19.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 309/1

(1)

GMESi andme- ja teabepoliitika peaks olema järjepidev liidu muude asjakohaste tegevuspõhimõtete, õigusaktide ja meetmetega. Eelkõige peaks see vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiivi 2007/2/EÜ (millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE)) (2) nõuetele. Kõnealuses poliitikas tuleks austada Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud õigusi ja põhimõtteid, eriti õigust eraelule, isikuandmete kaitset, õigust intellektuaalomandile, kunsti ja teaduse vabadust ning ettevõtlusvabadust.

(2)

GMESi andme- ja teabepoliitika peaks andma suure panuse liidu edendatavasse avatud andmepoliitikasse, millele pandi algus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiviga 2003/98/EÜ (avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta) (3) ning mida tugevdati komisjoni 12. detsembri 2011. aasta otsusega 2011/833/EL (komisjoni dokumentide taaskasutamise kohta), (4) mis võeti vastu komisjoni 26. augusti 2010. aasta teatise „Euroopa digitaalne tegevuskava” (5) raames.

(3)

Kehtestada tuleks GMESi kasutajate registreerimise ja litsentsimise tingimused ning määratleda kriteeriumid GMESi eriotstarbelistele andmetele ja GMES-teenuste kaudu saadud teabele juurdepääsu piiramiseks. Ülejäänud andmete ja teabe puhul, mida kasutatakse GMES-teenuste sisendina, peaksid juurdepääsutingimused määratlema nende andmete ja teabe esitajad.

(4)

Oma 28. oktoobri 2009. aasta teatises „Ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire (GMES): kosmosevaldkonnaga seotud ülesanded ja edasised sammud” (6) viitas komisjon oma kavatsusele rakendada Sentinelide puhul tasuta ja avatud juurdepääsupoliitikat.

(5)

Kooskõlas Euroopa Kosmoseagentuuri Maa seire programmi juhatuse vastuvõetud Sentinelide andmepoliitika ühiste põhimõtetega (7) peaks juurdepääs Sentinelide kaudu saadud andmetele olema tasuta, täielik ja avatud.

(6)

Kolmandatel riikidel või rahvusvahelistel organisatsioonidel, kes panustavad määruse (EL) nr 911/2010 artikli 7 alusel GMESi tegevusse, peaks olema juurdepääs GMESi eriotstarbelistele andmetele ja GMESi teenuste kaudu saadud teabele samadel tingimustel, mida kohaldatakse liikmesriikide suhtes.

(7)

Nagu on viidatud määruse (EL) nr 911/2010 põhjenduses 28, tuleks GMESi käsitada Euroopa panusena Maa jälgimise süsteemide süsteemi (GEOSS) rajamisse. Seepärast peaks GMESi avatud levitamine täielikult ühilduma GEOSSi andmete jagamise põhimõtetega.

(8)

Määruse (EL) nr 911/2010 artiklis 9 täpsustatud GMESi andme- ja teabepoliitika eesmärkide saavutamiseks tuleks anda kasutajatele vajalik luba GMESi eriotstarbeliste andmete ja GMES-teenuste kaudu saadud teabe võimalikult ulatuslikuks kasutamiseks. Ühtlasi tuleks kasutajatel lubada GMESi eriotstarbelisi andmeid ja GMES-teenuste kaudu saadud teavet muudetud või muutmata kujul edasi levitada.

(9)

GMESi eriotstarbelised andmed ja GMES-teenuste kaudu saadud teave peaksid olema tasuta, et kasutajad saaksid kasu sotsiaalsetest eelistest, mis tulenevad GMESi eriotstarbeliste andmete ja GMES-teenuste kaudu saadud teabe ulatuslikumast kasutamisest.

(10)

GMESi avatud levitamise põhimõtte võib läbi vaadata ja seda vajadusel kohandada, võttes arvesse kasutajate ja Maa jälgimisega seotud tööstusharu vajadusi ning tehnoloogia arengut.

(11)

GMESi andmete ja teabe laialdase levitamise huvides ei ole asjakohane ette näha sõnaselgeid ega kaudseid tagatisi, sealhulgas seoses kvaliteedi ja mis tahes otstarbeks sobilikkusega.

(12)

Komisjon peaks kohaldama GMESi avatud levitamise suhtes piiranguid juhul, kui tasuta, täielik ja avatud juurdepääs teatavatele GMESi eriotstarbelistele andmetele ja GMES-teenuste kaudu saadud teabele mõjutaks Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid. nagu õigus eraelu puutumatusele, isikuandmete kaitse või GMES-teenuste väljatöötamisel sisendina kasutatavate andmete intellektuaalomandi õigused.

(13)

Vajaduse korral tuleks piirangutega kaitsta nii liidu kui ka liikmesriikide riiklikke julgeolekuhuve. Seoses riiklike julgeolekuhuvidega tuleks selliste piirangute puhul järgida nende liikmesriikide kohustusi, kes osalevad rahvusvaheliste lepingute alusel ühises kaitsekorralduses. Tundlikkust käsitlevate kriteeriumite hindamisel GMESi eriotstarbeliste andmete ja GMES-teenuste kaudu saadud teabe levitamise piiramiseks tuleks tagada julgeolekuküsimuste eelnev kontrollimine, et GMESi eriotstarbelisi andmeid ja GMES-teenuste kaudu saadud teavet oleks võimalik häireteta esitada.

(14)

Tundlikkust käsitlevad kriteeriumid peaksid hõlmama erinevaid parameetreid, mis võivad tõenäoliselt kujutada ohtu liidu või selle liikmesriikide julgeolekule. Olulise tundlikkust käsitleva kriteeriumina tuleks arvesse võtta ohte nõukogu 8. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/114/EÜ (Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta) (8) artikli 2 punktis a määratletud elutähtsatele infrastruktuuridele.

(15)

Vajaduse korral peaks liikmesriikidel olema võimalik taotleda piirangute kohaldamist konkreetsete GMESi eriotstarbeliste andmete ja konkreetse GMES-teenuste kaudu saadud teabe esitamise suhtes. Komisjon peaks selliste taotluste kontrollimisel või omal algatusel tõhusalt ja mõjusalt tegutsema, et kaitsta liidu või liikmesriikide julgeolekuhuve ning püüdma seejuures kasutajatele suunatud andme- ja teabevooge võimalikult vähe katkestada.

(16)

GMESi levitamisplatvormides võib esineda tehnilisi piiranguid, mille tagajärjel võib olla võimatu täita kõiki andme- või teabepäringuid. Sellistel erakorralistel asjaoludel tuleks teenuste jätkumise tagamiseks reserveerida GMESi eriotstarbeliste andmete ja GMES-teenuste kaudu saadud teabe tehniline juurdepääsetavus selliste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide kasutajatele, kes panustavad GMESi tegevuse toimimisse. Kui see on asjakohane, tuleks teenuste reserveerimise eelise jaoks ette näha teataval kujul registreerimine. Selline reserveerimine ei tohiks takistada kasutajatel, kes on saanud reserveerimise eelist kasutades andmeid või teavet, teostada käesoleva määruse alusel antud õigusi, sealhulgas õigust selliseid andmeid või sellist teavet edasi levitada.

(17)

GMESi eriotstarbelistele andmetele ja GMES-teenuste kaudu saadud teabele juurdepääsu puhul tuleks ette näha neli kasutajate registreerimise tasandit. Esiteks tuleks GMESi eriotstarbeliste andmete ja GMES-teenuste kaudu saadud teabe laiaulatusliku kasutamise huvides pakkuda ilma registreerimata otsingu- ja vaatamisteenuseid direktiivi 2007/2/EÜ artikli 11 lõike 1 punktide a ja b tähenduses. Teiseks peaks olema võimalik nõuda lihtregistreerimist allalaadimisteenuste puhul direktiivi 2007/2/EÜ artikli 11 lõike 1 punkti c tähenduses. Registreerimismenetlus ei tohiks takistada kasutajate juurdepääsu andmetele ja teabele, ent selle abil peaks olema võimalik koguda kasutajate kohta statistikat. Kolmandaks peaks keskmisel tasemel registreerimise puhul olema võimalik reserveerida juurdepääs teatavatele kasutajarühmadele. Neljandaks tuleks kasutada ranget registreerimismenetlust seoses vajadusega piirata juurdepääsu julgeolekukaalutlustel, mis nõuavad kasutaja selget tuvastamist,

a)

GMES-teenuste kaudu saadud teabele ja GMESi eriotstarbelise infrastruktuuri kaudu kogutud andmetele täieliku ja avatud juurdepääsu tingimused;

b)

sellisele teabele ja sellistele andmetele juurdepääsu piiramise kriteeriumid;

c)

GMESi kasutajate registreerimise tingimused.

a)

taasesitamine;

b)

levitamine;

c)

üldsusele edastamine;

d)

kohandamine, muutmine ja kombineerimine muude andmete ja muu teabega;

e)

punktide a–d mis tahes kombinatsioon.

a)

andmete tehnilised tunnused, sealhulgas ruumiline resolutsioon ja spektrivahemikud;

b)

andmete saamise ja levitamise vaheline aeg;

c)

relvakonfliktide esinemine ning oht rahvusvahelisele või piirkondlikule rahule ja julgeolekule või elutähtsatele infrastruktuuridele direktiivi 2008/114/EÜ artikli 2 punkti a tähenduses piirkonnas, mida GMESi eriotstarbelised andmed käsitlevad;

d)

julgeolekuprobleemide esinemine või GMESi eriotstarbeliste andmete tõenäoline kasutamine taktikaliseks või operatiivtegevuseks, mis kahjustab liidu, selle liikmesriikide või rahvusvaheliste partnerite julgeolekuhuve.

a)

GMES-teenuste kaudu saadud teabe koostamiseks kasutatud sisendite tundlikkus;

b)

sisendite saamise ja GMES-teenuste kaudu saadud teabe levitamise vaheline aeg;

c)

relvakonfliktide esinemine ning oht rahvusvahelisele või piirkondlikule rahule ja julgeolekule või elutähtsatele infrastruktuuridele direktiivi 2008/114/EÜ artikli 2 punkti a tähenduses piirkonnas, mida GMES-teenuste kaudu saadud teave käsitleb;

d)

julgeolekuprobleemide esinemine või GMES-teenuste teabe tõenäoline kasutamine taktikaliseks või operatiivtegevuseks, mis kahjustab liidu, selle liikmesriikide või rahvusvaheliste partnerite julgeolekuhuve.

a)

liidu avalikud teenistused, tööstusharu, teadusorganisatsioonid ja kodanikud;

b)

GMESi tegevusse panustavate kolmandate riikide avalikud teenistused, tööstusharu, teadusorganisatsioonid ja kodanikud;

c)

GMESi tegevusse panustavad rahvusvahelised organisatsioonid.

a)

kasutaja peab looma kasutajakonto ja salasõna;

b)

kasutaja peab esitama statistilise teabe, mis piirdub kuni kümne kasutaja poolt esitatava elemendiga.

19.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 309/7

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Prantsusmaa taotlus registreerida nimetus „Rigotte de Condrieu” (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Rigotte de Condrieu” registreerida,

19.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 309/9

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Itaalia taotlus registreerida nimetus „Pecorino di Picinisco” (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Pecorino di Picinisco” registreerida,

19.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 309/11

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Itaalia taotlus registreerida nimetus „Puzzone di Moena”/„Spretz Tzaorì” (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Puzzone di Moena”/„Spretz Tzaorì” registreerida,

19.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 309/13

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Sloveenia taotlus registreerida nimetus „Mohant” (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks kõnealune nimetus registreerida,

19.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 309/15

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Iirimaa taotlus registreerida nimetus „Waterford Blaa”/„Blaa” (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Waterford Blaa”/„Blaa” registreerida,

19.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 309/17

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 80 lõike 1 punktile a kohaldatakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (2) seoses heakskiitmise menetluse ja tingimustega nende toimeainete suhtes, mille kohta on enne 14. juunit 2011 vastu võetud otsus kooskõlas nimetatud direktiivi artikli 6 lõikega 3. Apelsiniõli puhul on määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 80 lõike 1 punkti a tingimused täidetud komisjoni otsusega 2009/438/EÜ (3).

(2)

Kooskõlas direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikega 2 sai Prantsusmaa 22. veebruaril 2008 taotluse äriühingult Oro Agri toimeaine apelsiniõli lisamiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Otsusega 2009/438/EÜ kinnitati, et toimik on täielik ning seda võib pidada põhimõtteliselt vastavaks direktiivi 91/414/EMÜ II ja III lisas esitatud andmete ja teabega seotud nõuetele.

(3)

Kõnealuse toimeaine mõju inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale on taotleja kavandatud kasutusviiside puhul hinnatud vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõigetele 2 ja 4. Määratud referentliikmesriik esitas hindamisaruande kavandi 12. augustil 2009. Komisjoni määruse (EL) nr 188/2011 (4) artikli 11 lõike 6 kohaselt nõuti taotlejalt 13. juunil 2012 täiendavat teavet. Prantsusmaa hinnang täiendavatele andmetele esitati ajakohastatud esialgse hindamisaruandena 2012. aasta novembris.

