ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2013.173.est |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 173 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
56. köide |
Sisukord |
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD |
|
|
* |
||
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
||
|
|
||
|
|
OTSUSED |
|
|
|
2013/313/EL |
|
|
* |
||
|
|
2013/314/EL |
|
|
* |
||
|
|
2013/315/EL |
|
|
* |
||
|
|
2013/316/EL |
|
|
* |
||
|
|
2013/317/EL |
|
|
* |
||
|
|
2013/318/EL |
|
|
* |
||
|
|
2013/319/EL |
|
|
* |
Nõukogu otsus, 21. juuni 2013, ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Maltal |
|
|
* |
||
|
|
KODU- JA TÖÖKORRAD |
|
|
* |
||
|
* |
||
|
|
RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID |
|
|
|
2013/321/EL |
|
|
* |
||
|
|
2013/322/EL |
|
|
* |
|
|
Parandused |
|
|
* |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
26.6.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 173/1 |
Teatis Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXIV artikli lõikele 6 ja XXVIII artiklile seoses kontsessioonide muutmisega Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus) jõustumise kohta
Genfis 7. detsembril 2012 allkirjastatud Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheline kirjavahetuse vormis leping vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXIV artikli lõikele 6 ja XXVIII artiklile seoses kontsessioonide muutmisega Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus (1) jõustub 1. juulil 2013.
(1) ELT L 69, 13.3.2013, lk 5.
MÄÄRUSED
26.6.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 173/2 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 611/2013,
24. juuni 2013,
meetmete kohta, mida kohaldatakse eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/58/EÜ kohaselt isikuandmetega seotud rikkumiste teatamise suhtes
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv), (1) eriti selle artikli 4 lõiget 5,
olles konsulteerinud Euroopa Võrgu- ja Infoturbeametiga (ENISA),
olles konsulteerinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (2) artikli 29 alusel asutatud üksikisikute kaitsmist isikuandmete töötlemisel käsitleva töörühmaga (artikli 29 töörühm),
olles konsulteerinud Euroopa Andmekaitseinspektoriga
ning arvestades järgmist:
(1) |
Direktiiviga 2002/58/EÜ nähakse ette nende siseriiklike sätete ühtlustamine, mis on vajalikud põhiõiguste ja -vabaduste, eelkõige eraelu puutumatuse ja konfidentsiaalsuse kaitse samaväärse taseme tagamiseks isikuandmete töötlemise puhul elektroonilise side sektoris ja selliste andmete ning elektrooniliste sideseadmete ja -teenuste vaba liikumise tagamiseks ELis. |
(2) |
Direktiivi 2002/58/EÜ artikli 4 kohaselt on üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutajad kohustatud isikuandmetega seotud rikkumisest teavitama pädevaid riigiasutusi ning teatavatel juhtudel ka asjaomaseid abonente ja üksikisikuid. Isikuandmetega seotud rikkumine on direktiivi 2002/58/EÜ artikli 2 punktis i määratletud kui turvanõude rikkumine, mis toob seoses ELis üldkasutatava elektroonilise sideteenuse osutamisega kaasa edastatud, salvestatud või muul viisil töödeldud isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise, ebaseadusliku avalikustamise või neile juurdepääsu. |
(3) |
Direktiivi 2002/58/EÜ artikli 4 lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud meetmete ühetaolise rakendamise tagamiseks on kõnealuse direktiivi artikli 4 lõikega 5 antud komisjonile õigus võtta vastu tehnilised rakendusmeetmed, milles käsitletakse kõnealuses artiklis osutatud teabe- ja teavitamisnõuetega seotud asjaolusid, vormi ja korda. |
(4) |
Erinevad riigisisesed nõuded selles valdkonnas võivad põhjustada piiriüleselt tegutsevatele teenuseosutajatele õiguslikku ebakindlust, keerukamaid ja koormavamaid menetlusi ning olulisi halduskulusid. Seepärast peab komisjon vajalikuks võtta vastu sellised tehnilised rakendusmeetmed. |
(5) |
Käesolev määrus piirdub isikuandmetega seotud rikkumistest teatamisega ning seepärast ei sätestata selles tehnilisi rakendusmeetmeid seoses direktiivi 2002/58/EÜ artikli 4 lõikega 2, milles käsitletakse abonentide teavitamist võrgu turvalisuse rikkumise konkreetsest ohust.. |
(6) |
Direktiivi 2002/58/EÜ artikli 4 lõike 3 esimesest lõigust tuleneb, et teenuseosutajad peaksid teavitama pädevat riigiasutust kõigist isikuandmetega seotud rikkumistest. Seepärast ei tuleks teenuseosutajale jätta kaalutlusõigust otsustamisel, kas pädevat riigiasutust teavitada või mitte. Siiski ei peaks see takistama asjaomast pädevat riigiasutust prioriseerimast teatavate rikkumiste uurimist viisil, mida ta peab sobivaks vastavalt kohaldatavale õigusele, ning võtmast vajaduse korral meetmeid, et vältida ülemäärast või liiga vähest isikuandmetega seotud rikkumistest teatamist. |
(7) |
On asjakohane näha pädevale riigiasutusele isikuandmetega seotud rikkumistest teatamise jaoks ette süsteem, mis koosneb juhul, kui teatavad tingimused on täidetud, eri etappidest ja iga etapi suhtes on kehtestatud teatav ajaline piirang. Selle süsteemi eesmärk oleks tagada, et pädevat riigiasutust teavitatakse võimalikult vara ja võimalikult põhjalikult, ilma et see siiski põhjendamatult takistaks teenuseosutajal rikkumist uurida ja võtta vajalikud meetmed selle piiramiseks ja tagajärgede kõrvaldamiseks |
(8) |
Lihtsat kahtlust selle kohta, et isikuandmetega seotud rikkumine on toimunud, ega ka intsidendi tuvastamist ilma piisava teabe olemasoluta ei tohiks teenuseosutaja pingutustest hoolimata lugeda piisavaks, et käsitada isikuandmetega seotud rikkumist tuvastatuks käesoleva määruse kohaldamisel. Erilist tähelepanu tuleks seoses sellega pöörata I lisas osutatud teabe olemasolule. |
(9) |
Käesoleva määruse kohaldamise raames peaksid asjaomased riigiasutused tegema koostööd isikuandmetega seotud selliste rikkumiste korral, millel on piiriülene mõõde. |
(10) |
Käesoleva määrusega ei nähta ette täiendavaid üksikasju seoses isikuandmetega seotud rikkumiste registriga, mida teenuseosutajad peavad pidama, kuna direktiivi 2002/58/EÜ artiklis 4 sätestatakse selle registri sisu ammendavalt. Teenuseosutajad võivad siiski osutada käesolevale määrusele, et määrata kindlaks registri vorm. |
(11) |
Kõik pädevad riigiasutused peaksid tegema teenuseosutajatele kättesaadavaks turvalised elektroonilised vahendid isikuandmetega seotud rikkumistest teatamiseks sellises ühtses vormis, mis põhineb standardil, nagu XML, sisaldades 1. lisas sätestatud teavet asjaomastes keeltes, nii et see võimaldab kõigil teenuseosutajatel ELis järgida sarnast teatise saatmise menetlust, sõltumata sellest, kus nad asuvad või kus toimus isikuandmetega seotud rikkumine. Sellega seoses peaks komisjon hõlbustama turvaliste elektrooniliste vahendite rakendamist, korraldades vajaduse korral koosolekuid pädevate riigiasutustega. |
(12) |
Selle hindamisel, kas isikuandmetega seotud rikkumine tõenäoliselt kahjustab abonendi või üksikisiku isikuandmeid või eraelu puutumatust, tuleks eelkõige arvesse võtta asjaomaste isikuandmete laadi ja sisu, seda eriti juhul, kui andmed on seotud finantsteabega, näiteks krediitkaardi andmed ja pangakonto andmed; direktiivi 95/46/EÜ artikli 8 lõikes 1 osutatud andmete eriliigid; ja teatavad andmed, mis on konkreetselt seotud telefoni- või internetiteenuste osutamisega, näiteks e-posti andmed, asukohaandmed, interneti logifailid, veebilehitsemise ajalugu ja üksikasjalikud kõnede väljavõtted. |
(13) |
Erandlike asjaolude korral peaks teenuseosutajal olema lubatud saata abonendile või üksikisikule teatis hiljem, juhul kui teatise saatmine abonendile või üksikisikule võib seada ohtu isikuandmetega seotud rikkumise nõuetekohase uurimise. Seoses sellega võivad erandlikud asjaolud hõlmata kriminaaluurimisi ning ka muid isikuandmetega seotud rikkumisi, mis ei ole raske kuriteoga samaväärsed, kuid mille korral võib olla asjakohane teatise saatmine edasi lükata. Igal juhul peaks pädev riigiasutus hindama iga juhtumi korral eraldi ning asjaolusid arvesse võttes, kas nõustuda edasilükkamisega või nõuda teatise saatmist. |
(14) |
Kuigi teenuseosutajatel peaks olema oma abonentide kontaktandmed, arvestades nende otsest lepingusuhet, ei tohi selline teave olemas olla teiste üksikisikute kohta, kellele isikuandmetega seotud rikkumisel on kahjulik mõju. Sellisel juhul peaks teenuseosutajal olema lubatud teavitada neid üksikisikuid esmalt teadaannete kaudu peamistes riiklikes või piirkondlikes meediakanalites (nt ajalehed), millele järgneb niipea kui võimalik käesoleva määrusega ette nähtud individuaalse teatise saatmine. Seepärast ei ole teenuseosutaja kohustatud teavitama meediakanalite kaudu, kuid pigem on tal lubatud soovi korral sel viisil tegutseda juhul, kui ta on ikka veel tegemas kindlaks kõiki kahjustatud üksikisikuid. |
(15) |
Rikkumist käsitlevas teabes peaks keskenduma rikkumisele ning see ei tohiks olla seotud muid teemasid käsitleva teabega. Näiteks isikuandmetega seotud rikkumist käsitleva teabe esitamist korrapärases arves ei tohiks käsitada asjakohase vahendina isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamisel. |
(16) |
Käesolevas määruses ei sätestata konkreetseid tehnoloogilisi kaitsemeetmeid, mis õigustavad erandit kohustusest teavitada isikuandmetega seotud rikkumisest abonente või üksikisikuid, sest aja jooksul tehnoloogia arenedes need muutuvad. Komisjonil peaks siiski olema võimalik avaldada praeguse tava alusel selliste konkreetsete tehnoloogiliste kaitsemeetmete soovituslik loend. |
(17) |
Krüpteerimist või räsi kasutamist ei tohiks üksinda pidada piisavaks, et teenuseosutajad saaksid väita üldisemalt, et nad on täitnud direktiivi 95/46/EÜ artiklis 17 sätestatud üldise turvalisuse kohustuse. Selleks peaksid teenuseosutajad rakendama ka asjakohaseid korralduslikke ja tehnilisi meetmeid, et vältida, tuvastada ja blokeerida isikuandmetega seotud rikkumisi. Teenuseosutajad peaksid arvesse võtma mis tahes jääkriski, mis võib alles jääda pärast kontrollide rakendamist, et mõista, kus võivad isikuandmetega seotud rikkumised aset leida. |
(18) |
Kui teenuseosutaja kasutab teise teenuseosutaja teenuseid, et osutada osa teenusest, näiteks seoses arvete esitamise või juhtimisfunktsioonidega, ei peaks kõnealune teine teenuseosutaja, kellel ei ole otsest lepingulist suhet lõppkasutajaga, olema kohustatud isikuandmetega seotud rikkumise korral teatisi esitama. Selle asemel peaks ta hoiatama ja teavitama teenuseosutajat, kellega tal on otsene lepingusuhe. See peaks kehtima ka elektroonilise sideteenuse hulgimüügi raames, kui tavaliselt hulgimüüjal ei ole lõppkasutajaga otsest lepingulist suhet. |
(19) |
Direktiiviga 95/46/EÜ määratakse kindlaks Euroopa Liidus isikuandmete kaitse üldine raamistik. Komisjon on esitanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku, et asendada direktiiv 95/46/EÜ (andmekaitsemäärus). Kavandatud andmekaitsemäärusega kehtestataks kõigile vastutavatele töötlejatele kohustus teavitada isikuandmetega seotud rikkumistest, tuginedes direktiivi 2002/58/EÜ artikli 4 lõikele 3. Käesolev komisjoni määrus on kavandatud meetmega täielikult kooskõlas. |
(20) |
Kavandatud andmekaitsemäärusega tehakse ka piiratud arv tehnilisi kohandusi direktiivi 2002/58/EÜ, et võtta arvesse direktiivi 95/46/EÜ muutmist määruseks. Uue määrusega kaasnevad sisulised õiguslikud tagajärjed, mis on seotud direktiiviga 2002/58/EÜ, vaatab komisjoni läbi. |
(21) |
Käesoleva määruse kohaldamine tuleks läbi vaadata kolm aastat pärast selle jõustumist ning selle sisu läbivaatamisel tuleks arvesse võtta sel ajal kehtivat õigusraamistikku, sealhulgas kavandatud andmekaitsemäärust. Käesoleva määruse läbivaatamine tuleks võimaluse korral siduda direktiivi 2002/58/EÜ mis tahes tulevase läbivaatamisega. |
(22) |
Käesoleva määruse kohaldamise hindamisel võib muu hulgas aluseks võtta mis tahes statistika, mida pädevad riigiasutused omavad isikuandmetega seotud selliste rikkumiste kohta, millest neid teavitatakse. See statistika võib hõlmata näiteks teavet pädevale riigiasutusele teatatud isikuandmetega seotud rikkumiste arvu kohta, abonendile või üksikisikule teatatud isikuandmetega seotud rikkumiste arvu kohta, isikuandmetega seotud rikkumise lahendamiseks kulunud aja kohta ning kas võetud oli tehnoloogilisi kaitsemeetmeid. See statistika peaks andma komisjonile ja liikmesriikidele järjepidevad ja võrreldavad statistilised andmed ega tohiks paljastada teatava teenuseosutaja ega asjaomaste abonentide või üksikisikute andmeid. Komisjon võib sel eesmärgil korraldada ka korrapäraseid koosolekuid pädevate riigiasutuste ja muude huvitatud sidusrühmadega. |
(23) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas sidekomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisala
Käesolevat määrust kohaldatakse üldkasutatava elektroonilise sideteenuse osutaja (edaspidi „teenuseosutaja”) poolt isikuandmetega seotud rikkumistest teatamise suhtes.
Artikkel 2
Pädevale riigiasutusele saadetav teatis
1. Teenuseosutaja teavitab pädevat riigiasutust kõigist isikuandmetega seotud rikkumistest.
2. Teenuseosutaja teavitab pädevat riigiasutust isikuandmetega seotud rikkumisest võimaluse korral hiljemalt 24 tundi pärast isikuandmetega seotud rikkumise tuvastamist.
Teenuseosutaja esitab pädevale riigiasutusele saadetavas teatises I lisas sätestatud teabe.
Isikuandmetega seotud rikkumine tuleb lugeda tuvastatuks, kui teenuseosutaja on seoses aset leidnud turvaintsidendiga, mis on seadnud ohtu isikuandmed, saanud piisavalt teavet, et koostada käesoleva määrusega nõutud sisukas teatis.
3. Kui kogu I lisas sätestatud teave ei ole kättesaadav ning nõutav on isikuandmetega seotud rikkumise täiendav uurimine, on teenuseosutajal lubatud esitada pädevale riigiasutusele esialgne teatis hiljemalt 24 tunni jooksul alates isikuandmetega seotud rikkumise tuvastamisest. Pädevale riigiasutusele saadetud esialgne teatis sisaldab I lisa 1. jaos sätestatud teavet. Teenuseosutaja saadab pädevale riigiasutusele teise teatise nii ruttu kui võimalik ning hiljemalt kolme päeva jooksul pärast esialgset teatist. Teine teatis sisaldab I lisa 2. jaos sätestatud teavet ning vajaduse korral juba esitatud teabe ajakohastamist.
Kui teenuseosutaja ei suuda, olenemata oma uurimisest, esitada kogu teavet kolmepäevase ajavahemiku jooksul alates esialgse teatise esitamisest, esitab teenuseosutaja selle ajavahemiku jooksul nii palju teavet, kui ta omab, ning esitab pädevale riigiasutusele põhjenduse, miks ülejäänud teave saadetakse pärast seda ajavahemikku. Teenuseosutaja saadab pädevale riigiasutusele ülejäänud teabe ning vajaduse korral ajakohastab juba esitatud teavet nii ruttu kui võimalik.
4. Pädev riigiasutus teeb kõigile asjaomases liikmesriigis asuvatele teenuseosutajatele kättesaadavaks turvalised elektroonilised vahendid isikuandmetega seotud rikkumistest teatamiseks ning teabe sellele juurdepääsu saamise ja selle kasutamise korra kohta. Vajaduse korral korraldab komisjon käesoleva sätte kohaldamise hõlbustamiseks pädevate riigiasutustega koosolekuid.
5. Kui isikuandmetega seotud rikkumine kahjustab abonente või üksikisikuid, kes asuvad muudes liikmesriikides kui see, kus asub pädev riigiasutus, kellele on teatatud isikuandmetega seotud rikkumisest, teavitab pädev riigiasutus teisi asjaomaseid riigiasutusi.
Käesoleva sätte kohaldamise hõlbustamiseks koostab komisjon pädevate riigiasutuste ja asjakohaste kontaktisikute nimekirja ning haldab seda.
Artikkel 3
Abonendile või üksikisikule saadetav teatis
1. Kui isikuandmetega seotud rikkumine võib tõenäoliselt kahjustada abonendi või üksikisiku isikuandmeid ja eraelu puutumatust, saadab teenuseosutaja lisaks artiklis 2 osutatud teatisele sellise rikkumise teatise ka abonendile või üksikisikule.
2. Selle hindamisel, kas isikuandmetega seotud rikkumine võib tõenäoliselt kahjustada abonendi või üksikisiku isikuandmeid või eraelu puutumatust, võetakse arvesse eelkõige järgmisi asjaolusid:
a) |
asjaomaste isikuandmete olemus ja sisu, eelkõige juhul, kui andmed sisaldavad finantsteavet, nende puhul on tegemist direktiivi 95/46/EÜ artikli 8 lõikes 1 osutatud andmete eriliigiga või need on asukohaandmed, interneti logifailid, veebilehitsemise ajalugu, e-posti andmed või üksikasjalikud kõnede väljavõtted; |
b) |
isikuandmetega seotud rikkumise tõenäolised tagajärjed asjaomase abonendi või üksikisiku jaoks, eelkõige juhul, kui rikkumise tagajärjeks võib olla identiteedivargus või pettus, tervisekahjustus, psühholoogilised kannatused, alandamine või maine kahjustamine; ning |
c) |
isikuandmetega seotud rikkumise asjaolud eelkõige juhul, kui andmed on varastatud või kui teenuseosutaja teab, et andmed on volitamata kolmanda isiku omanduses. |
3. Teatis saadetakse abonendile või üksikisikule põhjendamatu viivituseta pärast isikuandmetega seotud rikkumise tuvastamist, nagu on sätestatud artikli 2 lõike 2 kolmandas lõigus. See ei tohi sõltuda pädevale riigiasutusele artiklis 2 osutatud isikuandmetega seotud rikkumisest teatamisest.
4. Teenuseosutaja esitab abonendile või üksikisikule saadetavas teatises II lisas sätestatud teabe. Abonendile või üksikisikule saadetav teatis koostatakse selges ja kergesti mõistetavas keeles. Teenuseosutaja ei kasuta teatist uute või täiendavate teenuste edendamise või reklaamimise võimalusena.
5. Erandlike asjaolude korral, kui teatise saatmine abonendile või üksikisikule võib ohtu seada isikuandmetega seotud rikkumise nõuetekohase uurimise, on teenuseosutajal lubatud pärast pädevalt riigiasutuselt loa saamist viivitada abonendile või üksikisikule teatise saatmisega ajani, mida pädev riigiasutus peab võimalikuks, et teavitada isikuandmetega seotud rikkumisest vastavalt käesolevale artiklile.
6. Teenuseosutaja teavitab abonenti või üksikisikut isikuandmetega seotud rikkumisest sidevahendi abil, millega tagatakse teabe kiire kättesaamine ja mis on nõuetekohaselt turvatud vastavalt tehnika tasemele. Rikkumist käsitlevas teabes keskendutakse rikkumisele ning see ei ole seotud muud teemat käsitleva teabega.
7. Kui teenusosutaja, kellel on otsene lepinguline suhe lõppkasutajaga, ei suuda, olenemata tehtud mõistlikest püüdlustest, teha lõikes 3 osutatud ajavahemiku jooksul kindlaks kõiki üksikisikuid, keda isikuandmetega seotud rikkumine tõenäoliselt kahjustab, võib teenuseosutaja teavitada selle ajavahemiku jooksul kõnealuseid üksikisikuid teadaannete kaudu asjaomase liikmesriigi peamistes riiklikes või piirkondlikes meediakanalites. Need teadaanded peavad sisaldama II lisas sätestatud teavet, vajaduse korral kokkuvõtlikul kujul. Sel juhul jätkab teenuseosutaja kõigi mõistlike meetmete võtmist, et määrata need üksikisikud kindlaks ja edastada neile II lisas sätestatud teave võimalikult kiiresti.
