29.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 181/1

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1185/2003 (3) on kehtestatud uimepüügi üldine keelustamine, mille puhul hailt eemaldatakse uimed ja ülejäänud haikere heidetakse merre tagasi.

(2)

Haisid ja railasi sisaldavasse taksonisse Elasmobranchii kuuluvad kalad on oma olelustsükli iseärasuste (aeglane kasv, hiline suguküpsus ja poegade väike arv) tõttu ülepüügi suhtes üldiselt väga tundlikud, ehkki kõigi liikide bioloogiline viljakus ei ole ühesugune. Üldiselt on viimastel aastatel mõnda haipopulatsiooni püütud eriti ulatuslikult, sealhulgas liidu ja väljaspool liitu asuvates vetes tegutsevate mõne liikmesriigi lipu all sõitvate laevade poolt, ning haidest, eriti nende uimedest tehtud toodete järele suurenenud nõudluse tõttu on need kalad väga ohustatud.

(3)

Haiuimed ei ole Euroopas traditsiooniline toidukomponent, kuid haid ise on liidu mereökosüsteemide vajalik osa. Seetõttu peaks haivarude majandamine ja kaitse ning kalandussektori säästva majandamise üldine edendamine keskkonna ja nimetatud sektoris töötavate inimeste huvides olema esmatähtis.

(4)

Haide püügimäärade uurimisel põhinevad praegused teaduslikud andmed näitavad üldiselt, et haivarud on tõsises ohus, kuid olukord on liigiti ja isegi sama liigi eri merealade asurkondade lõikes erinev. Rahvusvahelise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühingu (IUCN) andmetel on ohustatud rohkem kui 25 % pelaagiliste haide liikidest, kellest üle 50 % on suured pelaagilised ookeanihaid. Viimastel aastatel on liidu õigusega või piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt keelustatud järjest enamate hailiikide püük, sealhulgas selliste haide püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine, kelle uimedel on suur kaubanduslik väärtus.

(5)

Liidu laevastiku poolt kõige enam püütavad hailiigid on praegu sinihai (Priconace glauca) ja Atlandi makohai (Isurus oxyrinchus), keda IUCN liigitab vastavalt peaaegu ohustatud ja ohualdiste liikide hulka, kusjuures sinihai moodustas umbes 70 % haide deklareeritud lossimise koguhulgast. Muid liike, sealhulgas vasarhaid ja siidhallhaid püütakse aga samuti nii liidu kui ka väljaspool liitu asuvates vetes ning see parandab kalandussektori majanduslikku elujõudu.

(6)

Määrus (EÜ) nr 1185/2003 lubab praegu liikmesriikidel anda välja eripüügilube, mille alusel on lubatud laevade pardal haide töötlemise käigus haikerelt uimi eemaldada. Selleks et tagada vastavus hai uimede ja kerede kaalu vahel, on kehtestatud uimede ja rümpade kaalu suhtarv. Uimede ja rümpade kaalu suhtarvu kasutamine tekitab tõsiseid järelevalve- ja jõustamisprobleeme. Sellise suhtarvu kasutamine ei peata valikulist püüki ning uimede eemaldamise eri viiside ning eri hailiikide uimede suuruse ja kaalu erinevuste tõttu võib uimepüük suhtarvu kasutamisel avastamata jääda. Töötlemise järel on lubatud uimede ja kerede lossimine eri sadamates. Nende asjaolude tõttu on takistatud selliste andmete kogumine, nt liikide ja populatsioonistruktuuride määratlemine, mis on aluseks teaduslikele nõuannetele kalandusalaste kaitse- ja majandamismeetmete kehtestamisel.

(7)

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) poolt 1999. aastal vastu võetud haide kaitse ja haivarude majandamise rahvusvahelise tegevuskava kohaselt peaks liit võtma kõik vajalikud meetmed haide kaitseks ning haipüügi jäätmete ja saagi vette tagasi laskmise minimeerimiseks. Nõukogu kiitis oma 23. aprilli 2009. aasta järeldustes heaks liidu üldise lähenemise ja erieesmärgid, mis on esitatud komisjoni 5. veebruari 2009. aasta teatises haide kaitse ja haivarude majandamise Euroopa ühenduse tegevuskava kohta. Ühtlasi soovitas nõukogu komisjonile pöörata erilist tähelepanu haiuimede eemaldamisele ja esitada võimalikult kiiresti määruse (EÜ) nr 1185/2003 muudatusettepanekud, eeskätt seoses kõnealuses määruses sätestatud erandite ja nendega seotud tingimustega.

(8)

Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) tunnistab uimepüügi olemasolu, kutsub üles seda likvideerima ilma eranditeta ning soovitab, et kõiki Elasmobranchii liikide kalu lossitaks ühes tükis, ilma eelnevalt uimesid eemaldamata.

(9)

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid tegelevad uimepüügi probleemiga üha rohkem. Veelgi enam, nende teaduslikud asutused eelistavad, et haisid lossitaks ühes tükis, ilma eelnevalt uimesid eemaldamata, ja märgivad, et see on parim viis hoida ära uimepüüki ning hõlbustada haivarude hindamiseks vajalike andmete kogumist. Alates 2007. aastast koostatavates ÜRO Peaassamblee iga-aastastes säästvat kalandust käsitlevates resolutsioonides ning IUCNi 2008. aasta ülemaailmses uimepüügivastases poliitikas, samuti kalavarude kokkuleppe läbivaatamise konverentsi 2010. aasta kohtumisel on kutsutud riike üles võtma meetmeid, millega nõutakse kõigi haide lossimist ühes tükis, ilma eelnevalt uimesid eemaldamata.

(10)

Nõutud mõjuhindamise osana korraldas komisjon 2010. ja 2011. aastal avaliku arutelu, et koguda teavet selle kohta, kuidas määrust (EÜ) nr 1185/2003 kõige asjakohasemal viisil muuta. Komisjoni koostatud mõjuhinnangu kohaselt saavutataks haivarude kaitse põhieesmärk kõige paremini juhul, kui määruses sätestataks, et kõik haid lossitakse ühes tükis, ilma eelnevalt uimesid eemaldamata.

(11)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1185/2003 vastavalt muuta,

1)

Artikli 2 punkt 3 jäetakse välja.

2)

Artiklisse 3 lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võivad haiuimed laeva pardal ladustamise hõlbustamiseks olla osaliste sisselõigetega ning rümba vastu tagasi painutatud, kuid neid ei tohi rümbast eemaldada enne lossimist.”

3)

Artiklid 4 ja 5 jäetakse välja.

4)

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Aruanded

1.   Liikmesriigid, kelle lipu all sõidab laevu, mis püüavad, hoiavad pardal, laadivad ümber või lossivad haisid, saadavad komisjonile kooskõlas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (*) ja komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (**) hiljemalt iga aasta 1. maiks põhjaliku aruande käesoleva määruse rakendamise kohta eelmisel aastal. Aruandes kirjeldatakse, kuidas on liikmesriik kontrollinud nii liidu kui ka väljaspool liitu asuvates vetes tema lipu all sõitvate laevade vastavust käesolevale määrusele ning tema võetud rakendusmeetmeid nõuete täitmata jätmise korral. Eelkõige esitab lipuliikmesriik kogu järgmise teabe:

2.   Pärast seda, kui liikmesriigid on esitanud lõike 1 kohase teise aastaaruande, esitab komisjon hiljemalt 1. jaanuaril 2016 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise ja rahvusvaheliste arengute kohta kõnealuses valdkonnas.

(*)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1."

(**)  ELT L 112, 30.4.2011, lk 1.”"

29.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 181/4

(1)

Liit on seadnud eesmärgiks säilitada ning arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine ning õiguskaitse kättesaadavust on hõlbustatud, eelkõige tsiviilasjades tehtud kohtuotsuste ja kohtuväliste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte alusel. Sellise ala järkjärguliseks loomiseks peab liit võtma meetmeid piiriülese toimega tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö raames, eelkõige kui see on vajalik siseturu nõuetekohaseks toimimiseks.

(2)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise lepingu) artikli 81 lõikes 1 sätestatakse, et liidus põhineb piiriülese toimega tsiviilasjades tehtav õigusalane koostöö kohtuotsuste ja kohtuväliste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel.

(3)

Ühisel sisepiirideta õigusalal on ülimalt oluline näha ette sätted ühes liikmesriigis määratud kaitsemeetmete kiireks ja lihtsaks vastastikuseks tunnustamiseks ja asjakohasel juhul täitmiseks teises liikmesriigis, mis tagavad, et ühes liikmesriigis füüsilisele isikule antud kaitse säilib ja on jätkuvalt tagatud liikmesriigis, kuhu isik reisib või kuhu ta kolib. Tuleks tagada, et liidu kodanikud saaksid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 3 lõikega 2 ja ELi toimimise lepingu artikliga 21 teostada õigust vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil kõnealust kaitset kaotamata.

(4)

Vastastikune usaldus õigusemõistmise vastu liidus ning eesmärk muuta kaitsemeetmete liikumine liidus kiiremaks ja odavamaks, õigustavad põhimõtet, mille kohaselt tuleks ühes liikmesriigis määratud kaitsemeetmeid tunnustada ilma erimenetluseta kõikides teistes liikmesriikides. Sellest tulenevalt tuleks ühes liikmesriigis („päritoluliikmesriik”) määratud kaitsemeedet käsitada kui meedet, mis on määratud liikmesriigis, kus taotletakse selle tunnistamist („taotluse saanud liikmesriik”).

(5)

Selleks et saavutada kaitsemeetmete vaba liikumine, on vajalik ja asjakohane, et kaitsemeetmete tunnustamise ja võimaliku täitmise eeskirju reguleeritakse liidu siduva ja vahetult kohaldatava õigusaktiga.

(6)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada kaitsemeetmete suhtes, mis on määratud eesmärgiga kaitsta isikut, kui on tõsiselt põhjus arvata, et tema elu, kehaline või vaimne puutumatus, isikuvabadus, turvalisus või seksuaalne puutumatus on ohus, näiteks selleks, et tõkestada mis tahes vormis soolist vägivalda või vägivalda lähisuhetes, nagu füüsilist vägivalda, ahistamist, seksuaalset rünnakut, jälitamist, hirmutamist või muul kujul esinevat kaudset sundimist. Oluline on rõhutada, et käesolevat määrust kohaldatakse kõikidele vägivallaohvritele, olenemata sellest, kas nad on soopõhise vägivalla ohvrid.

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiviga 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded, (3) tagatakse, et kuriteoohvrid saavad asjakohast teavet ja tuge.

(8)

Käesolev määrus peaks täiendama direktiivi 2012/29/EL. Asjaolu, et isik on tsiviilasjas määratud kaitsemeetme objektiks, ei välista tingimata isiku määratlemist ohvrina nimetatud direktiivi alusel.

(9)

Käesoleva määruse reguleerimisala jääb tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonda ELi toimimise lepingu artikli 81 tähenduses. Käesolevat määrust kohaldatakse vaid tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete suhtes. Kriminaalasjades määratud kaitsemeetmeid reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/99/EL Euroopa lähenemiskeelu kohta (4).

(10)

Tsiviilasjade mõistet tuleks tõlgendada autonoomselt kooskõlas liidu õiguses kehtivate põhimõtetega. Kaitsemeedet määrava asutuse tsiviil-, haldus- või kriminaalasjadega seotud olemus ei tohiks olla määrav kaitsemeetme tsiviilõigusliku iseloomu kindlaksmääramisel.

(11)

Käesolev määrus ei tohiks takistada nõukogu 27. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003 (mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja jõustamist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega) (5) („Brüssel IIa määrus”) toimimist. Brüssel IIa määruse kohaselt võetud otsuseid tuleks endiselt tunnustada ja täita nimetatud määruse alusel.

(12)

Käesolevas määruses võetakse arvesse liikmesriikide erinevaid õigustraditsioone ega sekkuta kaitsemeetmete määramiseks kasutatavasse riiklikku süsteemi. Käesoleva määrusega ei kohustata liikmesriike muutma oma siseriiklikke süsteeme, et määrata kaitsemeetmeid tsiviilasjades, ega looda kohustust määrata tsiviilasjades kaitsemeetmeid käesoleva määruse kohaldamiseks.

(13)

Selleks et võtta arvesse eri liiki asutusi, kes määravad liikmesriikides tsiviilasjades kaitsemeetmeid, ning erinevalt muudest õigusalase koostöö valdkondadest, tuleks käesolevat määrust kohaldada nii õigusasutuste kui ka haldusasutuste otsustele, tingimusel et viimaste puhul on tagatud eelkõige nende erapooletus ja poolte õigus kaevata otsus edasi kohtusse. Politseiasutusi ei tohiks mingil juhul lugeda käesoleva määruse tähenduses väljaandvateks asutusteks.