(4)

Esialgse hindamisaruande on läbi vaadanud liikmesriigid ja Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”). Toiduohutusamet esitas komisjonile oma järeldused (5) toimeaine apelsiniõli pestitsiidina kasutamise riskihindamise kohta 1. märtsil 2013. Liikmesriigid ja komisjon vaatasid esialgse hindamisaruande ja toiduohutusameti järeldused läbi toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees 3. oktoobril 2013 ning need vormistati komisjoni läbivaatusaruandena apelsiniõli kohta.

(5)

Mitmest senisest uuringust on ilmnenud, et apelsiniõli sisaldavad taimekaitsevahendid võivad eeldatavalt üldjoontes vastata direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b ning artikli 5 lõikes 3 sätestatud nõuetele, eelkõige seoses komisjoni läbivaatamisaruandes uuritud ja üksikasjalikult kirjeldatud kasutusviisidega. Seetõttu on asjakohane apelsiniõli heaks kiita.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 2 kohaselt koostoimes artikliga 6 ning teaduse ja tehnika arengut arvestades oleks siiski vaja lisada teatavad tingimused ja piirangud. Eelkõige on asjakohane nõuda kinnitavat lisateavet.

(7)

Enne toimeaine heakskiitmist tuleks jätta piisav ajavahemik, et liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid teha ettevalmistusi heakskiitmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks.

(8)

Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud kohustusi, mis kaasnevad toimeaine heakskiitmisega, ja võttes arvesse eriolukorda, mille põhjustas üleminek direktiivilt 91/414/EMÜ määrusele (EÜ) nr 1107/2009, tuleks siiski kohaldada järgmisi meetmeid. Liikmesriikidele tuleks pärast toimeaine heakskiitmist anda kuus kuud aega apelsiniõli sisaldavate taimekaitsevahendite lubade läbivaatamiseks. Liikmesriigid peaksid vajaduse korral lubasid muutma, need asendama või tagasi võtma. Erandina kõnealusest tähtajast tuleks ette näha pikem ajavahemik iga taimekaitsevahendit ja iga selle kavandatud kasutusala käsitlevate täielike, direktiivi 91/414/EMÜ III lisa kohaste toimikute esitamiseks ja hindamiseks kooskõlas ühtsete põhimõtetega.

(9)

Kogemused, mis saadi komisjoni määruse (EMÜ) nr 3600/92 (6) raames hinnatud toimeainete kandmisel direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse, näitavad, et võib tekkida raskusi kehtivate kasutuslubade omanike kohustuste tõlgendamisel seoses andmetele juurdepääsu võimaldamisega. Raskuste vältimiseks tulevikus on vaja täpsustada liikmesriikide kohustusi, eelkõige kohustust kontrollida, et loa omanik on näidanud, et tal on juurdepääs kõnealuse direktiivi II lisa nõuetele vastavale toimikule. Selline täpsustamine ei too liikmesriikidele ega loa omanikele kaasa uusi kohustusi võrreldes kõnealuse direktiivi I lisa muutmiseks seni vastu võetud direktiivide või määrustega, millega kiidetakse heaks toimeaineid.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 4 kohaselt tuleks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (7) lisa vastavalt muuta.

(11)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

a)

kui toode sisaldab apelsiniõli ainsa toimeainena, muudavad nad vajaduse korral luba või tühistavad selle hiljemalt 31. oktoobriks 2015, või

b)

kui toode sisaldab apelsiniõli ühena mitmest toimeainest, muudavad nad vajaduse korral luba või tühistavad selle hiljemalt 31. oktoobriks 2015 või kuupäevaks, mis on ette nähtud loa muutmiseks või tühistamiseks vastavas õigusaktis või vastavates õigusaktides, millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained on kantud direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse või millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained on heaks kiidetud, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

19.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 309/22

(1)

Komisjoni direktiiviga 2006/74/EÜ (2) lisati dikloroprop-P toimeainena nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (3) I lisasse tingimusel, et asjaomased liikmesriigid tagavad, et teavitaja, kelle taotlusel lisati dikloroprop-P kõnealusesse lisasse, esitab andmed täiendavate uuringute kohta, mis kinnitavad tulemusi metabolismi kohta loomade organismis ning vahetu ja lühiajalise ohu hindamist lindudel ja vahetu ohu hindamist taimtoidulistel imetajatel.

(2)

Direktiivi 91/414/EMÜ I lisas esitatud toimeaineid käsitatakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt heakskiidetuna ja need on loetletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (4) lisa A osas.

(3)

Teabe esitamiseks ettenähtud ajavahemiku jooksul esitas teavitaja referentliikmesriik Taanile lisateavet, mis oli saadud uuringutest eesmärgiga kinnitada lindudele ja imetajatele avalduva sellise ohu hindamist, mis tekib teravilja, rohumaa- ja heinaseemnetaimede kasutamisest.

(4)

Taani hindas teavitaja esitatud lisateavet. Taani esitas 22. juulil 2011 oma hinnangu esialgse hindamisaruande lisandina teistele liikmesriikidele, komisjonile ja Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „amet”).

(5)

Komisjon konsulteeris ametiga, kes esitas oma arvamuse dikloroprop-P riskihindamise kohta 13. novembril 2012 (5).

(6)

Teavitaja esitatud täiendava teabe põhjal oli komisjoni arvamus, et nõutud täiendavat kinnitavat teavet ei ole täielikult esitatud ning lindudele ja imetajatele avalduvat suurt riski ei saa välistada muul viisil kui lisapiirangute kehtestamisega.

(7)

Komisjon palus teavitajal esitada oma märkused toimeainet dikloroprop-P käsitleva läbivaatusaruande kohta.

(8)

Kinnitatakse, et toimeaine dikloroprop-P on määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiidetud. Selleks et vähendada lindude ja imetajate kokkupuudet toimeainega, on siiski asjakohane veelgi piirata kõnealuse toimeaine kasutamist ning võtta erimeetmed, et kõnealuseid liike kaitsta.

(9)

Seetõttu tuleks rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa vastavalt muuta.

(10)

Liikmesriikidele tuleks anda aega toimeainet dikloroprop-P sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamiseks.

(11)

Kui liikmesriigid annavad toimeainena dikloroprop-P-d sisaldavatele taimekaitsevahenditele ajapikendust vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklile 46, peab kõnealune ajavahemik lõppema hiljemalt ühe aasta möödumisel asjaomaste lubade tühistamisest või muutmisest.

(12)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

19.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 309/25

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

19.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 309/27

(1)

Komisjon sai 2005. aasta veebruaris kaebuse lennufirma SAS Group Soome lennuettevõtjalt Blue1 Oy (edaspidi „Blue1”). Muu hulgas väitis Blue1, et Ryanair Ltd. (edaspidi „Ryanair”) sai abi keskmisest madalamate lennujaamamaksude tõttu Tampere-Pirkkala lennujaamas (edaspidi „TMP lennujaam” või „lennujaam”).

(2)

Komisjon palus oma 2. märtsi 2005. aasta ja 23. mai 2006. aasta kirjades Soomelt kaebuse kohta lisateavet. Soome vastas 27. aprilli 2005. aasta ja 27. juuli 2006. aasta kirjadega.

(3)

10. juuli 2007. aasta kirjaga teatas komisjon Soomele oma otsusest algatada Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikli 108 lõikes 2 (2) sätestatud menetlus (edaspidi „menetluse algatamise otsus”) seoses Airpro Oy ja Ryanairi vahelise kokkuleppega ning odavlendude strateegiaga, mida Finavia ja Airpro Oy TMP lennujaamas rakendavad. Soome esitas oma märkused menetluse algatamise otsuse kohta 28. novembril 2007.

(4)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (3). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama kõnealuse meetme kohta märkusi ühe kuu jooksul alates otsuse avaldamise kuupäevast.

(5)

Komisjon sai kõnealusel teemal märkusi neljalt huvitatud isikult (Ryanair, SAS Group, Air France ja Euroopa Lennuettevõtjate Ühendus). Ta edastas 13. veebruari 2008. aasta kirjaga need märkused Soomele. Soome edastas oma märkused 15. aprillil 2008.

(6)

Komisjon palus 25. juuni 2010. aasta kirjaga lisateavet. Soome vastas 1. juuli 2010. aasta kirjaga. Komisjon palus 5. aprilli 2011. aasta kirjaga lisateavet lennujaama rahastamise kohta. Soome vastas 5. mai 2011. aasta kirjaga, ent see vastus oli puudulik. Seepärast saatis komisjon vastavalt nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (4) artikli 10 lõikele 3 meeldetuletuse. Soome vastas 15. juuni 2011. aasta kirjaga.

(7)

TMP lennujaam asub Lõuna-Soomes Pirkkalas, 13 kilomeetrit Tamperest edelas. See on Soome suuruselt kolmas lennujaam (hinnangu aluseks on reisijate arv, vt põhjenduses 10 esitatud tabel). Tsiviillennunduse kõrval on lennuväli ka Soome õhujõudude baas.

(8)

TMP lennujaamas on kaks regulaarlende teenindavat reisiterminali:

(9)

TMP lennujaama, välja arvatud T2 omanik ja käitaja on Finavia Oyj (5) (edaspidi „Finavia”). Finavia rendib T2 oma tütarettevõtjale Airpro Oy (6) (edaspidi „Airpro”). Airpro käitab terminali ja pakub seal maapealset teenindust. Lisaks sõlmis Airpro Ryanairiga 3. aprillist 2003 jõustunud kokkuleppe (7).

(10)

Reisijatevedu suurenes lennujaamas 2003. aasta 304 025 reisijast 2010. aastaks 617 397 reisijani. Selle põhjuseks on reisijate arvu suurenemine T2s. 2010. aastal oli Ryanairi reisijate osakaal TMP lennujaamas umbes […]. Järgmises tabelis on esitatud kokkuvõtlikult reisijate arvu muutumine TMP lennujaamas aastatel 2003–2010.

(11)

Menetluse algatamise otsuses tõstatati järgmised küsimused:

(12)

Seoses esimese küsimusega kahtles komisjon, kas Finavia juhindus oma otsuses muuta kaubaangaar odavlendude terminaliks pikaajalise tasuvuse väljavaadetest. Lisaks väljendas komisjon kahtlust selle üle, kas Finavia investeeringuid endise kaubaangaari muutmiseks odavlendude terminaliks võib käsitada ka Airprole antud valikulise eelisena, mida ta tavapärastes turutingimustes ei oleks saanud.

(13)

Teise küsimuse puhul pidi komisjoni uurima, kas kõnealusel konkreetsel juhul juhindus Airpro oma tegevuses pikaajalise tasuvuse väljavaadetest ja kas Ryanairile väidetavalt antud eelis on eelis, mida ta ei oleks saanud tavapärastes turutingimustes. Komisjon väljendas eeskätt kahtlust selle üle, kas Ryanairi makstud kogutasu aluseks olid Airpro poolt lennuliinile osutatud teenustega seotud kulud. Lisaks ei esitanud Soome komisjonile ei Ryanairiga sõlmitud kokkuleppe tingimusi ega äriplaani, milles oleks hinnatud kokkuleppe tasuvust Airpro seisukohast. Seepärast avaldab komisjon oma menetluse algatamise otsuses kahtlust, kas Airpro juhindus oma tegevuses pikaajalise tasuvuse väljavaadetest. Seoses sellega ei saa välistada, et kokkulepe andis Ryanairile eelise, mida ta tavapärastes turutingimustes ei oleks saanud.

(14)

Komisjon kahtles, kas käesoleval juhul on täidetud kokkusobivuse tingimused, mis on sätestatud ühenduse suunistes lennujaamade rahastamise ja piirkondlikest lennujaamadest opereerivate lennuettevõtjate riikliku stardiabi kohta (edaspidi „2005. aasta lennundussuunised”), (8) ning kas kõnealust riigiabimeedet saab käsitada siseturuga kokkusobivana vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile c.

(15)

Esmalt esitas Soome taustateabe TMP lennujaamas Finavia ja Airpro rakendatava odavlendude strateegia kohta. Soome selgitas, et T2 ehitati 1979. aastal ajutise lennujaamahoonena. 1995. aastal muudeti see kaubaveo jaoks sobivaks kaubaangaariks, mida kasutas DHL. 2002. aastal lõpetas DHL rendilepingu ja terminal jäi tühjaks.

(16)

Soome märkis, et kuna Finavial ei õnnestunud leida Tamperesse ühtki teist veoettevõtjat ega angaari välja rentida, otsustas ta muuta angaari odavlendude terminaliks, mis sobib elementaarse maapealse teeninduse pakkumiseks. T2 algsed ehituskulud olid selleks ajaks juba kulumina maha arvutatud ja terminali kohandamiseks tuli seda vaid pisut renoveerida (9). Järgmises tabelis on esitatud T2 renoveerimisega seotud investeerimiskulud, mis moodustasid kokku 760 612 eurot.

(17)

Eespool esitatud arvutusi silmas pidades märkis Soome, et isegi kui Finavial oleks õnnestunud leida T2 kui kaubaangaari jaoks uus rentnik, oleks tulnud teha umbes 100 000 euro eest teatavaid ehitustehnilisi töid. Pealegi oleks konveiereid saanud igal juhul kasutada ka Finavia teistes lennujaamades.

