I LISA

Kiidetakse heaks kaitstud päritolunimetuse „Montasio” spetsifikaadi järgmised muudatused.

Esimene muudatus

Lause: „Kasutada tohib õhtuse ja hommikuse lüpsi piima kuni neljast järjestikusest lüpsikorrast” asendatakse lausega: „Kasutada tohib järjestikuste lüpsikordade piima, mis on kogutud 48 tunni jooksul pärast esimest lüpsi.”

Algselt koguti piim 48 tunni jooksul ainult nelja traditsioonilise lüpsikorraga. Robotlüpsi juurutamisega saab 48 tunni jooksul toimuvate lüpsikordade arvu suurendada. Seega ei muudetud ajavahemiku kestust, vaid ainult lüpsikordade arvu. Tehnika ja teaduse seisukohast ei mõjuta robotlüps piima omadusi. Piima koostis, eelkõige selle rasva- ja valgusisaldus, on võrreldav käsitsilüpsil saadava piima koostisega. Võib isegi täheldada lehmade tervise paranemist, sest robotlüps aitab vältida stressi, mida põhjustab päevas ainult kahe lüpsikorra puhul udarasse kogunev suur piimakogus. Kui piim lüpstakse välja sagedamini kui kaks korda päevas, väheneb udara ja nisade koormus, paraneb piima mikrobioloogiline kvaliteet ning väheneb mastiidi esinemissagedus.

Robotlüps võimaldab parandada ka piima reoloogilisi omadusi, näiteks piima kalgendumisvõimet. Seega kalgendub piim ensüümide toimel kiiremini ja kalgend on lõikuriga paremini töödeldav.

Teine muudatus

Praegune sõnastus: „Kaitstud päritolunimetusega juustu „Montasio” valmistamiseks kasutatavat piima ei tohi pastöriseerida ning piima fosfataastest peab olema selgelt positiivne.”

Uus sõnastus: „Kaitstud päritolunimetusega juustu „Montasio” valmistamiseks kasutatavat piima ei tohi pastöriseerida. Termiliselt töödeldud piima puhul, mida kasutatakse kaitstud päritolunimetusega juustu „Montasio” valmistamiseks, peab piima fosfataastest olema selgelt positiivne.”

Juba palju aastaid on enesekontrollisüsteemi rakendavad juustutootjad kontrollinud piima korrapäraselt ning registreerinud iga päev sissetuleva piima temperatuuri. Seega kasutab kontrolliasutus analüüsimeetodina ka edaspidi fosfataasteste, et kontrollida spetsifikaadi nõuete järgimist. Kõnealuseid kontrollimisi tehakse riskianalüüsi põhjal.

Kolmas muudatus

Praegune sõnastus: „Kaitstud päritolunimetusega juustu „Montasio” valmistamisel on tegevuste järjekord järgmine:

06)	kuumutada temperatuurini 42–48 °C ja segada ilma kuumutamata 20–30 minuti jooksul;”

Uus sõnastus:

06)	„kuumutada temperatuurini + 42 kuni + 48 °C ja töödelda lõikuriga ilma kuumutamata vähemalt 10 minuti jooksul;”

Selgus, et sõltuvalt olemasolevatest tehnilistest ja tehnoloogilistest võimalustest, esines nende kahe etapi (kuumutamine ja sellele järgnev lõikuriga töötlemine ilma kuumutamata) puhul olulisi erinevusi.

Juustu „Montasio” tootvad ettevõtjad kasutavad kas vaskkatlaid (mahutavus 1–1,5 tonni) või mitmeotstarbelisi teraskatlaid (mahutavus 3,5–8 tonni).

Kalgendi kuumutamise aeg sõltub sellest, kumba tüüpi katelt kasutatakse, sest auruga kuumutamise kiirus on väga erinev sellest soojenemise kiirusest, mida põhjustab toimuv muundumine.

Lõikuriga töötlemise aeg, mil kalgendit ei kuumutata ja mille jooksul eraldub kalgendist osa vadakut, sõltub kalgendi maksimumtemperatuurist ja jahtumise kiirusest, mis omakorda sõltub kasutatava katla tüübist, katlas töödeldava piima kogusest, kalgendi tera suurusest ning kalgendis sisalduva vee kogusest, mis eraldatakse kuumutamise või lõikuriga töötlemise käigus.

Vormimisele eelnev kalgendi vadakust eraldamine võib kesta lühemat või pikemat aega, see sõltub tööoperatsioonile kuluvast ajast ja töö automatiseerituse tasemest.

Näiteks juhul, kui kalgend valatakse vormimislauale mitmeotstarbelisest katlast, mis asub kõnealuse laua kohal, on sama kalgendikoguse puhul vaja vähem aega, kui kalgendi eraldamisel käsitsi linase riide abil vaskkatlast.

Kui võtta arvesse, et kalgendi eraldamise optimaalse aja valib iga juustumeister vastavalt tavapärastele hindamiskriteeriumitele ning isiklikele teadmistele ja kogemustele, on vaja kindlaks määrata kuumutamise ja kalgendi lõikuriga töötlemise minimaalne kestus.

II LISA

KONSOLIDEERITUD KOONDDOKUMENT

Nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (1)

„MONTASIO”

EÜ nr: IT-PDO-0317-0995-26.4.2012

KGT () KPN (X)

1.   Nimetus

„Montasio”

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.3.

Juust

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

„Montasio” on lehmapiimast valmistatud keskmise või pika laagerdumisajaga juust, mis on silindrilise kujuga, sirge või peaaegu sirge küljega ning alt ja pealt tasane või kergelt kumer. Seda toodetakse pastöriseerimata piimast, millele on lisatud üksnes looduslikke piimhappebaktereid või lubatud fermente. Juustude minimaalne laagerdumisaeg on 60 päeva ning 10. ja 60. laagerdumispäeval võetakse proove, et kontrollida juustu niiskustaset. 60. laagerdumispäeval peavad kaitstud päritolunimetusega juustul „Montasio” olema järgmised omadused: sisemine niiskusesisaldus kuni 36,72 %, rasvasisaldus kuivaines vähemalt 40 %, juustuketta kaal 6–8 kg, läbimõõt 30–35 cm, külje kõrgus kuni 8 cm, sile, korrapärane ja elastne koorik, tihke tekstuur väheste aukudega, naturaalne õlgkollakas värvus, tüüpiline lõhn ning meeldiv maitse, mis pikema laagerdumisajaga „Montasio” juustu puhul omandab kergelt pikantse noodi.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Juustu „Montasio” valmistatakse tootmispiirkonna farmidest kogutud piimast.

Peamiselt kasvatatavad veisetõud on Bruna alpina ning Pezzata Rossa Italiana ja Pezzata Nera.

Juustule ei lisata säilitusaineid ning selle termiline töötlemine ei ole lubatud, välja arvatud jahutamine kuni 4 °C.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Lehmade söödast 75–85 % moodustavad täisteravili, kuiv- ja haljassööt ning silo. Ülejäänud 15–25 % moodustavad jõusööt ja valgukoogid. Lubatud on kasutada mineraalaineid ja vitamiine. 60 % söödast on pärit asjaomasest geograafilisest piirkonnast. Keelatud on kasutada sööta, mida juustutootmise traditsioonide kohaselt loetakse kalgendumist pärssivaks, näiteks soistelt aladelt või suure liiklusintensiivsusega teede äärest pärit sööt. Loomadele ei ole lubatud sööta juurvilja, puuvilja, rapsi, riisi töötlemise kõrvalsaadusi, loomset jahu, meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud toitu, värsket, pressitud või sileeritud peedipulpi, õlle- või destilleeritud toodete kõrvalsaadusi, silo (välja arvatud heina- või maisisilo) ning puuvilja, peedi, õlle või destilleeritud toodete tööstusliku töötlemise käigus tekkinud saadustest valmistatud silo.

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik tootmisetapid (veiste kasvatamine ja piima tootmine, kalgendamine, kalgendi töötlemine, juustu vormimine, nõrutamine, soolamine ja laagerdamine) peavad toimuma punktis 4 määratletud piirkonnas.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

—

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta

Toode on äratuntav juustu sisse erivormiga vormitud originaalitunnuse järgi, millele on märgitud tootja kood, provintsi tähis ja tootmise kuupäev (aasta, kuu, päev). Kaitstud päritolunimetuse „Montasio” märgisel on nimetus „Montasio” paigutatud diagonaalselt ning vaheldumisi õigetpidi ja kummuli (vt joonis 1).

Kõnealune päritolumärgis pannakse ühinenud või eraldiseisvate ettevõtete kogu toodangule, mis on valmistatud vastavalt spetsifikaadile.

1) Nimetuse „Montasio” põletusmärk ja silt, millel on lühend „PDM”

2) Tootmise kuu / 3) Tootmise päev / 4) Juustutootja kood / 5) Provintsi tähis / VI) Tootmise aasta

Päritolunimetuse logol on stiliseeritud suurtäht M, mille alla on kirjutatud „MONTASIO”. Logos kasutatakse alati kirjatüüpi „HORATIO”. Logo puhul järgitakse alati joonisel 2 esitatud proportsioone (nt laius 8 cm ja kõrgus 6 cm).

Kui kogu tootmisprotsess alates piima tootmisest kuni juustu laagerdamiseni, mis kestab vähemalt 60 päeva, toimub kehtiva riikliku seaduse tähenduses mägipiirkonnas, sealhulgas kaitstud päritolunimetuse „Montasio” tootmispiirkonnas, võib juustu märgistusele lisada märgise „mägipiirkonna toode”. Sel eesmärgil kinnitatakse juustuketta küljele silt, millel on lühend „PDM” (prodotto della montagna – mägipiirkonna toode).

