22.10.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 280/1

(1)

Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1262/2012 (millega kehtestatakse 2013. ja 2014. aastaks ELi laevadele püügivõimalused seoses teatavate süvamereliikide kalavarudega) (2) kehtestatakse kvoodid 2013. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2013. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

22.10.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 280/3

(1)

Otsusega 2012/734/EL on nõukogu andnud loa allkirjastada leping, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika vahel (edaspidi „leping”). Otsuse 2012/734/EL kohaselt kohaldatakse lepingut ajutiselt kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

(2)

Lepingu II lisas on määratletud mõiste „päritolustaatusega tooted” ja käsitletud halduskoostöö viise. Mitme toote puhul on kõnealuse lisa 2.A liitega nähtud ette võimalus teha II lisa 2. liites sätestatud päritolureeglitest aastakvootide raames erandeid. Kuna Euroopa Liit on otsustanud osutatud võimalust kasutada, on vaja ette näha tingimused kõnealuste erandite kohaldamiseks El Salvadorist pärit impordi puhul.

(3)

II lisa 2.A liites sätestatud kvoote tuleks hallata põhimõttel „kes ees, see mees” kooskõlas komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (2).

(4)

Tariifsete soodustuste saamiseks tuleb tolliasutusele esitada asjakohane päritolutõend, nagu on sätestatud lepingus.

(5)

Kuna lepingut kohaldatakse ajutiselt alates 1. oktoobrist 2013, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

22.10.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 280/13

(1)

Otsusega 2012/734/EL on nõukogu andnud loa allkirjastada leping, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika vahel (edaspidi „leping”). Otsuse 2012/734/EL kohaselt kohaldatakse lepingut ajutiselt kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

(2)

Lepingu II lisas on määratletud mõiste „päritolustaatusega tooted” ja käsitletud halduskoostöö viise. Mitme toote puhul on kõnealuse lisa 2.A liitega nähtud ette võimalus teha II lisa 2. liites sätestatud päritolureeglitest aastakvootide raames erandeid. Kuna Euroopa Liit on otsustanud osutatud võimalust kasutada, on vaja ette näha tingimused kõnealuste erandite kohaldamiseks Costa Ricast pärit impordi puhul.

(3)

II lisa 2.A liites sätestatud kvoote tuleks hallata põhimõttel „kes ees, see mees” kooskõlas komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (2).

(4)

Tariifsete soodustuste saamiseks tuleb tolliasutusele esitada asjakohane päritolutõend, nagu on sätestatud lepingus.

(5)

Kuna lepingut kohaldatakse ajutiselt alates 1. oktoobrist 2013, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

22.10.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 280/22

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

22.10.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 280/24

(1)

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) on asutatud selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes on koondatud seoses globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutustega maailmakaubanduses, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)

17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 500 miljonit eurot aastas.

(3)

Itaalia esitas taotluse fondi kasutuselevõtmiseks seoses ettevõttes De Tomaso Automobili S.p.A. toimunud koondamistega 5. novembril 2012. aastal ja saatis lisateavet kuni 5. märtsini 2013. aastal. Taotlus vastab rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku 2 594 672 euro eraldamiseks.

(4)

Seetõttu tuleks võtta kasutusele fondi vahendid Itaalia rahalise taotluse rahuldamiseks,

22.10.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 280/25

(1)

Nõukogu võttis 25. oktoobril 2010 vastu otsuse 2010/638/ÜVJP (1).

(2)

Otsuse 2010/638/ÜVJP läbivaatamine näitas, et piiravate meetmete kehtivust tuleks pikendada 27. oktoobrini 2014.

(3)

Otsust 2010/638/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

22.10.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 280/26

(1)

Komisjon palus 2. veebruari 2007. aasta kirjaga esitada Rumeenial teavet riigi antud võlgade sissenõudmisest loobumise ja ettevõtjale Petrotub Roman S.A. (edaspidi „Petrotub”) riigi antud võla ümberkorraldamise kohta 2003. aasta erastamise raames (pärast erastamist hakkas ettevõtja kandma nime Mittal Steel Roman ja seejärel ArcelorMittal Tubular Products S.A (2). (edaspidi „AM Roman”)).