(14)

Vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaselt tuleks päritoluliikmesriigis tsiviilasjades määratud kaitsemeetmeid tunnustada vastavalt käesolevale määrusele taotluse saanud liikmesriigis tsiviilasjades määratud kaitsemeetmetena.

(15)

Vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaselt on tunnustamine vastavuses kaitsemeetme kehtivusajaga. Arvestades aga liikmesriikide õiguse alusel määratavate kaitsemeetmete erisusi eelkõige nende kehtivusaja osas ning asjaolu, et käesolev määrus kohaldub tavaliselt kiireloomulistes olukordades, peaks käesoleva määruse kohase tunnustamise mõju piirduma erandlikult 12 kuuga alates käesolevas määruses sätestatud tõendi väljastamisest, olenemata sellest, et kaitsemeetme enda (kas ajutise, ajaliselt piiratud või piiramatu kehtivusajaga) kehtivusaeg võib olla pikem.

(16)

Juhul kui kaitsemeetme kehtivusaeg on pikem kui 12 kuud, ei tohiks käesoleva määruse alusel tunnustamise mõju kehtivuse piiramine piirata kaitstava isiku õigust tugineda sellele kaitsemeetmele mõne muu tunnustamist võimaldava liidu õigusakti kohaselt või taotleda taotluse saanud liikmesriigis riigisisese kaitsemeetme võtmist.

(17)

Tunnustamise mõju piiramine on erandlik käesoleva määruse reguleerimiseseme eripära tõttu ning seda ei tuleks käsitada pretsedendina teiste tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevate õigusaktide puhul.

(18)

Käesolevas määruses tuleks käsitleda ainult kaitsemeetmega kehtestatud kohustuse tunnustamist. Sellega ei tuleks reguleerida kaitsemeetme rakendamise või täitmise menetlusi ning selle reguleerimisalasse ei kuulu võimalikud sanktsioonid, mida võidakse määrata, kui taotluse saanud liikmesriigis rikutakse kaitsemeetmega kehtestatud kohustust. Neid küsimusi reguleeritakse kõnealuse liikmesriigi õiguse alusel. Kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtetega, eelkõige vastastikuse tunnustamise põhimõttega, tuleb liikmesriikidel sellegipoolest tagada, et käesoleva määruse kohaselt tunnustatud kaitsemeetmetel on taotluse saanud liikmesriigis õigusjõud.

(19)

Käesoleva määrusega hõlmatud kaitsemeetmed peaksid andma kaitstavale isikule kaitse tema elukohas või töökohas või muus kohas, mida ta regulaarselt külastab, nagu lähisugulaste elukoht või tema lapse kool või haridusasutus. Sõltumata sellest, kas kaitsemeetmega hõlmatud koht või ala ulatus on kaitsemeetmes kirjeldatud ühe või mitme konkreetse aadressi või piiritletud ala abil, millele ohustav isik ei tohi läheneda või kuhu siseneda (või nende kahe kombinatsiooni abil), on kaitsemeetmega kehtestatud kohustuse tunnustamine seotud kõnealuse koha tähendusega kaitstava isiku jaoks, mitte konkreetse aadressiga.

(20)

Arvestades eespool kirjeldatut ja tingimusel, et säilitatakse kaitsemeetme olemus ja põhielemendid, tuleks lubada taotluse saanud liikmesriigi pädeval asutusel kohandada kaitsemeetme faktilisi asjaolusid käsitlevat osa, kui selline kohandamine on vajalik kaitsemeetme tunnustamise tegeliku tulemuslikkuse tagamiseks taotluse saanud liikmesriigis. Faktilised asjaolud on muu hulgas aadress, üldine asukoht ja minimaalne vahemaa, mida ohustav isik peab hoidma kaitstava isiku, aadressi või üldise asukohaga. Selline kohandamine ei tohi aga mõjutada kaitsemeetme liiki ja tsiviilõiguslikku olemust.

(21)

Kaitsemeetme kohandamise hõlbustamiseks tuleks tõendile märkida, kas kaitsemeetmes nimetatud aadress on elukoht, töökoht või koht, mida kaitstav isik regulaarselt külastab. Lisaks tuleks asjakohasel juhul tõendile märkida ka piiritletud ala (ligikaudne raadius teatavast aadressist), mille suhtes kehtib ohustavale isikule kaitsemeetmega kehtestatud kohustus.

(22)

Selleks et hõlbustada kaitsemeetmete vaba liikumist liidus, tuleks käesoleva määrusega luua ühtne tõendi näidismudel ning näha selleks ette mitmekeelne tüüpvorm. Väljaandev asutus peaks kaitstava isiku taotlusel andma välja tõendi.

(23)

Vaba tekstiga väljade hulk peaks tõendi mitmekeelses tüüpvormis olema võimalikult väike, et üldjuhul saaks tõlke või transliteratsiooni esitamiseks kasutada asjaomases keeles tüüpvormi, ilma et kaitstav isik peaks kandma tõendi tõlkimise kulusid. Mitmekeelse tüüpvormi tekstile lisanduvate vajalike tõlgete kulud tuleb jaotada päritoluliikmesriigi õiguse kohaselt.

(24)

Kui tõend sisaldab vaba teksti, peaks taotluse saanud liikmesriigi pädev asutus määrama kindlaks, kas tõlge või transliteratsioon on nõutav. See ei tohiks välistada kaitstava isiku või päritoluliikmesriigi väljaandva asutuse poolt tõlke või transliteratsiooni esitamist omal algatusel.

(25)

Selleks et tagada ohustava isiku õigus kaitsele, kui kaitsemeede määrati tagaseljaotsusega või sellise menetluse kohaselt, mis ei näe ette kõnealuse isiku eelnevat teavitamist (ex parte menetlus), tuleks tõend välja anda üksnes juhul, kui kõnealusel isikul on olnud võimalus end kaitsemeetme vastu kaitsta. Pidades silmas nõuete täitmisest kõrvalehoidmise vältimist ja arvestades asjaolu, et tavaliselt on kaitsemeedet nõudvad juhtumid kiireloomulised, ei peaks olema kohustust oodata tõendi väljaandmiseks kõnealuse kaitseõiguse teostamise tähtaja möödumist. Tõend tuleks välja anda niipea, kui kaitsemeede on täidetav päritoluliikmesriigis.

(26)

Arvestades eesmärki tagada lihtsus ja kiirus, nähakse käesolevas määruses ette lihtsad ja kiired meetodid, mida kasutatakse ohustava isiku teavitamiseks menetluse etappidest. Neid konkreetseid teavitamismeetodeid tuleks kasutada üksnes käesoleva määruse kohaldamisel, tulenevalt selle reguleerimiseseme eripärast, neid ei tohiks käsitada pretsedendina muude tsiviil- ja kaubandusküsimusi käsitlevate õigusaktide puhul ning need ei tohiks mõjutada liikmesriigi selliseid kohustusi tsiviilasjadega seotud kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriigis kättetoimetamisega, mis tulenevad liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel sõlmitud kahe- või mitmepoolsetest kokkulepetest.

(27)

Ohustava isiku teavitamisel tõendi olemasolust ning kaitsemeetme faktilisi asjaolusid käsitleva osa kohandamisel taotluse saanud liikmesriigis tuleks pöörata nõuetekohaselt tähelepanu kaitstava isiku huvile, et tema asukohta või muid kontaktandmeid ei avalikustataks. Selliseid andmeid ei tohiks avalikustada ohustavale isikule, välja arvatud juhul, kui avalikustamine on vajalik kaitsemeetme järgimiseks või täitmiseks.

(28)

Tõendi väljastamine ei tohiks olla vaidlustatav.

(29)

Tõendit tuleks parandada, kui ilmse vea või ebatäpsuse, näiteks trükivea, transkriptsiooni käigus või kopeerimisel tekkinud vea tõttu ei kajasta tõend õigesti kaitsemeedet, või see tuleks tühistada, kui tõend on selgelt valesti välja antud, näiteks juhul, kui seda kasutati meetme puhul, mis ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse, või kui see on välja antud väljastamise nõudeid rikkudes.

(30)

Päritoluliikmesriigi väljaandev asutus peaks taotluse korral abistama kaitstavat isikut teabe saamisel taotluse saanud liikmesriigi asutuste kohta, mille poole tuleb pöörduda kaitsemeetmele tuginemiseks või selle täitmise taotlemiseks.

(31)

Õigusemõistmise sujuva toimimise huvides tuleks vältida kahes liikmesriigis vastuoluliste otsuste tegemist. Seetõttu tuleks käesolevas määruses ette näha kaitsemeetme tunnustamisest ja/või täitmisest keeldumise alused, kui esineb vastuolu taotluse saanud liikmesriigis tehtud või tunnustatava kohtuotsusega.

(32)

Avaliku huvi kaalutlused võivad erandjuhul õigustada seda, et taotluse saanud liikmesriigi kohtul lubatakse keelduda kaitsemeetme tunnustamisest või täitmisest, kui selle kohaldamine oleks ilmselgelt vastuolus kõnealuse liikmesriigi avaliku korraga. Kohtud ei tohiks aga kohaldada avaliku korra kaalutlustel põhinevat erandit selleks, et keelduda kaitsemeetme tunnustamisest või täitmisest, kui selline keeldumine oleks vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning eriti selle artiklis 21 sätestatud õigustega.

(33)

Kui kaitsemeede peatatakse või tühistatakse või tõend tühistatakse päritoluliikmesriigis, peaks taotluse saanud liikmesriigi pädev asutus asjaomase tõendi esitamise korral peatama või tühistama kaitsemeetme tunnustamise tagajärjed ja selle täitmise, kui see on asjakohane.

(34)

Kaitstaval isikul peaks olema tegelik võimalus teistes liikmesriikides kohtusse pöörduda. Selleks et tagada tõhus õiguskaitse kättesaadavus käesoleva määrusega hõlmatud menetlustele, tuleb anda õigusabi vastavalt nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivile 2003/8/EÜ, millega parandatakse õiguskaitse kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad (6).

(35)

Käesoleva määruse kohaldamise hõlbustamiseks tuleks liikmesriikidelt nõuda teatava teabe esitamist nõukogu otsusega 2001/470/EÜ (7) loodud tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kaudu oma riigisiseste eeskirjade ja menetluste kohta, mis on seotud tsiviilasjades määratavate kaitsemeetmetega. Liikmesriikide esitatud teave peaks olema kättesaadav Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu.

(36)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks käesolevas määruses ette nähtud vormide koostamiseks ja hilisemaks muutmiseks anda komisjonile rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (8).

(37)

Käesolevas määruses ette nähtud vormide koostamist ja hilisemat muutmist käsitlevate rakendusaktide vastuvõtmiseks tuleks kasutada kontrollimenetlust.

(38)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige püütakse määrusega tagada harta artiklites 47 ja 48 sätestatud õigust kaitsele ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Käesolevat määrust tuleks kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

(39)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt kehtestada eeskirjad liikmesriigis tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete tunnustamise lihtsa ja kiire mehhanismi jaoks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(40)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on kõnealused liikmesriigid teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(41)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(42)

Euroopa andmekaitseinspektor esitas 17. oktoobril 2011 arvamuse, (9) mis põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (10) artikli 41 lõikel 2,

a)

keeld siseneda kohta, kus kaitstav isik elab, töötab või mida ta korrapäraselt külastab või kus ta korrapäraselt viibib, või sellise sisenemise reguleerimine;

b)

keeld võtta kaitstava isikuga mis tahes kontakti, sealhulgas telefoni, e-posti, kirja, faksi või mis tahes muude vahendite teel, või selliste kontaktide reguleerimine;

c)

keeld läheneda kaitstavale isikule lähemale kui ettenähtud kaugusele või sellise lähenemise reguleerimine;

a)

kaitsemeetme koopia, mis vastab otsuse ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele;

b)

päritoluliikmesriigis kooskõlas artikliga 5 väljastatud tõendi ja

c)

vajaduse korral tõendi transliteratsiooni ja/või tõlke kooskõlas artikliga 16.

a)

väljaandva asutuse nimi ja aadress/kontaktandmed;

b)

toimiku viitenumber;

c)

tõendi väljaandmise kuupäev;

d)

kaitstava isiku andmed: nimi, sünniaeg ja -koht (kui on teada), teavitamise eesmärgil kasutatav aadress, millele eelneb selgesti nähtav hoiatus, et kõnealust aadressi võib ohustavale isikule avaldada;

e)

ohustava isiku andmed: nimi, sünniaeg ja -koht (kui on teada) ning teavitamise eesmärgil kasutatav aadress;

f)

kogu vajalik teave kaitsemeetme täitmiseks, sealhulgas asjakohasel juhul meetme liik ja sellega ohustavale isikule kaasnev kohustus, milles täpsustatakse koha funktsioon ja/või piiritletud ala, millele kõnealusel isikul on keelatud läheneda või kuhu tal on keelatud siseneda;

g)

kaitsemeetme kehtivusaeg;

h)

tunnustamise mõju kestus artikli 4 lõike 4 kohaselt;

i)

avaldus selle kohta, et artiklis 6 sätestatud nõuded on täidetud;

j)

teave artiklitega 9 ja 13 antud õiguste kohta;

k)

viitamise huvides tuuakse ära käesoleva määruse täielik pealkiri.

a)

tehakse tõendis parandus, kui kaitsemeetme ja tõendi vahel on tehnilise vea tõttu lahknevus, või

b)

tühistatakse tõend, kui see on selgelt valesti välja antud, võttes arvesse artiklis 6 sätestatud nõudeid ja käesoleva määruse reguleerimisala.

a)

ilmselgelt vastuolus taotluse saanud liikmesriigi avaliku korraga või

b)

vastuolus taotluse saanud liikmesriigis tehtud või tunnustatud kohtuotsusega.

a)

andmed käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvates küsimustes pädevate asutuste liikide kohta, täpsustades asjakohasel juhul

b)

keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul.

