17.10.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 276/8

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 519/12/COL,

19. detsember 2012,

millega lõpetatakse ASile Oslo Sporveier ja ASile Sporveisbussene antud võimalikku abi käsitlev ametlik uurimismenetlus (Norra)

EFTA JÄRELEVALVEAMET (EDASPIDI „JÄRELEVALVEAMET”),

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping”), eriti selle artiklit 49, artikleid 61–63 ja protokolli nr 26,

VÕTTES ARVESSE EFTA riikide vahelist lepingut, millega asutatakse EFTA järelevalveamet ja kohus (edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping”), eriti selle artiklit 24,

VÕTTES ARVESSE järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 (edaspidi „protokoll nr 3”), eriti selle I osa artikli 1 lõiget 2 ja II osa artikli 7 lõiget 2,

OLLES kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt osutatud sätetele (1)

ning arvestades järgmist:

I. ASJAOLUD

1. MENETLUS

1.1 Haldusmenetlus, mille tulemusel võeti vastu järelevalveameti otsus nr 254/10/COL

(1)

Järelevalveamet sai 11. augusti 2006. aasta kirjaga kaebuse (edaspidi „kaebus”) ettevõtjalt Konkurrenten.no AS (edaspidi „kaebuse esitaja”), kes väitis, et Norra ametiasutused olid andnud riigiabi ettevõtjatele AS Oslo Sporveier ja AS Sporveisbussene. Järelevalveamet registreeris kirja 16. augustil 2006 (toiming nr 384017). Järelevalveamet kinnitas kaebuse esitajale saadetud 17. augusti 2006. aasta kirjas kaebuse kättesaamist (toiming nr 384134).

(2)	Järelevalveamet edastas 7. septembri 2006. aasta kirjaga kaebuse Norra ametiasutustele ja kutsus neid üles esitama märkuseid (toiming nr 387163). Norra ametiasutused vastasid teabenõudele 11. oktoobri 2006. aasta kirjaga. Järelevalveamet registreeris kirja 19. oktoobril 2006 (toiming nr 392725).

(3)	Kaebuse esitaja edastas 20. oktoobri 2006. aasta kirjaga täiendavad märkused. Järelevalveamet registreeris kirja 23. oktoobril 2006 (toiming nr 394520).

(4)	Järelevalveamet küsis 29. novembri 2006. aasta kirjaga Norra ametiasutustelt täiendavat teavet (toiming nr 394397). Norra ametiasutused vastasid 11. jaanuari 2007. aasta kirjaga. Järelevalveamet registreeris kirja 12. jaanuaril 2007 (toiming nr 406541).

(5)	Järelevalveamet küsis 19. juuni 2007. aasta kirjaga Norra ametiasutustelt täiendavat teavet (toiming nr 425271). Norra ametiasutused vastasid elektrooniliselt edastatud kirjaga 16. augustil 2007 (toiming nr 434326).

(6)	Kaebuse esitaja edastas 20. veebruari 2008. aasta e-kirjaga täiendava teabe (toiming nr 466226).

(7)	Järelevalveamet küsis 2. aprillil 2008. aastal elektrooniliselt edastatud kirjaga Norra ametiasutustelt veel kord täiendavat teavet (toiming nr 471926). Norra ametiasutused vastasid elektrooniliselt edastatud kirjaga 29. aprillil 2008 (toiming nr 475480).

(8)

Kaebuse esitaja edastas täiendava teabe 25. mai 2008. aasta (toiming nr 478132), 2. juuni 2008. aasta (toiming nr 479743), 9. juuli 2008. aasta (toimingud nr 489623 ja nr 489626), 14. augusti 2008. aasta (toiming nr 489591), 15. augusti 2008. aasta (toiming nr 488527), 20. jaanuari 2009. aasta (toiming nr 505210) ja 22. jaanuari 2009. aasta (toiming nr 505503) e-kirjadega.

(9)

2010. aasta alguses suhtlesid järelevalveamet ja Norra ametiasutused juhtumiga seoses mitteametlikult telefoni ja elektronposti teel. Norra ametiasutused kinnitasid järelevalveametile suhtluse käigus edastatud teavet 21. aprillil 2010. aastal järelevalveametile elektrooniliselt edastatud kirjas (toiming nr 554417).

(10)

Järelevalveamet võttis 21. juunil 2010 vastu otsuse nr 254/10/COL juhtumi lõpetamise kohta, leides, et antud abi sisaldas riigiabi, kuid sellise abi andmine oli lõpetatud. Järelevalveamet edastas 21. juuni 2010. aasta kirjadega otsuse nr 254/10/COL koopiad Norra ametiasutustele (toiming nr 558824) ja kaebuse esitajale (toiming nr 561949).

1.2 EFTA kohtu otsus kohtuasjas E-14/10: Konkurrenten.no AS vs. EFTA järelevalveamet

(11)	Kaebuse esitaja taotles EFTA kohtu kantseleile 2. septembril 2010. aastal esitatud avaldusega järelevalveameti otsuse nr 254/10/COL tühistamist.

(12)	EFTA kohus tegi 22. augustil 2011. aastal otsuse kohtuasjas E-14/10 (Konkurrenten.no AS vs. EFTA järelevalveamet), tühistades otsuse nr 254/10/COL täielikult allpool esitatud põhjustel.

(13)

Esiteks leidis EFTA kohus, et otsus ei olnud piisavalt põhjendatud, s.t järelevalveamet ei olnud suutnud selgitada, kuidas kontsessioonilepingu uuendamist alates 1. jaanuarist 2000 oleks võimalik pidada olemasoleva abikava osaks või miks ei peaks seda käsitama nimetatud abikava olulise muutmisena (2).

(14)

Teiseks, EFTA kohus sedastas, et järelevalveamet oli rikkunud oma kohustust algatada ametlik uurimismenetlus ajavahemikul 1997–2000 antud abi suhtes. Kohus leidis, et järelevalveamet ei saanud välistada võimalust, et ettevõtjad AS Oslo Sporveier ja AS Sporveisbussene olid saanud avaliku teenindamise kohustustega kaasnevast kahjust suuremat abi, ning et järelevalveamet tõepoolest arvas, et selline ülemäärane hüvitamine oli tõepoolest varem aset leidnud. Seega järeldas EFTA kohus, et järelevalveamet oleks pidanud algatama ametliku uurimismenetluse eesmärgiga uurida võimalikult ulatuslikult välja kõik asjaolud. Samuti tunnistati põhjendatuks hageja hagi, mis hõlmas samu küsimusi seoses ajavahemikuga 2000–2008 (3).

(15)

Kolmandaks, EFTA kohus leidis, et järelevalveamet ei olnud suutnud kindlaks teha, kas kapitalisüst oli seotud üksnes alarahastatud pensionikohustustega, mis tekkisid seoses avaliku teenindamise kohustustega, või hõlmas ka muid tegevusi. Kuna EFTA kohus ei saanud vaadata otsust läbi seoses hageja väitega, et kapitalisüst ei vastanud osutatud transporditeenuste eest tehtud maksele, kujutas see endast ebapiisavat õiguslikku põhjendamist (4).

1.3 Kaebuse korduvhindamine

(16)

Kaebuse esitaja on väitnud, et ebaseaduslikku riigiabi võivad hõlmata järgmised meetmed:

1)	ristsubsideerimine nelja ettevõtja – AS Oslo Sporveier, AS Sporveisbussene, Arctic Express AS ja Sporveisbussenes Turbiler AS – vahel (5);

2)	ettevõtja AS Oslo Sporveier poolt 2004. aastal ettevõtja AS Sporveisbussene heaks tehtud 41 499 000 Norra krooni suurune kapitalisüst;

3)	konkurentsivabal turul saavutatud soodne maksupositsioon, mis võimaldas ettevõtjal AS Sporveisbussene vältida maksu maksmist kasumilt, ning

4)	ettevõtja AS Sporveisbussene poolt oma tütarettevõtjatele Arctic Express AS ja Sporveisbussenes Turbiler AS antud tagatised.

(17)

Järelevalveamet alustas kaebuse läbivaatamist ning küsis 25. oktoobril 2011. aastal Norra ametiasutustele saadetud e-kirjaga (toiming nr 613053) täiendavat teavet. Norra ametiasutused vastasid 28. oktoobril 2011. aastal toimunud telefonikonverentsi käigus. Lisaks esitasid Norra ametiasutused täiendavat teavet 29. novembril 2011. aastal Oslos ning 9. detsembril 2011. aastal ja 17. jaanuaril 2012. aastal Brüsselis toimunud kohtumistel. Norra ametiasutused edastasid täiendavat teavet 13. detsembri 2011. aasta (toiming nr 621639) ja 20. jaanuari 2012. aasta (toiming nr 622816) e-kirjadega.

(18)

Järelevalveamet küsis 27. jaanuari 2012. aasta kirjaga (toiming nr 622888) Norra ametiasutustelt täiendavat teavet (6). Norra ametiasutused vastasid 22. veebruari 2012. aasta kirjadega (toimingud nr 625908, 625916, 625949, 626065 ja 626066) ning 5. märtsi 2012. aasta e-kirjadega (toimingud nr 627096 ja 627097).

1.4 Ametlik uurimine

(19)

Järelevalveamet algatas 28. märtsi 2012. aasta otsusega nr 123/12/COL (edaspidi „algatamisotsus”) protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 2 sätestatud ametliku uurimismenetluse seoses võimaliku riigiabi andmisega ettevõtjatele AS Oslo Sporveier ja AS Sporveisbussene. Sama kuupäeva kirjaga (toiming nr 627869) teavitas järelevalveamet Norra ametiasutusi oma otsusest ja kutsus neid esitama märkusi.

(20)

Norra ametiasutused esitasid 4. juuni 2012. aasta kirjaga (toiming nr 636738) märkused algatamisotsuse kohta. Järelevalveamet küsis 28. juuni 2012. aasta e-kirjaga (toiming nr 639422) täiendavat teavet. Norra ametiasutused vastasid 7. septembri 2012. aasta e-kirjaga (toiming nr 645982). Ajavahemikul 9. novembrist 2012. aastal kuni 23. novembrini 2012. aastal vahetatud e-kirjadega (toimingud nr 653229, 653257, 653526, 654300, 654332, 654345 ja 654470) küsis ja sai järelevalveamet Norra ametiasutustelt täiendavat teavet.

(21)

Algatamisotsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas ja selle EMP kaasandes (7). Järelevalveamet kutsus huvitatud isikuid esitama oma märkusi algatamisotsuse kohta. Järelevalveametile esitasid märkused kaks huvitatud isikut. Järelevalveamet sai 2. augusti 2012. aasta kirjaga (toiming nr 643450) märkused kaebuse esitanud ettevõtjalt Konkurrenten.no AS. 6. augusti 2012. aasta kirjaga (toiming nr 643459) sai järelevalveamet märkused kaebuse esitanud ettevõtja sõsarettevõtjalt Risdal Touring AS. Järelevalveamet edastas need märkused 4. septembri 2012. aasta kirjaga (toiming nr 645575) Norra ametiasutustele. Norra ametiasutused teatasid 3. oktoobri 2012. aasta kirjaga (toiming nr 648581) järelevalveametile, et neil ei olnud märkuseid kahe huvitatud isiku esitatud tähelepanekute kohta.

2. OTSUS ALGATADA AMETLIK UURIMISMENETLUS

(22)	Norra ametiasutused kinnitasid, et ettevõtja AS Oslo Sporveier ei olnud andnud mingeid tagatisi (8). Sellepärast jõudis järelevalveamet järeldusele, et kaebuse esitaja süüdistused seoses tagatistega olid alusetud (9).

(23)

Järelevalveametil olid siiski kahtlused kaebusega hõlmatud ülejäänud meetmete osas. Sellepärast otsustas järelevalveamet algatada ametliku uurimismenetluse seoses järgmise kolme meetmega:

1)	hüvitis Oslos osutatavate liinibussiteenuste eest, mis maksti ettevõtjatele AS Oslo Sporveier ja AS Sporveisbussene ajavahemikul 1. jaanuarist 1994 kuni 30. märtsini 2008 (edaspidi „iga-aastane hüvitis”);

Oslo linna poolt 2004. aastal tehtud kapitalisüst (edaspidi „2004. aasta kapitalisüst”), mis hõlmas kogunenud puudujääki pensionifondis, mis oli seotud:

a)	avalike teenuste osutamisega (edaspidi „avalike teenuste hüvitamiseks tehtud kapitalisüst”) ning samuti

b)	äritegevusega (edaspidi „äritegevusega seotud kapitalisüst”); ning

3)	kontserni maksustamiseeskirjade kohaldamine (edaspidi „kontserni maksustamise meede”).

3. TAUST – KOHALIKKU LIINIBUSSITRANSPORTI KÄSITLEVAD KEHTIVAD ÕIGUSAKTID

3.1 Äriliste transporditeenuste seadus (2002) ja äriliste transporditeenuste määrus (2003)

(24)

Praegu reguleerib Norras kohaliku bussitranspordi sektorit 2002. aasta äriliste transporditeenuste seadus (edaspidi „CTA”) (10) ja 2003. aasta äriliste transporditeenuste määrus (edaspidi „CTR”) (11). CTAga tunnistati kehtetuks ja asendati 1976. aasta transpordiseadus (12). CTRiga tunnistati kehtetuks ja asendati kaks määrust (13).

(25)	Norra ametiasutused on kinnitanud, et asjaomaseid õigusnorme ei ole olulisel määral muudetud alates EMP lepingu jõustumisest 1994. aastal.

3.2 Omavalitsusüksuste haldusvastutus

(26)	Norras vastutavad kohaliku ühistranspordi teenuse osutamise eest omavalitsusüksused. Omavalitsusüksustel puudub siiski kohustus pakkuda selliseid teenuseid.

(27)

Omavalitsusüksused võivad hallata kohaliku bussitranspordi teenuseid oma asutuse kaudu või omavalitsuse loodud haldusettevõtja (14) kaudu. CTAs on sätestatud, et kui omavalitsusüksus loob haldusettevõtja, eraldatakse kohaliku bussitranspordi teenuste rahastamiseks ette nähtud rahalised vahendid sellele ettevõtjale (15). Haldusettevõtjad võivad tellida bussitransporditeenused kas kolmandalt isikult või osutada teenuseid ise.

3.3 Kohaliku transpordi teenuste kaasrahastamine riigi ja omavalitsusüksuste poolt

(28)

Omavalitsusüksused rahastavad kohaliku transpordi teenuseid osaliselt maksutulu abil. Peale selle saavad omavalitsusüksused CTA kohaselt riigilt rahalisi vahendeid iga-aastaste üldiste toetuste kujul (16). Toetuse suurus määratakse kindlaks selle alusel, mil määral need omavalitsusüksused vajavad riigi toetust. Sellepärast peavad omavalitsusüksused esitama transpordiministeeriumile eelarved, raamatupidamisandmed ja muu asjakohase teabe, mis on vajalik toetusvajaduse hindamiseks (17). Norra ametiasutused on väitnud, et juhul kui omavalitsusüksus vähendaks kohaliku liinitranspordi kulude rahastamiseks kasutatavat toetuse suurust, mõjutaks see tulevikus antavaid toetusi.

3.4 Kontsessioonid

3.4.1 Sissejuhatus

(29)	CTA kohaselt on vaja kontsessioone selleks, et osutada hüvitatavaid bussitransporditeenuseid (s.t transporditeenuste kasutajad (reisijad) maksavad selle eest) (18).

(30)	Selleks et saaks osutada hüvitatavaid liinitransporditeenuseid, on vaja nii üldiseid kui ka erikontsessioone.

3.4.2 Üldised kontsessioonid reisijateveo pakkumiseks

(31)

Hüvitatavaid reisijateveoteenuseid osutavatel ettevõtjatel peab olema üldine kontsessioon (19). Üldise kontsessiooni saamiseks peab taotleja i) esitama tõendi kriminaalkaristuste puudumise kohta, ii) omama rahuldaval määral käibevahendeid ja finantssuutlikkust, ning iii) omama rahuldaval tasemel kutsealaseid oskuseid (20). Üldised kontsessioonid on tähtajatud (21).

3.4.3 Erikontsessioonid liinitransporditeenuste osutamiseks

(32)

Lisaks üldisele kontsessioonile peab igal ettevõtjal, kes soovib osutada hüvitatavaid liinitransporditeenuseid, olema erikontsessioon (22). Erikontsessioone on kahte liiki: i) piirkonnapõhised kontsessioonid ja ii) liinipõhised kontsessioonid. Piirkonnapõhine kontsessioon on kohalikku laadi, s.t see kontsessioon võimaldab selle omanikul osutada liinitransporditeenuseid tervel kontsessiooniga hõlmatud alal sel määral, mil selles piirkonnas ei ole sõlmitud muud liinipõhist kontsessiooni. Liinipõhise kontsessiooni omanik on ainus ettevõtja, kellel on lubatud osutada liinibussitranspordi teenuseid sellel liinil.

(33)

Erikontsessiooniga antakse kontsessionäärile õigus ja samas pannakse talle ka kohustus osutada transporditeenust vastavalt kontsessioonis sätestatule (23). Erikontsessiooni taotlemisel tuleb esitada sõidugraafik ja tariifid (24). Sõidugraafiku ja tariifide üle teostavad kontrolli omavalitsusüksused (25). Neil on õigus nõuda sõidugraafikute ja tariifide muutmist (26).

(34)	Erikontsessiooni võib anda i) hankemenetluse kaudu (kontsessioon antakse hankemenetluse käigus kindlaks määratud ajavahemikuks, (27) kuid maksimaalselt 10 aastaks (28)), või ii) otse ilma hankemenetlust kasutamata (kontsessioon antakse10 aastaks) (29).

3.5 Piletimüügisüsteem

(35)	Kontsessionäärid peavad kasutusele võtma omavalitsusüksuste poolt heaks kiidetud piletimüügisüsteemid (30).

3.6 Lepingud

(36)	Kontsessiooni täiendamiseks võivad omavalitsusüksused sõlmida kontsessionääridega avalike teenuste osutamist käsitlevad lepingud. Selliste lepingute vormi määravad kindlaks omavalitsusüksused (31).

3.7 Hüvitise maksmine kontsessionääridele

(37)	Kontsessionääridele hüvitise maksmise eest vastutavad omavalitsusüksused (32). Hüvitist makstakse ainult neile ettevõtjatele, kes teenindavad kahjumit tootvaid liine (s.t liine, kus piletimüügist saadav tulu ei kata teenuse osutamisega kaasnevat kulu).

(38)

Norra ametiasutuste sõnul peab omavalitsusüksus CTA artikli 22 kohaselt hüvitama ettevõtjatele transporditeenuse osutamise sellistel kahjumit tootvatel liinidel, mille see omavalitsusüksus soovib oma piirkonnas kasutusele võtta või mida ta soovib oma piirkonnas säilitada (33). Omavalitsusüksused võivad ise määrata, millisel kujul teenuse osutamine kontsessionääridele hüvitatakse; CTA ja CTR ei sisalda ühtegi konkreetset sätet selle kohta, kuidas teenuse osutamine hüvitada tuleks.

(39)	Järelevalveamet saab aru, et CTA artiklit 22 tõlgendatakse nii, et selle kohaselt võib hüvitis katta avalike teenuste osutamisega kaasnevad kulud (sealhulgas mõistliku kasumi), millest on maha arvatud piletitulu, ning et sellele lisaks makstav hüvitis ei ole makstud CTA kohaselt.

