27.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 316/1

(1)

Nõukogu võttis 23. märtsil 2012 vastu määruse (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid.

(2)

Euroopa Liidu Üldkohus tühistas oma 16. septembri 2013. aasta otsusega kohtuasjas T-489/10 (2) nõukogu otsuse kanda Iraani Islamivabariigi laevandusettevõtja (Islamic Republic of Iran Shipping Lines), Bushehr Shipping Co. Ltd, Hafize Darya Shipping Lines (HDSL), Irano – Misr Shipping Co., Irinvestship Ltd, IRISL (Malta) Ltd, IRISL Club, IRISL Europe GmbH, IRISL Marine Services and Engineering Co., ISI Maritime Ltd, Khazar Shipping Lines, Leadmarine, Marble Shipping Ltd, Safiran Payam Darya Shipping Lines (SAPID), Shipping Computer Services Co., Soroush Saramin Asatir Ship Management, South Way Shipping Agency Co. Ltd ja Valfajr 8th Shipping Line Co. määruse (EL) nr 267/2012 IX lisas esitatud loetellu isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(3)

Iraani Islamivabariigi laevandusettevõtja, Bushehr Shipping Co. Ltd, Hafize Darya Shipping Lines (HDSL), Irano – Misr Shipping Co., Irinvestship Ltd, IRISL (Malta) Ltd, IRISL Europe GmbH, IRISL Marine Services and Engineering Co., ISI Maritime Ltd, Khazar Shipping Lines, Marble Shipping Ltd, Safiran Payam Darya Shipping Lines (SAPID), Shipping Computer Services Co., Soroush Saramin Asatir Ship Management, South Way Shipping Agency Co. Ltd ja Valfajr 8th Shipping Line Co. tuleks uuesti lisada määruse (EL) nr 267/2012 IX lisas esitatud loetellu isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, võttes neist igaühe puhul aluseks uued põhjendused.

(4)

Tuleks muuta identifitseerimisandmeid ühe üksuse kohta, kes on kantud määruse (EL) nr 267/2012 IX lisas esitatud loetellu isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(5)

Määruse (EL) nr 267/2012 IX lisas esitatud loetelust isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, tuleks välja jätta kolm üksust.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

27.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 316/6

(1)

Direktiiviga 2002/99/EÜ on kehtestatud loomatervishoiu üldeeskirjad, mis reguleerivad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist liidu piires ja kolmandatest riikidest liitu toomist, ning nähtud ette transiitvedude erieeskirjade ja sertifikaatide kehtestamine.

(2)

Komisjoni 8. augusti 2008. aasta määruses (EÜ) nr 798/2008, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelu, millest võib importida ühendusse ja vedada läbi ühenduse kodulinde ja linnukasvatussaadusi, ning veterinaarsertifikaatide nõuded, (3) on sätestatud, et teatavaid tooteid võib liitu importida ja läbi liidu vedada üksnes nimetatud määruse I lisa 1. osas esitatud tabelis loetletud kolmandatest riikidest, territooriumidelt, tsoonidest või piirkondadest. Samuti on määrusega kehtestatud asjaomase kauba veterinaarsertifikaatide nõuded. Neis nõuetes võetakse ka arvesse, kas nende kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade haigusstaatuse tõttu nõutakse lisatagatisi või mitte. Lisatagatised, millele need kaubad peavad vastama, on sätestatud määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 2. osas.

(3)

Moldova Vabariik on loetletud komisjoni 16. märtsi 2011. aasta otsuses 2011/163/EL nõukogu direktiivi 96/23/EÜ artikli 29 kohaselt kolmandate riikide esitatud kavade tunnustamise kohta (4) ning tal on munajääkide heakskiidetud seirekava.

(4)

Moldova Vabariik on palunud komisjoni, et tal lubataks importida liitu munatooteid ja on esitanud vajaliku teabe. Munatoodete termilise töötlemisega vähendatakse kõnealuste toodete võimalikke loomatervishoiuriske miinimumini. Seepärast on asjakohane lisada kõnealune kolmas riik määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas esitatud loetellu.

(5)

Määrust (EÜ) nr 798/2008 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

27.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 316/8

(1)

28. veebruaril 2013 avaldas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) Euroopa Liidu Teatajas teate (2) (edaspidi „algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV” või „asjaomane riik”) pärit solaarklaasi impordi suhtes liitu.

(2)

Uurimine algatati kaebuse alusel, mille esitas 15. jaanuaril 2013 EU ProSun Glass (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu solaarklaasi kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid nimetatud toote dumpinguhinnaga müümise kohta ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti uurimise alustamiseks piisavaks.

(3)

Pärast algatamisteate avaldamist teavitati komisjoni, et toode on algatamisteate punktis 2 valesti määratletud. Sellest tulenevalt avaldati Euroopa Liidu Teatajas algatamisteate parandus, (3) milles asjaomane väike viga parandati.

(4)

27. aprillil 2013 teatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (4) samaaegselt toimuva subsiidiumivastase menetluse algatamisest Hiina RVst pärit solaarklaasi impordi suhtes ja alustas eraldi uurimist.

(5)

Koos kaebusega esitati taotlus registreerida asjaomasest riigist pärit solaarklaasi import, mis seejärel võeti 2. oktoobril 2013 tagasi.

(6)

Komisjon andis uurimise algatamisest ametlikult teada kaebuse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele Hiina RV tootjatele, importijatele, kauplejatele, kasutajatele, tarnijatele ja Hiina RV ametiasutustele. Kõikidele huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates määratud tähtaja jooksul. Ühtlasi teavitas komisjon algatamisest tootjaid võimalikes võrdlusriikides ja kutsus neid üles osalema.

(7)

Uurimise käigus selgus, et praegu koosneb liidu tootmisharu seitsmest tegutsevast tootjast, kellest kaks on VKEd. Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valim koosnes neljast liidu tootjast, kes komisjonile teadaolevalt tootsid enne uurimise algatamist solaarklaasi. Komisjon koostas valimi samasuguse toote suurima representatiivse müügimahu põhjal ajavahemikul 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2012. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas üle 50 % liidu kogutoodangust. Komisjon teavitas huvitatud isikuid kavandatud liidu tootjate valimist teatisega, mis lisati toimikusse, millega huvitatud isikud võisid tutvuda. Samuti saatis komisjon liidu tootjatele kirja, milles teavitas neid kavandatud valimist. Huvitatud isikuid kutsuti algatamisteates ka üles esitama oma seisukohti esialgse valimi kohta.

(8)

Üks VKE väljendas samuti huvi valimis osalemise vastu. Komisjon otsustas lisada valimisse kõnealuse äriühingu koos teise äriühinguga, kellel oli suurem müügimaht, jättes valimist välja väikseima müügimahuga äriühingu. Muid märkusi esialgselt koostatud valimi kohta ei saadud. Selle tulemusel lisas komisjon algselt kavandatud valimisse kaks äriühingut ja kõrvaldas sealt ühe äriühingu.

(9)

Lõpuks otsustas komisjon pärast kontrollkäike kõrvaldada valimist ühe viiest kaasatud äriühingust, sest leiti, et kõnealune äriühing ei ole liidu tootmisharu suhtes representatiivne. Eelkõige oli see äriühing alustamisetapis (mis ei kehtinud liidu tootmisharu kui terviku puhul) ja seega ei oleks tema kasumlikkuse suundumus andnud tõepärast ülevaadet liidu tootmisharu olukorrast.

(10)

Selle tagajärjel koostati lõpuks neljast liidu tootjast koosnev valim. Lõpliku valimi arvele langeb 79 % liidu tootmisharu müügist liidu turul. Seega leitakse, et valim on liidu tootmisharu suhtes representatiivne.

(11)

Liidu seitsmest tootjast kolm taotlesid algmääruse artikli 19 alusel, et nende isikut ei avalikustataks. Nad väitsid, et nende isiku avaldamine võib oluliselt kahjustada nende äritegevust. Nende taotlus vaadati läbi ja see leiti olevat põhjendatud. Peale selle otsustati liidu tootjate piiratud arvu arvesse võttes jätta avalikustamata anonüümsust mitte taotlenud liidu tootjate nimed, sest see võib tahtmatult kaasa tuua ka teiste tootjate isiku avalikustamise. Äriühingu Interfloat Corporation/GMB Glasmanufaktur Brandenburg GmbH (edaspidi „GMB/IF”) isik on aga juba teada, sest ta teatas avalikult, et on üks kaebuse esitajatest.

(12)

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik ja vajaduse korral moodustada valimi, paluti kõikidel sõltumatutel importijatel endast komisjonile teada anda ning esitada algatamisteates täpsustatud teave.

(13)

Algatamisteatele lisatud väljavõttelise uuringu vormile vastasid neli sõltumatut importijat, samal ajal kui ainult kaks importijat esitasid konkreetsed vastused küsimustikule. Koostööd tegevate importijate väikest arvu arvesse võttes ei peetud valimi moodustamist vajalikuks.

(14)

Võttes arvesse eksportivate tootjate suurt arvu, nähti algatamisteates kooskõlas algmääruse artikliga 17 ette väljavõtteline uuring dumpingu kindlakstegemiseks. Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik ja vajaduse korral moodustada valimi, paluti kõikidel eksportivatel tootjatel endast komisjonile teada anda ning esitada vastavalt algatamisteates esitatud nõuetele põhiteave oma vaatlusaluse tootega seotud tegevuse kohta ajavahemikul 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2012.

(15)

Kaksteist Hiina eksportivat tootjat või eksportivate tootjate kontserni, kelle toodang moodustas asjaomasel perioodil üle 95 % Hiina koguekspordist liitu, esitasid taotletud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse.

(16)

Saadud teabe põhjal ja kooskõlas algmääruse artikliga 17 moodustas komisjon viiest eksportivast tootjast koosneva esialgse valimi solaarklaasi suurima representatiivse liitu suunatud ekspordimahu põhjal, mida on võimalik ettenähtud aja jooksul mõistlikult uurida.

(17)

Nii kõiki asjaomaseid isikuid kui ka Hiina RV ametiasutusi teavitati kavandatud valimist ja kutsuti üles esitama oma märkusi. Pärast saadud märkuste analüüsimist otsustas komisjon säilitada viiest äriühingust koosneva kavandatud valimi ning kõiki huvitatud isikuid teavitati vastavalt sellele lõplikult moodustatud valimist.

(18)

Järgnevalt selgus, et kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat olid oma eksportmüüki liitu ülehinnanud ja olid seepärast kaasatud valimisse põhjendamatult. Seega jäeti mõlemad äriühingud valimist välja, andes neile esmalt võimaluse esitada märkusi. Pärast äriühingute esitatud märkuste nõuetekohast hindamist jõudis komisjon järeldusele, et nad ei olnud esitanud valesid andmeid tahtlikult, ning otsustas neid jätkuvalt käsitada koostööd tegevate isikutena algmääruse artikli 18 tähenduses.

(19)

Pärast kõnealuste äriühingute väljajätmist kaaluti teiste eksportivate tootjate valimisse lisamist. Võttes aga arvesse asjaolu, et mõlemad äriühingud jäeti välja uurimise hilises etapis, ei peetud seda mõistlikuks, sest see oleks võinud ohustada uurimise lõpetamist ettenähtud tähtaja jooksul.

(20)

Seega on solaarklaasi eksportivate tootjate või eksportivate tootjate kontsernide läbivaadatud valim järgmine:

(21)

Komisjon korrigeeris Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote eksportmüügi kogumahtu pärast seda, kui teda teavitati kahe eksportiva tootja eksportmüügi ülehindamisest (vt põhjendus 18 eespool). Vastavalt koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud andmetele langeb lõpliku valimi arvele üle 50 % vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordi kogumahust ajavahemikul 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2012. Seepärast leitakse, et valim on Hiina RVst liitu eksporditava solaarklaasi mahu suhtes representatiivne.

(22)

Komisjon saatis küsimustikud kõikidele seda taotlenud Hiina eksportivatele tootjatele, samuti valimisse kaasatud liidu tootjatele, sõltumatutele importijatele ja nende ühendustele ning kasutajatele, kes olid endast algatamisteates kehtestatud tähtaja jooksul teada andnud.

(23)

Küsimustikule vastasid neli Hiina eksportivat tootjat, kõik valimisse kaasatud liidu tootjad, kaks sõltumatut liidu importijat ning 12 kasutajat.

