25.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 172/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 596/2013,

24. juuni 2013,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Al-Qaida võrguga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 215 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 27. mai 2002. aasta ühist seisukohta 2002/402/ÜVJP, mis käsitleb organisatsiooni Al-Qaida liikmete ja teiste nendega seotud isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste vastu suunatud piiravaid meetmeid (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühist ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühises seisukohas 2002/402/ÜVJP on sätestatud teatavad piiravad meetmed kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega 1267 (1999) ja 1333 (2000), mida ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega 1267 (1999) ja 1989 (2011) asutatud sanktsioonide komitee on korrapäraselt ajakohastanud. Otsus 2011/487/ÜVJP (2), mis võeti vastu kooskõlas Euroopa Liidu lepingu V jaotise 2. peatükiga, muutis ühise seisukoha 2002/402/ÜVJP reguleerimisala. Liidu rakendusmeetmed on sätestatud määruses (EÜ) nr 881/2002 (3), mis näeb ette, et teatavate Al-Qaida võrguga seotud isikute, üksuste, organisatsioonide või rühmituste rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse.

(2)

21. veebruaril 2013 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee (edaspidi „sanktsioonide komitee”) kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2083 (2012) punktiga 32 jätta üks füüsiline isik välja nende isikute, üksuste, organisatsioonide või rühmituste loetelust, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid on külmutatud. Sanktsioonide komitee otsustas siiski, et enne kõnealuse isiku loetellu kandmise tulemusena külmutatud varade vabastamist peavad liikmesriigid esitama sanktsioonide komiteele selliste rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamise taotluse ning kinnituse, et neid rahalisi vahendeid või majandusressursse ei kanta otse või kaudselt üle loetellu kantud füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele, organisatsioonile või rühmitusele ega kasutata muul viisil terroristlikel eesmärkidel, nagu on sätestatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1373 (2001).

(3)	Et tagada sanktsioonide komitee otsuse tõhus rakendamine, on vaja säilitada teatavad piirangud kõnealuse isiku rahaliste vahendite ja majandusressursside suhtes ning näha ette täiendav vabastus külmutamismeetmetest vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2083 (2012) punktile 32.

(4)	Käesolev meede kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu reguleerimisalasse ja seepärast on selle rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõikide liikmesriikide majandustegevuses osalejad kohaldaksid nimetatud meedet ühetaoliselt.

(5)	Määrust (EÜ) nr 881/2002 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 881/2002 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)	lõikesse 1 lisatakse viite „I lisas” järele järgmised sõnad: „ja Ia lisas”;

lisatakse järgmine lõige:

„3a. Ia lisa sisaldab ÜRO Julgeolekunõukogu poolt varem loetellu kantud ja varem I lisas loetletud füüsilist isikut, kelle puhul ÜRO Julgeolekunõukogu on otsustanud, et kõnealuse isiku I lisasse kandmise tulemusena külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamisel tuleks kohaldada eritingimusi.”

Artikli 2a lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Artiklit 2 ei kohaldata rahaliste vahendite või majandusressursside suhtes:

kui mõni II lisas loetletud liikmesriikide pädevatest asutustest on huvitatud füüsilise või juriidilise isiku taotluse põhjal teinud kindlaks, et kõnealused rahalised vahendid või majandusressursid:

i)	on vajalikud põhivajaduste rahuldamiseks, sealhulgas toiduainete, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude, maksude, kindlustusmaksete ning kommunaalteenuste eest tasumiseks;

ii)	on ette nähtud üksnes õigusabiteenuste pakkumisega seotud mõistlike töötasude maksmiseks ja nendest teenustest tulenevate kulude hüvitamiseks;

iii)	on ette nähtud üksnes tasude või teenustasude maksmiseks külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest;

iv)	on vajalikud erakorraliste kulutuste katteks; või

v)	külmutati Ia lisas esitatud füüsilise isiku I lisasse kandmise tulemusena;

punktis a viidatud otsusest on teatatud sanktsioonide komiteele ning

i)	punkti a alapunkti i, ii või iii alusel tehtud otsuse korral ei ole sanktsioonide komitee sellele kolme tööpäeva jooksul vastuväidet esitanud;

ii)	punkti a alapunkti iv alusel tehtud otsuse korral on sanktsioonide komitee selle heaks kiitnud; või

iii)

punkti a alapunkti v alusel tehtud otsuse korral on II lisas loetletud vastava liikmesriigi pädev asutus esitanud sanktsioonide komiteele kinnituse, et rahalisi vahendeid või majandusressursse ei kanta otse ega kaudselt üle I lisas loetletud füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele, organisatsioonile või rühmitusele ega kasutata muul viisil terroristlikel eesmärkidel, nagu on sätestatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1373 (2001), ning mitte ükski sanktsioonide komitee liige ei ole 30 päeva jooksul alates otsuse teatavakstegemisest sellele vastuväidet esitanud.”

3)	Artikli 7 lõike 1 punktis a lisatakse viite „I lisa” järele järgmised sõnad: „ja Ia lisa”.

4)	Artikli 7d lõikes 2 asendatakse sõnad „kantakse I lisasse” järgmiselt: „kantakse I ja Ia lisasse”.

5)	I lisa muudetakse kooskõlas käesoleva määruse I lisaga.

6)	Lisatakse uus lisa kooskõlas käesoleva määruse II lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 24. juuni 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) EÜT L 139, 29.5.2002, lk 4.

(2) ELT L 199, 2.8.2011, lk 73.

(3) EÜT L 139, 29.5.2002, lk 9.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa jaotisest „Füüsilised isikud” jäetakse välja järgmine kirje:

„Usama Muhammed Awad Bin Laden (teiste nimedega a) Usama Bin Muhammed Bin Awad, Osama Bin Laden, b) Ben Laden Osama, c) Ben Laden Ossama, d) Ben Laden Usama, e) Bin Laden Osama Mohamed Awdh, f) Bin Laden Usamah Bin Muhammad, g) Shaykh Usama Bin Ladin, h) Usamah Bin Muhammad Bin Ladin, i) Usama bin Laden, j) Usama bin Ladin, k) Osama bin Ladin, l) Osama bin Muhammad bin Awad bin Ladin, m) Usama bin Muhammad bin Awad bin Ladin, n) Abu Abdallah Abd Al Hakim, o) Al Qaqa). Tiitel: a) šeik, b) hadži. Sünniaeg: a) 30.7.1957, b) 28.7.1957, c) 10.3.1957, d) 1.1.1957, e) 1956, f) 1957. Sünnikoht: a) Jiddah, Saudi Araabia, b) Jeemen. Kodakondsus: kaotanud Saudi Araabia kodakondsuse, Talibani režiimilt saanud Afganistani kodakondsuse. Muu teave: on tõendatud, et isik suri 2011. aasta mais Pakistanis. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 25.1.2001.”

II LISA

„IA LISA

Artikli 2 lõikes 3a osutatud füüsiline isik

Usama Muhammed Awad Bin Laden (teiste nimedega a) Usama Bin Muhammed Bin Awad, Osama Bin Laden, b) Ben Laden Osama, c) Ben Laden Ossama, d) Ben Laden Usama, e) Bin Laden Osama Mohamed Awdh, f) Bin Laden Usamah Bin Muhammad, g) Shaykh Usama Bin Ladin, h) Usamah Bin Muhammad Bin Ladin, i) Usama bin Laden, j) Usama bin Ladin, k) Osama bin Ladin, l) Osama bin Muhammad bin Awad bin Ladin, m) Usama bin Muhammad bin Awad bin Ladin, n) Abu Abdallah Abd Al Hakim, o) Al Qaqa). Tiitel: a) šeik, b) hadži. Sünniaeg: a) 30.7.1957, b) 28.7.1957, c) 10.3.1957, d) 1.1.1957, e) 1956, f) 1957. Sünnikoht: a) Jiddah, Saudi Araabia, b) Jeemen. Kodakondsus: kaotanud Saudi Araabia kodakondsuse, Talibani režiimilt saanud Afganistani kodakondsuse. Muu teave: on tõendatud, et isik suri 2011. aasta mais Pakistanis. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 25.1.2001.”

25.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 172/4

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 597/2013,

19. juuni 2013,

millega kiidetakse heaks väike muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Rogal świętomarciński (KGT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 53 lõike 2 teist lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimese lõigu kohaselt vaatas komisjon läbi Poola taotluse saada heakskiit komisjoni määruse (EL) nr 1070/2008 (2) alusel registreeritud kaitstud geograafilise tähise „Rogal świętomarciński” spetsifikaadi muudatusele.

(2)	Taotluse eesmärk on vähendada spetsifikaadis kirjeldatud toote kaalu alampiiri.

(3)	Komisjon on kõnealuse muudatuse läbi vaadanud ja leidnud, et see on õigustatud. Kuna muudatus on väike, võib komisjon selle heaks kiita ilma määruse (EL) nr 1151/2012 artiklites 50–52 sätestatud menetlust kohaldamata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kaitstud geograafilise tähise „Rogal świętomarciński” spetsifikaati muudetakse käesoleva määruse I lisa kohaselt.

Artikkel 2

Spetsifikaadi põhielemente sisaldav konsolideeritud koonddokument on esitatud käesoleva määruse II lisas.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. juuni 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

Dacian CIOLOȘ

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 290, 31.10.2008, lk 16.

I LISA

Kaitstud geograafilise tähise „Rogal świętomarciński” spetsifikaadi puhul on kiidetud heaks järgmised muudatused.

Toote „Rogal świętomarciński” kaalu alampiiri on vähendatud 150 g-le, toote kogukaal on 150–250 g.

Muudatusettepanek on tingitud muutustest tarbijate käitumises, tarbijad on nimelt juba mõnda aega avaldanud soovi kergekaalulisema sarvesaia järele. Kuna toitumisharjumused on muutunud, siis peetakse toodet „Rogal świętomarciński” ühe pagaritoote kohta liiga suureks, seda enam, et sarvesaia valmistatakse ja tarbitakse tänapäeval aasta ringi ja mitte enam üksnes mardipäeval. Väiksema alamkaalu kehtestamisega suureneb nõudlus ning laieneb ka tarbijate hulk, mis omakorda aitab kaasa kaitstud geograafilise tähise süsteemi alase teabe levikule.

Toote kaalu vähendamine ei mõjuta toote „Rogal świętomarciński” eripära ega maitset, mida kirjeldatakse koonddokumendi punktis 5.2.

Kõnealuse muudatusega seoses tuleb koonddokumendi punktist 3.2 kustutada järgmine sarvesaia suurust kirjeldav lause: „(See…) mahub umbes 14 × 14 cm suurusele alale, sarvesai on kõige jämedamas kohas umbes 7 cm kõrge ning 10 cm lai”. Eespool kirjeldatu põhjal on mõistetav soov muuta toote kaalu, toote suurus nimelt ei õigusta enam ennast. Samas ei ole uute mõõtmete määratlemiseks põhjust, kuna see muudaks toote, mille kaal võib varieeruda, kirjeldamise keeruliseks. Sellise olukorra on osaliselt tinginud küpsetusprotsess: pagarid ei osanud ennustada, kui palju tainas kerkida võib. Märkida tuleks, et toote mõõtmete alaste nõuete väljajätmine ei mõjuta toote eriomast kuju, mis jääb kaalust olenemata endiseks.

II LISA

KONSOLIDEERITUD KOONDDOKUMENT

Nõukogu määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (1)

„ROGAL ŚWIĘTOMARCIŃSKI”

EÜ nr: PL-PGI-0105-01023-24.07.2012

KGT (X) KPN ()

1. Nimetus

„Rogal świętomarciński”

Nimetus „Rogal świętomarciński” vastab määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 2 lõike 2 tingimustele. Seda nimetust kasutatakse traditsiooniliselt sellise sarvesaia puhul, mida küpsetatakse Suur-Poola vojevoodkonna pealinnas Poznańis ja mõnes ümberkaudses linnas. Pagaritoote nimetus tuleneb kõnealuses piirkonnas välja töötatud iseloomuliku täidisega sarvesaia mardipäeval (11. novembril) küpsetamise ja söömise traditsioonist.

2. Liikmesriik või kolmas riik

Poola

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 2.4.