4. TÄIENDAV TAUSTATEAVE – ENNE EMP LEPINGU JÕUSTUMIST KEHTINUD JA ÜLDKASUTATAVAT LIINITRANSPORTI KÄSITLEVAD ÕIGUSAKTID – 1976. AASTA TRANSPORDISEADUS

4.1 Sissejuhatus

(40)	Vastuseks algatamisotsusele on Norra ametiasutused edastanud lisateavet kohaliku liinitranspordi teenuste hüvitamise süsteemi ajaloo kohta.

4.2 Tsentraliseeritud riiklik vastutus kohaliku liinitranspordi korraldamise eest

(41)	Norra ametiasutused on selgitanud, et 1976. aasta transpordiseaduse (34) jõustumise ajal vastutas kohaliku liinitranspordi teenuste eest riik (transpordiministeerium). Igas omavalitsusüksuses korraldasid kohalikku liinitransporti riigi transpordiametid.

4.3 Detsentraliseerimisprotsess

4.3.1 Sissejuhatus

(42)	Peagi pärast 1976. aasta transpordiseaduse jõustumist alustati detsentraliseerimisprotsessiga. Alates 1. jaanuarist 1979 oli võimalik transpordiministeeriumi ülesanded delegeerida omavalitsusüksusele. Samal ajal muudeti riigi transpordiametid omavalitsusüksuse haldusorganiteks.

(43)

1981. aastal, kui jõustus 1976. aasta transpordiseaduse artikkel 24 – millega nähti omavalitsusüksustele ette rahalised vahendid –, oli riigil võimalik anda kohaliku liinitranspordi rahastamise kohustus omavalitsusüksustele (35). Oslos hakati artiklit 24a kohaldama 1983. aastal, kui Oslo linn (mis on ühtlasi ka maakond) (36) sai esimest korda sellised rahalised vahendid.

4.3.2 1980. aasta määrus

(44)

Teine detsentraliseerimisprotsessi oluline element oli 19. detsembri 1980. aasta määrus hüvitise kohta kohalike liinitransporditeenuste osutamise eest (edaspidi „1980. aasta määrus”). Nimetatud määruse artiklis 1 sätestatakse, et kohaliku liinitranspordi rahastamise eest vastutab omavalitsusüksus. Artikli 3 kohaselt määratakse hüvitise suurus kindlaks igal aastal, tuginedes prognoositud tulu (saadakse kindlaksmääratud tariifide ja allahindluste põhjal) ja mõistlike kulude vahelisele erinevusele.

(45)

Samuti sisaldab 1980. aasta määrus eeskirju kontrolli ja teabele juurdepääsu kohta ning selles selgitatakse ühelt poolt transpordiministeeriumi ja teiselt poolt omavalitsusüksuste rolli. Artiklis 7 nähakse ette õiguslik alus, millele tuginedes on ministeeriumil võimalik kehtestada täiendavaid eeskirju ja suuniseid kohaliku liinitranspordi hüvitamise kohta.

4.3.3 1982. aasta määrus ning organisatsiooni KS ja assotsiatsiooni NABC standardne põhileping

(46)

1. jaanuaril 1983. aastal asendati 1980. aasta määrus uue määrusega – jõustus 2. detsembri 1982. aasta määrus kohaliku liinitranspordi osutamise hüvitamise kohta (edaspidi „1982. aasta määrus”). 1982. aasta määruse artikliga 4 pannakse omavalitsusüksustele kohustus sõlmida kontsessionääridega lepingud üldkasutatavate liinitransporditeenuste osutamise hüvitamiseks. Selle alusel koostasid organisatsioon KS (Norra kohalike ja piirkondlike ametiasutuste assotsiatsioon) ja Norra bussiettevõtjate assotsiatsioon (edaspidi „NABC”) (37) standardse põhilepingu (edaspidi „organisatsiooni KS ja assotsiatsiooni NABC standardne põhileping”) ja standardse iga-aastast hüvitist käsitleva lepingu, mida iga omavalitsusüksus peab kasutama, kui ta sõlmib lepinguid liinibussitransporditeenuse osutamiseks. Hüvitise arvutamise osas tugineti standardlepingus samadele põhimõtetele, mis sisaldusid 1980. aasta määruse artiklis 3. Standardses põhilepingus nähti ette ka ühistransporditeenuste ja muude äriliste teenuste kulude eristamine.

4.3.4 1985. aasta määrus

(47)

Omavalitsusüksuste uue tulusüsteemi vastuvõtmisega võeti 1985. aastal vastu uus kohaliku transpordi hüvitamist käsitlev määrus (edaspidi „1985. aasta määrus”). Maakondade (ja linnade) uus tulusüsteem nägi ette, et kohaliku transpordi jaoks ette nähtud tsentraalne summa anti ühekordse maksena. 1985. aasta määruses keskenduti peamiselt ülesannete jaotusele transpordiministeeriumi ja omavalitsusüksuste vahel. 1985. aasta määrus tunnistati kehtetuks 1. jaanuaril 1987.

5. KOHALIKU LIINIBUSSITRANSPORDI KORRALDUS OSLOS

(48)	Nagu eespool märgitud, vastutavad Norras kohaliku ühistranspordi teenuste osutamise eest omavalitsusüksused.

(49)

Enne 1994. aastat tegeles Oslos kogu ühistranspordi haldamisega ettevõtja AS Oslo Sporveier, (38) sest Oslo linn oli delegeerinud ettevõtjale ülesande planeerida ja hallata ühistransporti Oslos (39). Samal ajal oli ettevõtjal AS Oslo Sporveier osakond, (40) mis osutas enamiku (41) Oslo liinibussitranspordi teenustest. See tegevus toimus 16. novembril 1992. aastal antud piirkonnapõhise kontsessiooni alusel, mis võimaldas ettevõtjal AS Oslo Sporveier osutada liinibussitranspordi teenuseid kogu Oslo transpordivõrgustikus sel määral, mil ei olnud antud muid liinipõhiseid kontsessioone.

(50)	Kontsessioon anti 10 aastaks ja see jõustus tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 1990.

(51)	Peale selle, alates 1994. aastast on ettevõtja AS Oslo Sporveier osutanud lisaks ühistransporditeenusele ka väikeses mahus reisibussiteenuseid.

(52)

23. aprillil 1997. aastal eraldati bussiteenuste osakond – sealhulgas väike reisibusside allosakond – ettevõtjast AS Oslo Sporveier ning viidi üle uude loodud ettevõttesse AS Sporveisbussene. Sellest ajast alates on AS Sporveisbussene osutanud kohaliku liinibussitranspordi teenust kooskõlas ettevõtjale AS Oslo Sporveier antud kontsessiooniga.

(53)

Ettevõtjad sõlmisid transpordilepingu, mis allkirjastati 23. aprillil 1997. aastal ja mis hakkas tagasiulatuvalt kehtima alates 1. jaanuarist 1997 (edaspidi „transpordileping”). Transpordileping pidi kaotama kehtivuse olemasoleva kontsessiooni lõppemise kuupäeval (s.t 31. detsembril 1999), kuid seda pidi pikendatama korraga ühe aasta võrra kuni ettevõtja AS Oslo Sporveier piirkonnapõhise kontsessiooni uuendamiseni. Kõnealuse transpordilepingu kohaselt võttis ettevõtja AS Sporveierbussene enda kanda ettevõtja AS Oslo Sporveier üldkasutatavate teenuste osutamise ja sai otse ettevõtjalt AS Oslo Sporveier nende teenuste osutamise eest iga-aastast hüvitist.

(54)	20. septembril 2001. aastal uuendati piirkonnapõhist kontsessiooni veel kümneks aastaks tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2000. aastast.

(55)

2001. aastal otsustas Oslo linn, et Oslo kõigi liinibussitranspordi teenuste osutamiseks tuleks korraldada hankemenetlused. Sellele otsusele tuginedes korraldati ajavahemikul 2003–2008 viies osas liinibussitranspordi teenuseid käsitlevad avalikud pakkumismenetlused. Vastavad lepingud jõustusid pakkumismenetlusele järgnenud aastal. Viimane pakkumismenetlus korraldati 2007. aastal ja viimane leping jõustus 30. märtsil 2008.

(56)

Tulenevalt täiendavast laadist vähendataks piirkonnapõhise kontsessiooni ulatust kooskõlas järkjärguliselt korraldatavate pakkumismenetlustega seoses liinidega, mis olid kunagi hõlmatud piirkonnapõhise kontsessiooniga. Seega ettevõtjale AS Oslo Sporveier antud piirkonnapõhine kontsessioon kaotas kehtivuse 30. märtsil 2008. aastal (kui olid läbi viidud kõik Oslo liinibussitranspordi teenuseid käsitlevad pakkumismenetlused). Kontsessiooni lõppemisega kaotas kehtivuse ka transpordileping.

(57)	Nagu eespool öeldud, võttis ettevõtja AS Sporveisbussene 1997. aastal üle ettevõtja AS Oslo Sporveier väikese reisibusside osakonna.

(58)

2003. aastal asutas ettevõtja AS Sporveisbussene tütarettevõtja Nexus Trafikk AS, et osaleda pakkumismenetluses liinibussitranspordi liinide teenindamiseks Oslos. Ettevõtja AS Sporveisbussene soetas 2005. aastal ettevõtja Arctic Express AS ja tema tütarettevõtja Lavprisexpressen.no, mis osutavad lennuvälja ekspressteenuseid ja piirkondliku bussitranspordi teenust. 2006. aastal eraldati reisibusside osakond ettevõtjast AS Sporveisbussene ja sellest moodustati uus ettevõtja Sporveisbussenes Turbiler AS, mis kuulus täielikult ettevõtjale AS Sporveisbussene.

(59)

Ajavahemikul 1. juulist 2006 kuni 1. jaanuarini 2007 korraldati Oslo ühistranspordi haldamine ümber. Loodi uus ettevõtja, mis kandis nime AS Oslo Sporveier (edaspidi „uus ettevõtja AS Oslo Sporveier”). Varem nime „AS Oslo Sporveier” kandnud ettevõtja vahetas oma nime ja uueks nimeks sai Kollektivtransportproduksjon AS (edaspidi „KTP”). Endise ettevõtja AS Oslo Sporveier haldusfunktsioonid läksid üle uuele ettevõtjale AS Oslo Sporveier.

(60)

Ettevõtjale KTP jäi ettevõtja AS Oslo Sporveier operatiivse tegevuse osa ja samuti läks tema omandisse ettevõtja AS Sporveisbussene. Viimati nimetatud ettevõtja muutus kolme tütarettevõtjaga emaettevõtjaks. Tütarettevõtjatele anti uued nimed (ettevõtja Nexus Trafikk AS uus nimi on Unibuss AS; ettevõtja Sporveisbussenes Turbiler AS hakkas kandma nime Unibuss Tur AS ja ettevõtja Arctic Express AS sai nimeks Unibuss Ekspress AS).

(61)	Ettevõtja AS Sporveisbussene ühines 2009. aastal ettevõtjaga Unibuss AS. Selle ettevõtte nimeks jäi Unibuss AS ning see jätkas emaettevõtjana, säilitades omandiõiguse ettevõtjate Unibuss Tur AS ja Unibuss Ekspress AS üle.

6. HÜVITIS SEOSES AVALIKU TEENUSE OSUTAMISE KOHUSTUSEGA OSLOS

6.1 Haldustava

(62)	Nagu eespool öeldud, vastutab Oslo linn hüvitise maksmise eest ettevõtjatele selliste avalike teenuste osutamise eest, mida see omavalitsusüksus soovib oma piirkonnas pakkuda või mille pakkumist ta soovib oma piirkonnas säilitada (42).

(63)

Oslos kehtib üldine piletimüügisüsteem, mida kohaldavad kõik bussi-, trammi-, metroo- ja praamitranspordi osutajad. Avalikke teenuseid osutavad ettevõtjad ei vastuta piletimüügisüsteemi eest. Piletimüügisüsteem kuulub ettevõtja KTP (endise nimega AS Oslo Sporveier) vastutusalasse ning piletihindade üle teostab järelevalvet Oslo linn.

(64)	Kontsessionääril on õigus jätta liinibussitranspordi teenuse osutamise eest saadav piletimüügitulu endale (43). Kui piletimüügist saadavast tulust ei piisa tegevuskulude katmiseks, on kontsessionääril õigus saada Oslo linnalt avalike teenuste eest makstavat hüvitist.

(65)

Alates 1980ndatest ja kuni lepinguid käsitlevate pakkumismenetluste lõpetamiseni määrati otse sõlmitud lepingute alusel makstav hüvitis Oslos kindlaks vastavalt allpool kirjeldatud menetlusele. Põhimõtteliselt määrasid Oslo linn ja kontsessionäär kindlaks ühekordse makse, mis kattis kõnealuse avaliku teenuse osutamisega kaasnevate hinnanguliste kulude ja piletimüügist saadud tulude vahelise erinevuse (44). Seda tehti Oslo linna üldeelarve koostamise käigus. Norra ametiasutuste sõnul on eelarveprotsess üldiselt järgmine:

Jaanuar/veebruar	Linnavalitsus (Byrådet) määrab kindlaks järgmise aasta eelarve piirid.
Märts	Linnavalitsuse osakondi ja kommunaalettevõtjaid teavitatakse eelarve piiridest ja eelarvet käsitlevate ettepanekute esitamise tähtaegadest.
Märts/aprill	Kommunaalettevõtjad käsitlevad järgmise aasta eelarvet.
Mai	Linnavalitsuse osakonnad ja kommunaalettevõtjad esitavad oma eelarveettepanekud, tuginedes eelmiste aastate tuludele ja kuludele, tegevustasemele, eelarve piiridele ning tulevaste kulusuundumuste ja tõhususe saavutamise prognoosidele.
Juuni–august	Toimuvad arutelud osakondade/kommunaalettevõtjate ja vastutava valitsusüksuse vahel eesmärgiga selgitada eelarvet ja sellega hõlmatud tegevusi.
September	Linnavalitsus avalikustab eelarveettepaneku.
Oktoober	Linnavolikogu (Bystyret) erinevad komiteed käsitlevad eelarve erinevaid osi.
Oktoober/november	Linnavalitsus teeb ettepaneku läbivaadatud eelarve kohta.
Detsember	Linnavolikogu kiidab eelarve heaks.

(66)

Eelarveettepanekute (ja linnavolikogus toimunud eelarvet käsitlevate arutelude jooksul tehtud võimalike muudatuste) alusel määrati eelarveotsusega hüvitis teatavatel eeldustel, mida täpsustati igas otsuses, s.t selleks et saavutada teatav tõhusus ja jätkuvalt osutada üldsusele eelnevatel aastatel osutatud transporditeenuseid. Otsused sisaldasid ka teatavaid eesmärke, muu hulgas seoses osutatud transporditeenuste mahuga ja kuludega reisi kohta.

(67)	Hüvitise suuruse hindamisel tugineti eelmistel aastatel kantud kuludele, mida korrigeeriti tõhususe kasvuga, ning Norra tarbijahinnaindeksi, palkade ja maksude muutusele ning kulusid mõjutavatele õigusnormidele.

(68)

Norra ametiasutuste sõnul peeti eraldi raamatupidamisarvestust ettevõtja AS Oslo Sporveier osutatavate avalike teenuste ja äritegevuse (s.t reisibussiteenuste) kohta. Lisaks ei võetud ettevõtja AS Oslo Sporveier äritegevusega seotud kulusid arvesse avalike teenuste osutamise eest makstava iga-aastase hüvitise arvutamisel.

(69)

Norra ametiasutuste sõnul arvutati hüvitis kooskõlas 1997. aastal sõlmitud transpordilepinguga (mis kaotas kehtivuse 30. märtsil 2008. aastal, kui kõikide avalike teenuste osutamist käsitlevate lepingutega seoses olid korraldatud pakkumismenetlused ja piirkonnapõhine kontsessioon oli kaotanud kehtivuse) igal aastal vastavalt eespool kirjeldatud põhimõtetele.

(70)

Seega määrati avalike teenuste eest makstav hüvitis kindlaks kooskõlas sama menetlusega. Summa arvutati välja avalike teenuste osutamisega kaasnevate kulude ja tulude vahe põhjal ning seda kohandati kooskõlas samade korrektsiooniteguritega kogu hinnatava perioodi jooksul. Avalike teenuste osutamise ja äritegevuse kohta peeti eraldi raamatupidamisarvestust.

6.2 Avalike teenuste osutamise kasumlikkus

(71)

Vastavalt ettevõtjate AS Oslo Sporveier ja AS Sporveisbussene ülevaatele bussitransporditeenusega seotud iga-aastaste majandustulemuste kohta, mille Norra ametiasutused esitasid, oli ajavahemikul 1994–2008 ettevõtjate keskmine aastakasum 0,49 %. See arv hõlmab siiski ka alates 2005. aastast äritegevusest saadud tulu. Keskmine aastane kasum ajavahemikul 1994–2005, mille kohta Norra ametiasutuste esitatud andmed hõlmavad vaid avalikku teenust, oli 1,98 % (45).

6.3 Kvaliteediga seotud bonus-malus süsteemi kasutuselevõtt

(72)

Nagu eespool selgitatud, hakkas ettevõtja AS Sporveisbussene 1997. aastal osutama kohaliku liinibussitranspordi teenuseid Oslos kooskõlas ettevõtjale AS Oslo Sporveier antud kontsessiooniga. Lisaks sõlmiti ettevõtjate AS Oslo Sporveier ja AS Sporveisbussene vahel transpordileping. Norra ametiasutused on selgitanud, et transpordilepinguga nähti ette ettevõtja AS Oslo Sporveier määratletava mudeli idee, mille alusel tuleks mõõta bussiteenuste kvaliteeti. Eesmärk oli leida mudel, millega anda ettevõtjale AS Sporveisbussene stiimul osutada kvaliteetseid bussitransporditeenuseid. Transpordilepingus nähti ette, et süsteem peaks olema kasutusele võetud hiljemalt 1. jaanuariks 2008.

(73)

2004. aastal jõuti kokkuleppele konkreetse bonus-malus süsteemi osas (46). Selle süsteemi kohaselt hinnatakse ettevõtja AS Sporveisbussene tegevust järgmiste kriteeriumide alusel: i) klientide kogurahulolu; ii) täpsus; iii) ohutuse ja mugavuse tase; ning iv) bussijuhtide vastutulelikkus/suhtlusoskus. Klientide rahulolu mõõdetakse küsitluste põhjal. Täpsust mõõdetakse objektiivsete andmete alusel.

(74)

Ettevõtja AS Oslo Sporveier andis ettevõtjale AS Sporveisbussene 2004. aastal kvaliteediboonust summas 3,9 miljonit Norra krooni. See kujutab endast 0,8 % ettevõtja AS Sporveisbussene tulust nimetatud aastal (483,5 miljonit Norra krooni). Norra ametiasutused on selgitanud, et nad käsitlevad kvaliteediboonust mõistliku kasumi osana. Norra ametiasutused ei ole andnud järelevalveametile teada mingite muude kvaliteediboonuste määramisest.

6.4 Kontsernisisesed teenused ja ühiste kulude jagamine

(75)	Norra ametiasutuste sõnul on ettevõtja AS Sporveisbussene vajanud äriliste bussiteenuste osutamiseks vaid piiratud määral teenuseid ettevõtjalt AS Oslo Sporveier. Enamasti on selliseid kontsernisiseseid teenuseid vastastikku osutanud kontserni Oslo Sporveier tütarettevõtjad.

