26.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/1

26.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/2

(1)

Direktiiviga 2002/58/EÜ nähakse ette nende siseriiklike sätete ühtlustamine, mis on vajalikud põhiõiguste ja -vabaduste, eelkõige eraelu puutumatuse ja konfidentsiaalsuse kaitse samaväärse taseme tagamiseks isikuandmete töötlemise puhul elektroonilise side sektoris ja selliste andmete ning elektrooniliste sideseadmete ja -teenuste vaba liikumise tagamiseks ELis.

(2)

Direktiivi 2002/58/EÜ artikli 4 kohaselt on üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutajad kohustatud isikuandmetega seotud rikkumisest teavitama pädevaid riigiasutusi ning teatavatel juhtudel ka asjaomaseid abonente ja üksikisikuid. Isikuandmetega seotud rikkumine on direktiivi 2002/58/EÜ artikli 2 punktis i määratletud kui turvanõude rikkumine, mis toob seoses ELis üldkasutatava elektroonilise sideteenuse osutamisega kaasa edastatud, salvestatud või muul viisil töödeldud isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise, ebaseadusliku avalikustamise või neile juurdepääsu.

(3)

Direktiivi 2002/58/EÜ artikli 4 lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud meetmete ühetaolise rakendamise tagamiseks on kõnealuse direktiivi artikli 4 lõikega 5 antud komisjonile õigus võtta vastu tehnilised rakendusmeetmed, milles käsitletakse kõnealuses artiklis osutatud teabe- ja teavitamisnõuetega seotud asjaolusid, vormi ja korda.

(4)

Erinevad riigisisesed nõuded selles valdkonnas võivad põhjustada piiriüleselt tegutsevatele teenuseosutajatele õiguslikku ebakindlust, keerukamaid ja koormavamaid menetlusi ning olulisi halduskulusid. Seepärast peab komisjon vajalikuks võtta vastu sellised tehnilised rakendusmeetmed.

(5)

Käesolev määrus piirdub isikuandmetega seotud rikkumistest teatamisega ning seepärast ei sätestata selles tehnilisi rakendusmeetmeid seoses direktiivi 2002/58/EÜ artikli 4 lõikega 2, milles käsitletakse abonentide teavitamist võrgu turvalisuse rikkumise konkreetsest ohust..

(6)

Direktiivi 2002/58/EÜ artikli 4 lõike 3 esimesest lõigust tuleneb, et teenuseosutajad peaksid teavitama pädevat riigiasutust kõigist isikuandmetega seotud rikkumistest. Seepärast ei tuleks teenuseosutajale jätta kaalutlusõigust otsustamisel, kas pädevat riigiasutust teavitada või mitte. Siiski ei peaks see takistama asjaomast pädevat riigiasutust prioriseerimast teatavate rikkumiste uurimist viisil, mida ta peab sobivaks vastavalt kohaldatavale õigusele, ning võtmast vajaduse korral meetmeid, et vältida ülemäärast või liiga vähest isikuandmetega seotud rikkumistest teatamist.

(7)

On asjakohane näha pädevale riigiasutusele isikuandmetega seotud rikkumistest teatamise jaoks ette süsteem, mis koosneb juhul, kui teatavad tingimused on täidetud, eri etappidest ja iga etapi suhtes on kehtestatud teatav ajaline piirang. Selle süsteemi eesmärk oleks tagada, et pädevat riigiasutust teavitatakse võimalikult vara ja võimalikult põhjalikult, ilma et see siiski põhjendamatult takistaks teenuseosutajal rikkumist uurida ja võtta vajalikud meetmed selle piiramiseks ja tagajärgede kõrvaldamiseks

(8)

Lihtsat kahtlust selle kohta, et isikuandmetega seotud rikkumine on toimunud, ega ka intsidendi tuvastamist ilma piisava teabe olemasoluta ei tohiks teenuseosutaja pingutustest hoolimata lugeda piisavaks, et käsitada isikuandmetega seotud rikkumist tuvastatuks käesoleva määruse kohaldamisel. Erilist tähelepanu tuleks seoses sellega pöörata I lisas osutatud teabe olemasolule.

(9)

Käesoleva määruse kohaldamise raames peaksid asjaomased riigiasutused tegema koostööd isikuandmetega seotud selliste rikkumiste korral, millel on piiriülene mõõde.

(10)

Käesoleva määrusega ei nähta ette täiendavaid üksikasju seoses isikuandmetega seotud rikkumiste registriga, mida teenuseosutajad peavad pidama, kuna direktiivi 2002/58/EÜ artiklis 4 sätestatakse selle registri sisu ammendavalt. Teenuseosutajad võivad siiski osutada käesolevale määrusele, et määrata kindlaks registri vorm.

