid, rakendamist, kvaliteedikontrolli, tulemuste saamist ja levitamist puudutavates küsimustes.

5. Keskse teadusrühma koosolekud toimuvad vähemalt kolm korda iga kaheteistkümnekuulise ajavahemiku jooksul. Keskse teadusrühma koosolekuid juhatab direktor või tema puudumise korral asedirektor. Kuigi ESS ERIC võib vajaduse korral eriülesannete lahendamist tellida institutsioonidelt, kes ei ole keskse teadusrühma institutsionaalsed liikmed, ei muutu sellised institutsioonid keskse teadusrühma liikmeteks.

6. Riiklikud koordinaatorid (kelle nimetab liige kooskõlas käesoleva põhikirjaga) (edaspidi „riiklikud koordinaatorid”) valitakse iga uuringuvooru alguses iga liikme asjakohase täidesaatva asutuse poolt, võttes arvesse direktori määratletud ülesande kirjeldust. Riiklike koordinaatorite ametiaeg on iga kaheaastane periood (või liikme äranägemisel pikem).

7. Riiklike koordinaatorite peamine ülesanne on koordineerida ESS ERICu tegevust riigi tasandil ning tagada vajaduse korral selle vastavus direktori määratletud nõuetele.

8. Riiklike koordinaatorite foorum (mis on moodustatud käesoleva põhikirja alusel) koosneb iga liikme riiklikust koordinaatorist (välja arvatud liikmed, kes on valitsustevahelised organisatsioonid), direktorist ja asedirektoritest. Riiklike koordinaatorite foorumi koosolekuid juhatab direktor ning seal osalevad olenevalt päevakorrast asjakohased keskse teadusrühma liikmed. Foorum tuleb kokku vähemalt kolm korda kaheaastase perioodi jooksul ning iga istungi päevakorra määrab direktor, konsulteerides keskse teadusrühma ja riiklike koordinaatoritega. Riiklike koordinaatorite foorum määrab ühe riikliku koordinaatori oma liikmete hulgast osalema üldkogu koosolekutel ja ühe osalema keskse teadusrühma koosolekutel.

9. Riiklike koordinaatorite foorum võtab vastu ja kommenteerib direktori välja antavaid nõudeid seoses ESS ERICu tegevusega riiklikul tasandil. Riiklike koordinaatorite foorum nõustab direktorit ja keskset teaduskomiteed seoses ESS ERICu ülesehituse ja toimimise muude aspektidega.

10. Riiklike koordinaatorite foorumi esimees võib kutsuda spetsialiste väljastpoolt osalema foorumi koosolekutel.

Artikkel 14

Organite koosseis ja koosolekud

1. Et tagada kaasatus ja vältida huvide konflikte, ei tohi ükski isik (välja arvatud direktor ja asedirektorid) olla rohkem kui ühe ESS ERICu organi või komitee liige, sealhulgas üldkogu, üldkogu komiteed ja direktori komiteed, välja arvatud rahanduskomitee, kus kaks liiget võivad esindada üldkogu (artikli 11 lõike 13 kohaselt). Vastava komitee või organi (sealhulgas üldkogu) esimees võib kõnealuse nõude kohaldamise erandlike asjaolude korral peatada. Miski käesolevas artiklis ei takista isikul osalemast vaatlejana rohkem kui ühe ESS ERICu organi töös.

2. Kui üldkogu ei ole otsustanud teisiti, ei ole ESS ERICu mis tahes organi või komitee (sealhulgas üldkogu, üldkogu komiteed ja direktori komiteed) koosolekul osalemise puhul oluline, kus isik asub või kuidas omavahel suheldakse. Kui kõik koosolekul osalevad isikud ei ole samas kohas, võivad nad otsustada, et koosolekut käsitatakse toimuvana ükskõik millises paigas, kus keegi osalejatest asub.

3. ESS ERICu mis tahes organi või komitee koosseis kajastab sobivat soolist tasakaalu ja üldist oskuste tasakaalu.

5. PEATÜKK

ARUANDLUS KOMISJONILE

Artikkel 15

Aruandlus komisjonile

1. Iga majandusaasta lõpus koostab direktor iga-aastase tegevusaruande eelkõige teadusliku, korraldusliku ja finantstegevuse kohta, millele on osutatud artikli 2 lõikes 1. Üldkogu peab selle aruande lihthäälteenamusega heaks kiitma ning edastama Euroopa Komisjonile ja asjaomastele riigiasutustele kuue kuu jooksul pärast vastava eelarveaasta lõppu. ESS ERIC teeb kõnealuse aruande üldsusele kättesaadavaks.

2. ESS ERIC ja asjaomased liikmesriigid teavitavad komisjoni kõikidest asjaoludest, mis võivad tõsiselt ohustada ESS ERICu ülesannete täitmist või piirata tema suutlikkust täita käesoleva põhikirja või kõnealuse määrusega kehtestatud tingimusi.

3. Kui Euroopa Komisjonil on andmeid, et ESS ERIC on tõsiselt rikkunud kõnealust määrust, põhikirja, nende põhjal vastu võetud otsuseid või muid kohaldatavaid õigusakte, nõuab komisjon ESS ERICult ja/või selle liikmetelt selgitust.

6. PEATÜKK

FINANTSKÜSIMUSED

Artikkel 16

Eelarveaasta

Kui üldkogu ei otsusta teisiti, kestab ESS ERICu eelarveaasta 1. juunist kuni 31. maini. ESS ERIC koostab oma eelarve ja äriplaanid, koondab raamatupidamise ja laseb selle auditeerida kõnealuseks kuupäevaks.

Artikkel 17

Eelarve

1. Direktor valmistab ette ja esitab iga kaheaastase ajavahemiku kohta rahanduskomiteele heakskiitmiseks põhieelarve ja äriplaani projekti, mis hõlmab ESS ERICu iga-aastaseid tulusid ja kulusid (edaspidi „eelarve”).

2. Eelarve hõlmab järgmisi kulusid ja tulusid:

a)	peakorteri ja keskse teadusrühma keskne ülesehitus, koordineerimine, kvaliteedikontroll ja tulemuste levitamine;

b)	ESS ERICu sekretariaat (sealhulgas üldkogu ja vajaduse korral kõigi ERICu muude organite ja komiteede toimimine) ning

c)	liikmetelt ja/või kolmandatelt isikutelt või teistelt saadud raha toetuste või muude maksete kujul.

Kahtluste vältimiseks katab iga Euroopa sotsiaaluuringu liige oma töö ja riikliku koordineerimisega seotud kulud ning sellised kulud ei kuulu eelarve hulka.

3. Iga eelarve sisaldab ka selliseid küsimusi, mille on üldkogu heaks kiitnud, vajaduse korral rahanduskomitee püsikorralduses esitatud nõuande alusel.

4. Kui rahanduskomitee on eelarve heaks kiitnud, edastab ta selle üldkogule heakskiitmiseks. Kui rahanduskomitee eelarvet heaks ei kiida, siis esitavad nad oma põhjenduse üldkogule, mis seejärel teeb lõpliku otsuse eelarve vastuvõtmise kohta.

5. Eelarve vastuvõtmise järel maksavad liikmed (või makseasutused liikme nimel) oma iga-aastase sissemakse, nagu on eelarves määratud, püsikorralduse sätestatud tingimustel, mis vajaduse korral arvutatakse järgmiselt:

a)	esiteks, iga liikme baassissemakse sellises summas, mille on vajaduse korral üldkogu heaks kiitnud;

b)	teiseks, asukohariigi sissemakse summas, mis vajaduse korral kokku lepitakse, ja

kolmandaks, iga liikme sissemakse vastavalt jääksummale, mis arvutatakse vastavalt nende suhtelisele SKP-le. Kui sellise arvutuse tulemusel peavad mõned (kuid mitte kõik) liikmed maksma artikli 17 lõike 5 punktis a osutatud baassummaga võrdse või väiksema lisasumma, siis iga selline liige ei pea rohkem maksma ja tekkinud puudujääk jagatakse suhtelise SKP alusel nende liikmete vahel, kes peavad käesoleva lõike alusel sissemakseid tegema.

Liikmete mitterahalised sissemaksed on vastuvõetavad üksnes pärast heakskiitu üldkogu esimehelt, keda on nõustanud rahanduskomitee.

Artikkel 18

Finantsaudit

ESS ERIC tagab, et tema raamatupidamist auditeerib nõuetekohase ettevalmistusega audiitorfirma kord aastas ning et auditeeritud raamatupidamisaruanded säilitatakse ja avaldatakse. Auditeeritud raamatupidamisaruanded kiidab heaks üldkogu.

Artikkel 19

Raamatupidamine

Oma majandustegevuse kulude ja tulude üle peab ESS ERIC eraldi raamatupidamist ja küsib majandustegevuse eest turuhinda või juhul, kui seda ei ole võimalik kindlaks määrata, kõiki kulusid ja mõistlikku marginaali sisaldavat summat.

7. PEATÜKK

PÕHIMÕTTED

Artikkel 20

Hanked ja maksuvabastused

1. ESS ERIC kohtleb hankekandidaate ja pakkujaid võrdsetel ja mittediskrimineerivatel alustel, sõltumata sellest, kas nad asuvad Euroopa Liidus või mitte. ESS ERICu hankepõhimõtted võtavad arvesse läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja konkurentsi põhimõtteid. Üldkogu võtab vastu üksikasjalikud hanke-eeskirjad ja -kriteeriumid.

2. Maksuvabastused, mis põhinevad nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (1) artikli 143 lõike 1 punktil g ja artikli 151 lõike 1 punktil b ning on kooskõlas nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 282/2011 (2) artiklitega 50 ja 51, piirduvad selliste kaupade ja teenuste käibemaksuga, mis on ette nähtud ESS ERICu ametlikuks kasutamiseks, mille väärtus on suurem kui 250 eurot ning mille eest tasumise ja mille hankimisega tegeleb täies mahus ESS ERIC. Üksikute liikmete hangete suhtes neid vabastusi ei kohaldata.