Juustu „Montasio” puhul, mille laagerdumisaeg on üle 100 päeva, võib ühendus Consorzio per la Tutela del Formaggio Montasio kõigi ühinenud või üksiktootjate taotlusel ning pärast juustu kontrollimist lisada juustuketta küljele selleks ettenähtud kohta päritolunimetuse logo (joonis 2) põletusmärgi.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Kaitstud päritolunimetusega juustu „Montasio” tootmispiirkond hõlmab järgmisi maakondi Friuli-Venezia Giulia kogu territoorium; Veneto: Belluno ja Treviso provintside kogu territoorium ning Padova ja Veneetsia provintsi järgmiselt määratletud osa: „Treviso ja Padova provintsi piiride lõikumiskohast piki Padova provintsi piiri kuni Serenissima kiirteeni. Edasi mööda kiirteed kuni Brenta jõge ületava maanteesillani ning seejärel piki jõesängi kuni jõe suudmeni.”

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

Juustu omadused on seotud tootmispiirkonna ja sealse kliimaga. Piirkond on suures osas mägine või asub mäenõlvadel, kus veel praegugi tegeldakse loomade mägi- ja tavakarjatamisega. See mõjutab ka piimalehmadele antava sööda kvaliteeti.

Aastatel 1773 ja 1775 lisati „Montasio” juust San Daniele ja Udine hinnakirja. See annab kinnitust „Montasio” turustamise kohta ja näitab, et tegemist ei olnud üksnes kohaliku tootega, mida valmistati ainult oma tarbeks. „Montasio” tihedast seotusest piirkonnaga annab tunnistust ka selle tootmise oluline mõju ühistute arengule. „Montasio” juust ja selle tootmise tehnilised iseärasused levisid kiiresti Friulis ja Veneto idaosas. Ja seda mitte üksnes inimeste tegevuse ja asjakohaste struktuuride loomise (juustuühistute või juustumeistrite kooli asutamine) mõjul – kuuekümnendatel aastatel tegutses seal üle 650 juustukoja –, vaid keskkonna mõjul, kust selline tootmisviis alguse sai.

Tootmispiirkonnale on iseloomulik see, et Itaalia idapoolses osas on alati olnud kevadel ja sügisel palju sademeid, mis loovad soodsad tingimused piimalehmade pidamiseks vajalikele rohumaadele ja teravilja (nisu ja oder) kasvatamiseks. Märkimata ei saa jätta ka maisikasvatuse olulisust, sest maisi antakse loomadele toorsööda ja silona. Mõned aastad tagasi hakati tootmispiirkonnas kasvatama ka soja, mida valgurohkuse tõttu kasutatakse söödalisandina.

5.2.   Toote eripära

„Montasio” juustu peamine eripära on see, et juust sobib nii keskmise kestusega kui ka pikaajaliseks laagerdamiseks. Itaalia juustude seas kuulub „Montasio” poolkõvade juustude hulka. Kuna nimetatud juustu võib laagerdada kuni 36 kuud, on ta samuti üks vähestest pika laagerdumisajaga kõvadest juustudest.

„Montasio” juustu eripärana võib nimetada ka selle vormi suurust.

Lisaks on kaitstud päritolunimetusega „Montasio” juustu spetsifikaadi kohaselt keelatud kasutada pastöriseeritud piima, et säilitada, nii palju kui võimalik, tootmispiirkonna piimale iseloomulikku bakterisisaldust.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Asjaolu, et „Montasio” juust sobib nii keskmise kestusega kui ka pikaajaliseks laagerdamiseks, on nn säästva tehnoloogia tulemus. Lisatavate piimahappebakterite kogus on väike (umbes 1 %), kuumutamine toimub madalal temperatuuril (42–48 °C) ning nõrutamine ja vormimine tagavad juustu poolkõva tekstuuri ja ligikaudu 36 % niiskusesisalduse pärast kahe kuu pikkust laagerdumist, mis on minimaalne laagerdumisaeg enne turustamist.

Keskkond, milles juust „Montasio” on välja kujunenud, on selle tootmiseks ja levikuks kõige sobivamate mikrobioloogiliste omadustega. Tõepoolest, juustus „Montasio” esineb termofiilset mikroobifloorat, mis võimaldas vanasti ja võimaldab ka praegusel ajal valmistada ainulaadset juustu, mida tarbitakse nii värskelt (tänapäeval vähemalt kahe kuu vanuselt, sest juustu toodetakse pastöriseerimata piimast) kui ka laagerdunult (kuni 36 kuud). Laagerdumise jooksul muutuvad organoleptilised omadused, nagu tekstuur, maitse ja lõhn, ning seda tänu just tootmispiirkonna rohumaade ja karjamaade bakterioloogilistele omadustele.

Pärast kahekuulist laagerdumist on „Montasio” juustul poolkõva konsistents ja õrn lõhn, mis meenutab juustu valmistamisel kasutatud piima lõhna. Kui laagerdumisaeg pikeneb ja niiskusesisaldus väheneb, muutub „Montasio” juustu lõhn tugevamaks ja kergelt pikantseks ning konsistents tihkemaks ja pudedamaks.

Kuna loomapidamise meetodid ja kultuuride kasvatamine on täiustunud ning lüpsmisviisid on muutunud üha hügieenilisemaks, on juustu „Montasio” valmistamisel muutunud vajalikuks lisada piimale mikroorganisme. Piimale hakati lisama tootmispiirkonna piimast pärit piimhappebaktereid (mille hulgas on palju kokke ja vähe kepikesi) ning tänaseks on see tava üldlevinud.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

[Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7]

Pädev ametiasutus on algatanud riikliku vastuväite esitamise menetluse, avaldades ettepaneku kaitstud päritolunimetuse „Montasio” tunnustamiseks 21. novembri 2011. aasta Itaalia Vabariigi Teatajas nr 271.

Spetsifikaadi terviktekst on kättesaadav veebisaidil

http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või otse põllu-, toidu- ja metsamajandusministeeriumi veebisaidil (www.politicheagricole.it), klõpsates „Qualità e sicurezza” („Kvaliteet ja ohutus”; ekraanil ülal paremal) ning seejärel „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE” („ELi läbivaatuseks esitatud spetsifikaadid”).

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).

I LISA

Kiidetakse heaks päritolunimetuse „Morbier” spetsifikaadi järgmine muudatus.

1.1.   Toote kirjeldus

Organoleptilised omadused

Kõik juustu kirjeldavad omadused vaadati üle, et need väljendaksid paremini toote tegelikku olemust.

Musta joone puhul on jäetud välja sõnale „seob” eelnenud sõna „hästi”, kuna see väljendas subjektiivsust.

Kooriku puhul on asendatud sõnad „sile ja ühtlane” palju täpsema kirjeldusega „soolveega hõõrutud, ühtlase välimusega, õrna mikroobikihiga kaetud ja vormi sisepinna jälgedega”. Värvuse puhul on sõnad „helehalli kuni oranžikasbeeži värvusega” asendatud kirjeldusega „beežist kuni oranži värvusega, milles on oranžikas-, punakas- ja roosakaspruun varjund”.

Juustumassist rääkidas on lisatud, et see on „ühtlane” ja täpsustatud, et see on „katsudes” pehme. Juustus olevate avade kirjeldust on muudetud, et see vastaks paremini tegelikkusele. Kirjelduse „selles võib esineda väikesi auke” asemel on „selles on tihedalt väikesi ebaühtlasi sõstramarja suuruseid augukesi või väikesi lamedaid mullikesi”. Lisatud on, et juustumass „ei ole suus kleepuv” ja et selle tekstuur on „sile”.

Maitsest rääkides on kirjelduse „kergelt koorese maitsega; lõhn on kindlapiiriline, puuviljaline ja püsiv” asemel kirjutatud „Kindlapiirilises maitses esineb piima-, karamelli-, vanilli- ja puuviljanüansse. Juustu laagerdumisel lisanduvad lõhnabuketti röstimise, vürtsi ja taimsed nüansid. Maitsed on tasakaalus.”

Analüütilised omadused

Selleks et jätta kõrvale ebatüüpilised liiga kuivad juustud, on lisatud, et rasvavaba juustu niiskussisaldus peab olema vähemalt 58 %.

1.2.   Päritolutõend

Rubriik „Üksikasjad, mis kinnitavad toote pärinemist geograafilisest piirkonnast” konsolideeriti ning see hõlmab nüüd deklareerimiskohustusi ning toote jälgitavust ja tootmistingimuste järelevalvet võimaldavate registrite pidamist.

Seda osa täiendati ka mitme sättega registrite ja deklareerimisdokumentide kohta, et võimaldada tagada juustu jälgitavust.

1.3.   Tootmismeetod

Piima tootmine

—

Loomatõud Kontrollimise lihtsustamiseks täpsustati tõutüüpe ning kohalike tõugude kasutamise kohustust laiendati „piimakarjale” ja „kõikidele tootmisettevõttes peetavatele piimalehmadele”. Lubatud on ka „loomad, mis on saadud kahe tõu ristamisel sertifitseeritud asutuses”. Nii mõlemad puhtad tõud kui ka nende ristandid on ajalooliselt kohalikku päritolu. Ristanditel ei ole toote eripärale märgatavat mõju.

—

Rohumaa Lause „Lehmi karjatatakse kohalike tavade järgi” jäeti välja, kuna see oli liiga üldine ning seda ei olnud võimalik kontrollida. Lause „Juustu „Morbier” tootmiseks sobivateks rohumaadeks loetakse rohumaid, kus kasvab vähemalt kolm erinevat taimeliiki, sealhulgas vähemalt üks liik kõrrelisi ja üks liik liblikõielisi taimi” lisati selleks, et anda eelis mitmekesise söödataimestikuga looduslikele rohumaadele.