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Sarvesai „Rogal świętomarciński” on poolkuukujuline, glasuuri ning purustatud pähklitega kaetud toode. Toode on läbilõikelt ovaalne, kaalub 150–250 g ning selle pealispinna värvus võib olla tumekuldsest toonist helepruunini. Tainas on kreemika värvusega ja kreemikaspruun täidis varieerub kahvatupruunist täidlase tumepruunini. Küpsetatud tainas on elastse ja kihilise konsistentsiga, selle läbilõige on poorne ning selgelt eristuvate kihtidega. Mida lähemale sarvesaia keskosale, seda rohkem on kihiti rullitud tainaosade vahel moonitäidist. Saia keskosa on täidetud moonitäidisega, mis puudutamisel tundub niiskena. Iseloomulikud maitse- ja lõhnaomadused – magusus ning kerge mandlimaitse – annavad tootele selle valmistamiseks kasutatavad toorained: pärmitainas ja mooniseemnetäidis.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Toote „Rogal świętomarciński” valmistamisel kasutatakse järgmisi koostisaineid.

—	Taina jaoks: nisujahu, margariini, piima, mune, suhkrut, pärmi, soola, sidrunimaitseainet.

—	Täidise jaoks: valge mooni seemneid, suhkrut, kuivikupuru, munamassi, margariini, rosinaid, pähkleid, siirupis või suhkrustatud puuvilju (maguskirsse, pirne, apelsinikoort), mandlimaitseainet.

—	Muid koostisaineid kaunistuskihi jaoks: suhkruglasuuri, peenestatud pähkleid.

Jahu peaks sisaldama rohkem kui 27 % elastset gluteeni. Tainast on seetõttu lihtsam rullida. Tainakihtidele margariini lisamisega ning nende kokkuvoltimise ja uuesti lahtirullimisega saadakse taina leheline struktuur.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

—	Pärmitaina valmistamine

—	Sarvesaiataina valmistamine

—	Mooniseemnetäidise valmistamine

—	Pagaritoote täitmine ja vormimine sarvesaiaks

—	Küpsetamine

—	Kaunistamine

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

—

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

Toodet „Rogal świętomarciński” võib müüa pakendamata. Kui kasutatakse pakendit, siis toote „Rogal świętomarciński” etiketil peavad olema kaitstud geograafilise tähise sümbol ja sõnad „Kaitstud geograafiline tähis”.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Halduspiiridega piiratud Poznańi linn, Poznańi piirkond ja järgmised piirkonnad Suur-Poola vojevoodkonnas:

Chodzież, Czarnków, Gniezno, Gostyń, Grodzisk, Jarocin, Kalisz ja Kaliszi linn,

Koło, Konin ja Konini linn, Kościan, Krotoszyn, Leszno ja Leszno linn, Nowy Tomyśl, Oborniki, Ostrów, Piła, Pleszew, Rawicz, Słupca, Szamotuły, Śrem, Środa, Wągrowiec, Wolsztyn, Września.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Toote nimetus „Rogal świętomarciński” tuleneb traditsioonist küpsetada ja süüa iseloomuliku täidisega sarvesaia mardipäeval (11. novembril). Kõnealune komme on pärit Poznańi linnast ja seda ümbritsevast piirkonnast.

Mardipäeva tähistatakse alates 16. sajandist ning pidustused on seotud põllumajandusaasta lõpuga. Poznańi peatänav kannab püha Martini nime ning pühaku austamisega seotud iga-aastased pidustused kuuluvad kogu linna elanikkonna kultuuripärandi hulka.

Toote „Rogal świętomarciński” maine on kujundanud Poznańi, Wielkopolska pealinna, ja seda ümbritseva piirkonna kondiitrid ning pagarid. Pagarid on mardipäeval linnarahavale toodet pakkunud juba 150 aastat. Traditsioon on laienenud ka Suur-Poola vojevoodkonna naaberaladele.

Aja jooksul on toode „Rogal świętomarciński” muutunud igapäevaseks, kuid selle tootmise ja tarbimise tipphetk on endiselt mardipäeva paiku.

5.2. Toote eripära

Toote „Rogal świętomarciński” iseloomulikud tunnused on saadud tänu valmistajate erialateadmistele ja oskustele ning spetsifikaadi rangele järgimisele. Kõnealuse toote muudavad ainulaadseks selle välisilme, kuju, maitse ja lõhn ning täidise valmistamiseks kasutatav eriline tooraine - valge mooni seemned.

Toode valmistatakse pärmi-sarvesaia tainast. Tegemist on pärmitainaga. Pärast kerkimist ja jahutamist lisatakse sellesse margariini ning saadakse sarvesaia tainas, mis küpsemise käigus omandab õhulise ja tootele iseloomuliku kihilise tekstuuri. Vastavalt retseptile (tuntud kui „kolm korda kolm”) määritakse kaks kolmandikku tainast enne kolmekihilist kokkuvoltimist margariiniga kokku nii, et tekib kolm tainakihti, mille vahel on kaks margariinikihti. Seejärel rullitakse tainas uuesti lahti ning volditakse seejärel kokku kaks korda kolmekihilisena ja viimast korda neljakihilisena. Sel viisil saadakse sarvesaia jaoks iseloomulik kihiline tainas.

Valge mooni seemnetest täidis, millele lisatakse mandliekstrakti, eristab toote „Rogal świętomarciński” selgelt kõikidest teistest pagaritoodetest. Valge mooni seemned on väga eriline ja harva kasutatav tooraine.

Toote eripära säilitamisel on seega olulised:

—	leheline sarvesaiatainas, mis sisaldab järgmisi koostisaineid: nisujahu, margariini, piima, mune, suhkrut, pärmi, soola, sidrunimaitseainet;

—	valge mooni seemnetest täidis ja selle lisaained: suhkur, kuivikupuru, munamass, margariin, rosinad, pähklid, siirupis või suhkrustatud puuviljad (maguskirsid, pirnid, apelsinikoor), mandlimaitseaine;

—	taina voltimise meetod, mooniseemnetest täidis ning kaunistus suhkruglasuuri ja peenestatud pähklitega, mis muudavad lõpptoote vormi ja üldse välimuse ainulaadseks.

Kõnealuste koostisainete kombinatsioon ja eriline leheline tainas muudavad toote „Rogal świętomarciński” erakordseks ja unikaalseks.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote kvaliteedi või omaduste vahel (kaitstud päritolunimetuse puhul) või toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel (kaitstud geograafilise tähise puhul)

Toote „Rogal świętomarciński” ajalugu, küpsetamistraditsioon ja maine

Toode „Rogal świętomarciński” on vähemalt viimase 150 aasta jooksul Poznańi tarbijate hulgas olnud muutumatult populaarne ja edukas. Poznańi elanike ja selle Warta jõe kallastel asuva linna külastajate teadvuses seostub kõnealune pagaritoode mardipäeva tähistamisega 11. novembril. Arvukad legendid ja pärimused toote „Rogal świętomarciński” küpsetamise traditsiooni algusajast annavad tunnistust kõnealuse pagaritoote tuntusest.

Ühe legendi kohaselt küpsetas Poznańis esimese „Rogal świętomarciński” kondiiter Józef Melzer, kes andis oma tööandjale idee küpsetada sarvesaiu ja need seejärel linna vaestele jagada. See mõte olevat tal tekkinud pärast seda, kui ta oli 1891. aastal püha Martini kirikus kuulanud preester Jan Lewicky jutlust, milles vaimulik kutsus kuulajaid ligimesearmastuse kehastaja, kirikukoguduse nimepatrooni ja pagarite kaitsepühaku püha Martini austamise päeval üles tegema heategusid Poznańi linna vaestele kaaskodanikele.

Ka sarvesaia kujul on oma saamislugu. See on nimelt pärit ajast, mil Poola kuningas Jan III Sobieski võitis türklasi Viini väravate all toimunud lahingus. 1683. aastal sai Poola kuningas Jan III Sobieski sõjasaagiks mitmeid poolkuu kujutisega Türgi lippe; poolkuu kujutis, millega mälestatakse võitu lahingus, on andnud seega tootele „Rogal świętomarciński” sellele iseloomuliku kuju. Poznańi teise legendi järgi olevat sarvesai oma kuju saanud hoopiski püha Martini hobuse kaotsi läinud hobuseraua järgi.

Kõige vanem teadaolev viide mardipäeval küpsetatud sarvesaiade kohta on pärit 10. novembri 1852. aasta ajalehe Gazeta Wielkiego Księstwa Poznańskiego (Poznańi Suurhertsogiriigi ajaleht) kuulutusest, milles kolm aastat varem Wrocławi tänavas kondiitriäri avanud Antoni Pfitzner teatas järgmist:

„Homsel neljapäeval on Wrocławi tänava A. Pfitzneri kondiitriäris täidetud sarvesaiad müügil eri hindadega”.

Nimetuse „Rogal świętomarciński” esimest registreeritud kasutamist võib lugeda 11. novembri 1860. aasta pressiteatest.

Pärast Teist maailmasõda jätkasid toote „Rogal świętomarciński” küpsetamise traditsiooni Poznańi erakondiitrid ja -pagarid. 3. jaanuari 1946. aasta natsionaliseerimisseadusega ei hõlmatud käsitööga tegelevaid väikeettevõtteid. Aja jooksul on pagaritoote täidis muutunud. Kuna varustusraskuste tõttu ei olnud täidise jaoks mandlimassi toorainet enam võimalik saada, hakkasid pagarid ja kondiitrid sarvesaiu täitma valge mooni seemnetest täidisega.

Alates 1960. aastatest teatati ajalehtedes korrapäraselt Poznańi elanike poolt 11. novembril tarbitud sarvesaiade hulgast. Tänu sellele teabeallikale on tänapäeval teada, et sarvesaiade tarbimine suurenes 1960. aastate alguse 10 tonnilt 1969. aastal 42,5 tonnini. Tänapäeval müüvad Poznańi tootjad kõnealust toodet mardipäeval keskmiselt 250 tonni, aastane läbimüük piirkonnas on ligikaudu 500 tonni.

Toode „Rogal świętomarciński” on saanud Poznańi sümboliks; seda pagaritoodet serveeritakse linna külalistele ametlikel vastuvõttudel. Toode sai 2004. aastal Poola Turismiorganisatsioonilt auhinna; tunnistuses kirjeldatakse toodet järgmiselt:

„traditsiooniline pagaritoode, mida valmistatakse ainulaadse retsepti järgi mardipäeval vaid Poznańis…”. Selle teabe põhjal võib järeldada, et eriline pagaritoode omas head mainet ning oli seotud Poznańi linna ja kogu piirkonnaga.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

http://www.minrol.gov.pl/pol/Jakosc-zywnosci/Produkty-regionalne-i-tradycyjne/Zlozone-wnioski-o-rejestracje-Produkty-regionalne-i-tradycyjne/OGLOSZENIE-MINISTRA-ROLNICTWA-I-ROZWOJU-WSI-z-dnia-29-maja-2012-roku

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta.

25.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 172/9

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 598/2013,

24. juuni 2013,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 564/2012, millega kehtestatakse 2012. aastaks nõukogu määruses (EÜ) nr 73/2009 sätestatud teatavate otsetoetuskavade suhtes kohaldatavad eelarve ülemmäärad

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrust (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003), (1) eriti selle artikli 142 punkti c,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 69 lõikega 4 on nimetatud määruse artikli 68 lõike 1 punkti a alapunktides i–iv ja artikli 68 lõike 1 punktides b ja e sätestatud tootmisega seotud toetus piiratud 3,5 protsendiga kõnealuse määruse artiklis 40 osutatud riiklikest ülemmääradest. Selguse huvides peaks komisjon avaldama ülemmäärad, mis tulenevad liikmesriikide teatatud asjakohaste meetmetega seotud summadest.

(2)	Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punkti a alapunktides i–iv ja artikli 68 lõike 1 punktides b ja e sätestatud 2012. kalendriaasta eelarve ülemmäärad on esitatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 564/2012 (2) III lisas.

