12.9.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 243/2

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 871/2013,

2. september 2013,

millega laiendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit imporditava molübdeentraadi suhtes, mis sisaldab vähemalt 99,95 massiprotsenti molübdeeni ja mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 1,35 mm, kuid mitte üle 4,0 mm, rakendusmäärusega (EL) nr 511/2010 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Hiina Rahvavabariigist pärit imporditava molübdeentraadi suhtes, mis sisaldab vähemalt 97 massiprotsenti molübdeeni ja mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 1,35 mm, kuid mitte üle 4,0 mm

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aastat määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artiklit 13,

võttes arvesse ettepanekut, mille Euroopa Komisjon esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Kehtivad meetmed

(1)

2009. aasta detsembris kehtestas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) määrusega (EL) nr 1247/2009 (2) (edaspidi „ajutine dumpinguvastane määrus”) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”) pärit imporditava molübdeentraadi suhtes, mis sisaldab vähemalt 99,95 massiprotsenti molübdeeni ja mille ristlõike läbimõõt on üle 1,35 mm, kuid mitte üle 4,0 mm.

(2)	2010. aasta juunis kehtestas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 511/2010 (3) samasuguse impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu 64,3 %. Edaspidi nimetatakse kõnealuseid meetmeid „kehtivateks meetmeteks” ning nende meetmete kehtestamise aluseks olnud uurimist „esialgseks uurimiseks”.

(3)	2012. aasta jaanuaris laiendas nõukogu algmääruse artikli 13 kohase kõrvalehoidmist käsitleva uurimise järel rakendusmäärusega (EL) nr 14/2012 (4) kehtivaid meetmeid Malaisiast lähetatud vaatlusaluse toote impordile, olenemata sellest, kas Malaisia on deklareeritud päritolumaana või mitte.

1.2. Taotlus

(4)

2012. aasta novembris sai komisjon algmääruse artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohase taotluse uurida võimalikku kõrvalehoidmist teatava HRVst pärit molübdeentraadi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest sel teel, et HRVst imporditakse teatavat väheste muudatustega molübdeentraati, mis sisaldab rohkem kui 97 massiprotsenti, kuid vähem kui 99,95 massiprotsenti molübdeeni, ning kehtestada kõnealuse impordi suhtes registreerimisnõue.

(5)	Taotluse esitas äriühing Plansee SE (edaspidi „Plansee”), kes on teatava molübdeentraadi liidu tootja ning osales esialgses uurimises.

(6)

Taotlus sisaldas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et HRVst pärit teatava molübdeentraadi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest hoitakse kõrvale sel teel, et HRVst imporditakse teatavat väheste muudatustega molübdeentraati, mis sisaldab rohkem kui 97 massiprotsenti, kuid vähem kui 99,95 massiprotsenti molübdeeni.

1.3. Algatamine

(7)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et on olemas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid uurimise algatamiseks algmääruse artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohaselt, algatas komisjon määrusega (EL) nr 1236/2012 (5) (edaspidi „algatamismäärus”) uurimise seoses võimaliku kõrvalehoidmisega teatava HRVst pärit molübdeentraadi impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest ja esitas ka tolliasutustele nõude registreerida alates 21. detsembrist 2012 Hiina Rahvavabariigist liitu suunduv sellise molübdeentraadi import, mis sisaldab rohkem kui 97 massiprotsenti, kuid vähem kui 99,95 massiprotsenti molübdeeni ja mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 1,35 mm, kuid mitte üle 4,0 mm, ning mida praegu deklareeritakse CN-koodi ex 8102 96 00 (TARICi koodi 8102 96 00 30) all.

1.4. Vaatlusalune toode ja uurimisalune toode

(8)

Vaatlusalune toode on sama kui esialgse uurimise raames määratletud toode, st molübdeentraat, mis sisaldab vähemalt 99,95 massiprotsenti molübdeeni ja mille suurim ristlõike läbimõõt on suurem kui 1,35 mm, kuid mitte üle 4,0 mm (edaspidi „puhas molübdeen”) ning mis on pärit Hiina Rahvavabariigist ja kuulub praegu CN-koodi ex 8102 96 00 alla.

(9)

Uurimisalune toode, st väidetava meetmetest kõrvalehoidmisega seotud toode, on põhjenduses 7 määratletud toode, mis sisaldab rohkem kui 97 massiprotsenti, kuid vähem kui 99,95 massiprotsenti molübdeeni ja mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 1,35 mm, kuid mitte üle 4,0 mm ning mis on pärit HRVst.

1.5. Uurimine ja uurimisega seotud isikud

(10)

Komisjon andis HRV ametiasutustele uurimise algatamisest ametlikult teada ja saatis küsimustikud HRV eksportivatele tootjatele ning teadaolevalt asjaga seotud liidu importijatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamismääruses sätestatud tähtaja jooksul. Kõikidele isikutele anti teada, et koostööst hoidumise tagajärjeks võib olla algmääruse artikli 18 kohaldamine ja järelduste tegemine kättesaadavate andmete alusel.

(11)

Kaks eksportivat tootjat esitas komisjonile küsimustiku vastused. Üks neist äriühingutest, kes ka esialgse uurimise käigus koostööd tegi, on uurimisaluse toote tõeline eksportiv tootja. Teine äriühing ei esitanud teavet uurimisaluse toote liitu müümise kohta. Seetõttu ei võetud tema esitatud andmeid vastu.

(12)	Neli importijat esitas komisjonile küsimustiku vastused. Üks neist ei esitanud teavet uurimisaluse toote importimise kohta ja selgus, et ta on molübdeentraadi kasutaja.

(13)

Komisjon viis läbi kohapealse uurimise Hiina koostööd tegeva eksportiva tootja kahes valduses:

—	Jinduicheng Molybdenum Co., Ltd, No88, Jinye 1st Road, Hi-Tech Industry Developing Zone, Xi’an, Shaanxi Province, Hiina Rahvavabariik („JDC”);

—	Jinduicheng GuangMing Co., Ltd, No104 Mihe Road, Zhoucun District, Zibo City, Hiina Rahvavabariik,

ja järgmise liidu importija valdustes:

—	GTV Verschleißschutz GmbH, Vor der Neuwiese 7, D-57629 Luckenbach, Saksamaa („GTV”).

(14)	Ülejäänud kolme importijat ei külastatud, kuid nende esitatud teave vaadati uurimise käigus nõuetekohaselt läbi.

1.6. Uurimine ja aruandeperioodid

(15)

Uurimisperioodiks määrati 1. jaanuar 2008 kuni 30. september 2012 (edaspidi „uurimisperiood”), et uurida väidetavaid kaubandusstruktuuri muutusi. Aruandeperiood hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2011 kuni 30. septembrini 2012, et uurida, kas uurimisalust toodet imporditakse hindadega, mis on madalamad meetmete kehtestamiseni viinud uurimise käigus kindlaksmääratud mittekahjustavast hinnast ja kas esineb dumping.

2. UURIMISTULEMUSED

2.1. Üldised kaalutlused

(16)

Kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 1 hinnati võimalikku meetmetest kõrvalehoidmist, analüüsides järgmist:

1)	kas kaubandusstruktuur HRV ja liidu vahel muutus;

2)	kas eespool nimetatud muutuse tingis tava, protsess või töö, mille puhul ei esinenud ühtki muud piisavat põhjust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise;

3)	kas oli tõendeid kahju tekitamise kohta või kahjustati tollimaksu parandavat mõju uurimisaluse toote hindade ja/või koguste osas ja

4)	kas oli tõendeid dumpingu kohta võrreldes normaalväärtustega, mis oli eelnevalt samasuguse toote puhul kindlaks määratud, vajaduse korral kooskõlas algmääruse artikli 2 sätetega.

2.2. Väike muudatus ja olulised tunnusjooned

(17)

Uurimine näitas, et uurimisalune toode on molübdeenist (99,6–99,7 massiprotsenti) ja tavaliselt lantaanist (0,25–0,35 massiprotsenti) valmistatud traat. Selline sulam sisaldab ka muid kemikaale ning on tuntud kui „legeeritud molübdeen” või „MoLa” või „ML”. Vaatlusalune toode ja uurimisalune toode kuuluvad praegu CN-koodi 8102 96 00 alla. Nagu eespool selgitatud, ei ilmnenud uurimise käigus mingisugust erinevust uurimisaluse toote tootmisprotsessi ja vaatlusaluse toote tootmisprotsessi vahel, välja arvatud väikese koguse lantaani lisamine puhtasse molübdeeni segamisetapis. Lisaks kinnitas koostööd tegev eksportiv tootja, et uurimisaluse toote tootmiskulud on võrreldavad vaatlusaluse toote tootmiskuludega. See viitab sellele, et eksportiv tootja ei saa uurimisaluse toote tootmisest mingit muud majanduslikku kasu kui kehtivate meetmete vältimine. Samuti leiti, et vaatlusaluse toote kasutajad hakkasid pärast ajutiste meetmete kehtestamist kasutama uurimisalust toodet, mis viitab sellele, et kasutajate jaoks on tegemist samasuguste toodetega.

(18)

Nagu märgitud ajutise dumpinguvastase määruse põhjenduses 15, kasutatakse vaatlusalust toodet peamiselt kattena mootorsõidukite osade (nt käigukastide) või lennukiosade valmistamisel või elektrikontaktidena. Kõige enam kaubeldakse selliste vaatlusaluste toodetega, mille diameeter on 2,31 mm või 3,17 mm ning mida kasutatakse leek- ja kaarpihustamise jaoks.

(19)

Kolm isikut väitis, et uurimisaluse toote ja vaatlusaluse toote põhiomadused on erinevad. Neist kahe nõudmisel leidis 2013. aasta aprillis aset vastaspoolte ärakuulamine, millest võtsid ärakuulamise eest vastutava ametniku juhatusel osa GTV, JDC ja Plansee. Nagu järgnevalt üksikasjalikult selgitatud, keskenduti ärakuulamisel väidetavatele tehnilistele erinevustele vaatlusaluse ja uurimisaluse toote vahel ning viimase liidu turule importimise majanduslikule põhjendamisele.

(20)

GTV ja JDC väitsid ärakuulamise ajal ja ka kirjalikult, et uurimisaluse toote füüsikalised põhiomadused erinevad märkimisväärselt vaatlusaluse toote samadest omadustest. Täpsemalt väitsid nad, et uurimisaluse toote venivus (materjali võime olla pikisuunas välja sirutatud vähendatud ossa ilma, et see tõmbejõu tõttu murduks), pikenemisnäitajad ja pindamisomadused on paremad kui vaatlusalusel tootel.

(21)

Selle väite toetuseks esitasid isikud mitu artiklit ja uurimust eesmärgiga näidata, et molübdeeni ja lantaani kokkusulatamise tulemusena tekib parem vastupidavus haprusest põhjustatud purunemisele ja parem pikenemisvõime kui vaatlusalusel tootel. Samad isikud väitsid ka, et Plansee veebisaidil avaldatud teave tõendab, et uurimisaluse toote omadused on paremad kui vaatlusaluse toote omadused.

(22)	Mis puutub toote omadustesse, siis selleks, et hinnata, kas uurimisaluse toote ja vaatlusaluse toote põhiomadused on erinevad, tegi Plansee ettepaneku anda kõnealuste toodete võrdlemise ülesanne sõltumatule instituudile.

(23)

Pärast ärakuulamist hinnati taotlust uurimise käigus kogutud tõendite põhjal, mis olid järgmised: importijatelt eksportivale tootjale saadetud ostutellimused, eksportiva tootja esitatud selgitused oma tootmisprotsessi kohta, kvaliteeditunnistustel märgitud keemiline koostis ning pikenemis- ja venitatavusomadused, eksportiva tootja väljastatud kaubaarved ja äriteabe puudumine selle kohta, et klientidele saadetud uurimisaluse toote omadused on paremad kui vaatlusaluse toote omadused. Teave tervikuna kinnitas, et kliendid ei nõudnud paremaid omadusi ning uurimisaluse toote tootja neid ka ei pakkunud. Sellepärast järeldati, et eksperdiarvamust ei ole vaja. Sellest tulenevalt lükati taotlus tagasi.