—

Rohumaade hooldamine ja parendamine Selleks, et säilitada rohumaadel kasvavate liikide mitmekesisust, lisati piirang kasutada mineraalset lämmastikväetist mitte üle 50 ühiku rohumaa hektari kohta aastas. Samal eesmärgil esitati ka lubatud orgaaniliste väetiste loend, kuhu kuuluvad sõnnik, läga, virts ja stabiliseeritud reoveesetted. Et sõnniku laotamine ei avaldaks mingit mõju piima omadustele, on kogu rohumaa pindala (karjamaa või heinamaa) kasutamine keelatud vähemalt neli nädalat pärast orgaanilise väetise laotamist.

—

Loomade karjatamine Et säiliks side toote ja piirkonna vahel, on loomade karjatamine muudetud kohustuslikuks: „Piimalehmad saadetakse karjamaale kohe pärast lume sulamist ja niipea kui maapind neid kannab. Karjatamise ajal söövad tootjalehmad karjamaal, kus on arvestatud piimalehma kohta vähemalt 20 aari karjamaad.”

—

Piimalehmade söödaratsioon „Heina säilitamise parandamiseks on lubatud kasutada üksnes naatriumkloriidi,” sest see ei muuda heina omadusi. Sööda niisutamine on keelatud, sest nii hoitakse ära soovimatute idude idanemine. „Juhul kui loomadele antakse lisaks täiendavat rohesööta, pannakse see puhastatud sõimedesse ning et rohesööt ei hakkaks käärima, tuleb see ära tarbida hiljemalt neli tundi pärast niitmist. Samuti „juhul kui söödaks antakse tükeldatud peete, peavad need olema ette valmistatud samal päeval.” Et säiliks side toote ja piirkonna vahel, „on piimalehmade söödaratsiooni lisatavale söödakontsentraadile (sealhulgas kuivatatud taimed) keskmine karja puhul kohaldatav piirmäär 1 800 kg lehma kohta aastas. Kääritatud sööta on üldiselt keelatud anda „piimakarja”„piimalehmadele” (poegivad lehmad, kinnislehmad, võõrutusest taastuvad loomad). Teatavatel tingimustel võib kääritatud sööta siiski anda täielikult eraldi peetavale karjale. Et säiliks side toote ja piirkonna vahel, on geneetiliselt muundatud taimedest koosneva sööda kasutamine keelatud. Piima kvaliteedi halvenemise vältimiseks „on piimakarja söödas keelatud taimed, mis jätavad piimale ebameeldiva maitse ja lõhna.”

Lüps

Piimas peab säilima looduslik mikrofloora. Päeva lüpsikordade arvu suurendamine võib piima loomulikku mikrofloorat halvendada. Kui lüpstakse vaid kord päevas, võib see mikrofloora tasakaalu rikkuda. „Lehmi lüpstakse kaks korda päevas, hommikul ja õhtul. Ühe lüpsikorra ära jätmine on keelatud. Piima loomuliku mikrofloora säilitamise huvides ei tohi lüpsil kasutatavad tooted sisaldada desinfektsioonivahendeid, välja arvatud juhul, kui on tegemist erakorralise olukorraga.”

Töötlemine

—

Töödeldav piim Piima tuleb koguda iga päev ja hakata töötlema võimalikult kiiresti, arvestades kohalikus traditsioonis väljakujunenud tähtaegu. Kasutatav piim peab selle kontrollimise võimaldamiseks olema muust piimast eraldi. „Juustu „Morbier” tootmisruumidesse tohib viia üksnes käesolevale sertifikaadile vastavat piima või piima, mis on mõeldud piirkonna teiste päritolunimetustega toodete tootmiseks, kui on olemas piisav jälgitavus, mis võimaldab teha kindlaks, kas juustu „Morbier” valmistamiseks tegelikult kasutatav piim on sertifikaadile vastav.” Piirkonna muude päritolunimetustega toodete spetsifikaatidele vastava piima mikrofloora vastab juustu „Morbier” tootmiseks kasutatava piima mikrofloorale. Muude päritolunimetustega toodete piimatootjad on kergesti identifitseeritavad ja piima saadakse põllumajandusettevõtetest, kus lähtutakse samadest eeskirjadest, mis kaitstud päritolunimetusega juustu „Morbier” puhul. Piimalehmade söödast valdava osa moodustab piirkonnas kasvanud rohi ja seal tehtud hein, samuti karjatatakse lehmi karjamaal, piima säilitamise aeg on piiratud jne. Tänu sellele saab juustukojas hoida vajalikku mikroobset taset. Sellise piima kasutamisel, mis ei vasta ei juustu „Morbier” ega teiste päritolunimetustega toodete spetsifikaatidele, ei saa neid omadusi tagada. Lisaks sellele valmistatakse eri juustud üksteisest eraldi ja sõltumatult kas teistes ruumides (eri tootmisahel) või muul ajal (eri toodete järjestikune tootmine).

—

Töötlemine Lause „Piimale ei tohi lisada ega sealt eemaldada midagi, seda ka valmistuse ajal, välja arvatud osaline koorimine, laabi, piimhappebakterite ja soola lisamine ning kalgendi pesemiseks ettenähtud vee lisamine.” on asendatud lausega: „Peale osalise koorimise ei tohi piimale lisada ega sealt eemaldada midagi, seda ka valmistamise ajal, välja arvatud: – sool (naatriumkloriid), – laap, – piimhappebakterite valikkultuurid kas külvina või otse piimase inokuleerituna, – vesi, – taimne süsi (carbo medicinalis vegetalis).” Tehnoloogiast ja traditsioonidest tulenevatel põhjustel on täpsustatud, et „Juust peab olema valmistatud roostevabast terasest või vasest anumates.” Ettekirjutus kalgenditükkide suuruse kohta on välja jäetud, sest seda ei saa kontrollida ja see ei ole antud toote puhul iseloomulik. Täpsustatud on laktoosi eemaldamise tingimusi ning katla temperatuuri. Lause „Juustupätsid vormitakse kerge pressimise teel” on välja jäetud, kuna tegemist ei ole tehnoloogiast tuleneva kohustusega. Täpsustatud on, et taimne söekiht tuleb lisada „käsitsi”, sest selles juustu „Morbier” olulises tootmisetapis peaks juustumeistri oskus eriti esile tulema. Lubatud on traditsiooniliste puust vormide ja linase riide kasutamine, kuna tegemist on kõnealuses valdkonnas traditsiooniliselt kasutatavate materjalidega. Spetsifikaati on lisatud, et juustu „Morbier” puhul tuleb kasutada kuivsoolamist või soolvees soolamist ning soolvee parendamine keemiliste vahenditega on keelatud. Varasemasse spetsifikaati unustati see oluline tehnoloogiline etapp lisada.

Laagerdumine

Juustu laagerdumiseks sobib puidust pind kõige paremini, kuna see reguleerib vee ja soola tasakaalu kõige paremini. Puit rõhutab ka seost piirkonnaga, andes pinna kaudu edasi piirkonna mikrofloorat. Seetõttu on lisatud järgmine lause: „Juust laagerdub puidust plankudel.” Plankude päritolu ei ole täpsustatud.

Kuid et mitte karistada neid juustumeistreid, kes lasevad oma juustudel laagerduda roostevabal pinnal, on pakutud välja järgmine üleminekumeede: „Erandina võivad need roostevabad pinnad, mis olid kasutusel juustu „Morbier” valmistamiseks enne 1. jaanuari 2006, olla kasutusel kuni nende uuendamiseni ja hiljemalt 31. detsembrini 2014.”

Lisatud on, et laagerdumisaeg „ilma tsüklit katkestamata” peab olema vähemalt 45 päeva.

Täpsustatud on, et „Juustude ladustamisel enne turustamist tuleb laagerdunud juuste säilitada temperatuuril üle 0 °C.”

1.4.   Märgistus

Välja on jäetud riikliku „INAO” logo kasutamise kohustus. Lisatud on kohustus kasutada Euroopa Liidu „AOP” (KPN) logo. Tootja andmete esitamise kohustus on asendatud laagerdaja andmete esitamise kohustusega.

Täpsustatud on, et peale nende väljendite, mille kasutamine on kõikide juustude puhul kohustuslik, ei tohi toote märgisel, reklaamil, arvetel või müügipaberites kasutada mis tahes kirjeldavat või muud tähistust, välja arvatud eriline kauba- või vabrikumärk.

1.5.   Riiklikud nõuded

Punktis „Riiklikud nõuded” peeti oluliseks märkida ära „peamised kontrollitavad üksikasjad” koos vastavate viiteandmete ja hindamismeetoditega.

1.6.   Muu teave

Esitatud on tootmistingimusi kontrollivate struktuuride andmed, eelkõige uue sertifitseerimisasutuse andmed, mille tootjate ühendus on kontrolliasutuseks valinud. L’Institut National de l’Origine et de la Qualité on nüüdsest sellest rubriigist välja jäetud.

II LISA

KONSOLIDEERITUD KOONDDOKUMENT

Nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (1)

„MORBIER”

EÜ nr: FR-PDO-0205-0933-29.12.2011

KGT ( ) KPN (X)

1.   Nimetus

„Morbier”

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.3.

Juust

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

„Morbier” on lehma toorpiimast valmistatud, pressitud, kuumtöötlemata juust; toode on lameda silinderja ketta kujuline, selle läbimõõt on 30–40 cm ja kõrgus 5–8 cm, juustu kaal jääb vahemikku 5–8 kg ning ketas on tasaste külgede ja kergelt kumera põhjaga.