(3)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1270/2012 (3) tehakse Portugalile teatavad erandid seoses Portugali 2012. aasta eritoetuste otsuse läbivaatamise tähtaja ja sellisest läbivaatamisest teavitamise tähtajaga ning tingimustega, mida kohaldatakse teatava põllumajandusliku tegevuse suhtes, millega kaasnevad täiendavad põllumajanduse keskkonnahüved, ja seoses toetusetaotluses sisalduva teabega.

(4)	4. jaanuaril 2013 teavitas Portugal komisjoni muudetud toetusmeetmetest, mida ta kavatseb taotleda aastaks 2012.

(5)

Esitatud teabe kohaselt kavatseb Portugal:

—	muuta vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punktile b praegust piimandussektori toetusmeedet, suurendades sellele 2012. aastal eraldatud rahastamispaketti 8,8 miljonilt eurolt 10,32 miljonile eurole;

—	muuta vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike l punkti a alapunktile i praegust toetusmeedet, piirates selle reguleerimisala Brava de Lide tõu emasveistele ning vähendades vastavat rahastamispaketti 2,53 miljoni euro võrra;

—

kehtestada vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike l punkti a alapunktile v uus toetusmeede eesmärgiga säilitada veiste (Alentejo, Mertolenga), lammaste (Serra de Estrela, Churra de Terra Quente) ja kitsede (Serrana) teatavad autohtoonsed tõud selleks eraldatud kogusummas 1,68 miljonit eurot;

—	vähendada vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike l punkti a alapunktile v ulatusliku karjatamise meetme rahastamist 0,67 miljoni euro võrra.

(6)	Need muudatused mõjutavad vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punkti a alapunktidele i–iv ja artikli 68 lõike 1 punktidele b ja e ette nähtud toetuse määra ja seetõttu ka Portugalile kehtestatud eelarve ülemmäära, mis on sätestatud rakendusmääruse (EL) nr 564/2012 III lisas.

(7)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 564/2012 vastavalt muuta. Kuna muudatused kehtivad aastale 2012, on asjakohane, et käesolev määrus jõustuks viivitamata.

(8)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) nr 564/2012 III lisas asendatakse Portugali eelarverida järgmisega:

„Portugal

20 200”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. juuni 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 30, 31.1.2009, lk 16.

(2) ELT L 168, 28.6.2012, lk 26.

(3) ELT L 357, 28.12.2012, lk 7.

25.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 172/11

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 599/2013,

24. juuni 2013,

millega muudetakse määrust (EL) nr 578/2010 teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandustoodete sertifikaatideta ekspordi toetussummade osas ning liikmesriikide kohustuse osas teatavat asjakohast teavet edastada

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1216/2009, millega nähakse ette põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate kaupadega kauplemise kord, (1) eriti selle artikli 8 lõike 3 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 29. juuni 2010. aasta määruses (EL) nr 578/2010, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1216/2009 seoses teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemiga ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumidega, (2) on sätestatud, et väikeeksportijad vabastatakse sertifikaadi esitamise kohustusest individuaalselt või üldisel alusel kinnitatud kogusumma ulatuses. Lisaks sellele on seal ette nähtud, et komisjoni tuleb teavitada toetussertifikaatide taotlustest ning mõnel juhul ka väljaantud toetussertifikaatidest.

(2)

Hiljutised eksporditoetuse määrade vähendamised, mis on tingitud ühise põllumajanduspoliitika reformi ja põllumajanduskaupade maailmaturu hindade muutuste kombineeritud mõjust, on viinud selleni, et toetussertifikaatide taotlusi on esitatud vähem või on jäetud need üldse esitamata, mistõttu on vähenenud surve liidu eelarvele asutamislepingu I lisas loetlemata kaupade eksporditoetuste osas. Olukorras, kus liidul ei ole rahvusvaheliste kohustuste rikkumise ohtu, on asjakohane lihtsustada teatavatele põllumajandustoodetele eksporditoetuste andmise süsteemi asutamislepingu I lisas loetlemata kaupade puhul, vähendades seega halduskoormust.

(3)

Seega on asjakohane tõsta individuaalset ja üldist makselävendit, millest allpool väikeeksportijad on toetussertifikaadi esitamise nõudest vabastatud. Peale selle on asjakohane peatada liikmesriikide pädevate asutuste kohustus teatada summad, mille kohta toetussertifikaatide taotlused esitati, kui põhitoodete suhtes kohaldatavad toetused on kas peatatud, kinnitamata või võrduvad nulliga; kohustus teatada teatavatest väljaantud toetussertifikaatidest, kui toetussertifikaate välja ei antud ja toetussummasid ei makstud; kohustus edastada teatav teave toetussertifikaatide süsteemi toimimise ja haldamise tagamiseks ning kohustus teavitada komisjoni juhul, kui ühtegi toetussummat ei makstud.

(4)	Seepärast tuleks määrust (EL) nr 578/2010 vastavalt muuta.

(5)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas asutamislepingu I lisas loetlemata töödeldud põllumajandussaadustega kauplemise horisontaalküsimusi käsitleva komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 578/2010 muudetakse järgmiselt:

1)	artikli 42 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Sertifikaate ei ole vaja ekspordi puhul, mille kohta ettevõtja poolt eelarveaasta jooksul esitatud taotlused ei loo alust üle 200 000 euro suuruseks makseks.”;

2)	artikli 43 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Iga eelarveperioodi kohta võib artikli 42 lõikes 1 osutatud ekspordi puhul maksta toetust igal eelarveaastal 80 miljoni euro suuruse kogureservi piires.”;

lisatakse artikkel 53a:

„Artikkel 53a

1. Kui I lisas nimetatud põhitoodete suhtes kohaldatavad toetused on mõne artikli 29 lõike 1 punktides a–f nimetatud ajavahemiku jooksul kas peatatud, kinnitamata või võrduvad nulliga, peatatakse artiklis 30 ja artikli 34 lõikes 2 sätestatud liikmesriikide teatamiskohustus kõnealuse ajavahemiku kohta.

2. Kui artikli 51 lõike 1 punktides c ja d osutatud ajavahemikel toetussertifikaate välja ei antud, peatatakse artikli 51 lõike 1 punktides c ja d sätestatud liikmesriikide teatamiskohustus.

3. Kui toetussummasid ei makstud, peatatakse artikli 51 lõike 1 punktides a ja b, artikli 51 lõikes 2, artiklis 52 ja artikli 53 esimeses lauses sätestatud liikmesriikide teatamiskohustus ja kohustus teavitada, et ühtegi toetussummat ei makstud, mis on sätestatud artikli 53 teises lauses.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. juuni 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 328, 15.12.2009, lk 10.

(2) ELT L 171, 6.7.2010, lk 1.

25.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 172/14

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 601/2013,

24. juuni 2013,

milles käsitletakse koobalt(II)atsetaattetrahüdraadi, koobalt(II)karbonaadi, koobalt(II)hüdroksiidkarbonaadi (2:3) monohüdraadi, koobalt(II)sulfaatheptahüdraadi ja kaetud granuleeritud koobalt(II)hüdroksiidkarbonaadi (2:3) monohüdraadi lubamist söödalisandina

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud, et loomasöödas söödalisandi kasutamiseks peab olema luba, ning on esitatud selliste lubade andmise alused ja kord. Kõnealuse määruse artikliga 10 on ette nähtud nõukogu direktiivi 70/524/EMÜ alusel lubatud söödalisandite uuestihindamine (2).

(2)	Koobaltatsetaadile, aluselisele koobaltkarbonaadile ja koobaltsulfaadile anti direktiivi 70/524/EMÜ alusel tähtajatu luba. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 1 kanti need tooted hiljem olemasolevate toodetena ühenduse söödalisandite registrisse.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõike 2 alusel koostoimes nimetatud määruse artikliga 7 on esitatud taotlus koobaltatsetaadi, aluselise koobaltkarbonaadi ja koobaltsulfaadi uuesti hindamiseks nende kasutamiseks söödalisandina kõikide loomaliikide puhul. Lisaks esitati artikli 10 lõike 2 alusel taotlus aluselise membraaniga kaetud granuleeritud koobaltkarbonaadi uuestihindamiseks kõikide loomaliikide puhul. Kolmandaks, nimetatud määruse artikli 7 alusel esitati taotlus loa saamiseks koobaltkarbonaadi kasutamiseks mäletsejaliste, hobuste ja küülikute puhul. Kõigi viie koobaltiühendi puhul taotleti kõnealuste söödalisandite klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „toitainelised lisandid”. Kõnealusele kolmele taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) tegi oma 12. juuni 2012. aasta (3) (4) ja 22. mai 2012. aasta (5) arvamustes järelduse, et kavandatud kasutustingimustes ei mõju koobalt(II)atsetaattetrahüdraat, koobalt(II)karbonaat, koobalt(II)hüdroksiidkarbonaadi (2:3) monohüdraat, koobalt(II)sulfaatheptahüdraat ning koobalt(II)hüdroksiidkarbonaadi (2:3) monohüdraadi kaetud graanulid kahjulikult loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale ning et need on tõhusad koobalti allikad vastavate sihtliikide jaoks. Samuti jõudis toiduohutusamet järeldusele, et probleeme ohutusega ei teki, tingimusel, et võetakse asjakohased kaitsemeetmed sissehingamise vältimiseks. Toiduohutusameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Toiduohutusamet kinnitas ka määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaselt asutatud referentlabori aruande söödas sisalduva söödalisandi analüüsimeetodi kohta.

(5)

Koobalt(II)atsetaattetrahüdraadi, koobalt(II)karbonaadi, koobalt(II)hüdroksiidkarbonaadi (2:3) monohüdraadi, koobalt(II)sulfaatheptahüdraadi ning koobalt(II)hüdroksiidkarbonaadi (2:3) monohüdraadi kaetud graanulite hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuste ainete kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud viisil.

(6)	Kuna ohutusnõuded ei eelda varem lubatud koobaltiühendite suhtes tehtud muudatuste viivitamatut kohaldamist, on asjakohane näha ette üleminekuperiood, et huvitatud isikud saaksid teha ettevalmistusi loa andmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks..

(7)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Loa andmine

Lisas nimetatud aineid, mis kuuluvad söödalisandite kategooriasse „toitainelised lisandid” ja funktsionaalrühma „mikroelementide ühendid”, lubatakse kasutada söödalisanditena loomasöötades kõnealuses lisas esitatud tingimustel.

Artikkel 2

Üleminekumeetmed

Lisas nimetatud aineid, mida on lubatud kasutada direktiivi 70/524/EMÜ kohaselt, ja kõnealuseid aineid sisaldavat sööta, mis on toodetud ja märgistatud enne 15. jaanuari 2014 kooskõlas enne 15. juulit 2013 kohaldatavate eeskirjadega, võib jätkuvalt turule viia ja kasutada kuni olemasolevate varude ammendumiseni.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. juuni 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2) EÜT L 270, 14.12.1970, lk 1.

(3) EFSA Journal (2012); 10(7):2791.

(4) EFSA Journal (2012); 10(7):2782.

(5) EFSA Journal (2012); 10(6):2727.

LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Loa omanik

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või –kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

Elemendi (Co) sisaldus (mg/kg) täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 %

Toitaineliste lisandite kategooria. Funktsionaalrühm: mikroelementide ühendid

3b801

—

Koobalt(II)atsetaattetrahüdraat

Söödalisandi koostis

Koobalt(II)atsetaattetrahüdraat, kristallide või graanulitena, mille minimaalne koobaltisisaldus on 23 %

Osakesed < 50 μm: vähem kui 1 %

Toimeaine kirjeldus

Keemiline valem: Co(CH3COO)2 × 4H2O

CASi number: 6147-53–1

Analüüsimeetodid (1)

Atsetaadi kindlakstegemiseks söödalisandis:

—	Euroopa farmakopöa monograafia 01/2008: 20301.

Söödalisandi kristallograafiliseks kirjeldamiseks:

—	Röntgenikiirte difraktsioon.

Söödalisandis, eelsegus, segasöödas ja söödamaterjalis leiduva koobalti kogusisalduse määramiseks:

—	EN 15510: induktiivsidestatud plasma optiline (aatomi)emissioonspektroskoopia (ICP-AES) või

—	CEN/TS 15621 – induktiivsidestatud plasma optiline (aatomi)emissioonspektroskoopia (ICP-AES) rõhu all lagundatud proovist.

