23.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 198/1

(1)

Määrusega (EÜ) nr 452/2007 (2) kehtestas nõukogu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV” või „Hiina”) ja Ukrainast pärit triikimislaudade impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased tollimaksud, mille määrad jäid vahemikku 9,9–38,1 %; rakendusmäärusega (EL) nr 1243/2010 (3) kehtestas nõukogu pärast algmääruse artikli 5 kohast uut uurimist lõpliku dumpinguvastase tollimaksu triikimislaudu eksportiva Hiina tootja Since Hardware (Guangzhou) Co. toodetud triikimislaudade impordi suhtes (edaspidi „esialgsed uurimised”).

(2)

Rakendusmäärusega (EL) nr 270/2010 (4) kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu triikimislaudu eksportiva Hiina tootja Guangzhou Power Team Houseware Co. Ltd. toodetud triikimislaudade impordi suhtes.

(3)

Rakendusmäärusega (EL) nr 580/2010 (5) muutis nõukogu pärast algmääruse artikli 11 lõike 3 kohast osalist vahepealset läbivaatamist, mis piirdus üksnes dumpinguga, Ukrainast pärit triikimislaudade impordi suhtes kohaldatavat lõplikku tollimaksu, kehtestades selle määraks 7 %.

(4)

Rakendusmäärusega (EL) nr 77/2010 (6) kehtestas nõukogu pärast algmääruse artikli 11 lõike 4 kohast läbivaatamist, mis käsitles uut eksportijat, lõpliku dumpinguvastase tollimaksu triikimislaudu eksportiva Hiina tootja Greenwood Houseware (Zhuhai) Ltd. Co. toodetud triikimislaudade impordi suhtes.

(5)

Rakendusmäärusega (EL) nr 805/2010 (7) taaskehtestas nõukogu triikimislaudu eksportiva Hiina tootja Foshan Shunde Yongjian Housewares and Hardware Co. Ltd., Foshan, toodetud triikimislaudade impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu meetmena, millega täidetakse Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-141/08 P (8).

(6)

Rakendusmäärusega (EL) nr 987/2012 (9) taaskehtestas nõukogu äriühingu Zhejiang Harmonic Hardware Products Co. Ltd. toodetud Hiina Rahvavabariigist pärit triikimislaudade suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu meetmena, millega täidetakse Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas T-274/07 (10).

(7)

Eespool kirjeldatud uurimisi nimetatakse edaspidi ka „varasemateks uurimisteks”.

(8)

Pärast kehtivate dumpinguvastaste meetmete eelseisvat aegumist käsitleva teate (11) avaldamist laekus komisjonile 25. jaanuaril 2012 taotlus kõnealuste meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

(9)

Taotluse esitasid kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustab olulise osa – käesoleval juhul üle 40 % – liidu triikimislaudade toodangust (edaspidi „aegumise läbivaatamise taotluse esitajad”).

(10)

Aegumise läbivaatamise taotlus oli seotud mõlema riigiga, mille suhtes kehtivaid meetmeid praegu kohaldatakse, st HRV ja Ukrainaga, ning tugines põhjendusele, et meetmete aegumise tagajärjel jätkuks tõenäoliselt dumping ja kahju liidu tootmisharule.

(11)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, teatas komisjon 25. aprillil 2012 algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase aegumise läbivaatamise algatamisest, avaldades teate Euroopa Liidu Teatajas  (12) (edaspidi „aegumise läbivaatamise algatamise teade”).

(12)

17. märtsil 2012 sai komisjon algmääruse artikli 11 lõike 3 kohase taotluse algatada osaline vahepealne läbivaatamine, mis piirdub üksnes dumpinguga. Taotluse esitas äriühing Eurogold Industries Ltd., vaatlusaluse toote ainuke eksportiv tootja Ukrainas (edaspidi „vahepealse läbivaatamise taotluse esitaja”).

(13)

Vahepealse läbivaatamise taotluse esitaja sõnade kohaselt olid muutunud asjaolud, mille alusel meetmed kehtestati, ja kõnealused muutused on oma olemuselt püsivad. Nimetatud muutuste põhjal väideti, et kehtivad dumpinguvastased meetmed ei ole dumpingu korvamiseks enam vajalikud.

(14)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et osalise vahepealse läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, algatas komisjon 12. juunil 2012 kõnealuse läbivaatamise (13) („vahepealse läbivaatamise algatamise teade”).

(15)

Aegumise läbivaatamisega seotud dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuar 2011 kuni 31. detsember 2011 (edaspidi „aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju analüüsimisega seotud oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 2008. aasta jaanuarist kuni aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(16)

Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajatele, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, eksportivatele tootjatele, importijatele, teadaolevalt asjast huvitatud liidu kasutajatele ja nende ühendustele ning asjaomaste eksportivate riikide esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist aegumise läbivaatamise algatamise teates sätestatud tähtaja jooksul. Ära kuulati kõik huvitatud isikud, kes seda taotlesid ja tõendasid, et nende ärakuulamiseks on konkreetsed põhjused.

(17)

Võttes arvesse Hiina eksportivate tootjate ja liidu tootjate ilmset suurt arvu, nähti aegumise läbivaatamise algatamise teates ette valimi võtmine kooskõlas algmääruse artikliga 17.

(18)

Hiina eksportivatel tootjatel paluti endast komisjonile teada anda ja esitada aegumise läbivaatamise algatamise teates täpsustatud teave, et komisjon saaks otsustada, kas valimi võtmine on vajalik ning vajaduse korral moodustada esindava valimi. Ainult kaks HRV eksportivat tootjat andsid endast teada ja esitasid komisjonile aegumise läbivaatamise algatamise teates täpsustatud teabe. Seepärast ei peetud valimi võtmist vajalikuks.

(19)

Ukraina ainuke eksportiv tootja tegi koostööd paralleelses osalises vahepealses läbivaatamises ning taotles vahepealse läbivaatamise käigus kontrollitud ja kogutud andmete kasutamist kõnealuse aegumise läbivaatamise eesmärgil (vt põhjendus 31 allpool).

(20)

Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamise teates, et ta oli moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Kõnealune valim koosnes kolmest äriühingust hinnanguliselt 20–30 liidu tootja hulgast, kes enne uurimise algatamist teadaolevalt samasugust toodet tootsid. Kolme valimisse kaasatud äriühingu valikul lähtuti nii nende samasuguse toote müügi- ja tootmismahust 2011. aastal kui ka geograafilisest asukohast liidus. Valim esindas enam kui 40 % liidu hinnangulisest kogutoodangust ja müügist aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ning seepärast leiti see olevat esindav. Huvitatud isikutel paluti tutvuda toimikuga ja esitada oma märkused valiku asjakohasuse kohta 15 päeva jooksul alates algatamisteate avaldamisest. Ükski huvitatud isik ei esitanud kavandatud valimi kohta märkusi.

(21)

Ükski liidu sõltumatu importija ei andnud endast teada ega teinud aegumise läbivaatamise uurimises koostööd.

(22)

Komisjon taotles ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks, et teha kindlaks dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosus ja sellest tulenev kahju ning liidu huvid.

(23)

Küsimustikud saadeti mõlemale Hiina eksportivale tootjale, kes endast valimi moodustamise ajal teada andsid. Ainult üks kõnealustest Hiina eksportivatest tootjatest tegi koostööd ja esitas küsimustikule vastused.

(24)

Küsimustiku vastused saadi kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt. Peale selle esitasid neli koostööd tegevat liidu tootjat üldised andmed kahju analüüsimiseks.

(25)

Kontrollkäigud korraldati järgmiste äriühingute valdustesse:

(26)

Võttes arvesse vajadust määrata kindlaks normaalväärtus HRV eksportivate tootjate puhul, kellele ei võimaldatud esialgsetes uurimistes turumajanduslikku kohtlemist, korraldati kontrollkäik järgmise äriühingu valdustesse, et määrata normaalväärtus kindlaks võrdlusriigi andmete põhjal:

(27)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada HRVst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist ning Ukrainast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmetega seotud uurimise lõpetamist. Lisaks sellele anti huvitatud isikutele aega esitada pärast kõnealust teatavakstegemist oma märkused. Ühtegi märkust ei esitatud.

(28)

Algmääruse artikli 11 lõike 3 kohase Ukrainast pärit importi käsitleva osalise vahepealse läbivaatamisega seotud uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. aprill 2011 kuni 31. märts 2012 (edaspidi „vahepealse läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Hilisem uurimisperiood, näiteks see, mida kasutati aegumise läbivaatamisel, ei oleks olnud kooskõlas algmääruse artikli 6 lõikega 1. Peale selle on sarnast uurimisperioodi kasutatud paralleelses tagasimaksmise menetluses.

(29)

Komisjon teatas osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest ametlikult vahepealse läbivaatamise taotluse esitajatele ja asjaomase eksportiva riigi esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist vahepealse läbivaatamise algatamise teates sätestatud tähtaja jooksul. Ära kuulati kõik huvitatud isikud, kes seda taotlesid ja tõendasid, et nende ärakuulamiseks on konkreetsed põhjused.

(30)

Komisjon taotles ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks, et teha kindlaks vahepealse läbivaatamise taotluse esitaja dumping ja meetmete kohaldamise jätkamise vajadus.

(31)

Vahepealse läbivaatamise taotluse esitaja toodang moodustas kogu vaatlusaluse toote impordi Ukrainast. Küsimustik saadeti kõnealusele äriühingule, mis tegi koostööd ja esitas sellele vastused. Kontrollkäik korraldati järgmise äriühingu valdustesse:

(32)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti lõpetada Ukrainast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmetega seotud uurimine. Lisaks sellele anti huvitatud isikutele aega esitada pärast kõnealust teatavakstegemist oma märkused. Ühtegi märkust ei esitatud.

(33)

Nii aegumise läbivaatamise kui ka osalise vahepealse läbivaatamise käigus uuritav toode on sama kui nõukogu määrusega (EÜ) nr 452/2007 ja nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 1243/2010 hõlmatud toode, nimelt Hiina Rahvavabariigist ja Ukrainast pärit triikimislauad koos varrukalauaga, kas tugijalgadel või ilma, auru sisseimamisega ja/või kuumuti ja/või puhuriga või ilma, ja nende olulised osad, nagu tugijalad, triikimispind ja triikraua alusrest (edaspidi „vaatlusalune toode”), mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 3924 90 00, ex 4421 90 98, ex 7323 93 00, ex 7323 99 00, ex 8516 79 70 ja ex 8516 90 00 alla.

(34)

Käimasolevad läbivaatamisega seotud uurimised kinnitasid sarnaselt esialgsele uurimisele, et vaatlusalune toode ning asjaomastes riikides toodetud ja nende omamaisel turul müüdavad triikimislauad, liidu tootmisharu toodetud ja liidu turul müüdavad triikimislauad ning võrdlusriigis Ukrainas toodetud ja sealsel turul müüdavad triikimislauad on samade põhiliste füüsikaliste ja tehniliste omaduste ja kasutusaladega.

(35)

Seepärast käsitatakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(36)

Nagu eespool märgitud, tegi uurimises koostööd ainult üks Hiina eksportiv tootja, kelle toodang moodustas üksnes ebaolulise osa Hiina koguekspordist aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Nimetatud äriühinguga seotud järeldusi ei käsitatud seepärast riigi suhtes esindavana.

(37)

Sel põhjusel teavitati Hiina ametiasutusi ja koostööd mitte tegevaid Hiina eksportivaid tootjaid algmääruse artikli 18 lõike 1 kohaldamisest ning anti neile võimalus esitada oma märkused kooskõlas algmääruse artikli 18 lõikega 4. Selles küsimuses märkusi ei esitatud.