(11)

Kõik pädevad riigiasutused peaksid tegema teenuseosutajatele kättesaadavaks turvalised elektroonilised vahendid isikuandmetega seotud rikkumistest teatamiseks sellises ühtses vormis, mis põhineb standardil, nagu XML, sisaldades 1. lisas sätestatud teavet asjaomastes keeltes, nii et see võimaldab kõigil teenuseosutajatel ELis järgida sarnast teatise saatmise menetlust, sõltumata sellest, kus nad asuvad või kus toimus isikuandmetega seotud rikkumine. Sellega seoses peaks komisjon hõlbustama turvaliste elektrooniliste vahendite rakendamist, korraldades vajaduse korral koosolekuid pädevate riigiasutustega.

(12)

Selle hindamisel, kas isikuandmetega seotud rikkumine tõenäoliselt kahjustab abonendi või üksikisiku isikuandmeid või eraelu puutumatust, tuleks eelkõige arvesse võtta asjaomaste isikuandmete laadi ja sisu, seda eriti juhul, kui andmed on seotud finantsteabega, näiteks krediitkaardi andmed ja pangakonto andmed; direktiivi 95/46/EÜ artikli 8 lõikes 1 osutatud andmete eriliigid; ja teatavad andmed, mis on konkreetselt seotud telefoni- või internetiteenuste osutamisega, näiteks e-posti andmed, asukohaandmed, interneti logifailid, veebilehitsemise ajalugu ja üksikasjalikud kõnede väljavõtted.

(13)

Erandlike asjaolude korral peaks teenuseosutajal olema lubatud saata abonendile või üksikisikule teatis hiljem, juhul kui teatise saatmine abonendile või üksikisikule võib seada ohtu isikuandmetega seotud rikkumise nõuetekohase uurimise. Seoses sellega võivad erandlikud asjaolud hõlmata kriminaaluurimisi ning ka muid isikuandmetega seotud rikkumisi, mis ei ole raske kuriteoga samaväärsed, kuid mille korral võib olla asjakohane teatise saatmine edasi lükata. Igal juhul peaks pädev riigiasutus hindama iga juhtumi korral eraldi ning asjaolusid arvesse võttes, kas nõustuda edasilükkamisega või nõuda teatise saatmist.

(14)

Kuigi teenuseosutajatel peaks olema oma abonentide kontaktandmed, arvestades nende otsest lepingusuhet, ei tohi selline teave olemas olla teiste üksikisikute kohta, kellele isikuandmetega seotud rikkumisel on kahjulik mõju. Sellisel juhul peaks teenuseosutajal olema lubatud teavitada neid üksikisikuid esmalt teadaannete kaudu peamistes riiklikes või piirkondlikes meediakanalites (nt ajalehed), millele järgneb niipea kui võimalik käesoleva määrusega ette nähtud individuaalse teatise saatmine. Seepärast ei ole teenuseosutaja kohustatud teavitama meediakanalite kaudu, kuid pigem on tal lubatud soovi korral sel viisil tegutseda juhul, kui ta on ikka veel tegemas kindlaks kõiki kahjustatud üksikisikuid.

(15)

Rikkumist käsitlevas teabes peaks keskenduma rikkumisele ning see ei tohiks olla seotud muid teemasid käsitleva teabega. Näiteks isikuandmetega seotud rikkumist käsitleva teabe esitamist korrapärases arves ei tohiks käsitada asjakohase vahendina isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamisel.

(16)

Käesolevas määruses ei sätestata konkreetseid tehnoloogilisi kaitsemeetmeid, mis õigustavad erandit kohustusest teavitada isikuandmetega seotud rikkumisest abonente või üksikisikuid, sest aja jooksul tehnoloogia arenedes need muutuvad. Komisjonil peaks siiski olema võimalik avaldada praeguse tava alusel selliste konkreetsete tehnoloogiliste kaitsemeetmete soovituslik loend.

(17)

Krüpteerimist või räsi kasutamist ei tohiks üksinda pidada piisavaks, et teenuseosutajad saaksid väita üldisemalt, et nad on täitnud direktiivi 95/46/EÜ artiklis 17 sätestatud üldise turvalisuse kohustuse. Selleks peaksid teenuseosutajad rakendama ka asjakohaseid korralduslikke ja tehnilisi meetmeid, et vältida, tuvastada ja blokeerida isikuandmetega seotud rikkumisi. Teenuseosutajad peaksid arvesse võtma mis tahes jääkriski, mis võib alles jääda pärast kontrollide rakendamist, et mõista, kus võivad isikuandmetega seotud rikkumised aset leida.