(2)

Komisjon teavitas 25. septembri 2007. aasta kirjaga Rumeeniat oma otsusest algatada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikega 2 (3) ette nähtud menetlus seoses võimaliku abi andmisega ettevõtja Petrotub erastamise käigus. Otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas (4). Komisjon kutsus huvitatud isikuid esitama märkusi meetme kohta.

(3)

Rumeenia esitas oma märkused 26. novembri 2007. aasta kirjas, mis registreeriti samal kuupäeval. Ettevõtja ArcelorMittal (emaettevõtja) ja ettevõtja AM Roman (asjaomane tütarettevõtja) esitasid 28. jaanuari kirjades (registreeritud 29. jaanuaril 2008) oma märkused, mis edastati Rumeeniale 12. veebruaril 2008. Rumeenia vastas 11. märtsi 2008. aasta kirjas, mis registreeriti samal kuupäeval.

(4)

Komisjon küsis täiendavat teavet 26. veebruari 2009. aasta, 8. oktoobri 2009. aasta ja 29. jaanuari 2010. aasta kirjades. Rumeenia vastas 27. aprilli 2009. aasta, 19. oktoobri 2009. aasta ja 3. veebruari 2010. aasta kirjades, mis registreeriti samadel kuupäevadel.

(5)

Ettevõtja AM Roman on Romanis, (5) ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a alusel abi saavas piirkonnas asuv õmblusteta terastorude tootja. Enne 2003. aasta erastamist oli ettevõtja – mis siis kandis nime Petrotub – õmblusteta terastorude tootja, kelle toodang koosnes kuumvaltsitud ja külmvaltsitud terastorudest, mille läbimõõt oli 6–620 mm ja seina paksus 0,5–70 mm. Neil toodetel on erinev kasutusotstarve energiatööstuses (nafta, gaas, kemikaalid, tuuma- ja traditsiooniline energia) ning masina- ja ehitustööstuses. Pärast erastamist jätkas ettevõtja tegevust samal tooteturul. Praegu kuulub 69,76 % ettevõtja aktsiatest ettevõtjale ArcelorMittal Tubular Products Holding B.V. Rotterdam NLD (ArcerlorMittal kontserni liige) (6).

(6)

Rumeenia erastamisagentuur APAPS (nüüd AVAS) (7) avalikustas 23. juulil 2003. aastal oma kavatsuse müüa 70% osalus ettevõtjas Petrotub. Erastamine toimus avaliku pakkumise teel. 28. oktoobril 2003. aastal allkirjastati müügileping ettevõtjaga LNM Holdings NV (nüüd ArcelorMittal) ning ostuhind oli 6 miljonit USA dollarit (5,1 miljonit eurot (8)).

(7)

Erastamise raames nõustus erastamisagentuur APAPS Rumeenia riigi nimel kandma maha riigi antud võla kogusummas 22,5 miljonit eurot ning korraldama ümber riigi antud ülejäänud võla.

(8)

1998. aastal oli ettevõtja Petrotub võtnud Saksamaa arengupangalt Kreditanstalt für Wiederaufbau (edaspidi „KfW”) kuni 2011. aastani ärilaenu summas [30–50] (9) miljonit Saksa marka [15–25 miljonit eurot], et osta ettevõtjalt Mannesmann AG uus tehas. Arengupanga KfW rahastamispakett tagati erinevates segmentides riigigarantiidega, mille andsid Saksamaa ja Austria, ning Rumeenia panga Banca Comercială Română (BCR) antud pangagarantiiga. Saksamaa riigigarantiile andis edasigarantii katte Rumeenia riik. Rumeenia antud edasigarantii kate hõlmas 85% arengupanga KfW 30–50 miljoni Saksa marga suurusest kogulaenust. Rumeenia võttis ettevõtjalt Petrotub ühekordset tasu [3–7%].

