ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2013.174.est |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 174 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
56. aastakäik |
Sisukord |
|
I Seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
* |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 549/2013, 21. mai 2013, Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta ( 1 ) |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I Seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
26.6.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 174/1 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 549/2013,
21. mai 2013,
Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Liidu poliitika kujundamiseks ja liikmesriikide majanduse ning majandus- ja rahaliidu järelevalveks on vaja võrreldavaid, ajakohaseid ja usaldusväärseid andmeid iga liikmesriigi või piirkonna majanduse struktuuri ja arengu kohta. |
(2) |
Liikmesriikide majanduse ning majandus- ja rahaliidu järelevalves peaks komisjonil olema oma osa ning eelkõige peaks ta andma nõukogule korrapäraselt aru liikmesriikide edusammudest majandus- ja rahaliiduga seonduvate kohustuste täitmisel. |
(3) |
Liidu kodanikud vajavad rahvamajanduse arvepidamist kui liikmesriigi või piirkonna majanduse olukorra hindamise peamist vahendit. Võrreldavuse huvides tuleks selline arvepidamine koostada ühtsete põhimõtete alusel, mis ei ole mitmeti tõlgendatavad. Esitatav teave peaks olema võimalikult täpne, täielik ja õigeaegne, et tagada kõigi sektorite maksimaalne läbipaistvus. |
(4) |
Komisjon peaks liidu halduseesmärkidel ja eelkõige eelarvega seotud arvutusteks kasutama rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise koondnäitajaid. |
(5) |
1970. aastal avaldati haldusdokument pealkirjaga „Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteem (ESA)”, mis hõlmas käesoleva määrusega reguleeritavat valdkonda. Selle dokumendi ainukoostajaks oli Euroopa Ühenduste Statistikaamet, tehes seda omaenda vastutusel, ning see oli statistikaameti ja liikmesriikide statistikaasutuste mitmeaastase töö tulemus, mille eesmärk oli töötada välja rahvamajanduse arvepidamise süsteem, mis vastaks Euroopa ühenduste majandus- ja sotsiaalpoliitika vajadustele. See kujutas endast Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahvamajanduse arvepidamise süsteemi ühenduse versiooni; seni olid ühendused kasutanud ÜRO versiooni. Et algteksti ajakohastada, anti 1979. aastal välja teine trükk (3). |
(6) |
Nõukogu 25. juuni 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 2223/96 ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (4) kehtestati rahvamajanduse arvepidamise süsteem, mis vastas ühenduse majandus-, sotsiaal- ja regionaalpoliitika vajadustele. Süsteem oli üldjoontes kooskõlas toonase uue rahvamajanduse arvepidamise süsteemiga (SNA 1993), mille ÜRO statistikakomisjon oli 1993. aasta veebruaris vastu võtnud, et kõikide ÜRO liikmesriikide tulemused oleksid rahvusvaheliselt võrreldavad. |
(7) |
SNA 1993 ajakohastati uueks rahvamajanduse arvepidamise süsteemiks (SNA 2008), mille ÜRO statistikakomisjon võttis vastu 2009. aasta veebruaris, et viia rahvamajanduse arvepidamine paremini vastavusse uue majanduskeskkonna, metodoloogia arengu ja kasutajate vajadustega. |
(8) |
Euroopa arvepidamise süsteem, mis on kehtestatud määrusega (EÜ) nr 2223/96 (ESA 95), tuleks SNA uusi arengusuundi silmas pidades läbi vaadata nii, et Euroopa arvepidamise muudetud süsteemist, nagu see kehtestatakse käesoleva määrusega, saaks versioon SNA 2008, mis on kohandatud vastavaks liikmesriikide majandusstruktuurile, ning et liidu andmed oleksid võrreldavad tema peamiste rahvusvaheliste partnerite andmetega. |
(9) |
Selleks et luua Euroopa arvepidamise muudetud süsteemi satelliitarvepidamise kontodena keskkonnamajandusliku arvepidamise kontod, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2011. aasta määrusega (EL) nr 691/2011 (Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta) (5) loodud Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kogumise, koostamise, edastamise ja hindamise ühine raamistik. |
(10) |
Keskkonda ja sotsiaalvaldkonda käsitleva arvepidamise puhul tuleks samuti täielikult arvesse võtta komisjoni 20. augusti 2009. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga „SKP täiendamine: edu mõõtmine muutuvas maailmas”. Vaja on veel teha aktiivselt metodoloogilisi uuringuid ja andmeteste, eriti SKP täiendamisega ja strateegiaga „Euroopa 2020” seotud küsimustes, eesmärgiga töötada välja põhjalikum heaolu ja edusammude mõõtmise metoodika, toetamaks aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamist. Sellega seoses tuleks käsitleda keskkonna välismõju ja sotsiaalse ebavõrdsuse küsimust. Tootlikkuse muutusi tuleks samuti arvesse võtta. See peaks võimaldama teha SKP koondnäitajaid täiendavad andmed kättesaadavaks niipea kui võimalik. Komisjon peaks 2013. aastal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule SKP täiendamist käsitleva teatise järelmeetmed ning asjakohasel juhul 2014. aastal seadusandlikud ettepanekud. Rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise andmeid tuleks käsitada nende eesmärkide saavutamise vahendina. |
(11) |
Uurida tuleks võimalust kasutada uusi automatiseeritud ja reaalajas toimuva kogumise meetodeid. |
(12) |
Käesoleva määrusega kehtestatav Euroopa arvepidamise muudetud süsteem (ESA 2010) sisaldab metoodikat ja edastamise programmi, milles on kindlaks määratud kontod ja tabelid, mille kõik liikmesriigid peavad kindlateks tähtaegadeks edastama. Komisjon peaks need kontod ja tabelid kasutajatele kättesaadavaks tegema kindlatel kuupäevadel ning, kui see on asjakohane, eelnevalt välja kuulutatud avaldamiskalendri kohaselt, eriti majandusliku lähenemise seire ja liikmesriikide majanduspoliitika tiheda kooskõlastuse eesmärkidel. |
(13) |
Andmete avaldamisel tuleks rakendada kasutajale orienteeritud lähenemist, pakkudes liidu kodanikele ja teistele sidusrühmadele ligipääsetavat ja kasulikku teavet. |
(14) |
ESA 2010 peaks järk-järgult asendama kõik muud süsteemid, moodustades ühistest standarditest, määratlustest, klassifikaatoritest ja arvepidamiseeskirjadest koosneva raamistiku liikmesriikide kontode koostamiseks liidu poolt järgitavatel eesmärkidel, et oleks võimalik saada liikmesriikide vahel võrreldavaid tulemusi. |
(15) |
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS), (6) tuleb kõikides komisjonile edastatavates liikmesriikide statistilistes andmetes, mis on jaotatud territoriaalüksuste järgi, kasutada NUTSi klassifikatsiooni. Seetõttu tuleks piirkondliku statistika võrreldavuse huvides määratleda territoriaalüksused NUTSi alusel. |
(16) |
Liikmesriikide andmeedastus, sealhulgas konfidentsiaalsete andmete edastus, on reguleeritud eeskirjadega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määruses (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (7). Seepärast peaksid käesoleva määrusega kooskõlas võetavad meetmed samuti tagama konfidentsiaalsete andmete kaitse ja selle, et Euroopa statistika tegemisel ja levitamisel ei avaldata andmeid ebaseaduslikult ega kasutata neid muudel kui statistilistel eesmärkidel. |
(17) |
Moodustatud on rakkerühm, et uurida edasi küsimust, kuidas käsitleda kaudselt mõõdetavaid finantsvahendusteenuseid (FISIM) rahvamajanduse arvepidamises, sealhulgas selleks, et uurida riskiga korrigeerimise meetodit, mille puhul risk jäetakse FISIMi arvutamisest välja, et kajastada realiseerunud riski eeldatavaid tulevasi kulusid. Võttes arvesse selle rakkerühma järeldusi, võib osutuda vajalikuks muuta delegeeritud õigusaktiga FISIMi arvutamise ja jaotamise metoodikat, et saada paremaid tulemusi. |
(18) |
Kulutused teadus- ja arendustegevusele on investeering ja seetõttu tuleks need kirjendada põhivarasse tehtud kapitali kogumahutusena. Sellegipoolest on vaja delegeeritud õigusaktiga täpsustada pärast seda, kui lisatabelite väljatöötamisel põhinevate katsete käigus on saavutatud piisav kindlus, et need andmed on usaldusväärsed ja võrreldavad, milline on nende põhivarasse tehtud kapitali kogumahutusena kirjendatavate teadus- ja arendustegevuse kulutusi kajastavate andmete vorming. |
(19) |
Nõukogu 8. novembri 2011. aasta direktiivis 2011/85/EL (liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta) (8) nõutakse asjakohase teabe avaldamist selliste tingimuslike kohustuste kohta, millel võib olla avalik-õiguslikele eelarvetele suur mõju, näiteks teave riigi tagatiste, halbade laenude ja riigi osalusega ettevõtete tegevusest tulenevate kohustuste, sealhulgas nende suuruse kohta. Need nõuded teevad vajalikuks teabe avaldamise lisaks käesoleva määruse alusel nõutavale. |
(20) |
Komisjon (Eurostat) moodustas 2012. aasta juunis rakkerühma, et uurida direktiivi 2011/85/EL mõju eelarveandmete kogumisele ja levitamisele; rakkerühm võttis tähelepanu alla nende nõuete rakendamise, mis on seotud tingimuslikke kohustusi käsitleva teabe ja muu asjakohase teabega, mis võib osutada eelarvele avalduvale potentsiaalselt suurele mõjule, sealhulgas teave riigi tagatiste, riigi osalusega ettevõtete kohustuste, avaliku ja erasektori partnerluste, halbade laenude ja valitsuse osaluse kohta ettevõtete kapitalis. Kõnealuse rakkerühma töö täielik rakendamine aitaks nõuetekohaselt analüüsida avaliku ja erasektori partnerluslepingute aluseks olevaid majandussuhteid, sealhulgas asjakohasel juhul ehitusriske ning kättesaadavuse ja nõudlusega seotud riske, ning kajastada bilansiväliste avaliku ja erasektori partnerluste kaudseid võlgu, suurendades seeläbi võlastatistika läbipaistvust ja usaldusväärsust. |
(21) |
Nõukogu otsusega 74/122/EMÜ (9) loodud majanduspoliitika komitee on tegelenud pensionide jätkusuutlikkuse ja pensionireformide küsimusega. Nii liikmesriikide kui ka Euroopa tasandil tuleks tihedalt koordineerida ühelt poolt statistikute ja teiselt poolt majanduspoliitika komitee egiidi all vananeva elanikkonna ekspertide tööd, mis puudutab makromajanduslikke eeldusi ja teisi kindlustusmatemaatilisi parameetreid, selleks et tagada tulemuste järjepidevus ja riikidevaheline võrreldavus ning pensionidega seotud andmete ja teabe tõhus edastamine kasutajatele ja sidusrühmadele. Samuti tuleks teha selgeks, et sotsiaalkindlustusskeemides kogunenud pensioniõigused ei ole sellistena riigi rahanduse jätkusuutlikkuse näitajaks. |
(22) |
Liikmesriikide tingimuslikke kohustusi käsitlevad andmed ja sellekohane teave esitatakse stabiilsuse ja kasvu paktiga kehtestatud mitmepoolse järelevalvega seotud töö raames. Komisjon peaks 2018. aasta juuliks esitama aruande, milles hinnatakse, kas need andmed tuleks teha kättesaadavaks ESA 2010 kontekstis. |
(23) |
Oluline on toonitada liikmesriikide regionaalse arvepidamise tähtsust liidu regionaal-, majandus- ja sotsiaalse ühtekuuluvuse poliitika seisukohast ning majanduste vastastikuse sõltuvuse analüüsi olulisust. Ühtlasi tunnistatakse vajadust suurendada piirkondliku tasandi arvepidamise, sealhulgas valitsemissektori arvepidamise läbipaistvust. Komisjon (Eurostat) peaks pöörama erilist tähelepanu piirkondade eelarveandmetele juhul, kui liikmesriigis on autonoomseid piirkondi või omavalitsusi. |
(24) |
Selleks et muuta käesoleva määruse A lisa eesmärgiga tagada selle ühtlustatud tõlgendamine ja rahvusvaheline võrreldavus, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise lepingu) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas määruse (EÜ) nr 223/2009 alusel moodustatud Euroopa statistikasüsteemi komiteega. Peale selle on ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 4 ja artikli 282 lõike 5 kohaselt oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus asjakohasel juhul läbi konsultatsioone Euroopa Keskpangaga selle pädevusse kuuluvates valdkondades. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
(25) |
Enamik liidu majanduse juhtimise raamistikus, eelkõige ülemäärase eelarvepuudujäägi ja makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluses kasutatavatest statistilistest koondnäitajatest on määratletud ESA põhjal. Komisjon peaks nende menetluste raames andmeid ja aruandeid esitades andma asjakohast teavet sellise mõju kohta, mida ESA 2010 metoodika muudatused, mis kehtestatakse käesoleva määruse kohaselt delegeeritud õigusaktidega, avaldavad asjaomastele koondnäitajatele. |
(26) |
Komisjon hindab enne 2013. aasta mai lõppu tihedas koostöös liikmesriikidega, kas teadus- ja arendustegevuse andmed on piisavalt kvaliteetsed nii jooksevhindades kui ka mahus arvestatuna rahvamajanduse arvepidamises kasutamiseks, eesmärgiga tagada ESA teadus- ja arendustegevuse andmete usaldusväärsus ja võrreldavus. |
(27) |
Kuna käesoleva määruse rakendamine nõuab liikmesriikide statistikasüsteemides põhjalike kohanduste tegemist, teeb komisjon liikmesriikidele erandeid. Eelkõige tuleks rahvamajanduse arvepidamise andmete edastamise programmis arvesse võtta mõnes liikmesriigis programmi vaatlusperioodidel toimunud põhjalikke poliitilisi ja statistilisi muutusi. Komisjoni tehtavad erandid peaksid olema ajutised ja kuuluma läbivaatamisele. Komisjon peaks toetama asjaomaseid liikmesriike tegevuses, mille eesmärk on tagada nende statistikasüsteemide nõutav kohandamine, selleks et need erandid saaks võimalikult kiiresti kaotada. |
(28) |
Andmete esitamise tähtaegade lühendamine võib märkimisväärselt suurendada koormust liidu andmeesitajatele ja liikmesriikide statistikaametitele ja nende kulusid, seades ohtu esitatava teabe kvaliteedi. Seetõttu tuleks andmete esitamise tähtaegade määramisel kaaluda eeliste ja puuduste tasakaalu. |
(29) |
Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (10). |
(30) |
Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt Euroopa muudetud arvepidamissüsteemi kehtestamist ei suuda liikmesriigid eraldi piisavalt saavutada ning seda on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(31) |
Konsulteeritud on Euroopa statistikasüsteemi komiteega. |
(32) |
Konsulteeritud on monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komiteega, mis on moodustatud nõukogu 13. novembri 2006. aasta otsusega 2006/856/EÜ, millega moodustatakse monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komitee, (11) ning rahvamajanduse kogutulu komiteega, mis on moodustatud nõukogu 15. juuli 2003. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 rahvamajanduse kogutulu ühtlustamise kohta turuhindades (rahvamajanduse kogutulu määrus) (12), |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Sisu
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa arvepidamissüsteem 2010 (edaspidi „ESA 2010” või „ESA”).
2. ESA 2010s on sätestatud:
a) |
ühiste standardite, määratluste, klassifikaatorite ja arvepidamiseeskirjade metoodika (A lisa), mida kasutatakse liidus vajalike võrreldavate kontode ja tabelite ning artiklis 3 nõutud tulemuste koostamiseks; |
b) |
programm (B lisa), mis näeb ette tähtajad, milleks liikmesriigid peavad edastama komisjonile (Eurostatile) punktis a osutatud metoodika kohaselt koostatavad kontod ja tabelid. |
3. Ilma et see piiraks artiklite 5 ja 10 kohaldamist, kohaldatakse käesolevat määrust kõikide liidu õigusaktide suhtes, mis viitavad ESA-le või selle määratlustele.
4. Käesolev määrus ei kohusta liikmesriike kasutama ESA 2010 neile endile vajalike kontode koostamiseks.
Artikkel 2
Metoodika
1. Artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud ESA 2010 metoodika on sätestatud A lisas.
2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 7 vastu delegeeritud õigusakte ESA 2010 metoodika muutmiseks, et selgitada ja täiustada selle sisu ühtlustatud tõlgenduse või rahvusvahelise võrreldavuse tagamise nimel, tingimusel et muudatused ei muuda metoodika alusmõisteid, nende rakendamine ei eelda Euroopa statistikasüsteemi andmetootjatelt lisavahendeid ja need ei põhjusta muutust omavahendites.
3. Kui on kahtlusi, kas ESA 2010 arvepidamiseeskirju rakendatakse õigesti, taotleb asjaomane liikmesriik komisjonilt (Eurostatilt) selgitust. Komisjon (Eurostat) tegutseb kiiresti nii taotluse läbivaatamisel kui ka selgitatavas küsimuses asjaomasele liikmesriigile ja kõigile teistele liikmesriikidele nõu andmisel.
4. Liikmesriigid arvutavad ja jaotavad kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused (FISIM) rahvamajanduse arvepidamises vastavalt A lisas kirjeldatud metoodikale. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 7 enne 17. septembrit 2013 vastu delegeeritud õigusakt, milles sätestatakse FISIMi arvutamise ja jaotamise muudetud metoodika. Käesoleva lõike kohase õiguse kasutamisel tagab komisjon, et delegeeritud õigusaktiga ei kaasne märkimisväärset täiendavat halduskoormust liikmesriikidele ja andmeesitajatele.
5. Liikmesriigid kirjendavad kulutused teadus- ja arendustegevusele põhivarasse tehtud kapitali kogumahutusena. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 7 vastu delegeeritud õigusakte, mille eesmärk on tagada liikmesriikide teadus- ja arendustegevust käsitlevate ESA 2010 andmete usaldusväärsus ja võrreldavus. Käesoleva lõike kohase õiguse kasutamisel tagab komisjon, et delegeeritud õigusaktidega ei kaasne märkimisväärset täiendavat halduskoormust liikmesriikidele ega andmeesitajatele.
Artikkel 3
Andmete edastamine komisjonile
1. Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostatile) B lisas sätestatud kontod ja tabelid igale tabelile lisas kehtestatud tähtaja jooksul.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva määrusega nõutavad andmed ja metaandmed kindlaksmääratud andmevahetusstandardi ja muu praktikas kohaldatava korra kohaselt.
Andmed edastatakse või laaditakse üles elektrooniliselt komisjoni ühtsesse andmesisestusportaali. Komisjon määrab andmete edastamise andmevahetusstandardi ja muudes küsimustes kohaldatava korra kindlaks rakendusaktidega. Rakendusaktid võetakse vastu artikli 8 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.
Artikkel 4
Kvaliteedi hindamine
1. Käesoleva määruse kohaldamisel rakendatakse edastatavate andmete suhtes määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 sätestatud kvaliteedikriteeriume kooskõlas käesoleva määruse artikliga 3.
2. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) aruande artikli 3 kohaselt edastatavate andmete kvaliteedi kohta.
3. Käesoleva määrusega hõlmatud andmete suhtes lõikes 1 osutatud kvaliteedikriteeriumide kohaldamisel määrab komisjon kvaliteediaruandeid puudutavad üksikasjad, aruannete struktuuri, esitamise sageduse ning hindamisnäitajad kindlaks rakendusaktiga. Rakendusaktid võetakse vastu artikli 8 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.
4. Komisjon (Eurostat) hindab edastatud andmete kvaliteeti.
Artikkel 5
Kohaldamise ja esimese andmeedastuse kuupäev
1. ESA 2010 kohaldatakse esimest korda andmete suhtes, mis on koostatud B lisa kohaselt ja mis tuleb edastada alates 2014. aasta 1. septembrist.
2. Andmed edastatakse komisjonile (Eurostatile) B lisas sätestatud tähtaegadeks.
3. Enne esimest ESA 2010-l põhinevat andmeedastust kooskõlas lõikega 1 saadavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) jätkuvalt ESA 95-l põhinevaid kontosid ja tabeleid.
4. Ilma et see piiraks nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta) (13) artikli 19 kohaldamist, kontrollivad komisjon ja asjaomane liikmesriik, kas käesolevat määrust kohaldatakse õigesti, ja esitavad selle kontrolli tulemused käesoleva määruse artikli 8 lõikes 1 osutatud komiteele.
Artikkel 6
Erandid
1. Kui liikmesriigi statistikasüsteemis on käesoleva määruse kohaldamiseks vaja teha põhjalikke muudatusi, teeb komisjon liikmesriigile ajutise erandi rakendusaktiga. Kõnealused erandid kaotavad kehtivuse hiljemalt 1. jaanuaril 2020. Rakendusaktid võetakse vastu artikli 8 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.
2. Komisjon teeb lõike 1 kohase erandi üksnes ajavahemikuks, mis on piisav selleks, et liikmesriik saaks oma statistikasüsteemi kohandada. Liikmesriigi SKP osakaal liidus või euroalal ei ole iseenesest erandi tegemise põhjenduseks. Komisjon abistab asjakohasel juhul asjaomaseid liikmesriike nende statistikasüsteemide nõutaval kohandamisel.
3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkidel peab asjaomane liikmesriik esitama komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse hiljemalt 17. oktoobril 2013.
Pärast konsulteerimist Euroopa statistikasüsteemi komiteega annab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 1. juulil 2018 aru tehtud erandite kohaldamisest, et kontrollida, kas need erandid on endiselt põhjendatud.
Artikkel 7
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 2 lõigetes 2 ja 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 16. juulist 2013. Artikli 2 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kaheks kuuks alates 16. juulist 2013. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõigetes 2, 4 ja 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.
Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Artikli 2 lõigete 2, 4 ja 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.
Artikkel 8
Komitee
1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 223/2009 alusel moodustatud Euroopa statistikasüsteemi komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Artikkel 9
Koostöö teiste komiteedega
1. Kõikides otsuse 2006/856/EÜ alusel loodud monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komitee pädevusse kuuluvates küsimustes küsib komisjon selle komitee arvamust vastavalt nimetatud otsuse artiklile 2.
2. Komisjon edastab määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 alusel moodustatud rahvamajanduse kogutulu komiteele mis tahes teabe käesoleva määruse rakendamise kohta, mida nimetatud komitee vajab oma ülesannete täitmiseks.
Artikkel 10
Üleminekusätted
1. Eelarve ja omavahendite puhul on kehtivaks Euroopa arvepidamise süsteemiks, nagu on osutatud määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 artikli 1 lõikes 1 ning sellega seotud õigusaktides, eelkõige määruses (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 ja nõukogu 29. mai 1989. aasta määruses (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 (käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta) (14) jätkuvalt ESA 95 senikaua, kuni kehtib nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (15).
2. Käibemaksupõhiste omavahendite kindlaksmääramisel võivad liikmesriigid erandina lõikest 1 kasutada ESA 2010-l põhinevaid andmeid ka siis, kui otsus 2007/436/EÜ, Euratom on veel jõus, juhul kui nõutavad ESA 95 üksikasjalikud andmed ei ole kättesaadavad.
Artikkel 11
Kaudsete kohustuste kohta aruannete esitamine
Komisjon esitab 2014. aastaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis sisaldab olemasolevat teavet avaliku ja erasektori partnerluste ning muude valitsemissektoriväliste kaudsete kohustuste, sealhulgas tingimuslike kohustuste kohta.
Komisjon (Eurostat) esitab 2018. aastaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule veel ühe aruande, milles hinnatakse, mil määral Eurostati avaldatud kohustusi käsitlev teave väljendab kõiki valitsemissektoriväliseid kaudseid kohustusi, sealhulgas tingimuslikke kohustusi.
Artikkel 12
Läbivaatamine
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 1. juuliks 2018 ja seejärel iga viie aasta järel aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta.
Aruandes hinnatakse muu hulgas järgmist:
a) |
rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise andmete kvaliteeti; |
b) |
käesoleva määruse tõhusust ja ESA 2010 suhtes kohaldatavat seiret ning |
c) |
edasiminekut seoses ESA 2010 andmete kättesaadavuse ja tingimuslike kohustustega. |
Artikkel 13
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Strasbourg, 21. mai 2013
Euroopa Parlamendi nimel
president
M. SCHULZ
Nõukogu nimel
eesistuja
L. CREIGHTON
(1) ELT C 203, 9.7.2011, lk 3.
(2) Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2013. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 22. aprilli 2013. aasta otsus.
(3) Komisjon (Eurostat): „European System of Integrated Economic Accounts (ESA)”, teine trükk, Euroopa Ühenduste Statistikaamet, Luxembourg, 1979.
(4) EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1.
(5) ELT L 192, 22.7.2011, lk 1.
(6) ELT L 154, 21.6.2003, lk 1.
(7) ELT L 87, 31.3.2009, lk 164.
(8) ELT L 306, 23.11.2011, lk 41.
(9) Nõukogu 18. veebruari 1974. aasta otsus 74/122/EMÜ, millega luuakse majanduspoliitika komitee (EÜT L 63, 5.3.1974, lk 21).
(10) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(11) ELT L 332, 30.11.2006, lk 21.
(12) ELT L 181, 19.7.2003, lk 1.
(13) EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1.
A LISA
1. PEATÜKK |
ÜLDTUNNUSED JA ALUSPÕHIMÕTTED | 33 |
ÜLDTUNNUSED | 33 |
Üleilmastumine | 35 |
ESA 2010 KASUTAMINE | 35 |
Analüüsi ja poliitika raamistik | 35 |
ESA 2010 mõistete tunnused | 37 |
Klassifitseerimine sektorite järgi | 40 |
Satelliitarvepidamine | 41 |
ESA 2010 ja SNA 2008 | 43 |
ESA 2010 ja ESA 95 | 43 |
ESA 2010 KUI SÜSTEEMI ALUSPÕHIMÕTTED | 44 |
Statistilised üksused ja nende rühmitamine | 44 |
Institutsionaalsed üksused ja sektorid | 45 |
Kohalikud tegevusalaüksused ja tegevusalad | 45 |
Residendist üksused ja mitteresidendist üksused, kogumajandus ja välismaailm | 45 |
Vood ja vara seisud | 46 |
Vood | 46 |
Tehingud | 46 |
Tehingute omadused | 46 |
Üksustevahelised versus üksusesisesed tehingud | 46 |
Rahalised versus mitterahalised tehingud | 46 |
Tehingud vastaspoolega ja ilma vastaspooleta | 47 |
Ümberkorraldatud tehingud | 47 |
Ümbersuunamine | 47 |
Osadeks jaotamine | 47 |
Peamise tehingupoole eristamine | 47 |
Piiripealsed juhtumid | 48 |
Vara muud muutused | 48 |
Vara või kohustuste mahu muud muutused | 48 |
Kapitalikasum ja -kahjum | 48 |
Vara seis | 48 |
Kontode ja koondnäitajate süsteem | 49 |
Arvepidamise reeglid | 49 |
Kahepoolse arvepidamise terminoloogia | 49 |
Kahekordne kanne / neljakordne kanne | 49 |
Väärtuse arvestamine | 49 |
Toodete väärtuse arvestamise erieeskirjad | 50 |
Väärtuse arvestamine püsivhindades | 50 |
Kirjendamise aeg | 50 |
Konsolideerimine ja tasaarvestus | 50 |
Konsolideerimine | 50 |
Tasaarvestus | 51 |
Kontod, tasakaalustavad kirjed ja koondnäitajad | 51 |
Kontode kogum | 51 |
Kaupade ja teenuste konto | 51 |
Välismaailma konto | 51 |
Tasakaalustavad kirjed | 52 |
Koondnäitajad | 54 |
SKP: peamine koondnäitaja | 54 |
Sisend-väljundraamistik | 54 |
Pakkumise ja kasutamise tabelid | 55 |
Sümmeetrilised sisend-väljundtabelid | 55 |
2. PEATÜKK |
ÜKSUSED JA ÜKSUSTE RÜHMAD | 56 |
RAHVAMAJANDUSE PIIRID | 56 |
INSTITUTSIONAALSED ÜKSUSED | 58 |
Peakontorid ja valdusettevõtted | 59 |
Ettevõtete grupid | 59 |
Eriotstarbelised üksused | 60 |
Varasid hoidvad finantsasutused | 60 |
Kunstlikud tütarettevõtted | 60 |
Valitsemissektori eriotstarbelised üksused | 61 |
INSTITUTSIONAALSED SEKTORID | 61 |
Mittefinantsettevõtted (S.11) | 65 |
Allsektor „Avaliku sektori mittefinantsettevõtted” (S.11001) | 66 |
Allsektor „Omamaised erasektori mittefinantsettevõtted” (S.11002) | 66 |
Allsektor „Väliskapitali kontrolli all olevad mittefinantsettevõtted” (S.11003) | 66 |
Finantsinstitutsioonid (S.12) | 67 |
Finantsvahendajad | 67 |
Finantsvahenduse abiettevõtted | 68 |
Muud finantsinstitutsioonid kui finantsvahendajad ja finantsvahenduse abiettevõtted | 68 |
Finantsinstitutsioonide sektorisse kuuluvad institutsionaalsed üksused | 68 |
Finantsinstitutsioonide sektori allsektorid | 68 |
Finantsinstitutsioonide sektori allsektorite kombineerimine | 69 |
Finantsinstitutsioonide sektori allsektorite jaotamine avaliku sektori, omamaisteks erasektori ja väliskapitali kontrolli all olevateks finantsinstitutsioonideks | 69 |
Keskpank (S.121) | 70 |
Hoiuseid kaasavad ettevõtted, v.a keskpank (S.122) | 70 |
Rahaturufondid (S.123) | 71 |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124) | 71 |
Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide (S.125) | 72 |
Väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted | 72 |
Väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerid, laenuandmisega tegelevad finantsinstitutsioonid ning spetsialiseerunud finantsinstitutsioonid | 72 |
Finantsvahenduse abiettevõtted (S.126) | 73 |
Varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.127) | 73 |
Kindlustusseltsid (S.128) | 74 |
Pensionifondid (S.129) | 75 |
Valitsemissektor (S.13) | 76 |
Keskvalitsus (v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) (S.1311) | 76 |
Osariigi/liidumaa valitsus (v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) (S.1312) | 76 |
Kohalik omavalitsus (v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) (S.1313) | 77 |
Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid (S.1314) | 77 |
Kodumajapidamised (S.14) | 77 |
Tööandjad ja füüsilisest isikust ettevõtjad (S.141 ja S.142) | 78 |
Töötajad (S.143) | 78 |
Omanditulu saajad (S.1441) | 78 |
Pensionisaajad (S.1442) | 78 |
Muude siirdetulude saajad (S.1443) | 78 |
Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.15) | 79 |
Välismaailm (S.2) | 79 |
Tootjaüksuste sektorite klassifikatsioon peamiste standardsete õiguslike omandivormide lõikes | 80 |
KOHALIKUD TEGEVUSALAÜKSUSED JA TEGEVUSALAD | 82 |
Kohalik tegevusalaüksus | 82 |
Tegevusalad | 83 |
Majanduse tegevusalade klassifikaator | 83 |
HOMOGEENSE TOOTMISE ÜKSUSED JA HOMOGEENSED TEGEVUSALAD | 83 |
Homogeense tootmise üksus | 83 |
Homogeenne tegevusala | 83 |
3. PEATÜKK |
TEHINGUD TOODETEGA JA MITTETOODETUD VARADEGA | 84 |
TEHINGUD TOODETEGA ÜLDISELT | 84 |
TOOTMINE JA TOODANG | 85 |
Põhi-, kõrval- ja abitegevusalad | 86 |
Toodang (P.1) | 87 |
Institutsionaalsed üksused: turutootjate, enda lõpptarbeks tootjate ja turuväliste tootjate eristamine | 89 |
Toodangu kirjendamise aeg ja väärtuse arvestamine | 92 |
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (jaotis A) | 93 |
Töötlev tööstus (jaotis C), ehitus (jaotis F) | 93 |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont (jaotis G) | 93 |
Veondus ja laondus (jaotis H) | 94 |
Majutus ja toitlustus (jaotis I) | 95 |
Finants- ja kindlustustegevus (jaotis K): keskpanga toodang | 95 |
Finants- ja kindlustustegevus (jaotis K): finantsteenused üldiselt | 95 |
Finantsteenused, mida osutatakse otseste maksete eest | 95 |
Finantsteenused, mille eest makstakse intresside kujul | 96 |
Finantsteenused, mis seisnevad finantsturgudel finantsvara ja -kohustuste soetamises ja realiseerimises | 96 |
Finantsteenused, mida osutatakse kindlustus- ja pensioniskeemide raames, kusjuures tegevust rahastatakse kindlustusmaksetest ja säästudelt saadavast tulust | 96 |
Kinnisvaraalane tegevus (jaotis L) | 98 |
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (jaotis M); haldus- ja abitegevused (jaotis N) | 98 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustusliku riikliku sotsiaalkindlustuse teenused (jaotis O) | 99 |
Haridus (jaotis P); tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (jaotis Q) | 99 |
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg (jaotis R); muud teenindavad tegevused (jaotis S) | 99 |
Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus (jaotis T) | 99 |
VAHETARBIMINE (P.2) | 99 |
Vahetarbimise kirjendamise aeg ja väärtuse arvestamine | 101 |
LÕPPTARBIMINE (P.3, P.4) | 101 |
Lõpptarbimiskulutused (P.3) | 101 |
Tegelik lõpptarbimine (P.4) | 103 |
Lõpptarbimiskulutuste kirjendamise aeg ja väärtuse arvestamine | 105 |
Tegeliku lõpptarbimise kirjendamise aeg ja väärtuse arvestamine | 106 |
KAPITALI KOGUMAHUTUS (P.5) | 106 |
Kapitali kogumahutus põhivarasse (P.51g) | 106 |
Kapitali kogumahutus põhivarasse – kirjendamise aeg ja väärtuse arvestamine | 109 |
Põhivara kulum (P.51c) | 110 |
Varude muutus (P.52) | 110 |
Varude muutuse kirjendamise aeg ja väärtuse arvestamine | 111 |
Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine (P.53) | 112 |
KAUPADE JA TEENUSTE EKSPORT JA IMPORT (P.6 ja P.7) | 113 |
Kaupade eksport ja import (P.61 ja P.71) | 113 |
Teenuste eksport ja import (P.62 ja P.72) | 115 |
TEHINGUD OLEMASOLEVATE KAUPADEGA | 118 |
MITTETOODETUD VARA SOETAMINE MIINUS REALISEERIMINE (NP) | 119 |
4. PEATÜKK |
JAOTUSTEHINGUD | 121 |
HÜVITISED TÖÖTAJATELE (D.1) | 121 |
Palk (D.11) | 121 |
Rahaline palk | 121 |
Mitterahaline palk | 122 |
Tööandjate sotsiaalmaksed (D.12) | 123 |
Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed (D.121) | 123 |
Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed (D.122) | 124 |
TOOTMIS- JA IMPORDIMAKSUD (D.2) | 126 |
Tootemaksud (D.21) | 126 |
Lisandväärtusmaksu tüüpi maksud (käibemaks) (D.211) | 126 |
Impordimaksud ja -tollimaksud, välja arvatud käibemaks (D.212) | 127 |
Tootemaksud, välja arvatud käibemaks ja impordimaksud (D.214) | 127 |
Muud tootmismaksud (D.29) | 128 |
Euroopa Liidu institutsioonidele makstavad tootmis- ja impordimaksud | 128 |
Tootmis- ja impordimaksud: kirjendamise aeg ja kirjendatavad summad | 129 |
SUBSIIDIUMID (D.3) | 129 |
Tootesubsiidiumid (D.31) | 130 |
Impordisubsiidiumid (D.311) | 130 |
Muud tootesubsiidiumid (D.319) | 130 |
Muud tootmissubsiidiumid (D.39) | 131 |
OMANDITULU (D.4) | 132 |
Intressid (D.41) | 133 |
Hoiuste ja laenude intressid | 133 |
Võlaväärtpaberite intressid | 133 |
Lühiajaliste võlakirjade ja teiste samalaadsete lühiajaliste instrumentide intressid | 133 |
Võlakirjade ja obligatsioonide intressid | 133 |
Intressimäära vahetuslepingud ja forvardintressiga lepingud | 134 |
Kapitalirendi intressid | 134 |
Muud intressid | 134 |
Kirjendamise aeg | 134 |
Ettevõtete jaotatud tulu (D.42) | 135 |
Dividendid (D.421) | 135 |
Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest välja võetud summad (D.422) | 136 |
Reinvesteeritud tulu välismaistelt otseinvesteeringutelt (D.43) | 137 |
Muu investeerimistulu (D.44) | 137 |
Kindlustuspoliiside omanike investeerimistulu (D.441) | 137 |
Pensioniõigustelt makstav investeerimistulu (D.442) | 138 |
Kollektiivsete investeerimisfondide osanike investeerimistulu (D.443) | 138 |
Rent ja üür (D.45) | 139 |
Maarent | 139 |
Maavarade rent | 139 |
JOOKSVAD TULUMAKSUD, OMANDIMAKSUD JNE (D.5) | 139 |
Tulumaksud (D.51) | 139 |
Muud jooksvad maksud (D.59) | 140 |
SOTSIAALMAKSED JA -TOETUSED (D.6) | 141 |
Netosotsiaalmaksed (D.61) | 143 |
Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed (D.611) | 143 |
Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed (D.612) | 144 |
Kodumajapidamiste tegelikud sotsiaalmaksed (D.613) | 145 |
Kodumajapidamiste sotsiaalmaksete täiendused (D.614) | 145 |
Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded (D.62) | 146 |
Rahalised riiklikud sotsiaalkindlustushüvitised (D.621) | 146 |
Muud sotsiaalkindlustushüvitised (D.622) | 146 |
Rahalised sotsiaalabitoetused (D.623) | 146 |
Mitterahalised sotsiaalsiirded (D.63) | 147 |
Mitterahalised sotsiaalsiirded – valitsemissektori ja KTKTIde turuväline toodang (D.631) | 147 |
Mitterahalised sotsiaalsiirded – valitsemissektori ja KTKTIde ostetud turutoodang (D.632) | 147 |
MUUD JOOKSVAD SIIRDED (D.7) | 148 |
Kahjukindlustuse netopreemiad (D.71) | 148 |
Kahjukindlustuse nõuded (D.72) | 149 |
Valitsemissektorisisesed jooksvad siirded (D.73) | 150 |
Jooksev rahvusvaheline koostöö (D.74) | 150 |
Mitmesugused jooksvad siirded (D.75) | 151 |
Jooksvad siirded KTKTIdele (D.751) | 151 |
Kodumajapidamistevahelised jooksvad siirded (D.752) | 151 |
Mitmesugused muud jooksvad siirded (D.759) | 151 |
Trahvid | 151 |
Loteriid ja hasartmängud | 152 |
Kompensatsioonimaksed | 152 |
Käibemaksu- ja kogurahvatulupõhised ELi omavahendid (D.76) | 153 |
KOHANDUS PENSIONIÕIGUSTE MUUTUSTE ARVESSEVÕTMISEKS (D.8) | 153 |
KAPITALISIIRDED (D.9) | 154 |
Kapitalimaksud (D.91) | 154 |
Investeeringutoetused (D.92) | 155 |
Muud kapitalisiirded (D.99) | 156 |
TÖÖTAJATE AKTSIAOPTSIOONID | 157 |
5. PEATÜKK |
FINANTSTEHINGUD | 159 |
FINANTSTEHINGUTE ÜLDTUNNUSED | 159 |
Finantsvara, finantsnõuded ja -kohustused | 159 |
Tingimuslik vara ja tingimuslikud kohustused | 159 |
Finantsvara ja -kohustuste kategooriad | 160 |
Bilansid, finantskonto ja muud vood | 161 |
Väärtuse arvestamine | 161 |
Neto- ja brutokirjendamine | 162 |
Konsolideerimine | 162 |
Tasaarvestus | 162 |
Finantstehingute arvepidamiseeskirjad | 163 |
Finantstehing, mille vastastehing on jooksev või kapitalisiire | 163 |
Finantstehing, mille vastastehing on omanditulu | 164 |
Kirjendamise aeg | 164 |
Kellelt-kellele-finantskonto | 165 |
FINANTSTEHINGUTE KLASSIFITSEERIMINE ÜKSIKASJALIKE KATEGOORIATE KAUPA | 166 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (F.1) | 166 |
Rahaline kuld (F.11) | 166 |
SDRid (F.12) | 167 |
Sularaha ja hoiused (F.2) | 168 |
Sularaha (F.21) | 168 |
Hoiused (F.22 ja F.29) | 168 |
Arveldushoiused (F.22) | 168 |
Muud hoiused (F.29) | 169 |
Võlaväärtpaberid (F.3) | 169 |
Võlaväärtpaberite peamised tunnused | 170 |
Klassifikatsioon algse lunastamistähtaja ja valuuta alusel | 170 |
Klassifikatsioon intressimäära järgi | 170 |
Fikseeritud intressimääraga võlaväärtpaberid | 171 |
Muutuva intressimääraga võlaväärtpaberid | 171 |
Kombineeritud intressimääraga võlaväärtpaberid | 171 |
Suunatud emissioonid | 172 |
Väärtpaberistamine | 172 |
Tagatud võlakirjad | 172 |
Laenud (F.4) | 173 |
Laenude peamised tunnused | 173 |
Laenude klassifitseerimine algse tähtaja, valuuta ja laenueesmärgi alusel | 173 |
Laenutehingute ja hoiusetehingute eristamine | 173 |
Laenutehingute ja võlaväärtpaberitehingute eristamine | 173 |
Laenu-, kaubanduskrediidi- ja kaubavekslitehingute eristamine | 174 |
Väärtpaberite laenuks andmine ja tagasiostulepingud | 174 |
Kapitalirent | 175 |
Muud laenuliigid | 175 |
Finantsvarad, mis ei kuulu laenude kategooriasse | 175 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad või osakud (F.5) | 176 |
Omandiväärtpaberid (F.51) | 176 |
Hoidmistunnistused | 176 |
Noteeritud aktsiad (F.511) | 176 |
Noteerimata aktsiad (F.512) | 176 |
Väärtpaberite esimene avalik pakkumine, noteerimine, noteerimise lõpetamine ja aktsiate tagasiostmine | 177 |
Finantsvarad, mis ei kuulu omandiväärtpaberite hulka | 177 |
Muud omandiväärtpaberid (F.519) | 177 |
Omandiväärtpaberitega tehtavate tehingute väärtuse arvestamine | 178 |
Investeerimisfondide aktsiad ja osakud (F.52) | 178 |
Rahaturufondide aktsiad ja osakud (F.521) | 178 |
Muude investeerimisfondide (v.a rahaturufondid) aktsiad ja osakud (F.522) | 179 |
Investeerimisfondide aktsiate ja osakute tehingute väärtuse arvestamine | 179 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid (F.6) | 179 |
Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised (F.61) | 179 |
Elukindlustuse ja annuiteedi õigused (F.62) | 179 |
Pensioniõigused (F.63) | 180 |
Tingimuslikud pensioniõigused | 180 |
Pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele (F.64) | 180 |
Õigus saada hüvitisi, mis ei ole pensionihüvitised (F.65) | 181 |
Reservid nõuete jaoks standardsete tagatiste raames (F.66) | 181 |
Standardsed tagatised ja ühekordsed tagatised | 181 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid (F.7) | 182 |
Tuletisinstrumendid (F.71) | 182 |
Optsioonid | 182 |
Forvardlepingud | 182 |
Optsioonide ja forvardlepingute erinevus | 183 |
Vahetuslepingud | 183 |
Forvardintressiga leping | 183 |
Krediididerivatiivid | 183 |
Krediidiriski vahetustehingud | 184 |
Muud finantsinstrumendid, mis ei kuulu tuletisinstrumentide hulka | 184 |
Töötajate aktsiaoptsioonid (F.72) | 184 |
Tuletisinstrumentide ja töötajate aktsiaoptsiooni tehingute väärtuse arvestamine | 185 |
Muud saadavad/makstavad arved (F.8) | 185 |
Kaubanduskrediit ja ettemaksed (F.81) | 186 |
Muud saadavad/makstavad arved, v.a kaubanduskrediit ja ettemaksed (F.89) | 186 |
LISA 5.1. |
FINANTSTEHINGUTE KLASSIFITSEERIMINE | 187 |
Finantstehingute klassifitseerimine kategooria alusel | 187 |
Finantstehingute klassifitseerimine kaubeldavuse alusel | 188 |
Struktureeritud väärtpaberid | 189 |
Finantstehingute klassifitseerimine tulu liigi alusel | 189 |
Finantstehingute klassifitseerimine intressimäära liigi alusel | 189 |
Finantstehingute klassifitseerimine tähtaja alusel | 190 |
Lühike ja pikk tähtaeg | 190 |
Algne tähtaeg ja järelejäänud tähtaeg | 190 |
Finantstehingute klassifitseerimine valuuta alusel | 190 |
Rahanäitajad | 190 |
6. PEATÜKK |
MUUD VOOD | 191 |
SISSEJUHATUS | 191 |
VARADE JA KOHUSTUSTE MUUD MUUTUSED | 191 |
Varade või kohustuste muud mahumuutused (K.1–K.6) | 191 |
Vara majanduslik tekkimine (K.1) | 191 |
Mittetoodetud vara majanduslik kadumine (K.2) | 192 |
Katastroofikahjud (K.3) | 192 |
Hüvituseta võõrandamine (K.4) | 193 |
Mujal kvalifitseerimata muud mahumuutused (K.5) | 193 |
Muutused klassifitseerimises (K.6) | 194 |
Muutused sektorilises klassifitseerimises ja institutsionaalse üksuse struktuuris (K.61) | 194 |
Muutused vara ja kohustuste klassifitseerimises (K.62) | 194 |
Nominaalsed kapitalikasumid ja -kahjumid (K.7) | 195 |
Neutraalne kapitalikasum/-kahjum (K.71) | 196 |
Reaalne kapitalikasum/-kahjum (K.72) | 196 |
Kapitalikasum ja -kahjum finantsvara ja -kohustuste liikide kaupa | 197 |
Rahaline kuld ja SDRid (AF.1) | 197 |
Sularaha ja hoiused (AF.2) | 197 |
Võlaväärtpaberid (AF.3) | 197 |
Laenud (AF.4) | 198 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud (AF.5) | 198 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid (AF.6) | 198 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid (AF.7) | 198 |
Muud saadavad/makstavad arved (AF.8) | 198 |
Välisvaluutas nomineeritud vara | 199 |
7. PEATÜKK |
BILANSID | 200 |
VARA JA KOHUSTUSTE LIIGID | 201 |
Vara määratlus | 201 |
VARA JA KOHUSTUSTE KAJASTAMISEL TEHTAVAD ERANDID | 201 |
VARA JA KOHUSTUSTE KATEGOORIAD | 201 |
Toodetud mittefinantsvara (AN.1) | 201 |
Mittetoodetud mittefinantsvara (AN.2) | 202 |
Finantsvara ja -kohustused (AF) | 202 |
KIRJETE VÄÄRTUSE ARVESTAMINE BILANSSIDES | 205 |
Väärtuse arvestamise üldpõhimõtted | 205 |
MITTEFINANTSVARA (AN) | 206 |
Toodetud mittefinantsvara (AN.1) | 206 |
Põhivara (AN.11) | 206 |
Intellektuaalomandiõigustega seotud tooted (AN.117) | 206 |
Mittetoodetud vara omandiõiguse ülemineku kulu (AN.116) | 207 |
Varud (AN.12) | 207 |
Väärisesemed (AN.13) | 207 |
Mittetoodetud mittefinantsvara (AN.2) | 207 |
Loodusvarad (AN.21) | 207 |
Maa (AN.211) | 207 |
Mineraalsed ja energeetilised maavarad (AN.212) | 207 |
Muud loodusvarad (AN.213, AN.214 ja AN.215) | 207 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid (AN.22) | 208 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine (AN.23) | 208 |
FINANTSVARA JA -KOHUSTUSED (AF) | 208 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (AF.1) | 208 |
Sularaha ja hoiused (AF.2) | 208 |
Võlaväärtpaberid (AF.3) | 208 |
Laenud (AF.4) | 209 |
Omandiväärtpaberid ning investeerimisfondide aktsiad/osakud (AF.5) | 209 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid (AF.6) | 210 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid (AF.7) | 210 |
Muud saadavad/makstavad arved (AF.8) | 210 |
FINANTSBILANSID | 210 |
MEMOKIRJED | 211 |
Kestvuskaubad (AN.m) | 211 |
Välismaised otseinvesteeringud (AF.m1) | 211 |
Viivislaenud (AF.m2) | 211 |
Viivislaenude kirjendamine | 212 |
LISA 7.1. |
VARA KATEGOORIATE KOKKUVÕTTED | 213 |
LISA 7.2. |
LIIKUMINE ALGBILANSIST LÕPPBILANSSI | 222 |
8. PEATÜKK |
KONTODE KOGUM | 226 |
SISSEJUHATUS | 226 |
Kontode kogum | 226 |
KONTODE KOGUM | 230 |
Jooksevkontod | 230 |
Tootmiskonto (I) | 230 |
Tulude jaotamise ja kasutamise kontod (II) | 232 |
Tulu esmase jaotamise kontod (II.1) | 232 |
Tulude moodustamise konto (II.1.1) | 232 |
Esmaste tulude jaotamise konto (II.1.2) | 236 |
Ettevõtlustulu konto (II.1.2.1) | 242 |
Muude esmaste tulude jaotamise konto (II.1.2.2) | 242 |
Tulude teisese jaotamise konto (II.2) | 249 |
Mitterahalise tulu ümberjaotamise konto (II.3) | 249 |
Tulude kasutamise konto (II.4) | 256 |
Kasutatava tulu kasutamise konto (II.4.1) | 256 |
Korrigeeritud kasutatava tulu kasutamise konto (II.4.2) | 256 |
Akumulatsioonikontod (III) | 259 |
Kapitalikonto (III.1) | 259 |
Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud netoväärtuse muutuste konto (III.1.1) | 259 |
Mittefinantsvara soetuste konto (III.1.2) | 259 |
Finantskonto (III.2) | 259 |
Vara muude muutuste konto (III.3) | 268 |
Vara muude mahumuutuste konto (III.3.1) | 268 |
Ümberhindluskonto (III.3.2) | 268 |
Neutraalse kapitalikasumi/-kahjumi konto (III.3.2.1) | 268 |
Reaalse kapitalikasumi/-kahjumi konto (III.3.2.2) | 268 |
Bilanss (IV) | 282 |
Algbilanss (IV.1) | 282 |
Bilansimuutused (IV.2) | 282 |
Lõppbilanss (IV.3) | 282 |
VÄLISMAAILMA KONTOD (V) | 290 |
Jooksevkontod | 290 |
Kaupade ja teenuste välismajanduskonto (V.I) | 290 |
Esmaste tulude ja jooksvate siirete välismajanduskonto (V.II) | 290 |
Välismaailma akumulatsioonikontod (V.III) | 290 |
Kapitalikonto (V.III.1) | 290 |
Finantskonto (V.III.2) | 291 |
Vara muude muutuste konto (V.III.3) | 291 |
Bilanss (V.IV) | 291 |
KAUPADE JA TEENUSTE KONTO (0) | 303 |
MAJANDUSE INTEGREERITUD KONTOD | 303 |
KOONDNÄITAJAD | 315 |
Sisemajanduse koguprodukt turuhindades (SKP) | 315 |
Kogumajanduse tegevuse ülejääk | 315 |
Kogumajanduse segatulu | 315 |
Kogumajanduse ettevõtlustulu | 315 |
Rahvatulu (turuhindades) | 315 |
Kasutatav rahvatulu | 315 |
Sääst | 316 |
Välismajanduse jooksevkonto saldo | 316 |
Kogumajanduse netolaenuandmine (+) või -võtmine (–) | 316 |
Kogumajanduse netoväärtus | 316 |
Valitsemissektori kulud ja tulud | 316 |
9. PEATÜKK |
PAKKUMISE JA KASUTAMISE TABELID NING SISEND-VÄLJUNDRAAMISTIK | 318 |
SISSEJUHATUS | 318 |
KIRJELDAMINE | 322 |
STATISTILINE VAHEND | 322 |
ANALÜÜSIVAHEND | 323 |
PAKKUMISE JA KASUTAMISE TABELITE ÜKSIKASJALIKUM KIRJELDUS | 323 |
Klassifikaatorid | 323 |
Hindamispõhimõtted | 325 |
Kaubanduslikud ja transpordimarginaalid | 326 |
Tootmis- ja impordimaksud miinus tootmis- ja impordisubsiidiumid | 328 |
Muud põhimõtted | 330 |
Lisateave | 331 |
ANDMEALLIKAD JA TASAKAALUSTAMINE | 331 |
ANALÜÜSIVAHEND JA LAIENDUSED | 332 |
10. PEATÜKK |
HINNA JA MAHU NÄITAJAD | 335 |
HINNA- JA MAHUINDEKSITE ROLL RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEMIS | 336 |
Hinna- ja mahuindeksite koondsüsteem | 336 |
Muud hinna- ja mahuindeksid | 337 |
HINNA- JA MAHUINDEKSITE MÄÄRAMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED | 337 |
Turutoodete hindade ja mahtude määratlus | 337 |
Kvaliteet, hind ja homogeensed tooted | 338 |
Hinnad ja maht | 339 |
Uued tooted | 340 |
Turuväliste teenuste käsitlemise põhimõtted | 341 |
Lisandväärtuse ja SKP arvestamise põhimõtted | 342 |
PROBLEEMID PÕHIMÕTETE RAKENDAMISEL | 343 |
Tootemaksud ja -subsiidiumid, impordimaksud ja -subsiidiumid | 343 |
Muud tootmismaksud ja -subsiidiumid | 344 |
Põhivara kulum | 344 |
Hüvitised töötajatele | 344 |
Toodetud põhivara seis ja varud | 344 |
KOGUMAJANDUSE REAALTULU NÄITAJAD | 345 |
MAJANDUSRUUMIDEVAHELISED HINNA- JA MAHUINDEKSID | 346 |
11. PEATÜKK |
RAHVASTIK JA TÖÖJÕUSISENDID | 347 |
KOGURAHVASTIK | 347 |
MAJANDUSLIKULT AKTIIVNE RAHVASTIK | 348 |
TÖÖHÕIVE | 348 |
Töötajad | 349 |
Mittepalgalised töötajad | 349 |
Tööhõive ja residentsus | 350 |
TÖÖTUS | 351 |
AMETIKOHAD | 351 |
Ametikohad ja residentsus | 352 |
VARIMAJANDUS | 352 |
TÖÖTATUD TUNDIDE KOGUARV | 352 |
Tegelikult töötatud tunnid | 352 |
TÄISTÖÖAJA EKVIVALENT | 354 |
TÖÖTAJA TÖÖJÕUSISEND PÜSIVA HÜVITISE KORRAL | 354 |
TOOTLIKKUSE NÄITAJA | 354 |
12. PEATÜKK |
KVARTAALNE RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE | 355 |
SISSEJUHATUS | 355 |
KVARTAALSE RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE ERIJOONED | 356 |
Kirjendamise aeg | 356 |
Lõpetamata toodang | 356 |
Ühe aasta jooksul konkreetsesse perioodi koondunud tegevus | 357 |
Pika intervalliga maksed | 357 |
Kiirhinnangud | 357 |
Kvartaalse rahvamajanduse arvepidamise tasakaalustamine ja hinnangute ühildamine | 357 |
Tasakaalustamine | 358 |
Kooskõla kvartaalse ja aastase arvepidamise vahel – hinnangute ühildamine | 358 |
Aheldamise meetodil saadud hinna- ja mahumuutuse näitajad | 358 |
Sesoonne ja kalendaarne korrigeerimine | 359 |
Sesoonselt korrigeeritud aheldatud mahunäitajate koostamise järjestus | 360 |
13. PEATÜKK |
REGIONAALNE ARVEPIDAMINE | 361 |
SISSEJUHATUS | 361 |
REGIONAALNE TERRITOORIUM | 362 |
ÜKSUSED JA REGIONAALNE ARVEPIDAMINE | 362 |
Institutsionaalsed üksused | 362 |
Kohalikud tegevusalaüksused (toimlad) ja regionaalsed tootmistegevused tegevusalade kaupa | 363 |
REGIONALISEERIMISE MEETODID | 363 |
TOOTMISTEGEVUSE KOONDNÄITAJAD | 365 |
Kogulisandväärtus ja sisemajanduse koguprodukt piirkondade kaupa | 365 |
FISIMi jaotamine kasutavate tegevusalade vahel | 365 |
Tööhõive | 365 |
Hüvitised töötajatele | 365 |
Üleminek regionaalselt kogulisandväärtuselt regionaalsele SKP-le | 365 |
Regionaalse kogulisandväärtuse kasvumäär | 366 |
KODUMAJAPIDAMISTE TULUDE REGIONAALNE ARVEPIDAMINE | 366 |
14. PEATÜKK |
KAUDSELT MÕÕDETAVAD FINANTSVAHENDUSTEENUSED (FISIM) | 369 |
FISIMi MÕISTE JA NENDE KASUTAJATE JAOTAMISE MÕJU PEAMISTELE KOONDNÄITAJATELE | 369 |
FISIMi KOGUTOODANGU ARVUTAMINE SEKTORITES S.122 ja S.125 | 370 |
Vajalikud statistilised andmed | 370 |
Baasintressimäärad | 370 |
Sisemine baasintressimäär | 371 |
Välised baasintressimäärad | 371 |
FISIMi üksikasjalik jaotus institutsionaalsete sektorite lõikes | 371 |
Kodumajapidamiste kasutatava FISIMi rühmitamine vahe- ja lõpptarbimiseks | 372 |
FISIMi IMPORDI ARVUTAMINE | 373 |
FISIM MAHUNÄITAJATES | 373 |
FISIMi ARVUTAMINE TEGEVUSALADE LÕIKES | 374 |
KESKPANGA TOODANG | 374 |
15. PEATÜKK |
LEPINGUD, RENDI-/ÜÜRILEPINGUD JA LITSENTSID | 375 |
SISSEJUHATUS | 375 |
KASUTUSRENDI, LOODUSVARADE RENDI JA KAPITALIRENDI ERINEVUS | 375 |
Kasutusrent | 377 |
Kapitalirent | 377 |
Loodusvarade rent | 378 |
Loodusvarade kasutusload | 379 |
Spetsiifilised tegevusload | 380 |
Avaliku ja erasektori partnerlus (PPP) | 382 |
Teenuste kontsessioonilepingud | 382 |
Kaubeldavad kasutusrendilepingud (AN.221) | 382 |
Ainuõigus kaupadele ja teenustele tulevikus (AN.224) | 382 |
16. PEATÜKK |
KINDLUSTUS | 383 |
SISSEJUHATUS | 383 |
Otsekindlustus | 383 |
Edasikindlustus | 384 |
Osalevad üksused | 385 |
OTSEKINDLUSTUSE TOODANG | 385 |
Teenitud kindlustuspreemiad | 385 |
Kindlustuspreemia lisandid | 386 |
Korrigeeritud tekkinud nõuded ja maksmisele kuuluvad hüvitised | 386 |
Kahjukindlustuse korrigeeritud tekkinud nõuded | 386 |
Elukindlustuse maksmisele kuuluvad hüvitised | 387 |
Kindlustustehnilised eraldised | 387 |
Kindlustuse toodangu kindlaksmääramine | 388 |
Kahjukindlustus | 388 |
Elukindlustus | 389 |
Edasikindlustus | 389 |
KAHJUKINDLUSTUSEGA SEOTUD TEHINGUD | 389 |
Kindlustuse toodangu jaotus kasutajate vahel | 389 |
Välismaailmale ja välismaailmast osutatavad kindlustusteenused | 389 |
Arvestuskirjed | 390 |
ELUKINDLUSTUSTEHINGUD | 392 |
EDASIKINDLUSTUSEGA SEOTUD TEHINGUD | 394 |
KINDLUSTUSE ABIETTEVÕTETEGA SEOTUD TEHINGUD | 395 |
ANNUITEEDID | 395 |
KAHJUKINDLUSTUSNÕUETE KIRJENDAMINE | 396 |
Korrigeeritud nõuete käsitlemine | 396 |
Katastroofikahjude käsitlemine | 396 |
17. PEATÜKK |
SOTSIAALKINDLUSTUS, SH PENSIONID | 397 |
SISSEJUHATUS | 397 |
Sotsiaalkindlustusskeemid, sotsiaalabi ja individuaalsed kindlustuslepingud | 397 |
Sotsiaaltoetused | 398 |
Valitsemissektori pakutavad sotsiaaltoetused | 399 |
Muude institutsionaalsete üksuste pakutavad sotsiaaltoetused | 399 |
Pensionid ja muud hüvitised | 399 |
MUUD SOTSIAALKINDLUSTUSHÜVITISED KUI PENSIONID | 399 |
Muud riiklikud sotsiaalkindlustusskeemid kui pensioniskeemid | 399 |
Muud tööga seotud sotsiaalkindlustusskeemid | 400 |
Vara seisu ja voogude kirjendamine vastavalt sotsiaalkindlustusskeemi (v.a pensioniskeem) liigile | 400 |
Riiklikud sotsiaalkindlustusskeemid | 400 |
Muud tööga seotud sotsiaalkindlustusskeemid (v.a pensioniskeemid) | 400 |
PENSIONID | 401 |
Pensioniskeemide liigid | 401 |
Riikliku sotsiaalkindlustuse pensioniskeemid | 402 |
Muud tööga seotud pensioniskeemid | 402 |
Määratud sissemaksega pensioniskeemid | 403 |
Määratud väljamaksega pensioniskeemid | 403 |
Tinglikud määratud sissemaksega pensioniskeemid ja kombineeritud pensioniskeemid | 403 |
Määratud väljamaksega skeemide ja määratud sissemaksega skeemide võrdlus | 403 |
Pensionikorraldaja, pensioniskeemi haldur, pensionifond ja mitut tööandjat hõlmav pensioniskeem | 404 |
Pensionikorraldaja, pensioniskeemi haldur, pensionifond ja mitut tööandjat hõlmav pensioniskeem | 405 |
Riikliku sotsiaalkindlustuse pensioniskeemidega seotud tehingud | 405 |
Muude tööga seotud pensioniskeemidega seotud tehingud | 406 |
Määratud sissemaksega pensioniskeemidega seotud tehingud | 406 |
Muud määratud sissemaksega pensioniskeemiga seotud vood | 408 |
Määratud väljamaksega pensioniskeemidega seotud tehingud | 409 |
SOTSIAALKINDLUSTUSSKEEMIDES KOGUNENUD PENSIONIÕIGUSTE TÄIENDAV TABEL | 412 |
Täiendava tabeli ülesehitus | 412 |
Tabeli veerud | 414 |
Tabeli read | 415 |
Alg- ja lõppbilanss | 416 |
Muutused pensioniõigustes tehingute tõttu | 416 |
Muutused pensioniõigustes muude majandusvoogude tõttu | 418 |
Seotud näitajad | 419 |
Kindlustusmatemaatilised eeldused | 420 |
Kogunenud pensioniõigused | 420 |
Diskontomäär | 420 |
Palgakasv | 420 |
Demograafilised eeldused | 421 |
18. PEATÜKK |
VÄLISMAAILMA KONTO | 422 |
SISSEJUHATUS | 422 |
MAJANDUSTERRITOORIUM | 423 |
Residentsus | 423 |
INSTITUTSIONAALSED ÜKSUSED | 423 |
FILIAALI KUI MÕISTE KASUTAMINE MAKSEBILANSI RAHVUSVAHELISTEL KONTODEL | 423 |
TINGLIKUD RESIDENDIST ÜKSUSED | 424 |
MULTITERRITORIAALSED ETTEVÕTTED | 424 |
GEOGRAAFILINE JAOTUS | 424 |
MAKSEBILANSI RAHVUSVAHELISED KONTOD | 425 |
RAHVUSVAHELISTE KONTODE JOOKSEVKONTODE TASAKAALUSTAVAD KIRJED | 425 |
VÄLISMAAILMA SEKTORI KONTOD JA NENDE SUHE MAKSEBILANSI RAHVUSVAHELISTESSE KONTODESSE | 426 |
Kaupade ja teenuste välismajanduskonto | 426 |
Väärtuse arvestamine | 429 |
Töötlemiseks tarnitud kaubad | 429 |
Kaupade vahendamine | 430 |
Vahenduskaubad | 430 |
Kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste (FISIM) import ja eksport | 431 |
Esmaste ja teiseste tulude välismajanduskonto | 432 |
Esmaste tulude konto | 433 |
Tulu otseinvesteeringutelt | 433 |
BPM6 teiseste tulude (jooksvate siirete) konto | 433 |
Väliskapitalikonto | 434 |
Välisfinantskonto ja rahvusvaheline investeerimispositsioon | 435 |
VÄLISMAAILMA SEKTORI BILANSID | 437 |
19. PEATÜKK |
EUROOPA KONTOD | 439 |
SISSEJUHATUS | 439 |
RAHVAMAJANDUSE KONTODEST EUROOPA KONTODENI | 439 |
Eri vääringus andmete teisendamine | 440 |
Euroopa institutsioonid | 440 |
Välismaailma konto | 441 |
Tehingute tasakaalustamine | 442 |
Hinna ja mahu näitajad | 442 |
Bilansid | 442 |
Kellelt-kellele-maatriksid | 442 |
LISA 19.1. |
EUROOPA INSTITUTSIOONIDE KONTOD | 443 |
Ressursid | 443 |
Kasutamine | 444 |
Konsolideerimine | 444 |
20. PEATÜKK |
VALITSEMISSEKTORI ARVEPIDAMINE | 445 |
SISSEJUHATUS | 445 |
VALITSEMISSEKTORI MÄÄRATLUS | 445 |
Valitsusüksuste kindlaksmääramine | 445 |
Valitsusüksused | 445 |
Valitsemissektorisse klassifitseeritavad kasumitaotluseta institutsioonid | 446 |
Valitsemissektori muud üksused | 446 |
Avaliku sektori poolne kontroll | 447 |
Turupõhisuse ja turuvälisuse eristus | 447 |
Majanduslikult olulise hinna mõiste | 447 |
Avaliku sektori tootja toodangu ostjaga seotud kriteeriumid | 448 |
Toodangut müüakse peamiselt ettevõtetele ja kodumajapidamistele | 448 |
Toodangut müüakse üksnes valitsemissektorile | 448 |
Toodangut müüakse nii valitsemissektorile kui ka teistele | 448 |
Turupõhisuse või -välisuse kontroll | 448 |
Finantsvahenduse ja valitsemissektori vaheline piirjoon | 449 |
Piiripealsed juhtumid | 449 |
Avaliku sektori peakontorid | 449 |
Pensionifondid | 449 |
Kvaasikorporatiivsed ettevõtted | 449 |
Restruktureerimisasutused | 450 |
Erastamisagentuurid | 450 |
Võõrandamise struktuurid | 450 |
Eriotstarbelised üksused | 451 |
Ühisettevõtted | 451 |
Turu reguleerimisega tegelevad asutused | 451 |
Riigiülesed institutsioonid | 452 |
Valitsemissektori allsektorid | 452 |
Keskvalitsus | 452 |
Osariigi/liidumaa valitsus | 452 |
Kohalik omavalitsus | 453 |
Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid | 453 |
VALITSEMISSEKTORI FINANTSSTATISTIKA ARUANDLUS | 453 |
Raamistik | 453 |
Tulud | 455 |
Maksud ja sotsiaalmaksed | 455 |
Müügitulud | 455 |
Muud tulud | 458 |
Kulud | 458 |
Hüvitised töötajatele ja vahetarbimine | 458 |
Sotsiaaltoetustega seotud kulud | 459 |
Intressid | 459 |
Muud jooksvad kulud | 459 |
Kapitalikulud | 459 |
Seos valitsemissektori lõpptarbimiskulutustega (P.3) | 460 |
Valitsemissektori kulutused funktsioonide järgi (COFOG) | 460 |
Tasakaalustavad kirjed | 461 |
Netolaenuandmine/-võtmine (B.9) | 461 |
Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud netoväärtuse muutused (B.101) | 461 |
Finantseerimine | 461 |
Tehingud varadega | 462 |
Tehingud kohustustega | 463 |
Muud majanduslikud vood | 463 |
Ümberhindluskonto | 463 |
Vara muude mahumuutuste konto | 464 |
Bilansid | 464 |
Konsolideerimine | 465 |
VALITSEMISSEKTORI ARVEPIDAMISEGA SEOTUD KÜSIMUSED | 466 |
Maksutulu | 466 |
Maksutulu olemus | 466 |
Maksuvähendus | 467 |
Kirjendatavad summad | 467 |
Ebatõenäoliselt laekuvad summad | 467 |
Kirjendamise aeg | 467 |
Tekkepõhine kirjendamine | 467 |
Maksude tekkepõhine kirjendamine | 467 |
Intressid | 468 |
Diskonteeritud ja nullkupongvõlakirjad | 469 |
Indeksväärtpaberid | 469 |
Tuletisinstrumendid | 469 |
Kohtuotsused | 469 |
Sõjalised kulutused | 469 |
Valitsemissektori suhted avaliku sektori ettevõtetega | 470 |
Omakapitali investeeringud avaliku sektori ettevõtetesse ja kasumi jaotamine | 470 |
Omakapitali investeeringud | 470 |
Kapitalisüstid | 470 |
Subsiidiumid ja kapitalisüstid | 470 |
Erandlike asjaolude korral kohaldatavad eeskirjad | 471 |
Rahastamistehingud | 471 |
Avaliku sektori ettevõtetest välja võetud summad | 471 |
Dividendid versus väljavõetud omakapital | 471 |
Maksud versus väljavõetud omakapital | 472 |
Erastamine ja riigistamine | 472 |
Erastamine | 472 |
Kaudne erastamine | 472 |
Riigistamine | 472 |
Tehingud keskpangaga | 473 |
Restruktureerimised, ühinemised ja ümberklassifitseerimised | 473 |
Võlatehingud | 473 |
Võla enda kanda võtmine, kustutamine ja mahakandmine | 473 |
Võla enda kanda võtmine ja kustutamine | 473 |
Võla enda kanda võtmine koos mittefinantsvarade siirdega | 474 |
Võla mahakandmine või allahindlus | 474 |
Võlgade muul viisil restruktureerimine | 475 |
Võla ostmine turuväärtusest kõrgema väärtusega | 475 |
Võõrandamine ja päästmine | 475 |
Laenutagatised | 476 |
Tuletisinstrumendi tüüpi tagatised | 476 |
Standardsed tagatised | 477 |
Ühekordsed tagatised | 477 |
Väärtpaberistamine | 477 |
Määratlus | 477 |
Müügi kindlaksmääramise kriteeriumid | 477 |
Voogude kirjendamine | 478 |
Muud küsimused | 478 |
Pensionikohustused | 478 |
Ühekordsed maksed | 478 |
Avaliku ja erasektori partnerluslepingud | 479 |
Avaliku ja erasektori partnerluslepingute ulatus | 479 |
Vara majanduslik kuuluvus ja kuuluvuse klassifitseerimine | 479 |
Arvepidamisküsimused | 480 |
Tehingud rahvusvaheliste ja riigiüleste organisatsioonidega | 481 |
Arenguabi | 482 |
AVALIK SEKTOR | 483 |
Avaliku sektori kontrollimine | 483 |
Keskpangad | 484 |
Avaliku sektori kvaasikorporatiivsed ettevõtted | 485 |
Eriotstarbelised üksused ja mitteresidendid | 485 |
Ühisettevõtted | 485 |
21. PEATÜKK |
ETTEVÕTTE RAAMATUPIDAMISE JA RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SEOSED NING ETTEVÕTETE TEGEVUSE MÕÕTMINE | 486 |
ETTEVÕTTE RAAMATUPIDAMISEGA SEOTUD TEATAVAD ERIEESKIRJAD JA -MEETODID | 486 |
Kirjendamise aeg | 486 |
Kahe- ja neljakordne kirjendamine | 486 |
Hindamine | 486 |
Kasumiaruanne ja bilanss | 487 |
RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE JA ETTEVÕTTE RAAMATUPIDAMISEGA SEOTUD PRAKTILISED KÜSIMUSED | 487 |
ETTEVÕTTE RAAMATUPIDAMISANDMETE ÜLEKANDMINE RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISSE MITTEFINANTSASUTUSTE NÄITEL | 488 |
Põhimõtteline korrigeerimine | 488 |
Korrigeerimine sidususe tagamiseks muude sektorite arvepidamisega | 488 |
Näited ammendavuse tagamiseks tehtavast korrigeerimisest | 488 |
SPETSIIFILISED VALDKONNAD | 488 |
Kapitalikasum ja -kahjum | 488 |
Üleilmastumine | 489 |
Ettevõtete ühinemised ja ülevõtmised | 489 |
22. PEATÜKK |
SATELLIITARVEPIDAMINE | 490 |
SISSEJUHATUS | 490 |
Funktsioonipõhised klassifikaatorid | 493 |
SATELLIITARVEPIDAMISE PEAMISED TUNNUSJOONED | 496 |
Funktsioonipõhine satelliitarvepidamine | 496 |
Konkreetse sektori arvepidamine | 499 |
Mitterahaliste andmete kaasamine | 503 |
Täiendavad üksikasjad ja mõisted | 503 |
Erinevused põhimõistetes | 504 |
Modelleerimise kasutamine ja katsetulemuste kaasamine | 504 |
Satelliitarvepidamise loomine ja koostamine | 505 |
ÜHEKSA KONKREETSET SATELLIITARVEPIDAMIST | 506 |
Põllumajanduse arvepidamine | 507 |
Keskkonna arvepidamine | 507 |
Tervishoiu arvepidamine | 518 |
Kodumajapidamiste tootmise arvepidamine | 520 |
Tööjõuarvepidamine ja sotsiaalse arvepidamise maatriks (SAM) | 523 |
Tootlikkuse ja majanduskasvu arvepidamine | 525 |
Teadus- ja arendustegevuse arvepidamine | 526 |
Sotsiaalkaitse arvepidamine | 528 |
Turismi satelliitarvepidamine | 531 |
23. PEATÜKK |
KLASSIFIKAATORID | 533 |
SISSEJUHATUS | 533 |
INSTITUTSIONAALSETE SEKTORITE KLASSIFIKAATOR (S) | 533 |
TEHINGUTE JA MUUDE VOOGUDE KLASSIFIKAATOR | 535 |
Tehingud toodetega (P) | 535 |
Tehingud mittetoodetud mittefinantsvaraga (NP) | 536 |
Jaotustehingud (D) | 537 |
Jooksvad rahalised ja mitterahalised siirded (D.5–D.8) | 538 |
Tehingud finantsvara ja -kohustustega (F) | 539 |
Muud muutused varades (K) | 541 |
TASAKAALUSTAVATE KIRJETE JA NETOVÄÄRTUSE KLASSIFIKAATOR (B) | 541 |
BILANSI KIRJETE KLASSIFIKAATOR (L) | 542 |
VARA KLASSIFIKAATOR (A) | 542 |
Mittefinantsvara (AN) | 542 |
Finantsvara (AF) | 544 |
LISATEEMADE KLASSIFIKAATOR | 545 |
Viivislaenud | 545 |
Kapitaliteenused | 546 |
Pensionitabel | 546 |
Kestvuskaubad | 548 |
Välismaised otseinvesteeringud | 548 |
Tingimuslikud positsioonid | 548 |
Sularaha ja hoiused | 549 |
Võlaväärtpaberite klassifikaatorid lunastustähtaja järgi | 549 |
Börsil noteeritud ja noteerimata võlaväärtpaberid | 549 |
Pikaajalised laenud, mille tagasimaksetähtpäev on vähem kui ühe aasta pärast, ja pikaajalised hüpoteeklaenud | 549 |
Börsil noteeritud ja noteerimata investeerimisfondide aktsiad ja osakud | 550 |
Intressi- ja tagasimaksete võlad | 550 |
Eraviisilised rahaülekanded ja rahaülekanded kokku | 550 |
ÜMBERGRUPEERITUD JA KODEERITUD TEGEVUSALAD (A) JA TOOTED (P) | 550 |
VALITSEMISFUNKTSIOONIDE KLASSIFIKAATOR (COFOG) | 565 |
INDIVIDUAALSE TARBIMISE KLASSIFIKAATOR EESMÄRGI JÄRGI (COICOP) | 568 |
KODUMAJAPIDAMISI TEENINDAVATE KASUMITAOTLUSETA INSTITUTSIOONIDE ÜLESANNETE KLASSIFIKAATOR (COPNI) | 570 |
OTSTARBEPÕHINE TOOTMISKULUDE KLASSIFIKAATOR (COPP) | 571 |
24. PEATÜKK |
KONTOD | 573 |
Tabel 24.1. |
Konto 0: kaupade ja teenuste konto | 573 |
Tabel 24.2. |
Kogumajanduse täielik kontode kogum | 573 |
Tabel 24.3. |
Mittefinantsettevõtete sektori täielik kontode kogum | 593 |
Tabel 24.4. |
Finantsinstitutsioonide sektori täielik kontode kogum | 607 |
Tabel 24.5. |
Valitsemissektori täielik kontode kogum | 622 |
Tabel 24.6. |
Kodumajapidamiste sektori täielik kontode kogum | 638 |
Tabel 24.7. |
Kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide sektori täielik kontode kogum | 654 |
1. PEATÜKK
ÜLDTUNNUSED JA ALUSPÕHIMÕTTED
ÜLDTUNNUSED
1.01 |
Euroopa arvepidamise süsteem (edaspidi „ESA 2010” või „ESA”) on rahvusvaheliselt ühilduv arvepidamise raamistik, mille abil kirjeldatakse süstemaatiliselt ja detailselt kogumajandust (regiooni, riiki või riikide rühma), selle komponente ja seoseid teiste kogumajandustega. |
1.02 |
ESA 2010 eelkäija Euroopa arvepidamise süsteem 1995 (ESA 95) avaldati 1996. aastal (1). ESA 2010 metoodikal, nagu see on esitatud lisas, on samasugune struktuur nagu ESA 95-l esimese 13 peatüki osas, kuid lisatud on 11 uut peatükki, mis käsitlevad süsteemi neid aspekte, mis peegeldavad tänapäeva majanduse hindamise arengusuundi või arengut ESA 95 kasutamisel Euroopa Liidus (EL). |
1.03 |
Käesoleva käsiraamatu ülesehitus on järgmine. 1. peatükis on esitatud süsteemi kontseptuaalsed põhitunnused ning ESA põhimõtted, samuti kirjeldatakse selles peamisi statistilisi üksusi ja nende rühmi. Peatükis antakse ülevaade kontode kogumist, esitatakse koondnäitajate lühikirjeldus ning käsitletakse pakkumise ja kasutamise tabelite ja sisend-väljundraamistiku tähtsust. 2. peatükis kirjeldatakse majanduse hindamisel kasutatavaid institutsionaalseid üksusi ning üksuste klassifitseerimist sektoriteks ja muudeks rühmadeks analüüsi eesmärgil. 3. peatükis kirjeldatakse kõiki toodetega (kaubad ja teenused) ja mittetoodetud varaga süsteemis tehtavaid tehinguid. 4. peatükis kirjeldatakse kõiki majandustehinguid, millega majanduses jaotatakse ja jaotatakse ümber tulu ja rikkust. 5. peatükis kirjeldatakse finantstehinguid majanduses. 6. peatükis kirjeldatakse muutusi, mis võivad toimuda varade väärtuses mittemajanduslike sündmuste või hinnamuutuste tõttu. 7. peatükis kirjeldatakse bilanssi ning varade ja kohustuste klassifitseerimise skeemi. 8. peatükis esitatakse kontode kogum ja iga konto tasakaalustavad kirjed. 9. peatükis kirjeldatakse pakkumise ja kasutamise tabeleid, nende tähtsust tulude, toodangu ja kulutuste näitajate ühildamisel. Samuti kirjeldatakse selles peatükis sisend-väljundtabeleid, mida on võimalik tuletada pakkumise ja kasutamise tabelitest. 10. peatükis kirjeldatakse arvestustes leiduvate nominaalsete väärtustega seotud hindade ja mahtude näitajate kontseptuaalseid aluseid. 11. peatükis kirjeldatakse rahvastiku ja tööjõuturu näitajaid, mida saab majandusanalüüsis kasutada koos rahvamajanduse arvepidamise näitajatega. 12. peatükis esitatakse rahvamajanduse kvartaalse arvepidamise lühikirjeldus ning põhimõtteline erinevus aastasest arvepidamisest. |
1.04 |
13. peatükis kirjeldatakse regionaalse arvepidamise eesmärke, mõisteid ja koostamise küsimusi. 14. peatükk hõlmab finantsvahendajate pakutavate ja netointresside laekumiste kaudu rahastatavate finantsteenuste hindamist ning see peegeldab liikmesriikide aastatepikkust uurimis- ja arendustööd, et töötada välja usaldusväärne ja liikmesriikide lõikes ühtlustatud näitaja. 15. peatükis lepingute, rendi-/üürilepingute ja litsentside kohta kirjeldatakse rahvamajanduse arvepidamises üha suuremat tähtsust omandavat valdkonda. 16. ja 17. peatükis kindlustuse, sotsiaalkindlustuse ja pensionide kohta kirjeldatakse, kuidas neid valdkondi rahvamajanduse arvepidamises käsitatakse, sest rahvastiku vananedes pakuvad üha enam huvi ümberjaotamist käsitlevad teemad. 18. peatükk hõlmab välismaailma kontosid, mis on maksebilansi hindamissüsteemi kontode vaste rahvamajanduse arvepidamises. 19. peatükk Euroopa kontode kohta on samuti uus ning hõlmab rahvamajanduse arvepidamise aspekte, mis kajastavad Euroopa institutsionaalsest ja kaubanduskorraldusest tulenevaid küsimusi, mis vajavad ühtlustatud lähenemisviisi. 20. peatükis kirjeldatakse valitsemissektori arvepidamist, mis on erilist huvi pakkuv valdkond, sest liikmesriikide konservatiivne eelarvepoliitika on ELi majanduspoliitika elluviimisel jätkuvalt otsustava tähtsusega. 21. peatükis kirjeldatakse seoseid ettevõtte raamatupidamise ja rahvamajanduse arvepidamise vahel, mis on üha suuremat huvi pakkuv valdkond, sest rahvusvaheliste ettevõtete osakaal sisemajanduse koguproduktis (SKP) kasvab kõikides riikides. 22. peatükis kirjeldatakse satelliitarvepidamise seoseid rahvamajanduse põhiarvepidamisega. 23. ja 24. peatükis on esitatud abimaterjalid: 23. peatükis sätestatakse ESA 2010-s kasutatavad sektorite, tegevusalade ja toodete klassifikaatorid ning 24. peatükis sätestatakse iga sektori kontode täielik kogum. |
1.05 |
ESA 2010 struktuur on kooskõlas ülemaailmsete juhistega rahvamajanduse arvepidamise kohta – rahvamajanduse arvepidamise süsteem 2008 (System of National Accounts; edaspidi „SNA 2008”) –, välja arvatud teatavad erinevused esitusviisis ja mõningate eriomaselt ELi eesmärkidel kasutatavate ESA 2010 kontseptsioonide suuremas detailsuses. Need juhised koostati Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO), Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF), Euroopa Liidu Statistikaameti (Eurostat), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ja Maailmapanga ühisvastutusel. ESA 2010 keskendub ELi oludele ja andmevajadustele. Nagu SNA 2008, kasutab ka ESA 2010 ühtlustatud mõisteid ja klassifikaatoreid, mida kasutatakse paljudes teistes sotsiaal- ja majandusstatistika valdkondades (näiteks tööhõive-, tööstus- ja väliskaubandusstatistika). Seetõttu käsitatakse ESA 2010 kui ELi ja selle liikmesriikide sotsiaal- ja majandusstatistika keskset võrdlusraamistikku. |
1.06 |
ESA raamistik koosneb kahest peamisest tabelite komplektist:
|
1.07 |
Sektoriaalne arvepidamine kirjeldab süsteemselt majandusprotsessi erinevaid etappe institutsionaalsete sektorite lõikes: tootmine, tulu moodustamine, tulu jaotamine, tulu ümberjaotamine, tulu kasutamine ning finants- ja mittefinantsakumulatsioon. Sektoriaalne arvepidamine hõlmab ka bilanssi kirjeldamaks vara, kohustuste ja netoväärtuse seisu arvestusperioodi alguses ja lõpus. |
1.08 |
Sisend-väljundraamistik kirjeldab pakkumise ja kasutamise tabelite kaudu detailsemalt tootmisprotsessi (kulude struktuur, moodustatud tulu ja tööhõive) ning kaupade ja teenuste vooge (toodang, import, eksport, lõpptarbimine, vahetarbimine ja kapitalimahutus tooterühmade lõikes). Selles raamistikus leiavad kajastamist kaks olulist arvepidamispõhimõtet: tegevusalas moodustatud tulude summa on võrdne selles tegevusalas toodetud lisandväärtusega ning mis tahes toote või toodete rühma korral võrdub pakkumine nõudlusega. |
1.09 |
ESA 2010 sisaldab rahvastiku ja tööhõive mõisteid. Need mõisted on olulised sektoriaalse arvepidamise, tegevusalade järgi peetava arvepidamise ning pakkumise ja kasutamise raamistiku puhul. |
1.10 |
ESA 2010 ei ole piiratud aastase rahvamajanduse arvepidamisega, vaid seda kasutatakse ka kvartali ning lühemaid või pikemaid ajavahemikke hõlmava arvepidamise jaoks. Seda kasutatakse ka regionaalse arvepidamise jaoks. |
1.11 |
ESA 2010 eksisteerib kõrvuti SNA 2008-ga ELis kasutatavate rahvamajanduse arvepidamise näitajate arvestamiseks. Liikmesriigid vastutavad oma majandusolukorra kirjeldamisel rahvamajanduse arvepidamise andmete kogumise ja esitamise eest. Lisaks koostavad liikmesriigid kontode kogumi, mis esitatakse komisjonile (Eurostat) regulatiivse andmete edastamise programmi raames liidu peamiste sotsiaal-, majandus- ja rahanduspoliitika kasutusvõimaluste lõikes. Need prioriteedid hõlmavad liikmesriikide poolt ELi eelarvesse „neljanda allika” kaudu antava rahalise panuse kindlaksmääramist, ELi piirkondade toetamist struktuurifondide programmi kaudu ning liikmesriikide majandustulemuste jälgimist ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse ning stabiilsuse ja kasvu pakti raames. |
1.12 |
Selleks et maksud ja toetused oleksid jaotatud kooskõlas koostatud näitajatega ja esitatud rangelt järjepideval viisil, tuleb vastav majandusstatistika koostada samade põhimõtete ja eeskirjade järgi. ESA 2010 on määrus, mis näeb ette eeskirjad, kokkulepped, määratlused ja klassifikatsioonid, mida tuleb rahvamajanduse arvepidamise koostamisel järgida liikmesriikides, kes osalevad andmete edastamise programmis, nagu on sätestatud käesoleva määruse B lisas. |
1.13 |
Pidades silmas ELi sissemaksete ja toetuste süsteemis liikuvaid väga suuri rahasummasid, on äärmiselt oluline, et hindamissüsteemi kohaldataks igas liikmesriigis järjepidevalt. Siinkohal on oluline suhtuda ettevaatlikult arvestustesse, mida ei saa jälgida otse turul, ning vältida mudelitel põhinevaid protseduure rahvamajanduse arvepidamise näitajate arvutamiseks. |
1.14 |
ESA 2010 mõisted on mitmel juhul spetsiifilisemad ja täpsemad kui SNA 2008 omad, et tagada võimalikult suur kooskõla rahvamajanduse arvepidamisest saadud liikmesriikide näitajate vahel. Usaldusväärsete ja järjepidevate arvestuste koostamise nõudest tulenevalt on ELis kindlaks määratud rahvamajanduse põhiarvepidamine. Kui hindamise järjepidevus ei ole liikmesriikide lõikes piisav, lisatakse viimati nimetatud arvestused tavaliselt nn kõrvalarvestusse, mis hõlmab täiendavaid tabeleid ja satelliitkontosid. |
1.15 |
Näitena valdkonnast, kus on peetud vajalikuks olla ESA 2010 koostamisel ettevaatlik, võib nimetada pensionikohustused. Nende hindamine majandusanalüüside läbiviimiseks on oluline, kuid ELis kehtiv nõue esitada andmeid, mis on järjepidevad ajas ja ruumis, on sundinud lähenema neile ettevaatlikult. |
Üleilmastumine
1.16 |
Kuna majandustegevus on muutunud üha enam globaalseks, on rahvusvaheline kaubandus selle kõigis vormides elavnenud, mistõttu riikidel on järjest rohkem raskusi omamaise majanduse kirjendamisel rahvamajanduse arvepidamises. Üleilmastumine on dünaamiline ja mitmemõõtmeline protsess, mille raames omamaised ressursid muutuvad rahvusvaheliselt liikuvamaks, samal ajal kui üha suureneb riikide majanduste vastastikune sõltuvus. Üleilmastumise tunnusjooneks, mis põhjustab rahvamajanduse arvepidamisel tõenäoliselt kõige rohkem hindamisprobleeme, on rahvusvaheliste ettevõtete tehtavate rahvusvaheliste tehingute suurenev osakaal, mille puhul piiriülesed tehingud toimuvad emaettevõtete, tütarettevõtete ja sidusettevõtete vahel. Kuid on ka teisi raskusi ning põhjalikum loetelu andmetega seotud probleemidest on järgmine:
|
1.17 |
Kõik need üleilmastumisele üha enam omased aspektid muudavad piiriüleste voogude tuvastamise ja täpse mõõtmise riikide statistikute jaoks aina keerulisemaks. Isegi juhul, kui on olemas välismaailma sektori (ja seega ka maksebilansis leiduvate rahvusvaheliste kontode) kirjete jaoks laiaulatuslik ja usaldusväärne andmete kogumise ja hindamise süsteem, suurendab üleilmastumine vajadust teha täiendavaid jõupingutusi, et säilitada kõikide majanduste ja majandusrühmade puhul rahvamajanduse arvepidamise kvaliteet. |
ESA 2010 KASUTAMINE
Analüüsi ja poliitika raamistik
1.18 |
ESA raamistikku saab kasutada järgmiste näitajate analüüsimisel ja hindamisel:
|
1.19 |
ELis ja selle liikmesriikides etendavad ESA raamistiku näitajad sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamisel ja jälgimisel väga olulist rolli.
ESA raamistiku kasutamise kohta võib esitada järgmised näited:
|
ESA 2010 mõistete tunnused
1.20 |
Saavutamaks tasakaalu andmevajaduse ja andmete saamise võimaluste vahel, eristatakse ESA 2010 mõistetega seoses mitut tähtsat tunnust. Arvepidamise tunnused on järgmised:
|
1.21 |
ESA 2010 mõisted on rahvusvaheliselt ühilduvad, sest:
|
1.22 |
ESA 2010 mõisted on ühtlustatud muu sotsiaal- ja majandusstatistika mõistetega, sest ESA 2010 kasutab mõisteid ja klassifikaatoreid (nt Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Rev. 2 (2)), mida kasutatakse teistes liikmesriikide sotsiaal- ja majandusstatistika süsteemides, nt tööstus-, väliskaubandus- ja tööhõivestatistikas; mõistelised erinevused on minimaalsed. Peale selle on ESA 2010 mõisted ja klassifikaatorid ühtlustatud ÜRO omadega.
Ühtlustamine sotsiaal- ja majandusstatistikaga lihtsustab nende näitajate koos kasutamist ja võrreldavust, mis omakorda tagab rahvamajanduse arvepidamise näitajate kvaliteedi. Peale selle saab spetsiifilistes statistikavaldkondades sisalduvat teavet niimoodi paremini siduda rahvamajanduse üldstatistikaga. |
1.23 |
Rahvamajanduse arvepidamise raamistikus ning muudes sotsiaal- ja majandusstatistika süsteemides läbivalt kasutatavad ühismõisted võimaldavad tuletada järjepidevaid näitajaid. Näiteks võib arvutada järgmisi suhtarve:
Mõistete sisemine kooskõla võimaldab näitajaid üksteisest tuletada (st jääknäitajana), nt säästmist võib hinnata kasutatava tulu ja lõpptarbimiskulutuste vahena. |
1.24 |
ESA 2010 mõisteid kohaldatakse andmete kogumist ja hindamist silmas pidades. See väljendub mitmel viisil arvepidamise koostamise juhistes:
|
1.25 |
Siiski ei pruugi olla lihtne koguda andmeid rahvamajanduse arvepidamise statistika tarvis otse, sest selle põhimõisted lahknevad tavaliselt administratiivsete andmeallikate aluseks olevatest põhimõistetest. Administratiivsed andmeallikad on näiteks äriraamatupidamine, erinevate maksuliikide aruandlus (käibemaks, üksikisiku tulumaks, impordimaksud jne), riikliku sotsiaalkindlustuse andmed ning pankade ja kindlustuse järelevalveametite andmed. Neid administratiivseid andmeid kasutatakse rahvamajanduse arvepidamise koostamisel sisendina. Üldiselt teisendatakse neid selleks, et nad ühilduksid ESAga.
ESA mõisted erinevad tavaliselt oma administratiivsetest vastaskirjetest selle poolest, et:
|
1.26 |
Sellest olenemata rahuldavad administratiivsed andmeallikad rahvamajanduse arvepidamise ja muu statistika vajadusi väga hästi, sest:
|
1.27 |
ESA põhimõisted on juurdunud ja kindlaks määratud pikaks ajaks, sest:
Selline järjepidevus mõistete osas vähendab vajadust aegridasid uuesti arvutada. Lisaks vähendab see mõistete tundlikkust riikide ja rahvusvahelise poliitilise surve suhtes. Nendel põhjustel on rahvamajanduse arvepidamise näitajad olnud majanduspoliitika ja -analüüsi objektiivseks andmebaasiks. |
1.28 |
ESA 2010 mõisted on suunatud majandusprotsessi kirjeldamisele rahalistes ja kergesti mõõdetavates näitajates. ESAs ei kirjendata vara seise ja vooge, mis ei ole rahalises väärtuses kergesti mõõdetavad või millel ei ole selget rahalist vastet.
Seda põhimõtet ei ole rangelt järgitud, sest arvestada tuleb ka andmete vastastikuse kooskõla nõuet ja kasutaja vajadusi. Näiteks tuleb kooskõlast lähtuvalt valitsemissektori pakutud kollektiivsete teenuste väärtus kirjendada toodanguna, sest töötajatele makstavad hüvitised ja iga liiki kaupade ja teenuste ostud valitsemissektori poolt on kergesti mõõdetavad rahalises väärtuses. Veelgi enam, majandusanalüüsi ja -poliitika seisukohast suurendab valitsemissektori kollektiivsete teenuste kirjeldamine suhtes ülejäänud rahvamajandusega rahvamajanduse arvepidamise kui terviku kasulikkust. |
1.29 |
ESA mõistete ulatust võib illustreerida mõningate oluliste piiripealsete juhtumitega.
Neist järgmised kirjendatakse ESA määratluse järgi tootmisena (vt punktid 3.07–3.09):
|
1.30 |
Järgmised aga ei kuulu tootmise alla ning neid ei kirjendata ESAs:
|
1.31 |
ESAs kirjendatakse kogu toodangut, mis on saadud tootmise määratlusele vastava tegevuse tulemusel. Abitegevusalade toodangut siiski ei kirjendata. Kõiki abitegevusala jaoks vajaminevaid sisendeid käsitatakse sisenditena tegevusalasse, mida see toetab. Kui üksnes abitegevusalaga tegelev ettevõtja on statistilises mõttes jälgitav, st tema tootmist käsitlevate eraldi kontode andmed on kergesti kättesaadavad, või kui ta asub geograafiliselt teises asukohas võrreldes ettevõtjaga, keda ta teenindab, tuleb ta kirjendada eraldi üksusena ning paigutada tema põhitegevusele vastava majanduse tegevusala alla nii rahvamajanduse arvepidamises kui ka regionaalses arvepidamises. Sobivate alusandmete puudumisel võib abitegevusala toodangu arvutada kulude liitmise teel. |
1.32 |
Kui tegevust peetakse tootmiseks ja selle tulemusena saadud toodang kirjendatakse, siis sellega kaasnev tulu, tööhõive, lõpptarbimine jne kirjendatakse samuti. Näiteks kui omaniku kasutuses olevate eluruumide teenused oma tarbeks kirjendatakse tootmisena, siis kirjendatakse ka omanik-kasutajate tulu ja lõpptarbimiskulutused. Kuna omaniku kasutuses olevate eluruumide teenuste tootmisesse ei ole määratluse järgi kaasatud tööjõusisendit, siis tööhõivet ei kirjendata. Nii säilib kooskõla tööhõivestatistikaga, kus eluruumide omandiõiguse puhul ei kirjendata tööhõivet. Vastupidine kehtib juhul, kui tegevust ei kirjendata tootmisena: samas kodumajapidamises toodetud ja tarbitud majapidamisteenustega ei kaasne tulu ega lõpptarbimiskulutusi ning siin ei ole tegemist tegevusega, millega kaasneb tööhõive. |
1.33 |
Samuti sätestab ESA kokkulepped, näiteks:
|
Klassifitseerimine sektorite järgi
1.34 |
Sektoriaalne arvepidamine luuakse üksuste jaotamisel sektoritesse, mis võimaldab tehingute ja tasakaalustavate kirjete esitamist sektorite kaupa. Esitamine sektorite kaupa toob esile paljud majandus- ja fiskaalpoliitika põhinäitajad. Peamised sektorid on kodumajapidamised, valitsemissektor, ettevõtted (finantsinstitutsioonid ning mittefinantsettevõtted), kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (KTKTId) ning välismaailm.
Oluline on eristada turupõhiseid ja -väliseid tegevusi. Valitsuse kontrollitav üksus, mida näidatakse turuettevõttena, klassifitseeritakse ettevõtete sektorisse, väljapoole valitsemissektorit. Seega ei kuulu ettevõtte eelarvepuudujääk ja võlg valitsemissektori üldise eelarvepuudujäägi ja võla hulka. |
1.35 |
On oluline, et sätestataks selged ja kindlad kriteeriumid üksuste jaotamiseks sektoritesse.
Avalik sektor koosneb kõikidest valitsuse kontrollitavatest institutsionaalsetest üksustest, mis on selle riigi residendiks. Erasektor koosneb kõikidest teistest residentideks olevatest üksustest. Tabelis 1.1 on välja toodud kriteeriumid, mida kasutatakse avaliku ja erasektori eristamiseks, avalikus sektoris valitsemissektori ja avaliku sektori ettevõtete eristamiseks ning erasektoris KTKTIde sektori ja ettevõtete sektori eristamiseks. Tabel 1.1
|
1.36 |
Kontrolli määratletakse kui võimet kindlaks määrata institutsionaalse üksuse üldpoliitika või -programm. Täpsem kontrolli määratlus on esitatud punktides 2.35–2.39. |
1.37 |
Turu- ja turuväliste üksuste eristamine ning seeläbi avaliku sektori üksuste klassifitseerimine valitsemissektoriks või avaliku sektori ettevõteteks otsustatakse järgmise reegli põhjal.
Tegevust käsitatakse turupõhise tegevusena, kui vastavate kaupade ja teenustega kaubeldakse järgmistel tingimustel:
|
1.38 |
ESA kontseptuaalse raamistiku detailsus tagab paindlikkuse: mõned mõisted ei ole ESAs otseselt esitatud, kuid siiski saab neid ESAst kergesti tuletada. Näiteks võib tuua uute sektorite moodustamise, mida saab teha ESA allsektorite ümberkorraldamisega. |
1.39 |
Paindlikkus tuleneb ka võimalusest kehtestada lisakriteeriume, mis ei lähe vastuollu süsteemi loogikaga. Näiteks võimaldavad need kriteeriumid koostada allsektorite kontosid tootjaüksuse tööhõiveskaala või kodumajapidamiste tulu suuruse alusel. Tööhõive puhul võib võtta kasutusele haridustaseme, vanuse ja soo allklassifikaatorid. |
Satelliitarvepidamine
1.40 |
Mõne andmevajaduse puhul tuleks teha eraldi satelliitarvepidamine.
Näited:
|
1.41 |
Satelliitarvepidamine täidab eespool nimetatud andmevajadusi järgmisel viisil:
|
1.42 |
Sotsiaalse arvepidamise maatriks (SAM) on maatriksesitus, mis kirjeldab üksikasjaliselt pakkumise ja kasutamise tabelite ja sektoriaalse arvepidamise vahelisi seoseid. SAM annab lisateavet tööhõive taseme ja struktuuri kohta, jagades töötajatele makstavad hüvitised töötajate liigi järgi. Seda alajaotust rakendatakse nii tööjõu kasutamise puhul tegevusalade lõikes (nagu on näidatud kasutamise tabelites) kui ka tööjõu pakkumise puhul sotsiaal-majanduslike alarühmade kaupa (nagu on näidatud esmaste tulude jaotamise kontol kodumajapidamiste allsektorite osas). Sel viisil on süsteemselt kajastatud tööjõu erinevate kategooriate pakkumine ja kasutamine. |
1.43 |
Satelliitarvepidamises säilitatakse kõik ESA 2010 keskse raamistiku alusmõisted ja klassifikaatorid. Mõisteid muudetakse vaid siis, kui seda on satelliitarvepidamise jaoks tarvis. Sellistel juhtudel peab satelliitarvepidamine sisaldama tabelit, mis näitab seost satelliitarvepidamise ja keskse raamistiku põhiliste koondnäitajate vahel. Niimoodi säilitab keskne raamistik oma rolli alussüsteemina ja samas on rahuldatud spetsiifilisemad vajadused. |
1.44 |
Üldiselt ei hõlma keskne raamistik selliseid vara seise ja vooge, mis ei ole hõlpsasti jälgitavad rahalistes ühikutes (või millel puudub selge rahaline vaste). Selliseid vara seise ja vooge on nende laadi tõttu hõlbus esitada mitterahalistes ühikutes väljendatud arvandmete abil, näiteks:
|
1.45 |
Satelliitarvepidamine võimaldab seostada mitterahalistes ühikutes väljendatud statistikat rahvamajanduse arvepidamise keskse raamistikuga. Seostamine on võimalik, kui kasutada mitterahaliste arvandmete puhul samu klassifikaatoreid, mida kasutatakse keskses raamistikus, näiteks klassifitseerides kodumajapidamise liigi või tegevusala järgi. Nii on loodud sisemiselt kooskõlaline laiendatud raamistik. Seda raamistikku võib kasutada andmebaasina, mis võimaldab analüüsida ja hinnata keskse raamistiku ja selle laiendatud osa erinevate muutujate vahelisi seoseid. |
1.46 |
Keskne raamistik ja selle peamised koondnäitajad ei kirjelda heaolu muutusi. Võib koostada laiendatud arvepidamise, mis sisaldab ka teatavate näitajate arvestuslikku rahalist väärtust, näiteks:
|
1.47 |
Laiendatud arvepidamises võib vahetarbimiseks ümber klassifitseerida ka lõppkulutused, mis on vajalikud, aga ei suurenda otseselt heaolu (nt kaitsekulutused). Samamoodi võib klassifitseerida üleujutuste ja muude loodusõnnetuste tekitatud kahju vahetarbimiseks, st kulutusteks, mis vähendavad (absoluutset) heaolu. Sel viisil võib konstrueerida väga algelisi ja ebatäielikke heaolu muutuse näitajaid. Siiski on heaolul erinevaid dimensioone, millest enamikku ei saa adekvaatselt rahalistes ühikutes väljendada. Seetõttu on parem kasutada heaolu mõõtmiseks igale dimensioonile vastavaid näitajaid ja mõõtühikuid. Näitajad võivad olla näiteks laste suremus, eeldatav eluiga, täiskasvanute kirjaoskus ja rahvatulu inimese kohta. Neid kõiki võib kaasata satelliitarvepidamisse. |
1.48 |
Saavutamaks kooskõlalist, rahvusvaheliselt ühilduvat raamistikku, ei kasutata ESAs administratiivseid mõisteid. Samas võivad administratiivsetel mõistetel põhinevad näitajad olla erinevatel riiklikel eesmärkidel väga kasulikud. Näiteks maksutulu arvestuseks on vajalik statistika maksustatava tulu kohta. Neid arvandmeid saab esitada, tehes rahvamajanduse arvepidamise statistikas mõningaid kohandusi. |
1.49 |
Samasugust lähenemisviisi võib kasutada mõistete korral, mida kasutatakse riigi majanduspoliitikas, näiteks:
Satelliitarvepidamine või täiendavad tabelid võivad rahuldada selliseid andmevajadusi. |
ESA 2010 ja SNA 2008
1.50 |
ESA 2010 põhineb SNA 2008-l, mis annab juhised rahvamajanduse arvepidamiseks kogu maailmas. Sellest olenemata on ESA 2010 ja SNA 2008 vahel mitmeid erinevusi:
|
ESA 2010 ja ESA 95
1.51 |
ESA 2010 erineb ESA 95-st nii ulatuse kui ka mõistete poolest. Enamik neist erinevustest vastavad erinevustele SNA 1993 ja SNA 2008 vahel. Peamised erinevused on järgmised:
|
1.52 |
ESA 95-ga võrreldes ei piirdu ESA 2010-s tehtud muudatused ainult mõistetega. Esinevad suured erinevused käsitlusala ulatuses, kusjuures lisatud on uued peatükid satelliitarvepidamise ning valitsemissektori ja välismaailma kontode kohta. Lisaks on märkimisväärselt laiendatud kvartaalset ja regionaalset arvepidamist käsitlevaid peatükke. |
ESA 2010 KUI SÜSTEEMI ALUSPÕHIMÕTTED
1.53 |
Süsteemi peamised tunnusjooned on järgmised:
|
Statistilised üksused ja nende rühmitamine
1.54 |
ESA 2010 süsteem kasutab kahte liiki üksusi ja kahte vastavasisulist majanduse allüksusteks jaotamise viisi, mis erinevad omavahel ja täidavad erinevaid analüütilisi eesmärke. |
1.55 |
Esimene eesmärk – tulude, kulutuste, finantsvoogude ning seisude kirjeldamine – saavutatakse institutsionaalsete üksuste rühmitamisega sektoriteks vastavalt nende põhifunktsioonidele, käitumisele ja eesmärkidele. |
1.56 |
Teine eesmärk – tootmisprotsessi kirjeldamine ja sisend-väljundanalüüsi tegemine – saavutatakse kohalike tegevusalaüksuste (toimlate) rühmitamisega süsteemis tegevusalade alla vastavalt nende tegevuse liigile. Tegevust iseloomustavad sisend toodete näol, tootmisprotsess ja väljund toodete näol. |
Institutsionaalsed üksused ja sektorid
1.57 |
Institutsionaalsed üksused on majandusüksused, kes saavad iseseisvalt omada kaupu ja vara, võtta kohustusi ning teostada majandustegevust ja tehinguid teiste üksustega. ESA 2010 süsteemi tarvis rühmitatakse institutsionaalsed üksused viieks eraldiseisvaks, üksteist välistavaks omamaiseks institutsionaalseks sektoriks:
Need viis sektorit koos moodustavad riigi kogumajanduse. Lisaks on iga sektor jaotatud allsektoriteks. ESA 2010 süsteem võimaldab koostada iga sektori ja allsektori ning majanduse kui terviku kohta kõik voogude kontod ja seisud. Mitteresidendist üksused võivad toimida koos nende viie omamaise sektoriga ning seda näidatakse tehingutena omamaiste sektorite ja kuuenda sektori – välismaailma sektori – vahel. |
Kohalikud tegevusalaüksused ja tegevusalad
1.58 |
Kui institutsionaalsed üksused tegelevad rohkem kui ühe tegevusega, jaotatakse nad osadeks vastavalt tegevusaladele. Kohalikud tegevusalaüksused võimaldavad neid selliselt esitada.
Kohalik tegevusalaüksus koondab institutsionaalse üksuse kui tootja kõik osad, mis asuvad ühes asukohas või lähedastes asukohtades ja panustavad tegevusse, mida saab klassifitseerida ühte tegevusalade klassi (neli numbrit) NACE Rev. 2 klassifikaatoris. |
1.59 |
Kohalikud tegevusalaüksused registreeritakse iga kõrvaltegevusala puhul. Kui selliste tegevuste eraldi kirjeldamiseks vajalikud raamatupidamisdokumendid ei ole kättesaadavad, koondab kohalik tegevusalaüksus mitu kõrvaltegevusala. Kõikide sama või samalaadse tegevusalaga tegelevate kohalike tegevusalaüksuste rühm moodustab tegevusala.
Institutsionaalne üksus hõlmab ühte või enamat kohalikku tegevusalaüksust; kohalik tegevusalaüksus kuulub vaid ühte institutsionaalsesse üksusesse. |
1.60 |
Tootmisprotsessi analüüsiks kasutatakse analüütilist tootmisüksust. Selline üksus on jälgitav ainult siis, kui kohalik tegevusalaüksus toodab ainult ühte liiki toodangut, omamata ühtegi kõrvaltegevusala. Seda üksust nimetatakse homogeenseks tootmisüksuseks. Selliste üksuste rühmad moodustavad homogeensed tegevusalad. |
Residendist üksused ja mitteresidendist üksused, kogumajandus ja välismaailm
1.61 |
Kogumajandus on määratletud residendist üksuste abil. Üksus on riigi residendist üksus, kui tema ülekaalukas majanduslike huvide kese asub riigi majandusterritooriumil, st kui ta tegeleb pikemal perioodil (aasta või enam) kõnealusel territooriumil majandustegevusega. Punktis 1.57 osutatud institutsionaalsed sektorid moodustuvad residendist institutsionaalsete üksuste rühmadest. |
1.62 |
Residendist üksused teevad tehinguid mitteresidendist üksustega (st üksustega, mis on teiste maade residendist üksused). Need tehingud on majanduse välistehingud ja on rühmitatud välismaailma kontosse. Nii etendab välismaailm samasugust rolli kui institutsionaalne sektor, kuigi mitteresidendist üksused on kaasatud ainult sedavõrd, kui nad teevad tehinguid residendist institutsionaalsete üksustega. |
1.63 |
Tinglikke residendist üksusi, mida ESA 2010 süsteemis käsitatakse institutsionaalsete üksustena, määratletakse järgmiselt:
|
Vood ja vara seisud
1.64 |
Kirjendatakse kahte põhilist teabeliiki: voogusid ja vara seise.
Vood viitavad sellisele tegevusele ja selliste sündmuste tagajärgedele, mis leiavad aset kindlal perioodil, ning vara seis viitab positsioonile teataval ajahetkel. |
Vood
1.65 |
Vood peegeldavad majandusliku väärtuse loomist, muutumist, vahetust, ülekandmist või kadumist. Nad hõlmavad muutusi institutsionaalse üksuse vara või kohustuste väärtuses. Majanduslikke vooge on kahte liiki: tehingud ja vara muud muutused.
Tehinguid kajastatakse kõikidel kontodel ja kõikides tabelites, kus esinevad vood, välja arvatud vara muude mahumuutuste kontol ja ümberhindluskontol. Vara muud muutused kirjendatakse ainult nendel kahel kontol. Algtehingud ja muud vood rühmitatakse suhteliselt vähestesse liikidesse vastavalt nende laadile. |
Tehingud
1.66 |
Tehing on majanduslik voog, mis on toiming institutsionaalsete üksuste vahel vastavalt vastastikusele kokkuleppele või institutsionaalses üksuses teostatav tegevus, mida on kasulik käsitada kui tehingut seetõttu, et üksus tegutseb kahel erineval tegevusalal. Tehingud on jaotatud nelja peamisesse rühma:
|
Tehingute omadused
Üksustevahelised versus üksusesisesed tehingud
1.67 |
Enamik tehinguid toimub kahe või enama institutsionaalse üksuse vahel. ESA 2010 süsteem kirjendab siiski mõningaid institutsionaalse üksuse sees toimuvaid tegevusi tehingutena. Selliste üksusesiseste tehingute kirjendamise eesmärk on analüütiliselt täpsema pildi andmine toodangu, lõppkasutuse ja kulude kohta. |
1.68 |
Põhivara kulum, mis ESA 2010 süsteemis on kirjendatud kuluna, on üksusesisene tehing. Enamik ülejäänud üksusesisestest tehingutest on tehingud toodetega, mida tüüpiliselt kirjendatakse juhul, kui institutsionaalne üksus, kes tegutseb nii tootja kui ka lõpptarbijana, otsustab tarbida osa enda toodangust. Selline tehing on sageli omane kodumajapidamistele või valitsemissektorile. |
1.69 |
Kogu omatoodang, mida kasutatakse lõpptarbimiseks samas institutsionaalses üksuses, kirjendatakse. Omatoodang, mida kasutatakse samas institutsionaalses üksuses vahetarbimiseks, kirjendatakse ainult siis, kui tootmine ja vahetarbimine leiavad aset samasse institutsionaalsesse üksusse kuuluvates, kuid erinevates kohalikes tegevusalaüksustes. Toodangut, mis on toodetud ja mida kasutatakse samas kohalikus tegevusalaüksuses vahetarbimiseks, ei kirjendata. |
Rahalised versus mitterahalised tehingud
1.70 |
Tehingud on rahalised tehingud, kui üksused teevad või saavad makseid või võtavad kohustusi või saavad vara, mis on väljendatud rahaühikutes.
Tehingud, millega ei kaasne sularaha ega rahaühikutes väljendatud kohustuste või vara vahetamist, on mitterahalised tehingud. Üksusesisesed tehingud on mitterahalised tehingud. Mitterahalised tehingud, millesse on kaasatud rohkem kui üks institutsionaalne üksus, võivad olla tehingud toodetega (vahetuskaubandus), jaotustehingud (mitterahalised tasud, siirded jms) ja muud tehingud (mittetoodetud mittefinantsvarade vahetuskaubandus). ESA 2010 süsteem kirjendab kõik tehingud rahalistes ühikutes väljendatuna. Seetõttu peab mitterahaliste tehingute kirjendamiseks nende väärtust mõõtma kaudselt või hindama mõnel muul viisil. |
Tehingud vastaspoolega ja ilma vastaspooleta
1.71 |
Tehinguid, millesse on kaasatud rohkem kui üks üksus, on kahte liiki. Need võivad olla tehingud, mille käigus antakse midagi ära ja saadakse midagi vastu, st vastuteenustega kompenseeritud tehingud, või sellised tehingud, mille käigus antakse midagi ära ilma midagi vastu saamata, st vastuteenustega kompenseerimata tehingud. Vastuteenustega kompenseeritud tehingud on institutsionaalsete üksuste vahelised vahetused, st kaupade, teenuste või vara pakkumine ja selle eest millegi, nt raha vastu saamine. Vastuteenustega kompenseerimata tehingud kujutavad endast rahalisi või mitterahalisi makseid ühelt institutsionaalselt üksuselt teisele, ilma et midagi vastu saadaks. Vastuteenustega kompenseeritud tehingud toimuvad kõigis neljas tehingute rühmas, samal ajal kui vastuteenustega kompenseerimata tehingud on peamiselt jaotustehingud, näiteks maksud, sotsiaaltoetused või kingitused. Neid vastuteenustega kompenseerimata tehinguid nimetatakse siireteks. |
Ümberkorraldatud tehingud
1.72 |
Tehinguid kirjendatakse nii, nagu nad vastavate institutsionaalsete üksustega toimuvad. Siiski on mõni tehing ümber korraldatud selleks, et selgemini välja tuua nende aluseks olevaid majanduslikke seoseid. Tehinguid võib ümber korraldada kolmel viisil: ümber suunates, osadeks jaotades ja tehingu peamist osalist eristades. |
Ümbersuunamine
1.73 |
Tehingut, mis toimub sellesse kaasatud üksuste jaoks otseselt üksuste A ja C vahel, võib arvepidamises kirjendada kui kaudselt läbi kolmanda üksuse B toimuvat tehingut. Seega kirjendatakse üksik tehing A ja C vahel kahe tehinguna: üks A ja B vahel ning teine B ja C vahel. Sellisel juhul on tehing ümber suunatud. |
1.74 |
Ümbersuunamise näiteks on viis, kuidas arvepidamises kirjendatakse tööandjate sotsiaalmaksed, mida tööandjad maksavad otse sotsiaalkindlustusfondile. Süsteem kirjendab neid makseid kui kahte tehingut: tööandjad maksavad tööandjate sotsiaalmaksed oma töötajatele ja töötajad maksavad need edasi sotsiaalkindlustusfondile. Ümbersuunamiste eesmärk on välja tuua tehingu majanduslik olemus, mis antud juhul seisneb selles, et tööandjate sotsiaalmakseid näidatakse kui makseid, mis on makstud töötajate kasuks. |
1.75 |
Teine ümbersuunamise liik seisneb selles, et tehingud kirjendatakse, nagu nad oleksid toimunud kahe või enama institutsionaalse üksuse vahel, kuigi osaliste seisukohalt tehingut ei toimunudki. Näiteks võib tuua sellise omanditulu käsitlemise, mis teeniti teatavast kindlustusfondist ja mille kindlustusandja jätab endale. Süsteem kirjendab alguses omanditulu, mille kindlustusandja maksab poliisi omanikule, kes seejärel maksab sama summa kindlustusandjale täiendava preemiana tagasi. |
Osadeks jaotamine
1.76 |
Kui tehing, mis on sellesse kaasatud osaliste jaoks üksik tehing, on kirjendatud kahe või enama erinevalt klassifitseeritud tehinguna, siis on tegemist tehingu jaotamisega osadeks. Osadeks jaotamine ei tähenda lisaüksuse kaasamist tehingusse. |
1.77 |
Kahjukindlustuse preemiate maksmine on tüüpiline osadeks jaotatud tehing. Kuigi poliisiomanikud ja kindlustusandjad arvestavad neid makseid kui ühte tehingut, jaotab ESA 2010 süsteem need kaheks täiesti erinevaks tehinguks: kahjukindlustuse teenuse eest tehtavad maksed ja kahjukindlustuse netopreemiad. Toote müügi kirjendamine toote müügi ja kaubanduse marginaali müügina on teine näide osadeks jaotamisest. |
Peamise tehingupoole eristamine
1.78 |
Kui üksus (peamine tehingupool) teeb tehingu teise üksuse nimel ja rahastab tehingut, siis kirjendatakse tehing ainult selle peamise tehingupoole kontodel. Üldjuhul ei tohiks sellest põhimõttest kõrvale kalduda, püüdes näiteks maksud või subsiidiumid siduda lõppmaksjate või kasusaajatega, eeldades seoseid.
Siin võib näiteks tuua olukorra, kus üks valitsusüksus kogub makse teise nimel. Maks omistatakse valitsusüksusele, kellel on õigus maksu kehtestada (kas peamise tehingupoolena või peamise tehingupoole volituse alusel) ja kellel on lõplik otsustusõigus maksumäära kindlaksmääramisel ja muutmisel. |
Piiripealsed juhtumid
1.79 |
Tehingu määratlusest tuleneb, et institutsionaalsete üksuste vaheline tegevus peab toimuma vastastikusel kokkuleppel. Kui tehing toimub vastastikusel kokkuleppel, siis tähendab see kaasatud institutsionaalsete üksuste eelnevat informeeritust ja tehinguga nõusolekut. Maksusid ja trahve makstakse vastastikuse kokkuleppe alusel, kuivõrd maksja on kodanikuna allutatud riigi seadustele. Samas ei kirjendata vara hüvitamata võõrandamist tehinguna isegi siis, kui see on seadusega ette nähtud.
Ebaseaduslikku majandustegevust käsitatakse tehinguna siis, kui kõik kaasatud üksused astuvad tegevusse vastastikusel kokkuleppel. Seega on ebaseaduslike uimastite või varastatud omandi ost, müük või vahetus tehingud, samal ajal kui vargus ei ole tehing. |
Vara muud muutused
1.80 |
Vara muude muutuste all kirjendatakse muutusi, mis ei ole tehingute tulemus. Nendeks on kas:
|
Vara või kohustuste mahu muud muutused
1.81 |
Vara või kohustuste mahu muud muutused on jaotatud kolme põhirühma:
|
1.82 |
Näited punkti 1.81 alapunktis a osutatud kategooriasisestest muudatustest on maavarade avastamine või kahanemine ning mittekultiveeritavate bioloogiliste ressursside looduslik kasv. Näited punkti 1.81 alapunktis b osutatud kategooriasisestest muudatustest on looduskatastroofide, sõdade või tõsiste kuritegude tagajärjel toimunud vara vähenemine. Võla ühepoolne tühistamine ja vara hüvituseta võõrandamine kuuluvad samuti kategooriasse b. Näide punkti 1.81 alapunktis c osutatud kategooriasisestest muudatustest on institutsionaalse üksuse ümberklassifitseerimine ühest sektorist teise. |
Kapitalikasum ja -kahjum
1.83 |
Kapitalikasum ja -kahjum tuleneb vara hinna muutusest. Kapitalikasum ja -kahjum esineb igasuguste finants- ja mittefinantsvarade ning kohustuste puhul. Vara ja kohustuste omanike kapitalikasum ja -kahjum koguneb lihtsalt vara või kohustuste hoidmisest, ilma et vara või kohustusi mingil viisil muudetaks. |
1.84 |
Kapitalikasumit ja -kahjumit, mida mõõdetakse jooksvates turuhindades, nimetatakse nominaalseks kapitalikasumiks ja -kahjumiks. Seda saab jaotada neutraalseks kapitalikasumiks ja -kahjumiks, mis kajastab muutusi üldises hinnatasemes, ning reaalseks kapitalikasumiks ja -kahjumiks, mis kajastab muutusi vara hinnas väljaspool üldist hinnataseme muutust. |
Vara seis
1.85 |
Vara seis on vara ja kohustuste valdamine teataval ajahetkel. Vara seis kirjendatakse iga arvestusperioodi alguses ja lõpus. Kontot, mis näitab vara seisu, nimetatakse bilansiks. |
1.86 |
Ka rahvastiku ja tööhõive seis kirjendatakse. Neid kirjendatakse siiski arvestusperioodi keskmiste suurustena. Vara seisu kirjendatakse kõigi süsteemi piiridesse jäävate varade, st nii toodetud kui ka mittetoodetud finantsvara ja -kohustuste ning mittefinantsvara puhul. Kirjendatakse siiski ainult seda vara, mida kasutatakse majandustegevuses ja mille suhtes kehtib omandiõigus. |
1.87 |
Seega ei kirjendata sellise vara seisu nagu inimkapital ja loodusressursid, millel pole omanikku.
ESA 2010 süsteemi piires on süsteem nii voogude kui ka vara seisu osas kõikehõlmav. See tähendab, et vood kirjeldavad kõiki muutusi vara seisus. |
Kontode ja koondnäitajate süsteem
Arvepidamise reeglid
1.88 |
Kontol kirjendatakse üksusele või sektorile koguneva väärtuse muutusi vastavalt arvepidamises näidatud majandusvoogude olemusele. See on kahe veeruga tabel. Jooksevkontol kajastatakse tootmist, tulu moodustamist ja omistamist, selle jaotamist ja ümberjaotamist ning kasutamist. Akumulatsioonikontod on kapitali- ja finantskonto ning mahu muude muutuste konto. |
Kahepoolse arvepidamise terminoloogia
1.89 |
ESA 2010 süsteem näitab „ressursse” jooksevkonto paremal poolel, kus on kajastatud üksuste või sektorite majanduslikku väärtust suurendavad tehingud. Konto vasak pool kajastab „kasutamist”, st tehinguid, mis vähendavad majanduslikku väärtust. Akumulatsioonikonto parem pool kajastab „muutusi kohustustes ja netoväärtuses” ja vasak pool kajastab „vara muutusi”. Bilansi paremal poolel on „kohustused ja netoväärtus” (vahe vara ja kohustuste vahel) ja vasakul „vara”. Kahe järjestikuse bilansi võrdlemine näitab muutusi kohustustes ja netoväärtuses ning varas. |
1.90 |
ESAs eristatakse seaduslikku omandiõigust ja majanduslikku omandiõigust. Kaupade ühelt üksuselt teisele ülemineku kirjendamise kriteerium on, et majanduslik omandiõigus läheb ühelt üksuselt teisele. Seaduslik omanik on üksus, kellel on seadusest tulenev õigus omandist saadavatele hüvedele. Seaduslik omanik võib siiski sõlmida lepingu teise üksusega, et see võtaks kokkulepitud summa eest enda peale tootmises olevate toodete kasutamisest tulenevad riskid ja kasud. Kokkulepe on oma olemuselt kapitalirent, mille puhul maksed peegeldavad ainult seda, et vara pakkuja annab vara laenaja kasutusse. Näiteks kui pangale kuulub seaduslikult lennuk, kuid ta sõlmib kapitalirendi lepingu lennuettevõtjaga, et see hakkaks lennukit kasutama, siis peetakse kontodel näidatavates tehingutes lennuettevõtjat lennuki omanikuks. Kuna lennuettevõtjat näidatakse lennuki ostjana, arvestatakse pangast lennuettevõtjale laen summade ulatuses, mille lennuettevõtja peab tulevikus lennuki kasutamise eest tasuma. |
Kahekordne kanne / neljakordne kanne
1.91 |
Üksuse või sektori korral rakendatakse rahvamajanduse arvepidamises kahekordse kirjendamise põhimõtet. Iga tehingut kirjendatakse kaks korda, esimest korda kui ressurssi (või kohustuste muutust) ja teist korda kui kasutamist (või vara muutust). Tehingute kogusumma, mida kirjendatakse kui ressurssi või kohustuste muutust, ja tehingute kogusumma, mida kirjendatakse kui kasutamist või vara muutust, peavad olema omavahel võrdsed ja seega võimaldama arvepidamise järjepidevust kontrollida. |
1.92 |
Rahvamajanduse kontod – kõik selle üksused ja sektorid – põhinevad neljakordse kirjendamise põhimõttel, sest enamik tehinguid hõlmab kahte institutsionaalset üksust. Iga tehingut kirjendatakse kaks korda mõlema tehingus osaleja seisukohast. Näiteks valitsusüksuse poolt kodumajapidamistele sularahas makstud sotsiaaltoetused on kirjendatud valitsemissektori kontol kui kasutamine siirete all ning negatiivne vara soetamine sularaha ja hoiuste all; kodumajapidamiste kontol on kirjendatud see kui ressurss siirete all ning vara soetamine sularaha ja hoiuste all. |
1.93 |
Tehingud ühe üksuse sees (nt samas üksuses toodetud toodangu tarbimine) nõuavad ainult kahte kannet, mille väärtus tuleb tuletada. |
Väärtuse arvestamine
1.94 |
ESA 2010 süsteem näitab kõiki voogusid ja vara seise rahalistes ühikutes, välja arvatud mõned rahvastiku ja tööjõuga seotud näitajad. Vooge ja vara seise arvestatakse vastavalt nende vahetusväärtusele, st väärtusele, mille alusel voogusid ja vara vahetatakse (või saaks vahetada) sularaha vastu. Turuhinnad on ESAs järelikult väärtuse arvestamise aluseks. |
1.95 |
Rahaliste tehingute ning sularaha ja kohustuste puhul on vajalikud väärtused otseselt määratavad. Enamikul muudel juhtudel on väärtuse arvestamise parimaks meetodiks analoogsete kaupade, teenuste ja vara turuhindade kasutamine. Seda meetodit kasutatakse näiteks vahetuskaubanduse ning omaniku kasutuses olevate eluruumidega seotud teenuste korral. Kui analoogsete toodete turuhinnad ei ole kättesaadavad – näiteks valitsuse toodetud turuväliste teenuste puhul –, saadakse väärtus tootmiskulude summeerimise teel. Kui turuhinda ei saa kasutada ning kulude andmed ei ole kättesaadavad, võib voogude ja vara seisu väärtust hinnata oodatava tulu diskonteeritud nüüdisväärtuse alusel. Seda meetodit võib kasutada ainult äärmise abinõuna. |
1.96 |
Vara seisu väärtust arvestatakse jooksevhindades bilansi koostamise aja järgi, mitte lähtuvalt vara seisu moodustavate kaupade või varade tootmise või soetamise hetkest. Vara seisu väärtust on vaja arvestada allahinnatud jooksva soetusmaksumuse või tootmiskulude alusel. |
Toodete väärtuse arvestamise erieeskirjad
1.97 |
Transpordikulude, kaubanduse marginaali ning netotootemaksude tõttu arvestavad asjaomase toote tootja ja kasutaja selle väärtust erinevalt. Selleks et olla nii lähedal kui võimalik tehingu osaliste vaatepunktidele, kirjendab ESA 2010 süsteem kõiki kasutusi ostjahindades, mis sisaldavad transpordikulusid, kaubanduse marginaali ja netotootemakse, samal ajal kui toodangut kirjendatakse alushindades, millest jäetakse need elemendid välja. |
1.98 |
Toodete import ja eksport kirjendatakse piiril registreeritud väärtuse järgi. Impordi ja ekspordi koguväärtust arvestatakse eksportija tollipiiril või FOB-väärtusena (franko laeva pardal). Kaupade väärtuses ei sisaldu importija ja eksportija piiride vaheline välismaine transport ega kindlustusteenused, vaid need kirjendatakse teenuste all. Kui toodete detailseks analüüsiks ei ole FOB-väärtust võimalik saada, siis väliskaubanduse tabelid näitavad impordi väärtust importija tollipiiril (CIF-väärtus). Kõik transpordi- ja kindlustusteenused importija piirini sisalduvad imporditud kaupade väärtuses. Kuna need teenused hõlmavad kodumaiseid teenuseid, korrigeeritakse nende esitust FOB või CIFiga. |
Väärtuse arvestamine püsivhindades
1.99 |
Voogude ja vara seisu väärtuse arvestamine püsivhindades arvestusperioodil tähendab nende väärtuse arvestamist varasema perioodi hindades. Püsivhindades arvestamise eesmärk on teisendada voogude ja vara seisu väärtuse muutused ajas hinna- ja mahumuutustesse. Voogusid ja vara seisu püsivhindades kirjeldatakse mahunäitajates. |
1.100 |
Paljudel voogudel ja vara seisul, näiteks tulul, ei ole hinna ega koguse dimensiooni. Samas võib nende muutujate ostujõu leida, kui deflateerida jooksev väärtus sobiva hinnaindeksiga, nt kodumaise lõppkasutuse hinnaindeksiga, välja arvatud varude muutused. Selliselt leitud voogusid ja vara seisu kirjeldatakse samuti reaalarvestuses. Selle näiteks on reaalne kasutatav tulu. |
Kirjendamise aeg
1.101 |
Vood kirjendatakse tekkepõhistena, st majandusliku väärtuse loomisel, muutmisel või kustutamisel või nõuete ja kohustuste tekkimisel, muutmisel või kustutamisel. |
1.102 |
Toodang kirjendatakse siis, kui see on toodetud, mitte siis, kui ostja on toodangu eest tasunud. Vara müük kirjendatakse siis, kui vara vahetab omanikku, mitte siis, kui vastav makse on tehtud. Intressid kirjendatakse arvestusperioodil, mil nad tekivad, hoolimata sellest, kas neid sellel perioodil maksti või mitte. Tekkepõhist kirjendamist rakendatakse kõikide rahaliste ja mitterahaliste voogude puhul nii üksusesiseselt kui ka üksustevaheliselt. |
1.103 |
Võib osutuda vajalikuks ilmutada paindlikkust sellise lähenemisviisi kasutamisel maksude ja muude valitsemissektoriga seotud voogude osas, mida sageli kirjendatakse kassapõhisena valitsemissektori kontodel. Neid vooge võib olla raske täpselt teisendada kassapõhiselt tekkepõhisele arvestusele ja seega võib osutuda vajalikuks ligikaudne arvestamine. |
1.104 |
Erandina valitsemissektorile makstavate maksude ja sotsiaalmaksete kirjendamise üldpõhimõtetest võib neid kirjendada ilma osata, mis tõenäoliselt jääb laekumata, või – kui kirje sisaldab nimetatud osa – neutraliseeritakse see sama arvestusperioodi jooksul valitsemissektorilt asjaomastele sektoritele tehtavate kapitalisiiretega. |
1.105 |
Kõikide asjasse puutuvate institutsionaalsete üksuste kõikidel asjaomastel kontodel tuleb kõik vood kirjendada ühel ja samal ajamomendil. Institutsionaalsed üksused ei kasuta alati samu arvepidamise reegleid. Isegi kui nad seda teevad, võivad praktilistel põhjustel, nagu viivitused teabevahetuses, tekkida tegelikul kirjendamisel erinevused. Sellest tulenevalt võivad tehingus osalejad kirjendada tehingud erineval ajahetkel. Need lahknevused kõrvaldatakse andmete korrigeerimisega. |
Konsolideerimine ja tasaarvestus
Konsolideerimine
1.106 |
Konsolideerimist kasutatakse selleks, et kõrvaldada üksuste kasutamise ja ressursside poolel tehingud, mis toimuvad üksuste rühmitamise tagajärjel üksuste vahel, ning vastastikused finantsvarad ja -kohustused. See juhtub üldiselt siis, kui omavahel kombineeritakse valitsemissektori allsektorite kontosid. |
1.107 |
Allsektorites või sektorites osaüksustevahelisi vooge ja vara seise põhimõtteliselt ei konsolideerita. |
1.108 |
Samas võidakse kontosid konsolideerida täiendavate esituste ja analüüside otstarbel. Teave, mis käsitleb (all)sektorite tehinguid muude sektoritega, ja vastav nn väline finantspositsioon võib olla palju tähtsam kui üldised koguarvud. |
1.109 |
Peale selle annavad kontod ja tabelid, mis näitavad võlausaldaja ja võlgniku vahelisi seoseid, üksikasjaliku pildi majanduse finantseerimisest ning need on väga kasulikud mõistmaks kanaleid, mille kaudu rahastamise ülejääk liigub lõpplaenuandjalt lõpplaenuvõtjale. |
Tasaarvestus
1.110 |
Üksustel või sektoritel võivad sama liiki tehingud olla kirjendatud nii kasutamise kui ka ressursside poolel (nt nad mõlemad maksavad ja saavad intresse) ning sama liiki finantsinstrumendid nii vara kui ka kohustustena. ESA lähenemisviisiks on brutokirjendamine, v.a tasaarvestus, mis sisaldub klassifikaatorites endis. |
1.111 |
Tasaarvestus on mitmes tehingukategoorias kaudselt olemas, mille üheks väljapaistvamaks näiteks on „varude muutus”. Viimane annab pildi pigem üldisest kapitalimahutusest, mis on analüütiliselt tähtis aspekt, kui et jälgib igapäevaseid lisandumisi ja väljavõtmisi. Kui mõned erandid välja arvata, siis samamoodi kirjendatakse finantskontol ja vara muude muutuste kontodel vara ja kohustuste suurenemist netoprintsiibil, tuues välja seda liiki voogude lõpptulemuse arvestusperioodi lõpus. |
Kontod, tasakaalustavad kirjed ja koondnäitajad
1.112 |
Üksuste või üksuste rühmade erinevatel kontodel on kirjendatud tehingud, mis on seotud majanduselu mõne konkreetse aspektiga (nt tootmisega). Tootmiskonto puhul ei ole tehingud kasutamise ja ressursside poolel tasakaalus ilma, et oleks lisatud tasakaalustav kirje. Samamoodi tuleb lisada tasakaalustav kirje (netoväärtus) institutsionaalse üksuse või sektori koguvara ja -kohustuste vahele. Tasakaalustavad kirjed on ka ise sisulised majandustegevust mõõtvad näitajad. Kui need summeeritakse kogumajanduses, saadakse olulised koondnäitajad. |
Kontode kogum
1.113 |
ESA 2010 süsteem on üles ehitatud omavahel seotud kontode kogumina. Institutsionaalsete üksuste ja sektorite kontode täielik kogum koosneb jooksevkontodest, akumulatsioonikontodest ja bilansist. |
1.114 |
Jooksevkontod kajastavad tootmist, tulu moodustamist, jaotamist ja ümberjaotamist ning selle tulu kasutamist lõpptarbimiseks. Akumulatsioonikontodel kirjendatakse muutusi varas, kohustustes ja netoväärtuses (iga institutsionaalse üksuse või üksuste rühma vara ja kohustuste vahe). Bilanss kajastab vara ja kohustuste seisu ning netoväärtust. |
1.115 |
Kohalike tegevusalaüksuste ja tegevusalade kontode kogum piirdub esimeste jooksevkontodega: tootmiskonto ja tulude moodustamise kontoga, mille tasakaalustav kirje on tegevuse ülejääk. |
Kaupade ja teenuste konto
1.116 |
Kaupade ja teenuste konto näitab majanduse kui terviku või tooterühmade puhul koguressursse (toodang ja import) ning kaupade ja teenuste kasutamist (vahetarbimine, lõpptarbimine, varude muutus, kapitali kogumahutus põhivarasse, väärisesemete soetamine miinus realiseerimine ning eksport). Kõnealune konto ei sarnane oma põhimõttelt teiste kogumis olevate kontodega ning sellel ei näidata tasakaalustavat kirjet, mis kantakse kogumis üle järgmisele kontole. Pigem on tegemist tabelis kajastatava raamatupidamispõhimõttega, mille kohaselt majanduses võrdub kõikide toodete ja tooterühmade puhul pakkumine nõudlusega. |
Välismaailma konto
1.117 |
Välismaailma konto näitab tehinguid residendist ja mitteresidendist institutsionaalsete üksuste vahel ning vastavate varade ja kohustuste seisu.
Kuna välismaailmal on arvepidamise ülesehituses samasugune roll kui institutsionaalsete üksuste sektoril, on välismaailma konto koostatud välismaailma vaatepunktist lähtudes. Välismaailma ressurss on kogumajanduse jaoks kasutamine ja vastupidi. Kui tasakaalustav kirje on positiivne, siis tähendab see välismaailma ülejääki ja kogumajanduse puudujääki, negatiivse bilansikirje korral aga vastupidist. Välismaailma konto erineb teistest sektori kontodest selle poolest, et sellel ei esitata kõiki välismaailmas toimuvaid arvepidamistehinguid, vaid ainult neid, millel on analüüsitavas kodumaises majanduses vastaspool. |
Tasakaalustavad kirjed
1.118 |
Tasakaalustav kirje saadakse, kui lahutatakse konto ühe poole kirjete koguväärtusest teise poole kirjete koguväärtus.
Tasakaalustavad kirjed sisaldavad suurt hulka teavet ja siia kuuluvad kontode mõned tähtsaimad kirjed, nagu võib näha järgmistest tasakaalustavate kirjete näidetest: lisandväärtus, tegevuse ülejääk, kasutatav tulu, sääst, netolaenuandmine/-võtmine. Järgmine diagramm näitab kontode kogumit voodiagrammina – tasakaalustavad kirjed on esitatud paksus kirjas. Kontode kogumi diagramm Tootmiskonto Lisandväärtus Tulude moodustamise konto Tegevuse ülejääk / segatulu Esmaste tulude jaotamise konto Esmaste tulude saldo Tulude teisese jaotamise konto Kasutatav tulu Mitterahalise tulu ümberjaotamise konto Korrigeeritud kasutatav tulu Kasutatava tulu kasutamise konto Sääst Korrigeeritud kasutatava tulu kasutamise konto Sääst Algbilanss Neto- väärtus Kapitalikonto Netolaenuandmine (+) / -võtmine (–) Finantskonto Netolaenuandmine (+) / -võtmine (–) Muude mahu-muutuste konto Vara mahu muutu- sed Ümberhind-luskonto Nominaalne kapitalikasum ja -kahjum Lõppbilanss Netoväärtus |
1.119 |
Esimene konto kogumis on tootmiskonto, millel kirjendatakse tootmisprotsessi sisend ja väljund ning tasakaalustavaks kirjeks on lisandväärtus. |
1.120 |
Lisandväärtus viiakse üle järgmisele kontole, milleks on tulude moodustamise konto. Siin kirjendatakse hüvitised tootmisprotsessis osalevatele töötajatele ning valitsemissektorile tootmise tõttu tasutavad maksud, nii et tegevuse ülejäägi (või kodumajapidamiste sektori mittepalgaliste töötajate segatulu) saab tuletada iga sektori tasakaalustava näitajana. See samm on vajalik, et saaks hinnata lisandväärtuse summat, mis säilitati tootmissektoris tegevuse ülejäägi või segatuluna. |
1.121 |
Seejärel kantakse lisandväärtus, mis on jagatud hüvitisteks töötajatele, maksudeks ja tegevuse ülejäägiks / segatuluks, selliselt jaotatuna edasi esmaste tulude jaotamise kontole. Selline jaotus võimaldab jaotada iga teguri tulu asjaomasele kasusaavale sektorile, mis on tootmissektori vastaspool. Näiteks kõik hüvitised töötajatele jaotatakse kodumajapidamiste sektori ja välismaailma sektori vahel, samal ajal kui tegevuse ülejääk jääb ettevõtete sektorisse, kus see moodustati. Lisaks kirjendatakse sellel kontol omandituluvood sektorisse ja sealt välja, nii et tasakaalustav kirje on sektori esmaste tulude saldo. |
1.122 |
Järgmisel kontol kirjendatakse nende tulude ümberjaotamist siirete kaudu – see on tulude teisese jaotamise konto. Ümberjaotamise peamisteks instrumentideks on kodumajapidamiste sektorilt sissenõutavad valitsemissektori maksud ja sellele makstavad sotsiaaltoetused. Tasakaalustavaks kirjeks on kasutatav tulu. |
1.123 |
Põhiarvepidamise peamises kogumis järgneb kasutatava tulu kasutamise konto; tegemist on kontoga, mis on asjakohane kodumajapidamiste sektori puhul, sest just siin kirjendatakse kodumajapidamiste lõppkulutused, kusjuures tasakaalustavaks kirjeks on kodumajapidamiste sääst. |
1.124 |
Samal ajal luuakse paralleelne konto – mitterahalise tulu ümberjaotamise konto. Konto loomise eesmärk on näidata mitterahalisi sotsiaalsiirdeid arvestusliku siirdena valitsemissektorilt kodumajapidamiste sektorile, et kodumajapidamiste tulu saaks suureneda valitsemissektori teenuste väärtuse võrra. Järgmisel, korrigeeritud kasutatava tulu kasutamise kontol suureneb kasutatava tulu kasutamine kodumajapidamiste poolt sama summa võrra, justkui kodumajapidamiste sektor ostaks valitsemissektori pakutud teenuseid. Need kaks arvestust taandavad teineteist, nii et tasakaalustavaks kirjeks on sääst, mis on võrdne säästuga kontode põhikogumis. |
1.125 |
Sääst viiakse üle kapitalikontole, kus seda kasutatakse kapitalimahutuseks, võimaldades kapitalisiirdeid sektoritesse ja neist välja. Ala- või ülekulutamine tegelike varade soetamisel annab tulemuseks netolaenuandmise/-võtmise tasakaalustava kirje. Netolaenuandmine on väljalaenatud ülejääk ning netolaenuvõtmine on puudujäägi rahastamine. |
1.126 |
Viimaseks elemendiks on finantskontod, kus iga sektori üksikasjalik laenuandmine ja -võtmine esitatakse nii, et saab tuletada netolaenuandmise või -võtmise tasakaalustava kirje. See peaks täpselt vastama kapitalikonto netolaenuandmise/-võtmise tasakaalustavale kirjele ning mis tahes erinevus peab olema majandustegevuse tegeliku ja finantskirjendamise vaheline hindamiserinevus. |
1.127 |
Diagrammi viimases reas on vasakul esitatud konto algbilanss, mis näitab kõikide varade ja kohustuste taset (nii tegelikku kui ka rahalist) konkreetse perioodi alguses. Majanduse rikkust mõõdetakse selle netoväärtuse alusel (varad miinus kohustused) ning see on näidatud bilansi alumises osas. |
1.128 |
Algbilansist paremale liikudes kirjendatakse arvepidamisperioodil toimunud erinevad muutused varades ja kohustustes. Kapitalikonto ja finantskonto näitavad muutusi, mis tulenevad vastavalt tegelike varade ning finantsvarade ja -kohustustega tehtavatest tehingutest. Muude mõjude puudumisel võimaldaks see kohe arvutada lõppseisu, lisades muutused algseisule. |
1.129 |
Sellegipoolest võivad väljaspool tootmise ja tarbimise majandustsüklit esineda muutused ning sellised muutused mõjutavad vara ja kohustuste väärtust arvestusperioodi lõpus. Üks seda liiki muutus on vara mahu muutused – tegelik muutus põhivaras, mille on põhjustanud sündmused, mis ei ole seotud majandustegevusega. Näiteks võib tuua katastroofikahju – võimas maavärin, mille käigus märkimisväärne osa varast hävis, kuid selle põhjuseks ei olnud majandustehingud ega -siirded. See kahju tuleb kirjendada teiste mahumuutuste all, et kajastada puhtalt majandussündmuste alusel oodatust madalamat varade taset. Teine võimalus, kuidas vara (ja kohustuste) väärtus võib muutuda peale majandustehinguid, on hinnamuutus, mis tuleneb hoitava vara kapitalikasumist või -kahjumist. See muutus kirjendatakse ümberhindluskontodel. Kui arvestada nende kahe lisamõjuga, mis muudavad vara ja kohustuste seisu, on võimalik hinnata lõppbilanssi, kohandades algbilanssi muutustega, mis on toimunud diagrammi alumises reas näidatud voogude kontodel. |
Koondnäitajad
1.130 |
Koondnäitajad on summaarsed väärtused, millega mõõdetakse kogumajanduse tegevuse tulemust; siia kuuluvad näiteks toodang, lisandväärtus, kasutatav tulu, lõpptarbimine, sääst, kapitalimahutus jne. Kuigi koondnäitajate leidmine ei ole ESA ainus eesmärk, on need olulised ülevaatlike näitajatena, mida kasutatakse makromajandusliku analüüsi ja võrdluse tegemiseks ajas ja ruumis. |
1.131 |
Eristatakse kahte liiki koondnäitajaid:
|
1.132 |
Rahvamajanduse arvepidamises ühe inimese kohta arvutatavatel näitajatel on mitu olulist kasutusvõimalust. Selliste laiaulatuslike koondnäitajate puhul nagu SKP, rahvatulu või kodumajapidamiste lõpptarbimine kasutatakse nimetajana tavaliselt kogurahvastikku (residente). Kui aga kodumajapidamiste sektori kontod või kontode osad on jaotatud allsektoriteks, siis kasutatakse andmeid nendesse allsektoritesse kuuluvate kodumajapidamiste ja isikute arvu kohta. |
SKP: peamine koondnäitaja
1.133 |
SKP on üks ESA peamistest koondnäitajatest. SKPga mõõdetakse kogu majandustegevust, mis toimub majandusterritooriumil ja mille käigus valmib toodang, mis vastab majanduse lõppnõudlusele. SKP mõõtmiseks turuhindades on kolm võimalust:
|
1.134 |
Need kolm SKP arvestamise meetodit peegeldavad ka erinevaid võimalusi, kuidas SKPd võib käsitleda lähtuvalt selle komponentidest. Lisandväärtuse võib jaotada institutsionaalsete sektorite järgi ning kogumajandusse panustava tegevusala järgi (nt põllumajandus, tööstus, ehitus, teenused jne).
Lõppkulutused võib jaotada järgmistesse liikidesse: kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused, KTKTIde lõpptarbimiskulutused, valitsemissektori lõpptarbimiskulutused, varude muutus, kapitalimahutus põhivarasse ja eksport, millest on maha arvatud impordikulu. Teenitud tulu võib jaotada tulu liigi järgi – hüvitised töötajatele ja tegevuse ülejääk. |
1.135 |
Kõige täpsema SKP näitaja saamiseks seotakse nende kolme meetodi komponendid pakkumise ja kasutamise raamistikku. See võimaldab ühildada tegevusala lisandväärtuse ja tulu arvestused ning tasakaalustada toodete pakkumise ja nõudluse. Selline integreeritud lähenemisviis tagab järjepidevuse SKP erinevate komponentide vahel ning annab täpsema SKP taseme näitaja kui nimetatud kolmest meetodist ainult ühe kasutamine. Lahutades SKPst põhivara kulumi, saame sisemajanduse netoprodukti turuhindades (SNP). |
Sisend-väljundraamistik
1.136 |
Sisend-väljundraamistik ühendab kogulisandväärtuse komponendid, tegevusala vahetarbimise ja toodangu, toote pakkumise ja nõudluse ning kasutamise ja ressursi struktuuri majanduse institutsionaalsete sektorite lõikes. See raamistik liigendab majanduse, et näidata kõikide kaupade ja teenustega tehtavaid tehinguid tegevusalade ja lõpptarbijate vahel teataval perioodil (nt kvartal või aasta). Teabe võib esitada kahel viisil:
|
Pakkumise ja kasutamise tabelid
1.137 |
Pakkumise ja kasutamise tabelid näitavad kogu majandust tegevusalade (nt mootorsõidukitööstus) ja toodete (nt spordikaubad) lõikes. Tabelid näitavad seoseid kogulisandväärtuse komponentide, tegevusala vahetarbimise ja toodangu ning toote pakkumise ja nõudluse vahel. Pakkumise ja kasutamise tabelid aitavad omavahel seostada majanduse erinevaid institutsionaalseid sektoreid (nt avaliku sektori ettevõtted) ja üksikasjalikke andmeid, mis on seotud kaupade ja teenuste impordi ja ekspordi, valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste, kodumajapidamiste ja KTKTIde lõpptarbimiskulutuste ning kapitalimahutusega. |
1.138 |
Pakkumise ja kasutamise tabelite koostamine võimaldab uurida rahvamajanduse arvepidamise komponentide järjepidevust ja sidusust ühtses üksikasjalikus raamistikus ning määrata kolme SKP arvestamise meetodi (st tootmine, sissetulekud ja tarbimine) komponentide abil kindlaks SKP ühtse väärtuse. |
1.139 |
Kui pakkumise ja kasutamise tabelid on integreeritud viisil tasakaalustatud, aitavad need järjepidevalt ja sidusalt omavahel seostada ka järgmise kolme konto komponendid:
|
Sümmeetrilised sisend-väljundtabelid
1.140 |
Sümmeetrilised sisend-väljundtabelid tuletatakse pakkumise ja kasutamise tabelites ning muudes täiendavates allikates esitatud andmetest, et anda teoreetiline alus edasisteks analüüsideks. |
1.141 |
Need tabelid sisaldavad sümmeetrilisi tabeleid (toodete või tegevusalade kaupa), Leontjevi pöördmaatriksit ja muid diagnostilise analüüsi näitajaid, nt toodangu kordajaid. Kõnealused tabelid näitavad eraldi kodumaiselt toodetud ning imporditud kaupade ja teenuste tarbimist, andes teoreetilise raamistiku majanduse täiendavaks strukturaalseks analüüsiks, mis kajastab ka lõppnõudluse muutuste struktuuri ja mõju majandusele. |
(1) Nõukogu 25. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2223/96 ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 451/2008, millega kehtestatakse uus tegevusaladel põhinev toodete statistiline klassifikaator (CPA) (ELT L 145, 4.6.2008, lk 65).
2. PEATÜKK
ÜKSUSED JA ÜKSUSTE RÜHMAD
2.01 |
Riigi majandus on süsteem, milles institutsioonid ja inimesed tegutsevad vastastikku kaupu, teenuseid ja maksevahendeid (nt raha) vahetades ja edasi andes, et toota kaupu ja pakkuda teenuseid ning neid tarbida.
Majanduses on koostoimivateks üksusteks majandusüksused, mis saavad omada vara, võtta kohustusi ning teostada majandustegevust ja tehinguid teiste üksustega. Neid teatakse kui institutsionaalseid üksusi. Rahvamajanduse arvepidamises kasutusel olevate üksuste määratlemisel on erinevad eesmärgid. Esiteks, üksustel on oluline roll majanduse määratlemisel geograafilises mõttes, nt riigid, regioonid ja riikide rühmad, nagu raha- või poliitilised liidud. Teiseks on kõnealustel üksustel oluline roll üksuste rühmitamisel institutsionaalseteks sektoriteks. Kolmandaks, nad on olulised selleks, et määratleda, millised vood ja vara seisud kirjendatakse. Sama institutsionaalse üksuse eri osade vahelisi tehinguid rahvamajanduse arvepidamises põhimõtteliselt ei kirjendata. |
2.02 |
Rahvamajanduse arvepidamises kasutatavad üksused ja üksuste rühmad määratletakse majandusanalüüsi vajadustest lähtudes, mitte lihtsalt üle võttes statistilistes küsitlustes kasutatavaid üksuste liike. Need viimati nimetatud üksused (nt ettevõtted, valdusettevõtted, tegevusalaüksused, kohalikud üksused, valitsusasutused, kasumitaotluseta institutsioonid, kodumajapidamised jne) ei pruugi rahvamajanduse arvepidamiseks sobida, sest nad on moodustatud juriidilistest, administratiivsetest või raamatupidamise kriteeriumidest lähtudes.
Selle tagamiseks, et andmete kogumiseks tehtavates uuringutes võetaks järk-järgult kasutusele kõik teabeelemendid, mis on vajalikud koostamaks ESA 2010 analüüsiüksustel põhinevaid andmeid, peavad statistikud võtma arvesse ESA 2010s sätestatud analüüsiüksuste määratlusi. |
2.03 |
ESA 2010 süsteemi iseärasuseks on eri liiki üksuste kasutamine, mis vastavad majanduse kolmele jaotusviisile:
Esimese eesmärgi täitmiseks on institutsionaalsed üksused määratletud. Punktis 1 nimetatud käitumuslike seoste puhul peavad üksused kajastama kogu oma institutsionaalse majandustegevuse. Punktides 2 ja 3 nimetatud tootmisprotsesside, tehnilis-majanduslike seoste ja regionaalse analüüsi puhul on vaja selliseid üksusi nagu kohalikud tegevusalaüksused. Neid üksuseid kirjeldatakse käesolevas peatükis hiljem. Enne ESA 2010s kasutatavate üksuste määratluste esitamist on vaja määratleda rahvamajanduse piirid. |
RAHVAMAJANDUSE PIIRID
2.04 |
Üksused, kes moodustavad riigi majanduse ning kelle vood ja vara seisud kirjendatakse ESA 2010s, on residentidest üksused. Institutsionaalne üksus on riigi resident siis, kui tema ülekaalukas majanduslike huvide kese asub selle riigi majandusterritooriumil. Neid üksusi nimetatakse residendist üksusteks, olenemata nende riikkondsusest, õiguslikust vormist või sellest, kas nad asuvad tehingu toimumise ajal riigi majandusterritooriumil. |
2.05 |
Majandusterritooriumi moodustab:
Kalalaevu, teisi laevu, ujuvaluseid ja õhusõidukeid käsitatakse ESAs liikuvvahenditena, olenemata sellest, kas need on riigi residendist üksuse omandis ja/või kasutuses või mitteresidendi omandis ja residendist üksuse kasutuses. Tehingud, mis hõlmavad liikuvvahendite omandamist (kapitali kogumahutus põhivarasse) ja kasutamist (rentimine, üürimine, kindlustus jne), loetakse selle riigi majanduse osaks, mille resident vastavalt omanik ja/või käitaja on. Kapitalirendi puhul eeldatakse omanikuõiguse üleminekut. Majandusterritoorium võib olla eespool määratletust suurem või väiksem ala. Suurem ala võib olla rahaliit, näiteks Euroopa rahaliit; väiksema ala näide on riigi osa, nagu piirkond. |
2.06 |
Majandusterritoorium ei hõlma eksterritoriaalseid enklaave.
Välja on arvatud ka riigi enda geograafilise territooriumi osad, mida kasutavad järgmised organisatsioonid:
Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonide kasutatavad territooriumid on eraldi majandusterritooriumid. Sellistele territooriumidele on omane, et ainsateks residentideks on institutsioonid. |
2.07 |
Ülekaalukas majanduslike huvide kese tähendab, et riigi majandusterritooriumil on koht, kus üksus tegeleb olulisel määral majandustegevuse või -tehingutega tähtajatult või kindlaksmääratud, kuid pika aja (aasta või rohkem) jooksul. Maa või ehitiste omamist majandusterritooriumil loetakse piisavaks, et omanikul oleks seal ülekaalukas majanduslike huvide kese.
Ettevõtted on peaaegu alati seotud ainult ühe majandusega. Maksustamisest ja muudest õiguslikest nõuetest tulenevalt kasutatakse eri õigusruumides tegutsemiseks sageli eri juriidilisi isikuid. Lisaks eristatakse statistilistel eesmärkidel eraldi institutsionaalset üksust, kui ühel juriidilisel isikul on märkimisväärselt ulatuslik tegevus kahel või enamal territooriumil (nt filiaalid, maaomand ning mitmel territooriumil tegutsevad ettevõtted). Selliste juriidiliste isikute jagamise tulemusel on iga seejärel kindlaks määratud ettevõtte residentsus selge. Ülekaalukas majanduslike huvide kese ei tähenda, et üksuseid, kellel on märkimisväärselt ulatuslik tegevus kahel või enamal territooriumil, ei tohi jaotada. Kui ettevõttel puudub füüsiline mõõde, määratakse tema residentsus kindlaks selle majandusterritooriumi järgi, mille seaduste kohaselt on ettevõte asutatud või registreeritud. |
2.08 |
Riigi residentideks peetavad üksused saab jagada järgmiselt:
|
2.09 |
Üksuste puhul, mis ei ole kodumajapidamised, võib kõikide muude kui maa ja ehitiste omandilise kuuluvusega seotud tehingute puhul eristada järgmist kahte võimalust:
Residendist institutsionaalne üksus võib olla tinglik residendist üksus sellise tegevuse puhul, millega teise riigi residendist üksus on vähemalt aasta aega riigis tegelenud. Kui tegevus kestab alla aasta, loetakse see tootjana tegutseva institutsionaalse üksuse tegevuse hulka ning eraldi institutsionaalset üksust ei määratleta. Vähetähtsa tegevuse korral, isegi kui see kestab üle aasta, ja seadmete välismaal paigaldamise korral eraldi üksust ei määratleta ja tegevus kirjendatakse tootjana tegutseva institutsionaalse üksuse tegevusena. |
2.10 |
Kodumajapidamisi, välja arvatud maa ja ehitiste omanikena, peetakse residendist üksusteks majandusterritooriumil, kus on nende ülekaalukas majanduslike huvide kese. Nad on residendid, olenemata välismaal veedetud vähem kui aastasest perioodist. Nad hõlmavad eelkõige järgmisi isikuid:
Õpilasi käsitatakse alati residentidena, olenemata nende õppeaja kestusest välisriigis. |
2.11 |
Kõik majandusterritooriumi osaks olevat maad ja/või ehitisi omavad üksused on selle riigi residendist üksused või tinglikud residendist üksused, kus kõnesolev maa või kõnesolevad ehitised asuvad. |
INSTITUTSIONAALSED ÜKSUSED
2.12 |
Määratlus: institutsionaalne üksus on majandusüksus, kes on sõltumatu otsuste vastuvõtmisel oma peamiste funktsioonide täitmiseks. Residendist üksust käsitatakse institutsionaalse üksusena majandusterritooriumil, kus tal on ülekaalukas majanduslike huvide kese, kui ta on sõltumatu otsuste vastuvõtmisel ning ta peab või ta on võimeline pidama täielikku raamatupidamisarvestust.
Selleks et üksus saaks olla sõltumatu otsuste vastuvõtmisel oma peamise funktsiooni täitmiseks, peavad olema täidetud järgmised tingimused:
|
2.13 |
Järgmisi põhimõtteid kohaldatakse siis, kui üksusel puuduvad institutsionaalse üksuse tunnused:
|
Peakontorid ja valdusettevõtted
2.14 |
Peakontorid ja valdusettevõtted on institutsionaalsed üksused. Nende kahe liigi kirjeldus on järgmine.
|
Ettevõtete grupid
2.15 |
Suured ettevõtete grupid moodustuvad siis, kui emaettevõte kontrollib mitut tütarettevõtet, kellel võib omakorda olla tütarettevõtteid jne. Grupi iga liiget käsitatakse eraldiseisva institutsionaalse üksusena, kui ta vastab institutsionaalse üksuse määratlusele. |
2.16 |
Ettevõtete gruppi ei ole mõistlik käsitada ühe institutsionaalse üksusena, sest grupid ei ole alati ajas püsivad, samuti ei ole neid praktikas lihtne kindlaks määrata. Võib olla raske saada teavet gruppide kohta, mille liikmete tegevus ei ole tihedalt seotud. Paljud grupid on liiga suured ja heterogeensed selleks, et neid saaks käsitada ühe üksusena, ning nende suurus ja koosseis võib ühinemiste ja ülevõtmiste tulemusel aja jooksul muutuda. |
Eriotstarbelised üksused
2.17 |
Eriotstarbeline üksus (special purpose entity – SPE) või eriotstarbeline rahastamisvahend (special purpose vehicle – SPV) on tavaliselt kapitali- või usaldusühing, mis on loodud kitsaste, konkreetsete või ajutiste eesmärkide täitmiseks ning finantsriski, konkreetse maksu- või regulatiivse riski eraldamiseks. |
2.18 |
Ühtset eriotstarbelise üksuse määratlust ei ole, kuid sellistele üksustele on omased järgmised tunnusjooned:
|
2.19 |
Olenemata sellest, kas üksusel on kõik nimetatud tunnusjooned või mitte ühtegi neist ning kas teda kirjeldatakse eriotstarbelise üksusena või mõne samalaadse nimetusega või mitte, käsitatakse teda nii nagu mis tahes muud institutsionaalset üksust, liigitades ta sektorisse ja tegevusalasse vastavalt tema põhitegevusalale, välja arvatud juhul, kui kõnealusel eriotstarbelisel üksusel ei ole iseseisvat tegutsemisõigust. |
2.20 |
Seega liigitatakse iseseisva tegutsemisõiguseta, varasid hoidvad finantsasutused, kunstlikud tütarettevõtted ja valitsemissektori eriotstarbelised üksused neid kontrolliva organiga samasse sektorisse. Erandiks on olukord, kui nad on mitteresidendid; sellisel juhul käsitatakse neid kontrollivast organist eraldi seisvana. Valitsemissektori puhul kajastatakse tütarettevõtte tegevust aga valitsemissektori arvepidamises. |
Varasid hoidvad finantsasutused
2.21 |
Valdusettevõte, kes lihtsalt omab tütarettevõtete varasid, on üks varasid hoidva finantsasutuse näide. Näited muudest üksustest, mida samuti käsitatakse varasid hoidva finantsasutustena, on eespool kirjeldatud eriotstarbeliste üksuste tunnusjoontega üksused, mis hõlmavad investeerimis- ja pensionifonde ning üksuseid, mida kasutatakse üksikisikute või perekondade rikkuse hoidmiseks ja haldamiseks, võlaväärtpaberite emiteerimiseks seotud ettevõtete nimel (sellist ettevõtet võib kutsuda sihtäriühinguks) ning muude finantsfunktsioonide täitmiseks. |
2.22 |
Emaettevõttest sõltumatuse määra võib näidata, teostades teatavat tegelikku kontrolli oma varade ja kohustuste üle kuni vara ja kohustustega seotud riskide kandmiseni ning vara ja kohustustega seotud kasu lõikamiseni. Sellised üksused klassifitseeritakse sektorisse „Finantsinstitutsioonid”. |
2.23 |
Seda liiki üksust, kes ei saa tegutseda oma emaettevõttest sõltumatult ning on lihtsalt varade ja kohustuste passiivne hoidja (mõnikord kirjeldatakse teda tegutsevat autopiloodina), ei käsitata eraldiseisva institutsionaalse üksusena, välja arvatud juhul, kui ta on teise majanduse resident võrreldes oma emaettevõttega. Kui ta on emaettevõttega sama majanduse resident, käsitatakse teda kunstliku tütarettevõttena, nagu on kirjeldatud allpool. |
Kunstlikud tütarettevõtted
2.24 |
Täielikult emaettevõttele kuuluv tütarettevõte võidakse luua, et pakkuda teenuseid emaettevõttele või teistele samasse gruppi kuuluvatele ettevõtetele, eesmärgiga vältida maksude maksmist, minimeerida kohustusi pankroti korral või tagada muid tehnilisi eeliseid, mis tulenevad konkreetses riigis kehtivast maksu- või äriõigusest. |
2.25 |
Üldiselt ei vasta seda liiki üksused institutsionaalse üksuse määratlusele, sest neil puudub võime tegutseda emaettevõttest sõltumatult ning nende võime vallata nende bilansis hoitavaid varasid või teha nendega tehinguid võib olla piiratud. Nende toodangu taseme ja selle eest saadava hinna määrab kindlaks emaettevõte, kes (võimalik et koos teiste sama grupi ettevõtetega) on nende ainuke klient. Seetõttu ei käsitata neid eraldiseisvate institutsionaalsete üksustena, vaid emaettevõtte lahutamatu osana ning nende arvepidamine konsolideeritakse emaettevõtte arvepidamisega, välja arvatud juhul, kui nad on teise majandusterritooriumi residendid võrreldes oma emaettevõttega. |
2.26 |
Eristada tuleb äsja kirjeldatud kunstlikke tütarettevõtteid ja üksuseid, mis tegelevad ainult abitegevusega. Abitegevused hõlmavad üksnes teenuseid, mida peaaegu kõik ettevõtted vajavad teataval määral, näiteks ruumide puhastamine, töötajate palgaarvestuse pidamine või infotehnoloogia infrastruktuuri pakkumine ettevõttele (vt 1. peatüki punkt 1.31). |
Valitsemissektori eriotstarbelised üksused
2.27 |
Ka valitsemissektor võib moodustada varasid hoidvatele finantsasutustele ja kunstlikele tütarettevõtetele omaste tunnusjoonte ja funktsioonidega eriotstarbelisi üksusi. Sellistel üksustel puudub võime tegutseda iseseisvalt ning nende tehingute ulatus on piiratud. Nad ei kanna oma valduses olevatest varadest ja kohustustest tulenevaid riske ega saa neist kasu. Kui sellised üksused on residendid, käsitatakse neid valitsemissektori lahutamatu osana, mitte aga eraldiseisvate üksustena. Kui nad on mitteresidendid, käsitatakse neid eraldi üksustena. Kõik nende poolt välismaal tehtud tehingud kajastatakse vastavates tehingutes valitsusega. Seega kui üksus võtab välismaal laenu, käsitatakse teda üksusena, kes laenas sama summa samadel tingimustel valitsemissektorile. |
2.28 |
Kokkuvõttes, iseseisva tegutsemisõiguseta eriotstarbeliste üksuste arvepidamine konsolideeritakse emaettevõtte arvepidamisega, välja arvatud juhul, kui need üksused on teise majanduse residendid võrreldes oma emaettevõttega. Sellest üldisest reeglist on üks erand, nimelt siis, kui mitteresidendist eriotstarbelise üksuse loob valitsemissektor. |
2.29 |
Tinglikke residendist üksusi (notional resident units) määratletakse järgmiselt:
Tinglikke residendist üksusi, isegi kui nad peavad ainult osalist raamatupidamisarvestust ega ole alati sõltumatud otsuste vastuvõtmisel, käsitatakse kui institutsionaalseid üksusi. |
2.30 |
Institutsionaalsete üksustena käsitatakse järgmisi üksusi:
|
INSTITUTSIONAALSED SEKTORID
2.31 |
Makromajanduslikus analüüsis ei käsitleta iga institutsionaalse üksuse tegevust eraldi, vaid samalaadsete institutsioonide koondtegevust. Seega ühendatakse üksused rühmadesse, mida nimetatakse institutsionaalseteks sektoriteks, millest mõned jaotatakse allsektoriteks.
Tabel 2.1. Sektorid ja allsektorid
|
2.32 |
Iga sektor ja allsektor koondab samalaadse majanduskäitumisega institutsionaalseid üksusi.
Diagramm 2.1. Üksuste liigitamine sektoritesse Kas tegemist on residendist üksusega? Ei Jah Välismaailm Kodumajapidamised Kas üksus on kodumajapidamine? Kas üksus on turuväline tootja? Kas üksus osutab finantsteenuseid? Kas üksust kontrollib valitsus? KTKTId Valitsemissektor Mittefinantsettevõtted Finantsinstitutsioonid Kas üksust kontrollib valitsemissektor? Kas üksust kontrollib valitsemissektor? Avaliku sektori mittefinantsettevõtted Erasektori mittefinantsettevõtted Erasekori finantsinstitutsioonid Avaliku sektori finantsinstitutsioonid Ei Jah Ei Jah Ei Ei Ei Ei Jah Jah Jah Jah |
2.33 |
Institutsionaalsed üksused rühmitatakse sektoritesse vastavalt sellele, mis liiki tootjatega on tegemist, ning sõltuvalt nende põhitegevusest ja -funktsioonist, mida peetakse nende majanduskäitumise puhul representatiivseks. |
2.34 |
Diagrammil 2.1 on näidatud, kuidas üksused peamistesse sektoritesse jaotatakse. Selleks et määrata kindlaks sellise residendist üksuse sektor, mis ei ole kodumajapidamine, tuleb diagrammi kohaselt kindlaks määrata, kas seda üksust kontrollib valitsemissektor ning kas tegemist on turutootjaga või turuvälise tootjaga. |
2.35 |
Kontrolli finantsinstitutsiooni ning mittefinantsettevõtte üle määratletakse kui võimet määrata kindlaks üldine ettevõttepoliitika, näiteks valides vajaduse korral sobivad juhatuse liikmed. |
2.36 |
Üks institutsionaalne üksus (ettevõte, kodumajapidamine, kasumitaotluseta institutsioon või valitsusüksus) omab kontrolli teise ettevõtte või kvaasikorporatiivse ettevõtte üle, kui ta omab üle poole hääleõigusega aktsiatest või kontrollib muul viisil enam kui poolt aktsiaomanike hääleõigusest. |
2.37 |
Selleks et kontrollida enam kui poolt aktsiaomanike hääleõigusest, ei pea institutsionaalne üksus ise omama ühtegi hääleõigusega aktsiat. Teatav ettevõte, ettevõte C, võib olla teise ettevõtte B tütarettevõte, milles kolmandal ettevõttel A on hääleõigusega aktsiate enamus. Ettevõte C on ettevõtte B tütarettevõte, kui ettevõte B kontrollib rohkem kui poolt aktsiaomanike hääleõigusest ettevõttes C või kui ettevõte B on ettevõtte C aktsiaomanik, kellel on õigus ametisse nimetada ja ametist vabastada enamikku ettevõtte C juhatuse liikmetest. |
2.38 |
Valitsemissektor saab omada kontrolli ettevõtte üle tulenevalt eriõigusaktidest või eriõigusnormidest, mis annavad valitsusele õiguse kujundada ettevõttepoliitikat. Allpool esitatud kaheksa näitajat on peamised tegurid, mida kaaluda, otsustamaks, kas ettevõtet kontrollib valitsemissektor:
Kontrolli kindlakstegemiseks võib mõnel juhul piisata ühest näitajast, kuid muudel juhtudel võivad kontrolli olemasolu näidata mitu näitajat üheskoos. |
2.39 |
Iseseisva juriidilise isiku staatust omavate kasumitaotluseta institutsioonide puhul on kontrolli kindlaksmääramiseks viis näitajat:
Nagu ka ettevõtete puhul, võib mõnel juhul kontrolli kindlakstegemiseks piisata ühest näitajast, kuid muudel juhtudel võivad kontrolli olemasolu näidata mitu eraldiseisvat näitajat üheskoos. |
2.40 |
Turuettevõtete ja turuväliste ettevõtete eristamine ja seeläbi avaliku sektori ettevõtete puhul nende klassifitseerimine kas valitsemissektorisse või ettevõtete sektorisse sõltub punktis 1.37 esitatud kriteeriumidest. |
2.41 |
Sektor jaotatakse allsektoriteks vastavalt selle sektori jaoks asjakohastele kriteeriumidele – näiteks valitsemissektori võib jaotada keskvalitsuseks, osariigi/liidumaa valitsuseks ja kohalikuks omavalitsuseks ning riiklikeks sotsiaalkindlustusfondideks. See võimaldab üksuste majanduskäitumist täpsemalt kirjeldada.
Sektorite ja allsektorite kontodel kirjendatakse kõik asjaomase sektoriga hõlmatud institutsionaalsete üksuste tegevused, sealhulgas nii põhi- kui ka kõrvaltegevused. Iga institutsionaalne üksus kuulub ainult ühte sektorisse või allsektorisse. |
2.42 |
Kui institutsionaalse üksuse põhifunktsioon on toota kaupu ja osutada teenuseid, tuleb selle üksuse sektorisse jaotamiseks otsustada kõigepealt tootja liigi üle. |
2.43 |
Tabel 2.2 näitab tootja liiki ning igale sektorile iseloomulikke põhitegevusi ja -funktsioone.
Tabel 2.2. Tootja liik ning põhitegevused ja -funktsioonid sektorite kaupa
|
2.44 |
Välismaailma sektor (S.2) viitab residentidest ja mitteresidentidest üksuste vahelistele voogudele ja positsioonidele – mitteresidentidest üksuseid ei iseloomusta sarnased eesmärgid ja käitumisliigid, neid eristatakse üksnes nende ja residentidest üksuste vaheliste voogude ja positsioonide kaudu. |
Mittefinantsettevõtted (S.11)
2.45 |
Määratlus: mittefinantsettevõtete sektor (S.11) koosneb institutsionaalsetest üksustest, mis on iseseisvad juriidilised isikud ja turutootjad ning tegelevad peamiselt kaupade tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega. Mittefinantsettevõtete sektorisse kuuluvad ka kvaasikorporatiivsed mittefinantsettevõtted (vt punkti 2.13 alapunkt f). |
2.46 |
Hõlmatud institutsionaalsed üksused on järgmised:
|
2.47 |
Kvaasikorporatiivsed mittefinantsettevõtted on kõik üksused, mis on turutootjad ja tegelevad peamiselt kaupade tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega ning vastavad tingimustele, mille alusel neid käsitatakse kvaasikorporatiivsete ettevõtetena (vt punkti 2.13 alapunkt f).
Kvaasikorporatiivsed mittefinantsettevõtted peavad säilitama piisavalt teavet, et oleks võimalik pidada täielikku raamatupidamisarvestust, ning neid juhitakse kui ettevõtteid. Nende de facto suhe oma omanikuga on sama, mis ettevõttel oma aktsionäride või osanikega. Kvaasikorporatiivsed mittefinantsettevõtted, mille omanikeks on kodumajapidamised, valitsemissektori üksused või kasumitaotluseta institutsioonid, rühmitatakse koos mittefinantsettevõtetega mittefinantsettevõtete sektorisse, mitte nende omaniku sektorisse. |
2.48 |
Täieliku raamatupidamisarvestuse, kaasa arvatud bilansi olemasolu ei ole piisav tingimus selleks, et turutootjat saaks käsitada institutsionaalse üksusena, näiteks kvaasikorporatiivse ettevõttena. Ühingud ja avaliku sektori tootjad (v.a need, mis on hõlmatud punkti 2.46 alapunktidega a, b, c ja f, ning füüsilisest isikust ettevõtjad) ei ole üldjuhul kindlalt eristatavad institutsionaalsed üksused – isegi kui neil on täielik raamatupidamisarvestus –, sest nad ei ole sõltumatud otsuste vastuvõtmisel ning nende juhtimist kontrollib nende omanikuks olev kodumajapidamine, kasumitaotluseta institutsioon või valitsus. |
2.49 |
Mittefinantsettevõtete sektor hõlmab ka tinglikke residendist üksusi, mida käsitatakse kui kvaasikorporatiivseid ettevõtteid. |
2.50 |
Mittefinantsettevõtete sektor on jaotatud kolme allsektorisse:
|
2.51 |
Määratlus: avaliku sektori mittefinantsettevõtete allsektor koosneb kõigist mittefinantsettevõtetest, kvaasikorporatiivsetest mittefinantsettevõtetest ja kasumitaotluseta institutsioonidest, mis on iseseisvad juriidilised isikud ja turutootjad ning mis alluvad valitsemissektori üksuste kontrollile. |
2.52 |
Avaliku sektori kvaasikorporatiivsed ettevõtted on kvaasikorporatiivsed ettevõtted, mille otseseks omanikuks on valitsemissektori üksused. |
Allsektor „Omamaised erasektori mittefinantsettevõtted” (S.11002)
2.53 |
Määratlus: omamaiste erasektori mittefinantsettevõtete allsektor koosneb kõigist mittefinantsettevõtetest, kvaasikorporatiivsetest mittefinantsettevõtetest ja kasumitaotluseta institutsioonidest, mis on iseseisvad juriidilised isikud ja turutootjad ning mida ei kontrolli valitsemissektor või mitteresidendist institutsionaalsed üksused.
See allsektor hõlmab otsese välisinvesteeringuga korporatiivseid ja kvaasikorporatiivseid üksuseid, mida ei klassifitseerita väliskapitali kontrolli all olevate mittefinantsettevõtete allsektorisse (S.11003). |
Allsektor „Väliskapitali kontrolli all olevad mittefinantsettevõtted” (S.11003)
2.54 |
Määratlus: väliskapitali kontrolli all olevate mittefinantsettevõtete allsektor koosneb kõigist mittefinantsettevõtetest ja kvaasikorporatiivsetest mittefinantsettevõtetest, mida kontrollivad mitteresidendist institutsionaalsed üksused.
Sellesse allsektorisse kuuluvad:
|
Finantsinstitutsioonid (S.12)
2.55 |
Määratlus: finantsinstitutsioonide sektor (S.12) koosneb institutsionaalsetest üksustest, mis on iseseisvad juriidilised isikud ja turutootjad ning tegelevad peamiselt finantsteenuste osutamisega. Need institutsionaalsed üksused hõlmavad kõiki ettevõtteid ja kvaasikorporatiivseid ettevõtteid, kes tegelevad peamiselt järgmisega:
Samuti on hõlmatud finantsteenuseid osutavad institutsionaalsed üksused, kui enamiku nende vara või kohustustega ei tehta tehinguid avatud turgudel. |
2.56 |
Finantsvahendus on tegevus, mille käigus institutsionaalne üksus omandab finantsvara ja võtab endale kohustusi omal vastutusel, astudes turul finantstehingutesse. Finantsvahendajate vara ja kohustused kujundatakse ümber või restruktureeritakse finantsvahenduse protsessis näiteks seoses nende lõpptähtajaga, ulatusega, riskiga jne.
Finantsabiteenused on tegevused, mis on seotud finantsvahendusega, kuid mis ei ole ise finantsvahendus. |
Finantsvahendajad
2.57 |
Finantsvahenduse protsessis liiguvad vahendid sellistelt kolmandatelt pooltelt, kellel on vahendite ülejääk, sellistele kolmandatele pooltele, kellel on nende puudus. Finantsvahendaja ei toimi üksnes selliste teiste institutsionaalsete üksuste agendina, vaid võtab endale riski, omandades finantsvara ja võttes kohustusi omal vastutusel. |
2.58 |
Finantsvahenduse protsessi võivad olla kaasatud igat liiki kohustused, välja arvatud kohustuste kategooria „Muud makstavad arved” (AF.8). Finantsvahenduse protsessi kaasatud finantsvara võib klassifitseerida mis tahes kategooriasse, välja arvatud kategooria „Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid” (AF.6), kuid kaasa arvatud kategooria „Muud saadavad arved”. Finantsvahendajad võivad investeerida oma vahendeid mittefinantsvarasse, näiteks kinnisvarasse. Selleks et ettevõtet saaks käsitada finantsvahendajana, peab ta võtma endale kohustusi turul ja vahendeid ümber kujundama. Kinnisvaraettevõtted ei ole finantsvahendajad. |
2.59 |
Kindlustusseltside ja pensionifondide funktsiooniks on riskide koondamine. Nende institutsioonide kohustusteks on kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid (AF.6). Kohustuste vastaspooleks on finantsvahendajana tegutsevate kindlustusseltside ja pensionifondide investeeringud. |
2.60 |
Investeerimisfondid (edaspidi „rahaturufondid ja muud investeerimisfondid”) võtavad eeskätt kohustusi investeerimisfondide aktsiate või osakute emiteerimise kaudu (AF.52). Finantsvara ja/või kinnisvara omandamisega kujundavad nad neid fonde ümber. Seepärast klassifitseeritakse investeerimisfondid finantsvahendajateks. Nende vara ja kohustuste väärtuse iga muutus, mis pole seotud nende oma aktsiatega, mõjutab nende omavahendeid (vt punkt 7.07). Kuna omavahendite hulk on võrdne investeerimisfondi aktsiate või osakute väärtusega, siis iga muutus fondi vara ja kohustuste väärtuses kajastub ka nende aktsiate või osakute turuväärtuses. Investeerimisfonde, mis investeerivad kinnisvarasse, käsitatakse finantsvahendajatena. |
2.61 |
Finantsvahendus piirdub vara omandamise ja kohustuste võtmisega üldsuse või selle konkreetsema ja suhteliselt suure allrühmaga tehtavate tehingute kaudu. Kui tegevus piirdub väikese inimeste või perekondade rühmaga, siis finantsvahendust ei toimu. |
2.62 |
Üldisest põhimõttest, mille kohaselt piirdub finantsvahendus turul tehtavate finantstehingutega, võib esineda erandeid. Näideteks on munitsipaalomanduses olevad krediidi- ja hoiupangad, mis sõltuvad vastavast kohalikust omavalitsusest, või kapitalirendi ettevõtted, mis vahendite omandamisel või investeerimisel sõltuvad emaettevõtete grupist. Nende laenu- või hoiustamistegevus peab olema sõltumatu vastavast kohalikust omavalitsusest või emaettevõtete grupist selleks, et klassifitseerida neid finantsvahendajaks. |
Finantsvahenduse abiettevõtted
2.63 |
Finantsabiteenused hõlmavad täiendavaid teenuseid, mis on vajalikud tehingute sooritamiseks finantsvara ja -kohustustega või vahendite ümberkujundamiseks või restruktureerimiseks. Finantsvahenduse abiettevõtted ei võta endale riske finantsvara või -kohustuste omandamisega. Nad hõlbustavad finantsvahendust. Peakontorid, mille kõik tütarettevõtted või enamik neist on finantsinstitutsioonid, on finantsvahenduse abiettevõtted. |
Muud finantsinstitutsioonid kui finantsvahendajad ja finantsvahenduse abiettevõtted
2.64 |
Muud finantsinstitutsioonid kui finantsvahendajad ja finantsvahenduse abiettevõtted on institutsionaalsed üksused, mis pakuvad selliseid finantsteenuseid, mille puhul enamiku nende vara või kohustustega ei tehta tehinguid avatud turgudel. |
Finantsinstitutsioonide sektorisse kuuluvad institutsionaalsed üksused
2.65 |
Finantsinstitutsioonide sektorisse (S.12) kuuluvad järgmised institutsionaalsed üksused:
|
Finantsinstitutsioonide sektori allsektorid
2.66 |
Finantsinstitutsioonide sektor on jaotatud järgmisteks allsektoriteks:
|
Finantsinstitutsioonide sektori allsektorite kombineerimine
2.67 |
EKP määratlusele vastavad rahaloomeasutused on allsektorite „Keskpank” (S.121), „Hoiuseid kaasavad ettevõtted, v.a keskpank” (S.122) ja „Rahaturufondid” (S.123) kombinatsioon. |
2.68 |
„Muud rahaloomeasutused” hõlmavad neid finantsvahendajaid, kelle kaudu keskpanga (S.121) rahapoliitika mõju jõuab teiste majanduses osalejateni. Nendeks on „Hoiuseid kaasavad ettevõtted, v.a keskpank” (S.122) ja „Rahaturufondid” (S.123). |
2.69 |
Riskide koondamisega tegelevateks finantsvahendajateks on kindlustusseltsid ja pensionifondid. Need hõlmavad allsektoreid „Kindlustusseltsid” (S.128) ja „Pensionifondid” (S.129). |
2.70 |
„Finantsinstitutsioonid, v.a rahaloomeasutused ning kindlustusseltsid ja pensionifondid” hõlmavad allsektoreid „Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid” (S.124), „Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide” (S.125), „Finantsvahenduse abiettevõtted” (S.126) ning „Varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad” (S.127). |
Finantsinstitutsioonide sektori allsektorite jaotamine avaliku sektori, omamaisteks erasektori ja väliskapitali kontrolli all olevateks finantsinstitutsioonideks
2.71 |
Iga allsektor, v.a S.121, jagatakse omakorda järgmiselt:
Selle alajaotuse kriteeriumid on samad, mis mittefinantsettevõtete puhul (vt punktid 2.51–2.54). Tabel 2.3. Finantsinstitutsioonide sektor ja selle allsektorid
|
Keskpank (S.121)
2.72 |
Määratlus: keskpanga allsektor (S.121) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mille peamine funktsioon on raha emiteerimine, valuuta sisemise ja välise väärtuse säilitamine ning riigi rahvusvaheliste reservide osaline või täielik hoidmine. |
2.73 |
Allsektorisse S.121 klassifitseeritakse järgmised finantsvahendajad:
|
2.74 |
Allsektor S.121 ei hõlma peale keskpanga ühtki teist asutust või organit, kes tegeleb finantsinstitutsioonide või finantsturgude reguleerimise ja järelevalvega. Need klassifitseeritakse allsektorisse S.126. |
Hoiuseid kaasavad ettevõtted, v.a keskpank (S.122)
2.75 |
Määratlus: hoiuseid kaasavate ettevõtete, v.a keskpank, allsektor (S.122) hõlmab kõiki finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone (v.a need, mis kuuluvad keskpanga ja rahaturufondide allsektoritesse), mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega ja võtavad institutsionaalsetelt üksustelt, seega mitte üksnes rahaloomeasutustelt, vastu hoiuseid ja/või nende lähedasi asendajaid ning annavad oma arvel ja nimel laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse. |
2.76 |
Hoiuseid kaasavaid ettevõtteid, v.a keskpank, ei saa kirjeldada lihtsalt kui panku, sest siia alla võivad kuuluda mõned finantsinstitutsioonid, mis ei nimeta end pangaks, ning mõned sellised finantsinstitutsioonid, mis mõnes riigis seda isegi teha ei tohi, samal ajal kui mõni teine finantsinstitutsioon, mis nimetab end pangaks, ei pruugi tegelikult olla hoiuseid kaasav ettevõte. Allsektorisse S.122 klassifitseeritakse järgmised finantsvahendajad:
|
2.77 |
Järgmised finantsvahendajad klassifitseeritakse allsektorisse S.122, kui nad tegelevad tagasimakstavate vahendite vastuvõtmisega üldsuselt kas hoiustena või muul kujul, näiteks pikaajaliste võlaväärtpaberite pideva väljalaskmisena:
Muudel juhtudel klassifitseeritakse finantsvahendajad allsektorisse S.124. |
2.78 |
Allsektor S.122 ei hõlma järgmist:
|
Rahaturufondid (S.123)
2.79 |
Määratlus: rahaturufondide allsektor (S.123) hõlmab kollektiivsete investeerimisskeemidena kõiki peamiselt finantsvahendusega tegelevaid finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone, v.a need, mis kuuluvad allsektoritesse „Keskpank” ja „Krediidiasutused”. Nende tegevuseks on emiteerida investeerimisfondi aktsiaid või osakuid, mis on institutsionaalsetelt üksustelt vastu võetavate hoiuste lähedased asendajad, ning oma arvel ja nimel investeerida peamiselt rahaturufondi aktsiatesse/osakutesse, lühiajalistesse võlaväärtpaberitesse ja/või hoiustesse. |
2.80 |
Allsektorisse S.123 klassifitseeritakse järgmised finantsvahendajad: investeerimisfondid, sealhulgas investeerimisühingud, usaldusfondid ja muud kollektiivsed investeerimisskeemid, mille aktsiaid või osakuid käsitatakse hoiuste lähedaste asendajatena. |
2.81 |
Allsektor S.123 ei hõlma järgmist:
|
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)
2.82 |
Määratlus: allsektor „Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid” (S.124) hõlmab kõiki peamiselt finantsvahendusega tegelevaid kollektiivseid investeerimisskeeme, v.a need, mis kuuluvad allsektorisse „Rahaturufondid”. Nende tegevuseks on emiteerida investeerimisfondi aktsiaid või osakuid, mis ei ole hoiuste lähedased asendajad, ning oma arvel ja nimel investeerida peamiselt muudesse finantsvaradesse kui lühiajalised finantsvarad ja mittefinantsvaradesse (tavaliselt kinnisvara). |
2.83 |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid, hõlmavad investeerimisühinguid, usaldusfonde ja muid kollektiivseid investeerimisskeeme, mille investeerimisfondi aktsiaid või osakuid ei käsitata hoiuste lähedaste asendajatena. |
2.84 |
Allsektorisse S.124 klassifitseeritakse järgmised finantsvahendajad:
|
2.85 |
Allsektor S.124 ei hõlma järgmist:
|
Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide (S.125)
2.86 |
Määratlus: allsektor „Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide” (S.125) hõlmab kõiki finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone, mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega, võttes institutsionaalsete üksuste ees kohustusi muul kujul kui raha, hoiused, investeerimisfondide aktsiad või seoses kindlustus-, pensioni- ja muude standardsete tagatisskeemidega. |
2.87 |
Allsektor S.125 hõlmab finantsvahendajaid, kes tegelevad peamiselt pikaajalise rahastamisega. Üldjuhul eristatakse seda allsektorit muude rahaloomeasutuste allsektoritest (S.122 ja S.123) sellise domineeriva maksetähtaja alusel. Tuginedes kohustuste puudumisele investeerimisfondi osakute kujul, mida ei käsitata lähedaste asendajatena hoiustele või kindlustus-, pensioni- ja muudele standardsetele tagatisskeemidele, saab seda eristada allsektoritest „Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid” (S.124), „Kindlustusseltsid” (S.128) ja „Pensionifondid” (S.129). |
2.88 |
Allsektor „Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide” (S.125) jagatakse omakorda alljaotisteks, mis hõlmavad väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtteid, väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklereid, laenuandmisega tegelevaid finantsinstitutsioone ning spetsialiseerunud finantsinstitutsioone. Seda illustreerib tabel 2.4.
Tabel 2.4. Allsektor „Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide” (S.125) ja selle alljaotised
|
2.89 |
Allsektor S.125 ei hõlma iseseisva juriidilise isiku staatust omavaid kasumitaotluseta institutsioone, kes teenindavad teisi finantsvahendajaid, kuid ei tegele ise finantsvahendusega. Need klassifitseeritakse allsektorisse S.126. |
Väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted
2.90 |
Määratlus: väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted on ettevõtted, mis teevad väärtpaberistamistehinguid. Finantsvahendusettevõtted, mis vastavad institutsionaalse üksuse kriteeriumitele, klassifitseeritakse allsektorisse S.125, muudel puhkudel käsitatakse neid osana emaettevõttest. |
Väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerid, laenuandmisega tegelevad finantsinstitutsioonid ning spetsialiseerunud finantsinstitutsioonid
2.91 |
Väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerid (omal arvel) on finantsvahendajad omal arvel. |
2.92 |
Laenuandmisega tegelevad finantsinstitutsioonid hõlmavad näiteks finantsvahendajaid, kes tegelevad järgmisega:
|
2.93 |
Spetsialiseerunud finantsinstitutsioonid on finantsvahendusettevõtted, näiteks:
|
2.94 |
Peakontorid, mis juhivad peamiselt finantsvahendusega tegelevate ja/või finantsabiteenuseid osutavate tütarettevõtete gruppi ning teostavad selle üle järelevalvet, klassifitseeritakse allsektorisse S.126. |
Finantsvahenduse abiettevõtted (S.126)
2.95 |
Määratlus: finantsvahenduse abiettevõtete allsektor (S.126) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega tihedalt seotud tegevusega, kuid mis ei ole ise finantsvahendajad. |
2.96 |
Allsektorisse S.126 klassifitseeritakse järgmised finantsinstitutsioonid ja kvaasikorporatiivsed finantsinstitutsioonid:
|
2.97 |
Allsektorisse S.126 kuuluvad ka peakontorid, mille kõik tütarettevõtted või enamik neist on finantsinstitutsioonid. |
Varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.127)
2.98 |
Määratlus: varasid hoidvate finantsasutuste ja laenuandjate allsektor (S.127) hõlmab kõiki finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone, mis ei tegele finantsvahendusega ega osuta finantsabiteenuseid ning mille puhul enamiku nende vara või kohustustega ei kaubelda avatud turgudel. |
2.99 |
Eelkõige klassifitseeritakse allsektorisse S.127 järgmised finantsinstitutsioonid ja kvaasikorporatiivsed finantsinstitutsioonid:
|
Kindlustusseltsid (S.128)
2.100 |
Määratlus: kindlustusseltside allsektor (S.128) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mille peamine tegevusala on finantsvahendus, mis tuleneb riskide koondamisest peamiselt otsekindlustuse või edasikindlustuse kujul (vt punkt 2.59). |
2.101 |
Kindlustusseltsid osutavad järgmisi teenuseid:
|
2.102 |
Kahjukindlustusseltsid võivad pakkuda kindlustust järgmise vastu:
Finantskindlustus- või krediidikindlustusettevõtted, mida nimetatakse ka garantiipankadeks, pakuvad tagatisi või tagatisvõlakirju väärtpaberistamise ja muude krediiditoodete tagamiseks. |
2.103 |
Kindlustusseltsid on peamiselt juriidilise isiku õigustega või vastastikused kindlustusandjad. Juriidilise isiku õigustega üksused kuuluvad aktsionäridele ning paljud neist on noteeritud börsil. Vastastikused kindlustusandjad kuuluvad kindlustusvõtjatele ning nad tagastavad oma kasumi dividendide või boonuste kaudu kasu saavatele või osalevatele kindlustusvõtjatele. Allutatud kindlustusandjad kuuluvad tavaliselt mittefinantsettevõtetele ning kindlustavad enamasti oma aktsionäride riske.
Tekstikast 2.1. Kindlustuse liigid
|
2.104 |
Allsektorisse S.128 ei kuulu:
|
Pensionifondid (S.129)
2.105 |
Määratlus: pensionifondide allsektor (S.129) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mille peamine tegevusala on finantsvahendus, mis tuleneb kindlustatud isikute sotsiaalsete riskide ja vajaduste koondamisest (sotsiaalkindlustus). Pensionifondid kui sotsiaalkindlustusskeemid pakuvad sissetulekut pensionile jäämisel ning sageli hüvitisi surma ja puude korral. |
2.106 |
Allsektor S.129 koosneb ainult neist sotsiaalkindlustussüsteemi pensionifondidest, mis on neid loonud üksustest eraldi seisvad institutsionaalsed üksused. Sellised iseseisvad fondid on sõltumatud otsuste vastuvõtmisel ja omavad täielikku raamatupidamisarvestust. Mitteiseseisvad pensionifondid ei ole institutsionaalsed üksused ja jäävad neid loonud institutsionaalsete üksuste osaks. |
2.107 |
Sellistes pensionifondides osalejateks on näiteks ühe ettevõtte või ettevõtete grupi töötajad, teatava tegevusharu või -ala töötajad või sama erialaga inimesed. Kindlustuslepinguga pakutavad hüvitised võivad olla järgmised:
|
2.108 |
Mõnes riigis saab kõiki selliseid riske kindlustada nii elukindlustusseltside kui ka pensionifondide kaudu. Teistes riikides nõutakse, et osa sellistest riskidest kindlustatakse vaid läbi elukindlustusseltside. Vastupidiselt elukindlustusseltsidele on pensionifondide kasutamine seaduse järgi piiratud töötajate ja mittepalgaliste töötajate konkreetsete rühmadega. |
2.109 |
Pensionifonde võivad luua tööandjad või valitsemissektor; samuti võivad neid luua kindlustusseltsid töötajate nimel; võidakse luua ka eraldiseisvad institutsionaalsed üksused eesmärgiga hoida ja hallata varasid, mida kasutatakse pensioniõiguste tagamiseks ja pensionite jaotamiseks. |
2.110 |
Allsektorisse S.129 ei kuulu:
|
Valitsemissektor (S.13)
2.111 |
Määratlus: valitsemissektor (S.13) hõlmab institutsionaalseid üksusi, mis on turuvälised tootjad, kelle toodang on mõeldud individuaalseks ja kollektiivseks tarbimiseks, ning mida finantseeritakse kohustuslikest maksetest, mida teevad teistesse sektoritesse kuuluvad üksused, ja institutsionaalseid üksusi, mille põhitegevuseks on rahvatulu ja rikkuse ümberjaotamine. |
2.112 |
Sektorisse S.13 kuuluvad institutsionaalsed üksused on näiteks järgmised:
|
2.113 |
Valitsemissektor on jagatud nelja allsektorisse:
|
Keskvalitsus (v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) (S.1311)
2.114 |
Määratlus: kõnealune allsektor hõlmab kõiki riigi administratiivseid üksusi ja teisi keskasutusi, mille pädevus ulatub tavaliselt üle kogu majandusterritooriumi, v.a riiklike sotsiaalkindlustusfondide juhtimine.
Allsektorisse S.1311 kuuluvad need kasumitaotluseta institutsioonid, mida kontrollib keskvalitsus ning mille pädevus laieneb tervele majandusterritooriumile. Turu reguleerimisega tegelevad organisatsioonid, mis on kas ainult või peamiselt subsiidiumide laialijagajad, klassifitseeritakse allsektorisse S.1311. Organisatsioonid, mis tegelevad ainult või peamiselt põllumajandustoodete või toiduainete ostmise, säilitamise ja müümisega, klassifitseeritakse sektorisse S.11. |
Osariigi/liidumaa valitsus (v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) (S.1312)
2.115 |
Määratlus: kõnealune allsektor koosneb avaliku halduse üksustest, mis on eraldiseisvad institutsionaalsed üksused ja viivad ellu mõningaid valitsemissektori funktsioone, v.a riiklike sotsiaalkindlustusfondide juhtimine, allpool keskvalitsuse tasandit ning ülevalpool kohaliku omavalitsuse tasandit.
Allsektorisse S.1312 kuuluvad need kasumitaotluseta institutsioonid, mida kontrollib osariigi/liidumaa valitsus ning mille pädevus piirdub osariigi/liidumaa majandusterritooriumiga. |
Kohalik omavalitsus (v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) (S.1313)
2.116 |
Määratlus: kõnealune allsektor hõlmab selliseid avaliku halduse asutuste liike, mille pädevus laieneb ainult majandusterritooriumi kohalikule osale, v.a riiklike sotsiaalkindlustusfondide kohalikud asutused.
Allsektorisse S.1313 kuuluvad need kasumitaotluseta institutsioonid, mida kontrollib kohalik omavalitsus ning mille pädevus piirdub kohaliku omavalitsuse majandusterritooriumiga. |
Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid (S.1314)
2.117 |
Määratlus: sotsiaalkindlustusfondide allsektor hõlmab kesktasandi, osariigi/liidumaa ja kohalikke institutsionaalseid üksusi, mis tegelevad peamiselt sotsiaaltoetuste pakkumisega ja vastavad järgmisele kahele kriteeriumile:
Tavaliselt ei ole otsest seost üksikisiku poolt makstava osamakse suuruse ja temale langeva riski vahel. |
Kodumajapidamised (S.14)
2.118 |
Määratlus: kodumajapidamiste sektor (S.14) hõlmab üksikisikuid või üksikisikute rühmasid kui tarbijaid ning kui ettevõtjaid, kes toodavad turukaupu ning osutavad mittefinants- ja finantsteenuseid (turutootjad), tingimusel et kaupade tootmise ja teenuste osutamisega ei tegele eraldiseisvad üksused, mida käsitatakse kvaasikorporatiivsete ettevõtetena. Siia kuuluvad ka üksikisikud või üksikisikute rühmad, kes toodavad kaupu ja osutavad mittefinantsteenuseid vaid enda lõpptarbeks.
Kodumajapidamisi kui tarbijaid võib määratleda kui väikeseid inimeste rühmasid, kes jagavad sama eluaset, koondavad oma sissetulekut ja vara ning tarbivad ühiselt teatavat liiki kaupu ja teenuseid, peamiselt eluaset ja toitu. Kodumajapidamiste peamised ressursid on järgmised:
|
2.119 |
Kodumajapidamiste sektor hõlmab järgmist:
|
2.120 |
ESA 2010s on kodumajapidamiste sektor jaotatud järgmisteks allsektoriteks:
|
2.121 |
Kodumajapidamised jagatakse allsektoritesse vastavalt kodumajapidamise kui terviku suurimale tululiigile (tööandja tulu, hüvitised töötajatele jne). Kui sama kodumajapidamine saab teatavat liiki tulu rohkem kui ühest allikast, võetakse klassifitseerimise aluseks kodumajapidamise kogutulu iga kategooria lõikes. |
Tööandjad ja füüsilisest isikust ettevõtjad (S.141 ja S.142)
2.122 |
Määratlus: tööandjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate allsektor koosneb kodumajapidamiste rühmast, kelle (sega)tulu (B.3), mis saadakse kodumajapidamisele kuuluva juriidilise isiku õigusteta üksuse tegevusest turukaupade ja -teenuste tootjana kas palgatöötajate abil või ilma, on kodumajapidamise kui terviku suurim tuluallikas isegi juhul, kui see tulu ei moodusta rohkem kui poolt kodumajapidamise kõigist tuludest. |
Töötajad (S.143)
2.123 |
Määratlus: töötajate allsektor koosneb kodumajapidamiste rühmast, kelle jaoks töötajatele makstud hüvitistest saadav tulu (D.1) on kodumajapidamise kui terviku suurim tuluallikas. |
Omanditulu saajad (S.1441)
2.124 |
Määratlus: omanditulu saajate allsektor koosneb kodumajapidamiste rühmast, kelle jaoks omanditulu (D.4) on kodumajapidamise kui terviku suurim tuluallikas. |
Pensionisaajad (S.1442)
2.125 |
Määratlus: pensionisaajate allsektor koosneb kodumajapidamiste rühmast, kelle jaoks pensionitulu on kodumajapidamise kui terviku suurim tuluallikas.
Pensionisaajatest kodumajapidamised on need, mille suurima tuluallika moodustab vanadus- või muu pension, sh pensionid eelmistelt tööandjatelt. |
Muude siirdetulude saajad (S.1443)
2.126 |
Määratlus: muude siirdetulude saajate allsektor koosneb kodumajapidamiste rühmast, kelle jaoks muudest jooksvatest siiretest saadav tulu on kodumajapidamise kui terviku suurim tuluallikas.
Muud jooksvad siirded on kõik jooksvad siirded peale omanditulu, pensioni ning tulu, mida saavad institutsioonides püsivalt elavad inimesed. |
2.127 |
Kui kodumajapidamise kui terviku tuluallikate suhtelist panust käsitlev teave ei ole sektoritesse jagamise eesmärgil kättesaadav, võetakse klassifitseerimisel aluseks võrdlusisiku tulu. Kodumajapidamise võrdlusisik on isik, kelle tulu on kodumajapidamises suurim. Kui selline teave ei ole kättesaadav, kasutatakse allsektoriteks klassifitseerimisel selle isiku tulu, kes väidab end olevat võrdlusisik. |
2.128 |
Kodumajapidamiste allsektoritesse klassifitseerimisel võib kasutada muid kriteeriume, näiteks kodumajapidamiste kui ettevõtjate klassifitseerimine tegevusala järgi: põllumajanduslikud kodumajapidamised ja mittepõllumajanduslikud kodumajapidamised. |
Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.15)
2.129 |
Määratlus: kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide (KTKTId) sektor (S.15) koosneb kasumitaotluseta institutsioonidest, mis on eraldiseisvad juriidilised isikud, kes teenindavad kodumajapidamisi ning on turuvälised eratootjad. Nende peamised ressursid on kodumajapidamiste kui tarbijate vabatahtlikud rahalised või mitterahalised maksed, valitsemissektori poolt tehtavad maksed ja omanditulu. |
2.130 |
Kui need institutsioonid pole piisava tähtsusega nende arvamiseks KTKTIde sektorisse, siis lisatakse nad kodumajapidamiste sektorisse (S.14), sest nende tehingud on eristamatud tolle sektori üksustest. Turuvälised KTKTId, mida kontrollib valitsemissektor, klassifitseeritakse aga valitsemissektorisse (S.13).