(18)

Edasi selgitas Soome, et Finavia plaan oli teha uus odavlendude terminal kättesaadavaks kõikidele lennuettevõtjatele, kes on nõus leppima teenuste madalama tasemega. Järgmises tabelis on esitatud TMP lennujaama T1 ja T2 teenuste taseme ja võimaluste võrdlus.

(19)

Soome märkis, et kuna T2 suutis pakkuda maapealset teenindust vaid ühele startivale lennukile tunnis, sobis see üksnes punktist punkti lendavatele lennuettevõtjatele, kes kasutasid suuri lennukeid. Samal ajal nõudis terminali käitaja selleks, et optimeerida oma personalikasutust, lennuettevõtjatelt pikaajaliste lepingute sõlmimist ja samuti kokkuleppimist graafikutes – näiteks ei saanud lennuettevõtjad teha alati lende neile sobival ajal, nagu see oli võimalik T1s. Soome väitel võimaldas personalikulude ja pakutavate teenuste taseme optimeerimine hoida võrreldes T1ga kokku umbes […].

(20)

Soome märkis, et enne T2 renoveerimistööde alustamist ja sealse odavlendude strateegia paikapanekut arutati küsimust mitu korda Finavia juhatuse koosolekutel. Selle jaoks koostati ka äriplaan. T2 renoveerimise ja odavlendude strateegia rakendamise äriplaan (halvim võimalik stsenaarium) on kokku võetud järgmises tabelis: […]

(21)

Soome märkis, et eelnevalt koostatud äriplaan põhines ettevaatlikel eeldustel, mistõttu alahinnati selles vaatlusaluse perioodi viimaste aastate oodatavaid tulusid ja ülehinnati kulusid. Muude stsenaariumide alusel oleks odavlendude strateegia olnud veelgi tasuvam. T2 kasutanud lennuettevõtjate makstud kogutasude erinevus oli eri stsenaariumides […] ühe lennuki teenindamise kohta. Kuna otsuse odavlendude strateegia kohta langetas tehtud arvutuste ja uuringute põhjal Finavia juhatus, ei olnud riik sellega seotud. Meetmete võtmise aluseks ei olnud ametivõimude nõuded või korraldused, ka ei osalenud ametivõimud meetmete võtmisel.

(22)

Soome märkis, et Finavia ja Airpro tegutsesid kooskõlas ettevõtluspõhimõtetega ning rahastasid oma tegevust klientidelt kogutud ja muu äritegevuse tulemusel kogunenud teenustasudest ja tulust. Eeskätt ei saanud ei Finavia ega Airpro vahendeid riigieelarvest: nad tegutsesid kasumlikult ja eraldasid vastavalt nende suhtes kehtestatud kasumi jaotamise nõuetele igal aastal osa oma kasumist riigile.

(23)

Soome märkis, et Finavia tulemuseesmärgid pani paika transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium. Need tulemuseesmärgid kehtestati siiski ettevõttele tervikuna, konkreetsed äriotsused langetas Finavia oma äranägemise järgi. Paaril viimasel aastal (2003–2005) oli Finavia kasumi nõue umbes 4 % investeeritud kapitalist. Finavia tulemuslikkus on kokku võetud järgmises tabelis.

Finavia põhilised finantsandmed miljonites eurodes (tegelikud summad)

(24)

Soome märkis, et Finavia ei koostanud lennujaamapõhiseid finantsaruandeid, sest kõik tema lennujaamad olid osa samast juriidilisest isikust. Alates 2000. aastast oli Finavia sellegipoolest kogunud lennujaamapõhist teavet oma ettevõttesiseseid arvutusi (tegelikke andmeid) aluseks võttes. See teave põhines lennujaamade läbilaskevõime ja sellega kaasneva tulu muutumisel ning lennujaamades kasutatavate ressurssidega, nimelt personali, allhangitud teenuste ja põhivara amortisatsiooniga seotud kuludel. Finavia üldine tulemuslikkus TMP lennujaamas (v.a Airpro pakutud teenused) on kokku võetud järgmises tabelis. […]

(25)

Lisaks ärilisele tegevusele hõlmasid Finavia finantstulemused TMP lennujaamas avaliku sektori ülesannete täitmist, näiteks lennujuhtimist ja TMP lennujaama lennuraja kasutamist sõjalisel otstarbel. Soome selgitas, et TMP lennujaama lennurada pidi olema sõjalisel otstarbel kasutamisvalmis ööpäeva- ja aastaringselt. Lennurada kasutati tõepoolest ka sõjalisel otstarbel (vähemalt 30 % aasta tegelikest lendudest). Lennujuhtimise kulu moodustas umbes […]. Eespool esitatud näitajates on arvesse võetud renti, mida Airpro maksis Finaviale T2 kasutamise eest, maandumistasusid ning teisi lennujaamatasusid T2 kasutanud lennuettevõtjatele pakutud teenuste eest.

(26)

Veel selgitas Soome, et Airpro oli aktsiaselts ja Finaviast õiguslikult eraldiseisev. Järgmises tabelis on esitatud kokkuvõte Airpro tegelikest finantstulemustest tegutsemisel TMP lennujaamas. […]

(27)

Airpro finantstulemused TMP lennujaamas hõlmasid kulusid, näiteks T2 renti, Airpro enda kulusid personalile ja seadmetele ning Finavia osutatud teenustega seotud kulusid. Finantsaruandes olid esitatud tulud, näiteks Ryanairi makstud kogutasu, parkimistasud ja muu äritulu.

(28)

Seepärast väitis Soome, et Finavia ja Airpro toimisid turumajanduse tingimustes tegutsevate investoritena, kui nad otsustasid rakendada odavlendude strateegiat ja muuta kaubaangaari odavlendude reisiterminaliks.

(29)

Soome väitis, et isegi kui käsitada T2 renoveerimise rahastamist riigiabina, oleks see ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel siseturuga kokkusobiv, sest vastas 2005. aasta lennundussuunistes sätestatud kokkusobivuse kriteeriumidele.

(30)

Veel väitis Soome, et meetmeid võis käsitada üldise huvi eesmärke teenivatena, mille taga ei olnud Soome meelest mitte üksnes lennujaama tegevuse üldist huvi pakkuv olemus, vaid ka piirkonna liiklusühenduste mitmekesistamine viisil, mis vastas elanike ja ühiskonna vajadustele. Soome väitel olid T2 kohandused seepärast proportsioonis nende eesmärgiga ja saavutatud tulemusega.

(31)

Lisaks väitis Soome, et lennujaamade tegevusel on iseärasused, mida tuleks arvesse võtta. TMP lennujaam aitas näiteks parandada rohkem ülekoormatud lennujaamades liikuvust vastavalt liidu eesmärgile. TMP lennujaama käitamine aitas sellises hõredalt asustatud riigis nagu Soome kaasa piirkonna tasakaalustatud arengule. Seoses sellega oli eriti tähtis tagada Soome äärepoolsemate alade lennuühendus Euroopaga, sest muud transpordiliigid ei olnud elujõuline alternatiiv. Terminali ehituskulud olid proportsioonis eesmärgiga ning ka vajalikud. Lähtudes äriplaanist ja tegelikest näitajatest, olid kõnealusel infrastruktuuril keskpikas perspektiivis piisavad kasutusväljavaated. T2 oli avatud õiglasel ja mittediskrimineerival viisil kõikidele lennuettevõtjatele. Seni aga ei olnud ükski lennuettevõtja peale Ryanairi selle suhtes oma huvi üles näidanud.

(32)

Soome väitel ei mõjutanud kõnealune infrastruktuur kaubandust viisil, mis oleks vastuolus liidu huvidega. TMP lennujaam oli väike ja seepärast ei olnud meetmete mõju liidu tasandil märkimisväärne. Pealegi kaalus meetmete kasulikkus piirkonna seisukohast üles mis tahes kahjuliku mõju liidu tasandil.

(33)

Soome märkis, et Finavia sõlmis 23. veebruaril 2003 Airproga T2 kohta rendilepingu ajavahemikuks 1. aprill 2003 kuni 31. märts 2013 (edaspidi ka „rendileping”). Ehkki renoveerimiskulud tasus algselt Finavia, peaks Airpro hüvitama Finaviale need kulud rendi maksmisel. Soome esitas ka selle rendilepingu koopia.

(34)

Vastavalt rendilepingule maksab Airpro rajatiste kasutamise eest iga kuu renti […], millele lisandub käibemaks […]. Sellest tulenevalt on rendisumma koos käibemaksuga kuus […]. Lepingus on sätestatud, et peale põhirendi sisaldab see rent ka kulusid, mis tekkisid kaubaangaari muutmisel odavlendude reisiterminaliks, ja sellega seotud intressi.

(35)

Soome märkis, et rendilepingu sõlmimise ajal oli T2 kohandamine alles pooleli ja rendisumma kindlaksmääramisel tuli aluseks võtta hinnangulisi renoveerimiskulusid. Kulude suuruseks hinnati 700 000 eurot ja nende prognoositavaks mõjuks igakuisele rendile umbes […]. Lisaks renoveerimiskulude hindamisele prognoosis Finavia, et pärast T2 kasutuselevõttu tehtavate lisatööde ja -korralduste kulud oleksid umbes […] ja nende mõju igakuisele rendile […]. Vastavalt nendele arvutustele hüvitas Airpro Finaviale T2 kohandamisel tehtud kulutused igakuise rendimaksega, mille suurus oli […].

(36)

Soome väitis, et Airpro makstud igakuine rent ei jäänud allapoole turuhinda. Airpro makstud rent oli tegelikult isegi suurem kui eelmise rentniku DHLi makstud rent. DHLi igakuine rent rajatiste kasutamise eest oli ilma käibemaksuta […], mis vastas umbes summale […] (10). Käibemaksu osa oli […], seega koos käibemaksuga oli igakuine rent […], mis vastas umbes summale […].

(37)

Veel märkis Soome, et kui odavlendude strateegiat ei oleks rakendatud ja kaubaangaari ei oleks muudetud odavlendude terminaliks, oleks T2 võinud jääda seisma tühjalt, mis oleks teinud TMP lennujaama rahalise olukorra keeruliseks.

(38)

Seoses odavlendude strateegia rakendamisega Airpro poolt selgitas Soome, et arutelud lennuettevõtjatega olid alanud varem. Enne kui tehti otsus rakendada TMP lennujaamas odavlendude strateegiat, olid toimunud mitme aasta vältel arutelud näiteks Ryanairiga.

(39)

Soome väitel oli kiri, mille Airpro saatis mitmele lennuettevõtjale ettepanekuga kaaluda odavlendude terminalis tegevuse alustamist, vaid üks osa T2 turundusstrateegiast. TMP lennujaama T2 turundusega tegeleti alates 2002. aastast mitmel aastal aktiivselt rahvusvahelisel messil World Routes (11). Eeldati, et Ryanairi kõrval leidub ka teisi lennuettevõtjaid, kes oleksid huvitatud selles terminalis tegutsemisest.

(40)

Soome esitas turundustegevuse osana saadetud kirja koopia. Kirjas olid esitatud T2 tasud, näiteks maapealse teeninduse ja terminali kasutamise tasud, mille suurus sõltus kasutatava lennuki tüübist. Peale T2 tasude peavad lennuettevõtjad maksma tavapäraseid maandumis-, terminali navigatsiooni- ja julgestustasusid.

(41)

Soome esitas koopia Airpro ja Ryanairi vahel 3. aprillil 2003 sõlmitud kokkuleppest (edaspidi „kokkulepe”), mille kehtivusaeg oli […]. Kokkuleppes on sätestatud käitamis- ja finantstingimused, mille alusel peab Ryanair alustama ja käigus hoidma TMP lennujaama T2e saabuvaid ja sealt väljuvaid kommertslende. Kokkulepe jõustus päeval pärast sellele allkirjastamist (st 4. aprillil 2003) ja lõpeb […].

(42)

Ryanair maksab alates 4. aprillist 2003 TMP lennujaama osutatavate teenuste eest iga (lahkuva ja saabuva) B737-800 või mõnda muud B737-tüüpi lennuki (mille maksimaalne stardimass (12) on 67 000 kg) teenindamise eest ühtset tasu ehk nn kogutasu. Tasu sisaldab maandumis- ja starditasu, valgustustasu, müra- ja öörahu rikkumise maksu, terminali navigatsioonitasu, seisuplatsitasu ja reisijate teenindamise tasu (sealhulgas julgestustasu ja turvamaksu) ning reisijatasu.

(43)

Nagu allpool esitatud tabelitest selgub, sõltub kogutasu Ryanairi lendude igapäevasest sagedusest ja kokkuleppe täitmise aastast. […]

(44)

Kokkuleppes kohustub Ryanair alustama tegevust TMP lennujaamas […] edasi-tagasilennuga päevas. Lisaks nõustub Ryanair eelnevalt teatama […], juhul kui vajadus teenindamise järele peaks vähenema.

(45)

[…]

(46)

Vastavalt kokkuleppele oodatakse, et Ryanair toob esimesel 12 kuul TMP lennujaama umbes […] lahkuvat reisijat ja järgmisel 12 kuul umbes […] lahkuvat reisijat.