(24)

Selles osas kinnitas uurimine, et põhjenduses 20 mainitud parandatud omadused sõltuvad lantaanisisaldusest ja sellest, kas kasutatakse optimeeritud tootmisprotsessi. Kuid koostööd tegev eksportiv tootja ei näidanud, et ta oleks rakendanud uurimisperioodil liitu eksporditud uurimisaluse toote puhul optimeeritud tootmisprotsessi. Sellepärast lükati väide alusetuna tagasi.

(25)	Üks isik väitis, et uurimisalusel tootel on paremad pindamisomadused. Isik ei esitanud väite toetuseks aga piisavaid tõendeid. Seepärast lükati väide alusetuna tagasi.

(26)	Kaks isikut väitis, et uurimisaluse toote purunemissitkus on paranenud. See tähendab, et traat ei murdu selle lahtirullimisel pihustusmasinas. Kõnealustel isikutel paluti esitada tõendavaid dokumente, kuid nad ei suutnud seda teha. Tõendite puudumise tõttu lükati väide tagasi.

(27)	Eelnevat arvestades järeldati, et uurimisaluse toote omadused ei erine vaatlusaluste toote omadustest.

(28)

Lisaks ilmneb kontrollkäikude ajal kogutud tõenditest, et kasutajad/importijad ei küsinud tellimusi esitades spetsiaalselt väidetavalt paremate füüsikaliste omadustega toodet, nagu kirjeldatud põhjenduses 20. Ükski neist ei nõudnud konkreetset lantaanisisaldust, küll nõuti aga vähemalt 99 % puhast molübdeeni. Ainult üks klient nõudis pikenemis- ja venitatavusnäitajate jaoks konkreetseid füüsikalisi omadusi. Nimetatud juhul katsetas eksportiv tootja neid parameetreid ja esitas kliendile kvaliteeditunnistused. Tunnistused esitati ka vaatlusaluse toote kohta ja sellepärast oli võimalik kaht toodet nende näitajate osas võrrelda. Võrdlus näitas, et pikenemis- ja venitatavusnõuded olid mõlema toote puhul identsed.

(29)	Lisaks ilmnes uurimisest, et eksportiv tootja ei teavitanud turgu ega oma kliente uurimisaluse toote väidetavatest eelistest võrreldes vaatlusaluse tootega ega turustanud väheste muudatustega MoLa traate uue või erineva tootena.

(30)

Lähtuvalt patendist, mille Plansee oli registreerinud 1996. aasta jaanuaris, väitis üks isik, et vaatlusalune toode ja uurimisalune toode on erinevad tooted. Väite analüüsimisel selgus, et patent ei ole seotud uurimisaluse tootega, vaid molübdeenisulami kasutamisega juhtiva elemendina lampides, elektronlampides ja teistes sellistes komponentides. Lisaks on kõnealuse tootetüübi diameetrid väiksemad kui uurimisaluse toote puhul määratletud diameetrid. Lisaks, nagu märgitud põhjenduses 24, sõltuvad MoLa väidetavad vaatlusalusest tootest paremad omadused optimeeritud tootmisprotsessi kasutamisest. Seepärast lükatakse väide tagasi.

(31)	Sellepärast tuleb järeldada, et kliendi vaatenurgast on vaatlusalune toode ja uurimisalune toode väga sarnased.

(32)

Üks isik väitis, et Plansee veebisaidil avaldatud pakkumistest ilmneb, et nad pakkusid uurimisalust toodet mitte üksnes kuumpihustamise eesmärgil, vaid ka muudes valdkondades (nt laternaosad ja traatlõikamine). Kuid Plansee märkis, et tema veebisaidil avaldatud äriteabes on näidatud, millise diameetriga tooteid nad tarnida saavad. Lisaks näitas uurimine, et Plansee müük muudes valdkondades on piiratud (st koguseliselt vähem kui 2 % vaatlusaluse toote müügiga võrreldes) ning et kasutati optimeeritud tootmisprotsessi. Väide lükati seetõttu tagasi.

(33)

Üks isik väitis, et Plansee tootis uurimisalust toodet juba siis, kui esitas kaebuse, mis viis esialgse uurimise algatamiseni, ning kuna Plansee leiab, et uurimisaluse toote ja vaatlusaluse toote põhiomadused on samad, oleks tulnud see esialgse uurimise tootevalikusse lisada. Kuid nagu selgitatud põhjenduses 32, kinnitas uurimine, et konkreetne MoLa traat erineb uurimisalusest tootest. Toote diameetrid on üldiselt väiksemad kui 1 mm ning seda kasutatakse peamiselt valgustitööstuses. Lisaks, nagu näidatud tabelis 1, hakati uurimisalust toodet importima alles pärast seda, kui vaatlusaluse toote suhtes kehtestati ajutised meetmed. Seega, arvestades, et esialgse uurimisperioodi ajal uurimisalust toodet ei imporditud, puudus põhjus toote lisamiseks tootevalikusse. Seepärast lükati väide alusetuna tagasi.

(34)

Üks isik väitis, et valiku laienemine 99,95 protsendilt 97 protsendini hõlmab kõiki molübdeenisulameid, mille tagajärjel ei ole tooted liidu turul kättesaadavad (nt uuesti venitatud traadi turu jaoks). Esiteks ei esitanud kõnealune isik väite toetuseks ühtegi tõendit. Teiseks on uurimine näidanud, et ainult üks eksportiv tootja eksportis MoLa-d uurimisperioodil liitu ja mitte ühtegi muud sulamit, mis kuuluks uurimisaluse toote määratluse alla. Kolmandaks näitas uurimine, et molübdeenisulamite uuesti venitamise ja müügi liidu turg on väga väike. Ning viimaks ei muuda meetmete laiendamine uurimisaluse toote importimist võimatuks. Seetõttu lükati väide tagasi.

(35)

Seoses küsimustega selle kohta, kas põhjenduses 19 mainitud muudatuste tõttu muutusid vaatlusaluse toote põhiomadused, näitas koostööd tegevate isikute esitatud teave, mida on analüüsitud põhjendustes 24–34, et uurimisaluse toote füüsikalised põhiomadused ja kasutusviisid on samad mis vaatlusalusel tootel.

(36)	Seetõttu leiti, et asjakohased erinevused uurimisaluse toote ja vaatlusaluse toote füüsikaliste põhiomaduste vahel puuduvad. Sellepärast järeldati, et uurimisalune toode on samasugune toode algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(37)	Sellepärast tuleb järeldada, et uurimisalust toodet on muudetud vaid vähesel määral võrreldes vaatlusaluse tootega ning selle importimise ainus majanduslik õigustus on kehtivatest dumpinguvastastest tollimaksudest kõrvalehoidmine.

2.3. Kaubandusstruktuuri muutus

2.3.1. Molübdeentraadi import liitu

(38)

Teavet liitu suunduva impordi kohta ei olnud võimalik otse Eurostati andmetest saada, sest see CN-kood, mille all uurimisalust toodet deklareeritakse, hõlmab ka muid tooteid peale uurimisaluse toote. Kuna uurimisaluse toote kohta konkreetset impordistatistikat ei ole, kohandati Eurostati andmeid kaebuse esitaja taotluses pakutud meetodil. Uurimisaluse toote liitu suunduva impordi maht määrati kindlaks lähtuvalt molübdeentraadi hinnangulisest liidu tarbimisest, mida oli kohandatud vaatlusaluse toote liidu kogutoodangu võrra. Leiti, et meetodit võib pidada usaldusväärseks, et saada andmeid uurimisaluse toote kohta.

(39)

Nagu põhjenduses 11 osutatud, tegi ainult üks HRV eksportiv tootja uurimise raames koostööd. Kuid lähtuvalt selle eksportiva tootja esitatud teabe võrdlusest eelmises põhjenduses nimetatud Eurostati kohandatud andmetega, leiti, et kõnealune äriühing esindas suuremat osa uurimisaluse toote koguimpordist liitu uurimisperioodil ning seega käsitati teda representatiivsena molübdeentraadi liidu koguimpordi puhul.

(40)

Nagu on näidatud järgmises tabelis, lakkas vaatlusaluse toote import liitu pärast lõplike meetmete kehtestamist 2010. aasta juunis täielikult ja asendus kohe uurimisaluse toote impordiga.

Tabel 1

HRVst pärit vaatlusaluse toote ja uurimisaluse toote impordi muutumine

Import liitu

2008

2009

1.1.2010 (*1) – 16.6.2010

17.6.2010 (*2) – 31.12.2010

2010

2011

Aruandeperiood (*3)

Koguimport – (indekseeritud tonnides) (6)

100

128

Koguimport (%)

100

Vaatlusalune toode (%)

100

Uurimisalune toode (%)

100

Allikas:

JDC esitatud teave

(41)	Uurimine kinnitas, et isikud, kes ostsid uurimisalust toodet pärast ajutise tollimaksu kehtestamist, ostsid vaatlusalust toodet enne meetmete kehtestamist. Need isikud ostsid aruandeperioodil 99,8 % uurimisaluse toote üldkogusest.

(42)

Kaks huvitatud isikut väitis, et juba 2007. aastal algatasid nad projekti uurimisaluse toote arendamiseks HRVs ja seega ei olnud uurimisaluse toote eksport seotud vaatlusaluse toote suhtes kehtestatud meetmetega. Kuid uurimine ei kinnitanud sellise projekti olemasolu. Kogu esitatud materjal koosnes ühest e-kirjast, ühest telefonikonverentsist ja uurimisaluse toote näidise eksportimisest täiendavaks analüüsimiseks. Lisaks ei müüdud kõnealuse projekti tulemusena uurimisalust toodet üldse liitu enne vaatlusaluse toote suhtes ajutiste meetmete kehtestamist, mis leidis aset 2010. aasta oktoobris. Samas ei muuda tõsiasi, et projekt algatati väidetavalt 2007. aastal, järeldust vaatlusaluse toote ja uurimisaluse toote sarnasuse kohta. Kehtima jääb uurimise tulemusel tehtud järeldus, et uurimisaluse toote eksportimiseks ei olnud ühtegi muud majanduslikku õigustust kui meetmete kehtestamine vaatlusaluse toote suhtes.

(43)

Uurimisest ilmnes ka, et uurimisalust toodet ei müüdud uurimisperioodil peale liidu ühtegi muusse riiki ja Hiina turul müüdud kogused olid väikesed, nagu näidatud tabelis 2.

Tabel 2

Uurimisaluse toote turg

2008

2009

1.1.2010–16.6.2010

17.6.2010–31.12.2010

2010

2011

1.10.2011–30.9.2012

Kogukäive (indekseeritud) (7)

100

863

1 529

2 392

11 168

8 123

Kogukäive (%)

100

Omamaine müük (HRV) (%)

100

4,2

0,4

Müük liidus (%)

95,8

99,6

Müük muudes riikides (%)

Allikas:

JDC esitatud teave

(44)	Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

2.3.2. Kaubandusstruktuuri muutuste kokkuvõte

(45)	Uurimisaluse toote HRVst liitu suunduva ekspordi üldine kasv pärast ajutiste ja lõplike meetmete kehtestamist ning vaatlusaluse toote impordi samaaegne kahanemine kujutavad endast muutust HRV ja liidu vahelises kaubandusstruktuuris.

2.4. Kõrvalehoidmise laad ja ebapiisav põhjus või majanduslik õigustus

(46)	Algmääruse artikli 13 lõike 1 alusel peab kaubandusstruktuuri muutus tulenema tavast, protsessist või toimingust, millel ei ole piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise.

(47)	Nagu märgitud põhjenduses 45, järeldati, et kaubandusstruktuur on muutunud.

(48)	Nagu mainitud põhjendustes 28 ja 29, leiti, et ei eksportiv tootja ega importijad teavitanud turgu ega oma kliente uurimisaluse toote väidetavatest eelistest vaatlusaluse toote ees; samuti ei turustanud nad uurimisalust toodet uue või erineva tootena.

(49)	Lisaks kasutatakse nii vaatlusalust toodet kui ka uurimisalust toodet peamiselt pihustamiseks autotööstuses ning mõlemal tootel on samad lõppkasutajad.

(50)

Üks isik väitis, et uurimisalune toode pakub märkimisväärseid eeliseid, kui seda kasutatakse pihustamise eesmärgil. Nimetatud parandatud omadused mõjutavad käigukastiosade katmise tootlikkust, minimeerides tootmise peatamise haprusest põhjustatud purunemise tõttu. Kuid uurimine on kinnitanud, et kõnealune isik ei turustanud uurimisalust toodet ega teavitanud oma kliente väidetavatest teistsugustes tehnilistest omadustest või uurimisaluse tootega kaasnevatest täiustustest. Lisaks ei väljendanud kliendid otseselt soovi täiustuste järele. Seepärast lükati väide alusetuna tagasi.