Osakeste suurusjaotuse määramiseks:

—	ISO 13320: 2009 – osakeste suuruse määramine – laserdifraktsioonmeetodid

Toimiva vatsaga mäletsejalised, hobuslased, jäneselised, närilised, taimtoidulised roomajad ja loomaaias peetavad imetajad

—

1 (kokku)

1.	Lisand tuleb lisada söödasse eelseguna.

Kaitsemeetmeid võetakse kooskõlas riiklike eeskirjadega, millega rakendatakse töötervishoidu ja tööohutust käsitlevaid ELi õigusakte, sealhulgas nõukogu direktiive 89/391/EMÜ, (2) 89/656/EMÜ, (3) 92/85/EMÜ (4) ja 98/24/EÜ (5). Nõukogu direktiivi 89/686/EMÜ (6) kohaselt tuleb kanda sobivaid kaitsekindaid ning hingamisteid ja silmi kaitsvad vahendeid.

Söödalisandi ja eelsegu märgistusel peab olema märgitud:

—	„Koobalti lisamisel soovitatakse piirduda 0,3 mg/kg täissöödas. Selles kontekstis tuleks arvesse võtta kohalikest tingimustest ja sööda konkreetsest koostisest tulenevat koobalti puuduse ohtu.”

15. juuli 2023

3b802

—

Koobalt(II)karbonaat

Söödalisandi koostis

Koobalt(II)karbonaat, pulbrina, mille minimaalne koobaltisisaldus on 46 %

Koobaltkarbonaat: vähemalt 75 %

Koobalthüdroksiidi: 3 % – 15 %

Vesi: kuni 6 %

Osakesed < 11 μm: vähem kui 90 %

Toimeainete kirjeldus

Keemiline valem: CoCO3

CASi number: 513–79-1

Keemiline valem Co(OH)2

CASi number: 21041-93–0

Analüüsimeetodid (1)

Karbonaadi kindlakstegemiseks söödalisandis:

—	Euroopa farmakopöa monograafia 01/2008: 20301.

Söödalisandi kristallograafiliseks kirjeldamiseks:

—	röntgenikiirte difraktsioon.

Eelsegus, segasöödas ja söödamaterjalis leiduva koobalti kogusisalduse määramiseks:

—	EN 15510: induktiivsidestatud plasma optiline (aatomi)emissioonspektroskoopia (ICP-AES) või

—	CEN/TS 15621 – induktiivsidestatud plasma optiline (aatomi)emissioonspektroskoopia (ICP-AES) rõhu all lagundatud proovist.

Osakeste suuruse jaotuse määramiseks:

—	ISO 13320: 2009 – osakeste suuruse määramine – laserdifraktsioonmeetodid

Toimiva vatsaga mäletsejalised, hobuslased, jäneselised, närilised, taimtoidulised roomajad ja loomaaias peetavad imetajad

—

1 (kokku)

1.	Lisand tuleb lisada söödasse eelseguna. Kõnealune sööt turustatakse granuleeritud kujul.

Kaitsemeetmeid võetakse kooskõlas riiklike eeskirjadega, millega rakendatakse töötervishoidu ja tööohutust käsitlevaid ELi õigusakte, sealhulgas direktiive 89/391/EMÜ, 89/656/EMÜ, 92/85/EMÜ, 98/24/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/37/EÜ (7). Direktiivi 89/686/EMÜ kohaselt tuleb kanda sobivaid kaitsekindaid ning hingamisteid ja silmi kaitsvad vahendeid.

Söödalisandi ja eelsegu märgistusel peab olema märgitud:

—	„Koobalti lisamisel soovitatakse piirduda 0,3 mg/kg täissöödas. Selles kontekstis tuleks arvesse võtta kohalikest tingimustest ja sööda konkreetsest koostisest tulenevat koobalti puuduse ohtu.”

15. juuli 2023

3b803

—

Koobalt(II)hüdroksiidkarbonaadi (2:3) monohüdraat

Söödalisandi koostis

Koobalt(II)hüdroksiidkarbonaadi (2:3) monohüdraat, pulbrina, mille minimaalne koobaltisisaldus on 50 %

Osakesed < 50 μm: vähem kui 98 %

Toimeaine kirjeldus

Keemiline valem: 2CoCO3 × 3Co(OH)2 × H2O

CASi number: 51839-24–8

Analüüsimeetodid (1)

Karbonaadi kindlakstegemiseks söödalisandis:

—	Euroopa farmakopöa monograafia 01/2008: 20301.

Söödalisandi kristallograafiliseks kirjeldamiseks:

—	röntgenikiirte difraktsioon.

Eelsegus, segasöödas ja söödamaterjalis leiduva koobalti kogusisalduse määramiseks:

—	EN 15510: induktiivsidestatud plasma optiline (aatomi)emissioonspektroskoopia (ICP-AES) või

—	CEN/TS 15621 – induktiivsidestatud plasma optiline (aatomi)emissioonspektroskoopia (ICP-AES) rõhu all lagundatud proovist.

Osakeste suuruse jaotuse määramiseks:

—	ISO 13320: 2009 – osakeste suuruse määramine – laserdifraktsioonmeetodid

Toimiva vatsaga mäletsejalised, hobuslased, jäneselised, närilised, taimtoidulised roomajad ja loomaaias peetavad imetajad

—

1 (kokku)

1.	Lisand tuleb lisada söödasse eelseguna. Kõnealune sööt turustatakse granuleeritud kujul.

Kaitsemeetmeid võetakse kooskõlas riiklike eeskirjadega, millega rakendatakse töötervishoidu ja tööohutust käsitlevaid ELi õigusakte, sealhulgas direktiive 89/391/EMÜ, 89/656/EMÜ, 92/85/EMÜ, 98/24/EÜ ja 2004/37/EÜ. Direktiivi 89/686/EMÜ kohaselt tuleb kanda sobivaid kaitsekindaid ning hingamisteid ja silmi kaitsvad vahendeid.

Söödalisandi ja eelsegu märgistusel peab olema märgitud:

—	„Koobalti lisamisel soovitatakse piirduda 0,3 mg/kg täissöödas. Selles kontekstis tuleks arvesse võtta kohalikest tingimustest ja sööda konkreetsest koostisest tulenevat koobalti puuduse ohtu.”

15. juuli 2023

3b804

—

Koobalt(II)hüdroksiidkarbonaadi (2:3) monohüdraadi kaetud graanulid

Söödalisandi koostis

koobalt(II)hüdroksiidkarbonaadi (2:3) monohüdraadi kaetud graanulid, mille koobaltisisaldus on 1 % – 5 %

Katteained (2,3 % – 3,0 %) ja dispergaatorid kohta (valik polü-oksü-etüleeni, sorbitaanmonolauraati, glütserooli polüetüleenglükooli ritsiinoleaati, polüetüleenglükool 300, sorbitooli, ja maltodekstriini)

Osakesed < 50 μm: vähem kui 1 %

Toimeaine kirjeldus

Keemiline valem: 2CoCO3 × 3Co(OH)2 × H2O

CASi number: 51839-24–8

Analüüsimeetodid (1)

Karbonaadi kindlakstegemiseks söödalisandis:

—	Euroopa farmakopöa monograafia 01/2008: 20301.

Söödalisandi kristallograafiliseks kirjeldamiseks:

—	röntgenikiirte difraktsioon.

Eelsegus, segasöödas ja söödamaterjalis leiduva koobalti kogusisalduse määramiseks:

—	EN 15510: induktiivsidestatud plasma optiline (aatomi)emissioonspektroskoopia (ICP-AES) või

—	CEN/TS 15621 – induktiivsidestatud plasma optiline (aatomi)emissioonspektroskoopia (ICP-AES) rõhu all lagundatud proovist.

Osakeste suuruse jaotuse määramiseks:

—	ISO 13320: 2009 – osakeste suuruse määramine – laserdifraktsioonmeetodid

Toimiva vatsaga mäletsejalised, hobuslased, jäneselised, närilised, taimtoidulised roomajad ja loomaaias peetavad imetajad

—

1 (kokku)

Kaitsemeetmeid võetakse kooskõlas riiklike eeskirjadega, millega rakendatakse töötervishoidu ja tööohutust käsitlevaid ELi õigusakte, sealhulgas direktiive 89/391/EMÜ, 89/656/EMÜ, 92/85/EMÜ ja 98/24/EÜ. Direktiivi 89/686/EMÜ kohaselt tuleb kanda sobivaid kaitsekindaid ning hingamisteid ja silmi kaitsvad vahendeid.

Vajaduse korral peab söödalisandi ja eelsegu märgistusel olema märgitud:

—	„Koobalti lisamisel soovitatakse piirduda 0,3 mg/kg täissöödas. Selles kontekstis tuleks arvesse võtta kohalikest tingimustest ja sööda konkreetsest koostisest tulenevat koobalti puuduse ohtu.”

15. juuli 2023

3b805

—

Koobalt(II)sulfaatheptahüdraat

Söödalisandi koostis

Koobalt(II)sulfaatheptahüdraat, pulbrina, mille minimaalne koobaltisisaldus on 20 %

Osakesed < 50 μm: vähem kui 95 %

Toimeaine kirjeldus

Keemiline valem: CoSO4 × 7H2O

CASi number: 10026-24–1

Analüüsimeetodid (1)

Sulfaadi kindlakstegemiseks söödalisandis:

—	Euroopa farmakopöa monograafia 01/2008: 20301.

Söödalisandi kristallograafiliseks kirjeldamiseks:

—	röntgenikiirte difraktsioon.

Eelsegus, segasöödas ja söödamaterjalis leiduva koobalti kogusisalduse määramiseks:

—	EN 15510: induktiivsidestatud plasma optiline (aatomi)emissioonspektroskoopia (ICP-AES) või

—	CEN/TS 15621 – induktiivsidestatud plasma optiline (aatomi)emissioonspektroskoopia (ICP-AES) rõhu all lagundatud proovist.

Osakeste suuruse jaotuse määramiseks:

—	ISO 13320: 2009 – osakeste suuruse määramine – laserdifraktsioonmeetodid

Toimiva vatsaga mäletsejalised, hobuslased, jäneselised, närilised, taimtoidulised roomajad ja loomaaias peetavad imetajad

—

1 (kokku)

1.	Lisand tuleb lisada söödasse eelseguna. Kõnealune sööt turustatakse granuleeritud kujul.

Kaitsemeetmeid võetakse kooskõlas riiklike eeskirjadega, millega rakendatakse töötervishoidu ja tööohutust käsitlevaid ELi õigusakte, sealhulgas direktiive 89/391/EMÜ, 89/656/EMÜ, 92/85/EMÜ, 98/24/EÜ ja 2004/37/EÜ. Direktiivi 89/686/EMÜ kohaselt tuleb kanda sobivaid kaitsekindaid ning hingamisteid ja silmi kaitsvad vahendeid.

Söödalisandi ja eelsegu märgistusel peab olema märgitud:

—	„Koobalti lisamisel soovitatakse piirduda 0,3 mg/kg täissöödas. Selles kontekstis tuleks arvesse võtta kohalikest tingimustest ja sööda konkreetsest koostisest tulenevat koobalti puuduse ohtu.”

15. juuli 2023

(1) Analüüsimeetodite andmed on referentlabori veebisaidil: http://irmm.jrc.ec.europa.eu/EURLs/EURL_feed_additives/Pages/index.aspx

(2) ELT L 183, 29.6.1989, lk 1.

(3) ELT L 393, 30.12. 1989, lk 18.

(4) ELT L 348, 28.11.1992, lk 1.

(5) ELT L 131, 5.5.1998, lk 11.

(6) ELT L 399, 30.12.1989, lk 18.

(7) ELT L 158, 30.4.2004, lk 50.

