22.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 170/1

NÕUKOGU OTSUS,

29. mai 2013,

protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelises partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (2013-2018), liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta

(2013/303/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 17. märtsil 2008 vastu otsuse (EÜ) nr 242/2008 Euroopa Ühenduse ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta (1) (edaspidi „partnerlusleping”).

(2)

Arvestades, et partnerluslepingu kehtiv protokoll kaotab kehtivuse 30. juunil 2013, on nõukogu volitanud komisjoni pidama läbirääkimisi uue protokolli üle, millega nähakse ette Euroopa Liidu laevade kalapüügivõimalused Côte d’Ivoire’i Vabariigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevates vetes (edaspidi „uus protokoll”). Läbirääkimiste tulemusena parafeeriti uus protokoll 9. jaanuaril 2013.

(3)	Selleks, et liidu laevad saaksid kalapüügitegevust jätkata, nähakse uue protokolliga ette selle ajutine kohaldamine alates 1. juulist 2013.

(4)	Uus protokoll tuleks allkirjastada ja seda tuleks ajutiselt kohaldada seni, kuni protokolli ametlikuks sõlmimiseks vajalikud menetlused on lõpule viidud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelises partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (2013-2018) (edaspidi „uus protokoll”) allkirjastamine kiidetakse liidu nimel heaks, tingimusel et kõnealune protokoll sõlmitakse.

Uue protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu peasekretariaat on volitatud määrama isiku(d), kellel on õigus protokoll allkirjastada.

Artikkel 3

Kuni protokolli sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni kohaldatakse protokolli selle artikli 13 kohaselt ajutiselt alates 1. juulist 2013.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 29. mai 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

R. BRUTON

(1) ELT L 75, 18.3.2008, lk 51.

PROTOKOLL

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (2013–2018)

Artikkel 1

Kohaldamise ajavahemik ja kalapüügivõimalused

1. Alates 1. juulist 2013 on lepingu artikli 5 kohased kalapüügivõimalused kehtestatud viieks aastaks järgmiselt.

Pika rändega liigid (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta konventsiooni I lisas loetletud liigid):

—	tuunikülmutusseinerid: 28 laeva;

—	pinnaõngejadalaevad: 10 laeva.

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklites 5 ja 6 osutatud tingimustel.

3. Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all sõitvad laevad (edaspidi „Euroopa laevad”) võivad Côte d’Ivoire’i kalapüügipiirkonnas kala püüda vaid tingimusel, et neile on käesoleva protokolli raames väljastatud Côte d’Ivoire’i poolt püügilitsents.

Artikkel 2

Rahaline toetus – makseviisid

1. Kalandusalase partnerluslepingu artikliga 7 ette nähtud rahaline toetus artiklis 1 osutatud ajavahemikuks on 680 000 eurot.

2. Rahaline toetus hõlmab

a)	aastast summat juurdepääsu eest Côte d'Ivoire'i kalapüügipiirkonnale suuruses 422 500 eurot, mis vastab 6 500 tonni suurusele viitetonnaažile, ja

b)	erisummat, mille suurus on 257 500 eurot ja mis on ette nähtud Côte d’Ivoire’i kalanduspoliitika elluviimiseks.

3. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 3, 5, 6 ja 9 ning kalandusalase partnerluslepingu artiklite 12 ja 13 kohaselt.

4. Kui Euroopa laevad ületavad neile Côte d’Ivoire’i kalapüügipiirkonnas kehtestatud üldise püügikoguse viitetonnaaži, suurendatakse aastast rahalist toetust 65 euro võrra iga püütud lisatonni eest. Euroopa Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski ületada lõike 2 punktis a osutatud summat (422 500 eurot) kahekordselt. Kui Euroopa laevad ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal.

5. Lõikes 1 osutatud rahalise toetuse osamakse tasutakse esimese aasta eest hiljemalt 90 päeva pärast protokolli ajutise kohaldamise kuupäeva ning järgmiste aastate eest hiljemalt protokolli aastapäeva saabumisel.

6. Lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse kasutamine kuulub Côte d’Ivoire’i ametiasutuste ainupädevusse.

7. Rahaline toetus kantakse Côte d’Ivoire’i riigikassa arveldusarvele, mille andmed edastab igal aastal Côte d’Ivoire’i ametiasutus.

Artikkel 3

Vastutustundliku kalapüügi edendamine Côte d’Ivoire’i vetes

1. Euroopa Liit ja Côte d’Ivoire lepivad lepingu artikliga 9 ette nähtud ühiskomitees hiljemalt 1. oktoobriks 2013 kokku mitmeaastases sektoripõhises programmis ja selle rakenduseeskirjades, sealhulgas järgmises:

a)	aasta ja mitme aasta lõikes seatud suunised, millest lähtuvalt artikli 2 punktis b osutatud rahalist toetust kasutada;

aasta ja mitme aasta lõikes seatud eesmärgid, et hakata vastavalt tähtajale kohaldama jätkusuutlikku ja vastutustundlikku kalapüüki, arvestades Côte d’Ivoire’i riikliku kalanduspoliitika raames väljendatud prioriteetidega, mis on seotud eelkõige järelevalve, kontrolli ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitlusega;

c)	kriteeriumid ja menetlused, mis võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele.

2. Mis tahes mitmeaastase valdkondliku kava muudatusettepanek või erisummade kasutamine iga aasta algatuste jaoks peab ühiskomitees saama mõlema poole heakskiidu.

3. Igal aastal teostavad lepinguosalised ühiskomisjoni raames mitmeaastase sektoripõhise programmi elluviimise tulemuste hindamise. Vajaduse korral jätkavad lepinguosalised kõnealust järelevalvet ka pärast käesoleva protokolli kehtivuse lõppemist kuni artikli 2 lõike 2 punktiga b ettenähtud rahalise toetuse erisumma lõpliku ärakasutamiseni.

Artikkel 4

Teadus- ja tehnikaalane koostöö vastutustundliku kalapüügi vallas

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Côte d’Ivoire’i vetes vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes kõnealustes vetes kalastavate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest.

2. Protokolli kehtivusaja jooksul teevad Euroopa Liit ja Côte d’Ivoire’i ametiasutused koostööd Côte d’Ivoire’i kalapüügipiirkonna kalavarude seisundi arengu hindamiseks.

3. Lepinguosalised kohustuvad edendama alampiirkonna tasemel koostööd vastutustundliku kalapüügi valdkonnas Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) ja muude pädevate piirkondlike või rahvusvaheliste organisatsioonide raames. Lepinguosalised kohustuvad järgima Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) kõiki soovitusi.

4. Vastavalt lepingu artiklile 4 peavad lepinguosalised Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) soovituste ja resolutsioonide ning parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete alusel vajaduse korral teaduskohtumise järel üksteisega ühiskomitees (lepingu artiklis 3 juba sätestatud) alampiirkonna tasandil nõu ja võtavad vastastikusel kokkuleppel meetmeid, et tagada Euroopa laevade püügitegevusega seoses kalavarude säästev majandamine.

5. Lepinguosalised teevad koostööd, et tõhustada kalandusalase kontrolli ja inspekteerimise mehhanisme Côte d'Ivoire'i Vabariigis.

Artikkel 5

Kalapüügivõimaluste läbivaatamine vastastikusel kokkuleppel

1. Artiklis 1 esitatud kalapüügivõimalusi võib artikli 4 lõikes 4 osutatud nõupidamiste järel vastastikusel kokkuleppel suurendada, tingimusel et suurendamine ei kahjustata Côte d’Ivoire’i kalavarude säästvat majandamist. Sellisel juhul suurendatakse artikli 2 lõikes 1 osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

2. Kui lepinguosalised lepivad kokku artiklis 1 osutatud kalapüügivõimaluste vähendamises, vähendatakse rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

3. Kalapüügivõimaluste jaotamine eri laevakategooriate vahel võib samuti toimuda pärast nõupidamist vastastikusel kokkuleppel, tingimusel et järgitakse artikli 4 lõikes 4 osutatud teaduskohtumise võimalikke soovitusi kalavarude haldamise osas, mida ümberjaotamine mõjutada võib. Kui kalapüügivõimaluste ümberjaotamisel on vaja rahalist toetust kohandada, lepivad lepinguosalised selles kokku.

Artikkel 6

Uued kalapüügivõimalused ja katsepüük

1. Kui Euroopa laevad on huvitatud muust püügitegevusest, kui on osutatud artiklis 1, peab Euroopa Liit nende uute tegevuste võimaliku lubamise osas Côte d’Ivoire’i Vabariigiga nõu. Kõnealuste nõupidamiste raames võtavad lepinguosalised arvesse asjaomaseid teadusalaseid nõuandeid, eelkõige selliste piirkondlike kalandusorganisatsioonide nagu Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) nõuannetega. Sellisel juhul lepivad lepinguosalised kokku uusi kalapüügivõimalusi reguleerivates tingimustes ja mitmeaastaste halduskavade kehtestamises. Vajaduse korral teevad nad protokollis ja selle lisas muudatusi.

2. Artikli 4 lõikega 4 ette nähtud konsultatsioonide tulemusel võivad lepinguosalised lubada korraldada Côte d’Ivoire’i kalapüügipiirkonnas katsepüügi püügireise, et katsetada uusi kalapüügiliike nende tehnilise kasutatavuse ja majandusliku tasuvuse seisukohalt.

2.1.

Selleks edastab Euroopa Liit Côte d’Ivoire’i ametiasutustele katsepüügi lubade taotlused, mis põhinevad tehnilisel toimikul, milles on esitatud

—	laeva tehnilised andmed,

—	laeva juhtkonna kalandusalase asjatundlikkuse tase,

—	ettepanek püügireisi tehniliste näitajate kohta (pikkus, varustus, uuritavad piirkonnad jne).

2.2.	Katsepüügi püügireisi kestus on kuni kuus kuud. Püügireisi puhul tuleb maksta Côte d’Ivoire’i ametiasutuste kehtestatud loatasu.

2.3.	Lipuriigi teaduslik vaatleja ja Côte d’Ivoire’i ametiasutuste valitud vaatleja on laeva pardal kogu püügireisi vältel.

2.4.	Katsepüügi püügireisi jooksul püütud saak jääb laevaomaniku valdusse.

2.5.	Püügireisi üksikasjalikud tulemused edastatakse ühiskomiteele analüüsimiseks.

Artikkel 7

Riiklike õigusaktide kohaldamine

1. Euroopa laevad teostavad Côte d’Ivoire’i vetes kalapüüki kooskõlas Côte d’Ivoire’i Vabariigi seadustega, välja arvatud juhul, kui lepingu või käesoleva protokolliga on nähtud ette teisiti.

2. Côte d’Ivoire’i Vabariigi ametiasutused teavitavad Euroopa Liitu võimalikult kiiresti kõigist kalandussektoriga seotud õigusaktide muudatustest või uutest õigusaktidest.

3. Euroopa Liit teavitab Côte d’Ivoire’i Vabariiki võimalikult kiiresti kõigist Euroopa Liidu ookeanilaevastiku kalapüügiga seotud õigusaktide muudatustest või uutest õigusaktidest.

Artikkel 8

Protokolli kohaldamise peatamine

1. Käesoleva protokolli kohaldamise võib ühe lepinguosalise algatusel peatada pärast ühiskomitees toimunud nõupidamisi, kui on täidetud üks või mitu järgmist tingimust:

a)	erakorralised asjaolud, mis on kindlaks määratud kalandusalase partnerluslepingu artikli 2 punktis h ja mis takistavad kalapüüki Côte d’Ivoire’i kalapüügipiirkonnas;

b)	märkimisväärsed muudatused ühe või teise lepinguosalise kalanduspoliitika määratluses või kohaldamises, mis mõjutavad käesoleva protokolli sätteid;

c)	Cotonou lepingu artikliga 96 ettenähtud konsultatsioonimehhanismide avamine seoses Cotonou lepingu artiklis 9 kindlaks määratud inimõiguste peamiste ja oluliste üksikasjade rikkumisega;

d)	Euroopa Liit ei ole maksnud artikli 2 lõike 2 punktiga a ettenähtud rahalist toetust muudel kui käesoleva protokolli artikliga 9 ettenähtud põhjustel;

e)	lepinguosaliste vahel esineb tõsiseid ja lahendamata vaidlusi käesoleva protokolli kohaldamise ja tõlgendamise küsimustes.

2. Kui protokolli kohaldamine peatatakse muudel, kui lõike 1 punktis c osutatus põhjustel, peab huvitatud pool esitama vastava kirjaliku taotluse vähemalt kolm kuud enne taotletavat peatamise kuupäeva. Lõike 1 punktis c osutatud põhjustel peatatakse protokoll vahetult pärast peatamisotsuse vastuvõtmist.

3. Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised nendevahelisele vaidlusele rahuldava lahenduse leidmiseks nõupidamisi. Kui lahendus on leitud, jätkatakse protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel ajavahemiku võrra, millal protokoll oli peatatud.

Artikkel 9

Rahalise toetuse maksmise peatamine ja läbivaatamine

1. Artikli 2 lõike 2 punktides a ja b osutatud rahalise toetuse maksmist võib läbi vaadata või peatada pärast ühiskomitees toimunud nõupidamisi, kui on täidetud üks või mitu järgmist tingimust:

a)	erakorralised asjaolud, mis on kindlaks määratud kalandusalase partnerluslepingu artikli 2 punktis h ja mis takistavad kalapüüki Côte d’Ivoire’i kalapüügipiirkonnas;

b)	märkimisväärsed muudatused ühe või teise lepinguosalise kalanduspoliitika määratluses või kohaldamises, mis mõjutavad käesoleva protokolli sätteid;

c)	Cotonou lepingu artikliga 96 ettenähtud konsultatsioonimehhanismide avamine seoses Cotonou lepingu artiklis 9 kindlaks määratud inimõiguste peamiste ja oluliste üksikasjade rikkumisega.

2. Euroopa Liit võib käesoleva protokolli artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse erisumma maksmise läbi vaadata või osaliselt või täielikult peatada, kui kõnealust rahalist toetust ei kasutata sihipäraselt või kui ühiskomisjoni teostatud hindamine näitab, et selle tulemused ei vasta kavandatule.

3. Rahalise toetuse maksmist alustatakse uuesti pärast lepinguosaliste nõupidamisi ja kokkuleppele jõudmist, niipea kui lõikes 1 osutatud sündmustele eelnenud olukord on taastatud ja/või lõikes 2 osutatud rahakasutuse tulemused on sihipärased. Siiski ei tohi artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse erisumma maksmine kesta kauem kui kuus kuud pärast käesoleva protokolli kehtivuse lõppemist.