Juustumassi keskel asub kogu ketast läbiv pidev must horisontaaljoon.

Juustu koorik on naturaalne, soolveega hõõrutud, ühtlase välimusega, õrna mikroobikihiga kaetud ja vormi sisepinna jälgedega. Koorik on beežist kuni oranži värvusega, milles on oranžikas-, punakas- ja roosakaspruunid nüansid. Sisu on elevandiluuvalge kuni helekollase värvusega ja selles on tihedalt väikesi ebaühtlasi sõstramarja suuruseid augukesi või väikesi lamedaid mullikesi. Juust on katsudes pehme, kreemjas ja sulav, ei ole suus kleepuv ning juustu tekstuur on sile ja peen. Kindlapiirilises maitses esineb piima-, karamelli-, vanilli- ja puuviljanüansse. Juustu laagerdumisel lisanduvad lõhnabuketti röstimise, vürtsi ja taimsed nüansid. Maitsed on tasakaalus. Pärast täielikku kuivatamist sisaldab juust 100 grammi kohta vähemalt 45 grammi rasva. Rasvavaba juustu niiskussisaldus jääb vahemikku 58–67 %. Juustu lastakse ilma tsüklit katkestamata laagerduda vähemalt 45 päeva, arvestatuna tootmise kuupäevast.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Juustu „Morbier” tootmiseks kasutatav piim peab pärinema üksnes Montbéliarde’i tõugu (tõutüüp 46) või Prantsuse Simmentali tõugu (tõutüüp 35) lehmadelt või loomadelt, mis on saadud kahe tõu ristamisel sertifitseeritud asutuses.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Taimede kasvuperioodil peab piimakarja põhisööt koosnema määratletud piirkonna looduslike karjamaade rohust ja talveperioodil sealtsamast tehtud heinast või korjatud söödast.

Et piirkonna ja toote vaheline tihe side oleks tagatud geograafilise piirkonna erisöödaga, tohib lehmadele anda üksnes 1 800 kg täiendsööta piimalehma kohta aastas. Tootmisettevõttes peab tegelikult kasutatava rohumaa pindala olema vähemalt üks hektar piimalehma kohta.

Et säilitada traditsioonilist karjatamistava, on keelatud sellised karjapidamisviisid, kus sööt tuuakse lehmale sõime. Piimalehmad saadetakse karjamaale kohe pärast lume sulamist ja niipea kui maapind neid kannab. Karjatamise ajal on tootjalehmadel võimalik liikuda vähemalt 20 aaril karjamaal piimalehma kohta. Osutatud piirangutest tulenevalt on vähemalt 70 % söödast pärit geograafilisest piirkonnast.

Kogu aasta vältel on keelatud anda silo või kääritatud sööta muul kujul, kuna see võib mõjutada tehnoloogiliselt juustu tootmist ja laagerdumist.

Sööda traditsioonilise iseloomu säilitamiseks on piimakarja söödas lubatud kasutada üksnes selliseid tooraineid ja täiendsööta, mis ei pärine geneetiliselt muundatud taimedest.

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Piim peab olema toodetud, juustuks töödeldud ja juust peab olema valminud geograafilises piirkonnas.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

—

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta

Päritolunimetuse „Morbier” all turustatavate juustude märgisel peab olema päritolunimetus, mille tähesuurus on vähemalt kaks kolmandikku märgisel olevatest kõige suurematest tähemärkidest.

Märgisel peab olema ka Euroopa Liidu kaitstud päritolunimetuse sümbol „AOP” (KGT).

Juustukettale kinnitatud märgisel on selgelt osutatud juustukoja andmed (nimi või ärinimi ja aadress).

Peale nende väljendite, mille kasutamine on kõikide juustude puhul kohustuslik, ei tohi toote märgisel, reklaamil, arvetel või müügipaberites kasutada mis tahes kirjeldavat või muud tähistust, välja arvatud eriline kauba- või vabrikumärk.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond hõlmab järgmiste kommuunide alasid.

Aini departemangu järgmised kommuunid: Apremont, Bellegarde-sur-Valserine’i endisele Coupy kommuunile vastav osa, Belleydoux, Champfromier, Charix, Chézery-Forens, Confort, Echallon, Giron, Lancrans, Leaz, Lelex, Mijoux, Plagne, Montanges ja Saint-Germain-de-Joux.

Gardi departemangu kõik kommuunid.

Jura departemangu kõik kommuunid välja arvatud Annoire, Aumur, Champdivers, Chemin, Longwy-sur-le-Doubs, Molay, Peseux, Petit-Noir, Saint-Aubin, Saint-Loup, Tavaux.

Saône et Loire’i departemangu järgmised kommuunid: Communes de Beaurepaire-en-Bresse, Beauvernois, Bellevesvre, Champagnat, Cuiseaux, Flacey-en-Bresse, Fretterans, Joudes, Mouthier-en-Bresse, Sagy, Saillenard, Savigny-en-Revermont ja Torpes.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

Looduslikud tegurid

Geograafiline piirkond kuulub juura ajastust pärit alade kompleksi (arc jurassien) lubjakiviplatoole, ulatudes väikeses osas ka kõrvalasuvale tasandikule. Sageli on tegemist kõrgel asuvate aladega. Maastikku liigandavad rohumaad ja metsad. Rohumaade looduslik lubjamuldade taimestik on väga mitmekesine.

Kogu piirkonnale on iseloomulik mandriline kliima, kus talve ja suve temperatuuri erinevused on suured ning sademeid esineb kogu aasta lõikes, kuid eriti palju suvel. Kogu piirkonda iseloomustab ka põhjaosale tüüpiline kliima, kus aasta keskmine temperatuur on madal (ehkki suvine on kõrge) ning päevi, mil temperatuur langeb miinuskraadidesse esineb rohkesti. Tegemist on mägise või eelmägise väga sademeterikka keskkonnaga, kus aastane sademete hulk on alati üle 900 mm ja üldjuhul isegi üle 1 000 mm. Sademeid on rohkesti juba madalamatel kõrgustel ning massiivi keskosas on sademete hulk veelgi suurem. Selline jaotuvus aastaaegade lõikes tähendab, et kuiv aastaaeg puudub. Kirjeldatud kliima on rohu kasvuks erakordselt soodne.

Inimtegur

Kuna Juura mäemassiivi põhja- ja keskosas esineb rohkelt rohumaid, põhineb kohalik majandus loomakasvatusel ja eelkõige piimatööstusel.

Kõige vanem dokument, mis annab tunnistust juustu „Morbier” tootmisest, pärineb aastast 1799. Kuid sel ajal oli tegemist juba Pariisis tuntud juustuga ning võib arvata, et tegelikult on tegemist märksa vanemat päritolu juustuga.

Algselt hakati seda juustu tootma siis, kui lehmad andsid vähe piima ja „Comté” juusturatta jaoks ei jätkunud seda piisavalt. Mõlema juustusordi – „Morbier” ja „Comté” – vahel on tihe side.

Juustu „Morbier” valmistamise algupära kohta on mitmeid oletusi. Ühe arvamuse kohaselt sai juustu „Morbier” tootmine alguse talude hädavajadusest kasutada 8–10 kilogrammise juusturatta tootmiseks kahe järjestikuse lüpsi piima. Esimene kalgendikiht kaeti katla alt võetud nõega, et kaitsta seda väliskeskkonna bakterite eest ja hoida ära muudatusi kalgendi pealmises kihis enne, kui sellele lisati järgmisest lüpsist saadud kalgend. Nõekiht tähistab kahe kalgendi ühenduskohta.

Kuna sütt lisatakse käsitsi, eeldab see väga täpset tasakaalutunnetust, et nii liiga kuiv kui ka liiga niiske kalgend saaksid õigesti kaetud. Tänu sellele, et kõnealust etappi teostatakse tänapäevalgi käsitsi on tagatud juustu „Morbier” valmistamisega seotud oskusteabe säilimine ja selle järgimine.

Juura mägede veisekasvatajad on põlvkondade kaupa teinud veisekasvatuse alast aretustööd, nii et praeguseks on Montbéliarde’i tõugu lehm kõige paremini kohalike tingimustega kohastunud ja tema piim sobib kohalike juustutootmistehnoloogiate jaoks kõige enam. Lisaks on valitud välja ka Simmentali tõugu lehmad, kuid seda esineb vähem.

5.2.   Toote eripära

„Morbier” on lehma piimast valmistatud juust, mille kaal jääb vahemikku 5–8 kg.

Juustu „Morbier” peamine iseloomulik omadus on juustumassi keskel asuv must horisontaaljoon, mis läbib kogu juusturatast. Must joon saadakse üksnes taimse söe (carbo médicinalis vegetalis) kihi kandmisel pooliku kalgendikihi ühele küljele enne pressimist. Juustu sisu, mida poolitab iseloomulik must joon, on elevandiluuvalge kuni helekollase värvusega ja selles on tihedalt väikesi ebaühtlasi augukesi.

Kindlapiirilisel maitseskaalal esineb piima-, karamelli-, vanilli- ja puuviljanüansse. Juustu laagerdumisel lisanduvad lõhnabuketti röstimise, vürtsi ja taimsed nüansid.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Piimalehmade söödast valdava osa moodustav rohi mõjutab ka piima omadusi ning juustu „Morbier” organoleptilist eripära. Iga muudatus rohumaade taimestikus tuleb esile ka juustu aroominüanssides. Aastaaegade vaheldudes on see mõju selgesti märgatav. Seepärast on tootespetsifikaadi mitmete tingimuste eesmärk säilitada loodusliku taimestiku mitmekesisust. Seda söödataimestikus peituvat rikkust püütakse säilitada, keelates kasutada geneetiliselt muundatud kultuure, mis võiksid õistaimede kooslust muuta ja taimestiku mitmekesisust vähendada. Ka väetiste lisamise piiramise eesmärk on karjamaade rikkaliku taimestiku säilitamine.

