27.7.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 202/2

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 721/2013,

22. juuli 2013,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 405/2011, millega kehtestatakse teatavate Indiast pärit roostevabast terasest varraste ja lattide impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi „algmäärus”), (1) eriti selle artiklit 19,

võttes arvesse ettepanekut, mille Euroopa Komisjon esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Eelmine uurimine ja kehtivad tasakaalustavad meetmed

(1)

Nõukogu kehtestas 2011. aasta aprillis rakendusmäärusega (EL) nr 405/2011 (2) (edaspidi „lõplik määrus”) praegu CN-koodide 7222 20 21 , 7222 20 29 , 7222 20 31 , 7222 20 39 , 7222 20 81 ja 7222 20 89 alla kuuluvate teatavate Indiast pärit roostevabast terasest varraste ja lattide impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu. Lõpliku määruse vastuvõtmiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi „esialgseks uurimiseks”.

(2)	Lõplike meetmetega kehtestati tasakaalustav väärtuseline tollimaks vahemikus 3,3 % - 4,3 % eraldi nimetatud eksportijate impordi suhtes, 4,0 % tollimaks valimisse mittekuulunud koostööd teinud äriühingute suhtes ning 4,3 % jääktollimaksumäär kõigile teistele India äriühingutele.

1.2. Osalise vahepealse läbivaatamise algatamine

(3)

Osalise vahepealse läbivaatamise taotluse esitas India eksportiv tootja Viraj Profiles Vpl. Ltd. (edaspidi „taotluse esitaja”). Taotlus piirdus taotluse esitajaga seotud subsideerimise uurimisega. Taotluse esitaja esitas esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et subsideerimisega seotud asjaolud, mille alusel kehtestati meetmed, on märkimisväärselt muutunud ning et nimetatud muutused on püsivad.

(4)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et on piisavalt tõendeid, mis õigustavad osalise vahepealse läbivaatamise algatamist, teatas komisjon 9. augustil 2012Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates (3) taotluse esitajaga seonduva subsideerimisega piirduva osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest vastavalt algmääruse artiklile 19.

1.3. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

(5)	Subsideerimise läbivaatamist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2011 kuni 30. juunini 2012 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”).

1.4. Uurimisega seotud isikud

(6)

Komisjon teavitas ametlikult taotluse esitajat, India valitsust ja EUROFERi kui liidu tootmisharu esindajat esialgses uurimises (edaspidi „liidu tootmisharu”) osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates määratud tähtaja jooksul.

(7)	Poolte esitatud kirjalikke ja suulisi märkusi arutati algatamisetapis ja võeti võimaluse korral arvesse.

(8)	Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks saatis komisjon taotluse esitajale küsimustiku. Lisaks sellele saadeti küsimustik ka India valitsusele.

(9)	Küsimustikule saatsid vastused taotluse esitaja ja India valitsus.

(10)	Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas subsideerimise kindlakstegemise seisukohast vajalikuks. Kontrollkäigud tehti taotluse esitaja valdustesse.

2. VAATLUSALUNE TOODE

(11)

Läbivaatamisele kuuluv toode on sama mis esialgses uurimises, st Indiast pärit roostevabast terasest vardad ja latid, külmvormitud või -viimistletud, kuid edasi töötlemata, muud kui ümmarguse hulknurkse ristlõikega 80 mm või suurema läbimõõduga vardad ja latid, mis kuuluvad praegu CN-koodide 7222 20 21 , 7222 20 29 , 7222 20 31 , 7222 20 39 , 7222 20 81 ja 7222 20 89 alla.

3. SUBSIDEERIMINE

3.1. Sissejuhatus

(12)

India valitsuse ja huvitatud isikute esitatud teabe ning komisjoni küsimustikule antud vastuste põhjal uuriti järgmisi kavasid, mida taotluse esitaja väidetavalt kasutas:

a)	kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava (Export Promotion Capital Goods Scheme, EPCG-kava);

b)	ekspordisuunitlusega üksuste kava (Export Oriented Units Scheme, EOU-kava);

c)	ekspordi krediteerimise kava (Export Credit Scheme, EC-kava).

(13)

Kavad a ja b põhinevad 1992. aasta väliskaubanduse (arendamise ja reguleerimise) seadusel (nr 22, 1992), mis jõustus 7. augustil 1992 (edaspidi „väliskaubandusseadus”). Väliskaubandusseadus lubab India valitsusel välja anda teatisi ekspordi- ja impordipoliitika kohta. Need on kokku võetud väliskaubanduspoliitika dokumentides, mida kaubandusministeerium annab välja iga viie aasta tagant ja ajakohastab regulaarselt. Käesoleva läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jaoks oluline väliskaubanduspoliitika dokument on „Väliskaubanduspoliitika kava aastateks 2009–2014” (edaspidi „väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014”). Lisaks sellele sätestab India valitsus väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 reguleeriva korra väljaandes „Menetlusjuhend, I köide” („Handbook of Procedures, Volume I”, edaspidi „HOP 2009–2014, I köide”), mida ajakohastatakse korrapäraselt.

(14)	Punktis c nimetatud ekspordi krediteerimise kava põhineb 1949. aasta panganduse reguleerimise seaduse jagudel 21 ja 35A, mis lubavad India Reservpangal (Reserve Bank of India – RBI) juhtida kommertspankade ekspordi krediteerimist.

(15)

Lisaks uuris komisjon liidu tootmisharu esitatud väiteid järgmiselt:

a)	kas taotluse esitaja sai toetust elektrimaksust vabastamise kava (Electricity Duty Exemption Scheme, EDE-kava) raames,

b)	kas taotluse esitaja kasutas Maharashtra osariigi kohalikke subsiidiumikavasid,

c)	kas taotluse esitajat varustati sisendmaterjalidega piisavast väiksema tasu eest,

d)	kas taotluse esitaja sai kasu elektritootmise ja turustamisega seotud soodustustest,

e)	kas taotluse esitajal oli võimalus hankida odavat toorainet seotud offshore-firmadelt.

(16)

Samuti kontrollis komisjon, et taotluse esitaja ei saa enam toetust esialgse uurimise käigus uuritud järgmiste skeemide raames:

a)	imporditollimaksude hüvituskava (Duty Entitlement Passbook Scheme, DEPB-kava),

b)	eellubade kava (Advanced Authorization Scheme, AA-kava).

3.2. Tähelepanekud

3.2.1. Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava

(17)	Uurimine näitas, et taotluse esitaja kasutas kõnealust kava läbivaatamise uurimisperioodi ajal. Saadud kasu oli siiski tühine (0,02 %). Seepärast oldi seisukohal, et kava tasakaalustatavust ei ole vaja täiendavalt hinnata.

3.2.2. Ekspordisuunitlusega üksuste kava (Export Oriented Unit Scheme, EOU)

(18)	Leiti, et taotluse esitajal oli ekspordisuunitlusega üksuste kava staatus ja ta sai läbivaatamise uurimisperioodil subsiidiume.

(19)

Selle kavaga seoses väitis äriühing, et komisjon peaks tegema erandi esialgses uurimises kasutatud EOU-kava raames saadud toetuse arvutamise meetodist. Äriühing väitis, et teatavaid EOU-kava kohaseid toetusi tuleks pidada lubatavaks tollimaksu tagastusskeemiks algmääruse II ja III lisa tähenduses ning seetõttu ei tohiks nad olla tasakaalustatavad.

(20)	Kuna leiti, et arvutusmeetodist sõltumata ei ületa kõnealuse kava alusel kohaldatud subsiidiumimäär 0,22 % ja et selle tulemusena on subsiidiumimarginaal miinimumtasemest väiksem, otsustati seda väidet läbivaatamise uurimisperioodi kontekstis edasi mitte uurida.

3.2.3. Ekspordi krediteerimise kava

(21)	Tehti kindlaks, et taotluse esitaja ei kasutanud kõnealust kava läbivaatamise uurimisperioodi ajal.

3.2.4. Elektriaktsiisist vabastamise kava

(22)	Uurimine näitas, et taotluse esitaja kasutas kõnealust kava läbivaatamise uurimisperioodi ajal. Saadud kasu oli siiski tühine. Seepärast oldi seisukohal, et kava tasakaalustatavust ei ole vaja täiendavalt hinnata.

3.2.5. Maharashtra osariigi kohalikud subsiidiumikavad

(23)	Tehti kindlaks, et taotluse esitaja ei kasutanud kõnealust kava läbivaatamise uurimisperioodi ajal.

3.2.6. Muud

(24)

Uurimisel ei ilmnenud, et taotluse esitaja oleks uurimisperioodi ajal saanud muid toorainega ja energiaostuga seotud toetusi, mis hõlmaksid India valitsuse rahalist toetust ja mida võiks seetõttu käsitada algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses subsiidiumina. Seega leiti, et põhjenduse 15 punktides c–e loetletud liidu tootmisharu väited on käesoleva läbivaatamise kontekstis ebaolulised.

4. TASAKAALUSTATAVATE SUBSIIDIUMIDE SUMMAD

(25)	Tuletatakse meelde, et esialgse uurimise käigus tehti kindlaks, et taotluse esitaja saadavate tasakaalustatavate subsiidiumide summa ad valorem oli 4,3 %.

(26)	Läbivaatamise uurimisperioodil oli taotluse esitaja ühest subsiidiumikavast saadava tasakaalustatava subsiidiumi summa ad valorem 0,22 %.

(27)	Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldatakse, et asjaomase koostööd teinud eksportiva tootja (taotluse esitaja) subsideerimise tase on vähenenud.

(28)	Uuriti ka seda, kas uuritud kavadega seotud muutunud asjaolusid saab pidada püsivateks.

(29)	Nagu eespool märgitud, kinnitasid vahepealse läbivaatamise käigus tehtud EPCG-kava käsitlevad järeldused esialgse uurimise tähelepanekuid: kõnealuse kava raames antud toetus oli tühine.