(38)

Kooskõlas algmääruse artikli 18 lõikega 1 pidid allpool kirjeldatud järeldused seoses dumpinguga ning dumpingu jätkumise tõenäosusega tuginema kättesaadavatele faktidele, eelkõige aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teabele ja komisjonile kättesaadavale kõige täpsemaks peetavale statistikale, st igakuistele andmetele, mida liikmesriigid edastavad algmääruse artikli 14 lõike 6 alusel (edaspidi „artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas”). Teisi statistilisi allikaid, näiteks Hiina ekspordiandmebaasi ja Eurostati (kaheksakohalisi koode) ei peetud usaldusväärseks, sest vastavad tollikoodid hõlmasid muid tooteid kui vaatlusalune toode.

(39)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a tuleb normaalväärtus selliste eksportivate tootjate puhul, kellele ei ole võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, määrata võrdlusriigi omamaiste hindade või arvestusliku normaalväärtuse põhjal.

(40)

Selleks soovitas komisjon aegumise läbivaatamise algatamise teates võtta võrdlusriigiks Ukraina. Ukraina oli üks riikidest, keda kasutati varasemates uurimistes HRV puhul normaalväärtuse kindlakstegemiseks sobiva kolmanda turumajandusliku riigina. Kõikidele huvitatud isikutele anti võimalus teha märkusi võrdlusriigi valiku kohta. Selles küsimuses märkusi ei esitatud.

(41)

Peale selle püüdis komisjon saavutada koostööd muude võimalike võrdlusriikidega, nimelt Malaisia, Bosnia ja Hertsegoviina, India, Iisraeli ja Türgiga. Ainult Türgi ametiasutused esitasid nimekirja teadaolevatest tootjast, kellega ühendust võtta, osutamata sellele, kas keegi neist oleks nõus uurimises koostööd tegema. Samal ajal nõustus Ukraina ainuke eksportiv tootja oma paralleelselt toimuva vahepealse läbivaatamise käigus esitatud ja kontrollitud andmete kasutamisega aegumise läbivaatamise eesmärgil. Andmed on representatiivsed terve riigi suhtes.

(42)

Võttes arvesse eespool kirjeldatud asjaolusid ja algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis a kehtestatud nõudeid, järeldati, et Ukraina on sobiv võrdlusriik.

(43)

Ukraina ainuke eksportiv tootja ei teinud koostööd aegumise läbivaatamises, ent ta tegi koostööd paralleelselt toimuvas osalises vahepealses läbivaatamises ning tegi oma osalise vahepealse läbivaatamise raames kogutud ja kontrollitud andmed kättesaadavaks aegumise läbivaatamises kasutamiseks.

(44)

Võttes arvesse aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ja vahepealse läbivaatamisega seotud uurimisperioodi märkimisväärset kattumist ning asjaolu, et kõnealuse Ukraina eksportiva tootja toodang moodustab 100 % Ukraina ekspordist liitu, määrati normaalväärtus seepärast paralleelse osalise vahepealse läbivaatamise raames kogutud ja kontrollitud andmete põhjal (vt põhjendused 77–83 allpool).

(45)

Koostööd mitte tegevate Hiina eksportivate tootjate puhul määrati ekspordihind kindlaks kättesaadavate faktide põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18. Seega määrati ekspordihind kindlaks komisjonile kättesaadava impordistatistika (st artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi) põhjal, arvutades selle kaalutud keskmise alusel.

(46)

Koostööd tegeva Hiina eksportiva tootja puhul põhinesid ekspordihinnad vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 hinnal, millega importtooteid esimest korda sõltumatule ostjale edasi müüdi.

(47)

Koostööd mitte tegevate Hiina eksportivate tootjate puhul võrreldi normaalväärtust ja ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Kui see oli asjakohane, tehti seoses veo- ja transpordikuludega kõikidel juhtudel, mil tõendati nende mõju hindade võrreldavusele, kohandusi, mis määrati kindlaks koostööd tegevalt Hiina eksportivalt tootjalt kogutud andmete põhjal.

(48)

Koostööd tegeva Hiina eksportiva tootja puhul võrreldi kaalutud keskmist normaalväärtust ja kaalutud keskmist ekspordihinda, mis määrati kindlaks teatatud ja kontrollitud andmete põhjal, võrreldes neid tehasest hankimise tasemel tooteliigi kaupa ja samal kaubanduse tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Kui see oli asjakohane, tehti kuni 5,9 % ulatuses kohandusi seoses veo- ja transpordikuludega kõikidel juhtudel, mil tõendati nende mõju hindade võrreldavusele.

(49)

Nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõikes 11, määrati koostööd tegeva Hiina eksportiva tootja puhul dumpingumarginaal kindlaks vaatlusaluse toote liikide kaupa kaalutud keskmise normaalväärtuse ja vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlemise teel. See esialgne võrdlus ei näidanud dumpingu esinemist. Kuna kõnealuse äriühingu import moodustab ainult väikese osa Hiina impordi kogumahust, ei käsitata asjaomase äriühinguga seotud järeldusi terve HRV suhtes esindavana.

(50)

Koostööd mitte tegevate Hiina eksportivate tootjate puhul määrati dumpingumarginaal kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlemise teel. Arvestades koostööst keeldumist, ei olnud võimalik teha võrdlust tooteliikide kaupa. Selle asemel tuli võrdlemisel lähtuda statistilistest andmetest, nagu on selgitatud põhjendustes 44 ja 45 eespool. Võrdlus näitas esialgset dumpingumarginaali 11,5 %.

(51)

Vähest koostööd arvesse võttes ei olnud Hiina omamaist turgu käsitlev teave uurimise käigus kättesaadav. Koostööd tegev Hiina eksportiv tootja oli loodud üksnes liidu turule tootmiseks ning tal puudus teave omamaisest olukorrast.

(52)

Dumpingu jätkumise tõenäosust käsitlevates järeldustes tuli tugineda peamiselt aegumise läbivaatamise taotluses sisalduvale teabele ning USA rahvusvahelise kaubanduse komisjoni 2010. aasta juunis teostatud meetmete aegumise läbivaatamise (edaspidi „USA meetmete aegumise läbivaatamine”) (14) raames kontrollitud ja avaldatud teabele, mida komisjon pidas oma uurimise jaoks asjakohaseks.

(53)

Vaatamata kehtivatele meetmetele ning Hiinast pärit impordi vähenemisele vaatlusalusel perioodil, nagu on täpsustatud allpool (vt põhjendus 106), oli sellel liidus aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oluline turuosa (ligikaudu 15–20 %) ning see lõi liidu hinnad samal ajavahemikul alla ligi 20 % võrra (vt põhjendus 109 allpool).

(54)

Arvestades olulist turuosa ja hindade märkimisväärse allalöömise jätkumist aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võib põhjendatult eeldada, et meetmete tühistamise korral avaldaks Hiinast pärit suuremahuline import liidu tootmisharule jätkuvalt suurt hinnasurvet.

(55)

USA meetmete aegumise läbivaatamise raames avaldatud andmed näitavad HRVs suurt vaba tootmisvõimsust, mis moodustab ligikaudu 80 % liidu tarbimisest (2009. aasta). Komisjon ei tuvastanud hilisemat teavet, mis oleks vastuolus USA uurimisasutuse kogutud andmetega. Arvestades koostööst keeldumist, ei olnud võimalik täpset kasutamata tootmisvõimsust kindlaks teha.

(56)

Aegumise läbivaatamise taotluses sisalduva teabe põhjal oli HRV olemasolevate tootjate arv jätkuvalt suur. Seega ei leitud mingeid viiteid tootmisvõimsuse vähenemisele HRVs.

(57)

Teabe põhjal, mille komisjon kogus USA meetmete aegumise läbivaatamisest ning mida kinnitasid käesoleva aegumise läbivaatamise järeldused seoses koostööd tegeva Hiina eksportiva tootjaga, on pealegi lihtne suurendada tootmisvõimsust kasvavale nõudlusele vastamiseks, sest tootmine on peamiselt tööjõupõhine. Lisaks leiti uurimise käigus, et tootjad, kes valmistavad peale vaatlusaluse toote ka muid tooteid, suudavad sõltuvalt nõudlusest muid tooteid ja vaatlusalust toodet hõlpsalt vaheldumisi toota. Seega suudaksid Hiina tootjad dumpinguvastase tollimaksu tühistamise korral väga tõenäoliselt suurenda oma triikimislaudade toodangut suhteliselt kiiresti ja ilma oluliste investeeringuteta.

(58)

Seepärast järeldati kättesaadava teabe põhjal, et HRVs on vähemalt potentsiaalselt suur tootmisvõimsus, mida on võimalik suunata ümber liidu turule, kui dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda.

(59)

Vähesest koostööst tingituna ja usaldusväärsete andmete puudumise tõttu ei olnud võimalik võrrelda liitu ja kolmandatele eksporditurgudele suunatud impordi hindu ega Hiina omamaiseid hindu. Kättesaadavatel andmetel põhinev esialgne võrdlus näitas, et Hiina import lööb liidu keskmised hinnad märkimisväärselt alla (vt põhjendus 109 allpool). Seepärast leitakse, et liidu turg on hinna seisukohast Hiina eksportivate tootjate jaoks atraktiivne.

(60)

Peale selle võib USA meetmete aegumise läbivaatamise järelduste põhjal, mille suhtes vastukäivat teavet ei ole leitud, pidada liitu Hiina tootjate suurimaks ekspordituruks. Suuruselt teine eksporditurg USA on Hiina eksportivatele tootjatele jätkuvalt suletud, sest dumpinguvastased tollimaksud on suured ja hiljuti pikendati neid 2015. aastani.

(61)

Hiina impordi turuosa on hoolimata kehtivatest meetmetest suhteliselt stabiilne ja suur, mis näitab, et liit on Hiina eksportivate tootjate jaoks jätkuvalt atraktiivne eksporditurg. USA kui suuruselt teise ekspordituru sulgemine näitab, et kolmandate turgude vastuvõtuvõime on piiratud. Seepärast suunavad Hiina eksportivad tootjad HRV suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete tühistamise korral oma toodangu tõenäoliselt liidu turule.

(62)

USA meetmete aegumise läbivaatamise raames kogutud teave näitab, et Hiina tootjad on suuresti ekspordile orienteeritud. Osaliselt paistavad seda kinnitavat käesoleva aegumise läbivaatamise järeldused, mille kohaselt ainuke eksportiv tootja ei tegutsenud Hiina omamaisel turul, vaid oli orienteeritud üksnes ekspordile.

(63)

USA dumpinguvastaste meetmete pikendamine pärast USA meetmete aegumise läbivaatamist osutab sellele, et Hiina eksportivate tootjate dumping muudel turgudel võib kehtivate meetmete tühistamise korral korduda liidu turul.

(64)

Samuti võib Hiina eksportijate tõenäolisele käitumisele tollimaksude tühistamise korral osutada Hiina eksportija Since Hardware (Guangzhou) Co. käitumine, kelle suhtes kehtis liidu turul varem 0 % tollimaks. Üks Hiina suurimaid eksportivaid tootjaid Since Hardware suurendas oma turuosa mahu poolest ligikaudu 64 % ning tema kindlakstehtud dumpingumarginaal moodustas ligikaudu 52 %, mis lõi liidu tootmisharu hindu alla 16 % (15). Võttes arvesse liidu turu atraktiivsust ja HRVs olemasolevat tootmisvõimsust, osutab selline varasem käitumine, et meetmete tühistamise korral tõenäoliselt kordub suures mahus dumpinguhinnaga import.