Artikkel 4
Tehnoloogilised kaitsemeetmed
1. Erandina artikli 3 lõikest 1 ei ole vaja isikuandmetega seotud rikkumisest asjaomasele abonendile või üksikisikule teatada, kui teenuseosutaja on tõendanud pädevale riigiasutusele rahuldaval viisil, et ta on rakendanud kohaseid tehnoloogilisi kaitsemeetmeid ning neid meetmeid rakendati turvanõuete rikkumisega seotud andmete suhtes. Sellised tehnoloogilised kaitsemeetmed muudavad andmed loetamatuks kõigile isikutele, kellel puuduvad volitused andmetele juurdepääsuks.
2. Andmeid käsitatakse loetamatuna juhul, kui:
a) |
need on standarditud algoritmi abil turvaliselt krüptitud; andmete dekrüptimiseks kasutatav võti ei ole turvanõuete mis tahes rikkumise tõttu ohtu sattunud ning andmete dekrüptimiseks kasutatav võti on loodud nii, et seda ei saa kasutuses olevate tehnoloogiate abil kindlaks teha ükski isik, kellel ei ole luba võtmele juurdepääsuks; või |
b) |
need on asendatud andmete räsiväärtusega, mis on arvutatud krüptograafilise võtmega standardse räsifunktsiooni abil; andmete räsimiseks kasutatav võti ei ole turvanõuete mis tahes rikkumise tõttu ohtu sattunud ning andmete räsimiseks kasutatav võti on loodud nii, et seda ei saa kasutuses olevate tehnoloogiate abil kindlaks teha ükski isik, kellel ei ole luba võtmele juurdepääsuks. |
3. Olles konsulteerinud artikli 29 töörühma kaudu pädevate riigiasutustega, Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti ning Euroopa andmekaitseinspektoriga, võib komisjon avaldada praeguse tava alusel lõikes 1 osutatud asjakohaste tehnoloogiliste kaitsemeetmete soovitusliku loendi.
Artikkel 5
Teise teenuseosutaja teenuste kasutamine
Kui teine teenuseosutaja osutab allhankena osa elektroonilisest sideteenusest ilma, et ta oleks abonentidega otseses lepingulises suhtes, teavitab kõnealune teine teenuseosutaja isikuandmetega seotud rikkumise korral kohe allhankivat teenuseosutajat.
Artikkel 6
Aruandlus ja läbivaatamine
Komisjon esitab kolme aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest aruande määruse kohaldamise, selle tulemuslikkuse ning teenuseosutjatele, abonentidele ja üksikisikutele avalduva mõju kohta. Komisjon vaatab määruse läbi kõnealuse aruande alusel.
Artikkel 7
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub 25. augustil 2013.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 24. juuni 2013
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.
(2) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
I LISA
Pädevale riigiasutusele saadetava teatise sisu
1. jagu
Teenuseosutaja andmed
1. |
Teenuseosutaja nimi |
2. |
Andmekaitseametniku nimi ja kontaktandmed või mõni muu kontaktpunkt, kust võib saada täiendavat teavet |
3. |
Kas see on seotud esimese või teise teatisega |
Esialgne teave isikuandmetega seotud rikkumise kohta (vajaduse korral täitetakse hilisemates teatistes)
4. |
Juhtumi kuupäev ja kellaaeg (kui teada; vajaduse korral võib esitada hinnangu) ning juhtumi tuvastamise kuupäev ja kellaaeg |
5. |
Isikuandmetega seotud rikkumise asjaolud (nt kaotsiminek, vargus, koopia tegemine) |
6. |
Asjaomaste isikuandmete laad ja sisu |
7. |
Tehnilised ja korralduslikud meetmed, mida teenuseosutaja kohaldas (või kohaldab) kahjustatud isikuandmete suhtes |
8. |
Teiste teenuseosutajate asjaomaste teenuste kasutamine (kui kohaldatav) |
2. jagu
Täiendav teave isikuandmetega seotud rikkumise kohta
9. |
Isikuandmetega seotud rikkumise põhjustanud intsidendi kokkuvõte (sealhulgas rikkumise füüsiline asukoht ja asjaomane andmekandja) |
10. |
Asjaomaste abonentide või üksikisikute arv |
11. |
Võimalikud tagajärjed ja võimalik kahjulik mõju abonentidele või üksikisikutele |
12. |
Tehnilised ja korralduslikud meetmed, mida teenuseosutaja on võtnud võimaliku kahjuliku mõju leevendamiseks |
Abonentidele või üksikisikutele saadetav võimalik täiendav teatis
13. |
Teatise sisu |
14. |
Kasutatud sidevahendid |
15. |
Teatise saanud abonentide või üksikisikute arv |
Võimalikud piiriülesed küsimused
16. |
Isikuandmetega seotud rikkumine, mis hõlmab muudes liikmesriikides asuvaid abonente või üksikisikuid |
17. |
Muude pädevate riigiasutuste teavitamine |
II LISA
Abonendile või üksikisikule saadetava teatise sisu
1. |
Teenuseosutaja nimi |
2. |
Andmekaitseametniku nimi ja kontaktandmed või mõni muu kontaktpunkt, kust võib saada täiendavat teavet |
3. |
Isikuandmetega seotud rikkumise põhjustanud juhtumi kokkuvõte |
4. |
Juhtumi hinnanguline kuupäev |
5. |
Asjaomaste isikuandmete laad ja sisu, nagu on osutatud artikli 3 lõikes 2 |
6. |
Isikuandmetega seotud rikkumise tõenäolised tagajärjed asjaomase abonendi või üksikisiku jaoks, nagu on osutatud artikli 3 lõikes 2 |
7. |
Isikuandmetega seotud rikkumise asjaolud, nagu on osutatud artikli 3 lõikes 2 |
8. |
Teenuseosutaja poolt isikuandmetega seotud rikkumise lahendamiseks võetud meetmed |
9. |
Teenuseosutaja soovitatud meetmed võimaliku kahjustava mõju leevendamiseks |
26.6.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 173/9 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 612/2013,
25. juuni 2013,
milles käsitletakse ettevõtjate ja maksuladude registri haldamist ning sellega seotud statistikat ja aruandlust vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 389/2012, milles käsitletakse halduskoostööd aktsiisimaksude valdkonnas
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 2. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 389/2012, milles käsitletakse halduskoostööd aktsiisimaksude valdkonnas ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2073/2004, (1) eriti selle artiklit 22 ja artikli 34 lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EL) nr 389/2012 on kehtestatud raamistik liikmesriikidevahelise halduskoostöö lihtsustamiseks ja tugevdamiseks aktsiisimaksude valdkonnas. |
(2) |
Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/118/EÜ (mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ) (2) artikli 21 kohaselt peab lähteliikmesriik enne aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisikaupade liikumise lubamist kontrollima esialgsesse elektroonilisse haldusdokumenti kantud andmeid. Komisjoni 24. juuli 2009. aasta määruses (EÜ) nr 684/2009 (millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ seoses aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisikaupade liikumise arvutipõhiste menetlustega) (3) on täpsustatud esialgse elektroonilise haldusdokumendi sisu. Kuna kõnealuses haldusdokumendis sisalduvat aktsiisilubadega seotud teavet tuleb kontrollida riikide registritesse kantud andmete suhtes, peaksid riikide registritesse kantud andmed olema igale lähteliikmesriigile korrapäraselt kättesaadavad ning neid tuleks ajakohastada. |
(3) |
Riikide registrites sisalduvat teavet ettevõtjate kohta, kelle tegevuse tulemusel liigub aktsiisikaup liikmesriikide vahel aktsiisi peatamise korra alusel, vahetatakse automaatselt ettevõtjate keskregistri kaudu, mida haldab komisjon vastavalt määruse (EL) nr 389/2012 artikli 19 lõikele 4. |
(4) |
Selleks et lihtsustada teabevahetust keskregistri kaudu, on vaja kehtestada kasutatavate standardvormide struktuur ja sisu, sealhulgas kõnealustesse vormidesse märgitavad koodid. |
(5) |
Keskregistris sisalduvate andmete õigsuse ja automaatse ajakohastamise tagamiseks peaks aktsiisiteabevahetuse keskasutus või teabevahetuse üksus teavitama keskregistrit riikide registritesse tehtud muudatustest ja need talle edastama. |
(6) |
Selleks et riikide registrites sisalduvad andmed oleksid õiged ja ajakohastatud, peaks aktsiisiteabevahetuse keskasutus või teabevahetuse üksus ajakohastama riigi registrit samal päeval, kui tehakse muudatus aktsiisiloal, ja edastama muudatused viivitamata keskregistrile. |
(7) |
Et liikmesriikidel oleks teiste riikide registrite andmetest täpne koopia, peaks aktsiisiteabevahetuse keskasutus või teabevahetuse üksus saama keskregistrist korrapäraselt ja õigel ajal uued muudatused. |
(8) |
Ettevõtjatel peavad olema vajalikud vahendid, et kindlaks teha, kas nende aktsiisiloa andmed on keskregistris õigesti töödeldud ja edastatud, ning kontrollida enne esialgse elektroonilise haldusdokumendi esitamist oma kaubanduspartneri andmeid. Selleks et saaks määruse (EL) nr 389/2012 artikli 20 lõike 1 kohaselt kontrollida aktsiisinumbrite kehtivust, peaks komisjon pärast kehtiva kordumatu aktsiisinumbri määramist kättesaadavaks tegema keskregistris hoitava loa vajalikud põhiandmed. Lisaks tuleks sätestada eeskirjad ebatäpse teabe parandamiseks ettevõtja loal. |
(9) |
Keskregistri tulemusliku toimimise tagamiseks ja selleks et riigi registrisse tehtud muudatusest teatamise või üldise taotluse töötlemiseks oleks piisavalt aega, on vaja täpsustada keskregistri ja riikide registrite kättesaadavuse tase ning olukorrad, mille puhul võib keskregistri või riikide registrite kättesaadavus või toimimine jääda allapoole ettenähtud taset. |
(10) |
Selleks et hinnata keskregistri toimimist, peaks komisjon tegema keskregistrist väljavõtte statistilise teabe kohta ja edastama selle iga kuu liikmesriikidele. |
(11) |
Selleks et komisjonil ja liikmesriikidel oleks piisavalt aega korralduste tegemiseks, et olla võimelised täitma käesoleva määrusega nõutud tähtaegade ja teenuste kättesaadavusega seotud kohustusi, tuleks artiklite 8, 9 ja 10 kohaldamine lükata edasi kuni 1. jaanuarini 2015. |
(12) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas aktsiisikomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Riikide registrite ja keskregistriga seotud teatiste vahetamine arvutipõhise süsteemi kaudu
1. Teatiste struktuur ja sisu seoses ettevõtjate ja maksuladude registreerimisega riikide registrites ja keskregistris peab vastama I lisale.
Kõnealuseid teatisi vahetatakse arvutipõhise süsteemi kaudu.
2. Lõikes 1 osutatud teatisi vahetatakse järgmistel juhtudel:
a) |
aktsiisiteabevahetuse keskasutused ja teabevahetuse üksused on saatnud keskregistrisse teate riikide registritesse tehtud muudatustest; |
b) |
riikide registritesse on saadetud teade keskregistrisse tehtud muudatuste kohta; |
c) |
aktsiisiteabevahetuse keskasutused ja teabevahetuse üksused on esitanud taotluse keskregistris tehtud muudatuste üksikasjade kohta; |
d) |
aktsiisiteabevahetuse keskasutused ja teabevahetuse üksused on esitanud taotluse keskregistrist väljavõtte saamiseks statistilise teabe kohta; |
e) |
komisjon on saatnud taotluse esitanud liikmesriikidele keskregistrist väljavõtte statistilise teabe kohta. |
3. Kui lõikes 1 osutatud teatistes on teatavate andmeväljade täitmiseks vaja koode, kasutatakse selleks käesoleva määruse II lisas või määruse (EÜ) nr 684/2009 II lisas loetletud koode.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „kirje”– riigi registrisse või määruse (EL) nr 389/2012 artikli 19 lõikes 4 osutatud keskregistrisse tehtud kanne;
2) „muudatus”– kirje loomine, ajakohastamine või tühistamine;
3) „aktiveerimiskuupäev”– vastutava liikmesriigi poolt kirjes määratud kuupäev, millest alates muutub kirje kõigis liikmesriikides elektrooniliseks kontrolliks kättesaadavaks ning millest alates on kirje üksikasjade väljavõte ettevõtjatele kättesaadav.
Artikkel 3
Aktsiisiteabevahetuse keskasutuste ja teabevahetuse üksuste poolt keskregistrisse edastatavad muudatused
1. Kõik määruse (EL) nr 389/2012 artikli 4 kohaselt määratud aktsiisiteabevahetuse keskasutused või teabevahetuse üksused vastutavad oma riigi registrisse tehtud muudatuste edastamise eest keskregistrisse ning keskregistrist saadetud ja/või saadud muudatuste tegemise eest oma riigi registrisse.
2. Komisjon koostab liikmesriikide esitatud teabe alusel vastutavate aktsiisiteabevahetuse keskasutuste ja teabevahetuse üksuste nimekirja, haldab seda ja teeb selle liikmesriikidele kättesaadavaks.
3. Kõik aktsiisiteabevahetuse keskasutused või teabevahetuse üksused saadavad keskregistrisse teate oma riigi registrisse tehtud muudatuste kohta hiljemalt muudatuse aktiveerimiskuupäeval. Riikide registritesse tehtud muudatustest teatamiseks kasutatakse I lisa 2. tabeliga ettenähtud teatist „Ettevõtjate registriga seotud toimingud”.
Artikkel 4
Keskregistri haldamine ja muudatuste edastamine riikide registritesse
1. Kui komisjon saab aktsiisiteabevahetuse keskasutuselt või teabevahetuse üksuselt teatise „Ettevõtjate registriga seotud toimingud”, milles teatatakse riigi registrisse tehtud muudatusest, kontrollib ta, kas teatise vorm ja sisu vastavad I lisa 2. tabelile.
2. Kui lõikes 1 osutatud teatise vorm ja sisu vastavad I lisa 2. tabelile:
a) |
registreerib komisjon viivitamata muudatuse keskregistris; |
b) |
saadetakse teade kõigile liikmesriikidele, kelle aktsiisiteabevahetuse keskasutus või teabevahetuse üksus on muudatusi käsitlevate teadete saajaks registreeritud, kasutades I lisa 2. tabeliga ettenähtud teadet „Ettevõtjate registriga seotud toimingud”. |
3. Kui lõikes 1 osutatud teatise „Ettevõtjate registriga seotud toimingud” vorm ja sisu ei vasta I lisa 2. tabelile, saadab komisjon teate edastanud aktsiisiteabevahetuse keskasutusele või teabevahetuse üksusele teate tagasi, kasutades I lisa 3. tabeliga ettenähtud teatist „Ettevõtja andmete ajakohastamisest keeldumine” koos põhjuse koodiga, millega täpsustatakse keeldumise põhjust.
4. Pärast teatise „Ettevõtja andmete ajakohastamisest keeldumine” kättesaamist võtab aktsiisiteabevahetuse keskasutus või teabevahetuse üksus viivitamata vajalikud parandusmeetmed ja saadab teate uuesti.
5. Iga liikmesriigi aktsiisiteabevahetuse keskasutus või teabevahetuse üksus, kes ei ole muudatusi käsitlevate teadete saajaks registreeritud, taotleb väljavõtet keskregistrisse tehtud muudatuste kohta vähemalt kaks korda päevas, kasutades selleks I lisa 1. tabeliga ettenähtud teatist „Üldine taotlus”.
Artikkel 5
Muudatuste sisestamine riikide registritesse
1. Iga liikmesriigi aktsiisiteabevahetuse keskasutus või teabevahetuse üksus sisestab keskregistrist saadud muudatused vähemalt kaks korda päevas oma riigi registrisse.
2. Lõikes 1 osutatud muudatused on aktsiisiteabevahetuse keskasutusele või teabevahetuse üksusele kasutamiseks kättesaadavad niipea, kui need on sisestatud riigi registrisse, ning neid saab alates muudatuse aktiveerimise kuupäevast elektrooniliselt kontrollida.
Artikkel 6
Keskregistri kasutamine ettevõtjate poolt
1. Komisjon teeb vähemalt kaks korda päevas väljavõtte keskregistrist kõigi aktiivsete kirjete kohta. Väljavõtte tegemisel eemaldab komisjon kõik kirjed, mis ei ole mõeldud avalikkusele kasutamiseks. Komisjon eemaldab ka kõigist järelejäänud kirjetest kõik ettevõtja liigi või tema ruumidega seotud andmed, mis ei vasta lõike 3 punktides a, b ja c sätestatud kannete üksikasjade kohta tehtava väljavõtte kirjeldusele.
2. Ettevõtjad võivad esitada komisjonile taotluse kirje üksikasjadest väljavõtte saamiseks, esitades selleks määruse (EL) nr 389/2012 artikli 19 lõike 2 punktis a osutatud kordumatu aktsiisinumbri.
3. Kui esitatud kordumatu aktsiisinumber vastab keskregistri väljavõttel esitatud aktsiisinumbrile, saadetakse väljavõte registri üksikasjadest taotluse esitanud ettevõtjale järgmistel juhtudel:
a) |
kui esitatud kordumatu aktsiisinumber vastab volitatud laopidaja, registreeritud kaubasaaja või registreeritud kaubasaatja kirjele, on väljavõttel esitatud järgmine teave:
|
b) |
kui esitatud kordumatu aktsiisinumber vastab maksulao kirjele, sisaldab väljavõte ühte järgmistest:
|
c) |
kui esitatud kordumatu aktsiisinumber vastab registreeritud kaubasaajale, kes kuulub määruse (EL) nr 389/2012 artikli 19 lõike 2 punkti h alla, sisaldab väljavõte lisaks punktiga a ettenähtud andmetele järgmist teavet:
|
4. Kui esitatud kordumatu aktsiisinumber ei vasta keskregistri väljavõttele, teavitatakse sellest taotluse esitanud ettevõtjat.
5. Kui ettevõtja väidab, et kirje tema loa kohta puudub või ei ole täpne, teavitab komisjon taotluse korral ettevõtjat sellest, kuidas teha taotlus kirje parandamiseks, ning edastab talle vastutava liikmesriigi aktsiisiteabevahetuse keskasutuse või teabevahetuse üksuse kontaktandmed.
Artikkel 7
Statistiline teave ja aruanded
1. Statistiline teave, mille kohta teeb komisjon määruse (EL) nr 389/2012 artikli 34 lõike 5 kohaselt keskregistrist väljavõtte, on järgmine:
a) |
aktiivsete ja mitteaktiivsete ettevõtjate kirjete arv; |
b) |
aeguva kehtivusajaga lubade arv, milleks on selliste lubade koguarv, mis aeguvad järgmisel kuul või järgmises kvartalis; |
c) |
ettevõtjate liigid, ettevõtjate arv (liikide kaupa), maksuladude arv; |
d) |
registreeritud ettevõtjate arv toodete ja tootekategooriate kaupa; |
e) |
aktsiisilubadesse tehtud muudatuste arv. |
Komisjon koostab liikmesriikidele esimeses lõigus osutatud statistilise teabe põhjal kuuaruande.
2. Aktsiisiteabevahetuse keskasutused või teabevahetuse üksused võivad paluda komisjonil koostada vastav statistiline aruanne keskregistri kohta. Kõnealune taotlus tehakse I lisa 1. tabeliga ettenähtud teatist „Üldine taotlus” kasutades. Komisjon vastab I lisa 4. tabeliga ettenähtud teatisega „SEED statistika”.
Artikkel 8
Riikide registrite muudatuste ja üldiste taotlustega seotud teatiste töötlemise tähtaeg
1. Kahe tunni jooksul pärast riigi registrisse tehtud muudatust käsitleva teatise kättesaamist töötleb komisjon kõnealust teatist vastavalt artiklile 4.
2. Komisjon esitab taotletud teabe aktsiisiteabevahetuse keskasutusele või teabevahetuse üksusele kahe tunni jooksul pärast I lisa 1. tabeliga ettenähtud teatise „Üldine taotlus” kättesaamist.
Artikkel 9
Kättesaadavus
Keskregister ja riikide registrid on kogu aeg kättesaadavad.