29.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 181/13

(1)

Nõukogu 24. märtsi 1997. aasta määruse (EÜ) nr 552/97 (millega peatatakse ajutiselt Myanmari Liidule antud üldised tariifsed soodustused), (2) mida on muudetud nõukogu 22. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 732/2008 (millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava 1. jaanuarist 2009) (3) artikli 28 lõikega 1, artiklis 1 on sätestatud, et Myanmarile/Birmale määruse (EÜ) nr 732/2008 kohaselt antud tariifsed soodustused peatatakse ajutiselt.

(2)

Määruse (EÜ) nr 732/2008 artikli 15 lõike 1 punktis a on sätestatud, et kõnealuses määruses sätestatud sooduskorra kohaldamine võidakse ajutiselt peatada asjakohaste järelevalveorganite järeldusele toetudes kõigi või teatavate soodustatud riigist pärit toodete suhtes, kui kõnealuse määruse III lisa A osas loetletud konventsioonides sätestatud põhimõtteid rikutakse raskelt ja süstemaatiliselt.

(3)

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1930. aasta sunniviisilise või kohustusliku töö konventsioon nr 29 on loetletud määruse (EÜ) nr 732/2008 III lisa A osas.

(4)

Määruse (EÜ) nr 552/97 artikli 2 kohaselt tuleks lõpetada kõnealuse määruse kohaldamine, kui komisjoni ettekanne sunniviisilise töö kasutamise kohta Myanmaris/Birmas kinnitab, et määruse (EÜ) nr 732/2008 artikli 15 lõike 1 punktis a osutatud tegevus on lõpetatud.

(5)

13. juunil 2012 võttis Rahvusvaheline Töökonverents vastu resolutsiooni, mis käsitleb ILO põhikirja artikli 33 alusel vastu võetud Myanmari suhtes kohaldatavaid meetmeid („Rahvusvahelise Töökonverentsi resolutsioon”). Võttes arvesse Rahvusvahelise Töökonverentsi standardite kohaldamise komisjoni 4. juunil 2012 vastu võetud järeldusi ja seda, et kehtivate meetmete säilitamine ei aitaks enam saavutada soovitud tulemust, otsustas Rahvusvaheline Töökonverents lõpetada piirangud, mille kohaselt ei võimaldatud Myanmari/Birma valitsusele ILO tehnilist koostööd ja abi. Samuti peatas ta üheks aastaks ILO liikmetele esitatud nõude vaadata läbi oma suhted Myanmariga/Birmaga, tagamaks, et kõnealuste suhete raames ei kasutata sunniviisilist tööd.

(6)

17. septembril 2012 avaldas komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 552/97 artikli 2 kohase ettekande seoses sunniviisilise töö kasutamisega Myanmaris/Birmas, milles sisalduvad komisjoni järeldused („ettekanne”). Ettekandes järeldatakse, et Myanmar/Birma on teinud edusamme ILO soovituste järgimisel, mida kinnitasid ka ILO pädevad järelevalveasutused, mispärast ILO konventsioonis nr 29 sätestatud põhimõtete rikkumist ei saa enam pidada „tõsiseks ja süstemaatiliseks”, ning soovitatakse taastada Myanmarile/Birmale üldised tariifsed soodustused.

(7)

Võttes arvesse Rahvusvahelise Töökonverentsi resolutsiooni ja nimetatud ettekannet ning toimides määruse (EÜ) nr 552/97 artikli 2 kohaselt, tuleks seega Myanmarile/Birmale antud tariifsete soodustuste ajutine peatamine, mis kehtestati määrusega (EÜ) nr 732/2008, alates Rahvusvahelise Töökonverentsi resolutsiooni vastuvõtmise kuupäevast kehtetuks tunnistada.

(8)

Komisjon peaks jätkuvalt jälgima sunniviisilise tööga seotud olukorda Myanmaris/Birmas ning võtma meetmeid vastavalt kehtivale korrale ning vajaduse korral vastavalt uuendatud peatamismenetlusele,

29.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 181/15

(1)

Nõukogu nõudis oma 25. septembri 2008. aasta resolutsioonis Euroopa võltsimise ja piraatluse vastase võitluse üldise kava kohta, et läbi vaadataks nõukogu 22. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1383/2003 teatavate intellektuaalomandi õiguste rikkumises kahtlustatavate kaupade suhtes võetava tollimeetme ja kõnealuseid õigusi rikkuvaks tunnistatud kaupade suhtes võetavate meetmete kohta (2).

(2)

Intellektuaalomandi õigusi rikkuva kauba turustamine kahjustab olulisel määral õiguste omajaid, kasutajaid ja tootjarühmi ning seadusi järgivaid tootjaid ja kauplejaid. Selline turustamine võib eksitada ka tarbijaid ning võib mõnel juhul ohustada nende tervist ja turvalisust. Selline kaup tuleks hoida liidu turult eemal niivõrd kui võimalik ning tuleks vastu võtta meetmed sellise ebaseadusliku turustamise takistamiseks, piiramata seejuures seaduslikku kauplemist.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1383/2003 läbivaatamine näitas, et majandus-, kaubandus- ja õigusvaldkonna arengut arvestades tuleb õiguslikku raamistikku teha teatavad parandused, et tugevdada intellektuaalomandi õiguskaitset tolliasutuste poolt ja tagada asjakohane õiguskindlus.

(4)

Tolliasutused peaksid olema pädevad tagama intellektuaalomandi õiguskaitse selliste kaupade puhul, mille suhtes liidu tollialaste õigusaktide kohaselt kohaldatakse tollijärelevalvet või -kontrolli, ning tegema selliste kaupade puhul piisavaid kontrolle, et ära hoida tegevust, millega rikutakse intellektuaalomandi õigusi käsitlevaid õigusakte. Intellektuaalomandi õiguskaitse piiril, kus kaup tollijärelevalve või -kontrolli all asub või asuma peaks, on tõhus viis pakkuda kiiret ja tulemuslikku õiguskaitset õiguste omajatele ning kasutajatele ja tootjarühmadele. Kui toll kauba vabastamise peatab või peab kauba piiril kinni, peaks olema nõutav vaid üks õiguslik menetlus, samas kui turult avastatud kauba korral, mis on jaotatud partiideks ja jaemüüjatele tarnitud, peaks sama õiguskaitse taseme saavutamiseks kasutama mitut eri menetlust. Erand tuleks teha eesmärgipärase kasutamise korra alusel vabasse ringlusse lubatud kaubale, kuna selline kaup jääb tollijärelevalve alla isegi siis, kui see on lubatud vabasse ringlusse. Käesolevat määrust ei peaks kohaldama kauba suhtes, mida reisijad toovad kaasa isiklikus pagasis, juhul kui see kaup on nende isiklikuks tarbeks ja puuduvad märgid selle kohta, et see tuuakse riiki kaubanduslikul eesmärgil.

(5)

Määrus (EÜ) nr 1383/2003 ei hõlma teatavaid intellektuaalomandi õigusi ning selle reguleerimisalast on välja jäetud teatavad rikkumised. Selleks et intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tugevdada, tuleks tolli sekkumist laiendada rikkumiste muudele liikidele, mida määrus (EÜ) nr 1383/2003 ei hõlma. Käesolev määrus peaks seega hõlmama lisaks määrusega (EÜ) nr 1383/2003 juba hõlmatud õigustele ka kaubanimed, kui need on asjaomaste riigisiseste õigusaktide kohaselt kaitstud intellektuaalomandi ainuõigustega, pooljuhttoodete topoloogia, kasulikud mudelid ja seadmed, mis on eelkõige kavandatud, toodetud või kohandatud tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise võimaldamiseks või hõlbustamiseks.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1383/2003 reguleerimisalast on välja jäetud nn ebaseaduslikust paralleelkaubandusest ja nn ületootmisest tulenevad rikkumised. Ebaseadusliku paralleelkaubandusega hõlmatud kauba (st kaup, mis on toodetud õiguste omaja nõusolekul, kuid on Euroopa Majanduspiirkonnas esmakordselt turule lastud ilma tema nõusolekuta) ning nn ületootmise käigus toodetud kauba (mis on toodetud isiku poolt, keda õiguste omaja on nõuetekohaselt volitanud tootma teataval hulgal kaupa ning kes toodab seda kaupa kõnealuse isiku ja õiguste omaja vahel kokku lepitud kogustest suuremas koguses) puhul on tegemist ehtsa kaubaga ning seetõttu ei ole asjakohane keskendada tolliasutuste jõupingutusi nendele. Seetõttu tuleks ka ebaseaduslik paralleelkaubandus ja nn ületootmine käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta.

(7)

Liikmesriigid peaksid koostöös komisjoniga pakkuma tolliametnikele asjakohast koolitust, et tagada käesoleva määruse nõuetekohane rakendamine.

(8)

Kui käesolev määrus täielikult rakendatakse, toetab see täiendavalt siseturgu, mis tagab õiguste omajatele tõhusama kaitse, ergutab loovust ja innovatsiooni ning pakub tarbijatele usaldusväärseid ja kvaliteetseid tooteid, mis peaks omakorda tugevdama piiriüleseid tehinguid tarbijate, ettevõtjate ja kauplejate vahel.

(9)

Liikmesriikide vahendid tolli valdkonnas on üha piiratumad. Seepärast tuleks toetada riskijuhtimistehnoloogia ja ressursside maksimaalse kasutamise strateegiate propageerimist tolliasutuste seas.

(10)

Käesolevas määruses on sätestatud üksnes menetluseeskirjad tolliasutuste jaoks. Seega ei kehtestata käesoleva määrusega mingeid kriteeriume intellektuaalomandi õiguse rikkumise kindlakstegemiseks.

(11)

14. novembril 2001 Dohas toimunud WTO ministrite konverentsil vastu võetud TRIPSi lepingut ja rahvatervist käsitleva Doha deklaratsiooni kohaselt saab ning tuleks intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut (TRIPSi leping) tõlgendada ja rakendada viisil, mis toetab WTO liikmesriikide õigust kaitsta rahva tervist, ning eelkõige soodustada kõigi juurdepääsu ravimitele. Järelikult ja kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega ning arengukoostöö poliitikaga peaksid tolliasutused selliste ravimite korral, mille puhul liidu tolliterritooriumi läbimine ladustamisega või ladustamiseta, ümberlaadimisega või veoliigi või -vahendi vahetamisega on ainult osa tervest teekonnast, mis algab ja lõpeb väljaspool liidu territooriumi, intellektuaalomandi õiguste rikkumise ohtu hinnates kaaluma, kas on tõenäoline, et sellised ravimid suunatakse liidu turule.

(12)

Käesolev määrus ei peaks mõjutama sätteid, mis käsitlevad kohtute pädevust, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 (kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) (3) sätteid.

(13)

Igal isikul, kasutajal, organil ja tootjarühmal, kellel on võimalik algatada oma nimel kohtumenetlus seoses intellektuaalomandi õiguse võimaliku rikkumisega, peaks olema õigus esitada taotlus.

(14)

Selleks et tagada intellektuaalomandi õiguskaitse kogu liidus, on asjakohane võimaldada isikutel ja üksustel, kes soovivad intellektuaalomandi õigusele liiduülest kaitset, esitada taotlus ühe liikmesriigi tolliasutusele. Sellistel taotlejatel peaks olema võimalik taotleda, et nimetatud asutused otsustaksid, et meetmed intellektuaalomandi õiguste kaitsmiseks võetakse nii nende enda liikmesriigis kui ka mis tahes teises liikmesriigis.

(15)

Selleks et tagada intellektuaalomandi õiguskaitses riikliku sunni kiire kohaldamine, tuleks ette näha, et kui tolliasutusel on põhjendatud viidete alusel põhjust kahtlustada, et tema järelevalve all olev kaup rikub mõnda intellektuaalomandi õigust, võib see tolliasutus omal algatusel või taotluse alusel peatada kauba ringlusse lubamise või selle kinni pidada, et võimaldada isikul või üksusel, kellel on õigus taotlus esitada, algatada menetlus intellektuaalomandi õiguse rikkumise kindlakstegemiseks.