(76)

Alates 1994. aastast on kontsernisiseselt vastastikku teenuseid osutatud peamisel kontserni kuuluvate ettevõtjate vaheliste lepingute alusel. Kui teenuste osutamisse olid kaasatud kontsernivälised ettevõtjad, põhinesid teenustega kaasnevad kulud turuhindadel. Selliste kontserniväliste teenuseosutajatega seotud teenused hõlmavad otseselt diislikütuse, mootoriõli või antifriisi ühist ostmist, busside allkasutusse andmist, vara liisimist eraettevõtjatelt jne. Nende teenuste puhul hõlmas kontsernisisene hind ka proportsionaalsel määral püsikulusid ning samuti vajaduse korral lisakulusid haldustasude katmiseks.

(77)

Kontsernisiseselt ettevõtja AS Oslo Sporveier poolt ettevõtjale AS Sporveisbussene ja tema tütarettevõtjatele osutatud teenustega või tütarettevõtjate vahel osutatud teenustega seoses on Norra ametiasutused selgitanud, et selliste teenuste eest makstud hinnad põhinesid tegelikel kuludel (nt busside rent ja juhtide palkamine konkreetse sündmuse tarvis, busside puhastamine) või kasutatud mahul (nt töötõendite väljastamine) või peeti arvestust isegi tunni põhjal, sõltuvalt osutatud teenuse keerukusest. Tegelik hind hõlmas teenuse osutamisega kaasnevat kulu, s.t piirkulu, välismõju / tõhususega seotud mõju ning samuti proportsionaalset osa püsikuludest ja kasumist. Norra ametiasutused on selgitanud, et sellised kulupõhised hinnad on võrdsed turuhindadega.

(78)

Nagu eespool selgitatud, asutas ettevõtja AS Sporveisbussene 2003. aastal tütarettevõtja Nexus Trafikk AS, et osaleda pakkumismenetluses liinibussitranspordi teenuse osutamiseks Oslos. Tütarettevõtja asutamisega tekkis olukord, kus ettevõtjad (AS Sporveisbussene ja Nexus Trafikk AS) jagasid teatavaid ühiseid kulusid sellepärast, et nad mõlemad osutasid bussitransporditeenuseid. Norra ametiasutused selgitasid, et selle tulemusel pidid ettevõtjad looma uue süsteemi ühiste (uute) kulude jagamiseks. Uut süsteemi hakati kasutama alates 2004. aastast. Uue süsteemi kohaselt katsid kõik asjaomased kontserni ettevõtjad teatud protsendi ulatuses iga ettevõtja kasumist selliseid ühiseid kulusid nagu infotehnoloogia ja sideinfrastruktuuriga seotud kulud, üldised suhtekorraldusega seotud kulud, teatava juhtimispersonaliga seotud kulud, üldiste lepingutega seotud konsultatsiooniteenuste kulud ning auditi, pensionide, kindlustuse, raamatupidamise ja palgateenustega seotud kulud. Nende üldiste kulude arvutamise meetod põhineb kõikide üldiste kulude määra kindlaksmääramisel iga-aastase eelarvemenetluse kaudu. Seejärel need kulud liidetakse ning arvutatakse välja üldine üldiste kulude määr, jagades kindlaks tehtud üldised kulud ettevõtja AS Sporveisbussene ja tema tütarettevõtjate kogukäibega. Iga ettevõtja kohta eelarves määratud üldiste kulude summa katab kogueelarves sisalduvaid üldiseid kulusid. 2004. aastal oli määr […] %, (47) 2005. ja 2006. aastal […] % (48) ning 2007. ja 2008. aastal […] % (49).

7. 2. APRILLI 2004. AASTA KAPITALISÜST

7.1 Kaebus

(79)

Kaebuse esitaja juhib tähelepanu asjaolule, et ettevõtja AS Oslo Sporveier kandis 2004. aastal uues vääringus 41 499 000 Norra krooni üle ettevõtjale AS Sporveisbussene, ning väidab, et see tehing võis sisaldada riigiabi, sest ükski turumajanduslik erainvestor ei oleks andnud kapitali kahjumit teeninud ettevõtjale. Lisaks seab kaebuse esitaja kahtluse alla, kas kapitalisüst tehti selleks, et rahastada uusi tegevusi konkurentsile avatud turul.

(80)

Norra ametiasutused on kinnitanud, et Oslo linn tegi kontserni Oslo Sporveier 2. aprillil 2004. aastal uue kapitalisüsti ning et see meede oli seotud ühekordse panusega kontserni pensionifondi (Oslo Sporveiers Pensjonskasse) (50), et katta olemasolevatel pensionikontodel kogunenud rahaliste vahendite puudujääk. Ettevõtjale AS Sporveisbussene tehtud kapitalisüsti suurus oli 111 760 000 Norra krooni. Norra ametiasutused on täiendavalt selgitanud, et kapitalisüsti tegemise ajal muutis ettevõtja AS Sporveisbussene raamatupidamispõhimõtteid tulevase pensionikohustuse hindamiseks ning selle tulemusel leidsid sellised kohustused alates 2004. aastast kajastamist nende raamatupidamisandmetes (51).

(81)

Norra ametiasutuste esitatud teabe valguses saab järelevalveamet vaid järeldada, et kui kaebuse esitaja viitas järelevalveametiga toimunud kirjavahetuse käigus 41 499 000 Norra krooni ülekandmisele, siis on ta võrrelnud ettevõtja AS Sporveisbussene 2003. aasta ja 2004. aasta raamatupidamisandmeid ning lahutanud 39 501 000 Norra krooni (omakapital kokku 2003. aastal) 81 miljonist Norra kroonist (omakapital kokku 2004. aastal). Käesolevas otsuses hindab järelevalveamet tegelikuks kapitalisüsti suuruseks 111 760 000 Norra krooni (mitte aga kaebuse esitaja osutatud 41 499 000 Norra krooni), mis on summa, mis eraldati ettevõtja AS Sporveisbussene pensionikohustuste katmiseks.

(82)	Norra ametiasutused on esitanud selgitused selle ettevõtja AS Sporveisbussene pensionikohustustega seotud kapitalisüsti tegemise põhjuste kohta. Need põhjused on kokkuvõtvalt esitatud allpool.

7.2 Puudujääk kontserni AS Oslo Sporveier pensionifondis 1990ndate keskel ning suurenenud iga-aastane hüvitis

(83)	Norra kohalikud ametiasutused – ja nende omanduses olevad või nende kontrollitavad ettevõtjad – pidid pakkuma oma töötajatele indekseeritud pensioni, mis oleks võrdne 70 % või 66 % nende lõpptöötasust nende pensionile jäämisel 67aastasena (52).

(84)

1990ndate aastate keskpaigaks oli selgunud, et kontserni Oslo Sporveier pensionifond oli alarahastatud. Alarahastatus oli mitme aasta jooksul kuhjunud, sest pensionifondi tehtavate pensionimaksete puhul ei arvestatud piisaval määral suurenenud pensionikohustusi, mis tulenesid sellistest teguritest nagu töötajate töötasude kasv, keskmise eeldatava eluea tõus, muutused oodatavates invaliidsuse määrades jne. Norra finantsjärelevalve ameti (Kredittilsynet) sõnul oli ettevõtja AS Oslo Sporveier pensionifondi kaetuse määr 31. detsembril 1995. aastal kõigest 46,9 %. Kohaliku omavalitsusüksuse pensionifonde, mille kaetuse määr on alla 95 %, peab suurendama vähemalt 1,5 % aastas (53). Oslo linn kui kõnealuse ettevõtja omanik oli seega seadusega kohustatud katma kontserni Oslo Sporveier pensionifondi alarahastatuse (54). Seega pidi ettevõtja AS Oslo Sporveier esitama 23. detsembri 1996. aasta otsuse kohaselt kava, kuidas seda puudujääki katta. Sellest tulenevalt kehtestati maksekava, et kõrvaldada puudujääk 2020. aastaks. Finantsjärelevalve amet kiitis selle kava heaks 9. juulil 1997.

(85)	Kooskõlas maksekavaga suurendas Oslo linn iga-aastast avalike teenuste eest makstavat hüvitist, et katta suurenenud pensionimaksed.

7.3 Kapitalisüst pensionifondi Oslo Sporveiers Pensjonskasse

(86)

Norra ametiasutuste sõnul otsustas Oslo linn 2003. aastal katta puudujäägi kontserni Oslo Sporveier pensionifondis ühekordse maksega. Selle tulemusel tegi ettevõtja AS Oslo Sporveier 2. aprillil 2004. aastal 802,5 miljoni Norra krooni suuruse kapitalisüsti (55) pensionikassasse Oslo Sporveiers Pensjonskasse, et katta kogu tol hetkel valitsenud puudujääk (56). Kapitalisüstiga kaeti ettevõtjate Oslo Sporvognsdrift AS, Oslo T-banedrift AS, AS Oslo Sporveier ja AS Sporveisbussene töötajate pensionikohustustega seotud alarahastatus.

(87)

Norra ametiasutused selgitasid, et kuigi Oslo linn oli seaduse kohaselt kohustatud katma kontserni Oslo Sporveier alarahastatuse, ei olnud ta kohustatud tegema seda ühekordse maksega: linn otsustas seda teha nii, sest sellist lahendust peeti kulutõhusamaks kui kehtivate amortisatsiooniplaanide järgimist. Alarahastatuse katmiseks vajalik iga-aastane amortiseeritud summa oli kõrgem kui sama suurusega pangalaenu teenindamisega kaasnevad finantskulud. Peale selle, ühekordse makse puhul oli hinnanguline sääst tegevuseelarvest umbes 160 miljonit Norra krooni ja kontserni iga-aastaste pensionikulude vähenemist hinnati 60 miljonile Norra kroonile.

(88)

802,5 miljonist Norra kroonist kaeti 111 760 000 Norra krooniga ettevõtja AS Sporveisbussene pensionikohustused. Norra ametiasutuste sõnul maksis ettevõtja AS Oslo Sporveier kogu summa otse pensionikassasse Oslo Sporveiers Pensjonskasse ning seda ei kantud rahana üle ettevõtjale AS Sporveisbussene. Ettevõtja AS Sporveisbussene 2004. aasta raamatupidamisaruannetes kirjendati 111 760 000 Norra krooni suurune pensionimakse uue aktsiakapitalina.

7.4 Reisibussiteenuste osutamisega seotud töötajate pensionikohustuste alarahastatus

(89)	Norra ametiasutuste sõnul kaeti ettevõttesse AS Sporveisbussene tehtud kapitalisüsti ühe osaga reisibussiteenuste osutamisega seotud töötajate pensionikohustused, mis hõlmasid ajavahemikku 1994. aastast (mil reisibussiteenuseid hakati osutama) 1. jaanuarini 1997.

(90)	Norra ametiasutused on esitanud arvutused, mille kohaselt kogu kapitalisüstist umbes 430 300 Norra krooni oli seotud reisibusside osakonna pensionikohustuste alarahastatusega.

7.5 Pensionifondi vahetamine Vital Forsikring ASA vastu

(91)

Samuti võimaldas 111 760 000 Norra krooni suurune makse ettevõtjal AS Sporveisbussene viia oma pensionifond üle Oslo Sporveiers Pensjonskasse’st elukindlustusettevõttesse Vital Forsikring ASA. Muudatus toimus 1. juunil 2004. Kohaldatavate Norra õigusaktide kohaselt tuli ära tasuda kõik puudujäägi katmiseks ette nähtud pensionimaksed, enne kui ettevõtja AS Sporveisbussene sai oma pensionikohustused ühest fondist teise kanda (57).

8. KONTSERNI OSLO SPORVEIER MAKSUSTAMINE

8.1 Kaebuse esitaja väited

(92)

Kaebuse esitaja sõnul on kasutatud ettevõtja AS Oslo Sporveier negatiivset maksupositsiooni selleks, et vähendada ettevõtja AS Sporveisbussene maksukoormat. Kontserni Oslo Sporveier soodsaid maksutingimusi võidi ära kasutada selleks, et vältida maksu maksmist täielikult või osaliselt konkurentsile avatud turul teenitud kasumilt. Selle kaebuse aluseks näib olevat asjaolu, et ettevõtja AS Sporveisbussene andis ajavahemikul 2000–2004 – mil maksustamiseelne kasum oli umbes 54 796 000 Norra krooni – teada vaid 2 027 000 Norra krooni suurusest maksustatavast tulust.

(93)

Norra ametiasutuste sõnul ja järelevalveameti arvates tundub, et kaebuse esitaja osutab maksueeskirjadele, mis käsitlevad samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate vahelisi toetusi (kontsernitoetused). Ettevõtja AS Sporveisbussene on ilmselt kandnud üle osa oma kasumist, vältides sel viisil ülekantud osalt tulumaksu tasumist.

8.2 Norra maksuseaduse asjakohased sätted

(94)	Norra maksuseaduse (58) kohaselt maksustatakse ühte kontserni kuuluvaid ettevõtjaid eraldiseisvate ettevõtjatena; maksustamise mõttes ettevõtjate kontsernide konsolideerimist ei toimu, s.t et ettevõtja võib maha arvata vaid oma kahjumi ja peab maksma maksu vaid oma kasumi pealt.

(95)	Kuid teatavatel tingimustel on maksueeskirjadega lubatud ettevõtjal oma maksustatavast tulust maha arvata sama kontserni teisele ettevõtjale antud ühepoolsed kapitalitoetused, mida nimetatakse kontsernitoetusteks.

(96)

Kontsernitoetused on lubatud (59), kui toetust andev ettevõtja ja toetust saav ettevõtja on äriühingud (60) ja kuuluvad samasse kontserni (61). Peale selle peab emaettevõtjale kuuluma üle 90 % tütarettevõtjast ja samaväärne osa häältest (62). Norra ametiasutused on selgitanud, et need nõuded peavad olema täidetud selle majandusaasta lõpus, mil kontsernitoetust antakse.

(97)	Toetust andvad ja toetust saavad ettevõtjad peavad oma iga-aastases maksudeklaratsioonis avaldama saadud toetused maksuhalduritele, esitades kogu teabe selleks ettenähtud vormidel.

(98)	Kontsernitoetust võib anda raha, käibekapitali või muu finantstoetuse kujul (63).

(99)

Kontsernitoetus on toetuse andnud ettevõtja jaoks mahaarvamisele kuuluv sel määral, mil toetus on kaetud tema maksustatava tuluga (64). Kui ettevõtja annab oma maksustatavast tulust suuremat kontsernitoetust, siis see tulu ületav summa mahaarvamisele ei kuulu (65). Samas toetust saav ettevõtja on kohustatud maksma makse kontsernitoetuselt (66), kuid mahaarvamisele mittekuuluv summa, mis ületab tulu, ei kujuta endast toetust saanud ettevõtja maksustatavat tulu. Toetust käsitatakse toetust saava ettevõtja jaoks tuluna samal aastal, mil toetust andev ettevõtja selle toetuse oma maksuteates maha arvab. Kui toetuse saajal esineb puudujääk, võib toetusega tasaarvestada mis tahes kahjumi, sealhulgas varasematel aastatel esinenud kahjumi. Lisaks peavad olema täidetud äriühingu dividendide jaotamisega seotud nõuded (67).

(100)

Norra ametiasutused on selgitanud, et kontsernitoetust käsitlevaid eeskirju kohaldatakse diskrimineerimatult kõikide kontsernide suhtes, keda maksustatakse Norra tulumaksuga. Eeskirjade kohaldamiseks ei ole vaja mingit valitsuse luba, litsentsi või muud samalaadset nõusolekut mis tahes riigiasutuselt. Eeskirju kohaldatakse olenemata sellest, kes kontrollib kontserni, kas tegemist on kodumaise või välismaise päritolu kontserniga või eraõigusliku või avalik-õigusliku kontserniga.

8.3 Kontsernitoetust käsitlevate eeskirjade mõte

(101)

Norra ametiasutused on selgitanud, et eeskirjade eesmärk on kehtestada samasugune maksukohtlemine ja maksuneutraalsus i) kontserni kuuluvate ettevõtjate puhul ja ii) ühe ettevõtjana mitme tegevusega tegelevate ettevõtjate puhul. See eesmärk saavutatakse nii, et kontsernidel lubatakse ühe (või mitme) kontserni kuuluva ettevõtja kahjum tasaarveldada teiste samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate kasumiga, mis seega tegelikult võimaldab maksustada kontserni tema konsolideeritud maksustatava puhaskasumi põhjal. Norra ametiasutused on selgitanud, et kontsernitoetuse eesmärk ei ole kunagi olnud anda eeliseid konkreetsetele ettevõtjatele selle põhjal, kellele ettevõtted kuuluvad või mis liiki tegevusega ettevõtted tegelevad.

8.4 Kontsernitoetust käsitlevate eeskirjade kohaldamine kontserni Oslo Sporveier poolt

(102)

Norra ametiasutused on selgitanud, et ettevõtja AS Sporveisbussene andis 2000. aastal 4 068 000 Norra krooni suuruse kontsernitoetuse ja 2001. aastal 8 365 000 Norra krooni suuruse toetuse ettevõtjale AS Oslo Sporveier, samas kui aastatel 2002–2004 toetust maksukahjumi tõttu ei antud (68).

9. NORRA AMETIASUTUSTE MÄRKUSED ALGATAMISOTSUSE KOHTA

9.1 Üksikasjalikum faktiline teave ja Asplan Viak’i aruanne

(103)

Norra ametiasutused esitasid oma märkustes algatamisotsuse kohta üksikasjalikuma teabe ametliku uurimisega hõlmatud meetmete hindamiseks. See teave on lisatud allpool esitatud osadesse.

(104)

Lisaks neile faktidele on Norra ametiasutused esitanud järelevalveametile 25. mai 2012. aasta aruande ettevõtja AS Sporveisbussene tõhususe kohta aastatel 1999 ja 2002, mille Norra ametiasutused tellisid sõltumatult konsultandilt Asplan Viak AS (edaspidi „Asplan Viak’i aruanne”) (69). Selles aruandes võrdles Asplan Viak AS ettevõtja AS Sporveisbussene kulusid teiste liinibussiteenuse osutajatega Norras. Aruandes jõuti järeldusele, et aastatel 1999 ja 2002 olid ettevõtja AS Sporveisbussene kulud võrdsed keskmise suurusega hästi juhitud ja piisavalt varustatud liinibussiteenuste osutaja kuludega Norras või madalamad sellistest kuludest (70).

(105)

Norra ametiasutused on esitanud järelevalveametile teabe äriliste bussiteenuste osutamise rahalise elujõulisuse kohta. Kui kõrvale jätta 1998. aasta väike 29 000 Norra krooni suurune kahjum, on see tegevus olnud kasumlik alates 1994. aastast, mil sellega algust tehti. Lisaks on Norra ametiasutused edastanud järelevalveametile 2003. aasta strateegiadokumendi ettevõtja AS Sporveisbussene äriliste bussiteenuste osutamise kohta (edaspidi „2003. aasta strateegiadokument”), kus 2003. aasta eesmärk oli 1,5 miljoni Norra krooni suurune kogukasum (enne üldiste kulude mahaarvamist) ja 14,1 miljoni Norra krooni suurune käive.

9.2 Õiguslikud argumendid

9.2.1 Kava

(106)

Norra ametiasutused jäävad seisukohale, et Oslo kohaliku liinibussitranspordi rahastamine on toimunud CTA-l ja CTR-il põhineva abikava alusel.

(107)

Kõigepealt rõhutavad nad, et eesmärk, milleks CTA artikli 22 kohaseid toetusi tohib anda, on selgelt määratletud – hüvitist tohib anda ainult sellise kahjumi katmiseks, mis on tekkinud omavalitsusüksuse tellitud regulaarvedude teenuste osutamisel. Sellega seoses väidavad Norra ametiasutused, et kõnealune meede erineb Soome võetud meetmest, mida Euroopa Komisjon hindas juhtumi Ålands Industrihus puhul (71).