Artikkel 10
Piirangud teenuse osutamise kohustuse täitmisel
Komisjon ja liikmesriigid ei ole kohustatud täitma artiklitega 8 ja 9 ettenähtud teenuse osutamise kohustusi järgmistel nõuetekohastel põhjendatud juhtudel:
a) |
keskregister või riigi register ei toimi riistvara või sidevahendite rikete tõttu; |
b) |
võrguprobleemid, mille üle puudub komisjonil või asjaomasel liikmesriigil otsene kontroll; |
c) |
vääramatu jõud; |
d) |
korraline hooldus, millest on teatatud vähemalt 48 tundi enne hooldustööde kavandatud algust. |
Artikkel 11
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikleid 8, 9 ja 10 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 25. juuni 2013
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 121, 8.5.2012, lk 1.
(2) ELT L 9, 14.1.2009, lk 12.
(3) ELT L 197, 29.7.2009, lk 24.
I LISA
SELGITAVAD MÄRKUSED ETTEVÕTJATE REGISTRI HALDAMISEKS KASUTATAVATE ELEKTROONILISTE TEATISTE KOHTA
1. |
Arvutipõhises süsteemis edastatavate elektrooniliste teatiste andmeelemendid on koondatud andmerühmadesse ja vajaduse korral alarühmadesse. Andmeelementide ja nende kasutamisega seotud selgitused on esitatud käesoleva lisa tabelites, kus:
|
2. |
Käesoleva lisa tabelites kasutatakse järgmisi lühendeid: a) e-HD: elektrooniline haldusdokument; b) HVN: haldusviitenumber; c) SEED: aktsiisiandmete vahetamise süsteem (määruse (EL) nr 389/2012 artikli 19 lõikes 1 osutatud elektrooniline andmebaas); d) CN-kood: kombineeritud nomenklatuuri kood. |
3. |
Käesoleva lisa tabelites kasutatakse järgmisi mõisteid:
Tabel 1 Üldine taotlus (osutatud artiklites 4, 7 ja 8)
Tabel 2 Ettevõtjate registriga seotud toimingud (osutatud artiklites 3, 4 ja 6)
Tabel 3 Ettevõtja andmete ajakohastamisest keeldumine (osutatud artiklis 4)
Tabel 4 SEED statistika (osutatud artiklis 7)
|
II LISA
KOODIDE LOETELU
Koodide loetelu nr 1: aktsiisimaksukohuslase registreerimisnumber/maksulao viitenumber
Väli |
Sisu |
Välja liik |
Näited |
1 |
Selle liikmesriigi tunnus, kus ettevõtja või maksuladu on registreeritud |
Täheline 2 |
PL |
2 |
Riiklikul tasandil kinnitatud kordumatu kood |
Tähtnumbriline 11 |
2005764CL78 |
Väli 1 saadakse loetelust <LIIKMESRIIGID> (koodide loetelu nr 3, määruse (EÜ) nr 684/2009 II lisa).
Väljale 2 märgitakse registreeritud ettevõtja (volitatud laopidaja, registreeritud kaubasaaja ja registreeritud kaubasaatja) kordumatu aktsiisinumber või maksulao kordumatu viitenumber. Kõnealuse numbri määramine on liikmesriikide pädevuses, kuid igal registreeritud ettevõtjal (volitatud laopidaja, registreeritud kaubasaaja ja registreeritud kaubasaatja) ja igal maksulaol peab olema kordumatu aktsiisinumber.
Koodide loetelu nr 2: ajutise loa viitenumber
Väli |
Sisu |
Välja liik |
Näited |
1 |
Selle liikmesriigi tunnus, kus ettevõtja või maksuladu on registreeritud |
Täheline 2 |
PL |
2 |
Riiklikul tasandil kinnitatud kordumatu kood |
Tähtnumbriline 11 |
2005764CL78 |
Ajutise loa viitenumbril on aktsiisimaksukohuslase registreerimisnumbri/maksulao viitenumbriga ühesugune üleehitus.
Väli 1 saadakse loetelust <LIIKMESRIIGID> (koodide loetelu nr 3, määruse (EÜ) nr 684/2009 II lisa).
Väljale 2 märgitakse registreeritud ettevõtja (volitatud laopidaja, registreeritud kaubasaaja ja registreeritud kaubasaatja) kordumatu aktsiisinumber või maksulao kordumatu viitenumber. Kõnealuse numbri määramine on liikmesriikide pädevuses, kuid igal registreeritud ettevõtjal (volitatud laopidaja, registreeritud kaubasaaja ja registreeritud kaubasaatja) ja igal maksulaol peab olema kordumatu aktsiisinumber.
Koodide loetelu nr 3: aktsiisikauba kategooriad
Aktsiisikauba kategooria kood |
Kauba kirjeldus |
T |
Tubakatooted |
B |
Õlu |
W |
Vein ja muud kääritatud joogid kui vein ja õlu |
I |
Vahesaadused |
S |
Etanool ja kanged alkohoolsed joogid |
E |
Energiatooted |
26.6.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 173/34 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 613/2013,
25. juuni 2013,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1451/2007 seoses biotsiidide täiendavate toimeainete hindamisega läbivaatamisprogrammi raames
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist, (1) eriti selle artikli 16 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni 4. detsembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1451/2007 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiidide turuleviimist käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta) (2) II lisas on kehtestatud nende olemasolevate toimeainete täielik nimekiri, mida tuleb juba turule viidud toimeainete süstemaatilist kontrollimist käsitleva tööprogrammi raames (edaspidi „läbivaatamisprogramm”) hinnata, samuti on määrusega keelatud turule viia biotsiide, mis sisaldavad selliseid toimeaine ja tooteliigi kombinatsioone, mis on kõnealusesse lisasse või määruse 98/8/EÜ I või IA lisasse kandmata või mille puhul on komisjon võtnud vastu otsuse neid lisasse mitte kanda. |
(2) |
Määruse (EÜ) nr 1451/2007 II lisas esitatud nimekiri sisaldab selliseid olemasoleva toimeaine ja tooteliigi kombinatsioone, millest teatati komisjoni 7. septembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1896/2000 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiide käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud programmi esimese etapi kohta) (3) artikli 4 lõike 1 kohaselt ning mille vastu on liikmesriik näidanud üles huvi kooskõlas määruse (EÜ) nr 1896/2000 artikli 5 lõikega 3 või mille kohta on 1. märtsiks 2006 esitatud täielikuks tunnistatud toimik. |
(3) |
Direktiivi 98/8/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis a esitatud mõistet „biotsiidid”, kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis d esitatud mõistet „toimeaine” ja kõnealuse direktiivi V lisas esitatud tooteliikide kirjeldusi on tõlgendatud erinevalt. Mõnel juhul on komisjoni ja direktiivi 98/8/EÜ artikli 26 kohaselt nimetatud pädevate ametiasutuste ühine seisukoht aja jooksul muutunud. Eelkõige selgitati Euroopa Liidu Kohtu 1. märtsi 2012. aasta otsuses kohtuasjas C-420/10, Söll GmbH vs. Tetra GmbH, (4) et mõistet „biotsiidid” tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab teatavaid tooteid, mille mõju kahjulikele sihtorganismidele on üksnes kaudne. |
(4) |
Seetõttu on võimalik, et isikud, kes on võtnud aluseks üksnes need avaldatud juhised või kirjalikud nõuanded, mille on andnud komisjon või direktiivi 98/8/EÜ artikli 26 kohaselt nimetatud pädev asutus, ei ole teatanud olemasoleva toimeaine ja tooteliigi kombinatsioonist turuleviidavas tootes või ei ole nad võtnud üle osalise ülesandeid objektiivselt põhjendatud veendumusega, et toode on arvatud välja direktiivi 98/8/EÜ reguleerimisalast või kuulub teise tooteliiki. |
(5) |
Selleks et turult ei tuleks kõrvaldada biotsiidse iseloomuga või antud tooteliigi all klassifitseeritud toodet, olgugi et liikmesriigid või komisjon on koostanud selle kohta põhjendatud arvamusel põhineva vastulause, peaks kõnealustel isikutel olema võimalus esitada vajaduse korral eelneva teatamise tingimusel toimik läbivaatamiseks läbivaatamisprogrammi raames. |
(6) |
Peale selle tuleks juhul, kui toimeained ei ole samadel põhjustel veel olemasolevate toimeainetena määratletud, ajakohastada määruse (EÜ) nr 1451/2007 I lisa, et kõik olemasolevad toimeained oleksid nõuetekohaselt kajastatud. |
(7) |
Nende isikute olukord, kes soovivad teatada toimeaine ja tooteliigi kombinatsioonist käesoleva määruse alusel, on samalaadne nagu isikutel, kes soovivad võtta üle osalise ülesanded vastavalt määruse (EÜ) nr 1451/2007 artiklile 12. Seetõttu oleks asjakohane sätestada neile samalaadne kord ning tähtajad sidusrühmade teavitamiseks ning taotluste edastamiseks komisjonile. |
(8) |
Lisaks tuleks tähtajad ja muud teatamisega seotud nõudmised viia võimaluste piires vastavusse sellega, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1896/2000 artikli 4 lõikes 1 olemasolevatest toimeainetest esmase teatamise kohta, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (5) kehtestatud Euroopa Kemikaaliameti kehtivaid töömeetodeid. |
(9) |
Juhul, kui asjaomase toimeaine kohta ei ole referentliikmesriiki määratud ning toimeainet tuleb heakskiitmiseks hinnata, tuleks teatajalt nõuda kinnitust, et pädev asutus on nõus hindama tulevast toimeaine heakskiitmise taotlust. |
(10) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1451/2007 vastavalt muuta. |
(11) |
Selleks, et tagada sujuv üleminek direktiivilt 98/8/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrusele (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist, (6) tuleks käesoleva määruse teatavaid osi kohaldada alates samast kuupäevast kui määrust (EL) nr 528/2012. |
(12) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 1451/2007 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 2 teine lõik asendatakse järgmisega: „Lisaks tähendab „osaline” isikut, kelle esitatud teatise on komisjon vastu võtnud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1896/2000 artikli 4 lõikega 2 või käesoleva määruse artikli 3c lõikega 1, või liikmesriiki, kes on näidanud üles huvi vastavalt määruse (EÜ) nr 1896/2000 artikli 5 lõikele 3.” |
2) |
Artikli 3 lõikele 2 lisatakse punkt d:
|
3) |
Lisatakse artikkel 3a: „Artikkel 3a Teatamiskavatsuse avaldamise kord 1. Isik või liikmesriik, kes leiab, et turuleviidav ja üksnes olemasolevaid toimeaineid sisaldav biotsiid on hõlmatud direktiiviga 98/8/EÜ ja kuulub ühe või mitme tooteliigi alla, mille puhul on turuleviimine artikliga 4 keelatud, võib esitada komisjonile taotluse, et asjaomaste tooteliikide puhul lubataks kõnealuses tootes sisalduvatest toimeainetest teatada. Taotluses esitatakse asjaomase toimeaine ja tooteliigi kombinatsioon ning põhjendus selle kohta, miks ei esitatud teatist kooskõlas määruse (EÜ) nr 1896/2000 artikli 4 lõikega 1 või ei näidatud üles huvi vastavalt nimetatud määruse artikli 5 lõikele 3 või ei võetud üle osalise ülesandeid vastavalt käesoleva määruse artiklile 12 või ei esitatud täielikku toimikut vastavalt käesoleva määruse artikli 9 lõikele 1. 2. Pärast taotluse laekumist lõike 1 kohaselt konsulteerib komisjon liikmesriikidega, kas taotlus on vastuvõetav. Taotlust käsitatakse vastuvõetavana, kui biotsiid on hõlmatud direktiiviga 98/8/EÜ ja kuulub ühe või mitme tooteliigi alla, mille turuleviimine on käesoleva määruse artikliga 4 keelatud, ning kui enne asjaomase taotluse esitamist olid taotlejal, kes oli võtnud aluseks avaldatud juhised või kirjalikud nõuanded, mille olid andnud komisjon või direktiivi 98/8/EÜ artikli 26 kohaselt nimetatud pädev asutus, objektiivselt põhjendatud veendumused, et toode on arvatud välja direktiivi 98/8/EÜ reguleerimisalast või kuulub teise tooteliiki. Taotlus ei ole siiski vastuvõetav, kui asjaomase toimeaine ja tooteliigi kombinatsiooni kohta on juba langetatud otsus seda direktiivi 98/8/EÜ I või IA lisasse mitte kanda, mis põhineb hindamisaruandel, mis vaadati läbi alalises biotsiidide komitees vastavalt käesoleva määruse artikli 15 lõikele 4. 3. Kui komisjon otsustab lõike 2 kohase konsulteerimise tulemusel, et taotlus on vastuvõetav, kiidab ta teatise heaks ja lubab asjaomaste tooteliikide puhul toimeainest teatada. Kui aga asjaomase toimeaine kohta referentliikmesriigile esitatud toimik juba sisaldab kogu sellise tooteliigi hindamiseks vajalikku teavet, mille puhul on turuleviimine artikliga 4 keelatud, ja osaline, kes toimiku esitas, soovib, et teda käsitatakse isikuna, kes on asjaomaste tooteliikide puhul toimeainest teatanud, teavitab referentliikmesriik sellest komisjoni ja vastavalt esimesele lõigule mingit täiendavat teatamist ei lubata. Komisjon teavitab sellest liikmesriike ja avaldab teabe elektrooniliselt. 4. Isik, kes kavatseb teatada toimeaine ja tooteliigi kombinatsioonist, mis sisaldub lõike 3 kolmandas lõigus osutatud elektroonilises teabes, peab teavitama komisjoni oma kavatsusest hiljemalt kolme kuu jooksul pärast elektroonilise teabe avaldamist.” |
4) |
Lisatakse artikkel 3b: „Artikkel 3b Teatamise kord 1. Teatamiskavatsuse avaldamise järel ja hiljemalt 18 kuud pärast artikli 3a lõikes 3 osutatud elektroonilist avaldamist esitab artikli 3a lõikes 4 osutatud isik teatise asjaomase toimeaine ja tooteliigi kombinatsiooni kohta määrusega (EÜ) nr 1907/2006 asutatud Euroopa Kemikaaliametile (edaspidi „amet”). Teatis esitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 artiklis 71 osutatud biotsiidiregistri kaudu (7). 2. Teatis esitatakse IUCLID-vormingus. See peab sisaldama kogu teavet, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1896/2000 II lisa punktides 1–3 ja tabelis, ning tõendit selle kohta, et aine on olnud turul biotsiidi toimeainena, kuuludes artikli 3a lõike 3 kolmandas lõigus osutatud elektroonilise avaldamise kuupäeval asjaomasesse tooteliiki. 3. Kui asjaomase toimeaine puhul ei ole referentliikmesriiki veel määratud, näitab teataja, millise liikmesriigi millisele pädevale asutusele ta soovib toimiku esitada, ja edastab kirjaliku kinnituse selle kohta, et asjaomane pädev asutus on nõus toimikut hindama. 4. Pärast teatise kättesaamist teavitab amet sellest komisjoni ja teatab teatajale määruse (EL) nr 528/2012 artikli 80 lõike 1 kohaselt vastu võetud määruse alusel makstavad tasud. Kui teataja ei ole tasu maksnud 30 päeva jooksul alates kõnealuse teabe laekumisest, lükkab Euroopa Kemikaaliamet teatise tagasi ja teavitab sellest teatajat. 5. Pärast tasude maksmist kontrollib amet 30 päeva jooksul, kas teatis vastab lõikes 2 sätestatud nõuetele. Kui teatis nõuetele ei vasta, annab komisjon teatajale teatise täiendamiseks või parandamiseks 30 päeva. Kui 30-päevane ajavahemik on lõppenud, teatab amet 30 päeva jooksul, kas teatis vastab lõikes 2 sätestatud nõuetele, või lükkab teatise tagasi ja teavitab teatajat sellest. 6. Ameti poolt lõike 4 või 5 kohaselt tehtud otsuse võib edasi kaevata määrusega (EÜ) nr 1907/2006 asutatud apellatsiooninõukogule. Edasikaebamist menetletakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 92 lõigetele 1 ja 2 ning artiklitele 93 ja 94. Edasikaebusel on otsuse täitmist peatav toime. 7. Amet teatab viivitamata komisjonile, kas teatis vastab lõikes 2 sätestatud nõuetele või lükati see tagasi. |
5) |
Lisatakse artikkel 3c: „Artikkel 3c Läbivaatamisprogrammi kaasamine või sellest välja arvamine 1. Kui toimeaine loetakse teatatuks vastavalt artikli 3a lõike 3 teisele lõigule või kui amet teavitab komisjoni vastavalt artikli 3b lõikele 7, et teatis vastab artikli 3b lõikes 2 kehtestatud nõuetele, võtab komisjon teatise vastu ning
2. Kui teatamiskavatsuse avaldust ei ole artikli 3a lõikes 4 osutatud tähtaja jooksul saadud, kui teatist ei ole artikli 3b lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul saadud või kui amet teavitab komisjoni vastavalt artikli 3b lõikele 7, et teatis, mis on esitatud vastavalt artikli 3b lõikele 1, on tagasi lükatud, teavitab komisjon sellest liikmesriike ja avaldab kõnealuse teabe elektrooniliselt.” |
6) |
Artiklisse 4 lisatakse lõige 4: „4. Biotsiide, mis sisaldavad toimeainet, mille kohta komisjon on asjaomaste tooteliikide korral kooskõlas artikli 3a lõike 3 kolmanda lõiguga avaldanud elektrooniliselt asjakohase teabe, võib erandina lõigetest 1 ja 2 viia turule vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikele 1 kuni kuupäevani, mil komisjon on võtnud vastu otsuse lisada toimeaine ja tooteliigi kombinatsioon artikli 3c lõike 1 punkti a kohaselt II lisasse või tühistada artikli 3c lõike 1punkti b kohaselt varasem otsus lisasse kandmata jätmise kohta, või kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil komisjon on kooskõlas artikli 3c lõikega 2 avaldanud elektrooniliselt asjakohase teabe.” |
7) |
Artiklisse 9 lisatakse lõige 3: „3. Erandina lõikest 2 tuleb loetletud toimeaine või tooteliigi selliste kombinatsioonide puhul, mis on artikli 3c lõike 1 punkti a kohaselt loetletud II lisas või mida käsitlev otsus on artikli 3c lõike 1 punkti b kohaselt tühistatud, esitada määruse (EL) nr 528/2012 artikli 7 kohane taotlus toimeaine heakskiitmiseks hiljemalt kaks aastat pärast seda, kui artikli 3c lõike 1 punkti a või b kohane otsus on vastu võetud.” |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikli 1 punkte 2, 4 ja 7 kohaldatakse alles alates 1. septembrist 2013.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 25. juuni 2013
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.
(2) ELT L 325, 11.12.2007, lk 3.
(3) EÜT L 228, 8.9.2000, lk 6.
(4) Euroopa Kohtu lahendites seni avaldamata.
(5) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.
(6) ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.
(7) ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.”
26.6.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 173/38 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 614/2013,
25. juuni 2013,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused. |
(2) |
Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 25. juuni 2013
Komisjoni nimel presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
Jerzy PLEWA
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(eurot 100 kg kohta) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
MK |
49,2 |
TR |
98,7 |
|
ZZ |
74,0 |
|
0707 00 05 |
MK |
27,7 |
TR |
116,3 |
|
ZZ |
72,0 |
|
0709 93 10 |
MA |
102,6 |
TR |
127,8 |
|
ZZ |
115,2 |
|
0805 50 10 |
AR |
97,3 |
BR |
96,4 |
|
TR |
78,7 |
|
ZA |
103,0 |
|
ZZ |
93,9 |
|
0808 10 80 |
AR |
165,4 |
BR |
114,4 |
|
CL |
130,5 |
|
CN |
96,0 |
|
NZ |
144,5 |
|
US |
156,1 |
|
ZA |
124,6 |
|
ZZ |
133,1 |
|
0809 10 00 |
IL |
342,4 |
TR |
214,9 |
|
ZZ |
278,7 |
|
0809 29 00 |
TR |
340,7 |
ZZ |
340,7 |
|
0809 30 |
TR |
179,1 |
ZZ |
179,1 |
|
0809 40 05 |
CL |
216,3 |
IL |
308,9 |
|
ZA |
377,0 |
|
ZZ |
300,7 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
OTSUSED
26.6.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 173/40 |
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,
21. juuni 2013,
millega muudetakse rakendusotsust 2011/77/EL Iirimaale liidu finantsabi andmise kohta
(2013/313/EL)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 11. mai 2010. aasta määrust (EL) nr 407/2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Iirimaa taotluse alusel andis nõukogu talle rakendusotsusega 2011/77/EL (2) finantsabi, et toetada tugevat majandus- ja reformiprogrammi, mille eesmärk on taastada usaldus ja võimaldada majandusel tagasi pöörduda jätkusuutliku kasvu teele ning tagada Iirimaa, euroala ja liidu finantsstabiilsus. |
(2) |
Komisjon viis Iirimaa majandusreformiprogrammi üheksanda läbivaatamise lõpule 22. aprillil 2013. |
(3) |
ELi laenu maksimaalse keskmise tagasimaksetähtaja pikendamine oleks kasulik, et toetada Iirimaa jõupingutusi täieliku turulepääsu taassaavutamiseks ja programmi edukaks lõpetamiseks. Selleks et saada ELi laenu maksimaalse keskmise tagasimaksetähtaja pikendamisest täit kasu, tuleks lubada komisjonil pikendada osamaksete ja osade tagasimaksetähtaega. |
(4) |
Kõnealuseid suundumusi arvesse võttes tuleks muuta rakendusotsust 2011/77/EL, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Rakendusotsuse 2011/77/EL artiklit 1 muudetakse järgmiselt.