(9)

Menetluse algatamise otsuses andis komisjon Rumeeniale teada, et ametliku uurimismenetluse algatamise alus oli Rumeenia ühinemislepingu protokolli VII lisa B osa, mis käsitleb terasesektori restruktureerimist (edaspidi „VII lisa”), ning et kuna VII lisas puuduvad erisätted Rumeenia torutootjate õigusliku olukorra kohta erastamise ajal, siis kavatseb komisjon uurida sellele tuginedes ettevõtjale AM Roman suunatud riigiabi olemasolu ja kokkusobivust siseturuga.

(10)

Komisjon märkis, et ostuhind (5,1 miljonit eurot) ei katnud kahju, mida riik kandis, kui loobus 22,5 miljoni euro suurusest võlast, millega Rumeenia erastamisagentuur APAPS oli erastamise käigus nõustunud.

(11)

Enne ametliku uurimismenetluse alustamist oli Rumeenia esitanud väliskonsultandi koostatud aruande (10) eesmärgiga näidata, et erastamine antud tingimustel oli olnud riigi jaoks kõige kasulikum lahendus.

(12)

Aruandes kinnitati, et erastamisega saavutati Rumeenia riigi jaoks kõige kasulikum olukord. Allpool esitatud tabelis võrreldakse summasid, mida iga võlausaldajast avalik-õiguslik asutus saaks erastamise ja likvideerimise stsenaariumide alusel (11).

(13)

Aruanne põhines eeldusel, et likvideerimise korral oleks kasutusele võetud 1998. aasta garantii ning riik oleks (rahandusministeeriumi kaudu) pidanud tasuma tagasimaksmata osa laenust, mille ettevõtja Petrotub võttis 1998. aastal arengupangalt KfW, st [15–25] miljonit eurot. Teisisõnu oleks riik likvideerimisstsenaariumi korral saanud lõpuks kõigest [2–9] miljonit eurot, mis on väiksem summa võrreldes erastamise kaudu saadud [4–9] miljoni euro suuruse kogusummaga.

(14)

Komisjon seadis algatamisotsuses kahtluse alla, kas erastamis- ja likvideerimisstsenaariumide tulemusi oleks pidanud vaatlema riigi kui terviku seisukohast või – nagu eksperdiaruandes soovitatud – eraldi iga avalik-õigusliku võlausaldaja puhul kooskõlas kohtuasjas HAMSA (12) sedastatuga.

(15)

Muu hulgas kahtles komisjon ka selles, kas [15–25] miljoni euro kaotamist 1998. aastal antud garantii kasutamise tulemusel oli võimalik arvesse võtta likvideerimisstsenaariumi tulemuste hindamisel. Kooskõlas kohtuasjadega HYTASA (13) ja Gröditzer (14) tuleb eristada ühelt poolt kohustusi, mille riik peab täitma ettevõtja aktsionärina, ja teiselt poolt kohustusi, mida ta peab täitma riigiasutusena. Sellest tuleneb, et riigiasutuse toiminguga kaasnevaid kulusid ei saa võtta arvesse selliste kulude hindamisel, mida eraõiguslik aktsionär oleks pidanud kandma või soovinud kanda. Komisjon leiab, et asjaolu, et Rumeenia rahandusministeerium väljastas 1998. aastal riigigarantii, näitab, et eraõiguslik aktsionär ei oleks sellist garantiid suutnud anda. Teine näitaja sellega seoses on asjaolu, et 1998. aasta garantii anti sellistel tingimustel, millega eraõiguslik ettevõtja ei oleks ehk nõustunud.

(16)

Rumeenia väitis oma 27. novembril 2007. aastal esitatud materjalides peamiselt seda, et ettevõtja Petrotub erastamisega 2003. aasta oktoobris ei olnud antud eelist nimetatud ettevõtjale või ostjale ning seega ei sisaldanud tehing riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(17)

Esiteks rõhutas Rumeenia seda, et ettevõtja Petrotub müüdi avatud, läbipaistva ja tingimusteta hankemenetluse kaudu – Rumeenia ametiasutuste arvates näitas see asjaolu, et ettevõtja Petrotub müüdi turuhinnaga ja et ostja ei saanud ostust mingit eelist. Teiseks leidis Rumeenia, et oli toiminud nii, nagu oleks seda teinud mis tahes eraõiguslik müüja: erastamis- ja likvideerimisstsenaariumide vahel valides valis riik stsenaariumi, mis oli kõige kasulikum vaid finantsnäitajate poolest, võtmata arvesse selliseid mitteärilisi või poliitilisi kaalutlusi, mida avalik-õiguslik asutus oma ülesannete teostamisel arvestaks.