KTKTIde sektor hõlmab järgmisi põhilisi KTKTIsid, mis pakuvad majapidamistele turuväliseid kaupu ja osutavad neile turuväliseid teenuseid:
Sektor S.15 hõlmab heategevus-, hoolekande- ja abiorganisatsioone, mis teenindavad mitteresidendist üksusi, ning siia ei arvata üksusi, kus liikmeksolek annab õiguse eelnevalt kindlaks määratud kaupade ja teenuste kogumile. |
Välismaailm (S.2)
2.131 |
Määratlus: välismaailma sektor (S.2) on üksuste rühm ilma iseloomulike funktsioonide ja ressurssideta. See hõlmab mitteresidendist üksusi niivõrd, kuivõrd nad teevad tehinguid residendist institutsionaalsete üksustega või omavad muid majandussidemeid residendist üksustega. Välismaailma kontod annavad üldise pildi majandussuhetest, mis ühendavad rahvamajandust välismaailmaga. ELi institutsioonid ja rahvusvahelised organisatsioonid kuuluvad siia alla. |
2.132 |
Välismaailm ei ole sektor, mille kohta peab pidama täielikku raamatupidamisarvestust, kuid on mugav käsitada välismaailma sektorina. Sektorid saadakse, jagades kogumajanduse homogeensemateks residendist institutsionaalsete üksuste rühmadeks, mis on oma majanduskäitumise, eesmärkide ja funktsioonide poolest sarnased. Välismaailma sektori kohta see ei käi. Selle sektori puhul kirjendatakse finantsinstitutsioonide ning mittefinantsettevõtete, kasumitaotluseta institutsioonide, kodumajapidamiste ja valitsemissektori tehingud ja muud vood mitteresidendist institutsionaalsete üksustega ning muud majandussidemed residentide ja mitteresidentide vahel, näiteks residentide nõuded mitteresidentidele. |
2.133 |
Välismaailma kontod sisaldavad vaid residendist institutsionaalsete üksuste ja mitteresidendist üksuste vahelisi tehinguid, mille suhtes kehtivad järgmised erandid:
|
2.134 |
Välismaailma sektor (S.2) on jagatud järgmiselt:
|
Tootjaüksuste sektorite klassifikatsioon peamiste standardsete õiguslike omandivormide lõikes
2.135 |
Järgnev ülevaade ja punktid 2.31–2.44 võtavad kokku põhimõtted, mille alusel jaotatakse tootjaüksused sektoritesse, kasutades peamiste institutsiooniliikide kirjeldamisel standardset terminoloogiat. |
2.136 |
Turutootjatest era- ja avaliku sektori ettevõtted klassifitseeritakse järgmiselt:
|
2.137 |
Ühistud ja ühingud, mis on iseseisvad juriidilised isikud ja turutootjad, klassifitseeritakse järgmiselt:
|
2.138 |
Vastavalt eriõigusaktidele iseseisva juriidilise isiku staatust omavad avaliku sektori turutootjad klassifitseeritakse järgmiselt:
|
2.139 |
Iseseisva juriidilise isiku staatuseta avaliku sektori turutootjad klassifitseeritakse järgmiselt:
|
2.140 |
Iseseisva juriidilise isiku staatusega kasumitaotluseta institutsioonid (ühingud ja sihtasutused) klassifitseeritakse järgmiselt:
|
2.141 |
Füüsilisest isikust ettevõtjad ja partnerlused, mis ei ole iseseisvad juriidilised isikud ning mis on turutootjad, klassifitseeritakse järgmiselt:
|
2.142 |
Peakontorid klassifitseeritakse järgmiselt:
Valdusettevõtteid, kes on tütarettevõtete grupi varade hoidjad, käsitatakse alati finantsinstitutsioonidena. Valdusettevõtted hoiavad ettevõtete grupi vara, kuid ei teosta ühtegi juhtimistegevust seoses selle grupiga. |
2.143 |
Tabel 2.5 illustreerib eespool toodud juhtumeid skemaatiliselt.
Tabel 2.5. Tootjaüksuste sektorite klassifikatsioon peamiste standardsete õiguslike omandivormide lõikes
|
KOHALIKUD TEGEVUSALAÜKSUSED JA TEGEVUSALAD
2.144 |
Enamik kaupu tootvaid ja teenuseid osutavaid institutsionaalseid üksusi tegutseb kombineeritult mitmel alal ühel ajal. Nad võivad tegeleda ühe põhitegevusega, mõne kõrvaltegevusega ja mõne abitegevusega. |
2.145 |
Tegevus toimub siis, kui sellised vahendid nagu seadmed, tööjõud, tootmisviis, infovõrgud või tooted on omavahel ühendatud, mille tulemusel luuakse konkreetseid kaupu või teenuseid. Tegevust iseloomustavad sisend toodete näol, tootmisprotsess ja väljund toodete näol.
Tegevused võib kindlaks määrata ka konkreetse NACE Rev. 2 taseme järgi. |
2.146 |
Kui üksus tegeleb mitme tegevusega, siis järjestatakse kõik tegevused, mis ei ole abitegevused (vt 3. peatüki punkt 3.12), vastavalt kogulisandväärtusele. Suurima osakaaluga kogulisandväärtuse põhjal saab eristada põhitegevusala kõrvaltegevusalast. |
2.147 |
Tootmisprotsessi ning kaupade ja teenuste kasutamisega kaasnevate voogude analüüsimiseks tuleb valida üksused, mis toovad esile tehnilis-majanduslikud seosed. Sellest nõudest tulenevalt tuleb institutsionaalsed üksused jaotada väiksemateks ja homogeensemateks üksusteks vastavalt tootmise liigile. Seda nõuet täidavad praktikas kohalikud tegevusalaüksused. |
Kohalik tegevusalaüksus
2.148 |
Määratlus: kohalik tegevusalaüksus on tegevusalaüksuse osa, mis vastab kohalikule üksusele. SNA 2008 ja ISIC Rev. 4 süsteemides nimetatakse kohalikku tegevusalaüksust inglise keeles sõnaga „establishment”. Tegevusalaüksus võtab enda alla kokku kõik institutsionaalse üksuse kui tootja osad, mis aitavad kaasa tegevuse sooritamisele vastavalt NACE Rev. 2 klassile (neljakohaline number), ning vastab ühele või mitmele institutsionaalse üksuse tegevuspõhisele alljaotusele. Institutsionaalse üksuse infosüsteem peab olema võimeline näitama või arvutama iga kohaliku tegevusalaüksuse kohta vähemalt toodangu väärtuse, vahetarbimise, hüvitised töötajatele, tegevuse ülejäägi, tööhõive ja kapitali kogumahutuse põhivarasse.
Kohalik üksus on institutsionaalne üksus või osa institutsionaalsest üksusest, mis toodab kaupu ja osutab teenuseid ning asub geograafiliselt määratletud kohas. Kohalik tegevusalaüksus võib vastata institutsionaalsele üksusele kui tootjale, kuid teisalt ei saa ta kunagi kuuluda kahte erinevasse institutsionaalsesse üksusesse. |
2.149 |
Kui kaupu tootval ja teenuseid osutaval institutsionaalsel üksusel on põhitegevusala ja üks või mitu kõrvaltegevusala, jagatakse ta sama paljudeks tegevusalaüksusteks ja kõrvaltegevusalad klassifitseeritakse põhitegevusalast eraldi. Abitegevusi ei eristata põhi- või kõrvaltegevusalast. Tegevusalaüksus, mis kuulub klassifikatsioonisüsteemis mingi kindla rubriigi alla, võib toota tooteid ka väljaspool homogeenset gruppi kõrvaltegevusalana, mida ei saa olemasolevate raamatupidamisdokumentide põhjal eraldi identifitseerida. Seega võib tegevusalaüksusel olla üks või mitu kõrvaltegevusala. |
Tegevusalad
2.150 |
Määratlus: tegevusala koosneb grupist kohalikest tegevusalaüksustest, mis tegelevad sama või samalaadse tegevusalaga. Kõige detailsemal klassifitseerimise tasemel koosneb tegevusala kõigist kohalikest tegevusalaüksustest, mis kuuluvad samasse NACE Rev. 2 klassi (neljakohaline number) ja mis tegelevad seetõttu sama tegevusalaga, nagu on määratletud NACE Rev. 2 klassifikaatoris.
Tegevusalad koondavad nii kohalikke turukaupu ja -teenuseid tootvaid tegevusalaüksusi kui ka turuväliseid kaupu ja teenuseid tootvaid kohalikke tegevusalaüksusi. Määratluse kohaselt koosneb tööstusharu rühmast kohalikest tegevusalaüksustest, mis tegelevad sama liiki tootmisega sõltumata sellest, kas institutsionaalsed üksused, kuhu nad kuuluvad, toodavad turutoodangut või turuvälist toodangut. |
2.151 |
Tegevusalad klassifitseeritakse kolme rühma:
|
Majanduse tegevusalade klassifikaator
2.152 |
Kohalike tegevusalaüksuste klassifitseerimisel tegevusaladeks kasutatakse klassifikaatorit NACE Rev. 2. |
HOMOGEENSE TOOTMISE ÜKSUSED JA HOMOGEENSED TEGEVUSALAD
2.153 |
Tootmisprotsessi analüüsimiseks kõige sobivam üksus on homogeense tootmise üksus. Sellel üksusel on talle omane tegevus, mis määratletakse tema sisendite, tootmisprotsessi ja toodangu kaudu. |
Homogeense tootmise üksus
2.154 |
Määratlus: homogeense tootmise üksus teostab talle omast tegevust, mis määratletakse tema sisendite, tootmisprotsessi ja toodangu kaudu. Sisendi ja toodangu moodustavaid tooteid eristatakse nende füüsiliste tunnuste, töötlemise ulatuse ning kasutatava tootmistehnoloogia alusel. Neid võib kindlaks määrata toodete klassifikatsiooni abil (tegevusaladel põhinev toodete statistiline klassifikaator – CPA). CPA on toodete klassifikaator, mille elemendid on struktureeritud vastavalt tegevusala päritolu kriteeriumile. Tegevusala päritolu määratletakse vastavalt NACE Rev. 2-le. |
Homogeenne tegevusala
2.155 |
Määratlus: homogeenne tegevusala on homogeense tootmise üksuste rühm. Homogeense tegevusalaga hõlmatud tegevuste ring määratakse kindlaks vastavalt toodete klassifikaatorile. Homogeenne tegevusala toodab neid ja ainult neid kaupu või teenuseid, mis on märgitud klassifikaatoris. |
2.156 |
Homogeensed tegevusalad on üksused, mis on loodud majandusanalüüsi tegemiseks. Homogeense tootmise üksusi ei ole tavaliselt võimalik otse jälgida; üksustelt statistilistel eesmärkidel kogutavat teavet tuleb teisendada nii, et moodustuksid homogeensed tegevusalad. |
3. PEATÜKK
TEHINGUD TOODETEGA JA MITTETOODETUD VARADEGA
TEHINGUD TOODETEGA ÜLDISELT
3.01 |
Määratlus: tooted on kõik kaubad ja teenused, mis on tootmise teel saadud. Tootmine on määratletud punktis 3.07. |
3.02 |
ESAs eristatakse järgmisi toodetega sooritatavate tehingute kategooriaid.
|
3.03 |
Tehingud toodetega kirjendatakse järgmistel kontodel:
Mitmed olulisemad tasakaalustavad kirjed kontodel, näiteks lisandväärtus, sisemajanduse koguprodukt, rahvatulu ja kasutatav tulu, arvestatakse toodetega tehtavate tehingute kaudu. Toodetega tehtavate tehingute määratlus määrab ära need tasakaalustavad kirjed. |
3.04 |
Pakkumise tabelis (vt punkt 1.136) kirjendatakse toodang ja import pakkumisena. Kasutamise tabelis kirjendatakse vahetarbimine, kapitali kogumahutus, lõpptarbimiskulutused ja eksport kasutamisena. Sümmeetrilises sisend-väljundtabelis kirjendatakse toodang ja import pakkumisena ja muud tehingud toodetega kasutamisena. |
3.05 |
Toodete pakkumist hinnatakse alushindades (vt punkt 3.44). Toodete kasutamist hinnatakse ostjahindades (vt punkt 3.06). Mõne pakkumise ja kasutamise liigi, nt kaupade impordi ja ekspordi puhul kasutatakse täpsemaid hindamispõhimõtteid. |
3.06 |
Määratlus:
ostjahind on hind, mida ostja toodete eest maksab. Ostjahind sisaldab alljärgnevat:
Ostjahind ei sisalda alljärgnevat:
Kui kasutamisaeg ei kattu ostuajaga, siis korrigeeritakse aja möödumisest tingitud hinnamuutuste arvesse võtmiseks väärtust (proportsionaalselt muutustega varude hindades). Sellised korrigeerimised on olulised, kui asjaomaste toodete hinnad aasta jooksul märkimisväärselt muutuvad. |
TOOTMINE JA TOODANG
3.07 |
Määratlus: tootmine on tegevus, mida teostatakse institutsionaalse üksuse kontrollimisel, vastutusel ja juhtimisel, kasutades tööjõu, kapitali, kaupade ja teenuste sisendeid, et toota kaupu ja teenuseid.
Tootmine ei hõlma ilma inimese sekkumise või suunamiseta toimuvaid looduslikke protsesse, näiteks kalavarude mittejuhitud kasvu rahvusvahelistes vetes; samas kalakasvatus on tootmine. |
3.08 |
Tootmine hõlmab:
Eespool punktides a–e loetletud tegevused arvatakse tootmise hulka isegi siis, kui need on ebaseaduslikud või ei ole registreeritud maksuametis, sotsiaalkindlustus-, statistika- ega mõnes muus avaliku sektori asutuses. Kodumajapidamiste enda tarbeks kaupade tootmine kirjendatakse juhul, kui seda liiki tootmine on tähtis, st kui see on olulise osatähtsusega selle kauba kogupakkumises antud riigis. Kodumajapidamiste enda tarbeks kaupade tootmisena arvestatakse ainult eluruumide ehitamist ning põllumajandusliku toodangu tootmist, ladustamist ja töötlemist. |
3.09 |
Tootmisena ei käsitata selliste majapidamis- ja isikuteenuste tootmist, mida toodetakse ja tarbitakse samas kodumajapidamises. Tootmisena ei käsitata näiteks järgmisi kodumajapidamiste endi toodetud majapidamisteenuseid:
Majapidamis- ja isikuteenuste tootmine kodumajapidamiste palgatöötajate poolt ning omaniku kasutuses olevate eluruumide eluasemeteenused arvatakse tootmise hulka. |
Põhi-, kõrval- ja abitegevusalad
3.10 |
Määratlus: kohaliku tegevusalaüksuse põhitegevusala on tegevusala, mille lisandväärtus ületab iga teise sellise tegevusala lisandväärtuse, millega samas üksuses tegeletakse. Põhitegevusala määratakse vastavalt NACE Rev. 2 klassifikaatorile, esmalt klassifikaatori kõrgeimal tasemel ja siis madalamatel tasemetel. |
3.11 |
Määratlus: kõrvaltegevusala on tegevusala, millega kohalik tegevusalaüksus tegeleb lisaks põhitegevusalale. Kõrvaltegevusala toodang on teisene toodang. |
3.12 |
Määratlus: abitegevusala on tegevusala, mille toodang on mõeldud kasutamiseks ettevõttesiseselt.
Abitegevusala on toetav tegevus, mida teostatakse ettevõttes selleks, et võimaldada kohaliku tegevusalaüksuse põhi- või kõrvaltegevusalaga tegelemist. Kõiki abitegevusala tarbitavaid sisendeid – materjali, tööjõudu, põhivara kulumit jne – käsitatakse sisendina abitegevusalaga toetatavasse pea- või kõrvaltegevusalasse. Abitegevusalad on näiteks:
Ettevõtetel on valida, kas teostada ise abitegevusi või osta selliseid teenuseid turult vastavate teenuste tootjatelt. Kapitali kogumahutus enda tarbeks ei ole abitegevusala. |
3.13 |
Abitegevusalasid ei isoleerita eraldiseisvate üksuste moodustamiseks ega eraldata pea- või kõrvaltegevusaladest või -üksustest, mida abitegevusalad teenindavad. Seega peab abitegevusalad ühendama kohaliku tegevusalaüksusega, mida need teenindavad.
Abitegevusaladega võidakse tegeleda eraldi asukohtades, mis asuvad teenindatavast kohalikust tegevusalaüksusest erinevas piirkonnas. Esimeses lõigus viidatud abitegevusalade geograafilise jaotuse reegli range kohaldamise tulemuseks oleks nende piirkondade koondandmete alahindamine, kuhu abitegevusalad on koondunud. Seetõttu tuleb abitegevusalad residentsuse põhimõtte kohaselt omistada piirkonnale, kus nendega tegeletakse; abitegevusalad jäävad sama tegevusala alla, millega tegeleb teenindatav kohalik tegevusalaüksus. |
Toodang (P.1)
3.14 |
Määratlus: toodang on arvestusperioodi jooksul toodetud tooted kokku.
Toodangu näited on alljärgnevad:
|
3.15 |
Kui institutsionaalne üksus sisaldab rohkem kui ühte kohalikku tegevusalaüksust, siis võrdub institutsionaalse üksuse toodang kohalike tegevusalaüksuste toodangute summaga, st et hõlmatud on ka toodang, mida üks kohalik tegevusalaüksus toodab teise jaoks. |
3.16 |
ESA 2010s eristatakse kolme liiki toodangut:
Sellist eristamist kohaldatakse ka kohalike tegevusalaüksuste ja institutsionaalsete üksuste suhtes:
Turutoodangu, enda lõpptarbeks toodetud toodangu ja turuvälise toodangu eristamine on põhimõttelise tähtsusega järgmistel põhjustel:
See eristamine määrab toodangu suhtes rakendatavad arvestuspõhimõtted. Turutoodangu ja enda lõpptarbeks toodetud toodangu väärtus arvestatakse alushindades. Turuväliste tootjate kogutoodangu väärtuse määramisel liidetakse kokku tootmiskulud. Institutsionaalse üksuse toodangu väärtus arvestatakse tema kohalike tegevusalaüksuste toodangute summana ning sõltub seega ka turutoodangu, enda lõpptarbeks toodetud toodangu ja turuvälise toodangu eristamisest. Eristamist kasutatakse ka institutsionaalsete üksuste klassifitseerimiseks sektoritesse. Turuvälised tootjad klassifitseeritakse valitsemissektorisse või kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide sektorisse. Eristamine toimub ülalt-alla-meetodil, st esmalt eristatakse institutsionaalsed üksused, siis kohalikud tegevusalaüksused ning siis nende toodang. Toodete tasandil klassifitseeritakse toodang turutoodangu, enda lõpptarbeks toodetud toodangu ja turuvälise toodanguna lähtuvalt asjaomast toodangut tootvate institutsionaalsete üksuste ja kohalike tegevusalaüksuste omadustest. |
3.17 |
Määratlus: turutoodangu moodustab toodang, mis realiseeritakse turul või kavatsetakse realiseerida turul. |
3.18 |
Turutoodang hõlmab:
|
3.19 |
Määratlus: majanduslikult olulised hinnad on hinnad, millel on oluline mõju toodete kogusele, mida tootjad on valmis pakkuma ja mida ostjad soovivad omandada. Majanduslikult olulised hinnad tõusevad siis, kui kehtivad mõlemad alljärgnevad tingimused:
Majanduslikult mitteolulised hinnad kehtestatakse tõenäoliselt selleks, et teenida mõningast tulu või mõningal määral vähendada ülemäärast nõudlust, mis võib tekkida siis, kui teenuseid osutatakse täiesti tasuta. Toote majanduslikult olulise hinna määratlemisel lähtutakse toodangu tootnud institutsionaalsest ja kohalikust tegevusalaüksusest. Näiteks müüakse kogu kodumajapidamiste omanduses olevate juriidilise isiku õigusteta üksuste toodang muudele institutsionaalsetele üksustele majanduslikult oluliste hindadega, mistõttu tuleb seda käsitada turutoodanguna. Muude institutsionaalsete üksuste toodangu puhul kontrollitakse nende üksuste suutlikkust tegeleda turupõhise tegevusega majanduslikult oluliste hindadega kvantitatiivse kriteeriumi (50 % kriteeriumi) abil, kasutades müügitulude suhet tootmiskuludesse. Et olla turutootja, peab üksus mitme aasta jooksul katma vähemalt 50 % oma kuludest müügitulude arvelt. |
3.20 |
Määratlus: enda lõpptarbeks toodetud toodang koosneb kaupadest või teenustest, mida kasutatakse samas institutsionaalses üksuses kas oma lõpptarbimiseks või kapitalimahutuseks. |
3.21 |
Tooteid, mida kasutatakse oma lõpptarbimiseks, võivad toota ainult kodumajapidamised. Oma lõpptarbimiseks kasutatavate toodete näited:
|
3.22 |
Iga sektor võib valmistada tooteid, mida kasutatakse enda tarbeks tehtavaks kapitalimahutuseks. Selliste toodete näited on alljärgnevad:
|
3.23 |
Määratlus: turuväline toodang on toodang, mida pakutakse muudele üksustele tasuta või majanduslikult mitteolulise hinnaga.
„Turuväline toodang” (P.13) on jagatud kaheks kirjeks: „Maksed turuvälise toodangu eest” (P.131), mis koosneb mitmesugustest lõivudest ja tasudest, ning „Muu turuväline toodang” (P.132), mis on tasuta pakutav toodang. Turuvälist toodangut toodetakse järgmistel põhjustel:
|
3.24 |
Määratlus: turutootjad on kohalikud tegevusalaüksused või institutsionaalsed üksused, mille toodangu põhiosa on turutoodang.
Kui kohalik tegevusalaüksus või institutsionaalne üksus on turutootja, siis tema põhitoodang on määratluse kohaselt turutoodang, kuna turutoodangu mõiste määratletakse pärast seda, kui selle toodangu tootnud kohaliku tegevusalaüksuse ja institutsionaalse üksuse puhul on eristatud turutoodang, enda lõpptarbeks mõeldud toodang ja turuväline toodang. |
3.25 |
Määratlus: enda lõpptarbeks tootjad on kohalikud tegevusalaüksused või institutsionaalsed üksused, mille toodangu põhiosa on toodetud enda lõpptarbeks samas institutsionaalses üksuses. |
3.26 |
Määratlus: turuvälised tootjad on kohalikud tegevusalaüksused või institutsionaalsed üksused, mille toodangu põhiosa pakutakse tasuta või majanduslikult mitteolulise hinnaga. |
Institutsionaalsed üksused: turutootjate, enda lõpptarbeks tootjate ja turuväliste tootjate eristamine
3.27 |
Institutsionaalsete üksuste kui tootjate puhul turutootjate, enda lõpptarbeks tootjate ja turuväliste tootjate eristamine on esitatud kokkuvõtlikult tabelis 3.1. Samuti on esitatud sektoritesse klassifitseerimine.
Tabel 3.1. Turutootjate, enda lõpptarbeks tootjate ja turuväliste tootjate eristamine institutsionaalsete üksuste puhul
|
3.28 |
Tabel 3.1 näitab, et institutsionaalse üksuse klassifitseerimisel turutootjaks, enda lõpptarbeks tootjaks või turuväliseks tootjaks tehakse järjestikku mitu eristust. Kõigepealt eristatakse erasektori tootjaid ja avaliku sektori tootjaid. Avaliku sektori tootja on tootja, mida kontrollib valitsemissektor, kusjuures kontroll vastab punktis 2.38 määratletule. |
3.29 |
Nagu näitab tabel 3.1, esineb eratootjaid kõikides sektorites, välja arvatud valitsemissektoris. Avaliku sektori tootjaid esineb aga ainult mittefinantsettevõtete sektoris, finantsinstitutsioonide sektoris ja valitsemissektoris. |
3.30 |
Eratootjate ühe eraldi kategooria moodustavad kodumajapidamiste omanduses olevad juriidilise isiku õigusteta üksused. Need üksused on turutootjad või enda lõpptarbeks tootjad. Enda lõpptarbeks tootjad on omaniku kasutuses olevate eluruumide eluasemeteenuste ja kaupade oma tarbeks tootjad. Kõik kodumajapidamiste omanduses olevad juriidilise isiku õigusteta üksused klassifitseeritakse kodumajapidamiste sektorisse, välja arvatud kodumajapidamiste omanduses olevad kvaasikorporatiivsed ettevõtted. Need klassifitseeritakse turutootjatena mittefinantsettevõtete ning finantsinstitutsioonide sektoritesse. |
3.31 |
Muude eratootjate korral tehakse vahet kasumitaotluseta erainstitutsioonide ning muude eratootjate vahel.
Määratlus: kasumitaotluseta erainstitutsioonid (KTId) on juriidilised isikud või ühiskondlikud üksused, mis tegutsevad kaupade või teenuste tootmise eesmärgil ning mille staatus ei võimalda neil olla tulu, kasumi või muu rahalise tulu allikaks neid asutanud, kontrollivate või rahastavate üksuste jaoks. Kui neis institutsioonides tekib tootmistegevuse tulemusena ülejääk, ei või teised institutsionaalsed üksused seda ülejääki omandada. Era-KTI klassifitseeritakse mittefinantsettevõtete ja finantsinstitutsioonide sektorisse, kui ta on turutootja. Kui era-KTI on turuväline tootja, klassifitseeritakse ta KTKTIde sektorisse, välja arvatud juhul, kui ta on valitsemissektori kontrolli all. Kui era-KTI on valitsemissektori kontrolli all, klassifitseeritakse ta valitsemissektorisse. Kõik muud eratootjad, kes ei ole KTId, on turutootjad. Need klassifitseeritakse mittefinantsettevõtete ning finantsinstitutsioonide sektoritesse. |
3.32 |
Turutoodangu ja turuvälise toodangu ning turutootjate ja turuväliste tootjate eristamisel tuleb kasutada mitmesuguseid kriteeriume. Kõnealuste turule orienteerituse / turuvälisuse kriteeriumide (vt punkt 3.19 majanduslikult oluliste hindade määratluse kohta) eesmärk on hinnata turutingimuste esinemist ja tootja piisavat turukäitumist. Turule orienteerituse / turuvälisuse kvantitatiivse kriteeriumi järgi peaksid majanduslikult oluliste hindadega müüdavad tooted müügituludena katma vähemalt enamiku tootmiskuludest. |
3.33 |
Selle turule orienteerituse / turuvälisuse kvantitatiivse kriteeriumi kohaldamisel määratletakse müügitulud ja tootmiskulud alljärgnevalt:
Turule orienteerituse / turuvälisuse kvantitatiivset kriteeriumi rakendatakse pikemaajalist (mitmeaastast) perspektiivi silmas pidades. Müügitulude väiksemad kõikumised aastate lõikes ei tingi institutsionaalsete üksuste (ning nende kohalike tegevusalaüksuste ja toodangu) ümberklassifitseerimist. |
3.34 |
Müügitulud võivad koosneda mitmest elemendist. Näiteks haigla pakutavate tervishoiuteenuste korral võivad müügitulud vastata alljärgnevale:
Ainult muid tootmissubsiidiume ja (näiteks heategevusest) saadud kingitusi ei käsitata müügituludena. Samamoodi võivad näiteks ettevõtte transporditeenuste müügitulud vastata tootjate vahetarbimisele, tööandjate makstud mitterahalisele sissetulekule, valitsemissektori mitterahalistele sotsiaaltoetustele ja kodumajapidamiste ostudele, mida ei hüvitata. |
3.35 |
Äriettevõtteid teenindavad kasumitaotluseta erainstitutsioonid moodustavad erijuhu. Neid rahastavad tavaliselt asjaomased äriettevõtted toetuste ja liikmemaksude kaudu. Liikmemaksusid ei käsitata siiretena, vaid kui makseid osutatud teenuste eest, st neid käsitatakse kui müügitulusid. Need KTId on seetõttu turutootjad ja nad klassifitseeritakse mittefinantsettevõtete või finantsinstitutsioonide sektorisse. |
3.36 |
Era- ja avaliku sektori KTIde müügitulude ja tootmiskulude võrdlemise kriteeriumi kohaldamisel võib kõikide toodangu mahuga seotud maksete lisamine müügitulude alla olla mõningatel erijuhtudel eksitav. See võib kehtida näiteks era- ja riiklike koolide rahastamise kohta. Valitsemissektori maksed võib siduda õpilaste arvuga, kuid see võib samas olla küsimus, mille üle rahastava valitsusasutusega läbirääkimisi pidada. Sel juhul ei kirjendata neid makseid müügina, kuigi neil võib olla otsene seos toodangu mahu mõne näitajaga, näiteks õpilaste arvuga. See tähendab, et peamiselt selliste maksetega rahastatav kool on turuväline tootja. |
3.37 |
Avaliku sektori tootjad võivad olla turutootjad või turuvälised tootjad. Turutootjad klassifitseeritakse mittefinantsettevõtete ning finantsinstitutsioonide sektorisse. Kui institutsionaalne üksus on turuväline tootja, siis klassifitseeritakse ta valitsemissektorisse. |
3.38 |
Kohalikud tegevusalaüksused kui turutootjad ja kui enda lõpptarbeks tootjad ei saa pakkuda turuvälist toodangut. Nende toodangut võib seega kirjendada ning vastavalt ka hinnata ainult kui turutoodangut või toodangut enda lõpptarbeks (vt punktid 3.42–3.53). |
3.39 |
Kohalikud tegevusalaüksused kui turuvälised tootjad võivad kõrvaltoodanguna pakkuda turutoodangut ja toodangut enda lõpptarbeks. Toodang enda lõpptarbeks koosneb enda tarbeks tehtavast kapitalimahutusest. Turutoodangu olemasolu tuleks põhimõtteliselt kindlaks määrata turule orienteerituse / turuvälisuse kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete kriteeriumide kohaldamisega konkreetsete toodete suhtes. Turuväliste tootjate kõrvalturutoodanguga võib olla tegemist näiteks siis, kui riigihaiglad küsivad mõne oma teenuse eest majanduslikult olulist hinda. |
3.40 |
Teiste näidetena võib nimetada seda, kui riigimuuseumid müüvad reproduktsioone või meteoroloogiainstituudid ilmaennustusi. |
3.41 |
Turuvälised tootjad võivad teenida tulu ka oma turuvälise toodangu müügist majanduslikult mitteoluliste hindadega (näiteks muuseumide piletitulud). Need tulud kuuluvad turuvälise toodangu juurde. Ent kui kahte liiki tulu (piletitulu ning tulu plakatite ja kaartide müügist) on raske üksteisest eristada, võib neid käsitada kas turu- või turuvälisest toodangust saadava tuluna. Valik nende kahe alternatiivse kirjendamise vahel peaks sõltuma kummagi tululiigi (piletitulu ning tulu plakatite ja kaartide müügist) suhtelisest osatähtsusest. |
Toodangu kirjendamise aeg ja väärtuse arvestamine
3.42 |
Toodang tuleb kirjendada ja selle väärtus arvestada siis, kui see tootmisprotsessi teel luuakse. |
3.43 |
Toodangu väärtus tuleb arvestada alushindades, kuid erikokkulepped kehtivad
|
3.44 |
Määratlus: alushind on hind, mille ostjad maksavad tootjatele toodanguna toodetud kauba või teenuse ühiku eest, millest arvatakse maha kõik kõnealuse ühiku tootmise või müügiga seotud maksud (s.t tootemaksud) ja millele lisatakse kõik kõnealuse ühiku tootmise või müügiga seotud subsiidiumid (s.t tootesubsiidiumid). Alushind ei sisalda mis tahes tasu, mida tootja eraldi küsib transpordi eest. Samuti ei sisalda see finants- ja mittefinantsvarast tulenevat kapitalikasumit või -kahjumit. |
3.45 |
Toodangut enda lõpptarbeks (P.12) arvestatakse turul müüdavate samalaadsete toodete alushindades. Nii tekib sellise toodangu korral tegevuse netoülejääk või segatulu. Üheks näiteks on omaniku kasutuses olevate eluruumide eluasemeteenused, millest tekib tegevuse netoülejääk. Kui samalaadsete toodete alushinnad ei ole kättesaadavad, tuleks enda lõpptarbeks toodetud toodangu väärtus arvestada tootmiskulude järgi, millele lisatakse tegevuse netoülejäägile või segatulule vastav hinnalisand (välja arvatud turuväliste tootjate puhul). |
3.46 |
Lisandused lõpetamata toodangule arvestatakse vastavalt valmistoote jooksvale alushinnale. |
3.47 |
Lõpetamata toodangu väärtuse arvestamisel võetakse aluseks tegelikud kulud, millele liidetakse tegevuse ülejäägile või segatulule vastav hinnalisand (välja arvatud turuväliste tootjate puhul). Esialgsed arvestused asendatakse edaspidi nendega, mis saadakse valmistoodete tegeliku väärtuse (kui see hiljem selgub) jaotamisel lõpetamata toodangu tootmise perioodi osadele.
Valmistoodete toodangu väärtus on järgmiste väärtuste summa:
|
3.48 |
Soetatud lõpetamata hoonete ja rajatiste väärtust arvestatakse kantud kulude põhjal, lisades arvestusliku tegevuse ülejäägi või segatulu. See arvestuslik suurus saadakse samalaadsete hoonete ja rajatiste hindade põhjal. Etapiliste maksete summasid võib kasutada ostja poolt igal etapil põhivarasse tehtud kapitali kogumahutuse väärtuse ligikaudseks hindamiseks, eeldusel et ettemaksed või võlgnevused puuduvad.
Kui rajatise enda tarbeks ehitamist ei lõpetata ühe arvestusperioodi jooksul, arvestatakse toodangu väärtust järgmise meetodi alusel. Arvutatakse jooksval perioodil kantud kulude ja kogu ehitusperioodi vältel kantud kogukulude vaheline suhtarv. Seda suhtarvu kohaldatakse arvestuslikule kogutoodangule, mida on hinnatud jooksvas alushinnas. Kui valmisrajatise väärtust jooksvas alushinnas ei ole võimalik leida, määratakse väärtus tootmise kogukulude alusel, millele lisatakse tegevuse netoülejäägile või segatulule vastav hinnalisand (välja arvatud turuväliste tootjate puhul). Kui osa tööjõudu või kogu tööjõud on saadud tasuta, nagu võib esineda kodumajapidamiste teostatava kommunaalehituse korral, siis lisatakse arvestuslikele tootmise kogukuludele arvestuslik palgatööjõu kulu, kasutades samalaadset liiki tööjõu palgamäärasid. |
3.49 |
Turuvälise tootja (kohaliku tegevusalaüksuse) kogutoodangu väärtus määratakse tootmise kogukulude alusel, st alljärgneva summana:
Intressimakseid (välja arvatud kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste intressimaksed) ei arvata turuvälise toodangu kulude hulka. Turuvälise toodanguga seotud kulud ei sisalda ka kapitali puhastulu arvestuslikku väärtust ega omatavate ja turuvälises tootmises kasutatavate mitteeluhoonete arvestuslikku rendiväärtust. |
3.50 |
Institutsionaalse üksuse kogutoodang on tema koosseisu kuuluvate kohalike tegevusalaüksuste toodangute summa. See kehtib ka institutsionaalsete üksuste kohta, mis on turuvälised tootjad. |
3.51 |
Kui turuvälisel tootjal ei ole kõrvalturutoodangut, määratakse turuvälise toodangu väärtus tootmiskulude alusel. Kui turuvälisel tootjal esineb kõrvalturutoodangut, hinnatakse turuvälise toodangu väärtus tootmise kogukulude ja turutoodangust saadud tulu vahena (st jääkväärtusena). |
3.52 |
Turuvälise tootja turutoodangu väärtus määratakse alushindade alusel. Turuvälise kohaliku tegevusalaüksuse kogutoodang, mis hõlmab turutoodangut, turuvälist toodangut ja toodangut enda lõpptarbeks, arvestatakse tootmiskulude summa alusel. Tema turutoodangu väärtus on võrdne turutoodete müügist saadud tuluga; turuvälise toodangu väärtus leitakse jääkväärtusena kui kogutoodangu väärtuse ning turutoodangu ja enda lõpptarbeks toodetud toodangu väärtuse vahe. Tulu, mis on saadud turuväliste toodete ja teenuste müügist majanduslikult mitteoluliste hindadega, ei esine neis arvutustes, vaid see jääb turuvälise toodangu väärtuse osaks. |
3.53 |
Alljärgnevalt esitatakse erandid ja täpsustused toodangu kirjendamise aja ja väärtuse arvestamise kohta tegevusaladel põhineva toodete statistilise klassifikaatori CPA jaotiste järjekorras. |
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (jaotis A)
3.54 |
Põllumajandussaadused kirjendatakse pidevalt terve tootmisperioodi jooksul toodetuna (ja mitte üksnes siis, kui viljasaak on koristatud või loomad tapetud).
Kasvavaid põllukultuure, kasvavat metsa ja toiduks kasvatatavaid kala- või loomavarusid käsitatakse tootmisprotsessi jooksul lõpetamata toodangu varudena ja need muudetakse valmistoodangu varudeks, kui tootmisprotsess on lõpule viidud. Toodang ei sisalda muutusi mittekultiveeritavates bioloogilistes ressurssides, näiteks vabas looduses elavate loomade, lindude ja kalade arvu suurenemist ega metsa kasvu, kui see ei tulene kultiveerimisest. |
Töötlev tööstus (jaotis C), ehitus (jaotis F)
3.55 |
Kui hoone või muu rajatise ehitamine kestab mitme arvestusperioodi vältel, siis käsitatakse igal perioodil toodetud toodangut kui perioodi lõpul ostjale müüdud toodangut , st kirjendatakse ostja kapitalimahutusena põhivarasse, mitte aga ehituses lõpetamata toodanguna. Toodangut käsitatakse ostjale etappides müüdava toodanguna. Kui leping näeb ette etapilised maksed, siis võib toodangu väärtuse määrata arvestuslikult igal perioodil tehtud etapiliste maksete väärtuse alusel. Kui lõplik ostja ei ole teada, kirjendatakse igal perioodil lisandunud osatoodang lõpetamata toodanguna. |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont (jaotis G)
3.56 |
Hulgi- ja jaemüügi teenuste toodangut mõõdetakse edasimüügiks ostetud kaupade kaubandusliku marginaali põhjal.
Määratlus: kaubanduslik marginaal on vahe edasimüügiks ostetud kauba tegeliku või arvestusliku müügihinna ja hinna vahel, mida turustaja oleks pidanud maksma sama kauba asendamise eest selle müümise või muul viisil realiseerimise ajal. Mõne kauba kaubanduslik marginaal võib olla negatiivne, kui selle kauba müügihinda alandatakse. Marginaalid on negatiivsed kaupade puhul, mida ei müüda, vaid mis on riknenud või varastatud. Töötajatele mitterahalise hüvitisena antavate kaupade või omanike poolt lõpptarbimiseks kasutatavate kaupade kaubanduslik marginaal on null. Kaubandusliku marginaali sisse ei arvestata kapitalikasumit ja -kahjumit. Hulgi- või jaemüüja toodang arvestatakse järgmiselt:
|
Veondus ja laondus (jaotis H)
3.57 |
Transporditeenuste toodangut mõõdetakse kaupade või isikute transportimisest saadavate summade alusel. Vedu enda tarbeks kohaliku tegevusalaüksuse piires vaadeldakse abitegevusena ning seda ei määratleta ega kirjendata eraldi. |
3.58 |
Laondusteenuste toodangut mõõdetakse lisandunud lõpetamata toodangu väärtusena. Varudena hoitavate kaupade hindade kerkimist ei tuleks käsitada lõpetamata toodangu ja tootmisena, vaid kapitalikasumina. Kui väärtuse suurenemine peegeldab hindade tõusmist, ilma et kvaliteet muutuks, siis lisaks ladustamiskuludele või laondusteenuse ostmisele ei toimu sel perioodil mingit täiendavat tootmist. Kolmel juhul käsitatakse väärtuse suurenemist siiski tootmisena:
|
3.59 |
Enamikul juhtudel ei ole varudena hoitavate kaupade hindade muutused käsitatavad lisandustena lõpetamata toodangule. Et hinnata ladustatud kauba väärtuse kasvu, arvestades ladustamiskulusid, võib lähtuda väärtuse eeldatavast kasvust eelnevalt kindlaks määratud perioodi vältel, arvestades üldist inflatsioonimäära. Väljaspool kindlaksmääratud perioodi saadud kasum kirjendatakse endiselt kapitalikasumi või -kahjumina.
Laondusteenused ei hõlma muutusi hindades, mis on seotud finantsvara, väärisesemete või muu mittefinantsvara, nagu maa ja ehitiste hoidmisega. |
3.60 |
Reisibüroode teenuste toodangut mõõdetakse büroode teenustasude väärtusena (teenus- või komisjonitasud), mitte aga reisija kogukulutustena reisibüroole, sh tasudena kolmandatele isikutele transpordi eest. |
3.61 |
Reisikorraldajate teenuste toodangut mõõdetakse reisijate kogukulutustena reisikorraldajale. |
3.62 |
Erinevus reisibüroo ja -korraldaja teenuste vahel seisneb selles, et reisibüroo teenused hõlmavad ainult vahendamist reisijale, samal ajal kui reisikorraldaja teenustega luuakse uus toode, st reis, mis koosneb mitmesugustest komponentidest (sõit, majutus ja meelelahutus). |
Majutus ja toitlustus (jaotis I)
3.63 |
Hotellide, restoranide ja kohvikute teenuste toodangu väärtus sisaldab tarbitud toidu, joogi jne väärtust. |
Finants- ja kindlustustegevus (jaotis K): keskpanga toodang
Keskpank osutab alljärgnevaid teenuseid:
a) |
rahapoliitilised teenused; |
b) |
finantsvahendusteenused; |
c) |
finantsinstitutsioonide üle teostatava järelevalve teenused. |
Keskpanga toodangut mõõdetakse tema kulude summana.
Finants- ja kindlustustegevus (jaotis K): finantsteenused üldiselt
Finantsteenused hõlmavad alljärgnevaid teenuseid:
a) |
finantsvahendus (sh kindlustus- ja pensioniteenused); |
b) |
finantsvahenduse abiettevõtete teenused ning |
c) |
muud finantsteenused. |
3.64 |
Finantsvahendus on finantsriskide juhtimine ja likviidsuse ümberkujundamine. Neid tegevusi teostavad finantsinstitutsioonid saavad rahalisi vahendeid näiteks hoiuste võtmise ning võlakirjade ja muude väärtpaberite emiteerimise kaudu. Finantsinstitutsioonid kasutavad neid rahalisi vahendeid, aga ka omavahendeid finantsvara hankimiseks, andes teistele laene ning ostes võlakirju ja muid väärtpabereid. Finantsvahendus hõlmab kindlustus- ja pensioniteenuseid. |
3.65 |
Finantsabiteenused on teenused, mis hõlbustavad riskide juhtimist ja likviidsuse ümberkujundamist. Finantsvahenduse abiettevõtted tegutsevad teiste üksuste nimel ega võta osana vahendusteenusest endale riske, mis kaasneksid finantsvara või -kohustuste omandamisega. |
3.66 |
Teised finantsteenused hõlmavad monitoorimisteenuseid (näiteks aktsia- ja võlakirjaturgude monitoorimine), hoiuteenuseid (näiteks kallihinnaliste ehete ja tähtsate dokumentide hoidmine) ning kauplemisteenuseid (näiteks valuutade ja väärtpaberitega kauplemine). |
3.67 |
Finantsteenuseid osutavad peaaegu eranditult finantsasutused, kuna järelevalve nende teenuste üle on range. Näiteks kui jaemüüja soovib pakkuda oma klientidele krediiti, siis võimaldab seda tavaliselt jaemüüja finantsinstitutsioonist tütarettevõtja või mõni muu spetsialiseerunud finantsasutus. |
3.68 |
Finantsteenuste eest võidakse maksta otse või kaudselt. Mõningate tehingute puhul, mis tehakse finantsvaraga, võivad kaasneda nii otsesed kui ka kaudsed tasud. Finantsteenuseid osutatakse ja nende eest võetakse tasu neljal peamisel järgmisel viisil:
|
Finantsteenused, mida osutatakse otseste maksete eest
3.69 |
Neid finantsteenuseid osutatakse otseste teenustasude eest ning need hõlmavad väga mitmesuguseid teenuseid, mida võivad osutada eri liiki finantsasutused. Järgmised näited illustreerivad otseste maksete eest osutatavate teenuste olemust:
|
Finantsteenused, mille eest makstakse intresside kujul
3.70 |
Näiteks finantsvahenduses võtab finantsasutus (nt pank) hoiuseid vastu üksustelt, kes soovivad saada intressi vahenditelt, mida nad hetkel ei kasuta, ja laenab neid teistele üksustele, kelle vahendid on oma vajaduste rahuldamiseks ebapiisavad. Pank loob seega mehhanismi, mis võimaldab esimesel üksusel laenata teisele üksusele. Kumbki pool maksab pakutava teenuse eest pangale tasu: raha välja laenav üksus maksab tasu seeläbi, et nõustub viitemäärast madalama intressimääraga, samal ajal kui laenu võttev üksus maksab tasu seeläbi, et nõustub viitemäärast kõrgema intressimääraga. Laenuvõtjate poolt pankadele makstava intressi määra ja hoiustajatele tegelikult makstava intressi määra vahe on kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste (FISIM) eest makstav tasu. |
3.71 |
Finantsasutuse antud laenude maht on harva täpselt võrdne hoiuste mahuga. Teatav hulk raha võib olla hoiustatud, kuid veel mitte välja laenatud. Mõningaid laene võidakse rahastada panga omavahenditest ja mitte laenatud vahenditest. Laenuandmise ja hoiustamise teenust osutatakse sõltumata rahastamisallikast. FISIMit arvestatakse kõigi laenude ja hoiuste puhul. Kõnealuseid kaudseid tasusid kohaldatakse ainult finantsasutuste pakutavate laenude ja finantsasutustes hoiustatavate vahendite suhtes. |
3.72 |
Viitemäär on panga hoiuste ja laenude intressimäärade vahele jääv määr. See ei ole laenude või hoiuste intressimäärade aritmeetiline keskmine. Üks sobilik valik on pankadevahelisel laenamisel kehtiv intressimäär. Kuid iga valuuta puhul, milles laenud on antud ja hoiused vastu võetud, on vaja eri viitemäärasid, eriti kui kaasatud on mitteresidendist finantsasutus.
Kaudselt mõõdetavaid finantsvahendusteenuseid (FISIM) kirjeldatakse üksikasjalikult 14. peatükis. |
Finantsteenused, mis seisnevad finantsturgudel finantsvara ja -kohustuste soetamises ja realiseerimises
3.73 |
Kui finantsasutus pakub müügiks väärtpaberit (nt võlakirja), võetakse selle eest tasu. Ostuhind (küsitud hind) on võrdne väärtpaberi hinnangulise turuväärtusega, millele lisandub marginaal. Tasu võetakse ka väärtpaberi müümisel; müüjale pakutav hind (pakkumishind) on võrdne turuväärtusega, millest on maha arvatud marginaal. Ostu- ja müügihinna marginaale kohaldatakse ka omandiväärtpaberite, investeerimisfondide osakute ja välisvaluutade suhtes. Need marginaalid on tasu finantsteenuste osutamise eest. |
Finantsteenused, mida osutatakse kindlustus- ja pensioniskeemide raames, kusjuures tegevust rahastatakse kindlustusmaksetest ja säästudelt saadavast tulust
3.74 |
Selle jaotuse alla kuuluvad alljärgnevad finantsteenused. Kõigi nende tulemuseks on rahaliste vahendite ümberjaotamine.
|
Kinnisvaraalane tegevus (jaotis L)
3.75 |
Omaniku kasutuses olevate eluruumide eluasemeteenuste toodangu väärtus hinnatakse arvestusliku üüri alusel, mida üürnik maksaks samasuguse majutuse eest, võttes lisaks eluruumide endi suurusele ja kvaliteedile arvesse ka selliseid tegureid nagu asukoht, ümbruskonnas pakutavad avalikud teenused jne. Samalaadne arvestus tuleb teha ka eluruumidest eraldi asetsevate garaažide kohta, mida omanik kasutab lõpptarbimise otstarbel koos eluruumidega. Välismaal asuvate omaniku kasutuses olevate eluruumide, näiteks suvilate üüriväärtust ei kirjendata kodumaise tootmise osana, vaid teenuste impordina ja vastav tegevuse netoülejääk välismaailmast saadud esmase tuluna. Analoogsed kanded tehakse ka mitteresidentidest omanike kasutuses olevate eluruumide kohta. Osaajaliselt kasutatavate korterite puhul kirjendatakse võrdeline osa teenustasust. |
3.76 |
Omaniku kasutuses olevate eluruumide teenuste väärtuse määramiseks kasutatakse kihistusmeetodit. Eluruumide üldkogum kihistatakse asukoha, eluruumi liigi ja muude üüri mõjutavate tegurite alusel. Eluruumide üldkogumi arvestusliku üüriväärtuse leidmiseks kasutatakse andmeid üüritavate eluruumide tegelike üüride kohta. Kihi keskmist tegelikku üüri kohaldatakse kõikide eluruumide suhtes selles kihis. Kui teave üüride kohta saadakse valimivaatluste abil, siis laiendamine üldkogumile hõlmab nii üüritavaid kui ka omanike kasutuses olevaid eluruume. Teatava kihi üüri määramise üksikasjalikud arvutused tehakse alusaasta kohta ja ekstrapoleeritakse seejärel hilisematele perioodidele. |
3.77 |
Kihistusmeetodi puhul omanike kasutuses olevate eluruumide suhtes kohaldatav üür määratletakse üürina, mis tuleb maksta eraturul pakutavate möbleerimata eluruumide kasutamise õiguse eest. Arvestuslike üürisummade määramiseks kasutatakse kõigist eraomandis olevate möbleerimata eluruumide lepingutest tulenevaid üüre. Arvesse võetakse eraturu üürisummad, mis on valitsusepoolsest reguleerimisest tulenevalt madalad. Kui teabeallikaks on üürnik, korrigeeritakse vaadeldud üüri, lisades sellele võimaliku üüritoetuse, mida makstakse otse üürileandjale. Kui eespool määratletud vaadeldud üürisummade valim ei ole piisavalt suur, võib arvestuslike üürisummade määramisel kasutada möbleeritud eluruumide puhul vaadeldud üürisummasid, eeldusel et neid kohandatakse vastavalt mööbli teguriga. Erandkorras võib kasutada ka avaliku sektori omanduses olevate eluruumide kõrgendatud üüre. Sugulastele või töötajatele üüritud eluruumide madalaid üüre ei tohiks kasutada. |
3.78 |
Kihistusmeetodit kasutatakse laiendamiseks, et saada kõikide üüritud eluruumide üüri brutosumma. Eespool kirjeldatud keskmised arvestuslikud üürid ei pruugi olla sobilikud kõigi üüriturusegmentide jaoks. Näiteks möbleeritud eluruumide vähendatud üürid või avaliku sektori kõrgendatud üürid ei ole asjakohased vastavate tegelike üüritud eluruumide puhul. Sel juhul on vaja tegelikult üüritud möbleeritud eluruumide ja sotsiaaleluruumide eraldi kihte koos asjakohaste keskmiste üüridega. |
3.79 |
Juhul kui puudub piisavalt suur üüriturg, mis oleks omanike kasutuses olevate eluruumide osas representatiivne, kasutatakse omanike kasutuses olevate eluruumide puhul kasutusmaksumuse meetodit.
Kasutusmaksumuse meetodi puhul on eluruumide teenuste toodang vahetarbimise, põhivara kulumi, muude maksude (millest on maha arvatud tootmissubsiidiumid) ja tegevuse netoülejäägi summa. Tegevuse netoülejäägi arvutamiseks kohaldatakse püsivat tegelikku aastatootlust omanike kasutuses olevate eluruumide (jooksvates hindades mõõdetud) netoväärtuse suhtes (asenduskulud). |
3.80 |
Mitteeluhoonete kinnisvarateenuste toodangut mõõdetakse makstava rendi väärtusena. |
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (jaotis M); haldus- ja abitegevused (jaotis N)
3.81 |
Kasutusrenditeenuste (nt masinate või seadmete rendile andmine) toodangut mõõdetakse makstud rendimaksete väärtuse alusel. Kasutusrent erineb kapitalirendist: kapitalirendi puhul rahastatakse põhivara soetamist rendileandjalt rentnikule antava laenu vormis. Kapitalirendimaksed koosnevad põhiosa tagasimaksetest ja intressimaksetest ning väikesest tasust otseste osutatud teenuste eest (vt 15. peatükk „Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid”). |
3.82 |
Teadus- ja arendustegevus on süstemaatiline loominguline tegevus, mille eesmärgiks on suurendada teadmiste hulka ning kasutada neid teadmisi uute toodete leidmiseks või väljatöötamiseks, sealhulgas olemasolevate toodete paremate versioonide või omaduste leidmiseks või väljatöötamiseks, või uute või tõhusamate tootmisprotsesside leidmiseks või väljatöötamiseks. Põhitegevusalaga võrreldes olulise suurusega teadus- ja arendustegevus kirjendatakse kohaliku tegevusalaüksuse kõrvaltegevusalana. Võimaluse korral eristatakse teadus- ja arendustegevuse jaoks eraldi kohalik tegevusalaüksus. |
3.83 |
Teadus- ja arendustegevuse teenuste toodangut mõõdetakse järgmiselt:
Teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutused eristatakse haridusele ja koolitusele tehtud kulutustest. Kulutused teadus- ja arendustegevusele ei sisalda kulusid põhi- või kõrvaltegevusalaks olevale tarkvara arendamisele. |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustusliku riikliku sotsiaalkindlustuse teenused (jaotis O)
3.84 |
Avaliku halduse, riigikaitse ja kohustusliku riikliku sotsiaalkindlustuse teenuseid osutatakse kui turuväliseid teenuseid ja need arvestatakse vastavalt sellele. |
Haridus (jaotis P); tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (jaotis Q)
3.85 |
Haridus- ja tervishoiuteenuste puhul tehakse täpselt vahet turutootjate ja turuväliste tootjate ning nende turutoodangu ja turuvälise toodangu vahel. Näiteks võivad valitsusasutused (või muud institutsioonid spetsiifilistest subsiidiumitest tingituna) nõuda mõnda liiki hariduse või ravi eest tinglikku tasu, kuid samas mõne muu hariduse ja eriravi liigi eest võivad nad nõuda äriliselt põhjendatud tasu. Teine näide on see, et samasugust teenuseliiki (näiteks kõrgharidust) pakuvad ühelt poolt valitsemissektor ja teiselt poolt kommertsasutused.
Haridus- ja tervishoiuteenuste hulka ei arvata teadus- ja arendustegevust; tervishoiuteenuste hulka ei arvata tervishoiualase hariduse pakkumist näiteks ülikoolihaiglate poolt. |
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg (jaotis R); muud teenindavad tegevused (jaotis S)
3.86 |
Raamatute, salvestiste, filmide, tarkvara, lintide, heliplaatide jne tootmine on kaheastmeline protsess ja seda mõõdetakse vastavalt järgmisel viisil.
|
Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus (jaotis T)
3.87 |
Palgatud isikute toodetud kodumajapidamisteenuste toodangut hinnatakse töötajatele makstud hüvitistena; nende hulka kuuluvad kõik mitterahalised hüvitised, näiteks toit või majutus. |
VAHETARBIMINE (P.2)
3.88 |
Määratlus: vahetarbimine koosneb tootmisprotsessis sisenditena tarbitud kaupadest ja teenustest, välja arvatud põhivara, mille tarbimine kirjendatakse põhivara kulumina. Tootmisprotsessis kaupu ja teenuseid kas töödeldakse või siis kasutatakse need tootmisprotsessis ära. |
3.89 |
Vahetarbimise hulka arvatakse alljärgnevad juhud:
|
3.90 |
Vahetarbimine ei sisalda
|
Vahetarbimise kirjendamise aeg ja väärtuse arvestamine
3.91 |
Vahetarbimiseks kasutatavad tooted kirjendatakse ja nende väärtus arvestatakse tootmisprotsessi sisenemise hetkel. Nende väärtus määratakse samalaadsete toodete või teenuste ostjahindade alusel, mis kehtivad kasutamise ajal. |
3.92 |
Tootmisüksused ei kirjenda kaupade kasutamist tootmises otseselt. Nad kirjendavad sisenditena kasutamiseks määratud oste, millest arvatakse maha selliste varudes hoitavate kaupade koguste suurenemine. |
LÕPPTARBIMINE (P.3, P.4)
3.93 |
Kasutusel on kaks lõpptarbimise mõistet:
Lõpptarbimiskulutused on kulutused kaupadele ja teenustele, mida kodumajapidamised, KTKTId ja valitsemissektor on kasutanud individuaalsete ja kollektiivsete vajaduste rahuldamiseks. Tegelik lõpptarbimine seevastu tähendab tarbekaupade ja -teenuste soetamist nende poolt. Nende kahe mõiste erinevus seisneb selles, kuidas käsitatakse teatavaid kaupu ja teenuseid, mida rahastavad valitsemissektor või KTKTId, kuid mis tarnitakse kodumajapidamistele mitterahaliste sotsiaalsiiretena. |
Lõpptarbimiskulutused (P.3)
3.94 |
Määratlus: lõpptarbimiskulutused koosnevad residentidest institutsionaalsete üksuste kulutustest kaupadele ja teenustele, mida kasutatakse individuaalsete vajaduste, soovide või ühiskonnaliikmete kollektiivsete vajaduste otseseks rahuldamiseks. |
3.95 |
Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused sisaldavad näiteks alljärgnevat:
|
3.96 |
Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutustesse ei kuulu
|
3.97 |
KTKTIde lõpptarbimiskulutused sisaldavad kahte järgmist omaette liiki:
|
3.98 |
Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused (P.3) sisaldavad nii nagu KTKTIde omad kahte järgmist liiki kulutusi:
|
3.99 |
Ettevõtted ei tee lõpptarbimiskulutusi. Nende ostetud kaupu ja teenuseid, mis on kodumajapidamiste poolt lõpptarbimiseks kasutatavate kaupade või teenustega võrreldes samasugused, kasutatakse kas vahetarbimiseks või pakutakse töötajatele mitterahalise hüvitisena, st pannakse kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste arvele. |
Tegelik lõpptarbimine (P.4)
3.100 |
Määratlus: tegelik lõpptarbimine koosneb kaupadest ja teenustest, mille on soetanud residendist institutsionaalsed üksused inimeste individuaalsete või kollektiivsete vajaduste otseseks rahuldamiseks. |
3.101 |
Määratlus: kaubad ja teenused individuaalseks tarbimiseks („individuaalsed kaubad ja teenused”) on sellised kaubad ja teenused, mille on soetanud kodumajapidamised ja mida kasutatakse sama kodumajapidamise liikmete vajaduste ja soovide rahuldamiseks. Individuaalsetel kaupadel ja teenustel on järgmised omadused:
|
3.102 |
Määratlus: kollektiivsed teenused on sellised teenused kollektiivseks tarbimiseks, mida osutatakse samal ajal kõigile ühiskonna või ühiskonna teatud osa liikmetele, näiteks kindlas piirkonnas elavatele kodumajapidamistele. Kollektiivsetel teenustel on järgmised tunnused:
|
3.103 |
Kõik kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused on individuaalsed. Kõiki KTKTIde pakutavaid kaupu ja teenuseid käsitatakse individuaalsete kaupade ja teenustena. |
3.104 |
Valitsusüksuste pakutavate kaupade ja teenuste puhul tehakse individuaalsetel ja kollektiivsetel kaupadel ja teenustel vahet valitsemisfunktsioonide klassifikaatori (COFOG) põhjal.
Kõiki järgmistes jaotustes loetletud valitsemissektori lõpptarbimiskulutusi käsitatakse individuaalseks tarbimiseks tehtud kulutustena.
|
3.105 |
Alternatiivina vastavad valitsemissektori individuaalsed tarbimiskulutused individuaalse lõpptarbimise klassifikaatori (COICOP) 14. jaole, mis sisaldab järgmisi gruppe:
|
3.106 |
Kollektiivsed tarbimiskulutused moodustavad ülejäänud osa valitsemissektori lõpptarbimiskulutustest.
Need hõlmavad alljärgnevaid COFOGi gruppe:
|
3.107 |
Erinevate kasutatud tarbimismõistete omavaheline seos on näidatud tabelis 3.2.
Tabel 3.2. Kulutusi tegev sektor
|
3.108 |
Kõik KTKTIde lõpptarbimiskulutused on individuaalsed. Tegeliku lõpptarbimise kogusumma on võrdne kodumajapidamiste ja valitsemissektori tegeliku lõpptarbimise summaga. |
3.109 |
Mitterahalisi sotsiaalsiirdeid välismaailmaga ei ole (kuigi sellised siirded eksisteerivad rahalises mõttes). Tegeliku lõpptarbimise kogusumma on võrdne lõpptarbimiskulutuste kogusummaga. |
Lõpptarbimiskulutuste kirjendamise aeg ja väärtuse arvestamine
3.110 |
Kulutus kaubale kirjendatakse omandiõiguse ülemineku hetkel; kulutus teenusele kirjendatakse siis, kui teenuse osutamine on lõpetatud. |
3.111 |
Kulutused järelmaksuga või muu samalaadse krediidilepinguga (samuti kapitalirendiga) soetatud kaupadele kirjendatakse kaupade üleandmise ajal isegi siis, kui sel hetkel ei toimu omandiõiguse üleminekut. |
3.112 |
Enda tarbeks toodetud toodangu tarbimine kirjendatakse oma lõpptarbimiseks säilitatava toodangu tootmise ajal. |
3.113 |
Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kirjendatakse ostjahindades. See on hind, mille ostja ostmise hetkel toote eest tegelikult maksab. Täpsem määratlus on punktis 3.06. |
3.114 |
Töötajatele mitterahalise hüvitisena pakutud kaupade ja teenuste väärtus arvestatakse alushindades, kui need on tööandja toodetud, ja ostjahindades, kui need on tööandja sisseostetud. |
3.115 |
Enda tarbeks säilitatavate kaupade ja teenuste väärtus arvestatakse alushindades. |
3.116 |
Valitsemissektori või KTKTIde lõpptarbimiskulutused nende endi toodetud toodetele ja osutatud teenustele kirjendatakse nende tootmise või osutamise hetkel. Turutootjate kaudu pakutud kaupade ja teenuste puhul on lõpptarbimiskulutuste kirjendamise ajaks üleandmise hetk. |
3.117 |
Valitsemissektori või KTKTIde lõpptarbimiskulutused (P.3) võrduvad nende toodangu (P.1) summaga pluss kulutused toodetele, mida turutootjate kaudu pakutakse kodumajapidamistele osana mitterahalistest sotsiaalsiiretest (D.632), miinus muude üksuste maksed – turutoodang (P.11) ja maksed turuvälise toodangu eest (P.131), miinus enda tarbeks tehtud kapitalimahutus (P.12). |
Tegeliku lõpptarbimise kirjendamise aeg ja väärtuse arvestamine
3.118 |
Institutsionaalsed üksused on kaubad ja teenused soetanud siis, kui nad saavad kaupade uuteks omanikeks ja kui teenuste osutamine neile on lõpetatud. |
3.119 |
Soetamiste (tegeliku lõpptarbimise) väärtus määratakse kulutusi tegevate üksuste ostjahindade alusel. |
3.120 |
Mitterahalisi siirdeid, välja arvatud valitsemissektori ja KTKTIde mitterahalised sotsiaalsiirded, käsitatakse nii, nagu need oleksid rahalised siirded. Seega kirjendatakse kaupade ja teenuste väärtused neid soetanud institutsionaalsete üksuste või sektorite kulutustena. |
3.121 |
Lõpptarbimiskulutuste ja tegeliku lõpptarbimise koondnäitajate väärtused on samad. Residendist kodumajapidamiste poolt mitterahaliste sotsiaalsiirete kaudu soetatud kaupade ja teenuste väärtus määratakse samade hindade alusel, millest lähtutakse kulutuste koondnäitajate puhul. |
KAPITALI KOGUMAHUTUS (P.5)
3.122 |
Kapitali kogumahutusse kuulub
|
3.123 |
Kapitali kogumahutuse määramisel jäetakse põhivara kulum maha arvestamata. Põhivara kulumi lahutamisel kapitali kogumahutusest saadakse kapitali netomahutus. |
Kapitali kogumahutus põhivarasse (P.51g)
3.124 |
Määratlus: kapitali kogumahutus põhivarasse (P.51) koosneb järgmistest osadest: residendist tootjate põhivara soetamine miinus põhivara realiseerimine teatud perioodi jooksul pluss teatud lisandumised mittetoodetud vara väärtusele, mis on saadud tootja või institutsionaalse üksuse tootliku tegevuse kaudu. Põhivara on toodetud vara, mida kasutatakse tootmises enam kui ühe aasta vältel. |
3.125 |
Kapitali kogumahutus põhivarasse koosneb järgmistest nii positiivsetest kui ka negatiivsetest väärtustest:
|
3.126 |
Põhivara realiseerimine ei sisalda järgmisi elemente:
|
3.127 |
Kapitali kogumahutuses põhivarasse eristatakse järgmisi liike:
|
3.128 |
Oluline maaparandus on
Need tegevused võivad viia selliste oluliste uute rajatiste nagu kaldakindlustuste, üleujutusbarjääride ja tammide ehitamiseni, kuid neid rajatisi ei kasutata muude kaupade ja teenuste tootmiseks, vaid suurema või parema maa-ala saamiseks ja seda maad – mittetoodetud vara – kasutatakse tootmiseks. Näiteks on elektri tootmiseks ehitatud tammil teine otstarve kui tammil, mis on ehitatud kaitseks mere pealetungi eest. Ainult viimast liiki tammi klassifitseeritakse maaparandusena. |
3.129 |
Kapitali kogumahutus põhivarasse sisaldab järgmisi piiripealseid juhtumeid:
|
3.130 |
Kapitali kogumahutus põhivarasse ei sisalda järgmist:
|
3.131 |
Kapitali kogumahutus põhivarasse olemasoleva põhivara parendamisena kirjendatakse samaliigilise uue põhivara soetamisena. |
3.132 |
Intellektuaalomandiõigustega seotud tooted tulenevad teadus- ja arendustegevusest, uurimistööst või uuendustegevusest, mille tulemuseks on teadmised, mille kasutamist piiravad õigusaktid või muud kaitsevahendid.
Intellektuaalomandiõigustega seotud tooted on näiteks
|
3.133 |
Nii põhivara kui ka mittetoodetud mittefinantsvara omandiõiguse üleminekuga kaasnevad uue omaniku jaoks järgmised kulud:
Kõik need kulud tuleb kirjendada uue omaniku kapitali kogumahutusena põhivarasse. |
Kapitali kogumahutus põhivarasse – kirjendamise aeg ja väärtuse arvestamine
3.134 |
Kapitali kogumahutus põhivarasse kirjendatakse siis, kui põhivara omandiõigus läheb üle seda tootmises kasutada kavatsevale institutsionaalsele üksusele.
Seda reeglit muudetakse
|
3.135 |
Kapitali kogumahutust põhivarasse hinnatakse ostjahindade alusel, kaasa arvatud paigalduskulud ja muud omandiõiguse ülemineku kulud. Enda tarbeks tootmise korral hinnatakse seda samalaadse põhivara alushindade alusel ning kui sellised hinnad ei ole kättesaadavad, siis tootmiskulude alusel, millele lisatakse tegevuse netoülejäägile või segatulule vastav hinnalisand (välja arvatud turuväliste tootjate puhul). |
3.136 |
Intellektuaalomandiõigustega seotud toodete soetamist hinnatakse erineval viisil:
|
3.137 |
Olemasoleva põhivara realiseerimist müügi kaudu arvestatakse alushindades, arvates maha müüja kaetavad omandiõiguse üleminekuga kaasnevad kulud. |
3.138 |
Omandiõiguse üleminekuga kaasnevad kulud võivad kehtida nii toodetud vara, sh põhivara, kui ka mittetoodetud vara, näiteks maa puhul.
Toodetud vara korral lisatakse need kulud ostjahindadele. Maa ja muu mittetoodetud vara korral eraldatakse need ostudest ja müükidest ning kirjendatakse põhivarasse tehtava kapitali kogumahutuse liigituses eraldi jaotuse all. |
Põhivara kulum (P.51c)
3.139 |
Määratlus: põhivara kulum (P.51c) on omatava põhivara väärtuse langus tulenevalt tavapärasest kulumisest ja iganemisest. Hinnang väärtuse langusele hõlmab eraldist põhivara kahjude tarbeks õnnetusjuhtumite tagajärjel, mille vastu on võimalik kindlustada. Põhivara kulum hõlmab ka eeldatavaid lõpetamiskulusid, näiteks tuumaelektrijaamade või naftapuurimisplatvormide dekomisjoneerimise või prügilate likvideerimisega seotud kulusid. Sellised lõpetamiskulud kirjendatakse põhivara kulumina tööea lõpul, kui lõpetamiskulud kirjendatakse kapitali kogumahutusena põhivarasse. |
3.140 |
Põhivara kulumit tuleb arvestada kogu põhivara puhul (v.a loomad), sh intellektuaalomandiõigused, olulised maaparandused ja mittetoodetud vara omandiõiguse üleminekuga seotud kulud. |
3.141 |
Põhivara kulum erineb maksustamisega seoses arvestatud amortisatsioonist ehk ettevõtete raamatupidamises kajastuvast amortisatsioonist. Põhivara kulumi arvestamisel lähtutakse põhivara seisust ja eri liiki vara eeldatavast keskmisest majanduslikust elueast. Kui põhivara seisu kohta puudub otsene teave, kasutatakse põhivara seisu arvutamiseks pideva inventariseerimise meetodit (PIM). Põhivara seisu hinnatakse jooksva perioodi ostjahindade alusel. |
3.142 |
Kaupade keskmise tööea arvutamisel võetakse arvesse ka õnnetustest tulenevad põhivara võimalikud kahjud, mille vastu on võimalik kindlustada. Kogu majanduse kui terviku puhul on õnnetustest tulenevad kahjud teatud arvestusperioodil võrdsed keskmisega või sellele ligilähedased. Üksikute üksuste ja üksuste rühmade tegelikud ja keskmised õnnetustest tulenevad kahjud võivad erineda. Sellisel juhul kirjendatakse erinevused sektorite puhul põhivara muude mahumuutustena. |
3.143 |
Põhivara kulumit arvutatakse lineaarse meetodi alusel, mille kohaselt põhivara väärtus kantakse maha püsiva määra alusel kauba eluea jooksul. |
3.144 |
Mõnel juhul kasutatakse kulumi arvestamisel geomeetrilist meetodit, kui põhivara tõhususe vähenemise iseloom seda nõuab. |
3.145 |
Rahvamajanduse arvepidamises kirjendatakse põhivara kulum iga tasakaalustava kirje all, mida näidatakse koos ja ilma põhivara kulumita. Kui tasakaalustava kirje ette on lisatud „kogu”, siis sisaldab vastav näitaja põhivara kulumit, kui aga „neto”, siis mitte. |
Varude muutus (P.52)
3.146 |
Määratlus: varude muutuse arvutamiseks lahutatakse lisandunud varude väärtusest kasutatud varude ja varuna hoitud kaupade kahju väärtus. |
3.147 |
Füüsilisest amortiseerumisest, juhuslikest kahjudest või vargustest tingitud kahju võib esineda igat liiki varuna hoitavate kaupade puhul, näiteks
|
3.148 |
Varud koosnevad järgmistest kategooriatest:
|
Varude muutuse kirjendamise aeg ja väärtuse arvestamine
3.149 |
Varude muutuse kirjendamise aeg ja väärtuse arvestamine vastab toodetega tehtavate teiste tehingute kirjendamise ajale ja väärtuse arvestamisele. See puudutab eriti vahetarbimist (näiteks tooraine ja materjal), toodangut (näiteks lõpetamata toodang ja põllumajandussaaduste ladustamisel saadud toodang) ning kapitali kogumahutust põhivarasse (näiteks lõpetamata toodang). Kui kaupu töödeldakse välismaal ja sellega kaasneb majandusliku omandiõiguse muutus, tuleb kaubad arvata ekspordi hulka (ning hiljem impordi hulka). Eksport toob endaga kaasa varude kahanemise ning ekspordile vastav hilisem import kirjendatakse varude suurenemisena, kui vastavaid kaupu ei kasutata ära ega müüda kohe. |
3.150 |
Varude muutuse mõõtmisel määratakse varudesse lisanduvate kaupade väärtus lisandumise ajal ja varudest väljavõetavate kaupade väärtus määratakse varudest väljavõtmise ajal. |
3.151 |
Varude muutuses osalevate kaupade väärtuse määramisel kasutatavad hinnad on järgmised:
|
3.152 |
Füüsilise amortiseerumise, kindlustusega kaetud õnnetuse või varastamise tagajärjel tekkinud kahju kirjendatakse ja hinnatakse järgmiselt:
|
3.153 |
Teabe puudumisel kasutatakse alljärgnevaid varude muutuse ligikaudse hindamise meetodeid:
Hindade hooajalised muutused võivad peegeldada muutust kvaliteedis, näiteks puu- ja köögiviljade lõpumüügi- või hooajaväliste hindade korral. Neid muutusi kvaliteedis käsitatakse mahumuutustena. |
Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine (P.53)
3.154 |
Määratlus: väärisesemed on mitterahalised kaubad, mida üldiselt ei kasutata tootmiseks või tarbimiseks, mis aja jooksul tavatingimustes (füüsiliselt) ei amortiseeru ning mida soetatakse ja hoitakse peamiselt väärtuse säilitamiseks. |
3.155 |
Väärisesemed hõlmavad järgmisi kaupu:
|
3.156 |
Seda liiki kaubad kirjendatakse väärisesemete soetamise või realiseerimisena järgmistel juhtudel:
Kokkuleppe kohaselt kirjendatakse ka järgmised juhud ESAs väärisesemete soetamise või realiseerimisena:
See kokkulepe võimaldab vältida sagedast ümberliigitamist kapitalimahutuse kolme põhiliigi vahel, milleks on väärisesemete soetamine miinus realiseerimine, kapitalimahutus põhivarasse ja varude muutused, näiteks kui tehingud selliste kaupadega toimuvad kodumajapidamiste ja kunstikaupmeeste vahel. |
3.157 |
Väärisesemete tootmise väärtus arvestatakse alushindades. Väärisesemete kõigi muude soetamiste väärtus määratakse nende eest makstud ostjahindade alusel, mis sisaldavad kõiki vahendus- ja komisjonitasusid. Vahendajatelt ostmise korral sisaldavad need hinnad kaubanduslikku marginaali. Väärisesemete realiseerimise väärtus määratakse müüjate saadud hindade alusel pärast kõigi vahendajatele makstud vahendus- ja komisjonitasude mahaarvamist. Residentidest sektorite vahelised väärisesemete soetamised, millest on maha arvatud realiseerimine, taanduvad välja ja järele jäävad ainult vahendajate marginaalid. |
KAUPADE JA TEENUSTE EKSPORT JA IMPORT (P.6 ja P.7)
3.158 |
Määratlus: kaupade ja teenuste eksport koosneb tehingutest kaupade ja teenustega (müügid, bartertehingud ja kingitused), mida residendid pakuvad mitteresidentidele. |
3.159 |
Määratlus: kaupade ja teenuste import koosneb tehingutest kaupade ja teenustega (ostud, bartertehingud ja kingitused), mida mitteresidendid pakuvad residentidele. |
3.160 |
Kaupade ja teenuste eksport ja import ei sisalda
|
3.161 |
Kaupade ja teenuste import ja eksport jagatakse
Mõlemale liigile viidatakse kui impordile ja ekspordile. |
Kaupade eksport ja import (P.61 ja P.71)
3.162 |
Kaupade import ja eksport leiavad aset siis, kui toimub kaupade majandusliku omandiõiguse muutus residentide ja mitteresidentide vahel. See kehtib vaatamata sellele, kas aset leiab ka vastav kaupade füüsiline liikumine üle riigipiiride. |
3.163 |
Sidusettevõtete (filiaal, tütarettevõte või välisfiliaal) vaheliste tarnete puhul loetakse majandusliku omandiõiguse muutus toimuvat alati, kui kaubad toimetatakse ühelt sidusettevõttelt teisele. See kehtib ainult siis, kui kaupade vastuvõtjaks olev ettevõte võtab vastutuse otsuste tegemise eest pakkumise mahu ja hindade kohta, millega toodangut turul pakutakse. |
3.164 |
Järgmiste näidete puhul toimub kaupade eksport, ilma et kaubad ületaksid riigipiiri:
Analoogselt käsitatakse ka vastavat kaupade importi. |
3.165 |
Kaupade import ja eksport sisaldavad residentide ja mitteresidentide vahelisi tehinguid järgmiste toodetega:
|
3.166 |
Kaupade import ja eksport ei sisalda järgmisi kaupu, mis siiski võivad riigipiiri ületada:
|
3.167 |
Kaupade import ja eksport kirjendatakse kaupade omandiõiguse üleminemisel. Omandiõiguse muutus loetakse toimunuks hetkel, kui tehingu pooled kirjendavad tehingu oma raamatupidamises. See ei pruugi kokku langeda lepingulise protsessi erinevate etappidega, nagu
|
3.168 |
Kaupade importi ja eksporti tuleb hinnata franko laeva pardal eksportiva riigi piiril (FOB). See väärtus on:
Pakkumise ja kasutamise ning sümmeetrilistes sisend-väljundtabelites hinnatakse kaupade import iga tooterühma puhul hind-kindlustus-prahiraha (CIF) hindades importiva riigi piiril. |
3.169 |
Määratlus: CIF-hind on tarnitud kauba hind importiva riigi piiril või residendile osutatud teenuse hind enne imporditollimaksude või muude impordimaksude või kaubanduse ja transpordi juurdehindluse maksmist riigi piires. |
3.170 |
Teatud asjaolude korral võivad osutuda vajalikeks FOB-väärtuse ligikaudsed või asendatud hinnangud, näiteks:
|
Teenuste eksport ja import (P.62 ja P.72)
3.171 |
Määratlus: teenuste eksport koosneb kõikidest residentide poolt mitteresidentidele osutatud teenustest. |
3.172 |
Määratlus: teenuste import koosneb kõikidest mitteresidentide poolt residentidele osutatud teenustest. |
3.173 |
Teenuste eksport hõlmab järgmisi juhte:
|
3.174 |
Punktis 3.173 esitatud teenuste ekspordi loetelule vastab peegelpildina teenuste impordi loetelu ja täpsemat kirjeldamist vajavad ainult järgmised teenuste impordi juhud. |
3.175 |
Transporditeenuste import hõlmab järgmisi juhte:
Transporditeenuste import ei sisalda eksporditud kaupade transporti mitteresidendist vedaja poolt pärast seda, kui kaubad on ületanud eksportiva riigi piiri (näited 5 ja 6 tabelis 3.3). Kaupade eksport hinnatakse FOBs ja kõiki selliseid transporditeenuseid tuleb seega pidada mitteresidentidevahelisteks tehinguteks, st tehinguteks mitteresidendist vedaja ja mitteresidendist importija vahel. See kehtib sel juhul, kui eksportija tasub nende transporditeenuste eest ekspordi CIF-lepingute alusel. |
3.176 |
Residentide poolt välismaal tehtud otseste ostude import sisaldab kõiki residentide poolt välismaal äri- või isiklikel eesmärkidel reisimise ajal tehtud kaupade ja teenuste oste. Siinjuures tuleb eristada kahte järgmist kategooriat, kuna need vajavad erinevat käsitlemist:
|
3.177 |
Teenuste import ja eksport kirjendatakse teenuste osutamise ajal. See langeb kokku teenuste tootmise ajaga. Teenuste impordi väärtus määratakse ostjahindade alusel ja ekspordi väärtus alushindade alusel.
Tabel 3.3. Eksporditud kaupade transpordi käsitlemine
|
3.178 |
Selgitus tabeli mõistmiseks: tabeli esimesest osast nähtub, et eksporditud kaupade transportimiseks on kuus võimalust sõltuvalt sellest, kas on tegemist residendist või mitteresidendist vedajaga, ning sellest, kus transport aset leiab: asukohast kodumaisel territooriumil kuni riigipiirini, riigipiirist importiva riigi piirini või importiva riigi piirist asukohani importiva riigi piires. Tabeli teises osas on kõigi nende kuue võimaluse juures näidatud, kas transpordikulud tuleb kirjendada kaupade ekspordi, teenuste ekspordi, kaupade impordi või teenuste impordina.
Tabel 3.4. Imporditud kaupade transpordi käsitlemine
|
3.179 |
Selgitus tabeli mõistmiseks: tabeli esimesest osast nähtub, et imporditud kaupade transportimiseks on kuus võimalust sõltuvalt sellest, kas on tegemist residendist või mitteresidendist vedajaga, ning sellest, kus transport aset leiab: asukohast eksportivas riigis kuni selle eksportiva riigi piirini, eksportiva riigi piirist importiva riigi piirini ja riigipiirist asukohani kodumaise territooriumi piires. Tabeli teises osas on kõigi nende kuue võimaluse juures näidatud, kas transpordikulud tuleb kirjendada kaupade impordi, teenuste impordi, kaupade ekspordi või teenuste ekspordina. Mõnel juhul (näited 2 ja 5) sõltub kirjendamine imporditud kaupade suhtes kohaldatud hindamispõhimõttest. Pange tähele, et üleminek imporditud kaupade hindamisel CIFilt FOB-le koosneb
|
TEHINGUD OLEMASOLEVATE KAUPADEGA
3.180 |
Määratlus: olemasolevad kaubad on kaubad, millel on juba olnud kasutaja (muu kui varud). |
3.181 |
Olemasolevate kaupade alla kuuluvad
Olemasolevate kaupade siirded kirjendatakse müüja puhul negatiivse kulutusena (soetamine) ja ostja puhul positiivse kulutusena (soetamine). |
3.182 |
See olemasolevate kaupade määratlus tähendab järgmist:
|
3.183 |
Tehingud olemasolevate kaupadega kirjendatakse omandiõiguse ülemineku ajal. Hindamispõhimõtetena kasutatakse põhimõtteid, mis on kohased vastavate toodetega tehtavate tehingute liigile. |
MITTETOODETUD VARA SOETAMINE MIINUS REALISEERIMINE (NP)
3.184 |
Määratlus: mittetoodetud vara koosneb varadest, mida tootmise määratluse kohaselt ei ole toodetud ja mida võib kasutada kaupade ja teenuste tootmisel. |
3.185 |
Mittetoodetud vara soetamise miinus realiseerimise puhul eristatakse kolme kategooriat:
|
3.186 |
Loodusvarad hõlmavad järgimisi kategooriaid:
Loodusvarade hulka ei kuulu bioloogiliste ressursside kultiveerimise tulemusena toodetud varad. Kultiveeritavate bioloogiliste ressursside ostu ja müüki ei kirjendata loodusvarade soetamise miinus realiseerimisena; need kirjendatakse kapitalimahutusena põhivarasse. Ka loodusvarade ajutise kasutamise eest tehtavaid makseid ei kirjendata loodusvarade soetamisena, need kirjendatakse rentimisena, st omandituluna (vt 15. peatükk „Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid”). |
3.187 |
Maad defineeritakse kui maapinda, mis koosneb pinnasest ja sellega seotud pinnaveest. Pinnavee hulka arvatakse kõik siseveekogud (veehoidlad, järved, jõed jne), mille suhtes on võimalik rakendada omandiõigust. |
3.188 |
Maa hulka ei kuulu
Kirjed a ja b kuuluvad toodetud põhivara hulka ning kirjed c, d ja e on mittetoodetud vara liigid. |
3.189 |
Maa ja muu loodusvara soetamise ja realiseerimise väärtus määratakse soetamise ja realiseerimise ajal kehtinud jooksvate turuhindade alusel. Tehingud loodusvaradega kirjendatakse müüja ja ostja arvepidamises ühesuguses väärtuses. Selle väärtuse hulka ei arvata loodusvara omandiõiguse üleminekuga seotud kulusid. Neid kulusid käsitatakse kapitali kogumahutusena põhivarasse. |
3.190 |
Rendi-/üüri- ja muud lepingud ning litsentsid kui mittetoodetud vara koosnevad järgmistest rühmadest:
|
3.191 |
Rendi-/üüri- ja muude lepingute ning litsentside kui mittetoodetud vara kategooria hulka ei loeta selliste varade kasutusrenti; kasutusrendimaksed kirjendatakse vahetarbimisena.
Rendi-/üüri- ja muude lepingute ning litsentside soetamise ja realiseerimise väärtuse hulka ei arvata seonduvaid omandiõiguse ülemineku kulusid. Omandiõiguse üleminekuga seotud kulusid käsitatakse kapitali kogumahutusena põhivarasse. |
3.192 |
Määratlus: firmaväärtuse ja turundusvarade väärtus on jätkuvalt tegutseva ettevõtte eest tasutava väärtuse ja tema netovara (vara miinus kohustused) vahe. Netovara (vara miinus kohustused) arvutamiseks määratakse kindlaks ja hinnatakse kõik konkreetsed varad ja kohustused. |
3.193 |
Firmaväärtus kirjendatakse ainult juhul, kui selle väärtus ilmneb turutehingust, näiteks kogu ettevõtte müügist. Kui kindlaksmääratud turundusvarasid müüakse üksikult ja eraldi kogu ettevõttest, kirjendatakse see müük asjaomase kirje all. |
3.194 |
Mittetoodetud vara soetamine miinus realiseerimine kirjendatakse sektorite, kogumajanduse ning välismaailma kapitalikontol. |
4. PEATÜKK
JAOTUSTEHINGUD
4.01 |
Määratlus: jaotustehingud on tehingud, mille vahendusel tootmises loodud lisandväärtus jaotatakse töö, kapitali ja valitsemissektori vahel, samuti tulu ja rikkuse ümberjaotamise tehingud.
Eristatakse jooksvaid ja kapitalisiirdeid, kusjuures kapitalisiirded on pigem sääste või rikkust kui tulu ümber jaotavad. |
HÜVITISED TÖÖTAJATELE (D.1)
4.02 |
Määratlus: hüvitisi töötajatele (D.1) määratletakse kui rahalist või mitterahalist kogutasu, mida tööandja maksab töötajale viimase poolt arvestusperioodi jooksul tehtud töö eest.
Hüvitised töötajatele koosnevad järgmistest osadest:
|
Palk (D.11)
Rahaline palk
4.03 |
Rahaline palk sisaldab sotsiaalmakseid, tulumaksu ja muid makse, mida töötaja maksab, sealhulgas ka need, mille tööandja maksab töötaja eest otse sotsiaalkindlustussüsteemi, maksuametile jne.
Rahaline palk sisaldab järgmisi tasuliike:
|
Mitterahaline palk
4.04 |
Määratlus: mitterahaline palk koosneb kaupadest ja teenustest või muudest mitterahalistest toetustest, mida tööandjad võimaldavad tasuta või soodushinnaga ja mida töötajad võivad kasutada vabal ajal ja oma äranägemise järgi oma isiklike või kodumajapidamise teiste liikmete vajaduste rahuldamiseks. |
4.05 |
Näited mitterahalise palga kohta:
|
4.06 |
Mitterahalise palgana töötajale antud kaupade ja teenuste väärtust hinnatakse alushindades, kui nende tootja on tööandja, ning ostjahindades, kui tööandja on need ostnud. Kui kaubad ja teenused on antud tasuta, arvutatakse nende kui mitterahalise palga väärtus vastavalt kõnealuste kaupade ja teenuste alushindadele (või tööandja makstud ostjahindadele, kui tööandja on need ostnud). Väärtusest arvestatakse maha töötaja makstud summa, kui kaupu ja teenuseid ei anta tasuta, vaid müüakse alandatud hinnaga. |
4.07 |
Palk ei sisalda järgmist:
|
Tööandjate sotsiaalmaksed (D.12)
4.08 |
Määratlus: tööandjate sotsiaalmaksed on sotsiaalmaksed, mida tööandja peab maksma riiklikesse sotsiaalkindlustusskeemidesse või muudesse tööga seotud sotsiaalkindlustusskeemidesse, et tagada oma töötajatele sotsiaaltoetused.
Tööandjate tehtud sotsiaalmakseid, millega tagatakse oma töötajate õigus sotsiaaltoetustele, vaadeldakse kui töötajatele makstavaid hüvitisi. Tööandjate sotsiaalmaksed võivad olla tegelikud või arvestuslikud. |
Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed (D.121)
4.09 |
Määratlus: tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed (D.121) koosnevad tööandjate poolt oma töötajate huvides kindlustusandjatele (riiklik sotsiaalkindlustus ja muud tööga seotud sotsiaalkindlustusskeemid) tehtud maksetest. Need maksed hõlmavad kohustuslikke, kokkuleppelisi, lepingujärgseid ja vabatahtlikke kindlustusmakseid sotsiaalsete riskide ja vajaduste katteks.
Kuigi tööandjad teevad need maksed otse kindlustusandjatele, peetakse neid tööandjate makseid töötajatele makstavate hüvitiste osaks. Seejärel kirjendatakse töötajaid kindlustusandjatele maksete tegijatena. Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed koosnevad kahest jaotusest: pensioniga seotud maksed ja muude toetuste jaoks tehtud maksed, mis kantakse eraldi järgmistesse kategooriatesse:
Tööandjate tegelikud maksed, mis ei ole pensionimaksed, vastavad maksetele, mis on seotud sotsiaalsete riskide ja vajadustega, mis ei ole pensionid, nagu näiteks nende töötaja haigus, rasedus ja sünnitus, tööõnnetus, puue, koondamine jne. |
Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed (D.122)
4.10 |
Määratlus: tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed (D.122) kujutavad endast muude sotsiaalkindlustushüvitiste vastaskirjet (D.622) (miinus lõplikud töötajate sotsiaalmaksed), mida tööandjad maksavad otse oma töötajatele või endistele töötajatele ja teistele vastavate õigustega isikutele, kaasamata kindlustusandjat või autonoomset pensionifondi ning loomata sel eesmärgil spetsiaalset fondi või eraldi reservi.
Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed jaotatakse kahte kategooriasse.
|
4.11 |
Sektorite kontodel kajastuvad otseste sotsiaaltoetuste kulud esiteks tulude moodustamise konto kasutamise poolel töötajatele makstavate hüvitiste osana ja teiseks tulude teisese jaotamise konto kasutamise poolel kui sotsiaaltoetused. Viimati nimetatud konto tasakaalustamiseks eeldatakse, et töötajate kodumajapidamised maksavad tööandjate sektorile tagasi tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed, millest koos töötajate lõplike sotsiaalmaksetega rahastatakse otseseid sotsiaalhoolekande toetusi, mida töötajad saavad nendeltsamadelt tööandjatelt. Selline tinglik ringlus on sarnane ringlusega, milles tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed läbivad kõigepealt kodumajapidamiste kontosid ja mille puhul need loetakse seejärel kodumajapidamiste poolt kindlustusandjatele makstuks. |
4.12 |
Töötajatele makstavate hüvitiste kirjendamise aeg:
|
4.13 |
Hüvitised töötajatele koosnevad järgmistest komponentidest:
Punktides a–c loetletud näitajad kirjendatakse järgmiselt:
|
TOOTMIS- JA IMPORDIMAKSUD (D.2)
4.14 |
Määratlus: tootmis- ja impordimaksud (D.2) koosnevad kohustuslikest, vastutasuta rahalistest või mitterahalistest maksetest, mida valitsemissektor või Euroopa Liidu institutsioonid koguvad kaupade ja teenuste tootmiselt ja impordilt, tööjõu hõivamiselt, maa, ehitiste või muu tootmises kasutatud vara omandiõiguselt või kasutamiselt. Need maksud makstakse olenemata saadud kasumist. |
4.15 |
Tootmis- ja impordimaksud koosnevad järgmistest osadest:
|
Tootemaksud (D.21)
4.16 |
Määratlus: tootemaksud (D.21) on maksud, mida makstakse teatud kauba või teenuse toodetud või vahendatud ühikult. Maks võib olla teatav rahahulk kauba või teenuse koguseühikult või see võib olla arvutatud kui teatav protsent toodetud või vahendatud kauba või teenuse ühiku hinnast või väärtusest. Tootele määratud maksud, sõltumata sellest, missugune institutsionaalne üksus maksu maksab, arvatakse tootemaksude koosseisu, kui need maksud pole spetsiifiliselt liigitatud mõne teise jaotuse alla. |
Lisandväärtusmaksu tüüpi maksud (käibemaks) (D.211)
4.17 |
Määratlus: lisandväärtusmaksu tüüpi maks (käibemaks) on kaupade ja teenuste suhtes kehtestatud maks, mida ettevõtted koguvad eri etappides ja mis lõppkokkuvõttes kantakse täies mahus üle lõppostjatele.
See jaotus hõlmab käibemaksu, mida kogub valitsemissektor ja mida rakendatakse kodumaistele ja importtoodetele, ning muid mahaarvatavaid makse, mida rakendatakse käibemaksureeglitega sarnaste reeglite alusel. Kõiki lisandväärtusmaksu tüüpi makse nimetatakse edaspidi „käibemaksuks”. Lisandväärtusmaksu tüüpi maksude ühine omadus on see, et tootjad on kohustatud maksma valitsemissektorile vaid oma müügilt arvestatud käibemaksu ning vahetarbimisega ja kapitali kogumahutusega põhivarasse seotud ostudelt arvestatud käibemaksu vahe. Käibemaksu kirjendatakse netomaksuna selles mõttes, et:
Kogumajanduse puhul on käibemaks võrdne deklareeritud käibemaksu kogusumma ja mahaarvatava käibemaksu kogusumma vahega (vt punkt 4.27). |
Impordimaksud ja -tollimaksud, välja arvatud käibemaks (D.212)
4.18 |
Määratlus: impordimaksud ja -tollimaksud, v.a käibemaks (D.212), hõlmavad kohustuslikke makseid (v.a käibemaks), mida valitsemissektor või Euroopa Liidu institutsioonid koguvad importtoodetelt, et lasta need majandusterritooriumil vabasse ringlusse, ja teenustelt, mida mitteresidendist üksused osutavad residendist üksustele.
Kohustuslike maksete alla kuuluvad:
See jaotus hõlmab järgmist:
Netoimpordimaksud ja -tollimaksud, välja arvatud käibemaks, arvutatakse, lahutades impordisubsiidiumid (D.311) impordimaksudest ja -tollimaksudest, välja arvatud käibemaks (D.212). |
Tootemaksud, välja arvatud käibemaks ja impordimaksud (D.214)
4.19 |
Määratlus: tootemaksud, v.a käibemaks ja impordimaksud (D.214), koosnevad kaupade ja teenuste suhtes kehtestatud maksudest, mida makstakse seoses nende tootmise, ekspordi, müügi, üleandmise, rentimise või kohaletoimetamisega või seoses nende kasutamisega oma tarbeks või oma kapitalimahutuseks. |
4.20 |
Eelkõige kuuluvad siia:
|
4.21 |
Netotootemaksud leitakse, lahutades tootemaksudest (D.21) tootesubsiidiumid (D.31). |
Muud tootmismaksud (D.29)
4.22 |
Määratlus: muud tootmismaksud (D.29) koosnevad kõigist maksudest, mida ettevõtted tasuvad seoses tootmistegevusega, sõltumata toodetud või müüdud kaupade ja teenuste hulgast või väärtusest.
Muud tootmismaksud võivad olla kehtestatud tootmisprotsessis kasutatavale maale, põhivarale või tööjõule või teatud tegevustele või tehingutele. |
4.23 |
Muud tootmismaksud (D.29) sisaldavad järgmisi makse:
|
4.24 |
Muude tootmismaksude hulka ei kuulu maksud liiklusvahendite jne isikliku kasutamise eest kodumajapidamiste poolt – need kirjendatakse kui jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne. |
Euroopa Liidu institutsioonidele makstavad tootmis- ja impordimaksud
4.25 |
Euroopa Liidu institutsioonidele makstavad tootmis- ja impordimaksud sisaldavad järgmisi makse, mida koguvad liikmesriikide valitsused Euroopa Liidu institutsioonide nimel: tulud ühisest põllumajanduspoliitikast: imporditud põllumajandustoodete lõivud, ekspordilt ja impordilt võetavad kursikompensatsioonid, suhkrutootmismaksud ja isoglükoosi maks, piima ja teravilja suhtes kehtivad kaasvastutusmaksud; tulud kaubavahetusest kolmandate riikidega: Euroopa ühenduste integreeritud tariifistiku (TARIC) alusel kehtestatud tollimaksud.
Euroopa Liidu institutsioonidele makstavad tootmis- ja impordimaksud ei sisalda käibemaksupõhiseid omavahendeid, mis kuuluvad muude jooksvate siirete alla käibemaksu- ja kogurahvatulupõhiste ELi omavahendite jaotuses (D.76) (vt punkt 4.140). |
Tootmis- ja impordimaksud: kirjendamise aeg ja kirjendatavad summad
4.26 |
Tootmis- ja impordimaksude kirjendamine: tootmis- ja impordimaksud kirjendatakse, kui maksukohustust tekitavad tegevused, tehingud või muud sündmused aset leiavad. |
4.27 |
Mõni tegevus, tehing või sündmus, mille alusel tekib maksumaksmiskohustus, võib jääda maksuhaldurite tähelepanu alt kõrvale. Sellised tegevused, tehingud või sündmused ei tekita kreditoorse või debitoorse võla vormis finantsvara või finantskohustusi. Kirjendatud summad on üksnes need, mida saab tõendada maksuotsuste, -deklaratsioonide või muude dokumentidega, mis kohustavad maksumaksjat maksu maksma. Selliseid makse, mida ei ole tõendatud maksuotsustega, arvesse ei võeta.
Arvepidamises kirjendatud maksud võivad pärineda kahest allikast: maksuotsuste ja -deklaratsioonidega tõendatud summad või laekunud summad:
|
4.28 |
Kirjendatav maksude kogusumma sisaldab kõiki intresse hilinenud maksudelt ja kõiki trahve, mille maksmist maksuhaldurid nõuavad, kui selliseid intresse ja trahve on võimatu kirjendada eraldi. Maksude kogusumma sisaldab kõiki tasusid tasumata maksude kogumise või sissenõudmise eest. Kogusummat vähendatakse summa võrra, mis vastab majanduspoliitikast tulenevale valitsemissektoripoolsele maksude alandamisele või maksude tagastamisele enamtasutud maksude korral. |
4.29 |
Arvepidamise süsteemis kirjendatakse tootmis- ja impordimaksud (D.2) järgmiselt:
Tootemaksud kirjendatakse kui ressursid kogumajanduse kaupade ja teenuste kontol. See võimaldab ilma tootemaksudeta arvestatavaid kaupade ja teenuste ressursse tasakaalustada nende kasutusega, mida arvestatakse koos maksudega. Muud tootmismaksud (D.29) kirjendatakse kasutamisena makse maksvate tegevusalade või sektorite tulude moodustamise kontol. |
SUBSIIDIUMID (D.3)
4.30 |
Määratlus: subsiidiumid (D.3) on jooksvad vastutasuta maksed, mida valitsemissektor või Euroopa Liidu institutsioonid teevad residentidest tootjatele.
Subsiidiume antakse näiteks järgmistel eesmärkidel:
Turuvälised tootjad võivad saada muid tootmissubsiidiume üksnes juhul, kui need maksed sõltuvad üldistest eeskirjadest, mis kehtivad nii turutootjate kui ka turuväliste tootjate kohta. Tootesubsiidiume ei kirjendata turuvälise toodangu (P.13) puhul. |
4.31 |
Euroopa Liidu institutsioonide antavad subsiidiumid hõlmavad üksnes jooksvaid siirdeid, mida nad teevad otse residendist tootmisüksustele. |
4.32 |
Subsiidiumide liigid on järgmised:
|
Tootesubsiidiumid (D.31)
4.33 |
Määratlus: tootesubsiidiumid (D.31) on subsiidiumid, mida makstakse toodetud või imporditud kauba- või teenuseühiku kohta.
Tootesubsiidiumide summa saab kindlaks määrata järgmistel viisidel:
Tootesubsiidiumi makstakse üldjuhul kauba tootmisel, müümisel või importimisel, kuid seda võib maksta ka muudes etappides, näiteks kauba üleandmisel, rentimisel, kohaletoimetamisel või oma tarbeks kasutuselevõtmisel või kapitalimahutuse tegemisel. Tootesubsiidiumid kehtivad ainult turutoodangu (P.11) või enda lõpptarbeks mõeldud toodangu (P.12) suhtes. |
Impordisubsiidiumid (D.311)
4.34 |
Määratlus: impordisubsiidiumid (D.311) koosnevad kaupade ja teenuste subsiidiumidest, mida makstakse, kui kaubad ületavad piiri kasutamiseks majandusterritooriumil või kui residendist institutsionaalsetele üksustele osutatakse teenuseid.
Impordisubsiidiumid sisaldavad kahjumeid, mis tekivad valitsuse teadliku poliitika tulemusena nendes valitsemissektori kaubandusorganisatsioonides, mille tegevuseks on osta mitteresidentidelt kaupu ja müüa neid siis residentidele madalama hinnaga. |
Muud tootesubsiidiumid (D.319)
4.35 |
Muud tootesubsiidiumid (D.319) sisaldavad järgmist:
|
Muud tootmissubsiidiumid (D.39)
4.36 |
Määratlus: muud tootmissubsiidiumid (D.39) koosnevad subsiidiumidest, mis ei hõlma tootesubsiidiumeid, mida residendist tootjaüksused võivad saada tootmises osalemise puhul.
Muid tootmissubsiidiume võivad turuvälised tootjad valitsemissektorilt saada turuvälisele toodangule ainult siis, kui need maksed sõltuvad nii turutootjate kui ka turuväliste tootjate suhtes kehtivatest üldistest eeskirjadest. |
4.37 |
Muud tootmissubsiidiumid (D.39) sisaldavad näiteks:
|
4.38 |
Subsiidiumidena (D.3) ei käsitata:
|
4.39 |
Kirjendamise aeg: subsiidiumid (D.3) kirjendatakse, kui toimub subsiidiumi saamist võimaldav tehing või sündmus (tootmine, müümine, import jne).
Erijuhtumid on järgmised:
|
4.40 |
Subsiidiumid (D.3) kirjendatakse järgmiselt:
Tootesubsiidiumid kirjendatakse kogumajanduse kaupade ja teenuste kontol negatiivse ressursina. Muud tootmissubsiidiumid (D.39) kirjendatakse subsiidiumi saavate tegevusalade või sektorite tulude moodustamise kontol ressursina. Mitme valuutakursi süsteemist tulenevad tagajärjed tootmis- ja impordimaksudele ning subsiidiumidele: eri valuutakursid pole liikmesriikides praegu kasutusel. Sellise süsteemi korral:
|
OMANDITULU (D.4)
4.41 |
Määratlus: omanditulu (D.4) tekib, kui finantsvara ja loodusvarade omanikud annavad need varad muude institutsionaalsete üksuste käsutusse. Finantsvara kasutamise eest makstavat tulu nimetatakse investeerimistuluks, samal ajal kui loodusvarade kasutamise eest makstavat tulu nimetatakse rendiks. Omanditulu on investeerimistulu ja rendi summa.
Omanditulud klassifitseeritakse järgmiselt:
|
Intressid (D.41)
4.42 |
Määratlus: intressid (D.41) on omanditulu, mida finantsvara omanikud saavad oma finantsvara teise institutsionaalse üksuse käsutusse andmise eest. See kehtib järgmise finantsvara suhtes:
Tulu SDRidelt ja nende jaotamiselt ning isikupäratutelt kullakontodelt käsitatakse intressina. Finantsvara, millelt tuleb maksta intressi, on võlausaldajate nõuded võlgnikele. Võlausaldajad laenavad võlgnikele raha, mis viib ühe või teise eespool loetletud finantsinstrumendi tekkeni. |
Hoiuste ja laenude intressid
4.43 |
Laenude ja hoiuste intressid, mida tuleb maksta finantsasutustele ja mida neilt saadakse, sisaldavad marginaali kohandust, mis kujutab endast kaudset makset laene andva ja hoiuseid vastuvõtva finantsasutuse osutatavate teenuste eest. Makstud või saadud maksed jagatakse teenuste osaks ja intressiks rahvamajanduse arvepidamise mõiste alusel. Finantsasutustele makstud või neilt saadud tegelikud maksed, mida nimetatakse pangaintressiks, tuleb jaotada nii, et rahvamajanduse arvepidamise intressimõiste kohased maksed ja teenustasud oleks võimalik kirjendada üksteisest eraldi. Laenuvõtjate poolt finantsasutustele makstavad rahvamajanduse arvepidamise intressi summad on pangaintressist väiksemad maksmisele kuuluvate teenustasude arvestusliku väärtuse võrra, samal ajal kui hoiustaja saadavad rahvamajanduse arvepidamise intressi summad on pangaintressist makstava teenustasu võrra suuremad. Tasude väärtused kirjendatakse teenuste müügina finantsasutuse tootmiskontol ning kasutamisena nende klientide kontodel. |
Võlaväärtpaberite intressid
4.44 |
Võlaväärtpaberite intressid koosnevad lühiajaliste võlakirjade ja teiste samalaadsete lühiajaliste instrumentide intressidest ning võlakirjade ja obligatsioonide intressidest. |
Lühiajaliste võlakirjade ja teiste samalaadsete lühiajaliste instrumentide intressid
4.45 |
Nimiväärtuse ja emissiooni ajal makstud hinna vahe (st diskonto) näitab lühiajalise võlakirja kehtivusajal maksmisele kuuluvaid intresse. Võlakirja väärtuse kasv seoses tekkepõhise (lisandunud) intressi akumuleerumisega ei ole kapitalikasum, kuna selle aluseks on tasumata võla põhiosa suurenemine, mitte vara hinna muutus. Muid lühiajalise võlakirja väärtuse muutusi käsitatakse kui kapitalikasumit/-kahjumit. |
Võlakirjade ja obligatsioonide intressid
4.46 |
Võlakiri ja obligatsioon on pikaajalised väärtpaberid, mis annavad nende omanikule tingimusteta õiguse fikseeritud või lepinguliselt kindlaks määratud muutuvale rahalisele sissetulekule kupongimaksete vormis või eelnevalt kindlaks määratud fikseeritud summale teatud kindlal kuupäeval või kuupäevadel, mil väärtpaber lunastatakse, või neil mõlemal tingimusel:
Intressid, mis lisanduvad indekseerimise tulemusena, reinvesteeritakse väärtpaberisse ning need tuleb kirjendada väärtpaberi omaniku ja emiteerija finantskontodel. |
Intressimäära vahetuslepingud ja forvardintressiga lepingud
4.47 |
Mis tahes vahetuslepingutest tulenevad maksed kirjendatakse finantskontol tehinguna tuletisinstrumentidega, mitte omandituluna kirjendatud intressina. Forvardintressiga lepingutest tulenevad tehingud kirjendatakse tuletisinstrumentidega tehtud tehingutena finantskontol ning neid ei kirjendata omandituluna. |
Kapitalirendi intressid
4.48 |
Kapitalirent on meetod, mille abil finantseeritakse näiteks masinate ja seadmete ostu. Rendileandja ostab seadmed ja rendilevõtja kohustub maksma renti, mis võimaldab rendileandjal lepingu kehtivuse ajal katta oma kulud, kaasa arvatud intressid, mis on makstud seadmete ostmiseks kasutatud raha eest.
Rendileandjat käsitatakse kui rendilevõtjale laenu andjat. Laen võrdub vara eest makstud ostuhinnaga ja see makstakse kogu rendiperioodi jooksul tagasi. Seepärast käsitatakse rendilevõtja poolt igal perioodil makstavat rendimaksu koosnevana kahest komponendist: laenu põhiosa tagasimaksest ja intressimaksest. Arvestusliku laenu intressimäär määratakse kogu rendiperioodi jooksul rendina makstava kogusumma ja vara ostuhinna suhte alusel. Rendi intressiosa väheneb kogu rendiperioodi jooksul sedamööda, kuidas laenu põhiosa tagasi makstakse. Rendilevõtja esialgne laen koos laenu põhiosa järgnevate tagasimaksetega kirjendatakse rendileandja ja rendilevõtja finantskontol. Intressimaksed kirjendatakse intressidena tulude esmase jaotamise kontol. |
Muud intressid
4.49 |
Muud intressid hõlmavad järgmist:
|
Kirjendamise aeg
4.50 |
Intresse kirjendatakse tekkepõhiselt: st intresse kirjendatakse võlausaldajale tasumata võla põhiosale aja jooksul pidevalt lisanduvatena. Igal arvestusperioodil lisanduvad intressid tuleb kirjendada, sõltumata sellest, kas neid tegelikult maksti või lisati tasumata võla põhiosale või mitte. Kui neid ei makstud, kirjendatakse võla põhiosa kasv finantskontol kui finantsvara soetamine võlausaldaja poolt ja sama suure finantskohustuse omandamine võlgniku poolt. |
4.51 |
Intressid kirjendatakse enne nende suhtes kehtestatud maksu mahaarvamist. Saadud ja makstud intressid kirjendatakse koos intressitoetustega, olenemata sellest, kas neid toetusi makstakse otse finantsasutustele või toetust saavatele üksustele (vt punkt 4.37).
Finantsvahendusettevõtete pakutavate, erinevate klientide lõikes jaotatud teenuste väärtust ja tegelikke intressimakseid finantsvahendusettevõtetele või intressilaekumisi finantsvahendusettevõtetelt korrigeeritakse, et kõrvaldada kasumimäärasid, mis esindavad finantsvahendusettevõtete kaudseid tasusid. Laenuvõtjate poolt finantsvahendusettevõtetele makstavaid intressisummasid tuleb vähendada hinnanguliste makstavate tasude võrra ja hoiustajate saadavaid intressisummasid tuleb vastupidiselt suurendada. Tasude väärtust käsitatakse kui makseid teenuste eest, mida finantsvahendusettevõtted on oma klientidele pakkunud, mitte kui intressimakseid. |
4.52 |
Kontode süsteemis kirjendatakse intresse järgmiselt:
|
Ettevõtete jaotatud tulu (D.42)
Dividendid (D.421)
4.53 |
Määratlus: dividendid (D.421) on omanditulu liik, mille saamise õiguse omandavad aktsiate (AF.5) omanikud, andes oma raha ettevõtete käsutusse.
Omakapitali muretsemine aktsiate emiteerimise teel on raha hankimise viis. Erinevalt laenukapitalist ei tekita omakapital rahalisel kujul fikseeritud kohustust ega anna ettevõtte aktsionäridele õigust fikseeritud või varem kokku lepitud tulule. Kõikide dividendide puhul on tegemist äriühingupoolse kasumi jaotamisega oma aktsionäridele ehk omanikele. |
4.54 |
Dividendide hulka kuuluvad ka:
|
4.55 |
Dividendide (D.421) hulka ei kuulu superdividendid.
Superdividendid on dividendid, mis on suured võrreldes viimase aja dividendide ja tuluga. Selleks et hinnata, kas on tegemist suurte dividendidega, kasutatakse jaotatava tulu mõistet. Ettevõtte jaotatav tulu võrdub ettevõtlustulu pluss kõik saadaolevad jooksvad siirded, millest lahutatakse kõik makstavad jooksvad siirded ja kohandus pensioniõiguste muutuste arvessevõtmiseks. Vaatlusaluse perioodi dividendide suuruse vastuvõetavuse hindamiseks kasutatakse lähimineviku dividendide ja jaotatava tulu suhet. Kui dividendid on sellest tasemest väga palju suuremad, siis käsitatakse ülemääraseid dividende finantstehingutena ja nad liigitatakse superdividendideks. Kõnealuseid superdividende käsitatakse ettevõttest omakapitali väljavõtmisena (F.5). Sellist käsitust kohaldatakse ettevõtete suhtes olenemata sellest, kas need on korporatiivsed või kvaasikorporatiivsed ja kas nad on välismaise või omamaise erasektori kontrolli all. |
4.56 |
Avaliku sektori ettevõtete puhul on superdividendid suured ja ebakorrapärased maksed või sellised maksed, mis ületavad asjaomase arvestusperioodi ettevõtlustulu ja mida rahastatakse kogunenud reservidest või vara müügist. Avaliku sektori ettevõtete superdividendid tuleb kirjendada omakapitali väljavõtmisena (F.5) asjaomase arvestusperioodi maksete ja ettevõtlustulu vahe ulatuses (vt punkt 20.206).
Vahedividende on kirjeldatud punktis 20.207. |
4.57 |
Kirjendamise aeg: kuigi dividendid on osa tulust, mis on saadud teatava ajavahemiku jooksul, ei kirjendata neid tekkepõhiselt. Lühikest aega pärast seda, kui dividend välja kuulutatakse, kuid enne selle tegelikku maksmist, võib aktsiaid müüa ilma dividendita (ex dividend), mis tähendab, et dividend tuleb maksta dividendi väljakuulutamise aegsele aktsiaomanikule ja mitte isikule, kes on aktsia omanik maksmise kuupäeval. Ilma dividendita müüdud aktsia on seepärast väiksema väärtusega kui kõnealuse piiranguta müüdud aktsia. Dividendide kirjendamise aeg on ajahetk, mil aktsiahinna noteerimist alustatakse ilma dividendita ning mitte hinnaga, mis sisaldab dividendi.
Dividende kirjendatakse järgmiselt:
|
Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest välja võetud summad (D.422)
4.58 |
Määratlus: kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest välja võetud summad (D.422) on summad, mida ettevõtjad neile kuuluvate kvaasikorporatiivsete ettevõtete kasumi arvelt oma isiklikeks vajadusteks välja võtavad.
Kõnealused väljavõetud summad kirjendatakse enne ettevõtete omanike poolt makstavate jooksvate tulumaksude, omandimaksude jne mahaarvamist. Kui kvaasikorporatiivne ettevõte saab kasumit, siis võib seda omav üksus kas osa kasumist või kogu kasumi jätta ettevõttesse, esmajoones investeeringuteks. Ettevõttesse jäetud tulu kajastatakse kui kvaasikorporatiivse ettevõtte säästu ja ainult seda kasumiosa, mida omaniküksused on tegelikult välja võtnud, kirjendatakse arvepidamises kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest välja võetud summade all. |
4.59 |
Kui kasumit on teeninud residendist ettevõtete välismaailmas asuvad harukontorid, agentuurid jne ja kui neid käsitatakse kui mitteresidendist üksusi, siis kajastatakse jaotamata kasumit kui reinvesteeritud tulu välismaistelt otseinvesteeringutelt (D.43). Ainult emaettevõttesse tegelikult üle kantud tulu kajastatakse arvepidamises kui kvaasikorporatiivsete ettevõtete välismaailmast saadud tulust välja võetud summasid. Sama põhimõtte kohaselt kajastatakse suhteid majandusterritooriumil tegutsevate harukontorite, agentuuride jne ning mitteresidendist emaettevõtte vahel, mille juurde nad kuuluvad. |
4.60 |
Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest välja võetud summade hulka kuulub tegevuse netoülejääk, mida saavad residendid kui välismaailmas asuva maa ja ehitiste omanikud või mitteresidendid kui asjaomasel majandusterritooriumil asuva maa ja ehitiste omanikud. Riigi majandusterritooriumil mitteresidendist üksuste poolt maa ja ehitistega tehtud tehingute puhul luuakse tinglikud residendist üksused, mille omakapital kuulub mitteresidendist omanikele.
Omaniku kasutuses olevate välismaal asuvate eluruumide üüriväärtus kirjendatakse kui teenuste import ja vastav tegevuse netoülejääk kui välismaailmast saadud esmane tulu; mitteresidentidele kuuluvate omaniku kasutuses olevate eluruumide üüriväärtus kirjendatakse kui teenuste eksport ja vastav tegevuse netoülejääk kui välismaailmale makstud esmane tulu. Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest välja võetud summade hulka kuulub tulu, mis on saadud kvaasikorporatiivse ettevõtte registreerimata tegevusest ja mis kantakse üle ettevõtete omanikele, kes osalevad selles tegevuses eraotstarbel. |
4.61 |
Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest välja võetud summad ei sisalda tulu, mida nende omanikud saavad:
Neid summasid käsitatakse finantskontol omakapitali väljavõtmistena, sest need vastavad osaluse osalisele või täielikule likvideerimisele kvaasikorporatiivses ettevõttes. Kui kvaasikorporatiivne ettevõte kuulub valitsemissektorile ja tal on valitsuse teadliku majandus- või sotsiaalpoliitika tulemusena pidev tegevuse puudujääk, siis käsitatakse kõiki regulaarseid kahjumi katteks ettevõttele tehtavaid valitsemissektori rahasiirdeid kui subsiidiume. |
4.62 |
Kirjendamise aeg: kvaasikorporatiivsete ettevõtete tulust välja võetud summad kirjendatakse ajal, kui omanikud need summad välja võtavad. |
4.63 |
Arvepidamise süsteemis kajastatakse kvaasikorporatiivsete ettevõtete tulust välja võetud summad järgmiselt:
|
Reinvesteeritud tulu välismaistelt otseinvesteeringutelt (D.43)
4.64 |
Määratlus: reinvesteeritud tulu välismaistelt otseinvesteeringutelt (D.43) võrdub välismaise otseinvesteeringuga ettevõtte tegevuse ülejäägiga
|
4.65 |
Välismaise otseinvesteeringuga ettevõte on juriidilise isiku õigustega või õigusteta üksus, kus teises riigis residendiks olevale investorile kuulub 10 % või rohkem tavalistest või hääleõigusega aktsiatest (juriidilise isiku õigustega üksuse korral) või selle ekvivalent (juriidilise isiku õigusteta üksuse korral). Välismaise otseinvesteeringuga ettevõtted hõlmavad üksusi, mis kujutavad endast tütarettevõtteid, seotud ettevõtteid ja haruettevõtteid. Tütarettevõttes kuulub investorile rohkem kui 50 %, seotud ettevõttes kuulub investorile 50 % või vähem ja haruettevõte on täielikus või ühisomanduses olev juriidilise isiku õigusteta üksus. Omandiahelast tulenevalt võib välismaiste otseinvesteeringutega seotud suhe olla otsene või kaudne. „Välismaise otseinvesteeringuga ettevõtted” on laiem mõiste kui „väliskapitali kontrolli all olevad ettevõtted”. |
4.66 |
Tegelikke jaotusi välismaise otseinvesteeringuga ettevõtte ettevõtlustulust võib teha dividendidena ja kvaasikorporatiivsete ettevõtete tulust välja võetud summana. Lisaks käsitatakse jaotamata kasumit nii, nagu ta oleks jaotatud ja üle kantud välismaistele otseinvestoritele vastavalt ettevõttes neile kuuluva omakapitali osa suurusele ning seejärel nende poolt reinvesteeritud omakapitali suurendamise kaudu finantskontol. Reinvesteeritud tulu välismaistelt otseinvesteeringutelt võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. |
4.67 |
Kirjendamise aeg: reinvesteeritud tulu välismaistelt otseinvesteeringutelt kirjendatakse ajal, kui tulu teenitakse.
Arvepidamise süsteemis kirjendatakse reinvesteeritud tulu välismaistelt otseinvesteeringutelt järgmiselt:
|
Muu investeerimistulu (D.44)
Kindlustuspoliiside omanike investeerimistulu (D.441)
4.68 |
Määratlus: kindlustuspoliiside omanike investeerimistulu vastab kindlustustehniliste eraldiste investeeringult saadud esmaste tulude kogusummale. Eraldised on need, millega kindlustusselts tunnistab vastavat kohustust kindlustuspoliiside omanike ees.
Kindlustusandjad investeerivad kindlustustehnilised eraldised finantsvarasse või maasse (millelt saadakse omandi netotulu, s.o tulu pärast kõigi makstavate intresside mahaarvamist) või ehitistesse (mis loovad tegevuse netoülejääki). Kindlustuspoliiside omanike investeerimistulu kirjendatakse elukindlustuse ja kahjukindlustuse poliiside kohta eraldi. Kahjukindlustuspoliiside puhul on kindlustusseltsil kohustus poliisiomaniku ees kindlustusseltsi paigutatud, kuid mitte veel teenitud kindlustuspreemia summas, maksmisele kuuluvate, kuid mitte veel välja makstud nõuete väärtuses ning eraldiste summas nõuete jaoks, millest pole veel teatatud või millest on teatatud, kuid mida ei ole veel lahendatud. Selle kohustuse katteks on kindlustusseltsil kindlustustehnilised eraldised. Nendelt reservidelt saadud investeerimistulu käsitatakse poliisiomanike tuluna, mis seejärel jaotatakse poliisiomanikele esmaste tulude jaotamise kontol ja makstakse kindlustusseltsile tagasi preemialisandina tulude teisese jaotamise kontol. Kui institutsionaalne üksus annab tasu eest standardseid laenutagatisi, võib tal olla ka investeerimistulu, mis on teenitud selle skeemi eraldistelt, ja seda peab näitama jaotatuna tasusid maksvatele üksustele (mis ei pruugi olla samad üksused kui need, mis tagatisi kasutavad) ja käsitada täiendavate tasudena tulude teisese jaotamise kontol. Elukindlustuspoliiside ja annuiteedilepingute puhul on kindlustusseltsidel poliisiomanike ja annuiteedilepingu sõlminute ees kohustus, mis võrdub eeldatavate nõuete nüüdisväärtusega. Nende kohustuste katteks on kindlustusseltsidel rahalised vahendid, mis kuuluvad poliisiomanikele ja mis koosnevad lisatasudest kasumijaotusega elukindlustuste jaoks ja eraldistest poliisiomanike ja annuiteedilepingu sõlminute jaoks edaspidiste lisatasude ja muude nõuete maksmiseks. Need rahalised vahendid investeeritakse mitmesugustesse finants- ja mittefinantsvaradesse. Elukindlustuspoliiside omanikele makstavad lisatasud kirjendatakse poliisiomaniku saadava investeerimistuluna ja neid käsitatakse preemialisanditena, mida poliisiomanikud maksavad kindlustusseltsidele. Elukindlustuspoliiside omanike investeerimistulu kirjendatakse kindlustusseltsi makstavana ja majapidamiste saadavana esmaste tulude jaotamise kontol. Erinevalt kahjukindlustusest või pensionitest kajastub see summa säästuna ning see kirjendatakse seejärel finantstehinguna, täpsemalt elukindlustusseltside kohustuste suurenemisena lisaks uutele kindlustuspreemiatele, millest arvatakse maha teenustasu, millest lahutatakse makstavad toetused. |
Pensioniõigustelt makstav investeerimistulu (D.442)
4.69 |
Pensioniõigused tulenevad kaht eri liiki pensioniskeemidest. Need on määratud sissemaksega skeemid ja määratud väljamaksega skeemid.
Määratud sissemaksega skeemi puhul investeeritakse nii tööandja kui ka töötaja maksed töötajate kui tulevaste pensionäride jaoks. Muid pensionide rahastamise allikaid ei ole ja rahalisi vahendeid ei kasutata muul otstarbel. Määratud sissemaksega pensioniõigustelt makstav investeerimistulu on võrdne rahalistelt vahenditelt saadud investeerimistuluga pluss fondile kuuluva maa või ehitiste rentimisega teenitud tulu. Määratud väljamaksega skeeme iseloomustab see, et pensionisaajatele tehtavate maksete tase määratakse kindlaks valemi abil. Kõnealune omadus võimaldab määrata kindlaks õiguste taseme kõigi tulevaste maksete nüüdisväärtusena, mis arvutatakse, kasutades eluea pikkusega seotud kindlustusmatemaatilisi prognoose ning intressi- ja diskontomääraga seotud majandusprognoose. Aasta alguses olemas olevate õiguste nüüdisväärtus suureneb, sest kuupäev, mil õiguste alusel tekib maksmiskohustus, on nüüd üks aasta lähemal. Seda suurenemist käsitatakse määratud väljamaksega skeemi puhul pensionisaajate investeerimistuluna. Suurenemise summat ei mõjuta see, kas pensioniskeemil on olemas piisavad vahendid kõikide kohustuste täitmiseks, ega see, millist liiki rahaliste vahendite suurenemisega on tegemist, st kas on tegemist näiteks investeerimistulu või kapitalikasumiga. |
Kollektiivsete investeerimisfondide osanike investeerimistulu (D.443)
4.70 |
Kollektiivsete investeerimisfondide, sealhulgas usaldusfondide (mutual funds ja unit trusts) osanike investeerimistulu koosneb järgmisest kahest eraldi osast:
Dividendide osa kirjendatakse täpselt samal viisil, nagu eespool ettevõtete saadavate dividendide puhul kirjeldatud. Jaotamata kasumi osa kirjendatakse samu põhimõtteid järgides, nagu välismaise otseinvesteeringuga ettevõtete puhul kirjeldatud, kuid selle arvutamisel jäetakse välja reinvesteeritud tulu välismaistelt otseinvesteeringutelt. Ülejäänud jaotamata kasum kuulub investeerimisfondi osanikele (investeerimisfondile ei teki säästu) ja investeerimisfondi osanikud paigutavad selle tagasi fondi tehinguga, mis kirjendatakse finantskontol. Usaldusfondide saadud omanditulu kirjendatakse osanike omandituluna, isegi kui see jäetakse jaotamata ja reinvesteeritakse nende nimel. Osanikud maksavad kaudselt oma fondiosakutest fondivalitsejatele oma investeeringute haldamise eest. See teenustasu on osanike ja mitte fondi kulutus. Kirjendamise aeg: muu investeerimistulu kirjendatakse ajal, kui see tekib. |
4.71 |
Arvepidamise süsteemis kirjendatakse muu investeerimistulu järgmiselt:
|
Rent ja üür (D.45)
4.72 |
Määratlus: rent/üür on tulu, mida loodusvara omanik saab loodusvara teise institutsionaalse üksuse käsutusse andmise eest.
Renditulu/üüritulu on kaht liiki: maa rent ja maavarade rent. Muude loodusvarade, nagu raadiospektrite rentimine toimub sama põhimõtte järgi. Rendi/üüri ja renditasu/üüritasu erinevus seisneb selles, et rent/üür on omanditulu vorm ja renditasu/üüritasu on maksed teenuste eest. Renditasu/üüritasu on maksed, mis tehakse kasutusrendilepingu alusel selleks, et kasutada teisele üksusele kuuluvat põhivara. Rent on makse, mis tehakse loodusvarade rentimise lepingu alusel juurdepääsu saamiseks loodusvarale. |
Maarent
Rent, mida maaomanik rentnikult saab, on üks omanditulu liike. Maarendi alla kuulub ka maismaavee ja jõgede omanikele makstav rent õiguse eest ekspluateerida neid veekogusid vaba aja veetmise eesmärgil või muul otstarbel, k.a kalastamiseks.
Maaomanik maksab maamakse ja kannab maa omamisest tulenevaid hoolduskulusid. Neid makse ja kulutusi käsitatakse makstavatena maa kasutusõigust omava isiku poolt, kes vähendab nende võrra tema poolt maaomanikule makstavat renti. Sel viisil maaomaniku kohustuseks olevate maksude või muude kulutuste võrra vähendatud renti nimetatakse maksujärgseks rendiks.
4.73 |
Maarent ei sisalda sellel maal asuvate ehitiste ja eluruumide renditasu/üüritasu. Sellist renditasu käsitatakse kui makset turuteenuse eest, mida ehitise või eluruumi omanik osutab rentnikule/üürnikule, ning arvepidamises kirjendatakse see rentniku/üürniku vahe- või lõpptarbimisena. Kui puudub objektiivne alus makse jaotamiseks maarendiks ja sellel maal asuvate ehitiste eest makstavaks renditasuks, käsitatakse kogu summat maarendina, kui arvatakse, et maa väärtus ületab sellel asuvate ehitiste väärtuse; vastupidisel juhul käsitatakse kogu summat renditasuna. |
Maavarade rent
4.74 |
Siia kuuluvad tasud mineraalide või fossiilkütuste (kivisüsi, nafta ja looduslik gaas) varude omanikele, kes on erasektori või valitsemissektori üksused ja kes annavad need rendile teistele institutsionaalsetele üksustele ja võimaldavad neil sellega neid varusid teatud aja jooksul uurida või ammutada. |
4.75 |
Rendi kirjendamise aeg: rent kirjendatakse perioodil, mil see tuleb maksta. |
4.76 |
Arvepidamise süsteemis kirjendatakse rent järgmiselt:
|
JOOKSVAD TULUMAKSUD, OMANDIMAKSUD JNE (D.5)
4.77 |
Määratlus: jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne (D.5) hõlmavad kõiki kohustuslikke, vastuteenustega kompenseerimata rahalisi või mitterahalisi makseid, mida valitsemissektor ja välismaailm perioodiliselt koguvad institutsionaalsete üksuste tulult ja varalt, ning mõningaid perioodilisi makse, mis pole seotud ei tulu ega varaga.
Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne jagunevad järgmiselt:
|
Tulumaksud (D.51)
4.78 |
Määratlus: tulumaksud (D.51) koosnevad tulu-, kasumi- ja kapitalikasumi maksudest. Nendega maksustatakse üksikisikute, kodumajapidamiste, ettevõtete või kasumitaotluseta institutsioonide tegelikku või eeldatavat tulu. Siia kuuluvad varalt, maalt või kinnisvaralt arvestatavad maksud, kui seda kapitali kasutatakse nende omanikele tulu arvestamiseks.
Tulumaksu hulka kuuluvad:
|
Muud jooksvad maksud (D.59)
4.79 |
Muude jooksvate maksude (D.59) hulka kuuluvad:
|
4.80 |
Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne ei sisalda:
|
4.81 |
Kirjendatav maksude kogusumma sisaldab kõiki intresse hilinenud maksudelt ja kõiki trahve, mille maksmist maksuametid nõuavad, kui puuduvad andmed selliste intresside ja trahvide eraldi kirjendamiseks; see sisaldab kõiki tasusid, mida võib sisse nõuda seoses tasumata maksude väljanõudmise ja määramisega ja mida vähendatakse majanduspoliitikast tuleneva valitsemissektoripoolse maksude alandamise või enamtasutud maksude tagastamise summa võrra.
Üha enam tehakse maksusüsteemi kaudu maksukrediitide kujul kättesaadavaks subsiidiume ja sotsiaaltoetusi ning ühendatakse maksesüsteeme maksukogumissüsteemiga. Maksukrediidid on maksuvabastused ja muudavad seega toetusesaaja maksukohustuse väiksemaks. Kui maksukrediidi süsteemi alusel saab toetusesaaja ülemäärase summa olukorras, kus maksuvabastus ületab maksukohustuse, on maksukrediidi süsteem makseid tegev maksukrediidisüsteem. Makseid tegeva maksukrediidisüsteemi raames saab teha makseid nii neile, kes makse ei maksa, kui ka maksumaksjatele. Makseid tegeva maksukrediidisüsteemi raames kirjendatakse maksukrediitide kogusumma valitsemissektori kuluna ja mitte maksutulu vähendamisena. Seevastu mõned süsteemid, kus maksukrediidi piiranguks on maksukohustuse suurus, on makseid mittetegevad maksukrediidisüsteemid. Makseid mittetegevate maksukrediidisüsteemide raames on kõik maksukrediidid integreeritud maksusüsteemi ja vähendavad valitsemissektori maksutulu. |
4.82 |
Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne kirjendatakse ajal, kui maksukohustust tekitavad tegevused, tehingud või muud sündmused aset leiavad.
Samas on mõned majandustegevused, tehingud või sündmused, mis vastavalt maksuseadustele peaksid kõnealustele üksustele panema maksumaksmise kohustuse, pidevalt maksuametite tähelepanu alt väljas. Oleks ebareaalne eeldada, et sellised tegevused, tehingud või sündmused suurendavad kreditoorse või debitoorse võla vormis finantsvara või -kohustusi. Kirjendatavad summad määratakse maksmisele kuuluvate summade alusel, kui neid saab tõendada maksuotsuste, -deklaratsioonide või muude dokumentidega, mis kohustavad maksumaksjat selgesti maksu maksma. Puuduolevaid makse, mida ei ole tõendatud maksuotsustega, arvesse ei võeta. Arvepidamises kirjendatud maksud võivad pärineda kahest allikast: hinnangute ja deklaratsioonidega tõendatud summad või laekunud maksud.
Kui tegemist on tööandja kinnipeetavate jooksvate tulu-, omandi- ja muude maksudega, sisalduvad need palkades, isegi kui tööandja ei ole neid valitsemissektorile üle kandnud. Näidatakse, et kodumajapidamiste sektor tasub kogu summa valitsemissektorile. Tegelikult maksmata summad neutraliseeritakse punktis D.995 valitsemissektorilt tööandjate sektorile tehtud kapitalisiirdena. Mõnel juhul saab tulumaksu maksmise kohustuse kindlaks määrata alles hilisemal arvestusperioodil kui see, millal tulu on tekkinud. Seepärast on selliste maksude kirjendamise aja osas vajalik teatud paindlikkus. Tulu allikas maha arvatavat tulumaksu (nagu töötasult kinnipeetavad maksud) ja tulumaksude regulaarseid ettemakseid võib kirjendada perioodil, kui need makstakse, ja mis tahes lõplikku tulumaksukohustust võib kirjendada perioodil, kui kohustus kindlaks määratakse. Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne kirjendatakse järgmiselt:
|
SOTSIAALMAKSED JA -TOETUSED (D.6)
4.83 |
Määratlus: sotsiaaltoetused on kollektiivselt organiseeritud skeemide kaudu või muul viisil valitsusüksuste ja KTKTIde poolt kodumajapidamistele tehtavad rahalised või mitterahalised siirded, mille eesmärk on vabastada nad teatud riskide või vajadustega seotud rahalisest koormusest; nad sisaldavad valitsemissektori selliseid makseid tootjatele, mis annavad kodumajapidamistele individuaalselt kasu ja mida tehakse sotsiaalsete riskide või vajaduste kontekstis. |
4.84 |
Sotsiaaltoetuste maksmiseks alust andvate riskide või vajaduste loetelu on järgmine:
Elamumajanduse korral loetakse avaliku sektori asutuste maksed üürnikele nende üürimaksete vähendamiseks sotsiaaltoetusteks; erandiks on spetsiaalsed toetused, mida nimetatud asutused maksavad kui tööandjad. |
4.85 |
Sotsiaaltoetused sisaldavad:
|
4.86 |
Sotsiaaltoetused ei sisalda:
|
4.87 |
Poliisi käsitamiseks sotsiaalkindlustusskeemi osana peavad juhtumid või asjaolud, mille vastu skeemis osalejad on kindlustatud, vastama punktis 4.84 loetletud riskidele või vajadustele ning lisaks peab olema täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
|
4.88 |
Määratlus: sotsiaalkindlustusskeemid on skeemid, mille korral tööandjad või valitsemissektor kohustavad või julgustavad osalejaid võtma kindlustust teatud võimalike juhtumite või asjaolude vastu, mis võivad nende või nende poolt ülalpeetavate heaolu ebasoodsalt mõjutada. Nendes skeemides teevad sotsiaalmakseid töötajad või muud isikud või oma töötajate nimel tööandjad, et tagada töötajatele või muudele isikutele, nende ülalpeetavatele või toitja ülalpidamisel olnud isikutele jooksval perioodil või sellele järgnevatel perioodidel õiguse saada sotsiaalkindlustushüvitist.
Sotsiaalkindlustusskeemid on seatud sisse töötajate rühmade jaoks või on seaduse järgi kättesaadavad kõikidele töötajatele või kindlaksmääratud kategooriate töötajatele, sealhulgas ka mittetöötavatele isikutele ja palgatöötajatele. Skeemide valik ulatub erasektori skeemidest, mis on mõeldud ühe tööandja juures töötavate väljavalitud töötajarühmade jaoks, kuni riiklike sotsiaalkindlustuse skeemideni, millega on kaetud riigi kogu tööjõud. Asjaomaste töötajate jaoks võib sellistes skeemides osalemine olla vabatahtlik, kuid tavaliselt on see kohustuslik. Näiteks võib tööandja sisseseatud skeemides osalemine olla nõutav tööandjate ja nende töötajate vahel kollektiivselt kokku lepitud töösuhte tingimuste alusel. |
4.89 |
Eristada saab kaht tüüpi sotsiaalkindlustusskeeme:
|
4.90 |
Sotsiaalkindlustusskeemid, mille valitsemissektori üksused on seadnud sisse ainult oma töötajate, mitte aga kogu töötava elanikkonna jaoks, klassifitseeritakse muude tööga seotud skeemide ja mitte riikliku sotsiaalkindlustuse skeemide alla. |
Netosotsiaalmaksed (D.61)
4.91 |
Määratlus: netosotsiaalmaksed on tegelikud või arvestuslikud maksed, mida kodumajapidamised teevad sotsiaalkindlustusskeemidesse, et katta makstavad sotsiaaltoetused. Netosotsiaalmaksed (D.61) koosnevad järgmisest:
tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed (D.611)
Sotsiaalkindlustusskeemi teenustasud makstakse skeeme haldavatele üksustele. Siin kuuluvad need netosotsiaalmaksete (D.61) arvutamise juurde; need ei ole ümberjaotatavad tehingud, vaid on toodangu ja tarbimiskulutuste osa. |
Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed (D.611)
4.92 |
Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed (D.611) vastavad rahavoole D.121.
Tööandjad maksavad tööandjate tegelikke sotsiaalmakseid riikliku sotsiaalkindlustuse skeemidesse või muudesse tööga seotud sotsiaalkindlustusskeemidesse, et tagada oma töötajatele sotsiaaltoetused. Kuna tööandjate tegelikke sotsiaalmakseid tehakse nende töötajate kasuks, kirjendatakse nende maksete väärtus töötajatele makstavate hüvitiste ühe osana koos rahaliste ja mitterahaliste palkadega. Sotsiaalmaksed kirjendatakse seejärel töötajatepoolsete jooksvate siiretena riikliku sotsiaalkindlustuse skeemidesse ja muudesse tööga seotud sotsiaalkindlustusskeemidesse. See jaotus on jaotatud kaheks kategooriaks:
|
4.93 |
Tegelike sotsiaalmaksete tegemine võib põhikirja või eeskirjade põhjal olla kohustuslik või neid võib teha kollektiivlepingu tulemusena teatavas majandusharus või tööandja ja töötajate vaheliste lepingute tulemusena teatud ettevõttes või seetõttu, et tööleping kohustab neid makseid tegema. Teatud juhtudel võivad maksed olla vabatahtlikud.
Need vabatahtlikud maksed katavad järgmist:
|
4.94 |
Kirjendamise aeg: tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed (D.611) kirjendatakse ajahetkel, kui toimub maksete maksmise kohustuse aluseks olev töö. |
4.95 |
Arvepidamises kirjendatud sotsiaalmaksed, mis makstakse valitsemissektorile, pärinevad kahest allikast: maksuotsuste ja -deklaratsioonidega tõendatud summad või laekunud summad:
Kui on tegemist tööandja kinnipeetavate sotsiaalmaksetega, mis makstakse valitsemissektorile, sisalduvad need palkades, olenemata sellest, kas tööandja on need valitsemissektorile üle kandnud. Seejärel kirjendatakse kogu sotsiaalmaksete summa kodumajapidamiste sektori maksena valitsemissektorile. Tegelikult maksmata summad neutraliseeritakse punktis D.995 valitsemissektorilt tööandjate sektorile tehtud kapitalisiirdena. |
4.96 |
Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed kirjendatakse järgmiselt:
|
Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed (D.612)
4.97 |
Määratlus: tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed (D.612) kujutavad endast sotsiaaltoetuste vastaskirjet (miinus töötajate lõplikud sotsiaalmaksed), mida tööandjad maksavad otse (st need maksed pole seotud tööandjate tegelike sotsiaalmaksetega) oma praegustele või endistele töötajatele ning teistele isikutele, kellel on õigus neid makseid saada.
Need vastavad rahavoole D.122, nagu kirjeldatud töötajatele makstavaid hüvitisi käsitlevas jaotises. Nende väärtus peab põhinema kindlustusmatemaatilistel arvutustel või praeguste töötajate palga mõistlikul protsendil või võrduma jooksvalt finantseeritavate hüvitistega, mis ei ole pensionihüvitised ja mida tööandja maksab sama arvestusperioodi jooksul. Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed (D.612) jaotatakse kahte kategooriasse:
|
4.98 |
Kirjendamise aeg: tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed, mis on otseste kohustuslike sotsiaaltoetuste vastaskirjeks, kirjendatakse perioodil, mille jooksul töö on tehtud. Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed, mis kujutavad endast vabatahtlike otseste sotsiaaltoetuste vastaskirjet, kirjendatakse ajal, kui toetusi makstakse. |
4.99 |
Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed kirjendatakse järgmiselt:
|
Kodumajapidamiste tegelikud sotsiaalmaksed (D.613)
4.100 |
Määratlus: kodumajapidamiste tegelikud sotsiaalmaksed on sotsiaalmaksed, mida töötajad, mittepalgalised töötajad ja mittetöötavad isikud maksavad enda eest sotsiaalkindlustusskeemidele.
Kodumajapidamiste tegelikud sotsiaalmaksed (D.613) jaotatakse kahte kategooriasse:
Kirjendamise aeg: kodumajapidamiste tegelikud sotsiaalmaksed kirjendatakse tekkepõhiselt. Töötavate isikute puhul kirjendatakse ajahetkel, kui maksete maksmise kohustuse aluseks olev töö sooritatakse. Mittetöötavate isikute puhul on selleks ajahetk, mil maksed tuleb teha. Arvepidamise süsteemis kirjendatakse kodumajapidamiste tegelikud sotsiaalmaksed järgmiselt:
|
Kodumajapidamiste sotsiaalmaksete täiendused (D.614)
4.101 |
Määratlus: kodumajapidamiste sotsiaalmaksete täiendused koosnevad omanditulust, mis on teenitud arvestusperioodi jooksul pensioniõiguste ja muude kui pensioniõiguste põhjal.
See jaotus on jaotatud kaheks kategooriaks:
Kodumajapidamiste sotsiaalmaksete täiendused sisalduvad omanditulus, mida pensionifondide haldajad maksavad kodumajapidamistele esmaste tulude jaotamise kontol (pensioniõiguste alusel makstav investeerimistulu, D.442). Kuna tegelikkuses peavad pensionifondide haldajad selle tulu kinni, käsitatakse seda tulude teisese jaotamise kontol tagasimaksena, mille kodumajapidamised teevad pensionifondidele kodumajapidamiste sotsiaalmaksete täiendustena. Kirjendamise aeg: kodumajapidamiste sotsiaalmaksete täiendused kirjendatakse nende tekkimise ajal. |
Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded (D.62)
4.102 |
Jaotuse D.62 all on kolm alljaotust:
|
Rahalised riiklikud sotsiaalkindlustushüvitised (D.621)
4.103 |
Määratlus: rahalised riiklikud sotsiaalkindlustushüvitised on sotsiaalkindlustushüvitised, mida riiklikud sotsiaalkindlustusfondid maksavad kodumajapidamistele rahas. Siit on välja arvatud hüvitused, mida käsitatakse mitterahaliste sotsiaalsiiretena (D.632).
Neid hüvitisi makstakse riikliku sotsiaalkindlustuse skeemide alusel. Hüvitised jagunevad järgmiselt:
|
Muud sotsiaalkindlustushüvitised (D.622)
4.104 |
Määratlus: muud sotsiaalkindlustushüvitised on toetused, mida tööandjad maksavad muude tööga seotud sotsiaalkindlustusskeemide raames. Muud tööga seotud sotsiaalkindlustushüvitised on sotsiaaltoetused (rahalised või mitterahalised), mida sotsiaalkindlustusskeemid (välja arvatud riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) maksavad skeemidesse sissemaksjatele, nende ülalpeetavatele või toitja ülalpidamisel olnud isikutele.
Tavaliselt hõlmavad need:
Muud sotsiaalkindlustushüvitised (D.622) jagunevad järgmiselt:
|
Rahalised sotsiaalabitoetused (D.623)
4.105 |
Määratlus: rahalised sotsiaalabi toetused on jooksvad siirded, mida valitsusüksused või KTKTId teevad kodumajapidamistele, katmaks sotsiaalkindlustushüvitistega kaetud samu vajadusi, kuid mida ei tehta sotsiaalkindlustusskeemi raames, mille puhul nõutakse tavaliselt osalemist sotsiaalmaksete tegemise näol.
Seega on nende hulgast välja arvatud kõik riiklike sotsiaalkindlustusfondide makstavad hüvitised. Sotsiaalabitoetusi võidakse maksta järgmistes olukordades:
Need toetused ei sisalda jooksvaid siirdeid, mida makstakse sündmuste või asjaolude puhul, mida tavaliselt ei korva sotsiaalkindlustusskeemid (st siirdeid, mida tehakse loodusõnnetuste korral ja mida kirjendatakse muude jooksvate siirete või muude kapitalisiirete all). |
4.106 |
Sotsiaaltoetuste, välja arvatud mitterahaliste sotsiaalsiirete (D.62) kirjendamise aeg:
|
4.107 |
Sotsiaaltoetused, välja arvatud mitterahalised sotsiaalsiirded (D.62), kirjendatakse:
|
Mitterahalised sotsiaalsiirded (D.63)
4.108 |
Määratlus: mitterahalised sotsiaalsiirded (D.63) koosnevad individuaalsetest kaupadest ja teenustest, mida valitsusüksused ja KTKTId pakuvad individuaalsetele kodumajapidamistele tasuta või majanduslikult mitteoluliste hindadega, kusjuures kaubad ja teenused on kas turult ostetud või valitsusüksuste ja KTKTIde toodetud turuväline toodang. Neid finantseeritakse maksudest, valitsuse muudest tuludest või riikliku sotsiaalkindlustuse maksetest või KTKTIde puhul annetustest ja omanditulust.
Kodumajapidamistele tasuta või majanduslikult mitteoluliste hindadega osutatavaid teenuseid käsitatakse kui individuaalseid teenuseid, eristamaks neid kollektiivsetest teenustest, mida osutatakse tervele ühiskonnale või suurele osale ühiskonnast, nagu näiteks julgeolek ja tänavavalgustus. Individuaalsed teenused koosnevad peamiselt haridus- ja tervishoiuteenustest, kuigi sageli osutatakse ka muud liiki teenuseid, nagu eluruumide, kultuuri- ja vabaajateenused. |
4.109 |
Mitterahalised sotsiaalsiirded (D.63) jagunevad omakorda järgmiselt.
|
4.110 |
Näiteks on mitterahalised sotsiaalsiirded (D.63) arstiabi ja hambaravi, kirurgiline ravi, haiglaravi, prillid ja kontaktläätsed, meditsiinivahendid ja -seadmed ning muud samalaadsed kaubad ja teenused, mis on seotud sotsiaalsete riskide või vajadustega.
Muudeks näideteks, mis ei ole kaetud sotsiaalkindlustuse skeemiga, on sotsiaalmajutus, eluasemetoetus, lastesõimed, kutseõpe, sõidupiletite soodustused (ainult sotsiaalsetel eesmärkidel) ning teised samalaadsed kaubad ja teenused, mis on seotud sotsiaalsete riskide või vajadustega. Sotsiaalsete riskide või vajadustega ei ole tegemist, kui valitsemissektor varustab kodumajapidamisi kaupade ja teenustega, nagu vabaaja-, kultuuri- või sporditeenused, tasuta või majanduslikult mitteoluliste hindadega: neid käsitatakse mitterahaliste sotsiaalsiiretena – valitsemissektori ja KTKTIde turuvälise toodanguna (D631). |
4.111 |
Kirjendamise aeg: mitterahalised sotsiaalsiirded (D.63) kirjendatakse ajahetkel, kui teenuseid osutatakse, või ajahetkel, kui kodumajapidamistele otse tootjate poolt pakutud kaupade omandiõigus üle läheb.
Mitterahalised sotsiaalsiirded (D.63) kirjendatakse järgmiselt:
Ülekantud kaupade ja teenuste tarbimine kirjendatakse korrigeeritud kasutatava tulu kasutamise kontol. Välismaailma mitterahalisi sotsiaalsiirdeid ei ole olemas (need kirjendatakse D.62 all: sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded). |
MUUD JOOKSVAD SIIRDED (D.7)
Kahjukindlustuse netopreemiad (D.71)
4.112 |
Määratlus: kahjukindlustuse netopreemiad (D.71) on preemiad, mida makstakse institutsionaalsete üksuste poolt sõlmitud kindlustuspoliiside alusel. Individuaalsete kodumajapidamiste sõlmitud kindlustuspoliisid on sõlmitud nende endi algatusel ja enda jaoks, sõltumata nende tööandjatest või valitsemissektorist ning väljaspool sotsiaalkindlustusskeeme. Kahjukindlustuse netopreemiad hõlmavad nii tegelikke preemiaid, mida kindlustuspoliisi omanikud peavad maksma, et saada arvestusperioodi vältel kindlustuskatet (teenitud preemiad), kui ka preemialisandeid, mida makstakse kindlustuspoliiside omanikele omistatavalt omanditulult pärast kindlustusettevõtte teenustasude mahaarvamist.
Kahjukindlustuse netopreemiad on rahalised vahendid, mis pakuvad kaitset mitmesuguste sündmuste või õnnetusjuhtumite korral, mis põhjustavad kaupade või omandi kahjustusi või tekitavad inimestele looduslike või inimlike põhjuste tulemusena kahju, näiteks tulekahjud, üleujutused, varingud, kokkupõrked, vargused, vägivald, õnnetused, haigus jne, või kaitsevad selliste sündmuste nagu haigus, töötus, õnnetused jne tekitatud rahaliste kaotuste puhul. Kahjukindlustuse netopreemiad jagatakse kahte kategooriasse:
|
4.113 |
Kirjendamise aeg: kahjukindlustuse netopreemiad kirjendatakse siis, kui need teenitakse.
Kindlustuspreemiad, millelt teenustasud on maha arvatud, on jooksval perioodil või eelnenud perioodidel makstud kogupreemiate sellised koostisosad, mis katavad riske jooksval perioodil. Jooksval perioodil teenitud preemiaid tuleb eristada preemiatest, mis tuleb jooksval perioodil maksta ja mis peaksid katma nii tulevaste perioodide kui ka jooksva perioodi riske. Kahjukindlustuse netopreemiad kirjendatakse:
|
Kahjukindlustuse nõuded (D.72)
4.114 |
Määratlus: kahjukindlustuse nõuded (D.72) on nõuded, mis kuuluvad maksmisele vastavalt kahjukindlustuse lepingutele, st summad, mida kindlustusandjad on kohustatud maksma inimeste või kaupade (k.a kapitalikaupade) vigastuste või kahjustuste korral.
See jaotus on jaotatud kaheks kategooriaks:
|
4.115 |
Kahjukindlustuse nõuded ei sisalda makseid, mis kujutavad endast sotsiaaltoetusi.
Kahjukindlustuse nõude arveldamist käsitatakse kui siiret nõude esitajale. Selliseid makseid käsitatakse kui jooksvaid siirdeid, isegi juhul, kui tegemist võib olla suurte summadega seoses põhivara hävimisega õnnetuse tõttu või isiku tõsise vigastusega. Erandlikult suuri nõudeid, näiteks katastroofi korral, võib käsitada jooksvate siirete asemel kapitalisiiretena (vt punkti 4.165 alapunkt k). Nõude esitajad ei ole saadavaid summasid tavaliselt kohustatud kasutama mingil kindlal otstarbel ja kaupu või vara, mis on kahjustada saanud või hävinenud, ei pea tingimata parandama või asendama. Nõuded tekivad seoses kahju või vigastustega, mida poliisiomanikud on põhjustanud kolmanda poole omandile või isikutele. Neil juhtudel kirjendatakse kehtivad nõuded nii, nagu kindlustusandjad peaksid need maksma otse kannatanud poolele ja mitte kaudselt poliisiomaniku kaudu. |
4.116 |
Edasikindlustuse netopreemiad ja nõuded arvutatakse täpselt samal viisil kui kahjukindlustuse preemiad ja nõuded. Kuna edasikindlustusseltsid on koondunud vähestesse riikidesse, on enamik edasikindlustuspoliise sõlmitud mitteresidendist üksustega.
Teatavad üksused, eelkõige valitsusüksused, võivad anda tagatise puhuks, kui võlgnik ei täida oma kohustusi tingimustes, mis on kahjukindlustuse tingimustega sama laadi. See on nii, kui väljastatakse palju ühesuguseid tagatisi ja on võimalik reaalselt hinnata kohustuste täitmata jätmise üldmäära. Sel juhul käsitatakse makstud tasusid (ja nendelt teenitud omanditulu) samal viisil kui kahjukindlustuse preemiaid ja nõudeid standardsete laenutagatiste alusel käsitatakse samal viisil kui kahjukindlustuse nõudeid. |
4.117 |
Kirjendamise aeg: kahjukindlustuse nõuded kirjendatakse ajal, kui õnnetus või muu sündmus, mille vastu ollakse kindlustatud, aset leiab.
Need kirjendatakse järgmiselt:
|
Valitsemissektorisisesed jooksvad siirded (D.73)
4.118 |
Määratlus: valitsemissektorisisesed jooksvad siirded (D.73) koosnevad valitsemissektori eri allsektorite (keskvalitsus, osariigi/liidumaa valitsus, kohalik omavalitsus ja riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) omavahelistest siiretest, v.a maksud, subsiidiumid, investeeringutoetused ja muud kapitalisiirded.
Valitsemissektorisiseste jooksvate siirete (D.73) alla ei kuulu tehingud teise üksuse nimel: need kirjendatakse kontodel ainult üks kord selle üksuse ressursside poolel, kes on siirde saaja ja kelle nimel tehing tehti (vt punkt 1.78). Selline olukord tekib esmajoones siis, kui valitsusüksus (näiteks keskvalitsuse struktuuriüksus) korjab makse, mis automaatselt ning täielikult või osaliselt kantakse üle teisele valitsusüksusele (näiteks kohaliku omavalitsuse organile). Sel juhul näidatakse teisele valitsusüksusele määratud maksulaekumisi nii, nagu neid oleks otseselt kogunud see valitsusüksus ise, ja mitte kui valitsemissektorisiseseid jooksvaid siirdeid. Selline variant rakendub eelkõige juhul, kui maksud, mis on määratud teisele valitsusüksusele, kujutavad endast keskvalitsuse poolt kehtestatud maksudele täiendavalt lisatud maksumäärasid. Viivitused, mis esinevad maksude ülekandmisel ühelt valitsusüksuselt teisele, kajastatakse finantskontol kannetega „muud saadavad/makstavad arved”. Maksulaekumiste siirded, mis moodustavad osa keskvalitsuse siirete kogumist teisele valitsusüksusele, lisatakse valitsemissektorisisestesse jooksvatesse siiretesse. Need siirded ei vasta ühelegi konkreetsele maksukategooriale ja neid ei tehta automaatselt, vaid peamiselt teatud fondide kaudu (maakonna ja kohalike omavalitsuste fondid) vastavalt keskvalitsuse kehtestatud jaotusskaalale. |
4.119 |
Kirjendamise aeg: valitsemissektorisisesed jooksvad siirded kirjendatakse ajal, kui kehtivad eeskirjad nende tegemist nõuavad. |
4.120 |
Valitsemissektorisisesed jooksvad siirded kirjendatakse valitsemissektori allsektorite tulude teisese jaotamise konto kasutamise ja ressursside poolel. Valitsemissektorisisesed jooksvad siirded on valitsemissektorisisesed vood ja neid ei kajastata sektori kui terviku konsolideeritud kontol. |
Jooksev rahvusvaheline koostöö (D.74)
4.121 |
Määratlus: jooksev rahvusvaheline koostöö (D.74) hõlmab kõiki rahalisi ja mitterahalisi siirdeid valitsemissektori ja välismaailma valitsuste või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, v.a investeeringutoetused ja muud kapitalisiirded. |
4.122 |
Jaotus D.74 hõlmab järgmist:
Jooksev rahvusvaheline koostöö hõlmab valitsemissektori ja antud maal asuvate rahvusvaheliste organisatsioonide vahelisi siirdeid, kuna rahvusvahelisi organisatsioone ei käsitata kui residendist institutsionaalseid üksusi maades, kus nad asuvad. |
4.123 |
Kirjendamise aeg: kohustuslike siirete korral aeg, millal kehtivad eeskirjad nõuavad siirete tegemist, vabatahtlike siirete korral aga aeg, millal siirded tehakse. |
4.124 |
Jooksvat rahvusvahelist koostööd kirjendatakse järgmiselt:
|
Mitmesugused jooksvad siirded (D.75)
Jooksvad siirded KTKTIdele (D.751)
4.125 |
Määratlus: jooksvad siirded KTKTIdele hõlmavad kõiki vabatahtlikke makseid (v.a pärandid), liikmemakse ja finantsabi, mida KTKTId saavad kodumajapidamistelt (k.a mitteresidendist kodumajapidamistelt) ja vähemal määral teistelt üksustelt. |
4.126 |
Jooksvad siirded KTKTIdele sisaldavad järgmist:
Jooksvatest siiretest KTKTIdele arvatakse välja liikmemaksud või summad, mis makstakse turul tegutsevatele ja firmasid teenindavatele kasumitaotluseta institutsioonidele, nagu näiteks kaubanduskojad või -ühingud. Neid käsitatakse kui makseid osutatud teenuste eest. |
4.127 |
Kirjendamise aeg: jooksvad siirded KTKTIdele kirjendatakse ajal, kui need tehakse. |
4.128 |
Jooksvad siirded KTKTIdele kirjendatakse järgmiselt:
|
Kodumajapidamistevahelised jooksvad siirded (D.752)
4.129 |
Määratlus: kodumajapidamistevahelised jooksvad siirded (D.752) koosnevad kõigist residendist kodumajapidamiste poolt teistele residendist või mitteresidendist kodumajapidamistele tehtud või neilt saadud jooksvatest rahalistest või mitterahalistest siiretest. Esmajoones hõlmavad need emigrantide või alaliselt välismaal elavate (või aasta või kauem välismaal töötavate) töötajate rahaülekandeid oma kodumaal elavatele pereliikmetele või vanemate rahaülekandeid mujal elavatele lastele. |
4.130 |
Kirjendamise aeg: kodumajapidamistevahelised jooksvad siirded kirjendatakse siirde tegemise ajal. |
4.131 |
Jooksvad siirded kodumajapidamiste vahel kirjendatakse järgmiselt:
|
Mitmesugused muud jooksvad siirded (D.759)
Trahvid
4.132 |
Määratlus: kohtu või kvaasijuriidiliste organite poolt institutsionaalsetele üksustele kehtestatud trahve ja karistusi käsitatakse kui mitmesuguseid muid jooksvaid siirdeid (D.759). |
4.133 |
Mitmesuguste muude jooksvate siirete (D.759) alla ei kuulu järgmine:
|
4.134 |
Kirjendamise aeg: trahvid kirjendatakse ajal, kui kohustused tekivad. |
Loteriid ja hasartmängud
4.135 |
Määratlus: loteriipiletite eest makstud või kihlvedudesse paigutatud summad koosnevad kahest osast: teenustasu loteriid või hasartmänge korraldavale üksusele ja järelejääv jooksev siire, mis võitjatele välja makstakse.
Teenustasu võib olla suur ja katta hasartmängude kui teenuste korraldamise maksud. Siirdeid käsitatakse süsteemis nii, nagu nad leiaksid aset otse loteriist või hasartmängudest osavõtjate vahel, seega kodumajapidamiste vahel. Kui neist võtavad osa mitteresidendist kodumajapidamised, võivad kodumajapidamiste sektori ja välismaailma vahel tekkida märkimisväärsed netosiirded. Kirjendamise aeg: järelejäävad jooksvad siirded kirjendatakse ajal, kui need tehakse. |
Kompensatsioonimaksed
4.136 |
Määratlus: kompensatsioonimaksed on institutsionaalsete üksuste poolt inimeste vigastuste või omandi kahjustuste eest teistele institutsionaalsetele üksustele kompensatsiooniks makstavad jooksvad siirded, v.a kahjukindlustuse nõuete väljamaksed. Kompensatsioonimaksed on kohustuslikud maksed, mis määratakse kohtuotsusega, või vabatahtlikud maksed, mis on kohtuväliselt kokku lepitud. Siia kuuluvad valitsusüksuste või KTKTIde vabatahtlikud maksed, millega kompenseeritakse loodusõnnetuste tõttu tekkinud vigastusi või kahjustusi ja mida ei käsitata kui kapitalisiirdeid. |
4.137 |
Kirjendamise aeg: kompensatsioonimaksed kirjendatakse siis, kui need tehakse (vabatahtlikud maksed), või siis, kui need tuleb teha (kohustuslikud maksed). |
4.138 |
Mitmesuguste muude jooksvate siirete muud vormid
|
4.139 |
Kirjendamise aeg: punktis 4.138 loetletud siirded kirjendatakse siis, kui need tegelikult tehakse, v.a valitsemissektori poolt või valitsemissektorile tehtavad siirded, mis kirjendatakse siis, kui need tuleb teha.
Mitmesugused muud jooksvad siirded kirjendatakse:
|
Käibemaksu- ja kogurahvatulupõhised ELi omavahendid (D.76)
4.140 |
Määratlus: käibemaksul ja kogurahvatulul põhinevad kolmanda ja neljanda allika ELi omavahendid (D.76) on jooksvad siirded, mida iga liikmesriigi valitsemissektor maksab Euroopa Liidu institutsioonidele.
Käibemaksupõhised ELi omavahendid (kolmas allikas) (D.761) ja kogurahvatulupõhised ELi omavahendid (neljas allikas) (D.762) on maksed liidu institutsioonide eelarvesse. Iga liikmesriigi makse tase põhineb riigi käibemaksu arvestuse baasil ja kogurahvatulul. Jaotuse D.76 alla kuuluvad ka mitmesugused valitsuse mittemaksulised osamaksed Euroopa Liidu institutsioonidele (D.763). Kirjendamise aeg: käibemaksupõhised ELi omavahendid (kolmas allikas) ja kogurahvatulupõhised ELi omavahendid (neljas allikas) kirjendatakse ajal, kui need maksed tuleb teha. Käibemaksupõhised omavahendid (kolmas allikas) ja kogurahvatulupõhised omavahendid (neljas allikas) kirjendatakse järgmiselt:
|
KOHANDUS PENSIONIÕIGUSTE MUUTUSTE ARVESSEVÕTMISEKS (D.8)
4.141 |
Määratlus: kohandus pensioniõiguste muutuste arvessevõtmiseks (D.8) on kohandus, mis on vaja teha, et kodumajapidamiste säästus oleks nähtav muutus pensioniõigustes, millele kodumajapidamistel on kindlaksmääratud õigus. Pensioniõiguste muutus tuleneb maksetest ja hüvitistest, mis on kirjendatud sotsiaalmaksetena tulude teisese jaotamise kontol. |
4.142 |
Kuna kodumajapidamisi käsitatakse süsteemi finantskontodel ja bilansis nii, nagu kuuluksid pensioniõigused neile, siis on vaja kohanduskirjet, kindlustamaks, et pensionituludest suuremad pensionimaksed ei mõjutaks kodumajapidamise säästu.
Et seda efekti neutraliseerida, siis järgmise kohandusega saadav summa: tegelike ja arvestuslike sotsiaalmaksete koguväärtus pensioniskeemidesse makstavate pensionide suhtes, millele kodumajapidamistel on kindlaksmääratud õigus
lisatakse kodumajapidamiste tulude kasutamise kontodel kasutatavale tulule või korrigeeritud kasutatavale tulule enne säästu. Sel moel on kodumajapidamiste sääst sama suur, nagu ta oleks siis, kui pensionimakseid ja pensionitulusid ei kirjendataks kui jooksvaid siirdeid tulude teisese jaotamise kontol. See kohanduskirje on vajalik selleks, et viia kodumajapidamiste sääst kooskõlla nende pensioniõiguste muutusega, mida kirjendatakse süsteemi finantskontol. Vastupidised kohandused on muidugi vajalikud pensionide maksmise eest vastutavate üksuste tulude kasutamise kontodel. |
4.143 |
Kirjendamise aeg: kohandus kirjendatakse vastavalt seda moodustavate rahavoogude liikumise ajale. |
4.144 |
Kohandus pensioniõiguste muutuste arvessevõtmiseks kirjendatakse:
|
KAPITALISIIRDED (D.9)
4.145 |
Määratlus: kapitalisiirete korral peab vähemalt üks tehinguosalistest vara soetama või realiseerima. Sõltumata sellest, kas kapitalisiirded on rahalised või mitterahalised, on nende tulemuseks finants- või mittefinantsvara sama suur muutus, mida näidatakse tehingu ühe või mõlema osalise bilansis |
4.146 |
Mitterahaline kapitalisiire hõlmab vara (v.a varud ja sularaha) omandiõiguse üleminekut või kohustuse kustutamist võlausaldaja poolt, mille eest ei saada mingit vastutasu.
Rahaline kapitalisiire hõlmab sularaha siiret, mille esimene tehinguosaline on saanud vara (v.a varud) realiseerimise teel või mida teine osaline peaks või peab kasutama vara (v.a varude) soetamiseks. Teine osaline, kapitalisiirde saaja, on kohustatud kasutama sularaha vara soetamiseks. See on kapitalisiirde tegemise tingimuseks. Mitterahalise vara siirdeväärtust hinnatakse vastavalt eeldatavale hinnale, millega saaks vara kas kasutatuna või uuena turul müüa, lisades sellele kõik transpordi-, paigaldamis- ja muud kulud, mida kannab omandiõiguse üleminekul omandi üleandja, kuid arvates välja kõik sellised kulud, mida kannab saaja. Finantsvara siirdeid hinnatakse samal viisil kui finantsvara või -kohustuste muud soetamist või realiseerimist. |
4.147 |
Kapitalisiirded sisaldavad kapitalimakse (D.91), investeeringutoetusi (D.92) ja muid kapitalisiirdeid (D.99). |
Kapitalimaksud (D.91)
4.148 |
Määratlus: kapitalimaksud (D.91) on maksud, mida ebaregulaarselt ja väga harva kogutakse institutsionaalsetele üksustele kuuluva vara väärtuselt või omakapitalilt või sellise vara väärtuselt, mida institutsionaalsete üksuste vahel päranduse, isikutevaheliste kingituste või muude siirete tulemusel üle kantakse. |
4.149 |
Kapitalimaksude (D.91) alla kuuluvad:
Makse kapitalikasumilt ei kirjendata kapitalimaksudena, vaid jooksva maksuna tulult, omandilt vm. |
4.150 |
Arvepidamises kirjendatud maksud pärinevad kahest allikast: maksuotsuste ja -deklaratsioonidega tõendatud summad või laekunud maksud:
|
4.151 |
Kapitalimaksud kirjendatakse järgmiselt:
|
Investeeringutoetused (D.92)
4.152 |
Määratlus: investeeringutoetused (D.92) on valitsuste või välismaailma rahalised või mitterahalised kapitalisiirded teistele residendist või mitteresidendist institutsionaalsetele üksustele, et finantseerida täies mahus või osaliselt nende põhivara soetamise kulutusi.
Välismaailma poolt tehtud investeeringutoetused sisaldavad toetusi, mida Euroopa Liidu institutsioonid on otse teinud (näiteks Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) siirded). |
4.153 |
Mitterahalised investeeringutoetused hõlmavad transpordivahendite, masinate ja muude seadmete siirdeid valitsemissektorilt teistele residendist või mitteresidendist üksustele, samuti ehitiste või teiste rajatiste otsest pakkumist residendist või mitteresidendist üksustele. |
4.154 |
Valitsemissektori poolt majanduse teiste sektorite kasuks tehtud kapitalimahutuse väärtus kirjendatakse investeeringutoetustena, kui soodustatud üksus on identifitseeritav ja kui temast saab kapitali omanik. Neil juhtudel kirjendatakse kapitalimahutus soodustatud üksuse kapitalikontol vara muutustena ja seda finantseeritakse investeeringutoetuse abil, mida kirjendatakse sama konto kohustuste ja netoväärtuse muutustena. |
4.155 |
Investeeringutoetused (D.92) hõlmavad nii ühekordseid makseid, mis on ette nähtud sama perioodi jooksul toimuva kapitalimahutuse rahastamiseks, kui ka varasemal perioodil toimunud kapitalimahutusega seotud osamakseid. Investeeringutoetustena käsitatakse valitsemissektori poolt ettevõtetele tehtud aastamaksete osi, mis kujutavad endast ettevõtete poolt valitsemissektori kapitalimahutuse projektide tegemiseks võetud võlgade tagasimakseid. |
4.156 |
Valitsemissektori makstavad intressitoetused ei kuulu investeeringutoetuste alla. Intressikulude osa, mille riigiasutused on enda kanda võtnud, on jooksev jaotustehing. Sellegipoolest, kui toetusel on kaks eesmärki – finantseerida võetud võla tagasimaksmist ning laenatud kapitali intressi maksmist – ja kui neid kaht elementi pole võimalik eristada, siis käsitatakse kogu toetust arvepidamises kui investeeringutoetust. |
4.157 |
Investeeringutoetused mittefinantsettevõtetele ja kvaasikorporatiivsetele mittefinantsettevõtetele hõlmavad lisaks eraettevõtetele antud toetustele ka institutsionaalseteks üksusteks peetavatele avaliku sektori ettevõtetele antud kapitalitoetusi, tingimusel et toetust andnud valitsusüksusele ei teki selle tulemusena nõuet avaliku sektori ettevõtte vastu. |
4.158 |
Investeeringutoetused kodumajapidamiste sektorile sisaldavad seadmete ja moderniseerimise toetusi ettevõtetele, mis ei ole korporatiivsed või kvaasikorporatiivsed ettevõtted, samuti toetusi kodumajapidamistele eluruumide ehitamiseks, ostmiseks ja parendamiseks. |
4.159 |
Investeeringutoetused valitsemissektorile hõlmavad makseid (v.a intressitoetused), mis on tehtud valitsemissektori allsektoritele eesmärgiga rahastada kapitalimahutust. Valitsemissektorisisesed investeeringutoetused on valitsemissektorisisesed vood ja neid ei kajastata sektori kui terviku konsolideeritud kontol. Valitsemissektorisiseste investeeringutoetuste näideteks on keskvalitsuse siirded kohalikele omavalitsustele, mis on ette nähtud spetsiaalselt selleks, et rahastada nende kapitali kogumahutust põhivarasse. Mitmesugusteks kindlaksmääramata otstarveteks ette nähtud siirded kirjendatakse valitsemissektorisiseste jooksvate siiretena, isegi kui neid kasutatakse kapitalimahutuse kulude katmiseks. |
4.160 |
Valitsemissektori ja välismaailma investeeringutoetusi kasumitaotluseta institutsioonidele eristatakse jooksvatest siiretest kasumitaotluseta institutsioonidele punktis 4.159 esitatud kriteeriumide alusel. |
4.161 |
Investeeringutoetused välismaailmale piirduvad siiretega, mis on ette nähtud spetsiaalselt selleks, et rahastada mitteresidendist üksuste kapitalimahutust. Need sisaldavad näiteks ühepoolseid siirdeid sildade, teede, vabrikute, haiglate või koolide ehitamiseks arengumaades või rahvusvahelistele organisatsioonidele hoonete ehitamiseks. Need võivad hõlmata nii teatava perioodi jooksul tehtavaid osamakseid kui ka üksikmakseid. See jaotus katab ka kapitalikaupade tarnimist tasuta või odavamalt. |
4.162 |
Kirjendamise aeg: rahalised investeeringutoetused kirjendatakse siis, kui makse tuleb teha. Mitterahalised investeeringutoetused kirjendatakse siis, kui vara omandiõigus üle antakse. |
4.163 |
Investeeringutoetused kirjendatakse järgmiselt:
|
Muud kapitalisiirded (D.99)
4.164 |
Määratlus: muud kapitalisiirded (D.99) hõlmavad siirdeid, v.a investeeringutoetused ja kapitalimaksud, mis iseenesest tulu ümber ei jaota, vaid jaotavad ümber sääste või vara (rikkust) majanduse erinevate sektorite või allsektorite või välismaailma vahel. Need võivad olla rahalised või mitterahalised (võlgade ülevõtmine või võlgade kustutamine) ja need vastavad vara vabatahtlikele siiretele. |
4.165 |
Muud kapitalisiirded (D.99) sisaldavad järgmisi tehinguid:
|
4.166 |
Kirjendamise aeg määratakse järgmiselt:
|
4.167 |
Muud kapitalisiirded kirjendatakse sektorite ja välismaailma kapitalikonto kohustuste ja netoväärtuse muutustes. |
TÖÖTAJATE AKTSIAOPTSIOONID
4.168 |
Mitterahalise tulu erivorm on see, kui tööandja annab töötajale õiguse osta teataval kuupäeval tulevikus aktsiaid (osakuid) kindlaksmääratud hinnaga. Töötajate aktsiaoptsioonid sarnanevad tuletisinstrumentidega ja töötaja ei pruugi optsiooni kasutada, sest aktsia hind on nüüd madalam kui hind, millega ta saab optsiooni kasutada, või kuna ta on selle tööandja teenistusest lahkunud ja seega kaotanud oma optsiooni. |
4.169 |
Tavaliselt teatab tööandja oma töötajatele otsusest teha aktsiaoptsioon kättesaadavaks teatava hinnaga (täitmishind) teatava aja möödudes ja teatavatel tingimustel (näiteks tingimus, et töötaja töötab endiselt selles ettevõttes, või sõltuvalt ettevõtte majandustulemustest). Töötaja aktsiaoptsiooni kirjendamise aeg tuleb rahvamajanduse arvepidamises hoolikalt täpsustada. Aktsiaoptsiooni võimaldamise kuupäev on see, mil töötajale antakse aktsiaoptsioon, üleandmiskuupäev on kõige varasem kuupäev, millal optsiooni saab kasutada, ja kasutamiskuupäev on päev, millal optsiooni tegelikult kasutatakse (või optsioon aegub). |
4.170 |
Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi nõukogu (IASB) raamatupidamissoovitused näevad ette, et ettevõte tuletab võimaldamise kuupäeval optsioonide õiglase väärtuse, korrutades osakute selleaegse täitmishinna nende optsioonide arvuga, mida on üleandmiskuupäeval eeldatavasti võimalik kasutada, ning jagades nende teenistusaastate arvuga, mille täitumist üleandmiskuupäevani eeldatakse. |
4.171 |
Kui ei ole jälgitavat turuhinda ning ettevõte ei ole andnud eespool esitatud soovituste kohaselt hinnangulist väärtust, võib ESA raames optsioonide väärtuse arvestada aktsiaoptsioonide hinnamudelit kasutades. Nende mudelite eesmärk on hinnata kaht optsiooni väärtust mõjutavat tegurit. Esimene mõjutaja on hinnang sellele, kui palju asjaomaste aktsiate turuhind ületab üleandmiskuupäeval täitmishinda. Teise mõjuna võetakse arvesse eeldust, et hind tõuseb üleandmiskuupäeva ja kasutamiskuupäeva vahel veelgi. |
4.172 |
Enne optsiooni kasutamist on tööandja ja töötaja vaheline kokkulepe tuletisinstrumendi laadi ja seda näidatakse sellisena mõlema osalise finantskontol. |
4.173 |
Töötaja aktsiaoptsiooni väärtust tuleb hinnata optsiooni võimaldamise kuupäeval. See summa tuleb lisada töötaja hüvitise osaks, jaotatuna perioodile optsiooni võimaldamise kuupäeva ja üleandmiskuupäeva vahel, kui võimalik. Kui see ei ole võimalik, tuleb optsiooni väärtus kirjendada üleandmiskuupäeval. |
4.174 |
Töötajate aktsiaoptsioonide haldamisega seotud kulud kannab tööandja ja neid käsitatakse vahetarbimise osana nagu teisigi haldusülesandeid, mis on seotud töötajatele makstavate hüvitistega. |
4.175 |
Kuigi aktsiaoptsiooni väärtust käsitatakse tuluna, ei ole töötaja aktsiaoptsioonid seotud investeerimistuluga. |
4.176 |
Finantskontol vastab töötaja aktsiaoptsioonide soetamine kodumajapidamiste poolt töötajatele makstavate hüvitiste vastavale osale koos tööandja vastava kohustusega. |
4.177 |
Põhimõtteliselt tuleb kõiki väärtuse muutusi optsiooni võimaldamise kuupäeva ja üleandmise kuupäeva vahel käsitada töötajatele makstava hüvitise osana, samal ajal kui muutusi üleandmiskuupäeva ja kasutamiskuupäeva vahel ei käsitata töötajatele makstava hüvitisena, vaid kapitalikasumi või -kahjumina. Tegelikkuses ei ole üldse tõenäoline, et töötaja aktsiaoptsioonidega seotud tööandjate hinnangulisi kulusid muudetakse optsiooni võimaldamise ja kasutamiskuupäeva vahel. Praktilistel kaalutlustel käsitatakse kogu väärtuse suurenemist optsiooni võimaldamise ja kasutamise kuupäeva vahel seepärast kapitalikasumi või -kahjumina. Aktsiahinna tõusmine täitmishinnast kõrgemale on töötaja kapitalikasum ja tööandja kapitalikahjum ning vastupidi. |
4.178 |
Töötaja aktsiaoptsiooni kasutamise korral bilansikanne kaob ja see tuleb asendada soetatud aktsiate (osakute) väärtusega. See klassifitseerimismuudatus toimub tehingute kaudu finantskontol ja mitte vara muude mahumuutuste konto kaudu. |
5. PEATÜKK
FINANTSTEHINGUD
5.01 |
Määratlus: finantstehingud (F) on tehingud finantsvara (AF) ja -kohustustega residentidest institutsionaalsete üksuste vahel ning residentidest ja mitteresidentidest institutsionaalsete üksuste vahel. |
5.02 |
Finantstehing institutsionaalsete üksuste vahel on finantsvara ja vastavate kohustuste samaaegne loomine või likvideerimine või finantsvara omandiõiguse üleminek või -kohustuste enda kanda võtmine. |
FINANTSTEHINGUTE ÜLDTUNNUSED
Finantsvara, finantsnõuded ja -kohustused
5.03 |
Määratlus: finantsvara hulka kuuluvad kõik finantsnõuded, omandiväärtpaberid ja rahaline kuld kullakangides. |
5.04 |
Finantsvara on väärtuse säilitaja, mis seisneb teatavas ajavahemikus varade valdamisest või kasutamisest vara omanikule laekuvas ühekordses või perioodilises tulus. See on vahend, mis kannab väärtust edasi ühest aruandeperioodist teise. Kasu realiseeritakse maksete kaudu, milleks on tavaliselt sularaha (AF.21) ja arveldushoiused (AF.22). |
5.05 |
Määratlus: finantsnõue on võlausaldaja õigus saada võlgnikult makset või perioodilisi makseid.
Finantsnõuded on finantsvara, millega seonduvad vastavad kohustused. Omandiväärtpabereid ja investeerimisfondide aktsiaid või osakuid (AF.5) peetakse finantsvaraks koos vastava kohustusega isegi siis, kui omaniku nõue äriühingu vastu ei ole fikseeritud summa. |
5.06 |
Määratlus: kohustused tekivad, kui võlgnik on kohustatud tegema võlausaldajale makset või perioodilisi makseid. |
5.07 |
Rahandusasutustes reservvarana hoitavat rahalist kulda kullakangides peetakse finantsvaraks isegi siis, kui omanikul puuduvad nõuded teiste määratud üksuste vastu. Kullakangidega seonduvad kohustused puuduvad. |
Tingimuslik vara ja tingimuslikud kohustused
5.08 |
Määratlus: tingimuslik vara ja tingimuslikud kohustused on kokkulepped, mille kohaselt üks pool on kohustatud tegema teisele üksusele makse või perioodilisi makseid üksnes teatavate konkreetsete tingimuste esinemise korral.
Kuna need kokkulepped ei tekita tingimusteta kohustusi, ei käsitata tingimuslikku vara ja tingimuslikke kohustusi finantsvara ja -kohustustena. |
5.09 |
Tingimuslik vara ja tingimuslikud kohustused hõlmavad:
|
5.10 |
Tingimuslik vara ja tingimuslikud kohustused ei hõlma:
|
5.11 |
Kuigi tingimuslikku vara ja tingimuslikke kohustusi ei kajastata arvepidamises, on need olulised poliitika ja analüüsi seisukohast ning teavet nende kohta tuleb koguda ja esitada lisaandmetena. Kuigi tingimusliku vara ja tingimuslike kohustuste eest ei pruugi olla võlgnetavaid makseid, võib ettenägematute kulude kõrge tase viidata neid pakkuvate üksuste soovimatule riskitasemele. |
Lahter 5.1 — Tagatiste käsitlemine süsteemis
B5.1.1. |
Määratlus: tagatised on kokkulepped, mille puhul tagatiseandja võtab laenuandja ees kohustuse tasuda laenuandjale kahju, juhul kui laenuvõtja ei täida kohustust.
Tagatise andmise eest tuleb enamasti maksta tasu. |
B5.1.2. |
Eristatakse kolme erinevat liiki tagatisi. See kehtib üksnes finantsvara puhul antavate tagatiste suhtes. Tootja garantiidele või muus vormis tagatistele ei ole kavas kehtestada erikäsitlust. Tagatiste kolm liiki on:
|
Finantsvara ja -kohustuste kategooriad
5.12 |
Eristatakse kaheksat finantsvara kategooriat:
|
5.13 |
Iga finantsvara vastaspooleks on kohustus, erandiks on rahandusasutustes reservvarana hoitav rahaline kuld kullakangides, mis klassifitseeritakse rahalise kulla ja eriarveldusühikute kategooriasse (F.1). Selle erandiga eristatakse kaheksat kohustuste kategooriat, millest igaüks on vastava finantsvara vastaspoolel. |
5.14 |
Finantstehingute klassifitseerimine vastab finantsvara ja -kohustuste klassifikatsioonile. Eristatakse kaheksat finantstehingute kategooriat seoses
|
5.15 |
Finantsnõuete ja -kohustuste sümmeetria tõttu kasutatakse terminit „instrument” nii finantstehingute varalise kui ka kohustuste aspekti suhtes. Selle kasutamine ei tähenda finantsvara ja -kohustuste ulatuse laiendamist bilansiväliste kohustuste lisamise teel, mida mõnikord kirjeldatakse finantsinstrumentidena rahandus- ja finantsstatistikas. |
Bilansid, finantskonto ja muud vood
5.16 |
Bilansis kajastatakse finantsvara ja -kohustusi kindlal ajahetkel. Finantstehingud kajastuvad muutustena alg- ja lõppbilansi vahel. Siiski on alg- ja lõppbilansi kirjed üksteisest erinevad ka muude voogude tõttu, mis ei ole institutsionaalsete üksuste vahel vastastikuse lepingu alusel toimunud tehingud. Muud vood on jaotatud ühelt poolt finantsvara ja -kohustuste ümberhindamise tõttu tekkivateks muutusteks ning teiselt poolt sellisteks muutusteks finantsvara ja -kohustuste mahus, mis ei tulene finantstehingutest. Ümberhindlusi kajastatakse ümberhindluskontol ja mahumuutusi vara muude mahumuutuste kontol. |
5.17 |
Finantskonto on tehinguid kirjendavate kontode kogumis viimane konto. Finantskontol ei ole teise kontosse edasi kantavat tasakaalustavat kirjet. Finantskonto tasakaalustav kirje, finantsvara netosoetamine miinus kohustuste netovõtmine, on netolaenuandmine (+) või -laenuvõtmine (-) (B.9F). |
5.18 |
Finantskonto tasakaalustav kirje on kontseptuaalselt identne kapitalikonto omaga. Tegelikkuses on need arvud sageli lahknevad, sest neid arvutatakse erinevate statistiliste andmete alusel. |
Väärtuse arvestamine
5.19 |
Finantstehinguid kajastatakse tehinguväärtuses, st omavääringus, milles asjaomaseid finantsvarasid ja/või -kohustusi tekitatakse, likvideeritakse, vahetatakse või võetakse üle institutsionaalsete üksuste vahel, ja üksnes ärilistel kaalutlustel. |
5.20 |
Finantstehingud ja nende finants- või mittefinants-vastastehingud kirjendatakse samas tehinguväärtuses. Esineb kolm võimalust:
|
5.21 |
Tehinguväärtus on seotud konkreetse finantstehingu ja selle vastastehinguga. Kontseptuaalselt tuleb tehinguväärtust eristada väärtusest, mis põhineb turul noteeritud hinnal, õiglasel turuhinnal või mis tahes hinnal, mille eesmärk on väljendada samalaadse klassi finantsvara ja/või -kohustuste üldisi hindu. Juhtudel, kui finantstehingu vastastehing on näiteks siire ja seetõttu võib finantstehingu sooritada muudel kui ärilistel kaalutlustel, määratakse tehinguväärtus finantsvara ja/või -kohustuste jooksva turuväärtusega. |
5.22 |
Tehinguväärtus ei sisalda teenustasusid, lõive, komisjonitasusid ega muid samalaadseid makseid tehingute tegemise käigus osutatud teenuste eest; kõnealused näitajad tuleb kirjendada maksetena teenuste eest. Finantstehingute eest makstavad maksud jäetakse samuti arvesse võtmata ja neid käsitatakse teenusemaksudena tootemaksude raames. Kui finantstehinguga tekib uus kohustus, võrdub tehinguväärtus tekkinud kohustuse summaga, millest on maha arvatud ettemakstud intress. Samamoodi peab tehinguväärtus kohustuse lõppemisel nii võlausaldaja kui ka võlgniku puhul vastama kohustuse vähenemisele. |
Neto- ja brutokirjendamine
5.23 |
Määratlus: finantstehingute netokirjendamine tähendab, et finantsvarade soetamise kajastamisel on maha arvatud finantsvarade realiseerimine ning kohustuste võtmise kajastamisel on maha arvatud kohustuste tasumine.
Finantstehinguid võib kajastada netoväärtuses finantsvarade lõikes erinevate tunnuste ja erinevate võlgnike või võlausaldajatega, tingimusel et need on samas kategoorias või alamkategoorias. |
5.24 |
Määratlus: finantstehingute brutokirjendamine tähendab, et finantsvarade soetamine ja realiseerimine kirjendatakse eraldi ning samuti kirjendatakse eraldi kohustuste võtmine ja tagasimaksmine.
Finantstehingute brutokirjendamise korral on netolaenuandmine ja -laenuvõtmine võrdne netokirjendamise korral leitud netolaenuandmise ja -laenuvõtmisega. Finantsturu üksikasjaliku analüüsi puhul tuleb finantstehingud kirjendada brutos. |
Konsolideerimine
5.25 |
Määratlus: finantskontol konsolideerimine tähendab, et teatud institutsionaalsete üksuste rühma finantsvaradega tehtud tehingud tasaarvestatakse sama institutsionaalsete üksuste rühma kohustustega tehtud vastastehingutega.
Konsolideerida saab kogumajanduse, institutsionaalsete sektorite ja allsektorite tasandil. Välisfinantskonto on määratluse järgi konsolideeritud konto, sest süsteemis kajastatakse üksnes mitteresidendist institutsionaalsete üksuste tehinguid residendist institutsionaalsete üksustega. |
5.26 |
Erinevatele analüüsiliikidele sobivad erinevad konsolideerimise tasemed. Näiteks kogumajanduse finantskonto konsolideerimise puhul tulevad esile majanduse finantstehingud mitteresidendist institutsionaalsete üksustega, sest kõik residentidest institutsionaalsete üksuste finantstehingud tasaarvestatakse konsolideerimisel. Sektorite konsolideerimine võimaldab jälgida kõiki finantstehinguid netolaenuandjatest ja -laenuvõtjatest sektorite vahel. Finantsinstitutsioonide puhul võib konsolideerimine allsektori tasandil anda rohkem üksikasju finantsvahenduse kohta ja võimaldab näiteks kindlaks teha rahaloomeasutuste tehinguid teiste finantsinstitutsioonidega ning ka teiste residentidest sektorite ja mitteresidentidest institutsionaalsete üksustega. Teine valdkond, milles konsolideerimine allsektori tasandil võib olla teabe seisukohalt oluline, on valitsemissektor, sest valitsemistasandi erinevate allsektorite tehinguid ei elimineerita. |
5.27 |
Üldjuhul ESA 2010 arvestuskirjeid ei konsolideeri, sest konsolideeritud finantskonto eeldab teavet institutsionaalsete üksuste rühma vastaspoole kohta. See eeldab finantstehingu andmeid kellelt-kellele-põhimõttel. Näiteks eeldab valitsemissektori konsolideeritud kohustuste koostamine, et valitsemissektori kohustuste omanike seas eristatakse valitsemissektorit ja muid institutsionaalseid üksusi. |
Tasaarvestus
5.28 |
Määratlus: tasaarvestus on konsolideerimine üksiku institutsionaalse üksuse tasandil, kusjuures sama tehinguühiku kohta käivad arvestuskirjed konto mõlemal poolel tasaarvestatakse. Tasaarvestust tuleb vältida, välja arvatud juhul, kui algandmed on puudulikud. |
5.29 |
Tasaarvestust võib teha erinevas ulatuses, kui tehingud kohustustega lahutatakse tehingutest finantsvaradega samas finantsvara kategoorias või alamkategoorias. |
5.30 |
Kui institutsionaalse üksuse osakond ostab sama institutsionaalse üksuse teise osakonna emiteeritud võlakirju, ei kajasta üksuse finantskonto tehingut nõude soetamisena ühe osakonna poolt teise osakonna vastu. Tehingut kajastatakse pigem kohustuste lõppemisena kui konsolideeritud varade soetamisena. Selliseid finantsinstrumente vaadeldakse tasaarvestatuna. Tasaarvestust tuleb vältida juhul, kui finantsinstrumenti tuleb õiguslikest nõuetest lähtudes kirjendada nii vara kui ka kohustuse poolel. |
5.31 |
Tasaarvestus võib olla möödapääsmatu institutsionaalse üksuse poolt tuletisinstrumentidega tehtud tehingute puhul, sest nende puhul ei ole eraldi andmed tehingute kohta vara ja kohustustega tavaliselt kättesaadavad. Nende tehingute puhul on otstarbekas teha tasaarvestus, sest tuletisinstrumentide positsiooni väärtused võivad muutuda, st minna vara positsioonilt üle kohustuse positsioonile, sest tuletisinstrumendilepingu alusinstrumendi väärtus muutub lepinguhinna suhtes. |
Finantstehingute arvepidamiseeskirjad
5.32 |
Neljakordne kirjendamine on arvepidamise tava, mille puhul iga tehingut, milles osaleb kaks institutsionaalset üksust, kajastab kumbki üksus kaks korda. Näiteks sularaha eest kaupu vahetavate ettevõtete puhul tehakse kanded mõlema üksuse tootmiskontol ja finantskontol. Arvepidamise neljakordne kirjendamine tagab tehinguga seotud institutsionaalsete üksuste aruandluse sümmeetria ja seega kontode kooskõla. |
5.33 |
Finantstehingul on alati vastastehing. See vastastehing võib olla finantstehing või mittefinantstehing. |
5.34 |
Kui tehing ja tema vastastehing on mõlemad finantstehingud, muudavad nad finantsvara ja -kohustuste koostist ning võivad muuta nii institutsionaalsete üksuste finantsvara kui ka kohustuste kogusuurust, kuid ei muuda netolaenuandmist/-võtmist ega netoväärtust. |
5.35 |
Finantstehingute vastastehingud võivad olla mittefinantstehingud, nagu tehingud toodetega, jaotustehingud või tehingud mittetoodetud mittefinantsvaraga. Kui finantstehingu vastastehing ei ole finantstehing, siis sellega seonduv institutsionaalsete üksuste netolaenuandmise/-võtmise väärtus muutub. |
Finantstehing, mille vastastehing on jooksev või kapitalisiire
5.36 |
Finantstehingu vastastehing võib olla siire. Sellisel juhul on finantstehing seotud muutusega finantsvara omandiõiguses või võlgnikuna kohustuse enda kanda võtmisega, mida nimetatakse võla enda kanda võtmiseks, või samal ajal finantsvara ja vastaskohustuse likvideerimisega, mida nimetatakse võla kustutamiseks või võla tühistamiseks. Võla enda kanda võtmine ja võla kustutamine on kapitalisiirded (D.9), mis kirjendatakse kapitalikontol. |
5.37 |
Kui kvaasikorporatiivse ettevõtte omanik võtab enda kanda kvaasikorporatiivse ettevõtte kohustusi või tühistab finantsnõuded kvaasikorporatiivse ettevõtte vastu, siis võla enda kanda võtmise või võla kustutamise vastastehing on tehing omandiväärtpaberitega (F.51). Kui aga toimingu eesmärk on akumuleerunud kahjumi või erakordselt suure kahjumi katmine või kui toiming tehakse pideva kahjumi kontekstis, siis klassifitseeritakse toiming mittefinantstehinguks – jooksvaks või kapitalisiirdeks. |
5.38 |
Kui valitsus kustutab või võtab enda kanda võla avaliku sektori ettevõttelt, mis kaob institutsionaalse üksusena süsteemist, siis ei kirjendata kapitali- või finantskontol mingit tehingut. Sellisel juhul kirjendatakse voog vara muude mahumuutuste kontol. |
5.39 |
Kui valitsus kustutab või võtab enda kanda avaliku sektori ettevõtte võla osana lähiajal teostatavast erastamisprotsessist, siis vastastehing on tehing omandiväärtpaberitega (F.51) erastamise kogutulude ulatuses. Teisisõnu, kui valitsus kustutab või võtab enda kanda avaliku sektori ettevõtte võla, peetakse seda ettevõtte omakapitali ajutiseks suurendamiseks valitsuse poolt. Erastamine tähendab avaliku sektori ettevõtte üle kontrolli üleandmist omandiväärtpaberite müümise teel. Selline võlgade kustutamine või enda kanda võtmine viib avaliku sektori ettevõtte omavahendite suurenemisele, isegi kui omandiväärtpabereid ei emiteerita. |
5.40 |
Lootusetu võla mahakandmine või allahindamine võlausaldajate poolt ja kohustuse ühepoolne kustutamine võlgniku poolt, mida nimetatakse võla tasumisest keeldumiseks, ei ole tehingud, sest need ei ole seotud institutsionaalsete üksuste vahel vastastikuse kokkuleppe alusel toimuvate tehingutega. Võlausaldajapoolne lootusetu võla mahakandmine või ebatõenäoliselt laekuva võlgnevuse allahindamine kirjendatakse vara muude mahumuutuste kontol. |
Finantstehing, mille vastastehing on omanditulu
5.41 |
Finantstehingu vastastehing võib olla omanditulu. |
5.42 |
Intressi (D.41) saavad võlausaldajad ja maksavad võlgnikud teatavat liiki finantsnõuete puhul, mis klassifitseeritakse järgmistesse kategooriatesse: rahaline kuld ja eriarveldusühikud (AF.1), sularaha ja hoiused (AF.2), võlaväärtpaberid (AF.3), laenud (AF.4) ja muud saadavad/makstavad arved (AF.8). |
5.43 |
Intressi kirjendatakse aja jooksul pidevalt võlausaldajale tasumata võla põhiosale lisanduvana. Intressi (D.41) kirje vastastehing on finantstehing, mis on aluseks võlausaldaja finantsnõudele võlgniku vastu. Intressi kogunemine kajastatakse finantskontol koos finantsinstrumendiga, millega intress on seotud. Selle finantstehingu tulemuseks on intressi reinvesteerimine. Tegelikku intressi maksmist ei kirjendata intressina (D.41), vaid tehinguna sularaha ja hoiustega (F.2), mille vastaskirjeks on vastava vara tagasimakse samas ulatuses ja mis vähendab võlausaldaja netofinantsnõudeid võlgniku vastu. |
5.44 |
Kui tekkinud intressi ei maksta siis, kui see kuulub maksmisele, tekitab see intressiviiviseid. Kuna kajastatakse tekkinud intressi, siis intressiviivised ei muuda finantsvara või -kohustuste kogusuurust. |
5.45 |
Ettevõtete tulu sisaldab dividende (D.421), kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest välja võetud summasid (D.422), reinvesteeritud tulu välismaistelt otseinvesteeringutelt (D.43) ja kodumaiste ettevõtete jaotamata kasumit. Reinvesteeritud tulu puhul on vastasfinantstehingu tulemuseks varalt saadud tulu reinvesteerimine otseinvesteeringu saanud ettevõttesse. |
5.46 |
Dividende kajastatakse investeerimistuluna sellel hetkel, kui aktsiate noteeritud hind ei sisalda enam dividende. Seda kohaldatakse ka kvaasikorporatiivsete ettevõtete tulust välja võetud summade suhtes. Teistmoodi kajastatakse erakordselt suuri dividende või tulust välja võetud summasid, mis ei ole kooskõlas hiljutise kogemusega tulusummast, mida ettevõtte omanikele on olnud võimalik jaotada. Sellist üleliigset jaotamist kajastatakse finantskontol omakapitali väljavõtmisena ja mitte investeerimistuluna. |
5.47 |
Investeerimisfondide saadavat omanditulu, millest on maha arvatud halduskulude osa ja mis on määratud aktsionäridele, ehkki seda ei jaotata, kajastatakse omandituluna, mille vastaskirje finantskontol on investeerimisfondide aktsiate või osakute all. Selle tulemusel käsitatakse aktsionäridele määratud, kuid jaotamata tulu reinvesteeringuna fondi. |
5.48 |
Investeerimistulu omistatakse kindlustuspoliiside omanikele (D.44), pensioniõiguste omanikele ning investeerimisfondide aktsionäridele. Vaatamata kindlustusettevõtte, pensionifondi või investeerimisfondi tegelikult jaotatud summale kajastatakse kindlustusettevõtte või fondi saadud investeerimistulu kogusumma nii, nagu oleks see jaotatud kindlustuspoliiside omanikele või investeerimisfondide aktsionäridele. Tegelikult jaotamata summa kajastatakse finantskontol reinvesteeringuna. |
Kirjendamise aeg
5.49 |
Finantstehinguid ja nende vastastehinguid kirjendatakse samal ajal. |
5.50 |
Kui finantstehingu vastastehing on mittefinantstehing, kirjendatakse mõlemad tehingud mittefinantstehingu toimumise ajal. Näiteks kui kauba või teenuste müük on aluseks kaubanduskrediidile, kirjendatakse finantstehing siis, kui tehakse kirjed vastaval mittefinantskontol, kui kauba omandiõigus antakse üle või teenus on osutatud. |
5.51 |
Kui finantstehingu vastastehing on finantstehing, on kolm võimalust:
|
Kellelt-kellele-finantskonto
5.52 |
Kellelt-kellele-finantskonto ehk võlgniku/võlausaldaja finantskonto on konsolideerimata finantskonto laiendus. See konto on finantstehingute kolmemõõtmeline esitus, milles näidatakse tehingu mõlemad pooled ja ka tehinguga hõlmatud finantsinstrumendi laad.
Selline esitus annab teavet võlgniku/võlausaldaja suhte kohta ja on kooskõlas võlgniku/võlausaldaja kellelt-kellele-finantsbilansiga. Teavet ei anta institutsionaalsete üksuste kohta, kellele finantsvara müüdi või kellelt finantsvara osteti. See kehtib ka vastavate kohustustega tehtud tehingute suhtes. Kellelt-kellele-finantskontot nimetatakse ka vahendite voo maatriksiks. |
5.53 |
Neljakordse kirjendamise põhimõttele tugineval kellelt-kellele-finantskontol on kolm mõõdet: finantsinstrumendi kategooria, võlgniku sektor ja võlausaldaja sektor. Kellelt-kellele-finantskonto eeldab kolmemõõtmelisi tabeleid, milles on esitatud jaotus finantsinstrumentide, võlgnike ja võlausaldajate järgi. Sellised tabelid näitavad finantstehinguid võlgniku sektori ja võlausaldaja sektori lõikes, nagu on näidatud tabelis 5.1. |
5.54 |
Finantsinstrumentide kategooria võlaväärtpaberite tabelist nähtub, et võrdlusperioodil tehtud tehingute tulemusel on kodumajapidamised ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid soetanud (millest on maha arvatud realiseerimised) võlaväärtpabereid (275), sealhulgas nõuded mittefinantsettevõtete (65), finantsinstitutsioonide (43), valitsemissektori (124) ja välismaailma (43) vastu. Tabelist nähtub, et võrdlusperioodil tehtud tehingute tulemusel tekkisid mittefinantsettevõtetel kohustused (147) võlaväärtpaberite vormis, millest on maha arvatud tasutud kohustused: nende selles vormis kohustused teiste mittefinantsettevõtete ees suurenesid 30, finantsinstitutsioonide ees 23, valitsemissektori ees viie, kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide ees 65 ja välismaailma ees 24 võrra. Kodumajapidamised ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid ei emiteerinud võlaväärtpabereid. Välismaailma konsolideeritud esitamise tõttu ei näidata tehinguid mitteresidendist institutsionaalsete üksuste vahel. Samalaadseid tabeleid saab koostada kõigis finantsinstrumentide kategooriates.
Tabel 5.1 — Võlaväärtpaberite kellelt-kellele-finantskonto
|
5.55 |
Kellelt-kellele-finantskonto võimaldab analüüsida, kes finantseerib keda, millise summa ulatuses ja millise finantsvaraga. See annab vastused sellistele küsimustele nagu:
|
FINANTSTEHINGUTE KLASSIFITSEERIMINE ÜKSIKASJALIKE KATEGOORIATE KAUPA
Järgmised määratlused ja kirjeldused hõlmavad finantsinstrumente. Kui kirjendatakse tehingut, kasutatakse koodi F. Kui kirjendatakse selle aluseks oleva vara või kohustuse seisu või positsiooni, on kood AF.
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (F.1)
5.56 |
Rahalise kulla ja eriarveldusühikute (SDRid) (F.1) kategooria koosneb kahest alamkategooriast:
|
Rahaline kuld (F.11)
5.57 |
Määratlus: rahaline kuld on kuld, millele on õigus rahandusasutustel ja mida hoitakse reservvarana.