4. Samaks ajavahemikuks, kui peatati artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse maksmine, võib peatada ka Euroopa laevadele antud kalapüügiload. Kui toetuse maksmist otsustatakse jätkata, pikendatakse kalapüügiluba sama ajavahemiku võrra, millal kalastustegevus oli peatatud.

5. Kui Euroopa Liit jätab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimustel artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse maksmata, teavitavad Côte d’Ivoire’i ametiasutused Euroopa Liitu ametlikult maksete tegematajätmisest. Komisjon viib läbi vastavad kontrollimenetlused ja sooritab vajaduse korral makse hiljemalt 60 tööpäeva jooksul pärast ametliku taotluse kättesaamise kuupäeva.

Kui osutatud tähtaja jooksul ei ole makset tehtud või asjakohast selgitust antud, võivad Côte d’Ivoire’i ametiasutused artiklis 8 kehtestatud sätete kohaselt protokolli kohaldamise katkestada. Protokolli kohaldamist jätkatakse niipea, kui kõnealune makse on sooritatud.

Artikkel 10

Elektrooniline teabevahetus

1. Côte d’Ivoire’i Vabariik ja Euroopa Liit kohustuvad rakendama võimalikult kiiresti teabesüsteeme, mis võimaldavad edastada käesoleva lepingu rakendamisega seotud kogu teavet ja kõiki sellekohaseid dokumente elektroonilisel teel.

2. Dokumendi elektroonilist vormi käsitatakse igas etapis samaväärsena paberkandjal oleva vormiga.

3. Kui süsteem ei toimi, teavitavad Côte d’Ivoire’i Vabariik ja Euroopa Liit teineteist sellest viivitamata. Lepingu rakendamisega seotud teave ja dokumendid asendatakse sel juhul automaatselt paberkandjal dokumentidega, nagu on täpsustatud lisas.

Artikkel 11

Andmete konfidentsiaalsus

Côte d’Ivoire’i Vabariik ja Euroopa Liit tagavad, et mis tahes isikuandmeid seoses Euroopa laevadega ja lepingu raames toimuva kalandustegevusega käsitletakse alati täie rangusega ja kooskõlas konfidentsiaalsuse ja andmekaitse põhimõtetega.

Artikkel 12

Lepingu lõpetamine

1. Protokolli lõpetamise korral teatab huvitatud lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll lõpetada vähemalt kuus kuud enne asjaomase lõpetamise kavandatavat jõustumist.

2. Eelmises lõikes osutatud teatise saatmisega alustatakse konsulteerimist lepinguosaliste vahel.

Artikkel 13

Ajutine kohaldamine

Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates 1. juulist 2013.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev protokoll jõustub kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele protokolli jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Euroopa Liidu nimel

Côte d'Ivoir'i Vabariigi nimel

LISA

Euroopa Liidu laevade kalapüügitingimused Côte d’Ivoire’i kalapüügipiirkonnas

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

1. Pädeva asutuse määramine

Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, käsitatakse käesolevas lisas Euroopa Liiduna (EL) ja Côte d’Ivoire’i Vabariigina järgmisi pädevaid ametiasutusi:

—	EL: Euroopa Komisjon, vajaduse korral ELi Côte d’Ivoire’i delegatsiooni vahendusel;

—	Côte d’Ivoire’i Vabariik: kalandusministeerium.

2. Kalapüügi piirkond

Euroopa Liidu laevad võivad järgnevas punktis 3 ettenähtud tingimustel püüda kala vetes, mis asuvad kaugemal kui 12 meremiili lähtejoontest.

3. Navigatsiooniks ja kalapüügiks keelatud piirkonnad

Côte d’Ivoire’i Vabariigi kalandusministeerium edastab laevaomanikele navigatsiooniks ja kalapüügiks keelatud piirkondade andmed kalapüügiloa väljaandmisel. Sellest teavitatakse ka ELi delegatsiooni.

4. Pangakonto

Enne protokolli jõustumist edastab Côte d’Ivoire’i Vabariik ELile selle pangakonto andmed, millele lepingu raames kalalaevade eest makstavad summad kanda. Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laevaomanike kanda.

II PEATÜKK

KALAPÜÜGILUBADE TAOTLEMISE JA VÄLJAANDMISE KORD

Käesoleva lisa sätete kohaldamisel loetakse mõistet „litsents” samaväärseks mõistega „kalapüügiluba” vastavalt selle määratlusele Euroopa õigusaktides.

1. Püügilitsentsi saamise eeltingimus – laeva vastavus nõuetele

Kalapüügilitsents Côte d’Ivoire’i kalastusvööndis kalastamiseks antakse üksnes nõuetele vastavatele laevadele. Kalalaevad peavad olema kantud ELi kalalaevade registrisse.

Laeval on kalapüügiõigus ainult siis, kui selle omanikul või kaptenil või laeval endal ei ole Côte d’Ivoire’is kalapüügikeeldu. Neil ei tohi olla vastuolusid Côte d’Ivoire’i ametiasutustega, st nad peavad olema täitnud kõik varasemad Côte d’Ivoire’i ja Euroopa Liidu vahelistest kalastuslepingutest tulenevad kohustused.

2. Litsentsitaotlus

Euroopa Liidu pädevad asutused esitavad Côte d’Ivoire’i kalanduse eest vastutavale ministeeriumile elektroonilisel või mis tahes muul kohasel teel taotluse iga laeva kohta, kes soovib lepingu raames kala püüda, tehes seda vähemalt 30 tööpäeva enne litsentsi soovitud alguskuupäeva.

Taotlused esitatakse kalanduse eest vastutavale ministeeriumile vormidel, mille näidised on 1. liites.

Litsentsitaotlusega koos tuleb esitada järgmised dokumendid:

—	tõend, et litsentsi kehtivusaja eest on kindlaksmääratud ettemaks tasutud;

—	üks värvifoto laevast (külgvaates), lisakalalaevadest ja kalade avastamise täiendavatest õhuseadmetest;

—	kasutatavate mootorite pilt ja täpne kirjeldus.

Kui kehtiva protokolli raames uuendatakse sellise laevale püügilitsentsi, mille tehnilised näitajad ei ole muutunud, tuleb koos uuendamistaotlusega esitada üksnes maksekinnitus litsentsitasu maksmise kohta.

3. Kindlaksmääratud litsentsitasu

Litsentsitasu makstakse käesoleva lisa I peatüki lõike 4 kohaselt Côte d’Ivoire’i ametiasutuste osutatud pangakontole.

Litsentsitasu sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud.

4. Püügilitsentsiga laevade ajutine nimekiri

Kohe pärast püügiloataotluse ja ettemakse tasumise teate kättesaamist koostab Côte d’Ivoire püügiluba taotlevate laevade ajutise nimekirja. Kõnealune nimekiri edastatakse viivitamata riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja ELile.

EL edastab ajutise nimekirja koopia laevaomanikule või tema agendile. Juhul kui ELi ametid on suletud, võib Côte d’Ivoire anda ajutise nimekirja koopia otse laevaomanikule või tema agendile. Laevadel on lubatud kala püüda alates nende kandmisest ajutisse nimekirja. Kuni püügiloa väljastamiseni peab nende laevade pardal olema ajutise nimekirja koopia.

5. Litsentside väljastamine

Kõikide laevade litsentsid väljastatakse laeva omanikele või nende esindajatele Euroopa Liidu Côte d’Ivoire’is asuva delegatsiooni vahendusel 21 tööpäeva jooksul alates eespool punktis 2 osutatud dokumentide laekumisest kalanduse eest vastutavale Côte d’Ivoire’i ministeeriumile.

Litsentside kehtivusaeg on üks aasta ning neid on võimalik uuendada. Litsentsid on välja antud ajavahemikuks 1. juulist kuni järgmise aasta 30. juunini.

6. Püügilitsentsiga laevade nimekiri

Pärast püügilitsentsi väljastamist koostab Côte d’Ivoire’i Vabariik viivitamata nende laevade lõpliku nimekirja, kellel on lubatud Côte d’Ivoire’i kalapüügipiirkonnas kala püüda. Kõnealune nimekiri edastatakse viivitamata riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja ELile ning see asendab eespool osutatud ajutist nimekirja.

7. Püügilitsentsi edasiandmine

Litsents antakse konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda. Tõestatud vääramatu jõu korral, mis väljendub selles, et laev raske tehnilise avarii tõttu hukkub või jääb pikaks ajaks liikumatuks, võib Euroopa Liidu taotlusel laeva litsentsi siiski asendada mõnele muule protokolli artiklis 1 osutatud sama kategooria laevale antava uue litsentsiga ning viimase eest ei pea litsentsitasu maksma. Sel juhul võetakse püügikoguste taseme arvestamisel võimalike täiendavate maksete kindlaksmääramisel arvesse kahe laeva summaarseid püügikoguseid.

Asendatud litsentsiga laeva omanik või tema esindaja tagastab tühistatud litsentsi Euroopa Liidu delegatsiooni vahendusel Côte d’Ivoire’i kalandusministeeriumile.

Uus litsents jõustub päeval, millal laeva omanik esitab tühistatud litsentsi Côte d’Ivoire’i kalandusministeeriumile. Euroopa Liidu delegatsiooni Côte d’Ivoire’is tuleb litsentsi asendamisest teavitada.

8. Litsentsi hoidmine laeva pardal

Litsents peab alati olema laeva pardal. Laevadel on siiski lubatud kala püüda alates nende kandmisest käesoleva peatüki lõikes 4 osutatud ajutisse nimekirja.

III PEATÜKK

LITSENTSITINGIMUSED – LITSENTSITASUD JA ETTEMAKSED

1. Litsentsitasu on 35 eurot iga Côte d’Ivoire’i kalapüügipiirkonnas püütud kalatonni kohta tuunipüügiseinerite ja pinnaõngejadalaevade puhul.

2. Litsentsid väljastatakse pärast seda, kui pädevatele riiklikele ametiasutustele on tasutud järgmised kindlaksmääratud summad:

—	5 390 eurot tuunipüügiseineri kohta, mis vastab 154 tonni eest aastas makstavale litsentsitasule;

—	1 960 eurot pinnaõngejadalaeva kohta, mis vastab 56 tonni eest aastas makstavale litsentsitasule.

3. Liikmesriigid teatavad Euroopa Komisjonile hiljemalt iga aasta 15. juuniks möödunud aasta püügikoguse tonnides, nagu on kindlaks määranud järgnevas punktis 6 osutatud teadusinstituudid.

4. Euroopa Komisjon koostab aasta n püügireiside eest tasumisele kuuluvate litsentsitasude lõpparuande hiljemalt n+1 aasta 31. juuliks; see arvestus põhineb kõikide laevaomanike esitatud ja pädevate teadusasutuste kinnitatud püügiandmetel.

5. Nimetatud lõpparuanne edastatakse liikmesriikide vahendusel samaaegselt Côte d’Ivoire’i kalandusministeeriumile ja laevaomanikele.

6. Kui lõplik arvestus on suurem kui kindlaksmääratud litsentsitasu, mis maksti ettemaksuna püügiloa saamiseks, kannab laevaomanik puuduva summa Côte d’Ivoire’i Vabariigile 45 päeva jooksul üle, kui viimane seda ei vaidlusta.

7. Kui lõpparuande summa on väiksem kui käesoleva jaotise punktis 2 nimetatud ettemakse, summade vahet laevaomanikule siiski tagasi ei maksta.

IV PEATÜKK

PÜÜGIARUANDED

1. Püügipäevik

Lepingu raames kala püüdva ELi laeva kapten peab püügipäevikut, mille näidis iga püügikategooria kohta on käesoleva lisa 3. liites.

Kapten täidab püügipäevikut iga päeva kohta, mil laev asub Côte d’Ivoire’i kalapüügipiirkonnas.

Kapten teeb püügipäevikusse iga päev sissekande, määrates kindlaks iga püütud ja pardal hoitava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna. Iga peamise liigi puhul märgib kapten ära ka nullpüügi. Vajaduse korral kannab kapten iga päev püügipäevikusse iga merre tagasi heidetud liigi koguse väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna.

Püügipäevik täidetakse loetavalt, trükitähtedega ja selle allkirjastab laeva kapten.

Püügipäevikus registreeritud andmete täpsuse eest vastutab kapten.

2. Püügiaruanded

Kapten annab laeva püügist aru, esitades kalandusministeeriumile püügipäevikud ajavahemiku kohta, mil laev viibis Côte d’Ivoire’i kalapüügipiirkonnas. Püügipäevikute koopia saadab kapten Côte d’Ivoire’i okeanoloogiakeskusele (CRO, Centre de Recherche Océanologique) ja ühele järgmistest teadusinstituutidest:

i)	IRD (Institut de Recherche pour le Développement),

ii)	IEO (Instituto Español Oceanografia),

iii)	INIAP (Instituto Nacional de Investigação Agrària é das Pescas).

Püügipäevikud edastatakse järgmise korra kohaselt:

i)	Côte d'Ivoire’i sadamasse sisenemisel esitatakse püügipäeviku originaal oma kohalikule esindajale Côte d'Ivoire’is, kes edastab selle Côte d'Ivoire’i ametiasutustele, kes kinnitavad kirjalikult püügipäeviku kättesaamist;

ii)

kui Côte d'Ivoire’i kalapüügipiirkonnast lahkutakse ilma eelnevalt Côte d'Ivoire’i sadamasse sisenemata, saadetakse püügipäevik 30 päeva jooksul pärast Côte d'Ivoire’i kalapüügipiirkonnast lahkumist:

a)	eelistatavalt elektroonilisel teel,

postiga,

c)	või faksi teel.

Asjakohased faksi- ja telefoninumbrid ning e-posti aadress teatatakse laevadele püügilitsentsi väljastamisel. Côte d'Ivoire teavitab viivitamata asjaomaseid laevu ja ELi e-posti aadressi, faksinumbri või edastussageduse mis tahes muudatusest.

Kui käesoleva peatüki sätetest kinni ei peeta, on Côte d’Ivoire’i valitsusel õigus sätteid rikkuva laeva litsents peatada kuni vorminõuete täitmiseni ning määrata laevaomanikule Côte d’Ivoire’i kehtivate seadustega ette nähtud karistus. Sellest teavitatakse lipuliikmesriiki ja Euroopa Liitu.

3. Üleminek elektroonilisele süsteemile

Lepinguosalised soovivad ühiselt tagada, et toimuks üleminek elektroonilisele püügiaruannete süsteemile, mis põhineb 5. liites kehtestatud tehnilistel nõudmistel. Lepinguosalised kehtestavad ühiskomitee raames ühiselt kõnealuse ülemineku üksikasjad, nii et süsteem oleks kasutamisvalmis alates 31. detsembrist 2014.