(65)

Eespool kirjeldatut arvestades võib järeldada, et võttes arvesse Hiina märkimisväärset tootmisvõimsust, HRV tootjate suutlikkust oma tootmismahtu kiiresti suurendada ja suunata see ekspordiks, sellise ekspordiga seotud dumpingu ja hindade allalöömise ulatust ning liidu turu atraktiivsust sellisele ekspordile, on põhjendatud eeldada, et meetmete kehtetuks tunnistamise tagajärjel kasvaks HRVst pärit triikimislaudade dumpinguhinnaga eksport liitu.

(66)

Ukraina puhul ei teinud Ukraina ainuke teadaolev eksportiv tootja aegumise läbivaatamises koostööd ning seepärast tuli kasutada kättesaadavaid fakte. Arvestades aegumise läbivaatamise ja vahepealse läbivaatamisega seotud uurimisperioodide kattumist ning asjaolu, et Ukraina eksportiva tootja toodang moodustab 100 % Ukrainast pärit impordist, kasutati kõnealuse tootja nõusolekul paralleelses aegumise läbivaatamises vahepealse läbivaatamise raames kogutud ja kontrollitud andmeid.

(67)

Aegumise läbivaatamises kasutati kättesaadavate faktidena allpool 6. jaos kirjeldatud vahepealse läbivaatamise järeldusi.

(68)

Nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõikes 11, määrati dumpingumarginaal kindlaks vaatlusaluse toote liikide kaupa kaalutud keskmise normaalväärtuse ja vastava tooteliigi kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlemise teel. Võrdlus ei näidanud dumpingu esinemist.

(69)

Seoses dumpingu kordumise tõenäosusega analüüsiti järgmisi elemente: Ukrainast pärit dumpinguhinnaga impordi maht ja hinnad, liidu turu ja muude kolmandate riikide turgude atraktiivsus ning Ukraina tootja tootmisvõimsus ja ekspordiks vaba tootmisvõimsus.

(70)

Ukrainast pärit triikimislaudade import kasvas 24 %. Mõnevõrra kasvas ka vastav turuosa, 8 %-lt 2008. aastal 10 %-le aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(71)

Kogu vaatlusalusel perioodil järgisid impordihinnad samu suundumusi kui liidu tootmisharu müügihinnad liidu turul. Kokkuvõttes kasvasid impordihinnad 2008. aastast kuni aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 14 %.

(72)

Vaatlusalusel perioodil olid Ukraina ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse üldjuhul madalamad kui tema hinnad Lidu turul. Hinnaerinevus moodustas aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üle 10 % ekspordi hinnatasemest.

(73)

Ukraina ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse olid üldiselt madalamad kui Ukraina ekspordihinnad liitu, mis kinnitab järeldust, et liidu turg on atraktiivne, sest liidu turult saadav kasum võib olla suurem.

(74)

Aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli vaid väike osa Ukraina tootmisvõimsusest ekspordiks vaba.

(75)

Uurimise käigus kogutud teabe põhjal ei prognoosita Ukraina tootmisvõimsuse täiendavat kasvu. Seepärast ei ole tõenäoline, et meetmete tühistamise korral suureneks eksport liitu.

(76)

Võttes arvesse eespool kirjeldatut, eelkõige järeldusi tootmisvõimsuse oodatava arengu kohta, ei leitud olevat tõenäoline, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral hakkab Ukraina eksportiv tootja lühikeses kuni keskpikas perspektiivis liidu turule uuesti eksportima dumpinguhinnaga tooteid koguses, mis kahjustaks liidu tootmisharu.

(77)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 2 uuriti, kas samasuguse toote kogu omamaise müügi maht sõltumatutele klientidele oli vahepealse läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vältel esindav, st kas kõnealuse müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordi müügimahust. Selle põhjal leiti, et koostööd tegeva Ukraina tootja omamaist müüki võib üldiselt pidada esindavaks.

(78)

Seejärel määras komisjon kindlaks need omamaisel turul müüdavad tooteliigid, mis olid liitu eksportimiseks müüdavate liikidega identsed või võrreldavad.

(79)

Iga tooteliigi puhul, mida eksportiv tootja müüb omamaisel turul ning mis leiti olevat identne või võrreldav liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga, uuriti, kas omamaine müük oli algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt piisavalt esindav. Konkreetse tooteliigi omamaist müüki käsitati piisavalt esindavana, kui kõnealuse tooteliigi müügi kogumaht sõltumatutele klientidele omamaisel turul moodustas vahepealse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähemalt 5 % liitu ekspordiks müüdava võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(80)

Seejärel uuriti, kas samasuguse toote omamaist müüki saab käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4, tehes selleks iga tooteliigi puhul kindlaks omamaisel turul sõltumatutele klientidele toimunud kasumliku müügi osakaalu.

(81)

Kui arvestuslike tootmiskuludega võrdse või neid ületava netomüügihinnaga müüdud tooteliigi müügimaht moodustas üle 80 % selle tooteliigi müügi kogumahust ja selle tooteliigi kaalutud keskmine müügihind võrdus ühiku tootmiskuludega või ületas neid, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati kogu vahepealse läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul toimunud asjaomase tooteliigi omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas nimetatud müük oli tulutoov või mitte.

(82)

Kui tooteliigi kasumlik müük moodustas seda liiki toote müügi kogumahust kuni 80 % või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli ühiku tootmiskuludest väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati kõnealuse tooteliigi üksnes kasumliku omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena vahepealse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(83)

Selliste tooteliikide puhul, mis ei olnud kasumlikud, määrati normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 3 ja 6. Normaalväärtuse määramiseks lisati Ukraina tootja tootmiskuludele aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tavapärase kaubandustegevuse käigus kantud kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumlike tooteliikide puhul kaalutud keskmine teenitud kasum.

(84)

Kuna Ukraina eksportiva tootja eksportmüük liitu toimus otse sõltumatutele klientidele liidus, põhines ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavatel hindadel.

(85)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Kohandusi seoses transpordi-, kindlustus-, käitlemis- ja lisakuludega, pakendamis- ja krediidikuludega ning panga- ja komisjonitasudega tehti kõikidel juhtudel, mil tõendati nende mõju hindade võrreldavusele.

(86)

Nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõikes 11, määrati dumpingumarginaal kindlaks vaatlusaluse toote liikide kaupa kaalutud keskmise normaalväärtuse ja vastava tooteliigi kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlemise teel. Võrdlus ei näidanud dumpingu esinemist.

(87)

Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 uuriti ka seda, kas muutunud asjaolusid võib põhjendatult pidada püsivaks.

(88)

Ukraina tootja on oma müügikorralduse restruktureerinud, nii et alates 2010. aasta detsembrist toimub kogu tema vaatlusaluse toote eksportmüük liitu otse sõltumatutele klientidele, ilma et sellesse oleks kaasatud mõni seotud müügiettevõtja. Seepärast kohandati ekspordihindade arvutamist, et võtta arvesse neid uusi asjaolusid.

(89)

Kõnealuseid muutusi tuleks pidada püsivaks, sest varem seotud ettevõtja teostatud ülesanded on ligikaudu aasta jooksul tegelikult läinud üle Ukraina tootjale. Ei leitud mingeid viiteid selle kohta, et müügistruktuur võiks tulevikus muutuda. Seepärast leitakse, et muutunud asjaolud on püsivad.

(90)

Samasugust toodet valmistab liidus hinnanguliselt 20–30 tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(91)

Liidu tootmisharu aastatoodangut hinnati triikimislaudu eksportiva Hiina tootja Since Hardware (Guangzhou) Co. toodetud triikimislaudade importi käsitleva ja eespool põhjenduses 1 osutatud uurimise järelduste põhjal ning koostööd tegevate liidu tootjate esitatud andmete põhjal. Nagu on märgitud nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 1243/2010 (millega kehtestatakse dumpinguvastased meetmed eespool nimetatud tootja impordi suhtes) põhjenduses 65, ületas liidus toodetud triikimislaudade aastane kogus 2009. aastal hinnanguliselt 5 miljonit ühikut. Seega leiti igasuguse muu teabe puudumisel olevat põhjendatud eeldada, et käesoleva aegumise läbivaatamise puhul moodustas liidu aastane kogutoodang vaatlusaluse perioodi alguses (2008. aastal) 5 miljonit ühikut. Tootmismahu muutumine vaatlusaluse perioodi jooksul tehti kindlaks koostööd tegevate liidu tootjate tootmismahu suundumuste põhjal. Sel viisil kindlaks tehtud liidu tootmismaht moodustas aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil seega hinnanguliselt 5,2 miljonit ühikut.

(92)

Nagu on viidatud eespool põhjenduses 20, valiti valimisse kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustab üle 40 % liidu samasuguse toote kogutoodangust. Kõnealused valimisse kaasatud tootjad esitasid vastused küsimustikule.

(93)

Peale selle esitasid veel neli liidu tootjat põhiandmed oma tootmise ja müügi kohta.

(94)

Leiti, et eespool nimetatud seitse tootjat moodustavad üle 55 % liidu samasuguse toote kogutoodangust.

(95)

Liidu triikimislaudade turul tegutsevad peamiselt väikesed ja keskmise suurusega tootjad, kes asuvad mitmes liikmesriigis, sealhulgas Saksamaal, Itaalias, Madalmaades, Poolas, Portugalis, Hispaanias ja Ühendkuningriigis.

(96)

Kuna Ukrainas on ainult üks eksportiv tootja, on liidu tarbimine ja teatavad makromajanduslikud näitajad esitatud indekseerituna või vahemikena, et kaitsta konfidentsiaalsust algmääruse artikli 19 kohaselt.

(97)

Liidu tarbimise kindlaksmääramisel võeti aluseks liidu tootmisharu müügimaht liidu turul, nagu on kirjeldatud põhjenduses 100, ning artikli 14 lõike 6 kohasesse andmebaasi kantud impordimaht.

(98)

HRV impordimahu puhul ei olnud võimalik kasutada ainsa koostööd tegeva Hiina eksportija andmeid HRVst pärit impordi kogumahule ekstrapoleerimiseks, sest need esindasid üksnes väga väikest osa HRVst pärit koguimpordist. Seepärast tuli kogu impordimaht vastavalt algmääruse artiklile 18 kindlaks teha kättesaadavate faktide põhjal. Kuna Eurostati asjaomased CN-koodid hõlmavad rohkem tooteid kui vaatlusalune toode, ei peetud ka Eurostati HRVst pärit impordi mahu kindlakstegemiseks asjakohaseks. Arvestades Hiina eksportivate tootjate äärmiselt vähest koostööd ja asjaolu, et sõltumatud importijad ei teinud koostööd, oli ainus kättesaadav statistiline allikas impordimahu kindlakstegemiseks artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis sisalduv teave. Kuna aga artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis on impordimahud esitatud üksnes kilogrammides, tuli andmed ümber arvestada tükkideks (ühikuteks), kasutades paralleelses vahepealses läbivaatamises Ukrainast pärit impordi puhul kehtestatud ümberarvestusmäära. Seda peeti põhjendatuks, sest koostööd tegeva Hiina äriühingu importi ei käsitatud esindavana ning, nagu on märgitud eespool põhjenduses 36, kasutati HRV normaalväärtuse kindlaksmääramisel Ukrainat ka võrdlusriigina ja seega leiti, et andmed on Hiina imporditaseme kindlaksmääramiseks esindavad.

(99)

Ukraina impordi puhul kasutati paralleelse vahepealse läbivaatamise käigus küsimustiku vastustes esitatud kontrollitud andmeid. Kuigi vahepealse läbivaatamisega seotud uurimisperioodiks määrati 1. aprill 2011 kuni 31. märts 2012 ning seega ei hõlmanud see aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi esimest kvartalit, leiti, et kõnealune teave on sellest hoolimata impordimahu kindlakstegemiseks sobiv. Seda teavet kontrolliti ning leiti, et see on täpne ja esindav Ukrainast pärit impordi mahu kindlakstegemiseks aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(100)

Liidu tootmisharu müügimahu hindamiseks liidu turul ekstrapoleeriti seitsme koostööd tegeva liidu tootja kogu tootmismahu ja kogu müügimahu suhe kogu liidu tootmisharu hinnangulisele tootmismahule igal vaatlusaluse perioodi aastal.