See hõlmab kullakange ja isikupäratuid kullakontosid mitteresidentidega, mis annavad õiguse nõuda kulla üleandmist. |
5.58 |
Rahandusasutuste hulka kuuluvad keskpank ja tavaliselt keskpanga ülesanneteks peetavaid operatsioone tegevad keskvalitsuse institutsioonid. Sellised operatsioonid on sularaha emiteerimine, reservvarade säilitamine ja juhtimine ning valuutakursi stabiliseerimise fondide tegevuse juhtimine. |
5.59 |
Rahandusasutuste tõhusale kontrollile allumine tähendab, et
|
5.60 |
Kogu rahaline kuld sisaldub reservvaras või hoiavad seda rahvusvahelised finantsorganisatsioonid. Selle koostisosad on
|
5.61 |
Rahalises kullas sisalduvad kullakangid (valukuld) on ainus finantsvara, millel puudub vastaskohustus. See esineb müntide, valuplokkide või kangidena, mille puhtus on vähemalt 995 osa 1 000-st. Reservvarades mittehoitavad kullakangid on mittefinantsvara ega sisaldu mitterahalises kullas. |
5.62 |
Isikupärastatud kullakontodega antakse konkreetse kullatüki omandiõigus. Kulla omandiõigus jääb üksusele, kes paigutab selle depookontole. Need kontod pakuvad tavaliselt ostmise, ladustamise ja müügi võimalusi. Reservvaradena hoidmise korral klassifitseeritakse isikupärastatud kullakontod rahaliseks kullaks ja seega ka finantsvaraks. Reservvaradena mittehoidmise korral kajastavad isikupärastatud kullakontod kauba, nimelt mitterahalise kulla omandiõigust. |
5.63 |
Erinevalt isikupärastatud kullakontodest kajastavad isikupäratud kullakontod nõuet kontohalduri vastu kulla üleandmiseks. Reservvaradena hoidmise korral klassifitseeritakse isikupäratud kullakontod rahaliseks kullaks ja seega ka finantsvaraks. Reservvaradena mittehoitavad isikupäratud kullakontod klassifitseeritakse hoiusteks. |
5.64 |
Tehingud rahalise kullaga kujutavad endast peamiselt rahandusasutuste või teatud rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide omavahelist rahalise kulla ostu ja müüki. Muud institutsionaalsed üksused peale eelnimetatute ei saa tehingutes rahalise kullaga osaleda. Rahalise kulla ost kirjendatakse rahandusasutuste finantskontodel finantsvarade suurenemisena ja müük kirjendatakse finantsvarade vähenemisena. Vastaskirje on vastavalt välismaailma finantsvara vähenemine või suurenemine. |
5.65 |
Kui rahandusasutused suurendavad oma rahalise kulla hulka, lisades sinna mitterahalist kulda (näiteks ostavad kulda turult), või kasutavad rahalist kulda mitterahalistel eesmärkidel (näiteks müüvad seda turul), loetakse see vastavalt kulla monetariseerimiseks või demonetariseerimiseks. Kulla monetariseerimine või demonetariseerimine ei tekita kirjeid finantskontol, vaid kirjeid vara muude mahumuutuste kontol vara ja kohustuste klassifikatsiooni muutusena, st kuld klassifitseeritakse ümber väärisesemest (AN.13) rahaliseks kullaks (AF.11) (punktid 6.22–6.24). Kulla demonetariseerimine on rahalise kulla ümberklassifitseerimine väärisesemeks. |
5.66 |
Kullas väljendatud hoiuseid, laene ja väärtpabereid käsitatakse finantsvarana, mis ei ole rahaline kuld, ja klassifitseeritakse sobivasse kategooriasse koos teiste samalaadsete välisvaluutas väljendatud finantsvaradega. Kulla vahetuslepingud on väärtpaberite tagasiostulepingute (repode) vormid, mis hõlmavad rahalist kulda või mitterahalist kulda. Need lepingud on seotud kulla hoiuseks vahetamisega koos kokkuleppega, et tehing pööratakse tagasi kokkulepitud kuupäeval tulevikus ja kokkulepitud kullahinnaga. Järgides pöördtehingute kajastamise tavapraktikat, ei kajasta kulla saaja kulda oma bilansis, samal ajal kui kulla pakkuja ei arva kulda oma bilansist välja. Kulla vahetuslepinguid kajastavad mõlemad pooled tagatud laenudena, milles kuld on tagatis. Rahalise kulla vahetuslepinguid sõlmitakse rahandusasutuste vahel või rahandusasutuste ja muude poolte vahel, mitterahalise kulla vahetuslepingud on aga samalaadsed tehingud ilma rahandusasutuste osaluseta. |
5.67 |
Kullalaenud seisnevad kindlaks ajaks kulla üleandmises. Nagu muudes pöördtehingutes, antakse kulla omandiõigus üle, kuid kullahinna muutustega seotud risk ja kasu jääb laenuandjale. Kulla laenuvõtjad kasutavad neid tehinguid tihti kolmandatele isikutele toimuva müügi katmiseks kulla puuduse perioodidel. Tasu, mis määratakse kindlaks alusvara väärtuse ja pöördtehingu kestuse alusel, makstakse kulla kasutamise eest algsele omanikule. |
5.68 |
Rahaline kuld on finantsvara; tasud kullalaenude eest on vastavalt maksed finantsvara teise institutsionaalse üksuse käsutusse andmise eest. Rahalise kulla laenudega kaasnevaid tasusid käsitatakse intressina. Seda kohaldatakse ka lihtsustatud kokkuleppena mitterahaliste kullalaenude eest makstavate tasude suhtes. |
SDRid (F.12)
5.69 |
Määratlus: SDRid on Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) loodud rahvusvahelised reservvarad; need on eraldatud IMFi liikmetele neile kuuluva reservvara täiendusena. |
5.70 |
IMFi eriarveldusõiguste osakond haldab reservvarasid SDRide eraldamisega IMFi liikmesriikidele ja teatud rahvusvahelistele agentuuridele, keda nimetatakse ühiselt osalisteks. |
5.71 |
SDRide loomine nende eraldamise kaudu ja kustutamine nende tühistamise kaudu on tehingud. SDRide eraldisi kajastatakse brutos vara soetamisena individuaalse osalise rahandusasutuste finantskontodel ja kohustuse võtmisena välismaailma poolt. |
5.72 |
SDRe hoiavad üksnes nende depositaarid, kelleks on keskpangad ja teatud rahvusvahelised agentuurid, ning tehingud nendega tehakse osaliste ja teiste depositaaride vahel. SDRide hoidmine esindab iga depositaari kindlat ja tingimusteta õigust omandada teistelt IMFi liikmetelt muud reservvara, eriti välisvaluutat. |
5.73 |
SDRid on varad koos neile vastavate kohustustega, kuid varad kujutavad endast nõudeid osaliste vastu ühiselt, aga mitte IMFi vastu. Osaline võib müüa mõned või kõik enda SDRid teisele osalisele ja saada vastu muid reservvarasid, eelkõige välisvaluutat. |
Sularaha ja hoiused (F.2)
5.74 |
Määratlus: sularaha ja hoiused on ringluses olev sularaha ja hoiused nii omavääringus kui ka välisvaluutas. |
5.75 |
Sularaha ja hoiuste puhul on olemas kolm finantstehingute alamkategooriat:
|
Sularaha (F.21)
5.76 |
Määratlus: sularaha on paberraha ja mündid, mida emiteerivad või mille kinnitavad rahandusasutused. |
5.77 |
Sularaha hõlmab järgmist:
|
5.78 |
Sularaha ei hõlma järgmist:
|
Lahter 5.2 — Eurosüsteemis emiteeritud sularaha
B5.2.1. |
Eurosüsteemis emiteeritud euro pangatähed ja mündid on euroalasse kuuluvate liikmesriikide omavääring. Kuigi iga osaleva liikmesriigi residentide käes olevat euroraha käsitatakse kui riigi omavääringut, on see residendist riikliku keskpanga kohustus vaid mõttelise osa ulatuses koguemissioonist, mis põhineb tema osalusel Euroopa Keskpanga kapitalis. Sellest tulenevalt võib euroalal riiklikust perspektiivist lähtudes mingi osa puhul omavääringust, mis on residentide käes, olla tegemist finantsnõudega mitteresidentide vastu. |
B5.2.2. |
Eurosüsteemis emiteeritud sularaha hõlmab paberraha ja münte. Paberraha emiteerib eurosüsteem; münte emiteerivad euroalal keskvalitsused, kuigi kokkuleppeliselt käsitatakse neid riigi keskpankade kohustustena, mille vastaspoolel on mõtteline nõue valitsemissektori vastu. Euro pangatähed ja mündid võivad olla euroala residentide või euroala mitteresidentide käes. |
Hoiused (F.22 ja F.29)
5.79 |
Määratlus: hoiused on sellised mittekaubeldavad tüüplepingud avalikkusega, mida pakuvad hoiuseid kaasavad ettevõtted ja mõnel juhul keskvalitsused kui võlgnikud ning mis võimaldavad võlausaldajal paigutada sellele põhisumma ja see hiljem välja võtta. Tavaliselt annab võlgnik hoiuse puhul põhisumma täies ulatuses investorile tagasi. |
Arveldushoiused (F.22)
5.80 |
Määratlus: arveldushoiused on nõudmise korral nimiväärtuses sularahaks vahetatavad hoiused, mida saab ilma leppetrahvi või piiranguta kasutada vahetult maksmiseks tšeki, käskveksli, žiirokorralduse, otsearvelduse/-krediidi või muud liiki otsemaksekorralduste abil. |
5.81 |
Arveldushoiused esindavad põhiliselt residendist hoiuseid kaasavate ettevõtete, mõnedel juhtudel keskvalitsuse ja mitteresidendist institutsionaalsete üksuste kohustusi. Arveldushoiusena käsitatakse:
|
5.82 |
Arveldushoiuste kontodel võivad olla pangaarvel oleva summa ületamise võimalused. Kui konto ületatakse, on nullini väljavõtmine hoiuse lõpetamine ja ületav summa laenu andmine. |
5.83 |
Kõigil residendist sektoritel ja välismaailmal võivad olla arveldushoiused. |
5.84 |
Arveldushoiuseid võib valuuta järgi jagada omavääringus ja välisvaluutas väljendatud arveldushoiusteks. |
Muud hoiused (F.29)
5.85 |
Määratlus: muud hoiused on hoiused, mis ei ole arveldushoiused. Muud hoiused ei ole kasutatavad maksete sooritamiseks, välja arvatud tähtaja lõppemisel või pärast kokkulepitud etteteatamisaega, ning neid ei saa ilma märkimisväärse piirangu või trahvita sularahaks või arveldushoiusteks ümber vahetada. |
5.86 |
Muud hoiused hõlmavad järgmist:
|
5.87 |
Muude hoiuste hulka ei kuulu vabalt kaubeldavad hoiuse- ja säästusertifikaadid. Need klassifitseeritakse võlaväärtpaberite alla (AF.3). |
5.88 |
Muid hoiuseid võib valuuta järgi jagada omavääringus väljendatud muudeks hoiusteks ja välisvaluutas väljendatud muudeks hoiusteks. |
Võlaväärtpaberid (F.3)
5.89 |
Määratlus: võlaväärtpaberid on võlga tõendavad kaubeldavad finantsinstrumendid. |
Võlaväärtpaberite peamised tunnused
5.90 |
Võlaväärtpaberitel on järgmised tunnused:
Esimese lõigu punkti c puhul võib lunastamiskuupäev kokku langeda võlaväärtpaberi konverteerimisega aktsiaks. Selles kontekstis tähendab konverteeritavus, et omanik võib võlaväärtpaberi vahetada emitendi lihtaktsiaks. Vahetatavus tähendab seda, et omanik võib vahetada võlaväärtpaberi muu kui emitendist äriühingu aktsiate vastu. Tähtajatud väärtpaberid, mille lunastamiskuupäev on määramata, klassifitseeritakse võlaväärtpaberiteks. |
5.91 |
Võlaväärtpaberitena käsitatavaid finantsvarasid ja -kohustusi võib kirjeldada erinevate klassifikatsioonide järgi: tähtaja, omaja ja emitendi sektori ja allsektori, valuuta ja intressiliigi alusel. |
Klassifikatsioon algse lunastamistähtaja ja valuuta alusel
5.92 |
Tehingud võlaväärtpaberitega jagatakse algse lunastamistähtaja põhjal kahte alamkategooriasse:
|
5.93 |
Võlaväärtpabereid võib väljendada omavääringus või välisvaluutas. Erinevates välisvaluutades väljendatud võlaväärtpaberite edasine jaotus võib osutuda asjakohaseks ning selline jaotus erineb sõltuvalt konkreetse välisvaluuta suhtelisest tähtsusest majanduse jaoks. |
5.94 |
Võlaväärtpaberid, millel nii põhiosa kui ka kupong on seotud mingi välisvaluutaga, klassifitseeritakse selles välisvaluutas väljendatuna. |
Klassifikatsioon intressimäära järgi
5.95 |
Võlaväärtpabereid võib klassifitseerida intressiliigi järgi. Eristatakse kolme liiki võlaväärtpaberite rühmi:
|
Fikseeritud intressimääraga võlaväärtpaberid
5.96 |
Fikseeritud intressimääraga võlaväärtpaberid hõlmavad:
|
5.97 |
Fikseeritud intressimääraga võlaväärtpaberite hulka kuuluvad ka muud võlaväärtpaberid, nagu optsioonivõlakirjad, allutatud võlakirjad, osaluseta eelisaktsiad, mille eest makstakse kindlat tulu, kuid ettevõtte likvideerimisel ei anna need osalust ettevõtte jääkväärtuse jaotamises, ning paarisinstrumendid. |
Muutuva intressimääraga võlaväärtpaberid
5.98 |
Muutuva intressimääraga võlaväärtpaberitel on intressi- ja/või põhiosamaksed, mis on seotud:
|
5.99 |
Muutuva intressimääraga võlaväärtpaberid klassifitseeritakse tavaliselt pikaajalisteks võlaväärtpaberiteks, välja arvatud juhul, kui nende algne tähtaeg on üks aasta või alla selle. |
5.100 |
Inflatsiooni ja vara hinnaga seotud võlaväärtpaberite hulka kuuluvad võlaväärtpaberid, mis on emiteeritud inflatsiooniga seotud võlakirjadena ja kaubaga seotud võlakirjadena. Kaubaga seotud võlakirja kupongid ja/või tagasiostuväärtus on seotud kauba hinnaga. Võlaväärtpaberid, mille intress on seotud teise laenuvõtja krediidireitinguga, klassifitseeritakse indeksvõlaväärtpaberiks, sest krediidireitingud ei muutu pidevalt vastavalt turutingimustele. |
5.101 |
Intressimääraga seotud võlaväärtpaberite suhtes lepinguga kokku lepitud nominaalintress ja/või tagasiostu väärtus muutuvad omavääringus. Emiteerimise kuupäeval ei saa emitent olla teadlik intressi- ja põhiosa tagasimaksete väärtusest. |
Kombineeritud intressimääraga võlaväärtpaberid
5.102 |
Kombineeritud intressimääraga võlaväärtpaberitel on nii fikseeritud kui ka muutuv kupongimäär kogu nende kehtivuse ajal ja need klassifitseeritakse muutuva intressimääraga võlaväärtpaberiteks. Nende hulka kuuluvad võlaväärtpaberid, millel on
|
Suunatud emissioonid
5.103 |
Võlaväärtpaberid hõlmavad ka suunatud emissioone. Suunatud emissioonide korral müüb emitent võlaväärtpabereid otse väiksele arvule investoritele. Nende võlaväärtpaberite emitentide krediidivõimet krediidireitingu agentuurid harilikult ei hinda ja väärtpabereid ei müüda üldiselt edasi ega hinnata ümber, mistõttu järelturg on vähe oluline. Enamik suunatud emissioone vastab siiski kaubeldavuse kriteeriumile ja need klassifitseeritakse võlaväärtpaberiteks. |
Väärtpaberistamine
5.104 |
Määratlus: väärtpaberistamine on võlaväärtpaberite emissioon, mille puhul kupongi- või põhiosamaksed on tagatud konkreetse varaga või tulevaste tuluvoogudega. Väärtpaberistada võib erinevaid varasid või tulevasi tuluvoogusid, sealhulgas eluaseme- ja kommertslaene, tarbimislaene, ettevõttelaene, riigilaene, kindlustuslepinguid, krediidituletisinstrumente, tulevast sissetulekut. |
5.105 |
Varade või tulevaste tuluvoogude väärtpaberistamine on oluline finantsuuendus, mis on viinud uute finantsinstitutsioonide loomise ja laialdase kasutamiseni, et võimaldada võlaväärtpaberite tekkimist, turustamist ja emissiooni. Väärtpaberistamist suunavad erinevad kaalutlused. Ettevõtete jaoks on need kaalutlused järgmised: pangandusest odavam rahastamine, kehtestatud kapitalinõuete vähendamine, erinevat liiki riskide (nagu krediidirisk või kindlustusrisk) ülekandmine, rahastamisallikate mitmekesistamine. |
5.106 |
Väärtpaberistamise skeemid erinevad väärtpaberiturgude sees ja lõikes. Neid skeeme võib rühmitada kaheks suureks liigiks:
|
5.107 |
Punkti 5.106 alapunktis a osutatud väärtpaberistamise skeemi puhul luuakse väärtpaberistatud varade või muude algse omaniku poolt väärtpaberistatud varade hoidmiseks ja nende varadega tagatud võlaväärtpaberite emiteerimiseks väärtpaberistamise ettevõte. |
5.108 |
Eelkõige on oluline kindlaks teha, kas varade väärtpaberistamisega tegelev finantsinstitutsioon haldab võlaväärtpabereid emiteerides oma portfelli aktiivselt või pigem tegutseb investeerimisfondina, mis haldab varasid passiivselt või hoiab võlaväärtpabereid. Kui finantsinstitutsioon on varaportfelli seaduslik omanik, emiteerib võlaväärtpabereid, mis kannavad portfellis intressi, ja omab erinevaid kontosid, tegutseb ta finantsvahendajana, mis klassifitseeritakse muudeks finantsvahendusettevõteteks. Varade väärtpaberistamisega tegelevaid finantsinstitutsioone eristatakse üksustest, mis on loodud üksnes konkreetsete finantsvarade ja -kohustuste portfellide hoidmiseks. Need üksused on seotud oma emaettevõttega, kui nende asukoht on emaettevõttega samas riigis. Mitteresidendist üksustena käsitatakse neid siiski eraldi institutsionaalsete üksustena ja need klassifitseeritakse varasid hoidvateks finantsinstitutsioonideks. |
5.109 |
Punkti 5.106 alapunktis b osutatud väärtpaberistamise skeemi puhul kannab varade algne omanik või kaitse ostja mitmekesise alusvarakogumiga seotud krediidiriski üle väärtpaberistamise ettevõttele krediidiriski vahetustehingute abil, kuid jääb ise varade omanikuks. Võlaväärtpaberite emissioonist saadav tulu paigutatakse hoiusele või muusse turvalisse investeeringusse, nagu AAA-reitinguga võlakirjad, ja emiteeritud võlaväärtpaberite intressi finantseeritakse hoiusele kogunenud intressist koos krediidiriski vahetustehingutest saadava tasuga. Kohustuste rikkumise korral vähendatakse varaga tagatud väärtpaberite omanikele võlgnetavat põhiosa, kusjuures esimese „löögi” saab madalaima nõudeõiguse järguga osa jne. Kupongi- ja põhiosamaksed võib võlaväärtpaberite investoritelt samuti ümber suunata algsele tagatise omanikule, et katta kohustuste rikkumisest tulenev kahjum. |
5.110 |
Varadega tagatud väärtpaber on võlaväärtpaber, mille põhisumma ja/või intress kuulub tasumisele üksnes rahavoogudest, mis on tekkinud kindlast finants- või mittefinantsvarade kogumist. |
Tagatud võlakirjad
5.111 |
Määratlus: tagatud võlakirjad on võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud finantsinstitutsioon või mis on täielikult kaetud finantsinstitutsiooni tagatisega. Juhul kui emitendist või tagatiseandjast finantsinstitutsioon jätab oma kohustused täitmata, on võlakirjade omanikel lisaks oma harilikule nõudele finantsinstitutsiooni vastu ka kattereservi osas eelisnõude õigus. |
Laenud (F.4)
5.112 |
Määratlus: laenud tekivad siis, kui võlausaldajad laenavad võlgnikele vahendeid. |
Laenude peamised tunnused
5.113 |
Laene iseloomustavad järgmised tunnused:
|
5.114 |
Laenud võivad olla kõigi residendist sektorite ja välismaailma finantsvara või -kohustused. Hoiuseid kaasavad ettevõtted kajastavad lühiajalisi kohustusi tavaliselt hoiuste ja mitte laenudena. |
Laenude klassifitseerimine algse tähtaja, valuuta ja laenueesmärgi alusel
5.115 |
Laenutehinguid jagatakse algse tähtaja alusel kaheks liigiks:
|
5.116 |
Laenude puhul võib analüütilisel eesmärgil kasutada järgmist alaliigitust:
Kodumajapidamiste puhul on kasulik järgmine alaliigitus:
|
Laenutehingute ja hoiusetehingute eristamine
5.117 |
Laenutehingute (F.4) ja hoiusetehingute (F.22) eristamine seisneb selles, et võlgnik pakub tüüptingimustega mittekaubeldavat lepingut laenu puhul, kuid mitte hoiuse puhul. |
5.118 |
Lühiajalised laenud, mis antakse hoiuseid kaasavatele ettevõtetele, klassifitseeritakse arveldushoiusteks või muudeks hoiusteks ning lühiajalised laenud, mida võtavad institutsionaalsed üksused, kes ei ole hoiuseid kaasavad ettevõtted, klassifitseeritakse lühiajalisteks laenudeks. |
5.119 |
Hoiuseid kaasavate ettevõtete vahelisi vahendite paigutusi kajastatakse alati hoiustena. |
Laenutehingute ja võlaväärtpaberitehingute eristamine
5.120 |
Laenutehingute (F.4) ja võlaväärtpaberitehingute (F.3) eristamine seisneb selles, et laenud on mittekaubeldavad finantsinstrumendid ja võlaväärtpaberid on vabalt kaubeldavad finantsinstrumendid. |
5.121 |
Enamikul juhtudel on laenud tõendatud üheainsa dokumendiga ning laenutehingud toimuvad ühe võlausaldaja ja ühe võlgniku vahel. Seevastu võlaväärtpaberiemissioonid on seotud paljude identsete dokumentidega, millest igaüks tõendab kindlat summat ning mis kõik koos moodustavad laenatud kogusumma. |
5.122 |
Eksisteerib laenude järelturg. Juhtudel, kui laenud muutuvad väärtpaberiturul kaubeldavaks, tuleb need klassifitseerida laenudest ümber võlaväärtpaberiteks, tingimusel et on olemas tõendid järelturul kauplemise kohta, sealhulgas turutegijate olemasolu ja finantsvara sagedase noteeringu kohta, nagu ostu-müügikursi vahe. Tavaliselt on see seotud algse laenu otsese konverteerimisega. |
5.123 |
Tüüplaene pakuvad enamasti finantsinstitutsioonid ja neid antakse tihti kodumajapidamistele. Finantsinstitutsioonid määravad tingimused ja kodumajapidamistel jääb üle neid kas aktsepteerida või neist keelduda. Mittetüüplaenu tingimused on seevastu tavaliselt võlausaldaja ja võlgniku vahelise läbirääkimise tulemus. See on tähtis kriteerium, mis aitab eristada mittetüüplaene ja võlaväärtpabereid. Avaliku väärtpaberite emissiooni korral määrab laenuvõtja emiteerimistingimused, võimaluse korral pärast konsulteerimist pangaga/juhtivpangaga. Suunatud väärtpaberite emissiooni korral peavad aga emiteerimistingimuste üle läbirääkimisi võlausaldaja ja võlgnik. |
Laenu-, kaubanduskrediidi- ja kaubavekslitehingute eristamine
5.124 |
Kaubanduskrediit on kauba ja teenuste tarnijate poolt otseselt oma klientidele pakutav krediit. Kaubanduskrediit tekib siis, kui makset kauba ja teenuste eest ei tehta samal ajal kauba omandiõiguse muutumise või teenuse osutamisega. |
5.125 |
Kaubanduskrediiti eristatakse kaubanduse finantseerimiseks antavatest laenudest, mis klassifitseeritakse laenudeks. Kauba ja teenuste tarnija poolt kliendile väljaantavatest kaubavekslitest, mida tarnija seejärel diskonteerib finantsinstitutsiooniga, saab kolmanda isiku nõue kliendi vastu. |
Väärtpaberite laenuks andmine ja tagasiostulepingud
5.126 |
Määratlus: väärtpaberite laenuks andmine on ajutine väärtpaberite üleandmine laenuandjalt laenuvõtjale. Väärtpaberite laenuvõtjalt võidakse nõuda, et ta annaks väärtpaberite laenuandjale tagatiseks vara sularaha või väärtpaberite vormis. Omandiõigus läheb üle tehingu mõlemal poolel, nii et laenatud väärtpabereid ja tagatist saab müüa või edasi laenata. |
5.127 |
Määratlus: väärtpaberite tagasiostuleping on kokkulepe, mis sisaldab väärtpaberite, nagu võlaväärtpaberid või aktsiad, üleandmist sularaha või muude maksevahendite vastu kohustusega osta samu või samalaadseid väärtpabereid tagasi kindlaksmääratud hinnaga. Tagasiostmise kohustuse võib siduda kindlaksmääratud kuupäevaga tulevikus või jätta tähtaja „lahtiseks”. |
5.128 |
Väärtpaberite laenuks andmine sularahatagatisega ja tagasiostulepingud (repod) on erinevad terminid sama majandusliku mõjuga finantstehingute, nimelt tagatisega laenu jaoks, sest mõlemad hõlmavad väärtpaberite andmist laenu või hoiuse tagatiseks, kus hoiustav ettevõte müüb väärtpaberid sellise finantslepingu alusel. Kahe lepingu erinevad tunnused on näidatud tabelis 5.2.
Tabel 5.2 — Võlaväärtpaberite laenuks andmise ja tagasiostulepingute peamised tunnused
|
5.129 |
Väärtpaberite laenuks andmise lepingute ja repotehingute alusel üleantud väärtpabereid käsitatakse nii, nagu ei oleks nende majanduslik omandiõigus muutunud, sest laenuandja on endiselt väärtpaberitulu saaja ja sõltub riskide või soodustuste muutustest väärtpaberi hinnas. |
5.130 |
Ei väärtpaberite tagasiostulepingu tagatisel rahaliste vahendite andmine või saamine ega sularahatagatisega väärtpaberite laenuks andmine ei hõlma võlaväärtpaberite uut emissiooni. Sellist rahaliste vahendite andmist institutsionaalsetele üksustele, välja arvatud rahaloomeasutustele, käsitatakse laenudena; hoiuseid kaasavate ettevõtete puhul käsitatakse seda hoiusena. |
5.131 |
Kui väärtpaberite laenuks andmisega ei kaasne sularaha andmine, st kui toimub ühe väärtpaberi vahetamine teise vastu, või kui üks pool annab väärtpaberi ilma tagatiseta, ei toimu tehingut laenude, hoiuste või väärtpaberitega. |
5.132 |
Lisatagatise nõuded sularahas repo alusel klassifitseeritakse laenudeks. |
5.133 |
Kulla vahetuslepingud sarnanevad väärtpaberite tagasiostulepingutega, välja arvatud selles osas, et tagatiseks on kuld. Need sisaldavad kulla vahetamist välisvaluutahoiuste vastu koos kokkuleppega, et tehing pööratakse ümber kokkulepitud kuupäeval tulevikus ja kokkulepitud kullahinnaga. Tehing kajastatakse tagatud laenu või hoiusena. |
Kapitalirent
5.134 |
Määratlus: kapitalirent on leping, mille alusel rendileandja kui vara seaduslik omanik annab rentnikule üle vara omandiõiguse riskid ja hüved. Kapitalirendilepingu alusel annab rendileandja rentnikule laenu, millega rentnik soetab vara. Seetõttu näidatakse renditud vara rentniku, aga mitte rendileandja bilansis; vastav laen näidatakse rendileandja varana ning rendilevõtja kohustusena. |
5.135 |
Kapitalirenti võib eristada teistest rendiliikidest, sest omandiõiguse riskid ja hüved kantakse kauba seaduslikult omanikult üle kauba kasutajale. Muud rendiliigid on: i) kasutusrent; ii) loodusvarade rent. 15. peatükis määratletud lepinguid, rendilepinguid ja litsentsi võib samuti käsitada rendina. |
Muud laenuliigid
5.136 |
Laenude kategooriasse kuulub:
|
5.137 |
Laenukokkulepete täitmata jätmise erijuhtumit kirjeldatakse 7. peatükis. |
Finantsvarad, mis ei kuulu laenude kategooriasse
5.138 |
Laenude kategooriasse ei kuulu:
|
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad või osakud (F.5)
5.139 |
Määratlus: omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad või osakud on jääknõuded need aktsiad või osakud emiteerinud institutsionaalsete üksuste varade vastu. |
5.140 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad või osakud on jagatud kaheks alamkategooriaks:
|
Omandiväärtpaberid (F.51)
5.141 |
Määratlus: omandiväärtpaberid on finantsvara, mis on nõue ettevõtte jääkväärtuse vastu pärast kõikide muude nõuete rahuldamist. |
5.142 |
Omandiõigust omandiväärtpaberitele juriidilistes isikutes tõendavad tavaliselt aktsiad, osad, hoidmistunnistused, osalused või muud samalaadsed dokumendid. Aktsiatel ja osadel on sama tähendus. |
Hoidmistunnistused
5.143 |
Määratlus: hoidmistunnistused tähistavad teises majanduskeskkonnas noteeritud väärtpaberite omandiõigust; hoidmistunnistuste omandiõigust käsitatakse alusväärtpaberite otsese omandiõigusena. Depositoorium väljastab tunnistusi, mis on noteeritud ühel börsil, mis esindab teisel börsil noteeritud väärtpaberite omandiõigust. Hoidmistunnistused hõlbustavad väärtpaberitehinguid majanduskeskkonnas, mis ei ole nende kohalik börsinimekiri. Alusväärtpaberid võivad olla aktsiad või võlaväärtpaberid. |
5.144 |
Omandiväärtpabereid võib jagada alamkategooriateks järgmiselt:
|
5.145 |
Nii noteeritud kui ka noteerimata aktsiad on vabalt kaubeldavad ning neid kirjeldatakse omandiväärtpaberitena. |
Noteeritud aktsiad (F.511)
5.146 |
Määratlus: noteeritud aktsiad on börsinimekirja kantud omandiväärtpaberid. Selline börs võib olla tunnustatud väärtpaberibörs või järelturg mingis muus vormis. Börsil noteeritud aktsiaid nimetatakse ka noteeritud hindadega aktsiateks. Börsil noteeritud aktsiate noteeritud hinna olemasolu tähendab, et jooksvad turuhinnad on tavaliselt kohe kättesaadavad. |
Noteerimata aktsiad (F.512)
5.147 |
Määratlus: noteerimata aktsiad on börsinimekirja kandmata omandiväärtpaberid. |
5.148 |
Omandiväärtpaberite hulka kuuluvad aktsiad, mida emiteerivad noteerimata piiratud vastutusega äriühingud järgmiselt:
|
Väärtpaberite esimene avalik pakkumine, noteerimine, noteerimise lõpetamine ja aktsiate tagasiostmine
5.149 |
Väärtpaberite esimene avalik pakkumine, mida nimetatakse lihtsalt ka pakkumiseks või käibelelaskmiseks, toimub siis, kui ettevõte emiteerib avalikkusele omandiväärtpabereid esimest korda. Kõnealuseid kapitaliväärtpabereid emiteerivad tihti väiksemad ja uuemad ettevõtted finantseerimispõhjustel või suured ettevõtted, et muutuda avalikult kaubeldavaks. Esimese avaliku pakkumise korral võib emitent kasutada emissioonikorraldaja abi: emissioonikorraldaja aitab kindlaks määrata emiteeritava omandiväärtpaberi tüübi, parima pakkumishinna ja selle turule toomise aja. |
5.150 |
Noteerimine tähendab, et ettevõtte aktsiad on ametlikult börsil kaubeldavate aktsiate nimekirjas. Tavaliselt on emiteeriv ettevõte see, kes noteerimist taotleb, kuid mõnes riigis võib börs ettevõtte noteerida näiteks seetõttu, et ettevõtte aktsiatega kaubeldakse juba aktiivselt mitteametlike kanalite kaudu. Börsinimekirja kandmise nõuete hulka kuulub tavaliselt see, et esitatakse paari viimase aasta finantsaruanded, üldsusele võimaldatakse piisava suurusega summa paigutamist nii absoluutarvudes kui ka protsendina kõigist kehtivatest aktsiatest, ja on olemas heakskiidetud emissiooniprospekt, mis tavaliselt sisaldab sõltumatute hindajate arvamust. Noteerimise lõpetamine tähendab ettevõtte aktsiate kõrvaldamist börsilt. See toimub siis, kui ettevõte lõpetab tegevuse, kuulutab välja pankroti, ei täida enam börsi noteerimiseeskirju või on muutunud kvaasikorporatiivseks ettevõtteks või juriidilise isiku õigusteta üksuseks, mis toimub sageli ettevõtete ühinemise või ettevõtte omandamise tulemusel. Noteerimist kajastatakse noteeritud aktsiate emiteerimisena ja noteerimata aktsiate tagasiostmisena, kuid noteerimise lõpetamist kajastatakse noteeritud aktsiate tagasiostmisena ja noteerimata aktsiate emissioonina, kui see on asjakohane. |
5.151 |
Ettevõtted võivad oma omandiväärtpabereid tagasi osta aktsiate tagasiostu teel. Aktsiate tagasiostu kajastatakse finantstehinguna, mille tulemusena olemasolevad aktsionärid saavad ringluses olevate ettevõtte omandiväärtpaberite mingi osa eest vastutasuks sularaha. See tähendab, et sularaha vahetatakse ringluses olevate aktsiate arvu vähendamise vastu. Ettevõte tühistab aktsiad või hoiab neid tresooraktsiatena, mida saab uuesti emiteerida. |
Finantsvarad, mis ei kuulu omandiväärtpaberite hulka
5.152 |
Omandiväärtpaberite hulka ei kuulu:
|
Muud omandiväärtpaberid (F.519)
5.153 |
Määratlus: muud omandiväärtpaberid hõlmavad kõiki muid omandiväärtpaberite liike, mida ei klassifitseerita alamkategooriatesse „börsil noteeritud aktsiad” (AF.511) või „börsil noteerimata aktsiad” (AF.512). |
5.154 |
Muude omandiväärtpaberite hulka kuulub järgmine:
|
Omandiväärtpaberitega tehtavate tehingute väärtuse arvestamine
5.155 |
Uusi aktsiaid kajastatakse emissiooniväärtuses, mis on nominaalväärtus pluss emissioonikasum. |
5.156 |
Tehinguid ringluses olevate aktsiatega kajastatakse tehinguväärtuses. Kui tehinguväärtus ei ole teada, on ligikaudseks väärtuseks noteeritud aktsiate puhul börsinoteering või turuhind ja noteerimata aktsiate puhul turu ekvivalentväärtus. |
5.157 |
Ajutised dividendiaktsiad on aktsiad, millele antakse väärtus vastavalt emitendi dividendiettepanekus viidatud hinnale. |
5.158 |
Boonusaktsiate emissioone ei kajastata. Juhtudel, kui boonusaktsiate emissioon hõlmab muutusi äriühingu aktsiate kogu turuväärtuses, kajastatakse turuhinna muutused siiski ümberhindluskontol. |
5.159 |
Omandiväärtpaberite (F.51) tehinguväärtus on rahaliste vahendite summa, mille omanikud annavad üle ettevõttele või kvaasikorporatiivsele ettevõttele. Mõnedel juhtudel võib rahalisi vahendeid üle anda ettevõtte või kvaasikorporatiivse ettevõtte kohustusi üle võttes. |
Investeerimisfondide aktsiad ja osakud (F.52)
5.160 |
Määratlus: investeerimisfondi aktsiaid nimetatakse aktsiateks, kui fondil on äriühingu struktuur. Kui tegemist on lepingulise või usaldusfondiga, nimetatakse neid osakuteks. Investeerimisfondid on ühisinvesteerimisettevõtted, mille kaudu investorid panevad rahalised vahendid kokku finants- ja/või mittefinantsvaradesse investeerimiseks. |
5.161 |
Investeerimisfonde nimetatakse avatud investeerimisfondideks, investeerimisühinguteks, kinnisteks investeerimisfondideks ja vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõteteks (UCITS ehk eurofondid); nad võivad olla avatud, poolavatud või kinnised fondid. |
5.162 |
Investeerimisfondide aktsiad ja osakud võivad olla noteeritud või noteerimata. Kui need on noteerimata, on need tavaliselt nõudmise korral tagasi makstavad hinnaga, mis vastab nende osale finantsinstitutsiooni omavahendites. Neid omavahendeid hinnatakse regulaarselt ümber nende erinevate komponentide turuhindade alusel. |
5.163 |
Investeerimisfondide aktsiad ja osakud jagatakse alaliikidesse:
|
Rahaturufondide aktsiad ja osakud (F.521)
5.164 |
Määratlus: rahaturufondide aktsiad ja osakud on rahaturufondide emiteeritavad aktsiad. Rahaturufondide aktsiad ja osakud võivad olla ülekantavad ja neid peetakse sageli hoiuste asendajateks. |
Muude investeerimisfondide (v.a rahaturufondid) aktsiad ja osakud (F.522)
5.165 |
Määratlus: muude investeerimisfondide (v.a rahaturufondid) aktsiad ja osakud kujutavad endast nõuet osale selle investeerimisfondi (v.a rahaturufondi) väärtusest. Sellist tüüpi aktsiaid ja osakuid emiteerivad investeerimisfondid. |
5.166 |
Muude noteerimata investeerimisfondide (v.a rahaturufondid) aktsiad ja osakud on tavaliselt nõudmise korral tagasi makstavad hinnaga, mis vastab nende osale finantsinstitutsiooni omavahendites. Neid omavahendeid hinnatakse regulaarselt ümber nende erinevate komponentide turuhindade alusel. |
Investeerimisfondide aktsiate ja osakute tehingute väärtuse arvestamine
5.167 |
Investeerimisfondide aktsiate ja osakute tehingud sisaldavad fondi tehtavate netosissemaksete väärtust. |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid (F.6)
5.168 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid jagatakse kuueks alamkategooriaks:
|
Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised (F.61)
5.169 |
Määratlus: kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised on kahjukindlustuspoliiside omanike finantsnõuded kahjukindlustusseltside vastu seoses ettemakstud preemiate ja tekkinud nõuetega. |
5.170 |
Tehingud kahjukindlustuse kindlustustehniliste eraldistega ettemakstud preemiate ja tekkinud nõuete suhtes on seotud riskidega, nagu õnnetused, haigus või tulekahjud, ning samuti edasikindlustamisega. |
5.171 |
Ettemakstud preemiad on tasutud, kuid veel väljateenimata preemiad. Preemiaid makstakse tavaliselt poliisiga kaetud perioodi alguses. Tekkepõhiselt teenitakse preemiaid kogu poliisiperioodi jooksul, nii et algmakse sisaldab ettemakset. |
5.172 |
Rahuldamata nõuded on võlgnetavad nõuded, mida ei ole veel tasutud, sealhulgas juhtudel, kui vaieldakse summa üle või kui nõudeni viinud sündmus on toimunud, kuid sellest ei ole veel teatatud. Võlgnetavad, kuid veel tasumata nõuded vastavad eraldistele rahuldamata kindlustusnõuete jaoks, mis on summad, mille kindlustusseltsid on kindlaks määranud, et katta väljamakseid, mille maksmist nad eeldavad sündmuste tõttu, mis on toimunud, kuid mille suhtes ei ole nõuded veel rahuldatud. |
5.173 |
Muid tehnilisi reserve, nagu tasanduseraldised, võivad kindlaks määrata kindlustusandjad. Neid tunnustatakse siiski kohustustena ja vastavate varadena üksnes siis, kui toimub kohustust tekitav sündmus. Muul juhul on tasanduseraldised kindlustusandja sisemise arvestuse kirjed, mis on kokkuhoitud summad ebaregulaarselt toimuvate sündmuste katmiseks ega kujuta endast poliisiomanike olemasolevaid nõudeid. |
Elukindlustuse ja annuiteedi õigused (F.62)
5.174 |
Määratlus: elukindlustuse ja annuiteedi õigused koosnevad elukindlustuspoliiside omanike ja annuiteedisaajate finantsnõuetest elukindlustusseltside vastu. |
5.175 |
Elukindlustuse ja annuiteedi õigusi kasutatakse poliisi kehtivuse lõppemise korral poliisiomanikele hüvitiste tagamiseks või poliisiomanike surma korral hüvitiste saajatele hüvitise maksmiseks, mistõttu neid hoitakse eraldi aktsionäride vahenditest. Eraldised annuiteedi vormis põhinevad kohustuste praeguse väärtuse kindlustusmatemaatilisel arvutusel, et maksta tulevikus tulu kuni hüvitise saajate surmani. |
5.176 |
Tehingud elukindlustuse ja annuiteedi õigustega koosnevad lisandunud summadest, millest on lahutatud mahaarvatud summad. |
5.177 |
Lisandunud summad finantstehingute tähenduses koosnevad
|
5.178 |
Mahaarvamised koosnevad
|
5.179 |
Kui ettevõte teeb oma töötajatele grupikindlustuse, siis on hüvitiste saajaks mitte tööandja, vaid töötajad, sest neid peetakse poliisi omanikeks. |
Pensioniõigused (F.63)
5.180 |
Määratlus: pensioniõigused koosnevad praeguste töötajate ja endiste töötajate finantsnõuetest kas
|
5.181 |
Tehingud pensioniõigustega koosnevad lisandunud summadest, millest lahutatakse mahaarvatud summad, ja neid tuleb eristada sellistest nominaalsetest kapitalikasumitest/-kahjumitest, mis saadakse pensionifondide investeeringutest. |
5.182 |
Lisandunud summad finantstehingute tähenduses koosnevad
|
5.183 |
Mahaarvamised koosnevad
|
Tingimuslikud pensioniõigused
5.184 |
Pensioniõiguste kategooria ei hõlma institutsionaalsete üksuste kehtestatud tingimuslikke pensioniõigusi, mis klassifitseeritakse rahastamata ja riiklikult määratud väljamaksega tööandja pensioniskeemideks või riikliku sotsiaalkindlustuse pensionifondideks. Nende tehinguid ei kajastata täielikult ning nende muid voogusid ja varade seisu ei kajastata põhikontodel, vaid täiendavas tabelis sotsiaalkindlustusskeemides kogunenud pensioniõiguste kohta. Tingimuslikud pensioniõigused ei ole keskvalitsuse, osariigi/liidumaa valitsuse, kohaliku omavalitsuse ega riikliku sotsiaalkindlustuse fondide allsektorite kohustused ega tulevaste hüvitisesaajate finantsvarad. |
Pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele (F.64)
5.185 |
Tööandja võib sõlmida lepingu kolmanda isikuga, et kanda hoolt oma töötajatele ette nähtud pensionifondide eest. Kui tööandja jätkab pensioniskeemide tingimuste määramist ning säilitab vastutuse rahaliste vahendite puudujäägi korral ja õiguse jätta endale üleliigsed rahalised vahendid, kirjeldatakse tööandjat pensioniskeemi haldurina ja pensioniskeemi halduri juhtimisel töötavat üksust pensionikorraldajana. Kui tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepinguga nähakse ette, et tööandja annab riski ja vastutuse rahaliste vahendite puudujäägi eest kolmandale isikule vastutasuna kolmanda isiku õiguse eest jätta endale ülejääk, muutub kolmas isik nii pensioniskeemi halduriks kui ka pensionikorraldajaks. |
5.186 |
Kui pensioniskeemi haldur on pensionikorraldajast erinev üksus ja kui pensionifondile laekuv summa on väiksem kui õiguste suurenemine, kajastatakse pensionifondi nõue pensioniskeemi halduri vastu. Kui pensionifondile laekuv summa ületab pensioniõiguse suurenemise, maksab pensionifond summa pensioniskeemi haldurile. |
Õigus saada hüvitisi, mis ei ole pensionihüvitised (F.65)
5.187 |
Netoosamaksete see osa, mis ületab hüvitisi, on kindlustusskeemi kohustuse suurenemine hüvitisesaajate suhtes. Seda kirjet näidatakse kohandusena tulude kasutamise kontol. Kohustuse suurenemisena kajastatakse seda ka finantskontol. Seda kirjet esineb tõenäoliselt väga harva ja pragmaatilistel põhjustel võib muutused õigustes hüvitistele, mis ei ole pensionihüvitised, lisada pensioniõigustele. |
Reservid nõuete jaoks standardsete tagatiste raames (F.66)
5.188 |
Määratlus: reservid nõuete jaoks standardsete tagatiste raames on standardsete tagatiste omanike finantsnõuded neid väljastavate institutsionaalsete üksuste vastu. |
5.189 |
Reservid nõuete jaoks standardsete tagatiste raames on netotasude ettemaksed ja eraldised maksmata nõuete rahuldamiseks standardsete tagatiste raames. Nagu ettemakstud preemiate ja reservide eraldised, sisaldavad ka reservid nõuete jaoks standardsete tagatiste raames ettemakstud tasusid (preemiad) ja veel rahuldamata nõudeid. |
5.190 |
Standardsed tagatised on tagatised, mida väljastatakse suurel arvul, enamasti üsna väikestele summadele ja samasuguste reeglite järgi. Neis kokkulepetes osaleb kolm poolt: laenuvõtja, laenuandja ja tagatiseandja. Kas laenuvõtja või laenuandja võib sõlmida tagatiseandjaga lepingu laenu tagasimaksmiseks laenuandjale juhul, kui laenuvõtja ei täida kohustusi. Näited on eksporditagatised ja õppelaenu tagatised. |
5.191 |
Kuigi ei ole võimalik kindlaks teha tõenäosust, kas mõni konkreetne laenuvõtja rikub kohustusi, on tavaline prognoosida, kui mitu laenajat sarnaste laenuvõtjate rühmast ei täida kohustusi. Samamoodi nagu kahjukindlustusandja, ootab ärilisel põhimõttel tegutsev tagatiseandja kõikide tasude maksmist ning lisaks tasudelt ja eraldistelt teenitavat omanditulu, et katta arvatavad kohustuste rikkumised ja nendega kaasnevad kulud ning teenida kasumit. Tagatisi, mida kirjeldatakse standardsete tagatistena, käsitatakse seega nii nagu kahjukindlustuse puhul. |
5.192 |
Standardsed tagatised hõlmavad tagatisi erinevatele finantsinstrumentidele, nagu hoiused, võlaväärtpaberid, laenud ja kaubanduskrediit. Tavaliselt väljastab neid finantsinstitutsioon, sealhulgas (ehkki mitte ainult) kindlustusettevõte, aga ka valitsemissektor. |
5.193 |
Kui institutsionaalne üksus pakub standardseid tagatisi, võtab ta tasusid ja tekitab kohustusi, et täita tagatise alusel esitatavat nõuet. Kohustuste väärtus tagatiseandja kontodel võrdub olemasolevate tagatise alusel oodatavate nõuete praeguse väärtusega, millest on lahutatud tagasisaadavad summad, mida tagatiseandja loodab tagasi saada laenuvõtjatelt, kes kohustusi ei täida. Kohustust nimetatakse reserviks nõuete jaoks standardsete tagatiste raames. |
5.194 |
Tagatis võib hõlmata mitut aastat. Tasu tuleb maksta kas üks kord aastas või ettemaksena. Põhimõtteliselt kujutab tasu endast tagatise eest igal selle kehtivuse aastal võetavaid makseid, samal ajal kui tähtaja lühenedes kohustus väheneb (eeldusel, et laenuvõtja maksab laenu tagasi osamaksete kaupa). Seega järgib kirjendamine annuiteedi kirjendamist koos tasu maksmisega sedamööda, kuidas edasine kohustus väheneb. |
5.195 |
Standardne tagatisskeem tähendab seda, et on olemas palju sama liiki tagatisi, kuigi mitte kõik ei ole täpselt sama ajavahemikuga ja mitte kõik ei alga ega lõpe samadel kuupäevadel. |
5.196 |
Netotasusid arvutatakse saadaolevate tasudena, millele lisanduvad lisatasud (võrduvad tagatise eest maksva üksuse omandituluga) ja millest arvatakse maha haldus- jms kulud. Neid netotasusid võib maksta iga majandussektor ja neid saab sektor, millesse tagatiseandja on klassifitseeritud. Standardsete tagatisskeemide alusel esitatavad nõuded maksab tagatiseandja ja makse saab finantsinstrumendi laenuandja tagatise alusel, sõltumata sellest, kas tasu maksis laenuandja või laenuvõtja. Finantstehingud viitavad erinevusele uute tagatiste eest tasude maksmise ja olemasolevate tagatiste alusel esitatud nõuete vahel. |
Standardsed tagatised ja ühekordsed tagatised
5.197 |
Standardseid tagatisi eristatakse ühekordsetest tagatistest vastavalt kahele kriteeriumile:
Ühekordsed tagatised on individuaalsed ja tagatiseandjatel ei ole võimalik usaldusväärselt prognoosida nõuete riski. Ühekordse tagatise andmine on tinglik kohustus ja seda ei kajastata. Erandiks on teatavad valitsuse antavad tagatised, mida kirjeldatakse 20. peatükis. |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid (F.7)
5.198 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid jagatakse kaheks alamkategooriaks:
|
Tuletisinstrumendid (F.71)
5.199 |
Määratlus: tuletisinstrumendid on finantsinstrumendid, mis on seotud konkreetse finantsinstrumendi, indikaatori või kaubaga, mille abil saab finantsturgudel konkreetsete finantsriskidega iseseisvalt kaubelda. Tuletisinstrumendid vastavad järgmistele tingimustele:
|
5.200 |
Tuletisinstrumente kasutatakse erinevatel eesmärkidel, sealhulgas riskijuhtimiseks, riskiturbeks, turgudevaheliseks arbitraažiks, spekulatsiooniks ja töötajatele hüvitiseks. Tuletisinstrumendid võimaldavad pooltel müüa konkreetseid finantsriske, nagu intressimäärarisk, valuuta-, omandiväärtpaberi- ja kaubahinnarisk ning krediidirisk, teistele üksustele, kes on nende riskide võtmiseks valmis, ilma et seejuures tavaliselt kaubeldaks alusvaraga. Sellest tulenevalt nimetatakse tuletisinstrumente teisesteks varadeks. |
5.201 |
Tuletisinstrumentide väärtus tuleneb alusvara hinnast – võrdlushinnast. Võrdlushind võib olla seotud finants- või mittefinantsvara, intressimäära, vahetuskursi, teise tuletisinstrumendi või kahe hinna vahega. Tuletisinstrumendileping võib viidata ka indeksile, hinnakorvile või muule, nagu heitkogustega kauplemine või ilmastikutingimused. |
5.202 |
Tuletisinstrumente saab kvalifitseerida instrumentide järgi, nagu optsioonid, forvardlepingud, krediidiriski vahetustehingud, või tururiski alusel, nagu valuutavahetuslepingud, intressimäära vahetuslepingud jne. |
Optsioonid
5.203 |
Määratlus: optsioonid on lepingud, mis annavad optsiooni omanikule õiguse, kuid mitte kohustuse osta optsiooni emitendilt või müüa optsiooni emitendile vara eelnevalt kindlaks määratud hinnaga kindla ajavahemiku jooksul või kindlal kuupäeval.
Õigust osta nimetatakse ostuoptsiooniks ja õigust müüa nimetatakse müügioptsiooniks. |
5.204 |
Optsiooni ostja maksab preemia (optsiooni hinna) selle eest, et optsiooni väljakirjutaja kohustuks müüma või ostma kindlaksmääratud koguse alusvara kokkulepitud hinnaga. Preemia on optsiooni omaniku finantsvara ja optsiooni väljakirjutaja kohustus. Põhimõtteliselt sisaldab preemia ka teenustasu, mis tuleb kirjendada eraldi. Ent täpsete andmete puududes tuleks oletusi võimalikult vältida, kui tehakse kindlaks, milline osa vastab teenustasule. |
5.205 |
Ostutähed on optsioonide vorm. Need annavad omanikule õiguse, kuid mitte kohustuse osta ostutähe emitendilt kindla arvu aktsiaid või võlakirju kindlatel tingimustel kindlal ajaperioodil. Siia kuuluvad valuuta ostutähed, mis põhinevad ühe valuuta kogusel mingi muu valuuta ostmiseks, ja eri valuutade ostutähed, mis on seotud kolmanda valuutaga, ning ka indeks-, korv- ja kaubaostutähed. |
5.206 |
Ostutäht võib olla võlaväärtpaberist lahutatav ja eraldi kaubeldav. Seetõttu kajastatakse põhimõtteliselt kahte eraldi finantsinstrumenti: ostutähte kui tuletisinstrumenti ja võlakirja kui võlaväärtpaberit. Ostutähti koos integreeritud tuletisinstrumentidega klassifitseeritakse vastavalt nende esmastele tunnusjoontele. |
Forvardlepingud
5.207 |
Määratlus: forvardlepingud on finantslepingud, mille alusel nõustuvad kaks poolt vahetama kindlal kuupäeval kindlas koguses alusvara kokkulepitud hinnaga (tehingu täitmishind). |
5.208 |
Futuurid on forvardlepingud, millega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturgudel. Futuurlepingud ja muud forvardlepingud täidetakse tavaliselt (kuid mitte alati) mitte alusvara üleandmise, vaid sularahamakse tegemise või mõne muu finantsvara üleandmise teel ning neid hinnatakse ja nendega kaubeldakse seetõttu alusvarast eraldi. Tavaliste forvardlepingu tüüpi lepingute hulka kuuluvad vahetuslepingud ja forvardintressiga lepingud. |
Optsioonide ja forvardlepingute erinevus
5.209 |
Optsioone saab eristada forvardlepingutest järgmiselt:
|
Vahetuslepingud
5.210 |
Määratlus: vahetuslepingud on kahe poole vahelised lepingud, mille alusel vahetatakse kokkulepitud põhisumma nimiväärtusest tulenevaid maksevoogusid teatava aja jooksul ja ettemääratud reeglite järgi. Kõige tavalisemad liigid on intressimäära vahetuslepingud, välisvaluuta vahetuslepingud ja valuutavahetuslepingud. |
5.211 |
Intressimäära vahetuslepingud on erinevat laadi intressimaksete vahetamine põhisumma nimiväärtusest, mida kunagi ei vahetata. Vahetatavad intressimäärad võivad olla näiteks fikseeritud intressimäärad, ujuvad intressimäärad ja valuutas väljendatud intressimäärad. Arveldamine toimub sageli selliste netomaksetega sularahas, mis vastavad lepingus sätestatud kahe intressi vahele vastaval ajahetkel, kohaldatuna põhisumma nimiväärtusele. |
5.212 |
Välisvaluuta vahetuslepingute puhul tehakse välisvaluutatehingud lepingus ette nähtud vahetuskursiga. |
5.213 |
Valuutavahetuslepingud hõlmavad intressimaksetega seotud rahavoogude vahetamist ja põhisummade vahetamist kokkulepitud vahetuskursi alusel lepingu lõppemisel. |
Forvardintressiga leping
5.214 |
Määratlus: forvardintressiga lepingud on lepingud, millega kaks poolt lepivad kokku maksta kindlaksmääratud arvelduskuupäeval teatav intress põhisumma nimiväärtusest, et kaitsta end intressimäärade muutuste eest; põhisummat ennast ei vahetata kunagi. Forvardintressiga lepingute puhul toimub arveldamine netomaksetega sularahas nagu intressimäära vahetuslepingute puhulgi. Maksed on seotud forvardintressiga lepingu kursi ja arveldushetkel kehtiva turukursi vahega. |
Krediididerivatiivid
5.215 |
Määratlus: krediididerivatiivid on tuletisinstrumendid, mille peamine eesmärk on kaubelda krediidiriskiga.
Krediididerivatiivid on ette nähtud kauplemiseks laenu- ja tagatiskohustuse täitmata jätmise riskiga. Krediididerivatiivid võivad olla forvardlepingute tüüpi või optsioonitüüpi lepingud ning samamoodi nagu muud tuletisinstrumendid, koostatakse need sageli tüüplepingute alusel, mis hõlbustab turu hindamist. Krediidirisk kantakse preemia eest üle riski müüjalt, kes ostab kaitset, riski ostjale, kes müüb kaitset. |
5.216 |
Riski ostja maksab rikkumise korral riski müüjale sularaha. Krediididerivatiivi võib arveldada ka kohustust rikkunud üksuse kaudu võlaväärtpaberite üleandmise teel. |
5.217 |
Krediididerivatiivi liigid on krediidiriski optsioonid, krediidiriski vahetustehingud ja kogutulu vahetustehingud. Krediidiriski vahetustehingute indeks kaubeldava krediididerivatiivi indeksina kajastab krediidiriski vahetustehingute preemiate arengut. |
Krediidiriski vahetustehingud
5.218 |
Määratlus: krediidiriski vahetustehingud on krediidikindlustuslepingud. Need lepingud on ette nähtud võlausaldajale (krediidiriski vahetustehingu ostjale) tekkivate kahjude katmiseks, kui
|
5.219 |
Kui seonduva üksuse või võlainstrumendi puhul rikkumist ei toimu, jätkab riski müüja preemiate maksmist kuni lepingu lõppemiseni. Kui rikkumine toimub, hüvitab riski ostja müüjale kahju ja müüja lõpetab preemiate maksmise. |
Muud finantsinstrumendid, mis ei kuulu tuletisinstrumentide hulka
5.220 |
Tuletisinstrumentide hulka ei kuulu:
|
Töötajate aktsiaoptsioonid (F.72)
5.221 |
Määratlus: töötajate aktsiaoptsioonid on kindlal kuupäeval sõlmitud lepingud, mille alusel töötajal on õigus osta kindel arv tööandja aktsiaid kindlaksmääratud hinnaga kindlaksmääratud ajal või ajavahemikus kohe pärast üleandmiskuupäeva.
Kasutatakse järgmist terminoloogiat.
|
5.222 |
Tehinguid töötajate aktsiaoptsioonidega kajastatakse finantskontol vastaskirjena töötajate hüvitistele, mida esindab aktsiaoptsiooni väärtus. Optsiooni väärtus katab kogu võimaldamise kuupäeva ja üleandmiskuupäeva vahelise ajavahemiku; kui üksikasjalikud andmed puuduvad, kajastatakse neid üleandmiskuupäeval. Pärast seda kajastatakse tehinguid täitmiskuupäeval või – kui need on kaubeldavad ja nendega tegelikult kaubeldakse – üleandmiskuupäevast täitmisaja lõpuni. |
Tuletisinstrumentide ja töötajate aktsiaoptsiooni tehingute väärtuse arvestamine
5.223 |
Optsioonidega järelkauplemine ja optsioonide lõpetamine enne üleandmist sisaldab finantstehinguid. Kui optsioon läheneb üleandmisele, võib selle täita või täitmata jätta. Juhtudel, kui optsiooni täidetakse, võib optsiooni väljakirjutaja maksta optsiooni omanikule summa, mis on võrdne alusvara kehtiva turuhinna ja täitmishinna vahega, või teise võimalusena osta või müüa alusvaraks olevat finantsvara või mittefinantsvara, mida kajastatakse kehtiva turuhinnaga ning optsiooni omaniku ja optsiooni väljakirjutaja vahelise vastastikuse maksega, mis võrdub täitmishinnaga. Alusvara kehtiva turuhinna ja täitmishinna vahe on mõlemal juhul võrdne optsiooni likvideerimisväärtusega, milleks on optsioonihind lõppemiskuupäeval. Kui optsiooni ei täideta, tehingut ei toimu. Optsiooni väljakirjutaja saab kapitalikasumit ja optsiooni omanik saab kapitalikahjumit (mõlemal juhul võrdselt lepingu sõlmimisel makstud preemiaga), mida kajastatakse ümberhindluskontol. |
5.224 |
Tehingud, mida kajastatakse selliste tuletisinstrumentide suhtes, hõlmavad kauplemist lepingutega ja ka tehtud arvelduste netoväärtust. Võib esineda ka vajadus kajastada tehinguid, mis kaasnevad tuletisinstrumendilepingute sõlmimisega. Paljudel juhtudel sõlmivad kaks poolt tuletisinstrumendilepingu, ilma et üks pool teisele maksaks; neil juhtudel on lepingut loova tehingu väärtus null ja finantskontol ei kajastata mitte midagi. |
5.225 |
Otseseid vahendustasusid, mida maaklerid või vahendajad maksavad või saavad optsioonide, futuuride, vahetuslepingute ja muude tuletisinstrumendilepingute korraldamise eest, käsitatakse asjakohastel kontodel maksetena teenuste eest. Vahetuslepingute pooli ei peeta üksteisele teenust osutavateks, kuid mis tahes makset kolmandale isikule vahetuslepingu korraldamise eest käsitatakse maksena teenuse eest. Kui vahetuslepingu alusel vahetatakse põhisummasid, kajastatakse vastavaid rahavooge tehingutena alusinstrumendiga; muid maksevooge kajastatakse tuletisinstrumentide ja töötajate aktsiaoptsioonide kategoorias (F.7). Kuigi optsiooni müüjale makstavat preemiat võib põhimõtteliselt pidada teenustasu sisaldavaks, ei ole praktikas tavaliselt võimalik teenuse osa eristada. Seetõttu tuleb kogu hind märkida ostjal finantsvara soetamiseks ja müüjal kohustuse võtmiseks. |
5.226 |
Kui lepinguga ei kaasne põhisumma vahetamist, siis lepingu jõustumisel tehingut ei kirjendata. Mõlemal juhul tekib seega tuletisinstrument, mille algväärtus on null. Järelikult võrdub vahetuslepingu väärtus ühega järgmisest:
|
5.227 |
Tuletisinstrumendi väärtuse muutusi ajas kajastatakse ümberhindluskontol. |
5.228 |
Põhisumma vahetatakse tagasi vahetuslepingus sätestatud tingimuste kohaselt ja see võib toimuda nii, et finantsvara vahetatakse selle turuhinnast erineva hinnaga. Vahetuslepingu osaliste vastastikused maksed määratakse kindlaks lepingus. Turuhinna ja lepinguhinna vahe võrdub seega vara/kohustuse likvideerimisväärtusega, sest seda kohaldatakse maksetähtpäeval ja see kirjendatakse tehinguna tuletisinstrumentides ja töötajate aktsiaoptsioonides (F.7). Kokku peavad tehingud tuletisinstrumentide ja töötajate aktsiaoptsioonidega kattuma kogu ümberhindluse kasu või kahjuga kogu vahetuslepingu kehtivusaja vältel. See käsitus on sarnane täitmiseni jõudvate optsioonide käsitusega. |
5.229 |
Institutsionaalse üksuse puhul kirjendatakse vahetusleping või forvardintressiga leping tuletisinstrumentide ja töötajate aktsiaoptsioonide all varade poolel, kui tema netoväärtus on plussmärgiga. Kui vahetuslepingu netoväärtus on miinusmärgiga, kirjendatakse see samuti varade poolel, et vältida pendeldamist varade ja kohustuste poole vahel. Miinusmärgiga netomaksed suurendavad vastavalt netoväärtust. |
Muud saadavad/makstavad arved (F.8)
5.230 |
Määratlus: muud saadavad/makstavad arved on finantsvarad ja -kohustused, mis tekivad kui vastastehingud, kui esineb ajaline erinevus tehingute ja tehingutega seotud maksete vahel. |
5.231 |
Muud saadavad/makstavad arved sisaldavad tehinguid finantsnõuetega, mis tulenevad ennetähtaegsest või hilinenud maksest kauba või teenuse tehingute, jaotustehingute või järelturul toimuvate finantstehingute eest. |
5.232 |
Muude saadavate/makstavate arvetega seotud finantstehingud koosnevad järgmisest:
|
Kaubanduskrediit ja ettemaksed (F.81)
5.233 |
Määratlus: kaubanduskrediit ja ettemaksed on finantsnõuded, mis tekivad kauba tarnija või teenuse osutaja poolt krediidi andmisega otse oma klientidele, ja avansid alles pooleli või veel alustamata töö eest, mis ostjate poolt tehtud ettemaksete vormis veel tarnimata kauba ja osutamata teenuste eest. |
5.234 |
Kaubanduskrediidi ja ettemaksetega on tegemist siis, kui kauba või teenuste eest maksmine ei toimu samal ajal kauba omandiõiguse muutumise või teenuse osutamisega. Kui maksmine toimub enne omandiõiguse muutumist, on tegemist ettemaksega. |
5.235 |
Toimunud, kuid veel maksmata kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused (FISIM) kuuluvad vastava finantsinstrumendi, tavaliselt intressi alla, ja ettemakstud kindlustuspreemiad kuuluvad kahjukindlustuse kindlustustehniliste eraldiste (F.61) alla; kummalgi juhul ei tehta kirjet kaubanduskrediidi ja ettemaksete all. |
5.236 |
Kaubanduskrediitide ja ettemaksete alamkategooriasse kuuluvad
|
5.237 |
Kaubanduskrediiti eristatakse kaubanduse finantseerimisest kaubaveksli vormis ja kolmandate isikute antavast krediidist kaubanduse finantseerimiseks. |
5.238 |
Kaubanduskrediit ja ettemaksed ei sisalda kaubanduskrediite finantseerivaid laene. Need klassifitseeritakse laenudeks. |
5.239 |
Kaubanduskrediiti ja ettemakseid võib jagada algtähtaja põhjal lühiajaliseks ja pikaajaliseks kaubanduskrediidiks ja ettemakseteks. |
Muud saadavad/makstavad arved, v.a kaubanduskrediit ja ettemaksed (F.89)
5.240 |
Määratlus: muud saadavad/makstavad arved on jaotustehingute või järelturu finantstehingute arvestamise ja nendele vastavate maksete tegemise vahelisest ajalisest erinevusest tekkivad finantsnõuded. |
5.241 |
Muud saadavad/makstavad arved sisaldavad finantsnõudeid, mis tulenevad tehingute toimumise ja maksete tegemise vahelisest ajalisest erinevusest, näiteks seoses järgmisega:
|
5.242 |
Arvestatud intress ja viivised kajastatakse koos finantsvara või -kohustusega, millelt need on arvestatud, ja mitte muude saadavate/makstavate arvetena. Kui arvestatud intressi ei kajastata reinvesteerituna finantsvarasse, klassifitseeritakse see muudeks saadavateks/makstavateks arveteks. |
5.243 |
Väärtpaberite laenuks andmise ja kullalaenu tasude puhul, mida käsitatakse intressina, tehakse vastavad kirjed muude saadavate/makstavate arvete alla, mitte instrumentide alla, millega need seotud on. |
5.244 |
Muud saadavad/makstavad arved ei hõlma järgmist:
|
LISA 5.1
FINANTSTEHINGUTE KLASSIFITSEERIMINE
5.A1.01 |
Finantstehinguid võib klassifitseerida erinevate kriteeriumide alusel – finantsinstrumendi liik, vabalt kaubeldavus, tululiik, tähtaeg, valuuta ja intressiliik. |
Finantstehingute klassifitseerimine kategooria alusel
5.A1.02 |
Finantstehingud klassifitseeritakse kategooriatesse ja alamkategooriatesse, nagu on näidatud tabelis 5.3. Tehingud finantsvara ja -kohustustega klassifitseeritakse samamoodi kui finantsvara ja -kohustused.
Tabel 5.3 — Finantstehingute klassifikatsioon
|
5.A1.03 |
Finantstehingute ning finantsvara ja -kohustuste klassifikatsioon põhineb eelkõige finantsinstrumentide likviidsusel, vabalt kaubeldavusel ja õiguslikel tunnustel. Kategooriate määratlused on üldiselt sõltumatud institutsionaalsete üksuste klassifikatsioonist. Finantsvara ja -kohustuste klassifikatsiooni saab muuta üksikasjalikumaks ristklassifikatsiooni abil institutsionaalse üksuse lõikes. Näitena võib nimetada arveldushoiuste ristklassifikatsiooni hoiuseid kaasavate ettevõtete (v.a keskpank) pankadevaheliste positsioonidena. |
Finantstehingute klassifitseerimine kaubeldavuse alusel
5.A1.04 |
Finantsnõudeid saab eristada selle järgi, kas need on vabalt kaubeldavad või mitte. Nõue on vabalt kaubeldav, kui selle omandiõigus võib üleandmise või indossamendi või – tuletisinstrumentide puhul – tasaarvestuse teel täielikult ühelt üksuselt teisele üle minna. Kuigi iga finantsinstrumendiga on võimalik kaubelda, on vabalt kaubeldavad instrumendid ette nähtud kauplemiseks reguleeritud väärtpaberiturul või „börsiväliselt”, kuigi tegelik kauplemine ei ole vabalt kaubeldavuse vajalik tingimus. Vabalt kaubeldavuse määravad järgmised tingimused:
|
5.A1.05 |
Väärtpaberid, tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid (AF.7) on vabalt kaubeldavad finantsnõuded. Väärtpaberite hulka kuuluvad võlaväärtpaberid (AF.3), noteeritud aktsiad (AF.511), noteerimata aktsiad (AF.512) ning investeerimisfondide aktsiad ja osakud (AF.52). Tuletisinstrumente ja töötajate aktsiaoptsioone ei klassifitseerita väärtpaberiteks isegi siis, kui need on vabalt kaubeldavad. Need on seotud konkreetse finants- või mittefinantsvara või indeksitega, mille kaudu saab finantsturgudel finantsriskidega iseseisvalt kaubelda. |
5.A1.06 |
Rahaline kuld ja SDRid (AF.1), sularaha ja hoiused (AF.2), laenud (AF.4), muud omandiväärtpaberid (AF.519), kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid (AF.6) ning muud saadavad/makstavad arved (AF.8) ei ole vabalt kaubeldavad. |
Struktureeritud väärtpaberid
5.A1.07 |
Struktureeritud väärtpaberid ühendavad tavaliselt väärtpaberi või väärtpaberite korvi tuletisinstrumendi või tuletisinstrumentide korviga. Finantsinstrumendid, mis ei ole struktureeritud väärtpaberid, on näiteks struktureeritud hoiused, milles on ühendatud hoiuste ja tuletisinstrumentide omadused. Kui võlaväärtpaberite puhul tuleb tavaliselt alguses tagasi maksta põhiosa, siis tuletisinstrumentide puhul see nii ei ole. |
Finantstehingute klassifitseerimine tulu liigi alusel
5.A1.08 |
Finantstehinguid klassifitseeritakse nendest saadava tulu liigi alusel. Tulu sidumine vastavate finantsvarade ja -kohusustega hõlbustab tulumäärade arvutamist. Tabelis 5.4 on näidatud üksikasjalik klassifikatsioon tehingu ja tulu liigi alusel. Kui rahaline kuld ja SDRid, hoiused, võlaväärtpaberid, laenud ja muud saadavad/makstavad arved koguvad intressi, siis omandiväärtpaberitelt saab peamiselt dividende, reinvesteeritud tulu või kvaasikorporatiivsete ettevõtete tulust välja võetavaid summasid. Investeerimistulu tekib investeerimisfondide aktsiate ja osakute ning kindlustustehniliste eraldiste omanikele. Tuletisinstrumendis osalemisega seotud tasu ei kajastata tuluna, sest põhisummat ei ole.
Tabel 5.4 — Finantstehingute klassifitseerimine tulu liigi alusel
|
Finantstehingute klassifitseerimine intressimäära liigi alusel
5.A1.09 |
Intressi koguvaid finantsvarasid ja -kohustusi võib klassifitseerida intressimäära liigi alusel: fikseeritud, muutuva ja kombineeritud intressimääraga instrumendid. |
5.A1.10 |
Fikseeritud intressimääraga finantsinstrumentide puhul määratakse lepingulised nominaalintressimaksed kindlaks valuuta nimetusega kogu finantsinstrumendi kehtivusajaks või teatud arvuks aastateks. Lepingu sõlmimise kuupäeval on võlgniku jaoks teada intressimaksete aeg ja väärtus ning põhisummade tagasimaksed. |
5.A1.11 |
Muutuva intressimääraga finantsinstrumentide puhul on intressi ja põhisumma maksed seotud intressimäära, üldise kaupade ja teenuste hinnaindeksi või vara hinnaga. Kontrollväärtus muutub vastavalt turutingimustele. |
5.A1.12 |
Kombineeritud intressimääraga finantsinstrumentidel on nii fikseeritud kui ka muutuv intressimäär kogu nende kehtivuse ajal ning need klassifitseeritakse muutuva intressimääraga finantsinstrumentideks. |
Finantstehingute klassifitseerimine tähtaja alusel
5.A1.13 |
Et analüüsida intressimäärasid, vara tootlikkust, likviidsust või võla teenindamise suutlikkust, võib osutuda vajalikuks finantsvarade ja kohustuste jaotamine tähtaegade järgi. |
Lühike ja pikk tähtaeg
5.A1.14 |
Määratlus: lühiajaline finantsvara või -kohustus tuleb tagasi maksta võlausaldaja nõudmise korral või kõige rohkem ühe aasta jooksul. Pikaajaline finantsvara või -kohustus tuleb tagasi maksta mingil kuupäeval pärast ühte aastat või puudub sellel kindel tähtaeg. |
Algne tähtaeg ja järelejäänud tähtaeg
5.A1.15 |
Määratlus: finantsvarade ja -kohustuste algset tähtaega määratletakse kui ajavahemikku väljaandmise kuupäevast kuni viimase ettenähtud maksekuupäevani. Finantsvarade ja -kohustuste järelejäänud tähtaeg on ajavahemik viitekuupäevast kuni viimase ettenähtud maksekuupäevani. |
5.A1.16 |
Algse tähtaja mõiste aitab mõista võlaväärtpaberite käibelelaskmist. Seetõttu jagatakse võlaväärtpaberid ja laenud algse tähtaja alusel lühiajalisteks ning pikaajalisteks võlaväärtpaberiteks ja laenudeks. |
5.A1.17 |
Järelejäänud tähtaeg on võlapositsioonide ja võla teenindamise suutlikkuse analüüsis asjakohasem. |
Finantstehingute klassifitseerimine valuuta alusel
5.A1.18 |
Paljusid finantsvarade ja -kohustuste kategooriaid, alamkategooriaid ja alampositsioone võib klassifitseerida valuuta alusel, milles need on väljendatud. |
5.A1.19 |
Finantsvara või -kohustused välisvaluutas sisaldavad finantsvara või -kohustusi, mis on väljendatud valuutakorvis, näiteks SDRid ja kullas väljendatud finantsvara või -kohustused. Omavääringu ja välisvaluuta eristamine on eriti kasulik sularaha ja hoiuste (AF.2), võlaväärtpaberite (AF.3) ja laenude (AF.4) puhul. |
5.A1.20 |
Arveldamise valuuta võib erineda valuutast, milles finantstehing on väljendatud. Arveldamise valuuta tähendab valuutat, millesse finantsinstrumentide (näiteks väärtpaberite) positsioonide ja voogude väärtus iga kord arvelduse toimumisel konverteeritakse. |
Rahanäitajad
5.A1.21 |
Rahapoliitika analüüs võib eeldada rahanäitajate, näiteks M1, M2 ja M3 kindlakstegemist finantskontol. ESA 2010 rahanäitajaid ei määratle. |
6. PEATÜKK
MUUD VOOD
SISSEJUHATUS
6.01 |
Muud vood on vara ja kohustuste väärtuses toimunud muutused, mis ei tulene tehingutest. Põhjus, miks need vood ei ole tehingud, on seotud asjaoluga, et nad ei vasta ühele või mitmele tehingu tunnusele. Näiteks ei pruugi neisse kaasatud institutsionaalsed üksused tegutseda vastastikusel kokkuleppel nagu vara hüvituseta võõrandamise korral, või siis võivad muutused olla tingitud loodusnähtusest, näiteks maavärinast, mitte aga puhtmajanduslikust põhjusest. Välisvaluutas väljendatud vara väärtus võib muutuda ka vahetuskursi muutuse tagajärjel. |
VARADE JA KOHUSTUSTE MUUD MUUTUSED
6.02 |
Määratlus: varade ja kohustuste muud muutused on majanduslikud vood, mis ei toimu kapitali- ja finantskontodel kajastatud tehingute kaudu, mis muudavad varade ja kohustuste väärtust.
Eristatakse kahte liiki muid muutusi. Esimene liik on varade ja kohustuste mahu muutused. Teine on tingitud nominaalsest kapitalikasumist või -kahjumist. |
Varade või kohustuste muud mahumuutused (K.1–K.6)
6.03 |
Kapitalikontol võib toodetud ja mittetoodetud vara sektorisse siseneda või sellest lahkuda vara soetamise ja realiseerimise, põhivara kulumi või varudesse lisamise, varudest välja võtmise või varudes hoitud kaupade jooksva kao kaudu. Finantskontol lisatakse finantsvara ja -kohustused süsteemi, kui võlgnik tunnistab tulevast kohustust võlausaldajale võlg tasuda, ning need väljuvad süsteemist, kui see kohustus on täidetud. |
6.04 |
Vara ja kohustuste muude mahumuutuste hulka kuuluvad ka vood, mille puhul vara ja kohustused lisatakse kontodesse või kustutatakse sealt muul viisil kui tehingute kaudu: näiteks loodusvarade avastamise, ammendumise ja kahanemise kaudu toimuv kontodesse lisandumine ja kontodest kustutamine.
Vara ja kohustuste muude mahumuutuste hulka kuuluvad selliste erakorraliste, ootamatute väliste sündmuste tagajärjed, mis ei ole oma laadilt majanduslikud, ning muutused, mis on tingitud institutsionaalsete üksuste või varade ja kohustuste ümberklassifitseerimisest või ümberstruktureerimisest. |
6.05 |
Vara või kohustuste muud mahumuutused jagunevad kuude kategooriasse:
|
Vara majanduslik tekkimine (K.1)
6.06 |
Vara majanduslik tekkimine on selline toodetud ja mittetoodetud vara mahu suurenemine, mis ei ole tootmistegevuse tulemus. Arvesse lähevad:
|
Mittetoodetud vara majanduslik kadumine (K.2)
6.07 |
Mittetoodetud vara majandusliku kadumise hulka loetakse:
|
Katastroofikahjud (K.3)
6.08 |
Katastroofikahjud, mis kirjendatakse muude mahumuutustena, tulenevad majandusvara kahjustavatest erakorralistest, ulatuslikest ja piiritletavatest sündmustest. |
6.09 |
Sellisteks sündmusteks on suured maavärinad, vulkaanipursked, tõusulained, väga tugevad tormid, põuad ning muud loodusõnnetused; sõjad, mässud ja muud poliitilised sündmused ning tehnoloogilised õnnetused, näiteks ulatuslikud mürgireostused või radioaktiivsete ainete sattumine õhku. Sellised sündmused on näiteks:
|
Hüvituseta võõrandamine (K.4)
6.10 |
Hüvituseta võõrandamine leiab aset siis, kui valitsused või muud institutsionaalsed üksused võõrandavad vara teistelt institutsionaalsetelt üksustelt, sh mitteresidendist üksustelt, ilma täieliku kompensatsioonita mingitel muudel põhjustel kui maksude, trahvide või samalaadsete lõivude maksmisega seotud küsimused. Omandi võõrandamine seoses kuritegevusega loetakse trahviks. Sellise ühepoolse võõrandamise hüvitamata osa kirjendatakse muu mahumuutusena. |
6.11 |
Vara sundmüüki või tagasivõttu võlausaldaja poolt ei kirjendata hüvituseta võõrandamisena, sest selline õiguskaitsevahend on kas pooltevahelises kokkuleppes otsesõnu sätestatud või valitseb selle kohta üldine kokkulepe. |
Mujal kvalifitseerimata muud mahumuutused (K.5)
6.12 |
Mujal kvalifitseerimata muud mahumuutused (K.5) on ootamatute sündmuste mõju vara majanduslikule väärtusele. |
6.13 |
Näiteks kuulub mittefinantsvara mujal kvalifitseerimata muude mahumuutuste alla järgmine:
|
6.14 |
Finantsvara ja -kohustusi puudutavate mujal kvalifitseerimata muude mahumuutuste alla kuulub näiteks järgmine:
|
6.15 |
Mujal kvalifitseerimata muude mahumuutuste alla ei kuulu:
|
Muutused klassifitseerimises (K.6)
6.16 |
Muutused klassifitseerimises hõlmavad muutusi sektorilises klassifitseerimises ja institutsionaalse üksuse struktuuris ning muutusi vara ja kohustuste klassifitseerimises. |
Muutused sektorilises klassifitseerimises ja institutsionaalse üksuse struktuuris (K.61)
6.17 |
Institutsionaalse üksuse ümberklassifitseerimisel ühest sektorist teise läheb üle terve tema bilanss – näiteks kui kodumajapidamiste sektorisse klassifitseeritud institutsionaalne üksus muutub oma omanikust finantsiliselt eraldiseisvaks, võib ta muutuda kvaasikorporatiivseks ettevõtteks ja minna üle mittefinantsettevõtete sektorisse. |
6.18 |
Muutuste puhul sektorilises klassifitseerimises läheb terve bilanss üle ühest sektorist või allsektorist teise. Ülemineku tulemusena võidakse varad ja kohustused konsolideerida või lahutada, mis kuulub samuti käesolevasse kategooriasse. |
6.19 |
Muutused institutsionaalsete üksuste struktuuris hõlmavad teatud finantsvara ja -kohustuste tekkimist ja kadumist, mis kaasneb ettevõtete restruktureerimisega. Kui ettevõte kui sõltumatu juriidiline isik kaob, sest üks või mitu ettevõtet võtavad ta üle, siis kõik finantsvarad ja -kohustused, sh aktsiad ja muud omandiväärtpaberid, mis eksisteerisid antud ettevõtte ja üle võtnud ettevõtte vahel, kaovad süsteemist. Samas tuleb ettevõtete ühinemisel toimuvat ettevõtte aktsiate ja muude omandiväärtpaberite ostu kirjendada finantstehinguna ostva ettevõtte ja eelmiste omanike vahel. Olemasolevate aktsiate asendamine ostva ettevõtte või uue ettevõtte aktsiatega kirjendatakse aktsiate väljaostuna, millega kaasneb uute aktsiate emiteerimine. Finantsvara ja -kohustused, mis eksisteerisid ülevõetud ettevõtte ja kolmandate isikute vahel, lähevad muutumatuna üle ülevõtvale ettevõttele. |
6.20 |
Samamoodi, kui ettevõte jaguneb juriidiliselt kaheks või rohkemaks institutsionaalseks üksuseks, tuleb tekkiv finantsvara ja tekkivad finantskohustused kirjendada muutustena sektorilises klassifitseerimises ja struktuuris. |
Muutused vara ja kohustuste klassifitseerimises (K.62)
6.21 |
Muutused vara ja kohustuste klassifitseerimises leiavad aset, kui vara ja kohustused kirjendatakse algbilansis ühte kategooriasse, lõppbilansis aga teise. Näitena võib nimetada muutusi maakasutuses ja eluruumide muutmist äriruumideks või vastupidi. Maa puhul tehakse mõlemad kirjed (negatiivne kanne vana kategooria all ja positiivne uue all) ühesuguse väärtusega. Muutusi maa väärtuses, mis tulenevad sellisest kasutusviisi muutusest, ei kirjendata mitte ümberhindamisena, vaid mahumuutusena ning seega kas vara majandusliku tekke või mittetoodetud vara majandusliku vähenemisena. |
6.22 |
Kullakangidena hoitava rahalise kulla tekkimist ja kadumist ei saa kirjendada finantstehinguna, vaid see lisatakse süsteemi või jäetakse sealt välja muude muutustena varade mahus. |
6.23 |
Klassifikatsiooni muutuse erijuhtum on kullakangid. Kullakangid võivad rahalise kullana olla finantsvara või mitterahalise kullana väärisesemed, olenevalt sellest, kes ja mis eesmärgil neid omab. Monetariseerimine on kullakangide ümberklassifitseerimine mitterahalisest rahaliseks. Demonetariseerimine on kullakangide ümberklassifitseerimine rahalisest mitterahaliseks. |
6.24 |
Tehingud kullakangidega kirjendatakse järgmiselt.
Eelkirjeldatud rahandusasutuste kohta käivad juhtumid kehtivad ka rahvusvahelise finantsorganisatsiooni suhtes. |
6.25 |
Vara ja kohustuste klassifikatsiooni muutuse hulka ei kuulu võlaväärtpaberite vahetamine aktsiateks – see kirjendatakse kahe finantstehinguna. |
Nominaalsed kapitalikasumid ja -kahjumid (K.7)
6.26 |
Ümberhindluskontole kantakse nominaalne kapitalikasum ja -kahjum, mis on vara ja kohustuste omanikule tekkinud arvestusperioodi jooksul, ning selles kajastatakse nende hinnataseme ja -struktuuri muutusi. Nominaalne kapitalikasum ja -kahjum (K.7) hõlmab neutraalset kapitalikasumit ja -kahjumit (K.71) ning reaalset kapitalikasumit ja -kahjumit (K.72). |
6.27 |
Määratlus: vara nominaalne kapitalikasum ja -kahjum (K.7) on vara väärtuse kasv või kahanemine, mis tuleneb vara omanikule vara hinna tõusust või langusest. Finantskohustuse nominaalne kapitalikasum ja -kahjum on kohustuse hinnatud väärtuse kahanemine või kasv, mis on tingitud selle hinna langusest või tõusust. |
6.28 |
Kapitalikasum tuleneb vara väärtuse kasvust või kohustuse väärtuse kahanemisest. Kapitalikahjum tuleneb vara väärtuse kahanemisest või kohustuse väärtuse kasvust. |
6.29 |
Ümberhindluskontol kirjendatav nominaalne kapitalikasum ja -kahjum tekib nii nendele varadele ja kohustustele, mis realiseeritakse, kui ka nendele, mida ei realiseerita. Kapitalikasum loetakse realiseerituks, kui vara on müüdud, lunastatud, ärakasutatud või muul viisil realiseeritud või kui kohustus on tasutud. Realiseerimata kasum tekib varale, mis jääb arvestusperioodi lõpuks omaniku valdusesse, või kohustusele, mis on arvestusperioodi lõpuks veel tasumata. Realiseeritud kapitalikasumi all mõistetakse tavaliselt kasumit, mis on realiseeritud kogu selle perioodi vältel, mille jooksul vara või kohustust omatakse, sõltumata sellest, kas see periood kattub arvestusperioodiga või mitte. Kuna kapitalikasumit ja -kahjumit kirjendatakse tekkepõhiselt, siis ei eristata klassifikaatorites ja kontodes realiseeritud ja realiseerumata kapitalikasumit ja -kahjumit, kuigi selline eristus võib mõningatel muudel eesmärkidel vajalikuks osutuda. |
6.30 |
Kapitalikasumi ja -kahjumi hulka kuulub igat liiki mittefinantsvaralt ning finantsvaralt ja -kohustustelt tekkiv kasum ja kahjum. Seega kuulub siia hulka ka kapitalikasum ja -kahjum tootjate kõikidelt tootevarudelt, sh pooleliolevalt toodangult. |
6.31 |
Nominaalne kapitalikasum ja -kahjum võib tekkida vara või kohustuste puhul, mida omatakse ükskõik kui pika aja vältel arvestusperioodi jooksul, ning mitte ainult selle vara ja kohustuste puhul, mis on kajastatud alg- ja/või lõppbilansis. Nominaalset kapitalikasumit ja -kahjumit, mis tekib mingi konkreetse vara või kohustuse omanikule või konkreetset tüüpi vara või kohustuse mingi koguse omanikule kahe ajahetke vahel, määratletakse kui „selle vara või kohustuse jooksvat väärtust hilisemal ajahetkel, millest on lahutatud selle vara või kohustuse väärtus varasemal ajahetkel”, eeldades, et vara või kohustus ise selle aja jooksul ei muutu kvaliteedilt ega kvantiteedilt. |
6.32 |
Ajahetkede o ja t vahel mingi vara hulgale q tekkiv nominaalne kapitalikasum G väljendatakse järgmiselt: ,
kus po ja pt on vara hind vastavalt ajahetkedel o ja t. Nende finantsvarade ja -kohustuste puhul, mille jooksev väärtus on omavääringus kindlaks määratud, on po ja pt definitsiooni järgi võrdsed ning nominaalne kapitalikasum on alati null. |
6.33 |
Nominaalse kapitalikasumi ja -kahjumi arvestamiseks peavad vara soetused ning realiseerimised olema hinnatud selliselt, nagu need on kirjendatud kapitali- ja finantskontol, ning vara seis peab olema hinnatud selliselt, nagu see on kirjendatud bilansis. Põhivara puhul on soetusväärtuseks ostja poolt tootjale või müüjale makstud summa, millele lisanduvad ostja jaoks kaasnevad kulud seoses omandiõiguse üleminekuga. Olemasoleva põhivara realiseerimisväärtuseks on müüja poolt ostja käest saadud summa, millest arvatakse maha müüja kulud seoses omandiõiguse üleminekuga. |
6.34 |
Erandiks punktist 6.33 on juhud, kui makstud hind erineb vara turuväärtusest. Sellisel juhul kirjendatakse makstud hinna ja turuväärtuse vahe kapitalisiirdena ja soetus kirjendatakse turuväärtusega. See olukord tuleb ette eelkõige turuväliste sektoritega seotud tehingute puhul. |
6.35 |
Eristatakse nelja olukorda, mille tulemusena tekib nominaalne kapitalikasum või -kahjum:
|
6.36 |
Arvestatakse nii realiseeritud kui ka realiseerimata nominaalset kapitalikasumit ja -kahjumit varalt ja kohustustelt. Need kirjendatakse asjaomaste sektorite, kogumajanduse ja välismaailma ümberhindluskontol. |
Neutraalne kapitalikasum/-kahjum (K.71)
6.37 |
Määratlus: vara või kohustuse neutraalne kapitalikasum või -kahjum (K.71) on kapitalikasumi või -kahjumi väärtus, mis tekib, kui vara või kohustuse hind muutub aja jooksul proportsionaalselt üldise hinnatasemega. |
6.38 |
Neutraalne kapitalikasum ja -kahjum määratakse kindlaks, et lihtsustada reaalse kapitalikasumi ja -kahjumi tuletamist; viimane jaotab tegeliku ostujõu sektoriti ümber. |
6.39 |
Tähistagu r üldist hinnaindeksit. Ajahetkede o ja t vahel mingi vara hulgale q tekkiv neutraalne kapitalikasum (NG) väljendatakse järgmise tehtega: ,
kus po × q on vara väärtus ajahetkel o ning rt/ro on üldise hinnaindeksi muutumise tegur ajahetkede o ja t vahel. Sama liige rt/ro kehtib kogu vara ja kõigi kohustuste suhtes. |
6.40 |
Neutraalse kapitalikasumi ja -kahjumi arvutamisel kasutatav üldine hinnaindeks on lõppkulutuste puhul kasutatav hinnaindeks. |
6.41 |
Neutraalne kapitalikasum ja -kahjum kirjendatakse neutraalse kapitalikasumi ja -kahjumi kontol, mis on sektorite, kogumajanduse ja välismaailma ümberhindluskonto allkonto. |
Reaalne kapitalikasum/-kahjum (K.72)
6.42 |
Määratlus: reaalne kapitalikasum ja -kahjum (K.72) seonduvad vara või kohustusega ning on selle vara nominaalse ja neutraalse kapitalikasumi ja -kahjumi vahe. |
6.43 |
Ajahetkede o ja t vahel mingi vara hulgale q tekkiv reaalne kapitalikasum (RG) väljendatakse järgmiselt:
|
6.44 |
Vara ja kohustuste reaalse kapitalikasumi ja -kahjumi väärtus sõltub seega nende hinnamuutustest vaadeldaval perioodil teiste hindade keskmise muutuse suhtes, mõõdetuna üldise hinnaindeksiga. |
6.45 |
Reaalne kapitalikasum ja -kahjum kirjendatakse reaalse kapitalikasumi ja -kahjumi kontole, mis on ümberhindluskonto allkonto. |
Kapitalikasum ja -kahjum finantsvara ja -kohustuste liikide kaupa
Rahaline kuld ja SDRid (AF.1)
6.46 |
Kuna rahalise kulla hinda noteeritakse harilikult USA dollarites, tekib rahalise kulla väärtuse puhul nominaalset kapitalikasumit ja -kahjumit nii vahetuskursi muutusest kui ka kulla hinnast endast tulenevalt. |
6.47 |
Kuna SDRid kujutavad endast valuutakorvi, kõigub selle väärtus riigi omavääringus väljendatuna, ning samuti kapitalikasumi ja -kahjumi väärtus, sõltuvalt valuutakorvis olevate vääringute vahetuskursist riigi omavääringu suhtes. |
Sularaha ja hoiused (AF.2)
6.48 |
Riigi omavääringus väljendatud sularaha ja hoiuste väärtus on ajas muutumatu. Sellise vara „hind” on alati püsiv, samal ajal kui selle kogus esitatakse selle vääringu ühikutes, milles see on nomineeritud. Sellise vara nominaalne kapitalikasum ja -kahjum on alati null. Seetõttu kirjendatakse sellise vara alg- ja lõppseisu väärtuste vahe täielikult varaga tehtud tehingute väärtusena, v.a muude mahumuutuste puhul. See on üks väheseid juhtumeid, kus harilikult on võimalik leida tehingute väärtus bilansi näitajate muutuste põhjal. |
6.49 |
Hoiustele kogunenud intress kirjendatakse finantskontol nii, nagu see reinvesteeritaks samal ajal uuesti hoiusena. |
6.50 |
Välisvaluutakapitalilt ja muudes vääringutes nomineeritud hoiustelt tekib nominaalne kapitalikasum ja -kahjum vahetuskursside muutustest tulenevalt. |
6.51 |
Selleks, et arvutada fikseeritud väärtusega vara neutraalset ja reaalset kapitalikasumit ja -kahjumit, on vaja andmeid tehingute aja ja väärtuse ning alg- ja lõppbilansi väärtuse kohta. Oletame näiteks, et hoius avatakse ja võetakse välja sama arvestusperioodi jooksul, mil üldine hinnatase tõuseb. Hoiuse neutraalne kapitalikasum on positiivne, reaalne kapitalikasum aga negatiivne ning selle suurus sõltub hoiustamisperioodi pikkusest ja inflatsioonimäärast. On võimatu mõõta sellist reaalset kahjumit, kui puuduvad andmed arvestusperioodil tehtud tehingute väärtuse ja nende tegemise aja kohta. |
6.52 |
Üldiselt võib järeldada, et kui positiivsete ja negatiivsete tehingute summaarne absoluutväärtus on võrreldes alg- ja lõppbilansis kirjendatud tasemetega suur, siis ei saa fikseeritud väärtusega finantsvara ja -kohustuste neutraalse ja reaalse kapitalikasumi ligikaudset väärtust üksnes bilansiandmete põhjal piisavalt rahuldaval tasemel hinnata. Isegi finantstehingute väärtuse mõõtmine brutopõhiselt, st avatud ja välja võetud hoiuste kirjendamine eraldiseisvana hoiuste koguväärtusest, millest on lahutatud väljavõetud hoiused, ei pruugi olla piisav, kui puudub teave hoiuste avamise ja väljavõtmise aja kohta. |
Võlaväärtpaberid (AF.3)
6.53 |
Kui pikaajalisi võlaväärtpabereid, näiteks võlakirju, emiteeritakse preemia või diskontoga, sh suure diskontomääraga võlakirju ja nullkupongvõlakirju, siis vahe nende emissioonihinna ja nimiväärtuse või tagasiostuväärtuse vahel tagasiostukuupäeva saabumisel on intress, mida emitent on võlaväärtpaberi terve kehtivusaja jooksul kohustatud maksma. Selline intress kirjendatakse kui pikaajalise võlaväärtpaberi emitendi poolt makstav ning võlaväärtpaberi omaniku poolt saadav omanditulu, mis lisandub kõigile emitendi poolt võlaväärtpaberi kehtivusaja jooksul kindlate intervallidega tegelikult makstud kupongiintressidele. |
6.54 |
Nõnda kogunev intress kirjendatakse finantskontol nii, nagu võlaväärtpaberi omanik reinvesteeriks selle samal ajal uuesti võlaväärtpaberisse. Seega kirjendatakse see finantskontol vara soetamisena, mis lisatakse olemasolevale varale. Nii peegeldab pikaajalise võlaväärtpaberi turuväärtuse järkjärguline suurenemine, mis tuleneb kogunenud ja reinvesteeritud intressist, tasumata võla põhiosa väärtuse ehk teisisõnu vara suuruse kasvu. Sisuliselt on tegemist mahu suurenemisega, mitte hinna tõusuga. See ei too kaasa mingisugust kapitalikasumit pikaajalise võlaväärtpaberi omanikule ega kapitalikahjumit selle emitendile. Võlaväärtpaberid muutuvad ajas kvalitatiivselt, kui nende lunastustähtpäev läheneb, ja oluline on aru saada, et nende väärtuse suurenemine intressi kogunemise tulemusena ei kujuta endast hinnamuutust ega too kaasa kapitalikasumit. |
6.55 |
Turuintressimäärade muutumise korral muutuvad siiski ka fikseeritud intressimääraga pikaajaliste võlaväärtpaberite hinnad, tehes seda pöördvõrdeliselt intressimäärade muutusega. Intressimäära muutumise mõju konkreetse pikaajalise võlaväärtpaberi hinnale on seda väiksem, mida lähemal on võlaväärtpaberi lunastustähtpäev. Pikaajaliste võlaväärtpaberite hinnamuutused, mis tulenevad turuintressimäärade muutumisest, on oma olemuselt hinna- ja mitte mahumuutused. Seepärast loovad nad nominaalset kapitalikasumit ja -kahjumit nii pikaajaliste võlaväärtpaberite emitentidele kui ka nende omanikele. Intressimäärade kasv loob võlaväärtpaberi emitendile nominaalse kapitalikasumi ja selle võlaväärtpaberi omanikule sama suure nominaalse kapitalikahjumi, intressimäärade languse korral toimub vastupidine. |
6.56 |
Muutuva intressimääraga võlaväärtpaberite puhul on kupongi- või põhisummamaksed seotud kaupade ja teenuste üldise hinnaindeksiga, näiteks tarbijahinnaindeksiga, sellise intressimääraga nagu EURIBOR või LIBOR või võlakirja tootluse või vara hinnaga.
Kui kupongimaksete summad ja/või tasumata võla põhiosa on seotud üldise või laiapõhjalise hinnaindeksiga, käsitatakse vastava arvestusperioodi alguse ja lõpu vahel toimunud tasumata võla põhiosa väärtuse muutumist, mis tuleneb vastava indeksi muutumisest, sel perioodil lisanduva intressina, mis lisandub muudele antud perioodil makstavatele intressidele. Kui lunastustähtpäeval makstavate summade indekseerimine hõlmab ka kapitalikasumi motiivi, see tähendab harilikult juhul, kui indekseerimine põhineb ühelainsal kitsalt piiritletud elemendil, tekitab selle aluseks oleva indeksi igasugune kõrvalekalle esialgselt prognoositud arengust kapitalikasumit või -kahjumit, mis tavaliselt väärtpaberi kehtivusaja jooksul ei taandu. |
6.57 |
Lühiajalistel võlaväärtpaberitel võib nominaalne kapitalikasum või -kahjum tekkida samamoodi nagu pikaajalistel. Kuna aga lühiajaliste võlaväärtpaberite lunastustähtaeg on palju lühem, siis on intressimäärade muutuste tõttu tekkinud kapitalikasum üldjuhul tunduvalt väiksem kui samasuguse nimiväärtusega pikaajalistel võlaväärtpaberitel. |
Laenud (AF.4)
6.58 |
Sama olukord nagu sularaha ja hoiuste puhul, kehtib ka mittekaubeldavate laenude suhtes. Kui aga olemasolev laen müüakse teisele institutsionaalsele üksusele, tuleb laenusumma vähenemine, st vahe laenu lunastushinna ning tehinguhinna vahel, kirjendada müüja ja ostja ümberhindluskontole tehingu toimumise hetkel. |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud (AF.5)
6.59 |
Boonusaktsiad suurendavad aktsiate arvu ning emiteeritud aktsiate nominaalväärtust, kuid ei muuda iseenesest aktsiate kogusumma turuväärtust. Sama kehtib ka aktsiadividendide puhul – aktsiadividendid on ettevõtte lisaaktsiate proportsionaalne jaotamine lihtaktsiate omanike vahel. Boonusaktsiaid ja aktsiadividende ei kanta üldse kontodele. Samas emiteeritakse neid selleks, et parandada aktsiate likviidsust turul, ning sellest tulenevalt võib kõikide emiteeritud aktsiate turuväärtus tervikuna suureneda: selline muutus kirjendatakse nominaalse kapitalikasumina. |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid (AF.6)
6.60 |
Kui näiteks kindlustus-, pensioni- ja muude standardsete tagatisskeemide eraldised ja õigused on väljendatud riigi omavääringus, siis nominaalset kapitalikasumit ega -kahjumit ei teki, samuti nagu ei teki seda sularaha ega hoiuste ja laenude puhul. Küll aga tekib kapitalikasum ja -kahjum finantsinstitutsioonide poolt kohustuste täitmiseks kasutatavale varale. |
6.61 |
Kindlustuspoliiside omanike ja toetusesaajate kohustused muutuvad tehingute, muude mahumuutuste ja ümberhindluste tulemusena. Ümberhindlused tekivad kindlustusmatemaatilistes arvutustes mudelite põhieelduste muutumise tõttu. Need eeldused on diskonto-, palga- ja inflatsioonimäär. |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid (AF.7)
6.62 |
Tuletisinstrumentide väärtus võib muutuda alusvara väärtuse muutuse, alusvara hinna volatiilsuse muutumise või lunastustähtpäeva lähenemise tulemusena. Kõiki selliseid tuletisinstrumentide ja töötajate aktsiaoptsioonide väärtuse muutusi käsitatakse hinnamuutustena ja kirjendatakse ümberhindlusena. |
Muud saadavad/makstavad arved (AF.8)
6.63 |
Kõik see, mis kehtib riigi omavääringus sularaha, hoiuste ja laenude puhul, kehtib ka muude saadavate ja makstavate arvete puhul, mis ei ole kaubeldavad. Kui aga olemasolev kaubanduskrediit müüakse teisele institutsionaalsele üksusele, tuleb vahe lunastushinna ja tehinguhinna vahel kirjendada ümberhindlusena tehingu toimumise hetkel. Kuid kuna kaubanduskrediit on oma laadilt harilikult lühiajaline, võib kaubanduskrediidi müük tähendada uue finantsinstrumendi loomist. |
Välisvaluutas nomineeritud vara
6.64 |
Välisvaluutas nomineeritud vara ja kohustuste väärtuse mõõtmisel konverteeritakse nende välisvaluutas väljendatud jooksev turuhind kehtiva vahetuskursi alusel ümber riigi omavääringusse. Nominaalne kapitalikasum ja -kahjum võib seepärast tuleneda nii vara hinna kui ka vahetuskursi muutusest. Arvestusperioodi jooksul tekkinud nominaalse kapitalikasumi ja -kahjumi summaarse väärtuse arvutamisel lahutatakse tehingute ja muude mahumuutuste väärtus alg- ja lõppbilansis kajastatud väärtuste vahest. Selleks konverteeritakse välisvaluutas väljendatud vara ja kohustustega tehtud tehingud riigi omavääringusse tehingute toimumise ajal kehtiva vahetuskursiga, alg- ja lõppbilansis kajastatud väärtused konverteeritakse aga vahetuskursiga, mis kehtib bilansipäeval. Siit järeldub, et tehingute koguväärtus netosoetusena – st soetamine miinus realiseerimine –, väljendatuna välisvaluutas, konverteeritakse kaalutud keskmise vahetuskursiga, kus kaaludeks on erinevatel kuupäevadel toimunud tehingute väärtused. |
7. PEATÜKK
BILANSID
7.01 |
Määratlus: bilanss on aruanne, milles fikseeritakse institutsionaalse üksuse või üksuste rühma majanduslikus omandis olevate varade ja võlgnetavate kohustuste väärtus kindla ajahetke seisuga. |
7.02 |
Bilansi tasakaalustav kirje on netoväärtus (B.90). Bilansis kajastatavate varade ja kohustuste seis määratakse sobivate hindade alusel, milleks tavaliselt on bilansipäeval kehtivad turuhinnad, kuid mõne kategooria puhul nende nominaalväärtuses. Bilansid koostatakse residendist institutsionaalsete sektorite ja allsektorite, kogumajanduse ja välismaailma kohta. |
7.03 |
Bilanss võtab kontode kogumi kokku, näidates tootmiskontodele, tulude jaotamise ja kasutamise kontodele ning akumulatsioonikontodele tehtud kannete alusel saadud lõplikku mõju majandusheaolu seisule. |
7.04 |
Institutsionaalsete sektorite puhul on bilansis tasakaalustavaks kirjeks netoväärtus. |
7.05 |
Kogumajanduse puhul nimetatakse tasakaalustavat kirjet sageli rahvuslikuks rikkuseks – mittefinantsvara ja netofinantsvara koguväärtus välismaailma suhtes. |
7.06 |
Välismaailma bilanss koostatakse nii nagu residendist institutsionaalsete sektorite ja allsektorite bilansid. See koosneb täielikult mitteresidentide finantsvara ja -kohustuste positsioonidest residentide suhtes. Maksebilansi käsiraamatu kuuendas väljaandes (BPM6) nimetatakse vastavat bilanssi, mis koostatakse residentide positsioonilt mitteresidentide suhtes, rahvusvaheliseks investeerimispositsiooniks. |
7.07 |
Omavahendid määratletakse bilansis kohustuste all netoväärtuse (B.90) ning omandiväärtpaberite ning investeerimisfondide aktsiate ja osakute (AF.5) summana. |
7.08 |
Mittefinantsettevõtete ja finantsinstitutsioonide sektorite ja allsektorite puhul on omavahendid analüüsi seisukohalt oluline näitaja, mis sarnaneb netoväärtusega. |
7.09 |
Ettevõtete netoväärtus erineb tavaliselt nende emiteeritud aktsiate ja muude omandiväärtpaberite väärtusest. Kvaasikorporatiivsete ettevõtete netoväärtus on null, kuna eeldatakse, et nende omakapitali väärtus on võrdne nende vara ja omakapitaliga mitteseotud kohustuste vahega. Mitteresidendist ettevõtete filiaalideks olevate, kvaasikorporatiivsete ettevõtetena käsitletavate residendist otseinvesteeringuettevõtete netoväärtus on seetõttu samuti null. |
7.10 |
Finantsvara ja -kohustuste tasakaalustavat kirjet nimetatakse finantsvara netoväärtuseks (BF.90). |
7.11 |
Bilanss näitab varade ja kohustuste väärtust kindlal ajahetkel. Bilansid koostatakse arvestusperioodi alguses ja lõpus; perioodi alguse algbilanss on sama, mis eelmise perioodi lõpus koostatud lõppbilanss. |
7.12 |
Lihtne arvepidamisvõrrand ühendab kindlat tüüpi varade seisu algbilansis ja lõppbilansis alljärgnevalt.
Koostada võib ka tabeli, milles seotakse konkreetset liiki kohustuste seisu väärtus algbilansis ja lõppbilansis. |
7.13 |
Arvepidamisseosed alg- ja lõppbilansi vahel – tehingute, varade ja kohustuste muude mahumuutuste ning kapitalikasumi ja -kahjumi kaudu – on näidatud kokkuvõtlikult lisas 7.2. |
VARA JA KOHUSTUSTE LIIGID
Vara määratlus
7.14 |
Bilanssides kirjendatud varad on majandusvarad. |
7.15 |
Määratlus: majandusvara on väärtuse säilitaja, mille hoidmisest või kasutamisest teatava ajavahemiku vältel tuleneb selle majanduslikule omanikule kasu. Majandusvara on vahend väärtuse edasikandmiseks ühest arvestusperioodist teisem |
7.16 |
Majanduslik kasu koosneb esmastest tuludest, nt tegevuse ülejäägist, kui vara kasutab majanduslik omanik, või omanditulust, kui majanduslik omanik võimaldab vara kasutada teistel. Kasu saadakse vara kasutamisest ja väärtusest, sealhulgas kapitalikasumist või -kahjumist, mis saadakse vara realiseerimisel või likvideerimisel. |
7.17 |
Vara majanduslikuks omanikuks ei ole tingimata juriidiline omanik. Majanduslikuks omanikuks on institutsionaalne üksus, kellel on õigus saada endale vara kasutamisega seotud kasu, kuna ta võtab enda kanda varaga seotud riskid. |
7.18 |
Ülevaade majandusvarade klassifitseerimise ja liikide kohta on esitatud tabelis 7.1. Iga varakategooria üksikasjalik määratlus on esitatud lisas 7.1. |
VARA JA KOHUSTUSTE KAJASTAMISEL TEHTAVAD ERANDID
7.19 |
Varade ja kohustuste hulka ei loeta alljärgnevat:
|
VARA JA KOHUSTUSTE KATEGOORIAD
7.20 |
Eristatakse kaht bilansikirjete põhikategooriat: mittefinantsvara (AN) ning finantsvara ja -kohustused (AF). |
7.21 |
Mittefinantsvara jaguneb toodetud mittefinantsvaraks (AN.1) ja mittetoodetud mittefinantsvaraks (AN.2). |
Toodetud mittefinantsvara (AN.1)
7.22 |
Määratlus: toodetud mittefinantsvara (AN.1) on tootmisprotsesside tulemusena valminud toodang. |
7.23 |
Toodetud mittefinantsvarade klassifikaatori (AN.1) eesmärk on eristada varasid nende rolli põhjal tootmises. See hõlmab järgmist: põhivara, mida kasutatakse tootmises korduvalt või pidevalt enam kui ühe aasta vältel; varud, mis kasutatakse tootmises ära vahetarbimisena või mis müüakse või võõrandatakse muul moel, ning väärisesemed. Väärisesemeid ei kasutata peamiselt tootmises ja tarbimises, vaid soetatakse ja hoitakse peamiselt kui väärtuse säilitajaid. |
Mittetoodetud mittefinantsvara (AN.2)
7.24 |
Määratlus: mittetoodetud mittefinantsvara (AN.2) on majandusvara, mis tekib muul viisil kui tootmisprotsesside tulemusena. Sellise vara hulka loetakse looduslikud varad, lepingud, rendi-/üürilepingud, litsentsid, load ning firmaväärtus ja turundusvarad. |
7.25 |
Mittetoodetud varade klassifikaatori eesmärk on eristada varasid nende tekkimise viisi alusel. Osa vara eksisteerib looduses, teist osa tuntakse aga ühiskonna loodud varana, mis on tekkinud õigusliku tegevuse või arvepidamise tulemusena. |
7.26 |
Vastavalt majandusvara üldmääratlusele sõltub otsus, kas looduslik vara tuleb esitada bilansis, sellest, kas seda vara on võimalik ka tegelikult majanduslikult omada ja kas see vara võib tuua omanikele majanduslikku kasu, arvestades olemasolevat tehnoloogiat, teadmisi, majanduslikke võimalusi, kättesaadavaid ressursse ja suhtelisi hindu. Looduslikku vara, mille suhtes ei ole kehtestatud omandiõigust, näiteks avameri või õhk, bilansis ei kajastata. |
7.27 |
Lepinguid, rendi-/üürilepinguid, litsentse ja lubasid käsitletakse mittefinantsvarana ainult juhul, kui õiguste saajale õiguslikust lepingust tulenev majanduslik kasu ületab lepingu alusel makstavaid summasid ning õiguste saajal on õiguslikult ja praktiliselt võimalik seda kasu üleandmise teel realiseerida. |
Finantsvara ja -kohustused (AF)
7.28 |
Määratlus: finantsvara (AF) on majandusliku väärtusega vara, mille hulka kuuluvad kõik finantsnõuded, omandiväärtpaberid ning rahaline kuld kullakangides (punkt 5.03). Kohustused tekivad, kui võlgnikel tekib kohustus teha võlausaldajatele makse või maksete seeria (punkt 5.06). |
7.29 |
Finantsvara on väärtuse säilitaja, mille hoidmisest või kasutamisest teatava ajavahemiku vältel saab selle majanduslik omanik ühekordset või perioodilist tulu. Finantsvara on vahend väärtuse edasikandmiseks ühest arvestusperioodist teise. Kasu vahetatakse maksete teel (punkt 5.04). |
7.30 |
Iga finantsvara vastaspooleks on kohustus; erandiks on rahaline kuld kullakangides, mis klassifitseeritakse rahalise kulla ja eriarveldusühikute (SDRid) (AF.1) kategooriasse. |
7.31 |
Tingimuslikud varad ja kohustused on kokkulepped, mille kohaselt üks pool on kohustatud tegema teisele üksusele makse või maksete seeria üksnes teatavate konkreetsete tingimuste esinemise korral (punkt 5.08). Need ei ole finantsvarad ega -kohustused. |
7.32 |
Finantsvara ja -kohustuste klassifikaator vastab finantstehingute klassifikaatorile (punkt 5.14). Seetõttu esitatakse finantsvara ja -kohustuste kategooriate ja alamkategooriate määratlused ning täiendavad seletused 5. peatükis ning siin neid ei korrata; siiski on lisas 7.1 esitatud kokkuvõte kõigist süsteemis määratletud varadest ja kohustustest.
Tabel 7.1. Vara klassifikaator
|
KIRJETE VÄÄRTUSE ARVESTAMINE BILANSSIDES
Väärtuse arvestamise üldpõhimõtted
7.33 |
Iga bilansikirje esitakse sellises väärtuses, nagu oleks see soetatud bilansipäeval. Varade ja kohustuste väärtust hinnatakse bilansipäeval kehtinud turuhindade alusel. |
7.34 |
Kirjendatud väärtused peaksid kajastama turul bilansipäeval jälgitavaid hindu. Kui jälgitavad turuhinnad puuduvad (näiteks juhul, kui turg on küll olemas, kuid sellel ei ole hiljuti varasid müüdud), tuleks esitada hinnang selle kohta, milline oleks hind, kui varad soetataks turul bilansipäeval. |
7.35 |
Tavaliselt on turuhinnad kättesaadavad paljude finantsvarade ja kohustuste, olemasoleva kinnisvara (hooned ja muud rajatised ning nende alune maa), olemasolevate transpordivahendite, põllukultuuride ja kariloomade, samuti hiljuti toodetud põhivarade ja varude puhul. |
7.36 |
Enda tarbeks toodetud mittefinantsvara väärtust tuleks hinnata alushindades, või kui need ei ole kättesaadavad, siis samalaadsete kaupade alushindades, või kui see ei ole võimalik, siis kulude alusel. |
7.37 |
Lisaks jälgitavatele turuhindadele, jälgitavatel hindadel või kantud kuludel põhinevatele hinnangutele võib mittefinantsvara väärtust hinnata järgmiselt:
|
7.38 |
Turuväärtuse arvestamine on aluspõhimõte finantsinstrumentide positsioonide (ja nendega tehtavate tehingute) väärtuse hindamisel. Finantsinstrumendid on identsed finantsnõuetega. Need on finantsvarad, millele vastavad kohustused. Turuväärtus on hind, millega tehingu pooled finantsvara üksnes ärilistest kaalutlustest lähtuvalt soetavad või realiseerivad, kuid mille hulka ei arvata vahendustasusid, teenustasusid ja maksusid. Turuväärtuse kindlaksmääramisel võtavad tehingu pooled arvesse ka kogunenud intressi. |
7.39 |
Nominaalväärtuse leidmiseks liidetakse algselt makstud summale võimalikud hiljem makstud summad, lahutatakse sellest võimalikud tagasimaksed ja liidetakse võimalikud kogunenud intressid. Nominaalväärtus (nominal value) ei ole sama mis nimiväärtus (face value).
|
7.40 |
Mõne mittefinantsvara puhul väheneb ümberhinnatud algne soetusmaksumus vara oodatava kasutusaja vältel nullini. Sellise vara väärtus on mis tahes konkreetsel ajahetkel vara hetkel kehtiva soetusmaksumuse ja kõnealuste vähenduste kumuleerunud väärtuse vahe. |
7.41 |
Enamiku põhivarast saab bilanssides kajastada jooksvates ostjahindades, millest on maha arvatud akumuleeritud põhivara kulum; seda nimetatakse allahinnatud asendusmaksumuseks. Kõikide veel kasutuses olevate põhivarade vähendatud väärtuste summat vaadeldakse kui kapitali netoseisu. Kapitali brutoseis sisaldab akumuleeritud põhivara kulumi väärtust. |
MITTEFINANTSVARA (AN)
Toodetud mittefinantsvara (AN.1)
Põhivara (AN.11)
7.42 |
Põhivara tuleb võimaluse korral kirjendada turuhindades (või alushindades, kui tegemist on enda tarbeks toodetud uue varaga), või kui see ei ole võimalik, siis soetamisel kehtinud ostjahindades, millest on maha arvatud akumuleeritud põhivara kulum. Bilansilises väärtuses sisalduvad põhivara omandiõiguse üleminekuga seotud ostjate kulud, millelt on nõuetekohaselt maha arvatud põhivara kulum ajavahemiku eest, mil majandusvara eeldatavalt ostja omanduses on. |
Intellektuaalomandiõigustega seotud tooted (AN. 117)
7.43 |
Mineraalide uurimise ja hindamise (kategooria AN.1172) väärtust arvestatakse nende kumuleeritud summade põhjal, mida maksti uurimist ja hindamist teostanud teistele institutsionaalsetele üksustele, või kui tegemist on enda poolt teostatud uurimisega, siis kantud kulude põhjal. See osa varasemast uurimisest, mida ei ole veel täiel määral vähendatud, tuleks ümber hinnata jooksva perioodi hindade ja kulude põhjal. |
7.44 |
Intellektuaalomandiõigustega seotud toodete, näiteks arvutitarkvara ning meelelahutus-, kirjandus- ja kunstialgupärandite väärtus tuleks määrata soetusmaksumuse alusel, kui sellise varaga turul kaubeldakse. Algväärtuse leidmiseks liidetakse tootmiskulud ning hinnatakse need nõuetekohaselt ümber jooksva perioodi hindadesse. Kui selle meetodiga ei ole võimalik väärtust leida, siis hinnatakse vara kasutamisest tulenevate oodatavate tulevaste laekumiste nüüdisväärtust. |
Mittetoodetud vara omandiõiguse ülemineku kulu (AN.116)
7.45 |
Mittetoodetud vara (välja arvatud maa) omandiõiguse ülemineku kulud näidatakse kapitalikontol eraldi ja neid käsitletakse kapitali kogumahutusena põhivarasse, kuid bilansis näidatakse need kulud vara väärtuse koosseisus vaatamata sellele, et tegemist on mittetoodetud varaga. Seega ei näidata bilanssides omandiõiguse ülemineku kulusid eraldi. Finantsvara omandiõiguse ülemineku kulusid käsitletakse vahetarbimisena, kui vara soetab ettevõte või valitsemissektor, lõpptarbimisena, kui vara soetab kodumajapidamine, ja teenuste ekspordina, kui vara soetab mitteresident. |
Varud (AN.12)
7.46 |
Varude väärtust tuleks hinnata bilansipäeva hindade alusel ja mitte nende hindade alusel, millest lähtuti nende toodete väärtuse hindamisel varude hulka arvamise ajal. |
7.47 |
Tooraine ja materjalide varude väärtust hinnatakse ostjahindades, valmistoodete ja lõpetamata toodangu varude väärtust aga alushindades. Selliste kaupade varude väärtust, mis on mõeldud edasimüügiks ilma edasise töötluseta edasimüüjate poolt, hinnatakse bilansipäeva hindade alusel, ilma võimalike hulgi- või jaemüüjate kantud transpordikuludeta. Lõpetamata toodangu varude puhul võrreldakse lõppbilansis esitatava väärtuse leidmiseks seda osa lõpetamata toodangu tootmiskuludest, mis on kantud perioodi lõpuks, samalaadsete valmistoodete alushinnaga bilansipäeval. Kui valmistoodete alushind ei ole teada, hinnatakse selle väärtust tootmiskulude väärtuse alusel, millele lisatakse oodatavale tegevuse netoülejäägile või prognoositavale netosegatulule vastav hinnalisand. |
7.48 |
Kasvatatava, üks kord koristatava saagi (välja arvatud puit) ja lihakariloomade väärtuse hindamisel saab lähtuda vastavatest turuhindadest. Kasvava metsa väärtuse hindamiseks diskonteeritakse puidu müügist tulevikus saadavad tulud jooksvatesse hindadesse, millest on eelnevalt lahutatud metsa kasvatamisega seotud kulud, langetamise kulud jms. |
Väärisesemed (AN.13)
7.49 |
Väärisesemete, näiteks kunstiteoste, antiikesemete, ehete, vääriskivide, mitterahalise kulla ja muude metallide väärtust arvestatakse jooksvate hindade alusel. Kui sellistele varadele on olemas reguleeritud turud, siis tuleks nende varade väärtust arvestada kas tegelike või hinnanguliste hindade alusel, mis nende eest makstaks, kui need müüdaks turul bilansipäeval, arvates maha võimalikud vahendus- ja komisjonitasud. Vastasel korral tuleks selliste varade väärtust arvestada jooksvale hinnatasemele ümberhinnatud soetusmaksumuse alusel. |
Mittetoodetud mittefinantsvara (AN.2)
Loodusvarad (AN.21)
Maa (AN.211)
7.50 |
Bilansis kajastatakse maa väärtus jooksvas turuhinnas. Kõik maaparandusega seotud kulud kirjendatakse kapitali kogumahutusena põhivarasse; maaparandusest saadavat lisandväärtust ei lisata bilansis näidatavale maa väärtusele, vaid esitatakse eraldi maaparanduse kategoorias (AN.1123). |
7.51 |
Maa väärtuseks on hinnanguline hind, mida saadaks selle turul müümise korral, arvestamata sinna hulka tulevase müügi korral omandiõiguse üleminekuga seotud kulusid. Omandiõiguse ülemineku ajal kirjendatakse see kokkuleppe kohaselt kapitali kogumahutusena põhivarasse ning kulusid ei lisata bilansis näidatavale maa (AN.211) väärtusele, vaid kirjendatakse AN.1123 varana. Nimetatud kulu vähendatakse nullini põhivara kulumi kaudu, mida arvestatakse selle ajavahemiku vältel, kui uus omanik eeldatavalt maad kasutab. |
7.52 |
Kui maa väärtust ei saa eristada sellel asuvate hoonete või muude rajatiste väärtusest, tuleb need varad ühiselt klassifitseerida selle vara kategooriasse, mille väärtus on suurem. |
Mineraalsed ja energeetilised maavarad (AN.212)
7.53 |
Selliste maa pinnal või maa all asuvate maavarade väärtust, mida olemasoleva tehnoloogia ja suhtelise hinnataseme juures on majanduslikult otstarbekas kaevandada, tuleb hinnata nende ärilisel eesmärgil kaevandamisest tuleneva oodatava netotulu nüüdisväärtuse alusel. |
Muud loodusvarad (AN.213, AN.214 ja AN.215)
7.54 |
Kuna jälgitavad turuhinnad mittekultiveeritavate bioloogiliste ressursside (AN.213), veevarude (AN.214) ja muude loodusvarade (AN.215) puhul tõenäoliselt puuduvad, siis hinnatakse nende väärtust tavaliselt neilt tulevikus oodatava tulu nüüdisväärtuse alusel. |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid (AN.22)
7.55 |
Määratlus: lepinguid, rendi-/üürilepinguid ja litsentse kajastatakse varadena, kui täidetud on järgmised tingimused:
Lepingute, rendi-/üürilepingute ja litsentside väärtust hinnates võib lähtuda õigusi üleandvate instrumentide üleandmist käsitlevast turuinfost või siis hinnata tulevikus oodatava tulu nüüdisväärtust bilansipäeval võrreldes lepingu kehtivuse alguskuupäevaga. |
7.56 |
See kategooria hõlmab varasid, mis võivad tuleneda kaubeldavatest kasutusrendilepingutest, loodusvarade kasutuslubadest, spetsiifilistest tegevuslubadest ning ainuõigusest kaupadele ja teenustele tulevikus. |
7.57 |
Vara väärtus võrdub hetkel kehtiva hinna ja lepingus fikseeritud hinna vahe nüüdispuhasväärtusega. Kui muud asjaolud jäävad samaks, väheneb see lepingu kehtivusaja lõpuks. Kehtiva hinna muutustest tingitud vara väärtuse muutused kirjendatakse nominaalse kapitalikasumi ja -kahjumina. |
7.58 |
Kaubeldavatest kasutusrendilepingutest tulenevad varad kirjendatakse varadena üksnes siis, kui rentnik/üürnik kasutab oma õigust hinnavahe realiseerimiseks. |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine (AN.23)
7.59 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade bilansiline väärtus võrdub institutsionaalse üksuse müümisel makstud hinna ja selle omavahendite kirjendatud väärtuse vahega, mida edaspidi ümberhindluste käigus vähendatakse seoses mittetoodetud vara (K.2) majandusliku kadumisena kajastatava algväärtuse allahindlusega. Allahindluse määr on kooskõlas äriühingute suhtes kohaldatavate raamatupidamisstandarditega. |
7.60 |
Turundusvarade hulka loetakse sellised varad nagu margitoodete nimed, ajalehtede ja trükiste pealkirjad, kaubamärgid, logod ja domeeninimed. |
FINANTSVARA JA -KOHUSTUSED (AF)
7.61 |
Selliste finantsvarade ja -kohustuste väärtust, mis tulenevad kaubeldavatest finantsinstrumentidest (näiteks võlaväärtpaberid, omandiväärtpaberid, investeerimisfondide aktsiad ja osakud ning tuletisinstrumendid), hinnatakse turuväärtuse alusel. Mittekaubeldavate finantsinstrumentide väärtust hinnatakse nominaalväärtuse alusel (vt punktid 7.38 ja 7.39). Üksteisele vastavad finantsvarad ja -kohustused tuleb bilansis esitada samas väärtuses. Väärtus ei tohiks sisaldada vahendustasusid, teenustasusid ega maksusid. Vahendustasud, teenustasud ja maksud kajastatakse tehingute tegemisel osutatud teenustena. |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (AF.1)
7.62 |
Rahalise kulla (AF.11) väärtust hinnatakse reguleeritud kullaturgudel kehtiva hinna alusel. |
7.63 |
IMF määrab iga päev kindlaks eriarveldusühikute (SDRide) (AF.12) väärtuse ja valuutaturgudelt on kättesaadav vahetuskurss omavääringu suhtes. |
Sularaha ja hoiused (AF.2)
7.64 |
Sularaha (pangatähed ja mündid – AF.21) väärtuseks on vääringu nominaalväärtus. |
7.65 |
Hoiuste (AF.22, AF.29) väärtused esitatakse bilansis nominaalväärtuses. |
7.66 |
Välisvaluutas nomineeritud sularaha ja hoiused arvestatakse omavääringusse ümber bilansipäeval valuuta hetketuru parima ostu- ja müügikursi keskmise kursi alusel. |
Võlaväärtpaberid (AF.3)
7.67 |
Võlaväärtpaberid kirjendatakse turuväärtuses. |
7.68 |
Lühiajaliste võlaväärtpaberite (AF.31) väärtust hinnatakse turuväärtuse alusel. Kui turuväärtused ei ole teada, siis juhul, kui ei valitse suur inflatsioon või kõrged nominaalsed intressimäärad, võib ligikaudse turuväärtusena kasutada:
|
7.69 |
Pikaajaliste võlaväärtpaberite (AF.32) väärtus määratakse turuväärtuse alusel, olenemata sellest, kas tegemist on võlakirjadega, millelt makstakse korrapäraselt intressi, või suure diskontomääraga võlakirjadega või nullkupongvõlakirjadega, millelt makstakse väikest intressi või ei maksta üldse intressi. |
Laenud (AF.4)
7.70 |
Nii võlausaldajate kui ka võlgnike bilanssides kirjendatavad väärtused peavad olema nominaalväärtused, olenemata sellest, kas tegemist on nõuetekohaselt teenindatavate laenude või viivislaenudega. |
Omandiväärtpaberid ning investeerimisfondide aktsiad/osakud (AF.5)
7.71 |
Börsil noteeritud aktsiate (AF.511) väärtus määratakse nende turuväärtuse alusel. Sama väärtus esitatakse nii vara kui ka kohustuste poolel, kuigi aktsiad ja muud omandiväärtpaberid ei ole õiguslikus mõttes emitendi kohustuseks, vaid esindavad omandiõigust osale ettevõtte likvideerimisväärtusest, kui likvideerimisväärtus ei ole ette teada. |
7.72 |
Börsil noteeritud aktsiate väärtust hinnatakse väärtpaberiturul või muul reguleeritud finantsturul jälgitava parima ostu- ja müügihinna keskmise hinna alusel. |
7.73 |
Reguleeritud turgudel mittekaubeldavate börsil noteerimata aktsiate (AF.512) väärtuse hindamisel tuleks lähtuda kas:
Siiski võetakse kõnealuste hinnangute puhul arvesse erinevusi börsil noteeritud ja noteerimata aktsiate vahel, eriti erinevusi likviidsuses, ettevõtte tegevusaja jooksul akumuleeritud netoväärtust ja asjaomast äritegevusharu. |
7.74 |
Rakendatav hindamismeetod sõltub kättesaadavatest põhiandmetest. Näiteks võib arvesse võtta selliste ettevõtete ühinemiste andmeid, kelle aktsiad ei ole börsil noteeritud. Kui börsil noteerimata ettevõtete omavahendite väärtus liigub, keskmiselt ja võrdeliselt nende nominaalse kapitaliga, samamoodi nagu samalaadsete noteeritud ettevõtete omavahendite väärtus, võib bilansilise väärtuse arvutamiseks kasutada suhtarvu. See suhtarv võrdleb noteerimata ettevõtete omavahendite väärtust noteeritud ettevõtete omavahendite väärtusega:
börsil noteerimata aktsiate väärtus = samalaadsete börsil noteeritud aktsiate turuhind × (noteerimata ettevõtete omavahendid) / (samalaadsete noteeritud ettevõtete omavahendid). |
7.75 |
Aktsiahinna ja omavahendite suhtarv võib äritegevusharuti erineda. Soovitav on arvutada noteerimata ettevõtte aktsiate jooksevhind äritegevusharude kaupa. Noteeritud ja noteerimata ettevõtete vahel võib olla muidki erinevusi, mis võivad mõjutada hindamismeetodit. |
7.76 |
Muud omandiväärtpaberid (AF.519) on omakapital, mis ei esine väärtpaberite kujul. Sellesse kategooriasse võib kuuluda osalus kvaasikorporatiivsetes ettevõtetes (nt filiaalides, trustides, piiratud vastutusega äriühingutes ja muudes partnerlustes), avaliku sektori ettevõtetes, juriidilise isiku õigusteta fondides ja tinglikes üksustes (sh tinglikes residendist üksustes, mis on loodud selleks, et teostada mitteresidendi omandiõigust kinnisvara ja loodusvarade suhtes). Osalused rahvusvahelistes organisatsioonides, mis ei esine aktsiate kujul, klassifitseeritakse muude omandiväärtpaberitena. |
7.77 |
Kvaasikorporatiivsete ettevõtete muude omandiväärtpaberite väärtust hinnatakse vastavalt nende omavahenditele, sest nende netoväärtus on kokkuleppe kohaselt null. Muude omandiväärtpaberite puhul tuleks valida sobivaim hindamismeetod börsil noteerimata aktsiate puhul kasutatavate meetodite seast. |
7.78 |
Aktsiaid ja osasid emiteerivatel ettevõtetel võib olla veel ka muid omandiväärtpabereid. |
7.79 |
Investeerimisfondide aktsiate ja osakute (AF.52) väärtust hinnatakse turuhinna alusel, kui tegemist on noteeritud aktsiate või osakutega. Börsil noteerimata aktsiate ja osakute puhul võib hinnangulise turuväärtuse leida nii nagu leitakse börsil noteerimata aktsiate turuväärtus. Kui fond võtab aktsiad või osakud ise tagasi, määratakse väärtus tagasivõtmishinna alusel. |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid (AF.6)
7.80 |
Kahjukindlustuse kindlustustehniliste eraldistena (AF.61) kirjendatud summad hõlmavad tasutud, kuid veel väljateenimata preemiaid ning rahuldamata nõuete täitmiseks kõrvale pandud summasid. Viimati nimetatute puhul esitatakse nõuete, sealhulgas vaidlustatud nõuete ja aset leidnud, ent veel teatamata juhtumitega seotud nõuete rahuldamiseks oodatavalt välja makstavate summade nüüdisväärtus. |
7.81 |
Elukindlustuse ja annuiteedi õigustega (AF.62) seoses kirjendatavad summad hõlmavad eraldisi, mis on vajalikud kõigi oodatavate tulevaste nõuete rahuldamiseks. |
7.82 |
Pensioniõigustega (AF.63) seoses kirjendatavad summad sõltuvad pensioniskeemi liigist. |
7.83 |
Määratud väljamaksega pensioniskeemi puhul määratakse skeemis osalevatele töötajatele lubatud pensionihüvitiste suurus kindlaks eelnevalt kokku lepitud valemi alusel. Määratud väljamaksega pensioniskeemide kohustus on võrdne lubatud hüvitiste nüüdisväärtusega. |
7.84 |
Määratud sissemaksega skeemi puhul sõltuvad makstavad hüvitised pensioniskeemis soetatud varade tootlusest. Määratud sissemaksega pensioniskeemi kohustus on võrdne fondi varade jooksva turuväärtusega. Fondi netoväärtus on alati null. |
7.85 |
Selleks et leida, milline väärtus on reservidel nõuete jaoks standardsete tagatiste raames (AF.66), lahutatakse nõuete eeldatavast kogusummast võimalikud eeldatavalt tagasi saadavad summad. |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid (AF.7)
7.86 |
Tuletisinstrumendid (AF.71) tuleks bilansis esitada nende turuväärtuse alusel. Kui andmed turuhinna kohta ei ole kättesaadavad, näiteks börsiväliste optsioonide puhul, tuleks nende instrumentide väärtust hinnata kas väljaostuks vajaliku summa, lepingu tasaarveldamiseks vajaliku summa või tasumisele kuuluva preemia alusel. |
7.87 |
Optsioonide puhul loetakse optsiooni väljakirjutajal olevat kohustus, mis väljendab optsiooni ostja õiguste väljaostmise hinda. |
7.88 |
Optsioonide ja forvardlepingute turuväärtus võib muutuda positiivsest positsioonist (vara) negatiivseks positsiooniks (kohustus) ja vastupidi sõltuvalt alusvara hinnamuutustest; seega võivad need instrumendid väljakirjutajate ja ostjate jaoks muutuda varadest kohustusteks ja vastupidi. Mõnede optsioonide ja forvardlepingute puhul rakendatakse tagatismakseid ning kasumeid ja kahjumeid arveldatakse iga päev; sellistel juhtudel on bilansiline väärtus null. |
7.89 |
Töötajate aktsiaoptsioonide (AF.72) väärtuse määramisel lähtutakse pakutavate omandiväärtpaberite õiglasest väärtusest. Õiglast väärtust mõõdetakse optsioonide töötajatele andmise kuupäeval samaväärsete kaubeldavate optsioonide turuväärtuse alusel või kui see ei ole teada, siis mõnda optsioonide hindamise mudelit kasutades. |
Muud saadavad/makstavad arved (AF.8)
7.90 |
Kaubanduskrediitide ja -ettemaksete (AF.81) ning muude saadavate/makstavate arvete (AF.89) (v.a kaubanduskrediidi ja ettemaksete) puhul, mis on tekkinud ajalisest erinevusest jaotustehingute, näiteks maksude, sotsiaalmaksete, dividendide, rendi-/üürimaksete, palkade ja finantstehingute vahel, hinnatakse nende väärtust nii võlausaldajate kui ka võlgnike puhul nominaalväärtuses. AF.89 alusel tasutavate maksude ja sotsiaalmaksete summades ei tohiks sisalduda ebatõenäoliselt laekuvad summad, sest nende näol on tegemist valitsemissektori nõudega, millel puudub väärtus. |
FINANTSBILANSID
7.91 |
Finantsbilansi vasakul poolel esitatakse finantsvara ja paremal poolel finantskohustused. Tasakaalustavaks kirjeks on finantsbilansis finantsvara netoväärtus (BF.90). |
7.92 |
Residentide sektori või allsektori finantsbilanss võib olla konsolideeritud või konsolideerimata. Konsolideerimata finantsbilansis näidatakse sektorisse või allsektorisse klassifitseeritud institutsionaalsete üksuste kogu finantsvara ja kõik finantskohustused, sealhulgas need, mille puhul varadele vastavad kohustused ja kohustustele vastavad varad on samas sektoris või allsektoris. Konsolideeritud finantsbilansist jäetakse välja finantsvara ja -kohustused, millele vastavad finantskohustused ja -vara on samas sektoris või allsektoris. Välismaailma finantsbilanss on määratluse järgi konsolideeritud. Süsteemis olevaid arvestuskirjeid üldjuhul ei konsolideerita. Seetõttu esitatakse residentide sektori või allsektori finantsbilanss konsolideerimata vormis. |
7.93 |
Kellelt-kellele-finantsbilanss (võlgnike ja võlausaldajate järgi jaotatud finantsbilanss) on finantsbilansi laiendus, milles näidatakse täiendavalt finantsvara jagunemine võlgnike sektori ja kohustuste jagunemine võlausaldajate sektori lõikes. Seega annab see teavet võlgniku ja võlausaldaja suhete kohta ja on kooskõlas võlgniku ja võlausaldaja finantskontoga. |
MEMOKIRJED
7.94 |
Bilanssidele lisatakse toetavate kirjetena kolme liiki memokirjed, et esitada teatavate sektorite puhul üksikasjalikuma analüüsi seisukohalt huvipakkuvat teavet:
|
7.95 |
Määratlus: kestvuskaubad on kodumajapidamistes lõpptarbimiseks korduvalt ja enam kui ühe aasta vältel kasutatavad kaubad. Need kaubad esitatakse bilanssides memokirjetena. Neid ei esitata põhibilansis, vaid kirjendatakse kodumajapidamiste sektori tulude kasutamise kontos kasutamise poolel, kasutatuna arvestusperioodi jooksul lõpuni ning mittejärk-järgult. |
7.96 |
Kodumajapidamiste kui lõpptarbijate käes olevate kestvuskaupade – transpordivahendite (AN.1131) ning muude masinate ja seadmete (AN.1139) – seis esitatakse memokirjel turuhindades, millest on maha arvatud akumuleeritud põhivara kulumile vastav summa. Kestvuskaupade allrühmade ja kirjete täielik loetelu on esitatud 23. peatükis. |
7.97 |
Kestvuskaubad, näiteks sõidukid, klassifitseeritakse sõltuvalt omaniku klassifitseerimisest ja kaupade kasutamise otstarbest kas põhivara või kestvuskaupadena. Näiteks võib sõidukit osaliselt kasutada kvaasikorporatiivne ettevõte tootmise ja kodumajapidamine lõpptarbimise eesmärgil. Bilansis mittefinantsettevõtete sektori (S.11) kohta esitatud väärtused peaksid kajastama seda osa kasutamisest, mis on omistatav kvaasikorporatiivsele ettevõttele. Samalaadseks näiteks on tööandjate (ka füüsilisest isikust ettevõtjate) allsektor (S.141 + S.142). Kodumajapidamiste sektorile (S.14) kui lõpptarbijatele omistatav osa tuleks kajastada memokirjel, arvates maha akumuleeritud põhivara kulumile vastava summa. |
Välismaised otseinvesteeringud (AF.m1)
7.98 |
Finantsvara ja -kohustused, mis kujutavad endast otseinvesteeringut, kirjendatakse vastavalt investeeringu laadile kas laenude (AF.4), omandiväärtpaberite ning investeerimisfondide aktsiate ja osakute (AF.5) või muude saadavate/makstavate arvete (AF.8) kategoorias. Iga nimetatud kategooria otseinvesteeringute summa esitatakse eraldi memokirjena. |
Viivislaenud (AF.m2)
7.99 |
Laenud kirjendatakse bilansis nominaalväärtuses. |
7.100 |
Teatavad laenud, mida ei ole mõnda aega teenindatud, esitatakse memokirjena võlausaldaja bilansis. Neid laene nimetatakse viivislaenudeks. |
7.101 |
Määratlus: laenu näol on tegemist viivislaenuga, kui a) intressi- või laenu põhiosa maksete tähtpäev on ületatud 90 või enama päeva võrra; b) 90 päeva või pikema ajavahemiku eest makstav intress on kapitaliseeritud, refinantseeritud või selle maksetähtpäev on kokkuleppe kohaselt edasi lükatud või c) maksetega on hilinetud vähem kui 90 päeva, kuid on teisi mõjuvaid põhjuseid (näiteks võlgnik esitab pankrotiavalduse), mille tõttu on põhjust kahelda, et maksed tehakse täies ulatuses. |
7.102 |
Seda viivislaenude määratlust tuleb tõlgendada, võttes arvesse riigis kehtivaid tavasid viivislaenude määratlemisel. Kui laen on klassifitseeritud viivislaenuna, peaks see laen (või mis tahes asenduslaenud) jääma selliselt klassifitseerituks kuni algse laenu või hilisemate asenduslaenude maksete laekumiseni või laenu põhiosa mahakandmiseni. |
7.103 |
Viivislaenude kohta tuleb esitada kaks järgmist memokirjet:
|
7.104 |
Kõige lähemal turuväärtuse ekvivalendile on õiglane väärtus ehk „väärtus, mis on ligilähedane väärtusele, mis tuleneks turutehingust kahe poole vahel”. Õiglase väärtuse kindlaks määramiseks võib lähtuda võrreldavate instrumentidega tehtavatest tehingutest või kasutada rahavoogude diskonteeritud nüüdisväärtust; selle võib leida võlausaldaja bilansist. Kui õiglase väärtuse kohta andmed puuduvad, tuleb memokirje jaoks kasutada paremuselt teist meetodit ja esitada nominaalväärtus, millest on maha arvatud oodatavad laenukahjumid. |
Viivislaenude kirjendamine
7.105 |
Valitsemissektori ja finantsinstitutsioonide sektori viivislaenud tuleb esitada memokirjetena koos teiste sektoritega, kus summad on märkimisväärsed. Laenud välismaailmale/välismaailmalt esitatakse samuti memokirjetena, kui tegemist on märkimisväärsete summadega. |
7.106 |
Alljärgnevas tabelis kirjeldatakse viivislaenude kohta kirjendatavaid positsioone ja vooge, et anda põhjalikum ülevaade seisudest, tehingutest, ümberklassifitseerimisest ja mahakandmisest. |
7.107 |
Näites on toodud laenude tasumisele kuuluv summa ajahetkel t – 1 nominaalväärtuses 1 000 ühikut, millest nõuetekohaselt teenindatav osa moodustab 500 ja viivislaenude osa 500 ühikut. Suurem osa viivislaenudest, summas 400 ühikut, on kaetud laenukahjumite katteks moodustatud eraldistega, väiksem osa neist laenudest, summas 100 ühikut, aga mitte. Tabeli teises osas on esitatud üksikasjalik lisateave viivislaenude turuväärtuse ekvivalendi kohta. See on tuletatud nominaalväärtuse ja laenukahjumite katteks moodustatud eraldiste vahena. Ajahetkel t – 1 eeldatakse see olevat 375. Ajavahemikul t – 1 kuni t klassifitseeritakse osa laenudest ümber (nõuetekohaselt teenindatavatest või eraldistega katmata laenudest viivislaenudeks või vastupidi) või kantakse maha. Need vood on näidatud tabeli vastavas veerus. Laenukahjumite katteks moodustatud eraldiste kohta on esitatud ka nominaalväärtused ja turuväärtuse ekvivalendid. |
7.108 |
Laenukahjumite katteks moodustatud eraldiste hinnangud tuleb teha vastavalt üksuste suhtes kohaldatavatele raamatupidamisstandarditele ja maksustamiseeskirjadele ning nende õiguslikule seisundile, mistõttu võivad tulemused eraldiste summade ja kestuse osas olla üsna erinevad. See raskendab viivislaenude kirjendamist põhikontodel, mistõttu need esitatakse memokirjel. Selle asemel on soovitatav esitada lisaks nõuetekohaselt teenindatavate ja viivislaenude nominaalväärtusele memokirjetel ka turuväärtuse ekvivalendid.
Viivislaenude kirjendamine
|
LISA 7.1
VARA KATEGOORIATE KOKKUVÕTTED
Vara klassifikaator |
Kokkuvõte |
Mittefinantsvara (AN) |
Mittefinantsvara moodustavad objektid, mille suhtes institutsionaalsed üksused teostavad individuaalselt või kollektiivselt omandiõigusi ning mille hoidmisest, kasutamisest või teiste poolt kasutada lubamisest teatava ajavahemiku vältel võib nende omanikele tuleneda majanduslik kasu. Koosneb põhivarast, varudest, väärisesemetest, ühiskonna loodud moodustistest ja intellektuaalomandiõigustega seotud toodetest. |
Toodetud mittefinantsvara (AN.1) |
Mittefinantsvara, mis on tootmisprotsessi tulemusena valminud toodang. Toodetud mittefinantsvara koosneb põhivarast, varudest ja väärisesemetest, nagu allpool määratletud. |
Põhivara (AN.11) |
Toodetud mittefinantsvara, mida kasutatakse tootmisprotsessis korduvalt või pidevalt enam kui ühe aasta vältel. Põhivara koosneb eluruumidest, muudest hoonetest ja rajatistest, masinatest ja seadmetest, kaitseotstarbelisest põhivarast, kultiveeritud bioloogilistest ressurssidest ja intellektuaalomandiõigustega seotud toodetest, nagu allpool määratletud. |
Eluruumid (AN.111) |
Hooned, mida kasutatakse ainult või põhiliselt elamiseks, koos kõigi seotud konstruktsioonidega, nagu garaažid, ja kõigi püsivate paigaldistega, mis eluhoonetes juurde tavapäraselt kuuluvad. Siia kuuluvad ka paatmajad, pargased, furgoonelamud ja haagissuvilad, mida kasutatakse kodumajapidamise põhilise elukohana, samuti avalikud mälestised (vt AN.1121), mis on esmajoones määratletud eluruumidena. Siia kuuluvad ka eluruumi ehitusplatsi puhastamiseks ja ettevalmistamiseks kantud kulud. Näitena võib nimetada selliseid eluhooneid nagu ühe- ja kahepereelamud ning muud eluruumid, mis on mõeldud püsivaks kasutamiseks. Pooleliolevad eluruumid võetakse arvesse selles ulatuses, mil nende omand loetakse lõppkasutajale üleläinuks kas enda tarbeks ehitamise tõttu või ostu-müügilepingu alusel. Siia kuuluvad ka sõjaväelaste eluruumid, sest neid kasutatakse majutusteenuse tootmiseks samamoodi nagu tsiviilelanike eluruume. Eluruumide väärtuse hulka ei arvestata nende all olevat maad, mis klassifitseeritakse kui maa (AN.211), juhul kui see liigitatakse eraldi. |
Muud hooned ja rajatised (AN.112) |
Muud hooned ja rajatised hõlmavad hooneid, mis ei ole elamud, muid rajatisi ja maaparandust, nagu allpool määratletud. Pooleliolevad hooned ja rajatised võetakse arvesse selles ulatuses, mil nende omand loetakse lõppkasutajale üleläinuks kas enda tarbeks ehitamise tõttu või ostu-müügilepingu alusel. Arvesse võetakse ka sõjaväelisel otstarbel soetatud hooned ja rajatised. Muude hoonete ja rajatiste väärtuse hulka ei arvestata nende all olevat maad, mis klassifitseeritakse kui maa (AN.211), juhul kui see klassifitseeritakse eraldi. |
Hooned, mis ei ole elamud (AN.1121) |
Hooned, mis ei ole elamud, sealhulgas paigaldised ja seadmed, mida loetakse konstruktsiooni lahutamatuks osaks, ning ehitusplatsi puhastamiseks ja ettevalmistamiseks kantavad kulud. Siia kuuluvad ka avalikud mälestised (vt AN.1122), mis on esmajoones määratletud hoonetena, mis ei ole elamud. Avalikud mälestised on eristatavad nende erilise ajaloolise, riikliku, piirkondliku, kohaliku, usulise või sümboolse tähenduse tõttu. Neid nimetatakse avalikuks seetõttu, et need on üldsusele avatud, mitte seetõttu, et need kuuluksid avaliku sektori omandisse. Nende külastamise eest võetakse tihti sissepääsutasu. Uute mälestiste või olemasolevate mälestiste suuremate paranduste põhivara kulumit tuleks arvutada asjakohase pika kasutusaja eelduse alusel. Muudeks näideteks hoonetest, mis ei ole elamud, on laohooned ja tööstushooned, ärihooned, meelelahutushooned, hotellid, restoranid, haridusasutuste hooned, haiglad. |
Muud rajatised (AN.1122) |
Rajatised, mis ei ole elamurajatised, koos teede ja kanalisatsiooni maksumuse ning ehitusplatsi puhastamiseks ja ettevalmistamiseks kantud kuludega. Siia kuuluvad ka avalikud mälestised, mida ei kvalifitseerita eluruumidena ega hoonetena, mis ei ole elamud; šahtid, tunnelid ja muud mineraali- ja energiavarude kaevandamisega seotud rajatised ning nendega külgneva, kuid mitte nende lahutamatuks osaks oleva maa parendamine, näiteks lainemurdjate, kaitsetammide, üleujutusbarjääride jms ehitamine. Näitena võib tuua maanteed, tänavad, raudteed ja lennukite stardi- ja maandumisrajad; sillad, maapinnast kõrgemal kulgevad maanteed, tunnelid ja metrood; veeteed, sadamad, tammid ja muud veerajatised; veetrassid, kommunikatsiooni- ja elektriliinid; kohalikud torustikud ja kaablid, abirajatised; kaevandamiseks ja tootmiseks vajalikud rajatised ning spordi- ja meelelahutusrajatised. |
Maaparandus (AN.1123) |
Sellise tegevuse väärtus, mille tulemusena paraneb oluliselt maa kvantiteet, kvaliteet või tootlikkus või välditakse maa seisukorra halvenemist. Näideteks on vara väärtuse kasv tulenevalt raadamisest, pinnase täitmisest, kaevude ja veevõtukohtade rajamisest. Siia kuuluvad ka maa omandiõiguse üleminekuga seotud veel mahakandmata kulud. |
Masinad ja seadmed (AN.113) |
Transpordivahendid, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) seadmed ning muud masinad ja seadmed, nagu allpool määratletud, mida ei ole lõpptarbimise eesmärgil soetanud kodumajapidamised. Tööriistad, mis on suhteliselt odavad ja mida ostetakse perioodiliselt enam-vähem samades kogustes (nagu käsitööriistad), võib välja jätta. Samuti ei kuulu siia hoonete lahutamatuks osaks olevad masinad ja seadmed, mis kuuluvad eluruumide ja selliste hoonete kategooriasse, mis ei ole elamud. Lõpetamata (v.a enda tarbeks toodetud) masinad ja seadmed siia ei kuulu, sest lõpptarbija loetakse saavat vara omanikuks alles siis, kui see on talle üle antud. Siia hulka arvatakse sõjaväelisel otstarbel soetatud masinad ja seadmed, välja arvatud kaitseotstarbeline põhivara. Masinaid ja seadmeid (näiteks sõidukid, mööbel, köögiseadmed, arvutid, kommunikatsiooniseadmed jne), mille on lõpptarbimiseks soetanud kodumajapidamised, ei loeta varaks. Need esitatakse memokirjel „kestvuskaubad” kodumajapidamiste bilansis. Paatmajad, pargased, furgoonelamud ja haagissuvilad, mida kodumajapidamised kasutavad kui põhilist elukohta, kuuluvad eluruumide kategooriasse. |
Transpordivahendid (AN.1131) |
Seadmed inimeste ja esemete transportimiseks. Näiteks tooted (v.a nende osad), mis kuuluvad tegevusaladel põhineva toodete statistilise klassifikaatori 2008 (CPA 2008) jaotisesse 29 (mootorsõidukid, haagised ja poolhaagised) ning jaotisesse 30 (muud transpordivahendid). |
IKT-seadmed (AN.1132) |
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) seadmed: elektrooniliste juhtimisseadistega seadmed ja neis seadmetes kasutatavad elektroonilised komponendid. Näideteks on CPA 2008 rühmadesse 261 (elektroonilised komponendid ja –plaadid) ja 262 (arvutid ja arvuti välisseadmed) kuuluvad tooted. |
Muud masinad ja seadmed (AN.1139) |
Mujal klassifitseerimata masinad ja seadmed. Näideteks on tooted (v.a nende osad, paigaldus-, remondi- ja hooldusteenused), mis kuuluvad CPA 2008 jaotistesse 26 (arvutid, elektroonika- ja optikaseadmed) (v.a rühmad 261 ja 262), 27 (elektriseadmed), 28 (mujal klassifitseerimata masinad ja seadmed), 31 (mööbel) ja 32 (muud tööstustooted). |
Kaitseotstarbeline põhivara (AN.114) |
Sõidukid ja muud seadmed, näiteks sõjalaevad, allveelaevad, sõjalennukid, tankid, raketikandjad ja raketiheitjad jne. Enamik nende masinatega kohaletoimetatavaid ühekordselt kasutatavaid relvi kirjendatakse sõjaliste varudena (vt AN.124), kuid teised relvad, näiteks suure hävitusjõuga ballistilised raketid, mida käsitatakse pideva heidutusvahendina agressorite vastu, liigitatakse põhivarana. |
Kultiveeritud bioloogilised ressursid (AN.115) |
Lüpsi-, tõu-, veoloomad jne, viinamarjaistandused, puuviljaaiad ning muud korduva (mitmeaastase) saagiga puude istandused, mis on institutsionaalsete üksuste otsese kontrolli, vastutuse ja juhtimise all, nagu allpool määratletud. Siia ei kuulu ebaküps kultiveeritav vara, kui see ei ole toodetud enda tarbeks. |
Mitmekordset toodangut andvad loomsed ressursid (AN.1151) |
Loomad, kelle looduslik kasv ja taastumine on institutsionaalsete üksuste otsese kontrolli, vastutuse ja juhtimise all. See sisaldab tõukarja (sealhulgas kala- ja linnukasvatust), piimakarja, veoloomi, lambaid või muid loomi villa tootmiseks ning loomi, keda kasutatakse transpordis, võiduajamistes või meelelahutuses. |
Korduva saagiga puu-, põllukultuuride ja taimede istandused (AN.1152) |
Puud (sealhulgas viinapuud ja põõsad), mida kasvatatakse, et need annaksid aastast aastasse saaki, sealhulgas need taimed, mida kasvatatakse viljade ja pähklite, puu mahla ja vaigu, koore ning lehtede kujul oleva saagi saamiseks, ning mille looduslik kasv ja taastumine on institutsionaalsete üksuste otsese kontrolli, vastutuse ja juhtimise all. |
Intellektuaalomandiõigustega seotud tooted (AN.117) |
Põhivara, mille hulka kuuluvad teadus- ja arendustegevuse tulemused, mineraalide uurimine ja hindamine, arvutitarkvara ja andmebaasid, meelelahutus-, kirjandus- või kunstialgupärandid ning muud intellektuaalomandiõigustega seotud tooted, nagu allpool määratletud, mida kavatsetakse kasutada kauem kui aasta. |
Teadus- ja arendustegevus (AN.1171) |
Sellise süstemaatilise loomingulise tegevusega seoses kantud kulude väärtus, mille eesmärk on suurendada teadmiste, sealhulgas inimest, kultuuri ja ühiskonda käsitlevate teadmiste hulka ning kasutada neid teadmisi uute rakendusalade leidmiseks. See väärtus määratakse kindlaks tulevikus oodatava majandusliku kasu põhjal. Kui väärtust ei ole põhjendatult võimalik prognoosida, siis võetakse selle hindamisel kokkuleppe kohaselt aluseks tehtud kulutuste summa, mille hulka arvatakse ka teadus- ja arendustegevus, mis ei andnud tulemusi. Teadus- ja arendustegevust, millest omanikul tulevikus kasu ei teki, ei liigitata varana, vaid esitatakse vahetarbimisena. |
Maavarade uurimine ja hindamine (AN.1172) |
Nafta, maagaasi ja muude maavarade leiukohtade otsimiseks ja nende hilisemaks hindamiseks tehtavate kulude väärtus. Need kulud sisaldavad kaevandamisloa saamisele eelnevaid kulusid, litsentsi- ja soetuskulusid, hindamiskulusid ja kulusid testpuurimisele ja -kaevandamisele, samuti kulusid õhu- ja muudele vaatlustele, transpordikulusid ning muid kulusid, mis on tekkinud seoses proovide tegemisega. |
Arvutitarkvara (AN.11731) |
Arvutiprogrammid, programmi kirjeldused ja tugimaterjal nii süsteemi- kui ka rakendustarkvarale. Siia kuulub ka tarkvara algne väljatöötamine ja hilisem täiendamine ning kategooriasse AN.11731 kuuluva varana klassifitseeritavate koopiate soetamine. |
Andmebaasid (AN.11732) |
Andmefailid, mis on korraldatud selliselt, et võimaldada ressursisäästlikku juurdepääsu andmetele ja andmete ressursisäästlikku kasutamist. Üksnes enda tarbeks loodud andmebaaside puhul lähtutakse väärtuse hindamisel kuludest; kulude hulka ei tuleks arvata andmebaasi haldamise süsteemi ja andmete hankimisega seotud kulusid. |
Meelelahutus-, kirjandus- või kunstialgupärandid (AN.1174) |
Algupärased filmid, helisalvestised, käsikirjad, lindid, mudelid jms, millele on salvestatud või muul moel talletatud teatrietendused, raadio- ja televisiooniprogrammid, muusikateosed, spordisündmused, kirjanduslik ja kunstilooming jms. Siia kuuluvad ka enda tarbeks toodetud teosed. Mõnel juhul, näiteks filmide korral, võib olla mitu algupärandit. |
Muud intellektuaalomandiõigustega seotud tooted (AN.1179) |
Siia liigitatakse uus teave, eriteadmised jms, mis on mujal klassifitseerimata ning mida võivad tootmises kasutada üksnes üksused, kellele kuulub vastava vara omandiõigus või kellele on antud vara kasutusluba kõnealuste üksuste poolt. |
Varud (AN.12) |
Toodetud vara, mis koosneb kaupadest ja teenustest ning mis on tekkinud jooksval perioodil või eelnevatel perioodidel ja mida hoitakse müügiks, kasutamiseks tootmises või muuks edaspidiseks kasutamiseks. Siia kuuluvad tooraine ja materjalid, lõpetamata toodang, valmistooted ja kaubad edasimüügiks, nagu allpool määratletud. Siia kuuluvad kõik valitsemissektori varud, sealhulgas kõik strateegiliste materjalide, vilja ja muude kaupade varud, mis omavad riigi seisukohalt erilist tähtsust. |
Tooraine ja materjalid (AN.121) |
Kaubad, mida nende omanikud kavatsevad kasutada vahetarbimisena oma tootmisprotsessis, mitte edasimüügiks. |
Lõpetamata toodang (AN.122) |
Kaubad ja teenused, mis on osaliselt valmis, kuid mida ei anta tavaliselt üle teistele üksustele ilma edasise töötlemiseta või mis ei ole küpsed ja mille tootmine jätkub sama tootja poolt veel järgneval perioodil. Siia ei kuulu lõplikult valmimata rajatised, mille omand loetakse lõppomanikule üleläinuks kas enda tarbeks tootmise tõttu või ostu-müügilepingu alusel. Kategooriasse AN.122 kuulub lõpetamata kultiveeritav vara ja muu lõpetamata toodang, nagu allpool määratletud. |
Lõpetamata kultiveeritav bioloogiline vara (AN.1221) |
Loomad, keda kasvatatakse vaid liha saamise eesmärgil, näiteks kaubanduslikel eesmärkidel kasvatatavad linnud ja kalad; puud ja muud taimed, mis annavad toodangut või saaki üks kord nende hävitamisel, ning korduvalt saaki andev kultiveeritav vara, mille saak ei ole veel valmis. |
Muu lõpetamata toodang (AN.1222) |
Kaubad peale kultiveeritava vara ja teenuste, mida tootja on osaliselt töödelnud, tootnud või kokku pannud, kuid mida tavaliselt ei müüda, transpordita ega anta üle enne lisatöötlemist. |
Valmistooted (AN.123) |
Kaubad, mis on tootja poolt müümiseks või tarnimiseks valmis. |
Sõjalised varud (AN.124) |
Laskemoon, raketid, reaktiivmürsud, pommid ja muud ühekordseks kasutamiseks mõeldud sõjalise otstarbega kaubad, mida kasutatakse koos relvade või kaitseotstarbelise põhivaraga. Siia ei kuulu teatavat liiki suure hävitusjõuga raketid (vt AN.114). |
Kaubad edasimüügiks (AN.125) |
Kaubad, mille ettevõtted (näiteks hulgi- ja jaemüüjad) on soetanud eesmärgiga need ilma edasise töötlemiseta edasi müüa (see tähendab, et neid pole muudetud ühelgi muul moel kui vaid esitledes neid tarbijatele atraktiivsel viisil). |
Väärisesemed (AN.13) |
Toodetud vara, mis ei ole kasutatav esmajärjekorras tootmiseks või tarbimiseks ning millelt oodatakse reaalväärtuse tõusu või vähemalt mitte kahanemist, mis ei rikne normaalsetes tingimustes aja jooksul ning mis on soetatud ja mida hoitakse peamiselt kui väärtuse säilitajat. Väärisesemed koosnevad väärismetallidest ja -kividest, antiik- ja muudest kunstiesemetest ning muudest väärisesemetest, nagu allpool määratletud. |
Väärismetallid ja -kivid (AN.131) |
Väärismetallid ja -kivid, mida ettevõtted ei hoia selleks, et kasutada neid tootmisprotsessi sisenditena. |
Antiik- ja muud kunstiesemed (AN.132) |
Maalid, skulptuurid jms, mida vaadeldakse kui kunstiteoseid ja antiikesemeid. |
Muud väärisesemed (AN.133) |
Mujal klassifitseerimata väärisesemed, näiteks kollektsioonid ning vääriskividest ja -metallidest valmistatud olulise väärtusega ehted. |
Mittetoodetud mittefinantsvara (AN.2) |
Mittefinantsvara, mis luuakse muul moel kui tootmisprotsessi kaudu. Mittetoodetud vara hulka kuuluvad loodusvarad, lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid ning firmaväärtus ja turundusvarad, nagu allpool määratletud. |
Loodusvarad (AN.21) |
Mittetoodetud looduslikud varad, mida võib omada ja mille omandiõigust võib üle anda. Siia ei kuulu sellised looduslikud varad, mille suhtes omandiõigust pole kehtestatud või ei saa teostada (avameri, õhk). Siia kuuluvad maa, mineraali- ja energiavarud, mittekultiveeritavad bioloogilised ressursid, veevarud ja muud loodusvarad, nagu allpool määratletud. |
Maa (AN.211) |
Maa-ala koos seda katva pinnase ja pinnaveega, mille suhtes saab teostada omandiõigust. Siia ei kuulu hooned ega muud rajatised selle maa peal või sees, kasvatatavad põllukultuurid, puud, loomad, maavarad, mittekultiveeritavad bioloogilised ressursid ega maa-alused veevarud. |
Mineraalsed ja energeetilised maavarad (AN.212) |
Maa pinnal või maa all asuvad kindlalt teada olevad maavarad, mida olemasoleva tehnoloogia ja suhtelise hinnataseme juures on majanduslikult otstarbekas kaevandada. Maavarade ja maa enda omandiõigust on võimalik üldjuhul eraldi vaadelda. Kategooriasse AN.212 kuuluvad teadaolevad kivisöe-, nafta-, gaasi-, muude kütuste, metallimaakide ja mittemetalsete maavarade varud. |
Mittekultiveeritavad bioloogilised ressursid (AN.213) |
Selliste loomade, puude, põllukultuuride ja taimede ressursid, mille saak on ühe- või mitmekordne ning mille suhtes saab teostada omandiõigust, kuid mille looduslik kasv ja/või taastumine ei ole institutsionaalsete üksuste otsese kontrolli, vastutuse ja juhtimise all. Siia kuuluvad riigi territooriumil asuvad põlismetsad ja kalavarud. Arvesse tuleks võtta vaid neid ressursse, mis on antud hetkel või tõenäoliselt lähitulevikus majanduslikel eesmärkidel kasutatavad. |
Veevarud (AN.214) |
Põhjaveekihid ja muud põhjavee varud selles ulatuses, kus nende nappus toob kaasa omandi- ja/või kasutusõiguse teostamise, annab neile turuväärtuse ja õigustab majanduskontrolli meetmete võtmist. |
Muud loodusvarad (AN.215) |
See kategooria hõlmab elektromagnetilist raadiospektrit (AN.2151) ja muid, mujal klassifitseerimata loodusvarasid (AN.2159). |
Raadiospektrid (AN.2151) |
Elektromagnetiline spekter. Spektri kasutamiseks vajalikud rendilepingud ja load klassifitseeritakse teise kategooriasse (AN.222), kui need vastavad vara määratlusele. |
Muu (AN.2159) |
Muud, mujal klassifitseerimata loodusvarad. |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid (AN.22) |
Lepingulised kokkulepped teatavate tegevuste võimaldamise kohta, millest õiguste omajale tulenev majanduslik kasu ületab makstavaid tasusid ning õiguste omajal on õiguslikult ja praktiliselt võimalik seda kasu realiseerida. Kategoorias AN.22 kirjendatud vara väljendab sellise potentsiaalse realiseeritava kapitalikasumi väärtust, mis tekib siis, kui vara kasutamise või teenuse osutamise turuhind ületab lepingus, rendilepingus või litsentsis määratud hinna või selle hinna, mis saadaks lepingu, rendilepingu või litsentsi puudumisel. Lepingute, rendilepingute ja litsentside kategooria hõlmab varasid, mis võivad tuleneda kaubeldavatest kasutusrendilepingutest, loodusvarade kasutuslubadest, spetsiifilistest tegevuslubadest ning ainuõigustest kaupadele ja teenustele tulevikus. |
Kaubeldavad kasutusrendilepingud (AN.221) |
Kolmandate isikute varalised õigused mittefinantsvarale, v.a loodusvarale, kusjuures rendilepingust õiguste omajale tulenev majanduslik kasu ületab makstavaid tasusid ning õiguste omajal on õiguslikult ja praktiliselt võimalik seda kasu üleandmise teel realiseerida. Kategoorias AN.221 kirjendatud vara väljendab alusvara kasutamise õiguste üleandmise väärtust õiguste omaja jaoks, st realiseeritava üleandmishinna ja õiguste omajale makstava summa vahet. Sellise vara näiteks on juhtum, kui hoone rentnik/üürnik maksab lepingus fikseeritud renti/üüri, kuid turul kehtiv rendi-/üürimäär on kõrgem. Kui rentnikul/üürnikul on võimalik allrendile andmise teel see hinnavahe realiseerida, siis realiseerimise õiguste näol on tegemist kaubeldavast kasutusrendilepingust tuleneva varaga. |
Loodusvarade kasutusload (AN.222) |
Litsentsid, load ja rendilepingud, mis annavad õigused loodusvarade kasutamiseks piiratud ajavahemiku vältel, mil vara majanduslikku väärtust ei kasutata täielikult ära, kusjuures õiguste omajale lepingust tulenev majanduslik kasu ületab makstava tasu ning õiguste omajal on õiguslikult ja praktiliselt võimalik seda kasu näiteks üleandmise teel realiseerida. Loodusvarad kirjendatakse jätkuvalt omaniku bilansis ning eraldi varana kajastatakse loodusvarade kasutusluba, mis väljendab loodusvarade kasutamise õiguste üleandmise väärtust õiguste omaja jaoks. Kirjendatav vara on kasutusõiguste üleandmise väärtus loa saaja jaoks, st üleandmishinna ja loa saajale makstava summa vahe. Sellise vara näiteks on juhtum, kui maa rendile võtnud isik maksab lepingus fikseeritud renti, kuid turul kehtiv rendimäär on kõrgem. Kui rentnikul on võimalik allrendile andmise teel see hinnavahe realiseerida, siis on realiseerimise õiguste näol tegemist varaga. |
Spetsiifilised tegevusload (AN.223) |
Üleantavad load, v.a loodusvarade kasutusload ja loa andjale kuuluva vara kasutusload, millega piiratakse kõnealuses tegevuses osalevate üksuste arvu ja mis võimaldavad loa saajatel teenida monopolilähedast kasumit. Kirjendatav vara on kasutusõiguste üleandmise väärtus loa saaja jaoks, st üleandmishinna ja loa saajale makstava summa vahe. Loa saajal peab olema õiguslikult ja praktiliselt võimalik anda loast tulenevad õigused üle kolmandale isikule. |
Ainuõigus kaupadele ja teenustele tulevikus (AN.224) |
Üleantav lepinguline ainuõigus kaupadele ja teenustele. Ühel poolel on leping kaupade ja teenuste ostmiseks teiselt poolelt teatava fikseeritud hinna eest ning tal on õiguslikult ja praktiliselt võimalik anda teise poole kohustus üle kolmandale poolele. Näideteks on jalgpalluri lepinguline üleantav väärtus jalgpalliklubi jaoks ning kirjandus- või muusikateoste väljaandmise ainuõiguse üleantav väärtus. Kategoorias AN.224 kirjendatav vara väljendab õiguste üleandmise väärtust õiguste omaja jaoks. |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine (AN.23) |
Tegutseva institutsionaalse üksuse ostuhind, millest on lahutatud tema varade summa ja kohustuste summa (kus iga vara ja kohustus on eraldi kindlaks määratud ja hinnatud) vahe. Firmaväärtus sisaldab seega kogu sellist pikaajalisest tegevusest oodatavat tulu, mis ei ole eraldi varana määratletud, ning väärtust, mis tuleneb asjaolust, et vara vaadeldakse tervikuna, mitte aga üksikute varakomponentide kogumina. Kategooria AN.23 hõlmab ka kindlaks määratud turundusvarasid, näiteks margitoodete nimesid, ajalehtede ja trükiste pealkirju, kaubamärke, logosid ja domeeninimesid, kui neid müüakse kogu ettevõttest eraldi. |
Finantsvara ja -kohustused (AF.) |
Finantsvara on majandusvara, mille hulka kuuluvad finantsnõuded, omandiväärtpaberid ja rahaline kuld kullakangides. Finantsvara on väärtuse säilitaja, mille hoidmisest teatava ajavahemiku vältel tuleneb selle majanduslikule omanikule kasu. Finantsvara on vahend väärtuse edasikandmiseks ühest arvestusperioodist teise. Kasu vahetab omanikku maksete tulemusena. Maksevahendid koosnevad rahalisest kullast, eriarveldusühikutest (SDRid), sularahast ja arveldushoiustest. Finantsnõuded, mida nimetatakse ka finantsinstrumentideks, on finantsvara, millele vastavad kohustused. Kohustuste all mõeldakse võlgnike kohustust teha võlausaldajatele makse või maksete seeria. |
Rahaline kuld ja SDRid (AF.1) |
Sellesse kategooriasse klassifitseeritud finantsvarale vastavad süsteemis asjaomased kohustused. Erandiks on rahaline kuld kullakangides. |
Rahaline kuld (AF.11) |
Kuld, mille suhtes teostavad õigusi rahandusasutused või nende poolt reaalselt kontrollitavad muud institutsioonid ja mida hoitakse reservvarana. Siia kuuluvad kullakangid (sealhulgas rahaline kuld, mida hoitakse isikupärastatud kullakontodel) ja isikupäratud kullakontod mitteresidentidest institutsioonides, mis annavad õiguse nõuda kulla üleandmist. |
Eriarveldusühikud (SDRid) (AF.12) |
IMFi loodud ja IMFi liikmetele eraldatud rahvusvaheline reservvara täiendamaks olemasolevat reservvara. |
Sularaha ja hoiused (AF.2) |
Ringluses olev raha ja hoiused nii omavääringus kui ka välisvaluutas. |
Sularaha (AF.21) |
Sularaha on paberraha ja mündid, mida emiteerivad või mille kinnitavad rahandusasutused. |
Arveldushoiused (AF.22) |
Hoiused, mis on nõudmise korral vahetatavad nominaalväärtuses sularaha vastu ja mis on otseselt kasutatavad maksete tegemiseks tšeki, veksli, maksekorralduse, otsekorralduse, otsekrediidi või muu samalaadse otsese makseviisi kaudu, ilma et sellega kaasneks trahve ega piiranguid. |
Pankadevahelised positsioonid (AF.221) |
Pankadevahelised arveldushoiused. |
Muud arveldushoiused (AF.229) |
Arveldushoiused, mis ei ole pankadevahelised positsioonid. |
Muud hoiused (AF.29) |
Muud hoiused on hoiused, mis ei ole arveldushoiused. Muud hoiused ei ole kasutatavad maksete sooritamiseks, v.a tähtaja lõppemisel või pärast kokkulepitud etteteatamisaega, ning neid ei saa ilma märkimisväärse piirangu või trahvita sularahaks või arveldushoiusteks ümber vahetada. |
Võlaväärtpaberid (AF.3) |
Kaubeldavad finantsinstrumendid, mis tõendavad võla olemasolu. Kaubeldavus viitab asjaolule, et juriidiline omandiõigus võib üleandmise või indossamendi teel hõlpsasti ühelt omanikult teisele üle minna. Võlaväärtpaber on kaubeldav, kui see on mõeldud kauplemiseks reguleeritud väärtpaberiturul või börsivälisel turul, kuid tegelikku kauplemist ei pea tõendama. |
Lühiajalised võlaväärtpaberid (AF.31) |
Võlaväärtpaberid, mille algne tähtaeg on kuni üks aasta, ja võlaväärtpaberid, mis on võlausaldaja nõudmisel lunastatavad. |
Pikaajalised võlaväärtpaberid (AF.32) |
Võlaväärtpaberid, mille algne tähtaeg on üle ühe aasta või mille tähtaega ei ole kindlaks määratud. |
Laenud (AF.4) |
Finantsvara, mis tekib, kui võlausaldaja laenab vahendeid võlgnikule kas otse või maaklerite kaudu, ja mis on tõendatud kas mittekaubeldavate dokumentidega või ei ole dokumentidega tõendatud. |
Lühiajalised laenud (AF.41) |
Laenud, mille algne tähtaeg on kuni üks aasta, ja laenud, mis tuleb võlausaldaja nõudmisel tagasi maksta. |
Pikaajalised laenud (AF.42) |
Laenud, mille algne tähtaeg on üle ühe aasta või mille tähtaega ei ole kindlaks määratud. |
Omandiväärtpaberid ning investeerimisfondide aktsiad ja osakud (AF.5) |
Finantsvara, mis esindab omandiõigust ettevõttes või kvaasikorporatiivses ettevõttes. Põhimõtteliselt annab see finantsvara selle omanikule õiguse saada osa ettevõtte või kvaasikorporatiivse ettevõtte kasumist ning likvideerimise korral osa jagamisele kuuluvast netovarast. |
Omandiväärtpaberid (AF.51) |
Finantsvara, mis tõendab nõudeid ettevõtte või kvaasikorporatiivse ettevõtte jääkväärtusele pärast seda, kui on täidetud kõikide võlausaldajate nõuded. |
Börsil noteeritud aktsiad (AF.511) |
Börsil noteeritud omandiväärtpaberid. Börsi all mõeldakse nii tunnustatud börsi kui ka mis tahes muus vormis järelturgu. Börsil noteeritud aktsiaid nimetatakse ka noteeritud hindadega aktsiateks. Börsil noteeritud aktsia noteeritud hind tähendab seda, et jooksvad turuhinnad on tavaliselt hõlpsasti kättesaadavad. |
Börsil noteerimata aktsiad (AF.512) |
Omandiväärtpaberid, mille hinnad ei ole noteeritud tunnustatud börsil või muul järelturul. |
Muud omandiväärtpaberid (AF.519) |
Kõik muud omandiväärtpaberid, mis ei ole klassifitseeritud alamkategooriates AF.511 või AF.512. |
Investeerimisfondide aktsiad/osakud (AF.52) |
Aktsiad, kui kasutatakse äriühingule omast struktuuri, või osakud, kui kasutatakse lepingulise või usaldusfondi struktuuri. Aktsiaid ja osakuid emiteerivad investeerimisfondid ehk ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, mille kaudu investorid koondavad vahendid finants- ja/või mittefinantsvarasse investeerimiseks. |
Rahaturufondide aktsiad/osakud (AF.521) |
Rahaturufondide aktsiaid ja osakuid emiteerivad rahaturufondid ehk investeerimisfondid, mis investeerivad ainult või peamiselt lühiajalistesse võlaväärtpaberitesse (nt lühiajalised riigikassa võlakirjad, hoiusesertifikaadid ja kommertsväärtpaberid), ent ka lühikese järelejäänud tähtajaga pikaajalistesse võlaväärtpaberitesse. Rahaturufondide aktsiad ja osakud võivad olla vabalt võõrandatavad ning neid peetakse tihti hoiuste lähedasteks asendajateks. |
Muude investeerimisfondide (v.a rahaturufondid) aktsiad ja osakud (AF.522) |
Investeerimisfondide aktsiad ja osakud, v.a rahaturufondide aktsiad ja osakud, esindavad nõuet osale investeerimisfondi, v.a rahaturufondi väärtusest. Investeerimisfondide aktsiaid ja osakuid, v.a rahaturufondide aktsiaid ja osakuid, emiteerivad investeerimisfondid, mis investeerivad mitmesugustesse varadesse, sh võlaväärtpaberitesse, omandiväärtpaberitesse, kaubaga seotud instrumentidesse, kinnisvarasse, teiste investeerimisfondide aktsiatesse ja osakutesse ning struktureeritud varasse. |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid (AF.6) |
Kindlustusvõtjate või soodustatud isikute finantsvara ning kindlustusandjate, pensionifondide või standardsete tagatiste andjate kohustused. |
Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised (AF.61) |
Finantsvara, mis esindab kindlustusvõtjate nõudeid kahjukindlustuse kindlustusseltside vastu ettemakstud kindlustuspreemiate ja tekkinud nõuete näol. |
Elukindlustuse ja annuiteedi õigused (AF.62) |
Finantsvara, mis esindab kindlustusvõtjate ja annuiteedi saajate nõudeid elukindlustust pakkuvate ettevõtete kindlustustehniliste eraldiste vastu. |
Pensioniõigused (AF.63) |
Finantsvara, mida olemasolevatel ja tulevastel pensionäridel on õigus saada oma pensioniskeemi haldurilt, st kas oma tööandja(te)lt, tööandja(te) määratud pensioniskeemist, mis moodustab osa tööandja ja töötaja vahelisest tasustamiskokkuleppest, või elukindlustusandjalt (või kahjukindlustusandjalt). |
Pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele (AF.64) |
Finantsvara, mille moodustavad pensionifondide nõuded oma pensioniskeemide haldurite vastu seoses mis tahes puudujäägiga, ja finantsvara, mille moodustavad pensioniskeemi halduri nõuded oma pensionifondi vastu seoses mis tahes ülejäägiga, näiteks kui investeerimistulu ületab pensioniõiguste kasvu ja vahe kuulub tasumisele pensioniskeemi haldurile. |
Õigus saada hüvitisi, mis ei ole pensionihüvitised (AF.65) |
Netosissemaksete ja hüvitiste vahe, mis väljendab kindlustusskeemi kohustuse suurenemist hüvitiste saajate ees. |
Reservid nõuete jaoks standardsete tagatiste raames (AF.66) |
Finantsvara, mille sisuks on standardsete tagatiste omanike nõuded kõnealuseid tagatisi andnud ettevõtete vastu. |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid (AF.7) |
Finantsvara, mis on seotud teise finantsvaraga, mittefinantsvaraga või indeksiga ning mille kaudu saab finantsturgudel kaubelda konkreetsete finantsriskidega. |
Tuletisinstrumendid (AF.71) |
Selline finantsvara nagu optsioonid, forvardlepingud ja krediididerivatiivid. Optsioonid (AF.711), nii börsil kaubeldavad kui ka börsivälised optsioonid, on lepingud, mis annavad optsiooni omanikule õiguse, kuid mitte kohustuse osta (ostuoptsioon) optsiooni väljakirjutajalt või müüa (müügioptsioon) optsiooni väljakirjutajale finants- või mittefinantsvara (alusvara) eelnevalt kindlaks määratud hinnaga (täitmishind) teatava ajavahemiku jooksul (Ameerika tüüpi optsioon) või kindlal kuupäeval (Euroopa tüüpi optsioon). Nende põhistrateegiate alusel on välja töötatud mitmeid kombineeritud strateegiaid, näiteks langusele suunatud spread-strateegia (bear spread), tõusule suunatud spread-strateegia (bull spread), liblika-strateegia (butterfly spread). Nendest optsiooniliikidest on tuletatud keeruliste maksestruktuuridega nn eksootilised optsioonid. Forvardlepingud (AF.712) on tingimusteta finantskokkulepped, mille kohaselt tehingu vastaspooled nõustuvad kindlaksmääratud kuupäeval ostma ja müüma teatavas koguses alusvara (finants- või mittefinantsvara) kokkulepitud lepingujärgse hinnaga (täitmishind). Krediididerivatiivid on kas forvardlepingud või optsiooni tüüpi lepingud, mille esmane eesmärk on kaubelda krediidiriskiga. Krediididerivatiivid on mõeldud laenude ja väärtpaberitega seotud krediidiriskidega kauplemiseks. Nii nagu muude tuletisinstrumentide puhul, vormistatakse need sageli standardsete raamlepingute alusel ning need eeldavad tagatistega ja tagatismäärade arvutamisega seonduvaid menetlusi, mis annab võimaluse turuhinna määramiseks. Krediidiriskid antakse riski müüjalt (kaitse saaja) üle riski ostjale (kaitse müüja) preemia eest. Krediidiriski realiseerumisel maksab riski ostja riski müüjale raha. |
Töötajate aktsiaoptsioonid (AF.72) |
Finantsvara, mille sisuks on teataval kuupäeval (optsiooni andmise kuupäev) sõlmitud kokkulepped, mis annavad töötajale õiguse osta teataval arvul tööandja aktsiaid kindlaksmääratud hinnaga (täitmishind) kas kindlaksmääratud kuupäeval (üleandmiskuupäev) või teatava tähtaja jooksul (kasutamisperiood), mis järgneb vahetult üleandmiskuupäevale. |
Muud saadavad/makstavad arved (AF.8) |
Finantsvara, mis on tekkinud finants- või mittefinantstehingu vastastehinguna seoses ajalise erinevusega tehingu ja sellele vastava makse vahel. |
Kaubanduskrediidid ja -ettemaksed (AF.81) |
Finantsvara, mis tekib seoses kauba tarnija või teenuste osutaja poolt krediidi andmisega otse oma klientidele, ettemaksetest alles pooleli või veel alustamata töö eest ning ostjate ettemaksetest veel tarnimata kauba ja osutamata teenuste eest. |
Muud saadavad/makstavad arved, v.a kaubanduskrediidid ja -ettemaksed (AF.89) |
Finantsvara, mis tekib seoses ajalise erinevusega jaotustehingu või järelturu finantstehingu ja neile vastava makse vahel. |
Memokirjed |
Süsteemis on kolm memokirjet, millel näidatakse vara, mis ei ole põhiraamistikus eraldi määratletud, kuid mis pakub huvi üksikasjalikuma analüüsi seisukohalt. |
Kestvuskaubad (AN.m) |
Kestvuskaubad, mille on soetanud kodumajapidamised lõpptarbimiseks (s.o kaubad, mida ei kasutata kodumajapidamistes väärtuse säilitajatena, ja kaubad, mida ei kasuta kodumajapidamiste omanduses olevad juriidilise isiku õigusteta üksused tootmise eesmärgil). |
Välismaised otseinvesteeringud (AF.m1) |
Välismaine otseinvesteering tähendab pikaajalist suhet, mis kajastab ühe riigi residendist institutsionaalse üksuse (nn otseinvestor) kestvat osalust teise riigi institutsionaalses üksuses. Otseinvestori eesmärk on avaldada investeeringu objektiks oleva üksuse juhtimisele märkimisväärset mõju. |
Viivislaenud (AF.m2) |
Laenu näol on tegemist viivislaenuga, kui a) intressi- või laenu põhiosa maksete tähtpäev on ületatud 90 või enama päeva võrra; b) 90 päeva või pikema ajavahemiku eest makstav intress on kapitaliseeritud, refinantseeritud või selle maksetähtpäev on kokkuleppe kohaselt edasi lükatud või c) maksetega on hilinetud vähem kui 90 päeva, kuid on teisi mõjuvaid põhjuseid (näiteks esitab võlgnik pankrotiavalduse), mille tõttu on põhjust kahelda, et maksed tehakse täies ulatuses. |
LISA 7.2
LIIKUMINE ALGBILANSIST LÕPPBILANSSI
Lisas 7.2 kirjeldatakse liikumist algbilansist lõppbilanssi, näidates üksikasjalikult iga varakategooria puhul erinevad bilansilise väärtuse muutumise viisid: tehingute kaudu või muude varade mahumuutuste ning kapitalikasumi ja -kahjumi kaudu.
Vara, kohustuste ja omakapitali klassifikaator |
IV.1 Algbilanss |
III.1 ja III.2 Tehingud |
III.3.1 Muud mahumuutused |
III.3.2 Kapitalikasum ja -kahjum |
IV.3 Lõppbilanss |
|
III.3.2.1 Neutraalne kapitalikasum/-kahjum |
III.3.2.2 Reaalne kapitalikasum/-kahjum |
|||||
Mittefinantsvara |
AN. |
P.5, NP |
K.1, K.2, K.3, K.4, K.5, K.61, K.62 |
K.71 |
K.72 |
AN. |
Toodetud mittefinantsvara |
AN.1 |
P.5 |
K.1, K.3, K.4, K.5, K.61, K.62 |
K.71 |
K.72 |
AN.1 |
Põhivara (3) |
AN.11 |
P.51g, P.51c |
K.1, K.3, K.4, K.5, K.61, K.62 |
K.71 |
K.72 |
AN.11 |
Eluruumid |
AN.111 |
P.51g, P.51c |
K.1, K.3, K.4, K.5, K.61, K.62 |
K.71 |
K.72 |
AN.111 |
Muud hooned ja rajatised |
AN.112 |
P.51g, P.51c |
K.1, K.3, K.4, K.5, K.61, K.62 |
K.71 |
K.72 |
AN.112 |
Masinad ja seadmed |
AN.113 |
P.51g, P.51c |
K.3, K.4, K.5, K.61, K.62 |
K.71 |
K.72 |
AN.113 |
Kaitseotstarbeline põhivara |
AN.114 |
P.51g, P.51c |
K.3, K.4, K.5, K.61, K.62 |
K.71 |
K.72 |
AN.114 |
Kultiveeritud bioloogilised ressursid |
AN.115 |
P.51g, P.51c |
K.1, K.3, K.4, K.5, K.61, K.62 |
K.71 |
K.72 |
AN.115 |
Intellektuaalomandiõigustega seotud tooted |
AN.117 |
P.51g, P.51c |
K.3, K.4, K.5, K.61, K.62 |
K.71 |
K.72 |
AN.117 |
Varud |
AN.12 |
P.52 |
K.3, K.4, K.5, K.61, K.62 |
K.71 |
K.72 |
AN.12 |
Väärisesemed |
AN.13 |
P.53 |
K.1, K.3, K.4, K.5, K.61, K.62 |
K.71 |
K.72 |
AN.13 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
AN.2 |
NP |
K.1, K.21, K.22, K.3, K.4, K.5, K.61, K.62 |
K.71 |
K.72 |
AN.2 |
Loodusvarad |
AN.21 |
NP.1 |
K.1, K.21, K.22, K.3, K.4, K.5, K.61, K.62 |
K.71 |
K.72 |
AN.21 |
Maa |
AN.211 |
NP.1 |
K.1, K.22, K.3, K.4, K.5, K.61, K.62 |
K.71 |
K.72 |
AN.211 |
Mineraalsed ja energeetilised maavarad |
AN.212 |
NP.1 |
K.1, K.21, K.22, K.3, K.4, K.5, K.61, K.62 |
K.71 |
K.72 |
AN.212 |
Mittekultiveeritavad bioloogilised ressursid |
AN.213 |
NP.1 |
K.1, K.21, K.22, K.3, K.4, K.5, K.61, K.62 |
K.71 |
K.72 |
AN.213 |
Veevarud |
AN.214 |
NP.1 |
K.1, K.21, K.22, K.3, K.4, K.5, K.61, K.62 |
K.71 |
K.72 |
AN.214 |
Muud loodusvarad |
AN.215 |
NP.1 |
K.1, K.22, K.3, K.4, K.5, K.61, K.62 |
K.71 |
K.72 |
AN.215 |
Raadiospektrid |
AN.2151 |
NP.1 |
K.1, K.22, K.3, K.4, K.5, K.61, K.62 |
K.71 |
K.72 |
AN.2151 |
Muu |
AN.2159 |
NP.1 |
K.1, K.21, K.22, K.3, K.4, K.5, K.61, K.62 |
K.71 |
K.72 |
AN.2159 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
AN.22 |
NP.2 |
K.1, K.22, K.3, K.4, K.5, K.61, K.62 |
K.71 |
K.72 |
AN.22 |
Firmaväärtus ja turundusvarad |
AN.23 |
NP.3 |
K.1, K.22, K.3, K.4, K.5, K.61, K.62 |
K.71 |
K.72 |
AN.23 |
Finantsvara/kohustused (4) |
AF |
F |
K.3, K.4, K.5, K.61, K.62 |
K.71 |
K.72 |
AF. |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
AF.1 |
F.1 |
K.3, K.4, K.5, K.61, K.62 |
K.71 |
K.72 |
AF.1 |
Sularaha ja hoiused |
AF.2 |
F.2 |
K.3, K.4, K.5, K.61, K.62 |
K.71 |
K.72 |
AF.2 |
Võlaväärtpaberid |
AF.3 |
F.3 |
K.3, K.4, K.5, K.61, K.62 |
K.71 |
K.72 |
AF.3 |
Laenud |
AF.4 |
F.4 |
K.3, K.4, K.5, K.61, K.62 |
K.71 |
K.72 |
AF.4 |
Omandiväärtpaberid ning investeerimisfondide aktsiad/osakud |
AF.5 |
F.5 |
K.3, K.4, K.5, K.61, K.62 |
K.71 |
K.72 |
AF.5 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
AF.6 |
F.6 |
K.3, K.4, K.5, K.61, K.62 |
K.71 |
K.72 |
AF.6 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
AF.7 |
F.7 |
K.3, K.4, K.5, K.61, K.62 |
K.71 |
K.72 |
AF.7 |
Muud saadavad/makstavad arved |
AF.8 |
F.8 |
K.3, K.4, K.5, K.61, K.62 |
K.71 |
K.72 |
AF.8 |
Netoväärtus |
B.90 |
B.101 |
B.102 |
B.1031 |
B.1032 |
B.90 |
Tasakaalustavad kirjed |
|
B.10 |
Muutused netoväärtuses |
B.101 |
Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses |
B.102 |
Muudest vara mahumuutustest tingitud muutused netoväärtuses |
B.103 |
Nominaalsest kapitalikasumist ja -kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
B.1031 |
Neutraalsest kapitalikasumist ja -kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
B.1032 |
Reaalsest kapitalikasumist ja -kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
B.90 |
Netoväärtus |
Tehingud finantsvara ja -kohustustega |
|
F. |
Tehingud finantsvara ja -kohustustega |
F.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud |
F.2 |
Sularaha ja hoiused |
F.3 |
Võlaväärtpaberid |
F.4 |
Laenud |
F.5 |
Omandiväärtpaberid ning investeerimisfondide aktsiad/osakud |
F.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
F.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
F.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
Tehingud kaupade ja teenustega |
|
P.5 |
Kapitali kogumahutus |
P.51g |
Kapitali kogumahutus põhivarasse |
P.51c |
Põhivara kulum (–) |
P.511 |
Põhivara soetamine miinus realiseerimine |
P.5111 |
Uue põhivara soetamine |
P.5112 |
Olemasoleva põhivara soetamine |
P.5113 |
Olemasoleva põhivara realiseerimine |
P.512 |
Mittetoodetud vara omandiõiguse ülemineku kulu |
P.52 |
Varude muutus |
P.53 |
Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine |
Muud akumulatsioonikirjed |
|
NP |
Mittetoodetud vara soetamine miinus realiseerimine |
NP.1 |
Loodusvarade soetamine miinus realiseerimine |
NP.2 |
Lepingute, rendi-/üürilepingute ja litsentside soetamine miinus realiseerimine |
NP.3 |
Firmaväärtuse ja turundusvara soetamine miinus realiseerimine |
K.1 |
Vara majanduslik tekkimine |
K.2 |
Mittetoodetud vara majanduslik vähenemine |
K.21 |
Loodusvarade kahanemine |
K.22 |
Mittetoodetud vara muu majanduslik vähenemine |
K.3 |
Katastroofikahjud |
K.4 |
Hüvituseta võõrandamine |
K.5 |
Mujal kvalifitseerimata muud mahumuutused |
K.6 |
Muutused klassifitseerimises |
K.61 |
Muutused sektorilises klassifitseerimises ja struktuuris |
K.62 |
Muutused vara ja kohustuste klassifitseerimises |
K.7 |
Nominaalne kapitalikasum/-kahjum |
K.71 |
Neutraalne kapitalikasum/-kahjum |
K.72 |
Reaalne kapitalikasum/-kahjum |
(1) Memokirje AN.m: kestvuskaubad.
(2) Memokirje AF.m1: välismaised otseinvesteerinud; AF.m2: viivislaenud.
(3) Memokirje: AN.m: kestvuskaubad.
(4) Memokirjed: AF.m1: välismaised otseinvesteeringud; AF.m2: viivislaenud.
8. PEATÜKK
KONTODE KOGUM
SISSEJUHATUS
8.01 |
Käesolevas peatükis esitatakse rahvamajanduse kontode kogumi kontode ja bilansside üksikasjad. Samuti antakse ülevaade sellest, milline on samas kogumis sisemajanduse ja välismaailma vastasmõju. Kirjeldatakse kaupade ja teenuste kontot, mis kajastab kaupade ja teenuste pakkumise ja kasutamise aluseks olevat raamatupidamispõhimõtet. Lisaks esitatakse majanduse integreeritud kontode kogum, kus iga sektor on esitatud samas kogumis koos kontokannete koondnäitajatega. |
Kontode kogum
8.02 |
ESA kajastab voogusid ja vara seisu kontode korrastatud kogumina. Kontod kirjeldavad majandustsüklit alates tootmisest ja tulude moodustamisest kuni nende jaotamise, ümberjaotamise ning lõpptarbimises kasutamiseni. Samuti kajastab ESA säästu vormis ülejäägi kasutamist, et näidata nii mittefinants- kui ka finantsvara akumulatsiooni. |
8.03 |
Iga konto kirjeldab ressursse ja kasutamist, mida tasakaalustatakse tasakaalustava kirjega, mis tavaliselt on konto kasutamise poolel. Tasakaalustav kirje kantakse üle järgmisele kontole ressursside poolele esimese kirjena.
Majanduselu loogilisel analüüsil põhineva tehingute struktureeritud kajastamise tulemusena saadakse koondnäitajad, mida on vaja institutsionaalse sektori või allsektori ning kogumajanduse uurimiseks. Kontode liigendamisel on lähtutud vajadusest tuua esile kõige olulisem majandusteave, sealhulgas iga konto tasakaalustav kirje. |
8.04 |
Kontod on jaotatud kolme rühma:
|
8.05 |
Kontode kogum hõlmab institutsionaalseid üksusi, institutsionaalseid sektoreid ja allsektoreid ning kogumajandust. |
8.06 |
Tasakaalustamiseks kasutatakse nii neto- kui ka kogunäitajaid. Kogunäitajad on arvutatud enne ning netonäitajad pärast põhivara kulumi mahaarvamist. Tulu tasakaalustavaid kirjeid on olulisem esitada netokujul, kuna kasutatav netotulu peab kompenseerima amortiseerunud kapitali selleks, et majanduse kapitalivaru säiliks. |
8.07 |
Kontod esitatakse kahel viisil:
|
8.08 |
Tabelis 8.1 esitatakse kokkuvõtlikult kontod, tasakaalustavad kirjed ja peamised koondnäitajad. Peamiste koondnäitajate koodi ei ole tabelis esitatud; see on sama nagu tasakaalustavate kirjete kood, kuid numbri järele on lisatud tärn. Näiteks kirje „Esmaste tulude bilanss” kood on B.5g ning sellele vastava peamise koondnäitaja „kogurahvatulu” kood on B.5*g. |
8.09 |
Tasakaalustavad kirjed on tabelis esitatud kogunäitajatena, millele osutab tähe „g” kasutamine nende koodis. Igale kogunäitaja koodile vastab ka netonäitaja kood, mille puhul on maha arvatud hinnanguline kulum. Näiteks kogulisandväärtuse kood on B.1g ja vastava netonäitaja (netolisandväärtus) kood on B.1n, mille puhul on maha arvatud hinnanguline kulum.
Tabel 8.1. Kontode, tasakaalustavate kirjete ja peamiste koondnäitajate kokkuvõtlik esitus
Tabel 8.1. Kontode, tasakaalustavate kirjete ja peamiste koondnäitajate kokkuvõtlik esitus (jätk)
|
KONTODE KOGUM
Jooksevkontod
Tootmiskonto (I)
8.10 |
Tootmiskonto (I) näitab tootmisprotsessiga seotud tehinguid. Seda koostatakse institutsionaalsete sektorite ja tegevusalade kaupa. Selle konto ressursside poolel kajastub toodang ja kasutamise poolel vahetarbimine. |
8.11 |
Tootmiskonto sisaldab ühte süsteemi kõige olulisemat tasakaalustavat kirjet, nimelt lisandväärtust, milleks on iga tootmistegevusega seotud üksuse poolt loodud väärtus, ning olulist koondnäitajat – sisemajanduse koguprodukti. Lisandväärtus on majanduslikult oluline nii institutsionaalsete sektorite kui ka tegevusalade jaoks. |
8.12 |
Lisandväärtust (konto tasakaalustav kirje) võib arvutada enne või pärast põhivara kulumi arvestamist, st kogu- või netonäitajana. Arvestades, et toodang on antud alushindades ja vahetarbimine ostjahindades, ei sisalda lisandväärtus netotootemaksusid. |
8.13 |
Kogumajanduse tasandil sisaldab tootmiskonto ressursside poolel lisaks toodete ja teenuste toodangule ka netotootemaksusid. See võimaldab tasakaalustava kirjena leida sisemajanduse koguprodukti (turuhindades). Selle olulise tasakaalustava koondnäitaja (turuhindadega kohandatud kogumajanduse lisandväärtus) kood on B.1*g ning see on SKP turuhindades. Sisemajanduse netoprodukti kood on B.1*n. |
8.14 |
Kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused (FISIM) kajastatakse kasutajate kuludena. Selleks on osa finantsvahendajatele makstavaid intressimakseid vaja ümber klassifitseerida makseteks teenuste eest ja kajastada need finantsvahendusteenuse osutajate toodanguna. Samas summas kajastatakse kasutuspoolel teenuste tarbimist. SKP väärtust mõjutab see osa FISIM-ist, mis jaotatakse lõpptarbimisele, ekspordile ja impordile.
Tabel 8.2. I konto: tootmiskonto
|
Tulude jaotamise ja kasutamise kontod (II)
8.15 |
Tulude jaotamist ja kasutamist analüüsitakse neljal tasemel: esmane jaotamine, teisene jaotamine, mitterahalise tulu ümberjaotamine ja tulu kasutamine.
Esimene tase hõlmab otseselt tootmisprotsessi tulemusena moodustatavat tulu ja selle jaotamist tootmistegurite (töö, kapital) ning valitsemissektori vahel (tootmis- ja impordimaksude ning toetuste kaudu). See teeb võimalikuks tegevuse ülejäägi (või kodumajapidamiste puhul segatulu) ja esmase tulu kindlaksmääramise. Teisel tasemel käsitletakse tulu ümberjaotamist selliste ülekannete kaudu, mis on muud kui mitterahalised sotsiaalsiirded ja kapitalisiirded. See annab tasakaalustavaks kirjeks kasutatava tulu. Kolmandal tasemel käsitatakse valitsuse ja KTKTIde poolt ühiskonnale pakutavaid individuaalseid teenuseid osana kodumajapidamiste lõpptarbimisest ning vastav tulu on kodumajapidamiste arvestuslik tulu. See saavutatakse kahe korrigeeritud kirjetega konto abil. Võetakse kasutusele uus konto „mitterahalise tulu ümberjaotamise konto”, mille ressursside all näidatakse kodumajapidamiste arvestuslikku lisatulu ning kasutamise poolel valitsemissektori ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide (KTKTId) vastavaid kulusid. See annab tasakaalustava kirje „korrigeeritud kasutatav tulu”, mis kogumajanduse seisukohast võrdub kasutatava tuluga, kuid mille jaotus kodumajapidamiste sektori, valitsemissektori ja KTKTIde sektori lõikes erineb. Neljandal tasemel kantakse kasutatav tulu üle järgmisele kontole (kasutatava tulu kasutamise konto), mis näitab, kuidas tulu kasutatakse, jättes tasakaalustavaks kirjeks säästu. Kui individuaalsed teenused kirjendatakse mitterahalise tulu ümberjaotamise kontol kodumajapidamiste tarbimisena, näitab korrigeeritud kasutatava tulu kasutamise konto, kuidas kodumajapidamised kasutavad korrigeeritud kasutatavat tulu valitsemissektori ja KTKTIde tehtud mitterahalistele sotsiaalsiiretele. Lisades nimetatud mitterahaliste sotsiaalsiirete väärtuse kodumajapidamiste lõpptarbimisele, saadakse kirje „Tegelik lõpptarbimine”. Valitsemissektori ja KTKTIde tarbimist vähendatakse sama suure vastandsumma võrra, nii et kui säästu arvutatakse valitsemissektori, KTKTIde sektori ja kodumajapidamiste sektori kohta, on korrigeeritud arvestuse korral iga sektori säästu tasakaalustav kirje sama suur kui tavapärase arvestuse korral. |
Tulu esmase jaotamise kontod (II.1)
Tulude moodustamise konto (II.1.1)
Tulude moodustamise konto skeem institutsionaalsete sektorite kaupa on esitatud tabelis 8.3.
8.16 |
Tulude moodustamise konto on esitatud ka tegevusalade kaupa pakkumise ja kasutamise tabelite veergudes. |
8.17 |
Tulude moodustamise kontol on tehingud esmaste tuludega esitatud pigem tulu allika kui saaja vaatepunktist. |
8.18 |
See konto näitab, mil määral lisandväärtus katab hüvitisi töötajatele ning muid tootmismakse (miinus tootmissubsiidiumid). Tasakaalustavaks kirjeks on tegevuse ülejääk, mis on ülejääk (või puudujääk) tootmistegevuste lõikes enne intresside, rendi-/üüritasude või lõivude arvesse võtmist, mida tootmisüksus
|
8.19 |
Kodumajapidamiste sektorisse kuuluvate juriidilise isiku õigusteta üksuste puhul sisaldab tulude moodustamise konto tasakaalustav kirje kaudselt elementi, mis vastab omaniku või tema pereliikmete töötasule. Sellisel mittepalgalise isiku tulul on nii palgale kui ka ettevõtja kasumile iseloomulikke jooni. Sellist tulu, mis ei ole rangelt võttes ainuüksi ei palk ega kasum, nimetatakse segatuluks. |
8.20 |
Omanike kasutuses olevate eluruumide eluasemeteenuste puhul, mida kodumajapidamised osutavad enda tarbeks, on tulude moodustamise konto tasakaalustavaks kirjeks tegevuse ülejääk (ja mitte segatulu).
Tabel 8.3. II.1.1 konto: tulude moodustamise konto
Tabel 8.3. II.1.1 konto: tulude moodustamise konto (jätk)
|
Esmaste tulude jaotamise konto (II.1.2)
8.21 |
Erinevalt tulude moodustamise kontost puudutab esmaste tulude jaotamise konto residendist üksuseid ja institutsionaalseid sektoreid, mis on pigem esmase tulu saajad kui selle tootjad. |
8.22 |
„Esmane tulu” on tulu, mida saavad residendist üksused oma otsese osalemise eest tootmisprotsessis ning finantsvara või loodusvara omanikud oma loodusvara teiste institutsionaalsete üksuste käsutusse andmise eest. |
8.23 |
Kodumajapidamiste sektori puhul ei vasta tulude moodustamise konto kirje D.1 kasutamise poolel töötajatele makstavate hüvitiste kirjele (D.1) esmaste tulude jaotamise konto ressursside poolel. Kodumajapidamiste tulude moodustamise konto kirje kasutamise pool näitab, kui palju makstakse kodumajapidamiste sektori töötajatele. Kodumajapidamiste esmaste tulude jaotamise konto kirje ressursside pool näitab kodumajapidamiste sektori koguhüvitisi, mille on töötajad teeninud töötamisega ettevõtetes, valitsussektoris jne. Seega on kodumajapidamiste esmaste tulude jaotamise konto kirje palju ulatuslikum kui kodumajapidamiste sektori tulude moodustamise konto kirje. |
8.24 |
Esmaste tulude jaotamise kontot (II.1.2) on võimalik arvutada ainult institutsionaalsete sektorite ja allsektorite kaupa. Tegevusalade kaupa on võimatu osadeks jaotada mõningaid finantseerimisega (kapitalilaenu andmine ja võtmine) ning varaga seotud voogusid. |
8.25 |
Esmaste tulude jaotamise konto on jagatud ettevõtlustulu kontoks (II.1.2.1) ja muude esmaste tulude jaotamise kontoks (II.1.2.2).
Tabel 8.4. II.1.2 konto: esmaste tulude jaotamise konto
Tabel 8.4. II.1.2 konto: esmaste tulude jaotamine (jätk)
|
Ettevõtlustulu konto (II.1.2.1)
8.26 |
Ettevõtlustulu konto eesmärk on sellise tasakaalustava kirje leidmine, mis vastab äriraamatupidamises jaotamata kasumile enne maksude mahaarvamist. |
8.27 |
Valitsemissektori ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide puhul kajastuvad sellel kontol ainult nende turupõhised tegevused. |
8.28 |
Ettevõtlustulu vastab tegevuse ülejäägile või segatulule (ressursside poolel):
Ettevõtlustulust ei arvata maha dividendidena makstavat omanditulu, kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest välja võetud summasid ega reinvesteeritud tulu välismaistelt otseinvesteeringutelt. |
Muude esmaste tulude jaotamise konto (II.1.2.2)
8.29 |
Muude esmaste tulude jaotamise konto kaudu pöördutakse ettevõtlustulu kontseptsioonilt tagasi esmase tulu kontseptsiooni juurde. Seetõttu sisaldab see konto esmase tulu elemente, mida ettevõtlustulu konto ei kajasta:
Tabel 8.5. II.1.2.1 konto: ettevõtlustulu
Tabel 8.5. II.1.2.1 konto: ettevõtlustulu (jätk)
Tabel 8.5. II.1.2.2 konto: muude esmaste tulude jaotamine
Tabel 8.5. II.1.2.2 konto: muude esmaste tulude jaotamine (jätk)
|
Tulude teisese jaotamise konto (II.2)
8.30 |
Tulude teisese jaotamise konto näitab, kuidas jaotub institutsionaalse sektori esmane tulu ümberjaotamise käigus: jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne, sotsiaalmaksed ja -toetused (v.a mitterahalised sotsiaalsiirded) ning muud jooksvad siirded. |
8.31 |
Konto tasakaalustavaks kirjeks on kasutatav tulu, mis kajastab jooksvaid tehinguid ja kujutab endast lõpptarbimiseks või säästuks olemasolevat summat. |
8.32 |
Sotsiaalmaksed kirjendatakse kodumajapidamiste tulude teisese jaotamise konto kasutamise poolel ning sotsiaalkindlustussüsteemi haldavate institutsionaalsete sektorite tulude teisese jaotamise konto ressursside poolel. Kui sotsiaalmaksed peab töötajate eest kinni tööandja, siis lülitatakse need maksed kõigepealt tööandja tulude moodustamise konto kasutamise poolele, kuna nad moodustavad osa töötajatele makstavatest hüvitistest. Sotsiaalmakseid kirjendatakse sel juhul ka kodumajapidamiste tulude esmase jaotamise konto ressursside poolel, kuna neid võib käsitada kodumajapidamiste poolt saadava tuluna.
Kodumajapidamiste tulude teisese jaotamise konto kasutamise poolel näidatud sotsiaalmaksed ei sisalda teenustasusid pensionifondide ja muude kindlustusandjate poolt, kellest osa või kõigi ressursid on moodustunud tegelikest sotsiaalmaksetest. Tabelis on esitatud korrigeerimiskirje sotsiaalkindlustusskeemi teenustasude jaoks. Netosotsiaalmaksed (D.61) kirjendatakse ilma kõnealuste teenustasudeta, kuid kuna teenustasusid on keeruline eraldada tehingu D.61 komponentide lõikes, näidatakse makseid tabelis eraldi kogusummas. Seega avaldub D.61 selle komponentide summa ja korrigeerimiskirje vahena. |
Mitterahalise tulu ümberjaotamise konto (II.3)
8.33 |
Mitterahalise tulu ümberjaotamise konto annab ulatuslikuma pildi kodumajapidamiste tulust, sest sinna lülitatakse valitsemissektorilt ja KTKTIdelt tasuta saadud konkreetseid kaupu ja teenuseid kirjeldavad voonäitajad, st mitterahalised sotsiaalsiirded. See hõlbustab majanduslikes ja sotsiaalsetes tingimustes toimunud muutuste või erinevuste ajalist võrdlemist ning võimaldab valitsemissektori osa tulude ümberjaotamises täiendavalt analüüsida. |
8.34 |
Mitterahalisi sotsiaalsiirdeid kirjendatakse kodumajapidamiste puhul mitterahalise tulu ümberjaotamise konto ressursside poolel ning valitsemissektori ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide puhul sama konto kasutamise poolel. |
8.35 |
Mitterahalise tulu ümberjaotamise konto tasakaalustav kirje on „korrigeeritud kasutatav tulu”, mis on korrigeeritud kasutatava tulu kasutamise konto (II.4.2) ressursside poole esimene kirje.