V PEATÜKK

MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE

1. Euroopa laevaomanikud kohustuvad tööle võtma AKV riikidest pärit isikuid järgmistel tingimustel ja hulgal:

—	tuunipüügiseinerite laevastikus tuleb tööle võtta vähemalt 20 % AKV riikide meremehi tuunipüügihooaja jooksul kolmanda riigi kalapüügipiikonnas;

—	pinnaõngejadalaevade laevastikus tuleb tööle võtta vähemalt 20 % AKV riikide meremehi tuunipüügihooaja jooksul kolmanda riigi kalapüügipiikonnas.

2. Laevaomanikud püüavad tööle võtta eelkõige Côte d’Ivoire’i kodakondsust omavaid meremehi.

3. Euroopa laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

4. AKV meremeeste töölepingud, mille koopia antakse lepingule allakirjutanutele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Need töölepingud sisaldavad meremeeste suhtes kohaldatavat sotsiaalkindlustust, sealhulgas elukindlustust ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustust.

5. AKV meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud määratakse kindlaks lepinguga laevaomanike või nende esindajate ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. AKV meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui nende päritoluriikide laevameeskondadel ning palgad ei tohi mingil juhul olla ILO standarditest madalamad.

6. Iga Euroopa laevadele tööle võetud meremees peab end töölevõtmise päeva eelõhtul temale määratud laeva kaptenile esitlema. Kui meremees töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta.

7. Laevaomanikud edastavad tööle võetud meremeestega seotud teabe aasta kohta. Teabes sisaldub meremeeste arv, kes on pärit:

—	Euroopa Liidust,

—	ühest AKV riigist, tuues eraldi välja Côte d’Ivoire’i meremehed,

—	muudest riikidest kui AKV riigid ja EL.

VI PEATÜKK

TEHNILISED MEETMED

Püügilitsentsi omavate laevade suhtes kohaldatavad tehnilised meetmed seoses püügipiirkonna, püügivahendite ja kaaspüügiga on määratud kindlaks käesoleva lisa 2. liites esitatud teabelehes.

Kalalaevad peavad kalapüügivahendite, nende tehniliste omaduste ja mis tahes muude kalapüügiks rakendatavate tehniliste meetodite osas lähtuma ICCATi meetmetest ja soovitustest asjaomase vööndi kohta.

VII PEATÜKK

VAATLEJAD

1. Laevad, millel on lubatud käesoleva kokkuleppe alusel Côte d’Ivoire’i vetes kalastada, võtavad allpool sätestatud korra kohaselt pardale pädeva piirkondliku kalandusorganisatsiooni määratud vaatlejad.

1.1.

Pädeva asutuse taotlusel võtavad Euroopa laevad pardale ühe kõnealuse kalandusorganisatsiooni määratud vaatleja, kelle ülesandeks on kontrollida Côte d’Ivoire’i vetes püütud saagikoguseid.

1.2.

Pädev asutus koostab nende laevade nimekirja, mis kohustuvad vaatlejaid pardale võtma, samuti koostatakse nende vaatlejate nimekiri, keda laevadele määratakse. Nimekirju ajakohastatakse pidevalt. Kui nimekirjad on valmis, edastatakse need viivitamata Euroopa Liidule ning edaspidi edastatakse neid iga kolme kuu tagant vahetult pärast ajakohastamist.

1.3.

Kalalaevatunnistuse väljastamisel või hiljemalt 15 päeva jooksul enne vaatleja pardalevõtmise kuupäeva edastab pädev asutus asjaomastele laevaomanikele või nende esindajatele nende laeva pardale määratud vaatleja nime.

2. Vaatleja viibib pardal ühe püügireisi ajal. Konkreetsele laevale ette nähtud püügireiside keskmisest kestusest sõltuvalt võib pädevate Côte d’Ivoire’i ametiasutuste põhjendatud taotluse korral vaatleja pardaloleku aega siiski mitmele püügireisile pikendada. Pädev asutus esitab vastava taotluse asjaomasele laevale määratud vaatleja nime edastamisel.

3. Laevaomanik või tema esindaja ja pädev asutus lepivad kokku tingimustes, mille alusel vaatleja pardale võetakse.

4. Vaatleja võetakse pardale laevaomaniku valitud sadamas esimese Côte d’Ivoire’i kalastusvööndi vetes toimuva püügireisi alguses pärast määratud laevade nimekirja teatavakstegemist.

5. Asjaomased laevaomanikud teatavad kahe nädala jooksul kümnepäevase etteteatamisega, millistel kuupäevadel ja millistes antud piirkonna sadamates vaatlejad pardale võetakse.

6. Kui vaatleja võetakse pardale sadamas, mis asub antud piirkonnast väljaspool, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui laev, mille pardale on piirkondlik vaatleja võetud, lahkub kalastusvööndist, tuleb võtta kõik meetmed vaatleja kiireks tagasijõudmiseks kodumaale; vastavad kulud kannab laevaomanik.

7. Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale 12 tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

8. Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Laeva Côte d’Ivoire’i vetes viibimise kestel täidab vaatleja järgmisi ülesandeid:

8.1.	jälgib laevade püügitegevust;

8.2.	kontrollib püügiga tegelevate laevade asukohta;

8.3.	võtab teadusprogrammide raames bioloogilisi proove;

8.4.	märgib üles kasutatavad püügivahendid;

8.5.	kontrollib Côte d’Ivoire’i kalavetes püügipäevikusse kantud püügiandmeid;

8.6.	kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud turustuskõlblike kalaliikide koguseid;

8.7.	edastab pädevale asutusele asjakohasel viisil kalapüügiandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

9. Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

10. Vaatleja käsutuses peavad olema kõik kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid. Kapten tagab talle juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikele sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis lihtsustavad tema tööd.

11. Pardal olles peab vaatleja:

11.1.

võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema pardaletulek ja laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks kalapüüki;

11.2.

suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnistama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust.

12. Vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande ning edastab selle pädevale asutusele, koopia edastab ta Euroopa Liidule. Vaatlejad kirjutavad aruandele alla kapteni juuresolekul, kes võib omalt poolt aruandesse lisada kõik asjakohaseks peetavad märkused või nõuda nende lisamist, ning kirjutab seejärel alla. Kui teaduslik vaatleja lahkub laevalt, annab ta laeva kaptenile oma aruande koopia.

13. Laevaomanik tagab omal kulul laeva võimaluste piires vaatlejatele laeva juhtkonnaga samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused.

14. Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksab pädev asutus.

15. Lepinguosalised peavad võimalikult peatselt nõu kolmandate huvitatud riikidega, et määratleda piirkondlike vaatlejate süsteem ning valida piirkondlik pädev asutus kalanduse valdkonnas. Kuni piirkondlike vaatlejate süsteemi käivitamiseni võtavad Côte d’Ivoire’i vetes püügilitsentsi omavad laevad piirkondlike vaatlejate asemel pardale Côte d’Ivoire’i pädevate asutuste poolt ülalkirjeldatud eeskirjade kohaselt määratud vaatlejaid.

VIII PEATÜKK

KONTROLL JA INSPEKTEERIMINE

1. Kalapüügi piirkonda sisenemine ja sealt lahkumine

1.1.

Euroopa laevad, mis kavatsevad siseneda Côte d’Ivoire’i kalapüügipiirkonda või sealt lahkuda, teavitavad kalanduse kontrollimise eest vastutavat Côte d’Ivoire’i ametiasutust vähemalt kolm tundi enne vastavat tegevust.

Sisenemisest või lahkumisest teavitamisel edastab laev eelkõige:

i)	kuupäeva, kellaaja ja ettenähtud piiriületuspunkti;

ii)	iga püütud ja pardal hoitava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

iii)	toodete liigi ja esitlusviisi.

1.2.

Teatatakse eelistatavalt e-posti teel või selle võimaluse puudumisel faksi teel. Côte d’Ivoire’i Vabariik saadab viivitamata e-posti või faksi teel vastu kättesaamisteate.

1.3.

Kui laev leitakse kala püüdmas, ilma et sellest oleks pädevat Côte d’Ivoire’i ametiasutust teavitatud, käsitatakse seda püügiloata laevana.

2. Inspekteerimise kord

2.1.

Côte d’Ivoire’i kalapüügipiirkonnas kala püüdvate Euroopa laevade kaptenid võimaldavad täita oma ülesannet kõigil Côte d’Ivoire’i ametiisikutel, kellel on nõuetekohane volitus püügitegevuse kontrollimiseks ja kelle volitusi kõnealustes ülesannetes saab kindlaks teha.

2.2.

Kõnealused ametiisikud ei või pardal viibida kauem, kui on vaja nende ülesannete täitmiseks.

2.3.

Iga inspekteerimiskäigu lõpus koostavad Côte d’Ivoire’i inspektorid inspekteerimisaruande. Euroopa Liidu laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma kommentaarid. Inspekteerimisaruandele kirjutavad alla aruende koostanud inspektor ja Euroopa Liidu laeva kapten. Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira laevaomaniku õigust kaitsele rikkumisjuhtumi menetlemise puhul. Kui kapten keeldub alla kirjutamast, peab ta keeldumist kirjalikult põhjendama ja inspektor lisab kande „keeldus alla kirjutamast”. Côte d’Ivoire’i inspektorid edastavad enne laevalt lahkumist inspekteerimisaruande ühe koopia Euroopa Liidu laeva kaptenile.

2.4.

Côte d’Ivoire’i sadamas ümberlaadivate või lossivate Euroopa laevade kaptenid võimaldavad nõuetekohaselt volitatud ja oma volitustes identifitseeritavatel Côte d’Ivoire’i inspektoritel kõnealuseid tegevusi kontrollida. Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

2.5.

Côte d’Ivoire võib lubada ELil osaleda inspekteerimise vaatlejana.

3. Ümberlaadimised

3.1.

Kõik Euroopa laevad, mis soovivad püügikoguseid Côte d’Ivoire’i vetes ümber laadida, teevad seda Côte d’Ivoire’i sadamates ja/või reidil.

3.2.

Kõnealuste laevade omanikud edastavad Côte d’Ivoire’i pädevatele asutustele vähemalt 24 tundi enne operatsiooni läbiviimist järgmise teabe:

—	ümberlaadivate kalalaevade nimed;

—	kaubalaeva nimi, IMO number ja päritoluriik;

—	ümberlaaditav kogus tonnides kalaliikide kaupa;

—	ümberlaadimise päev ja koht.

3.3.

Ümberlaadimist käsitatakse lahkumisena Côte d’Ivoire’i kalapüügipiirkonnast. Seega peavad laevad edastama Côte d’Ivoire’i pädevatele ametiasutustele püügiaruanded ja teatama, kas nad kavatsevad püüki jätkata või Côte d’Ivoire’i kalapüügipiirkonnast lahkuda.

3.4.

Côte d’Ivoire’i kalastusvööndis ümberlaadimine muul viisil, kui eespool esitatud punktides käsitletud, on keelatud. Sellest sättest mittekinnipidamise korral rakendatakse Côte d’Ivoire’i kehtivate õigusaktidega ette nähtud karistusi.

IX PEATÜKK

LAEVASEIRE SATELLIITSÜSTEEM (VMS-SÜSTEEM)

1. Laevade asukohateated – VMS-süsteem

Püügilitsentsi omavad ELi laevad peavad olema Côte d’Ivoire’i kalapüügipiirkonnas varustatud laevaseire satelliitsüsteemi ehk VMS-süsteemiga (Vessel Monitoring System – VMS), mille abil edastatakse nende asukoht iga tunni järel automaatselt ja pidevalt nende lipuriigi kalapüügiseirekeskusele (Fisheries Monitoring Center – FMC).

Iga asukohateade peab sisaldama:

a)	laeva tunnusandmeid,

b)	kalapüügilaeva viimati määratud geograafilist asukohta (pikkuskraad, laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik 99 %,

c)	asukohateate registreerimise kuupäeva ja kellaaega,

d)	laeva kiirust ja kurssi.

Iga teade peab olema esitatud käesoleva lisa 4. liites osutatud vormingus. Côte d’Ivoire’i kalapüügipiirkonda sisenemisel registreeritud esimene asukoht on identifitseeritav koodiga „ENT”. Kõik järgmised asukohad on identifitseeritavad koodiga „POS”, välja arvatud esimene asukoht, mis on registreeritud pärast Côte d’Ivoire’i kalapüügipiirkonnast väljumist, mis on identifitseeritav koodiga „EXI”.

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus tagab asukohateadete automaatse töötlemise ja vajaduse korral nende elektroonilise edastuse. Asukohateated peavad olema registreeritud turvaliselt ning neid tuleb kolme aasta jooksul alles hoida.

2. Teabe edastamine laeva poolt VMS-süsteemi rikke korral

Kapten peab tagama, et tema laeva VMS-süsteem on kogu aeg täielikult töökorras ja et asukohateated edastatakse nõuetekohaselt lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

VMS-süsteemi rikke korral tuleb see parandada või vahetada välja kuu aja jooksul. Pärast seda tähtaega ei lubata laeval enam Côte d’Ivoire’i kalapüügipiirkonnas kala püüda.

Laevad, mis püüavad Côte d’Ivoire’i kalapüügipiirkonnas kala rikkis VMS-süsteemiga peavad edastama oma asukohateated lipuriigi kalapüügiseirekeskusele elektroonilisel, raadio või faksi teel vähemalt iga nelja tunni järel, lisades kõik lõikes 1 osutatud kohustuslikud üksikasjalikud andmed.

3. Asukohateadete turvaline edastamine Côte d’Ivoire’i Vabariigile

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab asjaomaste laevade asukohateated automaatselt Côte d’Ivoire’i kalapüügiseirekeskusele. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi kalapüügiseirekeskus vahetavad omavahel elektroonilisi kontaktaadresse ja teavitavad üksteist kohe nende aadresside muutumisest.

Asukohateateid edastatakse lipuriigi kalapüügiseirekeskuse ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi kalapüügiseirekeskuse vahel elektroonilisel teel vastavalt turvalisele sidesüsteemile.

Côte d’Ivoire’i Vabariigi kalapüügiseirekeskus teavitab viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja ELi kõikidest katkestustest püügilitsentsiga laeva järjestikuste asukohateadete vastuvõtmisel, kui asjaomane laev ei ole teatanud kalapüügi piirkonnast lahkumisest.

4. Sidesüsteemi tõrked

Côte d’Ivoire’i Vabariik tagab, et tema elektroonilised seadmed on vastavuses lipuriigi kalapüügiseirekeskuse seadmetega ja teavitab ELi viivitamata kõikidest riketest sidesüsteemis ja asukohateate saamisel võimalikult kiire tehnilise lahenduse leidmiseks. Iga võimaliku erimeelsuse puhul pöördutakse ühiskomitee poole.