(24)

Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, sellest tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute või äriühingute kontsernide valdustesse:

(25)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2012 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2009 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(26)

Käesoleva uurimise raames vaadeldav toode on solaarklaas, mis koosneb karastatud sooda-lubi-lehtklaasist, mille rauasisaldus on alla 300 ppm, päikese läbitustegur üle 88 % (mõõdetud vastavalt AM1,5 300–2 500 nm), kuumuskindlus kuni 250 °C (mõõdetud EN 12150 kohaselt), vastupidavus termolöökidele Δ 150 K (mõõdetud EN 12150 kohaselt) ja mehaaniline tugevus vähemalt 90 N/mm2 (mõõdetud EN 1288-3 kohaselt) („vaatlusalune toode”).

(27)

Vaatlusalune toode kuulub praegu CN-koodi ex 7007 19 80 alla.

(28)

Solaarklaas on üks komponent nii elektri tootmiseks kasutatavate kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja kilest fotoelektriliste moodulite kui ka kuuma vee saamiseks kasutatavate lamedate päikesekollektorite valmistamisel.

(29)

Uurimine näitas, et vaatlusalusel tootel ning Hiina RV siseturul toodetud ja müüdaval tootel, liidu tootmisharu toodetud ja liidu turul müüdaval tootel ning võrdlusriigina kasutatud Türgis toodetud ja Türgi siseturul müüdaval toote on samad füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ja sama peamine kasutusotstarve. Seepärast käsitatakse neid esialgu samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(30)

Üks importija soovis, et uurimise alt jäetaks välja kasvuhoonete ehitamiseks kasutatav kasvuhooneklaas, väites, et kasvuhoonete jaoks kasutatakse äärmiselt erinevas mõõdus klaasi, samas kui solaarklaasi toodetakse üksnes teatavates kindlates mõõtudes. Peale selle esitas kõnealune importija tõendi selle kohta, et osa tema impordist moodustab klaas, mille rauasisaldus on üle 300 ppm. Sellest tulenevalt jääb see osa imporditavast kasvuhooneklaasist ilmselgelt käesoleva uurimise käsitlusalast välja.

(31)

Teine importija väitis, et tema imporditaval mööbliklaasil (mida kasutatakse klaasriiulite, klaaspaneelide, lauaklaaside, liuguste paneelide, kattepaneelide jms jaoks) on samasugused või väga sarnased tehnilised omadused kui solaarklaasil, kuid taotles selle uurimise alt välja jätmist, sest sellel on erinev kasutusotstarve. Esitatud tõendite põhjal tundub aga, et suuremal osal tema imporditaval klaasil ei ole kõiki eespool põhjenduses 26 kirjeldatud solaarklaasi tehnilisi omadusi. Eelkõige on kuut liiki imporditud klaasil palju suurem rauasisaldus kui 300 ppm, samal ajal kui üht tüüpi imporditud klaasi rauasisaldus on alla 300 ppm, ent selle päikese läbitustegur on oluliselt väiksem kui minimaalne 88 %, mis on vajalik selle määratlemiseks solaarklaasina. Importija väitis, et kuigi seda liiki klaas ei vasta ühele eespool põhjenduses 26 kirjeldatud solaarklaasi tehnilisele omadusele, on see kooskõlas solaarklaasi põhilise liigitusega, st tegemist on „karastatud sooda-lubi-lehtklaasiga”. Komisjon on esialgsel seisukohal, et uurimise käsitlusalasse kuulub üksnes seda liiki klaas, mis vastab kõikidele solaarklaasi tehnilistele omadustele. Sellest tulenevalt tehakse esialgu järeldus, et eespool nimetatud liiki klaas, mida impordib asjaomane importija, jääb väljapoole uurimise käsitlusala.

(32)

Kõik kasvuhooneklaasi ja mööbliklaasi liigid, millel võivad olla solaarklaasiga sarnased tehnilised omadused, jäävad aga käesolevas etapis vaatlusaluse toote määratluse alla, sest neid on võimalik kasutada solaarklaasina.

(33)

Veel väitis asjaomane importija, et valuklaas tuleks toote määratluse alt välja jätta, sest selle tootmisprotsess erineb valtsklaasi omast, mida kõnealune importija peab ainsaks solaarklaasi liigiks. Kuna valuklaasist kodusisustustooted ei suuda väidetavalt asendada solaarklaasist tooteid, väideti lisaks, et valuklaasi ei tuleks käsitada samasuguse tootena ja see tuleks uurimise käsitlusalast välja jätta. Komisjon on esialgu arvamusel, et valuklaasi ei saa uurimise käsitlusalast välja jätta, sest see vastab kõikidele eespool põhjenduses 26 esitatud tehnilistele omadustele. Lisaks näitas uurimine, et valuklaasi saab ilmaselgelt kasutada solaarklaasina ning seda toodavad nii liidu tootmisharu kui ka Hiina eksportijad. Sellest tulenevalt tehakse esialgne järeldus, et valuklaas jääb uurimise käsitlusalasse.

(34)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga b määratakse Hiina RVst pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 1–6 nende eksportivate tootjate puhul, kes vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c osutatud kriteeriumidele.

(35)

Need kriteeriumid on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:

(36)

Kümme koostööd tegevat äriühingut taotlesid turumajanduslikku kohtlemist kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga b ja täitsid turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ettenähtud tähtaegade jooksul. Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaselt kontrolliti turumajandusliku kohtlemise võimaldamist nii kahe valimisse kaasatud äriühingu kui ka individuaalselt hinnatud äriühingu puhul (vt põhjendus 48 allpool).

(37)

Selle põhjal tehti otsus turumajandusliku kohtlemise kohta järgmise nelja äriühingu või äriühingute kontserni puhul:

(38)

Komisjon hankis kõik vajalikuks peetud andmed ja kontrollis turumajandusliku kohtlemise taotluses esitatud andmeid kõnealuste äriühingute valdustes.

(39)

Seotud isikute puhul kontrollib komisjon, kas seotud isikute kontsern tervikuna täidab turumajandusliku kohtlemise tingimused. Sellistel juhtudel, kui vaatlusaluse toote tootmises või müügis osaleb otseselt või kaudselt Hiina RVs asuva taotleja tütarettevõtja või mis tahes muu seotud ettevõtja, hinnatakse turumajanduslikku kohtlemist seega nii iga üksiku äriühingu kui ka terve äriühingute kontserni puhul.

(40)

Sellest tulenevalt uuriti turumajandusliku kohtlemise taotlusi nelja eksportiva tootja (äriühingute kontserni) puhul, mis koosnesid kokku üheteistkümnest juriidilisest isikust.

(41)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et ükski turumajanduslikku kohtlemist taotlevast neljast eksportivast tootjast (äriühingute kontsernist) ei suutnud tõendada, et nad täidavad kõik algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumid.

(42)

Täpsemalt ei suutnud kolm eksportivat tootjat ei eraldi ega kontsernina tõendada, et neil on üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, ning seepärast ei vastanud nad turumajandusliku kohtlemise teisele kriteeriumile.

(43)

Peale selle ei suutnud ükski neljast eksportivast tootjast ei eraldi ega kontsernina tõendada, et nende puhul ei ole varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist üle kandunud märkimisväärseid moonutusi. Sellest tulenevalt ei vastanud need äriühingud või äriühingute kontsernid turumajandusliku kohtlemise kolmandale kriteeriumile. Täpsemalt kohaldati kõigi nelja eksportiva tootja või eksportivate tootjate kontserni suhtes maksusoodustusi.

(44)

Lisaks ei vastanud üks asjaomane eksportiv tootja kolmandale kriteeriumile ka selle põhjal, et hoolimata oma kehvast finantsolukorrast said mitu kontserni kuuluvat äriühingut uurimisperioodi jooksul (ja enne seda) rahalisi vahendeid selliste intressimääradega, mida tavapärastel turumajanduslikel tingimustel pakutakse üksnes heas finantsolukorras olevatele äriühingutele. Teine eksportivate tootjate kontsern ei vastanud kolmandale kriteeriumile ka seetõttu, et kontserni kuuluvad äriühingud ostsid riigi omandusse kuuluvalt tarnijalt maagaasi odavama hinnaga.

(45)

Komisjon teavitas asjaomaseid äriühinguid, Hiina RV ametiasutusi ja kaebuse esitajat turumajandusliku kohtlemise uurimise tulemustest ning kutsus neid üles esitama märkusi.

(46)

Esitatud märkused ei muutnud komisjoni esialgseid järeldusi. Pärast liikmesriikidega konsulteerimist kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga c teavitati 13. septembril 2013 kõiki taotlejaid individuaalselt ja ametlikult komisjoni lõplikust otsusest nende vastava turumajandusliku kohtlemise taotluse kohta.

(47)

Selle põhjal ei suutnud ükski turumajanduslikku kohtlemist taotlenud neljast koostööd tegevast Hiina RV eksportivast tootjast või eksportivate tootjate kontsernist tõendada, et nad vastavad kõikidele algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele, ning seepärast lükati nende turumajandusliku kohtlemise taotlused tagasi.

(48)

Üks kahest algselt valimisse kaasatud, ent hiljem sellest välja jäetud eksportivast tootjast (vt põhjendus 18) taotles algmääruse artikli 17 lõike 3 kohaselt individuaalset hindamist juhul, kui teda valimisse ei kaasata. Pärast äriühingu valimist väljajätmist ja arvestades asjaolu, et turumajanduslikku kohtlemist käsitlev kontrollkäik oli juba toimunud (vt põhjendus 37 eespool), leiti, et asjaomasele äriühingule individuaalse hindamise võimaldamine ei oleks põhjendamatult koormav. Ükski teine valimisse mitte kaasatud eksportiv tootja ei taotlenud individuaalset hindamist.

(49)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a nägi komisjon algatamisteates ette, et normaalväärtus määratakse kindlaks kolmandas turumajanduslikus riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel või juhul, kui sobilikku kolmandat turumajanduslikku riiki ei leita, määratakse normaalväärtus kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a kindlaks liidu hindade põhjal. Enne liidu hindadele tuginemist uurib komisjon kõiki võimalusi sobiliku võrdlusriigi valimiseks.

(50)

Huvitatud isikuid kutsuti üles esitama märkusi võrdlusriigi valiku ja liidu hindade kasutamise kohta.

(51)

Märkusi esitasid Hiina kergetööstustoodangu ja tarbekunsti impordi ja ekspordi koda, üks sõltumatu importija ning kaks Hiina eksportivat tootjat, kes kõik vaidlustasid liidu hindade kasutamise normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Sobilike võrdlusriikidena pakuti välja Türgi ja India.

(52)

Vahepeal tegid komisjoni talitused kõikide sobiliku võrdlusriigi valimise võimaluste uurimisel kindlaks üksteist turumajanduslikku kolmandat riiki, kus võidaks solaarklaasi toota, tuginedes avalikult kättesaadavale teabele, ja kutsusid 24 asjaomastes riikides tegutsevat äriühingut üles tegema komisjoniga koostööd. Kõnealused riigid olid Austraalia, India, Indoneesia, Jaapan, Saudi Araabia, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Korea, Taiwan, Tai, Türgi ja Ameerika Ühendriigid.

(53)

Komisjoni käsutuses olevate andmete põhjal toodetakse samasugust toodet peale Hiina RV ja liidu ainult Indias ja Türgis. Selleks et hinnata nõuetekohaselt Türgi ja India sobilikkust asjakohaste võrdlusriikidena, analüüsis komisjon samasugust toodet käsitlevat teavet, täpsemalt tootjate arvu, siseturu suurust, impordi taset ning kaubanduslikke ja mittekaubanduslikke tõkkeid mõlemas riigis. Endast andis aga teada ja väljendas valmisolekut teha komisjoniga koostööd ainult üks Türgi äriühing, hoolimata komisjoni mitmest jõupingutusest teha koostööd ka India tootjatega.

(54)

Türgi näol on tegemist kolmanda turumajandusliku riigiga. Samasuguse toote suhtes kohaldatav imporditollimaks on 3 % enamsoodustusrežiimi tollitariifi määrast. Tänu Türgi ja ELi tolliliidule kohaldatakse kahepoolselt 0 % imporditollimaksu. Tundub, et samasuguse toote suhtes ei kohaldata mingeid muid tollimakse ega teisi olulisi mittekaubanduslikke tõkkeid.