Tabel 8.6. II.2 konto: tulude teisese jaotamise konto
Tabel 8.6. II.2 konto: tulude teisese jaotamise konto (jätk)
Tabel 8.7. II.3 konto: mitterahalise tulu ümberjaotamise konto
|
Tulude kasutamise konto (II.4)
8.36 |
Lõpptarbimisega institutsionaalsete sektorite puhul näitab tulude kasutamise konto seda, kuidas kasutatav tulu (või korrigeeritud kasutatav tulu) jaguneb lõpptarbimiskulude (või tegeliku lõpptarbimise) ja säästu vahel. |
8.37 |
Süsteemis on lõpptarbimine ainult valitsemissektoril, kodumajapidamisi teenindavatel kasumitaotluseta institutsioonidel ja kodumajapidamistel. Lisaks sellele sisaldab tulude kasutamise konto kodumajapidamiste ja pensionifondide jaoks tasakaalustavat kirjet (D.8 – kohandus pensioniõiguste muutuste arvessevõtmiseks), mida koostatakse sõltuvalt viisist, kuidas registreeritakse kodumajapidamiste ja pensionifondide vahelisi tehinguid. Seda selgitatakse jaotustehingute peatüki punktis 4.141. |
Kasutatava tulu kasutamise konto (II.4.1)
8.38 |
Kasutatava tulu kasutamise konto sisaldab lõpptarbimiskulude mõistet, mida rahastavad erinevad asjaomased sektorid: kodumajapidamised, valitsemissektor ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid. |
8.39 |
Kasutatava tulu kasutamise konto tasakaalustavaks kirjeks on sääst. |
Korrigeeritud kasutatava tulu kasutamise konto (II.4.2)
8.40 |
See konto on seotud mitterahalise tulu ümberjaotamise kontoga (II.3). Korrigeeritud kasutatava tulu kasutamise konto sisaldab tegelikku lõpptarbimise mõistet, mis leitakse kodumajapidamiste lõpptarbimiseks tegelikult kasutuses olevate kaupade ja teenuste väärtuse põhjal, isegi kui nende soetamist rahastavad valitsemissektor või kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid.
Seetõttu hõlmab valitsemissektori ja KTKTIde tegelik lõpptarbimine ainult kollektiivset lõpptarbimist. |
8.41 |
Kogumajanduse tasemel on lõpptarbimiskulud ja tegelik lõpptarbimine võrdsed, erineb ainult nende jaotus institutsionaalsete sektorite vahel. Sama kehtib kasutatava tulu ja korrigeeritud kasutatava tulu kohta. |
8.42 |
Sääst on tasakaalustavaks kirjeks mõlemat tüüpi tulu kasutamise kontos. Kõikide sektorite puhul on selle väärtus sama, sõltumata sellest, kas sääst arvutati kasutatava tulu ja lõpptarbimiskulude või korrigeeritud kasutatava tulu ja tegeliku lõpptarbimise vahena. |
8.43 |
Sääst (positiivne või negatiivne) on jooksvate tehingute põhjal saadud näitaja, mille põhjal luuakse side akumulatsiooniga. Kui sääst on positiivne, läheb kasutamata tulu vara soetamiseks või võlgade kustutamiseks. Kui sääst on negatiivne, realiseeritakse teatud vara või suurenevad teatud võlad.
Tabel 8.8. II.4.1 konto: kasutatava tulu kasutamise konto
Tabel 8.9. II.4.2 konto: korrigeeritud kasutatava tulu kasutamise konto
|
Akumulatsioonikontod (III)
8.44 |
Akumulatsioonikontod on voogusid kirjeldavad kontod. Nendes kajastuvad erinevatel põhjustel üksuste varas ja kohustustes ning netoväärtuses toimunud muutused. |
8.45 |
Varas toimunud muutusi kirjendatakse konto vasakul poolel (plussi või miinusega tähistatult), kohustustes ja netoväärtuses toimunud muutusi konto paremal poolel (plussi või miinusega tähistatult). |
Kapitalikonto (III.1)
8.46 |
Kapitalikontol kirjendatakse residendist üksuste mittefinantsvara soetamise ja realiseerimise vahet ning mõõdetakse säästmise ja kapitalisiirete tõttu toimunud muutusi netoväärtuses (lõplik jooksvate kontode tasakaalustav kirje). |
8.47 |
Kapitalikonto võimaldab kindlaks teha, millises ulatuses rahastatakse soetamise ja realiseerimise vahe säästu ning millises ulatuses kapitalisiirete abil. See konto näitab netolaenuandmist, mis vastab summale, mida üksus või sektor saab otseselt või kaudselt kasutada teiste üksuste või sektorite finantseerimiseks, või netolaenuvõtmist, mida üksus või sektor on kohustatud teistele üksustele või sektoritele tasuma. |
Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud netoväärtuse muutuste konto (III.1.1)
8.48 |
Selle konto abil on võimalik määrata säästmise ja kapitalisiirete tõttu netoväärtuses toimunud muutusi, mis võrduvad netosääst pluss saadavad kapitalisiirded miinus tasumisele kuuluvad kapitalisiirded. |
Mittefinantsvara soetuste konto (III.1.2)
8.49 |
Sellel kontol kirjendatakse mittefinantsvara soetamise ja realiseerimise vahet, et pöörduda säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud netoväärtuse muutuste kontseptsioonilt tagasi netolaenuandmise ja -võtmise kontseptsiooni juurde. |
Finantskonto (III.2)
8.50 |
Finantskontol kirjendatakse finantsinstrumentide kaupa finantsvaras ja -kohustustes toimunud muutusi, mille tulemusena kujuneb netolaenuandmine või -võtmine. Kuna need peaksid olema kooskõlas kapitalikonto finantsülejäägi või puudujäägi kirjetega ja on kantud üle selle konto esimese kirjena kohustustes ja netoväärtuses toimunud muutusi käsitlevale poolele, puudub kõnealusel kontol tasakaalustav kirje. |
8.51 |
Finantskonto vara ja kohustuste klassifikaator on identne bilansikontode klassifikaatoriga.
Tabel 8.10. III.1.1 konto: säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud netoväärtuse muutuste konto
Tabel 8.11. III.1.2 konto: mittefinantsvara soetuste konto
Tabel 8.11. III.1.2 konto: mittefinantsvara soetuste konto (jätk)
Tabel 8.12. III.2 konto: finantskonto
Tabel 8.12. III.2 konto: finantskonto (jätk)
|
Vara muude muutuste konto (III.3)
8.52 |
Vara muude muutuste kontos kirjendatakse neid muutusi üksuste varas ja kohustustes, mis ei ole toimunud säästmise ja vara (rikkuse) vabatahtlike siirete tulemusena; viimaseid kirjendatakse kapitali- ja finantskontodel. Kõnealune konto jagatakse kaheks: vara muude mahumuutuste konto (III.3.1) ja ümberhindluskonto (III.3.2). |
Vara muude mahumuutuste konto (III.3.1)
8.53 |
Vara muude mahumuutuste kontol kirjendatud muutused mõjutavad vastavate üksuste, sektorite ja allsektorite bilansikontol kajastatud netoväärtust. Muudest vara mahumuutustest tingitud netoväärtuse muutused on konto tasakaalustavaks kirjeks. |
Ümberhindluskonto (III.3.2)
8.54 |
Ümberhindluskontol kirjendatakse muutusi vara ja kohustuste väärtuses, mis on tingitud hinnamuutusest.
Iga vara või kohustuse puhul mõõdetakse kõnealust muutust kas
See väärtuse vahe on „nominaalne kapitalikasum (või -kahjum)”. Nominaalne kapitalikasum saadakse vara positiivse ümberhindluse või (finants)kohustuse negatiivse ümberhindluse tulemusena. Nominaalne kapitalikahjum saadakse vara negatiivse või (finants)kohustuse positiivse ümberhindluse tulemusena. |
8.55 |
Ümberhindluskontos kirjendatud vood muudavad asjaomaste üksuste bilansis kajastatud netoväärtust. Nimetatud „nominaalse kapitalikasumi (-kahjumi) tagajärjel netoväärtuses toimunud muutus” on konto tasakaalustavaks kirjeks. Seda kirjendatakse muutusena kohustuste ja netoväärtuse poolel. |
8.56 |
Ümberhindluskonto on jagatud kaheks allkontoks: neutraalse kapitalikasumi/-kahjumi konto (III.3.2.1) ja reaalse kapitalikasumi/-kahjumi konto (III.3.2.2). |
Neutraalse kapitalikasumi/-kahjumi konto (III.3.2.1)
8.57 |
Neutraalse kapitalikasumi/-kahjumi kontol registreeritakse vara ja kohustuste väärtuses toimunud muutused vastavalt üldises hinnatasemes toimunud muutustele. Sellised muutused vastavad vara ja kohustuste üldise ostujõu säilitamiseks vajalikule ümberhindlusele. Selles arvutuses kasutatakse üldise hinnaindeksina ilma varude muutuseta leitud kodumaise lõpptarbimise hinnaindeksit. |
Reaalse kapitalikasumi/-kahjumi konto (III.3.2.2)
8.58 |
Reaalse kapitalikasumi ja -kahjumi kaudu mõõdetakse nominaalse kapitalikasumi ja -kahjumi ning neutraalse kapitalikasumi ja -kahjumi vahet. |
8.59 |
Kui antud vara puhul on nominaalse kapitalikasumi ja -kahjumi netosumma suurem kui neutraalse kapitalikasumi ja -kahjumi netosumma, on tegemist seda vara omava üksuse reaalse kapitalikasumi suurenemisega. See suurenemine tuleneb asjaolust, et vara tegelik hind on keskmiselt suurenenud kiiremini kui üldine hinnatase. Vastupidisel juhul tähendab vara suhtelise hinna langus vara omavale üksusele reaalset kahjumit.
Sama loogika järgi põhjustab kohustuse suhtelise hinna tõus reaalset kapitalikahjumit ning suhtelise hinna langus reaalset kapitalikasumit. Tabel 8.13. III.3.1 konto: vara muude mahumuutuste konto
Tabel 8.13. III.3.1 konto: vara muude mahumuutuste konto (jätk)
Tabel 8.14. III.3.2 konto: ümberhindluskonto
Tabel 8.14. III.3.2 konto: ümberhindluskonto (jätk)
Tabel 8.14. III.3.2.1 konto: neutraalse kapitalikasumi/-kahjumi konto
Tabel 8.14. III.3.2.1 konto: neutraalse kapitalikasumi/-kahjumi konto (jätk)
Tabel 8.14. III.3.2.2 konto: reaalse kapitalikasumi/-kahjumi konto
Tabel 8.14. III.3.2.2 konto: reaalse kapitalikasumi/-kahjumi konto (jätk)
|
Bilanss (IV)
8.60 |
Bilansi ülesanne on anda pilt üksuste varast, kohustustest ja netoväärtusest arvestusperioodi alguses ja lõpus ning nendes toimunud muutustest. Bilanss koosneb järgmistest osadest:
|
Algbilanss (IV.1)
8.61 |
Algbilansis kirjendatakse üksuste vara ja kohustuste väärtus arvestusperioodi alguses.
Vastavad näitajad liigitatakse vara ja kohustuste klassifikaatori alusel. Need näitajad antakse arvestusperioodi alguse jooksevhindades. Vara ja kohustuste vahe – bilansi tasakaalustav kirje – on netoväärtus arvestusperioodi alguses. |
Bilansimuutused (IV.2)
8.62 |
Sellel kontol kirjendatakse arvestusperioodi jooksul vara ja kohustuste väärtuses toimunud muutused ja agregeeritakse erinevatel akumulatsioonikontodel kirjendatud summad, nt säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses, muudest vara mahumuutustest tingitud muutused netoväärtuses ja nominaalsest kapitalikasumist/-kahjumist tulenevad muutused netoväärtuses. |
Lõppbilanss (IV.3)
8.63 |
Lõppbilansis kirjendatakse üksuste vara ja kohustuste väärtus arvestusperioodi lõpus. Vastavad näitajad liigitatakse sama klassifikaatori alusel, mida kasutatakse algbilansis, ning esitatakse arvestusperioodi lõpu jooksevhindades.
Vara ja kohustuste vahe on netoväärtus arvestusperioodi lõpus. |
8.64 |
Lõppbilansis vara või kohustuse väärtuse arvutamiseks liidetakse algbilansis kajastatud väärtusele bilansimuutuste kontol asjaomase vara või kohustuse kohta kirjendatud summa.
Tabel 8.15. IV.1 konto: bilanss – algbilanss
Tabel 8.15. IV.1 konto: bilanss – algbilanss (jätk)
Tabel 8.15. IV.2 konto: bilanss – bilansimuutused
Tabel 8.15. IV.2 konto: bilanss – bilansimuutused (jätk)
Tabel 8.15. IV.3 konto: bilanss – lõppbilanss
Tabel 8.15. IV.3 konto: bilanss – lõppbilanss (jätk)
|
VÄLISMAAILMA KONTOD (V)
8.65 |
Välismaailma kontodel kirjendatakse residendist üksuste ja mitteresidendist üksuste vahelisi tehinguid. Välismaailm ei moodusta omaette institutsionaalset sektorit, kuid süsteemi struktuuris on tal viimasega sarnane osa. |
8.66 |
Välismaailma kontode kogum on sama ülesehitusega kui institutsionaalsete sektorikontode oma, st sinna kuuluvad:
|
8.67 |
Punkti 8.66 alapunktides a–c loetletud kontod on koostatud välismaailma vaatepunktist lähtuvalt. See, mis on välismaailma jaoks ressursiks, on kogumajanduse jaoks kasutamine ja vastupidi. Samamoodi on välismaailma finantsvara kogumajanduse kohustus ja vastupidi. Erandiks on reservvarana hoitavad kullakangid, millel küll puudub vastaskirjeks olev kohustus, kuid mis kirjendatakse finantskontol nende tähtsuse tõttu rahvusvaheliste maksete tegemisel. |
Jooksevkontod
Kaupade ja teenuste välismajanduskonto (V.I)
8.68 |
Kaupade ja teenuste import kirjendatakse konto ressursside poolel ning eksport kasutamise poolel. Ressursside ja kasutamise vahe on konto tasakaalustavaks kirjeks ning seda nimetatakse „Kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi saldoks”. Kui see tasakaalustav kirje on positiivne, on välismaailma jaoks tegemist ülejäägiga ja kogumajanduse jaoks puudujäägiga, ning kui see kirje on negatiivne, on tegemist vastupidise olukorraga. |
8.69 |
Nii impordi kui ka ekspordi väärtust arvestatakse ekspordiriigi tollipiiril. Ekspordi puhul kogutakse väärtusi FOB-hindades (franko laeva pardal). Impordiväärtusi kogutakse CIF-hindades, mis hõlmab kauba päritoluriigist impordiriiki vedamise, kindlustamise ja prahirahaga seotud kulusid. Selleks et viia impordiväärtus FOB-hindade tasemele, mis kajastab päritoluriigi tollipiiril määratud väärtust, tuleb kaupade impordiriiki sisenemisel määratud väärtusest maha arvata CIF-element. Seejärel jaotatakse CIF-element vastavatele tegevustele kas impordina (mitteresidendist üksused) või sisemaise toodanguna (kõnealuseid teenuseid osutavad residendist üksused).
Kui imporditud kaupade FOB-väärtuses sisaldub transpordi ja kindlustusteenuste maksumus (st eksportiva riigi tehasest piirini osutatavate teenuste maksumus) ja need teenused on osutatud residendist üksuste poolt, tuleb nende teenuste ekspordi väärtus lülitada kaupu importiva riigi teenuste ekspordi väärtusesse. Vastupidisel juhul, kui transpordi- ja kindlustusteenuste maksumus on arvestatud kaupade ekspordi FOB-väärtusesse ja neid teenuseid osutavad mitteresidendist üksused, tuleb nende teenuste maksumus arvestada kaupu eksportiva riigi teenuste impordi väärtuse hulka. |
Esmaste tulude ja jooksvate siirete välismajanduskonto (V.II)
8.70 |
Esmaste tulude ja jooksvate siirete välismajanduskonto otstarbeks on vaja kindlaks määrata välismajanduse jooksevkonto saldo, mis süsteemi üldises struktuuris vastab institutsionaalsete sektorite säästule. See konto kujutab endast lühendatud versiooni institutsionaalse sektori kontode kogumist, millega jõutakse esmaste tulude jaotamise konto juurest tulude kasutamise kontoni. |
8.71 |
Ressursside poolel näidatakse esmaste tulude ja jooksvate siirete välismajanduskontol kaupade ja teenuste ekspordi ning impordi saldot. Samuti kajastatakse kas ressursside või kasutamise poolel kõiki ümberjaotamisega seotud tehinguid (v.a kapitalisiirded), millega võib olla seotud välismaailm. |
Välismaailma akumulatsioonikontod (V.III)
Kapitalikonto (V.III.1)
8.72 |
Välismaailma kapitalikontol kirjendatakse mitteresidendist üksuste mittetoodetud vara soetamise ja realiseerimise vahe ning näidatakse välismajanduse jooksevkonto saldost ja kapitalisiiretest tulenevaid muutusi netoväärtuses. |
8.73 |
Kapitalikonto tasakaalustavaks kirjeks on välismaailma netolaenuandmine või -võtmine. See kirje on võrdne residendist institutsionaalsete sektorite netolaenuandmise või -võtmise summaga, kuid vastupidise märgiga. |
Finantskonto (V.III.2)
8.74 |
Välismaailma finantskonto struktuur on identne institutsionaalsete sektorite vastava kontoga. |
Vara muude muutuste konto (V.III.3)
8.75 |
Samuti nagu institutsionaalsete sektorite puhul, tehakse selle konto abil kindlaks sellised muutused netoväärtuses, mis tulenevad vara muudest mahumuutustest ning nominaalsest kapitalikasumist/-kahjumist. Sealjuures on kapitalikasumist/-kahjumist tingitud muutused omakorda jagatud neutraalseks ja reaalseks kapitalikasumiks ja -kahjumiks. |
8.76 |
Toodetud vara puudumine välismaailma akumulatsioonikontodel ja bilansis on seotud kokkuleppega, mille kohaselt luuakse tinglik institutsionaalne üksus, mille finantsvara nagu oleks soetanud välismaailm – ning vastupidi, laenanud nendel juhtudel, kui residendist üksustel on vara välismaal. |
Bilanss (V.IV)
8.77 |
Välismaailma bilanss hõlmab finantsvara ja kohustusi. Vara poolel kirjendatakse ka mitteresidendist ja residendist üksuste vahelise rahalise kulla ning eriarveldusühikute (SDR) soetamise ja realiseerimise kogusummade vahet.
Tabel 8.16. Välismaailma täielik kontode kogum (välistehingute konto)
Tabel 8.16. Välismaailma täielik kontode kogum (välistehingute konto) (jätk)
Tabel 8.16. Välismaailma täielik kontode kogum (välistehingute konto) (jätk)
Tabel 8.16. Välismaailma täielik kontode kogum (välistehingute konto) (jätk)
Tabel 8.16. Välismaailma täielik kontode kogum (välistehingute konto) (jätk)
Tabel 8.16. Välismaailma täielik kontode kogum (välistehingute konto) (jätk)
Tabel 8.16. Välismaailma täielik kontode kogum (välistehingute konto) (jätk)
|
KAUPADE JA TEENUSTE KONTO (0)
8.78 |
Kaupade ja teenuste konto ülesandeks on näidata toodete pakkumist ja kasutamist nii tooterühmade lõikes kui ka kogumajanduses. See konto ei ole kontode kogumi osa, vaid iseloomustab pigem toodete pakkumist ja kasutamist majanduses. See näitab koondtasemel, kuidas toodete pakkumine ja kasutamine vastab pakkumis- ja kasutamistabeli ridadele. |
8.79 |
Seetõttu näidatakse nii tooterühmade lõikes kui ka kogumajanduse kohta ressursse (toodang ja import) ning kaupade ja teenuste kasutamist (vahetarbimine, lõpptarbimine, kapitali kogumahutus põhivarasse, varude muutus, väärisesemete soetamise ja realiseerimise vahe, eksport). |
8.80 |
Arvestades seda, et toodangut mõõdetakse alushindades ning kasutamist ostjahindades, tuleb ressursside osas väärtusesse lülitada ka netotootemaksud. |
8.81 |
Kaupade ja teenuste kontol kirjendatakse kasutamist paremal poolel ja ressursse vasakul poolel, st vastupidi institutsionaalsete sektorite jooksevkontodele. Põhjuseks on asjaolu, et toodete vood on vastandvooks rahavoogudele. |
8.82 |
Kaupade ja teenuste konto on määratluse kohaselt tasakaalus ning seetõttu puudub ka tasakaalustav kirje.
Tabel 8.17. Konto 0: kaupade ja teenuste konto
|
MAJANDUSE INTEGREERITUD KONTOD
8.83 |
Majanduse integreeritud kontod annavad kokkuvõtliku ülevaate majandust kirjeldavatest kontodest: jooksevkontodest, akumulatsioonikontodest ja bilansist.
Need kontod võimaldavad tuua ühte tabelisse kõigi institutsionaalsete sektorite, kogumajanduse ja välismaailma kontod ning tasakaalustada kõiki voogusid, vara ja kohustusi. Nende kontode abil saab ka otsese ülevaate koondnäitajatest. |
8.84 |
Majanduse integreeritud kontode tabelis kirjendatakse kasutamine, vara ja vara muutused vasakul pool ning ressursid, kohustused, kohustuste ja netoväärtuse muutused paremal pool. |
8.85 |
Tabeli loetavuse huvides on kogu majandusprotsessi kirjeldatud kõige kõrgema agregeerituse astmega näitajate abil, mis sobivad kokku süsteemi struktuurist arusaamisega. |
8.86 |
Tabeli veergudes kirjeldatakse järgmiseid institutsionaalseid sektoreid: mittefinantsettevõtted, finantsinstitutsioonid, valitsemissektor, kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid ja kodumajapidamised. Samuti on tabelis vastav veerg kogumajanduse ja välismaailma kohta ning kaupade ja teenuste ressursside ning kasutamise tasakaalustamiseks. |
8.87 |
Tabeli veerud kirjeldavad erinevat tüüpi tehinguid, vara ja kohustusi, tasakaalustavaid kirjeid ning mõningaid koondnäitajaid.
Tabel 8.18. Majanduse integreeritud kontod Jooksevkontod
Tabel 8.18. Majanduse integreeritud kontod Akumulatsioonikontod
Tabel 8.18. Majanduse integreeritud kontod Bilansid Vara
Kohustused ja netoväärtus
|
KOONDNÄITAJAD
8.88 |
Koondnäitajad esitavad summaarselt kogumajandust iseloomustavaid suurusi ning on makromajanduslikus analüüsis ja erinevaid ajaperioode ning geograafilisi piirkondi hõlmavates võrdlustes olulised. |
Sisemajanduse koguprodukt turuhindades (SKP)
8.89 |
Sisemajanduse koguprodukt turuhindades on residendist tootmisüksuste tootmistegevuse lõpptulemus. Seda saab määratleda kolmel viisil:
|
8.90 |
Lahutades SKPst põhivara kulumi, saame sisemajanduse netoprodukti turuhindades (SNP). |
Kogumajanduse tegevuse ülejääk
8.91 |
Kogumajanduse tegevuse kogu- (või neto)ülejääk on erinevate tegevusalade või institutsionaalsete sektorite tegevuse kogu- (või neto)ülejääkide summa. |
Kogumajanduse segatulu
8.92 |
Kogumajanduse kogu- (või neto)segatulu on võrdne kodumajapidamiste sektori kogu (või neto)segatuluga. |
Kogumajanduse ettevõtlustulu
8.93 |
Kogumajanduse ettevõtluse kogu- (või neto)tulu on erinevate sektorite ettevõtluse kogu- (või neto)tulu summa. |
Rahvatulu (turuhindades)
8.94 |
Kogu- (või neto)rahvatulu (turuhindades) on residendist institutsionaalsete üksuste poolt saadav esmane tulu kokku: hüvitised töötajatele, tootmis- ja impordimaksude ning subsiidiumide vahe, omanditulu (saadav tulu miinus omandi eest tasumisele kuuluvad summad), tegevuse (kogu- või neto)ülejääk ja (kogu- või neto)segatulu.
Kogurahvatulu (turuhindades) võrdub SKP miinus residendist institutsionaalsete üksuste poolt mitteresidendist institutsionaalsetele üksustele makstav esmane tulu pluss residendist institutsionaalsete üksuste poolt välismaailmast saadav esmane tulu. Rahvatulu ei ole mitte tootmisega, vaid tuludega seotud mõiste, mida on parem väljendada netokujul, st pärast põhivara kulumi lahutamist. |
Kasutatav rahvatulu
8.95 |
Kasutatav kogu- (või neto)rahvatulu on institutsionaalsete sektorite kasutatavate kogu- (või neto)tulude summa. Kasutatav kogu- (või neto)rahvatulu võrdub kogu- (või neto)rahvatulu (turuhindades) miinus jooksvad siirded (jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne, sotsiaalmaksed ja -toetused ning teised jooksvad siirded), mida tuleb maksta mitteresidendist üksustele, pluss residendist üksuste poolt välismaailmast saadavad jooksvad siirded. |
Sääst
8.96 |
Selle koondnäitajaga mõõdetakse kasutatava rahvatulu seda osa, mida ei kasutata lõpptarbimiskulutusteks. Rahvuslik kogu- (või neto)sääst on erinevate institutsionaalsete sektorite kogu- (või neto)säästude summa. |
Välismajanduse jooksevkonto saldo
8.97 |
Esmaste tulude ja jooksvate siirete välismajanduskonto tasakaalustav kirje näitab kogumajanduse välismaailmaga toimuvate jooksvate tehingute tulemusel (kaupade ja teenustega kauplemine, esmased tulud ja jooksvad siirded) tekkivat ülejääki (kui see kirje on negatiivne) või puudujääki (kirje on positiivne). |
Kogumajanduse netolaenuandmine (+) või -võtmine (–)
8.98 |
Kogumajanduse netolaenuandmine (+) või -võtmine (–) on kõigi institutsionaalsete sektorite netolaenuandmise või -võtmise summa. Selle näitajaga kirjeldatakse netoressursse, mida kogumajandus annab välismaailma käsutusse (kui see näitaja on positiivne) või saab välismaailmast (näitaja on negatiivne). Kogumajanduse netolaenuandmine (+) või -võtmine (–) on võrdne välismaailma neto-laenuvõtmise või -andmisega, kuid vastupidise märgiga. |
Kogumajanduse netoväärtus
8.99 |
Kogumajanduse netoväärtus on institutsionaalsete sektorite netoväärtuste summa. See näitab kogumajanduse mittefinantsvara väärtust, millest on maha arvatud välismaailma finantsvara ja kohustuste bilanss. |
Valitsemissektori kulud ja tulud
Valitsemissektori kulud ja tulud on määratletud ESA kategooriate põhjal.
8.100 |
Valitsemissektori kulud hõlmavad järgmiseid ESA kategooriaid, mis esitatakse valitsemissektori kontode kasutamise poolel, välja arvatud D.3, mis esitatakse kõnealuste kontode ressursside poolel:
Valitsemissektori tulud hõlmavad järgmiseid ESA kategooriaid, mis esitatakse valitsemissektori kontode ressursside poolel, välja arvatud D.39, mis esitatakse kõnealuste kontode kasutamise poolel:
Määratluse järgi on valitsemissektori tulude ja kulude vahe kõnealuse sektori netolaenuandmine (+) / -võtmine (–). Tehingud D.41 (intressid), D.73 (valitsemissektorisisesed jooksvad siirded), D.92 (investeerimistoetused) ja D.99 (muud kapitalisiirded) on konsolideeritud. Muud tehingud ei ole konsolideeritud. |
9. PEATÜKK
PAKKUMISE JA KASUTAMISE TABELID NING SISEND-VÄLJUNDRAAMISTIK
SISSEJUHATUS
9.01 |
Käesoleva peatüki eesmärk on anda ülevaade pakkumise ja kasutamise tabelitest ning sisend-väljundraamistikust. |
9.02 |
Sisend-väljundraamistiku põhisisu moodustavad jooksevhindades ja eelmise aasta hindades pakkumise ja kasutamise tabelid. Raamistikku täiendavad sümmeetrilised sisend-väljundtabelid, mis saadakse pakkumise ja kasutamise tabelite teisendamisel matemaatiliste meetoditega või kasutades täiendavaid andmeid.
Pakkumise ja kasutamise tabeleid ning sümmeetrilisi sisend-väljundtabeleid saab konkreetsel eesmärgil laiendada ja muuta, näiteks tootlikkuse arvepidamise, tööjõuarvepidamise, kvartalipõhise arvepidamise, regionaalse arvepidamise ja keskkonnaalase arvepidamise eesmärgil rahaliste või füüsiliste näitajate alusel. |
9.03 |
Pakkumise ja kasutamise tabelid on maatriksid, mis kirjeldavad toodetega tehtavate rahvamajanduse tehingute väärtusi toodete ja tegevusalade kaupa. Need tabelid näitavad:
|
9.04 |
Pakkumise tabel näitab kaupade ja teenuste pakkumist toodete ja tegevusalade kaupa ning eristab omamaiste tegevusalade pakkumist ja importi. Pakkumise tabeli skeem on esitatud tabelis 9.1.
Tabel 9.1. Pakkumise tabeli skeem
|
9.05 |
Kasutamise tabel näitab kaupade ja teenuste kasutamist toodete ja kasutamisviiside kaupa. Veergudes on esitatud järgmised kasutamisviisid:
Tabeli veergudes, kuhu märgitakse vahetarbimine tegevusalade kaupa, näidatakse järgmisi kogulisandväärtuse elemente:
Kasutamise tabeli skeem on esitatud tabelis 9.2. Tabel 9.2. Kasutamise tabeli skeem
|
9.06 |
Pakkumise ja kasutamise tabelites kasutatakse järgmisi võrdusi:
|
9.07 |
Pakkumise ja kasutamise tabelid moodustavad keskse raamistiku tegevusala analüüsidele, näiteks toodangu, lisandväärtuse, töötajatele makstavate hüvitiste, tööhõive, tegevuse ülejäägi / segatulu, tootmismaksude (miinus tootmissubsiidiumid), kapitali kogumahutuse põhivarasse, põhivara kulumi ja põhivara seisu analüüsile. |
9.08 |
Pakkumise ja kasutamise tabelid sisaldavad järgmiste kontode voogusid:
Need kontod näitavad tulude moodustamist ning kaupade ja teenuste pakkumist ja kasutamist institutsionaalsete sektorite kaupa. Pakkumise ja kasutamise tabelid võivad seda teavet täiendada, esitades andmed tegevusalade kaupa ning näidates mahu- ja hinnamuutusi. Sektorite arvepidamises institutsionaalsete sektorite kaupa esitatud teavet ning pakkumise ja kasutamise tabelites tegevusalade kaupa esitatud teavet saab ühendada ristklassifitseerimise tabeli abil, nagu on esitatud allpool tabelis 9.3. Tabel 9.3. Pakkumise ja kasutamise tabeleid sektorite arvepidamisega ühendav tabel
|
9.09 |
Sümmeetriline sisend-väljundtabel on esitatud tabelis 9.4 ja see on maatriks, milles näidatakse, kuidas pakkumine vastab kasutamisele, kasutades selleks toodangu ning vahetarbimise ja lõppkasutamise üksikasjalike tehingute klassifitseerimist toodete või tegevusalade kaupa. Sümmeetrilise sisend-väljundtabeli ning kasutamise tabeli vahel on üks oluline erinevus: kasutamise tabeli kirjed näitavad seda, kuidas tegevusalad kasutavad tooteid vahetarbimises, kuid sümmeetrilise sisend-väljundtabeli puhul on kaks võimalust:
Seepärast kasutatakse sümmeetrilises sisend-väljundtabelis nii ridade kui ka veergude jaoks kas ainult toodete või tegevusalade kaupa klassifitseerimist. Tabel 9.4. Sümmeetrilise sisend-väljundtabeli skeem toodete puhul
|
9.10 |
Suurem osa tootjaüksustest saadavast statistilisest teabest kirjeldab nende valmistatud ja müüdud toodete liiki ning, tavaliselt vähem üksikasjalikult, millist liiki tooteid nad on ostnud ja kasutanud. Pakkumise ja kasutamise tabelite vorm on kohandatud seda tüüpi statistilise teabe jaoks (st tegevusalas kasutatud tooted). |
9.11 |
Seevastu toodete või tegevusalade kaupa esitatav teave, mida vajatakse sümmeetrilistes sisend-väljundtabelites, ei ole tihti kättesaadav. Näiteks annavad tegevusalade kohta tehtud uuringud tavaliselt teavet tootmises kasutatud toodete kohta ning valmistatud ja müüdud toodete kohta. Konkreetsete toodete valmistamiseks kasutatud sisendite kohta harilikult teave puudub. |
9.12 |
Analüütilisemate sümmeetriliste sisend-väljundtabelite koostamisel lähtutakse pakkumise ja kasutamise tabelite kujul esitatud teabest. Pakkumise ja kasutamise tabelites toodete ja tegevusalade kaupa esitatud teavet on võimalik sümmeetrilistesse tabelitesse ümber paigutada, lisades täiendavat teavet sisendite struktuuri kohta või eeldades, et toote või tegevusala puhul on sisendite struktuur või turuosad identsed. |
9.13 |
Pakkumise ja kasutamise tabelitel ning sisend-väljundraamistikul on kolm funktsiooni:
|
KIRJELDAMINE
9.14 |
Pakkumise ja kasutamise tabelites kirjeldatakse süsteemselt tulude moodustamist ning toodete pakkumist ja kasutamist tegevusalade kaupa. Üksikute tegevusalade tootmisprotsesside sisendite ja väljundite muutust näidatakse rahvamajanduse kontekstis, st seoses muude omamaiste tegevusalade ja muu maailma tootmisprotsessidega ning lõpptarbimiskulutustega.
Pakkumise ja kasutamise tabelite peamine ülesanne on näidata majanduse struktuuris toimunud muutusi, näiteks muutusi tegevusalade tähtsuses, muutusi kasutatud sisendites ja toodangus ning muutusi lõpptarbimiskulutuste, kapitali kogumahutuse ning impordi ja ekspordi struktuuris. Neis muutustes võivad kajastuda sündmused, nagu üleilmastumine, allhangete kasutamine, innovatsioon ning muutused tööjõukuludes, maksudes, naftahindades ja vahetuskurssides. Eelmise aasta hindades pakkumise ja kasutamise tabeleid kasutatakse SKP mahu kasvu statistika koostamiseks, et kirjeldada majanduse struktuuris toimunud nominaalväärtuse või mahu muutusi. Samuti pakuvad need raamistikku, milles esitada majanduses toimunud hinna- ja tööjõukulude muutusi. |
STATISTILINE VAHEND
9.15 |
Kasutades teavet tootmise, kulutuste ja tulude kohta pakkumise ja kasutamise tabelite koostamisel ning kooskõlastades vastuolulised hinnangud, tagatakse usaldusväärne ja tasakaalus rahvamajanduse arvepidamine, sealhulgas selliste põhiliste koondnäitajate arvestamine nagu SKP jooksevhindades ja eelmise aasta hindades. |
9.16 |
SKP arvutamiseks turuhindades võib kasutada kolme põhilist meetodit: tootmise meetod, tarbimise meetod ja sissetuleku meetod. Nimetatud kolme meetodit kasutatakse pakkumise ja kasutamise tabelite koostamisel järgmiselt:
Turuhindades SKP ühene väärtus saadakse pakkumise ja kasutamise tabelite tasakaalustamisel. |
9.17 |
Pakkumise ja kasutamise tabelid on eelkõige kasulikud selleks, et leida SKP turuhindades vastavalt tootmise meetodile ja tarbimise meetodile. Sel puhul on peamised andmeallikad ettevõtlusuuringud ja administratiivsed andmed, näiteks andmed käibemaksu ja aktsiisimaksude kohta. Pakkumise ja kasutamise tabeleid kasutatakse tootmise meetodil ja tarbimise meetodil saadava teabe koondamiseks, arvutades ja tasakaalustades pakkumist ja kasutamist toote tasandil. Selle meetodi puhul arvutatakse konkreetse toote pakkumine ja liigitatakse see eri kasutamisviiside, näiteks kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste, vahetarbimise ja ekspordi alla. Sissetuleku meetodi puhul ei tehta samasugust tasakaalustamist, sest tegevuse ülejääk ja segatulu arvutatakse tavaliselt jääkliikmena kahe teise meetodi rakendamisel saadud teabe põhjal. Sissetuleku meetod siiski parandab pakkumise ja kasutamise tabelite tasakaalustamist, kui saab välja arvestada teguritulu komponentide struktuuri. Pakkumise ja kasutamise tabelite kooskõla sektoripõhise arvepidamisega on võimalik kontrollida teabe sidumise tabelite abil, nagu on näidatud tabelis 9.3. Selline võrdlus võimaldab leida SKP turuhindades, võrreldes ettevõtete kasumiaruannetest saadavat teavet samaväärsete tegevusalade arvestustega. |
9.18 |
Pakkumise ja kasutamise tabelitel võib olla mitu statistilist otstarvet:
Toote pakkumise ja kasutamise tasakaalustamine on lihtsam, kui eristatud toodete arv on suurem ja algandmed on kättesaadavad samal üksikasjalikkuse tasemel. Tasakaalustatud tulemuste kvaliteet on parem; see kehtib eelkõige andmete puudumise korral. |
ANALÜÜSIVAHEND
9.19 |
Sisend-väljundtabelite suurim analüütiline tugevus seisneb selles, et need võimaldavad hinnata nii esmast mõju näiteks energiahindade või tööjõukulude muutuste korral kui ka teisest ja kaudset mõju. Näiteks avaldab energiahindade märkimisväärne tõus mõju nii energiamahukatele tegevusaladele kui ka nendele tegevusaladele, kus kasutatakse energiamahukate tootjate toodangut. Kaudne mõju võib olla äärmiselt oluline, kuna vahel on see isegi tähtsam kui otsene mõju. |
PAKKUMISE JA KASUTAMISE TABELITE ÜKSIKASJALIKUM KIRJELDUS
Klassifikaatorid
9.20 |
Pakkumise ja kasutamise tabelites ning sisend-väljundtabelites kasutatakse tegevusalade puhul klassifikaatorit NACE ja toodete puhul klassifikaatorit CPA; need klassifikaatorid on omavahel täielikult vastavuses: igal agregeerimise tasemel näitab CPA tegevusalade põhilisi tooteid vastavalt NACE-le. |
9.21 |
Pakkumise ja kasutamise tabelites on toodete klassifitseerimine vähemalt sama detailne kui tegevusalade klassifitseerimine, st CPA klassifikaatori kolmekohalise numbri tasemel ja NACE klassifikaatori kahekohalise numbri tasemel. |
9.22 |
Tegevusalade ja toodete klassifitseerimisel võib aluseks võtta kolme eri liiki kriteeriume: pakkumise kriteeriumid, nõudluse kriteeriumid ja suurus. Tootlikkuse analüüsi jaoks klassifitseeritakse tooted ja nende tootjad põhimõtteliselt tootmisprotsessi alusel. Nõudluse analüüsi jaoks klassifitseeritakse tooted eesmärgi sarnasuse alusel, näiteks luksuskaubad paigutatakse ühte rühma, või turustamise suhte sarnasuse, näiteks müügikoha liigi alusel. Sisend-väljundanalüüsi jaoks kasutatakse pakkumise ja nõudluse puhul samasugust toodete või tegevusalade klassifitseerimist. Klassifitseerimine on määratletud selliselt, et ükski klass ei moodusta oma suuruse poolest liiga väikest või liiga suurt osa rahvamajandusest. Rahvusvahelise klassifitseerimise korral tähendab see seda, et enamik klassidest on paljudes riikides kvantitatiivselt väga olulised. |
9.23 |
Rahvamajanduse arvepidamises kasutatavad tegevusalade ja toodete klassifikaatorid põhinevad kindlasti mitmel kirjeldatud kriteeriumil ja samuti ajaloolisel pärandil. Need on määratletud peamiselt tootjate seisukohalt ega ole seega pakkumise ja nõudluse analüüsimiseks kõige sobivamad. Tegevusalasid ja tooteid käsitlevate rahvamajanduse arvepidamise andmete koostajad ja kasutajad peaksid hästi teadma, mida iga rühm tegelikult hõlmab ja mida mitte ning milline on nende tähendus. Näiteks hõlmab kinnisvaraalane tegevus omaniku kasutuses olevate eluruumide teenuseid ja kindlustustegevus ei hõlma sotsiaalkindlustusfondide tegevust. |
9.24 |
Sama tegevusala kohalikel tegevusalaüksustel võivad olla erinevad tootmisprotsessid. See võib kajastada olulisi erinevusi vertikaalses integratsioonis seoses selliste abitegevusaladega nagu allhangitud puhastus-, veo-, haldus- ja toitlustusteenused, seadmete rent, tööjõu rent ajutise tööjõu rendiga tegelevate agentuuride kaudu ning turustamine. See võib kajastada ka seaduslike ja ebaseaduslike tootjate või erinevates piirkondades asuvate tootjate vahelisi erinevusi. |
9.25 |
Erinevate tegevusalade ja toodete majandusliku tähtsuse muutumise, tootmisprotsessides toimuvate muutuste ja uute toodete turuletuleku tõttu ajakohastatakse tegevusalade ja toodete klassifikaatoreid korrapäraselt. Siiski tuleb saavutada tasakaal majanduses toimuvate muutustega sammu pidamise ning andmete ajas võrreldavuse vajaduse ja andmete koostajatele ja kasutajatele selliste suurte muutustega kaasnevate kulude vahel. |
9.26 |
Toodete klassifitseerimine pakkumise ja kasutamise tabelites on üldiselt üksikasjalikum kui tegevusalade klassifitseerimine. Sel on neli peamist põhjust:
|
9.27 |
Turutoodangut, toodangut enda lõpptarbeks ja muud turuvälist toodangut eristatakse üksnes tegevusala kogutoodangu tasemel; iga tooterühma tasemel sellist eristamist ei nõuta. |
9.28 |
Turutootjaid, enda lõpptarbeks tootjaid ja muid turuväliseid tootjaid eristatakse tegevusalas üksnes juhul, kui sellised eri liiki tootjad on olemas. Üldiselt kasutatakse sellist eristamist üksnes väga piiratud arvu tegevusalade, näiteks tervishoiu ja hariduse alamklassifikatsiooni puhul. |
9.29 |
Liikmesriikide majanduse analüüsimiseks Euroopa seisukohast lähtudes või pakkumise ja kasutamise tabelite tuletamiseks kogu Euroopa Liidu kohta jagatakse import ja eksport järgmiselt:
|
Hindamispõhimõtted
9.30 |
Pakkumise tabelis hinnatakse kaupade ja teenuste voogusid alushindades. Kasutamise tabelis hinnatakse kaupade ja teenuste voogusid ostjahindades. Hindamise kooskõla tagamiseks pakkumise ja kasutamise tabelites näidatakse tabelis 9.5 alushindades pakkumise üleviimist ostjahindades pakkumiseks. Kuna toodete puhul võrdub pakkumine kasutamisega, kehtivad kaks võrdust:
|
9.31 |
Kogulisandväärtus kirjendatakse alushindades. See on alushindades toodangu ja ostjahindades vahetarbimise vahe. |
9.32 |
Tegurikulude kaudu esitatud kogulisandväärtust ESAs ei kasutata. See on tuletatav alushindades esitatud lisandväärtusest, lahutades muud netotootmismaksud. |
9.33 |
Alushindades pakkumise üleviimisega ostjahindades pakkumiseks kaasneb:
Samalaadne muutus toimub ostjahindades kasutamise teisendamisel alushindades kasutamiseks; sellega kaasneb tootemaksude mahaarvamine ja tootesubsiidiumide lisamine. Tabelites 9.8 ja 9.9 näidatakse teisendamist detailsemalt. Need tabelid täidavad ka analüütilist eesmärki, näiteks hindade või tootemaksude määrade muutuste mõju analüüsimisel. |
9.34 |
Seega saadakse tasakaalustamise tulemusena järgmised tabelid:
Tabel 9.5. Pakkumise tabel alushindades koos teisendamisega ostjahindadesse
Tabel 9.6. Kasutamise tabel ostjahindades
|
Kaubanduslikud ja transpordimarginaalid
Tabel 9.7. Kaubanduslikud ja transpordimarginaalid – pakkumine
|
Toodete pakkumise kaubanduslikud ja transpordimarginaalid |
|
||
|
Hulgikaubandus |
Jaekaubandus |
Transport |
Kaubanduslikud ja transpordimarginaalid |
Tooted (CPA) 1 2 3 4 |
|
|
|
Kogupakkumise kaubanduslikud ja transpordimarginaalid toodete kaupa |
Kokku |
Hulgikaubandus kokku |
Jaekaubandus kokku |
Transport kokku |
Pakkumise marginaalid toodete kaupa kokku |
Tabel 9.7. (jätk). Kaubanduslikud ja transpordimarginaalid – kasutamine
|
Toodete kasutamise kaubanduslikud ja transpordimarginaalid |
|||||||||||||||||
|
|
Tegevusalad (NACE) 1 – 2 – 3 – 4 – … |
Lõpptarbimine |
Kapitali kogumahutus |
Eksport |
Kaubanduslikud ja transpordimarginaalid |
||||||||||||
Tooted (CPA) 1 2 3 4 |
|
Vahetarbimise kaubanduslikud ja transpordimarginaalid toodete ja tegevusalade kaupa |
Lõpptarbimiskulutuste kaubanduslikud ja transpordimarginaalid toodete kaupa:
|
Kapitali kogumahutuse kaubanduslikud ja transpordimarginaalid toodete kaupa:
|
Ekspordi kaubanduslikud ja transpordimarginaalid |
Kogukasutamise kaubanduslikud ja transpordimarginaalid toodete kaupa |
||||||||||||
Kokku |
|
Vahetarbimise kaubanduslikud ja transpordimarginaalid kokku tegevusalade kaupa |
Lõpptarbimise kaubanduslikud ja transpordimarginaalid kokku |
Kapitali kogumahutuse kaubanduslikud ja transpordimarginaalid kokku |
Ekspordi kaubanduslikud ja transpordimarginaalid kokku |
Kasutamise marginaalid toodete kaupa kokku |
9.35 |
Osa pakkumise tabelite alushindadelt ostjahindadele teisendamist ja kasutamise tabelite ostjahindadelt alushindadele teisendamist tähendab kaubanduslike marginaalide ümberjaotamist: väärtus alushindades tähendab seda, et kaubanduslikud marginaalid kirjendatakse omaette tootegrupina, samas väärtus ostjahindades tähendab seda, et kaubanduslikud marginaalid jaotatakse toodete vahel, millega need on seotud. Sama kehtib ka transpordimarginaalide puhul. |
9.36 |
Toodete kaupa arvutatud kaubanduslike marginaalide summa võrdub kaubanduse kaubanduslike marginaalide summaga, millele on liidetud muude tegevusalade kaubanduslikud marginaalid. Samasugune võrdus kehtib ka transpordimarginaalide puhul. |
9.37 |
Transpordimarginaal hõlmab transpordikulusid, mille eest kauba ostja on eraldi tasunud ning mis on hõlmatud toodete kasutamises ostjahindades, kuid mitte tootja toodangu alushindades ega hulgi- ja jaemüüjate kaubanduslikus marginaalis. Selline transpordimarginaal hõlmab eelkõige:
|
9.38 |
Muid kaupade veoga seotud kulusid ei kirjendata transpordimarginaalina, näiteks:
|
9.39 |
Tabelis 9.7 on esitatud mõnevõrra lihtsustatud kaubanduslike ja transpordimarginaalide maatriks järgmistel põhjustel:
|
Tootmis- ja impordimaksud miinus tootmis- ja impordisubsiidiumid
9.40 |
Tootmis- ja impordimaksud on:
Samasuguseid kategooriaid eristatakse subsiidiumide puhul. |
9.41 |
Alushindades pakkumine sisaldab muid tootmismakse, millest on maha arvatud tootmissubsiidiumid. Selleks, et arvestada alushinnad ümber ostjahindadeks, lisatakse erinevad tootemaksud ja lahutatakse tootesubsiidiumid.
Tabel 9.8. Netotootemaksud Netotootemaksud – pakkumine
Tabel 9.8. Netotootemaksud (jätk) Netotootemaksud – kasutamine
|
9.42 |
Tabelis 9.8 „Netotootemaksud” esitatud andmeid on lihtsustatud järgmiselt:
|
9.43 |
Tootemaksud ja -subsiidiumid on summad, mis tuleb tasuda üksnes siis, kui selle kohta on maksuotsuseid, -deklaratsioone jms, või tegelikult makstud summad. Pakkumise ja kasutamise tabelite koostamisel arvutatakse tootemaksud ja -subsiidiumid tavaliselt nii, et eri toodete voogudele kohaldatakse ametlikke maksu- või subsiidiumimäärasid. Seejärel tuleks hinnata saadud tulemuse erinevust maksuotsustes kajastatud maksudega või tegelikult makstud summadega.
|
9.44 |
Käibemaks võib olla mahaarvatav, mittemahaarvatav või mittekohaldatav:
|
9.45 |
Käibemaksu kirjendatakse netokujul: kogu pakkumine arvestatakse alushindades, st ilma sissenõutud käibemaksuta; vahe- ja lõpptarbimist kirjendatakse ostjahindades, st ilma mahaarvatava käibemaksuta. |
Muud põhimõtted
9.46 |
Pakkumise ja kasutamise tabelites kasutatakse kahte tasakaalustavat kirjet, et kooskõlastada pakkumise ja kasutamise tabelites esitatud impordi väärtuse arvestamine institutsionaalsete sektorite arvepidamises saadud arvestusega.
Pakkumise tabelis on imporditud kaubad hinnatud CIF-väärtuses, et saavutada samas tooterühmas sisemajanduse toodanguga võrreldav hinnang. CIF-väärtus sisaldab residentide osutatavaid transpordi- ja kindlustusteenuseid, näiteks omal kulul korraldatav transport või transpordi valdkonnas tegutseva residendist veoettevõtja korraldatav transport. Kooskõla saavutamiseks impordi ja ekspordi hindamise vahel peaks teenuste eksport sisaldama seda väärtust. Institutsionaalsete sektorite arvepidamises hinnatakse kaupade importi FOB-väärtuses, st kooskõlas kaupade ekspordi hinnanguga. FOB-väärtuse kasutamise korral on residentide osutatavate transpordi- ja kindlustusteenuste väärtus (mis sisaldub teenuste ekspordis) siiski väiksem, sest see hõlmab üksnes eksportivas riigis osutatavaid teenuseid. Erinevate hindamispõhimõtete rakendamise tulemusena on netoimport kokku mõlemal juhul sama, kuid nii koguimport kui ka -eksport on suurem CIF-väärtuse puhul. Pakkumise ja kasutamise tabelites saab kaht hindamispõhimõtet kooskõlastada, võttes nii impordi kui ka ekspordi puhul kasutusele tasakaalustavad kirjed. Tasakaalustavad kirjed peavad olema võrdsed residentide osutatud transpordi- ja kindlustusteenuste väärtusega, mis sisaldub CIF-väärtuses, kuid mitte FOB-väärtuses, st võttes arvesse transpordi- ja kindlustusteenuste maksumust eksportiva riigi piirist impordiriigi piirini. Tasakaalustavad kirjed, kui need on juba pakkumise ja kasutamise tabelites arvesse võetud, ei vaja sisendi-väljundi arvestustes eraldi käsitlemist. |
9.47 |
Tehingud olemasolevate kaupadega kirjendatakse kasutamise tabelis negatiivse kulutusena müüjale ja positiivse kulutusena ostjale. Asjaomase tooterühma jaoks tähendab see olemasoleva kauba kasutamise osas ümberklassifitseerimist. Tehingutega kaasnevaid kulusid ei klassifitseerita ümber: neid kajastatakse näiteks äri- või erialaste teenuste kasutamisena. Kirjeldamise ja analüüsi huvides on mõne tooterühma puhul kasulik eraldi näidata olemasolevate kaupade tehingute osakaalu, näiteks kasutatud autode puhul nii uute kui ka kasutatud autode turul ja ümbertöödeldud paberi puhul pabertoodete pakkumisel. |
9.48 |
Pakkumise ja kasutamise tabelite paremaks mõistmiseks on kasulik tuletada meelde teatavaid ESAs rakendatavaid majandusarvestuse kokkuleppeid:
|
Lisateave
9.49 |
Kasutamise tabel 9.6 sisaldab täiendavat teavet: kapitali kogumahutus põhivarasse, põhivara seis ning tööhõive tegevusalade kaupa. Jaotus töötajateks ja füüsilisest isikust ettevõtjateks on väärtuslik täiendav teave. Teave kapitali kogumahutuse kohta põhivarasse ja põhivara seisu kohta tegevusalade kaupa on vajalik, et leida põhivara kulum tegevusalade kaupa ning kirjendada mittemahaarvatav käibemaks kapitali kogumahutusena põhivarasse. Tööhõive esitamine tegevusalade kaupa on oluline andmete kompileerimise jaoks:
Tööhõive kohta täiendava teabe esitamine tegevusalade kaupa on kasulik ka tööhõive ja tootlikkuse analüüsimise jaoks. |
ANDMEALLIKAD JA TASAKAALUSTAMINE
9.50 |
Toodangu kohta andmete kogumiseks tegevusalade ja toodete kaupa kasutatakse peamiste andmeallikatena tavaliselt ettevõtete majandusnäitajad, tööstustoodangu andmed ning suurettevõtete aasta- või raamatupidamisaruandeid. Suurte ettevõtete puhul tehakse üldiselt põhjalikke uuringuid, samal ajal kui väikeste ettevõtete puhul tehakse valikvaatlusi. Teatavate konkreetsete tegevusalade puhul võib olla asjakohane kasutada erinevaid andmeallikaid, näiteks järelevalveasutuste ning kohaliku omavalitsuse ja keskvalitsuse või sotsiaalkindlustusfondide andmeid. |
9.51 |
Nimetatud andmeid kasutatakse esialgsete pakkumise ja kasutamise tabelite koostamiseks. Neid tasakaalustatakse mitmes etapis. Käsitsi tasakaalustamine madalamal agregeerimise tasemel võimaldab läbi viia olulise kontrollimise, et tuvastada vigu andmeallikates ja süsteemis, ning samal ajal teha muudatusi alusandmetes, et parandada kontseptuaalseid erinevusi ning üksuste puudumist. Kui andmete tasakaalustamine toimub kõrgemal agregeerimise tasemel, tähendab automaatse tasakaalustamise või väga range järjestikuse tasakaalustamise kasutamine seda, et enamik neist kontrollidest puudub, kuna vead võivad olematuks muutuda ja vigade põhjusi ei suudeta tuvastada. |
ANALÜÜSIVAHEND JA LAIENDUSED
9.52 |
Analüüsi tegemiseks saab kasutada kolme liiki tabeleid:
Sümmeetrilisi sisend-väljundtabeleid saab tuletada pakkumise ja kasutamise tabelitest nii jooksevhindades kui ka eelmise aasta hindades. |
9.53 |
Kasutamise tabel 9.6 ei näita, millises ulatuses on kasutatud omamaiseid kaupu ja teenuseid ning millises ulatuses on neid imporditud. See teave on vajalik, et teha analüüse, milles võetakse arvesse kaupade ja teenuste pakkumise ja kasutamise vahelist seost rahvamajanduses. Näiteks selleks, et analüüsida ekspordis või lõpptarbimiskulutustes toimunud muutuste mõju impordile, sisemajanduse tootmisele ja sellega seotud muutujatele, näiteks tööhõivele. Sisend-väljundraamistik peaks seepärast sisaldama eraldi importtoodete ning omamaiste kaupade ja teenuste kasutamise tabeleid. |
9.54 |
Imporditud toodete kasutamise tabelite koostamisel võetakse arvesse kogu impordi kasutamise kohta kättesaadavat teavet, näiteks võivad mõne toote puhul teada olla peamised importivad ettevõtted ning mõne tootja puhul võib teada olla impordi maht. Üldiselt on aga otsene statistika impordi kasutamise kohta napp. Seda teavet tuleb enamasti täiendada oletustega selle kohta, kuidas jagunevad tooterühmad vastavalt kasutamisele. |
9.55 |
Omamaiste kaupade ja teenuste kasutamise tabeli võib saada, lahutades impordi kasutamise tabeli kogu majandust hõlmavast kasutamise tabelist. |
9.56 |
Teoreetiliselt on pakkumise ja kasutamise tabelite teisendamiseks sümmeetrilisteks sisend-väljundtabeliteks olemas neli põhimudelit. Need mudelid põhinevad eeldustel tehnoloogia või kindla müügistruktuuri kohta. Kõige sagedamini kasutatakse eeldust tootetehnoloogia kohta: eeldatakse, et iga toodet toodetakse sellele eriomasel viisil, olenemata tegevusalast, kus seda toodetakse. Seda eeldust kasutatakse sageli selleks, et saada sisend-väljundtabel toodete kaupa. Teise levinud mudeli puhul kasutatakse eeldust toote kindla müügistruktuuri kohta (eeldus turuosa kohta): eeldatakse, et igal tootel on sellele eriomane müügistruktuur, olenemata tegevusalast, kus seda toodetakse; sellist käsitust kasutatakse sageli selleks, et saada sisend-väljundtabel tegevusalade kaupa. Kasutada saab ka kõiki nimetatud eeldusi sisaldavaid kombineeritud mudeleid. Mudelid, mis põhinevad eeldustel tegevusala tehnoloogia või tegevusala kindla müügistruktuuri kohta, on nende eelduste tegelikkuses paikapidavuse väikese tõenäosuse tõttu väiksema praktilise tähtsusega. Alternatiivseid mudeleid ja teisendamist on arutatud dokumendi „Eurostat Manual of Supply, Use and Input-output Tables” (2008. aasta väljaanne) (1) 11. peatükis. |
9.57 |
Iga juhtumi puhul sobivaima eelduse valik ei ole lihtne ülesanne. See sõltub riigi tegevusalade struktuurist, näiteks spetsialiseerituse astmest ja selles riigis sama tooterühma toodete valmistamiseks kasutatavate tehnoloogiate homogeensusest ning mitte sugugi vähem alusandmete detailsusest.
Tootetehnoloogia eelduse lihtsal rakendamisel saadakse vastuvõetamatud tulemused, mis avalduvad ebatõenäoliste või isegi võimatute sisend-väljundseoste genereerimises negatiivsete koefitsientide kujul. Ebatõenäolised koefitsiendid võivad olla tingitud hindamisvigadest või selle tegevusala tootevaliku heterogeensusest, kus üleantud toode on peamine toode. Neid probleeme saab ületada täiendaval teabel põhinevate korrektiivide abil või tuginedes suurimal võimalikul määral teadlikele hinnangutele. Teine võimalus on kasutada alternatiivset eeldust toote kindla müügistruktuuri kohta. Praktikas on sümmeetriliste sisend-väljundtabelite koostamisel osutunud kasulikuks mitmesuguste tehnoloogia eelduste kasutamine koos täiendava teabega. |
9.58 |
Sümmeetrilise sisend-väljundtabeli võib jagada kaheks tabeliks:
Viimast tabelit saab kasutada täiskulude koefitsientide arvutamiseks, st Leontjevi pöördmaatriksi koostamiseks. Leontjevi pöördmaatriks on I samasusmaatriksi ja vahetarbimisena kasutatud sisemajanduse toodangu maatriksist tuletatud otsekulude koefitsientide maatriksi vahe pöördmaatriks. Leontjevi pöördmaatriksit on võimalik arvutada ka impordi kohta. Sealjuures tuleb lähtuda eeldusest, et importtooted on toodetud samal viisil kui nendega konkureerivad sisemaised tooted. |
9.59 |
Pakkumise ja kasutamise tabeleid ning sümmeetrilisi sisend-väljundtabeleid saab kasutada majandusanalüüsi vahenditena. Kummalgi tabelil on omad eelised. Sümmeetriliste sisend-väljundtabelite abil saab lihtsalt arvutada nii otsest kui ka kaudset ja kumulatiivset mõju. Nendes esitatud teave võib olla kvaliteetne ka juhul, kui tabelite tuletamiseks pakkumise ja kasutamise tabelitest on kasutatud erialateadmisi ja mitmesugust statistilist teavet. |
9.60 |
Tegevusalade kaupa esitatud tabelid sobivad tegevusaladega seotud analüüside tegemiseks, näiteks maksureformi, mõju, fiskaalpoliitika ja rahapoliitika analüüsimiseks; sellised tabelid asuvad ka lähemal mitmesugustele statistiliste andmete allikatele. Toodete kaupa esitatud tabelid sobivad homogeense tootmise üksustega seotud küsimuste analüüsimiseks, näiteks tootlikkuse, kulustruktuuride võrdluse, tööhõivealase mõju, energiapoliitika ja keskkonnapoliitika analüüsimiseks. |
9.61 |
Toodete kaupa esitatud tabelite ja tegevusalade kaupa esitatud tabelite analüütilised omadused ei erine siiski märkimisväärselt. Toodete kaupa esitatud tabelite ja tegevusalade kaupa esitatud tabelite erinevused tulenevad kõrvaltoodangu üldiselt piiratud kogusest. Tegelikult lähtutakse sisend-väljundtabelite analüütilisel kasutamisel vaikimisi tegevusala tehnoloogia eeldusest, olenemata sellest, kuidas tabelid on esialgu koostatud. Pealegi on iga toodete kaupa esitatud tabel tegelikult töödeldud tegevusalade kaupa esitatud tabel, sest see sisaldab endiselt kõiki pakkumise ja kasutamise tabelites esitatud institutsionaalsetele kohalikele tegevusalaüksustele ja ettevõtetele iseloomulikke andmeid. |
9.62 |
Pakkumise ja kasutamise tabelid ning sümmeetrilised sisend-väljundtabelid võimaldavad üldiselt teha mitmeid spetsiifilisi analüüse, näiteks:
Makromudel võib sisaldada ka ainult sisend-väljundtabelite alusel arvutatud kogukulude jaotust. Sel viisil lisatakse sisend-väljundtabelis esitatud andmed otsese ja kaudse mõju kohta, näiteks tööjõukulude osatähtsus või energia import eratarbimiseks või ekspordiks, makromudelisse ja kasutatakse analüüsimisel ning prognoosimisel. |
9.63 |
Konkreetsemate eesmärkide täitmiseks võib pakkumise ja kasutamise tabeleid ning sümmeetrilisi sisend-väljundtabeleid muuta, kasutades neis alternatiivseid ja täiendavaid klassifikaatoreid. Kõige olulisemad näited on järgmised:
|
(1) Eurostat Manual of Supply, Use and Input-output Tables” (2008. aasta väljalase) (kättesaadav: http://epp.eurostat.ec.europa.eu).
10. PEATÜKK
HINNA JA MAHU NÄITAJAD
10.01 |
Rahvamajanduse arvepidamise süsteemis väljendatakse kõiki voogusid ja vara seisu rahaühikutes. Rahaühik on ainus ühisnimetaja, mida võib kasutada kontodel kirjendatud väga erinevate tehingute hindamisel ja see on oluline tasakaalustavate kirjete tuletamisel.
Rahaühiku kasutamisel mõõtühikuna on probleem selles, et nimetatud ühik ei ole stabiilne ega ole ka rahvusvaheline standard. Majanduslikus analüüsis on oluline mõõta mahulist majanduskasvu erinevatel perioodidel. Teatud majanduslike koondnäitajate väärtuste muutustes tuleb eristada puhtalt hinnamuutusest tingitud muutusi ülejäänutest, mida nimetatakse mahumuutuseks. Majanduslik analüüs tegeleb ka võrdlustega ruumis, st võrreldakse riikide majandusi. Tähelepanu keskmes on tootmise ja sissetulekute tasemete rahvusvaheline võrdlus, samuti on huviorbiidis hinnatasemed. Seetõttu on vaja välja tuua majanduslike koondnäitajate väärtuste erinevused riikide rühmade või paaride vahel selliste komponentide kaupa, mis peegeldavad mahtude ja hindade erinevusi. |
10.02 |
Voogude ja vara seisu võrdlemisel ajas tuleb võrdselt tähtsaks pidada hinna- ja mahumuutuste täpset mõõtmist. Lühematel perioodidel on hinnamuutuste vaatlus sama huvitav kui nõudmise ja pakkumise mahu mõõtmine. Pikematel perioodidel tuleb majanduskasvu uurimisel võtta arvesse erinevat tüüpi kaupade ja teenuste suhteliste hindade muutumist.
Esmane eesmärk on mitte lihtsalt sooritada süsteemi peamiste koondnäitajate hindade ja mahtude muutuste laiahaardelist uuringut, vaid koondada vastastikku sõltuvaid näitajaid, et süstemaatiliselt ja üksikasjalikult analüüsida inflatsiooni ja majanduskasvu ning nende kõikumisi. |
10.03 |
Üldine reegel ruumiliste võrdluste kohta on, et majanduslike koondnäitajate mahu ja hinna komponente tuleb täpselt määrata. Kuna ruumilise võrdluse korral on Laspeyresi ja Paasche valemi abil saadud tulemuste vahel sageli märgatav erinevus, on sel eesmärgil ainsana vastuvõetav Fisheri indeksi valemi kasutamine. |
10.04 |
Rahvamajanduse arvepidamise eelis seisneb selles, et see loob aluse mahu- ja hinnaindeksite süsteemi ülesehitamiseks ning võimaldab tagada statistiliste andmete vastavust. Arvepidamisliku lähenemise eelised võib kokku võtta järgmiselt:
|
10.05 |
Hoolimata sellistest eelistest, mis on kaupade ja teenustega tehtavate tehingute bilansil põhineval koondsüsteemil, nii üldisel kui ka tegevusalade kaupa koostatud süsteemil, on selge, et selliselt saadud hinna- ja mahuindeksid ei vasta kõigile vajadustele ega anna vastust kõigile võimalikele hinna- ja mahumuutustega seotud küsimustele. Arvepidamisalased piirangud ning sidusa süsteemi ülesehitamiseks olulise hinna- ja mahuindeksi valemi valimine võib mõnikord põhjustada takistusi. Samuti on vaja teavet lühemate perioodide, nagu kuude ja kvartalite kohta. Sel juhul võivad osutuda kasulikuks teist liiki hinna- ja mahuindeksid. |
HINNA- JA MAHUINDEKSITE ROLL RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEMIS
10.06 |
Rahvamajanduse arvepidamises jooksevhindades esitatud voogudest on mõned sellised (põhiliselt toodete osas), mille puhul hinna- ja mahumuutuste erinevus on samasugune nagu mikromajanduslikul tasandil. Paljude teiste süsteemi voogude puhul ei ole erinevus nii ilmne.
Kui vood hõlmavad kaupade ja teenustega tehtavate elementaarsete tehingute rühma, kus iga toote väärtus on võrdväärne füüsiliste ühikute hulga ja vastavate ühikute hinna korrutisega, on piisav, kui voog jagada komponentideks, et määrata hinna ja mahu muutust ajas. Jaotamise ja finantsvahenduse valdkonda kuuluvate tehingute, samuti tasakaalustavate kirjete, nagu lisandväärtuse puhul, on jooksevhindades väärtustes raske või isegi võimatu otseselt eraldada hinna ja mahu komponenti ning selleks tuleb kasutada spetsiaalseid võtteid. Samuti on vaja määrata paljude koondnäitajate, nagu töötajatele makstavad hüvitised, kodumajapidamiste kasutatav tulu või rahvatulu, reaalne ostujõud. Selleks tuleb näiteks deflateerida vastavaid näitajaid nende eest ostetavate kaupade ja teenuste hinnaindeksiga. |
10.07 |
Tulu reaalse ostujõu määramise eesmärk ja menetlus erinevad põhimõtteliselt neist, mida järgitakse kaupadelt ja teenustelt ning tasakaalustavatelt kirjetelt hinnamuutuste mõju kõrvaldamisel. Kaupade ja teenuste voogude kohta võib luua hinna- ja mahuindeksite koondsüsteemi, mis tagab sidusa raamistiku majanduskasvu hindamiseks. Tuluvoogude hindamisel reaalväärtuses kasutatakse hinnaindekseid, mis ei ole rangelt tuluvooga seotud. Seega sõltub hinna valik tulu kasvu puhul analüüsi eesmärgist: hinna- ja mahuindeksite koondsüsteemis ei ole määratletud üht ainulaadset hinda. |
Hinna- ja mahuindeksite koondsüsteem
10.08 |
Jooksevhindades väärtuste muutuste süstemaatiline jaotamine hinnamuutuse ja mahumuutuse komponendiks on piiratud kaupade ja teenuste kontodel ning neid toetavas pakkumise ja kasutamise tabelite raamistikus kirjendatud tehinguid esindavate voogudega. Seda tehakse nii üksikute toodete, tegevusalade kui ka kogumajanduse andmete puhul. Tasakaalustavate kirjete, näiteks lisandväärtuse voogusid ei saa jagada otseselt hinna ja mahu komponendiks, seda saab teha kaudselt vastavate tehingute voogude kaudu.
Arvepidamise põhimõtete kasutamine seab arvutustele kaks piirangut:
Kolmas piirang, mis ei ole küll otseselt omane arvepidamise põhimõtetele, vaid tuleneb teadlikult tehtud valikust, on see, et iga muutus tehingute väärtuses peab olema seotud kas hinna- või mahu- või nende mõlema muutusega. Kui nimetatud kolm nõuet on täidetud, võimaldab kaupade ja teenuste kontode ning tootmiskontode mahtudes esitatud näitajate kasutamine koostada hinna- ja mahuindeksite koondsüsteemi. |
10.09 |
Koondsüsteemi koostamisel tuleb arvesse võtta järgmisi näitajaid.
Tehingud toodetega
|
Muud hinna- ja mahuindeksid
10.10 |
Lisaks ülalpool kirjeldatud hinna ja mahu näitajatele võib ka järgmiseid koondnäitajaid jagada oma hinna ja mahu komponendiks. Nende määramise eesmärke võib olla mitu.
Bilansi koondnäitajate määramiseks tuleb varude seisu perioodide alguses ja lõpus arvutada mahtudes. Selleks, et hinnata kapitali tootlikkuse suhtarve ja saada baas põhivara kulumi hindamiseks mahtudes, peab arvutama toodetud põhivara seisu mahtudes. Töötajatele makstavad hüvitised võib arvutada mahtudes tootlikkuse määramiseks ning mõningatel juhtudel ka siis, kui toodangu hindamiseks on kasutatud sisendkulude mahtusid. Põhivara kulum, muud tootmismaksud ja muud tootmissubsiidiumid tuleb samuti hinnata mahtudes, kui kulusid arvutatakse mahtudes. |
10.11 |
Hüvitised töötajatele on üks osa tulust. Selle ostujõu määramisel võib reaalväärtuste saamiseks need deflateerida töötajate ostetud toodete hindu peegeldava indeksiga. Tulu muude elementide, nagu kodumajapidamiste kasutatav tulu ja rahvatulu, reaalväärtust saab määrata üldiselt samal viisil. |
HINNA- JA MAHUINDEKSITE MÄÄRAMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED
Turutoodete hindade ja mahtude määratlus
10.12 |
Hinna- ja mahuindekseid saab määrata ainult selliste muutujate jaoks, mis sisaldavad hinna ja mahu elemente. Hinna ja mahu mõiste on tihedalt seotud homogeense toote mõistega, st sellise tootega, mille puhul on võimalik määratleda ühikud, mis on võrdväärsed ja mida saab seetõttu vahetada ühesuguse rahalise väärtuse vastu. Seega saab homogeense toote hinna määratleda kui rahasumma, mille vastu saab vahetada ühe ühiku toodet.
Iga homogeense toote voo (nt väljundi) puhul saab järgmise valemi abil määratleda hinna (p) ja mahu (q), mis vastab ühikute arvule ja väärtusele (v):
|
Kvaliteet, hind ja homogeensed tooted
10.13 |
Teine võimalus homogeense toote määratlemiseks on nimetada homogeenseks toode, mis koosneb ühesuguse kvaliteediga ühikutest.
Rahvamajanduse arvepidamises on homogeensetel toodetel tähtis roll. Toodangut hinnatakse alushindades, mis kujunevad turul tekkepõhiselt, seega sageli enne müüki. Seega tuleb toodetud ühikuid hinnata ja mitte selle hinnaga, millega neid tegelikult müüakse, vaid hinnaga, millega müüakse võrdväärseid ühikuid sel hetkel, kui vastavaid ühikuid toodetakse. Seda on võimalik täpselt teha vaid homogeensete toodete puhul. |
10.14 |
Tegelikkuses võib aga kahte ühesuguste füüsiliste näitajatega tooteühikut müüa erineva hinnaga kahte liiki põhjustel.
Homogeenset toodet saab seega määratleda ka kui toodet, mille kõiki ühikuid müüakse võrdse hinnaga täiesti vaba konkurentsi tingimustes. Täiusliku konkurentsi puudumisel määratletakse homogeense toote hind kui selle ühikute keskmine hind. Seega on rahvamajanduse arvepidamises igal homogeensel tootel üks ja ainult üks hind, nii et on võimalik kohaldada toodete väärtuse arvestamise üldisi reegleid. |
10.15 |
Teabe puudumine tähendab, et ostjal ei tarvitse alati olla täielikku teavet olemasolevatest hinnaerinevustest ning ta võib seetõttu tahtmatult osta kõrgema hinnaga. Samasugune või vastupidine olukord võib tekkida ka juhul, kui üksikostja ja müüja peavad läbirääkimisi või kauplevad hinna üle. Samas tuleks turult, kus sageli toimub kauplemine hinna üle, ja jaemüügikohtadest, nagu kaubamajad, ostetud kaupade keskmiste hindade erinevust harilikult käsitada kvaliteedierinevusena tulenevalt erinevatest müügitingimustest. |
10.16 |
Hinnadiskrimineerimine tähendab, et müüja võib ostjate erinevatelt kategooriatelt küsida erinevat hinda täpselt samades tingimustes müüdud täpselt sama kauba eest. Sellistel juhtudel pole erikategooriasse kuuluvatel ostjatel valikuvabadust või on see piiratud. Lähtutakse põhimõttest, et hinnaerinevust käsitatakse hinnadiskrimineerimisena, kui täpselt samades tingimustes müüdud identsete tooteühikute eest võetakse erinevat hinda selgelt erinevatel turgudel, st ühe ja sama homogeense toote eest küsitakse erinevat hinda. Sellest tingitud hindade erinevused ei põhjusta mahu erinevusi.
Kaupade edasimüügi võimalus mingil turul tähendab, et võib eeldada, et enamikul juhtudel ei ole seda tüüpi toodete puhul hinnadiskrimineerimine märkimisväärne. Erinevate kaubahindade olemasolu põhjuseks loetakse tavaliselt teabe puudumist või paralleelsete turgude olemasolu. Teenuste, näiteks veonduse puhul võivad tootjad pakkuda madalamaid hindu tavaliselt väiksema sissetulekuga rühmadele, nagu pensionärid või üliõpilased. Kui kõnealused isikud võivad reisida nende poolt valitud ajal, tuleb seda käsitada hinnadiskrimineerimisena. Kui madalama hinna puhul kehtib tingimus, et sõita tuleb teatud ajal, tavaliselt mitte tipptundide ajal, pakutakse halvema kvaliteediga sõiduteenust, sest tingimustega ja tingimusteta sõiduteenust võib käsitada kui erinevaid homogeenseid tooteid. |
10.17 |
Paralleelsed turud võivad eksisteerida mitmel põhjusel. Ostjatel võib puududa võimalus osta madalama hinnaga nii palju, kui nad tahaksid, sest pakkumine sellise hinnaga on ebapiisav, ning võib eksisteerida muu paralleelne turg, kus kehtivad kõrgemad hinnad. Samuti võib eksisteerida paralleelne turg, kus müüjad saavad küsida madalamat hinda, kuna nad saavad kõrvale hoida teatavate maksude maksmisest. |
10.18 |
Niisiis kui kvaliteeti määratletakse kui homogeense tooteühiku kõigi omaduste kogumit, avalduvad kvaliteedi erinevused järgmiste tegurite kaudu:
|
Hinnad ja maht
10.19 |
Mahu mõiste olemasolu rahvamajanduse arvepidamises tuleneb soovist kõrvaldada hinnamuutuse mõju rahas väljendatud väärtuse muutusest ning on seega tooterühmade koguse mõiste laiendus. Teatava homogeense toote puhul võimaldab valem ajas muutuvat väärtust jagada hinnamuutuse ja koguse muutuse komponendiks. Tegelikkuses on rahvamajanduses tegemist liiga paljude homogeensete toodetega, et tegeleda nendega eraldi, nii et rahvamajanduse arvepidajatel tuleb töötada agregeeritumal tasandil. Sellisel koondtasandil ei ole aga valemist enam kasu, sest kuigi väärtusi saab koondada, ei ole mõistlik hindade määramiseks koguseid koondada. |
10.20 |
On olemas lihtne viis kajastada homogeensete toodete rühma väärtuse muutust kahe perioodi vahel, millest üks on baasperiood ja teine jooksev periood. Hinnamuutuse mõju võib tasakaalustada, kui arvutada, kui suur võiks olla toodete rühma väärtus sel juhul, kui hinnamuutusi ei ole, st kui kasutada jooksva perioodi koguste puhul baasperioodi hinda. See väärtus baasperioodi hindades määratleb mahu.
Arvestades seda, saab toodete rühma väärtuse jooksval perioodil avaldada järgmiselt:
Siin tähistab ülaindeks 1 jooksvat perioodi ja alaindeks i tähistab i-ndat homogeenset toodet. Toodete rühma mahu jooksval perioodil saab baasperioodi andmete kaudu avaldada järgmiselt:
Siin osutab ülaindeks 0 baasperioodile. Võrreldes toodete rühma mahtu jooksval perioodil ja nende väärtust baasperioodil, saab leida muutuse, mis ei sõltu hinna muutumisest. Mahuindeksi saab seega arvutada järgmise valemi järgi:
Niiviisi määratletud mahuindeks kujutab endast Laspeyresi mahuindeksit, kus iga indeksi kaal on vastava toote osakaal baasperioodi koguväärtuses. Kui mahu mõiste on määratletud, on võimalik valemiga analoogselt määratleda mitte hinda, vaid hinnaindeksit. Hinnaindeks määratletakse seega kui jooksva perioodi väärtuse ja mahu suhe järgmise valemiga:
Seda nimetatakse Paasche hinnaindeksiks, kus iga hinnaindeks on kaalutud vastava toote osakaaluga jooksva perioodi koguväärtuses. Nii määratletud mahu- ja hinnaindeksite kohta kehtib järgmine seos: väärtuse indeks = hinnaindeks × mahuindeks. See seos on valemi üldistus ja selle abil saab toodete rühma väärtuse muutuse jagada mahumuutuse ja hinnamuutuse komponendiks. Mahu arvutamisel kaalutakse koguseid baasperioodi hindadega, nii et tulemus sõltub hinnastruktuurist. Lühikestel perioodidel on hinnastruktuuri muutumine ilmselt vähem tähtis kui pikkadel perioodidel. Seetõttu arvutatakse maht kahe järjestikuse aasta suhtes, st eelmise aasta hindades. Pikemat ajavahemikku hõlmava võrdluse korral on soovitav arvutada kõigepealt Laspeyresi mahuindeksid ja Paasche hinnaindeksid eelneva aasta suhtes ning seejärel ahelindeksid. |
10.21 |
Paasche hinnaindeksite ja Laspeyresi mahuindeksite kasutamise peamine eelis seisneb tõlgendamise ja arvutamise lihtsuses ning pakkumise ja kasutamise tasakaalu aditiivsuse omaduses. |
10.22 |
Ahelindeksite puudus on see, et nende puhul ei ole mahud liidetavad, nii et neid ei saa kasutada toodete tasakaalustamismenetlusel, mis põhineb pakkumise ja kasutamise tabelitel. |
10.23 |
Mitteliidetava mahu andmed, mis on arvutatud ahelindeksite põhjal, tuleb avaldada ilma korrigeerimiseta. Meetod on arusaadav ja näitab kasutajatele probleemi ulatust. See ei välista võimalust, et teatavatel juhtudel võivad andmetöötlejad eelistada lahknevuste kõrvaldamist, et parandada andmete üldist kooskõla. Kui võrdlusaasta väärtusi ekstrapoleeritakse mahu ahelindeksitega, tuleb kasutajatele selgitada, miks tabelites puudub aditiivsus. |
10.24 |
Tegelikkuses ei ole võimalik majanduses määrata kõikide homogeensete toodete hindasid ja mahtusid, mahu ja hinna indekseid arvutatakse homogeensete toodete esindusliku valimi alusel, eeldusel et valimist välja jäänud toodete hinnad ja mahud muutuvad vastavalt valimi keskmisele. Seetõttu tuleb kasutada sellist toodete klassifikatsiooni, mis on mõistlikult üksikasjalik, nii et iga määratud toode on maksimaalselt homogeenne, vaatamata tulemuste esitamise üksikasjalikkuse astmele. |
10.25 |
Arvestades matemaatilist seost väärtuse, hinna ja mahuindeksite vahel, tuleb arvutada vaid kaks indeksit. Tavaliselt määratakse väärtuse indeks jooksva perioodi ja baasperioodi väärtuse võrdlusest. Edasi on valida, kas arvutada hinnaindeks või mahuindeks. Enamikul juhtudel tõendatakse selle meetodi aluseks oleva paralleelse muutuse eeldust pigem hindadega kui mahtudega, sest toodete hindasid mõjutavad märgatavalt teatud üldised tegurid, nagu palgad ja toorme hind. Sellisel juhul arvutatakse hinnaindeks ajas muutumatu kvaliteediga toodete valimi alusel ja kvaliteedi määramiseks ei kasutata mitte üksnes toote füüsilisi näitajaid, vaid ka müügitingimusi, nagu eespool selgitatud. Siis ilmnevad struktuuri muutumisest tulenevad koguväärtuse muutused mahu muutumise, mitte hinna muutumisena.
Mõnel juhul on mahuindeksit lihtsam arvutada ja selle kaudu saab arvutada hinnaindeksi. Puhuti võib olla parem väärtusindeksit arvutada hinnaindeksi ja mahuindeksi alusel. |
Uued tooted
10.26 |
Eespool kirjeldatud hinna ja mahu indeksite arvutamise eeskirja saab kasutada eeldusel, et tooteid on olemas järjestikustel aastatel. Tegelikkuses aga palju tooteid ühel aastal ilmub ja kaob järgmiseks aastaks, nii et hinna- ja mahuindeksite puhul tuleb seda kajastada. Kui maht määratletakse eelmise aasta hindade kaudu, ei teki raskusi selliste toodetega, mis olid eelneval aastal olemas, vaid mida jooksval aastal enam ei ole, sest neile omistatakse jooksval aastal kogus 0. Keerukam on olukord uute toodete puhul, sest ei ole võimalik määrata toote hinda eelmisel aastal, kuna siis toodet ei olnud olemas.
On kaks lähenemisviisi, kuidas hinnata toote hinda eelneval aastal. Neist ühe puhul eeldatakse, et uue toote hind muutub samal viisil kui samalaadsete toodete hind, teise puhul tehakse uue toote hinna otsene arvutus, eeldades, et toode oli olemas baasperioodil. Esimese lähenemisviisi puhul kasutatakse lihtsalt hinnaindeksit, mis arvutatakse kahel järjestikusel aastal olemas olnud homogeensete toodete valimi alusel; praktikas kasutatakse seda meetodit enamiku uute toodete puhul, sest uusi tooteid on üldiselt liiga palju, et neid täpsustada, eriti siis, kui homogeense toote mõistet rangelt kasutada. Teise lähenemisviisi korral kasutatakse kõige sagedamini hedoonilist meetodit, mis seisneb selles, et toote hind määratakse oma põhiomaduste alusel, ja sisenditepõhist meetodit, milles kasutatakse toote hinna arvutamiseks tootega seotud kulusid. Teatud valdkondades on uute toodete küsimus eriti tähtis. Paljusid kapitalikaupu toodetakse ühekaupa ja neid käsitatakse kui uusi tooteid. Sama kehtib mitme teenuse kohta, mida ei osutata kunagi uuesti täpselt samal viisil, näiteks teadusuuringute- ja arendustegevusalased teenused. |
10.27 |
Teenustega tehtavate tehingute puhul on sageli raskem kirjeldada iseloomulikke tunnuseid, mille abil määrata füüsilisi ühikuid, ning kasutatavate kriteeriumide osas võivad tekkida eriarvamused. Keerulise olukorraga võib olla tegemist oluliste tegevusalade puhul, nagu finantsvahendusteenused, hulgi- ja jaekaubandus, ettevõtetele osutatavad teenused, haridus, teadus- ja arendustegevus, tervishoid või vaba aeg. Füüsiliste ühikute valik selliste tegevuste puhul on esitatud „Rahvamajanduse arvepidamises kasutatavate hinna ja mahu näitajate käsiraamatus” (1). |
Turuväliste teenuste käsitlemise põhimõtted
10.28 |
Kaupade ja teenuste pakkumist ja kasutamist katva laiahaardelise hinna- ja mahuindeksite süsteemi loomine on eriti raske just turuväliste teenuste toodangu mõõtmise osas. Sellised teenused erinevad turuteenustest selle poolest, et neid ei müüda turuhindadega ja nende väärtus jooksevhindades on tehtud kulutuste summa. Sellised kulutused on vahetarbimine, hüvitised töötajatele, muud netotootmismaksud ja põhivara kulum. |
10.29 |
Ühiku turuhinna puudumisel võib turuvälise teenuse ühikukulu käsitada hinnaga samaväärsena. Turutoote hind vastab toote ostnud ostja tehtud kulutustele, seevastu turuvälise teenuse ühikukulu vastab kulutustele, mida teeb ühiskond, et teenust kasutada. Seega, kui on võimalik määratleda turuvälise teenuse koguseühik, on võimalik ka rakendada eespool kirjeldatud mahu- ja hinnaindeksite üldisi arvutamispõhimõtteid.
Üldiselt on võimalik määratleda individuaalselt kasutatavate turuväliste teenuste, nagu tervishoiu- ja haridusteenused, koguseühikuid, mis tähendab seda, et selliste teenuste korral tuleb korrapäraselt kasutada üldisi põhimõtteid. Meetodit, mille korral arvutatakse maht sel teel, et jooksva aasta koguste puhul kasutatakse eelmise aasta ühikukulu, nimetatakse väljundipõhiseks meetodiks. |
10.30 |
Kollektiivsete turuväliste teenuste, näiteks valitsemise, kohtupidamise ja riigikaitsega seotud teenuste koguseühikuid on aga raske määratleda. Sellistel juhtudel tuleb kasutada teistsuguseid meetodeid analoogselt üldise meetodiga. Selle meetodi korral määratletakse maht püsivhindade alusel, st maht määratletakse kui ostjate kulutused juhul, kui hinnad ei muutuks. Seda määratlust võib kasutada siis, kui ei ole võimalik määratleda koguseühikut, eeldusel et seda ei kasutata tooteühiku, vaid kulutuste kui terviku puhul. Arvestades seda, et turuvälise teenuse väärtus määratakse asjaomaste kulutuste põhjal, on seega võimalik arvutada maht baasperioodi hindadega määratud kulutuste väärtuse alusel, st baasperioodi hindade põhjal määratud vahetarbimise, töötajatele makstavate hüvitiste, muude netotootmismaksude ja põhivara kulumi väärtuse alusel. Seda meetodit nimetatakse sisendipõhiseks meetodiks. Järgmistes punktides käsitletakse töötajatele makstavate hüvitiste, põhivara kulumi, tootmismaksude ja -subsiidiumide arvutamist mahupõhiselt.
Isegi kõige lihtsamal individuaalselt tarbitavate turuväliste teenuste juhul (tervishoiu- ja haridusteenused) ei ole alati kerge eristada homogeenseid tooteid. Tõepoolest, selliste teenuste omadusi saab harva nii täpselt määratleda, et oleks võimalik täie kindlusega kindlaks määrata, et kaks teenuseühikut on võrdväärsed, st kas need on sama homogeense toote või kahe erineva toote ühikud. Rahvamajanduse arvepidamises saab kasutada kahte võrdväärsuse kriteeriumi.
Kuna väljundipõhist kriteeriumit loetakse asjakohasemaks, on koostatud palju uurimusi sellel kriteeriumil põhinevate meetodite väljatöötamiseks ja uurimistöö nende paremaks muutmiseks jätkub. Tegelikkuses viivad need meetodid sageli selleni, et mahu arvutuses võetakse kasutusele kogusega seotud parandustegurid ja selliseid meetodeid nimetatakse kvaliteedi järgi parandamise meetoditeks. Selliste meetodite rakendamise peamine raskus seisneb väljundi mõiste määratluses ja väljundi mõõtmises. Tõepoolest, väljundi mõõtmine eeldab, et eesmärgid on määratletud, see aga ei ole turuväliste teenuste korral sugugi lihtne. Näiteks millised on tervishoiuteenuse eesmärgid: kas rahva tervisliku seisundi parandamine või eluea pikendamine? Muidugi mõlemad eesmärgid, aga kuidas hinnata eesmärke, kui need ei ole võrdväärsed? Näiteks milline ravi on parem, kas ravi, mis võimaldab elada hea tervisega veel ühe aasta või kehva tervisega veel kaks aastat? Väljundi arvestused on sageli vastuolulised, mistõttu on paljudes riikides õpilaste haridustaseme paranemise või halvenemisega seotud vastuolud korduva iseloomuga. Euroopa Liidu tasandil on väljundite võrreldavuse tagamiseks need meetodid põhiraamistikust välja jäetud, arvestades põhimõttelisi erinevusi ja üksmeele puudumist kvaliteedi järgi kohandatud väljundipõhiste meetodite osas (põhinevad väljundil). Nende meetodite kasutamine on vabatahtlik, need on kasutatavad lisatabelites ning ühtlasi jätkatakse uurimistööd. Seega tuleb turuväliste tervishoiu- ja haridusteenuste valdkonnas arvutada tootmise ja tarbimise mahud otseste väljundi andmete põhjal, mida ei ole kvaliteedi järgi parandatud, kaaludes toodetud koguseid teenuste eelmise aasta ühikuhinna alusel ilma parandusteta, et võtta arvesse kvaliteeti. Selliseid meetodeid tuleb rakendada piisava üksikasjalikkusega ja vastav madalaima taseme kirjeldus on esitatud Eurostati rahvamajanduse arvepidamises kasutatavate hinna ja mahu näitajate käsiraamatus. Kuigi üldiselt tuleb sisendil põhinevaid meetodeid vältida, on neid võimalik kasutada tervishoius, kus on nii palju teenuseid, et praktiliselt võimatu on määrata, millised on homogeensed tooted. Rahvamajanduse arvepidamise arvestustele tuleks lisada selgitused, milles juhitakse kasutajate tähelepanu arvutustes kasutatud meetoditele. |
Lisandväärtuse ja SKP arvestamise põhimõtted
10.31 |
Lisandväärtus, tootmiskonto tasakaalustav kirje, on ainuke tasakaalustav kirje, mis moodustab osa hinna- ja mahuindeksite koondsüsteemist. Siiski tuleb rõhutada selle näitaja väga erilisi omadusi ning samuti sellega seotud mahu- ja hinnaindeksite suurt tähtsust.
Erinevalt mitmesugustest kaupade ja teenuste voogudest ei esinda lisandväärtus ühtegi tehingute kategooriat. Seetõttu ei ole ta otseselt jaotatav hinna ja mahu komponendiks. |
10.32 |
Määratlus: lisandväärtus mahu järgi arvutatakse mahtudes väljendatud toodangu ja mahtudes väljendatud vahetarbimise vahena:
kus P ja Q on vastavalt toodangu hind ja kogus ning p ja q vahetarbimise hind ja kogus. Teoreetiliselt on mahu järgi lisandväärtuse arvutamiseks õige meetod kahekordne deflateerimine, st kahe tootmiskonto voo (toodangu ja vahetarbimise) eraldi deflateerimine ning nende kahe ümberhinnatud voo vahe arvutamine. |
10.33 |
Mõnel juhul, kui statistilised andmed jäävad puudulikuks või ei ole piisavalt usaldusväärsed, võib osutuda vajalikuks kasutada ainult ühte näitajat. Kui on olemas korralikud andmed lisandväärtuse kohta jooksevhindades, on üheks alternatiiviks kahekordsele deflateerimisele jooksevhindades lisandväärtuse deflateerimine toodangu hinnaindeksiga. Sel puhul eeldatakse, et vahetarbimise hinnad muutuvad samal määral kui toodangu hinnad. Teine võimalus on ekstrapoleerida baasaasta lisandväärtust toodangu mahuindeksiga. Selle mahuindeksi võib arvutada kas otse mahu andmetest või deflateerides jooksevhindades toodangu väärtust vastava hinnaindeksiga. Selle meetodi puhul eeldatakse, et toodangu ja vahetarbimise mahumuutused on ühesugused.
Teatud turuteenuste ja turuväliste teenuste tegevusalade puhul, nagu rahandus, äriteenused või riigikaitse, võib rahuldava toodangu hinna- ja mahumuutuse arvestamine osutuda võimatuks. Sel juhul saab lisandväärtuse muutusi mahu järgi hinnata töötajatele makstavate hüvitiste muutusega eelmise aasta palgamäärade alusel ning põhivara kulumiga mahus. Andmetöötlejad võivad olla sunnitud kasutama selliseid abinõusid isegi siis, kui ei ole põhjust eeldada, et tootlikkus jääb pikema või lühema perioodi jooksul muutumatuks. |
10.34 |
Oma olemuse poolest on lisandväärtuse mahu- ja hinnaindeksid erinevad vastavatest kaupade ja teenuste voogude indeksitest.
Sama kehtib tasakaalustavateks kirjeteks olevate koondnäitajate, nagu sisemajanduse koguprodukti hinna- ja mahuindeksite kohta. Viimase väärtus on ühelt poolt võrdne kõigi tegevusalade lisandväärtuste summaga, s.o tasakaalustavate kirjete summaga, pluss netotootemaksud ning teiselt poolt võrdne kogu lõppkasutamise ja impordi vahega. |
PROBLEEMID PÕHIMÕTETE RAKENDAMISEL
10.35 |
Kuigi hinna- ja mahuindeksite integreeritud süsteem on põhiliselt piiratud kaupu ja teenuseid käsitletavate tehingutega, ei välista see mõningate teiste tehingute hinna- ja mahumuutuste määra arvutamise võimalust. |
Tootemaksud ja -subsiidiumid, impordimaksud ja -subsiidiumid
10.36 |
Eelnevalt nimetatud võimalus kehtib eelkõige teatud tehingute objektiks olevate kaupade ja teenuste koguse või väärtusega otseselt seotud maksude ja subsiidiumide kohta. Pakkumise ja kasutamise tabelites näidatakse nende maksude ja subsiidiumide väärtus üksikasjaliselt. Allpool kirjeldatud reegleid rakendades on võimalik kaupade ja teenuste kontodel kirjendatud maksude ja subsiidiumide kategooriatele leida hinna ja mahu näitajad. Nimelt:
|
10.37 |
Kõige lihtsam on olukord maksudega, mida makstakse toote koguseühiku kohta. Sellistelt maksudelt laekunud summa sõltub:
Väärtuse muutuse jagamine kaheks komponendiks ei ole tegelikult raske. Mahu muutuse määrab maksustatud toodete koguse muutus; hinna muutus vastab ühikule kehtestatud maksumäära muutusele, st maksustamishinna muutusele. |
10.38 |
Sagedasem on olukord, kus maks vastab kindlale protsendile tehingu väärtusest. Sellistelt maksudelt laekunud summa sõltub seega:
Maksustamishind saadakse maksumäära rakendamisel toote hinnale. Maksudest laekuva summa muutus on jagatav mahu muutuseks, mis on määratud maksustatavate toodete koguste muutusega, ja hinna muutuseks, mis vastab maksustamishinna muutusele (b × c). |
10.39 |
Tootemaksude, v.a käibemaksu (D.212 ja D.214) mahu mõõtmiseks kasutatakse toodetud või imporditud tootekoguste puhul baasaasta maksustamishinda või rakendatakse baasaasta hindadesse ümberarvestatud toodangu või impordi väärtuse puhul baasaasta maksumäärasid. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et maksustamishinnad võivad kasutamise kaupa erineda. Seda võetakse arvesse pakkumise ja kasutamise tabelites. |
10.40 |
Samamoodi toimub ka tootesubsiidiumide näitaja mahu (D.31) mõõtmine; selleks arvestatakse toodetud või imporditud tootekoguste korral baasaasta subsiidiumide suurust või rakendatakse baasaasta hindadesse ümberarvestatud toodangu või impordi väärtuse puhul baasaasta subsiidiumide määrasid, võttes arvesse, et eri kasutamise puhul võib subsiidiumide suurus olla erinev. |
10.41 |
Toodete käibemaks (D.211) arvutatakse nii kogumajanduse kui ka eri tegevusalade ja muude kasutajate puhul netopõhiselt ja nii toimitakse ainult mittemahaarvatava käibemaksu puhul. See on toote suhtes kehtestatud käibemaksu ja selle toote kasutajate poolt mahaarvatava käibemaksu vahe. Samuti on toote käibemaksu võimalik arvutada kui kõigi mittemahaarvatavate väärtuste summat, mis kasutajatel tuleb maksta.
Mittemahaarvatava käibemaksu mahu saab arvutada, kui rakendada eelmisel aastal kehtinud käibemaksu määrasid eelmise aasta hindades väljendatud voogudele. Jooksva aasta käibemaksu määra muutus kajastub seetõttu mittemahaarvatava käibemaksu hinna-, mitte mahuindeksis. Mahaarvatava käibemaksu osakaal kogu käibemaksus ning seega ka mittemahaarvatava käibemaksu summa võib muutuda
Kirjeldatud meetodi järgi käsitatakse käibemaksu mahaarvamise korra muutumisest tulenevat mahaarvatava käibemaksu mahumuutust kui muutust maksustamishinnas, samuti nagu juhul, kui muutuks sissenõutava käibemaksu määr. Teisalt näitab toote kasutamise muutusest tuleneva mahaarvatava käibemaksu muutus mahaarvatava käibemaksu mahumuutust, mis kajastub toodete käibemaksu mahuindeksis. |
Muud tootmismaksud ja -subsiidiumid
10.42 |
Muude tootmismaksude (D.29) ja -subsiidiumide (D.39) käsitlemine põhjustab teatavaid raskusi, sest määratlusele vastavalt ei saa neid omistada otse toodetavatele ühikutele. Turuväliste teenuste puhul on raskus seotud asjaoluga, et neid kasutatakse ainult siis, kui ei ole võimalik mahuühikut määratleda. Seda raskust saab üldiselt vältida, kui määratleda muud tootmismaksud ja tootmissubsiidiumid püsivhindades selle mahu järgi, mille nad oleksid saavutanud, kui maksueeskirjades ja hindades tervikuna ei oleks eelmisel aastal olnud muutust. Näiteks omandimaksu või maksu vara kasutamise eest saab hinnata püsivhindades, kui rakendada jooksvale perioodile eelmise aasta eeskirju ja vara hindasid. |
Põhivara kulum
10.43 |
Põhivara kulumi mahu näitajate arvutamine ei tekita probleeme, kui on olemas korralikud andmed kapitalikaupade seisu kohta. Paljudes riikides kasutatava pideva inventariseerimise meetodi puhul on eelduseks, et põhivara kulumi arvestust jooksevhindades tehakse nii, et kõigepealt viiakse kapitalikaupade arvestus läbi püsivhindades. Soetusmaksumusest asendusmaksumuse tuletamiseks tuleb esiteks erinevatel perioodidel omandatud kapitalikaubad hinnata ühtsel alusel, s.o baasaasta hindades. Protsessi käigus saadud hinna- ja mahuindekseid saab seejärel kasutada põhivara kulumi arvestamiseks püsivhindades ning vastava hinnaindeksi leidmiseks.
Kui kapitalikaupade seisu jaoks ei kasutata pidevat inventariseerimist, võib põhivara kulumi muutuse püsivhindades saada, kui deflateerida jooksevhindades esitatud andmed hinnaindeksitega, mis on saadud toodete lõikes esitatud andmetest, mis käsitlevad kapitali kogumahutust põhivarasse. Sel juhul tuleb arvesse võtta ka selliste kapitalikaupade vanuselist struktuuri. |
Hüvitised töötajatele
10.44 |
Töötajate tööjõusisendi mahu mõõtmiseks võib töötajatele makstavate hüvitiste koguse mõõtühikuna kasutada kindlat tüüpi ja teatud oskuste taset nõudva töö üht tundi. Nagu kaupade ja teenuste puhul, tuleb ka siin eristada töö erinevat kvaliteeti ja arvutada kvantitatiivsed suhtarvud iga erinevat liiki töö kohta. Tööle vastav hind on tunni kohta makstav hüvitis, mis võib loomulikult erinevat liiki tööde korral varieeruda. Tehtud töö mahu võib arvutada erinevat liiki tööde kvantitatiivsete suhtarvude kaalutud keskmisena; kaaludena võib sel juhul kasutada eelmise aasta või fikseeritud baasaastal töötajatele makstavate hüvitiste väärtuseid. Samuti võib töö palgamäära indeksi leida erinevat liiki tööde hüvitiste tunnipalgamäärade suhteliste muutuste kaalutud keskmisena. Kaaludena võib jällegi kasutada töötajatele makstavaid hüvitisi. Kui Laspeyresi tüüpi mahuindeks arvutatakse kaudselt, deflateerides muutused hüvitistes töötajatele jooksevhindades tunnihüvitise keskmise muutuse indeksi alusel, peab viimane olema Paasche tüüpi indeks. |
Toodetud põhivara seis ja varud
10.45 |
Eelmise aasta hindades esitatud mahuandmeid vajatakse nii toodetud põhivara seisu kui ka varude kohta. Toodetud põhivara seisu näitamiseks vajalike kapitalitootluse suhtarvude leidmiseks vajalikud andmed on olemas siis, kui on kasutatud pideva inventariseerimise meetodit. Muudel juhtudel võib vara seisu väärtuse kohta koguda andmeid tootjatelt ja seda deflateerida kapitalimahutuste puhul kasutatavate hinnaindeksitega, arvestades varude vanuselist struktuuri.
Varude muutust mõõdetakse, kasutades varudesse lisatud ja varudest välja võetud väärtuste kohta tehtud sissekannete vahet ning antud perioodi vältel varudes hoitud kaupade kahjude väärtust. Mahtude leidmiseks eelmise aasta hindades deflateeritakse nimetatud komponente. Tegelikkuses on lisandunud ja kasutatud varude andmed siiski harva teada ning sageli on ainsateks kättesaadavateks andmeteks varude seis ajavahemiku alguses ja lõpus. Sellisel juhul tuleb sageli eeldada, et jooksval arvestusperioodil lisandub ja kasutatakse varusid korrapäraselt, nii et ajavahemiku keskmist hinda võib kasutada nii varude lisandumise kui ka kasutamise puhul. Sellistel asjaoludel on varude muutuse arvutamine varude lisandumise ja kasutamise vahena sama mis varude algseisu ja lõppseisu vahe määramine. Varude mahumuutust saab sellisel juhul arvutada nende alg- ja lõppseisu deflateerimise teel, et viia need kooskõlla baasperioodi keskmise hinnaga. Kui varude koguseline muutus on teada ja kui jälle eeldada, et lisandumine ja kasutamine toimub korrapäraselt, saab arvutada varude mahulise muutuse, kui kasutada baasperioodi keskmist hinda ja varude koguselist muutust. |
KOGUMAJANDUSE REAALTULU NÄITAJAD
10.46 |
Tulu voogusid ei saa üldiselt jagada hinna ja mahu komponendiks ning sel põhjusel ei ole hinna ja mahu näitajaid võimalik määratleda samal viisil kui toodete voo ja seisu puhul. Reaaltulu voogusid on võimalik mõõta ainult juhul, kui valitakse välja kaupade ja teenuste „korv”, millele tulu tüüpiliselt kulutatakse, ning selle „korvi” hinnaindeksit kasutatakse jooksva tulu deflaatorina. Valik on alati subjektiivne seetõttu, et tulu kulutatakse harva spetsiaalselt ostudeks vaatlusaluse perioodi jooksul. Osa sellest võidakse säästa ostudeks hilisemal perioodil, aga perioodi jooksul tehtud ostusid võidakse osaliselt finantseerida varasematest säästudest. |
10.47 |
Sisemajanduse koguproduktiga eelmise aasta hindades mõõdetakse kogumajanduse kogu tootmismahtu (millest on maha arvatud vahetarbimine). Residentide reaalset kogutulu ei mõjuta üksnes toodangu maht, vaid ka ekspordi määr välismaailmast tuleva impordi suhtes. Et kaubandustingimuste paranedes vajatakse väiksemat osa ekspordist antud impordi mahu eest tasumiseks, on kodumaiste kaupade ja teenuste tootmise teatud taseme juures võimalik osa sellest ekspordist paigutada tarbimisse või kasutada kapitalimahutuseks.
Sisemajanduse reaalse kogutulu võib leida nii, et sisemajanduse koguprodukti mahtu kajastavatele andmetele lisatakse niinimetatud käibetulu. Käibetulu või ka -kahjum määratletakse kui
st hinnaindeksiga P deflateeritud jooksev ekspordi-impordi saldo, millest on lahutatud deflateeritud ekspordi ja deflateeritud impordi vahe. Jooksvale kaubandusbilansile sobiva deflaatori valik tuleks jätta iga riigi statistikaspetsialistide otsustada; sealjuures tuleks arvesse võtta riigi eripära. Kui deflaatori valik tekitab probleeme, on tõenäoliselt sobivaks deflaatoriks impordihinnaindeksi ja ekspordihinnaindeksi keskmine. Järgmisi reaaltulu koondnäitajaid nimetatakse ja määratletakse järgmiselt: sisemajanduse koguprodukt püsivhindades
Rahvatulu koondnäitajate reaalseks väljendamiseks tuleks välismaailmast saadav ja välismaailmale makstav esmane tulu ning saadavad ja makstavad ülekanded deflateerida sisemajanduse kogulõppkulutuste indeksiga. Reaalne kasutatav tulu tuleb väljendada netopõhiselt, arvates selle koguväärtusest maha põhivara kulumi püsivhindades. |
MAJANDUSRUUMIDEVAHELISED HINNA- JA MAHUINDEKSID
10.48 |
Asjaolu, et eri riikides on erinevad hinnatasemed ja eri vääringud, muudab keerukamaks majandusruumidevahelise hindade ja mahtude võrdlemise. Nominaalsed vahetuskursid ei ole selliseks võrdluseks sobivad, kuna need ei väljenda õigesti hinnatasemete erinevust ning nad ei ole piisavalt püsivad ajas. |
10.49 |
Seetõttu kasutatakse ostujõu pariteete (PPP). Ostujõu pariteet määratletakse kui riigi B vääringu ühikute arv, mida on vaja selleks, et riigis B osta sama kogus tooteid ja teenuseid, mida saab riigi A vääringu ühiku eest osta riigis A. Ostujõu pariteete võib seega vaadelda ostujõu standardina (PPS) tuntud tehisliku vääringu vahetuskursina. Kui riikide A ja B omavääringus väljendatud kulutused esitada ostujõu standardites, saadakse ühesuguse hinnatasemega ja ühesuguses vääringus andmed, mis võimaldavad mahtusid mõistlikult võrrelda. |
10.50 |
Turukaupade ja -teenuste PPPd põhinevad rahvusvahelistel hinnauuringutel. Selliseid hinnauuringuid tehakse ühel ajal kõikides osalevates riikides ja need põhinevad ühisel tootevalimil. Valimi kaubad on määratud täpselt oma tehniliste näitajate ja muude muutujate alusel, mis eeldatavalt mõjutavad hinda, nagu paigaldamiskulud ja müügitingimused. Esmajärgulise tähtsusega on valimisse kuuluvate kaupade võrreldavus, kuid kaaluda tuleb ka nende representatiivsust riigisisesel turul. Ideaalsel juhul peaks tootevalim olema ühtviisi representatiivne kõikides osavõtvates riikides. |
10.51 |
Turuväliste teenuste puhul kerkivad majandusruumidevahelisel võrdlusel samad probleemid kui ajalisel võrdlusel, sest kummalgi juhul ei ole olemas turuhindasid. Tavapäraselt rakendatakse sisendipõhist meetodit (või sisendkulude meetodit), eeldusel et toodang võrdub sisendite summaga. Selle meetodi puhul aga ei võeta arvesse tootlikkuse erinevust, kuna võrreldakse kas otseselt või kaudselt sisendite mahtu. Seetõttu on ajalise võrdluse korral eelistatumad meetodid, mille puhul keskendutakse kas toodangu või toodangu hindade otsesele mõõtmisele ning seejärel kasutatakse mõõdetud suurusi kulutuste deflateerimiseks; nii toimitakse vähemalt individuaalteenuste, nagu tervishoiu ja hariduse puhul. |
10.52 |
PPPde arvutamisel kasutatakse samu indeksi valemeid, mida kasutatakse ajalise võrdluse indeksite puhul. Kahe riigi puhul (riigid A ja B) võib emma-kumma alusel määrata kaalud. Riigi A puhul saab arvutada Laspeyresi tüüpi indeksi riigi A kaaludega ja Paasche tüüpi indeksi riigi B kaalude põhjal. Kui aga kahe riigi majanduse struktuurid on erinevad, võivad kahte tüüpi indeksid küllaltki palju erineda ning seega võib lõpptulemus tugevasti sõltuda sellest, millist indeksit kasutatakse. Kahepoolse võrdluse korral on seega soovitav kasutada kahe indeksi keskmist, mis on Fisheri indeks. |
10.53 |
Valimi üksikartiklite kohta ei ole tavaliselt kaalude arvulised väärtused teada. Sellepärast kasutatakse kaudset kaalumist, mis sõltub sellest, kas riigid peavad teatavat artiklit oma sisemaise tarbimise seisukohalt representatiivseks. Madalaimat agregatsioonitaset, mille kohta on kaalude arvulised väärtused olemas, nimetatakse põhirubriikide tasemeks. |
10.54 |
Transitiivsus tähendab seda, et riikide A ja C otse määratud PPP on võrdne kaudse PPPga, mis saadakse riikide A ja B (või muu kolmanda riigi) otse määratud PPP ning riikide C ja B otse määratud PPP korrutamisel. Fisheri PPPd põhirubriikide tasemel ei ole transitiivsed, kuid nende põhjal võib vähimruutude meetodil leida transitiivsete PPPde kogumi, mis on algsete Fisheri indeksite sarnane. Éltetö-Kövesi-Szulci valemi abil saab minimeerida kõrvalekallet esialgsete Fisheri indeksite ja transitiivsete põhirubriikide tasemel leitud PPPde kogumi vahel. |
10.55 |
Kõikide riikide ja kõikide põhirubriikide kohta saadud PPPde kogumid agregeeritakse üles sisemajanduse koguprodukti tasandini, kasutades kaaludena rahvamajanduse arvepidamises arvutatud kulutusi. Summaarseid PPPsid sisemajanduse koguprodukti tasandil või muu kategooria tasandil saab kasutada näiteks tegelike kulutuste ja ruumiliste mahuindeksite arvutamiseks. Kui PPP jagada kahe riigi vahelise nominaalse vahetuskursiga, saadakse hinnatasemeindeks, mida saab kasutada riikide võrreldavate hinnatasemete analüüsimiseks. |
10.56 |
Euroopa Komisjon (Eurostat) vastutab määruse (EÜ) nr 1445/2007 (2) kohaselt liikmesriikide ostujõu pariteetide arvutamise ja levitamise eest. Tegelikkuses kuuluvad sellised arvutused laiemasse PPP programmi, mida koordineerib Eurostat koos OECDga. Programmis kasutatavaid meetodeid on kirjeldatud Eurostati-OECD metodoloogilises käsiraamatus ostujõu pariteedi kohta (3). |
(1) Eurostat, Rahvamajanduse arvepidamises kasutatavate hinna ja mahu näitajate käsiraamat, 2001 (kättesaadav: http://epp.eurostat.ec.europa.eu).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1445/2007, millega kehtestatakse ostujõu pariteetide alusandmete esitamise ning nende arvutamise ja levitamise ühiseeskirjad (ELT L 336, 20.12.2007, lk 1).
(3) Eurostat-OECD, Eurostati-OECD metodoloogiline käsiraamat ostujõu pariteedi kohta (kättesaadav: http://epp.eurostat.ec.europa.eu).
11. PEATÜKK
RAHVASTIK JA TÖÖJÕUSISENDID
11.01 |
Võrdlustest riikide vahel või sama riigi tegevusalade ja sektorite lõikes on teatavatel juhtudel rohkem kasu, kui rahvamajanduse arvepidamise koondnäitajaid (nt sisemajanduse koguprodukt, kodumajapidamiste lõpptarbimine, tegevusala lisandväärtus, hüvitised töötajatele) seostatakse elanike arvu ja tööjõusisendite näitajatega. Sel juhul peavad rahvastiku ja tööjõusisendite määratlused olema kooskõlas rahvamajanduse arvepidamise vastavate mõistetega ning arvestama selle süsteemi järgsete tootmise piiridega. |
11.02 |
Käesoleva peatüki eesmärk on kirjeldada rahvastiku- ja tööhõivestatistika raamistikku ja näitajaid ning selgitada, millises ulatuses need raamistikud vastavad rahvamajanduse arvepidamise süsteemile. |
11.03 |
Tööjõusisendeid klassifitseeritakse samade statistiliste üksuste alusel nagu tootmise analüüsiski. Nendeks on kohalikud tegevusalaüksused ja institutsionaalsed üksused. |
11.04 |
Koondnäitajad, millega rahvastiku ja tööjõusisendite andmed on seotud, kujutavad endast enamasti aasta kogunäitajaid, mistõttu tuleb kasutada rahvaarvu ja tööjõusisendite aasta keskmist. Kui aasta jooksul on tehtud mitu vaatlust, kasutatakse erinevatel perioodidel saadud tulemuste keskmist. Kui vaatlus hõlmab vaid aasta teatavat perioodi, peab valitud periood olema representatiivne; aasta kui terviku andmete arvutamisel peab kasutama viimaseid kättesaadavaid andmeid aasta jooksul toimunud muutuste kohta. Näiteks peab keskmise tööhõive arvutamisel arvesse võtma asjaolu, et teatavad inimesed ei tööta kogu aasta jooksul (juhutöötajad ja hooajatöötajad). |
KOGURAHVASTIK
11.05 |
Määratlus: teataval ajahetkel koosneb riigi kogurahvastik kõigist inimestest (selle riigi kodanikest või välismaalastest), kes elavad alaliselt riigi majandusterritooriumil, isegi kui nad ajutiselt sealt eemalt viibivad. Aasta keskmine elanike arv on sobiv alus rahvamajanduse arvepidamise näitajate arvutamiseks või nimetajana võrdlustes kasutamiseks. |
11.06 |
Rahvamajanduse arvepidamises on kogurahvastik määratletud 2. peatükis kirjeldatud residentsuse mõiste alusel. Isik, kes elab või kavatseb elada riigi majandusterritooriumil ühe aasta või pikema perioodi jooksul, loetakse alaliseks elanikuks. Isik loetakse ajutiselt eemalviibivaks, kui ta elab riigis alaliselt, kuid viibib või kavatseb viibida välismaal vähem kui aasta. Kõik isikud, kes kuuluvad samasse kodumajapidamisse, on residendid seal, kus asub kodumajapidamise ülekaalukas majandushuvide kese, st kus kodumajapidamisel on eluruum või õigusjärgsed eluruumid, mida kodumajapidamise liikmed käsitavad ja kasutavad oma põhilise elukohana. Residendist kodumajapidamise liige jääb residendiks ka siis, kui ta reisib sageli väljapoole majandusterritooriumi, sest tema majandushuvide kese jääb endiselt majandusruumi, kus kodumajapidamine on resident. |
11.07 |
Riigi kogurahvastiku alla kuuluvad:
Kogurahvastiku alla kuuluvad, sõltumata nende väljaspool riiki viibimise kestusest, ka:
|
11.08 |
Seevastu ei kuulu riigi kogurahvastiku hulka:
|
11.09 |
Eespool esitatud rahvastiku määratlus erineb kohalolevast või faktilisest rahvastikust, mis koosneb isikutest, kes konkreetsel kuupäeval riigi geograafilisel territooriumil viibivad. See erineb ka registreeritud elanikkonnast. |
MAJANDUSLIKULT AKTIIVNE RAHVASTIK
11.10 |
Määratlus: majanduslikult aktiivne rahvastik hõlmab kõiki isikuid, kes pakuvad või on valmis pakkuma oma tööjõudu tootmistegevusteks, mis kuuluvad rahvamajanduse arvepidamise määratluse järgi tootmise piiridesse. Siia kuuluvad kõik isikud, kes täidavad tingimusi, mille alusel nad võib lugeda tööhõivesse kaasatuks või töötuks vastavalt allpool esitatud määratlustele.
Vastavaid tööjõustatistika standardeid haldab Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO). ILO standardid sisalduvad tööjõustatistikute rahvusvahelise konverentsi (ICLS) vastu võetud resolutsioonides. Tööjõustatistika kogumisel ja koostamisel on kõige asjakohasem majanduslikult aktiivse rahvastiku, tööhõive-, töötuse- ja vaeghõivealast statistikat käsitlev resolutsioon (1). Tööjõustatistikute 13. rahvusvaheline konverents võttis selle resolutsiooni vastu 1982. aasta oktoobris ja seda muudeti ICLSi 18. resolutsiooniga detsembris 2008. Selles resolutsioonis on tööjõud määratletud kui isikud, kes tegelevad tegevusega, mis kuulub rahvamajanduse arvepidamise määratluse järgi tootmise piiridesse. |
TÖÖHÕIVE
11.11 |
Määratlus: tööhõive hõlmab kõiki isikuid, kes tegelevad mingi tootmistegevusega, mis kuulub rahvamajanduse arvepidamise määratluse järgi tootmise piiridesse.
Tööga hõivatud isikud on kas töötajad või mittepalgalised töötajad. Isik, kes töötab rohkem kui ühel ametikohal, klassifitseeritakse töötajaks või mittepalgaliseks töötajaks vastavalt tema põhitegevusele. |
Töötajad
11.12 |
Määratlus: töötajaid määratletakse kui isikuid, kes vastavalt kokkuleppele töötavad mingi residendist institutsionaalse üksuse heaks ja saavad selle eest tasu, mida kirjendatakse hüvitistena töötajatele.
Mõiste „töötajad” vastab ILO definitsioonile „tasustatav tööhõive”. Töösuhe on olemas juhul, kui ettevõtte ja isiku vahel on kohustuslikus või vabas vormis leping, mille mõlemad pooled sõlmivad vabatahtlikult ning mille alusel isik töötab ettevõtte heaks kas rahalise või mitterahalise tasu eest. Isik, kes on ühtaegu töötaja ja mittepalgaline töötaja, klassifitseeritakse töötajaks, kui palgatöö on sissetuleku järgi tema põhitegevus. Kui sissetuleku kohta andmed puuduvad, võib selle asemel kasutada töötunde. |
11.13 |
Hõlmatud on järgmised töötajate kategooriad:
|
11.14 |
Isikuid, kes ajutiselt ei tööta, peetakse samuti töötajateks, kui neil on ametlik töösuhe. See ametlik töösuhe tehakse kindlaks ühe või enama järgmise kriteeriumi alusel:
See puudutab isikuid, kes ei tööta ajutiselt haiguse või trauma, pühade või puhkuse, streigi või töösulu, haridus- või väljaõppepuhkuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse või vanemapuhkuse, majandustegevuse vähenemise tõttu või töö ajutise katkestusega seotud põhjustel, nagu halb ilm, mehaaniline või elektriline avarii, tooraine või kütuse puudus. Hõlmatud on samuti ajutine töölt puudumine muudel põhjustel, nii loaga kui ka ilma. |
Mittepalgalised töötajad
11.15 |
Määratlus: mittepalgalist töötajat määratletakse kui isikut, kes on selle juriidilise isiku õiguseta üksuse ainuomanik või ühisomanik, kus ta töötab, v.a need juriidilise isiku õiguseta üksused, mida peetakse kvaasikorporatiivseteks ettevõteteks. Isik, kes on ühtaegu töötaja ja mittepalgaline töötaja, klassifitseeritakse mittepalgaliseks töötajaks, kui mittepalgalise töötajana tegutsemine on sissetuleku järgi tema põhitegevus.
Kui sissetuleku kohta andmed puuduvad, võib selle asemel kasutada töötunde. Mittepalgalised töötajad võivad võrdlusperioodil ajutiselt mitte töötada. Mittepalgalistele töötajatele makstavad hüvitised on segatulu. |
11.16 |
Mittepalgaliste töötajate alla kuuluvad järgmised kategooriad:
Vabatahtlikud töötajad, kellele palka ei maksta, loetakse mittepalgaliste töötajate hulka, kui nende vabatahtliku tegevuse tulemus on kaupade tootmine, näiteks eluruumide, kirikute või muude objektide ehitamine. Kui aga nende vabatahtliku tegevuse tulemus on teenuste osutamine, näiteks tasuta hooldamine või koristamine, siis ei näidata neid tööhõive all, kuna need vabatahtlikud teenused ei kuulu tootmise alla. Ehkki teenused, mida kodumajapidamised eluruumide omanikuna iseendale osutavad, kuuluvad rahvamajanduse arvepidamise järgi tootmise piiridesse, ei ole nende teenuste tootmises tööjõusisendit, mistõttu eluruumide omanik-kasutajaid ei peeta mittepalgalisteks töötajateks. |
Tööhõive ja residentsus
11.17 |
Tootjaüksuste tegevuse tulemust võib tööhõivega võrrelda ainult siis, kui viimane hõlmab nii residendist kui ka mitteresidendist töötajaid, kes töötavad residendist tootjaüksuses.
Seetõttu hõlmab tööhõive ka järgmisi kategooriaid:
|
11.18 |
Järgmised kategooriad ei kuulu tööhõive alla:
|
11.19 |
Võimaldamaks üleminekut mõistetele, mida tööjõustatistikas üldiselt kasutatakse (residendist isikute tööhõive), soovitatakse ESAs eraldi kajastada järgmisi kategooriaid:
|
TÖÖTUS
11.20 |
Määratlus: kooskõlas ILO tööjõustatistikute 13. rahvusvahelise konverentsi kehtestatud suunistega, mida täpsustati täiendavalt Euroopa Liidu kontekstis komisjoni määrusega (EÜ) nr 1897/2000, (2) hõlmab tööpuuduse mõiste kõiki teatud vanusepiirist vanemaid isikuid, kes võrdlusperioodil
|
11.21 |
Need sammud võivad seisneda avaliku või erasektori tööbörsil registreerumises; taotluste esitamises tööandjatele; ehitusplatsidel, majandites, vabrikuväravates, turul või muudes kogunemispaikades „passimises”; ajalehekuulutuste avaldamises või neile vastamises; sõpradelt või sugulastelt abi otsimises; maa, ehitiste, masinate või seadmete otsimises, et luua oma isiklik ettevõte; lubade ja litsentside või rahaliste vahendite hankimises jne. |
AMETIKOHAD
11.22 |
Määratlus: ametikoht on üksikasjaliku või suusõnalise kokkuleppega isiku ja residendist institutsionaalse üksuse vahel töö tegemiseks vastava hüvitise eest kindlal perioodil või kuni edasise korralduseni.
Määratlus hõlmab järgmisi mõisteid:
Käesolev määratlus hõlmab nii töötaja kui ka mittepalgalise töötaja ametikohta. Töötaja ametikohaga on tegemist siis, kui isik kuulub teise institutsionaalsesse üksusse kui tööandja, ja mittepalgalise töötaja ametikohaga on tegemist juhul, kui isik kuulub samasse institutsionaalsesse üksusse kui tööandja. |
11.23 |
Ametikoha mõiste erineb eespool määratletud tööhõive mõistest järgmiste omaduste poolest:
|
Ametikohad ja residentsus
11.24 |
Ametikoht riigi majandusterritooriumil on üksikasjalik või suusõnaline kokkulepe isiku (kes võib olla resident mõnel teisel majandusterritooriumil) ja riigi residendist institutsionaalse üksuse vahel.
Tööjõusisendi mõõtmisel riigisiseses majandustegevuses on tähtis üksnes institutsionaalse tootjaüksuse residentsus, kuna sisemajanduse koguprodukti annavad oma osa ainult residendist tootjad. |
11.25 |
Lisaks:
|
VARIMAJANDUS
11.26 |
Põhimõtteliselt kuulub tootmistegevus, mida ei saa otseselt vaadelda, rahvamajanduse arvepidamise määratluse järgi tootmise piiridesse. Järgmised kolm tegevust on seetõttu hõlmatud:
Põhimõtteliselt sisaldub sellistele töötajatele makstav hüvitis kannetes „hüvitised töötajatele” ja „segatulu”. Seda kohandust tuleb arvesse võtta, kui arvutatakse suhtarve ja muid statistilisi näitajaid töötajate ja mittepalgaliste töötajatega seotud andmete alusel. Ebaseaduslikku tegevust, milles üks pooltest ei osale tahtlikult (nt vargus), ei käsitata majandustehinguna ning see ei kuulu tootmise piiridesse. |
TÖÖTATUD TUNDIDE KOGUARV
11.27 |
Määratlus: töötatud tundide koguarv väljendab töötaja või mittepalgalise töötaja ametikohal arvestusperioodil tegelikult töötatud tundide koguarvu, kui tema toodang kuulub tootmise piiridesse.
Kuna töötaja määratlus on lai, sest see hõlmab ajutiselt mittetöötavaid, kuid ametlikku töösuhet omavaid isikuid ja osaajaga töötajaid, siis soovitatakse tootlikkuse arvutamisel kasutada mitte isikute arvu, vaid töötatud tundide koguarvu. Töötatud tundide koguarv on sobivaim näitaja tööjõusisendite hindamisel rahvamajanduse arvepidamises. |
Tegelikult töötatud tunnid
11.28 |
Tegelikult töötatud tunnid on töötunnid, mille jooksul tegeleti tootmistegevusega, mis kuulub rahvamajanduse arvepidamise määratluse järgi tootmise piiridesse. ILO standardis, mis on esitatud tööaja mõõtmist käsitlevas ILO resolutsioonis, (3) mis võeti vastu tööjõustatistikute 18. rahvusvahelisel konverentsil (ICLS) 2008. aasta detsembris, määratletakse tegelikult töötatud tunde kui aega, mis kulutati kaupade tootmise ja teenuste pakkumisega seotud tegevusele kindla võrdlusperioodi vältel. Selles resolutsioonis on töötatud tunnid määratletud järgmiselt:
Need kriteeriumid on üksikasjalikumalt määratletud ICLSi 2008. aasta detsembris vastu võetud resolutsioonis, milles käsitletakse tööaja mõõtmist (4). |
11.29 |
Töötatud tundide koguarv väljendab töötaja ja mittepalgalise töötaja ametikohal arvestusperioodil tegelikult töötatud tundide koguarvu riigi majandusterritooriumil:
|
11.30 |
Mitmed ettevõtete vaatlused kajastavad tasustatud, mitte töötatud tunde. Neil juhtudel tuleb töötatud tunde hinnata iga ametikohtade rühma puhul eraldi, kasutades mis tahes kättesaadavat teavet tasulise puhkuse jne kohta. |
11.31 |
Äritsükli analüüsimiseks võib töötatud tundide koguarvu korrigeerida, kasutades selleks aasta standardset tööpäevade arvu. |
TÄISTÖÖAJA EKVIVALENT
11.32 |
Määratlus: täistööajaga ekvivalentne tööhõive, mis võrdub täistööajaga ekvivalentsete ametikohtade arvuga, kujutab endast töötatud tundide koguarvu ja riigi majandusterritooriumil täistööajaga ametikohadel töötatud aasta keskmise tundide arvu jagatist. |
11.33 |
Sellest määratlusest ei selgu siiski alati, kuidas seda näitajat arvutatakse. Kuna täistööaja pikkus on aja jooksul muutuv ja eri tegevusaladel erinev, tuleb kasutada meetodeid, millega määratakse iga ametikohtade rühma puhul kindlaks selliste ametikohtade keskmine osakaal ja keskmine töötundide arv, kus töötatakse täistööajast vähem. Kõigepealt peab igas ametikohtade rühmas kindlaks määrama normaalse täistöönädala. Tegevusalal määratletakse ametikohtade rühm vastavalt töötajate soole ja töö iseloomule. Nende näitajate väljaselgitamisel töötaja ametikohtade jaoks on sobivaks kriteeriumiks lepingus kindlaks määratud töötunnid. Täistööaja ekvivalent arvutatakse igas ametikohtade rühmas eraldi ja liidetakse siis kokku. |
11.34 |
Töötatud tundide koguarv on sobivaim näitaja tööjõusisendite hindamisel, aga selliste andmete puudumisel on lähedaseim samalaadne näitaja täistööaja ekvivalent. Seda on kergem leida ja see võimaldab koostada rahvusvahelisi võrdlusi riikidega, kes saavad välja arvutada üksnes täistööaja ekvivalendi. |
TÖÖTAJA TÖÖJÕUSISEND PÜSIVA HÜVITISE KORRAL
11.35 |
Määratlus: sama tüüpi ja sama kvalifikatsiooniga tööjõusisendite puhul mõõdab töötaja tööjõusisend püsiva hüvitise korral jooksvaid tööjõusisendeid, mida arvutatakse valitud baasperioodil kehtiva töötaja ametikohtade hüvitise alusel. |
11.36 |
Jooksvates hindades väljendatud töötajatele makstavate hüvitiste ja püsivhindades väljendatud töötaja tööjõusisendi jagatis annab hüvitise kaudse hinnaindeksi, mida saab võrrelda lõppkasutamise kaudse hinnaindeksiga. |
11.37 |
Mõiste „töötaja tööjõusisend püsiva hüvitise korral” eesmärk on kajastada muudatusi tööjõu koosseisus, näiteks madalamalt tasustatud töötajate liikumist kõrgemalt tasustatavate töötajate hulka. Efektiivse analüüsi võimaldamiseks tuleb seda teha tegevusala tasandil. |
TOOTLIKKUSE NÄITAJA
11.38 |
Määratlus: tootlikkuse näitaja kirjeldab tootmisprotsessi väljundit sisendühiku kohta. Näiteks sageli väljendatakse töö tootlikkust toodangu ja töötunni suhtena, mis on sisend. Seetõttu on oluline, et kui uuringus kasutatavad väljundid põhinevad rahvamajanduse arvepidamise näitajatel, oleksid ka uuringus kasutatavad tööjõusisendid oma mõistete ja hõlmavuse poolest selle süsteemiga kooskõlas. |
(1) http://www.ilo.org/global/statistics-and-databases/standards-and-guidelines/resolutions-adopted-by-international-conferences-of-labour-statisticians/WCMS_087481/lang–en/index.htm
(2) Komisjoni 7. septembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1897/2000, millega kohaldatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 577/98 (tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses) tööpuuduse mõiste osas (EÜT L 228, 8.9.2000, lk 18).
(3) http://www.ilo.org/global/statistics-and-databases/standards-and-guidelines/resolutions-adopted-by-international-conferences-of-labour-statisticians/WCMS_112455/lang–en/index.htm
(4) http://www.ilo.org/global/statistics-and-databases/standards-and-guidelines/resolutions-adopted-by-international-conferences-of-labour-statisticians/WCMS_112455/lang–en/index.htm
12. PEATÜKK
KVARTAALNE RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE
SISSEJUHATUS
12.01 |
Selles peatükis on esitatud kvartaalse rahvamajanduse arvepidamise peamised põhimõtted ja selle eripära. |
12.02 |
Kvartaalne rahvamajanduse arvepidamine on rahvamajanduse arvepidamine, mille puhul on vaatlusperioodiks kvartal. See on ühtsete kvartaalsete näitajate süsteem. Kvartaalne rahvamajanduse arvepidamine pakub üldist arvepidamisraamistikku, mille raames saab majandusandmeid kvartaalselt koondada ja esitada majandusanalüüsiks, otsuste tegemiseks ja poliitika kujundamiseks sobival kujul. |
12.03 |
Kvartaalne rahvamajanduse arvepidamine põhineb samadel põhimõtetel ja definitsioonidel ning samasugusel struktuuril nagu aastane rahvamajanduse arvepidamine. Kvartaalses rahvamajanduse arvepidamises kasutatakse aastase rahvamajanduse arvepidamise põhimõtteid, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti. |
12.04 |
Kvartaalne rahvamajanduse arvepidamine hõlmab kogu kontode ja bilansside kogumit. Praktikas aga ei ole kvartaalne rahvamajanduse arvepidamine andmete kättesaadavusest ja ressurssidest tingitud ning ajaliste piirangute tõttu nii täielik kui aastane rahvamajanduse arvepidamine.
Aastase rahvamajanduse arvepidamisega võrreldes on kvartaalne rahvamajanduse arvepidamine piiratuma ulatusega. Keskendutakse SKP mõõtmisele, kaupade ja teenuste pakkumise ja tarbimise ning tulude moodustamise mõõtmisele. Vähe on üksikasju tegevusalade ja konkreetsete tehingute kohta. See tähendab kompromissi arvepidamise õigeaegsuse ning ulatuse, üksikasjalikkuse ja usaldusväärsuse vahel. |
12.05 |
Aastase rahvamajanduse arvepidamisega võrreldes koostatakse ja avaldatakse kvartaalne rahvamajanduse arvepidamine sagedamini. See annab varasema ülevaate majanduse arengusuundadest ning seda saab kasutada aastase rahvamajanduse arvepidamise kohta varajase arvestuse tegemiseks. |
12.06 |
Kvartaalse rahvamajanduse arvepidamise näitajate aegread peegeldavad oma kvartaalsest sagedusest tulenevalt sesoonsust ja neid mõjutavad kalendrisündmused. Sesoonsuse mõju silutakse sesoonse ja kalendrimõjude korrigeerimise kaudu. |
12.07 |
Kvartaalne rahvamajanduse arvepidamine tugineb aastase arvepidamisega võrreldes piiratumale hulgale andmeallikatele ja selle koostamine nõuab statistiliste ja ökonomeetriliste meetodite suuremat kasutamist. Kvartaalse rahvamajanduse arvepidamise koostamiseks on kaks lähenemisviisi: otsene ja kaudne lähenemisviis. |
12.08 |
Otsene lähenemisviis põhineb samasugustel kvartaalsete intervallide järel kättesaadavatel andmeallikatel, nagu kasutatakse aastase arvepidamise koostamisel, ning selle lähenemisviisi puhul kohaldatakse samasuguseid koostamismeetodeid. Kaudse lähenemisviisi korral kasutatakse statistilisi ja ökonomeetrilisi hindamismeetodeid, mille puhul kasutatakse aastase arvepidamise andmeid ja lühemaid ajavahemikke hõlmavaid näitajaid, et aastaste kalkulatsioonide põhjal interpoleerida ja ekstrapoleerida. Valiku tegemine nende lähenemisviiside vahel sõltub sellest, kas aastase arvepidamise koostamisel kasutatud teave on samas vormis kättesaadav kvartaalsel tasandil. |
12.09 |
Kvartaalse rahvamajanduse arvepidamise eesmärk erineb aastase rahvamajanduse arvepidamise eesmärgist. Kvartaalne rahvamajanduse arvepidamine keskendub majanduse lühiajalisele arengule ja selle eesmärk on sidusalt mõõta sellist arengut rahvamajanduse arvepidamise raamistikus. Rõhuasetus on kasvumääradel ja nende ajalistel omadustel, nagu kiirenemine, aeglustumine ja suund. Aastane rahvamajanduse arvepidamine keskendub majanduse struktuurile ja tasemetele ning kasvumääradele.
Aastane rahvamajanduse arvepidamine on kvartaalsest rahvamajanduse arvepidamisest vähem sobiv äritsükli analüüsimiseks, sest aastased andmed ei kajasta majanduse lühiajalist arengut. |
12.10 |
Kvartaalset rahvamajanduse arvepidamist võib kasutada aastase rahvamajanduse arvepidamise koostamisel. See parandab aastase rahvamajanduse arvepidamise usaldusväärsust ja õigeaegsust ning mõnes riigis põhineb aastane arvepidamine ühe aasta kohta koostatud kvartaalsete rahvamajanduse arvepidamise andmete agregeerimisel. Need erinevad funktsioonid kajastavad erinevusi andmete kättesaadavuses ja koostamise protsessis. |
12.11 |
Kvartaalse rahvamajanduse arvepidamise koostamisel kasutatakse mitmeid erinevaid andmeid, näiteks lühiajalised statistilised andmed tootmise, hindade, tööhõive ja väliskaubanduse kohta, ettevõtjate ja tarbijate usaldusnäitajad ja haldusandmed, nagu käibemaksutulu. Nende näitajatega võrreldes pakub kvartaalne rahvamajanduse arvepidamine:
|
12.12 |
Kvartaalse rahvamajanduse arvepidamise katvus vastab aastase arvepidamise katvusele, hõlmates kogu kontode kogumit ja vastavaid koondnäitajaid, samuti pakkumise ja kasutamise raamistikku. Siiski on teabe halvema kättesaadavuse ja arvepidamise kvartaalse koostamise tulemuseks tavaliselt kvartaalse rahvamajanduse arvepidamise väiksem katvus ja ulatus.
Kvartaalne rahvamajanduse arvepidamine sisaldab järgmist:
Neid elemente täiendatakse arvepidamise koostamise eesmärgil tavaliselt pakkumise ja kasutamise lihtsustatud raamistikuga. |
KVARTAALSE RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE ERIJOONED
12.13 |
Kvartaalse rahvamajanduse arvepidamise koostamise puhul eriti olulisi küsimusi kirjeldatakse järgmistes punktides, lühidalt on need järgmised:
|
Kirjendamise aeg
12.14 |
Kvartaalse rahvamajanduse arvepidamise suhtes kohaldatakse samu kirjendamise aega käsitlevaid eeskirju, mida aastase arvepidamise suhtes. Kuid kirjendamise ajaga seoses kerkivad lühema kirjendamisperioodi tõttu esile mõõtmise eriprobleemid. See mõjutab eelkõige järgmisi elemente kajastavaid näitajaid:
|
12.15 |
Kvartaalseks rahvamajanduse arvepidamiseks on oluline aasta konkreetsesse perioodi koondunud tegevuse ja rahavoogude kirjendamine. Selliste tegevuste, näiteks põllumajandus-, ehitus- ja turismitoodangu maht sõltub kvartalite lõikes teatavatest välistest teguritest, nagu ilm ja riiklikud pühad. Palkade, maksude, sotsiaaltoetuste ja dividendide maksmist võivad mõjutada ajutised kvartaalsed tegurid, nt palkade puhul ühes kuus makstud aastapreemiad. Eksimine selliste sündmuste aja ja mahu mõõtmisel põhjustab eksimusi kvartaalse kasvu mõõtmisel. |
Lõpetamata toodang
12.16 |
Lõpetamata toodang on toodang, mis ei ole veel tarnimiseks valmis. See juhtub siis, kui tootmine toimub ühest perioodist pikema ajavahemiku jooksul. Pikad tootmistsüklid esinevad sellistes tegevusalades nagu põllumajandus, ehitus, masina- ja laevaehitus, autotööstus ning selliste teenuste puhul nagu tarkvaraarendus, arhitektuuriteenused, filmitööstus või suurte spordivõistluste korraldamine. Selliste pikkade tootmisprotsessidega kaasneb tihti valmidusastmeline tasumine, eelkõige selliste tegevuste puhul nagu laeva- ja lennukiehitus, veinitootmine ja reklaamilepingud.
Sellise tootmise mõõtmine eeldab, et üks protsess jagatakse eri perioodideks. Kvartaalse rahvamajanduse arvepidamise puhul on see keerulisem kui aastase rahvamajanduse arvepidamise puhul. Siiski kohaldatakse lõpetamata toodangu kvartaalsel ja aastasel mõõtmisel samu põhimõtteid. |
Ühe aasta jooksul konkreetsesse perioodi koondunud tegevus
12.17 |
Toodangu jaotamine aja jooksul tekkinud kulude põhjal on tavapärane viis toodangu jaotamiseks perioodidele tekkepõhise arvestuse järgi, kuid seda ei saa alati täiel määral kohaldada. Toodangut ei jaotata perioodidele, kus tootmine puudub, isegi kui on olemas jooksvad kulud. Seda kohaldatakse eelkõige kapitali kasutamisega seotud kulude suhtes, nt rendimaksed sisseseade kasutamise eest. Seda võib kohaldada põllumajanduse suhtes, kus tootmine võib teatavatel perioodidel täielikult puududa. Toodanguta perioode võib ette tulla ka toiduainetööstuses, mis sõltub saagist saadavatest toodetest. |
Pika intervalliga maksed
12.18 |
Kogu aasta jooksul toimuvate tegevuste puhul on pika intervalliga maksed sellised maksed, mis tehakse kord aastas või harvade osamaksetena kogu aasta jooksul. Selliste maksete näited on dividendi- ja intressimaksed, maksud, toetused ja töötajatele mõeldud preemiad, nt aastalõpupreemiad ja puhkusetoetused. Kõik sellised jaotustehingud kirjendatakse tekkepõhiselt, st nõude tekkimise, mitte selle tasumise ajal. Kirjendamise aeg on oluline ka aastases rahvamajanduse arvepidamises, kuna mõned maksed võivad osaliselt olla seotud mõne teise eelarveaastaga. |
12.19 |
Kirjendamise aja küsimustega tegelemiseks eristatakse kahte liiki makseid:
|
12.20 |
Tekkepõhise kirjendamise põhimõtete kohaldamine kvartaalsete andmete suhtes võib olla väga keeruline ja vaja on alternatiivseid meetodeid, näiteks korrigeeritud kassapõhine kirjendamine või maksete jaotamine perioodidele sellisel viisil, mis moonutab aegridade tunnuseid võimalikult vähe. |
Kiirhinnangud
12.21 |
Kvartaalse rahvamajanduse arvepidamine annab ülevaate majanduse olukorrast kiiresti pärast vaatlusaluse kvartali lõppu. Sellise teabe õigeaegne kättesaadavus aitab majandustrende välja selgitada ja tõlgendada. Seetõttu koostavad riikide statistikaametid üha sagedamini peamiste makromajanduslike koondnäitajate (sealhulgas SKP kasv ja kvartaalse rahvamajanduse arvepidamise indikaatorid) kiirhinnanguid. |
12.22 |
Kiirhinnang on majandusliku muutuja varajane arvestus kõige hiljutisema vaatlusperioodi kohta. Kiirhinnang arvutatakse mittetäielike andmete põhjal, kuid koostamise aluseks on sama statistiline ja ökonomeetriline mudel mis tavalise kvartaliarvestuse puhul. Kiirhinnangute koostamisel kasutatakse võimalikult palju andmeid. Kiirhinnangu ja tavalise kvartaliarvestuse erinevused on järgmised:
|
Kvartaalse rahvamajanduse arvepidamise tasakaalustamine ja hinnangute ühildamine
12.23 |
Kvartaalne rahvamajanduse arvepidamine koosneb kvartalipõhiselt koostatud kontode ühtsest kogumist. Nimetatud arvepidamine on rahvamajanduse arvepidamise raamistiku lahutamatu osa ja on kooskõlas aastase arvepidamisega. |
12.24 |
Kvartaalse arvepidamise sisemine järjepidevus tagatakse kontode pakkumise ja kasutamise prognooside kvartalipõhise vastavusseviimisega. Kooskõla aastase arvepidamisega tagatakse kas kvartaalse arvepidamise ja aastase arvepidamise võrdleva analüüsiga või aastase arvepidamise tuletamisega kvartaalse arvepidamise põhjal. |
Tasakaalustamine
12.25 |
Tasakaalustamine on rahvamajanduse arvepidamise koostamise lahutamatu osa. Selle raames kasutatakse optimaalselt ära erinevaid teabeallikaid, mis on aluseks erinevatele arvepidamises esitatavatele näitajatele. Üldjoontes on tasakaalustamise eesmärk sobitada SKP koostamise ja muude arvepidamise osade suhtes kehtivate erinevate lähenemisviiside aluseks olevad statistilised baasandmed pakkumise ja kasutamise raamistikku ja kasutada nii kogu kättesaadavat teavet võimalikult tõhusalt. |
12.26 |
Aastase arvepidamise suhtes kohaldatavaid tasakaalustamise põhimõtteid ja menetlusi kohaldatakse ka kvartaalse arvepidamise suhtes koos lisamenetlustega, mis kajastavad koostamise kvartaalset sagedust. Sellised lisamenetlused kajastavad kvartaalse arvepidamise järgmisi omadusi:
Lihtsustatud kvartaalne pakkumise ja kasutamise raamistik on abiks kvartaalse rahvamajanduse arvepidamise tasakaalustamisel. Kui aastaseid pakkumise ja kasutamise tabeleid koostatakse regulaarselt, saab kvartaalsetes pakkumise ja kasutamise tabelites esitatud teabe siduda üheselt aastaste tabelitega osana tasakaalustamise ja võrdleva analüüsi protsessist. |
Kooskõla kvartaalse ja aastase arvepidamise vahel – hinnangute ühildamine
12.27 |
Kvartaalse arvepidamise kooskõlastamist aastase arvepidamisega võib käsitleda kahel moel:
|
12.28 |
Lahknevused kvartaalses ja aastases arvepidamises tulenevad peamiselt erinevate allikate kasutamisest ning ühistest allikatest pärineva teabe kättesaadavusest. |
12.29 |
Kvartaalsete ja vastavate aastaste koondnäitajate kooskõlla viimiseks saab kasutada mitmeid erinevaid meetodeid.
Ideaalne meetod on teha kindlaks lahknevuste põhjused ja kogu olemasolevat teavet kasutades saada uued, kooskõlastatud kvartaalsed ja aastased koondandmed. Hinnangute ühildamise tehnikad tagavad kooskõla kahe koondandmete kogumi vahel, võttes ühe standardiks ja viies teise sellega vastavusse, kasutades mitmesuguseid meetodeid alates lihtsast matemaatilisest kohandamisest keerukate statistiliste ja ökonomeetriliste menetlusteni. Hinnangute ühildamise tehnikate eesmärk on tagada kahe koondandmete kogumi arvestuslik sidusus, et seejuures oleks tagatud muutuste või muude kindlaksmääratud kriteeriumite kajastamine. Hinnangute ühildamine on arvepidamise koostamise lahutamatu osa ja see tuleks põhimõtteliselt viia läbi võimalikult üksikasjalike andmete tasandil. Praktikas võib see tähendada, et eri aegridade hinnangute ühildamine viiakse läbi aja jooksul etapiviisiliselt, kasutades mõne aegrea juba võrreldud andmeid teiste aegridade hindamiseks, pärast mida järgneb hinnangute ühildamise teine või kolmas voor. |
12.30 |
Kui võrdlusaluseks võetakse kvartaalsed koondandmed, tuletatakse aastased koondandmed sobivate kvartaalsete näitajate lisamisega. Sellisel juhul on kooskõla tagatud. |
12.31 |
Sageli kasutatakse kvartaalsete ja aastaste koondandmete kooskõlla viimisel mitme hinnangute ühildamise meetodi segu: näiteks võidakse esialgsed aastased prognoosid saada kvartaalsete andmete agregeerimisega ja kui aastane teave on kättesaadav ja aastased koondandmed on läbi vaadatud, kohaldatakse vastavate kvartaalsete näitajate läbivaatamiseks aastast võrdlusalust. |
Aheldamise meetodil saadud hinna- ja mahumuutuse näitajad
12.32 |
Aastases rahvamajanduse arvepidamises toimub hinna- ja mahumuutuse mõõtmine põhimõtteliselt aastase ahelindeksi abil. Sidususe tagamiseks peavad hinna- ja mahumuutuse kvartaalsed näitajad olema kooskõlas aheldamise meetodil saadud aastaste näitajatega. |
12.33 |
Kooskõla hinna- ja mahumuutusi kajastavate näitajate vahel kvartaalses ja aastases arvepidamises eeldab kas seda, et aastased näitajad saadakse kvartaalsete näitajate alusel, või seda, et kvartaalsed andmed viiakse kooskõlla hinnangute ühildamise tehnikaid kasutades. See peab paika isegi juhul, kui on täidetud põhitingimus, et kvartaalsed ja aastased näitajad saadakse samu koostamis- ja esitusmeetodeid kasutades (nt sama indeksivalem, baasaasta ja võrdlusperiood). Ranget kooskõla ei ole võimalik saavutada, sest indeksi matemaatilise vormi tõttu ei kajasta kvartaalsed indeksid enamasti täpselt sama kasvu kui vastavad aastased indeksid. |
12.34 |
Kuigi kvartaalsed aheldamise meetodil saadud mahunäitajad võivad põhineda aheldamise kvartaalsel kasutamisel, kohaldatakse aheldamist üldiselt kord aastas. Kvartaalsed mahunäitajad aheldatakse kord aastas. |
12.35 |
Kvartaalse rahvamajanduse arvepidamise aheldatud mahunäitajad kajastavad mahu kvartaalseid muutusi, kasutades eelmise aasta aastaseid keskmisi hindu. Kvartaalsete mahuindeksite aastasel aheldamisel võib kasutada kolme lähenemisviisi:
Aegrea loomine, kasutades selleks ühte kolmest aheldamise tehnikast, tingib tavaliselt muutusi tulemuseks saadud aheldatud aegrea komponentide struktuuris; nende muutuste mõju sõltub valitud aheldamise tehnikast ja hinnastruktuuris aja jooksul toimuvast muutusest. |
12.36 |
Eelmise aasta keskmiste hindade meetodi puhul kasutatakse eelmise aasta keskmisi väärtusi, mis on väljendatud eelmise aasta hindades. Tulemuseks on kvartaalsete mahunäitajate aastased koondnäitajad, mis on identsed eraldi saadud aastase rahvamajanduse arvepidamise aheldatud näitajatega. Lisaks ei mõjuta aegrea katkemine eelmise kvartali põhjal arvutatud muutusemäärasid sama kalendriaasta piires 1.–4. kvartalis. Mahunäitajaid mõjutab siiski aegrea katkemine aasta neljanda kvartali ja järgmise aasta esimese kvartali vahel, mis kajastub ka vastavas eelmise kvartali põhjal arvutatud muutusemääras. |
12.37 |
Seevastu eelmise aasta ühe kvartali baasil tehtav arvestus annab tulemuseks moonutusteta eelmise kvartali põhjal arvutatud muutusemäärad aasta kõigi kvartalite kohta, sest aheldamisel võetakse aluseks asjaomasele aastale eelneva aasta neljanda kvartali näitajad väljendatuna selle aasta keskmistes hindades. Erinevalt eelmise aasta keskmiste hindade meetodist annab eelmise aasta ühe kvartali baasil tehtav arvestus tulemuseks kvartaalsed aheldatud aegread, mis ei ole kooskõlas eraldi saadud aastase rahvamajanduse arvepidamise aheldatud aegridadega. |
12.38 |
Aheldamine eelmise aasta sama kvartali baasil annab tulemuseks moonutusteta, eelmise aasta põhjal arvutatud kasvumäärad aasta kõigi kvartalite kohta, sest aheldamisel võetakse aluseks asjaomasele aastale eelneva aasta sama kvartali näitajad väljendatuna kõnealuse aasta keskmistes hindades. Selle lähenemisviisi kasutamisel saadud tulemusi mõjutavad igas kvartalis toimuvad struktuurilised katkestused, mis mõjutavad iga eelmise kvartali põhjal arvutatud muutusemäära. Sellest tulenevalt mõjutab aheldamine eelmise aasta sama kvartali baasil kõige enam aegridu aasta piires. |
12.39 |
Eeldusel, et aastane asendusmõju (hinnastruktuuri muutusest tingitud mahumuutused) on väike, annavad need mahtude kvartalite baasil aheldamise kolm meetodit väga sarnased tulemused.
Praktilistel kaalutlustel, näiteks tagamaks kvartaalse kasvu kooskõla aastase aheldatud kasvuga ning arvutamise lihtsuse ja läbipaistvuse tagamiseks, soovitatakse kasutada eelmise aasta keskmiste hindade meetodit. |
Sesoonne ja kalendaarne korrigeerimine
12.40 |
Sesoonsus on mis tahes nähtus, mis kordub regulaarselt iga aasta samal perioodil.
Näiteks suvine jäätisemüük. Sesoonne korrigeerimine tasandab regulaarselt korduvate sündmuste mõjud, kuid see ei elimineeri ebakorrapäraste tegurite mõju. Sesoonne korrigeerimine võtab arvesse ka kuu/kvartali erinevast pikkusest tulenevat mõju. Sesoonse korrigeerimise tulemused kajastavad tavapäraseid ja korduvaid sündmusi läbi kogu tegevuse toimumise aasta. Sesoonse korrigeerimise tulemused toovad sesoonselt korrigeerimata tulemustega võrreldes selgemini esile näiteks järgmised eripärad:
|
12.41 |
Kalendrimõju on järgmiste nähtuste mõju vaatlusalusele aegreale:
|
12.42 |
Rahvamajanduse arvepidamise kvartaalsete koondnäitajate kasvutrendi jälgimist segavad sesoonsed ja kalendaarsed komponendid kvartaalsetes rahvamajanduse arvepidamise näitajate aegridades. Seepärast aitab sesoonne ja kalendaarne korrigeerimine teha järeldusi kvartaalse rahvamajanduse arvepidamise näitajate trendide kohta; lisaks toob sesoonne korrigeerimine esile suuremate ebakorrapäraste tegurite või sündmuste mõju ning aitab kvartaalse rahvamajanduse arvepidamise statistika kaudu mõista majandusarengut. |
12.43 |
Sesoonne kõikumine on tavaliselt energiakasutuse, turismitegevuse, ilmaolude (mis mõjutavad välitegevusi, nt ehitust), preemiate maksmise ja kindlatel kuupäevadel paiknevate riiklike pühade varieerumisest tuleneva ning samuti igasuguste institutsionaalsete või haldustavade mõju tulemus. Sesoonne varieerumine kvartaalses rahvamajanduse arvepidamises sõltub samuti kasutatavatest andmeallikatest ja koostamismeetoditest. |
12.44 |
Sesoonsete tegurite usaldusväärseks hindamiseks võib aegridu olla vaja eeltöödelda. Sellega välditakse olukorda, kus erindid (nt aditiivsed erindid, ajutised muutused ja tasemenihked), kalendrimõjud ja riiklikud pühad mõjutavad sesoonse komponendi kvaliteeti. Erindid peaksid jääma nähtavaks sesoonselt korrigeeritud andmetes, välja arvatud juhul, kui need on tekkinud vigade tõttu, sest need võivad kajastada konkreetseid sündmusi, nagu streigid, loodusõnnetused jmt. Seetõttu tuleks erindid pärast sesoonsete komponentide hindamist aegridadesse taas lisada. |
Sesoonselt korrigeeritud aheldatud mahunäitajate koostamise järjestus
12.45 |
Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud kvartaalse rahvamajanduse arvepidamise aheldatud mahunäitajad saadakse olemasolevate baas- või koondnäitajate alusel rea toimingute kohaldamise tulemusena, mille hulka kuuluvad sesoonne ja kalendaarne korrigeerimine, aheldamine, hinnangute ühildamine ja tasakaalustamine. |
12.46 |
Kvartaalse rahvamajanduse arvepidamise sesoonselt korrigeeritud aheldatud mahunäitajate koostamisprotsessi eri etappide järjestus sõltub tootmisprotsessi eripärast ja andmete agregeerituse tasemest selles etapis, mille käigus seda rakendatakse.
Ideaalis saadakse sesoonselt korrigeeritud aheldatud mahunäitajad aheldatud aegridade sesoonse korrigeerimisega, millele järgneb korrigeeritud aheldatud aegridade hinnangute ühildamine. |
12.47 |
On olemas kvartaalse rahvamajanduse arvepidamise koostamise süsteemid, kus saadakse väga üksikasjalikud sesoonselt korrigeeritud andmed ja seda isegi tasandil, kus aheldamist ei ole kasutatud, nt kvartaalse rahvamajanduse arvepidamise koostamisel kvartaalsete pakkumise ja kasutamise tabelite põhjal. Sellisel juhul on toimingute järjestus järgmine: sesoonne korrigeerimine, sellele järgnevad tasakaalustamine, aheldamine ja hinnangute ühildamine. Detailsemal tasandil ei pruugi sesoonse komponendi hinnangud olla nii usaldusväärsed kui kvartaalse rahvamajanduse arvepidamise kõrgematel tasanditel. Sellisel juhul tuleb erilist tähelepanu pöörata sesoonse komponendi läbivaatamisele. Lisaks ei tohi sesoonselt korrigeeritud andmete tasakaalustamine ja aheldamine luua aegrea jaoks uut sesoonset mõju. |
12.48 |
Kvartaalse rahvamajanduse arvepidamise mahunäitajaid eelmise aasta keskmistes hindades saab aheldada eelmise aasta ühe kvartali baasil, eelmise aasta keskmiste hindade baasil või eelmise aasta sama kvartali baasil. Kvartaalse rahvamajanduse arvepidamise mahunäitajate sesoonse korrigeerimise aspektist eelistatakse aheldamist eelmise aasta ühe kvartali baasil või eelmise aasta keskmiste hindade baasil. Aheldamist eelmise aasta sama kvartali baasil ei soovitata, sest see võib tuua kaasa aegrea katkemise kõigi järjestikuste kvartalite vahel. |
12.49 |
Sesoonselt korrigeeritud aheldatud kvartaalsed mahunäitajad tuleb viia kooskõlla vastavate sesoonselt korrigeerimata aheldatud aastanäitajatega, kasutades selleks hinnangute ühildamist või vastavaid meetodeid, mis viivad miinimumini aegrea eelmise kvartali põhjal arvutatud kasvunäitajatele avalduva mõju. Hinnangute ühildamine on nõutav puhtalt praktilistel kaalutlustel, nt aastaste keskmiste kasvumäärade kooskõla tagamiseks. Hinnangute ühildamise tulemusena ei tohi aegrea jaoks luua uut sesoonset mõju. Sesoonselt korrigeeritud rahvamajanduse kvartaalses arvestuses tuleb lähtuda sõltumatult saadud korrigeerimata aheldatud aasta aegreast. Soovitava järjepidevuse osas võib teha erandeid, kui sesoonsus muutub kiiresti. |
12.50 |
Kalendrimõju võib jagada sesoonseks ja mittesesoonseks komponendiks. Esimene vastab tavalisele kalendriolukorrale, mis kordub igal aastal sama tsüklilisusega; teine vastab kalendripõhiste muutujate (nt töö-/kauplemispäevade arv, liikuvad pühad ja liigaastast tulenev lisapäev) kõrvalekalletele kuu- või kvartalispetsiifilisest keskmisest. |
12.51 |
Kalendaarne korrigeerimine kõrvaldab aegreast sellised mittesesoonsed kalendrikomponendid, mille kohta on olemas statistilised tõendid ja majanduslik põhjendus. Kalendrimõjud, mille osas aegridu korrigeeritakse, peaksid olema eristatavad ja ajas piisavalt püsivad või siis peaks olema võimalik modelleerida nende mõju muutust ajas. |
13. PEATÜKK
REGIONAALNE ARVEPIDAMINE
SISSEJUHATUS
13.01 |
Käesolevas peatükis kirjeldatakse regionaalset arvepidamist üldiselt ja selgitatakse selle eesmärki ja peamisi põhimõtteid ning tüüpilisi selle koostamisega seotud küsimusi. |
13.02 |
Määratlus: regionaalne arvepidamine kujutab endast rahvamajanduse arvepidamise regionaalset versiooni. Regionaalse arvepidamise tulemusel esitatakse peamised koondnäitajad (näiteks kogulisandväärtus tegevusalade kaupa ja kodumajapidamiste sissetulekud) piirkondade kaupa. |
13.03 |
Regionaalses arvepidamises kasutatakse rahvamajanduse arvepidamise mõisteid, kui käesolevas peatükis ei ole märgitud teisiti.
Rahvamajanduse kogunäitajad ei kajasta erinevusi erinevate piirkondade majandustingimuste ja majandusliku tulemuslikkuse vahel. Elanikkond ja majandustegevus ei jaotu üldjuhul piirkondade vahel ühtlaselt. Linnapiirkonnad on üldiselt spetsialiseerunud teenustele, samal ajal kui põllumajandus, kaevandustegevused ja tootmine toimub pigem maapiirkondades. Olulised küsimused, nagu üleilmastumine, innovatsioon, elanikkonna vananemine, maksustamine, vaesus, töötus ja keskkond, on sageli regionaalse majandusliku mõõtmega. Regionaalne arvepidamine on seega rahvamajanduse arvepidamise oluline täiendus. |
13.04 |
Regionaalne arvepidamine koosneb samadest kontodest kui rahvamajanduse arvepidamine ning toob esile regionaalsed majandusstruktuurid, arengusuunad ja erinevused. Tulenevalt kontseptuaalsetest ja mõõtmisalastest raskustest on regionaalse arvepidamise ulatus ja detailsus piiratum kui rahvamajanduse arvepidamise puhul.
Tabelid regionaalse tootmistegevuse kohta tegevusalade kaupa näitavad:
Kodumajapidamiste sissetulekute regionaalne arvepidamine näitab kodumajapidamiste esmaseid tulusid ja kasutatavat tulu piirkondade kaupa ning tulu allikaid ja jaotust eri piirkondades. |
13.05 |
Mitmes liikmesriigis on eri tasandi regioonidel otsuste tegemisel oluline autonoomia. Sellistele regioonidele vastav regionaalne arvepidamine on seetõttu oluline riikliku ja regionaalpoliitika jaoks. |
13.06 |
Regionaalne arvepidamine on oluline ka spetsiifilistel halduseesmärkidel, nt:
|
13.07 |
Regionaalset arvepidamist saab kasutada paindlikult erinevatel agregeerituse tasemetel. See ei vasta mitte ainult geograafilistele regioonidele. Geograafilised regioonid võib grupeerida ka vastavalt majandusstruktuurile, asukohale ja majandussuhetele teiste (naaber)regioonidega. See on eriti kasulik selleks, et analüüsida riigi ja Euroopa majandusstruktuure ja arengut. |
13.08 |
Regionaalne arvepidamine koostatakse otse kogutud piirkondlike andmete ning eeldustel põhinevate regionaalse jaotusega riiklike andmete põhjal. Mida täielikumad on otse kogutud andmed, seda väiksem on eelduste roll. Piisavalt täielike, ajakohaste ja usaldusväärsete piirkondlike andmete puudumisel on regionaalse arvepidamise koostamiseks vaja kasutada eeldusi. See tähendab, et mõned piirkondadevahelised erinevused ei pruugi regionaalses arvepidamises kajastuda. |
REGIONAALNE TERRITOORIUM
13.09 |
Regionaalne majandus on osa antud riigi kogumajandusest. Kogumajandust defineeritakse institutsionaalsete üksuste ja sektorite kaudu. See koosneb kõigist institutsionaalsetest üksustest, mille peamine majandushuvide kese asub riigi majandusterritooriumil (vt punkt 2.04). Majandusterritoorium ei kattu täpselt geograafilise territooriumiga (vt punkt 2.05). Riigi majandusterritoorium on jaotatud regionaalseteks territooriumideks ja regioonideväliseks territooriumiks. |
13.10 |
Regionaalne territoorium koosneb riigi majandusterritooriumi sellisest osast, mida saab otseselt siduda teatava regiooniga, sealhulgas kõik vabatsoonid, tollilaod ja tollivabad vabrikud. |
13.11 |
Regioonideväline territoorium koosneb riigi majandusterritooriumi osadest, mida ei saa otseselt siduda ühegi regiooniga. See hõlmab järgmist:
|
13.12 |
NUTSi klassifikatsioon võimaldab Euroopa Liidu majandusterritooriumi ühtsel viisil liigendada. Riiklikel eesmärkidel võib regionaalse arvepidamise koostada ka detailsemal regionaalsel tasandil. |
ÜKSUSED JA REGIONAALNE ARVEPIDAMINE
13.13 |
Rahvamajanduses tehakse vahet kaht tüüpi üksuste vahel. Esiteks, andmed institutsionaalsete üksuste kohta näitavad tulu-, kapitali- ja finantstehingute voogusid, muid voogusid ja bilansse. Teiseks, andmed kohalike tegevusalaüksuste (toimlate) kohta näitavad voogusid, mis tekivad tootmisprotsessis ning kaupade ja teenuste kasutamisel. |
Institutsionaalsed üksused
13.14 |
Regionaalse arvepidamise puhul võib sõltuvalt regionaalsest tasandist eristada kaht liiki institutsionaalseid üksusi.
|
13.15 |
Uniregionaalsete institutsionaalsete üksuste kõik tehingud on seotud piirkonnaga, kus asub üksuste peamine majandushuvide kese. Kodumajapidamiste peamiste majandushuvide kese asub piirkonnas, mille residendid nad on, mitte piirkonnas, kus nad töötavad. Muude uniregionaalsete üksuste peamiste majandushuvide kese asub selles piirkonnas, kus nad paiknevad. |
13.16 |
Mõningaid multiregionaalsete üksuste tehinguid ei saa regionaliseerida. See puudutab suuremat osa jaotus- ja finantstehinguid. Sellest tulenevalt ei märgita regionaalsel tasandil multiregionaalsete üksuste tasakaalustavaid kirjeid (nagu sääst ja netolaenuandmine). |
Kohalikud tegevusalaüksused (toimlad) ja regionaalsed tootmistegevused tegevusalade kaupa
13.17 |
Ettevõtted võivad tegeleda tootmisega mitmes asukohas ja regionaalse arvepidamise koostamiseks on vaja jaotada tegevused vastavalt asukohale. Asukoha järgi jaotatud ettevõtteid nimetatakse kohalikeks üksusteks. |
13.18 |
Institutsionaalseid üksusi saab kasutada majanduse tootmistegevuste kirjeldamiseks tegevusalade kaupa. Selle tulemuseks on heterogeensed tegevusalad, kuna paljudel ettevõtetel on olulisi kõrvaltegevusi, mis erinevad nende põhitegevusest. Samuti on selle tulemuseks, et mõne tegevusala puhul moodustab põhitoode ainult väikese osa kogutoodangust. Et saavutada tootjate rühmad, mis oleksid oma toodangu, kulude struktuuri ja tootmistehnoloogia poolest homogeensemad, jagatakse ettevõtted väiksemateks ja homogeensemateks üksusteks. Neid nimetatakse kohalikeks tegevusalaüksusteks (toimlateks). |
13.19 |
Kohalik tegevusalaüksus on osa tegevusalaüksusest, mis vastab kohalikule üksusele. Kui tegevusalaüksus on kaasatud tootmistegevusse mitmes piirkonnas, jagatakse teave tegevusalaüksuse kohta osadeks, et saaks koostada regionaalse arvepidamise. Selle teabe osadeks jagamiseks on vaja teavet töötajatele makstavate hüvitiste või selle puudumisel tööhõive kohta ning kapitali kogumahutuse kohta põhivarasse. Ettevõtete puhul, mis asuvad ainult ühes kohas ja mille põhitegevus moodustab suurema osa nende lisandväärtusest, võrdub kohalik tegevusalaüksus ettevõttega. |
13.20 |
Piirkonna tegevusala koosneb grupist kohalikest tegevusalaüksustest, mis tegelevad sama või samalaadse tegevusalaga. |
13.21 |
Kohaliku tegevusalaüksuse määratlemisel tuleb eristada kolme olukorda:
|
13.22 |
Tootmistehingud kohalike tegevusalaüksuste vahel, mis kuuluvad samasse institutsionaalsesse üksusse, kuid asuvad eri piirkondades, kirjendatakse. Samas ei kirjendata abitegevusalade toodete tarneid kohalike tegevusalaüksuste vahel, välja arvatud juhul, kui need on vaadeldavad (vt punkt 1.31). See tähendab, et kirjendatakse ainult põhi- ja kõrvaltegevusalade toodangu tarned kohalike tegevusalaüksuste vahel samas ulatuses, nagu seda tehakse rahvamajanduse arvepidamises. |
13.23 |
Kui ainult abitegevusaladega tegelev ettevõte on statistiliselt vaadeldav, st kui eraldi arvepidamine tema tootmise kohta on kergesti kättesaadav, või kui selle asukoht on geograafiliselt erinev tema poolt teenindatavate ettevõtete asukohast, kirjendatakse see eraldi üksusena ja kantakse nii rahvamajanduse kui ka regionaalses arvepidamises tema põhitegevusalale vastava tegevusalade klassifikaatori alla. Kui sobivad algandmed puuduvad, hinnatakse abitegevusalade toodangut kulude summeerimise kaudu. |
REGIONALISEERIMISE MEETODID
13.24 |
Regionaalne arvepidamine põhineb regionaalse territooriumi residentidest üksuste tehingutel. Üldiselt koostatakse regionaalne arvepidamine järgmisi meetodeid kasutades:
|
13.25 |
Alt-üles-meetod regionaalsete koondnäitajate hindamiseks seisneb andmete kogumises otse residentidest üksustelt ning regionaalsete hinnangute koostamises liitmise teel.
Pseudo-alt-üles-meetod on lubatud, kui andmed kohalike tegevusalaüksuste kohta ei ole kättesaadavad. Kohalike tegevusalaüksuste andmeid saab hinnata ettevõtte, tegevusalaüksuse või kohaliku üksuse andmete põhjal, kasutades jaotusmudeleid. Hinnangud liidetakse, et saada regionaalsed koondandmed, nagu alt-üles-meetodi puhul. Andmete koostamise protsessi teises etapis ühtlustatakse alt-üles-hinnangud rahvamajanduse arvepidamise koondandmetega. |
13.26 |
Kui teave on kättesaadav ainult selliste üksuste tasandil, mis sisaldavad mitut kohalikku tegevusalaüksust, mis tegelevad eri tegevustega ja tegutsevad eri piirkondades, kasutatakse regionaalse jaotuse koostamiseks tegevusalade kaupa selliseid näitajaid nagu töötajatele makstavad hüvitised ja tööhõive piirkondade kaupa. |
13.27 |
Ülalt-alla-meetodi puhul jaotatakse riigi kogunäitajad piirkondade vahel ilma residentidest üksuseid piirkonniti eristamata. Riigi andmed jaotatakse, kasutades näitajat, mis jaotatakse piirkondade vahel samal moel kui hinnatav muutuja.
Residendist üksuse mõistet on vaja selleks, et nõutud muutuja regionaalse jaotuse saamiseks kasutatud näitaja puhul oleks tagatud piirkonna täielik kaetus. |
13.28 |
Alt-üles-meetodeid nende puhtal kujul kasutatakse harva. Samuti on võimalik kasutada segameetodeid. Näiteks on muutuja või koondmuutuja regionaalne hinnang võimalik alt-üles-meetodiga ainult makroregioonide tasandil. Hinnangu koostamiseks täpsemal regionaalsel tasandil kasutatakse sellisel juhul ülalt-alla-meetodit. |
13.29 |
Regionaalsete väärtuste kaudsele mõõtmisele eelistatakse otsest mõõtmist. Kui kohaliku tegevusalaüksuse tasandil on olemas täielikud ja usaldusväärsed mikroandmed, arvutatakse vastavate riigi tasandi väärtustega põhimõtteliselt seotud regionaalsed väärtused alt-üles-meetodi abil. Et saavutada ühilduvus rahvamajanduse arvepidamisega, viiakse need regionaalse arvepidamise hinnangud vastavusse rahvamajanduse arvepidamise koondnäitajatega. |
13.30 |
Kaudsel mõõtmisel riigi koondnäitajate ja mõõdetava muutujaga vastavusse viidud näitaja põhjal võib esineda mõõtmisvigu. Näiteks riigi näitajad kogulisandväärtuse kohta tegevusalade kaupa saab regionaliseerida, kasutades piirkonna tööhõivestatistikat, tehes seejuures eelduse, et iga tegevusala puhul on kogulisandväärtus töötaja kohta kõigis piirkondades sama. Arvepidamise koostamine tegevusalade üksikasjaliku jaotuse tasemel parandab ülalt-alla-arvutusi. |
13.31 |
Tootmise koondnäitajad on seotud piirkonnaga, mille resident on vastavaid tehinguid tegev üksus. Kohaliku tegevusalaüksuse residentsus on põhiline kriteerium nende koondnäitajate jagamisel regioonide vahel. Residentsuse põhimõtet eelistatakse territoriaalsele lähenemisviisile, kus tootmistegevused regionaliseeritakse tegevuse toimumise koha põhjal. |
13.32 |
Teatavate tegevusalade puhul, nagu ehitus, energiatootmine ja -jaotus, kommunikatsioonivõrgud, transport ja finantsvahendus, ning mõnede tehingute puhul kodumajapidamiste arvepidamises, nagu omanditulu, esineb teatavaid probleeme regionaliseerimisega. Regionaalse arvepidamise rahvusvahelise võrreldavuse huvides kasutatakse samu või samalaadseid tulemusi andvaid koostamismeetodeid. |
13.33 |
Kapitali kogumahutus põhivarasse regionaliseeritakse omandiõiguse põhjal. Multiregionaalsete üksuste põhivara seostatakse kohaliku tegevusalaüksusega, kus seda vara kasutatakse. Kasutusrendilepingu alusel kasutatav põhivara kirjendatakse vara omaniku piirkonnas, kapitalirendilepingu alusel kasutatav põhivara kirjendatakse kasutaja piirkonnas. |
TOOTMISTEGEVUSE KOONDNÄITAJAD
Kogulisandväärtus ja sisemajanduse koguprodukt piirkondade kaupa
13.34 |
Regionaalse SKP hindamiseks võib kasutada kolme meetodit: tootmise, sissetulekute ja tarbimise meetod. |
13.35 |
Tootmise meetodi puhul mõõdetakse regionaalset SKPd turuhindades, mis on alushindades kogulisandväärtuse summa pluss tootemaksud, millest on maha arvatud tootesubsiidiumid. Kogulisandväärtus alushindades on alushindades toodangu ja ostjahindades vahetarbimise vahe. |
13.36 |
Sissetulekute meetodi puhul mõõdetakse regionaalset SKPd turuhindades, mõõtes ja liites kogumajanduse tulude konto (hüvitised töötajatele, tegevuse koguülejääk pluss tootmismaksud miinus -subsiidiumid) moodustamise regionaalse osa erinevad kasutused. Teave töötajatele makstavate hüvitiste ja tööhõive kohta tegevusalade kaupa on sageli kättesaadav piirkondlikul tasandil. Seda teavet kasutatakse kogulisandväärtuse hindamiseks tegevusalade kaupa kas otse või tootmise meetodi kaudu. Regionaalse SKP puhul kattub sissetulekute meetod tootmise meetodiga. |
13.37 |
Teave tegevuse koguülejäägi kohta tegevusala ja piirkonna kaupa pole enamasti kättesaadav. Teavet turutootjate tegevuse koguülejäägi kohta saab tuletada ettevõtete raamatupidamisaruannetest. Jaotus institutsionaalse sektori ja piirkonna kaupa ei ole sageli kättesaadav. See takistab sissetulekute meetodi kasutamist regionaalse SKP hindamisel. |
13.38 |
Tootmismaksud (millest on maha arvatud subsiidiumid) sisaldavad tootemakse (millest on maha arvatud subsiidiumid) ja muid tootmismakse (millest on maha arvatud subsiidiumid). Tootemaksude (millest on maha arvatud subsiidiumid) jaotamist käsitletakse punktis 13.43. Muude tootmismaksude (millest on maha arvatud subsiidiumid) kohta võib teave olla kättesaadav tegevusalade kaupa, nt ettevõtlusuuringutest või järeldades asjaomase tegevusala konkreetset liiki maksust või subsiidiumist. Siis saab seda kasutada näitajana kogulisandväärtuse regionaliseerimiseks. |
13.39 |
Andmete vähesuse tõttu tarbimise meetodit regionaalse SKP mõõtmiseks ei kasutata. Andmeid on vähe, kui vaadata näiteks otsest teavet piirkondadevaheliste müügi- ja ostutehingute kohta ning ekspordi ja impordi jaotust piirkondade vahel. |
FISIMi jaotamine kasutavate tegevusalade vahel
13.40 |
Kaudselt mõõdetavaid finantsvahendusteenuseid (FISIM) käsitletakse regionaalses arvepidamises samamoodi kui rahvamajanduse arvepidamises. FISIMi vahetarbimise jaotamine kasutavate tegevusalade kaupa piirkondade vahel on problemaatiline, sest hinnangud laenu- ja hoiusejääkide kohta ei ole tavaliselt piirkondade kaupa kättesaadavad. Sellisel juhul jaotatakse FISIM kasutavate tegevusalade vahel, kasutades paremuselt teist meetodit: jaotamisel kasutatakse näitajatena piirkondlikku kogutoodangut või kogulisandväärtust tegevusalade kaupa. |
Tööhõive
13.41 |
Regionaalse tootmise näitajad on vastavuses tööhõive hinnangutega vastavas piirkonnas, kui tööhõive hõlmab nii residente kui ka mitteresidente, kes töötavad regionaalsete tootjaüksuste heaks. Piirkonna tööhõive määratletakse kooskõlas rahvamajanduse tööhõivet ja residentsust käsitlevate põhimõtetega (vt punkt 11.17). |
Hüvitised töötajatele
13.42 |
Tootmise puhul jaotatakse töötajatele makstavad hüvitised nende kohalike tegevusalaüksuste vahel, kus inimesed töötavad. Kui need andmed ei ole kättesaadavad, jaotatakse töötajatele makstavad hüvitised paremuselt teise meetodi alusel, st töötundide põhjal. Kui kättesaadavad ei ole ei andmed töötajatele makstavate hüvitiste ega töötundide kohta, kasutatakse kohalike tegevusalaüksuste töötajate arvu. Töötajatele makstavad hüvitised kodumajapidamiste arvepidamises regionaliseeritakse residentsuse põhjal. |
Üleminek regionaalselt kogulisandväärtuselt regionaalsele SKP-le
13.43 |
Selleks et arvutada piirkondade SKPd turuhindades, jaotatakse tootemaksud ja -subsiidiumid regioonide vahel. Kokkuleppe kohaselt jaotatakse need piirkonnaülesed maksud ja subsiidiumid regiooni kõigi tegevusalade alushindades kogulisandväärtuse suhtelise suuruse põhjal. Alternatiivseid jaotamise meetodeid võib rakendada iga juhtumi puhul eraldi teatavate territooriumide puhul, kus on spetsiaalne finantssüsteem, mille tulemusena on riigis märkimisväärsed erinevused tootemaksude ja -subsiidiumide määrades. |
13.44 |
Näitajad elaniku kohta saab arvutada kõigi piirkondade SKP kohta. Neid näitajaid ei arvutata regioonideväliste näitajate puhul. |
13.45 |
Regionaalset SKPd elaniku kohta võivad oluliselt mõjutada pendelrände vood piirkondade vahel. Pendelrände netovoog piirkonda muudab tootlikkuse suuremaks, kui oleks võimalik residentidest tööealise elanikkonna puhul. SKP elaniku kohta on suhteliselt suur pendelrände sissevooga piirkondades ja suhteliselt väike väljavooga piirkondades. |
Regionaalse kogulisandväärtuse kasvumäär
13.46 |
Hinna- ja mahumuutuste mõõtmisel kohaldatakse regioonide puhul samu põhimõtteid kui rahvamajanduse arvepidamises. Siiski on piirkondlike andmetega seotud mõned probleemid, mis muudavad nende põhimõtete rakendamise piirkondade suhtes keeruliseks. Näited probleemidest on järgmised:
|
13.47 |
Tavaliselt kasutatav lähenemine on seega regionaalse lisandväärtuse deflateerimine tegevusalade kaupa, toetudes riigi tasandil tegevusalade kaupa esitatud hinnamuutustele. See toimub kõige üksikasjalikumal tasemel, mille kohta kogulisandväärtus jooksevhindades on kättesaadav. Arvesse võetakse erinevusi riiklike ja regionaalsete hinnamuutuste vahel, mis tulenevad erinevustest tegevusalade majandusstruktuuris. Siiski on sellel lahendusel nõrku külgi, kui riiklike ja regionaalsete hinnamuutuste erinevus on suur. Sellised erinevused on näiteks:
|
13.48 |
Regionaalse lisandväärtuse deflateerimiseks kasutatakse:
|
KODUMAJAPIDAMISTE TULUDE REGIONAALNE ARVEPIDAMINE
13.49 |
Tulude jaotamise ja ümberjaotamise tulemuseks on tasakaalustavad kirjed, milleks on esmased tulud ja kasutatav tulu. Regionaalses arvepidamises piirdutakse nende tulude näitajate puhul kodumajapidamistega. |
13.50 |
Kodumajapidamiste regionaalne arvepidamine kujutab endast vastava rahvamajanduse arvepidamise regionaalset versiooni. Mõõtmisega seotud põhjustel piirdub see arvepidamine:
Arvepidamises kirjendatakse piirkonna residentidest kodumajapidamiste esmased tulud ja kasutatav tulu (vt tabel 13.1). Tabel 13.1. Kodumajapidamiste tulude regionaalne arvepidamine
|
13.51 |
Kodumajapidamiste regionaalne arvepidamine põhineb regiooni residentidest kodumajapidamistel. Residentidest kodumajapidamiste liikmete arv annab kokku regiooni residendist kogurahvastiku. |
13.52 |
Riiklikul tasandil rakendatavaid kodumajapidamiste residentsuse määramise reegleid kasutatakse ka kodumajapidamiste regionaalses arvepidamises. Erandina käsitatakse üliõpilasi ja pikaajalisi patsiente vastuvõtva piirkonna residentidena, kui see asub samas riigis kui nende elukoharegioon ja kui nad on seal rohkem kui üks aasta. |
13.53 |
Kodumajapidamiste arvepidamist võib laiendada tulude kontode kasutamise abil. See nõuab kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutusi käsitleva rahvamajanduse arvepidamise statistika jaotamist piirkondade kaupa ja kodumajapidamiste pensionifondide eraldiste netoväärtuse muutusest tulenevat korrigeerimist. Kodumajapidamiste regionaalne sääst on tasakaalustav kirje. |
13.54 |
Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste jaotamine piirkondade vahel nõuab usaldusväärset regionaalset teavet näiteks kodumajapidamiste eelarve laiendatud uuringust. Selline regionaalne jaotus aga sageli puudub ja rahvamajanduse arvepidamises hinnatakse kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutusi sageli muu teabe põhjal. Sellises olukorras on regionaalse jaotuse koostamine raskem. |
13.55 |
Valitsemissektor võib mängida olulist rolli, pakkudes kodumajapidamistele mitterahaliste sotsiaalsiiretena haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid. Nende mitterahaliste sotsiaalsiirete roll on riigiti väga erinev ja võib ka aja jooksul oluliselt muutuda. Mitterahaliste sotsiaalsiirete jaotamine piirkondade vahel eeldab, et kasutada on kodumajapidamiste tegeliku lõpptarbimise ja kodumajapidamiste kasutada oleva tulu korrigeeritud andmed. Arvestades mitterahaliste sotsiaalsiirete olulist rolli mõnes liikmesriigis, võib kodumajapidamiste tegelikku lõpptarbimist ja tegelikku kasutatavat tulu liikmesriikides võrreldes saada teistsugused tulemused kui siis, kui võrrelda kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutusi ja kasutatavat tulu. |
14. PEATÜKK
KAUDSELT MÕÕDETAVAD FINANTSVAHENDUSTEENUSED (FISIM)
FISIMI MÕISTE JA NENDE KASUTAJATE JAOTAMISE MÕJU PEAMISTELE KOONDNÄITAJATELE
14.01 |
Üks traditsiooniline viis finantsteenuste osutamiseks on teha seda finantsvahenduse kaudu. See on protsess, mille käigus finantsasutus, näiteks pank, võtab vastu hoiuseid üksustelt, kes soovivad saada oma vahenditelt intresse, ja laenab neid üksustele, kelle oma vahendid ei ole nende vajaduste rahuldamiseks piisavad. Pank loob seega mehhanismi, mis võimaldab esimesel üksusel laenata raha teisele üksusele. Raha välja laenav üksus nõustub madalama intressimääraga kui see, mida maksab laenuvõtja. Baasintressimäär on intressimäär, millega nii laenuandja kui ka laenuvõtja on nõus tehingut sooritama. Vahe baasintressimäära ning tegelikult hoiustajale makstud ja laenuvõtjalt nõutud intressimäära vahel on teenustasu kaudselt mõõdetava finantsvahendusteenuse (FISIM) eest. Kogu FISIM on laenuvõtja ja laenuandja makstud kaudsete tasude summa. |
14.02 |
Siiski juhtub harva, et finantsasutuse poolt välja laenatud vahendite summa kattub täpselt seal hoiustatud summaga. Osa rahast võib olla hoiustatud, kuid mitte veel välja laenatud; osa laenudest võib olla rahastatud panga omavahenditest ja mitte laenatud vahenditest. Siiski saab hoiustaja sama intressisumma ja vahendusteenuse, sõltumata sellest, kas tema hoiustatud raha laenatakse välja või mitte, ning laenuvõtja maksab sama intressimäära alusel ja saab sama vahendusteenuse sõltumata sellest, kas talle laenatud raha tuleb panga vahendusel hoiustajatelt või panga omavahenditest. Seetõttu arvutatakse FISIM kõigi finantsasutuse pakutavate laenude ja hoiuste põhjal, sõltumata vahendite allikast. Kirjendatud intresside summad arvutatakse, korrutades baasintressimäära kõnealuse laenu või hoiuse summaga. Nende summade ja tegelikult finantsasutuselt saadud või talle makstud summade vaheline erinevus kirjendatakse laenuvõtja või hoiustaja poolt finantsasutusele makstud kaudse teenustasuna. Süsteemis intressidena kirjendatud summasid nimetatakse „ESA intressideks” ja tegelikult finantsasutuselt saadud või talle makstud kogusummat „pangaintressideks”. Kaudsete teenustasude kogusumma on pankade laenuintressid, millest on maha arvatud ESA laenuintressid samade laenude kohta, pluss ESA hoiuseintressid, millest on maha arvatud pankade hoiuseintressid samade hoiuste kohta. |
14.03 |
FISIMi kohaldatakse ainult finantsasutustelt võetud laenude ja nende juures hoiustatud hoiuste suhtes. Kõnealused finantsasutused ei pea olema residendid, samuti ei pea finantsasutuste kliendid olema residendid. FISIMi võib importida ja eksportida. Finantsasutused ei pea pakkuma korraga nii hoiuste vastuvõtmise kui ka laenuandmise teenuseid. Näiteks jaemüüjate finantsasutustest tütarettevõtted annavad laenu, kuid ei võta vastu hoiuseid. FISIMi võib vastu võtta rahalaenaja, kellel on piisavalt üksikasjalik arvepidamine selleks, et teda saaks käsitada korporatiivse või kvaasikorporatiivse ettevõttena. |
14.04 |
Et hinnata FISIMi jaotamise mõju SKP-le ja rahvatulule, võrreldes olukorraga, kus FISIMi ei jaotata, tuleb vaadelda viit olukorda:
|
14.05 |
Punktis 14.04 kirjeldatud viie juhtumi põhjal saame teha järgmise kokkuvõtte FISIMi jaotamise mõju kohta SKP-le ja rahvatulule.
|
FISIMI KOGUTOODANGU ARVUTAMINE SEKTORITES S.122 JA S.125
14.06 |
FISIMi toodavad finantsvahendajad: keskpank (S.121); hoiuseid kaasavad ettevõtted, v.a keskpank (S.122); muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide (S.125).
FISIMi arvutamisel keskendutakse allsektoritele S.122 ja S.125; kokkuleppe kohaselt ei arvutata FISIMi keskpangale (vt VI osa). |
Vajalikud statistilised andmed
14.07 |
Allsektorite S.122 ja S.125 kohta on vaja tabelit, kus on esitatud nelja kvartali keskmistatud andmed laenujääkide ja hoiuste kohta kasutajasektorite kaupa ja vastavate lisandunud intresside kohta. Intressid arvutatakse pärast seda, kui intressitoetused on ümber jagatud nende saajate vahel. |
Baasintressimäärad
14.08 |
Allsektoritesse S.122 ja S.125 kuuluvate finantsvahendajate bilansis olevad residentüksuste laenud ja hoiused tuleb rühmitada, et eristada laene ja hoiuseid, mis on:
Lisaks tuleb välismaailma laenud ja hoiused (S.2) rühmitada mitteresidentidest finantsvahendajate laenudeks ja hoiusteks ning muude mitteresidentide laenudeks ja hoiusteks. |
Sisemine baasintressimäär
14.09 |
Residentidest finantsvahendajate FISIMi toodangu saamiseks residentidest institutsionaalsete kasutajasektorite lõikes leitakse sisemine baasintressimäär allsektorite S.122 ja S.125 sisestelt või vahelistelt laenudelt saadava intressi ning allsektorite S.122 ja S.125 siseste või vaheliste laenujääkide suhtena järgmiselt:
Teoreetiliselt on sisemine baasintressimäär sama ka siis, kui laenuandmete asemel kasutada hoiuseandmeid. Vastuolude tõttu andmetes on hoiuseandmete põhjal tehtud hinnangud erinevad laenuandmete põhjal tehtud hinnangutest. Kui hoiuseandmed on usaldusväärsemad, tuleks sisemine baasintressimäär arvutada pankadevaheliste hoiuste põhjal järgmise suhtena:
Kui laenude ja hoiuste andmed on võrdselt usaldusväärsed, tuleks sisemine baasintressimäär arvutada pankadevaheliste laenude ja hoiuste põhjal, arvutades finantsvahendajatevahelistelt laenudelt saadavate intresside ja hoiustelt makstavate intresside summa ning finantsvahendajate juures teiste finantsvahendajate nimel olevate laenujääkide ja hoiuste jääkide suhtarvu. Juhul kui residentidest finantsvahendajad annavad oma residentidest klientidele laene ja võtavad neilt vastu hoiuseid välisvaluutas, tuleb arvutada mitu sisemist baasintressimäära valuutade või valuutagruppide kaupa, kui see parandab hinnanguid märgatavalt. Selleks tuleb valuutade või valuutagruppide kaupa eristada nii sisemise baasintressimäära arvutamine kui ka residentidest finantsvahendajate laenud ja hoiused kõigi residentidest kasutajasektorite suhtes. |
Välised baasintressimäärad
14.10 |
FISIMi impordi ja ekspordi kindlaksmääramiseks kasutatav baasintressimäär on keskmine pankadevaheline intressimäär, mida kaalutakse laenu- ja hoiusejääkide tasemetega finantsvahendajate bilanssides olevates jaotustes „laenud residentidest finantsvahendajate ja mitteresidentidest finantsvahendajate vahel” ja „ühest küljest residendist finantsvahendajate ja teisest küljest mitteresidentidest finantsvahendajate vahelised hoiused”. Seega arvutatakse väline baasintressimäär, jagades residentidest finantsvahendajate ja mitteresidentidest finantsvahendajate laenude intresside ja hoiuste intresside summa residentidest finantsvahendajate ja mitteresidentidest finantsvahendajate vaheliste laenude ja hoiuste jäägi summaga.
Eri valuutade või valuutagruppide kohta tuleb arvutada mitu välist baasintressimäära, kui iga valuuta või valuutagrupi puhul on kättesaadavad andmed järgmiste kategooriate kohta ja kui see parandab märgatavalt hinnangute kvaliteeti:
|
FISIMi üksikasjalik jaotus institutsionaalsete sektorite lõikes
14.11 |
Kokkuleppe kohaselt ei arvutata pankadevahelist FISIMi residendist finantsvahendajate vahel ega residendist ja mitteresidendist finantsvahendajate vahel. FISIMi arvutatakse ainult institutsionaalsete mittepangandussektori kasutajate suhtes.
Iga institutsionaalse mittefinantsvahendussektori puhul on vaja andmeid vastavalt järgmisele residendist finantsvahendajate laenude ja hoiuste tabelile:
Kogu FISIM institutsionaalsete sektorite lõikes saadakse institutsionaalsele sektorile antud laenude FISIMi ja institutsionaalse sektori paigutatud hoiuste FISIMi summana. Institutsionaalsele sektorile antud laenude FISIM = laenudelt saadav intress – (laenujäägid × sisemine baasintressimäär). Institutsionaalse sektori paigutatud hoiuste FISIM = (hoiuste jäägid × sisemine baasintressimäär) – hoiustelt makstav intress. Osa toodangust eksporditakse; finantsvahendajate bilansside põhjal võime märgata:
FISIMi eksport saadakse välist pankadevahelist baasintressimäära kasutades, lahutades mitteresidentidele (v.a finantsvahendajad) antud laenude puhul saadavatest intressidest välise baasintressimääraga korrutatud laenujäägi. FISIMi eksport mitteresidentide (v.a finantsvahendajad) paigutatud hoiuste pealt = (hoiuste jäägid × väline baasintressimäär) – makstav intress. Kui eri valuutade või valuutagruppide kohta kasutatakse erinevaid baasintressimäärasid, jagatakse laenud ja hoiused nii institutsionaalsete sektorite kui ka nende valuutade (või valuutagruppide) kaupa, milles nad on esitatud. |
Kodumajapidamiste kasutatava FISIMi rühmitamine vahe- ja lõpptarbimiseks
14.12 |
Kodumajapidamistes kasutatav FISIM jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:
Prognoosi meetod nõuab kodumajapidamistele antud laenude (laenujäägid ja intressid) jaotamist järgmistesse kategooriatesse:
Kodumajapidamistele kui juriidilise isiku õigusteta üksuste omanikele antavad laenud ja eluasemelaenud esitatakse erinevate finants- ja rahandusstatistikate laenujaotustes tavaliselt eraldi. Muud kodumajapidamiste laenud saadakse jääkliikmena, lahutades kaks eespool nimetatud laenukategooriat laenude kogusummast. Kodumajapidamistele antavate laenude FISIM tuleks jaotada kolme kategooria vahel kõigi kolme rühma laenujääke ja intresse käsitleva teabe põhjal. Eluasemelaenud ei ole samad mis hüpoteeklaenud, kuna hüpoteeklaenude otstarve võib olla erinev. Kodumajapidamiste hoiused rühmitatakse järgmiselt:
Kui puudub statistika kodumajapidamiste kui juriidilise isiku õigusteta üksuste omanike hoiuste kohta, arvutatakse hoiuste jääk, kasutades ühte järgmistest meetoditest.
Kodumajapidamiste hoiuste FISIM tuleb jaotada majapidamiste kui juriidilise isiku õigusteta üksuste omanike hoiuste FISIMi ja kodumajapidamiste kui tarbijate hoiuste FISIMi vahel nende kahe rühma hoiuste keskmise jäägi põhjal, milleks võib muude andmete puudumisel kasutada sedasama intressimäära. Kui üksikasjalikud andmed kodumajapidamiste laenude ja hoiuste kohta puuduvad, võib teise võimalusena jaotada kodumajapidamiste FISIMi vahetarbimise ja lõpptarbimise lõikes, eeldades, et kodumajapidamised on kõik laenud võtnud tootjatena või eluruumi omanikena ja et kodumajapidamised on kõik hoiused paigutanud tarbijatena. |
FISIMI IMPORDI ARVUTAMINE
14.13 |
Mitteresidentidest finantsvahendajad annavad residentidele laene ja saavad residentidelt hoiuseid. Iga institutsionaalse sektori kohta on vaja andmeid vastavalt järgmisele tabelile.
Iga institutsionaalse sektori FISIMi import arvutatakse järgmiselt:
Soovitatav on kasutada valuutade või valuutagruppide lõikes mitut välist baasintressimäära (vt punkt 14.10). |
FISIM MAHUNÄITAJATES
14.14 |
FISIMi mahunäitajad arvutatakse, kasutades laenude ja hoiuste jääke, mis on deflateeritud baasperioodi hindadesse, kasutades üldist hinnaindeksit, näiteks sisemaise lõppnõudluse kaudset hinnadeflaatorit.
FISIMi hinnal on kaks komponenti: esiteks erinevus panga intressimäära ja baasintressimäära vahel (hoiuste puhul vastupidi), mis moodustab finantsvahendaja saadud kasumimäära; teiseks hinnaindeks, mida kasutatakse laenude ja hoiuste jäägi deflateerimiseks baasperioodi hindadega. FISIM mahunäitajates arvutatakse järgmiselt:
Baasperioodi kasumimäär laenudelt = laenude tegelik intressimäär - baasintressimäär. Baasperioodi kasumimäär hoiustelt = baasintressimäär – hoiuste tegelik intressimäär. Nominaalväärtuses võrdub tegelik kasumimäär FISIMi ja jääkide suhtega, seega saame tegeliku kasumimäära asendamisel selle suhtega järgmised valemid.
|
FISIMI ARVUTAMINE TEGEVUSALADE LÕIKES
14.15 |
FISIMi jaotamisel kasutavate tegevusalade vahel lähtutakse iga tegevusala laenude ja hoiuste jäägist, või kui see teave ei ole usaldusväärne, iga tegevusala toodangust. |
KESKPANGA TOODANG
14.16 |
Keskpanga toodangut mõõdetakse kokkuleppe kohaselt kulude, st vahetarbimise, töötajatele makstavate hüvitiste, põhivara kulumi ja muude tootmismaksude miinus -subsiidiumide summana. FISIMi keskpangale ei arvutata.
Keskpanga poolt nii residentidest kui ka mitteresidentidest üksustele esitatud teenus- ja vahendustasude arved otseselt mõõdetavate teenuste eest jaotatakse asjaomastele üksustele. Ainult see osa keskpanga kogutoodangust, mida ei müüda (kogukulud miinus teenus- ja vahendustasud), tuleb kokkuleppe kohaselt jaotada muude finantsvahendajate (allsektor S.122 – hoiuseid kaasavad ettevõtted, v.a keskpank, ja allsektor S.125 – muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide) vahetarbimisena proportsionaalselt iga allsektori lisandväärtusele. Allsektorite S.122 ja S.125 kontode tasakaalu viimiseks tuleb nende vastava keskpanga teenuste vahetarbimise summa tasakaalustada keskpangalt saadud jooksva siirdega (D.759 – mitmesugused muud jooksvad siirded) sama summa ulatuses. |
15. PEATÜKK
LEPINGUD, RENDI-/ÜÜRILEPINGUD JA LITSENTSID
SISSEJUHATUS
15.01 |
Lepingud on kokkulepped tingimuste kohta, mille alusel kliendile tarnitakse kaupu, osutatakse teenuseid ja antakse varasid. Kaupade, teenuste või varade otsest müüki käsitlevate lepingute alusel määratakse kindlaks tehingu väärtus ja kirjendamise aeg, mis kaupade puhul on omandiõiguse ülemineku aeg. Ajaline erinevus makse tegemise ja kirjendamise aja vahel on kajastatud kirjetes, mis on kirjendatud finantskontos muude saadavate/makstavate arvetena. |
15.02 |
Rendi-/üürilepingud, litsentsid ja load on lepingud, mis määravad kindlaks maksete klassifitseerimise ja varade majandusliku omandiõiguse, ning mõned neist lepingutest on mittefinantsvara eraldi liik. |
15.03 |
Käesolevas peatükis käsitletakse mitmeotstarbeliste lepingute erinevate rühmade ning nendega seotud voogude ja varade kirjendamist järgmises seitsmes osas:
|
KASUTUSRENDI, LOODUSVARADE RENDI JA KAPITALIRENDI ERINEVUS
15.04 |
Mittefinantsvarade puhul eristatakse kolme liiki rendilepinguid (vt tabel 15.1):
Kõik need rendilepingud on seotud mittefinantsvara kasutamisega.
|
15.05 |
Igal varal, nagu kaubal ja teenusel, loodusvaral, finantsvaral või kohustusel, on nii juriidiline omanik kui ka majanduslik omanik. Paljudel juhtudel on majanduslik ja juriidiline omanik sama. Kui majanduslik omanik ja juriidiline omanik ei ole sama, siis juriidiline omanik on andnud vastutuse vara majandustegevuses kasutamisega seotud riski eest majanduslikule omanikule koos kaasnevate hüvedega. Vastutasuks võtab juriidiline omanik majanduslikult omanikult vastu maksed muu riskide ja hüvede paketi eest.
Tabel 15.1. Kolme erinevat liiki rendi kirjendamine
Tabel 15.2. Kolme erinevat liiki rendilepingu kirjendamine tehingu liigi põhjal
|
15.06 |
Määratlus: kauba ja teenuse, loodusvara, finantsvara või kohustuse majanduslik omanik on institutsionaalne üksus, kellel on õigus saada hüvesid, mis on seotud vara kasutamisega majandustegevuse käigus, sest ta on võtnud enda kanda kaasnevad riskid. |
15.07 |
Määratlus: kauba ja teenuse, loodusvara, finantsvara ja kohustuse juriidiline omanik on institutsionaalne üksus, kellel on seadusjärgselt püsivalt õigus saada nende varadega seotud hüvesid. |
Kasutusrent
15.08 |
Määratlus: kasutusrent on rent, mille puhul juriidiline omanik on omanik ka majanduslikus mõttes, võttes enda kanda varaga kaasnevad tegevusriskid ja saades varast majanduslikku kasu, küsides tasu selle kasutamise eest tootmistegevuses. |
15.09 |
Kasutusrendi üks tunnus on, et juriidiline omanik vastutab vara remondi ja hoolduse eest. |
15.10 |
Kasutusrendi korral jääb vara rendileandja bilanssi. |
15.11 |
Toodetud varade eest kasutusrendi alusel tehtud makseid nimetatakse rendiks ning neid kirjendatakse maksetena teenuse eest (vt tabel 15.2). Kasutusrendi eripära on parim kirjeldada seoses seadmetega, sest kasutusrendilepingutes käsitletakse sageli sõidukeid, kraanasid, puurmasinaid jne. Kasutusrendilepingu võib siiski sõlmida mis tahes mittefinantsvara kohta. Rendileandja osutatud teenus ei ole pelgalt varaga varustamine. See sisaldab ka muid elemente, nagu mugavus ja turvalisus. Seadmete puhul on rendileandjal või seadmete omanikul tavaliselt heas töökorras seadmete tagavara, mida saab nõudmisel või lühikese etteteatamisajaga rentida. Rendileandja peab tavaliselt olema seadmete käitamise spetsialist. See on oluline väga keerukate seadmete, näiteks arvutite puhul, sest rendilevõtjal ei pruugi olla vajalikke teadmisi või vahendeid selleks, et seadmeid nõuetekohaselt hooldada. Rendileandja võib tõsise või pikaajalise rikke korral ka seadmed asendada. Hoone puhul on rendileandja vastutav hoone struktuurilise terviklikkuse eest ja näiteks on ta vastutav asendamise eest loodusõnnetusest põhjustatud kahju korral ning tavaliselt on tema ülesanne tagada, et liftid, kütte- ja ventilatsioonisüsteemid toimiksid nõuetekohaselt. |
15.12 |
Kasutusrent arenes algselt välja, et vastata nende kasutajate vajadustele, kes vajavad teatavat liiki seadmeid ainult korrapäraste ajavahemike järel. Mitmed kasutusrendilepingud on sõlmitud lühikeseks ajavahemikuks, kuigi rendilevõtja võib tähtaja lõppedes lepingut uuendada ning sama kasutaja võib kasutada sama seadet mitu korda. Kuna masinad muutuvad üha keerulisemaks, eelkõige elektroonika valdkonnas, on rendileandja pakutavad teenused ja tagavaraseadmed olulised tegurid, mis võivad mõjutada kasutajat eelistama rentimist ostmisele. Muud tegurid, mis võivad veenda kasutajaid pigem rentima pikaks perioodiks kui ostma, on selle mõju ettevõtte bilansile, rahavoole või maksukohustusele. |
Kapitalirent
15.13 |
Määratlus: kapitalirendi puhul on rendileandja vara juriidiline omanik, kuid rendilevõtja on majanduslik omanik, sest viimane kannab tegevusriskid ning saab majanduslikku kasu vara kasutamisest tootmistegevuses. Vastutasuks võtab rendileandja rendilevõtjalt vastu muu riskide ja hüvede paketi, mis on laenuga seotud tagasimaksete vormis. Kuigi rendileandja on vara juriidiline omanik, siis enamikul juhtudel ei anna ta seda ise füüsiliselt üle, vaid nõustub, et see toimetatakse otse rendilevõtjale. Kapitalirendi üks tunnus on, et majanduslik omanik vastutab vara mis tahes vajaliku remondi ja hoolduse eest. |
15.14 |
Kapitalirendi puhul näidatakse, et juriidiline omanik annab rendilevõtjale laenu, mida rendilevõtja kasutab vara omandamiseks. Pärast seda näidatakse vara rendilevõtja bilansis ja mitte rendileandja bilansis; vastav laen näidatakse rendileandja varana ning rendilevõtja kohustusena. Kapitalirendi makseid ei käsitata rendina, vaid arvestusliku laenu intressimaksete ning põhisumma tagasimaksetena. Kui rendileandja on finantsvahendaja, siis osa maksest käsitatakse ka teenustasuna (FISIM). |
15.15 |
Kapitalirendilepingu objektiks oleva vara olemus võib sageli olla üsna erinev varadest, mida rendileandja kasutab oma tootmistegevuses: näiteks reisilennuki juriidiline omanik on pank, kuid see on renditud lennuettevõttele. Majanduslikult ei ole mõttekas kirjendada õhusõidukit ega selle põhivara kulumit panga raamatupidamisarvestuses ega jätta neid lennuettevõtte raamatupidamisarvestusest välja. Kapitalirendi abil välditakse õhusõiduki omandiõiguse ja selle väärtuse vähenemise soovimatut kirjendamist ning samal ajal säilib mõlema poole omakapital kogu rendiperioodi jooksul õigena. |
15.16 |
On tavaline, et kapitalirendilepingu kestus kattub vara kogu majandusliku eluea pikkusega. Sel juhul vastab arvestusliku laenu maksumus rendilepingu kohaselt tehtavate maksete nüüdisväärtusele. See summa katab vara maksumuse ning tavaliselt hõlmab ka rendileandja poolt küsitavat tasu, mida kogutakse rendiperioodi jooksul. Rendileandjale korrapäraselt tehtavaid makseid saab kirjendada nelja komponendina: arvestusliku laenu intressimaksed, laenu põhiosa tagasimaksed, rendileandja tasu ja FISIM (kui rendileandja on finantsvahendaja). Kui lepingu tingimustes ei ole täpsustatud, kuidas need esimesed kolm elementi on määratletud, peab laenu põhiosa tagasimakse vastama vara väärtuse vähenemisele (põhivara kulum), makstav intress vara kapitalitasuvusele ning teenustasu maksmisele kuuluva kogusumma ja nende kahe elemendi vahelisele erinevusele. |
15.17 |
Kapitalirent võib olla ka siis, kui rendilepingu kestus on vara majanduslikust elueast lühem. Sel juhul katab arvestuslik laenu maksumus taas vara maksumuse ja rendileandja poolt küsitava tasu ning rendilepingu tingimuste kohaselt tehtavate teenustasude väärtuse. Rendileandjale korrapäraselt tehtavad maksed kirjendatakse kui arvestusliku laenu intressimaksed ja põhiosa tagasimaksed, rendileandja tasu ning FISIM (juhul kui rendileandja on finantsvahendaja). See võib sisaldada ka ettemakseid vara tagasiostmiseks rendiperioodi lõpul. Rendiperioodi lõpul võib kanda vara üle rendilevõtja bilanssi sõltuvalt lepingulisest kokkuleppest. Laenu jääksumma väärtus on võrdne rendiperioodi alguses määratud vara eeldatava turuväärtusega rendiperioodi lõpul. Sel hetkel saaks vara tagastada rendileandjale, rendilevõtja võib juriidiliselt omandada vara või võidakse sõlmida uus rendileping.