(108)

Teiseks rõhutavad nad, et Oslo linna kaalutlusõigus avalike teenuste eest makstava hüvitise arvutamisel on piiratud CTRi kohaste riiklike eeskirjadega. Norra ametiasutused leiavad, et selline omavalitsusüksuse kaalutlusõiguse piiramine valitsuse poolt toetab järeldust, et hüvitis antakse abikava alusel. Hüvitis tuleneb suurel määral riiklikest (mitte omavalitsusüksuse) vahenditest ning transpordiministeeriumil on õigus i) anda suuniseid liinide sõiduplaanide sisu ja avaldamise kohta; ii) kiita heaks tariifid; iii) kehtestada siseriiklikke mahahindlusi; iv) anda suuniseid piletimüügisüsteemide kasutamise kohta; ning v) heaks kiita regulaarvedude üldtingimused.

(109)

Lisaks väidavad nad, et Oslo järjepidev haldustava näitab, et abi on välja makstud kava alusel.

9.2.2 Kvaliteediga seotud bonus-malus süsteem

(110)

Norra ametiasutused väidavad, et kvaliteediga seotud bonus-malus süsteem on osa üldisest avalike teenuste eest makstavast hüvitisest, mida makstakse kohaliku liinibussitranspordi teenuse osutamise eest Oslos, ning et sellest tulenevalt on see abikava lahutamatu osa. Nad lisavad, et 2004. aasta lisamakse oli 3,9 miljonit Norra krooni, mis moodustab 0,8 % ettevõtja AS Sporveisbussene tulust tol aastal (483,5 miljonit Norra krooni). Lisaks väidetakse, et see moodustab igal juhul osa ettevõtja AS Sporveisbussene mõistlikust kasumist.

9.2.3 Kontsernisisesed teenused ja ühiste kulude jagamine

(111)

Järelevalveamet mõistab, et esitatud teabe alusel väidavad Norra ametiasutused, et ühiste kulude ja kontsernisiseste teenuste eest maksmise puhul ei ole tegemist riigiabiga, sest need kontserni kuuluvate ettevõtjate vahelised või väiksemal määral kontserni kuuluvate ettevõtjate ja ettevõtja AS Oslo Sporveier vahelised tehingud on tehtud tavapärastest äritingimustest ja -põhimõtetest lähtuvalt.

9.2.4 Kapitalisüst äritegevusse

(112)

Norra ametiasutused väidavad, et vähemalt umbes 430 300 Norra krooni suurune osa 2004. aasta kapitalisüstist, mis oli ette nähtud puhtalt äritegevusega ja mitte avalike teenuste osutamisega seotud pensionikulude katmiseks (kapitalisüst äritegevusse), ei kujuta endast riigiabi, vaid pigem turutingimustel investeeringut kooskõlas turumajanduslikult tegutseva investori põhimõttega. Sellega seoses nad rõhutavad, et vastupidiselt algatamisotsuses esitatud asjaoludele (72) oli Oslo linn enne 2004. aasta kapitalisüsti saanud tegelikult 2002. aastal ettevõtja AS Oslo Sporveier ainuomanikuks. Peale selle on Norra ametiasutused esitanud järelevalveametile teabe äriliste bussiteenuste osutamise rahalise elujõulisuse kohta. Kui kõrvale jätta 1998. aasta väike 29 000 Norra krooni suurune kahjum, on see tegevus olnud kasumlik alates 1994. aastast, mil sellega algust tehti. Äriliste bussiteenuste osutamist käsitleva 2003. aasta strateegiadokumendi kohaselt oli 2003. aasta eesmärk teenida 1,5 miljoni Norra krooni suurune kogukasum (enne üldiste kulude mahaarvamist) ja saavutada 14,1 miljoni Norra krooni suurune käive. Sellele tuginedes ja viidates turumajandusliku erainvestori kriteeriumidele, mille järelevalveamet on esitanud algatamisotsuses, (73) väidavad Norra ametiasutused, et kapitalisüst äritegevusse oli üldiselt kasumlikum kui ettevõtja likvideerimine ja sama summa investeerimine mujale, võttes arvesse sellise likvideerimisega kaasnevaid kulusid, mis oleksid tunduvalt ületanud kapitalisüstiga kaasnevaid kulusid.

(113)

Lisaks selgitasid Norra ametiasutused algatamisotsusega seotud tähelepanekutes, et nii avalike teenuste osutamisse kui ka äritegevusse kaasatud töötajad oli palganud sama juriidiline isik ning nad olid sama pensionifondi liikmed. Samuti ei ole Norra õigusaktide alusel lubatud jätta teatavaid pensionifondi liikmeid kõrvale, kui kaetakse selle fondi puudujääki. Norra ametiasutuste sõnul kinnitab see, et samas olukorras oleks erainvestor pidanud samamoodi kapitali suurendama.

(114)

Peale selle väidavad Norra ametiasutused, et kapitalisüst äritegevusse ei kujuta endast riigiabi, sest see jääb alla miinimumtaseme.

9.2.5 Kontserni Oslo Sporveier maksustamine

(115)

Norra ametiasutuste esitatud märkustest järeldatakse, et kontsernitoetusi käsitlevad eeskirjad välistavad mis tahes riigiabi seetõttu, et neid eeskirju kohaldatakse kõikide ettevõtjate suhtes, kelle asukoht on Norras ja kes soovivad kontsernisiseselt makse konsolideerida.

9.2.6 Siseturuga kokkusobiv abi

(116)

Norra ametiasutused väidavad, et avalike teenuste osutamise eest makstud hüvitisega ei ole kaasnenud ülemäärast hüvitamist ning seetõttu on see hüvitis kokkusobiv siseturuga EMP lepingu artikli 49 kohaselt.

10. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

(117)

Järelevalveametile esitasid märkused kaks huvitatud isikut – kaebuse esitaja (Konkurrenten.no AS) ja tema sõsarettevõtja Risdal Touring AS.

(118)

Kaebuse esitaja osutab mitmetele järelevalveametile ja EFTA kohtule esitatud dokumentidele, milles ta on selgitanud oma seisukohti seoses kõnealuse juhtumiga. Kaebuse esitaja ei ole rahul järelevalveameti tegevusega, sest amet on i) peaaegu täiel määral tuginenud ainult Norra ametiasutuste poolt mitteametlikult esitatud teabele, ii) käsitlenud kaebuse esitaja poolt nimetatud meetmeid eraldi kahe juhtumi käigus, ning iii) väidetavalt keeldunud andmast kaebuse esitajale avalikku juurdepääsu juhtumi toimikule. Kaebuse esitaja seab kahtluse alla järelevalveameti soovi viia läbi erapooletu ja põhjalik uurimine.

(119)

Ettevõtja Risdal Touring AS kuulub kaebuse esitajaga samasse kontserni. Ta nõustub kaebuse esitaja tõstatatud probleemidega. Eelkõige avaldab ettevõtja kahetsust järelevalveameti väidetava otsuse üle, millega keelduti andmast avalikku juurdepääsu juhtumi toimikule, ning kõnealuse juhtumiga seotud menetluse pikkuse üle. Ettevõtja rõhutab, et need asjaolud seavad kahtluse alla järelevalveameti suutlikkuse ja tahte viia läbi erapooletu ja põhjalik uurimine.

II. HINDAMINE

1. RIIGIABI OLEMASOLU

(120)

EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 on sätestatud:

„Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune EÜ liikmesriikide või EFTA riikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, käesoleva lepinguga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust.”

(121)

Esiteks hindab järelevalveamet seda, kas kontserni maksustamismeede hõlmab riigiabi.

(122)

Teiseks hindab järelevalveamet äritegevusse tehtud kapitalisüsti riigiabi laadi. Nagu eespool selgitatud, on see osa laiemast meetmest (2004. aasta kapitalisüst, mis tehti eesmärgiga kõrvaldada pensionikontode alarahastatus). Kuid vastupidiselt ülejäänud 2004. aasta kapitalisüstile oli äritegevusse tehtud kapitalisüsti eesmärk katta avalike teenuste hulka mittekuuluvate teenustega seotud kulusid, nimelt ettevõtja AS Sporveisbussene ärilisel suunal tegutsevate töötajate pensionikontode alarahastatust. 2004. aasta kapitalisüsti mõlema osa riigiabi laadi hindamiseks tuleb neid kahte osa eristada, pidades silmas erinevaid õiguslikke aluseid, mille põhjal neid hinnata tuleb. Seega, kui avalike teenuste hüvitamise meetmeid hinnatakse Euroopa Kohtu poolt Altmarki kohtuasjas (74) sedastatud põhimõtete alusel, siis avalike teenuste hüvitamisega mitteseotud meetmete hindamine ei toimu neist põhimõtetest lähtuvalt.

(123)

Kolmandaks hindab järelevalveamet, kas iga-aastane hüvitis ja avalike teenuste hüvitamiseks tehtud kapitalisüst kujutavad endast riigiabi.

1.1 Kontserni Oslo Sporveier maksustamine

(124)

Kaebuse esitaja on väitnud, et ettevõtja AS Oslo Sporveier negatiivset maksupositsiooni on kasutatud selleks, et vähendada ettevõtja AS Sporveisbussene maksukoormat. Järelevalveametile tundub, et kaebuse esitaja viitab maksustamiseeskirjadele, mis käsitlevad samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate vahelisi toetusi (edaspidi „kontsernitoetused”).

(125)

Järelevalveamet täheldab, et neid eeskirju kohaldatakse ettevõtjate AS Oslo Sporveier ja AS Sporveisbussene suhtes, sest viimati nimetatud ettevõtja on täielikult esimesena nimetatud ettevõtja omandisse kuuluv tütarettevõtja. Seega ettevõtja AS Oslo Sporveier või tema mis tahes tütarettevõtjad võivad põhimõtteliselt tasaarveldada maksustatavad tulud, andes kontsernisiseseid toetusi.

(126)

Järelevalveamet juhib tähelepanu asjaolule, et kaebuse esitaja jaoks paistab probleem seisnevat ettevõtjate maksustamist käsitlevate üldiste Norra eeskirjade kohaldamises. Järelevalveamet märgib, et kaebuse esitaja ei ole väitnud, et asjaomased maksueeskirjad on koostatud viisil, mis võiks viia riigiabi andmiseni konkreetsetele ettevõtjatele, ega ole ka esitanud tõendavat teavet selle kohta.

(127)

Kehtestatud kohtupraktika kohaselt tuleb kõnealuse meetme valikulisuse hindamiseks kontrollida, kas antud õigusliku korra raames võetud meede soodustab teatud ettevõtjaid võrreldes teistega, kes asuvad võrreldavas õiguslikus ja faktilises olukorras (75). Seega võib juhtuda, et konkreetne siseriiklik maksustamissüsteem ei hõlma riigiabi andmist isegi juhul, kui see ei vasta ettevõtete maksustamise üldisele süsteemile selles EMP riigis.

(128)

Asjaomaste toetuste puhul ei ole kontserni ettevõtjad võrreldavas õiguslikus ja faktilises olukorras kontserni mittekuuluvate ettevõtjatega. Kui emaettevõtja annab toetust tütarettevõtjale ja vähendab sellega oma maksustatavat tulu, ei ole selle toetuse eesmärk maksimeerida ühe ettevõtja kasumit teiste arvelt, vaid selle toetusega lihtsalt võimaldatakse sarnast maksukohtlemist, justkui oleks tegemist erinevates valdkondades tegutseva ühe ettevõtjaga, ning tagatakse maksuneutraalsus kontserni kuuluvate ettevõtjate ja mitmes valdkonnas tegutseva ühe ettevõtja vahel.

(129)

Nagu on rõhutatud järelevalveameti suuniste (riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta äriühingute otsese maksustamisega seotud meetmete suhtes) punktis 3.1, ei piira riigiabieeskirjad EFTA riikide õigust valida selline majanduspoliitika, mida nad peavad kõige sobivamaks, ning eelkõige õigust jaotada maksukoorem erinevate tootmistegurite/tootmisüksuste vahel nii, nagu see neile sobib.

(130)

Järelevalveamet nõustub Norra ametiasutustega, et seda meedet võivad kasutada kõik Norras asukohta omavad ettevõtjad, kes on kohustatud maksma ettevõtte tulumaksu, seega sealhulgas ka välismaised ettevõtjad, kellel on Norras tütarettevõtjad. Äriühingu loomiseks seaduses ette nähtud kapitalinõude – nimelt uurimisperioodil 100 000 Norra krooni – täitmine võimaldas konkreetsel ettevõtjal luua Norras teise ettevõtja ja moodustada seega kontserni. Sellest tulenevalt oli konkreetsel ettevõtjal võimalik moodustada kontsern ilma olulise kapitalita. Seega on sellisest skeemist võimalike kasu saajate hulk suur ning selle skeemi eesmärk on tagada samasugune maksukohtlemine olenemata ettevõtja suurusest või struktuurist.

(131)

Eespool toodut silmas pidades leiab järelevalveamet, et maksustatava tulu tasaarveldamine kontsernitoetuste kaudu ei annaks ettevõtjale AS Sporveisbussene majanduslikku eelist, kui ta oli kohustatud maksude mahaarvamiseks andma toetust kontserni teisele ettevõtjale samas summas võrreldes sel viisil saadud maksubaasi vähendamisega. Seega ei kujuta selline kohtlemine riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

1.2 Kapitalisüst äritegevusse

1.2.1 Vähese tähtsusega abi

(132)

Nagu eespool öeldud, tundub 430 300 Norra krooni 2004. aasta kapitalisüstist olevat seotud reisibusside osakonna pensionikontode alarahastatusega. Kuna kapitalisüsti see osa ei ole seotud avalike teenuste osutamisega kaasnenud kuludega, ei hinnata seda Altmarki kohtuasja alusel.

(133)

Lisaks ei saa antud juhul kohaldada komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 (nüüd ELi toimimise lepingu artikkel 107) ja 88 (nüüd ELi toimimise lepingu artikkel 108) kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (76). 430 300 Norra krooni suurune summa oli osa 111 760 000 Norra krooni suurusest kogusummast, mis maksti eesmärgiga katta avalike teenuste osutamisega kaasnenud kulud ning on seega kogusumma lahutamatu osa. Seega ei saa seda käsitada kui konkreetset meedet, mis vastaks vähese tähtsusega abi käsitlevas määruses sätestatud tingimustele (77).

(134)

Peale selle, määruse artikli 2 lõikes 2 öeldakse sõnaselgelt, et „kui abimeetme raames antava abi kogusumma on ülemmäärast suurem (200 000 eurot või maanteevedude sektoris 100 000 eurot), ei kohaldata selle abisumma suhtes käesolevat määrust isegi juhul, kui abi osa ei ole kõnealusest ülemmäärast suurem. Sel juhul ei saa kõnealusele abimeetmele taotleda käesolevast määrusest tulenevaid soodustusi ei abi andmise ajal ega ka hiljem” (78).

1.2.2 Turumajanduslikult tegutseva investori põhimõte

(135)

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab järelevalveamet kindlaks tegema, kas abi saanud ettevõtja sai majandusliku eelise, mida ta ei oleks saanud tavapärastel turutingimustel (79). Seda tehes peab järelevalveamet kohaldama turumajandusliku erainvestori kriteeriumi, (80) mis põhimõtteliselt näeb ette, et riigiabi andmisega on tegemist alati, kui liikmesriik teeb ettevõtjale kättesaadavaks vahendid, mida asjade loomuliku käigu korral ei oleks andnud tavapäraseid kaubanduslikke kriteeriume rakendav erainvestor, kes ei lähtu muudest sotsiaalse, poliitilise või heategevusliku iseloomuga kaalutlustest (81).

(136)

Tuleb meelde tuletada, et esialgne amortisatsioonikava koostati Norra finantsjärelevalve ameti otsuse tõttu, milles nõuti, et ettevõtja AS Oslo Sporveier kõrvaldaks oma pensionifondi puudujäägi. See tähendas, et ettevõtjate AS Oslo Sporveier ja AS Sporveisbussene omanikud pidid kas kõrvaldama oma ettevõtetes aset leidnud alarahastamise või riskima oma ettevõtte muutumisega maksejõuetuks.

(137)

Hinnates, kas kapitalisüst tehti erainvestorile vastuvõetavatel tingimustel, juhib järelevalveamet tähelepanu asjaolule, et samasuguses olukorras erainvestor – s.t erainvestor, kes võib a) teha ettevõttesse kapitalisüsti või b) likvideerida ettevõtja ja investeerida sama summa mujale – valiks punktis a nimetatud strateegia ainult siis, kui see oleks üldiselt kasumlikum kui punktis b nimetatud strateegia. See tähendab, et turumajanduslikult tegutseva investori kriteeriumi täitmiseks ei piisa odavaima lahenduse valimisest, vaid tuleb näidata, et selle odavaima lahenduse tulemusel tulevikus saadav tulu on vastuvõetav.

(138)

Ametliku uurimise algatamist käsitlevas otsuses (82) väljendas järelevalveamet kahtlust, kas turumajanduslikult tegutseva investori kriteeriume on võimalik kohaldada, sest teavet (näiteks kasumlikkuse prognoosid, mille erainvestor oleks koostanud) ei olnud piisavalt.

(139)

Sellele kahtlusele vastates selgitasid Norra ametiasutused, et 2004. aastal, mil kapitalisüst tehti, oli ettevõtja AS Sporveisbussene reisibussiteenuste osutamine olnud kasumlik alates 1994. aastast, mil selle tegevusega alustati, välja arvatud 1998. aastal, kui nad kandsid väikest 29 000 Norra krooni suurust kahjumit. Lisaks selgub reisibussiteenuste osutamist aastatel 2003–2006 käsitlevast 2003. aasta strateegiadokumendist, et eesmärk oli jätkata reisibussiteenuste osutamist ning saada 2003. aastal käibeks 14,1 miljonit Norra krooni ja teenida kasumit 1,5 miljonit Norra krooni (enne üldiste kulude mahaarvamist). Ettevõtja AS Sporveisbussene likvideerimist või reisibussiteenuste tegevusvaldkonna eraldamist ja selle osa likvideerimist ei olnud võimalik pidada mõistlikuks alternatiiviks Oslo linna jaoks, pidades silmas sellega kaasnevaid suuri kulusid, mis ületaksid tunduvalt reisibusside osakonna pensionifondi alarahastatuse katmisega kaasnevad kulud. Võttes arvesse seda, et kapitalisüstina antud summa on suhteliselt väike, ning asjaolu, et ettevõtja AS Sporveisbussene bussireisiteenuste osutamise alane tegevus oli olnud üldjuhul kasumlik ja prognooside kohaselt pidi seda olema mõistlikul määral ka järgnevatel aastatel, ning arvestades nõuetekohaselt samuti sellise likvideerimisega kaasnevaid kõrgemaid kulusid, oleks ka hüpoteetiline erainvestor otsustanud kapitalisüsti kasuks.

