15.8.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 219/1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 780/2013,

14. august 2013,

millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 206/2010, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide või nende osade loetelud, kust on lubatud Euroopa Liitu tuua teatavaid loomi ja värsket liha, ning veterinaarsertifitseerimise nõudeid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/68/EÜ (millega kehtestatakse loomatervishoiu eeskirjad teatavate elusate kabiloomade impordile liitu ja transiidile liidu kaudu, muudetakse direktiive 90/426/EMÜ ja 92/65/EMÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 72/462/EMÜ), (1) eriti selle artikli 3 lõike 1 esimest ja teist lõiku, artikli 6 lõike 1 esimest lõiku, artikli 7 punkti e, artikli 8 punkti c ja artikli 13 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EL) nr 206/2010 (2) on sätestatud muu hulgas nõuded teatavate kabiloomade Euroopa Liitu toomise kohta. Kõnealust määrust ei kohaldata selliste kodustamata loomade suhtes, mis on ette nähtud heakskiidetud asutuse, instituudi või keskuse jaoks, mis on määratletud 13. juuli 1992. aasta direktiivi 92/65/EMÜ (milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse) (3) artikli 2 lõike 1 punktis c.

(2)	Konkreetsete loomatervishoiunõuete puudumine heakskiidetud asutuse, instituudi või keskuse jaoks ettenähtud kabiloomade sissetoomiseks liitu tekitab sellistele asutustele praktilisi probleeme ning piirab tugevalt nende tegevust, kuna neil on vaja kõnealuseid loomi sisse tuua.

(3)

On asjakohane sätestada loomatervishoiunõuded heakskiidetud asutuse, instituudi või keskuse jaoks ettenähtud kabiloomade sissetoomiseks liitu ning võtta neis arvesse selliste loomade eriolukorda. Liidu õigusaktide lihtsustamise huvides on asjakohane, et sellised eeskirjad sätestatakse määruses (EL) nr 206/2010. Seetõttu tuleks kõnealuse määruse kohaldamisala vastavalt muuta.

(4)	Määruses (EL) nr 206/2010 on sätestatud, et kabiloomade saadetisi võib liitu tuua ainult siis, kui need pärinevad nimetatud määruse I lisa 1. osas loetletud kolmandatest riikidest, territooriumidelt või nende osadest.

(5)

Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiviga 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (4) on ette nähtud, et komisjon võtab vastu nende kolmandate riikide või kolmandate riikide piirkondade loetelud, kust teatavate loomsete saaduste import on lubatud.

(6)

Nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivis 2009/156/EÜ (hobuslaste liikumist ja kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta) (5) on sätestatud, et hobuslaste import liitu on lubatud ainult neist kolmandatest riikidest, mis on kantud loetelusse, mis on koostatud või muudetud kõnealuses direktiivis sätestatud korra kohaselt.

(7)

Nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivis 2009/158/EÜ (kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta) (6) on sätestatud, et liitu imporditud kodulinnud ja haudemunad peavad olema pärit sellisest kolmandast riigist või kolmanda riigi osast, mis on kantud loetelusse, mille komisjon on koostanud kõnealuses direktiivis sätestatud korra kohaselt.

(8)	Heakskiidetud asutuse, instituudi või keskuse jaoks ettenähtud kabiloomade toomisel liitu tuleb eelkõige täita elusloomade liitu sisseveo üldisi nõudeid ja loomatervishoiu erinõudeid ning anda konkreetsed tagatised selle kohta, et liitu toodud loomad ei ohusta liidu loomade tervislikku seisundit.

(9)	Elusloomade liitu sisseveo üldisi nõudeid, mis seisnevad loomatervishoiu kontrolli eest vastutavate veterinaarteenistuste tõhusas süsteemis, täidavad praegu need kolmandad riigid, territooriumid ja nende osad, mis on loetletud vastavalt direktiividele 2002/99/EÜ, 2009/156/EÜ ja 2009/158/EÜ.

(10)

Siiski ei taga elusloomade liitu sisseveo üldised nõuded seda, et kabiloomad on loomahaigustest vabad. Üksikud loomad võivad siiski kanda nakkushaigusi, mis võivad Euroopa Liidus levida ning kujutada seega ohtu liidu loomade tervisele. Heakskiidetud asutuse, instituudi või keskuse jaoks ettenähtud kabiloomi tuleks seetõttu liitu tuua ainult otse asutuselt, instituudilt või keskuselt, mis vastab teatavatele nõuetele ja on heaks kiidetud selle kolmanda riigi, territooriumi või nende osa pädeva asutuse poolt, kus see asub.

(11)	Oleks vaja, et pärast kogu asjakohase teabe hindamist kehtestaks sihtliikmesriik selliste asutustest, instituutide või keskuste loetelu.

(12)

Selleks, et kaitsta liidus loomade tervist, on oluline, et liitu toodud kabiloomade saadetised, mis on ette nähtud heakskiidetud asutustele, instituutidele või keskustele, veetaks pitseeritud konteinerites otse ja viivitamata sihtkohta ning et selliste loomade edasine liikumine liidus oleks piiratud.

(13)

Selleks, et lahendada erakorralisi asjaolusid, nagu näiteks olukordi, mis hõlmavad loomade heaolu, ohustatud liikide säilitamist, ootamatuid loodusõnnetusi või poliitilisi rahutusi, mille puhul ei ole võimalik kohaldada kõiki loomatervishoiu nõuded ja eelkõige neid, mis on seotud päritoluasutuse, -instituudi või -keskuse heakskiiduga, peaks liikmesriikidel olema võimalik heakskiidetud asutusele, instituudile või keskusele ette nähtud teatavaid kabiloomi eritingimustel oma territooriumile tuua. Et loomatervishoiuriski piisavalt vähendada, tuleks ka sellistel juhtudel luba nõuda.

(14)	Seepärast tuleks määrust (EL) nr 206/2010 vastavalt muuta.

(15)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 206/2010 muudetakse järgmiselt.

(1)	Artikli 1 lõige 3 jäetakse välja.

(2)

Lisatakse artikkel 3a:

„Artikkel 3a

Heakskiidetud asutuse, instituudi või keskuse jaoks ettenähtud kabiloomade sissetoomise tingimused

1. Erandina artiklist 3 võib liikmesriigi pädev asutus lubada oma territooriumile kabiloomade saadetisi, mis kuuluvad VI lisa 1. osa tabelitesse 1, 2 ja 3 kantud liikidesse, kui need saadetised on ette nähtud heakskiidetud asutusele, instituudile või keskusele ning kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	sihtliikmesriigi pädev asutus on hinnanud loomatervishoiuriske, mida iga saadetis võib liidu jaoks sisaldada;

asjaomased saadetised on pärit kolmandast riigist, kolmandalt territooriumilt või nende osast, mis on kantud ühte nimekirjadest, mis on sätestatud:

i)	käesoleva määruse I lisa 1. osas või II lisa 1. osas,

ii)	otsuses 2004/211/EÜ, (1) otsuses 2007/777/EÜ, (2) määruses (EÜ) nr 798/2008, (3) määruses (EÜ) nr 119/2009, (4) määruse (EÜ) nr 605/2010 (*5),

c)	kabiloomad on pärit punktis a osutatud kolmanda riigi, territooriumi või nende osa asutusest, instituudist või keskusest, mis on kantud artikli 3c kohaselt kehtestatud loetelusse;

d)	kabiloomad on asjakohases sertifikaadis sätestatud ajavahemiku jooksul olnud karantiinis vektorite eest kaitstud hoones punktis c osutatud asutuse, instituudi või keskuse territooriumil;

e)	kabiloomad toimetatakse sihtliikmesriigis otse heakskiidetud asutusse, instituuti või keskusesse;

f)	kabiloomadega on kaasas asjakohane veterinaarsertifikaat, mis on koostatud vastavalt VI lisa 1. osas tabelites 1, 2 ja 3 osutatud veterinaarsertifikaadi näidisele ning on sätestatud kõnealuse lisa 2. osas;

g)	kabiloomad vastavad punktis f osutatud veterinaarsertifikaadi näidises sätestatud nõuetele.

Enne kabiloomade toomist oma territooriumile teavitab sihtliikmesriik komisjoni ja teisi toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee liikmesriike lubadest, mis on antud vastavalt esimesele lõigule.

2. Kui lõike 1 punktide c ja d täitmine ei ole erakorraliste asjaolude tõttu võimalik, võib sihtliikmesriigi pädev asutus lubada tuua oma territooriumile VI lisa 1. osa tabelites 1, 2 ja 3 loetletud liikidesse kuuluvaid kabiloomi teistest ettevõtetest, mis ei vasta kõnealustes punktides sätestatud nõuetele, tingimusel et lõike 1 punktides a, b ja e–g sätestatud nõuded ning järgmised täiendavad tingimused on täidetud:

a)	omanik või omanikku esindav füüsiline isik on eelnevalt esitanud taotluse loa saamiseks ning sihtliikmesriik on pärast riskihindamist, milles on näidatud, et asjaomaste kabiloomade toomine tema territooriumile ei kujuta ohtu loomade tervisele liidus, sellise loa andnud;

kabiloomad on olnud karantiinis kolmandas päritoluriigis, kolmandal territooriumil või nende osas ametliku järelevalve all nii kaua kui oli vaja punktis f osutatud veterinaarsertifikaadi näidises kehtestatud loomatervishoiunõuete täitmiseks:

i)	kohas, mille kolmanda riigi, territooriumi või nende osa pädev asutus on heaks kiitnud;

ii)	kooskõlas loas esitatud tingimustega, mis annavad vähemalt samaväärseid tagatisi, nagu on ette nähtud lõike 1 punktides a, b ja e–g.

Kui kabiloomi tuuakse liitu vastavalt esimesele lõigule, peavad need olema sihtkoha heakskiidetud asutuses, instituudis või keskuses karantiinis vähemalt kuus kuud pärast liitu toomist, mille jooksul võivad pädevad asutused kohaldada nõukogu direktiivi 90/425/EMÜ artikli 8 lõike 1 punktis a sätestatud nõudeid.

Liikmesriik, kes annab loa kabiloomade sissetoomiseks vastavalt esimesele lõigule, teavitab komisjoni ja teisi toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee liikmesriike sellistest lubadest enne kabiloomade toomist oma territooriumile.

(*1) ELT L 73, 11.3.2004, lk 1."

(*2) ELT L 312, 30.11.2007, lk 49."

(*3) ELT L 226, 23.8.2008, lk 1."

(*4) ELT L 39, 10.2.2009, lk 12."

(*5) ELT L 175, 10.7.2010, lk 1.” "

(3)

Lisatakse artikkel 3b:

„Artikkel 3b

Heakskiidetud asutuse, instituudi või keskuse jaoks ettenähtud kabiloomade sisenemise ja transiidi tingimused muu liikmesriigi territooriumil kui sihtliikmesriigis

Artiklis 3a osutatud kabiloomade transiit muus liikmesriigis kui sihtliikmesriigis on lubatud üksnes transiidiliikmesriigi pädeva asutuse loal. Sellise loa võib anda üksnes nimetatud pädeva asutuse tehtud riskianalüüsi alusel, milles on võetud arvesse sihtliikmesriigi poolt pädevale asutusele esitatud teavet.

Kui sihtliikmesriik annab loa loomade sisseveoks artiklis 3a sätestatud tingimuste alusel, siis teavitab ta enne transiiti sellest komisjoni ja teisi toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee liikmesriike.”

(4)

Lisatakse artikkel 3c:

„Artikkel 3c

Kolmandates riikides, kolmandatel territooriumidel või nende osades asuvate heakskiidetud asutuste, instituutide või keskuste loetelu

1. Pärast lõikes 2 sätestatud tingimuste täitmise hindamist võib iga liikmesriik kehtestada asutuste, instituutide ja keskuste loetelu, millest on lubatud kabiloomade sissetoomise nende territooriumile vastavalt artikli 3a lõikele 1.

2. Kolmandas riigis, kolmandal territooriumil või nende osas asuv asutus, instituut või keskus lisatakse lõikes 1 osutatud loetelusse juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	asutus, instituut või keskus vastab VI lisa 3. osas sätestatud nõuetele;

b)	asutuse, instituudi või keskuse on heaks kiitnud sellise kolmanda riigi, kolmanda territooriumi või nende osa pädev asutus, kus nimetatud asutus, instituut või keskus asub;

c)	kolmanda riigi, territooriumi või nende osa pädev asutus annab piisava tagatise, et VI lisa 4. osas sätestatud tingimused, milles käsitletakse asutuste, instituutide või keskuste heakskiitmist, on täidetud.

3. Liikmesriik võib ilma hindamata vastavust lõikes 2 sätestatud tingimustele lisada lõikes 1 osutatud loetelusse kolmandates riikides asuvaid asutusi, instituute või keskusi, kes on juba hõlmatud sellisesse teise liikmesriigi kehtestatud loetelusse.

4. Liikmesriigid ajakohastavad lõikes 1 osutatud loetelusid, võttes eelkõige arvesse kolmanda riigi, territooriumi või nende osa pädeva asutuse poolt asutustele, instituutidele või keskustele antud loa peatamist või tühistamist.

5. Liikmesriigid teevad internetipõhiste teabelehekülgede vahendusel avalikkusele kättesaadavaks lõikes 1 osutatud loetelud ning ajakohastavad nimetatud Interneti-põhiseid teabelehekülgi.

6. Liikmesriigid teatavad komisjonile oma internetipõhise teabelehekülje Interneti-aadressi.”

(5)

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Nõuded teatavate kabiloomasaadetiste kogumiskeskuste kohta

1. Kabiloomasaadetisi, mis sisaldavad elusloomi rohkem kui ühest põllumajandusettevõttest, võib liitu tuua ainult juhul, kui need on koostatud kogumiskeskustes, mille on heaks kiitnud loomade päritolukohaks oleva kolmanda riigi, territooriumi või nende osa pädev asutus kooskõlas I lisa 5. osas sätestatud nõuetega.

2. Artikli 3a või artikli 6 alusel liitu sissetoodud kabiloomade saadetised ei või pärineda rohkem kui ühest põllumajandusettevõttest ja need ei tohi olla koostatud kogumiskeskustes.”