Kapitalirent eeldab, et rendilevõtja kannab vara kasutamisega seotud riskid ja hüved. Seepärast kuulub rendilevõtjale mis tahes kapitalikasum ja -kahjum, mis kaasneb vara eeldatava väärtusega rendiperioodi lõpul. Kui rendilevõtja saab rendiperioodi lõpul vara juriidiliseks omanikuks, siis sularahamaksed kirjendatakse laenu tagasimaksena, sest vara on juba rendilevõtja bilansis. Kui vara tagastub rendileandjale, kirjendatakse vara ostu kajastav tehing vara jooksva turuväärtusega. Laekumisi kasutatakse, et maksta tagasi laenu tasumata summa, ning nende summade mis tahes erinevused kirjendatakse kapitalisiirdena. Rendiperioodil tehtud maksed hõlmavad sageli ettemakseid vara omandamiseks, seega toimub tehing ilma sularahata, sest laen on selleks hetkeks tagasi makstud juba täies mahus. Kui lepitakse kokku rendiperioodi pikendamises, on vaja analüüsida uut lepingut, et selgitada, kas see on kapitalirendi jätkamine või kasutusrent. |
15.18 |
Kuigi kasutusrendilepingu kestus on üldjuhul mitu aastat, siis rendilepingu kestus ei määra kindlaks seda, kas rentimist tuleks käsitada kasutus- või kapitalirendina. Mõnel juhul võidakse vara anda rendile lühikeseks ajaks, korraga ehk ainult üheks aastaks, kuid leping sisaldab tingimust, et rendilevõtja võtab kogu vastutuse vara eest, sealhulgas kannab kõik hoolduse ja erakorralise kahjuga seotud kulud. Isegi kui rendiperiood on lühike ning isegi kui rendileandja ei ole finantsasutus, siis juhul, kui rendilevõtja kannab enamiku riskidest, mis on seotud vara kasutamisega tootmises, ning saab ka hüved, siis rent kirjendatakse kapitalirendi ja mitte kasutusrendina. Praktikas on siiski keeruline vältida kirjendamist ettevõtte raamatupidamisarvestuses, mis järgib rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid, mille kohaselt kapitalirendilepinguteks loetakse ainult neid rendilepinguid, mille kestus hõlmab suurema osa vara majanduslikust elueast. |
15.19 |
Mis tahes ettevõte, mis spetsialiseerub kapitalirendile, isegi kui teda kutsutakse kinnisvaraettevõtteks või õhusõidukite rendiettevõtteks, klassifitseeritakse finantsvahendusettevõtteks, kes pakub laene üksustele, kes rendivad neilt varasid. Kui rendileandja ei ole finantsvahendusettevõte, jagatakse arvestusliku laenuga seotud maksed ainult põhiosa tagasimakseteks ja intressideks; kui rendileandja on finantsasutus, lisandub täiendav komponent, mis kajastab teenustasu (FISIM). |
15.20 |
Järelmaksuga ost on kapitalirendi liik.
Määratlus: järelmaksuga ostu puhul müüakse kestvuskaup ostjale tulevikus tehtavate kokkulepitud maksete vastu. Ostja saab kauba kohe oma valdusesse, kuigi juriidiliselt jääb see rendileandja omandiks tagatisena seniks, kuni rendilevõtja on teinud kõik kokkulepitud maksed. |
15.21 |
Järelmaksuga ost piirdub tavaliselt ainult tarbekestvuskaupadega ning enamik ostjaid on kodumajapidamised. Järelmaksuga ostu lepingute rahastajateks on tavaliselt iseseisvad institutsionaalsed üksused, kes tegutsevad tihedas koostöös kestvuskaupade müüjatega. |
15.22 |
Järelmaksuga ostu puhul kirjendatakse kestvuskaup viisil, nagu ostja oleks selle soetanud päeval, mil ta sai vara enda valdusse, ja turuhinnaga, mis oleks makstud samaväärse tehingu korral. Ostja saab samasuguse väärtusega arvestusliku laenu. Ostja maksed rahastajale kirjendatakse põhiosa tagasimaksete ja intressimaksetena, kasutades sama meetodit, mida kapitalirendi korral. Järelmaksuga ostu lepingu rahastajate tootmistegevuseks on finantsvahendus. Kuna lepingu rahastajad tavaliselt ei võta oma teenuste eest otse tasu, siis nende kogu toodang on FISIM, mida arvutatakse järgmiselt: saadav omanditulu miinus makstav intress. Nagu ka tavalise kapitalirendi puhul, võib makstava intressi määramine olla keeruline ja seepärast tuleb see määrata hinnanguliselt. |
Loodusvarade rent
15.23 |
Määratlus: loodusvarade rent on rent, mille puhul loodusvarade omanik teeb loodusvarad rendilevõtjale kättesaadavaks makse eest, mida kirjendatakse rendina. |
15.24 |
Loodusvarade rendi puhul jääb vara rendileandja bilanssi, kuigi rendilevõtja seda kasutab. Loodusvara väärtuse mis tahes vähenemine kirjendatakse mittetoodetud vara majandusliku vähenemisena (K.21 – loodusvarade kahanemine). Seda ei kirjendata tehinguna, mis on sarnane põhivara kulumiga, sest ei ole põhivara, mis kuluks. Rendina kirjendatakse üksnes loodusvarade rendi alusel tasumisele kuuluvad maksed. |
15.25 |
Klassikaline näide loodusvarade rendi objektist on maa. Samal viisil kirjendatakse ka muude loodusvarade, nt puidu, kalade, vee, maavarade ja raadiospektrite kasutamine. |
Loodusvarade kasutusload
15.26 |
Loodusvarade kasutuslube võivad välja anda valitsusasutused, kuid neid võivad välja anda ka eraomanikud, nt põllumajandustootjad ja ettevõtted. |
15.27 |
Loodusvarade kasutuslube saab kirjendada kolmel erineval viisil (vt tabel 15.3):
Esimene võimalus kirjendatakse loodusvarade rendi lepinguna ning see tuleks kirjendada rendina. Teise võimalusega võidakse lisaks rendi kirjendamisele luua kasutajale vara, mis on erinev loodusvarast endast, kuid mille puhul loodusvara väärtus ja selle kasutamist võimaldav vara on omavahel seotud. Kõnealust vara (kategooria AN.222) kajastatakse ainult siis, kui selle väärtus (ehk kasu valdajale, mis ületab rendileandjale makstava väärtuse) on realiseeritav vara üleandmisega. Esimesel korral võetakse neid arvesse vara majandusliku tekkimisena (kategooria K.1, vt punkti 6.06 alapunkt g). Kui vara väärtust ei realiseerita, muutub see rendiperioodi lõppedes lähedaseks nullile. Kolmanda variandi tulemus on loodusvara müük (või ehk ka sundvõõrandamine). Tabel 15.3. Loodusvarade kolme erinevat liiki kasutuslubade kirjendamine
|
15.28 |
Loodusvarade rendi, uue vara loomise ning loodusvara müügi eristamisel on peamine kriteerium riskide ja hüvede üleminek. Loodusvara on müüdud, kui kõik riskid ja hüved on üle läinud. Uus vara on loodud, kui riskide ja hüvede ülemineku tulemuseks on eraldiseisev ja üleantav luba, millel on realiseerimisväärtus. Muude kriteeriumide (nt eelnevalt kokku lepitud maksed, ettemaks, loa kestus ning käsitlemine ettevõtte raamatupidamisarvestuses) kasutamine võib olla eksitav, sest need ei pruugi kajastada riskide ja hüvede üleminekut. |
15.29 |
Mitteresidendid võivad omandada loodusvarasid, näiteks maad ja maavarasid. Loodusvarade müüki ei kirjendata müügina mitteresidendist üksusele. Sellisel juhul luuakse tinglik residendist üksus, kellel on loodusvara omandiõigus, ja mitteresidendist üksus omandab seejärel tingliku residendist üksuse aktsiad. Samalaadset kirjendamist kasutatakse juhul, kui residendid soetavad loodusvarasid mujal maailmas. |
15.30 |
Valitsemissektori tulud teatavat liiki loodusvaradest (nt tulud naftast ja maagaasist) võivad sisaldada mitmeid erinevaid tehinguid. Näited:
|
Spetsiifilised tegevusload
15.31 |
Lisaks vara kasutamise litsentsidele ja rendilepingutele võib anda loa konkreetseks tegevuseks sõltumatult mis tahes varadest, mida tegevuses kasutatakse. Load ei sõltu kvalifitseerumiskriteeriumidest (näiteks eksami sooritamine, et kvalifitseeruda autojuhtimise õiguse saamiseks), kuid lubade eesmärk on piirata nende individuaalsete üksuste arvu, kellel on õigus selle tegevusega tegeleda. Selliseid lube võivad välja anda valitsusasutused või erasektori institutsionaalsed üksused ning neil kahel juhul on käsitlus erinev.
Tabel 15.4. Mittefinantsvarade kasutamise ja ostu kirjendamine tehingu ja voo liigi alusel
|
15.32 |
Kui valitsusasutused piiravad lubasid väljastades näiteks taksodena kasutatavate autode arvu või piiravad kasiinode arvu, siis tegelikult nad loovad tunnustatud ettevõtjatele monopoolseid kasumeid ning saavad osa kasumist lõivuna. Kõnealused lõivud kirjendatakse muude maksudena. Seda põhimõtet kohaldatakse kõigil juhtudel, kui valitsusasutused annavad välja lube, et piirata nende üksuste arvu, kes tegutsevad teatavas valdkonnas, kus piirarv määratakse kindlaks suvaliselt ning see ei sõltu ainult kvalifitseerumiskriteeriumidest. |
15.33 |
Põhimõtteliselt juhul, kui luba on kehtiv mitu aastat, kirjendatakse makse tekkepõhiselt nii, et tulevasi aastaid hõlmava loamaksu summa jaoks tehakse teine saadavate/makstavate arvete kirje. |
15.34 |
Loa soetamise ajendiks on, et loa omanik usub, et ta saab seeläbi õiguse saada monopoolset kasumit juhul, kui tulevikus saadavad tulud on suuremad kui nendega seotud õiguste soetamise maksed. Loaomanikule tekkivaid hüvesid, mis ületavad loa väljastajale laekuvat väärtust, käsitatakse varana juhul, kui loaomanik saab need realiseerida vara üleandmise teel. Vara liiki kirjeldatakse kui spetsiifilist tegevusluba (AN.223). |
15.35 |
Spetsiifiline tegevusluba kirjendatakse varana esmalt vara muude mahumuutuste kontol. Väärtuse muutused, nii suurenemised kui ka vähenemised, kirjendatakse ümberhindluskontol. |
15.36 |
Loa väärtus varana määratakse kindlaks summana, millega seda saaks müüa, või juhul, kui selline hind ei ole kättesaadav, siis arvutatakse see monopoolse kasumi tulevaste voogude nüüdisväärtusena. Kui luba müüakse edasi, siis uus omanik omandab õiguse saada valitsusasutustelt hüvitist juhul, kui luba tühistatakse, ning samuti omandab ta õiguse teenida monopoolset kasumit. |
15.37 |
Valitsusasutuste väljastatud spetsiifilist tegevusluba käsitatakse varana ainult siis, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
Kui mõni eespool osutatud tingimus ei ole täidetud, siis käsitatakse makseid maksudena või maksetena teenuste eest. |
15.38 |
Muu kui valitsemissektorisse kuuluva üksuse puhul on võime piirata osalemist teatavas tegevuses märksa vähem levinud. Sellega on näiteks tegemist siis, kui kutseliitu kuulumine on kas kohustuslik või soovitatav ning osalejate arvule on kehtestatud range piirang. Teine näide on see, kui kinnisvara omanik piirab tema valdustes tegutsevate üksuste arvu, nt kui hotell lubab ainult ühel taksoettevõtjal külastajaid teenindada. Sellist tüüpi juhtudel käsitatakse lubasid maksetena teenuste eest. Üldiselt kirjendatakse makseid tekkepõhiselt kogu ajavahemiku jooksul, mil luba kehtib. Põhimõtteliselt puudub põhjendus, miks neid lube ei võiks käsitada varadena juhul, kui need oleksid kaubeldavad, kuigi seda ei pruugita üldiselt teha. |
15.39 |
Muu kui valitsemissektorisse kuuluva üksuse väljastatud spetsiifilist tegevusluba käsitatakse varana ainult siis, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
Kui mõni eespool osutatud tingimus ei ole täidetud, siis maksed kirjendatakse maksetena teenuste eest. |
15.40 |
Valitsusasutused annavad välja heitelube, et kontrollida koguheidet. Kõnealused load ei hõlma loodusvara kasutamist, sest atmosfääril ei ole määratud väärtust ja seega ei ole see majandusvara, ning seepärast klassifitseeritakse loa eest nõutavad lõivud maksudeks. Load on kaubeldavad ning nende jaoks on olemas aktiivne turg. Seepärast on load varad ning nende väärtus on turuhind, millega neid saab müüa. |
Avaliku ja erasektori partnerlus (PPP)
15.41 |
Avaliku ja erasektori partnerlus (PPP) on pikaajaline leping kahe üksuse vahel, millega üks üksus soetab või moodustab vara või varade kogumi, kasutab seda teatava ajavahemiku ning seejärel annab vara üle teisele üksusele. Selline kord toimib tavaliselt eraettevõtte ja valitsusasutuse vahel, kuid on võimalikud ka muud kombinatsioonid, näiteks võib üks pool olla avalik-õiguslik äriühing või teiseks pooleks eraõiguslik kasumitaotluseta institutsioon.
Valitsusasutused osalevad avaliku ja erasektori partnerluses erinevatel põhjustel, nagu lootus, et erasektori juhtimisega kaasneb tõhusam tootmine, et saadakse juurdepääs suuremale rahastamisallikate valikule, ja soov vähendada valitsemissektori võlga. Lepingu kehtivuse ajal on PPP töövõtjal juriidiline omandiõigus. Pärast lepinguperioodi lõppemist on valitsusasutusel nii majanduslik kui ka juriidiline omandiõigus. Avaliku ja erasektori partnerluse käsitlemise üksikasjad on esitatud 20. peatükis „Valitsemissektori arvepidamine”. |
Teenuste kontsessioonilepingud
15.42 |
Teenuste kontsessioonilepingud annavad ettevõttele ainuõiguse osutada teatavaid teenuseid. Näiteks avalike teenuste kontsessiooni puhul sõlmib eraettevõte kokkuleppe valitsusasutusega, et saada kommunaalvõrkude (nt veevarustussüsteem või tasuline maantee) käitamise, hooldamise ning neisse investeeringute tegemise ainuõigus teatavaks arvuks aastateks. Teenuste kontsessioonilepinguid ei kirjendata varadena, kui need ei ole üleantavad või kui nende väärtust ei saa realiseerida üleandmise teel. |
Kaubeldavad kasutusrendilepingud (AN.221)
15.43 |
Kaubeldavad kasutusrendilepingud on kolmanda isiku omandiõigused, mis on seotud mittefinantsvaraga, mis ei ole loodusvara. Rendilevõtja peaks saama rentimisest majanduslikke hüvesid, mis ületavad makstavad tasud, ning rendilevõtja peaks saama realiseerida kõnealused hüved nende üleandmisega. Rendi väärtus on rendilevõtja kasu, mis ületab rendileandjale makstava summa. Kaubeldavad kasutusrendilepingud võivad hõlmata erinevaid rendilepinguid ning kasutusrendi lepinguid. Näiteks üürnik saab üürida korteri edasi kolmandale isikule. |
Ainuõigus kaupadele ja teenustele tulevikus (AN.224)
15.44 |
Kolmanda isiku omandiõigusega seotud varad võivad tuleneda ka tulevaseks tootmiseks sõlmitud lepingutest. Selliste lepingute väärtus on rendilevõtja kasu, mis ületab rendileandjale makstava summa. Näited:
|
16. PEATÜKK
KINDLUSTUS
SISSEJUHATUS
16.01 |
Kindlustus on tegevus, mille abil institutsionaalsed üksused või üksuste rühmad kaitsevad end teatavate määratlematute sündmuste negatiivsete finantstagajärgede eest. Kindlustust on kahte liiki: sotsiaalkindlustus ja muu kindlustus. |
16.02 |
Sotsiaalkindlustus on skeem, mis hõlmab sotsiaalseid riske ja vajadusi. See korraldatakse sageli rühma jaoks ühiselt ning skeemis osalemine on üldiselt kohustuslik või kolmanda isiku poolt soovitatav. Sotsiaalkindlustus sisaldab sotsiaalkindlustusskeeme, mille kehtestab ning mida kontrollib ja rahastab valitsemissektor, ja tööga seotud skeeme, mida pakuvad või korraldavad tööandjad oma töötajate nimel. Sotsiaalkindlustust kirjeldatakse 17. peatükis. |
16.03 |
Muu kindlustus kui sotsiaalkindlustus pakub kindlustuskaitset selliste juhtumite vastu nagu surm, partneri üleelamine, tulekahju, loodusõnnetused, üleujutus, liiklusõnnetused jne. Surma ja üleelamise vastu kindlustamine on elukindlustus ning kõigi muude juhtumite vastu kindlustamine on kahjukindlustus. |
16.04 |
Käesolevas peatükis käsitletakse elu- ja kahjukindlustust. Selles kirjeldatakse kindlustustegevuse arvepidamist. |
16.05 |
Kindlustusega seotud õigused ja kohustused määratakse kindlaks kindlustuslepingus. Kindlustusleping on leping kindlustusandja ja muu institutsionaalse üksuse (nn kindlustusvõtja) vahel. Lepingu kohaselt tasub kindlustusvõtja kindlustusandjale kindlustuspreemiaid ja teatava juhtumi toimumise korral maksab kindlustusandja kindlustusvõtjale või määratud isikule hüvitist. Sel moel kaitseb kindlustusvõtja end teatavate riskide eest; kindlustusandja koondab riskid, et ta saaks kindlustuspreemiatest rohkem tulu, kui ta peab nõuete rahuldamiseks välja maksma. |
16.06 |
Kindlustuslepingus määratakse kindlaks asjaosaliste rollid, mis on järgmised:
Tegelikkuses võivad kindlustusvõtja, soodustatu ja kindlustatu olla sama isik. Kindlustuslepingus nimetatakse kõnealused rollid ja määratakse kindlaks neid täitvad isikud. |
16.07 |
Levinuim kindlustusvorm on otsekindlustus, mille puhul institutsionaalsed üksused kindlustavad end kindlustusandja juures teatavate riskide finantstagajärgede vastu. Kuid otsekindlustusandjad võivad end omakorda kindlustada, kindlustades osa otsekindlustatud riske muude kindlustusandjate juures. Seda nimetatakse edasikindlustuseks ja asjaomase teenuse osutajaid edasikindlustusandjateks. |
Otsekindlustus
16.08 |
Otsekindlustust on kahte liiki: elukindlustus ja kahjukindlustus. |
16.09 |
Määratlus: elukindlustus on tegevus, mille puhul kindlustusvõtja tasub kindlustusandjale korrapäraselt makseid, mille eest kindlustusandja tagab soodustatud isikule kokkulepitud summa või annuiteedi maksmise teataval kuupäeval või varem, kui kindlustatu sureb enne seda kuupäeva. Elukindlustuslepinguga võib näha ette hüvitised mitmesuguste riskide puhul. Näiteks vanadusega seotud riski korvamiseks sõlmitud elukindlustuslepingu alusel võidakse hüvitist maksta, kui kindlustatu saab 65-aastaseks, ja pärast kindlustatu surma võib tema üleelanud abikaasa saada hüvitist kuni surmani. |
16.10 |
Elukindlustus hõlmab ka lisakindlustust isikukahju, sealhulgas töövõimetuse vastu, kindlustust surmaga lõppeva õnnetuse vastu ja kindlustust puudega lõppeva õnnetuse või haiguse vastu. |
16.11 |
Teatavad elukindlustusliigid näevad ette hüvitise maksmise kindlustusjuhtumi toimumise korral, näiteks hüpoteeklaenuga seotud kindlustus, mille puhul makstakse hüvitist hüpoteegi kustutamiseks üksnes siis, kui tuluteenija sureb enne asjaomase laenu tähtpäeva. Enamik neist liikidest sisaldab olulist kogumiselementi, mis on ühendatud riskide katmise elemendiga. Suure kogumiselemendi tõttu käsitatakse elukindlustust säästmise viisina ja asjaomased tehingud kirjendatakse finantskontol. |
16.12 |
Määratlus: kahjukindlustus on tegevus, mille puhul kindlustusvõtja tasub kindlustusandjale korrapäraselt makseid, mille eest kindlustusandja tagab soodustatud isikule kokkulepitud summa maksmise muu juhtumi kui isiku surma korral. Sellised juhtumid on näiteks õnnetused, haigused, tulekahju jms. Õnnetuskindlustus, mis hõlmab inimese eluga seotud riske, klassifitseeritakse enamikus Euroopa riikides kahjukindlustuseks. |
16.13 |
Elukindlustuslepingut, millega nähakse ette hüvitise maksmine, kui surm saabub teataval ajavahemikul, kuid mitte muudel asjaoludel, ja mida tavaliselt nimetatakse tähtajaliseks kindlustuseks, käsitatakse rahvamajanduse arvepidamises kahjukindlustusena, sest hüvitist tuleb maksta üksnes konkreetsetel asjaoludel ja mitte muudel juhtudel. Tegelikult ei pruugi tähtajalise kindlustuse eraldamine elukindlustusest kindlustusüksuste arvepidamise viisi tõttu alati võimalik olla. Sel juhul võib tähtajalist kindlustust käsitleda nii nagu elukindlustust. |
16.14 |
Elu- ja kahjukindlustus tähendavad mõlemad riskide hajutamist. Kindlustusandjad saavad tavaliselt kindlustusvõtjatelt korrapäraselt väikseid kindlustuspreemiaid ja maksavad kindlustuslepinguga kaetud juhtumite toimumise korral nõude esitajatele suuremaid summasid. Kahjukindlustuse puhul hajutatakse riskid kindlustusvõtjate vahel. Kindlustusandja määrab aasta jooksul kindlustusteenuse osutamise eest tasutavad kindlustuspreemiad hüvitiste summa alusel, mida ta peab sel aastal eeldatavasti maksma. Tavaliselt on nõude esitajaid palju vähem kui kindlustusvõtjaid. Üksiku kahjukindlustusvõtja tasutud kindlustuspreemiad ja rahuldatud nõuded ei ole isegi pikas plaanis seotud, kuid kindlustusandja määrab sellise seose kindlaks igal aastal iga kahjukindlustusliigi jaoks. Elukindlustuse puhul on kindlustuspreemiate ja nõuete seos ajas oluline nii kindlustusvõtjale kui ka kindlustusandjale. Elukindlustusvõtja eeldab, et hüvitised, mida ta saab, on vähemalt sama suured kui kindlustuspreemiad, mida ta kuni hüvitise väljamaksmiseni tasub, ja see on säästmise viis. Kindlustusandja peab kindlustusmaksete ja hüvitiste suuruse suhte kindlaksmääramisel arvestama lisaks kindlustuslepingu sellele tahule ka kindlustatute kogumiga seotud kindlustusmatemaatilisi arvutusi eeldatava eluea, sealhulgas surmaga lõppevate õnnetuste riski kohta. Lisaks teenib kindlustusandja kindlustuspreemiate saamise ja hüvitise maksmise vahepeal tulu, investeerides osa saadud kindlustuspreemiatest. See tulu mõjutab samuti kindlustusandja poolt kindlaks määratavat kindlustuspreemiate ja hüvitiste suurust. |
16.15 |
Elu- ja kahjukindlustus on väga erinevad ja seepärast tuleb neid arvepidamises erinevalt kirjendada. Kahjukindlustuse puhul toimub kõigi kindlustusvõtjate ja üksikute nõude esitajate vaheline ümberjaotamine jooksval perioodil. Elukindlustuse puhul makstakse aja jooksul tasutud kindlustusmaksed hiljem hüvitistena samale kindlustusvõtjale. |
Edasikindlustus
16.16 |
Määratlus: kindlustusandja võib end kaitsta ootamatult suure arvu või erakordselt suurte nõuete vastu, sõlmides edasikindlustusandjaga edasikindlustuslepingu. Edasikindlustusseltsid on kogunenud vähestesse finantskeskustesse ja seega on paljud edasikindlustusvood tehingud välismaailmaga. Edasikindlustusandjad sõlmivad tavaliselt edasikindlustuslepingud muude edasikindlustusandjatega, et riske veelgi hajutada. Sellist laiendatud edasikindlustust nimetatakse retrotsessiooniks. |
16.17 |
Riske saab piirata ka siis, kui üksikutest kindlustusandjatest koosnev rühm võtab ühisvastutuse ühe kindlustuslepinguga seotud riskide eest. Iga kindlustusandja vastutab üksnes oma osa eest kindlustuslepingus, saab vastava osa kindlustuspreemiatest ja maksab sama osa nõudest või hüvitisest. Kindlustuslepingut haldab juhtiv kindlustusandja või kindlustusmaakler. Lloyds of London on näide kindlustusturust, kus otsesed ja kaudsed riskid on hajutatud paljude kindlustusandjate vahel. |
16.18 |
Otsekindlustusandjal on võetud riskide kaudseks katmiseks erinevaid võimalusi. Eristatakse järgmisi edasikindlustusliike:
|
Osalevad üksused
16.19 |
Otsekindlustuses ja edasikindlustuses osalevad institutsionaalsed üksused on valdavalt kindlustusandjad. Kõrvaltegevusena võivad kindlustusega tegeleda ka muud ettevõtted, kuid tavaliselt nõutakse kindlustust reguleerivates õigusnormides, et kindlustustegevuse kõigi tahkude kohta peetaks eraldi arvestust, ja seega on tuvastatav eraldi institutsionaalne üksus, mis klassifitseeritakse kindlustusseltside (S.128) või pensionifondide (S.129) allsektorisse. Muu kindlustustegevusega võib tegeleda ka valitsemissektor, kuid jällegi on tõenäoliselt võimalik kindlaks teha eraldiseisev üksus. Kuigi kindlustustegevuses võivad osaleda ka muud sektorid, eeldatakse allpool, et kõiki kindlustusteenuseid pakuvad residendist või mitteresidendist kindlustusandjad. |
16.20 |
Üksused, mille peamine tegevusala on kindlustusega tihedalt seotud, kuid mis ise riske ei kanna, on kindlustuse abiettevõtted. Need üksused klassifitseeritakse finantsvahenduse abiettevõtete allsektorisse (S.126) ja nende hulka kuuluvad näiteks:
|
OTSEKINDLUSTUSE TOODANG
16.21 |
Kindlustusselts saab kliendilt kindlustuspreemia ja hoiab seda arvel, kuni talle esitatakse nõue või kuni lõpeb kindlustusperiood. Vahepeal investeerib kindlustusselts kindlustuspreemia ja investeerimistulu on lisaraha, millega saab rahuldada maksmisele kuuluvaid nõudeid. Kindlustusselts määrab kindlustuspreemiate suuruse kindlaks nii, et kui kindlustuspreemiate ja neilt teenitud investeerimistulu summast lahutada oodatavad nõuded, jääks alles kasumimarginaal, mille kindlustusselts saab endale jätta; see kasumimarginaal on kindlustusseltsi toodang. Kindlustusturu toodangu hindamisel võetakse arvesse kindlustusandjate kindlustuspreemiate arvutamise põhimõtteid. Selleks määratakse kindlaks neli eraldi kirjet. Need on:
Neid kirjeid analüüsitakse ükshaaval, enne kui asutakse käsitlema otsese kahjukindlustuse, otsese elukindlustuse ja edasikindlustuse toodangu hindamist. |
Teenitud kindlustuspreemiad
16.22 |
Määratlus: teenitud kindlustuspreemiad on see osa ettenähtud kindlustuspreemiatest, mis on teenitud aruandeperioodil. Ettenähtud kindlustuspreemiad katavad kindlustuslepingus kokkulepitud ajavahemikku. Ettenähtud kindlustuspreemiate ja teenitud kindlustuspreemiate vahe moodustavad kõrvalepandud ja ettemakstud preemiate eraldisse lisatud summad. Neid summasid käsitatakse kindlustusvõtjate varana. Teenitud kindlustuspreemiate mõiste kindlustuse arvepidamises on kooskõlas rahvamajanduse arvepidamises kasutatava tekkepõhise arvestuse põhimõttega. |
16.23 |
Kindlustuspreemia on korrapäraselt kord kuus või aastas tasumisele kuuluv makse või ühekordne makse, mis tasutakse tavaliselt kindlustusperioodi alguses. Ühekordseid makseid tasutakse tavaliselt suurte projektide puhul, nagu suurte hoonete või seadmete ehitamine, kauba maantee-, raudtee-, mere- või lennutransport. |
16.24 |
Kõnealusel aastal teenitud kindlustuspreemiad arvutatakse järgmiselt:
ettenähtud kindlustuspreemiad,
Teisiti väljendades on see arvutus järgmine: ettenähtud kindlustuspreemiad,
|
16.25 |
Ettemakstud kindlustuspreemiate eraldis ja muud eraldised kajastatakse kahjukindlustuse kindlustustehniliste eraldiste (AF.61) või elukindlustuse kindlustustehniliste eraldiste (AF.62) all. Kindlustustehnilisi eraldisi on kirjeldatud punktides 16.43–16.45. |
16.26 |
Kindlustusvõtjad peavad sageli maksma kindlustuspreemiatelt erimaksu. Paljudes riikides on elukindlustuspreemiad kõnealuse kindlustusmaksu kohaldamisalast välja jäetud. Kuna kindlustusandjad peavad selle maksu üle kandma valitsemissektorile, ei kajastata asjaomaseid summasid kindlustusandjate aastaaruannetes. Üksnes suhteliselt väike summa – jooksva aastaga seotud jääksumma, mis tuleb veel valitsemissektorile üle kanda – võib kajastuda kindlustusandja bilansis kaubanduskrediidi all. Maksusummasid kui selliseid kindlustusandja arvepidamises ei kajastata. Seda maksu käsitatakse rahvamajanduse arvepidamises tootemaksuna. Eeldatakse, et kindlustusvõtjad tasuvad asjaomased summad otse maksuhalduri kontole. |
Kindlustuspreemia lisandid
16.27 |
Määratlus: kindlustuspreemia lisandid on tulu, mida kindlustusandjad teenivad, investeerides kindlustustehnilisi eraldisi, mis kujutavad endast kohustusi kindlustusvõtjate ees. |
16.28 |
Eriti elukindlustuse, aga vähemal määral ka kahjukindlustuse puhul on teataval perioodil maksmisele kuuluvate hüvitiste või tekkinud nõuete kogusumma sageli suurem kui teenitud kindlustuspreemiate summa. Kindlustuspreemiaid tasutakse tavaliselt korrapäraselt, sageli kindlustusperioodi alguses, kuid nõuded tekivad hiljem ja elukindlustuse puhul tuleb hüvitisi maksta sageli aastaid hiljem. Kindlustuspreemia tasumise ja nõude rahuldamise vahelisel ajal võib kindlustusandja asjaomase summa investeerida ja sellelt tulu teenida. Neid summasid nimetatakse kindlustustehnilisteks eraldisteks. Eraldistelt teenitud tulu võimaldab kindlustusandjatel nõuda väiksemaid kindlustuspreemiaid, kui nad muidu nõuaksid. Osutatud teenuse hindamisel võetakse arvesse nii kõnealuse tulu suurust kui ka kindlustuspreemiate ja nõuete suhtelist suurust. |
16.29 |
Kahjukindlustuse puhul teenitakse kindlustuspreemiaid kogu perioodi vältel, kuigi kindlustuspreemia võib kuuluda tasumisele kindlustusperioodi alguses. Mis tahes ajal enne kindlustuskaitse lõppu peab kindlustusandja arvel olema kindlustusvõtjale maksmisele kuuluv summa, mis on seotud võimalike tulevaste teenuste ja nõuetega. See on üks krediidi vorme, mida kindlustusvõtja annab kindlustusandjale ja mida nimetatakse ettemakstud kindlustuspreemiateks. Samalaadselt võidakse nõuded – kuigi kindlustusandja peab need kindlustuslepingus kindlaksmääratud asjaolude ilmnemise korral rahuldama – välja maksta mõnevõrra hiljem, sageli tasumisele kuuluva summa üle peetavate läbirääkimiste tõttu. See on samuti üks krediidi vorme, mida nimetatakse rahuldamata nõuete eraldiseks. |
16.30 |
Elukindlustuses on olemas samasugused eraldised, kuid lisaks sellele on veel kahte liiki kindlustuseraldisi: elukindlustuse kindlustusmatemaatilised eraldised ja kasumiosalusega kindlustuse eraldised. Need on summad, mis on eraldatud hüvitiste maksmiseks tulevikus. Eraldised investeeritakse tavaliselt finantsvaradesse ja saadav tulu on investeerimistulu. Seda võib kasutada majandustegevuse, näiteks kinnisvara rahastamiseks, et tekiks tegevuse netoülejääk eraldi üksuses või kõrvaltegevusena. |
16.31 |
Kogu kindlustusvõtjatele omistatavat investeerimistulu kajastatakse tulude esmase jaotamise kontol kindlustusvõtjatele makstavana. Kahjukindlustuse puhul makstakse sama summa seejärel kindlustusandjale tagasi kindlustuspreemia lisanditena tulude teisese jaotamise kontol. Elukindlustuse puhul näidatakse kindlustuspreemiaid ja kindlustuspreemia lisandeid finantskontol. |
Korrigeeritud tekkinud nõuded ja maksmisele kuuluvad hüvitised
16.32 |
Määratlus: tekkinud nõuded ja maksmisele kuuluvad hüvitised on kindlustusandjate rahalised kohustused soodustatud isikute ees seoses riskiga, et juhtum leiab aset kindlustuslepingus kindlaks määratud ajavahemiku jooksul. |
16.33 |
Tekkinud nõuete mõiste kahjukindlustuses ja maksmisele kuuluvate hüvitiste mõiste elukindlustuses on kooskõlas rahvamajanduse arvepidamises kohaldatava tekkepõhise arvestusega. |
Kahjukindlustuse korrigeeritud tekkinud nõuded
16.34 |
Nõuded jagunevad makstud nõueteks ja tekkinud nõueteks. Tekkinud nõuded tähendavad aasta jooksul realiseerunud kindlustatud riskidest tulenevalt maksmisele kuuluvaid summasid. See, kas kindlustusvõtja on asjaomasest sündmusest teatanud, ei ole oluline. Osa nõudeid makstakse välja järgmisel aastal või isegi hiljem. Teisest küljest makstakse jooksval aastal välja nõudeid, mis on seotud eelmistel aastatel aset leidnud juhtumitega. Tekkinud nõuete maksmata osa lisatakse rahuldamata nõuete eraldisele. |
16.35 |
Kahjukindlustuse kalendriaastal tekkinud nõuded arvutatakse järgmiselt:
makstud nõuded,
Teisiti väljendades on see arvutus järgmine: makstud nõuded,
|
16.36 |
Välis- ja sisekulud, mida kindlustusandja nõuetega seoses kannab, ei kuulu tekkinud nõuete alla. Need kulud võivad olla sõlmimisega seotud väljaminekud ning kindlustuslepingu, investeeringute ja nõuete haldamise kulud. Osa kuludest ei pruugi olla arvepidamise algandmetes eraldi tuvastatavad. Väliskulud hõlmavad selliste tööde kulusid, mis kindlustusandja tellis muult üksuselt ja mida kirjendatakse seega arvepidamises vahetarbimisena. Sisekulud hõlmavad selliste tööde kulusid, mida teevad kindlustusandja enda töötajad ja mida kirjendatakse seega arvepidamises tööjõukuludena. |
16.37 |
Katastroofi korral tekkinud kahju ei mõjuta nõuete väärtust. Katastroofikahjusid kirjendatakse kapitalisiirdena kindlustusandjalt kindlustusvõtjale. Sellise kirjendamise eelis seisneb selles, et kindlustusvõtja kasutatav tulu ei suurene ebamõistlikult, nagu juhtuks nõuete teisiti kirjendamise korral (vt punktid 16.92 ja 16.93). |
16.38 |
Kindlustusteenuste tootmine ei toimu üksnes riski realiseerumisel, vaid on pidev protsess. Kahjukindlustuse kindlustusvõtjate tekkinud nõuete tase on siiski aastati erinev ja võib ette tulla juhtumeid, mille tõttu nõuete tase on eriti kõrge. Nõuete volatiilsus ei mõjuta otseselt kindlustusteenuste mahtu ega hinda. Kindlustusandjad määravad kindlaks kindlustuspreemiate suuruse, hinnates nõuete tekkimise tõenäosust. Seepärast kasutatakse toodangu arvutamise valemis korrigeeritud tekkinud nõudeid, mis on nõuete volatiilsusega korrigeeritud hinnang. |
16.39 |
Tekkinud nõuete hinnangut võib leida statistiliselt, lähtudes ootuste teooriast, mis põhineb nõuete varasemal tasemel. Tekkinud nõuete varasema suuruse puhul tuleb siiski arvesse võtta selliste nõuete osa, mis rahuldatakse otsekindlustusandja edasikindlustuslepingu tingimuste alusel. Näiteks kui otsekindlustusandjal on kahju ülemmäära edasikindlustus ehk mitteproportsionaalne edasikindlustus, määrab ta kindlustuspreemiate suuruse kindlaks nii, et need kataksid tema edasikindlustuslepinguga kaetud maksimaalse kahju ja edasikindlustusmakse, mida ta peab maksma. Proportsionaalse edasikindlustuslepingu korral määrab ta kindlustuspreemiad kindlaks nii, et need kataksid selle osa nõuetest, mille ta peab rahuldama, ja edasikindlustusmakse. |
16.40 |
Tekkinud nõuete volatiilsusega korrigeerimise alternatiivse meetodi puhul kasutatakse raamatupidamisandmeid omavahendite ja tasanduseraldise muutuste kohta. Tasanduseraldise moodustavad summad, mille kindlustusandjad panevad õigus- või haldusnormide kohaselt kõrvale, et katta ebaharilikke või ettenägematult suuri nõudeid tulevikus. Need summad kirjendatakse kahjukindlustuse kindlustustehniliste eraldistena (AF.61). |
Elukindlustuse maksmisele kuuluvad hüvitised
16.41 |
Elukindlustuse maksmisele kuuluvad hüvitised on summad, mis tuleb asjaomasel aruandeperioodil kindlustuslepingu alusel tasuda. Elukindlustuse puhul ei ole ettenägematu volatiilsusega korrigeerimine vajalik. |
16.42 |
Hüvitistega seotud kulusid ei lisata maksmisele kuuluvate hüvitiste alla, vaid need kirjendatakse vahetarbimise ja tööjõukuludena. |
Kindlustustehnilised eraldised
16.43 |
Määratlus: kindlustustehnilised eraldised on summad, mille kindlustusandjad kõrvale panevad. Eraldised kujutavad endast kindlustusvõtjate varasid ja kindlustusandjate kohustusi. Tehnilised eraldised jagunevad kahjukindlustuse, elukindlustuse ja annuiteetide eraldisteks. |
16.44 |
Nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ (1) kohaselt eristatakse seitset liiki tehnilisi eraldisi. Neist igaühe puhul näidatakse bilansis brutosumma, millest ei ole edasikindlustust maha arvatud, edasikindlustusandjatele loovutatud summa ja netosumma. Nimetatud seitse kategooriat on järgmised:
|
16.45 |
Toodangu arvutamisel kasutatavate kindlustustehniliste eraldiste (F.61 ja F.62) muutuste tuletamisel ei võeta arvesse realiseeritud ega realiseerimata kapitalikasumit ja -kahjumit. |
Kindlustuse toodangu kindlaksmääramine
16.46 |
Kindlustusandjad osutavad klientidele kindlustusteenust, kuid ei võta oma teenuse eest otsest tasu. |
16.47 |
Kindlustusandja kogub kindlustuspreemiaid ja rahuldab kindlustusjuhtumi toimumise korral nõudeid või maksab hüvitisi. Nõuete rahuldamine või hüvitised kompenseerivad soodustatud isikule kindlustusjuhtumi finantstagajärjed. |
16.48 |
Kindlustustehnilised eraldised on vahendid, mida kindlustusandjad kasutavad investeerimiseks ja tulu teenimiseks. Need vahendid ja asjakohane investeerimistulu (kindlustuspreemia lisandid) on kohustused soodustatud isikute ees. |
16.49 |
Käesolevas jaos kirjeldatakse otsekindlustus- ja edasikindlustusteenuste toodangu arvutamiseks vajalikku teavet. |
Kahjukindlustus
16.50 |
Kindlustusandja toodang on soodustatud isikutele osutatud teenus. |
16.51 |
Ootustepõhise lähenemisviisi kasutamise korral on toodangu arvutamise valem järgmine:
teenitud kindlustuspreemiad,
milles korrigeeritud tekkinud nõudeid korrigeeritakse nõuete volatiilsusega, kasutades varasemaid andmeid või raamatupidamisandmeid tasanduseraldise ja omavahendite muutuste kohta. Preemialisandid on nõuetest püsivamad ja neid ei tule volatiilsusega korrigeerida. Korrigeeritud nõuete hindamisel esitatakse teave toodete (nt liikluskindlustus, hoonete kindlustus) kaupa. Kui vajalikud raamatupidamisandmed ei ole kättesaadavad ja varasemad statistilised andmed ei ole mõistliku keskmise toodangu hindamiseks piisavad, võib kahjukindlustuse toodangut hinnata kulude (sealhulgas vahe-, tööjõu- ja kapitalikulud) ja „tavapärase kasumi” summana. |
Elukindlustus
16.52 |
Otsese elukindlustuse toodang arvutatakse eraldi järgmiselt:
teenitud kindlustuspreemiad,
|
16.53 |
Kui elukindlustuse toodangu arvutamiseks nimetatud valemi kohaselt ei ole piisavalt andmeid, tuleb kasutada kulude summal põhinevat lähenemisviisi, mis sarnaneb kahjukindlustuse puhul kirjeldatuga. Samamoodi nagu kahjukindlustuse puhul, lisatakse tavapärane kasum. |
16.54 |
Toodangu arvutamisel ei tohi arvesse võtta kapitalikasumit ja -kahjumit. |
Edasikindlustus
16.55 |
Edasikindlustusteenuse toodangu arvutamise valem on sarnane otsekindlustuse omaga. Kuna edasikindlustuse peamine eesmärk on piirata otsekindlustusandja riske, tegeleb edasikindlustusandja tavapärase majandustegevuse käigus erakordselt suurte nõuetega. Sellest tulenevalt ja kuna edasikindlustusturg on kogu maailmas koondunud suhteliselt väheste suurettevõtete kätte, on ootamatult suure kahjumi saamine edasikindlustusandja puhul vähem tõenäoline kui otsekindlustusandja puhul, eriti kahju ülemmäära edasikindlustuse korral. |
16.56 |
Edasikindlustuse toodangut hinnatakse samal moel nagu otsese kahjukindlustuse toodangut. Osa makseid on siiski omased üksnes edasikindlustusele. Need on otsekindlustusandjale makstavad vahendustasud proportsionaalse edasikindlustuse puhul ja kasumijaotus kahju ülemmäära edasikindlustuse puhul. Kui need on arvesse võetud, arvutatakse edasikindlustuse toodang järgmiselt:
teenitud kindlustuspreemiad, millest on lahutatud maksmisele kuuluvad vahendustasud,
|
KAHJUKINDLUSTUSEGA SEOTUD TEHINGUD
16.57 |
Käesolevas jaos käsitletakse kahjukindlustuslepingust tulenevate tehingute kirjendamist. Kindlustuslepinguid võivad sõlmida ettevõtjad, kodumajapidamised kui üksikisikud ja välismaailma üksused. Kui kodumajapidamise liikme sõlmitud kindlustusleping kuulub sotsiaalkindlustuse alla, tuleb see siiski kirjendada 17. peatüki kohaselt. |
Kindlustuse toodangu jaotus kasutajate vahel
16.58 |
Kahjukindlustusandjate toodangut kirjeldatakse punktis 16.51. Kindlustusandjate toodangu väärtus kirjendatakse kasutamisena järgmiselt:
|
16.59 |
Toodangu väärtus jaotatakse kasutajatele kindlustusliigi järgi. |
16.60 |
Teise võimalusena omistatakse toodangu väärtus kindlustusvõtjatele kasutamisena nende tegelikult maksmisele kuuluvate kindlustuspreemiate järgi. |
16.61 |
Toodangu jaotamine vahetarbimiseks näidatakse tegevusalade kaupa. |
Välismaailmale ja välismaailmast osutatavad kindlustusteenused
16.62 |
Residendist kindlustusandjad võivad pakkuda kindlustuskaitset välismaailma kodumajapidamistele ja ettevõtjatele ning residendist kodumajapidamised ja ettevõtjad võivad osta kindlustuskaitset välismaailmast. Residendist kindlustusandjate poolt kindlustusvõtjatele omistatav investeerimistulu sisaldab välismaailma kindlustusvõtjatele jaotatavat tulu. Kõnealused mitteresidendist kindlustusvõtjad maksavad residendist kindlustusandjale seega ka kindlustuspreemia lisandeid. |
16.63 |
Samasugused põhimõtted kehtivad ka selliste residendist ettevõtjate ja kodumajapidamiste puhul, kes sõlmivad kindlustuslepingu mitteresidendist kindlustusandjaga. Residendist kindlustusvõtjad saavad välismaalt kaudset investeerimistulu ning maksavad välismaale kindlustuspreemiaid ja kindlustuspreemia lisandeid. Selliste voogude suurust on raske hinnata, eriti kui puudub residendist kindlustusandja, kellega võrrelda. Rahvamajanduse prognooside tegemiseks võib kasutada vastastehingute andmeid. Residentide tehingute tase peab olema teada ning saadava investeerimistulu ja maksmisele kuuluvate preemialisandite hindamiseks võib kasutada teenust osutava riigi preemialisandite ja tegelike kindlustuspreemiate suhtarvu. |
Arvestuskirjed
16.64 |
Sotsiaalkindlustusest välja jääva kahjukindlustuse puhul kirjendatakse kuut tehingupaari: kaks paari on seotud kindlustusteenuse tootmise ja tarbimise hindamisega, kolm jaotamisega ja üks kirjendatakse finantskontole. Erandkorras võib kapitalikontole kirjendada seitsmenda tehingu, mis on seotud jaotamisega. Tegevuse toodangu väärtus, kindlustusvõtjatele omistatav investeerimistulu ja teenustasu väärtus arvutatakse kahjukindlustuse puhul eraldi allpool kirjeldatud viisil. |
16.65 |
Tootmis- ja tarbimistehingud on järgmised:
|
16.66 |
Jaotustehingud on kahjukindlustuse puhul kindlustusvõtjatele omistatud investeerimistulu, kahjukindlustuse netopreemiad ja kindlustusnõuded:
|
16.67 |
Kõnealuste voogude arvestuskirjete näide on esitatud tabelis 16.1.
Tabel 16.1. KasutamineVahendid S.1 S.15 S.14 S.13 S.12 S.11 S.11 S.12 S.13 S.14 S.15 S.1 Järgmiste kontode vastavad kirjed Järgmiste kontode vastavad kirjed Kokku Kaupade ja teenuste konto Välis- maailma konto Kogumajan- dus KTKTId Kodu- majapi- damised Valitse- mis- sektor Finants- institut- sioonid Mitte- finants- ette- võtted Tehingud ja tasakaalustavad kirjed Mitte- finants- ette- võtted Finants- institut- sioonid Valitse- mis- sektor Kodu- majapi- damised KTKTId Kogumajan- dus Välis- maailma konto Kaupade ja teenuste konto Kokku Välismajanduskonto 0 0 P.62 Teenuste eksport 0 0 0 0 P.72 Teenuste import 0 0 Tootmiskonto 6 6 P.1 Toodang 6 6 6 4 0 4 0 3 0 0 1 P.2 Vahetarbimine 4 4 Esmaste tulude jaotamise konto 6 6 6 D.441 Kindlustusvõtjatele 5 0 0 1 0 6 0 6 omistatav omanditulu Tulude teisese jaotamise konto 44 1 43 0 31 4 0 8 D.711 Kahjukindlustuse netopreemiad 44 44 44 45 0 45 45 D.721 Kahjukindlustuse nõuded 6 0 1 35 0 42 3 45 Kasutatava tulu kasutamise konto 2 2 2 P.3 Lõpptarbimiskulutused 2 2 Finantsbilanss (algsaldo) 74 0 74 0 40 0 9 25 AF.61 Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised 74 74 74 Finantsbilanss (lõppsaldo) 81 0 81 0 44 0 11 26 AF.61 Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised 81 81 81 Finantstehingud 7 0 7 0 4 0 2 1 F.61 Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised 7 7 7 Ümberhindluskonto 0 0 0 0 0 0 0 0 AF.61 Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised 0 0 0 |
ELUKINDLUSTUSTEHINGUD
16.68 |
Käesolevas jaos kirjeldatakse elukindlustuse kirjete erinevust kahjukindlustuse kirjetest. Elukindlustuslepingu puhul käsitatakse lepingust tulenevaid hüvitisi vara muutustena, mis kirjendatakse finantskontole. Sotsiaalkindlustuslepingu puhul kirjendatakse pensionihüvitised tuluna tulude teisese jaotamise kontole. Lähenemisviis on erinev seetõttu, et muud kindlustuslepingud kui sotsiaalkindlustuslepingud sõlmitakse täielikult kindlustusvõtja algatusel. Sotsiaalkindlustuslepingute puhul on kolmas isik, tavaliselt valitsemissektor või tööandja, õhutanud või kohustanud kindlustusvõtjat pensioni jaoks tulu kõrvale panema. Sotsiaalkindlustust kirjeldatakse 17. peatükis. |
16.69 |
Elukindlustuslepingu omanik on üksikisik, kes klassifitseeritakse kodumajapidamiste sektorisse (S.143 või S.144). Kui äriühing sõlmib töötaja elu kohta kindlustuslepingu, on tegemist tähtajalise kindlustuse, mitte elukindlustusega. Elukindlustustehingud toimuvad seega üksnes kindlustusandjate (klassifitseeritakse kindlustusseltside allsektorisse S.128) ja residendist kodumajapidamiste kui üksikisikute (S.143 ja S.144) vahel, v.a eksport mitteresidendist kodumajapidamistele (klassifitseeritakse välismaailma sektorisse S.2). Kohaldades sama meetodit nagu kahjukindlustuses, vastab elukindlustuse toodangu väärtus kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste ja teenuste ekspordi väärtusele. Kindlustusvõtjatele omistatud investeerimistulu käsitatakse kindlustuspreemia lisanditena. Kindlustuspreemiaid ja nõudeid ei näidata elukindlustuse puhul siiski eraldi ega käsitata jooksvate ülekannetena. Need on pigem netotehingu osad, mis kirjendatakse finantskontole, kusjuures asjakohaseks finantsvaraks on elukindlustuse ja annuiteetidega seotud õigused. |
16.70 |
Kontodele kirjendatakse neli tehingupaari: kaks paari on seotud kindlustusteenuse tootmise ja tarbimisega, üks paar näitab investeerimistulu omistamist kindlustusvõtjatele ning üks paar näitab elukindlustuse ja annuiteetidega seotud õiguste muutust:
|
16.71 |
Elukindlustuse tehnilised eraldised ja annuiteetidega seotud õigused tulenevad kindlustuslepingutest, mille kohaselt saadakse kindlal kuupäeval ühekordne summa. Ühekordset makset võib kasutada selleks, et osta annuiteet, mis muudab ühekordse summa järjestikusteks makseteks. Kindlustusvõtja tingimuslikud õigused – kindlustustähtaja lõppemisel või pärast seda ühekordse makse või annuiteedina saadav summa – ei anna kokku kindlustusandja kohustuste väärtust. Erinevus tuleneb tingimuslikkusest ja nüüdisväärtuse arvutamisest. Elukindlustuse ja annuiteediga seotud õiguste all kirjendatav summa määratakse kindlaks kindlustusandja raamatupidamispõhimõtete kohaselt. |
16.72 |
Kõnealuste voogude näide on esitatud tabelis 16.2.
Tabel 16.2. Kasutamine või varadVahendid või kohustused S.1 S.15 S.14 S.13 S.12 S.11 S.11 S.12 S.13 S.14 S.15 S.1 Järgmiste kontode vastavad kirjed Järgmiste kontode vastavad kirjed Kokku Kaupade ja teenuste konto Välismaailma konto Koguma-jandus KTKTId Kodumajapidamised Valitsemis sektor Finants-institutsioonid Mittefinantsettevõtted Tehingud ja tasakaalustavad kirjed Mittefinantsettevõtted Finants-institutsioonid Valitsemis sektor Kodumajapidamised KTKTId Koguma-jandus Välismaailma konto Kaupade ja teenuste konto Kokku Välismajanduskonto 0 0 P.62 Teenuste eksport 0 0 0 0 P.72 Teenuste import 0 0 Tootmiskonto 4 4 P.1 Toodang 4 4 4 Esmaste tulude jaotamise konto 7 7 7 D.441 Kindlustusvõtjatele 7 7 0 7 omistatav omanditulu Kasutatava tulu kasutamise konto 4 0 4 4 P.3 Lõpptarbimiskulutused 4 4 Finantsbilanss (algsaldo) 221 0 221 221 AF.62 Elukindlustuse kindlustustehnilised eraldised 221 221 221 Finantsbilanss (lõppsaldo) 243 0 243 243 AF.62 Elukindlustuse kindlustustehnilised eraldised 243 243 243 Finantstehingud 22 0 22 22 F.62 Elukindlustuse kindlustustehnilised eraldised 22 22 22 Ümberhindluskonto 0 0 0 0 AF.62 Elukindlustuse kindlustustehnilised eraldised 0 0 0 |
EDASIKINDLUSTUSEGA SEOTUD TEHINGUD
16.73 |
Edasikindlustusandjate kontod on suures osas samad mis otsekindlustusandjate kontod. Ainus erinevus seisneb selles, et otsekindlustustehingud kindlustusvõtjatega, kes ei ole ise kindlustusteenuse osutajad, on asendunud kindlustustehingutega edasikindlustusandjate ja otsekindlustusandjate vahel. |
16.74 |
Kindlustustehingud kirjendatakse brutosummana, millest ei ole edasikindlustust maha arvatud. Kindlustuspreemiad tuleb kõigepealt tasuda otsekindlustusandjale, kes võib seejärel maksta osa kindlustuspreemiatest edasikindlustusandjale (väljaminev edasikindlustus), kes võib seejärel maksta väiksema summa teisele edasikindlustusandjale ja nii edasi (retrotsessioon). Sama kehtib nõuete ja hüvitiste kohta. Brutosummade kirjendamisel lähtutakse algsest kindlustusvõtjast. Algne kindlustusvõtja ei tea tavaliselt, et otsekindlustusandja loovutab teatavad summad edasikindlustusandjale, ja kui edasikindlustusandja läheb pankrotti, vastutab otsekindlustusandja loovutatud riskidega seotud nõuete täieliku rahuldamise eest. |
16.75 |
Otsekindlustuse toodang arvutatakse brutosummana, millest ei ole edasikindlustust maha arvatud. Teine võimalus – arvutamine netosummana, millest on edasikindlustus maha arvatud – näitaks, et osa otsekindlustusvõtjate kindlustusmakseid tasutakse otsekindlustusandjale ja osa edasikindlustusandjale, kuid selline kirjendamine, nn netokirjendamine, ei ole lubatud.
Seda protsessi on kujutatud joonisel 1. Joonis 1. — Kindlustusvõtjate, otsekindlustusandjate ja edasikindlustusandjate vahelised vood 1a. Brutopreemia 2a. Brutonõue 3a. Omanditulu brutosumma Kindlustusvõtja Otsekin-lustusandja 1b. Edasikindlustuspreemia 2b. Edasikindlustusnõue 3b. Omanditulu Omanditulu Edasikind-lustusandja |
16.76 |
Joonisel 1 on kokkuvõtlikult esitatud järgmised vood:
|
16.77 |
Kõik kindlustusvõtja ja otsekindlustusandja vahelised brutovood hõlmavad otsekindlustusandja ja edasikindlustusandja vaheliste voogude asjaomaseid summasid, seepärast on need nooled joonisel jämedamalt kujutatud. |
16.78 |
Nagu otsekindlustuse puhulgi, kirjendatakse osa edasikindlustusnõudeid näiteks pärast katastroofi pigem kapitalisiirete kui jooksvate ülekannetena. |
16.79 |
Kogu edasikindlustusandja toodang on kindlustuslepingut omava otsekindlustusandja vahetarbimine. Nagu eespool märgitud, on paljud edasikindlustuslepingud sõlmitud eri riikide residentidest kindlustusandjate vahel. Toodangu väärtus on neil juhtudel seega edasikindlustuslepingu sõlminud kindlustusandja import ja edasikindlustusandja eksport. |
16.80 |
Edasikindlustusega seotud voogude kirjendamine sarnaneb kahjukindlustuse kirjendamisega, kuid vahe on selles, et edasikindlustusvõtja on alati muu kindlustusandja. |
16.81 |
Tootmis- ja tarbimistehingud on järgmised:
|
16.82 |
Jaotustehingud hõlmavad kindlustusvõtjatele omistatavat investeerimistulu seoses edasikindlustusega, edasikindlustuse netopreemiaid ja edasikindlustusnõudeid:
|
16.83 |
Vahendustasusid, mida edasikindlustusandjad peavad kindlustusandjale kui edasikindlusvõtjale maksma, käsitatakse edasikindlustusandjale tasumisele kuuluvate kindlustuspreemiate vähendustena. Kasumiosa, mille edasikindlustusandja peab otsekindlustusandjale jaotama, kirjendatakse jooksva ülekandena. Kuigi neid kirjendatakse erinevalt, vähendavad nii maksmisele kuuluvad vahendustasud kui ka kasumijaotus edasikindlustusandja toodangut. |
16.84 |
Kui otsekindlustusnõudeid käsitatakse kapitalisiiretena, mitte jooksvate ülekannetena, käsitatakse sama juhtumi edasikindlustusnõudeid samuti muude kapitalisiiretena (D.99). |
KINDLUSTUSE ABIETTEVÕTETEGA SEOTUD TEHINGUD
16.85 |
Kindlustuse abiettevõtete toodangut hinnatakse küsitavate teenus- ja vahendustasude alusel. Kindlustusseltside ja pensionifondide äriühendustena tegutsevate kasumitaotluseta institutsioonide toodangut hinnatakse ühenduse liikmete tasutud liikmemaksude järgi. Seda toodangut kasutavad ühenduse liikmed vahetarbimisena. |
ANNUITEEDID
16.86 |
Elukindlustuslepingu lihtsaim variant on selline, kus kindlustusvõtja teeb kindlustusandjale aja jooksul järjestikuseid makseid vastutasuks ühekordse makse eest, mis saadakse nõudena mingil hetkel tulevikus. Annuiteedi lihtsaima variandi puhul maksab kindlustusvõtjaga samaväärne annuiteedi saaja kindlustusandjale ühekordse summa ja saab vastutasuks järjestikused maksed määratud ajavahemikul või kuni elu lõpuni või kuni enda ja määratud teise isiku elu lõpuni. |
16.87 |
Annuiteete korraldavad kindlustusandjad ja need on riskijuhtimisvahendid. Annuiteedi saaja väldib riski, kui nõustub saama ühekordse makse eest vastutasuks kindlaid järjestikuseid makseid, mis on kindlaks määratud absoluutväärtusena või mida arvutatakse valemi abil, näiteks indeksiga seotult. Kindlustusandja võtab endale riski, kuna peab teenima ühekordse makse investeerimiselt rohkem, kui ta maksab annuiteedi saajale järjestikuste maksetena. Järjestikuste maksete kindlaksmääramisel võetakse arvesse eeldatavat eluiga. |
16.88 |
Annuiteedi esmakordsel väljavõtmisel kantakse kindlustusandjale üle kodumajapidamise vahendid. Paljudel juhtudel võib siiski tegemist olla lihtsalt kindlustusandja makstava ühekordse summa viivitamatu asendamisega annuiteediga tavalise elukindlustuslepingu tähtaja lõppemise korral. Sel juhul ei ole ühekordse summa maksmist ja annuiteedi omandamist vaja kirjendada; kindlustusandjate ja pensionifondide allsektoris muutub elukindlustuse eraldis lihtsalt annuiteedi eraldiseks. Kui annuiteet ostetakse elukindlustuslepingu tähtaja lõppemisest sõltumata, kirjendatakse see kodumajapidamise ja kindlustusandja vaheliste finantstehingute paarina. Kodumajapidamine teeb kindlustusandjale makse ja saab vastutasuks annuiteedi tingimustest tuleneva vara. Kindlustusandja saab kodumajapidamiselt finantsvara ja tal tekib selle ees kohustus. |
16.89 |
Annuiteedid lõppevad surma korral ja siis kantakse asjaomase annuiteedi saaja järelejäänud eraldis üle kindlustusandjale. Kui aga kindlustusandja on annuiteedi saajate rühma kui terviku eeldatavat eluiga õigesti prognoosinud, on surma ajaks alles jäänud vahendite keskmine väärtus null. Kui eeldatav eluiga muutub, tuleb eraldist muuta. Kehtivate annuiteetide puhul vähendab eeldatava eluea pikenemine kindlustusandjale teenustasuna kättesaadavat summat ja võib selle negatiivseks muuta. Sel juhul peab kindlustusandja kasutama omavahendeid ja püüdma neid tulevikus uuesti koguda, määrates uutele annuiteetidele kõrgema teenustasu. |
KAHJUKINDLUSTUSNÕUETE KIRJENDAMINE
Korrigeeritud nõuete käsitlemine
16.90 |
Tekkinud nõuded kirjendatakse tavaliselt siis, kui asjaomane juhtum aset leiab. Seda põhimõtet kohaldatakse isegi siis, kui nõue rahuldatakse vaidluse tõttu alles aastaid pärast asjaomase juhtumi toimumist. Erand tehakse juhul, kui nõude esitamise võimalust tunnistatakse alles tükk aega pärast juhtumi toimumist. Näiteks tunnistati mitut olulist nõuet alles siis, kui tehti kindlaks, et asbest põhjustab tõsiseid haigusi, ja leiti, et see võib anda alust nõueteks asbestiga kokkupuutumise ajal kehtinud kindlustuslepingu alusel. Sel juhul kirjendatakse nõue ajal, mil kindlustusselts oma kohustust tunnistab. See ei pruugi kattuda ajaga, mil lepitakse kokku nõude suuruses või mil nõue makstakse. |
16.91 |
Kuna toodangu valemis kasutatakse korrigeeritud nõudeid, mitte tegelikke nõudeid, on netokindlustuspreemiad ja nõuded teataval ajavahemikul võrdsed üksnes juhul, kui tegelike nõuete väärtus juhuslikult kattub prognoositud nõuete väärtusega. Need peaksid siiski olema aastatepikkusel ajavahemikul ligikaudu võrdsed, v.a katastroofi kirjendamise aastal. |
Katastroofikahjude käsitlemine
16.92 |
Nõuded kirjendatakse jooksvate ülekannetena, mida kindlustusandja peab kindlustusvõtjale tegema. Ühel juhul, s.o pärast suurt katastroofi, ei kirjendata nõudeid jooksvate ülekannetena, vaid muude kapitalisiiretena (D.99). Õnnetuse katastroofina käsitamise kriteeriumid tuleb kindlaks määrata riigi oludest lähtudes, kuid need võivad hõlmata seotud kindlustusvõtjate arvu ja tekkinud kahju summat. Nõuded kirjendatakse sel juhul kapitalisiiretena seetõttu, et paljud neist on seotud vara, näiteks elamute, hoonete ja struktuuride hävinemise või olulise kahjustumisega. |
16.93 |
Pärast katastroofi kirjendatakse kindlustuspreemiaid ületavate nõuete koguväärtus kapitalisiirdena kindlustusandjalt kindlustusvõtjale. Teavet kindlustuslepingute kohaselt rahuldatavate nõuete taseme kohta saab kindlustusseltsidelt. Kui kindlustusseltsid ei suuda seda teavet esitada, saab katastroofiga seotud nõuete taset prognoosida/arvestada nii, et võetakse arvesse katastroofiperioodi korrigeeritud nõuete ja tegelike nõuete vahe. |
(1) Nõukogu 19. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/674/EMÜ kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 374, 31.12.1991, lk 7).
17. PEATÜKK
SOTSIAALKINDLUSTUS, SH PENSIONID
SISSEJUHATUS
17.01 |
Määratlus: sotsiaalkindlustusskeemid on skeemid, mille korral kolmas isik kohustab või julgustab skeemist osavõtjaid sõlmima kindlustuse teatud võimalike sotsiaalriskide või asjaolude vastu, mis võivad nende või nende ülalpeetavate heaolu ebasoodsalt mõjutada. Kõnealuste skeemide raames teevad sotsiaalmakseid töötajad või muud isikud või tööandjad oma töötajate nimel, et tagada töötajate või muude makseid tegevate isikute, nende ülalpeetavate või nende ülalpidamisel olnud isikute sotsiaalkindlustushüvitiste saamise õigus jooksval või järgnevatel perioodidel. Sotsiaalkindlustusskeemidesse võivad teha sissemakseid ka mittetöötavad isikud või mittepalgalised töötajad ning makseid võib teha ka nende nimel. |
17.02 |
Sotsiaalkindlustusskeeme on kahte liiki:
|
17.03 |
Sotsiaalkindlustusskeemide rakendusala on nii riigiti kui ka ühe riigi skeemide lõikes erinev. Sellised skeemid on näiteks järgmised:
Tabel 17.1 — Sotsiaalkindlustusskeemid
|
Sotsiaalkindlustusskeemid, sotsiaalabi ja individuaalsed kindlustuslepingud
17.04 |
Sotsiaalabi ei kuulu sotsiaalkindlustuse alla. Sotsiaalabitoetusi makstakse olenemata sotsiaalkindlustusskeemis osalemisest, st ilma et sotsiaalkindlustusskeemi oleks tehtud asjakohaseid makseid. |
17.05 |
Sotsiaalabi erineb sotsiaalkindlustusest õiguse poolest saada valitsemissektorilt sotsiaalabitoetusi ega sõltu osalemisotsusest, mida näitab maksete tasumine. Üldiselt on kõigil residendist kodumajapidamiste liikmetel õigus taotleda sotsiaalabi, kuid selle andmise tingimused on sageli piiravad. Sageli võrreldakse sissetulekut, mis sisaldab ka sotsiaalkindlustushüvitisi, kodumajapidamise eeldatavate vajadustega. Sellist liiki sotsiaalabi võivad saada üksnes allapoole teatavat künnist jäävad kodumajapidamised. |
17.06 |
Individuaalset kindlustuslepingut võib käsitada sotsiaalkindlustusskeemina, kui see katab sotsiaalseid riske ja vajadusi, näiteks haigust ja vanadust. Kindlustuslepingu käsitamiseks sotsiaalkindlustusskeemi osana peavad juhtumid või asjaolud, mille vastu skeemis osalejad on kindlustatud, vastama punktis 4.84 loetletud riskidele või vajadustele; lisaks peab olema täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
|
17.07 |
Sotsiaalkindlustuse alla ei kuulu üksnes allahindluse saamiseks sõlmitud kindlustuslepingutel põhinevad kindlustusnõuded, isegi kui kõnealused kindlustuslepingud tulenevad kollektiivlepingust. Sellised individuaalsed kindlustuslepingud kirjendatakse elu- või kahjukindlustusena. Sotsiaalkindlustuse alla ei kuulu ka sellistel kindlustuslepingutel põhinevad kindlustusnõuded, mis on sõlmitud kindlustatu algatusel, sõltumatult tema tööandjast ja valitsemissektorist. |
Sotsiaaltoetused
17.08 |
Sotsiaaltoetusi makstakse sellise juhtumi või olukorra ilmnemise korral, mis võib kahjustada asjaomaste kodumajapidamiste heaolu kas lisakulutuste tekkimise või sissetuleku vähenemise kaudu. Sotsiaaltoetused võivad olla rahalised või mitterahalised. Need kuuluvad väljamaksmisele järgmistel juhtudel:
|
Valitsemissektori pakutavad sotsiaaltoetused
17.09 |
Valitsemissektor pakub sotsiaaltoetusi riikliku sotsiaalkindlustuse väljamaksetena, sotsiaalabina või mitterahaliste sotsiaalsiiretena. |
17.10 |
Riiklik sotsiaalkindlustus on valitsemissektori korraldatav sotsiaalkindlustusskeem. |
17.11 |
Sotsiaaltoetuste mõiste hõlmab tervishoiu- ja haridusteenuste pakkumist. Tavaliselt teeb valitsemissektor sellised teenused kättesaadavaks kõikidele ühiskonnaliikmetele, nõudmata skeemis osalemist või vastamist teatavatele tingimustele. Neid teenuseid käsitatakse mitterahaliste sotsiaalsiiretena, mitte riikliku sotsiaalkindlustuse või sotsiaalabina. Lisaks valitsemissektorile võivad üksikisikutele tervishoiu- ja haridusteenuseid pakkuda ka kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid. Ka neid teenuseid käsitatakse mitterahaliste sotsiaalsiiretena, mitte sotsiaalkindlustusskeemi osana. |
Muude institutsionaalsete üksuste pakutavad sotsiaaltoetused
17.12 |
Sotsiaaltoetusi võivad töötajatele ja nende ülapeetavatele pakkuda ka tööandjad või muud üksused, näiteks ametiühingud. Kõiki muude üksuste kui valitsemissektori pakutavaid sotsiaaltoetusi makstakse sotsiaalkindlustusskeemi raames. |
Pensionid ja muud hüvitised
17.13 |
Sotsiaalkindlustushüvitised ja vastavad maksed on jagatud vastavalt sellele, kas need on seotud pensionide või muude hüvitistega. Kõige olulisem pensionihüvitis, mida sotsiaalkindlustusskeemid katavad, on sissetuleku tagamine pensionieas, kuid kaetakse ka muid riske. Näiteks võidakse maksta pensioni leskedele või isikutele, kellega on juhtunud tööõnnetus ja kes ei ole enam võimelised töötama. Kui leibkonnapea ei ole kas surma või töövõimetuse tõttu enam võimeline sissetulekut teenima, tehakse makseid ja need kirjendatakse pensionina. |
17.14 |
Kõik muud hüvitised rühmitatakse muudeks hüvitisteks kui pensionid. Pensionide ja muude hüvitiste eristamine on oluline, sest pensionide puhul kajastatakse kohustusi olenemata sellest, kas kohustuste täitmiseks on vara kõrvale pandud või mitte, kuid muude hüvitiste kui pensionite reserve kajastatakse üksnes juhul, kui need on tegelikult olemas. |
MUUD SOTSIAALKINDLUSTUSHÜVITISED KUI PENSIONID
17.15 |
Määratlus: muud sotsiaalkindlustushüvitised ehk hüvitised, mis pensionide alla ei kuulu, on hüvitised, mida hüvitise saaja saab otse või kaudselt, olenevalt konkreetsetest asjaoludest, tavaliselt eelnevalt kindlaks määratud õiguslike või lepinguliste tingimuste alusel.
Välja arvatud sissetuleku tagamine pensionieas, on kaetud paljud muud võimalikud riskid, näiteks pakutakse tervise-, töötus- ning hoolduskindlustushüvitisi. |
17.16 |
Muid sotsiaalkindlustushüvitisi makstakse hüvitise saajatele riikliku sotsiaalkindlustuse raames ja muude tööga seotud skeemide alusel. |
Muud riiklikud sotsiaalkindlustusskeemid kui pensioniskeemid
17.17 |
Määratlus: muud riiklikud sotsiaalkindlustusskeemid kui pensioniskeemid on lepingulised kindlustusskeemid, mille puhul hüvitise saajal on sotsiaalkindlustusskeemis osalejana valitsemissektori kehtestatud kohustus kindlustada end muude riskide vastu kui vanadus ja sellega seotud ohud. Muid sotsiaalkindlustushüvitisi kui pensionihüvitisi (hüvitisi, mis pensionide alla ei kuulu) maksab hüvitise saajatele valitsemissektor. |
17.18 |
Hüvitise saajad teevad tavaliselt kohustuslikke makseid muusse riiklikku sotsiaalkindlustusskeemi kui riikliku sotsiaalkindlustuse pensioniskeemi, mida sageli rahastatakse põlvkondadevahelise ümberjaotuse põhimõttel. Kõnealuse põhimõtte alusel teatud ajavahemikul tehtavaid makseid kasutatakse samal ajavahemikul makstavate hüvitiste rahastamiseks. Ei valitsemissektor, skeemi haldav tööandja ega skeemis osalevad hüvitise saajad ei tegele säästmisega. Seega ei teki üldjuhul ülejäägi küsimust ning vahendite puudujäägi korral võib valitsusel olla õigus muuta nii tulevaste tööperioodide kui ka varasemate tööperioodidega seoses võetud kohustusi. Mõnes riigis võivad muud riiklikud sotsiaalkindlustusskeemid kui pensioniskeemid siiski koguda rahalisi vahendeid, mida nimetatakse puhverfondideks. |
17.19 |
ESA rahvamajanduse põhiarvepidamises ei kajastata riikliku sotsiaalkindlustuse pensioniskeemi alusel tasumisele kuuluvate summadena muid riikliku sotsiaalkindlustuse õigusi kui pensioniõigused. Riiklike sotsiaalkindlustusskeemide (v.a pensionid) ning muude valitsemissektori pakutavate, tööga seotud skeemide (v.a pensionid) alusel tasumisele kuuluvaid hinnangulisi summasid ei kajastata rahvamajanduse põhiarvepidamises ning neid ei kirjendata tabelis 17.5. |
Muud tööga seotud sotsiaalkindlustusskeemid
17.20 |
Määratlus: muud tööga seotud sotsiaalkindlustusskeemid on lepingulised kindlustusskeemid, mis on seaduse järgi kohustuslikud või millega liitumist toetavad kolmandad isikud. Muude tööga seotud sotsiaalkindlustusskeemide puhul võivad tööandjad kehtestada teenistustingimuseks töötajate ehk hüvitise saajate osalemise tööandja kindlaks määratud sotsiaalkindlustusskeemis, et kindlustada end muude riskide vastu kui vanadus ja sellega seotud ohud. Neid tööga seotud skeeme pakub hüvitise saajatele kas tööandja või muu üksus tööandja nimel. |
17.21 |
Muid tööga seotud sotsiaalkindlustusskeeme käsitatakse – nagu ka tööga seotud pensioniskeeme – kompensatsioonipaketi osana ning töötajate ja tööandjate vahelistel läbirääkimistel võidakse keskenduda kehtivatele teenistustingimustele ja palgaastmestikule. Eraõiguslikud tööandjad maksavad muid sotsiaalkindlustushüvitisi kui pensione sageli skeemide kaudu, mida nad ise kontrollivad või mille haldamiseks nad sõlmivad lepingu kolmanda isikuga, näiteks kindlustusseltsiga, kes pakub selliseid sotsiaaltoetusi nagu eraõiguslik ravikindlustus. |
Vara seisu ja voogude kirjendamine vastavalt sotsiaalkindlustusskeemi (v.a pensioniskeem) liigile
Riiklikud sotsiaalkindlustusskeemid
17.22 |
Kuna riiklikku sotsiaalkindlustust rahastatakse tavaliselt põlvkondadevahelise ümberjaotuse põhimõtte alusel, ei näidata riikliku sotsiaalkindlustuse raames kogunevaid õigusi (sotsiaaltoetused, sealhulgas pensionid) rahvamajanduse põhiarvepidamises. |
17.23 |
Riiklikest sotsiaalkindlustusskeemidest tulenevaid pensioniõigusi kajastatakse sotsiaalkindlustusskeemides kogunenud pensioniõiguste täiendavas tabelis, kuid see ei kehti muude õiguste kohta, mis tulenevad muudest riiklikest sotsiaalkindlustusskeemidest kui pensioniskeemidest. |
17.24 |
Muude riiklike sotsiaalkindlustusskeemide kui pensioniskeemide voogude kirjendamine hõlmab tööandjate ja töötajate tehtud makseid ning riiklikke sotsiaalkindlustushüvitisi. |
17.25 |
Tööandja makseid käsitatakse töötajatele makstavate hüvitiste osana. Selline makse kirjendatakse jaotustehinguna – tööandja poolt makstavana ja töötaja poolt saadavana. Töötaja maksab seejärel riiklikku sotsiaalkindlustusfondi summa, mis võrdub tööandjalt saadud summaga, millele lisandub makse, mille ta peab ise enda nimel tegema. See summa kirjendatakse kodumajapidamiste kasutamisena ja valitsemissektori ressurssidena vahenditena. |
17.26 |
Kõik mittepalgaliste töötajate ja mittetöötavate isikute tehtavad maksed kajastatakse samuti kodumajapidamiste maksetena valitsemissektorile. |
17.27 |
Riiklikud sotsiaalkindlustushüvitised kirjendatakse jaotustehinguna valitsemissektorilt kodumajapidamistele. |
17.28 |
Tabelis 17.2 on esitatud riikliku sotsiaalkindlustuse pensioniskeemiga seotud tehingud. Need on sarnased riikliku sotsiaalkindlustusskeemiga (v.a pensionid) seotud tehingutega. |
Muud tööga seotud sotsiaalkindlustusskeemid (v.a pensioniskeemid)
17.29 |
Muude tööga seotud sotsiaalkindlustusskeemide (v.a pensioniskeemid) puhul kirjendatakse skeemis osalejate õigused tavaliselt nende akumuleerudes. Olemasolevatelt õigustelt teenitud investeerimistulu kirjendatakse hüvitise saajatele jaotatavana ja nende poolt skeemi reinvesteeritavana. |
17.30 |
Sotsiaalmakseid, mida tööandja teeb kindlustusskeemi töötaja nimel, käsitatakse töötajale makstavate hüvitiste osana. |
17.31 |
Kogunenud õigustelt saadav investeerimistulu kirjendatakse skeemi poolt kodumajapidamistele jaotatavana. Investeerimistulu sisaldab intressi ja dividende, millele lisandub kollektiivsete investeerimisskeemide jaotatud tulu, kui institutsionaalsel üksusel on selliste skeemide osakuid. Skeemil võib olla oma vara, mille arvelt võib moodustuda tegevuse netoülejääk, mis kirjendatakse koos investeerimistuluga hüvitise saajatele jaotatavana. Sellisel juhul tuleb investeerimistulu mõistet tõlgendada nii, et see hõlmab kõnealust tuluallikat. Kogunenud õiguste investeerimisel saadud kapitalikasumit ja -kahjumit ei kajastata investeerimistulu all, vaid kirjendatakse ümberhindlustest tulenevate muude muutustena. |
17.32 |
Osa kodumajapidamistele jaotatud tulust kasutatakse skeemi tegevuskulude katmiseks. Seda kulu näidatakse skeemi toodanguna ja kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutusena. Jaotatud tulu ülejäänud osa käsitatakse täiendavate maksetena, mida kodumajapidamised skeemi tagasi maksavad. |
17.33 |
Sotsiaalmakseid näidatakse kodumajapidamiste maksetena skeemi. Sotsiaalmaksete kogusumma arvutamisel võetakse arvesse tööandjate poolt töötajatele makstavate hüvitiste osana tehtavaid tegelikke makseid, töötajate ja skeemis varem osalenud isikute, mittepalgaliste töötajate, mittetöötavate isikute ja pensionäride tegelikke makseid ning punktis 17.32 nimetatud täiendavaid makseid. |
17.34 |
Peale töötajate võivad sotsiaalkindlustusskeemi makseid teha ka mittepalgalised töötajad või mittetöötavad isikud, kes osalevad skeemis oma elukutse või varasema töösuhte tõttu. |
17.35 |
Skeemi korraldaja poolt kodumajapidamistele makstud sotsiaaltoetusi näidatakse jaotustehinguna muude sotsiaalkindlustushüvitiste all. |
17.36 |
Skeemi korraldaja pakutava teenuse eest tehtav makse, mis võrdub skeemi toodangu väärtusega, kirjendatakse kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutusena. |
17.37 |
Õiguste suurenemist, mis tuleneb sellest, et maksed on hüvitistest suuremad, kajastatakse sotsiaalkindlustusskeemi väljamaksena kodumajapidamistele. Põhjendus on see, et kuna õiguste suurenemine avaldab otseselt mõju kodumajapidamiste netovarale, tuleks seda kajastada kodumajapidamiste sektori säästu all. |
17.38 |
Kodumajapidamistele skeemist välja makstud õiguste muutuse kohandust näidatakse kodumajapidamiste nõudena skeemile. |
17.39 |
Tabelis 17.3 on esitatud tööga seotud pensioniskeemiga seonduvad tehingud. Need on sarnased muude sotsiaalkindlustusskeemidega (v.a pensioniskeemid) seotud tehingutega. |
PENSIONID
17.40 |
Määratlus: sotsiaalkindlustuspension on hüvitis, mida hüvitise saaja saab pensionile jäädes tavaliselt eelnevalt kindlaks määratud õiguslike või lepinguliste tingimuste kohaselt ning üldjuhul tagatud annuiteedina.
Kõige olulisem sotsiaalkindlustusskeemidest makstav pensionihüvitis on sissetuleku tagamine pensionieas, kuid kaetud võivad olla ka paljud muud riskid. Näiteks võidakse maksta pensioni leskedele või isikutele, kellega on juhtunud tööõnnetus ja kes ei ole enam võimelised töötama. Pensionidena käsitatakse kõiki selliseid makseid, mis tulenevad asjaolust, et leibkonnapea ei ole kas surma või töövõimetuse tõttu enam võimeline endale ega ülalpeetavatele sissetulekut teenima. |
Pensioniskeemide liigid
17.41 |
Pensione makstakse hüvitise saajatele järgmisel kujul:
Pensione maksavad tavaliselt riiklikud sotsiaalkindlustusfondid, muud valitsemissektori üksused, kindlustusseltsid ja pensionifondid või institutsionaalsed üksused kui tööandjad. Olenevalt riiklikest oludest võivad pensione maksta ka muud asutused. Mõiste „riiklik sotsiaalkindlustusfond” kasutamine ei tähenda, et alati on skeemi raames loodud varade tegelik fond. „Riiklik sotsiaalkindlustusfond” ja „riiklik sotsiaalkindlustusskeem” on sünonüümid. |
17.42 |
Hüvitise saajad saavad sotsiaalkindlustusskeemides osalejatena sotsiaalkindlustuspensione. Valitsemissektori makstav osa hõlmab riiklikke sotsiaalkindlustuspensione (ja ka riiklikke sotsiaalkindlustusfonde) ning muude üksuste makstav osa muid tööga seotud pensione. Riikliku sotsiaalkindlustuse ja muude tööga seotud skeemide raames makstavate pensionide eristamine on riigiti väga erinev, mistõttu mõiste „riiklik sotsiaalkindlustus” katvus ja seega ka arusaamine selle tähendusest erinevad riikide lõikes suuresti. |
Riikliku sotsiaalkindlustuse pensioniskeemid
17.43 |
Määratlus: riikliku sotsiaalkindlustuse pensioniskeemid on lepingulised kindlustusskeemid, mille puhul on hüvitise saajal sotsiaalkindlustusskeemis osalejana valitsemissektori kehtestatud kohustus kindlustada end vanaduse ja muude vanusega seotud ohtude, näiteks invaliidsuse, terviseriski jms vastu. Riiklikke sotsiaalkindlustuspensione maksab hüvitise saajatele valitsemissektor. |
17.44 |
Kui valitsemissektor võtab vastutuse tagada pension suurele ühiskonna osale, täidab riiklik sotsiaalkindlustus tegelikult mitut tööandjat hõlmava skeemi rolli. |
17.45 |
Hüvitise saajad teevad tavaliselt kohustuslikke makseid riikliku sotsiaalkindlustuse pensioniskeemi, mida sageli rahastatakse põlvkondadevahelise ümberjaotuse põhimõttel. Teataval ajavahemikul saadavaid makseid kasutatakse samal ajavahemikul makstavate hüvitiste rahastamiseks. Ei valitsemissektor, skeemi haldav tööandja ega skeemis osalevad hüvitise saajad tegele säästmisega. Seega ei teki ülejäägi küsimust ning vahendite puudujäägi korral võib valitsusel olla õigus muuta nii tulevaste kui ka varasemate tööperioodidega seoses võetud kohustusi. Mõnes riigis võivad riikliku sotsiaalkindlustuse pensioniskeemid siiski koguda rahalisi vahendeid, mida nimetatakse puhverfondideks. |
17.46 |
Riikliku sotsiaalkindlustuspensioni kitsaim vorm on väga lihtne. Kindlaksmääratud tase ei pruugi oleneda makse suurusest, küll aga asjaolust, et maksed on tehtud konkreetsel ajavahemikul või muudel konkreetsetel tingimustel. Töötaja õigus saada riiklikku sotsiaalkindlustuspensioni on sageli ülekantav ühelt tööandjalt teisele. |
17.47 |
Mõnes riigis võidakse seevastu maksta enamik pensionidest või kõik pensionid riikliku sotsiaalkindlustuse kaudu. Sellisel juhul tegutseb valitsus tööandjate vahendajana, st kui valitsus on tööandjate ja kodumajapidamiste poolt skeemi tehtud maksed kätte saanud, võtab ta endale väljamakse tegemise riski. Valitsus vabastab tööandja riskist, et pensionikulu võib olla tema ettevõttele liiga suur, ning tagab elanikkonnale pensionide maksmise, kuid ta võib muuta tingimusi isegi tagasiulatuva jõuga nii, et see võib mõjutada makstavate pensionide suurust. |
17.48 |
ESA rahvamajanduse põhiarvepidamises ei kajastata pensioniõigusi riikliku sotsiaalkindlustuse pensioniskeemi alusel tasumisele kuuluvate summadena. Riikliku sotsiaalkindlustuse pensioniskeemide ning muude valitsemissektori pakutavate ja tööga seotud määratud väljamaksega pensioniskeemide alusel tasumisele kuuluvaid hinnangulisi summasid ei kajastata rahvamajanduse põhiarvepidamises, vaid allpool esitatud kogunenud pensioniõiguste täiendavas tabelis 17.5. |
Muud tööga seotud pensioniskeemid
17.49 |
Määratlus: muud tööga seotud pensioniskeemid on lepingulised kindlustusskeemid, mis on kohustuslikud seaduse alusel või mida toetab valitsemissektor või mille puhul tööandjad kehtestavad teenistustingimuseks töötajate ehk hüvitise saajate osalemise tööandja määratud sotsiaalkindlustusskeemis, et kindlustada end vanaduse ja muude vanusega seotud riskide vastu. Neid tööga seotud pensione maksab hüvitise saajatele kas tööandja või muu üksus tööandja nimel. |
17.50 |
Välja arvatud juhul, kui tööandjad ja hüvitise saajad lepivad kokku makstavate summade muutmise, ei ole eraõiguslike tööandjate hallatavate pensioniskeemide puhul tavaliselt võimalik teha tagasiulatuvaid kohandusi. Siiski valitseb oht, et tööandja ei ole võimeline maksma, sest on tegevuse lõpetanud. Üksikisikute pensioniõiguste kaitse muutub üha tavalisemaks. Ühe tööandja juures kogutud pension ei pruugi olla ülekantav uuele tööandjale. Üha sagedamini on tööandja skeemide puhul kogutud reserve. Isegi kui reservid puuduvad, võivad raamatupidamistavad nõuda, et praeguste ja varasemate töötajate pensioniõigusi kajastataks nende skeemide kontodel. |
17.51 |
Muid tööga seotud pensione käsitatakse kompensatsioonipaketi osana ning töötajate ja tööandjate vahelistel läbirääkimistel võidakse keskenduda kehtivatele teenistustingimustele, palgaastmestikule ja pensioniõigustele. Eraõiguslikud tööandjad maksavad pensione sageli skeemide kaudu, mida nad ise kontrollivad, või sõlmivad lepingu kolmanda isikuga, näiteks kindlustusseltsiga. Vahel on võimalik, et spetsialiseeritud üksus nõustub kandma mitme tööandja pensionide maksmise vastutust, kui tööandjad võtavad omakorda enda kanda lubatud pensionide maksmiseks piisavate vahendite tagamise riski. Sellist korraldust nimetatakse mitut tööandjat hõlmavaks pensioniskeemiks. |
17.52 |
Nii praegused kui ka varasemad töötajad, kes on hüvitise saajad, võivad teha skeemi makseid ning saavad sellest eeldatavalt omanditulu. Omanditulu käsitatakse seejärel nendepoolsete täiendavate maksetena skeemi. |
17.53 |
Pensioniskeemid liigitatakse vastavalt nende eripärale määratud sissemaksega pensioniskeemideks ja määratud väljamaksega pensioniskeemideks. |
Määratud sissemaksega pensioniskeemid
17.54 |
Määratlus: määratud sissemaksega pensioniskeem on skeem, mille puhul lähtutakse hüvitiste kindlaksmääramisel üksnes töötaja tööelu jooksul tehtud maksetest moodustunud vahendite kogusummast ning väärtuse suurenemisest, mis tuleneb nende vahendite investeerimisest pensioniskeemi halduri poolt. |
17.55 |
Kogu määratud sissemaksega skeemist tuleneva riski seoses piisava sissetuleku tagamisega pensionieas kannab töötaja. |
17.56 |
Üksikasjalike andmete esitamine määratud sissemaksega pensioniskeemide kohta on suhteliselt lihtne, sest nende puhul peab kättesaadav olema täielik arvepidamine ning kindlustusmatemaatilisi hinnanguid ei kasutata. Enamik neist skeemidest kuulub ettevõtete sektorisse (tabeli 17.5 veerg A), kuid on võimalik, et mõnel juhul tegutseb skeemi haldurina valitsemissektor. Kõigi määratud sissemaksega pensioniskeemide pensioniõigusi kajastatakse rahvamajanduse põhiarvepidamises. |
Määratud väljamaksega pensioniskeemid
17.57 |
Määratlus: määratud väljamaksega pensioniskeem on skeem, mille puhul kasutatakse töötajale pensionile jäämise korral makstava hüvitise kindlaksmääramiseks kas ainult valemit või valemit koos tagatud väikseima makstava summaga. |
17.58 |
Määratud väljamaksega pensioniskeemide riski seoses piisava sissetuleku tagamisega pensionieas kannab tööandja või tema nimel tegutsev üksus. |
Tinglikud määratud sissemaksega pensioniskeemid ja kombineeritud pensioniskeemid
17.59 |
Tinglikud määratud sissemaksega pensioniskeemid ja kombineeritud pensioniskeemid rühmitatakse määratud väljamaksega pensioniskeemideks. |
17.60 |
Määratlus: tinglik määratud sissemaksega pensioniskeem sarnaneb määratud sissemaksega pensioniskeemiga, kuid selle puhul on tagatud väikseim makstav summa. |
17.61 |
Tingliku määratud sissemaksega pensioniskeemi puhul krediteeritakse ja akumuleeritakse maksed (nii töötajalt kui ka tööandjalt) individuaalsetele kontodele. Need individuaalsed kontod on tinglikud selles mõttes, et skeemi tehtavaid makseid kasutatakse hüvitiste maksmiseks praegustele pensionäridele. Pensionile jäämisel arvestatakse akumuleerunud jääk ümber annuiteediks valemi abil, mis põhineb muu hulgas keskmisel eeldataval elueal, ning see vaadatakse igal aastal läbi, et viia see vastavusse elatustaseme näitajaga. |
17.62 |
Kombineeritud pensioniskeemid on sellised skeemid, mis sisaldavad nii määratud sissemakse kui ka määratud väljamakse elementi. Skeem klassifitseeritakse kombineeritud skeemiks, kui on olemas nii määratud sissemakse kui ka määratud väljamakse eraldised või kui see hõlmab tinglikku määratud sissemaksega pensioniskeemi ning samal ajal määratud väljamakse või määratud sissemakse eraldist. Eraldis võib olla kombineeritud ühe hüvitise saaja puhul või eristatud vastavalt hüvitise saajate rühmadele lepingu liigi, makstud pensioni jne järgi. |
17.63 |
Tingliku määratud sissemaksega pensioniskeemi ja kombineeritud pensioniskeemi puhul jagavad tööandja ja töötaja pensionieas piisava sissetuleku tagamise riski. |
17.64 |
Teatud juhtudel võib tööandja vastutust kanda mitut tööandjat hõlmav skeem, mis haldab määratud väljamaksega pensioniskeemi tööandja nimel. |
Määratud väljamaksega skeemide ja määratud sissemaksega skeemide võrdlus
17.65 |
Määratud väljamaksega pensioniskeemi ja määratud sissemaksega pensioniskeemi põhiline erinevus arvepidamises on see, et määratud väljamaksega pensioniskeemi puhul määratakse töötaja hüvitis jooksval ajavahemikul kindlaks kohustuste alusel, mille tööandja on võtnud seoses pensioni tasemega, samal ajal kui määratud sissemaksega pensioniskeemi puhul määratakse töötaja hüvitis jooksval ajavahemikul kindlaks skeemi tehtud sissemaksete ning nendelt ja varasematelt sissemaksetelt teenitud investeerimistulu ja kapitalikasumi ning -kahjumi alusel. Seega, kui määratud sissemaksega pensioniskeemi puhul on põhimõtteliselt olemas täielik teave skeemis osalejatele ette nähtud hüvitiste kohta, hinnatakse määratud väljamaksega pensioniskeemis osalejatele ettenähtud hüvitisi kindlustusmatemaatiliselt. |
17.66 |
Määratud väljamaksega pensioniskeemi pensioniõigused võivad muutuda neljal põhjusel. Esimene neist, jooksvast tööalasest teenistusest tingitud suurenemine, tähendab pensioniõiguste suurenemist seoses jooksval ajavahemikul teenitud palgaga. Teine, möödunud tööalase teenistuse suurenemine, tähendab pensioniõiguste väärtuse suurenemist, kuna kõigi skeemis osalejate puhul on pensionile jäämine (ja surm) ühe aasta võrra lähemal. Kolmandaks võib pensioniõiguste tase väheneda pensionile jäänutele skeemi alusel hüvitiste maksmise tõttu. Neljandaks võivad muutuse põhjustada muud tegurid, mida kajastatakse vara muude muutuste kontol. |
17.67 |
Määratud sissemaksega pensioniskeemi puhul võib tööandja ja/või töötaja teha jooksval ajavahemikul skeemi tegelikke makseid. Need maksed ei pruugi siiski olla piisavad, et katta jooksva aasta tööhõivest tulenevat hüvitiste suurenemist. Seepärast arvestatakse tööandjalt täiendav makse, et viia (tegelikud ja arvestuslikud) maksed ja jooksvast tööalasest teenistusest tulenev pensioniõiguste suurenemine tasakaalu. Arvestuslikud maksed on tavaliselt positiivsed, kuid need võivad olla ka negatiivsed, kui saadud maksete summa ületab jooksvast tööhõivest tuleneva pensioniõiguste kasvu. |
17.68 |
Aruandeperioodi lõpus võib arvutada varasemate ja praeguste töötajatega seotud pensioniõiguste taseme, hinnates pensionile jäämise korral tasumisele kuuluvate summade nüüdisväärtust kindlustusmatemaatiliste arvutuste abil. Selle summa iga-aastase suurenemise üks põhjus on see, et suurenenud on selliste aasta alguses olemas olevate pensioniõiguste nüüdisväärtus, mis kuuluvad aasta lõpus endiselt tasumisele, sest tulevik on ühe aasta võrra lähemal ning seega tuleb nüüdisväärtuse arvutamiseks kasutada ühe võrra väiksemat diskontotegurit. Just diskonteerimise perioodi muutusega saab selgitada möödunud tööalasest teenistusest tulenevat pensioniõiguste suurenemist. |
17.69 |
Lisaks erineb määratud väljamaksega pensioniskeem määratud sissemaksega pensioniskeemist skeemi halduskulude hüvitamise poolest. Määratud sissemaksega pensioniskeemi puhul kannavad kogu riski hüvitise saajad. Pensioniskeemi hallatakse nende nimel ning nad tasuvad halduskulu. Kuna skeemi võib hallata muu üksus kui tööandja, siis on asjakohane käsitada tegevuskulu investeerimistulu osana, mis jääb skeemi, et katta selle kulud ja teenida kasumit. Kindlustuse arvepidamises käsitatakse investeerimistulu tuluna, mis kirjutatakse täies ulatuses hüvitise saajate arvele, kusjuures osa sellest kasutatakse kulude katmiseks ning ülejäänud osa investeeritakse uuesti samasse skeemi. |
17.70 |
Määratud väljamaksega pensioniskeemi puhul on olukord erinev. Riski, et pensioniõiguste katmiseks ei pruugi olla piisavalt rahalisi vahendeid, kannab osaliselt või täielikult tööandja või tema nimel tegutsev üksus, mitte üksnes hüvitise saaja. Skeemi võib otseselt kontrollida tööandja; see võib olla sama institutsionaalse üksuse osa või lihtsalt tinglik. Isegi sellisel juhul tekivad skeemi haldamisega seoses kulud. Kuigi esialgu kannab kulud tööandja, on asjakohane käsitada seda töötajate mitterahalise sissetulekuna; arusaadavuse huvides võib seda kajastada tööandja maksete all. See eeldab, et kõik kulud kannavad praegused töötajad ja et pensionile jäänud ei kanna mingeid kulusid. See eeldab ka, et tinglike skeemide puhul rakendatavat kohustuslikku arvele kirjutamist võib kohaldada muudes olukordades. |
17.71 |
Määratud väljamaksega skeemi puhul on ebatõenäoline, et mittepalgalised töötajad ja mittetöötavad isikud teevad jooksvalt makseid, kuigi see on võimalik, kui neil oli varem töökoht, mis annab õiguse saada määratud väljamaksega pensioni, ja neil on endiselt õigus skeemis osaleda. Need, kellel oli varem töökoht, saavad omanditulu ja maksavad pensionimaksete täiendusi olenemata sellest, kas nad saavad praegu pensioni või mitte. |
Pensionikorraldaja, pensioniskeemi haldur, pensionifond ja mitut tööandjat hõlmav pensioniskeem
17.72 |
Sotsiaalkindlustusskeemi võib korraldada tööandja või valitsemissektor, samuti võib selle korraldada kindlustusselts töötajate nimel või võib luua eraldiseisva institutsionaalse üksuse, mis haldab pensionide katmiseks kasutatavat vara ning teeb pensioni väljamakseid. Pensionifondide allsektorisse kuuluvad üksnes sellised sotsiaalkindlustuse pensionifondid, mis on neid loonud üksustest eraldi seisvad institutsionaalsed üksused. |
17.73 |
Tööandja võib pensioniskeemi haldamiseks ja hüvitise saajatele väljamaksete tegemiseks sõlmida lepingu mõne muu üksusega. See võib toimuda mitmel viisil. |
17.74 |
Esiteks tegutseb pensioniskeemi korraldaja, st pensionikorraldaja, lihtsalt tööandja esindajana, hallates igapäevaselt pensioniskeemi, kusjuures vastutus mis tahes puudujäägi või tulu ülejäägi eest skeemis jääb tööandjale. |
17.75 |
Teiseks vastutab pensioniskeemi haldur ka muu tööga seotud pensioniskeemi tingimuste kindlaksmääramise eest ning kannab lõplikku vastutust pensioniõiguste täitmise eest. Pensioniskeemi halduril on samuti suur vastutus varade pikaajalise investeerimisstrateegia eest, sealhulgas investeerimisvõimaluste valiku ja haldusteenuse osutajate struktuuri eest. Kuigi sama üksus võib sageli olla nii pensioniskeemi haldur kui ka pensionikorraldaja, täidavad neid ülesandeid mõnikord eri üksused. |
17.76 |
Kolmandaks on tavaline, et üks üksus sõlmib mitme tööandjaga lepingud nende pensioniskeemide haldamiseks mitut tööandjat hõlmava pensioniskeemina. See on korraldatud nii, et mitut tööandjat hõlmav pensioniskeem kannab vastutust rahaliste vahendite puudujäägi eest pensioniõiguste täitmisel vastutasuks õiguse eest jätta endale rahaliste vahendite ülejääk. Koondades kokku mitme tööandja riskid, püüab mitut tööandjat hõlmav pensioniskeem viia ala- ja ülerahastamise tasakaalu, et saavutada nii kõigi skeemide kohta tervikuna ülejääk samamoodi, nagu kindlustusselts koondab paljude klientide riskid. Sellisel juhul tegutseb mitut tööandjat hõlmav pensioniskeem skeemi haldurina. |
17.77 |
Kui valitsemissektor võtab vastutuse tagada pensionihüvitised suurele ühiskonna osale, täidab riiklik sotsiaalkindlustus mitut tööandjat hõlmava skeemi rolli. Sarnaselt kindlustusseltsiga võtab valitsemissektor sel juhul vastutuse pensionikohustuste katteks kogutud rahaliste vahendite puudujäägi eest ja tal võib olla õigus jätta endale rahaliste vahendite ülejääk. Riiklikku sotsiaalkindlustust rahastatakse siiski sageli põlvkondadevahelise ümberjaotuse põhimõtte alusel, nii et ülejäägi küsimust ei teki; rahaliste vahendite puudujäägi korral võib valitsusel olla õigus muuta nii tulevaste kui ka varasemate tööperioodidega seotud pensioniõigusi. |
17.78 |
Pensioniskeemi halduri vastutust pensioniskeemi alarahastamise eest või pensioniskeemi ülerahastamisest saadavat tulu kirjendatakse kohustuse/vara suhtena pensionikorraldajaga. Pensioniskeemi halduri ja pensionikorraldaja vahelise kohustuse muutus kirjendatakse ajavahemike kaupa. Pensioniskeemi halduri kohustustena ei kirjendata mitte skeemi pensioniõigusi, vaid pigem pensioniõiguste ja skeemi varade erinevust. Kui skeemi varad on pensioniõigustest suuremad, st esineb ülerahastamine, kirjendatakse vara/kohustuse suhe pensioniskeemi halduriga juhul, kui on kindel, et igasugune ülerahastamine muutub skeemi likvideerimise korral pensioniskeemi halduri omandiks. |
17.79 |
Mis tahes kapitalikasum ja -kahjum pensionikorraldaja hallatud varadelt kirjendatakse pensioniskeemi halduri arvele, nii et pensionifondi netoväärtus oleks pidevalt null. |
Vara seisu ja voogude kirjendamine sotsiaalkindlustuse pensioniskeemi liigi järgi
Riikliku sotsiaalkindlustuse pensioniskeemidega seotud tehingud
17.80 |
Tulenevalt asjaolust, et riiklikku sotsiaalkindlustust rahastatakse tavaliselt põlvkondadevahelise ümberjaotuse põhimõtte alusel, ei näidata riikliku sotsiaalkindlustuse raames kogunevaid pensioniõigusi rahvamajanduse põhiarvepidamises. Kui riikliku sotsiaalkindlustuse ja sissemaksepõhise sotsiaalkindlustuse skeemide raames makstavad hüvitised oleksid riigiti sarnased, oleks rahvusvaheline võrdlus lihtne. See ei ole siiski nii ja riikide arusaamine sellest, mida riiklik sotsiaalkindlustus katab, on väga erinev. |
17.81 |
Riiklikest sotsiaalkindlustusskeemidest tulenevaid pensioniõigusi ei kajastata rahvamajanduse põhiarvepidamises. Need skeemid ja tööandja skeemid on liikmesriikides erinevad. Riiklikest sotsiaalkindlustusskeemidest tulenevaid pensioniõigusi kajastatakse sotsiaalkindlustusskeemides kogunenud pensioniõiguste täiendavas tabelis (tabel 17.5), et oleks võimalik riikide andmeid võrrelda. |
17.82 |
Riikliku sotsiaalkindlustuse pensioniskeemide voogude kirjendamine hõlmab tööandjate ja töötajate tehtud makseid ning riiklikke sotsiaalkindlustushüvitisi. |
17.83 |
Tööandja makseid käsitatakse töötajatele makstavate hüvitiste osana. Selline makse kirjendatakse jaotustehinguna tööandjalt töötajale. Töötaja maksab seejärel riiklikku sotsiaalkindlustusfondi tööandjalt saadud summa, millele lisandub makse, mille ta teeb enda nimel. See summa kirjendatakse kodumajapidamiste maksena valitsemissektorile. |
17.84 |
Kõik füüsilisest isikust ettevõtjate ja mittetöötavate isikute maksed kajastatakse samuti kodumajapidamiste maksetena valitsemissektorile. |
17.85 |
Riiklikud sotsiaalkindlustushüvitised kirjendatakse jaotustehinguna valitsemissektorilt kodumajapidamistele. |
17.86 |
Tabelis 17.2 on esitatud riikliku sotsiaalkindlustuse pensioniskeemiga seotud tehingud.
Tabel 17.2 — Riikliku sotsiaalkindlustuse kaudu makstavate sotsiaalmaksete ja pensionihüvitiste arvepidamine
|
Muude tööga seotud pensioniskeemidega seotud tehingud
17.87 |
Muude tööga seotud pensioniskeemide puhul kirjendatakse skeemis osalejate pensioniõigused tavaliselt nende akumuleerudes. Olemasolevatelt pensioniõigustelt teenitud investeerimistulu kirjendatakse hüvitise saajatele jaotatavana ja nende poolt pensioniskeemi reinvesteeritavana. |
17.88 |
Tehingute kirjendamine on määratud sissemaksega skeemi puhul lihtsam kui määratud väljamaksega skeemi puhul. |
17.89 |
Mõlemat liiki skeemi puhul eeldatakse pensionifondi olemasolu. Määratud sissemaksega pensioniskeemi puhul peab olemas olema tegelik fond. Määratud väljamaksega pensioniskeemi puhul võib fond olla kas tegelik või tinglik. Kui fond on olemas, võib see olla tööandjaga sama institutsionaalse üksuse osa, eraldiseisev autonoomse pensioniskeemiga institutsionaalne üksus või muu finantsasutuse – kas kindlustusseltsi või mitut tööandjat hõlmava pensioniskeemi – osa. |
Määratud sissemaksega pensioniskeemidega seotud tehingud
17.90 |
Makseid, mida tööandja teeb töötaja nimel määratud sissemaksega pensioniskeemi, käsitatakse töötajatele makstavate hüvitiste osana. |
17.91 |
Kogunenud pensioniõigustelt saadav investeerimistulu kirjendatakse samuti pensionifondi poolt kodumajapidamistele jaotatavana. Investeerimistulu sisaldab intressi ja väljamaksmisele kuuluvaid dividende, millele lisandub kollektiivsete investeerimisskeemide jaotatud tulu, kui pensionifondil on selliste fondide osakuid. Pensionifondil võib olla oma vara, mille arvelt võib moodustuda tegevuse netoülejääk, mis kirjendatakse koos investeerimistuluga pensioni saajatele jaotatavana. Sellisel juhul hõlmab investeerimistulu mõiste olemasolu korral kõnealust tuluallikat. Kogunenud pensioniõiguste investeerimisel saadud kapitalikasumit ja -kahjumit ei kajastata investeerimistulu all, vaid kirjendatakse muude muutustena, mis tulenevad ümberhindlustest. |
17.92 |
Osa kodumajapidamistele jaotatud tulust kasutatakse pensionifondi tegevuskulude katmiseks. Seda kulu kajastatakse pensionifondi toodanguna ja kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutusena. Jaotatud tulu ülejäänud osa käsitatakse pensionimaksete täiendustena, mille kodumajapidamised pensionifondile tagasi maksavad. |
17.93 |
Sotsiaalmakseid kajastatakse kodumajapidamiste maksetena pensionifondi. Sotsiaalmaksete kogusumma arvutatakse lähtuvalt tööandjate poolt töötajatele makstavate hüvitiste osana tehtud tegelikest maksetest, töötajate ja võimaluse korral teiste isikute, nt skeemis varem osalenute, mittepalgaliste töötajate, mittetöötavate isikute ja pensionäride tegelikest maksetest ning punktis 17.92 nimetatud maksete täiendustest. Selguse huvides ja paremaks võrdlemiseks määratud väljamaksega pensioniskeemiga näidatakse maksete täiendusi täisväärtuses. Kodumajapidamiste poolt pensionifondi tehtud kogumakseid näidatakse netona samamoodi kui kindlustuspreemiaidki, st maksete kogusumma miinus teenustasu. |
17.94 |
Peale töötajate võivad määratud sissemaksega pensioniskeemi teha makseid ka määratud sissemaksega pensioniskeemis osalevad mittepalgalised töötajad või mittetöötavad isikud, kes osalevad skeemis oma elukutse või varasema tööalase staatuse tõttu. |
17.95 |
Pensionifondist kodumajapidamistele makstavaid pensionihüvitisi kajastatakse jaotustehinguna muude sotsiaalkindlustuspensioni hüvitiste all (D.6221). |
17.96 |
Samuti kirjendatakse tehinguna pensionifondi pakutav teenus (võrdub pensionifondi toodangu väärtusega), mis kajastatakse kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutusena. |
17.97 |
Pensioniõiguste suurenemist, mis tuleneb sellest, et maksed on hüvitistest suuremad, kirjendatakse pensionifondi maksetena kodumajapidamistele. Samamoodi kirjendatakse pensioniõiguste vähenemine – mis tuleneb sellest, et maksed on hüvitistest väiksemad – kodumajapidamiste maksetena pensionifondi. Pensioniõiguste muutus avaldab otseselt mõju kodumajapidamiste netovarale ja seega ka kodumajapidamiste sektori säästule. Kuna suur osa määratud sissemaksega pensioniskeemis osalejate pensioniõiguste suurenemisest ning seega lõppkokkuvõttes ka hüvitiste rahastamisest tuleneb kapitalikasumist, mida ei kajastata määratud sissemaksega pensioniskeemis osalejate täiendavate sissemaksete all, on kohandus pensioniõiguste muutuste arvessevõtmiseks nende isikute puhul sageli negatiivne. |
17.98 |
Pensionifondi poolt kodumajapidamistele välja makstud pensioniõiguste muutuste arvessevõtmiseks tehtud kohandust kajastatakse kodumajapidamiste nõudena pensionifondile. |
17.99 |
Tabelis 17.3 on esitatud määratud sissemaksega pensioniskeemiga seotud tehingute kirjendamiseks vajalikud kanded. See on lihtsam vastavast määratud väljamaksega pensioniskeemi tabelist, sest puuduvad arvestuslikud tehingud.
Tabel 17.3 — Määratud sissemaksega pensioniskeemi raames makstavate pensionihüvitiste arvepidamine
|
Muud määratud sissemaksega pensioniskeemiga seotud vood
17.100 |
Muud tegurid, mis mõjutavad pensioniõiguste muutust kajastavat bilansikirjet, on näidatud varade muude muutuste kontol. Siinkohal tuleb märkida, et skeemi alusel hüvitise saajate pensioniõigustega seotud kapitalikasumit ja -kahjumit näidatakse ümberhindluskontol ja et see vastab täpselt kõnealuste kohustuste täitmiseks pensionifondi valduses oleva vara kapitalikasumile ja -kahjumile. |
17.101 |
Määratud sissemaksega pensioniskeemi pensioniõiguste investeerimisel saadakse kapitalikasumit või -kahjumit. See tuleneb pensionifondi valduses oleva vara väärtuse muutumisest ning täpselt kapitalikasumi ja -kahjumiga võrduv summa näidatakse hüvitise saajate pensioniõiguste suurenemisena. Seda kajastatakse ümberhindluskontol. |
Määratud väljamaksega pensioniskeemidega seotud tehingud
17.102 |
Määratud väljamaksega pensioniskeemide puhul vastutab tööandja pensionimaksete tegemise eest. Teiste võimaluste korral, mille hulka kuulub mitut tööandjat hõlmav pensioniskeem või skeem, mille puhul valitsemissektor võtab vastutuse tööandja nimel, järgitakse punktides 17.76 ja 17.77 esitatud määratlusi. |
17.103 |
Kogumakse, mille tööandja teeb oma töötaja nimel määratud väljamaksega pensioniskeemi, peab olema piisav, et katta koos töötaja tegelike maksetega (millest on maha arvatud skeemi tegevuskulud) jooksvast tööalasest teenistusest tulenev pensioniõiguste kasv. Tööandja maksed jaotatakse tegelikuks ja arvestuslikuks osaks, kusjuures viimane osa arvutatakse nii, et kõik töötaja pensioniõigusi moodustavad maksed fondi vastaksid täpselt asjaomaste pensioniõiguste jooksva tööalase teenistuse kulule. |
17.104 |
Tööandja maksed arvutatakse vastaval ajavahemikul teenitud pensioniõiguste alusel, hoolimata samal ajavahemikul skeemi teenitud investeerimistulust või skeemi ülerahastamisest. Jooksva ajavahemiku pensioniõigused on osa töötajatele makstavatest hüvitistest ja kui ei võeta arvesse tööandja maksete täisväärtust, siis see vähendab töötajatele makstavate hüvitiste osa ja seega suurendab tööandja tegevuse ülejääki. Oluline on jätkata maksete kirjendamist isegi maksepuhkuse ajal, kui tööandja ei tee tegelikke makseid, kajastades tööandja kasu pensionifondi ja tööandja vaheliste kohustuste muutusena. Sellisel juhul jääb mõlema netovara samaks ka juhul, kui makseid ei kirjendata maksepuhkuse ajal, vähendamata kunstlikult töötajatele makstavaid hüvitisi. |
17.105 |
Määratud väljamaksega pensioniskeemi puhul on võimalik kehtestada kvalifikatsiooniperiood, mille möödumisel on töötajal õigus saada pensionile jäämise korral pensioni. Hoolimata kõnealusest perioodist tuleks nii makseid kui ka pensioniõigusi kirjendada alates töölevõtmisest ja korrigeerida näitajaga, mis kajastab tõenäosust, et töötaja läbib selle perioodi ka tegelikult. |
17.106 |
Tööandjate tegelike ja arvestuslike pensionimaksete summat käsitatakse hüvitistena töötajatele. See kirjendatakse tulude moodustamise kontol tööandja kasutamisena ning esmaste tulude jaotamise kontol töötaja ressurssidena. |
17.107 |
Pensioniõiguste nüüdisväärtuse suurenemine nende töötajate puhul, kes jätkuvalt töötavad, ning nende puhul, kes enam makseid ei tee, kuid kellel on õigus saada pensioni tulevikus, kujutab endast töötajatele jaotatavat investeerimistulu. Mahaarvamisi ei tehta summade arvelt, mida võidakse rahastada kapitalikasumist või mis ei ole vastavuses olemasolevate vahenditega. Töötajatele jaotatav investeerimistulu on summa, mida tuleb kehtivate kokkulepete kohaselt vaieldamatult töötajale maksta; viis, kuidas tööandja selle kohustuse lõpuks täidab, on viimase kirjendamiseks investeerimistuluna sama vähe oluline kui see, kuidas intressi või dividendide tegelik rahastamisviis mõjutab nende kirjendamist investeerimistuluna. Investeerimistulu kirjendatakse pensionifondi kasutamisena ja kodumajapidamiste ressurssidena. Kodumajapidamised reinvesteerivad selle viivitamata fondi ning seda kajastatakse pensionimaksete täienduste all. |
17.108 |
Tulude teisese jaotamise kontol näidatakse sotsiaalmakseid kodumajapidamiste kasutamisena ja pensionifondi ressurssidena. Väljamaksmisele kuuluvate sotsiaalmaksete kogusumma arvutatakse tööandjate poolt töötajatele makstavate hüvitiste osana makstavate tegelike ja arvestuslike maksete alusel, v.a pensioniskeemi haldamise kulu, millele lisatakse töötajate tegelikud maksed ja punktis 17.107 nimetatud maksete täiendused. Nagu seoses määratud sissemaksega skeemidega on selgitatud punktides 17.54–17.56, näidatakse arvepidamises maksete ja nende täienduste täisväärtust koos makstavat teenustasu kajastava tasaarvestava kirjega. Seega on tegelikult makstav summa netomaksesumma. |
17.109 |
Tulude teisese jaotamise kontol näidatakse kodumajapidamistele pensioniskeemist makstavaid pensionihüvitisi. Kui hüvitisi käsitatakse annuiteedina, näidatakse siin annuiteetmakseid, mitte pensionile jäämise korral makstavat ühekordset summat. |
17.110 |
Tulude kasutamise kontol kirjendatakse pensionifondi osutatava teenuse eest tehtav makse, mis võrdub pensionifondi toodangu väärtusega, millele lisandub koos pensioniõigustega ostetud annuiteete haldavate ettevõtete toodang. See on kodumajapidamiste kasutamine ja pensionifondi ressursid. |
17.111 |
Tulude kasutamise kontol kajastatakse ka pensioniõiguste suurenemist, mis tuleneb sellest, et tööandja annab ühest küljest täiendavaid pensioniõigusi, millest on teisest küljest lahutatud saadavate hüvitiste vähenemine. Seda summat näidatakse kodumajapidamiste ressurssidena ja pensionifondi kasutamisena. Selle põhjuseks on asjaolu, et kuna pensioniõiguste suurenemine avaldab otseselt mõju kodumajapidamiste netovarale, tuleks seda kajastada kodumajapidamiste sektori säästu all. |
17.112 |
Summat, mida kajastatakse tulude kasutamise kontol pensionifondi maksetena kodumajapidamistele, näidatakse finantskontol kodumajapidamiste vara muutusena pensionifondi suhtes. |
17.113 |
Muu organisatsioon, näiteks ametiühing, võib luua oma liikmete jaoks määratud väljamaksega pensioniskeemi, mis on igas mõttes sarnane tööandja määratud väljamaksega pensioniskeemiga. Järgitakse täpselt sama kirjendamisviisi, välja arvatud see, et viiteid tööandjale tuleks mõista viidetena pensioniskeemi haldurile ning viiteid töötajale viidetena skeemis osalejale. |
17.114 |
Määratud väljamaksega pensioniskeemiga seotud tehingute kirjendamise näitlikustamiseks esitatakse tabelis 17.4 arvuline näide. Arvestuslikud andmed on poolpaksus kirjas ning ümbersuunamisest tulenevad andmed kaldkirjas.
Tabel 17.4 — Määratud väljamaksega pensioniskeemi raames makstavate pensionihüvitiste arvepidamine
|
17.115 |
Kindlustusmatemaatilised arvutused näitavad, et jooksvast tööalasest teenistusest tulenev pensioniõiguste suurenemine, st kõnealusel aastal väljateenitud täiendav pensioniõiguste summa, on 15. Kodumajapidamiste (kindlustusvõtjad/töötajad) panus on 1,5. Tööandja on seetõttu kohustatud panustama 13,5. Lisaks on skeemi tegevuskulu hinnanguliselt 0,6. Tööandja peab seega kokku panustama 14,1. Tegelikult maksab ta 10 ja seega on ülejäänud 4,1 arvestuslik makse. Tootmiskontol on toodanguna näidatud 0,6; selle teenuse tarbimine kirjendatakse tulude kasutamise kontol. Tööandja makseid kajastatakse tulude moodustamise kontol tööandja kasutamisena ning esmaste tulude jaotamise kontol kodumajapidamiste ressurssidena. |
17.116 |
Esmaste tulude jaotamise kontol näidatakse omanditulu. Möödunud tööalasest teenistusest tulenev pensioniõiguste suurenemine, mille aluseks on diskontoteguri vähenemine, kuna pensionile jäämine on ühe aasta võrra lähemal, on 4. Seda kajastatakse arvestusliku omanditulu voona pensionifondilt kodumajapidamistele. Samal ajal teenib pensionifond oma hallatavate fondide investeerimistulult tegelikult 2,2. Seepärast on pensionifondi vahendite puudujääk sel hetkel 1,8, kuid seda ei kajastata jooksevkontodel. |
17.117 |
Tulude teisese jaotamise kontodel kajastatakse kodumajapidamiste makseid pensionifondile. Seda võib vaadelda kahel viisil. Kodumajapidamiste tasutud maksete summa peaks olema võrdne jooksvast tööalasest teenistusest tuleneva pensioniõiguste suurenemisega (15), millele lisandub suurenemine, mis on tingitud varasematelt pensioniõigustelt saadud tulust (4), st kokku 19. Tegelikult makstud summa saadakse järgmiselt: tööandjate tegelikud maksed (10), arvestuslikud maksed (4,1), kodumajapidamiste maksed (1,5), maksete täiendused (4), millest on maha arvatud teenustasu (0,6); summa on taas 19. |
17.118 |
Tulude kasutamise kontol kajastatakse lisaks teenustasu ostmisele, mis kirjendatakse kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste osana, pensioniõiguste muutust pensionifondi kasutamisena ja kodumajapidamiste ressurssidena. Selles näites vastandatakse kodumajapidamiste maksete summa (19) pensionihüvitistega (16). Seega on kodumajapidamistele kuuluvad pensioniõigused suurenenud 3 võrra. |
17.119 |
Kodumajapidamiste sääst on 17,5, millest 3 on nende pensioniõiguste suurenemine. See tähendab, et nad on omandanud muud finantsvara (või vähendanud kohustusi) 14,5 võrra. See arv on saadud hüvitiste (16) ja kodumajapidamiste tegelike maksete (1,5) vahe. |
17.120 |
Pensionifondi finantskontol kajastatakse väärtus 4,1, mis on arvestuslik makse, pensionikorraldaja nõudena tööandjale. Kajastatakse ka kodumajapidamiste nõue pensionifondile seoses pensioniõiguste muutusega (3). Lisaks väheneb pensionifondi finantsvara või suurenevad selle kohustused 2,3 võrra, kusjuures see väärtus vastab kasutatavale tuluosale, millest on maha arvatud tööandja arvestusliku makse osa. |
SOTSIAALKINDLUSTUSSKEEMIDES KOGUNENUD PENSIONIÕIGUSTE TÄIENDAV TABEL
Täiendava tabeli ülesehitus
17.121 |
Sotsiaalkindlustusskeemides kogunenud pensioniõiguste täiendav tabel (tabel 17.5) on raamistik mis tahes pensioniõigusi kajastavate võrreldavate bilansi, tehingute ja muude voogude andmete koostamiseks ja esitamiseks nii võlgnike (pensioniskeemi haldur) kui ka võlausaldajate (kodumajapidamine) seisukohast. Tabel sisaldab ka selliste konkreetsete pensioniskeemide nagu määratud väljamaksega pensioniskeemide (mida valitsemissektor ei rahasta ja mille puhul pensioniskeemi halduriks on valitsemissektor) ning riikliku sotsiaalkindlustuse pensioniskeemide vara seisude ja voogude andmeid, mida ei ole täielikult kirjendatud rahvamajanduse põhiarvepidamises. |
17.122 |
Täiendav tabel hõlmab sotsiaalkindlustuse pensionide osa (üksnes vanaduspensione), sealhulgas enne tavapärast pensioniiga makstavaid pensione. See tabel ei hõlma sotsiaalabi, tervise- ja hoolduskindlustust, eraldi haiguspuhkus- ega töövõimetuskindlustust. Samuti ei hõlma see individuaalseid kindlustuslepinguid. Ent tegelikkuses ei pruugi olla võimalik või piisavalt oluline täielikult eraldada sotsiaalkindlustuse elemente, mis ei ole pensionidega seotud. Üldiselt sotsiaalkindlustusena korraldatud pensioniskeemi puhul ei pruugi olla võimalik eraldada sotsiaalabi elemente ja seepärast kajastatakse neid täiendavas tabelis. |
17.123 |
Toitja ülalpidamisel olnud isikute (nt ülalpeetavad abikaasad, lapsed ja orvud) pensioniõigusi ning puude ja invaliidsusega seotud hüvitisi kajastatakse täiendavas tabelis, kui need moodustavad pensioniskeemi lahutamatu osa. |
17.124 |
Kõik täiendava tabeli andmed esitatakse makse, täiendavaid sotsiaalmakseid ning pensioniskeemi teenustasusid maha arvamata.
Tabel 17.5 — Sotsiaalkindlustusskeemides kogunenud pensioniõiguste täiendav tabel
|
Tabeli veerud
17.125 |
Tabeli veerud osutavad pensioniskeemide kolmele rühmitamisviisile:
|
17.126 |
Pensioniskeemi alusel hüvitise saajad on enamasti residendist kodumajapidamised. Mõnes riigis võib pensionihüvitisi saavate mitteresidendist kodumajapidamiste arv olla oluline. Sellisel juhul lisatakse veerg J, et näidata mitteresidendist kodumajapidamistega seotud kogusummat. |
17.127 |
Otsus kirjendada jooksvalt finantseeritavaid, tööga seotud määratud väljamaksega pensioniskeeme, mille puhul pensioniskeemi halduriks on valitsemissektor, kas tavapärases rahvamajanduse arvepidamises või üksnes täiendavas tabelis sõltub määratud väljamaksega pensioniskeemi laadist. Põhimõtteliselt tuleks skeemi kajastamisel rahvamajanduse arvepidamises lähtuda sellest, kas see sarnaneb riikliku sotsiaalkindlustuse pensioniskeemiga või mitte. |
17.128 |
ELis kasutatavad skeemid on väga erinevad ja kõikide skeemide kaasamine põhjustaks kirjendamisel vasturääkivusi. Sellepärast kirjendatakse selliste jooksvalt finantseeritavate, tööga seotud määratud väljamaksega pensioniskeemide pensioniõigusi, mille puhul pensioniskeemi halduriks on valitsemissektor, üksnes täiendavas tabelis. See mõjutab nende skeemide puhul tööandja arvestuslike sotsiaalmaksete arvutamise meetodit rahvamajanduse põhiarvepidamises. |
17.129 |
Sõltuvalt pensioniskeemi haldurist klassifitseeritakse pensioniskeemid valitsemissektori või valitsemissektorivälise pensioniskeemi halduri järgi. Pensioniskeemi halduri mõiste on määratletud punktis 17.75. |
17.130 |
Mõnes tööandja pensioniskeemis on väga erinevaid liikmeid, näiteks nii valitsemissektori töötajad kui ka avaliku sektori ettevõtete töötajad, ning paljud pensioniskeemid on külmutanud selliste osalejate liikmesuse, kes on läinud teiste tööandjate teenistusse. Isegi kui valitsemissektori alla mittekuuluvate töötajate osakaal skeemis on väike, ei takista see seda kirjeldamist skeemina, mille haldur on valitsemissektor. |
17.131 |
Valitsemissektori määratud väljamaksega pensioniskeemid oma töötajatele on näidatud veergudes E ja F. Veerus E näidatakse pensionifondi või kindlustusseltsi hallatavaid skeeme ning veerus F valitsemissektori enda hallatavaid skeeme. Valitsemissektori töötajate pensioniskeemid, mille puhul pensioniõigusi ei kajastata rahvamajanduse põhiarvepidamises, on näidatud veerus G. Veergude E, F ja G summa kajastab seega valitsemissektori koguvastutust oma töötajate pensioniõiguste eest. |
17.132 |
Pensioniskeemid klassifitseeritakse skeemi liigi järgi määratud sissemaksega pensioniskeemideks (veerud A ja D) ning määratud väljamaksega pensioniskeemideks (veerud B, E, F ja G). Veerg H on seotud riikliku sotsiaalkindlustuse pensioniskeemidega. |
Tabeli read
17.133 |
Tabeli read kajastavad bilansisiseseid positsioone, tehinguid ja muid vooge, mis on seotud täiendavas tabelis kirjendatud skeemide pensioniõigustega; neid näidatakse eraldi tabelis 17.6. Seal viiakse selliste skeemide pensioniõiguste algseis perioodi alguses ning lõppseis perioodi lõpus täielikult vastavusse, võttes arvesse kõiki tehinguid ja muid voogusid selle perioodi jooksul. Veergudes G ja H kajastatud skeemide puhul ei kirjendata rahvamajanduse põhiarvepidamises küll pensioniõiguste seisu, kuid paljusid tehinguid kirjendatakse.
Tabel 17.6 — Sotsiaalkindlustusskeemides kogunenud pensioniõiguste täiendava tabeli read
|
Alg- ja lõppbilanss
17.134 |
1. real näidatakse pensioniõiguste algseisu, mis võrdub täpselt eelmise aruandeperioodi lõppseisuga. 10. real näidatakse vastavat pensioniõiguste lõppseisu aruandeperioodi lõpus. |
Muutused pensioniõigustes tehingute tõttu
17.135 |
Tööandjate ja töötajate tegelikud sotsiaalmaksed kirjendatakse ridadel 2.1 ja 2.3 nagu rahvamajanduse põhiarvepidamises. Teatavate pensioniskeemide, nimelt riikliku sotsiaalkindlustuse pensioniskeemide puhul tuleb eristada pensionidega seotud tegelikke sotsiaalmakseid muude sotsiaalsete riskidega, nagu töötusega seotud sotsiaalmaksetest. |
17.136 |
Määratud väljamaksega pensioniskeemide puhul hinnatakse tööandja arvestuslikke sotsiaalmakseid üldiselt tasakaalustavas kirjes: kõik pensioniõiguste muutused aasta jooksul, mida ei ole näidatud tabeli muudel ridadel, kajastatakse real 2.2. See rida hõlmab nn kogemuslikku mõju, mille puhul pensionit kujundavate eelduste (palga kasvumäär, inflatsioonimäär ja diskontomäär) täheldatud tulemus erineb prognoositud tasemest. Määratud sissemaksega pensioniskeemide puhul näidatakse sellel real nullid. |
17.137 |
Real 2.4 näidatakse skeemide teenitud või arvestuslikku omanditulu, mis suunatakse kodumajapidamiste sektori või muu maailma kaudu. Märkida tuleb, et kõigi määratud väljamaksega skeemide, sealhulgas nii kogumispensioni kui ka jooksvalt finantseeritavate sotsiaalkindlustusskeemide puhul on see omanditulu võrdne diskontomäära vähenemisega. Teisisõnu võrdub väärtus diskontomäära ning aruandeperioodi alguse pensioniõiguste väärtuse korrutisega. |
17.138 |
Teatavaid kirjeid veergude G ja H ridadel, täpsemalt nii tööandjate kui ka töötajate tehtud tegelikke sissemakseid, kajastatakse rahvamajanduse põhiarvepidamises, kuid pensioniõigusi ja nende muutust mitte. Muud kirjed veergudes G ja H, mida näidatakse üksnes täiendavas tabelis, on tabelis varjutatud ning neid on selgitatud allpool. |
17.139 |
Erilist tähelepanu nõuavad tööandjate arvestuslikud sissemaksed neisse valitsemissektori skeemidesse, mille puhul pensioniõigusi kajastatakse veerus G, kuid mitte rahvamajanduse põhiarvepidamises. Rahvamajanduse põhiarvepidamises tuleb arvestuslikke sissemakseid hinnata kindlustusmatemaatiliste arvutuste alusel. Üksnes juhtudel, kui kindlustusmatemaatiliste arvutustega ei ole võimalik saavutada piisavat usaldusväärsuse taset, on valitsemissektori tööandjate arvestuslikke pensionimakseid võimalik hinnata veel kahel viisil:
Kodumajapidamiste maksete täienduste ja muude pensioniõiguste muutuste kirjed on näidatud samadel põhimõtetel kui eraõiguslike skeemide puhul. |
17.140 |
3. real näidatakse riikliku sotsiaalkindlustusega seotud kindlustusmatemaatilisel põhimõttel arvutatud kirje nimetuse „Muu (kindlustusmatemaatiline) riiklike sotsiaalkindlustusfondide pensioniõiguste akumuleerumine” all. Seega eristatakse seda tööandjate arvestuslikest sotsiaalmaksetest. |
17.141 |
Kuna täiendavas tabelis esitatakse täielikud andmed pensioniõiguste muutuste kohta aruandeperioodil, tuleb lisada konkreetne rida juhuks, kui tegelikud sotsiaalmaksed riiklikku sotsiaalkindlustuse pensioniskeemi ei tugine kindlustusmatemaatilistele arvutustele ning tegemist on seega arvestuslike maksetega, mille eest tööandja ei vastuta. Need riikliku sotsiaalkindlustuse pensioniskeemi arvestuslikud tehingud on näidatud 3. real kui muu kindlustusmatemaatiline riikliku sotsiaalkindlustuse pensioniskeemide pensioniõiguste suurenemine. Selle rea kirjed võivad olla positiivsed või negatiivsed – negatiivsed kirjed esinevad selliste riikliku sotsiaalkindlustuse pensioniskeemide puhul, mille diskontomäär on kõrgem skeemi sisemisest tasuvuslävest. Pensioniskeemi sisemine tasuvuslävi on diskontomäär, mis võrdsustab tegelikult tehtud sissemaksete nüüdisväärtuse ja selliste sissemaksete kaudu kogunenud pensioniõiguste diskonteeritud väärtuse. Negatiivsed kirjed esinevad näiteks siis, kui sissemakseid on suurendatud üle kindlustusmatemaatiliselt nõutava taseme, et rahastada sularaha lühiajalist puudujääki. |
17.142 |
3. real ei kajastata maksutulust saadavaid rahasiirdeid, mis kirjendatakse tavapärases arvepidamises jooksvate siiretena valitsemissektori üksuste vahel, kui need ei mõjuta pensioniõigusi. Mõnes liikmesriigis teeb valitsemissektor pensioniskeemidesse pensioniõigusi suurendavaid siirdeid (näiteks tehakse siirdeid konkreetsete sotsiaalsete rühmade eest, kes ei ole ise suutelised otse makseid tegema), mis annab alust arvata, et vastavad summad peaksid loogiliselt kajastuma sellel real esitatud väärtuses, mis on arvutatud erinevuse alusel. |
17.143 |
Eeldatava ja tegeliku palgakasvu (s.o modelleerimisel „kogemuslikust mõjust” või „kindlustusmatemaatilisest mõjust” tulenev palgakasv) erinevusi aruandeperioodil tuleb kajastada tehingutes (tööandja arvestuslikud sotsiaalmaksed) koos muu nn kogemusliku mõjuga. |
17.144 |
3. real kajastatakse igasugust nn kogemuslikku mõju, mida täheldatakse sotsiaalkindlustuse pensioniskeemides, mille puhul pensionit kujundavate eelduste (palga reaalkasv, inflatsioonimäär ja diskontomäär) tegelik mõõdetud väärtus erineb igaks aastaks prognoositud tasemest. |
17.145 |
4. real näidatakse aruandeperioodil makstud pensionihüvitisi. Pensionihüvitiste maksmine avaldab „tasaarveldavat” mõju osale pensioniõigustest, mis sisalduvad 1. real esitatud algseisus. |
17.146 |
5. real näidatakse sissemaksetest ja hüvitistest tulenevaid pensioniõiguste muutusi. See võrdub 2. ja 3. rea summaga, millest on maha arvatud 4. rea summa. See mittefinantskontode põhjal hinnatav tasakaalustav kirje võrdub finantskontode põhjal hinnatava kirjega. |
17.147 |
Üks pensionidega seotud muutusi on üha suurenev võimalus saada nn ülekantavat pensioni, mille puhul töökohta vahetav isik võib eelmise tööandja juures teenitud pensioniõigused üle kanda uuele tööandjale. Sellisel juhul jäävad asjaomase kodumajapidamise pensioniõigused muutumatuks, kuid kahe skeemi vahel toimub tehing, kuna uus skeem võtab üle varasema skeemi kohustused. Lisaks toimub teatud varasid hõlmav vastastehing, et viia varad kõnealuste kohustustega vastavusse. |
17.148 |
Kui valitsemissektor võtab bilansis kajastatud tehingu kaudu vastutuse selliste töötajate pensionide maksmise eest, kes ei kuulu valitsemissektori üksuse alla, tuleb iga valitsemissektori alla mittekuuluva üksuse makse kirjendada ettemakstud sotsiaalmaksena (F.89). Sellist korraldust käsitletakse põhjalikumalt punktides 20.272–20.275. |
17.149 |
Kui üks üksus võtab teiselt üksuselt üle vastutuse pensioniõiguste eest, kirjendatakse 6. real kaks tehingut. Esiteks toimub pensioniõiguste ülekandmine esialgsest pensioniskeemist uude pensioniskeemi. Teiseks võib toimuda raha või muu finantsvara siire, et hüvitada uue pensioniskeemi kulud. Finantsvara siirde väärtus ei pruugi olla täpselt võrdne ülekantud pensioniõiguste väärtusega. Sel juhul tuleb kapitalisiirde tehingute alla lisada kolmas kirje, et nõuetekohaselt kajastada kahe asjaomase üksuse netovara muutusi. |
17.150 |
Tööandjad reformivad enda hallatavaid pensioniskeeme üha enam demograafiliste ja muude tegurite tõttu. Reformid võivad tähendada hüvitise määramise valemi, pensioniea või muude skeemi tingimuste muutmist. |
17.151 |
Rahvamajanduse arvepidamises kirjendatakse üksnes rakendatud reformidest tulenevaid muudatusi, mis kajastuvad reformide rakendamise aastal pensioniõiguste hinnangutes ning edaspidi täheldatud voogudes. Tööandja teade pensionireformi läbiviimise kavatsusest ei ole piisav alus, et kajastada reformi mõju rahvamajanduse arvepidamise andmetes. |
17.152 |
Teatavate reformide puhul otsustab tööandja jätta skeemi olemasolevate liikmete pensioniõigused puutumata ning kohaldab reformitud korda üksnes tulevikus omandatavate täiendavate õiguste suhtes. See ei avalda olemasolevatele pensioniõigustele vahetut mõju. Mõju ilmneb tulevaste pensionihüvitiste hinnangutes kooskõlas kogunenud õiguste meetodiga. |
17.153 |
Teatud juhtudel otsustab tööandja siiski ellu viia reforme, mis mõjutavad olemasolevate liikmete kogunenud pensioniõigusi, nt tõsta üldiselt kõigi liikmete pensioniiga. Need reformid mõjutavad pensioniõiguste seisu aastal, mil need rakendatakse. Sellist mõju tuleb arvestada voona. See võib olla väga suur, kuna see mõjutab praeguseid ja tulevasi pensioniõigusi. |
17.154 |
Muutused pensioniõigustes kirjendatakse tehingutena järgmiselt:
|
17.155 |
Läbirääkimisteta kehtestatud muutused pensioniõigustes kirjendatakse vara muude mahumuutuste all. |
17.156 |
Möödunud tööalasest teenistusest tulenevad kogunenud pensioniõiguste muutused kirjendatakse kui kapitalisiirded. |
17.157 |
7. real kajastatakse pensioniskeemi ülesehituse reformimise mõju möödunud tööalase teenistusega seotud pensioniõigustele. |
Muutused pensioniõigustes muude majandusvoogude tõttu
17.158 |
8. ja 9. real kajastatakse muid voogusid, nagu sotsiaalkindlustuse pensioniskeemidega seonduvad ümberhindlused ning muud mahumuutused. Tabelis 17.7 näidatakse muid voogusid, mis on jagatud ümberhindlusteks ja muudeks mahumuutusteks. |
17.159 |
Ümberhindlused tekivad kindlustusmatemaatilistes arvutustes mudelite põhieelduste muutumise tõttu. Need eeldused on diskonto-, palga- ja inflatsioonimäär. Nn kogemuslikku mõju ei võeta nende hulgas arvesse, kui seda on võimalik eraldada. Muud kindlustusmatemaatiliste hinnangute muutused kirjendatakse enamasti vara muude mahumuutustena. Pensioniõiguste investeerimisest tulenevate hinnamuutuste mõju kirjendatakse ümberhindluskontol kajastatavate ümberhindlustena. |
17.160 |
Kui kindlustusmatemaatilistes arvutustes kasutatud demograafilised eeldused muutuvad, siis kirjendatakse need vara muude mahumuutustena.
Tabel 17.7 — Muud vood, kajastatud ümberhindluste ja vara muude mahumuutustena Ümberhindamised Muutused eeldatavas diskontomääras Muutused eeldatavas palgatasemes Muutused eeldatavas hinnatasemes Vara muud mahumuutused Muutused demograafilistes eeldustes Muud muutused |
Seotud näitajad
17.161 |
Kõigi pensioniskeemide osutatud finantsteenused kirjendatakse skeemi liikmete poolt makstuna ja seega ei kirjendata pensioniskeemi kulu skeemi haldava tööandja vahetarbimisena. Joonisel 17.1 näidatakse seega finantsteenuseid sotsiaalmaksetest eraldi. Finantsteenuste esitamine sellisel kujul tähendab, et maksed, mida töötajad oma tööandjatelt saavad, vastavad täpselt töötajate sissemaksetele pensioniskeemi. Lisaks ei ole vajalik näidata, milline sotsiaalmakse osa katab teenustasu. Teenustasu kaetakse kodumajapidamiste makse täiendusest määratud sissemaksega pensioniskeemi puhul ja kas tööandjate või kodumajapidamiste maksest määratud väljamaksega pensioniskeemi puhul.
Kuna kõigi tööandja pensioniskeemide puhul kirjendatakse toodang, mida skeemi liikmed tarbivad, kajastatakse 11. real toodang skeemi liigi järgi. Joonis 17.1 — Pensioniõigused ja nende muutused Sissemaksed (tegelikud, mille alusel on kindlaks määratud arvestuslik omanditulu) (2. ja 3. rida) Pensioniõigused (4. rida) Finantsteenused Muud vood (ümberhindlused, muud mahumuutused) (8. ja 9. rida) Muutused pensioniõigustes (tehingute ja muude majandusvoogude tõttu) Pensioniõigused perioodi alguses (1. rida) Pensioniõigused perioodi lõpus (10. rida) Vara seis t0 Tehingud ja muud vood vahemikus t0 kuni t1 Vara seis t1 See joonis on näitlik ja eri lahtrite suurusele ei tuleks omistada erilist tähendust. |
Kindlustusmatemaatilised eeldused
Kogunenud pensioniõigused
17.162 |
Pensioniõigused esitatakse rahvamajanduse arvepidamises brutosummana. See tähendab, et ei võeta arvesse mingeid varasid ega kumuleerunud sotsiaalmakseid, et esitada pensioniõigusi netoväärtuses. Kajastatakse üksnes tegelike ja tulevaste pensionihüvitistega seotud pensioniõigusi. |
17.163 |
Rahvamajanduse arvepidamises on asjakohane kasutada kogunenud kohustuste mõistet. See sisaldab juba kogunenud pensioniõiguste nüüdisväärtust. Näiteks hõlmab see praeguste töötajate kogunenud pensioniõigusi, sealhulgas tulevikus tekkivaid pensioniõigusi, ja praeguste pensionäride järelejäänud pensioniõigusi. |
17.164 |
Nagu kõigi rahvamajanduse arvepidamise andmete puhul, hinnatakse andmeid tagantjärele, sest need kajastavad üksnes omandatud pensioniõiguste nüüdisväärtust bilansipäeval. Meetod põhineb jälgitavatel minevikusündmustel ja -tehingutel, nagu pensioniskeemi liikmesus ja tasutud maksed. Tagantjärele hindamisel tuginetakse modelleerimisprotsessis siiski mitmele eeldusele. Hinnatakse praeguste sissemaksete tegijate suremise või invaliidistumise tõenäosust enne pensioniikka jõudmist. See hinnang kajastab ka tulevasi maksevoo muutusi õigusaktide tõttu, mis võetakse vastu enne aastat, mille kohta pensioniõigusi arvestatakse. Lõpuks eeldab see meetod teatavate oluliste eelduste tegemist tulevaste muutuste, eelkõige tulevaste pensioniväljamaksete diskontomäära kohta. |
Diskontomäär
17.165 |
Kogunenud pensioniõiguste puhul on tulevaste pensionihüvitiste hindamisel kohaldatav diskontomäär üks olulisemaid eeldusi, mida tuleb pensioniskeemide modelleerimisel arvesse võtta, kuna sellel võib aastakümnete jooksul olla väga suur kumulatiivne mõju. Valitud lähenemisviisist tulenev diskontomäär võib aja jooksul muutuda, mistõttu tuleb arvepidamises teha ümberhindlusi. |
17.166 |
Diskontomäära võib pidada võrdseks pensioniskeemi vara eeldatava riskivaba tulumääraga. Tulevikus väljamakstavate pensioniõiguste puhul võib diskontomäära käsitada ka kapitalikuluna selles mõttes, et tulevasi makseid peab rahastama valitsemissektor tavaliste allikate kaudu:
Selle rahastamiskulu põhjal võib tuletada diskontomäära. |
17.167 |
Diskontomäär peaks olema riskivaba. Allpool esitatakse mõned kriteeriumid sobivate määrade kindlakstegemiseks. Sobiv oleks lähtuda valitsuse või äriühingute kvaliteetsete võlakirjade (nn AAA-reitinguga võlakirjade) diskontomäärast. Kvaliteetsete äriühingute võlakirjade tulusust võib kasutada üksnes juhul, kui turg on lai. Võlakirjad peaksid olema sama järelejäänud tähtajaga kui pensioniõigused. Soovitav on kasutada pikaajalisel tähtajal põhinevat diskontomäära, kusjuures pikaajalise tähtaja all mõeldakse kümneaastast või pikemat tähtaega. Diskontomäära aegridade tasandamiseks võib kohaldada mitme aasta keskmist diskontomäära, mis on seotud majandustsükli pikkusega. Diskontomäära ja palkade tulevase arengu kohta tehtud eeldused peaksid olema kooskõlas. Liikmesriigid peavad eespool nimetatud kriteeriumide alusel tõendama pensioniskeemide puhul kasutatud diskontomäära usaldusväärust. |
17.168 |
Sama diskontomäära tuleks kasutada kõigi pensioniskeemide puhul, kus pensioniskeemi halduriks on mis tahes tasandi valitsemissektor (sealhulgas riikliku sotsiaalkindlustuse pensioniskeemid), kuna soovitud tulemus peaks lähenema riskivabale tulususele. |
Palgakasv
17.169 |
Määratud väljamaksega pensioniskeemide puhul kohaldatakse pensionitaseme kindlaksmääramiseks sageli liikmete palgaga (kas viimase aasta palk või teatud aastate või elu jooksul teenitud keskmine palk) seotud valemit. Lõplikku makstavat pensioni mõjutab liikmete palkade keskmine kasv, eeskätt edutamiste ja teenistuskäigu arengu kaudu. |
17.170 |
Seepärast on asjakohane kaaluda, milliseid eeldusi tuleks teha palga edasise muutumise kohta. Palga eeldatav pikaajaline muutumine peaks vastama täheldatud diskontomäärale. Kumbki muutuja on pikaajalises plaanis teisest sõltuv. |
17.171 |
Raamatupidamises kasutatakse palgakasvu mõju hindamiseks kahte kindlustusmatemaatilist meetodit. Kogunenud hüvitiste maksmise kohustuse (ABO) all kirjendatakse üksnes tegelikult kogunenud hüvitised. See on summa, mis kuuluks töötajale, kui ta ettevõttest järgmisel päeval lahkuks, ning selle alusel võib hinnata isiku netovara näiteks lahutuse korral. |
17.172 |
Prognoositavate hüvitiste maksmise kohustus (PBO) tähendab pensioniõiguste lõpliku tõenäolise taseme ettenägelikumat hinnangut. Üksikisiku puhul võetakse PBO arvutamisel arvesse isiku võimalikku edutamist tulevikus ning sellele vastavalt arvutatakse tema viimane palk. Kui isik on eeldatavast 40 aastast tegelikult töötanud üksnes 20 aastat, jagatakse viimane palk kaheks ning tema pensioniõigused arvutatakse nii, nagu see oleks tema hetke palk. Kui isiku ABO suureneb astmeliselt seoses tema edutamisega, siis PBO suureneb ühtlaselt aja jooksul. Üksikisiku puhul on PBO alati ABOst suurem kuni pensionile jäämise hetkeni, mil ABO muutub PBOga võrdseks. |
17.173 |
Palgakasvu mõju tuleb kajastada tehingutes, sest palga tõstmine on tööandja teadlik majandusotsus. Pealegi kirjendatakse ABO ja PBO meetodite korral pikaajalises plaanis samu tehinguid, kuigi nende tehingute ajastus on skeemi demograafilistest andmetest olenevalt erinev. |
17.174 |
Muutused reaalpalga tulevaste muutuste eeldustes, mida üldjuhul tehakse teatava arvu aastate järel seoses pensioni modelleerimise eelduste üldise läbivaatamise või tööjõu olulise ümberkorraldamisega, kirjendatakse muude voogude (ümberhindluste) all. |
17.175 |
Praktikas esineb ABO ja PBO meetodite kohaldamisel mitu eri varianti olenevalt sellest, kuidas hindade ja palga mõju käsitletakse. |
17.176 |
Oluline on see, kuidas käsitleda pensionide indekseerimist, mille puhul makstavad pensionid suurenevad pärast pensionile jäämist vastavalt nominaalpalga tõusule. |
17.177 |
Kuna palga mõju on oluline, soovitatakse valida ABO või PBO meetod olenevalt pensioniskeemi hüvitiste arvutamise valemist. Kui valem sisaldab otseselt või kaudselt palgakasvu tegurit (enne või pärast pensionile jäämist), siis kasutatakse PBO meetodit. Kui selline tegur puudub, kasutatakse ABO meetodit. |
Demograafilised eeldused
17.178 |
Tulevased pensionimaksed sõltuvad demograafilistest muutustest, st skeemi liikmete vanuselisest ja soolisest koosseisust ning nende elueast. Pensioni- ja elukindlustusskeemide modelleerimisel on demograafilised tabelid juba ammu kasutusel. |
17.179 |
Tööga seotud pensioniskeemide puhul on skeemi liikmesus hästi määratletud ja seetõttu peaksid andmed olema kättesaadavad. Riikliku sotsiaalkindlustuse skeemide puhul kasutatakse elanikkonna andmeid, kui skeemi liikmesuse kohta ei ole konkreetsed andmed kättesaadavad. |
17.180 |
Elueatabelite (nimetatakse ka suremustabeliteks) kasutamisel tuleb eelistada konkreetseid tabeleid, mis on seotud asjaomaste töötajate rühmade ja sooga. Invaliidsuspensioni saavate liikmete rühma puhul tuleks modelleerimisel kasutada võimaluse korral erinevaid eluea eeldusi. |
17.181 |
Eluea eelduste puhul tuleks arvesse võtta eluea pikenemist aja jooksul. |
17.182 |
Pensioniskeemide modelleerimisel võib kasutada muid demograafilisi eeldusi kui eluiga, näiteks tulevasi sündimus-, tööhõive- või rändemäärasid, kui pensionihüvitis või indekseerimisvalem põhineb ülalpeetavate koefitsiendil või mõnel muul samalaadsel meetodil. |
17.183 |
Kui ennetähtaegne pensionile jäämine on skeemis kindlustusmatemaatiliselt neutraalne, siis see modelleerimist ei mõjuta. Kindlustusmatemaatiliselt mitteneutraalne ennetähtaegne pensionile jäämine avaldab aga mõju ning seda esineb tihti, võttes arvesse, et ennetähtaegse pensionile jäämise korral kohaldatakse üldiselt erinevaid intressimäärasid. Seepärast on ennetähtaegse pensionile jäämise asjakohane modelleerimine oluline, eriti kui reformimise käigus tõstetakse pensioniiga. |
(1) Sellised muud määramata sissemaksega skeemid, mida sageli kirjeldatakse kombineeritud skeemidena, hõlmavad nii määratud väljamaksega kui ka määratud sissemaksega osa.
(2) Valitsemissektori skeemid oma praegustele ja varasematele töötajatele.
(3) Need on mitteautonoomsed määratud väljamaksega skeemid, mille pensioniõigusi kirjendatakse rahvamajanduse põhiarvepidamises.
(4) Vastaspoole andmeid näidatakse mitteresidendist kodumajapidamiste puhul eraldi üksnes juhul, kui pensioni suhe muu maailmaga on oluline.
(5) Need maksete täiendused kujutavad endast tulu, mis on saadud liikmete nõuetest pensioniskeemile – nii määratud sissemaksega skeemide varade investeerimistulu kaudu kui ka määratud väljamaksega pensioniskeemide diskontomäära vähenemise kaudu.
(6) Nende positsioonide üksikasjalikum jaotus tuleb esitada veergudes G ja H asjaomaste skeemide puhul tehtud mudelarvutuste põhjal. Lahtreid, mille taustaks on █, ei täideta; lahtrid, mille taustaks on ▒, sisaldavad mitmesuguseid rahvamajanduse põhiarvepidamise andmeid.
(7) Maksete täiendused kujutavad endast tulu, mis on saadud liikmete nõuetelt pensioniskeemile – nii määratud sissemaksega skeemide varade investeerimistulu kaudu kui ka määratud väljamaksega pensioniskeemide diskontomäära vähenemise tõttu.
(8) Nende positsioonide üksikasjalikum jaotus tuleb esitada veergudes G ja H asjaomaste skeemide puhul tehtud mudelarvutuste põhjal (vt punktid 17.158–17.160).
18. PEATÜKK
VÄLISMAAILMA KONTO
SISSEJUHATUS
18.01 |
Residendist institutsionaalsete sektorite kontod näitavad majandustegevust – tootmist, tulu moodustamist, jaotamist ja ümberjaotamist, tarbimist ning vara ja kohustuste kogunemist. Need kontod kajastavad residendist üksuste omavahelisi tehinguid ning residendist üksuste tehinguid mitteresidendist üksustega, mis moodustavad välismaailma. |
18.02 |
ESA on suletud süsteem, milles iga tehingu mõlemad pooled kirjendatakse kontodel kasutamise ja ressursina. Residendist üksuste puhul võimaldab see koostada ühtse arvepidamise ning kontode kogum hõlmab iga institutsionaalse üksuse kogu majandustegevust. Mitteresidendist üksuste puhul on olukord teistsugune. Mitteresidendist üksusi saab jälgida üksnes läbi nende suhete mõõdetava majanduse residendist üksustega ning seega saab kirjendada üksnes nende tehinguid residendist üksustega. Selle jaoks luuakse välismaailma sektor ning piiratud kirjetega erikontod, milles kajastatakse üksnes mitteresidendist üksuste tehinguid residendist üksustega. |
18.03 |
Välismaailma sektori kontode kogum on järgmine:
Kontode terve kogum on esitatud 8. peatükis ning eespool sulgudes esitatud konto number osutab selles peatükis kasutatud konto numbrile. |
18.04 |
Kuna kontod koostatakse välismaailma sektori vaatepunktist, kajastatakse kaupade ja teenuste välismajanduskontol importi kodumaisesse majandusse ressursina ning eksporti kodumaisest majandusest kasutamisena. Samasugust ümberpööramist kasutatakse kõikidel välismaailma kontodel. Kui bilanss on positiivne, siis tähendab see välismaailma jaoks ülejääki ja kodumaise kogumajanduse jaoks defitsiiti. Sama loogika kohaselt tähendab negatiivne bilanss välismaailma jaoks defitsiiti ja kodumaise majanduse jaoks ülejääki. Välismaailmale kuuluv finantsvara on kodumaise majanduse jaoks kohustus ning välismaailmale kuuluv kohustus on kodumaise majanduse jaoks vara. |
18.05 |
Majanduse ja välismaailma vahelisi tehinguid ja positsioone käsitleva statistika standardraamistik on sätestatud maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni 2008. aasta käsiraamatus (kuues väljaanne) (BPM6) (1). BPM6 on kooskõlas rahvamajanduse arvepidamise 2008. aasta süsteemiga (SNA), kuid teave kodumaise majanduse ja välismaailma vaheliste tehingute kohta esitatakse selle kontode ja bilansside kogumis teisiti. Käesolevas peatükis kirjeldatakse ESA 2010 välismaailma sektori kontosid ja seda, kuidas need seostuvad BPM6 rahvusvaheliste kontodega. |
MAJANDUSTERRITOORIUM
18.06 |
Kõige levinuma määratluse järgi on majandusterritoorium ühe valitsuse tegeliku majandusliku järelevalve all olev piirkond. See võib aga tähendada ka valuuta- või majandusliite, regioone või maailma tervikuna, kuna ka need võivad olla makromajandusliku poliitika või analüüsi käsitlusobjektiks. Täielik määratlus on esitatud 2. peatükis (punktid 2.04–2.06). |
18.07 |
Otsustamaks, kas üksus on asjaomase majandusterritooriumi resident, tuleb tuvastada,
|
Residentsus
18.08 |
Iga institutsionaalne üksus on selle majandusterritooriumi resident, millega tal on kõige tugevam side, mis väljendub selles, et asjaomane majandus on tema peamine majandushuvide kese. Sama mõistet kasutatakse nii ESAs, SNA 2008s kui ka BPM6s. Fraasi „peamine majandushuvide kese” lisamine ei tähenda, et üksusi, kes tegutsevad olulisel määral kahel või enamal territooriumil, ei pea enam osadeks jaotama (vt punkt 18.12) või et ilma olulise füüsilise esindatuseta institutsionaalsed üksused võib kõrvale jätta (vt punktid 18.10 ja 18.15). Residentsuse mõiste on üldist laadi ning selle tähendust kirjeldatakse üksikasjalikult 2. peatükis, eelkõige seoses kodumajapidamiste, ettevõtete ja muude üksustega. |
INSTITUTSIONAALSED ÜKSUSED
18.09 |
Institutsionaalse üksuse mõiste on ESAs, SNA 2008s ja BPM6s ühesugune. Üldine määratlus on esitatud 2. peatükis (punktid 2.12–2.16). Kuna keskendutakse rahvamajandusele, käsitletakse piiriülestes olukordades üksusi teatavatel juhtudel eriliselt. Mõnel juhul liidetakse juriidilised isikud üheks institutsionaalseks üksuseks, kui nad on sama majanduse residendid, kuid kui nad on eri majanduste residendid, siis neid ei liideta. Samamoodi võib juriidilise isiku jagada osadeks, kui ta tegutseb olulisel määral kahes või enamas majanduses. Selline käsitlusviis aitab selgemini piiritleda saadud üksuste residentsust ja tugevdab majandusterritooriumi mõistet. |
18.10 |
Ettevõtted ja valitsused kasutavad eriotstarbelisi majandusüksusi tavaliselt raha hankimiseks. Kui eriotstarbeline majandusüksus on sama majanduse resident kui emaettevõte, on sellise üksuse käsitlemine lihtne. Eriotstarbelisel majandusüksusel ei ole tavaliselt ühtegi omadust, mille alusel võiks seda pidada emaettevõttest eraldi seisvaks üksuseks, ning eriotstarbelise majandusüksuse vara ja võetud kohustused kajastatakse emaettevõtte kontodel. Kui eriotstarbeline majandusüksus on mitteresident, nõuavad välismaailma sektori residentsust käsitlevad kriteeriumid, et eriotstarbelist majandusüksust tunnustataks eraldiseisva üksusena. Sel juhul kajastatakse eriotstarbelise majandusüksuse varasid ja võetud kohustusi välismaailma sektoris ning mitte kodumaise majanduse sektoris. Valitsemissektorisse kuuluva mitteresidendist eritotstarbelise majandusüksuse käsitlemine on määratletud punktis 2.14. |
18.11 |
Kodumajapidamise liikmed peavad kõik olema sama majanduse residendid. Kui mõni isik on muu majanduse resident kui kodumajapidamise teised liikmed, ei peeta asjaomast isikut selle kodumajapidamise liikmeks, kuigi nad võivad jagada tulusid ja kulusid või olla vara kaasomanikud. |
FILIAALI KUI MÕISTE KASUTAMINE MAKSEBILANSI RAHVUSVAHELISTEL KONTODEL
18.12 |
Filiaal on juriidilise isiku õigusteta ettevõte, mis kuulub mitteresidendist üksusele, mida nimetatakse emaettevõtteks. Territooriumil, kus see asub, peetakse seda residendiks ja kvaasikorporatiivseks ettevõtteks. Filiaalide käsitamiseks eraldiseisvate institutsionaalsete üksustena peab olemas olema oluline tegevus, mida saab eraldada ülejäänud üksusest. Filiaaliga on tegemist järgmistel juhtudel:
Peale selle peab olema täidetud üks või mitu järgmistest teguritest:
|
18.13 |
Filiaalide kindlakstegemine mõjutab nii emaettevõtte kui ka filiaali statistilist aruandlust. Filiaali tegevus on tema peakontori institutsionaalsest üksusest välja arvatud ning emaettevõtet ja filiaali tuleb piiritleda kooskõlastatult mõlemas asjaomases majanduses. Filiaali võib kindlaks määrata ehitusprojektide või liikuva tegevuse puhul, nagu transport, kalandus või nõustamine. Kui tegevus aga ei ole filiaali kindlaksmääramiseks piisavalt oluline, käsitatakse seda peakontori kaupade või teenuste ekspordina. |
18.14 |
Mõnel juhul on enne filiaali registreerimist toimunud tegevus, millega valmistatakse ette tulevast otseinvesteeringuprojekti, piisav tõend residentsusest, mistõttu on tekkinud kvaasikorporatiivne ettevõte. Näiteks omistatakse teatava projektiga seotud litsentsid ja kohtukulud kajastamisel kvaasikorporatiivsele ettevõttele ning nende puhul on pigem tegemist sellesse üksusesse tehtava otseinvesteeringu osaga kui vastavalt kas litsentside müügiga mitteresidentidele või teenuste ekspordiga peakontorisse. |
TINGLIKUD RESIDENDIST ÜKSUSED
18.15 |
Kui territooriumil asuv maa kuulub mitteresidendist üksusele, käsitatakse maa omanikuna statistilistel eesmärkidel tinglikku üksust, mida käsitatakse residendina. See tinglik residendist üksus on kvaasikorporatiivne ettevõte. Sellist tingliku residendist üksuse käsitlust kohaldatakse ka seotud hoonete, ehitiste ja muude maa paranduste, maa pikaajalise rentimise ning muude loodusvarade (v.a maa) omandiõiguse suhtes. Sellise käsitluse tulemusena on mitteresident pigem tingliku residendist üksuse omanik kui maa otsene omanik, mistõttu kannab omakapitaliga seotud kohustusi mitteresident, kuid maa ja muud loodusvarad on alati selle majanduse vara, kus need asuvad. Tinglik residendist üksus osutab tavaliselt oma omanikule teenuseid, näiteks majutusteenust puhkekodude korral. |
18.16 |
Kui mitteresidendist üksusel on kinnisvaraga, näiteks hoonega, seoses pikaajaline rendileping, on see üldiselt seotud sellega, et ta tegeleb asukohajärgses majanduses tootmisega. Kui mingil põhjusel seotud tootmistegevust ei toimu, luuakse ka sellise rendilepingu käsitlemiseks tinglik residendist üksus. Seetõttu käsitatakse mitteresidendist üksust tingliku residendist üksuse ning mitte hoone omanikuna; hoone on selle majanduse omand, kus see asub. |
MULTITERRITORIAALSED ETTEVÕTTED
18.17 |
Mõni ettevõte tegutseb tõrgeteta rohkem kui ühel majandusterritooriumil – tavaliselt on sellistel juhtudel tegu piiriülese tegevusega, nagu lennuliiklus, laevaliiklus, hüdroelektrijaamade projektid piirijõgedel, torujuhtmed, sillad, tunnelid ja veealused kaablid. Kindlaks tuleks määrata eraldiseisvad filiaalid, välja arvatud juhul, kui üksust juhitakse ühtse toiminguna, mille puhul ei ole iga territooriumi kohta, millel tegutsetakse, eraldi arvepidamist või otsustusprotsessi. Sellistel juhtudel tuleb asjaomane tegevus majanduste vahel ära jagada, kuna andmetes keskendutakse igale rahvamajandusele eraldi. Tegevus jaotatakse võrdeliselt asjakohase ettevõtte eripära arvestava näitaja alusel, mis võtab arvesse igal territooriumil toimuva tegevuse osakaalu. Võrdelisel jaotamisel põhinevat lähenemisviisi võib kasutada ka selliste ettevõtete puhul, mis asuvad kahe või enama valitsuse ühiselt hallatavas piirkonnas. |
GEOGRAAFILINE JAOTUS
18.18 |
Euroopa Liidu kontode koostamisel jagatakse välismaailma sektor (S.2) järgmiselt:
|
18.19 |
Euroala kontode koostamisel võib eespool loetletud alamsektorid rühmitada järgmiselt:
Euroopa kontosid kirjeldatakse 19. peatükis. |
MAKSEBILANSI RAHVUSVAHELISED KONTOD
18.20 |
Rahvamajanduse kontod erinevad BPM6s kajastatavatest rahvusvahelistest kontodest. Rahvusvahelistel kontodel kajastatakse kodumaise majanduse ja välismajanduste vahelisi tehinguid kodumaise majanduse vaatenurgast. Seega kajastatakse importi kasutamisena (deebet) ja eksporti ressursina (kreedit).
BPM6 rahvusvahelised kontod on kokkuvõtlikult esitatud tabelis 18.1. |
18.21 |
Teine suurem erinevus maksebilansi rahvusvaheliste kontode ja ESA välismaailma sektori kontode vahel on see, et finantstehingute klassifitseerimisel kasutatakse rahvusvahelistes kontodes funktsionaalseid kategooriaid, ESAs aga instrumente. Seda teemat arutatakse üksikasjalikumalt punktides 18.57 ja 18.58. |
RAHVUSVAHELISTE KONTODE JOOKSEVKONTODE TASAKAALUSTAVAD KIRJED
18.22 |
Tasakaalustavate kirjete struktuur on maksebilansis mõnevõrra erinev kui rahvamajanduse arvepidamises – nimelt on rahvusvahelises arvepidamises igal kontol eraldi tasakaalustav kirje ja veel üks kirje, mis viiakse edasi järgmisele kontole. Näiteks on esmaste tulude kontol oma tasakaalustav kirje (esmaste tulude saldo) ning kumulatiivne saldo (kaupade, teenuste ja esmaste tulude saldo). Välismajanduse esmaste tulude saldo vastab esmaste tulude saldole ja see on kogurahvatulu sisend. Välismajanduse jooksevkonto saldo vastab välismaailma säästudele kodumaise majandusega võrreldes. BPM6 kontode struktuuri tasakaalustavad kirjed on esitatud tabelis 18.1.
Tabel 18.1 — Maksebilansi rahvusvahelised kontod
|
VÄLISMAAILMA SEKTORI KONTOD JA NENDE SUHE MAKSEBILANSI RAHVUSVAHELISTESSE KONTODESSE
Kaupade ja teenuste välismajanduskonto
18.23 |
Kaupade ja teenuste konto koosneb üksnes kaupade ja teenuste impordist ja ekspordist, kuna need on ainsad kaupade ja teenustega tehtavad piiriülesed tehingud. Kaubad ja teenused kirjendatakse, kui majanduslik omandiõigus läheb ühe majanduse üksuselt üle teise riigi üksusele. Kuigi tavaliselt toimub omaniku muutumise korral kaupade füüsiline liikumine, ei pea see alati tingimata nii olema. Kaupade vahendamise korral võib vahetuda kaupade omanik, kuid mitte asukoht enne, kui need müüakse kolmandale isikule.
Tabelites 18.2 ja 18.3 on näidatud, kuidas esmaseid ja teiseseid tulusid kirjendatakse ESAs ja BPM6s. Tabel 18.2 — Kaupade ja teenuste välismajanduskonto (ESA V.1)
Tabel 18.3 — BPM6 kaupade ja teenuste konto
|
18.24 |
Kaupu, mis liiguvad ühest majandusest teise, kuid mille majanduslik omanik ei muutu, ei kajastata impordis ja ekspordis. Seega ei kajastata kaupade impordi ja ekspordina kaupu, mis saadetakse välismaale töötlemiseks või mis saadetakse välismaalt pärast töötlemist tagasi; üksnes töötlemise eest kokku lepitud tasu kajastatakse teenusena. |
18.25 |
Maksebilansis rõhutatakse kaupade ja teenuste eristamist. Eristamine kajastab poliitilisi huve, sest kaupade ja teenuste suhtes kehtivad erinevad rahvusvahelised lepingud. Samuti kajastab see andmetega seotud küsimusi, kuna andmeid kaupade kohta saadakse tolliprotseduuridega seotud allikatest, samal ajal kui teenuste kohta saadakse andmeid maksedokumentidest või uuringutest. |
18.26 |
Kaupu käsitlevate andmete põhiallikas on rahvusvaheline kaubandusstatistika. Rahvusvahelised standardid on esitatud ÜRO dokumendis „Rahvusvaheline kaubandusstatistika: mõisted ja määratlused, Rev. 2” (2) (IMTS). BPM6s on kindlaks määratud teatavad kaubandusstatistikas kirjendatavate kaupade ja maksebilansis kirjendatavate kaupade väärtuste vaheliste erinevuste võimalikud allikad. Samuti soovitatakse kasutada standardset ühtlustamistabelit, et aidata kasutajatel erinevusi mõista. Üks suurem erinevuste allikas on see, et IMTSi standardites kasutatakse impordi puhul CIF-tüüpi hindamist (kulud, kindlustus ja vedu), samal ajal kui maksebilansis kasutatakse nii ekspordi kui ka impordi puhul ühtset FOB-väärtust (väärtus eksportiva majanduse tollipiiril, st franko laeva pardal). Seetõttu tuleb jätta välja eksportija tollipiiri ja importija tollipiiri vahel tekkivad veo- ja kindlustuskulud. FOB-tüüpi hindamise ja tegelike lepingutingimuste vaheliste erinevuste tõttu tuleb teatavad veo- ja kindlustuskulud ümber suunata.
Arvestuspõhimõtted on ESAs ja maksebilansis samad. Kaupade ekspordi ja impordi kirjendamisel tuleb seega järgida FOB-tüüpi arvestust (vt punkt 18.32). |
18.27 |
Maksebilansis alusena kasutatav omandiõiguse üleminek tähendab, et kaupade kirjendamise aeg langeb kokku vastavate finantsvoogudega. BPM6s ei tehta enam erandeid omaniku muutumise põhimõttest. Seevastu IMTSis järgitakse tolliprotseduuride aega. Kuna see aeg on tihti kokkulepitud umbmäärane aeg, tuleb teatavatel juhtudel teha parandusi, näiteks kaubasaadetiste puhul. Kui kaubad saadetakse välismaale töötlemiseks nii, et omanik ei muutu, lisatakse IMTSis kaupade liikumise väärtused, kuid kuna maksebilansis on omaniku muutumine esmane kajastamise alus, kajastatakse maksebilansis üksnes teistele kuuluval füüsilisel sisendil põhinevate tootmisteenustega seotud tasusid; kaupade liikumise väärtused on siiski soovitatav lisada lisapunktina, et mõista selliste töötlemiskokkulepete olemust. Selliste töötlemiskokkulepete kirjendamise üksikasju käsitletakse käesoleva peatüki lõpupoole. IMTSi võib olla vaja ka muul viisil korrigeerida, et viia hinnangud kooskõlla kaupade majandusliku omaniku muutumisega, kas üldiselt või iga riigi konkreetset käsitlusala silmas pidades. Näiteks võib nii olla vahenduskaupade, mitterahalise kulla, territooriumile ebaseaduslikult sisenevate või sealt ebaseaduslikult väljuvate kaupade ning vedajate poolt sadamates soetatud kaupade puhul. |
18.28 |
Reeksport tähendab, et väliskaup (teises majanduses toodetud kaup, mis on varem imporditud majandusliku omandiõiguse muutumiseta) eksporditakse seda varasema importimise ajaga võrreldes oluliselt muutmata. Kuna reeksporditud kaupu ei toodeta asjaomases majanduses, on need majandusega vähem seotud kui muu eksport. Suurte ümberlaadimiskohtade ja hulgimüüjate asukohtadega majandustes reeksporditakse kaupu tihti väga suures väärtuses. Reeksport suurendab nii impordi- kui ka ekspordinäitajaid ning kui reeksport on märkimisväärne, suureneb ka impordi ja ekspordi osakaal majanduslikes koondnäitajates. Seetõttu on kasulik kajastada reeksport eraldi. Reeksporditavad imporditud kaubad kirjendatakse residendist majandusliku omaniku varudes.
Transiitkaubanduses läbivad kaubad teel lõppsihtkohta teatava riigi ning läbitud riik jäetakse väliskaubanduse statistikast, maksebilansi statistikast ja rahvamajanduse arvepidamisest tavaliselt välja. Transiidilaadses kaubanduses imporditakse kaubad teatavasse riiki, täidetakse kauba ELis vabasse ringlusse lubamiseks vajalikud tolliformaalsused ning seejärel saadetakse kaubad mõnda teise ELi riiki. Tolliprotseduuridesse kaasatud üksus ei ole tavaliselt 2. peatükis määratletud institutsionaalne üksus ning seega ei saa ta endale kaupade omandiõigust. Sel juhul tuleb import kajastada rahvamajanduse arvepidamises otseimpordina lõppsihtkohta, nagu tavalise transiitkaubanduse puhul. Asjakohane väärtus on kaupade lõplikku sihtriiki sisenemisel kirjendatav väärtus. |
18.29 |
Maksebilansis esitatakse kaubad koondtasandil. Kaupade üksikasjalikum jaotus on esitatud IMTSi andmetes. |
18.30 |
Maksebilansis esitatakse üksikasjad järgmise 12 standardse teenuseelemendi kohta:
|
18.31 |
Kolm loetletud maksebilansi standardelementidest põhinevad tehingu sooritajal, st need on seotud pigem soetaja või tarnijaga, mitte niivõrd tootega. Need elemendid kuuluvad reisimise, ehituse ning mujal klassifitseerimata valitsemissektori kaupade ja -teenuste kategooriatesse.
Nende kolme tehingu sooritajal põhineva elemendi kõrval on ülejäänud elemendid tootepõhised, tuginedes tegevusaladel põhineva toodete statistilise klassifikaatori (CPA; Rev. 2) üksikasjalikumale klassifikatsioonile. Teenuskaubanduse lisastandardid on esitatud Rahvusvahelise teenuskaubanduse statistika käsiraamatus” (3) (MSTIS), mis on ühtlustatud rahvusvaheliste kontodega. |
Väärtuse arvestamine
18.32 |
Väärtuse arvestamise põhimõtted on ESAs ja rahvusvahelistes kontodes samad. Mõlemal juhul kasutatakse turuväärtusi ning teatavate instrumentide positsioonide puhul nimiväärtusi, kui turuhinnad ei ole kättesaadavad. Rahvusvahelistes kontodes on kaupade ekspordi ja impordi väärtuse arvestamine erijuhtum, mille puhul kasutatakse ühtset hindamispunkti, nimelt väärtust eksportiva majanduse tollipiiril, st FOB-tüüpi hindamist (franko laeva pardal). Selline käsitlusviis tagab järjepideva hindamise eksportija ja importija vahel ning järjepideva mõõtmisaluse tingimustes, kus pooltel võib olla palju eri lepingulisi korraldusi alates tehasest hankimisest (mille puhul importija vastutab kogu transpordi ja kindlustuse korraldamise eest) kuni korralduseni „tarnitud, toll tasutud” (mille puhul eksportija vastutab kogu transpordi ja kindlustuse korraldamise ja võimalike imporditollimaksude maksmise eest). |
Töötlemiseks tarnitud kaubad
18.33 |
ESA 2010s on ESA 95ga võrreldes oluliselt muutunud selliste kaupade käsitlemine, mis tarnitakse välismaale töötlemiseks, ilma et muutuks kaupade omanik. ESA 95s kajastati selliseid kaupu välismaale saatmise korral ekspordina ja seejärel välismaalt tagasi toomisel impordina, kusjuures töötlemise tulemusena oli kaupadel suurem väärtus. Seda nimetati brutokirjendamise meetodiks ning praktikas osutab see omaniku muutumisele, nii et rahvusvahelised kaubandusnäitajad peegeldavad kaubeldavate kaupade hinnangulist väärtust. SNA 2008s, BPM6s ja ESA 2010s ei osutata omaniku muutumisele, vaid pigem kajastatakse ainult üht kirjet – töötlemisteenuse importi. Riigi jaoks, kus töötlemine toimub, oleks see siis teenuse eksport. Selline kirjendamine vastab paremini institutsioonide kirjetele ja seotud finantstehingutele. Ometi põhjustab see ebajärjepidevust rahvusvahelise kaubandusstatistikaga (IMTS). IMTS kajastab jätkuvalt töötlemiseks ettenähtud eksporditud kaupade ja tagasi saadetavate imporditud töödeldud kaupade brutoväärtust. |
18.34 |
Sellise ebajärjepidevuse vältimiseks rahvamajanduse arvepidamises võib eksporditud kaupade väärtuse koos imporditud kaupade väärtusega kirjendada lisapunktidena, nii et väärtused on samad, mis on kirjendatud IMTSis. See võimaldab tuletada neto-töötlemisteenuse eksporditud töödeldud kaupade väärtusena, millest on lahutatud imporditud töötlemata kaupade väärtus. See teenus kirjendatakse rahvamajanduse arvepidamises. Seega riigi puhul, kes laseb kaupu välismaal töödelda, kirjendatakse eksport koos imporditud töödeldud kaupadega lisapunktidena kaupade ja teenuste väliskaubanduse kontol. Sellega viiakse IMTSi kirjed vastavusse töötlemiskulusid kajastava neto-imporditeenuste näitajaga. |
18.35 |
Muutust aitab mõista näide töötlemiseks tarnitud kaupade käsitlemise kohta pakkumise ja kasutamise tabelites. Kujutagem ette, et toidutootmisettevõte koristab köögiviljasaagi, töötleb köögivilju, seejärel tellib köögiviljade konserveerimise tema täisomanduses olevalt välismaal asuvalt tütarettevõttelt ning seejärel toob köögiviljad konserveeritult tagasi ja müüb konserveeritud toiduained edasi. |
18.36 |
Tabelis 18.4 „Töötlemiseks tarnitud kaupade käsitlemine ESA 95s rahvusvahelise kaubandusena” peaksid impordi- ja ekspordinäitajad vastama rahvusvahelise kaubandusstatistika (IMTS) kirjetele. Kaupade eksport konserveerimisega tegelevale välismaisele tütarettevõttele on 50 ning seejärel tagastatakse konserveeritud köögiviljad impordina väärtusega 90.
Tabel 18.4 — Töötlemiseks tarnitud kaupade käsitlemine ESA 95s rahvusvahelise kaubandusena
Tabel 18.5 — Töötlemiseks tarnitud kaupade käsitlemine ESA 2010s rahvusvahelise kaubandusena
|
18.37 |
Tabel 18.5 näitab ESA 2010 töötlemiseks tarnitud kaupade käitlemist netopõhiselt: kajastatakse üksnes teenuskaubandust ning see ei lange kokku IMTSis kirjendatud kaupade liikumisega. Netopositsioonid (eksport miinus import) kajastatakse maksebilansi rahvusvahelistel kontodel ja vastavatel välismaailma sektori kontodel. Kui on teada, et IMTSis kajastab import ja eksport olukorda, kus omanik ei muutu, soovitatakse BPM6s kirjendada need kaks maksebilansistatistikas kõrvuti, nii et teenuseelemendi saaks kohe välja arvutada. Seega näidatakse toidutootmistööstuse puhul välismaale konserveerimiseks saadetud köögivilju ekspordina väärtusega 50 ning konserveeritud köögiviljade reimporti impordina väärtusega 90. Need näitajad saab asetada rahvusvahelistel kontodel lisapunktidena üksteise kõrvale, nii et eksport kirjendatakse negatiivse impordina, mis võimaldab tuletada konserveerimisteenuse netoimpordi väärtusega 40.
Kõnealuse näite kirjendamine BPM6s on näidatud tabelis 18.6. Tabel 18.6 — Töötlemise kirjendamine BPM6s
|
Kaupade vahendamine
Vahenduskaubad
18.38 |
Kaupade vahendamine tähendab tehingut, mille puhul koostava majanduse resident ostab kaubad mitteresidendilt ning müüb seejärel samad kaubad edasi teisele mitteresidendile, ilma et kaubad viibiksid koostavas majanduses. Kaupade vahendamine toimub tehingute korral, mis hõlmavad kaupu, mille puhul ei pea need protsessi toimumise jaoks füüsiliselt olema omaniku valduses. Need ja järgmised selgitused kaupade vahendamise kohta on kooskõlas BPM6 vastavate punktidega (punktid 10.41–10.48). |
18.39 |
Kaupade vahendamist kasutatakse nii hulgi- kui ka jaemüügis. Seda võib kasutada ka kaubatehingute puhul ning ülemaailmsete tootmisprotsesside haldamisel ja finantseerimisel. Näiteks võib ettevõte tellida kauba monteerimise ühelt või mitmelt töövõtjalt, nii et ettevõte soetab sellised kaubad ja müüb need edasi, ilma et need läbiksid omaniku territooriumi. Kui kaupade omamise perioodi jooksul muutub teiste üksuste osutatud tootmisteenuste tulemusena kaupade füüsiline kuju, kirjendatakse kaupadega tehtavad tehingud pigem üldise kaubanduse kui kaupade vahendamise all. Teistel juhtudel, kui kaupade kuju ei muutu, hõlmatakse kaubad kaupade vahendamise all, nii et müügihind kajastab väiksemaid töötlemiskulusid ja hulgimüügi marginaale. Kui kaupade vahendaja on ülemaailmse tootmisprotsessi korraldaja, võib müügihind hõlmata ka selliseid elemente nagu planeerimine, haldus, patendid ja muu oskusteave, turundus ja finantseerimine. Eelkõige kõrgtehnoloogiliste toodete puhul võivad need mittefüüsilised aspektid olla materjalide ja monteerimise väärtusega võrreldes suured. |
18.40 |
Vahenduskaubad kirjendatakse omaniku arvepidamises samamoodi kui muud talle kuuluvad kaubad. Selliseid kaupu käsitletakse siiski üksikasjalikult kaupade vahendaja majanduse rahvusvaheliste kontode statistikas, kuna need pakuvad eraldiseisvat huvi ning kuna neid ei käsitleta asjaomase majanduse tollisüsteemi raames.
Kaupade vahendamist käsitletakse järgmiselt:
|
18.41 |
Kaupade vahendamise kirjed esitatakse üksnes ekspordina selle majanduse kontodel, mille territooriumil kaupade vahendaja asub. Seotud eksportivates ja importivates majandustes lisatakse eksportmüük kaupade vahendajatele ja importostud kaupade vahendajatelt üldise kaubanduse alla. |
18.42 |
Hulgimüük, jaemüük, kaubatehingud ning tootmishaldus võib toimuda ka juhul, kui kaubad asuvad füüsiliselt kaupade vahendaja majanduses – sel juhul kirjendatakse need pigem üldise kaubanduse kui kaupade vahendamise all. Kui kaubad ei läbi omaniku majandust, vaid teises majanduses töötlemise tulemusena muutub kaupade füüsiline kuju, kirjendatakse rahvusvahelised tehingud pigem üldise kaubanduse kui kaupade vahendamise all (töötlemistasu kirjendatakse omaniku makstud tootmisteenusena). |
18.43 |
Kui turustaja müüb kaubad edasi sama majanduse residendile, ei vasta see kaupade vahendamise määratlusele. Seetõttu kajastatakse kaupade ostmist sel juhul üldise kauba impordina asjaomasesse majandusse. Kui üksus, kes ostis kaubad sama majanduse turustajalt, müüb selle seejärel edasi muu majanduse residendile, kirjendatakse kaupade müük üldkauba ekspordina turustaja majandusest, hoolimata sellest, kas kaubad sisenevad turustaja majandusse või mitte. Kuigi selline olukord on kaupade vahendamisega väga sarnane, ei vasta see punktis 18.38 esitatud määratlusele. Pealegi on esimese turustaja jaoks ebapraktiline kirjendada ostmine kaupade vahendamisena, kuna ta ei pruugi teada, kas teine turustaja toob kaubad majandusse või mitte. |
Kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste (FISIM) import ja eksport
18.44 |
Makstud ja saadud laenude tegelik intress hõlmab nii sissetuleku elementi kui ka teenustasu. Krediidiasutuste tööpõhimõte on pakkuda oma hoiustajatele madalamaid intressimäärasid kui laenuvõtjatele. Finantsettevõtted kasutavad neid intressimäärasid kulude katmiseks ja tegevuse ülejäägi saavutamiseks. Intressimäärad on alternatiiv klientidelt otseselt finantsteenuste eest tasu võtmisele. ESAs tuleb FISIMi puhul arvestada teenustasu. FISIMi mõiste ja FISIMi väärtuste määramise suunised on esitatud 14. peatükis. |
18.45 |
Finantsinstitutsioonid, kes võtavad FISIMilt kaudselt tasu, ei pea tingimata olema residendid ning samuti ei pea olema selliste institutsioonide kliendid residendid. Seetõttu on sellist liiki finantsteenuse import ja eksport võimalik. FISIMi impordi ja ekspordi koostamise suunised on esitatud punktis 14.10. |
Esmaste ja teiseste tulude välismajanduskonto
Tabelites 18.7 ja 18.8 on esitatud näide esmaste ja teiseste tulude kirjendamise kohta ESAs ja BPM6s.
Tabel 18.7 — Esmaste ja teiseste tulude välismajanduskonto (ESA V.II)
Kasutamine |
Ressursid |
||||
|
|
|
B.11 |
Kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi saldo |
–41 |
D.1 |
Hüvitised töötajatele |
6 |
D.1 |
Hüvitised töötajatele |
2 |
D.2 |
Tootmis- ja impordimaksud |
0 |
D.2 |
Tootmis- ja impordimaksud |
0 |
D.3 |
Subsiidiumid |
0 |
D.3 |
Subsiidiumid |
0 |
D.4 |
Omanditulu |
63 |
D.4 |
Omanditulu |
38 |
D.5 |
Jooksvad tulumaksud, omandimaksud |
1 |
D.5 |
Jooksvad tulumaksud, omandimaksud |
0 |
D.6 |
Sotsiaalmaksed ja -toetused |
0 |
D.6 |
Sotsiaalmaksed ja -toetused |
0 |
D.7 |
Muud jooksvad siirded |
16 |
D.7 |
Muud jooksvad siirded |
55 |
D.8 |
Kohandus pensioniõiguste muutuse korral |
0 |
D.8 |
Kohandus pensioniõiguste muutuse korral |
0 |
B.12 |
Välismajanduse jooksevkonto saldo |
–32 |
|
|
|
Tabel 18.8 — BPM6 esmaste tulude konto ja teiseste tulude konto
|
ESA kood |
Kreedit |
Deebet |
Saldo |
Kaubad ja teenused |
|
|
|
41 |
Esmaste tulude konto |
||||
Hüvitised töötajatele |
D.1 |
6 |
2 |
|
Intress |
D.4 |
13 |
21 |
|
Ettevõtete jaotatud tulu |
36 |
17 |
|
|
Reinvesteeritud tulu |
14 |
0 |
|
|
Tootmis- ja impordimaksud |
D.2 |
0 |
0 |
|
Subsiidiumid |
D.3 |
0 |
0 |
|
Esmased tulud |
|
69 |
40 |
29 |
Kaubad, teenused ja esmased tulud |
|
609 |
539 |
70 |
Teiseste tulude konto |
||||
Tulumaksud, omandimaksud |
D.5 |
1 |
0 |
|
Kahjukindlustuse netopreemiad |
D.6, D.7, D.8 |
2 |
11 |
|
Kahjukindlustuse nõuded |
12 |
3 |
|
|
Jooksvad rahvusvahelised siirded |
1 |
31 |
|
|
Mitmesugused jooksvad siirded |
1 |
10 |
|
|
Teisesed tulud |
|
17 |
55 |
–38 |
Jooksevkonto saldo |
|
|
|
32 |
Esmaste tulude konto
18.46 |
Maksebilansis sisaldavad esmaste tulude konto kirjed töötajatele makstavaid hüvitisi ja omanditulu, mis vastab täpselt ESA esmaste tulude jaotamise kontole. Maksud, mida residendid tootmise pealt maksavad, ja subsiidiumid, mida nad koduriigi valitsuselt saavad, kirjendatakse tulude moodustamise kontol – kontol, mida maksebilansis ei ole. Kõik tootmismaksud, mida resident peab maksma teisele valitsusele, ning subsiidiumid, mida resident saab teiselt valitsuselt, kirjendatakse maksebilansis esmaste tulude kontol. Koduriigi valitsuse vastavad kirjed kajastatakse esmaste tulude jaotamise kontol ning välisriigi valitsuste puhul selle konto välismaailma veerus ning maksebilansis esmaste tulude kontol. |
18.47 |
Rendiküsimus võib esile kerkida piiriülestes olukordades, kuid harva, sest kogu maad peetakse residentide omandiks ning vajaduse korral luuakse tinglik residendist üksus. Kui sellised tinglikud residendist üksused kuuluvad mitteresidentidele, klassifitseeritakse kogu nende üksuste teenitav tulu otseinvesteeringust saadavaks tuluks ning mitte rendiks. Näiteks võib rendi rahvusvahelistel kontodel kirjendada juhul, kui välismaistele kalalaevastikele antakse territoriaalvetes lühiajaline kalastusõigus. Rahvusvahelistes kontodes kasutatakse üldiselt terminit „investeerimistulu”, mis tähendab omanditulu, v.a rent. Investeerimistulu kajastab finantsvara soetamisest saadavat tulu ning investeerimistulu eristus vastab finantsvara ja -kohustuste omale, võimaldades arvutada tulumäärad. |
Tulu otseinvesteeringutelt
18.48 |
Otseinvesteeringute roll on iseäranis tähtis ja seda kajastatakse nii rahvusvaheliste kontode voogudes kui ka positsioonides. Otseinvesteeringute puhul eeldatakse, et osa ettevõtte jaotamata kasumist jaotatakse investeerimistuluna otseinvestorile. Jaotatud osa vastab otseinvestori osalusele ettevõttes. |
18.49 |
Jaotamata kasum vastab ettevõtte tegevuse netoülejäägile, millele on liidetud kogu teenitud omanditulu miinus kogu maksmisele kuuluv omanditulu (enne reinvesteeritud tulu arvutamist) ning saadavad jooksvad siirded miinus makstavad jooksvad siirded ning maha arvatud kohandus pensioniõiguste muutuste arvessevõtmiseks. Otsestelt tütarettevõtetelt saadud reinvesteeritud tulu lisatakse otseinvesteeringuettevõtte saadavasse omanditulusse. |
18.50 |
Reinvesteeritud tulu võib olla negatiivne, näiteks kui ettevõte teenib kahjumit või kui dividende makstakse kapitalikasumist, või kvartalis, mille jooksul makstakse iga-aastaseid dividende. Samamoodi nagu positiivset reinvesteeritud tulu käsitletakse otseinvestori omakapitalisüstina otseinvesteeringuettevõttesse, käsitletakse negatiivset reinvesteeritud tulu omakapitali väljavõtmisena.
Täielikult mitteresidendile kuuluva otseinvesteeringuettevõtte puhul vastab reinvesteeritud tulu jaotamata kasumile ning ettevõtte esmaste tulude saldo on täpselt null. |
BPM6 teiseste tulude (jooksvate siirete) konto
18.51 |
Teiseste tulude kontol kajastatakse jooksvaid siirdeid residentide ja mitteresidentide vahel. Jooksvate siirete kirjed vastavad täpselt tulude teisese jaotamise konto omadele. Mitmed nendest kirjetest on rahvusvaheliste kontode puhul eriti tähtsad, eelkõige jooksev rahvusvaheline koostöö ning välismaal töötavate üksikisikute rahaülekanded koduriiki. |
18.52 |
Piiriülesed isiklikud siirded on siirded kodumajapidamiselt kodumajapidamisele ning huvi pakuvad need sellepärast, et mõne riigi puhul (kust palju inimesi suundub pikaks ajaks välismaale tööle) on tegemist olulise rahvusvahelise rahastamise allikaga. Isiklikud siirded hõlmavad rahaülekandeid pikaajaliselt välismaal töötavatelt isikutelt, st nendelt, kes on hakanud teise majanduse residendiks. |
18.53 |
Teised töötajad, näiteks piiriala- ja hooajatöötajad, jäävad ikkagi oma koduriigi majanduse residendiks. Siirete asemel hõlmavad selliste töötajate rahvusvahelised tehingud hüvitisi töötajatele, makse ja sõidukulusid. Maksebilansis ühendatakse isiklike rahaülekannete täiendavas esituses isiklikud siirded nende seotud üksustega. Isiklikud rahaülekanded hõlmavad isiklikke siirdeid, hüvitisi töötajatele, millest on maha arvatud maksud ja sõidukulud, ning kodumajapidamistevahelisi kapitalisiirdeid. |
18.54 |
Kindlustusvood, eelkõige edasikindlustusega seotud kindlustusvood, võivad olla rahvusvahelisel tasandil olulised. Otsekindlustusandja ja edasikindlustusandja vahelised tehingud kirjendatakse täielikult eraldiseisva tehingute kogumina ning otsekindlustusandja tehinguid ühelt poolt klientidele poliiside väljastajana ja teisalt edasikindlustusandja kindlustusvõtjana ei konsolideerita. |
Väliskapitalikonto
18.55 |
Rahvusvaheliste tehingutega seotud kapitalikonto kirjed on rangemalt piiritletud kui kodumaiste sektorite omad. Kapitalikonto kirjed hõlmavad üksnes mittetoodetud mittefinantsvara soetamist ja realiseerimist ning kapitalisiirdeid. Kapitalimahutusena toodetud varasse ei kirjendata ühtegi tehingut, kuna kaupade ekspordi ja impordi lõplik kasutamine ei ole kirjendamise ajal teada. Samuti ei hõlma see maa soetamist ja realiseerimist. |
18.56 |
Netolaenuandmine või netolaenuvõtmine on jooksevkonto ja kapitalikonto summa ning finantskonto tasakaalustav kirje. See hõlmab kõiki rahastamiseks või rahastamise saamiseks kasutatud instrumente, mitte üksnes laenude andmist ja võtmist. Kontseptuaalselt on BPM6 netolaenuandmisel või netolaenuvõtmisel sama väärtus kui vastaval rahvamajanduse arvepidamise kogumajanduse kirjel ning välismaailma kirjel, kuid vastupidise märgiga. Tabelites 18.9, 18.10 ja 18.11 on näidatud jooksevkonto ja kapitalikonto elementide kirjendamine ning sellest tulenev bilanss nii ESAs kui ka BPM6s.
Tabel 18.9 — Välismajanduse jooksevkonto saldost ja kapitalisiiretest tulenevad muutused netoväärtuses (ESA V.III.1.1) (4)
Tabel 18.10 — Mittefinantsvara soetamiste konto (ESA V.III.1.2)
Tabel 18.11 — BPM6 kapitalikonto
|
Välisfinantskonto ja rahvusvaheline investeerimispositsioon
18.57 |
Maksebilansi finantskonto ja rahvusvaheline investeerimispositsioon on eriti tähtsad, kuna need aitavad aru saada rahvusvahelisest rahastamisest ning ka rahvusvahelisest likviidsusest ja rahvusvahelistest kitsaskohtadest. Võrreldes finantsinstrumentide klassifikatsiooniga ESAs, põhineb finantsinstrumentide klassifitseerimine maksebilansis funktsionaalsetel kategooriatel (vt punkt 18.21), hõlmates lisateavet instrumentide ja institutsionaalsete sektorite kohta. Tabelites 18.12 ja 18.13 on näidatud vastavalt ESA ja BPM6 finantskonto.
Tabel 18.12 — Finantskonto (ESA V.III.2)
Tabel 18.13 — BPM6 finantskonto
|
18.58 |
BPM6 funktsionaalsed kategooriad annavad teavet pooltevaheliste ajendite ja suhete kohta, mis on iseäranis huvipakkuvad rahvusvahelise majandusanalüüsi seisukohast. Funktsionaalsete kategooriate kaupa esitatud andmed klassifitseeritakse omakorda instrumentide ja institutsionaalsete sektorite alusel, mis võimaldab neid siduda vastavate ESA rahandus- ja finantsstatistika kirjetega. Institutsionaalsete sektorite klassifikatsioon on BPM6s sama mis ESAs, kuigi tavaliselt on see lühendatud (standardelementidena viis sektorit). Peale selle kasutatakse finantsasutuste puhul täiendavat alamsektorit, mis on reservvaraga seotud funktsionaalne alamsektor. See hõlmab keskpanka ja keskpanga kõrval muude finantsinstitutsioonide või valitsemissektori mis tahes osi, milles hoitakse reservvara; seega on see asjakohane riikide puhul, kus kõiki reserve või osa nendest hoitakse väljaspool keskpanka. |
18.59 |
Peamised seosed rahvamajanduse arvepidamise finantsinstrumentide kategooriate ja rahvusvaheliste kontode funktsionaalsete kategooriate vahel on esitatud tabelis 18.14. Funktsionaalseid kategooriaid kasutatakse nii BPM6 finantskonto vara kui ka kohustuste poolel. Suhtelises mõttes ebatavalisi seoseid ei kajastata.
Tabel 18.14 — Seosed BPM6 funktsionaalsete kategooriate ja ESA finantsinstrumentide kategooriate vahel
|
VÄLISMAAILMA SEKTORI BILANSID
18.60 |
Rahvusvaheliste kontodega hõlmatud osa bilanssidest nimetatakse rahvusvaheliseks investeerimispositsiooniks. See termin toob esile rahvamajanduse bilansi konkreetsed hõlmatud komponendid. Rahvusvaheline investeerimispositsioon hõlmab üksnes finantsvara ja -kohustusi. Kui mitteresidendist üksusele kuulub teatavas riigis otseselt kinnisvara, peetakse kinnisvara omanikuks tinglikku residendist üksust, mis omakorda kuulub finantsvarana mitteresidendist üksusele (vt ka punkt 18.16). Finantsnõuete puhul kerkib piiriülene element esile juhul, kui üks pool on resident ja teine pool mitteresident. Kuigi kullakang on vara, mille puhul ei ole vastaspoolega seotud kohustust, lisatakse see selle rolli tõttu rahvusvahelistes maksetes ikkagi rahvusvahelisse investeerimispositsiooni. Välja jäetakse siiski mittefinantsvara, kuna sellega ei kaasne vastaspoolega seotud kohustust ega muid rahvusvahelisi aspekte. |
18.61 |
Rahvusvahelise investeerimispositsiooni tasakaalustav kirje on rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon. Rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon, millele on liidetud rahvamajanduse bilansi mittefinantsvara, vastab rahvamajanduse netoväärtusele, kuna residentidevaheliste finantsnõuete netoväärtus on rahvamajanduse bilansis null. Tabelis 18.15 on esitatud näide välismaailma sektori bilansi kohta ning tabelis 18.16 on esitatud näide rahvusvahelise investeerimispositsiooni kohta. |
18.62 |
Investeerimistulu ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni puhul kasutatakse samu üldkategooriaid. Selle tulemusena saab arvutada keskmised tulumäärad. Tulumäärasid saab võrrelda aja lõikes ning eri instrumentide ja tähtaegade kaupa. Näiteks saab analüüsida otseinvesteeringutega saadud tuluga seotud suundumusi või võrrelda tulu teiste instrumentidega.
Tabel 18.15 — Välismaailma sektori bilansid (ESA)
Tabel 18.16 — BPM6 rahvusvahelise investeerimispositsiooni integreeritud aruanne
|
(1) Rahvusvaheline Valuutafond, Maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni käsiraamat, kuues väljaanne (BPM6), 2009, ISBN 978-1-58906-812-4 (kättesaadav: http://www.imf.org).
(2) Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Rahvusvaheline kaubandusstatistika: mõisted ja määratlused, 1998, ISBN 92-1-161410-4 (kättesaadav: http://unstats.un.org).
(3) Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Eurostat, OECD, IMF, WTO et al. – Rahvusvaheline teenuskaubanduse statistika käsiraamat, 2011 (kättesaadav: http://unstats.un.org).
(4) Välismaailma puhul osutab see välismajanduse jooksevkonto saldost ja kapitalisiiretest tulenevatele muutustele netoväärtuses.
19. PEATÜKK
EUROOPA KONTOD
SISSEJUHATUS
19.01 |
Euroopa integratsiooniprotsess on tinginud vajaduse koostada täielik kontode kogum, mis kajastab Euroopa majandust tervikuna ja võimaldab paremat analüüsi ja poliitikakujundust Euroopa tasandil. Euroopa kontod hõlmavad sama kontode kogumit ja põhinevad samadel mõistetel kui liikmesriikide rahvamajanduse kontod. |
19.02 |
Käesolevas peatükis kirjeldatakse Euroopa kontode, st Euroopa Liidu ja euroala kontode eritunnuseid. Euroopa kontode puhul tuleb erilist tähelepanu pöörata residendist üksuste määratlusele, välismaailma kontodele ning Euroopa-siseste majandustehingute (vood) ja finantsbilansside (varade seis) tasaarvestusele. |
19.03 |
Euroopa Liidu majandusterritoorium koosneb:
|
19.04 |
Euroala majandusterritoorium koosneb:
|
RAHVAMAJANDUSE KONTODEST EUROOPA KONTODENI
19.05 |
Euroopa kontod ei võrdu liikmesriikide rahvamajanduse kontode summaga pärast ühtsesse vääringusse ümberarvutamist. Lisada tuleb residendist Euroopa institutsioonide kontod. Residentsuse mõiste ulatus muutub, kui minna liikmesriikide rahvamajanduse arvepidamiselt üle Euroopa rahvamajanduse arvepidamisele. Heaks näiteks on siinkohal see, kuidas käsitletakse välismaise otseinvesteeringuga ettevõtete või eriotstarbeliste majandusüksuste reinvesteeritud tulu. Liikmesriigi rahvamajanduse arvepidamises võib välismaise otseinvesteeringuga ettevõttel olla investoreid, kes on Euroopa Liidu / euroala teise liikmesriigi residendid. Sellele vastavat reinvesteeritud tulu Euroopa arvepidamises ei kirjendata. Peale selle võib osutuda vajalikuks klassifitseerida eriotstarbelised majandusüksused ümber samasse institutsionaalsesse sektorisse kui nende emaettevõte, kui viimane on teise liikmesriigi resident. Ning viimaks tuleb ümber klassifitseerida piiriülesed majandusvood ja finantsvarad Euroopa riikide vahel. Neid erinevusi kujutatakse joonistel 19.1 ja 19.2, kus lihtsuse huvides koosneb euroala ainult kahest liikmesriigist: A ja B. Residente ja mitteresidente hõlmavaid voogusid ja varasid kujutatakse skemaatiliselt nooltega.
Joonis 19.1 — Liikmesriikide rahvamajanduse kontode ühendamine Kui riikide A ja B rahvamajanduse kontod ühendatakse, kirjendavad välismaailma koondkontod sisevoogusid riikide A ja B vahel ning teiste riikide ja Euroopa institutsioonidega. Euroopa institutsioonid Riik A Riik B Joonis 19.2 — Euroopa kontod Euroopa Liitu / euroala käsitatakse ühe üksusena: sinna hulka on arvatud Euroopa institutsioonide / Euroopa Keskpanga kontod ja välismaailma kontol kirjendatakse ainult residendist üksuste tehingud kolmandate riikidega. Euroopa institutsioonid Riik A Riik B |
Eri vääringus andmete teisendamine
19.06 |
Euroopa kontodes tuleb majandusvood ning varade ja kohustuste seis väljendada ühtses rahalises vääringus. Selleks konverteeritakse eri riikide vääringutes kirjendatud andmed eurodeks, kas:
Meetodi a kohaselt ajakohastatakse liikmesriikide kaalusid Euroopa koondnäitajates vastavalt nende omavääringu pariteedile. Euroopa koondnäitajate tasemed on seega igal ajahetkel ajakohastatud, kuid nende liikumist võib mõjutada vahetuskursi kõikumine. Suhtarvude puhul võib vahetuskursi kõikumise mõju lugeja või nimetaja poolel suurel määral taanduda. Meetodi b puhul liikmesriikide kaalusid ei ajakohastata, seega säilib Euroopa koondnäitajate vahetuskursi kõikumisest tulenev liikumine. Siiski võib Euroopa koondnäitajate tasemeid mõjutada (fikseeritud) vahetuskursi valik, mis kajastab liikmesriikide omavääringu pariteeti konkreetsel hetkel. Meetod c säilitab Euroopa koondnäitajate vahetuskursi kõikumisest tulenevad liikumised, samal ajal kui Euroopa koondnäitajate tasemed kajastavad üldiselt igal ajahetkel kehtinud pariteete. See toimub liidetavuse ja muude arvepidamise piirangute arvel. Vajaduse korral tuleb need viimases etapis taastada. |
19.07 |
Euroopa kontode arvutamiseks võib ka eri riikide vääringutes esitatud andmed ümber arvestada ostujõu standarditesse. Selleks saab kasutada punktis 19.06 kirjeldatud meetodeid a, b ja c, asendades vahetuskursi vastava ostujõu standardiga. |
Euroopa institutsioonid
19.08 |
ESAs kuuluvad Euroopa institutsioonide hulka järgmised üksused:
Tuleb märkida, et kategooria b Euroopa asutused ei hõlma põllumajandusturgu reguleerivaid asutusi, mille peamine tegevus on põllumajandustoodete ostmine ja müümine hindade stabiliseerimiseks. Nimetatud asutusi käsitatakse selle liikmesriigi residentidena, kus nad tegutsevad. |
19.09 |
Euroopa Liidu üldeelarvest rahastatavad Euroopa mittefinantsinstitutsioonid ja -asutused moodustavad ühe institutsionaalse üksuse, mis pakub peamiselt turuväliseid valitsemissektori teenuseid Euroopa Liidu huvides. Seega klassifitseeritakse see valitsemissektori (S.13) allsektorisse „Euroopa institutsioonid ja asutused” (S.1315) (1). |
19.10 |
Kuna Euroopa Arengufondi eelarvet ei võeta vastu osana Euroopa Liidu üldeelarvest, moodustab see eraldi institutsionaalse üksuse, mis klassifitseeritakse valitsemissektori (S.13) allsektorisse „Euroopa institutsioonid ja asutused” (S.1315). |
19.11 |
Euroopa Keskpank on institutsionaalne üksus, mis klassifitseeritakse finantsinstitutsioonide sektori (S.12) allsektorisse „Keskpank” (S.121). |
19.12 |
Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond on eraldi institutsionaalsed üksused, mis klassifitseeritakse finantsinstitutsioonide sektori (S.12) allsektorisse „Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide” (S.125). |
19.13 |
Euroopa institutsioonide majandusterritoorium hõlmab territoriaalenklaave, mis asuvad Euroopa Liidu liikmesriikides või kolmandates riikides, näiteks esindused, delegatsioonid, ametid jne. |
19.14 |
Euroopa institutsioonide peamised tehingud kirjendatakse ressursside ja kasutamise all, nagu on kirjeldatud lisas. |
Välismaailma konto
19.15 |
Euroopa kontodes kirjendatakse välismaailma kontol Euroopa Liidu / euroala residendist üksuste ja mitteresidendist üksuste vahelisi majandusvooge ning vara ja kohustuste seisu. Seega on Euroopa välismaailma kontodelt välja arvatud tehingud, mis toimuvad Euroopa Liidu / euroala piires. ELi/euroala sees toimuvaid voogusid nimetatakse sisevoogudeks ja ELi/euroala residentide omavahelisi finantspositsioone nimetatakse sisevaraks. |
19.16 |
Kaupade import ja eksport hõlmab kvaasitransiiti, st:
Kaupade eksporti tuleb hinnata kui FOB Euroopa Liidu / euroala piiril. Ekspordiks mõeldud kvaasitransiidi kaupade puhul käsitatakse transpordi- ja levituskulusid Euroopa Liidu / euroala sees transporditeenuse toodanguna, juhul kui vedaja on Euroopa Liidu / euroala resident, kui aga tegemist on mitteresidendiga, siis transporditeenuste impordina. |
19.17 |
Euroopa kontodel hõlmab kaupade vahendamine ainult kaupade ostmist Euroopa Liidu / euroala residendi poolt mitteresidendilt ning samade kaupade järgnevat edasimüüki mitteresidendile, ilma et kaubad Euroopa Liidu / euroala territooriumil füüsiliselt viibiksid. Esmalt kirjendatakse see kaupade negatiivse ekspordina ja seejärel kaupade positiivse ekspordina, ajastusest tulenevad erinevused ostu ja müügi vahel kirjendatakse varude muutusena (vt punktid 18.41 ja 18.60).