1) |
Lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Liit annab Iirimaale laenu kuni 22,5 miljardit eurot maksimaalse keskmise tagasimaksetähtajaga 19,5 aastat. Laenu üksikute osade tagasimaksetähtaeg võib olla kuni 30 aastat.” |
2) |
Lisatakse järgmine lõige: „9. Iirimaa taotlusel võib komisjon pikendada osamakse või osa tagasimaksetähtaega, tingimusel et järgitakse lõikes 1 sätestatud maksimaalset keskmist tagasimaksetähtaega. Komisjon võib selleks oma asjaomaseid laene täielikult või osaliselt refinantseerida. Kõiki eelnevalt laenatud summasid hoitakse Euroopa Keskpangas oleval kontol, mille komisjon on avanud finantsabi haldamiseks.” |
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud Iirimaale.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle teatavaks tegemise päeval.
Luxembourg, 21. juuni 2013
Nõukogu nimel
eesistuja
M. NOONAN
(1) ELT L 118, 12.5.2010, lk 1.
(2) ELT L 30, 4.2.2011, lk 34.
26.6.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 173/41 |
NÕUKOGU OTSUS,
21. juuni 2013,
millega tühistatakse otsus 2010/286/EL ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Itaalias
(2013/314/EL)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 126 lõiget 12,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust
ning arvestades järgmist:
(1) |
Järgides komisjoni soovitust, otsustas nõukogu 2. detsembri 2009. aasta otsusega 2010/286/EL, (1) et Itaalial on ülemäärane eelarvepuudujääk. Nõukogu märkis, et 2009. aastaks kavandatud valitsemissektori eelarve puudujääk ulatus 5,3 %-ni SKPst, mis ületas seega aluslepingu kohast kontrollväärtust 3 % SKPst, kusjuures valitsemissektori koguvõlaks prognoositi 2009. aastal 115,1 % SKPst, mis ületab aluslepingu kohast kontrollväärtust 60 % SKPst (2). |
(2) |
Aluslepingu artikli 126 lõike 7 ning nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta) (3) artikli 3 lõike 4 kohaselt esitas nõukogu komisjoni soovituse põhjal 2. detsembril 2009 Itaaliale soovituse kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2012. aastaks. Kõnealune soovitus avalikustati. |
(3) |
Vastavalt aluslepingutele lisatud protokolli (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta) artiklile 4 esitab komisjon andmed kõnealuse menetluse rakendamiseks. Kõnealuse protokolli kohaldamise osana peavad liikmesriigid vastavalt nõukogu 25. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 479/2009 (Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta) (4) artiklile 3 esitama kaks korda aastas (enne 1. aprilli ja enne 1. oktoobrit) andmed valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla kohta ning muud seotud muutujad. |
(4) |
Kaaludes, kas otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta tuleks kehtetuks tunnistada, peab nõukogu otsuse tegemisel lähtuma esitatud andmetest. Lisaks tuleks otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta kehtetuks tunnistada üksnes siis, kui komisjoni prognooside kohaselt ei ületa puudujääk prognoosiperioodil aluslepingu kohast kontrollväärtust 3 % SKPst. |
(5) |
Nende andmete alusel, mis komisjon (Eurostat) esitas vastavalt määruse (EÜ) nr 479/2009 artiklile 14 pärast Itaalia poolt enne 1. aprilli 2013 esitatud teatist, ning komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi alusel ja 21. mai 2013. aasta dekreet-seaduses 54 ette nähtud täiendavate meetmete hindamise alusel on järgmised järeldused põhjendatud.
|
(6) |
Alates ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisele järgnenud 2013. aastast peaks Itaalia asjakohasel kiirusel tegema edusamme keskpika perioodi eelarve-eesmärkide saavutamiseks, järgides sealhulgas kulueesmärke, ja tegema piisavaid edusamme võlakriteeriumi nõude täitmiseks vastavalt määruse (EÜ) 1467/97 artikli 2 lõikele 1a. |
(7) |
Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 12 tühistatakse nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta, kui ülemäärane eelarvepuudujääk asjaomases liikmesriigis on nõukogu arvates kõrvaldatud. |
(8) |
Nõukogu arvates on ülemäärane eelarvepuudujääk Itaalias kõrvaldatud ja otsus 2010/286/EL tuleks seetõttu tühistada, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Üldhinnangu kohaselt on ülemäärane eelarvepuudujääk Itaalias kõrvaldatud.
Artikkel 2
Otsus 2010/286/EL tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.
Luxembourg, 21. juuni 2013
Nõukogu nimel
eesistuja
M. NOONAN
(1) ELT L 125, 21.5.2010, lk 40.
(2) Pärast otsuse 2010/286/EL vastuvõtmist vaadati 2009. aasta valitsemissektori eelarve puudujääk ja koguvõlg läbi ning need on nüüd vastavalt 5,5 % ja 116,4 % SKPst.
(3) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.
(4) ELT L 145, 10.6.2009, lk 1.
26.6.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 173/43 |
NÕUKOGU OTSUS,
21. juuni 2013,
millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/918/EÜ ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Ungaris
(2013/315/EL)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 126 lõiget 12,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust
ning arvestades järgmist:
(1) |
Otsusega 2004/918/EÜ (1) otsustas nõukogu 5. juulil 2004 kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõikega 6, et Ungaril on ülemäärane eelarvepuudujääk, ja võttis kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 104 lõikega 7 vastu soovituse ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks 2008. aastaks. |
(2) |
18. jaanuaril 2005 jõudis nõukogu kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõikega 8 seisukohale, et Ungari ei olnud võtnud tõhusaid meetmeid vastuseks nõukogu soovitusele, ning võttis 8. märtsil 2005 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 7 alusel vastu uue soovituse, milles kinnitas, et ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtaeg on 2008. aasta. Nõukogu otsustas 8. novembril 2005, et Ungari ei olnud teist korda järginud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 7 kohaseid soovitusi. Seepärast esitas nõukogu 10. oktoobril 2006 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 7 alusel Ungarile kolmanda soovituse, millega pikendati ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtaega 2009. aastani. Nõukogu järeldas 7. juulil 2009, et Ungari ametiasutused on võtnud tõhusaid meetmeid vastuseks nõukogu 10. oktoobri 2006. aasta soovitusele, ja esitas tõsist majandussurutist arvesse võttes Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 7 alusel läbivaadatud soovituse ("nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovitus"), millega kehtestati ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks taas uus tähtaeg, 2011. aasta. Komisjon järeldas 27. jaanuaril 2010, et Ungari on võtnud tõhusaid meetmeid vastusena nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovitusele ning nõukogu nõustus sellega oma järeldustes 16. veebruaril 2010, kuid juhtis tähelepanu ka märkimisväärsetele riskidele. |
(3) |
Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 126 lõikega 8 otsustas nõukogu 24. jaanuaril 2012, et Ungari ei ole vastusena nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovitusele võtnud tõhusaid meetmeid kõnealuses soovituses sätestatud tähtaja jooksul. Kuigi aluslepingu kohast kontrollväärtust 3 % SKPst 2011. aastal ei ületatud, ei põhinenud see struktuursel ja jätkusuutlikul korrigeerimisel, vaid märkimisväärsetel ühekordsetel tuludel. Sellega kaasnes struktuurse eelarvepositsiooni halvenemine hinnanguliselt üle 2 % SKPst nii 2010. kui ka 2011. aastal võrreldes soovitatud eelarvepositsiooni parandamisega kokku 0,5 % SKPst. Kuigi ametiasutused rakendasid 2012. aastal struktuurseid meetmeid, mis pidid suurel määral kompenseerima eelarvepositsiooni varasema halvenemise, tagati 2012. aastal vastavus aluslepingu kohasele kontrollväärtusele 3 % SKPst taas ainult tänu ühekordsetele meetmetele, mille maht oli peaaegu 1 % SKPst, kusjuures 2013. aastal ületatakse seda taas. |
(4) |
13. märtsil 2012 võttis nõukogu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 7 vastu uue soovituse Ungarile („nõukogu 13. märtsi 2012. aasta soovitus”, et kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2012. aastaks. Ungari ametiasutustel paluti võtta eelkõige järgmised meetmed: i) kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2012. aastaks usaldusväärsel ja jätkusuutlikul viisil; ii) võtta täiendavaid konsolideerimismeetmeid vähemalt ½ % ulatuses SKPst, et saavutada 2012. aasta puudujäägieesmärk 2,5 % SKPst; iii) võtta vajaduse korral täiendavaid struktuurseid meetmeid, mis aitaksid tagada, et puudujääk jääks 2013. aastal selgelt alla 3 % SKPst. Samas soovitati vähendada valitsemissektori võla suhet võimalikult kiiresti, et oleks tagatud piisav liikumine võla vähendamise sihttaseme saavutamise suunas. Eelarve kohandamist oli vaja toetada ka kavandatavate muudatustega eelarve juhtimise raamistikus. Nõukogu kehtestas Ungari valitsusele tulemuslike meetmete võtmiseks tähtaja 13. september 2012. Lisaks otsustas nõukogu (2)13. märtsil 2012 peatada osaliselt Ühtekuuluvusfondist Ungarile ette nähtud kulukohustuste assigneeringute täitmine 2013. aastal. |
(5) |
30. mail 2012 jõudis komisjon lähenemisprogrammi aastateks 2011 kuni 2015 ja kokkuhoiumeetmete edasise täpsustamise põhjal järeldusele, et Ungari on võtnud tõhusaid meetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks. Eelkõige eeldati, et valitsemissektori eelarve puudujääk väheneb 2012. aastal 2,5 %-ni SKPst ja jääb kooskõlas nõukogu 13. märtsi 2012. aasta soovitusega 2013. aastal oluliselt alla aluslepingu kohase kontrollväärtuse 3 % SKPst. Lisaks tõdeti, et on tehtud teatavaid edusamme eelarve juhtimise raamistiku tõhustamiseks, kuigi üldine areng kõnealuses valdkonnas on olnud aeglane. Sellega seoses võttis nõukogu 22. juunil 2012. aastal komisjoni 30. mai 2012. aasta ettepaneku põhjal vastu rakendusotsuse 2012/323/EL (3) Ühtekuuluvusfondi kulukohustuste täitmise peatamise lõpetamise kohta. |
(6) |
Vastavalt aluslepingutele lisatud protokolli (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta) artiklile 4 esitab komisjon andmed kõnealuse menetluse rakendamiseks. Kõnealuse protokolli kohaldamise osana peavad liikmesriigid vastavalt nõukogu 25. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 479/2009 (Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta) (4) artiklile 3 esitama kaks korda aastas (enne 1. aprilli ja enne 1. oktoobrit) andmed valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla kohta ning muud seotud muutujad. |
(7) |
Kaaludes, kas otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta tuleks kehtetuks tunnistada, peab nõukogu otsuse tegemisel lähtuma esitatud andmetest. Lisaks tuleks otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta kehtetuks tunnistada üksnes siis, kui komisjoni prognooside kohaselt ei ületa puudujääk prognoosiperioodil aluslepingu kohast kontrollväärtust 3 % SKPst. |
(8) |
Nende andmete alusel, mis komisjon (Eurostat) esitas vastavalt määruse (EÜ) nr 479/2009 artiklile 14 pärast Ungari poolt enne 1. aprilli 2013 esitatud teatist, ning komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi kohaselt ja 13. mail 2013 valitsuse määrusega vastuvõetud täiendavate parandusmeetmete hinnangu alusel on järgmised järeldused põhjendatud.
|
(9) |
Nõukogu palus Ungari ametiasutustel kehtestada tõeliselt siduv keskpika perioodi raamistik eelarve juhtimiseks ning laiendada eelarvenõukogu analüüsitegevust, pidades silmas selle vetoõigust aastaeelarve üle. Lähenemisprogrammis aastateks 2012 kuni 2016 teatatakse kavatsusest võtta vastavaid meetmeid 2013. aasta sügisel. Euroopa poolaasta raames jälgitakse edusamme tähelepanelikult ka edaspidi. |
(10) |
Alates 2013. aastast, mis on ülemäärase puudujäägi korrigeerimise aastale järgnev aasta, peaks Ungari järgima eelarvepoliitikat vastavalt keskpika perioodi eelarve-eesmärgile, sealhulgas täitma kulueesmärki ning tegema piisavaid edusamme võlakriteeriumi täitmiseks vastavalt 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta) (5) artikli 2 lõikele 1a.. |
(11) |
Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 12 tunnistatakse nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta kehtetuks, kui ülemäärane eelarvepuudujääk asjaomases liikmesriigis on nõukogu arvates kõrvaldatud. |
(12) |
Nõukogu on arvamusel, et ülemäärane eelarvepuudujääk Ungaris on kõrvaldatud ning seega tuleks otsus 2004/918/EÜ kehtetuks tunnistada, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Üldhinnangust järeldub, et ülemäärane eelarvepuudujääk Ungaris on kõrvaldatud.
Artikkel 2
Otsus 2004/918/EÜ tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud Ungarile.
Luxembourg, 21. juuni 2013
Nõukogu nimel
eesistuja
M. NOONAN
(1) ELT L 389, 30.12.2004, lk 27.
(2) Nõukogu rakendusotsus 2012/156/EL, 13. märts 2012, millega peatatakse Ühtekuuluvusfondist Ungarile ettenähtud kulukohustuste täitmine alates 1. jaanuarist 2013 (ELT L 78, 17.3.2012, lk 19).
(3) ELT L 165, 26.6.2012, lk 46.
(4) ELT L 145, 10.6.2009, lk 1.
(5) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.
26.6.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 173/46 |
NÕUKOGU OTSUS,
21. juuni 2013,
millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/588/EÜ ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta Leedus
(2013/316/EL)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 126 lõiget 12,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust
ning arvestades järgmist:
(1) |
7. juulil 2009. aastal otsustas nõukogu pärast Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 6 kohast komisjoni soovitust otsusega 2009/588/EÜ (1), et Leedul on ülemäärane eelarvepuudujääk. Nõukogu märkis, et valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2008. aastal 3,2 % SKPst, ületades aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst, ning et komisjoni talituste 2009. aasta kevadprognoosi põhjal suureneb see 2009. aastal 5,4 %-ni SKPst ja 2010. aastal 8 %-ni SKPst. Valitsemissektori koguvõlg oli 2008. aastal 15,6 % SKPst, mis on oluliselt alla aluslepingus sätestatud kontrollväärtuse 60 % SKPst. |
(2) |
EÜ asutamislepingu artikli 104 lõike 7 ning nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta) (2) artikli 3 lõike 4 kohaselt esitas nõukogu 7. juulil 2009 komisjoni soovituse põhjal Leedule soovituse eesmärgiga kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2011. aastaks („nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovitus”). Nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovitus avalikustati. |
(3) |
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 ja määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõike 4 kohaselt esitas nõukogu 9. veebruaril 2010 komisjoni soovituse, milles komison tunnistas, et Leedu ametiasutused olid võtnud nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovituse alusel tõhusaid meetmeid ning et Leedus oli toimunud ootamatuid majandust kahjustavaid sündmusi, millel olid tõsised ebasoodsad tagajärjed riigi rahandusele, alusel Leedule läbivaadatud soovituse eesmärgiga kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2012. aastaks. Nimetatud läbivaadatud soovitus avalikustati. |
(4) |
Vastavalt aluslepingutele lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli artiklile 4 esitab komisjon andmed kõnealuse menetluse rakendamiseks. Kõnealuse protokolli kohaldamise osana peavad liikmesriigid vastavalt nõukogu 25. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 479/2009 (Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta) (3) artiklile 3 esitama kaks korda aastas (enne 1. aprilli ja 1. oktoobrit) andmed valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla kohta ning muud seotud muutujad. |
(5) |
Kaaludes, kas otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta tuleks kehtetuks tunnistada, peab nõukogu otsuse tegemisel lähtuma esitatud andmetest. Lisaks tuleks otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta kehtetuks tunnistada üksnes siis, kui komisjoni talituste prognooside kohaselt ei ületa puudujääk prognoosiperioodil kontrollväärtust 3 % SKPst (4). |
(6) |
Nende andmete alusel, mis komisjon (Eurostat) esitas vastavalt määruse (EÜ) nr 479/2009 artiklile 14 pärast Leedu poolt enne 1. aprilli 2013 esitatud teatist, ning komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi alusel on põhjendatud teha järgmised järeldused.
|
(7) |
Alates 2013. aastast (ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisele järgnev aasta) peaks Leedu liikuma piisavalt kiiresti keskpika perioodi eelarveeesmärgi saavutamise suunas, pidades kinni kulueesmärgist. |
(8) |
Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 12 tuleb nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta kehtetuks tunnistada, kui ülemäärane eelarvepuudujääk asjaomases liikmesriigis on nõukogu arvates kõrvaldatud. |
(9) |
Nõukogu arvates on ülemäärane eelarvepuudujääk Leedus kõrvaldatud ja otsus 2009/588/EÜ tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Üldhinnangust järeldub, et ülemäärane eelarvepuudujääk Leedus on kõrvaldatud.
Artikkel 2
Otsus 2009/588/EÜ tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud Leedu Vabariigile.
Luxembourg, 21. juuni 2013
Nõukogu nimel
eesistuja
M. NOONAN
(1) ELT L 202, 4.8.2009, lk 44.
(2) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.
(3) ELT L 145, 10.6.2009, lk 1.
(4) Kooskõlas dokumendiga „Stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise täpsustused ning juhised stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi kohta”, 3. september 2012. Vt http://ec.europa.eu/economy_finance/economic_governance/sgp/pdf/coc/code_of_conduct_en.pdf
26.6.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 173/48 |
NÕUKOGU OTSUS,
21. juuni 2013,
millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/591/EÜ ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Lätis
(2013/317/EL)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 126 lõiget 12,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust
ning arvestades järgmist:
(1) |
7. juulil 2009. aastal otsustas nõukogu pärast Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 6 kohast komisjoni soovitust, otsusega 2009/591/EÜ, (1) et Lätil on ülemäärane eelarvepuudujääk. Nõukogu märkis, et valitsemissektori eelarve puudujääk ulatus 2008. aastal 4,0%-ni SKPst, mis ületas aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst, kusjuures valitsemissektori koguvõlg oli 19,5 % SKPst, mis jääb tublisti allapoole aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 60 % SKPst (2). |
(2) |
EÜ asutamislepingu artikli 104 lõike 7 ning nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta) (3) artikli 3 lõike 4 kohaselt esitas nõukogu komisjoni soovituse põhjal 7. juulil 2009 Lätile soovituse, et kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2012. aastaks. Soovitus avalikustati. |
(3) |
Vastavalt aluslepingutele lisatud protokolli (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta) artiklile 4 esitab komisjon andmed kõnealuse menetluse rakendamiseks. Kõnealuse protokolli kohaldamise osana peavad liikmesriigid vastavalt nõukogu 25. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 479/2009 (Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta) (4) artiklile 3 esitama kaks korda aastas (enne 1. aprilli ja 1. oktoobrit) andmed valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla kohta ning muud seotud muutujad. |
(4) |
Kaaludes, kas otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta tuleks kehtetuks tunnistada, peab nõukogu otsuse tegemisel lähtuma esitatud andmetest. Lisaks tuleks otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta tunnistada kehtetuks üksnes siis, kui komisjoni talituste prognooside kohaselt ei ületa puudujääk prognoosiperioodil kontrollväärtust 3 % SKPst. |
(5) |
Nende andmete põhjal, mis komisjon (Eurostat) esitas vastavalt määruse (EÜ) nr 479/2009 artiklile 14 pärast Läti poolt enne 1. aprilli 2013 esitatud aruannet, ning komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi alusel on põhjendatud teha järgmised järeldused.
|
(6) |
Nõukogu tuletab meelde, et Läti peaks alates 2013. aastast ehk ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisele järgnevast aastast tagama stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa nõuete täitmise ning pidama sealhulgas kinni kulueesmärgist. |
(7) |
Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikega 12 tunnistatakse nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta kehtetuks, kui ülemäärane eelarvepuudujääk asjaomases liikmesriigis on nõukogu arvates kõrvaldatud. |
(8) |
Nõukogu arvates on ülemäärane eelarvepuudujääk Lätis kõrvaldatud ja seega tuleks otsus 2009/591/EÜ tunnistada kehtetuks, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Üldhinnangust järeldub, et ülemäärane eelarvepuudujääk Lätis on kõrvaldatud.