Artikkel 21

Vastutus

1. ESS ERIC vastutab oma võlgade eest.

2. Maksimaalne liikmete rahaline vastutus ESS ERICu võlgade eest piirdub nende iga-aastaste sissemaksetega, sealhulgas sissemaksed, mis hõlmavad lahkumisteate ajavahemikku.

3. Üldkogu tagab, et ESS ERIC sõlmib asjakohased kindlustuslepingud, et katta kõik infrastruktuuri ehitamise ja käitamisega seotud riskid, kaasa arvatud sätted, mis käsitlevad ERICu tegevuse lõpetamist, kui see peaks toimuma. Lisaks võib selline kindlustus ilma piiranguteta hõlmata direktori, asedirektori või mis tahes muu sellise füüsilise isiku isiklikke kohustusi, kes täidab ESS ERICu funktsioone.

4. Riikide esindajad, direktor ja asedirektorid, vaatlejad ja muud ESS ERICu komiteede ja organite liikmed ei vastuta ESS ERICu mis tahes võlgade eest.

5. Kõik ESS ERICu tegevused peavad olema koordineeritud ja toimuma põhimõttel, et ESS ERIC ei vastuta tegevuste eest, mida tema nimel teostavad liikmed või keegi teine, nagu on vajaduse korral sätestatud püsikorraldustes.

Artikkel 22

Teadusliku hindamise ja levitamise põhimõtted

1. ESS ERIC võimaldab teadusliku hindamise eesmärgil vaba juurdepääsu kõigile Euroopa sotsiaaluuringu andmetele. Need põhimõtted võib täpsemalt määratleda püsikorralduses.

2. ESS ERIC püüab tagada, et Euroopa sotsiaaluuringu tulemused on kõigile kättesaadavad. ESS ERIC töötab välja ja avaldab oma levitamisstrateegia. Need põhimõtted võib täpsemalt määratleda püsikorralduses.

Artikkel 23

Intellektuaalomandi õiguse põhimõtted ja andmetega seotud põhimõtted

1. ESS ERIC peab võimaluse korral püüdma omandada oma töö intellektuaalomandi õigused. Ta annab tasuta mitte-ainuõigusliku litsentsi oma intellektuaalomandi õigustele mis tahes isikule mittekaubanduslikel eesmärkidel. ESS ERICu intellektuaalomandi kasutamine ärilistel eesmärkidel otsustatakse iga juhtumi puhul eraldi. Need põhimõtted võib täpsemalt määratleda püsikorralduses.

2. ESS ERIC võimaldab teadlaskonnale vaba juurdepääsu kõigile Euroopa sotsiaaluuringu andmetele. Ühelgi isikul ei tohi olla privilegeeritud juurdepääsu sellistele andmetele, välja arvatud andmete töötlemise ja avaliku kasutuse jaoks ettevalmistamise jooksul. Need põhimõtted võib täpsemalt määratleda püsikorralduses.

3. ESS ERIC järgib rahvusvahelise statistikainstituudi eetikakoodeksit.

4. ESS ERIC tagab nii palju kui võimalik, et kõik ESS ERICu andmed muudetakse anonüümseks. Kui see ei ole võimalik, siis kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (3).

5. Kõiki ESS ERICu toodetud andmeid kasutatakse igas riigis asjaomase riigi andmekaitseseadustest lähtuvalt.

6. Andmekaitse põhimõtted võib täpsemalt määratleda püsikorralduses.

Artikkel 24

Tööhõive

ESS ERIC järgib võrdsete võimaluste põhimõtet ega diskrimineeri ühtegi isikut rassi, etnilise päritolu, soo, usu, puude, seksuaalse sättumuse või mis tahes muul alusel, mida Euroopa Liidu õiguse alusel peetakse diskrimineerimiseks. Need põhimõtted võib täpsemalt määratleda püsikorralduses.

8. PEATÜKK

KESTUS JA LIKVIDEERIMINE, KOHALDATAV ÕIGUS JA VAIDLUSED

Artikkel 25

Kestus ja likvideerimine

1. ESS ERIC on loodud alates kuupäevast, kui jõustub Euroopa Komisjoni otsus ERICu asutamise kohta. ESS ERIC on juriidiline isik määramata ajaks, kuni

a)	ESS ERIC lõpetatakse käesoleva põhikirja sätete kohaselt ja

b)	Euroopa Komisjon võtab vastu otsuse ESS ERICu lõpetamise kohta.

2. Üldkogu võib teha ESS ERICu lõpetamise otsuse kohalolevate ja hääletavate liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega. Kui üldkogu otsustab ESS ERICu likvideerida, määrab ta lihthäälteenamusega kindlaks likvideerimismenetluse.

3. ESS ERIC teatab Euroopa Komisjonile otsusest ESS ERIC lõpetada kooskõlas ERICu määrusega.

4. Kui kohaldatakse artikli 25 lõiget 1 või artikli 25 lõiget 2, tagab direktor nii suures ulatuses kui võimalik, et ESS ERICule kuuluvad andmed antakse ohutult hoiule asjakohasele kolmandale isikule või asjakohastele kolmandatele isikutele, et need andmed oleks kättesaadavad ja kasutatavad vastavalt käesolevale põhikirjale.

Artikkel 26

Kohaldatav õigus

ERICu loomise ja toimimise suhtes kohaldatakse

a)	Euroopa Liidu õigusakte ning eelkõige kõnealust määrust ja Euroopa Komisjoni otsust ESS ERICu loomise kohta käesoleva põhikirja alusel;

b)	selle riigi õigust, kus on ESS ERICu põhikirjajärgne asukoht, juhul kui on tegemist küsimustega, mida artikli 26 punktis a osutatud õigusaktid ei reguleeri või reguleerivad ainult osaliselt; ESS ERICu asutamise ajal kohaldatakse Inglismaa ja Walesi õigust;

c)	käesolevat põhikirja ja selle rakenduseeskirju.

Artikkel 27

Vaidlused

1. Euroopa Liidu Kohus on pädev lahendama ESS ERICut käsitlevaid kohtuvaidlusi liikmete vahel, liikmete ja ESS ERICu vahel (sealhulgas ESS ERICu mis tahes likvideerija) ning kõiki selliseid kohtuvaidlusi, kus Euroopa Liit on osaline.

2. ESS ERICu ja kolmandate isikute vaheliste vaidluste suhtes kohaldatakse kohtualluvust käsitlevaid Euroopa Liidu õigusakte. Juhtudel, mis ei ole hõlmatud Euroopa Liidu õigusaktidega, määratakse pädev jurisdiktsioon vaidluste lahendamiseks selle riigi seaduste järgi, kus on ERICu põhikirjajärgne asukoht (ESS ERICu asutamise ajal kohaldatakse Inglismaa ja Walesi õigust).

3. Liikmed peavad tagama, et kui oluliselt muudetakse kohaldatavaid õigusakte, muudetakse vastavalt ka käesolevat põhikirja.

4. Kui pädeva jurisdiktsiooni mis tahes kohus, organ või asutus leiab, et mõni käesoleva põhikirja säte on ebaseaduslik, kehtetu või jõustamatu mis tahes jurisdiktsiooni seaduste alusel, loetakse see säte eraldatuks käesolevast lepingust ainult selle jurisdiktsiooni jaoks ja see ei mõjuta

a)	kõnealuse sätte seaduslikkust, õiguspärasust või jõustatavust teiste jurisdiktsioonide seaduste alusel ega

b)	ülejäänud põhikirja, mis jääb täiel määral jõusse.

Sellisel juhul püüavad pooled leppida kokku vastavalt artikli 28 lõikele 2 kehtiva ja jõustatava sätte, mis oleks üldkogule sobiv.

9. PEATÜKK

PÕHIKIRI JA MUUDATUSED

Artikkel 28

Põhikiri ja muudatused

1. Käesolevat põhikirja ajakohastatakse ning see tehakse avalikkusele kättesaadavaks ERICu veebisaidil ja selle põhikirjajärgses asukohas.

2. Artikli 28 lõike 4 kohaselt kiidab üldkogu käesoleva põhikirja muudatused heaks kinnise küsimusena. Põhikirja mis tahes muudatused, välja arvatud need, millele on osutatud artikli 28 lõikes 6, esitab ESS ERIC Euroopa Komisjonile kümne päeva jooksul alates nende vastuvõtmisest üldkogul.

3. Põhikirja kõigi muudatuste puhul peab olema selgelt osutatud märkus selle kohta, kas muudatus puudutab olulist või vähem olulist põhikirja osa kooskõlas määruse (EÜ) nr 723/2009 artikliga 11, ja menetlus selle vastuvõtmiseks.

4. Pärast vastuvõetud muudatuste esitamist Euroopa Komisjonile artikli 28 lõike 2 kohaselt võib Euroopa Komisjon esitada kõnealuse muudatuse suhtes vastuväited 60 päeva jooksul pärast muudatuste esitamist, põhjendades, miks muudatus ei vasta kõnealuse määruse tingimustele.

5. Muudatus, mis võetakse vastu kooskõlas artikliga 28, ei jõustu enne seda, kui artikli 28 kohane vastuväidete esitamise aeg on lõppenud või Euroopa Komisjon on vastuväidetest loobunud või Euroopa Komisjoni esitatud vastuväited on tühistatud.

6. Kõik põhikirja muudatused, mis on seotud artikli 1 lõikega 2 (nimi), artikli 1 lõikega 4 (põhikirjajärgne asukoht), artiklitega 2 (ülesanded ja tegevus), 20 (hanked), 21 (kohustused), 22 (teaduslik hindamine ja levitamine), 23 (intellektuaalomandi õigused ja andmepoliitika), 24 (tööhõive) ja 25 (kestus ja likvideerimine) ning mille on liikmed heaks kiitnud kinnise küsimusena, jõustuvad alles siis, kui Euroopa Komisjon on muudatuse sõnaselgelt heaks kiitnud ja Euroopa Komisjoni otsus muudatuste heakskiitmise kohta on jõustunud.

7. Euroopa komisjonilt artikli 28 lõigetele 2 ja 6 vastava heakskiidu saamiseks esitab ESS ERIC Euroopa Komisjonile kavandatava muudatuse teksti ja muudetud põhikirja konsolideeritud versiooni.

(1) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(2) ELT L 77, 23.3.2011, lk 1.