(101)

Selle kohaselt vähenes liidu tarbimine ajavahemikul 2008. aastast kuni aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 11 %. Täpsemalt vähenes ilmne nõudlus 7 protsendipunkti võrra aastatel 2008–2009, pärast mida see suurenes 9 protsendipunkti võrra aastatel 2009–2010. Aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas liidu tarbimine kokku 9–10 miljonit ühikut, mis tähendab eelnenud aastaga võrreldes vähenemist 13 protsendipunkti võrra.

Tabel 1

(102)

2007. aastal läbiviidud esialgses uurimises hinnati HRVst ja Ukrainast pärit importi kumulatiivselt kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 4. Uuriti, kas kumulatiivne hindamine on asjakohane ka käesoleva aegumise läbivaatamise puhul.

(103)

Sellega seoses leiti, et HRVst pärit impordi puhul kindlaksmääratud dumpingumarginaal oli algmääruse artikli 9 lõikes 3 määratletud miinimumtasemest (11,5 %) suurem. Ukrainast pärit impordi puhul ei tuvastatud dumpingut aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ega dumpingu kordumise tõenäosust. Sel põhjusel tuleb Ukrainast pärit import HRVst pärinevast impordist eraldada, sest algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud tingimused ei ole täidetud.

(104)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 98, määrati HRVst pärit impordi kogu müügimaht Hiina eksportivate tootjate äärmiselt vähest koostööd arvestades vastavalt algmääruse artiklile 18 kindlaks artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis sisalduva teabe põhjal.

(105)

Selle kohaselt vähenes vaatlusaluse toote import HRVst absoluutnäitajate poolest 4–4,5 miljonilt ühikult 2008. aastal 1,5–2,0 miljoni ühikuni aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mis tähendab 59 % vähenemist vaatlusalusel perioodil. Kõnealune vähenemine oli eriti järsk 2010. aasta ja aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel, mil HRVst pärit import vähenes 3–3,5 miljonilt ühikult 2010. aastal 1,5–2,0 miljoni ühikuni aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st 36 protsendipunkti võrra. Nimetatud vähenemine langeb ühte äriühingu Since Hardware suhtes dumpinguvastase tollimaksu taaskehtestamisega 2010. aasta detsembris (vt põhjendus 64 eespool).

(106)

Kuigi Hiina impordi turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil 22 protsendipunkti võrra, oli selle turuosa aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (st 15–20 %) märkimisväärne.

Tabel 2

(107)

Hiina eksportivate tootjate äärmiselt vähese koostöö tõttu tuli HRVst pärit impordi keskmine impordihind vastavalt algmääruse artiklile 18 kindlaks määrata kättesaadavate faktide, st artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis sisalduva teabe põhjal. Seal sisalduvad andmed arvestati eespool kirjeldatud metoodika kohaselt ümber hinnaks ühiku kohta (vt põhjendus 104 eespool). Kõnealuse metoodika kohaselt kindlaksmääratud impordihinnad kasvasid 7,0 eurolt ühiku kohta 2008. aastal 8,2 euroni ühiku kohta aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st 17 %.

Tabel 3

(108)

Hindade allalöömise kindlakstegemiseks aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võrreldi valimisse kaasatud liidu tootjate poolt sõltumatutele klientidele pakutavaid kaalutud keskmisi müügihindu liidu turul, korrigeerituna tehasest hankimise tasemele (st välja arvatud veokulud liidus ning pärast allahindluste ja hinnavähendite mahaarvamist), vastava impordi kaalutud keskmise hinnaga, nagu on kindlaks tehtud eespool põhjenduses 107, CIF-hindade põhjal, mida oli nõuetekohaselt kohandatud tollimaksude arvessevõtmiseks.

(109)

Võrdlus näitas, et HRVst pärit import lõi liidu tootmisharu hindu alla ligi 20 %, väljendatuna protsendimäärana valimisse kaasatud liidu tootjate käibest aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(110)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 99, tehti Ukrainast pärit impordi maht ja hinnad kindlaks Ukraina eksportiva tootja poolt paralleelse vahepealse läbivaatamise käigus küsimustikule esitatud kontrollitud vastuste põhjal.

(111)

Järgnevas tabelis on esitatud Ukrainast pärit impordi mahu ja turuosa muutumine vaatlusalusel perioodil.

Tabel 4

(112)

Aastatel 2008–2011 kasvas Ukrainast pärit triikimislaudade import 24 %. Ukraina suutis oma importi suurendada peamiselt tänu HRVst pärit triikimislaudade impordi suhtes kehtestatud suuremale dumpinguvastasele tollimaksule. Peale selle toetas kõnealust arengut Ukraina suhtes kehtiva dumpinguvastase tollimaksu kohandamine 9,9 %-lt 7,7 %-ni 2010. aasta juulis, tänu millele muutus Ukraina import liidu turul konkurentsivõimelisemaks.

(113)

Järgnevas tabelis on esitatud meetmetega piiratud Ukraina impordi keskmise liidu piirini vedamisega CIF-hinna muutumine.

Tabel 5

(114)

Nagu nähtub tabelist 5 eespool, kasvas keskmine impordihind vaatlusalusel perioodil 10–15 % ning jõudis aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peaaegu liidu tootmisharu hinnatasemeni liidu turul.

(115)

Impordi maht muudest kolmandatest riikidest, mille suhtes ei ole meetmeid kehtestatud, tehti kindlaks artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi põhjal, arvestades teabe ümber sama metoodika kohaselt kui HRVst pärit impordimahu kindlakstegemisel, nagu on kirjeldatud eespool põhjenduses 98. See leiti olevat põhjendatud, sest Eurostati asjaomased CN-koodid hõlmasid ka muid tooteid peale vaatlusaluse toote ning seepärast ei peetud seda muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mahu kindlakstegemiseks sobivaks.

(116)

Järgnevas tabelis on esitatud muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mahu ja turuosa ning keskmise hinna muutumine vaatlusalusel perioodil.

Tabel 6

(117)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht vaatlusalusel perioodil üldiselt kasvas. Kuigi see aastatel 2008–2010 kasvas ja isegi enam kui kahekordistus, siis 2010. aastast kuni aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodini vähenes see uuesti. Seega suurenes muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht vaatlusalusel perioodil oluliselt ning jõudis aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 1,5–1,9 miljoni ühikuni, millega kaasnes ligikaudu 15–20 % suurune turuosa aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Suurem osa kõnealusest impordist pärines Türgist; sellest riigist pärit import kasvas 0,3–0,5 miljonilt ühikult 2008. aastal 0,8–1,0 miljoni ühikuni aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(118)

Impordi hind muudest kolmandatest riikidest, mille suhtes ei ole meetmeid kehtestatud, kasvas 7,7 eurolt ühiku kohta 2008. aastal 9,0 euroni ühiku kohta aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mis tähendab 17 % kasvu.

(119)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandustegureid ja -näitajaid, mis liidu tootmisharu seisundit vaatlusalusel perioodil mõjutasid.

(120)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 20, kasutati liidu tootmisharule tekitatud võimaliku kahju uurimisel valimi võtmist.

(121)

Kahju analüüsimiseks määrati kahjunäitajad kindlaks kahel tasandil:

(122)

Liidu kogutoodangu hindamist on kirjeldatud eespool põhjenduses 91. Selle kohaselt kasvas liidu toodang 2008. aasta ja aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 4 %. Täpsemalt vähenes see 2008.–2009. aastal 2 %, ent kasvas 2009. aastast kuni aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 6 protsendipunkti võrra, jõudes ligikaudu 5,2 miljoni ühikuni.

Tabel 7

(123)

Tootmisvõimsuse hindamiseks kohaldati seitsme koostööd tegeva liidu tootja kogu tootmismahu ja kogu tootmisvõimsuse suhet igal vaatlusaluse perioodi aastal liidu tootmisharu kogutoodangule, nagu see on toodud eespool põhjenduses 122.

(124)

Vaatlusaluse perioodi jooksul kasvas liidu tootmisharu tootmisvõimsus 17 %. See kasv on aga seotud ainult ühe liidu tootjaga, samas kui teiste koostööd teinud liidu tootjate tootmisvõimsus püsis vaatlusalusel perioodil ühtlasel tasemel. Uurimise tulemused osutavad ka sellele, et mõni koostööst keeldunud liidu tootja võis sulgeda oma tootmisrajatised, vähendades seeläbi liidu kogu tootmisvõimsust vaatlusalusel perioodil, mis alljärgnevas tabelis 8 ei kajastu. Ühtlasi ilmnes uurimise käigus, et liidu tootmisharu tootis osaliselt samadel tootmisliinidel muid tooteid kui vaatlusalune toode (näiteks kuivatid). Peale selle näitas uurimine, et liidu tootjatel on lihtne toota vaheldumisi vaatlusalust toodet ja muid tooteid. Seepärast ei olnud võimalik vaatlusaluse toote tootmisvõimsust selgelt kindlaks teha.

(125)

Tootmisvõimsuse rakendamine oli 2008. aastal 66 % ja langes aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil mõnevõrra, jõudes 58 %-ni. Nagu on viidatud eelmises põhjenduses, ei olnud liidu kogu tootmisvõimsust võimalik usaldusväärselt määrata. Kuna tootmisvõimsuse rakendamine tehakse kindlaks kogu tootmisvõimsuse põhjal, ei saa seda käesoleval juhul samuti tingimata käsitada mõtestatud kahjunäitajana.

Tabel 8

(126)

Liidu tootmisharu müügimahu kindlakstegemist on kirjeldatud eespool põhjenduses 100. Seega kasvas liidu tootmisharu müügimaht sõltumatutele klientidele liidu turul 2008. aastast kuni aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 10 %. Kõnealune kasv oli eriti suur 2010. aasta ja aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel, mil müügimaht kasvas 7 protsendipunkti võrra. See langeb ühte HRV impordi vähenemisega, mis oli tingitud dumpinguvastase tollimaksu kehtestamisest äriühingu Since Hardware (Guangzhou) Co. suhtes.

Tabel 9

(127)

Vaatlusalusel perioodil sai liidu tootmisharu turuosa tagasi ning see kasvas 40–45 %-lt 2008. aastal 50–55 %-ni aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st 24 % võrra. Kõnealune kasv tuleneb peamiselt tarbimise ja Hiinast pärit impordi mahu vähenemisest ning liidu tootmisharu müügimahu samaaegsest suurenemisest.

Tabel 10

(128)

2008. aastast kuni aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodini vähenes tarbimine liidus. Samaaegselt suurenes liidu tootmisharu müügimaht liidu turul 10 % ning liidu tootmisharu turuosa kasvas 24 %. Samal ajavahemikul suurenes ka liidu tootmisharu tootmine 4 %, investeeringud enam kui kahekordistusid (põhjendus 141 allpool) ja tööhõive kasvas 10 % (põhjendus 129 allpool). Seepärast võib järeldada, et liidu tootmisharus toimus vaatlusalusel perioodil teatav kasv.

(129)

Kogu liidu tootmisharu puhul hinnati tööhõivet ja tööhõive suundumusi koostööd tegevaid liidu tootjaid käsitlevate kättesaadavate andmete ekstrapoleerimise teel. Kooskõlas müügi suurenemisega ilmneb liidu tootmisharu puhul ajavahemikul 2008. aastast kuni aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodini ka tööhõive 10 % kasv.

