1.   ELi eriesindaja volitused põhinevad liidu poliitilistel eesmärkidel seoses rahuprotsessiga.

2.   Kõnealused eesmärgid hõlmavad muu hulgas järgmist:

3.   Kõnealused eesmärgid tuginevad liidu kohustusele teha koostööd rahvusvaheliste osalejate ja partneritega, eelkõige neliku raames, ning kasutada iga võimalust rahu edendamiseks ja kõigile piirkonnas elavatele inimestele inimväärse tuleviku tagamiseks.

4.   ELi eriesindaja toetab kõrge esindaja tegevust piirkonnas, muu hulgas neliku raames.

1.   ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses. Oma volituste ja eriülesannete kohapealseks täitmiseks pühendub ELi eriesindaja täielikult missioonile.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi.

3.   ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistusega.

4.   Oma missiooni käigus teeb ELi eriesindaja tihedat koostööd ELi esindusega Jeruusalemmas, liidu delegatsiooniga Tel Avivis ning piirkonna kõigi muude asjakohaste liidu delegatsioonidega.

1.   ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ette nähtud lähtesumma ajavahemikul 1. juuli 2013 kuni 31. detsember 2013 on 506 500 eurot.

2.   Lõikes 1 sätestatud summast rahastatavad kulud on rahastamiskõlblikud alates 1. juulist 2013. Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3.   Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

1.   Oma volituste ja talle eraldatud vastavate rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata ja korrapäraselt oma meeskonna koosseisust.

2.   Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Selliste lähetatud isikkoosseisu liikmete töötasu katab vastavalt kas liikmesriik, asjaomane liidu institutsioon või Euroopa välisteenistus. Liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperdid võib määrata tööle ka ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema liikmesriigi kodakondsus.

3.   Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi, liidu institutsiooni või Euroopa välisteenistuse haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

4.   ELi eriesindaja isikkoosseis paigutatakse kokku asjaomaste Euroopa välisteenistuse osakondade või liidu delegatsioonidega, et toetada nende asjaomase tegevuse sidusust ja järjepidevust.

1.   Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs mis tahes asjakohasele teabele.

2.   Liidu delegatsioonid ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas asjakohasel juhul logistilist abi.

1.   ELi eriesindaja edendab üldist liidu poliitilist koordineerimist. Ta aitab tagada, et kõiki kohapealseid liidu vahendeid kasutatakse järjekindlalt liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse komisjoni ja asjakohasel juhul piirkonnas tegutsevate teiste ELi eriesindajate, sealhulgas ELi eriesindaja Vahemere lõunapiirkonnas, tegevusega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraseid teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.

2.   Kohapeal toimub tihe koostöö liidu delegatsioonide juhtidega ning liikmesriikide esinduste juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja annab tihedas koostöös liidu delegatsiooni juhiga Tel Avivis Palestiina aladel läbiviidava Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPOL COPPS) ja Rafah piiriületuspunktis läbiviidava Euroopa Liidu piirihaldamise abimissiooni (EU BAM Rafah) juhtidele poliitilisi suuniseid kohalikul tasandil. ELi eriesindaja ja tsiviiloperatsioonide ülem konsulteerivad vajaduse korral üksteisega. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapealsete rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

1.   Käesoleva otsuse rakendamine ja selle sidusus teiste liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab nõukogule, komisjonile ja kõrgele esindajale 2013. aasta oktoobri lõpus eduaruande ja oma volituste lõppemisel täieliku aruande volituste täitmise kohta.

2.   ELi eriesindaja volitused vaadatakse läbi 2013. aasta detsembri lõpuks.

1.   ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi.

3.   ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja selle asjaomaste osakondadega.

1.   ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. juuli 2013 kuni 31. detsember 2013 ette nähtud lähtesumma on 1 050 000 eurot.

2.   Lõikes 1 esitatud summast rahastatavad kulud on rahastamiskõlblikud alates 1. juulist 2013. Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3.   Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

1.   Oma volituste ja talle eraldatud vastavate rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata oma meeskonna koosseisust.

2.   Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Lähetatud isikkoosseisu liikmete töötasu katab vastavalt kas liikmesriik, liidu asjaomane institutsioon või Euroopa välisteenistus. Liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperdid võib määrata ka ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema liikmesriigi kodakondsus.

3.   Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi, liidu institutsiooni või Euroopa välisteenistuse haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

4.   ELi eriesindaja isikkoosseis paigutatakse kokku asjaomaste Euroopa välisteenistuse osakondade või liidu delegatsioonidega, et toetada nende asjaomase tegevuse sidusust ja järjepidevust.

1.   Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs mis tahes asjakohasele teabele.