Laeva VMS-süsteemis avastatud mis tahes muudetud seadistuste eest, mille eesmärk on rikkuda süsteemi toimimist või moonutada asukohateateid, kannab vastutust kapten. Rikkumiste korral rakendatakse Côte d’Ivoire’i kehtivate õigusaktidega ettenähtud sanktsioone.

5. Asukohateate sageduse läbivaatamine

Kui põhjendatud andmetel õnnestub tõendada rikkumist, võib Côte d’Ivoire'i Vabariik taotleda, saates taotluse koopia ELile, et lipuriigi kalapüügiseirekeskus vähendaks laeva asukohateate saatmise intervalle kindlaksmääratud uurimisperioodiks 30-minutilistele intervallidele. Côte d’Ivoire'i Vabariik peab edastama tõendavad andmed lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ja ELile. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus saadab Côte d’Ivoire'i Vabariigile viivitamata asukohateated uuel sagedusel.

Kui kindlaksmääratud uurimisperioodi ajavahemik on lõppenud, teavitab Côte d’Ivoire'i Vabariik sellest kohe lipuriigi kalapüügiseirekeskust, teavitades ühtlasi kõnealuse uurimise tõenäolisest edaspidisest jätkamisest.

X PEATÜKK

RIKKUMISED

1. Rikkumiste menetlemine

Käesoleva lisa sätete mis tahes rikkumine püügilitsentsi omava ELi laeva poolt peab olema märgitud inspekteerimisaruandes. Aruanne edastatakse seitsme tööpäeva jooksul ELile ja lipuriigile.

2. Laeva peatamine – teavitamiskoosolek

Rikkumise puhul võib sundida mis tahes ELi laeva kalapüügitegevust peatama ja, juhul kui laev on merel, pöörduma tagasi Côte d’Ivoire'i sadamasse.

Côte d’Ivoire'i Vabariik teatab kuni 24 tunni jooksul ELile püügilitsentsi omava ELi laeva peatamisest mis tahes põhjustel. Teatisele lisatakse väidetavat rikkumist tõendavad üksikasjad.

Laeva, kapteni, meeskonna ja laeva lasti suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud väidetavat rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed) enne, kui on toimunud nõupidamine, mille Côte d’Ivoire'i Vabariik korraldab ELi taotlusel ühe tööpäeva jooksul pärast laeva peatamist käsitleva teabe saamist, et selgitada asjaolusid, mis viisid laeva peatamiseni, ja esitada asja võimalik edasine käik. Kõnealusel teavitaval nõupidamisel võib osaleda laeva lipuriigi kalapüügiseirekeskuse esindaja.

3. Rikkumissanktsioonid – menetlusprotseduur

Avastatud rikkumise puhul kohaldatavad sanktsioonid kehtestab Côte d’Ivoire'i Vabariik kehtivate riiklike õigusaktide sätete kohaselt.

Kui rikkumist käsitlevate õigusaktidega on ette nähtud õigusmenetlus, tuleb enne selle alustamist algatada Côte d’Ivoire'i Vabariigi ja ELi vahel kokkuleppemenetlus, et määrata kindlaks sanktsiooni aeg ja tase. Kõnealusel kokkuleppemenetlusel võivad osaleda laeva lipuriigi ja ELi esindajad. Kokkuleppemenetlus lõppeb hiljemalt kolm päeva pärast laeva peatamisest teatamist.

4. Kohtumenetlus – pangatagatis

Kui kokkuleppemenetlus ei ole edukas ja rikkumisjuhtumi kohta esitatakse kaebus pädevale kohtuinstantsile, annab rikkumisega seotud laeva omanik Côte d’Ivoire'i Vabariigi osutatud panka pangatagatise, mille summa määrab kindlaks Côte d’Ivoire'i Vabariik, nii et see kataks laeva peatamisega seotud kulusid, tõenäolist trahvi ja võimalikke rahalisi hüvitusi. Pangatagatist ei saa tagasi võtta enne kohtumenetluse lõppu.

Pärast kohtuotsuse teatavakstegemist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laevaomanikule:

a)	täielikult, kui ühtegi sanktsiooni ei määratud,

b)	summa ulatuses, mis jääb järele, kui sanktsioon hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist.

Côte d’Ivoire'i Vabariik teavitab ELi õigusmenetluse tulemustest seitsme tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse teatavakstegemist.

5. Laeva ja meeskonna vabastamine

Laev ja selle meeskond tohivad sadamast lahkuda

—	kui kokkuleppemenetlusest tulenevad kohustused on täidetud või

—	kui pangatagatis on makstud.

Liited

Kalapüügilitsentsi taotlusvorm

Teabeleht

ICCATi püügipäevik

Asukohateate vorming VMS-süsteemis

Elektrooniline teavitamine kalapüügitegevusest (ERS)

1. liide

Kalapüügilitsentsi taotlusvorm

CÔTE D'IVOIRE’I JA EUROOPA LIIDU VAHELINE KALANDUSLEPING

KALAPÜÜGILITSENTSI TAOTLUS

Tekst pildi

2. liide

Teabeleht

TUUNIKÜLMUTUSSEINERID JA ÕNGEJADALAEVAD

1.	Kalapüügi piirkond

Kaugemal kui 12 meremiili lähtejoonest.

2.	Lubatud püügivahend

Seinnoot

Pinnaõngejada

3.	Keelatud liigid:

Rändega liikide konventsiooni (CMS) ja Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) resolutsioonide kohaselt on hiidhai (Cetorhinus maximus), mõrtsukhai (Carcharodon carcharias), suursilm-rebashai (Alopias superciliosus), vasarhai perekonda (Sphyrnidae) kuuluvate vasarhaide (välja arvatud Sphyrna tiburo), pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus) ja siidhallhai (Carcharhinus falciformis) püük keelatud. Hariliku liivhai (Carcharias taurus) ja supi nugishai (Galeorhinus galeus) püük on keelatud

Lepinguosalised peavad ühiskomitees nõu, et seda loetelu teaduslike soovituste alusel ajakohastada.

4.	Lubatud tonnaaž / tasud

4.1.	Lisatasu väljapüütud tonni kohta

35 eurot/tonn

4.2.	Iga-aastane kindlaksmääratud tasu

5 390 eurot 154 tonni kohta seinerite puhul

1 960 eurot 56 tonni kohta õngejadalaevade puhul

4.3.	Püügilitsentsiga laevade arv

28 seinerit

10 õngejadalaeva.

3. liide

Püügipäevik

Tekst pildi

4. liide

Asukohateate vorming VMS-süsteemis

TEADETE EDASTAMINE CÔTE D'IVOIRE’ILE VMS-SÜSTEEMIS ASUKOHATEADE

Andmed	Väljakood	Kohustuslik (K) / Vabatahtlik (V)	Märkused
Registreerimise algus	SR	K	Süsteemiga seotud andmed; märgib teate algust
Sihtaadress	AD	K	Sõnumiga seotud andmed; saaja riigi ISO kolmekohaline Alpha 3 kood
Allikas	FR	K	Sõnumiga seotud andmed; saatja riigi ISO kolmekohaline Alpha 3 kood
Number	RN	V	Sõnumiga seotud andmed; (sõnumi seerianumber asjakohasel aastal)
Sõnumi tüüp	TM	K	Sõnumiga seotud andmed; sõnumi tüüp: „ENT”, „POS” või „EXI”
Laeva nimi	NA	V	Laeva nimi
Pardatähis	XR	V	Laevaga seotud andmed; laeva küljele kantud number
Raadiokutsung	RC	K	Laevaga seotud andmed; laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Laeva number ELi laevastikuregistris	IR	V	Laevaga seotud andmed; laeva kordumatu number: lipuriigi kolmetäheline ISO kood, millele järgneb number
Laiuskraad	LT	K	Geograafilise asukohaga seotud andmed; asukoht ± 99 999 (WGS-84)
Pikkuskraad	LG	K	Geograafilise asukohaga seotud andmed; asukoht ± 999 999 (WGS-84)
Kiirus	SP	K	Geograafilise asukohaga seotud andmed; laeva kiirus kümnendiksõlmedes
Marsruut	CO	K	Geograafilise asukohaga seotud andmed; laeva sõidusuund 360° skaalal
Kuupäev	DA	K	Geograafilise asukohaga seotud andmed; asukoha registreerimise UTC kuupäev (AAAAKKPP)
Kellaaeg	TI	K	Geograafilise asukohaga seotud andmed; asukoha registreerimise UTC kellaaeg (TTMM)
Registreerimise lõpp	ER	K	Süsteemiga seotud andmed; tähistab teate lõppu

Esitluse vorming

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

—	topeltkaldjoon (//) ja tähed „SR” märgivad sõnumi algust,

—	topeltkaldjoon (//) ja väljakood märgivad andmete algust,

—	üks kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeid,

—	andmepaare eraldab tühik,

—	tähed „ER” ja topeltkaldjoon (//) märgivad teate lõppu.

5. liide

Elektrooniline teavitamine kalapüügitegevusest

Elektrooniline registreerimis- ja aruandlussüsteem

Iga käesoleva protokolli raames kala püüdev ELi laev peab olema varustatud andmete registreerimise ja teabeedastuse elektroonilise süsteemiga (edaspidi „ERS-süsteem”, ERS – Electronic Reporting System), mis oleks töökindel ning võimaldaks registreerida ja edastada püügitegevusega seotud andmeid kogu selle aja jooksul, mil laev viibib Côte d'Ivoire’i vetes. Kui Euroopa laev ei ole ERS-süsteemiga varustatud või kui laeva ERS-süsteem ei tööta, ei tohi ta Côte d'Ivoire’i vetes püügitegevust alustada.

Lipuliikmesriik ja Côte d'Ivoire tagavad, et kummagi riigi kalapüügiseirekeskus (FMC) on varustatud elektrooniliste seadmete ja programmidega, mis on vajalikud ERS-andmete automaatseks edastuseks XML-vormingus, mis on kättesaadav veebisaidil http://ec.europa.eu/cfp/control/codes/index_en.htm ja ERS-andmete säilitamiseks vähemalt kolme aasta jooksul. Vormingu mis tahes muutmine või ajakohastamine peab olema identifitseeritud ja dateeritud ning jõustuma kuue kuu möödumisel.

ERS-andmete edastamiseks kasutatakse elektroonilisi sidekanaleid, mida ELi nimel haldab Euroopa Komisjon.

Lepinguosalised tagavad, et ERS-andmed registreeritakse järjestikuselt.

Lipuliikmesriik ja Côte d'Ivoire tagavad, et nende kalapüügiseirekeskused (FMC) edastavad vastastikku vajalikke nimesid, elektroonilisi aadresse, telefoni- ja faksinumbreid. Neisse andmetesse tehtavad mis tahes hilisemad muudatused tuleb edastada viivitamata.

ERS-andmete edastamine

Iga käesoleva protokolli raames kala püüdev Euroopa Liidu laev:

a)	peab iga Côte d'Ivoire’i vetes viibitud päeva kohta elektroonilist püügipäevikut. Iga püügiliik peab olema identifitseeritav FAO kolmetähelise koodi järgi, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

b)	edastab, ilma et see piiraks VII peatüki sätteid, iga Côte d'Ivoire’i vetesse sisenemise ja sealt lahkumise korral kõikide püügiloa alusel kindlakstehtavate kalaliikide pardal olevad kogused;

c)	registreerib Côte d'Ivoire’i vetes saadud väljapüügi liikide kaupa ja iga pardale hiivatud loomuse kohta, märkides ära saagi koguse ja vette tagasi heidetud kala koguse. Püügiloa alusel identifitseeritavate liikide puhul peab kapten märkima ära ka saagi puudumise;

d)	ilma et see piiraks V peatüki sätteid, registreeritakse lossitavad ja/või ümberlaaditavad kogused liikide kaupa;

e)	ERS-andmed edastatakse lipuriigi kalapüügiseirekeskusele elektroonilisel teel enne kella 23.59 UTC.

Registreeritud ja edastatud ERS-andmete täpsuse eest vastutab kapten.

Lipuriik tagab, et tema kalapüügiseirekeskus edastab viivitamata Côte d'Ivoire’i kalapüügiseirekeskusele ERS-andmed lõikes 2 osutatud menetluse ja vormingu kohaselt.

Côte d'Ivoire’i kalapüügiseirekeskus

a)	käsitleb kõiki ERS-andmeid konfidentsiaalsena;

b)	edastab ERS-andmed lipuriigi kalapüügiseirekeskusele hiljemalt 48 tundi pärast iga lossimise ja/või ümberlaadimise lõppu.

Tehniline rike

10.

ELi laeva lipuriik tagab, et kaptenit, laevaomanikku või tema agenti teavitatakse viivitamata laevale paigaldatud ERS-süsteemi mis tahes tehnilisest rikkest.

11.

Tehnilise rikke puhul tagab kapten või laevaomanik, et ERS-süsteem parandatakse või asendatakse viivitamata rikke avastamisele järgneva ühe kuu jooksul.

12.

Iga rikkis ERS-süsteemiga ELi kalapüügilaev edastab iga päev enne kella 23.59 UTC oma lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ERS-andmed muu toimiva elektroonilise sidekanali abil.

ERS-andmete saamata jäämine

13.

Côte d'Ivoire’i kalapüügiseirekeskus teavitab pädeva lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja ELi viivitamata kõikidest katkestustest, mida tuleb ette käesoleva protokolli raames kala püüdva ELi laeva poolt ERS-andmete edastusel.

14.

Sellise teate saamisel teeb lipuriigi kalapüügiseirekeskus viivitamata kindlaks põhjused, miks ERS-andmeid ei õnnestu edastada ja võtab probleemi lahendamiseks asjakohased meetmed. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus teavitab viivitamata Côte d'Ivoire’i kalapüügiseirekeskust ja ELi välja selgitatud põhjustest ja vastavatest parandusmeetmetest.

15.

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab viivitamata Côte d'Ivoire’i kalapüügiseirekeskusele puuduvad ERS-andmed.

16.

Kui Côte d'Ivoire’i kalapüügiseirekeskus ei ole töökorras, edastab EL Côte d'Ivoire’i ametiasutustele Côte d'Ivoire’i vetes kala püüdnud Euroopa laevade heakskiidetud ERS-andmed üks kord kuus.

22.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 170/23

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 592/2013,

21. juuni 2013,

mis käsitleb vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1337/2011 Euroopa püsikultuuride statistika edastamise tehnilist vormingut

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1337/2011, mis käsitleb Euroopa püsikultuuride statistikat, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrus (EL) nr 1337/2011 moodustab raamistiku võrreldavale Euroopa statistikale, mida koostatakse püsikultuuride kohta.