(55)

Uurimises koostöö tegemiseks valmisolekut väljendanud Türgi tootja väitel on ta ainus äriühing, kes Türgis samasugust toodet toodab. Äriühingu tootmismaht on märkimisväärne ning ta nii ekspordib samasugust toodet kui ka müüb seda siseturul, kusjuures ekspordikogused on suuremad kui siseturul müüdavad kogused.

(56)

Hoolimata kaubanduslike ja mittekaubanduslike tõkete puudumisest ei imporditud Türgi turule uurimisperioodil peaaegu üldse solaarklaasi. Samal ajal kinnitas komisjoni uurimine, et koostööd tegeva võrdlusriigi tootja kasum oli uurimisperioodil mõistlik ega olnud ülemäärane.

(57)

Tuginedes eespool kirjeldatule ja võttes arvesse kogu uurimise käesolevas etapis kättesaadavat teavet, valiti Türgi kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a esialgselt võrdlusriigiks.

(58)

Võttes arvesse asjaolu, et kõik turumajandusliku kohtlemise taotlused lükati tagasi, määrati normaalväärtus Hiina eksportivate tootjate jaoks algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt andmete põhjal, mis saadi võrdlusriigis asuvalt tootjalt.

(59)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 uuris komisjon kõigepealt, kas Türgis on samasuguse toote müük sõltumatutele klientidele representatiivne. Leiti, et koostööd tegeva Türgi tootja samasuguse toote müük toimus Türgi siseturul representatiivsetes kogustes, mis on võrreldavad liitu eksporditud vaatlusaluse toote müügiga, mille eksportisid valimisse kaasatud Hiina eksportivad tootjad.

(60)

Seejärel uuris komisjon, kas sellist müüki võiks käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti kindlaks, kui suure osa kõnealuse tooteliigi müügist moodustas kasumlik müük sõltumatutele klientidele. Müügitehinguid käsitati kasumlikena, kui ühikuhind oli tootmiskuludega võrdne või sellest suurem. Seega määrati kindlaks Türgi tootja tootmiskulud uurimisperioodi jooksul.

(61)

Nende tooteliikide puhul, mille siseturu müügimahust üle 80 % toimus kuludest kõrgema hinnaga ja mille keskmine kaalutud müügihind oli võrdne ühiku keskmise kaalutud tootmiskuludega või ületas neid, arvutati normaalväärtus tooteliigi kohta kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi tegelike hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli kasumlik või mitte.

(62)

Kui tooteliigi kasumlik müük moodustas seda liiki toote müügi kogumahust kuni 80 % või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli ühiku tootmiskuludest väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati kui kõnealuse tooteliigi üksnes kasumliku omamaise müügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(63)

Tooteliikide puhul, mis ei olnud kasumlikud, arvutati normaalväärtus nii, et Türgi tootja tootmiskuludele liideti müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumlike tooteliikide kasumimarginaal.

(64)

Kuna Türgis toodetud solaarklaasi puhul ei kasutatud uurimisperioodil pindamist ega klaasivalu, ei müüdud Türgi siseturul mitut tooteliiki. Seepärast tuli selliste tooteliikide puhul, mida uurimisperioodil Türgis ei müüdud, ent mida eksporditi Hiina RVst liitu, algmääruse artikli 2 lõike 3 kohaselt kindlaks määrata arvestuslik normaalväärtus, tuginedes Türgi võrdlustootja tootmiskuludele, millele liidetakse mõistlikud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Pindamise kulud ja klaasivalu kulud põhinesid liidu tootmisharu esitatud andmetel.

(65)

Ekspordihinnad põhinesid algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavatel hindadel.

(66)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasehindade alusel. Dumpingumarginaalide määramiseks võrreldi valimisse kaasatud eksportijate individuaalseid tehasehindu võrdlusriigi tootja omamaise müügi hindadega või vajaduse korral arvestusliku normaalväärtusega.

(67)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tegemiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi.

(68)

Sellest lähtuvalt võeti kõikidel juhtudel, kus ilmnes, et see hindade võrreldavust mõjutas, arvesse transpordi-, mereveo- ja kindlustuskulusid, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid, eksporditollimakse ja vahendustasusid.

(69)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul võrreldi samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist arvestuslikku normaalväärtust Türgis vastava tooteliigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga, nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõigetes 11 ja 12.

(70)

Algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt võrreldi valimisse kaasatud eksportivate tootjate ja ühe individuaalselt hinnatud äriühingu dumpingumarginaalide kindlaksmääramiseks Türgis kindlaks määratud samasuguse toote iga liigi arvestusliku normaalväärtuse kaalutud keskmist iga äriühingu vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata.

(71)

Valimisse mitte kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmine dumpingumarginaal arvutati vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 6. See marginaal kehtestati valimisse kaasatud eksportivate tootjate kohta kindlaksmääratud marginaalide põhjal.

(72)

Kõikide teiste Hiina RV eksportivate tootjate puhul määrati dumpingumarginaal kindlaks kättesaadavate faktide põhjal, nagu on ette nähtud algmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks koostöö taseme Hiina RVs. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordimahu osa asjaomase riigi liitu suunatud ekspordi kogumahust, nagu on täpsustatud kaebuses (vt põhjendus 15 eespool).

(73)

Koostöö tase on kõrge, sest koostööd tegevate eksportivate tootjate import moodustas rohkem kui 80 % liitu suunatud koguekspordist uurimisperioodil. Selle põhjal määrati kõikide teiste Hiina RV eksportivate tootjate suhtes kohaldatav dumpingu jääkmarginaal kindlaks tasemel, mis vastab valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul kindlaksmääratud kõrgeimale dumpingumarginaalile.

(74)

Kindlaksmääratud esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(75)

Liidus tootis samasugust toodet uurimisperioodi jooksul kaheksa tootjat. Need tootjad moodustavad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses ja neid nimetatakse edaspidi „liidu tootmisharuks”.

(76)

Liidu kogutoodangu kindlaksmääramiseks uurimisperioodil kasutati kogu olemasolevat teavet liidu tootmisharu kohta, sealhulgas kaebuse esitajalt saadud teavet, liidu tootmisharu ühenduse (Glass for Europe) esitatud makromajanduslikke andmeid ja valimisse kaasatud liidu tootjate vastuseid küsimustikule. Kuna solaarklaasi imporditakse liitu tollitariifistiku rubriigi 7007 19 80 (muud – lamineeritud kildumatu klaas) all, mis hõlmab ka muid tooteid, mis ei kuulu käesoleva uurimise alla, ei saanud impordimahtude ja -väärtuste kindlakstegemiseks kasutada Eurostati andmeid. Impordimahud ja -väärtused tehti kindlaks kaebuse esitaja ning liidu tootmisharu ühenduse esitatud andmete põhjal. Kui see oli võimalik, võrreldi andmeid küsimustiku vastustega. Selle põhjal oli liidu kogutoodang uurimisperioodil hinnanguliselt ligikaudu 21 734 000 m2.

(77)

Nagu on selgitatud eespool põhjenduses 10, kaasati valimisse neli liidu tootjat, kelle toodang moodustab 79 % liidu samasuguse toote kogumüügist.

(78)

Uurimise käigus leiti, et ühegi valimisse kaasatud liidu tootja toodang ei olnud ette nähtud omatarbeks.

(79)

Sellest tulenevalt ei ole uurimise jaoks vaja eraldi analüüsida müüki suletud turul.

(80)

Liidu tarbimine määrati kindlaks liidu kõikide tootjate müügi kogumahu alusel liidu turul, millest lahutati nende eksport ja millele liideti import Hiina RVst ja import muudest kolmandatest riikidest. Nagu on selgitatud eespool põhjenduses 76, põhines liidu tarbimine kaebuse esitaja ning liidu tootmisharu ühenduse (Glass for Europe) esitatud andmetel ja võimaluse korral võrreldi seda valimisse kaasatud liidu tootjate vastustega küsimustikule.

(81)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine (1 000 m2)

(82)

Vaatlusalusel perioodil kasvas liidu kogutarbimine 2009. aastast kuni uurimisperioodini 49 %, kuid kahanes uurimisperioodil 2011. aastaga võrreldes. Kokkuvõttes kasvas solaarklaasi tarbimine liidus 2009. aasta tasemega võrreldes märkimisväärselt. See on tingitud peamiselt lõpptoodete, eelkõige fotoelektriliste moodulite tarbimise kasvust (vt põhjendus 142 allpool).

(83)

Asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 2

Impordi maht (1 000 m2) ja turuosa

(84)

Vaatlusalusel perioodil kasvas vaatlusaluse toote liitu suunatud dumpinguhinnaga impordi maht märkimisväärselt – 596 %. Selle tagajärjel suurenes oluliselt vaatlusaluse toote liitu suunatud dumpinguhinnaga impordi turuosa. Täpsemalt kasvas kõnealuse impordi turuosa 6,1 %-lt 28,7 %-le. Kokkuvõttes suurenes 2009. aastast kuni uurimisperioodini märgatavalt nii vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi maht kui ka turuosa.

(85)

Asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi kasv ületas oluliselt vaatlusaluse toote ja samasuguse toote tarbimise kasvu liidus. Sellest tulenevalt said eksportivad tootjad liidu tarbimise kasvust palju suuremat kasu ja tugevdasid märgatavalt oma turupositsiooni.

(86)

Asjaomasest riigist pärit liitu suunatud dumpinguhinnaga impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordihinnad (eurot/m2)

(87)

Vaatlusaluse toote keskmine impordihind langes vaatlusalusel perioodil. Keskmine impordihind vähenes 27,2 % – 6,02 eurolt/m2 2009. aastal 4,38 eurole/m2 uurimisperioodil.

(88)

Hindade allalöömise kindlakstegemiseks uurimisperioodil võrreldi iga tooteliigi puhul kaalutud keskmisi müügihindu (korrigeerituna tehasehindade tasemele), millega valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid toodet sõltumatutele klientidele liidu turul, vastava tooteliigi kaalutud keskmiste impordihindadega (määratuna CIF-hindade põhjal ja ülespoole korrigeerituna, st tollivormistuse, tollimaksude, käitlemis- ja laadimiskulude võrra), millega koostööd tegevate valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate imporditud toodet müüdi esimesele sõltumatule kliendile liidu turul. Sõltuvalt toote kontrollnumbrist suurendavad kõnealused korrigeerimised hinda 7–15 %.

(89)

Hindu võrreldi tooteliikide numbrite kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, tehes eespool põhjenduses 88 sätestatud nõuetekohased korrigeerimised ning arvates maha soodustused ja hinnaalandused. Võrdluse tulemus – väljendatuna protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest uurimisperioodil – näitas, et vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi puhul moodustas kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal 10,6–26,7 % valimisse kaasatud liidu tootjate hindadest.

(90)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandustegureid ja -näitajaid, mis liidu tootmisharu seisundit vaatlusalusel perioodil mõjutasid.

(91)

Nagu on selgitatud eespool põhjendustes 7–8, kasutati liidu tootmisharule tekitatud võimaliku kahju uurimisel väljavõttelist uuringut.

(92)

Kahju analüüsimiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon analüüsis vaatlusaluse perioodi makromajanduslikke näitajaid liidu tootmisharu esitatud andmete põhjal, mis hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Komisjon analüüsis mikromajanduslikke näitajaid valimisse kaasatud liidu tootjate küsimustikule esitatud vastuste põhjal.

(93)

Käesoleva uurimise tarbeks hinnati järgmisi makromajanduslikke näitajaid: tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(94)

Hinnati järgmisi mikromajanduslikke näitajaid: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(95)

Vaatlusalusel perioodil muutusid liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine järgmiselt.

Tabel 4

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(96)

Vaatlusalusel perioodil kasvas liidu tootmisharu toodang kooskõlas tarbimisega. Tootmine saavutas tipptaseme 2011. aastal ja seejärel langes uurimisperioodil 30 %. Arvestades tarbimise suurt kasvu, suurendas liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil oma tootmisvõimsust 40 %. Kuigi tootmismaht oli suurem, vähenes liidu tootjate tootmisvõimsuse rakendamise määr 5 protsendipunkti võrra, sest liidu tootmisharu oli vastusena kasvanud nõudlusele oma tootmisvõimsust suurendanud, ning jõudis uurimisperioodil 40 %-ni.