(16)

Määrus (EÜ) nr 1383/2003 võimaldas liikmesriikidel näha ette menetluskorra, mille kohaselt lubatakse hävitada teatavat kaupa ilma igasuguse kohustuseta algatada menetlus intellektuaalomandi õiguse rikkumise kindlakstegemiseks. Nagu tunnistati Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioonis võltsimise mõju kohta rahvusvahelisele kaubandusele, (4) on selline menetluskord osutunud väga edukaks liikmesriikides, kus seda on olnud võimalik kasutada. Seepärast tuleks kõnealune menetluskord teha kohustuslikuks kõigi intellektuaalomandi õiguste rikkumiste puhul ning seda kohaldada, kui deklarant või kauba valdaja nõustub hävitamisega. Peale selle tuleks kõnealuses menetluskorras ette näha, et tolliasutused võivad lugeda, et deklarant või kauba valdaja on nõustunud kaupade hävitamisega, kui ta ei ole hävitamist ettenähtud tähtaja jooksul sõnaselgelt vaidlustanud.

(17)

Selleks et halduskoormust ja kulusid nii palju kui võimalik vähendada, tuleks võltsitud või piraatkauba väikeste partiide suhtes kehtestada erimenetlus, mis võimaldaks kauba hävitada ilma iga kaasuse taotleja sõnaselge nõusolekuta. Kõnealuse menetluse kohaldamiseks tuleks taotlejalt taotlemisel siiski nõuda üldtaotlust. Veelgi enam, tolliasutustel peaks olema võimalus nõuda, et taotleja kannaks kõnealuse menetluse kohaldamisel tekkinud kulud.

(18)

Suurema õiguskindluse huvides on asjakohane muuta intellektuaalomandi õiguse rikkumise kahtlusega kauba vabastamise peatamise või kinnipidamise tähtaegu ning tingimusi, mille alusel tolliasutused edastavad teavet kinnipeetud kauba kohta asjaomastele isikutele ja üksustele, nagu on ette nähtud määruses (EÜ) nr 1383/2003.

(19)

Võttes arvesse tolliasutuste poolt käesoleva määruse kohaldamisel vastu võetud meetmete ajutist ja ennetavat iseloomu ning meetmetest mõjutatud isikute vastandlikke huve, tuleks menetluste teatavaid aspekte kohandada, et tagada käesoleva määruse sujuv kohaldamine, austades samal ajal asjaomaste isikute õigusi. Seega peaksid tolliasutused seoses käesolevas määruses ette nähtud mitmesuguste teatamistega teavitama tollikäitlust või kauba olukorda käsitlevate dokumentide alusel asjaomast isikut. Peale selle, kuna kauba hävitamise menetlus eeldab, et nii deklarant või kauba valdaja kui otsuse saaja peaksid oma võimalikud vastuväited esitama paralleelselt, tuleks tagada, et otsuse saajale antakse võimalus reageerida deklarandi või kauba valdaja võimalikele vastuväidetele kauba hävitamise kohta. Seetõttu tuleks tagada, et deklarandile või kauba valdajale teatatakse kauba vabastamise peatamisest või selle kinnipidamisest enne või samal päeval kui otsuse saajale.

(20)

Tolliasutusi ja komisjoni julgustatakse tegema oma vastava pädevuse raames koostööd intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskusega.

(21)

TRIPSi leping, mille eesmärk on kõrvaldada rahvusvaheline kauplemine intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupadega, näeb ette, et WTO liikmed peavad edendama tolliasutustevahelist teabevahetust sellise kauplemise kohta. Seega peaks komisjonil ja liikmesriikide tolliasutustel olema võimalik jagada kolmandate riikide asjaomaste asutustega teavet intellektuaalomandi õiguste rikkumise kahtluste kohta, sealhulgas kaupade kohta, mis liiguvad transiidina läbi liidu territooriumi ning mis on pärit nendest kolmandatest riikidest või suunatakse sinna.

(22)

Tõhususe huvides tuleks kohaldada nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määruse (EÜ) nr 515/97 (liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks) (5) sätteid.

(23)

Tolliasutuste vastutust tuleks reguleerida liikmesriikide õigusaktidega, kuigi asjaolu, et tolliasutused on rahuldanud taotluse, ei tohiks anda otsuse saajale õigust kompensatsiooniks juhul, kui intellektuaalomandi õiguse rikkumise kahtlusega kaupa ei ole tolliasutus avastanud ja see lubatakse ringlusse või kui ei võeta meetmeid selle kinnipidamiseks.

(24)

Kui tolliasutused võtavad meetmeid taotluse alusel, on asjakohane ette näha, et otsuse saaja peaks hüvitama kõik kulud, mis tolliasutused on kandnud seoses tema intellektuaalomandi õiguste maksmapanekuks võetud meetmetega. See ei tohiks siiski takistada otsuse saajal nõuda hüvitist rikkujalt või muudelt isikutelt, keda võib selle liikmesriigi õigusaktide alusel pidada vastutavaks, kust kaubad avastati. See võib vajaduse korral hõlmata vahendajaid. Kulusid ja kahju, mis on tekkinud muudele isikutele kui tolliasutustele sellise tollimeetme tagajärjel, mille puhul kauba vabastamine peatatakse või kaup peetakse kinni kolmanda isiku kaebuse alusel seoses intellektuaalomandi õigusega, tuleks reguleerida iga konkreetse juhtumi puhul kohaldatava konkreetse õigusaktiga.

(25)

Käesolevas määruses sätestatakse tolliasutuste jaoks võimalus lubada hävitamisele kuuluva kauba toimetamist tollijärelevalve all liidu territooriumil ühest kohast teise. Lisaks võivad tolliasutused teha otsuse lubada selline kaup vabasse ringlusesse, et see seejärel turustuskanaleist väljaspool ringlusse võtta või kõrvaldada, sealhulgas teadlikkuse suurendamise, koolituse ja hariduslikel eesmärkidel.

(26)

Intellektuaalomandi õiguskaitse tagamine tollis hõlmab taotlusi käsitlevate otsustega seotud andmete vahetamist. Selline andmete töötlemine hõlmab ka isikuandmeid ja peaks toimuma kooskõlas liidu õigusega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (7).

(27)

Taotlusi käsitlevate otsuste ja tollimeetmetega seotud andmevahetus peaks toimuma keskse elektroonilise andmebaasi kaudu. Üksus, mis seda andmebaasi kontrollib ja haldab, ning üksused, mille ülesandeks on tagada andmebaasis sisalduvate andmete töötlemise turvalisus, tuleks kindlaks määrata. Võimaliku koostalitlusvõime või andmevahetuse kehtestamisel tuleks eelkõige järgida eesmärgikohasuse põhimõtet, nimelt tuleks andmeid kasutada eesmärgil, milleks andmebaas on loodud, ning mingisugust täiendavat andmevahetust ega andmete ühendamist ei tohiks muudel eesmärkidel lubada.

(28)

Selleks et tagada väikeste kaubapartiide määratluse kohandamine, kui see määratlus osutub ebapraktiliseks, arvestades vajadust tagada menetluse tõhus toimimine või vajaduse korral ära hoida kõrvalehoidumine kõnealusest menetlusest seoses kaubapartiide koostisega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu muid kui seadusandlikke üldkohaldatavaid akte väikeste kaubasaadetiste määratluse vähemoluliste osade, nimelt kõnealuses määratluses esitatud konkreetsete koguste muutmise kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(29)

Selleks et tagada ühetaolised tingimused nende sätete rakendamiseks, mis käsitlevad kolmandate riikidega toimuva andmevahetuse praktilise korra elementide kindlaksmääramist, ning nende sätete rakendamiseks, mis käsitlevad taotlusvorme ja tolliasutuste võetavate meetmete tähtaja pikendamistaotluste vorme, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused kõnealuse praktilise korra elementide kindlaksmääramiseks ja standardvormide kehtestamiseks. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (8). Kuigi käesoleva määruse rakendatavate sätete sisu kuulub ühise kaubanduspoliitika reguleerimisalasse, tuleks rakendusaktide olemust ja mõju silmas pidades kasutada standardvormide kehtestamise puhul nende vastuvõtmiseks nõuandemenetlust, kuna üksikasjad kõnealustel vormidel esitatavate andmete kohta tulenevad otseselt käesolevast määrusest. Seega kehtestatakse nende rakendusaktidega üksnes standardvormi vorm ja struktuur ning need ei avalda täiendavat mõju liidu ühisele kaubanduspoliitikale.

(30)

Määrus (EÜ) nr 1383/2003 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(31)

Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikega 2 ning ta esitas arvamuse 12. oktoobril 2011 (9),

a)

kui kaup on deklareeritud vabasse ringlusse lubamiseks, ekspordiks või reekspordiks;

b)

kui kaup siseneb liidu tolliterritooriumile või lahkub sealt;

c)

kui kaup suunatakse peatamismenetlusele või paigutatakse vabatsooni või -lattu.

a)

kaubamärk;

b)

disainilahendus;

c)

siseriiklike või liidu õigusaktidega ette nähtud autoriõigus või muu sellega seotud õigus;

d)

geograafiline tähis;

e)

siseriiklike või liidu õigusaktidega ette nähtud patent;

f)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määruses (EÜ) nr 469/2009 (ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta) (11) sätestatud ravimite täiendava kaitse tunnistus;

g)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta määruses (EÜ) nr 1610/96 (taimekaitsevahendite täiendava kaitsesertifikaadi kasutuselevõtu kohta) (12) sätestatud taimekaitsevahendite täiendava kaitse tunnistus;

h)

nõukogu 27. juuli 1994. aasta määruses (EÜ) nr 2100/94 (ühenduse sordikaitse kohta) (13) sätestatud ühenduse sordikaitse;

i)

siseriiklikes õigusaktides sätestatud sordikaitse;

j)

siseriiklikes või liidu õigusaktides sätestatud pooljuhttoote topoloogia;

k)

kasulik mudel, kui see on siseriiklike või liidu õigusaktide raames kaitstud intellektuaalomandi õigusega;

l)

kaubanimi, kui see on siseriikliku või liidu õigusaktiga kaitstud intellektuaalomandi ainuõigustega;

a)

nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruses (EÜ) nr 207/2009 (ühenduse kaubamärgi kohta) (14) sätestatud ühenduse kaubamärk;

b)

kaubamärk, mis on registreeritud liikmesriigis või Belgia, Luksemburgi ja Madalmaade puhul Beneluxi intellektuaalomandi büroos;

c)

rahvusvaheliste kokkulepete alusel registreeritud kaubamärk, mis kehtib liikmesriigis või liidus;

a)

nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määruses (EÜ) nr 6/2002 (ühenduse disainilahenduse kohta) (15) sätestatud ühenduse disainilahendus;

b)

disainilahendus, mis on registreeritud liikmesriikides või Belgia, Luksemburgi ja Madalmaade puhul Beneluxi intellektuaalomandi büroos;

c)

rahvusvaheliste kokkulepete alusel registreeritud disainilahendus, mis kehtib liikmesriigis või liidus;

a)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) (16) sätestatud põllumajandustoodete ja toiduainete kaitstud geograafiline tähis või päritolunimetus;

b)

nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)) (17) sätestatud veini päritolunimetus või geograafiline tähis;

c)

nõukogu 10. juuni 1991. aasta määruses (EMÜ) nr 1601/91 (millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad) (18) sätestatud aromatiseeritud veinijookide geograafiline märgistus;

d)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määruses (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta) (19) sätestatud piiritusjookide geograafiline tähis;

e)

punktidega a–d hõlmamata toodete geograafiline tähis, kui see on kehtestatud intellektuaalomandi ainuõigusena liikmesriigi või liidu õigusaktides;

f)

ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingutes sätestatud ja nendes lepingutes sellisena nimetatud geograafiline tähis;

a)

kaup, millega tehakse kaubamärki rikkuvaid tegusid liikmesriigis, kus see avastatakse, ja mis on ilma loata varustatud märgiga, mis on identne sama liiki kaupade õiguskaitse saanud kaubamärgiga või mida ei saa tema oluliste tunnuste poolest sellisest kaubamärgist eristada;

b)

kaup, millega tehakse geograafilist tähist rikkuvaid tegusid liikmesriigis, kus see avastatakse, ja millele on kantud seoses selle geograafilise tähisega kaitstud nimetus või mõiste või mida on sellise nimetuse või mõistega kirjeldatud;

c)

pakend, märgis, kleebis, brošüür, kasutusjuhend, garantiidokument või muu sarnane ese, isegi kui see on esitatud eraldi, millega tehakse kaubamärki või geograafilist tähist rikkuvaid toiminguid ja millel on õiguskaitse saanud kaubamärgiga või geograafilise tähisega identne märk, nimetus või mõiste või mida ei saa oluliste tunnuste poolest niisugusest kaubamärgist või geograafilisest tähisest eristada ja mida saab kasutada sama liiki kaupade jaoks nagu see, mille kaubamärk või geograafiline tähis on registreeritud;

a)

kaup, millega tehakse intellektuaalomandi õigust rikkuvaid tegusid kõnealuses liikmesriigis;

b)

seadmed, tooted või komponendid, mis on eelkõige kavandatud, toodetud, kohandatud või mõeldud selleks, et võimaldada või hõlbustada kõrvalehoidumist tehnoloogiast, seadmest või komponendist, mis oma tavapärase toimimise käigus takistab või piirab teostega seotud tegevust, milleks autoriõiguse või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja ei ole luba andnud ning mis on seotud asjaomases liikmesriigis neid õigusi rikkuva teoga;

c)

vorm või matriits, mis on eriotstarbeliselt kujundatud või kohandatud intellektuaalomandi õigusi rikkuva kauba valmistamiseks kui nimetatud vormid või matriitsid on seotud asjaomases liikmesriigis intellektuaalomandi õigusi rikkuva teoga;

a)

koosneb kolmest või vähemast ühikust

või

b)

on brutokaaluga vähem kui kaks kilogrammi.