(47)

Kokkuleppe kohaselt on TMP lennujaama T2 maksimaalne teenindamisvõime ajavahemikus 7.00–24.00 üks lennuk tunnis. Ryanair ja Airpro lepivad eelnevalt kokku lennugraafikus.

(48)

Airpro hoiab töös reisijate teenindamise letti, mis asub heas asukohas lennujaama peaterminalis T1, ja pakub seal Ryanairi reisijatele broneerimisvõimalust. Vastavalt kokkuleppele maksab Ryanair Airprole vahendustasu […] kõikide Ryanairi lendude pealt (välja arvatud maksud ja tasud), mille Airpro on deebet- või krediitkaartide vahendusel müünud.

(49)

Kokkuleppega on ette nähtud ka kord TMP lennujaama lennuraja vajalike hooldustööde ajaks 2003. aasta suvel, mil lennujaam liikluseks suletakse. Sel perioodil suunatakse TMP lennujaama liiklus Pori lennujaama ja Airpro korraldab Ryanairi reisijatele bussitranspordi.

(50)

Soome väitel on Airpro ja Ryanairi vaheline kokkulepe sõlmitud ärilistel alustel ning sellega ei kaasne riigiabi. Ka teistel lennuettevõtjatel oli võimalus leppida Airproga kokku lepingutingimustes, mis sarnanesid Ryanairiga sõlmitud kokkuleppes sätestatud tingimustega. Näiteks 2004. aasta messi jaoks koostatud brošüüris „The Case for Tampere-Pirkkala Airport” rõhutati, et T2 oli avatud kõikidele käitajatele, kuna sel ajal oli terminal valmis vastu võtma veel kahte lennuettevõtjat.

(51)

Järgmisena leidis Soome, et Ryanairi TMP lennujaamas makstud tasud olid kulupõhised ning tõid Airprole ja Finaviale TMP lennujaamas sisse majanduslikku tulu. Airpro kogus Ryanairilt tasusid enda ja ka Finavia osutatud teenuste eest. Seejärel edastas Airpro tasud, mis Ryanair oli maksnud lennujaamas tegutsemise eest, Finavia avaldatava Soome lennundusteabe kogumiku (13) kohaselt Finaviale. Tasude erinevused olid tingitud asjaomase teenuse laadist ja ulatusest.

(52)

Soome märkis, et kõik TMP lennujaama kasutanud lennuettevõtjad maksid sama kvaliteediga teenuste eest ühesuguseid tasusid. Näiteks T2s osutatud teenuste eest kogutud reisijatasu sõltus osutatud teenuste kvaliteedist. Ryanairi lennupiletile märgitud reisija teenustasu kogumisel ei olnud Finavial ega Airprol mingit rolli, seda kogus oma reisijatelt Ryanair. Vastupidiselt Blue1 väidetele, ei olnud Ryanair vabastatud reisijatasu maksmisest. Fakt, et Airpro tegevus T2s oli kasumlik, on tõend selle kohta, et Ryanair pidi maksma Airpro osutatud teenuste eest tasu.

(53)

Finavia kogus TMP lennujaamas Ryanairilt Airpro vahendusel järgmised tasud, mis olid kokku […]:

(54)

Aeronavigatsiooni tasude kohta märkis Soome, et need sõltusid lennuki kaalust, lennu pikkusest ja kasutatud teenuste sisust. Finavia kasum sisaldas ka marsruudi navigatsioonitasu, (15) mis oli 2006. aastal umbes […] ja mis suureneks Ryanairi lendude sagenemisega.

(55)

Lisaks selgitas Soome, et 2005. aastal tõi Ryanairi tegevus TMP lennujaamas kasu kokku […]. Lõpetuseks väitis Soome, et Ryanair oli kokkuleppega võtnud endale ka kohustuse suurendada lennuliiklust ja saavutada kokkuleppes märgitud reisijatega seotud eesmärgid.

(56)

Komisjon sai märkusi neljalt huvitatud isikult.

(57)

Ryanair väitis oma 16. novembril 2007 esitatud märkustes esmalt seda, et tema arvates ei olnud ametliku uurimismenetluse algatamine õiglane ega vajalik. Ta väljendas ka kahetsust selle üle, et komisjon ei olnud andnud Ryanairile võimalust osaleda esialgses uurimises.

(58)

Juhtumi enda kohta märkis Ryanair, et tema arvates oleks komisjon pidanud tuginema tavapärastele ärikokkulepetele ning otsustama, et kõnealune kokkulepe on kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõttega ja sellega ei kaasne riigiabi. Ryanair oli seda meelt, et tema kohalolek TMP lennujaamas tuli kasuks nii Finaviale kui ka Airprole, mõlemad ettevõtjad toimisid turumajanduse tingimustes tegutsevate ettevõtjatena ja T2 rahastamine ei kujutanud endast riigiabi.

(59)

Seoses odavlendude terminali väljaarendamisega TMP lennujaamas selgitas Ryanair, et liidus olid pooleli projektid, mille eesmärk oli diferentseerida liidu lennujaamades pakutavaid teenuseid, et rahuldada odavlennuettevõtjate ja nende reisijate vajadusi. Lennujaamades pakutavate teenuste diferentseeritud tase tõi kaasa lennuettevõtjate makstavad diferentseeritud tasud. TMP lennujaam oli üks esimesi, kes pakkus ühes lennujaamas diferentseeritud tasemel teenuseid. Ryanair kinnitas, et lennujaama käitaja Finavia tugines T2 väljaarendamise otsuse langetamisel korralikule äriplaanile, mis viidi kiiresti ellu ja millega suurenesid Finavia tulud. Seepärast oli Ryanair arvamusel, et odavlendude terminali väljaarendamine ei sisaldanud Finavia TMP lennujaamas tegutsemisele suunatud riigiabi elemente.

(60)

Seoses T2 haldamisega selgitas Ryanair, et konkurentsiga sama lennujaama terminalide vahel paranes tõhusus ja vähenesid kulud. Ryanairi arvamuse kohaselt suurenes tänu T2 kõrgematele tõhususstandarditele T1 tõhusus, mis oli kasulik kõikidele lennujaama kasutanud lennuettevõtjatele. Ryanari teada rentis Airpro terminali välja ärilistel tingimustel. Lisaks tuli Finaviale kasuks lennuliikluse ning maandumis- ja lennujuhtimistasude alusel teenitud tulu suurenemine. Seepärast ei kaasnenud ärikokkulepetega, mille Finavia ja Airpro T2 haldamise kohta sõlmisid, Ryanairi meelest mingit riigiabi.

(61)

Ryanairi ja Airpro vahel sõlmitud kokkuleppe kohta ütles Ryanair kõigepealt seda, et tema ärimudel põhines tõhususe suurendamisel, mille mõju jõudis reisijateni väiksemate lennutasude näol. TMP lennujaamas makstud kogutasu hõlmas kõiki tasusid, mida lennuettevõtjal tuli lennujaamas maksta. T2 kasutamise eest nõutud diferentseeritud tasud olid põhjendatud pakutud teenuste tasemega. Seoses lennujaamatasude vähendamisega, mis oli tingitud lendude sagenemisest, väitis Ryanair, et see oli normaalne äriline käitumine, mida kasutatakse kõikides valdkondades. Enamik Ryanairi ja Airpro vahel T2 kohta sõlmitud kokkuleppe tingimustest olid üldiselt kohaldatavad kõikide lennuettevõtjate suhtes, kellel oleks olnud soov korraldada lende T2st. Seepärast oli Ryanair seisukohal, et tema kokkulepe Airproga ei olnud valikuline. Veel väitis Ryanair, et nii Finaviale kui ka Airprole tuli tema kohalolek TMP lennujaamas kasuks.

(62)

SAS Group esitas oma märkused 16. novembri 2007. aasta kirjas. SAS Group märkis, et keskendub oma märkustes Finavia ja Airpro vahelisele seosele, T2 kohandamise kuludele ja Ryanairi sooduskohtlemisele TMP lennujaamas.

(63)

Finavia ja Airpro vahelise seose kohta väitis SAS Group, et TMP lennujaama tegevdirektor oli ajal, mil Finavia otsustas rentida T2 Airprole, Airpro juhatuse liige. Lisaks ilmnes Finavia ja Airpro tihe seos trükisest „Tampere-Pirkkala Airport Finland’s Future-Ready Airport”.

(64)

SAS Group väitis, et Finavia ristsubsideerib T2e tuludega T1st. Eeskätt oli SAS Group arvamusel, et T2s ei tasutud reisijamaksu. Lisaks haldas Airpro väljaspool T2 asuvat parkimisplatsi ja hoidis endale seal saadud tulu. Parkimistasud T2 kõrval asuvas parklas olid kaks korda kõrgemad T1 tasudest.

(65)

Seoses T2s pakutavate teenuste maksumusega väitis SAS Group, et Soome ei olnud võimaldanud talle sellele teabele juurdepääsu. SAS Groupil puudus teave selle kohta, kas T2 või TMP lennujaam teenisid kasumit või kas Airpro maksis Finavia tagatud infrastruktuuri eest. Näiteks oli Finavia soetanud T2 jaoks julgestusalase läbivaatuse seadmed. SAS Group märkis, et Soome ja Airpro sõnul oli T2 hinnatase seotud teenuste tasemega. SAS Group väitis, et teenuste tase põhineb tavaliselt lennuettevõtja ja maapealse teeninduse pakkuja vahel kokku lepitud maapealse teeninduse põhimõtetel, mitte pakutavatel ruumidel või võimalustel.

(66)

Veel väitis SAS Group, et TMP lennujaama T2 töökorraldus soosis üht kindlat ärimudelit ja oli selgelt vastuolus ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikega 1.

(67)

Air France esitas oma märkused 16. novembri 2007. aasta kirjas. Air France selgitas esmalt oma tegevust Soomes. Lennuettevõtja ei pakkunud Soomes teenuseid TMP lennujaama kaudu, ent tegi iga päev viis lendu Pariisis asuva Charles de Gaulle’i lennujaama ja Helsinki lennujaama vahel (asub TMP lennujaamast umbes 180 kilomeetri kaugusel), jagades koodi Finnairiga.

(68)

Air France väitel järgib ta 2005. aasta lennundussuuniseid ja toetab TMP lennujaama rahastamiskorrale antud esialgset komisjoni hinnangut. Eelkõige oli Air France arvamusel, et reisijamaksust vabastamine tõi Ryanairile kasu ja oli selgelt diskrimineeriv, mistõttu ei tuleks seda pidada kokkusobivaks siseturuga.

(69)

Euroopa Lennuettevõtjate Ühendus esitas oma märkused 16. novembri 2007. aasta kirjas. Ühenduse märkused olid täielikult kookõlas SAS Groupi ja Air France’i esitatud märkustega.

(70)

Soomele saadeti nelja huvitatud isiku märkused.

(71)

Ryanairi märkuste puhul täheldas Soome, et lennuettevõtja oli kommenteerinud nii Euroopa lennundusturu üldist arengut kui ka TMP lennujaamas toimuvat. Seoses nende aspektidega viitas Soome oma varasematele märkustele, mille ta oli esitanud pärast ametliku uurimismenetluse algatamist.

(72)

Soome täheldas, et SAS Groupi märkustes tõstatati uued küsimused, mis vajasid selgitamist. Soome väitis, et nagu ta oli juba märkinud, on Airpro õiguslikult eraldiseisev ettevõte, mis ei saa oma omanikult Finavialt mingit toetust.

(73)

Soome mainis, et TMP lennujaama tegevdirektor ei olnud rendilepingu allkirjastamise ajal Airpro juhatuse liige. TMP lennujaama tegevdirektor kuulus Airpro juhatusse vaid 2003. aasta maist kuni 2007. aasta aprillini. TMP lennujaama ja selle odavlendude strateegia turundustrükise kohta väitis Soome, et sellise turundustegevuse põhjal ei saa otsustada asjaomaste ettevõtete õiguslike ja majanduslike seoste üle. TMP lennujaama T1s tegutsevat SAS Groupi ei mainitud trükises sellepärast, et trükise eesmärk oli reklaamida TMP lennujaama odavlendude strateegiat.

(74)

Seoses SAS Groupi väidetega TMP lennujaama T2 ja T1 võimaliku ristsubsideerimise kohta väitis Soome, et ta oli juba esitanud tõendid selle kohta, et Airpro tegevus TMP lennujaamas oli kasumlik ning et Airpro ei saanud Finavialt mingit toetust.

(75)

Seoses T2 renoveerimisel tehtud erinevate kohandustega infrastruktuuris märkis Soome, et need koos intressiga sisaldusid rendis, mida Airpro Finaviale maksis. Soome väitel kajastus ka Finavia T2 tarvis ostetud julgestusalase läbivaatuse seadmete maksumus tasutud rendis. T2 kõrval asuv parkimisplats oli osa Airprole välja renditud alast. Airprol olid maksude kehtestamisel vabad käed, eeldusel et ta tegi seda läbipaistvalt.