Artikkel 2
Otsus 2009/591/EÜ tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud Läti Vabariigile.
Luxembourg, 21. juuni 2013
Nõukogu nimel
eesistuja
M. NOONAN
(1) ELT L 202, 4.8.2009, lk 50.
(2) Pärast otsuse 2009/591/EÜ vastuvõtmist korrigeeriti valitsemissektori eelarve 2008. aasta puudujääki ja koguvõlga ning need on nüüd vastavalt 4,2 % ja 19,8 % SKPst.
(3) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.
(4) ELT L 145, 10.6.2009, lk 1.
26.6.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 173/50 |
NÕUKOGU OTSUS,
21. juuni 2013,
millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/590/EÜ ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Rumeenias
(2013/318/EL)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 126 lõiget 12,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust
ning arvestades järgmist:
(1) |
7. juulil 2009. aastal otsustas nõukogu pärast Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 6 kohast komisjoni soovitust otsusega 2009/590/EÜ, (1) et Rumeenial on ülemäärane eelarvepuudujääk. Nõukogu märkis, et valitsemissektori eelarve puudujääk ulatus 2008. aastal 5,4 %-ni SKPst, mis ületas aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst, kusjuures valitsemissektori koguvõlg oli 13,6% SKPst, mis jääb tublisti allapoole aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 60 % SKPst (2). |
(2) |
EÜ asutamislepingu artikli 104 lõike 7 ning nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta) (3) artikli 3 lõike 4 kohaselt esitas nõukogu 7. juulil 2009 komisjoni soovituse põhjal Rumeeniale soovituse, et kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2011. aasta lõpuks („nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovitus”). Nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovitus avalikustati. |
(3) |
Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 126 lõikele 7 ja määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõikele 4 ning tunnistades, et Rumeenia ametiasutused on võtnud tõhusaid meetmeid vastavalt nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovitusele ja et Rumeenias on aset leidnud ootamatud majandust kahjustavad sündmused, mis avaldavad riigi rahandusele olulist negatiivset mõju, esitas nõukogu 12. veebruaril 2010 komisjoni soovituse põhjal Rumeeniale muudetud soovituse kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2012. aasta lõpuks. Nimetatud muudetud soovitus avalikustati. |
(4) |
Vastavalt aluslepingutele lisatud protokolli (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta) artiklile 4 esitab komisjon andmed kõnealuse menetluse rakendamiseks. Kõnealuse protokolli kohaldamise osana peavad liikmesriigid vastavalt nõukogu 25. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 479/2009 (Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta) (4) artiklile 3 esitama kaks korda aastas (enne 1. aprilli ja 1. oktoobrit) andmed valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla kohta ning muud seotud muutujad. |
(5) |
Kaaludes, kas otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta tuleks tunnistada kehtetuks, peab nõukogu otsuse tegemisel lähtuma esitatud andmetest. Lisaks tuleks otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta tunnistada kehtetuks üksnes siis, kui komisjoni talituste prognooside kohaselt ei ületa puudujääk prognoosiperioodil kontrollväärtust 3 % SKPst. |
(6) |
Nende andmete alusel, mis komisjon (Eurostat) esitas vastavalt määruse (EÜ) nr 479/2009 artiklile 14 pärast Rumeenia poolt enne 1. aprilli 2013 esitatud teatist, ning komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi alusel on põhjendatud teha järgmised järeldused:
|
(7) |
Rumeenia peaks alates 2013. aastast ehk ülemäärase puudujäägi kõrvaldamisele järgnevast aastast liikuma oma keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas sobivas tempos ning sealhulgas pidama kinni kulueesmärgist. |
(8) |
Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 12 tunnistatakse nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta kehtetuks, kui ülemäärane eelarvepuudujääk asjaomases liikmesriigis on nõukogu arvates kõrvaldatud. |
(9) |
Nõukogu arvates on ülemäärane eelarvepuudujääk Rumeenias on kõrvaldatud ning seega tuleks otsus 2009/590/EÜ tunnistada kehtetuks, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Üldhinnangust järeldub, et ülemäärane eelarvepuudujääk Rumeenias on kõrvaldatud.
Artikkel 2
Otsus 2009/590/EÜ tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud Rumeeniale.
Luxembourg, 21. juuni 2013
Nõukogu nimel
eesistuja
M. NOONAN
(1) ELT L 202, 4.8.2009, lk 48-49.
(2) Pärast otsuse 2009/591/EÜ vastuvõtmist korrigeeriti valitsemissektori eelarve 2008. aasta puudujääki ja koguvõlga hiljem korrigeeriti ning need on nüüd vastavalt 5,8 % ja 13,4 % SKPst.
(3) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 8.
(4) ELT L 145, 10.6.2009, lk 1.
26.6.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 173/52 |
NÕUKOGU OTSUS,
21. juuni 2013,
ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Maltal
(2013/319/EL)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 126 lõiget 6,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Malta esitatud märkusi
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 126 peavad liikmesriigid hoiduma valitsemissektori eelarve ülemäärasest puudujäägist. |
(2) |
Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis on hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu tingimuste tagamise vahend. |
(3) |
ELi toimimise lepingu artiklis 126 sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega, mida täpsustatakse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (1) (mis on osa stabiilsuse ja kasvu paktist), on ette nähtud ülemäärast eelarvepuudujääki käsitleva otsuse vastuvõtmine. Aluslepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse protokollis on kehtestatud täiendavad sätted seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisega. Nõukogu määruses (EÜ) nr 479/2009 (2) on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad ja määratlused kõnealuse protokolli sätete kohaldamiseks. |
(4) |
ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 5 nõutakse, et kui komisjon leiab, et liikmesriigis on või võib tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk, peab ta esitama asjaomasele liikmesriigile arvamuse ja teavitab vastavalt ka nõukogu. Olles arvesse võtnud ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohast aruannet ning ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 4 kohast majandus- ja rahanduskomitee arvamust, järeldas komisjon, et Maltal on ülemäärane eelarvepuudujääk. Seepärast edastas komisjon Maltale sellekohase arvamuse ja teavitas sellest nõukogu 29. mail 2013 (3). |
(5) |
ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohaselt peab nõukogu kaaluma kõiki asjaomase liikmesriigi võimalikke märkusi enne, kui ta pärast üldhinnangut otsustab, kas liikmesriigil on ülemäärane eelarvepuudujääk. Malta puhul jõuti pärast kõnealust üldhinnangut järgmistele järeldustele. |
(6) |
Malta ametiasutuste poolt 2013. aasta aprillis esitatud andmete kohaselt ulatus valitsemissektori eelarve puudujääk 2012. aastal 3,3 %ni SKPst ja ületab seega kontrollväärtuse 3 % SKPst. ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohases komisjoni aruandes märgiti, et puudujääk oli kontrollväärtuse 3 % SKPst lähedal, kuid puudujääki ei saa käsitada aluslepingu ning stabiilsus- ja kasvu pakti tähenduses erandlikuna. Ülemäärane eelarvepuudujääk ei ole tingitud tõsisest majandussurutisest aluslepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. 2010. ja 2011. aastal oli SKP reaalkasv keskmiselt rohkem kui 2 % aastas, mis on kõrgem kui potentsiaalne kasv. Riikliku statistikaameti 11. märtsil 2013 avaldatud esialgsete SKPd käsitlevate andmete kohaselt majanduskasv 2012. aastal aeglustus, kuid püsis positiivsena tasemel 0,8 %. SKP lõhe, mis 2011. aastal oli positiivne, muutus 2012. aastal hinnangute kohaselt veidi negatiivseks. Kontrollväärtuse kavandatud ületamist ei saa pidada ajutiseks. Komisjoni 2013. aasta kevadprognoosi kohaselt suureneks eelarvepuudujääk 2013. aastal 3,7 %ni SKPst ning oleks 2014. aastal 3,6 % SKPst. Aluslepingus sätestatud puudujäägikriteerium ei ole täidetud. |
(7) |
Esitatud andmetest nähtub ka, et 2012. aastal oli valitsemissektori võlg 72,1 % SKPst ja ületab seega kontrollväärtuse 60 % SKPst. Komisjoni 2013. aasta kevadprognoosi kohaselt suureneb võla suhe SKPsse 2014. aastal 74,9 %ni. Pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse tühistamist 2012. aasta detsembris (4) sai Malta kasutada samal aastal alanud kolme aasta pikkust üleminekuperioodi, et saavutada võla vähendamise sihttase. Malta ei teinud 2012. aastal piisavalt edusamme võla vähendamise sihttaseme saavutamiseks, sest Malta struktuurne eelarvepuudujääk halvenes, kuigi oli nõutud selle paranemist. Seega saab järeldada, et ELi toimimise lepingus sätestatud võlakriteerium ei ole täidetud. |
(8) |
Kooskõlas ELi toimimise lepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti sätetega analüüsis komisjon oma aruandes ka asjakohaseid tegureid. Nagu on täpsustatud stabiilsuse ja kasvu paktis, saab neid tegureid riikide puhul, kelle võla suhe SKPsse on üle 60 % (nagu Malta), eelarvepuudujäägi kriteeriumi täitmist hinnates ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta otsuse tegemisel arvesse võtta ainult juhul, kui valitsemissektori eelarve puudujääk püsib kontrollväärtuse lähedal ning ületab kontrollväärtust ajutiselt, mis Malta puhul nii ei ole (5). Samal ajal on selliseid tegureid arvesse võetud võlakriteeriumi mittetäitmise hindamisel, kuigi ka need ei näi otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta kahtluse alla seadvat. Võla vähendamise sihttaseme saavutamiseks tehtud edusammude hindamisel on eelkõige arvesse võetud euroalasse kuuluvatele liikmesriikidele antud finantsabist tulenevat võlga ja eelarvepuudujääki suurendavat mõju. Malta jaoks oleks Kreeka laenulepingu, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi maksete, Euroopa stabiilsusmehhanismi tehtud kapitalimahutuste ning Kreeka programmi kohaste tehingute koondmõju ajavahemikul 2011–2014 võla puhul 3,9 % SKPst ning eelarvepuudujäägi puhul 0,1 % SKPst. Võttes arvesse nende tehingute mõju, oleks Maltalt võlakriteeriumi täitmiseks nõutav struktuurse eelarvepositsiooni parandamine 2012. aastal võinud olla väiksem, kuid siiski oleks tulnud struktuurset eelarvepositsiooni oluliselt rohkem parandada, kui Malta seda 2012. aastal tegelikult tegi, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Üldhinnangust järeldub, et Maltal on ülemäärane eelarvepuudujääk.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud Maltale.
Luxembourg, 21. juuni 2013
Nõukogu nimel
eesistuja
M. NOONAN
(1) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.
(2) Nõukogu määrus (EÜ) nr 479/2009, 25. mai 2009, Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta (ELT L 145, 10.6.2009, lk 1).
(3) Kõik Malta ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitlevad dokumendid on kättesaadavad järgmisel veebisaidil: http://ec.europa.eu/economy_finance/sgp/deficit/countries/malta_en.htm.
(4) Nõukogu otsus 2012/778/EL, 4. detsember 2012, millega tühistatakse otsus 2009/587/EÜ ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Maltal (ELT L 342, 14.12.2012, lk 43).
(5) Määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõige 4.
26.6.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 173/54 |
NÕUKOGU OTSUS 2013/320/ÜVJP,
24. juuni 2013,
füüsilise julgeoleku ja varude haldamisega seotud tegevuse toetamiseks, et vähendada Liibüas ja selle piirkonnas väike- ja kergrelvade ning nende laskemoonaga ebaseaduslikult kauplemise ohtu
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 26 lõiget 2 ja artikli 31 lõiget 1,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
2011. aasta veebruari Liibüa rahva ülestõusu ning sellele järgnenud relvakonflikti tõttu seisab Liibüa silmitsi tavarelvade ja laskemoona massiivsete varudega, mille seas on suur kogus kasutuskõlbmatuid ja ohtlikke esemeid. Väike- ja kergrelvade ning laskemoona kontrollimatu levik on vähendanud julgeolekut Liibüas, selle naaberriikides ja piirkonnas, teravdanud konfliktiolukorda ja õõnestanud konfliktijärgset rahu kindlustamist, seades sellega tõsiselt ohtu rahu ja julgeoleku. |
(2) |
Jätkates konflikti ajal ja pärast seda Liibüa rahvale osutatud toetust, on liit valmis tegema Liibüaga ka edaspidi koostööd mitmes valdkonnas, sealhulgas julgeolekuküsimustes, ja toetama üleminekuprotsessi demokraatiale, kestlikule rahule ja julgeolekule. |
(3) |
Euroopa Ülemkogu võttis 15. ja 16. detsembril 2005 vastu ELi strateegia väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks. Kõnealuses strateegias tunnistatakse, et väike- ja kergrelvade ning laskemoona suured varud teevad need relvad tsiviilisikutele, kurjategijatele, terroristidele ja võitlejatele kergesti kättesaadavaks ning selles rõhutatakse vajadust tegeleda ennetavalt tavarelvade ebaseadusliku pakkumise ja nõudlusega. Samuti tõstetakse strateegias esile Aafrikat kui kontinenti, mida mõjutavad enim sisekonfliktid, mida raskendavad väike- ja kergrelvade destabiliseeriv sissevool. |
(4) |
Liibüa, Sudaan, Kesk-Aafrika Vabariik, Tšaad ja Kongo Demokraatlik Vabariik kirjutasid 23. mail 2012 alla Hartumi deklaratsioonile väike- ja kergrelvade kontrollimise kohta Lääne-Sudaani naaberriikides. Liibüa ja teised allakirjutanud kohustusid nimetatud deklaratsioonis muu hulgas tugevdama riigi suutlikkust ja asutusi, et arendada ja rakendada terviklikke väike- ja kergrelvade kontrolli strateegiaid, riiklikke tegevuskavasid ja sekkumisi, sealhulgas riigi valduses olevate väike- ja kergrelvade ja laskemoona füüsilist julgeolekut ja varude haldamist kooskõlas rahvusvaheliste standarditega. |
(5) |
Hartumi deklaratsioonis kutsutakse piirkondlikke ja rahvusvahelisi organisatsioone üles pakkuma rahvusvahelise üldsusega kooskõlastatult tehnilist ja rahalist tuge, et viia ellu Hartumis 22. ja 23. mai 2012 toimunud konverentsi tulemused ning kõik sellele järgnevad tegevused ja algatused väike- ja kergrelvade probleemi lahendamiseks igas riigis. |
(6) |
Liibüa ratifitseeris 18. juunil 2004 rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ning laskemoona ebaseaduslikku tootmist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava protokolli. |
(7) |
Saksamaa rahvusvahelise koostöö agentuur Gesellschaft für internationale Zusammenarbeit (GIZ) GmbH („GIZ”) on koostamas projekti, mis käsitleb tavarelvastuse kontrolli Liibüas. 2. mail 2012 leppisid GIZ ja kaitseministeeriumi alla kuuluv Liibüa miinivastase tegevuse keskus kokku miinivastase tegevuse ja tavarelvastuse kontrolli programmi kavandis. Üldine tavarelvastuse kontrolli programm Liibüas („programm”) koosneb kahest erimoodulist ning seda rahastavad koos liit ja Saksamaa välisministeerium. |
(8) |
Tuleb tagada võimalikult suures ulatuses Liibüa isevastutus füüsilise julgeoleku ja varude haldamisega seotud tegevuse läbiviimisel, mis on kooskõlas riikliku isevastutuse ja kohalike partnerite tõhusa kaasamise aluspõhimõtetega. Samuti üritatakse programmiga kaasata asjaomased Liibüa sidusrühmad, sealhulgas vajaduse korral siseministeerium, kaitseministeerium, relvajõud ja teised asjaomased osalejad, füüsilise julgeoleku ja varude haldamisega seotud tegevusse. GIZ pakub programmi peamistele partneritele tegevustoetust ja tehnilist nõu. |
(9) |
Programm arvestab Liibüa praeguste suundumustega ning vajadusega kaasata algusest peale kõik sidusrühmad ning võimalikud riiklikud partnerid. Programmi eesmärk on luua partnerlussidemed rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonidega, mis keskenduvad miinivastasele tegevusele ning füüsilisele julgeolekule ja varude haldamisele ning kes on juba tõestanud oma võimet Liibüas tegutseda. Samuti rõhutatakse selles piirkondliku koostöö toetamist naaberriikidega. Liit on seisukohal, et GIZile antav rahaline abi aitaks vähendada ohte, mis on seotud tavarelvade ja laskemoona võimaliku ebaseadusliku levikuga Liibüas ja selle piirkonnas ning sellest väljapoole, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Liit püüab edendada julgeolekut ja rahu Liibüas ning selle piirkonnas, toetades meetmeid, mille eesmärk on tagada Liibüa relvaarsenalide usaldusväärne füüsiline julgeolek ja varude haldamine Liibüa riigiasutuste poolt, et vähendada väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona levikust ja ülemäärasest kogunemisest tulenevat ohtu rahule ja julgeolekule, soodustades sealhulgas sellega seotult piirkondlikul tasandil tõhusat mitmepoolsust.
2. Liidu toetatavatel tegevustel on järgmised konkreetsed eesmärgid:
— |
aidata Liibüa riigiasutusi füüsilise julgeoleku ja varude haldamise riikliku strateegia ning standardse töökorra väljatöötamisel; |
— |
toetada Liibüa riigiasutusi füüsilise julgeoleku ja varude haldamise küsimustega seotud koolitusraamistiku loomisel; |
— |
toetada laskemoona ladustamise alade taastamist ja julgeoleku korraldamist vastavalt riiklikele standarditele; |
— |
pakkuda tavarelvade ja laskemoona varudele ajutisi ladusid; |
— |
toetada asustatud piirkondades asuvate laskemoona ladustamisalade ümberpaigutamist; |
— |
viia läbi teostatavusuuring võimaluste kohta vähendada olemasolevaid laskemoonavarusid ringlussevõtu kaudu; |
— |
soodustada piirkondlikku koostööd naaberriikidega füüsilise julgeoleku ja varude haldamise küsimustes; |
— |
luua vastupanuvõimeline riskijuhtimissüsteem, et tagada programmi teostumine kiirelt muutuvas rakenduskeskkonnas. |
3. Lõikes 1 osutatud eesmärgi saavutamiseks kavatseb liit toetada Liibüa riigiasutusi konflikti ajal kahjustada saanud turvamata laskemoona ladustamise alade taastamisel ning relvaarsenalide usaldusväärse füüsilise julgeoleku ja varude haldamise tagamisel. Pikaajalise kestlikkuse saavutamise nimel järgitakse projekti rakendamisel riigi isevastutuse põhimõtet. Sellest lähtuvalt koordineeritakse kõik tegevused vastavate Liibüa riigiasutustega ja teiste asjaomaste sidusrühmadega. Lisaks järgitakse projektis konfliktitundlikkuse tõttu kahjustamisest hoidumise lähenemisviisi.
Projekti üksikasjalik kirjeldus on esitatud lisas.
Artikkel 2
1. Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja”).
2. Artikli 1 lõikes 3 osutatud projekti rakendab tehniliselt Saksamaa rahvusvahelise koostöö agentuur Deutsche Gesellschaft für Internationale Zusammenarbeit (GIZ) GmbH („GIZ”).
3. GIZ täidab oma ülesandeid kõrge esindaja vastutuse all. Sel eesmärgil lepib kõrge esindaja GIZiga kokku vajalike korralduste osas.
Artikkel 3
1. Lähtesumma artiklis 1 osutatud projekti rakendamiseks on 5 000 000 eurot. Kogu projekti hinnanguline üldeelarve on 6 600 000 eurot, mida rahastatakse koos Saksamaa välisministeeriumiga.
2. Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summast, hallatakse vastavalt liidu eelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.
3. Järelevalvet lõikes 1 osutatud summa nõuetekohase haldamise üle teostab komisjon. Sellel eesmärgil sõlmib komisjon GIZiga asjakohase lepingu. Nimetatud lepingus sätestatakse, et GIZ tagab liidu abi nähtavuse määral, mis vastab abi suurusele.
4. Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 osutatud lepingu niipea kui võimalik pärast käesoleva otsuse jõustumist. Komisjon teavitab nõukogu kõigist selle protsessi käigus esilekerkivatest probleemidest ning teatab lepingu sõlmimise kuupäeva.
Artikkel 4
1. Kõrge esindaja annab nõukogule käesoleva otsuse rakendamise kohta aru, lähtudes GIZi koostatud korrapärastest aruannetest. Nimetatud aruannete põhjal viib nõukogu läbi hindamise.
2. Komisjon annab aru artiklis 1 osutatud projekti rakendamise finantsaspektide kohta.
Artikkel 5
1. Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.