Kui Euroopa Liidu / euroala residendist kaupade vahendaja ostab kaupu mitteresidendilt ja müüb need seejärel teise liikmesriigi residendile, kirjendatakse ost kaupade vahendaja liikmesriigi rahvamajanduse arvepidamises negatiivse ekspordina, kuid Euroopa arvepidamises impordina. |
19.18 |
Välismaise otseinvesteeringuga ettevõte on Euroopa Liidu / euroala resident, kui mitteresidendist investorile kuulub 10 % või rohkem tavalistest aktsiatest või hääleõigus (juriidilise isiku õigustega üksuse korral) või selle ekvivalent (juriidilise isiku õigusteta üksuse korral).
Liikmesriigi rahvamajanduse arvepidamises võib välismaise otseinvesteeringuga ettevõttel olla investoreid, kes on Euroopa Liidu / euroala teise liikmesriigi residendid. Sellele vastavat reinvesteeritud tulu Euroopa arvepidamises ei kirjendata. |
Tehingute tasakaalustamine
19.19 |
Üks meetod Euroopa välismaailma kontode koostamiseks on arvata liikmesriikide välismaailma arvepidamisest maha ELi-sisesed vood nii kasutamise kui ka ressursside poolelt. Kuigi need peegelvood peaksid teoreetiliselt üksteist tasakaalustama, praktikas nad seda üldiselt ei tee, sest sama tehing kirjendatakse poolte rahvamajanduse arvepidamises asümmeetriliselt. |
19.20 |
Asümmeetria põhjustab Euroopa kontodes erinevusi kogumajanduse ja välismaailma kontode vahel. Euroopa kontode koostamine eeldab seega nimetatud kontode omavahel vastavusse viimist. Selleks kasutatakse näiteks vähimruutude meetodit või proportsionaalset jaotamist. Kaupade puhul võib kasutada liidusisest kaubandusstatistikat, et jaotada erinevused kulukategooriate kaupa. |
19.21 |
Asümmeetria kaotamine ja sellele järgnev kontode tasakaalustamine põhjustab uusi erinevusi Euroopa koondnäitajate ja liikmesriikide rahvamajanduse kontode summa vahel. |
Hinna ja mahu näitajad
19.22 |
Tehingute kohta kaupade ja teenustega saab Euroopa mittefinantskontod koostada eelmise aasta hindades, kasutades samasugust meetodit kui Euroopa kontode puhul jooksevhindades. Esmalt liidetakse liikmesriikide ja Euroopa institutsioonide / Euroopa Keskpanga eelmise aasta hindades koostatud kontod. Teiseks eemaldatakse välismaailma kontodest liikmesriikidevahelised piiriülesed tehingud eelmise aasta hindades. Kolmandaks kõrvaldatakse sellest tulenevad erinevused ressursside ja kasutamise vahel, kasutades valitud meetodit, et tasakaalustada Euroopa tehingud jooksevhindades. |
19.23 |
Euroopa kontod eelmise aasta hindades võimaldavad arvutada mahuindeksi käesoleva perioodi ja eelmise aasta vahel. Pärast võrdlusperioodi valimist võib mahuindeksid aheldada ja kohaldada neid seejärel võrdlusaasta jooksevhindades esitatud Euroopa kontodele. Nii saadakse Euroopa kontode mahud iga vaatlusperioodi kohta. Selliselt saadud andmed ei ole liidetavad. Kui mahu seisukohast on konkreetsel eesmärgil vaja järgida liidetavuse põhimõtet ja muid arvepidamise piiranguid, tuleb need viimases etapis taastada, et saada liidetavad korrigeeritud andmed. |
Bilansid
19.24 |
Euroopa kontodes saab finantsvarade bilansside koostamiseks kasutada sama meetodit kui tehingute puhul:
|
19.25 |
Euroopa arvepidamises võib mittefinantsvara bilansid koostada Euroopa Liidu / euroala liikmesriikide mittefinantsvara bilansside summana. |
Kellelt-kellele-maatriksid
19.26 |
Kellel-kellele-maatriksid kirjeldavad majandustehinguid (vastavalt finantsvara omamist) institutsionaalsete sektorite vahel. Liikmesriikide rahvamajanduse arvepidamises kirjeldavad need maatriksid üksikasjalikult tehinguid / finantsvara päritolu / võlausaldaja ja sihtkoha / võlgniku sektorite vahel, samuti riigisiseste ja välismaailma sektorite vahel. |
19.27 |
Euroopa arvepidamises kellelt–kellele-maatriksite koostamiseks tuleb liita riiklikud maatriksid ja ümber klassifitseerida Euroopa-sisesed vood ja varad residentide voogudeks ja varadeks. Selleks tuleb riiklikes maatriksites eristada ühelt poolt Euroopa Liidu / euroala residentüksuste ja teiselt poolt välismaailma kontol esindatud mitteresidentide tehingud ja finantsvara omamine. Lisaks tuleb Euroopa Liidu / euroala residentüksuste vood ja varad eristada vastastehingute sektorite kaupa. |
LISA 19.1
EUROOPA INSTITUTSIOONIDE KONTOD
Ressursid
19.28 |
Euroopa mittefinantsinstitutsioonide ja -asutuste peamised ressursid sisaldavad järgmist:
|
19.29 |
Euroopa institutsioonide arvepidamises kirjendatakse need vood allsektori „Euroopa institutsioonid ja asutused” (S.1315) ressurssidena ja välismaailma (S.211) kasutamisena. |
19.30 |
Tollimaksud ja põllumajandusmaksud nõutakse ühise tollitariifistiku alusel sisse Euroopa Liidu välispiiril. Need klassifitseeritakse impordimaksude ja -tollimaksudena, v.a käibemaks (D.212), ja sisaldavad sissenõudmiskulusid. |
19.31 |
Tootjate suhkru-, isoglükoosi- ja inuliinisiirupikvoodid maksustatakse vastavate maksudega. Need klassifitseeritakse tootemaksudena, välja arvatud käibemaks ja impordimaks (D.214), ja sisaldavad sissenõudmiskulusid. |
19.32 |
Kindel osa punkti 19.A1.01 alapunktide a ja b alusel kogutud summadest jääb liikmesriikidele sissenõudmiskulude katteks. Aastal 2009 oli see osa 25 %. Euroopa institutsioonide kontodes kirjendatakse need kasutamise poolel allsektori „Euroopa institutsioonid ja asutused” (S.1315) vahetarbimisena (P.2). Ressursside poolel kirjendatakse need sissenõudmiskulud välismaailma kontol (S.211) teenuste impordina (P.72). |
19.33 |
Käibemaksul põhinevate vahendite arvutamiseks kohaldatakse iga liikmesriigi käibemaksu arvestusbaasi suhtes ühtset protsendimäära, mida nimetatakse käibemaksupõhiste omavahendite sissenõudmismääraks. Käibemaksubaas piiristatakse sõltuvalt kogurahvatulust. Käibemaksubaasi piiristamine tähendab, et kui liikmesriigi käibemaksubaas ületab teatava protsendimäära selle liikmesriigi kogurahvatulu arvestusbaasist, ei kohaldata käibemaksupõhiste omavahendite sissenõudmismäära mitte käibemaksubaasi, vaid selle kogurahvatulu arvestusbaasi protsendimäära suhtes. Käibemaksul põhinevate vahendite hulka kuuluvad maksed jooksva aasta eest ja eelmiste aastate saldod, mis vastavad varasemate käibemaksubaaside läbivaatamisele ja kuuluvad tasumisele. Käibemaksul põhinevad vahendid klassifitseeritakse kui „käibemaksul ja kogurahvatulul põhinevad ELi omavahendid” (D.76). |
19.34 |
Kogurahvatulul põhinevad vahendid on iga liikmesriigi kogurahvatulu taseme põhjal Euroopa institutsioonide eelarvesse määratud osamaks. See klassifitseeritakse kui „käibemaksul ja kogurahvatulul põhinevad ELi omavahendid” (D.76) ning sisaldab tagasimakseid ja tasakaalustavaid makseid eelmiste aastate eest. Teiste liikmesriikide poolt asjaomasele riigile eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimiseks tehtud maksed kirjendatakse samuti D.76 all välismaailma ressursside ja kasutamisena (S.211). |
19.35 |
Liikmesriikide rahaline osalus Euroopa Arengufondis klassifitseeritakse jooksva rahvusvahelise koostöö (D.74) alla. |
19.36 |
Liikmesriikide osalus Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Investeerimisfondi ja Euroopa Keskpanga sissemakstud kapitalis kirjendatakse finantskontol kui muud omandiväärtpaberid (F.519). Need kirjendatakse kui välismaailma vara muutused (S.211) ja allsektorite „Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide” (S.125) / „Keskpank” (S.121) kohustuste muutused. |
19.37 |
Euroopa Investeerimispanga antud laenudelt makstavad intressid klassifitseeritakse pärast kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste (FISIM) maha arvamist kui intressid (D.41). Euroopa institutsioonide arvepidamises kirjendatakse need välismaailma (S.2) kasutamisena ja sektori „Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide” (S.125) ressurssidena. |
19.38 |
Euroopa Keskpanga antud laenudelt makstavad intressid klassifitseeritakse kui intressid (D.41). Euroopa institutsioonide arvepidamises kirjendatakse need välismaailma (S.2111) kasutamisena ja allsektori „Keskpank” (S.121) ressurssidena. |
Kasutamine
19.39 |
Euroopa mittefinantsinstitutsioonide ja -asutuste tehtud maksed sisaldavad järgmist:
|
19.40 |
Euroopa institutsioonide kontodel kirjendatakse Euroopa mittefinantsinstitutsioonide ja -asutuste tehtud maksed Euroopa institutsioonide ja asutuste allsektori (S.1315) kasutamisena ja välismaailma (S.211 või S.22) ressurssidena. |
19.41 |
Euroopa mittefinantsinstitutsioonide ja -asutuste tehtud maksed kirjendatakse üldiselt liikmesriikide esitatud kuluaruannete alusel. Ette- ja järelmaksed kirjendatakse Euroopa institutsioonide finantskontodel kui muud saadavad/makstavad arved, v.a kaubanduskrediidid ja ettemaksed (F.89). |
19.42 |
Euroopa finantsinstitutsioonide ja -asutuste tehtud maksed hõlmavad järgmist:
Kuna liikmesriikide Euroopa Investeerimispanga kapitali märkimist ei käsitata välismaise otseinvesteeringuna, ei kirjendata reinvesteeritud tulu arvestuslikke voogusid (D.43) tema arvepidamises. |
19.43 |
Euroopa institutsioonide kontodel kirjendatakse Euroopa mittefinantsinstitutsioonide ja -asutuste tehtud maksed allsektori „Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide” (S.125) kasutamisena ja välismaailma (S.211 või S.22) ressurssidena. |
Konsolideerimine
19.44 |
Euroopa kontodes liikmesriikide ja Euroopa institutsioonide vahelisi voogusid valitsemissektoris (S.13) ressursside ja kasutamise vahel tavaliselt ei konsolideerita. Jooksva rahvusvahelise koostöö (D.74) puhul liikmesriikide maksed Euroopa institutsioonidele, nt Euroopa Arengufondi rahastamiseks, siiski konsolideeritakse ja kirjendatakse Euroopa arvepidamises riigi keskvalitsuse (v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) (S.1311) kasutamisena ja välismaailma (S.22) ressurssidena. |
(1) See kood on iseloomulik Euroopa kontodele. Seda ei mainita 23. peatükis „Klassifikaatorid”, kuna 23. peatükis on esitatud koodid, mida kasutatakse liikmesriikide rahvamajanduse arvepidamises, kus Euroopa Liidu institutsioonid on kirjendatud välismaailma sektoris.
20. PEATÜKK
VALITSEMISSEKTORI ARVEPIDAMINE
SISSEJUHATUS
20.01 |
Valitsemissektori tegevus esitatakse ülejäänud majandusest eraldi, sest valitsemissektori volitused, motiivid ja ülesanded erinevad muude sektorite omadest. Käesolevas peatükis tutvustatakse valitsemissektori arvepidamist ja valitsemissektori finantsstatistika (government finance statistics – GFS) aruandlust, mis annab valitsemissektori majandustegevusest tervikliku ülevaate, hõlmates tulusid, kulusid, puudujääki/ülejääki, rahastamist, muid majanduslikke vooge ja bilanssi. |
20.02 |
Valitsemissektoril on õigus koguda makse ja muid kohustuslikke lõive ning võtta vastu majandusüksuste toimimist mõjutavaid seadusi. Valitsemissektori peamised majanduslikud funktsioonid on järgmised:
|
20.03 |
GFSi aruandluses valitsemissektori majandustegevuse kohta esitatakse tavaline kontode kogum valitsemissektori finantsanalüütikutele ja poliitika kujundajatele sobivamal viisil. GFSi aruandluses kasutatakse ESA mõistetel, määratlustel, klassifikaatoritel ja arvepidamise eeskirjadel põhinevaid koondnäitajaid ja tasakaalustavaid kirjeid, nii et neid mõõdetakse kooskõlas muude makromajanduslike muutujatega ja teiste riikide samade näitajatega. Sellised näitajad nagu sääst ja netolaenuandmine/-võtmine on kontode kogumis juba olemas. Muid näitajaid, nagu kogutulu, kogukulu, maksukoormus ja koguvõlg, otseselt ei kajastata. |
20.04 |
Täiendavad eeskirjad mõne keerukama klassifitseerimis- ja mõõtmisküsimuse kohta valitsemissektoris on esitatud jaos „Valitsemissektori arvepidamisega seotud küsimused”. |
VALITSEMISSEKTORI MÄÄRATLUS
20.05 |
Valitsemissektor (S.13) koosneb kõigist valitsusüksustest ja valitsusüksuste kontrollitavatest turuvälistest kasumitaotluseta institutsioonidest. Samuti kuuluvad sinna muud turuvälised tootjad, kes on määratletud punktides 20.18–20.39. |
20.06 |
Valitsusüksused on poliitiliste protsesside tulemusel loodud juriidilised isikuid, kellel on teatavas valdkonnas seadusandlik, kohtu- või täidesaatev võim teiste institutsionaalsete üksuste üle. Nende peamine funktsioon on pakkuda turuväliseid kaupu ja teenuseid ühiskonnale ja kodumajapidamistele ning jaotada ümber tulusid ja rikkust. |
20.07 |
Valitsusüksusel on tavaliselt õigus koguda vahendeid teistelt institutsionaalsetelt üksustelt saadavate kohustuslike siirete kaudu. Institutsionaalse üksuse põhivajaduste tagamiseks peavad valitsusüksusel olema omavahendid, mis on saadud kas teiste üksuste tuludest või teiste valitsusüksuste siiretena, ning volitused neid vahendeid oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks kasutada. Valitsusüksus peab ka saama iseseisvalt laenu võtta. |
Valitsusüksuste kindlaksmääramine
Valitsusüksused
20.08 |
Igas riigis, täpsemalt keskvalitsuses, millel on riigis täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim, on olemas põhiüksus. Selle tulusid ja kulusid reguleerib ja kontrollib otseselt rahandusministeerium või sellega samaväärne asutus seadusandja poolt vastu võetava üldeelarve kaudu. Vaatamata oma suurusele ja mitmekesisusele, on see tavaliselt üks institutsionaalne üksus. Ministeeriumide osakonnad, asutused, nõukogud ja komisjonid ning kohtuorganid ja seadusandlikud organid on osa sellest keskvalitsuse põhiüksusest. Sellesse kuuluvaid eri ministeeriume ei käsitata eraldi institutsionaalsete üksustena, sest neil ei ole õigust omada varasid, võtta kohustusi ega teha tehinguid iseseisvalt. |
20.09 |
Valitsemissektori allsektorid, nagu osariigi/liidumaa ja kohalikud omavalitsused, võivad hõlmata punktis 20.08 nimetatud esmaseid põhivalitsusüksusi, millest igaüks on seotud kindla valitsemistasandi ja geograafilise piirkonnaga. |
20.10 |
Lisaks eespool kirjeldatud põhiüksusele on olemas ka valitsusüksused, millel on omaette juriidiline identiteet ja märkimisväärne autonoomia, sealhulgas oma kulude suuruse ja koosseisu üle otsustamise õigus ning otsene tuluallikas, näiteks sihtotstarbelised maksud. Sellised üksused luuakse sageli eesmärgiga täita konkreetset ülesannet, nagu teetööd või turuväline tervishoiu-, haridus- või teadusteenuste pakkumine. Kui sellistel üksustel on täielik arvepidamine, nad omavad iseseisvalt kaupasid ja varasid, tegelevad turuvälise tegevusega, mis on neile seadusega ülesandeks tehtud, ning on võimelised võtma varalisi kohustusi ja sõlmima lepinguid, siis käsitatakse neid eraldiseisvate valitsusüksustena. Neid üksusi (koos valitsemissektori poolt kontrollitavate kasumitaotluseta institutsioonidega) tuntakse eelarveväliste üksustena, sest neil on eraldi eelarve, nad saavad märkimisväärseid siirdeid üldeelarvest ja nende peamistele rahastamisallikatele lisanduvad oma tuluallikad, mis ei kuulu üldeelarve alla. Kõnealused eelarvevälised üksused klassifitseeritakse valitsemissektorisse, välja arvatud juhul, kui need on peamiselt turutootjad, mida kontrollib mõni teine valitsusüksus. |
20.11 |
Iga valitsemistasandi üldeelarve võib hõlmata juriidilise isiku õigusteta üksusi, mis on turutootjad, ja kvaasikorporatiivseid ettevõtteid. Kui need ettevõtted kvalifitseeruvad institutsionaalseteks üksusteks, ei käsitata neid valitsemissektorisse kuuluvatena, vaid klassifitseeritakse mittefinantsettevõtete või finantsinstitutsioonide sektorisse. |
20.12 |
Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid on valitsusüksused, mille eesmärk on riiklike sotsiaalkindlustusskeemide haldamine. Riiklikud sotsiaalkindlustusskeemid on kogu ühiskonda või ühiskonna kui terviku suurt osa hõlmavad sotsiaalkindlustusskeemid, mille kehtestab ja mida kontrollib valitsemissektor. Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid on institutsionaalsed üksused juhul, kui nende tegevus on korraldatud valitsusüksuste muudest tegevustest eraldi ja kui nad hoiavad oma varasid ja kohustusi eraldi ning teevad finantstehinguid iseseisvalt. |
Valitsemissektorisse klassifitseeritavad kasumitaotluseta institutsioonid
20.13 |
Kasumitaotluseta institutsioonid, mis on turuvälised tootjad ja mida kontrollivad valitsusüksused, on valitsemissektori üksused. |
20.14 |
Valitsus võib otsustada oma poliitika elluviimiseks kasutada valitsusasutuste asemel mõnda kasumitaotluseta institutsiooni, sest neid peetakse erapooletumaks, objektiivsemaks ja poliitilisest survest vähem sõltuvaks. Näiteks tervishoiu-, ohutus-, keskkonna- ja haridusstandardite kehtestamisel ja säilitamisel ning nende valdkondade teadus- ja arendustegevuses võivad kasumitaotluseta institutsioonid olla valitsusasutustest tõhusamad. |
20.15 |
Kasumitaotluseta institutsioonide kontrollimine on võime otsustada kasumitaotluseta institutsiooni üldise poliitika või programmi üle. Avalik sekkumine üldiste eeskirjade vormis, mis on kohaldatavad kõigi samas valdkonnas tegutsevate üksuste suhtes, ei ole asjakohane selle otsustamisel, kas valitsemissektor kontrollib mõnda konkreetset üksust. Et teha kindlaks, kas kasumitaotluseta institutsioon on valitsemissektori kontrolli all, peaks arvesse võtma järgmist viit kontrollinäitajat:
Kontrolli olemasolu kindlakstegemiseks võib piisata ka vaid ühest näitajast. Kui kasumitaotluseta institutsioon, mida peamiselt rahastab valitsemissektor, saab siiski suurel määral ise kindlaks määrata oma poliitika või programmi kooskõlas teistes näitajates nimetatud suunistega, siis ei käsitata seda valitsemissektori poolt kontrollitava institutsioonina. Enamikul juhtudel näitavad kontrolli olemasolu mitmed erinevad näitajad koos vaadelduna. Neil näitajatel põhinev otsus on oma laadilt hinnanguline. |
20.16 |
Kasumitaotluseta institutsiooni turuvälisus tehakse kindlaks samamoodi nagu valitsemissektori muude üksuste puhul. |
Valitsemissektori muud üksused
20.17 |
Valitsusüksuste mõju all tegutsevate kaupade ja teenuste tootjate klassifitseerimine võib olla raske. Nad võib klassifitseerida kas valitsemissektorisse või juhul, kui nad kvalifitseeruvad institutsionaalsete üksustena, siis avaliku sektori ettevõtetena. Sellisel juhul kasutatakse järgmist otsustamisskeemi.
Diagramm 20.1 – Otsustamisskeem Kas tegemist on institutsionaalse üksusega? Ei Kontrolliva üksuse osa Jah Kas üksus on valitsuse kontrolli all? Ei Üksus klassifitseeritakse erasektorisse Jah Kas tegemist on turuvälise tootjaga? Ei Üksus klassifitseeritakse avaliku sektori ettevõttena Jah Üksus on valitsemissektori osa |
Avaliku sektori poolne kontroll
20.18 |
Üksuse kontrollimine on võime otsustada üksuse üldise poliitika või programmi üle. Valitsemissektori kontrolli olemasolu kindlakstegemiseks kasutatakse kriteeriume, mis on samad mis avaliku sektori ettevõtteks loetavate ettevõtete puhul kasutatavad kriteeriumid, mis on esitatud punktis 2.32. |
Turupõhisuse ja turuvälisuse eristus
Majanduslikult olulise hinna mõiste
20.19 |
Turuvälised tootjad tarnivad kogu oma toodangu või enamiku sellest tasuta või hindadega, mis ei ole majanduslikult olulised. Majanduslikult oluline hind on hind, mis oluliselt mõjutab toodete koguseid, mida tootjad on valmis tarnima, ning toodete koguseid, mida ostjad soovivad soetada. Just seda kriteeriumi kasutatakse toodangu ja tootjate klassifitseerimisel turutoodanguks/turutootjaks või turuväliseks toodanguks/tootjaks; seda aluseks võttes tehakse niisiis kindlaks, kas institutsionaalset üksust, milles valitsemissektoril on kontrolliv osalus, tuleks lugeda turuväliseks tootjaks ja seega klassifitseerida see valitsemissektorisse, või turutootjaks ja seega klassifitseerida see avaliku sektori ettevõtteks. |
20.20 |
Arvestades, et hinna majandusliku olulisuse hindamine toimub konkreetse toodangu tasandil, kohaldatakse üksuse turupõhise või -välise olemuse kindlaksmääramise kriteeriumi üksuse tasandil. |
20.21 |
Eraettevõtjast tootja puhul võib eeldada, et hinnad on majanduslikult olulised. Seevastu avaliku sektori kontrolli korral võidakse üksuse hinnad kehtestada või neid muuta riigi poliitilisi eesmärke silmas pidades, mistõttu võib olla raske kindlaks teha, kas tegemist on majanduslikult oluliste hindadega. Valitsemissektor asutab avaliku sektori ettevõtted sageli eesmärgiga tagada selliste kaupade ja teenuste olemasolu, mida valitsemissektori poliitikale vastavas koguses või sellele vastava hinnaga turul ei pakuta. Selliste valitsemissektorilt toetust saavate avaliku sektori üksuste müügitulu võib katta suure osa nende kuludest, kuid nad reageerivad turujõududele eraettevõtetega võrreldes erinevalt. |
20.22 |
Turutootja ja turuvälise tootja vahelise erinevuse analüüsimiseks seoses turutingimuste muutumisega on otstarbekas täpsustada, millised üksused on kõnealuste kaupade ja teenuste tarbijad ning kas tootja konkureerib ka tegelikult turul või on ainus tarnija. |
Avaliku sektori tootja toodangu ostjaga seotud kriteeriumid
Toodangut müüakse peamiselt ettevõtetele ja kodumajapidamistele
20.23 |
Majanduslikult olulised hinnad saadakse tavaliselt siis, kui täidetud on kaks peamist tingimust:
|
Toodangut müüakse üksnes valitsemissektorile
20.24 |
On selliseid teenuseid, mis on tüüpiliselt vajalikud abiteenustena. Nende hulka kuuluvad näiteks transport, finantseerimine ja investeerimine, ost, müük, turustamine, arvutiteenused, kommunikatsioon, puhastus ja hooldus. Üksus, mis osutab nimetatud tüüpi teenuseid üksnes oma peaüksusele või teistele sama rühma üksustele, on abiüksus. Tegemist ei ole eraldiseisva institutsionaalse üksusega ning see klassifitseeritakse koos oma peaüksusega. Abiüksus tarnib kogu oma toodangu enda omanikule, kes kasutab seda vahetarbimises või kapitali kogumahutusena põhivarasse. |
20.25 |
Kui avaliku sektori tootja müüb üksnes valitsemissektorile ja on oma teenuste ainus osutaja, siis eeldatakse, et ta on turuväline tootja, välja arvatud juhul, kui ta konkureerib eratootjaga. Tüüpiline juhtum on pakkumine riigihankelepingu saamiseks kaubanduslike tingimuste alusel ning sellisel juhul on valitsemissektori maksed seotud üksnes osutatud teenustega. |
20.26 |
Kui avaliku sektori tootja on üks mitmest valitsemissektorile tarnijast, loetakse ta turutootjaks juhul, kui ta konkureerib turul teiste tootjatega ja tema hinnad vastavad majanduslikult oluliste hindade üldistele kriteeriumidele, mida on käsitletud punktides 20.19–20.22. |
Toodangut müüakse nii valitsemissektorile kui ka teistele
20.27 |
Kui avaliku sektori tootja on oma teenuste ainus osutaja, siis eeldatakse, et ta on turutootja juhul, kui müügitulu, mis ta on saanud valitsusvälistelt üksustelt, moodustab üle poole tema kogutoodangust või kui tema valitsemissektorile suunatud müük vastab punktis 20.25 nimetatud hanketingimusele. |
20.28 |
Kui tarnijaid on mitu, on avaliku sektori tootja turutootja juhul, kui ta konkureerib teiste tootjatega riigihankelepingu saamiseks. |
Turupõhisuse või -välisuse kontroll
20.29 |
Selliste põhivalitsusüksuste sektoriline klassifitseerimine, kes tegelevad kaupade tarnimise ja teenuste osutamisega turuvälisel alusel ja/või tulude ja rikkuse ümberjaotamisega, on üheselt mõistetav.
Muude valitsemissektori kontrolli all tegutsevate tootjate puhul on vaja anda nende tegevusele ja ressurssidele hinnang. Selle otsustamisel, kas nende näol on tegemist turuüksustega ja kas nende kehtestatud hinnad on majanduslikult olulised, tuleb kontrollida punktides 20.19-20.28 esitatud kriteeriume. Kokkuvõtlikult on tingimused järgmised:
Suutlikkust tegeleda turupõhise tegevusega kontrollitakse eeskätt tavapärase kvantitatiivse kriteeriumi (50 % kriteerium) abil, kasutades müügitulu ja tootmiskulude suhtarvu (nagu see on määratletud punktides 20.30 ja 20.31). Selleks, et avaliku sektori üksus oleks turutootja, peab ta katma vähemalt 50 % oma kuludest müügitulu arvelt püsivalt mitme aasta jooksul. |
20.30 |
Turupõhisuse või -välisuse kontrollimiseks mõõdetakse toodete ja teenuste müügitulu müügiarvete alusel, teisisõnu turutoodangu (P.11) alusel, millele on liidetud võimalikud maksed turuvälise toodangu eest (P.131). Enda tarbeks tootmist ei loeta selles kontekstis müügitulude hulka kuuluvaks. Müügitulu hulka ei arvata ka valitsemissektorilt saadud makseid, välja arvatud juhul, kui neid on tehtud ka teistele sama tegevusala tootjatele. |
20.31 |
Tootmiskulud on vahetarbimise, töötajatele makstavate hüvitiste, põhivara kulumi ja muude tootmismaksude summa. Turupõhisuse või -välisuse kontrollimiseks lisatakse tootmiskuludele netointressimaksed ja arvatakse maha võimaliku arvestusliku tootmise, eelkõige enda tarbeks tootmise väärtus. Maha ei arvata tootmissubsiidiume. |
Finantsvahenduse ja valitsemissektori vaheline piirjoon
20.32 |
Finantstegevusega tegelevad üksused vajavad eraldi käsitlemist. Finantsvahendus on tegevus, mille käigus üksus soetab finantsvara ja samal ajal võtab iseseisvalt kohustusi, sõlmides finantstehinguid. |
20.33 |
Finantsvahendusettevõtted võtavad iseseisvalt kohustusi võttes riski. Näiteks kui avaliku sektori finantsüksus haldab varasid, kuid ei võta iseseisvalt kohustusi võttes riski, ei ole ta finantsvahendusettevõte ning üksus klassifitseeritakse valitsemissektorisse, mitte finantsinstitutsioonide sektorisse. |
20.34 |
Tavaliselt ei ole turupõhisuse või -välisuse kontrolli kvantitatiivse kriteeriumi kohaldamine finantsvahenduse või varade haldamisega tegelevate avaliku sektori ettevõtete puhul asjakohane, sest nende tulud pärinevad nii omanditulust kui ka kapitalikasumist. |
Piiripealsed juhtumid
Avaliku sektori peakontorid
20.35 |
Avaliku sektori peakontorid on üksused, mille peamine funktsioon on valitsusüksuse kontrolli all olevate tütarettevõtete rühma kontrollimine ja juhtimine. Tehakse vahet kahel juhtumil.
|
20.36 |
Siin kasutatav termin „avaliku sektori peakontor” hõlmab üksusi, mida tuntakse ka nimetuse „avaliku sektori valdusettevõtted” all. |
20.37 |
Samasse rühma kuuluvad tütarettevõtted, mis tegelevad tootmisega ja peavad täielikku arvepidamist, loetakse institutsionaalseteks üksusteks isegi juhul, kui nad on osa oma otsustamise autonoomiast loovutanud keskasutusele (vt punkt 2.13). Turupõhisust või -välisust kontrollitakse iga üksuse puhul eraldi. Seega võib juhtuda, et üks tütarettevõte loetakse turuväliseks ja klassifitseeritakse valitsemissektorisse, teised aga mitte. |
Pensionifondid
20.38 |
Tööandjate pensioniskeemid on loodud eesmärgiga korraldada nendes osalejate pensionihüvitiste saamist ning need põhinevad tööandja ja töövõtja lepingulisel suhtel. Nende hulka kuuluvad kogumispensioni, jooksvalt finantseeritavad ja osaliselt finantseeritavad skeemid. |
20.39 |
Valitsusüksuse loodud määratud sissemaksega kogumispensioni skeemi, millest välja makstavate pensionide suurusele ei ole valitsemissektor andnud tagatist ja mille puhul pensionide suurus on ebakindel, sõltudes varade tootlusest, ei käsitata riikliku sotsiaalkindlustusskeemina. Seetõttu loetakse skeemi haldavat üksust ja ka fondi ennast, juhul kui see on eraldi institutsionaalne üksus, finantsinstitutsiooniks, mis klassifitseeritakse kindlustusseltside ja pensionifondide allsektorisse. |
Kvaasikorporatiivsed ettevõtted
20.40 |
Kvaasikorporatiivsed ettevõtted on juriidilise isiku õigusteta üksused, mis toimivad nagu ettevõtted. Kvaasikorporatiivseid ettevõtteid käsitatakse ettevõtetena, st üksustest, kuhu nad kuuluvad, eraldi seisvate institutsionaalsete üksustena, tunnustades nende eripärast majanduslikku ja finantskäitumist. Seetõttu rühmitatakse valitsusüksuste kontrollitavad ja avaliku sektori kvaasikorporatiivseteks ettevõteteks loetavad turuüksused ettevõtetena mittefinantsettevõtete või finantsinstitutsioonide sektorisse. |
20.41 |
Valitsusasutust või asutuste rühma, mis tegeleb ühise juhtimise all sama liiki tootmisega, käsitatakse avaliku sektori kvaasikorporatiivse ettevõttena, kui
|
20.42 |
Kindlal arvestusperioodil kvaasikorporatiivsest ettevõttest välja võetava tulu suuruse otsustab selle omanik. Väljavõtmine võrdub ettevõtte dividendide maksmisega oma aktsionäridele või osanikele. Lähtuvalt väljavõetava tulu suurustest määratakse kvaasikorporatiivse ettevõtte jaotamata kasumi suurus. Omanik võib investeerida ettevõttesse lisakapitali või ettevõtte mõningate varade realiseerimise kaudu kapitali välja võtta ning vastavad kapitalivood kajastuvad ka arvepidamises. Kvaasikorporatiivse ettevõtte investeeringute ja omanditulu vooge kirjendatakse samamoodi nagu samalaadseid vooge ettevõtetes. Kapitalisiiretena kirjendatakse eelkõige investeeringutoetusi. |
20.43 |
Tootmisüksused, mida ei käsitata kvaasikorporatiivsete ettevõtetena, jäävad integreerituks nende omanikeks olevatesse valitsusüksustesse. Kuigi valitsusüksused koosnevad suures osas turuvälistest tootjatest, võivad turuüksused eksisteerida ka valitsusüksuse sees. Nende turuüksuste müügitulu lisandub juhuslikule müügitulule, mis on turuväliste üksuste poolt majanduslikult olulise hinnaga müüdav kõrvaltoodang. Selle tulemusena on valitsusüksuse puhul võimalik nullist erinev tegevuse netoülejääk – turuüksuste tegevuse netoülejääk. |
Restruktureerimisasutused
20.44 |
Mõned avaliku sektori üksused tegelevad ettevõtete restruktureerimisega. Need ettevõtted võivad olla valitsemissektori kontrolli all või mitte. Restruktureerimisasutus võib olla alaliselt tegutsev avaliku sektori üksus või üksnes sellel eesmärgil loodud asutus. Valitsemissektor rahastab restruktureerimist mitmel viisil – kas otseselt kapitalisüstide, nagu kapitalisiirded, laenud või omakapitali omandamine, kaudu või kaudselt tagatiste andmise kaudu. Peamised kriteeriumid, mis määravad restruktureerimisasutuste sektorilise klassifitseerimise, on nende asutuste finantsvahendusettevõtte staatuse olemasolu, peamise tegevusala turupõhine olemus ja avaliku sektori asutuse võetava riski suurus. Paljudel juhtudel on restruktureerimisasutuse võetav risk väike, sest ta tegutseb avaliku sektori rahalisel toetusel ja valitsemissektori nimel. Restruktureerimisasutused võivad tegeleda erastamise või võõrandamisega. |
Erastamisagentuurid
20.45 |
Esimest tüüpi restruktureerimisasutused juhivad avaliku sektori üksuste erastamist. Siin on kaks võimalust.
|
Võõrandamise struktuurid
20.46 |
Teist tüüpi restruktureerimisasutused tegelevad langenud väärtusega varadega ning neid võidakse luua näiteks pangandus- või muu finantskriisi olukorras. Selliseid asutusi nimetatakse võõrandamise struktuurideks või nn halbadeks pankadeks. Restruktureerimisasutus klassifitseeritakse olenevalt riskidest, mida nad endale võtavad, arvestades valitsemissektori rahalise toetuse määra.
Kõige tavalisem on see, et restruktureerimisasutus ostab varad valitsemissektori otsesel või kaudsel rahalisel toel turuhinnast kõrgema hinnaga. Asutuse tegevuse tulemusel jaotatakse ümber rahvuslik tulu ja rikkus. Kui võõrandamise struktuur ei võta endale riske, klassifitseeritakse see valitsemissektorisse. |
Eriotstarbelised üksused
20.47 |
Eriotstarbelisi üksusi (special purpose entity, SPE), mida nimetatakse ka eriotstarbelisteks rahastamisvahenditeks (special purpose vehicle, SPV), võivad rahalisest otstarbekusest lähtuvalt luua valitsusüksused või eraüksused. Eriotstarbeline üksus võib osaleda rahastamistehingutes, sealhulgas varade väärtpaberistamises, valitsemissektori nimel laenuvõtmises jne. Residendist eriotstarbelised üksused ei ole eraldiseisvad institutsionaalsed üksused. Need üksused klassifitseeritakse vastavalt omaniku peamisele tegevusalale ja rahastamistehinguid tegevad eriotstarbelised üksused klassifitseeritakse valitsemissektorisse. |
20.48 |
Mitteresidendist eriotstarbelisi üksusi loetakse eraldiseisvateks institutsionaalseteks üksusteks. Kõik valitsemissektori ja mitteresidendist eriotstarbeliste üksuste vahelised vood ja seisud kirjendatakse valitsemissektori ja eriotstarbeliste üksuste arvepidamises. Lisaks sellele kantakse tehingud juhul, kui mitteresidendist eriotstarbelised üksused võtavad valitsemissektori nimel laenu või teevad valitsemissektori nimel kulutusi välisriigis, isegi kui valitsemissektori ja kõnealuse rahastamistegevusega seotud eriotstarbelise üksuse vahelisi vooge ei ole kirjendatud, nii valitsemissektori kui ka mitteresidendist üksuse arvepidamisse, et kajastada valitsemissektori rahandustegevust. Kui mitteresidendist eriotstarbeline üksus teeb väärtpaberistamistehingu ilma vara müügita, käsitatakse tehingut valitsemissektori laenuvõtmistehinguna. Sellise tehingu majandusliku olemuse kirjendamiseks arvepidamises kajastatakse valitsemissektori laenuvõtmist mitteresidendist eriotstarbeliselt üksuselt samas väärtuses ja samal ajal, kui eriotstarbeline üksus võtab endale kohustuse välisriigi võlausaldaja ees. |
Ühisettevõtted
20.49 |
Paljud avaliku sektori üksused sõlmivad mitmesuguse ühistegevuse eesmärgil kokkuleppeid eraüksustega või teiste avaliku sektori üksustega. Tegevuse tulemus võib olla turu- või turuväline toodang. Ühistegevuse võib üldiselt jagada kolmeks tüübiks: ühiselt kontrollitavad üksused, mida siin nimetatakse ühisettevõteteks, ühiselt kontrollitavad tehingud ja ühiselt kontrollitavad varad. |
20.50 |
Ühisettevõte eeldab ettevõtte, partnerluse või muu institutsionaalse üksuse asutamist, kus kõigil pooltel on üksuse tegevuse üle ühine kontroll. Institutsionaalse üksusena võib ühisettevõte sõlmida lepinguid enda nimel ja kaasata rahalisi vahendeid oma eesmärkide täitmiseks. Ühisettevõte peab eraldi arvepidamist. |
20.51 |
Tavaliselt piisab kontrolli kindlakstegemiseks omandilise kuuluvuse protsendimäärast. Kui igale omanikule kuulub võrdne osa ühisettevõttest, tuleb kaaluda muid kontrollinäitajaid. |
20.52 |
Avaliku sektori üksused võivad sõlmida ka ühistegevuse kokkuleppeid, mida ei korralda eraldiseisvad institutsionaalsed üksused. Sel juhul ei ole vaja üksusi klassifitseerida, kuid tuleb tagada varade omandilise kuuluvuse korrektne kirjendamine ning tulude ja kulude jagamine vastavalt kehtiva lepingu sätetele. Näiteks võivad kaks üksust kokku leppida, et nad vastutavad ühise tootmisprotsessi eri etappide eest või et üks üksus võib omada vara või seotud varade kogumit, kuid et mõlemad üksused jagavad tulusid ja kulusid. |
Turu reguleerimisega tegelevad asutused
20.53 |
Põllumajandusvaldkonnas tegutsevad avaliku sektori asutused tegelevad kahte tüüpi tegevusega:
Esimesel juhul klassifitseeritakse institutsionaalne üksus juhul, kui ta tegutseb turutootjana, mittefinantsettevõtete sektorisse (S.11). Teisel juhul klassifitseeritakse institutsionaalne üksus valitsemissektorisse (S.13). |
20.54 |
Juhul kui turu reguleerimisega tegelev asutus tegeleb mõlema punktis 20.53 kirjeldatud tegevusega, jagatakse asutus vastavalt peamisele tegevusalale kaheks institutsionaalseks üksuseks, kusjuures üks üksus klassifitseeritakse mittefinantsettevõtete sektorisse (S.11) ja teine valitsemissektorisse (S.13). Kui asutust on keeruline sellisel viisil kaheks jagada, kohandatakse kokkuleppeliselt tavapärast sektorisse klassifitseerimiseks tehtavat kontrolli, võttes peamise tegevusala kriteeriumi kohaldamisel aluseks kulud. Kui üksuse kulud on väga suurel määral seotud turu korraldamisega, klassifitseeritakse see mittefinantsettevõtete sektorisse. Soovitatav on kasutada künnisena 80 % kulude ja müügitulu suhtarvu. Kui reguleerimistegevusega seotud kulude ja müügitulu suhtarv jääb alla nimetatud künnise, klassifitseeritakse üksus valitsemissektorisse (S.13). |
Riigiülesed institutsioonid
20.55 |
Mõned riigid on osalised institutsionaalsetes lepingutes, mille alusel nad kuuluvad mõnda riigiülesesse institutsiooni. Tavaliselt kaasnevad sellega rahalised siirded liikmesriigilt riigiülesele institutsioonile ja vastupidi. Riigiülene institutsioon tegeleb ka turuvälise tootmisega. Liikmesriikide rahvamajanduse arvepidamises on riigiülesed institutsioonid mitteresidendist institutsionaalsed üksused, mis klassifitseeritakse spetsiaalsesse välismaailma allsektorisse. |
Valitsemissektori allsektorid
20.56 |
Sõltuvalt haldus- ja õiguskorrast on riigis tavaliselt mitu valitsemistasandit. 2. peatükis on kirjeldatud kolme valitsemistasandit: keskvalitsus, osariigi/liidumaa (või piirkondlik) valitsus ja kohalik omavalitsus, kusjuures iga tasand moodustab ühe allsektori. Lisaks nimetatud valitsemistasanditele on tulenevalt riikliku sotsiaalkindlustuse olemasolust ning selle suurusest ja rollist rahanduspoliitikas vajalik koostada statistika kõigi riikliku sotsiaalkindlustuse üksuste kohta valitsemissektori neljanda eraldiseisva allsektorina. Igas riigis ei ole kõiki valitsemistasandeid – mõnes võib olla üksnes keskvalitsus või keskvalitsus ja veel üks sellest madalam valitsemistasand. Rohkem kui kolme valitsemistasandiga riikides tuleks kõik eri üksused klassifitseerida ühe eespool nimetatud tasandi alla. |
Keskvalitsus
20.57 |
Keskvalitsuse (v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) allsektor (S.1311) koosneb kõigist valitsusüksustest, mille haldusala on üleriigiline, välja arvatud riikliku sotsiaalkindlustuse üksused. Riigi keskvalitsuse poliitiline võim ulatub üle kogu riigi territooriumi. Keskvalitsus võib kehtestada makse kõigile residendist institutsionaalsetele üksustele ja riigis majandustegevusega tegelevatele mitteresidendist üksustele. Keskvalitsus vastutab tavaliselt kollektiivsete teenuste, nagu riigikaitse, suhted teiste riikidega, avalik kord ja julgeolek, osutamise eest tervele ühiskonnale ning riigi sotsiaal- ja majandussüsteemi reguleerimise eest. Lisaks sellele võib keskvalitsus teha kulutusi sellistele peamiselt kodumajapidamistele osutatavatele teenustele nagu haridus või tervishoid ja siirdeid teistele institutsionaalsetele üksustele, sealhulgas teistele valitsemistasanditele. |
20.58 |
Statistika koostamine keskvalitsuse kohta on oluline erilise rolli tõttu, mida see majanduspoliitika analüüsimisel mängib. Just keskvalitsus mõjutab rahanduspoliitika kaudu inflatsiooni ja deflatsiooni survet majanduses. Tavaliselt kujundab ja viib otsustusorgan kogu riigi majanduslike eesmärkide täitmisele suunatud poliitikat ellu just keskvalitsuse tasandil. |
20.59 |
Enamikus riikidest on keskvalitsuse allsektor suur ja keerukas. See koosneb tavaliselt kesksest allüksuste või ministeeriumide rühmast, mis moodustavad ühe institutsionaalse üksuse ja millele lisanduvad mitmesugused keskvalitsuse kontrolli all tegutsevad asutused, millel on eraldiseisev juriidiline identiteet ning piisavalt autonoomiat, et moodustada täiendavaid keskvalitsuse üksusi. |
20.60 |
Keskset põhirühma või peamist keskvalitsust nimetatakse mõnikord eelarveliseks keskvalitsuseks, rõhutamaks asjaolu, et selle põhiaruandluses on kõige olulisemal kohal eelarve. See tähendab, et kõnealune keskvalitsuse institutsionaalne põhiüksus on mõtteliselt piiritletud eelarvega. Vahel nimetatakse seda riigiks, mida ei tuleks ajada segamini osariigi/liidumaa, näiteks provintsi, lääni, kantoni, vabariigi, prefektuuri või halduspiirkonna valitsuse mõistega föderaalses valitsemissüsteemis. Eelarvelise keskvalitsuse kontode täiskogumi koostamisel on sageli asjakohane kaasata eelarveväliste fondidega seotud tegevused, kui need ei ole institutsionaalsed üksused, ning üldiselt kõik riigikassa tehingud, mis eelarves ei kajastu. |
20.61 |
Keskvalitsuse ülejäänud osa koosneb muudest keskvalitsuse asutustest, mida nimetatakse ka eelarvevälisteks üksusteks, mis hõlmavad institutsionaalseteks üksusteks kvalifitseeruvaid eelarveväliseid asutusi või üksusi, juriidilise isiku staatust omavaid turuväliseid avaliku sektori ettevõtteid ja turuväliseid avaliku sektori kontrolli all olevaid kasumitaotluseta institutsioone. |
20.62 |
Keskvalitsuse võib jaotada kaheks osaks: eelarveline keskvalitsus ja muud keskvalitsuse asutused. See jaotus on hinnanguline ja seda võivad mõjutada praktilised kaalutlused. Oluline kriteerium on institutsiooni eelarve ulatus. Riikliku statistika koostajad peaksid selle täpset ülesehitust siiski üksikasjalikult teadma ja selles kokku leppima, et kindlustada lähteandmete kooskõla. Andmete kvaliteedi hindamisel on oluline keskvalitsuse kahe nimetatud allsektori kontode täiskogumi koostamise võime. |
Osariigi/liidumaa valitsus
20.63 |
Osariigi/liidumaa valitsuse (v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) allsektor (S.1312) koosneb föderaalse valitsussüsteemi kõigist valitsusüksustest, mille haldusala on üleosariigiline / kogu liidumaad hõlmav või piirkondlik, erandiks võivad olla riikliku sotsiaalkindlustuse üksused. Osariik/liidumaa on suurim geograafiline ala, milleks riik tervikuna on poliitilistel või halduslikel eesmärkidel jagatud. Sellist ala nimetatakse näiteks provintsiks, lääniks, kantoniks, vabariigiks või halduspiirkonnaks. Kõigil neil aladel on föderaalses valitsussüsteemis nõutav piisav pädevusaste. Osariigi/liidumaa valitsuse seadusandlik, kohtu- ja täidesaatev võim ulatub üle kogu asjaomase osariigi/liidumaa, hõlmates tavaliselt paljusid paikkondi, kuid mitte teisi osariike/liidumaid. Paljudes riikides ei ole osariigi/liidumaa valitsusi. Föderaalriikides võib osariigi/liidumaa valitsustele olla antud märkimisväärne võim ja vastutus ning sellisel juhul on asjakohane osariigi/liidumaa valitsuse allsektori loomine. |
20.64 |
Osariigi/liidumaa valitsusel on tavaliselt maksualane pädevus maksude kehtestamiseks oma haldusala residentidest või seal majandustegevusega tegelevatele institutsionaalsetele üksustele. Et üksust saaks lugeda valitsusüksuseks, peab ta olema suuteline omama varasid, kaasama rahalisi vahendeid ja võtma iseseisvalt kohustusi ning tal peab samuti olema õigus vähemalt osaliselt kulutada või eraldada enda saadud maksu- või muid tulusid oma poliitika kohaselt. Üksus võib siiski saada keskvalitsuselt kindla eesmärgiga seotud siirdeid. Osariigi/liidumaa valitsus on pädev määrama ametnikke ametisse sõltumatult välisest halduskontrollist. Kui osariigis/liidumaal tegutsev valitsusüksus on täielikult sõltuv keskvalitsuse rahalistest vahenditest ja kui keskvalitsus määrab ka nende vahendite kasutamise viisi, on üksus keskvalitsuse asutus. |
Kohalik omavalitsus
20.65 |
Kohaliku omavalitsuse (v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) allsektor (S.1313) koosneb valitsusüksustest, mille haldusala on kohalik (erandiks võivad olla riikliku sotsiaalkindlustuse üksused). Kohalikud omavalitsused osutavad kohalikele elanikele tavaliselt mitmesuguseid teenuseid, millest mõnda võidakse rahastada kõrgema valitsemistasandi toetustest. Kohaliku omavalitsuse statistika hõlmab paljusid valitsusüksusi, näiteks maakondi, valdu, linnu, aleveid, väikelinnu, kooliringkondi ning veevärgi ja kanalisatsiooni ringkondi. Sageli on eri valdkondade eest vastutavatel kohaliku omavalitsuse üksustel võim samade geograafiliste piirkondade üle. Näiteks on eraldiseisvatel valitsusüksustel, mis esindavad linna, maakonda ja kooliringkonda, võim sama piirkonna üle. Lisaks sellele võivad kaks või enam üksteisega piirnevat kohalikku omavalitsust luua piirkondliku pädevusega valitsusüksuse, mis annab aru kohalikele omavalitsustele. Sellised üksused klassifitseeritakse kohaliku omavalitsuse allsektorisse. |
20.66 |
Kohaliku omavalitsuse üksuste seadusandlik, kohtu- ja täidesaatev võim piirdub halduslikel ja poliitilistel eesmärkidel eristatavate väikseimate geograafiliste piirkondadega. Kohaliku omavalitsuse võimu ulatus on üldiselt palju väiksem kui keskvalitsusel või osariigi/liidumaa valitsusel ning tal võib, aga ei pruugi olla õigus kehtestada makse oma piirkonna institutsionaalsetele üksustele või seal toimuvale majandustegevusele. Kohalikud omavalitsused on sageli sõltuvad kõrgemate valitsemistasandite toetustest ning nad tegutsevad teataval määral kas keskvalitsuse või osariigi/liidumaa valitsuse vahendajatena. Et neid saaks käsitleda institutsionaalsete üksustena, peab neil siiski olema õigus iseseisvalt varasid omada, rahalisi vahendeid kaasata ja laenuvõtmise teel kohustusi võtta. Samuti peab neil olema õigus otsustada selle üle, kuidas kõnealuseid vahendeid kulutada, ning nad peaksid saama oma ametnikke ametisse määrata välisest halduskontrollist sõltumatult. |
Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid
20.67 |
Riiklike sotsiaalkindlustusfondide allsektor (S.1314) koosneb kõikidest riikliku sotsiaalkindlustuse üksustest, sõltumata skeemi haldavast või juhtivast valitsemistasandist. Kui riiklik sotsiaalkindlustusskeem ei vasta institutsionaalse üksuse nõuetele, klassifitseeritakse see koos oma peaüksusega valitsemissektori mõne muu allsektori alla. Kui avaliku sektori haiglad osutavad turuvälist teenust kogu ühiskonnale ja kui neid kontrollitakse riiklike sotsiaalkindlustusskeemide kaudu, klassifitseeritakse need riiklike sotsiaalkindlustusfondide allsektorisse. |
VALITSEMISSEKTORI FINANTSSTATISTIKA ARUANDLUS
Raamistik
20.68 |
Kogemused on näidanud, et valitsemissektori puhul vastab teatavatele analüüsinõuetele paremini keskses raamistikus oleva ESA kontode kogumi alternatiivne esitusviis. Seda alternatiivi tuntakse valitsemissektori finantsstatistika (GFS) aruandlusena. See annab valitsemissektori arvepidamisest teistsuguse, kuid siiski tervikliku pildi, hõlmates valitsemissektori majandustegevuse järgmisi näitajaid: tulud, kulud, puudujääk/ülejääk, finantseerimine, muud majanduslikud vood ja bilansi tase. |
20.69 |
ESA-l põhinev valitsemissektori finantsstatistika aruandlus koosneb ESA jooksevkontodel, kapitalikontol ja finantskontol kirjendatud erinevatest tehingutest, mille esitusviis mittefinantstehingute puhul on selline, et need esitatakse ühe kontona, sest see on rahandusanalüüsiks sobivam. |
20.70 |
GFSi süsteemis määratletakse tulusid kui kõigi ESA keskses raamistikus positiivsete ressursside all kirjendatud tehingute, jooksevkontodel saadavate subsiidiumide ja kapitalikontol kirjendatud saadavate kapitalisiirete kogusummat. Kulud on kõigi jooksevkontodel positiivse kasutamise ja makstavate subsiidiumide all kirjendatud tehingute ning kapitalikontol kirjendatud kapitalikulude – kapitali kogumahutuse ja makstavate kapitalisiirete – kogusumma. Selline tulude ja kulude mõõtmise viis on eriomane GFSi aruandlusele, kuid alustehingud on ESA tehingud. |
20.71 |
Tulude ja kulude vahe, mis võrdub ülejäägi/puudujäägiga, on netolaenuandmine/-võtmine (B.9). Ülejäägi/puudujäägi finantseerimine kajastub finantskontol, kus on kirjendatud finantsvarade netosoetamine ja neto kohustuste võtmine. Kulu- ja tulukirjetel on finantskontol vastaskanne. Finantstehingute kohta võib finantskontol olla ka kaks kirjet. See peegeldab kahekordse kirjendamise põhimõtet, mille puhul on igal tehingul finantskontol vastaskanne. Põhimõtteliselt saab netolaenuandmise/-võtmise tuletada ka finantsvarade ja -kohustustega seotud tehingutest. |
20.72 |
GFSi aruandluse esitusviis on järgmine.
|
20.73 |
Muude majanduslike voogude ja bilansside jaoks on GFSi süsteemis olemas täiendavad kontod, mis on kooskõlas ESA kontode kogumiga. Need kontod võimaldavad bilansi muutused ja arvestusperioodi jooksul toimuvad vood täielikult kooskõlla viia. Iga vara või kohustuse kohta kehtib järgmine kirjeldus.
|
20.74 |
Bilanss kajastab koguvara – nii mittefinants- kui ka finantsvara – hulka ning tasumata kohustuste seisu, mis võimaldab tuletada järgmist: netoväärtus, mis leitakse koguvarade kogusumma ja kohustuste kogusumma vahena, ning finantsvara netoväärtus, mis leitakse finantsvarade kogusumma ja kohustuste kogusumma vahena. |
20.75 |
Valitsemissektori finantsstatistika aruandlust kasutades esitatakse valitsemissektori ja selle allsektorite või valitsusüksuste mis tahes rühmade ning ka üksikute institutsionaalsete üksuste, näiteks eelarvelise keskvalitsuse finantstulemused. |
Tulud
20.76 |
Tulutehing on tehing, mis suurendab netoväärtust ja millel on positiivne mõju netolaenuandmisele (+) / -võtmisele (–). Valitsemissektori tuludes on tavaliselt otsustav osa kohustuslikel lõivudel, mille valitsemissektor on maksude ja sotsiaalmaksete näol kehtestanud. Mõne valitsemistasandi jaoks on peamine tuluallikas teiste valitsusüksuste siirded ja rahvusvaheliste organisatsioonide toetused. Muud tavalised tululiigid on omanditulu, kaupade ja teenuste müügitulu ning mitmesugused muud siirded peale toetuste. Valitsemissektori kogutulu arvestusperioodil arvutatakse saadavate tehingute liitmise teel järgmiselt.
|
Maksud ja sotsiaalmaksed
20.77 |
Maksude kogusumma moodustavad tootmis- ja impordimaksud (D.2), jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne (D.5) ning kapitalimaksud (D.91). Sotsiaalmaksete kogusumma koosneb tegelikest sotsiaalmaksetest (D.611) ja arvestuslikest sotsiaalmaksetest (D.612). |
20.78 |
Maksude ja sotsiaalmaksete hindamine võib olla keerukas. Sellega seotud probleeme ja soovitatavaid lahendusi on käsitletud käesoleva peatüki jaos „Valitsemissektori arvepidamisega seotud küsimused”. Kui ESA keskses raamistikus kirjendatakse maksud mitmele kontole, siis valitsemissektori finantsstatistika aruandluses esitatakse kõik maksud ühe tulukategooria all koos alaliigitustega vastavalt maksustamisalusele. Kapitalimaksud kajastuvad valitsemissektori finantsstatistika aruandluses maksudena tuludelt. |
20.79 |
Maksu- ja sotsiaalmaksete tulu andmeid (1) kasutatakse kogumaksukoormuse suhtarvude (näiteks maksude kogusumma ja SKP suhtarv) koostamiseks, mida kasutatakse rahvusvahelistes võrdlustes. Sellega seoses esitatakse sotsiaalmaksed maksustatistikaga samal ajal ja lisatakse maksukoormuse või kohustuslike lõivude määradele. |
Müügitulud
20.80 |
Kaupade ja teenuste müügitulu kogusumma koosneb turutoodangust (P.11) ja maksetest turuvälise toodangu eest (P.131). See hõlmab ka toodangut enda lõpptarbimiseks (P.12), välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse turupõhisuse või -välisuse kontrollimiseks (vt punkt 20.30). Suurem osa valitsemissektori toodangust koosneb kaupadest ja teenustest, mida ei müüda või mida müüakse hinnaga, mis ei ole majanduslikult oluline. Turuvälise toodangu jaotamine ei ole kooskõlas tulukontseptsiooniga. Kaupade ja teenuste puhul loetakse tulude hulka üksnes tegelik müügitulu ja teatavat liiki arvestuslik müügitulu. |
20.81 |
Valitsemissektori turutoodang (P.11) koosneb järgmisest:
|
20.82 |
Ülalnimetatud juhuslik müügitulu erineb muuseumikülastajate makstavast sümboolsest piletihinnast, mis kujutab endast tavaliselt osalist makset turuvälise toodangu eest (P.131). Muude oluliste osaliste maksete hulka kuuluvad turuvälistele haiglatele või koolidele tehtavad maksed. |
20.83 |
Enda tarbeks tehtud kapitali kogumahutuse väärtust loetakse ESA-l põhinevas valitsemissektori finantsstatistikas tuluks ning see lisatakse müügitulu alla. Müügitulu hõlmab ka selliste toodetud toodete ja teenuste väärtust, mida pakutakse töötajate mitterahaliste hüvitistena või muude mitterahaliste maksetena. |
20.84 |
ESA-l põhinevas valitsemissektori finantsstatistikas vaadeldakse müügitulu toodangu vaatepunktist: müügitulu ei erine toodangust, klientidelt saadud tegelik müügitulu aga erineb varude muutuse poolest. Sellised varude muutused on valitsusüksuste ja teiste turuväliste tootjate jaoks, kes tegelevad pigem teenuste kui kaupade tootmisega, tõenäoliselt siiski väikesed. Müügitulu väärtust hinnatakse alushindades.
Tabel 20.1. ESA kesksest raamistikust valitsemissektori finantsstatistika tehinguteks ja koondnäitajateks
|
Muud tulud
20.85 |
Muud jooksvad tulud koosnevad omanditulust (D.4), muudest tootmissubsiidiumidest (D.39) ja muudest jooksvatest siiretest (D.7). |
20.86 |
Omanditulu hõlmab intresse (D.41), ettevõtete jaotatud tulu (dividendid ja kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest välja võetud summad) (D.42) ning vähemal määral ka valitsemissektori reinvesteeritud tulu välismaistelt otseinvesteeringutelt (D.43), muud investeerimistulu (D.44) ning renti ja üüri (D.45). |
20.87 |
Muud jooksvad siirded (D.7) hõlmavad peamiselt valitsemissektorisiseseid siirdeid. Need tuleb kogu sektori arvepidamise koostamisel konsolideerida. |
20.88 |
Muu kapitalitulu hõlmab investeeringutoetusi (D.92) ja muid kapitalisiirdeid (D.99), mis on saadud teistelt üksustelt, eelkõige teistelt valitsusüksustelt (kuigi konsolideerimine statistika esitamisel võib näiliselt vähendada nende suurust) ja ELi institutsioonidelt, kuid ka mitmesugustelt teistelt üksustelt, peegeldades selliseid tehinguid nagu võlgniku tehtav tagasimakse pärast tagatise realiseerimist. |
20.89 |
ESA kategooriate hulgas ei leidu toetusi, mida teistes statistilistes süsteemides määratletakse mõnikord kui ühe valitsusüksuse või rahvusvahelise organisatsiooni poolt teisele valitsusüksusele antavad muud siirded kui subsiidiumid. Nende summa peaks võrduma järgmise siirdetulu summaga: D.73 + D.74 + D.92 ning mõnel juhul lisaks D.75 + D.99. |
20.90 |
Valitsusüksuste saadavad subsiidiumid koosnevad üksnes muudest tootmissubsiidiumidest. Kui tootesubsiidiumide saajaks on valitsemissektorisse kuuluv tootmisüksus, lisatakse need subsiidiumid toodangu ja müügitulu alushindades hinnatud väärtuse alla. |
Kulud
20.91 |
Kulutehing on tehing, millel on netolaenuandmisele (+) / -võtmisele (–) negatiivne mõju. Kogukulu koosneb jooksvatest ja kapitalikuludest. Jooksvad kulud hõlmavad tootmisega seotud kulusid (hüvitised töötajatele ja vahetarbimine), makstavat omanditulu (peamiselt intressid) ning antavaid siirdeid (näiteks sotsiaaltoetused, jooksvad toetused teistele valitsustele ja mitmesugused muud jooksvad siirded). |
20.92 |
Valitsemissektori kogukulu arvestusperioodil arvutatakse järgmise võrrandi abil, liites makstavad tehingud.
|
Hüvitised töötajatele ja vahetarbimine
20.93 |
Hüvitised töötajatele ja vahetarbimine on valitsusüksuste tootmiskulud. |
20.94 |
Hüvitised töötajatele (D.1) hõlmavad makstud palkasid (D.11) ja tööandjate sotsiaalmakseid (D.12), sealhulgas arvestuslikke sotsiaalmakseid, mida ESAs käsitatakse kodumajapidamiste kasutamise ja valitsemissektori ressurssidena ning mida seega ei tule konsolideerida. Hüvitisi kirjendatakse tekkepõhiselt, st töö valmimise ajal, mitte palga maksmise tähtajal või tegeliku väljamaksmise ajal. Palk sisaldab makstavaid lisatasusid ja muid ühekordseid makseid (mis tulenevad makseviivitusest või lepingu uuendamisest) ning sobiva kirjendamise aja määramine võib olla keeruline: kui kajastatakse pikka töötamisaega, on selleks sageli lisatasu määramise aeg, mitte ajavahemik, mille eest lisatasu kavatsetakse maksta. |
20.95 |
Vahetarbimine (P.2) koosneb kaupadest ja teenustest, mida on tootmisprotsessis arvestusperioodi ajal tarbitud. See erineb põhimõtteliselt ostmisest ja muust võimalikust soetamisest: mõni soetus kantakse algul varudesse ja kõrvaldatakse pärast tarbimisest. Samuti võivad kaupu ja teenuseid osta valitsemissektori turuüksused ja turuvälised üksused. |
20.96 |
Põhimõtteliselt on vahetarbimise kirjendamise aeg selge: see on aeg, mil toode tootmisprotsessi käigus ära kasutatakse. Ostude ja muude soetuste kirjendamise aeg on põhimõtteliselt nende üleandmise aeg, kuigi võib esineda juhtumeid, kus üleandmist on raske kindlaks teha. |
Sotsiaaltoetustega seotud kulud
20.97 |
Sotsiaaltoetustega seotud kulud koosnevad sotsiaaltoetustest, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded (D.62), mis seisnevad peamiselt rahalistes maksetes, ja turutootjate kaudu kodumajapidamistele pakutavatest mitterahalistest sotsiaalsiiretest (D.632). Turutootjate kaudu pakutavad mitterahalised sotsiaalsiirded on valitsemissektori kulud, millega rahastatakse kaupu ja teenuseid, mida turutootjad pakuvad kodumajapidamistele. Tüüpilised näited on tervishoid ning arstide ja farmatseutide pakutavad kaubad ja teenused, mida rahastavad valitsusüksused riiklike sotsiaalkindlustusskeemide või sotsiaalabiprogrammide kaudu. |
20.98 |
Sotsiaaltoetustega seotud kulude hulka ei kuulu mitterahalised sotsiaalsiirded, mida pakuvad kodumajapidamistele valitsemissektori turuvälised tootjad. Valitsusüksused toodavad sageli teenuseid ja kaupu ning pakuvad neid tasuta või hinnaga, mis ei ole majanduslikult oluline. Dubleerimise vältimiseks kirjendatakse nende toodete ja teenuste asjakohased tootmiskulud valitsemissektori finantsstatistika kuludena (vahetarbimine, hüvitised töötajatele, muud tootmismaksud) ja tuludena (muud tootmissubsiidiumid) ainult üks kord. ESA kontode kogumis tasakaalustavad neid kulusid turuvälise toodangu all kajastatud ressursid ning need kirjendatakse uuesti kasutamisena lõpptarbimiskulutuste (P.3) all, mida jaotatakse mitterahaliste sotsiaalsiiretena. Analüüsi eesmärgil võib olla asjakohane arvutada sotsiaalsiirete lisamiseks nende üldisem koondnäitaja: rahalised sotsiaaltoetused (D.62) pluss mitterahalised sotsiaalsiirded (D.63). |
20.99 |
ESAs kirjendatakse valitsemissektori töötajatele makstavaid pensionihüvitisi jooksvate kulude maksetena isegi juhul, kui neid loetakse valitsemissektori kohustuste likvideerimiseks (vt jagu „Valitsemissektori arvepidamisega seotud küsimused”), ning nendega seotud sissemakseid kajastatakse tuluna. Kui tegemist on kogumispensioni skeemiga, käsitatakse neid sissemakseid ja hüvitisi siiski rahastamisena ja lisatakse seega kuludele kirje (D.8) kohandus pensioniõiguste muutuste arvessevõtmiseks: see võrdub pensionina või muude pensionihüvitistena saadavate sotsiaalmaksetega, millest on lahutatud sotsiaaltoetused, mida makstakse pensioni või muude pensionihüvitistena selliste skeemide raames, mille kohustusi loetakse bilansilisteks kohustusteks. |
Intressid
20.100 |
Intressikulud sisaldavad summasid, mis kuuluvad tasumisele kohustuste (eelkõige laenude, vekslite, võlakirjade ja lühiajaliste võlakirjade, aga ka hoiustega seonduvate kohustuste või muude valitsemissektori kohustusteks olevate instrumentidega seotud kohustuste) võtmise kulude eest. Intresse kirjendatakse tekkepõhiselt (vt jagu „Valitsemissektori arvepidamisega seotud küsimused”). |
20.101 |
ESA-l põhinevas valitsemissektori finantsstatistikas korrigeeritakse intressikulusid kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenustega (FISIM). Finantsinstitutsioonidele laenudelt ja hoiustelt makstavad intressid jaotatakse vahetarbimisena kirjendatava teenuste komponendi ja makstud intressidena kirjendatava omanditulu komponendi vahel. Samasugust korrigeerimist kohaldatakse valitsemissektori intressitulude suhtes, mida maksavad finantsinstitutsioonid hoiuste või laenude pealt. |
Muud jooksvad kulud
20.102 |
Muud jooksvad kulud koosnevad muudest tootmismaksudest (D.29), muust omanditulust kui intressid (D.4-D.41), jooksvatest tulumaksudest, omandimaksudest jne (D.5), muudest jooksvatest siiretest (D.7) ja kohandusest pensioniõiguste muutuste arvessevõtmiseks (D.8). |
20.103 |
Samal ajal kui muud valitsusüksuste makstavad tootmismaksud kirjendatakse valitsemissektori kuludena, tootemakse valitsemissektori kulude hulgas eraldi ei näidata. Ühelt poolt on see tingitud sellest, et kuna need maksud ei ole valitsemissektori turutootjate – kelle toodangut hinnatakse alushindades – jaoks ressursid, siis ei kajastu need kõnealuste üksuste puhul ka kasutamise all, ning teisalt sellest, et valitsemissektori vahetarbimise hulka kuuluvad tootemaksud sisalduvad selle ostjahindades hinnatud väärtuses. |
Kapitalikulud
20.104 |
Kapitalikulud koosnevad kapitalisiiretest investeeringutoetuste (D.92) ja muude kapitalisiirete (D.99) näol ning investeeringukuludest: kapitali kogumahutusest (P.5, mis koosneb kapitali kogumahutusest põhivarasse (P.51g), millele on liidetud varude muutus (P.52) ning väärisesemete soetamine miinus realiseerimine (P.53)) ning mittetoodetud mittefinantsvara soetamisest miinus realiseerimisest (NP). Mittefinantsvara, näiteks hoonete realiseerimist ei kirjendata tuluna, vaid negatiivse kapitalikuluna, mis muudab netolaenuandmise/-võtmise (B.9) positiivsemaks. |
Seos valitsemissektori lõpptarbimiskulutustega (P.3)
20.105 |
Seose loomine valitsemissektori kogukulude ja selle koostisosade ning valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste (P.3) vahel on oluline rahandus- ja muu makromajandusstatistika kasutajate jaoks. |
20.106 |
Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused võrduvad tema toodangu (P.1) kogusummaga, millele on liidetud turutootjate kaudu kodumajapidamistele pakutavate kaupadega (st mitterahalised sotsiaalsiirded, D.632) seotud kulud ja millest on lahutatud kaupade ja teenuste müügitulu (P.11 + P.12 + P.131). |
20.107 |
Valitsemissektori toodang – turutoodang, enda tarbeks tehtud kapitali kogumahutus ja turuväline toodang – võrdub tema tootmiskulude summaga (hüvitised töötajatele, vahetarbimine, põhivara kulum ning makstud tootmismaksud, millest on maha arvatud saadud tootmissubsiidiumid), millele on liidetud valitsemissektori turuüksuste tegevuse netoülejääk (B.2n). |
20.108 |
Seega annab järgmine arvutus, milles kasutatakse valitsemissektori kulude ja tulude valikulisi kirjeid ning tegevuse netoülejääki (B.2n), tulemuseks lõpptarbimiskulutused.
ja
|
Valitsemissektori kulutused funktsioonide järgi (COFOG)
20.109 |
Kulutehingute klassifitseerimine valitsemisfunktsioonide klassifikaatori (COFOG) abil on valitsemissektori finantsstatistika aruandluse lahutamatu osa: see on valitsemissektori kulude peamine analüüsivahend, mis on eriti otstarbekas rahvusvaheliste võrdluste puhul. See klassifikatsioon näitab kulutehingute tegemise eesmärki. Need eesmärgid erinevad valitsemissektori halduskorraldusest; näiteks tervishoiuteenuste eest vastutav haldusüksus võib teostada haridusliku eesmärgiga tegevusi, nagu meditsiinitöötajate koolitus. Valitsemissektori tehingud tuleb esitada nii nende majandusliku olemuse (tavaline ESA klassifikatsioon) kui ka funktsiooni alusel. |
20.110 |
COFOGi klassifikaator kirjeldab valitsemissektori kulusid vastavalt kümnele põhifunktsioonile, mis on esitatud allpool, ja vastavalt kahele täiendavale üksikasjalikumale alajaotusele, mida siin ei ole esitatud. Näiteks on teine tase vajalik teadus- ja arendustegevusega seotud kulude kohta teabe andmiseks ning samuti selleks, et anda teavet valitsemissektori kulude kohta, mis on seotud sotsiaalkaitse riskide ja vajadustega. |
20.111 |
COFOGi klassifikaator on kooskõlas valitsemissektori osutatavate kollektiivsete ja individuaalsete turuväliste teenuste eristamisega: kuus esimest funktsiooni ja ka ülejäänud funktsioonide mõned üksikud osad vastavad kollektiivsetele teenustele. See võimaldab välja arvutada valitsemissektori kollektiivsed lõpptarbimiskulutused. Kogukulude koondnäitaja ja funktsioonide kaupa jaotatavad kulutehingud vastavad ESA valitsemissektori finantsstatistika samadele näitajatele. Seetõttu ei sisalda see mitterahalisi sotsiaalsiirdeid – turuväline toodang (D.631), mida kajastatakse juba valitsemissektori tootmiskulude all.
Tabel 20.1. Kümme valitsemisfunktsiooni COFOGi järgi
|
Tasakaalustavad kirjed
Netolaenuandmine/-võtmine (B.9)
20.112 |
Valitsemissektori netolaenuandmine (+) / -võtmine (–) (B.9) on kogutulu ja kogukulu vahe. See on võrdne kapitalikonto tasakaalustava kirjega (B.9N) ESA arvepidamises. See näitab summat, mis valitsemissektoril on laenuandmiseks kättesaadav või mille ulatuses ta peab laenu võtma, et rahastada oma mittefinantstehinguid. |
20.113 |
Netolaenuandmine (+) / -võtmine (–) on ka finantskonto tasakaalustav kirje (keskses raamistikus B.9F). Põhimõtteliselt on see sama mis kapitalikonto tasakaalustav kirje, kuigi tegelikkuses võib esineda statistilisi lahknevusi. |
20.114 |
Termin „netolaenuandmine/-võtmine” on omamoodi terminoloogiline lihtsustus. Kui muutuja on positiivne (mis näitab rahastamissuutlikkust), peaks seda nimetama netolaenuandmiseks (+); kui see on negatiivne (mis näitab laenuvõtmise vajadust), tuleks seda nimetada netolaenuvõtmiseks (–). |
Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud netoväärtuse muutused (B.101)
20.115 |
Kõikide arvestusperioodi jooksul netoväärtust mõjutavate tehingute vaheline erinevus on tasakaalustav kirje – säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses (B.101). |
20.116 |
Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses annavad valitsemissektori arvepidamise ja poliitika jaoks kasuliku mõõdupuu, sest need näitavad valitsemissektori jooksvate tehingute käigus soetatud või ära kasutatud vahendeid. |
20.117 |
Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses võrduvad netolaenuandmise/-võtmisega, millele on liidetud mittefinantsvarade netosoetamine (P.5 + NP) ja millest on lahutatud põhivara kulum (P.51c1).
|
Finantseerimine
20.118 |
GFSi valitsemissektori finantskontol kirjendatakse finantsvarade ja -kohustustega seotud tehingud 5. peatükis kirjeldatud viisil. |
Tehingud varadega
20.119 |
Sularaha ja hoiused (F.2) peegeldavad peamiselt muutusi valitsemissektori pangahoiustes, eelkõige keskpangas hoitavates hoiustes, mis võivad periooditi oluliselt kõikuda, eelkõige tulenevalt riigikassa tehingutest. Ka teistel valitsusüksustel, nagu kohalikel omavalitsustel ja riiklikel sotsiaalkindlustusfondidel, on pangakontodel märkimisväärsed hoiused. |
20.120 |
Võlaväärtpaberid (F.3) kajastavad peamiselt pankade, mittefinantsettevõtete või mitteresidentide, sealhulgas välisriikide valitsuste emiteeritud vekslite, lühiajaliste võlakirjade ja võlakirjade netoostu, kusjuures ostjateks on peamiselt varakad riiklikud sotsiaalkindlustusfondid või muud reservfondid. Konsolideerimata esitusviisis kajastatakse selles rubriigis ka teiste residendist valitsusüksuste emiteeritud võlakirjade oste valitsemissektori poolt, kuid konsolideeritud esitusviisis jäetakse need sellest rubriigist välja, kajastades neid selle asemel hoopis võlgade lunastamisena. |
20.121 |
Laenude (F.4) alla kuuluvad lisaks teistele valitsusüksustele antavatele laenudele laenud välisriikide valitsustele, avaliku sektori ettevõtetele ja üliõpilastele. Siin kajastuvad ka laenude kustutamised koos vastaskandega kapitalisiiretega seotud kulude all. Valitsemissektori antud laenud, mis jäävad tõenäoliselt tagasi maksmata, kirjendatakse ESAs kapitalisiiretena ning laenude all neid ei kajastata. |
20.122 |
Omandiväärtpaberite ning investeerimisfondide aktsiate ja osakute (F.5) alla kuulub valitsusüksustepoolne ettevõtete omandiväärtpaberite soetamine miinus realiseerimine. See võib kajastada omakapitali paigutusi avaliku sektori ettevõtetesse või portfelliinvesteeringuid, erastamistulusid või superdividende. Need koosnevad peamiselt järgmisest:
|
20.123 |
Muude saadavate arvetega (F.8) seotud tehingutes kajastub mõju, mida avaldab ESAs kohaldatav tehingute tekkepõhise kirjendamise põhimõte, mille kohaselt tehingud kirjendatakse maksekohustuse tekkimisel, mitte makse tegemisel, kuigi enamikus riikides on avaliku sektori raamatupidamisarvestus või eelarve täitmise arvestus olnud pikka aega kassapõhine. Mõju valitsemissektori rahastamisvajadustele ei tulene otseselt puudujäägist, sest valitsemissektori tulusid saab kasseerida või kulusid välja maksta majandusliku tehingu toimumisest erineval arvestusperioodil. Muud nõuded sisaldavad maksude ja sotsiaalmaksete nõudeid ning ELi tehingutega seotud summasid (summad, mida valitsemissektor maksab ELi nimel, kuid mida EL ei ole talle veel hüvitanud), kaubanduskrediite või ettemakstud kulusid, nagu sõjaline varustus või erandjuhud, kus palk või hüvitis makstakse kuu aega ette jne. Arvestades, et põhimõtteliselt on need varad oma olemuselt ajutised ning igaüks neist kaob teatava aja möödudes, on sektori, näiteks valitsemissektori kohta näidatud voog tavaliselt isegi teatava perioodi kohta keskmiselt üle nulli, sest nõuete seisul on tendents kasvada koos ülejäänud majandusega. |
20.124 |
Enamikus riikides haldab rahalist kulda ja eriarveldusühikuid (SDRid) keskpank. Kui neid haldab valitsemissektor, kirjendatakse need valitsemissektori finantskontol. |
20.125 |
Finantstehingud kirjendatakse tehinguväärtuses, st omavääringus selles väärtuses, milles asjaomased finantsvara ja/või -kohustused luuakse, likvideeritakse, vahetatakse või institutsionaalsete üksuste vahel endale võetakse, lähtudes üksnes ärilistest kaalutlustest. |
20.126 |
Tehinguväärtus on seotud konkreetse finantstehingu ja selle vastastehinguga. Põhimõtteliselt tuleb tehinguväärtust eristada väärtusest, mis põhineb turul noteeritud hinnal, õiglasel turuhinnal või mis tahes hindadel, mille eesmärk on peegeldada samalaadsete või isegi samasuguste finantsvarade ja/või -kohustuste üldisi hindu. Järelturul müüdud laenu kohta tuleb finantskontol esitada laenu müügi-, mitte nominaalväärtus, ning saldoga võrdlemine kantakse varade muude muutuste kontole. |
20.127 |
Kui finantstehingu vastastehing on aga näiteks siire, mistõttu tehing tehakse muudel kui üksnes ärilistel kaalutlustel, loetakse tehinguväärtuseks asjaomaste finantsvarade ja/või -kohustuste jooksev turuväärtus. Seega jaotatakse laen, mille valitsemissektor on ostnud nominaalväärtusega, mitte õiglase või allahinnatud väärtusega, kaheks kirjeks, kirjendades selle ühelt poolt õiglases väärtuses laenuna finantskonto ja teiselt poolt kapitalisiirdena, kajastades valitsemissektoripoolset väärtuse siiret. |
20.128 |
Tehinguväärtus ei sisalda teenustasusid, lõive, komisjonitasusid ega muid samalaadseid makseid tehingute tegemise käigus osutatud teenuste eest; need tuleb kirjendada maksetena teenuste eest. Välja jäetakse ka finantstehingute eest makstavad maksud, mida käsitatakse tootemaksude alla kuuluvate teenuste pealt makstavate maksudena. Kui finantstehing sisaldab uute kohustuste tekkimist, võrdub tehinguväärtus tekkinud kohustuste summaga, mille hulka ei ole arvatud võimalikke ettemakstud intresse. Samamoodi peab tehinguväärtus kohustuse lõppemisel nii võlausaldaja kui ka võlgniku puhul vastama kohustuse vähenemisele. |
Tehingud kohustustega
20.129 |
Tehinguid kohustustega kirjendatakse väärtuses, milles need kohustused välja antakse või lunastatakse. See ei pruugi olla nende nominaalväärtus. Tehingud kohustustega sisaldavad kogunenud intresside mõju. |
20.130 |
Kui üksus ostab kohustuse tagasi, ei kirjendata seda mitte varade soetamise, vaid kohustuse lunastamisena. Samamoodi kajastub allsektori või sektori tasandil see, kui valitsusüksus ostab teise asjaomase allsektori üksuse välja antud kohustuse, konsolideeritud esitusviisis kohustuse lunastamisena selle allsektori poolt. |
20.131 |
Kapitalirendi ning avaliku ja erasektori partnerluse lepingud eeldavad juhul, kui vara on valitsemissektori bilansis, rentniku või lepinguandja võla kajastamist. Selliste rendi- või avaliku ja erasektori partnerluse lepingute alusel tehtavad maksed ei ole kogu summa ulatuses kulud, vaid võla teenindamine – laenu lunastamine ja intressikulud. |
20.132 |
Pikaajalise kaubanduskrediidi või saada-/makstaolevate arvetega seotud tehingutena kajastuv rahastamine tuleb klassifitseerida laenudeks, sest need hõlmavad laenu võtvale poolele pikaajalise rahastamise andmist, mis erineb rahavoogude juhtimise meetmetest, mille raames müüjad võimaldavad tavapäraselt ostjatele lühiajalist kaubanduskrediiti. Maksekohustuse tähtaja olulise pikendamisega võtab alltöövõtja endale rahalise rolli, mis ei ole tema muu tootmistegevusega seotud. |
20.133 |
Turuvälise vahetuslepingu sõlmimisel vahetatud ühekordsed maksed klassifitseeritakse laenuks (AF.4) juhul, kui ühekordse makse saajaks on valitsemissektor. Turuvälised vahetuslepingud jaotatakse bilansis laenukomponendiks ja tavaliseks nn „raha peal” olevaks vahetuslepingu komponendiks. |
20.134 |
Samamoodi nagu nõuete puhul, kajastavad tehingud muude makstaolevate arvete all tekkepõhise arvestuse põhimõtte ajalist mõju, kuid seda kohustuste poolel – kui kulud on tekkinud, kuid nende eest ei ole veel makstud, või kui maksed on tehtud enne tulu kirjendamist. Lisaks kaubanduskrediidile sisaldavad lühiajalised makstavad arved ELilt saadud summasid, mida valitsemissektor ei ole lõplikule vahendite saajale veel välja maksnud, maksude ettemakseid ja maksude veel välja maksmata tagasimakseid. |
Muud majanduslikud vood
20.135 |
Nii ESA GFSi muude vara mahumuutuste konto kui ka ümberhindluskonto on samad, mis 6. peatükis kirjeldatud kontod. Ühele nendest kontodest kantakse kõik vara ja kohustuste muutused, mis tulenevad muudest sündmustest kui majandustehingutest. |
Ümberhindluskonto
20.136 |
Ümberhindlused on samad, mis 6. peatükis kirjeldatud. Tõenäoliselt on siin eriti oluline täiendav asjakohane teave memokirjetena, näiteks valitsusüksuste omanduses oleva avaliku sektori ettevõtete omakapitali ümberhindlused, ning samas on need turuhindade tõenäolise puudumise tõttu raskesti mõõdetavad. |
20.137 |
ESAs on bilansikirjed ideaaljuhul turuväärtuses, välja arvatud ühe või kahe spetsiifilise instrumendi puhul, ning aktsiaturu indeksites kajastuvad intressimäärade kõikumised viivad märgatavate muutusteni aktsiate väärtuses ning institutsionaalsete üksuste netoväärtuses. Selliseid muutusi ei käsitata ESAs tuluna ja seetõttu ei ole need valitsemissektori tulu ega kulu ega mõjuta valitsemissektori puudujääki/ülejääki. Muutused kantakse ümberhindluskontole, mis toob kaasa nominaalsest kapitalikasumist või -kahjumist tingitud muutused netoväärtuses (B.103). Ümberhindlused mõjutavad oluliselt valitsemissektori finantsvara netoväärtuse muutusi arvestusperioodi jooksul. Finantsvara netoväärtust mõjutavate ümberhindluste peamised allikad lisaks välisvaluutas nomineeritud varade ja kohustuste mõjule on järgmised:
|
20.138 |
Kui valitsemissektori kapitalisüst avaliku sektori ettevõttesse loetakse kapitalisiirdeks, siis valitsemissektori osaluse väärtus toetuse saaja omakapitalis tavaliselt suureneb, kusjuures kanded tehakse ümberhindluskontole, mitte finantskontole. |
20.139 |
Kui olemasolev laen või kaubanduskrediit müüakse teisele institutsionaalsele üksusele, kirjendatakse lunastamishinna ja tehinguhinna vahe tehingu ajal müüja ja ostja ümberhindluskontole. |
Vara muude mahumuutuste konto
20.140 |
Vara muude mahumuutuste konto sisaldab vooge, mis ei ole ei majandustehingud ega ümberhindlused. See kajastab näiteks muutuste mõju üksuste sektorilises klassifitseerimises. |
20.141 |
Laenu mahakandmine, mis ei kajasta laenu kustutamist vastastikusel selgesõnalisel või vaikival kahepoolsel kokkuleppel, ei ole tehing ja see kirjendatakse vara muude mahumuutuste kontol ning see ei mõjuta netolaenuandmist/-võtmist. |
Bilansid
20.142 |
GFSi valitsemissektori arvepidamises kasutatakse varade kohta sama määratlust kui 7. peatükis. Varade ja kohustuste klassifitseerimine ja väärtus on ESAs ja ESA-l põhinevas GFSis ühesugune. |
20.143 |
Kohustuste summat võib lugeda võlgade seisuks. Fiskaaljärelevalve kontekstis kasutatav valitsemissektori võla määratlus erineb siiski ESAs ja GFSis kasutatavast kohustuste koguseisust nii kajastatavate kohustuste ulatuse kui ka nende väärtuse hindamise poolest. |
20.144 |
Teatavad varad on valitsemissektorile iseloomulikumad: mälestised, näiteks ajaloolised mälestusmärgid; infrastruktuuri varad, näiteks teed ja kommunikatsioonirajatised; ning osalused avaliku sektori ettevõtetes, millel puudub vaste erasektoris. |
20.145 |
Valitsusüksuste puhul ei kirjendata omakapitaliga seotud kohustusi (AF.5) tavaliselt kohustuste poolel. Siiski võivad omakapitaliga seotud kohustused kajastuda valitsemissektori allsektorite rohkem koondatud tasandil, kui üksused on turupõhisuse või -välisuse kontrolli alusel klassifitseeritud valitsemissektorisse. |
20.146 |
Netoväärtus on bilansi tasakaalustav kirje (B.90):
|
20.147 |
Omavahendid on netoväärtuse (B.90) ja emiteeritud omandiväärtpaberite (AF.5) summa. Seega määratletakse ESAs üksuste omavahendeid varade ja kohustuste (v.a omakapitaliga seotud kohustused) vahena ning netoväärtust vara ja kohustuste (kaasa arvatud omakapitaliga seotud kohustused) vahena. ESAs kasutatav netoväärtuse mõiste ei ole sama mis äriraamatupidamises kasutatav aktsia- või osakapitali või netoväärtuse mõiste. Äriraamatupidamises kasutatav netoväärtuse mõiste on lähedasem ESAs kasutatavale omavahendite mõistele. |
20.148 |
Kui valitsemissektori netoväärtust (B.90) ei saa mittefinantsvarade seisu mõõtmiseks vajaliku teabe puudumise tõttu välja arvutada, esitatakse finantsvara netoväärtus (BF.90), mis näitab finantsvarade kogusumma ja kohustuste kogusumma vahet. |
20.149 |
ESAs hinnatakse bilanssi turuväärtuse alusel, välja arvatud kolme spetsiifilise instrumendi puhul – sularaha ja hoiused (AF.2), laenud (AF.4) ja muud saadavad/makstavad arved (AF.8). Nende kolme instrumendi puhul on nii võlausaldaja kui ka võlgniku bilansis kirjendatav väärtus võla põhiosa summa, mida võlgnik on lepingujärgselt kohustatud võlausaldajale maksma ka juhul, kui laen müüdi alla- või ülehindlusega, kaasa arvatud kogunenud intress. |
20.150 |
Väärtpaberitega seotud kohustusi hinnatakse turuväärtuse alusel. Kuigi võlgniku kohustused on seotud üksnes võla põhiosa summa väärtusega, on turuväärtus oluline, sest võlgnik on tegelikult kohustatud tegema terve rea tulevaste rahavoogude makseid, mille nüüdisväärtus muutub vastavalt turutootlusele, ning turuväärtus peegeldab hinda, mida valitsemissektor peaks maksma juhul, kui ta lunastaks instrumendi turult tagasiostmise teel. |
20.151 |
Börsil noteeritud omandiväärtpaberite väärtust hinnatakse bilansi koostamisel kõige hiljutisema hinnanoteeringu alusel. Börsil noteerimata omandiväärtpaberite väärtust saab hinnata, võrreldes suhtarve (näiteks raamatupidamisväärtuses väljendatud omavahendite ja omakapitali turuväärtuse suhtarv) samalaadset tüüpi noteeritud ettevõtete puhul. Börsil noteerimata omandiväärtpaberite väärtuse hindamiseks võib kasutada ka muid meetodeid, näiteks kasutades ettevõtte omavahendeid, viies netoväärtuse seega nulli. Seda meetodit võib kasutada selliste avaliku sektori ettevõtete puhul, mille tegevus on ainulaadne, näiteks valitsemissektori osaluse korral keskpangas. Siiski ei ole soovitatav kasutada raamatupidamisväärtuses väljendatud omavahendeid ilma korrigeerimata, samuti mitte emiteeritud omandiväärtpaberite nominaalväärtust. |
Konsolideerimine
20.152 |
Konsolideerimine on meetod, kus üksuste rühma kohta esitatakse arvepidamine selliselt, nagu nad moodustaksid ühe üksuse (üksus, sektor või allsektor). See hõlmab tehingute ja vastastikuste seisude ning konsolideeritavate üksuste vaheliste muude seotud majanduslike voogude elimineerimist. |
20.153 |
Konsolideerimine on oluline valitsemissektori ja selle allsektorite puhul. Näiteks on valitsemissektori tehingute kogumajandusele avalduva üldise mõju või valitsemissektori tehingute jätkusuutlikkuse hindamine tõhusam, kui valitsemissektori tehingute mõõdupuuks on konsolideeritud statistika kogum. Selleks et siduda valitsemissektori koondnäitajaid majandusega tervikuna, nagu seda tehakse tulude ja SKP suhtarvu või kulude ja SKP suhtarvu puhul, on parem elimineerida sisemised tehingud vahenditega ja kaasata üksnes need tehingud, mis tehakse teiste kodumaiste sektorite ja välismaailma sektoriga. See on eriti oluline järgmiste tehingute puhul:
|
20.154 |
Konsolideerimine ei mõjuta tasakaalustavaid kirjeid, sest konsolideeritud kirjed kajastuvad sümmeetriliselt igal kontol. Näiteks konsolideeritakse keskvalitsuse toetus kohaliku omavalitsuse üksusele keskvalitsuse kulu ja kohaliku omavalitsuse tulu elimineerimise teel, nii et valitsemissektori netolaenuandmine/-võtmine ei muutu. |
20.155 |
Põhimõtteliselt on konsolideerimise mõte kõigi konsolideeritud üksuste vaheliste voogude elimineerimine, kuid silmas tuleks pidada ka praktilisust. Põhimõtteliselt ei saa või ei tohi konsolideerida tootmiskonto tehinguid, näiteks kaupade ja teenuste müüki ja ostu. Konsolideerimise üksikasjalikkuse üle otsustamine peaks põhinema konsolideeritud andmete otstarbekusel poliitika jaoks ning eri tehingute või seisude suhtelisel tähtsusel. |
20.156 |
Valitsemissektori konsolideeritud arvepidamise koostamiseks on ESAs ette nähtud järgmiste peamiste tehingute konsolideerimine (tähtsuse järjekorras):
|
20.157 |
ESAs ei konsolideerita kaupade ja teenuste ostu/müüki valitsusüksuste vahel. Selle põhjuseks on asjaolu, et arvepidamises näidatakse müügitulu toodangu, mitte realiseerimise alusel, ning seega on raske otsustada, kes on asjaomase toodangu puhul tehingu vastaspool. Lisaks sellele kasutatakse vahetarbimise ja toodangu puhul kaht eri hindamisreeglit – alushindu ja ostjahindu –, mis toob kaasa täiendavaid raskusi. |
20.158 |
Ühe valitsusüksuse või -asutuse poolt teisele makstavaid makse või subsiidiume ei konsolideerita. Tootemakse või -subsiidiume ei saagi süsteemis konsolideerida, sest ESAs puudub nende tehingute jaoks tehingu vastaspooleks olev sektor: asjaomaseid summasid ei kajastata eraldi (vastavalt) kulude ja tuludena ning need lisatakse hoopis vahetarbimise või müügitulu väärtusele või arvatakse sellest maha. |
20.159 |
Mittefinantsvara soetamist/realiseerimist, sealhulgas valitsusüksuste vahelisi maa, ehitiste ja seadmetega seotud tehinguid, ei konsolideerita, sest need on kontol juba esitatud netopõhisena – soetamine miinus realiseerimine. Konsolideerimata ja konsolideeritud kontod näitavad nende kirjete puhul alati võrdseid summasid. |
20.160 |
Teatavat liiki tehinguid, mis näivad toimuvat kahe valitsusüksuse vahel, ei konsolideerita kunagi, sest need suunatakse süsteemis ümber teistele üksustele. Näiteks tööandja sotsiaalmakseid, mida ta maksab kas riiklikesse sotsiaalkindlustusfondidesse või valitsemissektori pensionifondidesse, käsitatakse töötajale hüvitise raames makstud maksetena, mille töötajad on seejärel maksnud fondi. Maksusid, mida valitsusüksused peavad kinni oma töötajate hüvitistelt (näiteks töötasult kinnipeetavad maksud) ning mida nad maksavad teistele valitsemissektori allsektoritele, käsitatakse töötajate poolt otse makstud maksudena. Valitsemissektori tööandja on sellisel juhul vaid vahendaja, kogudes makse teise valitsusüksuse jaoks. |
20.161 |
Konsolideerimine tekitab praktilisi raskusi. Näiteks kui konsolideeritav tehing on kantud ühe üksuse arvepidamisse, eeldatakse, et vastav tehing kajastub ka vastaspoole arvepidamises, kuid tulenevalt erinevatest arvepidamistavadest ei pruugi see seal kajastuda, sest see võidakse kirjendada teises perioodis, sellel võib olla teistsugune väärtus või see võib olla klassifitseeritud teist liiki tehinguks. Sellised raskused tulenevad ESAs kasutatava neljakordse kirjendamise süsteemi olemusest, kuid valitsusüksustevaheliste tehingute puhul võivad need olla ilmsemad. |
VALITSEMISSEKTORI ARVEPIDAMISEGA SEOTUD KÜSIMUSED
20.162 |
Rahvamajanduse arvepidamise põhimõtteid kohaldatakse valitsemissektoris samamoodi nagu muudes majandussektorites. Siiski on käesolevas jaos valitsusüksuste tegevuse majanduslikust iseloomust tulenevalt või praktilistel kaalutlustel esitatud täiendavad eeskirjad. |
20.163 |
Samuti kohaldatakse rahvamajanduse arvepidamise põhimõtteid samamoodi valitsemissektori tulude ja kulude mõõtmise suhtes. Siiski rakendatakse neid põhimõtteid, sealhulgas eelkõige tekkepõhise arvestuse põhimõtet, pidades silmas, et valitsemissektori krediidivõimelisuse ja likviidsuspiirangud erinevad oluliselt muudest meetmetest. Kui iga valitsusüksuse kulud kirjendatakse valitsemissektori arvepidamisse nende tekkimise ajal, hoolimata pikkadest makseviivitustest, siis tulud tuleks arvepidamisse kirjendada alles siis, kui on olemas kõik eeldused ja piisav kindlus, et vastavad rahavood tegelikult aset leiavad. |
20.164 |
Rahvamajanduse arvepidamise koostajad ei ole tehingu klassifitseerimisel kohustatud kasutama valitsemissektori puhul avaliku sektori raamatupidamisarvestuses või ettevõtte raamatupidamisarvestuses kasutatavaid tehingunimetusi. Näiteks klassifitseeritakse valitsemissektorile ettevõtte reservist või varade müügist tehtav suur makse, mida avaliku sektori raamatupidamisarvestuses nimetatakse dividendiks, rahvamajanduse arvepidamises superdividendiks ja kirjendatakse finantstehinguna - tegemist on omakapitali väljavõtmisega. Majandusliku tegelikkuse esitamine seal, kus see erineb õiguslikust vormist, on rahvamajanduse arvepidamise aluspõhimõte, mis tagab kooskõla ja kindlustab, et sama tüüpi tehingutel on makromajanduse arvepidamisele samalaadne mõju, sõltumata õiguslikust korraldusest. See on eriti oluline valitsemissektori tehingute puhul. |
Maksutulu
Maksutulu olemus
20.165 |
Maksud on kohustuslikud, vastuteenustega kompenseerimata rahalised või mitterahalised maksed, mida teevad institutsionaalsed üksused valitsemissektorile või riigiülestele organitele, kes teostavad oma suveräänseid või muid õigusi. Tavaliselt moodustavad maksud enamiku valitsemissektori tuludest. Makse käsitletakse süsteemis tehingutena, sest neid loetakse toimuvaks üksuste vahel vastastikusel kokkuleppel. Maksude kohta kasutatakse mõistet „vastuteenustega kompenseerimata”, sest valitsemissektor ei anna makse teinud üksusele vastu midagi maksega samaväärset. |
20.166 |
Siiski on juhtumeid, kus valitsemissektor annab üksusele makse eest midagi vastu – loa või volituse otsese väljastamise teel. Sel juhul on makse osa kohustuslikust protsessist, millega tagatakse omandiõiguste nõuetekohane tunnustamine ja tegevuse teostamine seadusjärgselt. Selliste maksete klassifitseerimiseks maksu, teenuse müügitulu või vara valitsemissektoripoolse müügina on vaja täiendavaid eeskirju. Kõnealused eeskirjad on sätestatud 4. peatükis. |
Maksuvähendus
20.167 |
Maksusoodustus võib esineda maksukompensatsiooni, maksuvabastuse või maksudest mahaarvamise kujul, mis lahutatakse maksubaasist, või maksuvähenduse kujul, mis lahutatakse otse maksukohustusest, mis soodustust saaval kodumajapidamisel või ettevõttel muidu oleks. Maksuvähendus võib olla tasumisele kuuluv, mis tähendab, et võimalikud maksukohustust ületavad maksuvähenduse summad makstakse soodustuse saajale. Teatavat liiki maksuvähendus seevastu on tasumisele mittekuuluv ja seda kirjeldatakse kui kulutatavat. Selline maksuvähendus on piiratud maksukohustuse suurusega. |
20.168 |
Rahvamajanduse arvepidamises kirjendatakse maksusüsteemi kuuluvat maksusoodustust maksukohustuse vähendamisena ning seega valitsemissektori maksutulu vähenemisena. See kehtib maksukompensatsiooni, maksuvabastuse ja maksudest mahaarvamise korral, sest neid kasutatakse otse maksukohustuse arvutamisel. Samuti kehtib see tasumisele mittekuuluva maksuvähenduse korral, sest selle väärtus maksumaksja jaoks on piiratud tema maksukohustuse suurusega. See ei kehti aga tasumisele kuuluva maksuvähenduse korral, mis juba oma määratluse kohaselt võib mõjutada nii neid, kes ei ole maksumaksjad, kui ka maksumaksjaid. Kuna tasumisele kuuluv maksuvähendus kuulub tasumisele, klassifitseeritakse see kuludeks ja kirjendatakse kogusummas kuludena. Seega on valitsemissektori maksutulu kõnealune kohustus, mida ei ole vähendatud antud tasumisele kuuluva maksuvähenduse osas, ja valitsemissektori kulud sisaldavad antud tasumisele kuuluvat maksuvähendust kogu ulatuses. See ei mõjuta valitsemissektori netolaenuvõtmist/-andmist, küll aga mõjutab see nii maksukoormust kui ka valitsemissektori kulusid ning vastavaid SKP suhtarve. Statistika esitusviis võimaldab tuletada maksuvähenduse netopõhiselt. |
Kirjendatavad summad
20.169 |
Valitsemissektori tegevuse ja tegevustulemuste mõõtmiseks on väga oluline maksutulude asjakohane kirjendamine. Kirjendatavad summad peaksid vastama summadele, mida valitsemissektor tõenäoliselt tegelikkuses kogub. See eeldab, et tuluna ei peaks kirjendama summasid, mis on deklareeritud, kuid mille laekumine on ebatõenäoline. |
Ebatõenäoliselt laekuvad summad
20.170 |
Igal juhul tuleks kirjendada vaid summad, mida valitsemissektor realistlike ootuste kohaselt loodab koguda. Ebatõenäoliselt laekuvaid maksusid ei peaks valitsemissektori netolaenuandmises/-võtmises ja üldiselt mitte ka kogutulus kajastama. Süsteemis tekkepõhiselt kirjendatud maksude ja sotsiaalmaksete mõju valitsemissektori netolaenuandmisele/-võtmisele võrdub seega mõistliku aja jooksul vaadelduna tegelikult laekunud vastavate summadega. Maksude ja sotsiaalmaksete kirjendamise eeskirju on käsitletud 4. peatükis. |
Kirjendamise aeg
Tekkepõhine kirjendamine
20.171 |
Tekkepõhises arvestuses kirjendatakse vood majandusliku väärtuse loomise, muutmise, vahetamise, ülekandmise või kustutamise ajal. See erineb kassapõhisest kirjendamisest ning põhimõtteliselt ka maksekohustusepõhisest kirjendamisest, mida määratletakse kui viimast tähtaega, mil makseid saab teha ilma lisatasude või trahvideta. Maksekohustuse tekkimise ja tegeliku maksmise vahelise ajavahemiku üle peetakse arvestust finantskontol, kirjendades seal nõude või kohustuse. ESA kohaselt toimub kirjendamine tekkepõhiselt. Mõne tehingu, näiteks dividendide maksmise või teatavate spetsiifiliste siirete puhul kasutatakse maksetähtaega. |
Maksude tekkepõhine kirjendamine
20.172 |
Valitsemissektori puhul on tulude ja nõuete kirjendamine aluseks oleva sündmuse ajal eriti keeruline, sest valitsemissektori kirjed on näiteks maksude puhul kassapõhised. Juhul kui tekkepõhised maksud arvutatakse tasumisele kuuluvate maksude kohta tehtud hinnangute põhjal, on oht kirjendada maksutulu, mis on oluline valitsemissektori finantskoondnäitaja, liiga suurena. |
20.173 |
Ajavahemik, mis jääb tehingu mittefinantskontodel tasumisele kuuluvana kirjendamise ja tegeliku makse tegemise aja vahele, kaetakse saadava arve kirjendamisega ühe poole arvepidamise finantskontole ja makstava arve kirjendamisega teise poole arvepidamisse. Juhul kui valitsemissektorile tehakse kahe või enama arvestusperioodi ulatuses ettemakse, kirjendatakse makstav arve, mis on üks laenuvõtmise viise, valitsemissektori finantskontol tulevastel perioodidel tasumisele kuuluvate summadena. See kohustus kustutatakse tasumisele kuuluvate tehingusummade kirjendamisel tulevastel perioodidel. Siiski kirjendatakse selline kohustus üksnes juhul, kui valitsemissektoril on kas juriidiline või faktiline kohustus maksjale ettemakstud summad maksustatava sündmuse mitte aset leidmise korral tagasi maksta. |
20.174 |
Vastavalt tekkepõhise arvestuse põhimõttele tuleks maksud kirjendada siis, kui maksukohustuse aluseks olev tegevus, tehing või muu sündmus ehk teisisõnu maksustatav sündmus aset leiab, mitte ettenähtud maksetähtajal või makse tegemise ajal. See on tavaliselt tulu teenimise või kohustuse aluseks oleva tehingu (näiteks kaupade ja teenuste ostmine) toimumise aeg juhul, kui maksukohustust saab usaldusväärselt mõõta. Erinev institutsionaalne maksustamise kord (hinnangute, näiteks maksuandmestike olemasolu või puudumine) võib praktikas viia eri kirjendamismeetodite kasutamiseni vastavalt maksu olemusele. Seega loetakse eelkõige juhul, kui puudub usaldusväärne hinnang või kui tõenäoliselt mittelaekuvaid maksusid ei ole võimalik usaldusväärselt prognoosida, ajaliselt korrigeeritud kassapõhist meetodit tekkepõhise arvestuse vastuvõetavaks asendajaks. |
20.175 |
Kui maksud põhinevad hinnangutel, on praktikas lubatud teatav paindlikkus seoses kirjendamise ajaga juhul, kui mõõtmist ei ole võimalik enne hinnangu andmist usaldusväärselt teostada. Maksusüsteemides võidakse eelkõige seoses tulumaksuga nõuda maksuandmestiku või mõnes muus vormis maksuotsuse koostamist, enne kui saadakse usaldusväärsel viisil teada tasumisele kuuluva maksu summa, võttes arvesse muutusi maksumäärades ja lõpparveldusi. Kõnealune ajahetk, mis võib olla ajahetk, mil avaldub mõju kodumajapidamiste majanduslikule käitumisele, on sobiv kirjendamise aeg. See ei pruugi tingimata olla arvestusperiood, mil makse laekub. |
Intressid
20.176 |
Intressid on võlgniku kulud, mida ta kannab teise üksuse rahaliste vahendite kasutamise eest. Võlgniku ja võlausaldaja vahel kokku lepitud finantsinstrumendi tingimuste kohaselt on intressid (D.41) summa, mida võlgnik on kohustatud maksma võlausaldajale teatava aja jooksul, ilma et see vähendaks tasumata võla põhiosa summat. |
20.177 |
Intressid klassifitseeritakse omanditulu (D.4) alla. Erinevalt dividendidest (D.421) annavad intressid (D.41) omanikule/laenuandjale õiguse kindlale ja varem kokku lepitud tulule (või ujuva intressimäära korral vastavale kokkulepitud viisil kindlaks määratavale summale). Intressid on tavaliselt valitsemissektori üks peamine kuluartikkel, sest valitsusüksused on turul sageli struktuursed laenuvõtjad. |
20.178 |
Süsteemis kirjendatakse intresse tekkepõhiselt, st neid kirjendatakse võlausaldajale tasumata võla põhiosa summale aja jooksul pidevalt lisanduvatena. |
20.179 |
On kaks viisi, kuidas määrata diskonteeritud väärtpaberi väärtust selle kehtivusaja jooksul, juhul kui kehtiv intressimäär erineb väärtpaberi emiteerimise ajal kehtinud määrast. Võlgniku lähenemisviisi puhul lähtutakse väärtpaberi emiteerinud üksuse vaatepunktist ja võlausaldaja lähenemisviisi puhul väärtpaberi soetanud üksuse vaatepunktist. Võlgniku lähenemisviisi puhul kasutatakse emiteerimise ajal kokku lepitud intressimäära kogu väärtpaberi kehtivusaja jooksul. Võlausaldaja lähenemisviisi puhul kasutatakse väärtpaberi kehtivusaja mis tahes kahe hetke vahelisel ajal kehtinud intressi väärtuse hindamiseks jooksvat intressimäära. |
20.180 |
Tekkepõhiseid intresse kirjendatakse vastavalt võlgniku lähenemisviisile, st lähtuvalt intressimäärast või tootlusest, mis kehtib finantsinstrumendi loomise ajal. Seega ei muutu intressikulud, mis tuleb fikseeritud intressimääraga võlaväärtpaberite puhul kirjendada, aja jooksul sõltuvalt turuhinna kõikumistest, ehkki võlaväärtpaberite turuhind kõigub ja vastavalt sellele muutub ka võla kandmise alternatiivkulu. Sel viisil välditakse intressikulu volatiilsust, mille võlausaldaja lähenemisviis kaasa toob. Väärtpaberite turult tagasiostmine tasumata võla põhiosa suhtes preemia või diskontoga ei põhjusta ostmise ajal või hiljem ühegi kande tegemist tulude või kulude alla. Selle asemel kajastab igasugune tagasiostmise preemia või diskonto finantskontol kirjendatavat kapitalikasumi või -kahjumi muutust, mis tekkis minevikus ja mis kirjendati tol ajal ümberhindluskontol. |
20.181 |
Intresside kirjendamine pidevalt lisanduvatena viib näiteks väärtpaberite puhul selleni, et kogunenud intressikulu kirjendatakse alates väärtpaberi emiteerimise ajast, mitte ei oodata esimese kupongimakseni (mis klassikalise iga-aastase kupongimaksega väärtpaberi korral tehakse sageli järgneval aastal). Samuti tähendab see, et väärtpaberitelt kogunenud intressid hakkavad kohustusena kajastuma niipea, kui määratud intressid neid intresse kandva finantsvara alla reinvesteeritakse. Seetõttu tuleb kogunenud tasumata intresside seis alati lisada alusinstrumendi põhiosa väärtusele ning seega vähendab iga intressimakse võlgniku kohustusi. See aluspõhimõte kehtib kõigi intressi kandvate finantsinstrumentide puhul. |
20.182 |
Paljudes riikides emiteeritakse riigi võlakirju ja veksleid mitme aasta jooksul asendatavates seeriates, kusjuures nominaalse intressimäära kohta kehtivad samad tingimused. Kuna turutootlus seeria edasisel müümisel muutub, müüakse iga seeria tegelikult preemia või diskontoga. Seetõttu kasutatakse intresside arvutamiseks võlakirja emiteerimisel kokkulepitud intressimäära, mis iga seeria puhul on erinev, peegeldades erinevat preemia või diskonto amortiseerimist emiteerimisel, mis sarnaneb diskonto amortiseerimisega pikaajaliste nullkupongvõlakirjade puhul. |
20.183 |
Asendatavates seeriates emiteeritud kupongvõlakirjade emissioonihind sisaldab kuni selle ajani kogunenud kupongide summat, mis tegelikult n-ö müüakse emiteerimisel. Need müüdud kupongid ei ole müümise ajal valitsemissektori tulu ning neid ei käsitata ka preemiana. Selle asemel käsitatakse neid rahalise ettemaksena. |
Diskonteeritud ja nullkupongvõlakirjad
20.184 |
Nullkupongvõlakirjad on instrumendid, mille puhul võlgnikul ei ole kohustust teha võlausaldajale kuni võlakirja lunastamiseni makseid. Võla põhiosa summa on väiksem kui võlgniku poolt tagasi makstava võlakirja väärtus. Võlgniku kohustus tasutakse ühekordse maksetähtajal tehtava maksega, mis katab nii võla põhiosa summa kui ka instrumendi kehtivusaja jooksul kogunenud intressid. Lepingu lõppemisel tagasi makstava summa ja algse võlasumma vahe on intress ning see jaotatakse lepingu alguse ja lõpu vaheliste arvestusperioodide peale. Igal perioodil kogunenud intressi käsitletakse selliselt, nagu see oleks võlgniku poolt makstud ja seejärel reinvesteeritud sama kohustuse täiendava summana. Intressikulud ja kohustuse suurenemine kirjendatakse igal perioodil ühekorraga. |
20.185 |
Intressi kogunemisest ja reinvesteerimisest tulenev järkjärguline võlakirja turuväärtuse suurenemine peegeldab pidevalt tekkiva (perioodilise) tasumata võla põhiosa kasvu ehk teisisõnu vara suuruse kasvu. |
20.186 |
Sama põhimõte kehtib diskonto või preemiaga emiteeritud võlakirjade puhul. Sel juhul on kirjendatavaks intressikuluks kogunenud lepingujärgne kupongiintresside summa, millele on liidetud lunastamishinna ja emissioonihinna vahega seotud igal perioodil kogunenud summa. |
Indeksväärtpaberid
20.187 |
Indeksväärtpaberid on finantsinstrumendid – tavaliselt pikaajalised võlakirjad –, mille puhul perioodiliste maksete summad ja/või võla põhiosa summa on seotud hinna- või muu indeksiga. Kõiki võlausaldajatele tehtavaid indeksimuutusega seotud lisamakseid, sealhulgas võla põhiosa kasvu, käsitatakse intressina, mida tuleb kirjendada pidevalt lisanduvana. Kui võla põhiosa väärtus on seotud indeksiga, käsitatakse lõpliku lunastamishinna ja emissioonihinna vahet vara kehtivusaja jooksul koguneva intressina, mis lisandub võimalikule vastaval perioodil tasumisele kuuluvale intressile. |
Tuletisinstrumendid
20.188 |
ESAs ei loeta vahetuslepingutega seotud arveldusi omandituluks. Tuletisinstrumentidega seotud arveldused on finantstehingud, mis tuleb kirjendada finantsinstrumendi tegeliku vahetamise ajal. |
Kohtuotsused
20.189 |
Kui kohus otsustab, et tulenevalt minevikusündmustest või seoses nendega tuleb maksta hüvitist või tehing tühistada, kirjendatakse kulud või tulud ajal, mil nõude esitajatel on automaatne ja vaidlustamatu õigus teatavale summale, mida saab eraldi kindlaks määrata, ning kui on tõenäoline, et nõude esitajad oma saadava summa tasumist nõuavad. Kui kohus otsustab vaid hüvitise määramise põhimõtte või kui nõuded tuleb haldustalituse poolt tasumisele kuulumise tingimustele vastavuse ja summa määramiseks läbi vaadata, kirjendatakse kulud või tulud niipea, kui kohustuse väärtus on usaldusväärselt kindlaks määratud. |
Sõjalised kulutused
20.190 |
Riigikaitseteenuste tootmiseks kasutatakse pidevalt sõjalisi relvasüsteeme, sealhulgas sõidukeid ja muid seadmeid, näiteks sõjalaevu, allveelaevu, sõjalennukeid, tanke, raketikandjaid, laskeseadeldisi jne. Need on samasugused põhivarad nagu need, mida kasutatakse pidevalt üle ühe aasta tsiviilotstarbelises tootmises. Nende soetamine kirjendatakse kapitali kogumahutusena põhivarasse, st kapitalikuluna. Ühekordselt kasutatavaid artikleid, näiteks laskemoona, mürske, rakette ja pomme, käsitatakse sõjaliste varudena. Teatavat tüüpi ballistilisi rakette käsitatakse siiski pideva ennetusteenuse osutamisena ja seega vastavad need põhivaraks klassifitseerimise üldistele kriteeriumidele. |
20.191 |
Vara soetamise kirjendamise ajaks on vara omandiõiguse ülemineku aeg. Keerukate süsteemidega seotud pikaajaliste lepingute korral peaks varade ülemineku kirjendamise ajaks olema varade tegeliku üleandmise, mitte maksete tegemise aeg. Kui pikaajaline leping hõlmab lisaks ka teenuste osutamist, tuleks valitsemissektori kulud kirjendada teenuste osutamise ajal ja eraldi varade üleandmisest. |
20.192 |
Kui sõjalist varustust renditakse, kirjendatakse tehing alati kapitalirendina, mitte kasutusrendina. See tähendab, et sõjalise vara soetamise kirjendamine seotakse valitsemissektori rendilevõtja poolt arvestusliku laenu võtmisega. Sellest tulenevalt kirjendatakse valitsemissektori maksed võla teenindamisena, osa sellest laenu tagasimaksete ja osa intressina. |
Valitsemissektori suhted avaliku sektori ettevõtetega
Omakapitali investeeringud avaliku sektori ettevõtetesse ja kasumi jaotamine
20.193 |
Valitsusüksused on tihedalt seotud avaliku sektori ettevõtete ja kvaasikorporatiivsete ettevõtetega, mille omanikud nad on. Vaatamata tihedale seotusele käsitletakse valitsusüksuse ja selle kontrollitava ettevõtte või kvaasikorporatiivse ettevõtte vahelisi omakapitali investeeringutega seotud vooge samamoodi nagu ükskõik millise ettevõtte ja selle omanike vahelisi vooge: omakapitali investeeringud lähevad investorilt üksusele, kuhu investeeritakse, ja jaotatud kasum investeeringu saajalt investorile. |
Omakapitali investeeringud
20.194 |
Omakapitali investeering leiab aset siis, kui majandustegevuses osaleja annab ettevõtte kasutusse rahalisi vahendeid vastutasuks lubaduse eest, et ta saab tulevikus dividende või muud liiki tulu. Investeeritud summat nimetatakse omakapitaliks ja see on osa ettevõtte omavahenditest, mille kasutamisel on ettevõttel suur vabadus. Vastutasuks saavad omanikud aktsiaid või muid omandiväärtpabereid. Need esindavad omandiõigust ettevõttes või kvaasikorporatiivses ettevõttes ja annavad omanikule õiguse järgmisele:
ning sellisena on omakapital finantsvara. |
20.195 |
On oluline teha vahet sellel, kui ettevõtte omanik võtab omakapitali välja, ja sellel, kui ta saab tulu omakapitali investeeringult eelkõige dividendidena. Ettevõtte dividendidena või kvaasikorporatiivse ettevõtte tulu väljavõtmisena kirjendatakse üksnes ettevõtlustulu korrapärast jaotamist. Suured ja ebakorrapärased omanikule tehtavad maksed kirjendatakse omakapitali väljavõtmisena. |
20.196 |
Tuleb kindlaks määrata, millal on valitsemissektori maksed avaliku sektori ettevõttesse valitsemissektori kulud ja millal vara soetamine ja seega finantstehing, ning vastupidi – millal on avaliku sektori ettevõtete poolt valitsemissektorile jaotatav tulu valitsemissektori tulu ja millal finantstehing. |
Kapitalisüstid
Subsiidiumid ja kapitalisüstid
20.197 |
Subsiidiumid on tavaliselt regulaarselt tehtavad jooksvad siirded valitsemissektorilt või vahel ka välismaailmalt tootjatele eesmärgiga mõjutada nende tootmismahtu, toodangu müügihindu või kompenseerida tootmisteguritega seotud kulusid. |
20.198 |
Avaliku sektori ettevõtetele tehtavad suured ja ebakorrapärased maksed, mida sageli nimetatakse kapitalisüstideks, ei ole subsiidiumid. Kapitalisüstid on sündmused, mille eesmärk on kapitaliseerida või rekapitaliseerida toetust saavat ettevõtet ja teha seda pikaajaliselt. Kapitalisüsti kriteeriumi järgi on sellised kapitalisüstid kas kapitalisiirded või omakapitali omandamine (või nende kombinatsioon). Need kaks juhtumit on järgmised.
|
20.199 |
Paljudel juhtudel püütakse valitsusüksuste maksetega avaliku sektori ettevõtetele hüvitada tekkinud või tulevast kahjumit. Valitsemissektori makseid loetakse omakapitali omandamiseks üksnes juhul, kui on piisavalt tõendeid ettevõtte kasumlikkuse kohta tulevikus ja selle võime kohta maksta dividende. |
20.200 |
Arvestades, et kapitalisüstid suurendavad investeeringu saanud üksuse omavahendeid, viib see tõenäoliselt ka investori suurema kapitaliosaluseni nimetatud üksuses. See kehtib alati selliste 100 % avaliku sektori osalusega ettevõtete puhul, mille omakapital võrdub nende omavahendite väärtusega. Omakapitali sellise suurenemise alusel ei hinnata seda, mis laadi kapitalisüstiga on tegemist; vastupidi, paigutuse kirjendamisel kapitalisiirdena kaasneb sellega kanne ümberhindluskontol ning paigutuse kirjendamisel omakapitali suurendamisena kanne finantskontol. |
Erandlike asjaolude korral kohaldatavad eeskirjad
20.201 |
Eeldatavalt vähem kui aasta jooksul toimuva erastamise tingimustes tehtud kapitalisüstid kirjendatakse tehingutena aktsiate ja muude omandiväärtpaberitega summas, mis ei ületa erastamistulusid, kusjuures ülejäägi suhtes rakendatakse kapitalisüsti kriteeriumi. Sellisel juhul eeldatakse, et erastamise tulud hüvitavad kapitalisüsti. |
20.202 |
Kapitalisüste saab teha võla kustutamise ja võla enda kanda võtmise teel. Nimetatud sündmuste korral kohaldatavad arvepidamise eeskirjad annavad tulemuseks makse, mis on kapitalisiire, välja arvatud erastamise korral, mille puhul on tegemist omakapitali omandamisega, mille väärtus jääb erastamistulude summa piiresse. |
20.203 |
Mittefinantsvarade paigutamise kaudu tehtavad mitterahalised kapitalisüstid ei mõjuta netolaenuandmist/-võtmist. Kui võib eeldada, et paigutuselt teenitakse piisavat tulu, käsitletakse seda muutustena struktuuris (K.61), kusjuures paigutatav vara kantakse ettevõtte bilanssi vara muude mahumuutuste konto kaudu. Kui paigutuselt eeldatavalt piisavat tulu ei teenita, kirjendatakse kapitalisiire (investeeringutoetus, D.92) koos vastava kandega mittefinantsvarade realiseerimise all (P.5 või NP). |
Rahastamistehingud
20.204 |
Rahastamistehinguid teeb valitsemissektor ja neid rahastatakse eelarvest vastavalt tavalisele eelarvemenetlusele. Teatavatesse valitsusüksuste algatatud tehingutesse võivad aga olla kaasatud üksused, mis ei kuulu valitsemissektori õigusraamistiku alla, sealhulgas avaliku sektori ettevõtted. Kuigi need tehingud eelarves ei kajastu ning võivad tavapärasest kontrollimenetlusest välja jääda, on siiski asjakohane kirjendada need valitsemissektori tulude ja kulude all. Seda põhjusel, et ESAs on näha, kui valitsemissektor on peamine tehingupool ja kui avaliku sektori ettevõte tegutseb vahendajana. |
Avaliku sektori ettevõtetest välja võetud summad
Dividendid versus väljavõetud omakapital
20.205 |
Avaliku sektori ettevõtetesse tehtud omakapitali investeeringutest saadava tulu võib kirjendada jaotustehinguna, milleks on tavaliselt dividendid, või finantstehinguna. Dividendid on omanditulu. Dividende jaotatakse ettevõtte ettevõtlustulu näol kättesaadavatest vahenditest. Seega ei sisalda vahendid, millest dividende makstakse, ei varade müügitulu ega ka ümberhindlustulude jaotamist. Sellistest vahenditest rahastatavad või nendel põhinevad dividendid kirjendatakse väljavõetud omakapitalina. Samu aluspõhimõtteid kohaldatakse kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest välja võetavate summade suhtes. |
20.206 |
Suuri ja ebakorrapäraseid makseid või aastast ettevõtlustulu ületavaid makseid nimetatakse superdividendideks. Neid rahastatakse kogunenud reservist või varade müügist ja kirjendatakse väljavõetud omakapitalina, mis võrdub makse ja asjaomase arvestusperioodi ettevõtlustulu vahega. Ettevõtlustulu näitaja puudumise korral kasutatakse selle asemel äriraamatupidamises olevat tegevuskasumit. |
20.207 |
Vahedividende kirjendatakse omandituluna (D.42) selles ulatuses, mil neid saab siduda ettevõtte teenitud tuluga. Praktikas peab olema täidetud kaks tingimust:
Kui need tingimused ei ole täidetud, kirjendatakse vahemakse rahalise ettemaksena, mis klassifitseeritakse muude saadavate/makstavate arvete alla (F.8), kuni aastatulemused on selgunud, arvestades vajadust teha superdividendi analüüs, mille käigus võrreldakse vahedividende aastase ettevõtlustuluga. |
Maksud versus väljavõetud omakapital
20.208 |
Maksud toetuvad õiguslikule alusele ja alluvad seadusandlikule menetlusele. Kõnealused tehingud, mida tehakse vastastikusel kokkuleppel, kujutavad endast valitsemissektori peamist tulu. |
20.209 |
Siiski võib vahel juhtuda, et õigusdokumentides maksuks nimetatavat tehingut ei kirjendata ESAs maksuna. Üks näide sellest on kaudne erastamine. Kui avaliku sektori valdusettevõte müüb oma omandiosaluse teises avaliku sektori ettevõttes ja kannab osa tulust maksu rubriigi all üle valitsemissektorile või on kohustatud tulenevalt erastamissündmusest ja sellega seoses saadud realiseeritud kasumilt maksma maksu kapitalikasumi maksu rubriigi all, kirjendatakse makse finantstehinguna. |
Erastamine ja riigistamine
Erastamine
20.210 |
Erastamine hõlmab tavaliselt avaliku sektori ettevõtte aktsiate või muude omandiväärtpaberite müümist valitsemissektori poolt. Erastamistulu ei ole valitsemissektori tulu, vaid finantskontol kirjendatav finantstehing, mis ei mõjuta valitsemissektori puudujääki/ülejääki, sest see sündmus ei avalda mõju netoväärtusele ja kujutab endast varade ümberklassifitseerimist (AF.5 versus AF.2) valitsemissektori bilansis. Kui tegemist on mittefinantsvarade, näiteks hoonete või maa, kuid mitte terve ettevõtte müügiga, kirjendatakse otsene müügitulu kapitalikontol põhivara või mittetoodetud mittefinantsvara realiseerimisena, välja arvatud juhul, kui see toimub ettevõtte restruktureerimise käigus. |
20.211 |
Võimalik teenuste ostmine selle saavutamiseks tuleks aga kirjendada valitsemissektori vahetarbimisena ja seda ei tohiks erastamistuludest maha arvata. Seega tuleb erastamistulud kirjendada finantskontol brutosummas. |
Kaudne erastamine
20.212 |
Erastamine võib toimuda ka institutsionaalselt keerukamas vormis. Näiteks võib avaliku sektori ettevõtte varasid müüa avaliku sektori valdusettevõte või teine valitsemissektori kontrolli all olev avaliku sektori ettevõte, kusjuures kogu tulu või osa sellest läheb valitsemissektorile. Igal juhul tuleb sellisel viisil varade müügist saadava tulu maksmine valitsemissektorile kirjendada finantstehinguna, sõltumata sellest, kuidas see valitsusüksuse või selle tütarettevõtte raamatupidamisarvestuses on esitatud, vähendades samal ajal aktsiaid ja muid omandiväärtpabereid summas, mis vastab valdusettevõtte varade osalisele likvideerimisele. Valdusettevõtte käsutusse jääv erastamisest laekunud raha on valitsemissektori erastamistulu, mis reinvesteeritakse kapitalisüsti vormis ja mida tuleb seejärel makse olemuse kindlakstegemiseks kontrollida kapitalisüsti kriteeriumi alusel. |
20.213 |
Samuti võib juhtuda, et avaliku sektori valdusettevõte või muu avaliku sektori ettevõte tegutseb restruktureerimisasutusena. Sel juhul ei pruugita müügitulu maksta valitsemissektorile, vaid see jääb restruktureerimisasutusele, kes teeb kapitalisüste muudesse ettevõtetesse. Kui restruktureerimisüksus toimib sõltumata oma õiguslikust staatusest valitsemissektori otsese vahendajana, on selle peamine funktsioon avaliku sektori ettevõtete omandilise kuuluvuse restruktureerimine ja muutmine ning vahendite suunamine ühest üksusest teise. Üksus klassifitseeritakse tavaliselt valitsemissektorisse. Kui aga restruktureerimisüksus on tütarettevõtete rühma kontrolliv valdusettevõte ning üksnes väike osa selle tegevusest keskendub valitsemissektori nimel ja avaliku sektori poliitilistel eesmärkidel vahendite suunamisele eespool kirjeldatud viisil, klassifitseeritakse avaliku sektori valdusettevõte vastavalt selle peamisele tegevusele ühte ettevõtete sektoritest ning valitsemissektori nimel tehtavad tehingud tuleb valitsemissektori kaudu ümber suunata. |
Riigistamine
20.214 |
Riigistamine tähendab, et valitsemissektor võtab enda kontrolli alla konkreetsed varad või terve ettevõtte, omandades selles tavaliselt kas enamus- või täisosaluse. |
20.215 |
Riigistamine toimub tavaliselt aktsiate ostmise kaudu: valitsemissektor ostab ettevõtte kõik aktsiad või osa nendest turuhinnaga või sellele piisavalt lähedase hinnaga, arvestades tavalisi turutavasid sama valdkonna ettevõtete väärtuse hindamisel. Tehing tehakse vastastikusel kokkuleppel, isegi kui eelmisel omanikul on pakkumise tagasilükkamisel või hinnaläbirääkimiste pidamisel vähe valikuvõimalusi. Aktsiate ostmine on finantstehing, mis tuleb kirjendada finantskontol. |
20.216 |
Erandkorras võib valitsemissektor omandada ettevõtte omandiõiguse sundvõõrandamise või konfiskeerimise kaudu, kus varade omandilise kuuluvuse muutumine ei tulene vastastikusel kokkuleppel tehtud tehingust. Sellisel juhul ei tehta omanikule makset või ei vasta tehtud makse varade õiglasele väärtusele. Muude omandatud varade turuväärtuse ja võimaliku makstud hüvitise vahe kirjendatakse muude vara mahumuutuse kontol kui hüvituseta võõrandamine. |
Tehingud keskpangaga
20.217 |
Praktikas esineb kahte tüüpi keskpanga poolt valitsemissektorile tehtavaid makseid.
Valitsemissektori makseid keskpangale tuleb kirjendada samamoodi nagu teiste avaliku sektori ettevõtete puhul. Eelkõige suurte maksete puhul kontrollitakse maksete olemuse kindlaksmääramiseks vastavust kapitalisüsti kriteeriumile. |
Restruktureerimised, ühinemised ja ümberklassifitseerimised
20.218 |
Avaliku sektori ettevõtte restruktureerimisel võivad finantsvarad ja -kohustused uutest finantssuhetest tulenevalt tekkida või kaduda. Need muutused kirjendatakse vara muude mahumuutuste kontol muutustena sektorilises klassifitseerimises ja struktuuris. Näide restruktureerimisest on ettevõtte jagamine kaheks või enamaks institutsionaalseks üksuseks, millega luuakse uued finantsvarad ja -kohustused. |
20.219 |
Seevastu ettevõtte aktsiate ja muude omandiväärtpaberite ostmine ühinemise käigus tuleb kirjendada finantstehinguna ostva ettevõtte ja eelmise omaniku vahel. |
20.220 |
Kõik restruktureerimise või sektorilise klassifitseerimisega mitteseotud muutused varade ja kohustuste klassifitseerimises, näiteks kulla monetariseerimine või demonetariseerimine, kirjendatakse muutustena varade või kohustuste klassifitseerimises vara muude mahumuutuste kontol. |
Võlatehingud
20.221 |
Võlatehingud võivad olla valitsemissektorile eriti olulised, sest sageli on need valitsemissektori jaoks teistele üksustele majandusliku abi andmise vahendiks. Nende tehingute kirjendamist on käsitletud 5. peatükis. Üksuse võla kustutamine või võla enda kanda võtmine teise üksuse poolt vastastikusel kokkuleppel eeldab üldjuhul vabatahtlikku rikkuse siirde tunnistamist kahe üksuse vahel. See tähendab, et võetud kohustuse või tühistatud nõude vastastehing on kapitalisiire. Kuna tavaliselt puudub rahavoog, võib seda iseloomustada kui mitterahalist kapitalisiiret. |
Võla enda kanda võtmine, kustutamine ja mahakandmine
Võla enda kanda võtmine ja kustutamine
20.222 |
Võla enda kanda võtmine toimub siis, kui üksus võtab endale vastutuse teise üksuse tasumata kohustuse eest võlausaldaja ees. See juhtub sageli siis, kui valitsus on andnud teise üksuse võlale tagatise ning kui tagatis nõutakse sisse või realiseeritakse. |
20.223 |
Kui valitsemissektor võtab võla enda kanda, siis on valitsemissektori uue kohustuse tekkimise vastastehinguks kapitalisiire makseviivituses võlgniku kasuks. Juhtumit, kus finantsvara kirjendatakse vastastehinguna, tuleb hoolikalt uurida. Esineb kahte tüüpi olukordi.
|
20.224 |
Võla maksmine teiste eest sarnaneb võla enda kanda võtmisega, kuid makseid tegev üksus ei võta enda kanda kogu võlga. Tehinguid kirjendatakse samamoodi. |
20.225 |
Võla kustutamine (või võla tühistamine) on nõude tühistamine või vähendamine võlausaldaja ja võlgniku vahelise kokkuleppe alusel. Võlausaldaja kirjendab tühistatud summas makstava kapitalisiirde ja teine üksus saadava kapitalisiirde. Valitsemissektori tühistatavate nõuete, näiteks õppelaenude ja põllumajandusettevõtjatele antavate laenude korral eeldatakse sageli vastastikust kokkulepet ka ilma ametliku lepinguta. |
20.226 |
Võla enda kanda võtmine ja võla kustutamine kontrollitava üksuse kasuks viib investeeringu saajaks oleva üksuse omakapitali väärtuse kasvuni, mis kajastub ümberhindluskontol. Kui valitsemissektori võla on enda kanda võtnud teine valitsemissektor, kirjendab esimene seda kapitalisiirde tuluna, uue võlana selle enda kanda võtnud valitsusüksusele või mõlemana. |
20.227 |
Võla enda kanda võtmine ja võla kustutamine erastamise raames kirjendatakse tehingutena aktsiate ja muude omandiväärtpaberitega summas, mis ei ületa erastamisest saadavat rahasummat, kusjuures seda ületavat summat käsitatakse kapitalisiirdena, et tagada erastamise läbiviimise viisi arvepidamislik neutraalsus. Erastamine peab toimuma ühe aasta jooksul. |
20.228 |
Kui võlgnikust valitsemissektor pakub võla ennetähtaegset tagasimaksmist võla põhiosa väärtusest, mis sisaldab makseviivitusest tulenevaid intresse, madalamas väärtuses, tehakse sündmuse kohta kanne kapitalikontole, mis mõjutab valitsemissektori netolaenuandmist/-võtmist, sest sel juhul eeldatakse võlausaldajapoolset toetust. Kui ennetähtaegse tagasimaksmise tagajärjel makstakse laenuandjale vastavalt lepingule trahvi või lõivu, kirjendatakse see summa laenuandja tuluna. Väärtpaberite turult tagasiostmise korral tehakse kanne ümberhindluskontole, välja arvatud juhul, kui väärtpaberite omanikult nõutakse ennetähtaegset lunastamist. |
20.229 |
Väärtuse erinevuse korral, mis ilmneb ühel valitsemissektoril teiste valitsemissektori vastu olevate nõuete müümisel kolmandale isikule, tehakse kapitalikontole kanne kapitalisiirde kohta ning see mõjutab valitsemissektori puudujääki, sest nõude olemus sisaldab algset kavatsust kasu üleandmiseks, ja müük on moodus võla restruktureerimiseks. |
20.230 |
Selle tulemusel on valitsemissektori kapitalisiirete kulud võlgniku tulud, arvestades asjaolu, et viimane on tehingu tegelik rahasaaja, ning selle kohta tehakse välismaailma kontole kanne, mis on vastavuses võlausaldajast valitsemissektori kuludega. Müüja jaoks on müüdud nõude tehinguväärtuseks võla põhiosa väärtus. Nõude väärtus kantakse nii uue võlausaldaja kui ka võlgniku kontole, st vastavalt pangabilanssi ja välismaailma kontole rahvusvahelise investeerimispositsiooni alla, selle vähenenud väärtuses. |
20.231 |
Harvematel juhtudel, kui kolmanda isiku või oma võla tagasiostmist pakkuva võlgnikuga kokku lepitud allahindlus kajastab üksnes turuintressimäärade muutumist, mitte muutusi krediidivõimelisuses, võidakse eeldada, et võlausaldajast valitsemissektor tegutseb tavalise investorina. Vahe (ilma trahvide või lõivudeta) kantakse ümberhindluskontole. Üks viis selle kontrollimiseks on teha kindlaks, kas tagasimakstud summa oleks ületanud võla põhiosa väärtuse. |
Võla enda kanda võtmine koos mittefinantsvarade siirdega
20.232 |
Kui valitsus soovib kergendada avaliku sektori ettevõtte võlakoormust, võib ta lisaks võla enda kanda võtmisele valitsusüksuse poolt võtta üle mittefinantsvarad, näiteks ühistranspordi infrastruktuuri. Selline võla enda kanda võtmine koos mittefinantsvarade siirdega valitsusüksusele loetakse vastastikusel kokkuleppel tehtud tehinguks ning sellel on valitsemissektori netolaenuandmisele/-võtmisele täpselt samasugune mõju nagu võla enda kanda võtmisel: ettevõtte kasuks kirjendatava kapitalisiirde summa võrdub enda kanda võetud võla summaga. Mittefinantsvara soetamisel on netolaenuandmisele (+) / -võtmisele (–) negatiivne mõju. |
Võla mahakandmine või allahindlus
20.233 |
Võla mahakandmine tähendab, et võlausaldaja vähendab bilansis talle võlgnetavat summat; tavaliselt tehakse seda siis, kui võlausaldaja jõuab järeldusele, et võlakohustusel on väike või olematu väärtus, sest võlga ei maksta tagasi: võlgnik on pankrotis, lakanud eksisteerimast või eeldatavalt ei õnnestu temalt võlga sisse nõuda summas, mis õigustaks mitmesuguseid kantud kulusid. Võla allahindlus tähendab, et võlausaldaja vähendab oma bilansis oleva vara bilansilist väärtust. |
20.234 |
Allahindlused ja mahakandmised on võlausaldaja sisemise arvepidamise toimingud ning sageli ei peeta neid tehinguteks, sest neid ei tehta vastastikusel kokkuleppel. Siiski tuleb ette, et allahindlus ja mahakandmine ei too endaga kaasa võlgniku vastu oleva nõude tühistamist ning seetõttu võib tavaliselt esineda võla allahindluse või harvemal juhul mahakandmise tagasipööramist. |
20.235 |
Võla allahindluse kohta ei tehta võlausaldaja bilanssi kandeid, sest võla bilansiline väärtus juba kajastab instrumendi turuväärtust või on laenude korral väljendatud nominaalväärtuses, välja arvatud juhul, kui turuväärtus asendatakse allahinnatud bilansilise väärtusega (juhul kui allahindlus kantakse ümberhindluskontole). Võla mahakandmisel seevastu kustutatakse vara võlausaldaja bilansist muu muutuse kaudu olemasoleva summa suuruses, st laenu põhiosa väärtuses või väärtpaberite turuväärtuses, välja arvatud juhul, kui mahakandmine kajastab võla kustutamist. Seega ei mõjuta võla mahakandmine ja allahindlus, erinevalt võla enda kanda võtmisest või kustutamisest, valitsemissektori netolaenuandmist/-võtmist. |
Võlgade muul viisil restruktureerimine
20.236 |
Võla restruktureerimine on kokkulepe olemasoleva võla teenindamise tingimuste muutmiseks, tavaliselt võlgniku jaoks soodsamatel tingimustel. Restruktureeritavat võlainstrumenti käsitatakse kustutatuna ja see asendatakse uute tingimustega võlainstrumendiga. Kui kustutatud ja uue võlainstrumendi väärtus on erinev, on see võla kustutamine ning erinevuse arvepidamisse kandmiseks on vajalik kapitalisiire. |
20.237 |
Võla vahetamine omakapitali vastu leiab aset siis, kui võlausaldaja nõustub asendama talle võlgnetava võla omandiväärtpaberiga. Näiteks võib valitsus leppida talle kuuluva avaliku sektori ettevõttega kokku, et valitsemissektor asendab ettevõttele antud olemasoleva laenu oma osaluse suurendamisega ettevõttes. Sellises olukorras peaks sündmust kontrollima kapitalisüsti kriteeriumi alusel. Kustutatava võlainstrumendi ja kokkulepitud osaluse suurendamise väärtuse võimalik vahe on kapitalisiire, mille tasakaalustamiseks tehakse kanne ümberhindluskontole. |
20.238 |
Maksevõlad tekivad siis, kui võlgnik jätab maksmata intressi- või võla põhiosa makse. Võlainstrument tavaliselt ei muutu, kuid maksevõlgade summa teadmine võib anda olulist teavet. |
Võla ostmine turuväärtusest kõrgema väärtusega
20.239 |
Võla ostmist turuväärtusest kõrgema väärtusega nimetatakse ostmise ajal sooduslaenuks ja hiljem võla võõrandamiseks. Mõlema eesmärk on kasu üleandmine ja seega on nõutav ka kulu, näiteks kapitalisiirde kirjendamine. |
20.240 |
Võla võõrandamine leiab aset siis, kui võlgnik seob võlainstrumendid finantsvaradega, mille puhul võla teenindamisega seotud laekumised on sama suured või suuremad. Isegi juhul, kui võõrandatud instrumendid on üle antud eraldiseisvale üksusele, tuleks brutoseis siiski kirjendada nii, et uut üksust käsitatakse abiüksusena, konsolideerides selle võõrandava üksusega. Kui abiüksus on mitteresident, loetakse seda eriotstarbeliseks üksuseks ning valitsemissektori tehinguid selle üksusega tuleks käsitleda jaos „Valitsemissektori finantsstatistika aruandlus” kirjeldatud viisil. |
20.241 |
Soodustingimustel antud laen. Puudub täpne sooduslaenude määratlus, kuid on üldiselt aktsepteeritud, et need on laenud, mida valitsemissektori üksused annavad teistele üksustele nii, et lepingujärgne intressimäär on tavaliselt kohaldatavast turuintressimäärast sihilikult madalam. Soodustuse astet saab suurendada võlgnikule soodsa ajapikenduse, maksete tegemise tiheduse ja tagasimaksetähtaja abil. Kuna sooduslaenu tingimused on võlgnikule soodsamad, kui turutingimused seda tavaliselt võimaldaksid, sisaldab selline laen tegelikult siiret võlausaldajalt võlgnikule. |
20.242 |
Sooduslaene kirjendatakse nii nagu muid laene nende nominaalväärtuses, kuid laenu tekkimise ajal kirjendatakse memokirjena laenu lepingujärgse väärtuse ja nüüdisväärtuse vahena kapitalisiire, kasutades asjakohast turu diskontomäära. Kapitalisiirde mõõtmiseks ei ole kehtestatud ühtset turu intressimäära. Kui laenu andjaks on OECD liikmesriik, võib olla kohaldatav OECD avaldatud turu baasintressimäär. |
Võõrandamine ja päästmine
20.243 |
Päästmine on termin, mis tähendab rahalistest raskustest päästmist. Terminit kasutatakse sageli olukorras, kus valitsusüksus annab ettevõttele lühiajalist finantsabi, et aidata tal rahaliste raskuste perioodi üle elada, või teeb püsivama kapitalisüsti, et aidata ettevõtet rekapitaliseerida. Finantsinstitutsioonide päästmist nimetatakse sageli finantsvõõrandamiseks. Päästmine hõlmab tavaliselt laialdaselt kajastatavaid ühekordseid suure väärtusega tehinguid ja neid on seetõttu lihtne ära tunda. |
20.244 |
Valitsemissektor võib sekkuda mitmel viisil. Näited on järgmised:
|
20.245 |
Päästmise käigus antavad valitsemissektori tagatised loetakse ühekordseteks tagatisteks rahalistes raskustes olevatele üksustele. Näiteks on see nii juhul, kui üksus ei suuda oma kohustusi täita või kui tal on nende täitmisega tõsiseid raskusi, sest tema raha genereerimise võime on piiratud või tema varade kaubeldavus on erakordsete sündmuste tõttu oluliselt piiratud. See põhjustab tavaliselt tagatise tekkimise ajal sellise kapitalisiirde kirjendamise, nagu tagatis oleks sisse nõutud, kas kogu antud tagatise ulatuses või usaldusväärse hinnangu olemasolu korral eeldatavalt sissenõutava tagatissumma ulatuses, mis on valitsemissektori eeldatav kahjum. Vt ka punkt 20.256. |
20.246 |
Kui valitsemissektor ostab abi saavalt ettevõttelt varasid, maksab ta selle eest tavaliselt varade tegelikust turuhinnast kõrgemat hinda. Ost kirjendatakse tegelikus turuhinnas ning turuhinna ja makstud kogusumma vahe kirjendatakse kapitalisiirdena. |
20.247 |
Päästmise käigus ostavad valitsused finantsinstitutsioonidelt laene sageli nende nominaalväärtuses, mitte turuväärtuses. Kuigi laene kirjendatakse nominaalväärtuses, jagatakse tehing kaheks osaks, millest üks kirjendatakse kapitalisiirdena ja teine ümberhindluskontol tehtava kirjega. Kui leidub usaldusväärset teavet selle kohta, et mõnda laenu on kas terves mahus või peaaegu terves mahus võimatu tagasi saada, või kui puudub usaldusväärne teave eeldatava kahjumi kohta, arvestatakse selliseid laene nullväärtuses ja kirjendatakse kapitalisiire, mille suurus vastab nende endisele nominaalväärtusele. |
20.248 |
Kui valitsemissektor loob avaliku sektori institutsionaalse üksuse, mille ainus ülesanne on päästmise korraldamine, tuleks üksus klassifitseerida valitsemissektorisse. Kui uue üksuse eesmärk on olla jätkuvalt tegutsev üksus, mille jaoks raskustes olijate päästmine on ajutine ülesanne, klassifitseeritakse see valitsusüksuse või avaliku sektori ettevõttena vastavalt üldeeskirjadele, mida on käsitletud eespool restruktureerimisasutusi kirjeldavas jaos. Üksusi, mis ostavad rahalistes raskustes olevate finantsinstitutsioonide finantsvarasid eesmärgiga neid nõuetekohasel viisil müüa, ei saa lugeda finantsvahendusettevõteteks, sest nad ei võta endale riske. Need klassifitseeritakse valitsemissektorisse. |
Laenutagatised
20.249 |
Laenutagatis on meede, mille kaudu tagatise andja nõustub tegema võlausaldajale makseid, kui võlgniku puhul esineb makseviivitus. Valitsemissektori jaoks on tagatise andmine viis toetada majandustegevust ilma vajaduseta teha kohe rahalisi kulutusi. Tagatisel on majandustegevuses osalejate käitumisele oluline mõju, sest need muudavad finantsturgudel tehtavate laenutehingute tingimusi. |
20.250 |
Iga tagatisega on seotud kolm poolt: laenuandja, laenuvõtja ja tagatise andja. Algselt kirjendatakse krediidisuhte seise ja vooge laenuandja ning laenuvõtja vahel, kuid pärast tagatise nõudmist kirjendatakse tagatissuhtega seotud seise ja vooge laenuandja ja tagatise andja vahel. Seega hõlmab tagatiste realiseerimine voogude ja muutuste kirjendamist võlgniku, võlausaldaja ja tagatise andja bilansis. |
20.251 |
Tagatised jagunevad kolmeks põhitüübiks:
|
Tuletisinstrumendi tüüpi tagatised
20.252 |
Tuletisinstrumendi määratlusele vastavad tagatised on tagatised, millega kaubeldakse aktiivselt finantsturgudel, näiteks krediidiriski vahetustehingud. Tuletisinstrument põhineb alusvaraks oleva instrumendi makseviivituse riskil ega ole tavaliselt tegelikult seotud ühegi üksiku laenu või võlakirjaga. |
20.253 |
Kui selline tagatis algatatakse, teeb ostja makse finantsinstitutsioonile, kes tuletisinstrumendi on loonud. See kirjendatakse tuletisinstrumentidega tehtud tehinguna. Muutused tuletisinstrumendi väärtuses kirjendatakse ümberhindlustena. Kui alusvaraks oleva instrumendiga seoses esineb makseviivitus, maksab tagatise andja ostjale selle alusvaraks oleva võlakirja teoreetilise kahjumi eest. Ka see kirjendatakse tuletisinstrumentidega tehtud tehinguna. |
Standardsed tagatised
20.254 |
Standardsed tagatised katavad samalaadset tüüpi krediidiriske suure hulga juhtumite korral. Ei ole võimalik täpselt hinnata iga üksiku laenu makseviivitusest tulenevat riski, kuid on võimalik hinnata, kui suure osa puhul paljudest sellistest laenudest makseviivitus tekib. Standardseid tagatisi on käsitletud 5. peatükis. |
Ühekordsed tagatised
20.255 |
Ühekordseid tagatisi võidakse kasutada juhul, kui laenu või väärtpaberiga seotud tingimused on nii eripärased, et ei ole võimalik ligilähedaseltki arvutada laenuga seotud riski taset. Üldiselt loetakse ühekordse tagatise andmist ettenägematuks kuluks ja seda ei kirjendata tagatise andja bilansis finantsvara ega -kohustusena. |
20.256 |
Erandjuhtudel vaadeldakse mõningaid ühekordseid tagatisi, mida valitsemissektor annab ettevõtetele, kes on teatavates selgelt määratletud rahalistes raskustes (näiteks kui ettevõtte omavahendid on miinuses), mille puhul eeldatakse tagatise sissenõudmise suurt tõenäosust, selliselt, nagu nõutaks need sisse tagatise tekkimise ajal (vt ka punkt 20.245). |
20.257 |
Ühekordse tagatise realiseerimist käsitletakse samamoodi nagu võla enda kanda võtmist. Algne võlg likvideeritakse ning tagatise andja ja võlausaldaja vahel luuakse uus võlg. Võla enda kanda võtmine eeldab kapitalisiirde kirjendamist makseviivituses võlgniku kasuks. Kapitalisiire tasaarvestatakse finantstehinguga, kus rahaline kohustus kantakse ettevõttelt üle valitsemissektorile. |
20.258 |
Tagatise realiseerimine võib eeldada võla viivitamatut tagasimaksmist või mitte. Kirjendamise aja suhtes rakendatava tekkepõhise arvestuse põhimõtte kohaselt tuleks enda kanda võetud võla kogusumma kirjendada tagatise realiseerimise ja võla enda kanda võtmise ajal. Tagatise andja on uus võlgnik ning tagatise andja võla põhiosa tagasimaksed ja enda kanda võetud võlalt kogunenud intress tuleks kirjendada nende voogude toimumise ajal. Seega juhul, kui sissenõutavad tagatised hõlmavad üksnes arvestusperioodi eest tasumisele kuuluva võla teenindamise makse arveldamist, näiteks sissenõutavate rahaliste tagatiste korral, kirjendatakse arveldatud summade kohta kapitalisiire. Kui tegemist on aga tagatise korduva osalise sissenõudmisega, mis toimub näiteks kolm korda järjest ja eeldatavalt jätkub, kirjendatakse võla enda kanda võtmine. |
20.259 |
Kui algne võlgnik teeb tagatise andjale tagasimakse ja kui varem sissenõutud tagatistega seoses on kirjendatud kulud, kirjendab tagatise andja selle tuluna. Kui võlgnik on tagatise andja kontrolli all, peaks sellist tulu superdividendi analüüsiga kontrollima; võimalik summa, mille võrra tagasimakse ületab ettevõtlustulu, kirjendatakse omakapitali väljavõtmisena. |
Väärtpaberistamine
Määratlus
20.260 |
Väärtpaberistamine kujutab endast väärtpaberite emiteerimist rahavoogude alusel, mida varad eeldatavalt genereerivad, või muude tuluallikate alusel. Varadest saadavatest rahavoogudest sõltuvaid väärtpabereid nimetatakse varaga tagatud väärtpaberiteks. |
20.261 |
Väärtpaberistamise korral annab tehingu algataja varade omandiõiguse või teatavate tulevaste voogude saamise õiguse üle väärtpaberistamisüksusele, mis vastutasuks maksab tehingu algatajale oma finantsallikatest teatava summa. Sellist väärtpaberistamisüksust nimetatakse sageli eriotstarbeliseks üksuseks. Väärtpaberistamisüksus hangib oma vahendid väärtpaberite emiteerimise teel, kasutades tagatisena tehingu algataja poolt talle üle antud varasid või õigusi tulevastele voogudele. Väärtpaberistamisüksuse poolt tehingu algatajale tehtava makse kirjendamise puhul on põhiküsimus selles, kas vara üleminek on olemasoleva vara müük väärtpaberistamisüksusele või tulevasi tuluvooge tagatisena kasutav laenuvõtmise viis. |
Müügi kindlaksmääramise kriteeriumid
20.262 |
Selleks et väärtpaberistamist saaks lugeda müügiks, peab turustatav vara valitsemissektori bilansis olemas olema ning omandiline kuuluvus peab täielikult väärtpaberistamisüksusele üle minema, mida tõestab varaga seotud riskide ja tulude üleandmine. |
20.263 |
Seega kui väärtpaberistamine hõlmab tulevasi tuluvoogusid, mida ei käsitata majanduslikust varast saadava tuluna, näiteks tulevast nafta kasutustasu, siis on tegemist tehingu algataja laenuvõtmisega. |
20.264 |
Kui väärtpaberistamine hõlmab finants- või mittefinantsvaradega seotud vooge, saab müügi kirjendada juhul, kui varade omamisega seotud riskid ja tulud on üle antud. |
20.265 |
Kui valitsemissektoril on seoses väärtpaberistamisega omandiosalus, mida ta teostab tulevase ostuhinna fikseerimise kaudu, mis väljendub õiguses väärtpaberistamise algset väärtust ületavatele täiendavatele voogudele või õiguses omada viimast väärtpaberistamisüksuse välja antud väärtpaberistamise seeriat või muul viisil, ei ole müüki toimunud ning sündmus on tehingu algataja laenuvõtmine. |
20.266 |
Kui valitsemissektor tagab tehingu algatajana kõigi väärtpaberistamisüksuse varaga seotud võlgade tagasimaksmise, ei ole varaga seotud riske üle antud. Müüki ei ole toimunud ja sündmus on tehingu algataja laenuvõtmine. Tagatised võivad esineda mitmel kujul, näiteks kindlustuslepingu, tuletisinstrumendi või varade asendamise klauslitena. |
20.267 |
Kui on kindlaks tehtud, et väärtpaberistamise leping sisaldab turustatava vara tegelikku müüki, tuleb uurida väärtpaberistamisüksuse sektorilist klassifitseerimist. Jaos „Valitsusüksuste kindlaksmääramine” on esitatud kriteeriumid, mille alusel otsustada, kas väärtpaberistamisüksus on institutsionaalne üksus ja kas sellel on finantsvahendusfunktsioon. Kui väärtpaberistamisüksus on klassifitseeritud valitsemissektorisse, on väärtpaberistamine valitsemissektori laenuvõtmine. Kui väärtpaberistamisüksus klassifitseeritakse muu finantsvahendusettevõttena (S.125), kajastatakse väärtpaberistamist varade müügina, millel ei ole otsest mõju valitsemissektori võlale ja mis mõjutab valitsemissektori puudujääki juhul, kui vood on väärtpaberistatud seoses mittefinantsvaraga. |
20.268 |
Kui valitsemissektor annab pärast sündmust rahalist hüvitist või muid vahendeid, näiteks tagatisi, kõrvaldades sellega riskide üleandmise, klassifitseeritakse algselt müügina käsitatav väärtpaberistamine sellest hetkest peale laenuvõtmiseks järgmiste tehingutega: kohustuse tekkimine ja varade soetamine koos kapitalisiirdekuluga juhul, kui kohustuse väärtus ületab vara väärtuse. |
Voogude kirjendamine
20.269 |
Kui väärtpaberistamistehing kirjendatakse laenuvõtmisena, kirjendatakse väärtpaberistamisüksusele üle kantud rahavood kõigepealt valitsemissektori arvepidamises ja samal ajal ka võla – nii intressi kui ka võla põhiosa – tagasimaksena. |
20.270 |
Kui rahavood lõpevad enne tekkinud võla amortiseerimist, eemaldatakse kohustuse jääk valitsemissektori bilansist järjekordse mahumuutuse teel. |
20.271 |
Pärast tekkinud võla täielikku kustutamist kirjendatakse kõik ülejäänud rahavood, mis kantakse vastavalt väärtpaberistamise lepingule üle väärtpaberistamisüksusele, tehingu algataja kuludena. |
Muud küsimused
Pensionikohustused
20.272 |
Pensioniskeemide käsitlemist on kirjeldatud 17. peatükis, kus on esitatud ka ESA rahvamajanduse põhiarvepidamise lisatabel, kuhu tuleb kanda kõik pensioniskeemidega seotud kohustused, sealhulgas riiklikust sotsiaalkindlustusskeemist tulenevad pensionikohustused. Valitsemissektori rahastatavate jooksvalt finantseeritavate, määratud väljamaksega, töötamisega seotud penisoniskeemide pensioniõigused tuleb kirjendada üksnes nimetatud lisaarvepidamisse. |
Ühekordsed maksed
20.273 |
Mõnikord võivad üksused teha valitsemissektorile ühekordseid makseid selle eest, et valitsemissektor võtab üle mõne nende pensionikohustuse. Sellised suured ühekordsed tehingud toimuvad valitsemissektori ja mõne teise üksuse, tavaliselt avaliku sektori ettevõtte vahel ning on sageli seotud ettevõtte staatuse muutumise või erastamisega. Valitsemissektor võtab kõnealused kohustused enda kanda tavaliselt rahalise makse eest, mis katab siirdest tuleneva eeldatava puudujäägi. |
20.274 |
Põhimõtteliselt ei peaks tehing, mis kujutab endast raha võrdväärset vahetamist sellise kohustuse tekkimise vastu, mõjutama netoväärtuse ega finantsvara netoväärtuse näitajaid ning samuti ei peaks see muutma valitsemissektori netolaenuandmist/-võtmist. Pensionikohustus ei pruugi kummagi, st ei kohustusi üle andva ega neid enda kanda võtva üksuse bilansis siiski kohustusena kajastuda. Näiteks kui pensionikohustused kantakse üle valitsemissektorile, võib need liita riikliku sotsiaalkindlustusskeemiga, mille suhtes kohustusi ei kajastata. |
20.275 |
Selles olukorras tuleks ühekordset makset lugeda sotsiaalmakse ettemaksuks. Arvestades praktikas kasutatavaid eri meetmeid ja vältimaks moonutusi teatavate koondnäitajate, nt tööjõukulude ja kohustuslike lõivude arvutamisel, kirjendatakse ühekordne makse rahalise ettemaksena (F.8), mitmesuguste jooksvate siirete (D.75) ettemaksena, mis kirjendatakse tulevikus proportsionaalselt vastavate pensionimaksetega. Seetõttu ei mõjuta ühekordsed maksed kohustuste üleandmise aastal valitsemissektori netolaenuandmist/-võtmist. |
Avaliku ja erasektori partnerluslepingud
Avaliku ja erasektori partnerluslepingute ulatus
20.276 |
Avaliku ja erasektori partnerlused on keerukad, pikaajalised lepingud kahe üksuse vahel, millest üks on tavaliselt ettevõte (või kas avalik-õiguslike või eraõiguslike ettevõtete rühm), mida nimetatakse ettevõtjaks või partneriks, ning teine valitsusüksus, mida nimetatakse lepinguandjaks. Avaliku ja erasektori partnerlustega kaasnevad märkimisväärsed kapitalikulud põhivarade loomiseks või renoveerimiseks ettevõtte poolt, kes seejärel haldab ja juhib varasid eesmärgiga toota ja osutada teenuseid kas valitsusüksusele või üldsusele avaliku sektori üksuse nimel. |
20.277 |
Lepingu lõppemise korral omandab lepinguandja tavaliselt juriidilise omandiõiguse põhivarade üle. Põhivarad on enamasti iseloomulikud mõnele põhilisele avalikule teenusele, nagu koolid või ülikoolid, haiglad ja vanglad. Need võivad olla ka infrastruktuuri varad, sest paljud suured avaliku ja erasektori partnerluste kaudu ellu viidavad projektid on seotud transpordi, kommunikatsiooni, kommunaalteenuste või muude tavaliselt infrastruktuuriteenusteks nimetatavate teenuste osutamisega. |
20.278 |
Kõige tavalisemad probleemid arvepidamisel on järgmised: ettevõte nõustub soetama põhivarade kogumi ja seejärel kasutama neid varasid koos muude tootmissisenditega, et toota teenuseid. Teenuseid võidakse osutada valitsemissektorile, kes võib neid kasutada kas sisendina omaenda tootmise jaoks, näiteks mootorsõidukite hooldusteenused, või üldsusele tasuta jagamiseks, näiteks haridusteenused, kusjuures valitsemissektor teeb sel juhul lepingu kehtivusajal korrapäraseid makseid ja ettevõte eeldab, et ta katab oma kulud ja teenib oma investeeringult nende maksete kaudu piisavat tulumäära. |
20.279 |
Avaliku ja erasektori partnerluslepingud hõlmavad lepinguandja makseid – nn „kättesaadavuse” või „nõudluse” tasu – ettevõtjale ja kujutavad endast seega hankekokkulepet. Erinevalt muudest pikaajalistest teenuslepingutest luuakse eriotstarbeline vara. Seega eeldab avaliku ja erasektori partnerlusleping partneri toodetud teenuse valitsemissektoripoolset ostmist vara loomise kaudu. Avaliku ja erasektori partnerluslepingud võivad olla väga erinevad sõltuvalt varade kättesaadavusest lepingu lõppedes, varade nõutavast haldamisest ja hooldamisest lepingu kehtivuse ajal, toodetavate teenuste hinnast, kvaliteedist ja mahust ning muust. |
20.280 |
Kui ettevõte müüb teenust, näiteks tasulise tee kasutamine, otse üldsusele, ei käsitata lepingut mitte avaliku ja erasektori partnerluse, vaid kontsessioonina. Valitsemissektor tavaliselt reguleerib hinda ja kehtestab selle suuruses, mis ettevõtte ootuse kohaselt võimaldab tal oma kulud katta ja teenida oma investeeringult piisavat tulumäära. Lepingu lõppedes võib valitsemissektor saada – võimalik, et ilma selle eest maksmata – varade üle juriidilise omandiõiguse ja operatiivse kontrolli. |
20.281 |
Avaliku ja erasektori partnerluslepingu korral soetab ettevõte põhivara ja on varade õiguslik omanik lepingu kehtivuse ajal, mõnedel juhtudel valitsemissektori toetusega. Lepinguga nõutakse sageli varade vastamist valitsemissektori kehtestatud projekteerimis-, kvaliteedi- ja mahunõuetele, nende kasutamist lepingust tulenevate teenuste tootmiseks valitsemissektori kehtestatud viisil ja nende hooldamist vastavalt valitsemissektori poolt kindlaks määratud normidele. |
20.282 |
Lisaks sellele on varade kasutusiga tavaliselt palju pikem kui lepingu kehtivusaeg ning seega võib valitsemissektor varasid kontrollida, kanda riske ja saada tulu suurema osa varade kasutusea eest. Seega on sageli keeruline kindlaks teha, kas enamiku riske kannab ja enamiku tuludest saab ettevõte või valitsemissektor. |
Vara majanduslik kuuluvus ja kuuluvuse klassifitseerimine
20.283 |
Nagu rendilepingute puhul, tehakse ka avaliku ja erasektori partnerluste puhul varade majanduslik omanik kindlaks, hinnates, kumb üksus kannab enamikku riske ja kumb saab eeldatavalt enamiku varadest saadavast tulust. Vara klassifitseeritakse sellele üksusele kuuluvaks ja sellest tuleneb kapitali kogumahutus põhivarasse. Peamised hinnatavad riskid ja tulud on järgmised.
|
20.284 |
Riskid ja tulud kuuluvad ettevõtjale juhul, kui ehitusrisk ning kas nõudluse või kättesaadavusega seotud riskid on tegelikult üle antud. Suurem osalus rahastamisel, enamikku rahastatud vahenditest katvad tagatised või lõpetamisklauslid, mis tagavad suurema osa tagasimaksetest rahastajale ettevõtja algatatud lõpetamise korral, viivad selleni, et kumbki nimetatud riskidest ei ole tegelikult üle antud. |
20.285 |
Lisaks sellele on keerukate varadega seotud avaliku ja erasektori partnerluslepingute eripärast tulenevalt ning juhul, kui riskide ja tulude hindamine ei ole lõplik, asjakohane küsida, millisel üksusel on otsustav mõju vara olemusele ja kuidas määratakse kindlaks vara abil toodetavate teenuste tingimused, eelkõige:
|
20.286 |
Selleks et otsustada, milline üksus on majanduslik omanik, hinnatakse iga avaliku ja erasektori partnerluslepingu sätteid eraldi. Avaliku ja erasektori partnerluste keerukuse ja mitmekesisuse tõttu tuleks arvesse võtta iga lepingu kõiki asjaolusid ja tingimusi ning valida seejärel kirjendamisviis, mis kajastab asjaomaseid majanduslikke suhteid kõige paremini. |
Arvepidamisküsimused
20.287 |
Kui ettevõtet loetakse majanduslikuks omanikuks ja kui valitsemissektor omandab lepingu lõppedes juriidilise ja majandusliku omandiõiguse ilma otsese makseta – nagu see tavapäraselt toimub –, kirjendatakse tehing valitsemissektori varade soetamise all. Üks üldine lähenemisviis on see, et valitsemissektoril koguneb järk-järgult finantsnõue ja ettevõttel tekib järk-järgult vastav kohustus, nii et mõlema väärtus võrdub lepingu lõppemisel varade eeldatava jääkväärtusega. Sellise käsitlusviisi rakendamine eeldab tehtud rahaliste tehingute ümberkorraldamist või uute tehingute loomist varade ja intressimäärade eeldatava väärtuse arvestamise teel. See tähendab juhul, kui avaliku ja erasektori partnerluse vara on valitsemissektori bilansist väljas, finantsvara soetamist väljendavate partnerluslepingu maksete eraldamist komponentideks. |
20.288 |
Teine võimalus on kirjendada juriidilise ja majandusliku omandiõiguse muutus lepingu lõpus mitterahalise kapitalisiirdena. Kapitalisiirde lähenemisviis ei kajasta asjaomast majanduslikku tegelikkust, kuid andmete piiratus, ebakindlus varade eeldatava jääkväärtuse suhtes ja lepingutingimused, mis võimaldavad mõlemale poolele mitme võimaluse kasutamist, õigustavad kõige rohkem kapitalisiirde kasutamist. |
20.289 |
Veel üks oluline probleem tekib siis, kui valitsemissektor loetakse varade majanduslikuks omanikuks, kuid ta ei tee lepingu alguses ühtki otsest makset. Soetamise teostamiseks tuleb luua tehing. Kõige tavalisema soovituse kohaselt tuleks varad soetada arvestusliku kapitalirendi kaudu, sest see sarnaneb tegeliku kapitalirendiga. Sellise valikuvõimaluse kasutamine sõltub siiski konkreetsetest lepingutingimustest, nende tõlgendamisest ja võimalik, et ka muudest teguritest. Näiteks võib laenu üle arvestust pidada ja valitsemissektori tegelikud maksed ettevõttele (kui neid on) ümber korraldada selliselt, et osa igast tagasimaksest esindaks laenu tagasimakset. Valitsemissektori tegelike maksete puudumise korral võiks laenumaksete jaoks luua mitterahalised tehingud. Teine moodus, kuidas valitsemissektori varade eest võiks maksta, on kasutusrendi ettemaksed kasutuslepingu üle arvestuse pidamise korral või immateriaalne vara, mis annab ettevõttele õiguse juurdepääsuks varale teenuste tootmise eesmärgil. |
20.290 |
Veel üks oluline probleem on seotud tootmise mõõtmisega. Sõltumata otsustest, mida tehakse selle kohta, milline üksus on vara majanduslik omanik lepingu kehtivuse ajal ja kuidas valitsemissektor varad pärast omandab, tuleks tagada tootmise õige mõõtmine. Ka siin on mitu valikuvõimalust ning nende soovitatavus sõltub täpsest olukorrast ja andmete kättesaadavusest. Probleem tekib siis, kui varade majanduslikuks omanikuks loetakse valitsemissektorit, kuid varasid kasutab teenuste tootmise eesmärgil ettevõte. Soovitav on näidata kapitaliteenuste väärtust ettevõtte tootmiskuluna, kuid see võib tähendada nõuet võtta arvele kasutusrent, mis omakorda võib tähendada tegelike tehingute ümberkorraldamist või mitterahaliste tehingute loomist rendimaksete tuvastamiseks. Teine võimalus on näidata kapitaliteenuste kulu valitsemissektori tootmiskontol, kuid klassifitseerida valitsemissektori toodangut samal viisil nagu ettevõtte toodangut, nii et majanduse kogutoodang on klassifitseeritud õigesti. |
Tehingud rahvusvaheliste ja riigiüleste organisatsioonidega
20.291 |
Tehingud toimuvad residendist üksuste ja välismaailma sektori alla klassifitseeritavate rahvusvaheliste või riigiüleste organisatsioonide vahel. |
20.292 |
Näiteks toimuvad sellised tehingud valitsusväliste residentide ja Euroopa Liidu institutsioonide vahel, kui neid loetakse peamiseks tehingupooleks vaatamata sellele, et valitsusüksused täidavad vahendite suunamisel vahendaja rolli. Põhitehing kirjendatakse otse kahe poole vahel ning see ei mõjuta valitsemissektorit. Valitsemissektori roll kirjendatakse finantstehinguna (F.89). |
20.293 |
Liikmesriikide residentide ja Euroopa Liidu institutsioonide vaheliste erinevate tehingute kirjendamine toimub vastavalt järgmistele kategooriatele.
|
20.294 |
Euroopa Liidu institutsioonid teevad olulisi jooksvaid ja kapitalisiirdeid struktuurifondide, näiteks Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kaudu. Nende siirete lõppsaajateks võivad olla valitsusüksused või valitsusvälised üksused. |
20.295 |
Struktuurifondide toetused sisaldavad sageli kaasrahastamist, mille käigus Euroopa Liit kaasrahastab valitsemissektori investeeringut. Võidakse teha mitmesuguseid ettemakseid ning vahe- ja lõppmakseid, mida võib suunata vähemalt ühe valitsusüksuse kaudu. Residendist valitsusüksused võivad teha ka Euroopa Liidult oodatavate laekumistega seotud ettemakseid. |
20.296 |
Kui toetuse saajaks on valitsusväline üksus, kirjendatakse valitsemissektori võimalikud maksed, mida valitsemissektor teeb enne Euroopa Liidu rahaliste maksete laekumist, finantstehingutena muude saadavate/makstavate arvete all. Pärast mittefinantstehingu tekkimist on finantstehingu vastaspooleks Euroopa Liit, muudel juhtudel on selleks toetuse saaja. Saadavate/makstavate arvete seis taastub pärast makse tasumist. |
20.297 |
Kaasrahastatavate valitsemissektori siirete kulude kirjendamise ajaks on Euroopa Liidult loa saamise aeg. |
20.298 |
Võib esineda olukordi, kus valitsemissektor teeb ettemakse, mis ületab heakskiitmise menetluse käigus kindlaks määratava lubatud summa. Kui toetuse saaja olukord võimaldab heakskiidetud summat ületava summa tagasi maksta, taastab see tema muude makstavate arvete seisu valitsemissektori ees. Kui toetuse saajal ei ole võimalik tagasimakset teha, kirjendatakse valitsemissektori kapitalisiire, mis tühistab muud makstavad arved. |
20.299 |
Kui toetuse saaja on valitsusüksus, lükatakse valitsemissektori tulu edasi kulu tekkimise ajale, kaldudes kõrvale selliste siirete kirjendamise aja eeskirjadest. Kui valitsemissektori tulu tekkimise ja raha laekumise vahel on suur ajaline vahe, võib tulu kirjendada Euroopa Liidule nõude esitamise ajal. Seda saab rakendada üksnes siis, kui puudub usaldusväärne teave tulu tekkimise aja kohta, kui tegemist on suurte summadega või kui tulu tekkimise ja nõude esitamise vaheline ajavahe on väike. |
20.300 |
Kõik ettemaksed, mida Euroopa Liit teeb valitsusüksustele kui lõppsaajatele mitmeaastaste kavade algul, kirjendatakse rahaliste ettemaksetena. |
Arenguabi
20.301 |
Valitsused pakuvad teistele riikidele abi laenudena, mille intressimäär on samalaadse riskiga laenude turuintressimäärast sihilikult madalam (sooduslaenud, mida on kirjeldatud jao „Valitsemissektori arvepidamisega seotud küsimused” osas „Võlatehingud”), või rahaliste ja mitterahaliste toetuste kaudu. |
20.302 |
Mitterahaliste toetuste vormis antava rahvusvahelise abi, näiteks toiduvarude saadetiste kirjendamine tekitab sageli raskusi. Saadetavate mitterahaliste kaupade või teenuste, näiteks toiduvarude hinnad abi saavas riigis võivad rahastajariigi hindadest küllalt palju erineda. Üldpõhimõtte kohaselt tuleks abisaajale antava annetuse väärtus lugeda võrdseks abisaajale abi andmise kuludega. Sellest järeldub, et annetuse väärtuse arvutamise aluseks peaksid olema rahastajariigi hinnad. Lisaks kaupadele ja teenustele endile tuleks arvestada ka kõiki kaupade või teenuste kättetoimetamisega seotud täiendavaid kulusid, näiteks transport välisriiki, kättetoimetamine välisriigis, rahastajariigi valitsustöötajatele makstavad hüvitised saadetise ettevalmistamise või selle kättetoimetamise kontrollimise eest, kindlustus jne. |
AVALIK SEKTOR
20.303 |
Avalik sektor koosneb valitsemissektorist ja avaliku sektori ettevõtetest. Avaliku sektori koostisosad on süsteemi peamises sektorilises struktuuris juba olemas ja neid võib avaliku sektori arvepidamise koostamiseks ümber korraldada. Selleks pannakse kokku valitsemissektori allsektorid ning mittefinantsettevõtete ja finantsinstitutsioonide avaliku sektori allsektorid.
|
20.304 |
Avaliku sektori finantsinstitutsioonid võib edasi jagada keskpangaks ja muudeks avaliku sektori finantsinstitutsioonideks, mida võib vajaduse korral omakorda jagada finantsinstitutsioonide allsektoriteks.
Tabel 20.2. Avalik sektor ja selle allsektorid
|
20.305 |
Avaliku sektori arvepidamise võib koostada vastavalt ESA raamistikule ja kontode kogumile ning põhimõtteliselt on analüütiliselt otstarbekad nii konsolideeritud kui ka konsolideerimata versioon. Samuti võib kasutada alternatiivseid esitusviise, näiteks käesolevas peatükis varem käsitletud valitsemissektori finantsstatistika aruandluse konsolideeritud ja konsolideerimata ekvivalente. |
20.306 |
Kõik avalikku sektorisse kuuluvad institutsionaalsed üksused on residendist üksused, mida valitsemissektor kontrollib kas otseselt või teevad seda kaudselt avaliku sektori üksused koos. Üksuse kontrollimist määratletakse võimena määrata üksuse üldist poliitikat. Seda on täpsemalt käsitletud allpool. |
20.307 |
Valitsemissektorisse kuuluvaid avaliku sektori üksusi ja avaliku sektori ettevõtteid eristatakse turupõhisuse või -välisuse kontrolli abil, mida on kirjeldatud 3. peatükis ja eespool. Turuvälised avaliku sektori üksused klassifitseeritakse valitsemissektorisse ja avaliku sektori turuüksused avaliku sektori ettevõteteks. Nimetatud üldreegli ainus erand on seotud teatavate finantsinstitutsioonidega, mis kas teevad finantssektori üle järelevalvet või teenindavad seda, ning need klassifitseeritakse avaliku sektori finantsinstitutsioonideks, sõltumata sellest, kas nad on turuüksused või turuvälised üksused. |
20.308 |
Asutust ei saa sektoriliselt klassifitseerida tema juriidilisest vormist lähtudes. Näiteks võib mõni juriidilise isikuna asutatud avaliku sektori ettevõte olla turuväline üksus ja seda ei klassifitseerita seega mitte avaliku sektori ettevõtete hulka, vaid valitsemissektorisse. |
Avaliku sektori kontrollimine
20.309 |
Residendist avaliku sektori üksuse kontrollimine on võime otsustada üksuse üldise poliitika üle. See võib toimuda üksiku avaliku sektori üksuse otseste õiguste või paljude avaliku sektori üksuste ühiste õiguste alusel. Silmas tuleb pidada järgmisi kontrollinäitajaid.
|
20.310 |
Iga klassifitseerimisjuhtumit tuleb hinnata eraldi ja mõned näitajad ei pruugi iga üksikjuhtumi puhul sobida. Mõned näitajad, näiteks punktis 20.309 nimetatud a, c ja d, on iseenesest piisavad kontrolli kindlakstegemiseks. Teiste näitajate puhul võib kontrollile viidata mitu eraldi näitajat koos. |
Keskpangad
20.311 |
Keskpankasid loetakse üldiselt avaliku sektori finantsinstitutsioonideks isegi juhul, kui nende juriidiline ainu- või enamusomanik ei ole valitsemissektor. Neid loetakse avaliku sektori ettevõteteks, mille üle valitsemissektoril on majanduslik omandiõigus või mille üle valitsemissektor rakendab kontrolli muude vahendite abil. |
20.312 |
Keskpank on finantsvahendusettevõte, mille tegevus allub õiguslikele erisätetele ja mis on valitsemissektori üldise kontrolli all ning mis esindab rahvuslikke huve, isegi kui keskpangal on oma põhitegevuses (eelkõige rahapoliitikas) suur autonoomia või iseseisvus. Peamine ei ole mitte keskpanga õiguslik staatus, vaid selle põhifunktsiooni ja tegevuse – riigi reservvarade haldamine, omavääringu emiteerimine ja rahapoliitika juhtimine – tunnustamine. Valitsemissektoril on tavaliselt seaduslik õigus likvideerimistuludele. |
20.313 |
Nimetatud omandiosaluse või valitsemissektori rolli tõttu kajastatakse valitsemissektori omandiõigust keskpanga omakapitali või vähemalt keskpanga hallatavate reservvarade üle rahvamajanduse arvepidamises majandusliku omandiõigusena isegi juhul, kui valitsemissektoril puudub juriidiline omandiõigus. |
Avaliku sektori kvaasikorporatiivsed ettevõtted
20.314 |
Avaliku sektori kvaasikorporatiivsetel ettevõtetel puuduvad iseseisvate ettevõtete juriidilised omadused, kuid nad käituvad oma omanikest küllaltki erinevalt ja viisil, mis sarnaneb enam mittefinantsettevõtete või finantsinstitutsioonide sektorisse kuuluvate institutsionaalsete üksustega. |
20.315 |
Kvaasikorporatiivse ettevõtte tegevuse puhul tuleb tagada eraldi arvepidamine, andes piisavalt teavet, mille abil saaks koostada täieliku arvepidamise (vt punkti 2.13 alapunkt f), ja nad peavad olema turuüksused. |
Eriotstarbelised üksused ja mitteresidendid
20.316 |
Avaliku sektori üksused võivad luua või kasutada eriotstarbelisi üksusi või eriotstarbelisi rahastamisvahendeid. Sellistel üksustel ei ole sageli töötajaid või mittefinantsvarasid ja nende füüsiline kohalolu on minimaalne, väljendudes üksnes äriühingu nimena ja asukohana registris. Nad võivad olla erineva territooriumi residendid. |
20.317 |
Avaliku sektori loodud eriotstarbeliste üksuste puhul tuleb teha kindlaks, kas neil on õigus tegutseda iseseisvalt, kas nende tegevus on piiratud ning kas nad kannavad riske ja saavad tulu seoses oma valduses olevate varade ja kohustustega. Kui üksus nendele kriteeriumidele ei vasta, ei loeta seda eraldiseisvaks institutsionaalseks üksuseks ning kui see on resident, konsolideeritakse üksus selle loonud avaliku sektori üksusega. Kui üksus on mitteresident, loetakse see välismaailma osaks ja kõik selle tehingud suunatakse ümber üksuse loonud avaliku sektori üksuse kaudu. |
20.318 |
Mitteresidendist rahvusvahelised ühisettevõtted valitsuste vahel, kus kummalgi poolel ei ole üksuse üle kontrolli, loetakse valitsusele kuuluvaks tinglike residendist üksustena. |
Ühisettevõtted
20.319 |
Avaliku ja erasektori üksused võivad luua ühisettevõtteid, asutades selle kaudu institutsionaalse üksuse. Üksus võib sõlmida lepinguid enda nimel ja kaasata rahalisi vahendeid oma eesmärkide jaoks. Üksus paigutatakse kas avalikku või erasektorisse sõltuvalt sellest, kumma poole kontrolli all see on. |
20.320 |
Tavaliselt on enamikus ühisettevõtetest ühine kontroll. Kui üksus klassifitseeritakse turuväliseks, klassifitseeritakse see kokkuleppeliselt valitsemissektorisse, sest selle tegevus on valitsusüksuse tegevus. Kui üksus klassifitseeritakse turutootjaks ja kontroll on võrdselt jagatud, jaotatakse üksus pooleks, kusjuures üks pool klassifitseeritakse avaliku ja teine pool erasektori alla. |
(1) ESA-l põhinev maksude ja sotsiaalmaksete kogutulu näitaja on kooskõlas OECD tulustatistika sama näitajaga, välja arvatud tasumisele kuuluva maksuvähenduse ja arvestuslike sotsiaalmaksete kirjendamise osas. ESA maksude ja sotsiaalmaksete kirjendamise meetod on viidud kooskõlla ka IMFi valitsemissektori finantsstatistika aruandlusega, kuigi nende liigenduses on mõningaid erinevusi.
21. PEATÜKK
ETTEVÕTTE RAAMATUPIDAMISE JA RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SEOSED NING ETTEVÕTETE TEGEVUSE MÕÕTMINE
21.01 |
Ettevõtte raamatupidamine on rahvamajanduse arvepidamise jaoks ettevõtlusuuringute kõrval peamine ettevõtete tegevust kajastava teabe allikas. Rahvamajanduse arvepidamisel ja ettevõtte raamatupidamisel on mitu iseloomulikku ühisjoont, millest olulisemad on järgmised:
Siiski erineb rahvamajanduse arvepidamine mitmes aspektis, sest selle eesmärk on erinev. Rahvamajanduse arvepidamise eesmärk on kirjeldada asjakohases raamistikus kogu riigis, mitte ainult ettevõttes või ettevõtete rühmas, toimuvaid tehinguid. Eesmärgiga koostada ülevaade kõikidest majandusüksustest ja nende suhetest välismaailmaga kaasnevad kitsendused, mis ei mõjuta ettevõtte raamatupidamist. |
21.02 |
Rahvamajanduse arvepidamises kehtivad rahvusvahelised standardid, mida kohaldatakse kõikides maailma riikides. Ettevõtte raamatupidamise areng ja rakendamine on riigiti erinev. Siiski liigub ka ettevõtte raamatupidamine ühiste rahvusvaheliste standardite kohaldamise suunas. Kooskõlastamine maailma tasemel algas 29. juunil 1973, kui loodi Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Komitee (IASC), mille eesmärk oli töötada välja raamatupidamise alusstandardid, mida algselt nimetati rahvusvahelisteks raamatupidamisstandarditeks (IAS – International Accounting Standards) ning hiljem rahvusvahelisteks finantsaruandlusstandarditeks (IFRS – International Financial Reporting Standards). Alates 2005. aastast koostatakse Euroopa Liidu börsiettevõtete konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanded vastavalt rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tugiraamistikule. |
21.03 |
Üksikasjalik juhend ettevõtte raamatupidamise sisu kohta ning ettevõtte raamatupidamise sidumise kohta rahvamajanduse arvepidamisega on esitatud asjakohastes käsiraamatutes. Käesolevas peatükis antakse vastused kõige üldisematele küsimustele, mis on tekkinud seoses rahvamajanduse arvepidamise koostamisega ettevõtte raamatupidamisest lähtudes, ning käsitletakse ettevõtete tegevuse mõõtmisega seotud konkreetseid küsimusi. |
ETTEVÕTTE RAAMATUPIDAMISEGA SEOTUD TEATAVAD ERIEESKIRJAD JA -MEETODID
21.04 |
Selleks et koguda teavet ettevõtete raamatupidamisdokumentidest, peavad rahvamajanduse arvepidamise koostajad mõistma eraettevõtete ja riigiasutuste suhtes kehtivaid rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid. Eraettevõtete suhtes kehtivad standardid on koostanud ja neid ajakohastab rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB – International Accounting Standards Board) ning riigiasutuste suhtes kehtivate standarditega tegeleb rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamise standardite nõukogu (IPSASB – International Public Sector Accounting Standards Board). Järgnevalt on kirjeldatud ettevõtte raamatupidamise üldpõhimõtteid. |
Kirjendamise aeg
21.05 |
Sõltumata rahalistest laekumistest kirjendatakse ettevõtte raamatupidamises tehingud nende toimumise hetkel, kui tekivad nõuded ja kohustused. See on tekkepõhine kirjendamine, mille vastandiks on kassapõhine kirjendamine. Ka rahvamajanduse arvepidamises lähtutakse tekkepõhisest kirjendamisest. |
Kahe- ja neljakordne kirjendamine
21.06 |
Ettevõtte raamatupidamises kirjendatakse ettevõtte iga tehing samas summas vähemalt kahel erineval kontol, üks kord deebeti ja teine kord kreediti poolel. Selline kahekordne kirjendamine võimaldab kontrollida arvepidamise järjepidevust.
Rahvamajanduse arvepidamises saab enamiku tehingute puhul kasutada ka neljakordset kirjendamist. Iga asjaomane institutsionaalne üksus kirjendab tehinguid kaks korda, näiteks üks kord kui mitterahalist tehingut tootmise, tulu ja kapitali kontodel ning üks kord kui rahalist tehingut, mis on seotud finantsvara ja -kohustuste muutumisega. |
Hindamine
21.07 |
Ettevõtte raamatupidamises ja rahvamajanduse arvepidamises kirjendatakse tehingud hinnaga, mis on kokku lepitud enne tehingut.
Majandusüksuse aastaaruandes näidatakse finantsvara ja -kohustusi enamasti nende esialgses või soetusmaksumuses, vajaduse korral kombineeritakse seda muude hindadega, nt varude puhul turuhinnaga. Rahastamisvahendeid näidatakse nende õiglases väärtuses, selle eesmärk on kajastada turul vaadeldavaid hindu, kasutades vajaduse korral asjakohaseid hindamismeetodeid. Rahvamajanduse arvepidamises näidatakse finantsvara ja -kohustusi bilansipäeva jooksvas väärtuses, mitte nende esialgses väärtuses. |
Kasumiaruanne ja bilanss
21.08 |
Ettevõtte raamatupidamises koostatakse kaks finantsaruannet: kasumiaruanne ja bilanss. Kasumiaruanne kajastab tehingutega seotud tulusid ja kulusid ning bilanss kajastab varasid ja kohustusi. Need aruanded kajastavad kontode saldosid ja tehinguid koondtasandil. Aruanded esitatakse raamatupidamisaruannete kujul. Mõlemad aruanded on üksteisega tihedalt seotud. Kasumiaruanne näitab ettevõtte kasumit või kahjumit ning seda kasumit või kahjumit kajastab ka bilanss. |
21.09 |
Tehingute kontod, mille saldot kasumiaruanne hõlmab, kajastavad voogusid. Nende eesmärk on näidata eelarveaasta kogutulusid ja -kulusid. |
21.10 |
Bilanss on varude aruanne. See näitab varade ja kohustuste väärtust eelarveaasta lõpus. |
RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE JA ETTEVÕTTE RAAMATUPIDAMISEGA SEOTUD PRAKTILISED KÜSIMUSED
21.11 |
Et rahvamajanduse arvepidamises saaks kasutada ettevõtte raamatupidamist ulatuslikult ja mitte ainult seoses üksikjuhtudega, peavad olema täidetud paljud tingimused.
Esiteks peab olema tagatud juurdepääs ettevõtte raamatupidamisele. Suurettevõtete jaoks on raamatupidamisaruannete avaldamine tavaliselt kohustuslik. Kõnealuste aruannete andmekogu haldab kas era- või riigiasutus ning oluline on tagada, et riigi arvepidamise koostajatel oleks sellele juurdepääs. Suurettevõtete puhul on enamasti võimalik aruandeid küsida otse ettevõttelt. Teiseks peab ettevõte avaldatavate raamatupidamisaruannete puhul järgima standardiseerimise miinimumnõudeid, sest see on vajalik andmete elektrooniliseks töötlemiseks. Ulatuslik standardiseerimine eeldab tavaliselt asjakohase asutuse olemasolu, kes kogub ettevõtetelt aruandeid standardvormi kohaselt. Aruannete kogumine võib toimuda vabatahtlikkuse alusel, näiteks organisatsiooni puhul, kes haldab finantsaruannete keskust ja koostab analüüse oma liikmete jaoks, või seadusega sätestatud kohustuslikus korras, kui aruanded tuleb esitada maksuametile. Mõlemal juhul peavad rahvamajanduse arvepidamise koostajad taotlema juurdepääsu andmekogudele ning järgima asjakohaseid konfidentsiaalsusnõudeid. |
21.12 |
Ettevõtte raamatupidamist saab kasutada ka siis, kui aruanded ei ole koostatud standardite kohaselt. Mitmes riigis on teatavates majandusharudes juhtpositsioon väheste suurettevõtete käes ning selliste suurettevõtete raamatupidamist saab kasutada rahvamajanduse arvepidamises. Kasulikku teavet, näiteks üksikasjalikke juhiseid kirjete tõlgendamiseks, sisaldavad ka aruannete lisad. |
21.13 |
Ettevõtlusuuringud on rahvamajanduse arvepidamise jaoks teine oluline teabe saamise allikas ettevõtete tegevuse kohta. Uuringud annavad rahuldavaid tulemusi, kui esitatavad küsimused on kooskõlas ettevõtte raamatupidamiskirjete ja -põhimõtetega. Ettevõtte esitatud teave ei ole usaldusväärne, kui see ei põhine tema sisemisel teabesüsteemil. Ettevõtlusuuringud on enamasti vajalikud isegi juhul, kui rahvamajanduse arvepidamise koostajatel on juurdepääs raamatupidamisaruannete andmekogudele, sest kõnealused andmekogud on harva piisavalt üksikasjalikud, et vastata kõikidele rahvamajanduse arvepidamise vajadustele. |
21.14 |
Üleilmastumine muudab ettevõtete raamatupidamise kasutamise rahvamajanduse arvepidamises veelgi keerukamaks. Selleks et ettevõtte raamatupidamisandmeid saaks kasutada, peab raamatupidamine toimuma riigipõhiselt, kuid välismaal asuvate filiaalide puhul ei ole see tingimus täidetud. Kui ettevõtte tegevus ulatub väljapoole riigi territooriumit, on vaja teha kohandusi, et ettevõtte raamatupidamisele toetudes saaks luua ülevaate riikliku olukorra kohta. Ettevõtted peavad esitama raamatupidamisaruannete andmekogule kas riigipõhised aruanded või selgitused, kuidas korrigeerida ettevõtte raamatupidamisandmeid riigipõhiseks. Kui ettevõtete aruandeid kogub maksuamet, nõutakse tulumaksu arvutamise eesmärgil tavaliselt, et andmed esitataks riigipõhiselt. Neid andmeid on rahvamajanduse arvepidamises kõige lihtsam kasutada. |
21.15 |
Teine praktiline tingimus on, et eelarveaasta peaks kattuma rahvamajanduse arvepidamise perioodiga. Aastaaruannete puhul on selleks tavaliselt kalendriaasta, seega oleks ettevõtete raamatupidamise tõhusamaks kasutamiseks parem, kui enamiku ettevõtete aruandlusaasta algaks 1. jaanuaril. Ettevõte võib valida oma eelarveaasta alguseks mõne muu kuupäeva. Tehingute puhul, mis kajastuvad rahvamajanduse arvepidamises voogudena, on sageli vastuvõetav, kui kalendriaasta andmed kombineeritakse proportsionaalselt kahe järjestikuse aruandlusaasta andmetest, kuid bilansi puhul ei ole selline meetod nii tõhus, eelkõige nende näitajate puhul, mis aasta lõikes kiiresti muutuvad. Suurettevõtted koostavad sageli ka kvartaliaruandeid, kuid neid aruandeid kogutakse harva süsteemselt. |
ETTEVÕTTE RAAMATUPIDAMISANDMETE ÜLEKANDMINE RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISSE MITTEFINANTSASUTUSTE NÄITEL
21.16 |
Et kasutada mittefinantsasutuste raamatupidamisandmeid rahvamajanduse arvepidamises, tuleb teha mitmesuguseid korrigeerimisi. Kõnealused korrigeerimised võib jagada kolme kategooriasse: põhimõtteline korrigeerimine, korrigeerimine sidususe tagamiseks muude sektorite arvepidamisega ning korrigeerimine ammendavuse tagamiseks. |
Põhimõtteline korrigeerimine
21.17 |
Põhimõtteline korrigeerimine on vajalik seetõttu, et ettevõtte raamatupidamine ei toetu rahvamajanduse arvepidamisega samadele põhimõtetele ning isegi kui põhimõtted on samalaadsed, võivad hindamismeetodid olla erinevad. Näited põhimõttelise korrigeerimise kohta toodangu arvutamisel:
|
Korrigeerimine sidususe tagamiseks muude sektorite arvepidamisega
21.18 |
Rahvamajanduse arvepidamise koostamine eeldab, et ettevõtete raamatupidamine oleks sidus muude majandusharude ettevõtete ja üksuste raamatupidamisega. Seega ettevõtete raamatupidamises kajastuvad maksud ja subsiidiumid peavad vastama valitsemissektori kogutud maksudele ja makstud subsiidiumidele. Praktikas on seda keeruline saavutada ning sidususe tagamiseks on vaja asjakohast eeskirja. Tavaliselt on valitsemissektori andmed usaldusväärsemad kui ettevõtete omad ning ettevõtete raamatupidamisest saadud andmeid korrigeeritakse. |
Näited ammendavuse tagamiseks tehtavast korrigeerimisest
21.19 |
Ammendavuse tagamiseks korrigeeritakse andmeid näiteks juhul, kui statistikadokumentides on andmed puudu või kui ettevõtted on vabastatud maksu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonide esitamisest või hoiduvad andmete esitamisest.