(76)

Seoses SAS Groupi väidetega TMP lennujaama T2 diferentseeritud tasude kohta viitas Soome märkustele, mis ta oli esitanud menetluse algatamisel.

(77)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt „on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik millisel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”.

(78)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud kriteeriumid on kumuleeruvad. Meede kujutab endast ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabi vaid siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused. Rahaline toetus peab:

(79)

Selleks et hinnata, kas TMP lennujaama odavlendude strateegiaga seotud rahastamiskord sisaldas riigiabi elemente, eriti seoses tühja kaubaangaari muutmisega odavlendude terminaliks ja pärast seda Airproga sõlmitud rendilepinguga, peab komisjon uurima, kas turumajanduse tingimustes tegutsev investor oleks sõlminud samadel asjaoludel Finaviaga samad või sarnased ärikokkulepped (16).

(80)

Vastavalt kohtupraktikas väljakujundatud põhimõtetele peab komisjon võrdlema Finavia käitumist sellise turumajanduse tingimustes tegutseva investori käitumisega, kes juhindub pikaajalise tasuvuse väljavaadetest (17). Lisaks peab komisjon vastavalt Charleroi kohtuotsusele (18) arvestama vaatlusaluste meetmete hindamisel kõiki olulisi asjaolusid ja nende konteksti. Teisisõnu peab komisjon terviklikult analüüsima Finavia otsust renoveerida TMP lennujaamas asunud kaubaangaar ning Airpro kavandatud odavlendude strateegia rakendamist, võttes arvesse kõiki kõnealuste meetmetega seotud asjaolusid.

(81)

Euroopa Kohus märkis Stardust Marine’i kohtuotsuses, et „uurimaks seda, kas riik tegutses turumajanduse tingimustes tegutseva investori kombel, tuleb arvestada finantsabi meetmete võtmise ajalist konteksti, et hinnata riigi käitumise majanduslikku ratsionaalsust ja seega hoiduda hinnangust, mis põhineb hilisemal olukorral” (19).

(82)

Turumajanduse tingimustes tegutseva investori kriteeriumi kohaldamiseks peab komisjon arvesse võtma aega, mil Finavia tegi otsuse renoveerida tühi kaubaangaar ja rentida see seejärel 2003. aasta alguses välja Airprole. Komisjon peab hindamisel tuginema ka teabele ja eeldustele, mis olid ettevõtja käsutuses ajal, mil tehti odavlendude strateegia rakendamise rahastamiskorda käsitlevad otsused.

(83)

Soome väidab, et Finavia tegutses ratsionaalselt, ning esitab oma väidete tõestuseks Finavia eelnevalt koostatud äriplaani koopia ning Finavia ja Airpro tegutsemist TMP lennujaamas kajastavad tegelikud tulemused.

(84)

Seoses sellega märgib komisjon, et TMP lennujaama kaubaangaar jäi tühjaks pärast seda, kui DHL oli lõpetanud oma rendilepingu. Finavia kaotas iga kuu rendi näol umbes […]. Mõne kuu pärast sai selgeks, et Finavial ei õnnestu meelitada TMP lennujaama mõnda teist veoettevõtjat. Pealegi ei olnud odavlende korraldavad ettevõtjad valmis kasutama lennujaama T1, sest selle maapealse teeninduse maksumus oli suurem, kui need lennuettevõtjad olid valmis tasuma. 2002. aasta prognoosid aga näitasid lennundussektoris sellistele odavlende pakkuvatele ettevõtjatele nagu Ryanair suurt, umbes 30 % kasvupotentsiaali.

(85)

Veel täheldab komisjon, et tühi kaubaangaar oli täiesti amortiseerunud ja et renoveerimistööd, mis olid vajalikud selleks, et kohandada angaar odavlendude terminaliks, läksid maksma 760 612 eurot. Isegi kui kaubaangaari ei oleks muudetud reisiterminaliks, oleks Finavial tulnud teha teatavaid renoveerimistöid, mis oleksid läinud maksma umbes 100 000 eurot.

(86)

Lisaks oli Finavial kohustus hoida TMP lennujaama lennurada ööpäeva- ja aastaringselt valmis kasutamiseks sõjalisel otstarbel. Seepärast oleks lennuliikluse suurenemine lennujaamas võinud kaasa tuua ressursside parema jaotamise ja võimaliku ülemäärase läbilaskevõime vähenemise. Samal ajal võivad lennujaama kasutavate lennuettevõtjate mitmekesistamisega väheneda lennujaama äririskid (nt kasutamata läbilaskevõime risk, juhul kui üks lennuettevõtjatest oleks lõpetanud oma tegevuse) ja paraneda raja kasutamise tõhusus.

(87)

Seda olukorda kirjeldatakse odavlendude strateegia rakendamiseks koostatud Finavia äriplaanis. Nagu on näidatud Finavia äriplaani halvimas võimalikus stsenaariumis, oodati investeerimisprojektilt positiivset panust: keskmiseks kasumimarginaaliks (20) prognoositi umbes […] (vt põhjenduses 20 esitatud tabel), mis on komisjonile kättesaadavate andmete kohaselt üldjoontes kooskõlas liidu teiste lennujaamade kasumimarginaalidega (21). Veel märgib komisjon, et eelnevalt koostatud äriplaan põhines ettevaatlikel eeldustel, mistõttu alahinnati selles vaatlusaluse perioodi viimaste aastate oodatavaid tulusid ja ülehinnati kulusid. Lisaks ei võetud eelnevalt koostatud äriplaanis arvesse kasumit, mida Finavia teenis maandumistasudelt, sest need kulud arvati oodatavast tulust maha. Ka kajastusid renoveerimiskulud ja asjakohane hüvitis investeeritud kapitali eest täielikult rendis, mida Airpro Finaviale maksis; see arvutati samuti oodatavatest tuludest maha.

(88)

Selleks et hinnata Finavia ja Airpro odavlendude strateegia puhaskasumit terviklikult, koondas komisjoni ekspert eelnevalt koostatud äriplaani (baasstsenaariumi) tulud ja kulud. Tuludena võeti eelkõige arvesse ettevõttesiseseid makseid (nt renti, mida Airpro tasus Finaviale T2 kasutamise eest, maandumistasusid ja terminali navigatsioonitasusid). Järgmises tabelis on esitatud kokkuvõtlikult järgmise kümne aasta hinnangulised tulud ja kulud, mis on seotud eespool kirjeldatud odavlendude strateegia rakendamisega TMP lennujaamas, ja selle strateegia panus tuludesse ilma intressi ja maksudeta konsolideeritud tasandil (st Finavia ja Airpro puhul). […] (22)

(89)

Komisjon märgib, et eelnevalt koostatud äriplaani ja positiivse nüüdispuhasväärtuse (23) põhjal oli Finavia otsus rakendada TMP lennujaamas odavlendude strateegiat kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva investori käitumisega. Odavlendude strateegia positiivne nüüdispuhasväärtus suurendas Finavia omakapitali väärtust. Peale selle märgib komisjon, et eelnevalt koostatud äriplaani eeldusi ja odavlendude strateegia oodatud tulemusi toetavad veelgi Airpro TMP lennujaamas tegutsemise tegelikud positiivsed tulemused (vt eeskätt põhjenduses 26 esitatud tabel). Lisaks selgub TMP lennujaama tegelikest kombineeritud finantstulemustest (mille puhul võetakse arvesse Airpro ja Finavia tegevust TMP lennujaamas, vt põhjendustes 24 ja 26 esitatud tabelid), et tänu odavlendude terminali tegevusele muutus kasumlikuks kogu lennujaama tegevus.

(90)

Eespool esitatut silmas pidades võib komisjon järeldada, et Finavia otsus rakendada TMP lennujaamas odavlendude strateegiat ja selle aluseks olev rahastamiskord vastavad turumajanduse tingimustes tegutseva investori kriteeriumile ja ei sisalda seepärast mingit majanduslikku eelist, mis on vastuolus tavapäraste turutingimustega.

(91)

Kuna üks ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud kumuleeruvatest kriteeriumidest ei ole täidetud, leiab komisjon, et Finavia otsus rakendada TMP lennujaamas odavlendude strateegiat ja selle aluseks olev rahastamiskord ei kujuta endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(92)

Seoses Airpro võimaliku ristsubsideerimisega Finavia poolt (nt saamata jäänud renditulu või tegevuskahjumi hüvitamine) märgib komisjon, et kuna kogu TMP lennujaama odavlendude strateegiaga seotud rahastamiskord põhineb vastavalt turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõttele eelnevalt koostatud äriplaanil, Airpro maksab T2 kasutamise eest turul kehtivat rendihinda ja kõik Airpro TMP lennujaamas tegutsemisega seotud kulud kaetakse T2 kasutajate (st Ryanairi) makstavate tasudega ning kuna Finavia tegevus TMP lennujaamas on kasumlik üksnes tänu T2 tegutsemisele, saab välistada Airpro ristsubsideerimise Finavia poolt.

(93)

Soome on väitnud Airpro ja Ryanairi vahel sõlmitud kokkuleppe kohta, et Airpro toimis nii, nagu oleks sarnases olukorras toiminud turutingimustes tegutsev ettevõtja. Kui see vastab tõele, siis ei ole Ryanairi kõnealuse kokkuleppega eelistatud ja tegemist ei ole riigiabiga.

(94)

Selleks et hinnata, kas kokkulepe sõlmiti tavapäraste turutingimuste kohaselt, peab komisjon uurima, kas tavapärastes turutingimustes tegutsev ja pikaajalise kasumlikkuse väljavaadetest juhinduv lennujaam oleks sõlminud sarnastel asjaoludel Airporga samasuguse või sarnase ärikokkuleppe (24). Lisaks peab komisjon terviklikult analüüsima kokkuleppe oodatavat mõju Airpro ja Finavia tegevusele TMP lennujaamas, võttes arvesse kõiki kõnealuse meetmega seotud olulisi asjaolusid (25).

(95)

Erainvestori kriteeriumi kohaldamiseks peab komisjon arvesse võtma aega, mil kokkulepe allkirjastati. Samuti peab komisjon tuginema hindamisel teabele ja eeldustele, mis olid kokkuleppe allkirjastamise ajal ettevõtja käsutuses. Airpro sõlmis Ryanairiga kokkuleppe 3. aprillil 2003 ja see pidi kehtima kuni […].

(96)

Kokkuleppega kohustus Ryanair alustama tegevust TMP lennujaamas […] edasi-tagasilennuga päevas. Sellel põhinedes oodati, et Ryanair tooks esimesel 12 kuul TMP lennujaama umbes […] lahkuvat reisijat ja järgmisel 12 kuul umbes […] lahkuvat reisijat. Kokkuleppega nähakse ette tasumäärad ühe lennuki teenindamise kohta, mille suurus sõltub päevas tehtavate lendude arvust (vt eeskätt põhjenduses 43 esitatud tabelid). Keskmine hind ühe lennuki teenindamise eest (põhineb kolmel lennul päevas) on […]. Järgmises tabelis on võrreldud TMP lennujaama T1 kasutanud lennuettevõtjate makstud tasusid ja Ryanairi makstud keskmist hinda.

(97)

Komisjon täheldab, et Ryanair maksab samu maandumis-, terminali navigatsiooni- ja julgestustasusid kui TMP lennujaama T1 terminali kasutavad lennuettevõtjad. Vastavalt Soome esitatud teabele ei ole Ryanair vabastatud reisijatasu maksmisest. Ryanairi makstavad tasud erinevad vaid terminaliteenuste (reisijate teenindamise) ja maapealse teeninduse puhul. Samas ei ole Ryanairile ja selle reisijatele T2s pakutavate teenuste kvaliteet nii hea kui T1 teenuste kvaliteet ning summa, mille võrra vähenesid selle tulemusel kulud (eelkõige personalikulud), on Airpro kogukuludest (mis hõlmavad Finaviale makstavat renti ning maandumis- ja terminali navigatsioonitasusid) umbes […]. Vastupidiselt T1-le hoitakse T2s tööl võimalikult vähe inimesi ja samad töötajad teostavad mitmesuguseid lennule registreerimise, turvakontrolli ja maapealse teenindusega seotud toiminguid. Lennujaamalt komisjoni eksperdile esitatud teabe kohaselt on T2 personalikulud T1 personalikuludest umbes […] väiksemad. Lisaks täheldab komisjon, et lennujaamatasud, mida Ryanair maksis terminaliteenuste (reisijate teenindamise) ja maapealse teeninduse eest, on T1s makstud tasudest vaid umbes […] võrra väiksemad. Lahknevus kulude kokkuhoiu (umbes […]) ja kaht terminali kasutanud lennuettevõtjate makstud tasude erinevuse (umbes […]) vahel kajastab Airpro teenitud täiendavat kasumimarginaali (umbes […], vt ka põhjenduses 20 esitatud tabel). Sellest tulenevalt leiab komisjon, et T2s Ryanairi makstud tasude ja T1s makstud tasude erinevus on põhjendatud.