(97)

Kuigi liidu tootmisharu suurendas vastusena kasvanud tarbimisele oma tootmisvõimsust, kasvas tootmismaht väiksemal määral kui tarbimine ning pärast märkimisväärset suurenemist vaatlusaluse perioodi esimesel kolmel aastal vähenes uurimisperioodil tootmisvõimsuse rakendamine, langedes kokku asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa kasvuga.

(98)

Vaatlusalusel perioodil muutusid liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa järgmiselt.

Tabel 5

Müügimaht ja turuosa

(99)

Liidu tootmisharu müügimaht suurenes vaatlusalusel perioodil 12 %. Kuna aga liidu tarbimine suurenes 49 %, viis see liidu tootmisharu turuosa kahenemiseni 90,2 %-lt 2009. aastal 67,7 %-le uurimisperioodil, st vaatlusalusel perioodil toimus märkimisväärne 25 % vähenemine. Liidu tootmisharu müügimaht kasvas palju vähem kui asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import. Selle tagajärjel ei saanud liidu tootjad tarbimise kasvust täielikku kasu ja seega vähenes nende turuosa vaatlusalusel perioodil.

(100)

Liidu tootmisharu kasv kajastub mahunäitajates, nagu näiteks toodangumaht ja müügimaht, ent eelkõige turuosas. Vaatamata tarbimise suurenemisele analüüsitud perioodil ei kasvanud liidu turuosa koos tarbimisega. Liidu tootmisharu turuosa vähenes analüüsitud perioodi jooksul, samal ajal kui impordi maht kasvas. Samal perioodil suurenes Hiina RVst pärit impordi turuosa 366 %. Asjaolu, et liidu tootmisharu ei saanud kasvanud turust täielikku kasu, avaldas üldist kahjulikku mõju selle majanduslikule olukorrale.

(101)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Tööhõive ja tootlikkus

(102)

Kokkuvõttes suurenes tööhõive 2009. aastast kuni uurimisperioodini 52 %. Kõnealune kasv toimus aga ajavahemikul kuni 2011. aastani, mil see saavutas tipptaseme (932 täistööaja ekvivalenti) ja vähenes seejärel uurimisperioodil 857 täistööaja ekvivalendini. Tootlikkus püsis suhteliselt ühtlasel tasemel kogu ajavahemikul 2009–2011. See on osaliselt tingitud asjaolust, et samasuguse toote tootmine on väga automatiseeritud ja nõuab vähe töötajaid. 2011. aastaga võrreldes vähenes tootlikkus aga uurimisperioodil 24,4 %. See oli tingitud tootmise ligikaudu 30 % vähenemisest samal ajavahemikul.

(103)

Seega vähenes uurimisperioodil tööhõive, järgides samasuguse toote tootmise vähenemise suundumust.

(104)

Kõik dumpingumarginaalid ületavad oluliselt miinimumtaset. Arvestades asjaomasest riigist pärit impordi mahtu ja hindu, võib tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule pidada märkimisväärseks.

(105)

Kuna see on esimene dumpinguvastane uurimine, milles vaatlusalust toodet käsitletakse, ei ole varasemast dumpingust taastumine hindamisel asjakohane küsimus.

(106)

Nagu on viidatud eespool põhjenduses 92, analüüsitakse mikromajanduslikke näitajaid küsimustiku vastuste põhjal, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid. Enamik valimisse kaasatud liidu tootjaid tegi oma esialgse investeeringu ja alustas samasuguse toote tootmist 2009. aastal. Seega avaldab kõnealune alustamisetapp 2009. aastal kõikidele allpool analüüsitud näitajatele olulist mõju. Selleks, et näidata suundumusi ilma valimisse kaasatud äriühingute alustamisetapi moonutava mõjuta, on esitatud indeksid ka 2010. aasta kohta.

(107)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised müügihinnad sõltumatutele klientidele liidus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Keskmine müügihind liidus

(108)

Ühiku müügihind vähenes pidevalt tervel vaatlusalusel perioodil, ent hinnalangus oli eriti järsk uurimisperioodil, mil hind vähenes 7,9 % võrreldes 2011. aastaga, 9,5 % võrreldes 2010. aastaga ja 23 % võrreldes 2009. aastaga.

(109)

Hoolimata liidu tootmisharu ühiku keskmise müügihinna ja Hiina impordi hinna suurest erinevusest, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 89, oli tooteliikide võrdlusel põhinev tegelik hindade allalöömine palju väiksem, jäädes uurimisperioodil vahemikku 10,6–26,7 %.

(110)

Ühiku tootmiskulu kasvas 2011. aastast kuni uurimisperioodini 10 %, püsides ajavahemikul 2010–2011 suhteliselt stabiilsena. Üldiselt järgisid tootmiskulud ajavahemikul 2009. aastast kuni uurimisperioodini müügihinna suundumusi. Ühiku tootmiskulu suurenemine oli tingitud tootmismahu vähenemisest, samal ajal kui tootmise kogukulud 2011. aastast kuni uurimisperioodini tegelikult vähenesid.

(111)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(112)

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta kasvasid ajavahemikul 2009. aastast kuni uurimisperioodini pidevalt, kokku 12 %. Suurim kasv toimus aga 2011. aastast kuni uurimisperioodini, mil see moodustas 4,8 %. Tööjõukulude üldist suurenemist võib osaliselt seletada inflatsiooniga ja mõne liidu tootja kantud koondamiskuludega, mis olid tingitud tootmise vähendamisest 2011. aasta ja uurimisperioodi vahel.

(113)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Varud

(114)

Varud kasvasid ajavahemikul 2011. aastast kuni uurimisperioodini 7,3 % ja ajavahemikul 2009. aastast kuni uurimisperioodini 15 %, samas vähenesid need 2010.–2011. aastal 11,6 %.

(115)

Uurimine näitas, et nii müügimahu kui ka -väärtuse vähenemist arvesse võttes hoiavad liidu tootjad laos samasuguse toote piiratud varusid. Seetõttu on samasuguse toote laovarude kasv vaatlusalusel perioodil asjakohane näitaja selle kindlakstegemisel, kas liidu tootmisharu kandis olulist kahju.

(116)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(117)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse näitajaks võeti protsent, mille maksueelne puhaskasum samasuguse toote müügist sõltumatutele klientidele liidus moodustab sellise müügi käibest.

(118)

2009. aastal kandis enamik valimisse kaasatud liidu tootjaid kahju, mis, nagu eespool on selgitatud, tulenes peamiselt asjaolust, et nad alustasid sel ajal samasuguse toote tootmist. 2010. aastal oli keskmine kasum juba 8,31 %. Seejärel kahanes kasumlikkus mõnevõrra 2011. aastal, mil algas dumpinguhinnaga impordi kasv. Uurimisperioodil kandis tootmisharu olulist kahju, st võrreldes 2011. aastaga toimus 276,6 % langus.

(119)

Netorahavoog ehk valimisse kuuluvate liidu tootjate suutlikkus oma tegevust ise rahastada vähenes ajavahemikul 2011. aastast kuni uurimisperioodini järsult, 81 %. Alates 2010. aastast on see järkjärguliselt suurenenud ja kokkuvõttes kasvanud terve vaatlusaluse perioodi jooksul.

(120)

Investeeringutasuvust väljendati kasumi protsendina investeeringute raamatupidamislikust netoväärtusest.

(121)

Eespool esitatud tabelist selgib, et pärast alustamisetappi 2009. aastal, mil tootmisharu tegi samasuguse toote tootmisesse suuri investeeringuid, vähenesid investeeringud aastatel 2009–2011 järjepidevalt ning kasvasid seejärel uurimisperioodil. Võrreldes 2009. aastaga püsisid investeeringud uurimisperioodil aga madalal tasemel. Uurimisperioodil tehtud investeeringud olid seotud peamiselt teadus- ja arendustegevusega, aga ka tootmistehnoloogia ja -protsesside täiustamise ja hooldamisega, et suurendada tõhusust. Eelkõige investeeris tootmisharu uutesse teadus- ja innovatsioonimahukatesse tooteliikidesse, mida Hiina RVst samal ajavahemikul ei imporditud.

(122)

Vastupidiselt sellele vähenes investeeringutasuvus 2009.–2012. aastal 34 %. Enne uurimisperioodi suurenes see aga järjepidevalt, kasvades 293 % ajavahemikul 2009–2011, ent kahanes siis uurimisperioodil 2011. aastaga võrreldes 186 %.

(123)

Seoses kapitali kaasamise võimega leiti, et liidu tootmisharu suutlikkus samasuguse toote jaoks raha saada vähenes pidevalt, mille tagajärjel halvenes liidu tootmisharu finantsolukord.

(124)

Liidu tootmisharu olukorra analüüs näitas enamiku peamiste kahjunäitajate selget negatiivset suundumust. Üldise tarbimise kasvu taustal suurenes toodang vaatlusalusel perioodil tervikuna. Müügimaht küll kasvas, kuid liidu tootmisharu turuosa kahanes uurimisperioodil, sest tarbimine kasvas vaatlusalusel perioodil suuremal määral. Keskmine müügihind langes vaatlusaluse perioodi vältel järsult, mis avaldas negatiivset mõju kõikidele finantstulemuste näitajatele, nagu kasumlikkus, rahavoog, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(125)

Liidu tootmisharu müügimaht vaatlusalusel perioodil tervikuna kasvas. Müügimahu kasvuga kaasnes aga nii keskmise müügihinna kui ka liidu tootmisharu turuosa märkimisväärne vähenemine.

(126)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes kinnitas uurimine eelkõige seda, et liidu tootmisharu müügihinnad on nende tootmiskuludest madalamad, avaldades kahjulikku mõju liidu tootmisharu kasumlikkusele, mis muutus uurimisperioodil väga negatiivseks.

(127)

Tootmisvõimsus muutus ajavahemikul 2009. aastast kuni uurimisperioodini aga positiivselt. Kuigi investeeringud 2009. aastast kuni uurimisperioodini vähenesid, kasvasid need ajavahemikul 2011. aastast kuni uurimisperioodini. Nagu on selgitatud põhjenduses 121, tuleneb see asjaolust, et valimisse kaasatud äriühingud jätkasid investeerimist samasugusesse tootesse, keskendudes muu hulgas tooteliikidele turunišis, mille puhul asjaomane riik neid konkreetseid tooteliike veel ei ekspordi ning mis on teadus- ja innovatsioonimahukad. Samal ajal on selge, et liidu tootmisharu peab suutma toota ja müüa ka suurtes kogustes põhilisi tooteliike (mis praegu konkureerivad Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordiga), et hajutada püsikulusid ja saavutada mastaabisääst.

(128)

Sellest tulenevalt võib järeldada, et liidu tootmisharu ei kandnud uurimisperioodil mitte üksnes olulist kahju, vaid otsis ka aktiivselt võimalusi vähendada vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi mõjuvälja, arendades innovaatilisi tooteid, mida asjaomasest riigist veel ei impordita.

(129)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes jõuti esialgsele järeldusele, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(130)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 uuriti, kas asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import on põhjustanud liidu tootmisharule kahju sellisel määral, mida võib pidada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada liidu tootmisharu, et vältida nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(131)

Uurimine näitas, et dumpinguhinnaga import kasvas vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt: impordi maht suurenes 596 % ning selle turuosa kasvas 366 %. Seega on leidnud kinnitust väide, et vaatlusaluse toote impordi maht ja turuosa kasvasid vaatlusalusel perioodil märgatavalt. Dumpinguhinnaga impordi suurenemise ja liidu tootmisharu turuosa vähenemise vahel oli selge ajaline kokkulangevus. Nagu on märgitud eespool põhjenduses 89, kinnitas uurimine ka seda, et dumpinguhinnaga import lõi uurimisperioodil liidu tootmisharu hinnad alla.

(132)

Uurimine näitas, et dumpinguhinnaga impordi hinnad langesid vaatlusalusel perioodil 27,2 %, mis tõi kaasa suuremad hindade allalöömise marginaalid. Sellise tugeva hinnasurve juures tegi liidu tootmisharu suuri pingutusi oma tootmiskulude vähendamiseks. Kõnealustele pingutustele vaatamata sundis Hiina impordi erakordselt madal hinnatase liidu tootmisharu oma müügihinda veelgi alandama kasumit mittetootva tasemeni. Seega vähenes liidu tootmisharu kasumlikkus vaatlusalusel perioodil järsult ja uurimisperioodil langeti kahjumisse.