(6)

Artikli 8 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	maha laaditud või (õhutranspordi korral) teise õhusõidukisse viidud sellises kolmandas riigis, territooriumil või nende osas või maanteel või raudteel transporditud või jalgsi aetud läbi sellise kolmanda riigi, territooriumi või nende osa, kust ei ole lubatud kõnealuseid loomi liitu importida.”

(7)

Artikli 11 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Muud kabiloomade saadetised kui need, millele on osutatud artiklis 3a, saadetakse vektorite eest kaitstud transpordivahendis pärast liitu sissetoomist viivitamata sihtettevõttesse.

Nimetatud kabiloomad jäävad kõnealusesse ettevõttesse vähemalt 30 päevaks, välja arvatud juhul, kui nad saadetakse otse tapamajja.”

(8)

Lisatakse artikkel 13a:

„Artikkel 13a

Nõuded, mida tuleb kohaldada pärast heakskiidetud asutuste, instituutide ja keskuste jaoks ettenähtud kabiloomasaadetiste sissevedu

1. Pärast heakskiidetud asutuste, instituutide ja keskuste jaoks ettenähtud kabiloomade toomist liitu, tuleb need kabiloomasaadetised viivitamata transportida sihtkohaks olevasse heakskiidetud asutusse, instituuti või keskusesse vektorite eest kaitstud transpordivahendis, mis on konstrueeritud selliselt, et ei loomad pääseks välja ning väljaheited, uriin, allapanu, sööt, jäätmed või muud materjalid ei saaks sõidukist või konteinerist veo ajal välja voolata ega maha kukkuda.

2. Loomi hoitakse karantiinis vektorite eest kaitstud hoonetes sihtliikmesriigi heakskiidetud asutuse, instituudi või keskuse territooriumil vähemalt 30 päeva. Pärast 30päevast karantiiniaega võib loomad viia teise heakskiidetud asutusse, instituuti või keskusesse.

3. Heakskiidetud asutusse, instituuti või keskusesse toodud loomi võib viia muusse sihtkohta kui heakskiidetud asutusse, instituuti või keskusesse ainult tingimusel, et:

a)	loomade liitu toomisest on möödunud vähemalt kuus kuud ja

b)	loomade liikumine toimub kooskõlas direktiivi 92/65/EMÜ C lisa lõikega 4.

4. Erandina lõikest 3 võib loomad heakskiidetud asutusest, instituudist või keskusest välja viia enne kõnealuse lõikega ette nähtud kuue kuu pikkuse ajavahemiku lõppu üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	loomad eksporditakse kolmandasse riiki, kolmandale territooriumile või nende osasse;

punktis a osutatud ekspordil veetakse loomi vektorite eest kaitstud transpordivahendis, mis on konstrueeritud selliselt, et loomad ei pääseks välja ning nende väljaheited, uriin, allapanu, sööt, jäätmed või muud materjalid ei saaks sõidukist või konteinerist veo ajal välja voolata ega maha kukkuda.”

(9)	Lisatakse VI lisa, mille tekst on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. august 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 139, 30.4.2004, lk 321.

(2) ELT L 73, 23.3.2010, lk 1.

(3) EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54.

(4) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(5) ELT L 192, 23.7.2010, lk 1.

(6) ELT L 343, 22.12.2009, lk 74.

LISA

„VI LISA

1. OSA

Tabel 1

„RUM-A”

Veterinaarsertifikaadi näidis allpool loetletud loomaliikide kohta, mis on pärit heakskiidetud asutusest, instituudist või keskusest ja nende jaoks ette nähtud.

Selts

Sugukond

Perekond/liik

Artiodactyla

Antilocapridae

Antilocapra ssp.

Bovidae

Addax ssp., Aepyceros ssp., Alcelaphus ssp., Ammodorcas ssp., Ammotragus ssp., Antidorcas ssp., Antilope ssp., Bison ssp., Bos ssp. (including Bibos, Novibos, Poephagus), Boselaphus ssp., Bubalus ssp. (including Anoa), Budorcas ssp., Capra ssp., Cephalophus ssp., Connochaetes ssp., Damaliscus ssp. (including Beatragus), Dorcatragus ssp., Gazella ssp., Hemitragus ssp., Hippotragus ssp., Kobus ssp., Litocranius ssp., Madogua ssp., Naemorhedus ssp. (including Nemorhaedus and Capricornis), Neotragus ssp., Oreamuos ssp., Oreotragus ssp., Oryx ssp., Ourebia ssp., Ovibos ssp., Ovis ssp., Patholops ssp., Pelea ssp., Procapra ssp., Pseudois ssp., Pseudoryx ssp., Raphicerus ssp., Redunca ssp., Rupicapra ssp., Saiga ssp., Sigmoceros-Alecelaphus ssp., Sylvicapra ssp., Syncerus ssp., Taurotragus ssp., Tetracerus ssp., Tragelaphus ssp. (including Boocerus).

Camelidae

Camelus ssp., Lama ssp., Vicugna ssp.

Cervidae

Alces ssp., Axis-Hyelaphus ssp., Blastocerus ssp., Capreolus ssp., Cervus-Rucervus ssp., Dama ssp., Elaphurus ssp., Hippocamelus ssp., Hydropotes ssp., Mazama ssp., Megamuntiacus ssp., Muntiacus ssp., Odocoileus ssp., Ozotoceros ssp., Pudu ssp., Rangifer ssp.

Giraffidae

Giraffa ssp., Okapia ssp.

Moschidae

Moschus ssp.

Tragulidae

Hyemoschus ssp., Tragulus-Moschiola ssp.

Tabel 2

„SUI-A”

Veterinaarsertifikaadi näidis allpool loetletud loomaliikide kohta, mis on pärit heakskiidetud asutusest, instituudist või keskusest ja nende jaoks ette nähtud.

Selts

Sugukond

Perekond/liik

Artiodactyla

Suidae

Babyrousa ssp., Hylochoerus ssp., Phacochoerus ssp., Potamochoerus ssp., Sus ssp.

Tayassuidae

Catagonus ssp., Pecari-Tayassu ssp.

Hippopotamidae

Hexaprotodon-Choeropsis ssp., Hippopotamus ssp.

Tabel 3

„TRE-A”

Veterinaarsertifikaadi näidis allpool loetletud loomaliikide kohta, mis on pärit heakskiidetud asutusest, instituudist või keskusest ja nende jaoks ette nähtud.

Selts

Sugukond

Perekond/liik

Perissodactyla

Tapiridae

Tapirus ssp.

Rhinocerotidae

Ceratotherium spp., Dicerorhinus spp., Diceros spp., Rhinoceros spp.

Proboscidea

Elephantidae

Elephas ssp., Loxodonta ssp.

2. OSA

Tekst pildi

Tekst pildi

Tekst pildi

Tekst pildi

Tekst pildi

Tekst pildi

Tekst pildi

Tekst pildi

Tekst pildi

Tekst pildi

Tekst pildi

Tekst pildi

Tekst pildi

3. OSA

Nõuded asutustele, instituutidele või keskustele kolmandates riikides

Asutus, instituut või keskus kolmandas riigis peab:

a)	olema selgelt piiristatud ja ümbrusest eraldatud;

b)	omama piisavaid vahendeid loomade püüdmiseks, piiramiseks ja eraldamiseks, nõuetekohaseid karantiiniruume ning heakskiidetud standardset töökorda tundmatu päritoluga loomade jaoks;

omama vektorite eest kaitstud hoonet, mis vastab järgmistele nõuetele:

i)	hoone sisse- ja väljapääsu ees on asjakohased füüsilised takistused;

ii)	vektorite eest kaitstud hoone avauste ees on sobivate mõõtmetega vektoritõkkevõrk, mida regulaarselt immutatakse heakskiidetud insektitsiidiga vastavalt tootja juhistele;

iii)	vektorite eest kaitstud hoonete sees ja selle ümbruses tehakse vektorite seiret ja tõrjet;

iv)	võetakse meetmeid vektorite paljunemiskohtade vähendamiseks või likvideerimiseks vektorite eest kaitstud hoonete lähistel;

v)	vektorite eest kaitstud hoonete tööks ja loomade transpordiks sellest hoonest laadimiskohta on kehtestatud standardne töökord, sealhulgas varusüsteemide ja häiresüsteemide kirjeldused;

säilitama ajakohastatud dokumente vähemalt kümne aastase ajavahemiku vältel järgmise kohta:

i)	nende ruumides olevate igat liiki loomade arv ja andmed (vanus, sugu, liik ja vajaduse korral individuaalne identifitseerimistunnus);

ii)	nende ruumidesse saabuvate või sealt lahkuvate loomade arv ja andmed (vanus, sugu, liik ja vajaduse korral individuaalne identifitseerimine), samuti teave nende päritolu või sihtkoha, transpordivahendi, ja kõnealuste loomade tervisliku seisundi kohta;

iii)	nende ruumides loomadele tehtud vereanalüüside või muude diagnostiliste protseduuride tulemused;

iv)	haigusjuhud ja vajaduse korral määratud ravi;

v)	nende ruumides surnud loomade, kaasa arvatud surnult sündinud loomade surmajärgsete uuringute tulemused;

vi)	eraldatuse või karantiini vältel tehtud tähelepanekud;

olema vähemalt viimase kolme aasta vältel vaba loomahaigustest, mis on loetletud direktiivi 92/65/EMÜ A lisas või käesoleva määruse VI lisa 2. osas asjaomaste liikide kohta sätestatud veterinaarsertifikaatides, ning see on tõendatud punkti d kohaselt säilitatud dokumentidega ja nende ruumides loomadele tehtud kliiniliste ja laboratoorsete testide tulemustega;

f)	omama kokkulepet pädeva asutuse poolt heakskiidetud laboratooriumiga surmajärgsete uuringute teostamiseks või omama ühte või mitut sobivat ruumi, kus võib teha kõnealuseid kontrolle heakskiidetud veterinaararsti järelevalve all;

g)	tagama haiguse tõttu surnud või surmatud loomade rümpade kõrvaldamise;

tagama lepingu või juriidilise dokumendiga pädeva asutuse poolt heakskiidetud ja selle kontrolli all tegutseva veterinaararsti teenused, kes peab täita vähemalt järgmisi ülesandeid:

tagama asjakohaste haiguste järelevalve- ja kontrollimeetmete kohaldamise kõnealuses asutuses, instituudis või keskuses. Sellised meetmed peavad olema heaks kiidetud selle kolmanda riigi, territooriumi või nende osa pädeva asutuse poolt, kus asutus, instituut või keskus asub, võttes arvesse haiguse olukorda ning need peavad sisaldama vähemalt järgmisi elemente:

—	iga-aastast haiguse järelevalvekava, kaasa arvatud asjakohaseid territooriumil viibivate loomade kontrollimeetmeid zoonooside osas,

—	nakkushaiguste ja zoonooside kahtlusega loomade kliinilist, laboratoorset ja surmajärgset analüüsimist,

—	vastuvõtlike loomade vaktsineerimist nakkushaiguste ning zoonooside vastu;

ii)

tagama, et igast kahtlasest surmast või igast muust sümptomist, mis viitab loomade haigestumisele ühte või mitmesse direktiivi 92/65/EMÜ A lisas loetletud loomahaiguse või käesoleva määruse VI lisa 2. osas asjakohaste liikide kohta sätestatud veterinaarsertifikaatides nimetatud loomataudi, teatatakse viivitamata pädevale asutusele, kui kõnealune loomahaigus on asjaomases kolmandas riigis, territooriumil või nende osas teatamiskohustuslik;

iii)	tagama, et sissetoodavad loomad on olnud karantiinis vastavalt pädeva asutuse juhistele;

iv)	tagama loomade vastavuse loomatervishoiu nõuetele, mis on vajalik loomade liitu toomiseks.

4. OSA

Kolmandate riikide asutuste, instituutide või keskuste heakskiitmise tingimused

Heakskiidu võib anda ainult neile asutustele, instituutidele või keskustele, mis vastavad 3. osas sätestatud nõuetele.

Kui nõutakse vektorite eest kaitstust, võib hoone vektorite eest kaitstuna heaks kiita üksnes juhul, kui see vastab 3. osa punkti c kriteeriumidele. Selleks et anda heakskiit, peab pädev asutus kontrollima nõutud kaitseperioodi jooksul vähemalt kolm korda (perioodi alguses, kestel ja lõpus) vektorite eest kaitstud hoones vektorilõksu abil vektorite eest kaitsmise meetmete tõhusust.

Igale heakskiidetud asutusele, instituudile või keskusele määratakse tüübikinnitusnumber.

Heakskiitu säilitatakse vaid nii kaua, kui on täidetud järgmised tingimused:

ruumid on riikliku veterinaararsti kontrolli all, kes peab täitma vähemalt järgmisi ülesandeid:

i)	kontrollima asutuse, instituudi või keskuse ruume vähemalt korra aastas;

ii)	auditeerima 3. osa punktis h osutatud veterinaararsti tegevust ja punkti h alapunkti i esimeses taandes osutatud iga-aastase haiguse järelevalvekava rakendamist;

iii)	tagama, et 3. ja 4. osa sätted on täidetud;

iv)

kontrollima, et:

—	loomad vastavad loomatervishoiu nõuetele, mis on vajalik loomade liitu toomiseks;

—	loomade surmajärgsete kliiniliste ja laboratoorsete testide tulemused on näidanud, et direktiivi 92/65/EMÜ A lisas loetletud või käesoleva määruse VI lisa 2. osas asjaomaste liikide kohta sätestatud veterinaarsertifikaatides nimetatud loomataude ei esine.

Heakskiit tuleb tühistada, kui pädev asutus leiab, et 3. osa nõudeid enam ei täideta.

Kui edastatakse teade ühe direktiivi 92/65/EMÜ A lisas loetletud või käesoleva määruse VI lisa 2. osas asjaomaste liikide kohta sätestatud veterinaarsertifikaatides nimetatud loomahaiguse kahtluse kohta, peab pädev asutus peatama asutuse, instituudi või keskuse heakskiidu, kuni kahtlus on ametlikult välistatud. Olenevalt haigusest ja selle leviku ohust võib heakskiidu peatamine hõlmata kogu asutust, instituuti või keskust või üksnes teatavaid loomade kategooriaid, mis on kõnealusele haigusele vastuvõtlikud. Pädev asutus peab tagama, et võetakse vajalikud meetmed kahtluse kinnitamiseks või välistamiseks ning taudi leviku ärahoidmiseks.