(3) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

II LISA

LIIKMETE JA VAATLEJATE NIMEKIRI

Käesolevas lisas on loetletud liikmed ja vaatlejad ning neid esindavad üksused.

Liikmed

Liikme nimi	Riigi esindaja nimi
Austria Vabariik	Teaduse ja teadusuuringute riigiministeerium
Belgia Kuningriik	Belgia avaliku planeerimise talituse teaduspoliitika osakond
Tšehhi Vabariik	Haridus-, noorsootöö- ja spordiministeerium (MEYS)
Eesti Vabariik	Sotsiaalministeerium
Saksamaa Liitvabariik	Bundesministerium für Bildung und Forschung
Iirimaa	Iiri Teadusnõukogu (HEA)
Leedu Vabariik	Haridus- ja teadusministeerium
Madalmaade Kuningriik	Madalmaade Teadusuuringute Organisatsioon (NWO)
Poola Vabariik	Teadus- ja kõrghariduse ministeerium
Portugali Vabariik	Teadus- ja tehnoloogiafond
Sloveenia Vabariik	Haridus-, teadus- ja spordiministeerium
Rootsi Kuningriik	Haridusministeerium, keda esindab Rootsi teadusnõukogu
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik	Majanduslik ja sotsiaalne teadusnõukogu

Vaatlejad

Vaatleja nimi	Vaatleja esindaja nimi
Norra Kuningriik	Norra Teadusuuringute Nõukogu
Šveitsi Konföderatsioon	FORS (Šveitsi sotsiaalteaduste teadusuuringute fond)

III LISA

MÕISTED JA TÕLGENDAMINE

Kui kontekst ei nõua teisiti, tähendab „ESS ERIC” käesolevas põhikirjas Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi, mis on loodud määruse (EÜ) nr 723/2009 („määrus”) kohaselt vastavalt käesolevale põhikirjale, mida võib vajaduse korral määrusega kooskõlas muuta või ümber sõnastada („põhikiri”);

„ESS” või „Euroopa sotsiaaluuring” tähendab Euroopa sotsiaaluuringut, mis algas 2001. aastal ja on usaldusväärne pikaajaline uuring, mida tehakse samaaegsete riiklike uuringutena Euroopa riikides. Uuringuga kogutakse, tõlgendatakse ja levitatakse usaldusväärseid andmeid muutuvate sotsiaalsete hoiakute ja väärtuste kohta kogu Euroopas;

„SKP” tähendab riigi sisemaiselt toodetud kaupade ja teenuste rahalist väärtust, mis määratakse Maailmapanga 2009. aasta andmete alusel või järgnevate aastate andmete alusel, kui üldkogu selle heaks kiidab;

„liige” on mis tahes isik (kes tegutseb oma riigi esindaja kaudu), kes on võetud ESS ERICu liikmeks, vajaduse korral kooskõlas käesoleva põhikirja ja määrusega;

„liikmesriik” on Euroopa Liidu liikmesriik;

„püsikorraldused” on ESS ERICu püsikorraldused, mille on vajaduse korral heaks kiitnud üldkogu.

Kui käesolevas põhikirjas ei ole sätestatud teisiti, on määruses määratletud mõistetel sama tähendus ka siin.

Viited artiklitele on viited käesoleva põhikirja artiklitele.

Kõik pealkirjad on viitamise lihtsustamiseks ega mõjuta põhikirja ülesehitust ja tõlgendamist, kui kontekst ei nõua teisiti.

Ainsuses sõnad hõlmavad ka mitmust ja vastupidi ning viited soole hõlmavad kõiki sugupooli.

Viited mis tahes lepingule, direktiivile, põhikirjale või põhikirja sättele hõlmavad kõiki nende alusel vastu võetud teiseseid õigusakte ning neid tõlgendatakse kui viiteid nimetatud lepingule, määrusele, direktiivile, põhikirjale või põhikirja sättele ja/või teisesele õigusaktile muudetud, pikendatud, konsolideeritud, ümbersõnastatud ja/või asendatud kujul, mis kehtis käesoleva põhikirja jõustumise kuupäeval.

Mis tahes sõnu pärast sõnu „kaasa arvatud”, „sealhulgas”, „eelkõige” või pärast muid samalaadseid sõnu või väljendeid tõlgendatakse piiranguteta ning sama moodi ei piira need ka eelnevate sõnade tähendust.

„Kirjalikult” ja „kirjalik” tähendavat sidet posti ja faksi ja e-posti teel või muul viisil, mis võimaldab sõnu loetavalt ja muutmatult reprodutseerida.

Viiteid ingliskeelsetele õigusmõistetele seoses mis tahes meetme, õiguskaitsevahendi, kohtumenetluse, juriidilise dokumendi, õigusliku seisundi, kohtu, ametniku või juriidilise mõiste või asjaga käsitatakse muudes jurisdiktsioonides kui Inglismaa või Wales mõistetena, mis on kõnealuses jurisdiktsioonis ingliskeelsele õigusmõistele kõige lähedasemad.

IV LISA

RIIKIDE SISSEMAKSED

ESS ERICu RIIKIDE SISSEMAKSED (EURODES)

ESS ERICu eelarveaasta

AASTA

2013–2014

2014–2015

2015–2016

2016–2017

1.	Ühendkuningriik (asukohariik)

1 000 000

742 630

764 909

Austria

46 943

49 337

60 259

62 067

Belgia

53 410

56 235

69 631

71 720

Bulgaaria

20 000

20 600

21 218

21 855

Eesti

20 000

20 600

21 218

21 855

Hispaania

122 728

130 168

170 074

175 176

Iirimaa

35 745

37 393

44 033

45 354

Küpros

20 000

20 600

21 218

21 855

Leedu

20 000

20 600

21 218

21 855

10.

Madalmaad

75 994

80 323

102 355

105 426

11.

Norra

46 448

48 809

59 541

61 328

12.

Poola

50 408

53 033

65 280

67 239

13.

Portugal

36 520

38 220

45 156

46 510

14.	Prantsusmaa

204 877

217 787

289 111

297 785

15.

Rootsi

48 637

51 144

62 714

64 595

16.

Saksamaa

252 792

268 893

358 542

369 298

17.

Sloveenia

20 000

20 600

21 218

21 855

18.

Soome

36 913

38 640

45 726

47 098

19.

Šveits

54 740

57 653

71 558

73 704

20.	Tšehhi Vabariik

33 845

35 367

41 280

42 518

Kokku

2 200 000

2 266 000

2 333 980

2 403 999

Selgitavad märkused eelarve ja iga-aastaste sissemaksete kohta ESS ERICu eelarveaastatel 2013–2017

ESS ERICu eelarveaasta kestab 1. juunist kuni 31. maini.

Esitatud eelarve on koostatud ESS ERICu toimimise esimese nelja aasta kohta. ESS ERICu juhtkomitee on võtnud eesmärgiks võimaldada kesksele teadustegevusele aastas 2,3 miljoni euro suurust eelarvet. Eelarve on ajutiselt väiksem, kui kõik huvi üles näidanud riigid ei saa ERICuga ühineda selle tegevuse alguses 2013. aasta juunis. Eelarvet on kavas igal aastal suurendada, et arvestada inflatsioonimääraga, mis moodustab 3 % kogu eelarvest.

Tuginedes allakirjutajate eeldatavale arvule, on esimeseks aastaks ette nähtud 2,2 miljoni euro suurune eelarve (mida vähendatakse, kui kõik nimekirjas olevad riigid ERICuga ühinemiseks vajalikku allkirja ei anna). Kui liitub veel riike, siis suurendatakse eelarvet kuni 2,3 miljoni euroni, samal ajal kui olemasolevate liikmete sissemaksed jäävad samaks (uutelt liitujatelt nõutav sissemakse arvutatakse olemasolevate liikmetega samaaegselt, üks riik korraga. Asutajaliikmetelt nõutav summa jääb kindlaks). Kui sihttase saavutatakse, siis kaasneb täiendavate riikide liitumisega sissemaksete vähenemine kõikide liikmete ja vaatlejate jaoks, kes maksavad baasosalustasust rohkem (kui üldkogu ei otsusta teisiti).

Iga-aastased sissemaksed on arvutatud käesoleva põhikirja artiklis 17 sätestatud menetluse alusel, võttes arvesse järgmist:

a)	baasosalustasu on esimesel aastal 20 000 eurot ja seda korrigeeritakse 3 % inflatsioonimääraga järgneva kolme aasta puhul;

b)	asukohariigina maksab Ühendkuningriik suurendatud sissemakset, mis on esimese kahe aasta jooksul 1 000 000 eurot, seejärel väheneb summa esialgse 700 000 euroni aastas, mida korrigeeritakse inflatsioonimääraga;

c)	liikmete sissemaksed eelarvesse, mis arvutatakse nende suhtelise SKP alusel, põhinevad Maailmapanga 2009. aasta andmetel. See kehtib ainult nende liikmete kohta, kes peavad maksma 20 000 eurot või rohkem (ümardatakse lähima 100 euroni);

d)	inflatsioonimäära 3 % aastas (kokku) kohaldatakse alates teisest aastast, välja arvatud Ühendkuningriigi suuremate sissemaksete puhul esimese kahe aasta jooksul (st, et muude riikide sissemakse suureneb natuke üle 3 %);

e)	praeguses etapis ei võimalda Šveitsi ja Norra õigusaktid neil ühineda ERICuga liikmena. Need kaks riiki osalevad vaatlejatena ning nad tasuvad nõutava iga-aastase sissemakse, nagu on osutatud käesolevas märkuses.

30.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 320/63

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

22. november 2013,

millega moodustatakse biopankade ja biomolekulaarsete ressursside teadusuuringute infrastruktuuri konsortsium (BBMRI-ERIC) Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumina

(2013/701/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Belgia Kuningriik, Tšehhi Vabariik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Kreeka Vabariik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Soome Vabariik ja Rootsi Kuningriik palusid komisjonil luua BBMRI Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumina (BBMRI-ERIC). Norra Kuningriik, Poola Vabariik, Šveitsi Konföderatsioon ja Türgi Vabariik osalevad BBMRI-ERICus vaatlejatena.