Tabel 11

(130)

Liidu tootmisharu töötajate tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna (ühikutena) töötaja kohta aastas, vähenes vaatlusalusel perioodil 6 %. See on seotud asjaoluga, et tootmise kasv oli väiksem kui tööhõive suurenemine.

Tabel 12

(131)

Kindlakstehtud dumpingumarginaal oli miinimumtasemest oluliselt suurem. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule ei saa pidada ebaoluliseks, eriti kui arvestada HRVst pärit impordi mahtu ja hindu.

(132)

Varasema dumpingu mõju puhul viitavad eespool uuritud näitajad küll teatavale paranemisele, ent need tõendavad ka seda, et liidu tootmisharu olukord on jätkuvalt ebakindel ja haavatav.

(133)

Järgmises tabelis on esitatud valimisse kaasatud liidu tootjate poolt sõltumatutele klientidele pakutava keskmise müügihinna muutused. Keskmised hinnad püsisid vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilsed, kasvades siiski mõnevõrra aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Nagu eespool märgitud, langes see ühte dumpinguvastaste meetmete kehtestamisega äriühingu Since Hardware (Guangzhou) Co. suhtes.

Tabel 13

(134)

Müügihinnad järgivad peamise tooraine (st terase) hinnaga seotud suundumusi. Müügihinnad ja kulud püsisid vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilsed, kuigi kulud kasvasid müügihindadest mõnevõrra kiiremini, mis kahjustas liidu tootmisharu kasumlikkust 2008. aasta ja aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel. Liidu tootmisharul ei olnud aga võimalik tõsta hindu jätkusuutlikule tasemele, vaid ta oli sunnitud viima hinnad vastavusse odava Hiina impordiga, et tarbimise vähenemise tingimustes taastada oma turuosa.

(135)

Keskmine töötasu oli vaatlusalusel perioodil stabiilne, samas kui ühiku tootmiskulud kasvasid 3 % (tabel 13 eespool).

Tabel 14

(136)

Varude maht kasvas vaatlusalusel perioodil. Aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli varude tase 56 % kõrgem kui 2008. aastal.

Tabel 15

(137)

Liidu tootmisharu suutis oma kasumlikkust aastatel 2008–2009 mõnevõrra suurendada: kui 2008. aastal oli tegemist nullkasumiga, siis 2009. aastal suurenes kasumlikkus 2 %-ni. 2010. aastal vähenes aga kasumlikkus uuesti ja aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes see veelgi, jõudes – 1,7 %-ni. Kokkuvõttes vähenes kasumlikkus vaatlusalusel perioodil peaaegu 2 %. Nagu on märgitud eespool põhjenduses 134, oli see peamiselt tingitud asjaolust, et liidu tootmisharu ei suutnud tõsta hindu vastavalt kulude suurenemisele, sest oli turuosa taastamiseks sunnitud viima need vastavusse Hiina odavate impordihindadega.

(138)

Investeeringutasuvus, mida väljendatakse investeeringute arvestusliku puhasväärtuse kasumiprotsendina, järgis üldjoontes kasumlikkuse suundumust. See suurenes aastatel 2008–2009 ning vähenes 2009. aastast kuni aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodini. Investeeringutasuvus vähenes järsemalt kui kasumlikkuse tase, tingituna suurematest investeeringutest, nagu on näidatud põhjenduses 141 allpool.

Tabel 16

(139)

Äritegevuse puhaskäive, st tootmisharu suutlikkus oma tegevust ise rahastada, mida väljendatakse protsendina samasuguse toote käibest, paranes kooskõlas kasumlikkuse suurenemisega nullkasumist 2008. aastal 5 %-ni 2009. aastal. 2010. aastal langes see 3 %-ni ja oli aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil negatiivne.

Tabel 17

(140)

Puudusid konkreetsed viited sellele, et liidu tootmisharul oleks olnud probleeme kapitali kaasamisel.

(141)

Valimisse kaasatud tootjate aastainvesteeringud samasuguse toote tootmisse 2008. aastast kuni aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodini enam kui kahekordistusid. Investeeringud kasvasid järsult 2008. ja 2009. aastal. Nende suurenemist võib seletada asjaoluga, et liidu tootmisharu püüdis end ümber korraldada, investeerides tootmisprotsessi, et muuta see konkurentsivõimelisemaks. 2010. aastast kuni aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodini toimus langus, siiski püsis investeeringute tase oluliselt kõrgem kui 2008. aastal.

Tabel 18

(142)

Makromajanduslike näitajate analüüs näitab vaatlusalusel perioodil paranemismärke eelkõige nii seoses toodangu ja müügimahu kui ka liidu tootmisharu turuosaga. Samal ajal halvenesid teatavad asjakohased mikromajanduslikud näitajad, nagu kasumlikkus ja investeeringutasuvus. Kuigi müügihinnad mõnevõrra kasvasid, ei jõudnud need jätkusuutlikule tasemele ega olnud vastavuses tootmiskulude suurenemisega. See on peamiselt seletatav asjaoluga, et Hiina impordi turuosa püsis tervel vaatlusalusel perioodil suur ning kuna Hiina import oli madalate hindadega, pidi liidu tootmisharu neid turuosa taastamiseks järgima.

(143)

Seepärast on HRV vastu kehtestatud meetmed üksnes osaliselt aidanud liidu tootmisharul tekitatud kahjust taastuda.

(144)

Eespool esitatud analüüsi kohaselt on liidu tootmisharu olukord paranenud ning olulist kahju ei tekitatud. Hoolimata ilmsetest positiivsetest suundumustest ja märkimisväärsetest ümberkorraldustest on liidu tootmisharu olukord siiski jätkuvalt ebakindel ja haavatav.

(145)

Nagu on märgitud eespool põhjendustes 51–52, oli Hiina eksportivate tootjate vähese koostöö tõttu vaja Hiina omamaise turu ning kolmandatesse riikidesse toimuva HRV ekspordi analüüsimisel tugineda kättesaadavatele andmetele, st USA rahvusvahelise kaubanduse komisjoni 2010. aasta juunis teostatud meetmete aegumise läbivaatamise (USA meetmete aegumise läbivaatamise) raames avaldatud teabele.

(146)

Vaatlusalusel perioodil oli liidu tootmisharu jätkuvalt ebakindlas ja haavatavas olukorras ning puutus kokku HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi kahjuliku mõjuga.

(147)

Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 hinnati asjaomasest riigist pärit importi, et teha kindlaks, kas kahju kordumine on tõenäoline, kui meetmetel lastakse aeguda.

(148)

Nagu eespool märgitud, on tõenäoline, et kui meetmetel lastakse aeguda, jätkub HRVst pärit dumpinguhinnaga import. Ilma meetmeteta tõenäoliselt suureneks vaatlusaluse toote HRVst pärit impordi maht selliste hindade juures, mis löövad märkimisväärselt alla liidu tootmisharu müügihinnad liidu turul. Uurimine näitas, et liidu tootmisharu peamised kliendid on jaemüüjad, näiteks suured supermarketid, kellel on läbirääkimistel tugev positsioon ning kes tellivad üha enam HRVst pärit triikimislaudu, mis tulevad tõenäoliselt turule väga madala dumpinguhinnaga. Seepärast suureneb tõenäoliselt hinnasurve liidu tootmisharule, kes on sunnitud hindu alandama, tekitades suurt kahju oma kasumlikkusele, mis aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul oli niigi juba negatiivne.

(149)

Liidu tootmisharu ebakindlat ja haavatavat olukorda arvestades tooks HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi suurem maht ja hinnamõju seega kaasa ulatusliku rahalise kahju ning turuosa kahanemise.

(150)

Hiina eksportijate tõenäolisele käitumisele tollimaksude tühistamise korral võib anda selge viite Hiina eksportiva tootja Since Hardware (Guangzhou) Co. käitumine, kelle suhtes varem kehtis 0 % tollimaks. Meenutagem, et Since Hardware (Guangzhou) Co., kelle suhtes varem (2007. aasta aprillist kuni 2010. aasta detsembrini) kehtis 0 % tollimaks, suurendas oluliselt oma eksporti liitu eriti madalate dumpinguhindadega, mis lõid liidu tootjate hinnad sel ajavahemikul alla. Nagu on märgitud eespool, kehtestati nimetatud äriühingu suhtes korraldatud dumpinguvastase uurimise tulemusel 35,8 % suurune lõplik dumpinguvastane tollimaks. Ühtlasi leiti kõnealuses uurimises, et asjaomase äriühingu impordi maht oli nimetatud uurimise perioodil (2009. aasta) võrreldes 2007. aastal lõpuleviidud algse uurimise perioodiga (2005. aasta) kahekordistunud. Äriühingut Since Hardware (Guangzhou) Co. käsitlevas uurimises järeldati, et selle tagajärjel tekitati liidu tootmisharule olulist kahju.

(151)

Peale selle näitas uurimine, et enne käesoleva aegumise läbivaatamise algatamist võtsid Hiina eksportivad tootjad juba ühendust võimalike klientidega liidus, pakkudes neile hindu, millega lüüakse liidu tootmisharu müügihind märgatavalt alla. See näitab, et kui meetmetel lastakse aeguda, püüavad Hiina eksportivad tootjad suure tõenäosusega oma praegust hinnataset alandades tuua liidu turule veelgi suuremaid koguseid.

(152)

Nagu on märgitud eespool põhjendustes 55–57, on Hiina triikimislaudade tootmisharu suuresti ekspordile orienteeritud ning isegi pärast meetmete kehtestamist on liit nende kõige suurem ja atraktiivsem turg.

(153)

Hiina eksportivate tootjate jaoks on suuruselt teine eksporditurg USA. Pääs USA turule on aga jätkuvalt piiratud ulatuslike dumpinguvastaste meetmete tõttu, mida hiljuti pikendati 2015. aastani. See suurendab tõenäosust, et kui meetmeid ei säilitata, suunatakse liidu turule suuremad kogused HRVst pärit importi.

(154)

Teabe põhjal, mille komisjon kogus USA meetmete aegumise läbivaatamisest, on HRVs olemas märkimisväärne potentsiaalne vaba tootmisvõimsus ning dumpinguvastaste tollimaksude tühistamise korral saab täiendavat tootmisvõimsust hõlpsalt suurendada, sest triikimislaudade tootmine HRVs on tööjõumahukas ning tootmise mis tahes suurendamine ei nõua olulisi investeeringuid ega erioskusi. Seepärast järeldati kogu kättesaadava teabe põhjal, et HRVs on vähemalt potentsiaalselt olemas märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mis juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, võidakse ümber suunata liidu turule.

(155)

Nagu eespool märgitud, ei tehtud aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpingut kindlaks ainsa koostööd tegeva Hiina eksportija puhul, kelle suhtes kohaldatakse 22,7 % individuaalset tollimaksu. Kuna kõnealuse äriühingu import moodustas aga üksnes minimaalse osa Hiina kogu impordimahust, ei saanud seda pidada oluliseks ega leida, et see on mõjutanud liidu tootmisharu ebakindlat olukorda aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(156)

Samuti tehti kindlaks, et aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei löönud nimetatud äriühingu import liidu tootmisharu hindu alla.

(157)

Nagu eespool märgitud, kasvas Ukrainast pärit triikimislaudade import 24 %. Selle tagajärjel suurenes vaatlusalusel perioodil mõnevõrra ka vastav turg.

(158)

Keskmine impordihind kasvas aga 2008. aasta ja aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 14 % ning jõudis aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil samale hinnatasemele kui liidu tootmisharu hinnatase liidu turul.

(159)

Seepärast ei saa liidu tootmisharu ebakindlat olukorda seletada Ukrainast pärit triikimislaudade impordiga. Samuti ei ole tõenäoline, et juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, aitaks Ukrainast pärit import kaasa kahju kordumisele.