Otsus vaadatakse läbi ja seda muudetakse vastavalt Liibüa poliitilisele olukorrale hiljemalt 24 kuu möödumisel pärast artikli 3 lõikes 3 osutatud lepingu sõlmimist.
2. Käesolev otsus kaotab kehtivuse 60 kuu möödumisel artikli 3 lõikes 3 osutatud lepingu sõlmimisest, kui lõike 2 kohase läbivaatamise tulemusel ei otsustata teisiti. Sellest olenemata, kui kuue kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest ei ole nimetatud lepingut sõlmitud, kaotab otsus kehtivuse.
Luxembourg, 24. juuni 2013
Nõukogu nimel
eesistuja
C. ASHTON
LISA
Tavarelvastuse kontrolli programm Liibüas
1. KONTEKST JA ALUSPÕHIMÕTE
1.1 Kontekst
2011. aastal toimunud Liibüa revolutsiooni käigus kaotas Gaddafi režiim kontrolli suure osa oma tavarelvade arsenali üle. Selle tulemusel olid relvalaod ühtviisi ligipääsetavad opositsioonivõitlejatele, tsiviilisikutele ja sõduritele. Pärast võitluse lõppu ei ole täielikult taastatud keskne kontroll relvade arsenali üle ning relvade levik ja nende salakaubavedu mõjutab konflikte naaberaladel. Lisaks sellele jõudsid tavarelvad tsiviilisikute kodudesse, mille tulemusel on suur hulk tavarelvi Liibüa ühiskonnas eraomandis. Peale selle saastavad sõjast mahajäänud lõhkekehad relvade ja laskemoona ladustamise, põllumajanduslikke ja avalikuks kasutamiseks mõeldud alasid ümbritsevaid alasid.
Liibüa valitsusasutuste teatel on kiiresti vaja tugevamat ja keskset kontrolli tavarelvade ja laskemoona üle kogu Liibüas. Liibüa valitsusasutused on leidnud, et tõhusaks kontrolliks on vaja teadmiste edasiandmist, varustust ja tehnilist suutlikkust. Peale selle napib selles valdkonnas tegutsevatel Liibüa kodanikuühiskonna organisatsioonidel finantsvahendeid ja neil on vaja suurendada oma tehnilist suutlikkust. Nendele väljakutsetele reageerides saavutasid Saksamaa rahvusvahelise koostöö agentuur Gesellschaft für internationale Zusammenarbeit (GIZ) GmbH („GIZ”) ja Liibüa miinivastase tegevuse keskuse juhtkond Liibüa kaitseministeeriumi egiidi all kokkuleppe tavarelvade kontrolli valdkonnas läbiviidava toetusprogrammi suhtes, mis muu hulgas puudutab füüsilist julgeolekut ja varude haldamist.
GIZi poolt esitatud projekti kavandi alusel andis Saksamaa välisministeerium GIZile 2012. aasta oktoobris ülesande rakendada tavarelvastuse kontrolli programmi Liibüas („programm”). Projekti kestus on 5 aastat (60 kuud) ja see on jagatud 4 etapiks. Projekti hinnanguline üldeelarve on 6 600 000 eurot, mida rahastavad ühiselt kaks doonorit, Saksamaa välisministeerium ja liit. Saksamaa välisministeeriumi osamaks on 1 600 000 eurot ning liidu osamaks on kuni 5 000 000 eurot. Projekti juhtimise eest vastutab GIZ.
Tegevuste läbiviimine algas 1. novembril 2012 ja lõpeb 31. oktoobril 2017. Saksamaa välisministeerium katab suutlikkuse arendamise mooduliga kaasnevad kulud ning füüsilise julgeoleku ja varude haldamise mooduliga kaasnevad kulud, mida liit ei pea rahastamiskõlblikuks.
Liibüa partnereid toetatakse teabe edasiandmisega, lähetades pikaajalistele ja lühiajalistele missioonidele eksperte, kes korraldavad ja annavad spetsiaalset väljaõpet, tarnivad materjale ja seadmeid ning annavad valitsusasutuste ja spetsiaalsete asutuste kaudu teatud finantsabi, sealhulgas finantstoetust meetmete võtmiseks.
GIZi ja Saksamaa välisministeeriumi vahelise koostöö kord on sätestatud GIZi ja Saksamaa välisministeeriumi poolt 2005. aastal allkirjastatud raamlepingus.
GIZi ja komisjoni vahelise koostöö kord sätestatakse GIZi ja komisjoni allkirjastatava lepinguga.
1.2 ÜVJP alusel antava toetuse, nähtavuse ja tegevuse jätkusuutlikkuse aluspõhimõte
Tavarelvade ja nende laskemoona kontrollimatu levik Liibüas 2011. aasta veebruaris Liibüas toimunud sündmuste ajal ja järgselt on vähendanud julgeolekut Liibüas, selle naaberriikides ja piirkonnas laiemalt, süvendades konflikti ja kahjustades konfliktijärgset rahu kindlustamist, seades sellega tõsiselt ohtu rahu ja julgeoleku. Peale selle tõstetakse ELi strateegias väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks esile Aafrikat kui väike- ja kergrelvade destabiliseeriva sissevoolu poolt raskendatud sisekonfliktidest enim mõjutatud kontinenti. Liidu toetusega programmile püütakse nimetatud ohtudele vastu seista. Sellega tagatakse samuti tema julgeoleku- ja arengupoliitika sidusus. Võttes järelmeetmeid seoses konflikti käigus ja pärast seda liidu poolt Liibüa rahvale antud toetusega, eelkõige toetusega, mis anti stabiliseerimisvahendi lühiajalise komponendi kaudu Taani pagulasnõukogule, organisatsioonile DanishChurchAid ja miine käsitlevale nõuanderühmale lõhkemata lahingumoona (UXO) demineerimiseks ning suurendamaks tsiviilelanikkonna teadlikkust väike- ja kergrelvadest ja sõjast mahajäänud lõhkekehadest tulenevast ohust, võtab liit endale kohustuse teha täiendavat koostööd Liibüaga erinevates küsimustes, sealhulgas julgeolekuküsimustes.
Liidule, liidu sees ja tema kahepoolsete suhete alusel kasutada olevate vahendite täielikuks ärakasutamiseks toetab liit programmi ühise rahastamise kaudu, et tema antav toetus oleks tõhus, jagades tehnilist ja haldussuutlikkust ja süsteeme, ning ergutab järgima ühiseid järelevalve-, hindamis- ja aruandlusmenetlusi.
Ühena juhtivatest jätkusuutliku arengu vallas rahvusvahelise koostöö alaseid teenuseid pakkuvatest organisatsioonidest on GIZil pikaajaline kogemus enda ja oma partnerite nähtavuse tagamisel. Selle saavutamiseks on GIZil kommunikatsiooniosakond, mille käsutuses on spetsiaalsed välissuhtluse vahendid. Seega tagatakse liidu nähtavus sobivate märkide ja reklaami kaudu, millega toonitatakse liidu rolli, tagatakse liidu meetmete läbipaistvus ja suurendatakse spetsiifilise või üldise auditooriumi teadlikkust programmi põhjustest ning samuti liidu toetusest programmile ja kõnealuse toetuse tulemustest. Reklaami võidakse teha publikatsioonidega, aruannetega, üritustega, fotodega, videodokumentidega jne. Projekti käigus loodavas materjalis esitatakse liidu lippu silmapaistval viisil kooskõlas liidu suunistega lipu nõuetekohase kasutamise ja kujutamise kohta.
Projektis püütakse saavutada kavandatavate meetmete jätkusuutlikkus nende eriomase struktuuri ja mitmetasandilise olemuse kaudu. Projekt on kavandatud keskmise pikkusega projektina ning see kestab viis aastat, millega täidetakse jätkusuutlikku arengut soodustavate lühiajaliste erakorraliste operatsioonide ja pikaajaliste projektide vaheline lõhe. Algusest peale kaasatakse projekti väljatöötamisse Liibüa partnerid, tagades riikliku isevastutuse suurimas võimalikus ulatuses, ning projekti lõppu kavandatud kuuekuulise üleandmisetapi tulemusel on nad pärast viie aasta möödumist valmis kogu vastutuse endale võtma. Peale selle teeb GIZ tööd erinevatel tasanditel, tehes koostööd riigiasutustega, valitsusväliste organisatsioonidega, kodanikuühiskonnaga ja samuti rahvusvaheliste doonoritega. Projekti raames võetavate meetmete järjepidevuse tagamiseks sellises muutlikus riigis nagu Liibüa sisaldab projekt riskijuhtimise komponenti. Meetmete jätkusuutlikkust pärast projekti lõppu soodustavad eriti inimeste suutlikkuse arendamise, institutsioonide arendamise ja piirkondlike võrgustike loomise elementidega arvestamine projekti väljatöötamisel. See tähendab, et suurendatakse suutlikkust tagamaks, et Liibüa riigiasutused saavad edaspidi teha vajaduse korral vajalikke asjaomaseid algatusi.
2. EESMÄRGID
2.1 Üldine eesmärk
Programmiga püütakse aidata Liibüa riigiasutustel teostada tõhusat riiklikku kontrolli tavarelvade ja laskemoona üle, viia miinimumini tavarelvade ja nende laskemoona ebaseadusliku leviku oht, ning ohjata Liibüa relvastatud konflikti tagajärgi, mis on seotud julgeolekuga. Eelkõige püütakse projektiga tugevdada Liibüa riigiasutusi ja valitsusväliseid organisatsioone tavarelvade ja laskemoona kontrolli valdkonnas. Selle projektiga püütakse soodustada ka piirkondlikku koostööd.
2.2 Erieesmärgid
i) |
toetada Liibüa riigiasutusi, kelle ülesanne on teostada järelevalvet ja koordineerida tegevust tavarelvade kontrolli ja miinivastase tegevuse valdkonnas (Liibüa miinivastase tegevuse keskus), et nad oleksid suutelised täitma oma ülesandeid; |
ii) |
tugevdada Liibüa valitsusväliseid organisatsioone, kes tegutsevad tavarelvade kontrolli ja miinivastase tegevuse valdkonnas, nende toetustegevustes, teadlikkuse suurendamise alastes tegevustes ja samuti tehnilistes ülesannetes; |
iii) |
toetada Liibüa riigiasutusi, kelle ülesanne on koordineerida tegevust ja teostada järelevalvet füüsilise julgeoleku ja varude haldamise valdkonnas, füüsilise julgeoleku ja varude haldamise alaste meetmete väljatöötamisel, kooskõlastamisel ja rakendamisel; |
iv) |
toetada otseselt varude haldamise alaste meetmete rakendamist, sealhulgas ladustamiskohtade ümberpaigutamist asustatud aladelt, laskemoona ladustamiskohtade taastamist riiklikele standarditele vastavaks ning ajutiste laskemoonaladude pakkumist ja paigaldamist; |
v) |
soodustada piirkondlikku koostööd, teadmiste jagamist ning vastastikust õpet füüsilise julgeoleku ja varude haldamise ning tavarelvade leviku ja ebaseadusliku hankimise vallas. |
3. PROJEKTI MOODULID JA EELDATAVAD TULEMUSED
Projekt koosneb kahest erimoodulist:
3.1 |
suutlikkuse arendamine (rahastab Saksamaa välisministeerium) ning |
3.2 |
füüsiline julgeolek ja varude haldamine (rahastab liit). |
3.1 Suutlikkuse arendamine (rahastab Saksamaa välisministeerium)
Nimetatud mooduli eesmärk on tugevdada nende Liibüa riigiasutuste suutlikkust, kelle ülesanne on teostada järelevalvet ja koordineerida tegevust tavarelvade kontrolli ja miinivastase tegevuse valdkonnas, ja samuti nende Liibüa valitsusväliste organisatsioonide suutlikkust, kes on kaasatud relvakontrolli alasesse ja miinivastasesse tegevusse. See hõlmab organisatsioonilise süsteemi arendamise edendamist, finants- ja kvaliteedijuhtimise parandamist ja samuti tehniliste oskuste arendamist.
Kooskõlas programmi üldiste eesmärkidega lähtutakse nimetatud moodulis riikliku isevastutuse põhimõttest ja püütakse tugevdada Liibüa asutusi ja suutlikkust, et saavutada pikaajaline jätkusuutlikkus. Suutlikkuse arendamisel on tähelepanu all kaks elementi. Põhitähelepanu pööratakse Liibüas miinivastase tegevuse eest vastutavale riigiasutusele Liibüa miinivastase tegevuse keskus, mis kuulub kaitseministeeriumi alla. Teiseks võetakse tähelepanu alla Liibüa kodanikuühiskonna organisatsioonid, mis tegelevad demineerimise ja teadlikkuse suurendamisega.
1. tulemus: Tehakse kindlaks ja kvalifitseeritakse Liibüa miinivastase tegevuse keskuse koolitusvajadused ja vajadus seadmete järele (Liibüa välisministeerium on andnud keskusele ülesande juhtida järelevalve teostamist ja tegevuse koordineerimist tavarelvade kontrolli ja miinivastase tegevuse valdkonnas). Liibüa miinivastase tegevuse keskus töötab muu hulgas välja strateegia, mille alusel suurendatakse institutsioonilist suutlikkust organisatsioonilise süsteemi arendamise ning finants- ja kvaliteedijuhtimise vallas.
Tegevus 1 |
: |
Institutsioonilise suutlikkusega seotud vajaduste hinnangu koostamine ja analüüsimine. |
Tegevus 2 |
: |
Tegevuskava ja kvaliteedijuhtimise süsteemi väljatöötamine. |
Tegevus 3 |
: |
Raamprogrammi loomine hariduse ja koolituse pakkumiseks relva- ja laskemoonaladudes töötavatele isikutele. |
Tegevus 4 |
: |
Partnerinstitutsiooni (Liibüa miinivastase tegevuse keskus) koordineerimisbüroode sisseseadmise toetamine. |
Tulemus:
— |
projekti 18. kuu lõpuks viiakse läbi vajaduste hindamine seoses Liibüa miinivastase tegevuse keskuse institutsioonilise suutlikkuse arendamisega ja koostatakse vastavad dokumendid; |
— |
projekti 30. kuu lõpuks töötab asjaomane institutsioon (Liibüa miinivastase tegevuse keskus) välja tegevuskava ja kvaliteedijuhtimise protsessid; |
— |
projekti 30. kuuks on asjaomane institutsioon (Liibüa miinivastase tegevuse keskus) saanud nõuetele vastava varustuse; |
— |
koos partnerinstitutsiooniga (Liibüa miinivastase tegevuse keskus) töötatakse välja koolitusraamistik. |
Nimetatud tegevustega saavutatavad muud tulemused täpsustatakse projekti kuuenda kuu lõpuks koostöös Liibüa miinivastase tegevuse keskusega. Võttes arvesse asjaolu, et Liibüa välisministeerium määras hiljuti partnerinstitutsiooni, määratletakse asjaomased võrdlusnäitajad niipea kui võimalik.
2. tulemus: Tehakse kindlaks ja kvalifitseeritakse tavarelvade kontrolli ja miinivastase tegevuse valdkonnas tegutsevate Liibüa valitsusväliste organisatsioonide koolitusvajadused ja vajadus seadmete järele; tugevdatakse nende valitsusväliste organisatsioonide suutlikkust, eelkõige juhtimisalaseid finantsjuhtimise alaseid ja tehnilisi oskuseid.
Tegevus 1 |
: |
Juhtimise ja finantsjuhtimise alane koolitus. |
Tegevus 2 |
: |
Miinivastase tegevuse alane tehniline koolitus. |
Tulemus:
— |
aastatel 2013, 2014 ja 2015 viiakse aastas läbi kolm juhtimisalast koolitust valitsusvälistele organisatsioonidele. |
3.2 Füüsiline julgeolek ja varude haldamine (rahastab liit)
Tegevus 1 |
: |
Füüsilise julgeoleku ja varude haldamise riikliku strateegia ning standardse töökorra arendamine. |
Tegevus 2 |
: |
Füüsilise julgeoleku ja varude haldamisega küsimustega seotud koolitusraamistiku loomine. |
Tegevus 3 |
: |
Laskemoona ladustamise alade taastamine ja julgeoleku korraldamine. |
Tegevus 4 |
: |
Ajutiste ladude pakkumine. |
Tegevus 5 |
: |
Laskemoona ladustamisalade ümberpaigutamine. |
Tegevus 6 |
: |
Laskemoonavarude ringlussevõtu võimalused. |
Tegevus 7 |
: |
Piirkondlik koostöö füüsilise julgeoleku ja varude haldamise küsimustes. |
Tegevus 8 |
: |
Vastupanuvõimelise riskijuhtimissüsteemi loomine. |
3.2.1 Füüsilise julgeoleku ja varude haldamise riikliku strateegia ning standardse töökorra arendamine
Eesmärk:
Nimetatud tegevus tugevdab koordinatsiooni nende Liibüa ametiasutuste vahel, kes on seotud varude haldamisega ning selle tulemuseks on varude haldamise menetluste rakendamise kõrgem tase, millega seega suurendatakse tavarelvade ja nende laskemoona varude julgeolekut ja turvalisust. Liibüa riigiasutused, kelle ülesanne on koordineerida tegevust ja teostada järelevalvet füüsilise julgeoleku ja varude haldamise valdkonnas, on suutelised töötama välja, kooskõlastama ja rakendama füüsilise julgeoleku ja varude haldamise alaseid meetmeid.
Kirjeldus:
— |
kehtivate riiklike strateegiate ja standardse töökorra uuringud ja läbivaatamine füüsilise julgeoleku ja varude haldamisega seotud valdkondades ning saadud kogemuste kasutamine uue riikliku strateegia ja muudetud standardsete töökordade arendamiseks; |
— |
saadud kogemuste ja riikliku strateegia kavandi levitamine ja arutelu nende üle osalusel põhineva konsultatsiooniprotsessi käigus, millest võtavad osa kõik asjaomased sidusrühmad, teiste hulgas näiteks siseministeerium, kaitseministeerium, välisministeerium, Liibüa relvajõud, rahvuskaart ja siseriiklikud valitsusvälised organisatsioonid; |
— |
organisatsioonilise toe ja tehnilise eksperdiabi pakkumine nendele Liibüa ametiasutustele, kes vastutavad riikliku strateegia koostamise ja standardse töökorra arendamise eest; |
— |
toetus riigiasutusele, kes vastutab strateegia läbivaatamise ja asjaomaste sidusrühmadega konsensuse saavutamise eest, et saada valmis füüsilise julgeoleku ja varude haldamise riiklik strateegia ning standardne töökord. |
Tulemus:
— |
koostatakse füüsilise julgeoleku ja varude haldamise riiklik strateegia; |
— |
koostatakse füüsilise julgeoleku ja varude haldamise standardne töökord. |
3.2.2 Füüsilise julgeoleku ja varude haldamisega küsimustega seotud koolitusraamistiku loomine
Eesmärk:
nimetatud tegevuse tulemusel paraneb relva- ja laskemoonaladude personali väljaõpe ning sellega aidatakse kaasa ladustamiskohtade julgeoleku suurendamisele.
Kirjeldus:
— |
füüsilise julgeoleku ja varude haldamise valdkonnas kehtivate koolitusvajaduste hinnangute läbivaatamine ning saadud kogemuste koondamine uue koolitusraamistiku arendamiseks; |
— |
uuringu tegemine füüsilise julgeoleku ja varude haldamisega seotud koolituskursuste olemasolevatest ja kavandatavatest partneritest ja koolitamisasutustest; |
— |
sidusrühmadega konsulteerimise protsessi soodustamine, et koostada tulevase füüsilise julgeoleku ja varude haldamise riikliku koolitusraamistiku kavand ja peamised eesmärgid; |
— |
koolitusraamistiku koostamise toetamine ekspertrühma abil, kuhu kuuluvad Liibüa ja rahvusvahelised eksperdid. Koolitusraamistik peaks sisaldama sihtrühma määratlust, sihtrühmani jõudmise ja selle valimise strateegiat, õppekava koostamist, koolitusmetoodika määratlemist, ajakava, kontseptsiooni töötajatele, kuluarvestust, samuti dokumentide ja hindamissüsteemi koostamist. |
Tulemus:
— |
seminarid konsulteerimisprotsessiks sidusrühmadega ja koostamisprotsessiks on alanud; |
— |
koolitusraamistik on välja arendatud. |
3.2.3 Laskemoona ladustamise alade taastamine ja julgeoleku korraldamine
Eesmärk:
tavarelvade ja laskemoona ladustamiskohtadega seotud varguse, rüüstamise ja loata sissetungimise oht väheneb märkimisväärselt.