(2)	Belgia Kuningriik, Tšehhi Vabariik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Kreeka Vabariik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Soome Vabariik ja Rootsi Kuningriik valisid BBMRI-ERICu asukohaliikmesriigiks Austria Liitvabariigi.

(3)	Käesolevas otsuses ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 723/2009 artikli 20 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga asutatakse biopankade ja biomolekulaarsete ressursside Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsium nimega BBMRI-ERIC.

2. BBMRI-ERICu põhikiri on sätestatud lisas. Kõnealust põhikirja ajakohastatakse ja see tehakse avalikkusele kättesaadavaks BBMRI-ERICu veebisaidil ja selle põhikirjajärgses asukohas.

3. BBMRI-ERICu põhikirja olulised osad, mille muutmise peab määruse (EÜ) nr 723/2009 artikli 11 lõike 1 kohaselt heaks kiitma komisjon, on sätestatud põhikirja artiklites 2, 3, 6, 7, 16, 17, 18, 19 ja 24.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 22. november 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 206, 8.8.2009, lk 1.

I LISA

BIOPANKADE JA BIOMOLEKULAARSETE RESSURSSIDE EUROOPA TEADUSUURINGUTE INFRASTRUKTUURI KONSORTSIUMI („BBMRI ERICU”) PÕHIKIRI

BELGIA KUNINGRIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

KREEKA VABARIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA LIITVABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

EDASPIDI „LIIKMED”,

ning

NORRA KUNINGRIIK,

POOLA VABARIIK,

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON,

TÜRGI VABARIIK,

EDASPIDI „VAATLEJAD”,

ARVESTADES liikmete veendumust, et inimestelt võetud bioloogilised proovid ning nendega seotud meditsiinilised andmed ja biomolekulaarsete uuringute vahendid on peamine ressurss inimeste haigusi põhjustavate ja nende tagajärgi mõjutavate geneetiliste ja keskkonnaalaste tegurite avastamiseks, uute biomarkerite ja ravi sihtmärkide kindlakstegemiseks ning ravimite leiutamise ja arendamisega seotud ebaõnnestumiste vähendamiseks.

ARVESTADES, et biomolekulaarsete ressursside hulka kuuluvad antikehade ja afiinsusligandite kogud, rakuliinid, kloonikogud, siRNA kogud ja muud uurimisvahendid biopankades olevate proovide analüüsimiseks. Ka mudelorganismide hoidlaid peetakse biomolekulaarseteks ressurssideks, kui need on seotud inimeste haigustega.

ARVESTADES, et biopankade ja biomolekulaarsete ressursside teadusuuringute üleeuroopaline infrastruktuur (BBMRI) põhineb olemasolevatel proovide kogudel, vahenditel, tehnoloogial ja teadmistel, millele lisanduvad innovaatilised komponendid ja mis lõimitakse Euroopa teaduslikku, eetilisse, õiguslikku ja sotsiaalsesse raamistikku.

ARVESTADES liikmete soovi suurendada Euroopa teadusuuringute teaduslikku tipptaset ja tõhusust biomeditsiini valdkonnas ning laiendada ja kindlustada Euroopa teadusuuringute ja tööstuse konkurentsivõimet ülemaailmses kontekstis ning selleks, et meelitada investeeringuid farmaatsia ja biomeditsiini uurimisasutustesse, luuakse biopankade ja biomolekulaarsete ressursside teadusuuringute infrastruktuur – Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsium – edaspidi „BBMRI-ERIC”.

RÕHUTADES liikmete kohustust järgida Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, mille nõukogu ja Euroopa Komisjon kuulutasid välja 2000. aasta detsembris Nice’is, ning eelkõige Euroopa ja siseriiklikke õigusakte andmekaitse valdkonnas.

ARVESTADES, et liikmed taotlesid Euroopa Komisjonilt BBMRI loomist Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) juriidilise isikuna.

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas põhikirjas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „biopangad (ja biomolekulaarsete ressursside keskused)”– inimestelt võetud bioloogiliste proovide, nagu veri, koed, rakud või DNA ja/või nendega seotud andmete, näiteks seotud kliiniliste andmete ja uuringuandmete, kogumid, hoidlad ja jaotuskeskused, samuti biomolekulaarsed ressursid, sealhulgas mudel- ja mikroorganismid, mis võivad kaasa aidata inimeste füsioloogia ja haiguste mõistmisele;

2) „liige”– üksus, mis vastab artikli 4 lõikele 1;

3) „vaatleja”– üksus, mis vastab artikli 4 lõikele 7;

4) „kohustusi mittetäitev liige”– liige,

a)	kes ei ole maksnud iga-aastast sissemakset, kui tasumata summa on sama suur või suurem kui tasumisele kuuluv sissemakse eelmise aasta eest;

b)	kes suures osas ei täida oma kohustusi; või

c)	põhjustab või ähvardab põhjustada tõsiseid häireid BBMRI-ERICu tegevuses;

5) „ühisteenus”– BBMRI-ERICu rajatis, mis vastab artikli 15 lõikele 1;

6) „riiklik sõlm”– liikmesriigi määratud üksus, mis ei ole tingimata õigus- ja teovõimeline, mis koordineerib riiklikke biopankasid ja biomolekulaarseid ressursse ning seob oma tegevust BBMRI-ERICu üleeuroopalise tegevusega;

7) „riiklik koordinaator”– riikliku sõlme direktor, kelle on määranud liikmesriigi pädev asutus;

8) „organisatsiooni sõlm”– valitustevahelise organisatsiooni määratud üksus, mis ei ole tingimata õigus- ja teovõimeline, mis koordineerib organisatsiooni biopankasid ja biomolekulaarseid ressursse ning seob oma tegevust BBMRI-ERICu üleeuroopalise tegevusega;

9) „organisatsiooni koordinaator”– organisatsiooni sõlme direktor, kelle on määranud valitustevaheline organisatsioon;

10) „partnerbiopangad”– biopangad, kes teevad BBMRI-ERICuga koostööd ja vastavad BBMRI-ERICu partnerite hartale (1)

11) „tööprogramm”– BBMRI-ERICu strateegia, kavandatud tegevuse, personali ja rahastamise kirjeldus;

12) „kohustuslikud sissemaksed”– liikmete/vaatlejate ning keskse juhtimisbüroo ja ühisteenuste asukohariikide sissemaksed, mis on kehtestatud BBMRI-ERICu iga-aastases tööprogrammis.

Artikkel 2

Moodustamine, kestus ja põhikirjajärgne asukoht

1. Moodustatakse biopankade ja biomolekulaarsete ressursside Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsium (BBMRI-ERIC). See moodustatakse määramata ajaks alates kuupäevast, mil Euroopa Komisjoni otsus infrastruktuuri moodustamise kohta jõustub.

2. BBMRI-ERICu põhikirjajärgne asukoht on Grazi linn, mis asub Austria Vabariigi (edaspidi „asukohaliikmesriik”) territooriumil.

3. Asukohaliikmesriik annab BBMRI-ERICu keskse juhtimisbüroo asukoha, rajatised ja teenused, nagu on kirjeldatud ERICu staatuse taotluses olevas kirjalikus avalduses.

Artikkel 3

Ülesanded ja tegevus

1. BBMRI-ERIC loob biopankade ja biomolekulaarsete ressursside teadusuuringute infrastruktuuri ning käitab ja arendab seda, et hõlbustada juurdepääsu ressurssidele ja rajatistele ning toetada kvaliteetseid biomolekulaarseid ja meditsiinilisi uuringuid. BBMRI-ERIC täidab oma tööprogrammi, nagu selle on vastu võtnud liikmete kogu.

2. BBMRI-ERIC käitab infrastruktuuri mittemajanduslikel alustel. BBMRI-ERIC võib piiratud ulatuses tegeleda majandustegevusega, tingimusel et see:

a)	on tihedalt seotud tema peamiste ülesannetega;

b)	ei ohusta kõnealuste ülesannete täitmist.

3. Oma ülesannete täitmiseks teeb BBMRI-ERIC eelkõige järgmist:

a)	võimaldab Euroopa teadlaskonnale, mis koosneb liikmete teadlastest, tõhusat juurdepääsu oma ressurssidele ja teenustele vastavalt käesolevas põhikirjas kindlaks määratud eeskirjadele;

b)	parandab biopankade ja liikmete bioloogiliste ressursside keskuste koostalitlusvõimet;

c)	rakendab kvaliteedijuhtimist, sealhulgas standardmenetlusi, parimaid tavasid ja sobivaid vahendeid, et suurendada kogutud ressursside ja nendega seotud andmete kvaliteeti;

edendab biopankades olevate ressursside ja nendega seotud andmete pidevat täiendamist, et säilitada piisav hulk proove teadlaste vajaduste rahuldamiseks, ning tagab biopangas olevate proovidega seotud ning nende analüüsimisel saadud teabe pideva täiendamise. BBMRI-ERIC aitab edendada teadmiste kasutamist ja levitamist ning optimeerida biopankadel põhinevate teadusuuringute tulemusi kogu Euroopas;

e)	loob Euroopa biopankade kogukonna ühisteenused ja käitab neid;

f)	pakub teadusteenuseid avalik-õiguslikele asutustele ja eraasutustele;

g)	loob ressursside ja teenustega seotud tehnoloogilised arendused ja rakendab neid;

h)	pakub koolitust ja hõlbustab teadlaste liikuvust toetamaks uute biopankade ja biomolekulaarsete ressursside keskuste rajamist, et tugevdada ja struktureerida Euroopa teadusruumi;

i)	loob rahvusvahelised suhted ja algatab ühistegevusi muude Euroopa ja väljaspool Euroopat asuvate organisatsioonidega, kes tegutsevad seotud valdkondades, ning kui see on asjakohane, astub nende organisatsioonide liikmeks;

j)	tegutseb mis tahes muul ülesannete täitmiseks vajalikul viisil.

4. BBMRI-ERICu tegevus on poliitiliselt neutraalne ja lähtub järgmistest väärtusest: üleeuroopaline ulatus, millele lisanduvad teaduslik tipptase, läbipaistvus, avatus, kiire reageerimine, eetiline teadlikkus, õigusnormide täitmine ja inimlikud väärtused.