Kui punktis 6 osutatud loomahaigus on kinnituse saanud, tuleb asutuse, instituudi või keskuse heakskiit tühistada.

Kui asutuse, instituudi või keskuse heakskiit on tühistatud, saab seda taastada üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	haigus ja nakkusallikas on asutuse, instituudi või keskuse ruumidest kõrvaldatud;

b)	asutuse, instituudi või keskuse ruumid on nõuetekohaselt puhastatud ja desinfitseeritud;

c)	asjaomane asutus, instituut või keskus vastab 3. osa punktides a–d ja punktides f–h sätestatud nõuetele.

Asutusele, instituudile või keskusele heakskiidu andnud pädev asutus peab teavitama liikmesriike, kes on lisanud kõnealused ettevõtted oma heakskiidetud asutuste, instituutide ja keskuste loeteludesse, heakskiidu peatamisest, tühistamisest või taastamisest.”

15.8.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 219/33

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

13. august 2013,

millega muudetakse otsust 2011/207/EL, millega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm seoses hariliku tuuni varude taastamisega Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 5224 all)

(2013/432/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artiklit 95,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT) võttis 2006. aastal vastu Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastase kava. ICCAT muutis kõnealust mitmeaastast taastamiskava 2008. aasta aastakoosolekul. Muudetud kava võeti liidu õigusesse üle nõukogu 6. aprilli 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 302/2009, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava (2). Kõnealust kava muudeti veelgi ning see kinnitati ICCATi 2010. aasta aastakoosolekul ICCATi soovitusega 10–04 ning võeti liidu õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2012. aasta määrusega (EL) nr 500/2012, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 302/2009, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava (3).

(2)	Varude taastamise muudetud kava eduka rakendamise tagamiseks võeti vastu komisjoni otsus 2009/296/EÜ, (4) millega kehtestati kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm, mis hõlmab kaht aastat alates 15. märtsist 2009 kuni 15. märtsini 2011.

(3)

Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm, mis kehtestati komisjoni otsusega 2011/207/EL, (5) võeti vastu selleks, et tagada otsusega 2009/296/EÜ vastuvõetud programmi jätkumine ja rakendada viivitamata mõned ICCATi soovituse 10–04 sätted. Otsuses 2011/207/EL käsitletakse ajavahemikku 15. märtsist 2011 kuni 15. märtsini 2014.

(4)

Võttes arvesse ICCATi 2011. aasta aastakoosolekul arutatut ning pidades silmas vajadust ICCATi soovitused täielikult rakendada, samuti seda, et need soovitused olid liidu õigusse ülevõtmata, oli otsuse 2011/207/EL muutmiseks asjakohane rakendada ICCATi soovituse 10–04 (millega kehtestati Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastane kava) punktis 87 sätestatud soovitused, milles käsitletakse valikuuringuid ja katseprogramme. Seepärast avaldati komisjoni 2. mai 2012. aasta rakendusotsus 2012/246/EL, millega muudetakse otsust 2011/207/EL, millega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm seoses hariliku tuuni varude taastamisega Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres (6).

(5)

2012. aastal võttis ICCAT oma aastakoosolekul vastu soovituse 12–03, millega muudetakse hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava. Selleks et tagada otsusega 2011/207/EL kehtestatud programmi järjepidevus ja viivitamata rakendada ICCATi soovituse 12–03 teatavad sätted, on asjakohane ajakohastada ja parandada teatavad aegunud või ekslikud viited otsuses 2011/207/EL.

(6)	Seepärast tuleks otsust 2011/207/EL vastavalt muuta.

(7)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2011/207/EL muudetakse järgmiselt.

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Käesoleva otsusega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm selle tagamiseks, et ühtlustatult rakendatakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava, mille Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT) võttis vastu 2006. aastal ja mis on üle võetud määrusega (EÜ) nr 302/2009, seejärel võetud liidu õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 500/2012 (*1) ning viimati muudetud ICCATi 10. detsembri 2012. aasta soovitusega 12–03.

(*1) ELT L 157, 16.6.2012, lk 1.” "

Artikli 3 punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)

kogu püük, lossimine, üleviimine, ümberlaadimine ja sumpadesse paigutamine, sealhulgas rakendatud prooviuuringud hariliku tuuni arvu ja kaalu arvu täpsemaks hindamiseks püügi ja sumpadesse paigutamise ajal, sh stereosüsteemide abil, ja programmi abil, milles kasutatakse stereokaamerate süsteeme või sama täpsusastmega alternatiivset tehnikat, mis katab 100 % kõigist sumpa paigutamise toimingutest, et täpsustada kalade arv ja kaal iga kord, kui kalu sumpa paigutatakse.”

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4)	ELi vaatlusprogrammide rakendamine, sealhulgas liikmesriikide vaatlusprogrammi ja ICCATi piirkondliku vaatlusprogrammi rakendamine vastavalt ICCATi soovituse 12–03 punktidele 90, 91 ja 92 ning 7. lisale;”

punktid 6, 7, 8, 9 ja 10 asendatakse järgmisega:

„6)	ICCATi soovituses 12–03 sätestatud tehnilised erimeetmed ja -tingimused hariliku tuuni püügiks, eelkõige alammõõtu käsitlevad eeskirjad ja nendega seotud tingimused;

7)	koguselised püügipiirangud ja nendega seotud eritingimused, sealhulgas kvoodi täituvuse järelevalve vastavalt ICCATi soovitusele 12–03;

8)	hariliku tuuni püügi suhtes kehtivad dokumenteerimiseeskirjad vastavalt ICCATi soovitusele 12–03;

9)	prooviuuringute rakendamine hariliku tuuni kaalu ja arvu täpsemaks hindamiseks püügi ja sumpadesse paigutamise ajal, sh stereosüsteemide abil;

10)	sumpadesse paigutamise ajal stereokaamerate süsteeme või sama täpsusastmega alternatiivset tehnikat kasutava programmi rakendamine, mis katab 100 % kõigist sumpa paigutamise toimingutest, et täpsustada kalade arv ja kaal iga kord, kui kalu sumpa paigutatakse.”

Artikli 7 punktid 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1)	ICCATi soovituse 12–03 punktide 99, 100 ja 101 ning 8. lisa kohane ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava;

2)	ICCATi soovituse 12–03, eriti selle 8. lisa kohane inspekteerimismetoodika;”.

Artikli 9 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriik, kes kavatseb ühiskasutuskava raames teostada järelevalvet ja inspekteerida kalalaevu teise liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, teatab oma kavatsusest määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 80 lõikes 5 osutatud kontaktasutusele asjaomases rannikuäärses liikmesriigis ja Euroopa Kalanduskontrolli Ametile.”

Artikli 12 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 46 osutatud riiklike kontrollimeetmete programmide kaudu, mille on vastu võtnud Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Malta ja Portugal, ning alates 1. juulist 2013 ka Horvaatia vastu võetud riikliku kontrollimeetmete programmi kaudu.”

Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Vahearuanded edastatakse iga aasta 15. juulil ja 15. septembril ajavahemiku kohta, mis kestis kuni eelmise kuu lõpuni, ning eelmist aastat hõlmav lõpparuanne edastatakse 15. jaanuaril.”;

lõike 3 punkti b alapunktid i ja ii asendatakse järgmisega:

„i)	kalalaev (nimi, lipuriik, püügivahend, ICCATi number, ühenduse laevastikuregistri number või pardatähis), mõrd, kalakasvandus või ettevõte, mis tegeleb asjaomaste harilikust tuunist valmistatud toodete töötlemise ja/või müügiga;

ii)	inspekteerimise kuupäev ja koht ning rikkumisega seotud hariliku tuuni kogus;”.

8)	I, II, III ja IV lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 13. august 2013

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Maria DAMANAKI

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2) ELT L 96, 15.4.2009, lk 1.

(3) ELT L 157, 16.6.2012, lk 1.

(4) ELT L 80, 26.3.2009, lk 18.

(5) ELT L 87, 2.4.2011, lk 9.

(6) ELT L 121, 8.5.2012, lk 25.

LISA

„I LISA

KRITEERIUMID

Käesolevas lisas sätestatud kriteeriume rakendatakse selleks, et tagada eelkõige järgmine:

a)	ELi vetes saagi sumpadesse paigutamise täielik järelevalve;

b)	saagi üleviimise täielik järelevalve;

c)	ühiste püügioperatsioonide täielik järelevalve;

d)	kõigi nende dokumentide kontroll, mida nõutakse hariliku tuuni püügi suhtes kohaldatavate õigusaktidega, eelkõige registreeritud teabe usaldusväärsuse kontroll.

Kontrollimise koht	Kriteerium
Sumpadesse paigutamine (sh saagi kogumine)	Kalapüügilaeva lipuliikmesriik peab andma kalakasvanduses sumpadesse paigutamiseks loa 48 tunni jooksul pärast sumpadesse paigutamiseks nõutava teabe esitamist. Lepinguosaline, kelle jurisdiktsiooni all asub hariliku tuuni kasvandus, võtab vajalikud meetmed, et keelata sellise hariliku tuuni kasvatamiseks või nuumamiseks sumpadesse paigutamine, millega ei ole kaasas ICCATi nõutavad dokumendid, mille on kinnitanud ja valideerinud püügilaeva või mõrra lipuriik (*1) (vastavalt ICCATi soovituse 12–03 punktile 86). Kalakasvanduse asukoha liikmesriigi ametiasutused kontrollivad kõiki sumpadesse paigutamise ja saagi kogumise toiminguid vastavalt ICCATi soovitustes 06–07 ja 12–03 sätestatud asjakohastele kontrollikohustustele. Kala paigutatakse sumpa enne 15. augustit, välja arvatud juhul, kui esineb soovituses 12–03 (nagu sätestatud punktis 85) osutatud mõjuvaid põhjuseid.
Inspekteerimine merel	Kriteerium, mis määratakse kindlaks pärast igas piirkonnas toimuva püügi üksikasjalikku analüüsi. Merel inspekteerimise kriteeriumid viitavad patrullipäevade arvule merel hariliku tuuni varude taastamise eripiirkonnas, samuti patrullipäevade arvule, mis vastab püügihooajale ja kalastustegevuse liigile.
Üleviimistoimingud	Lipuriigid peavad üleviimise eelteatise alusel andma eelnevalt loa igaks üleviimiseks (vastavalt ICCATi soovituse 12–03 punktile 77). Igale üleviimisele määratakse loa number (vastavalt ICCATi soovituse 12–03 punktile 78). Üleviimiseks antakse luba 48 tunni jooksul pärast üleviimise eelteatise esitamist (vastavalt ICCATi soovituse 12–03 punktile 78). ICCATi üleviimisdeklaratsioon esitatakse lipuriigile üleviimise lõpus (vastavalt ICCATi soovituse 12–03 punktile 79). Kõiki üleviimistoiminguid tuleb jälgida vees videokaameraga (vastavalt ICCATi soovituse 12–03 punktile 81 ja 9. lisale).
Ümberlaadimine	Kõiki sadamasse saabunud asjaomaseid laevu inspekteeritakse enne ümberlaadimise algust, samuti pärast ümberlaadimist enne sadamast lahkumist. Muudes kui määratud sadamates tehakse juhuslikku kontrolli. Ümberlaadimisdeklaratsioon esitatakse hiljemalt 48 tundi pärast sadamas toimunud ümberlaadimist (vastavalt ICCATi soovituse 12–03 punktile 66).
Ühine püügioperatsioon	Lipuriigid peavad eelnevalt andma loa igaks ühiseks püügioperatsiooniks. Liikmesriigid loovad seejärel kõikide nende poolt heakskiidetud ühiste püügioperatsioonide registri ja peavad seda.
Õhuseire	Paindlik kriteerium, mis määratakse kindlaks pärast iga piirkonna kalapüügi üksikasjalikku analüüsi, võttes arvesse liikmesriikidele kättesaadavaid vahendeid.
Lossimine	Kontrollitakse kõiki laevu, mis sisenevad määratud sadamasse hariliku tuuni lossimiseks, ning teatavat osa laevadest kontrollitakse riskihindamise süsteemi põhjal, mis hõlmab kvooti, laevastiku suurust ja püügikoormust. Muudes kui määratud sadamates tehakse juhuslikku kontrolli. Asjaomane ametiasutus saadab 48 tunni jooksul pärast lossimise lõpetamist laeva lipuriigi pädevale asutusele teate lossimise kohta (vastavalt ICCATi soovituse 12–03 punktile 70).
Turustamine	Paindlik kriteerium, mis määratakse kindlaks pärast turustamise üksikasjalikku analüüsi.
Sportlik ja harrastuskalapüük	Paindlik kriteerium, mis määratakse kindlaks pärast sportliku kalapüügi ja harrastuskalapüügi üksikasjalikku analüüsi.
Mõrrad	Inspekteeritakse kõiki väljapüügi ja üleviimisega seotud toiminguid.

„II LISA

MENETLUSED, MIDA PEAVAD JÄRGIMA AMETNIKUD

1. Inspekteerimisülesanded

1.1. Üldised inspekteerimisülesanded

Iga kontrollimise ja inspekteerimise kohta tuleb koostada inspekteerimisaruanne käesoleva lisa punktis 2 esitatud asjakohases vormis. Ametnikud peavad kindlasti kontrollima ja märkima aruandesse järgmise teabe:

1)	vastutavate isikute isikuandmed, samuti inspekteeritud tegevusega seotud laeva, kalakasvanduse, mõrra, töötajate jne tunnus- või isikuandmed;

2)	load, litsentsid ja kalapüügiload;

3)	asjakohased laevadokumendid, nt püügipäevikud, üleviimis- ja ümberlaadimisdeklaratsioonid, hariliku tuuni püüki käsitlevad ICCATi dokumendid, reekspordi sertifikaadid ning muud kontrolli ja inspekteerimise käigus läbi vaadatud dokumendid vastavalt ICCATi soovitusele 12–03;

4)	varude taastamise kava nõuete täitmise kontekstis püütud, mõrdadega püütud, üle viidud, ümber laaditud, lossitud, transporditud, kasvatatud, töödeldud või kaubeldud hariliku tuuni mõõtude üksikasjalik kirjeldus;

5)	harilikku tuuni aktiivselt mittepüüdvate laevade pardal hoitava hariliku tuuni kaaspüügi osakaal.