25.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 172/23

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 602/2013,

24. juuni 2013,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. juuni 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	45,1
	TR	98,7
	ZZ	71,9
0707 00 05	MK	27,7
	TR	123,3
	ZZ	75,5
0709 93 10	MA	102,6
	TR	127,0
	ZZ	114,8
0805 50 10	AR	89,4
	BR	96,4
	TR	78,7
	ZA	140,2
	ZZ	101,2
0808 10 80	AR	173,6
	BR	122,2
	CL	133,2
	CN	71,7
	NZ	147,1
	US	156,1
	UY	165,4
	ZA	123,0
	ZZ	136,5
0809 10 00	IL	342,4
	TR	224,5
	ZZ	283,5
0809 29 00	TR	351,0
0809 29 00	ZZ	351,0
0809 30	TR	179,1
0809 30	ZZ	179,1
0809 40 05	CL	195,6
	IL	308,9
	ZA	404,4
	ZZ	303,0

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

25.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 172/25

NÕUKOGU OTSUS 2013/306/ÜVJP,

24. juuni 2013,

millega pikendatakse Kesk-Aasiasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 28, artikli 31 lõiget 2 ja artiklit 33,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 25. juunil 2012 vastu otsuse 2012/328/ÜVJP, (1) millega nimetati Patricia FLOR Euroopa Liidu eriesindajaks („ELi eriesindaja“) Kesk-Aasias. ELi eriesindaja volitused kehtivad kuni 30. juunini 2013.

(2)	ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada veel 12 kuu võrra.

(3)	ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Kesk-Aasiasse nimetatud ELi eriesindaja Patricia FLORi volitusi pikendatakse kuni 31. oktoobrini 2014. ELi eriesindaja volituste kehtivuse võib lõpetada varem, kui nõukogu liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja”) ettepaneku põhjal nii otsustab.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

ELi eriesindaja volitused põhinevad liidu poliitilistel eesmärkidel Kesk-Aasias. Nende hulka kuuluvad muu hulgas järgmised eesmärgid:

a)	edendada häid ja tihedaid suhteid liidu ja Kesk-Aasia riikide vahel vastavates kokkulepetes kindlaks määratud ühiste väärtuste ning huvide alusel;

b)	toetada piirkonnas asuvate riikide stabiilsust ja omavahelist koostööd;

c)	toetada demokraatia, õigusriigi põhimõtte, hea valitsemistava ning inimõiguste ja põhivabaduste austamise tugevdamist Kesk-Aasias;

d)	käsitleda peamisi ohte, eelkõige spetsiifilisi probleeme, millel on otsene mõju Euroopale;

e)	edendada liidu tõhusust ja nähtavust piirkonnas, kaasa arvatud tihedama tegevuse kooskõlastamise kaudu teiste asjaomaste partneritega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsioon (OSCE) ning Ühinenud Rahvaste Organisatsioon.

Artikkel 3

Volitused

1. Kõnealuste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)	edendada üldist liidu poliitilist kooskõlastamist Kesk-Aasias ja aidata tagada liidu välistegevuse järjepidevus piirkonnas;

kõrge esindaja nimel ning koostöös Euroopa välisteenistuse ja komisjoniga jälgida, kuidas rakendatakse Kesk-Aasiaga loodud uut partnerlust käsitlevat ELi strateegiat, mida täiendavad hilisemad eduaruanded Kesk-Aasiaga loodud uut partnerlust käsitleva ELi strateegia kohta, anda soovitusi ja anda korrapäraselt aru asjaomastele nõukogu organitele;

c)	abistada nõukogu Kesk-Aasia suunalise tervikpoliitika edasiarendamisel;

d)	jälgida tähelepanelikult poliitilisi arenguid Kesk-Aasias, arendades ja säilitades tihedaid suhteid valitsuste, parlamentide, kohtusüsteemi, kodanikuühiskonna ja massimeediaga;

e)	julgustada Kasahstani, Kõrgõstani, Tadžikistani, Türkmenistani ja Usbekistani tegema koostööd ühist huvi pakkuvates piirkondlikes küsimustes;

luua suhted ja arendada koostööd peamiste huvitatud osalejatega piirkonnas ning asjaomaste piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, sealhulgas Šanghai Koostööorganisatsiooni (SCO), Euraasia Majandusühenduse (EURASEC), Aasia interaktsiooni ja usalduse suurendamise meetmete konverentsi (CICA), Ühise Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (CSTO), Kesk-Aasia Piirkondliku Majanduskoostöö Organisatsiooni (CAREC) ja Kesk-Aasia piirkondliku teabe ja koordinatsiooni keskusega (CARICC);

g)	koostöös ELi inimõiguste eriesindajaga toetada inimõigusi käsitleva liidu poliitika ja inimõigusi käsitlevate ELi suuniste rakendamist, eriti konfliktidest mõjutatud piirkondades asuvate naiste ja laste osas, eelkõige nende olukorra arengut jälgides ja käsitledes;

h)	toetada tihedas koostöös OSCEga konfliktide ennetamist ja lahendamist, luues suhted ametiasutuste ja muude kohalike osalejatega, valitsusväliste organisatsioonide, erakondade, vähemuste, religioossete rühmituste ja nende juhtidega;

i)	aidata kaasa Kesk-Aasiaga seonduvate energiavarustuse kindluse, piiride julgeoleku, sealhulgas narkootikumidevastaste ja veeressursside majandamise ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika keskkonna- ja kliimamuutusi käsitlevate aspektide sõnastamisele;

j)	edendada piirkondlikku julgeolekut Kesk-Aasia piires kui rahvusvahelisi julgeolekuabijõude (ISAF) hakatakse välja viima.

2. ELi eriesindaja toetab kõrge esindaja tegevust ning omab ülevaadet kõigist liidu tegevustest piirkonnas.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1. ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

2. Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi.

3. ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja selle asjaomaste osakondadega.

Artikkel 5

Rahastamine

1. ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. juuli 2013 kuni 30. juuni 2014 ette nähtud lähtesumma on 1 050 000 eurot.

2. Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3. Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1. ELi eriesindaja vastutab oma volituste ja talle eraldatud vastavate rahaliste vahendite piires oma meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata oma meeskonna koosseisust.

2. Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Lähetatud isikkoosseisu liikmete palga katab vastavalt kas liikmesriik, liidu asjaomane institutsioon või Euroopa välisteenistus. Liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperdid võib määrata ka ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema liikmesriigi kodakondsus.

3. Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi, lähetanud liidu institutsiooni või Euroopa välisteenistuse haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

4. ELi eriesindaja meeskonda kuuluvad isikkoosseisu liikmed paigutatakse kokku asjaomaste Euroopa välisteenistuse osakondadega või liidu delegatsioonide/esindustega kolmandates riikides, et toetada nende asjaomase tegevuse sidusust ja järjepidevust.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja ELi eriesindaja meeskonda kuuluvate isikkooseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja ELi eriesindaja meeskonda kuuluvate isikkoosseisu liikmete missiooni läbiviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse asjakohasel juhul kokku vastuvõtvate riikidega. Liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja ELi eriesindaja meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu 31. märtsi 2011. aasta otsusega 2011/292/EÜ (ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest (2).

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

1. Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs mis tahes asjakohasele teabele.

2. Liidu delegatsioonid ja/või liikmesriigid osutavad kõnealuses piirkonnas vastavalt vajadusele logistilist tuge.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt volitustele ja julgeoleku olukorrale oma geograafilises vastutusalas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

koostades Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes missioonile eriomase julgeolekukava, milles nähakse ette missioonile eriomased füüsilised, organisatsioonilised ja menetluslikud julgeolekumeetmed, millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda missiooni piirkonda ja piirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ja milles nähakse ette situatsiooniplaan ja missiooni evakueerimisplaan;

b)	tagades missiooni piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkooseisu liikmetele;

tagades, et kõik meeskonna väljapoole liitu lähetatud liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud isikkoosseisu liikmed, on saanud enne missiooni piirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb Euroopa välisteenistuse poolt missiooni piirkonnale omistatud riskiastmele;

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile kirjalikke aruandeid eduaruannete ja volituste täitmist käsitlevate aruannete raames.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka nõukogu töörühmadele. Korrapärased kirjalikud aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib kõrge esindaja või poliitika- ja julgeolekukomitee soovitusel esitada aruandeid välisasjade nõukogule. Aluslepingu artikli 36 kohaselt võib ELi eriesindaja osaleda Euroopa Parlamendi teavitamises.

Artikkel 12

Koordineerimine

1. ELi eriesindaja aitab kaasa liidu tegevuse ühtsuse, järjepidevuse ja tõhususe saavutamisele ning aitab tagada, et kõiki liidu instrumente ning liikmesriikide meetmeid rakendatakse järjepidevalt liidu poliitiliste eesmärkide täitmiseks. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse komisjoni ning Afganistani nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja tegevustega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraselt teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.

2. Kohapeal toimub tihe koostöö liidu delegatsioonide juhtidega ning liikmesriikide esinduste juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapealsete rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 13

Nõuetega seotud abi

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseis aitavad esitada teavet varasemate Kesk-Aasiasse nimetatud ELi eriesindajate volitustest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmiseks ning osutavad sel eesmärgil haldusabi ja võimaldavad juurdepääsu asjakohastele dokumentidele.

Artikkel 14

Läbivaatamine

Käesoleva otsuse rakendamine ja selle sidusus teiste liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab nõukogule, komisjonile ja kõrgele esindajale2013. aasta detsembri lõpus eduaruande ja oma volituste lõppemisel täieliku aruande volituste täitmise kohta.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2013.

Luxembourg, 24. juuni 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) ELT L 165, 26.6.2012, lk 59.

(2) ELT L 141, 27.5.2011, lk 17.

25.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 172/28

NÕUKOGU OTSUS 2013/307/ÜVJP,

24. juuni 2013,

millega muudetakse ja pikendatakse Vahemere lõunapiirkonda nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 28, artikli 31 lõiget 2 ja artiklit 33,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 18. juulil 2011 vastu otsuse 2011/424/ÜVJP, (1) millega nimetati Bernardino LEÓN Euroopa Liidu eriesindajaks („ELi eriesindaja”) Vahemere lõunapiirkonnas. ELi eriesindaja volitused lõpevad 30. juunil 2013.

(2)	ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada veel 12 kuu võrra.

(3)	ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud ELi välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Bernardino LEÓNi volitusi ELi eriesindajana Vahemere lõunapiirkonnas pikendatakse kuni 30. juunini 2014. ELi eriesindaja volituste kehtivuse võib lõpetada varem, kui nõukogu liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja”) ettepaneku põhjal nii otsustab.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

ELi eriesindaja volitused põhinevad liidu poliitilistel eesmärkidel lõunapoolsetes naaberriikides, nagu need on esitatud Euroopa Ülemkogu 4. veebruari ja 11. märtsi 2011. aasta avaldustes, Euroopa Ülemkogu 24.–25. märtsi 2011. aasta järeldustes ning nõukogu 21. veebruari ja 20. juuni 2011. aasta järeldustes ning arvestades kõrge esindaja ja komisjoni ettepanekuid nende 8. märtsi ja 25. mai 2011. aasta teatistes.

Kõnealused eesmärgid hõlmavad järgmist:

a)	tugevdada liidu poliitilist dialoogi, aidates kaasa partnerlusele ja laiendades suhteid Vahemere lõunapiirkonna riikidega, eelkõige nendega, kus leiavad aset poliitilised reformid ja toimub üleminek demokraatiale;

toetada liidu reageerimist arengutele üleminekuetapis olevates Vahemere lõunapiirkonna riikides, eelkõige neis, kus leiavad aset poliitilised reformid ja toimub üleminek demokraatiale, nimelt demokraatia ja institutsioonide ülesehitamise, õigusriigi põhimõtte, hea valitsemistava, inimõiguste ja põhivabaduste austamise, rahu ja piirkondliku koostöö, sealhulgas Euroopa naabruspoliitika ja Vahemere Liidu tugevdamise kaudu;

c)	tugevdada liidu tõhusust ning suurendada liidu kohalviibimist ja nähtavust kõnealuses piirkonnas ning asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel;

luua tihe koostöö asjakohaste kohalike partnerite ning rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide, nagu Aafrika Liidu, Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu, Islami Koostööorganisatsiooni, Araabia Liiga riikide, Maghrebi Araabia Liidu, asjakohaste rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide, ÜRO ja erasektoriga.