(18)

Teise argumendiga seoses näitas Rumeenia, et siseriikliku õiguse kohaselt pidi erastamisagentuur AVAS hindama ja võrdlema erastamise ja likvideerimise üldiseid tulemusi riigieelarve kui terviku seisukohast ning tal oli õigus seda teha. Teisisõnu valib erastamisagentuur stsenaariumi, mis on kõige kasulikum riigieelarvele tervikuna, nagu teeks ka mitmest võlausaldajast koosnev suur valdusettevõtja. Sellest vaatenurgast – ja vastupidiselt komisjoni seisukohtadele – ei saanud riik hinnata (ega pidanud seda ka tegema) erastamise ja likvideerimisi tulemusi eraldi iga asjaomase avalik-õigusliku asutuse puhul.

(19)

Peale selle oli likvideerimise tulemusi hinnates riigil õigus võtta arvesse 1998. aasta garantii kasutamisega seotud kahju, sest asjaomastel tingimustel oleks sellise garantii andnud ettevõtjale Petrotub ka eraõiguslik investor. Ettevõtja ei olnud garantii andmise ajal raskustes ning ettevõtjale Petrotub garantii eest nõutud riskipreemia oli asjakohane hüvitis aktsionäri garantii eest, mis anti tol ajal heas seisus olevale ettevõtjale.

(20)

Lisaks tuleb 1998. aasta garantiid hinnata tol ajal kehtinud asjaomastest riigiabi eeskirjadest lähtuvalt. Tol ajal kehtinud komisjoni teatisega (lühiajaliste ekspordikrediidigarantiide kohta) jäeti pikaajalised ekspordikrediidigarantiid ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 (siis EÜ asutamislepingu artikli 87 lõige 1) reguleerimisalast välja (15). Samuti rõhutas Rumeenia, et 1998. aastal, mil garantii anti, oli ettevõtja Petrotub torutootja ning ei olnud seega hõlmatud ESTÜ terasemääratlusega või Euroopa lepingu protokolli nr 2 (ESTÜ terasesektori kohta) sätetega.

(21)

Ettevõtja AM Roman ja tema emaettevõtja ArcelorMittal nõustusid Rumeenia argumentidega täielikult. Lisaks rõhutasid ettevõtjad, et tol ajal kohaldatud Rumeenia õigusaktide ja Euroopa lepingu riigiabieeskirjade kohaselt ei hõlmanud 1998. aastal ettevõtjale Petrotub antud riigigarantii riigiabi. Peale selle kujutas 1998. aasta garantii endast selget jõustatavat ärikohustust, mille riik võttis asjaomase ettevõtja enamusaktsionärina, ning sellepärast võib seda kasutada likvideerimiskulude prognoosimisel. Ettevõtja ArcelorMittal rõhutas ka seda, et ta oli ettevõtja Petrotub soetamise eest maksnud turuhinda, ning seega oleks mis tahes erastamisest tuleneda võinud eelis – mida küll ei esinenud – jäänud igal juhul riigile kui müüjale.

(22)

Kõnealune menetlus hõlmab sündmusi, mis leidsid aset enne Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga (1. jaanuar 2007). Ettevõtja Petrotub erastati 2003. aasta oktoobris. Lisaks oli Rumeenia riik andnud 1998. aastal ettevõtjale Petrotub garantii seoses [30–50] miljoni Saksa marga suuruse laenuga arengupangast KfW, mis oli mõeldud uue tehase ostmiseks. 1998. aasta garantii on Rumeenia ametiasutuste sõnul seotud 2003. aasta erastamisega sel määral, et likvideerimise korral tuleb garantiiga kaasnevaid kulusid võtta arvesse juhul, kui hinnatakse 2003. aasta erastamistehingut turumajandusliku investori põhimõttest lähtuvalt.