(18)

Kui teenuseosutaja kasutab teise teenuseosutaja teenuseid, et osutada osa teenusest, näiteks seoses arvete esitamise või juhtimisfunktsioonidega, ei peaks kõnealune teine teenuseosutaja, kellel ei ole otsest lepingulist suhet lõppkasutajaga, olema kohustatud isikuandmetega seotud rikkumise korral teatisi esitama. Selle asemel peaks ta hoiatama ja teavitama teenuseosutajat, kellega tal on otsene lepingusuhe. See peaks kehtima ka elektroonilise sideteenuse hulgimüügi raames, kui tavaliselt hulgimüüjal ei ole lõppkasutajaga otsest lepingulist suhet.

(19)

Direktiiviga 95/46/EÜ määratakse kindlaks Euroopa Liidus isikuandmete kaitse üldine raamistik. Komisjon on esitanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku, et asendada direktiiv 95/46/EÜ (andmekaitsemäärus). Kavandatud andmekaitsemäärusega kehtestataks kõigile vastutavatele töötlejatele kohustus teavitada isikuandmetega seotud rikkumistest, tuginedes direktiivi 2002/58/EÜ artikli 4 lõikele 3. Käesolev komisjoni määrus on kavandatud meetmega täielikult kooskõlas.

(20)

Kavandatud andmekaitsemäärusega tehakse ka piiratud arv tehnilisi kohandusi direktiivi 2002/58/EÜ, et võtta arvesse direktiivi 95/46/EÜ muutmist määruseks. Uue määrusega kaasnevad sisulised õiguslikud tagajärjed, mis on seotud direktiiviga 2002/58/EÜ, vaatab komisjoni läbi.

(21)

Käesoleva määruse kohaldamine tuleks läbi vaadata kolm aastat pärast selle jõustumist ning selle sisu läbivaatamisel tuleks arvesse võtta sel ajal kehtivat õigusraamistikku, sealhulgas kavandatud andmekaitsemäärust. Käesoleva määruse läbivaatamine tuleks võimaluse korral siduda direktiivi 2002/58/EÜ mis tahes tulevase läbivaatamisega.

(22)

Käesoleva määruse kohaldamise hindamisel võib muu hulgas aluseks võtta mis tahes statistika, mida pädevad riigiasutused omavad isikuandmetega seotud selliste rikkumiste kohta, millest neid teavitatakse. See statistika võib hõlmata näiteks teavet pädevale riigiasutusele teatatud isikuandmetega seotud rikkumiste arvu kohta, abonendile või üksikisikule teatatud isikuandmetega seotud rikkumiste arvu kohta, isikuandmetega seotud rikkumise lahendamiseks kulunud aja kohta ning kas võetud oli tehnoloogilisi kaitsemeetmeid. See statistika peaks andma komisjonile ja liikmesriikidele järjepidevad ja võrreldavad statistilised andmed ega tohiks paljastada teatava teenuseosutaja ega asjaomaste abonentide või üksikisikute andmeid. Komisjon võib sel eesmärgil korraldada ka korrapäraseid koosolekuid pädevate riigiasutuste ja muude huvitatud sidusrühmadega.

(23)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas sidekomitee arvamusega,

a)

asjaomaste isikuandmete olemus ja sisu, eelkõige juhul, kui andmed sisaldavad finantsteavet, nende puhul on tegemist direktiivi 95/46/EÜ artikli 8 lõikes 1 osutatud andmete eriliigiga või need on asukohaandmed, interneti logifailid, veebilehitsemise ajalugu, e-posti andmed või üksikasjalikud kõnede väljavõtted;

b)

isikuandmetega seotud rikkumise tõenäolised tagajärjed asjaomase abonendi või üksikisiku jaoks, eelkõige juhul, kui rikkumise tagajärjeks võib olla identiteedivargus või pettus, tervisekahjustus, psühholoogilised kannatused, alandamine või maine kahjustamine; ning

c)

isikuandmetega seotud rikkumise asjaolud eelkõige juhul, kui andmed on varastatud või kui teenuseosutaja teab, et andmed on volitamata kolmanda isiku omanduses.

a)

need on standarditud algoritmi abil turvaliselt krüptitud; andmete dekrüptimiseks kasutatav võti ei ole turvanõuete mis tahes rikkumise tõttu ohtu sattunud ning andmete dekrüptimiseks kasutatav võti on loodud nii, et seda ei saa kasutuses olevate tehnoloogiate abil kindlaks teha ükski isik, kellel ei ole luba võtmele juurdepääsuks; või

b)

need on asendatud andmete räsiväärtusega, mis on arvutatud krüptograafilise võtmega standardse räsifunktsiooni abil; andmete räsimiseks kasutatav võti ei ole turvanõuete mis tahes rikkumise tõttu ohtu sattunud ning andmete räsimiseks kasutatav võti on loodud nii, et seda ei saa kasutuses olevate tehnoloogiate abil kindlaks teha ükski isik, kellel ei ole luba võtmele juurdepääsuks.