(51)	Üks isik väitis, et üks kasutaja hakkas uurimisalust toodet kasutama vaatlusaluse toote puudujääkide tõttu. Kõnealusel isikul paluti esitada tõendavaid dokumente, kuid ta ei suutnud seda teha. Tõendite puudumise tõttu lükati väide tagasi.

(52)

GTV väitis, et MoLa, mida pihustatakse katmiseks, annab paremaid tulemusi katte mikrokõvaduse osas. See võimaldab vältida kulumist materjali ülekandumise kaudu, mis leiab aset siis, kui osa pind hõõrdub vastaspoolega. Kõnealune isik esitas sõltumatust laboratooriumist pärit katsete tulemused, millest ilmnes, et mikrokõvadust saab MoLa kasutamise abil parandada. Sõltumatu laboratooriumi kasutatud meetod ei taganud aga tulemust, sest katse viidi läbi ainult ühe traadipartiiga, samas väitis kõnealune isik, et täiendav analüüs peaks hõlmama mitut partiid. Lisaks jäeti analüüsimata katsetatud näidise keemiline koostis, mis tähendab, et puudub tagatis selle kohta, et analüüsitud partii puhul oli tegemist uurimisaluse tootega. Seepärast lükati väide alusetuna tagasi.

(53)	Uurimise käigus ei selgunud ühtegi muud piisavat põhjust või majanduslikku õigustust uurimisaluse toote importimisele peale kehtiva tollimaksu maksmisest kõrvalehoidmise.

(54)	Sellepärast järeldatakse, et igasuguse muu piisava põhjenduse või majandusliku õigustuse puudumisel algmääruse artikli 13 lõike 1 teise lause tähenduses muutus HRV ja liidu vaheline kaubandusstruktuur kehtivate meetmete rakendamise tõttu.

2.5. Tollimaksu parandava mõju kahjustamine samasuguse toote hindade ja/või koguste osas

(55)	Et hinnata, kas uurimisaluse toote import kahjustas kehtivate meetmete parandavat mõju nii koguste kui ka hindade osas, kasutati ühe koostööd tegeva eksportiva tootja andmeid, nagu märgitud põhjenduses 39.

(56)	Uurimisaluse toote HRVst lähtuva impordi kasv alates ajutiste meetmete kehtestamisest oli koguseliselt oluline. Liidust HRVsse suundunud impordi tase aruandeperioodil vastab HRVst pärit vaatlusaluse toote liitu suunduva impordi tasemele 2008. aastal enne meetmete kehtestamist.

(57)	Esialgses määruses kindlaksmääratud kahju kõrvaldamist võimaldava taseme ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlus viitas turuhinnast oluliselt madalama hinnaga müügile. Seega järeldati, et kehtivate meetmete parandavat mõju kahjustatakse nii koguste kui ka hindade osas.

2.6. Tõendid dumpingu kohta võrreldes eelnevalt samasuguse toote suhtes kindlaksmääratud normaalväärtustega

(58)	Uurimisaluse toote ekspordihinnad on kindlaks tehtud koostööd tegeva eksportiva tootja esitatud kontrollitud teabe põhjal.

(59)	Need ekspordihinnad leiti olevat mõnevõrra madalamad kui vaatlusaluse toote esialgse uurimise käigus eelnevalt kindlaksmääratud ekspordihinnad. Kaks huvitatud isikut kinnitas, et vaatlusaluse toote ja uurimisaluse toote vahel hinnaerinevus peaaegu puudus.

(60)	Sellepärast leiti, et vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 1 on asjakohane võrrelda esialgses uurimises eelnevalt kindlaksmääratud normaalväärtust uurimisaluse toote ekspordihinnaga.

(61)

Nagu märgitud ajutise määruse põhjendustes 24 ja 25, leiti USA olevat sobiv turumajanduslik võrdlusriik. Meenutatakse, et kuna võrdlusriigi tootja müüs USA siseturul vaid väikese osa oma toodangust, ei peetud sobivaks kasutada USA siseturu müügiandmeid normaalväärtuse kindlaksmääramise või arvutamise eesmärgil. Seetõttu arvutati normaalväärtus HRV puhul USAst kolmandatesse riikidesse, sealhulgas liitu, saadetud ekspordi hindade põhjal.

(62)

Üks isik väitis, et esialgses uurimises kindlaksmääratud normaalväärtust tuleks kohandada sest molübdeenoksiidi hind, mis on nii vaatlusaluse toote kui ka uurimisaluse toote hinnakujundusel otsustav faktor, langes uurimise aruandeperioodil järsult. Nagu märgitud põhjenduses 61, määrati esialgses uurimises normaalväärtus kindlaks USAs asuva tootja ekspordihindade alusel, mitte kulude alusel. Sellepärast ei ole kulupõhised kohandused käesoleval juhul asjakohased. Kuna peamise tooraine hind langes oluliselt, ilmneb veel selgemalt, et käesoleval juhul tuleks asjakohase normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutada hinnaelemente.

(63)

Normaalväärtuse kohandamise aluseks võeti seega vaatlusaluse toote hindade muutumine. Arvestades et USA tootja lõpetas tegevuse ja võrdlusriigist ei olnud võimalik teavet saada, lähtuti korrigeerimistaseme arvutamisel esialgse uurimise ja aruandeperioodi käigus Plansee esitatud hindadest. Selle tulemusena kohandati normaalväärtust umbes 20 % allapoole esialgse uurimise käigus kindlaksmääratud normaalväärtust.

(64)

Dumpingu arvutamiseks kooskõlas algmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 võrreldi esialgse uurimise käigus kindlaksmääratud kaalutud keskmist normaalväärtust ja kaalutud keskmisi ekspordihindu käesoleva uurimise aruandeperioodil, väljendatuna protsendina vabast netohinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist.

(65)	Kohandatud kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmiste ekspordihindade võrdlus näitas dumpingu esinemist.

3. VABASTAMISTAOTLUSED

(66)	Üks HRV eksportiv tootja taotles võimalikest laiendatud meetmetest vabastamist kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 4 ja esitas küsimustiku vastuse.

(67)	Uurimine on aga kinnitanud, et see tootja hoidis kehtivatest meetmetest kõrvale. Sellepärast otsustati taotlus tagasi lükata.

4. MEETMED

(68)	Eespool nimetatu põhjal jõuti järeldusele, et HRVst pärit molübdeentraadi impordi suhtes kehtestatud lõplikust tollimaksust hoiti kõrvale HRVst pärit teatava väheste muudatustega molübdeentraadi importimise teel.

(69)	Vastavalt algmääruse artikli 13 lõike 1 esimesele lausele tuleks HRVst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid laiendada ka uurimisaluse toote impordile.

(70)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5, milles on sätestatud, et laiendatud meetmeid kohaldatakse registreeritud impordi suhtes registreerimise kuupäevast alates, tuleb dumpinguvastane tollimaks sisse nõuda kogu liitu imporditavalt molübdeentraadilt, mis sisaldab rohkem kui 97 massiprotsenti, kuid vähem kui 99,95 massiprotsenti molübdeeni ja mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 1,35 mm, kuid mitte üle 4,0 mm, ning mida praegu deklareeritakse CN-koodi ex 8102 96 00 (TARICi koodi 8102 96 00 30) all ning mis on liitu sisse toodud algatamismäärusega kehtestatud registreerimise alusel.

5. TEATAVAKSTEGEMINE

(71)	Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel eespool nimetatud järeldused tehti, ning neile anti võimalus esitada märkusi. Huvitatud isikute esitatud suulisi ja kirjalikke märkusi võeti arvesse. Ükski esitatud argument ei andnud põhjust järeldusi muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärusega (EL) nr 511/2010 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Hiina Rahvavabariigist pärit imporditava molübdeentraadi suhtes, mis sisaldab vähemalt 99,95 massiprotsenti molübdeeni ja mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 1,35 mm, kuid mitte üle 4,0 mm, laiendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit liitu imporditava molübdeentraadi suhtes, mis sisaldab vähemalt 97 massiprotsenti molübdeeni ja mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 1,35 mm, kuid mitte üle 4,0 mm ning mis praegu kuulub CN-koodi ex 8102 96 00 (TARICi koodi 8102 96 00 30) alla.

Artikkel 2

Tollimaks nõutakse sisse sellise Hiina Rahvavabariigist pärit molübdeentraadi impordilt liitu, mis on registreeritud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 1236/2012 artiklile 2 ning määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5 ning mis sisaldab rohkem kui 97 massiprotsenti kuid vähem kui 99,95 massiprotsenti molübdeeni ja mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 1,35 mm, kuid mitte üle 4,0 mm, ja mis praegu kuulub CN-koodi ex 8102 96 00 (TARICi koodi 8102 96 00 30) alla.

Artikkel 3

Tolliasutused lõpetavad määruse (EL) nr 1236/2012 artikli 2 kohase impordi registreerimise.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 2. september 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

L. LINKEVIČIUS

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) Komisjoni 17. detsembri 2009. aasta määrus (EL) nr 1247/2009, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatava Hiina Rahvavabariigist pärit molübdeentraadi impordi suhtes (ELT L 336, 18.12.2009, lk 16).

(3) Nõukogu 14. juuni 2010. aasta rakendusmäärus (EL) nr 511/2010, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit molübdeentraadi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 150, 16.6.2010, lk 17).

(4) Nõukogu 9. jaanuari 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 14/2012, millega laiendatakse rakendusmäärusega (EL) nr 511/2010 Hiina Rahvavabariigist pärit teatava molübdeentraadi impordi suhtes kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Malaisiast lähetatud teatava molübdeentraadi impordile, olenemata sellest, kas molübdeentraati deklareeritakse Malaisiast pärinevana või mitte, ning millega lõpetatakse Šveitsist lähetatud importi käsitlev uurimine (ELT L 8, 12.1.2012, lk 22).

(5) Komisjoni 19. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1236/2012, millega algatatakse uurimine seoses võimaliku kõrvalehoidmisega teatava Hiina Rahvavabariigist pärit molübdeentraadi impordi suhtes nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 511/2010 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest, sest Hiina Rahvavabariigist imporditakse väheste muudatustega molübdeentraati, mis sisaldab rohkem kui 97 massiprotsenti, kuid vähem kui 99,95 massiprotsenti molübdeeni, ning millega kehtestatakse kõnealuse impordi suhtes registreerimisnõue (ELT L 350, 20.12.2012, lk 51).

(6) Indekseeritud koostööd tegeva eksportiva tootja esitatud kilogrammides näidatud mahu alusel. (st 2008 = 100). Viide põhjendusele 39. Import = vaatlusalune toode + uurimisalune toode.

(*1) Periood, mis vastab ajutiste meetmete kehtestamisele.

(*2) Periood, mis vastab lõplike meetmete kehtestamisele.

(*3) Aruandeperiood = 1. oktoobrist 2011 kuni 30. septembrini 2012 kestnud aruandeperiood.

(7) Tabeli 1 jaoks kirjeldatud meetod.

12.9.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 243/10

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 872/2013,

9. september 2013,

millega kiidetakse heaks väike muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Salame Brianza (KPN)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 53 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimesele lõigule vaatas komisjon läbi Itaalia taotluse saada heakskiit komisjoni määrusega (EÜ) nr 1107/96 (2) registreeritud kaitstud päritolunimetuse „Salame Brianza” spetsifikaadi muudatusele.

(2)	Taotluse eesmärk on spetsifikaati muuta, täpsustades tootmismeetodit, märgistust ja kohandades kehtivate eeskirjadega eelkõige toote järelevalvet.

(3)	Komisjon on kõnealuse muudatuse läbi vaadanud ja leidnud, et see on õigustatud. Kuna muudatus on väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu tähenduses, võib komisjon selle heaks kiita ilma kõnealuse määruse artiklites 50–52 sätestatud menetlust kohaldamata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kaitstud päritolunimetuse „Salame Brianza” spetsifikaati muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Spetsifikaadi põhielemente sisaldav koonddokument on esitatud käesoleva määruse II lisas.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. september 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

Dacian CIOLOȘ

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) EÜT L 148, 21.6.1996, lk 1.