Juustu kuju (keskmise suurusega silinder) tulenes algselt mägitalude toodangust. Kaks tootmisetappi, mis vastavad kahele lüpsile, annavad olulise võimaluse juustu toota ja hoida ära ladustamisest tulenevaid kadusid. Samasugust tootmismeetodit hakkasid hiljem kasutama juustutootjate ühendused, sest see võimaldab toota juustu ka vähese piimatoodangu korral. Seos kuumutatud ja pressitud juustumassiga juustude, eelkõige juustu „Comté” tootmisega, seisneb juustukooriku soolveega hõõrumise tehnikas. Lisaks juustu välimusele mõjutab selline töötlemine ka juustu erilist maitset.

Puitaluse kasutamine juustu laagerdamisel on ühest küljest vahetult seotud tehnoloogiliste nõuetega ja tuleneb teisest küljest looduslikust keskkonnast, st suurte okaspuumetsade lähedusest.

Selleks et saada õrna ja siledat tekstuuri ning et peened nüansid juustu „Morbier” maitses välja tuleksid, tuleb kindlasti kastutada toorpiima, milles on eriline mikrofloora. Laktoosi eemaldamine, mis aitab kaasa juustu „Morbier” tekstuuri kujundamisse, toob juustus esile selle teisesed lõhnanüansid.

Juustu keskel olev must joon tulenes algselt katla all oleva nõe kasutamisest. See tehnika annab kinnitust kuumutatud ja pressitud juustumassiga juustude tootmise seotusest Franche-Comté piirkonnaga.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

https://www.inao.gouv.fr/fichier/CDCMorbier.pdf

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).

LISA

Aluslepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted

Klass 1.7.   Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

ÜHENDKUNINGRIIK

Fal Oyster (KPN)

LISA

Määruse (EL) nr 1151/2012 I lisa I punktis loetletud põllumajandustooted ja toit

Klass 2.7.   Pastatooted

ITAALIA

Maccheroncini di Campofilone (KGT)

LISA

Aluslepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted

Klass 1.6.   Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

BELGIA

Poperingse hopscheuten/Poperingse hoppescheuten (KGT)

LISA

Aluslepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted

Klass 1.3.   Juust

ITAALIA

Stelvio/Stilfser (KPN)

I LISA

Kiidetakse heaks päritolunimetuse „Kaki Ribera del Xúquer” spetsifikaadi järgmine muudatus.

Toote kirjelduse osa, milles viidatakse tootel esineda võivatele vigadele, asendatakse järgmisega:

„Puuviljade viljaliha ei tohi olla kahjustatud, koore kerged vead, mis ei sea ohtu toote üldseisundit, kvaliteeti, säilimist ja välimust pakendis, on lubatud järgmiste piirangute raames:

—	pikliku või kandilise kujuga vea puhul kõige rohkem 1 cm2 kogupinnast. Maksimaalselt on lubatud 2 cm2 ja see ei tohi kunagi ületada 20 % puuviljast. Mõlemal juhul on reguleerivate asutuste kvaliteedistandardites sätestatud eri piirangud vastavalt vea liigile;

—	ringikujulise vea puhul maksimaalselt 1,5 sentimeetrise läbimõõduga ringi suurune pindala. Maksimaalne lubatud hälve on 2,5 cm ja see ei tohi kunagi ületada 20 % puuviljast. Mõlemal juhul on reguleerivate asutuste kvaliteedistandardites sätestatud eri piirangud vastavalt vea liigile.”

II LISA

KONSOLIDEERITUD KOONDDOKUMENT

Nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (1)

„KAKI RIBERA DEL XÚQUER”

EÜ nr: ES-PDO-0105-0114 - 1.4.2011

KGT ( ) KPN (X)

1.   Nimetus

„Kaki Ribera del Xúquer”

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.6.

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Kakiploomi (Diospyros kaki) sort „Säravpunane” on mõeldud värskelt tarbimiseks. Tegemist on marjaga, mis moodustub tavaliselt partenokarpsel viisil ning kuna tolmlemist ei toimu, siis ei ole sellel viljal seemneid.

Vilja omadused: korjamise hetkel oranžikas-kollane ja muutub seejärel küpsedes erkpunaseks. Vilja poolkleepuv koor on keskmise paksusega. Tihke viljaliha on korjamise hetkel oranžikas-punane ja muutub seejärel küpsedes erkpunaseks. Kakiploom on kibeda maitsega, mis muutub küpsedes magusaks. Ta on ristlõikes ümara kujuga ja pikilõikes kergelt pikliku kujuga.

Saatmisel peavad kakiploomid olema:

—

terved,

—	koos õietupe ja viljavarrega,

—	veatud (kahjustatud või mädanenud viljalihaga viljad ei ole lubatud),

—	puhtad, nähtava võõrolluseta,

—	ebatavalise pinnaniiskuseta,

—	võõra lõhna ja/või maitseta.

Kaitstud päritolunimetusega hõlmatud kakiploomid peavad olema vähemalt 61-millimeetrise läbimõõduga.

Viljade viljaliha ei tohi olla kahjustatud, koore kerged esteetilised vead, mis ei sea ohtu toote üldseisundit, kvaliteeti, säilimist ja välimust pakendis, on lubatud järgmiste piirangute raames:

—

pikliku või kandilise kujuga esteetilise vea (mis ei mõjuta kuidagi viljaliha) puhul kõige rohkem 1 cm2 kogupinnast. Maksimaalselt on lubatud 2 cm2 ja see ei tohi kunagi ületada 20 % puuviljast. Mõlemal juhul on kaitstud päritolunimetuse „Kaki Ribera del Xúquer” kvaliteedi standardites sätestatud eri piirangud vastavalt vea liigile;

—

ringikujulise esteetilise vea (mis ei mõjuta kuidagi viljaliha) puhul maksimaalselt 1,5-sentimeetrise läbimõõduga ringi suurune pindala. Maksimaalne lubatud hälve on 2,5 cm ja see ei tohi kunagi ületada 20 % puuviljast. Mõlemal juhul on kaitstud päritolunimetuse „Kaki Ribera del Xúquer” kvaliteedi standardites sätestatud eri piirangud vastavalt vea liigile.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

—

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik tootmise etapid peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

—

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta

Kontrolliasutus võib uurida iga ettevõtja kaubanduslikke märgiseid, et tagada kaitstud päritolunimetuse nomenklatuuri ja logode õige kasutamine. Märgistele peab olema lisatud märge „denominación de origen protegida „Kaki Ribera del Xúquer” ”.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Tootmispiirkond hõlmab selle toote kasvatamiseks nõutavate omadustega maa-alasid Valencia autonoomse piirkonna Valencia provintsi järgmistes valdades: Albalat de la Ribera, Alberic, Alcàntera de Xúquer, L’Alcúdia, Alfarp, Algemesí, Alginet, Almussafes, Alzira, Antella, Beneixida, Benicull de Xúquer, Benifaió, Benimodo, Benimuslem, Carcaixent, Cárcer, Carlet, Catadau, Corbera, Cullera, Lènova, Favara, Fortaleny, Gavarda, Guadassuar, Llaurí, Llombai, Manuel, Masalavés, Monserrat, Montroy, La Pobla Llarga, Polinyà de Xúquer, Rafelguaraf, Real de Montroi, Riola, San Juan de Énova, Sellent, Senyera, Sollana, Sueca, Sumacàrcer, Tous, Turís, Villanueva de Castellón.

Kõnealusel alal kasvatatakse kakiploomi ligikaudu 1 300 hektaril.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

Ajalugu

Kakiploomipuu on eebenipuuliste perekonda kuuluv viljapuu, mis on pärit Hiinast, kus tema kasvatamist alustati 8. sajandil. 19. sajandi teisel poolel jõudis kakiploomipuu Lääne-Euroopasse ja Hispaaniasse ilmus ta 1870ndatel aastatel. Tänapäeval asub riiklik tootmine peamiselt Valencia autonoomses piirkonnas, kus asub päritolunimetusega „Kaki Ribera del Xúquer” kaitstud ala, kuhu on koondunud 50 % kogutootmisest.

Kakiploom „Säravpunane” ilmus spontaanselt seemnete külvamise järel ühe Carlet’ kommuuni maatüki piiril. Seejärel poogiti 1960ndatel aastatel L’Alcudia kommuunis esimene homogeenne istandus, millele järgnes selle sordi kiire areng selles piirkonnas.

Loodus

Ribera del Xúquer on Valencia provintsi looduslik piirkond, mis on ümbritsetud laia kvaternaariaegse oru või Júcari (Valencia keeles Xúquer) jõe ja selle lisajõe Magro tulvaveealaga.

Suur osa põllumaast asub Júcari ja Magro kallaste madalikul, mille pinnas on väga rikkalik ja tihke. Tegemist on settemullaga, mis tekib Júcari ja selle mägipiirkondadest alla voolavate lisajõgede vooluvee kogunemisel. Lisaks on oru laugjate nõlvade alumises osas roosat värvi pehme kolluviaalne pinnas, mis on eriti sobiv intensiivseks põllumajandustegevuseks.

Kõnealuses kommuunis on pehme kliima, kusjuures keskmine aastatemperatuur on 17 °C, ulatudes jaanuaris keskmiselt 9 kuni 10 °C ja augustis 24 kuni 25 °C kraadini. Kuna pilvisust eriti ei esine, siis küündib keskmine sademete hulk vaevu 400 kuni 500 millimeetrini aastas. Lisaks kaitsevad taimi jäätumise eest ümbritsevad mäed, eelkõige lisajõgede orgudes.