(133)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldatakse esialgu, et dumpinguhinnaga impordi müügil ja selle turuosa ulatuslikul kasvul hindade juures, mis on liidu tootmisharu hindasid järjekindlalt alla löönud, on olnud otsustav roll liidu tootmisharu kantud kahjus.

(134)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Import kolmandatest riikidest (1 000 m2)

(135)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht suurenes vaatlusalusel perioodil 46 % koos liidu tarbimise kasvuga. Uurimisperioodil vähenes selle turuosa 2011. aastaga võrreldes mõnevõrra (3,5 %), püsides aga vaatlusalusel perioodil üldiselt stabiilsena. Suuruselt teine eksportija Hiina RV järel on Türgi, kellele järgneb India.

(136)

Kõikidest kolmandatest riikidest pärit impordi kohta kättesaadavatest andmetest ilmneb, et keskmine impordihind oli kõrgem kui Hiina impordi keskmine hind. See kehtib ka vaatlusaluse toote konkreetsete liikide ühikuhinna puhul. Teiselt poolt sarnanes kolmandate riikide keskmine impordihind liidu tootmisharu keskmise hinnaga või oli sellest suurem.

(137)

Nimetatud põhjustel ning võttes eeskätt arvesse muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mahtu ja turuosa, aga ka selle hinnataset, võib esialgu järeldada, et kolmandatest riikidest pärit import ei kõrvaldanud põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(138)

Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordisuutlikkus

(139)

Valimisse kaasatud liidu tootjate eksportmüük kasvas ajavahemikul 2009–2011, ent langes uurimisperioodil järsult, kaotades 74 % väärtuses ja 71,9 % mahus. Valimisse kaasatud Hiina eksportijate vastuste põhjal on see peamiselt tingitud Hiina ekspordi väga madalatest hindadest liidu tootmisharu ekspordi põhilistes sihtkohtades (st Ameerika Ühendriikides ja Kanadas).

(140)

Valimisse kaasatud liidu tootjate eksportmüük moodustas 2009. aastal (alustamisetapis) 20 % nende müügi kogumahust, 2010. aastal 11 % ja 2011. aastal, mil eksportmüük oli tipptasemel, üksnes 14 %. 2012. aastal toimus veel 5 % vähenemine, kui nad hakkasid suurtes kolmandatest riikidest sihtkohtades konkureerima odava Hiina ekspordiga. Kuna liidu turg on liidu tootmisharu põhiturg ning kuna solaarklaas on suhteliselt raske ja habras, mis tähendab lisakulusid kaugetesse sihtkohtadesse transportimisel (purunemise ja korrosiooni tõttu), ei saa seega praeguses etapis järeldada, et valimisse kaasatud liidu tootjate väiksem ekspordisuutlikkus kõrvaldab põhjusliku seose dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(141)

Nagu eespool märgitud, suurenes liidu tarbimine 2009. aastast kuni uurimisperioodini 49 %. Tipptaseme saavutas see 2011. aastal, kasvades 2009. aastaga võrreldes 81 %. Liidu tootmisharu ei saanud aga kõnealusest tarbimise kasvust kasu. Liidu tootmisharu turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil järjepidevalt, langedes uurimisperioodil 2009. aastaga võrreldes 25 % (2011. aastaga võrreldes – 14,1 %). Hiina turuosa, vastupidi, kasvas järsult isegi siis, kui tarbimine ajavahemikul 2011. aastast kuni uurimisperioodini kahanes, mille tulemusel kasvas see 2011. aastast kuni uurimisperioodini 64,8 % ning terve perioodi vältel 366 %. Kogu vaatlusalusel perioodil kasvas Hiina import märkimisväärselt, 596 %.

(142)

Kuna liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil kasvas, tugevdab selle areng põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi kasvu ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel, kuid ei ole iseenesest liidu tootmisharule tekitatud kahju põhjus. Peale selle kasvas Hiina dumpinguhinnaga impordi turuosa liidu tootmisharu arvelt isegi uurimisperioodil, mil tarbimine vähenes. Seepärast võib teha esialgse järelduse, et tarbimise vähenemine uurimisperioodil ei kõrvaldanud põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(143)

Komisjoni käsutuses oleva teabe põhjal moodustab ligikaudu 80–85 % solaarklaasi müügist müük fotoelektriliste moodulite tootjatele (kristalsest ränist fotoelektrilised moodulid ja kilest fotoelektrilised moodulid) ning ligikaudu 15–20 % müük kuuma vee saamiseks kasutatavate lamedate päikesekollektorite tootjatele. Sellest tulenevalt avaldavad fotoelektriliste moodulite valdkonnas täheldatud suundumused suurt mõju solaarklaasi tarbimisele. Fotoelektriliste moodulite tarbimine kasvas samal ajavahemikul, st 2009–2012, järjepidevalt ning isegi hoolimata 2012. aastal esinenud langusest püsis tarbimise tase 221 % kõrgem kui 2009. aastal ja 44 % kõrgem kui 2010. aastal (5). Peale selle tehti kindlaks, et kui algselt tekitasid liidus nõudluse moodulite järele soodustariifid, ei saa järeldada, et soodustariifide vähendamine (2011. aasta lõpus ja 2012. aasta alguses) oleks kõrvaldanud põhjusliku seose dumpinguhinnaga impordi ja kahju vahel (6). See on tingitud asjaolust, et fotoelektriliste moodulite nõudlus püsis samal ajavahemikul (2009–2012) suhteliselt suur.

(144)

Selle tagajärjel püsis fotoelektriliste moodulite tarbimise tase ja sellest tulenevalt solaarklaasi nõudlus vaatlusalusel perioodil kõrge. Selle väikest kahanemist 2012. aastal ei saa eraldiseisvana käsitada sellise tegurina, mis kõrvaldaks kindlakstehtud põhjusliku seose dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(145)

Uurimise käigus tehti kindlaks põhjuslik seos liidu tootmisharu kantud olulise kahju ja Hiina RVst pärit dumpinguhindadega impordi vahel. Analüüsiti ka muid võimalikke kahju põhjuseid, nagu importi muudest kolmandatest riikidest, tarbimist ja mõne kasutaja, näiteks fotoelektriliste moodulite tootjate turuolukorda, ning leiti, et ükski neist ei kõrvaldanud eraldi ega kumulatiivselt analüüsituna Hiina RVst pärit dumpinguhindadega impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahelist põhjuslikku seost.

(146)

Lähtudes eespool esitatud analüüsist, milles eristati põhjalikult kõikide teadaolevate tegurite mõju liidu tootmisharu olukorrale ja eraldati see mõju dumpinguhinnaga impordi kahjustavast mõjust, tehakse seega esialgne järeldus, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import on tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(147)

Algmääruse artikli 21 kohaselt uuris komisjon, kas olenemata esialgsest järeldusest kahjustava dumpingu kohta on kaalukaid põhjuseid, millest tulenevalt ei oleks ajutiste meetmete võtmine käesoleval juhul liidu huvides. Liidu huvide analüüs põhines kõikide käesoleva menetlusega seotud mitmesuguste huvide, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate, tooraine tarnijate ning vaatlusaluse toote kasutajate huvide hindamisel.

(148)

Uurimisperioodil andis liidu tootmisharu samasuguse toote tootmisel ja müümisel tööd ligikaudu 860 inimesele. Uurimise käigus tehti kindlaks, et uurimisperioodil on asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga tooted tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju. Mõni liidu tootja oli juba sunnitud oma tootmisrajatised sulgema, samal ajal kui teised olid muutunud maksejõuetuks. Meetmete puudumisel tundub väga tõenäoline, et liidu tootmisharu majanduslik olukord halveneb veelgi.

(149)

Eeldatakse, et ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisega taastatakse liidu turul õiglased turutingimused, mis võimaldavad liidu tootmisharul samasuguse toote hindu ühtlustada, et kajastada tootmiskulusid ja suurendada seeläbi kasumlikkust. Samuti võib eeldada, et meetmete kehtestamine võimaldab liidu tootmisharul saada tagasi vähemalt osa vaatlusalusel perioodil kaotatud turuosast, millel oleks tootmisharu üldisele finantsseisundile positiivne mõju. Lisaks peaks liidu tootmisharul tekkima parem juurdepääs kapitalile ning ta peaks suutma edaspidigi investeerida teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni solaarklaasi turul. Ühtlasi on tõenäoline, et need liidu tootjad, kes olid sunnitud Hiina dumpinguhinnaga impordi survel tootmise peatama, võivad oma äritegevust uuesti alustada. Üldiselt ei tagataks kõnealuse stsenaariumi järgi mitte üksnes olemasolevaid töökohti, vaid pakutaks ka mõistlikku väljavaadet tootmise edasiseks laiendamiseks ja tööhõive suurendamiseks.

(150)

Kui meetmeid ei kehtestata, võib eeldada, et liidu tootmisharu turuosa ja kasumlikkus vähenevad veelgi. See tähendaks jätkusuutmatust lühikeses või keskpikas perspektiivis. Selle tagajärjel muutuksid lisaks suurele hulgale liidu tootjatele, kes on juba sunnitud turult lahkuma, maksejõuetuks ka teised tootjad, mille tulemusel kaoks liidu tootmisharu lühikeses kuni keskpikas perspektiivis tõenäoliselt täielikult, mis omakorda avaldaks märkimisväärset mõju praegustele töökohtadele.

(151)

Seepärast tehakse esialgne järeldus, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(152)

Kahe koostööd tegeva importija peamise äritegevuse moodustas vaatlusaluse tootega kauplemine. Neil mõlemal oli vaatlusaluse toote puhul mitu allikat, st nad ei tarninud mitte üksnes Hiina RVst, vaid ka liidust ja kolmandatest riikidest.

(153)

Väideti, et vaatlusaluse toote suhtes meetmete kehtestamine kahjustab importijate äritegevust. Esiteks ei tohiks tollimaksude kehtestamine tuua kaasa kogu impordi peatamist Hiina RVst. Teiseks, kuigi võib oodata, et meetmete kehtestamine võib kahjustada üksnes või peamiselt Hiina RVst importivate importijate finantsseisundit, võib kolmandatest riikidest tarnimise võimalust arvestades eeldada, et importijad on paindlikud ja muudavad vajaduse korral oma tarneallikaid.

(154)

Seepärast tehakse esialgne järeldus, et kavandatud ulatuses meetmete kehtestamine võib teataval määral kahjustada vaatlusaluse toote sõltumatute importijate olukorda, kuid selle mõju piirab asjaolu, et importijad ja kauplejad saavad kasutada muid tarneallikaid nii kolmandatest riikidest kui ka liidu tootmisharust, mis on suuteline oma toodangut suurendama, ning igal juhul ei kaalu see üles positiivset mõju teistele isikutele.

(155)

Ükski tooraine tarnija ei teinud uurimises koostööd. Kuna kõnealused tarnijad andmeid ei esitanud, puuduvad tõendid selle kohta, et meetmete kehtestamine läheks vastuollu asjaomaste isikute huvidega.

(156)

Kõik vastanud kasutajad on fotoelektriliste moodulite ja/või päikesekollektorite tootjad. Kolm kasutajat toetab kindlalt dumpinguvastaseid meetmeid, väites, et liidu tootmisharu toodab kvaliteetsemat solaarklaasi, mida Hiina äriühingud ei suuda alati tarnida. Vastupidiselt sellele olid kolm teist kasutajat dumpinguvastaste meetmete kehtestamise vastu. Kõnealused kasutajad eeldavad, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine kahjustaks nende äritegevust. Arvestades fotoelektriliste moodulite tootmisharu kehva olukorda, prognoosivad nad, et neil ei oleks võimalik hinnatõusu lõpptarbijatele edasi kanda.

(157)

Kasutajate esitatud teabe põhjal moodustab solaarklaas üksnes ligikaudu 6–8 % fotoelektriliste moodulite kogukuludest. Seega langeb solaarklaasi arvele vaid piiratud osa fotoelektriliste moodulite kuludest ja lõppväärtusest. Peale selle võib eeldada, et Hiina RVst imporditud solaarklaasi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamise korral peaks mõju fotoelektriliste moodulite kogukuludele olema alla 1 %. See tuleneb peamiselt asjaolust, et koostööd tegevad kasutajad ostavad märkimisväärses koguses solaarklaasi liidu tootjatelt. Kuigi dumpinguvastaste tollimaksude võimalik kehtestamine suurendab tõenäoliselt mõnevõrra fotoelektriliste moodulite sisendihinda, ei tohiks need avaldada olulist kahjulikku mõju liidu fotoelektriliste moodulite tootmisharu kuludele ja lõpphindadele.