Artikkel 4

Liikmed ja vaatlejad

1. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 723/2009 artikli 9 lõikega 1 on BBMRI-ERICu liikmeteks liikmesriigid, assotsieerunud riigid ning kolmandad riigid, kes ei ole assotsieerunud riigid, ning valitsustevahelised organisatsioonid, kes on nõustunud käesoleva põhikirjaga. Asutajaliikmed on sätestatud II lisas.

2. Liikmesriigid, kolmandad riigid ning valitsustevahelised organisatsioonid võivad saada BBMRI-ERICu liikmeks igal ajal, kui liikmete kogu annab selleks oma nõusoleku kooskõlas põhimõtetega, mis on sätestatud artikli 11 lõike 8 punktis b. Otsuse täiendavate nõuete kohaldamise kohta BBMRI-ERICuga pärast esimest kolme aastat liituvate liikmete suhtes võtab vastu liikmete kogu.

3. Iga liige:

pakub kohaldatava õigusliku ja eetilise raamistiku piires juurdepääsu BBMRI-ERICu partnerbiopankadele, bioloogilistele ja biomolekulaarsetele ressurssidele ja/või nendega seotud andmetele ühiste standardite ja tingimuste alusel, mis on üksikasjalikumalt kindlaks määratud BBMRI-ERICu partnerite hartas ning liikmete poolt heaks kiidetud;

b)	loob riikliku/organisatsiooni sõlme ja määrab riikliku/organisatsiooni koordinaatori;

c)	tagab riiklike/organisatsiooni sõlmede kaudu partnerbiopankade koordineerimise, mis hõlbustab juurdepääsu bioloogilistele ja biomolekulaarsetele ressurssidele ning nendega seotud andmetele;

d)	vajaduse korral teeb investeeringuid infrastruktuuri, et toetada BBMRI-ERICut;

e)	toetab suutlikkuse arendamist biopanganduse valdkonnas;

f)	toetab BBMRI-ERICu peamist eesmärki ja BBMRI-ERICu tööprogrammi rakendamist.

4. Iga liige võib pärast esimest viit aastat alates BBMRI-ERICuga ühinemisest BBMRI-ERICust välja astuda, teatades sellest kirjalikult liikmete kogu eesistujale ja peadirektorile vähemalt kolm kuud enne järgmise aasta eelarve heakskiitmist.

5. Peadirektor võib teha liikmete kogule ettepaneku kohustusi mittetäitva liikme väljaarvamiseks.

6. Esialgne liikmete loetelu on esitatud II lisas ning keskne juhtimisbüroo ajakohastab seda veebipõhiselt.

7. BBMRI-ERICu vaatlejad on liikmesriigid, assotsieerunud riigid ja kolmandad riigid, nagu on määratletud ERICu määruse artikli 9 lõikes 1, ning valitsustevahelised organisatsioonid, kes on esitanud vaatlejaks saamise taotluse.

8. Vaatlejastaatus antakse maksimaalselt kolmeks aastaks ning selle peab heaks kiitma liikmete kogu, nagu on sätestatud artikli 11 lõike 8 punktis c. Pärast kolme aastat peab vaatleja kas taotlema liikmesust või BBMRI-ERICust välja astuma, kui liikmete kogu ei otsusta teisiti.

9. Vaatlejad võivad:

a)	ilma hääleõiguseta osaleda liikmete kogu aruteludes;

b)	osaleda teatavates BBMRI-ERICu tegevustes, mille määrab kindlaks liikmete kogu.

10. Esialgne vaatlejate loetelu on esitatud II lisas ning keskne juhtimisbüroo ajakohastab seda veebipõhiselt.

II PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 5

BBMRI-ERICu vahendid

1. BBMRI-ERICu eelarvest rahastatakse BBMRI-ERICu ühistegevusi, sealhulgas peadirektori, keskse juhtimisbüroo ja ühisteenuste kulusid. Eelarve kiidab heaks liikmete kogu tööprogrammi vastuvõtmisega.

2. BBMRI-ERICu eelarve koosneb järgmisest:

a)	liikmete ja vaatlejate rahalised sissemaksed;

b)	asukohariigi ja ühisteenuste asukohariikide sissemaksed;

muu tulu.

3. Mis tahes tulu, mis on saadud BBMRI-ERICu töö käigus ja mis lisandub eelarvele, kasutatakse tööprogrammi edendamiseks vastavalt liikmete kogu otsusele.

4. Liikmed ja vaatlejad kannavad ise BBMRI-ERICu koosolekutel osalemise kulud.

5. Iga BBMRI-ERICu liige ja vaatleja maksab oma osa BBMRI-ERICu eelarvest. Kui liikmete kogus ei lepita kokku teisiti, tehakse sissemaksed sularahas.

6. Iga liikme sissemakse on kooskõlas liikmete sissemaksete tabeliga, mis on sätestatud III lisas.

7. Iga vaatleja sissemakse on 30 % liikme sissemaksest, nagu on määratletud liikmete sissemaksete tabelis, mis on sätestatud III lisas.

8. III lisas sätestatud liikmete sissemaksete tabelis esitatud määrasid võib muuta, kui ühineb uus liige või vaatleja või kui liige või vaatleja lahkub või arvatakse välja. Uued määrad hakkavad kehtima järgmise finantsaasta 1. jaanuarist.

9. Liikmete kogu võib otsustada võtta arvesse liikme või vaatleja mis tahes eriasjaolusid ja tema sissemakset vastavalt kohandada.

10. Kooskõlas tööprogrammiga ja liikmete kogu heaks kiidetud eeskirjadega võivad liikmed BBMRI-ERICu ühiseelarvesse teha osaliselt mitterahalisi sissemakseid.

11. BBMRI-ERICul on õigus vastu võtta toetusi, erisissemakseid ja muid makseid mis tahes eraisikult, era- või avalik-õiguslikult asutuselt käesolevas põhikirjas sätestatud eesmärkidel. Liikmete kogu peab selleks andma oma nõusoleku.

12. BBMRI-ERICu arvel olevad ja tema kulul saadud varad moodustavad tema omandi. Mitterahaliste sissemaksete puhul lepitakse omandi küsimused kokku asjaomaste liikmesriikide või vaatlejate ja BBMRI-ERICu vahelise erilepinguga vastavalt liikmete kogu otsusele.

Artikkel 6

Hanked ja maksuvabastus

1. BBMRI-ERIC kohtleb hankekandidaate ja pakkujaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt, olenemata sellest, kas need asuvad Euroopa Liidus või mitte. BBMRI-ERICu hankepõhimõtetes võetakse arvesse läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja konkurentsi põhimõtteid. Hankemenetluste sise-eeskirjad ja kriteeriumid võtab vastu liikmete kogu.

2. Maksuvabastus, mis põhineb nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) (2) artikli 143 lõike 1 punktil g ja artikli 151 lõike 1 punktil b ning on kooskõlas nõukogu 15. märtsi 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 282/2011 (millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ rakendusmeetmed) (3) artiklitega 50 ja 51, on piiratud käibemaksu väärtusega selliste teadus- ja arendustegevuse kaupade ja teenuste puhul, mis:

a)	on otseselt seotud BBMRI-ERICu juhtimise ja teenustega;

b)	on tihedalt seotud artiklis 3 sätestatud eesmärkide ja tegevusega;

c)	toovad kasu kogu teadlaskonnale;

d)	ületavad väärtuse poolest 250 euro piiri ning

e)	on hangitud BBMRI-ERICu poolt, kes on nende eest täielikult tasunud.

3. Üksikute liikmete hangete suhtes maksuvabastusi ei kohaldata. Täiendavaid piiranguid ei kohaldata.

Artikkel 7

Vastutus

1. Liikmete rahaline vastutus piirdub nende sissemaksetega, mis on sätestatud III lisas.

2. BBMRI-ERIC võtab asjakohased kindlustused, et katta oma ülesehitusest ja tegevusest tulenevaid riske, mida ei hõlma lõige 1.

Artikkel 8

Eelarvepõhimõtted, raamatupidamine ja audit

1. Kõik BBMRI-ERICu tulu- ja kuluartiklid peavad kajastuma eelkalkulatsioonides, mis koostatakse iga eelarveaasta kohta ja näidatakse ära tööprogrammi eelarve osas. Eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

2. Liikmed tagavad, et assigneeringuid kasutatakse usaldusväärse finantshalduse põhimõtete kohaselt.

3. Eelarve koostatakse ja seda täidetakse ning raamatupidamisaruandlus toimub kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega.

4. BBMRI-ERIC peab arvestust kõikide tulude ja kulude kohta. Raamatupidamisaruannetele lisatakse aruanne, mis käsitleb eelarvehaldamist ja finantsjuhtimist eelarveaastal.

5. BBMRI-ERICu suhtes kohaldatakse raamatupidamisstandardeid, mis on sätestatud asukohaliikmesriigis kohaldatavates õigusaktides.

6. BBMRI-ERICu eelarveaasta on kalendriaasta.

7. Liikmete kogu nimetab välisaudiitorid raamatupidamise kontrollimiseks. Välisaudiitori volitusi uuendatakse perioodiliselt vastavalt erisätetele, mis on sätestatud liikmete kogus vastu võetud finantseeskirjades.

8. Välisaudiitorid esitavad finantskomitee kaudu liikmete kogule aruande raamatupidamise aastaaruande kohta. Peadirektor annab audiitoritele teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

III PEATÜKK

HALDAMINE JA JUHTIMINE

Artikkel 9

Juhtimisstruktuur

BBMRI-ERICu juhtimisstruktuur hõlmab järgmisi organeid:

a)	liikmete kogu;

b)	rahanduskomitee;

c)	peadirektor, keda toetab halduskomitee;

d)	teaduse ja eetika nõuandekogu.

Artikkel 10

Liikmete kogu

1. Liikmete kogu on organ, mille kaudu liikmed teevad kollektiivseid otsuseid BBMRI-ERICuga seotud küsimustes. Kõnealused otsused rakendab seejärel peadirektor koos keskse juhtimisbüroo töötajate ja halduskomiteega.