(30)

Lisaks tuleb märkida, et kuigi esialgse uurimise käigus leiti, et peamine toetus saadi EOU-kava alusel, on selle kava raames saadav toetus läbivaatamise uurimisperioodi jooksul vähenenud. On tõendeid selle kohta, et see muutus on püsiv, kuna see on seotud roostevaba terase jäätmete ja ferronikli suhtes kohaldatavate tollimaksude vähenemisega. Neid kahte toorainet kasutab taotluse esitaja vaatlusaluse toote tootmiseks kõige enam.

5. TASAKAALUSTAVAD MEETMED

(31)

Eespool esitatu põhjal võib järeldada, et taotluse esitaja saab ka edaspidi subsiidiume, mille tase jääb allapoole miinimumtaset. Seepärast peetakse asjakohaseks muuta taotluse esitaja suhtes kohaldatava tasakaalustava tollimaksu määra, et see peegeldaks praegust subsideerimise taset. Taotluse esitaja suhtes tuleks kehtestada tollimaks määraga 0 %.

(32)

Võttes arvesse tollimaksu määra, mida praegu kohaldatakse lõpliku määruse lisas loetletud asjaomaste eksportivate tootjate vaatlusaluse toote impordi suhtes, märgitakse, et uuritud kavade praegune üksikasjalik kord ja nende tasakaalustatavus ei ole varasema uurimisega võrreldes muutunud. Seega ei ole põhjust nende äriühingute suhtes kehtivaid subsiidiumi- ja tollimaksumäärasid ümber arvutada. Seega ei muudeta tollimaksumäärasid, mida kohaldatakse lõplikus määruses loetletud äriühingute suhtes.

(33)

Kõigile teistele äriühingutele kohaldatava tollimaksumäära kohta märgitakse, et selle tase seati esialgses uurimises valimisse kuulunud äriühingute kõrgeima individuaalse subsiidiumimarginaali tasemele. See vastas taotluse esitaja subsiidiumimarginaalile. Kuna taotluse esitaja subsiidiumimarginaal on vahepealse läbivaatamise põhjal muutunud, tuleks kõigi teiste äriühingute suhtes kohaldatav määr läbi vaadata ja see tuleks seada järgmise kõrgeima subsiidiumimarginaali tasemele. Kuna järgmine kõrgeim määr on lisas loetletud äriühingutele kohaldatav määr, tuleks kõigile teistele äriühingutele kohaldatav tollimaksumäär seada sellele tasemele ehk 4 %-le.

6. TEATAVAKSTEGEMINE

(34)	India valitsusele ja teistele huvitatud isikutele teatati olulised asjaolud ja kaalutlused, mille alusel kavatsetakse soovitada taotluse esitaja suhtes kohaldatavate tollimaksumäärade muutmist.

(35)	Nende esitatud kirjalikke ja suulisi märkusi arutati ja võeti võimaluse korral arvesse.

(36)	Kõikidele huvitatud isikutele, kes taotlesid ärakuulamist ja teatasid konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata, anti selline võimalus,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) nr 405/2011 artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Lõpliku tasakaalustava tollimaksu määr, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja järgmises tabelis loetletud äriühingute valmistatud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmine:

Äriühing	Tollimaksumäär (%)	TARICi lisakood
Chandan Steel Ltd., Mumbai	3,4	B002
Venus Wire Industries Pvt. Ltd, Mumbai; Precision Metals, Mumbai; Hindustan Inox Ltd., Mumbai; Sieves Manufacturer India Pvt. Ltd., Mumbai	3,3	B003
Viraj Profiles Vpl. Ltd, Thane	0	B004
Lisas loetletud äriühingud	4,0	B005
Kõik muud äriühingud	4,0	B999 ”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. juuli 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) ELT L 188, 18.7.2009, lk 93.

(2) ELT L 108, 28.4.2011, lk 3.

(3) ELT C 239, 9.8.2012, lk 2.

27.7.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 202/6

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 722/2013,

25. juuli 2013,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimise kohta.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)	Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et liikmesriikide tolliasutuste väljastatud siduvale tariifiinformatsioonile, mis käsitleb kombineeritud nomenklatuuri kaupade klassifitseerimist, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel kolme kuu vältel vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõikele 6.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Liikmesriikide tolliasutuste väljastatud siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõikele 6 tugineda veel kolme kuu vältel.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. juuli 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

Algirdas ŠEMETA

(1) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Plastveljest ja täisplastrehvist ratas läbimõõduga umbes 20 cm ja laiusega umbes 5 cm.

Velje keskel on ava ja süsinikterasest kuullaager.

Ratast saab monteerida mitmesuguste toodete külge nagu ratastoolid ja muud vahendid liikumispuuetega inimestele, käimistoolid/käimisraamid ja haiglavoodid.

(*1) Vt pilt.

3926 90 97

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1, 3 b ja 6 ning CN-koodide 3926 ja 3926 90 3926 90 97 sõnastusega.

Ratta kavandatud peamine kasutusotstarve ei ilmne selle objektiivsetest omadustest, kuna see sobib sama hästi näiteks rubriigi 8713 (ratastoolid), 9021 (käimistoolid/käimisraamid) või 9402 (haiglavoodid) toodetele. Seega ei saa ratast klassifitseerida konkreetse toote osaks.

Ratas on erinevatest materjalidest (plast ja süsinikteras) liittoode. Komponent, mis annab rattale põhiomaduse, on plastvelg, kuna see on toote konstruktsiooni alus.

Seepärast tuleb toode klassifitseerida muu plastist tootena CN-koodi 3926 90 97 alla.

(*1) Pilt on üksnes illustratsiooniks.

27.7.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 202/8

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 723/2013,

26. juuli 2013,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa seoses rosmariiniekstrakti (E 392) kasutamisega teatavates madala rasvasisaldusega liha- ja kalatoodetes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas on sätestatud liidu loetelu toidus kasutada lubatud lisaainete kohta ja kõnealuste lisaainete kasutamise tingimused.

(2)	Seda loetelu võib muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 1331/2008, millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus, (2) osutatud menetluse kohaselt.

(3)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 3 lõikele 1 võib Euroopa Liidu toidu lisaainete loetelu ajakohastada kas komisjoni algatusel või vastava taotluse saamisel.

(4)

3. veebruaril 2012. aastal esitati taotlus rosmariiniekstrakti (E 392) kasutamise lubamiseks antioksüdandina lihatoodetes, madala rasvasisaldusega, kuumtöötlemata ja kuumtöödeldud lihas ning madala rasvasisaldusega, töödeldud kalas ja kalatoodetes, sealhulgas molluskite ja vähilaadsete puhul. Taotlus edastati liikmesriikidele.

(5)

Antioksüdandid on ained, mis kaitsevad toitu oksüdatsiooni põhjustatud riknemise eest, nagu rasva rääsumine ja värvuse muutused. Praegu määratakse töödeldud liha ja kala ning kalatoodete (sealhulgas molluskid ja vähilaadsed) puhul kasutada lubatud rosmariiniekstrakti (E 392) piirmäär kindlaks vastava toidugrupi rasvasisalduse põhjal. Rosmariiniekstrakti (E 392) puhul ei taga vastava toidugrupi rasvasisalduse põhjal kindlaks määratud piirmäär madala rasvasisaldusega toidu piisavat kaitset, sest selles sisalduv antioksüdandi miinimumkogus on soovitud tulemuse saavutamiseks liiga väike. Praegu on rosmariiniekstrakti (E 392) võimalik tõhusalt kasutada kõrgema rasvasisaldusega toodete puhul. Samas võivad ka madala rasvasisaldusega tooted tugevalt oksüdeeruda, kui neis leidub palju küllastumata rasvhappeid. Seepärast on asjakohane sätestada rosmariiniekstrakti (E 392) kasutamise piirmääraks 15 mg/kg selliste toodete puhul, mille rasvasisaldus ei ületa 10 %, ja säilitada lubatud piirmäär 150 mg/kg (väljendatuna rasvasisaldusena) selliste toodete puhul, mille rasvasisaldus on suurem kui 10 %.

(6)

2008. aastal hindas Euroopa Toiduohutusamet rosmariiniekstrakti (E 392) ohutust selle kasutamisel toidu lisaainena (3) ja tegi järelduse, et kasutamine kavandatud kasutusviisidel ja kogustes ei oleks ohtlik. Euroopa Toiduohutusameti päevase tarbimise kohta esitatud konservatiivse hinnangu põhjal leiti, et rosmariiniekstrakti kasutataks lubatud piirnormi koguses (st 150 mg ühe kilogrammi töödeldud liha, kanaliha ja kala/mereandide kohta) kõigi asjaomaste toitude ja toidugruppide puhul. Eeldatava kasutamise kogused hõlmasid ka kuumtöötlemata ja kuumtöödeldud liha, töödeldud kala ja kalatooteid, sealhulgas molluskeid ja vähilaadseid, mille rasvasisaldus ei ületanud 10 %.

(7)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 3 lõikele 2 peab komisjon määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas sätestatud Euroopa Liidu toidu lisaainete loetelu ajakohastamiseks küsima Euroopa Toiduohutusameti arvamust, välja arvatud juhul, kui kõnealune ajakohastamine ei mõjuta tõenäoliselt inimeste tervist. Euroopa Toiduohutusameti 2008. aastal esitatud arvamuse kohaselt tähendab rosmariiniekstrakti (E 392) kasutamise piirmäärana sätestatud 15 mg/kg kuumtöötlemata ja kuumtöödeldud liha ja töödeldud kala ja kalatoodete, sealhulgas molluskite ja vähilaadsete puhul, mille rasvasisaldus ei ületa 10 %, kõnealuse loetelu ajakohastamist viisil, mis tõenäoliselt ei mõjuta inimeste tervist, seega ei ole vaja toiduohutusameti arvamust taotleda.

(8)	Seega tuleks määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa vastavalt muuta.

(9)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole vastuväiteid esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. juuli 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 354, 31.12.2008, lk 16.

(2) ELT L 354, 31.12.2008, lk 1.

(3) EFSA Journal (2008) 721, 1–29.

LISA

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa E osa muudetakse järgmiselt.