(158)

Peale selle on mõnel kasutajal juba teisi tarneallikaid, näiteks Türgi ja India, mida dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine kahjulikult ei mõjutaks. Ka ülejäänud kasutajatel on võimalus kasutada teisi tarneallikaid kolmandatest riikidest või liidu tootmisharust.

(159)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes lükati esialgu tagasi väited, mille teatavad kasutajad meetmete kehtestamise vastu esitasid.

(160)

Üks importija väitis, et kuna teatavad liidu tootjad osalevad lameklaasiga (solaarklaas moodustab selle osa) seotud ülemaailmses kartellis ning said Euroopa Komisjonilt 2007. aastal trahvi, kasutavad nad dumpinguvastast vahendit kahjude hüvitamiseks, mida kartell kandis trahvide ja liidus turuosa kaotamise näol. Kui liidu turule pääsemist dumpinguvastaste tollimaksudega piiratakse, on liidu tootjatel peale selle suurem stiimul osaleda kartellis või muus konkurentsivastases tegevuses seoses selliste toodetega, mille koguseid liidus ei ole võimalik eriti suurendada, näiteks kodusisustustooted.

(161)

Kõnealused väited lükatakse esialgu tagasi. Esiteks lõppes kartelli tegevus hiljemalt 2007. aastal. Seepärast kartelli varasem tegevus vaatlusalusel perioodil tootmisharu enam ei mõjutanud. Teiseks ei olnud see seotud ühegi valimisse kaasatud liidu tootjaga ega suurema osa praegu tegutsevate suure müügimahuga liidu tootjatega. Kolmandaks ei eeldata, et dumpinguvastaste tollimaksude võimalik kehtestamine avaldaks mingit mõju liidu tootmisharu konkurentsikäitumisele, sest ühelt poolt ei muuda see liidu turu struktuuri ning teiselt poolt on äriühingutel üldine kohustus järgida kohaldatavaid liidu ja liikmesriikide konkurentsieeskirju sõltumata sellest, kas tollimaksud on kehtestatud või mitte.

(162)

Peale selle väitis üks importija, et tollimaksude kehtestamine avaldaks kahjulikku mõju liidu solaarklaasi peegeldusvastase pinnakatte turule. Väidetavalt tegutsevad kõnealusel turul, mille asjaomane importija määratles seotud turuna, valdavalt liidu tootjad ning meetmete kehtestamine tugevdaks nende seisundit, kahjustades peegeldusvastast pinnakatet pakkuvaid konkurente. Lisaks väideti, et importijatel on raskusi liidu tootjatelt tellimuste kättesaamisega või selliste tellimuste täitmisega mõistliku aja jooksul ja mõistliku hinnaga.

(163)

Esiteks moodustab peegeldusvastase pinnakatte turg osa uuringust ega ole seotud turg. Uurimine näitas, et liidu tootjad on tõepoolest sellel nišiturul jätkuvalt konkurentsivõimelised, hoolimata suhteliselt kõrgematest hindadest, mida nad võivad küsida Hiina RVst imporditud pinnatud solaarklaasi näiliselt madalama kvaliteedi tõttu. Selle kohta, et liidu tootmisharu ei suudaks peegeldusvastase pinnakattega solaarklaasi nõudluse võimaliku kasvuga toime tulla, ei esitatud aga mingeid tõendeid. Seega lükatakse kõnealune väide praeguses etapis tagasi. Seoses väidetega, mille kohaselt liidu tootjad on keeldunud tellimusi täitmast või mõistlike hindadega õigeaegselt täitmast, tuleb märkida, et iga tootja valib ise oma äristrateegia sel määral, et kõnealusel tootjal või kõnealustel tootjatel ei ole asjakohasel turul eraldiseisvalt ega üheskoos valitsevat seisundit. Liidu turul on piisav konkurents, et tarnijaid vahetada ja/või mitmekesistada. Seepärast lükatakse ka see väide esialgu tagasi.

(164)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes ning lähtudes hinnangust kõikidele erinevatele huvidele tervikuna, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvidele, tehti esialgne järeldus, et puuduvad mõjuvad põhjused, mis õigustaksid Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote suhtes ajutiste meetmete võtmata jätmist.

(165)

Dumpingu, tekitatud kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi arvesse võttes tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule täiendavat kahju.

(166)

Kõnealuste meetmete taseme määramisel võeti arvesse kindlakstehtud dumpingumarginaale ning liidu tootmisharu kantud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära, ilma et ületataks kindlakstehtud dumpingumarginaale.

(167)

Kahjustava dumpingu mõju kaotamiseks vajaliku tollimaksumäära arvutamisel võeti arvesse seda, et mis tahes meetmed peaksid võimaldama liidu tootmisharul katta oma tootmiskulud ja saada samasuguse toote müügist liidus sellist maksueelset kasumit, mida sellist liiku tootmisharul oleks asjaomases sektoris võimalik teenida tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumise korral. Kasumimarginaali 8,3 % käibest peetakse asjakohaseks miinimumiks, mida liidu tootmisharu võiks kahjustava dumpingu puudumise korral eeldada. See kasumimarginaal põhineb valimisse kaasatud liidu tootjate keskmisel kasumil 2010. aastal, mil vaatlusaluse toote import oli veel väike ja ei moonutanud seepärast tavapäraseid konkurentsitingimusi.

(168)

Selle põhjal arvutati liidu tootmisharu jaoks samasuguse toote mittekahjustav hind. Mittekahjustava hinna saamiseks liideti eespool nimetatud 8,3 % kasumimarginaal valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulule uurimisperioodil.

(169)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, milleks võrreldi valimisse kaasatud Hiina RV koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis oli kindlaks tehtud hinna allalöömise arvutustes, sarnase toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga, millega valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid uurimisperioodil tooteid liidu turul. Seejärel väljendati kõiki võrdluse tulemusel kindlaks tehtud erinevusi protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(170)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes ja kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 tuleks Hiina RVst pärit solaarklaasi impordi suhtes kehtestada vastavalt väiksema tollimaksu reeglile ajutised dumpinguvastased meetmed sellisel tasemel, mis vastab dumpingu- või kahjumarginaali määrale, olenevalt sellest, kumb on väiksem.

(171)

Selle põhjal kehtestati dumpinguvastase tollimaksu määrad, võrreldes kahju kõrvaldamist võimaldavat marginaali ja dumpingumarginaali. Sellest tulenevalt on ajutised dumpinguvastased tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised.

(172)

Käesoleva määrusega äriühingute suhtes kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise ajal kindlaks kõnealuste äriühingute puhul. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes sellise vaatlusaluse toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega nimetatud konkreetsed juriidilised isikud. Kõnealuseid määrasid ei saa kohaldada vaatlusaluse toote impordi suhtes, mille tootja on mõni teine äriühing, kelle nime ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksused, ning nende puhul kehtib „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär. Tulenevalt eksportivate tootjate suurest koostöö tasemest (üle 80 %; vt põhjendus 15 eespool) põhineb see tollimaksumäär valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul kindlaks tehtud suurimal individuaalsel kahjumarginaalil. „Teiste koostööd tegevate äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär põhineb valimisse kaasatud eksportivate tootjate kaalutud keskmisel määral ja seda kohaldatakse kõikide valimisse mitte kaasatud koostööd tegevate äriühingute suhtes (v.a Henan Yuhua, kelle puhul kehtestati individuaalse hindamise taotluse põhjal individuaalne tollimaks; vt põhjendus 48 eespool).

(173)

Kõik taotlused konkreetsete äriühingute suhtes kehtestatud individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamiseks (näiteks pärast juriidilise isiku nime muutmist või uute tootmis- või müügiüksuste loomist) tuleb esitada komisjonile (7) koos kogu asjakohase teabega, eelkõige teabega mis tahes muudatuste kohta äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis, mis on seotud näiteks kõnealuse nimemuutusega või tootmis- ja müügiüksuste loomisega. Vajaduse korral muudetakse sellele vastavalt käesolevat määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(174)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast algatamisteates täpsustatud tähtaja jooksul teada, saavad esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on ajutised ja neid võidakse uurimise lõppjärgus muuta. Peale selle tuleb märkida, et tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused käesolevas määruses on ajutised ning need võidakse lõplike meetmete kehtestamiseks uuesti läbi vaadata,

27.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 316/29

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

27.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 316/31

(1)

Kirjas, mille komisjoni peasekretariaat registreeris 13. märtsil 2013, taotles Rumeenia luba pikendada erimeedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 193 seoses puittoodete tarnetega.

(2)

Kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 teise lõiguga teavitas komisjon 17. juuni 2013. aasta kirjaga teisi liikmesriike Rumeenia taotlusest. Komisjon teatas 18. juuni 2013. aasta kirjas Rumeeniale, et tal on olemas taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(3)

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 193 kohaselt on tavaliselt maksuhalduri ees käibemaksu tasuma kohustatud kaubatarneid tegev või teenuseid osutav maksukohustuslane.

(4)

Nõukogu rakendusotsusega 2010/583/EL (2) lubati Rumeenial kohaldada direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 kohast erimeedet, et määrata maksukohustuslase tarnitavate puittoodete puhul käibemaksu tasumise eest vastutavaks isikuks kauba saaja.

(5)

Enne eelmist luba kohaldada puidutarnete pöördmaksustamist oli Rumeenial puiduturul probleeme, mis olid tingitud turu iseloomust ning sellele kaasatud ettevõtjatest. Valdkonnas tegutseb palju väikeettevõtjaid, keda Rumeenia ametiasutustel on raske kontrollida. Kauba saaja käibemaksu tasumise eest vastutavaks isikuks määramine on Rumeenia ametiasutuste väitel aidanud selles valdkonnas ära hoida maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist ning on endiselt õigustatud.

(6)

Meede on proportsionaalne seatud eesmärkidega, kuna seda ei kavandata kohaldada üldiselt, vaid üksnes selliste väga konkreetsete tegevuste puhul sektoris, mis tekitavad märgatavaid raskusi seoses maksudest kõrvalehoidumise või maksustamise vältimisega.

(7)

Meede ei tohiks komisjoni hinnangul kaasa tuua negatiivset mõju pettuste ärahoidmisele jaemüügisektoris ega teistes sektorites või teistes liikmesriikides.

(8)

Luba tuleks anda üksnes piiratud ajaks, kuni 31. detsembrini 2016.

(9)

Kui Rumeenia taotleb kõnealuse tähtaja täiendavat pikendamist, tuleks komisjonile hiljemalt 1. aprilliks 2016 esitada aruanne koos tähtaja pikendamise taotlusega. Selle aja jooksul saadud kogemustele tuginedes peaks hindama, kas erand on endiselt õigustatud.

(10)

Erandil ei ole kahjulikku mõju käibemaksust laekuvatele liidu omavahenditele,

27.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 316/33

(1)

Kirjas, mille komisjoni peasekretariaat registreeris 24. oktoobril 2012, taotles Luksemburg luba kohaldada erandit direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 285, mis võimaldaks Luksemburgil anda käibemaksuvabastuse sellistele maksukohustuslastele, kelle aastakäive ei ületa 25 000 eurot. Kõnealuse meetme abil oleksid teatavad maksukohustuslased vabastatud kõigist või teatavatest käibemaksuga seotud kohustustest, millele on osutatud direktiivi 2006/112/EÜ XI jaotise 2.–6. peatükis.

(2)

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 kohaselt teatas komisjon 9. novembri 2012. aasta kirjaga teistele liikmesriikidele Luksemburgi taotlusest. Komisjon teatas 12. novembri 2012. aasta kirjaga Luksemburgile, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(3)

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 285 kohaselt võivad liikmesriigid, kes ei ole kasutanud nõukogu teise direktiivi 67/228/EMÜ (2) artiklis 14 sätestatud võimalust, vabastada käibemaksust maksukohustuslased, kelle aastakäive ei ületa 5 000 eurot või sellega võrdset summat riigi valuutas ning võivad anda astmelisi maksusoodustusi maksukohustuslastele, kelle aastakäive ületab liikmesriikide poolt maksuvabastuse kohaldamiseks kehtestatud ülemmäära.