(140)

Seetõttu on järelevalveamet seisukohal, et umbes 430 300 Norra krooni suurust kapitalisüsti tuleb pidada kooskõlas olevaks turumajanduslikult tegutseva erainvestori kriteeriumidega. Järelevalveamet järeldab, et sellega ei antud ettevõtjale AS Sporveisbussene eelist, mida ta ei oleks saanud tavapärastel turutingimustel. Seega ei kujuta see kapitalisüst endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

1.3 Iga-aastane hüvitis ja avalike teenuste hüvitamiseks tehtud kapitalisüst

1.3.1 Sissejuhatus

(141)

Seoses kaebusega, et ettevõtjate AS Oslo Sporveier, AS Sporveisbussene, Arctic Express AS ja Sporveisbussenes Turbiler AS avalike teenuste osutamisega seotud tegevuse ja äritegevuse vahel on aset leidnud ristsubsideerimine, saab järelevalveamet süüdistusest aru nii, et kohaliku liinitranspordi teenuste osutamise eest makstava iga-aastase hüvitise ja avalike teenuste hüvitamiseks tehtud kapitalisüstiga on subsideeritud kontserni Oslo Sporveier äritegevust.

(142)

On ilmne, et ristsubsideerimine (riigiabi olemasolu kontrollimise kontekstis) võib toimuda ainult siis, kui ristsubsideeriv ettevõtja saab riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Seega kaebuse selle osa puhul peab järelevalveamet kõigepealt hindama, kas rahastamismeetmed – s.t i) iga-aastane hüvitis ja ii) avalike teenuste hüvitamiseks tehtud kapitalisüst – sisaldavad riigiabi.

1.3.2 Riigi ressursside olemasolu

(143)

Selleks et abi kujutaks endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, peab abi olema andnud riik või peab see abi olema antud riigi ressurssidest.

(144)

Alustuseks tuleb märkida, et riigina käsitatakse nii kohalikke kui ka regionaalseid ametiasutusi (83). Sellest tulenevalt on Oslo linn võrdsustatud riigiga EMP riigiabieeskirjade kohaldamisel.

(145)

Antud juhtumi puhul on selge, et riik Oslo linna näol andis iga-aastase hüvitise näol ettevõtjale AS Oslo Sporveier kuni 1997. aastani rahalisi vahendeid liinibussitranspordi korraldamiseks. Ajavahemiku 1997–2008 puhul andis ettevõtja AS Oslo Sporveier iga-aastase hüvitise vaieldamatult edasi ettevõtjale AS Sporveisbussene vastavalt transpordilepingule ning tundub, et selle lepinguga on põhimõtteliselt ametlikult vormistatud varasem iga-aastase hüvitise arvutamise alane mittekirjalik haldustava (84).

(146)

Seoses avalike teenuste hüvitamiseks ettevõtjasse AS Sporveisbussene tehtud kapitalisüstiga ei vaidlustata asjaolu, et riik Oslo linna näol andis ettevõtjale AS Sporveisbussene kapitali 111 760 000 Norra krooni ulatuses.

(147)

Sellepärast järeldab järelevalveamet, et iga-aastase hüvitise andis ja avalike teenuste hüvitamiseks mõeldud kapitalisüsti tegi riik ning seda hüvitist ja kapitalisüsti rahastati riigi ressurssidest.

1.3.3 Ettevõtja

(148)

Ainult sellised eelised, millega soodustatakse teatavaid ettevõtjaid, kvalifitseeruvad riigiabina EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Ettevõtja on majandustegevusse kaasatud üksus olenemata sellest, milline on selle üksuse õiguslik seisund ja mil viisil seda üksust rahastatakse (85). Peale selle on majandustegevus mis tahes tegevus, mis hõlmab kaupade pakkumist ja teenuste osutamist asjaomasel turul (86).

(149)

Vaatlusalusel perioodil (1994–2008) osutas ettevõtja AS Oslo Sporveier ja hiljem ettevõtja AS Sporveisbussene Norra turul liinibussiteenuseid ja ka reisibussiteenuseid. Sellele tuginedes järeldab järelevalveamet, et nii ettevõtja AS Oslo Sporveier kui ka ettevõtja AS Sporveisbussene olid vaatlusalusel perioodil ettevõtjad.

1.3.4 Majanduslik eelis

(150)

Selleks et meede kujutaks endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, peab meede andma ettevõtjale majandusliku eelise, näiteks vabastades ettevõtja kuludest, mis tavaliselt kuuluksid tasumisele selle ettevõtja eelarvest.

(151)

Nagu eespool öeldud, kujutab ettevõtjatele AS Oslo Sporveier ja AS Sporveisbussene bussitransporditeenuste osutamise eest makstud iga-aastane hüvitis endast esmapilgul hüvitist avalike teenuste osutamise käigus tekkinud kulude eest. Avalike teenuste eest makstava hüvitisega ei anta majanduslikku eelist, kui on täidetud Euroopa Kohtu poolt Altmarki kohtuasjas kindlaks tehtud kriteeriumid (87).

(152)

Peale selle, avalike teenuste hüvitamiseks tehtud kapitalisüstiga seoses leiab järelevalveamet, et ettevõtja AS Sporveisbussene sai kapitalisüsti selleks, et katta enne 1997. aastat tekkinud pensionikohustustega seotud alarahastatus. Tundub, et kogu kapitalisüst kasutati ära sellel otstarbel. Samuti tuleb mainida, et kuigi raamatupidamisaruannetes leidsid kajastamist teatavad muutused ettevõtja AS Sporveisbussene kapitalipositsioonis, maksis ettevõtja AS Oslo Sporveier kogu summa otse pensionifondi ja seda ei kantud sularahana üle ettevõtjale AS Sporveisbussene.

(153)

Avalike teenuste hüvitamiseks tehtud kapitalisüst ei ole seotud uute kuludega, vaid varem tekkinud kuludega, mis ei olnud tehniliselt leidnud kajastamist ettevõtja üldises raamatupidamisarvestuses. Kuid need kohustused olid juba tekkinud kapitalisüsti ajaks, mis maksti eesmärgiga katta pensionifondidega seotud puudujääk. Sellepärast võib avalike teenuste hüvitamiseks makstud kapitalisüsti pidada osaks kuludest, mida Oslo linn pidi kandma vastutasuks selle eest, et ettevõtjad AS Oslo Sporveier ja AS Sporveisbussene osutasid avalikku teenust (ettevõtja AS Oslo Sporveier kaudu). Selle kapitalisüsti asemel oleks Oslo linn võinud maksta välja suurema iga-aastase hüvitise avalike teenuste eest. Seega kujutas avalike teenuste hüvitamiseks tehtud kapitalisüst lahutamatut osa ettevõtjale AS Sporveisbussene antud hüvitisest avalike teenuste eest, mida oli antud alates 1990ndate aastate keskelt kuni kapitalisüsti tegemiseni (ja mida oleks edasi antud kui 2020. aastani, kui oleks järgitud amortisatsioonikava).

(154)

Euroopa Kohus sedastas Altmarki kohtuasjas, et avalike teenuste eest makstav hüvitis ei kujuta endast riigiabi, kui on täidetud neli kumulatiivset kriteeriumi.

—	Esiteks peab abi saav ettevõtja olema reaalselt vastutav avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest ja see kohustus peab olema täpselt määratletud.

—	Teiseks peavad parameetrid, mille alusel see hüvitis arvutatakse, olema eelnevalt objektiivselt ja läbipaistvalt kindlaks määratud.

—	Kolmandaks ei tohi hüvitis olla suurem, kui on vajalik avaliku teenindamise kohustuse täitmisest tulenevate kulude täielikuks või osaliseks katmiseks, arvestades selle kohustuse täitmisega seotud tulu ja mõistlikku kasumit.

—

Neljandaks, kui avaliku teenindamise kohustust täitvat ettevõtjat ei valitud konkreetsel juhul avalikus hankemenetluses, mis võimaldab välja valida kandidaadi, kes suudab asjassepuutuvaid teenuseid osutada kõige odavamalt, peab sobiva hüvitise tase olema kindlaks määratud selliste kulude analüüsi alusel, mida keskmise suurusega, hästi korraldatud juhtimise ja sobivalt varustatud ettevõtja oleks kandnud (88).

(155)

Kõigepealt uurib järelevalveamet neljanda kriteeriumi täitmist, nimelt seda, kas hüvitis põhines pakkumusel või hästi korraldatud juhtimisega tõhusa ettevõtja kuludel.

(156)

Oslo linn maksis juba enne 1994. aastat ettevõtjale AS Oslo Sporveier liinibussiteenuste osutamise eest iga-aastast hüvitist, mis alates 1997. aastast kanti edasi ettevõtjale AS Sporveisbussene. Kuid piirkonnapõhise kontsessiooni alusel teenindatavate liinide puhul ei valitud ettevõtjat AS Oslo Sporveier ega ettevõtjat AS Sporveisbussene avaliku hankemenetluse alusel. Seega ei tulenenud Oslo linna poolt ettevõtjale AS Oslo Sporveier makstud hüvitis ega seejärel ettevõtjalt AS Oslo Sporveier ettevõtjale AS Sporveisbussene edasi kantud hüvitis avalikust pakkumusest.

(157)

Peale selle, Norra ametiasutused ei ole esitanud järelevalveametile piisavalt üksikasjalikku teavet, mis võimaldaks kontrollida, kas ettevõtja AS Oslo Sporveier või ettevõtja AS Sporveisbussene kantud kulud vastavad keskmise suurusega, hästi korraldatud juhtimisega ja sobivalt varustatud ettevõtja kuludele, ning nagu eespool öeldud, ei ole Norra ametiasutused ka väitnud, et see kriteerium oleks täidetud. Norra ametiasutuste esitatud Asplan Viak’i aruanne hõlmab pelgalt hüvitist, mis anti vaid kahe tegevusaasta (1999 ja 2002) eest asjaomasest 15 tegevusaastast, mil ettevõtjatele hüvitist anti (1994–2008). Järelevalveamet leiab, et Altmarki kohtuasja neljandas kriteeriumis kehtestatud teise alternatiivi kohaselt peab olema tõendatud, et kõnealune hüvitis määrati selliste kulude analüüsi alusel, mida keskmise suurusega, hästi korraldatud juhtimise ja sobivalt varustatud ettevõtja oleks kandnud kogu perioodi jooksul. Isegi kui Asplan Viak’i aruande abil oleks olnud võimalik tõendada, et ettevõtja AS Sporveisbussene täitis kahe aasta puhul seda nõuet, jääks ülejäänud 13 aastal valitsenud olukord ikka selgusetuks. Sellepärast on järelevalveamet seisukohal, et Altmarki kohtuasja neljas kriteerium ei ole täidetud.

(158)

Eespool toodut arvesse võttes leiab järelevalveamet, et Oslos kontsessiooni alusel osutatud liinibussiteenuseid ei ole hüvitatud ettevõtjatele AS Oslo Sporveier ja AS Sporveisbussene kooskõlas Altmarki kohtuasja neljanda kriteeriumiga. Kuna selleks, et avalike teenuste eest makstav hüvitis ei kujutaks endast riigiabi, peavad olema täidetud kõik Altmarki kohtuasja kriteeriumid, (89) järeldab järelevalveamet, et iga-aastase hüvitisega, sealhulgas avalike teenuste hüvitamiseks tehtud kapitalisüstiga antakse ettevõtjatele AS Oslo Sporveier ja AS Sporveisbussene majanduslik eelis.

1.3.5 Teatavate ettevõtjate või teatavate kaupade tootmise eelistamine

(159)

Selleks et abimeede kujutaks endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, peab kõnealune meede olema valikuline, soodustades teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist.

(160)

Euroopa Kohus on otsustanud, et meetme valikulisuse hindamisel tuleb esitada küsimus, kas kõnealune ettevõtja / kõnealused ettevõtjad on meetme eesmärki silmas pidades teiste ettevõtjatega võrreldavas õiguslikus ja faktilises olukorras (90).

(161)

Antud juhtumi puhul soodustati iga-aastase hüvitisega ja avalike teenuste hüvitamiseks tehtud kapitalisüstiga ettevõtjat AS Oslo Sporveier ja/või ettevõtjat AS Sporveisbussene, nii et teised bussitransporditeenuste osutajad tõrjuti kõrvale. Sellised teised bussiettevõtjad osutavad liinibussiteenuseid Norras või mujal EMPs ning nad olid seega samalaadses õiguslikus ja faktilises olukorras võrreldes ettevõtjatega AS Oslo Sporveier ja AS Sporveisbussene. Neil põhjustel järeldab järelevalveamet, et need kaks meedet on valikulised.

1.3.6 Konkurentsi moonutamine ja mõju lepinguosaliste vahelisele kaubandusele

(162)

Selleks et abimeede kujutaks endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, peab see meede moonutama või ähvardama moonutada konkurentsi ja mõjutama lepinguosaliste vahelist kaubandust. EFTA kohtu praktika kohaselt peab järelevalveamet uurima, kas selline abi võib mõjutada kaubandust ja moonutada konkurentsi (91).

(163)

Juba enne EMP lepingu jõustumist Norras osutasid mitmed ettevõtjad Oslos liinibussiteenuseid. Seega järeldab järelevalveamet, et iga-aastane hüvitis ja avalike teenuste hüvitamiseks tehtud kapitalisüst võisid mõjutada konkurentsi juba tollest ajast (92).

(164)

Seoses kaubandusele avalduva mõjuga ja asjaoluga, et antud juhtum puudutab bussitranspordi kohalikku turgu Oslos, tuletab järelevalveamet meelde, et Altmarki kohtuasja puhul – mis oli samuti seotud piirkondliku bussitranspordi teenustega – sedastas Euroopa Kohus järgmist:

„liikmesriikidevahelist kaubandust võib siiski kahjustada ka avalik-õiguslik toetus, mis on antud ainult kohalikke või piirkondlikke veoteenuseid osutavale ettevõtjale, kes ei osuta neid teenuseid väljaspool oma päritoluriiki. […] Asutamislepingu artikli 92 lõike 1 kohaldamise teine tingimus, mille kohaselt peab abi kahjustama liikmesriikidevahelist kaubandust, ei sõltu seega osutatud veoteenuse kohalikust või piirkondlikust laadist või asjassepuutuva tegevusvaldkonna olulisusest” (93).

(165)

See tähendab, et isegi kui juhtum hõlmab vaid kohalikku bussitransporditurgu – nagu see on antud juhtumi puhul (Oslo) –, võib ühele ettevõtjale sellisel kohalikul turul antud riiklik rahastamine mõjutada kaubandust lepinguosaliste vahel (94). Sellest tulenevalt leiab järelevalveamet, et iga-aastane hüvitis ja avalike teenuste hüvitamiseks tehtud kapitalisüst võisid mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubandust.

1.3.7 Järeldused iga-aastase hüvitise ja avalike teenuste hüvitamiseks tehtud kapitalisüsti kohta

(166)

Eespool toodud hinnangu alusel järeldab järelevalveamet, et ettevõtjale AS Oslo Sporveier ja (seejärel) ettevõtjale AS Sporveisbussene antud iga-aastane hüvitis ning avalike teenuste hüvitamiseks tehtud kapitalisüst eesmärgiga katta pensionifondi alarahastatus kujutavad endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 tähenduses.

2. RIIGIABIMEETMETE LIIGITAMINE OLEMASOLEVAKS ABIKS VÕI UUEKS ABIKS – IGA-AASTANE HÜVITIS JA AVALIKE TEENUSTE HÜVITAMISEKS TEHTUD KAPITALISÜST

2.1 Sissejuhatus – EFTA kohtu otsus kohtuasjas E-14/10

(167)

Protokolli nr 3 II osa artikli 1 punkti b alapunkti i kohaselt on olemasolev abi:

„igasugune abi, mis oli olemas enne EMP lepingu jõustumist asjaomastes EFTA riikides, see tähendab abikavad ja individuaalsed toetused, mis kehtisid enne ja mida rakendatakse ka pärast EMP lepingu jõustumist”.

(168)

Järelevalveamet märgib, et ettevõtjale AS Oslo Sporveier maksti EMP lepingu Norras jõustumise ajal (1. jaanuaril 1994) hüvitist liinibussiteenuse osutamise eest Oslos kooskõlas transporti käsitlevate õigusaktidega ja kohaldatava haldustavaga (mida hakati rakendama enne EMP lepingu jõustumist), nagu eespool üksikasjalikult kirjeldatud.

(169)

EFTA kohus on oma kohtuasjas E-14/10 tehtud otsuses – millega tühistati järelevalveameti otsus nr 254/10/COL – sedastanud järgmist:

„See, kas antud abi […] kujutab endast olemasolevat abi […], sõltub järelevalve- ja kohtulepingu protokolli 3 sätete tõlgendamisest […].

[…] Selleks et abimeede kvalifitseeruks olemasoleva abimeetmena EMP riigiabieeskirjade alusel, peab see meede olema sellise abikava osa, mis hakkas kehtima enne EMP lepingu jõustumist” (95).

2.2 Abikava määratlus

(170)

Protokolli nr 3 II osa artikli 1 punkti d kohaselt on abikava:

„mis tahes õigusakt, mille alusel võidakse ilma edasiste rakendusmeetmeteta anda individuaalset abi õigusaktis üldiselt ja abstraktselt määratletud ettevõtjatele, ja mis tahes õigusakt, mille alusel võidakse anda eriprojektiga sidumata abi ühele või mitmele ettevõtjale määramata ajaks ja/või määramata ulatuses”.

(171)

Protokolli nr 3 II osa artikli 1 punkti e kohaselt on individuaalne abi:

„abi, mida ei anta abikava raames, ja abikava raames antav abi, millest tuleb teatada”.

(172)

Selline eristamine on eriti oluline olemasoleva abi kontekstis, sest protokolliga nr 3 antakse järelevalveametile pädevus olemasolevate abisüsteemide pidevaks läbivaatamiseks (96). Samamoodi kehtib protokolli nr 3 II osa V peatükk ainult olemasolevate abikavade kohta (97).

(173)

Järelevalveamet märgib, et see määratlus lisati EMP lepingusse 2001. aastal protokolli nr 3 II osa lisamisega. Enne 2001. aastat, kui protokoll nr 3 viidi kooskõlla menetlusmäärusega, (98) puudus EMP õiguses samalaadne täpne määratlus, millega oleks öeldud, mida abikava endast kujutab. Peale selle tuleb järelevalveameti arvates pidada meeles olemasoleva abi mõiste taga peituvat mõtet – et põhimõtteliselt pakutakse EMP riikidele ja riigiabisaajatele teatavat õiguskindlust seoses kokkulepetega, mis hakkasid kehtima enne riigiabikontrolli käsitlevate sätete jõustumist nende õigussüstemis, pakkudes samas järelevalveametile võimaluse viia sellised süsteemid kooskõlla EMP õigusega.

(174)

Peale selle märgib järelevalveamet, et Euroopa kohtute kohtupraktika ei sisalda üksikasjalikke suuniseid selle mõiste tõlgendamise osas. Seega vaatas järelevalveamet üle enda ja Euroopa Komisjoni juhtumite menetlemise praktika ning leidis, et olemasolevate abikavade mõistet on käsitletud tavaõiguses (99) ning õigusaktide (100) ja tavaõiguse (101) kohaldamisega seotud haldustavades. Ühe juhtumi puhul leidis Euroopa Komisjon, et rahastamiskohustusega ja tagatise andja vastutusega seotud abikava põhines vanal kirjutamata õiguspõhimõttel koostoimes Saksamaal laialdaselt kasutatava praktikaga (102).

2.3 Vaadeldavad meetmed

(175)

Järelevalveamet tuletab meelde, et Norra transpordialastes õigusaktides sätestatakse põhimõtteliselt järgmised peamised parameetrid, mis on abimeetmete puhul asjakohased: i) liinibussiteenuste kaasrahastamise süsteem (riigi- ja maakonnapoolne rahastamine), ii) asjaolu, et maakonnad vastutavad liinibussiteenuste haldamise eest ning kontrollivad kontsessioone, liine, graafikuid ja piletihindu, ning iii) üksikasjalik kontsessioonisüsteem.