(98)

Eelpool selgitatu põhjal oli Airprol võimalik prognoosida Ryanairiga sõlmitava kokkuleppega laekuvaid tulusid. Airpro eeldas, et Ryanair teeb esimesel aastal […] edasi-tagasilendu päevas täituvusega […]. Alates teisest aastast oodati, et Ryanair teeks kokkuleppe ülejäänud kehtivuse ajal sama täituvusega kui esimesel aastal päevas […] edasi-tagasilendu. Tulemustes võetakse arvesse Airpro lennundusega seotud ja muid tulusid (sh parkimisplatsi tulu). Selleks et hinnata, millised on kokkuleppe kehtivusajal Airpro kulud, kasutati kulusid, mida prognoositi seoses odavlendude strateegia rakendamisega TMP lennujaamas. Personalikuludeks prognoositi näiteks […] ühe lennuki teenindamise kohta (ja […], kui võtta aluseks päeva jooksul teenindatavate lennukite arv).

(99)

Järgmises tabelis on esitatud kokkuvõtlikult kokkuleppega seotud hinnangulised tulud ja kulud ning selle positiivne mõju Airpro omakapitali väärtusele kokkuleppe kehtivusaja jooksul. Arvutused põhinevad Soome esitatud äriplaanil ja eespool nimetatud eeldustel. […] (26)

(100)

Komisjon märgib, et Ryanairiga sõlmitud kokkuleppest oodati selle kehtivusajal positiivset mõju Airpro omakapitali väärtusele, sealjuures 0,5 miljoni euro suurust nüüdispuhasväärtust. Ka Airpro ja Finavia tegevus TMP lennujaamas oli kokkuleppe kehtivusaja vältel eelduste kohaselt positiivne.

(101)

Veel märgib komisjon, et kokkuleppest tulenev tulu katab kõik Airpro kulud TMP lennujaamas ja kõik Finavia kulud seoses kokkuleppega. Käesoleval juhul hõlmab nn kulude kogupakett kapitalikulusid (st lennujaama infrastruktuuri amortisatsioonikulud) ja tegevuskulusid (nt personali-, energia- ja materjalikulud jne). See hõlmab ka turva- ja julgestusmeetmetega seotud kulusid, kusjuures need meetmed võivad kujutada endast avaliku korra tagamise meetmeid, mida ei käsitata majandustegevusena ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Seega on nüüdispuhasväärtust alahinnatud ja kokkuleppe positiivne mõju võib olla isegi suurem.

(102)

Komisjon märgib, et eelnevalt koostatud äriplaanile tuginedes oli Airpro otsus sõlmida Finavia tütarettevõtjana Ryanairiga kõnealune kokkulepe kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva investori käitumisega. Peale selle märgib komisjon, et eelnevalt koostatud äriplaani eeldusi ja kokkuleppe oodatud tulemusi toetavad veelgi Airpro TMP lennujaamas tegutsemise tegelikud positiivsed tulemused (vt eeskätt põhjenduses 26 esitatud tabel). Lisaks selgub TMP lennujaama tegelikest kombineeritud finantstulemustest (mille puhul võetakse arvesse Airpro ja Finavia TMP lennujaamas tegutsemisel saavutatud finantstulemusi, vt eelkõige põhjendustes 24 ja 26 esitatud tabelid), et kasumlikuks ei muutunud üksnes odavlendude terminali, vaid kogu lennujaama tegevus.

(103)

Eespool selgitatu põhjal järeldab komisjon, et Airpro otsus sõlmida Ryanairiga kõnealune kokkulepe vastab turumajanduse tingimustes tegutseva investori kriteeriumile ja seepärast ei antud sellega majanduslikku eelist, mis on vastuolus tavapäraste turutingimustega.

(104)

Kuna ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud kumuleeruvad kriteeriumid ei ole täidetud, leiab komisjon, et 3. aprillil 2003 Airpro ja Ryanairi vahel sõlmitud kokkulepe ei kujuta endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses,

19.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 309/40

(1)

Saanud 27. veebruaril 2011. aastal teada seaduse jõustumisest, millega muudeti 29. detsembri 2010. aasta dekreetseadus nr 225 seaduseks, mis andis loa lükata edasi osamakse tasumise tähtaega seoses piimamaksuga, mida Itaalia piimatootjad peavad maksma nõukogu 16. juuli 2003. aasta otsusega nr 2003/530/EÜ (sellise abi ühisturuga kokkusobivuse kohta, mida Itaalia Vabariik kavatseb anda oma piimatootjatele, (1)  (2)) heaks kiidetud osamaksete maksekava kohaselt, palus komisjon 17. märtsi 2011. aasta kirjas Itaalia ametiasutustelt kõnealuse küsimuse kohta täiendavat teavet.

(2)

Itaalia ametiasutused saatsid komisjonile nimetatud lisateabe kirjaga, mis saadeti 24. juunil 2011 ja registreeriti 29. juunil 2011.

(3)

Pärast Itaalia ametiasutuste esitatud teabe analüüsimist ja võttes arvesse asjaolu, et kõnealune maksetähtaja edasilükkamine leidis aset, ilma et komisjoni oleks sellest eelnevalt teavitatud või selleks oleks volitus saadud, teavitas komisjon Itaalia ametiasutusi 14. oktoobril 2011. aastal saadetud faksis, et avati teatamata riigiabi toimik viitenumbriga SA.33726 (2011/NN).

(4)

11. jaanuari 2012. aasta kirjaga teavitas komisjon Itaaliat oma otsusest algatada aluslepingu artikli 108 lõikega 2 ette nähtud menetlus seoses eespool nimetatud edasilükkamise ja osamaksetena tasumise kavaga, mis kiideti heaks otsusega nr 2003/530/EÜ, mida muudeti edasilükkamist käsitleva lisaga, mis kujutab endast uut abi (SA.33726 (11/C)), paludes Itaalia ametiasutustel esitada ühe kuu jooksul oma märkused menetluse alustamise kohta.

(5)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (3). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama kõnealuse abi kohta märkusi.

(6)

Komisjon sai huvitatud isikute märkused, mille ta edastas Itaaliale, andes viimasele võimaluse vastata.

(7)

Itaalia Vabariigi alaline esindus Euroopa Liidu juures saatis 13. veebruari 2012. aasta e-kirjas komisjonile Itaalia ametiasutuste kirja, paludes menetluse alustamise kohta märkuste esitamise tähtaega pikendada kahe kuu võrra. Tähtaega pikendati 21. veebruaril 2012. aastal faksi teel saadetud sõnumiga.

(8)

26. aprilli 2012. aasta ja 27. aprilli 2012. aasta e-kirjaga saatis Itaalia Vabariigi alaline esindus Euroopa Liidu juures komisjonile Itaalia ametiasutuste vastuse aluslepingu artikli 108 lõike 2 kohase menetluse alustamise kohta.

(9)

Itaalia ametiasutused ei kommenteerinud huvitatud isikute märkusi.

(10)

Otsuse nr 2003/530/EÜ artiklis 1 on sätestatud järgmine:

„Abi, mis seisneb selles, et Itaalia Vabariik maksab ise ühendusele piima suhtes kohaldatud lisamaksu summa, mille piimatootjad võlgnevad ajavahemiku 1995/1996–2001/2002 eest, ja lubab tootjatel maksta oma võlga hiljem mitme aasta peale jagatult ilma intressi maksmata, käsitatakse erandkorras ühisturuga kokkusobivana järgmistel tingimustel:

(11)

Seadusega nr 10/2011 lisati 29. detsembri 2010. aasta dekreetseaduse nr 225 artiklisse 1 lõige 12 duodecies, milles sätestati 31. detsembriks 2010 makstava piimamaksu osamakse tähtaja edasilükkamine 30. juunile 2011. Selle edasilükkamisega seotud kulu kanti mitut eesmärki hõlmavale ühtekokku 5 miljoni euro suurusele eelarveeraldisele.

(12)

Oma 24. juuni 2011. aasta kirjas selgitasid Itaalia ametiasutused, et kõnealuse meetme toetusekvivalent arvestatakse Itaalia vähese tähtsusega abi hulka vastavalt 20. detsembri 2007. aasta komisjoni määrus (EÜ) nr 1535/2007, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 (4) kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandustoodete tootmise sektoris (5).

(13)

Komisjon otsustas alustada aluslepingu artikli 108 lõikega 2 ette nähtud menetlused järgmistel põhjustel:

(14)

Oma 26. aprillil 2012. aastal saadetud e-kirjas teatasid Itaalia ametiasutused kõigepealt otsust nr 2003/530/EÜ heaks kiidetud piimamaksude osamaksete järkjärgulise maksmissüsteemi kohaldamisest, selgitades, et kava hõlmas 11 271 abisaajat. Nendest 9 965 (st 88,41 % kõigist abisaajatest) olid maksnud oma maksude osamaksed, mille tähtaeg oli 31. detsember 2010, õigel ajal. 1 291 ei teinud seda edasilükatud maksetähtajaks ja 15 ei olnud teinud ühtegi makset, mistõttu nad arvati kavast välja.

(15)

Seejärel selgitasid Itaalia ametiasutused, et edasilükkamisega seotud abisaajate saadud abi toetusekvivalendi arvutamiseks võeti arvesse intressi ajavahemikul 1. jaanuar 2011 kuni edasilükatud osamaksete tegelik maksepäev, kasutades kolme kuu Euribori määra alates 1. oktoobrist 2010, millele lisati 100 baaspunkti (1,942 %). Selle arvutuse tulemusena saadi toetusekvivalent, mis jäi vahemikku 0,08–694,19 eurot, ning samuti nähtus, et 1 291 st edasilükkamisega seotud abisaajast 1 187 olid saanud toetust vähem kui 100,00 eurot. Ametiasutuste selgituste kohaselt osutavad need arvud, et seaduse nr 10/2011 kohane maksetähtaja edasilükkamine ei kahjustanud osamaksetena tasumise kava sujuvat täitmist ja et kava vastab jätkuvalt otsuse nr 2003/530/EÜ sätetele, nagu nähtub tõsiasjast, et ainult 11,45 % kõnealuse kavaga hõlmatud tootjatest said edasilükkamisest kasu.

(16)

Neil põhjustel kinnitavad Itaalia ametiasutused, nagu on märgitud 24. juuni 2011. aasta kirjas (vt punkt 13 eespool), et seoses maksu maksmisega antud tähtaja pikendus kujutab endast vähese tähtsusega abi. Samuti märgivad ametiasutused, et nad on kindlaks teinud, et täielikult on kinni peetud määruse (EÜ) nr 1535/2007 artikli 3 lõikes 2 osutatud individuaalsest ülemmäärast, mis on Itaalia jaoks samas määruses kehtestatud ülemmäär 320 505 000 eurot kolme eelarveaasta pikkuseks perioodiks, ja et maksetähtaja edasilükkamisest tulenev toetusekvivalent oli kokku võrdne summaga 50 877,41 eurot. Viimasena teatasid ametiasutused, et nad tegelevad parajasti ülemmääradele vastavuse kontrollimisega, võttes arvesse teisi aastatel 2009, 2010 ja 2011 antud vähese tähtsusega abi kavasid.

(17)

Seoses komisjoni seisukohaga, et arvestada tuli otsusega nr 2003/530/EÜ heaks kiidetud abiga, võttes arvesse selle olemust ja erandlikku iseloomu ühekordse maksimaalse abina, mida ei saa koondada ühegi muu meetmevormi alla, rõhutasid Itaalia ametiasutused kõigepealt seda, et kõnealuses otsuses mööndi selliste erandlike asjaolude olemasolu, mille tõttu oli nõukogu seisukohal, et abi on aluslepingu artikliga 107 kooskõlas, kui teatud tingimused on täidetud. Nad rõhutasid ka tõsiasja, et tehtud kontrollid näitasid, et osamaksetena tasumise kava oli kooskõlas otsuse nr 2003/530/EÜ sätetega, kuna kõik tootjad, välja arvatud 15 tootjat, kes olid juba kavast välja jäetud, olid tasunud seitsmenda osamakse. Nende arvamuse kohaselt ei takista otsuse nr 2003/530/EÜ vastuvõtmiseni viinud asjaolude erandlik iseloom iseenesest komisjoni heakskiidu saanud abisaajate juurdepääsu mis tahes muule toetusele. Aluslepingus on osutatud üksnes eespool nimetatud erandlikele asjaoludele, piiramata mingil viisil loa saanud abi või selle rakendamise üksikasjalike eeskirjade olemust; sellega tehakse lihtsalt erand aluslepingu artiklist 107 ja artiklis 109 osutatud määrustest, mis võetakse vastu nõukogu ühehäälse otsusega. Kõnealusel juhul kajastub otsuse nr 2003/530/EÜ vastuvõtmiseni viinud erandlik iseloom täielikult viisis, kuidas kõnealune otsus vastu võeti – nimelt ühehäälsuse alusel –, ning seostub pigem abi vastuvõtmist nõudvate asjaolude kui abi endaga.

(18)

Itaalia ametiasutused väitsid ka, et maksetähtaja edasilükkamine kujutab endast vähese tähtsusega abi ja seda tuleks seetõttu pidada eraldiseisvaks meetmeks, arvestades selle kasutamise madalat määra tootjate seas, kõnealuste summade väiksust ja seda, et osamaksetena tasumise kava ei muudetud, nii et selle struktuur jäi samaks nii seoses osamaksete koguarvu kui ka lõpptähtajaga.