Kanne toidugrupis 08.2.1 „Kuumtöötlemata töödeldud liha”, milles käsitletakse lisaainet „E 392 – Rosmariiniekstrakt – Välja arvatud vinnutatud vorstid” asendatakse järgmisega:

	„E 392	Rosmariiniekstrakt	15	(46)	Ainult liha, mille rasvasisaldus ei ületa 10 %, välja arvatud vinnutatud vorstid
	E 392	Rosmariiniekstrakt	150	(41) (46)	Ainult liha, mille rasvasisaldus ületab 10 %, välja arvatud vinnutatud vorstid”

Kanne toidugrupis 08.2.2 „Kuumtöödeldud töödeldud liha”, milles käsitletakse lisaainet „E 392 – Rosmariiniekstrakt – Välja arvatud vinnutatud vorstid”, asendatakse järgmisega:

	„E 392	Rosmariiniekstrakt	15	(46)	Ainult liha, mille rasvasisaldus ei ületa 10 %, välja arvatud vinnutatud vorstid
	E 392	Rosmariiniekstrakt	150	(41) (46)	Ainult liha, mille rasvasisaldus ületab 10 %, välja arvatud vinnutatud vorstid”

Kanne toidugrupis 09.2 „Töödeldud kala ja kalatooted, sh molluskid ja vähilaadsed”, milles käsitletakse lisaainet E 392, asendatakse järgmisega:

	„E 392	Rosmariiniekstrakt	15	(46)	Ainult töödeldud kala ja kalatooted, sh molluskid ja vähilaadsed, mille rasvasisaldus ei ületa 10 %
	E 392	Rosmariiniekstrakt	150	(41) (46)	Ainult töödeldud kala ja kalatooted, sh molluskid ja vähilaadsed, mille rasvasisaldus ületab 10 %”

27.7.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 202/11

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 724/2013,

26. juuli 2013,

millega muudetakse määrust (EL) nr 231/2012 seoses mitme polüooli spetsifikatsiooniga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta, (1) eriti selle artiklit 14,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1331/2008, millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 5

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni 9. märtsi 2012. aasta määruses (EL) nr 231/2012 (3) on sätestatud määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisas loetletud toidu lisaainete spetsifikatsioonid.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 3 lõikes 1 osutatud ühtse menetluse kohaselt võib neid spetsifikatsioone ajakohastada kas komisjoni algatusel või vastava taotluse saamisel.

(3)	29. novembril 2011. aastal esitati taotlus mitme polüooli spetsifikatsiooni muutmise kohta. See taotlus edastati liikmesriikidele.

(4)

Määruses (EL) nr 231/2012 on sätestatud mannitooli (E 421 i)) ja kääritamise teel saadud mannitooli (E 421 ii)) spetsifikatsioonid. Suurema selguse ja järjepidevuse huvides tuleks praegu lubatud toidu lisaaine „mannitool (E 421 i))” nimetada ümber „hüdrogeenimise teel saadud mannitooliks” ja muuta selle määratlust. Seega tuleks kõnealuse toidu lisaaine spetsifikatsiooni muuta.

(5)

Isomalti (E 953) tootmine toimub kahes etapis, mille käigus suhkur muudetakse kõigepealt isomaltuloosiks ja siis hüdrogeenitakse. Kristalliline struktuur saadakse hilisema kuivatamise käigus. Esitati taotlus isomalti uue vormi (isomalti vesilahuse) lisamiseks määruses (EL) nr 231/2012 sätestatud spetsifikatsioonide hulka. Kavandatud vorm on spetsifikatsioonidele vastav ja tööstuses kasutamiseks kättesaadav. Sellisel kujul on isomalt tööstuse jaoks vähem kulukas ja aitab aega kokku hoida ning on seetõttu näiteks kondiitritööstuse jaoks huvipakkuv. Seetõttu tuleks spetsifikatsioonides muuta isomalti (E 953) kirjeldust.

(6)

Määruses (EL) nr 231/2012 sätestatud spetsifikatsioonide kohaselt on üks polüoolide puhtuse näitajatest mineraalide või mineraalijääkide sisalduse tase, mida väljendatakse kloriidi, sulfaadi ja/või sulfaattuha sisaldusena. Samu polüoole kasutatakse ka ravimite tootmise abiainetena ja Euroopa farmakopöas on polüoolide demineraliseerimise taseme hindamiseks vastu võetud meetod, mis põhineb juhtivuse kindlaksmääramisel. Sel viisil asendati kolme aine uurimine (kloriidi, sulfaadi ja/või sulfaattuha sisalduse uurimine) ühe meetodiga, mis on lihtsam, kulutõhusam ja keskkonnasõbralikum. Seega tuleks spetsifikatsioone muuta ja kustutada kloriidide, sulfaatide ja sulfaadituha sisalduse näidud/kriteeriumid toidu lisaainete sorbitool (E 420 i)), sorbitoolisiirup (E 420 ii)), mannitool (E 421 i)), kääritamise teel saadud mannitool (E 421 ii)), isomalt (E 953), maltitool (E 965 (i)), maltitoolisiirup (E 965 ii), ksülitool (E 967) ja erütritool (E 968) puhul ja asendada need ühe näiduga/kriteeriumiga, mis väljendab juhtivust.

(7)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 3 lõikele 2 peab komisjon Euroopa Liidu toidu lisaainete loetelu ajakohastamiseks küsima Euroopa Toiduohutusameti arvamust, välja arvatud juhul, kui kõnealune ajakohastamine tõenäoliselt ei mõjuta inimeste tervist. Kuna kõnealused ajakohastamised tõenäoliselt inimeste tervist ei mõjuta, ei ole vaja Euroopa Toiduohutusameti arvamust taotleda.

(8)	Seepärast tuleks määrust (EL) nr 231/2012 vastavalt muuta.

(9)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ole vastuväiteid esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 231/2012 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. juuli 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 354, 31.12.2008, lk 16.

(2) ELT L 354, 31.12.2008, lk 1.

(3) ELT L 83, 22.3.2012, lk 1.

LISA

Määruse (EL) nr 231/2012 lisa muudetakse järgmiselt.

Toidu lisaaine „E 420 i) – Sorbitool” kande spetsifikatsioonis asendatakse puhtust käsitlevad andmed/kriteeriumid järgmisega:

„Puhtus
Veesisaldus	Mitte üle 1,5 % (Karl Fischeri meetod)
Juhtivus	Mitte üle 20 μS/cm (kuiva tahke aine 20 % lahuses) temperatuuril 20 °C
Redutseerivad suhkrud	Mitte üle 0,3 %, ümber arvutatuna glükoosi sisalduseks kuivaines
Üldsuhkur	Mitte üle 1 %, ümber arvutatuna glükoosi sisalduseks kuivaines
Nikkel	Mitte üle 2 mg/kg veevabast massist
Arseen	Mitte üle 3 mg/kg veevabast massist
Plii	Mitte üle 1 mg/kg veevabast massist”

Toidu lisaaine „E 420 ii) Sorbitoolisiirup” kande spetsifikatsioonis asendatakse puhtust käsitlevad andmed/kriteeriumid järgmisega:

„Puhtus
Veesisaldus	Mitte üle 31 % (Karl Fischeri meetod)
Juhtivus	Mitte üle 10 μS/cm (tootes endas) temperatuuril 20 °C
Redutseerivad suhkrud	Mitte üle 0,3 %, ümber arvutatuna glükoosi sisalduseks kuivaines
Nikkel	Mitte üle 2 mg/kg veevabast massist
Arseen	Mitte üle 3 mg/kg veevabast massist
Plii	Mitte üle 1 mg/kg veevabast massist”

Toidu lisaaine „E 421 i) – Mannitool” kanne asendatakse järgmisega:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „ E 421 i) HÜDROGEENIMISE TEEL SAADUD MANNITOOL”

määratlus asendatakse järgmisega:

„Määratlus

Valmistatakse glükoosi ja/või fruktoosi sisaldava süsivesikulahuse katalüütilise hüdrogeenimisega.

Tootes leidub vähemalt 96 % mannitooli. Lisaks mannitoolile leidub tootes peamiselt sorbitooli (kuni 2 %), maltitooli (kuni 2 %) ning isomalti (1,1 GPM ehk 1-O-α-D-glükopüranosüül-D-mannitooldehüdraat: kuni 2 % ning 1,6 GPS (6-O-α-D-glükopüranosüül-D-sorbitool: kuni 2 %). Määratlemata lisandeid võib igaühte leiduda kuni 0,1 %.”

spetsifikatsioonis asendatakse puhtust käsitlevad kriteeriumid järgmisega:

„Puhtus
Veesisaldus	Mitte üle 0,5 % (Karl Fischeri meetod)
Juhtivus	Mitte üle 20 μS/cm (kuiva tahke aine 20 % lahuses) temperatuuril 20 °C
Redutseerivad suhkrud	Mitte üle 0,3 %, ümber arvutatuna glükoosiks
Üldsuhkur	Mitte üle 1 %, ümber arvutatuna glükoosiks
Nikkel	Mitte üle 2 mg/kg
Plii	Mitte üle 1 mg/kg”

Toidu lisaaine „E 421 ii) Kääritamise teel saadud mannitool” kande spetsifikatsioonis asendatakse puhtust käsitlevad kriteeriumid järgmisega:

„Puhtus
Arabitool	Mitte üle 0,3 %
Veesisaldus	Mitte üle 0,5 % (Karl Fischeri meetod)
Juhtivus	Mitte üle 20 μS/cm (kuiva tahke aine 20 % lahuses) temperatuuril 20 °C
Redutseerivad suhkrud	Mitte üle 0,3 %, ümber arvutatuna glükoosiks
Üldsuhkur	Mitte üle 1 %, ümber arvutatuna glükoosiks
Plii	Mitte üle 1 mg/kg”

Toidu lisaaine „E 953 Isomalt” kannet muudetakse järgmiselt:

spetsifikatsioonis asendatakse kirjeldus järgmisega:

„Kirjeldus

Lõhnatu, valge värvusega veidi hügroskoopne kristalne mass või vähemalt 60 % vesilahus”

spetsifikatsioonis asendatakse puhtust käsitlevad kriteeriumid järgmisega:

„Puhtus
Veesisaldus	Mitte üle 7 % (Karl Fischeri meetod)
Juhtivus	Mitte üle 20 μS/cm (kuiva tahke aine 20 % lahuses) temperatuuril 20 °C
D-mannitool	Mitte üle 3 %
D-sorbitool	Mitte üle 6 %
Redutseerivad suhkrud	Mitte üle 0,3 %, ümber arvutatuna glükoosi sisalduseks kuivaines
Nikkel	Mitte üle 2 mg/kg veevabast massist
Arseen	Mitte üle 3 mg/kg veevabast massist
Plii	Mitte üle 1 mg/kg veevabast massist”

Toidu lisaaine „E 965 (i) Maltitool” kande spetsifikatsioonis asendatakse puhtust käsitlevad kriteeriumid järgmisega:

„Puhtus
Vesilahuse kujul	Lahus on läbipaistev ja värvusetu
Veesisaldus	Mitte üle 1 % (Karl Fischeri meetod)
Juhtivus	Mitte üle 20 μS/cm (kuiva tahke aine 20 % lahuses) temperatuuril 20 °C
Redutseerivad suhkrud	Mitte üle 0,1 massiprotsendi veevabas massis, ümber arvutatud glükoosiks
Nikkel	Mitte üle 2 mg/kg veevabas massis
Arseen	Mitte üle 3 mg/kg veevabas massis
Plii	Mitte üle 1 mg/kg veevabas massis”

Toidu lisaaine „E 965 ii) Maltitoolsiirup” kande spetsifikatsioonis asendatakse puhtust käsitlevad kriteeriumid järgmisega:

„Puhtus
Vesilahuse kujul	Lahus on läbipaistev ja värvusetu
Veesisaldus	Mitte üle 31 % (Karl Fischeri meetod)
Juhtivus	Mitte üle 10 μS/cm (tootes endas) temperatuuril 20 °C
Redutseerivad suhkrud	Mitte üle 0,3 massiprotsendi veevabas massis, ümber arvutatud glükoosiks
Nikkel	Mitte üle 2 mg/kg
Plii	Mitte üle 1 mg/kg”

Toidu lisaaine „E 967 Ksülitool” kande spetsifikatsioonis asendatakse puhtust käsitlevad kriteeriumid järgmisega:

„Puhtus
Veesisaldus	Mitte üle 1 % (Karl Fischeri meetod)
Juhtivus	Mitte üle 20 μS/cm (kuiva tahke aine 20 % lahuses) temperatuuril 20 °C
Redutseerivad suhkrud	Mitte üle 0,2 %, ümber arvutatuna glükoosi sisalduseks veevabast massist
Muud mitmehüdroksüülsed alkoholid	Mitte üle 1 % veevabast massist
Nikkel	Mitte üle 2 mg/kg veevabast massist
Arseen	Mitte üle 3 mg/kg veevabast massist
Plii	Mitte üle 1 mg/kg veevabast massist”

Toidu lisaaine „E 968 Erütritool” kande spetsifikatsioonis asendatakse puhtust käsitlevad kriteeriumid järgmisega:

„Puhtus
Massikadu kuivatamisel	Mitte üle 0,2 % (70 °C, 6 tundi, vaakumkuivatis)
Juhtivus	Mitte üle 20 μS/cm (kuiva tahke aine 20 % lahuses) temperatuuril 20 °C
Redutseerivad ühendid	Mitte üle 0,3 %, ümber arvutatuna D-glükoosiks
Ribitool ja glütserool	Mitte üle 0,1 %
Plii	Mitte üle 0,5 mg/kg”

27.7.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 202/17

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 725/2013,

26. juuli 2013,

milles käsitletakse ammooniumkloriidi lubamist mäletsejaliste, kasside ja koerte söödalisandina (loaomanik BASF SE)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubade andmise kord ning selliste lubade andmise alused ja menetlused. Määruse artikliga 10 on ette nähtud nõukogu direktiivi 70/524/EMÜ (2) alusel lubatud söödalisandite uuesti hindamine.

(2)

Direktiiviga 70/524/EMÜ anti tähtajatu luba ammooniumkloriidi kasutamiseks kasside ja koerte söödalisandina ning komisjoni direktiiviga 86/525/EMÜ (3) anti tähtajaline luba ammooniumkloriidi kasutamiseks kõigi lemmikloomade (v.a kassid ja koerad) söödalisandina. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 1 kanti see söödalisand seejärel olemasoleva tootena söödalisandite registrisse.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 2 koostoimes kõnealuse määruse artikliga 7 on esitatud taotlus ammooniumkloriidi uuesti hindamiseks kasside ja koerte söödalisandina ning vastavalt kõnealuse määruse artiklile 7 uue kasutusviisi lubamiseks mäletsejaliste söödalisandina; ühtlasi taotletakse selles kõnealuse söödalisandi klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „tehnoloogilised lisandid”. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) otsustas oma 24. mai 2012. aasta arvamuses, (4) et ammooniumkloriid ei mõju kahjulikult loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale. Toiduohutusamet tõdes, et ammooniumkloriid on tõhus uriinihapestaja ning kõnealuse lisandi kasutamisega mäletsejaliste, kasside ja koerte söödas väheneb uriini pH. Toiduohutusameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Toiduohutusamet kinnitas ka määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaselt asutatud referentlabori aruande söödas sisalduva söödalisandi analüüsi meetodi kohta.

(5)	Ammooniumkloriidi hindamine näitas, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud loa andmise tingimused on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse lisandi kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel.

(6)	Kuna ohutusnõuded ei eelda loa tingimuste muudatuste viivitamatut kohaldamist, on asjakohane näha ette üleminekuperiood, et huvitatud isikud saaksid teha ettevalmistusi loa andmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks.

(7)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Loa andmine

Lisas nimetatud ammooniumkloriidi, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid” ja funktsionaalrühma „muud zootehnilised lisandid”, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöötades kõnealuses lisas esitatud tingimustel.

Artikkel 2

Üleminekumeetmed

Lisas nimetatud lisandit, mida kasutatakse kasside ja koerte puhul, ning kõnealust lisandit sisaldavat sööta, mis on toodetud ja märgistatud enne 16. augustit 2015 kooskõlas enne 16. augustit 2013 kohaldatud eeskirjadega, võib jätkuvalt turule viia ja kasutada olemasolevate varude ammendumiseni.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. juuli 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2) EÜT L 270, 14.12.1970, lk 1.

(3) EÜT L 310, 5.11.1986, lk 19.

(4) EFSA Journal (2012); 10(6):2738.

LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Loa omanik

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

mg/kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 %

Zootehniliste lisandite kategooria. Funktsionaalrühm: muud zootehnilised lisandid (uriini pH vähendamine)

4d8

BASF SE

Ammooniumkloriid

Söödalisandi koostis

Ammooniumkloriid ≥ 99,0 %

(tahkel kujul)

Toimeaine kirjeldus

Ammooniumkloriid ≥ 99,0 %

NH4Cl CASi nr: 12125-02-9

Naatriumkloriid ≤ 0,5 %

Valmistatud keemilise sünteesi teel

Analüüsimeetod (1)

Ammooniumkloriidi kvantifitseerimine söödalisandis: tiitrimine naatriumhüdroksiidiga (Euroopa farmakopöa, monograafia 0007) või tiitrimine hõbenitraadiga (FAO/WHO ühise lisaainete eksperdikomisjoni monograafia „ammooniumkloriid”).

Mäletsejalised

—

10 000 kuni kolmeks kuuks

5 000 rohkem kui kolmeks kuuks

1.	Lisand tuleb lisada söödasse eelseguna.

2.	Kasutajate ohutus: käitlemisel kasutada respiraatorit, kaitseprille, kindaid ja kaitserõivastust.

3.	Ammooniumkloriidisisaldus eri söötade segus ei tohi ületada suurimat lubatud taset mäletsejaliste täissöödas

16. august 2023

Kassid ja koerad

5 000

(1) Analüüsimeetodite andmed on referentlabori veebisaidil http://irmm.jrc.ec.europa.eu/EURLs/EURL_feed_additives/Pages/index.aspx

27.7.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 202/20

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 726/2013,

26. juuli 2013,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. juuli 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0707 00 05	TR	147,7
0707 00 05	ZZ	147,7
0709 93 10	TR	123,3
0709 93 10	ZZ	123,3
0805 50 10	AR	85,8
	CL	73,3
	TR	70,0
	UY	91,8
	ZA	90,7
	ZZ	82,3
0806 10 10	CL	206,7
	EG	219,9
	MA	188,7
	MX	242,3
	TR	170,7
	ZZ	205,7
0808 10 80	AR	179,9
	BR	110,4
	CL	127,5
	CN	96,2
	NZ	144,0
	US	156,0
	ZA	120,9
	ZZ	133,6
0808 30 90	AR	104,3
	CL	147,8
	CN	77,3
	NZ	112,3
	TR	179,1
	ZA	115,4
	ZZ	122,7
0809 10 00	TR	186,3
0809 10 00	ZZ	186,3
0809 29 00	TR	338,7
0809 29 00	ZZ	338,7
0809 30	TR	150,8
0809 30	ZZ	150,8
0809 40 05	BA	62,3
	TR	115,1
	XS	70,8
	ZZ	82,7

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ ZZ ” tähistab „muud päritolu”.

27.7.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 202/25

KOMISJONI OTSUS,

16. aprill 2013,

meetme SA.20112 (C 35/2006) kohta, mille Rootsi on võtnud äriühingu Konsum Jämtland suhtes

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 1913 all)

(Ainult rootsikeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2013/402/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi vastavalt eespool nimetatud sätetele (1)

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

(1)	Komisjonis 14. novembril 2005. aastal registreeritud kaebusega teatas sihtasutus Den Nya Välfärden komisjonile, et Åre kommuun on müünud äriühingule Konsum Jämtland (edaspidi „Konsum”) ühe krundi. Sihtasutuse sõnul kujutab müük endast ebaseaduslikku riigiabi (edaspidi „vaidlustatud müük”).