Näiteks tehakse asjakohane korrigeerimine järgmistel juhtudel.
|
SPETSIIFILISED VALDKONNAD
Kapitalikasum ja -kahjum
21.20 |
Kapitalikasum ja -kahjum on andmete ülekandmisel ettevõtte raamatupidamisest rahvamajanduse arvepidamisse üks keerulisemaid valdkondi; peamiselt on see seotud ettevõtte raamatupidamises kajastuva teabe iseloomuga. Näiteks toorme vahetarbimine ei pruugi olla otsene soetamine, see võib olla ka laovarude kasutamine. Rahvamajanduse arvepidamises on kasutatud laovarude maksumuseks kehtiv turuhind, samal ajal kui ettevõtte raamatupidamises kajastuvad kasutatud laovarud esialgses maksumuses, st kauba hinnaga selle soetamisel. Kahe hinna erinevus on rahvamajanduse arvepidamises kas kapitalikasum või -kahjum. |
21.21 |
Varaga seotud kapitalikasumi või -kahjumi elimineerimine ei ole lihtne, sest see eeldab mitmesuguste täiendavate raamatupidamisandmete kogumist ning mitmete oletuste tegemist. Kogutav teave peab hõlmama nii ladustatud toote laadi kui ka aasta jooksul toimunud hinnamuutusi. Kuna olemasolev teave toote laadi kohta on sagedamini seotud müügi ja ostuga kui varude endiga, peab hinnangute puhul toetuma mudelile, mille asjakohasust on keeruline kontrollida. Vaatamata ebatäpsusele on see siiski parim võimalus kasutada ettevõtte raamatupidamise andmeid. |
21.22 |
Bilansis annab varade kajastamine õiglases väärtuses parema ülevaate kui nende kajastamine algväärtuses, kuid sellega kaasneb ka rohkem andmeid kapitalikasumi ja -kahjumi kohta. |
Üleilmastumine
21.23 |
Üleilmastumise tingimustes on ettevõtte raamatupidamise kasutamine keerulisem, kui ettevõttel on välismaised filiaalid. Selleks, et andmeid saaks kasutada rahvamajanduse arvepidamises, ei tohiks väljaspool riigi territooriumi toimuvat tegevust kajastada ettevõtte raamatupidamises. Selline välistamine on keeruline, välja arvatud juhul, kui maksualaste õigusaktidega on sätestatud, et ettevõte peab esitama aruanded ainult riigi territooriumil toimunud tegevuse kohta. Rahvusvaheliste kontsernide hinnaandmete kasutamine on keeruline, sest filiaalide vahel võib kaubavahetus toimuda hindadega, mida avatud turul ei esine, kuid mis on kehtestatud üldise maksukoormuse vähendamiseks. Rahvamajanduse arvepidamise koostajad korrigeerivad neid andmeid, et kontsernisiseste tehingute hinnad vastaksid turuhindadele. Praktikas on see väga keeruline, sest teave on puudulik ja väga spetsialiseeritud toodete puhul puudub võrdluseks vajalik vabaturg. Korrigeerimisi saab teha vaid erandkorras, lähtudes asjaomase valdkonna ekspertide poolt heaks kiidetud analüüsidest. |
21.24 |
Üleilmastumine on soodustanud impordi ja ekspordi registreerimise uuesti kasutusele võttu, lähtudes pigem kauba omaniku kui kauba füüsilise asukoha muutumisest. See muudab ettevõtte raamatupidamisandmete kasutamise rahvamajanduse arvepidamises asjakohasemaks, sest ka ettevõtte raamatupidamises lähtutakse pigem omaniku kui kauba füüsilise asukoha muutumisest. Juhul kui ettevõte usaldab töötlemise lepingu korras muule ettevõttele väljaspool riigi majandusterritooriumi, on ettevõtte raamatupidamisandmed siiski rahvamajanduse arvepidamisele sobiv allikas. Kuigi sellisest korraldusest on abi, jääb rahvamajanduse arvepidamise jaoks alles mitu kontsernide hindamisega seotud mõõtmisprobleemi. |
Ettevõtete ühinemised ja ülevõtmised
21.25 |
Ettevõtte ümberstruktureerimine põhjustab finantsvara ja -kohustuste tekkimist ja kadumist. Kui ettevõte kui sõltumatu juriidiline isik kaob tulenevalt ülevõtmisest ühe või mitme ettevõtte poolt, siis kõik finantsvara ja -kohustused (sh aktsiad ja muud omandiväärtpaberid), mis eksisteerisid antud ettevõtte ja üle võtnud ettevõtte vahel, kaovad rahvamajanduse arvepidamise süsteemist. Selline kadumine registreeritakse muude mahumuutuste kontol kui muutus sektorilises klassifitseerimises ja struktuuris. |
21.26 |
Samas näidatakse ettevõtte aktsiate ja muude omandiväärtpaberite ost ettevõtete liitumisel finantstehinguna ostva ettevõtte ja eelmise omaniku vahel. Olemasolevate aktsiate vahetamine uue ettevõtte tekkimise või ettevõtte ülevõtmise puhul kirjendatakse kui aktsiate väljaost seoses uute aktsiate emiteerimisega. Finantsvara ja -kohustused, mis eksisteerisid ülevõetud ettevõtte ja kolmandate poolte vahel, lähevad muutumatuna üle ülevõtvale ettevõttele (ülevõtvatele ettevõtetele). |
21.27 |
Kui ettevõte jaguneb juriidiliselt kaheks või rohkemaks institutsionaalseks üksuseks, kirjendatakse tekkiv uus finantsvara ja -kohustused (finantsvara tekkimine) kui muutus sektorilises klassifitseerimises ja struktuuris. |
22. PEATÜKK
SATELLIITARVEPIDAMINE
SISSEJUHATUS
22.01 |
Käesolevas peatükis tutvustatakse satelliitarvepidamist. Selles kirjeldatakse ja arutatakse, kuidas kasutada standardset raamistikku n-ö ehitusklotside süsteemina, et rahuldada olulisi konkreetseid andmevajadusi. |
22.02 |
Satelliitarvepidamise abil koostatakse või muudetakse standardse raamistiku tabeleid ja kontosid, et rahuldada konkreetseid andmevajadusi. |
22.03 |
Standardne raamistik koosneb järgmistest osadest:
Kõnealused kontod ja tabelid võivad olla aastased või kvartaalsed ja seotud kogu riigi või selle piirkondadega. |
22.04 |
Satelliitarvepidamine võib täita konkreetseid andmevajadusi, olles üksikasjalikum, korraldades ümber standardse raamistiku mõisteid või pakkudes lisateavet, näiteks mitterahaliste voogude ja vara seisude kohta. See võib kõrvale kalduda kesksetest mõistetest. Mõistete muutmine võib parandada seost liikmesriikide või Euroopa majanduspoliitikas kasutatavate majandusteooria mõistete (nt heaolu või tehingukulud), administratiivmõistete (nt maksustatav tulu või tulu ettevõtte majandusarvestuses) ja majanduspoliitika mõistetega (nt strateegilised tegevusalad, investeeringud teadmistepõhisesse majandusse või äriinvesteeringud). Sellistel juhtudel sisaldab satelliitarvepidamine tabelit, mis näitab seost satelliitarvepidamise ja standardse raamistiku põhiliste koondnäitajate vahel. |
22.05 |
Satelliitarvepidamine võib ulatuda lihtsatest tabelitest kuni kontode laiendatud kogumini. Satelliitarvepidamise võib koostada ja avaldada kord aastas või kord kvartalis. Mõne satelliitarvepidamise konto puhul on asjakohane koostada see pikema ajavahemiku, nt iga viie aasta järel. |
22.06 |
Satelliitarvepidamisel võib olla mitmesuguseid tunnusjooni:
Konkreetse satelliitarvepidamise puhul võib kehtida üks või mitu punktides a–h nimetatud tunnusjoont. Seda on kirjeldatud tabelis 22.1. Tabel 22.1. Ülevaade satelliitarvepidamistest ja nende peamistest tunnusjoontest
|
22.07 |
Käesolevas peatükis käsitletakse satelliitarvepidamise tunnusjooni ja kirjeldatakse lühidalt järgmist üheksat eri satelliitarvepidamist:
Teistes peatükkides kirjeldatakse muid satelliitarvepidamisi, nagu maksebilanssi, riigi rahanduse statistikat, monetaar- ja finantsstatistikat ning täiendavat pensionitabelit. SNA 2008-s (System of National Accounts, rahvamajanduse arvepidamise süsteem) on üksikasjalikult kirjeldatud mitut satelliitarvepidamist, mida ESA 2010 hõlmab piiratud ulatuses. Näiteks:
Maksude taseme ja komponentide rahvusvaheliseks võrdlemiseks esitatakse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonile (OECD), Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF) ja Eurostatile riiklik maksutulu statistika. Mõisted ja andmed on täielikult seotud rahvamajanduse arvepidamise omadega. Maksutulu statistika on näide rahvamajanduse arvepidamise satelliitarvepidamise kohta. Need on näited hästi väljakujunenud satelliitarvepidamiste kohta, kuna nende suhtes kehtivad rahvusvahelised suunised või need kuuluvad juba rahvusvahelisse edastamise programmi. Eri riikides välja töötatud satelliitarvepidamise kontod näitavad satelliitarvepidamise tähtsust ja kasulikkust ning nende kohta võib tuua järgmised näited:
|
22.08 |
Suur osa satelliitarvepidamise kontodest on funktsioonipõhised. Käesolevas peatükis kirjeldatakse mitmesuguseid funktsioonipõhiseid liigitusi. |
22.09 |
Satelliitarvepidamiste mitmekesisus näitab, et rahvamajanduse arvepidamine on igasuguse statistika tugiraamistikuks. Samuti näitavad need standardse raamistiku eeliseid ja puudusi. Kohaldades standardse raamistiku mõisteid, liigitust ja esitust (näiteks pakkumise ja kasutamise tabelid) paljudele teemadele, tuleb esile satelliitarvepidamise paindlikkus ja asjakohasus nende teemade puhul. Samal ajal näitavad lisandused, ümberkorraldused ja mõistelised muudatused standardse raamistiku puudusi kõnealuste teemade uurimisel. Näiteks laiendab keskkonna arvepidamine standardset raamistikku, et võtta arvesse keskkonna välismõju, ning kodumajapidamiste tootmise arvepidamine laiendab tootmise mõiste piire, et hõlmata tasustamata majapidamisteenused. Sel viisil näitavad need, et standardse raamistiku toote, sissetuleku ja tarbimise mõisted ei ole täielikud heaolu näitajad. |
22.10 |
Satelliitarvepidamise suurimad eelised on muu hulgas järgmised:
|
Funktsioonipõhised klassifikaatorid
22.11 |
Funktsioonipõhistes klassifikaatorites liigitatakse kulud sektorite ja kulutuste eesmärkide kaupa. Need selgitavad tarbijate, valitsuse, kasumitaotluseta institutsioonide ja tootjate käitumist. |
22.12 |
ESAs kasutatakse järgmist nelja funktsioonipõhist klassifikaatorit:
|
22.13 |
COICOPis eristatakse 14 peamist rühma:
Esimesed 12 rühma kokku moodustavad kodumajapidamiste individuaalsed tarbimiskulutused. Viimase kahe rühmaga määratakse kindlaks kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide ja valitsemissektori individuaalsed tarbimiskulutused, st nende mitterahalised sotsiaalsiirded. Kõik 14 rühma kokku näitavad kodumajapidamiste tegelikku lõpptarbimist. |
22.14 |
Kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide ja valitsemissektori individuaalsed tarbimiskulutused jagatakse viide üldisesse alamrühma, mis kajastavad peamisi poliitikavaldkondi: eluase, tervishoid, vaba aeg ja kultuur, haridus ja sotsiaalkaitse. Need on ka COICOPi funktsioonid kodumajapidamiste individuaalsete tarbimiskulutuste puhul; sotsiaalkaitse on 12. rühma (mitmesugused kaubad ja teenused) alamrühm. Selle tulemusena näitab COICOP ka nende viie alamrühma puhul kodumajapidamiste, valitsemissektori ning kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide rolli. Näiteks näitab see valitsemissektori rolli eluaseme, tervishoiu ja hariduse tagamisel. |
22.15 |
COICOPil on ka muid olulisi kasutusvõimalusi, näiteks võib alamrühmi kasutada selleks, et näidata kodumajapidamiste kulutusi kestvuskaupadele. Kodumajapidamiste eelarve uuringute puhul kasutatakse sageli COICOPil põhinevat liigitussüsteemi, et koguda teavet kodumajapidamiste kulutuste kohta. Seejärel võib selle jaotada toodete vahel pakkumise ja kasutamise tabeli jaoks. |
22.16 |
Valitsemisfunktsioonide klassifikaator (COFOG) on peamine vahend riigi rahanduse kirjeldamiseks ja analüüsimiseks. Eristatakse kümmet peamist rühma:
Klassifikaatorit võib kasutada valitsuse individuaalsete ja kollektiivsete tarbimiskulutuste liigitamiseks. See selgitab siiski ka muud liiki kulutuste, nagu subsiidiumide, investeeringutoetuste ja rahalise sotsiaalabi rolli poliitiliste eesmärkide saavutamisel. |
22.17 |
Kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta eraõiguslike organisatsioonide kulutuste kirjeldamiseks ja analüüsimiseks kasutatakse COPNIt. Eristatakse üheksat peamist rühma:
|
22.18 |
Tootjate käitumise kirjeldamiseks ja analüüsimiseks saab kasutada COPPi. Eristatakse kuut peamist rühma:
Koos tehingute kaupa esitatud teabega võib COPP pakkuda teavet äriteenuste allhankimise kohta (s.o abitegevuste asendamine, ostes vastavad teenused, nagu koristamine, toitlustamine, transport ja teadustegevus, teistelt tootjatelt). |
22.19 |
COFOG ja COPP näitavad valitsemissektori ja tootjate kulutusi keskkonnakaitsele. Seda teavet kasutatakse majanduskasvu ja keskkonna vahelise koostoime kirjeldamiseks ja analüüsimiseks. |
22.20 |
Teatavaid kulutusi, nagu lõpp- ja vahetarbimiskulutused, võib klassifitseerida funktsioonide ja tooterühmade kaupa. Tooterühmade kaupa klassifitseerimine näitab, millised tooted on hõlmatud, ja sellega kirjeldatakse eri tootmisprotsesse ning nende seoseid toodete pakkumise ja kasutamisega. See liigitus erineb funktsioonipõhistest klassifikaatoritest selle poolest, et
|
SATELLIITARVEPIDAMISE PEAMISED TUNNUSJOONED
Funktsioonipõhine satelliitarvepidamine
22.21 |
Funktsioonipõhises satelliitarvepidamises keskendutakse majanduse kirjeldamisele ja analüüsimisele teatava funktsiooni, nagu keskkonna, tervishoiu või teadus- ja arendustegevuse seisukohast. Iga funktsiooni puhul pakutakse süstemaatilist arvepidamise raamistikku. See ei anna ülevaadet kogu rahvamajandusest, vaid keskendub sellele, mis on funktsiooni puhul asjakohane. Selleks näidatakse seal üksikasju, mis ei ole nähtavad standardses koondraamistikus, korraldatakse ümber ja lisatakse teavet mitterahaliste voogude ja vara seisude kohta, jäetakse kõrvale see, mis on konkreetse funktsiooni puhul ebaoluline, ja määratakse põhimõistetena kindlaks funktsioonipõhised koondnäitajad. |
22.22 |
Standardne raamistik on oma laadilt peamiselt institutsionaalne. Funktsioonipõhine satelliitkonto võib ühendada funktsioonipõhise lähenemisviisi tegevus- ja tooteanalüüsiga. Selline kombineeritud lähenemisviis on kasulik paljude valdkondade puhul, nagu kultuur, sport, haridus, tervishoid, sotsiaalkaitse, turism, keskkonnakaitse, teadus- ja arendustegevus, arenguabi, transport, ohutus ja elamumajandus. Enamik neist valdkondadest on seotud teenustega ning hõlmavad üldiselt mitmeid tegevusi ja vastavad paljudel juhtudel teemadele, mis on seotud majanduskasvu või sotsiaalküsimustega. |
22.23 |
Põhimõiste funktsioonipõhises satelliitarvepidamises on riiklikud kulutused konkreetsele funktsioonile, nagu on näidatud tabelis 22.2. See põhimõiste on kasulik ka selleks, et määrata kindlaks funktsioonipõhise satelliitkonto katvus. |
22.24 |
Funktsiooni kasutamise analüüsimine tähendab selliste küsimuste esitamist nagu: „Kui palju ressursse eraldatakse haridusele, transpordile, turismile, keskkonnakaitsele ja andmetöötlusele?” Sellistele küsimustele vastamiseks tuleb otsustada,
Tabel 22.2. Rahvamajanduse kulutused funktsioonile või tootele
Tabel 22.3. Iseloomulike ja seonduvate toodete pakkumine
Tabel 22.4. Iseloomulike ja seonduvate toodete kasutamine
|
22.25 |
Sõltuvalt valdkonnast rõhutatakse satelliitkonto struktuuris järgmist:
|
22.26 |
Eristada võib kahte liiki tooteid: iseloomulikud ja seonduvad tooted. Esimene rühm hõlmab tooteid, mis on tüüpilised uuritavale valdkonnale. Selliste toodete puhul võib satelliitarvepidamine näidata, kuidas neid tooteid toodetakse, millised tootjad on tootmisega seotud, millist tööjõudu ja põhivara kasutatakse ning kui tõhus on tootmisprotsess. Näiteks tervishoiu puhul on iseloomulikud tooted tervishoiu-, avaliku halduse, haridus- ning teadus- ja arendustegevuse teenused tervishoiu valdkonnas. |
22.27 |
Seonduvad tooted on asjakohased teatava funktsiooni puhul, kuid need ei ole tüüpilised kas oma olemuse tõttu või seetõttu, et need on klassifitseeritud laiema tootekategooria alla. Näiteks on tervishoiu puhul seonduvaks teenuseks patsientide transport. Seonduvad tooted on näiteks farmaatsia- ja muud meditsiinitooted, nt prillid. Nende toodete puhul ei näita satelliitkonto tootmise iseärasusi. Täpne piir iseloomulike ja seonduvate toodete vahel sõltub riigi majanduslikust korraldusest ja satelliitkonto eesmärgist. |
22.28 |
Mõnda teenust võidakse kajastada kahel või enamal satelliitkontol. Näiteks on tervishoiuteenustega seotud teadustegevus kõrgharidusasutuses asjaomane toode teadus- ja arendustegevuse ning hariduse ja tervishoiu satelliitarvepidamises. See tähendab ka seda, et riiklikud kulutused võivad mitme funktsiooni puhul osaliselt kattuda; selliste kulutuste lihtne kokkuliitmine, et saada kogusumma osakaal SKPst, võib tähendada topeltarvestust. |
22.29 |
Satelliitarvepidamises kasutatavad mõisted võivad erineda standardse raamistiku mõistetest. Näiteks võib vabatahtlik töö olla lisatud hariduse ja tervishoiu satelliitarvepidamisse. Transpordi satelliitarvepidamise puhul võivad transpordiga seotud abiteenused olla näidatud eraldi. Arenguabi satelliitarvepidamise puhul arvestatakse soodustingimustel antud laene. Turuhinnast madalamast intressimäärast tulenevad tulud või kulud kirjendatakse kaudsete siiretena. |
22.30 |
Sotsiaalkaitse ja arenguabi satelliitarvepidamises on konkreetsed siirded riiklike kulutuste kõige olulisemad komponendid. Muudes valdkondades, nagu haridus ja tervishoid, on valdav osa peamiselt mitterahalistest siiretest kasutajate ostude rahastamise vahendiks. See tähendab, et need on juba lisatud lõpp- ja vahetarbimise ning kapitalimahutuse kulutuste hulka ning neid ei tohiks kirjendada topelt. See ei kehti siiski kõigi siirete kohta, nt tudengitele ette nähtud stipendiume võidakse lisaks õppemaksu tasumisele ja õpikute ostmisele kasutada mitmesuguste muude kulutuste rahastamiseks; järelejäänud osa tuleks seega kirjendada satelliitkontol siiretena. |
22.31 |
Funktsioonipõhine satelliitkonto võib anda ülevaate kasutajatest või hüvitise saajatest. Kasutajate ja hüvitise saajate liigitamine võib põhineda institutsionaalsete sektorite ja tootjate liigitusel, nt turutootja või turuväline tootja, valitsemissektor kollektiivse tarbijana, kodumajapidamised tarbijatena ja välismaailm. Eristada võib mitmeid alamrühmasid, nt tegevusalade kaupa ja institutsionaalsete allsektorite kaupa. |
22.32 |
Paljude satelliitarvepidamise kontode puhul on kodumajapidamised või üksikisikud kõige olulisem kasutajate ja hüvitise saajate liik. Sotsiaalpoliitika ja analüüsid eeldavad kodumajapidamiste täiendavat jaotust. Vastavalt eri otstarvetele võib kasutada mitmesuguseid kriteeriume, nagu sissetulek, vanus, sugu, asukoht jne. Poliitikakujundamise ja analüüsimise eesmärgil on vaja teada igasse rühma kuuluvate inimeste arvu, et arvutada välja keskmine tarbimine või siire või nende inimeste arv, kes ei saa hüvitist. |
Konkreetse sektori arvepidamine
22.33 |
Konkreetse sektori arvepidamise kaudu on võimalik saada ülevaade teatavast tegevusalast või tootest, ümberrühmitatud eri tegevusaladest või toodetest, ühest allsektorist või ümberrühmitatud eri allsektoritest. Eristada võib kolme liiki konkreetse sektori arvepidamist:
Tegevusalade või toodetega seotud konkreetse sektori arvepidamise näideteks on põllumajanduse, kalanduse ja metsanduse, turismi, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, energiaalane, transpordi, elamute ja loomesektori arvepidamine. Institutsionaalsete sektoritega seotud konkreetse sektori arvepidamise näideteks on riigi rahanduse statistika, monetaar- ja finantsstatistika, maksebilanss, avaliku sektori arvepidamine, kasumitaotluseta institutsioonide arvepidamine, kodumajapidamiste arvepidamine ning ettevõtete tegevuse arvepidamine. Maksutulu statistikat võib pidada riigi rahanduse statistikat täiendavateks tabeliteks. |
22.34 |
Konkreetse sektori arvepidamine võib keskenduda ka majandustegevuse integreeritud analüüsile ühe või enama institutsionaalse sektori piires. Näiteks võib koostada mittefinantsettevõtete allsektorite arvepidamise, rühmitades need nende põhitegevusala järgi. Analüüs võib hõlmata kogu majandusprotsessi alates tootmisest kuni akumulatsioonini. Seda võib teha süstemaatiliselt majanduse tegevusalade klassifikaatori küllaltki koondatud tasandil. Analüüsida võib ka teatavaid tegevusalasid, mis on riigi jaoks eriti olulised. Samamoodi võib analüüsida kodumajapidamiste tootmistegevust, vähemalt kuni ettevõtlustulu arvestamiseni. Samuti võib olla kasulik tõsta esile tegevusi, millel on ülekaalukas roll majanduse välistehingutes. Nende põhitegevuste hulka võivad kuuluda naftasektor, pangandus, mäetööstus, konkreetsete põllukultuuride, toiduainete ja jookide (nagu kohv), lillede, veini ja viski või turismiga seotud tegevus. Neil võib olla rahvamajanduses väga tähtis roll, sest nad moodustavad olulise osa ekspordist, tööhõivest, välisvaluutavarast ning valitsemissektori vahenditest. Põhisektorite hulka võivad kuuluda ka sotsiaal-majandusliku poliitika seisukohast eritähelepanu väärivad sektorid. Näiteks põllumajandustegevused, mis saavad subsiidiume ning muid siirdeid keskvalitsuselt, kohalikult omavalitsuselt või Euroopa tasandilt või mida kaitstakse oluliste imporditollidega. |
22.35 |
Esimene samm konkreetse sektori arvepidamise koostamisel on määrata kindlaks põhitegevused ja neile vastavad tooted. Selleks võib olla vajalik rahvusvahelises majanduse tegevusalade klassifikaatoris (ISIC) või vastavas riiklikus klassifikaatoris esitatud alajaotuste ühendamine. Põhisektorite laiendamine sõltub majanduslikest asjaoludest ning poliitika ja analüüsi nõuetest. |
22.36 |
Põhitoodete jaoks luuakse kauba- ja teenusekonto, mis näitab nende toodete ressursse ja kasutamist. Põhitegevusalade jaoks luuakse tootmiskonto ja tulude moodustamise konto. Põhitegevusalade ja -toodete puhul kasutatakse üksikasjalikke klassifikaatoreid, et täielikult mõista majandusprotsessi ja väärtuse hindamise protseduuri asjaomases valdkonnas. Üldiselt on tegemist turu- ja administratiivsete hindade kombinatsiooni ning maksude ja subsiidiumide kompleksse süsteemiga. |
22.37 |
Põhitooteid ja -tegevusalasid võib analüüsida pakkumise ja kasutamise tabelite kontekstis, nagu on näidatud tabelites 22.5 ja 22.6. Põhitegevusalad on esitatud üksikasjalikult veergudes ning muud tegevusalad võivad olla kokku liidetud. Ridades on põhitooted esitatud samamoodi üksikasjalikult ning muud tooted kokku liidetud. Kasutamise tabeli alumised read näitavad tööjõusisendit, kapitali kogumahutust põhivarasse ja põhivara seisu. Kui põhitegevust teostavad väga erinevat tüüpi tootjad, nagu väiketalunikud ja suured istandused, mida omavad ja käitavad ettevõtted, eristatakse kahte tootjarühma, kuna neil on erinevad kulustruktuurid ja käitumine. |
22.38 |
Põhisektori jaoks koostatakse kontode kogum. Selleks peab põhisektor olema piiratud. Nafta- ja mäetööstuse puhul koosneb põhisektor üldiselt piiratud arvust suurettevõtetest. Kõik nende tehingud on hõlmatud isegi siis, kui neil on kõrvaltegevusalad. Põhisektori puhul võib olla väga oluline ka riigi-, välismaise ja eraettevõtte eristamine. Integreeritud analüüsi tegemiseks tuleb iga seotud suurettevõtte majandusarvestust hoolikalt uurida. Osaliselt võivad kaevandamist teostada väikeettevõtted või juriidilise isiku õigusteta üksused. Need üksused peavad kuuluma põhisektori alla, isegi kui tuleb tugineda osalisele teabele, mis on saadud statistiliste vaatluste või administratiivandmete põhjal. |
22.39 |
Paljudel juhtudel on valitsemissektoril seoses põhitegevusaladega oluline roll kas maksude ja omanditulu, reguleeriva tegevuse või subsiidiumide kaudu. Seega on põhisektori ning valitsemissektori vaheliste tehingute üksikasjalik uurimine oluline. Tehingute klassifitseerimist võib laiendada, et määrata kindlaks põhitegevusega seotud vood, sealhulgas vastavad tootemaksud. Need vood laekuvad lisaks üldeelarvele mitmetesse valitsusasutustesse, nt eriotstarbelised ministeeriumid, ülikoolid, fondid ja erikontod. Analüüsimiseks võib olla kasulik näidata, kuidas on valitsemissektor neid rahalisi vahendeid kasutanud. Selleks on vaja analüüsida valitsemissektori vastavaid kulutusi kuluartiklite kaupa.
Tabel 22.5. Põhitegevusalade ja -toodete pakkumise tabel
Tabel 22.6. Põhitegevusalade ja -toodete kasutamise tabel
|
22.40 |
Kui põhitegevused on seotud taastumatute loodusvaradega, nagu maavarade varud, kirjendatakse põhisektori arvepidamises kõnealuste ressursside muutused, mis tulenevad uutest leidudest ja loodusvarade kahanemisest, vara muude mahumuutuste kontole ning nendega seotud kapitalikasum ja -kahjum ümberhindluskontole. Need andmed on olulised tegevusala majandustulemuste hindamisel. Üldisemas plaanis võib põhisektori arvepidamist laiendada keskkonna arvepidamisele. |
22.41 |
Põhisektori arvepidamise võib esitada majanduse integreeritud kontode raames. Põhisektorite jaoks luuakse veerg või veergude rühm ning muud veerud nimetatakse vajaduse korral ümber, nagu „muud mittefinantsettevõtted” või „muud kodumajapidamised”. See võimaldab näha põhisektori ja muude sektorite tehingute ja tasakaalustavate kirjete osakaalu. Selliste tabelite konkreetne vorm sõltub taotletavatest eesmärkidest. Lisaks võib täiendavates tabelites näidata kellelt-kellele-seost põhisektori ja muude sektorite, sh välismaailma vahel. |
Mitterahaliste andmete kaasamine
22.42 |
Paljude satelliitarvepidamiste üks peamine tunnusjoon on mitterahaliste andmete kaasamine, nagu andmed CO2-heite kohta tegevusalade kaupa keskkonna arvepidamises või ravikuuride arv raviliigiti tervishoiu arvepidamises. Selliste mitterahaliste andmete sidumine rahaliste andmetega võib anda tulemuseks olulisi suhtarve, nt CO2-heide lisandväärtuse miljardi euro kohta või kulu ravikuuri kohta. Tabelis 22.7 on esitatud suur hulk näiteid. |
Täiendavad üksikasjad ja mõisted
22.43 |
Satelliitarvepidamiste kaks peamist tunnusjoont on veel täiendavad üksikasjad ja mõisted. Suur hulk näiteid on esitatud tabelites 22.8 ja 22.9.
Tabel 22.7. Näited mitterahaliste andmete kohta satelliitarvepidamises
Tabel 22.8. Näited täiendavate üksikasjade kohta eri satelliitarvepidamistes
Tabel 22.9. Näited täiendavate mõistete kohta eri satelliitarvepidamistes
|
Erinevused põhimõistetes
22.44 |
Satelliitarvepidamises ei kasutata üldiselt erinevaid põhimõisteid. Suhteliselt väike erinevus on see, et mitme satelliitarvepidamise konto puhul ei käsitata teatavaid teenuseid abiteenusena, nt transpordi satelliitarvepidamises ei käsitata transporditeenust abiteenusena. Mõne satelliitarvepidamise konto puhul võib siiski olla vajalik põhimõisteid oluliselt muuta, nt keskkonna arvepidamises võib sisemajanduse produkti korrigeerida loodusvarade kahanemise võrra. Näited on esitatud tabelis 22.10. |
Modelleerimise kasutamine ja katsetulemuste kaasamine
22.45 |
Mõnda satelliitarvepidamise kontot võib iseloomustada katsetulemuste kaasamine või modelleerimise kasutamine; satelliitarvepidamise arvandmed on vähem usaldusväärsed kui põhiarvepidamises esitatud andmed. Põhiarvepidamise koostamine tähendab siiski ka ökonomeetriliste või matemaatiliste mudelite kasutamist ning katsetulemuste kaasamist. Seega ei ole see oluline erinevus põhiarvepidamise ja satelliitarvepidamise vahel. Neid aspekte on näidete varal kirjeldatud tabelis 22.11.
Tabel 22.10. Näited erinevate põhimõistete kohta satelliitarvepidamises
Tabel 22.11. Näited ökonomeetriliste või matemaatiliste mudelite kasutamise kohta standardse raamistiku ja satelliitarvepidamise koostamisel
|
Satelliitarvepidamise loomine ja koostamine
22.46 |
Satelliitkonto loomine ja koostamine koosneb neljast etapist:
|
22.47 |
Satelliitarvepidamise esmakordne loomine ja koostamine annab sageli ootamatuid tulemusi kõigis neljas etapis. Seega on satelliitarvepidamise väljatöötamine oma olemuselt lõpetamata protsess. Üksnes pärast kogemuste omandamist satelliitarvepidamise koostamisel ja kasutamisel ning vajalike muudatuste tegemist võib see muutuda katsetabelite kogust küpseks statistikatooteks. |
22.48 |
Rahvamajanduse arvepidamisest asjakohaste andmete valimisel võib eristada kolme aspekti: rahvamajanduse arvepidamise rahvusvahelised mõisted, riigi rahvamajanduse arvepidamise statistikas kasutatavad mõisted ning rahvamajanduse arvepidamise statistika usaldusväärsus. |
22.49 |
Kui satelliitkonto loomisel ja koostamisel kasutatakse standardse raamistiku mõisteid teatavaks otstarbeks, ilmnevad sageli teatavad iseärasused. Konkreetse otstarbe seisukohast võivad need olla kasulikud, kuid neil võib olla ka ettenägematuid puudusi. Näiteks võivad teadus- ja arendustegevuse konto esmakordsel loomisel ja koostamisel ilmneda sellised probleemid nagu teadus- ja arendustegevuse kattumine tarkvara ja tervishoiu osas või rahvusvaheliste ettevõtete roll teadus- ja arendustegevuse importimisel ja eksportimisel. |
22.50 |
Samalaadset protsessi võib täheldada ka rahvamajanduse arvepidamises kasutatavate mõistete puhul. Võib selguda, et olulised üksikasjad puuduvad näiteks koostamise või avaldamise liigse agregeerituse tõttu või ei ole üldkehtivaid mõisteid rangelt kohaldatud. Näiteks esitatakse teatavate suuremate rahvusvaheliste ettevõtete teadus- ja arendustegevuse andmed nende põhitegevuse, mitte aga teadus- ja arendustegevuse all. |
22.51 |
Probleemiks võib olla rahvamajanduse arvepidamise osade usaldusväärsus. Rahvamajanduse arvepidamise põhimõtted koostati ja avaldati satelliitarvepidamise eesmärki silmas pidamata. Juba rahvamajanduse arvepidamise standardsest raamistikust asjakohaste arvandmete valimisel selgub sageli, et nende andmete hulk, struktuur või areng ajas ei ole eesmärki silmas pidades usaldusväärne. Sellest tulenevalt tuleb praegusi andmeallikaid ja koostamismeetodeid kontrollida ning täiustada lisaandmeallikate või täiustatud koostamismeetoditega. |
22.52 |
Asjakohase teabe valimine muudest allikatest kui rahvamajanduse arvepidamine, näiteks muust ametlikust statistikast või administratiivandmete allikatest, põhjustab mõistete ja arvandmete osas samasuguseid probleeme: ametlikult kasutatavad mõisted võivad satelliitarvepidamise konkreetset eesmärki silmas pidades osutuda puudulikeks, tegelikult kasutatavad mõisted võivad erineda ametlikest mõistetest ning probleeme võivad põhjustada usaldusväärsus, üksikasjalikkus, ajastus ja sagedus. Kõik need probleemid tuleks lahendada, kas tehes lisahindamisi, et ületada mõistete erinevused, klassifitseerides vood mitterahalistes ühikutes tegevusalade või sektorite kaupa või kohandades satelliitarvepidamises kasutatavaid mõisteid. |
22.53 |
Rahvamajanduse arvepidamise teabe ja muu teabe ühendamine üheks tabelite ja kontode koguks eeldab lisatööd: lahendada tuleks väljajätmiste, kattumiste ja arvulise ebakõla probleem ning hinnata tulemuste usaldusväärsust. Eelistatavalt saadakse tulemuseks täielikult tasakaalustatud tabelite kogu. Siiski võib olla vajalik näidata lahknevusi andmeallikate ja alternatiivsete lähenemisviiside vahel. |
22.54 |
Selleks et muuta terviklik satelliitkonto andmekasutajatele sobivaks tooteks, võivad vajalikuks osutuda täiendavad sammud. Koostada võib ülevaatliku tabeli mitme aasta põhinäitajatega. Need põhinäitajad võivad keskenduda konkreetse asjaomase küsimuse tähtsuse, komponentide ja arengu kirjeldamisele või näidata seoseid rahvamajanduse ja selle peamiste komponentidega. Poliitilisel ja analüütilisel otstarbel võib lisada täiendavaid üksikasju või klassifikaatoreid. Vähese väärtusega üksikasjad, mille lisamine või koostamine on kulukas, võib välja jätta. Tuleks püüda ka vähendada tabelite keerukust, muuta tabelid andmekasutajatele lihtsamaks ja läbipaistvamaks ning lisada eraldi tabelis raamatupidamise standardjaotused. |
ÜHEKSA KONKREETSET SATELLIITARVEPIDAMIST
22.55 |
Käesoleva peatüki ülejäänud osas kirjeldatakse lühidalt järgmisi satelliitarvepidamisi:
|
Põllumajanduse arvepidamine
22.56 |
Põllumajanduse arvepidamise näiteks on põllumajanduse majanduslik arvepidamine (Economic Accounts for Agriculture – EAA) (1). Selle eesmärk on kirjeldada põllumajanduslikku tootmisprotsessi ja selle kaudu tekkivat tulu. Seda teavet kasutatakse liikmesriikide põllumajanduse majandusliku olukorra analüüsimiseks ning liidu ühise põllumajanduspoliitika seireks ja hindamiseks. |
22.57 |
Põllumajanduse majanduslik arvepidamine koosneb tootmiskontost, tulude moodustamise kontost, ettevõtlustulu kontost ja kapitalikontost. Tootmiskonto sisaldab üksikasjalikku jaotust, näidates paljude põllumajandustoodete toodangut ning mittepõllumajanduslikke kõrvaltegevusi; olulised üksikasjad on esitatud ka vahetarbimise ja kapitalimahutuse kohta. Tootmiskonto ja kapitali kogumahutuse puhul põhivarasse esitatakse andmed nii jooksevhindades kui ka mahuliselt. Lisaks esitatakse järgmised kolm põllumajandustulu näitajat:
Tulunäitajate indeksite ja väärtuste muutuste leidmiseks reaalskaalal deflateeritakse vastavaid nominaalandmeid sisemajanduse koguprodukti (SKP) kaudse hinnaindeksiga. |
22.58 |
Põllumajandustööstuse mõiste põllumajanduse majanduslikus arvepidamises sarnaneb suuresti põllumajandustööstuse mõistega standardses raamistikus. Siiski esinevad teatavad erinevused. Näiteks on välja jäetud teadusuuringute või sertifitseerimise eesmärgil seemnetootmisega tegelevad üksused või need üksused, kelle põllumajanduslik tegevus on ainult oma tarbeks tootmine. Kuid suuremat osa nende üksuste põllumajanduslikust tegevusest, kelle põhitegevus ei ole põllumajanduslik, kajastatakse põllumajandustööstuse all. |
22.59 |
Põllumajanduse majanduslik arvepidamine on keskendunud tootmisprotsessile ning sellest tulenevale tulule. Põhimõtteliselt ei pea põllumajanduse satelliitarvepidamine siiski täielikult vastama põllumajanduse majanduslikule arvepidamisele. Põllumajanduse arvepidamine võib sisaldada ka pakkumise ja kasutamise tabeleid, mis annavad süstemaatilise ülevaate põllumajandustoodete pakkumisest ja kasutamisest. See annaks teavet impordi (sh imporditollimaksude) rolli ja põllumajandustoodete nõudluse arengu (näiteks ekspordi ja kodumajapidamiste lõpptarbimise) kohta ning seotud maksude ja subsiidiumide rolli kohta. Põllumajanduse arvepidamist võib ka laiendada, lisades mittepõllumajanduslikke kõrvaltegevusi, nt neid, mis on seotud vaba aja veetmisega. See võib esile tuua olulised suundumused ja asendusmehhanismid. Suhteid valitsemissektoriga võib selgitada, lisades tabeli, kus on näidatud tulud ning kõik kohaliku, keskse ja Euroopa tasandi valitsemissektori kapitalisiirded põllumajanduse majandusharule; see võib sisaldada ka maksusüsteemis kasutatavat erikohtlemist. Põllumajanduse arvepidamine võib olla koostatud ka konkreetse sektori arvepidamisena ning sisaldada täielikku kontode kogu, sh bilanssi ja finantskontosid, põllumajandustootjate ja -ettevõtete kohta. |
Keskkonna arvepidamine
22.60 |
Keskkonna arvepidamise rahvusvahelistes suunistes (System of Environmental and Economic Accounting, SEEA 2003) (2) tutvustatakse üksikasjalikku arvepidamise raamistikku keskkonna ning keskkonna ja majanduse vastastikuse mõju kirjeldamiseks ja analüüsimiseks. Keskkonna arvepidamine on rahvamajanduse arvepidamise satelliitarvepidamine. See tähendab, et kasutatakse samu klassifikaatoreid ja mõisteid; muudatusi tehakse üksnes juhul, kui see on vajalik keskkonna arvepidamise eesmärgi seisukohast. |
22.61 |
Majandus- ja keskkonnaalase teabe jaoks loodud kontode integreeritud kogud võimaldavad analüüsida keskkonna panust majandusse ja majanduse mõju keskkonnale. See vastab poliitikakujundajate vajadustele, pakkudes näitajaid ja kirjeldavat statistikat, et jälgida keskkonna ja majanduse vastastikust mõju. See võib olla ka strateegilise planeerimise ja poliitilise analüüsi vahendiks, et määrata kindlaks jätkusuutlikuma arengu võimalused. Näiteks peavad poliitikakujundajad, kes määravad kindlaks selliste tegevusalade arengu, mis kasutavad hulgaliselt keskkonnaressursse kas sisendina või jääkide vastuvõtjana, olema teadlikud pikaajalisest keskkonnamõjust. Keskkonnastandardeid kehtestavad poliitikakujundajad peavad olema teadlikud ka võimalikest tagajärgedest majandusele, nt millised tegevusalad tõenäoliselt kannatavad ning millised on tagajärjed tööhõivele ja ostujõule. Alternatiivseid keskkonnastrateegiaid võib võrrelda, võttes arvesse nende majanduslikke tagajärgi. |
22.62 |
Standardses raamistikus on arvesse võetud paljusid keskkonna arvepidamise aspekte. Eelkõige on varusid ja varade muid mahumuutusi käsitlevates klassifikaatorites ja kontodel paljud loodusvarade arvepidamise kulu- ja kapitalikirjed eraldi kindlaks määratud. Näiteks esitatakse mittetoodetud varade liigituses eraldi kirjed maavarade (nt nafta või mineraalid), mittekultiveeritavate bioloogiliste ja veevarude kohta. See lihtsustab standardse raamistiku kasutamist keskkonna arvepidamise lähtepunktina. Mitmed standardse raamistiku, eelkõige muude mahumuutuste konto elemendid liigendatakse satelliitarvepidamises siiski täiendavalt ja klassifitseeritakse ümber ning neile lisatakse muid elemente. |
22.63 |
Keskkonna seisukohast on standardsel raamistikul ja selle põhilistel koondnäitajatel, nagu SKP, kapitalimahutus ja sääst, kaks suurt puudust. Esiteks ei pöörata piisavalt tähelepanu loodusvarade kahanemisele ja nappusele ning need tegurid võivad ohustada majanduse jätkusuutlikku tootlikkust. Teiseks ei hõlma standardne raamistik keskkonnakvaliteedi halvenemist ja selle tagajärgi inimeste tervisele ning heaolule. |
22.64 |
Standardses raamistikus võetakse netolisandväärtuse arvutamisel arvesse üksnes toodetud varasid. Nende kasutamise kulu kajastatakse vahetarbimise ja põhivara kulumi all. Mittetoodetud loodusvarad, nagu maa, mineraalivarud ja mets, on esitatud vara all, niivõrd kui need on institutsionaalsete üksuste tõhusa kontrolli all. Nende kasutamist ei ole siiski tootmiskulude all arvestatud. See tähendab kas seda, et sellised kulud ei kajastu toodete hinnas või et loodusvarade kahanemisega seotud kulude puhul sisalduvad sellised kulud tegevuse ülejäägi muudes kindlaksmääramata elementides. Keskkonna arvepidamine võimaldab selliseid kulusid selgelt ära tunda ja hinnata. |
22.65 |
SEEA 2003 keskkonna arvepidamise raamistik sisaldab viit kategooriat:
|
22.66 |
Füüsiliste ja hübriidsete voogude arvepidamises kirjendatakse nelja eri liiki vooge:
|
22.67 |
Füüsilisi voogusid mõõdetakse koguselistes ühikutes, mis kajastavad kõnealuse materjali, energia või jääkainete füüsikalisi omadusi. Füüsilist voogu võib mõõta alternatiivühikutes sõltuvalt arvessevõetavast füüsikalisest omadusest. Konkreetse ühiku asjakohasus sõltub voogude arvepidamise eesmärgist ja kasutusotstarbest. Füüsiliste voogude arvepidamises on kõige sagedamini kasutatavad füüsikalised omadused kaal ja maht. Energiavoogude puhul kasutatakse kõige sagedamini džaule või naftaekvivalendi tonne. Füüsiliste voogude arvepidamise koguseühikud erinevad standardses raamistikus kasutatud mahuühikutest. Näiteks ei ole standardses raamistikus arvuti puhul kasutatavaks ühikuks mitte selle kaal, vaid see on kaalutud indeks erinevatest kasutaja poolt soovitud parameetritest, nagu arvutamise kiirus. |
22.68 |
Füüsiliste voogude arvepidamist saab esitada pakkumise ja kasutamise tabelitena. See on näidatud tabelites 22.12 ja 22.13. |
22.69 |
Hübriidsete voogude arvepidamine on ühtne maatriksesitus, mis sisaldab rahvamajanduse arvepidamist nii rahaliste kui ka füüsiliste voogude andmete kujul. Hübriidsete kontode oluline liik on hübriidsed pakkumise ja kasutamise tabelid, mille puhul pakkumise ja kasutamise tabelid on esitatud koos rahalistes ja naturaalühikutes. |
22.70 |
Hübriidsete voogude arvepidamise teavet võib siduda keskkonnateemadega, mis käsitlevad konkreetseid keskkonnaküsimusi, nagu kasvuhooneefekt, osoonikihi hõrenemine ja keskkonna hapestumine. Konkreetsete ainete arvandmete esitamiseks keskkonnateemade koondnäitajatena on vaja ümberarvestustegureid. Selle tulemusel saadakse ülevaatlik tabel, kus on näidatud eri tegevusalade tarbimise ja tootmise mõju probleemsetele keskkonnavaldkondadele ja SKP-le, nagu on näidatud tabelis 22.14.
Tabel 22.12. Pakkumise ja kasutamise tabel naturaalühikutes Pakkumise tabel naturaalühikutes
Tabel 22.13. Pakkumise ja kasutamise tabel naturaalühikutes (jätk) Kasutamise tabel naturaalühikutes
Tabel 22.14. Tarbimise ja tootmise netopanus SKPsse ning kuude keskkonnateemasse Madalmaades 1993. aastal Protsentides
|
22.71 |
Keskkonnatehingute majanduslik arvepidamine koosneb keskkonnakaitse rahalisest arvepidamisest ja muude keskkonnaga seotud tehingute arvepidamisest, nagu maksud, toetused, investeeringutoetused, omanditulu, saaste- ja ressursikasutuslubade ning keskkonnaga seotud omandiõiguse soetamine. |
22.72 |
Keskkonnakaitse kirjeldamiseks on eriti kasulik rakendada funktsioonipõhist lähenemisviisi, mis on kombineeritud teatavat liiki tegevusala- ja tooteanalüüsiga. Keskkonnakaitse hõlmab suurt hulka majandustegevusalasid ja tooteid. Näideteks on investeeringud keskkonnasäästlikumatesse tehnoloogiatesse, saastunud keskkonna algse seisundi taastamine, ringlussevõtt, keskkonnasäästlikumate kaupade tootmine ja teenuste osutamine, loodusvarade säilitamine ja majandamine. Keskkonnakaitsekulutuste riiklike koondandmete puhul saab hõlmata ka keskkonnakaitsega seotud abitegevusi ja tooteid. |
22.73 |
Keskkonnaressursside arvepidamises eristatakse kolme eri liiki keskkonnaressursse: loodusvarad, maa ja pinnavesi ning ökosüsteemid. Mitut kõnealust keskkonnaressurssi ei ole standardses raamistikus kirjendatud. See kehtib nende keskkonnaressursside kohta, mille puhul ei ole võimalik omandiõigust kindlaks määrata. See hõlmab selliseid keskkonnaelemente nagu õhk, suuremad veekogud ja ökosüsteemid, mis on nii ulatuslikud ja kontrollimatud, et tõhusat omandiõigust ei ole võimalik kehtestada. Samuti ei käsitata standardses raamistikus varana ressursse, mille olemasolu ei ole uurimise ja arendustööde kaudu selgelt kindlaks määratud (nt spekulatiivsed naftavarud) või mis on praegu juurdepääsmatud (nt ligipääsmatud metsad). Sama kehtib ressursside puhul, mis on geoloogiliselt kindlaks määratud või juurdepääsetavad, kuid ei anna praegu majanduslikku kasu, sest neid ei saa veel tulutoovalt kasutusele võtta. |
22.74 |
Keskkonnaressursside arvepidamises kirjeldatakse naturaalühikutes ja rahalises väärtuses mitmesuguste keskkonnaressursside varusid ja nende muutusi. Kui sellist kontot võib teatavate varade osas koostada rahalises väärtuses, siis mõnede teiste varade puhul on võimalik koostada kontod üksnes naturaalühikutes. Ökosüsteemide ressursside puhul on ebatõenäoline, et piisav teave varude või muutuste kajastamiseks aasta kohta on kättesaadav täpselt samamoodi nagu muude keskkonnaressursside puhul. Nende ressursside puhul on kasulikum keskenduda kvaliteedimuutuste hindamisele, millest suurem osa on seotud seisundi halvenemisega, nt maa ja vee hapestumine ning metsa defoliatsioon. |
22.75 |
Standardse raamistiku koondandmeid võib muuta, et võtta paremini arvesse keskkonnaküsimusi. Üldiselt soovitatakse teha kolme liiki korrektiive: loodusvarade kahanemise osas, keskkonnakahjude vältimiseks tehtavate valitsemissektori kulutuste osas ja keskkonnaseisundi halvenemise osas. |
22.76 |
Keskkonna seisukohast tuleks teha korrektiive loodusvarade kahanemisel, sest SKPs ja selle kasvumääras ei võeta arvesse mitmete keskkonnaressursside kahanemist, nagu nafta, looduslikes veekogudes elavad kalad ja mittekultiveeritav mets. Loodusvarade kahanemise arvestamine ei ole üheselt selge ja võimalusi selleks on mitmeid. Üks äärmuslik võimalus on käsitada nende mittetoodetud loodusvarade kogukasutamist loodusvarade kahanemisena ja seetõttu mitte tootmistuluna. Teine äärmuslik võimalus on käsitada kogu nende varade müümisest saadavat sissetulekut sisemajanduse tulusse panustava tuluna. Kõigi muude võimaluste puhul jagatakse nende varade kasutamine kahanemise ja tulu komponendiks. Eri põhimõtted ja eeldused eluea ja diskontomäärade arvutamisel annavad kahanemise korrigeerimise puhul tulemuseks eri arvandmed. |
22.77 |
Keskkonnakahjude vältimiseks tehtavad kulutused ei koosne üksnes keskkonnakaitsekulutustest. Need võivad sisaldada ka administratiivkulusid kalapüügikvootide kehtestamiseks ja jälgimiseks või tervishoiukulusid seoses õhusaaste või tuumakatastroofiga. Keskkonnakahjude vältimiseks tehtavate valitsemissektori kulutuste korrigeerimine on soovitatav, et vältida olukorda, kus need kulud suurendavad SKPd: need peaksid leevendama SKPs kajastamata tootmise või tarbimise negatiivset välismõju keskkonnale või muutma selle olematuks. Sisemajanduse netoprodukti osas võib lahenduseks olla keskkonnakahjude vältimiseks tehtavate valitsemissektori kulutuste kirjendamine korraga nii kapitalimahutuse kui ka -kulumina. Sagedamini kasutatava SKP seisukohast ei muuda see siiski midagi. |
22.78 |
Sisemajanduse produkti, säästu ja muid põhilisi koondnäitajaid võib korrigeerida keskkonnaseisundi halvenemise puhul, nt õhu- ja veesaaste mõju arvestades. Keskkonnaseisundi halvenemise mõju hõlmamine on siiski keerulisem, ebakindlam ja vastuolulisem kui kontode korrigeerimine loodusvarade kahanemise või keskkonnakaitsekulutuste arvessevõtmiseks. Kuidas näiteks arvestada kahju inimese tervisele või seda, et keskkonnasaaste tõttu kasvavad taimed ja loomad aeglasemalt, paljunevad vähem ning surevad varem? Kas katastroofe tuleks kirjendada majandustegevuse tulemusena ja seetõttu SKPst maha arvata? |
Tervishoiu arvepidamine
22.79 |
Tervishoiu arvepidamine (vt „A System of Health Accounts”, OECD 2000) on tervishoiuandmete rahvusvaheline raamistik, mille eesmärk on täita analüüsi- ja poliitikavajadusi riiklikul, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil. Raamistik on loodud eri tervishoiusüsteemidega riikide jaoks. See on peamine vahend kiiresti ja üha keerulisemaks muutuvate tervishoiusüsteemide jälgimiseks. See hindab ja toob esile struktuurilisi muutusi, nagu statsionaarselt ravilt üleminek ambulatoorsele ravile ja multifunktsionaalsete teenuseosutajate esilekerkimine. |
22.80 |
Tervishoiu arvepidamine annab vastused kolmele põhiküsimusele.
|
22.81 |
Tervishoiukaubad ja -teenused rühmitatakse funktsiooni alusel. Eristatakse kolme rühma: üksikisiku tervishoiu teenused ja kaubad, kollektiivse tervishoiu teenused ja tervisega seotud funktsioonid. |
22.82 |
Üksikisiku tervishoiu teenuste ja kaupade põhiliigid on: raviteenused, taastusraviteenused, pikaajalise hooldusravi teenused, tervishoiu abiteenused ja meditsiinitooted ambulatoorsel ravil olevatele patsientidele. Üksikisikutele osutatavaid teenuseid saab jaotada teenuse osutamise viiside järgi: statsionaarne ravi, päevane statsionaarravi, ambulatoorne ravi ja kodune toetusravi. Üksikisiku tervishoiu liigitamisel on olulised ka paljud muud näitajad, nt vanus, sugu ja sissetuleku tase peamiste tervishoiurühmade lõikes või peamiste haigusrühmade kaupa, mis on kasulik haigustega kaasnevate kulutuste uurimiseks. |
22.83 |
Standardse raamistikuga võrreldes on tootmise piiri laiendatud kahel moel:
|
22.84 |
Eristatakse kahte liiki kollektiivse tervishoiu teenuseid:
|
22.85 |
Eristatakse seitset liiki tervisega seotud funktsioone:
|
22.86 |
Tervishoiuteenuste osutajate jaoks on välja töötatud üksikasjalik majanduse tegevusalade klassifikaator; selleks täiustati ja muudeti rahvusvahelist majanduse tegevusalade klassifikaatorit. |
22.87 |
Põhimõtteliselt võib tervishoiu rahastamist kirjendada kahest eri perspektiivist. Esimesest perspektiivist lähtuvalt jagatakse tervishoiukulud keeruliseks kolmanda poole maksete süsteemiks, millele lisanduvad kodumajapidamiste või muude otserahastajate, nagu valitsemissektori osutatud tervishoiuteenuste otsemaksed. Teisest perspektiivist lähtuvalt püütakse leida rahastamisallika lõplik koormus. See tähendab, et püütakse leida rahastamise vaheallikate rahastamisallikad. Täielikuma ülevaate saamiseks lisatakse täiendavad siirded, nagu valitsustevahelised siirded, maksusoodustused, toetused teenuseosutajatele ja välismaailmast pärit rahastamisvahendid. |
22.88 |
Tervishoiu arvepidamisest võib tuletada lihtsaid ülevaatlikke tabeleid, milles näidatakse tervishoiu osakaalu rahvamajanduses, nagu on näidatud tabelis 22.15.
Tabel 22.15. Tervishoiualane põhistatistika
|
Kodumajapidamiste tootmise arvepidamine
22.89 |
Standardses raamistikus kirjendatakse tootmisena teatavaid kodumajapidamiste tegevusi, nagu omaniku kasutuses olevate eluruumide teenused, põllumajanduslik tootmine oma tarbeks ja eluruumide ehitamine oma tarbeks. Tootmisena ei kirjendata siiski kaht peamist liiki kodumajapidamiste tegevust: kodumajapidamise liikmete osutatud ja samas kodumajapidamises tarbitud tasustamata teenuseid ning vabatahtlikke teenuseid. Isegi satelliitarvepidamise kontekstis tekitavad kodumajapidamiste tasustamata ja vabatahtlikud teenused keerulisi mõistelisi ja hindamisprobleeme. Seda valdkonda uuritakse jätkuvalt. Kodumajapidamiste tootmise satelliitkonto eesmärk (3) on anda täielik ülevaade kodumajapidamiste tootmisest, näidata eri liiki kodumajapidamiste sissetulekuid, tarbimist ja säästu ning koostoimet ülejäänud majandusega.
Peamised käsitletavad küsimused on järgmised.
|
22.90 |
Kodumajapidamiste tootmise arvepidamine võib pakkuda erilist huvi pikaajalise majandusarengu analüüsimiseks ning tootmise, sissetuleku ja tarbimise tasemete võrdlemiseks rahvusvahelisel tasandil. Peamised kodumajapidamiste tootmise arvepidamise koostamiseks kasutatavad andmeallikad on kodumajapidamise eelarve ja ajakasutuse uuringud; nendest allikatest pärinevad aastased koondandmed on valikuuringu vigade tõttu moonutatud, mis takistab täpse aastase kasvumäära arvutamist. Kodumajapidamiste tootmise arvepidamist koostatakse seetõttu regulaarselt, kuid mitte igal aastal, nt iga viie aasta tagant, ning see on seotud ulatusliku ajakasutuse uuringuga. |
22.91 |
Kodumajapidamiste tootmine sisaldab üksnes teenuseid, mida saab osutada kasusaajast erinev isik; seda tuntakse kui kolmanda isiku põhimõtet. Seega jäetakse välja isiku enda tehtud isikuhooldus, õppimine, magamine ja vabaajategevused. |
22.92 |
Kodumajapidamiste tootmise puhul võib vahet teha erinevatel põhifunktsioonidel: eluase, toit, rõivad, laste, täiskasvanute ja lemmikloomade hooldus ning vabatahtlik töö, mida vastavalt määratlusele tarbitakse teises kodumajapidamises. Kõigi nende põhiliste funktsioonide puhul on võimalik määratleda peamised või iseloomulikud tegevused. See võimaldab omistada nende tegevuste kulu või ajakasutuse nendele põhilistele funktsioonidele. Siiski seostuvad teatavad tegevused, nagu ostude sooritamine, reisimine ja majapidamise juhtimine, mitme funktsiooniga. Selle tulemusena jagatakse nende tegevuste kulutused ja ajakasutus kõnealuste funktsioonide vahel. |
22.93 |
Standardses raamistikus kuuluvad kulutused kestvuskaupadele lõpptarbimiskulutuste alla. Kodumajapidamiste tootmise arvepidamises kirjendatakse sellised kulutused nagu kulutused sõidukitele, külmikutele ja ehitus- ja remondiseadmetele siiski kapitalimahutusena. Nende varade kapitaliteenused on kodumajapidamiste tootmise sisend. |
22.94 |
Kodumajapidamiste toodangut ja lisandväärtust saab hinnata sisendi- ja väljundipõhise meetodi abil. Väljundipõhine meetod tähendab kodumajapidamiste toodangu hindamist turuhindades, st samasuguste turul müüdavate teenuste täheldatud hinnas. Sisendipõhise meetodi puhul hinnatakse väljundit kulude summana ning on oluline, milline väärtuse hindamise meetod valitakse tööjõusisendi puhul. Töötasu on võimalik hinnata koos sotsiaalkindlustusmaksetega või ilma ning on võimalik valida eri võrdlusrühmad – kõikide töötajate keskmine töötasu, spetsialistide töötasu või koduabiliste töötasu. |
22.95 |
Kodumajapidamiste tootmise arvepidamise puhul on olulised kodumajapidamise toodangu suurus ja struktuur ning seosed standardse raamistikuga. Seda on näidatud kasutamise tabeli kujul tabelis 22.16.
Tabel 22.16. Kodumajapidamiste tootmise kasutamise tabel
|
Tööjõuarvepidamine ja sotsiaalse arvepidamise maatriks (SAM)
22.96 |
Paljudes riikides kogutakse hulgaliselt tööturuandmeid. Rahva- ja ettevõtete loendustest, kodumajapidamiste ja ettevõtete uuringutest tööjõu, töötundide, töötasude ja tööjõukulude kohta, samuti rahvastiku-, maksu- ja riikliku sotsiaalkindlustuse registritest saab korrapäraselt andmeid tööturu arengu seireks ja analüüsiks. Hoolimata suure osa seda laadi statistiliste andmete kättesaadavusest ei anna need tööturust täielikku ja usaldusväärset ülevaadet. Peamised hindamisprobleemid on järgmised:
Tööjõu arvepidamise süsteem võib need probleemid lahendada, ühendades kogu tööturualase teabe ning näidates seoseid tööturu peamiste mõistete ja klassifikaatoritega rahvamajanduse arvepidamises, nt mõistetega hüvitised töötajatele ja tegevusalade kaupa klassifitseerimine. Tugev seos rahvamajanduse arvepidamisega parandab rahvamajanduse ja tööjõu arvepidamise koostamist ning on kasulik tööturu ja ülejäänud majanduse seose kirjeldamisel. |
22.97 |
Tööjõu arvepidamise lihtne süsteem on esitatud tabelis 22.17. See hõlmab arvestuslikke seoseid töötajatele makstavate hüvitiste, töötatud tundide, töökohtade arvu, töölevõetud isikute ning aktiivse ja potentsiaalse tööjõu vahel. See on lihtne süsteem, kuna esitab piiratud jaotuse sotsiaal-majanduslike näitajate, nt soo (kuid mitte vanuse või haridustaseme) kaupa, ja lihtsa jaotuse üksnes kolme tegevusala kaupa, kusjuures arvesse ei võeta piiriüleseid töötajaid. |
22.98 |
Sotsiaalse arvepidamise maatriks (SAM) on maatriksesitus, mis näitab seoseid pakkumise ja kasutamise tabelite ning institutsionaalsete sektorite kontode vahel. SAM annab üldiselt lisateavet tööhõive taseme ja struktuuri kohta, esitades hüvitised töötajatele ja segatulu töötavate isikute liigi kaupa. Selline alljaotus kehtib nii tööjõu kasutamise puhul tegevusalade lõikes, nagu on näidatud kasutamise tabelis, kui ka tööjõu pakkumise puhul sotsiaal-majanduslike alarühmade kaupa, nagu on näidatud kodumajapidamiste sektori allsektorite esmaste tulude jaotamise kontol. Selliselt näidatakse süstemaatiliselt palgatöötajate pakkumist ja kasutamist. SAMi võib pidada tööjõu arvepidamise laiendatud süsteemiks, mis on esitatud maatriksi kujul. Nagu tööjõu ja rahvamajanduse arvepidamine, esitab ka SAM koondnäitajad ning võimaldab analüüsida üksnes koond- ja keskmisi näitajaid. Seetõttu eelistatakse paljude sotsiaal-majanduslike analüüside puhul mudeleid, mis põhinevad laiendatud mikroandmebaasil, mis sisaldab teavet isikute ja kodumajapidamiste sotsiaal-majanduslike näitajate kohta.
Tabel 22.17. Tööjõu arvepidamise lihtne süsteem
|
Tootlikkuse ja majanduskasvu arvepidamine
22.99 |
Rahvamajanduse arvepidamist kasutatakse tootlikkuse kasvu kirjeldamiseks, jälgimiseks ja analüüsimiseks (tootlikkuse analüüsist ulatuslikuma ülevaate saamiseks vt OECD käsiraamat „Measuring Productivity: Measurement of Aggregate and Industry-level Productivity Growth”, OECD, 2001). Tootlikkuse kasvu hindamist ja analüüsimist kasutatakse selleks, et mõista peamisi muudatusi tegevusalade struktuuris ning elatustaseme paranemist viimasel sajandil paljudes riikides. Tootlikkuse kasvu hindamist ja analüüsimist kasutatakse ka selleks, et kavandada poliitilisi strateegiaid, mis stimuleerivad tootlikkuse kasvu ja suurendavad jõukust, võttes samal ajal arvesse muid poliitilisi kaalutlusi, nt võrdsust ja keskkonnaküsimusi. |
22.100 |
Majanduskasv on rahvamajanduse arvepidamises SKP mahu kasvu määr ja seda on võimalik jagada komponentideks, mille hulka kuuluvad tööjõu tootlikkuse muutused, tootlikkus tööjõuühiku kohta ja tööjõu mahu muutused. Samasugune jaotus on võimalik tegevusalade lisandväärtuse mahu muutuste puhul. Selline lihtne lähenemisviis pakub raamistiku majanduskasvu jälgimiseks ja analüüsimiseks tegevusalade kaupa. Tööjõusisendeid kajastavad ühtlasemad arvandmed, mis saadakse, kasutades lisaks töötajate arvule ka täistööaja ekvivalenti või töötatud tunde ning eristades tööjõudu kvaliteedi alusel, tagavad üksikasjalikumad tööjõu tootlikkuse arvandmed. |
22.101 |
Sellise lihtsa lähenemisviisi puhul ei võeta arvesse rolli, mis on muudel sisenditel, nagu kapitaliteenused ja vahetooted. See võib olla väga eksitav. Näiteks võib tööjõu tootlikkus näiliselt oluliselt suureneda tänu palju suuremale kapitalimahukusele, kuid see võib ka suureneda tänu tõhususe kasvule, samal ajal kui kasutatava kapitali hulk ei muutu. Kui arvestatakse ka muid sisendeid, mõõdetakse tegurirühma tootlikkust, mis võimaldab paremini mõista tootlikkuse kasvu allikaid. Tegurirühma tootlikkuse hindamise tulemusena jagatakse toodangu mahu muutus kõigi sisendite mahu muutusteks, millele lisandub jääk: tegurirühma tootlikkuse kasv. Tegurirühma tootlikkuse kasv kajastab kõike seda, mida ei ole eri sisendite puhul selgitatud, st muude sisendite rolli. See võib siiski kajastada ka hindamisvigu väljundites või sisendites. |
22.102 |
Kapitalisisendite mahtu põhivara seisus saab hinnata mitmel viisil. Tuleb teha kolm olulist valikut:
|
22.103 |
Tegurirühma tootlikkuse hindamine aitab kindlaks teha tööjõu, kapitali, vahesisendite ja tegurirühma tootlikkuse muutuse otsese panuse majanduskasvu. Seda kasutatakse majanduskasvu varasemate suundumuste läbivaatamisel ja tulevase majanduskasvu potentsiaali hindamisel. Analüüsimise ja poliitika kujundamise puhul tuleb siiski tegurirühma tootlikkuse meetmete tõlgendamisel võtta arvesse järgmisi asjaolusid:
|
22.104 |
Majanduskasvu ja tootlikkuse paremaks hindamiseks, analüüsimiseks ja jälgimiseks on maailmas välja töötatud KLEMSi majanduskasvu ja tootlikkuse arvestus. Põhieesmärk on liikuda majanduse koondandmete tasemelt sügavamale ja uurida konkreetsete tegevusalade tootlikkust ning nende panust majanduskasvu. Selleks et näidata tegevusalade toodangu ja tootlikkuse kasvu märkimisväärset ebaühtlust, eristatakse paljusid eri tegevusalasid, kusjuures Euroopa Liidus eristatakse EU-KLEMS-is 72 tegevusala. Kontod sisaldavad toodangu koguseid ja hindu ning kapitali (K), tööjõu (L), energia (E), materjali (M) ja teenuste (S) sisendeid tegevusala tasemel. Toodangu ja tootlikkuse arvväärtused esitatakse kasvumääradena ja suhteliste väärtustena. Samuti töötatakse praegu välja teadmiste loome, nt teadus- ja arendustegevuse, patentide, hõlmatud tehnoloogiliste muutuste, muu uuendustegevuse ja koostöö täiendavaid arvväärtusi. Need töötatakse välja iga liikmesriigi jaoks eraldi ja seotakse muude riikide KLEMSi andmebaasidega. |
22.105 |
Kontod koosnevad kolmest omavahel tihedalt seotud moodulist: ühest analüütilisest ja kahest statistilisest moodulist. |
22.106 |
Analüütiline moodul pakub teadusringkondadele ja poliitikakujundajatele teadusuuringute andmebaasi. Selles kasutatakse majanduskasvu arvestamiseks parimaid tavasid, keskendutakse rahvusvahelisele võrreldavusele ja püütakse saavutada täielikku katvust riikide, tegevusalade ja muutujate arvu osas. Selles võidakse kasutada ka alternatiivseid ja uuenduslikke eeldusi seoses statistiliste tavadega, nt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaupade, turuväliste teenuste ja kapitaliteenuste hindamiseks. |
22.107 |
Paralleelselt analüütilise mooduliga töötatakse välja andmebaasi statistilised moodulid. Need sisaldavad andmeid, mis kattuvad suurel määral liikmesriikide statistikaametite avaldatud andmetega. Need meetodid vastavad rahvamajanduse standardse raamistiku omadele, nt pakkumise ja kasutamise tabeleid kasutatakse tootlikkuse analüüsi kooskõlastava raamistikuna ja rakendatakse ahelindekseid. Statistiline moodul ei sisaldada mitte üksnes rahvamajanduse arvepidamise andmeid, vaid ka lisateavet, nt tööhõivealane statistika tegevusalade kaupa tööjõusisendi koguste (inimesed ja töötunnid) ning kvaliteedi kohta (koguste jagamine vanuse, soo ja haridustaseme põhjal). |
Teadus- ja arendustegevuse arvepidamine
22.108 |
Standardses raamistikus käsitatakse teadus- ja arendustegevuse kulutusi vahetarbimisena, st kui jooksvaid kulutusi, mida tehakse üksnes jooksva ajavahemiku tootmistegevuse heaks. See on vastuolus teadus- ja arendustegevuse olemusega, kuna viimase eesmärk on parandada tootmist tulevikus. Selleks et lahendada mõistelised ja praktilised probleemid teadus- ja arendustegevuse kirjendamisel kapitalimahutusena, koostavad liikmesriigid teadus- ja arendustegevuse satelliitarvepidamise tabelid, milles kirjendatakse teadus- ja arendustegevust kapitalimahutusena. See võimaldab liikmesriikidel välja töötada tõhusad ja võrreldavad meetodid ning hinnangud. Teises etapis, kui on saavutatud piisavalt kõrge usaldusväärsuse ja võrreldavuse tase, kapitaliseeritakse teadus- ja arendustegevus liikmesriikide põhiarvepidamises. |
22.109 |
Lisaks sellisele täiendavale katsetabelile võib koostada teadus- ja arendustegevuse kontode kogu. Kõnealuse arvepidamise eesmärk on näidata teadus- ja arendustegevuse rolli rahvamajanduses. Sellega kaasnevad järgmised küsimused.
Pakkumise ja kasutamise tabelid annavad ülevaate sellest, kes toodab ja kasutab teadus- ja arendustegevuse tooteid, ning see on esitatud tabelites 22.18 ja 22.19. Tabel 22.18. Teadus- ja arendustegevuse pakkumine
Tabel 22.19. Teadus- ja arendustegevuse kasutam ine
|
Sotsiaalkaitse arvepidamine
22.110 |
Sotsiaalkaitse ja selle koostoime selliste teemadega nagu vananemine, tervishoid ja sotsiaalne tõrjutus on liikmesriikide ja Euroopa Liidu majanduse ja sotsiaalpoliitika jaoks tähtis küsimus. Sotsiaalkaitse teemade jälgimisel, prognoosimisel, analüüsimisel ja nende üle arutamisel on nõutav üksikasjaliku, võrreldava ja ajakohastatud teabe olemasolu sotsiaalkaitse korralduse, praeguse olukorra ja arengu kohta liikmesriikides ja mujal. |
22.111 |
Sotsiaalhüvitised on rahalised või mitterahalised siirded kodumajapidamistele ja üksikisikutele eesmärgiga kergendada nende toimetulekut teatavate riskide või vajaduste ilmnemisel. Sotsiaalkaitse riskide ja vajaduste all mõeldakse selliseid funktsioone nagu puue, haigus/tervishoid, vanadus, toitjakaotus, perekond/lapsed, töötus, eluase ja mujal klassifitseerimata sotsiaalne tõrjutus. Põhimõtteliselt ei kuulu haridus riski või vajaduse alla, välja arvatud juhul, kui on tegemist toetustega puudust kannatavatele lastega perekondadele. |
22.112 |
Sotsiaalhüvitisi antakse sotsiaalkaitseskeemide kaudu. Neid haldavad ja korraldavad avalik-õiguslikud või eraõiguslikud asutused, nagu riiklikud sotsiaalkindlustusfondid, valitsusasutused, kindlustusseltsid ja avalik-õiguslikud või eraõiguslikud tööandjad, eraõiguslikud sotsiaalhoolekande- ja sotsiaalabiasutused. Skeemid ei pruugi tingimata olla seotud konkreetsete asutuste või õigusnormidega, kuigi paljudel juhtudel see nii on. Skeeme, mis põhinevad üksnes individuaalsetel kokkulepetel või mille puhul kehtivad samaaegsed vastastikused kokkulepped, ei käsitata sotsiaalkaitsena. |
22.113 |
Kui töötajapoolne vastastikune kokkulepe ei ole samaaegne, klassifitseeritakse kulutused sotsiaalkaitsena. See kehtib pensioni või toitjakaotuspensioni puhul, mida maksab tööandja, või tasuta majutuse puhul, mida tööandja pakub pensionile jäänud töötajatele. Töötasu maksmise jätkamist ajal, mil töötaja ei ole võimeline töötama haiguse, raseduse ja sünnituse, puude, koondamise jms tõttu, käsitatakse tööandja pakutava sotsiaalhüvitisena. |
22.114 |
Valitsemissektori kontrolli all oleva skeemi korral teeb riik kõik olulised otsused hüvitiste suuruse, maksmise tingimuste ning skeemi rahastamise viiside kohta. Valitsemissektori kontrolli all olev sotsiaalkaitse kehtestatakse tavaliselt õigusnormidega. See hõlmab ka skeeme, mis pakuvad riigiteenistujatele samasugust sotsiaalkaitset, nagu valitsemissektori kontrolli all olevad skeemid pakuvad elanikkonnale üldiselt. See ei hõlma siiski skeeme, mida riik võib kehtestada tööandjana ilma riigi kontrolli all oleva vastaspooleta erasektoris. |
22.115 |
Valitsemissektori kontrolli all olevad skeemid on muu hulgas järgmised:
|
22.116 |
Skeemid, mis ei kuulu valitsemissektori kontrolli alla, on muu hulgas järgmised:
|
22.117 |
Kasutades teavet konkreetsete skeemide kohta, pakub sotsiaalkaitse arvepidamine mitmemõõtmelist ülevaadet sotsiaalkaitsest, nagu on kirjeldatud väljaandes „The European System of Integrated and Social Protection Statistics”, ESSPROS, Eurostat 2008. Arvepidamises kirjeldatakse sotsiaalhüvitiste suurust ja koostist, nende rahastamist ja seonduvaid halduskulusid. Sotsiaalhüvitised liigitatakse funktsiooni, nt haigus ja vanadus, ja liigi järgi, nt rahalised ja mitterahalised hüvitised, ning selle põhjal, kas need põhinevad sissetulekul. Alusskeemid liigitatakse vastavalt sellele, kas need on riigi kontrolli all või mitte ja kas need on põhiskeemid või lisaskeemid. |
22.118 |
Iga sotsiaalkaitseskeemi puhul pakutakse teavet tulude ja kulude kohta ning ulatuslikku kvalitatiivset teavet, nt kohaldamisala, rahastamine, areng ja aja jooksul tehtud peamised muudatused. |
22.119 |
Standardteavet mitmesuguste sotsiaalkaitseskeemide kohta nimetatakse ka sotsiaalkaitse tuumiksüsteemiks ja seda täiendatakse mitmete moodulitega. Võimalikud moodulid on järgmised:
|
22.120 |
Sotsiaalkaitse arvepidamise mõisted ja klassifikaatorid on tihedalt seotud standardse raamistiku omadega. Peamine erinevus sotsiaalkaitse ja standardse raamistiku sotsiaalhüvitiste vahel on see, et standardse raamistiku sotsiaalhüvitised hõlmavad ka kulutusi haridusele; teiseks erinevuseks on see, et sotsiaalkaitse hüvitised võivad sisaldada sotsiaalsel eesmärgil tehtavaid kapitalisiirdeid. Lihtne ülevaatlik tabel, nagu tabel 22.20, näitab neid seoseid ning annab samal ajal ülevaate sotsiaalhüvitiste suurusest ja koostisest riigis.
Tabel 22.20. Sotsiaalhüvitiste ülevaade sotsiaalsete riskide / vajaduste ja siirete kaupa
|
22.121 |
Tihe seos standardse rahvamajanduse arvepidamise statistika ja sotsiaalkaitsestatistika vahel pakub võimalusi mõlemat liiki statistika jaoks. Sotsiaalkaitsestatistika võib olla seotud rahvamajanduse ametliku statistikaga, nt majanduskasvu ja riigi rahanduse statistikaga. Sotsiaalkaitseskeemide kaupa liigendatud rahvamajanduse arvepidamise statistika võib olla abiks ka sotsiaalkaitsestatistika täielikkuse ja usaldusväärsuse kontrollimisel. Mõlemat liiki statistika koostamise protsessi võib samuti ühendada ning säästa nii koostamiskulusid, suurendada usaldusväärsust ja pakkuda uusi võimalusi, nt muutes sotsiaalkaitsestatistika sama ajakohaseks kui rahvamajanduse arvepidamise statistika (4). Samasugused eelised on ka rahvamajanduse arvepidamisel. Sotsiaalkaitse arvepidamist on suhteliselt lihtne tuletada sektoripõhisest arvepidamisest ja COFOGi (valitsemisfunktsioonide klassifikaator) funktsioonide kaupa esitatud valitsemissektori kulutuste tabelist ning seda kasutatakse majandus- ja sotsiaalpoliitika kujundamisel. Lisaks võib selle abil kontrollida standardse rahvamajanduse arvepidamise arvandmete usaldusväärsust ja täielikkust, nt sotsiaalhüvitiste ja -maksete osas. |
22.122 |
OECD avaldab ka sotsiaalkulutuste andmeid skeemide kaupa sotsiaalkulutuste andmebaasis SOCX (Social Expenditure Database). Sinna kogutakse andmeid ELi mittekuuluvatest riikidest, samal ajal kui Eurostat edastab OECD-le andmeid ELi liikmesriikide sotsiaalkaitsekulutuste kohta. OECD sotsiaalkulutustealane töö keskendub netosotsiaalkulutuste rahvusvahelisele võrdlemisele; see hõlmab korrigeerimist, mis tuleneb tootmis- ja impordimaksude erinevuste mõjust kodumajapidamiste tarbimisele. |
Turismi satelliitarvepidamine
22.123 |
Turismi satelliitarvepidamine (5) annab ülevaate eri liiki turismikaupade ja -teenuste pakkumisest ja kasutamisest ning nende tähtsusest riigi tööhõivele, maksebilansile, riigi rahandusele ning üksikisiku ja ettevõtlustulule. |
22.124 |
Turism tähendab tegevust, mille käigus inimesed reisivad väljapoole oma tavapärast elukeskkonda ja viibivad seal alla ühe aasta, tehes seda muul põhieesmärgil kui külastatava koha residendist ettevõtja juures töötamiseks. See tegevus hõlmab kõike, mida külastajad teevad reisi jaoks või reisi ajal. Turism ei ole piiratud tavapärase turismialase tegevusega, nagu vaatamisväärsustega tutvumine, päevitamine ja paikade külastamine. Turism võib hõlmata ka reisimist äritegevuse, hariduse omandamise ja koolituse saamise eesmärgil. |
22.125 |
Turismi tekitatud nõudlus hõlmab mitmesuguseid tooteid ja teenuseid, mille seas on olulisimad transpordi-, majutus- ja toitlustusteenused. Rahvusvahelise võrreldavuse tagamiseks on turismivaldkonna tüüpilised tooted määratletud toodetena, mida külastajate puudumisel valdavas osas riikides tõenäoliselt olulises koguses ei esineks või mille tarbimise tase väheneks märkimisväärselt ning mille kohta statistilise teabe saamine näib võimalik. Turismiga seotud tooted kuuluvad jääkrühma ning hõlmavad tooteid, mis on asjaomases riigis määratletud turismile iseloomulike toodetena, kuid mille puhul seda eripära ei ole ülemaailmselt tunnustatud. |
22.126 |
Teatavad turismiga seotud teenused, nagu majutus suvilates ja maakodudes või transport isikliku mootorsõidukiga, võivad olulisel määral olla korraldatud oma tarbeks. Standardses raamistikus aga, erinevalt oma tarbeks korraldatud eluasemeteenusest, ei käsitata kodumajapidamises oma tarbeks osutatavaid transporditeenuseid toodanguna. Seda tava soovitatakse järgida turismi satelliitarvepidamises. Kuid riikide puhul, kus oma tarbeks korraldataval transpordil on märkimisväärne osakaal, võib seda turismi satelliitarvepidamises eraldi näidata. |
22.127 |
Põhinäitaja, mida kasutatakse turismi nõudluse kirjeldamisel, on külastajate tarbimine, mis on jaotatud kodumajapidamiste, valitsemissektori, kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide ja ettevõtete kaupa. See koosneb järgmistest komponentidest:
|
22.128 |
Kaupade ja teenuste pakkumist ja kasutamist turismi eesmärgil ning turismist tulenevat lisandväärtust ja tööhõivet võidakse näidata pakkumise ja kasutamise tabelis, eristades turismile omased tooted ja tegevusalad ning turismiga seotud tooted. |
22.129 |
Turismi satelliitarvepidamises võivad riigid oma andmeid täiendavalt liigitada ning määratleda neid viibimise kestuse, külastuse eesmärgi ja turistide omaduste põhjal, nt selle alusel, kas tegemist on välis- või siseturismiga. |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 138/2004 põllumajanduse arvepidamise kohta ühenduses (ELT L 33, 5.2.2004, lk 1).
(2) Käsiraamat avaldatakse ÜRO, Euroopa Komisjoni, Rahvusvahelise Valuutafondi, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ning Maailmapanga ühisvastutusel.
(3) Vt nt Eurostat, 2003, Household production and consumption; proposal for a methodology of household satellite accounts; J. Varjonen and K. Aalto, 2006, Household production and consumption in Finland, household satellite account, Statistics Finland & National consumer research centre; S. Holloway, S. Short, S. Tamplin, 2002, Household Satellite account, ONS London; S.J. Landefeld and S.H. McCulla, 2000, Accounting for nonmarket household production within a national accounts framework, Review of Income and Wealth.
(4) Euroopa integreeritud sotsiaalkaitsestatistika süsteemi (ESSPROS) ajakava on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. aprilli 2007. aasta määrusega (EÜ) nr458/2007 Euroopa integreeritud sotsiaalkaitsestatistika süsteemi (ESSPROS) kohta (ELT L 113, 30.4.2007, lk 3).
(5) Vt „Tourism satellite account: recommended methodological framework”, 2008, avaldatud Euroopa Komisjoni (Eurostat), OECD, Maailma Turismiorganisatsiooni ja ÜRO statistikaosakonna ühisvastutusel.
23. PEATÜKK
KLASSIFIKAATORID
SISSEJUHATUS
23.01 |
ESA klassifikaatorid vastavad täielikult uutele koodidele, mida kasutatakse SNA 2008, NACE Rev. 2, CPA 2008 (andmeedastamise programmis kasutatavatel koondandmete tasanditel), COFOG, COICOP, COPNI ja COPP puhul. On lisatud vaid väga vähe uusi koode. |
23.02 |
Kontod põhinevad vähestel põhimõttelistel elementidel, eelkõige sektoritel, tehingutel ja klassifikaatoritel, mille sisuks on toimuvad tehingud ja muud vood, eriti varade ja kohustuste puhul. Kõigi nende elementide jaoks on olemas hierarhiline klassifikaator. Arvepidamist saab koostada erineva üksikasjalikkuse astmega, kasutades kõnesolevate hierarhiate kõrgemaid või madalamaid tasemeid. |
23.03 |
Arvepidamise kanded jagatakse liikideks, mis tähistatakse ühe või kahe tähega järgmisel viisil:
|
23.04 |
Tootmise meetodil arvutatud SKP puhul kasutatakse tegevusala ning sisend-väljundraamistiku põhjal liigendatud tabelites kaht Euroopa klassifikaatorit: NACE Rev. 2 majanduse tegevusalade puhul ning CPA 2008 toodete puhul majanduse tegevusalade kaupa. NACE Rev. 2 on ISIC Rev. 4 Euroopa variant. Tarbimise meetodil arvutatud SKP puhul kasutatakse ka CPA 2008, COFOGi (kulutuste liigitus otstarbe põhjal: valitsemisfunktsioonide klassifikaator) ja COICOPi (individuaalse tarbimise klassifikaator kuluartiklite lõikes); need kaks viimast klassifikaatorit on kehtestanud ÜRO. |
23.05 |
Funktsioonipõhiste klassifikaatorite hulka kuuluvad COFOGi ja COICOPi kõrval ka COPNI (kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide ülesannete klassifikaator) ja COPP (otstarbepõhine tootmiskulude liigitus). Neid klassifikaatoreid kasutatakse ettevõtete, valitsemissektori, kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide kulutuste funktsioonipõhise analüüsi ning funktsioonipõhiste satelliitkontode puhul. |
INSTITUTSIONAALSETE SEKTORITE KLASSIFIKAATOR (S)
S.1 |
Kogumajandus (1) |
S.11 |
Mittefinantsettevõtted |
S.11001 |
Avaliku sektori mittefinantsettevõtted |
S.11002 |
Omamaised erasektori mittefinantsettevõtted |
S.11003 |
Väliskapitali kontrolli all olevad mittefinantsettevõtted |
S.12 |
Finantsinstitutsioonid |
S.121 |
Keskpank (2) (riiklik) |
S.122 |
Hoiustavad ettevõtted, v.a keskpank (2) |
S.12201 |
Avaliku sektori institutsioonid |
S.12202 |
Omamaised erasektori institutsioonid |
S.12203 |
Väliskapitali kontrolli all olevad institutsioonid |
S.123 |
Rahaturufondid |
S.12301 |
Avaliku sektori institutsioonid |
S.12302 |
Omamaised erasektori institutsioonid |
S.12303 |
Väliskapitali kontrolli all olevad institutsioonid |
S.124 |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid |
S.12401 |
Avaliku sektori institutsioonid |
S.12402 |
Omamaised erasektori institutsioonid |
S.12403 |
Väliskapitali kontrolli all olevad institutsioonid |
S.125 |
Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide |
S.12501 |
Avaliku sektori institutsioonid |
S.12502 |
Omamaised erasektori institutsioonid |
S.12503 |
Väliskapitali kontrolli all olevad institutsioonid |
S.126 |
Finantsvahenduse abiettevõtted |
S.12601 |
Avaliku sektori institutsioonid |
S.12602 |
Omamaised erasektori institutsioonid |
S.12603 |
Väliskapitali kontrolli all olevad institutsioonid |
S.127 |
Varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad |
S.12701 |
Avaliku sektori institutsioonid |
S.12702 |
Omamaised erasektori institutsioonid |
S.12703 |
Väliskapitali kontrolli all olevad institutsioonid |
S.128 |
Kindlustusseltsid (3) |
S.12801 |
Avaliku sektori institutsioonid |
S.12802 |
Omamaised erasektori institutsioonid |
S.12803 |
Väliskapitali kontrolli all olevad institutsioonid |
S.129 |
Pensionifondid (3) |
S.12901 |
Avaliku sektori institutsioonid |
S.12902 |
Omamaised erasektori institutsioonid |
S.12903 |
Väliskapitali kontrolli all olevad institutsioonid |
S.121 + S.122 + S.123 |
Rahaloomeasutused |
S.13 |
Valitsemissektor |
S.1311 |
Keskvalitsus (v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) |
S.1312 |
Osariigi/liidumaa valitsus (v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) |
S.1313 |
Kohalik omavalitsus (v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) |
S.1314 |
Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid |
S.14 |
Kodumajapidamised |
S.141 |
Tööandjad |
S.142 |
Füüsilisest isikust ettevõtjad |
S.143 |
Töötajad |
S.144 |
Omandi- ja siirdetulu saajad |
S.1441 |
Omanditulu saajad |
S.1442 |
Pensionisaajad |
S.1443 |
Muude siirdetulude saajad |
S.15 |
Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid |
S.15002 |
Omamaised erasektori institutsioonid |
S.15003 |
Väliskapitali kontrolli all olevad institutsioonid |
S.2 |
Välismaailm |
S.21 |
Euroopa Liidu liikmesriigid, institutsioonid ja asutused |
S.211 |
Euroopa Liidu liikmesriigid |
S.2111 |
Euroala liikmesriigid |
S.2112 |
Liikmesriigid väljaspool euroala |
S.212 |
Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused |
S.2121 |
Euroopa Keskpank (EKP) |
S.2122 |
Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused, v.a Euroopa Keskpank |
S.22 |
Euroopa Liitu mittekuuluvad riigid ja mitteresidentsed rahvusvahelised organisatsioonid |
TEHINGUTE JA MUUDE VOOGUDE KLASSIFIKAATOR
Tehingud toodetega (P)
P.1 |
Toodang |
P.11 |
Turutoodang |
P.119 |
Kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused (FISIM) |
P.12 |
Toodang enda lõpptarbeks |
P.13 |
Turuväline toodang |
P.2 |
Vahetarbimine |
P.3 |
Lõpptarbimiskulutused |
P.31 |
Individuaalsed tarbimiskulutused |
P.32 |
Kollektiivsed tarbimiskulutused |
P.4 |
Tegelik lõpptarbimine |
P.41 |
Tegelik individuaalne tarbimine |
P.42 |
Tegelik kollektiivne tarbimine |
P.5 |
Kapitali kogumahutus / P.5n – kapitali netomahutus |
P.51g |
Kapitali kogumahutus põhivarasse |
P.511 |
Põhivara soetamine miinus realiseerimine |
P.5111 |
Uue põhivara soetamine |
P.5112 |
Olemasoleva põhivara soetamine |
P.5113 |
Olemasoleva põhivara realiseerimine |
P.512 |
Mittetoodetud vara omandiõiguse ülemineku kulu |
P.51c |
Põhivara kulum (–) |
P.51c1 |
Põhivara kulum tegevuse koguülejäägilt (–) |
P.51c2 |
Põhivara kulum kogusegatulult (–) |
P.51n |
Kapitali netomahutus põhivarasse |
P.52 |
Varude muutus |
P.53 |
Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine |
P.6 |
Kaupade ja teenuste eksport |
P.61 |
Kaupade eksport |
P.62 |
Teenuste eksport |
P.7 |
Kaupade ja teenuste import |
P.71 |
Kaupade import |
P.72 |
Teenuste import |
Tehingud mittetoodetud mittefinantsvaraga (NP)
Mittetoodetud mittefinantsvaraga tehtud tehingute koode saab soovi korral liigitada üksikasjalikumalt, lisades mittetoodetud mittefinantsvara klassifikaatori AN.2.
NP |
Mittetoodetud vara soetamine miinus realiseerimine |
NP.1 |
Loodusvarade soetamine miinus realiseerimine |
NP.2 |
Lepingute, rendi-/üürilepingute ja litsentside soetamine miinus realiseerimine |
NP.3 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
Jaotustehingud (D)
D.1 |
Hüvitised töötajatele |
D.11 |
Palk |
D.12 |
Tööandjate sotsiaalmaksed |
D.121 |
Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed |
D.1211 |
Tööandjate tegelikud pensionimaksed |
D.1212 |
Tööandjate tegelikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
D.122 |
Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed |
D.1221 |
Tööandjate arvestuslikud pensionimaksed |
D.1222 |
Tööandjate arvestuslikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
D.2 |
Tootmis- ja impordimaksud |
D.21 |
Tootemaksud |
D.211 |
Lisandväärtusmaksu tüüpi maksud |
D.212 |
Impordimaksud ja -tollimaksud, v.a käibemaks |
D.2121 |
Imporditollimaksud |
D.2122 |
Impordimaksud, v.a käibemaks ja imporditollimaksud |
D.214 |
Tootemaksud, v.a käibemaks ja impordimaksud |
D.29 |
Muud tootmismaksud |
D.3 |
Subsiidiumid |
D.31 |
Tootesubsiidiumid |
D.311 |
Impordisubsiidiumid |
D.319 |
Muud tootesubsiidiumid |
D.39 |
Muud tootmissubsiidiumid |
D.4 |
Omanditulu |
D.41 |
Intressid |
D.42 |
Ettevõtete jaotatud tulu |
D.421 |
Dividendid |
D.422 |
Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest välja võetud summad |
D.43 |
Reinvesteeritud tulu välismaistelt otseinvesteeringutelt |
D.44 |
Muu investeerimistulu |
D.441 |
Kindlustuspoliiside omanike investeerimistulu |
D.442 |
Pensioniõiguste alusel makstav investeerimistulu |
D.443 |
Kollektiivsete investeerimisfondide osanike investeerimistulu |
D.4431 |
Kollektiivsete investeerimisfondide osanike dividendid |
D.4432 |
Kollektiivsete investeerimisfondide osanike jaotamata kasum |
D.45 |
Rent ja üür |
Jooksvad rahalised ja mitterahalised siirded (D.5–D.8)
D.5 |
Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne |
D.51 |
Tulumaksud |
D.59 |
Muud jooksvad maksud |
D.6 |
Sotsiaalmaksed ja -toetused |
D.61 |
Netosotsiaalmaksed |
D.611 |
Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed |
D.6111 |
Tööandjate tegelikud pensionimaksed |
D.6112 |
Tööandjate tegelikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
D.612 |
Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed |
D.6121 |
Tööandjate arvestuslikud pensionimaksed |
D.6122 |
Tööandjate arvestuslikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
D.613 |
Kodumajapidamiste tegelikud sotsiaalmaksed |
D.6131 |
Kodumajapidamiste tegelikud pensionimaksed |
D.6132 |
Kodumajapidamiste tegelikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
D.614 |
Kodumajapidamiste sotsiaalmaksete täiendused |
D.6141 |
Kodumajapidamiste pensionimaksete täiendused |
D.6142 |
Kodumajapidamiste sotsiaalmaksete (v.a pensionimaksed) täiendused |
D.61SC |
Sotsiaalkindlustusskeemi teenustasud (–) (4) |
D.62 |
Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded |
D.621 |
Rahalised riiklikud sotsiaalkindlustushüvitised |
D.6211 |
Rahalised riikliku sotsiaalkindlustuspensioni hüvitised |
D.6212 |
Rahalised riiklikud sotsiaalkindlustushüvitised, mis ei ole pensionihüvitised |
D.622 |
Muud sotsiaalkindlustushüvitised |
D.6221 |
Muud sotsiaalkindlustuspensioni hüvitised |
D.6222 |
Muud sotsiaalkindlustuse hüvitised, mis ei ole pensionihüvitised |
D.623 |
Rahalised sotsiaalabi toetused |
D.63 |
Mitterahalised sotsiaalsiirded |
D.631 |
Mitterahalised sotsiaalsiirded – turuväline toodang |
D.632 |
Mitterahalised sotsiaalsiirded – ostetud turutoodang |
D.7 |
Muud jooksvad siirded |
D.71 |
Kahjukindlustuse netopreemiad |
D.711 |
Otsese kahjukindlustuse netopreemiad |
D.712 |
Kahjukindlustuse edasikindlustuse netopreemiad |
D.72 |
Kahjukindlustuse nõuded |
D.721 |
Otsese kahjukindlustuse nõuded |
D.722 |
Kahjukindlustuse edasikindlustuse nõuded |
D.73 |
Valitsemissektorisisesed jooksvad siirded |
D.74 |
Jooksev rahvusvaheline koostöö |
D.75 |
Mitmesugused jooksvad siirded |
D.751 |
Jooksvad siirded KTKTIdele |
D.752 |
Kodumajapidamistevahelised jooksvad siirded |
D.759 |
Mitmesugused muud jooksvad siirded |
D.76 |
Käibemaksu- ja kogurahvatulupõhised ELi omavahendid |
D.8 |
Kohandus pensioniõiguste muutuste arvessevõtmiseks |
D.9 |
Kapitalisiirded |
D.9r |
Kapitalisiirded, saadavad |
D.91r |
Kapitalimaksud, saadavad |
D.92r |
Investeeringutoetused, saadavad |
D.99r |
Muud kapitalisiirded, saadavad |
D.9p |
Kapitalisiirded, makstavad |
D.91p |
Kapitalimaksud, makstavad |
D.92p |
Investeeringutoetused, makstavad |
D.99p |
Muud kapitalisiirded, makstavad |
Tehingud finantsvara ja -kohustustega (F)
(Finantsvara netosoetamine / neto kohustuste võtmine)
F.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
F.11 |
Rahaline kuld |
F.12 |
SDRid |
F.2 |
Sularaha ja hoiused |
F.21 |
Sularaha |
F.22 |
Arveldushoiused |
F.221 |
Pankadevahelised positsioonid |
F.229 |
Muud arveldushoiused |
F.29 |
Muud hoiused |
F.3 |
Võlaväärtpaberid |
F.31 |
Lühiajalised |
F.32 |
Pikaajalised |
F.4 |
Laenud (5) |
F.41 |
Lühiajalised |
F.42 |
Pikaajalised |
F.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
F.51 |
Omandiväärtpaberid |
F.511 |
Börsil noteeritud aktsiad |
F.512 |
Börsil noteerimata aktsiad |
F.519 |
Muud omandiväärtpaberid |
F.52 |
Investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
F.521 |
Rahaturufondide aktsiad ja osakud |
F.522 |
Muude investeerimisfondide (v.a rahaturufondid) aktsiad ja osakud |
F.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
F.61 |
Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised |
F.62 |
Elukindlustuse ja annuiteedi õigused |
F.63 |
Pensioniõigused |
F.64 |
Pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele |
F.65 |
Õigus saada hüvitisi, mis ei ole pensionihüvitised |
F.66 |
Reservid nõuete jaoks standardsete tagatiste raames |
F.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
F.71 |
Tuletisinstrumendid |
F.711 |
Optsioonid |
F.712 |
Forvardlepingud |
F.72 |
Töötajate aktsiaoptsioonid |
F.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
F.81 |
Kaubanduskrediidid ja ettemaksed |
F.89 |
Muud saadavad/makstavad arved, v.a kaubanduskrediidid ja ettemaksed |
Muud muutused varades (K)
K.1–5 |
Mahumuutused kokku |
K.1 |
Vara majanduslik tekkimine |
K.2 |
Mittetoodetud vara majanduslik vähenemine |
K.21 |
Loodusvarade kahanemine |
K.22 |
Mittetoodetud vara muu majanduslik vähenemine |
K.3 |
Katastroofikahjud |
K.4 |
Hüvituseta võõrandamine |
K.5 |
Mujal klassifitseerimata muud mahumuutused |
K.6 |
Muutused klassifitseerimises |
K.61 |
Muutused sektorilises klassifitseerimises ja struktuuris |
K.62 |
Muutused vara ja kohustuste klassifitseerimises |
K.7 |
Nominaalne kapitalikasum/-kahjum |
K.71 |
Neutraalne kapitalikasum/-kahjum |
K.72 |
Reaalne kapitalikasum/-kahjum |
TASAKAALUSTAVATE KIRJETE JA NETOVÄÄRTUSE KLASSIFIKAATOR (B) (6)
B.1g |
Kogulisandväärtus / sisemajanduse koguprodukt |
B.2g |
Tegevuse koguülejääk |
B.3g |
Kogusegatulu |
B.4g |
Ettevõtja kogutulu |
B.5g |
Esmaste kogutulude bilanss / kogurahvatulu |
B.6g |
Kasutatav kogutulu |
B.7g |
Korrigeeritud kasutatav kogutulu |
B.8g |
Kogusääst |
B.9 |
Netolaenuandmine (+) / -võtmine (–) |
B.9N |
Mittefinantskonto netolaenuandmine (+) / -võtmine (–) |
B.9F |
Finantskonto netolaenuandmine (+) / -võtmine (–) |
B.10 |
Muutused netoväärtuses |
B.101 |
Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses (7) (8) |
B.102 |
Muudest vara mahumuutustest tingitud muutused netoväärtuses |
B.103 |
Nominaalsest kapitalikasumist ja -kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
B.1031 |
Neutraalsest kapitalikasumist ja -kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
B.1032 |
Reaalsest kapitalikasumist ja -kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
B.11 |
Kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi saldo |
B.12 |
Välismajanduse jooksevkonto saldo |
B.90 |
Netoväärtus |
BF.90 |
Finantsvara netoväärtus |
BILANSI KIRJETE KLASSIFIKAATOR (L)
Ühe bilansi puhul on nagu finantskonto puhulgi vajalikud üksnes need koodid, mis osutavad vara liigile (koodid AN ja AF). Ent kontot saab koostada ka, märkides varade seisu perioodi alguses (LS) ja lõpus (LE) ning muutused kokku (LX). Kõik kolm koodi tuleb tähistada vara liigi järgi. LX kanded on asjaomase perioodi varade koodide P.5, NP, F ja K summa.
Algbilansi kannete alusel saab arvutada netoväärtuse (B.90). Selle ja lõppbilansi B.90 väärtuse vahe peab võrduma kõigi LX koodide bilansiga, mis peab samuti olema võrdne B.10 väärtusega.
LS |
Algbilanss |
LX |
Bilansimuutused |
LE |
Lõppbilanss |
VARA KLASSIFIKAATOR (A)
Mittefinantsvara (AN)
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
AN.11 |
Põhivara liigiti |
AN.111 |
Eluruumid |
AN.112 |
Muud hooned ja rajatised |
AN.1121 |
Hooned, mis ei ole elamud |
AN.1122 |
Muud rajatised |
AN.1123 |
Maaparandus |
AN.113 |
Masinad ja seadmed |
AN.1131 |
Transpordivahendid |
AN.1132 |
IKT-seadmed |
AN.1139 |
Muud masinad ja seadmed |
AN.114 |
Kaitseotstarbeline põhivara |
AN.115 |
Kultiveeritud bioloogilised ressursid |
AN.1151 |
Mitmekordset toodangut andvad loomsed ressursid |
AN.1152 |
Korduva saagiga puu-, põllukultuuride ja taimede istandused |
(AN.116) |
(Mittetoodetud vara omandiõiguse ülemineku kulu) (9) |
AN.117 |
Intellektuaalomandiõigustega seotud tooted |
AN.1171 |
Teadus- ja arendustegevus |
AN.1172 |
Maavarade uurimine ja hindamine |
AN.1173 |
Arvutitarkvara ja andmebaasid |
AN.11731 |
Arvutitarkvara |
AN.11732 |
Andmebaasid |
AN.1174 |
Meelelahutus-, kirjandus- ja kunstialgupärandid |
AN.1179 |
Muud intellektuaalomandiõigustega seotud tooted |
AN.12 |
Varud liigiti |
AN.121 |
Tooraine ja materjalid |
AN.122 |
Lõpetamata toodang |
AN.1221 |
Lõpetamata kultiveeritav bioloogiline vara |
AN.1222 |
Muu lõpetamata toodang |
AN.123 |
Valmistooted |
AN.124 |
Sõjalised varud |
AN.125 |
Kaubad edasimüügiks |
AN.13 |
Väärisesemed |
AN.131 |
Väärismetallid ja -kivid |
AN.132 |
Antiik- ja muud kunstiesemed |
AN.133 |
Muud väärisesemed |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
AN.21 |
Loodusvarad |
AN.211 |
Maa |
AN.2111 |
Hoonete ja rajatiste alune maa |
AN.2112 |
Kultiveeritav maa |
AN.2113 |
Puhkealad koos pinnaveega |
AN.2119 |
Muu maa koos pinnaveega |
AN.212 |
Mineraalsed ja energeetilised maavarad |
AN.213 |
Mittekultiveeritavad bioloogilised ressursid |
AN.214 |
Veevarud |
AN.215 |
Muud loodusvarad |
AN.2151 |
Raadiospektrid |
AN.2159 |
Muu |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
AN.221 |
Kaubeldavad kasutusrendilepingud |
AN.222 |
Loodusvarade kasutusload |
AN.223 |
Spetsiifilised tegevusload |
AN.224 |
Ainuõigus kaupadele ja teenustele tulevikus |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
Finantsvara (AF)
Finantsvara ja kohustustega seotud tehingute koodid (F koodid) ja samu varasid ja kohustusi tähistavad seisude või positsioonide koodid (AF koodid) peavad omavahel täielikult kattuma. Tegelikkuses võivad bilansiandmed olla vähem üksikasjalikud ja piirduda esimese taseme jaotusega, nagu märgitud allpool. Soovi korral võib AF koodid liigitada üksikasjalikumalt F koodide jaoks ette nähtud detailsusastme kohaselt järgmisel viisil:
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
AF.11 |
Rahaline kuld |
AF.12 |
SDRid |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
AF.21 |
Sularaha |
AF.22 |
Arveldushoiused |
AF.221 |
Pankadevahelised positsioonid |
AF.229 |
Muud arveldushoiused |
AF.29 |
Muud hoiused |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
AF.31 |
Lühiajalised |
AF.32 |
Pikaajalised |
AF.4 |
Laenud (10) |
AF.41 |
Lühiajalised |
AF.42 |
Pikaajalised |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
AF.51 |
Omandiväärtpaberid |
AF.511 |
Börsil noteeritud aktsiad |
AF.512 |
Börsil noteerimata aktsiad |
AF.519 |
Muud omandiväärtpaberid |
AF.52 |
Investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
AF.521 |
Rahaturufondide aktsiad ja osakud |
AF.522 |
Muude investeerimisfondide (v.a rahaturufondid) aktsiad ja osakud |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
AF.61 |
Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised |
AF.62 |
Elukindlustuse ja annuiteedi õigused |
AF.63 |
Pensioniõigused |
AF.64 |
Pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele |
AF.65 |
Õigus saada hüvitisi, mis ei ole pensionihüvitised |
AF.66 |
Reservid nõuete jaoks standardsete tagatiste raames |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
AF.71 |
Tuletisinstrumendid |
F.711 |
Optsioonid |
F.712 |
Forvardlepingud |
AF.72 |
Töötajate aktsiaoptsioonid |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
AF.81 |
Kaubanduskrediidid ja ettemaksed |
AF.89 |
Muud saadavad/makstavad arved, v.a kaubanduskrediidid ja ettemaksed |
LISATEEMADE KLASSIFIKAATOR
Üldjuhul algab lisakood tähega X, on seotud standardkirje koodiga ja põhineb selle kirje koodil.
Viivislaenud
Järgmised koodid kehtivad viivislaenude seisude ja voogude suhtes. Kuna laenude koodid on AF.4 and F.4, algavad seisude lisakoodid tähe-numbri kombinatsiooniga XAF4 ja vood kombinatsiooniga XF4.
Seisude koodid on järgmised:
XAF4_NNP |
Laenud: nominaalväärtus, viivislaenud |
XAF4_MNP |
Laenud: turuväärtus, viivislaenud |
ja asjaomased vood on järgmised:
XF4_NNP |
Laenud: nominaalväärtus, viivislaenud |
XF4_MNP |
Laenud: turuväärtus, viivislaenud |
Mõlema koodisarja puhul on alljoon vajaduse korral täpsete laenukoodide jaoks, näiteks bilansis:
XAF41NNP |
Lühiajalised laenud: nominaalväärtus, viivislaenud |
XAF42MNP |
Pikaajalised laenud: turuväärtus, viivislaenud |
Kapitaliteenused
Kapitaliteenuste puhul kehtivad järgmised koodid.
XCS |
Kapitaliteenused |
XCSC |
Kapitaliteenused – Ettevõtted |
P.51c1 |
Põhivara kulum tegevuse koguülejäägilt |
XRC |
Kapitali tasuvus – Ettevõtted |
XOC |
Muud kapitalikulud – Ettevõtted |
XCSU |
Kapitaliteenused – Juriidilise isiku õigusteta üksused |
P.51c2 |
Põhivara kulum kogusegatulult |
XRU |
Kapitalitasuvus – Juriidilise isiku õigusteta üksused |
XOU |
Muud kapitalikulud – Juriidilise isiku õigusteta üksused |
Pensionitabel
Järgmised koodid kehtivad pensione käsitlevas peatükis kirjeldatud lisatabeli kohta. Tabeli veergude ja ridade jaoks nähakse ette eri koodid.
Veerud
Veeru tähises tähendab täht W „valitsusväline” ja nende koodide numbrid osutavad asjaomastele institutsionaalsetele sektoritele.
a) Kontode põhikogumis märgitud kohustused
Skeemid, mille koostamise ja rakendamise vastutus ei lasu valitsemissektoril
XPC1W |
Määratud sissemaksega skeemid |
XPB1W |
Määratud väljamaksega skeemid |
XPCB1W |
Kokku |
Skeemid, mille koostamise ja rakendamise vastutus lasub valitsemissektoril
XPCG |
Määratud sissemaksega skeemid |
Määratud väljamaksega skeemid valitsemissektori töötajatele
XPBG12 |
Finantsinstitutsioonide sektoris |
XPBG13 |
Valitsemissektoris |
b) Kontode põhikogumis märkimata kohustused
XPBOUT13 |
Valitsemissektoris |
XP1314 |
Riikliku sotsiaalkindlustuse pensioniskeemid |
XPTOT |
Pensioniskeemid kokku |
XPTOTNRH |
millest: mitteresidentidest kodumajapidamised |
Read
a) Algbilanss
XAF63LS |
Pensioniõigused |
b) Tehingud
XD61p |
Pensioniskeemidega seotud erimaksed |
XD6111 |
Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed |
XD6121 |
Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed |
XD6131 |
Kodumajapidamiste tegelikud sotsiaalmaksed |
XD6141 |
Kodumajapidamiste sotsiaalmaksete täiendused |
XD619 |
Muu (kindlustusmatemaatiline) pensioniõiguste kogumine riiklikku sotsiaalkindlustusfondi |
XD62p |
Pensionihüvitised |
XD8 |
Kohandus pensioniõiguste muutuste arvessevõtmiseks |
XD81 |
Pensioniõiguste muutus õiguste ülekandmise tõttu |
XD82 |
Õiguste muutus skeemi struktuuris läbirääkimiste tulemusel tehtud muudatuste tõttu |
c) Muud majanduslikud vood
XK7 |
Ümberhindlused |
XK5 |
Muud mahumuutused |
d) Lõppbilanss
XAF63LE |
Pensioniõigused |
e) Asjaomased näitajad
XP1 |
Toodang |
XAFN |
Pensioniskeemide halduses olevad varad aasta lõpus |
Kestvuskaubad
Kestvuskaupade koodide eesliide on X, millele lisatakse DHHCE (kodumajapidamiste kestvuskaupade tarbimiskulutus) ning ühekohaline number alarühma ja kahekohaline number punkti kohta. Märgitakse ka vastavad COICOP-numbrid.
Coicop |
SNA koodid |
|
|
XDHHCE1 |
Mööbel ja kodumasinad |
05.1.1 |
XDHHCE11 |
Mööbel ja sisustus |
05.1.2 |
XDHHCE12 |
Vaibad ja muud põrandakatted |
05.3.1 |
XDHHCE13 |
Suured elektrilised ja mitteelektrilised kodumasinad |
05.5.1 |
XDHHCE14 |
Suured majapidamis- ja aiatööriistad ning -seadmed |
|
XDHHCE2 |
Isiklikud transpordivahendid |
07.1.1 |
XDHHCE21 |
Sõiduautod |
07.1.2 |
XDHHCE22 |
Mootorrattad |
07.1.3 |
XDHHCE23 |
Jalgrattad |
07.1.4 |
XDHHCE24 |
Loomveokid |
|
XDHHCE3 |
Vabaaja- ja meelelahutuskaubad |
08.2.0 |
XDHHCE31 |
Telefoni- ja faksiseadmed |
09.1.1 |
XDHHCE32 |
Seadmed heli ja pildi vastuvõtmiseks, salvestamiseks ja taasesitamiseks |
09.1.2 |
XDHHCE33 |
Foto- ja kinoseadmed ning optikariistad |
09.1.3 |
XDHHCE34 |
Infotöötlusseadmed |
09.2.1 |
XDHHCE35 |
Suured vabaaja-kestvuskaubad vabas õhus kasutamiseks |
09.2.2 |
XDHHCE36 |
Muusikariistad ja suured vabaaja-kestvuskaubad siseruumides kasutamiseks |
|
XDHHCE4 |
Muud kestvuskaubad |
12.3.1 |
XDHHCE41 |
Ehted, kellad ja käekellad |
06.1.3 |
XDHHCE42 |
Terapeutilised vahendid ja seadmed |
Välismaised otseinvesteeringud
Välismaiste otseinvesteeringute lisakirjeid võib kodeerida eesliitega X, sellele järgneva koodiga F või AF ning järelliitega FDI, näiteks:
XF42FDI |
Välismaise otseinvesteeringu tehing pikaajaliste laenudega |
Tingimuslikud positsioonid
Tingimuslike positsioonide lisakoodid kodeeritakse eesliitega X, millele järgneb kood AF ja järelliitena CP, näiteks:
XAF11CP |
kui rahalise kulla pantimine võib mõjutada selle kasutatavust reservvarana |
Sularaha ja hoiused
Lisapunktid oma- ja välisvääringus sularaha ning hoiuste klassifitseerimiseks kodeeritakse eesliitega X, millele järgneb kood F või AF ja järelliide NC, mis näitab sularaha ja hoiuseid omavääringus, või liitega FC ja rahvusvahelise vääringukoodiga, mis näitab sularaha ja hoiuseid välisvaluutas, näiteks:
tehingud:
XF21NC |
Kohalikus vääringus paberraha ja mündid |
XF22FC |
Välisvaluutas hoiused |
varade seis:
XAF21NC |
Kohalikus vääringus paberraha ja mündid |
XAF22FC |
Välisvaluutas hoiused |
Võlaväärtpaberite klassifikaatorid lunastustähtaja järgi
Võlaväärtpabereid soovitatakse klassifitseerida lunastustähtaja järgi. Selleks märgitakse eesliiteks X, selle järele kood AF ning lunastustähtajale osutav järelliide, näiteks:
XAF32Y20 |
Võlaväärtpaberid lunastustähtajaga 2020. aastal |
Börsil noteeritud ja noteerimata võlaväärtpaberid
Võlaväärtpaberite puhul on lisakirjete eesliide X, järgneb kood F või AF ning number 1 noteeritud ja number 2 noteerimata võlaväärtpaberite kohta, näiteks:
tehingud:
XF321 |
Tehingud noteeritud pikaajaliste võlaväärtpaberitega |
XF322 |
Tehingud noteerimata pikaajaliste võlaväärtpaberitega |
varade seis:
XAF321 |
Noteeritud pikaajaliste võlaväärtpaberite seis |
XAF322 |
Noteerimata pikaajaliste võlaväärtpaberite seis |
Pikaajalised laenud, mille tagasimaksetähtpäev on vähem kui ühe aasta pärast, ja pikaajalised hüpoteeklaenud
Pikaajalised laenud, mille tagasimaksetähtpäev on vähem kui ühe aasta pärast, ja pikaajalised hüpoteeklaenud kodeeritakse järgmiselt: eesliide X, järgneb kood F või AF, seejärel liide L1, mis näitab, et tagasimaksetähtpäev on vähem kui ühe aasta pärast, ja järelliide LM, mis näitab, et laenud on tagatud hüpoteegiga, näiteks:
tehingud:
XF42L1 |
Pikaajalised laenud, mille tagasimaksetähtpäev on vähem kui ühe aasta pärast |
XF42LM |
Pikaajalised hüpoteeklaenud |
varade seis:
XAF42L1 |
Pikaajalised laenud, mille tagasimaksetähtpäev on vähem kui ühe aasta pärast |
XAF42LM |
Pikaajalised hüpoteeklaenud |
Börsil noteeritud ja noteerimata investeerimisfondide aktsiad ja osakud
Börsil noteeritud ja noteerimata investeerimisfondide aktsiad ja osakud kodeeritakse eesliitega X, järgneb kood F või AF ning number 1 noteeritud ja number 2 noteerimata aktsiate ja osakute kohta, näiteks:
tehingud:
XF5221 |
Tehingud noteeritud investeerimisfondide (v.a rahaturufondide) aktsiate ja osakutega |
XF5222 |
Tehingud noteerimata investeerimisfondide (v.a rahaturufondide) aktsiate ja osakutega |
varade seis:
XAF5221 |
Börsil noteeritud investeerimisfondide (v.a rahaturufondide) aktsiad ja osakud |
XAF5222 |
Börsil noteerimata investeerimisfondide (v.a rahaturufondide) aktsiad ja osakud |
Intressi- ja tagasimaksete võlad
Intressi- ja tagasimaksete võlad kodeeritakse eesliitega X, millele järgneb kood AF, seejärel liide IA intressivõlgade ja PA tagasimaksete võlgade puhul, näiteks:
XAF42IA |
Pikaajaliste laenude intressivõlad |
XAF42PA |
Pikaajaliste laenude tagasimaksete võlad |
Eraviisilised rahaülekanded ja rahaülekanded kokku
Residentidest ja mitteresidentidest kodumajapidamiste vahel tehtud eraviisilised rahaülekanded ja rahaülekanded kokku kodeeritakse eesliitega X, sellele järgneb jooksva siirde kood ja järelliide PR eraviisiliste rahaülekannete ja TR rahaülekannete kogusumma puhul, näiteks:
XD5452PR |
Eraviisilised rahaülekanded residentidest ja mitteresidentidest kodumajapidamiste vahel |
XD5452TR |
Rahaülekanded kokku residentidest ja mitteresidentidest kodumajapidamiste vahel |
ÜMBERGRUPEERITUD JA KODEERITUD TEGEVUSALAD (A) JA TOOTED (P)
Kasutatavad tegevusalade ja toodete klassifikaatorid on NACE Rev. 2 ja CPA 2008. ESA andmeedastusprogrammi vastavad koondandmed on: A*3, A*10, A*21, A*38 ja A*64 ning toodete puhul P*3, P*10, P*21, P*38 ja P*64. Käesolevas peatükis esitatakse ka tasemed A*88 (NACE Rev. 2) ja P*88 (CPA), kuid ESA andmeedastusprogrammis neid ei kasutata.
Järgnevalt esitatakse uued koondandmed.
A*3
Jrk-nr |
NACE Rev. 2 jaod |
Kirjeldus |
1 |
A |
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük |
2 |
B, C, D, E ja F |
Mäetööstus; töötlev tööstus; elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus; ehitus |
3 |
G, H, I, J, K, L, M, N O, P, Q, R, S, T ja U |
Teenused |
A*10
Jrk-nr |
NACE Rev. 2 jaod |
Kirjeldus |
1 |
A |
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük |
2 |
B, C, D ja E |
Mäetööstus; töötlev tööstus; elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus |
2a |
C |
millest: töötlev tööstus |
3 |
F |
Ehitus |
4 |
G, H ja I |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont; veondus ja laondus; majutus ja toitlustus |
5 |
J |
Info ja side |
6 |
K |
Finants- ja kindlustustegevus |
7 |
L |
Kinnisvaraalane tegevus |
8 |
M ja N |
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; haldus- ja abitegevused |
9 |
O, P ja Q |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus; haridusteenused; tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
10 |
R, S, T ja U |
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg; muud teenindavad tegevused; kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine; eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus |
A*21
Jrk-nr |
NACE Rev. 2 jagu |
NACE Rev. 2 osa |
Kirjeldus |
1 |
A |
01–03 |
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük |
2 |
B |
05–09 |
Mäetööstus |
3 |
C |
10–33 |
Töötlev tööstus |
4 |
D |
35 |
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine |
5 |
E |
36–39 |
Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus |
6 |
F |
41–43 |
Ehitus |
7 |
G |
45–47 |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont |
8 |
H |
49–53 |
Veondus ja laondus |
9 |
I |
55–56 |
Majutus ja toitlustus |
10 |
J |
58–63 |
Info ja side |
11 |
K |
64–66 |
Finants- ja kindlustustegevus |
12 |
L |
68 |
Kinnisvaraalane tegevus |
13 |
M |
69–75 |
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus |
14 |
N |
77–82 |
Haldus- ja abitegevused |
15 |
O |
84 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
16 |
P |
85 |
Haridus |
17 |
Q |
86–88 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
18 |
R |
90–93 |
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg |
19 |
S |
94–96 |
Muud teenindavad tegevused |
20 |
T |
97–98 |
Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine |
21 |
U |
99 |
Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus |
A*38
Jrk-nr |
NACE Rev. 2 osad |
Kirjeldus |
1 |
01–03 |
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük |
2 |
05–09 |
Mäetööstus |
3 |
10–12 |
Toiduainete, joogi- ja tubakatoodete tootmine |
4 |
13–15 |
Tekstiili, rõivaste ja nahktoodete tootmine |
5 |
16–18 |
Puit- ja pabertoodete tootmine ning trükindus |
6 |
19 |
Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine |
7 |
20 |
Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine |
8 |
21 |
Põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine |
9 |
22–23 |
Kummi- ja plasttoodete tootmine ning muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine |
10 |
24–25 |
Metallitootmine ning metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed |
11 |
26 |
Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine |
12 |
27 |
Elektriseadmete tootmine |
13 |
28 |
Mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete tootmine |
14 |
29–30 |
Transpordivahendite tootmine |
15 |
31–33 |
Mööblitootmine; muu tootmine; masinate ja seadmete remont ja paigaldus |
16 |
35 |
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine |
17 |
36–39 |
Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus |
18 |
41–43 |
Ehitus |
19 |
45–47 |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont |
20 |
49–53 |
Veondus ja laondus |
21 |
55–56 |
Majutus ja toitlustus |
22 |
58–60 |
Kirjastamine, kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine ja ringhääling |
23 |
61 |
Telekommunikatsioon |
24 |
62–63 |
Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused; infoalane tegevus |
25 |
64–66 |
Finants- ja kindlustustegevus |
26 |
68 |
Kinnisvaraalane tegevus |
26a |
|
millest: omaniku kasutuses olevate eluruumide arvestuslik üür |
27 |
69–71 |
Juriidilised toimingud ja arvepidamine; peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine; arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs |
28 |
72 |
Teadus- ja arendustegevus |
29 |
73–75 |
Reklaamindus ja turu-uuringud; muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; veterinaaria |
30 |
77–82 |
Haldus- ja abitegevused |
31 |
84 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
32 |
85 |
Haridus |
33 |
86 |
Tervishoid |
34 |
87–88 |
Sotsiaalhoolekanne |
35 |
90–93 |
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg |
36 |
94–96 |
Muud teenindavad tegevused |
37 |
97–98 |
Kodumajapidamised majapidamispersonali tööandjana ning kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine |
38 |
99 |
Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus |
A*64
Jrk-nr |
NACE Rev. 2 osad |
Kirjeldus |
1 |
01 |
Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad |
2 |
02 |
Metsamajandus ja metsavarumine |
3 |
03 |
Kalapüük ja vesiviljelus |
4 |
05–09 |
Mäetööstus |
5 |
10–12 |
Toiduainete, joogi- ja tubakatoodete tootmine |
6 |
13–15 |
Tekstiili, rõivaste ja nahktoodete tootmine |
7 |
16 |
Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine |
8 |
17 |
Paberi ja pabertoodete tootmine |
9 |
18 |
Trükindus ja salvestiste paljundus |
10 |
19 |
Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine |
11 |
20 |
Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine |
12 |
21 |
Põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine |
13 |
22 |
Kummi- ja plasttoodete tootmine |
14 |
23 |
Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine |
15 |
24 |
Metallitootmine |
16 |
25 |
Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed |
17 |
26 |
Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine |
18 |
27 |
Elektriseadmete tootmine |
19 |
28 |
Mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete tootmine |
20 |
29 |
Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine |
21 |
30 |
Muude transpordivahendite tootmine |
22 |
31–32 |
Mööblitootmine; muu tootmine |
23 |
33 |
Masinate ja seadmete remont ja paigaldus |
24 |
35 |
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine |
25 |
36 |
Veekogumine, -töötlus ja -varustus |
26 |
37–39 |
Kanalisatsioon; jäätmekogumine, -töötlus ja -kõrvaldus; materjalide taaskasutusteenused; saastekäitlus ja muud jäätmekäitlustegevused |
27 |
41–43 |
Ehitus |
28 |
45 |
Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont |
29 |
46 |
Hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad |
30 |
47 |
Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad |
31 |
49 |
Maismaaveondus ja torutransport |
32 |
50 |
Veetransport |
33 |
51 |
Õhutransport |
34 |
52 |
Laondus ja veondust abistavad tegevusalad |
35 |
53 |
Posti- ja kulleriteenistus |
36 |
55–56 |
Majutus; toidu ja joogi serveerimine |
37 |
58 |
Kirjastamine |
38 |
59–60 |
Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine; helisalvestiste ja muusika kirjastamine; programmid ja ringhääling |
39 |
61 |
Telekommunikatsioon |
40 |
62–63 |
Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused; infoalane tegevus |
41 |
64 |
Finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja pensionifondid |
42 |
65 |
Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus |
43 |
66 |
Finantsteenuste ja kindlustustegevuse abitegevusalad |
44 |
68 |
Kinnisvaraalane tegevus |
44a |
|
millest: omaniku kasutuses olevate eluruumide arvestuslik üür |
45 |
69–70 |
Juriidilised toimingud ja arvepidamine; peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine |
46 |
71 |
Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs |
47 |
72 |
Teadus- ja arendustegevus |
48 |
73 |
Reklaamindus ja turu-uuringud |
49 |
74–75 |
Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; veterinaaria |
50 |
77 |
Rentimine/üürimine ja kasutusrent |
51 |
78 |
Tööhõive |
52 |
79 |
Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, broneerimine ning sellega seotud tegevus |
53 |
80–82 |
Turvatöö ja juurdlus; hoonete ja maastike hooldus; büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused |
54 |
84 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
55 |
85 |
Haridus |
56 |
86 |
Tervishoid |
57 |
87–88 |
Sotsiaalhoolekanne |
58 |
90–92 |
Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus; raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus; hasartmängude ja kihlvedude korraldamine |
59 |
93 |
Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused |
60 |
94 |
Organisatsioonide tegevus |
61 |
95 |
Arvutite ning tarbeesemete ja kodutarvete parandus |
62 |
96 |
Muu teenindus |
63 |
97–98 |
Kodumajapidamised majapidamispersonali tööandjana ning kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine |
64 |
99 |
Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus |
A*88
Jrk-nr |
NACE Rev. 2 osad |
Kirjeldus |
1 |
01 |
Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad |
2 |
02 |
Metsamajandus ja metsavarumine |
3 |
03 |
Kalapüük ja vesiviljelus |
4 |
05 |
Kivi- ja pruunsöe kaevandamine |
5 |
06 |
Toornafta ja maagaasi tootmine |
6 |
07 |
Metallimaakide kaevandamine |
7 |
08 |
Muu kaevandamine |
8 |
09 |
Kaevandamist abistavad tegevusalad |
9 |
10 |
Toiduainete tootmine |
10 |
11 |
Joogitootmine |
11 |
12 |
Tubakatoodete tootmine |
12 |
13 |
Tekstiilitootmine |
13 |
14 |
Rõivatootmine |
14 |
15 |
Nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine |
15 |
16 |
Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine |
16 |
17 |
Paberi ja pabertoodete tootmine |
17 |
18 |
Trükindus ja salvestiste paljundus |
18 |
19 |
Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine |
19 |
20 |
Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine |
20 |
21 |
Põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine |
21 |
22 |
Kummi- ja plasttoodete tootmine |
22 |
23 |
Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine |
23 |
24 |
Metallitootmine |
24 |
25 |
Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed |
25 |
26 |
Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine |
26 |
27 |
Elektriseadmete tootmine |
27 |
28 |
Mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete tootmine |
28 |
29 |
Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine |
29 |
30 |
Muude transpordivahendite tootmine |
30 |
31 |
Mööblitootmine |
31 |
32 |
Muu tootmine |
32 |
33 |
Masinate ja seadmete remont ja paigaldus |
33 |
35 |
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine |
34 |
36 |
Veekogumine, -töötlus ja -varustus |
35 |
37 |
Kanalisatsioon |
36 |
38 |
Jäätmekogumine, -töötlus ja -kõrvaldus; materjalide taaskasutusele võtmine |
37 |
39 |
Saastekäitlus ja muud jäätmekäitlustegevused |
38 |
41 |
Hoonete ehitus |
39 |
42 |
Rajatiste ehitus |
40 |
43 |
Eriehitustööd |
41 |
45 |
Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont |
42 |
46 |
Hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad |
43 |
47 |
Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad |
44 |
49 |
Maismaaveondus ja torutransport |
45 |
50 |
Veetransport |
46 |
51 |
Õhutransport |
47 |
52 |
Laondus ja veondust abistavad tegevusalad |
48 |
53 |
Posti- ja kulleriteenistus |
49 |
55 |
Majutus |
50 |
56 |
Toidu ja joogi serveerimine |
51 |
58 |
Kirjastamine |
52 |
59 |
Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine; helisalvestiste ja muusika kirjastamine |
53 |
60 |
Programmid ja ringhääling |
54 |
61 |
Telekommunikatsioon |
55 |
62 |
Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused |
56 |
63 |
Infoalane tegevus |
57 |
64 |
Finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja pensionifondid |
58 |
65 |
Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus |
59 |
66 |
Finantsteenuste ja kindlustustegevuse abitegevusalad |
60 |
68 |
Kinnisvaraalane tegevus |
60a |
|
millest: omaniku kasutuses olevate eluruumide arvestuslik üür |
61 |
69 |
Juriidilised toimingud ja arvepidamine |
62 |
70 |
Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine |
63 |
71 |
Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs |
64 |
72 |
Teadus- ja arendustegevus |
65 |
73 |
Reklaamindus ja turu-uuringud |
66 |
74 |
Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus |
67 |
75 |
Veterinaaria |
68 |
77 |
Rentimine/üürimine ja kasutusrent |
69 |
78 |
Tööhõive |
70 |
79 |
Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, broneerimine ning sellega seotud tegevus |
71 |
80 |
Turvatöö ja juurdlus |
72 |
81 |
Hoonete ja maastike hooldus |
73 |
82 |
Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused |
74 |
84 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
75 |
85 |
Haridus |
76 |
86 |
Tervishoid |
77 |
87 |
Hoolekandeasutuste tegevus |
78 |
88 |
Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta |
79 |
90 |
Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus |
80 |
91 |
Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus |
81 |
92 |
Hasartmängude ja kihlvedude korraldamine |
82 |
93 |
Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused |
83 |
94 |
Organisatsioonide tegevus |
84 |
95 |
Arvutite ning tarbeesemete ja kodutarvete parandus |
85 |
96 |
Muu teenindus |
86 |
97 |
Kodumajapidamised majapidamispersonali tööandjana |
87 |
98 |
Kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine |
88 |
99 |
Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus |
P*3
Jrk-nr |
CPA 2008 jaod |
Kirjeldus |
1 |
A |
Põllumajandus-, metsandus- ja kalandustooted |
2 |
B, C, D, E ja F |
Mäetööstus; tööstustooted; elektrienergia, gaas, veevarustus, jäätme- ja saastekäitlus; ehitised ja ehitustööd |
3 |
G, H, I, J, K, L, M, N O, P, Q, R, S, T ja U |
Teenused |
P*10
Jrk-nr |
CPA 2008 jaod |
Kirjeldus |
1 |
A |
Põllumajandus-, metsandus- ja kalandustooted |
2 |
B, C, D ja E |
Mäetööstus; tööstustooted; elektrienergia, gaas, veevarustus, jäätme- ja saastekäitlus |
2a |
C |
millest: tööstustooted |
3 |
F |
Ehitised ja ehitustööd |
4 |
G, H ja I |
Hulgi- ja jaekaubandusteenused; mootorsõidukite ja mootorrataste remondi teenused; veondus ja laondusteenused; majutus- ja toitlustusteenused |
5 |
J |
Info ja sideteenused |
6 |
K |
Finants- ja kindlustusteenused |
7 |
L |
Kinnisvarateenused |
8 |
M ja N |
Kutse-, teadus- ja tehnikaalased teenused; haldus- ja abiteenused |
9 |
O, P ja Q |
Riigihalduse ja -kaitse teenused; kohustusliku sotsiaalkindlustuse teenused; haridusteenused; tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenused |
10 |
R, S, T ja U |
Kunsti-, meelelahutus- ja vabaajateenused; kodukaupade parandus ja muud teenused |
P*21
Jrk-nr |
CPA 2008 jagu |
CPA 2008 osa |
Kirjeldus |
1 |
A |
01–03 |
Põllumajandus-, metsandus- ja kalandustooted |
2 |
B |
05–09 |
Mäetööstus |
3 |
C |
10–33 |
Tööstustooted |
4 |
D |
35 |
Elektrienergia, gaas, aur ja õhu konditsioneerimine |
5 |
E |
36–39 |
Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus |
6 |
F |
41–43 |
Ehitised ja ehitustööd |
7 |
G |
45–47 |
Hulgi- ja jaekaubandusteenused; mootorsõidukite ja mootorrataste remondi teenused |
8 |
H |
49–53 |
Veondus- ja laondusteenused |
9 |
I |
55–56 |
Majutus- ja toitlustusteenused |
10 |
J |
63 |
Info- ja sideteenused |
11 |
K |
64–66 |
Finants- ja kindlustusteenused |
12 |
L |
68 |
Kinnisvarateenused |
13 |
M |
69–75 |
Kutse-, teadus- ja tehnikaalased teenused |
14 |
N |
77–82 |
Haldus- ja abiteenused |
15 |
O |
84 |
Riigihalduse ja -kaitse teenused; kohustusliku sotsiaalkindlustuse teenused |
16 |
P |
85 |
Haridusteenused |
17 |
Q |
86–88 |
Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenused |
18 |
R |
90–93 |
Kunsti-, meelelahutus- ja vabaajateenused |
19 |
S |
94–96 |
Muud teenused |
20 |
T |
97–98 |
Kodumajapidamiste teenused tööandjatena; mitmesugused kodumajapidamiste oma tarbeks toodetud kaubad ja osutatud teenused |
21 |
U |
99 |
Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste teenused |
P*38
Jrk-nr |
CPA 2008 osad |
Kirjeldus |
1 |
01–03 |
Põllumajandus-, metsandus- ja kalandustooted |
2 |
05–09 |
Mäetööstus |
3 |
10–12 |
Toiduained, joogid ja tubakatooted |
4 |
13–15 |
Tekstiilitooted, rõivad ja nahatooted |
5 |
16–18 |
Puit- ja pabertooted ning trükiteenused |
6 |
19 |
Koks ja puhastatud naftatooted |
7 |
20 |
Kemikaalid ja keemiatooted |
8 |
21 |
Põhifarmaatsiatooted ja ravimpreparaadid |
9 |
22–23 |
Kummi- ja plasttooted ning muud mittemetalsetest mineraalidest tooted |
10 |
24–25 |
Metallid ning metalltooted, v.a masinad ja seadmed |
11 |
26 |
Arvutid, elektroonika- ja optikaseadmed |
12 |
27 |
Elektriseadmed |
13 |
28 |
Mujal klassifitseerimata masinad ja seadmed |
14 |
29–30 |
Transpordivahendid |
15 |
31–33 |
Mööbel; muud tööstustooted; masinate ja seadmete remondi- ja paigaldusteenused |
16 |
35 |
Elektrienergia, gaas, aur ja õhu konditsioneerimine |
17 |
36–39 |
Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus |
18 |
41–43 |
Ehitised ja ehitustööd |
19 |
45–47 |
Hulgi- ja jaekaubandusteenused; mootorsõidukite ja mootorrataste remondi teenused |
20 |
49–53 |
Veondus- ja laondusteenused |
21 |
55–56 |
Majutus- ja toitlustusteenused |
22 |
58–60 |
Kirjastus-, audiovisuaal- ja ringhäälinguteenused |
23 |
61 |
Telekommunikatsiooniteenused |
24 |
62–63 |
Arvutiprogrammide programmeerimise, nõustamise ja nendega seotud teenused; teabeteenused |
25 |
64–66 |
Finants- ja kindlustusteenused |
26 |
68 |
Kinnisvarateenused |
26a |
|
millest: omaniku kasutuses olevate eluruumide arvestuslik üür |
27 |
69–71 |
Õigusabi- ja arvepidamispidamisteenused; peakontoriteenused; juhtimisalased nõustamisteenused; arhitekti- ja inseneriteenused; teimimis- ja analüüsiteenused |
28 |
72 |
Teadus- ja arendusteenused |
29 |
73–75 |
Reklaami- ja turu-uuringute korraldamise teenused; muud kutse-, teadus- ja tehnikaalased teenused; veterinaariateenused |
30 |
77–82 |
Haldus- ja abiteenused |
31 |
84 |
Riigihalduse ja -kaitse teenused; kohustusliku sotsiaalkindlustuse teenused |
32 |
85 |
Haridusteenused |
33 |
86 |
Tervishoiuteenused |
34 |
87–88 |
Sotsiaalhoolekandeteenused |
35 |
90–93 |
Kunsti-, meelelahutus- ja vabaajateenused |
36 |
94–96 |
Muud teenused |
37 |
97–98 |
Kodumajapidamiste teenused tööandjatena; mitmesugused kodumajapidamiste oma tarbeks toodetud kaubad ja osutatud teenused |
38 |
99 |
Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste teenused |
P*64
Jrk-nr |
CPA 2008 osad |
Kirjeldus |
1 |
01 |
Põllumajandus- ja jahindustooted ning nendega seotud teenused |
2 |
02 |
Metsasaadused ja metsaraietooted ning nendega seotud teenused |
3 |
03 |
Kala ja muud kalandustooted; vesiviljelustooted; kalanduse abistavad teenused |
4 |
05–09 |
Mäetööstus |
5 |
10–12 |
Toiduained; joogid; tubakatooted |
6 |
13–15 |
Tekstiilitooted; rõivad; nahk ja nahatooted |
7 |
16 |
Puit ning puit- ja korktooted, v.a mööbel; õlgedest ja punumismaterjalidest tooted |
8 |
17 |
Paber ja pabertooted |
9 |
18 |
Trüki- ja salvestusteenused |
10 |
19 |
Koks ja puhastatud naftatooted |
11 |
20 |
Kemikaalid ja keemiatooted |
12 |
21 |
Põhifarmaatsiatooted ja ravimpreparaadid |
13 |
22 |
Kummi- ja plasttooted |
14 |
23 |
Muud mittemetalsetest mineraalidest tooted |
15 |
24 |
Metallid |
16 |
25 |
Metalltooted, v.a masinad ja seadmed |
17 |
26 |
Arvutid, elektroonika- ja optikaseadmed |
18 |
27 |
Elektriseadmed |
19 |
28 |
Mujal klassifitseerimata masinad ja seadmed |
20 |
29 |
Mootorsõidukid, haagised ja poolhaagised |
21 |
30 |
Muud transpordivahendid |
22 |
31–32 |
Mööbel; muud tööstustooted |
23 |
33 |
Masinate ja seadmete remondi ja paigaldamise teenused |
24 |
35 |
Elektrienergia, gaas, aur ja õhu konditsioneerimine |
25 |
36 |
Looduslik vesi; veepuhastus- ja varustusteenused |
26 |
37–39 |
Kanalisatsiooniteenused; reoveepuhastussetted; jäätmekogumis-, jäätmetöötlemis- ja jäätmekõrvaldamisteenused; materjalide taaskasutamise teenused; saastekäitlus- ja muud jäätmekäitlusteenused |
27 |
41–43 |
Ehitised ja ehitustööd |
28 |
45 |
Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüügi ning remondi teenused |
29 |
46 |
Hulgimüügiteenused, v.a mootorsõidukite ja mootorrataste hulgimüügi teenused |
30 |
47 |
Jaemüügiteenused, v.a mootorsõidukite ja mootorrataste jaemüügi teenused |
31 |
49 |
Maismaaveondus- ja torutransporditeenused |
32 |
50 |
Veetransporditeenused |
33 |
51 |
Õhutransporditeenused |
34 |
52 |
Ladustamisteenused ja veonduse abistavad teenused |
35 |
53 |
Posti- ja kulleriteenused |
36 |
55–56 |
Majutus- ja toitlustusteenused |
37 |
58 |
Kirjastusteenused |
38 |
59–60 |
Filmide ja videote ning telesaadete tootmise teenused, helisalvestiste ja muusikateoste avaldamine; tele- ja raadioprogrammide ja ringhäälinguga seotud teenused |
39 |
61 |
Telekommunikatsiooniteenused |
40 |
62–63 |
Arvutiprogrammide programmeerimise, nõustamise ja nendega seotud teenused; teabeteenused |
41 |
64 |
Finantsteenused, v.a kindlustus ja pensionifondid |
42 |
65 |
Kindlustus-, edasikindlustus- ja pensionifonditeenused, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus |
43 |
66 |
Finants- ja kindlustusteenuste abiteenused |
44 |
68 |
Kinnisvarateenused |
44a |
|
millest: omaniku kasutuses olevate eluruumide arvestuslik üür |
45 |
69–70 |
Õigusabi- ja arvepidamispidamisteenused; peakontoriteenused; juhtimisalased nõustamisteenused |
46 |
71 |
Arhitekti- ja inseneriteenused; teimimis- ja analüüsiteenused |
47 |
72 |
Teadus- ja arendusteenused |
48 |
73 |
Reklaami- ja turu-uuringute korraldamise teenused |
49 |
74–75 |
Muud kutse-, teadus- ja tehnikaalased teenused; veterinaariateenused |
50 |
77 |
Rendi-/üüri- ja kasutusrenditeenused |
51 |
78 |
Tööhõiveteenused |
52 |
79 |
Reisibüroode, reisikorraldajate jm broneerimisteenused ja nendega seotud teenused |
53 |
80–82 |
Turva- ja juurdlusteenused; hoonete ja maastike hoolduse teenused; büroohaldus- ja abistavad teenused ning muud ettevõtluse abistavad teenused |
54 |
84 |
Riigihalduse ja -kaitse teenused; kohustusliku sotsiaalkindlustuse teenused |
55 |
85 |
Haridusteenused |
56 |
86 |
Tervishoiuteenused |
57 |
87–88 |
Hoolekandeasutuste teenused; sotsiaalhoolekandeteenused ilma majutuseta |
58 |
90–92 |
Loome-, kunsti- ja meelelahutusteenused; raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste teenused; hasartmängude ja kihlvedude korraldamise teenused |
59 |
93 |
Sporditeenused ja lõbustus- ning vabaajateenused |
60 |
94 |
Organisatsioonide teenused |
61 |
95 |
Arvutite ja tarbe- ning majakaupade parandamise teenused |
62 |
96 |
Muud isikuteenused |
63 |
97–98 |
Kodumajapidamiste teenused majapidamispersonali tööandjatena ning mitmesugused kodumajapidamiste oma tarbeks toodetud kaubad ja osutatud teenused |
64 |
99 |
Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste teenused |
P*88
Jrk-nr |
CPA 2008 osad |
Kirjeldus |
1 |
01 |
Põllumajandus- ja jahindustooted ning nendega seotud teenused |
2 |
02 |
Metsasaadused ja metsaraietooted ning nendega seotud teenused |
3 |
03 |
Kala ja muud kalandustooted; vesiviljelustooted; kalanduse abistavad teenused |
4 |
05 |
Kivisüsi ja pruunsüsi |
5 |
06 |
Toornafta ja maagaas |
6 |
07 |
Metallimaagid |
7 |
08 |
Muud kaevandussaadused |
8 |
09 |
Kaevandamist abistavad teenused |
9 |
10 |
Toiduained |
10 |
11 |
Joogid |
11 |
12 |
Tubakatooted |
12 |
13 |
Tekstiilitooted |
13 |
14 |
Rõivad |
14 |
15 |
Nahk ja nahatooted |
15 |
16 |
Puit ning puit- ja korktooted, v.a mööbel; õlgedest ja punumismaterjalidest tooted |
16 |
17 |
Paber ja pabertooted |
17 |
18 |
Trüki- ja salvestusteenused |
18 |
19 |
Koks ja puhastatud naftatooted |
19 |
20 |
Kemikaalid ja keemiatooted |
20 |
21 |
Põhifarmaatsiatooted ja ravimpreparaadid |
21 |
22 |
Kummi- ja plasttooted |
22 |
23 |
Muud mittemetalsetest mineraalidest tooted |
23 |
24 |
Metallid |
24 |
25 |
Metalltooted, v.a masinad ja seadmed |
25 |
26 |
Arvutid, elektroonika- ja optikaseadmed |
26 |
27 |
Elektriseadmed |
27 |
28 |
Mujal klassifitseerimata masinad ja seadmed |
28 |
29 |
Mootorsõidukid, haagised ja poolhaagised |
29 |
30 |
Muud transpordivahendid |
30 |
31 |
Mööbel |
31 |
32 |
Muud tööstustooted |
32 |
33 |
Masinate ja seadmete remondi ja paigaldamise teenused |
33 |
35 |
Elektrienergia, gaas, aur ja õhu konditsioneerimine |
34 |
36 |
Looduslik vesi; veepuhastus- ja varustusteenused |
35 |
37 |
Kanalisatsiooniteenused; reoveepuhastussetted |
36 |
38 |
Jäätmekogumis-, jäätmetöötlus- ja jäätmekõrvaldusteenused; materjalide taaskasutamise teenused |
37 |
39 |
Saastekäitlus- ja muud jäätmekäitlusteenused |
38 |
41 |
Hooned ja hoonete ehitamise tööd |
39 |
42 |
Rajatised ja rajatiste ehitamise tööd |
40 |
43 |
Eriehitustööd |
41 |
45 |
Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüügi ning remondi teenused |
42 |
46 |
Hulgimüügiteenused, v.a mootorsõidukite ja mootorrataste hulgimüügi teenused |
43 |
47 |
Jaemüügiteenused, v.a mootorsõidukite ja mootorrataste jaemüügi teenused |
44 |
49 |
Maismaaveondus- ja torutransporditeenused |
45 |
50 |
Veetransporditeenused |
46 |
51 |
Õhutransporditeenused |
47 |
52 |
Ladustamisteenused ja veonduse abistavad teenused |
48 |
53 |
Posti- ja kulleriteenused |
49 |
55 |
Majutusteenused |
50 |
56 |
Toitlustusteenused |
51 |
58 |
Kirjastusteenused |
52 |
59 |
Filmide ja videote ning telesaadete tootmise teenused, helisalvestiste ja muusikateoste avaldamine |
53 |
60 |
Tele- ja raadioprogrammide ja ringhäälinguga seotud teenused |
54 |
61 |
Telekommunikatsiooniteenused |
55 |
62 |
Arvutiprogrammide programmeerimise, nõustamise ja nendega seotud teenused |
56 |
63 |
Teabeteenused |
57 |
64 |
Finantsteenused, v.a kindlustus ja pensionifondid |
58 |
65 |
Kindlustus-, edasikindlustus- ja pensionifonditeenused, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus |
59 |
66 |
Finants- ja kindlustusteenuste abiteenused |
60 |
68 |
Kinnisvarateenused |
60a |
|
millest: omaniku kasutuses olevate eluruumide arvestuslik üür |
61 |
69 |
Õigusabi- ja arvepidamispidamisteenused |
62 |
70 |
Peakontoriteenused; juhtimisalased nõustamisteenused |
63 |
71 |
Arhitekti- ja inseneriteenused; teimimis- ja analüüsiteenused |
64 |
72 |
Teadus- ja arendusteenused |
65 |
73 |
Reklaami- ja turu-uuringute korraldamise teenused |
66 |
74 |
Muud kutse-, teadus- ja tehnikaalased teenused |
67 |
75 |
Veterinaariateenused |
68 |
77 |
Rendi-/üüri- ja kasutusrenditeenused |
69 |
78 |
Tööhõiveteenused |
70 |
79 |
Reisibüroode, reisikorraldajate jm broneerimisteenused ja nendega seotud teenused |
71 |
80 |
Turva- ja juurdlusteenused |
72 |
81 |
Hoonete ja maastike hoolduse teenused |
73 |
82 |
Büroohaldus- ja abistavad teenused ning muud ettevõtluse abistavad teenused |
74 |
84 |
Riigihalduse ja -kaitse teenused; kohustusliku sotsiaalkindlustuse teenused |
75 |
85 |
Haridusteenused |
76 |
86 |
Tervishoiuteenused |
77 |
87 |
Hoolekandeasutuste teenused |
78 |
88 |
Sotsiaalhoolekandeteenused ilma majutuseta |
79 |
90 |
Loome-, kunsti- ja meelelahutusteenused |
80 |
91 |
Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste teenused |
81 |
92 |
Hasartmängude ja kihlvedude korraldamise teenused |
82 |
93 |
Sporditeenused ja lõbustus- ning vabaajateenused |
83 |
94 |
Organisatsioonide teenused |
84 |
95 |
Arvutite ja tarbe- ning majakaupade parandamise teenused |
85 |
96 |
Muud isikuteenused |
86 |
97 |
Kodumajapidamiste teenused majapidamispersonali tööandjatena |
87 |
98 |
Mitmesugused kodumajapidamiste oma tarbeks toodetud kaubad ja osutatud teenused |
88 |
99 |
Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste teenused |
VALITSEMISFUNKTSIOONIDE KLASSIFIKAATOR (COFOG)
01 |
Üldised avalikud teenused |
01.1 |
Täidesaatvad ja seadusandlikud organid, rahandus- ja fiskaalpoliitika, välispoliitika |
01.2 |
Välismajandusabi |
01.3 |
Üldised teenused |
01.4 |
Alusuuringud |
01.5 |
Teadus- ja arendustegevus üldiste valitsemissektori teenuste alal |
01.6 |
Mujal klassifitseerimata üldised avalikud teenused |
01.7 |
Valitsemissektori võla teenindamisega seotud tehingud |
01.8 |
Üldiseloomuga ülekanded valitsemissektori teistele tasanditele |
02 |
Riigikaitse |
02.1 |
Sõjaline riigikaitse |
02.2 |
Tsiviilkaitse |
02.3 |
Sõjaline välisabi |
02.4 |
Teadus- ja arendustegevus riigikaitse alal |
02.5 |
Mujal klassifitseerimata riigikaitse |
03 |
Avalik kord ja julgeolek |
03.1 |
Politsei |
03.2 |
Tuletõrje |
03.3 |
Kohus |
03.4 |
Kinnipidamiskohad |
03.5 |
Teadus- ja arendustegevus avaliku korra ja julgeoleku alal |
03.6 |
Mujal klassifitseerimata avalik kord ja julgeolek |
04 |
Majandus |
04.1 |
Üldine majandus-, kaubandus- ja tööjõupoliitika |
04.2 |
Põllumajandus, metsamajandus, kalandus ja jahindus |
04.3 |
Kütus ja energia |
04.4 |
Kaevandamine, töötlev tööstus ja ehitus |
04.5 |
Transport |
04.6 |
Side |
04.7 |
Muud tegevusalad |
04.8 |
Teadus- ja arendustegevus majanduse alal |
04.9 |
Mujal klassifitseerimata majandus |
05 |
Keskkonnakaitse |
05.1 |
Jäätmekäitlus |
05.2 |
Heitveekäitlus |
05.3 |
Reostustõrje |
05.4 |
Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse |
05.5 |
Teadus- ja arendustegevus keskkonnakaitse alal |
05.6 |
Mujal klassifitseerimata keskkonnakaitse |
06 |
Elamu- ja kommunaalmajandus |
06.1 |
Elamumajanduse arendamine |
06.2 |
Kommunaalmajanduse arendamine |
06.3 |
Veevarustus |
06.4 |
Tänavavalgustus |
06.5 |
Teadus- ja arendustegevus elamu- ja kommunaalmajanduse alal |
06.6 |
Mujal klassifitseerimata elamu- ja kommunaalmajandus |
07 |
Tervishoid |
07.1 |
Meditsiinitooted, -vahendid ja -seadmed |
07.2 |
Ambulatoorsed teenused |
07.3 |
Haiglateenused |
07.4 |
Rahvatervise teenused |
07.5 |
Teadus- ja arendustegevus tervishoiu alal |
07.6 |
Mujal klassifitseerimata tervishoid |
08 |
Vaba aeg, kultuur ja religioon |
08.1 |
Vabaaja- ja sporditeenused |
08.2 |
Kultuuriteenused |
08.3 |
Ringhäälingu- ja kirjastamisteenused |
08.4 |
Religiooni- ja muud ühiskondlikud teenused |
08.5 |
Teadus- ja arendustegevus vaba aja, kultuuri ja religiooni alal |
08.6 |
Mujal klassifitseerimata vaba aeg, kultuur ja religioon |
09 |
Haridus |
09.1 |
Eelharidus ja esimese taseme haridus |
09.2 |
Teise taseme haridus |
09.3 |
Teise taseme järgne, kolmanda taseme eelne haridus |
09.4 |
Kolmanda taseme haridus |
09.5 |
Haridus, mille taset ei ole võimalik määrata |
09.6 |
Hariduse abiteenused |
09.7 |
Teadus- ja arendustegevus hariduse alal |
09.8 |
Mujal klassifitseerimata haridus |
10 |
Sotsiaalkaitse |
10.1 |
Haigused ja invaliidsus |
10.2 |
Vanadus |
10.3 |
Toitjakaotus |
10.4 |
Perekond ja lapsed |
10.5 |
Töötus |
10.6 |
Eluase |
10.7 |
Mujal klassifitseerimata sotsiaalsed riskirühmad |
10.8 |
Teadus- ja arendustegevus sotsiaalkaitse alal |
10.9 |
Mujal klassifitseerimata sotsiaalkaitse |
INDIVIDUAALSE TARBIMISE KLASSIFIKAATOR EESMÄRGI JÄRGI (COICOP)
01–12 Kodumajapidamiste individuaalsed tarbimiskulutused
01 |
Toit ja alkoholita joogid |
01.1 |
Toit |
01.2 |
Alkoholita joogid |
02 |
Alkoholjoogid, tubakatooted ja narkootikumid |
02.1 |
Alkoholjoogid |
02.2 |
Tubakatooted |
02.3 |
Narkootikumid |
03 |
Rõivad ja jalatsid |
03.1 |
Rõivad |
03.2 |
Jalatsid |
04 |
Eluase, vesi, elekter, gaas ja muu kütus |
04.1 |
Tegelik eluasemeüür |
04.2 |
Arvestuslik eluasemeüür |
04.3 |
Eluruumi korraline hooldus ja remont |
04.4 |
Veevarustus ja mitmesugused eluruumiga seotud teenused |
04.5 |
Elekter, gaas ja muu kütus |
05 |
Sisustus, kodutarbed ja igapäevane koduhooldus |
05.1 |
Mööbel ja sisustus, vaibad ja muud põrandakatted |
05.2 |
Kodutekstiil |
05.3 |
Kodumasinad |
05.4 |
Klaastooted, lauanõud ja tarberiistad |
05.5 |
Majapidamis- ja aiatööriistad ning -seadmed |
05.6 |
Kaubad ja teenused kodumajapidamise igapäevaseks hoolduseks |
06 |
Tervishoid |
06.1 |
Meditsiinitooted, -vahendid ja -seadmed |
06.2 |
Ambulatoorsed teenused |
06.3 |
Haiglateenused |
07 |
Transport |
07.1 |
Sõidukite ost |
07.2 |
Isiklike veovahendite kasutamine |
07.3 |
Veoteenused |
08 |
Side |
08.1 |
Postiteenused |
08.2 |
Telefoni- ja faksiseadmed |
08.3 |
Telefoni- ja faksiteenused |
09 |
Vaba aeg ja kultuur |
09.1 |
Audiovisuaalsed, fotograafia- ja andmetöötlusseadmed |
09.2 |
Muud suuremad vaba aja ja kultuuriga seotud kestvuskaubad |
09.3 |
Muud vabaajakaubad ja -tarbed, aiandus ja lemmikloomad |
09.4 |
Vabaaja- ja kultuuriteenused |
09.5 |
Ajalehed, raamatud ja kirjatarbed |
09.6 |
Pakettreisid |
10 |
Haridus |
10.1 |
Eelharidus ja esimese taseme haridus |
10.2 |
Teise taseme haridus |
10.3 |
Teise taseme järgne, kolmanda taseme eelne haridus |
10.4 |
Kolmanda taseme haridus |
10.5 |
Haridus, mille taset ei ole võimalik määrata |
11 |
Restoranid ja hotellid |
11.1 |
Toitlustusteenused |
11.2 |
Majutusteenused |
12 |
Mitmesugused kaubad ja teenused |
12.1 |
Isikuhooldus |
12.2 |
Prostitutsioon |
12.3 |
Mujal klassifitseerimata isiklikud esemed |
12.4 |
Sotsiaalkaitse |
12.5 |
Kindlustus |
12.6 |
Mujal klassifitseerimata finantsteenused |
12.7 |
Muud mujal klassifitseerimata teenused |
13 |
Kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide individuaalsed tarbimiskulutused |
13.1 |
Eluase |
13.2 |
Tervishoid |
13.3 |
Vaba aeg ja kultuur |
13.4 |
Haridus |
13.5 |
Sotsiaalkaitse |
13.6 |
Muud teenused |
14 |
Valitsemissektori individuaalsed tarbimiskulutused |
14.1 |
Eluase |
14.2 |
Tervishoid |
14.3 |
Vaba aeg ja kultuur |
14.4 |
Haridus |
14.5 |
Sotsiaalkaitse |
KODUMAJAPIDAMISI TEENINDAVATE KASUMITAOTLUSETA INSTITUTSIOONIDE ÜLESANNETE KLASSIFIKAATOR (COPNI)
01 |
Eluase |
02. |
Tervishoid |
02.1 |
Meditsiinitooted, -vahendid ja -seadmed |
02.2 |
Ambulatoorsed teenused |
02.3 |
Haiglateenused |
02.4 |
Rahvatervise teenused |
02.5 |
Teadus- ja arendustegevus tervishoiu alal |
02.6 |
Muud tervishoiuteenused |
03 |
Vaba aeg ja kultuur |
03.1 |
Vabaaja- ja sporditeenused |
03.2 |
Kultuuriteenused |
04 |
Haridus |
04.1 |
Eelharidus ja esimese taseme haridus |
04.2 |
Teise taseme haridus |
04.3 |
Teise taseme järgne, kolmanda taseme eelne haridus |
04.4 |
Kolmanda taseme haridus |
04.5 |
Haridus, mille taset ei ole võimalik määrata |
04.6 |
Teadus- ja arendustegevus hariduse alal |
04.7 |
Muud haridusteenused |
05 |
Sotsiaalkaitse |
05.1 |
Sotsiaalkaitseteenused |
05.2 |
Teadus- ja arendustegevus sotsiaalkaitse alal |
06 |
Religioon |
07 |
Erakonnad, töö- ja kutseorganisatsioonid |
07.1 |
Erakondade teenused |
07.2 |
Tööorganisatsioonide teenused |
07.3 |
Kutseorganisatsioonide teenused |
08 |
Keskkonnakaitse |
08.1 |
Keskkonnakaitseteenused |
08.2 |
Teadus- ja arendustegevus keskkonnakaitse alal |
09 |
Mujal klassifitseerimata teenused |
09.1 |
Mujal klassifitseerimata teenused (v.a teadus- ja arendustegevus) |
09.2 |
Teadus- ja arendustegevus mujal klassifitseerimata teenuste alal |
OTSTARBEPÕHINE TOOTMISKULUDE KLASSIFIKAATOR (COPP)
01 |
Kulutused infrastruktuurile |
01.1 |
Kulutused tee- ja maaehitusele, sealhulgas tee- ja maaparandusele |
01.2 |
Kulutused tehnilistele uuringutele ja nendega seotud tehnoloogilisele tööle |
01.3 |
Kulutused teabehaldusele |
02 |
Kulutused uurimis- ja arendustegevusele |
02.1 |
Kulutused teadus- ja arendustegevusele loodus- ja tehnikateaduste vallas |
02.2 |
Kulutused teadus- ja arendustegevusele sotsiaal- ja humanitaarteaduste vallas |
03 |
Kulutused keskkonnakaitsele |
03.1 |
Kulutused välisõhu- ja kliimakaitsele |
03.2 |
Kulutused reovee käitlemisele |
03.3 |
Kulutused jäätmekäitlusele |
03.4 |
Kulutused pinnase ja põhjavee kaitsele |
03.5 |
Kulutused müra ja vibratsiooni vähendamisele |
03.6 |
Kulutused bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitsele |
03.7 |
Mujal klassifitseerimata kulutused keskkonnakaitsele |
04 |
Kulutused turundusele |
04.1 |
Kulutused otsemüügile |
04.2 |
Kulutused reklaamile |
04.3 |
Mujal klassifitseerimata kulutused turundusele |
05 |
Kulutused inimressursside arendamisele |
05.1 |
Kulutused haridusele ja koolitusele |
05.2 |
Kulutused tervishoiule |
05.3 |
Kulutused sotsiaalteenustele |
06 |
Kulutused jooksvatele tootmisprogrammidele, haldusele ja juhtimisele |
06.1 |
Kulutused jooksvatele tootmisprogrammidele |
06.2 |
Kulutused välistranspordile |
06.3 |
Kulutused ohutusele ja julgeolekule |
06.4 |
Kulutused juhtimisele ja haldusele |
(1) Kõigi sektorite S.11 ja S.12 koodide puhul viitab viies number 1 = riigi, 2 = omamaise erasektori, 3 = välismaise kapitali kontrolli all olevale omandile.
(2) Keskpank (S.121) ja hoiustavad ettevõtted, välja arvatud keskpank (S.122), vastavad koodile S.12B.
(3) Kindlustusseltsid (S.128) ja pensionifondid (S.129) vastavad koodile S.12I.
(4) Tööandjate maksed on märgitud nii tulude moodustamise kontol kui ka esmase tulu jaotamise kontol, kus maksjana on märgitud tööandja ning saajana töötaja. Tulude teisese jaotamise kontol on nende summade maksjana märgitud kodumajapidamised ja saajana sotsiaalkindlustusskeemide haldajad. Kõigil juhtudel täpselt sama väärtuse näitamiseks esitatakse ka tulude teisese jaotamise kontol eraldi punktina selle tasu vähendamine, mis võrdub skeemide väljundi ja hüvitist saavate kodumajapidamiste lõpptarbimisega. Sotsiaalkindlustusskeemi teenustasude punkt (D.61SC) on seega vaid kohanduspunkt ega kujuta endast jaotustehingut.
(5) Memokirje: välismaine otseinvesteering (lisada kood FDI).
(6) Kõiki tasakaalustavaid kirjeid saab mõõta koos põhivara kulumiga ja ilma selleta. Põhivara kulumit sisaldava tasakaalustava kirje kood koosneb kirje koodist, millele on lisatud täht „g”(„gross” ehk bruto). Samamoodi lisatakse näitaja koodile täht „n” („net” ehk neto), kui näitaja ei sisalda põhivara kulumit.
(7) See ei ole arvepidamise süsteemi struktuuris tasakaalustav kirje. See on kapitalikonto parema poole kirjete summa. Ent kuna see on netoväärtuse muutuste oluline komponent, on ta kodeeritud koos selle muude komponentidega.
(8) Välismaailma puhul osutab see välismajanduse jooksevkonto saldost ja kapitalisiiretest tulenevatele muutustele netoväärtuses.
(9) Mittetoodetud vara omandiõiguse ülemineku kulusid (AN.116) käsitatakse põhivarasse tehtud kapitali kogumahutuse osana, mis on põhivara soetamine. Varude liigendamise korral lisatakse omandiõiguse ülemineku kulude väärtus nendega seotud mittetoodetud varadele ning seega ei märgita neid eraldi AN.11 osana. Maa omandiõiguse ülemineku korral tuleb kogu maa omandiõiguse ülemineku kulud kirjendada maaparanduse all (AN.1123). Punkt AN.116 on allpool esitatud täisnimekirja lisatud üksnes näitlikustamiseks.
(10) Memokirje: välismaine otseinvesteering (lisada kood FDI).