(160)

Impordi maht muudest kolmandatest riikidest, mille suhtes ei ole meetmeid kehtestatud, vaatlusalusel perioodil kasvas, kuigi 2010. aasta ja aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel toimus väike langus. Impordimahu kasvuga kaasnes ka turuosa kasv samal ajavahemikul 5–10 %-lt 15–20 %-ni.

(161)

Kuigi muudest kolmandatest riikidest pärit impordi hinnatase oli liidu tootmisharu keskmistest hindadest madalam, ületas see HRVst pärit impordi keskmisi hindu, nagu käesolevas uurimises kindlaks tehti.

(162)

Sellest hoolimata suureneb Hiinast pärit dumpinguhinnaga import tõenäoliselt olulisel määral, mis lööb liidu tootmisharu hinnad alla. Uurimine näitaski, et ilma dumpinguvastase tollimaksuta löövad HRVst pärit impordi keskmised hinnad liidu tootmisharu müügihinnad liidu turul alla ligikaudu 20 % võrra. Seega eeldatakse, et kui meetmetel lastakse aeguda, siseneb Hiinast pärit import liidu turule muudest kolmandatest riikidest pärit impordist madalamate hindadega, nagu aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil juba juhtus. Seepärast järeldati, et kuigi kolmandate riikide turgudelt pärit impordil on olnud teatav mõju liidu tootmisharu olukorrale, ei muuda see kehtetuks järeldust, mille kohaselt meetmete aegumise korral kordub tõenäoliselt Hiinast pärit impordi kahjustav dumping.

(163)

Märgitakse, et tarbimise ilmne vähenemine 2010. aastast kuni aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodini on peamiselt tingitud äriühingu Since Hardware (Guangzhou) Co. suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest põhjustatud impordi vähenemise statistilisest mõjust. Samal ajavahemikul suutis liidu tootmisharu oma müügimahtu ja turuosa suurendada. Seepärast ei saanud tarbimise vähenemine liidu tootmisharu olukorda mõjutada.

(164)

Uurimises tehti kindlaks, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis kahju tõenäoliselt kordub.

(165)

Võttes arvesse Hiina eksportivate tootjate jätkuva dumpingu taset, liidu turu atraktiivsust, Hiina eksportiva tootja Since Hardware (Guangzhou) Co. varasemat käitumist, mis tehti kindlaks 2010. aasta detsembris lõpuleviidud uurimises, Hiina tootjate võimalust nõudluse kasvades hõlpsalt tootmisvõimsust suurendada, Hiina tootjate jõulist ekspordile orienteeritust ja nende hinnastrateegiaid, on tõenäoline, et kui meetmetel lastakse aeguda, peab liidu tootmisharu tulema toime suurema koguse Hiina dumpinguhinnaga impordiga, mis lööb liidu tootmisharu hinnad märgatavalt alla. Prognooside kohaselt ei halvene sellisel juhul mitte üksnes liidu tootmisharu kasumlikkusega seotud keeruline olukord, vaid ka teatavad liidu tootmisharu üldise tulemuslikkuse hiljuti paranenud näitajad.

(166)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas käesoleva aegumise läbivaatamise järelduste põhjal HRVst pärit triikimislaudade impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei oleks liidu kui terviku huvides. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõikide asjaomaste huvide hindamisest. Kooskõlas algmääruse artikli 21 lõikega 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(167)

Käesoleva uurimise puhul on tegemist läbivaatamisega, mille käigus analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed juba kehtivad. Seepärast võimaldab see hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete mis tahes ebakohast negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(168)

Samuti märgitakse, et tehakse ettepanek lõpetada dumpinguvastane menetlus Ukrainast pärit triikimislaudade impordi suhtes, mille tagajärjel muutub kättesaadavamaks kolmandatest riikidest pärit import, millel ei ole liidu turul piiranguid.

(169)

Sellele tuginedes uuriti, kas vaatamata järeldustele kahjustava dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta, on kaalukaid põhjusi järeldada, et HRVst pärit impordi suhtes meetmete säilitamine on vastuolus liidu huvidega.

(170)

Liidu tootmisharu on tõestanud end elujõulise tootmisharuna. Seda kinnitas tema majandusliku olukorra positiivne areng vaatlusalusel perioodil, mis tulenes osaliselt tootmisharu jõupingutustest muutuda konkurentsivõimelisemaks ja kehtivatest meetmetest. Põhjendatult võib eeldada, et säilitatavad meetmed on liidu tootmisharule jätkuvalt kasulikud. Kui HRVst pärit impordi suhtes kehtestatud meetmeid ei säilitata, siis on tõenäoline, et HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi maht tekitab liidu tootmisharule olulist kahju ja halvendab märkimisväärselt selle rahalist olukorda, eriti kui võtta arvesse aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks tehtud hinna allalöömise marginaale. Kasumlikkuse määr, investeeringutasuvus ja varud, mis on juba praegu negatiivsed, halvenevad veelgi ning toovad lõpuks tõenäoliselt kaasa liidu tootmisharu kadumise.

(171)

Sellest tulenevalt järeldatakse, et HRV suhtes võetud dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks selgelt liidu tootmisharu huvides.

(172)

Koostööd ei teinud ükski 15 importijast/edasimüüjast, kellega ühendust võeti. Uurimise käigus ei andnud endast teada ükski muu potentsiaalne huvitatud isik. Puuduvad tõendid, mis viitaksid sellele, et kehtivad meetmed mõjutaksid märgatavalt vaatlusaluse toote importijaid või tarbijaid. Sellega seoses võib põhjendatult eeldada, et peamised kliendid, st suured jaekauplused, suudavad igasuguse dumpinguvastastest tollimaksudest tuleneva hinnatõusu lõpptarbijale üle kanda, ilma et see tarbijat oluliselt mõjutaks.

(173)

Selle põhjal võib järeldada, et puuduvad mõjuvad põhjused, mis selgelt viitaksid, et HRV suhtes võetud meetmete säilitamine on vastuolus liidu kui terviku huvidega.

(174)

Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse soovitada HRVst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivad meetmed säilitada ning Ukrainast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivad meetmed kehtetuks tunnistada. Samuti anti kõigile aega esitada oma märkused.

(175)

Eespool kirjeldatust tuleneb, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõigetele 2 ja 3 tuleks säilitada Hiinast pärit triikimislaudade impordi suhtes kohaldavad dumpinguvastased meetmed ning lasta aeguda Ukrainast pärit triikimislaudade impordi suhtes kehtival dumpinguvastasel tollimaksul,

23.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 198/22

(1)

Nõukogu 27. märtsi 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 329/2007, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid, (1) jõustatakse meetmed, mis olid ette nähtud nõukogu 20. novembri 2006. aasta ühises seisukohas 2006/795/ÜVJP, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid, (2) mis tunnistati hiljem kehtetuks ja asendati nõukogu 22. detsembri 2010. aasta otsusega 2010/800/ÜVJP, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid (3).

(2)

Nõukogu võttis 22. aprillil 2013 vastu otsuse 2013/183/ÜVJP, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/800/ÜVJP (4) ning millega uuendati kehtivaid meetmeid ja jõustati ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 2094 (2013).

(3)

Piiravad meetmed hõlmavad keeldu pakkuda tehnilist koolitust, nõustamist, teenuseid või tehnilist abi, mis on seotud keelatud esemetega, ning seda keeldu tuleb laiendada muudele vahendusteenustele.

(4)

Keelatud on finantsteenuste osutamine täiendavatele isikutele ja üksustele, kes tegutsevad loetellu kantud isikute ja üksuste nimel või juhtimisel, või nende omandis või kontrolli all olevatele üksustele; selleks on vaja lisada määrusesse (EÜ) nr 329/2007 täiendav loetellu kandmise kriteerium.

(5)

Tuleb keelata uute korrespondentpangasuhete loomine ning nende säilitamine Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis („Põhja-Korea”) tegutsevate pankadega, kui on põhjendatud alus arvata, et see võib kaasa aidata Põhja-Korea tuuma-, muude massihävitusrelvade või ballistiliste rakettide alastele programmidele või muule keelatud tegevusele. Lisaks sellele keelatakse liikmesriikide finantseerimisasutustel pangakontode avamine Põhja-Koreas.

(6)

Vaja on kontrollida Põhja-Koreast saabuvaid või sinna suunduvaid veoseid või Põhja-Korea või selle kodanike või nende nimel tegutsevate isikute või üksuste vahendatud või hõlbustatud veoseid, kui on põhjendatud alus arvata, et veosed sisaldavad keelatud esemeid. Sellest lähtuvalt tuleks kehtestada kohustus esitada saabumis- ja lahkumiseelset teavet. Kui laev keeldub kontrollist, tuleks tal keelata siseneda.

(7)

Tuleb keelata õhusõidukite liidu territooriumilt õhku tõusmine, liidu territooriumil maandumine või üle liidu territooriumi lendamine, kui on põhjendatud alus arvata, et õhusõiduk sisaldab keelatud esemeid.

(8)

Määruse (EÜ) nr 329/2007 I lisas loetletakse kõik tooted, materjalid, varustus, kaubad ja tehnoloogia, kaasa arvatud tarkvara, mis on nõukogu määruse (EÜ) nr 428/2009 (5) kohaselt määratletud kahese kasutusega kaupadena, mille müük, tarnimine, üleandmine või eksport mis tahes isikutele, üksustele või asutustele Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis või kasutamiseks Põhja-Koreas on keelatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 329/2007 artikliga 2.

(9)

Ia lisas loetletakse muud sellised tooted, materjalid, seadmed, kaubad ja tehnoloogia, mille müük, tarnimine, üleandmine või eksport on samuti keelatud ning mis võivad kaasa aidata Põhja-Korea tuuma- või muude massihävitusrelvade või ballistiliste rakettide alastele programmidele. Liit võtab vajalikud meetmed, et määrata kindlaks need tooted, mis tuleb sellesse lisasse kanda.

(10)

Määruse (EÜ) nr 329/2007 Ia lisas esitatud loetelu tuleb muuta, et lisada käesoleva määruse I lisas esitatud loetelu.

(11)

Kõnealused meetmed kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu reguleerimisalasse ja seepärast on nende rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõikide liikmesriikide majandustegevuses osalejad kohaldaksid nimetatud meetmeid ühetaoliselt.

(12)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 329/2007 vastavalt muuta,

1)

Artiklisse 1 lisatakse järgmine punkt:

„9)   „vahendusteenused”–

2)

Artikli 3 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

3)

Artikkel 3a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3a

1.   Selleks et ära hoida selliste kaupade ja sellise tehnoloogia üleandmine, mis kuuluvad sõjaliste kaupade ühisesse ELi nimekirja või mille tarnimine, müük, üleandmine, eksport või import on käesoleva määrusega keelatud, ning lisaks kohustusele anda pädevatele tolliasutustele saabumis- ja väljumiseelset teavet, mis on kindlaks määratud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (6) ja komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (7) asjaomaste sätetega, milles käsitletakse sisenemise ja väljumise ülddeklaratsioone ning tollideklaratsioone, deklareerib käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teavet väljastav isik, kas kaup kuulub sõjaliste kaupade ühisesse ELi nimekirja või käesoleva määruse reguleerimisalasse ning, kui kauba ekspordiks on vajalik luba, märgib väljastatud ekspordiloa üksikasjad.

2.   Käesolevas artiklis nõutavad lisaandmed esitatakse vajaduse korral kas kirjalikult või kasutades tollideklaratsiooni.