2. Liikmete kogu moodustatakse liikmete esimesel koosolekul pärast BBMRI asutamist Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumina.

3. Liikmete kogu koosneb kõigist BBMRI-ERICu liikmetest. Iga liiget esindab kuni kaks delegaati, kelle on ametlikult määranud pädev asutus. Nendega võib olla kaasas kuni kolm nõunikku, kes võivad tegutseda delegaatide asendusliikmetena. Liikmed esitavad ametisse nimetamise kirjas hääleõigusega delegaadi nime ja esindamise järjekorra.

4. Iga vaatleja võib liikmete kogu koosolekule saata kuni kaks ametlikku esindajat, kellel on vaatlusõigus.

5. Liikmete kogu koosolekutel võivad osaleda teised vaatlejad vastavalt liikmete kogus vastu võetud töökorrale.

6. Liikmete kogu:

a)	võtab vastu iga-aastase tööprogrammi ja eelarve koos esialgse tööprogrammi ja eelarvega kahe järgmise aasta jaoks;

b)	võtab vastu töökorra, finantseeskirjad ja sise-eeskirjad vastavalt artikli 11 lõike 8 punktile a;

c)	võtab vastu kõik reeglid, eeskirjad ja poliitikad, mida on vaja tööprogrammi usaldusväärseks juhtimiseks, eelkõige juurdepääsukorra bioloogilistele ressurssidele, andmetele biopankades ja teenustele, mille on välja töötanud BBMRI;

d)	määratleb rahanduskomitee ülesanded;

e)	valib ja vabastab ametist eesistuja ja tema asetäitja;

f)	valib ja vabastab ametist rahanduskomitee eesistuja ja tema asetäitja;

g)	nimetab ja vabastab ametist peadirektori;

h)	kiidab heaks teiste kõrgetasemeliste töötajate värbamise ja ametist vabastamise vastavalt sise-eeskirjadele;

i)	moodustab teaduse ja eetika nõuandekogu ning muud komiteed, kogud või organid, nagu sidusrühmade foorum, ja määrab kindlaks nende ülesanded ja juhtimise;

j)	esitab peadirektorile suuniseid ja juhtnööre;

k)	kiidab heaks aastaaruande, raamatupidamise aastaaruande ja BBMRI-ERICu mis tahes nõuandekomitee aruanded;

l)	käsitleb mis tahes liikme esitatud kõiki küsimusi, mis seonduvad BBMRI-ERICu või selle tegevusega;

m)	võtab vastu liikmeid ja lõpetab liikmestaatuse vastavalt artikli 11 lõike 8 punktile b;

n)	võtab vastu vaatlejaid ja lõpetab partnerluse vaatlejaga vastavalt artikli 11 lõike 8 punktile c;

o)	kohandab rahaliste sissemaksete määrasid vastavalt artikli 5 lõikele 8;

p)	otsustab põhikirja muudatuste üle vastavalt artikli 11 lõikele 7 ning

q)	täidab muid talle käesoleva põhikirjaga pandud ülesandeid, sealhulgas neid, mis on esitatud lisades või muudatustes.

Artikkel 11

Otsuste tegemine liikmete kogus

1. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „kohal” füüsilist kohalolekut või osalemist telefoni, videokonverentsi või muu praktilise vahendi kaudu, nagu on töökorras kindlaks määratud.

2. Kvoorum on koos, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	kohal on liikmete enamus ja nad esindavad 75 % liikmete iga-aastastest kohustuslikest sissemaksetest;

b)	lõikes 8 nimetatud otsuste puhul: kohal on 75 % liikmetest ja nad esindavad 75 % liikmete iga-aastastest kohustuslikest sissemaksetest;

c)	kohalolevatest liikmetest peab häälteenamus olema Euroopa Liidu liikmesriikidel (4).

3. Igal liikmel on üks hääl. Kohustusi mittetäitval liikmel hääleõigust ei ole.

4. Kõikide otsuste tegemisel püütakse liikmete kogus saavutada konsensus.

5. Kui konsensust ei saavutata, piisab otsuse vastuvõtmiseks kohalolevate ja hääletavate liikmete lihthäälteenamusest, kui käesolevas põhikirjas või töökorras ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti.

6. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav hääl kohustuslike sissemaksete enamusel.

7. Otsused, millega tehakse komisjonile ettepanek põhikirja muutmiseks, nõuavad ühehäälset heakskiitu.

8. Järgmised otsused nõuavad vähemalt 75 % liikmete nõusolekut, kes esindavad vähemalt 75 % iga-aastastest kohustuslikest sissemaksetest:

a)	töökorra, finants- ja sise-eeskirjade vastuvõtmine ja muutmine;

b)	uute liikmete vastuvõtmine;

c)	uute vaatlejate vastuvõtmine;

d)	hääletused kohustusi mittetäitvate liikmete üle, sealhulgas, kuid mitte ainult, liikmete väljaarvamine (asjaomased liikmed hääletusel ei osale);

e)	otsus BBMRI-ERICu lõpetamise kohta.

9. Järgmised otsused nõuavad vähemalt 75 % kohalolevate ja hääletavate liikmete nõusolekut, kes esindavad vähemalt 75 % iga-aastastest kohustuslikest sissemaksetest:

a)	otsused tööprogrammi ja eelarve kohta;

b)	aastaaruande ja raamatupidamise aastaaruande kinnitamine;

c)	rahaliste sissemaksete määrade kohandamine vastavalt artikli 5 lõikele 8;

d)	peadirektori ametisse nimetamine või ametist vabastamine;

e)	otsused BBMRI-ERICu tegevuse lõpetamise kohta infrastruktuuri lõpetamise korral.

10. Liikmete kogu ja rahanduskomitee eesistuja ja tema asetäitja valitakse liikmete delegaatide hulgast, kui kohal on ja hääletab vähemalt 75 % liikmetest, üheks aastaks võimalusega kaks korda tagasi valida. Eesistuja puudumise või teovõimetuse korral esindab teda asetäitja.

11. Liikmete kogu kohtub vähemalt korra aastas. Samuti võib ta kokku tulla erakorraliseks istungiks eesistuja või ühe neljandiku liikmete nõudmisel.

Artikkel 12

Rahanduskomitee

1. Rahanduskomitee on liikmete kogu nõuandev ja ettevalmistav komitee, mille ülesanded on järgmised:

a)	nõustada liikmete kogu ja peadirektorit BBMRI-ERICu juhtimise ja eelarve ettevalmistamisega seotud küsimustes ning kulude ja raamatupidamise ja tulevase finantsplaneerimisega seotud küsimustes;

b)	anda liikmete kogule ja peadirektorile nõu muude BBMRI-ERICu organite soovituste finantsmõju kohta;

c)	taotluse korral anda nõu muude finantsküsimuste kohta, mis on seotud BBMRI-ERICu juhtimise ja haldamisega;

d)	esitada liikmete kogule ettepanek välisaudiitorite nimetamise kohta.

2. Pärast aruannete esitamist peadirektorile annavad välisaudiitorid otse ja isiklikult aru rahanduskomiteele.

3. Rahanduskomitee tegutseb vastavalt töökorrale ja finantseeskirjadele, mille on vastu võtnud liikmete kogu.

Artikkel 13

Peadirektor

1. Liikmete kogu nimetab peadirektori ametisse vähemalt kolmeks aastaks, võimalusega uuesti ametisse nimetada. Peadirektori võib ametist vabastada sama korra kohaselt. Peadirektori võtab tööle BBMRI-ERIC. Peadirektorit abistavad juhtimisfunktsiooni täitmisel keskse juhtimisbüroo ja ühisteenuste töötajad.

2. Peadirektor vastutab liikmete kogu ees järgmise eest:

a)	BBMRI-ERICu tõhus haldamine;

b)	BBMRI-ERICu rahalised vahendid ja töötajate juhtimine;

c)	liikmete kogu otsuste täitmise tagamine.

3. Peadirektor:

a)	vastutab tööprogrammi rakendamise eest, sealhulgas ühisteenuste loomise ja eelarve kulude eest;

b)	valmistab ette liikmete kogu koosoleku päevakorra ja liikmete kogu arutelud;

c)	koostab ja esitab liikmete kogule hiljemalt kolm kuud enne iga eelarveaasta algust iga-aastase tööprogrammi kavandi, sealhulgas eelarve ja töökohtade arvu projekti, millele on lisatud esialgne tööprogrammi kavand ja eelarve projekt järgmise kahe aasta jaoks;

d)	esitab liikmete kogule tehniliselt põhjaliku aastaaruande tööprogrammi rakendamise kohta, mis hõlmab raamatupidamisarvestust, täidetud ülesandeid, täitmata ülesandeid ning kõiki asjakohaseid selgitusi;

e)	koostab ja esitab pärast liikmete kogult nõusoleku saamist mis tahes dokumendid, mida nõuab Euroopa Komisjon;

f)	koordineerib teabevahetust ja tegevust BBMRI-ERICu riigi/organisatsiooni sõlmede ja ühisteenuste puhul, kasutades selleks halduskomiteed ja moodustades selliseid komiteesid, mida peetakse vajalikuks BBMRI-ERICu haldamiseks;

g)	korraldab valimised ühisteenuste loomiseks ja mis tahes muudeks asjadeks, mis nõuavad sellist menetlust IV lisa kohaselt;

h)	nimetab ühisteenuste direktorid, olles eelnevalt konsulteerinud selle liikmesriigi delegaatidega, kus ühisteenused asuvad;

i)	loob teaduse ja eetika nõuandekogu, et hinnata teadusuuringute ettepanekuid, mis on saadud keskselt juhtimisbüroolt;

j)	teeb liikmete kogule ettepaneku liikmete ja vaatlejate vastuvõtmiseks ja väljaarvamiseks;

4. Peadirektor on BBMRI-ERICu tegevjuht ja seaduslik esindaja ning esindab BBMRI-ERICut mis tahes kohtuvaidluste korral. Peadirektor võib delegeerida volitused BBMRI-ERICu töötajatele vastavalt liikmete kogult saadud suunistele ja juhtnööridele.