26.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/9

(1)

Määrusega (EL) nr 389/2012 on kehtestatud raamistik liikmesriikidevahelise halduskoostöö lihtsustamiseks ja tugevdamiseks aktsiisimaksude valdkonnas.

(2)

Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/118/EÜ (mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ) (2) artikli 21 kohaselt peab lähteliikmesriik enne aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisikaupade liikumise lubamist kontrollima esialgsesse elektroonilisse haldusdokumenti kantud andmeid. Komisjoni 24. juuli 2009. aasta määruses (EÜ) nr 684/2009 (millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ seoses aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisikaupade liikumise arvutipõhiste menetlustega) (3) on täpsustatud esialgse elektroonilise haldusdokumendi sisu. Kuna kõnealuses haldusdokumendis sisalduvat aktsiisilubadega seotud teavet tuleb kontrollida riikide registritesse kantud andmete suhtes, peaksid riikide registritesse kantud andmed olema igale lähteliikmesriigile korrapäraselt kättesaadavad ning neid tuleks ajakohastada.

(3)

Riikide registrites sisalduvat teavet ettevõtjate kohta, kelle tegevuse tulemusel liigub aktsiisikaup liikmesriikide vahel aktsiisi peatamise korra alusel, vahetatakse automaatselt ettevõtjate keskregistri kaudu, mida haldab komisjon vastavalt määruse (EL) nr 389/2012 artikli 19 lõikele 4.

(4)

Selleks et lihtsustada teabevahetust keskregistri kaudu, on vaja kehtestada kasutatavate standardvormide struktuur ja sisu, sealhulgas kõnealustesse vormidesse märgitavad koodid.

(5)

Keskregistris sisalduvate andmete õigsuse ja automaatse ajakohastamise tagamiseks peaks aktsiisiteabevahetuse keskasutus või teabevahetuse üksus teavitama keskregistrit riikide registritesse tehtud muudatustest ja need talle edastama.

(6)

Selleks et riikide registrites sisalduvad andmed oleksid õiged ja ajakohastatud, peaks aktsiisiteabevahetuse keskasutus või teabevahetuse üksus ajakohastama riigi registrit samal päeval, kui tehakse muudatus aktsiisiloal, ja edastama muudatused viivitamata keskregistrile.

(7)

Et liikmesriikidel oleks teiste riikide registrite andmetest täpne koopia, peaks aktsiisiteabevahetuse keskasutus või teabevahetuse üksus saama keskregistrist korrapäraselt ja õigel ajal uued muudatused.

(8)

Ettevõtjatel peavad olema vajalikud vahendid, et kindlaks teha, kas nende aktsiisiloa andmed on keskregistris õigesti töödeldud ja edastatud, ning kontrollida enne esialgse elektroonilise haldusdokumendi esitamist oma kaubanduspartneri andmeid. Selleks et saaks määruse (EL) nr 389/2012 artikli 20 lõike 1 kohaselt kontrollida aktsiisinumbrite kehtivust, peaks komisjon pärast kehtiva kordumatu aktsiisinumbri määramist kättesaadavaks tegema keskregistris hoitava loa vajalikud põhiandmed. Lisaks tuleks sätestada eeskirjad ebatäpse teabe parandamiseks ettevõtja loal.

(9)

Keskregistri tulemusliku toimimise tagamiseks ja selleks et riigi registrisse tehtud muudatusest teatamise või üldise taotluse töötlemiseks oleks piisavalt aega, on vaja täpsustada keskregistri ja riikide registrite kättesaadavuse tase ning olukorrad, mille puhul võib keskregistri või riikide registrite kättesaadavus või toimimine jääda allapoole ettenähtud taset.

(10)

Selleks et hinnata keskregistri toimimist, peaks komisjon tegema keskregistrist väljavõtte statistilise teabe kohta ja edastama selle iga kuu liikmesriikidele.

(11)

Selleks et komisjonil ja liikmesriikidel oleks piisavalt aega korralduste tegemiseks, et olla võimelised täitma käesoleva määrusega nõutud tähtaegade ja teenuste kättesaadavusega seotud kohustusi, tuleks artiklite 8, 9 ja 10 kohaldamine lükata edasi kuni 1. jaanuarini 2015.