5.2.   Toote eripära

Sort „Säravpunane” on piirkonna kohalik sort, mis on ühe teise kohaliku sordi spontaanse mutatsiooni tulemus ja mis on seeläbi täiuslikult kohandunud piirkonnale Ribera del Xúquer, kus seda taime optimaalsel viisil kasvatatakse.

Kaitstud piirkonnas kasvatatavate kakiploomide kõrguse ja läbimõõdu suhe on suurem ning nende kuju on märkimisväärselt teravam. „Kaki Ribera del Xúquer” eristub oma harilikust teravama ja piklikuma kuju poolest ning seega on tal suurem kõrguse ja läbimõõdu suhe, mis annab kaitstud alal kasvanud puuviljadele iseloomuliku kuju, millele lisandub teistest tootmispiirkondadest pärit viljadega võrreldes suurem keskmine suurus, mis tuleneb kliima pehmusest ja äärmuslike temperatuuride puudumisest piirkonnas.

Puuviljal „Kaki Ribera del Xúquer” on ka iseloomulikult intensiivne punane värvus ja küpsena magus maitse, mis saavutatakse tänu piirkonnas valitsevatele tingimustele varases kasvujärgus. Seda puuvilja võib korjata ka juba enne valmimist ning kibeda maitse kõrvaldamise tehnika võimaldab vilja turustada siis, kui selle koor on kõva, maitse väga magus ja sellel on Ribera del Xúqueri piirkonnas toodetud kakiploomidele omane maitse.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Ribera del Xúqueri piirkonna kohta öeldakse, et see on „Säravpunase” kakiploomi häll, kuna just selles piirkonnas hakkas sort spontaanse mutatsiooni tulemusel kasvama. Tänapäeval on see sort piirkonnas ja turul kenasti kanda kinnitanud.

Määratletud geograafilise piirkonna kliima ja pinnase eripära peegeldub kakiploomi omadustes.

Vahemere lähedusest tingitud pehme kliima ning Júcari ja Magro vooluveest tulenevate kolluviaalsete põllumaade kombinatsioon annab viljale „Kaki Ribera del Xúquer” selle peamised teistest eristavad omadused: märkimisväärselt teravama kuju, mis väljendub kõrguse ja läbimõõdu suuremas suhtes, ning suurema suuruse ja erilise värvuse küpsena.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

[Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7]

http://www.agricultura.gva.es/documents/170659/179611/030712+Pliego+de+condiciones+kaki+def.pdf/b354d4a8-425e-40fa-8e8b-0ae6d3588fe6

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).

LISA

Aluslepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted

Klass 1.7.   Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

HISPAANIA

Caballa de Andalucía (KGT)

I LISA

Kiidetakse heaks päritolunimetuse „Prosciutto Toscano” spetsifikaadi järgmine muudatus.

Singi „Prosciutto Toscano” tootmisel ei ole enam lubatud kasutada lisa- ega säilitusaineid. „Prosciutto Toscano” töötlemine traditsioonilisel meetodil tagab, et kõnealuseid aineid tootes ei esine. Eelkõige tugevdab nitritite ja nitraatide kasutamise keeld sidet singi „Prosciutto Toscano” ajaloolise valmistusmeetodiga ning välistab lisa- ja säilitusainete (E251-E252) esinemise lõpptootes.

II LISA

Konsolideeritud koonddokument

Nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (1)

„PROSCIUTTO TOSCANO”

EÜ nr: IT-PDO-0317-01009-2.7.2012

KGT () KPN (X)

1.   Nimetus

„Prosciutto Toscano”

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.2.

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Turule lubatud tootel „Prosciutto Toscano” on järgmised füüsilised, organoleptilised, keemilised ja füüsikalis-keemilised omadused: kaarjas ülaosa, mis tekib tänu lihavale servale, mis ulatub kuni 8 cm üle reieluupea; kaal on 8–9 kg, kuid mitte kunagi vähem kui 7,5 kg; viilutamisel on liha värvus kahvatupunasest helepunaseni; lihaskoes on vähesel määral rasva; roosade triipudega valge nahaalune rasv on tihke, selle kihid on eraldamatud ning see kinnitub hästi lihaskoe külge. Toodet „Prosciutto Toscano” võib turustada kuni 30 kuu jooksul alates värskete tagasinkide suitsutamise algusest. Toodet „Prosciutto Toscano” võib turustada ka konditustatud tootena, st eri suuruse ja kaaluga viilude või portsjonitena.

Tootel „Prosciutto Toscano” on suitsutamise ja laagerdamise traditsiooniliste meetodite kasutamisest tulenev aromaatse lõhnaga hõrk, kuid pikantne maitse.

Füüsikalis-keemilised omadused on järgmised.

Sool (väljendatud naatriumkloriidina)	%	kuni 8,3
Lihaskoe niiskus	%	kuni 61,0
Valgu keemiline indeks	%	kuni 30,0

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Toote „Prosciutto Toscano” valmistamiseks kasutatavad värsked tagasingid saadakse käesoleva dokumendi punktis 4 määratletud piirkonnas sündinud, kasvatatud ja tapetud sigadelt. Sead peavad kaaluma vähemalt 160 kg (10 % kõikumisega) ja olema vähemalt üheksa kuud vanad. Toode „Prosciutto Toscano” saadakse puhtatõuliste raskete sigade või traditsiooniliste Itaalia Large White’i või Landrace’i tõugu sigade värsketest tagasinkidest. Värskelt korrastatud tagasink peab kaaluma vähemalt 11,8 kg.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Kasutatav sööt, mida hallatakse kõnealusele sektorile omase süsteemi alusel, saadakse peamiselt määratletud piirkonnast, mis vastab käesoleva koonddokumendi punktis 4 määratletud sigade kasvatamise piirkonnale.

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Singi „Prosciutto Toscano” tootmise erietapid – soolamine, kuivatamine, rasvaga määrimine ja laagerdamine – peavad toimuma traditsioonilises tootmispiirkonnas, mis hõlmab kogu Toscana maakonna territooriumi.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Sinki „Prosciutto Toscano” võidakse turustada eelnevalt märgistatud konditustatud portsjonitena või viilutatuna ning toode peab olema pakendatud vastavatesse toidupakenditesse või mahutitesse, mis on nõuetekohaselt pitseeritud. Laagerdumisprotsessi lõpus peab toote „Prosciutto Toscano” viilutama ja pakendama punktis 4 osutatud tootmispiirkonnas, et tagada viilutamiseks ette nähtud singi nõutud erinev laagerdumisaeg ning punktis 3.2 kirjeldatud liha ja rasva niiskuse ja välimusega seotud omadused. Viilutamiseks ja pakendamiseks määratud tagasinkide konditustatud lihatükkidena laagerdumine määramata ajavahemiku jooksul ja sätestatud tingimustest erinevates keskkonnatingimustes võib põhjustada selliste tunnuste tekkimist, mis ei ole tootele „Prosciutto Toscano” omased, nagu näiteks ebatavalise hallituse teke, valgu keemilist indeksit muutev ebatavaline valgu vähenemine või isegi rasvkoe osa rääsumine sel määral, et singi maitse ja lõhn erinevad oluliselt tarbijate poolt traditsiooniliselt hinnatud toote vastavatest omadustest. Lisaks sellele võib liha ja rasva enne pakendamist õhu kätte jätmine põhjustada singi söödava pealispinna tugevat oksüdeerumist, singi värvuse tumepruuniks muutumist ning lihaskoe välispinna kuivamist või liigniiskuse korral pehmeks muutumist.

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta

Kaitstud päritolunimetus „Prosciutto Toscano” peab olema märgisel tähistatud mis tahes muust kirjast kergesti eristatavate selgete ja kustutamatute tähtedega. Sellele peab vahetult järgnema märge „Denominazione di Origine Protetta” (kaitstud päritolunimetus) või tähed „D.O.P.” (KPN). Keelatud on lisada kirjeldusi, mis ei ole sõnaselgelt ette nähtud. Ettevõtja nime, ärinime ja kaubamärki on siiski lubatud kasutada, kuid tingimusel, et neil puudub ülistav tähendus ning need ei eksita tarbijat. Samuti on tagasingil lubatud kasutada viidet KPNiga sinki „Prosciutto Toscano” tootvale seafarmile, tingimusel et tooraine on tõepoolest kohalikust loomakasvatusettevõttest pärit.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Singi „Prosciutto Toscano” tootmisega tegelevad seakasvatusettevõtted asuvad järgmiste piirkondade territooriumil: Lombardia, Emilia-Romagna, Marche, Umbria, Lazio ja Toscana. Toodet „Prosciutto Toscano” suitsutatakse, viilutatakse ja pakendatakse traditsioonilises tootmispiirkonnas, mis hõlmab kogu Toscana maakonda.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

Keskkonnafaktorid on tihedalt seotud tootmispiirkonna eripäraga; piirkonna jahedad ja haljendavad orud ning metsaga kaetud künkad mõjutavad oluliselt nii piirkonna kliimat kui ka lõpptoote omadusi. Just määratletud mikropiirkonna tingimustest tulenevalt on singi „Prosciutto Toscano” tootmine koondunud piiratud alale. Toscana maastik ja geograafilised iseärasused on ideaalsed kvaliteetsete sinkide tootmiseks. Toscana naaberpiirkondade kliimast erinevad ilmastikutingimused on sinkide laagerdamiseks samuti eriti sobivad. Seega on kliima ideaalne selleks, et soodustada keskkonnatingimuste ning aeglaselt ja tervislikult laagerduvate, piirkonnale iseloomulike toodete edukat kombinatsiooni selliste toodete nagu veini, oliiviõli, juustu ning muidugi ka singi puhul. Just selles keskkonnas on inimesed välja töötanud spetsiifilised liha korrastamiseks ja soolamiseks ette nähtud töötlemistehnikad, mis sobivad kõige paremini keskkonnatingimustega ja mis on säilinud tänapäevani, mõjutades olulisel määral punktis 3.2 osutatud singi „Prosciutto Toscano” omadusi.