3.   Kui on põhjendatud alus arvata, et laevas võib olla käesoleva määrusega keelatud esemeid, on liidu territooriumil paiknevates sadamates keelatud järgmisi laevu vastu võtta või võimaldada nende sisenemist:

4.   Lõikes 3 sätestatud keelud ei piira sadamasse sisenemist hädaolukorras.

5.   Lõikes 3 sätestatud keelud ei piira sadamasse sisenemist, kui seda nõutakse kontrolli eesmärgil.

6.   Lõikes 3 sätestatud keelud ei piira liikmesriigi lipu all sõitvate laevade sisenemist oma lipuriigi sadamasse.

7.   Keelatud on teadlikult ja tahtlikult osaleda tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on lõikes 3 sätestatust kõrvalehoidmine.

4)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 3b

Keelatud on osutada Põhja-Korea laevadele punkerdamis-, varustamis- või muid teenuseid juhul, kui teenuse osutajad on saanud teavet, sealhulgas pädevatelt tolliasutustelt lõikes 1 osutatud saabumis- ja väljumiseelsel teabel põhinevat teavet, mis annab põhjendatud aluse arvata, et kõnealused laevad veavad esemeid, mille tarnimine, müük, üleandmine või eksport on käesoleva määruse kohaselt keelatud, välja arvatud juhul, kui selliste teenuste osutamine on vajalik humanitaareesmärkidel.

Artikkel 3c

1.   Välja arvatud juhul, kui see on keelatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006) punktiga 8, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1874 (2009) punktidega 9, 10 ja 23, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2087 (2013) punktiga 9, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2094 (2013) punktidega 7 ja 20 või järgnevate ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide kohaste muude asjakohaste meetmetega, võivad pädevad asutused anda tingimustel, mida nad asjakohaseks peavad, loa käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 osutatud kaupade ja tehnoloogiaga seotud tehinguteks või artikli 3 lõikes 1 osutatud abi või vahendusteenuste osutamiseks, tingimusel et kaubad ja tehnoloogia, abi või vahendusteenused on seotud toidu, põllumajanduse, meditsiiniliste või muude humanitaareesmärkidega.

2.   Asjaomane liikmesriik teavitab nelja nädala jooksul teisi liikmesriike ja komisjoni käesoleva artikli alusel antud lubadest.”

5)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

6)

Artikli 5a lõiget 1 muudetakse järgmiselt.

7)

Artikli 6 lõiked 1–4 asendatakse järgmisega:

„1.   Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad IV lisas loetletud isikutele, üksustele ja asutustele või mis on nende omandis, valduses või kontrolli all. IV lisa sisaldab sanktsioonide komitee või ÜRO Julgeolekunõukogu poolt vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006) punkti 8 alapunktile d ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2094 (2013) punktile 8 loetellu kantud isikuid, üksuseid ja asutusi.

2.   Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad V lisas loetletud isikutele, üksustele või asutustele või mis on nende omandis, valduses või kontrolli all. V lisa sisaldab IV lisas loetlemata isikuid, üksusi ja asutusi, kelle puhul nõukogu on vastavalt otsuse 2013/183/ÜVJP artikli 15 lõike 1 punktile b kindlaks teinud, et:

2a.   Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad Va lisas loetletud isikutele, üksustele ja asutustele või mis on nende omandis, valduses või kontrolli all. Va lisa sisaldab IV või V lisas loetlemata isikuid, üksusi ja asutusi, kes töötavad IV või V lisas loetletud isiku, üksuse või asutuse nimel või juhtimisel, samuti isikuid, kes aitavad sanktsioonidest kõrvale hoiduda või rikuvad käesoleva määruse või otsuse 2013/183/ÜVJP sätteid.

Va lisa vaadatakse läbi korrapäraselt ja vähemalt iga 12 kuu järel.

3.   Võimaluse korral sisaldavad IV, V ja Va lisa loetellu kantud füüsiliste isikute kohta nende piisavaks identifitseerimiseks vajalikku teavet.

Selline teave võib sisaldada järgmisi andmeid:

IV, V ja Va lisa sisaldavad ka loetellu kandmise põhjuseid, näiteks ametikohta.

IV, V ja Va lisa võivad sisaldada ka käesolevas lõikes sätestatud, identifitseerimiseks vajalikku teavet loetellu kantud isikute pereliikmete kohta, tingimusel et nimetatud teave on konkreetsel juhul vajalik üksnes asjaomase füüsilise isiku tuvastamiseks.

4.   Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei anta otse ega kaudselt IV, V ja Va lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste käsutusse ega nende toetamiseks.”

8)

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

1.   Erandina artiklist 6 võivad II lisas loetletud veebilehtedel osutatud liikmesriikide pädevad asutused tingimustel, mida nad asjakohaseks peavad, lubada teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamist või teatavate rahaliste vahendite või majandusressursside kättesaadavaks tegemist, kui nad on kindlaks teinud et asjaomased rahalised vahendid või majandusressursid:

2.   Erandina artiklist 6 võivad II lisas loetletud veebilehtedel osutatud liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või muude majandusressursside vabastamiseks või teatavate rahaliste vahendite või muude majandusressursside kättesaadavaks tegemiseks pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et need rahalised vahendid või muud majandusressursid on vajalikud erakorraliste kulutuste katmiseks, kui on täidetud järgmised tingimused:

3.   Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõigist lõigete 1 ja 2 alusel antud lubadest.”

9)

Artikli 8 punkt c asendatakse järgmisega:

10)

Artikli 11a lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Artikli 16 kohaldamisalasse kuuluvad krediidi- ja finantseerimisasutused oma tegevuses lõikes 2 nimetatud krediidi- ja finantseerimisasutustega ning takistamaks, et selline tegevus aitab kaasa Põhja-Korea tuuma-, muude massihävitusrelvade või ballistiliste rakettide alastele programmidele, või selleks, et takistada käesoleva määrusega või otsusega 2013/183/ÜVJP keelatud muud tegevust:

11)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 11b

1.   Kui on põhjendatud alus arvata, et õhusõiduk võib sisaldada esemeid, mille tarnimine, müük, üleandmine või eksport on artikli 2, 4 või 4a alusel keelatud, on kõnealusel õhusõidukil keelatud:

2.   Lõige 1 ei piira õhusõidukite hädamaandumist.

3.   Lõige 1 ei piira liikmesriikides registreeritud õhusõidukite maandumist keelatud esemete kontrollimiseks.

4.   Keelatud on teadlikult ja tahtlikult osaleda tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on lõikes 1 sätestatust kõrvalehoidmine.”

12)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 11c

1.   Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamisest ja nende kättesaadavaks tegemisest keeldumisest, mis on tehtud heas usus, et selline tegevus on kooskõlas käesoleva määrusega, ei tulene määrust rakendavale füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele ning asutusele, selle juhtidele ega töötajatele mingit vastutust, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise või kinnipidamise põhjustas hooletus.

2.   Käesolevas määruses sätestatud meetmetest ei tulene asjaomastele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, üksustele ega asutustele mingit vastutust, kui nad ei teadnud ja neil ei olnud põhjendatud alust kahtlustada, et nende tegevus võiks rikkuda kõnealuseid keelde.”

13)

Määruse (EÜ) nr 329/2007 Ia lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisas esitatud tekstile.

Käesoleva määruse II lisa lisatakse määrusesse (EÜ) nr 329/2007 Va lisana.

23.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 198/28

(1)

Nõukogu võttis 18. jaanuaril 2012 vastu määruse (EL) nr 36/2012 (2), et jõustada nõukogu 1. detsembri 2011. aasta otsus 2011/782/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid (3).

(2)

Nõukogu võttis 29. novembril 2012 vastu otsuse 2012/739/ÜVJP (4), millega tunnistati kehtetuks ja asendati otsus 2011/782/ÜVJP.

(3)

Otsus 2012/739/ÜVJP kaotas kehtivuse 1. juunil 2013.

(4)

Nõukogu võttis 31. mail 2013 vastu otsuse 2013/255/ÜVJP.

(5)

Määruse (EL) nr 36/2012 IX lisa sisaldab loetelu esemetest, mille müügiks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks on vaja kooskõlas nimetatud määruse artikliga 2b eelnevat luba. Kõnealust loetelu tuleks laiendada, et hõlmata täiendavaid esemeid. Tarbekaupadena määratletavatele toodetele tuleks kehtestada erand.

(6)

Kõnealused meetmed kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu reguleerimisalasse, seepärast on nende rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõikide liikmesriikide majandustegevuses osalejad kohaldaksid nimetatud meetmeid ühetaoliselt.

(7)

Seetõttu tuleks määrust (EL) nr 36/2012 vastavalt muuta,

1)

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

1.   Liikmesriik võib keelata muu kui Ia või IX lisas loetletud varustuse, mida võidakse kasutada siserepressioonideks, ekspordi, müügi, tarnimise või üleandmise Süürias asuvale isikule, üksusele või asutusele või kasutamiseks Süürias, olenemata sellest, kas tegemist on liidust pärit varustusega, või nõuda selleks luba.

2.   Liikmesriik võib keelata lõikes 1 osutatud varustusega seotud tehnilise abi, rahastamise ja finantsabi andmise Süürias asuvale isikule, üksusele või asutusele või kasutamiseks Süürias, või nõuda selleks luba.”

2)

Artikkel 2a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2a

1.   Keelatud on:

2.   Erandina lõikest 1 võivad III lisas loetletud veebisaitidel määratletud liikmesriikide pädevad asutused anda loa tingimustel, mida nad asjakohaseks peavad, Ia lisas loetletud varustuse, kaupade või tehnoloogiaga seotud tehinguteks, tingimusel et varustus, kaubad või tehnoloogia on ette nähtud kasutamiseks toidu, põllumajanduse, ravi või muudel humanitaareesmärkidel või ÜRO, liidu või liikmesriikide töötajate jaoks.”

3)

Artikli 2c lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Sellise varustuse, kauba või tehnoloogia arestimist ja kõrvaldamist, mille tarnimine, müük, üleandmine või eksport on käesoleva määruse artikli 2a kohaselt keelatud, võib kooskõlas siseriikliku õigusega või pädeva asutuse otsusega läbi viia lõikes 1 osutatud isiku või üksuse kulul või kui kulude sissenõudmine nimetatud isikutelt või üksustelt ei ole võimalik, võib need kulud kooskõlas siseriikliku õigusega sisse nõuda muult isikult või üksuselt, kes vastutab ebaseadusliku tarnimise, müügi, üleandmise või ekspordi katsel kasutatud varustuse või kauba vedamise eest.”

4)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 2d

Liikmesriik võib keelata määruse (EÜ) nr 428/2009 artikli 4 lõikes 2 osutatud kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi Süüriasse või kehtestada sellele loanõude.”

5)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

6)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 6a

1.   Erandina artiklist 6 võivad III lisas loetletud veebisaitidel määratletud liikmesriikide pädevad asutused anda loa tingimustel, mida nad asjakohaseks peavad, toornafta või naftasaaduste importimiseks, ostmiseks või vedamiseks või sellega seotud rahastamiseks või finantsabiks, sealhulgas tuletisinstrumentide, samuti kindlustuse ja edasikindlustuse pakkumiseks, kui on täidetud järgmised tingimused:

2.   Lõike 1 punktides a ja b sätestatud tingimuste kohaldamisel nõuab pädev asutus väljastatud lubade kasutamise kohta piisavat teavet, sealhulgas teavet tehingu poolte kohta.

3.   Asjaomane liikmesriik teavitab kahe nädala jooksul teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest käesoleva artikli alusel antud lubadest.