Artikkel 3

Volitused

Artiklis 2 sätestatud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

tugevdada liidu üldist poliitilist rolli seoses üleminekuetapis olevate Vahemere lõunapiirkonna riikidega, eelkõige nendega, kus leiavad aset poliitilised reformid ja toimub üleminek demokraatiale, nimelt tugevdades dialoogi valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, samuti kodanikuühiskonna ning muude asjakohaste koostööpartneritega, ning suurendades partnerites liidu lähenemisviisi alast teadlikkust;

b)	säilitada tihe kontakt kõigi kõnealuse piirkonna demokraatlikus üleminekuprotsessis osalevate pooltega, edendada stabiliseerimist ja leppimist, austades täielikult kohalikku isevastutust ning aidata kaasa kriisiohjamisele ja ennetamisele;

c)	aidata kaasa kõnealusele piirkonnale suunatud liidu ja liikmesriikide poliitikate ja meetmete paremale ühtsusele, järjepidevusele ja koordineerimisele;

d)	aidata kaasa koordineerimise edendamisele rahvusvaheliste partnerite ja organisatsioonidega ning piirkondliku koostöö toetamisele. Abistada kõrget esindajat koostöös komisjoni ja liikmesriikidega, osaledes Vahemere lõunapiirkonna töökonna töös ja järelkohtumistel;

koostöös ELi inimõiguste eriesindajaga aidata kaasa inimõigusi käsitleva liidu poliitika, sh inimõigusi käsitlevate ELi suuniste, eelkõige ELi suunised laste ja relvastatud konfliktide kohta, samuti naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivalla ning diskrimineerimise kõigi vormide vastast võitlust käsitlevad ELi suunised ning liidu poliitika, mis käsitleb naisi, rahu ja julgeolekut) rakendamisele piirkonnas, sealhulgas jälgides arenguid ja koostades nende kohta aruandeid ning soovitusi.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1. ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

2. Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on ELi eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi.

3. ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja selle asjaomaste osakondadega.

Artikkel 5

Rahastamine

1. ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. juuli 2013 kuni 30. juuni 2014 ette nähtud lähtesumma on 945 000 eurot.

2. Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3. Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1. Oma volituste ja talle eraldatud vastavate rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata oma meeskonna koosseisust.

2. Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Lähetatud isikkoosseisu liikmete töötasu katab vastavalt kas liikmesriik, liidu asjaomane institutsioon või Euroopa välisteenistus. Liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperdid võib määrata ka ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema liikmesriigi kodakondsus.

3. Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi, liidu institutsiooni või Euroopa välisteenistuse haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

4. ELi eriesindaja isikkoosseis paigutatakse kokku asjaomaste Euroopa välisteenistuse osakondade või liidu delegatsioonidega, et tagada nende asjaomase tegevuse sidusus ja järjepidevus.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete missiooni läbiviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse asjakohasel juhul kokku vastuvõtvate riikidega. Liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu 31. märtsi 2011. aasta otsusega 2011/292/EL (ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta) (2) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

1. Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs mis tahes asjakohasele teabele.

2. Liidu delegatsioonid ja/või liikmesriigid osutavad asjakohasel juhul piirkonnas logistilist abi.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt oma volitustele ja julgeolekuolukorrale tema geograafilises vastutusalas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

b)	tagades missiooni piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkoosseisu liikmetele;

tagades, et kõik ELi eriesindaja meeskonna väljapoole liitu lähetatud liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud lepingulised isikkoosseisu liikmed, on saanud enne missiooni piirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb Euroopa välisteenistuse poolt missiooni piirkonnale omistatud riskiastmele;

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile kirjalikke aruandeid vahearuannete ja volituste täitmist käsitlevate aruannete raames.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab poliitika- ja julgeolekukomiteele ning kõrgele esindajale korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka nõukogu töörühmadele. Korrapärased kirjalikud aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib poliitika- ja julgeolekukomitee või kõrge esindaja soovitusel esitada aruandeid välisasjade nõukogule. Kooskõlas aluslepingu artikliga 36 või ELi eriesindaja osaleda Euroopa Parlamendi teavitamises.

Artikkel 12

Koordineerimine

1. ELi eriesindaja annab panuse liidu tegevuse ühtsusele, kooskõlale ja tõhususele ning aitab tagada, et kõiki kohapeal asuvaid liidu vahendeid ja liikmesriikide tegevust kasutatakse järjekindlalt liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. ELi eriesindaja töötab täielikus kooskõlas liikmesriikide ja komisjoniga ning, kui see on asjakohane, teiste piirkonnas tegutsevate ELi eriesindajatega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraseid teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.

2. Kohapeal toimub tihe koostöö liidu delegatsioonide juhtidega ning liikmesriikide esinduste juhtidega, kes teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja teeb samuti koostööd asjakohaste kohalike asutuste ning teiste kohapeal tegutsevate rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 13

Läbivaatamine

Käesoleva otsuse rakendamine ja selle kooskõla liidu muu panusega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile 2013. aasta detsembri lõpuks eduaruande ja volituste lõppemisel põhjaliku aruande volituste täitmise kohta.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2013

Luxembourg, 24. juuni 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) ELT L 188, 19.7.2011, lk 24.

(2) ELT L 141, 27.5.2011, lk 17.

25.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 172/32

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

19. juuni 2013,

millega parandatakse otsuse 2006/168/EÜ II, III ja IV lisa veiseembrüote liitu importimiseks kehtestatud teatavate veterinaarsertifitseerimisnõuete osas

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 3704 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2013/309/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. septembri 1989. aasta direktiivi 89/556/EMÜ koduveiste embrüote ühendusesisese kaubanduse ja nende kolmandatest riikidest impordi loomatervishoiu nõuete kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 esimese lõigu punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 4. jaanuari 2006. aasta otsuse 2006/168/EÜ (millega kehtestatakse loomatervishoiu ja veterinaarsertifikaatide nõuded veiseembrüote ühendusse importimiseks ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2005/217/EÜ) (2) I lisas on esitatud loetelu kolmandatest riikidest, kust liikmesriigid lubavad importida koduveiste embrüoid (edaspidi „embrüod”). Selles otsuses on samuti kehtestatud täiendavad tagatised, mille peavad seoses teatavate loomahaigustega esitama kõnealuses lisas loetletud kolmandad riigid.

(2)	Otsuses 2006/168/EÜ on samuti sätestatud, et liikmesriigid peavad lubama importida selle otsuse II, III ja IV lisas esitatud veterinaarsertifikaatide näidistes kehtestatud loomatervishoiunõuetele vastavaid embrüoid.

(3)	Iisrael on esitatud otsuse 2006/168/EÜ I lisas kui riik, kust on lubatud liitu importida in vivo saadud ja in vitro toodetud veiste embrüoid. Puuduvad andmed selle kohta, et viimastel aastatel oleks Iisraelist kõnealuseid tooteid liitu imporditud.

(4)

2012. aasta novembris teavitas Iisrael Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) esimestest nodulaarse dermatiidi juhtumitest lüpsilehmadel. 2013. aasta märtsis andis Iisrael OIE-le teada, et nimetatud taud levib algsest puhangu esinemise kohast edasi lõunasse ja läände ja on tabanud mitmeid lüpsikarju.

(5)

Nodulaarne dermatiit on nakkushaigus, mis on kantud nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiivi 92/119/EMÜ (millega seatakse sisse üldised ühenduse meetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks ja konkreetsed meetmed seoses sigade vesikulaarhaigusega) (3) I lisas esitatud loetelusse „Haigused, millest tuleb teatada”. Praegu ei esine liidus nodulaarset dermatiiti.

(6)

Vastavalt OIE maismaaloomade tervishoiu eeskirjade artiklile 4.7.14 on nodulaarne dermatiit liigitatud kategooriasse 4, kus on esitatud loetelu nendest taudidest või haigusetekitajatest, mille kohta tehtud uuringud on näidanud, et embrüosiirdamisega seotud nakkusrisk võib olla märkimisväärne isegi siis, kui embrüoid käideldakse nõuetekohaselt kogumise ja siirdamise vahel vastavalt Rahvusvahelise Embrüote Siirdamise Ühingu käsiraamatule. Liidu õigusaktid, mis käsitlevad veiste embrüotega kauplemist ja nende importi kolmandatest riikidest, on eespool nimetatud käsiraamatuga kooskõlas.

(7)	OIE maismaaloomade tervishoiu eeskirjade artiklis 11.12.10 on kehtestatud soovitused veiste embrüote ja ootsüütide impordi kohta riikidest, kus esineb nodulaarset dermatiiti.

(8)	Otsuse 2006/168/EÜ II, III ja IV lisas esitatud veterinaarsertifikaatide näidistes ei ole praegu kehtestatud nõudeid nodulaarse dermatiidi kohta. Seetõttu on olemas oht, et see taud võidakse liitu sisse tuua embrüote importimisel nendest kolmandatest riikidest, kus taud esineb.

(9)	Seetõttu on asjakohane, et nodulaarse dermatiidiga seotud loomatervise nõuded lisatakse OIE maismaaloomade tervishoiu eeskirjade kohaselt otsuse 2006/168/EÜ II, III ja IV lisas esitatud veterinaarsertifikaatide näidistesse.

(10)	Otsuse 2006/168/EÜ II, III ja IV lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(11)	Et vältida häireid kaubanduses, tuleks üleminekuperioodil lubada teatavatel tingimustel kasutada veterinaarsertifikaate, mis on välja antud otsuse 2006/168/EÜ kohaselt enne kõnealusesse otsusesse käesoleva otsusega muudatuste tegemist.

(12)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2006/168/EÜ II, III ja IV lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Üleminekuperioodil, mis kestab 1. septembrini 2013, annavad liikmesriigid jätkuvalt loa importida kolmandatest riikidest koduveiste embrüote saadetisi, mis on varustatud kuni 31. juulini 2013 väljastatud veterinaarsertifikaadiga, mis vastab otsuse 2006/168/EÜ II, III ja IV lisas esitatud näidistele, nagu need enne kõnealusesse otsusesse käesoleva otsusega muudatuste tegemist seal on sätestatud.

Artikkel 3

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. augustist 2013.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 19. juuni 2013

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Tonio BORG

(1) EÜT L 302, 19.10.1989, lk 1.

(2) ELT L 57, 28.2.2006, lk 19.

(3) EÜT L 62, 15.3.1993, lk 69.

LISA

„

II LISA

Veterinaarsertifikaadi näidis nõukogu direktiivi 89/556/EMÜ kohaselt kogutud in vivo viljastamise teel saadud koduveiste embrüote impordiks

III LISA

Veterinaarsertifikaadi näidis nõukogu direktiivi 88/407/EMÜ nõuetele vastava spermaga eostatud in vitro toodetud koduveiste embrüote impordiks

IV LISA

Veterinaarsertifikaadi näidis ekspordiriigi pädeva asutuse poolt heaks kiidetud seemendusjaamast või sperma säilitamise keskusest pärit spermaga eostatud koduveiste in vitro toodetud embrüote impordiks

”

25.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 172/45

ELi-ICAO ÜHISKOMITEE OTSUS,

21. september 2011,

Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni vahelise koostöömemorandumi (millega luuakse tõhustatud koostöö raamistik) lennuohutust käsitleva lisa vastuvõtmise kohta

(2013/310/EL)

ELi-ICAO ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Montrealis ja Brüsselis 28. aprillil ja 4. mail 2011. aastal allkirjastatud Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni vahelist koostöömemorandumit, millega luuakse tõhustatud koostöö raamistik (ELi-ICAO koostöömemorandum), eelkõige selle punkti 7.3 alapunkti c,

ning arvestades järgmist:

ELi-ICAO koostöömemorandumile on asjakohane lisada lennuohutust käsitlev lisa,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisa võetakse vastu ning see moodustab ELi-ICAO koostöömemorandumi lahutamatu osa.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Montreal, 21. september 2011

ELi-ICAO ühiskomitee nimel

eesistujad

Euroopa Liidu nimel

Matthias RUETE

Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nimel

Raymond BENJAMIN

LISA

„I LISA

LENNUOHUTUS

1. Eesmärgid

1.1.	Osalised lepivad kokku, et teevad lennuohutusalast koostööd Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) vahel 27. septembril 2010 Montrealis parafeeritud koostöömemorandumi raames.

1.2.	Osalised lepivad kokku, et kooskõlas nende kohustusega muuta lennundus kogu maailmas võimalikult ohutuks ning ühtlustada kõikjal ohutusstandardid ja ohutusalased soovituslikud tavad, teevad nad läbipaistvuse ja dialoogi vaimus tihedat koostööd ohutustegevuse kooskõlastamiseks.