24. PEATÜKK
KONTOD
Tabel 24.1 — Konto 0: kaupade ja teenuste konto
Ressursid |
Kasutamine |
||||
P.1 |
Toodang |
3 604 |
P.2 |
Vahetarbimine |
1 883 |
P.11 |
Turutoodang |
3 077 |
P.3 |
Lõpptarbimiskulutused |
1 399 |
P.12 |
Toodang enda lõpptarbeks |
147 |
P.31 |
Individuaalsed tarbimiskulutused |
1 230 |
P.13 |
Turuväline toodang |
380 |
P.32 |
Kollektiivsed tarbimiskulutused |
169 |
D.21 |
Tootemaksud |
141 |
P.5g |
Kapitali kogumahutus |
414 |
|
P.511 |
Põhivara soetamine miinus realiseerimine |
359 |
||
D.31 |
Tootesubsiidiumid |
–8 |
P.5111 |
Uue põhivara soetamine |
358 |
|
P.5112 |
Olemasoleva põhivara soetamine |
9 |
||
P.7 |
Kaupade ja teenuste import |
499 |
P.5113 |
Olemasoleva põhivara realiseerimine |
–8 |
P.71 |
Kaupade import |
392 |
P.512 |
Mittetoodetud vara omandiõiguse ülemineku kulu |
17 |
P.72 |
Teenuste import |
107 |
|
||
|
P.52 |
Varude muutus |
28 |
||
P.53 |
Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine |
10 |
|||
P.6 |
Kaupade ja teenuste eksport |
540 |
|||
P.61 |
Kaupade eksport |
462 |
|||
P.62 |
Teenuste eksport |
78 |
Tabel 24.2 — Kogumajanduse täielik kontode kogum
I: |
tootmiskonto |
Kasutamine |
Ressursid |
||||
P.2 |
Vahetarbimine |
1 883 |
P.1 |
Toodang |
3 604 |
|
P.11 |
Turutoodang |
3 077 |
||
P.12 |
Toodang enda lõpptarbeks |
147 |
|||
P.13 |
Turuväline toodang |
380 |
|||
D.21–D.31 |
Netotootemaksud |
133 |
|||
B.1*g |
Sisemajanduse koguprodukt |
1 854 |
|
||
P.51c |
Põhivara kulum |
222 |
|||
B.1*n |
Sisemajanduse netoprodukt |
1 632 |
II: |
tulude jaotamise ja kasutamise kontod |
II.1: |
tulude esmase jaotamise konto |
|
Kasutamine |
Ressursid |
||||
D.1 |
Hüvitised töötajatele |
1 150 |
B.1*g |
Sisemajanduse koguprodukt |
1 854 |
D.11 |
Palk |
950 |
B.1*n |
Sisemajanduse netoprodukt |
1 632 |
D.12 |
Tööandjate sotsiaalmaksed |
200 |
|
||
D.121 |
Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed |
181 |
|||
D.1211 |
Tööandjate tegelikud pensionimaksed |
168 |
|||
D.1212 |
Tööandjate tegelikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
13 |
|||
D.122 |
Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed |
19 |
|||
D.1221 |
Tööandjate arvestuslikud pensionimaksed |
18 |
|||
D.1222 |
Tööandjate arvestuslikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
1 |
|||
D.2 |
Tootmis- ja impordimaksud |
235 |
|||
D.21 |
Tootemaksud |
141 |
|||
D.211 |
Lisandväärtusmaksu tüüpi maksud |
121 |
|||
D.212 |
Impordimaksud ja -tollimaksud, v.a käibemaks |
17 |
|||
D.2121 |
Imporditollimaksud |
17 |
|||
D.2122 |
Impordimaksud, v.a käibemaks ja imporditollimaksud |
0 |
|||
D.214 |
Tootemaksud, v.a käibemaks ja impordimaksud |
3 |
|||
D.29 |
Muud tootmismaksud |
94 |
|||
D.3 |
Subsiidiumid |
–44 |
|||
D.31 |
Tootesubsiidiumid |
–8 |
|||
D.311 |
Impordisubsiidiumid |
0 |
|||
D.319 |
Muud tootesubsiidiumid |
–8 |
|||
D.39 |
Muud tootmissubsiidiumid |
–36 |
|||
B.2g |
Tegevuse koguülejääk |
452 |
|||
B.3g |
Kogusegatulu |
61 |
|||
P.51c1 |
Põhivara kulum tegevuse koguülejäägilt |
214 |
|||
P.51c2 |
Põhivara kulum kogusegatulult |
8 |
|||
B.2n |
Tegevuse netoülejääk |
238 |
|||
B.3n |
Netosegatulu |
53 |
|
Kasutamine |
Ressursid |
||||
D.4 |
Omanditulu |
391 |
B.2g |
Tegevuse koguülejääk |
452 |
D.41 |
Intressid |
217 |
B.3g |
Kogusegatulu |
61 |
D.42 |
Ettevõtete jaotatud tulu |
62 |
B.2n |
Tegevuse netoülejääk |
238 |
D.421 |
Dividendid |
54 |
B.3n |
Netosegatulu |
53 |
D.422 |
Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest välja võetud summad |
8 |
|
||
D.43 |
Reinvesteeritud tulu välismaistelt otseinvesteeringutelt |
0 |
D.1 |
Hüvitised töötajatele |
1 154 |
D.44 |
Muu investeerimistulu |
47 |
D.11 |
Palk |
954 |
D.441 |
Kindlustuspoliiside omanike |
|
D.12 |
Tööandjate sotsiaalmaksed |
200 |
|
investeerimistulu |
25 |
D.121 |
Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed |
181 |
D.442 |
Pensioniõiguste alusel makstav |
|
D.1211 |
Tööandjate tegelikud pensionimaksed |
168 |
|
investeerimistulu |
8 |
D.1212 |
Tööandjate tegelikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
13 |
D.443 |
Kollektiivsete investeerimisfondide osanike investeerimistulu |
|
D.122 |
Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed |
19 |
|
|
14 |
D.1221 |
Tööandjate arvestuslikud pensionimaksed |
18 |
D.4431 |
Kollektiivsete investeerimisfondide |
|
D.1222 |
Tööandjate arvestuslikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
1 |
|
osanike dividendid |
6 |
|
||
D.4432 |
Kollektiivsete investeerimisfondide osanike jaotamata kasum |
|
D.2 |
Tootmis- ja impordimaksud |
235 |
|
|
8 |
D.21 |
Tootemaksud |
141 |
D.45 |
Rent ja üür |
65 |
D.211 |
Lisandväärtusmaksu tüüpi maksud |
121 |
|
D.212 |
Impordimaksud ja -tollimaksud, v.a käibemaks |
17 |
||
D.2121 |
Imporditollimaksud |
17 |
|||
D.2122 |
Impordimaksud, v.a käibemaks ja imporditollimaksud |
0 |
|||
D.214 |
Tootemaksud, v.a käibemaks ja impordimaksud |
3 |
|||
D.29 |
Muud tootmismaksud |
94 |
|||
D.3 |
Subsiidiumid |
–44 |
|||
D.31 |
Tootesubsiidiumid |
–8 |
|||
D.311 |
Impordisubsiidiumid |
0 |
|||
D.319 |
Muud tootesubsiidiumid |
–8 |
|||
D.39 |
Muud tootmissubsiidiumid |
–36 |
|||
D.4 |
Omanditulu |
397 |
|||
D.41 |
Intressid |
209 |
|||
D.42 |
Ettevõtete jaotatud tulu |
62 |
|||
D.421 |
Dividendid |
53 |
|||
D.422 |
Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest välja võetud summad |
9 |
|||
D.43 |
Reinvesteeritud tulu välismaistelt otseinvesteeringutelt |
14 |
|||
D.44 |
Muu investeerimistulu |
47 |
|||
D.441 |
Kindlustuspoliiside omanike investeerimistulu |
25 |
|||
D.442 |
Pensioniõiguste alusel makstav investeerimistulu |
8 |
|||
D.443 |
Kollektiivsete investeerimisfondide osanike investeerimistulu |
14 |
|||
D.4431 |
Kollektiivsete investeerimisfondide osanike dividendid |
6 |
|||
D.4432 |
Kollektiivsete investeerimisfondide osanike jaotamata kasum |
8 |
|||
D.45 |
Rent ja üür |
65 |
|||
B.5*g |
Kogurahvatulu |
1 864 |
|
||
B.5*n |
Netorahvatulu |
1 642 |
II.1.2.1: |
ettevõtlustulu konto |
Kasutamine |
Ressursid |
||||
D.4 |
Omanditulu |
240 |
B.2g |
Tegevuse koguülejääk |
452 |
D.41 |
Intressid |
162 |
B.3g |
Kogusegatulu |
61 |
D.44 |
Muu investeerimistulu |
47 |
B.2n |
Tegevuse netoülejääk |
238 |
D.441 |
Kindlustuspoliiside omanike investeerimistulu |
25 |
B.3n |
Netosegatulu |
53 |
D.442 |
Pensioniõiguste alusel makstav |
|
|
||
|
investeerimistulu |
8 |
D.4 |
Omanditulu |
245 |
D.443 |
Kollektiivsete investeerimisfondide osanike investeerimistulu |
|
D.41 |
Intressid |
139 |
|
|
14 |
D.42 |
Ettevõtete jaotatud tulu |
35 |
D.45 |
Rent ja üür |
31 |
D.421 |
Dividendid |
35 |
|
D.422 |
Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest välja võetud summad |
0 |
||
D.43 |
Reinvesteeritud tulu välismaistelt otseinvesteeringutelt |
11 |
|||
D.44 |
Muu investeerimistulu |
16 |
|||
D.441 |
Kindlustuspoliiside omanike investeerimistulu |
5 |
|||
D.442 |
Pensioniõiguste alusel makstav investeerimistulu |
0 |
|||
D.443 |
Kollektiivsete investeerimisfondide osanike investeerimistulu |
11 |
|||
D.45 |
Rent ja üür |
44 |
|||
B.4g |
Ettevõtja kogutulu |
343 |
|
||
B.4n |
Ettevõtja netotulu |
174 |
II.1.2.2: |
muude esmaste tulude jaotamise konto |
Kasutamine |
Ressursid |
||||
D.4 |
Omanditulu |
151 |
B.4g |
Ettevõtja kogutulu |
343 |
D.41 |
Intressid |
55 |
B.4n |
Ettevõtja netotulu |
174 |
D.42 |
Ettevõtete jaotatud tulu |
62 |
|
||
D.421 |
Dividendid |
54 |
D.1 |
Hüvitised töötajatele |
1 154 |
D.422 |
Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest välja võetud summad |
8 |
D.11 |
Palk |
954 |
D.43 |
Reinvesteeritud tulu välismaistelt otseinvesteeringutelt |
0 |
D.12 |
Tööandjate sotsiaalmaksed |
200 |
D.44 |
Muu investeerimistulu |
|
D.121 |
Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed |
181 |
D.441 |
Kindlustuspoliiside omanike |
|
D.122 |
Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed |
19 |
|
investeerimistulu |
|
|
||
D.442 |
Pensioniõiguste alusel makstav |
|
D.2 |
Tootmis- ja impordimaksud |
235 |
|
investeerimistulu |
|
D.21 |
Tootemaksud |
141 |
D.443 |
Kollektiivsete investeerimisfondide osanike investeerimistulu |
|
D.211 |
Lisandväärtusmaksu tüüpi maksud |
121 |
|
|
|
D.212 |
Impordimaksud ja -tollimaksud, v.a käibemaks |
17 |
D.45 |
Rent ja üür |
34 |
D.2121 |
Imporditollimaksud |
17 |
|
D.2122 |
Impordimaksud, v.a käibemaks ja imporditollimaksud |
0 |
||
D.214 |
Tootemaksud, v.a käibemaks ja impordimaksud |
3 |
|||
D.29 |
Muud tootmismaksud |
94 |
|||
D.3 |
Subsiidiumid |
–44 |
|||
D.31 |
Tootesubsiidiumid |
–8 |
|||
D.311 |
Impordisubsiidiumid |
0 |
|||
D.319 |
Muud tootesubsiidiumid |
–8 |
|||
D.39 |
Muud tootmissubsiidiumid |
–36 |
|||
D.4 |
Omanditulu |
152 |
|||
D.41 |
Intressid |
70 |
|||
D.42 |
Ettevõtete jaotatud tulu |
27 |
|||
D.421 |
Dividendid |
18 |
|||
D.422 |
Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest välja võetud summad |
9 |
|||
D.43 |
Reinvesteeritud tulu välismaistelt otseinvesteeringutelt |
3 |
|||
D.44 |
Muu investeerimistulu |
31 |
|||
D.441 |
Kindlustuspoliiside omanike investeerimistulu |
20 |
|||
D.442 |
Pensioniõiguste alusel makstav investeerimistulu |
8 |
|||
D.443 |
Kollektiivsete investeerimisfondide osanike investeerimistulu |
3 |
|||
D.45 |
Rent ja üür |
21 |
|||
B.5*g |
Kogurahvatulu |
1 864 |
|
||
B.5*n |
Netorahvatulu |
1 642 |
II.2: |
tulude teisese jaotamise konto |
Kasutamine |
Ressursid |
||||
|
Jooksvad siirded |
1 212 |
B.5*g |
Kogurahvatulu |
1 864 |
D.5 |
Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne |
212 |
B.5*n |
Netorahvatulu |
1 642 |
D.51 |
Tulumaksud |
203 |
|
||
D.59 |
Muud jooksvad maksud |
9 |
Jooksvad siirded |
1 174 |
|
D.61 |
Netosotsiaalmaksed |
333 |
D.5 |
Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne |
213 |
D.611 |
Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed |
181 |
D.51 |
Tulumaksud |
204 |
D.6111 |
Tööandjate tegelikud pensionimaksed |
168 |
D.59 |
Muud jooksvad maksud |
9 |
D.6112 |
Tööandjate tegelikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
13 |
D.61 |
Netosotsiaalmaksed |
333 |
D.612 |
Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed |
19 |
D.611 |
Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed |
181 |
D.6121 |
Tööandjate arvestuslikud pensionimaksed |
18 |
D.6111 |
Tööandjate tegelikud pensionimaksed |
168 |
D.6122 |
Tööandjate arvestuslikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
1 |
D.6112 |
Tööandjate tegelikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
13 |
D.613 |
Kodumajapidamiste tegelikud sotsiaalmaksed |
129 |
D.612 |
Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed |
19 |
D.6131 |
Kodumajapidamiste tegelikud pensionimaksed |
115 |
D.6121 |
Tööandjate arvestuslikud pensionimaksed |
18 |
D.6132 |
Kodumajapidamiste tegelikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
14 |
D.6122 |
Tööandjate arvestuslikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
1 |
D.614 |
Kodumajapidamiste sotsiaalmaksete täiendused |
10 |
D.613 |
Kodumajapidamiste tegelikud sotsiaalmaksed |
129 |
D.6141 |
Kodumajapidamiste pensionimaksete täiendused |
8 |
D.6131 |
Kodumajapidamiste tegelikud pensionimaksed |
115 |
D.6142 |
Kodumajapidamiste sotsiaalmaksete (v.a pensionimaksed) täiendused |
2 |
D.6132 |
Kodumajapidamiste tegelikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
14 |
D.61SC |
Sotsiaalkindlustusskeemi teenustasud |
–6 |
D.614 |
Kodumajapidamiste sotsiaalmaksete täiendused |
10 |
|
D.6141 |
Kodumajapidamiste pensionimaksete täiendused |
8 |
||
D.62 |
Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded |
384 |
D.6142 |
Kodumajapidamiste sotsiaalmaksete (v.a pensionimaksed) täiendused |
2 |
D.621 |
Rahalised riiklikud sotsiaalkindlustushüvitised |
53 |
D.61SC |
Sotsiaalkindlustusskeemi teenustasud |
6 |
D.6211 |
Rahalised riikliku sotsiaalkindlustuspensioni hüvitised |
45 |
|
||
D.6212 |
Rahalised riiklikud sotsiaalkindlustushüvitised, mis ei ole pensionihüvitised |
8 |
D.62 |
Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded |
384 |
D.622 |
Muud sotsiaalkindlustushüvitised |
279 |
D.621 |
Rahalised riiklikud sotsiaalkindlustushüvitised |
53 |
D.6221 |
Muud sotsiaalkindlustuspensioni hüvitised |
250 |
D.6211 |
Rahalised riikliku sotsiaalkindlustuspensioni hüvitised |
45 |
D.6222 |
Muud sotsiaalkindlustuse hüvitised, mis ei ole pensionihüvitised |
29 |
D.6212 |
Rahalised riiklikud sotsiaalkindlustushüvitised, mis ei ole pensionihüvitised |
8 |
D.623 |
Rahalised sotsiaalabi toetused |
52 |
D.622 |
Muud sotsiaalkindlustushüvitised |
279 |
|
D.6221 |
Muud sotsiaalkindlustuspensioni hüvitised |
250 |
||
D.7 |
Muud jooksvad siirded |
283 |
D.6222 |
Muud sotsiaalkindlustuse hüvitised, mis ei ole pensionihüvitised |
29 |
D.71 |
Kahjukindlustuse netopreemiad |
56 |
D.623 |
Rahalised sotsiaalabitoetused |
52 |
D.711 |
Otsese kahjukindlustuse netopreemiad |
43 |
|
||
D.712 |
Kahjukindlustuse edasikindlustuse netopreemiad |
13 |
D.7 |
Muud jooksvad siirded |
244 |
D.72 |
Kahjukindlustuse nõuded |
48 |
D.71 |
Kahjukindlustuse netopreemiad |
47 |
D.721 |
Otsese kahjukindlustuse nõuded |
45 |
D.711 |
Otsese kahjukindlustuse netopreemiad |
44 |
D.722 |
Kahjukindlustuse edasikindlustuse nõuded |
3 |
D.712 |
Kahjukindlustuse edasikindlustuse netopreemiad |
3 |
D.73 |
Valitsemissektorisisesed jooksvad siirded |
96 |
D.72 |
Kahjukindlustuse nõuded |
57 |
D.74 |
Jooksev rahvusvaheline koostöö |
22 |
D.721 |
Otsese kahjukindlustuse nõuded |
42 |
D.75 |
Mitmesugused jooksvad siirded |
52 |
D.722 |
Kahjukindlustuse edasikindlustuse nõuded |
15 |
D.751 |
Jooksvad siirded KTKTIdele |
36 |
D.73 |
Valitsemissektorisisesed jooksvad siirded |
96 |
D.752 |
Kodumajapidamistevahelised jooksvad siirded |
7 |
D.74 |
Jooksev rahvusvaheline koostöö |
1 |
D.759 |
Mitmesugused muud jooksvad siirded |
9 |
D.75 |
Mitmesugused jooksvad siirded |
43 |
D.76 |
Käibemaksu- ja kogurahvatulupõhised ELi omavahendid |
9 |
D.751 |
Jooksvad siirded KTKTIdele |
36 |
|
D.752 |
Kodumajapidamistevahelised jooksvad siirded |
1 |
||
D.759 |
Mitmesugused muud jooksvad siirded |
6 |
|||
B.6*g |
Kasutatav kogurahvatulu |
1 826 |
|
||
B.6*n |
Kasutatav netorahvatulu |
1 604 |
II.3: |
mitterahalise tulu ümberjaotamise konto |
Kasutamine |
Ressursid |
||||
D.63 |
Mitterahalised sotsiaalsiirded |
215 |
B.6*g |
Kasutatav kogurahvatulu |
1 826 |
D.631 |
Mitterahalised sotsiaalsiirded – turuväline toodang |
211 |
B.6*n |
Kasutatav netorahvatulu |
1 604 |
D.632 |
Mitterahalised sotsiaalsiirded – ostetud turutoodang |
4 |
|
||
|
D.63 |
Mitterahalised sotsiaalsiirded |
215 |
||
D.631 |
Mitterahalised sotsiaalsiirded – turuväline toodang |
211 |
|||
D.632 |
Mitterahalised sotsiaalsiirded – ostetud turutoodang |
4 |
|||
B.7*g |
Korrigeeritud kasutatav kogurahvatulu |
1 826 |
|
||
B.7*n |
Korrigeeritud kasutatav netorahvatulu |
1 604 |
II.4: |
tulude kasutamise konto |
|
Kasutamine |
Ressursid |
||||
|
B.6*g |
Kasutatav kogurahvatulu |
1 826 |
||
P.3 |
Lõpptarbimiskulutused |
1 399 |
B.6*n |
Kasutatav netorahvatulu |
1 604 |
P.31 |
Individuaalsed tarbimiskulutused |
1 230 |
|
||
P.32 |
Kollektiivsed tarbimiskulutused |
169 |
D.8 |
Kohandus pensioniõiguste muutuste arvessevõtmiseks |
11 |
D.8 |
Kohandus pensioniõiguste muutuste arvessevõtmiseks |
11 |
|
||
B.8*g |
Rahvuslik kogusääst |
427 |
|||
B.8*n |
Rahvuslik netosääst |
205 |
|
Kasutamine |
Ressursid |
||||
|
B.7g |
Korrigeeritud kasutatav kogurahvatulu |
1 826 |
||
P.4 |
Tegelik lõpptarbimine |
1 399 |
B.7n |
Korrigeeritud kasutatav netorahvatulu |
1 604 |
P.41 |
Tegelik individuaalne tarbimine |
1 230 |
|
||
P.42 |
Tegelik kollektiivne tarbimine |
169 |
D.8 |
Kohandus pensioniõiguste muutuste arvessevõtmiseks |
11 |
D.8 |
Kohandus pensioniõiguste muutuste arvessevõtmiseks |
11 |
|
||
B.8*g |
Rahvuslik kogusääst |
427 |
|||
B.8*n |
Rahvuslik netosääst |
205 |
III: |
akumulatsioonikontod |
III.1: |
kapitalikonto |
|
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
B.101 |
Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses |
202 |
B.8*n |
Rahvuslik netosääst |
205 |
|
D.9r |
Kapitalisiirded, saadavad |
62 |
||
D.91r |
Kapitalimaksud, saadavad |
2 |
|||
D.92r |
Investeeringutoetused, saadavad |
23 |
|||
D.99r |
Muud kapitalisiirded, saadavad |
37 |
|||
D.9p |
Kapitalisiirded, makstavad |
–65 |
|||
D.91p |
Kapitalimaksud, makstavad |
–2 |
|||
D.92p |
Investeeringutoetused, makstavad |
–27 |
|||
D.99p |
Muud kapitalisiirded, makstavad |
–36 |
|
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
P.5g |
Kapitali kogumahutus |
414 |
B. 101 |
Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses |
202 |
P.5n |
Kapitali netomahutus |
192 |
|
||
P.51g |
Kapitali kogumahutus põhivarasse |
376 |
|||
P.511 |
Põhivara soetamine miinus realiseerimine |
359 |
|||
P.5111 |
Uue põhivara soetamine |
358 |
|||
P.5112 |
Olemasoleva põhivara soetamine |
9 |
|||
P.5113 |
Olemasoleva põhivara realiseerimine |
–8 |
|||
P.512 |
Mittetoodetud vara omandiõiguse ülemineku kulu |
17 |
|||
P.51c |
Põhivara kulum |
– 222 |
|||
P.52 |
Varude muutus |
28 |
|||
P.53 |
Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine |
10 |
|||
NP |
Mittetoodetud vara soetamine miinus realiseerimine |
0 |
|||
NP.1 |
Loodusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
|||
NP.2 |
Lepingute, rendi-/üürilepingute ja litsentside soetamine miinus realiseerimine |
0 |
|||
NP.3 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
|||
B.9 |
Netolaenuandmine (+) / -võtmine (–) |
10 |
III.2: |
finantskonto |
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
|
B.9 |
Netolaenuandmine (+) / -võtmine (–) |
10 |
||
F |
Finantsvara netosoetamine |
436 |
F |
Neto kohustuste võtmine |
426 |
F.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
–1 |
F.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
0 |
F.11 |
Rahaline kuld |
–1 |
F.11 |
Rahaline kuld |
|
F.12 |
SDRid |
0 |
F.12 |
SDRid |
0 |
F.2 |
Sularaha ja hoiused |
89 |
F.2 |
Sularaha ja hoiused |
102 |
F.21 |
Sularaha |
33 |
F.21 |
Sularaha |
35 |
F.22 |
Arveldushoiused |
26 |
F.22 |
Arveldushoiused |
28 |
F.221 |
Pankadevahelised positsioonid |
–5 |
F.221 |
Pankadevahelised positsioonid |
–5 |
F.229 |
Muud arveldushoiused |
31 |
F.229 |
Muud arveldushoiused |
33 |
F.29 |
Muud hoiused |
30 |
F.29 |
Muud hoiused |
39 |
F.3 |
Võlaväärtpaberid |
86 |
F.3 |
Võlaväärtpaberid |
74 |
F.31 |
Lühiajalised |
27 |
F.31 |
Lühiajalised |
24 |
F.32 |
Pikaajalised |
59 |
F.32 |
Pikaajalised |
50 |
F.4 |
Laenud |
78 |
F.4 |
Laenud |
47 |
F.41 |
Lühiajalised |
22 |
F.41 |
Lühiajalised |
11 |
F.42 |
Pikaajalised |
56 |
F.42 |
Pikaajalised |
36 |
F.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
107 |
F.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
105 |
F.51 |
Omandiväärtpaberid |
91 |
F.51 |
Omandiväärtpaberid |
94 |
F.511 |
Börsil noteeritud aktsiad |
77 |
F.511 |
Börsil noteeritud aktsiad |
84 |
F.512 |
Börsil noteerimata aktsiad |
7 |
F.512 |
Börsil noteerimata aktsiad |
7 |
F.519 |
Muud omandiväärtpaberid |
7 |
F.519 |
Muud omandiväärtpaberid |
3 |
F.52 |
Investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
16 |
F.52 |
Investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
11 |
F.521 |
Rahaturufondide aktsiad ja osakud |
7 |
F.521 |
Rahaturufondide aktsiad ja osakud |
5 |
F.522 |
Muude investeerimisfondide (v.a rahaturufondid) aktsiad ja osakud |
9 |
F. 522 |
Muude investeerimisfondide (v.a rahaturufondid) aktsiad ja osakud |
6 |
F.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
48 |
F.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
48 |
F.61 |
Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised |
7 |
F.61 |
Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised |
7 |
F.62 |
Elukindlustuse ja annuiteedi õigused |
22 |
F.62 |
Elukindlustuse ja annuiteedi õigused |
22 |
F.63 |
Pensioniõigused |
11 |
F.63 |
Pensioniõigused |
11 |
F.64 |
Pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele |
3 |
F.64 |
Pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele |
3 |
F.65 |
Õigus saada hüvitisi, mis ei ole pensionihüvitised |
2 |
F.65 |
Õigus saada hüvitisi, mis ei ole pensionihüvitised |
2 |
F.66 |
Reservid nõuete jaoks standardsete tagatiste raames |
3 |
F.66 |
Reservid nõuete jaoks standardsete tagatiste raames |
3 |
F.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
14 |
F.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
11 |
F.71 |
Tuletisinstrumendid |
12 |
F.71 |
Tuletisinstrumendid |
9 |
F.711 |
Optsioonid |
5 |
F.711 |
Optsioonid |
4 |
F.712 |
Forvardlepingud |
7 |
F.712 |
Forvardlepingud |
5 |
F.72 |
Töötajate aktsiaoptsioonid |
2 |
F.72 |
Töötajate aktsiaoptsioonid |
2 |
F.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
15 |
F.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
39 |
F.81 |
Kaubanduskrediidid ja ettemaksed |
7 |
F.81 |
Kaubanduskrediidid ja ettemaksed |
16 |
F.89 |
Muud saadavad/makstavad arved, v.a kaubanduskrediidid ja ettemaksed |
8 |
F.89 |
Muud saadavad/makstavad arved, v.a kaubanduskrediidid ja ettemaksed |
23 |
III.3: |
vara muude muutuste kontod |
|
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
K.1 |
Vara majanduslik tekkimine |
33 |
K.5 |
Mujal klassifitseerimata muud mahumuutused |
1 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
3 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
|
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
30 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
|
AN.21 |
Loodusvarad |
26 |
AF |
Finantsvara/kohustused |
1 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
4 |
K.6 |
Muutused klassifitseerimises |
2 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
K.61 |
Muutused sektorilises klassifitseerimises ja struktuuris |
2 |
K.2 |
Mittetoodetud vara majanduslik vähenemine |
–11 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
|
K.21 |
Loodusvarade kahanemine |
–8 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
|
AN.21 |
Loodusvarad |
–8 |
AF |
Finantsvara/kohustused |
2 |
K.22 |
Mittetoodetud vara muu majanduslik vähenemine |
–3 |
K.62 |
Muutused vara ja kohustuste klassifitseerimises |
0 |
AN.21 |
Loodusvarad |
0 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
|
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
–1 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
|
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
–2 |
AF |
Finantsvara/kohustused |
0 |
K.3 |
Katastroofikahjud |
–11 |
Muud mahumuutused kokku |
3 |
|
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
–9 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
|
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
–2 |
AN.11 |
Põhivara |
|
AF |
Finantsvara/kohustused |
0 |
AN.12 |
Varud |
|
K.4 |
Hüvituseta võõrandamine |
0 |
AN.13 |
Väärisesemed |
|
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
|
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.21 |
Loodusvarad |
|
AF |
Finantsvara |
0 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
|
K.5 |
Mujal klassifitseerimata muud mahumuutused |
2 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
|
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
1 |
AF |
Finantsvara |
3 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
AF |
Finantsvara/kohustused |
1 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
|
K.6 |
Muutused klassifitseerimises |
0 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
|
K.61 |
Muutused sektorilises klassifitseerimises ja struktuuris |
2 |
AF.4 |
Laenud |
0 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
2 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
1 |
AF |
Finantsvara/kohustused |
2 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
|
K.62 |
Muutused vara ja kohustuste klassifitseerimises |
–2 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
|
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
–2 |
|
||
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
|||
AF |
Finantsvara/kohustused |
0 |
|||
Muud mahumuutused kokku |
13 |
||||
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
–7 |
|||
AN.11 |
Põhivara |
–2 |
|||
AN.12 |
Varud |
–3 |
|||
AN.13 |
Väärisesemed |
–2 |
|||
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
17 |
|||
AN.21 |
Loodusvarad |
9 |
|||
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
6 |
|||
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
|||
AF |
Finantsvara |
3 |
|||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
0 |
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
0 |
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
0 |
|||
AF.4 |
Laenud |
|
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
2 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
1 |
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
0 |
|||
|
B.102 |
Muudest vara mahumuutustest tingitud muutused netoväärtuses |
10 |
|
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
K.7 |
Nominaalne kapitalikasum (+) / -kahjum (–) |
|
K.7 |
Nominaalne kapitalikasum (–) / -kahjum (+) |
|
AN |
Mittefinantsvara |
280 |
AF |
Kohustused |
76 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
126 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
0 |
AN.11 |
Põhivara |
111 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
0 |
AN.12 |
Varud |
7 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
42 |
AN.13 |
Väärisesemed |
8 |
AF.4 |
Laenud |
0 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
154 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
34 |
AN.21 |
Loodusvarad |
152 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
0 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
2 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
0 |
AF |
Finantsvara |
84 |
|
||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
12 |
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
0 |
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
40 |
|||
AF.4 |
Laenud |
0 |
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
32 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
0 |
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
0 |
|||
|
B. 103 |
Nominaalsest kapitalikasumist/-kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
288 |
III.3.2.1: |
neutraalse kapitalikasumi/-kahjumi konto |
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
K.71 |
Neutraalne kapitalikasum (+) / -kahjum (–) |
|
K.71 |
Neutraalne kapitalikasum (–) / -kahjum (+) |
|
AN |
Mittefinantsvara |
198 |
AF |
Kohustused |
126 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
121 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
0 |
AN.11 |
Põhivara |
111 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
30 |
AN.12 |
Varud |
4 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
26 |
AN.13 |
Väärisesemed |
6 |
AF.4 |
Laenud |
29 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
77 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
28 |
AN.21 |
Loodusvarad |
76 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
7 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
1 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
6 |
AF |
Finantsvara |
136 |
|
||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
16 |
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
30 |
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
25 |
|||
AF.4 |
Laenud |
28 |
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
26 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
7 |
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
4 |
|||
|
B. 1031 |
Neutraalsest kapitalikasumist/-kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
208 |
III.3.2.2: |
reaalse kapitalikasumi/-kahjumi konto |
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
K.72 |
Reaalne kapitalikasum (+) / -kahjum (–) |
|
K.72 |
Reaalne kapitalikasum (–) / -kahjum (+) |
|
AN |
Mittefinantsvara |
82 |
AF |
Kohustused |
–50 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
5 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
0 |
AN.11 |
Põhivara |
0 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
–30 |
AN.12 |
Varud |
3 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
16 |
AN.13 |
Väärisesemed |
2 |
AF.4 |
Laenud |
–29 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
77 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
6 |
AN.21 |
Loodusvarad |
76 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
–7 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
1 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
–6 |
AF |
Finantsvara |
–52 |
|
||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
–4 |
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
–30 |
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
15 |
|||
AF.4 |
Laenud |
–28 |
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
6 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
–7 |
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
–4 |
|||
|
B. 1032 |
Reaalsest kapitalikasumist/-kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
80 |
IV: |
bilansid |
IV.1: |
algbilanss |
Varad |
Kohustused ja netoväärtus |
||||
AN |
Mittefinantsvara |
4 621 |
AF |
Kohustused |
7 762 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
2 818 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
0 |
AN.11 |
Põhivara |
2 579 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
1 471 |
AN.12 |
Varud |
114 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
1 311 |
AN.13 |
Väärisesemed |
125 |
AF.4 |
Laenud |
1 437 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
1 803 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
2 756 |
AN.21 |
Loodusvarad |
1 781 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
471 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
22 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
14 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
302 |
AF |
Finantsvara |
8 231 |
|
||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
770 |
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
1 482 |
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
1 263 |
|||
AF.4 |
Laenud |
1 384 |
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
2 614 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
470 |
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
21 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
227 |
|||
|
B.90 |
Netoväärtus |
5 090 |
IV.2: |
bilansimuutused |
Varad |
Kohustused ja netoväärtus |
||||
Vara muutused kokku |
Kohustuste muutused kokku |
||||
AN |
Mittefinantsvara |
482 |
AF |
Kohustused |
505 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
294 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
AN.11 |
Põhivara |
246 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
102 |
AN.12 |
Varud |
32 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
116 |
AN.13 |
Väärisesemed |
16 |
AF.4 |
Laenud |
47 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
186 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
141 |
AN.21 |
Loodusvarad |
178 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
49 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
8 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
11 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
39 |
AF |
Finantsvara |
523 |
|
||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
11 |
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
89 |
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
126 |
|||
AF.4 |
Laenud |
78 |
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
141 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
49 |
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
14 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
15 |
|||
|
B.10 |
Muutused netoväärtuses |
500 |
||
B. 101 |
Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses |
202 |
|||
B. 102 |
Muudest vara mahumuutustest tingitud muutused netoväärtuses |
10 |
|||
B. 103 |
Nominaalsest kapitalikasumist ja -kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
288 |
|||
B. 1031 |
Neutraalsest kapitalikasumist ja -kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
208 |
|||
B. 1032 |
Reaalsest kapitalikasumist ja -kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
80 |
IV.3: |
lõppbilanss |
Varad |
Kohustused ja netoväärtus |
||||
AN |
Mittefinantsvara |
5 101 |
AF |
Kohustused |
8 267 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
3 112 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
0 |
AN.11 |
Põhivara |
2 825 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
1 573 |
AN.12 |
Varud |
146 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
1 427 |
AN.13 |
Väärisesemed |
141 |
AF.4 |
Laenud |
1 484 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
1 989 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
2 897 |
AN.21 |
Loodusvarad |
1 959 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
520 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
30 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
25 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
341 |
AF |
Finantsvara |
8 754 |
|
||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
781 |
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
1 571 |
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
1 389 |
|||
AF.4 |
Laenud |
1 462 |
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
2 755 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
519 |
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
35 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
242 |
|||
|
B.90 |
Netoväärtus |
5 590 |
Tabel 24.3 — Mittefinantsettevõtete sektori täielik kontode kogum
I: |
tootmiskonto |
Kasutamine |
Ressursid |
||||
P.2 |
Vahetarbimine |
1 477 |
P.1 |
Toodang |
2 808 |
|
P.11 |
Turutoodang |
2 808 |
||
P.12 |
Toodang enda lõpptarbeks |
0 |
|||
B.1g |
Kogulisandväärtus |
1 331 |
|
||
P.51c |
Põhivara kulum |
157 |
|||
B.1n |
Netolisandväärtus |
1 174 |
II: |
tulude jaotamise ja kasutamise kontod |
II.1: |
tulude esmase jaotamise konto |
|
Kasutamine |
Ressursid |
||||
D.1 |
Hüvitised töötajatele |
986 |
B.1g |
Kogulisandväärtus |
1 331 |
D.11 |
Palk |
841 |
B.1n |
Netolisandväärtus |
1 174 |
D.12 |
Tööandjate sotsiaalmaksed |
145 |
|
||
D.121 |
Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed |
132 |
|||
D.1211 |
Tööandjate tegelikud pensionimaksed |
122 |
|||
D.1212 |
Tööandjate tegelikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
10 |
|||
D.122 |
Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed |
13 |
|||
D.1221 |
Tööandjate arvestuslikud pensionimaksed |
12 |
|||
D.1222 |
Tööandjate arvestuslikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
1 |
|||
D.29 |
Muud tootmismaksud |
88 |
|||
D.39 |
Muud tootmissubsiidiumid |
–35 |
|||
B.2g |
Tegevuse koguülejääk |
292 |
|||
P.51c1 |
Põhivara kulum tegevuse koguülejäägilt |
157 |
|||
B.2n |
Tegevuse netoülejääk |
135 |
|
Kasutamine |
Ressursid |
||||
D.4 |
Omanditulu |
134 |
B.2g |
Tegevuse koguülejääk |
292 |
D.41 |
Intressid |
56 |
B.2n |
Tegevuse netoülejääk |
135 |
D.42 |
Ettevõtete jaotatud tulu |
47 |
|
||
D.421 |
Dividendid |
39 |
D.4 |
Omanditulu |
96 |
D.422 |
Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest välja võetud summad |
8 |
D.41 |
Intressid |
33 |
D.43 |
Reinvesteeritud tulu välismaistelt otseinvesteeringutelt |
0 |
D.42 |
Ettevõtete jaotatud tulu |
10 |
D.45 |
Rent ja üür |
31 |
D.421 |
Dividendid |
10 |
|
D.422 |
Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest välja võetud summad |
|
||
D.43 |
Reinvesteeritud tulu välismaistelt otseinvesteeringutelt |
4 |
|||
D.44 |
Muu investeerimistulu |
8 |
|||
D.441 |
Kindlustuspoliiside omanike investeerimistulu |
5 |
|||
D.442 |
Pensioniõiguste alusel makstav investeerimistulu |
|
|||
D.443 |
Kollektiivsete investeerimisfondide osanike investeerimistulu |
3 |
|||
D.4431 |
Kollektiivsete investeerimisfondide osanike dividendid |
1 |
|||
D.4432 |
Kollektiivsete investeerimisfondide osanike jaotamata kasum |
2 |
|||
D.45 |
Rent ja üür |
41 |
|||
B.5g |
Esmaste kogutulude bilanss |
254 |
|
||
B.5n |
Esmaste netotulude bilanss |
97 |
II.1.2.1: |
ettevõtlustulu konto |
Kasutamine |
Ressursid |
||||
D.4 |
Omanditulu |
87 |
B.2g |
Tegevuse koguülejääk |
292 |
D.41 |
Intressid |
56 |
B.2n |
Tegevuse netoülejääk |
135 |
D.45 |
Rent ja üür |
31 |
|
||
|
D.4 |
Omanditulu |
96 |
||
D.41 |
Intressid |
33 |
|||
D.42 |
Ettevõtete jaotatud tulu |
10 |
|||
D.421 |
Dividendid |
10 |
|||
D.43 |
Reinvesteeritud tulu välismaistelt otseinvesteeringutelt |
4 |
|||
D.44 |
Muu investeerimistulu |
8 |
|||
D.441 |
Kindlustuspoliiside omanike investeerimistulu |
5 |
|||
D.443 |
Kollektiivsete investeerimisfondide osanike investeerimistulu |
3 |
|||
D.45 |
Rent ja üür |
41 |
|||
B.4g |
Ettevõtja kogutulu |
301 |
|
||
B.4n |
Ettevõtja netotulu |
144 |
II.1.2.2: |
muude esmaste tulude jaotamise konto |
Kasutamine |
Ressursid |
||||
D.4 |
Omanditulu |
47 |
B.4g |
Ettevõtja kogutulu |
301 |
D.42 |
Ettevõtete jaotatud tulu |
47 |
B.4n |
Ettevõtja netotulu |
144 |
D.421 |
Dividendid |
39 |
|
||
D.422 |
Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest välja võetud summad |
8 |
|||
D.43 |
Reinvesteeritud tulu välismaistelt otseinvesteeringutelt |
0 |
|||
B.5g |
Esmaste kogutulude bilanss |
254 |
|||
B.5n |
Esmaste netotulude bilanss |
97 |
II.2: |
tulude teisese jaotamise konto |
Kasutamine |
Ressursid |
||||
Jooksvad siirded |
98 |
B.5g |
Esmaste kogutulude bilanss |
254 |
|
D.5 |
Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne |
24 |
B.5n |
Esmaste netotulude bilanss |
97 |
D.51 |
Tulumaksud |
20 |
|
||
D.59 |
Muud jooksvad maksud |
4 |
Jooksvad siirded |
72 |
|
|
D.61 |
Netosotsiaalmaksed |
66 |
||
D.62 |
Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded |
62 |
D.611 |
Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed |
31 |
D.622 |
Muud sotsiaalkindlustushüvitised |
62 |
D.6111 |
Tööandjate tegelikud pensionimaksed |
27 |
D.6221 |
Muud sotsiaalkindlustuspensioni hüvitised |
49 |
D.6112 |
Tööandjate tegelikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
4 |
D.6222 |
Muud sotsiaalkindlustuse hüvitised, mis ei ole pensionihüvitised |
13 |
D.612 |
Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed |
12 |
|
D.6121 |
Tööandjate arvestuslikud pensionimaksed |
12 |
||
D.7 |
Muud jooksvad siirded |
12 |
D.6122 |
Tööandjate arvestuslikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
0 |
D.71 |
Kahjukindlustuse netopreemiad |
8 |
D.613 |
Kodumajapidamiste tegelikud sotsiaalmaksed |
25 |
D.711 |
Otsese kahjukindlustuse netopreemiad |
8 |
D.6131 |
Kodumajapidamiste tegelikud pensionimaksed |
19 |
D.75 |
Mitmesugused jooksvad siirded |
4 |
D.6132 |
Kodumajapidamiste tegelikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
6 |
D.751 |
Jooksvad siirded KTKTIdele |
1 |
D.61SC |
Sotsiaalkindlustusskeemi teenustasud |
2 |
D.759 |
Mitmesugused muud jooksvad siirded |
3 |
|
||
|
D.7 |
Muud jooksvad siirded |
6 |
||
D.72 |
Kahjukindlustuse nõuded |
6 |
|||
D.721 |
Otsese kahjukindlustuse nõuded |
6 |
|||
D.75 |
Mitmesugused jooksvad siirded |
0 |
|||
B.6g |
Kasutatav kogutulu |
228 |
|
||
B.6n |
Kasutatav netotulu |
71 |
II.4: |
tulude kasutamise konto |
|
Kasutamine |
Ressursid |
||||
|
B.6g |
Kasutatav kogutulu |
228 |
||
D.8 |
Kohandus pensioniõiguste muutuste arvessevõtmiseks |
0 |
B.6n |
Kasutatav netotulu |
71 |
B.8g |
Kogusääst |
228 |
|
||
B.8n |
Netosääst |
71 |
III: |
akumulatsioonikontod |
III.1: |
kapitalikonto |
|
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
B. 101 |
Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses |
88 |
B.8n |
Netosääst |
71 |
|
D.9r |
Kapitalisiirded, saadavad |
33 |
||
D.92r |
Investeeringutoetused, saadavad |
23 |
|||
D.99r |
Muud kapitalisiirded, saadavad |
10 |
|||
D.9p |
Kapitalisiirded, makstavad |
–16 |
|||
D.91p |
Kapitalimaksud, makstavad |
0 |
|||
D.99p |
Muud kapitalisiirded, makstavad |
–16 |
|
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
P.5g |
Kapitali kogumahutus |
308 |
B. 101 |
Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses |
88 |
P.5n |
Kapitali netomahutus |
151 |
|
||
P.51g |
Kapitali kogumahutus põhivarasse |
280 |
|||
P.511 |
Põhivara soetamine miinus realiseerimine |
263 |
|||
P.5111 |
Uue põhivara soetamine |
262 |
|||
P.5112 |
Olemasoleva põhivara soetamine |
5 |
|||
P.5113 |
Olemasoleva põhivara realiseerimine |
–4 |
|||
P.512 |
Mittetoodetud vara omandiõiguse ülemineku kulu |
17 |
|||
P.51c |
Põhivara kulum |
– 157 |
|||
P.52 |
Varude muutus |
26 |
|||
P.53 |
Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine |
2 |
|||
NP |
Mittetoodetud vara soetamine miinus realiseerimine |
–7 |
|||
NP.1 |
Loodusvarade soetamine miinus realiseerimine |
–6 |
|||
NP.2 |
Lepingute, rendi-/üürilepingute ja litsentside soetamine miinus realiseerimine |
–1 |
|||
NP.3 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
|||
B.9 |
Netolaenuandmine (+) / -võtmine (–) |
–56 |
III.2: |
finantskonto |
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
|
B.9 |
Netolaenuandmine (+) / -võtmine (–) |
–56 |
||
F |
Finantsvara netosoetamine |
83 |
F |
Neto kohustuste võtmine |
139 |
F.2 |
Sularaha ja hoiused |
39 |
F.2 |
Sularaha ja hoiused |
|
F.21 |
Sularaha |
5 |
F.21 |
Sularaha |
|
F.22 |
Arveldushoiused |
30 |
F.22 |
Arveldushoiused |
|
F.229 |
Muud arveldushoiused |
30 |
F.229 |
Muud arveldushoiused |
|
F.29 |
Muud hoiused |
4 |
F.29 |
Muud hoiused |
|
F.3 |
Võlaväärtpaberid |
7 |
F.3 |
Võlaväärtpaberid |
6 |
F.31 |
Lühiajalised |
10 |
F.31 |
Lühiajalised |
2 |
F.32 |
Pikaajalised |
–3 |
F.32 |
Pikaajalised |
4 |
F.4 |
Laenud |
19 |
F.4 |
Laenud |
21 |
F.41 |
Lühiajalised |
14 |
F.41 |
Lühiajalised |
4 |
F.42 |
Pikaajalised |
5 |
F.42 |
Pikaajalised |
17 |
F.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
10 |
F.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
83 |
F.51 |
Omandiväärtpaberid |
10 |
F.51 |
Omandiväärtpaberid |
83 |
F.511 |
Börsil noteeritud aktsiad |
5 |
F.511 |
Börsil noteeritud aktsiad |
77 |
F.512 |
Börsil noteerimata aktsiad |
3 |
F.512 |
Börsil noteerimata aktsiad |
3 |
F.519 |
Muud omandiväärtpaberid |
2 |
F.519 |
Muud omandiväärtpaberid |
3 |
F.52 |
Investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
0 |
F.52 |
Investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
|
F.521 |
Rahaturufondide aktsiad ja osakud |
0 |
F.521 |
Rahaturufondide aktsiad ja osakud |
|
F. 522 |
Muude investeerimisfondide (v.a rahaturufondid) aktsiad ja osakud |
0 |
F. 522 |
Muude investeerimisfondide (v.a rahaturufondid) aktsiad ja osakud |
|
F.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
1 |
F.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
|
F.61 |
Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised |
1 |
F.61 |
Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised |
|
F.62 |
Elukindlustuse ja annuiteedi õigused |
0 |
F.62 |
Elukindlustuse ja annuiteedi õigused |
|
F.66 |
Reservid nõuete jaoks standardsete tagatiste raames |
0 |
F.66 |
Reservid nõuete jaoks standardsete tagatiste raames |
|
F.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
3 |
F.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
3 |
F.71 |
Tuletisinstrumendid |
3 |
F.71 |
Tuletisinstrumendid |
2 |
F.711 |
Optsioonid |
1 |
F.711 |
Optsioonid |
2 |
F.712 |
Forvardlepingud |
2 |
F.712 |
Forvardlepingud |
0 |
F.72 |
Töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
F.72 |
Töötajate aktsiaoptsioonid |
1 |
F.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
4 |
F.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
26 |
F.81 |
Kaubanduskrediidid ja ettemaksed |
3 |
F.81 |
Kaubanduskrediidid ja ettemaksed |
6 |
F.89 |
Muud saadavad/makstavad arved, v.a kaubanduskrediidid ja ettemaksed |
1 |
F.89 |
Muud saadavad/makstavad arved, v.a kaubanduskrediidid ja ettemaksed |
20 |
III.3: |
vara muude muutuste kontod |
|
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
K.1 |
Vara majanduslik tekkimine |
26 |
K.5 |
Mujal klassifitseerimata muud mahumuutused |
0 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.1 |
Toodetud vara |
|
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
26 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
|
AN.21 |
Loodusvarad |
22 |
AF |
Finantsvara/kohustused |
0 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
4 |
K.6 |
Muutused klassifitseerimises |
0 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
K.61 |
Muutused sektorilises klassifitseerimises ja struktuuris |
0 |
K.2 |
Mittetoodetud vara majanduslik vähenemine |
–9 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
|
K.21 |
Loodusvarade kahanemine |
–6 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
|
AN.21 |
Loodusvarad |
–6 |
AF |
Finantsvara/kohustused |
0 |
K.22 |
Mittetoodetud vara muu majanduslik vähenemine |
–3 |
K.62 |
Muutused vara ja kohustuste klassifitseerimises |
0 |
AN.21 |
Loodusvarad |
0 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
|
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
–1 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
|
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
–2 |
AF |
Finantsvara/kohustused |
0 |
K.3 |
Katastroofikahjud |
–5 |
Muud mahumuutused kokku |
0 |
|
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
–5 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
|
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.11 |
Põhivara |
|
AF |
Finantsvara/kohustused |
0 |
AN.12 |
Varud |
|
K.4 |
Hüvituseta võõrandamine |
–5 |
AN.13 |
Väärisesemed |
|
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
–1 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
|
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
–4 |
AN.21 |
Loodusvarad |
|
AF |
Finantsvara |
0 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
|
K.5 |
Mujal klassifitseerimata muud mahumuutused |
1 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
|
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
1 |
AF |
Finantsvara |
0 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
AF |
Finantsvara/kohustused |
0 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
|
K.6 |
Muutused klassifitseerimises |
6 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
|
K.61 |
Muutused sektorilises klassifitseerimises ja struktuuris |
6 |
AF.4 |
Laenud |
|
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
3 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
|
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
1 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
|
AF |
Finantsvara/kohustused |
2 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
|
K.62 |
Muutused vara ja kohustuste klassifitseerimises |
0 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
|
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
|
||
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
|||
AF |
Finantsvara/kohustused |
0 |
|||
Muud mahumuutused kokku |
14 |
||||
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
–2 |
|||
AN.11 |
Põhivara |
1 |
|||
AN.12 |
Varud |
–3 |
|||
AN.13 |
Väärisesemed |
0 |
|||
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
14 |
|||
AN.21 |
Loodusvarad |
10 |
|||
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
4 |
|||
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
|||
AF |
Finantsvara |
2 |
|||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
0 |
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
0 |
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
0 |
|||
AF.4 |
Laenud |
0 |
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
2 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
|
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
0 |
|||
|
B. 102 |
Muudest vara mahumuutustest tingitud muutused netoväärtuses |
14 |
|
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
K.7 |
Nominaalne kapitalikasum (+) / -kahjum (–) |
|
K.7 |
Nominaalne kapitalikasum (–) / -kahjum (+) |
|
AN |
Mittefinantsvara |
144 |
AF |
Kohustused |
18 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
63 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
AN.11 |
Põhivara |
58 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
|
AN.12 |
Varud |
4 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
1 |
AN.13 |
Väärisesemed |
1 |
AF.4 |
Laenud |
|
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
81 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
17 |
AN.21 |
Loodusvarad |
80 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
|
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
1 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
0 |
AF |
Finantsvara |
8 |
|
||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
|
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
3 |
|||
AF.4 |
Laenud |
|
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
5 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
|
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
0 |
|||
|
B. 103 |
Nominaalsest kapitalikasumist/-kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
134 |
III.3.2.1: |
neutraalse kapitalikasumi/-kahjumi konto |
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
K.71 |
Neutraalne kapitalikasum (+) / -kahjum (–) |
|
K.71 |
Neutraalne kapitalikasum (–) / -kahjum (+) |
|
AN |
Mittefinantsvara |
101 |
AF |
Kohustused |
37 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
60 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
AN.11 |
Põhivara |
58 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
1 |
AN.12 |
Varud |
1 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
1 |
AN.13 |
Väärisesemed |
1 |
AF.4 |
Laenud |
18 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
41 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
14 |
AN.21 |
Loodusvarad |
40 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
|
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
1 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
3 |
AF |
Finantsvara |
18 |
|
||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
8 |
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
2 |
|||
AF.4 |
Laenud |
1 |
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
3 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
1 |
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
3 |
|||
|
B. 103 |
Neutraalsest kapitalikasumist/-kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
82 |
III.3.2.2: |
reaalse kapitalikasumi/-kahjumi konto |
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
K.72 |
Reaalne kapitalikasum (+) / -kahjum (–) |
|
K.72 |
Reaalne kapitalikasum (–) / -kahjum (+) |
|
AN |
Mittefinantsvara |
43 |
AF |
Kohustused |
–19 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
3 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
0 |
AN.11 |
Põhivara |
0 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
–1 |
AN.12 |
Varud |
3 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
0 |
AN.13 |
Väärisesemed |
0 |
AF.4 |
Laenud |
–18 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
40 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
3 |
AN.21 |
Loodusvarad |
40 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
|
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
0 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
–3 |
AF |
Finantsvara |
–10 |
|
||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
–8 |
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
1 |
|||
AF.4 |
Laenud |
–1 |
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
2 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
–1 |
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
–3 |
|||
|
B. 1032 |
Reaalsest kapitalikasumist/-kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
52 |
IV: |
bilansid |
IV.1: |
algbilanss |
Varad |
Kohustused ja netoväärtus |
||||
AN |
Mittefinantsvara |
2 151 |
AF |
Kohustused |
3 221 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
1 274 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
AN.11 |
Põhivara |
1 226 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
40 |
AN.12 |
Varud |
43 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
44 |
AN.13 |
Väärisesemed |
5 |
AF.4 |
Laenud |
897 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
877 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
1 987 |
AN.21 |
Loodusvarad |
864 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
12 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
13 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
4 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
237 |
AF |
Finantsvara |
982 |
|
||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
382 |
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
90 |
|||
AF.4 |
Laenud |
50 |
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
280 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
25 |
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
5 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
150 |
|||
|
B.90 |
Netoväärtus |
–88 |
IV.2: |
bilansimuutused |
Varad |
Kohustused ja netoväärtus |
||||
Vara muutused kokku |
Kohustuste muutused kokku |
||||
AN |
Mittefinantsvara |
301 |
AF |
Kohustused |
157 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
195 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
AN.11 |
Põhivara |
165 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
0 |
AN.12 |
Varud |
27 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
7 |
AN.13 |
Väärisesemed |
3 |
AF.4 |
Laenud |
21 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
106 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
100 |
AN.21 |
Loodusvarad |
101 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
|
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
5 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
3 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
26 |
AF |
Finantsvara |
93 |
|
||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
39 |
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
10 |
|||
AF.4 |
Laenud |
19 |
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
17 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
1 |
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
3 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
4 |
|||
|
B.10 |
Muutused netoväärtuses |
237 |
||
B. 101 |
Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses |
88 |
|||
B. 102 |
Muudest vara mahumuutustest tingitud muutused netoväärtuses |
14 |
|||
B. 103 |
Nominaalsest kapitalikasumist ja -kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
134 |
|||
B. 1031 |
Neutraalsest kapitalikasumist ja -kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
82 |
|||
B. 1032 |
Reaalsest kapitalikasumist ja -kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
52 |
IV: |
bilansid |
IV.3: |
lõppbilanss |
Varad |
Kohustused ja netoväärtus |
||||
AN |
Mittefinantsvara |
2 452 |
AF |
Kohustused |
3 378 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
1 469 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
AN.11 |
Põhivara |
1 391 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
40 |
AN.12 |
Varud |
70 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
51 |
AN.13 |
Väärisesemed |
8 |
AF.4 |
Laenud |
918 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
983 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
2 087 |
AN.21 |
Loodusvarad |
965 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
12 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
18 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
7 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
263 |
AF |
Finantsvara |
1 075 |
|
||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
421 |
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
100 |
|||
AF.4 |
Laenud |
69 |
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
297 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
26 |
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
8 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
154 |
|||
|
B.90 |
Netoväärtus |
149 |
Tabel 24.4 — Finantsinstitutsioonide sektori täielik kontode kogum
I: |
tootmiskonto |
Kasutamine |
Ressursid |
||||
P.2 |
Vahetarbimine |
52 |
P.1 |
Toodang |
146 |
|
P.11 |
Turutoodang |
146 |
||
P.12 |
Toodang enda lõpptarbeks |
0 |
|||
B.1g |
Kogulisandväärtus |
94 |
|
||
P.51c |
Põhivara kulum |
12 |
|||
B.1n |
Netolisandväärtus |
82 |
II: |
tulude jaotamise ja kasutamise kontod |
II.1: |
tulude esmase jaotamise konto |
|
Kasutamine |
Ressursid |
||||
D.1 |
Hüvitised töötajatele |
44 |
B.1g |
Kogulisandväärtus |
94 |
D.11 |
Palk |
29 |
B.1n |
Netolisandväärtus |
82 |
D.12 |
Tööandjate sotsiaalmaksed |
5 |
|
||
D.121 |
Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed |
4 |
|||
D.1211 |
Tööandjate tegelikud pensionimaksed |
4 |
|||
D.1212 |
Tööandjate tegelikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
0 |
|||
D.122 |
Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed |
1 |
|||
D.1221 |
Tööandjate arvestuslikud pensionimaksed |
1 |
|||
D.1222 |
Tööandjate arvestuslikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
0 |
|||
D.29 |
Muud tootmismaksud |
4 |
|||
D.39 |
Muud tootmissubsiidiumid |
0 |
|||
B.2g |
Tegevuse koguülejääk |
46 |
|||
P.51c1 |
Põhivara kulum tegevuse koguülejäägilt |
12 |
|||
B.2n |
Tegevuse netoülejääk |
34 |
|
Kasutamine |
Ressursid |
||||
D.4 |
Omanditulu |
168 |
B.2g |
Tegevuse koguülejääk |
46 |
D.41 |
Intressid |
106 |
B.2n |
Tegevuse netoülejääk |
34 |
D.42 |
Ettevõtete jaotatud tulu |
15 |
|
||
D.421 |
Dividendid |
15 |
D.4 |
Omanditulu |
149 |
D.422 |
Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest välja võetud summad |
0 |
D.41 |
Intressid |
106 |
D.43 |
Reinvesteeritud tulu välismaistelt otseinvesteeringutelt |
0 |
D.42 |
Ettevõtete jaotatud tulu |
25 |
D.44 |
Muu investeerimistulu |
47 |
D.421 |
Dividendid |
25 |
D.441 |
Kindlustuspoliiside omanike investeerimistulu |
|
D.422 |
Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest välja võetud summad |
0 |
|
|
25 |
D.43 |
Reinvesteeritud tulu välismaistelt otseinvesteeringutelt |
7 |
D.442 |
Pensioniõiguste alusel makstav |
|
D.44 |
Muu investeerimistulu |
8 |
|
investeerimistulu |
8 |
D.441 |
Kindlustuspoliiside omanike investeerimistulu |
|
D.443 |
Kollektiivsete investeerimisfondide osanike investeerimistulu |
|
|
|
0 |
|
|
14 |
D.443 |
Kollektiivsete investeerimisfondide osanike investeerimistulu |
|
D.4431 |
Kollektiivsete investeerimisfondide |
|
|
|
8 |
|
osanike dividendid |
6 |
D.4431 |
Kollektiivsete investeerimisfondide |
|
D.4432 |
Kollektiivsete investeerimisfondide |
|
|
osanike dividendid |
3 |
|
osanike dividendid |
8 |
D.4432 |
Kollektiivsete investeerimisfondide osanike jaotamata kasum |
|
D.45 |
Rent ja üür |
0 |
|
|
5 |
|
D.45 |
Rent ja üür |
3 |
||
B.5g |
Esmaste kogutulude bilanss |
27 |
|
||
B.5n |
Esmaste netotulude bilanss |
15 |
II.1.2.1: |
ettevõtlustulu konto |
Kasutamine |
Ressursid |
||||
D.4 |
Omanditulu |
153 |
B.2g |
Tegevuse koguülejääk |
46 |
D.41 |
Intressid |
106 |
B.2n |
Tegevuse netoülejääk |
34 |
D.44 |
Muu investeerimistulu |
47 |
|
||
D.441 |
Kindlustuspoliiside omanike investeerimistulu |
25 |
D.4 |
Omanditulu |
149 |
D.442 |
Pensioniõiguste alusel makstav |
|
D.41 |
Intressid |
106 |
|
investeerimistulu |
8 |
D.42 |
Ettevõtete jaotatud tulu |
25 |
D.443 |
Kollektiivsete investeerimisfondide osanike investeerimistulu |
|
D.421 |
Dividendid |
25 |
|
|
14 |
D.422 |
Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest välja võetud summad |
0 |
D.45 |
Rent ja üür |
0 |
D.43 |
Reinvesteeritud tulu välismaistelt otseinvesteeringutelt |
7 |
|
D.44 |
Muu investeerimistulu |
8 |
||
D.441 |
Kindlustuspoliiside omanike investeerimistulu |
0 |
|||
D.442 |
Pensioniõiguste alusel makstav investeerimistulu |
|
|||
D.443 |
Kollektiivsete investeerimisfondide osanike investeerimistulu |
8 |
|||
D.45 |
Rent ja üür |
3 |
|||
B.4g |
Ettevõtja kogutulu |
42 |
|
||
B.4n |
Ettevõtja netotulu |
30 |
II.1.2.2: |
muude esmaste tulude jaotamise konto |
Kasutamine |
Ressursid |
||||
D.4 |
Omanditulu |
15 |
B.4g |
Ettevõtja kogutulu |
42 |
D.42 |
Ettevõtete jaotatud tulu |
15 |
B.4n |
Ettevõtja netotulu |
30 |
D.421 |
Dividendid |
15 |
|
||
D.422 |
Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest välja võetud summad |
0 |
|||
D.43 |
Reinvesteeritud tulu välismaistelt otseinvesteeringutelt |
0 |
|||
B.5g |
Esmaste kogutulude bilanss |
27 |
|||
B.5n |
Esmaste netotulude bilanss |
15 |
II.2: |
tulude teisese jaotamise konto |
Kasutamine |
Ressursid |
||||
Jooksvad siirded |
277 |
B.5g |
Esmaste kogutulude bilanss |
27 |
|
D.5 |
Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne |
10 |
B.5n |
Esmaste netotulude bilanss |
15 |
D.51 |
Tulumaksud |
7 |
|
||
D.59 |
Muud jooksvad maksud |
3 |
Jooksvad siirded |
275 |
|
|
D.61 |
Netosotsiaalmaksed |
212 |
||
D.62 |
Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded |
205 |
D.611 |
Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed |
109 |
D.622 |
Muud sotsiaalkindlustushüvitised |
205 |
D.6111 |
Tööandjate tegelikud pensionimaksed |
104 |
D.6221 |
Muud sotsiaalkindlustuspensioni hüvitised |
193 |
D.6112 |
Tööandjate tegelikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
5 |
D.6222 |
Muud sotsiaalkindlustuse hüvitised, mis ei ole pensionihüvitised |
12 |
D.612 |
Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed |
2 |
|
D.6121 |
Tööandjate arvestuslikud pensionimaksed |
1 |
||
D.7 |
Muud jooksvad siirded |
62 |
D.6122 |
Tööandjate arvestuslikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
1 |
D.71 |
Kahjukindlustuse netopreemiad |
13 |
D.613 |
Kodumajapidamiste tegelikud sotsiaalmaksed |
94 |
D.711 |
Otsese kahjukindlustuse netopreemiad |
0 |
D.6131 |
Kodumajapidamiste tegelikud pensionimaksed |
90 |
D.712 |
Kahjukindlustuse edasikindlustuse netopreemiad |
13 |
D.6132 |
Kodumajapidamiste tegelikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
4 |
D.72 |
Kahjukindlustuse nõuded |
48 |
D.614 |
Kodumajapidamiste sotsiaalmaksete täiendused |
10 |
D.721 |
Otsese kahjukindlustuse nõuded |
45 |
D.6141 |
Kodumajapidamiste pensionimaksete täiendused |
8 |
D.722 |
Kahjukindlustuse edasikindlustuse nõuded |
3 |
D.6142 |
Kodumajapidamiste sotsiaalmaksete (v.a pensionimaksed) täiendused |
2 |
D.75 |
Mitmesugused jooksvad siirded |
1 |
D.61SC |
Sotsiaalkindlustusskeemi teenustasud |
3 |
D.751 |
Jooksvad siirded KTKTIdele |
1 |
|
||
D.759 |
Mitmesugused muud jooksvad siirded |
0 |
D.7 |
Muud jooksvad siirded |
62 |
|
D.71 |
Kahjukindlustuse netopreemiad |
47 |
||
D.711 |
Otsese kahjukindlustuse netopreemiad |
44 |
|||
D.712 |
Kahjukindlustuse edasikindlustuse netopreemiad |
3 |
|||
D.72 |
Kahjukindlustuse nõuded |
15 |
|||
D.722 |
Kahjukindlustuse edasikindlustuse nõuded |
15 |
|||
D.75 |
Mitmesugused jooksvad siirded |
0 |
|||
B.6g |
Kasutatav kogutulu |
25 |
|
||
B.6n |
Kasutatav netotulu |
13 |
II.4: |
tulude kasutamise konto |
|
Kasutamine |
Ressursid |
||||
|
B.6g |
Kasutatav kogutulu |
25 |
||
D.8 |
Kohandus pensioniõiguste muutuste arvessevõtmiseks |
11 |
B.6n |
Kasutatav netotulu |
13 |
B.8g |
Kogusääst |
14 |
|
||
B.8n |
Netosääst |
2 |
III: |
akumulatsioonikontod |
III.1: |
kapitalikonto |
|
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
B. 101 |
Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses |
–5 |
B.8n |
Netosääst |
2 |
|
D.9r |
Kapitalisiirded, saadavad |
0 |
||
D.92r |
Investeeringutoetused, saadavad |
0 |
|||
D.99r |
Muud kapitalisiirded, saadavad |
|
|||
D.9p |
Kapitalisiirded, makstavad |
–7 |
|||
D.91p |
Kapitalimaksud, makstavad |
0 |
|||
D.99p |
Muud kapitalisiirded, makstavad |
–7 |
|
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
P.5g |
Kapitali kogumahutus |
8 |
B. 101 |
Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses |
–5 |
P.5n |
Kapitali netomahutus |
–4 |
|
||
P.51g |
Kapitali kogumahutus põhivarasse |
8 |
|||
P.511 |
Põhivara soetamine miinus realiseerimine |
8 |
|||
P.5111 |
Uue põhivara soetamine |
8 |
|||
P.5112 |
Olemasoleva põhivara soetamine |
0 |
|||
P.5113 |
Olemasoleva põhivara realiseerimine |
0 |
|||
P.512 |
Mittetoodetud vara omandiõiguse ülemineku kulu |
0 |
|||
P.51c |
Põhivara kulum |
–12 |
|||
P.52 |
Varude muutus |
0 |
|||
P.53 |
Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine |
0 |
|||
NP |
Mittetoodetud vara soetamine miinus realiseerimine |
0 |
|||
NP.1 |
Loodusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
|||
NP.2 |
Lepingute, rendi-/üürilepingute ja litsentside soetamine miinus realiseerimine |
0 |
|||
NP.3 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
|||
B.9 |
Netolaenuandmine (+) / -võtmine (–) |
–1 |
III.2: |
finantskonto |
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
|
B.9 |
Netolaenuandmine (+) / -võtmine (–) |
–1 |
||
F |
Finantsvara netosoetamine |
172 |
F |
Neto kohustuste võtmine |
173 |
F.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
–1 |
F.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
0 |
F.11 |
Rahaline kuld |
–1 |
F.11 |
Rahaline kuld |
0 |
F.12 |
SDRid |
0 |
F.12 |
SDRid |
0 |
F.2 |
Sularaha ja hoiused |
10 |
F.2 |
Sularaha ja hoiused |
65 |
F.21 |
Sularaha |
15 |
F.21 |
Sularaha |
|
F.22 |
Arveldushoiused |
–5 |
F.22 |
Arveldushoiused |
26 |
F.221 |
Pankadevahelised positsioonid |
–5 |
F.221 |
Pankadevahelised positsioonid |
–5 |
F.229 |
Muud arveldushoiused |
0 |
F.229 |
Muud arveldushoiused |
31 |
F.29 |
Muud hoiused |
0 |
F.29 |
Muud hoiused |
39 |
F.3 |
Võlaväärtpaberid |
66 |
F.3 |
Võlaväärtpaberid |
30 |
F.31 |
Lühiajalised |
13 |
F.31 |
Lühiajalised |
18 |
F.32 |
Pikaajalised |
53 |
F.32 |
Pikaajalised |
12 |
F.4 |
Laenud |
53 |
F.4 |
Laenud |
0 |
F.41 |
Lühiajalised |
4 |
F.41 |
Lühiajalised |
0 |
F.42 |
Pikaajalised |
49 |
F.42 |
Pikaajalised |
0 |
F.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
28 |
F.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
22 |
F.51 |
Omandiväärtpaberid |
25 |
F.51 |
Omandiväärtpaberid |
11 |
F.511 |
Börsil noteeritud aktsiad |
23 |
F.511 |
Börsil noteeritud aktsiad |
7 |
F.512 |
Börsil noteerimata aktsiad |
1 |
F.512 |
Börsil noteerimata aktsiad |
4 |
F.519 |
Muud omandiväärtpaberid |
1 |
F.519 |
Muud omandiväärtpaberid |
0 |
F.52 |
Investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
3 |
F.52 |
Investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
11 |
F.521 |
Rahaturufondide aktsiad ja osakud |
2 |
F.521 |
Rahaturufondide aktsiad ja osakud |
5 |
F. 522 |
Muude investeerimisfondide (v.a rahaturufondid) aktsiad ja osakud |
1 |
F. 522 |
Muude investeerimisfondide (v.a rahaturufondid) aktsiad ja osakud |
6 |
F.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
7 |
F.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
48 |
F.61 |
Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised |
2 |
F.61 |
Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised |
7 |
F.62 |
Elukindlustuse ja annuiteedi õigused |
0 |
F.62 |
Elukindlustuse ja annuiteedi õigused |
22 |
F.63 |
Pensioniõigused |
|
F.63 |
Pensioniõigused |
11 |
F.64 |
Pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele |
3 |
F.64 |
Pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele |
3 |
F.65 |
Õigus saada hüvitisi, mis ei ole pensionihüvitised |
|
F.65 |
Õigus saada hüvitisi, mis ei ole pensionihüvitised |
2 |
F.66 |
Reservid nõuete jaoks standardsete tagatiste raames |
2 |
F.66 |
Reservid nõuete jaoks standardsete tagatiste raames |
3 |
F.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
8 |
F.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
8 |
F.71 |
Tuletisinstrumendid |
8 |
F.71 |
Tuletisinstrumendid |
7 |
F.711 |
Optsioonid |
3 |
F.711 |
Optsioonid |
2 |
F.712 |
Forvardlepingud |
5 |
F.712 |
Forvardlepingud |
5 |
F.72 |
Töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
F.72 |
Töötajate aktsiaoptsioonid |
1 |
F.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
1 |
F.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
0 |
F.81 |
Kaubanduskrediidid ja ettemaksed |
|
F.81 |
Kaubanduskrediidid ja ettemaksed |
0 |
F.89 |
Muud saadavad/makstavad arved, v.a kaubanduskrediidid ja ettemaksed |
1 |
F.89 |
Muud saadavad/makstavad arved, v.a kaubanduskrediidid ja ettemaksed |
0 |
III.3: |
vara muude muutuste kontod |
|
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
K.1 |
Vara majanduslik tekkimine |
0 |
K.5 |
Mujal klassifitseerimata muud mahumuutused |
0 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.21 |
Loodusvarad |
0 |
AF |
Finantsvara/kohustused |
0 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
0 |
K.6 |
Muutused klassifitseerimises |
0 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
K.61 |
Muutused sektorilises klassifitseerimises ja struktuuris |
0 |
K.2 |
Mittetoodetud vara majanduslik vähenemine |
0 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
K.21 |
Loodusvarade kahanemine |
0 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.21 |
Loodusvarad |
0 |
AF |
Finantsvara/kohustused |
0 |
K.22 |
Mittetoodetud vara muu majanduslik vähenemine |
0 |
K.62 |
Muutused vara ja kohustuste klassifitseerimises |
0 |
AN.21 |
Loodusvarad |
0 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
0 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
AF |
Finantsvara/kohustused |
0 |
K.3 |
Katastroofikahjud |
0 |
Muud mahumuutused kokku |
0 |
|
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
|
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.11 |
Põhivara |
|
AF |
Finantsvara/kohustused |
0 |
AN.12 |
Varud |
|
K.4 |
Hüvituseta võõrandamine |
0 |
AN.13 |
Väärisesemed |
|
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
|
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.21 |
Loodusvarad |
|
AF |
Finantsvara |
0 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
|
K.5 |
Mujal klassifitseerimata muud mahumuutused |
1 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
|
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
AF |
Finantsvara |
0 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
AF |
Finantsvara/kohustused |
1 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
|
K.6 |
Muutused klassifitseerimises |
–2 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
|
K.61 |
Muutused sektorilises klassifitseerimises ja struktuuris |
0 |
AF.4 |
Laenud |
|
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
|
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
|
AF |
Finantsvara/kohustused |
0 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
|
K.62 |
Muutused vara ja kohustuste klassifitseerimises |
–2 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
|
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
–2 |
|
||
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
|||
AF |
Finantsvara/kohustused |
0 |
|||
Muud mahumuutused kokku |
–1 |
||||
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
–2 |
|||
AN.11 |
Põhivara |
0 |
|||
AN.12 |
Varud |
0 |
|||
AN.13 |
Väärisesemed |
–2 |
|||
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
|||
AN.21 |
Loodusvarad |
–2 |
|||
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
0 |
|||
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
|||
AF |
Finantsvara |
1 |
|||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
0 |
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
0 |
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
0 |
|||
AF.4 |
Laenud |
0 |
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
0 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
1 |
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
0 |
|||
|
B. 102 |
Muudest vara mahumuutustest tingitud muutused netoväärtuses |
–1 |
|
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
K.7 |
Nominaalne kapitalikasum (+) / -kahjum (–) |
|
K.7 |
Nominaalne kapitalikasum (–) / -kahjum (+) |
|
AN |
Mittefinantsvara |
4 |
AF |
Kohustused |
51 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
2 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
AN.11 |
Põhivara |
2 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
|
AN.12 |
Varud |
0 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
34 |
AN.13 |
Väärisesemed |
0 |
AF.4 |
Laenud |
|
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
2 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
17 |
AN.21 |
Loodusvarad |
1 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
|
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
1 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
0 |
AF |
Finantsvara |
57 |
|
||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
11 |
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
|
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
30 |
|||
AF.4 |
Laenud |
0 |
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
16 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
0 |
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
0 |
|||
|
B. 103 |
Nominaalsest kapitalikasumist/-kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
10 |
III.3.2.1: |
neutraalse kapitalikasumi/-kahjumi konto |
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
K.71 |
Neutraalne kapitalikasum (+) / -kahjum (–) |
|
K.71 |
Neutraalne kapitalikasum (–) / -kahjum (+) |
|
AN |
Mittefinantsvara |
3 |
AF |
Kohustused |
68 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
2 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
AN.11 |
Põhivara |
2 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
26 |
AN.12 |
Varud |
0 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
21 |
AN.13 |
Väärisesemed |
0 |
AF.4 |
Laenud |
0 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
1 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
14 |
AN.21 |
Loodusvarad |
1 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
7 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
0 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
0 |
AF |
Finantsvara |
71 |
|
||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
14 |
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
0 |
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
18 |
|||
AF.4 |
Laenud |
24 |
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
14 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
1 |
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
0 |
|||
|
B. 103 |
Neutraalsest kapitalikasumist/-kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
6 |
III.3.2.2: |
reaalse kapitalikasumi/-kahjumi konto |
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
K.72 |
Reaalne kapitalikasum (+) / -kahjum (–) |
|
K.72 |
Reaalne kapitalikasum (–) / -kahjum (+) |
|
AN |
Mittefinantsvara |
1 |
AF |
Kohustused |
–17 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
0 |
AN.11 |
Põhivara |
0 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
–26 |
AN.12 |
Varud |
0 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
13 |
AN.13 |
Väärisesemed |
0 |
AF.4 |
Laenud |
0 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
1 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
3 |
AN.21 |
Loodusvarad |
0 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
–7 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
1 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
0 |
AF |
Finantsvara |
–14 |
|
||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
–3 |
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
0 |
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
12 |
|||
AF.4 |
Laenud |
–24 |
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
2 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
–1 |
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
0 |
|||
|
B. 1032 |
Reaalsest kapitalikasumist/-kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
4 |
IV: |
bilansid |
IV.1: |
algbilanss |
Varad |
Kohustused ja netoväärtus |
||||
AN |
Mittefinantsvara |
93 |
AF |
Kohustused |
3 544 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
67 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
AN.11 |
Põhivara |
52 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
1 281 |
AN.12 |
Varud |
0 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
1 053 |
AN.13 |
Väärisesemed |
15 |
AF.4 |
Laenud |
|
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
26 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
765 |
AN.21 |
Loodusvarad |
23 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
435 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
3 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
10 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
0 |
AF |
Finantsvara |
3 421 |
|
||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
690 |
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
|
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
950 |
|||
AF.4 |
Laenud |
1 187 |
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
551 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
30 |
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
13 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
0 |
|||
|
B.90 |
Netoväärtus |
–30 |
IV.2: |
bilansimuutused |
Varad |
Kohustused ja netoväärtus |
||||
|
Vara muutused kokku |
|
Kohustuste muutused kokku |
||
AN |
Mittefinantsvara |
–4 |
AF |
Kohustused |
224 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
–4 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
AN.11 |
Põhivara |
–2 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
65 |
AN.12 |
Varud |
0 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
64 |
AN.13 |
Väärisesemed |
–2 |
AF.4 |
Laenud |
0 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
39 |
AN.21 |
Loodusvarad |
–1 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
48 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
1 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
8 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
0 |
AF |
Finantsvara |
230 |
|
||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
10 |
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
10 |
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
96 |
|||
AF.4 |
Laenud |
53 |
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
44 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
8 |
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
8 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
1 |
|||
|
B.10 |
Muutused netoväärtuses |
2 |
||
B.101 |
Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses |
–5 |
|||
B.102 |
Muudest vara mahumuutustest tingitud muutused netoväärtuses |
–1 |
|||
B.103 |
Nominaalsest kapitalikasumist ja -kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
10 |
|||
B.1031 |
Neutraalsest kapitalikasumist ja -kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
6 |
|||
B.1032 |
Reaalsest kapitalikasumist ja -kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
4 |
IV: |
bilansid |
IV.3: |
lõppbilanss |
Varad |
Kohustused ja netoväärtus |
||||
AN |
Mittefinantsvara |
89 |
AF |
Kohustused |
3 768 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
63 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
AN.11 |
Põhivara |
50 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
1 346 |
AN.12 |
Varud |
0 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
1 117 |
AN.13 |
Väärisesemed |
13 |
AF.4 |
Laenud |
0 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
26 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
804 |
AN.21 |
Loodusvarad |
22 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
483 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
4 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
18 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
0 |
AF |
Finantsvara |
3 651 |
|
||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
700 |
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
10 |
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
1 046 |
|||
AF.4 |
Laenud |
1 240 |
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
595 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
38 |
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
21 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
1 |
|||
|
B.90 |
Netoväärtus |
–28 |
Tabel 24.5. Valitsemissektori täielik kontode kogum
I: |
tootmiskonto |
Kasutamine |
Ressursid |
||||
P.2 |
Vahetarbimine |
222 |
P.1 |
Toodang |
348 |
|
P.11 |
Turutoodang |
0 |
||
P.12 |
Toodang enda lõpptarbeks |
0 |
|||
P.13 |
Turuväline toodang |
348 |
|||
B.1g |
Kogulisandväärtus |
126 |
|
||
P.51c |
Põhivara kulum |
27 |
|||
B.1n |
Netolisandväärtus |
99 |
II: |
tulude jaotamise ja kasutamise kontod |
II.1: |
tulude esmase jaotamise konto |
II.1.1: |
Kasutamine |
Ressursid |
||||
D.1 |
Hüvitised töötajatele |
98 |
B.1g |
Kogulisandväärtus |
126 |
D.11 |
Palk |
63 |
B.1n |
Netolisandväärtus |
99 |
D.12 |
Tööandjate sotsiaalmaksed |
55 |
|
||
D.121 |
Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed |
51 |
|||
D.1211 |
Tööandjate tegelikud pensionimaksed |
48 |
|||
D.1212 |
Tööandjate tegelikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
3 |
|||
D.122 |
Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed |
4 |
|||
D.1221 |
Tööandjate arvestuslikud pensionimaksed |
4 |
|||
D.1222 |
Tööandjate arvestuslikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
0 |
|||
D.29 |
Muud tootmismaksud |
1 |
|||
D.39 |
Muud tootmissubsiidiumid |
0 |
|||
B.2g |
Tegevuse koguülejääk |
27 |
|||
P.51c1 |
Põhivara kulum tegevuse koguülejäägilt |
27 |
|||
B.2n |
Tegevuse netoülejääk |
0 |
II.1.2: |
Kasutamine |
Ressursid |
||||
D.4 |
Omanditulu |
42 |
B.2g |
Tegevuse koguülejääk |
27 |
D.41 |
Intressid |
35 |
B.2n |
Tegevuse netoülejääk |
0 |
D.45 |
Rent ja üür |
7 |
|
||
|
D.2 |
Tootmis- ja impordimaksud |
235 |
||
D.21 |
Tootemaksud |
141 |
|||
D.211 |
Lisandväärtusmaksu tüüpi maksud |
121 |
|||
D.212 |
Impordimaksud ja -tollimaksud, v.a käibemaks |
17 |
|||
D.2121 |
Imporditollimaksud |
17 |
|||
D.2122 |
Impordimaksud, v.a käibemaks ja imporditollimaksud |
0 |
|||
D.214 |
Tootemaksud, v.a käibemaks ja impordimaksud |
3 |
|||
D.29 |
Muud tootmismaksud |
94 |
|||
D.3 |
Subsiidiumid |
–44 |
|||
D.31 |
Tootesubsiidiumid |
–8 |
|||
D.311 |
Impordisubsiidiumid |
0 |
|||
D.319 |
Muud tootesubsiidiumid |
–8 |
|||
D.39 |
Muud tootmissubsiidiumid |
–36 |
|||
D.4 |
Omanditulu |
22 |
|||
D.41 |
Intressid |
14 |
|||
D.42 |
Ettevõtete jaotatud tulu |
7 |
|||
D.421 |
Dividendid |
5 |
|||
D.422 |
Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest välja võetud summad |
2 |
|||
D.43 |
Reinvesteeritud tulu välismaistelt otseinvesteeringutelt |
0 |
|||
D.44 |
Muu investeerimistulu |
1 |
|||
D.441 |
Kindlustuspoliiside omanike investeerimistulu |
0 |
|||
D.442 |
Pensioniõiguste alusel makstav investeerimistulu |
|
|||
D.443 |
Kollektiivsete investeerimisfondide osanike investeerimistulu |
1 |
|||
D.4431 |
Kollektiivsete investeerimisfondide osanike dividendid |
0 |
|||
D.4432 |
Kollektiivsete investeerimisfondide osanike jaotamata kasum |
1 |
|||
D.45 |
Rent ja üür |
0 |
|||
B.5g |
Esmaste kogutulude bilanss |
198 |
|
||
B.5n |
Esmaste netotulude bilanss |
171 |
II.2: |
tulude teisese jaotamise konto |
Kasutamine |
Ressursid |
||||
Jooksvad siirded |
248 |
B.5g |
Esmaste kogutulude bilanss |
198 |
|
D.5 |
Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne |
0 |
B.5n |
Esmaste netotulude bilanss |
171 |
D.51 |
Tulumaksud |
0 |
|
||
D.59 |
Muud jooksvad maksud |
0 |
Jooksvad siirded |
367 |
|
|
D.5 |
Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne |
213 |
||
D.62 |
Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded |
112 |
D.51 |
Tulumaksud |
204 |
D.621 |
Rahalised riiklikud sotsiaalkindlustushüvitised |
53 |
D.59 |
Muud jooksvad maksud |
9 |
D.6211 |
Rahalised riikliku sotsiaalkindlustuspensioni hüvitised |
45 |
|
||
D.6212 |
Rahalised riiklikud sotsiaalkindlustushüvitised, mis ei ole pensionihüvitised |
8 |
D.61 |
Netosotsiaalmaksed |
50 |
D.622 |
Muud sotsiaalkindlustushüvitised |
7 |
D.611 |
Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed |
38 |
D.6221 |
Muud sotsiaalkindlustuspensioni hüvitised |
5 |
D.6111 |
Tööandjate tegelikud pensionimaksed |
35 |
D.6222 |
Muud sotsiaalkindlustushüvitised, mis ei ole pensionihüvitised |
2 |
D.6112 |
Tööandjate tegelikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
3 |
D.623 |
Rahalised sotsiaalabi toetused |
52 |
D.612 |
Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed |
4 |
|
D.6121 |
Tööandjate arvestuslikud pensionimaksed |
4 |
||
D.7 |
Muud jooksvad siirded |
136 |
D.6122 |
Tööandjate arvestuslikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
0 |
D.71 |
Kahjukindlustuse netopreemiad |
4 |
D.613 |
Kodumajapidamiste tegelikud sotsiaalmaksed |
9 |
D.711 |
Otsese kahjukindlustuse netopreemiad |
4 |
D.6131 |
Kodumajapidamiste tegelikud pensionimaksed |
6 |
D.712 |
Kahjukindlustuse edasikindlustuse netopreemiad |
|
D.6132 |
Kodumajapidamiste tegelikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
3 |
D.72 |
Kahjukindlustuse nõuded |
|
|
||
D.721 |
Otsese kahjukindlustuse nõuded |
|
D.7 |
Muud jooksvad siirded |
104 |
D.722 |
Kahjukindlustuse edasikindlustuse nõuded |
|
D.71 |
Kahjukindlustuse netopreemiad |
|
D.73 |
Valitsemissektorisisesed jooksvad siirded |
96 |
D.711 |
Otsese kahjukindlustuse netopreemiad |
|
D.74 |
Jooksev rahvusvaheline koostöö |
22 |
D.712 |
Kahjukindlustuse edasikindlustuse netopreemiad |
|
D.75 |
Mitmesugused jooksvad siirded |
5 |
D.72 |
Kahjukindlustuse nõuded |
1 |
D.751 |
Jooksvad siirded KTKTIdele |
5 |
D.721 |
Otsese kahjukindlustuse nõuded |
1 |
D.752 |
Kodumajapidamistevahelised jooksvad siirded |
|
D.722 |
Kahjukindlustuse edasikindlustuse nõuded |
|
D.759 |
Mitmesugused muud jooksvad siirded |
0 |
D.73 |
Valitsemissektorisisesed jooksvad siirded |
96 |
D.76 |
Käibemaksu- ja kogurahvatulupõhised ELi omavahendid |
9 |
D.74 |
Jooksev rahvusvaheline koostöö |
1 |
|
D.75 |
Mitmesugused jooksvad siirded |
6 |
||
D.751 |
Jooksvad siirded KTKTIdele |
|
|||
D.752 |
Kodumajapidamistevahelised jooksvad siirded |
|
|||
D.759 |
Mitmesugused muud jooksvad siirded |
6 |
|||
B.6g |
Kasutatav kogutulu |
317 |
|
||
B.6n |
Kasutatav netotulu |
290 |
II.3: |
mitterahalise tulu ümberjaotamise konto |
Kasutamine |
Ressursid |
||||
D.63 |
Mitterahalised sotsiaalsiirded |
184 |
B.6g |
Kasutatav kogutulu |
317 |
D.631 |
Mitterahalised sotsiaalsiirded – turuväline toodang |
180 |
B.6n |
Kasutatav netotulu |
290 |
D.632 |
Mitterahalised sotsiaalsiirded – ostetud turutoodang |
4 |
|
||
|
|||||
B.7g |
Korrigeeritud kasutatav kogutulu |
133 |
|||
B.7n |
Korrigeeritud kasutatav netotulu |
106 |
II.4: |
tulude kasutamise konto |
II.4.1: |
Kasutamine |
Ressursid |
||||
|
B.6g |
Kasutatav kogutulu |
317 |
||
P.3 |
Lõpptarbimiskulutused |
352 |
B.6n |
Kasutatav netotulu |
290 |
P.31 |
Individuaalsed tarbimiskulutused |
184 |
|
||
P.32 |
Kollektiivsed tarbimiskulutused |
168 |
|||
D.8 |
Kohandus pensioniõiguste muutuste arvessevõtmiseks |
0 |
|||
B.8g |
Kogusääst |
–35 |
|||
B.8n |
Netosääst |
–62 |
II.4.2: |
Kasutamine |
Ressursid |
||||
|
B.7g |
Korrigeeritud kasutatav kogutulu |
133 |
||
P.4 |
Tegelik lõpptarbimine |
168 |
B.7n |
Korrigeeritud kasutatav netotulu |
106 |
P.41 |
Tegelik individuaalne tarbimine |
|
|
||
P.42 |
Tegelik kollektiivne tarbimine |
168 |
|||
D.8 |
Kohandus pensioniõiguste muutuste arvessevõtmiseks |
0 |
|||
B.8g |
Kogusääst |
–35 |
|||
B.8n |
Netosääst |
–62 |
III: |
akumulatsioonikontod |
III.1: |
kapitalikonto |
III.1.1: |
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
B.101 |
Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses |
–90 |
B.8n |
Netosääst |
–62 |
|
D.9r |
Kapitalisiirded, saadavad |
6 |
||
D.91r |
Kapitalimaksud, saadavad |
2 |
|||
D.92r |
Investeeringutoetused, saadavad |
0 |
|||
D.99r |
Muud kapitalisiirded, saadavad |
4 |
|||
D.9p |
Kapitalisiirded, makstavad |
–34 |
|||
D.91p |
Kapitalimaksud, makstavad |
0 |
|||
D.92p |
Investeeringutoetused, makstavad |
–27 |
|||
D.99p |
Muud kapitalisiirded, makstavad |
–7 |
III.1.2: |
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
P.5g |
Kapitali kogumahutus |
38 |
B.101 |
Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses |
–90 |
P.5n |
Kapitali netomahutus |
11 |
|
||
P.51g |
Kapitali kogumahutus põhivarasse |
35 |
|||
P.511 |
Põhivara soetamine miinus realiseerimine |
35 |
|||
P.5111 |
Uue põhivara soetamine |
38 |
|||
P.5112 |
Olemasoleva põhivara soetamine |
0 |
|||
P.5113 |
Olemasoleva põhivara realiseerimine |
–3 |
|||
P.512 |
Mittetoodetud vara omandiõiguse ülemineku kulu |
|
|||
P.51c |
Põhivara kulum |
–27 |
|||
P.52 |
Varude muutus |
0 |
|||
P.53 |
Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine |
3 |
|||
NP |
Mittetoodetud vara soetamine miinus realiseerimine |
2 |
|||
NP.1 |
Loodusvarade soetamine miinus realiseerimine |
2 |
|||
NP.2 |
Lepingute, rendi-/üürilepingute ja litsentside soetamine miinus realiseerimine |
0 |
|||
NP.3 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
|
|||
B.9 |
Netolaenuandmine (+) / -võtmine (–) |
– 103 |
III.2: |
finantskonto |
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
|
B.9 |
Netolaenuandmine (+) / -võtmine (–) |
– 103 |
||
F |
Finantsvara netosoetamine |
–10 |
F |
Neto kohustuste võtmine |
93 |
F.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
F.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
F.11 |
Rahaline kuld |
|
F.11 |
Rahaline kuld |
|
F.12 |
SDRid |
|
F.12 |
SDRid |
|
F.2 |
Sularaha ja hoiused |
–26 |
F.2 |
Sularaha ja hoiused |
37 |
F.21 |
Sularaha |
2 |
F.21 |
Sularaha |
35 |
F.22 |
Arveldushoiused |
–27 |
F.22 |
Arveldushoiused |
2 |
F.221 |
Pankadevahelised positsioonid |
|
F.221 |
Pankadevahelised positsioonid |
|
F.229 |
Muud arveldushoiused |
–27 |
F.229 |
Muud arveldushoiused |
2 |
F.29 |
Muud hoiused |
–1 |
F.29 |
Muud hoiused |
0 |
F.3 |
Võlaväärtpaberid |
4 |
F.3 |
Võlaväärtpaberid |
38 |
F.31 |
Lühiajalised |
1 |
F.31 |
Lühiajalised |
4 |
F.32 |
Pikaajalised |
3 |
F.32 |
Pikaajalised |
34 |
F.4 |
Laenud |
3 |
F.4 |
Laenud |
9 |
F.41 |
Lühiajalised |
1 |
F.41 |
Lühiajalised |
3 |
F.42 |
Pikaajalised |
2 |
F.42 |
Pikaajalised |
6 |
F.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
3 |
F.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
|
F.51 |
Omandiväärtpaberid |
3 |
F.51 |
Omandiväärtpaberid |
|
F.511 |
Börsil noteeritud aktsiad |
1 |
F.511 |
Börsil noteeritud aktsiad |
|
F.512 |
Börsil noteerimata aktsiad |
1 |
F.512 |
Börsil noteerimata aktsiad |
|
F.519 |
Muud omandiväärtpaberid |
1 |
F.519 |
Muud omandiväärtpaberid |
|
F.52 |
Investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
0 |
F.52 |
Investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
|
F.521 |
Rahaturufondide aktsiad ja osakud |
0 |
F.521 |
Rahaturufondide aktsiad ja osakud |
|
F.522 |
Muude investeerimisfondide (v.a rahaturufondid) aktsiad ja osakud |
0 |
F.522 |
Muude investeerimisfondide (v.a rahaturufondid) aktsiad ja osakud |
|
F.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
1 |
F.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
0 |
F.61 |
Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised |
0 |
F.61 |
Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised |
|
F.62 |
Elukindlustuse ja annuiteedi õigused |
0 |
F.62 |
Elukindlustuse ja annuiteedi õigused |
|
F.63 |
Pensioniõigused |
|
F.63 |
Pensioniõigused |
|
F.64 |
Pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele |
|
F.64 |
Pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele |
|
F.65 |
Õigus saada hüvitisi, mis ei ole pensionihüvitised |
|
F.65 |
Õigus saada hüvitisi, mis ei ole pensionihüvitised |
|
F.66 |
Reservid nõuete jaoks standardsete tagatiste raames |
1 |
F.66 |
Reservid nõuete jaoks standardsete tagatiste raames |
0 |
F.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
F.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
F.71 |
Tuletisinstrumendid |
0 |
F.71 |
Tuletisinstrumendid |
0 |
F.711 |
Optsioonid |
0 |
F.711 |
Optsioonid |
0 |
F.712 |
Forvardlepingud |
0 |
F.712 |
Forvardlepingud |
0 |
F.72 |
Töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
F.72 |
Töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
F.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
5 |
F.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
9 |
F.81 |
Kaubanduskrediidid ja ettemaksed |
1 |
F.81 |
Kaubanduskrediidid ja ettemaksed |
6 |
F.89 |
Muud saadavad/makstavad arved, v.a kaubanduskrediidid ja ettemaksed |
4 |
F.89 |
Muud saadavad/makstavad arved, v.a kaubanduskrediidid ja ettemaksed |
3 |
III.3: |
vara muude muutuste kontod |
III.3.1: |
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
K.1 |
Vara majanduslik tekkimine |
7 |
K.5 |
Mujal klassifitseerimata muud mahumuutused |
0 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
3 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
|
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
4 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
|
AN.21 |
Loodusvarad |
4 |
AF |
Finantsvara/kohustused |
0 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
0 |
K.6 |
Muutused klassifitseerimises |
2 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
K.61 |
Muutused sektorilises klassifitseerimises ja struktuuris |
2 |
K.2 |
Mittetoodetud vara majanduslik vähenemine |
–2 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
K.21 |
Loodusvarade kahanemine |
–2 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.21 |
Loodusvarad |
–2 |
AF |
Finantsvara/kohustused |
2 |
K.22 |
Mittetoodetud vara muu majanduslik vähenemine |
0 |
K.62 |
Muutused vara ja kohustuste klassifitseerimises |
0 |
AN.21 |
Loodusvarad |
0 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
0 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
|
AF |
Finantsvara/kohustused |
0 |
K.3 |
Katastroofikahjud |
–6 |
Muud mahumuutused kokku |
2 |
|
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
–4 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
|
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
–2 |
AN.11 |
Põhivara |
|
AF |
Finantsvara/kohustused |
0 |
AN.12 |
Varud |
|
K.4 |
Hüvituseta võõrandamine |
5 |
AN.13 |
Väärisesemed |
|
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
1 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
|
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
4 |
AN.21 |
Loodusvarad |
|
AF |
Finantsvara |
0 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
|
K.5 |
Mujal klassifitseerimata muud mahumuutused |
0 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
|
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
AF |
Finantsvara |
2 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
AF |
Finantsvara/kohustused |
0 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
|
K.6 |
Muutused klassifitseerimises |
–4 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
|
K.61 |
Muutused sektorilises klassifitseerimises ja struktuuris |
–4 |
AF.4 |
Laenud |
0 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
–3 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
2 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
–1 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
|
AF |
Finantsvara/kohustused |
0 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
|
K.62 |
Muutused vara ja kohustuste klassifitseerimises |
0 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
|
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
|
||
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
|||
AF |
Finantsvara/kohustused |
0 |
|||
Muud mahumuutused kokku |
0 |
||||
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
–3 |
|||
AN.11 |
Põhivara |
–3 |
|||
AN.12 |
Varud |
0 |
|||
AN.13 |
Väärisesemed |
0 |
|||
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
3 |
|||
AN.21 |
Loodusvarad |
1 |
|||
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
2 |
|||
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
|
|||
AF |
Finantsvara |
0 |
|||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
|
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
|
|||
AF.4 |
Laenud |
|
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
|
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
|
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
0 |
|||
|
B.102 |
Muudest vara mahumuutustest tingitud muutused netoväärtuses |
–2 |
III.3.2: |
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
K.7 |
Nominaalne kapitalikasum (+) / -kahjum (–) |
|
K.7 |
Nominaalne kapitalikasum (–) / -kahjum (+) |
|
AN |
Mittefinantsvara |
44 |
AF |
Kohustused |
7 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
21 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
0 |
AN.11 |
Põhivara |
18 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
0 |
AN.12 |
Varud |
1 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
7 |
AN.13 |
Väärisesemed |
2 |
AF.4 |
Laenud |
0 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
23 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
0 |
AN.21 |
Loodusvarad |
23 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
|
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
0 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
0 |
AF |
Finantsvara |
1 |
|
||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
1 |
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
0 |
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
0 |
|||
AF.4 |
Laenud |
0 |
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
0 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
|
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
0 |
|||
|
B.103 |
Nominaalsest kapitalikasumist/-kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
38 |
III.3.2.1: |
neutraalse kapitalikasumi/-kahjumi konto |
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
K.71 |
Neutraalne kapitalikasum (+) / -kahjum (–) |
|
K.71 |
Neutraalne kapitalikasum (–) / -kahjum (+) |
|
AN |
Mittefinantsvara |
32 |
AF |
Kohustused |
13 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
20 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
AN.11 |
Põhivara |
18 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
2 |
AN.12 |
Varud |
1 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
4 |
AN.13 |
Väärisesemed |
1 |
AF.4 |
Laenud |
7 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
12 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
0 |
AN.21 |
Loodusvarad |
12 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
|
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
0 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
|
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
0 |
AF |
Finantsvara |
8 |
|
||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
2 |
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
3 |
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
0 |
|||
AF.4 |
Laenud |
3 |
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
0 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
|
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
0 |
|||
|
B.1031 |
Neutraalsest kapitalikasumist/-kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
27 |
III.3.2.2: |
reaalse kapitalikasumi/-kahjumi konto |
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
K.72 |
Reaalne kapitalikasum (+) / -kahjum (–) |
|
K.72 |
Reaalne kapitalikasum (–) / -kahjum (+) |
|
AN |
Mittefinantsvara |
12 |
AF |
Kohustused |
–6 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
1 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
0 |
AN.11 |
Põhivara |
0 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
–2 |
AN.12 |
Varud |
0 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
3 |
AN.13 |
Väärisesemed |
1 |
AF.4 |
Laenud |
–7 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
11 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
0 |
AN.21 |
Loodusvarad |
11 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
|
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
0 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
|
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
0 |
AF |
Finantsvara |
–7 |
|
||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
–1 |
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
–3 |
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
0 |
|||
AF.4 |
Laenud |
–3 |
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
0 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
0 |
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
0 |
|||
|
B.1032 |
Reaalsest kapitalikasumist/-kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
11 |
IV: |
bilansid |
IV.1: |
algbilanss |
Varad |
Kohustused ja netoväärtus |
||||
AN |
Mittefinantsvara |
789 |
AF |
Kohustused |
687 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
497 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
0 |
AN.11 |
Põhivara |
467 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
102 |
AN.12 |
Varud |
22 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
212 |
AN.13 |
Väärisesemed |
8 |
AF.4 |
Laenud |
328 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
292 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
4 |
AN.21 |
Loodusvarad |
286 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
19 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
6 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
|
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
22 |
AF |
Finantsvara |
396 |
|
||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
80 |
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
150 |
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
0 |
|||
AF.4 |
Laenud |
115 |
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
12 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
20 |
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
19 |
|||
|
B.90 |
Netoväärtus |
498 |
IV.2: |
bilansimuutused |
Varad |
Kohustused ja netoväärtus |
||||
|
Vara muutused kokku |
|
Kohustuste muutused kokku |
||
AN |
Mittefinantsvara |
57 |
AF |
Kohustused |
102 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
29 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
0 |
AN.11 |
Põhivara |
23 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
37 |
AN.12 |
Varud |
1 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
45 |
AN.13 |
Väärisesemed |
5 |
AF.4 |
Laenud |
9 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
28 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
2 |
AN.21 |
Loodusvarad |
26 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
0 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
2 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
|
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
9 |
AF |
Finantsvara |
–9 |
|
||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
1 |
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
–26 |
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
4 |
|||
AF.4 |
Laenud |
3 |
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
3 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
1 |
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
5 |
|||
|
B.10 |
Muutused netoväärtuses |
–54 |
||
B.101 |
Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses |
90 |
|||
B.102 |
Muudest vara mahumuutustest tingitud muutused netoväärtuses |
–2 |
|||
B.103 |
Nominaalsest kapitalikasumist ja -kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
38 |
|||
B.1031 |
Neutraalsest kapitalikasumist ja -kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
27 |
|||
B.1032 |
Reaalsest kapitalikasumist ja -kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
11 |
IV: |
bilansid |
IV.3: |
lõppbilanss |
Varad |
Kohustused ja netoväärtus |
||||
AN |
Mittefinantsvara |
846 |
AF |
Kohustused |
789 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
526 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
0 |
AN.11 |
Põhivara |
490 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
139 |
AN.12 |
Varud |
23 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
257 |
AN.13 |
Väärisesemed |
13 |
AF.4 |
Laenud |
337 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
320 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
6 |
AN.21 |
Loodusvarad |
312 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
19 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
8 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
31 |
AF |
Finantsvara |
387 |
|
||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
81 |
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
124 |
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
4 |
|||
AF.4 |
Laenud |
118 |
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
15 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
21 |
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
24 |
|||
|
B.90 |
Netoväärtus |
444 |
Tabel 24.6. Kodumajapidamiste sektori täielik kontode kogum
I: |
tootmiskonto |
Kasutamine |
Ressursid |
||||
P.2 |
Vahetarbimine |
115 |
P.1 |
Toodang |
270 |
|
P.11 |
Turutoodang |
123 |
||
P.12 |
Toodang enda lõpptarbeks |
147 |
|||
B.1g |
Kogulisandväärtus |
155 |
|
||
P.51c |
Põhivara kulum |
23 |
|||
B.1n |
Netolisandväärtus |
132 |
II: |
tulude jaotamise ja kasutamise kontod |
II.1: |
tulude esmase jaotamise konto |
II.1.1: |
Kasutamine |
Ressursid |
||||
D.1 |
Hüvitised töötajatele |
11 |
B.1g |
Kogulisandväärtus |
155 |
D.11 |
Palk |
11 |
B.1n |
Netolisandväärtus |
132 |
D.12 |
Tööandjate sotsiaalmaksed |
0 |
|
||
D.121 |
Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed |
0 |
|||
D.1211 |
Tööandjate tegelikud pensionimaksed |
0 |
|||
D.1212 |
Tööandjate tegelikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
0 |
|||
D.122 |
Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed |
0 |
|||
D.1221 |
Tööandjate arvestuslikud pensionimaksed |
0 |
|||
D.1222 |
Tööandjate arvestuslikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
0 |
|||
D.29 |
Muud tootmismaksud |
0 |
|||
D.39 |
Muud tootmissubsiidiumid |
–1 |
|||
B.2g |
Tegevuse koguülejääk |
84 |
|||
B.3g |
Kogusegatulu |
61 |
|||
P.51c1 |
Põhivara kulum tegevuse koguülejäägilt |
15 |
|||
P.51c2 |
Põhivara kulum kogusegatulult |
8 |
|||
B.2n |
Tegevuse netoülejääk |
69 |
|||
B.3n |
Netosegatulu |
53 |
II.1.2: |
Kasutamine |
Ressursid |
||||
D.4 |
Omanditulu |
41 |
B.2g |
Tegevuse koguülejääk |
84 |
D.41 |
Intressid |
14 |
B.3g |
Kogusegatulu |
61 |
D.45 |
Rent ja üür |
27 |
B.2n |
Tegevuse netoülejääk |
69 |
|
B.3n |
Netosegatulu |
53 |
||
D.1 |
Hüvitised töötajatele |
1 154 |
|||
D.11 |
Palk |
954 |
|||
D.12 |
Tööandjate sotsiaalmaksed |
200 |
|||
D.121 |
Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed |
181 |
|||
D.1211 |
Tööandjate tegelikud pensionimaksed |
168 |
|||
D.1212 |
Tööandjate tegelikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
13 |
|||
D.122 |
Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed |
19 |
|||
D.1221 |
Tööandjate arvestuslikud pensionimaksed |
18 |
|||
D.1222 |
Tööandjate arvestuslikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
1 |
|||
D.4 |
Omanditulu |
123 |
|||
D.41 |
Intressid |
49 |
|||
D.42 |
Ettevõtete jaotatud tulu |
20 |
|||
D.421 |
Dividendid |
13 |
|||
D.422 |
Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest välja võetud summad |
7 |
|||
D.43 |
Reinvesteeritud tulu välismaistelt otseinvesteeringutelt |
3 |
|||
D.44 |
Muu investeerimistulu |
30 |
|||
D.441 |
Kindlustuspoliiside omanike investeerimistulu |
20 |
|||
D.442 |
Pensioniõiguste alusel makstav investeerimistulu |
8 |
|||
D.443 |
Kollektiivsete investeerimisfondide osanike investeerimistulu |
2 |
|||
D.4431 |
Kollektiivsete investeerimisfondide osanike dividendid |
2 |
|||
D.4432 |
Kollektiivsete investeerimisfondide osanike jaotamata kasum |
0 |
|||
D.45 |
Rent ja üür |
21 |
|||
B.5g |
Esmaste kogutulude bilanss |
1 381 |
|
||
B.5n |
Esmaste netotulude bilanss |
1 358 |
II.2: |
tulude teisese jaotamise konto |
Kasutamine |
Ressursid |
||||
Jooksvad siirded |
582 |
B.5g |
Esmaste kogutulude bilanss |
1 381 |
|
D.5 |
Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne |
178 |
B.5n |
Esmaste netotulude bilanss |
1 358 |
D.51 |
Tulumaksud |
176 |
|
||
D.59 |
Muud jooksvad maksud |
2 |
Jooksvad siirded |
420 |
|
D.61 |
Netosotsiaalmaksed |
333 |
D.61 |
Netosotsiaalmaksed |
0 |
D.611 |
Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed |
181 |
D.611 |
Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed |
0 |
D.6111 |
Tööandjate tegelikud pensionimaksed |
168 |
D.6111 |
Tööandjate tegelikud pensionimaksed |
0 |
D.6112 |
Tööandjate tegelikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
13 |
D.6112 |
Tööandjate tegelikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
0 |
D.612 |
Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed |
19 |
D.612 |
Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed |
0 |
D.6121 |
Tööandjate arvestuslikud pensionimaksed |
18 |
D.6121 |
Tööandjate arvestuslikud pensionimaksed |
0 |
D.6122 |
Tööandjate arvestuslikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
1 |
D.6122 |
Tööandjate arvestuslikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
0 |
D.613 |
Kodumajapidamiste tegelikud sotsiaalmaksed |
129 |
D.613 |
Kodumajapidamiste tegelikud sotsiaalmaksed |
0 |
D.6131 |
Kodumajapidamiste tegelikud pensionimaksed |
115 |
D.6131 |
Kodumajapidamiste tegelikud pensionimaksed |
0 |
D.6132 |
Kodumajapidamiste tegelikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
14 |
D.6132 |
Kodumajapidamiste tegelikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
0 |
D.614 |
Kodumajapidamiste sotsiaalmaksete täiendused |
10 |
D.614 |
Kodumajapidamiste sotsiaalmaksete täiendused |
0 |
D.6141 |
Kodumajapidamiste pensionimaksete täiendused |
8 |
D.6141 |
Kodumajapidamiste pensionimaksete täiendused |
0 |
D.6142 |
Kodumajapidamiste sotsiaalmaksete (v.a pensionimaksed) täiendused |
2 |
D.6142 |
Kodumajapidamiste sotsiaalmaksete (v.a pensionimaksed) täiendused |
0 |
D.61SC |
Sotsiaalkindlustusskeemi teenustasud |
–6 |
D.61SC |
Sotsiaalkindlustusskeemi teenustasud |
1 |
D.62 |
Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded |
0 |
D.62 |
Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded |
384 |
D.622 |
Muud sotsiaalkindlustushüvitised |
0 |
D.621 |
Rahalised riiklikud sotsiaalkindlustushüvitised |
53 |
D.6221 |
Muud sotsiaalkindlustuspensioni hüvitised |
0 |
D.6211 |
Rahalised riikliku sotsiaalkindlustuspensioni hüvitised |
45 |
D.6222 |
Muud sotsiaalkindlustuse hüvitised, mis ei ole pensionihüvitised |
0 |
D.6212 |
Rahalised riiklikud sotsiaalkindlustushüvitised, mis ei ole pensionihüvitised |
8 |
|
D.622 |
Muud sotsiaalkindlustushüvitised |
279 |
||
D.7 |
Muud jooksvad siirded |
71 |
D.6221 |
Muud sotsiaalkindlustuspensioni hüvitised |
250 |
D.71 |
Kahjukindlustuse netopreemiad |
31 |
D.6222 |
Muud sotsiaalkindlustushüvitised, mis ei ole pensionihüvitised |
29 |
D.711 |
Otsese kahjukindlustuse netopreemiad |
31 |
D.623 |
Rahalised sotsiaalabi toetused |
52 |
D.75 |
Mitmesugused jooksvad siirded |
40 |
D.7 |
Muud jooksvad siirded |
36 |
D.751 |
Jooksvad siirded KTKTIdele |
29 |
D.72 |
Kahjukindlustuse nõuded |
35 |
D.752 |
Kodumajapidamistevahelised jooksvad siirded |
7 |
D.721 |
Otsese kahjukindlustuse nõuded |
35 |
D.759 |
Mitmesugused muud jooksvad siirded |
4 |
D.75 |
Mitmesugused jooksvad siirded |
1 |
|
D.751 |
Jooksvad siirded KTKTIdele |
0 |
||
D.752 |
Kodumajapidamistevahelised jooksvad siirded |
1 |
|||
D.759 |
Mitmesugused muud jooksvad siirded |
0 |
|||
B.6g |
Kasutatav kogutulu |
1 219 |
|
||
B.6n |
Kasutatav netotulu |
1 196 |
II.3: |
mitterahalise tulu ümberjaotamise konto |
Kasutamine |
Ressursid |
||||
|
B.6g |
Kasutatav kogutulu |
1 219 |
||
B.6n |
Kasutatav netotulu |
1 196 |
|||
D.63 |
Mitterahalised sotsiaalsiirded |
215 |
|||
D.631 |
Mitterahalised sotsiaalsiirded – turuväline toodang |
211 |
|||
D.632 |
Mitterahalised sotsiaalsiirded – ostetud turutoodang |
4 |
|||
B.7g |
Korrigeeritud kasutatav kogutulu |
1 434 |
|
||
B.7n |
Korrigeeritud kasutatav netotulu |
1 411 |
II.4: |
tulude kasutamise konto |
II.4.1: |
Kasutamine |
Ressursid |
||||
|
B.6g |
Kasutatav kogutulu |
1 219 |
||
P.3 |
Lõpptarbimiskulutused |
1 015 |
B.6n |
Kasutatav netotulu |
1 196 |
P.31 |
Individuaalsed tarbimiskulutused |
1 015 |
|
||
|
D.8 |
Kohandus pensioniõiguste muutuste arvessevõtmiseks |
11 |
||
B.8g |
Kogusääst |
215 |
|
||
B.8n |
Netosääst |
192 |
II.4.2: |
Kasutamine |
Ressursid |
||||
|
B.7g |
Korrigeeritud kasutatav kogutulu |
1 434 |
||
P.4 |
Tegelik lõpptarbimine |
1 230 |
B.7n |
Korrigeeritud kasutatav netotulu |
1 411 |
P.41 |
Tegelik individuaalne tarbimine |
1 230 |
|
||
|
D.8 |
Kohandus pensioniõiguste muutuste arvessevõtmiseks |
11 |
||
B.8g |
Kogusääst |
215 |
|
||
B.8n |
Netosääst |
192 |
III: |
akumulatsioonikontod |
III.1: |
kapitalikonto |
III.1.1: |
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
B.101 |
Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses |
210 |
B.8n |
Netosääst |
192 |
|
D.9r |
Kapitalisiirded, saadavad |
23 |
||
D.92r |
Investeeringutoetused, saadavad |
0 |
|||
D.99r |
Muud kapitalisiirded, saadavad |
23 |
|||
D.9p |
Kapitalisiirded, makstavad |
–5 |
|||
D.91p |
Kapitalimaksud, makstavad |
–2 |
|||
D.92p |
Investeeringutoetused, makstavad |
|
|||
D.99p |
Muud kapitalisiirded, makstavad |
–3 |
III.1.2: |
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
P.5g |
Kapitali kogumahutus |
55 |
B.101 |
Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses |
210 |
P.5n |
Kapitali netomahutus |
32 |
|
||
P.51g |
Kapitali kogumahutus põhivarasse |
48 |
|||
P.511 |
Põhivara soetamine miinus realiseerimine |
48 |
|||
P.5111 |
Uue põhivara soetamine |
45 |
|||
P.5112 |
Olemasoleva põhivara soetamine |
3 |
|||
P.5113 |
Olemasoleva põhivara realiseerimine |
0 |
|||
P.512 |
Mittetoodetud vara omandiõiguse ülemineku kulu |
0 |
|||
P.51c |
Põhivara kulum |
–23 |
|||
P.52 |
Varude muutus |
2 |
|||
P.53 |
Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine |
5 |
|||
NP |
Mittetoodetud vara soetamine miinus realiseerimine |
4 |
|||
NP.1 |
Loodusvarade soetamine miinus realiseerimine |
3 |
|||
NP.2 |
Lepingute, rendi-/üürilepingute ja litsentside soetamine miinus realiseerimine |
1 |
|||
NP.3 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
|
|||
B.9 |
Netolaenuandmine (+) / -võtmine (–) |
174 |
III.2: |
finantskonto |
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
|
B.9 |
Netolaenuandmine (+) / -võtmine (–) |
174 |
||
F |
Finantsvara netosoetamine |
189 |
F |
Neto kohustuste võtmine |
15 |
F.2 |
Sularaha ja hoiused |
64 |
F.3 |
Võlaväärtpaberid |
0 |
F.21 |
Sularaha |
10 |
F.31 |
Lühiajalised |
0 |
F.22 |
Arveldushoiused |
27 |
F.32 |
Pikaajalised |
0 |
F.229 |
Muud arveldushoiused |
27 |
|
||
F.29 |
Muud hoiused |
27 |
F.4 |
Laenud |
11 |
|
F.41 |
Lühiajalised |
2 |
||
F.3 |
Võlaväärtpaberid |
10 |
F.42 |
Pikaajalised |
9 |
F.31 |
Lühiajalised |
3 |
|
||
F.32 |
Pikaajalised |
7 |
F.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
|
F.71 |
Tuletisinstrumendid |
0 |
||
F.4 |
Laenud |
3 |
F.711 |
Optsioonid |
0 |
F.41 |
Lühiajalised |
3 |
F.712 |
Forvardlepingud |
0 |
F.42 |
Pikaajalised |
0 |
F.72 |
Töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
F.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
66 |
F.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
4 |
F.51 |
Omandiväärtpaberid |
53 |
F.81 |
Kaubanduskrediidid ja ettemaksed |
4 |
F.511 |
Börsil noteeritud aktsiad |
48 |
F.89 |
Muud saadavad/makstavad arved, v.a kaubanduskrediidid ja ettemaksed |
0 |
F.512 |
Börsil noteerimata aktsiad |
2 |
|
||
F.519 |
Muud omandiväärtpaberid |
3 |
|||
F.52 |
Investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
13 |
|||
F.521 |
Rahaturufondide aktsiad ja osakud |
5 |
|||
F.522 |
Muude investeerimisfondide (v.a rahaturufondid) aktsiad ja osakud |
8 |
|||
F.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
39 |
|||
F.61 |
Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised |
4 |
|||
F.62 |
Elukindlustuse ja annuiteedi õigused |
22 |
|||
F.63 |
Pensioniõigused |
11 |
|||
F.64 |
Pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele |
|
|||
F.65 |
Õigus saada hüvitisi, mis ei ole pensionihüvitised |
2 |
|||
F.66 |
Reservid nõuete jaoks standardsete tagatiste raames |
0 |
|||
F.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
3 |
|||
F.71 |
Tuletisinstrumendid |
1 |
|||
F.711 |
Optsioonid |
1 |
|||
F.712 |
Forvardlepingud |
0 |
|||
F.72 |
Töötajate aktsiaoptsioonid |
2 |
|||
F.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
4 |
|||
F.81 |
Kaubanduskrediidid ja ettemaksed |
3 |
|||
F.89 |
Muud saadavad/makstavad arved, v.a kaubanduskrediidid ja ettemaksed |
1 |
III.3: |
vara muude muutuste kontod |
III.3.1: |
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
K.1 |
Vara majanduslik tekkimine |
0 |
K.5 |
Mujal klassifitseerimata muud mahumuutused |
1 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.21 |
Loodusvarad |
0 |
AF |
Finantsvara/kohustused |
1 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
0 |
K.6 |
Muutused klassifitseerimises |
0 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
K.61 |
Muutused sektorilises klassifitseerimises ja struktuuris |
0 |
K.2 |
Mittetoodetud vara majanduslik vähenemine |
0 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
K.21 |
Loodusvarade kahanemine |
0 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.21 |
Loodusvarad |
0 |
AF |
Finantsvara/kohustused |
0 |
K.22 |
Mittetoodetud vara muu majanduslik vähenemine |
0 |
K.62 |
Muutused vara ja kohustuste klassifitseerimises |
0 |
AN.21 |
Loodusvarad |
0 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
0 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
AF |
Finantsvara/kohustused |
0 |
K.3 |
Katastroofikahjud |
0 |
Muud mahumuutused kokku |
1 |
|
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.11 |
Põhivara |
0 |
AF |
Finantsvara/kohustused |
0 |
AN.12 |
Varud |
0 |
K.4 |
Hüvituseta võõrandamine |
0 |
AN.13 |
Väärisesemed |
0 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.21 |
Loodusvarad |
0 |
AF |
Finantsvara |
0 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
0 |
K.5 |
Mujal klassifitseerimata muud mahumuutused |
0 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
AF |
Finantsvara |
1 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
AF |
Finantsvara/kohustused |
0 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
|
K.6 |
Muutused klassifitseerimises |
0 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
|
K.61 |
Muutused sektorilises klassifitseerimises ja struktuuris |
0 |
AF.4 |
Laenud |
0 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
|
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
1 |
AF |
Finantsvara/kohustused |
0 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
K.62 |
Muutused vara ja kohustuste klassifitseerimises |
0 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
0 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
|
||
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
|||
AF |
Finantsvara/kohustused |
0 |
|||
Muud mahumuutused kokku |
0 |
||||
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
|||
AN.11 |
Põhivara |
0 |
|||
AN.12 |
Varud |
0 |
|||
AN.13 |
Väärisesemed |
0 |
|||
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
|||
AN.21 |
Loodusvarad |
0 |
|||
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
0 |
|||
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
|||
AF |
Finantsvara |
0 |
|||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
|
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
|
|||
AF.4 |
Laenud |
0 |
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
0 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
|
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
0 |
|||
|
B.102 |
Muudest vara mahumuutustest tingitud muutused netoväärtuses |
–1 |
III.3.2: |
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
K.7 |
Nominaalne kapitalikasum (+) / -kahjum (–) |
|
K.7 |
Nominaalne kapitalikasum (–) / -kahjum (+) |
|
AN |
Mittefinantsvara |
80 |
AF |
Kohustused |
0 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
35 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
AN.11 |
Põhivara |
28 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
0 |
AN.12 |
Varud |
2 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
0 |
AN.13 |
Väärisesemed |
5 |
AF.4 |
Laenud |
0 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
45 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
0 |
AN.21 |
Loodusvarad |
45 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
0 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
0 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
0 |
AF |
Finantsvara |
16 |
|
||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
|
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
6 |
|||
AF.4 |
Laenud |
0 |
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
10 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
|
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
0 |
|||
|
B.103 |
Nominaalsest kapitalikasumist/-kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
96 |
III.3.2.1: |
neutraalse kapitalikasumi/-kahjumi konto |
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
K.71 |
Neutraalne kapitalikasum (+) / -kahjum (–) |
|
K.71 |
Neutraalne kapitalikasum (–) / -kahjum (+) |
|
AN |
Mittefinantsvara |
56 |
AF |
Kohustused |
5 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
34 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
AN.11 |
Põhivara |
28 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
0 |
AN.12 |
Varud |
2 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
0 |
AN.13 |
Väärisesemed |
4 |
AF.4 |
Laenud |
3 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
22 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
0 |
AN.21 |
Loodusvarad |
22 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
0 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
0 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
2 |
AF |
Finantsvara |
36 |
|
||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
17 |
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
4 |
|||
AF.4 |
Laenud |
0 |
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
9 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
5 |
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
1 |
|||
|
B.1031 |
Neutraalsest kapitalikasumist/-kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
87 |
III.3.2.2: |
reaalse kapitalikasumi/-kahjumi konto |
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
K.72 |
Reaalne kapitalikasum (+) / -kahjum (–) |
|
K.72 |
Reaalne kapitalikasum (–) / -kahjum (+) |
|
AN |
Mittefinantsvara |
24 |
AF |
Kohustused |
–5 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
1 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
AN.11 |
Põhivara |
0 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
0 |
AN.12 |
Varud |
0 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
0 |
AN.13 |
Väärisesemed |
1 |
AF.4 |
Laenud |
–3 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
23 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
0 |
AN.21 |
Loodusvarad |
23 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
|
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
0 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
–2 |
AF |
Finantsvara |
–20 |
|
||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
–17 |
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
2 |
|||
AF.4 |
Laenud |
0 |
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
1 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
–5 |
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
–1 |
|||
|
B.1032 |
Reaalsest kapitalikasumist/-kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
9 |
IV: |
bilansid |
IV.1: |
algbilanss |
Varad |
Kohustused ja netoväärtus |
||||
AN |
Mittefinantsvara |
1 429 |
AF |
Kohustused |
189 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
856 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
AN.11 |
Põhivara |
713 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
10 |
AN.12 |
Varud |
48 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
2 |
AN.13 |
Väärisesemed |
95 |
AF.4 |
Laenud |
169 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
573 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
|
AN.21 |
Loodusvarad |
573 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
|
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
0 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
8 |
AF |
Finantsvara |
3 260 |
|
||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
840 |
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
198 |
|||
AF.4 |
Laenud |
24 |
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
1 749 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
391 |
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
3 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
55 |
|||
|
B.90 |
Netoväärtus |
4 500 |
IV.2: |
bilansimuutused |
Varad |
Kohustused ja netoväärtus |
||||
|
Vara muutused kokku |
|
Kohustuste muutused kokku |
||
AN |
Mittefinantsvara |
115 |
AF |
Kohustused |
16 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
67 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
AN.11 |
Põhivara |
53 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
0 |
AN.12 |
Varud |
4 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
0 |
AN.13 |
Väärisesemed |
10 |
AF.4 |
Laenud |
11 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
48 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
0 |
AN.21 |
Loodusvarad |
48 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
1 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
0 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
4 |
AF |
Finantsvara |
205 |
|
||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
64 |
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
16 |
|||
AF.4 |
Laenud |
3 |
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
76 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
39 |
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
3 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
4 |
|||
|
B.10 |
Muutused netoväärtuses |
304 |
||
B.101 |
Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses |
210 |
|||
B.102 |
Muudest vara mahumuutustest tingitud muutused netoväärtuses |
–1 |
|||
B.103 |
Nominaalsest kapitalikasumist ja -kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
96 |
|||
B.1031 |
Neutraalsest kapitalikasumist ja -kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
87 |
|||
B.1032 |
Reaalsest kapitalikasumist ja -kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
9 |
IV: |
bilansid |
IV.3: |
lõppbilanss |
Varad |
Kohustused ja netoväärtus |
||||
AN |
Mittefinantsvara |
1 544 |
AF |
Kohustused |
205 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
923 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
AN.11 |
Põhivara |
766 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
10 |
AN.12 |
Varud |
52 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
2 |
AN.13 |
Väärisesemed |
105 |
AF.4 |
Laenud |
180 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
621 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
0 |
AN.21 |
Loodusvarad |
621 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
1 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
0 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
12 |
AF |
Finantsvara |
3 465 |
|
||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
904 |
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
214 |
|||
AF.4 |
Laenud |
27 |
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
1 825 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
430 |
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
6 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
59 |
|||
|
B.90 |
Netoväärtus |
4 804 |
Tabel 24.7. Kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide sektori täielik kontode kogum
I: |
tootmiskonto |
Kasutamine |
Ressursid |
||||
P.2 |
Vahetarbimine |
17 |
P.1 |
Toodang |
32 |
|
P.11 |
Turutoodang |
0 |
||
P.12 |
Toodang enda lõpptarbeks |
0 |
|||
P.13 |
Turuväline toodang |
32 |
|||
B.1g |
Kogulisandväärtus |
15 |
|
||
P.51c |
Põhivara kulum |
3 |
|||
B.1n |
Netolisandväärtus |
12 |
II: |
tulude jaotamise ja kasutamise kontod |
II.1: |
tulude esmase jaotamise konto |
II.1.1: |
Kasutamine |
Ressursid |
||||
D.1 |
Hüvitised töötajatele |
11 |
B.1g |
Kogulisandväärtus |
15 |
D.11 |
Palk |
6 |
B.1n |
Netolisandväärtus |
12 |
D.12 |
Tööandjate sotsiaalmaksed |
5 |
|
||
D.121 |
Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed |
4 |
|||
D.1211 |
Tööandjate tegelikud pensionimaksed |
4 |
|||
D.1212 |
Tööandjate tegelikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
0 |
|||
D.122 |
Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed |
1 |
|||
D.1221 |
Tööandjate arvestuslikud pensionimaksed |
1 |
|||
D.1222 |
Tööandjate arvestuslikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
0 |
|||
D.29 |
Muud tootmismaksud |
1 |
|||
D.39 |
Muud tootmissubsiidiumid |
0 |
|||
B.2g |
Tegevuse koguülejääk |
3 |
|||
P.51c1 |
Põhivara kulum tegevuse koguülejäägilt |
3 |
|||
B.2n |
Tegevuse netoülejääk |
0 |
II.1.2: |
Kasutamine |
Ressursid |
||||
D.4 |
Omanditulu |
6 |
B.2g |
Tegevuse koguülejääk |
3 |
D.41 |
Intressid |
6 |
B.3g |
Kogusegatulu |
|
D.45 |
Rent ja üür |
0 |
B.2n |
Tegevuse netoülejääk |
0 |
|
B.3n |
Netosegatulu |
|
||
D.4 |
Omanditulu |
7 |
|||
D.41 |
Intressid |
7 |
|||
D.42 |
Ettevõtete jaotatud tulu |
0 |
|||
D.421 |
Dividendid |
0 |
|||
D.422 |
Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest välja võetud summad |
|
|||
D.43 |
Reinvesteeritud tulu välismaistelt otseinvesteeringutelt |
0 |
|||
D.44 |
Muu investeerimistulu |
0 |
|||
D.441 |
Kindlustuspoliiside omanike investeerimistulu |
0 |
|||
D.442 |
Pensioniõiguste alusel makstav investeerimistulu |
|
|||
D.443 |
Kollektiivsete investeerimisfondide osanike investeerimistulu |
0 |
|||
D.4431 |
Kollektiivsete investeerimisfondide osanike dividendid |
0 |
|||
D.4432 |
Kollektiivsete investeerimisfondide osanike jaotamata kasum |
0 |
|||
D.45 |
Rent ja üür |
0 |
|||
B.5g |
Esmaste kogutulude bilanss |
4 |
|
||
B.5n |
Esmaste netotulude bilanss |
1 |
II.2: |
tulude teisese jaotamise konto |
Kasutamine |
Ressursid |
||||
Jooksvad siirded |
7 |
B.5g |
Esmaste kogutulude bilanss |
4 |
|
D.5 |
Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne |
0 |
B.5n |
Esmaste netotulude bilanss |
1 |
D.51 |
Tulumaksud |
0 |
|
||
D.59 |
Muud jooksvad maksud |
0 |
Jooksvad siirded |
40 |
|
|
D.61 |
Netosotsiaalmaksed |
5 |
||
D.62 |
Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded |
5 |
D.611 |
Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed |
3 |
D.621 |
Rahalised riiklikud sotsiaalkindlustushüvitised |
|
D.6111 |
Tööandjate tegelikud pensionimaksed |
2 |
D.6211 |
Rahalised riikliku sotsiaalkindlustuspensioni hüvitised |
|
D.6112 |
Tööandjate tegelikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
1 |
D.6212 |
Rahalised riiklikud sotsiaalkindlustushüvitised, mis ei ole pensionihüvitised |
|
D.612 |
Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed |
1 |
D.622 |
Muud sotsiaalkindlustushüvitised |
5 |
D.6121 |
Tööandjate arvestuslikud pensionimaksed |
1 |
D.6221 |
Muud sotsiaalkindlustuspensioni hüvitised |
3 |
D.6122 |
Tööandjate arvestuslikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
0 |
D.6222 |
Muud sotsiaalkindlustushüvitised, mis ei ole pensionihüvitised |
2 |
D.613 |
Kodumajapidamiste tegelikud sotsiaalmaksed |
1 |
D.623 |
Rahalised sotsiaalabi toetused |
|
D.6131 |
Kodumajapidamiste tegelikud pensionimaksed |
0 |
|
D.6132 |
Kodumajapidamiste tegelikud maksed, mis ei ole pensionimaksed |
1 |
||
D.7 |
Muud jooksvad siirded |
2 |
|
||
D.71 |
Kahjukindlustuse netopreemiad |
0 |
D.7 |
Muud jooksvad siirded |
36 |
D.711 |
Otsese kahjukindlustuse netopreemiad |
0 |
D.72 |
Kahjukindlustuse nõuded |
0 |
D.712 |
Kahjukindlustuse edasikindlustuse netopreemiad |
|
D.721 |
Otsese kahjukindlustuse nõuded |
0 |
D.72 |
Kahjukindlustuse nõuded |
|
D.722 |
Kahjukindlustuse edasikindlustuse nõuded |
|
D.721 |
Otsese kahjukindlustuse nõuded |
|
D.73 |
Valitsemissektorisisesed jooksvad siirded |
|
D.722 |
Kahjukindlustuse edasikindlustuse nõuded |
|
D.74 |
Jooksev rahvusvaheline koostöö |
|
D.73 |
Valitsemissektorisisesed jooksvad siirded |
|
D.75 |
Mitmesugused jooksvad siirded |
36 |
D.74 |
Jooksev rahvusvaheline koostöö |
|
D.751 |
Jooksvad siirded KTKTIdele |
36 |
D.75 |
Mitmesugused jooksvad siirded |
2 |
D.752 |
Kodumajapidamistevahelised jooksvad siirded |
|
D.751 |
Jooksvad siirded KTKTIdele |
0 |
D.759 |
Mitmesugused muud jooksvad siirded |
0 |
D.752 |
Kodumajapidamistevahelised jooksvad siirded |
|
|
||
D.759 |
Mitmesugused muud jooksvad siirded |
2 |
|||
|
|||||
B.6g |
Kasutatav kogutulu |
37 |
|
||
B.6n |
Kasutatav netotulu |
34 |
II.3: |
mitterahalise tulu ümberjaotamise konto |
Kasutamine |
Ressursid |
||||
D.63 |
Mitterahalised sotsiaalsiirded |
31 |
B.6g |
Kasutatav kogutulu |
37 |
D.631 |
Mitterahalised sotsiaalsiirded – turuväline toodang |
31 |
B.6n |
Kasutatav netotulu |
34 |
D.632 |
Mitterahalised sotsiaalsiirded – ostetud turutoodang |
0 |
|
||
B.7g |
Korrigeeritud kasutatav kogutulu |
6 |
|||
B.7n |
Korrigeeritud kasutatav netotulu |
3 |
II.4: |
tulude kasutamise konto |
II.4.1: |
Kasutamine |
Ressursid |
||||
|
B.6g |
Kasutatav kogutulu |
37 |
||
P.3 |
Lõpptarbimiskulutused |
32 |
B.6n |
Kasutatav netotulu |
34 |
P.31 |
Individuaalsed tarbimiskulutused |
31 |
|
||
P.32 |
Kollektiivsed tarbimiskulutused |
1 |
|||
D.8 |
Kohandus pensioniõiguste muutuste arvessevõtmiseks |
0 |
|||
B.8g |
Kogusääst |
5 |
|||
B.8n |
Netosääst |
2 |
II.4.2: |
Kasutamine |
Ressursid |
||||
|
B.7g |
Korrigeeritud kasutatav kogutulu |
6 |
||
P.4 |
Tegelik lõpptarbimine |
1 |
B.7n |
Korrigeeritud kasutatav netotulu |
3 |
P.41 |
Tegelik individuaalne tarbimine |
|
|
||
P.42 |
Tegelik kollektiivne tarbimine |
1 |
|||
D.8 |
Kohandus pensioniõiguste muutuste arvessevõtmiseks |
0 |
|||
B.8g |
Kogusääst |
5 |
|||
B.8n |
Netosääst |
2 |
III: |
akumulatsioonikontod |
III.1: |
kapitalikonto |
III.1.1: |
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
B.101 |
Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses |
–1 |
B.8n |
Netosääst |
2 |
|
D.9r |
Kapitalisiirded, saadavad |
0 |
||
D.92r |
Investeeringutoetused, saadavad |
0 |
|||
D.99r |
Muud kapitalisiirded, saadavad |
0 |
|||
D.9p |
Kapitalisiirded, makstavad |
–3 |
|||
D.91p |
Kapitalimaksud, makstavad |
0 |
|||
D.92p |
Investeeringutoetused, makstavad |
|
|||
D.99p |
Muud kapitalisiirded, makstavad |
–3 |
III.1.2: |
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
P.5g |
Kapitali kogumahutus |
5 |
B.101 |
Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses |
–1 |
P.5n |
Kapitali netomahutus |
2 |
|
||
P.51g |
Kapitali kogumahutus põhivarasse |
5 |
|||
P.511 |
Põhivara soetamine miinus realiseerimine |
5 |
|||
P.5111 |
Uue põhivara soetamine |
5 |
|||
P.5112 |
Olemasoleva põhivara soetamine |
1 |
|||
P.5113 |
Olemasoleva põhivara realiseerimine |
–1 |
|||
P.512 |
Mittetoodetud vara omandiõiguse ülemineku kulu |
0 |
|||
P.51c |
Põhivara kulum |
–3 |
|||
P.52 |
Varude muutus |
0 |
|||
P.53 |
Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine |
0 |
|||
NP |
Mittetoodetud vara soetamine miinus realiseerimine |
1 |
|||
NP.1 |
Loodusvarade soetamine miinus realiseerimine |
1 |
|||
NP.2 |
Lepingute, rendi-/üürilepingute ja litsentside soetamine miinus realiseerimine |
0 |
|||
NP.3 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
|
|||
B.9 |
Netolaenuandmine (+) / -võtmine (–) |
–4 |
III.2: |
finantskonto |
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
|
B.9 |
Netolaenuandmine (+) / -võtmine (–) |
–4 |
||
F |
Finantsvara netosoetamine |
2 |
F |
Neto kohustuste võtmine |
6 |
F.2 |
Sularaha ja hoiused |
2 |
F.3 |
Võlaväärtpaberid |
0 |
F.21 |
Sularaha |
1 |
F.31 |
Lühiajalised |
0 |
F.22 |
Arveldushoiused |
1 |
F.32 |
Pikaajalised |
0 |
F.229 |
Muud arveldushoiused |
1 |
|
||
F.29 |
Muud hoiused |
0 |
F.4 |
Laenud |
6 |
|
F.41 |
Lühiajalised |
2 |
||
F.3 |
Võlaväärtpaberid |
–1 |
F.42 |
Pikaajalised |
4 |
F.31 |
Lühiajalised |
0 |
|
||
F.32 |
Pikaajalised |
–1 |
F.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
|
F.71 |
Tuletisinstrumendid |
0 |
||
F.4 |
Laenud |
0 |
F.711 |
Optsioonid |
0 |
F.41 |
Lühiajalised |
0 |
F.712 |
Forvardlepingud |
0 |
F.42 |
Pikaajalised |
0 |
F.72 |
Töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
F.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
0 |
F.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
0 |
F.51 |
Omandiväärtpaberid |
0 |
F.81 |
Kaubanduskrediidid ja ettemaksed |
0 |
F.511 |
Börsil noteeritud aktsiad |
0 |
F.89 |
Muud saadavad/makstavad arved, v.a kaubanduskrediidid ja ettemaksed |
0 |
F.512 |
Börsil noteerimata aktsiad |
0 |
|
||
F.519 |
Muud omandiväärtpaberid |
0 |
|||
F.52 |
Investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
0 |
|||
F.521 |
Rahaturufondide aktsiad ja osakud |
0 |
|||
F.522 |
Muude investeerimisfondide (v.a rahaturufondid) aktsiad ja osakud |
0 |
|||
F.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
0 |
|||
F.61 |
Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised |
0 |
|||
F.62 |
Elukindlustuse ja annuiteedi õigused |
0 |
|||
F.63 |
Pensioniõigused |
|
|||
F.64 |
Pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele |
|
|||
F.65 |
Õigus saada hüvitisi, mis ei ole pensionihüvitised |
|
|||
F.66 |
Reservid nõuete jaoks standardsete tagatiste raames |
0 |
|||
F.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
|||
F.71 |
Tuletisinstrumendid |
0 |
|||
F.711 |
Optsioonid |
0 |
|||
F.712 |
Forvardlepingud |
0 |
|||
F.72 |
Töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
|||
F.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
1 |
|||
F.81 |
Kaubanduskrediidid ja ettemaksed |
|
|||
F.89 |
Muud saadavad/makstavad arved, v.a kaubanduskrediidid ja ettemaksed |
1 |
III.3: |
vara muude muutuste kontod |
III.3.1: |
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
K.1 |
Vara majanduslik tekkimine |
0 |
K.5 |
Mujal klassifitseerimata muud mahumuutused |
0 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.21 |
Loodusvarad |
0 |
AF |
Finantsvara/kohustused |
0 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
0 |
K.6 |
Muutused klassifitseerimises |
0 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
K.61 |
Muutused sektorilises klassifitseerimises ja struktuuris |
0 |
K.2 |
Mittetoodetud vara majanduslik vähenemine |
0 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
K.21 |
Loodusvarade kahanemine |
0 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.21 |
Loodusvarad |
0 |
AF |
Finantsvara/kohustused |
0 |
K.22 |
Mittetoodetud vara muu majanduslik vähenemine |
0 |
K.62 |
Muutused vara ja kohustuste klassifitseerimises |
0 |
AN.21 |
Loodusvarad |
0 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
0 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
AF |
Finantsvara/kohustused |
0 |
K.3 |
Katastroofikahjud |
0 |
Muud mahumuutused kokku |
0 |
|
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.11 |
Põhivara |
0 |
AF |
Finantsvara/kohustused |
0 |
AN.12 |
Varud |
0 |
K.4 |
Hüvituseta võõrandamine |
0 |
AN.13 |
Väärisesemed |
0 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
AN.21 |
Loodusvarad |
0 |
AF |
Finantsvara |
0 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
0 |
K.5 |
Mujal klassifitseerimata muud mahumuutused |
0 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
AF |
Finantsvara |
0 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
AF |
Finantsvara/kohustused |
0 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
|
K.6 |
Muutused klassifitseerimises |
0 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
|
K.61 |
Muutused sektorilises klassifitseerimises ja struktuuris |
0 |
AF.4 |
Laenud |
0 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
|
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
0 |
AF |
Finantsvara/kohustused |
0 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
K.62 |
Muutused vara ja kohustuste klassifitseerimises |
0 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
0 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
|
||
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
|||
AF |
Finantsvara/kohustused |
0 |
|||
Muud mahumuutused kokku |
0 |
||||
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
|||
AN.11 |
Põhivara |
0 |
|||
AN.12 |
Varud |
0 |
|||
AN.13 |
Väärisesemed |
0 |
|||
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
0 |
|||
AN.21 |
Loodusvarad |
0 |
|||
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
0 |
|||
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
|||
AF |
Finantsvara |
0 |
|||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
|
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
|
|||
AF.4 |
Laenud |
0 |
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
0 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
|
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
0 |
|||
|
B.102 |
Muudest vara mahumuutustest tingitud muutused netoväärtuses |
–1 |
III.3.2: |
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
K.7 |
Nominaalne kapitalikasum (+) / -kahjum (–) |
|
K.7 |
Nominaalne kapitalikasum (–) / -kahjum (+) |
|
AN |
Mittefinantsvara |
8 |
AF |
Kohustused |
0 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
5 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
AN.11 |
Põhivara |
5 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
0 |
AN.12 |
Varud |
0 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
0 |
AN.13 |
Väärisesemed |
0 |
AF.4 |
Laenud |
0 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
3 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
0 |
AN.21 |
Loodusvarad |
3 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
0 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
0 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
0 |
AF |
Finantsvara |
2 |
|
||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
|
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
1 |
|||
AF.4 |
Laenud |
|
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
1 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
|
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
0 |
|||
|
B.103 |
Nominaalsest kapitalikasumist/-kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
10 |
III.3.2.1: |
neutraalse kapitalikasumi/-kahjumi konto |
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
K.71 |
Neutraalne kapitalikasum (+) / -kahjum (–) |
|
K.71 |
Neutraalne kapitalikasum (–) / -kahjum (+) |
|
AN |
Mittefinantsvara |
6 |
AF |
Kohustused |
3 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
5 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
AN.11 |
Põhivara |
5 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
1 |
AN.12 |
Varud |
0 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
0 |
AN.13 |
Väärisesemed |
0 |
AF.4 |
Laenud |
1 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
1 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
0 |
AN.21 |
Loodusvarad |
1 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
0 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
0 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
1 |
AF |
Finantsvara |
3 |
|
||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
2 |
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
1 |
|||
AF.4 |
Laenud |
0 |
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
0 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
0 |
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
0 |
|||
|
B.1031 |
Neutraalsest kapitalikasumist/-kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
6 |
III.3.2.2: |
reaalse kapitalikasumi/-kahjumi konto |
Vara muutused |
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||
K.72 |
Reaalne kapitalikasum (+) / -kahjum (–) |
|
K.72 |
Reaalne kapitalikasum (–) / -kahjum (+) |
|
AN |
Mittefinantsvara |
2 |
AF |
Kohustused |
–3 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
0 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
AN.11 |
Põhivara |
0 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
–1 |
AN.12 |
Varud |
0 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
0 |
AN.13 |
Väärisesemed |
0 |
AF.4 |
Laenud |
–1 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
2 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
0 |
AN.21 |
Loodusvarad |
2 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
|
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
0 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
–1 |
AF |
Finantsvara |
–1 |
|
||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
–2 |
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
0 |
|||
AF.4 |
Laenud |
0 |
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
1 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
0 |
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
0 |
|||
|
B.1032 |
Reaalsest kapitalikasumist/-kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
4 |
IV: |
bilansid |
IV.1: |
algbilanss |
Varad |
Kohustused ja netoväärtus |
||||
AN |
Mittefinantsvara |
159 |
AF |
Kohustused |
121 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
124 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
AN.11 |
Põhivara |
121 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
38 |
AN.12 |
Varud |
1 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
0 |
AN.13 |
Väärisesemed |
2 |
AF.4 |
Laenud |
43 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
35 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
|
AN.21 |
Loodusvarad |
35 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
5 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
0 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
35 |
AF |
Finantsvara |
172 |
|
||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
110 |
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
25 |
|||
AF.4 |
Laenud |
8 |
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
22 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
4 |
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
3 |
|||
|
B.90 |
Netoväärtus |
210 |
IV.2: |
bilansimuutused |
Varad |
Kohustused ja netoväärtus |
||||
|
Vara muutused kokku |
|
Kohustuste muutused kokku |
||
AN |
Mittefinantsvara |
11 |
AF |
Kohustused |
6 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
7 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
AN.11 |
Põhivara |
7 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
0 |
AN.12 |
Varud |
0 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
0 |
AN.13 |
Väärisesemed |
0 |
AF.4 |
Laenud |
6 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
4 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
0 |
AN.21 |
Loodusvarad |
4 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
0 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
0 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
0 |
AF |
Finantsvara |
4 |
|
||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
2 |
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
0 |
|||
AF.4 |
Laenud |
0 |
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
1 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
0 |
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
1 |
|||
|
B.10 |
Muutused netoväärtuses |
9 |
||
B.101 |
Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses |
–1 |
|||
B.102 |
Muudest vara mahumuutustest tingitud muutused netoväärtuses |
0 |
|||
B.103 |
Nominaalsest kapitalikasumist ja -kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
10 |
|||
B.1031 |
Neutraalsest kapitalikasumist ja -kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
6 |
|||
B.1032 |
Reaalsest kapitalikasumist ja -kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |
4 |
IV: |
bilansid |
IV.3: |
lõppbilanss |
Varad |
Kohustused ja netoväärtus |
||||
AN |
Mittefinantsvara |
170 |
AF |
Kohustused |
127 |
AN.1 |
Toodetud mittefinantsvara |
131 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
AN.11 |
Põhivara |
128 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
38 |
AN.12 |
Varud |
1 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
0 |
AN.13 |
Väärisesemed |
2 |
AF.4 |
Laenud |
49 |
AN.2 |
Mittetoodetud mittefinantsvara |
39 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
0 |
AN.21 |
Loodusvarad |
39 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
5 |
AN.22 |
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid |
0 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
AN.23 |
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine |
0 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
35 |
AF |
Finantsvara |
176 |
|
||
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
|
|||
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
112 |
|||
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
25 |
|||
AF.4 |
Laenud |
8 |
|||
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
23 |
|||
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
4 |
|||
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
0 |
|||
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
4 |
|||
|
B.90 |
Netoväärtus |
219 |
B LISA
Ülevaade tabelitest
Tabeli nr |
Tabeli sisu |
Tähtaeg t + kuud (päevad, kui on nii märgitud) (1) |
Ajavahemik (2) |
1 |
Peamised koondnäitajad – kvartaliandmed |
2 |
Alates 1995. aasta esimesest kvartalist |
1 |
Peamised koondnäitajad – aastaandmed |
2 /9 |
Alates 1995. aastast |
2 |
Valitsemissektori peamised koondnäitajad – aastaandmed |
3/9 |
Alates 1995. aastast |
3 |
Tabelid majanduse tegevusalade kaupa – aastaandmed |
9/21 |
Alates 1995. aastast |
5 |
Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused eesmärgi järgi – aastaandmed |
9 |
Alates 1995. aastast |
6 |
Finantskontod sektorite kaupa (tehingud) – aastaandmed |
9 |
Alates 1995. aastast |
7 |
Finantsvara ja -kohustuste bilanss – aastaandmed |
9 |
Alates 1995. aastast |
8 |
Mittefinantskontod sektorite kaupa –aastaandmed |
9 |
Alates 1995. aastast |
801 |
Mittefinantskontod sektorite kaupa – kvartaliandmed |
Alates 1999. aasta esimesest kvartalist |
|
9 |
Üksikasjalik maksude ja sotsiaalmaksete laekumine maksude ja sotsiaalmaksete tüübi järgi ning allsektorite kaupa, sh maksude ja sotsiaalmaksete nimekiri riikliku klassifikaatori järgi – aastaandmed |
9 |
Alates 1995. aastast |
10 |
Tabelid majanduse tegevusalade ja piirkondade kaupa, NUTS II tase – aastaandmed |
12 (3)/24 |
Alates 2000. aastast |
11 |
Valitsemissektori kulutused funktsioonide järgi – aastaandmed |
12 |
Alates 1995. aastast |
12 |
Tabelid majanduse tegevusalade ja piirkondade kaupa, NUTS III tase – aastaandmed |
24 |
Alates 2000. aastast |
13 |
Kodumajapidamiste kontod piirkondade kaupa, NUTS II tase – aastaandmed |
24 |
Alates 2000. aastast |
15 |
Pakkumise tabel alushindades koos teisendusega ostjahindadesse – aastaandmed |
36 |
Alates 2010. aastast |
16 |
Kasutamise tabel ostjahindades – aastaandmed |
36 |
Alates 2010. aastast |
17 |
Sümmeetriline sisend-väljundtabel alushindades – viie aasta andmed |
36 |
Alates 2010. aastast |
20 |
Põhivara ristklassifikatsioon tegevusalade ja varade kaupa – aastaandmed |
24 |
Alates 2000. aastast |
22 |
Põhivarasse tehtava kapitali kogumahutuse ristklassifikatsioon tegevusalade ja varade kaupa – aastaandmed |
24 |
Alates 1995. aastast |
26 |
Mittefinantsvara ja -kohustuste bilanss – aastaandmed |
24 |
Alates 1995. aastast |
27 |
Valitsemissektori finantskontode andmed – kvartaliandmed |
Alates 1999. aasta esimesest kvartalist |
|
28 |
Valitsemissektori võlg (Maastrichti võlg) – kvartaliandmed |
3 |
Alates 2000. aasta esimesest kvartalist |
29 |
Sotsiaalkindlustusskeemides kogunenud pensioniõigused – kolme aasta andmed |
24 |
Alates 2012. aastast |
t = arvestusperiood (aasta või kvartal). |
Tabel 1 – Peamised koondnäitajad – kvartali- (7) ja aastaandmed
Kood |
Muutujate loend |
Jaotus (8) |
Jooksev-hinnad |
Eelmise aasta hinnad ja aheldatud väärtused (16) |
||
Kogulisandväärtus ja sisemajanduse koguprodukt |
||||||
B.1g |
|
A*10 |
x |
x |
||
D.21 |
|
|
x |
x |
||
D.31 |
|
|
x |
x |
||
B.1*g |
|
|
x |
x |
||
Sisemajanduse koguprodukti kulude pool |
||||||
P.3 |
|
|
x |
x |
||
P.3 |
|
Kestvus (10) |
x |
x |
||
P.3 |
|
|
x |
x |
||
P.3 |
|
|
x |
x |
||
P.3 |
|
|
x |
x |
||
P.31 |
|
|
x |
x |
||
P.32 |
|
|
x |
x |
||
P.4 |
|
|
x |
x |
||
P.41 |
|
|
x |
x |
||
P.5 |
|
|
x |
x |
||
P.51g |
|
AN_F6 (11) |
x |
x |
||
P.52 |
|
|
x |
x (12) |
||
P.53 |
|
|
x |
x (12) |
||
P.6 |
|
|
x |
x |
||
P.61 |
|
|
x |
x |
||
P.62 |
|
|
x |
x |
||
|
Kaupade (FOB) ja teenuste eksport S.2I liikmesriikidesse, mille rahaühik on euro, Euroopa Keskpanka ja muudesse euroala institutsioonidesse ja asutustesse (13) |
|
x |
x |
||
|
S.xx (S.21-S.2I) liikmesriigid, mille rahaühik ei ole euro, ning Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused (v.a Euroopa Keskpank ja muud euroala institutsioonid ja asutused) (13) |
|
x |
x |
||
|
Kaupade (FOB) ja teenuste eksport S.22 Euroopa Liitu mittekuuluvatesse riikidesse ja mitteresidentsetesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse (13) |
|
x |
x |
||
P.7 |
|
|
x |
x |
||
P.71 |
|
|
x |
x |
||
P.72 |
|
|
x |
x |
||
|
Kaupade (FOB) ja teenuste import S.2I liikmesriikidest, mille rahaühik on euro, Euroopa Keskpangast ja muudest euroala institutsioonidest ja asutustest (13) |
|
x |
x |
||
|
Kaupade (FOB) ja teenuste import S.xx (S.21-S.2I) liikmesriikidest, mille rahaühik ei ole euro, ning Euroopa Liidu institutsioonidest ja asutustest (v.a Euroopa Keskpank ja muud euroala institutsioonid ja asutused) (13) |
|
x |
x |
||
|
Kaupade (FOB) ja teenuste import S.22 Euroopa Liitu mittekuuluvatest riikidest ja mitteresidentsetest rahvusvahelistest organisatsioonidest (13) |
|
x |
x |
||
B.11 |
|
|
x |
x (12) |
||
Tegevuse koguülejääk ja kogusegatulu, tootmis- ja impordimaksud, subsiidiumid |
||||||
B.2g+B.3g |
|
|
x |
|
||
D.2 |
|
|
x |
|
||
D.3 |
|
|
x |
|
||
Rahvastik, tööhõive, hüvitised töötajatele |
||||||
|
|
|
|
|
||
POP |
|
|
|
|
||
EMP |
|
A*10 (15) |
|
|
||
ESE |
|
A*10 (15) |
|
|
||
EEM |
|
A*10 (15) |
|
|
||
D.1 |
|
A*10 |
x |
|
||
D.11 |
|
A*10 |
x |
|
||
D.12 |
|
A*10 |
x |
|
Tabel 2 – Valitsemissektori peamised koondnäitajad
Kood |
Tehing |
|||
P.1 |
Toodang |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
P.11+P.12 |
|
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
P.13 |
|
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
P.131 |
Maksed turuvälise toodangu eest |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
P.132 |
Muu turuväline toodang |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
P.11+P.12+P.131 |
Turutoodang, toodang enda lõpptarbeks ning maksed turuvälise toodangu eest |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
P.2 |
Vahetarbimine |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
B.1g |
Kogulisandväärtus |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
P.51c |
Põhivara kulum |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
B.1n |
Netolisandväärtus |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
D.1p |
Hüvitised töötajatele, makstavad |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
D.29p |
Muud tootmismaksud, makstavad |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
D.39r |
Muud tootmissubsiidiumid, saadavad |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
B.2n |
Tegevuse netoülejääk |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
D.2r |
Tootmis- ja impordimaksud, saadavad |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
D.21r |
Tootemaksud, saadavad |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
D.211r |
Käibemaks, saadav |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
D.29r |
Muud tootmismaksud, saadavad |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
D.4r |
Omanditulu, saadav (17) |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
D.41r |
Intressid, saadavad (17) |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
D.42r+D.43r+D.44r+D.45r |
Muu omanditulu, saadav (17) |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
D.3p |
Subsiidiumid, makstavad |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
D.31p |
Tootesubsiidiumid, makstavad |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
D.39p |
Muud tootmissubsiidiumid, makstavad |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
D.4p |
Omanditulu, makstav (17) |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
D.4p_S.1311 |
millest makstav keskvalitsuse allsektorile (S.1311) (17) (20) |
S.1312, S.1313, S.1314 |
||
D.4p_S.1312 |
millest makstav osariigi/liidumaa valitsuse allsektorile (S.1312) (17) (20) |
S.1311, S.1313, S.1314 |
||
D.4p_S.1313 |
millest makstav kohaliku omavalitsuse allsektorile (S.1313) (17) (20) |
S.1311, S.1312, S.1314 |
||
D.4p_S.1314 |
millest makstav riiklike sotsiaalkindlustusfondide allsektorile (S.1314) (17) (20) |
S.1311, S.1312, S.1313 |
||
D. 41 p |
|
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
D.42p+D.43p+D.44p+D.45p |
|
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
B.5n |
Esmaste netotulude bilanss |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
D.5r |
Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne, saadavad |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
D.61r |
Netosotsiaalmaksed, saadavad |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
D.611r |
|
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
D.613r |
|
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
D.7r |
Muud jooksvad siirded, saadavad (17) |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
D.5p |
Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne, makstavad |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
D.62p |
Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded, makstavad |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
D.632p |
Mitterahalised sotsiaalsiirded – ostetud turutoodang, makstavad |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
D.62p+D.632p |
Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded, ning mitterahalised sotsiaalsiirded – ostetud turutoodang, makstavad |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
D.7p |
Muud jooksvad siirded, makstavad (17) |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
D.7p_S.1311 |
millest makstavad keskvalitsuse allsektorile (S.1311) (17) (20) |
S.1312, S.1313, S.1314 |
||
D.7p_S.1312 |
millest makstavad osariigi/liidumaa valitsuse allsektorile (S.1312) (17) (20) |
S.1311, S.1313, S.1314 |
||
D.7p_S.1313 |
millest makstavad kohaliku omavalitsuse allsektorile (S.1313) (17) (20) |
S.1311, S.1312, S.1314 |
||
D.7p_S.1314 |
millest makstavad riiklike sotsiaalkindlustusfondide allsektorile (S.1314) (17) (20) |
S.1311, S.1312, S.1313 |
||
B.6n |
Kasutatav netotulu |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
P.3 |
Lõpptarbimiskulutused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
P.31 |
|
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
P.32 |
|
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
D.8 |
Kohandus pensioniõiguste muutuste arvessevõtmiseks |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
B.8g |
Kogusääst |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
B.8n |
Netosääst |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
D.9r |
Kapitalisiirded, saadavad (17) |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
D.91r |
|
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
D.92r+D.99r |
|
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
D.9p |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
|||
D.9p_S.1311 |
millest makstavad keskvalitsuse allsektorile (S.1311) (17) (18) (20) |
S.1312, S.1313, S.1314 |
||
D.9p_S.1312 |
millest makstavad osariigi/liidumaa valitsuse allsektorile (S.1312) (17) (18) (20) |
S.1311, S.1313, S.1314 |
||
D.9p_S.1313 |
millest makstavad kohaliku omavalitsuse allsektorile (S.1313) (17) (18) (20) |
S.1311, S.1312, S.1314 |
||
D.9p_S.1314 |
millest makstavad riiklike sotsiaalkindlustusfondide allsektorile (S.1314) (17) (18) (20) |
S.1311, S.1312, S.1313 |
||
D.92p |
|
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
P.5 |
Kapitali kogumahutus |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
P.51g |
|
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
P.52+P.53 |
|
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
NP |
Mittetoodetud mittefinantsvara soetamine miinus realiseerimine |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
OP5ANP |
Kapitali kogumahutus ja mittetoodetud mittefinantsvara soetamine miinus realiseerimine |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
B.9 |
Netolaenuandmine (+) / -võtmine (-) |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
TE |
Kogukulu |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
TR |
Kogutulu |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
D.995 |
Valitsemissektorilt asjaomastele sektoritele tehtavad kapitalisiirded, mille moodustavad arvestatud, kuid tõenäoliselt laekumata jäävad maksud ja sotsiaalmaksed (17) (18) (19) |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
||
PTC |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
|||
TC |
|
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
Tabel 3 – Tabelid tegevusalade kaupa
Kood |
Muutujate loend |
Jooksev-hinnad |
Eelmise aasta hinnad ja aheldatud väärtused (25) |
|||||||||||||||||
Toodang |
||||||||||||||||||||
P.1 |
|
A*21/A*64 |
x |
|
||||||||||||||||
P.2 |
|
A*21/A*64 |
x |
|
||||||||||||||||
B.1g |
|
A*21/A*64 |
x |
x |
||||||||||||||||
P.51c |
|
A*21/A*64 |
x |
x |
||||||||||||||||
B.2n+B.3n |
|
A*21/A*64 |
x |
|
||||||||||||||||
D.29-D.39 |
|
A*21/A*64 |
x |
|
||||||||||||||||
Kapitalimahutus |
||||||||||||||||||||
P.5 |
|
|
x |
x |
||||||||||||||||
P.51g |
|
x |
x |
|||||||||||||||||
|
Jaotus põhivarade kaupa AN_F6 |
x |
x |
|||||||||||||||||
P.52 |
|
x |
x (29) |
|||||||||||||||||
P.53 |
|
|
x |
x (29) |
||||||||||||||||
Tööhõive ja hüvitised töötajatele |
||||||||||||||||||||
EMP |
|
A*21/A*64 |
|
|
||||||||||||||||
ESE |
|
A*21/A*64 |
|
|
||||||||||||||||
EEM |
|
A*21/A*64 |
|
|
||||||||||||||||
D.1 |
|
A*21/A*64 |
x |
|
||||||||||||||||
D.11 |
|
A*21/A*64 |
x |
|
||||||||||||||||
AN_F6: põhivara jaotus
|
Tabel 5 – Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused
Kood |
Muutujate loend |
Jaotus |
Jooksev-hinnad |
Eelmise aasta hinnad ja aheldatud väärtused (31) |
||
P.3 |
|
COICOPi grupid (30) |
x |
x |
||
P.3 |
|
|
x |
x |
||
P.33 |
|
|
x |
x |
||
P.34 |
|
|
x |
x |
||
P.3 |
|
|
x |
x |
Tabel 6 – Finantskontod sektorite kaupa
(Tehingud, muud mahumuutused ja ümberhindluskontod – konsolideeritud ja konsolideerimata – ning andmed vastastehingute kohta (*5) )
|
Kogumajandus |
Mittefinantsettevõtted, sh allsektorid (32) |
Finantsinstitutsioonid, sh allsektorid (33) |
Valitsemissektor, sh allsektorid (34) |
Kodumajapidamised ja neid teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (35) |
Välis-maailm, sh allsektorid (36) |
|
Tehingud / muud mahumuutused (*6) / finantsinstrumentide ümberhindlus (*6) |
ESA |
S.1 |
S.11 |
S.12 |
S.13 |
S.14+S.15 |
S.2 |
Finantsvara |
F.A |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
F.1 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Rahaline kuld |
F.11 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
SDRid |
F.12 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Sularaha ja hoiused |
F.2 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Sularaha |
F.21 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Arveldushoiused |
F.22 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Muud hoiused |
F.29 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Võlaväärtpaberid |
F.3 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Lühiajalised |
F.31 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Pikaajalised |
F.32 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Laenud |
F.4 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Lühiajalised |
F.41 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Pikaajalised |
F.42 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
F.5 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Omandiväärtpaberid |
F.51 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Börsil noteeritud aktsiad |
F.511 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Börsil noteerimata aktsiad |
F.512 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Muud omandiväärtpaberid |
F.519 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
F.52 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Rahaturufondide aktsiad ja osakud (37) |
F.521 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Muude investeerimisfondide (v.a rahaturufondid) aktsiad ja osakud (37) |
F.522 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
F.6 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Kahjukindlustustuse kindlustustehnilised eraldised |
F.61 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Elukindlustuse ja annuiteedi õigused |
F.62 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Pensioniõigused, pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele, õigus saada hüvitisi, mis ei ole pensionihüvitised |
F.63+ F.64+ F.65 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Pensioniõigused (37) |
F.63 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele (37) |
F.64 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Õigus saada hüvitisi, mis ei ole pensionihüvitised (37) |
F.65 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Reservid nõuete jaoks standardsete tagatiste raames |
F.66 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
F.7 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Tuletisinstrumendid (37) |
F.71 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Töötajate aktsiaoptsioonid (37) |
F.72 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Muud saadavad arved |
F.8 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Kaubanduskrediidid ja ettemaksed |
F.81 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Muud saadavad arved, v.a kaubanduskrediidid ja ettemaksed |
F.89 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Kohustused |
F.L |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
F.1 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Rahaline kuld |
F.11 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
SDRid |
F.12 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Sularaha ja hoiused |
F.2 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Sularaha |
F.21 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Arveldushoiused |
F.22 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Muud hoiused |
F.29 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Võlaväärtpaberid |
F.3 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Lühiajalised |
F.31 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Pikaajalised |
F.32 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Laenud |
F.4 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Lühiajalised |
F.41 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Pikaajalised |
F.42 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
F.5 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Omandiväärtpaberid |
F.51 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Börsil noteeritud aktsiad |
F.511 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Börsil noteerimata aktsiad |
F.512 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Muud omandiväärtpaberid |
F.519 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
F.52 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Rahaturufondide aktsiad ja osakud (37) |
F.521 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Muude investeerimisfondide (v.a rahaturufondid) aktsiad ja osakud (37) |
F.522 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
F.6 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Kahjukindlustustuse kindlustustehnilised eraldised |
F.61 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Elukindlustuse ja annuiteedi õigused |
F.62 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Pensioniõigused, pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele, õigus saada hüvitisi, mis ei ole pensionihüvitised |
F.63+ F.64+ F.65 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Pensioniõigused (37) |
F.63 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele (37) |
F.64 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Õigus saada hüvitisi, mis ei ole pensionihüvitised (37) |
F.65 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Reservid nõuete jaoks standardsete tagatiste raames |
F.66 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
F.7 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Tuletisinstrumendid (37) |
F.71 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Töötajate aktsiaoptsioonid (37) |
F.72 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Muud makstavad arved |
F.8 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Kaubanduskrediidid ja ettemaksed |
F.81 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Muud makstavad arved, v.a kaubanduskrediidid ja ettemaksed |
F.89 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Finantsvara netosoetamine (38) |
F.A |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Neto kohustuste võtmine (38) |
F.L |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Finantstehingud, neto (38) |
|
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Tabel 7 – Finantsvara ja -kohustuste bilanss (finantsinstrumendid – konsolideeritud ja konsolideerimata – ning teave vastastehingute kohta (*7) )
|
Kogumajandus |
Mittefinantsettevõtted, sh allsektorid (39) |
Finantsinstitutsioonid, sh allsektorid (40) |
Valitsemissektor, sh allsektorid (41) |
Kodumajapidamised ja neid teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (42) |
Välismaailm, sh allsektorid (43) |
|
Finantsvarade ja -kohustuste seis |
ESA |
S.1 |
S.11 |
S.12 |
S.13 |
S.14+S.15 |
S.2 |
Finantsvarad |
AF.A |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
AF.1 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Rahaline kuld |
AF.11 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
SDRid |
AF.12 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Sularaha ja hoiused |
AF.2 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Sularaha |
AF.21 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Arveldushoiused |
AF.22 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Muud hoiused |
AF.29 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Võlaväärtpaberid |
AF.3 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Lühiajalised |
AF.31 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Pikaajalised |
AF.32 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Laenud |
AF.4 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Lühiajalised |
AF.41 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Pikaajalised |
AF.42 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
AF.5 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Omandiväärtpaberid |
AF.51 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Börsil noteeritud aktsiad |
AF.511 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Börsil noteerimata aktsiad |
AF.512 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Muud omandiväärtpaberid |
AF.519 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
AF.52 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Rahaturufondide aktsiad ja osakud (44) |
AF.521 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Muude investeerimisfondide (v.a rahaturufondid) aktsiad ja osakud (44) |
AF.522 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
AF.6 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Kahjukindlustustuse kindlustustehnilised eraldised |
AF.61 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Elukindlustuse ja annuiteedi õigused |
AF.62 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Pensioniõigused, pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele, õigus saada hüvitisi, mis ei ole pensionihüvitised |
AF.63+ AF.64+ AF.65 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Pensioniõigused (44) |
AF.63 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele (44) |
AF.64 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Õigus saada hüvitisi, mis ei ole pensionihüvitised (44) |
AF.65 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Reservid nõuete jaoks standardsete tagatiste raames |
AF.66 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
AF.7 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Tuletisinstrumendid (44) |
AF.71 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Töötajate aktsiaoptsioonid (44) |
AF.72 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Muud saadavad arved |
AF.8 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Kaubanduskrediidid ja ettemaksed |
AF.81 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Muud saadavad arved, v.a kaubanduskrediidid ja ettemaksed |
AF.89 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Kohustused |
AF.L |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
AF.1 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Rahaline kuld |
AF.11 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
SDRid |
AF.12 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Sularaha ja hoiused |
AF.2 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Sularaha |
AF.21 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Arveldushoiused |
AF.22 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Muud hoiused |
AF.29 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Võlaväärtpaberid |
AF.3 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Lühiajalised |
AF.31 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Pikaajalised |
AF.32 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Laenud |
AF.4 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Lühiajalised |
AF.41 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Pikaajalised |
AF.42 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
AF.5 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Omandiväärtpaberid |
AF.51 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Börsil noteeritud aktsiad |
AF.511 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Börsil noteerimata aktsiad |
AF.512 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Muud omandiväärtpaberid |
AF.519 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
AF.52 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Rahaturufondide aktsiad ja osakud (44) |
AF.521 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Muude investeerimisfondide (v.a rahaturufondid) aktsiad ja osakud (44) |
AF.522 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
AF.6 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Kahjukindlustustuse kindlustustehnilised eraldised |
AF.61 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Elukindlustuse ja annuiteedi õigused |
AF.62 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Pensioniõigused, pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele, õigus saada hüvitisi, mis ei ole pensionihüvitised |
AF.63 + AF.64 + AF.65 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Pensioniõigused (44) |
AF.63 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele (44) |
AF.64 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Õigus saada hüvitisi, mis ei ole pensionihüvitised (44) |
AF.65 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Reservid nõuete jaoks standardsete tagatiste raames |
AF.66 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
AF.7 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Tuletisinstrumendid (44) |
AF.71 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Töötajate aktsiaoptsioonid (44) |
AF.72 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Muud makstavad arved |
AF.8 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Kaubanduskrediidid ja ettemaksed |
AF.81 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Muud makstavad arved, v.a kaubanduskrediidid ja ettemaksed |
AF.89 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Finantsvara (45) |
AF.A |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Kohustused (45) |
AF.L |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Finantsvara netoväärtus (45) |
BF.90 |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
Tabel 8 – Mittefinantskontod sektorite kaupa – aastaandmed
|
Tehingud ja tasakaalustavad kirjed |
Sektorid |
||||||||||||||||||
|
S.1 |
S.11 |
S.11001 |
|
S.12 |
S.12001 |
|
S.13 |
S.14+S.15 |
S.14 (46) |
S.15 (46) |
S.1N |
S.2 |
|||||||
|
Kogumajandus |
Mittefinantsettevõtted |
Avaliku sektori mittefinantsettevõtted |
|
Finantsinstitutsioonid |
Avaliku sektori finants institutsioonid |
|
Valitsemissektor |
Kodumajapidamised ja neid teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid |
Kodumajapidamised |
Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid |
Sektoriteks jagamata |
Välismaailm |
|||||||
P.1 |
Toodang |
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
(P.11+P.12 +P.131) |
Turutoodang, toodang enda lõpptarbeks ning maksed muu turuvälise toodangu eest |
|
x |
|
||||||||||||||||
P.11 |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
P.12 |
|
x |
x |
o |
x |
o |
x |
x |
x |
x |
||||||||||
P.13 |
|
x |
|
x |
x |
|
x |
|||||||||||||
P.7 |
Kaupade ja teenuste import |
|
x |
|||||||||||||||||
P.71 |
|
|
x |
|||||||||||||||||
P.72 |
|
|
x |
|||||||||||||||||
P.72F |
|
|
o |
|||||||||||||||||
(D.21 – D.31) |
Netotootemaksud |
x |
|
x |
|
|||||||||||||||
Kasutamine |
2 |
|||||||||||||||||||
P.2 |
Vahetarbimine |
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
P.6 |
|
|
x |
|||||||||||||||||
P.61 |
|
|
x |
|||||||||||||||||
P.62 |
|
|
x |
|||||||||||||||||
P.62F |
|
|
o |
|||||||||||||||||
B.1g |
Kogulisandväärtus / sisemajanduse koguprodukt |
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
x |
|
||||||
B.11 |
Kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi saldo |
|
x |
|||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||
P.51c |
Põhivara kulum |
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
B.1n |
Netolisandväärtus / sisemajanduse netoprodukt |
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
x |
|
||||||
|
|
Sektorid |
||||||||||||||||||
|
|
S.1 |
S.11 |
S.11001 |
|
S.12 |
S.12001 |
|
S.13 |
S.14+S.15 |
S.14 (46) |
S.15 (46) |
S.1N |
S.2 |
||||||
B.1g |
Kogulisandväärtus / sisemajanduse koguprodukt |
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
x |
|
||||||
D.3 |
Subsiidiumid |
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
x |
|
||||||
D.31 |
|
x |
|
x |
|
|||||||||||||||
D.39 |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
Kasutamine |
|
|||||||||||||||||||
D.1 |
Hüvitised töötajatele |
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.11 |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
x |
|||||||
D.12 |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
x |
|||||||
D.2 |
Tootmis- ja impordimaksud |
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
x |
|
||||||
D.21 |
|
x |
|
x |
|
|||||||||||||||
D.29 |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
(B.2g+ B.3g) |
Tegevuse koguülejääk ja kogusegatulu |
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
B.2g |
|
x |
|
x |
x |
|
||||||||||||||
B.3g |
|
x |
|
x |
x |
|
||||||||||||||
|
|
Ressursid |
||||||||||||||||||
S.1 |
S.11 |
S.11001 |
|
S.12 |
S.12001 |
|
S.13 |
S.14 +S.15 |
S.14 (46) |
S.15 (46) |
S.1N |
S.2 |
||||||||
(B.2g+ B.3g) |
Tegevuse koguülejääk ja kogusegatulu |
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
B.2g |
|
x |
|
x |
x |
|
||||||||||||||
B.3g |
|
x |
|
x |
x |
|
||||||||||||||
D.1 |
Hüvitised töötajatele |
x |
|
x |
x |
|
x |
|||||||||||||
D.11 |
|
x |
|
x |
x |
|
x |
|||||||||||||
D.12 |
|
x |
|
x |
x |
|
x |
|||||||||||||
D.2 |
Tootmis- ja impordimaksud |
x |
|
x |
|
x |
||||||||||||||
D.21 |
|
x |
|
x |
|
x |
||||||||||||||
D.211 |
|
x |
|
x |
|
x |
||||||||||||||
D.212 |
|
x |
|
x |
|
x |
||||||||||||||
D.214 |
|
x |
|
x |
|
x |
||||||||||||||
D.29 |
|
x |
|
x |
|
x |
||||||||||||||
D.4 |
Omanditulu |
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.41 |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.42 |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.421 |
|
o |
o |
o |
|
o |
o |
|
o |
o |
o |
o |
|
o |
||||||
D.422 |
|
o |
o |
o |
|
o |
o |
|
o |
o |
o |
o |
|
o |
||||||
D.43 |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.43S2I |
|
|
x |
o |
|
x |
o |
|
||||||||||||
D.43S2X |
|
|
x |
o |
|
x |
o |
|
||||||||||||
D.43S21 |
|
|
x |
o |
|
x |
o |
|
||||||||||||
D.43S22 |
|
|
x |
o |
|
x |
o |
|
||||||||||||
D.44 |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.441 |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.442 |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.443 |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.45 |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
B.4g |
Ettevõtja kogutulu |
o |
x |
o |
|
x |
o |
|
o |
o |
o |
o |
|
|||||||
|
|
|||||||||||||||||||
D.41g |
Koguintress enne FISIMi jaotust (47) |
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
Kasutamine |
|
|||||||||||||||||||
D.3 |
Subsiidiumid |
x |
|
x |
|
x |
||||||||||||||
D.31 |
|
x |
|
x |
|
x |
||||||||||||||
D.39 |
|
x |
|
x |
|
x |
||||||||||||||
D.4 |
Omanditulu |
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.41 |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.42 |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
|||||||||||
D.421 |
|
o |
o |
o |
|
o |
o |
|
o |
|||||||||||
D.422 |
|
o |
o |
o |
|
o |
o |
|
o |
|||||||||||
D.43 |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
|
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.43S2I |
|
|
x |
o |
|
x |
o |
|
||||||||||||
D.43S2X |
|
|
x |
o |
|
x |
o |
|
||||||||||||
D.43S21 |
|
|
x |
o |
|
x |
o |
|
||||||||||||
D.43S22 |
|
|
x |
o |
|
x |
o |
|
||||||||||||
D.44 |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.441 |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.442 |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.443 |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.45 |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
B.5g |
Esmaste kogutulude bilanss / kogurahvatulu |
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
|
|
|||||||||||||||||||
D.41g |
Koguintress enne FISIMi jaotust (47) |
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
|
|
Sektorid |
||||||||||||||||||
S.1 |
S.11 |
S.11001 |
|
S.12 |
S.12001 |
|
S.13 |
S.14 +S.15 |
S.14 (46) |
S.15 (46) |
S.1N |
S.2 |
||||||||
|
Ressursid |
|
||||||||||||||||||
B.5g |
Esmaste kogutulude bilanss / kogurahvatulu |
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
D.5 |
Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne |
x |
|
x |
|
x |
||||||||||||||
D.51 |
|
x |
|
x |
|
x |
||||||||||||||
D.59 |
|
x |
|
x |
|
x |
||||||||||||||
D.6 |
Sotsiaalmaksed ja -toetused |
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.61 |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.611 |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.612 |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.613 |
|
X |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.614 |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.61SC |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.62 |
|
x |
|
x |
x |
|
x |
|||||||||||||
D.63 |
|
x |
|
x |
x |
|
||||||||||||||
D.631 |
|
o |
|
|
|
|
|
|
|
o |
o |
|
|
|
||||||
D.632 |
|
o |
|
|
|
|
|
|
|
o |
o |
|
|
|
||||||
D.7 |
Muud jooksvad siirded |
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.71 |
|
x |
|
x |
o |
|
x |
|
x |
|||||||||||
D.72 |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.74 |
|
x |
|
x |
|
x |
||||||||||||||
D. 74A |
|
|
x |
|||||||||||||||||
D.75 |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.76 |
|
|
x |
|||||||||||||||||
Kasutamine |
|
|||||||||||||||||||
D.5 |
Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne |
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.51 |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
|
x |
|||||||
D.59 |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.6 |
Sotsiaalmaksed ja -toetused |
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.61 |
|
x |
|
x |
x |
|
x |
|||||||||||||
D.611 |
|
x |
|
x |
x |
|
x |
|||||||||||||
D.612 |
|
x |
|
x |
x |
|
x |
|||||||||||||
D.613 |
|
x |
|
x |
x |
|
x |
|||||||||||||
D.614 |
|
x |
|
x |
x |
|
x |
|||||||||||||
D.61SC |
|
x |
|
x |
x |
|
x |
|||||||||||||
D.62 |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.63 |
|
x |
|
x |
x |
|
x |
|
||||||||||||
D.631 |
|
o |
|
x |
o |
|
o |
|
||||||||||||
D.632 |
|
o |
|
x |
o |
|
o |
|
||||||||||||
D.7 |
Muud jooksvad siirded |
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.71 |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.72 |
|
x |
|
x |
o |
|
x |
|
x |
|||||||||||
D.74 |
|
x |
|
x |
|
x |
||||||||||||||
D.74A |
|
x |
|
x |
|
|||||||||||||||
D.75 |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.76 |
|
x |
|
x |
|
|||||||||||||||
B.7g |
Korrigeeritud kasutatav kogutulu |
x |
|
x |
x |
x |
x |
|
||||||||||||
|
|
|||||||||||||||||||
B.6g |
Kasutatav kogutulu |
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
|
|
Ressursid |
||||||||||||||||||
S.1 |
S.11 |
S.11001 |
|
S.12 |
S.12001 |
|
S.13 |
S.14 +S.15 |
S.14 (46) |
S.15 (46) |
S.1N |
S.2 |
||||||||
B.6g |
Kasutatav kogutulu |
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
D.8 |
Kohandus pensioniõiguste muutuste arvessevõtmiseks |
x |
|
x |
x |
|
x |
|||||||||||||
Kasutamine |
|
|||||||||||||||||||
P.3 |
Lõpptarbimiskulutused |
x |
|
x |
x |
x |
x |
|
||||||||||||
P.31 |
|
x |
|
x |
x |
x |
x |
|
||||||||||||
P.32 |
|
x |
|
x |
|
|||||||||||||||
D.8 |
Kohandus pensioniõiguste muutuste arvessevõtmiseks |
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
B.8g |
Kogusääst |
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
B.12 |
Välismajanduse jooksevkonto saldo |
|
x |
|||||||||||||||||
|
|
|
||||||||||||||||||
B.8g |
Kogusääst |
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
B.12 |
Välismajanduse jooksevkonto saldo |
|
x |
|||||||||||||||||
D.9r |
Kapitalisiirded, saadavad |
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.91r |
|
x |
|
x |
|
x |
||||||||||||||
D.92r |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.99r |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
|
|
|||||||||||||||||||
Vara muutused |
|
|||||||||||||||||||
D.9p |
Kapitalisiirded, makstavad |
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.91p |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
|
x |
|||||||
D.92p |
|
x |
|
x |
|
x |
||||||||||||||
D.99p |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
P.51c |
Põhivara kulum |
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
B.10.1 |
Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses |
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
|
|
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
||||||||||||||||||
S.1 |
S.11 |
S.11001 |
|
S.12 |
S.12001 |
|
S.13 |
S.14 +S.15 |
S.14 (46) |
S.15 (46) |
S.1N |
S.2 |
||||||||
B.10.1 |
Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses |
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
Vara muutused |
|
|||||||||||||||||||
P.5g |
Kapitali kogumahutus |
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
P.51g |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
P.51c |
Põhivara kulum |
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
P.52 |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
P.53 |
|
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
NP |
Mittetoodetud vara soetamine miinus realiseerimine |
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
B.9 |
Netolaenuandmine (+) / -võtmine (-) |
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
|
|
|||||||||||||||||||
DB.9 |
Finantskontode netolaenuandmise ja -võtmise erinevus |
x |
x |
o |
|
x |
o |
|
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
Lisateave |
|
|||||||||||||||||||
EMP |
Tööhõive (töötavate isikute arv ja töötundide arv) |
o |
o |
o |
|
o |
o |
|
x |
o |
o |
o |
|
|||||||
OTE |
Valitsemissektori kogukulud |
|
x |
|
||||||||||||||||
OTR |
Valitsemissektori kogutulud |
|
x |
|
||||||||||||||||
= mitteasjakohased lahtrid x = nõutav o = vabatahtlik |
Tabel 801 – Mittefinantskontod sektorite kaupa – kvartaliandmed
Kood |
Tehingud ja tasakaalustavad kirjed |
Sektorid |
||||||||||||
|
S.1 |
S.11 (50) |
S.12 (50) |
S.13 |
S.14+S.15 (50) |
S.1N (50) |
S.2 |
|||||||
|
Kogumajandus |
Mittefinantsettevõtted |
Finantsinstitutsioonid |
Valitsemissektor |
Kodumajapidamised ja neid teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid |
Sektoriteks jagamata |
Välismaailm |
|||||||
P.1 |
Toodang |
o |
o |
o |
o |
o |
|
|||||||
(P.11+P12+P131) |
millest: turutoodang, toodang enda lõpptarbeks ning maksed muu turuvälise toodangu eest |
|
x |
|
||||||||||
P.7 |
Kaupade ja teenuste import |
|
x |
|||||||||||
P.71 |
|
|
x |
|||||||||||
P.72 |
|
|
x |
|||||||||||
P.72F |
|
|
o |
|||||||||||
D.21 – D.31 |
Netotootemaksud |
x |
|
x |
|
|||||||||
Kasutamine |
|
|||||||||||||
P.2 |
Vahetarbimine |
o |
o |
o |
o |
o |
|
|||||||
P.6 |
Kaupade ja teenuste eksport |
|
x |
|||||||||||
P.61 |
|
|
x |
|||||||||||
P.62 |
|
|
x |
|||||||||||
P.62F |
|
|
o |
|||||||||||
B.1g |
Kogulisandväärtus / sisemajanduse koguprodukt |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
|
||||||
B.11 |
Kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi saldo |
|
x |
|||||||||||
P51c |
Põhivara kulum |
x |
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
B.1n |
Netolisandväärtus / sisemajanduse netoprodukt |
x |
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
|
|
Sektorid |
||||||||||||
S.1 |
S.11 (50) |
S.12 (50) |
S.13 |
S.14 + S.15 (50) |
S.1N (50) |
S.2 |
||||||||
B.1g |
Kogulisandväärtus / sisemajanduse koguprodukt |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
|
||||||
D.3 |
Subsiidiumid |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
|
||||||
D.31 |
|
x |
|
x |
|
|||||||||
D.39 |
|
x |
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
Kasutamine |
|
|||||||||||||
D.1 |
Hüvitised töötajatele |
x |
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.2 |
Tootmis- ja impordimaksud |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
|
||||||
D.21 |
|
x |
|
x |
||||||||||
D.29 |
|
x |
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
B.2g+B.3g |
Tegevuse koguülejääk ja kogusegatulu |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
|
||||||
B.3g |
|
x |
|
x |
|
|||||||||
|
|
Ressursid |
||||||||||||
S.1 |
S.11 (50) |
S.12 (50) |
S.13 |
S.14+S.15 (50) |
S.1N (50) |
S.2 |
||||||||
B.2g+B.3g |
Tegevuse koguülejääk ja kogusegatulu |
x |
x |
x |
x |
x |
x |
|
||||||
B.3g |
|
x |
|
x |
|
|||||||||
D.1 |
Hüvitised töötajatele |
x |
|
x |
|
x |
||||||||
D.2 |
Tootmis- ja impordimaksud |
x |
|
x |
|
x |
||||||||
D.21 |
|
x |
|
x |
|
x |
||||||||
D.211 |
|
|
x |
|
||||||||||
D.29 |
|
x |
|
x |
|
x |
||||||||
D.4 |
Omanditulu |
x (50) |
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.41 |
|
x (50) |
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
(D.42+D.43+D.44+D.45) |
|
x (50) |
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.42 |
|
x (50) |
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.43 |
|
x (50) |
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.43S2I |
|
|
o |
o |
|
|||||||||
D.43S2X |
|
|
o |
o |
|
|||||||||
D.43S21 |
|
|
o |
o |
|
|||||||||
D.43S22 |
|
|
o |
o |
|
|||||||||
D.44 |
|
x (50) |
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.45 |
|
x (50) |
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
B.4g |
Ettevõtja kogutulu |
o |
x |
x |
o |
o |
|
|||||||
D.41g |
Koguintress enne FISIMi jaotust (51) |
x (50) |
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
Kasutamine |
|
|||||||||||||
D.3 |
Subsiidiumid |
x |
|
x |
|
x |
x |
|||||||
D.31 |
|
x |
|
x |
|
x |
x |
|||||||
D.39 |
|
x |
|
x |
|
x |
||||||||
D.4 |
Omanditulu |
x (50) |
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.41 |
|
x (50) |
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
(D.42+D.43+D.44+D.45) |
|
x (50) |
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.42 |
|
x (50) |
x |
x |
|
x |
||||||||
D.43 |
|
x (50) |
x |
x |
|
x |
||||||||
D.43S2I |
|
|
o |
o |
|
|||||||||
D.43S2X |
|
|
o |
o |
|
|||||||||
D.43S21 |
|
|
o |
o |
|
|||||||||
D.43S22 |
|
|
o |
o |
|
|||||||||
D.44 |
|
x (50) |
x |
x |
x |
|
x |
|||||||
D.45 |
|
x (50) |
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
B.5g |
Esmaste kogutulude bilanss / kogurahvatulu |
x |
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
D.41g |
Koguintress enne FISIMi jaotust (51) |
x (50) |
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
|
|
Ressursid |
||||||||||||
S.1 |
S.11 (50) |
S.12 (50) |
S.13 |
S.14+S.15 (50) |
S.1N (50) |
S.2 |
||||||||
B.5g |
Esmaste kogutulude bilanss / kogurahvatulu |
x |
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
D.5 |
Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne |
x |
|
x |
|
x |
||||||||
D.6 |
Sotsiaalmaksed ja -toetused |
x (50) |
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.61 |
|
x (50) |
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.62 |
|
x (50) |
|
x |
|
x |
||||||||
D.63 |
|
x (50) |
|
x |
|
|||||||||
D.7 |
Muud jooksvad siirded |
x (50) |
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.71 |
|
x (50) |
|
x |
x |
|
x |
|||||||
D.72 |
|
x (50) |
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
(D.74+D.75+D.76) |
|
x (50) |
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.74 |
|
o |
|
o |
|
o |
||||||||
D.74A |
|
|
x |
|||||||||||
D.75 |
|
o |
o |
o |
o |
o |
|
o |
||||||
D.76 |
|
|
o |
|||||||||||
Kasutamine |
|
|||||||||||||
D.5 |
Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne |
x (50) |
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.6 |
Sotsiaalmaksed ja -toetused |
x (50) |
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.61 |
|
x (50) |
|
x |
|
x |
||||||||
D.62 |
|
x (50) |
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.63 |
|
x (50) |
|
x |
x |
|
||||||||
D.631 |
|
x |
|
x |
|
|||||||||
D.632 |
|
x |
|
x |
|
|||||||||
D.7 |
Muud jooksvad siirded |
x (50) |
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.71 |
|
x (50) |
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.72 |
|
x (50) |
|
x |
x |
|
x |
|||||||
(D.74+D.75+D.76) |
|
x (50) |
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.74 |
|
o |
|
o |
|
o |
||||||||
D.74A |
|
x |
|
x |
|
|||||||||
D.75 |
|
o |
o |
o |
o |
o |
|
o |
||||||
D.76 |
|
o |
|
o |
|
|||||||||
B.7g |
Korrigeeritud kasutatav kogutulu |
|
x |
x |
|
|||||||||
B.6g |
Kasutatav kogutulu |
x |
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
|
|
Ressursid |
||||||||||||
S.1 |
S.11 (50) |
S.12 (50) |
S.13 |
S.14+S.15 (50) |
S.1N (50) |
S.2 |
||||||||
B.6g |
Kasutatav kogutulu |
x |
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
D.8 |
Kohandus pensioniõiguste muutuste arvessevõtmiseks |
x |
|
x |
|
x |
||||||||
Kasutamine |
|
|||||||||||||
P.3 |
Lõpptarbimiskulutused |
x |
|
x |
x |
|
||||||||
P.31 |
|
x |
|
x |
x |
|
||||||||
P.32 |
|
x |
|
x |
|
|||||||||
D.8 |
Kohandus pensioniõiguste muutuste arvessevõtmiseks |
x |
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
B.8g |
Kogusääst |
x |
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
B.12 |
Välismajanduse jooksevkonto saldo |
|
x |
|||||||||||
|
|
|
||||||||||||
B.8g |
Kogusääst |
x |
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
B.12 |
Välismajanduse jooksevkonto saldo |
|
x |
|||||||||||
D.9r |
Kapitalisiirded, saadavad |
x (50) |
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.91r |
|
x |
|
x |
|
x |
||||||||
D.92r+D.99r |
|
x (50) |
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.92r |
|
o |
o |
o |
o |
o |
|
o |
||||||
D.99r |
|
o |
o |
o |
o |
o |
|
o |
||||||
Vara muutused |
|
|||||||||||||
D.9p |
Kapitalisiirded, makstavad |
x (50) |
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.91p |
|
x (50) |
x |
x |
|
x |
|
x |
||||||
D.92p+D.99p |
|
x (50) |
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
D.92p |
|
o |
|
o |
|
o |
||||||||
D.99p |
|
o |
o |
o |
o |
o |
|
o |
||||||
P.51c |
Põhivara kulum |
x |
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
B.101 |
Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses |
x |
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
|
|
Sektorid |
||||||||||||
|
Muutused kohustustes ja netoväärtuses |
S.1 |
S.11 (50) |
S.12 (50) |
S.13 |
S.14+S.15 (50) |
S.1N (50) |
S.2 |
||||||
B.101 |
Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses |
x |
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
|
Vara muutused |
|
||||||||||||
P.5g |
Kapitali kogumahutus |
x |
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
P.51g |
|
x |
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
P.51c |
Põhivara kulum |
x |
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
P.52+P.53 |
|
x |
x |
x |
x |
x |
|
|||||||
NP |
Mittetoodetud vara soetamine miinus realiseerimine |
x |
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
B.9 |
Netolaenuandmine (+) / -võtmine (-) |
x |
x |
x |
x |
x |
|
x |
||||||
DB.9 |
Finantskontode netolaenuandmise ja -võtmise erinevus |
o |
o |
o |
o |
o |
|
o |
||||||
|
Lisateave |
|
||||||||||||
EMP |
Tööhõive (töötavate isikute arv ja töötundide arv) |
o |
o |
o |
o |
o |
|
o |
||||||
OTE |
Valitsemissektori kogukulud |
|
x |
|
||||||||||
OTR |
Valitsemissektori kogutulud |
|
x |
|
||||||||||
AN.111 |
Eluruumid |
|
o |
|
||||||||||
AN.211 |
Maa |
|
o |
|
||||||||||
= mitteasjakohased lahtrid x = nõutav o = vabatahtlik |
SESOONNE KORRIGEERIMINE
— |
Sesoonne korrigeerimine (sealhulgas vajaduse korral kalendaarne korrigeerimine) alates 2014. aastast on kohustuslik järgmise puhul:
|
— |
Sesoonne korrigeerimine (sealhulgas vajaduse korral kalendaarne korrigeerimine) alates 2017. aastast on kohustuslik järgmise puhul:
|
— |
Sesoonne korrigeerimine (sealhulgas vajaduse korral kalendaarne korrigeerimine) on vabatahtlik järgmise puhul:
|
MAHULISED NÄITAJAD
Sesoonselt korrigeeritud (sealhulgas vajaduse korral kalendaarselt korrigeeritud) aheldatud väärtused on vabatahtlikud järgmise puhul:
S.11/B1g, S.11/P.51g, S.14+S.15/P.31, S.14+S.15/P.51g.
Edastamise tähtaeg: kolm tööpäeva pärast sesoonselt korrigeerimata andmete esitamist.
ALLIKAD JA METOODIKA
Liikmesriigid teavitavad komisjoni edastatud andmeid mõjutavatest olulisematest metodoloogilistest või muudest muudatustest hiljemalt kolme kuu jooksul pärast selliste muudatuste jõustumist.
Tabel 9 – Üksikasjalik maksude ja sotsiaalmaksete laekumine maksude ja sotsiaalmaksete tüübi järgi ning allsektorite kaupa, sh maksude ja sotsiaalmaksete nimekiri riikliku klassifikaatori järgi (*8)
Kood (*9) |
Tehing |
D.2 |
Tootmis- ja impordimaksud |
D.21 |
Tootemaksud |
D.211 |
Lisandväärtusmaksu tüüpi maksud |
D.212 |
Impordimaksud ja -tollimaksud, v.a käibemaks |
D.2121 |
Imporditollimaksud |
D.2122 |
Impordimaksud, v.a käibemaks ja imporditollimaksud |
D.2122a |
Imporditud põllumajandustoodete maksud |
D.2122b |
Impordi kursikompensatsioonid |
D.2122c |
Aktsiisimaksud |
D.2122d |
Üldised müügimaksud |
D.2122e |
Teatavate teenuste maksud |
D.2122f |
Impordimonopolist saadav kasum |
D.214 |
Tootemaksud, v.a käibe- ja impordimaksud |
D.214a |
Aktsiisi- ja tarbimismaksud |
D.214b |
Tempelmaksud |
D.214c |
Finants- ja kapitalitehingute maksud |
D.214d |
Auto registreerimise maksud |
D.214e |
Meelelahutuse maksud |
D.214f |
Maksud loteriidelt, hasartmängudelt ja kihlvedudelt |
D.214g |
Kindlustuspreemiatele kehtestatud maksud |
D.214h |
Muud teatavate teenuste maksud |
D.214i |
Üldised müügimaksud või kumuleeruvad käibemaksud |
D.214j |
Fiskaalmonopolide kasumid |
D.214k |
Eksporditollimaksud ja ekspordi kursikompensatsioonid |
D.214l |
Mujal klassifitseerimata muud tootemaksud |
D.29 |
Muud tootmismaksud |
D.29a |
Maa-, hoonete ja muude rajatiste maksud |
D.29b |
Maksud tootmiseks kasutatavalt põhivaralt |
D.29c |
Palgakulu tervikuna ja töötasu maksud |
D.29d |
Rahvusvaheliste tehingutega seotud maksud |
D.29e |
Äri- ja erialaste litsentside maksud |
D.29f |
Saastemaksud |
D.29g |
Lisandväärtusmaksu alahüvitamine (ühtsete lisandväärtusmaksude süsteem) |
D.29h |
Mujal klassifitseerimata muud tootmismaksud |
D.5 |
Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne |
D.51 |
Tulumaksud |
D.51a+D.51c1 |
Üksikisikute või kodumajapidamiste tulumaksud, kaasa arvatud kapitalikasum |
D.51a |
Üksikisikute või kodumajapidamiste tulumaksud, v.a kapitalikasum (52) |
D.51c1 |
Üksikisikute või kodumajapidamiste kapitalikasumi maksud (52) |
D.51b+D51c2 |
Maksud ettevõtete tuludelt või kasumilt, kaasa arvatud kapitalikasum |
D.51b |
Maksud ettevõtete tuludelt või kasumilt, v.a kapitalikasum (52) |
D.51c2 |
Maksud ettevõtete kapitalikasumilt (52) |
D.51c3 |
Muud maksud kapitalikasumilt (52) |
D.51c |
Kapitalikasumi maksud |
D.51d |
Loterii- või hasartmänguvõitude maksud |
D.51e |
Mujal klassifitseerimata muud tulumaksud |
D.59 |
Muud jooksvad maksud |
D.59a |
Jooksvad kapitalimaksud |
D.59b |
Peamaksud |
D.59c |
Maksud kulutustelt |
D.59d |
Kodumajapidamiste litsentsitasud |
D.59e |
Rahvusvaheliste tehingutega seotud maksud |
D.59f |
Mujal klassifitseerimata muud jooksvad maksud |
D.91 |
Kapitalimaksud |
D.91a |
Kapitalisiirete maksud |
D.91b |
Kapitalilõivud |
D.91c |
Mujal klassifitseerimata muud kapitalimaksud |
ODA |
Maksude kogusumma |
D.61 |
Netosotsiaalmaksed |
D.611 |
Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed |
D.611C |
Tööandjate tegelikud kohustuslikud sotsiaalmaksed |
D.611V |
Tööandjate tegelikud vabatahtlikud sotsiaalmaksed |
D.61SC |
Sotsiaalkindlustusskeemi teenustasud (54) |
D.6111 |
Tööandjate tegelikud pensionimaksed (52) |
D.6112 |
Tööandjate tegelikud maksed, mis ei ole pensionimaksed (52) |
D.6121 |
Tööandjate arvestuslikud pensionimaksed (52) |
D.6122 |
Tööandjate arvestuslikud maksed, mis ei ole pensionimaksed (52) |
D.6131 |
Kodumajapidamiste tegelikud pensionimaksed (52) |
D.6132 |
Kodumajapidamiste tegelikud maksed, mis ei ole pensionimaksed (52) |
D.6141 |
Kodumajapidamiste pensionimaksete täiendused (52) |
D.6142 |
Kodumajapidamiste sotsiaalmaksete (v.a pensionimaksed) täiendused (52) |
D.612 |
Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed |
D.613 |
Kodumajapidamiste tegelikud sotsiaalmaksed |
D.613c |
Kodumajapidamiste tegelikud kohustuslikud sotsiaalmaksed |
D.613ce |
Töötajate tegelikud kohustuslikud sotsiaalmaksed |
D.613cs |
Mittepalgaliste töötajate tegelikud kohustuslikud sotsiaalmaksed (52) |
D.613cn |
Mittetöötavate isikute tegelikud kohustuslikud sotsiaalmaksed (52) |
D.613v |
Kodumajapidamiste tegelikud vabatahtlikud sotsiaalmaksed |
D.614 |
Kodumajapidamiste sotsiaalmaksete täiendused (54) |
D.995 |
Valitsemissektorilt asjaomastele sektoritele tehtavad kapitalisiirded, mille moodustavad arvestatud, kuid tõenäoliselt laekumata jäävad maksud ja sotsiaalmaksed (53) |
D.995a |
Tootemaksud, mis on arvestatud, kuid tõenäoliselt jäävad laekumata (53) |
D.995b |
Muud tootmismaksud, mis on arvestatud, kuid tõenäoliselt jäävad laekumata (53) |
D.995c |
Tulumaksud, mis on arvestatud, kuid tõenäoliselt jäävad laekumata (53) |
D.995d |
Muud jooksvad maksud, mis on arvestatud, kuid tõenäoliselt jäävad laekumata (53) |
D.995e |
Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed, mis on arvestatud, kuid tõenäoliselt jäävad laekumata (53) |
D.995f |
Kodumajapidamiste tegelikud sotsiaalmaksed, mis on arvestatud, kuid tõenäoliselt jäävad laekumata (53) |
D.995fe |
Töötajate tegelikud sotsiaalmaksed, mis on arvestatud, kuid tõenäoliselt jäävad laekumata (53) |
D.995fs |
Mittepalgaliste töötajate tegelikud sotsiaalmaksed, mis on arvestatud, kuid tõenäoliselt jäävad laekumata (52) |
D.995fn |
Mittetöötavate isikute tegelikud sotsiaalmaksed, mis on arvestatud, kuid tõenäoliselt jäävad laekumata (52) |
D.995g |
Kapitalimaksud, mis on arvestatud, kuid tõenäoliselt jäävad laekumata (53) |
ODB |
Maksude ja sotsiaalmaksete kogulaekumine pärast arvestatud, kuid tõenäoliselt laekumata jäävate summade mahaarvamist |
ODC |
Maksude ja netosotsiaalmaksete kogulaekumine (kaasa arvatud arvestuslikud sotsiaalmaksed) pärast arvestatud, kuid tõenäoliselt laekumata jäävate summade mahaarvamist |
ODD |
Maksukoormus = maksude ja kohustuslike sotsiaalmaksete kogulaekumine pärast arvestatud, kuid tõenäoliselt laekumata jäävate summade mahaarvamist |
Tabel 10 – Tabelid tegevusalade ja piirkondade kaupa (NUTS II tase)
Kood |
Muutujate loend |
Jaotus |
||
B.1g |
|
|
||
B.1g |
|
A*10 |
||
D.1 |
|
A*10 |
||
P.51g |
|
A*10 |
||
|
|
|
||
ETO |
|
A*10 |
||
EEM |
|
A*10 |
||
POP |
|
|
Tabel 11 – Valitsemissektori kulutused funktsioonide järgi
Kood |
Muutujate loend |
Funktsioon |
Allsektorite jaotus (59) |
OP5ANP |
Kapitali kogumahutus + mittetoodetud mittefinantsvara soetamine miinus realiseerimine |
COFOGi jaotused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
P.5 |
Kapitali kogumahutus |
COFOGi jaotused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
P.51g |
millest kapitali kogumahutus põhivarasse |
COFOGi jaotused COFOGi grupid (65) |
S.13 |
NP |
Mittetoodetud mittefinantsvara soetamine miinus realiseerimine |
COFOGi jaotused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
D.1 |
Hüvitised töötajatele |
COFOGi jaotused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
D.3 |
Subsiidiumid |
COFOGi jaotused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
D.4 |
Omanditulu (60) |
COFOGi jaotused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
D.4p_S.1311 |
millest makstav keskvalitsuse allsektorile (S.1311) (60) (64) |
COFOGi jaotused COFOGi grupid (65) |
S.1312, S.1313, S.1314 |
D.4p_S.1312 |
millest makstav osariigi/liidumaa allsektorile (S.1312) (60) (64) |
COFOGi jaotused COFOGi grupid (65) |
S.1311, S.1313, S.1314 |
D.4p_S.1313 |
millest makstav kohaliku omavalitsuse allsektorile (S.1313) (60) (64) |
COFOGi jaotused COFOGi grupid (65) |
S.1311, S.1312, S.1314 |
D.4p_S.1314 |
millest makstav riiklike sotsiaalkindlustusfondide allsektorile (S.1314) (60) (64) |
COFOGi jaotused COFOGi grupid (65) |
S.1311, S.1312, S.1313 |
D.62+D.632 |
Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded, ning mitterahalised sotsiaalsiirded – ostetud turutoodang |
COFOGi jaotused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
D.62 |
Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded (66) |
COFOGi jaotused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
D.632 |
Mitterahalised sotsiaalsiirded – ostetud turutoodang (66) |
COFOGi jaotused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
P.2+D.29+D.5+D.8 |
Vahetarbimine + muud tootmismaksud + jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne + Kohandus pensioniõiguste muutuste arvessevõtmiseks |
COFOGi jaotused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
P.2 |
Vahetarbimine |
COFOGi jaotused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
D.29+D.5+D.8 |
Muud tootmismaksud + jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne + Kohandus pensioniõiguste muutuste arvessevõtmiseks |
COFOGi jaotused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
D.7 |
Muud jooksvad siirded (60) |
COFOGi jaotused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
D.7p_S.1311 |
millest makstavad keskvalitsuse allsektorile (S.1311) (60) (64) |
COFOGi jaotused COFOGi grupid (65) |
S.1312, S.1313, S.1314 |
D.7p_S.1312 |
millest makstavad osariigi/liidumaa allsektorile (S.1312) (60) (64) |
COFOGi jaotused COFOGi grupid (65) |
S.1311, S.1313, S.1314 |
D.7p_S.1313 |
millest makstavad kohaliku omavalitsuse allsektorile (S.1313) (60) (64) |
COFOGi jaotused COFOGi grupid (65) |
S.1311, S.1312, S.1314 |
D.7p_S.1314 |
millest makstavad riiklike sotsiaalkindlustusfondide allsektorile (S.1314) (60) (64) |
COFOGi jaotused COFOGi grupid (65) |
S.1311, S.1312, S.1313 |
D.9 |
COFOGi jaotused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
|
D.92p |
COFOGi jaotused COFOGi grupid (65) |
S.13 |
|
D.9p_S.1311 |
millest makstavad keskvalitsuse allsektorile (S.1311) (60) (64) |
COFOGi jaotused COFOGi grupid (65) |
S.1312, S.1313, S.1314 |
D.9p_S.1312 |
millest makstavad osariigi/liidumaa allsektorile (S.1312) (60) (64) |
COFOGi jaotused COFOGi grupid (65) |
S.1311, S.1313, S.1314 |
D.9p_S.1313 |
millest makstavad kohaliku omavalitsuse allsektorile (S.1313) (60) (64) |
COFOGi jaotused COFOGi grupid (65) |
S.1311, S.1312, S.1314 |
D.9p_S.1314 |
millest makstavad riiklike sotsiaalkindlustusfondide allsektorile (S.1314) (60) (64) |
COFOGi jaotused COFOGi grupid (65) |
S.1311, S.1312, S.1313 |
TE |
Kogukulud |
COFOGi jaotused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
P.3 |
Lõpptarbimiskulutused |
COFOGi jaotused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
P.31 |
Individuaalsed tarbimiskulutused (62) |
COFOGi jaotused COFOGi grupid (65) |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
P.32 |
Kollektiivsed tarbimiskulutused (62) |
COFOGi jaotused COFOGi grupid (65) |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
Tabel 12 – Tabelid tegevusalade ja piirkondade kaupa (NUTS III tase)
Kood |
Muutujate loend |
Jaotus (67) |
||
B1.g |
|
A*10 |
||
|
|
|
||
ETO |
|
A*10 |
||
EEM |
|
A*10 |
||
POP |
|
|
Tabel 13 – Kodumajapidamiste kontod piirkonna järgi (NUTS II tase)
Kodumajapidamiste esmaste tulude jaotamise konto (S.14) |
|||||||
Kood |
Kasutamine |
Kood |
Ressursid |
||||
D.4 |
|
B.2n/B.3n |
|
||||
B.5n |
|
D.1 |
|
||||
|
|
D.4 |
|
||||
Kodumajapidamiste tulude teisese jaotamise konto (S.14) |
|||||||
Kood |
Kasutamine |
Kood |
Ressursid |
||||
D.5 |
|
B.5 |
|
||||
D.61 |
|
D.62 |
|
||||
D.7 |
|
D.7 |
|
||||
B.6n |
|
|
|
||||
Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused (S.14) |
|||||||
P.3 |
|
Tabel 15 – Pakkumise tabel alushindades koos teisendusega ostjahindadesse (jooksevhinnad ja eelmise aasta hinnad (70) )
n=64, m=64
|
Tegevusalad (NACE A*64) 1 2 3 4 …… n |
Σ (1) |
Import, CIF (72) |
Kogupakkumine alushindades |
Kaubanduslikud ja transpordi-marginaalid |
Netotootemaksud |
Kogupakkumine ostjahindades |
|||||||||||
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
(5) |
(6) |
(7) |
||||||||||||
1 2 3 4 . . . Tooted (CPA) . . . m |
(1) |
Toodang toodete ja tegevusalade kaupa alushindades |
|
|
|
|
|
|
||||||||||
Σ (1) |
|
Kogutoodang tegevusalade kaupa |
|
|
|
|
|
|
||||||||||
Korrigeerimiskirjed: |
(2) |
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||
|
— |
— |
— |
|||||||||||||||
|
— |
— |
— |
|||||||||||||||
(1) + (2) |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||
Kokku, millest: |
(3) |
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||
|
|
|
|
|
||||||||||||||
|
— |
— |
— |
— |
||||||||||||||
|
— |
— |
— |
— |
Tabel 16 – Kasutamise tabel ostjahindades (*10) (jooksevhinnad ja eelmise aasta hinnad (73) )
n=64, m=64
|
Tegevusalad (NACE A*64) 1 2 3 …… n |
Σ (1) |
Lõppkasutamine a) b) c) d) e) f) g) h) i) j) k) l) |
Σ (3) |
Σ (1) + Σ (3) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
(5) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
1 2 3 . . . Tooted (CPA) . m |
(1) |
Vahetarbimine ostjahindades toodete ja tegevusalade kaupa |
|
Lõppkasutamine ostjahindades: (77)
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||
Σ (1) |
(2) |
Vahetarbimine tegevusalade kaupa kokku |
|
Kogu lõppkasutamine liikide kaupa |
|
Kogukasutamine |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
Korrigeerimiskirjed: |
(3) |
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
Ainult eksport |
Ainult eksport |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
Ainult kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused |
Ainult kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
Ainult kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused ja eksport |
Ainult kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused ja eksport |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Σ (2) + Σ (3) |
(4) |
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(5) |
|
|
— |
— |
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
— |
— |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
— |
— |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
— |
— |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
— |
— |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
— |
— |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kogulisandväärtus alushindades |
(6) |
|
|
— |
— |
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kogutoodang alushindades |
(7) |
|
|
— |
— |
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
Täiendavad vabatahtlikud andmed: |
(8)(2) |
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
Tabel 17 – Sümmeetriline sisend-väljundtabel alushindades (*12) (toodete kaupa (*11) )
(jooksevhinnad (81))
n=64
|
Tooted 1 2 3 …… n |
Σ (1) |
Lõppkasutamine a) b) c) d) e) f) g) h) i) j) k) l) |
Σ (3) |
Σ (1) + Σ (3) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
(5) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
Tooted 1 2 3 . . . n |
(1) |
Vahetarbimine alushindades (toodete kaupa) |
|
Lõppkasutamine alushindades (80)
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||
Σ (1) |
(2) |
Kogu vahetarbimine alushindades toodete kaupa |
|
Lõppkasutamine liikide kaupa alushindades |
|
Kogukasutamine alushindades |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
Imporditud toodete kasutamine (*13) |
|
Imporditud toodete koguvahetarbimine toodete kaupa (CIF) |
|
Imporditud toodete lõppkasutamine (CIF) |
|
Koguimport |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
Netotootemaksud |
(3) |
Netotootemaksud toodete kaupa |
|
Netotootemaksud lõppkasutamise liikide kaupa |
|
Netotootemaksud kokku |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
Σ (1) + (3) |
(4) |
Kogu vahetarbimine ostjahindades toodete kaupa |
|
Kogu lõppkasutamine liikide kaupa ostjahindades |
|
Kogukasutamine ostjahindades |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(5) |
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
— |
— |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
— |
— |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
— |
— |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
— |
— |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
— |
— |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kogulisandväärtus alushindades |
(6) |
|
|
— |
— |
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kogutoodang alushindades |
(7) |
|
|
— |
— |
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
ELi-sisene import(CIF) (79) |
(8) |
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
— |
— |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
— |
— |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||
ELi-väline import (CIF) (79) |
— |
— |
— |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Σ (8) |
(9) |
Import (CIF) toodete kaupa |
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kogupakkumine alushindades |
(10) |
Pakkumine alushindades toodete kaupa |
|
|
|
|
Tabel 20 – Põhivara ristklassifikatsioon tegevusalade ja varade kaupa (varud)
Kood |
Muutujate loend |
Jaotus Tegevusalad (82) |
Asenduskulud jooksevhindades |
Asenduskulud eelmise aasta hindades |
||
AN.11g |
|
|
x |
x |
||
AN.111g |
|
A*21/A*38/A*64 |
x |
x |
||
AN.112g |
|
A*21/A*38/A*64 |
x |
x |
||
AN.113g+AN.114g |
|
A*21/A*38/A*64 |
x |
x |
||
AN.1131g |
|
A*21/A*38/A*64 |
x |
x |
||
AN.1132g |
|
|
x |
x |
||
AN.11321g |
|
|
x |
x |
||
AN.11322g |
|
|
x |
x |
||
AN.1139g+AN.114g |
|
|
x |
x |
||
AN.115g |
|
A*21/A*38/A*64 |
x |
x |
||
AN.117g |
|
|
x |
x |
||
AN.1173g |
|
|
x |
x |
||
AN.11n |
|
|
x |
x |
||
AN.111n |
|
A*21/A*38/A*64 |
x |
x |
||
AN.112n |
|
A*21/A*38/A*64 |
x |
x |
||
AN.113n+AN.114n |
|
A*21/A*38/A*64 |
x |
x |
||
AN.1131n |
|
A*21/A*38/A*64 |
x |
x |
||
AN.1132n |
|
|
x |
x |
||
AN.11321n |
|
|
x |
x |
||
AN.11322n |
|
|
x |
x |
||
AN.1139n+AN.114n |
|
|
x |
x |
||
AN.115n |
|
A*21/A*38/A*64 |
x |
x |
||
AN.117n |
|
|
x |
x |
||
AN.1173n |
|
|
x |
x |
Tabel 22 – Põhivarasse tehtava kapitali kogumahutuse ristklassifikatsioon tegevusalade ja varade kaupa (tehingud)
Kood |
Muutujate loend |
Jaotus Tegevusalad (83) |
Jooksev-hinnad |
Eelmise aasta hinnad ja aheldatud väärtused (85) |
||
P.51g_AN.11 |
|
|
x |
x |
||
P.51g_AN.111 |
|
A*21/A*38/A*64 |
x |
x |
||
P.51g_AN.112 |
|
A*21/A*38/A*64 |
x |
x |
||
P.51g_AN.113+AN.114 |
|
A*21/A*38/A*64 |
x |
x |
||
P.51g_AN.1131 |
|
A*21/A*38/A*64 |
x |
x |
||
P.51g_AN.1132 |
|
|
x |
x |
||
P.51g_AN.11321 |
|
|
x |
x |
||
P.51g_AN.11322 |
|
|
x |
x |
||
P.51g_AN.1139+AN.114 |
|
|
x |
x |
||
P.51g_AN.115 |
|
A*21/A*38/A*64 |
x |
x |
||
P.51g_AN.117 |
|
|
x |
x |
||
P.51g_AN.1173 |
|
|
x |
x |
Tabel 26 – Mittefinantsvara ja -kohustuste bilanss
Kood |
Muutujate loend |
Jaotus Sektorid |
||
AN.1 |
|
S.1, S.11, S.12, S.13, S.14 + S.15 |
||
AN.11+AN.12 |
|
|||
AN.11 |
|
|||
AN.111 |
|
S.1, S.11, S.12, S.13, S.14 + S.15 |
||
AN.112 |
|
S.1, S.11, S.12, S.13, S.14 + S.15 |
||
AN.1121 |
|
S.1, S.11, S.12, S.13, S.14 + S.15 |
||
AN.1122 |
|
S.1, S.11, S.12, S.13, S.14 + S.15 |
||
AN.113+AN.114 |
|
S.1, S.11, S.12, S.13, S.14 + S.15 |
||
AN.115 |
|
|||
AN.117 |
|
|||
AN.1171 |
|
S.1, S.11, S.12, S.13, S.14 + S.15 |
||
AN.1172 |
|
S.1, S.11, S.12, S.13, S.14 + S.15 |
||
AN.1173 |
|
S.1, S.11, S.12, S.13, S.14 + S.15 |
||
AN.1174 |
|
S.1, S.11, S.12, S.13, S.14 + S.15 |
||
AN.1179 |
|
S.1, S.11, S.12, S.13, S.14 + S.15 |
||
AN.12 |
|
S.1, S.11, S.12, S.13, S.14 + S.15 |
||
AN.13 |
|
S.1, S.11, S.12, S.13, S.14 + S.15 |
||
AN.2 |
|
S.1, S.11, S.12, S.13, S.14 + S.15 |
||
AN.21 |
|
S.1, S.11, S.12, S.13, S.14 + S.15 |
||
AN.211 |
|
|||
AN.212 |
|
S.1, S.11, S.12, S.13, S.14 + S.15 |
||
AN.213 + AN.214 |
|
S.1, S.11, S.12, S.13, S.14 + S.15 |
||
AN.215 |
|
S.1, S.11, S.12, S.13, S.14 + S.15 |
||
AN.22 |
|
S.1, S.11, S.12, S.13, S.14 + S.15 |
||
AN.23 |
|
S.1, S.11, S.12, S.13, S.14 + S.15 |
||
Ühik: jooksevhinnad. |
Tabel 27 (90) – Valitsemissektori finantskontode kvartaliandmed
Kood |
Tehing/bilanss |
Varad/kohustused |
|
F |
Finantstehingud |
Varad/kohustused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
F.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
Varad/kohustused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
F.2 |
Sularaha ja hoiused |
Varad/kohustused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
F.21 |
Sularaha |
Kohustused |
S.1311 |
F.3 |
Võlaväärtpaberid |
Varad/kohustused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
F.31 |
Lühiajalised võlaväärtpaberid |
Varad/kohustused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
F.32 |
Pikaajalised võlaväärtpaberid |
Varad/kohustused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
F.4 |
Laenud |
Varad/kohustused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
F.41 |
Lühiajalised laenud |
Varad/kohustused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
F.42 |
Pikaajalised laenud |
Varad/kohustused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
F.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
Varad/kohustused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
F.51 |
Omandiväärtpaberid |
Varad |
S.13 |
F.52 |
Investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
Varad |
S.13 |
F.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
Varad/kohustused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
F.61 |
Kahjukindlustustuse kindlustustehnilised eraldised |
Varad/kohustused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
F.63+F.64+F.65 |
Pensioniõigused, pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele, õigus saada hüvitisi, mis ei ole pensionihüvitised |
Varad/kohustused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
F.66 |
Reservid nõuete jaoks standardsete tagatiste raames |
Varad/kohustused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
F.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
Varad/kohustused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
F.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
Varad/kohustused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
LE |
Bilanss |
Varad/kohustused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
AF.1 |
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
Varad/kohustused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
Varad/kohustused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
AF.21 |
Sularaha |
Kohustused |
S.1311 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
Varad/kohustused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
AF.31 |
Lühiajalised võlaväärtpaberid |
Varad/kohustused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
AF.32 |
Pikaajalised võlaväärtpaberid |
Varad/kohustused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
AF.4 |
Laenud |
Varad/kohustused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
AF.41 |
Lühiajalised laenud |
Varad/kohustused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
AF.42 |
Pikaajalised laenud |
Varad/kohustused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
Varad/kohustused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
AF.51 |
Omandiväärtpaberid |
Varad |
S.13 |
AF.52 |
Investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
Varad |
S.13 |
AF.6 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
Varad/kohustused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
AF.61 |
Kahjukindlustustuse kindlustustehnilised eraldised |
Varad/kohustused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
AF.63+AF.64+AF.65 |
Pensioniõigused, pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele, õigus saada hüvitisi, mis ei ole pensionihüvitised |
Varad/kohustused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
AF.66 |
Reservid nõuete jaoks standardsete tagatiste raames |
Varad/kohustused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
AF.7 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
Varad/kohustused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
AF.8 |
Muud saadavad/makstavad arved |
Varad/kohustused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
Andmed vastastehingute kohta (93) / tehingud |
|||
F.31 |
Lühiajalised võlaväärtpaberid |
Varad |
S.1311 ja S.1314 võrreldes: S.11, S.12, S.128+S.129, S.2 |
F.32 |
Pikaajalised võlaväärtpaberid |
Varad |
S.1311 ja S.1314 võrreldes: S.11, S.12, S.128+S.129, S.2 |
F.41 |
Lühiajalised laenud |
Varad |
S.1311 ja S.1314 võrreldes: |
F.41 |
Lühiajalised laenud |
Kohustused |
S.1311 ja S.1314 võrreldes: |
F.42 |
Pikaajalised laenud |
Varad |
S.1311 ja S.1314 võrreldes: |
F.42 |
Pikaajalised laenud |
Kohustused |
S.1311 ja S.1314 võrreldes: |
F.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
Varad |
S.1311 ja S.1314 võrreldes: S.11, S.12, S.128+S.129, S.2 |
Andmed vastastehingute kohta (93) / bilanss |
|||
AF.31 |
Lühiajalised võlaväärtpaberid |
Varad |
S.1311 ja S.1314 võrreldes: S.11, S.12, S.128+S.129, S.2 |
AF.32 |
Pikaajalised võlaväärtpaberid |
Varad |
S.1311 ja S.1314 võrreldes: S.11, S.12, S.128+S.129, S.2 |
AF.41 |
Lühiajalised laenud |
Varad |
S.1311 ja S.1314 võrreldes: |
AF.41 |
Lühiajalised laenud |
Kohustused |
S.1311 ja S.1314 võrreldes: |
AF.42 |
Pikaajalised laenud |
Varad |
S.1311 ja S.1314 võrreldes: |
AF.42 |
Pikaajalised laenud |
Kohustused |
S.1311 ja S.1314 võrreldes: |
AF.5 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud |
Varad |
S.1311 ja S.1314 võrreldes: S.11, S.12, S.128+S.129, S.2 |
Tabel 28 – Kvartaalne valitsemissektori võlg (Maastrichti võlg)
Kood |
Kohustused (95) |
|
GD |
Kokku |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
AF.2 |
Sularaha ja hoiused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
AF.21 |
Sularaha |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
AF.22+AF.29 |
Hoiused |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
AF.3 |
Võlaväärtpaberid |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
AF.31 |
Lühiajalised |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
AF.32 |
Pikaajalised |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
AF.4 |
Laenud |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
AF.41 |
Lühiajalised |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
AF.42 |
Pikaajalised |
S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314 |
Tabel 29 – Sotsiaalkindlustusskeemides kogunenud pensioniõigused (104) (105)
Suhted |
Kood |
Rea nr |
Kirjendamine |
Rahvamajanduse põhiarvepidamine |
Ei kuulu rahvamajanduse põhiarvepidamise alla |
Pensioniskeemid kokku |
|
Vastaspool: mitteresidendist kodumajapidamiste pensioniõigused (101) |
||||||
Pensioniskeemi haldur |
Ei kuulu valitsemissektori alla |
Valitsemissektor |
||||||||||||
|
Määratud sissemaksega pensioniskeemid |
Määratud väljamaksega skeemid ja muud (98) määramata sissemaksega skeemid |
Kokku |
Määratud sissemaksega pensioniskeemid |
Määratud väljamaksega skeemid valitsemissektori töötajatele (99) |
|
||||||||
Klassifitseeritud kui finantsinstitutsioonid |
Klassifitseeritud kui valitsemissektor (100) |
Klassifitseeritud kui valitsemissektor |
Riikliku sotsiaalkindlustuse pensioniskeemid |
|||||||||||
Kood |
XPC1W |
XPB1W |
XPCB1W |
XPCG |
XPBG12 |
XPBG13 |
XPBOUT13 |
XP1314 |
XPTOT |
|
XPTOTNRH |
|||
Veerg |
A |
B |
C |
D |
E |
F |
G |
H |
I |
|
J |
|||
Algbilanss |
||||||||||||||
|
XAF63LS |
1 |
Pensioniõigused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muutused pensioniõigustes tehingute tõttu |
||||||||||||||
Σ 2.1 kuni 2.4 – 2.5 |
XD61p |
2 |
Pensioniõiguste suurenemine sotsiaalmaksete tõttu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
XD6111 |
2.1 |
Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
XD6121 |
2.2 |
Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
XD6131 |
2.3 |
Kodumajapidamiste tegelikud sotsiaalmaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
XD6141 |
2.4 |
Kodumajapidamiste sotsiaalmaksete täiendused (102) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
XD61SC |
2.5 |
Miinus: pensioniskeemide teenustasud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
XD619 |
3 |
Muu (kindlustusmatemaatiline) muutus riikliku sotsiaalkindlustuse pensioniskeemide pensioniõigustes |
|
|
|
|
|
||||||
|
XD62p |
4 |
Pensioniõiguste vähenemine pensionihüvitiste maksmise tõttu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2 + 3 – 4 |
XD8 |
5 |
Muutused pensioniõigustes sotsiaalmaksete ja pensionihüvitiste tõttu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
XD81 |
6 |
Pensioniõiguste ülekandmine skeemide vahel |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
XD82 |
7 |
Õiguste muutus skeemi struktuuris läbirääkimiste tulemusel tehtud muudatuste tõttu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muutused pensioniõigustes muude voogude tõttu |
||||||||||||||
|
XK7 |
8 |
Muutused pensioniõigustes ümberhindluste tõttu (103) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
XK5 |
9 |
Muutused pensioniõigustes muude mahumuutuste tõttu (103) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Lõppbilanss |
||||||||||||||
1+ Σ 5 – 9 |
XAF63LE |
10 |
Pensioniõigused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Seonduvad näitajad |
||||||||||||||
|
XP1 |
11 |
Toodang |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(1) Muutujad tuleb komisjonile (Eurostatile) edastada igal juhul hiljemalt päeval, mil riigi ametiasutus need avaldab. Kui muudetakse komisjonile (Eurostatile) juba edastatud andmeid, siis edastatakse need muudetud andmed komisjonile (Eurostatile) hiljemalt päeval, mil riigi ametiasutus need avaldab.
(2) Kehtiv kogu tabeli kohta, v.a mõned elemendid (vt tabeli üksikasju).
(3) Kehtiv teatud kirjete kohta (vt tabeli üksikasju).
(4) 85-päevane tähtaeg kehtib liikmesriikide suhtes, mille rahaühik on euro. Liikmesriikide jaoks, mille rahaühik ei ole euro, on andmete edastamise tähtaeg kolm kuud.
Märke „liikmesriigis ei avaldata” puhul ei tuleks liikmesriigi poolt enne 85-päevase tähtaja möödumist edastatud esialgseid andmeid Euroopa tasandil avaldada. Asjaomased liikmesriigid edastavad vastavad lõplikud andmed enne kolmekuulise tähtaja möödumist. Sesoonselt korrigeeritud andmete ja aheldatud väärtuste esitamine 85 päeva jooksul on vabatahtlik.
Pärast käesoleva määruse jõustumist majandus- ja rahaliiduga ühinevate liikmesriikide jaoks on tähtaeg 85 päeva alates ühinemise kuupäevast.
(5) Kui liikmesriik edastab täielikud andmed 85 päeva jooksul, ei ole andmeid vaja edastada kolme kuu pärast.
(6) Nende liikmesriikide puhul, mille sisemajanduse koguprodukt jooksevhindades on alla 1 % liidu kogu SKPst, on kohustuslik esitada andmed vaid valitud näitajate kohta (vt täpsemalt tabel 801).
(7) Kvartaliandmed tuleb esitada nii sesoonselt korrigeerimata kui ka sesoonselt korrigeeritud kujul (sealhulgas vajaduse korral kalendaarselt korrigeeritult); sesoonselt korrigeeritud kvartaliandmeid eelmise aasta hindades ei ole vaja esitada. Ainult kalendaarselt korrigeeritud kvartaliandmete esitamine on vabatahtlik.
(8) Kui jaotust ei ole märgitud, peetakse silmas kogumajandust.
(9) Kvartaliaruandes on maksude ja subsiidiumide eristamine vabatahtlik.
(10) Jaotus kestvuse järgi aastaaruandes: kestvuskaubad, poolkestvuskaubad, äratarvitatavad kaubad, teenused.
Jaotus kestvuse järgi kvartaliaruandes: kestvuskaubad ja muud.
(11) AN_F6: põhivara jaotus:
|
AN.111 Eluruumid |
|
AN.112 Muud hooned ja rajatised |
|
AN.113+AN.114 Masinad ja seadmed ning kaitseotstarbeline põhivara
|
|
AN.115 Kultiveeritud bioloogilised ressursid |
|
AN.117 Intellektuaalomandiõigustega seotud tooted |
(*1) Vabatahtlik
(12) Ainult eelmise aasta hindades.
(13) Impordi ja ekspordi jaotus esitatakse järgmiselt:
a) |
S.2I Liikmesriigid, mille rahaühik on euro, Euroopa Keskpank ja muud euroala institutsioonid ja asutused |
b) |
S.xx (S.21 - S.2I) Liikmesriigid, mille rahaühik ei ole euro, ning Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused (v.a Euroopa Keskpank ja muud euroala institutsioonid ja asutused) |
c) |
S.22 Euroopa Liitu mittekuuluvad riigid ja mitteresidentsed rahvusvahelised organisatsioonid, võttes arvesse järgmist:
|
(14) Vabatahtlik.
(15) A*10 ainult kogutööhõive, mittepalgaliste töötajate ja residendist tootmisüksuste töötajate kohta.
(16) Aasta- ja kvartaliandmeid eelmise aasta hindades ei ole vaja esitada 1995. aasta kohta.
(*2) Sektor ja allsektorid:
S.13 Valitsemissektor. Allsektori jaotus:
— |
S.13 Valitsemissektor |
— |
S.1311 Keskvalitsus |
— |
S.1312 Osariigi/liidumaa valitsus |
— |
S.1313 Kohalik omavalitsus |
— |
S.1314 Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid |
(17) Allsektorite andmed konsolideeritakse iga allsektori sees, kuid mitte allsektorite vahel. Sektori S.13 andmed võrduvad allsektorite andmete summaga, v.a kirjed D.4, D.7 ja D.9 (ning nende allkirjed), mis tuleks allsektorite vahel konsolideerida (vastastehingute andmetega).
(18) Kirje D.995 tuleb lahutada kirjest D.99r. Kirjes D.9p ei või sisalduda ükski kirje D.995 summa.
(19) Jaotus saavate allsektorite järgi on vabatahtlik.
(20) Kui allsektorite vahel toimuvad märkimisväärsed maksed muude kirjete kui D.4, D.7 ja D.9 ning allkirjete puhul, palume esitada need maksed joonealuste märkustena.
(21) Maksuvähendus on maksusoodustus, mis arvatakse vahetult maha maksukohustusest, mille kodumajapidamine või ettevõte peaks muidu tasuma. Tasumisele kuuluvad maksuvähendused on sellised maksuvähendused, mille puhul toimub selle summa, mis ületab maksukohustust (mis muidu kuuluks tasumisele), väljamaksmine maksusoodustuse saajale. Tasumisele kuuluvate maksuvähenduste kogusumma tuleks kirjendada valitsemissektori kulutusena („Tasumisele kuuluvad maksuvähendused kokku”, PTC), esitades ka ülekantava osa (TC) ehk tasumisele kuuluvad maksuvähendused, mis ületavad maksumaksja kohustust ja kuuluvad maksumaksjale väljamaksmisele.
(22) Allsektorite andmete edastamine on vabatahtlik.
(23) 2012. aastale eelnevate võrdlusaastate andmete edastamine on vabatahtlik. Alates 2012. aastast on võrdlusaastate andmete esitamine kohustuslik.
(*3) Vabatahtlik
(*4) Ainult kogumajandus
(24) Jaotus tegevusalade kaupa vastavalt NACE klassifikaatorile. Esimesena nimetatud jaotustaset kohaldatakse andmete esitamisel tähtajaga t+9 kuud. Teisena nimetatud jaotustaset kohaldatakse andmete esitamisel tähtajaga t+21 kuud. Kui jaotust ei ole märgitud, peetakse silmas kogumajandust.
(25) Andmeid eelmise aasta hindades ei ole vaja esitada 1995. aasta kohta.
(26) Jaotustaseme A*64 puhul on andmete esitamine kirje 44 „Kinnisvaraalane tegevus” allkirje „millest omaniku kasutuses olevate eluruumide arvestuslik üür” raames kohustuslik ainult muutujate P.1, P.2, B.1g korral.
(27) Töötundide andmete esitamine NACE tasemel A*64 on vabatahtlik.
(28) Vabatahtlik.
(29) Ainult eelmise aasta hindades.
(30) COICOPi grupid 12.2 „Prostitutsioon” ja 12.7 „Muud mujal klassifitseerimata teenused” tuleb esitada liidetuna.
(31) Andmeid eelmise aasta hindades ei ole vaja esitada 1995. aasta kohta.
(*5) Konsolideerimata vastastehingute andmete esitamine on vabatahtlik ja need piirduvad järgmiste vastastehingute sektoritega:
— |
S.11 Mittefinantsettevõtted |
— |
S.12 Finantsinstitutsioonid |
— |
S.13 Valitsemissektor |
— |
S.14 + S.15 Kodumajapidamised ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid |
— |
S.2 Välismaailm |
(*6) Konsolideerimata muude mahumuutuste ja ümberhindluskontode esitamine on kohustuslik alates 2012. aastast ja need tuleb esitada üksnes järgmiste sektorite ja instrumentide lõikes:
— |
S.11 Mittefinantsettevõtted |
— |
S.12 Finantsinstitutsioonid |
— |
S.13 Valitsemissektor |
— |
S.14 + S.15 Kodumajapidamised ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid |
— |
S.2 Välismaailm |
— |
F.1 Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (SDRid) |
— |
F.2 Sularaha ja hoiused |
— |
F.3 Võlaväärtpaberid |
— |
F.4 Laenud |
— |
F.5 Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad / osakud |
— |
F.6 Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
— |
F.7 Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
— |
F.8 Muud saadavad/makstavad arved |
Konsolideeritud muude mahumuutuste ja ümberhindluskontode esitamine on vabatahtlik.
(32) Mittefinantsettevõtted:
— |
S.11 Mittefinantsettevõtted – kokku |
— |
S.11001 Kõik avaliku sektori mittefinantsettevõtted (esitamine on vabatahtlik) |
(33) Finantsinstitutsioonid:
— |
S.12 Finantsinstitutsioonid – kokku |
— |
S.121+S.122+S.123 Rahaloomeasutused |
— |
S.121 Keskpank |
— |
S.122+S.123 Hoiustavad ettevõtted, v.a arvatud keskpank, ja rahaturufondid (jaotus on vabatahtlik) |
— |
S.124 Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid |
— |
S.125+S.126+S.127 Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide, finantsvahenduse abiettevõtted, varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (jaotus on vabatahtlik) |
— |
S.128+S.129 Kindlustusseltsid ja pensionifondid (jaotuse esitamine on vabatahtlik) |
— |
S.12001 Kõik avaliku sektori finantsinstitutsioonid (esitamine on vabatahtlik) |
(34) Valitsemissektori allsektori jaotus:
— |
S.13 Valitsemissektor – kokku |
— |
S.1311 Keskvalitsus |
— |
S.1312 Osariigi/liidumaa valitsus |
— |
S.1313 Kohalik omavalitsus |
— |
S.1314 Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid |
(35) Kodumajapidamised ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (2012. aastale eelnevate võrdlusaastate jaotuse esitamine on vabatahtlik):
— |
S.14+S.15 Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid – kokku |
— |
S.14 Kodumajapidamised |
— |
S.15 Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid |
(36) Välismaailm:
|
S.2 Välismaailm – kokku (jaotuse esitamine on vabatahtlik) |
|
S.21 Euroopa Liidu liikmesriigid, institutsioonid ja asutused |
|
S.2I Liikmesriigid, mille rahaühik on euro, Euroopa Keskpank ja muud euroala institutsioonid ja asutused |
|
S.22 Euroopa Liitu mittekuuluvad riigid ja mitteresidentsed rahvusvahelised organisatsioonid, võttes arvesse järgmist:
|
(37) Esitamine on vabatahtlik.
(38) Ainult finantsinstrumentidega tehtavate tehingute kohta, kuid mitte mahumuutuste, rahastamisvahendite ümberhindluse ja vastastehingute sektori andmete kohta.
(*7) Konsolideerimata vastastehingute andmete esitamine on vabatahtlik ja need piirduvad järgmiste vastastehingute sektoritega:
— |
S.11 Mittefinantsettevõtted |
— |
S.12 Finantsinstitutsioonid |
— |
S.13 Valitsemissektor |
— |
S.14 + S.15 Kodumajapidamised ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid |
— |
S.2 Välismaailm |
(39) Mittefinantsettevõtted:
— |
S.11 Mittefinantsettevõtted – kokku |
— |
S.11001 Kõik avaliku sektori mittefinantsettevõtted (andmete esitamine on vabatahtlik) |
(40) Finantsinstitutsioonid:
— |
S.12 Finantsinstitutsioonid – kokku |
— |
S.121+S.122+S.123 Rahaloomeasutused |
— |
S.121 Keskpank |
— |
S.122+S.123 Hoiustavad ettevõtted, v.a keskpank, ja rahaturufondid (jaotus on vabatahtlik) |
— |
S.124 Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid |
— |
S.125 + S.126+S.127 Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide, finantsvahenduse abiettevõtted, varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (jaotus on vabatahtlik) |
— |
S.128+S.129 Kindlustusseltsid ja pensionifondid (jaotuse esitamine on vabatahtlik) |
— |
S.12001 Kõik avaliku sektori finantsinstitutsioonid (esitamine on vabatahtlik) |
(41) Valitsemissektori allsektorite jaotus:
— |
S.13 Valitsemissektor – kokku |
— |
S.1311 Keskvalitsus |
— |
S.1312 Osariigi/liidumaa valitsus |
— |
S.1313 Kohalik omavalitsus |
— |
S.1314 Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid |
(42) Kodumajapidamised ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (2012. aastale eelnevate võrdlusaastate jaotuse esitamine on vabatahtlik):
— |
S.14+S.15 Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid – kokku |
— |
S.14 Kodumajapidamised |
— |
S.15 Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid |
(43) Välismaailm:
— |
S.2 Välismaailm – kokku (jaotuse esitamine on vabatahtlik) |
— |
S21 Euroopa Liidu liikmesriigid, institutsioonid ja asutused |
— |
S.2I Liikmesriigid, mille rahaühik on euro, Euroopa Keskpank ja muud euroala institutsioonid ja asutused |
— |
S.22 Euroopa Liitu mittekuuluvad riigid ja mitteresidentsed rahvusvahelised organisatsioonid, võttes arvesse järgmist:
|
(44) Esitamine on vabatahtlik.
(45) Vastastehingute sektori andmed ei ole selle kirje puhul asjakohased.
(46) 2012. aastale eelnevate võrdlusaastate andmete edastamine S.14 ja S.15 kohta on vabatahtlik. Alates 2012. aastast on võrdlusaastate andmete edastamine kohustuslik.
(47) Üldiselt tuleks valitsemissektori andmed konsolideerida iga allsektori sees, kuid mitte allsektorite vahel. Selle tehingu puhul tuleks andmed siiski konsolideerida ka valitsemissektori (S.13) allsektorite (keskvalitsus, osariigi/liidumaa valitsus, kohalik omavalitsus, riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) vahel.
(48) 2012. aastale eelnevate võrdlusaastate andmete edastamine on vabatahtlik. Alates 2012. aastast on võrdlusaastate andmete edastamine kohustuslik.
(49) Edastavad vaid liikmesriigid, mille rahaühik on euro.
(50) Vabatahtlik riikidele, mille SKP jooksevhindades on alla 1 % liidu vastavast kogunäitajast. 1 % künnis arvutatakse liikuva keskmisena, mille aluseks on viimase kolme kättesaadava aasta andmed.
(51) Üldiselt tuleks valitsemissektori andmed konsolideerida iga allsektori sees, kuid mitte allsektorite vahel. Selle tehingu puhul tuleks andmed siiski konsolideerida ka valitsemissektori (S.13) allsektorite (keskvalitsus, osariigi/liidumaa valitsus, kohalik omavalitsus, riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) vahel.
(1) Vabatahtlik riikidele, mille SKP jooksevhindades on alla 1 % liidu vastavast kogunäitajast. 1 % künnis arvutatakse liikuva keskmisena, mille aluseks on viimase kolme kättesaadava aasta andmed.
(*8) Sektorid ja allsektorid:
|
S.13 Valitsemissektor. Allsektorite jaotus:
|
|
S.212 Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused |
(*9) Lisaks tuleb tabelis 9 esitada maksude ja sotsiaalmaksete üksikasjalik klassifikaator (edaspidi „riigi maksude nimekiri”) koos vastavate summadega iga asjaomase ESA koodi all. Valitsemissektori ning Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste kohta tuleb kohustuslikus korras esitada riigi maksude nimekiri.
(52) Vabatahtlik.
(53) Jaotus saavate allsektorite järgi on vabatahtlik.
(54) 2012. aastale eelnevate võrdlusaastate andmete edastamine on vabatahtlik. Alates 2012. aastast on võrdlusaastate andmete edastamine kohustuslik.
(55) Edastamine on vabatahtlik 2016. aastani. Alates 2017. aastast on kohustusliku edastamise tähtaeg t+24 kuud ja vabatahtliku edastamise tähtaeg t +12 kuud.
(56) Kogulisandväärtus kokku ja tööhõive töötajate järgi (tuhandetes) kokku: edastamise tähtaeg: t + 12 kuud.
Kogutööhõive töötundides, tööhõive A*10 jaotused töötajate ja töötundide arvuna, kogulisandväärtuse A*10 jaotus: edastamise tähtaeg: t +24 kuud.
(57) Tööhõive ja töötajad: residendist tootjaüksuste residendist ja mitteresidendist töötajad (riigi territooriumi järgi).
(58) Kohustusliku edastamise tähtaeg: t + 12 kuud.
(59) Valitsemissektori allsektorite jaotus:
— |
S.13 Valitsemissektor |
— |
S.1311 Keskvalitsus |
— |
S.1312 Osariigi/liidumaa valitsus |
— |
S.1313 Kohalik omavalitsus |
— |
S.1314 Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid |
(60) Allsektorite andmed tuleks konsolideerida iga allsektori sees, kuid mitte allsektorite vahel. Sektori S.13 andmed võrduvad allsektorite andmete summaga, v.a kirjed D.4, D.7 ja D.9 (ning nende allkirjed), mis tuleks allsektorite vahel konsolideerida (vastastehingute andmetega).
(61) Allsektorite puhul vabatahtlik.
(62) COFOGi gruppide puhul kohustuslik.
(63) Kirjes D.9p ei või sisalduda ükski kirje D.995 summa. Kirje D.995 tuleb lahutada kirjest D99r.
(64) Vabatahtlik.
(65) Esitada perioodide kohta alates 2001. aastast.
(66) 2012. aastale eelnevate võrdlusaastate andmete edastamine on vabatahtlik. Alates 2012. aastast on võrdlusaastate andmete edastamine kohustuslik.
(67) Kasutada võib järgmisi NACE versiooni 2 jaotise A*10 koondnäitajaid:
— |
G, H, I ja J, aga mitte G, H ja I ning J; |
— |
K, L, M ja N, aga mitte K, L ja M ning N; |
— |
O, P, Q, R, S, T ja U, aga mitte O, P ja Q ning R, S, T ja U. |
(68) Tööhõive ja töötajad: residendist tootjaüksuste residendist ja mitteresidendist töötajad (riigi territooriumi järgi).
(69) Vabatahtlik.
(70) Aastate 2010–2014 andmete edastamine eelmise aasta hindades on vabatahtlik. Alates 2015. aastast on andmete edastamine kohustuslik.
(71) Impordi jaotus tuleks esitada järgmiselt:
a) |
S21 Euroopa Liidu liikmesriigid, institutsioonid ja asutused; |
a1) |
S.2I liikmesriigid, mille rahaühik on euro, Euroopa Keskpank ja muud euroala institutsioonid ja asutused; |
a2) |
S.xx (S.21 - S.2I) liikmesriigid, mille rahaühik ei ole euro, ning Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused (v.a Euroopa Keskpank ja muud euroala institutsioonid ja asutused); |
b) |
S.22 Euroopa Liitu mittekuuluvad riigid ja mitteresidentsed rahvusvahelised organisatsioonid, võttes arvesse järgmist:
|
(72) Pakkumise ja kasutamise tabelites ning sisend-väljundtabelites toodete kaupa esitatud andmed esitatakse riigi territooriumi järgi. Kohandused residentide järgi (residentide otseostud välismaal) esitatud andmetes esitatakse tabeli 2. osas real „Kokku”. Import (CIF) toodete kaupa ei sisalda residentide otseoste välismaal.
(*10) Allpool nimetatud viis täiendavat tabelit tuleb esitada iga viie aasta järel (0 või 5ga lõppevate aastate kohta). Nimetatud viie täiendava tabeli andmed tuleb kohustuslikus korras edastada jooksevhindades ja vabatahtlikkuse alusel eelmise aasta hindades.
Tabelid on järgmised:
— |
kasutamise tabel alushindades (koosneb reaplokkidest 1–7); |
— |
kasutamise tabel kodumaise toodangu kohta alushindades (koosneb reaplokkidest 1 ja 2); |
— |
kasutamise tabel impordi kohta alushindades (koosneb reaplokkidest 1 ja 2); |
— |
kaubanduslikud ja transpordimarginaalid (koosneb reaplokkidest 1 ja 2); |
— |
netotootemaksud (koosneb reaplokkidest 1 ja 2). |
(73) Aastate 2010–2014 andmete edastamine eelmise aasta hindades on vabatahtlik. Alates 2015. aastast on andmete edastamine kohustuslik.
(74) Vabatahtlik.
(75) Ekspordi jaotus tuleks esitada järgmiselt:
j) |
S21 Euroopa Liidu liikmesriigid, institutsioonid ja asutused; |
j1) |
S.2I liikmesriigid, mille rahaühik on euro, Euroopa Keskpank ja muud euroala institutsioonid ja asutused; |
j2) |
S.xx (S.21 - S.2I) liikmesriigid, mille rahaühik ei ole euro, ning Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused (v.a Euroopa Keskpank ja muud euroala institutsioonid ja asutused); |
k) |
S.22 Euroopa Liitu mittekuuluvad riigid ja mitteresidentsed rahvusvahelised organisatsioonid, võttes arvesse järgmist:
|
(76) Andmete esitamine jooksevhindades on kohustuslik, andmete esitamine eelmise aasta hindades aga vabatahtlik.
(77) Pakkumise ja kasutamise tabelites ning sisend-väljundtabelites toodete kaupa esitatud andmed esitatakse riigi territooriumi järgi. Kohandused residentide järgi (residentide otseostud välismaal ja mitteresidentide riigisisesed ostud) esitatud andmetes esitatakse tabeli 3. osas real „Kokku”. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused toodete kaupa ei sisalda residentide otseoste välismaal. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused toodete kaupa sisaldavad mitteresidentide riigisiseseid oste. Eksport (FOB) toodete kaupa ei sisalda mitteresidentide riigisiseseid oste.
(*11) Tegevusalade kaupa, eeldusel et tegevusalade kaupa esitamine on piisavalt lähedane toodete kaupa esitamisele.
(*12) Järgmise kahe täiendava tabeli andmed tuleb kohustuslikus korras edastada jooksevhindades:
— |
sümmeetriline sisend-väljundtabel kodumaise toodangu kohta alushindades (koosneb reaplokkidest 1 ja 2, reast „Imporditud toodete kasutamine” ning reaplokkidest 3 ja 4; |
— |
sümmeetriline sisend-väljundtabel impordi kohta alushindades (koosneb reaplokkidest 1 ja 2). |
(*13) Ainult kodumaise toodangu alltabeli puhul.
(78) Vabatahtlik.
(79) Impordi ja ekspordi jaotus tuleks esitada järgmiselt:
j) |
S21 Euroopa Liidu liikmesriigid, institutsioonid ja asutused; |
j1) |
S.2I liikmesriigid, mille rahaühik on euro, Euroopa Keskpank ja muud euroala institutsioonid ja asutused; |
j2) |
S.xx (S.21 - S.2I) liikmesriigid, mille rahaühik ei ole euro, ning Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused (v.a Euroopa Keskpank ja muud euroala institutsioonid ja asutused); |
k) |
S.22 Euroopa Liitu mittekuuluvad riigid ja mitteresidentsed rahvusvahelised organisatsioonid, |
võttes arvesse järgmist:
— |
majandus- ja rahaliidu ning ELi jaotused peaksid kajastama tegelikku koosseisu iga arvestusperioodi lõpu seisuga (nn muutuv koosseis); |
— |
liikmesriigid, mille rahaühik on euro, peavad esitama kõik punktide j, j1, j2 and k jaotused; liikmesriigid, mille rahaühik ei ole euro, peaksid esitama punktides j ja k nimetatud jaotused, kuid punktides j1 ja j2 nimetatud jaotuse esitamine on vabatahtlik; |
— |
andmed tuleks esitada jooksevhindades. |
(80) Pakkumise ja kasutamise tabelites ning sisend-väljundtabelites toodete kaupa esitatud andmed esitatakse riigi territooriumi järgi. Kohandused residentide järgi (residentide otseostud välismaal ja mitteresidentide riigisisesed ostud) esitatud andmetes esitatakse tabeli real „Kokku”. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused toodete kaupa ei sisalda residentide otseoste välismaal. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused toodete kaupa sisaldavad mitteresidentide riigisiseseid oste. Eksport (FOB) toodete kaupa ei sisalda mitteresidentide riigisiseseid oste.
(81) Andmete edastamine eelmise aasta hindades on vabatahtlik kõigi sümmeetriliste sisend-väljundtabelite puhul.
(82) A*21: kohustuslik.
A*38/A*64: vabatahtlik.
Kui jaotust ei ole märgitud, peetakse silmas kogumajandust.
(83) A*21: kohustuslik.
A*38/A*64: vabatahtlik.
Kui jaotust ei ole märgitud, peetakse silmas kogumajandust.
(84) 2000. aastale eelnevate aastate andmete esitamine on vabatahtlik. 2000. aastast alates on andmete esitamine kohustuslik.
(85) Andmeid eelmise aasta hindades ei ole vaja esitada 1995. aasta kohta.
(86) 2012. aastale eelnevate võrdlusaastate andmete edastamine on vabatahtlik. Alates 2012. aastast on andmete edastamine kohustuslik.
(87) 2000. aastale eelnevate võrdlusaastate andmete edastamine on vabatahtlik. Võrdlusaastate 2000–2011 kohta on kohustuslik esitada andmed vaid kogumajanduse kohta. Alates 2012. aastast on kohustuslik edastada võrdlusaastate andmed kogumajanduse ja institutsionaalsete sektorite kohta.
(88) Vabatahtlik.
(89) Edastatakse esimest korda 2017. aastal.
(90) Tabeli 27 esmakordsel edastamisel edastavad liikmesriigid komisjonile (Eurostat) andmete koostamiseks kasutatud allikate ja meetodite kirjelduse. Liikmesriigid teavitavad komisjoni (Eurostat) kõigist algses kirjelduses tehtud muudatustest, kui nad esitavad muudetud andmed.
(91) Valitsemissektori allsektori jaotus:
— |
S.13 Valitsemissektor |
— |
S.1311 Keskvalitsus |
— |
S.1312 Osariigi/liidumaa valitsus |
— |
S.1313 Kohalik omavalitsus |
— |
S.1314 Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid |
(92) Konsolideerimine:
— |
S.13: konsolideeritult ja konsolideerimata; |
— |
muud allsektorid: konsolideeritult. |
(93) Andmed vastastehingute kohta – vastassektorid ja -allsektorid:
— |
S.11 Mittefinantsettevõtted |
— |
S.12 Finantsinstitutsioonid |
— |
S.128+S.129 Kindlustusseltsid ja pensionifondid |
— |
S.14+S.15 Kodumajapidamised ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid |
— |
S.2 Välismaailm |
(94) Vabatahtlik.
(95) Nominaalväärtuses, kvartali lõpu seisuga.
(96) Valitsemissektori allsektori jaotus:
— |
S.13 Valitsemissektor |
— |
S.1311 Keskvalitsus |
— |
S.1312 Osariigi/liidumaa valitsus |
— |
S.1313 Kohalik omavalitsus |
— |
S.1314 Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid |
(97) Allsektorite andmed tuleks konsolideerida iga allsektori sees, kuid mitte allsektorite vahel.
(98) Sellised muud määramata sissemaksega skeemid, mida sageli kirjeldatakse kombineeritud skeemidena, hõlmavad nii määratud väljamaksega kui ka määratud sissemaksega osa.
(99) Valitsemissektori skeemid oma praegustele ja endistele töötajatele.
(100) Need on mitteautonoomsed määratud väljamaksega skeemid, mille pensioniõigusi kirjendatakse rahvamajanduse põhiarvepidamises.
(101) Vastaspoole andmeid näidatakse mitteresidendist kodumajapidamiste puhul eraldi üksnes juhul, kui pensioni suhe muu maailmaga on oluline.
(102) Need maksete täiendused kujutavad endast tulu, mis on saadud liikmete nõuetest pensioniskeemile – nii määratud sissemaksega skeemide varade investeerimistulu kaudu kui ka määratud väljamaksega pensioniskeemide diskontomäära vähenemise kaudu.
(103) Nende positsioonide üksikasjalikum jaotus tuleb esitada veergudes G ja H asjaomaste skeemide puhul tehtud mudelarvutuste põhjal. Lahtreid, mille taustaks on █, ei täideta; lahtrid, mille taustaks on ▒, sisaldavad andmeid, mida rahvamajanduse põhiarvepidamises ei kajastata.
(104) Veergude G ja H andmed peaksid hõlmama kolme andmekogumit, mis põhinevad nende pensioniskeemide kohta tehtud kindlustusmatemaatilistel arvutustel. Nimetatud andmekogumid peaksid kajastama tundlikkusanalüüsi tulemusi, järgides arvutuste kõige tähtsamaid parameetreid, milles on kokku leppinud ühelt poolt statistikud ja teiselt poolt majanduspoliitika komitee egiidi all töötavad vananeva elanikkonna eksperdid. Kasutatavad parameetrid selgitatakse kooskõlas käesoleva määruse artikli 2 lõikega 3.
(105) 2012. aasta andmete edastamine on vabatahtlik. Alates 2015. aastast on võrdlusaastate andmete edastamine kohustuslik.