(2)	Komisjon taotles 3. jaanuari 2006. aasta kirjas Rootsi ametiasutustelt täiendavaid selgitusi. Need esitati 2. märtsi 2006. aasta ja 28. märtsi 2006. aasta kirjades.

(3)	Komisjon taotles 3. jaanuari 2006. aasta kirjas kaebuse esitajalt täiendavaid selgitusi. Need esitati 1. veebruari 2006. aasta kirjas.

(4)	Komisjon teavitas 19. juuli 2006. aasta kirjas Rootsit oma otsusest algatada seoses vaidlustatud müügiga EÜ asutamislepingu artiklis 88 sätestatud menetlus (2).

(5)	Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas (3). Komisjon kutsus kõiki huvitatud isikuid esitama kõnealuse meetme kohta oma märkused.

(6)	Rootsi ametiasutused esitasid oma märkused 27. septembri 2006. aasta kirjas. Komisjon ei saanud märkusi muudelt huvitatud isikutelt.

(7)	Komisjon palus 24. jaanuari 2007. aasta kirjas Rootsi ametiasutustelt täiendavaid selgitusi. Need esitati 21. veebruari 2007. aasta kirjas.

(8)	Komisjon võttis 30. jaanuaril 2008. aastal vastu lõpliku otsuse (4), milles jõuti järeldusele, et vaidlustatud müük kujutab endast EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohast riigiabi (5).

(9)	Konsum kaebas eelmises põhjenduses nimetatud komisjoni otsuse edasi. Üldkohus tühistas selle komisjoni otsuse oma 13. detsembri 2011. aasta otsusega kohtuasjas T-244/08. Selle tulemusena tuli komisjonil meede uuesti läbi vaadata ja võtta vaidlustatud müügi kohta vastu uus otsus.

(10)	Komisjon taotles 22. märtsi 2012. aasta kirjas Rootsi ametiasutustelt täiendavaid selgitusi. Need esitati 23. aprilli 2012. aasta kirjas.

(11)	Pärast seda, kui Rootsi ametiasutused olid esitanud selgitused 2012. aasta aprillis, esitas Den Nya Välfärden oma märkused 21. mai 2012. aasta kirjas.

(12)	Lidl Sverige KB (edaspidi „Lidl”) esitas 15. mai 2012. aasta kirjas Den Nya Välfärdeni esitatud märkustele lisaks täiendavat teavet. 25. juunil 2012 toimunud kohtumisel komisjoniga esitas Den Nya Välfärden uusi lisaselgitusi.

(13)	Komisjon taotles 5. detsembri 2012. aasta kirjas täiendavaid selgitusi Rootsi ametiasutustelt, kes vastasid 23. jaanuari 2013. aasta kirjaga.

2. MEETME KIRJELDUS

2.1. Asjaomased pooled

(14)	Åre kommuun (edaspidi „kommuun”) asub Jämtlandi läänis, Rootsis. Åre kommuunis elab ligikaudu 10 100 elanikku.

(15)

Konsum, kes on vaidlustatud müügi väidetav abisaaja, on ühistu, mis müüb tarbekaupu (sealhulgas toiduaineid) kogu Jämtlandi läänis. 1. jaanuaril 2006. aastal ühines Konsum äriühinguga Konsum Nord. Mõlemad ettevõtjad teevad koostööd Kooperatiivide Liiduga, mis on Rootsi ühistute liit. Kooperatiivide Liit on Kooperatiivide Liidu kontserni juhtiv valdusettevõtja, mille omandisse kuuluvad muu hulgas Norra jaemüüjad.

(16)	Åre Centrum AB (edaspidi „Åre Centrum”) on kommuunist sõltumatu eraõiguslik kinnisvaraettevõtja. Vaidlustatud müügi ajal oli Åre Centrum SkiStar AB ja muude Åre ettevõtjate omandis. 2007. aastast alates on kuulub Åre Centrum osaühingule DIÖS Fastigheter AB.

(17)

Kaebuse esitaja Den Nya Välfärden on Rootsi sihtasutus, mille peamiseks rahastajaks on Rootsi Ettevõtjate Liit. Üks tema eesmärkidest on kaitsta Rootsi ettevõtjate huve, teostades järelevalvet vaba konkurentsi toimimise üle Rootsis. Vaidlustatud müügiga seotud kaebuse esitas Den Nya Välfärden oma liikme Lidli nimel.

(18)	Lidl oli esimene välisettevõtja, kes sisenes toidusektoris Rootsi turule 2003. aastal. Lidl on toiduainete jaemüügisektoris Konsumi otsene konkurent.

2.2. Vaidlustatud müük

(19)	Kaebus käsitleb tehingut, mille käigus müüs kommuun 5. oktoobril 2005 Konsumile ühe krundi väidetavalt turuhinnast madalama hinnaga.

(20)

See müük oli osa suuremast kinnisvaratehingust, mille raames müüdi mitu erinevat krunti ja milles osales mitu isikut. Kõnealuste müügitehingute eesmärk oli ellu viia üldine arengukava, mille kommuun oli 21. juunil 2005 vastu võtnud. Üldise arengukava üks eesmärk oli teha teatavaid arendustöid, et muuta Åre keskväljaku ümbrus liiklusvabaks tsooniks. Sellega seoses valiti Åre Centrum peatöövõtjaks, kes pidi Åre keskväljaku moderniseerimistööd vastavalt üldisele arengukavale ellu viima.

(21)

Arengukava osana toimusid 2005. aasta oktoobris järgmised maamüügitehingud.

1)	Konsum müüs 8,5 miljoni Rootsi krooni eest (ligikaudu 910 000 eurot) oma Åre keskväljaku juures asuva kinnisvara (nimetusega Mörviken 2:91) (6)4. oktoobri 2005. aasta lepinguga Åre Centrumile.

2)	Kommuun müüs 3. ja 5. oktoobri 2005. aasta lepingutega Konsumile 2 miljoni Rootsi krooni eest (ligikaudu 213 000 eurot) maad, mis asus piirkonnas nimega Produkthuset ja hõlmas kinnisvaraüksusi Åre Prästbord 1:30, 1:68 ja 1:69 (7) (edaspidi „vaidlustatud müük”).

3)	Åre Centrum müüs Konsumile 4. oktoobri 2005. aasta lepinguga 1 miljoni Rootsi krooni eest (ligikaudu 107 000 eurot) krundi nimetusega Åre Prästbord 1:76 (8), mis külgnes eespool nimetatud kinnisvaraüksustega Åre Prästbord 1:30, 1:68 ja 1:69.

(22)

Esialgu oli kavas kommuunivalitsuse 24. augusti 2005. aasta koosolekul kinnitada vaidlustatud krundi hinnaks 1 Rootsi kroon. Lidl esitas aga telefoni teel ja sellele 23. augustil 2005 järgnenud e-kirjaga samale krundile 6,6 miljoni Rootsi krooni (ligikaudu 710 602 euro) suuruse pakkumise, nii et kommuuniametnikud ja Konsum leppisid kokku, et krundi müügihinda tõstetakse 1 Rootsi kroonilt 1 miljoni Rootsi kroonini (ligikaudu 107 000 eurot). Otsus müüa krunt 1 miljoni Rootsi krooni eest aga tühistati pärast seda, kui kaks kommuuni volikogu liiget kaebasid otsuse edasi Jämtlandi lääni halduskohtusse.

(23)	Kommuunivalitsus kiitis 5. oktoobril 2005 heaks vaidlustatud krundi müügi Konsumile 2 miljoni Rootsi krooni eest. Samal päeval kirjutasid Konsumi esindajad ja kommuuniametnikud alla lõplikule müügilepingule.

2.3. Kaebus

(24)

Kaebuse esitaja väidete kohaselt ei eelnenud vaidlustatud müügile ametlikku pakkumismenetlust ning ükski sõltumatu ekspert ei hinnanud maatüki väärtust. Kaebuse esitaja väitel on vaidlustatud müük vastuolus ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikega 1. Lidli pakkumine oli kaebuse esitaja väitel usaldusväärne, siduv ja otseselt võrreldav Konsumi tehtud pakkumisega, mille kommuuniametnikud vastu võtsid. Kaebuse esitaja leiab, et kuna Lidli pakkumist vastu ei võetud, müüs kommuun krundi turuhinnast madalama hinnaga. Seega on riigiabi suurus kaebuse esitaja andmetel 4,6 miljonit Rootsi krooni (ligikaudu 495 268 eurot), mis on Lidli pakkumise ja müügihinna vahe.

3. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

(25)	Uurimismenetluse käigus ei saanud komisjon märkusi muudelt huvitatud isikutelt.

4. KAEBUSE ESITAJA TÄIENDAVAD MÄRKUSED

(26)

Kaebuse esitaja teatas 21. mai 2012. aasta kirjas, et Konsum maksis 861 Rootsi krooni (ligikaudu 92 eurot) ruutmeetri kohta Åre Centrumilt ostetud maa eest, samas omandas ta kommuunilt ostetud maa 312 Rootsi krooniga (ligikaudu 34 eurot) ruutmeetri eest. Kaebuse esitaja väitel on see täiendav tõendusmaterjal, et vaidlustatud müük toimus turuhinnast madalama hinnaga ning et eraettevõtja oleks müünud selle krundi kõrgema hinnaga.

5. ROOTSI AMETIASUTUSTE MÄRKUSED

(27)	Rootsi ametiasutuste väitel oli krundi müümine Konsumile üks osa suuremast maatehingust, mis hõlmas muu hulgas tehingut, mille käigus Konsum müüs kommuunile ühe krundi mujal Åre piirkonnas (Åre keskväljak), mida kommuun kavatses kasutada teatavate arenguplaanide elluviimiseks.