(12)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas aktsiisikomitee arvamusega,

a)

aktsiisiteabevahetuse keskasutused ja teabevahetuse üksused on saatnud keskregistrisse teate riikide registritesse tehtud muudatustest;

b)

riikide registritesse on saadetud teade keskregistrisse tehtud muudatuste kohta;

c)

aktsiisiteabevahetuse keskasutused ja teabevahetuse üksused on esitanud taotluse keskregistris tehtud muudatuste üksikasjade kohta;

d)

aktsiisiteabevahetuse keskasutused ja teabevahetuse üksused on esitanud taotluse keskregistrist väljavõtte saamiseks statistilise teabe kohta;

e)

komisjon on saatnud taotluse esitanud liikmesriikidele keskregistrist väljavõtte statistilise teabe kohta.

a)

registreerib komisjon viivitamata muudatuse keskregistris;

b)

saadetakse teade kõigile liikmesriikidele, kelle aktsiisiteabevahetuse keskasutus või teabevahetuse üksus on muudatusi käsitlevate teadete saajaks registreeritud, kasutades I lisa 2. tabeliga ettenähtud teadet „Ettevõtjate registriga seotud toimingud”.

a)

kui esitatud kordumatu aktsiisinumber vastab volitatud laopidaja, registreeritud kaubasaaja või registreeritud kaubasaatja kirjele, on väljavõttel esitatud järgmine teave:

b)

kui esitatud kordumatu aktsiisinumber vastab maksulao kirjele, sisaldab väljavõte ühte järgmistest:

c)

kui esitatud kordumatu aktsiisinumber vastab registreeritud kaubasaajale, kes kuulub määruse (EL) nr 389/2012 artikli 19 lõike 2 punkti h alla, sisaldab väljavõte lisaks punktiga a ettenähtud andmetele järgmist teavet:

a)

aktiivsete ja mitteaktiivsete ettevõtjate kirjete arv;

b)

aeguva kehtivusajaga lubade arv, milleks on selliste lubade koguarv, mis aeguvad järgmisel kuul või järgmises kvartalis;

c)

ettevõtjate liigid, ettevõtjate arv (liikide kaupa), maksuladude arv;

d)

registreeritud ettevõtjate arv toodete ja tootekategooriate kaupa;

e)

aktsiisilubadesse tehtud muudatuste arv.

a)

keskregister või riigi register ei toimi riistvara või sidevahendite rikete tõttu;

b)

võrguprobleemid, mille üle puudub komisjonil või asjaomasel liikmesriigil otsene kontroll;

c)

vääramatu jõud;

d)

korraline hooldus, millest on teatatud vähemalt 48 tundi enne hooldustööde kavandatud algust.

26.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/34

(1)

Komisjoni 4. detsembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1451/2007 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiidide turuleviimist käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta) (2) II lisas on kehtestatud nende olemasolevate toimeainete täielik nimekiri, mida tuleb juba turule viidud toimeainete süstemaatilist kontrollimist käsitleva tööprogrammi raames (edaspidi „läbivaatamisprogramm”) hinnata, samuti on määrusega keelatud turule viia biotsiide, mis sisaldavad selliseid toimeaine ja tooteliigi kombinatsioone, mis on kõnealusesse lisasse või määruse 98/8/EÜ I või IA lisasse kandmata või mille puhul on komisjon võtnud vastu otsuse neid lisasse mitte kanda.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1451/2007 II lisas esitatud nimekiri sisaldab selliseid olemasoleva toimeaine ja tooteliigi kombinatsioone, millest teatati komisjoni 7. septembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1896/2000 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiide käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud programmi esimese etapi kohta) (3) artikli 4 lõike 1 kohaselt ning mille vastu on liikmesriik näidanud üles huvi kooskõlas määruse (EÜ) nr 1896/2000 artikli 5 lõikega 3 või mille kohta on 1. märtsiks 2006 esitatud täielikuks tunnistatud toimik.

(3)

Direktiivi 98/8/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis a esitatud mõistet „biotsiidid”, kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis d esitatud mõistet „toimeaine” ja kõnealuse direktiivi V lisas esitatud tooteliikide kirjeldusi on tõlgendatud erinevalt. Mõnel juhul on komisjoni ja direktiivi 98/8/EÜ artikli 26 kohaselt nimetatud pädevate ametiasutuste ühine seisukoht aja jooksul muutunud. Eelkõige selgitati Euroopa Liidu Kohtu 1. märtsi 2012. aasta otsuses kohtuasjas C-420/10, Söll GmbH vs. Tetra GmbH, (4) et mõistet „biotsiidid” tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab teatavaid tooteid, mille mõju kahjulikele sihtorganismidele on üksnes kaudne.