5.2.   Toote eripära

Singile „Prosciutto Toscano” on omane iseloomulik aroom, õrn maitse ja eriomane pikantsus.

„Prosciutto Toscano” on toorsink, mille laagerdumisaeg, mida arvestatakse soolamisest turustamiseni, peab 7,5–8,5 kg lõppkaaluga sinkide puhul olema vähemalt kümme kuud ning rohkem kui 8,5 kg kaaluvate sinkide puhul vähemalt 12 kuud. Viilutamiseks ette nähtud toode „Prosciutto Toscano” peab laagerduma kaks kuud kauem kui eelmises lõigus osutatud ajavahemik, st 7,5–8,5 kg kaaluga sinkide puhul vähemalt 12 kuud ning rohkem kui 8,5 kg kaaluvate sinkide puhul vähemalt 14 kuud.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Tootmispiirkonna kliima sobib suurepäraselt kvaliteetsete põllumajandustoodete valmistamiseks ja ühtlasi soodustab see singi „Prosciutto Toscano” küpsemist ja laagerdamist. Ajalugu on näidanud sügavat ja tihedat sidet põllumajandusettevõtete ja toote töötlemise ning kõnealuse piirkonna vahel. Nimetatud sidet on kinnitanud sotsiaalsete, majanduslike ja tootmisega seotud tegurite ja inimeste kogemuste areng, mis on sajandite vältel tugevnenud. Tooraine päritolupiirkonna geograafilised ja keskkonnategurid, samuti loomakasvatusalal saadud kogemustega seotud aspektid, on püsinud pikka aega muutumatu ja eripärasena. Tooraine allikaks oleva piirkonna loomakasvatuse areng on seotud teravilja kasvatamisega ulatuslikel aladel ning seakasvatust edendavate töömeetoditega.

Toodet töödeldakse veelgi piiratumal alal, mille keskkonna, ilmastiku ja inimestega seotud tegurid moodustavad ühiselt ainulaadse koosluse, mis on võimaldanud määrata kindlaks ja kinnistada KPNiga toote „Prosciutto Toscano” traditsioonilised ja erilised valmistamismeetodid. Iseloomulik aroom ja maitse tulenevad erilisest töötlemistehnikast, mille kohta on kehtestatud normid alates 15. sajandist ja millega nähakse ette järgmised tegevused: liha korrastamine kaarjalt; sellele on iseloomulik sõra juurest algav V-kujuline sisselõige, mis võimaldab lihal soolamisetapil kiiremini ja ühtlasemalt kuivada; kuivsoolamine, mille käigus kasutatakse soola, pipart ja looduslikke maitsetaimi; määrimine rasvaga, kuhu on lisatud ka pipart ja maitsetaimi, ning laagerdamine, mille käigus kasutatakse ära tootmispiirkonna keskkonnatingimusi. Pikk laagerdumisprotsess, mille jooksul on singid looduslikus niiskuses ja kus soolamise ja rasvaga määrimise käigus kasutatakse kohaliku tava kohaselt pipart ja looduslikke maitsetaimi, määrab kindlaks singile „Prosciutto Toscano” iseloomuliku meeldiva aroomi ja õrna pikantse maitse.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

Muudetud spetsifikaadi tekst on kättesaadav aadressil

http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või otse põllu-, toidu- ja metsamajandusministeeriumi veebisaidil (http://www.politicheagricole.it), klõpsates „Qualità e sicurezza” („Kvaliteet ja ohutus”; ekraanil ülal paremal) ning seejärel „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE” („ELi läbivaatuseks esitatud spetsifikaadid”).

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).

LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osa muudetakse järgmiselt:

1)	116. reas asendatakse oksamüüli käsitleva kande kuuendas veerus kuupäev „31. juuli 2016” kuupäevaga „31. jaanuar 2018”;

2)	121. reas asendatakse klotianidiini käsitleva kande kuuendas veerus kuupäev „31. juuli 2016” kuupäevaga „31. jaanuar 2018”;

3)	122. reas asendatakse petoksamiidi käsitleva kande kuuendas veerus kuupäev „31. juuli 2016” kuupäevaga „31. jaanuar 2018”.

4)	128. reas asendatakse dimoksüstrobiini käsitleva kande kuuendas veerus kuupäev „30. september 2016” kuupäevaga „31. jaanuar 2018”.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	51,8
	MA	61,9
	MK	28,7
	ZZ	47,5
0707 00 05	AL	45,1
	MK	50,7
	TR	136,4
	ZZ	77,4
0709 93 10	AL	48,7
	MA	121,9
	TR	158,8
	ZZ	109,8
0805 20 10	AU	136,9
	MA	62,6
	ZA	148,2
	ZZ	115,9
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	PE	125,0
	SZ	56,1
	TR	74,2
	UY	92,8
	ZA	157,1
	ZZ	101,0
0805 50 10	TR	65,7
	ZA	74,0
	ZZ	69,9
0806 10 10	BR	248,2
	LB	239,8
	PE	322,3
	TR	166,2
	US	305,1
	ZZ	256,3
0808 10 80	BA	64,2
	NZ	132,4
	US	146,2
	ZA	164,6
	ZZ	126,9
0808 30 90	CN	65,8
	TR	131,0
	ZZ	98,4

---

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

LISA

a)   Taotlejad ja loa omanikud

Nimi	:	Dow AgroSciences Ltd.
Aadress	:	European Development Centre, 3B Park Square, Milton Park, Abingdon, Oxon OX14 4RN, Ühendkuningriik

äriühingu Dow AgroSciences LLC nimel, 9330 Zionsville Road, Indianapolis, IN 46268-1054, Ameerika Ühendriigid;

ning

Nimi	:	Monsanto Europe S.A.
Aadress	:	Avenue de Tervuren 270–272, 1150 Brüssel, Belgia

järgmise äriühingu nimel: Monsanto Company, 800 N. Lindbergh Boulevard, St. Louis, Missouri 63167, Ameerika Ühendriigid.

b)   Toodete nimetus ja kirjeldus

1)	Maisi MON-89Ø34-3 × DAS-Ø15Ø7-1 × MON-ØØ6Ø3-6 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud toit ja toidu koostisosad;

2)	maisi MON-89Ø34-3 × DAS-Ø15Ø7-1 × MON-ØØ6Ø3-6 sisaldav, sellest koosnev või sellest valmistatud sööt;

3)	maisi MON-89Ø34-3 × DAS-Ø15Ø7-1 × MON-ØØ6Ø3-6 sisaldavad või sellest koosnevad tooted, mille kasutusviis on muu kui punktides 1 ja 2 nimetatu, välja arvatud viljelemise otstarbel.

Taotluses kirjeldatud geneetiliselt muundatud mais MON-89Ø34-3 × DAS-Ø15Ø7-1 × MON-ØØ6Ø3-6 on saadud maisiliinide MON-89Ø34-3, DAS-Ø15Ø7-1 ja MON-ØØ6Ø3-6 ristamisel ning selles tekivad valgud Cry1 A.105, Cry2Ab2 ja Cry1F, mis kaitsevad seda teatavate liblikaliste taimekahjurite eest, valk CP4 EPSPS, mis annab sellele vastupidavuse umbrohutõrjeaine glüfosaadi suhtes, ning valk PAT, mis annab sellele vastupidavuse umbrohutõrjeaine glufosinaatammooniumi suhtes.

c)   Märgistus

1)	Määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 13 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 2 ning määruse (EÜ) nr 1830/2003 artikli 4 lõikes 6 sätestatud märgistuse erinõuete kohaldamisel on organismi nimetus „mais”;

2)	MON-89Ø34-3 × DAS-Ø15Ø7-1 × MON-ØØ6Ø3-6 maisi sisaldavate või sellest koosnevate toodete, välja arvatud artikli 2 punktis a nimetatud tooted, märgistusel ja nende toodete saatedokumentides peavad olema märgitud sõnad „ei ole ette nähtud viljelemiseks”.

d)   Avastamismeetod

—	Transformatsioonipõhine reaalajaline kvantitatiivne PCR-meetod geneetiliselt muundatud maiside MON-89Ø34-3, DAS-Ø15Ø7-1 ja MON-ØØ6Ø3-6 sisalduse määramiseks, mis on valideeritud ühekordsete transformatsioonide puhul ja kontrollitud maisi MON-89Ø34-3 × DAS-Ø15Ø7-1 × MON-ØØ6Ø3-6 puhul;

—	DNA ekstraheerimise meetodi on maisi seemnete puhul valideerinud määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel asutatud Euroopa Liidu referentlabor; avaldatud veebilehel http://gmo-crl.jrc.ec.europa.eu/StatusOfDossiers.aspx

—

etalonaine: ERM®-BF418 (maisiliini DAS-Ø15Ø7-1 jaoks) ja ERM®-BF415 (maisiliini MON-ØØ6Ø3-6 jaoks), mis on kättesaadavad Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) Etalonainete ja Mõõtmiste Instituudi (IRMM) veebilehel https://irmm.jrc.ec.europa.eu/rmcatalogue, ning AOCS 0906-E ja AOCS 0406-A (maisiliini MON-89Ø34-3 jaoks), mis on kättesaadavad American Oil Chemists Society veebilehel http://www.aocs.org/tech/crm

e)   Kordumatu tunnus

MON-89Ø34-3 × DAS-Ø15Ø7-1 × MON-ØØ6Ø3-6.

f)   Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioloogilise ohutuse protokolli II lisa alusel nõutav teave

Bioohutuse teabevõrgustik, kande identifikaator: vt [to be completed when notified].

g)   Toodete turuleviimise, kasutamise või käitlemise tingimused või piirangud

Ei ole nõutud.

h)   Seirekava

Direktiivi 2001/18/EÜ VII lisa kohane keskkonnamõju seirekava

[Link: [plan published on the internet]

i)   Turustamisjärgse järelevalve nõuded toidu kasutamisel inimtoiduna

Ei ole nõutud.