(23)

Üldiselt ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikleid 107–108 meetmete suhtes, mille võtmist võimaldati enne ühinemist ja mida pärast ühinemist enam ei anta (16). Erandina sellest üldisest reeglist – ja seega erandkorras – on komisjonil pädevus vaadata läbi Rumeenia poolt enne ühinemist antud riigiabi riigi terasetööstuse restruktureerimise kontekstis, tuginedes Rumeenia ühinemislepingu VII lisale (17).

(24)

VII lisa sisaldab sätteid, millega lubatakse Rumeenial viia lõpule oma terasetööstuse restruktureerimine, nagu sellega alustati enne ühinemist. Rumeenia terasesektori ühinemiseelne restruktureerimine toimus Euroopa lepingule lisatud ESTÜ terasetööstust käsitleva protokolli nr 2 (edaspidi „protokoll nr 2”) alusel, nagu seda on pikendatud 23. oktoobril 2002. aastal allkirjastatud lisaprotokolliga (edaspidi „lisaprotokoll”).

(25)

Protokolliga nr 2 anti Rumeeniale ajapikendust viieks aastaks (alates 1993. aastast kuni 1998. aasta lõpuni), et restruktureerida oma ESTÜ terasetööstus liiduga ühinemist silmas pidades. Lisaprotokolliga, mille nõukogu kiitis heaks 29. juulil 2002. aastal ja allkirjastas 23. oktoobril 2002. aastal, anti Rumeeniale täiendavat ajapikendust kuni 2004. aasta lõpuni. Kogu antud ajapikenduse jooksul, st alates 1993. aastast kuni 2004. aasta lõpuni, oli Rumeenial lubatud anda restruktureerimisabi terasesektorile protokollist nr 2 (nagu seda oli pikendatud lisaprotokolliga) tulenevatel tingimustel ning ühendusega kokku lepitud riikliku restruktureerimiskava alusel. Nõukogu kiitis Rumeenia riikliku restruktureerimiskava heaks 18. juulil 2005. aastal (18).

(26)

VII lisa kujutab endast kaitsemehhanismi, mis võimaldab komisjonil teostada pärast 1. jaanuarit 2007 (ühinemiskuupäev) järelevalvet abi üle, mille Rumeenia on andnud enne ühinemist terasesektorile protokolli nr 2 (lisaprotokolliga pikendatud kujul) ja riikliku restruktureerimiskava alusel. Peale selle antakse VII lisaga komisjonile õigus nõuda tagasi antud abi, mis on protokolliga nr 2 ja riikliku rekonstrueerimiskavaga vastuolus. Seega on VII lisa näol tegemist erinormiga, millega lubatakse Rumeenial erandkorras ja erandina üldisest korrast teostada tagasiulatuvalt järelevalvet oma terasetööstusele enne liiduga ühinemist antud riigiabi üle ja seda riigiabi läbi vaadata. Hiljutistes kohtuotsustes enne ühinemist Poola teraseettevõtjatele antud riigiabi kohta (19) kinnitas Üldkohus, et Poola ühinemislepingu protokoll nr 8, mis sisaldab samaväärseid sätteid VII lisa sätetega, on erinorm.

(27)

Kõnealuse menetluse raames peab komisjon hindama, kas põhjendustes 23–26 kirjeldatud erakorraline tagasiulatuv kontrollipädevus hõlmab ka meetmeid, mille võtmist võimaldas Rumeenia torutootjatele enne ühinemist. Selleks tuleb kõnealuse juhtumi puhul tõlgendada kohaldatavat õiguslikku alust – mis koosneb VII lisast koostoimes protokolli nr 2 ja lisaprotokolliga – eesmärgiga kindlaks teha, kas selle sätted hõlmavad Rumeenia poolt enne ühinemist torutootjatele võimaldatud meetmeid.