(19)

Lõpuks väitsid Itaalia ametiasutused taas kord, et kooskõlas Itaalia 30. juuli 2003. aasta ministri dekreediga, millega rakendati nõukogu otsus, peavad osamaksetena tasumise kavas osalejad loobuma mis tahes õiguslikest meetmetest seoses võlgu olevate maksude maksmisega ja võlgnikud, kes ei tee makseid, arvatakse kavast välja. Itaalia ametiasutused väidavad, et see tingimus hõlmaks võla sissenõudmise menetluste algatamist, mille tagajärjel esitaksid tootjad uusi apellatsioonikaebusi. Seepärast oleks mõistlik vältida kohtuvaidlusi väga väikeste summade sissenõudmise üle menetluste teel, mille kulud on suuremad kui sissenõutavad summad. Seoses sellega viitavad Itaalia ametiasutused ühise põllumajanduspoliitika rahastamist käsitleva 21. juuni 2005. aasta nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõikele 6, (7) milles on sätestatud, et nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid otsustada tagasinõudmist mitte läbi viia, kui tagasinõudmisel juba tehtud ja tõenäoliselt tehtavad kulud on suuremad kui tagasinõutav summa. Nende arvates tuleks seda sätet kõnealuse juhtumi puhul analoogia põhjal kohaldada. Igal juhul on kehtestatud sarnased sätted ka seaduse nr 289/2002 (2003. aasta rahandusseadus) artikli 25 lõikes 4, mille kohaselt peetakse 12 euro suurust summat väikeseks summaks, mida tagasi ei nõuta. Edasilükkamisega seotud abisaajatest 559 said toetust vähem kui 12 eurot.

(20)

26. aprillil 2012. aastal saadetud e-kirjas esitasid Itaalia ametiasutused edasilükkamisega seotud abisaajate nimekirja ja toetuse summa, mille sai iga abisaaja.

(21)

7. märtsil 2012. aastal sai komisjon kolmandalt isikult märkused menetluse alustamise kohta.

(22)

Sisuliselt soovis huvitatud isik teada, miks piiras komisjon seadusega nr 10/2011 ette nähtud menetluse alustamist seoses maksetähtaja edasilükkamisega ega laiendanud seda seaduse 122/2010 artikli 40 bis sätetele, milles nähakse ette seaduses nr 33/2009 kehtestatud osamaksetena tasumise täiendava kava kohaselt makstud osamaksete tasumise edasilükkamine, ning soovitas komisjonil menetlust vastavalt laiendada. Seoses sellega märkis huvitatud isik, et komisjonile juba esitati kaebus seoses seaduse nr 122/2010 artikli 40 bis sätetega ja komisjon lõpetas juhtumi.

(23)

10. märtsil 2012. aastal sai komisjon teiselt huvitatud isikult märkused menetluse alustamise kohta.

(24)

Kõnealune huvitatud isik juhtis komisjoni tähelepanu dekreetseaduse nr 16/2012 artikli 1 lõike 4 sätetele, millega lubatakse rahalistes raskustes olevatel äriühingutel maksta võlgu olevad summad korrapäraste osamaksetena. Huvitatud isik palus komisjonil sekkuda, märkides, et nimetatud meetmed ei ole ühtse turuga kokkusobivad.

(25)

14. märtsil 2012. aastal sai komisjon veel ühelt huvitatud isikult märkused menetluse alustamise kohta.

(26)

Nendes märkustes viitas huvitatud isik samuti dekreetseadusele nr 16/2012, rõhutades sellest tulenevat põllumajandustootjate erinevat kohtlemist ja samuti AGEA (Agenzia per le Erogazioni in Agricoltura – Itaalia makseasutus) lisamaksu arvutamiseks kasutatud andmete täpsust.

(27)

Kooskõlas aluslepingu artikli 107 lõikega 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(28)

Kõnealune meede, nimelt maksetähtaja edasilükkamisega seotud abi (intressivaba laenuga võrdväärse toetuse andmine, vt eespool punkti 13 teine taane), kuid samuti uus abi, mis tekib otsuse nr 2003/530/EÜ rikkumisest (maksmata intress juba tehtud iga-aastastelt osamaksetelt ning maksmata kapital ja intress seoses ülejäänud aastatega kuni osamaksetena maksmise lõpuni, st kuni 31. detsembrini 2017) (uus abi, vt punkti 13 kolmas taane), kuuluvad järgmise määratluse alla.

(29)

Meede on omistatav asjaomasele riigile, kuna see tuleneb siseriiklikust õigusest; seda rahastati riigi vahenditest, mis tähendab, et Itaalia riik, lubades otsuses nr 2003/530/EÜ kehtestatud iga-aastase osamakse tasumise tähtaja edasilükkamist ja luues selle edasilükkamise kaudu uue abi, on jätnud ennast teatud ajavahemikuks ilma rahasummast, mida oleks saanud kasutada muudel eesmärkidel.

(30)

Selline olukord soosib teatud ettevõtjaid, eeskätt piimatootmisega tegelevaid põllumajandusettevõtteid.

(31)

Sellel võib olla mõju ka kaubandusele, arvestades Itaalia seisundit turul (8).

(32)

Samuti võib see moonutada konkurentsi, kuna ettevõtjatele, kes abi said, on tagatud kasu (edasilükkamisel ei kogune intress ja seega on see võrdväärne intressivaba laenuga), mida ei oleks saanud tavapäraste turutingimuste korral ja mis asetas asjaomased ettevõtjad soodsamasse konkurentsiolukorda võrreldes ettevõtjatega, kes abi ei saanud (9).

(33)

Arvestades lisateavet, mille esitasid Itaalia ametiasutused vastusena aluslepingu artikli 108 lõike 2 kohase menetluse alustamise kohta, on siiski vaja teha kindlaks, kas kõnealust meedet saab pidada vähese tähtsusega abiks kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1535/2007 ja seega mitte pidada seda riigiabiks aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(34)

Oma 26. aprillil 2012. aastal saadetud e-kirjas selgitasid Itaalia ametiasutused, et maksetähtaegade edasilükkamisega seotud intress oli vahemikus 0,08–694,19 eurot. Nad märkisid samuti, et tehtud kontrollid näitasid, et Itaalia jaoks kolmeks eelarveaastaks kindlaks määratud ülempiiri ei ületatud, kuid nad peavad veel kontrollima, kas jätkuvalt on olemas oht, et ületatakse individuaalne ülempiir eelarveaastateks 2009, 2010 ja 2011 kumuleerunud vähese tähtsusega abi korral.

(35)

Komisjon võib kindlasti märkida, et määruse (EÜ) nr 1535/2007 artikli 3 lõikes 2 sätestatud edasilükkamisega seotud intressi summa ei ületa eraldi võetuna 7 500 eurot. Komisjon märgib ka, et edasilükkamisega antud abi kogusumma, st 50 877,41 eurot, ei ole kaasa toonud määruse lisas Itaaliale lubatud ülempiiri – 320 505 000 eurot – ületamist. Sellest hoolimata ei ole komisjonil uut teavet, mis näitaks, et 7 500 euro suurust individuaalset ülempiiri ei ole ühelgi juhul ületatud, võttes samuti arvesse kogu vähese tähtsusega abi, mida sai sama abisaaja kolme eelarveaasta jooksul, sest alates 26. aprillist 2012 ei ole komisjon saanud nende kontrollide tegemisega seotud Itaalia ametiasutustelt enam teavet. Seega ei saa järeldada, et kõikidel juhtudel peeti kinni üksikabi ülempiirist, eeskätt seetõttu, et komisjon peab arvesse võtma ka otsuse nr 2003/530/EÜ rikkumisest tekkivat uut abi. Tõepoolest, komisjon peab kontrollima kõnealust meedet tervikuna (st edasilükkamisega seotud abi, intressivaba laenuga võrdväärse abi andmist ja otsuse nr 2003/530/EÜ rikkumisest tekkivat uut abi): märkimisväärne hulk abisaajaid (rohkem kui 1 250) on sellest edasilükkamisest kasu saanud ja abi summa sisaldab ka osa põhisummast (st seda, mis vastab aastate 2013, 2014, 2015, 2016 ja 2017 31. detsembriks makstavale iga-aastasele osamaksele) ning lisaks intressi, mis ületab kaugelt maksetähtaja edasilükkamisega seotud intressi, mida Itaalia ametiasutused oma väidete toetuseks arvesse võtsid.

(36)

Määruse (EÜ) nr 1535/2007 artikli 3 lõikes 7 märgitakse: „Vähese tähtsusega abi ei või kumuleerida samadele abikõlblikele kuludele antava riigiabiga, kui kumuleerimise tulemusel on abi osatähtsus suurem kui iga juhtumi iseärasusi arvestades on kindlaks määratud ühenduse õigusaktidega.”

(37)

Seoses sellega on komisjon juba osutanud, algatades aluslepingu artikli 108 lõikes 2 ette nähtud menetluse, et nimetatud edasilükkamine lisandus nõukogu heaks kiidetud abile, mida tuleks pidada maksimaalseks abiks, mida selles kontekstis saab anda.

(38)

Itaalia ametiasutused on samuti seisukohal, et maksetähtaja edasilükkamist tuleks käsitada eraldiseisva meetmena, arvestades selle kasutamise madalat määra tootjate seas, kõnealuste summade väiksust ja seda, et osamaksetena tasumise kava ei muudetud, nii et selle struktuur jäi samaks nii seoses osamaksete koguarvu kui ka lõpptähtajaga.

(39)

Komisjon seda arvamust ei jaga. On tõepoolest selge, et maksetähtaja edasilükkamine on otseselt seotud hüvitisega, mille osamaksetena tasumine sätestati üksikasjalikult otsuses nr 2003/530/EÜ. Selle otsuse artikli 1 lõike 1 esimeses taandes märgitakse selgelt, et võlg makstakse tagasi iga-aastaste ühesuuruste osamaksetena. Edasilükkamist ei saa seetõttu pidada täiesti sõltumatuks otsuses nr 2003/530/EÜ kehtestatud osamaksete süsteemist.

(40)

Itaalia ametiasutused vaidlustavad ka asjaolu, et nõukogult heakskiidu saanud abi on maksimaalne abisumma, mille võib piimatootjatele anda. Nad on seisukohal, et kõnealuses otsuses mööndakse osamaksetena tagasimaksmise kava heakskiitmiseni viinud erandlike asjaolude olemasolu, kuid et see erandlik iseloom ei õigusta iseenesest seda, et abisaajatel puudub võimalus saada mis tahes muud toetust, kuna aluslepingus viidatakse ainult erandlikele asjaoludele, seadmata piiranguid loa saanud abi olemusele või selle rakendamise üksikasjalikele eeskirjadele. Kõnealusel juhul kajastub nõukogu otsuse nr 2003/530/EÜ vastuvõtmiseni viinud erandlik iseloom täielikult viisis, kuidas kõnealune otsus vastu võeti – nimelt ühehäälsuse alusel –, ning seostub pigem abi vastuvõtmist nõudvate asjaolude kui abi endaga.

(41)

Komisjon ei nõustu Itaalia ametiasutuste seisukohaga. Kuigi aluslepingu artikli 108 lõike 2 kolmandas lõigus sätestatakse, et „nõukogu [võib] ühehäälselt otsustada, et abi […] tuleb […] pidada siseturuga kokkusobivaks, kui sellist otsust õigustavad erandlikud asjaolud”, ning ka otsuse nr 2003/530/EÜ põhjenduses 8 sätestatakse, et on olemas erandlikud asjaolud, mis õigustavad abi pidamist siseturuga kokkusobivaks, jääb tegelikult kehtima tõsiasi, et nõukogu ise kehtestas otsuse resolutiivosas, et abi peetakse siseturuga kokkusobivaks „erandkorras” ja mitte „võttes arvesse erandlikke asjaolusid”. Mõiste „erandkorras” osutab selgelt nõukogu kavatsusele juhtida tähelepanu abi andmisele, muutes selle vaatamata erandlike asjaolude olemasolule ainulaadseks, nagu osutatakse põhjenduses 8. Kuigi Itaalia ametiasutuste viide ühehäälsusele võib tõepoolest tõendada, et menetlus oli erandlik, ei sea see kahtluse alla abi ainulaadsust, nagu see on sätestatud kõnealuses otsuses.

(42)

Arvestades asjaolu, et nõukogult heakskiidu saanud abi, võttes arvesse selle ainulaadsust, oli selles konkreetses kontekstis suurim lubatud summa, st 100 %-lise abiga võrdväärne toetus, tähendaks maksetähtaja edasilükkamise lisamine määruse (EÜ) nr 1535/2007 artikli 3 lõike 7 automaatset kohaldamist, mis tähendab, et edasilükkamisest tulenev toetusekvivalent ei kuulu selle määruse kohaldamisalasse ja on seetõttu riigiabi. Selle abi kokkusobivust, samuti otsuse nr 2003/530/EÜ rikkumisest tuleneva uue abi kokkusobivust siseturuga tuleb hinnata abi andmise ajal kehtinud konkurentsieeskirjade raames.