(4)

Seetõttu on võimalik, et isikud, kes on võtnud aluseks üksnes need avaldatud juhised või kirjalikud nõuanded, mille on andnud komisjon või direktiivi 98/8/EÜ artikli 26 kohaselt nimetatud pädev asutus, ei ole teatanud olemasoleva toimeaine ja tooteliigi kombinatsioonist turuleviidavas tootes või ei ole nad võtnud üle osalise ülesandeid objektiivselt põhjendatud veendumusega, et toode on arvatud välja direktiivi 98/8/EÜ reguleerimisalast või kuulub teise tooteliiki.

(5)

Selleks et turult ei tuleks kõrvaldada biotsiidse iseloomuga või antud tooteliigi all klassifitseeritud toodet, olgugi et liikmesriigid või komisjon on koostanud selle kohta põhjendatud arvamusel põhineva vastulause, peaks kõnealustel isikutel olema võimalus esitada vajaduse korral eelneva teatamise tingimusel toimik läbivaatamiseks läbivaatamisprogrammi raames.

(6)

Peale selle tuleks juhul, kui toimeained ei ole samadel põhjustel veel olemasolevate toimeainetena määratletud, ajakohastada määruse (EÜ) nr 1451/2007 I lisa, et kõik olemasolevad toimeained oleksid nõuetekohaselt kajastatud.

(7)

Nende isikute olukord, kes soovivad teatada toimeaine ja tooteliigi kombinatsioonist käesoleva määruse alusel, on samalaadne nagu isikutel, kes soovivad võtta üle osalise ülesanded vastavalt määruse (EÜ) nr 1451/2007 artiklile 12. Seetõttu oleks asjakohane sätestada neile samalaadne kord ning tähtajad sidusrühmade teavitamiseks ning taotluste edastamiseks komisjonile.

(8)

Lisaks tuleks tähtajad ja muud teatamisega seotud nõudmised viia võimaluste piires vastavusse sellega, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1896/2000 artikli 4 lõikes 1 olemasolevatest toimeainetest esmase teatamise kohta, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (5) kehtestatud Euroopa Kemikaaliameti kehtivaid töömeetodeid.

(9)

Juhul, kui asjaomase toimeaine kohta ei ole referentliikmesriiki määratud ning toimeainet tuleb heakskiitmiseks hinnata, tuleks teatajalt nõuda kinnitust, et pädev asutus on nõus hindama tulevast toimeaine heakskiitmise taotlust.

(10)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1451/2007 vastavalt muuta.

(11)

Selleks, et tagada sujuv üleminek direktiivilt 98/8/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrusele (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist, (6) tuleks käesoleva määruse teatavaid osi kohaldada alates samast kuupäevast kui määrust (EL) nr 528/2012.

(12)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

1)

Artikli 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Lisaks tähendab „osaline” isikut, kelle esitatud teatise on komisjon vastu võtnud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1896/2000 artikli 4 lõikega 2 või käesoleva määruse artikli 3c lõikega 1, või liikmesriiki, kes on näidanud üles huvi vastavalt määruse (EÜ) nr 1896/2000 artikli 5 lõikele 3.”

2)

Artikli 3 lõikele 2 lisatakse punkt d:

3)

Lisatakse artikkel 3a:

„Artikkel 3a

Teatamiskavatsuse avaldamise kord

1.   Isik või liikmesriik, kes leiab, et turuleviidav ja üksnes olemasolevaid toimeaineid sisaldav biotsiid on hõlmatud direktiiviga 98/8/EÜ ja kuulub ühe või mitme tooteliigi alla, mille puhul on turuleviimine artikliga 4 keelatud, võib esitada komisjonile taotluse, et asjaomaste tooteliikide puhul lubataks kõnealuses tootes sisalduvatest toimeainetest teatada.

Taotluses esitatakse asjaomase toimeaine ja tooteliigi kombinatsioon ning põhjendus selle kohta, miks ei esitatud teatist kooskõlas määruse (EÜ) nr 1896/2000 artikli 4 lõikega 1 või ei näidatud üles huvi vastavalt nimetatud määruse artikli 5 lõikele 3 või ei võetud üle osalise ülesandeid vastavalt käesoleva määruse artiklile 12 või ei esitatud täielikku toimikut vastavalt käesoleva määruse artikli 9 lõikele 1.