(28)

On üldtunnustatud õiguspõhimõte, et üldisest korrast kõrvale kalduvaid erinormi sätteid tuleb tõlgendada kitsas tähenduses. Eespool nimetatud õigusliku aluse kitsas tähenduses tõlgendamise (vt põhjendused 29–43) tulemusel võib järeldada, et komisjoni erakorraline tagasiulatuv kontrollipädevus on piiratud (võimaliku) ühinemiseelse abiga ESTÜ tootjatele, seega jääb (võimalik) torutootjatele antud abi selle pädevuse alt välja.

(29)

VII lisa punktides 12 ja 17 sätestatakse komisjoni järelevalvepädevus ja tagasiulatuv kontrollipädevus seoses ühinemiseelse abiga Rumeenia terasetööstusele. Punktiga 12 antakse komisjonile ja nõukogule õigus teostada järelevalvet Rumeenia riikliku restruktureerimiskava rakendamise üle enne ja pärast ühinemist kuni 2009. aastani. Punktiga 17 antakse komisjonile õigus nõuda VII lisa punktidega 1–3 vastuolus antud riigiabi tagasinõudmist (nagu on märgitud põhjendustes 30–32).

(30)

VII lisa punktis 1 sätestatakse, et Rumeenia poolt teatavatele Rumeenia terasetööstuse osadele restruktureerimiseks antud riigiabi loetakse siseturuga kokkusobivaks järgmistel tingimusel: „Euroopa lepingu ESTÜ tooteid käsitleva protokolli nr 2 artikli 9 lõikes 4 ettenähtud tähtaega on pikendatud kuni 31. detsembrini 2005”, järgitud on riiklikus restruktureerimiskavas sätestatud tingimusi, riiklikust restruktureerimiskavast abi saajatele ei määrata ega maksta täiendavat riigiabi pärast 1. jaanuari 2005 ning „pärast 31. detsembrit 2004 ei määrata ega maksta Rumeenia terasesektori restruktureerimiseks mingit riigiabi”. Lisaks sätestatakse nimetatud punktis järgmine: „Käesolevates sätetes ja A liites tähendab restruktureerimiseks antav riigiabi igasugust teraseettevõtjate suhtes võetud meedet, mis on EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses riigiabi ja mida ei saa ühenduses kohaldatud tavanormide kohaselt pidada ühisturuga kokkusobivaks”.

(31)

VII lisa punktis 2 nähakse ette, et ainult riiklikust restruktureerimiskavast abi saavate äriühingutena loetletud äriühingud (loetletud ka VII lisa A liites) võivad saada riigiabi ajavahemikul 1993–2004.

(32)

VII lisa punktis 6 sätestatakse, et riiklikust restruktureerimiskavast abi saajatena loetletud äriühingutele „ei anta restruktureerimiseks riigiabi ega muud abi” ning nad ei pea ka vähendama oma võimsust.

(33)

VII lisa punkti 1 esimeses taandes viidatakse sõnaselgelt protokolli nr 2 (nagu seda on pikendatud 23. oktoobril 2002. aastal allkirjastatud lisaprotokolliga) artikli 9 lõikele 4. Protokoll nr 2 hõlmas ainult ESTÜ terasetööstust ning selle lisas loetleti ka ESTÜ terasetooted. Nimetatud lisa sisaldas sama ESTÜ toodete loetelu nagu ESTÜ asutamislepingu I lisa, kus ESTÜ terasetoodete määratlusest arvati konkreetselt välja terastorud („terastorud (õmblusteta või keevisega), […] külmtõmmatud terasvardad ja malmvalandid (torud, liitmikud ja muud malmvalandid)”).

(34)

ESTÜ asutamisleping kaotas kehtivuse 23. juulil 2002. Alates sellest kuupäevast hakati terasetööstusega seotud riigiabi suhtes kohaldama üldist EÜ korda. Sellest tulenevalt otsustati laiendada Euroopa terasesektori määratlust, et hõlmata ka torutootjad. See kodifitseeriti regionaalabi andmist ulatuslikele investeerimisprojektidele käsitleva raamprogrammi (20) artiklis 27 ja B lisas ning selles programmis määratleti terasesektor nii, et see hõlmas ka õmblusteta torusid ja suuri keevisega torusid (mille läbimõõt on üle 406,4 mm). Seejärel võeti terasesektori laiendatud määratlus üle regionaalabi suuniste aastateks 2007–2013 (21) I lisas ning üldise grupierandi määruse (22) artikli 2 punktis 29.