Inspekteerimisaruandesse kantakse kogu teave asjakohaste tähelepanekute kohta, mis on tehtud inspekteerimise käigus merel, õhus, sadamates, mõrdade juures, kalakasvandustes või muudes asjaomastes ettevõtetes. ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava raames inspekteerimise puhul peaks inspekteerija registreerima teostatud inspekteerimistoimingu ja kõik laeva püügipäevikus tuvastatud rikkumised.

Kõnealuseid tähelepanekuid võrreldakse teiste pädevate asutuste poolt inspektoritele kättesaadavaks tehtud teabega, sealhulgas laevaseiresüsteemi teave, püügiloaga laevade nimekirjad, vaatlejate aruanded, videosalvestised ja kõik püügitegevusega seotud dokumendid.

1.2. Õhuseire inspekteerimisülesanded

Ametnikud esitavad ristkontrolliks aruande seireandmete kohta ja eelkõige kontrollivad nähtud kalalaevu laevaseiresüsteemi teabe ja püügiloaga laevade nimekirja alusel.

Ametnikud jälgivad ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi ning kalade otsimiseks lennukite ja helikopterite kasutamise juhtusid ja kannavad need inspekteerimisaruandesse.

Erilist tähelepanu pööratakse suletud püügipiirkondadele, ICCATi soovituse 12–03 punktides 21–26 kindlaks määratud püügihooaegadele ja selliste kalalaevastike tegevusele, mille suhtes kohaldatakse erandeid.

1.3. Inspekteerimisülesanded merel

1.3.1. Üldised inspekteerimisülesanded

Kui püügilaeva või mis tahes muu laeva pardal on surnud kala, kontrollivad ametnikud alati, kas kala on pardale jäetud seaduslikult. Ametnikud kontrollivad kõigi pardale jäetud kalaliikide koguseid, et tagada kaaspüüki ja alammõõtu käsitlevate ICCATi eeskirjade järgimine.

Eluskala üleviimise puhul püüavad ametnikud kindlaks teha vahendeid, mida asjaosalised kasutasid, et hinnata üleviidud elusa hariliku tuuni koguseid, väljendatuna numbrites (1). Võimaluse korral kasutavad ametnikud videomaterjali ja kontrollivad üleviidud koguseid videomaterjali põhjal, samuti kontrollivad nad, et videomaterjal vastaks ICCATi soovituse 12–03 9. lisas sätestatud videosalvestamise nõuetele.

Ametnikud kontrollivad järjepidevalt kõigi inspekteerimiste käigus:

1)	kas kalalaeval on luba tegutseda (pardatähis, nimi, litsents, kalapüügiluba ja ICCATi nimekirjad);

2)	kas laevadokumendid vastavad nõuetele;

3)	kas kalalaevad on varustatud toimiva laevaseiresüsteemiga ja kas järgitakse laevaseiresüsteemi andmete edastamise nõudeid;

4)	et kalalaev ei tegutse suletud püügipiirkondades ja kas peetakse kinni püügihooaegadest;

5)	kvootide ja kaaspüügi piirangute täitmist;

6)	pardal oleva saagi koostist suuruse järgi;

7)	pardal oleva saagi kogust ja esitusviisi;

8)	pardal olevaid püügivahendeid;

9)	vaatleja kohalolu, kui see on vajalik.

Ametnikud jälgivad ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi ning kalade otsimiseks õhusõidukite ja helikopterite kasutamise juhtusid ja kannavad need inspekteerimisaruandesse.

1.3.2. Üleviimistoimingutega seonduvad inspekteerimisülesanded

Ametnikud kontrollivad järjepidevalt:

1)	üleviimise eelteatisega seotud nõuete järgimist (kui võimalik);

2)	kas lipuriik on määranud igale üleviimisele loanumbri ja edastanud selle laeva kaptenile, mõrra või kalakasvanduse käitajale 48 tunni jooksul pärast üleviimise eelteatise esitamist;

3)	ICCATi üleviimisdeklaratsiooni nõuete järgimist;

4)	kas kalapüügilaeva pardal olev ICCATi piirkondlik vaatleja on üleviimisdeklaratsioonile alla kirjutanud ja selle edastanud puksiirlaeva kaptenile;

5)	ICCATi soovituse 12–03 9. lisas sätestatud videosalvestamise nõuete järgimist.

1.3.3. Ühiste püügioperatsioonidega seonduvad inspekteerimisülesanded

Ametnikud kontrollivad järjepidevalt:

1)	ühiste püügioperatsioonide nõuete järgimist püügipäevikus registreeritavate andmete puhul, sealhulgas jaotusmeetod;

2)	et lipuriigi ametiasutused on edastanud oma riigi kalalaevadele ühise püügioperatsiooni loa, kasutades määruse (EÜ) nr 302/2009 V lisas esitatud vormi;

3)	ICCATi piirkondliku vaatleja kohalviibimist ühise püügioperatsiooni vältel.

1.4. Inspekteerimisülesanded lossimisel

Ametnikud kontrollivad nende lossimiste puhul, mida inspekteeritakse kooskõlas ICCATi soovituse 12–03 sätetega, järjepidevalt:

1)	kas kalalaeval on luba tegutseda (pardatähis, nimi, kalalaevatunnistus, kalapüügiluba, luba ja vajaduse korral ICCATi nimekirjad);

2)	kas pädevad asutused on õigel ajal saanud lossimiseks sadamasse saabumise eelteatise;

3)	kas lossimisaruanne on saadetud laeva lipuriigi pädevale ametiasutusele 48 tunni jooksul pärast lossimise lõpetamist;

4)	kas püügilaeva kapten on saatnud täpse lossimisdeklaratsiooni oma laeva lipuriigi ametiasutustele ja vajaduse korral ka sadamariigi ametiasutustele 48 tunni jooksul pärast lossimise lõpetamist;

5)	kas kalalaev on varustatud toimiva laevaseiresüsteemiga ja kas järgitakse laevaseiresüsteemi andmete edastamise nõudeid;

6)	laevadokumentide nõuete järgimist;

7)	pardal oleva hariliku tuuni kogust ja esitusviisi;

8)	kogu pardal oleva saagi koostist, et kontrollida kaaspüügi eeskirjade järgimist, ning õngepüügilaevade puhul asjakohaste haldusmeetmete rakendamist;

9)	pardal oleva hariliku tuuni saagi koostist suuruse järgi, et kontrollida alammõõtu käsitlevate eeskirjade järgimist;

10)	pardal olevaid püügivahendeid;

11)	töödeldud toodete lossimise puhul ICCATi ümberarvestustegurite kasutamist töödeldud hariliku tuuni ekvivalentse ligikaudse massi arvutamiseks;

12)	kas Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres püüdvatelt kalalaevadelt ja/või mõrdadest pärit ja lõpptarbijale jaemüügiks pakutav harilik tuun on nõuetekohaselt tähistatud või märgistatud;

13)	kas Atlandi idaosas ja Vahemeres söödalaevade, õngepüügilaevade, käsiõngelaevade ja veoõngedelaevade poolt lossitaval harilikul tuunil on nõuetekohased sabasildid, kui see on kohaldatav.

1.5. Inspekteerimisülesanded ümberlaadimisel

Ametnikud kontrollivad järjepidevalt:

1)	kas kalalaevadel on luba tegutseda (pardatähis, nimi, kalalaevatunnistus, kalapüügiluba ja ICCATi nimekirjad);

2)	kas sadamasse saabumise eelteatis saadeti ja kas see sisaldas õiget teavet ümberlaadimise kohta;

3)	kas ümberlaadimises osaleda soovivad kalapüügilaevad olid saanud eelneva loa oma lipuriigilt;

4)	kas ümberlaadimise eelteatises märgitud kogused on kontrollitud;

5)	kas ümberlaadimisdeklaratsioon esitati sadamariigile hiljemalt 48 tundi pärast sadamas toimunud ümberlaadimist;

6)	kas asjakohased dokumendid, sealhulgas ümberlaadimisdeklaratsioon, asjakohane ICCATi hariliku tuuni püügidokument ja reekspordi sertifikaat on pardal olemas ja nõuetekohaselt täidetud;

7)	töödeldud toodete puhul ICCATi ümberarvestustegurite kasutamist töödeldud hariliku tuuni ekvivalentse kogumassi arvutamiseks.

1.6. Inspekteerimisülesanded kalakasvandustes

Ametnikud kontrollivad järjepidevalt:

1)	kas asjakohased dokumendid on olemas, nõuetekohaselt täidetud ja registreeritud (hariliku tuuni püügidokument ja reekspordi sertifikaat, üleviimisdeklaratsioon, sumpadesse paigutamise deklaratsioon, ümberlaadimisdeklaratsioon);

2)	kas kalapüügilaeva lipuriigi ametiasutused on andnud eelnevalt loa sumpadesse paigutamiseks;

3)	kas ICCATi piirkondlik vaatleja oli hariliku tuuni üleviimise, sumpadesse paigutamise ja saagi kogumise kõigi toimingute ajal kohal ning on tõendanud sumpadesse paigutamise deklaratsioonid;

4)	kas kalakasvanduses on jälgitud vees videokaameraga kõiki üleviimise ja sumpadessse paigutamise toiminguid ja kas videosalvestis on tehtud kättesaadavaks inspektoritele ja vastab ICCATi soovituse 12–03 9. lisas sätestatud videosalvestamise nõuetele;

5)	kas kõigi sumpadesse paigutamise toimingute ajal on kohaldatud stereokaameraid kasutavat programmi või sama täpsusastmega tehnikat, et täpsustada sumpa paigutatavate kalade arvu ja kaalu;

6)	et kalakasvanduse asukoha liikmesriik ei luba hariliku tuuni paigutamist sumpadesse, kui selle arv ja kaal ületab kõnealuse liikmesriigi lubatud koguseid.

1.7. Transporti ja turustamist käsitlevad inspekteerimisülesanded

Ametnikud kontrollivad järjepidevalt:

1)	transpordi puhul eelkõige asjakohaseid saatedokumente ning võrdlevad neid veetavate füüsiliste kogustega;

2)	turustamise puhul asjakohaste dokumentide olemasolu ja nõuetekohast täitmist, sealhulgas hariliku tuuni asjakohase püügidokumendi ja reekspordi sertifikaadi olemasolu.

2. Inspekteerimisaruanded

ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava raames kasutavad ametnikud inspekteerimise puhul käesoleva otsuse lisa liites esitatud vormi.

Muu inspekteerimise puhul kasutavad ametnikud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 76 kohast inspekteerimisaruannet. Inspekteerimisaruanne hõlmab asjakohast teavet, mis sisaldub komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 (2) artikli 115 kohases vastavas inspekteerimismoodulis, mis on esitatud nimetatud määruse XXVII lisas.

„Liide

ICCATI INSPEKTEERIMISARUANNE nr …

Tekst pildi

Tekst pildi

TÄHELDATUD TÕSISED RIKKUMISED

Tekst pildi

Laeva nimi: …

Laeva lipuriik: …

ICCATi number: …

kalapüük ilma konventsiooniosalise lipuriigi välja antud kehtiva litsentsi või loata;

komisjoni aruandlusnõuete kohaste püügiandmete ja püügiga seotud andmete kohta piisava arvestuse pidamata jätmine või selliste püügi- ja/või püügiga seotud andmete kohta valeandmete esitamine;

kalapüük keelualal;

kalapüük keeluajal;

ICCATi poolt vastuvõetud kohaldatavate kaitse- ja majandamismeetmetega vastuolus olev kavatsuslik püük või pardalhoidmine;

ICCATi eeskirjade kohaselt kehtivate püügipiirangute või kvootide oluline rikkumine;

keelatud püügivahendite kasutamine;

kalalaeva pardatähise, nime või registreerimisandmete võltsimine või tahtlik varjamine;

rikkumise uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või kõrvaldamine;

arvukad rikkumised, mis üheskoos moodustavad ICCATi eeskirjade kohaselt kehtivate meetmete tõsise eiramise;

muud sarnased ICCATi poolt kindlaksmääratud rikkumised, kui need on lisatud käesolevate menetluste muudetud versiooni ja laiali saadetud;

volitatud inspektori või vaatleja solvamine, talle vastu hakkamine, tema häirimine, seksuaalne ahistamine, sekkumine tema töösse või selle põhjuseta takistamine või viivitamine;

laevaseiresüsteemi töö tahtlik häirimine või rikkumine;

kalastamine jälgimislennukite abil;

laevaseire satelliitsüsteemide häirimine ja/või ilma laevaseiresüsteemita töötamine;

üleviimistegevus ilma üleviimisdeklaratsioonita;

ümberlaadimine merel.

Inspektori allkiri: …

Tunnistaja allkiri: …

Kuupäev: …

„III LISA

ARTIKLIS 12 OSUTATUD RIIKLIKU KONTROLLIMEETMETE PROGRAMMI SISU

Riiklikes kontrollimeetmete programmides käsitletakse järgmist.

1. Kontrollivahendid

a) Inimvahendid

Kaldal ja merel tegutsevate ametnike arv ning nende lähetamise ajavahemikud ja piirkonnad.

b) Tehnilised vahendid

Patrull-laevade ja õhusõidukite arv ning nende lähetamise ajavahemikud ja püügipiirkonnad.

c) Rahalised vahendid

Inimressursside, patrull-laevade ja õhusõidukite lähetamise eelarve.

2. Sadamate määramine

ICCATi soovituse 12–03 kohaselt nõutav määratud sadamate ja määratud kellaaegade loetelu.

3. Inspekteerimisprotokollid

Inspekteerimistoimingute metoodikat selgitavad üksikasjalikud protokollid.

Liikmesriigid tagavad ka järgmiste punktide lisamise nende kontrollimeetmete programmidesse.

1. Saak:

a)	kogus (hinnanguline biomass) ja isendite täpne arv;

b)	kontrollitakse, kas püütud kogused vastavad eraldatud kvootidele;

c)	kontrollitakse, kas järgitakse alammõõdu nõudeid, lubatud kõikumise protsendiga isendite arvust.

2. Üleviimine:

a)	eelteatis veetavasse sumpa ja kasvatamissumpa üleviimiseks;

b)	veetavasse sumpa üleviidud kalade täpne kogus (kaal) ja arv;

c)	kalade suremus sumpa üleviimisel ja surnud kalade kasutusotstarve.