(4)

Luksemburg on teatanud komisjonile, et ta annab praegu käibemaksuvabastuse maksukohustuslastele, kelle aastakäive ei ületa 10 000 eurot ja et ta kasutab võimalust anda astmelisi maksusoodustusi maksukohustuslastele, kelle aastakäive on vahemikus 10 000 – 25 000 eurot. Luksemburg on taotlenud erandmeetmena luba anda käibemaksuvabastus maksukohustuslastele, kelle aastakäive ei ületa 25 000.

(5)

Erikorra kohane kõrgem künnis on lihtsustamismeede, kuna see võib märkimisväärselt vähendada väikeettevõtete käibemaksukohustusi ja võimaldaks Luksemburgil lõpetada ettevõtetele koormava astmelise maksusoodustuse kava kohaldamise. Maksukohustuslastel peaks olema endiselt võimalik valida tavapärane käibemaksusüsteem.

(6)

Käibemaksuga seotud kohustuste lihtsustamiseks võttis komisjon 29. oktoobril 2004. aastal vastu nõukogu direktiivi ettepaneku, millega muudetakse nõukogu direktiivi 77/388/EMÜ, (3) mis sisaldab sätteid, mille kohaselt lubatakse liikmesriikidel kehtestada käibemaksuvabastuskorra jaoks aastakäibe ülempiiriks kuni 100 000 eurot või samaväärne summa riigi valuutas, kusjuures kõnealust ülempiiri võidakse igal aastal kohandada. Käesolev otsus on kooskõlas kõnealuse ettepanekuga.

(7)

Erandmeetme kohaldamine ei mõjuta oluliselt lõpptarbimise etapil kogutud käibemaksutulude kogusummat ega mõjuta käibemaksust saadavaid liidu omavahendeid,

27.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 316/35

(1)

Kirjas, mille komisjoni peasekretariaat registreeris 8. aprillil 2013, taotles Itaalia luba kohaldada erandit direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 285, et jätkata käibemaksuvabastuse kohaldamist maksukohustuslaste suhtes, kelle aastakäive ei ületa teatavat ülempiiri, ja tõsta kõnealune piirmäär 30 000 eurolt 65 000 eurole. Nimetatud meetmega oleksid kõnealused maksukohustuslased jätkuvalt vabastatud teatavatest või kõigist käibemaksuga seotud kohustustest, millele on osutatud direktiivi 2006/112/EÜ XI jaotise 2.–6. peatükis.

(2)

Komisjon teavitas muid liikmesriike Itaalia taotlusest 10. juuni 2013. aasta kirjaga. Komisjon teatas 14. juuni 2013. aasta kirjas Itaaliale, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(3)

Liikmesriikidele on juba kättesaadav direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise kohane erikord, mida kohaldatakse väikeste ettevõtjate suhtes. Kõnealuse meetmega tehakse erand käibemaksudirektiivi artiklist 285 üksnes sel määral, kuivõrd erikorra kohane aastakäibe ülempiir ületab 5 000 euro piiri.

(4)

Nõukogu otsusega 2008/737/EÜ (2) lubati Itaalial kuni 31. detsembrini 2010 kohaldada erandmeetmena käibemaksuvabastust maksukohustuslaste suhtes, kelle aastakäive ei ületa 30 000 eurot. Selle erandi kohaldamist pikendati nõukogu rakendusotsusega 2010/688/EL (3) kuni 31. detsembrini 2013. Arvestades, et kõnealune piirmäär on vähendanud väiksemate ettevõtjate käibemaksukohustusi, tuleks Itaalial lubada kohaldada seda meedet veel ühe piiratud ajavahemiku jooksul ning tõsta osutatud ülempiir 65 000 eurole. Maksukohustuslastel peaks endiselt olema võimalik vabalt valida tavapärane käibemaksusüsteem.

(5)

Meetme kättesaadavaks tegemiseks suuremale hulgale väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) tuleks kooskõlas komisjoni teatise „Kõigepealt mõtle väikestele” eesmärkidega (Euroopa algatus „Small Business Act”) lubada Itaalial tõsta aastakäibe piirmäär, mille puhul võib teatavad maksukohustuslased käibemaksust vabastada, 30 000 eurolt 65 000 eurole.

(6)

Käibemaksuga seotud kohustuste lihtsustamiseks võttis komisjon 29. oktoobril 2004. aastal vastu nõukogu direktiivi ettepaneku, millega muudetakse nõukogu direktiivi 77/388/EMÜ, (4) mis sisaldab sätteid, millega liikmesriikidel lubatakse kehtestada käibemaksust vabastamise korra kohase aastakäibe ülempiiriks 100 000 eurot või samaväärne summa riigi valuutas, kusjuures kõnealust ülempiiri võib igal aastal ajakohastada. Itaalia esitatud pikendamistaotlus vastab kõnealusele ettepanekule, mille suhtes nõukogu ei ole veel kokkuleppele jõudnud.

(7)

Itaalia Vabariigi esitatud teabe kohaselt avaldab erandmeede negatiivset mõju ainult lõplikus tarbimisetapis kogutava maksutulu summale ega mõjuta käibemaksust tulenevaid liidu omavahendeid,

27.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 316/37

(1)

Kirjas, mille komisjoni peasekretariaat registreeris 2. aprillil 2013, taotles Itaalia luba pikendada meedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ artikli 26 lõike 1 punktist a ja artiklist 168, et jätkata mahaarvamisõiguse piiramist selliste mootorsõidukitega seotud kulude suhtes, mida ei kasutata ainult ettevõtluse eesmärgil.

(2)

Komisjon teatas Itaalia taotlusest teistele liikmesriikidele 10. juuni 2013. aasta kirjaga. Komisjon teatas 14. juuni 2013. aasta kirjas Itaaliale, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(3)

Nõukogu otsusega 2007/441/EÜ (2) anti Itaaliale luba seada 40 % piirang maksukohustuslaste õigusele arvata maha käibemaks selliste mootorsõidukitega seotud kuludelt, mida ei kasutata ainult ettevõtluse eesmärgil. Peale selle on otsuses 2007/441/EÜ sätestatud, et nende sõidukite isiklikuks tarbeks kasutamist, mille suhtes kohaldatakse kõnealuse otsuse alusel mahaarvamise õiguse piirangut, ei käsitata teenuste osutamisena tasu eest. Otsus 2007/441/EÜ sisaldab veel nimetatud otsuse reguleerimisalasse kuuluvate sõidukite ja kulude määratlusi ning nende sõidukiliikide loetelu, millega seotud kulude suhtes mahaarvamise õiguse piirangut ei kohaldata. Nõukogu rakendusotsusega 2010/748/EL (3) muudeti otsust 2007/441/EÜ, seades tähtajaks 31. detsember 2013.

(4)

Itaalia Vabariik esitas kooskõlas otsuse 2007/441/EÜ artikliga 6 komisjonile aruande, mis hõlmas nimetatud otsuse kohaldamist, sealhulgas kohaldatava piirangu protsendimäära ülevaatamist. Itaalia esitatud teabe kohaselt kajastab mahaarvamise õigusele seatud 40 % piirang endiselt asjaomaste sõidukite ettevõtluse eesmärgil ja isiklikuks tarbeks kasutamisega seotud olukorra suhet. Seepärast tuleks Itaaliale anda luba kohaldada kõnealust meedet veel ühe piiratud ajavahemiku jooksul kuni 31. detsembrini 2016.

(5)

Kui Itaalia taotleb kõnealuse tähtaja täiendavat pikendamist, tuleks komisjonile hiljemalt 1. aprilliks 2016 esitada uus aruanne koos tähtaja pikendamise taotlusega.

(6)

Käibemaksuga seotud kohustuste lihtsustamiseks võttis komisjon 29. oktoobril 2004 vastu nõukogu direktiivi ettepaneku, millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ (4). Käesolevas otsuses sätestatud erand peaks sellise muutmisdirektiivi jõustumisel kehtivuse kaotama, kui kõnealune direktiiv jõustub enne käesolevas otsuses sätestatud aegumistähtaega.

(7)

Erandi kohaldamine ei mõjuta käibemaksust tulenevaid liidu omavahendeid.

(8)

Seepärast tuleks otsust 2007/441/EÜ vastavalt muuta,

1)

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Käesolevas otsuses sätestatud meetmete pikendamisega seotud mis tahes taotlus tuleb komisjonile esitada 1. aprilliks 2016.

Kõnealuste meetmete pikendamisega seotud mis tahes taotlusele tuleb lisada aruanne, mis sisaldab nende mootorsõidukitega seotud kulude suhtes, mida ei kasutata ainult ettevõtluse eesmärgil, kohaldatava käibemaksu mahaarvamise õiguse piirangu protsendimäära läbivaatamist.”

2)

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Käesolev otsus kaotab kehtivuse selliste liidu eeskirjade jõustumisel, millega määratakse kindlaks, millistest mootorsõidukitega seotud kuludest ei või käibemaksu täies ulatuses maha arvata, ja hiljemalt 31. detsembril 2016.”

27.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 316/39

(1)

Kirjades, mis registreeriti komisjoni peasekretariaadis vastavalt 3. ja 4. aprillil 2013, taotlesid Taani ja Rootsi luba pikendada erimeetme kohaldamist, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ artiklitest 168, 169, 170 ja 171, mille kohaselt maksukohustuslased peavad käibemaksu mahaarvamisõigust kasutama ja käibemaksu tagasi saama liikmesriigis, kus see maksti.

(2)

Komisjon teavitas teisi liikmesriike 12. juuni 2013. aasta kirja teel Taani ja Rootsi taotlustest. Komisjon teatas 14. juuni 2013. aasta kirjas Taanile ja Rootsile, et tal on kogu vajalik teave taotluste hindamiseks.

(3)

Nimetatud erandi taotlused on seotud Taani ja Rootsi vahelise Sundi püsiühenduse kasutamise eest nõutavatelt teemaksudelt tasutud käibemaksu tagastamisega. Kinnisvaraga seotud teenuste osutamise kohta käsitlevate käibemaksueeskirjade kohaselt tuleb Sundi püsiühenduse kasutamise eest nõutavatelt teemaksudelt tasutavast käibemaksust osa tasuda Taanile ja osa Rootsile.

(4)

Erandina maksukohuslaste kohustusest kasutada käibemaksu mahaarvamisõigust ja see tagasi saada liikmesriigis, kus see maksti, anti Taanile ja Rootsile luba kehtestada erimeede, mis võimaldab maksumaksjatel saada käibemaks tagasi ühest ametiasutusest. Luba anti kõigepealt nõukogu otsusega 2000/91/EÜ (2) ning seda pikendati nõukogu otsustega 2003/65/EÜ (3) ja 2007/132/EÜ (4).

(5)

Kõnealust erandit õigustanud õiguslik ja faktiline olukord ei ole muutunud ja on endiselt olemas. Taanil ja Rootsil tuleks seetõttu lubada erimeetme kohaldamist jätkata veel ühe piiratud ajavahemiku jooksul.

(6)

Erandil ei ole negatiivset mõju käibemaksust tulenevatele liidu omavahenditele,

a)

Taanis registreeritud maksukohustuslased võivad oma õiguse (Rootsi territooriumil asuva püsiühenduse osa kasutamise eest tasutud käibemaks maha arvata) kasutamiseks kanda käibemaksu Taanis esitatavatesse perioodilistesse deklaratsioonidesse;

b)

Rootsis registreeritud maksukohustuslased võivad oma õiguse (Taani territooriumil asuva püsiühenduse osa kasutamise eest tasutud käibemaks maha arvata) kasutamiseks kanda käibemaksu Rootsis esitatavatesse perioodilistesse deklaratsioonidesse;

c)

maksukohustuslased, kes ei ole registreeritud kummaski eespool nimetatud liikmesriigis, peavad teemaksude käibemaksutagastust, sealhulgas Taani territooriumil asuva püsiühenduse osa kasutamise eest makstud teemaksu käibemaksu osa tagastust, taotlema Rootsi ametiasutustelt nõukogu direktiivis 2008/9/EÜ (5) või nõukogu direktiivis 86/560/EMÜ (6) sätestatud korras.

27.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 316/41

(1)

Kirjas, mille komisjoni peasekretariaat registreeris 2. aprillil 2013. aastal, taotles Ühendkuningriik luba pikendada meedet, millega tehakse erand, et jätkuvalt piirata rendilevõtja või liisija õigust arvata maha selliste autode rentimisel või liisimisel tasutud käibemaks, mida ei kasutata täielikult ettevõtluse tarbeks.