(35)

Sellest hoolimata ei muudetud protokolli nr 2 ega lisaprotokolli sõnaselgelt, et lisada ELi terasesektori laiendatud määratlus, nii et hõlmatud oleksid ka torutootjad. Protokoll nr 2 kaotas kehtivuse 31. detsembril 1997. Lisaprotokolliga pikendati protokolli nr 2 kehtivust alates 1. jaanuarist 1998 veel kaheksaks aastaks või kuni Rumeenia ühinemiseni (olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem). Lisaprotokollis viidatakse terasetoodetele üldiselt, kuid selle reguleerimisala on samuti konkreetselt seotud protokolli nr 2 artikli 9 lõikega 4, mis hõlmas ainult ESTÜ tooteid. Eelkõige seati lisaprotokolli artikli 2 kohaselt protokolli nr 2 pikendamise tingimuseks see, et Rumeenia pidi esitama komisjonile riikliku restruktureerimiskava ja äriühingu restruktureerimiskavad riiklikust restruktureerimiskavast abi saajate kohta, mis mõlemad vastavad Euroopa lepingu protokolli nr 2 artikli 9 lõikes 4 sätestatud nõuetele ning mida on hinnanud ja mille on heaks kiitnud riigiabiga tegelev siseriiklik ametiasutus (konkurentsinõukogu).

(36)

Sellepärast tuleb järeldada, et VII lisa punktiga 17 – mida on tõlgendatud VII lisa punktide 1–2 ja 6 kontekstis – ning protokolli nr 2 ja lisaprotokolliga ei anta komisjonile pädevust kontrollida Rumeenia torutootjatele enne ühinemist, eelkõige ajavahemikul 1993–2004 antud abi.

(37)

Lisaks asjaomase õigusliku aluse (st VII lisa, protokoll nr 2 ja lisaprotokoll – vt põhjendused 29–36) reguleerimisala õiguslikule tõlgendamisele uuris komisjon ka seda, kas Euroopa lepingus ja protokollis nr 2 sisalduvate riigiabisätete kohaldamiseks ette nähtud rakenduseeskirjad (23) – ühenduse ja Rumeenia poolt 2001. aastal vastu võetud kujul (edaspidi „rakenduseeskirjad”) – on asjakohased, kui määratakse kindlaks komisjoni tagasiulatuva kontrollipädevuse ulatus seoses (võimaliku) ühinemiseelse abiga Rumeenia torutootjatele.

(38)

Nagu tavaks, sisaldavad rakenduseeskirjad töökorda, mida tuleb eristada Euroopa lepingus ja protokollis nr 2 käsitletud sisulistest riigiabisätetest. Tuleb siiski märkida, et rakenduseeskirjad sisaldavad ka erisätteid kriteeriumide kohta, mille abil hinnata abi kokkusobivust Euroopa lepinguga ja protokolliga nr 2.

(39)

Rakenduseeskirjade artikli 2 lõike 1 esimese lauses on sätestatud järgmine: „Üksiktoetuse ja riigiabi programmide kokkusobivust Euroopa lepinguga vastavalt käesolevate eeskirjade artiklis 1 sätestatule hinnatakse kriteeriumide alusel, mis tulenevad Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 eeskirjade kohaldamisest, sealhulgas kehtivatest ja tulevastest teisese õiguse aktidest, raamistikest, suunistest ja muudest ühenduses kehtivatest asjaomastest haldusdokumentidest, aga ka esimese astme kohtu ja Euroopa Kohtu praktikast ning mis tahes otsusest, mis assotsiatsiooninõukogu teeb vastavalt artikli 4 lõikele 3”. Selle lausega kehtestatakse üldpõhimõte, et sisulised kriteeriumid, mille alusel hinnatakse riigiabi kokkusobivust Euroopa lepinguga üldiselt, on muutuvad selles mõttes, et aja jooksul kaasatakse nendesse ELi õiguse ja kohtupraktika muudatused/areng.