(176)

Peale selle, Norra ametiasutuste sõnul sätestatakse CTA artiklis 22, et Oslo linn on kohustatud hüvitama ettevõtjatele transporditeenuse osutamise kahjumit tootvatel liinidel, kui piletimüügist saadav tulu ei kata teenuse osutamisega kaasnevat kulu. CTA artikli 22 kohaselt võib hüvitis katta avalike teenuste osutamisega kaasneva kulu, millest on maha arvatud piletimüügist saadud tulu.

(177)

Enne EMP lepingu jõustumist otsustas Oslo linn osutada liinibussiteenuseid CTA ja CTR asjaomaste sätete alusel, hüvitades teenuse osutamise kahjumit tootvatel liinidel vastavalt eespool kirjeldatud haldustavale. Sellist praktikat jätkati kuni viimase kontsessiooni lõppemiseni 30. märtsil 2008.

(178)

Selleks et teha järeldus abikava olemasolu kohta, tuleb uurida, kas Oslo liinibussitranspordi rahastamise õigusraamistikku võiks käsitada kui „õigusakti, mille alusel võidakse ilma edasiste rakendusmeetmeteta anda individuaalset abi õigusaktis üldiselt ja abstraktselt määratletud ettevõtjatele” (103). See määratlus sisaldab kolme kriteeriumi: i) õigusakt, mille alusel võidakse anda abi, ii) õigusakti puhul ei ole vaja edasisi rakendusmeetmeid, ning iii) õigusaktis määratletakse üldiselt ja abstraktselt potentsiaalsed abisaajad.

(179)

Esimese kriteeriumiga seoses märgib järelevalveamet, et CTA ja CTR on õigusaktid, mille alusel Oslo linn otsustas hüvitist maksta.

(180)

Teise kriteeriumiga seoses märgitakse, et mis tahes abikava haldamiseks on vaja teatavat otsustusprotsessi, mis võimaldaks määrata individuaalset abi ilma edasiste rakendusmeetmete võtmiseta.

(181)

Seega kava ettenägevate sätete pelk tehniline rakendamine – nagu eespool märgitud – ei kujutaks endast rakendusmeedet (104). Peale selle, pelgalt asjaolu, et otsusel, millega abikava alusel abi antakse, on mõju seda kava haldava ametiasutuse eelarvele, ei saa järelevalveameti arvates tähendada, et selliseid otsuseid tuleks käsitada rakendusmeetmetena (105).

(182)

Samamoodi, pidades silmas volituste andmise dokumente, näiteks kontsessiooni andmist, täpsustatakse selles – nagu igas volituses – üks ettevõtja ning seega ei saa see põhimõtteliselt olla seotud üldiselt ja abstraktselt määratletud ettevõtjate rühmaga (võrreldes kolmanda kriteeriumiga).

(183)

Järelevalveamet leiab, et rakendusmeetmete all tuleks mõista meetmeid, mis hõlmavad teataval määral kaalutlusõigust, mis mõjutaks olulisel määral abi suurust, abi tunnusjooni või tingimusi, mille alusel abi antakse. Eelkõige tundub, et igas kavas määratakse kindlaks, millisel eesmärgil abi võib anda. Seega, kui avalik-õiguslikule asutusele antakse näiteks õigus kasutada erinevaid vahendeid kohaliku majanduse edendamiseks ning see asutus teeb seejärel mitu kapitalisüsti, siis see tähendab olulisel hulgal kaalutlusõiguse kasutamist selle üle otsustamisel, milline on abi suurus, tunnusjooned või tingimused ning abi andmise eesmärk, ning sellest tulenevalt ei käsitata seda abikavana (106).

(184)

Antud juhtumi puhul on selge, et ettevõtjatele AS Oslo Sporveier ja AS Sporveisbussene hüvitise maksmiseks ei olnud vaja võtta edasisi seadusandlikke meetmeid. Seega on järelevalveamet seisukohal, et CTA ja CTRiga piirati Oslo linna kaalutlusõigust ning tundub, et linna haldustavad on alati olnud kooskõlas nende õigusaktidega.

(185)

Peale selle ei põhinenud hüvitis kaalutlusõiguse alusel otsustatud eelarveeraldistel. Pärast seda, kui Oslo linn otsustas avalike teenuste osutamise pakkumist jätkata, ei olnud linnal võimalik otsustada, kas katta ettevõtjate AS Oslo Sporveier ja AS Sporveisbussene kulud või mitte. Linn oli kohustatud seda tegema igal aastal kuni 2008. aastani. Samuti on ilmne, et hüvitist anti ja sai anda ainult kohaliku liinibussiteenuse rahastamiseks Oslos. Oslo linnal ei oleks olnud võimalik anda eespool kirjeldatud sätete alusel abi muuks otstarbeks.

(186)

Riik ja transpordiministeerium vastutavad ühistranspordi koordineerimise ja arendamise eest Norras ning kasutavad seda eelisõigust viisil, mis piirab maakondade õiguseid. Nagu eespool öeldud, on antava abi suurus piiratud CTRi kohaste siseriiklike suunistega ning arvutusmeetodiga seotud haldustava on püsinud muutumata kujul alates 1980ndate algusest.

(187)

Kolmanda kriteeriumiga seoses tuleb märkida, et Oslos kasutatavat hüvitamissüsteemi kohaldatakse kõikide kontsessionääride suhtes, kellele on antud bussiteenuste osutamise ülesanne kahjumit tootvatel liinidel.

(188)

Eespool toodut silmas pidades leiab järelevalveamet, et Oslos oli kehtestatud abikava. Sätted, millega see abikava ette nähti, sisaldusid CTAs, CTRis ja Oslos kasutatavates asjakohastes haldustavades.

2.4 Olemasoleva abi määratlus

(189)

Protokolli nr 3 II osa artikli 1 punkti b alapunkti i kohaselt hõlmab olemasolev abi igasugust abi, mis oli olemas enne EMP lepingu jõustumist asjaomastes EFTA riikides, see tähendab abikavasid ja individuaalseid toetusi, mis kehtisid enne ja mida rakendatakse ka pärast EMP lepingu jõustumist.

(190)

Nagu eespool kirjeldatud, kehtisid abikava käsitlevad sätted juba enne, kui EMP lepingu Norras 1. jaanuaril 1994. aastal jõustus. Kuna selgub, et kohaliku bussitranspordi turul oli tol kuupäeval juba mõningane konkurents, leiab järelevalveamet, et meede kujutab endast olemasolevat abikava, mis kehtis enne 1994. aasta jaanuarit ja mida on pärast seda kuupäeva kohaldatud.

(191)

Lisaks, protokolli nr 3 II osa artikli 1 punkti c kohaselt on uus abi:

„kogu abi, see tähendab abikavad ja individuaalne abi, mis ei ole olemasolev abi, sealhulgas olemasoleva abi muudatused”.

(192)

Euroopa Kohus sedastas kohtuasjas Namur-Les-Assurances järgmist:

„[…] uue abi tekkimist või olemasoleva abi muutumist ei saa hinnata abi ulatuse põhjal, või konkreetsemalt, selle suuruse põhjal rahanduslikus mõttes ettevõtja eluea mis tahes hetkel, kui abi antakse varasemate põhikirjasätete alusel, mida ei ole muudetud. Kas abi võib kvalifitseerida uueks abiks või olemasoleva abi muudatuseks, tuleb kindlaks teha uut abi käsitlevate sätete alusel” (107).

(193)

Peale selle, nagu kohtujurist Trabucchi rõhutas oma ettepanekus kohtuasjas Van der Hulst, on muudatused märkimisväärsed, kui muudetud on süsteemi põhielemente, näiteks eelise laadi, meetme eesmärki, õiguslikku alust, abisaajaid või rahastamisallikat (108).

(194)

Nagu eespool juhtumi faktilises kirjelduses öeldud, on olemas mitmeid sündmuseid, mida võiks käsitada abikava muutmisena ja mis võiksid selle abikava muuta uueks abiks. Neid sündmusi on hinnatud allpool.

2.4.1 1997. aasta sisemine ümberkorraldamine

(195)

1997. aastal moodustus sisemise ümberkorraldamise tulemusel uus ettevõtja AS Sporveisbussene, kes pidi üle võtma kohustuse osutada liinibussiteenuseid, mida varem osutas ettevõtja AS Oslo Sporveier.

(196)

Abikavasse tehtud pelgalt formaalsed või korralduslikku laadi muudatused ei tähenda, et olemasolev abi tuleks ümber klassifitseerida uueks abiks (109). Küsimus seisneb selles, kas kõnealuse ümberkorraldamisega kaasnes olemasoleva abikava muutmine, mis hõlmas ka uue abi andmist.

(197)

Norra ametiasutused selgitasid, et sisuliselt oli ettevõtja AS Oslo Sporveier asendamine teenuseosutajana ettevõtjaga AS Sporveisbussene formaalset laadi muutus. Ettevõtja AS Sporveisbussene moodustamisega lõi ettevõtja AS Oslo Sporveier tütarettevõtja selliste bussitransporditeenuste osutamiseks, mida ta varem ise osutas. Ettevõtja AS Oslo Sporveier – olles emaettevõtja – jäi siiski hüvitise esmaseks saajaks ja kontsessiooni omanikuks ning viis lihtsalt läbi sisemise ümberkorraldamise, mille tulemusel hakkas kontsessiooni kohaste teenuste osutamise eest vastutama ettevõtja AS Sporveisbussene. Selle eest sai ta hüvitist oma emaettevõtjalt. Transporditeenuste rahastamisega seotud haldustava 1997. aastal sõlmitud transpordilepingu alusel olulisel määral ei muudetud. Lisaks ei kaasnenud ümberkorraldamisega ühtegi muudatust CTAs või CTRis.

(198)

Juhtumi puhul, mis käsitles tagatud laenude ülekandmist ühelt ettevõtjalt teisele, sedastas komisjon järgmist:

„garantiid, mis on antud seoses enne 1. maid 2004 (Ungari ühinemine Euroopa Liiduga) välja võetud laenudega, anti enne ühinemist ja neist anti komisjonile teada kooskõlas ühinemislepingu IV lisa 3. osaga. Kuigi need garantiid on üle antud uuele ettevõtjale, leiab komisjon, et tegemist oli pelgalt haldusaktiga, sest juba heakskiidetud garantiidega kaetud olemasolevad laenud kanti üle uude ettevõtjasse. Ülekandmine toimus vaid ettevõtja MÀV Zrt. ümberkorraldamise tõttu, ilma et oleks mis tahes viisil muudetud ettevõtja tegevust või abimeetmete sisu. Seega järeldab komisjon, et olenemata garantiide üleandmisest käsitatakse garantiisid ikkagi olemasoleva abina” (110).

(199)

Eespool toodut silmas pidades leiab järelevalveamet, et ei ole võimalik järeldada, nagu oleks 1997. aasta ümberkorraldamisega kaasnenud abikava muutmine olulisel määral. Sellest tulenevalt jäi abikava pärast ümberkorraldamist järelevalveameti arvates ikkagi olemasolevaks abikavaks.

2.4.2 Kontsessiooni uuendamine

(200)

Nagu eespool öeldud, sätestatakse õigusaktides, millega abikava ette nähakse, et liinibussiteenuste osutajal peab olema nii üldine kui ka erikontsessioon. Lisaks sätestatakse CTA artiklis 27, et erikontsessiooni võib väljastada korraga kuni 10 aastaks. Ning nagu eespool öeldud, ei ole CTA ja CTRi asjakohaseid sätteid võrreldes transpordiseadusega ja tol ajal kohaldatavate eeskirjadega olulisel määral muudetud. Seega ei ole abikava käsitlevaid õigusnorme seoses kontsessiooniga pärast EMP lepingu jõustumist olulisel määral muudetud.

(201)

Eespool nimetatud õigusnormidega kooskõlas antud individuaalsed kontsessioonid kujutavad endast volituste andmise dokumente olemasoleva abikava alusel. Volituste andmise dokumentides määratakse sisuliselt kindlaks liin/liinid, mille puhul kontsessionääril on õigus ja kohustus osutada liinibussiteenust ja saada selle eest avalike teenuste eest makstavat hüvitist. Seega ei ole volituste andmise dokumendid osa abikava ette nägevatest sätetest. Sellest tulenevalt ei leita, et uue kontsessiooni andmisega kaasneks olemasoleva avalike teenuste hüvitamise kava muutmine. Selliste kontsessioonidega pigem lihtsalt rakendatakse õigusakti sätteid – nimelt CTA ja CTRi sätteid –, mille alusel need kontsessioonid on antud.

(202)

Avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni RPT hüvitismakseid käsitleva juhtumi puhul leidis komisjon järgmist:

„Peale selle, uute kontsessioonilepingute sõlmimisega ei muudeta asjaolu, et iga-aastane rahastamiskord kvalifitseerub olemasoleva abina, kui nende uute lepingutega vaid rakendatakse varem kindlaks määratud RTP rahastamist käsitlevaid sätteid, sealhulgas tehakse tehnilist laadi muudatusi” (111).

(203)

Kui ajaline pikendamine välja jätta, siis ei tehtud alates 1. jaanuarist 2000 kehtima hakanud uuendatud kontsessioonidesse mingeid muudatusi seoses avalike teenuste osutamise või selle eest hüvitise maksmisega. Ettevõtja AS Sporveisbussene lihtsalt jätkas samadel tingimustel avalike teenuste osutamist ettevõtja AS Oslo Sporveier nimel kontsessiooni alusel, mis kujutab endast pelgalt haldusakti, millega rakendati CTA sätteid, mis käsitlesid avalike liinibussiteenuste osutamist ja rahastamist, ning millega ei kaasnenud mis tahes muudatusi selles osas, kuidas teenuseid osutama pidi. Seega ei muudetud kontsessiooni uuendamisega olemasolevat abikava.

2.4.3 Kvaliteeti käsitleva bonus-malus süsteemi rakendamine

(204)

Ettevõtja AS Oslo Sporveier võttis 2004. aastal kasutusele uue bonus-malus süsteemi. Norra ametiasutused on selgitanud, et see süsteem moodustab osa Oslo kohaliku liinibussitranspordi teenuste eest hüvitise maksmise süsteemist. Selle süsteemi eesmärk oli parandada osutatud teenuste kvaliteeti ning see võeti kasutusele CTA raames 1. jaanuaril 2008. Nagu eespool selgitatud, oli avalike teenuste osutamise eest ajavahemikul 1994–2005 saadud keskmine aastane kasum 1,98 %. Kõnealuse süsteemi kasutuselevõtt pakkus lisastiimulit, et võimaluse korral maksimeerida aastast kasumit mõistliku kasumi piires.

(205)

Seega järeldatakse, et selline boonusesüsteem ei mõjutanud antud hüvitise olemust ning moodustas olemasoleva abikava lahutamatu osa.

2.5 Abikava ette nägevate sätete alusel antud abi

2.5.1 Otsus kohtuasjas E-14/10

(206)

Kohtuasjas E-14/10 tehtud otsuses sedastas EFTA kohus olemasoleva abi või uue abi küsimuses järgmist:

„[…] oluline on see, kas abi anti kooskõlas abi andmist ettenägevate sätetega.

[…] sel määral, mil hüvitismakseid kasutati tõepoolest kahjumit tootvate liinibussiteenuste osutamise rahastamiseks, on hageja (järelevalveamet) need maksed õigesti liigitanud olemasolevaks abiks.

Kuid […] ettevõtjale Oslo Sporveier antud mis tahes abi, mille summa ületab kõnealuse teenusega seoses tegelikult tekkinud kahjumit, ei saa käsitada selle abikava alusel olemasoleva abina […]” (112).

(207)

EFTA kohtu otsusest järeldub, et vaid olemasoleva abikava alusel tehtud makseid võib käsitada selle kava alusel välja makstud olemasoleva abina. Makseid, mida ei tehtud abikava käsitlevate sätete alusel, ei saa õigustada selle kava kohase olemasoleva abi laadi abil (113).

(208)

Seega selleks, et teha kindlaks, kas antud abi on olemasolev või uus, peab järelevalveamet hindama, kas see anti seda abi ette nägeva abikava alusel.

(209)

Abikava põhines CTA-l ja CTR-il ning Oslos kehtis haldustava kooskõlas nimetatud aktides sätestatud eeskirjadega. Abikava nägi ette ainult nende kulude katmise (vahe kulude ja tulude vahel), mis kaasnesid kahjumit tootvate liinibussiteenuste osutamisega kontsessionääride poolt.

(210)

Allpool hindab järelevalveamet, kas i) iga-aastane hüvitis anti ja ii) avalike teenuste hüvitamiseks mõeldud kapitalisüst tehti hüvitamissüsteemi ette nägevate sätete alusel.

2.5.2 Iga-aastane hüvitis

(211)

Nagu eespool öeldud, võib CTA artikli 22 kohaselt hüvitis katta avalike teenuste osutamisega kaasneva kulu, millest on maha arvatud piletimüügist saadud tulu. Selleks et veenduda, et hüvitis antakse avalike teenuste osutamisega kaasnenud kulude katmiseks, on sellise abikava kasutamise eeltingimuseks raamatupidamisarvestuse eristamine, ühiste kulude asjakohane jaotamine ja kontsernisisesed sõltumatud tehingud ettevõtjate puhul, kes lisaks avalike teenuste osutamisele tegelevad ka äritegevusega. Seega tundub nende põhimõtete järgimine vajalik vältimaks, et abi antakse väljaspool abikava.

(212)

Järelevalveamet on hinnanud kogu Norra ametiasutuste esitatud teavet ja teinud kindlaks, et kogu perioodi jooksul (1994–2008) peeti eraldi raamatupidamisarvestust avalike teenuste osutamisega seotud tegevuse kohta. Lisaks on järelevalveamet leidnud, et avalike teenuste osutamise kaudu teenitud kasum oli suhteliselt väike ja ei hõlmanud ülemäära suuri hüvitisi.

(213)

Enne 2004. aastat jagati ühised kulud kontsernisiseste tehingute kaudu, millega kaasnevad kulud põhinesid turuhinnal. Teenustega seotud ühiste kulude jaotamise süsteem ettevõtja AS Sporveisbussene ja tema tütarettevõtjate vahel muutus 2003. aastal ning üldistel kuludel põhinev uus süsteem võeti kasutusele alates 2004. aastast. Selle süsteemi kohaselt kandsid bussiettevõtjad üldistest kuludest proportsionaalse osa oma käibe alusel.

(214)

Järelevalveamet leiab, et sel viisil tagati, et abi ei antud väljaspool abikava.

(215)

Seega võib Norra ametiasutuste esitatud teabe alusel järeldada, et iga-aastaste maksetega kaeti ainult kulud, mida oli võimalik katta abikava käsitleva õigusraamistiku kohaselt.

2.5.3 Avalike teenuste hüvitamiseks tehtud kapitalisüst

(216)

Juba 1990ndate keskpaigast oli selge, et ettevõtja AS Oslo Sporveier pensionifond oli alarahastatud. Seega rakendati maksekava eesmärgiga kõrvaldada fondi puudujääk 2020. aastaks. Kooskõlas selle maksekavaga suurendas Oslo linn ettevõtjale AS Oslo Sporveier avalike teenuste eest makstavat hüvitist eesmärgiga katta kõik kulud, mis on tekkinud avalike teenuste osutamise tulemusel.