1)

riigisisene või liidu taotlus:

2)

riigisisene taotlus:

3)

liidu taotlus: kahe või enama liikmesriigi territooriumi hõlmava ainulitsentsi omanikud, kui õiguste omaja on nad nimetatud liikmesriikides ametlikult volitanud algatama menetlust, et teha kindlaks, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud.

a)

see tuleb esitada pädevale tolliasutusele nelja tööpäeva jooksul alates kauba vabastamise peatamisest või kinnipidamisest teatamisest;

b)

see peab olema riigisisene taotlus;

c)

see peab sisaldama artikli 6 lõikes 3 osutatud teavet. Taotleja võib siiski esitamata jätta nimetatud lõike punktides g, h või i osutatud teabe.

a)

taotleja andmed;

b)

taotleja staatus artikli 3 tähenduses;

c)

dokumendid, mis tõendavad tolliasutusele, et taotlejal on taotluse esitamise õigus;

d)

kui taotleja esitab taotluse esindaja kaudu, esitatakse teda esindava isiku andmed ja tõend kõnealuse isiku esindajana tegutsemise volituste kohta kooskõlas selle liikmesriigi õigusaktidega, kus taotlus esitatakse;

e)

õiguskaitse tagamist vajav(ad) intellektuaalomandi õigus(ed);

f)

liidu taotluse korral liikmesriigid, kus tolli sekkumist taotletakse;

g)

konkreetsed ja tehnilised andmed autentse kauba kohta, sealhulgas vajaduse korral märgistus, nt vöötkood ja pildid;

h)

vajalik teave, mis võimaldab tolliasutustel kõnealuse kauba hõlpsasti tuvastada;

i)

asjakohane teave, mis võimaldab tolliasutustel analüüsida ja hinnata asjakohas(t)e intellektuaalomandi õigus(t)e rikkumise ohtu, nagu andmed volitatud turustajate kohta;

j)

kas kooskõlas käesoleva lõike punktidega g, h ja i esitatud teave tuleb lugeda piiratult käsitletavaks kooskõlas artikli 31 lõikega 5;

k)

taotleja määratud selle isiku andmed, kes vastutab juriidiliste ja tehniliste küsimuste eest;

l)

taotleja kinnitus selle kohta, et ta teavitab pädevat tolliasutust artiklis 15 kirjeldatud olukorrast;

m)

taotleja kinnitus selle kohta, et ta edastab ja ajakohastab kogu asjakohase teabe, mis võimaldab tolliasutustel analüüsida ja hinnata asjakohas(t)e intellektuaalomandi õigus(t)e rikkumise ohtu;

n)

taotleja kinnitus vastutuse võtmise kohta artiklis 28 sätestatud tingimustel;

o)

taotleja kinnitus selle kohta, et ta kannab artiklis 29 nimetatud kulud vastavalt kõnealuses artiklis sätestatud tingimustele;

p)

taotleja nõusolek selle kohta, et komisjon ja liikmesriigid võivad töödelda tema esitatud andmeid;

q)

kas taotleja soovib artiklis 26 osutatud menetluse kasutamist ning kas ta nõustub kandma selle menetluse kohaselt kauba hävitamisega seotud kulusid, kui tolliasutused seda taotlevad.

a)

taotluse esitamise liikmesriigis vastuvõtmise kuupäevale järgneval päeval;

b)

kõigis muudes liikmesriikides, kus tolli sekkumist nõutakse, sellele kuupäevale järgneval päeval, mil tolliasutusi artikli 14 lõike 2 kohaselt teavitatakse, eeldusel et otsuse saaja on täitnud artikli 29 lõike 3 kohased tõlkekulusid käsitlevad kohustused.

a)

taotluse rahuldamise otsused;

b)

taotluse rahuldamise otsuste kehtetuks tunnistamise otsused;

c)

taotluse rahuldamise otsuseid muutvad otsused;

d)

otsused selle ajavahemiku pikendamise kohta, mille jooksul tolliasutustel tuleb meetmeid võtta.

a)

taotluste rahuldamise otsused;

b)

taotluse rahuldamise otsuste kehtetuks tunnistamise otsused;

c)

taotluse rahuldamise otsuseid muutvad otsused;

d)

otsused selle ajavahemiku pikendamise kohta, mille jooksul tolliasutus peab meetmeid võtma.

a)

tema taotlusega hõlmatud intellektuaalomandi õigus kaotab kehtivuse;

b)

otsuse saaja ei ole muudel põhjustel enam taotluse esitamiseks õigustatud;

c)

artikli 6 lõikes 3 osutatud teabe muudatused.

a)

kehtetuks tunnistada kõik pädeva tolliasutuse vastu võetud otsused, millega rahuldati kõnealuse isiku esitatud riigisisene taotlus, ning keelduda selle ajavahemiku pikendamisest, mille jooksul tolliasutused peavad meetmeid võtma;

b)

peatada oma territooriumil selleks ajavahemikuks, mille jooksul tolliasutus peab meetmeid võtma, otsuse, millega rahuldatakse kõnealuse otsuse saaja poolt esitatud liidu taotlus.

a)

ei täida artiklis 15 sätestatud teatamiskohustusi;

b)

ei täida artikli 19 lõikes 3 sätestatud kohustust näidised tagastada;

c)

ei täida artikli 29 lõigetes 1 ja 3 sätestatud kohustusi seoses kulude ja tõlkimisega;

d)

ei algata ilma mõjuva põhjuseta artikli 23 lõikes 3 või artikli 26 lõikes 9 sätestatud menetlusi.

a)

kui nad ei ole ühe tööpäeva jooksul alates kauba vabastamise peatamisest või kauba kinnipidamisest kindlaks teinud ühtegi isikut ega üksust, kellel on õigus esitada intellektuaalomandi õiguste väidetavat rikkumist käsitlevat taotlust;

b)

kui nad ei ole saanud kooskõlas artikli 5 lõikega 3 taotlust või kui nad on sellise taotluse tagasi lükanud.

a)

menetluste algatamiseks, et kindlaks teha, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud, ja selliste menetluste käigus;

b)

intellektuaalomandi õiguse rikkumise suhtes algatatud kriminaalmenetluses, mille viivad läbi nende liikmesriikide ametiasutused, kus kõnealune kaup avastatakse;

c)

kriminaalmenetluse algatamiseks ja sellise menetluse käigus;

d)

rikkujalt või muudelt isikutelt hüvitise nõudmiseks;

e)

deklarandi või kauba valdajaga sellise kokkuleppe sõlmimiseks, millega kaup hävitatakse vastavalt artikli 23 lõikele 1;

f)

deklarandi või kauba valdajaga artikli 24 lõike 2 punktis a osutatud tagatise suurust käsitleva kokkuleppe sõlmimiseks.

a)

kauba laad ja kogus;

b)

intellektuaalomandi õigus, mille rikkumist kahtlustatakse;

c)

kauba päritolu, lähte- ja sihtkoht;

d)

teave transpordivahendite liikumise kohta, eelkõige:

e)

teave konteinerite liikumise kohta, eelkõige:

a)

otsuse saaja on tolliasutustele kümne tööpäeva jooksul või kergesti rikneva kauba korral kolme tööpäeva jooksul alates kauba vabastamise peatamisest või kauba kinnipidamisest teatamisest kirjalikult kinnitanud, et ta on veendunud, et intellektuaalomandi õigust on rikutud;

b)

otsuse saaja on tolliasutustele kümne tööpäeva jooksul või kergesti rikneva kauba korral kolme tööpäeva jooksul alates kauba vabastamise peatamisest või kauba kinnipidamisest teatamisest kirjalikult kinnitanud oma nõusolekut kaup hävitada;

c)

deklarant või kauba valdaja on tolliasutustele kümne tööpäeva jooksul või kergesti rikneva kauba korral kolme tööpäeva jooksul alates kauba vabastamise peatamisest või kauba kinnipidamisest teavitamisest kirjalikult kinnitanud oma nõusolekut kaup hävitada. Kui deklarant või kauba valdaja ei ole nimetatud tähtaegade jooksul kinnitanud oma nõusolekut kauba hävitamiseks ega ole tolliasutustele teatanud oma vastuseisust sellele, võivad tolliasutused lugeda, et deklarant või kauba valdaja on kinnitanud oma nõusolekut nimetatud kaup hävitada.

a)

deklarant või kauba valdaja on esitanud tagatise, mille suurus on piisav, et kaitsta otsuse saaja huve;

b)

asutus, mis on pädev kindlaks tegema, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud, ei ole kohaldanud esialgset õiguskaitset;

c)

kõik tolliformaalsused on täidetud.

a)

lubada vabasse ringlusse, kui tolliasutused otsuse saaja nõusolekul ei otsusta, et need on vaja turustuskanaleist väljaspool ringlusse võtta või kõrvaldada, sealhulgas teadlikkuse suurendamise, koolituse või hariduslikel eesmärkidel. Tingimused, mille puhul võib kauba lubada vabasse ringlusse, määravad kindlaks tolliasutused;

b)

viia välja liidu tolliterritooriumilt;

c)

eksportida;

d)

reeksportida;

e)

suunata peatamismenetlusele;

f)

paigutada vabatsooni või -lattu.

a)

kahtlustatakse, et tegemist on võltsitud või piraatkaubaga;

b)

tegemist ei ole kergesti rikneva kaubaga;

c)

kaup on hõlmatud taotluse rahuldamise otsusega;

d)

otsuse saaja on nõudnud oma taotluses käesolevas artiklis sätestatud menetluse kasutamist;

e)

kaup on tarnitud väikeste partiidena.

a)

et tolliasutused kavatsevad kauba hävitada;

b)

deklarandi või kauba valdaja lõigete 4, 5 ja 6 kohased õigused.

a)

taotluste rahuldamise otsused, sealhulgas taotlus ja selle lisad;

b)

otsused, mis käsitlevad selle ajavahemiku pikendamist, mille jooksul tolliasutused peavad meetmeid võtma või tegema otsuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise või muutmise kohta;

c)

taotluse rahuldamise otsuse peatamine.

a)

artikkel 6, artikli 12 lõige 7 ja artikli 22 lõige 3, mida kohaldatakse alates 19. juulist 2013;

b)

artikli 31 lõige 1 ja lõiked 3–7 ning artikkel 33, mida kohaldatakse alates kuupäevast, mil avatakse artiklis 32 osutatud keskandmebaas. Komisjon teeb nimetatud kuupäeva teatavaks.

29.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 181/35

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 114 on sätestatud, et meetmete puhul, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine ning mis muu hulgas käsitlevad tervishoidu, ohutust ja tarbijakaitset, võtab komisjon aluseks kaitstuse kõrge taseme, võttes eriti arvesse kõiki uusi teaduslikel faktidel põhinevaid suundumusi.

(2)

Ohutu ja tervisliku toidu vaba liikumine on siseturu oluline aspekt, mis mõjutab märkimisväärselt kodanike tervist ja heaolu ning nende sotsiaalseid ja majanduslikke huve.

(3)

Toidule kohalduva liidu õiguse eesmärgiks on muu hulgas tagada, et ühtki toitu ei viida turule, kui see on ohtlik. Seetõttu tuleks jätta käesoleva määrusega reguleeritud toidugruppide hulgast välja kõik ained, millel võib olla kahjulik mõju asjaomaste elanikkonnarühmade tervisele või mis on inimtoiduks kõlbmatud.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivis 2009/39/EÜ (eritoiduks ettenähtud toiduainete kohta) (3) on sätestatud üldeeskirjad selliste toitude koostise ja valmistamise kohta, mis on spetsiaalselt loodud nende isikute eritoitumisvajaduste rahuldamiseks, kellele need toidud on ettenähtud. Enamik kõnealuse direktiivi sätteid pärineb 1977. aastast ja seetõttu tuleb need läbi vaadata.