2. Reguleerimisala

2.1.

Osalised lepivad kokku, et teevad punktis 1.2 sätestatud eesmärkide täitmiseks järgmist koostööd:

—	peavad korrapärast dialoogi mõlemale osalisele huvi pakkuvates ohutusküsimustes;

—	muudavad tegevuse läbipaistvaks, vahetades korrapäraselt ohutusega seotud teavet ja andmeid ning võimaldades vastastikuse juurdepääsu andmebaasidele;

—	osalevad ohutustegevuses;

—	tunnustavad vastastikuselt ICAO üldise ohutusjärelevalve auditikava (USOAP) ja ELi standardimiskontrollide tulemusi;

—	jälgivad ja analüüsivad ICAO standardite ja soovituslike tavade järgimist riikides;

—	teevad koostööd õigusloome ja standardite kehtestamise küsimustes;

—	töötavad välja ja tagavad tehnilise abi projektid ja kavad;

—	edendavad piirkondlikku koostööd;

—	vahetavad omavahel eksperte ning

—	pakuvad koolitust.

2.2.	Punktis 2.1 osutatud koostööd arendatakse ELi pädevusse kuuluvates valdkondades.

3. Rakendamine

3.1.	Osalised võivad kehtestada töökorra, milles on sätestatud vastastikku kokku lepitud mehhanismid ja menetlused punktis 2.1 osutatud valdkondades tulemusliku koostöö tegemiseks. Selle töökorra võtab vastu ühiskomitee.

4. Dialoog

4.1.	Osalised korraldavad mõlemale osalisele huvi pakkuvate küsimuste arutamiseks korrapäraselt koosolekuid ja telekonverentse ning kooskõlastavad vajaduse korral tegevust.

5. Läbipaistvus, teabevahetus ja juurdepääs andmebaasidele

5.1.	Osalised soodustavad vastavalt nende kohaldatavatele eeskirjadele ohutusvaldkonna läbipaistvust suhetes kolmandate pooltega.

5.2.

Osalised teevad läbipaistvalt ohutusalast koostööd, vahetades asjakohaseid ohutusandmeid ja -dokumente ning asjakohast teavet, võimaldades juurdepääsu asjakohastele andmebaasidele ja hõlbustades vastastikust koosolekutel osalemist. Selleks kehtestavad osalised töökorra, milles on sätestatud teabevahetuse, andmebaasidele juurdepääsu ja koostöömemorandumi punkti 6 kohaselt teiselt osaliselt saadud teabe konfidentsiaalsuse tagamise menetlused.

6. Ohutustegevuses osalemine

6.1.	Käesoleva lisa kohaldamisel kutsuvad mõlemad osalised vajaduse korral teist osalist osalema ohutusega seotud tegevuses ja koosolekutel, et tagada tihe koostöö ja kooskõlastamine. Sellise osalemise eeskirjad kehtestatakse osaliste vahel kokku lepitud töökorras.

7. ICAO USOAPi ja ELi standardimiskontrollide kooskõlastamine

7.1.	Osalised lepivad kokku, et tugevdavad omavahelist koostööd USOAPi ja standardimiskontrollide vallas, et piiratud ressursse tõhusamalt kasutada ja vältida tegevuse dubleerimist ning säilitada samas ICAO USOAPi kõikehõlmavus ja ühtsus.

7.2.

ICAO standardite ja soovituslike tavade järgimise kontrollimiseks ELi liikmesriikides ning punktis 7.1 sätestatud eesmärkide täitmiseks kehtestavad osalised vajaduse korral raamistiku, et korraldada:

a)	ICAO ohutusjärelevalve auditit Euroopa Lennundusohutusametis (EASA) seoses ELi õigusaktides käsitletud ohutusstandardite ja ohutusalaste soovituslike tavadega ning teatavate funktsioonide ja ülesannetega, mida EASA täidab ELi liikmesriikide nimel, ning

b)	ICAO järelevalvet ELi selliste standardimiskontrollide üle, mida EASA teeb ELi liikmesriikide pädevates asutustes seoses ELi õigusaktides käsitletud ohutusstandardite ja ohutusalaste soovituslike tavadega.

7.3.

Osalised kehtestavad töökorra, milles on sätestatud punktis 7.2 osutatud raamistiku tõhusaks rakendamiseks vajalikud mehhanismid ja menetlused. Kõnealuses töökorras käsitletakse muu hulgas järgmist:

a)	ICAO USOAPi sekkumise (sh ELi õigusaktide ja ICAO ohutusstandardite ning ohutusalaste soovituslike tavade võrdlevale analüüsile tuginevad auditid ja valideerimiskäigud) ulatus;

b)	osaliste vastastikune osalemine kummagi osalise korraldatud auditites, kontrollides ja valideerimises;

c)	teave, mida osalised edastavad ICAO USOAPi järgimiseks ja EASA standardimiskontrollide tegemiseks;

d)	vajaduse korral konfidentsiaalsuse tagamine, andmekaitse ja tundliku sisuga teabe käsitlemine ning

e)	kohapealsed külastused.

8. Ohutusteabe ja ohutusanalüüside tulemuste jagamine

8.1.	Ilma et see piiraks osaliste kohaldatavate eeskirjade rakendamist, jagavad nad omavahel asjakohaseid USOAPi ja muude allikate (nt ICAO pidev järelevalve, ELi standardimiskontrollid ja SAFA programmi raames tehtud kontrollid) kaudu saadud ohutusandmeid ning kõnealuste andmete analüüside tulemusi.

8.2.

Osalised teevad tihedat koostööd seoses kõigi meetmetega, mille eesmärk on tagada standardite ja soovituslike tavade parem järgimine ELis ja muudes riikides. Koostöö hõlmab teabevahetust, asjaomaste osaliste dialoogi hõlbustamist, kohapealseid külastusi või kontrollkäike ning tehnilise abi tegevuse kooskõlastamist.

9. Õiguslikud küsimused

9.1.	Mõlemad osalised tagavad, et teist osalist teavitatakse kõigist nende asjakohastest õigusnormidest, nõuetest ja soovituslikest tavadest, mis võivad mõjutada käeoleva lisa ja selle muudatuste rakendamist.

9.2.

Osalised teavitavad teineteist õigeaegselt kõigist nende asjakohaste õigusnormide, nõuete ja soovituslike tavade kavandatud muudatustest, mis võivad mõjutada käesolevat lisa. Ühiskomitee võib selliseid muudatusi arvesse võttes vajaduse korral vastu võtta käesoleva lisa muudatused kooskõlas koostöömemorandumi punktiga 7.

9.3.

Ohutuseeskirjade ja -standardite üldiseks ühtlustamiseks peavad osalised eeskirjade koostamise või standardite ja soovituslike tavade väljatöötamise eri etappides teineteisega nõu seoses lennuohutusega seotud tehnilise reguleerimise küsimustega ning vajaduse korral kutsutakse neid osalema vastavates tehnilistes üksustes.

9.4.	ICAO teavitab ELi õigeaegselt ohutusstandardeid ja ohutusalaseid soovituslikke tavasid mõjutavatest ICAO otsustest ja soovitustest, tagades tema täieliku juurdepääsu ICAO riikide kirjadele ja elektroonilistele infolehtedele.

9.5.	Vajaduse korral püüab EL tagada ELi asjakohaste õigusaktide vastavuse ICAO lennuohutusstandarditele ja lennuohutusalastele soovituslikele tavadele.

9.6.	Olenemata ELi liikmesriikidele Chicago konventsioonist tulenevatest kohustustest peab EL vajaduse korral ICAOga dialoogi tehnilise teabe andmiseks sellistel juhtudel, kui ELi õigusaktide kohaldamise tagajärjel tekib probleeme seoses ICAO standardite ja soovituslike tavade järgimisega.

10. Tehnilise abi projektid ja kavad

10.1.

Osalised kooskõlastavad riikide abistamist, et tagada piiratud ressursside tõhusam kasutamine ja tegevuse dubleerimise vältimine, ning vahetavad lennuohutusalase tehnilise abi projektide ja kavadega seotud teavet ja andmeid.

10.2.

Osalised algatavad ja kooskõlastavad ühiselt rahvusvahelisi jõupingutusi, et leida rahastajaid, kes oleksid nõus ja võimelised andma sihtotstarbelist tehnilist abi riikidele, kus on olulised ohutuspuudujäägid.

10.3.

ELi rahalised vahendid suunatakse eelkõige kavadesse ja projektidesse, mille eesmärk on abistada riike ja piirkondlikke tsiviillennundusasutusi oluliste ohutuspuudujääkide kõrvaldamisel, ICAO standardite ja soovituslike tavade rakendamisel, õigusalase koostöö arendamisel ning riikide ohutusjärelevalve süsteemide täiustamisel, sh piirkondlike ohutusjärelevalve süsteemide loomise kaudu.

11. Piirkondlik koostöö

11.1.

Osalised tähtsustavad kõige rohkem tegevust, mille eesmärk on kiiremini luua piirkondlikud ohutusjärelevalve süsteemid seal, kus piirkondlikud süsteemid võimaldavad suuremat kulutõhusust ning paremat järelevalvet ja/või standardimist.

12. Ekspertabi

12.1.

Ilma et see piiraks väljaspool käesoleva lisa reguleerimisala arendatavate eksperdiabi kavade rakendamist, püüab EL teha ICAO-le taotluse korral kättesaadavaks asjakohastes lennuohutuse valdkondades tõendatud tehnilist pädevust omavad eksperdid, kes täidavad selliseid ülesandeid ja osalevad sellistes toimingutes, mis kuuluvad käesoleva lisa reguleerimisalasse. Kõnealuse eksperdiabi tingimused täpsustatakse osalistevahelises töökorras.

13. Koolitus

13.1.

Vajaduse korral hõlbustavad mõlemad osalised teise osalise töötajate osalemist nende korraldatud lennuohutusalastes koolitusprogrammides.

13.2.

Osalised vahetavad lennuohutusalaste koolitusprogrammidega seotud teavet ja materjale ning teevad vajaduse korral koolitusprogrammide koostamisel koostööd.

13.3.

Seoses käesoleva lisa punktis 10 käsitletud toimingutega hõlbustavad ja kooskõlastavad osalised ühiselt selliste isikute osalemist koolitusprogrammides, kes on pärit kummaltki osaliselt tehnilist abi saavast riigist või piirkonnast.

14. Läbivaatamine

14.1.

Osalised vaatavad käesoleva lisa rakendamise korrapäraselt läbi ja võtavad vajaduse korral arvesse kogu asjakohast arengut poliitikameetmete ja õigusloome vallas.

14.2.

Käesoleva lisa läbivaatamine on koostöömemorandumi punkti 7 kohaselt loodud ühiskomitee ülesanne.

15. Jõustumine, muudatused ja lõpetamine

15.1.

Käesolev lisa jõustub kuupäeval, mil ühiskomitee selle vastu võtab, ning jääb jõusse kuni selle lõpetamiseni.

15.2.

Käesoleva lisa kohaselt kokku lepitud töökord jõustub kuupäeval, mil ühiskomitee selle vastu võtab.

15.3.

Kõik käesoleva lisa kohaselt vastu võetud töökorra muudatused või selle lõpetamise lepib kokku ühiskomitee.

15.4.

Mõlemad osalised võivad käesoleva lisa igal ajal lõpetada. Lõpetamine jõustub kuus kuud pärast kuupäeva, mil üks osaline saatis teisele sellekohase kirjaliku teate, välja arvatud juhul, kui kõnealune lõpetamisteade võetakse osaliste vastastikusel nõusolekul enne kõnealuse kuuekuuse ajavahemiku lõppu tagasi.

15.5.

Kui koostöömemorandum lõpetatakse, lõpetatakse samal ajal ka käesolev lisa olenemata käesoleva punkti muudest sätetest.”