(2)	Puuvilja- ja oliiviistandike kohta edastatavate statistiliste andmete ja andmevahetusstandardite struktuuri tuleks täpsustada.

(3)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise põllumajandusstatistika komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Liikmesriigid saadavad määruse (EL) nr 1337/2011 I lisas osutatud puuvilja- ja oliiviistandike statistilised andmed, kasutades statistiliste andmete ja metaandmete (SDMX) standardit. Andmed esitatakse Eurostatile ühtse andmesisestusportaali kaudu, et komisjon (Eurostat) saaks need kätte elektrooniliselt.

Artikkel 2

Komisjonile (Eurostatile) saadetavate puuvilja- ja oliiviistandike statistiliste andmete struktuur on esitatud lisas.

Artikkel 3

Andmed tuleb esitada kõikide kohustuslike üksikmuutujate ja koondnäitajate kohta.

Artikkel 4

Andmed esitatakse hektarites (ha).

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. juuni 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 347, 30.12.2011, lk 7.

LISA

Puuvilja- ja oliiviistandike statistiliste andmete edastamise andmestruktuur

Edastusfailid peavad sisaldama järgmist teavet:

Tabel 1

Väljade loend

Number	Väli	Märkused
1	Piirkond	NUTS 1 koodid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).
2	Aasta	Andmete esitamise võrdlusaasta (nt 2012, 2017, …)
3	Sordirühm	Koodid on esitatud tabelis 2
4	Istutustihedus	Koodid on esitatud tabelis 3
5	Istikute vanus	Koodid on esitatud tabelis 4
6	Vaatlusväärtus	Hektarites (ha)
7	Vaatluse staatus	Standardne koodiloend
8	Vaatluse konfidentsiaalsus	Standardne koodiloend

Tabel 2

Sordirühma koodiloend (paksus kirjas klassid on kohustuslikud)

Tase 1	Tase 2. Kood ja klassi nimi		Tase 3. Kood ja klassi nimi		Tase 4. Kood ja klassi nimi
APD	Lauaõunu kandvad õunapuud
	APD_BKP	Boskoop rouge
	APD_BRB	Braeburn
	APD_COO	Cox Orange
	APD_CRP	Cripps Pink
	APD_ELR	Elstar
	APD_FUJ	Fuji
	APD_GAL	Gala
	APD_GOD	Golden Delicious
	APD_GRS	Granny Smith
	APD_IDR	Idared
	APD_JON	Jonagold/Jonagored
	APD_MOD	Morgenduft
	APD_RED	Red Delicious
	APD_RBC	Reinette Blanche du Canada
	APD_SHP	Shampion
	APD_LOB	Lobo
	APD_PIN	Pinova
	APD_OTH	Muud lauaõunad
API	Õunapuud, mille viljad on tööstuslikuks töötlemiseks
PED	Lauapirne kandvad pirnipuud
	PED_CFR	Conference
	PED_WIL	William
	PED_ABT	Abate
	PED_ROC	Rocha
	PED_COE	Coscia-Ercolini
	PED_GYT	Guyot
	PED_BLQ	Blanquilla
	PED_DCN	Decana
	PED_KAS	Kaiser
	PED_OTH	Muud lauapirnid
PEI	Pirnipuud, mille viljad on tööstuslikuks töötlemiseks
PCD	Lauavirsikuid kandvad virsikupuud
	PCD_PEA	Muud virsikud kui nektariinid ja töötlemiseks ettenähtud virsikud
			PCD_PEAY	Kollase viljalihaga virsikud
					PCD_PEAY_VE	Väga varased kollase viljalihaga virsikud (saagikoristus kuni 15. juunini)
					PCD_PEAY_E	Varased kollase viljalihaga virsikud (saagikoristus 16. juunist 15. juulini)
					PCD_PEAY_M	Poolvarased kollase viljalihaga virsikud (saagikoristus 16. juulist 15. augustini)
					PCD_PEAY_L	Hilised kollase viljalihaga virsikud (saagikoristus pärast 15. augustit)
			PCD_PEAW	Valge viljalihaga virsikud
					PCD_PEAW_VE	Väga varased valge viljalihaga virsikud (saagikoristus kuni 15. juunini)
					PCD_PEAW_E	Varased valge viljalihaga virsikud (saagikoristus 16. juunist 15. juulini)
					PCD_PEAW_M	Poolvarased valge viljalihaga virsikud (saagikoristus 16. juulist 15. augustini)
					PCD_PEAW_L	Hilised valge viljalihaga virsikud (saagikoristus pärast 15. augustit)
			PCD_PEAD	Doughnut-virsikud
	PCD_NEC	Nektariinid
			PCD_NECY	Kollase viljalihaga nektariinid
					PCD_NECY_VE	Väga varased kollase viljalihaga nektariinid (saagikoristus kuni 15. juunini)
					PCD_NECY_E	Varased kollase viljalihaga nektariinid (saagikoristus 16. juunist 15. juulini)
					PCD_NECY_M	Poolvarased kollase viljalihaga nektariinid (saagikoristus 16. juulist 15. augustini)
					PCD_NECY_L	Hilised kollase viljalihaga nektariinid (saagikoristus pärast 15. augustit)
			PCD_NECW	Valge viljalihaga nektariinid
					PCD_NECW_VE	Väga varased valge viljalihaga nektariinid (saagikoristus kuni 15. juunini)
					PCD_NECW_E	Varased valge viljalihaga nektariinid (saagikoristus 16. juunist 15. juulini)
					PCD_NECW_M	Poolvarased valge viljalihaga nektariinid (saagikoristus 16. juulist 15. augustini)
					PCD_NECW_L	Hilised valge viljalihaga nektariinid (saagikoristus pärast 15. augustit)
PCI	Virsikupuud, mille viljad on tööstuslikuks töötlemiseks (sealhulgas Pavie sordirühm)
APC	Aprikoosipuud
	APC_VE	Väga varased aprikoosid (saagikoristus 31. maini)
	APC_E	Varased aprikoosid (saagikoristus 1.–30. juunini)
	APC_M	Poolvarased aprikoosid (saagikoristus 1.–31. juulini)
	APC_L	Hilised aprikoosid (saagikoristus pärast 1. augustit)
ORA	Apelsinipuud
	ORA_NVL	Navel
			ORA_NVL_E	Varased Navel-apelsinid (saagikoristus oktoobrist jaanuarini)
			ORA_NVL_M	Poolvarased Navel-apelsinid (saagikoristus detsembrist märtsini)
			ORA_NVL_L	Hilised Navel-apelsinid (saagikoristus jaanuarist maini)
	ORA_BLC	Blancas
			ORA_BLC_E	Varased Blancas-apelsinid (saagikoristus detsembrist märtsini)
			ORA_BLC_L	Hilised Blancas-apelsinid (saagikoristus märtsist maini)
	ORA_SGU	Veriapelsinid
	ORA_OTH	Muud apelsinid
SCF	Väikeseviljalised tsitrused
	SCF_STM	Satsumad
			SCF_STM_VE	Eriti varased satsumad (saagikoristus septembrist novembrini)
			SCF_STM_OTH	Muud satsumad (saagikoristus oktoobrist detsembrini)
	SCF_CLM	Klementiinid
			SCF_CLM_E	Varased klementiinid (saagikoristus septembrist detsembrini)
			SCF_CLM_M	Poolvarased klementiinid (saagikoristus novembrist jaanuarini)
			SCF_CLM_L	Hilised klementiinid (saagikoristus jaanuarist märtsini)
	SCF_OTH	Muud väikeseviljalised tsitrused, sealhulgas hübriidid
LEM	Sidrunipuud
	LEM_WI	Sidrunite talisordid: saagikoristus oktoobrist aprillini
	LEM_SU	Sidrunite suvisordid: saagikoristus veebruarist septembrini
OLI	Oliivipuud
GRV	Lauaviinamarjad
	GRV_W	Valged lauaviinamarjad
			GRV_WSDL	Seemneteta valged lauaviinamarjad
			GRV_WNML	Tavalised valged lauaviinamarjad
	GRV_R	Punased lauaviinamarjad
			GRV_RSDL	Seemneteta punased lauaviinamarjad
			GRV_RNML	Tavalised punased lauaviinamarjad
AP_PE	Õuna- ja pirnipuud
PC_APC	Virsiku-, nektariini- ja aprikoosipuud
ORA_SCF_LEM	Apelsinipuud, väikeseviljaliste tsitruste puud ja sidrunipuud

Tabel 3

Istutustihedus

Kood	Tihedusklass	Märkus
LT140	Vähem kui 140 puud hektari kohta	Oliivipuud
140-399	140 kuni 399 puud hektari kohta	Oliivipuud
LT250	Vähem kui 250 puud hektari kohta	Apelsinipuud, väikeseviljaliste tsitruste puud ja sidrunipuud
250-499	250 kuni 499 puud hektari kohta	Apelsinipuud, väikeseviljaliste tsitruste puud ja sidrunipuud
LT400	Vähem kui 400 puud hektari kohta	Õuna- ja pirnipuud
400-1599	400 kuni 1 599 puud hektari kohta	Õuna- ja pirnipuud
GE400	400 või rohkem puud hektari kohta	Oliivipuud
500-749	500 kuni 749 puud hektari kohta	Apelsinipuud, väikeseviljaliste tsitruste puud ja sidrunipuud
LT600	Vähem kui 600 puud hektari kohta	Virsiku-, nektariini- ja aprikoosipuud
600-1199	600 kuni 1 199 puud hektari kohta	Virsiku-, nektariini- ja aprikoosipuud
GE750	750 või rohkem puud hektari kohta	Apelsinipuud, väikeseviljaliste tsitruste puud ja sidrunipuud
LT1000	Vähem kui 1 000 puud hektari kohta	Lauaviinamarjad
1000-1499	1 000 kuni 1 499 puud hektari kohta	Lauaviinamarjad
GE1200	1 200 või rohkem puud hektari kohta	Virsiku-, nektariini- ja aprikoosipuud
GE1500	1 500 või rohkem puud hektari kohta	Lauaviinamarjad
1600-3199	1 600 kuni 3 199 puud hektari kohta	Õuna- ja pirnipuud
GE3200	3 200 või rohkem puud hektari kohta	Õuna- ja pirnipuud

Tabel 4

Istikute vanus

Kood	Vanuseklass	Märkus
Y_LT3	Vähem kui 3 aastat	Lauaviinamarjad
Y3-9	3 kuni 9 aastat	Lauaviinamarjad
Y_LT5	Vähem kui 5 aastat	Õuna- ja pirnipuud Virsiku-, nektariini- ja aprikoosipuud Apelsinipuud, väikeseviljaliste tsitruste puud ja sidrunipuud Oliivipuud
Y5-11	5 kuni 11 aastat	Oliivipuud
Y5-14	5 kuni 14 aastat	Õuna- ja pirnipuud Virsiku-, nektariini- ja aprikoosipuud Apelsinipuud, väikeseviljaliste tsitruste puud ja sidrunipuud
Y10-19	10 kuni 19 aastat	Lauaviinamarjad
Y12-49	12 kuni 49 aastat	Oliivipuud
Y15-24	15 kuni 24 aastat	Õuna- ja pirnipuud Apelsinipuud, väikeseviljaliste tsitruste puud ja sidrunipuud
Y_GE15	15 aastat või rohkem	Virsiku-, nektariini- ja aprikoosipuud
Y_GE20	20 aastat või rohkem	Lauaviinamarjad
Y_GE25	25 aastat või rohkem	Õuna- ja pirnipuud Apelsinipuud, väikeseviljaliste tsitruste puud ja sidrunipuud
Y_GE50	50 aastat või rohkem	Oliivipuud

22.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 170/32

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 593/2013,

21. juuni 2013,

millega avatakse värske, jahutatud ja külmutatud kõrgekvaliteedilise veiseliha ning külmutatud pühvliliha tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine

(uuesti sõnastatud)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1095/96 vastavalt GATTi artikli XXIV lõikele 6 toimunud läbirääkimiste tulemusel koostatud CXL-loendis sätestatud kontsessioonide rakendamise kohta (1), eriti selle artikli 1 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 11. augusti 2008. aasta määrust (EÜ) nr 810/2008, millega avatakse värske, jahutatud ja külmutatud kõrgekvaliteedilise veiseliha ning külmutatud pühvliliha tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine (2), on korduvalt oluliselt muudetud (3). Kuna sellesse tuleb teha täiendavaid muudatusi, tuleks määrus selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduskokkuleppe (4) kohaselt on liit kohustunud avama kõrgekvaliteedilise veiseliha ja külmutatud pühvliliha tariifikvoodid. Kõnealused kvoodid tuleks avada mitmeks aastaks ja nende kohaldamiseks 1. juulil algavatel 12kuulistel ajavahemikel tuleks vastu võtta üksikasjalikud eeskirjad.

(3)

Eksportivad kolmandad riigid on kohustunud andma välja toodete päritolu tagavad autentsussertifikaadid. Tuleks täpsustada kõnealuste sertifikaatide vorm ning nende kasutamise kord. Autentsussertifikaate peaksid andma välja kolmandates riikides asuvad asutused, kes tagavad asjaomase korra nõuetekohase kohaldamise.

(4)

Kõnealust kvooti tuleks hallata impordilitsentside abil. Selleks tuleks sätestada eeskirjad taotluste esitamise ning taotlustes ja litsentsides esitatava teabe kohta, kehtestades vajaduse korral erandi teatavatest komisjoni 23. Aprilli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 376/2008, millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad (5), ja komisjoni 21. Aprill 2008. aasta määruse (EÜ) nr 382/2008, veise- ja vasikalihasektori impordi- ja ekspordilitsentsi rakenduseeskirjade kohta (6), sätetest.

(5)

Komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi (7), on kehtestatud üksikasjalikud sätted impordilitsentsitaotluste, taotlejate staatuse ja litsentside väljaandmise kohta. Kõnealuse määruse kohaselt lõpeb litsentside kehtivusaeg imporditariifikvoodi kehtivusperioodi viimasel päeval. Määruse (EÜ) nr 1301/2006 sätteid tuleks kohaldada kõnealuse kvoodi alusel väljaantud impordilitsentside suhtes, ilma et see piiraks kõnealuses määruses sätestatud lisatingimuste kohaldamist.

(6)	Lihaimpordi nõuetekohase korraldamise tagamiseks tuleks vajaduse korral sätestada, et impordilitsentside väljaandmine eeldab eelkõige autentsussertifikaatide kannete kontrollimist.