Kirjeldus:
— |
laskemoona ladustamisaladega seotud olemasolevate uuringute, samuti rahvastatud aladel asuvate relvade ja laskemoona turvamata ladusid käsitlevate kohalike aruannete läbivaatamine ning aruande koostamine, milles tuuakse välja läbivaatamise üksikasjad; |
— |
asjaomaste Liibüa ametiasutuste toetamine prioriseerimisel, et valida välja need laskemoona ladustamisalad, mis taastatakse katseprojektina; |
— |
tehnilise teostatavuse uuringu ning ehitusuuringu meeskondade tellimine kulutõhusate taastamisvõimaluste kavandamiseks; |
— |
konsensuse saavutamise toetamine taastatavate laskemoona ladustamisalade valimisel. Otsustamisel lähtutakse järgmistest valikukriteeriumidest: riiklikud prioriteedid valikute tegemisel, julgeolekuoht kohalikule elanikkonnale, juurdepääsu tagamine vastavate julgeoleku tagajate poolt (sõjaväenõukogud jne), tegevuslikud ja rahalised piirangud ning kogukonna eelistused; |
— |
tehnilise uuringu allhanke ja pädevuse arendamise toetamine ning vastavate taastamisprojektide hankemenetluse toetamine; |
— |
ühise järelevalve ning kvaliteedihinnangu soodustamine; |
— |
laskemoona ladustamisalade katseprojekti turva- ja julgeolekukontseptsiooni väljatöötamise toetamine; |
— |
laskemoona ladustamisalade katseprojektidele julgestusvarustuse pakkumine; |
— |
ladustamiskohtade tulevastele töötajatele koolituse pakkumine. |
Tulemus:
— |
taastatakse teatud hulk laskemoonaladusid (nende arv määratakse kindlaks 1. etapi lõpus). |
3.2.4 Ajutiste ladude pakkumine
Eesmärk:
nimetatud tegevuse tulemusel paraneb valitud Liibüa tavarelvade arsenalide kontroll, väheneb varguste oht ja paraneb tsiviilelanike kaitse kontrollimatute plahvatuste eest.
Kirjeldus:
— |
ajutiste ladude võimalike asukohtade uuringu ning ajutiste ladude püstitamise kulutasuvate võimaluste teostatavusuuringu tellimine. Uuringu tulemusi kajastatakse aruandes, mis käsitleb ajutiste ladude võimalikke asukohti ning nende tehnilisi kirjeldusi; |
— |
konsensuse saavutamise toetamine ajutiste ladude ehitamise asukoha valimisel. Otsustamisel lähtutakse järgmistest valikukriteeriumidest: riiklikud prioriteedid, julgeolekuoht kohalikule elanikkonnale, juurdepääsu tagamine vastavate julgeoleku tagajate poolt (sõjaväenõukogud jne), tegevuslikud ja rahalised piirangud ning kogukonna eelistused; |
— |
tehnilise uuringu allhanke ja pädevuse arendamise toetamine ning vastavate ehitusprojektide hankemenetluse toetamine; |
— |
ühise järelevalve ning kvaliteedihinnangu soodustamine; |
— |
iga ajutise lao turva- ja julgeolekukontseptsiooni arendamise toetamine; |
— |
julgestusvarustuse pakkumine selleks väljavalitud ajutistele ladudele; |
— |
ladustamiskohtade tulevastele töötajatele koolituse pakkumine. |
Tulemus:
— |
luuakse teatud hulk ajutisi laskemoonaladusid (nende arv määratakse kindlaks 1. etapi lõpus). |
3.2.5. Laskemoona ladustamisalade ümberpaigutamine
Eesmärk:
nimetatud tegevuse tulemusel paraneb ladustamisalade julgeolek ja asustatud piirkondade julgeolekuolukord.
Kirjeldus:
— |
uuringu tellimine nende ladustamiskohtade kohta Liibüas, mis tuleks ümber paigutada; |
— |
teostatavusuuringu ning sellega seotud aruande, mis käsitleb kulutõhusaid transpordi- ja ümberpaigutamisvõimalusi ning võimalikke asukohti, kuhu laskemoona ladustamisalad üle viia, tellimine; |
— |
konsensuse saavutamise toetamine ümberpaigutatavate laskemoona ladustamisalade valimisel. Otsustamisel lähtutakse järgmistest valikukriteeriumidest: riiklikud prioriteedid, julgeolekuoht kohalikule elanikkonnale, juurdepääsu tagamine vastavate julgeoleku tagajate poolt (sõjaväenõukogud jne), tegevuslikud ja rahalised piirangud ning kogukonna eelistused; |
— |
tehnilise uuringu allhanke ja pädevuse arendamise toetamine ning vastavate ümberpaigutamis- või transpordiprojektide hankemenetluse toetamine; |
— |
ühise järelevalve ning kvaliteedihinnangu soodustamine. |
Tulemus:
— |
paigutatakse ümber teatud hulk laskemoonaladusid (nende arv määratakse kindlaks 1. etapi lõpus). |
3.2.6 Laskemoonavarude ringlussevõtu võimalused
Eesmärk:
on läbi viidud teostatavusuuring võimaluste kohta vähendada olemasolevaid laskemoonavarusid ringlussevõtu kaudu, luues seega stiimuli tavarelvade hävitamiseks.
Kirjeldus:
— |
pädevuse väljatöötamine koos vastavate Liibüa ametiasutustega; |
— |
rahvusvahelise hanke korraldamise ja valiku tegemise protsessi soodustamine; |
— |
teostatavusuuringu tellimine; |
— |
teostatavusuuringu ühise kvaliteedikontrolli toetamine; |
— |
uuringutulemuste levitamine vastavate Liibüa sidusrühmade seas; |
— |
uuringu tõlke ja trükkimise toetamine. |
Tulemus:
— |
aruanne teostatavusuuringu kohta, mis käsitleb võimalusi vähendada olemasolevaid laskemoonavarusid ringlussevõtu kaudu; |
— |
seminar teabe levitamiseks. |
3.2.7 Piirkondlik koostöö füüsilise julgeoleku ja varude haldamise küsimustes
Eesmärk:
nimetatud tegevus tõhustab piirkondlikku lävimist ja tegevuse koordineerimist ning suurendab seega tavarelvade kontrolli ja varude haldamisega tegelevate riigiasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide asjatundlikkust ja suutlikkust.
Kirjeldus:
— |
toetatakse kuni kahe piirkondliku kahepäevase konverentsi korraldamist, mis oleks foorumiteks piirkondlikule dialoogile, teabele, teadmiste jagamisele ja vastastikusele õppele kolmetasandilise lähenemisviisi kaudu: i) kõrgetasemelised osalejad riigiasutustest; ii) varude haldamise valdkonna tehnilised rakendajad; ja iii) valitsusvälised organisatsioonid; korraldatakse mitmeid ettekandeid ja seminare; |
— |
toetatakse otsustamist ettekannete ja seminaride teemade valiku üle; |
— |
toetatakse nii võimalike osalejate kui ka esinejate valikut liidu, Liibüa partnerite ning naaberriikide abiga; |
— |
toetatakse pädevuse ning hankemenetluse väljatöötamist, et leida ettevõte, kes tegeleks konverentsi korraldamise, üldsuse teavitamise ja dokumenteerimisega. |
Tulemus:
— |
kuni kaks kahepäevast konverentsi kahe ja poole aasta jooksul kuni 45 osalejaga. |
3.2.8 Vastupanuvõimelise riskijuhtimissüsteemi loomine
Eesmärk:
toetada projekti tegevuste edukat ja konfliktitundlikku rakendamist keerukas riskikeskkonnas, mida iseloomustab habras avalik julgeolek, mitmed relvastatud rühmitused ning ettearvamatu julgeolekuolukord.
Kirjeldus:
— |
projekti suuniste arendamine konfliktitundlikuks kavandamiseks kooskõlas kahjustamisest hoidumise lähenemisviisiga, mis viitab projekti tegevuste rakendamisele viisil, millega viiakse miinimumini soovimatud negatiivsed mõjud; |
— |
riski- ja ohuanalüüsi läbiviimine ning julgeolekukontseptsiooni, sealhulgas programmi standardse töökorra arendamine, et tagada töötajate ning projekti vahendite kõrgetasemeline julgeolek; |
— |
pidev riski ja ohtude jälgimine ladustamiskohas ning riskinõustamisteenuste pakkumine projekti töötajatele ja tegevustele kohapeal; |
— |
julgestusvarustus projekti töötajate ja varade kaitseks; |
— |
paindliku projektijuhtimisvahendi arendamine, et tagada projekti rakendamine halveneva julgeolekukeskkonna puhul, eelkõige kaugjuhtimisvõime arendamine. |
Tulemus:
— |
koostatakse projekti julgeolekukontseptsioon; |
— |
arendatakse konfliktitundliku kavandamise suunised; |
— |
tööle asub riskijuhtimise nõustaja. |
4. RAKENDAMINE
4.1 Üldine korraldus
GIZi poolt Saksamaa välisministeeriumile esitatud projekti kavandi alusel andis Saksamaa välisministeerium GIZile 2012. aasta oktoobris ülesande rakendada Liibüas läbiviidava tavarelvastuse kontrolli programmi suutlikkuse arendamise moodulit. Tegevuste läbiviimine algas 1. novembril 2012 ja lõpeb 31. oktoobril 2017. Liidu panus, millega toetatakse täiendavat füüsilise julgeoleku ja varude haldamise moodulit, laiendab seda projekti. Füüsilise julgeoleku ja varude haldamise moodulit rakendatakse paralleelselt suutlikkuse arendamise mooduliga ning tegevus algab 2013 aastal ja kestab kuni 2017. aasta oktoobrini.
GIZ rakendab kahte moodulit suutlikkuse arendamise ning füüsilise julgeoleku ja varude haldamise kohta, lähetades pikaajalistele ja lühiajalistele missioonidele eksperte ning tehes koostööd rahvusvaheliste ja riiklike partneritega, osaliselt alltöövõtulepingute alusel.
GIZi peamine partner suutlikkuse arendamise mooduli puhul on Liibüa miinivastase tegevuse keskus. Liibüa välisministeerium kinnitas 17. detsembril 2012 Tripolis asuvale Saksamaa saatkonnale esitatud verbaalnoodis, et Liibüa miinivastase tegevuse keskus on tavarelvade kontrolli ja miinivastase tegevuse valdkonnas järelevalve teostamise ja tegevuse koordineerimise eest vastutav Liibüa riigiasutus ning tervitas GIZi rakendatavat programmi.
GIZ valiti nimetatud projekti rakendusüksuseks, arvestades tema eriteadmisi ja kogemusi kogu maailmas ja samuti tema ettekannet ülemaailmse desarmeerimise ja relvastuskontrolli töörühmale, milles käsitleti GIZi hindamismissiooni Liibüas ja tema soovitusi ning pakuti välja tegevusstrateegia, mis hõlmab eelkõige kõigi asjaomaste sidusrühmade osalemise ja isevastutuse tagamist ning tähelepanu pööramist jätkusuutliku mõju saavutamisele.
4.2 Partnerid
Programmi tegevusi Liibüas viiakse mõlema mooduli puhul läbi koostöös rahvusvaheliste partneritega. GIZ hakkab tegema ja juba teeb koostööd mitme partneriga. ÜRO missioon Liibüas (UNSMIL) toetab Liibüa asutusi muu hulgas julgeolekut ja relvakontrolli käsitlevate strateegiliste ja tehniliste konsultatsioonide kaudu. ÜRO Julgeolekunõukogu andis 12. märtsi 2012. aasta resolutsiooniga 2040 UNSMILile volitused miinivastase tegevuse, lahingumoona haldamise ja relvade haldamise valdkonnas. GIZ teeb koostööd muude doonoritega Liibüas läbiviidava relvakontrolli ja miinivastase tegevuse osas, eelkõige USA ja Ühendkuningriigiga.
Kuigi GIZ on üldiselt vastutav programmi juhtimise eest, luuakse programmiga ka partnerlusi rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonidega, kes on spetsialiseerunud füüsilise julgeoleku ja varude haldamise küsimustele ja miinivastasele tegevusele, et pakkuda täiendavaid ekspertteadmisi kahe vastava mooduli alusel ja viia kohapeal läbi demineerimisalaseid tegevusi. Tulenevalt programmi jagunemisest mooduliteks tehakse programmi raames koostööd mitmete valitsusväliste organisatsioonidega, kes valitakse välja vastavalt nende tegevusele piirkonnas, tugevatele ja nõrkadele külgedele ning varasemale kogemusele ja suutlikkusele Liibüas tegutseda.
4.3 Tegevuse juhtimine
Programmi ülesehitus: mitme mooduli põhimõte
Programm on loodud selliselt, et programmi käigus saab sellesse lisada või sellest välja jätta konkreetseid mooduleid, et oleks võimalik konfliktitundlikul ja paindlikul viisil kohanduda muutuva keskkonnaga. Programmi struktuur võimaldab erinevatel doonoritel rahastada programmi erinevaid osi ning teha iga doonori panus nähtavaks. Peale selle sisaldab programm skeemi, mis tagab usaldusväärse riskijuhtimise ja projektijuhtimise suutlikkuse. Vastavalt sellele loob GIZ projekti platvormi, mis tagab programmi juhtimise ja mille alusel rakendatakse mõlemat projekti moodulit.
Programmi strateegia: neli etappi viie aasta jooksul
Programm on kavandatud täitma lõhet, mis jääb Liibüas lõpule jõudvate erakorraliste operatsioonide ja selliste riiklike arengustrateegiate ja -programmide vahele, mille Liibüa valitsus eeldatavalt eelolevatel aastatel käivitab ja rakendab.
Seetõttu lähtutakse programmi puhul viit aastat hõlmavast keskmise pikkusega strateegiast, mis on pikem tüüpilistest erakorraliste olukordade lahendamise tsüklitest. Eelkõige suutlikkuse arendamise mooduli rakendamiseks on vaja aega ja usaldusväärset partnerlust programmi ja riiklike partnerite vahel, et saavutada käegakatsutavad tulemused ja tagada, et 4. etapi lõpuks on riiklik isevastutus kooskõlas riigi suutlikkusega.
Neljaetapiline lähenemisviis tagab, et programmi mooduleid saab programmi käigus kohandada vastavalt kas partneri erinevatele vajadustele või rahastamise osas toimunud muutustele. See võimaldaks samuti lisada 3. etapis programmi täiendavaid mooduleid, kui kõnealustes tegevusvaldkondades on olukord sel ajal praegusest soodsam.
Doonorite tegevus
Programm on mitme doonoriga projekt, mida kaasrahastavad liit ja Saksamaa välisministeerium.
Saksamaa välisministeerium teostab enda kehtestatud menetluste kohaselt korrapärast järelevalvet kogu projekti üle, mida rakendab GIZ, sealhulgas nii suutlikkuse arendamise komponendi kui ka füüsilise julgeoleku ja varude haldamise komponendi üle.
Programmi kestus ja etapid:
KODU- JA TÖÖKORRAD
26.6.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 173/65 |
EUROOPA KOHTU KODUKORRA MUUTMINE
EUROOPA KOHUS,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 253 kuuendat lõiku,
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 106a lõiget 1,
võttes arvesse protokolli (Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta) artikli 64 teist lõiku,
ning arvestades, et Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemisel saab horvaadi keel Euroopa Liidu ametlikuks keeleks ja see tuleb lisada kodukorras sätestatud kohtumenetluse keelte loetellu,
võttes arvesse nõukogu heakskiitu, mis on antud 7. juunil 2013,
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE KODUKORRA MUUDATUSE:
Artikkel 1
Euroopa Kohtu 25. septembri 2012. aasta (1) kodukorra artikkel 36 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 36
Kohtumenetluse keeled on bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keel.”
Artikkel 2
1. Käesolev kodukorra muudatus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. See jõustub samal ajal kui leping Horvaatia Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga.
2. Kodukorra horvaadikeelne tekst võetakse vastu pärast eelmises lõikes viidatud lepingu jõustumist.
Luxembourg, 18. juuni 2013
(1) ELT L 265, 29.9.2012, lk 1.
26.6.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 173/66 |
ÜLDKOHTU KODUKORRA MUUTMINE
ÜLDKOHUS,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 254 viiendat lõiku,
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 106a lõiget 1,
võttes arvesse protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 64 teist lõiku,
võttes arvesse Euroopa Kohtu nõusolekut
ning arvestades, et Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemisel saab horvaadi keel Euroopa Liidu ametlikuks keeleks ja see tuleb lisada kodukorras sätestatud kohtumenetluse keelte loetellu,
võttes arvesse nõukogu heakskiitu, mis on antud 7. juunil 2013,
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE KODUKORRA MUUDATUSE:
Artikkel 1
Üldkohtu 2. mai 1991. aasta kodukorda (EÜT L 136, 30.5.1991, lk 1, parandatud EÜT L 317, 19.11.1991, lk 34) (1) muudetakse järgmiselt:
Artikli 35 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„Kohtumenetluse keeled on bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keel.”
Artikkel 2
1. Käesolev kodukorra muudatus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. See jõustub samal ajal kui Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise leping.
2. Kodukorra horvaadikeelne tekst võetakse vastu pärast eelmises lõikes viidatud lepingu jõustumist.
Luxembourg, 19. juuni 2013
Kohtusekretär
E. COULON
President
M. JAEGER
(1) Muudetud 15. septembril 1994 (EÜT L 249, 24.9.1994, lk 17), 17. veebruaril 1995 (EÜT L 44, 28.2.1995, lk 64), 6. juulil 1995 (EÜT L 172, 22.7.1995, lk 3), 12. märtsil 1997 (EÜT L 103, 19.4.1997, lk 6; parandus: EÜT L 351, 23.12.1997, lk 72), 17. mail 1999 (EÜT L 135, 29.5.1999, lk 92); 6. detsembril 2000 (EÜT L 322, 19.12.2000, lk 4), 21. mail 2003 (ELT L 147, 14.6.2003, lk 22), 19. aprillil 2004 (ELT L 132, 29.4.2004, lk 3), 21. aprillil 2004 (ELT L 127, 29.4.2004, lk 108) ja 12. oktoobril 2005 (ELT L 298, 15.11.2005, lk 1, parandus ELT L 63, 1.3.2007, lk 38), 18. detsembril 2006 (ELT L 386, 29.12.2006, lk 45), 12. juunil 2008 (ELT L 179, 8.7.2008, lk 12), 14. jaanuaril 2009 (ELT L 24, 28.1.2009, lk 9), 16. veebruaril 2009 (ELT L 60, 4.3.2009, lk 3), 7. juulil 2009 (ELT L 184, 16.7.2009, lk 10), 26. märtsil 2010 (ELT L 92, 13.4.2010, lk 14) ja 24. mail 2011 (ELT L 162, 22.6.2011, lk 18).
RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
26.6.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 173/67 |
AKV-ELi MINISTRITE NÕUKOGU OTSUS nr 1/2013,
7. juuni 2013,
millega võetakse ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma liikmete ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise koostöölepingu alusel vastu protokoll, mis käsitleb mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2014–2020
(2013/321/EL)
AKV–ELi MINISTRITE NÕUKOGU,
võttes arvesse ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma liikmete ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel 23. juunil 2000 Cotonous alla kirjutatud koostöölepingut, (1) mida on muudetud 25. juunil 2005 Luxembourgis (2) ja 22. juunil 2010 Ouagadougous (3) (edaspidi „AKV-ELi leping”), eriti selle artikli 95 lõiget 2 ja artiklit 100,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Liit ja selle liikmesriigid tegid koos AKV riikidega kooskõlas AKV-ELi lepingu Ib lisa punktile 7 tulemuste analüüsi, hinnates muu hulgas kohustuste ja väljamaksete seisu. |
(2) |
Liit ja selle liikmesriigid leppisid kokku finantsmehhanismi, nimelt üheteistkümnenda Euroopa Arengufondi („EAF”) loomises, sellega hõlmatavas täpses ajavahemikus (2014–2020) ning nimetatud mehhanismi tarbeks eraldatavas summas. |
(3) |
Lepingule tuleks Ic lisana lisada protokoll, millega luuakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesoleva otsuse lisa võetakse vastu ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel 23. juunil 2000 Cotonous alla kirjutatud koostöölepingu, mida on muudetud 25. juunil 2005 Luxembourgis ja 22. juunil 2010 Ouagadougous, Ic lisana.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.
Brüssel, 7. juuni 2013
AKV–ELi ministrite nõukogu nimel
eesistuja
P. T. C. SKELEMANI
(1) ELT L 317, 15.12.2000, lk 3. Lepingu parandus on avaldatud ELTs L 385, 29.12.2004, lk 88.
(2) ELT L 209, 11.8.2005, lk 27.
(3) ELT L 287, 4.11.2010, lk 3.