(28)

Pärast kõnealuse krundi müümist viis Konsum oma kaupluse Åre keskväljaku juurest eemale, et võimaldada kommuunil teostada oma üldises arengukavas seatud eesmärke, s.t muuta Åre keskväljaku ümbrus liiklusvabaks tsooniks. Juhul kui kommuun oleks selle asemel kiitnud heaks Lidli pakkumise, ei oleks ta saanud täita üldises arengukavas seatud eesmärke, sest Konsum oleks säilitanud oma kaupluse Åre keskväljaku juures. Seetõttu ei saanud Lidli pakkumist pidada Konsumi pakkumisega võrreldavaks. Veelgi enam, Rootsi ametiasutused ei pidanud Lidli pakkumist tõsiseltvõetavaks ja siduvaks, sest see esitati hilja ning see ei olnud piisavalt üksikasjalik.

(29)

Igal juhul leiavad Rootsi ametiasutused, et vaidlustatud müük toimus turuhinnaga. Selle tõenduseks esitasid Rootsi ametiasutused kaks eksperdiarvamust: Ernst & Young Real Estate’i 2003. aasta mais koostatud hindamisaruanne ja Pricewaterhouse Coopersi 2012. aasta aprillis koostatud järelhindamisaruanne, milles hinnati krundi väärtust selle müügi ajal 2005. aasta oktoobris.

(30)

Ernst & Youngi hindamisaruanne koostati 2003. aasta mais. See põhineb rahavoogude analüüsil, milles võetakse arvesse selliseid parameetreid nagu krundi kavandatav kasutusviis, turu areng kõnealuses piirkonnas, võrreldavate kruntide tegevus- ja ülalpidamiskulud ja muud. Turuhinna määramiseks võeti aruandes aluseks teatavad krundid ja hinnati nende väärust. Üks kõnealustest kruntidest (Åre Prästbord 1:76) paiknes täpselt selle krundi kõrval, mille Konsum ostis kommuunilt (Åre Prästbord 1:30, 1:68 ja 1:69). Kõnealuse aruande järgselt on kõrvalasuva krundi väärtus ligikaudu 1 000 Rootsi krooni (ligikaudu 110 eurot) brutopinna ruutmeetri kohta.

(31)

Rootsi ametiasutuste väitel on Ernst & Youngi aruandes osundatud krunt võrreldav selle kõrval asuva krundiga, mille kommuuni müüs 2005. aastal Konsumile. Kõrvalkrundi hinnanguline väärtus peaks vastama vaidlustatud müügi lõpphinnale, mis oli 1 200 Rootsi krooni (ligikaudu 129 eurot) põrandapinna ruutmeetri kohta.

(32)

Sellega seoses rõhutavad Rootsi ametiasutused, et kui kommuuniametnikud määrasid kindlaks krundi hinna, arvestasid nad krundi väärtusega brutopinna ruutmeetri kohta. Põhjuseks oli tõsiasi, et osalised nägid ette võimaluse ehitada krundile äripind. Seetõttu leiavad Rootsi ametiasutused, et hindu, mille arvutas välja kaebuse esitaja ja esitas tõendina selle kohta, et vaidlustatud müük toimus turuhinnast madalama hinna eest (vt põhjendus (26)), ei tuleks arvesse võtta, sest need on esitatud krundi kogupindala ruutmeetri kohta.

(33)

Rootsi ametiasutuste väitel võeti arvesse ajavahet, mis jäi Ernst & Youngi hindamise ja tegeliku müügitehingu kuupäeva vahele (2,5 aastat), kuigi Åresse hiljuti ehitatud jaekaubanduspindade turg oli väga väike, et mitte öelda olematu. Oma väidete tõendamiseks viitasid Rootsi ametiasutused tarbijahinnaindeksile, sest kõnealuse aja ja piirkonna kohta puudus ametlik kinnisvarahindade alane statistika. Rootsi ametiasutused jõuavad järeldusele, et Ernst & Youngi arvestatud hinnanguline väärtus on igal juhul lõpliku müügihinnaga võrreldav.

(34)

Veelgi enam, vastuseks komisjoni 22. märtsi 2012. aasta teabetaotlusele, esitasid Rootsi ametiasutused uue tagantjärele läbiviidud eksperdihinnangu, mille koostas Pricewaterhouse Coopers 2012. aasta aprillis. Pricewaterhouse Coopersi aruandes jõutakse järeldusele, et kõnealuse krundi (9) turuväärtus oli müügihetkel (2005. aasta oktoober) vahemikus 1,65–2,474 miljonit Rootsi krooni (ligikaudu 177 000–265 000 eurot). Aruandes kasutatakse väärtusvahemiku arvutamiseks kohalike sarnase kinnisvaraga teostatud tehingute hindade analüüsi.

(35)

Veelgi enam, Rootsi ametiasutused viitasid Jämtlandi lääni halduskohtu 24. mai 2006. aasta otsusele, milles käsitleti kommuuni otsust kiita heaks maa müük Konsumile 2 miljoni Rootsi krooni eest. Lääni halduskohus otsustas, et otsus oli seaduspärane ja müügi eesmärk ei olnud soosida Konsumit ning seda järgmistel põhjustel:

—	Lidl esitas oma pakkumise vahetult enne kommuuni volikogu otsust;

—	müüdi maad, mille kasutamise kohta kehtisid konkreetsed tingimused vastavalt piirkonna suhtes kehtestatud üldisele arengukavale;

—	puudusid piisavad tõendid selle kohta, et krundi müügihind oli selle turuhinnast madalam;

—	kommuuni volikogu otsust tuleb käsitada osana suuremast ümberkorralduskavast, mis hõlmas ettevõtjate ümberpaigutamist kesklinnast eemale. Krundi müümine Konsumile oli üks osa kõnealusest kavast.

(36)

Vastuseks kaebuse esitaja väidetele, et kinnisvaratehinguid ei toimunud ja et kinnisvara Åre Mörviken 2:91 paistab senini olevat Konsumi omandis, väidavad Rootsi ametiasutused, et tehingutele järgnes kõikide hõlmatud kinnisvarade ümberjagamise protsess. Seega, kui kõik tehingud olid lõpule viidud, vahetati kinnisvararegistris omavahel erinevate kruntide nimetused. Rootsi ametiasutused juhivad tähelepanu sellele, et kommuuni ja Åre Centrum AB poolt Konsumile müüdud kruntide nimed muudeti järgnevalt: Åre Prästbord 1:30, 1:68, 1:76 ja osa krundist 1:69 nimetati ümber krundiks Mörviken 2:91.

6. MEETME HINDAMINE

6.1. Riigiabi esinemine

(37)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 „on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”.

(38)

Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale (10) võib riigimaa või -ehitiste müük ettevõtjale või majandustegevusega tegelevale eraisikule kujutada endast riigiabi, eelkõige kui see tehing ei ole toimunud turuväärtuse alusel, s.t hinnaga, mille erainvestor oleks tõenäoliselt tavapärase konkurentsi tingimustes määranud.

(39)

Sellega seoses märgib komisjon, et maa müügitehingut tuleks põhimõttelist hinnata, lähtudes komisjoni teatisest ametivõimude korraldatavas maa ja hoonete müügis sisalduvate riigiabi elementide kohta (11) (edaspidi „maamüügi teatis”), milles esitatakse liikmesriikidele suunised, mille eesmärk on tagada, et ametiasutuste teostatav maa ja ehitiste müük ei hõlma riigiabi.

(40)

Maamüügi teatises esitatakse kaks meetodit, mille abil välistada riigiabi olemasolu sellistes tehingutes: esiteks maa ja ehitiste müük pärast piisavalt laialdaselt avaldatud, avalikku ja tingimusteta pakkumismenetlust, mis on võrreldav enampakkumisega, kus võetakse vastu parim või ainus pakkumine; ning teiseks sõltumatu eksperdi koostatud eelhindamise aruanne. Nende kahe meetodi eesmärk on tagada, et hind, millega ametiasutus maad müüb, peegeldab asjakohaselt ja võimalikult suurel määral kõnealuse maa turuhinda, vastates seega turumajandusliku erainvestori põhimõttele, nii et oleks välistatud, et müügiga antakse maa soetajale majanduslik eelis. Sellistel juhtudel ei saa siiski välistada ka muude hindamismeetodite kasutamist juhul, kui on tagatud, et nende meetodite alusel arvutatud ja tegelikult makstud hind peegeldab võimalikult suurel määral kõnealuse maa turuväärtust (12).

(41)	Käesoleva juhtumi puhul ei kohaldatud avalikku ja tingimusteta pakkumismenetlust, samuti ei koostanud sõltumatu ekspert vaidlustatud müügi tarvis eelhinnangut. Maamüügi teatis ei ole seetõttu vahetult kohaldatav. Selle tulemusena peab krundi turuväärtuse tuletama muu kättesaadava teabe põhjal.

6.2. Lidli pakkumine

(42)

Konkurendi konkreetne samal ajal tehtud pakkumine on tavaliselt parem krundi turuväärtuse indikaator kui sõltumatu eksperdi hinnang krundi väärtusele, sest pakkumine peegeldab seda, kui palju on turg maa müügi kuupäeval asjaomase krundi eest nõus maksma. Selline pakkumine on aga üksnes sellisel juhul usutav indikaator, kui pakkumine on usaldusväärne ja siduv ning võrreldav vastuvõetud pakkumisega, võttes arvesse kõnealuse tehingu eriomast tausta.

(43)

Komisjon märgib, et Rootsi ametiasutused on vaidlustanud Lidli pakkumise usaldusväärsuse ja siduvuse. Rootsi ametiasutused tõid esile, et Lidl väljendas oma huvi e-posti teel üks päev enne seda, kui kommuunivalitsus otsustas vaidlustatud müügi heaks kiita, samuti ei olnud pakkumine piisavalt üksikasjalik.

(44)

Komisjon leiab, et Lidli pakkumise usaldusväärsuse võib tõesti kõnealuste tingimuste põhjal kahtluse alla seada. Isegi kui Lidli pakkumist võiks pidada usaldusväärseks, ei oleks see Konsumi pakkumisega täielikult võrreldav. Nimelt ei olnud Lidl ja Konsum vaidlustatud krundist lähtudes samasuguses olukorras. Mis puudutab Konsumit, siis oli vaidlustatud müük osa suuremast kinnisvaratehingust, mille eesmärgiks oli rakendada kommuunis eespool mainitud üldist arengukava, millega plaaniti muuta Åre kesklinna ümbrus liiklusvabaks tsooniks.