(7)	Kogemused on näidanud, et importijad ei teata alati impordilitsentsi väljaandnud pädevale asutusele kõnealuse kvoodi alusel imporditud veiseliha kogust ja päritolu. Kõnealune teave on vajalik turuolukorra hindamiseks. Seepärast tuleks selle nõude täitmise tagamiseks sisse seada tagatis.

(8)

Komisjoni 31. augusti 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 792/2009 (milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad turgude ühise korralduse rakendamist, otsemaksete režiimi, põllumajandustoodete müügiedendamist ning äärepoolseimates piirkondades ja väiksematel Egeuse mere saartel kohaldatavat korda käsitlevate teabe ja dokumentide esitamiseks liikmesriikidelt komisjonile) (8) on kehtestatud ühised eeskirjad, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad järgima teabe ja dokumentide esitamisel komisjonile. Kõnealused eeskirjad hõlmavad eelkõige liikmesriikide kohustust kasutada komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud infosüsteeme ning kinnitada teatisi saatma volitatud ametiasutuste või eraisikute kasutusõigused. Lisaks on kõnealuse määrusega kehtestatud ühised põhimõtted, mida kohaldatakse infosüsteemide suhtes, nii et need tagavad dokumentide pikaajalise autentsuse, terviklikkuse ja loetavuse, samuti on sätestatud isikuandmete kaitse.

(9)	Määruse (EÜ) nr 792/2009 kohaselt tuleb nendes määrustes, millega kehtestatakse konkreetne teatamiskohustus, sätestada kohustus kasutada infosüsteeme kooskõlas nimetatud määrusega.

(10)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajadusturu ühise korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Ajavahemikuks 1. juulist kuni järgneva aasta 30. juunini (edaspidi „imporditariifikvoodi kehtivusperiood”) avatakse igaks aastaks järgmised tariifikvoodid:

a)	66 750 tonni CN-koodide 0201 ja 0202 alla kuuluva värske, jahutatud või külmutatud kõrgekvaliteedilise veiseliha ning CN-koodide 0206 10 95 ja 0206 29 91 alla kuuluvate toodete puhul. Impordiperioodidel 2012/2013, 2013/2014 ning 2014/2015 on kogumaht 67 250 tonni;

b)	2 250 tonni CN-koodi 0202 30 90 alla kuuluva Austraaliast pärit külmutatud kondita pühvliliha puhul, väljendatuna kondita liha massina. Kõnealuse kvoodi järjekorranumber on 09.4001;

c)	200 tonni CN-koodi 0201 30 00 ja CN-koodi 0202 30 90 alla kuuluva Argentinast pärit värske, jahutatud või külmutatud kondita pühvliliha puhul, väljendatuna kondita liha massina. Kõnealuse kvoodi järjekorranumber on 09.4004.

2. Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab külmutatud liha liha, mille sisetemperatuur on liidu tolliterritooriumile sisenemisel vähemalt – 12 °C.

3. Lõikes 1 osutatud kvootide puhul on väärtuseline tollimaks 20 %.

Artikkel 2

Artikli 1 lõike 1 punkti a kohane värske, jahutatud ja külmutatud kõrgekvaliteedilise veiseliha tariifikvoot jaotatakse järgmiselt:

29 500 tonni CN-koodide 0201 30 00 ja 0206 10 95 alla kuuluvat kondita veiseliha, mis vastab järgmisele määratlusele:

„Veiseliha valitud jaotustükid, mis on saadud härgadest, noortest härgadest või mullikatest, keda on alates emapiimast võõrutamisest toidetud eranditult karjatamise teel. Härjarümbad liigitatakse klassi JJ, J, U või U2, noore härja ja mullikarümbad liigitatakse klassi AA, A või B vastavalt Argentina põllumajanduse, loomakasvatuse, kalanduse ja toiduainete sekretariaadi (Secretaría de Agricultura, Ganadería, PESCA y Alimentos – SAGPyA) kehtestatud ametlikule veiseliha liigitusele”.

Kuid impordiperioodidel 2012/2013, 2013/2014 ja 2014/2015 on koguseks 30 000 tonni.

Jaotustükid märgistatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/2000 (9) artiklile 13.

Märgisel esitatud teabele võib lisada sõnad „kõrgekvaliteediline veiseliha”.

Kõnealuse kvoodi järjekorranumber on 09.4450.

7 150 tootemassitonni CN-koodide 0201 20 90 , 0201 30 00 , 0202 20 90 , 0202 30 , 0206 10 95 ja 0206 29 91 alla kuuluvat liha, mis vastab järgmisele määratlusele:

„Valitud jaotustükid härja- või mullikarümpadelt, mis on liigitatud ühe järgmise ametliku kategooria alla: Y, YS, YG, YGS, YP ja YPS, nagu on määratlenud AUS-MEAT Austraalias. Veiseliha värvus peab vastama AUS-MEATi liha värvuse võrdlusstandarditele 1 B–4, rasva värvus AUS-MEATi rasva värvuse võrdlusstandarditele 0–4 ja peki paksus (mõõdetuna piirkonnas P8) AUS-MEATi rasvasusklassidele 2–5”.

Jaotustükid märgistatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1760/2000 artiklile 13.

Märgisel esitatud teabele võib lisada sõnad „kõrgekvaliteediline veiseliha”.

Kõnealuse kvoodi järjekorranumber on 09.4451.

6 300 tonni CN-koodide 0201 30 00 ja 0206 10 95 alla kuuluvat kondita veiseliha, mis vastab järgmisele määratlusele:

„Veiseliha valitud jaotustükid, mis on saadud härgadest („novillo”) või mullikatest („vaquillona”), nagu on määratletud Uruguay riikliku lihainstituudi (Instituto Nacional de Carnes – INAC) kehtestatud veiseliharümpade ametlikus liigituses. Kõrgekvaliteedilise veiseliha tootmise tingimustele vastavaid loomi on alates emapiimast võõrutamisest toidetud eranditult karjatamise teel. Rümbad liigitatakse klassi I, N või A, rasvasusega 1, 2 või 3, vastavalt eespool nimetatud liigitusele”.

Jaotustükid märgistatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1760/2000 artiklile 13.

Märgisel esitatud teabele võib lisada sõnad „kõrgekvaliteediline veiseliha”.

Kõnealuse kvoodi järjekorranumber on 09.4452.

10 000 tonni CN-koodide 0201 30 00 , 0202 30 90 , ja 0206 10 95 ja 0206 29 91 alla kuuluvat kondita veiseliha, mis vastab järgmisele määratlusele:

„Valitud jaotustükid, mis on saadud härgadest või mullikatest, keda on alates emapiimast võõrutamisest toidetud eranditult rohuga. Rümbad liigitatakse klassi B, rasvasusega 2 või 3, vastavalt Brasiilia põllumajandus-, karjakasvatus- ja varustusministeeriumi (Ministério da Agricultura, Pecuária e Abastecimento) kehtestatud ametlikule veiseliharümpade liigitusele”.

Jaotustükid märgistatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1760/2000 artiklile 13.

Märgisel esitatud teabele võib lisada sõnad „kõrgekvaliteediline veiseliha”.

Kõnealuse kvoodi järjekorranumber on 09.4453.

1 300 tootemassitonni CN-koodide 0201 20 90 , 0201 30 00 , 0202 20 90 , 0202 30 , 0206 10 95 ja 0206 29 91 alla kuuluvat liha, mis vastab järgmisele määratlusele:

„Veiseliha valitud jaotustükid, mis on saadud eranditult karjamaal kasvatatud härgadest või mullikatest, kelle tapasooja rümba mass on kuni 370 kilogrammi. Rümbad liigitatakse klassi A, L, P, T või F, rasvasusklass peab olema P või madalam ning rümbad peavad kuuluma lihakusklassi 1 või 2 vastavalt Uus-Meremaa Meat Board’i kehtestatud rümpade liigitusele”.

Kõnealuse kvoodi järjekorranumber on 09.4454.

11 500 tootemassitonni CN-koodide 0201 , 0202 , 0206 10 95 ja 0206 29 91 alla kuuluvat liha, mis vastab järgmisele määratlusele:

„Rümbad või mis tahes jaotustükid, mis on saadud kuni 30 kuu vanustest veistest, keda on toidetud vähemalt 100 päeva tasakaalustatud, kõrge energiasisaldusega, vähemalt 70 % teravilja sisaldava söödaga, mille päevaannus on vähemalt 20 naela. USDA (United States Department of Agriculture) standardite kohaselt klassidesse choice või prime liigitatud veiseliha vastab automaatselt eespool esitatud määratlusele. Kanada valitsuse Toiduinspektsiooni (Canadian Food Inspection Agency) standardite kohaselt klassidesse Canada A, Canada AA, Canada AAA, Canada Choice ja Canada Prime, A1, A2, A3 ja A4 liigitatud liha vastab eespool esitatud määratlusele”.

Kõnealuse kvoodi järjekorranumber on 09.4002.

1 000 tonni CN-koodide 0201 30 00 ja 0202 30 90 alla kuuluvat kondita liha, mis vastab järgmisele määratlusele:

„ Fillet (lomito), striploin ja/või Cube roll (lomo), rump (rabadilla), topside (carnaza negra), mis on saadud valitud ristandloomadelt, kes on kuni 50 % seebu tõugu ning söödetud ainult rohu või heinaga. Tapetud loomad peavad olema rümpade liigitussüsteemi VACUNO V kategooria härjad või mullikad rümbamassiga kuni 260 kg”.

Jaotustükid peavad olema märgistatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1760/2000 artiklile 13.

Märgisel esitatud teabele võib lisada sõnad „kõrgekvaliteediline veiseliha”.

Kõnealuse kvoodi järjekorranumber on 09.4455.

Artikkel 3

1. Artikli 2 punktis f sätestatud koguste import eeldab nende vabasse ringlusse lubamisel:

a)	artiklite 4 ja 5 kohaselt välja antud impordilitsentsi ja

b)	artikli 6 kohaselt välja antud autentsussertifikaati.

2. Artikli 2 punktis f sätestatud koguse impordi korral jagatakse imporditariifikvoodi kehtivusperiood kaheteistkümneks ühe kuu pikkuseks alaperioodiks. Igal alaperioodil saadaolev kogus vastab ühele kaheteistkümnendikule üldkogusest.

Artikkel 4

Artiklis 3 osutatud impordilitsentside saamiseks täidetakse järgmised tingimused:

a)	litsentsitaotluste ja litsentside lahtrisse 8 tuleb kanda päritoluriik ning „jah” vastuse korral tehakse lahtrisse rist. Litsentsiga kaasneb kohustus importida kõnealusest riigist;

b)	litsentsitaotluse ja litsentsi lahtrisse 20 tehakse üks I lisas loetletud kannetest.

Artikkel 5

1. Artiklis 4 osutatud litsentsitaotlusi võib esitada üksnes iga imporditariifikvoodi kehtivusperioodi iga kuu esimese viie päeva jooksul.

Olenemata määruse (EÜ) nr 382/2008 artikli 5 lõikest 1, võivad sama kvoodi järjekorranumbri saamiseks esitatud taotlused hõlmata kõnealuse määruse I lisas loetletud CN-koodide või CN-koodide rühmadega hõlmatud ühte või mitut toodet. Juhul kui taotlused hõlmavad mitut CN-koodi, täpsustatakse kogus, mida taotletakse iga CN-koodi või iga CN-koodide rühma kohta. Kõigil juhtudel märgitakse kõik CN-koodid litsentsitaotluse ja litsentsi lahtrisse 16 ning nende kirjeldused lahtrisse 15.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt taotluste esitamise kuu 10. päeval taotlustega hõlmatud üldkoguse päritolumaa kohta.

3. Impordilitsentsid antakse välja alates 17st päevast ning hiljemalt selle kuu 21. päeval, mille kohta taotlused esitati. Asjaomane kogus täpsustatakse iga väljaantud litsentsiga CN-koodide või CN-koodide rühmade kaupa.

Artikkel 6

1. Autentsussertifikaatide puhul antakse välja originaal ja vähemalt üks koopia vastavalt II lisas esitatud näidisele.

Vormide mõõdud on ligikaudu 210 × 297 mm ja paber peab kaaluma vähemalt 40 g/m2.

2. Vormid trükitakse ja täidetakse ühes liidu ametlikus keeles; neid võib trükkida ja täita ka ekspordiriigi ametlikus keeles või ühes ametlikus keeles.

Vormi pöördel peab olema ekspordiriigist pärit liha suhtes kohaldatav artiklis 2 esitatud määratlus.

3. Igal autentsussertifikaadil on artiklis 7 osutatud väljaandva asutuse antud individuaalne seerianumber. Koopiad kannavad sama seerianumbrit kui originaal.

4. Originaal ja selle koopiad võivad olla trükitud või käsitsi kirjutatud. Viimasel juhul tuleb need täita musta tindi ja trükitähtedega.

5. Autentsussertifikaadid kehtivad üksnes juhul, kui need on nõuetekohaselt täidetud ja kui III lisas loetletud väljaandev asutus on need vastavalt II ja III lisas esitatud juhistele kinnitanud.

6. Autentsussertifikaate käsitatakse nõuetekohaselt kinnitatuna, kui neile on märgitud väljaandmiskuupäev ja -koht ning kui neil on väljaandva asutuse tempel ja nende allkirjastamiseks volitatud isiku(te) allkiri.

Autentsussertifikaadi originaalil ja selle koopiatel võib templit asendada trükitud pitser.

Artikkel 7

1. III lisas loetletud väljaandvad asutused peavad:

a)	olema ekspordiriigis sellisena tunnustatud;

b)	kohustuma kontrollima autentsussertifikaatide kandeid;

c)	kohustuma edastama komisjonile igal kolmapäeval autentsussertifikaatide kannete kontrollimist võimaldava teabe.

2. Komisjon võib III lisas sätestatud loetelu läbi vaadata, kui väljaandvat asutust enam ei tunnustata, kui kõnealune asutus ei täida talle pandud kohustusi või kui määratakse uus väljaandev asutus.

Artikkel 8

1. Artikli 1 lõike 1 punktides b ja c ning artikli 2 punktides a–e ja g sätestatud koguste import eeldab nende vabasse ringlusse lubamisel artikli 4 punktide a ja b ning käesoleva artikli lõike 2 kohaselt välja antud impordilitsentside esitamist.

2. Artiklite 6 ja 7 kohaselt koostatud autentsussertifikaadi originaal ja selle koopia esitatakse pädevale asutusele koos autentsussertifikaadiga seotud esimese impordilitsentsi taotlusega.

Autentsussertifikaate võib kasutada sellel märgitud koguse piires rohkem kui ühe impordilitsentsi väljaandmiseks. Rohkem kui ühe litsentsi väljaandmise korral kinnitab pädev asutus autentsussertifikaadi, tehes määratud koguse kohta märke.