(43)

Edasilükkamise toimumise ajal kehtinud konkurentsieeskirjad sisalduvad ühenduse suunistes riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris aastateks 2007–2013.

(44)

Itaalia ametiasutuste 26. aprillil 2012. aastal saadetud e-kirjas esitatud seisukoht põhines väitel, et maksetähtaja edasilükkamist tuleks käsitada vähese tähtsusega abi kava osana. Seepärast ei esitanud ametiasutused seoses eespool nimetatud suunistes kehtestatud eeskirjadega ühtegi selgitust maksetähtaja edasilükkamise või otsuse nr 2003/350/EÜ raamistikust välja jääva uue abi kokkusobivuse kohta siseturuga.

(45)

Sel põhjusel ei ole komisjonil uut teavet, hajutamaks kahtlusi, mis tal olid aluslepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse algatamise ajal. Maksetähtaegade edasilükkamisega seotud abi ja seega ka otsuse nr 2003/530/EÜ rikkumisest tekkinud uus abi kujutavad endast seetõttu ühepoolset riigiabi, mille ainus eesmärk oli parandada tootjate rahalist olukorda, aitamata kaasa sektori arengule. Seetõttu on tegemist tegevusabiga, mis on eespool osutatud suuniste punkti 15 tähenduses siseturuga kokkusobimatu.

(46)

Kui leitakse, et abi on siseturuga kokkusobimatu, on komisjon aluslepingu ja Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt volitatud otsustama, kas asjaomane riik peab abi andmise lõpetama või selle andmist muutma (10). Euroopa Kohtu kohtupraktikas märgitakse ka seda, et riigi kohustus lõpetada abi andmine, mida komisjon peab siseturuga kokkusobimatuks, kannab eesmärki taastada abi andmise eelne olukord. Sellega seoses on kohus kinnitanud, et nimetatud eesmärk on saavutatud, kui abisaaja on tagasi maksnud talle antud summad, kaotades seega eelise turukonkurentide ees ja taastades sellega abi andmise eelse olukorra (11).

(47)

Nimetatud kohtupraktika kohaselt sätestatakse nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklis 14, millega kehtestatakse EÜ asutamislepingu (12) artikli 93 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, et kui ebaseadusliku abi korral tehakse negatiivne otsus, nõuab komisjon, et asjaomane liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada (käesoleval juhul kõigilt abisaajatelt, kes said maksetähtaja edasilükkamisest kasu).

(48)

Seepärast tuleb Itaalial võtta kõik vajalikud meetmed, et kokkusobimatu abi abisaajatelt tagasi nõuda. Kooskõlas komisjoni teatise „Ebaseaduslik ja ühisturuga kokkusobimatu riigiabi: abi tagasinõudmist käsitlevate komisjoni otsuste tõhus rakendamine liikmesriikides” (13) punktiga 42 on Itaalial alates käesoleva otsuse jõustumisest neli kuud aega selle sätete rakendamiseks. Intressi makstakse tagasinõutavalt summalt, võttes arvutamisel aluseks komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (14).

(49)

Käesolev otsus tuleb rakendada viivitamata, eelkõige seoses kogu antud üksikabi, mis on siseturuga kokkusobimatu, tagasinõudmisega.

(50)

Arvestades väga spetsiifilist konteksti, milles abi anti (abi lisati kavale, mis moodustab nõukogult heakskiidu saanud paketi), ja abiga kaasnevaid tagajärgi (otsuse nr 2003/530/EÜ rikkumine seoses nendega, kes said eelise maksetähtaja edasilükkamisest, samal ajal kui abi oli juba otsuse kohaselt erandkorras heakskiidu saanud), tuleks alljärgnev tagasi nõuda seoses nende osapooltega, kes olid saanud maksetähtaja edasilükkamisest kasu:

(51)

Tähtsus, mille Itaalia ametiasutused omistasid tagasimakstavate summade väiksusele ja ohule, et tootjad esitavad riigikohtutes uusi apellatsioonikaebusi, ei muuda tõsiasja, et riigiabi, mis ei vasta aluslepingu artiklis 107 sätestatud erandite kasutamiseks kehtestatud tingimustele ja mis on seetõttu siseturuga kokkusobimatu, tuleb abisaajatelt tagasi nõuda, et taastada abi andmise eelne konkurentsiolukord. Tõepoolest, Euroopa Kohtu kohtupraktika osutab, et siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud ebaseadusliku abi andmise lõpetamine on sellise ebaseaduslikkuse loogiline tagajärg, kuna tagasinõudmise ainus eesmärk on taastada varasem olukord (15). Eesmärk ennistada endine olukord saavutatakse, kui abisaajad on siseturuga kokkusobimatu ebaseadusliku abi tagasi maksnud ja kui abisaajad on selle tulemusena ilma jäänud varasemast eelisest turukonkurentide ees. Sellisel juhul pöördutakse seega tagasi abi andmisele eelnenud olukorra juurde (16).

(52)

Lisaks näib seoses tagasinõutavate summade väiksusega, et Itaalia ametiasutused piiravad tagasinõudmise kohaldamisala ainult intressile, mis tuleb lisada iga-aastasele maksele aasta eest, mil maksetähtaeg edasi lükati. Ometi peab tagasinõudmine, mis mõjutab ainult neid, kes maksetähtaja edasilükkamisest tegelikult kasu said, hõlmama kogu siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud abi lisaks mis tahes makstavatele intressidele (vt punkt 50 eespool).

(53)

Kokkuvõttes ei saa pidada asjakohaseks väidet, et tootjad esitavad riigikohtutes apellatsioonikaebusi, sest Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt ei õigusta pelgalt riigisiseste raskuste, isegi ületamatute raskuste võimalus asjaolu, et liikmesriik ei täida oma liidu õigusest tulenevaid kohustusi (17).

(54)

Seega saaks Itaalia kohaldada vähese tähtsusega abi eeskirju põllumajandussektori suhtes, nõudes üksikabi tagasi neilt abisaajatelt, kes täitsid kõik vähese tähtsusega abi käsitleva kohaldatava määruse (määrus (EÜ) nr 1535/2007) nõuded ajal, mil anti siseturuga kokkusobimatut ebaseaduslikku abi. Komisjoni teatise „Ebaseaduslik ja ühisturuga kokkusobimatu riigiabi: abi tagasinõudmist käsitlevate komisjoni otsuste tõhus rakendamine liikmesriikides” (18) punktis 49 on sätestatud, et liikmesriik on kohustatud viima läbi üksikasjaliku analüüsi iga kõnealuse kava alusel antud üksikabi kohta. Selleks et määrata kindlaks kava kohase iga üksiku abisaaja poolt tagasimakstava abi täpne summa, tuleb Itaalial seega kindlaks teha, millises ulatuses konkreetsele projektile abi anti, millised projektid vastasid abi andmise ajal kõigile grupierandi määruse tingimustele või komisjoni poolt heaks kiidetud abikavale. Sellisel juhul võib liikmesriik kohaldada ka vähese tähtsusega abi kriteeriume, mis kehtisid ebaseadusliku ja kokkusobimatu abi andmise ajal ja mille suhtes kohaldatakse tagasinõude otsust vastavalt 7. mai 1998.aasta määruse (EÜ) nr 994/98 (milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes) artiklile 2 (19). Nimetatud kriteeriumi kohaselt ei kujuta selle meetme alusel antud üksikabi abisaajatele, kes täitsid abi andmise ajal vähese tähtsusega abi käsitlevas kehtivas määruses (määrus (EÜ) nr 1535/2007) sätestatud tingimusi, endast abi.

(55)

Seoses esimese huvitatud isiku (vt punkt 22) esitatud märkustega rõhutab komisjon, et käesoleva otsuse kohased menetlused ei hõlma maksetähtaja edasilükkamist vastavalt seaduse nr 122/2010 artiklile 40 bis, mille puhul üks osamakse makstakse seadusega nr 33/2009 kehtestatud osamaksetena tasumise täiendava kava alusel, kuna see otsus ei käsitle otsusega nr 2003/530/EÜ kehtestatud osamaksete täiendavat kava.

(56)

Mis puutub kahe teise huvitatud isiku esitatud märkustesse dekreetseaduse nr 16/2012 kohta (punktid 24 ja 26), siis komisjon uurib praegu kõnealuseid märkusi. Komisjon on siiski seisukohal, et neid märkusi tuleb haldustõhususe huvides eraldi uurida, muu hulgas seoses tõsiasjaga, et kahe menetluse liitmine menetluste laiendamise ja kõigi seotud haldustoimingute rakendamise teel tekitaks märkimisväärse viivituse käesoleva otsuse kohase menetluse lõpetamisel.

(57)

Komisjon leiab, et Itaalia on kõnealust maksetähtaja edasilükkamist ebaseaduslikult rakendanud, mis muudab ebaseaduslikuks ka abi, mida see hõlmab (vt eespool punkti 13 teine taane), ja otsuse nr 2003/530/EÜ rikkumisest tuleneva uue abikava (vt punkti 13 kolmas taane). Järelikult ei saa ühtegi abi pidada siseturuga kokkusobivaks, sest Itaalia ametiasutused ei ole esitanud teavet, mis osutaks kokkusobivusele põllumajandussektori suhtes kohaldatavate konkurentsieeskirjade alusel (vt punktid 43–45). Nad väitsid üksnes seda, et maksetähtaja edasilükkamist tuleks vaadelda eraldi, st võtmata arvesse otsuse nr 2003/530/EÜ mõju, ja et seda võib pidada vähese tähtsusega abi kavaks). Seepärast ei ole komisjonil olnud võimalik hajutada juba aluslepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse algatamisel väljendatud kahtlusi.

(58)

Siseturuga kokkusobimatu abi tuleb koos intressidega tagasi nõuda asjaomastelt abisaajatelt, teiste sõnadega nendelt, kes tegelikult kõnealust maksetähtaja edasilükkamist kasutasid,

a)

maksu 31. detsembri 2010. aasta tähtajaga osamakse edasilükkamisega seotud intress, millele lisanduvad kõik kuni tagasimaksmise kuupäevani tekkinud viivitusintressid;

b)

intressid iga-aastastelt osamaksetelt, mille tähtaeg oli 31. detsembril 2004., 2005., 2006., 2007., 2008. ja 2009. aastal (nende iga-aastaste osamaksete kapital maksti enne nõukogu otsuse rikkumisest tulenevat maksetähtaja edasilükkamist), ning lisaks kuni tagasimaksmise kuupäevani kogunenud viivised;

c)

intress iga-aastastelt osamaksetelt, mille tähtaeg oli 31. detsembril 2011. ja 2012. aastal (ei ole teavet, mis näitaks, et kapitali ei makstud ettenähtud tähtajaks), ning lisaks kuni tagasimaksmise kuupäevani kogunenud viivised hilinenud maksetelt;

d)

kapital ja intress, mis on seotud iga-aastaste osamaksetega, mille tähtaeg on 31. detsembril 2013., 2014., 2015., 2016. ja 2017. aastal, mis on viimane kooskõlas nõukogu otsusega kindlaks määratud tagasimaksegraafiku lõpptähtpäev.

a)

nende abisaajate nimekiri, kes said artiklis 1 osutatud kavade kohaselt abi, ja abi kogusumma, mille sai igaüks neist asjaomase kava kohaselt;

b)

nendelt abisaajatelt tagasinõutava abi kogusumma (põhisumma ja intressid), kes said abi, mida vähese tähtsusega abi eeskirjad ei hõlma;

c)

käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete üksikasjalik kirjeldus;

d)

dokumendid, millega tõendatakse, et abisaajatele on antud korraldus abi tagasi maksta.

19.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 309/49

(1)

Põllumajanduse ja maapiirkondadega seotud koostöö tehnilise keskuse juhatuse liikmete ametiaeg, mida pikendati AKV-ELi suursaadikute komitee otsusega nr 2/2013, (5) lõppes 21. augustil 2013.

(2)

Seepärast on vaja ametisse nimetada uued juhatuse liikmed,

—

prof Eric TOLLENS

—

prof Baba Y. ABUBAKAR

—

prof Augusto Manuel CORREIA

—

Helena JOHANSSON

—

dr Faustin R. KAMUZORA

—

prof Clement K. SANKAT

19.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 309/50

(1)

AKV-ELi lepingu teise läbivaatamise käigus muudeti selle III lisa, et vaadata läbi põllumajanduse ja maapiirkondadega seotud koostöö tehnilise keskuse (edaspidi „keskus”) ülesanded ning täpsustada ja tugevdada kõnealuse asutuse juhtimist, eelkõige suursaadikute komitee poolset järelevalvet ning haldusnõukogu vastutust.

(2)

AKV-ELi ministrite nõukogu otsuse nr 2/2010 (4) kohaselt kohaldatakse AKV-ELi lepingu teist läbivaatamist ajutiselt alates 31. oktoobrist 2010.

(3)

Seetõttu tuleks keskuse põhikirja vastavalt muuta.

(4)

AKV-ELi lepingu III lisa artikli 3 lõike 5 kohaselt sätestab keskuse põhikirja suursaadikute komitee. Seetõttu peaks saadikute komitee võtma vastu sellekohase otsuse,

19.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 309/55