LISA I

Kiidetakse heaks päritolunimetuse „Salame Brianza” spetsifikaadi järgmine muudatus.

—

Tootmismeetod

Artiklis 4 on seoses kaitstud päritolunimetuse „Salame Brianza” valmistusmeetodiga muudetud liha hakkimist käsitlevat lõiget 2. Kehtivas spetsifikaadis sätestatakse, et hakklihamasinaga, mille sõelte läbimõõt on 4–4,5 mm, hakitakse peeneks salaamid, mille kaal ei ületa 300 grammi. Üle 300 grammi kaaluvad vorstid lastakse läbi hakklihamasina, mille sõelte läbimõõt on 7–8 mm; toote „Salame Brianza” tükikeste läbimõõdu ja kaalu vahel valitseks seega justkui seos.

Tegelikult aga ei ole salaami kaalu ja tükikeste läbimõõdu vahel mingit seost. Spetsifikaadi muudetud versioonis peetakse seetõttu asjakohaseks see seos välja jätta ning täpsustada vaid hakklihamasina sõelte läbimõõtu.

Artiklis 5, milles käsitletakse laagerdamist, on ajakohastatud laagerdamiseks vajaliku miinimumaja tabelit; seda on tehtud kolmest kriteeriumist lähtuvalt.

Esiteks on muudetud laagerdamisperioodi ajaühikut, mis kehtivas spetsifikaadis on välja toodud nädalatena, kuid uues versioonis toimub arvestus päevades, mis võimaldab ettenähtud aja suhtes olla täpsem ning läbipaistvam.

Teiseks, arvestades kehtiva spetsifikaadi artikliga 8 ette nähtud turustamismeetodeid, on erinevalt pakendamata vorstidest peetud vaakum-, gaaspakendis või mikroperforeeritud kilesse pakendatud salaamide puhul vajalikuks tuua välja minimaalne laagerdumiseks vajaminev ajavahemik. Väikesemõõduliste salaamide (diameetriga kuni 55 mm) uues tabelis on pakendatava toote laagerdumiseks vajaminev ajavahemik natuke pikem kui pakendamata toodete puhul, sest pakendatult ei ole vorste nimelt enam võimalik loomulikul teel laagerdada.

Kolmandaks, kuna turustamisel on peetud vajalikuks pakkuda rikkalikumat tootevalikut, siis tehakse ettepanek suuremõõdulisemate salaamide tootmiseks, mida varem ei olnud sooltele kehtestatud suuruspiirangute tõttu võimalik toota. Kuna toote „Salame Brianza” valmimistähtaeg pärast selle kuivatamist sõltub otseselt vorsti läbimõõdust, siis on mõistetav, miks käesoleva spetsifikaadiga ette nähtud eri läbimõõtudega kaasneb laiem valik pikema valmimisperioodiga salaamisid.

—	Märgistus KPNi „Salame Brianza” logo on endise dokumendi lisast tõstetud spetsifikaadi artikli 8 alla; logo ennast varem ei kirjeldatud ega kasutatud. Praegust päritolunimetuse logo ning selle värve kirjeldatakse artiklis 8.

—

Järelevalve – kohandamine õigusaktidega

Artiklit 7, mis käsitleb järelevalvet, on ajakohastatud: KPNi kaitseasutusele antakse volitused, mis varem olid ebaseaduslikud määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklite 10 ja 11 tähenduses. Kõnealuse määruse kohaselt peab järelevalvet teostama nimelt erapooletu kolmas osapool.

Lisaks on artiklite 1 ja 8 lõigete 1 ja 3 tähis DOC, mida kasutati Itaalias enne nõukogu määruse (EMÜ) nr 2081/92 (2) vastu võtmist, asendatud vastavalt ühenduse eeskirjadele tähisega DOP.

(1) EÜT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2) EÜT L 208, 24.7.1992, lk 1.

II LISA

KONSOLIDEERITUD KOONDDOKUMENT

Nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (1)

„ SALAME BRIANZA ”

EÜ nr: IT-PDO-0217-0326-21.02.2008

KGT ( ) KPN ( X )

1. Nimetus

„Salame Brianza”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.2.

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Tarbimiseks ringlusse lubamise hetkel on KPN „Salame Brianza” silindrikujuline ja kompaktse väheelastse konsistentsiga.

Lahtilõikamisel paljastub kompaktne ning ühtlane mass väikeste räästumata rasvatükikestega; ühtlaselt rubiinpunase värvusega salaamiviilud ei sisalda nähtavaid kilekõõluse osi. Tootel on õrn ja iseloomulik lõhn, maitse on väga magus ja hõrk ning mitte kunagi hapu.

Tarbimiseks ringlusse lubamise hetkel on tootel „Salame Brianza” järgmised keemilised ja füüsikalis-keemilised omadused:

—	valgusisaldus: vähemalt 23 %;

—	kollageeni ja valkude suhe: maksimaalselt 0,10;

—	vee ja valkude suhe: maksimaalselt 2,00;

—	rasvainete ja valkude suhe: maksimaalselt 1,5;

—	pH: 5,3 või suurem.

Mis puutub mikrobioloogilisteste omadustesse, siis toote mesofiilsete mikroobide sisaldus on > 1×10 kolooniat moodustavat osakest grammi kohta, eelkõige piimahappebakterid ja kokid.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

KPNi „Salame Brianza” valmistatakse sealihast: õiget tehnikat kasutades valmistatud kondita ja kõõlusteta õlalihast, trimmingujääkidest ja hakitud lihamassist, pekisest sea kõhulihast ja/või pehmest rasvavabast kaelalihast, millele lisatakse purustatud ja/või jahvatatud soola ja/või pipart.

Kasutada võib veel järgmisi tooteid: veini, suhkrut ja/või dekstroosi ja/või fruktoosi ja/või laktoosi, fermente, naatriumnitraati ja/või kaaliumi (maksimaalselt 195 miljondikku), naatriumnitritit ja/või kaaliumi (maksimaalselt 95 miljondikku), askorbiinhapet ja naatriumsoola, väheses koguses küüslauku.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Järgida tuleb loomasööda kasutamise ja koostise üksikasjalikke eeskirju. Sigu söödetakse kahes etapis. Loomade sööt põhineb peamiselt teraviljatoodetel, mis on pärit punktis 4 määratletud makropiirkonnast. Juustutootmise kõrvalsaadused (vadak, kalgend ja petipiim) on pärit kõnealuse geograafilise piirkonna juustutootjatelt.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Toote „Salame Brianza” valmistamine (puhastamine, hakkimine, koostisainete sõtkumine, soolde toppimine, kuivatamine, laagerdamine) peab toimuma punktis 4 määratletud traditsioonilises tootmispiirkonnas, mis asub Brianza territooriumil.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Et tagada KPNi „Salame Brianza” kvaliteet, tuleb toode pakendada ning viilutada või tükeldada punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas selleks volitatud kontrollorgani valvsa pilgu all. Toode „Salame Brianza” on nimelt tundlik välisteguritele, nagu valgus või siis kuumus ja õhk, mis kutsuvad esile oksüdeerimise. Toote „Salame Brianza” viilutamiseks ettevalmistamisel on kindlasti vaja eemaldada sooled ning võimaldada toote söödava osa otsene kontakt õhuga. Toote kokkupuude välismõjudega ebasoodsates tingimustes muudab toote „Salame Brianza” organoleptilisi omadusi. Toote eriomaste tunnuste säilitamiseks tuleb toode seega viilutada ja pakendada vahetult pärast laagerdamist tootmispiirkonnas.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

Toodet „Salame Brianza” võib turustada pakendamata, vaakum- või gaaspakendis, tervikuna või siis tükkide või viiludena.

KPNi „Salame Brianza” nimetus peab toote märgistusele olema kirjutatud selges ja kustumatus kirjas selgelt eristuvate tähtedega ning sellele peab vahetult järgnema tekst „Denominazione di Origine Protetta” (kaitstud päritolunimetus).

Kaks eespool mainitud nimetust peavad olema kirjutatud itaalia keeles.

Märgistuse samal vaateväljal võib veel asuda KPNi tähis. Välisturgudele saadetavate toodete puhul on lubatud kasutada teksti „Denominazione di Origine Protetta” tõlget sihtriigi keelde.

Need tähised on lahutamatult seotud kaitstud päritolunimetuse logoga.

Keelatud on lisada kvaliteediomadusi, mida käesolevas kokkuvõttes konkreetselt loetletud ei ole.

Ettevõtja nime, ärinime ja kaubamärki on siiski lubatud kasutada, kuid tingimusel, et neil puudub ülistav tähendus ning need ei eksita tarbijat. Samuti on lubatud kasutada viidet KPNi „Salame Brianza” tootvale seafarmile, tingimusel et tooraine on tõepoolest kohalikust loomakasvatusettevõttest pärit.

Kui logo asetatakse otse tootmisasutuse märgistusele, siis peab märgistuste hulk, mida kontrollivad selleks volitatud kontrollorganid, vastama toote „Salame Brianza” valmistamiseks kasutatavale tooraine hulgale.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

KPNi „Salame Brianza” tootmisega tegelevad seakasvatusettevõtted asuvad järgmiste piirkondade territooriumil: Lombardia, Emilia Romagna, Piemonte (kõnealusele KPNile tehakse erand määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 2 lõike 3 kohaselt).

KPNi „Salame Brianza” tootmispiirkond asub Brianza provintsi territooriumil. Põhjast piirab seda Ghisallo mäe jalam, lõunast Villoresi kanal, idast Adda jõe voolusäng ning läänest Comasina maantee, sh 2 km väljaspool sellest maanteest.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Toote „Salame Brianza” seakasvatusettevõtete geograafilise makropiirkonna maastik on läbivalt ühelaadne, eriti Pô jõe tasandik, mida ületavad jõed, ojad ning kanalid ning mida katab rikkalik taimestik, esmajoones mais ning rohumaad. Kliimat iseloomustavad üsna karm, niiske ning udurohke sügis-talvine periood, mõõduka temperatuuriga vihmased kevaded ja üsna palavad ning ägedate hooti esinevate vihmasadudega suved.

Kõnealuse makropiirkonna keskmes Brianza territooriumil asuvale KPNi „Salame Brianza” tootmispiirkonnale on iseloomulik viljakate tasandike ning päikeseliste mäetippudega vahelduv loodus, mida põhja poolt kaitseb tuulte ning tormide eest mäemassiiv, mis põhjustab erinevaid atmosfäärinähtusi nagu õhufiltreerimine, kuumad laskuvad õhuvood, külmad tuuled (juhul kui tegemist on põhja- ja mitte läänetuulega) ning udu.

5.2. Toote eripära

„Salame Brianza” on unikaalsete omadustega toode. Selle ühtlaselt rubiinpunase värvusega lõikepind on tihke ja kompaktse tekstuuriga. Lõhn on õrn ja iseloomulik, maitse on väga magus ning mitte kunagi hapu.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

KPNi „Salame Brianza” nõutavad omadused sõltuvad keskkonna tingimustest ning loodus- ja inimteguritest.

Kui tooraine omadused on iseloomulikud eelkõige punktis 4 määratletud geograafilisele makropiirkonnale, siis KPNi „Salame Brianza” tootmisel kasutatakse ära punktis 4 määratletud mikropiirkonna iseärasusi.

Makropiirkonna iseärasused ning loodusvarad on muutnud võimalikuks põllukultuuride tootmise ja loomakasvatuse hoogsa arengu; selle tulemusel mängivad täna kõnealuses piirkonnas tähtsat rolli oluliste maisikultuuride kasvatus ning arvukad ettevõtted, kus töödeldakse teravilja söödaks, mis seejärel rohkearvulistele sea- ja veisekarjadele antakse.

Kuigi kõnealune makropiirkond on ennast õigustanud sigade söödaks ning kasvatuseks vajaliku tooraine (maisi ja vadaku) ideaalse tarneallikana, on Brianza geograafia ning morfoloogia samas ka tüüpilise toodangu, nagu seda on KPN „Salame Brianza”, väljaarendamisel peamiseks faktoriks.