(40)

Rakenduseeskirjade artikli 2 lõike 1 teises lauses viidatakse konkreetselt kokkusobivuse kriteeriumidele vastavalt protokollile nr 2: „Kui riigiabi või riigiabi programm on ette nähtud Euroopa lepingu protokolliga nr 2 hõlmatud toodetele, kohaldatakse käesoleva lõike esimest lauset täies ulatuses, välja arvatud asjaolu, et hindamine ei toimu mitte Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 eeskirjade kohaldamisest tulenevate kriteeriumide alusel, vaid Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingus sätestatud riigiabi eeskirjade kohaldamisest tulenevate kriteeriumide alusel”. Tuleb märkida, et selle lause sõnastus näitab selgelt, et vastupidi riigiabi käsitlevale üldisele olukorrale, mida reguleerib artikli 2 lõike 1 esimene lause (vt põhjendus 41), muutuvad Euroopa lepingu protokolliga nr 2 hõlmatud riigiabi kokkusobivuse hindamise kriteeriumid vastavalt ESTÜ asutamislepingule. Selle kohta, millest tulenevad kokkusobivuse kriteeriumid pärast ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemist 2002. aastal, ei ole esitatud ühtegi konkreetset viidet.

(41)

Rakenduseeskirjade artikli 2 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud mehhanism, mille alusel tuleb Rumeenial võtta üle ELi kokkusobivuse kriteeriumide muudatused. Konkreetsemalt teavitatakse Rumeeniat mis tahes muudatustest ühenduse kokkusobivuse kriteeriumides, mida ei ole avaldatud, ja „kui niisugused muudatused ei tekita kolme kuu jooksul alates ametliku teabe saamisest nende kohta Rumeenia vastuväiteid, muutuvad need käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kokkusobivuse kriteeriumideks. Kui niisugused muudatused tekitavad Rumeenia vastuväiteid ja arvestades Euroopa lepingus sätestatud õigusaktide lähendamise põhimõtet, toimuvad vastavasisulised konsultatsioonid kooskõlas käesolevate eeskirjade artiklitega 7 ja 8”.

(42)

Olenemata sellest, kas Rumeenia esitas või ei esitanud kolme kuu jooksul vastuväiteid muudatuste kohta, mis tehti 2002. aastal terasetööstuse määratlusse ja millega lisati sellesse torutoojad, ei oleks ühenduse õiguse muudatused saanud hakata kehtima meetmete suhtes, mis ei kuulu Euroopa lepingu reguleerimisalasse, s.o meetmed, mida ESTÜ asutamisleping ei hõlma. Lisaks on VII lisa käsitatav erinormina ning seetõttu ei saa komisjon selle kohaldamisala kindlaksmääramisel tugineda ELi terasesektori määratluse laienemisele pärast seda, kui ESTÜ asutamisleping kaotas kehtivuse. Seetõttu tuleb järeldada, et selget vahet tuleb teha ühelt poolt Rumeenias enne ühinemist terasesektorile kooskõlas Euroopa lepinguga antud riigiabi suhtes kohaldatava õiguse muutuva olemuse ja teiselt poolt komisjoni tagasiulatuva, VII lisast, protokollist nr 2 ja lisaprotokollist tuleneva kontrollipädevuse ulatuse ilmtingimata otsese tõlgendamise vahel.

(43)

Arvestades eespool toodut (vt eelkõige põhjendused 36–42), järeldab komisjon, et ta ei ole VII lisa alusel pädev vaatama läbi enne ühinemist Rumeenia torutootjate kasuks võetud meetmeid, eriti neid, mis võeti ajavahemikul 1993–2004. Kõnealune menetlus on lõpetatud, arvestades asjaolu, et komisjon ei ole pädev hindama asjaomaseid toiminguid,

22.10.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 280/32