3. Kalakasvandus:

a)	saagi seaduslikkuse kinnitus ning eelnev luba lipuliikmesriigilt;

b)	nuumamissumpa üleviidud kalade täpne kogus (kaal) ja arv;

c)	proovivõtu-/märgistamisprogrammi kasutamine kaalus juurdevõtmise kindlakstegemiseks.

4. Väljapüük ja eksport:

a)	väljapüütud kalade täpne kogus (kaal) ja arv;

b)	ICCATi piirkondliku vaatlusprogrammiga hõlmatus;

c)	täpne kogus tooteliikide kaupa (viidates selgelt ümberarvestusteguritele).

4. Suunised

Selgitavad suunised ametnikele, tootjaorganisatsioonidele ning kalameestele.

5. Andmevahetusprotokollid

Protokollid suhtlemiseks teiste liikmesriikide määratud pädevate asutustega, kes vastutavad hariliku tuuni kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi eest.

„IV LISA

HARILIKU TUUNI RIIKLIKU KONTROLLIPROGRAMMI IGAKUINE ÜLEVAADE

A JAGU

Riikliku kontrollimeetmete programmiga seotud inspekteerimiste arv

Liikmesriik: … Aasta: … Kuu: …

Liikmesriigi laevad ja käitajad

Muude liikmesriikide või riikide laevad ja käitajad

Aruande esitaja:

Inspekteerimiste ja rikkumiste arv ühiskasutuskava raames

Inspekteerimiste ja rikkumiste arv väljaspool ühiskasutuskava

Inspekteerimiste ja rikkumiste arv ühiskasutuskava raames

Inspekteerimiste ja rikkumiste arv väljaspool ühiskasutuskava

HARILIKU TUUNI PÜÜGI LOA SAANUD LAEVAD, KALAKASVANDUSED JA MÕRRAD

Merel

Maismaal

Rikkumised (*2)

Merel

Maismaal

Rikkumised (*2)

Merel

Maismaal

Rikkumised (*2)

Merel

Maismaal

Rikkumised (*2)

Seinerid

Õngepüügilaevad

Muud õngejadadega laevad

Söödalaevad

Traalerid

Puksiirid, abilaevad ja töötlemislaevad

Mõrrad

Kalakasvandused

LAEVAD, MILLEL EI OLE HARILIKU TUUNI PÜÜGI LUBA, JA MUUD KÄITAJAD

Kalapüügilaevad (mis on ühenduse laevaregistris)

Sportlik ja harrastuskalapüük

Muud laevad

Veoautode ja veo inspekteerimine

Esmamüügi inspekteerimine

Jaemüügi inspekteerimine

Restoranide inspekteerimine

Muu inspekteerimine (kirjeldage)

TÄHELEPANEKUD

B JAGU

Rikkumiste üksikasjalik kirjeldus (*2)

ID	Kuupäev	Kontrollimisviis	Piirkond	Inspekteerimisaruande nr	Lipuriik	ICCATi nr (või ühenduse laevastikuregistri nr või pardatähis)	Nimetus	Püügivahend või -tüüp	Kirjeldus	Viited õigusaktidele	Tõsine rikkumine?	Rikkumisega seotud hariliku tuuni kogus Arv ja kg		Võetud meetmed	Järgmine meede või põhjendus selle võtmata jätmiseks	Uurimiseks eeldatavalt kuluv aeg	Lõppotsuse üksikasjad	Juhtum lõpetatud?	Märkused
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)	(7)	(8)	(9)	(10)	(11)	(12)	(13)	(14)	(15)	(16)	(17)	(18)	(19)	(20)

SELGITUS (B jao kohta)

NR	LAHTER	KIRJELDUS
1	ID	Iga rikkumise kordumatu ID number.
2	Kuupäev	Kuupäev, millal tegevus aset leidis.
3	Kontrollimisviis	S – sea (meri), P – port (sadam), F – farm (kalakasvatus), T – trap (mõrd), O – other (muu)
4	Piirkond	S puhul märkida koordinaadid. P, F, T ja O puhul märkida piirkonna, sadama või omavalitsusüksuse nimi.
5	Inspekteerimisaruande nr	ICCATi (või riikliku) inspekteerimisaruande number.
6	Lipuriik	Inspekteeritud laeva või käitaja lipuriik.
7	ICCATi nr (või ühenduse laevastikuregistri nr või pardatähis)	Inspekteeritud laeva või käitaja ICCATi või ELi laevastikuregistri number; kui ei ole kumbagi, siis laeva pardanumber.
8	Nimi	Inspekteeritud laeva või käitaja nimi.
9	Püügivahend või -tüüp	Peamine püügivahend, mida inspekteerimise ajal kasutas laev/käitaja või kalakasvandus, mõrd, esmaostja, jaemüüja, restoran, transpordivahend, sportlik või harrastuskalapüük, muu (kirjeldage).
10	Kirjeldus	Rikkumise kirjeldus.
11	Viited õigusaktidele	Nimetage õigusakt(id) (ELi õigusaktid ja/või ICCATi soovitused).
12	Tõsine rikkumine?	Märkige, kas rikkumine on tõsine: JAH/EI.
13	Arv	Rikkumisega seotud hariliku tuuni kogus.
14	Kg	Rikkumisega seotud hariliku tuuni kogus.
15	Võetud meetmed	Kirjeldage kõiki meetmeid, mis võeti pärast inspekteerimist. Kui ei võetud, kirjutage „ei ühtki”.
16	Järgmine meede või põhjendus selle võtmata jätmiseks	Järgmine kavandatud meede, kui on. Põhjendus, juhul kui meetmeid ei võetud.
17	Uurimiseks eeldatavalt kuluv aeg	Uurimiseks ja/või protsessi lõpuleviimiseks eeldatavalt kuluv aeg.
18	Lõppotsuse üksikasjad	Trahv, karistus, konfiskeerimine (märkige ka kogused).
19	Juhtum lõpetatud?	JAH, kui on lõpetatud, vastasel korral EI.
20	Märkused	Üldised märkused.

”

(*1) Malta poolt 12. juunil 2013 posti teel taotletud muudatused.

(1) Hispaania nõutud muudatus.

(2) ELT L 112, 30.4.2011, lk 1.

(*2) Käesolevas otsuses ja asjakohastes ELi ja ICCATi õigusaktides sätestatud meetmete rikkumised, mis on seotud hariliku tuuniga.

15.8.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 219/49

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

13. august 2013,

mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 5225 all)

(Ainult hispaania-, hollandi-, inglis-, itaalia-, kreeka-, läti-, poola-, prantsus-, rootsi-, saksa-, sloveeni-, soome-, taani- ja ungarikeelne tekst on autentsed)

(2013/433/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1258/1999 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, (2) eriti selle artiklit 31,

olles konsulteerinud põllumajandusfondide komiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1258/1999 artikli 7 lõike 4 ja määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 31 kohaselt teeb komisjon vajalikud kontrollimised, teavitab liikmesriike nende kontrollimiste tulemustest, võtab teatavaks liikmesriikide esitatud märkused, kutsub kokku kahepoolsed läbirääkimised, et jõuda kokkuleppele asjaomaste liikmesriikidega, ning teeb neile ametlikult teatavaks oma seisukoha.

(2)	Liikmesriikidel on olnud võimalus taotleda lepitusmenetlust. Teatavatel juhtudel on seda võimalust kasutatud ning komisjon on vaadanud läbi menetluse tulemusena koostatud aruanded.

(3)	Määruse (EÜ) nr 1258/1999 ja määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaselt võib rahastada üksnes selliseid põllumajanduskulusid, mis on tehtud kooskõlas Euroopa Liidu eeskirjadega.

(4)	Pärast kontrollimisi on kahepoolsete läbirääkimiste tulemusena ja lepitusmenetluste käigus selgitatud välja, et osa liikmesriikide deklareeritud kulutustest ei vasta kõnealusele tingimusele, ning seega ei saa neid rahastada EAGGFi tagatisrahastust, EAGFist ega EAFRDst.

(5)	Tuleks märkida summad, mida ei kaeta EAGGFi tagatisrahastust, EAGFist ega EAFRDst. Kõnealused summad ei ole seotud kuludega, mis on tehtud 24 kuud enne seda, kui komisjon esitas liikmesriikidele kontrollimistulemuste kohta kirjaliku teatise.

(6)	Käesolevas otsuses osutatud juhtumite kohta saatis komisjon liikmesriikidele kokkuvõtliku aruande nende summade hinnangu kohta, mida ei rahastata, kuna need ei vasta Euroopa Liidu eeskirjadele.

(7)	Käesolev otsus ei mõjuta finantsjäreldusi, mida komisjon võib teha seda teemat käsitlevatele 1. juunil 2013. aastal pooleli olevatele Euroopa Kohtu kohtuasjadele tuginedes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu rahastamine ei kata lisas loetletud kulusid, mida liikmesriikide akrediteeritud makseasutused on deklareerinud EAGGFi tagatisrahastu, EAGFi või EAFRD raames, kuna kulud ei vasta Euroopa Liidu eeskirjadele.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile, Taani Kuningriigile, Saksamaa Liitvabariigile, Iirimaale, Kreeka Vabariigile, Hispaania Kuningriigile, Prantsuse Vabariigile, Itaalia Vabariigile, Läti Vabariigile, Luksemburgi Suurhertsogiriigile, Ungarile, Poola Vabariigile, Sloveenia Vabariigile, Soome Vabariigile ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

Brüssel, 13. august 2013

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Dacian CIOLOȘ

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.