Alpid, mis piiravad Brianza territooriumi läänes, tingivad Piemonte piirkonna iseloomuliku kliima: mäemassiiv vahendab õhuvooge ning ägedaid tuuli, luues sel viisil selliseid atmosfäärinähtusi nagu mahedam õhk, laskuvad soojad õhuvood, külmad tuuled (juhul kui tegemist on põhja- ja mitte läänetuulega) ning udu. Kõik need tingimused kokku kujutavad endast ideaalseid tingimusi toote „Salame Brianza” laagerdamiseks. Käärimisprotsessi, mis saab alguse laagerdumise käigus, tingib nimelt toote töötlemis- ja laagerdamispiirkonna mikrofloora, mis omakorda kujuneb välja piirkonna iseärasuste (kliima, niiskus jne) mõjul.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

Taotluse esitanud asutus on algatanud riikliku vastuväite esitamise menetluse, avaldades kaitstud päritolunimetuse „Salame Brianza” muutmisettepaneku 10. jaanuari 2008. aasta Itaalia Vabariigi Teatajas nr 8.

Kaitstud päritolunimetuse „Salame Brianza” spetsifikaadi konsolideeritud teksti leiab

—	järgmiselt veebilehelt: http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335 või

—	minnes otse põllumajandusministeeriumi veebilehele (www.politicheagricole.it) ja klikates lingil „Qualità e sicurezza” („Kvaliteet ja ohutus”; ekraanil paremal üleval) ning seejärel lingil „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE” („ELi läbivaatuseks esitatud spetsifikaadid”).

(1) Asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta.

12.9.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 243/19

KOMISJONI OTSUS,

2. mai 2013,

riigiabi SA.33618 (12/C) kohta, mida Rootsi kavatseb anda Uppsala spordikompleksile

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 2362 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2013/452/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt eespool viidatud sätetele (1) ja võttes neid märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

(1)	7. detsembril 2011 teatas Rootsi pärast eelteavituse etappi komisjonile meetmest, mis käsitleb Uppsala uut spordikompleksi. 17. jaanuaril 2012 esitas komisjon teabenõude. Rootsi vastas 16. veebruaril 2012.

(2)	22. märtsi 2012. aasta kirjaga teatas komisjon Rootsile, et on otsustanud algatada abi suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse.

(3)	Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles märkusi esitama.

(4)	Komisjonile esitas märkusi üks huvitatud isik. Komisjon edastas need märkused Rootsile, andes talle võimaluse neile vastata, ning Rootsi vastused laekusid 3. augusti 2012. aasta kirjaga.

(5)	Samuti esitas Rootsi täiendavad selgitused 2012. aasta oktoobris ja novembris.

(6)	Rootsi otsustas loobuda keelenõudest ning nõustub sellega, et otsus võetakse vastu inglise keeles, mis on autentne keel.

2. MEETME KIRJELDUS

(7)	Uppsala spordikompleksi projektis osalevad Uppsala (3) kohalik omavalitsus (edaspidi „kohalik omavalitsus”) ning kolm ettevõtet, mis on juba eraomandis või on pärast asutamist eraomandis: spordikompleksi haldama hakkav äriühing, kinnisvaraettevõtja ning üritusi korraldav äriühing.

(8)

Spordikompleksi haldama hakkava äriühingu ülesanne on spordikompleksi projekti juhtimine ja koordineerimine kinnisvaraettevõtja ning üritusi korraldava äriühingu loomiseni. Praegu eksisteerib ainult spordikompleksi haldama hakkav äriühing. Selle omanikeks on eraettevõtjad SH Bygg (45 %), Aros Holding (45 %) ja spordiklubi Almtuna IS (10 %).

(9)

Kompleksi ehitaja ja omanik on kinnisvaraettevõtja. Kinnisvaraettevõtja aktsionärideks on ainult erainvestorid. Kohalik omavalitsus kehtestab nõuded, et tagada kinnisvaraettevõtja objektiivne ja võimalikult avatud ning läbipaistval viisil valimine. Spordikompleksi haldama hakkav äriühing teeb omavalitsusele ettepanekuid võimalike ja sobivate investorite kohta ning omavalitsusel lasub vastutus kooskõlas esitatud valikukriteeriumidega kinnisvaraettevõtja moodustamiseks valitavate investorite heakskiitmisel ja määramisel (4). Spordikompleksi projekti jaoks avatakse veebiportaal, mille eesmärkideks on teabevahetus ning huvitatud isikutega suhtlemine. Portaali kaudu saavad huvitatud isikud teatada oma huvist kinnisvaraettevõtjasse investeerimise kohta (5). Kohalikule omavalitsusele ei kuulu kompleksist seega mingit osa ning tal puudub mõjuvõim kinnisvaraettevõtja tegevuse üle, kuid talle pakutakse vastutasuks toetusele võimalust kinnisvaraettevõtja välja osta.

(10)

Üritusi korraldavaks äriühinguks saab eraettevõtja, kelle kohustuseks on spordikompleksi töö korraldamine. Üritusi korraldava äriühingu ning kinnisvaraettevõtja omanik(ud) ei pruugi olla sama(d). Kinnisvaraettevõtja ülesanne on valida välja üritusi korraldav äriühing, järgides kohaliku omavalitsuse kehtestatud nõudeid, mis tagavad üritusi korraldava äriühingu avatud, läbipaistva ja objektiivse valimise kooskõlas esitatud valikukriteeriumidega (6).

(11)	Selleks et vastata praegustele ja tulevastele vajadustele spordi- ja kultuuriürituste korraldamise rajatistega seoses, nõuab kohalik omavalitsus tehtud uuringute (7) põhjal, et ehitada tuleb multifunktsionaalne spordikompleksi suurune rajatis.

(12)

Uppsala spordikompleks on mõeldud mitmete spordialade (nt jäähoki, korvpall, saalihoki, käsipall ja ratsasport) võistluste, eri kultuuri- ja meelelahutusürituste (kontserdid, kogupereetendused, telesaated ja galaüritused) ning kohtumiste (konverentsid, ettevõtjate üritused, messid, ettevõtlusega seotud üritused) korraldamiseks. Kompleksi suurim ruum mahutaks spordivõistluste ajal 8 500 külastajat ning muude ürituste ajal 10 000 külastajat (8). Spordikompleksi tuleks ka jõusaal ja toitlustusasutused.

(13)

Praegu on Uppsalas kuus spordikompleksi ja kontserdisaali, neli neist kuuluvad kohalikule omavalitsusele ning kaks on eraomandis. Peale selle asuvad 1–2 tunni sõidu kaugusel Uppsalast mitu suurt spordikompleksi, muu hulgas Stockholmis. Sellegipoolest väidab Rootsi, et olemasolevatest hoonetest ei piisa spordikompleksidega seotud ruumivajaduse rahuldamiseks ning seetõttu puudub ka võimalus suuremate spordi- ja kultuuriürituste korraldamiseks ja et alternatiivsed võimalused ruumi suurendamiseks oleksid kohaliku omavalitsuse jaoks kallimad (9).

(14)	Kohalik omavalitsus eelistaks rohkemat ruumi, mida pakutaks riikliku sekkumiseta ja eraprojektide kaudu, kuid see ei ole teostatav.

2.1. Spordikompleksi ehitamise rahastamine

(15)	Kohalik omavalitsus osaleb rahaliselt kahel järgmisel viisil: esiteks, otsetoetusega spordikompleksi ehitamiseks, ning teiseks, rentides kinnisvaraettevõtjale maad, kuhu spordikompleks ehitatakse.

(16)

Spordikompleksi maksumuseks hinnatakse 650 miljonit Rootsi krooni (72 miljonit eurot). Kohaliku omavalitsuse osalus on 150 miljoni Rootsi krooni (16,5 miljonit eurot) suurune toetus, ülejäänu rahastatakse erakapitali ja laenude abil järgmiselt: kinnisvaraettevõtja eraomanikud toetaksid ehitamist 75–100 miljoni Rootsi krooniga (8–11 miljonit eurot) ning kinnisvaraettevõtja võtab laenu 400–425 miljoni Rootsi krooni ulatuses (44–47 miljonit eurot), mille puhul kohalik omavalitsus ei anna mingit garantiid.

(17)

Vastutasuks rahastamise eest saab kohalik omavalitsus spordikompleksi väljaostuõiguse (edaspidi „väljaostuõigus”). See võõrandatav väljaostuõigus kehtib 6. kuni 25. aastani alates jõustumisest. Selle väljaostuõiguse kasutamiseks maksab väljaostuõiguse omanik tasu vastavalt väljaostuõiguse lepingus määratud kriteeriumidele. Võimalik stsenaarium, mis käsitleb 10. aastat väljaostuõiguse jõustumisest, näitab, et tasu oleks 47,3 miljonit Rootsi krooni (5 miljonit eurot). Rootsi väitel on pessimistliku stsenaariumi korral (see tähendaks, et kohaliku omavalitsuse toetuse puhasväärtus on 22 miljonit Rootsi krooni (2,6 miljonit eurot)) praegune väljaostuõiguse puhasväärtus 128 miljonit Rootsi krooni (15 miljonit eurot) (10). Rootsi väitel puudub kohalikul omavalitsusel huvi saada spordikompleksi omanikuks ning väljaostuõiguse väärtus omavalitsuse jaoks seisneb hoopis võimaluses müüa spordikompleks tulevikus edasi, saades nii tagasi spordikompleksi rahastamisele kulunud summa.

(18)	Maa rentimisega seoses ehitatakse spordikompleks riigi maale, mida kohalik omavalitsus rendib kinnisvaraettevõtjale vähemalt 50 aastaks (11). Renditasu on 50 000 Rootsi krooni (5 500 eurot) aastas. Väidetavalt vastab renditasu turutingimustele.

2.2 Spordikompleksi haldamine ja kasutamine

(19)	Spordikompleksi ehituse lõppedes juhib kompleksi tegutsemist üritusi korraldav äriühing, kes rendib kompleksi kinnisvaraettevõtjalt edasi kasutajatele.

(20)

Üks rahastamises osalemise tingimusi on see, et kohalik omavalitsus peab üritusi korraldava äriühingu valimisprotsessi jaoks kehtestama nõuded. Vastavalt kinnisvaraettevõtja ja üritusi korraldava äriühingu vahelisele rendilepingule peab viimane samuti tagama, et üldsus saab kompleksi kasutada turutingimustel ja mittediskrimineerival viisil.

(21)

Menetluse käigus on Rootsi täpsustanud, et spordikompleksis korraldatakse peamiselt kolme liiki üritusi: kaubanduslikud üritused, sponsitud üritused ning kohaliku omavalitsuse või muude osaliste korraldatud üritused ajal, mil kompleks on renditud kohalikule omavalitsusele. Ligikaudu 90 % neist üritustest on üldsusele avatud, kuigi rakendatakse erinevaid sissepääsutasusid, ning vähemalt 95 % kohaliku omavalitsuse rendiajast kasutatakse koolide ja õpilaste sporditegevuse tarbeks ning mittetulundusühingute ja üldsuse harrastusspordialade hüvanguks – see on ligikaudu 60 tundi nädalas. Spordikompleks on väidetavalt multifunktsionaalne ja kõigile avatud ning ühelegi sisekasutajale ei anta eesõigust (12).

(22)

Selleks et kindlustada spordikompleksi kasutamise aeg koolidele, spordiklubidele ja üldsusele ning ka kohaliku omavalitsuse enda üritustele, sõlmib kohalik omavalitsus üritusi korraldava äriühinguga rendilepingu (13). Kohalik omavalitsus rendib spordikompleksi 20 % kogukasutusajast. Rendi kehtivusaeg on 25 aastat aastamaksuga 15 miljonit Rootsi krooni (1,7 miljonit eurot) (14). Lisaks kohaliku omavalitsuse makstavale rendile hinnatakse spordikompleksi muudest allikatest saadavaks rendituluks […] (*1) Rootsi krooni.

2.3. Menetluse algatamise põhjused

(23)

Komisjon leidis oma otsuses ametliku uurimismenetluse algatamiseks, et valikulist majanduslikku eelist ei saa välistada ühelgi tasandil (nt ehitamine, haldamine ja kasutamine) ning seetõttu kaasneks projektiga riigiabi. Spordikompleksi riikliku kaasrahastamise korral moonutataks tõenäoliselt konkurentsi või vähemalt tekiks selline oht ning mõjutataks liikmesriikidevahelist konkurentsi ja kaubandust, mida ei saaks välistada. Komisjonil on ka kahtlusi, kas kavandatud projekti saab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel praeguses etapis ühelgi kolmel võimaliku abi tasandil (ehitamine, haldamine ja kasutamine) kokkusobivaks pidada.

3. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

(24)	Pärast ametliku uurimismenetluse algatamist esitas märkusi vaid Uppsala kohaliku omavalitsuse volikogus opositsiooni kuuluv roheliste erakond, kes üldjoontes väljendas projekti suhtes oma pahameelt, märkides, et projekt on peamiselt kavandatud eraettevõtjate kasumit silmas pidades.

4. ROOTSI MÄRKUSED

(25)

Selle teatise tähenduses on Rootsi eeldanud riigiabi võimaldamist, sest ta teab, et spordikompleksiga seotud täiendavat ruumi ei saada turujõududelt, ning väidab, et riigiabi tuleb pidada kokkusobivaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel. Rootsi väitel tuleks eelkõige arvesse võtta järgmist.

(26)

Spordikompleks vastab ühiste huvide hästi määratletud eesmärgile, arvestades spordikompleksi multifunktsionaalsust ning seda, et praegu ei ole Uppsalas piisavalt sobivaid ja kaasaegseid rajatisi spordi- ning kultuuriürituste jaoks. Kohalik omavalitsus täidab oma kohust üldsuse ees, võimaldades spordikompleksi projekti elluviimist (15). Võimalikud alternatiivid ja investeerimine olemasolevasse Gränby jäähalli infrastruktuuri oleksid kulukamad ning ei kaotaks ikkagi täielikult ruumipuudust.

(27)	Kuna täiendavat ruumi spordikompleksi tarbeks ei oleks võimalik saada ilma abita, on tegemist turutõrkega. Rootsi spordisektor on erinevalt mõne teise liikmesriigi vastavast sektorist peamiselt mittetulunduslik ja sõltub seega riiklikust rahalisest toetusest.

(28)

Riiklik kaasrahastamine 23 % ulatuses projekti kogueelarvest piirdub vaid rangelt vajaliku ja proportsionaalsega, mida on vaja projekti elluviimiseks. Rahalised vahendid on piiratud rahastamise puudujäägiga ehk vahenditega, mida pole võimalik turult saada. Puuduolevate rahaliste vahendite abil toetamisega võimaldab kohalik omavalitsus spordikompleksi projekti ellu viia, sest ükski teine turul osaleja ei soovi projekti toetada 150 miljoni Rootsi krooniga (16,5 miljonit eurot). Kohaliku omavalitsuse makstav rent spordikompleksi kasutamiseks 20 % kasutusajast ei anna turutingimustega võrreldes haldajale mingit eelist ning spordikompleks renditakse kinnisvaraettevõtjale tingimustel, mis on võrreldavad teiste ettevõtjatega, kes rendivad spordirajatiste tarbeks kohalikult omavalitsuselt maad. Rootsi on täiendavalt täpsustanud spordikompleksi vajalikkust, sest vajalikku lisaruumi ei saa luua eraettevõtjate abil ega ka Uppsala olemasolevaid spordikomplekse kasutades ja/või neid laiendades.

(29)

Et tagada täiendavalt abi proportsionaalsus, saab kohalik omavalitsus väljaostuõiguse, mille väärtus põhistsenaariumi korral on 174 miljonit Rootsi krooni (19,6 miljonit eurot) (16). Väljaostuõigus ei võimalda ülemäärast hüvitamist, sest kohalik omavalitsus saab väljaostuõiguse vastutasuks oma toetusele, mis on rohkem väärt kui antud abi.

(30)

Samuti on Rootsi veelgi täpsustanud spordikompleksi kasutamist ning selle üldsusele avatust, st et spordikompleks oleks üldsusele avatud umbes 90 % võimalikust ajast ning kompleksi kasutamine tagatakse mittediskrimineerival alusel, ilma et eelistataks mõnda konkreetset ettevõtjat, ning turutingimustel.

(31)

Mõju liikmesriikidevahelisele konkurentsile ja kaubandusele (juhul kui seda üldse on) on piiratud, sest majandustegevus toimub peamiselt kohalikul tasandil. Peale selle on kohalikus omavalitsuses asuvatel erasektori rajatistel erinevad tegevussuunad ning neid ei saa pidada spordikompleksi sihtrühmaga konkureerivateks.

5. ABI HINDAMINE

5.1. Abi olemasolu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses

(32)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 „on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”.

(33)

Riigiabina klassifitseerimiseks peab esitatud projekt täitma järgmiseid kumulatiivseid tingimusi: esiteks tuleb meetme jaoks eraldada raha riigi vahenditest; teiseks peab see ettevõtjatele andma majandusliku eelise; kolmandaks peab see eelis olema valikuline ning kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi ning neljandaks peab meede mõjutama ühendusesisest kaubandust.

(34)

Võttes arvesse nõuet, et meedet peab olema toetatud riigi vahenditega ning selle peab siduma riigiga, on see tingimus sellisel juhul selgelt täidetud, kuna Uppsala kohalik omavalitsus maksab projektile otsetoetust, maksab spordikompleksi kasutamise eest renti ning annab kasutada maa, kuhu spordikompleks ehitatakse. Kohalikud omavalitsused, nagu Uppsala, on riigiasutused ja riigi osa ning nende vahendeid peetakse seetõttu riigile kuuluvaks.

(35)

Kohaliku omavalitsuse poolne spordikompleksi ehitamise rahastamine võib endas kujutada abi andmist, kui see põhjustab valikulise eelistuse konkreetse majandustegevuse puhul. Selles kontekstis tähendab tulundusliku tegevusega infrastruktuuri ehitamise rahastamine riigiabi andmist vastavalt Leipzig/Halle lennujaama suhtes Euroopa Kohtu langetatud kohtuotsusele, (17) juhul kui täidetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kõiki tingimusi. Kohtu hinnangul määrab infrastruktuuri hilisema kasutamise majanduslik iseloom ka ehitise liigi. Käesoleval juhul kasutataks spordikompleksi turul teenuste pakkumiseks ehk majandustegevuseks. Seetõttu tuleb hinnata, kas erinevad projektis osalevad pooled saavad riigiabi.

Spordikompleksi ehitamine

(36)

Rootsi tunnistas, et kohalik omavalitsus oli esialgu spordikompleksi rahastamisel lootnud erainvestorite abile, kuid ilma riikliku rahastamiseta pole projekti elluviimine teostatav. Seetõttu annab 150 miljoni Rootsi krooni suurune toetus kinnisvaraettevõtjale kui spordikompleksi omanikule majandusliku eelise, sest toetus on vajalik, et ehitada spordikompleks, mida ei ehitataks turutingimustel. Kuna kaasatud rahalised vahendid on ilmselgelt riigi vahendid ning otsus toetuse andmise kohta on samastatav kohaliku omavalitsuse tegevusega, on kõik teised riigiabi saamise tingimused täidetud (vt järgnevat liikmesriikidevahelise konkurentsi moonutamise ja kaubandusliku mõju hinnangut) ning seetõttu tähendab toetus kinnisvaraettevõtjale riigiabi saamist.

(37)	Seoses spordikompleksi rendile andmisega esitas Rootsi andmed Uppsala teiste spordirajatiste võrreldavate rendihindade kohta (18). Seetõttu ei ole võimalik tõendada, et kinnisvaraettevõtja saaks rendilepingu tingimuste tõttu lisaabi.

Spordikompleksi haldamine

(38)

Spordikompleksi hakkab haldama üritusi korraldav äriühing, kes rendib kompleksi kinnisvaraettevõtjalt. Nii kinnisvaraettevõtja kui ka üritusi korraldav äriühing on eraettevõtjad. Menetluse käigus on Rootsi täiendavalt täpsustanud kinnisvaraettevõtja ja üritusi korraldava äriühingu valiku tingimusi ning ka kinnisvaraettevõtja ja üritusi korraldava äriühingu vahelise rendilepingu peamisi tingimusi (19). Kinnisvaraettevõtja valimisel lasub kohalikul omavalitsusel vastutus kinnisvaraettevõtja moodustamiseks valitavate kandidaatide heakskiitmisel ja nende kohta otsuse langetamisel, kohalik omavalitsus ei osale aga kinnisvaraettevõtja äritegevuses. Kinnisvaraettevõtja valib välja üritusi korraldava äriühingu, milleks saab eraettevõtja, kes ei ole seotud kinnisvaraettevõtjaga.

(39)

Üritusi korraldava äriühingu kinnisvaraettevõtjale makstava renditasuga seoses on Rootsi selgitanud, et see tasu koosneb järgmistest osadest: i) kindlaksmääratud renditasu, mis on võrdne rendiga, mida kohalik omavalitsus maksab üritusi korraldavale äriühingule spordikompleksi kasutamise eest 20 % kasutusajast; ii) kindlaksmääratud tasu, mis vastab nimesponsorilt saadavale maksele; iii) kindlaksmääratud renditasu, mille summa põhineb tegelikel kulutustel ning katab tegevuskulud ja vahendite amortiseerumise, ning iv) muutuv renditasu, mille summa arvutatakse üritusi korraldava äriühingu netokäibe teatud protsendiväärtusena ning mille miinimumsummas lepivad pooled kokku. Teisisõnu määratakse renditasu kahe eraettevõtja vahel vabalt valitud summana, mis on eespool esitatust tulenevalt teatud miinimumsummast suurem. Rootsi täpsustas ka seda, et kohalikul omavalitsusel ei ole õigust otseselt osaleda kinnisvaraettevõtja ja üritusi korraldava äriühingu vahelistes rendilepingut hõlmavates läbirääkimistes ning samuti ei saa kohalik omavalitsus kuidagi mõjutada nende kahe iseseisva eraettevõtja vahel kokku lepitud kaubanduslikke tingimusi.

(40)

Kohaliku omavalitsuse ja üritusi korraldava äriühingu vaheline rendileping spordikompleksi kasutamise kohta 20 % kasutusajast kehtib 25 aastat ning renditasu aastas on 15 miljonit Rootsi krooni (1,7 miljonit eurot). Rootsi kinnitab järgmist: i) kohalik omavalitsus maksab spordikompleksi kasutamise eest tundide põhjal arvutatavat renditasu, mis on 40–50 % väiksem üritusi korraldava äriühingu makstavast tasust kinnisvaraettevõtjale; ii) erinevus üritusi korraldava äriühingu ja kohaliku omavalitsuse makstava renditasu vahel ajapikku suureneb; iii) teised rajatise kasutajad maksavad üritusi korraldavale äriühingule renti turuhinnaga.

(41)

Kuigi sellised tingimused vähendavad üritusi korraldava äriühingu saadavat eelist sellise miinimumini, mis on vajalik infrastruktuuri haldamise tagamiseks, ei saa siiski välistada eelist, mida selle uue spordikompleksi haldaja võiks saada sarnaste turul olemasolevate spordirajatiste haldajate ees. Võttes siiski arvesse, et selline abi oleks siseturuga kokkusobiv, nagu on allpool tõendatud, pole vaja välja tuua lõplikku tõestust abi olemasolu kohta.

Spordikompleksi kasutamine

(42)

Nagu eespool nimetatud, on üritusi korraldav äriühing eraettevõtja. Spordikompleksi kasutamisega seoses peab üritusi korraldav äriühing tagama, et spordikompleks antakse üldsusele kasutada turutingimustele vastavalt ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Ligikaudu 90 % kõigist üritustest on üldsusele avatud, kuigi rakendatakse erinevaid sissepääsutasusid, ning vähemalt 95 % kohaliku omavalitsuse rendiajast kasutatakse koolide ja õpilaste sporditegevuse tarbeks ning mittetulundusühingute ja üldsuse harrastusspordialade hüvanguks: see on ligikaudu 60 tundi nädalas. Seega on spordikompleks multifunktsionaalne ja kõigile avatud ning ühelegi sisekasutajale ei anta eesõigust.

(43)

Sellisel juhul oleks kohalik omavalitsus oluline klient ning spordikompleksi kasutajateks oleksid suurel määral kohalikud jäähoki- ja korvpallimeeskonnad, mis kasutaksid seda oma kodukompleksina. Nii jäähoki- kui ka korvpallimeeskondade tegevus on peamiselt harrastajate tasemel ning jäähokiseltsi parim meeskond mängib paremuselt teises jäähokiliigas.