(217)

2004. aastal kaeti allesjäänud puudujääk avalike teenuste hüvitamiseks tehtud kapitalisüstiga. Kuigi seda süsti ei tehtud ettevõtjale AS Sporveisbussene makstava iga-aastase kindlasummalise hüvitise osana, vaid ettevõtja AS Oslo Sporveier maksis selle otse pensionifondi, tehti makse olemasoleva abikava alusel, sest see oli mõeldud avalike teenuste osutamise käigus tekkinud kulude katmiseks.

(218)

Nagu eespool mainitud, ei sisalda CTA ja CTR erisätteid selle kohta, kuidas kontsessionäärile tuleks avalike teenuste osutamine hüvitada. Praktikas on hüvitist makstud lihtsalt igal aastal kindla summana vastaval kehtivale haldustavale. EFTA kohus sedastas, (114) et kui kehtiv abikava ei sisalda mis tahes erisätteid selle kohta, kuidas abi tuleks anda, ei anna kõrvalekaldumine tavapärasest menetlusest iseenesest alust järeldada, et abi ei antud selle abikava alusel. Asjaolu, et avalike teenuste hüvitamiseks mõeldud kapitalisüsti ei tehtud tavapärase iga-aastase üldise toetuse kujul, ei tähenda seega, et seda kapitalisüsti ei tehtud abikava alusel.

(219)

Avalike teenuste hüvitamiseks tehtud kapitalisüstiga kaetud pensionikulud olid seotud avalike teenuste osutamisega, mille Oslo linn oli kohustatud katma kooskõlas oma kohustusega katta avalike teenuste osutamisega kaasnevad kulud. Selle asemel, et jätkata iga-aastaseid makseid kuni 2020. aastani, otsustati, et avalike teenuste hüvitamiseks mõeldud kapitalisüstiga tuleks katta ülejäänud alarahastatud osa, kõrvaldades sel viisil vajaduse edasisteks iga-aastasteks makseteks, mille eesmärk oleks olnud katta ajalooline alarahastatus.

(220)

Selle alusel leiab järelevalveamet, et avalike teenuste hüvitamiseks mõeldud kapitalisüst tehti kooskõlas abi ettenägevate sätetega.

2.5.4 Järeldus

(221)

Eespool toodud hinnangu alusel järeldab järelevalveamet, et iga-aastane hüvitis anti ja avalike teenuste hüvitamiseks mõeldud kapitalisüst tehti olemasoleva abikava alusel. Seega iga-aastase hüvitise ja avalike teenuste hüvitamiseks tehtud kapitalisüsti puhul ei tehtud makseid väljaspool olemasolevat abikava.

2.6 Periood, mis järgnes 30. märtsile 2008

(222)

2000ndate aastate alguses otsustas Oslo linn korraldada hankemenetlused kõikide Oslo piirkonna liinibussitransporti käsitlevate avalike teenuste osutamise lepingute osas. 30. märtsiks 2008 olid hankemenetlused lõpetatud ning ettevõtja AS Oslo Sporveier kontsessioonilepingul puudus seega ese, sest kõiki teenuseid osutati hankelepingu tulemusel sõlmitud lepingute alusel. Sellepärast on alates 30. märtsist 2008 makstud uutele kontsessionääridele hüvitist hankelepingute alusel.

2.7 Järeldused selle kohta, kas oma laadilt on tegemist olemasoleva või uue abiga

(223)

Eespool toodu alusel on järelevalveamet jõudnud järeldusele, et iga-aastane hüvitis anti ja avalike teenuste hüvitamiseks mõeldud kapitalisüst tehti täies ulatuses olemasoleva muutmata abikava alusel. Seega kujutavad need meetmed endast täiel määral olemasolevat abi.

(224)

Nagu eespool öeldud, järeldab järelevalveamet, et i) kontserni maksustamiseeskirjade kohaldamine ja ii) äritegevusega seotud kapitalisüst ei hõlma riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

(225)

Lisaks järeldab järelevalveamet, et ülejäänud meetmed – i) iga-aastane hüvitis ja ii) avalike teenuste hüvitamiseks tehtud kapitalisüst – kujutavad endast abi, mis on täiel määral antud olemasoleva abikava alusel. Nende kahe meetmega seoses ei ole antud mis tahes hüvitist, mis oleks ületanud avaliku teenindamise kohustuse täitmise käigus tegelikult tekkinud kulusid (115).Alates 30. märtsist 2008 on lõpetatud kahe viimati nimetatud abimeetme kohaldamine. Seega ei pea järelevalveamet uurima nende kokkusobivust EMP lepinguga.

3. JÄRELDUS

(226)

Eespool toodut silmas pidades on järelevalveamet jõudnud järeldusele, et kontserni maksustamiseeskirjadega ei anta ettevõtjale AS Sporveisbussene eelist ning et nende eeskirjade kohaldamine ei tähenda, et ettevõtja AS Sporveisbussene oleks saanud riigiabi EMP lepingu artikli 61 tähenduses.

(227)

Ühtlasi on järelevalveamet jõudnud järeldusele, et äritegevusse tehtud kapitalisüstiga ei antud ettevõtjale AS Sporveisbussene eelist ning et sellepärast ei kujuta kapitalisüst endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

(228)

Järelevalveamet on jõudnud järeldusele, et iga-aastane hüvitis ja avalike teenuste hüvitamiseks tehtud kapitalisüst kujutavad endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 tähenduses. Kuid järelevalveamet leiab, et kõnealune abi on antud täiel määral olemasoleva abikava alusel, mille kohaldamine on praeguseks hetkeks lõpetatud, ning seega ei näe järelevalveamet vajadust ja tal ei ole alust edasiste meetmete võtmiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kontserni maksustamiseeskirjade kohaldamine kontserni Oslo Sporveier suhtes ei kujuta endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Seepärast lõpetatakse nimetatud meetme ametlik uurimine.

Artikkel 2

Äritegevusse tehtud kapitalisüst ei kujuta endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Seepärast lõpetatakse nimetatud meetme ametlik uurimine.

Artikkel 3

Iga-aastast hüvitist käsitleval ametlikul uurimismenetlusel puudub ese, sest meede kujutab endast olemasolevat abi, mille andmine on praeguseks hetkeks lõpetatud. Seepärast lõpetatakse nimetatud meetme ametlik uurimine.

Artikkel 4

Avalike teenuste hüvitamiseks tehtud kapitalisüsti käsitleval ametlikul uurimismenetlusel puudub ese, sest meede kujutab endast olemasolevat abi, mille andmine on praeguseks hetkeks lõpetatud. Seepärast lõpetatakse nimetatud meetme ametlik uurimine.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud Norra Kuningriigile.

Artikkel 6

Ainult otsuse ingliskeelne tekst on autentne.

Brüssel, 19 detsember 2012

EFTA järelevalveameti nimel

Oda Helen SLETNES

eesistuja

Sverrir Haukur GUNNLAUGSSON

kolleegiumi liige

(1) ELT C 204 12.7.2012, lk 15 ja Euroopa Liidu Teataja EMP kaasanne nr 37, 5.7.2012, lk 26.

(2) Kohtuotsus, punktid 55–63.

(3) Ibid, punktid 76–80.

(4) Ibid, punktid 84–91.

(5) Viidet kontsernile Oslo Sporveier kasutatakse käesolevas otsuses viitamaks ettevõtjale AS Oslo Sporveier ja tema tütarettevõtjatele.

(6) Kaebuse esitaja kutsus 8. veebruari 2012. aasta kirjaga (toiming nr 624263) järelevalveametit algatama ametlikku uurimismenetlust meetmete suhtes, mida oli uuritud juhtumit E-14/10 käsitleva EFTA kohtu menetluse raames.

(7) ELT C 204 12.7.2012, lk 15, ja Euroopa Liidu Teataja EMP kaasanne nr 37, 5.7.2012, lk 26.

(8) Vt algatamisotsuse põhjendused 122–124.

(9) Vt algatamisotsuse resolutiivosa artiklis 1.

(10) 21. juuni 2002. aasta seadus nr 45 (jõustus 1. jaanuaril 2003).

(11) 26. märtsi 2003. aasta määrus nr 401 (jõustus 1. aprillil 2003).

(12) 4. juuni 1976. aasta seadus nr 63 (jõustus 1. juulil 1977). Kehtetuks tunnistatud ja asendatud CTAga 1.1.2003.

(13) 12. augusti 1986. aasta määrus nr 2170 (jõustus 1. jaanuaril 1987) ja 4. detsembri 1992. aasta määrus nr 1013 (jõustus 1. jaanuaril 1994). Mõlemad kehtetuks tunnistatud ja asendatud CTRiga 1. aprillil 2003.

(14) Norra keeles: Administrasjonsselskap.

(15) CTA artikkel 23.

(16) CTA artikli 22 lõige 3.

(17) CTA artikli 22 lõige 4.

(18) CTA artiklid 4 ja 6.

(19) CTA artikli 4 lõige 1.

(20) CTA artikli 4 lõige 2 ja CTRi I peatükk.

(21) CTA artikli 27 lõige 1.

(22) CTA artikli 6 lõige 1.

(23) CTRi artikkel 25.

(24) CTRi artiklid 28 ja 29. Need on nõuded, mida järelevalveamet peab kõige asjakohasemaks siseriikliku skeemi kirjeldamisel, samas on CTRis sätestatud mitmed muud üksikasjalikud nõuded erikontsessiooni puhul.

(25) Transpordiministeerium on delegeerinud tariifide määramise õiguse maakondadele. Samas mõned hinnaalandused määratakse kindlaks riigi tasandil. Praktikas on ministeerium palunud kõikidel omavalitsusüksustel tagada, et kohaliku liinibussitranspordi teenuseid osutavad ettevõtjad pakuksid 50 % hinnaalandust lastele, vanuritele ja puudega kodanikele.

(26) CTRi artikkel 28 ja artikli 29 lõige 2. CTRi artikli 28 lõike 3 kohaselt on transpordiministeeriumil õigus anda suuniseid sõidugraafikute sisu ja avaldamise kohta. Transpordiministeeriumi ringkiri N-1/2006 sisaldab täiendavaid suuniseid sõidugraafikute avaldamise kohta. Enne 2006. aastat reguleeriti sõidugraafikute avaldamise teatavaid aspekte CTRi artikliga 28. 2006. aastal jäeti need aspektid CTRist välja. Praktikas viidatakse ringkirjas N-1/2006 vanadele sätetele (CTRi artikkel 28), nagu need kehtisid enne muutmist, ning öeldakse, et vanas sättes sisalduvaid nõudeid käsitatakse sõidugraafiku sisu käsitlevate suunistena kuni edasiste juhisteni.

(27) CTA artikkel 27.

(28) Nagu on väidetud ettevalmistavates dokumentides, ettepaneku 113 L 10. peatüki punkt 1 (2009–2010).

(29) CTA artikkel 8. Võimalus kuulutada välja kontsessioone käsitlevad hankemenetlused nähti ette 1976. aasta transpordiseadusesse 11. juuni 1993. aasta seadusega nr 85 tehtud muudatusega (jõustus 1. jaanuaril 1994).

(30) CTRi artikli 30 lõige 1. Transpordiministeeriumil on õigus anda üldiseid suuniseid elektrooniliste piletimüügisüsteemide kasutamise kohta (CTRi artikli 30 lõige 2). Ministeerium on andnud selliseid suuniseid oma ringikirjas N-1/2006. Selles ringkirjas otsustas ministeerium, et elektrooniliste piletimüügisüsteemide puhul kasutatakse standardina järgmist dokumenti: Norra avalike teede ameti (Norra keeles: Statens Vegvesen) käsiraamatu nr 206 osa 3.

(31) CTA artikli 22 lõige 5. 1997. aasta transpordileping ettevõtjate AS Oslo Sporveier ja AS Sporveisbussene vahel, millele viidatakse allpool, on sellise lepingu näide.

(32) CTA artikli 22 lõige 1.

(33) Norra ametiasutused on algatamisotsuse kohta esitatud märkustes kinnitanud ja selgitanud – viidates õiguskirjandusele (Norsk Lovkommentar) –, et eelnevat sätet – 1976. aasta transpordiseaduse artiklit 24a – tõlgendati samamoodi. Sellega seoses öeldakse ajakirjas Norsk Lovkommentar 1976. aasta transpordiseadusega seoses (kättesaadav veebisaidilt http://www.rettsdata.no/ (juurdepääsuks on vajalik tasuline tellimus)) hüvitise küsimuses punktis 43 järgmist (norra keeles): „I rutetransporten vil det dog ofte være aktuelt å pålegge utøver en større rutetjeneste som sammenholdt med de takster som godkjennes, ikke gir et forsvarlig økonomisk grunnlag. I slike tilfeller kan plikten bare opprettholdes dersom det ytes tilskudd, jf. § 24 a”. Järelevalveameti tõlge: „Liinitranspordi puhul on siiski sageli asjakohane nõuda, et veoettevõtja osutaks laiaulatuslikumat teenust, kui kindlaksmääratud maksimumhindu silmas pidades oleks finantshuvist lähtuvalt mõistlik. Sellistel tingimustel on avaliku teenindamise kohustust võimalik tagada ainult hüvitise pakkumisel. Vt artikkel 24a”.

(34) 4. juuni 1976. aasta seadus nr 63 (jõustus 1. juulil 1977). Kehtetuks tunnistatud ja asendatud CTAga 1. jaanuaril 2003.

(35) Vt 1976. aasta transpordiseaduse muutmisega seotud ettevalmistavad dokumendid – ettepanek nr 16 (1980–1981), lk 2.

(36) Oslo linn on nii maakond kui ka omavalitsusega linn. Allpool viidatakse sellele kui Oslo linnale.

(37) Norra keeles: Norsk Rutebileierforbund.

(38) Alates 1934. aastast on Oslo linn olnud praktiliselt ettevõtja AS Oslo Sporveier ainuomanik (omades ettevõtjast 98,8 %). Norra ametiasutused on selgitanud, et Oslo linn ostis 2002. aastal ülejäänud aktsiad ning muutus seega ettevõtja AS Oslo Sporveier ainuomanikuks.

(39) Norra ametiasutuste sõnul oli Oslo linn kaasatud kõikidesse ärilist tähtsust omavatesse küsimustesse, mis olid seotud ettevõtja AS Oslo Sporveier poolt ühiskondliku bussitranspordi teenuste osutamisega, sealhulgas tütarettevõtjatega (näiteks ettevõtja AS Sporveisbussene) või muude kolmandate isikutega sõlmitud kokkulepete/lepingute finantsaspektidesse. Oslo linn oli kaasatud ettevõtja AS Oslo Sporveier juhatuse kaudu.

(40) Lisaks olid ettevõtjal AS Oslo Sporveier muud osakonnad, mis osutasid muu hulgas metroo-, trammi ja praamiteenuseid.

(41) Ka kolmel muul ettevõtjal – ING. M.O. Schøyens Bilcentraler A/S, Norgesbuss AS/Oslo ja Follo Busstrafikk A/S – olid kontsessioonid liinibussiteenuste osutamiseks mõnel konkreetsel liinil Oslos. Ettevõtja Norgesbuss AS/Oslo soetas 1996. aastal ettevõtja Follo Busstrafikk A/S ja võttis sellega üle tema kontsessioonid.

(42) CTA artikkel 22.

(43) Kogu piletimüügitulu, mis saadi nende endi bussidel toimunud piletite otsemüügist, ning lisaks ettevõtjatelt AS Oslo Sporveier, Stor-Oslo Lokaltrafikk (ettevõtja Ruter AS eelkäija – avalik-õiguslik ettevõtja, kes vastutab kohaliku liinitranspordi korraldamise eest Oslos) ja Norges Statsbaner AS (avalik-õiguslik ettevõtja, kes vastutab raudteetranspordi eest Norras) tulenev piletimüügitulu.

(44) Alates 1983. aastast 1976. aasta transpordiseaduse artikli 24a, 1982. aasta määruse ning organisatsiooni KS ja assotsiatsiooni NABC standardse põhilepingu alusel. Norra ametiasutused on selgitanud, et pärast CTA jõustumist 1. jaanuaril 2003 jäi kujunenud tava nimetatud seaduse artikli 22 kohaselt sisuliselt muutumatuks.

(45) Järelevalveameti arvutus.

(46) Süsteemi on kirjeldatud selle protokolli lisas, milles määratakse kindlaks see üksikasjalik hüvitis bussiteenuste eest, mida ettevõtjal AS Sporveisbussene oli õigus saada 2004. aasta eest.

(47) Täpne arv on kuulutatud ametisaladuseks. See jääb vahemikku 2–7 %.

(48) Täpne arv on kuulutatud ametisaladuseks. See jääb vahemikku 2–7 %.

(49) Täpne arv on kuulutatud ametisaladuseks. See jääb vahemikku 2–7 %.

(50) Oslo Sporveiers Pensjonskasse oli kontserni Oslo Sporveier töötajate pensionifond. 2004. aasta kapitalisüst kattis ettevõtjate Oslo Sporvognsdrift AS (ettevõtja, kes vastutab trammiteenuste osutamise eest Oslos), Oslo T-banedrift AS (ettevõtja, kes vastutab metrooteenuste osutamise eest Oslos), AS Oslo Sporveier ja AS Sporveisbussene pensionikohustustega seotud alarahastatuse.

(51) Norra ametiasutused on selgitanud, et enne 2004. aasta kapitalisüsti kirjendas ettevõtja AS Sporveisbussene oma pensionikohustusi nn koridorimeetodit kasutades. Selle raamatupidamismeetodi kasutamisel amortiseeris ettevõtja arvutatud pensionikohustustesse tehtud kohandused kümne aasta jooksul. Nn koridorimeetod põhines eeldusel, et igal aastal esinevad pikaajaliste prognooside ja tegeliku olukorra vahel kõrvalekalded ning et aja jooksul sellised erinevused taandavad üksteist välja. 2004. aastal otsustasid Norra ametiasutused muuta pensionikohustuste kirjendamiseks kasutatavat raamatupidamismeetodit. Tehti iga-aastased kohandused, mis hõlmasid kõikide kontode puhul kõiki perioodi prognoositavaid keskmisi tööjõukulusid. Selle tulemusel kirjendas ettevõtja AS Sporveisbussene 2004. aastal omakapitali vähenemise 80 934 000 Norra krooni võrra (real „estimatavvik”), mis peegeldab seda muutust raamatupidamismeetodites. Nende muutuste tulemusel suurenesid bilansis kohustused ning vähenes vastavalt ettevõtja omakapital. See raamatupidamispõhimõtetes aset leidnud muutus ei mõjutanud selle pensionifondi alarahastatuse tasakaalustamiseks vajaliku kapitali suurust, vaid pigem selgitab mõningaid ettevõtja AS Sporveisbussene raamatupidamisaruannetes aastatel 2003–2004 toimunud muutusi, millele kaebuse esitaja viitas.

(52) Võttes arvesse, et Norra riiklik kindlustus pakuks põhipensioni 40–50 %, pakub tööandja ülejäänud osa pensionist kas pensionifondide või elukindlustusettevõtjate kaudu. Kontsern Oslo Sporveier lõi oma pensionifondi munitsipaalpensionifondina (Oslo Sporveiers Pensjonskasse) kooskõlas 10. juuni 2005. aasta kindlustusseaduse nr 44 peatükiga 7.

(53) 19. veebruari 1993. aasta määruse nr 117 artikkel 28 A.

(54) Selle kohustuse täitmata jätmisel oleks võinud olla kontserni Oslo Sporveier jaoks mitmeid õiguslikke tagajärgi, näiteks oleks võidud kuulutada välja ettevõtja pankrot.

(55) Millest 800 miljonit Norra krooni kandis üle Oslo linn.