25.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 172/49

ELi-ICAO ÜHISKOMITEE OTSUS,

18. märts 2013,

Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni vahelise koostöömemorandumi (millega luuakse tõhustatud koostöö raamistik) lennundusjulgestust käsitleva lisa vastuvõtmise kohta

(2013/311/EL)

ELi-ICAO ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse 28. märtsil 2012. aastal jõustunud Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni vahelist koostöömemorandumit, millega luuakse tõhustatud koostöö raamistik (ELi-ICAO koostöömemorandum), eelkõige selle punkti 7.3 alapunkti c,

ning arvestades järgmist:

ELi-ICAO koostöömemorandumile on asjakohane lisada lennundusjulgestust käsitlev lisa,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisa võetakse vastu ning see moodustab ELi-ICAO koostöömemorandumi lahutamatu osa.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Montreal, 18. märts 2013

ELi-ICAO ühiskomitee nimel

eesistujad

Euroopa Liidu nimel

Matthias RUETE

Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nimel

Raymond BENJAMIN

LISA

„II LISA

LENNUNDUSJULGESTUS

1. Eesmärgid

1.1.	Osalised lepivad kokku, et teevad lennundusjulgestusalast koostööd Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) vahel 28. aprillil 2011 Montrealis ja 4. mail 2011 Brüsselis allakirjutatud koostöömemorandumi raames.

1.2.	Osalised lepivad kokku, et kooskõlas nende kohustusega saavutada kogu maailmas asjakohane ja säästev lennundusjulgestuse tase eelkõige ICAO standardite ja soovituslike tavade kaudu, teevad nad lennundusjulgestusvaldkonnas tihedat koostööd.

2. Reguleerimisala

2.1.

Osalised lepivad kokku, et teevad punktis 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks järgmist koostööd:

a)	peavad korrapärast dialoogi mõlemale osalisele huvi pakkuvates lennundusjulgestusküsimustes;

b)	vahetavad korrapäraselt ja kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega asjakohast lennundusjulgestusteavet;

c)	osalevad lennundusjulgestustegevuses;

d)	analüüsivad vajaduse korral ICAO standardite ja soovituslike tavade järgimist ning lennundusjulgestuse järelevalve süsteemide rakendamise tõhusust riikides;

e)	jälgivad ICAO standardite ja soovituslike tavade järgimist ning lennundusjulgestuse järelevalve süsteemide rakendamise tõhusust ELi liikmesriikides;

f)	teevad pidevat koostööd õigusloome ja standardite kehtestamise küsimustes;

g)	töötavad välja ja tagavad tehnilise abi;

h)	edendavad piirkondlikku koostööd;

i)	vahetavad omavahel eksperte ning

j)	korraldavad lennundusjulgestusalast koolitust.

3. Rakendamine

3.1.	Osalised võivad kehtestada töökorra, milles on sätestatud vastastikku kokku lepitud mehhanismid ja menetlused punktis 2.1 osutatud valdkondades tulemusliku koostöö tegemiseks. Nimetatud töökorra võtab vastu ühiskomitee.

4. Dialoog

4.1.	Osalised korraldavad mõlemale osalisele huvi pakkuvate lennundusjulgestusküsimuste arutamiseks korrapäraselt koosolekuid ja/või telekonverentse ning kooskõlastavad vajaduse korral tegevust.

5. Lennundusjulgestusteabe, teadus- ja muude uuringute ning analüüsitulemuste vahetamine

5.1.

Ilma et see piiraks osaliste poolt kohaldatavate eeskirjade rakendamist, kehtestavad nad töökorra, kus on sätestatud, milliseid auditi- ja inspekteerimiskavade põhjal kogutud teabel põhinevaid andmeid ja analüüsitulemusi nad võivad teineteisega jagada, samuti jagamismehhanismi teiselt osaliselt saadud teabe konfidentsiaalsuse tagamiseks vastavalt koostöömemorandumi punktile 6.

5.2.	Osalised teevad lennundusjulgestusalast koostööd, vahetades asjakohaseid andmeid, teadus- ja muid uuringuid, dokumente ja asjakohast teavet ning hõlbustades vastastikust koosolekutel osalemist.

6. Osalemine lennundusjulgestustegevuses

6.1.

Käesoleva lisa kohaldamisel kutsuvad mõlemad osalised vajaduse korral ning kooskõlas kehtivate eeskirjade või menetlustega teist osalist osalema lennundusjulgestusega seotud tegevuses ja koosolekutel, et tagada tihe koostöö ja kooskõlastamine. Sellise osalemise eeskirjad kehtestatakse osaliste vahel kokku lepitud töökorras.

7. Õiguslikud küsimused

7.1.	Mõlemad osalised tagavad, et teist osalist teavitatakse kõigist asjakohastest õigusnormidest, nõuetest ja soovituslikest tavadest, mis võivad mõjutada käeoleva lisa ja selle muudatuste rakendamist.

7.2.	Osalised teavitavad teineteist õigel ajal kõigist asjakohaste õigusnormide, nõuete ja soovituslike tavade kavandatud muudatustest, mis võivad mõjutada käesolevat lisa.

7.3.

Lennundusjulgestuseeskirjade ja -standardite üleilmseks ühtlustamiseks annavad osalised eeskirjade koostamise või standardite ja soovituslike tavade väljatöötamise eri etappides teineteisele teavet lennundusjulgestusega seotud tehnilise reguleerimise küsimuste kohta ning vajaduse korral võidakse neid kutsuda osalema vastavates tehnilistes üksustes.

7.4.	Osalised teavitavad teineteist õigel ajal lennundusjulgestust mõjutavatest otsustest ja soovitustest.

7.5.	EL peab vajaduse korral ICAOga dialoogi tehnilise teabe andmiseks sellistel juhtudel, kus ELi õigusaktide kohaldamise tagajärjel tekib probleeme seoses ICAO standardite ja soovituslike tavade järgimisega.

8. Tehniline abi

8.1.	Osalised kooskõlastavad riikide abistamist, et tagada ressursside tõhusam kasutamine ja tegevuse dubleerimise vältimine, ning vahetavad lennundusjulgestusalase tehnilise abi projektide ja kavadega seotud teavet.

8.2.

Osalised teevad tihedat koostööd, et vastavalt vajadusele aidata ELi liikmesriikidel ja muudel riikidel tõhusamalt rakendada nende julgestusjärelevalve süsteemide olulisi elemente ja parandada ICAO standardite ja soovituslike tavade järgimist. Koostöö hõlmab muu hulgas teabevahetust, asjaomaste osaliste dialoogi hõlbustamist ja tehnilise abi toimingute kooskõlastamist.

9. Piirkondlik koostöö

9.1.	Osalised tähtsustavad kõige rohkem tegevust, mille eesmärk on kiiremini rakendada standardeid ja soovituslikke tavasid seal, kus piirkondlik lähenemine võimaldab suuremat kulutõhusust ning paremat järelevalvet ja/või standardimist.

10. Eksperdiabi

10.1.

Ilma et see piiraks väljaspool käesoleva lisa reguleerimisala välja töötatud eksperdiabi kavade rakendamist, püüavad osalised teha teineteisele taotluse korral kättesaadavaks asjakohaste lennundusjulgeoleku valdkondade tehnilise pädevusega eksperdid, kes täidavad selliseid ülesandeid ja osalevad sellistes toimingutes, mis kuuluvad käesoleva lisa reguleerimisalasse. Kõnealuse eksperdiabi tingimused täpsustatakse osaliste vahel kokku lepitud töökorras.

11. Koolitus

11.1.

Vajaduse korral hõlbustavad mõlemad osalised teise osalise töötajate osalemist nende korraldatud lennundusjulgestusalastes koolitusprogrammides.

11.2.

Osalised vahetavad lennundusjulgestusalaste koolitusprogrammide materjalidega seotud teavet ja teevad vajaduse korral koolitusprogrammide koostamisel koostööd.

11.3.

Osalised hõlbustavad ja kooskõlastavad ühiselt selliste isikute osalemist käesoleva lisa punktis 9 käsitletud tegevusega seotud koolitusprogrammides, kes on pärit kummaltki osaliselt tehnilist abi saavast riigist või piirkonnast.

12. Läbivaatamine

12.1.

Osalised vaatavad käesoleva lisa rakendamise korrapäraselt läbi ja võtavad vajaduse korral arvesse kogu asjakohast arengut poliitikameetmete ja õigusloome vallas.

12.2.

Käesoleva lisa läbivaatamine on koostöömemorandumi punkti 7 kohaselt loodud ühiskomitee ülesanne.

13. Jõustumine, muudatused ja lõpetamine

13.1.

Käesolev lisa jõustub kuupäeval, mil ühiskomitee selle vastu võtab, ning jääb jõusse kuni selle lõpetamiseni.

13.2.

Käesoleva lisa kohaselt kokku lepitud töökord jõustub kuupäeval, mil ühiskomitee selle vastu võtab.

13.3.

Kõik käesoleva lisa kohaselt vastu võetud töökorra muudatused või selle lõpetamise lepib kokku ühiskomitee.

13.4.

Mõlemad osalised võivad käesoleva lisa igal ajal lõpetada. Lõpetamine jõustub kuus kuud pärast kuupäeva, mil üks osaline saatis teisele sellekohase kirjaliku teate, välja arvatud juhul, kui kõnealune lõpetamisteade võetakse osaliste vastastikusel nõusolekul tagasi enne kõnealuse kuuekuuse ajavahemiku lõppu.

13.5.

Kui koostöömemorandum lõpetatakse, lõpetatakse samal ajal ka käesolev lisa, olenemata käesoleva punkti muudest sätetest.”

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2013.172.est
Euroopa Liidu Teataja		L 172

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	56. köide 25. juuni 2013

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 596/2013, 24. juuni 2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Al-Qaida võrguga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 597/2013, 19. juuni 2013, millega kiidetakse heaks väike muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Rogal świętomarciński (KGT)]	4
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 598/2013, 24. juuni 2013, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 564/2012, millega kehtestatakse 2012. aastaks nõukogu määruses (EÜ) nr 73/2009 sätestatud teatavate otsetoetuskavade suhtes kohaldatavad eelarve ülemmäärad	9
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 599/2013, 24. juuni 2013, millega muudetakse määrust (EL) nr 578/2010 teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandustoodete sertifikaatideta ekspordi toetussummade osas ning liikmesriikide kohustuse osas teatavat asjakohast teavet edastada	11
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 600/2013, 24. juuni 2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 555/2008 seoses Horvaatia veinitoodete isotoopanalüüsiga üleminekuperioodil	13
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 601/2013, 24. juuni 2013, milles käsitletakse koobalt(II)atsetaattetrahüdraadi, koobalt(II)karbonaadi, koobalt(II)hüdroksiidkarbonaadi (2:3) monohüdraadi, koobalt(II)sulfaatheptahüdraadi ja kaetud granuleeritud koobalt(II)hüdroksiidkarbonaadi (2:3) monohüdraadi lubamist söödalisandina ( 1 )	14
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 602/2013, 24. juuni 2013, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	23
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus 2013/306/ÜVJP, 24. juuni 2013, millega pikendatakse Kesk-Aasiasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi	25
	*	Nõukogu otsus 2013/307/ÜVJP, 24. juuni 2013, millega muudetakse ja pikendatakse Vahemere lõunapiirkonda nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi	28
	*	Nõukogu otsus 2013/308/ÜVJP, 24. juuni 2013, millega muudetakse otsust 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid	31
		2013/309/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 19. juuni 2013, millega parandatakse otsuse 2006/168/EÜ II, III ja IV lisa veiseembrüote liitu importimiseks kehtestatud teatavate veterinaarsertifitseerimisnõuete osas (teatavaks tehtud numbri C(2013) 3704 all) ( 1 )	32
		RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
		2013/310/EL
	*	ELi-ICAO Ühiskomitee otsus, 21. september 2011, Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni vahelise koostöömemorandumi (millega luuakse tõhustatud koostöö raamistik) lennuohutust käsitleva lisa vastuvõtmise kohta	45
		2013/311/EL
	*	ELi-ICAO Ühiskomitee otsus, 18. märts 2013, Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni vahelise koostöömemorandumi (millega luuakse tõhustatud koostöö raamistik) lennundusjulgestust käsitleva lisa vastuvõtmise kohta	49


	*	Teade lugejatele – Nõukogu 7. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 216/2013 Euroopa Liidu Teataja elektroonilise avaldamise kohta (vt tagakaane sisekülge)	s3


	(1) EMPs kohaldatav tekst