Pädevad asutused võivad impordilitsentsid välja anda üksnes pärast seda, kui nad on teinud kindlaks, et kogu autentsussertifikaadil märgitud teave vastab komisjonilt igal nädalal saadavale teabele. Litsentsid antakse pärast seda viivitamata välja.

3. Olenemata lõike 2 esimesest ja kolmandast lõigust, võivad pädevad asutused lõigete 4, 5 ja 6 järgmise korral anda impordilitsentse välja juhul, kui:

a)	esitatakse autentsussertifikaadi originaal, kuid asjaomane teave komisjonilt on veel saabumata; või

b)	autentsussertifikaadi originaali ei ole esitatud; või

c)	autentsussertifikaadi originaal on esitatud ja asjakohane teave komisjonilt on saabunud, kuid teatavad andmed ei vasta nõuetele.

4. Lõikes 3 osutatud juhtudel vastab impordilitsentsidega seoses esitatava tagatise suurus, olenemata määruse (EÜ) nr 382/2008 artikli 5 lõike 3 punktis a sätestatust, kõnealustele toodetele ühise tollitariifistiku alusel määratud täielikule tollimaksule, mida kohaldatakse impordilitsentsi taotluse esitamise päeval.

Pärast autentsussertifikaadi originaali ja komisjonilt kõnealuse sertifikaadiga seotud teabe kättesaamist ning andmete vastavuse kontrollimist vabastavad liikmesriigid kõnealuse tagatise tingimusel, et määruse (EÜ) nr 382/2008 artikli 5 lõike 3 punktis a osutatud tagatis on esitatud seoses sama impordilitsentsiga.

5. Lõike 4 esimeses lõigus osutatud tagatisega seoses on komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 282/2012 (10) artikli 19 tähenduses peamiseks nõudeks vastava autentsussertifikaadi originaali esitamine pädevale asutusele enne asjaomase impordilitsentsi kehtivusaja lõppu.

6. Lõike 4 esimeses lõigus osutatud vabastamata jäänud tagatise summasid ei tagastata ning need peetakse kinni tollimaksudena.

Artikkel 9

Autentsussertifikaadid ja impordilitsentsid kehtivad kolm kuud alates nende väljaandmise kuupäevast. Autentsussertifikaatide kehtivusaeg lõpeb siiski hiljemalt nende väljaandmise kuupäevale järgneval 30. juunil.

Artikkel 10

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva määruse artikli 2 punktis f osutatud koguste suhtes määruste (EÜ) nr 1301/2006, (EÜ) nr 376/2008 ja (EÜ) nr 382/2008 sätteid.

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 punktides b ja c ning artikli 2 punktides a–e ja g osutatud koguste suhtes määruse (EÜ) nr 376/2008, (EÜ) nr 382/2008 ja määruse (EÜ) nr 1301/2006 III peatüki sätteid.

Artikkel 11

1. Erandina määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 11 lõike 1 teisest lõigust teatavad liikmesriigid komisjonile:

a)	järjekorranumbritega 09.4450, 09.4451, 09.4452, 09.4453, 09.4454, 09.4002 ja 09.4455 imporditariifikvootide puhul hiljemalt iga kuu kümnendaks päevaks tootekogused (sh selliste koguste puudumise), mille kohta anti eelneval kuul välja impordilitsentsid;

b)	järjekorranumbritega 09.4001 ja 09.4004 imporditariifikvootide puhul hiljemalt igale imporditariifikvoodi kehtivusperioodile järgnevaks 31. augustiks tootekogused (sh selliste koguste puudumise), mille kohta anti eelneval imporditariifikvoodi kehtivusperioodil välja impordilitsentsid;

tootekogused (sealhulgas selliste koguste puudumise), mille jaoks välja antud impordilitsents jäi osaliselt või täielikult kasutamata; kasutamata jäänud koguste väljaselgitamiseks arvutatakse impordilitsentside tagaküljele märgitud koguste ja nende koguste vahe, mille jaoks litsents välja anti:

i)	imporditariifikvoodi kehtivusperioodi viimase alaperioodi taotluste puhul koos käesoleva määruse artikli 5 lõikes 2 osutatud teatistega;

ii)	hiljemalt igale imporditariifikvoodi kehtivusperioodile järgnevaks 31. oktoobriks.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile üksikasjalikud andmed tootekoguste kohta, mis on lastud vabasse ringlusse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikliga 4.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud teatiste puhul esitatakse kogused tootekaalu kilogrammides ning määruse (EÜ) nr 382/2008 V lisas osutatud tootekategooriate kaupa.

Käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 punktides b ja c ning artikli 2 punktides a–e ja g osutatud koguseid käsitlevad teatised esitatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 792/2009.

Artikkel 12

Määrus (EÜ) nr 810/2008 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid tuleb lugeda V lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 13

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. juuni 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 146, 20.6.1996, lk 1.

(2) ELT L 219, 14.8.2008, lk 3.

(3) Vt IV lisa.

(4) EÜT L 336, 23.12.1994, lk 22.

(5) ELT L 114, 26.4.2008, lk 3.

(6) ELT L 115, 29.4.2008, lk 10.

(7) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.

(8) ELT L 228, 1.9.2009, lk 3.

(9) EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1.

(10) ELT L 92, 30.3.2012, lk 4.

I LISA

Artikli 4 punktis b osutatud kanded

—	bulgaaria keeles	:	Говеждо/телешко месо с високо качество (Регламент за изпълнение (ЕC) № 593/2013)
—	hispaania keeles	:	Carne de vacuno de alta calidad [Reglamento de Ejecución (UE) no 593/2013]
—	tšehhi keeles	:	Vysoce jakostní hovězí/telecí maso (Prováděcí nařízení (EU) č. 593/2013)
—	taani keeles	:	Oksekød af høj kvalitet (Gennemførelsesforordning (EU) nr. 593/2013)
—	saksa keeles	:	Qualitätsrindfleisch (Durchführungsverordnung (EU) Nr. 593/2013)
—	eesti keeles	:	Kõrgekvaliteediline veiseliha/vasikaliha (Rakendusmäärus (EL) nr 593/2013)
—	kreeka keeles	:	Βόειο κρέας εκλεκτής ποιότητας [Εκτελεστικός κανονισμός (ΕΕ) αριθ. 593/2013]
—	inglise keeles	:	High-quality beef/veal (Implementing Regulation (EU) No 593/2013)
—	prantsuse keeles	:	Viande bovine de haute qualité [Règlement d'exécution (UE) no 593/2013]
—	itaalia keeles	:	Carni bovine di alta qualità [Regolamento di esecuzione (UE) n. 593/2013]
—	läti keeles	:	Augstas kvalitātes liellopu/teļa gaļa (Īstenošanas regula (ES) Nr. 593/2013)
—	leedu keeles	:	Aukštos kokybės jautiena ir (arba) veršiena (Įgyvendinimo reglamentas (ES) Nr. 593/2013)
—	ungari keeles	:	Kiváló minőségű marha-/borjúhús (593/2013/EU végrehajtási rendelet)
—	malta keeles	:	Kwalita għolja ta’ ċanga/vitella (Regolament ta’ Implimentazzjoni (UE) Nru 593/2013)
—	hollandi keeles	:	Rundvlees van hoge kwaliteit (Uitvoeringsverordening (EU) nr. 593/2013)
—	poola keeles	:	Wołowina/cielęcina wysokiej jakości (Rozporządzenie wykonawcze (UE) nr 593/2013)
—	portugali keeles	:	Carne de bovino de alta qualidade [Regulamento de Execução (UE) n.o 593/2013]
—	rumeenia keeles	:	Carne de vită/vițel de calitate superioară [Regulamentul de punere în aplicare (UE) nr. 593/2013]
—	slovaki keeles	:	Vysoko kvalitné hovädzie/teľacie mäso (Vykonávacie nariadenie (EÚ) č. 593/2013)
—	sloveeni keeles	:	Visokokakovostno goveje/telečje meso (Izvedbena uredba (EU) št. 593/2013)
—	soome keeles	:	Korkealaatuista naudanlihaa (Täytäntöönpanoasetus (EU) N:o 593/2013)
—	rootsi keeles	:	Nötkött av hög kvalitet (Genomförandeförordning (EU) nr 593/2013)

II LISA

Tekst pildi

Määratlus

Kõrgekvaliteediline veiseliha, mis on pärit ….

(asjakohane määratlus)

või Austraaliast pärit pühvliliha

või Argentinast pärit pühvliliha

III LISA

LOETELU EKSPORDIRIIKIDE ASUTUSTE KOHTA, KELLEL ON VOLITUS VÄLJA ANDA AUTENTSUSSERTIFIKAATE

—

MINISTERIO DE ECONOMÍA Y FINANZAS PÚBLICAS

Argentinast pärit liha puhul:

a)	mis vastab artikli 1 lõike 1 punktis c esitatud määratlusele;

b)	mis vastab artikli 2 punktis a esitatud määratlusele.

—

DEPARTMENT OF AGRICULTURE, FISHERIES AND FORESTRY — AUSTRALIA

Austraaliast pärit liha puhul:

a)	mis vastab artikli 1 lõike 1 punktis b esitatud määratlusele;

b)	mis vastab artikli 2 punktis b esitatud määratlusele.

—	INSTITUTO NACIONAL DE CARNES (INAC) Uruguayst pärit liha puhul, mis vastab artikli 2 punktis c esitatud määratlusele.

—	DEPARTAMENTO NACIONAL DE INSPECÇÃO DE PRODUTOS DE ORIGEM ANIMAL (DIPOA) Brasiiliast pärit liha puhul, mis vastab artikli 2 punktis d esitatud määratlusele.

—	NEW ZEALAND MEAT BOARD Uus-Meremaalt pärit liha puhul, mis vastab artikli 2 punktis e esitatud määratlusele.

—	FOOD SAFETY AND INSPECTION SERVICE (FSIS) OF THE UNITED STATES DEPARTMENT OF AGRICULTURE (USDA) Ameerika Ühendriikidest pärit liha puhul, mis vastab artikli 2 punktis f esitatud määratlusele.

—	CANADIAN FOOD INSPECTION AGENCY — GOVERNMENT OF CANADA/AGENCE CANADIENNE D'INSPECTION DES ALIMENTS — GOUVERNEMENT DU CANADA Kanadast pärit liha puhul, mis vastab artikli 2 punktis f esitatud määratlusele.

—	SERVICIO NACIONAL DE CALIDAD Y SALUD ANIMAL, DIRECCIÓN GENERAL DE CALIDAD E INOCUIDAD DE PRODUCTOS DE ORIGEN ANIMAL Paraguayst pärit liha puhul, mis vastab artikli 2 punktis g esitatud määratlusele.

IV LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatustega

Komisjoni määrus (EÜ) nr 810/2008 (ELT L 219, 14.8.2008, lk 3)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1136/2008 (ELT L 307, 18.11.2008, lk 3)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 539/2009 (ELT L 160, 23.6.2009, lk 3)	ainult artikkel 2
Komisjoni määrus (EÜ) nr 868/2009 (ELT L 248, 22.9.2009, lk 21)	ainult artikkel 2
Komisjoni määrus (EÜ) nr 883/2009 (ELT L 254, 26.9.2009, lk 9)
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 653/2011 (ELT L 179, 7.7.2011, lk 1)	ainult artikkel 3
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1257/2011 (ELT L 320, 3.12.2011, lk 12)
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1212/2012 (ELT L 348, 18.12.2012, lk 7)	ainult artikkel 5

V LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 810/2008	Käesolev määrus
Artikli 1 lõike 1 esimese lõik	Artikli 1 lõige 1
Artikli 1 lõike 1 teine lõik	—
Artikli 1 lõiked 2 ja 3	Artikli 1 lõiked 2 ja 3
Artiklid 2 kuni 13	Artiklid 2 kuni 13
I lisa	II lisa
II lisa	III lisa
III lisa	I lisa
VII lisa	—
VIII lisa	—
—	IV lisa
—	V lisa

22.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 170/43

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 594/2013,

21. juuni 2013,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 seoses turustamisstandarditega puu- ja köögiviljasektoris, ning parandatakse seda rakendusmäärust

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 121 esimese lõigu punkti a ja artiklit 127 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1234/2007 ja komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmääruses (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) on sätestatud puu- ja köögivilja turustamisstandardid.

(2)

Teatavad puu- ja köögiviljatooted võivad oma eripäraste organoleptiliste omaduste või muude põhjuste tõttu olla sellise suuruse ja muude tunnustega, mis ei vasta kohaldatavatele turustusnormidele. Sellest hoolimata võivad aga kõnealuste toodetega seotud traditsioonilised kasvatusmeetodid ja kohalik tarbimine olla üldtuntud. Selleks et kohapeal ei takistataks selliste toodete turustamist, mida kohalikus kogukonnas peetakse tarbimiskõlblikuks, kuid mis ei ole kooskõlas liidu turustamisstandarditega, võib asjaomane liikmesriik paluda komisjonil vastu võtta otsus, millega antakse luba liidu turustamisstandardeid kõnealuste toodete suhtes mitte kohaldada. Asjakohane on täpsustada, et selliseid tooteid võib müüa taotluse esitanud liikmesriigi jaekaubanduses ning erandkorras isegi väljaspool asjaomast piirkonda.

(3)

Kolmandatel riikidel, kelle vastavuskontrollid on rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 15 kohaselt heaks kiidetud, on lubatud vastu võtta vastavussertifikaate seoses konkreetsete turustamisstandardite vastavusega. Kaubanduse hõlbustamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks peaks kõnealustel kolmandatel riikidel olema lubatud välja anda vastavussertifikaate kõigi puu- ja köögiviljade kohta.

(4)	2011. aastal E. coli bakteri põhjustatud kriisi ajal ilmnes, et puu- ja köögiviljapartiide tootjaid ei ole alati võimalik kindlaks teha. Jälgitavuse tagamiseks oleks turustamisstandardeid vaja muuta selliselt, et tootjaid oleks võimalik paremini kindlaks teha.

(5)

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni põllumajanduse kvaliteedistandardite töörühm vaatas 2011. aastal läbi ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni standardid õunte ja pirnide kohta. Selleks et vältida asjatuid kaubandustõkkeid, peaksid rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 sätestatud õunte ja pirnide turustamisstandardid vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni uutele normidele. Samas on asjakohane kõrvaldada mõned vastuolud ja puudused virsikute ja nektariinide ning tsitruseliste turustamisstandardites.