(5)

Direktiivis 2009/39/EÜ sätestatakse mõiste „eritoiduks ettenähtud toiduained” ühine määratlus ja märgistamise üldnõuded, sealhulgas nõue, et sellisel toidul peaks olema märge selle väidetud toitumuslikuks eesmärgiks sobivuse kohta.

(6)

Direktiivis 2009/39/EÜ sätestatud koostise ja märgistamise üldnõudeid täiendavad mitmed teatavate toidugruppide suhtes kohaldatavad liidu muud kui seadusandlikud aktid. Seoses sellega on sätestatud ühtlustatud eeskirjad komisjoni 26. veebruari 1996. aasta direktiivis 96/8/EÜ (kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega dieetides kasutatavate toiduainete kohta) (4) ja komisjoni 25. märtsi 1999. aasta direktiivis 1999/21/EÜ (meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoitude kohta) (5). Samuti on komisjoni direktiivis 2006/125/EÜ (6) sätestatud teatavad ühtlustatud eeskirjad imikutele ja väikelastele ettenähtud teraviljapõhiste töödeldud toitude ja muude imikutoitude kohta. Komisjoni direktiivis 2006/141/EÜ (7) on sätestatud ühtlustatud nõuded imiku piimasegude ja jätkupiimasegude kohta ning komisjoni määruses (EÜ) nr 41/2009 (8) on sätestatud ühtlustatud eeskirjad gluteenitalumatusega inimestele sobiva toidu koostise ja märgistamise kohta.

(7)

Lisaks on ühtlustatud eeskirjad sätestatud nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivis 92/52/EMÜ (kolmandatesse riikidesse eksportimiseks ettenähtud imiku piimasegude ja jätkupiimasegude kohta) (9) ning komisjoni 13. oktoobri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 953/2009 (eriotstarbeliste toitainete kohta, mida võib lisada eritoidule) (10).

(8)

Direktiivis 2009/39/EÜ nõutakse üldise teavitamiskorra kehtestamist riigi tasandil toidu puhul, mida toidukäitlejad esitlevad „eritoiduks ettenähtud toiduained” määratlusele vastavana ja mille kohta ei ole liidu õiguses kehtestatud erisätteid, ning seda enne, kui nimetatud toit viiakse liidu turule, eesmärgiga hõlbustada liikmesriikide jaoks sellise toidu tõhusat seiret.

(9)

Kõnealuse teavitamiskorra rakendamist käsitlevast komisjoni 27. juuni 2008. aasta aruandest Euroopa Parlamendile ja nõukogule ilmnes, et raskusi võib tekitada eritoiduks ettenähtud toiduainete määratlus, mida liikmesriikide ametiasutused võisid erinevalt tõlgendada. Seepärast on jõutud järeldusele, et liidu õigusaktide tõhusama ja ühtlustatud rakendamise tagamiseks tuleks direktiiv 2009/39/EÜ läbi vaadata.

(10)

Agra CEAS Consultingu 29. aprilli 2009. aasta uuringu aruandes direktiivi 2009/39/EÜ läbivaatamise kohta kinnitati teavitamiskorra rakendamist käsitlenud komisjoni 27. juuni 2008. aasta aruande tulemusi ja märgiti, et kõnealuses direktiivis sätestatud laia määratluse tõttu turustatakse ja märgistatakse tänapäeval järjest rohkem toiduaineid eritoiduks ettenähtud toiduainetena. Uuringu aruandes rõhutati ka, et kõnealuse direktiiviga reguleeritud toidud erinevad liikmesriigiti oluliselt; eri liikmesriikides võidakse sama toitu, sealhulgas toidulisandeid samal ajal turustada eritoiduna ja/või tavatoiduna suunatuna kogu elanikkonnale või teatavatele elanikkonna erirühmadele nagu rasedad, menopausijärgsed naised, eakad, kasvueas lapsed, noorukid, füüsilise aktiivsuse eri tasemega isikud ja teised. Selline olukord kahjustab siseturu toimimist, tekitab õiguslikku ebakindlust pädevate asutuste, toidukäitlejate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) ja tarbijate jaoks ning ei võimalda välistada teadlikult valedel alustel turustamist ja konkurentsi moonutamist. Seetõttu on vaja tõlgenduserinevused kõrvaldada regulatiivse keskkonna lihtsustamise kaudu.

(11)

Selgub, et muud hiljuti vastu võetud liidu õigusaktid on areneva ja uuendusliku toiduturuga paremini kohandatud kui direktiiv 2009/39/EÜ. Siinkohal on eriti asjakohased ja tähtsad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/46/EÜ (toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta), (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1924/2006 (toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta) (12) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1925/2006 (vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta) (13). Lisaks saaks nende liidu õigusaktide sätetega asjakohaselt, väiksema halduskoormusega ning suurema selgusega reguleerimisala ja eesmärkide suhtes reguleerida mitmeid direktiiviga 2009/39/EÜ hõlmatud toidugruppe.

(12)

Peale selle näitavad kogemused, et teatavad direktiivi 2009/39/EÜ lisatud või selle alusel vastu võetud eeskirjad ei ole enam siseturu toimimise tagamiseks tõhusad.

(13)

Sellest tulenevalt tuleks mõiste „eritoiduks ettenähtud toiduained” määratlus tunnistada kehtetuks ja direktiiv 2009/39/EÜ tuleks asendada käesoleva õigusaktiga. Kohaldamise lihtsustamiseks ja järjepidevuse tagamiseks kõigis liikmesriikides peaks käesolev õigusakt olema määruse vormis.

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (14) on sätestatud toitu käsitlevate liidu õigusaktide jaoks üldised põhimõtted ja määratlused. Teatavaid kõnealuses määruses sätestatud mõistete määratlusi tuleks kohaldada ka käesoleva määruse kontekstis.

(15)

Mõned toidugrupid on teatavate elanikkonnarühmade osaliseks või ainsaks toiduallikaks. Sellised toidugrupid on eluliselt tähtsad teatavate seisundite puhul ja/või on olulised teatavate selgelt määratletud haavatavate elanikkonnarühmade toitumisvajaduse rahuldamiseks. Kõnealused toidugrupid hõlmavad imiku piimasegu ja jätkupiimasegu, töödeldud teraviljapõhist toitu ja imikutoitu ning meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toitu. Kogemused on näidanud, et direktiivide 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ sätted tagavad rahuldaval viisil kõnealuste toidugruppide vaba liikumise, tagades samas rahvatervise kõrgetasemelise kaitse. Sellest tulenevalt on asjakohane, et käesolevas määruses keskendutakse kõnealuste toidugruppide puhul üldnõuetele, võttes arvesse direktiive 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ.

(16)

Lisaks sellele viiakse turule ülekaalu- ja rasvumisprobleemide all kannatavate inimeste üha suuremat osakaalu silmas pidades aina rohkem kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajaid. Praegu võib selliste turul olevate toitude puhul eristada tooteid, mis on ette nähtud madala energiasisaldusega toitumiseks, kus energiasisaldus jääb 3 360 kJ (800 kcal) ja 5 040 kJ (1 200 kcal) vahele, ja neid, mis on ette nähtud väga madala energiasisaldusega toitumiseks, kus energiasisaldus on tavaliselt alla 3 360 kJ (800 kcal). Võttes arvesse kõnealuse toidu olemust, on asjakohane kehtestada selle kohta teatavad erisätted. Kogemustest on ilmnenud, et direktiivi 96/8/EÜ asjakohaste sätetega tagatakse rahuldaval viisil kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajatena turustatavate toodete vaba liikumine, kindlustades samas rahvatervise kõrgetasemelise kaitse. Sellest tulenevalt on asjakohane, et käesolevas määruses keskendutakse kogu päevase toidu asendamiseks ettenähtud toodete, sealhulgas väga madala energiasisaldusega toidu üldisele koostisele ja sellega seotud teabe nõuetele, võttes arvesse direktiivi 96/8/EÜ asjakohaseid sätteid.

(17)

Käesolevas määruses tuleks muu hulgas määrata kindlaks imiku piimasegu ja jätkupiimasegu, teraviljapõhise töödeldud toidu ja imikutoidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate mõistete määratlused, võttes arvesse direktiivide 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ asjakohaseid sätteid.

(18)

Määrusega (EÜ) nr 178/2002 sätestatakse toiduga seotud riskianalüüsi põhimõtted ning nähakse ette struktuurid ja meetodid Euroopa Toiduohutusameti („toiduohutusamet”) teaduslike ja tehniliste hinnangute jaoks. Käesoleva määruse kohaldamisel peaks konsulteerima toiduohutusametiga kõigis küsimustes, mis võivad mõjutada rahvatervist.

(19)

On oluline, et käesoleva määrusega reguleeritud toidu tootmiseks kasutatavad koostisained oleksid sobivad rahuldamaks nende isikute toitumisvajadusi, kellele selline toit on ette nähtud, ja et nende koostisainete toiteväärtuse asjakohasus oleks kindlaks tehtud üldtunnustatud teaduslike andmete põhjal. Kõnealust asjakohasust tuleks tõendada olemasolevate teaduslike andmete süstemaatilise läbivaatamisega.

(20)

Pestitsiidide jääkide piirnormid, mis on kehtestatud asjakohases liidu õiguses, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määruses (EÜ) nr 396/2005 (taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide kohta), (15) ei tohiks piirata käesolevas määruses ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud erisätete kohaldamist.

(21)

Pestitsiidide kasutamine võib kaasa tuua pestitsiidijääkide esinemise käesoleva määrusega reguleeritud toidus. Seetõttu tuleks pestitsiidide kasutamist piirata võimalikult suures ulatuses, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turule laskmise kohta) (16). Pestitsiidide kasutamisele kehtestatud piirangud ja keelud ei pruugi siiski tagada, et käesoleva määrusega reguleeritud toit, sh imikute ja väikelaste toit, pestitsiide ei sisalda, kuna mõned pestitsiidid saastavad keskkonda ning sellises toidus võib leida nende jääke. Sellest tulenevalt tuleks haavatavate elanikkonnarühmade kaitseks kehtestada maksimaalsed pestitsiidide jääkide saavutatavad tasemed sellises toidus, võttes arvesse häid põllumajandustavasid ja muid kokkupuuteallikaid, nagu keskkonna saastumine.

(22)

Käesoleva määruse alusel vastu võetavates delegeeritud õigusaktides tuleks arvesse võtta teatavaid pestitsiide käsitlevaid piiranguid ja keelde, mis on võrdväärsed praegu direktiivide 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ lisades sätestatuga. Kõnealuseid piiranguid ja keelde tuleks korrapäraselt ajakohastada, pöörates erilist tähelepanu pestitsiididele, mis sisaldavad toimeaineid, taimekaitseaineid või sünergiste, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1272/2008 (mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist) (17) kohaselt klassifitseeritud kui 1A või 1B kategooria mutageenid, 1A või 1B kategooria kantserogeenid või 1A või 1B kategooria reproduktiivtoksilised ained või millel leitakse olevat sisesekretsioonisüsteemi kahjustavaid omadusi, mis võivad inimestele halvasti mõjuda.

(23)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määruse (EÜ) nr 258/97 (uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta) (18) reguleerimisalasse kuuluvaid aineid ei tohiks lisada käesoleva määrusega reguleeritud toidu hulka, kui need ained ei vasta määruses (EÜ) nr 258/97 sätestatud turuleviimise tingimustele ega ole kooskõlas käesolevas määruses ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud tingimustega. Kui käesoleva määruse kohaselt kasutatud aine puhul muudetakse oluliselt tootmismeetodit või osakeste suurust, näiteks nanotehnoloogia abil, ei käsitata kõnealust ainet käesoleva määruse kohaselt kasutatud ainena ning seda tuleks määruse (EÜ) nr 258/97 kohaselt ja seejärel käesoleva määruse kohaselt uuesti hinnata.

(24)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011 (milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele) (19) sätestab märgistamist käsitlevad üldnõuded. Üldjuhul tuleks kõnealuseid märgistamisnõudeid kohaldada käesoleva määrusega reguleeritud toidugruppide suhtes. Käesoleva määrusega tuleks määruse (EL) nr 1169/2011 suhtes vajadusel siiski ette näha lisanõuded või erandid, et vastata käesoleva määruse erieesmärkidele.

(25)

Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva toidu märgistamisel, esitlemisel ja reklaamimisel ei tohiks sellisele toidule omistada inimeste haigusi vältida aitavaid, ravivaid või leevendavaid omadusi või sellistele omadustele viidata. Meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit on mõeldud kasutamiseks sellistele patsientidele, kellel on näiteks konkreetse haiguse, häire või terviseseisundi tõttu piiratud, kahjustunud või häirunud võime tavatoidu manustamiseks. Viitamist kasutamisele nende haiguste, häirete või terviseseisundite korral, milleks toit on ette nähtud, ei tohiks pidada viiteks haigust vältivale, ravivale või leevendavale omadusele.