2.   Pärast taotluse laekumist lõike 1 kohaselt konsulteerib komisjon liikmesriikidega, kas taotlus on vastuvõetav.

Taotlust käsitatakse vastuvõetavana, kui biotsiid on hõlmatud direktiiviga 98/8/EÜ ja kuulub ühe või mitme tooteliigi alla, mille turuleviimine on käesoleva määruse artikliga 4 keelatud, ning kui enne asjaomase taotluse esitamist olid taotlejal, kes oli võtnud aluseks avaldatud juhised või kirjalikud nõuanded, mille olid andnud komisjon või direktiivi 98/8/EÜ artikli 26 kohaselt nimetatud pädev asutus, objektiivselt põhjendatud veendumused, et toode on arvatud välja direktiivi 98/8/EÜ reguleerimisalast või kuulub teise tooteliiki.

Taotlus ei ole siiski vastuvõetav, kui asjaomase toimeaine ja tooteliigi kombinatsiooni kohta on juba langetatud otsus seda direktiivi 98/8/EÜ I või IA lisasse mitte kanda, mis põhineb hindamisaruandel, mis vaadati läbi alalises biotsiidide komitees vastavalt käesoleva määruse artikli 15 lõikele 4.

3.   Kui komisjon otsustab lõike 2 kohase konsulteerimise tulemusel, et taotlus on vastuvõetav, kiidab ta teatise heaks ja lubab asjaomaste tooteliikide puhul toimeainest teatada.

Kui aga asjaomase toimeaine kohta referentliikmesriigile esitatud toimik juba sisaldab kogu sellise tooteliigi hindamiseks vajalikku teavet, mille puhul on turuleviimine artikliga 4 keelatud, ja osaline, kes toimiku esitas, soovib, et teda käsitatakse isikuna, kes on asjaomaste tooteliikide puhul toimeainest teatanud, teavitab referentliikmesriik sellest komisjoni ja vastavalt esimesele lõigule mingit täiendavat teatamist ei lubata.

Komisjon teavitab sellest liikmesriike ja avaldab teabe elektrooniliselt.

4.   Isik, kes kavatseb teatada toimeaine ja tooteliigi kombinatsioonist, mis sisaldub lõike 3 kolmandas lõigus osutatud elektroonilises teabes, peab teavitama komisjoni oma kavatsusest hiljemalt kolme kuu jooksul pärast elektroonilise teabe avaldamist.”

4)

Lisatakse artikkel 3b:

„Artikkel 3b

Teatamise kord

1.   Teatamiskavatsuse avaldamise järel ja hiljemalt 18 kuud pärast artikli 3a lõikes 3 osutatud elektroonilist avaldamist esitab artikli 3a lõikes 4 osutatud isik teatise asjaomase toimeaine ja tooteliigi kombinatsiooni kohta määrusega (EÜ) nr 1907/2006 asutatud Euroopa Kemikaaliametile (edaspidi „amet”).

Teatis esitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 artiklis 71 osutatud biotsiidiregistri kaudu (7).

2.   Teatis esitatakse IUCLID-vormingus. See peab sisaldama kogu teavet, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1896/2000 II lisa punktides 1–3 ja tabelis, ning tõendit selle kohta, et aine on olnud turul biotsiidi toimeainena, kuuludes artikli 3a lõike 3 kolmandas lõigus osutatud elektroonilise avaldamise kuupäeval asjaomasesse tooteliiki.

3.   Kui asjaomase toimeaine puhul ei ole referentliikmesriiki veel määratud, näitab teataja, millise liikmesriigi millisele pädevale asutusele ta soovib toimiku esitada, ja edastab kirjaliku kinnituse selle kohta, et asjaomane pädev asutus on nõus toimikut hindama.

4.   Pärast teatise kättesaamist teavitab amet sellest komisjoni ja teatab teatajale määruse (EL) nr 528/2012 artikli 80 lõike 1 kohaselt vastu võetud määruse alusel makstavad tasud. Kui teataja ei ole tasu maksnud 30 päeva jooksul alates kõnealuse teabe laekumisest, lükkab Euroopa Kemikaaliamet teatise tagasi ja teavitab sellest teatajat.

5.   Pärast tasude maksmist kontrollib amet 30 päeva jooksul, kas teatis vastab lõikes 2 sätestatud nõuetele. Kui teatis nõuetele ei vasta, annab komisjon teatajale teatise täiendamiseks või parandamiseks 30 päeva. Kui 30-päevane ajavahemik on lõppenud, teatab amet 30 päeva jooksul, kas teatis vastab lõikes 2 sätestatud nõuetele, või lükkab teatise tagasi ja teavitab teatajat sellest.