(45)	Seetõttu järeldub kohtupraktikast, et kui hinnatakse, kas ametivõimude korraldatud maa või hoonete müük ettevõtjale sisaldab riigiabi elemente ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 (13) tähenduses, tuleb arvesse tuleb võtta tehingu konteksti.

(46)

Samas kui Lidl oli huvitatud üksnes vaidlustatud krundi omandamisest, ei oleks Konsum Rootsi ametiasutuste väitel Åre kesklinna piirkonnast eemale kolinud, kui ta ei oleks saanud osta kahte kõrvutiasetsevat krunti piirkonnas Åre Prästbord. Vaidlustatud müük oli tõesti üks osa mitmest omavahel seotud kinnisvaratehingust, mis kõik pidid aitama saavutada kommuuni piirkonna arengukava ühte ja sama eesmärki: kinnisvara ümberjagamist peeti vajalikuks, et muuta Åre kesklinna ümbrus liiklusvabaks tsooniks. Veelgi enam, vastupidiselt Konsumi ja kommuuni vahel sõlmitud lepingule, ei sisaldanud Lidli pakkumine ühtegi viidet kommuuni üldisele arengukavale ega ühtegi sellealast täpsustust. Lidli pakkumise vastuvõtmine oleks seetõttu ohustanud üldises arengukavas seatud eesmärkide saavutamist, seega ei ole kommuuni seisukohast need kaks pakkumist võrreldavad.

(47)	Komisjon jõuab seetõttu järeldusele, et vaidlustatud müügi kontekstis ei saa Lidli pakkumist pidada parimaks võimalikuks asendajaks vaidlustatud krundi turuväärtuse määramisel.

6.3. Eksperdihinnangud

(48)

Rootsi ametiasutused on väitnud, et Åre kinnisvarahindade arengu kohta vaidlustatud müügi ajal ei ole olemas ühtegi ametlikku aruannet, sest puudus selliste tehingute kinnisvaraturg. Selle asemel esitasid Rootsi ametiasutused Ernst & Youngi 2003. aasta mais koostatud hinnangu vaidlustatud krundiga külgneva maatüki väärtuse kohta. Kuigi hindamise tegi sõltumatu varahindaja üldtunnustatud hindamisstandarditest lähtudes, toimus see vähemalt kaks ja pool aastat enne vaidlustatud müüki, nii et krundi väärtus võis selle ajavahemiku jooksul oluliselt muutuda.

(49)

Lisaks esitasid Rootsi ametiasutused komisjoni taotlusel täiendava eksperdihinnangu kõnealuse krundi turuväärtuse kohta. Selles uues järelhinnangus, mille koostas Pricewaterhouse Coopers 2012. aastal, hinnatakse maatüki turuväärtust vaidlustatud müügi ajal, s.t 2005. aasta oktoobris. Hinnangu tulemused kinnitavad Rootsi ametiasutuste väiteid, et vaidlustatud müügi ajal ei olnud piirkonnas praktiliselt ühtegi sarnaste tunnustega tehingut, mille alusel oleks võimalik tuletada vaidlustatud kinnisvara turuväärtust. Et aga sellest hoolimata vaidlustatud krundi turuväärtust hinnata, kasutatakse hinnangus kohalike sarnaste tunnustega tehingute hindade analüüsi. Hinnangus jõutakse järeldusele, et vaidlustatud kinnisvara turuväärtus oli 2005. aasta oktoobris vahemikus 1,65–2,475 miljonit Rootsi krooni.

(50)

Kuna hindamisaruande koostas sõltumatu varahindaja, kes võttis aluseks üldtunnustatud hindamisstandardid, nimelt võrdleva meetodi (s.t sarnaste tunnustega tehingute analüüsi), et määrata kindlaks vaidlustatud krundi turuväärtus vaidlustatud müügi kuupäeval, peab komisjon seda hinnangut parimaks olemasolevaks asendajaks vaidlustatud krundi turuväärtuse kindlaksmääramisel. Selle hinnangu alusel jääb vaidlustatud krundi eest Konsumi poolt kommuunile makstud ostuhind – 2 miljonit Rootsi krooni – 2005. aasta oktoobris kehtinud hinnangulise turuväärtuse vahemikku.

(51)

Lõpuks võtab komisjon arvesse ka asjaolu, et osapooled võtsid kõnealuse krundi müügihinna määramisel aluseks hinna brutopinna ruutmeetrite kohta. Selles suhtes tundub Ernst & Youngi hinnangust lähtuv hind 1 000 Rootsi krooni brutopinna ruutmeetri kohta võrreldav vaidlustatud müügi ajal kokkulepitud hinnaga 1 200 Rootsi krooni põrandapinna ruutmeetri kohta.

(52)

Eespool kirjeldatud põhjustel leiab komisjon, et müügitehing, mille käigus müüs kommuun 5. oktoobril 2005. aastal piirkonnas Produkthuset asuvad kinnisvaraüksused Åre Prästbord 1:30, 1:68 ja 1:69 Konsumile 2 miljoni Rootsi krooni eest, on tehtud turuhinnaga, nii et kõnealune müük ei kujuta endast ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohast riigiabi,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Rootsi meede äriühingu Konsum Jämtland suhtes ei kujuta endast ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohast riigiabi.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Rootsile.

Brüssel, 16. aprill 2013

Komisjoni nimel

asepresident

Joaquín ALMUNIA

(1) ELT C 204, 26.8.2006, lk 5.

(2) Kohtuasi C 35/2006.

(3) ELT C 204, 26.8.2006, lk 5.

(4) Komisjoni 30. jaanuari 2008. aasta otsus riigiabi kohta C 35/2006 (ex NN 37/06), mida Rootsi on andnud äriühingule Konsum Jämtland (ELT L 126, 14.5.2008, lk 3).

(5) Alates 1. detsembrist 2009 on EÜ asutamislepingu artiklid 87 ja 88 vastavalt ELi toimimise lepingu artiklid 107 ja 108; sisult on need sätted identsed. Käesolevas otsuses tuleks vajaduse korral käsitada viiteid ELi toimimise lepingu artiklitele 107 ja 108 viidetena EÜ asutamislepingu artiklitele 87 ja 88.

(6) Krundi nimetus on pärast tehingut ära muudetud.

(7) Kruntide nimetused on pärast tehingut ära muudetud.

(8) Krundi nimetus on pärast tehingut ära muudetud.

(9) Åre Prästbord 1:30, 1:68 ja 1:69.

(10) Kohtuasi C-239/09: Seydaland Vereinigte Agrarbetriebe, EKL 2010, lk I-13083, punkt 34 ja kohtuasi C-290/07 P: komisjon vs Scott, EKL 2010, lk I-7763, punkt 68; kohtuasi T-244/08, Konsum Nord ekonomisk förening vs komisjon, EKL 2011, lk II-0000, punkt 61.

(11) EÜT L 209, 10.7.1997, lk 3.

(12) Kohtuasi C-239/09: Seydaland Vereinigte Agrarbetriebe & Co. KG vs BVVG Bodenverwertungs- und -verwaltungs GmbH, EKL 2010, lk I-13083, punkt 39.

(13) Vaata Üldkohtu 13. detsembri 2011. aasta otsus kohtuasjas T-244/08: Konsum Nord ekonomisk förening vs komisjon, EKL 2011, lk II 00000, punkt 57.

27.7.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 202/30

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

25. juuli 2013,

millega kiidetakse heaks teatavad loomahaiguste ja zoonooside likvideerimise, tõrje ning seire muudetud kavad 2013. aastaks ja muudetakse rakendusotsust 2012/761/EL teatavatele kõnealuse otsusega heaks kiidetud kavadele antava liidu rahalise toetuse osas

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 4663 all)

(2013/403/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. mai 2009. aasta otsust 2009/470/EÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, (1) eriti selle artikli 27 lõikeid 5 ja 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Otsusega 2009/470/EÜ on kehtestatud liidu rahalise toetuse andmise kord loomahaiguste ja zoonooside likvideerimise, tõrje ja seire kavade puhul.

(2)

Komisjoni 25. aprilli 2008. aasta otsusega 2008/341/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse kriteeriumid, millele peavad vastama teatavate loomahaiguste ja zoonooside riiklikud likvideerimis-, tõrje- ja seireprogrammid) (2) on ette nähtud, et otsuse 2009/470/EÜ artikli 27 lõikes 1 sätestatud liidu rahastamismeetmena heakskiidu saamiseks peavad liikmesriikide poolt komisjonile esitatud, kõnealuse otsuse lisas loetletud loomahaiguste ja zoonooside likvideerimise, tõrje ja seire kavad vastama vähemalt otsuse 2008/341/EÜ lisas sätestatud kriteeriumidele.

(3)

Komisjoni 30. novembri 2012. aasta rakendusotsusega 2012/761/EL (millega kiidetakse heaks liikmesriikide 2013. aastaks esitatud aastased ja mitmeaastased kavad ning ELi rahaline toetus teatavate loomahaiguste ja zoonooside likvideerimiseks, tõrjeks ja seireks) (3) on heaks kiidetud teatavad riiklikud kavad ning kehtestatud liidu rahalise toetuse kavandatav määr ja maksimumsumma igale liikmesriigi esitatud kavale.

(4)

Komisjoni 28. septembri 2009. aasta otsuses 2009/719/EÜ (millega lubatakse teatavatel liikmesriikidel läbi vaadata iga-aastased BSE seireprogrammid), (4) mida on hiljuti muudetud rakendusotsusega 2013/76/EL, (5) on sätestatud, et teatavad liikmesriigid võivad peatada tervena tapetud veiste kontrollimise. See mõjutab märkimisväärselt kontrollimiste arvu, mida liikmesriikidel tuleb teha oma 2013. aastaks heaks kiidetud transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSE) seire ning veiste spongioosse entsefalopaatia (BSE) ja skreipi tõrje kavade alusel ning vähendab oluliselt kontrollimisega seotud rahastamisvajadusi.