(26)

Haavatavate tarbijate kaitsmise huvides peaksid märgistamisnõuded tagama tarbijatele toote täpse identifitseerimise. Imiku piimasegude ja jätkupiimasegude puhul peaks kogu kirjalik ja piltide kujul esitatav teave võimaldama erinevaid piimasegusid selgelt eristada. Raskused märgistamisel kujutatud imiku täpse vanuse kindlakstegemisel võivad tarbijaid eksitada ja takistada toote identifitseerimist. Kõnealust riski tuleks vältida märgistamise asjakohaste piirangute abil. Lisaks sellele ning võttes arvesse, et imiku piimasegu on toit, mis iseseisvalt rahuldab imiku toitumisvajadusi alates sünnist kuni sobiva lisatoidu kasutuselevõtmiseni, on toote nõuetekohane identifitseerimine tarbijate kaitsmise seisukohalt äärmiselt oluline. Seega tuleks imiku piimasegude esitlemise ja reklaamimisega seonduvalt kehtestada asjakohased piirangud.

(27)

Käesolevas määruses tuleks esitada kriteeriumid koostise ja teabe erinõuete kehtestamiseks imiku piimasegu, jätkupiimasegu, teraviljapõhise töödeldud toidu ning muu imikutoidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ja kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendaja kohta, võttes arvesse direktiive 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ.

(28)

Määrus (EÜ) nr 1924/2006 sätestab toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kasutamise eeskirjad ja tingimused. Kõnealuseid eeskirju tuleks üldjuhul kohaldada käesoleva määrusega reguleeritud toidugruppide suhtes, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides on sätestatud teisiti.

(29)

Maailma Terviseorganisatsiooni soovituste kohaselt tuleks madala sünnikaaluga imikutele anda rinnapiima. Sellegipoolest võib väikese sünnikaaluga või enneaegselt sündinud imikutel olla eritoitumisvajadusi, mida ei saa rahuldada rinnapiima või tavalise imiku piimaseguga. Tegelikult võivad madala sünnikaaluga imiku ja enneaegselt sündinud imiku toitumisvajadused oleneda kõnealuse imiku terviseseisundist, eelkõige tema kaalust võrreldes terve imikuga, ning sellest, mitu nädalat enne eeldatud sünnikuupäeva laps sündis. Iga juhtumi puhul tuleb eraldi otsustada, kas imiku seisund nõuab, et talle antaks meditsiinilise järelevalve all meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toitu, mis on töötatud välja imikute toitumisvajaduste rahuldamiseks (piimasegu) ja mis on kohandatud kõnealuse imiku konkreetse seisundi jaoks.

(30)

Direktiivis 1999/21/EÜ nõutakse, et direktiivis 2006/141/EÜ sätestatud imiku piimasegude ja jätkupiimasegude koostist käsitlevaid teatavaid nõudeid kohaldatakse ka meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud imikutoidu suhtes sõltuvalt imiku vanusest. Siiski ei kehti praegu sellise toidu suhtes direktiivis 2006/141/EÜ sätestatud teatavad sätted, sealhulgas märgistamist, esitlemist, reklaami ning reklaami- ja kaubandustavasid käsitlevad sätted. Turul toimuvad arengud, millega kaasneb sellise toidu märkimisväärne kasv, tekitavad vajaduse vaadata läbi sellised imikutele ettenähtud piimasegusid käsitlevad nõuded nagu pestitsiidide kasutamist käsitlevad nõuded selliste piimasegude tootmiseks ettenähtud toodetes ja pestitsiidijääkide, märgistamise, esitlemise, reklaami ning reklaami- ja kaubandustavade nõuded, mis peaksid vajaduse korral kehtima ka imikute toitumisvajaduste rahuldamiseks väljatöötatud meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu puhul.

(31)

Liidu turul leidub aina rohkem piimal põhinevaid jooke ja sarnaseid tooteid, mida reklaamitakse kui tooteid, mis on eriti sobivad väikelastele. Selliseid tooteid, mis võivad olla valmistatud loomset või taimset päritolu valgust, nagu lehma- või kitsepiimast või sojast või riisist, turustatakse sageli väikelaste piimatoodetena või muud sarnast sõnastust kasutades. Kuigi neid tooteid reguleeritakse praegu erinevate liidu õigusaktidega, nagu määrused (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning direktiiv 2009/39/EÜ, ei ole need hõlmatud kehtivate erimeetmetega, mida kohaldatakse imikutele ja väikelastele ettenähtud toidu suhtes. Ollakse eriarvamusel selle suhtes, kas sellised tooted rahuldavad selle konkreetse elanikkonna rühma toitumisvajadusi, kellele need suunatud on. Komisjon peaks seetõttu esitama pärast toiduohutusametiga konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selliste erisätete võimaliku vajaduse kohta, mis käsitlevad kõnealuste toodete koostise, märgistamise ja vajaduse korral muud laadi nõudeid. Kõnealuses aruandes tuleks muu hulgas käsitleda väikelaste toitumisvajadusi ja kõnealuste toodete rolli nende toidus, võttes arvesse väikelaste toitumisharjumusi, toitainete tarbimist ning saasteainete ja pestitsiididega kokkupuutumise taset. Aruandes tuleks käsitleda ka selliste toodete koostist ja seda, kas neil on rinnapiimast võõrutatud laste puhul toiteväärtuselisi eeliseid võrreldes tavatoiduga. Komisjon võib koos aruandega esitada ka seadusandliku ettepaneku.

(32)

Direktiiviga 2009/39/EÜ on ette nähtud, et erisätteid kohaldatakse eritoiduks ettenähtud toiduainete määratlusega hõlmatud kahe järgmise toidugrupi kohta: „toit, mis on ettenähtud eelkõige sportlastele suurest lihaspingest tingitud energiakao korvamiseks” ning „toit, mis on ettenähtud süsivesikute metabolismi häirete (diabeedi) all kannatavatele inimestele”. Seoses erisätetega, milles käsitletakse süsivesikute metabolismi- ehk ainevahetushäiretega (diabeediga) inimestele ette nähtud toitu, jõuti komisjoni 26. juuni 2008. aasta aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule süsivesikute metabolismi- ehk ainevahetushäiretega (diabeediga) inimestele ette nähtud toidu kohta järeldusele, et koostise erinõuete sätestamiseks puudub teaduslik alus. Suurest lihaspingest tingitud energiakao korvamiseks eelkõige sportlastele ettenähtud toidu küsimuses ei olnud erisätete väljatöötamise osas võimalik jõuda õnnestunud lahenduseni, kuna liikmesriikidel ja sidusrühmadel on väga erinevad seisukohad sellistes küsimustes nagu konkreetsete õigusaktide reguleerimisala, reguleeritavate toidu alagruppide arv ja koostise nõuete kehtestamise kriteeriumid ning uuenduslikule tootearendusele avalduv võimalik mõju. Seepärast ei peaks praeguses etapis erisätteid välja töötama. Vahepeal on toidukäitlejate esitatud taotluste alusel kaalutud asjakohaseid nõudmisi loa andmiseks vastavalt määrusele (EÜ) nr 1924/2006.

(33)

Erivarvamusi esineb selle kohta, kas on vaja täiendavaid eeskirju, et tagada tarbijatele piisav kaitse seoses sportlastele ettenähtud toiduga, mida nimetatakse ka suurest lihaspingest tingitud energiakao korvamiseks ettenähtud toiduks. Sellest tulenevalt peaks komisjonilt paluma, et ta esitaks pärast toiduohutusametiga konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selliste sätete võimaliku vajaduse kohta, mis käsitlevad sportlastele ettenähtud toitu. Toiduohutusametiga konsulteerimisel tuleks arvesse võtta toidu teaduskomitee 28. veebruari 2001. aasta aruannet sellise toidu koostise ja kirjelduse kohta, mis on ette nähtud eelkõige sportlastele suurest lihaspingest tingitud energiakao korvamiseks. Komisjon peaks oma aruandes eelkõige hindama, kas sätted on tarbijate kaitse tagamiseks vajalikud.

(34)

Komisjonil peaks olema võimalik võtta vastu tehnilisi suuniseid, mille eesmärk on hõlbustada toidukäitlejatel, eelkõige VKEdel käesoleva määruse järgimist.

(35)

Võttes arvesse praegust olukorda turul ning direktiive 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ ning määrust (EÜ) nr 953/2009, on asjakohane koostada ja lisada käesoleva määruse lisasse liidu loetelu ainetest, mis kuuluvad järgmistesse ainerühmadesse: vitamiinid, mineraalained, aminohapped, karnitiin ja tauriin, nukleotiidid, koliin ja inositool. Nimetatud rühmadesse kuuluvate ainete seast peaks olema lubatud käesoleva määrusega reguleeritud toidugruppide hulka lisada ainult liidu loetellu lisatud aineid. Kui liidu loetellu lisatakse aineid, tuleks täpsustada, millisesse käesoleva määrusega reguleeritud toidugruppi selliseid aineid võib lisada.

(36)

Ainete lisamine liidu loetellu ei peaks tähendama seda, et nende lisamine ühte või mitmesse käesoleva määrusega reguleeritud toidugruppi on vajalik või soovitav. Liidu loetelu eesmärk on üksnes kajastada seda, milliseid teatavatesse ainerühmadesse kuuluvaid aineid võib lisada ühte või mitmesse käesoleva määrusega reguleeritud toidugruppi, kusjuures iga käesoleva määrusega reguleeritud toidugrupi koostis on kavas kindlaks määrata koostise erinõuetega.

(37)

Mitut käesoleva määrusega reguleeritud toidule lisatavat ainet võib lisada ka tehnoloogilistel eesmärkidel toidu lisaainena, toiduvärvina, lõhna- või maitseainena või muudel sarnastel eesmärkidel, sealhulgas lubatud veinivalmistustavade ja -viiside korral, mis on ette nähtud toidu suhtes kohaldatavate liidu õigusaktidega. Sellega seoses kiidetakse kõnealuste ainete näitajad heaks liidu tasandil. Neid näitajaid tuleks kohaldada kõnealuste ainete suhtes olenemata sellest, mis eesmärgil neid aineid toidus kasutatakse, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

(38)

Liidu loetellu kantud ainete suhtes, millele ei ole veel liidu tasandil puhtusekriteeriumeid vastu võetud, ja rahvatervise kaitse kõrge taseme tagamiseks tuleks kohaldada üldiselt heakskiidetud puhtusekriteeriume, mida soovitavad rahvusvahelised organisatsioonid või asutused, sealhulgas, kuid mitte ainult, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ja Maailma Terviseorganisatsiooni ühine lisaainete ekspertkomisjon (JECFA) ning Euroopa farmakopöa. Liikmesriikidel peaks olema lubatud säilitada riigisisesed eeskirjad, millega nähakse ette rangemad puhtusekriteeriumid, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingus sätestatud eeskirjade kohaldamist.

(39)

Käesoleva määrusega reguleeritud toidugruppidele kohaldatavate nõuete täpsustamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada käesoleva määrusega reguleeritud toidugruppide suhtes koostise ja teabe erinõuded, sealhulgas märgistamise lisanõuded määrusele (EL) nr 1169/2011 või erandid sellest määrusest, ning seoses toitumis- ja tervisealaste väidete lubamisega. Selleks et tarbijad saaksid kiirelt kasu tehnika ja teaduse arengust, eelkõige uuenduslike toodete valdkonnas, ning sellest tulenevalt ka innovatsiooni edendamiseks, peaks komisjonil samuti olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega ajakohastada korrapäraselt kõnealuseid erinõudeid, võttes arvesse kõiki asjakohaseid andmeid, sealhulgas huvitatud isikute esitatud andmeid. Tehnika ja teaduse arengu ning tarbijate tervisega arvestamiseks peaks komisjonil olema ka õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte selliste täiendavate ainerühmade liidu loetellu lisamise kohta, millel on toitumisalane või füsioloogiline mõju, või selleks, et jätta mõni kõnealune rühm liidu loeteluga hõlmatud ainerühmadest välja. Samal eesmärgil, ja tingimusel, et võetakse arvesse käesolevas määruses sätestatud täiendavaid nõudeid, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte liidu loetelu muutmiseks seoses uue aine lisamise, aine välja jätmise ning ka mõne ainega seotud elemendi lisamise, välja jätmise või muutmisega liidu loetelus. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(40)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused otsustamaks, kas asjaomane toit kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse ja millisesse toidugruppi see kuulub. Kõnealuseid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendusvolituste teostamise suhtes) (20).