2.   Liidu delegatsioon piirkonnas ja/või liikmesriigid osutavad asjakohasel juhul logistilist abi piirkonnas.

1.   ELi eriesindaja aitab kaasa liidu tegevuse ühtsuse, järjepidevuse ja tõhususe saavutamisele ning aitab tagada, et kõiki liidu instrumente ja liikmesriikide meetmeid rakendatakse järjekindlalt liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse komisjoni tegevustega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraseid teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.

2.   Kohapeal toimub tihe koostöö liidu delegatsioonide juhtidega ning liikmesriikide esinduste juhtidega, kes teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja pakub tihedas koostöös Gruusias asuva liidu delegatsiooni juhiga Euroopa Liidu vaatlusmissioonile Gruusias (EUMM Georgia) kohapealset olukorda käsitlevaid poliitilisi juhiseid. Vajaduse korral konsulteerivad ELi eriesindaja ja EUMM Georgia tsiviiloperatsioonide ülem teineteisega. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapealsete rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

1.   Käesoleva otsuse rakendamine ja selle sidusus teiste liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile 2013. aasta oktoobri lõpuks eduaruande ja ELi eriesindaja volituste lõppemisel täieliku aruande volituste täitmise kohta.

2.   ELi eriesindaja volitused vaadatakse läbi 31. detsembriks 2013.

1.   Ühismeetmega 2005/797/ÜVJP loodud Euroopa Liidu politseimissiooni Palestiina aladel (edaspidi „EUPOL COPPS”) jätkatakse alates 1. juulist 2013.

2.   EUPOL COPPS tegutseb vastavalt artiklis 2 sätestatud missiooni kirjeldusele.

1.   EUPOL COPPSil on ühtne käsuliin nagu kriisiohjamisoperatsioonil.

2.   EUPOL COPPS struktureeritakse missiooni planeerimisdokumentide kohaselt.

1.   Tsiviiloperatsioonide planeerimise ja läbiviimise teenistuse direktor on EUPOL COPPSi tsiviiloperatsiooni ülem.

2.   Tsiviiloperatsiooni ülem juhib EUPOL COPPSi strateegilisel tasandil, tehes seda poliitika- ja julgeolekukomitee poliitilise kontrolli all ja strateegilisel juhtimisel ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja üldises alluvuses.

3.   Tsiviiloperatsiooni ülem tagab seoses operatsioonide juhtimisega nõukogu otsuste ning poliitika- ja julgeolekukomitee otsuste nõuetekohase ja tõhusa rakendamise, sealhulgas missiooni juhile strateegilisel tasandil nõuetekohaselt antud juhiste ning nõu ja tehnilise toetuse kaudu.

4.   Tsiviiloperatsiooni ülem annab nõukogule aru kõrge esindaja kaudu.

5.   Kogu lähetatud isikkoosseis jääb siseriiklike eeskirjade kohaselt lähetajariigi asutuste, liidu asjaomase institutsiooni või Euroopa välisteenistuse täieliku käsutusõiguse alla. Nimetatud asutused annavad oma isikkoosseisu, meeskondade ja üksuste operatiivjuhtimise üle tsiviiloperatsiooni ülemale.

6.   Tsiviiloperatsiooni ülem kannab üldist vastutust liidu vastutuskohustuse nõuetekohase täitmise eest.

7.   Tsiviiloperatsiooni ülem ja Lähis-Ida rahuprotsessi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja konsulteerivad vajaduse korral teineteisega.

1.   Missiooni juht vastutab missiooni eest ja juhib seda kohapeal ning allub otseselt tsiviiloperatsiooni ülemale.

2.   Missiooni juht on missiooni esindaja. Missiooni juht võib delegeerida isikkoosseisuga ja finantsküsimustega seotud juhtimisülesandeid missiooni isikkoosseisu liikmetele, kes on tema üldvastutuse all.

3.   Missiooni juht juhib operatsioonis osalevatest riikidest lähetatud isikkoosseisu, meeskondi ja üksusi tsiviiloperatsiooni ülema määratud korras, vastutades ühtlasi töökorralduse ja logistika, sealhulgas missiooni käsutusse antud varade, ressursside ja teabe eest.

4.   Missiooni juht annab juhiseid kogu missiooni isikkoosseisule EUPOL COPPSi tõhusaks läbiviimiseks kohapeal, vastutades missiooni koordineerimise ja igapäevase juhtimise eest tsiviiloperatsiooni ülema poolt strateegilisel tasandil antavaid juhiseid järgides.

5.   Missiooni juht vastutab isikkoosseisu distsiplinaarkontrolli eest. Lähetatud isikkoosseisu suhtes võtab distsiplinaarmeetmeid asjaomane liikmesriigi asutus, liidu institutsioon või Euroopa välisteenistus.