Märkus: aja jooksul võib tekkida vajadus muuta linke asjaomastele dokumentidele. Kõnealused muudatused tehakse üldsusele teatavaks geneetiliselt muundatud toidu ja sööda ühenduse registri ajakohastamisel.

LISA

a)   Taotleja ja loa omanik

Nimi	:	Monsanto Europe S.A.
Aadress	:	Avenue de Tervuren 270-272, 1150 Brüssel, Belgia

äriühingu Monsanto Company, USA, nimel.

b)   Toodete nimetus ja kirjeldus

Maisist MON-ØØ81Ø-6 toodetud õietolm, toiduna või toidu koostisosana või toidus või toidu koostisosades.

Taotluses kirjeldatud geneetiliselt muundatud maisis MON-ØØ81Ø-6 tekib valk Cry1Ab, mis kaitseb seda teatavate liblikaliste taimekahjurite eest.

c)   Märgistus

Määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 13 lõikes 1 sätestatud märgistuse erinõuete kohaldamisel on organismi nimetus „mais”.

d)   Avastamismeetod

—	Tekkepõhine reaalajaline kvantitatiivne PCR-meetod maisi MON-ØØ81Ø-6 sisalduse määramiseks.

—

Valideerinud jahvatatud maisi seemnete puhul (sertifitseeritud etalonained (CRM IRMM-413)), mis sisaldavad segu geneetiliselt muundatud maisist MON 810 ja tavapärasest maisist, Federal Institute for Risk Assessment (BfR) koostöös ühendusega American Association of Cereal Chemists (AACC), Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) Etalonainete ja Mõõtmiste Instituudiga (IRMM) ning Rahvatervise ja Tarbijakaitse Instituudiga (IHCP)) ning ettevõttega GeneScan, Berliin, avaldatud veebilehel http://gmo-crl.jrc.ec.europa.eu/summaries/Mon810_validation_report.pdf Etalonaine: ERM-BF413k, mis on kättesaadav Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) kaudu Etalonainete ja Mõõtmiste Instituudis (IRMM) aadressil http://www.irmm.jrc.be/html/reference_materials_catalogue/index.htm

e)   Kordumatu tunnus

MON-ØØ81Ø-6

f)   Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioloogilise ohutuse protokolli II lisa alusel nõutav teave

Ei ole nõutud.

g)   Toodete turuleviimise, kasutamise või käitlemise tingimused või piirangud

Ei ole nõutud.

h)   Seirekava

Ei ole nõutud.

i)   Turustamisjärgse järelevalve nõuded toidu kasutamisel inimtoiduna

Ei ole nõutud.

Märkus: aja jooksul võib tekkida vajadus muuta linke asjaomastele dokumentidele. Kõnealused muudatused tehakse üldsusele teatavaks geneetiliselt muundatud toidu ja sööda ühenduse registri ajakohastamisel.

LISA

a)   Taotleja ja loaomanikud

Nimi	:	Dow AgroSciences Ltd.
Aadress	:	European Development Centre, 3B Park Square, Milton Park, Abingdon, Oxon OX14 4RN, Ühendkuningriik

äriühingu Dow AgroSciences LLC nimel, 9330 Zionsville Road, Indianapolis, IN 46268-1054, USA,

ning

Nimi	:	Monsanto Europe S.A.
Aadress	:	Avenue de Tervuren 270–272, B-1150 Brüssel, Belgia

äriühingu Monsanto Company nimel, 800 N. Lindbergh Boulevard, St. Louis, Missouri 63167, Ameerika Ühendriigid.

b)   Toodete nimetus ja kirjeldus

1)	geneetiliselt muundatud maisi ((Zea mays L.) sisaldavad, sellest koosnevad või sellest toodetud toit ja toidu koostisained, nagu on sätestatud punktis e;

2)	geneetiliselt muundatud maisi ((Zea mays L.) sisaldav, sellest koosnev või sellest toodetud sööt, nagu on sätestatud punktis e;

3)	geneetiliselt muundatud maisi (Zea mays L.) sisaldavad või nendest koosnevad tooted, mille otstarve on muu kui lõigetes 1 ja 2 nimetatu, välja arvatud nende viljelemine.

Maisis MON-89Ø34-3 tekivad valgud Cry1 A.105 ja Cry2Ab2, mis kaitsevad seda teatavate mardikaliste taimekahjurite eest.

Maisis DAS-Ø15Ø7-1 tekib valk Cry1F, mis kaitseb seda teatavate mardikaliste taimekahjurite eest, ja valk PAT, mis annab sellele vastupidavuse umbrohutõrjeaine glufosinaatammooniumi suhtes.

Maisis MON-88Ø17-3 sünteesitakse muundatud valku Cry3Bb1, mis kaitseb seda maisi teatavate mardikaliste taimekahjurite eest, ja valku CP4 EPSPS, mis annab sellele vastupidavuse umbrohutõrjeaine glüfosaadi suhtes.

Maisis DAS-59122-7 tekivad valgud Cry34Ab1 ja Cry35Ab1, mis kaitsevad seda maisi teatavate mardikaliste taimekahjurite eest, ja valk PAT, mis annab sellele vastupidavuse umbrohutõrjeaine glufosinaatammooniumi suhtes.

c)   Märgistus

1)	määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 13 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 2 ning määruse (EÜ) nr 1830/2003 artikli 4 lõikes 6 sätestatud märgistuse erinõuete kohaldamisel on organismi nimetus „mais”;

2)	punktis e nimetatud maise sisaldavate või nendest koosnevate toodete, välja arvatud artikli 2 punktis a nimetatud tooted, märgistusel ja nende toodete saatedokumentides peavad olema märgitud sõnad „ei ole ette nähtud viljelemiseks”.

d)   Avastamismeetod:

—

transformatsioonipõhine reaalajaline kvantitatiivne PCR-meetod geneetiliselt muundatud maiside MON-89Ø34-3, DAS-Ø15Ø7-1, MON-88Ø17-3 ja DAS-59122-7 sisalduse määramiseks; avastamismeetodid, mis on valideeritud ühekordsete transformatsioonide puhul ja kontrollitud maisi MON-89Ø34-3xDAS-Ø15Ø7-1xMON-88Ø17-3xDAS-59122-7 puhul, toimivad ka võrreldavalt tõhusalt individuaalsete GMOde puhul, nagu on sätestatud punktis e;

—	DNA ekstraheerimise meetodi on jahvatatud maisi seemnete puhul valideerinud määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel asutatud Euroopa Liidu referentlabor; avaldatud veebilehel http://gmo-crl.jrc.ec.europa.eu/StatusOfDossiers.aspx

—

Etalonaine: ERM®-BF424 (maisiliini DAS-59122-7 jaoks) ja ERM®-BF418 (maisiliini DAS-Ø15Ø7-1 jaoks) mis on kättesaadavad Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) Etalonainete ja Mõõtmiste Instituut (IRMM) veebilehelt https://irmm.jrc.ec.europa.eu/rmcatalogue, ning AOCS 0906-E ja AOCS 0406-A(maisiliini MON-89Ø34-3 jaoks) ning AOCS 0406-D ja AOCS 0406-A (maisiliini MON-88Ø17-3 jaoks), mis on kättesaadavad American Oil Chemists Society veebilehelt http://www.aocs.org/tech/crm

e)   Kordumatud tunnused:

MON-89Ø34-3 × DAS-Ø15Ø7-1 × MON-88Ø17-3 × DAS-59122-7;

MON-89Ø34-3 × DAS-Ø15Ø7-1 × MON-88Ø17-3;

MON-89Ø34-3 × DAS-Ø15Ø7-1 × DAS-59122-7;

MON-89Ø34-3 × MON-88Ø17-3 × DAS-59122-7;

DAS-Ø15Ø7-1 × MON-88Ø17-3 × DAS-59122-7;

MON-89Ø34-3 × DAS-Ø15Ø7-1;

MON-89Ø34-3 × DAS-59122-7;

DAS-Ø15Ø7-1 × MON-88Ø17-3;

MON-88Ø17-3 × DAS-59122-7.

f)   Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioloogilise ohutuse protokolli II lisa alusel nõutav teave:

Bioohutuse teabevõrgustik, kande identifikaator: vt [täidetakse pärast teatavakstegemist].

g)   Toodete turuleviimise, kasutamise või käitlemise tingimused või piirangud

Ei ole nõutud.

h)   Seirekava

Direktiivi 2001/18/EÜ VII lisa kohane keskkonnamõjude seirekava

[Link: kava on avaldatud Internetis]

i)   Turustamisjärgse järelevalve nõuded toidu kasutamisel inimtoiduna

Ei ole nõutud.

Märkus: aja jooksul võib tekkida vajadus muuta linke asjaomastele dokumentidele. Kõnealused muudatused tehakse üldsusele teatavaks geneetiliselt muundatud toidu ja sööda ühenduse registri ajakohastamisel.

„Partii vastab komisjoni rakendusotsuse 2013/651/EL (14) kohastele loomatervishoiunõuetele.