Artikkel 14

Halduskomitee

1. Halduskomitee moodustab peadirektor ja see koosneb riigi/organisatsiooni sõlmede ja ühisteenuste koordinaatoritest.

2. Halduskomitee eesistuja on peadirektor. Halduskomitee võib valida oma liikmete seast eesistuja asetäitja, kes abistab peadirektorit juhtimiskohustuste täitmisel.

3. Halduskomitee vastutab järgmise eest:

a)	aitab ja toetab peadirektorit iga-aastase tööprogrammi kavandi ja eelarve projekti koostamisel, millele lisandub esialgne tööprogrammi kavand ja eelarve projekt järgmise kahe aasta jaoks;

b)	toetab peadirektorit tööprogrammi rakendamisel ning BBMRI-ERICu ja liikmete partnerbiopankade tõhusa koostöö korraldamisel.

Artikkel 15

Ühisteenused

1. Ühisteenused koosnevad BBMRI-ERICu rajatistest, mis pakuvad võimalusi teadmiste, teenuste ja vahendite kasutamiseks tööprogrammis sätestatud BBMRI-ERICu ülesannete ja tegevuste teostamiseks.

2. Ühisteenused luuakse BBMRI-ERICu raames ning need on peadirektori vastutusalas.

3. Ühisteenused asuvad riikides, mis on BBMRI-ERICu liikmed. Ühisteenuste asukoha valimisel lähtutakse IV lisas sätestatud põhimõtetest.

4. Iga ühisteenust juhib direktor, kelle nimetab ametisse peadirektor pärast konsulteerimist asukohariigi delegaatidega.

Artikkel 16

Teaduse ja eetika nõuandekogu

1. BBMRI-ERICu tegevust hindab perioodiliselt sõltumatu teaduse ja eetika nõuandekogu. Nõuandekogu nõustab ka liikmete kogu seoses peadirektori ettepanekutega tööprogrammi rakendamise kohta.

2. Nõuandekogu koosneb väljapaistvatest teadlastest või ekspertidest, kes nimetatakse ametisse iseseisvalt, mitte oma taustorganisatsioonide või liikmete esindajana.

3. Nõuandekogu liikmed nimetab liikmete kogu, kes otsustab ka nõuandekogu liikmete rotatsiooni ja nõuandekogu pädevuse üle.

Artikkel 17

Töötajad

1. BBMRI-ERIC võib värvata töötajaid, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peadirektor. Sise-eeskirjades määratletud kõrgetasemeliste töötajate ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks on vaja liikmete kogu nõusolekut.

2. Liikmete kogu kinnitab tööprogrammi heaks kiites peadirektori koostatud personalipoliitika kava.

3. BBMRI-ERICu töötajate valimine on läbipaistev, mittediskrimineeriv ning austab võrdseid võimalusi.

Artikkel 18

Juurdepääs

1. BBMRI-ERIC teeb proovid ja BBMRI-ERICu partnerbiopankade loodud või nendega seotud andmebaasides olevad andmed teadlastele ja teadusasutustele kättesaadavaks vastavalt liikmete kogu heaks kiidetud juurdepääsukorrale ja -kriteeriumidele. Juurdepääsu puhul peetakse kinni tingimustest, mille proovide ja andmete pakkujad on kehtestanud oma andmebaase BBMRI-ERICuga sidudes. Ühtki käesoleva põhikirja sätet ei tuleks käsitada piiranguna BBMRI-ERICuga seotud biopankade või biomolekulaarsete ressursside omanike õigusele otsustada mis tahes proovidele või andmetele juurdepääsu andmise üle.

2. BBMRI-ERIC võimaldab juurdepääsu proovidele ja nendega seotud kliinilistele andmetele kavandatava projekti teadusliku tipptaseme alusel, mis on kindlaks määratud sõltumatu eksperdihinnangu põhjal, olles kavandatavat uurimisprojekti kontrollinud eetilisuse seisukohast.

3. BBMRI-ERICu eesmärk on tagada, et proovide allikaid ja andmeid asjakohaselt tunnustataks, ning nõuab, et selline viitamine tuleb säilitada ka proovide ja andmete edasisel kasutamisel.

Artikkel 19

Intellektuaalomandi õigused

1. Ühtki käesoleva põhikirja sätet ei tuleks käsitada liikmete asjaomaste õigusnormidega ja nende osalusel sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepetega määratletud intellektuaalomandi õiguste ja tulu jaotamise kokkulepete reguleerimisala ja kohaldamise muutmisena.

2. BBMRI-ERIC võib nõuda kohaldatavate riiklike ja rahvusvaheliste jurisdiktsioonide raames asjakohaseid intellektuaalomandi õigusi vahendite, andmete, toodete või mis tahes muude tulemuste jaoks, mida BBMRI-ERIC on arendanud või loonud tööprogrammi ellu viies.

Artikkel 20

Aruandlus ja kontroll

BBMRI-ERIC esitab igal aastal aruande, mis sisaldab eelkõige tema tegevuse teaduslike, korralduslike ja finantsaspektide ülevaadet. Liikmete kogu peab selle aruande heaks kiitma ning edastama Euroopa Komisjonile ja asjaomastele ametiasutustele kuue kuu jooksul pärast vastava eelarveaasta lõppu. Kõnealune aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 21

Keelekasutuse kord ja töökeel

1. Autentseks loetakse kõiki põhikirja versioone, mis on koostatud Euroopa Liidu ametlikes keeltes. Ükski keeleversioon ei ole ülimuslik.

2. Kui keeleversioonid ei ole kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja vahendusel, sest põhikirja on muudetud viisil, mille puhul ei olnud vaja komisjoni otsust, esitab BBMRI-ERIC tõlke kõigi oma ELi liikmete ametlikesse keeltesse.

3. BBMRI-ERICu töökeel on inglise keel.

Artikkel 22

Töökord

Liikmete kogu võtab oma esimesel istungil vastu BBMRI-ERICu töökorra vastavalt hääletamise korrale, mis on sätestatud artikli 11 lõike 8 punktis a. Töökorda võib muuta sama menetluse kohaselt.

Artikkel 23

Põhikirja konsolideeritud versioon

1. Käesolev põhikiri on ajakohane ja avalikkusele kättesaadav ERICu veebisaidil ja põhikirjajärgses asukohas.

2. Põhikirja muudatused peavad olema selgelt tähistatud märkusega selle kohta, kas muudatus on oluline või vähem oluline vastavalt määruse (EÜ) nr 723/2009 artiklile 11 ja milline oli muudatuse vastuvõtmise menetlus.

Artikkel 24

BBMRI-ERICu tegevuse lõpetamine

1. Liikmete kogu võib otsustada lõpetada BBMRI-ERICu tegevuse hääletusega, mis vastab artikli 11 lõike 8 punktis e sätestatud tingimustele.

2. Sõltuvalt mis tahes kokkuleppest, mille liikmed lõpetamise ajal sõlmivad, vastutab asukohaliikmesriik likvideerimise eest.

3. Liikmed otsustavad BBMRI-ERICu mis tahes tulude või omandi üleandmise ühele või enamale avalik-õiguslikule või mittetulunduslikule juriidilisele isikule, tuginedes artikli 11 lõike 9 punktis e sätestatud hääletusele.

Artikkel 25

Kohaldatav õigus – vaidluste lahendamine

1. BBMRI-ERICu loomise ja toimimise suhtes kohaldatakse:

a)	Euroopa Liidu õigust, eelkõige ERICu määrust ja otsuseid, millele on osutatud nimetatud määruse artikli 6 lõikes 1 ja artikli 12 lõikes 1;

b)	asukohaliikmesriigi õigust juhtudel, mis ei ole reguleeritud või ei ole osaliselt reguleeritud punktis a nimetatud õigusaktidega;

c)	põhikirja ja rakenduseeskirju (töökord, finants- ja sise-eeskirjad).

2. Liikmed teevad kõik endast oleneva selleks, et lahendada rahumeelsel viisil vaidlused, mis võivad tekkida seoses käesoleva põhikirja tõlgendamise või kohaldamisega.

3. Euroopa Liidu Kohus on pädev lahendama BBMRI-ERICut käsitlevaid kohtuvaidlusi liikmete vahel, liikmete ja BBMRI-ERICu vahel ning kõiki selliseid kohtuvaidlusi, milles osaleb Euroopa Liit.

4. BBMRI-ERICu ja kolmandate isikute vaheliste vaidluste suhtes kohaldatakse kohtualluvust käsitlevaid ELi õigusakte. Juhtudel, mis ei ole hõlmatud Euroopa Liidu õigusaktidega, määrab asukohaliikmesriigi õigus pädeva jurisdiktsiooni vaidluste lahendamiseks.

(1) Võetakse vastu liikmete kogu poolt.

(2) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(3) ELT L 77, 23.3.2011, lk 1.

(4) Kui nõukogu võtab vastu määruse (EÜ) nr 723/2009 artikli 9 lõike 3 muudatuse, millega lubatakse assotsieerunud riikide osalemist ERICus samadel alustel kui Euroopa Liidu liikmesriikidel, tuleb muudatuse jõustumise päevast tingimust c lugeda järgmiselt „kohalolevatest liikmetest peab häälteenamus olema Euroopa Liidu liikmesriikidel ja assotsieerunud riikidel”.