6.   Missiooni juht esindab EUPOL COPPSi operatsioonide piirkonnas ning tagab missiooni asjakohase nähtavuse.

7.   Missiooni juht kooskõlastab vajaduse korral oma tegevuse teiste liidu osalejatega kohapeal. Missiooni juht saab, ilma et see piiraks käsuliini kohaldamist, Lähis-Ida rahuprotsessi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindajalt kohapeal poliitilisi juhiseid, konsulteerides liidu delegatsioonide asjaomaste juhtidega.

1.   EUPOL COPPSi isikkoosseisu arv ja pädevus on kooskõlas artiklis 2 sätestatud missiooni kirjelduse ja artiklis 4 sätestatud struktuuriga.

2.   EUPOL COPPSi isikkoosseis koosneb peamiselt liikmesriikide, liidu institutsioonide või Euroopa välisteenistuse lähetatud töötajatest. Iga liikmesriik, liidu institutsioon või Euroopa välisteenistus katab kõigi oma isikkoosseisu liikmete lähetamisega seotud kulud, sealhulgas töötasu, tervisekindlustuse, missiooni piirkonda ja sealt tagasi sõitmise kulud ning hüvitised, välja arvatud päevaraha, ning keerulistes ja ohtlikes tingimustes töötamise eest makstavad toetused.

3.   EUPOL COPPS võib lepingulisel alusel tööle võtta ka rahvusvahelisi või kohalikke töötajaid, kui liikmesriikide, liidu institutsioonide ja Euroopa välisteenistuse lähetatud isikkoosseisu liikmed ei taga nõutavate ülesannete täitmist.

4.   Rahvusvahelise ja kohaliku isikkoosseisu töötingimused ning õigused ja kohustused sätestatakse EUPOL COPPSi ja asjaomase isikkoosseisu liikme vahel sõlmitud lepinguga.

5.   Vajaduse korral võivad ka kolmandad riigid missioonile isikkoosseisu liikmeid lähetada. Iga isikkoosseisu liikmeid lähetav kolmas riik katab kõigi oma isikkoosseisu liikmete missioonile lähetamisega seotud kulud, sealhulgas töötasu, tervisekindlustuse, toetused, kõrge riskiga õnnetusjuhtumi kindlustuse ja kulud sõitmiseks missiooni piirkonda ja sealt tagasi.

1.   EUPOL COPPSi isikkoosseisu staatus, sealhulgas vajaduse korral privileegid, immuniteedid ja lisatagatised, mis on vajalikud EUPOL COPPSi ülesannete täitmiseks ja selle tõrgeteta toimimiseks, tuleb kokku leppida ELi lepingu artikli 27 kohaselt ning kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud menetlusega.

2.   Isikkoosseisu liikme missioonile lähetanud liikmesriik, liidu institutsioon või Euroopa välisteenistus vastutab kõikide lähetusega seotud nõuete lahendamise eest, olenemata sellest, kas nõude on esitanud lähetatu või käib see tema kohta. Liikmesriik, liidu asjaomane institutsioon või Euroopa välisteenistus vastutab lähetatu vastu võetavate meetmete eest.

1.   Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab nõukogu ja kõrge esindaja vastutusel missiooni poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist. Nõukogu volitab käesolevaga poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema selleks asjakohaseid otsuseid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 38 kolmanda lõikega. Kõnealune volitus sisaldab õigust nimetada kõrge esindaja ettepanekul ametisse missiooni juht ning muuta operatsioonide kontseptsiooni ja operatsiooni plaani. Samuti hõlmab see õigust võtta vastu edasised otsused missiooni juhi ametisse nimetamiseks. Missiooni eesmärkide ja lõpetamise osas jääb otsustusõigus nõukogule.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomitee annab nõukogule korrapäraselt aru.

3.   Poliitika- ja julgeolekukomitee saab tsiviiloperatsiooni ülemalt ja missiooni juhilt korrapäraste ajavahemike järel ja vajaduse korral aruandeid nende vastutusalas olevate küsimuste kohta.

1.   Ilma et see piiraks liidu sõltumatust otsuste vastuvõtmisel ja ühtset institutsioonilist raamistikku, võidakse kutsuda kolmandaid riike üles toetama EUPOL COPPSi tingimusel, et nad katavad oma lähetatud isikkoosseisu liikmete kulud, sealhulgas töötasu, tervisekindlustuse, toetused ning missiooni piirkonda ja sealt tagasi sõitmise kulud, ning osalevad vastavalt vajadusele EUPOL COPPSi tegevuskulude katmisel.

2.   EUPOL COPPSi tegevust toetavatel kolmandatel riikidel on missiooni igapäevase juhtimise seisukohast samad õigused ja kohustused kui liikmesriikidel.