7)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 9a

1.   Erandina artiklitest 8 ja 9 võivad III lisas loetletud veebisaitidel määratletud liikmesriikide pädevad asutused anda loa tingimustel, mida nad asjakohaseks peavad, VI lisas loetletud oluliste seadmete ja tehnoloogia müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks või sellega seotud tehnilise abi, vahendusteenuste, rahastamise või finantsabi andmiseks, kui on täidetud järgmised tingimused:

2.   Lõike 1 punktides a ja b sätestatud tingimuste kohaldamisel nõuab pädev asutus väljastatud lubade kasutamise kohta piisavat teavet, sealhulgas teavet saadetise lõppkasutaja ja lõppsihtkoha kohta.

3.   Asjaomane liikmesriik teavitab kahe nädala jooksul teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest käesoleva artikli alusel antud lubadest.”

8)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 13a

1.   Erandina artikli 13 lõikest 1 võivad III lisas loetletud veebisaitidel määratletud liikmesriikide pädevad asutused anda loa tingimustel, mida nad asjakohaseks peavad, laenu või krediidi andmiseks, osaluse omandamiseks või suurendamiseks või ühisettevõtte asutamiseks artikli 13 lõike 2 punktis a osutatud Süüria isiku, üksuse või asutusega, kui on täidetud järgmised tingimused:

2.   Lõike 1 punktides a ja b sätestatud tingimuste kohaldamisel nõuab pädev asutus väljastatud lubade kasutamise kohta piisavat teavet, sealhulgas teavet tehingu eesmärgi ja poolte kohta.

3.   Asjaomane liikmesriik teavitab kahe nädala jooksul teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest käesoleva artikli alusel antud lubadest.”

9)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 25a

1.   Erandina artikli 25 lõike 1 punktidest a ja c võivad III lisas loetletud veebisaitidel määratletud liikmesriikide pädevad asutused anda loa tingimustel, mida nad asjakohaseks peavad, uue pangakonto või esinduse avamiseks või uue filiaali või tütarettevõtja asutamiseks, kui on täidetud järgmised tingimused:

2.   Lõike 1 punktides a ja b sätestatud tingimuste kohaldamisel nõuab pädev asutus väljastatud lubade kasutamise kohta piisavat teavet, sealhulgas teavet asjaomase tegevuse eesmärgi ja partnerite kohta.

3.   Asjaomane liikmesriik teavitab kahe nädala jooksul teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest käesoleva artikli alusel antud lubadest.”

10)

I lisa jäetakse välja.

11)

IX lisa muudetakse järgmiselt:

23.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 198/35

(1)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 kehtestati kaupade nomenklatuur, edaspidi „kombineeritud nomenklatuur”, mis on esitatud nimetatud määruse I lisas.

(2)

Euroopa Kohtu 17. detsembri 2009. aasta otsuses liidetud kohtuasjades C-410/08 kuni C-412/08 (Swiss Caps) esitati uus toidulisandite klassifitseerimise paradigma.

(3)

Ühelt poolt märgitakse kõnealuse otsuse punktis 29, et „objektiivseks klassifitseerimiskriteeriumiks võib olla ka toote kasutuseesmärk, kui see tuleneb nimetatud toote olemusest”. Teisalt tõdetakse punktis 32, et kapslites esitamine on „määrava tähtsusega tegur, mis viitab sellele, et need toimivad toidulisandina, kuna see esitusviis määrab ära toiduvalmistise annused, omastamise ja selle, kus need peavad toimet avaldama”.

(4)

Seega klassifitseeritakse kohtu otsuse kohaselt tooted, mida kasutatakse toidulisanditena üldise tervise ja hea enesetunde säilitamiseks ja mis on esitatud kapslites, rubriiki 2106„mujal nimetamata toiduvalmististena”.

(5)

Probleeme võib aga esineda selliste doseeritud toodete tariifsel klassifitseerimisel, mis on sama koostisega ja ette nähtud samaks otstarbeks, kuid esitatakse nt tablettide, pastillide või pillidena.

(6)

Kombineeritud nomenklatuuri järjepideva tõlgendamise tagamiseks tuleks seepärast toidulisanditena kasutamiseks ettenähtud ning nt kapslites, tablettidena, pastillidena ja pillidena esitatud doseeritud toiduvalmististe klassifitseerimisel võtta arvesse liidetud kohtuasjades C-410/08 kuni C-412/08 (Swiss Caps) väljatöötatud kriteeriume.

(7)

Sellest tulenevalt tuleks kombineeritud nomenklatuuri gruppi 21 lisada uus lisamärkus, et tagada ühtne tõlgendamine kogu liidu territooriumil.

(8)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

23.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 198/36

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimise kohta.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et liikmesriikide tolliasutuste väljastatud siduvale tariifiinformatsioonile kombineeritud nomenklatuuri kaupade klassifitseerimise kohta, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel kolme kuu vältel vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõikele 6.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

23.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 198/38

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

23.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 198/40

(1)

Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003 vastu massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia, mille III peatükis on loetelu massihävitusrelvade leviku tõkestamise meetmetest, mida on vaja võtta nii liidus kui kolmandates riikides.

(2)

Liit viib kõnealust strateegiat aktiivselt ellu ja rakendab selle III peatükis loetletud meetmeid, eelkõige eraldades rahalisi vahendeid konkreetsete projektide toetamiseks, mida juhivad mitmepoolsed institutsioonid, pakkudes abivajavatele riikidele tehnilist abi ja ekspertnõu paljude massihävitusrelvade leviku tõkestamise meetmete osas, ning tugevdab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu rolli.

(3)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 28. aprillil 2004 vastu resolutsiooni nr 1540 (2004) (edaspidi „UNSCR 1540 (2004)”), esimese rahvusvahelise dokumendi, mis terviklikult ja igakülgselt käsitleb massihävitusrelvi, nende kandevahendeid ja massihävitusrelvadega seotud materjale. UNSCR 1540 (2004)ga kehtestati siduvad kohustused kõikidele riikidele, kelle eesmärgiks on ära hoida ja tõkestada valitsusest sõltumatult tegutsevate isikute või organisatsioonide juurdepääsu sellistele relvadele ja relvadega seotud materjalidele. Ühtlasi kutsuti selles riike andma UNSCR 1540 (2004)ga rajatud julgeolekunõukogu komiteele (edaspidi „resolutsiooni nr 1540 komitee”) aru meetmetest, mida nad on võtnud või mida nad kavatsevad võtta UNSCR 1540 (2004) rakendamiseks.

(4)

27. aprillil 2006 võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni nr 1673 (2006), milles otsustati, et resolutsiooni nr 1540 komitee peaks tõhustama tööprogrammide, teavitustegevuse, abi, dialoogi ja koostöö kaudu oma jõupingutusi UNSCR 1540 (2004) täieliku rakendamise nimel. Samuti kutsuti resolutsiooni nr 1540 komiteed üles selgitama koos riikide ning rahvusvaheliste, piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonidega välja vajalikud kogemused ja õppetunnid ning uurima, milliseid UNSCR 1540 (2004) rakendamist hõlbustavaid programme oleks võimalik kasutada.

(5)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 20. aprillil 2011 vastu resolutsiooni 1977 (2011) ning otsustas pikendada resolutsiooni nr 1540 komitee volitusi 10 aasta võrra kuni 25. aprillini 2021. ÜRO Julgeolekunõukogu otsustas samuti, et resolutsiooni nr 1540 komitee jätkab oma jõupingutuste intensiivistamist, et edendada UNSCR 1540 (2004) täielikku rakendamist kõigi riikide poolt, eelkõige nimetatud resolutsiooni rakendamist sellistes valdkondades nagu a) vastutus, b) füüsiline kaitse, c) piirikontrolli ja õiguskaitse alased jõupingutused ning d) siseriiklikud ekspordi- ja ümberlaadimiskontrollid, sealhulgas rahaliste vahendite üleandmise ja teenuste osutamise üle teostatavad kontrollid, muu hulgas seoses rahastamisega sellise ekspordi ja ümberlaadimise korral.

(6)

Tulenevalt nõukogu 12. juuni 2006. aasta ühismeetme 2006/419/ÜVJP (ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) rakendamise toetuseks ja massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames) (1) ja nõukogu 14. mai 2008. aasta ühismeetme 2008/368/ÜVJP (ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1540 (2004) rakendamise toetuseks ja massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames) (2) rakendamisest vähenes märkimisväärselt nende riikide arv, kes jätsid esitamata aruande, ja nende riikide arv, kes ei esitanud resolutsiooni nr 1540 komitee poolt pärast mittetäielike aruannete esitamist nõutud lisateavet.

(7)

Käesoleva otsuse alusel teostatavate projektide tehniline rakendamine tuleks usaldada ÜRO sekretariaadi desarmeerimisbüroole, kelle ülesanne on pakkuda resolutsiooni nr 1540 komiteele ja selle ekspertidele sisulist ja logistilist abi.

(8)

Käesolevat otsust tuleks rakendada kooskõlas Euroopa Komisjoni ja ÜRO vahel sõlmitud finants- ja haldusraamistiku lepinguga, mis käsitleb liidu rahalist panust ÜRO hallatavatele programmidele või projektidele,

—

suurendada asjaomaseid riiklikke ja piirkondlikke jõupingutusi ja võimekust eeskätt suutlikkuse arendamise ja abi andmise hõlbustamise kaudu;

—

toetada UNSCR 1540 (2004) rakendamise seisu täieliku läbivaatamise käigus (2009. aastal) esitatud konkreetsete soovituste praktilist rakendamist, eelkõige tehnilise abi, rahvusvahelise koostöö ja üldsuse teadlikkuse suurendamise vallas;

—

riikide taotlusel algatada, arendada ja rakendada riiklikke tegevuskavu.

23.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 198/45

(1)

Otsuses 2008/633/JSK nähakse ette, et seda hakatakse kohaldama alates kuupäevast, mille määrab kindlaks nõukogu pärast seda, kui komisjon on teatanud nõukogule, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (2), on jõustunud ja täielikult kohaldatav.

(2)

2. juuli 2013. aasta kirjaga teavitas komisjon nõukogu, et määrus (EÜ) nr 767/2008 on jõustunud ja täielikult kohaldatav alates 27. septembrist 2011.

(3)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (3) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (4) artikli 1 punktis H osutatud valdkonda.

(4)

Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (5) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis H osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (6) artikliga 3.

(5)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (7) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis H osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (8) artikliga 3.

(6)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev otsus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõukogu on käesoleva otsuse kohta otsuse teinud, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(7)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (9). Seetõttu ei osale Ühendkuningriik otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(8)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (10). Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(9)

Käesolev otsus ei peaks mõjutama nende liikmesriikide seisukohta, kelle suhtes määrust (EÜ) nr 767/2008 ei ole veel jõustatud. Eelkõige ei peaks see mõjutama otsuse 2008/633/JSK artikli 6 kohaldamist nimetatud liikmesriikide suhtes,

23.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 198/47

(1)

Nõukogu võttis 22. märtsil 2010 vastu otsuse 2010/168/ÜVJP, (1) millega nimetatakse Vygaudas UŠACKAS Euroopa Liidu eriesindajaks (ELi eriesindaja) Afganistanis.

(2)

Nõukogu võttis 15. juulil 2013 vastu otsuse 2013/382/ÜVJP, (2) millega pikendatakse ELi eriesindaja volitusi kuni 30. juunini 2014.

(3)

Seetõttu tuleks ajavahemikuks 1. septembrist 2013 kuni 30. juunini 2014 nimetada ametisse uus ELi eriesindaja.

(4)

Otsust 2013/382/ÜVJP tuleks seepärast vastavalt muuta.

(5)

ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

23.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 198/48

(1)

Leping jõustus 1. jaanuaril 2007 ja lepingu A lisa käsitleb statistikaalaseid õigusakte.

(2)

Vastu on võetud uued statistikaalased õigusaktid, millele tuleks viidata lepingu A lisas. Seepärast tuleks A lisa muuta,