(2)

Komisjon teatas Ühendkuningriigi taotlusest teistele liikmesriikidele 19. juuni 2013. aasta kirjaga. Komisjon teatas 20. juuni 2013. aasta kirjas Ühendkuningriigile, et tal on taotluse hindamiseks olemas kogu vajalik teave.

(3)

Nõukogu otsusega 2007/884/EÜ, (2) mida on muudetud nõukogu rakendusotsusega 2011/37/EL, (3) lubati Ühendkuningriigil piirata 50 % määraga rendilevõtja või liisija õigust arvata maha selliste renditud või liisitud autode eest makstud sisendkäibemaks, mida ei kasutata täielikult ettevõtluse tarbeks. Samuti lubati Ühendkuningriigil mitte käsitada tasu eest teenuste osutamisena maksukohustuslase poolt ettevõtluse eesmärgil renditud või liisitud auto kasutamist isiklikuks tarbeks. Kõnealuse lihtsustusmeetmega kadus rendilevõtjal või liisijal vajadus pidada arvestust ametiautoga tehtud erasõitude üle ja arvestada käibemaksu iga auto kohta isiklikuks tarbeks tehtud tegeliku läbisõidu pealt.

(4)

Ühendkuningriigi esitatud teabe kohaselt kajastab mahaarvamise õiguse piirangu 50 % määr endiselt asjaomaste sõidukite ettevõtluse eesmärgil ja isiklikuks tarbeks kasutamisega seotud olukorda. Seepärast on asjakohane lubada Ühendkuningriigil kohaldada seda meedet 31. detsembrini 2016.

(5)

Kui Ühendkuningriik leiab, et kõnealust tähtaega oleks vaja pärast 2016. aastat veelgi pikendada, peaks ta esitama komisjonile hiljemalt 1. aprilliks 2016 aruande, milles muu hulgas vaadatakse läbi kohaldatava piirangu määr, ning tähtaja pikendamise taotluse.

(6)

Komisjon võttis 29. oktoobril 2004 vastu nõukogu direktiivi ettepaneku, millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ, (4) mis hõlmab kululiikide ühtlustamist, mille suhtes võib kohaldada mahaarvamisõiguse piiranguid. Direktiiv 77/388/EMÜ on asendatud direktiiviga 2006/112/EÜ. Vastavalt nimetatud ettepanekule võib mahaarvamise piiranguid kohaldada mootorsõidukite suhtes. Käesoleva otsusega erandeid lubavad meetmed peaksid kaotama kehtivuse sellise muutmisdirektiivi jõustumise kuupäeval, juhul kui see kuupäev on varasem kui 31. detsember 2016.

(7)

Erandi kohaldamine ei mõjuta oluliselt lõpptarbimise etapis kogutava maksutulu summat ning see ei mõjuta ebasoodsalt käibemaksust tulenevaid liidu omavahendeid.

(8)

Seepärast tuleks otsust 2007/884/EÜ vastavalt muuta,

27.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 316/43

(1)

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 79 sätestatakse, et nõukogu nimetab Euroopa Kemikaaliameti haldusnõukogu (edaspidi „haldusnõukogu”) liikmetena ametisse ühe esindaja igast liikmesriigist.

(2)

Nõukogu nimetas 17. mai 2011. aasta otsusega (2) ametisse haldusnõukogu 15 liiget.

(3)

Rumeenia valitsus on teatanud nõukogule oma kavatsusest asendada Rumeenia esindaja haldusnõukogus ning on esitanud uue esindaja kandidaadi, kes tuleks ametisse nimetada ajavahemikuks kuni 31. maini 2015,

27.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 316/44

(1)

Nõukogu võttis 13. septembril 2010 vastu otsuse 2010/570/EL, Euratom Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 21. septembrist 2010 kuni 20. septembrini 2015 (1).

(2)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees on vabanenud liikmekoht seoses Gilbert BROSI ametiaja lõppemisega,

27.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 316/45

(1)

Nõukogu võttis 22. detsembril 2009 ja 18. jaanuaril 2010 vastu otsused 2009/1014/EL (1) ja 2010/29/EL (2) Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2010 kuni 25. jaanuarini 2015.

(2)

Regioonide Komitees on vabanenud üks asendusliikme koht seoses Gabriele BURGSTALLERI volituste lõppemisega,

—

Brigitta PALLAUF, Landtagspräsidentin Salzburger Landtag.

27.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 316/46

(1)

Nõukogu võttis 26. juulil 2010 vastu otsuse 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid.

(2)

Euroopa Liidu Üldkohus tühistas oma 16. septembri 2013. aasta otsusega kohtuasjas T-489/10 (2) nõukogu otsuse kanda Iraani Islamivabariigi laevandusettevõtja (Islamic Republic of Iran Shipping Lines), Bushehr Shipping Co. Ltd, Hafize Darya Shipping Lines (HDSL), Irano – Misr Shipping Co., Irinvestship Ltd, IRISL (Malta) Ltd, IRISL Club, IRISL Europe GmbH, IRISL Marine Services and Engineering Co., ISI Maritime Ltd, Khazar Shipping Lines, Leadmarine, Marble Shipping Ltd, Safiran Payam Darya Shipping Lines (SAPID), Shipping Computer Services Co., Soroush Saramin Asatir Ship Management, South Way Shipping Agency Co. Ltd ja Valfajr 8th Shipping Line Co. otsuse 2010/413/ÜVJP II lisas esitatud loendisse isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(3)

Iraani Islamivabariigi laevandusettevõtja, Bushehr Shipping Co. Ltd, Hafize Darya Shipping Lines (HDSL), Irano – Misr Shipping Co., Irinvestship Ltd, IRISL (Malta) Ltd, IRISL Europe GmbH, IRISL Marine Services and Engineering Co., ISI Maritime Ltd, Khazar Shipping Lines, Marble Shipping Ltd, Safiran Payam Darya Shipping Lines (SAPID), Shipping Computer Services Co., Soroush Saramin Asatir Ship Management, South Way Shipping Agency Co. Ltd ja Valfajr 8th Shipping Line Co. tuleks uuesti lisada loendisse isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, võttes neist igaühe puhul aluseks uued põhjendused.

(4)

Tuleks muuta identifitseerimisandmeid ühe üksuse kohta, kes on kantud otsuse 2010/413/ÜVJP II lisas esitatud loendisse isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(5)

Kohtuasjades T-392/11, (3) T-404/11 (4) ja T-63/2012 (5) tehtud Üldkohtu otsustest tulenevalt ei kanta üksuseid Iran Transfo, Sakhte Turbopomp va Kompressor (SATAK) (teise nimega Turbo Compressor Manufacturer, TCMFG) ja Oil Turbo Compressor Co. otsuse 2010/413/ÜVJP II lisas esitatud loendisse isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid,

27.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 316/50

(1)

Määruses (EÜ) nr 853/2004 on toidukäitlejatele kehtestatud loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad. Kõnealused eeskirjad hõlmavad toorpiima ja piimatooteid käsitlevaid hügieeninõudeid.

(2)

Komisjoni otsusega 2009/861/EÜ (2) on ette nähtud teatavad erandid määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa IX jao I peatüki II ja III alapeatükis sätestatud nõuetest kõnealuses otsuses loetletud Bulgaaria piimatöötlemisettevõtete kohta. Kõnealust otsust kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2013.

(3)

Määruse 2009/861/EÜ I lisas loetletud piimatöötlemisettevõtted võivad erandina määruse (EÜ) nr 853/2004 asjakohastest sätetest töödelda nii nõuetele vastavat kui ka mittevastavat piima tingimusel, et piima töötlemine toimub eraldi tootmisliinidel. Lisaks tuleks teatavatel kõnealuse otsuse II lisas loetletud piimatöötlemisettevõtetel lubada töödelda nõuetele mittevastavat piima ilma eraldi tootmisliinideta.

(4)

Bulgaaria saatis komisjonile 12. augustil 2013 kõnealuste piimatöötlemisettevõtete läbivaadatud ja ajakohastatud loetelu.

(5)

Otsuse 2009/861/EÜ I lisa tabelis esitatud ettevõtete loetelust on välja jäetud ettevõtted nr 1 (BG 0412010 „Bi Si Si Handel” OOD), nr 4 (BG 2012020 „Yotovi” OOD) ja nr 5 (BG 2512020 „Mizia-Milk” OOD), kuna nimetatud ettevõtetel on nüüd lubatud töödelda ainult nõuetele vastavat piima liidu siseturule viimiseks.

(6)

Lisaks sellele on otsuse 2009/861/EÜ II lisa praegusest ettevõtete loetelust välja jäetud neli ettevõtet, sest nemad tohivad piimatooteid liidu siseturule viia, kuna kasutavad üksnes nõuetele vastavat piima. Otsuse 2009/861/EÜ II lisas esitatud tabelis olid nimetatud ettevõtted nr 8 (1312023 „Inter-D” OOD), nr 71 (BG 2512001 „Mladost -2002” OOD), nr 91 (BG 2012019 „Hemus-Milk komers” OOD) ja nr 95 (2712005) „Nadezhda” OOD).

(7)

Lisaks teatas Bulgaaria komisjonile, et pärast otsuse 2009/861/EÜ jõustumise kuupäeva on määruse (EÜ) nr 853/2004 nõuetele vastava toorpiima osa kõnealuse liikmesriigi piimatöötlemisettevõtetele tarnitavas piimas märkimisväärselt suurenenud. Bulgaaria on koostanud ka kogu oma piima tootmisahelat hõlmava tegevuskava, et tagada tootmisahela vastavus liidu eeskirjadele.

(8)

Vastavalt otsuse 2009/861/EÜ artikli 5 alusel Bulgaaria esitatud aruannetele ja kõnealuse liikmesriigi poolt 1. augustil 2013 komisjonile edastatud teabele ei vasta Bulgaaria piimasektori olukord ikka veel täiel määral määruses (EÜ) nr 853/2004 sätestatud nõuetele.

(9)

Võttes arvesse Bulgaaria jõupingutusi piimasektori vastavusse viimisel liidu eeskirjadega ning asjaolu, et mittevastavat piima tootvate põllumajandusettevõtete arv on alates 2009. aastast pidevalt vähenenud, on asjakohane pikendada otsuses 2009/861/EÜ sätestatud meetmete kohaldamist kuni 31. detsembrini 2015.

(10)

Bulgaaria peaks komisjonile korrapäraselt esitama ajakohastatud andmeid oma edusammude kohta tõendamaks, et liidu kriteeriumidele vastavust on võimalik saavutada enne käesoleva otsusega pikendatud otsuse 2009/861/EÜ kohaldamise perioodi lõppu.

(11)

Seepärast tuleks otsust 2009/861/EÜ vastavalt muuta.

(12)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

1)

Artiklis 2 asendatakse kuupäev „31. detsember 2013” kuupäevaga „31. detsember 2015”.

2)

Artiklis 3 asendatakse kuupäev „31. detsember 2013” kuupäevaga „31. detsember 2015”.

3)

Lisatakse artikkel 4a:

„Artikkel 4a

1.   Bulgaaria võtab vajalikud meetmed tagamaks, et nõuetele mittevastavat piima tootvate põllumajandusettevõtete arvu vähendatakse järgmiselt:

2.   Kui Bulgaaria ei täida lõikes 1 osutatud põllumajandusettevõtete arvu vähendamisega seotud eesmärki, võtab komisjon asjakohased meetmed.”

4)

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

1.   Bulgaaria esitab komisjonile aruanded artikli 4a lõike 1 kohaselt võetud meetmete ning määruse (EÜ) nr 853/2004 nõuetega vastavusse viimisel saavutatud edusammude kohta:

2014. aasta aruanded tuleb esitada komisjonile hiljemalt 30. juunil 2014 ja 31. detsembril 2014 ning 2015. aasta aruanded hiljemalt 31. mail 2015 ja 31. oktoobril 2015.

Aruanded esitatakse III lisas sätestatud vormis.

2.   Komisjon jälgib tähelepanelikult I ja II lisas loetletud ettevõtete töödeldava toorpiima vastavusse viimist määruses (EÜ) nr 853/2004 sätestatud nõuetega.”

5)

Artiklis 6 asendatakse kuupäev „31. detsember 2013” kuupäevaga „31. detsember 2015”.

6)

I ja II lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.