3.   Nõukogu volitab käesolevaga poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid pakutava toetuse vastuvõtmise kohta ning moodustama osalejate komitee.

4.   Kolmandate riikide osalemist käsitlev üksikasjalik kord kehtestatakse lepinguga, mis sõlmitakse kooskõlas ELi lepingu artikliga 37 ja vajaduse korral täiendava tehnilise korraga. Kui liit ja kolmas riik sõlmivad lepingu, millega kehtestatakse raamistik asjaomase kolmanda riigi osalemiseks liidu kriisiohjamisoperatsioonidel, kohaldatakse sellise lepingu sätteid EUPOL COPPSi kontekstis.

1.   Kooskõlas artikliga 5 juhendab tsiviiloperatsiooni ülem missiooni juhti julgeolekumeetmete planeerimisel ning tagab nende nõuetekohase ja tõhusa rakendamise EUPOL COPPSi poolt.

2.   Missiooni juht vastutab EUPOL COPPSi julgeoleku ning nende minimaalsete julgeolekunõuete järgimise tagamise eest, mida kohaldatakse EUPOL COPPSi suhtes kooskõlas liidu poliitikaga, mis käsitleb ELi lepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeolekut, ja seda täiendavate dokumentidega.

3.   Missiooni juhti abistab missiooni julgeoleku vanemametnik (SMSO), kes annab aru missiooni juhile ja hoiab ka tihedat ametialast kontakti Euroopa välisteenistusega.

4.   EUPOL COPPSi isikkoosseisu liikmed läbivad enne teenistuskohustuste täitmisele asumist kohustusliku julgeolekukoolituse kooskõlas operatsiooni plaaniga. Isikkoosseis saab missiooni toimumiskohas regulaarselt julgeoleku vanemametniku korraldatud täiendkoolitust.

5.   Missiooni juht tagab ELi salastatud teabe kaitse vastavalt nõukogu 31. märtsi 2011. aasta otsusele 2011/292/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (3).

1.   EUPOL COPPSi tegevusega seotud kulutuste katmiseks ettenähtud lähtesumma ajavahemikul 1. juulist 2013 kuni 30. juunini 2014 on 9 570 000 eurot.

2.   Kõiki kulutusi hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3.   Osalevate kolmandate riikide ja naaberriikide kodanikud võivad osaleda hankemenetlustes. Missiooni juht võib komisjoni nõusolekul sõlmida tehnilisi kokkuleppeid liikmesriikidega, osalevate kolmandate riikidega ja teiste rahvusvaheliste osalejatega seoses missioonile EUPOL COPPS varustuse, teenuste ja tööruumide soetamisega.

4.   EUPOL COPPS vastutab missiooni eelarve täitmise eest. Sel eesmärgil allkirjastab EUPOL COPPS komisjoniga lepingu.

5.   EUPOL COPPS vastutab alates 1. juulist 2013 volituste täitmisest tulenevate mis tahes nõuete ja kohustuste eest, välja arvatud nõuete eest, mis on seotud missiooni juhi tõsiste üleastumistega, mille eest vastutab tema.

6.   Rahastamisel võetakse arvesse EUPOL COPPSi operatiivvajadusi, kaasa arvatud varustuse kokkusobivust ja tema meeskondade koostalitlusvõimet.

7.   Kulutused on rahastamiskõlblikud alates käesoleva otsuse jõustumise päevast.

1.   Kõrgel esindajal on volitus avaldada kooskõlas otsusega 2011/292/EL käesoleva otsusega ühinenud kolmandatele riikidele vajaduse korral ja vastavalt missiooni operatiivvajadustele ELi salastatud teavet ning kõnealuse missiooni jaoks koostatud dokumente kuni tasemeni „RESTREINT UE”.

2.   Erilise ja vahetu operatiivvajaduse korral on kõrgel esindajal samuti volitus avaldada kooskõlas otsusega 2011/292/EL kohalikele ametiasutustele liidu salastatud teavet ning kõnealuse missiooni jaoks koostatud dokumente kuni tasemeni „RESTREINT UE”. Sel eesmärgil kehtestatakse kõrge esindaja ja kohalike pädevate asutuste vahel asjakohane kord.

3.   Kõrgel esindajal on volitus avaldada käesoleva otsusega ühinenud kolmandatele riikidele ja kohalikele ametiasutustele ELi salastamata dokumente, mis on seotud nõukogu aruteludega EUPOL COPPSi teemal ning mille suhtes kehtib vastavalt nõukogu kodukorra (4) artikli 6 lõikele 1 ametisaladuse hoidmise kohustus.

4.   Kõrge esindaja võib delegeerida lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud volitused ning õiguse kehtestada lõikes 2 nimetatud kord talle alluvatele isikutele, tsiviiloperatsiooni ülemale ja/või missiooni juhile.