(5)

Belgia, Tšehhi Vabariik, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Hispaania, Prantsusmaa, Küpros, Läti, Luksemburg, Ungari, Austria, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik on esitanud komisjonile heakskiitmiseks transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSE), veiste spongioosse entsefalopaatia (BSE) ja skreipi muudetud kavad seoses kõnealuse muudatusega otsuses 2009/719/EÜ.

(6)	Lisaks sellele on Ungari esitanud lammaste katarraalse palaviku likvideerimise ja seire muudetud kava, et muuta oma tegevusi, mis on seotud entomoloogilise seire rakendamisega.

(7)

Pärast seda, kui oli kindlaks tehtud lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüüp 1 esinemine Hispaania territooriumi teatavates piirkondades, esitas kõnealune riik lammaste katarraalse palaviku likvideerimise ja seire muudetud kava, et haiguse tõrjeks ja selle leviku vältimiseks lisada kavasse kohustuslik vaktsineerimine kõnealustes piirkondades.

(8)	Pärast seda, kui Kreeka tuvastas marutaudijuhtumid oma territooriumil, esitas kõnealune riik marutaudi likvideerimise muudetud kava, et määrata kindlaks piirkonnad, kus on vaja kohaldada suukaudset vaktsineerimist.

(9)

Pärast hiljutisi marutaudialast koostööd käsitlevaid kahepoolseid läbirääkimisi Valgevenega esitas Poola marutaudi likvideerimise ja seire muudetud kava, et lisada kavasse suukaudne vaktsineerimine teatavates kõnealuse kolmanda riigi territooriumiga piirnevates piirkondades selleks, et vältida üle ühise piiri Euroopa Liidu territooriumile marutaudi levimist nakatunud metsloomadega.

(10)

Komisjon on hinnanud kõnealuseid muudetud kavasid nii veterinaaria kui ka rahalisest seisukohast lähtudes. Leiti, et kavad on kooskõlas liidu asjaomaste veterinaariaalaste õigusaktidega ning eelkõige otsuses 2008/341/EÜ sätestatud kriteeriumidega. Seetõttu tuleks kõnealused muudetud kavad heaks kiita.

(11)	Muudetud kavade heakskiitmine käesoleva otsusega avaldab mõju summadele, mida on vaja rakendusotsusega 2012/761/EL heaks kiidetud likvideerimis-, tõrje- ja seirekavade täitmiseks. Seepärast tuleks teatavatele kavadele antavat liidu rahalise toetuse maksimaalset summat vastavalt kohandada.

(12)	Seega tuleks rakendusotsust 2012/761/EL vastavalt muuta.

(13)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 kiidetakse heaks transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSE) seire ning veiste spongioosse entsefalopaatia (BSE) ja skreipi likvideerimise muudetud kavad, mis järgmised liikmesriigid on esitanud järgmistel kuupäevadel:

a)	Belgia 5. aprillil 2013;

b)	Tšehhi Vabariik 5. aprillil 2013;

c)	Taani 24. aprillil 2013;

d)	Saksamaa 20. märtsil 2013;

e)	Eesti 26. märtsil 2013;

f)	Iirimaa 22. märtsil 2013;

g)	Hispaania 27. märtsil 2013;

h)	Prantsusmaa 29. märtsil 2013;

i)	Küpros 29. märtsil 2013;

j)	Läti 28. märtsil 2013;

k)	Luksemburg 3. aprillil 2013;

l)	Ungari 27. märtsil 2013;

m)	Austria 27. märtsil 2013;

n)	Sloveenia 20. märtsil 2013;

o)	Slovakkia 26. märtsil 2013;

p)	Soome 28. märtsil 2013;

q)	Rootsi 22. märtsil 2013;

r)	Ühendkuningriik 7. juunil 2013.

Artikkel 2

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 kiidetakse heaks endeemilistes või kõrge riskiga piirkondades lammaste katarraalse palaviku likvideerimise ja seire muudetud kavad, mis järgmised liikmesriigid on esitanud järgmistel kuupäevadel:

a)	Hispaania 26. märtsil 2013;

b)	Ungari 24. jaanuaril 2013.

Artikkel 3

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 kiidetakse heaks marutaudi likvideerimise muudetud kavad, mis järgmised liikmesriigid on esitanud järgmistel kuupäevadel:

a)	Poola 28. märtsil 2013;

b)	Kreeka 28. juunil 2013.

Artikkel 4

Rakendusotsust 2012/761/EL muudetakse järgmiselt.

Artikli 4 lõike 2 punkti b alapunkt vii asendatakse järgmisega:

„vii)

Hispaania puhul 500 000 eurot;”

Artikli 10 lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

ei tohi ületada järgmist:

i)	Belgia puhul 290 000 eurot;

ii)	Bulgaaria puhul 270 000 eurot;

iii)	Tšehhi Vabariigi puhul 500 000 eurot;

iv)	Taani puhul 300 000 eurot;

v)	Saksamaa puhul 4 700 000 eurot;

vi)	Eesti puhul 60 000 eurot;

vii)	Iirimaa puhul 1 210 000 eurot;

viii)

Kreeka puhul 1 700 000 eurot;

ix)	Hispaania puhul 3 290 000 eurot;

x)	Prantsusmaa puhul 12 600 000 eurot;

xi)	Itaalia puhul 4 800 000 eurot;

xii)	Horvaatia puhul 230 000 eurot;

xiii)

Küprose puhul 1 900 000 eurot;

xiv)	Läti puhul 80 000 eurot;

xv)	Leedu puhul 420 000 eurot;

xvi)	Luksemburgi puhul 50 000 eurot;

xvii)

Ungari puhul 790 000 eurot;

xviii)

Malta puhul 25 000 eurot;

xix)	Madalmaade puhul 2 200 000 eurot;

xx)	Austria puhul 500 000 eurot;

xxi)	Poola puhul 2 600 000 eurot;

xxii)

Portugali puhul 1 100 000 eurot;

xxiii)

Rumeenia puhul 1 200 000 eurot;

xxiv)

Sloveenia puhul 160 000 eurot;

xxv)	Slovakkia puhul 250 000 eurot;

xxvi)

Soome puhul 160 000 eurot;

xxvii)

Rootsi puhul 210 000 eurot;

xxviii)

Ühendkuningriigi puhul 2 520 000 eurot.”

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

lõike 2 punkti d alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„ii)	Kreeka puhul 1 500 000 eurot;”;

lõike 2 punkti d alapunkt vii asendatakse järgmisega:

„vii)

Poola puhul 6 850 000 eurot;”;

lõike 4 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

toetus ei tohi ületada

i)	1 260 000 eurot Leedu kavaosa rakendamiseks Valgevenes;

ii)	1 255 000 eurot Poola kavaosa rakendamiseks Ukrainas;

iii)	295 000 eurot Poola kavaosa rakendamiseks Valgevenes.”

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 25. juuli 2013

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Tonio BORG

(1) ELT L 155, 18.6.2009, lk 30.

(2) ELT L 115, 29.4.2008, lk 44.

(3) ELT L 336, 8.12.2012, lk 83.

(4) ELT L 256, 29.9.2009, lk 35.

(5) ELT L 35, 6.2.2013, lk 6.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2013.202.est
Euroopa Liidu Teataja		L 202

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	56. aastakäik 27. juuli 2013

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Teave Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise lepingu, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelist viisade väljastamise lihtsustamise lepingut, jõustumise kohta	1
	*	Teave Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahelise lepingu, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Moldova Vabariigi vahelist viisade väljastamise lihtsustamise lepingut, jõustumise kohta	1
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 721/2013, 22. juuli 2013, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 405/2011, millega kehtestatakse teatavate Indiast pärit roostevabast terasest varraste ja lattide impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks	2
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 722/2013, 25. juuli 2013, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	6
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 723/2013, 26. juuli 2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa seoses rosmariiniekstrakti (E 392) kasutamisega teatavates madala rasvasisaldusega liha- ja kalatoodetes ( 1 )	8
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 724/2013, 26. juuli 2013, millega muudetakse määrust (EL) nr 231/2012 seoses mitme polüooli spetsifikatsiooniga ( 1 )	11
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 725/2013, 26. juuli 2013, milles käsitletakse ammooniumkloriidi lubamist mäletsejaliste, kasside ja koerte söödalisandina (loaomanik BASF SE) ( 1 )	17
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 726/2013, 26. juuli 2013, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	20
		OTSUSED
		2013/399/ÜVJP
	*	Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus EUTM Mali/1/2013, 19. juuli 2013, Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni (EUTM Mali) ELi missiooni ülema nimetamise kohta	22
		2013/400/ÜVJP
	*	Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus EUCAP NESTOR/3/2013, 23. juuli 2013, Aafrika Sarve piirkonnas piirkondlike merendusalaste võimete tugevdamiseks läbiviidava Euroopa Liidu missiooni (EUCAP NESTOR) juhi ametisse nimetamise kohta	23
		2013/401/ÜVJP
	*	Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus EUCAP SAHEL Niger/1/2013, 23. juuli 2013, Nigeris läbiviidava Euroopa Liidu ÜJKP missiooni (EUCAP SAHEL Niger) juhi volituste pikendamise kohta	24
		2013/402/EL
	*	Komisjoni otsus, 16. aprill 2013, meetme SA.20112 (C 35/2006) kohta, mille Rootsi on võtnud äriühingu Konsum Jämtland suhtes (teatavaks tehtud numbri C(2013) 1913 all) ( 1 )	25
		2013/403/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 25. juuli 2013, millega kiidetakse heaks teatavad loomahaiguste ja zoonooside likvideerimise, tõrje ning seire muudetud kavad 2013. aastaks ja muudetakse rakendusotsust 2012/761/EL teatavatele kõnealuse otsusega heaks kiidetud kavadele antava liidu rahalise toetuse osas (teatavaks tehtud numbri C(2013) 4663 all)	30
		2013/404/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 25. juuli 2013, millega lubatakse Saksamaal keelata oma territooriumil teatavate vastavalt nõukogu direktiivile 2002/53/EÜ ühtsesse põllukultuuride sordilehte kantud kanepisortide turustamine (teatavaks tehtud numbri C(2013) 4702 all)	33