6.   Ameti poolt lõike 4 või 5 kohaselt tehtud otsuse võib edasi kaevata määrusega (EÜ) nr 1907/2006 asutatud apellatsiooninõukogule. Edasikaebamist menetletakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 92 lõigetele 1 ja 2 ning artiklitele 93 ja 94. Edasikaebusel on otsuse täitmist peatav toime.

7.   Amet teatab viivitamata komisjonile, kas teatis vastab lõikes 2 sätestatud nõuetele või lükati see tagasi.

5)

Lisatakse artikkel 3c:

„Artikkel 3c

Läbivaatamisprogrammi kaasamine või sellest välja arvamine

1.   Kui toimeaine loetakse teatatuks vastavalt artikli 3a lõike 3 teisele lõigule või kui amet teavitab komisjoni vastavalt artikli 3b lõikele 7, et teatis vastab artikli 3b lõikes 2 kehtestatud nõuetele, võtab komisjon teatise vastu ning

2.   Kui teatamiskavatsuse avaldust ei ole artikli 3a lõikes 4 osutatud tähtaja jooksul saadud, kui teatist ei ole artikli 3b lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul saadud või kui amet teavitab komisjoni vastavalt artikli 3b lõikele 7, et teatis, mis on esitatud vastavalt artikli 3b lõikele 1, on tagasi lükatud, teavitab komisjon sellest liikmesriike ja avaldab kõnealuse teabe elektrooniliselt.”

6)

Artiklisse 4 lisatakse lõige 4:

„4.   Biotsiide, mis sisaldavad toimeainet, mille kohta komisjon on asjaomaste tooteliikide korral kooskõlas artikli 3a lõike 3 kolmanda lõiguga avaldanud elektrooniliselt asjakohase teabe, võib erandina lõigetest 1 ja 2 viia turule vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikele 1 kuni kuupäevani, mil komisjon on võtnud vastu otsuse lisada toimeaine ja tooteliigi kombinatsioon artikli 3c lõike 1 punkti a kohaselt II lisasse või tühistada artikli 3c lõike 1punkti b kohaselt varasem otsus lisasse kandmata jätmise kohta, või kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil komisjon on kooskõlas artikli 3c lõikega 2 avaldanud elektrooniliselt asjakohase teabe.”

7)

Artiklisse 9 lisatakse lõige 3:

„3.   Erandina lõikest 2 tuleb loetletud toimeaine või tooteliigi selliste kombinatsioonide puhul, mis on artikli 3c lõike 1 punkti a kohaselt loetletud II lisas või mida käsitlev otsus on artikli 3c lõike 1 punkti b kohaselt tühistatud, esitada määruse (EL) nr 528/2012 artikli 7 kohane taotlus toimeaine heakskiitmiseks hiljemalt kaks aastat pärast seda, kui artikli 3c lõike 1 punkti a või b kohane otsus on vastu võetud.”

26.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/38

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

26.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/40

(1)

Iirimaa taotluse alusel andis nõukogu talle rakendusotsusega 2011/77/EL (2) finantsabi, et toetada tugevat majandus- ja reformiprogrammi, mille eesmärk on taastada usaldus ja võimaldada majandusel tagasi pöörduda jätkusuutliku kasvu teele ning tagada Iirimaa, euroala ja liidu finantsstabiilsus.

(2)

Komisjon viis Iirimaa majandusreformiprogrammi üheksanda läbivaatamise lõpule 22. aprillil 2013.

(3)

ELi laenu maksimaalse keskmise tagasimaksetähtaja pikendamine oleks kasulik, et toetada Iirimaa jõupingutusi täieliku turulepääsu taassaavutamiseks ja programmi edukaks lõpetamiseks. Selleks et saada ELi laenu maksimaalse keskmise tagasimaksetähtaja pikendamisest täit kasu, tuleks lubada komisjonil pikendada osamaksete ja osade tagasimaksetähtaega.

(4)

Kõnealuseid suundumusi arvesse võttes tuleks muuta rakendusotsust 2011/77/EL,

1)

Lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liit annab Iirimaale laenu kuni 22,5 miljardit eurot maksimaalse keskmise tagasimaksetähtajaga 19,5 aastat. Laenu üksikute osade tagasimaksetähtaeg võib olla kuni 30 aastat.”

2)

Lisatakse järgmine lõige:

„9.   Iirimaa taotlusel võib komisjon pikendada osamakse või osa tagasimaksetähtaega, tingimusel et järgitakse lõikes 1 sätestatud maksimaalset keskmist tagasimaksetähtaega. Komisjon võib selleks oma asjaomaseid laene täielikult või osaliselt refinantseerida. Kõiki eelnevalt laenatud summasid hoitakse Euroopa Keskpangas oleval kontol, mille komisjon on avanud finantsabi haldamiseks.”