LISA
AKV–ELi partnerluslepingule lisatakse järgmine lisa:
„Ic LISA
Mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020
1. |
Alates 1. jaanuarist 2014 on AKV riikidel võimalik EAFi kaudu käesolevas lepingus ette nähtud eesmärkidel saada kokku 31 589 miljonit eurot finantsabi, nagu on määratletud punktides 2 ja 3. |
2. |
Üheteistkümnenda Euroopa Arengufondi raames antav summa 29 089 miljonit eurot tehakse kättesaadavaks mitmeaastase finantsraamistiku jõustumiskuupäeval. Nimetatud summa jaotatakse koostöövahendite vahel järgmiselt:
|
3. |
Investeerimisrahastu raames rahastatavaid toiminguid, sealhulgas nendega seotud intressitoetusi, haldab Euroopa Investeerimispank (EIP). Üheteistkümnenda EAFi raames eraldatavatele summadele lisab EIP kuni 2 500 miljoni euro suuruse summa omavahenditest antavate laenudena. Need vahendid eraldatakse käesoleva lepingu II lisas ette nähtud eesmärkidel kooskõlas EIP põhikirjas sätestatud tingimuste ja nimetatud lisas sätestatud investeeringute rahastamiskorra ja -tingimuste asjakohaste sätetega. Kõiki muid kõnealuse mitmeaastase finantsraamistiku alusel eraldatavaid rahalisi vahendeid haldab komisjon. |
4. |
Välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu Nõukogu otsustab ühehäälselt teisiti, ei või kümnenda EAFi ja kõigi varasemate EAFide järelejäänud vahendeid siduda pärast 31. detsembrit 2013 või pärast kõnealuse mitmeaastase finantsraamistiku jõustumise kuupäeva, kui see peaks olema nimetatud kuupäevast hilisem; samuti ei või siduda summasid, mis pärast nimetatud kuupäeva vabanevad nendest fondidest rahastatavatest projektidest; eelöeldu ei hõlma summasid ning tagasimakseid, mis on järele jäänud investeerimisrahastu rahastamiseks eraldatud summadest, välja arvatud nendega seotud intressitoetused, ja summasid, mis on järele jäänud üheksanda EAFi eelsetest EAFidest rahastatud põllumajandustoodetest saadavate esmaste eksporditulude stabiliseerimise süsteemist (STABEX). |
5. |
Käesoleva mitmeaastase finantsraamistiku kogusumma hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020. Üheteistkümnenda EAFi rahalisi vahendeid ning investeerimisrahastu puhul tagasimaksetest tulenevaid vahendeid ei või pärast 31. detsembrit 2020 enam siduda, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu Nõukogu otsustab komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt teisiti. Üheksanda, kümnenda ja üheteistkümnenda EAFi raames liikmesriikide poolt investeerimisrahastu rahastamiseks makstud vahendeid võib siiski kasutada väljamakseteks ka pärast 31. detsembrit 2020. |
6. |
AKV–ELi suursaadikute komitee võib AKV–ELi ministrite nõukogu nimel võtta asjakohaseid meetmeid mitmeaastase finantsraamistiku üldsumma piires, et rahuldada programmitööga seotud vajadused ühe punktis 2 kirjeldatud eraldise raames, sealhulgas vahendite ümberjaotamine eraldiste vahel. |
7. |
Kummagi poole taotlusel võivad lepinguosalised korraldada tulemuste läbivaatamise pooltele sobival ajal ning hinnata kohustuste võtmise ja väljamaksete ulatust ning antud abi tulemusi ja mõju. Nimetatud tulemuste läbivaatamine koostatakse komisjoni tehtava ettepaneku põhjal. See võib aidata kaasa lepingu artikli 95 lõikes 4 ette nähtud läbirääkimistele. |
8. |
Iga liikmesriik võib teha komisjonile või EIPile vabatahtlikke osamakse AKV–ELi koostöölepingu eesmärkide toetamiseks. Liikmesriigid võivad ka kaasrahastada projekte või programme, näiteks komisjoni või EIPi juhitavate algatuste raames. AKV isevastutus selliste algatuste eest riiklikul tasandil peab olema tagatud.” |
26.6.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 173/70 |
AKV-ELi MINISTRITE MÕUKOGU OTSUS NR 2/2013,
7. juuni 2013,
mis käsitleb Somaalia Liitvabariigi taotlust saada vaatlejastaatus ja ühineda seejärel ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise koostöölepinguga
(2013/322/EL)
AKV-ELi MINISTRITE NÕUKOGU,
võttes arvesse ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel Cotonous 23. juunil 2000 alla kirjutatud partnerluslepingut, (1) mida muudeti Luxembourgis 25. juunil 2005 (2) ja Ouagadougous 22. juunil 2010 (3) (edaspidi „AKV-ELi leping”), eriti selle artiklit 94,
võttes arvesse AKV-EÜ ministrite nõukogu 8. märtsi 2005. aasta otsust nr 1/2005 AKV-EÜ ministrite nõukogu kodukorra vastuvõtmise kohta, (4) eriti selle artikli 8 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
AKV-ELi leping jõustus 1. juulil 2008 vastavalt selle artikli 93 lõikele 3. Seda muudeti esimest korda Luxembourgis 25. juunil 2005 ja teist korda Ouagadougous 22. juunil 2010. Teist muudatust on kohaldatud ajutiselt alates 31. oktoobrist 2010 (5). |
(2) |
AKV-ELi lepingu artiklis 94 on sätestatud, et riik esitab ühinemistaotluse AKV-ELi ministrite nõukogule, kes peab selle heaks kiitma. |
(3) |
25. veebruaril 2013 esitas Somaalia Liitvabariik AKV-ELi lepingu artikli 94 kohaselt vaatlejastaatuse saamise ja ühinemistaotluse. |
(4) |
Somaalia Liitvabariik peaks andma ühinemisakti hoiule lepingu hoiulevõtjatele, kelleks on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat ja AKV riikide sekretariaat. |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Ühinemis- ja vaatlejastaatuse taotluse heakskiitmine
Somaalia Liitvabariigi taotlus ühineda ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepinguga, millele kirjutati alla Cotonous 23. juunil 2000 ja mida muudeti Luxembourgis 25. juunil 2005 ning Ouagadougous 22. juunil 2010, kiidetakse heaks.
Somaalia Liitvabariik annab ühinemisakti hoiule AKV-ELi lepingu hoiulevõtjatele, kelleks on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat ja AKV riikide sekretariaat.
Kuni ühinemiseni võib Somaalia Liitvabariik osaleda nõukogu istungitel vaatlejana.
Artikkel 2
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle vastuvõtmist.
Brüssel, 7. juuni 2013
AKV-ELi ministrite nõukogu nimel
eesistuja
P. T. C. SKELEMANI
(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.
(2) Leping, millega muudetakse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 (ELT L 209, 11.8.2005, lk 27).
(3) Leping, millega muudetakse teist korda partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous ja mida muudeti esimest korda 25. juunil 2005 Luxembourgis (ELT L 287, 4.11.2010, lk 3).
(4) ELT L 95, 14.4.2005, lk 44.
(5) AKV-ELi ministrite nõukogu 21. juuni 2010. aasta otsus nr 2/2010 (ELT L 287, 4.11.2010, lk 68).
Parandused
26.6.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 173/71 |
Komisjoni 7. detsembri 2012. aasta rakendusotsuse 2012/830/EL (täiendava rahalise toetuse kohta liikmesriikide kalanduse kontrolli, inspekteerimise ja järelevalve programmidele 2012. aastal) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 356, 22. detsember 2012 )
Komisjoni rakendusotsuse 2012/830/EL I, III ja V lisa asendatakse järgmisega:
„I LISA
UUS TEHNOLOOGIA JA IT-VÕRGUD
(eurodes) |
|||
Liikmesriik ja projekti kood |
Riiklikus kalanduse kontrolli täiendavas programmis kavandatud kulud |
Käesoleva otsuse kohaselt välja valitud projektidega seotud kulud |
Liidu suurim toetus |
Belgia |
|||
BE/12/08 |
30 000 |
30 000 |
27 000 |
BE/12/09 |
4 250 |
4 250 |
3 825 |
BE/12/10 |
100 000 |
0 |
0 |
Vahesumma |
134 250 |
34 250 |
30 825 |
Bulgaaria |
|||
BG/12/02 |
30 678 |
30 678 |
27 610 |
Vahesumma |
30 678 |
30 678 |
27 610 |
Taani |
|||
DK/12/20 |
336 419 |
0 |
0 |
DK/12/22 |
269 136 |
0 |
0 |
DK/12/23 |
538 271 |
0 |
0 |
DK/12/24 |
134 568 |
134 568 |
121 110 |
DK/12/25 |
95 637 |
0 |
0 |
DK/12/26 |
158 911 |
0 |
0 |
DK/12/27 |
275 864 |
275 864 |
248 278 |
DK/12/28 |
272 500 |
272 500 |
245 250 |
DK/12/29 |
281 265 |
281 265 |
250 000 |
DK/12/30 |
282 592 |
282 592 |
250 000 |
DK/12/31 |
280 439 |
280 439 |
250 000 |
DK/12/32 |
296 049 |
296 049 |
250 000 |
DK/12/33 |
262 407 |
138 936 |
125 043 |
DK/12/34 |
269 136 |
0 |
0 |
DK/12/35 |
22 000 |
0 |
0 |
DK/12/36 |
405 000 |
0 |
0 |
DK/12/37 |
375 000 |
0 |
0 |
DK/12/38 |
163 500 |
0 |
0 |
Vahesumma |
4 718 694 |
1 962 213 |
1 739 681 |
Saksamaa |
|||
DE/12/23 |
400 000 |
400 000 |
360 000 |
DE/12/24 |
165 000 |
0 |
0 |
DE/12/25 |
250 000 |
0 |
0 |
DE/12/27 |
358 000 |
0 |
0 |
DE/12/28 |
110 000 |
0 |
0 |
DE/12/29 |
350 000 |
0 |
0 |
DE/12/30 |
95 000 |
0 |
0 |
DE/12/31 |
443 100 |
0 |
0 |
DE/12/32 |
650 000 |
0 |
0 |
DE/12/33 |
970 000 |
0 |
0 |
DE/12/34 |
275 000 |
0 |
0 |
DE/12/35 |
420 000 |
0 |
0 |
Vahesumma |
4 486 100 |
400 000 |
360 000 |
Iirimaa |
|||
IE/12/06 |
20 000 |
0 |
0 |
IE/12/08 |
70 000 |
0 |
0 |
Vahesumma |
90 000 |
0 |
0 |
Kreeka |
|||
EL/12/11 |
180 000 |
180 000 |
162 000 |
EL/12/12 |
750 000 |
750 000 |
675 000 |
EL/12/13 |
180 000 |
180 000 |
162 000 |
EL/12/14 |
26 750 |
26 750 |
24 075 |
EL/12/15 |
110 000 |
110 000 |
99 000 |
Vahesumma |
1 246 750 |
1 246 750 |
1 122 075 |
Hispaania |
|||
ES/12/02 |
939 263 |
939 263 |
845 336 |
ES/12/03 |
974 727 |
974 727 |
877 255 |
ES/12/05 |
795 882 |
795 883 |
716 294 |
ES/12/06 |
759 305 |
759 305 |
683 375 |
ES/12/08 |
163 250 |
163 250 |
146 925 |
ES/12/09 |
72 000 |
72 000 |
64 800 |
ES/12/10 |
100 000 |
100 000 |
90 000 |
ES/12/11 |
379 000 |
379 000 |
341 100 |
ES/12/12 |
490 000 |
490 000 |
441 000 |
ES/12/13 |
150 000 |
150 000 |
135 000 |
ES/12/15 |
150 000 |
0 |
0 |
ES/12/18 |
54 000 |
54 000 |
48 600 |
ES/12/19 |
290 440 |
290 440 |
261 396 |
ES/12/21 |
17 500 |
17 500 |
15 750 |
ES/12/22 |
681 000 |
0 |
0 |
ES/12/23 |
372 880 |
372 880 |
335 592 |
ES/12/24 |
415 254 |
0 |
0 |
Vahesumma |
6 804 501 |
5 558 247 |
5 002 423 |
Prantsusmaa |
|||
FR/12/08 |
777 600 |
777 600 |
699 840 |
FR/12/09 |
870 730 |
870 730 |
783 656 |
FR/12/10 |
229 766 |
229 766 |
206 789 |
FR/12/11 |
277 395 |
277 395 |
249 656 |
FR/12/12 |
230 363 |
230 363 |
207 327 |
FR/12/13 |
197 403 |
197 403 |
177 663 |
FR/12/14 |
450 000 |
450 000 |
405 000 |
FR/12/15 |
211 500 |
0 |
0 |
FR/12/16 |
274 330 |
274 330 |
246 897 |
FR/12/17 |
254 350 |
0 |
0 |
Vahesumma |
3 773 437 |
3 307 587 |
2 976 828 |
Itaalia |
|||
IT/12/13 |
135 000 |
135 000 |
121 500 |
IT/12/15 |
125 000 |
125 000 |
112 500 |
IT/12/16 |
tühistatud |
0 |
0 |
IT/12/17 |
250 000 |
250 000 |
225 000 |
IT/12/18 |
250 000 |
0 |
0 |
IT/12/19 |
630 000 |
630 000 |
567 000 |
IT/12/21 |
1 500 000 |
1 500 000 |
1 350 000 |
IT/12/22 |
311 000 |
0 |
0 |
IT/12/23 |
38 000 |
0 |
0 |
IT/12/26 |
1 900 000 |
0 |
0 |
Vahesumma |
5 139 000 |
2 640 000 |
2 376 000 |
Läti |
|||
LV/12/02 |
6 732 |
6 732 |
6 058 |
LV/12/03 |
58 350 |
58 350 |
52 515 |
Vahesumma |
65 082 |
65 082 |
58 573 |
Leedu |
|||
LT/12/04 |
150 462 |
150 462 |
135 416 |
Vahesumma |
150 462 |
150 462 |
135 416 |
Malta |
|||
MT/12/04 |
30 000 |
30 000 |
27 000 |
MT/12/07 |
261 860 |
261 860 |
235 674 |
Vahesumma |
291 860 |
291 860 |
262 674 |
Madalmaad |
|||
NL/12/07 |
250 000 |
250 000 |
225 000 |
NL/12/08 |
278 172 |
0 |
0 |
NL/12/09 |
277 862 |
0 |
0 |
NL/12/10 |
286 364 |
0 |
0 |
NL/12/11 |
276 984 |
0 |
0 |
NL/12/12 |
129 398 |
0 |
0 |
NL/12/13 |
129 500 |
0 |
0 |
NL/12/14 |
200 000 |
0 |
0 |
NL/12/15 |
230 000 |
0 |
0 |
NL/12/16 |
136 329 |
0 |
0 |
NL/12/17 |
19 300 |
0 |
0 |
NL/12/18 |
36 120 |
0 |
0 |
NL/12/19 |
89 860 |
0 |
0 |
NL/12/20 |
299 550 |
0 |
0 |
Vahesumma |
2 639 439 |
250 000 |
225 000 |
Austria |
|||
AT/12/01 |
128 179 |
128 179 |
115 361 |
AT/12/02 |
280 923 |
0 |
0 |
Vahesumma |
409 102 |
128 179 |
115 361 |
Poola |
|||
PL/12/02 |
103 936 |
0 |
0 |
PL/12/04 |
41 028 |
0 |
0 |
PL/12/06 |
15 955 |
0 |
0 |
PL/12/07 |
40 500 |
0 |
0 |
PL/12/08 |
1 000 000 |
1 000 000 |
900 000 |
PL/12/09 |
172 600 |
0 |
0 |
PL/12/10 |
1 505 000 |
0 |
0 |
PL/12/11 |
208 760 |
0 |
0 |
PL/12/12 |
227 350 |
0 |
0 |
PL/12/13 |
240 300 |
0 |
0 |
PL/12/14 |
323 000 |
323 000 |
290 700 |
PL/12/15 |
181 000 |
0 |
0 |
PL/12/16 |
416 000 |
0 |
0 |
Vahesumma |
4 475 429 |
1 323 000 |
1 190 700 |
Portugal |
|||
PT/12/08 |
25 000 |
25 000 |
22 500 |
PT/12/10 |
150 000 |
150 000 |
135 000 |
PT/12/11 |
150 000 |
0 |
0 |
Vahesumma |
325 000 |
175 000 |
157 500 |
Soome |
|||
FI/12/11 |
1 000 000 |
1 000 000 |
900 000 |
FI/12/12 |
1 000 000 |
1 000 000 |
900 000 |
FI/12/13 |
280 000 |
280 000 |
252 000 |
FI/12/14 |
280 000 |
0 |
0 |
Vahesumma |
2 560 000 |
2 280 000 |
2 052 000 |
Rootsi |
|||
SE/12/07 |
850 000 |
850 000 |
765 000 |
SE/12/08 |
750 000 |
750 000 |
675 000 |
SE/12/09 |
300 000 |
300 000 |
270 000 |
SE/12/10 |
1 000 000 |
1 000 000 |
900 000 |
SE/12/11 |
80 000 |
0 |
0 |
Vahesumma |
2 980 000 |
2 900 000 |
2 610 000 |
Ühendkuningriik |
|||
UK/12/51 |
122 219 |
122 219 |
109 997 |
UK/12/52 |
564 086 |
0 |
0 |
UK/12/54 |
50 141 |
50 141 |
45 127 |
UK/12/55 |
43 873 |
43 873 |
39 486 |
UK/12/56 |
122 219 |
122 219 |
109 997 |
UK/12/73 |
12 535 |
12 535 |
11 282 |
UK/12/74 |
162 958 |
162 958 |
146 662 |
Vahesumma |
1 078 032 |
513 945 |
462 551 |
Kokku |
41 397 816 |
23 257 253 |
20 905 217” |
„III LISA
ELEKTROONILISED REGISTREERIMIS- JA ARUANDLUSSÜSTEEMID
(eurodes) |
|||
Liikmesriik ja projekti kood |
Riiklikus kalanduse kontrolli täiendavas programmis kavandatud kulud |
Käesoleva otsuse kohaselt välja valitud projektidega seotud kulud |
Liidu suurim toetus |
Belgia |
|||
BE/12/07 |
60 000 |
60 000 |
54 000 |
Vahesumma |
60 000 |
60 000 |
54 000 |
Taani |
|||
DK/12/19 |
201 852 |
201 852 |
181 666 |
DK/12/21 |
134 567 |
0 |
0 |
Vahesumma |
336 419 |
201 852 |
181 666 |
Iirimaa |
|||
IE/12/05 |
1 000 000 |
1 000 000 |
900 000 |
Vahesumma |
1 000 000 |
1 000 000 |
900 000 |
Hispaania |
|||
ES/12/04 |
1 207 352 |
1 207 352 |
1 086 617 |
ES/12/07 |
263 488 |
263 488 |
237 139 |
Vahesumma |
1 470 840 |
1 470 840 |
1 323 756 |
Prantsusmaa |
|||
FR/12/18 |
42 000 |
42 000 |
37 800 |
Vahesumma |
42 000 |
42 000 |
37 800 |
Läti |
|||
LV/12/01 |
11 273 |
11 273 |
10 146 |
Vahesumma |
11 273 |
11 273 |
10 146 |
Malta |
|||
MT/12/06 |
260 000 |
260 000 |
234 000 |
Vahesumma |
260 000 |
260 000 |
234 000 |
Poola |
|||
PL/12/03 |
170 948 |
170 948 |
153 853 |
PL/12/05 |
22 793 |
22 793 |
20 514 |
Vahesumma |
193 741 |
193 741 |
174 367 |
Portugal |
|||
PT/12/09 |
75 000 |
75 000 |
67 500 |
Vahesumma |
75 000 |
75 000 |
67 500 |
Kokku |
3 449 274 |
3 314 706 |
2 983 235” |
„V LISA
KOOLITUS- JA VAHETUSPROGRAMMID
(eurodes) |
|||
Liikmesriik ja projekti kood |
Riiklikus kalanduse kontrolli täiendavas programmis kavandatud kulud |
Käesoleva otsuse kohaselt välja valitud projektidega seotud kulud |
Liidu suurim toetus |
Iirimaa |
|||
IE/12/07 |
15 000 |
0 |
0 |
Vahesumma |
15 000 |
0 |
0 |
Hispaania |
|||
ES/12/16 |
40 000 |
0 |
0 |
Vahesumma |
40 000 |
0 |
0 |
Ühendkuningriik |
|||
UK/12/58 |
2 507 |
0 |
0 |
UK/12/59 |
14 416 |
0 |
0 |
UK/12/60 |
1 253 |
0 |
0 |
UK/12/61 |
877 |
0 |
0 |
UK/12/62 |
2 507 |
0 |
0 |
UK/12/63 |
3 384 |
0 |
0 |
UK/12/64 |
11 282 |
0 |
0 |
UK/12/65 |
17 549 |
0 |
0 |
UK/12/66 |
11 282 |
0 |
0 |
UK/12/67 |
9 401 |
9 401 |
8 461 |
UK/12/68 |
9 401 |
0 |
0 |
UK/12/69 |
11 281 |
0 |
0 |
UK/12/70 |
9 401 |
9 401 |
8 461 |
UK/12/71 |
9 401 |
0 |
0 |
UK/12/72 |
12 536 |
12 536 |
11 282 |
Vahesumma |
144 030 |
31 338 |
28 204 |
Kokku |
199 030 |
31 338 |
28 204” |