(56) Pensionifondi Oslo Sporveiers Pensjonskasse kanti 711 980 000 Norra krooni (90 519 282 Norra krooni (14,1 % 802,5 miljoni Norra krooni suurusest kogusummast) olid tööjõuga seotud maksud).

(57) 10. juuni 1988. aasta seaduse nr 39 (kehtetuks tunnistatud) artikkel 8c-11 koostoimes artikli 8c-10 lõigetega 1 ja 3.

(58) 26. märtsi 1999. aasta maksuseaduse nr 14 artiklid 2-2.

(59) Maksuseaduse artiklid 10-2 kuni 10-4.

(60) Maksuseaduse artikli 10 lõike 1 kohaselt kohaldatakse kontsernitoetusi käsitlevaid eeskirju „aksjeselskap, allmennaksjeselskap samt likestilt selskap og sammenslutning” suhtes.

(61) Nagu on sätestatud 13. juuni 1997. aasta seaduse nr 44 artiklites 1–3 ja 1–4.

(62) Maksuseaduse artikli 10-4 lõige 1.

(63) Tegelik makse ei pea toimuma ilmtingimata tulu saamisega samal aastal, tingimusel et see toimub varade tegeliku ülekandmise teel hilisemal kuupäeval. Sellest tulenevalt piisab, kui toetust andev ettevõtja võtab tingimusteta kohustuse anda toetust.

(64) Maksuseaduse artikli 10-2 lõige 1.

(65) Maksuseaduse artikli 10-3 lõige 1. Norra ametiasutused on selgitanud, et emaettevõtja võib anda tütarettevõtjale toetust samal aastal, mil see sama tütarettevõtja annab emaettevõtjale kontsernitoetuse. Kahte toetust vaadeldakse eraldiseisvate tehingutena, mida maksustamise seisukohalt käsitatakse eraldi; vt Norra maksuameti eelotsus nr 22/05, kättesaadav järgmisel veebisaidil (norra keeles): http://www.skatteetaten.no/Templates/BindendeForhandsuttalelse.aspx?id=28885. See tähendab, et teatavatel tingimustel võib kontsernitoetuse anda ja maksukonsolideerimise saavutada üleandja netokapitali muutmata. See oleks nii, kui emaettevõtjale on osaks saanud maksukahjum vähemalt oma tütarettevõtja maksustatava kasumiga samas summas. Tütarettevõtja võiks anda oma emaettevõtjatele toetuse ja küsida sellega seoses mahaarvamist. Emaettevõtja saaks tasaarvestada saadud toetusega oma maksukahjumi. Samaaegselt saaks emaettevõtja anda tütarettevõtjale oma eraldiseisva kontsernitoetuse. Viimati nimetatud kontsernitoetuselt ei arvutata toetust saava tütarettevõtja suhtes maksu, sest emaettevõtjal ei oleks võimalik neid oma maksukahjumi tõttu maha arvata. Tegelikult tähendaks kaks kontsernitoetust seda, et tütarettevõtja võib vähendada oma maksubaasi, kulutamata samas oma netokapitali.

(66) Maksuseaduse artikli 10-3 lõige 1.

(67) Maksuseaduse artikli 10-2 lõige 1.

(68) Norra ametiasutused on kinnitanud, et aastatel 2000–2004 ei antud ühtegi ettevõtjat AS Sporveisbussene hõlmanud ringtoetust.

(69) Asplan Viak AS aruanne „Ettevõtja AS Sporveisbussene liinibussiteenustega kaasnevate standardkulude arvutus”, 25. mai 2012, lisatud Norra ametiasutuste 4. juuni 2012. aasta kirjale 13. lisana (toiming nr 636738).

(70) Tuleb rõhutada, et olenemata Asplan Viak’i aruandes esitatud leidudest ei väida Norra ametiasutused algatamisotsust käsitlevates märkustes, et ettevõtjale AS Sporveisbussene antud toetus vastab Altmarki kriteeriumidele; vt allpool esitatud hinnang.

(71) Juhtum SA.21654 (ex NN-69/2007 ja C-6/2008) – Ålands Industrihus Ab (üldkasutatav äriline kinnisvara), ELT L 125 12.5.2012, lk 33. Otsus on vaidlustatud Üldkohtus (vt kohtuasi T-212/12).

(72) Järelevalveametile algatamisotsuse tegemise ajal kättesaadava teabe põhjal võis arvata, et Oslo linn sai ettevõtja AS Oslo Sporveier ainuomanikuks alles 2006. aasta juulis (vt algatamisotsuse joonealune märkus nr 27). Norra ametiasutused selgitasid algatamisotsuse kohta esitatud tähelepanekutes, et Oslo linn ostis vähemusaktsiad tegelikult 2002. aastal.

(73) Vt menetluse algatamise otsuse põhjendused 103–108, eelkõige põhjendus 105.

(74) Kohtuasi C-280/00: Altmark, EKL 2003, lk I-7747.

(75) Vt muu hulgas kohtuasi C-409/00: Hispaania vs. komisjon, EKL 2003, lk I-1487, punkt 47; kohtuasi C-88/03: Portugal vs. komisjon, EKL 2006, lk I-7115, punkt 54.

(76) ELT L 379, 28.12.2006, lk 5; lisatud EMP lepingu XV lisasse punkti 1ea.

(77) Vt komisjoni 21. septembri 2005. aasta otsus abikava nr 192/1997 rakendamise kohta Itaalia Bolzano autonoomse provintsi poolt (ELT L 383, 28.12.2006, lk 1, punktid 129–133); komisjoni 27. juuli 2011. aasta otsus, mis käsitleb Belgia riigiabi veiste transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSE) teimimise rahastamiseks (ELT L 274, 19.10.2011, lk 36), 6. osa, artikkel 1, põhjendus 133.

(78) Sellega seoses tuleb rõhutada, et kapitalisüsti tegemise ajal oli vähese tähtsusega abi käsitlevaks kehtivaks määruseks komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 69/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes. Nimetatud määrust transpordisektori suhtes siiski ei kohaldatud. Nagu sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006 artikli 5 lõikes 1, „[…] kohaldatakse käesolevat määrust ka abi suhtes, mis on enne selle jõustumist antud transpordivaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele […]”.

(79) Kohtuasi C-39/94: SFEI vs. La Poste, EKL 1996, lk I-3547, punkt 60.

(80) Seda põhimõtet on selgitatud järelevalveameti suuniste VI osas, milles käsitletakse avalike teenuste osutamise eest makstavat hüvitist, riigi osalust ettevõtjates ja abi andmist riigiettevõtjatele ning riigiabisätete kohaldamist tootmissektori riigiettevõtjate suhtes.

(81) Vt näiteks kohtujurist Jacobsi ettepanek liidetud kohtuasjades C-278/92, C-279/92 ja C-280/92: Hispaania vs. komisjon, EKL 1994, lk I-4103, punkt 28. Vt ka kohtuasi 40/85: Belgia vs. komisjon (Boch), EKL 1986, lk 2321, punkt 13; kohtuasi C-301/87: Prantsusmaa vs. komisjon (Boussac), EKL 1990, lk I-307, punktid 39–40; kohtuasi C-303/88: Itaalia vs. komisjon (Lanerossi), EKL 1991, lk I-1433, punkt 24. Vt ka järelevalveameti suunised riigiabieeskirjade kohaldamise kohta avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes, kus punktis 93 on sätestatud järgmist: „Avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid peavad oma äritegevuses järgima turupõhimõtteid ja tegutsedes tütarettevõtjate kaudu säilitama suhetes tütarettevõtjatega poolte sõltumatuse põhimõtte. EFTA riigid peavad tagama, et avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid järgivad poolte sõltumatuse põhimõtet, teevad oma investeeringuid kooskõlas turumajandusliku investori põhimõttega ega osale riigi rahastamise toel konkurentsivastases tegevuses oma konkurentide suhtes”.

(82) Punktid 105–108.

(83) Komisjoni direktiivi 2006/111/EÜ (liikmesriikide ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete läbipaistvuse ning teatavate ettevõtjate finantsläbipaistvuse kohta; ELT L 318, 17.11.2006, lk 17) artikkel 2, mis on lisatud EMP lepingu XV lisa punkti 1a.

(84) Eelkõige ettevõtjalt AS Oslo Sporveier ettevõtjale AS Sporveisbussene makstud 3,9 miljoni Norra krooni suuruse kvaliteediboonusega seoses mõistab järelevalveamet, et rahalised vahendid pärinevad kas riigi ressurssidest või makset saab pidada riigi meetmeteks. Kuna Oslo linn on kaasatud kõikidesse Oslo piirkonnas liinibussiteenuste osutamisega seotud ärilist tähtsust omavatesse küsimustesse ning ettevõtja AS Oslo Sporveier on riigile kuuluv ettevõtja, järeldab järelevalveamet, et makse tulenes riigilt ning kujutab endast seega riigi ressursse EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

(85) Kohtuasi E-5/07: Private Barnehagers Landsforbund vs. EFTA järelevalveamet, EFTA kohtu lahendid 2008, lk 62, punkt 78.

(86) Kohtuasi C-35/96: komisjon vs. Itaalia, EKL 1998, lk I-3851, punkt 36.

(87) Kohtuasi C-280/00: Altmark, EKL 2003, lk I-7747. Vt ka kohtuasi T-289/03: BUPA, EKL 2008, lk II-81.

(88) Kohtuasi C-280/00: Altmark, EKL 2003, lk I-7747, punktid 89–93.

(89) Kohtuasi C-280/00: Altmark, EKL 2003, lk I-7747, punktid 94–95.

(90) Kohtuasi C-143/99: Adria-Wien Pipeline ja Wietersdorfer & Peggauer Zementwerke, EKL 2001, lk I-8365, punkt 41.

(91) Liidetud kohtuasjad E-5/04, E-6/04 ja E-7/04: Fesil and Finnfjord jt vs. EFTA järelevalveamet, EFTA kohtu lahendid 2005, lk 117, punkt 93.

(92) Pealegi täheldas Euroopa Kohus Altmarki kohtuasjas, et alates 1995. aastast on mitmed ELi liikmesriigid vabatahtlikult avanud linna- ja linnalähi- või piirkondliku transpordi teatud turud teiste liikmesriikide ettevõtjate konkurentsile. Risk liikmesriigisisesele kaubandusele ei olnud seega hüpoteetiline, vaid tõeline, sest turg oli konkurentsile avatud (punktid 69 ja 79).

(93) Kohtuasjas Altmark tehtud otsuse punktid 77 ja 82.

(94) Vt ka kohtuasi 102/87: Prantsusmaa vs. komisjon, EKL 1988, lk 4067, punkt 19; kohtuasi C-305/89: Itaalia vs. komisjon, EKL 1991, lk I-1603, punkt 26.

(95) Punktid 50 ja 53.

(96) Vt protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõige 1.

(97) Mõisteid „abikavad” ja „abisüsteemid” tuleb järelevalveameti arvates käsitada sünonüümidena. Vt Sinnaeve, A. ja Slot, P. J., „The new Regulation on State aid Procedures”, Common Market Law Review, nr 36/1999, lk 1153, joonealune märkus nr 28.

(98) Nõukogu määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1).

(99) Vt järelevalveameti otsus nr 405/08/COL (eluasemerahastamisfond; ELT L 79, 25.3.2010, lk 40, ja ELT EMP kaasanne nr 14, 25.3.2010, lk 20), punkt 2.3.1, lk 23: „Riigiasutuste kõikide kohustuste täitmisele antav riigigarantii tuleneb enne EMP lepingut kehtinud Islandi õiguse kirjutamata põhimõttest. Garantii kehtib kõikidele riigiasutustele vaatamata nende asutamise ajale, tegevusele või tegevuse muudatustele. Seda võimalikku abimeedet tuleb käsitada abikavana järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikli 1 punkti d tähenduses.”

(100) Vt komisjon otsus seoses juhtumiga E-45/2000 (Madalmaad) – Maksuerandid Schipholi kontserni suhtes (ELT C 37, 11.2.2004, lk 13).

(101) Järelevalveameti otsusest nr 491/09/COL (kontsern Norsk Film; ELT C 174, 1.7.2010, lk 3), punkt II.2 lk 8: „iga-aastased toetused, mida Norra riik maksis alates 1970. aastatest ettevõtjatele Norsk FilmStudio AS / Filmparken AS mängufilmide tootmiseks ja filmitootmiseks vajaliku taristu hooldamiseks, põhinesid olemasoleval abikaval. Järelevalveamet leiab, et antud juhul, kus korrapäraseid makseid tehti pidevalt väga pika aja jooksul, näitab praktika, et riigi toetusel oli oluline roll ettevõtja rahastamisel. Järelevalveamet leiab sellele tuginedes, et iga-aastased toetused maksti eksisteeriva riigiabi süsteemi alusel EMP lepingu artikli 62 tähenduses”. Nimetatud juhtumi puhul algatas järelevalveamet ametliku uurimise, mis hõlmas 36 miljoni Norra krooni suurust makset, mis tehti lisaks korrapärastele maksetele, ning väidetavalt soodustavat maksumeedet. Otsusega nr 204/11/COL (ELT L 287, 18.10.2012, lk 14 ja EMP kaasanne nr 58, 18.10.2012, lk 1) lõpetas järelevalveamet menetluse, tuginedes sellele, et 36 miljoni Norra krooni suurune makse tehti olemasoleva abikava alusel ning et maksumeede ei kujutanud endast riigiabi.

(102) Vt komisjoni otsus seoses juhtumiga E-10/2000 (Saksamaa) – Riigi garantiid riiklikele pankadele Saksamaal (EÜT C 150, 22.6. 2002, lk 6).

(103) Protokolli nr 3 II osa artikli 1 punkt d.

(104) Vt komisjoni otsus seoses juhtumiga E 4/2007 (Prantsusmaa) – Charges aéroportuaires, põhjendus 56 (ELT C 83, 7.4.2009, lk 16).

(105) Sellega seoses vt EFTA kohtu otsus kohtuasjas E-14/10: Konkurrenten, punktid 74–75, kus EFTA kohus sedastab järgmist:

„Kõnealuse juhtumi puhul oli Oslo linnal 1976. aasta transpordiseaduse ja rakendusmääruste sätete kohaselt õigus anda rahalist toetust eesmärgiga muuta võimalikuks kahjumit tootvate liinibussiteenuste osutamine. Asjaolu, et hüvitise suuruse üle peeti läbirääkimisi, ei tähenda iseenesest seda, et maksetega ei kaetud nende teenuste osutamise käigus tekkinud tegelikku kahjumit ning et maksed ei olnud seetõttu abikavaga hõlmatud. Kohus leiab, et sel määral, mil hüvitismakseid kasutati tõepoolest kahjumit tootvate liinibussiteenuste osutamise rahastamiseks, on hageja need maksed õigesti liigitanud olemasolevaks abiks.

Väide, et abi tuleb käsitada uue abina, sest seda anti igal aastal ja kaalutlusõigusest lähtuvalt linna eelarvest, tuleb […] tagasi lükata”.

(106) Vt juhtum SA.21654 (ex NN-69/2007 ja C-6/2008) – Ålands Industrihus (üldkasutatav ärikinnisvara; ELT L 125, 12.5.2012, lk 33), eelkõige põhjendused 107–109.

(107) Kohtuasi C-44/93: Namur-Les Assurances du Crédit, EKL 1994, lk I-3829, punkt 28.

(108) Kohtujurist Trabucchi ettepanek kohtuasjas 51/74: Van der Hulst, EKL 1975, lk 79.

(109) Vt järelevalveameti 14. juuli 2004. aasta otsuse nr 195/04/COL (järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artiklis 27 nimetatud rakendussätete kohta) konsolideeritud versiooni artikli 4 lõige 1 (kättesaadav järgmisel veebisaidil: http://www.eftasurv.int/media/decisions/195-04-COL.pdf). Vt ka kohtujurist Lenzi ettepanek kohtuasjas Namur-Les-Assurances.

(110) Riigiabi NN 73/2008 (ex N 240/08) – Ungari – Laenude jagamine ettevõtjate MÁV Zrt. ja MÁV-TRAKCIÓ Zrt. vahel (ELT C 109, 13.5.2009, lk 5), põhjendused 59–60.

(111) Juhtum E 14/2005 (Portugal) – Hüvitismaksed avalik-õiguslikule ringhäälinguorganisatsioonile RTP, põhjendus 79 (mitteametlik tõlge).

(112) Punktid 73, 74 ja 76.

(113) Sama loogikat kohaldatakse abikavade puhul, mille on heaks kiitnud järelevalveamet või Euroopa Komisjon. Vt näiteks kohtuasi C-47/91: Itaalia vs. komisjon, EKL 1994, lk 4635, punktid 25–26.

(114) EFTA kohtu otsus kohtuasjas E-14/10: Konkurrenten, punkt 87.

(115) Järelevalveamet märgib selguse huvides, et äritegevuste toetamiseks ette nähtud kapitalisüsti ei tehtud olemasoleva abikava alusel. Kui see kapitalisüst oleks kujutanud endast riigiabi, oleks selle abi näol olnud lõppkokkuvõttes tegemist uue abiga. Eespool toodud hinnangus on järelevalveamet siiski järeldanud, et see meede ei kujutanud endast riigiabi, sest see abi anti kooskõlas turumajanduslikult toimiva investori põhimõttega.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2013.276.est
Euroopa Liidu Teataja		L 276

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	56. köide 17. oktoober 2013

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 994/2013, 16. oktoober 2013, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 952/2006, (EÜ) nr 967/2006, (EÜ) nr 555/2008 ja (EÜ) nr 1249/2008 seoses põllumajandusturgude ühise korralduse kohase teabevahetuse ja teatamiskohustusega	1
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 995/2013, 16. oktoober 2013, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	3
		OTSUSED
		2013/506/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 1. oktoober 2013, üheksa liikmesriigi (Belgia, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Madalmaad, Poola, Portugal ja Prantsusmaa) riiklikele programmidele kalandussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks 2013. aastal antava Euroopa Liidu rahalise toetuse kohta (teatavaks tehtud numbri C(2013) 6255 all)	5

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	53,1
	MK	66,6
	ZZ	59,9
0707 00 05	MK	62,5
	TR	121,6
	ZZ	92,1
0709 93 10	TR	116,3
0709 93 10	ZZ	116,3
0805 50 10	AR	95,1
	CL	118,8
	IL	100,2
	TR	85,3
	ZA	111,0
	ZZ	102,1
0806 10 10	BR	235,6
	TR	143,3
	ZZ	189,5
0808 10 80	CL	94,7
	NZ	120,9
	US	158,5
	ZA	138,5
	ZZ	128,2
0808 30 90	TR	123,6
	US	162,0
	ZZ	142,8

(eurodes)
Liikmesriik	Toetuskõlblikud kulud	Liidu maksimaalne toetus (määr 50 %)
Belgia	1 908 116,52	954 058,26
Eesti	419 817,33	209 908,67
Iirimaa	6 789 727,28	3 394 863,64
Kreeka	3 746 777,00	1 873 388,50
Prantsusmaa	13 156 764,55	6 578 382,28
Küpros	210 953,08	105 476,54
Madalmaad	5 068 872,00	2 534 436,00
Poola	835 480,23	417 740,11
Portugal	2 847 270,00	1 423 635,00
Kokku	34 983 777,99	17 491 888,99

	III Muud aktid
	EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND
*	EFTA järelevalveameti otsus nr 519/12/COL, 19. detsember 2012, millega lõpetatakse ASile Oslo Sporveier ja ASile Sporveisbussene antud võimalikku abi käsitlev ametlik uurimismenetlus (Norra)	8