(2) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

LISA

Liikmesriik	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	%	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
EELARVEPUNKT: 6701
BE	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2008	Tunnustamise miinimumnõuded ei ole täidetud	ÜHEKORDNE		EUR	– 922 684,37	0,00	– 922 684,37
BE	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2009	Tunnustamise miinimumnõuded ei ole täidetud	ÜHEKORDNE		EUR	–2 091 855,58	0,00	–2 091 855,58
BE	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2010	Tunnustamise miinimumnõuded ei ole täidetud	ÜHEKORDNE		EUR	–1 093 697,47	0,00	–1 093 697,47
KOKKU BE						EUR	–4 108 237,42	0,00	–4 108 237,42
DE	Tärklis	2003	Puudused ühe kartulitärklist tootva ettevõtja maksesüsteemis	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	–1 901 395,66	0,00	–1 901 395,66
DE	Tärklis	2004	Puudused ühe kartulitärklist tootva ettevõtja maksesüsteemis	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	–1 883 474,60	0,00	–1 883 474,60
DE	Tärklis	2005	Puudused ühe kartulitärklist tootva ettevõtja maksesüsteemis	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	–2 408 081,08	0,00	–2 408 081,08
DE	Toodanguga sidumata otsetoetused	2007	Abikõlbmatud maastikuelemendid; nõudeaastad 2006–2008	ÜHEKORDNE		EUR	– 235 167,91	0,00	– 235 167,91
DE	Toodanguga sidumata otsetoetused	2007	Puudused kohapealse kontrolli teostamisel	ÜHEKORDNE		EUR	–2 816,41	0,00	–2 816,41
DE	Toodanguga sidumata otsetoetused	2008	Abikõlbmatud maastikuelemendid; nõudeaastad 2006–2008	ÜHEKORDNE		EUR	– 297 448,70	0,00	– 297 448,70
DE	Muud otsetoetused	2008	Abikõlbmatud maastikuelemendid; nõudeaastad 2006–2008	ÜHEKORDNE		EUR	– 525,06	0,00	– 525,06
DE	Muud otsetoetused – energiakultuurid	2008	Abikõlbmatud maastikuelemendid; nõudeaastad 2006–2008	ÜHEKORDNE		EUR	–1 506,39	0,00	–1 506,39
DE	Toodanguga sidumata otsetoetused	2008	Puudused kohapealse kontrolli teostamisel	ÜHEKORDNE		EUR	–6 993,20	0,00	–6 993,20
DE	Muud otsetoetused	2009	Abikõlbmatud maastikuelemendid; nõudeaastad 2006–2008	ÜHEKORDNE		EUR	– 324,85	0,00	– 324,85
DE	Toodanguga sidumata otsetoetused	2009	Abikõlbmatud maastikuelemendid; nõudeaastad 2006–2008	ÜHEKORDNE		EUR	– 296 114,43	0,00	– 296 114,43
DE	Muud otsetoetused – energiakultuurid	2009	Abikõlbmatud maastikuelemendid; nõudeaastad 2006–2008	ÜHEKORDNE		EUR	– 743,76	0,00	– 743,76
DE	Toodanguga sidumata otsetoetused	2009	Puudused kohapealse kontrolli teostamisel	ÜHEKORDNE		EUR	–6 706,48	0,00	–6 706,48
KOKKU DE						EUR	–7 041 298,53	0,00	–7 041 298,53
DK	Toodanguga sidumata otsetoetused	2008	Põllumassiivide registri ja kohapealsete kontrollidega seotud puudused	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	–8 175 799,16	0,00	–8 175 799,16
DK	Toodanguga sidumata otsetoetused	2008	Põllumassiivide registri ja kohapealsete kontrollidega seotud puudused	ÜHEKORDNE		EUR	– 894 733,68	0,00	– 894 733,68
DK	Toodanguga sidumata otsetoetused	2009	Põllumassiivide registri ja kohapealsete kontrollidega seotud puudused	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	–1 098 146,81	0,00	–1 098 146,81
KOKKU DK						EUR	–10 168 679,65	0,00	–10 168 679,65
ES	Nõuetele vastavus	2008	Sanktsioonide hindamisega seotud puudused, puudub hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõue, nõudeaasta 2007	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	–2 502 153,89	– 385,00	–2 501 768,89
ES	Nõuetele vastavus	2008	Sanktsioonide hindamisega seotud puudused, puudub hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõue, nõudeaasta 2007	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	144,00	0,00	144,00
ES	Nõuetele vastavus	2009	Sanktsioonide hindamisega seotud puudused, puudub hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõue, nõudeaasta 2007	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	–7 122,69	0,00	–7 122,69
ES	Nõuetele vastavus	2009	Sanktsioonide hindamisega seotud puudused, puudub hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõue, nõudeaasta 2007	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	498,64	0,00	498,64
ES	Nõuetele vastavus	2009	Sanktsioonide hindamisega seotud puudused, puudub hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõue, nõudeaasta 2008	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	–2 720 206,24	–23,84	–2 720 182,40
ES	Nõuetele vastavus	2009	Sanktsioonide hindamisega seotud puudused, puudub hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõue, nõudeaasta 2008	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	238,57	0,00	238,57
ES	Nõuetele vastavus	2010	Sanktsioonide hindamisega seotud puudused, puudub hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõue, nõudeaasta 2007	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	–83,48	0,00	–83,48
ES	Nõuetele vastavus	2010	Sanktsioonide hindamisega seotud puudused, puudub hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõue, nõudeaasta 2007	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	18,98	0,00	18,98
ES	Nõuetele vastavus	2010	Sanktsioonide hindamisega seotud puudused, puudub hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõue, nõudeaasta 2008	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	–2 952,97	0,00	–2 952,97
ES	Nõuetele vastavus	2010	Sanktsioonide hindamisega seotud puudused, puudub hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõue, nõudeaasta 2008	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	69,69	0,00	69,69
ES	Nõuetele vastavus	2011	Sanktsioonide hindamisega seotud puudused, puudub hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõue, nõudeaasta 2008	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 650,69	0,00	– 650,69
ES	Nõuetele vastavus	2011	Sanktsioonide hindamisega seotud puudused, puudub hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõue, nõudeaasta 2008	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	26,14	0,00	26,14
KOKKU ES						EUR	–5 232 173,94	– 408,84	–5 231 765,10
FI	Riiklik ladustamine – teravili	2010	Vead kohapealse liikumise korral	ÜHEKORDNE		EUR	– 715 273,00	0,00	– 715 273,00
FI	Toodanguga sidumata otsetoetused	2007	Puudused toetuseõiguste ümberarvutamisel; nõudeaastad 2006–2009	ÜHEKORDNE		EUR	–1 706,39	0,00	–1 706,39
FI	Toodanguga sidumata otsetoetused	2007	Sanktsioonide kohaldamata jätmine eelmiste nõudeaastate suhtes; nõudeaastad 2006–2008	ÜHEKORDNE		EUR	– 830 460,62	0,00	– 830 460,62
FI	Toodanguga sidumata otsetoetused	2008	Puudused toetuseõiguste ümberarvutamisel; nõudeaastad 2006–2009	ÜHEKORDNE		EUR	–1 688,89	0,00	–1 688,89
FI	Toodanguga sidumata otsetoetused	2008	Sanktsioonide kohaldamata jätmine eelmiste nõudeaastate suhtes; nõudeaastad 2006–2008	ÜHEKORDNE		EUR	– 420 558,19	0,00	– 420 558,19
FI	Toodanguga sidumata otsetoetused	2009	Puudused toetuseõiguste ümberarvutamisel; nõudeaastad 2006–2009	ÜHEKORDNE		EUR	–1 695,55	0,00	–1 695,55
FI	Toodanguga sidumata otsetoetused	2009	Puudused vähendamiste ja sanktsioonide kohaldamisel majandite suhtes, kellel on valdusi mitmes toetatavas piirkonnas	ÜHEKORDNE		EUR	–8 789,63	0,00	–8 789,63
FI	Toodanguga sidumata otsetoetused	2009	Kohapealsete kontrollide kvaliteediga seotud puudused; nõudeaastad 2008–2009	ÜHEKORDNE		EUR	– 747 109,66	0,00	– 747 109,66
FI	Toodanguga sidumata otsetoetused	2009	Ekstrapoleerimine, kui üledeklareerimine on väiksem kui 3 %	ÜHEKORDNE		EUR	– 119 108,47	0,00	– 119 108,47
FI	Toodanguga sidumata otsetoetused	2009	Sanktsioonide kohaldamata jätmine eelmiste nõudeaastate suhtes; nõudeaastad 2006–2008	ÜHEKORDNE		EUR	– 190 181,58	0,00	– 190 181,58
FI	Toodanguga sidumata otsetoetused	2009	Tagasiulatuv tagasinõudmine pärast LPISi ajakohastamist; nõudeaastad 2008–2009	ÜHEKORDNE		EUR	– 488 113,00	0,00	– 488 113,00
FI	Toodanguga sidumata otsetoetused	2010	Puudused toetuseõiguste ümberarvutamisel; nõudeaastad 2006–2009	ÜHEKORDNE		EUR	–1 719,00	0,00	–1 719,00
FI	Toodanguga sidumata otsetoetused	2010	Puudused vähendamiste ja sanktsioonide kohaldamisel majandite suhtes, kellel on valdusi mitmes toetatavas piirkonnas	ÜHEKORDNE		EUR	–4 833,46	0,00	–4 833,46
FI	Toodanguga sidumata otsetoetused	2010	Kohapealsete kontrollide kvaliteediga seotud puudused; nõudeaastad 2008–2009	ÜHEKORDNE		EUR	– 594 924,89	0,00	– 594 924,89
FI	Toodanguga sidumata otsetoetused	2010	Ekstrapoleerimine, kui üledeklareerimine on väiksem kui 3 %	ÜHEKORDNE		EUR	–97 167,26	0,00	–97 167,26
FI	Toodanguga sidumata otsetoetused	2010	Tagasiulatuv tagasinõudmine pärast LPISi ajakohastamist; nõudeaastad 2008–2009	ÜHEKORDNE		EUR	– 472 260,00	0,00	– 472 260,00
KOKKU FI						EUR	–4 695 589,59	0,00	–4 695 589,59
FR	Riiklik ladustamine – alkohol	2008	Viga alkoholi laovarude liikumise klassifikatsioonis	ÜHEKORDNE		EUR	– 122 165,29	0,00	– 122 165,29
FR	Riiklik ladustamine – alkohol	2008	Kontrolli- ja aruandluskorraga seotud puudused	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 282 590,55	0,00	– 282 590,55
FR	Riiklik ladustamine – lõssipulber	2009	Hilinenud maksed	ÜHEKORDNE		EUR	–88 690,73	0,00	–88 690,73
FR	Muu otsetoetus – uted ja kitsed	2010	Toetusekõlblikkuse kriteeriumide kontrollimisega seotud puudused	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	–1 334 634,43	0,00	–1 334 634,43
KOKKU FR						EUR	–1 828 081,00	0,00	–1 828 081,00
GB	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikkel 69 – ainult lambad ja veised	2008	Vähenduste ja väljaarvamiste kohaldamata jätmine (halduskontrollid, mittetähtaegne teavitamine, puuduvad kõrvamärgid)	ÜHEKORDNE		EUR	– 295 796,24	0,00	– 295 796,24
GB	Muud otsetoetused – määruse nr (EÜ)1782/2003 artikkel 69 – ainult lambad ja veised	2009	Vähenduste ja väljaarvamiste kohaldamata jätmine (halduskontrollid, mittetähtaegne teavitamine, puuduvad kõrvamärgid)	ÜHEKORDNE		EUR	– 181 965,27	0,00	– 181 965,27
GB	Muud otsetoetused – määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikkel 69 – ainult lambad ja veised	2010	Vähenduste ja väljaarvamiste kohaldamata jätmine (halduskontrollid, mittetähtaegne teavitamine, puuduvad kõrvamärgid)	ÜHEKORDNE		EUR	– 299 059,21	0,00	– 299 059,21
GB	Toodanguga sidumata otsetoetused	2008	LPIS-GIS süsteemiga, kohapealse kontrolliga ning maksete ja sanktsioonidega seotud puudused	KINDLAMÄÄRALINE	2,05 %	EUR	–11 874 798,65	–11 257,09	–11 863 541,56
GB	Toodanguga sidumata otsetoetused	2009	LPIS-GIS süsteemiga, kohapealse kontrolliga ning maksete ja sanktsioonidega seotud puudused	KINDLAMÄÄRALINE	2,05 %	EUR	–11 511 587,28	–6 505,77	–11 505 081,51
GB	Toodanguga sidumata otsetoetused	2010	LPIS-GIS süsteemiga, kohapealse kontrolliga ning maksete ja sanktsioonidega seotud puudused	KINDLAMÄÄRALINE	2,05 %	EUR	–9 780,22	0,00	–9 780,22
GB	Toodanguga sidumata otsetoetused	2010	LPIS-GIS süsteemiga, kohapealse kontrolliga ning maksete ja sanktsioonidega seotud puudused	ÜHEKORDNE		EUR	–11 538 789,46	0,00	–11 538 789,46
GB	Toodanguga sidumata otsetoetused	2009	Vead riikliku reservi eraldamisel	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	–5 102 862,39	–1 020 572,48	–4 082 289,91
GB	Toodanguga sidumata otsetoetused	2009	Vead riikliku reservi eraldamisel	ÜHEKORDNE		EUR	–5 669 847,10	– 113 396,94	–5 556 450,16
GB	Toodanguga sidumata otsetoetused	2010	Vead riikliku reservi eraldamisel	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	–3 691 257,79	– 738 251,55	–2 953 006,24
GB	Toodanguga sidumata otsetoetused	2010	Vead riikliku reservi eraldamisel	ÜHEKORDNE		EUR	–4 101 397,55	–82 027,95	–4 019 369,60
KOKKU GB						EUR	–54 277 141,16	–1 972 011,78	–52 305 129,38
GR	Puu- ja köögiviljad – virsikute ja pirnide töötlemine	2006	Tootjaorganisatsioonide raamatupidamisdokumentide kontrollimisega ning tootjate ja tootjaorganisatsioonide administratiivsete ja raamatupidamisalaste kontrollidega seotud puudused; autoriseerimata sularahamaksed; järelevalve puudumine vastavuskontrollide ja laokontrollide üle	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	–1 528 781,33	0,00	–1 528 781,33
GR	Puu- ja köögiviljad – virsikute ja pirnide töötlemine	2007	Tootjaorganisatsioonide raamatupidamisdokumentide kontrollimisega ning tootjate ja tootjaorganisatsioonide administratiivsete ja raamatupidamisalaste kontrollidega seotud puudused; autoriseerimata sularahamaksed; järelevalve puudumine vastavuskontrollide ja laokontrollide üle	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	–1 489 520,41	0,00	–1 489 520,41
GR	POSEI (2007+)	2005	Puudulik oliivikasvatuse geoinfosüsteem (GIS)	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 968 440,20	0,00	– 968 440,20
GR	POSEI (2007+)	2006	Puudulik oliivikasvatuse geoinfosüsteem (GIS)	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	–1 204 598,37	0,00	–1 204 598,37
GR KOKKU						EUR	–5 191 340,31	0,00	–5 191 340,31
HU	Eksporditoetused – elusloomad	2008	Eksporditava eluskarja väljasaatmisel ei kontrollitud sõidumeerikuid	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	–34 687,50	0,00	–34 687,50
HU	Eksporditoetused – elusloomad	2009	Eksporditava eluskarja väljasaatmisel ei kontrollitud sõidumeerikuid	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 101 292,70	0,00	– 101 292,70
HU	Eksporditoetused – elusloomad	2010	Eksporditava eluskarja väljasaatmisel ei kontrollitud sõidumeerikuid	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	–77 256,09	0,00	–77 256,09
HU	Eksporditoetused – elusloomad	2011	Eksporditava eluskarja väljasaatmisel ei kontrollitud sõidumeerikuid	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	–21 647,22	0,00	–21 647,22
HU	Toodanguga sidumata otsetoetused	2009	LPIS-GISiga seotud puudused (nõudeaasta 2008)	HINNANGULINE		EUR	–4 404 011,26	0,00	–4 404 011,26
HU	Toodanguga sidumata otsetoetused	2009	LPIS-GISiga seotud puudused (nõudeaasta 2008)	ÜHEKORDNE		EUR	–64 177,87	0,00	–64 177,87
KOKKU HU						EUR	–4 703 072,64	0,00	–4 703 072,64
IE	Erakorralised toetusmeetmed	2009	Sea- ja veiselihaturu erakorraliste toetusmeetmete raames hüvitatud abikõlbmatud summad	ÜHEKORDNE		EUR	– 450 450,00	0,00	– 450 450,00
IE	Otsetoetused	2006	LPIS-GISga, kohapealsete kontrollide ning ühismaade registreerimis- ja kontrollimenetlusega seotud puudused, põhjendamatu hälbe kohaldamine haldusliku ristkontrolli raames, määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 49 lõike 1 kohase karistuse ebakorrektne arvutamine	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 976 058,01	0,00	– 976 058,01
IE	Maaelu areng EAGGF (2000–2006) – pindalapõhised meetmed	2006	LPIS-GISga, kohapealsete kontrollide ning ühismaade registreerimis- ja kontrollimenetlusega seotud puudused, põhjendamatu hälbe kohaldamine haldusliku ristkontrolli raames, määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 49 lõike 1 kohase karistuse ebakorrektne arvutamine	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 174 441,64	0,00	– 174 441,64
IE	Maaelu areng EAGGF (2000–2006) – pindalapõhised meetmed	2006	LPIS-GISga, kohapealsete kontrollide ning ühismaade registreerimis- ja kontrollimenetlusega seotud puudused, põhjendamatu hälbe kohaldamine haldusliku ristkontrolli raames, määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 49 lõike 1 kohase karistuse ebakorrektne arvutamine	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 661 538,00	0,00	– 661 538,00
IE	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetus (ühtse pindalatoetuse kava – SPS)	2007	LPIS-GISga, kohapealsete kontrollide ning ühismaade registreerimis- ja kontrollimenetlusega seotud puudused, põhjendamatu hälbe kohaldamine haldusliku ristkontrolli raames, määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 49 lõike 1 kohase karistuse ebakorrektne arvutamine	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 984 432,96	0,00	– 984 432,96
IE	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetus (ühtse pindalatoetuse kava – SPS)	2008	LPIS-GISga, kohapealsete kontrollide ning ühismaade registreerimis- ja kontrollimenetlusega seotud puudused, põhjendamatu hälbe kohaldamine haldusliku ristkontrolli raames, määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 49 lõike 1 kohase karistuse ebakorrektne arvutamine	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	–1 010 190,95	0,00	–1 010 190,95
KOKKU IE						EUR	–4 257 111,56	0,00	–4 257 111,56
IT	Puu- ja köögiviljad – tsitrusviljade töötlemine	2007	Korduvad haldus-, raamatupidamis- ja füüsilise kontrolliga seotud puudused; sanktsioonide puudulik kohaldamine	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	–3 030 017,94	0,00	–3 030 017,94
IT	Puu- ja köögiviljad – tsitrusviljade töötlemine	2008	Korduvad haldus-, raamatupidamis- ja füüsilise kontrolliga seotud puudused; sanktsioonide puudulik kohaldamine	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	–1 816 747,50	0,00	–1 816 747,50
IT	Puu- ja köögiviljad – tsitrusviljade töötlemine	2009	Korduvad haldus-, raamatupidamis- ja füüsilise kontrolliga seotud puudused; sanktsioonide puudulik kohaldamine	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	–14 290,80	0,00	–14 290,80
IT	Puu- ja köögiviljad – tsitrusviljade töötlemine	2006	Korduvad haldus-, raamatupidamis- ja füüsilise kontrolliga seotud puudused; sanktsioonide puudulik kohaldamine	KINDLAMÄÄRALINE	15,00 %	EUR	–2 434,82	0,00	–2 434,82
IT	Puu- ja köögiviljad — eeltunnustatud tootjarühmad	2007	Põhjendamatult kasutatud summade tagasinõudmata jätmine	ÜHEKORDNE		EUR	–14 248,39	0,00	–14 248,39
IT	Puu- ja köögiviljad – tsitrusviljade töötlemine	2007	Korduvad haldus-, raamatupidamis- ja füüsilise kontrolliga seotud puudused; sanktsioonide puudulik kohaldamine	KINDLAMÄÄRALINE	15,00 %	EUR	–8 102 327,00	0,00	–8 102 327,00
IT	Puu- ja köögiviljad – tsitrusviljade töötlemine	2008	Korduvad haldus-, raamatupidamis- ja füüsilise kontrolliga seotud puudused; sanktsioonide puudulik kohaldamine	KINDLAMÄÄRALINE	15,00 %	EUR	– 793 622,94	0,00	– 793 622,94
IT	Puu- ja köögiviljad – tsitrusviljade töötlemine	2009	Korduvad haldus-, raamatupidamis- ja füüsilise kontrolliga seotud puudused; sanktsioonide puudulik kohaldamine	KINDLAMÄÄRALINE	15,00 %	EUR	–24 581,67	0,00	–24 581,67
IT	Eraladustamine – juust	2007	Hilinenud maksed	ÜHEKORDNE		EUR	–46 792,07	0,00	–46 792,07
IT	Eraladustamine – juust	2008	Hilinenud maksed	ÜHEKORDNE		EUR	– 125 871,36	0,00	– 125 871,36
IT	Eraladustamine – juust	2009	Hilinenud maksed	ÜHEKORDNE		EUR	– 803 060,21	0,00	– 803 060,21
IT	Nõuetele vastavus	2006	Otsuses nr 40 ei ole arvesse võetud korrektsioonide kattuvuse tõttu tagasimaksmisele kuuluvat summat	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	0,00	–28 812,86	28 812,86
IT	Nõuetele vastavus	2006	Otsuses nr 40 ei ole arvesse võetud korrektsioonide kattuvuse tõttu tagasimaksmisele kuuluvat summat	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	0,00	–47 081,71	47 081,71
KOKKU IT						EUR	–14 773 994,70	–75 894,57	–14 698 100,13
PL	Riiklik ladustamine – teravili	2006	Rakendusprogrammis e-FAUDIT on maisi ja või laost väljaviimise kulud valesti raamatupidamisse kantud	ÜHEKORDNE		EUR	–46 404,00	0,00	–46 404,00
PL	Riiklik ladustamine — või ja koor	2006	Rakendusprogrammis e-FAUDIT on maisi ja või laost väljaviimise kulud valesti raamatupidamisse kantud	ÜHEKORDNE		EUR	– 482,00	0,00	– 482,00
PL	Riiklik ladustamine – teravili	2006	Riikliku ladustamise raamatupidamisarvestuses (e-FAUDIT) on teravilja ja suhkru väärtus valesti raamatupidamisse kantud	ÜHEKORDNE		PLN	8 973,39	0,00	8 973,39
PL	Riiklik ladustamine – suhkur	2006	Riikliku ladustamise raamatupidamisarvestuses (e-FAUDITi) on teravilja ja suhkru väärtus valesti raamatupidamisse kantud	ÜHEKORDNE		PLN	–56 439,85	0,00	–56 439,85
PL	Muud otsetoetused – energiakultuurid	2008	Puudused kohapealse kontrolli teostamisel	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	–65 091,00	– 325,46	–64 765,54
PL	Muud otsetoetused – energiakultuurid	2008	LPIS-GISi, haldusliku ristkontrolli, maksete, sanktsioonide kohaldamise ja tagasiulatuva sissenõudmisega seotud puudused	ÜHEKORDNE		EUR	–21 735,51	0,00	–21 735,51
PL	Toodanguga sidumata otsetoetused	2008	LPIS-GISi, haldusliku ristkontrolli, maksete, sanktsioonide kohaldamise ja tagasiulatuva sissenõudmisega seotud puudused	ÜHEKORDNE		EUR	–9 653 891,41	– 417 527,94	–9 236 363,47
PL	Muud otsetoetused – energiakultuurid	2009	Puudused kohapealse kontrolli teostamisel	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 499,37	–2,50	– 496,87
PL	Toodanguga sidumata otsetoetused	2009	LPIS-GISi, haldusliku ristkontrolli, maksete, sanktsioonide kohaldamise ja tagasiulatuva sissenõudmisega seotud puudused	ÜHEKORDNE		EUR	–14 569 612,98	– 630 131,45	–13 939 481,53
PL	Muud otsetoetused	2009	LPIS-GISi, haldusliku ristkontrolli, maksete, sanktsioonide kohaldamise ja tagasiulatuva sissenõudmisega seotud puudused	ÜHEKORDNE		EUR	–22 622,77	0,00	–22 622,77
PL	Muud otsetoetused – energiakultuurid	2009	LPIS-GISi, haldusliku ristkontrolli, maksete, sanktsioonide kohaldamise ja tagasiulatuva sissenõudmisega seotud puudused	ÜHEKORDNE		EUR	–22 718,93	0,00	–22 718,93
PL	Muud otsetoetused – energiakultuurid	2010	Puudused kohapealse kontrolli teostamisel	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	–39 676,15	0,00	–39 676,15
KOKKU PL						EUR	–24 442 734,12	–1 047 987,35	–23 394 746,77
KOKKU PL						PLN	–47 466,46	0,00	–47 466,46
SI	Muu otsetoetus – otsemaksed	2007	Põldude identifitseerimise süsteemiga (LPIS) seotud puudused, sh „sildadega” seotud abikõlbmatud maksed; sanktsioonide ebakorrektne arvutamine; alusetult makstud summade tagasiulatuv sissenõudmine	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 274 950,95	0,00	– 274 950,95
SI	Muu otsetoetus – otsemaksed	2008	Põldude identifitseerimise süsteemiga (LPIS) seotud puudused, sh „sildadega” seotud abikõlbmatud maksed; sanktsioonide ebakorrektne arvutamine; alusetult makstud summade tagasiulatuv sissenõudmine	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 619,15	0,00	– 619,15
SI	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetus (ühtse pindalatoetuse kava – SPS)	2008	Põldude identifitseerimise süsteemiga (LPIS) seotud puudused, sh „sildadega” seotud abikõlbmatud maksed; sanktsioonide ebakorrektne arvutamine; alusetult makstud summade tagasiulatuv sissenõudmine	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	–2 439 465,62	0,00	–2 439 465,62
SI	Muud otsetoetused	2009	Põldude identifitseerimise süsteemiga (LPIS) seotud puudused, sh „sildadega” seotud abikõlbmatud maksed; sanktsioonide ebakorrektne arvutamine; alusetult makstud summade tagasiulatuv sissenõudmine	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	–52,03	0,00	–52,03
SI	Toodanguga sidumata otsetoetused	2009	Põldude identifitseerimise süsteemiga (LPIS) seotud puudused, sh „sildadega” seotud abikõlbmatud maksed; sanktsioonide ebakorrektne arvutamine; alusetult makstud summade tagasiulatuv sissenõudmine	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	–1 205 011,43	0,00	–1 205 011,43
SI	Toodanguga sidumata otsetoetused	2009	Põldude identifitseerimise süsteemiga (LPIS) seotud puudused, sh „sildadega” seotud abikõlbmatud maksed; sanktsioonide ebakorrektne arvutamine; alusetult makstud summade tagasiulatuv sissenõudmine	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	–5 609,71	0,00	–5 609,71
SI	Toodanguga sidumata otsetoetused	2010	Põldude identifitseerimise süsteemiga (LPIS) seotud puudused, sh „sildadega” seotud abikõlbmatud maksed; sanktsioonide ebakorrektne arvutamine; alusetult makstud summade tagasiulatuv sissenõudmine	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	–2 148,21	0,00	–2 148,21
SI	Toodanguga sidumata otsetoetused	2010	Põldude identifitseerimise süsteemiga (LPIS) seotud puudused, sh „sildadega” seotud abikõlbmatud maksed; sanktsioonide ebakorrektne arvutamine; alusetult makstud summade tagasiulatuv sissenõudmine	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	–27 603,66	0,00	–27 603,66
KOKKU SI						EUR	–3 955 460,76	0,00	–3 955 460,76
6701 KOKKU						EUR	– 144 674 915,38	–3 096 302,54	– 141 578 612,84
6701 KOKKU						PLN	–47 466,46	0,00	–47 466,46