(44)

Spordikompleksi rentimine võib endast kujutada selle kasutajatele abi andmist, kui selle kasutajaid saab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 tähenduses ettevõtjateks pidada ning kui nende makstav rent on allapoole seda taset, mida makstaks turu tavatingimustes spordikompleksiga võrreldava rajatise rentimisel. Mitteprofessionaalseid kasutajaid ei peeta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 tähenduses ettevõtjateks. Rootsi lubas edaspidi kohaldada turupõhist tasu. Kuna puudub selgitus, kuidas seda tasu arvutatakse, ei saa eelise olemasolu täielikult välistada.

Mõju liikmesriikidevahelisele konkurentsile ja kaubandusele

(45)

Isegi kui suurem osa spordikompleksis toimuvast tegevusest on kohaliku iseloomuga, on kompleksis siiski ruumi korraldada suuri või keskmise suurusega rahvusvahelisi üritusi ning seetõttu ei saa välistada mõju liikmesriikidevahelisele konkurentsile ja kaubandusele. Kohaliku omavalitsuse väitel on aga väga ebatõenäoline, et spordikompleksis toimuks rohkem kui paar (kui üldse) üritust, mis oleksid naaberriikide elanikele niivõrd huvipakkuvad, et nad reisiksid ürituse külastamiseks sadade kilomeetrite kaugusele Uppsalasse. Seetõttu on ebatõenäoline, et spordikompleksis toimuvad üritused võistleksid naaberriikide sarnaste üritustega.

(46)

Oma määruses Madalmaades asuva Ahoy kompleksi kohta leidis Üldkohus aga, et sellist tüüpi rajatise kasutamisel puudus põhjus turu piiramiseks ainult selle liikmesriigi territooriumiga (20). Nagu algatamisotsuses märgitud, leiab komisjon seega, et spordikompleksile antav abi võib mõjutada liikmesriikidevahelist konkurentsi ja kaubandust.

5.2. Kokkusobivus

(47)

Rootsi väitel tuleks juhul, kui meedet peetakse riigiabiks, kuulutada see kokkusobivaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel. Et kavandatavat meedet võiks selle erandi raames pidada siseturuga kokkusobivaks, uurib komisjon, kas meede järgib poliitika kohast ühise huvi eesmärki, samuti seda, kas see on vajalik ja proportsionaalne ning kas see ei põhjusta põhjendamatut konkurentsi moonutamist.

(48)

Võttes arvesse poliitika kohase ühise huvi eesmärgiga seotud saavutusi, märgitakse, et spordi- ja muude avalike ürituste korraldamiseks mõeldud rajatiste ehitamist ning üldsusele mõeldud erinevat liiki ürituste toetamist peetakse riigi vastutusalasse kuuluvateks, võttes arvesse eelkõige Amsterdami deklaratsiooni spordi kohta ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 165: „Liit panustab Euroopa spordiküsimuste edendamisse, võttes arvesse selle eripära, vabatahtlikkusel põhinevaid struktuure ning selle sotsiaalset ja kasvatuslikku funktsiooni”.

(49)

Kohalik omavalitsus täidab spordikompleksi projekti võimaldamisega oma kohustust üldsuse ees, sest spordikompleks oleks üldsusele juurdepääsetav, pakuks spordi- ja kultuuriüritusi, oleks multifunktsionaalne ning leevendaks ruumipuudust ja/või spordi- ja kultuuriürituste jaoks sobivate ning kaasaegsete rajatiste puudust Uppsalas. Spordikompleksi projekti elluviimist tuleb seetõttu pidada poliitika kohasele ühise huvi eesmärgile vastavaks.

(50)

Kavandatava meetme vajalikkuse ja proportsionaalsusega seoses tõendas Rootsi, et Uppsalas on vajadus spordikomplekside täiendava ruumi järele. Kuna praegu on Uppsalas olemas vaid 70 % suurte spordiürituste jaoks vajalikust pinnast (21) ja Uppsala elanike arv kasvab suhteliselt kiiresti, on linnas kiire ja pakiline vajadus spordikomplekside täiendava ruumi järele. Rootsi selgitas lisaks, et sellist vajadust spordikomplekside järele ei saa leevendada ainult eraettevõtjate abil. Üks põhjus on Rootsi spordisektori iseloom, sest muu hulgas on valdkond peamiselt mittetulunduslik ning põhineb vabatahtlikul juhtimisel ja tööl, sõltudes riiklikust rahalisest toetusest. Samuti märkis Rootsi, et olemasolevad spordikompleksid on sobimatud teatud liiki ürituste, nt suuremad spordi- ja kultuuriüritused, korraldamiseks ning et eraomanikele kuuluvates rajatistes korraldatakse tavaliselt vaid väiksemaid üritusi. Olemasolevad rajatised on vananenud ning ei vasta enam üldsuse esitatavatele tänapäevastele nõuetele. Gränby jäähall ehitati 1974. aastal ning selle kaasaegsetele standarditele vastavaks muutmine oleks Rootsi väitel niivõrd suur muutus, et vastaks tegelikkuses uue spordikompleksi ehitamisele ning jäähalli maa-ala pole selle võimaldamiseks piisavalt suur. Näiteks mõjutaks see kõrvalasuvat maahoki mängimise hoonet ning lisaks ei suudetaks seal toime tulla külastajate ja mängijate transpordi, evakuatsiooni ning ohutusega, kui samal ajal toimuks tegevus muudes lähedalasuvates rajatistes.

(51)

Peale selle jääksid pärast uue spordikompleksi ehitamist olemasolevad kompleksid – sh Gränby jäähall – endiselt kasutusse. Multifunktsionaalses uues spordikompleksis korraldataks nii suuri spordi- kui ka kultuuriüritusi, mida ei saa praegu Uppsalas läbi viia, ning see täiendaks juba olemasolevaid komplekse, kus jätkuks samamoodi praegune tegevus. Tänu uuele spordikompleksile oleks võimalik praegu Gränby spordihallis korraldatavaid suuremaid spordiüritusi, nt jäähokimängud paremuselt teises liigas, läbi viia uues spordikompleksis, kus on sobivamad tingimused ja rohkem ruumi. Eeldatavalt viidaks ligikaudu 60 % Gränby jäähallis toimuvatest jäähokiüritustest järk-järgult üle uude spordikompleksi, tänu millele oleks Gränby jäähallis 3 045 tundi vaba aega koolide ja õpilaste spordiharrastusteks ja üldsusele pakutavaks harrastuspordiks.

(52)

Puuduvad ka uue spordikompleksi ehitamise teostatavad alternatiivid. Gränby jäähalli ülalpidamine ilma seda laiendamata ei oleks realistlik alternatiiv, sest see ei lahendaks vajadust rohkema ruumi järele ning Gränby jäähalli laiendamine ei rahuldaks vajadust suuremaid üritusi korraldavate rajatiste järele. Kui ehitataks uus spordikompleks, vajaksid olemasolevad kompleksid, nagu Gränby jäähall, ikkagi remonti ning varustuse uuendamist.

(53)

Komisjon leiab seetõttu, et isegi kui piirkonnas või naaberlinnades või -riikides tegutseb ka teisi spordikomplekse, on Rootsi näidanud, et Uppsala vajadust rohkema ruumi järele ei saa täita vaid Uppsala olemasolevaid spordikomplekse kasutades või neid laiendades. Uus spordikompleks oleks olemasolevatele kompleksidele pigem täiendus kui asendus, tagades Uppsala spordikomplekside pinna tõhusama kasutuse. Eelkõige täiendaks uus spordikompleks Gränby jäähalli, kus toimuvad samuti suuremad spordi- ja kultuuriüritused, millele pole praegu Uppsalas sobivat korralduskohta.

(54)

Rootsi on ka selgitanud, et kui kohalik omavalitsus poleks projekti vastu huvi tundnud, oleks eraettevõtjad otsustanud teistsuguse spordikompleksi kasuks, kus oleks rohkem tähelepanu pööratud tulunduslikule tegevusele, kahjustades sporditegevust ja üldsust üldisemalt. Rootsi sõnul on konsultatsioonid pankade ja erainvestoritega näidanud, et nimetatud pooled poleks nõus katma kogu projektiga kaasnevat finantsriski. Investeeringu kogumaksumust summas 650 miljonit Rootsi krooni (72 miljonit eurot) rahastatakse kolmes osas: laenud, erasektori otseinvesteeringud ja kohaliku omavalitsuse investeering. Äriühingu piisava usaldusväärsuse tagamiseks ei tohi laenude osakaal liiga suur olla ning ülejäänud raha peab tulema otse investoritelt. Projekti riski ja kasumi suhte tõttu on erainvestorid nõus investeerima vaid 75–100 miljonit Rootsi krooni (8–11 miljonit eurot), mistõttu tuleb kohalikul omavalitsusel projekti rahastada 150 miljoni Rootsi krooniga (16,5 miljonit eurot). Tänu kohaliku omavalitsuse niivõrd suurele investeeringule on projekti esialgne usaldusväärsus 35 % ning jääb ka edaspidi üle 30 % (22). 150 miljoni Rootsi krooni suurune osalus (16,5 miljonit eurot) vastab 23 % nominaalsele koguinvesteeringule. Kõik pankade ja erainvestorite eraviisilised eellepingud sõltuvad kohaliku omavalitsuse 150 miljoni Rootsi krooni suurusest (16,5 miljonit eurot) investeeringust. Seetõttu on projekti elluviimiseks ja sellest üldsusele kasu toomiseks vajalik kohaliku omavalitsuse osalus nimetatud summas. Seega on tõendatud, et kohaliku omavalitsuse projektis osalemine on oluline. Riiklik kaasrahastamine on ka vajalik, sest ilma kohaliku omavalitsuse toetuseta poleks spordikompleksi projekti rahastamiseks piisavalt vahendeid. Eespool esitatu põhjal on tagatud, et kohaliku omavalitsuse toetus piirdub rangelt vajalikuga.

(55)

Vastutasuna toetuse eest saab kohalik omavalitsus spordikompleksi väljaostuõiguse, mille väärtus on pessimistliku stsenaariumi korral 128 miljonit Rootsi krooni (15 miljonit eurot), mis tähendaks, et kohaliku omavalitsuse antava kapitalitoetuse puhasväärtus negatiivse stsenaariumi korral on 22 miljonit Rootsi krooni (2,6 miljonit eurot). Kohalik omavalitsus eeldab siiski, et väljaostuõiguse väärtus on peaaegu kindlalt investeerimiskuludest suurem.

(56)	Igal juhul tagavad nii haldaja valimise menetlus kui ka haldaja ja kinnisvaraettevõtja vaheline leping ning muud eespool esitatud põhjused, et täidetakse vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõuded.

(57)

Kohaliku omavalitsuse spordikompleksi kasutamise võimalustega seoses vastab 20 % võimalikust kogukasutusajast 3 285 tunnile aastas. Rootsi on lubanud, et vähemalt 95 % kohaliku omavalitsuse rendiajast kasutatakse koolide ja õpilaste sporditegevuse tarbeks ning mittetulundusühingute ja üldsuse harrastusspordialade hüvanguks: see oleks ligikaudu 3 121 tundi aastas ja 60 tundi nädalas. Seega suureneb üldsusele avatusega seoses kohaliku omavalitsuse sõlmitava uue spordikompleksi rendilepingu kaudu rajatiste kasutusaeg 3 285 tunni võrra, kuid samuti lisandub kasutusaega 3 045 tunni võrra aastas Gränby jäähalli vabanenud pinna tõttu (vt põhjendus 51).

(58)

Selle tulemusel täiendaks uus spordikompleks olemasolevaid spordikomplekse lisanduva ruumiga ja suurendaks Uppsalas aset leidvate ürituste (nii spordi- kui ka kultuurivaldkonnas) liike, lisaks pakutaks märkimisväärselt rohkem võimalusi harrastusspordi ja Uppsala üldsuse jaoks. Seega tuleb abi pidada hästi suunatuks ning riiklikku kaasrahastamist õigustatuks.

(59)	Võttes arvesse spordikompleksi asukohta ning seda, et enamik selles toimuvast tegevusest on kohaliku tähtsusega, on selle mõju liikmesriikidevahelisele konkurentsile ja kaubandusele piiratud, kuigi nagu eespool on kirjeldatud, ei saa seda täielikult välistada.