(41)

Praegu on väidete „gluteenivaba” ja „väga madala gluteenisisaldusega” kasutamise eeskirjad täpsustatud määruses (EÜ) nr 41/2009. Nimetatud määrusega ühtlustatakse teavet, mida antakse tarbijatele gluteenivabade või vähendatud gluteenisisaldusega toidu puhul, ning sätestatakse erieeskirjad toidu jaoks, mis on spetsiaalselt toodetud, valmistatud ja/või töödeldud selleks, et vähendada ühe või mitme gluteeni sisaldava koostisosa gluteenisisaldust või asendada selliseid gluteenisisaldusega koostisosi, ning muu toidu jaoks, mis on valmistatud üksnes looduslikult gluteenivabadest koostisosadest. Määruses (EL) nr 1169/2011 sätestatakse eeskirjad teabe kohta, mis tuleb esitada iga toidu, sealhulgas pakendamata toidu puhul neis sisalduvate selliste ainete (näiteks gluteeni sisaldavate koostisainete) kohta, mis on teaduslikult tõendatud allergeenilise või talumatuse toimega, et võimaldada toiduallergia või -talumatusega tarbijail, näiteks gluteenitalumatusega inimestel, teha teadlikke valikuid, mis on nende jaoks ohutud. Selguse ja järjepidevuse nimel tuleks märgete „gluteenivaba” ja „väga madala gluteenisisaldusega” kasutamise eeskirju reguleerida ka määrusega (EL) nr 1169/2011. Määruse (EL) nr 1169/2011 kohaselt vastu võetavad õigusaktid, millega võetakse üle määruses (EÜ) nr 41/2009 sätestatud märgete „gluteenivaba” ja „väga madala gluteenisisaldusega” kasutamise eeskirjad, peaksid tagama gluteenitalumatusega inimestele vähemalt sama kaitsetaseme kui praegu on sätestatud määruses (EÜ) nr 41/2009. Kõnealune eeskirjade ülevõtmine tuleks lõpule viia enne käesoleva määruse kohaldamise algust. Lisaks peaks komisjon kaaluma, kuidas gluteenitalumatusega inimesi nõuetekohaselt teavitada erinevusest sellise toidu, mis on spetsiaalselt toodetud, valmistatud ja/või töödeldud selleks, et vähendada ühe või mitme gluteeni sisaldava koostisosa gluteenisisaldust, ning muu toidu, mis on valmistatud üksnes looduslikult gluteenivabadest koostisosadest, vahel.

(42)

Märgistamise ja koostise eeskirjad laktoosi toidus puudumise või vähendatud sisalduse esitamise kohta on liidu tasandil praegu ühtlustamata. Samas on nimetatud teave laktoositalumatusega inimeste jaoks oluline. Määruses (EL) nr 1169/2011 sätestatakse eeskirjad teabe esitamiseks ainete kohta, mis on teaduslikult tõendatud allergeenilise või talumatuse toimega, et võimaldada tarbijail, näiteks laktoositalumatusega inimestel, teha teadlikke valikuid, mis on nende jaoks ohutud. Selguse ja järjepidevuse huvides tuleks laktoosi toidus puudumisele või vähendatud sisaldusele viitavate märgete kasutamise eeskirjade kehtestamist reguleerida määruse (EL) nr 1169/2011 alusel, võttes arvesse toiduohutusameti 10. septembri 2010. aasta teaduslikku arvamust laktoosi piirväärtuste kohta laktoositalumatuse ja galaktoseemia puhul.

(43)

Mõistet „toidukorra toidu asendaja kehakaalu alandamise eesmärgil”, mis on ette nähtud asendama osa päevasest toidukogusest, reguleeritakse praegu direktiivi 96/8/EÜ kohaste erieeskirjadega. Üha rohkem on turul tavatoitu, mis on tähistatud väidetega, mis sarnanevad kehakaalu reguleerimisega seotud tervisealaste väidetega. Selleks, et kõrvaldada võimalik segadus seoses kehakaalu reguleerimiseks turustatava, kõnealusesse gruppi kuuluva toiduga ning tagada õiguskindlus ja liidu õigusaktide ühtsus, tuleks selliseid väiteid reguleerida üksnes määruse (EÜ) nr 1924/2006 alusel ja need peaks vastama nimetatud määruses sätestatud nõuetele. Määruse (EÜ) nr 1924/2006 kohased tehnilised kohandused, mis on seotud kehakaalu reguleerimisele viitavate tervisealaste väidetega toidu puhul ja tehakse toidu kohta, mida esitletakse kui „toidukorra toidu asendaja kehakaalu alandamise eesmärgil”, ning direktiiviga 96/8/EÜ reguleeritud selliste väidete kasutustingimustega, tuleb viia lõpule enne käesoleva määruse kohaldamise algust.

(44)

Käesolev määrus ei mõjuta kohustust austada põhiõigusi ja õiguse üldpõhimõtteid, sealhulgas sõnavabadust, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 11, mida tõlgendatakse koostoimes artikliga 52, ja muudes asjakohastes sätetes.

(45)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt teatavate toidugruppide koostise ja teabe nõuete, teatavatele toidugruppidele lisada lubatud ainete liidu loetelu ja liidu loetelu ajakohastamist käsitlevate eeskirjade kehtestamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning ettepandud meetme ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(46)

Direktiivis 92/52/EMÜ on sätestatud, et liidust eksporditavad ja reeksporditavad imiku piimasegud ja jätkupiimasegud peavad vastama liidu õigusele, välja arvatud juhul, kui importiv riik on nõudnud või sätestanud teisiti. Kõnealune põhimõte on toidu suhtes juba sätestatud määruses (EÜ) nr 178/2002. Sellest tulenevalt tuleks lihtsustamise ja õiguskindluse huvides tunnistada direktiiv 92/52/EMÜ kehtetuks.

(47)

Direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ, 2006/141/EÜ, 2009/39/EÜ ning määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr 953/2009 tuleks samuti kehtetuks tunnistada.

(48)

Vaja on asjakohaseid üleminekumeetmeid, et toidukäitlejad jõuaksid käesoleva määruse sätetega kohaneda,

a)

imiku piimasegu ja jätkupiimasegu;

b)

teraviljapõhine töödeldud toit ja imikutoit;

c)

meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit;

d)

kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendaja.

a)

„toit”, „toidukäitleja”, „jaemüük” ja „turuleviimine” vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2 ning artikli 3 lõigetes 3, 7 ja 8 sätestatud määratlustele;

b)

„müügipakendis toit”, „märgistamine” ja „tehisnanomaterjal” vastavalt määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 2 lõike 2 punktides e, j ja t sätestatud määratlustele;

c)

„toitumisalane väide” ja „tervisealane väide” vastavalt määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 2 lõike 2 punktides 4 ja 5 sätestatud määratlustele.

i)

mis on ette nähtud tervete imikute eritoitumisvajaduste rahuldamiseks võõrutusperioodil ja tervete väikelaste lisatoiduks ja/või nende järkjärguliseks kohanemiseks tavatoiduga ning

ii)

mis kuulub ühte järgmisse rühma:

i)

teraviljapõhine töödeldud toit ja

ii)

piimal põhinevad joogid ja sarnased väikelastele ettenähtud tooted;

a)

kas asjaomane toit kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse;

b)

millisesse artikli 1 lõikes 1 osutatud konkreetsesse toidugruppi asjaomane toit kuulub.

a)

artikli 1 lõikes 1 osutatud toidu koostisele kohaldatavad erinõuded, välja arvatud lisas esitatud nõuded;

b)

artikli 1 lõikes 1 osutatud toidu valmistamiseks ette nähtud toodetes kasutatavaid pestitsiide ja sellises toidus esinevaid pestitsiidijääke käsitlevad erinõuded. Erinõudeid, mis käsitlevad artikli 1 lõike 1 punktides a ja b osutatud toidugruppe ning imikute ja väikelaste toitumisvajaduste rahuldamiseks väljatöötatud, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toitu, ajakohastatakse korrapäraselt ja need sisaldavad muu hulgas sätteid pestitsiidide kasutamise piiramiseks võimalikult suures ulatuses;

c)

artikli 1 lõikes 1 osutatud toidu märgistamise, esitlemise ja reklaami erinõuded, sealhulgas sellega seotud toitumis- ja tervisealaste väidete lubamine;

d)

teavitamisnõuded artikli 1 lõikes 1 osutatud toidu turule viimiseks, et hõlbustada sellise toidu tõhusat ametlikku seiret, ja mille alusel teavitavad ettevõtjad nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus kõnealust toitu turustatakse;

e)

imiku piimasegudega seotud reklaami- ja kaubandustavade nõuded;

f)

imiku ja väikelaste toitmist käsitleva teabe nõuded, et tagada piisav teave asjakohase toitmise kohta;

g)

imikute toitumisvajaduste rahuldamiseks väljatöötatud, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu erinõuded, sealhulgas vajadusel koostise nõuded ning pestitsiidide kasutamist käsitlevad nõuded sellise toidu valmistamiseks ettenähtud toodetes, ja pestitsiidijääkide, märgistamise, esitlemise, reklaami ning reklaami- ja kaubandustavade nõuded.

a)

vitamiinid;

b)

mineraalained;

c)

aminohapped;

d)

karnitiin ja tauriin;

e)

nukleotiidid;

f)

koliin ja inositool.

a)

artikli 1 lõikes 1 osutatud toidugrupp, millele võib lisada käesoleva artikli lõikes 1 loetletud ainerühmadesse kuuluvaid aineid;

b)

aine nimi, kirjeldus ja vajaduse korral kirjeldus aine esinemise vormi kohta;

c)

vajaduse korral aine kasutamise tingimused;

d)

vajaduse korral ainele kohaldatavad puhtusekriteeriumid.

a)

ainerühma välja jätmine;

b)

toitumisalase või füsioloogilise mõjuga ainerühma lisamine.

a)

aine lisamine liidu loetellu;

b)

aine välja jätmine liidu loetelust;

c)

artikli 15 lõikes 3 osutatud elementide lisamine, välja jätmine või muutmine.

—

artiklid 11, 16, 18 ja 19, mida kohaldatakse alates 19. juulist 2013;

—

artikkel 15 ja käesoleva määruse lisa, mida kohaldatakse alates artikli 11 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktide kohaldamise alguskuupäevast.

29.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 181/57

(1)

Protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artikli 2 lõigete 1 ja 2 kehtivusaeg lõpeb 2009.–2014. aastaks valitud Euroopa Parlamendi koosseisu ametiaja lõppemisel.

(2)

Horvaatia Vabariigi ühinemistingimusi ning Euroopa Liidu lepingus, Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus tehtavaid muudatusi käsitleva akti artikli 19 lõike 1 kehtivusaeg lõpeb 2009.–2014. aastaks valitud Euroopa Parlamendi koosseisu ametiaja lõppemisel.

(3)

Viivitamata on vaja täita protokolli nr 36 artikli 2 lõike 3 sätteid ja võtta sellest tulenevalt vastu Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõike 2 teises lõigus ette nähtud otsus, et võimaldada liikmesriikidel kehtestada õigel ajal vajalikud siseriiklikud meetmed Euroopa Parlamendi valimiste korraldamiseks 2014.–2019. aasta ametiajaks.

(4)

Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõike 2 esimene lõik sätestab kriteeriumid Euroopa Parlamendi koosseisu kohta, mille kohaselt ei ole liidu kodanike esindajate arv suurem kui seitsesada viiskümmend, millele lisandub president, kodanike esindatus on kahanevalt proportsionaalne, alammääraks on kuus liiget liikmesriigi kohta ja ükski liikmesriik ei saa üle üheksakümne kuue koha.

(5)

Euroopa Liidu lepingu artikkel 10 sätestab muu hulgas, et liit toimib esindusdemokraatia alusel, kusjuures kodanikud on liidu tasandil otseselt esindatud Euroopa Parlamendis ning liikmesriike esindavad nende valitsused, kes ise annavad demokraatlikult aru kas oma riikide parlamentidele või kodanikele, nõukogus. Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõige 2, mis käsitleb Euroopa Parlamendi koosseisu, kohaldub seega aluslepingutes sätestatud laiemas institutsioonilises raamistikus, mis hõlmab ka sätteid nõukogus otsuste tegemise kohta,

—

kohtade jaotamisel Euroopa Parlamendis kasutatakse täiel määral Euroopa Liidu lepingus kindlaks määratud minimaalset ja maksimaalset arvu, et kajastada võimalikult täpselt iga liikmesriigi rahvaarvu;

—

iga liikmesriigi rahvaarvu ja parlamendikohtade vaheline suhe enne täisarvuni ümardamist erineb vastavalt rahvaarvule sellisel viisil, et suurema rahvaarvuga liikmesriigist valitud Euroopa Parlamendi liige esindab suuremat arvu kodanikke kui väiksema rahvaarvuga liikmesriigist valitud Euroopa Parlamendi liige ja vastupidiselt, mida suurem on liikmesriigi rahvaarv, seda suuremale arvule kohtadele tal on õigus.