EELARVEPUNKT: 6711
DE	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2007	Abikõlbmatud maastikuelemendid; nõudeaastad 2006–2008	ÜHEKORDNE		EUR	–10 622,49	0,00	–10 622,49
DE	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2007	Puudused kohapealse kontrolli teostamisel	ÜHEKORDNE		EUR	–26 244,45	0,00	–26 244,45
DE	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2008	Abikõlbmatud maastikuelemendid; nõudeaastad 2006–2008	ÜHEKORDNE		EUR	–26 877,60	0,00	–26 877,60
DE	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2008	Puudused kohapealse kontrolli teostamisel	ÜHEKORDNE		EUR	–58 076,51	0,00	–58 076,51
DE	Maaelu areng,EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2009	Abikõlbmatud maastikuelemendid; nõudeaastad 2006–2008	ÜHEKORDNE		EUR	–35 471,28	0,00	–35 471,28
DE	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2009	Puudused kohapealse kontrolli teostamisel	ÜHEKORDNE		EUR	–44 521,80	0,00	–44 521,80
KOKKU DE						EUR	– 201 814,13	0,00	– 201 814,13
DK	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2008	Põllumassiivide registri ja kohapealsete kontrollidega seotud puudused	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 885 368,35	0,00	– 885 368,35
DK	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2008	Põllumassiivide registri ja kohapealsete kontrollidega seotud puudused	ÜHEKORDNE		EUR	–21 910,78	0,00	–21 910,78
DK	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2009	Põllumassiivide registri ja kohapealsete kontrollidega seotud puudused	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 163 737,87	0,00	– 163 737,87
DK	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2009	Põllumassiivide registri ja kohapealsete kontrollidega seotud puudused	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 107 621,71	0,00	– 107 621,71
DK	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2010	Põllumassiivide registri ja kohapealsete kontrollidega seotud puudused	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 107 845,80	0,00	– 107 845,80
KOKKU DK						EUR	–1 286 484,51	0,00	–1 286 484,51
ES	Nõuetele vastavus	2008	Sanktsioonide hindamisega seotud puudused, puudub hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõue, nõudeaasta 2007	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	–41 632,02	0,00	–41 632,02
ES	Nõuetele vastavus	2009	Sanktsioonide hindamisega seotud puudused, puudub hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõue, nõudeaasta 2007	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	–59,42	0,00	–59,42
ES	Nõuetele vastavus	2009	Sanktsioonide hindamisega seotud puudused, puudub hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõue, nõudeaasta 2008	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	–35 698,54	0,00	–35 698,54
ES	Nõuetele vastavus	2010	Sanktsioonide hindamisega seotud puudused, puudub hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõue, nõudeaasta 2007	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	–5,65	0,00	–5,65
ES	Nõuetele vastavus	2010	Sanktsioonide hindamisega seotud puudused, puudub hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõue, nõudeaasta 2008	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 113,20	0,00	– 113,20
ES	Nõuetele vastavus	2011	Sanktsioonide hindamisega seotud puudused, puudub hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõue, nõudeaasta 2008	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 146,92	0,00	– 146,92
ES	Maaelu areng, EAFRDi 1.+ 3. telg – investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)	2009	Valikukriteeriumi nr 15 kohast kontrolli ei ole tehtud nõuetekohaselt	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	–92 988,50	0,00	–92 988,50
ES	Maaelu areng, EAFRDi 1.+ 3. telg – investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)	2010	Valikukriteeriumi nr 15 kohast kontrolli ei ole tehtud nõuetekohaselt	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	–75 946,93	0,00	–75 946,93
ES	Maaelu areng, EAFRDi 1.+ 3. telg – investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)	2011	Valikukriteeriumi nr 15 kohast kontrolli ei ole tehtud nõuetekohaselt	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 102 417,68	0,00	– 102 417,68
ES	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2008	Kohapealsete kontrollidega seotud puudused	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	–4 456,32	0,00	–4 456,32
ES	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2008	Kohapealsete kontrollidega seotud puudused	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	–11 935,48	– 525,56	–11 409,92
ES	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2009	Kohapealsete kontrollidega seotud puudused	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	–5 969,01	0,00	–5 969,01
ES	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2009	Kohapealsete kontrollidega seotud puudused	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 355 791,09	0,00	– 355 791,09
ES	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2010	Kohapealsete kontrollidega seotud puudused	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	–6 137,24	0,00	–6 137,24
ES	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2010	Kohapealsete kontrollidega seotud puudused	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 791 741,75	0,00	– 791 741,75
KOKKU ES						EUR	–1 525 039,75	– 525,56	–1 524 514,19
FI	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2010	Põllumajanduse keskkonnakaitseliste kohustuste täitmise kontrollimisega seotud puudused	ÜHEKORDNE		EUR	– 286 100,58	0,00	– 286 100,58
FI	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, muud kui pindalapõhised meetmed)	2009	Kontrolli puudumine iga-aastaste veterinaarsertifikaatide üle	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	621,39	0,00	621,39
FI	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, muud kui pindalapõhised meetmed)	2010	Kontrolli puudumine iga-aastaste veterinaarsertifikaatide üle	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 155 565,56	0,00	– 155 565,56
FI	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, muud kui pindalapõhised meetmed)	2011	Kontrolli puudumine iga-aastaste veterinaarsertifikaatide üle	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 178 498,21	0,00	– 178 498,21
KOKKU FI						EUR	– 619 542,96	0,00	– 619 542,96
GB	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2008	LPIS-GIS süsteemiga, kohapealse kontrolliga ning maksete ja sanktsioonidega seotud puudused	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	–1 925 838,04	0,00	–1 925 838,04
GB	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, muud kui pindalapõhised meetmed)	2008	LPIS-GIS süsteemiga, kohapealse kontrolliga ning maksete ja sanktsioonidega seotud puudused	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 172 593,69	0,00	– 172 593,69
GB	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2009	LPIS-GIS süsteemiga, kohapealse kontrolliga ning maksete ja sanktsioonidega seotud puudused	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 956 216,42	0,00	– 956 216,42
GB	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, muud kui pindalapõhised meetmed)	2009	LPIS-GIS süsteemiga, kohapealse kontrolliga ning maksete ja sanktsioonidega seotud puudused	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	–27 483,84	0,00	–27 483,84
GB	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2010	LPIS-GIS süsteemiga, kohapealse kontrolliga ning maksete ja sanktsioonidega seotud puudused	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	–2 371 120,39	0,00	–2 371 120,39
GB	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, muud kui pindalapõhised meetmed)	2010	LPIS-GIS süsteemiga, kohapealse kontrolliga ning maksete ja sanktsioonidega seotud puudused	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	–66 227,19	0,00	–66 227,19
GB	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2009	Kohapealsete kontrollide jälgitavus on puudulik	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	–24 281,80	–14 359,03	–9 922,77
GB	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2010	Kohapealsete kontrollide jälgitavus on puudulik	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	–61 967,26	– 160,30	–61 806,96
GB	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2011	Kohapealsete kontrollide jälgitavus on puudulik	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	–48 023,61	0,00	–48 023,61
KOKKU GB						EUR	–5 653 752,24	–14 519,33	–5 639 232,91
HU	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2009	LPISiga seotud puudused, artikkel 19 (nõudeaasta 2008)	HINNANGULINE		EUR	–91 666,28	0,00	–91 666,28
HU	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2009	LPISiga seotud puudused, artikkel 20 (nõudeaasta 2008)	HINNANGULINE		EUR	–15 653,21	0,00	–15 653,21
HU	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2009	LPIS-GISiga seotud puudused (nõudeaasta 2008)	HINNANGULINE		EUR	– 419 699,24	0,00	– 419 699,24
HU	Maaelu areng, EAFRDi 1. telg – kindla toetusmääraga meetmed (2007-2013)	2008	Liikmesriik ei ole nõuetekohaselt kontrollinud vastavust abikõlblikkuse kriteeriumile; abisummade arvutamisega seotud puudused	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 421 885,53	0,00	– 421 885,53
HU	Maaelu areng, EAFRDi 1.+ 3. telg – investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)	2008	Põhikontrolle ei ole tehtud määruses (EÜ) nr 1975/2006 nõutud põhjalikkusega	HINNANGULINE		EUR	– 135 576,72	0,00	– 135 576,72
HU	Maaelu areng, EAFRDi 1. telg – kindla toetusmääraga meetmed (2007-2013)	2009	Liikmesriik ei ole nõuetekohaselt kontrollinud vastavust abikõlblikkuse kriteeriumile; abi arvutamisega seotud puudused	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	–1 287 110,85	0,00	–1 287 110,85
HU	Maaelu areng, EAFRDi 1.+ 3. telg – investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)	2009	Põhikontrolle ei ole tehtud määruses (EÜ) nr 1975/2006 nõutud põhjalikkusega	HINNANGULINE		EUR	– 376 604,75	0,00	– 376 604,75
HU	Maaelu areng, EAFRDi 1. telg – kindla toetusmääraga meetmed (2007-2013)	2010	Liikmesriik ei ole nõuetekohaselt kontrollinud vastavust abikõlblikkuse kriteeriumile; abi arvutamisega seotud puudused	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 252 412,16	0,00	– 252 412,16
HU	Maaelu areng, EAFRDi 1.+ 3. telg – investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)	2010	Põhikontrolle ei ole tehtud määruses (EÜ) nr 1975/2006 nõutud põhjalikkusega	HINNANGULINE		EUR	– 120 805,70	0,00	– 120 805,70
KOKKU HU						EUR	–3 121 414,44	0,00	–3 121 414,44
IE	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2007	LPIS-GISga, kohapealsete kontrollide ning ühismaade registreerimis- ja kontrollimenetlusega seotud puudused, põhjendamatu hälbe kohaldamine haldusliku ristkontrolli raames, määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 49 lõike 1 kohase karistuse ebakorrektne arvutamine	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 111 165,09	0,00	– 111 165,09
IE	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2007	LPIS-GISga, kohapealsete kontrollide ning ühismaade registreerimis- ja kontrollimenetlusega seotud puudused, põhjendamatu hälbe kohaldamine haldusliku ristkontrolli raames, määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 49 lõike 1 kohase karistuse ebakorrektne arvutamine	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 790 740,00	0,00	– 790 740,00
IE	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2008	LPIS-GISga, kohapealsete kontrollide ning ühismaade registreerimis- ja kontrollimenetlusega seotud puudused, põhjendamatu hälbe kohaldamine haldusliku ristkontrolli raames, määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 49 lõike 1 kohase karistuse ebakorrektne arvutamine	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 195 334,84	0,00	– 195 334,84
IE	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2008	LPIS-GISga, kohapealsete kontrollide ning ühismaade registreerimis- ja kontrollimenetlusega seotud puudused, põhjendamatu hälbe kohaldamine haldusliku ristkontrolli raames, määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 49 lõike 1 kohase karistuse ebakorrektne arvutamine	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 635 490,00	0,00	– 635 490,00
KOKKU IE						EUR	–1 732 729,93	0,00	–1 732 729,93
LU	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2009	Loomade kontrollimise ning kontrollide jälgitavusega seotud puudused, volitatud kohapealsete kontrollide ja kontrollitulemuste võrdluste puudumine	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 145 895,97	0,00	– 145 895,97
LU	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2010	Loomade kontrollimise ning kontrollide jälgitavusega seotud puudused, volitatud kohapealsete kontrollide ja kontrollitulemuste võrdluste puudumine	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 133 296,52	0,00	– 133 296,52
KOKKU LU						EUR	– 279 192,49	0,00	– 279 192,49
LV	Maaelu areng, EAFRDi 1. telg – kindla toetusmääraga meetmed (2007–2013)	2008	Abisaajate käibe (abikõlblikkuse kriteerium) puudulik kontroll	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	–2 052,65	0,00	–2 052,65
LV	Maaelu areng, EAFRDi 1. telg – kindla toetusmääraga meetmed (2007–2013)	2008	Abisaajate käibe (abikõlblikkuse kriteerium) kontrollimata jätmine	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	–3 177,15	0,00	–3 177,15
LV	Maaelu areng, EAFRDi 1. telg – kindla toetusmääraga meetmed (2007–2013)	2009	Abisaajate käibe (abikõlblikkuse kriteerium) puudulik kontroll	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 180 994,16	0,00	– 180 994,16
LV	Maaelu areng, EAFRDi 1. telg – kindla toetusmääraga meetmed (2007–2013)	2009	Abisaajate käibe (abikõlblikkuse kriteerium) kontrollimata jätmine	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 280 147,49	0,00	– 280 147,49
LV	Maaelu areng, EAFRDi 1. telg – kindla toetusmääraga meetmed (2007–2013)	2010	Abisaajate käibe (abikõlblikkuse kriteerium) puudulik kontroll	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	–52 158,43	0,00	–52 158,43
LV	Maaelu areng, EAFRDi 1. telg – kindla toetusmääraga meetmed (2007–2013)	2010	Abisaajate käibe (abikõlblikkuse kriteerium) kontrollimata jätmine	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	–80 732,19	0,00	–80 732,19
LV	Maaelu areng, EAFRDi 1. telg – kindla toetusmääraga meetmed (2007–2013)	2011	Abisaajate käibe (abikõlblikkuse kriteerium) puudulik kontroll	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 391,95	0,00	– 391,95
LV	Maaelu areng, EAFRDi 1. telg – kindla toetusmääraga meetmed (2007–2013)	2011	Abisaajate käibe (abikõlblikkuse kriteerium) kontrollimata jätmine	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 606,67	0,00	– 606,67
KOKKU LV						EUR	– 600 260,69	0,00	– 600 260,69
PL	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2008	LPIS-GISi, haldusliku ristkontrolli, maksete, sanktsioonide kohaldamise ja tagasiulatuva sissenõudmisega seotud puudused	ÜHEKORDNE		EUR	–6 803 699,79	–3 550 419,56	–3 253 280,23
PL	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2009	LPIS-GISi, haldusliku ristkontrolli, maksete, sanktsioonide kohaldamise ja tagasiulatuva sissenõudmisega seotud puudused	ÜHEKORDNE		EUR	–7 977 501,30	–4 162 952,15	–3 814 549,15
KOKKU PL						EUR	–14 781 201,09	–7 713 371,71	–7 067 829,38
SI	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2008	Põldude identifitseerimise süsteemiga (LPIS) seotud puudused, sh „sildadega” seotud abikõlbmatud maksed	ÜHEKORDNE		EUR	–3 486,92	0,00	–3 486,92
SI	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2008	Alusetult makstud summade tagasiulatuv sissenõudmine	ÜHEKORDNE		EUR	–1 341 839,55	0,00	–1 341 839,55
SI	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2009	Põldude identifitseerimise süsteemiga (LPIS) seotud puudused, sh „sildadega” seotud abikõlbmatud maksed	ÜHEKORDNE		EUR	–1 334 760,31	0,00	–1 334 760,31
SI	Maaelu areng, EAFRDi 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2010	Põldude identifitseerimise süsteemiga (LPIS) seotud puudused, sh „sildadega” seotud abikõlbmatud maksed	ÜHEKORDNE		EUR	– 744,29	0,00	– 744,29
KOKKU SI						EUR	–2 680 831,07	0,00	–2 680 831,07
6711 KOKKU						EUR	–32 482 263,30	–7 728 416,60	–24 753 846,70