II LISA

LIIKMETE JA VAATLEJATE NIMEKIRI JA NEID ESINDAVAD ÜKSUSED

Liikmed	Esindav üksus (nt ministeerium, teadusuuringute nõukogu)
Belgia Kuningriik	Teaduspoliitika riikliku kavandamise talitus (BELSPO)
Tšehhi Vabariik	Haridusministeerium (MŠMT)
Saksamaa Liitvabariik	Saksamaa hariduse ja teaduse riigiministeerium (BMBF)
Eesti Vabariik	Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium (MER EE)
Kreeka Vabariik	Ateena biomeditsiiniliste teadusuuringute sihtasutus (BRFAA)
Prantsuse Vabariik	Tervise- ja meditsiiniuuringute instituut (INSERM)
Itaalia Vabariik	Riiklik terviseinstituut (ISS)
Malta Vabariik	Malta Ülikool (UoM)
Madalmaade Kuningriik	Madalmaade tervisealaste teadusuuringute ja arendustegevuse organisatsioon (ZonMW)
Austria Liitvabariik	Austria teadus- ja uurimistegevuse riigiministeerium (BMWF)
Soome Vabariik	Soome Vabariigi haridus- ja kultuuriministeerium (OKM)
Rootsi Kuningriik	Rootsi teadusuuringute nõukogu (SRC)

Vaatlejad	Esindav üksus (nt ministeerium, teadusuuringute nõukogu)
Norra	Norra teadusuuringute nõukogu
Poola Vabariik	Poola Vabariigi teaduse ja kõrghariduse ministeerium (MNiSW)
Šveits	Šveitsi riiklik teadusfond (SNSF)
Türgi	Izmiri Dokuz Eyluli ülikool

III LISA

LIIKMETE SISSEMAKSETE TABEL

Käesolevas lisas sätestatakse mehhanism liikmete/vaatlejate sissemaksete arvutamiseks. Liikmete/vaatlejate sissemaksete kogusummad määratakse kindlaks iga-aastases tööprogrammis ja eelarves.

Liikmete sissemakse koosneb kindlaksmääratud summast ja muutuvast osast.

Kindlaksmääratud summa puhul on kaks kategooriat:

a)	alla 3 miljoni elanikuga liikmed või rahvusvahelised organisatsioonid maksavad kindlaksmääratud summa madalama kategooria järgi;

b)	vähemalt 3 miljoni elanikuga liikmed maksavad kindlaksmääratud summa kõrgema kategooria järgi.

Ajal, mil see põhikiri jõustub, on kindlaksmääratud summad järgmised:

a)	20 000 eurot madalama kategooria liikmete puhul ning

b)	25 000 eurot kõrgema kategooria liikmete puhul.

Kindlaksmääratud summa vaatlejate puhul on 30 % vastavast kategooriast.

Rahvusvaheliste organisatsioonide makstava muutuva osa määrab liikmete kogu iga juhtumi puhul eraldi.

Liikmete/vaatlejate sissemaksete muutuva osa kogusummad määratakse kindlaks, lahutades liikmete/vaatlejate kindlaksmääratud summad ja rahvusvaheliste organisatsioonide sissemaksete muutuva osa liikmete/vaatlejate sissemaksete kogusummast.

Muutuva osa kogusumma on jaotatud liikmesriikide vahel, võttes arvesse nende SKP osakaalu kõikide liikmesriikide liidetud SKPs.

Vaatlejariikide muutuva osa arvutamisel lähtutakse 30 % nende riikide SKPst.

10)

Ükski liige ei maksa rohkem kui 25 % liikmete ja vaatlejate sissemaksete kogusummast. Juhul kui eespool kirjeldatud osamaksete mudeli puhul ületaks liikme sissemakse seda taset, jaotatakse ülejäänud osa teiste liikmete/vaatlejate vahel, võttes arvesse nende protsenti SKPst.

IV LISA

VALIKUMENETLUS ÜHISTEENUSTE HALDAMISEKS

Järgmist valikumenetlust kohaldatakse kõigi ühisteenuste suhtes, millest on kasu kõigile teadusringkondadele ja mille eest maksab BBMRI-ERIC.

Ühisteenuste haldajad valitakse avaliku konkursi korras. Valitava teenuse kirjelduse koostab peadirektor ja selle kiidab heaks liikmete kogu. Kirjeldus tehakse avalikult kättesaadavaks, kui ühisteenuse konkursikutse avaldatakse. Konkursil võivad osaleda ainult taotlejad BBMRI-ERICu liikmesriikidest.

2)	Liikmete kogu määrab ajutise taotluste hindamise komitee liikmed ning määrab kindlaks objektiivsed ja mittediskrimineerivad hindamiskriteeriumid, mida ajutine komitee kohaldab.

3)	Liikmete kogu otsustab ühisteenuse valimise ajutiselt komiteelt saadud tulemuste põhjal ja pärast positiivse soovituse saamist rahanduskomiteelt.

30.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 320/81

ENERGIAÜHENDUSE MINISTRITE NÕUKOGU OTSUS

D/2013/03/MC-EnC

energiaühenduse asutamislepingu kehtivuse pikendamise kohta

ENERGIAÜHENDUSE MINISTRITE NÕUKOGU,

võttes arvesse energiaühenduse asutamislepingut (edaspidi „leping”), eriti selle artiklit 97,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lepingule kirjutati alla 25. oktoobril 2005 ja see jõustus 1. juulil 2006.

(2)	Lepingu artikli 97 kohaselt sõlmitakse leping 10 aastaks alates selle jõustumise päevast ja selle pikendamiseks on vaja ministrite nõukogu otsust.

(3)	Energiaühendus on osutunud tõhusaks raamistikuks piirkondliku energiakoostöö vallas.

(4)	Energiaühendus jälgib tähelepanelikult Euroopa Liidu energiapoliitika arengut ja on võtnud kohustusi ajaks pärast 2016. aastat.

(5)	Lepingu pikendamist on avalikult toetanud Euroopa Liidu institutsioonid (1) ning alaline kõrgetasemeline töörühm oma 19. juuni ja 23. oktoobri 2013. aasta kohtumistel,

VÕTAB VASTU KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Energiaühenduse asutamislepingu kehtivuse pikendamine

Lepingu kehtivust pikendatakse 10 aasta võrra.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmisel.

Belgrad, 24. oktoober 2013

Ministrite nõukogu nimel

Z. MIHAJLOVIĆ

(1) Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastavalt otsuse 2006/500/EÜ artiklile 7 (10.3.2011, KOM(2011) 105 lõplik); komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele energiavarustuse kindluse ja rahvusvahelise koostöö kohta – „ELi energiapoliitika: koostöö ELi-väliste partneritega” (7.9.2011, KOM(2011) 539 lõplik); Euroopa Liidu Nõukogu 24. novembri 2011. aasta järeldused ELi energiapoliitika välismõõtme tugevdamise kohta.

30.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 320/82

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL) nr 978/2012 (üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 978/2008 kehtetuks tunnistamise kohta) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 303, 31. oktoober 2012 )

Kaanel ja leheküljel 1

asendatakse pealkiri

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 978/2012, 25. oktoober 2012, üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 978/2008 kehtetuks tunnistamise kohta”

järgmisega:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 978/2012, 25. oktoober 2012, üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 732/2008 kehtetuks tunnistamise kohta”.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2013.320.est
Euroopa Liidu Teataja		L 320

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	56. aastakäik 30. november 2013

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2013/694/EL
	*	Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpanga institutsioonidevaheline kokkulepe demokraatliku vastutuse ja järelevalve teostamise praktilise korra kohta seoses EKP-le ühtse järelevalvemehhanismi raames antud ülesannete täitmisega	1
		2013/695/EL
	*	Nõukogu otsus, 25. november 2013, Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta	7
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1218/2013, 27. november 2013, millega keelatakse Madalmaade lipu all sõitvatel laevadel heeringapüük IV ja VIId püügipiirkonnas ning IIa püügipiirkonna ELi vetes	8
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1219/2013, 27. november 2013, millega keelatakse Prantsusmaa lipu all sõitvatel laevadel heeringapüük IV püügipiirkonna ELi ja Norra vetes põhja pool 53° 30′ põhjalaiust	10
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1220/2013, 27. november 2013, millega keelatakse Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all sõitvatel laevadel tursapüük NAFO 3M püügipiirkonnas	12
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1221/2013, 29. november 2013, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 476/2013, millega määratakse kindlaks kvoodivälise suhkru eksportimise koguseline piirang kuni 2013/2014. turustusaasta lõpuni ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 968/2013	14
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1222/2013, 29. november 2013, milles käsitletakse propioonhappe, naatriumpropionaadi ja ammooniumpropionaadi lubamist söödalisandina mäletsejaliste, sigade ja kodulindude puhul ( 1 )	16
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1223/2013, 29. november 2013, milles sätestatakse mahaarvamised Poolale 2013. aastaks ja järgnevateks aastateks ICESi alarajoonides 22–31 eraldatud lõhepüügikvootidest ülepüügi tõttu 2012. aastal	20
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1224/2013, 29. november 2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 800/2008 seoses selle kohaldamisajaga	22
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1225/2013, 29. november 2013, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	24
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1226/2013, 29. november 2013, millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud alates 1. detsembrist 2013	26
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1227/2013, 29. november 2013, millega määratakse kindlaks määruses (EÜ) nr 1187/2009 osutatud kvoodi alusel Dominikaani Vabariiki eksporditavate teatavate piimatoodete ekspordilitsentside jaotuskoefitsient	29
		OTSUSED
		2013/696/ÜVJP
	*	Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus EUTM Mali/2/2013, 12. november 2013, Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni (EUTM Mali) panustajate komitee asutamise kohta	31
		2013/697/ÜVJP
	*	Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus EUTM Mali/3/2013, 12. november 2013, millega kiidetakse heaks kolmandate riikide panus Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidavale Euroopa Liidu sõjalisele missioonile (EUTM Mali)	33
	*	Nõukogu otsus 2013/698/ÜVJP, 25. november 2013, ebaseaduslikest väike- ja kergrelvadest ning muudest ebaseaduslikest tavarelvadest ja laskemoonast teavitamise ülemaailmse mehhanismi toetamise kohta, et vähendada nendega ebaseaduslikult kauplemise riski	34
		2013/699/EL
	*	Nõukogu otsus, 25. november 2013, Regioonide Komitee ühe Läti liikme ja kahe Läti asendusliikme ametisse nimetamise kohta	43
		2013/700/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 22. november 2013, millega moodustatakse Euroopa sotsiaaluuringu Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsium (ESS ERIC)	44
		2013/701/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 22. november 2013, millega moodustatakse biopankade ja biomolekulaarsete ressursside teadusuuringute infrastruktuuri konsortsium (BBMRI-ERIC) Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumina	63
		RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
	*	Energiaühenduse ministrite nõukogu otsus D/2013/03/MC-EnC energiaühenduse asutamislepingu kehtivuse pikendamise kohta	81

		Parandused
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL) nr 978/2012 (üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 978/2008 kehtetuks tunnistamise kohta) parandus ( ELT L 303, 31.10.2012 )	82