(60)	Eespool toodud põhjustel on tõendatud, et kohaliku omavalitsuse osalemine spordikompleksi projektis on nii vajalik kui ka proportsionaalne ning ei põhjusta põhjendamatut konkurentsi moonutamist ning et võimalik abi üritusi korraldavale äriühingule ja kasutajatele on samuti siseturuga kokkusobiv.

(61)

Kuna projekt on veel esimeses etapis, oodates komisjoni heakskiitu, on vaid luba projekti arendamiseks ning kinnisvaraettevõtja ja üritusi korraldava äriühingu moodustamiseks. Rootsi on seega lubanud järgmist:

i)	rakendatakse kohaliku omavalitsuse ja spordikompleksi haldama hakkava äriühingu vaheline eelleping ning eellepingu lisa (23);

ii)	vähemalt 95 % kohaliku omavalitsuse rendiajast kasutatakse koolide ja õpilaste sporditegevuse tarbeks ning mittetulundusühingute ja üldsuse harrastusspordialade hüvanguks;

iii)

Rootsi esitab komisjonile adresseeritud eellepingu esitamise järel asjakohased sõlmitavad lepingud (kohaliku omavalitsuse ja kinnisvaraettevõtja vaheline leping, kinnisvaraettevõtja ja üritusi korraldava äriühingu vaheline leping ning kohaliku omavalitsuse ja üritusi korraldava äriühingu vaheline rendileping), ja

iv)	Rootsi esitab komisjonile kuni 2020. aastani aastaaruandeid abimeetme rakendamise kohta, võttes eelkõige arvesse eespool esitatud punkti 2.

6. JÄRELDUS

(62)

Kohaliku omavalitsuse toetus spordikompleksi ehitamisele sisaldab riigiabi kinnisvaraettevõtjale ning võimalik, et ka üritusi korraldavale äriühingule ning spordikompleksi kasutajatele. On tõendatud, et Uppsala spordikompleksi riiklikest vahenditest kaasrahastamine on projekti elluviimiseks nii vajalik kui ka proportsionaalne ning kõigile mittediskrimineerivatel tingimustel piisavalt avatud, ilma et eelistataks mõnda konkreetset ettevõtjat. Tasakaalustatuse analüüsi tulemus on positiivne.

(63)	Seetõttu leiab komisjon, et Uppsala spordikompleksi projekt on siseturuga kokkusobiv Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses.

(64)	Komisjon märgib, et Rootsi nõustub sellega, et otsus võetakse vastu inglise keeles, mis on autentne keel.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Meede, mida Rootsi kavandab rakendada Uppsala spordikompleksi puhul, väärtusega 150 miljonit Rootsi krooni, on siseturuga kokkusobiv vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile c. Seetõttu lubatakse rakendada meede, mille summa on 150 miljonit Rootsi krooni.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Rootsile.

Brüssel, 2. mai 2013

Komisjoni nimel

asepresident

Joaquín ALMUNIA

(1) ELT C 152, 30.5.2012, lk 18.

(2) Vt joonealune märkus 1.

(3) Uppsala on suuruselt neljas linn Rootsis ning asub Stockholmist umbes 70 km kaugusel põhjas.

(4) Kinnisvaraettevõtja valimise kriteeriumid on esitatud eellepingu lisas, mille Rootsi esitas 29. juunil 2012. Muu hulgas peab kandidaat vastama järgmistele tingimustele: teadmised ning kogemused kaubanduslikel eesmärkidel kasutatava suurema rajatise ehitamise ning juhtimise valdkonnas; laialdane erialane pädevus, finantsstabiilsus ja -tugevus, pühendumus edendada spordikompleksi üldsusele avatust ning võidelda aktiivselt diskrimineerimise vastu.

(5) Analoogselt komisjoni tõlgendava teatisega, milles käsitletakse ühenduse õigust lepingute sõlmimisel, mis ei ole või on ainult osaliselt reguleeritud riigihankedirektiividega, (ELT C 179, 1.8.2006, lk 2).

(6) Üritusi korraldava äriühingu valimise kriteeriumid on esitatud eellepingu lisas, mille Rootsi esitas 29. juunil 2012. Muu hulgas peab kandidaat vastama järgmistele tingimustele: teadmised ning kogemused asjakohaste turgudega seoses, laialdane erialane pädevus ja teadmised Uppsala ürituste, spordivaldkonna ja kultuuri valdkonnas, usaldusväärne äriplaan spordikompleksi kasutamise kohta, sealhulgas selle üldsusele avatuse edendamise ning diskrimineerimise vastu võitlemise kohta, finantsstabiilsus ja -tugevus ning nõusolek ausa ja äriliste põhimõtete kogumi põhise tulemustest sõltuva püsiva hüvitise tasemega.

(7) Tehtud on mitu uuringut, sh uuring Uppsala organiseeritud spordiühingute ruumivajaduse kohta, mille tulemusel ilmnes, et praegu on linna peamiste spordialade puhul vaid ligikaudu 70 % ruumivajadusest kaetud ning seega on täitmata ligikaudu 30 % koguvajadusest. Teine Uppsala elanike hulgas korraldatud küsitlus näitas, et 37 % elanikest leiab, et omavalitsus peaks investeerima spordihallidesse, -kompleksidesse ning -staadionidesse, see oli teine enim nõutud investeering pärast nõutud investeeringut jalgratta- ja kõnniteedesse. Küsitlusest ilmnes ka, et 16 % elanikest eelistas spordiüritustesse investeerimist.

(8) Spordikompleksi kahest tiivast suurem tiib peaks mahutama spordiüritustel 2 000 külastajat ning kongresside ja kontsertide ajal 3 500 külastajat. Väiksema tiiva mahutavus on 1 000 külastajat ükskõik millise ürituse korral ning kompleksi konverentsiruum mahutab 10–400 külastajat.

(9) Nt olemasoleva Gränby jäähalli käigushoidmine ilma seda laiendamata ei oleks mõistlik alternatiiv, sest see ei lahendaks ruumipuudust ning Gränby jäähalli laiendamine tähendaks kohalikule omavalitsusele suuremaid kulusid.

(10) Selline väljaostuõigus on koostatud koostöös finantsnõustamisfirmaga Copenhagen Economics. Põhistsenaariumis on väljaostuõiguse väärtuseks 174 miljonit Rootsi krooni (19,6 miljonit eurot), mis on 24 miljonit Rootsi krooni rohkem kui kohaliku omavalitsuse antav toetus.

(11) Kohalik omavalitsus ei või koha rentimisest loobuda enne 50 aasta möödumist rentimise alguskuupäevast ja edaspidi mitte enne 20 järjestikuse aasta möödumist.

(12) Kuigi spordikompleksis leiavad endale kodu kohalikud jäähoki- ja korvpallimeeskonnad, on siiski selgitatud, et need ühingud ei saa kompleksi kasutamisel eesõigust.

(13) Lisaks rendilepingule üritusi korraldava äriühingu ja kohaliku omavalitsuse vahel sõlmib viimane lepingu ka kinnisvaraettevõtjaga, et muu hulgas tagada nii kohaliku omavalitsuse kui ka üldsuse juurdepääs spordikompleksile juhul, kui üritusi korraldav äriühing peaks muutuma maksujõuetuks või kaotama oma rendilepingu kinnisvaraettevõtjaga. Sellisel juhul jätkub leping kinnisvaraettevõtjaga samadel tingimustel.

(14) Renditasu vaadatakse läbi kord aastas tarbijahinnaindeksi põhjal. Kohalik omavalitsus sõlmib üritusi korraldava äriühinguga ka eraldi rendilepingu, et tagada spordikompleksile juurdepääs samadel tingimustel, mis on üritusi korraldaval äriühingul juhul, kui ta peaks oma tegevuse lõpetama.

(*1) […]: nurksulgudes olev teave kuulub ametisaladuse hoidmise kohustuse alla.

(15) Uuringud näitavad, et praegu on selliste spordi- ja kultuuriürituste tarbeks, mida spordikompleksis korraldataks, puudu 30 % vajalikust ruumist.

(16) Negatiivse stsenaariumi korral on väljaostuõiguse väärtuseks 128 miljonit Rootsi krooni (15 miljonit eurot), mis tähendaks, et kohaliku omavalitsuse antava toetuse praegune puhasväärtus on 22 miljonit Rootsi krooni (2,6 miljonit eurot).

(17) 19. detsembri 2012. aasta otsus kohtuasjas C-288/11: Mitteldeutsche Flughafen AG, Flughafen Leipzig/Halle GmbH vs. Euroopa Komisjon.

(18) Esitati näide võrreldava rajatise (tenniserajatis Gränbys) rentimise intressilepingu kohta, mille aastane renditasu on 52 000 Rootsi krooni.

(19) Vt 29. juuni 2012. aasta eelleping.

(20) Üldkohtu 26. jaanuari 2012. aasta määrus kohtuasjas T-90/09: Mojo Concerts BV ja Amsterdam Music Dome Exploitatie BV vs. Euroopa Komisjon (punkt 45).

(21) Põhineb tehtud uuringutel, vt ka joonealune märkus 7.

(22) Finantsnõustamisfirma Copenhagen Economics arvamuse põhjal sõltuvad kinnisvaraettevõtja usaldusväärsuse arvutused kohaliku omavalitsuse esialgsest investeeringust. Rootsi väitel ei ole pangad eriti altid laenu rahastama, kui projekti usaldusväärsus on alla 30 %.

(23) Rootsi esitas selle teabe 29. juunil 2012. aastal komisjonile teatise 6. lisas, mida täiendas 1. lisa.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2013.243.est
Euroopa Liidu Teataja		L 243

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	56. aastakäik 12. september 2013

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 870/2013, 9. juuli 2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2866/98 seoses euro ümberarvestuskursiga Lätis	1
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 871/2013, 2. september 2013, millega laiendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit imporditava molübdeentraadi suhtes, mis sisaldab vähemalt 99,95 massiprotsenti molübdeeni ja mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 1,35 mm, kuid mitte üle 4,0 mm, rakendusmäärusega (EL) nr 511/2010 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Hiina Rahvavabariigist pärit imporditava molübdeentraadi suhtes, mis sisaldab vähemalt 97 massiprotsenti molübdeeni ja mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 1,35 mm, kuid mitte üle 4,0 mm	2
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 872/2013, 9. september 2013, millega kiidetakse heaks väike muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Salame Brianza (KPN)]	10
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 873/2013, 11. september 2013, millega Madalmaade lipu all sõitvatel laevadel keelatakse põhjaatlandi süsika püük IIIa ja IV püügipiirkonnas ning IIa, IIIb, IIIc ja alarajoonides 22–32	15
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 874/2013, 11. september 2013, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	17
		OTSUSED
		2013/452/EL
	*	Komisjoni otsus, 2. mai 2013, riigiabi SA.33618 (12/C) kohta, mida Rootsi kavatseb anda Uppsala spordikompleksile (teatavaks tehtud numbri C(2013) 2362 all) ( 1 )	19


*	Teade lugejatele – Nõukogu 7. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 216/2013 Euroopa Liidu Teataja elektroonilise avaldamise kohta (vt tagakaane sisekülge)	s3
*	Teade lugejale – aktidele viitamise viis (vt tagakaane sisekülge)	s3

Nr	36/TQ40
Liikmesriik	Madalmaad
Kalavaru	POK/2A34
Liik	põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
Piirkond	IIIa ja IV püügipiirkond; IIa, IIIb ja IIIc püügipiirkonna ja alarajoonide 22–32 ELi veed
Kuupäev	12.8.2013

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	34,4
	XS	27,7
	ZZ	31,1
0707 00 05	TR	95,4
0707 00 05	ZZ	95,4
0709 93 10	TR	133,1
0709 93 10	ZZ	133,1
0805 50 10	AR	102,6
	CL	142,3
	IL	142,1
	TR	73,0
	UY	99,5
	ZA	121,6
	ZZ	113,5
0806 10 10	BR	183,4
	EG	184,6
	IL	162,2
	TR	144,9
	ZZ	168,8
0808 10 80	AR	163,2
	BR	54,6
	CL	130,8
	NZ	144,8
	US	145,5
	ZA	120,7
	ZZ	126,6
0808 30 90	AR	202,6
	CN	82,3
	TR	132,0
	ZA	206,6
	ZZ	155,9
0809 30	TR	130,8
0809 30	ZZ	130,8
0809 40 05	BA	45,1
	MK	54,9
	XS	53,5
	ZZ	51,2