EELARVEPUNKT: 6500
HU	Maaelu areng – üleminekuperioodi rahastamisvahend	2007	Liikmesriik ei ole nõuetekohaselt kontrollinud vastavust abikõlblikkuse kriteeriumile; abi arvutamisega seotud puudused	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 575 800,83	0,00	– 575 800,83
KOKKU HU						EUR	– 575 800,83	0,00	– 575 800,83
LV	Maaelu areng – üleminekuperioodi rahastamisvahend	2008	Abisaajate käibe (abikõlblikkuse kriteerium) puudulik kontroll	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 247 891,63	0,00	– 247 891,63
LV	Maaelu areng – üleminekuperioodi rahastamisvahend	2008	Abisaajate käibe (abikõlblikkuse kriteerium) kontrollimata jätmine	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 383 693,13	0,00	– 383 693,13
KOKKU LV						EUR	– 631 584,76	0,00	– 631 584,76
SI	Maaelu areng – üleminekuperioodi rahastamisvahend	2007	Maatükkide identifitseerimise süsteemi (LPIS) puudused	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	–1 453 839,27	0,00	–1 453 839,27
KOKKU SI						EUR	–1 453 839,27	0,00	–1 453 839,27
6500 KOKKU						EUR	–2 661 224,86	0,00	–2 661 224,86

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2013.219.est
Euroopa Liidu Teataja		L 219

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	56. aastakäik 15. august 2013

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 780/2013, 14. august 2013, millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 206/2010, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide või nende osade loetelud, kust on lubatud Euroopa Liitu tuua teatavaid loomi ja värsket liha, ning veterinaarsertifitseerimise nõudeid ( 1 )	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 781/2013, 14. august 2013, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 toimeaine fiproniili heakskiitmise tingimuste osas ning keelatakse seda toimeainet sisaldavate taimekaitsevahenditega töödeldud seemnete kasutamine ja müük ( 1 )	22
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 782/2013, 14. august 2013, millega muudetakse ELi ökomärgist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 66/2010 III lisa ( 1 )	26
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 783/2013, 14. august 2013, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	28
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 784/2013, 14. august 2013, millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud alates 16. augustist 2013	30
		OTSUSED
		2013/432/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 13. august 2013, millega muudetakse otsust 2011/207/EL, millega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm seoses hariliku tuuni varude taastamisega Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres (teatavaks tehtud numbri C(2013) 5224 all)	33
		2013/433/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 13. august 2013, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (teatavaks tehtud numbri C(2013) 5225 all)	49


*	Teade lugejatele – Nõukogu 7. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 216/2013 Euroopa Liidu Teataja elektroonilise avaldamise kohta (vt tagakaane sisekülge)	s3
*	Teade lugejale – aktidele viitamise viis(vt tagakaane sisekülge)	s3

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0709 93 10	TR	148,4
0709 93 10	ZZ	148,4
0805 50 10	AR	99,2
	CL	101,4
	TR	70,0
	UY	115,6
	ZA	103,6
	ZZ	98,0
0806 10 10	EG	186,1
	MA	161,7
	MX	264,4
	TR	155,7
	ZZ	192,0
0808 10 80	AR	199,4
	BR	106,7
	CL	139,8
	CN	74,9
	NZ	129,5
	US	164,7
	ZA	114,8
	ZZ	132,8
0808 30 90	AR	183,4
	CL	146,4
	TR	152,4
	ZA	102,7
	ZZ	146,2
0809 30	TR	148,5
0809 30	ZZ	148,5
0809 40 05	BA	44,8
	MK	61,9
	TR	92,4
	ZZ	66,4

CN-kood	Toote kirjeldus	Imporditollimaks (1) (eurot/t)
1001 19 00 1001 11 00	Kõva NISU, kõrge kvaliteediga	0,00
	keskmise kvaliteediga	0,00
	madala kvaliteediga	0,00
ex 1001 91 20	Pehme NISU, seemneks	0,00
ex 1001 99 00	Pehme NISU, kõrge kvaliteediga, v.a seemneks	0,00
1002 10 00 1002 90 00	RUKIS	0,00
1005 10 90	MAISITERAD seemneks, v.a hübriidid	0,00
1005 90 00	MAISITERAD, v.a seemneks (2)	0,00
1007 10 90 1007 90 00	TERASORGO, v.a seemneks ettenähtud hübriidid	0,00