(6)

Praegu kasvatatavad teatavad mandariinid (v.a satsumad ja klementiinid), eelkõige sordid Mandora ja Minneola, on söömiskõlblikud ka väiksema kui rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 sätestatud suhkru/happe suhtarvuga, mistõttu liidu turustamisstandard viiakse vastavusse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni standardiga. Selleks et anda tootjatele aega ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni standardiga kohanemiseks (pookealuste taasistutamine), tuleks ajutiselt lubada väiksemat suhkru/happe suhtarvu.

(7)

Iisrael on selline kolmas riik, kelle vastavuskontrollid on rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 15 kohaselt heaks kiidetud. Seepärast võib Iisrael vastavussertifikaate välja anda. Turu läbipaistvuse huvides ja vastavalt rahvusvahelisele avalikule õigusele tuleks selgitada, et sertifikaadid kehtivad vaid nende kaupade suhtes, mis on pärit Iisraeli Riigi territooriumilt (v.a Golani kõrgendikud, Gaza sektor, Ida-Jeruusalemm ja Jordani Läänekalda ülejäänud osa, mis kuuluvad Iisraeli valitsusalasse alates 1967. aasta juulist).

(8)	Rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 nõuetekohaseks kohaldamiseks tuleks parandada mõned ilmsed vead, mis on seotud viidete ja kuupäevadega.

(9)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 vastavalt muuta ja parandada.

(10)

Selleks et võimaldada liikmesriikidel, kauplejatel ja pakendajatel teha ettevalmistusi turustamisstandarditega seoses kehtestatud uute nõuete järgimiseks, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. oktoobrist 2013. Kuna ilmsete vigade parandamisel peaks olema tagasiulatuv mõju, mis nõuetekohaselt täidab asjaomaste isikute õiguspäraseid ootusi, tuleks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 parandusi kohaldada alates kõnealuse rakendusmääruse jõustumise kuupäevast.

(11)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 muutmine

Rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 muudetakse järgmiselt.

(1)

Artikli 4 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

tunnustatud konkreetses piirkonnas, mille kohta komisjon on liikmesriigi taotluse põhjal määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 osutatud korras vastu võtnud otsuse ja mida müüakse selle piirkonna, või erandkorras ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel asjaomase liikmesriigi jaekaubanduses üldtuntud traditsiooniliste tarbimistavade alusel kohalikuks tarbimiseks;”

(2)	Artikli 15 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Kolmanda riigi taotluse korral võib komisjon määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 osutatud korras kiita heaks turustamisstandarditele vastavuse kontrollid, mille on läbi viinud kõnealune kolmas riik enne Euroopa Liitu importimist.”

(3)	I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

(4)	IV lisa asendatakse käesoleva määruse II lisaga.

Artikkel 2

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 parandamine

Rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 parandatakse järgmiselt.

(1)	Artikli 12 lõikes 5 asendatakse kuupäevad „30. juunil 2009” ja „1. juulit 2009” vastavalt kuupäevadega „21. juunil 2011” ja „22. juunit 2011”;

(2)	Artikli 26 lõikes 4 asendatakse tekst „lõiget 3” tekstiga „lõiget 2”;

(3)	Artikli 126 lõike 2 teises lõigus asendatakse tekst „artikli 96 lõikes 1” tekstiga „artikli 96 lõikes 2”.

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2013. Artiklit 2 kohaldatakse siiski alates 22. juunist 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. juuni 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

I LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 I lisa muudetakse järgmiselt.

(1)

A osas (Üldine turustamisstandard) asendatakse punkt 4 järgmisega:

„4. Märgistamine

A. Identifitseerimistunnused

Pakendaja ja/või lähetaja nimi ja aadress

Selle teabe võib asendada:

—	kõikidel pakenditel, välja arvatud kinnispakkidel, ametlikult väljastatud või tunnustatud koodmärgiga, mis tähistab pakendajat ja/või lähetajat ja mis on kantud märke „Pakendaja ja/või lähetaja” (või samaväärsed lühendid) vahetusse lähedusse;

—

ainult kinnispakkide puhul Euroopa Liidu piires registreeritud müüja nime ja aadressiga, mis on kantud märke „Pakendatud (kelle jaoks):” või samaväärse märke vahetusse lähedusse. Sellisel juhul peab märgistusel olema ka pakendajat ja/või lähetajat tähistav kood. Müüja annab selle koodi tähenduse kohta kontrolliasutusele sellist teavet, mida viimane vajalikuks peab.

B. Päritolu

Päritoluriigi täisnimi (*1). Liikmesriikidest pärit toodete puhul märgitakse see päritoluriigi keeles või mis tahes muus keeles, mis on arusaadav sihtriigi tarbijatele. Muude toodete puhul märgitakse see mis tahes keeles, mis on arusaadav sihtriigi tarbijatele.

(*1) Märkida tuleb täis- või tavanimi.” "

(2)

B osa (Konkreetsed turustamisstandardid) muudetakse järgmiselt.

1. osa (Õunte turustamisstandard) muudetakse järgmiselt:

VI jao punkt B asendatakse järgmisega:

„B. Toote liik

—	„Õunad”, kui pakendi sisu ei ole nähtav,

—	sordi nimi. Selgelt eri sorti õunte segu puhul kõikide eri sortide nimetused.

—	Sordinime võib asendada sünonüümiga. Mutandi nime või kaubanime (*2) võib lisada sordi nimele või sünonüümile.

(*2) Kaubanimi võib olla kaubamärk, mis on kaubamärgina kaitstud või millele taotletakse sellist kaitset, või mis tahes muu kaubanduslik nimetus.” "

ii)	liide asendatakse käesoleva lisa liite tekstiga;

2. osa (Tsitrusviljade turustamisstandard) muudetakse järgmiselt:

II jao (Kvaliteedinõuded) punkt B (Nõuded küpsuse kohta) asendatakse järgmisega:

—	teise lõigu teine taane „minimaalne lahustuvate kuivainete kogusisaldus” jäetakse välja;

—	tabeli kolmanda veeru päis „Minimaalne suhkrusisaldus (oBrix)” jäetakse välja;

—	tabeli rea „Mandariini muud liigid ja selle hübriidid” neljandasse veergu „Minimaalne suhkru/happe suhtarv” lisatakse järgmine joonealune märkus: „Sortide Mandora ja Minneola puhul on minimaalne suhkru/happe suhtarv 6,0:1 kuni 1. jaanuaril 2023 algava turustusaasta lõpuni.”

ii)

VI jao (Märgistamisnõuded) punktis D (Kaubanduslikud andmed) asendatakse teise taande teine alltaane järgmisega:

„—	suuruskood(id), mille järel võib olla märgitud miinimum- ja maksimumsuurus või arv;”;

5. osa (Virsikute ja nektariinide turustamisstandard) muudetakse järgmiselt:

i)	II jao (Kvaliteedinõuded) punktis C (Liigitamine) asendatakse punktis ii I klass tekst „järgmised tühised pindmised vead” ja punktis iii II klass tekst „järgmised pindmised vead” vastavalt sõnadega „järgmised tühised vead” ja „järgmised vead”;

ii)	III jaos (Suurusnõuded) jäetakse välja tekst „(kui määratakse suuruse järgi)”;

6. osa (Pirnide turustamisstandard) muudetakse järgmiselt:

VI jao (Märgistamisnõuded) punkt B (Toote liik) asendatakse järgmisega:

„B. Toote liik

—	„Pirnid”, kui pakendi sisu ei ole nähtav.

—	Sordi nimi. Selgelt eri sorti pirnide segu puhul kõikide eri sortide nimetused.

—	Sordinime võib asendada sünonüümiga. Kaubanime (*3) võib lisada sordi nimele või sünonüümile.

(*3) Kaubanimi võib olla kaubamärk, mis on kaubamärgina kaitstud või millele taotletakse sellist kaitset, või mis tahes muu kaubanduslik nimetus.” "

ii)

liites esitatud suureviljalise pirni ja suvepirni sortide mittetäielikku nimekirja muudetakse järgmiselt:

—	Muudatus ei kehti eestikeelse versiooni kohta;

—	Muudatus ei kehti eestikeelse versiooni kohta;

e)	9. osa (Lauaviinamarjade turustamisstandard) liide jäetakse välja.

(*1) Märkida tuleb täis- või tavanimi.”

(*2) Kaubanimi võib olla kaubamärk, mis on kaubamärgina kaitstud või millele taotletakse sellist kaitset, või mis tahes muu kaubanduslik nimetus.”

(*3) Kaubanimi võib olla kaubamärk, mis on kaubamärgina kaitstud või millele taotletakse sellist kaitset, või mis tahes muu kaubanduslik nimetus.” ”

I Lisa liide

„Liide

Õunasortide mittetäielik nimekiri

Puuviljasordid, mis ei kuulu kõnealusesse nimekirja, liigitatakse vastavalt nende sordiomadustele.

Sordid	Mutantvorm	Sünonüümid	Värvusrühm	Korgistumine
African Red			B
Akane		Tohoku 3, Primerouge	B
Alborz Seedling			C
Aldas			B
Alice			B
Alkmene		Early Windsor	C
Alro			B
Alwa			B
Amasya			B
Angold			C
Antej		Antei	B
Apollo		Beauty of Blackmoor	C
Arkcharm		Arkansas nr 18, A 18	C
Arlet			B	R
Aroma			C
	nt Aroma mutantvormid		C
	Amorosa		C
Auksis			B
Beacon			A
Belfort		Pella	B
Belle de Boskoop				R
	nt Belle de Boskoopi mutantvormid			R
	Boskoop rouge	Red Boskoop Roter Boskoop		R
Belle fleur double
Belorrusskoje Maļinovoje		Belorusskoe Malinovoe, Byelorusskoe Malinovoe	B
Berlepsch		Freiherr von Berlepsch	C
	nt Berlepschi mutantvormid		C
	Berlepsch rouge	Red Berlepsch, Roter Berlepsch	C
Blushed Golden
Bogatir		Bogatyr
Bohemia			B
Braeburn			B
	nt Braeburni mutantvormid		B
	Hidala		B
	Joburn		B
	Lochbuie Red Braeburn		B
	Mahana Red		B
	Mariri Red		B
	Redfield		B
	Royal Braeburn		B
Bramley's Seedling		Bramley, Triomphe de Kiel
Brettacher Sämling
Calville Groupe des
Cardinal			B
Carola		Kalco	C
Caudle			B
Charden
Charles Ross
Civni			B
Coop 38
Coromandel Red		Corodel	A
Cortland			B
Cox's Orange Pippin		Cox orange	C	R
	nt Cox's Orange Pippini mutantvormid		C	R
	Cherry Cox		C	R
Crimson Bramley
Cripps Pink			C
	nt Cripps Pinki mutantvormid		C
	Pink Rose		C
	Rosy Glow		C
	Ruby Pink		C
Cripps Red			C (*1)
Dalinbel			B	R
Delblush
Delcorf			C
	nt Delcorfi mutantvormid		C
	Dalili		C
	Monidel		C
Delgollune			B
Delicious ordinaire		Ordinary Delicious	B
Deljeni
Delikates			B
Delor			C
Discovery			C
Doč Melbi		Doch Melbi	C
Dunn's Seedling				R
Dykmanns Zoet			C
Egremont Russet				R
Elan
Elise		Red Delight	A
Ellison's orange		Ellison	C
Elstar			C
	nt Elstari mutantvormid		C
	Bel-El		C
	Daliest		C
	Daliter		C
	Elshof		C
	Elstar Armhold		C
	Elstar Reinhardt		C
	Goedhof		C
	Red Elstar		C
	Valstar		C
Empire			A
Falstaff			C
Fiesta		Red Pippin	C
Florina			B
Forele			B
Fortune				R
Fuji			B
	nt Fuji mutantvormid		B
	Fuji Brak		B
Gala			C
	nt Gala mutantvormid		C
	Annaglo		C
	Baigent		C
	Galaxy		C
	Mitchgla		C
	Obrogala		C
	Regala		C
	Regal Prince		C
	Tenroy		C
Garcia
Gloster			B
Goldbohemia
Golden Delicious
Golden Delicious	nt Golden Deliciousi mutantvormid
Golden Russet				R
Goldstar
Granny Smith
Gradigold
Gravensteiner		Gravenstein
	nt Gravensteineri mutantvormid
	Gravenstein rouge	Red Gravenstein, Roter Gravensteiner
Greensleeves
Holsteiner Cox		Holstein		R
	nt Holsteiner Coxi mutantvormid			R
	Holstein rouge	Red Holstein, Roter Holsteiner Cox		R
Honeycrisp			C
Honeygold
Horneburger
Howgate Wonder		Manga
Idared			B
Iedzēnu			B
Ilga			B
Ingrid Marie			B	R
Iron			C
Isbranica		Izbranica	C
Jacob Fisher
Jacques Lebel
Jamba			C
James Grieve
	nt James Grieve’i mutantvormid
	James Grieve rouge	Red James Grieve
Jarka			C
Jerseymac			B
Jester
Jonagold			C
	nt Jonagoldi mutantvormid		C
	Crowngold		C
	Daligo		C
	Daliguy	Jonasty	C
	Dalijean	Jonamel	C
	Decosta		C
	Jomar		C
	Jomured	Van de Poel	C
	Jonabel		C
	Jonabres		C
	Jonagold Boerekamp		C
	Jonagold 2000	Excel	C
	Jonagored Supra		C
	Jonaveld		C
	King Jonagold		C
	New Jonagold	Fukushima	C
	Novajo	Veulemanns	C
	Primo		C
	Red Jonaprince		C
	Romagold	Surkijn	C
	Rubinstar		C
	Schneica	Jonica	C
	Wilmuta		C
Jonalord			C
Jonathan			B
Julia			B
Jupiter
Karmijn de Sonnaville			C	R
Katja		Katy	B
Kent				R
Kidd's orange red			C	R
Kim			B
Koit			C
Koričnoje Novoje		Korichnoe Novoe, Korichnevoe Novoe	C
Kovaļenkovskoje			B
Krameri Tuvioun			B
Kulikovskoje			B
Lady Williams			B
Lane's Prince Albert
Laxton's Superb			C	R
Ligol			B
Lobo			B
Lodel			A
Lord Lambourne			C
Maigold			B
McIntosh			B
Meelis			B
Melba			C
Melodie			B
Melrose			C
Meridian			C
Moonglo			C
Morgenduft		Imperatore	B
Mountain Cove
Mutsu		Crispin
Noris			B
Normanda			C
Nueva Europa			C
Nueva Orleans			B
Odin			B
Ontario			B
Orlik			B
Orlovskoje Polosatoje			C
Ozark Gold
Paula Red			B
Pero de Cirio
Piglos			B
Pikant			B
Pikkolo			C
Pilot			C
Pimona			C
Pinova			C
Pirella			B
Piros			C
Prima			B
Rafzubin			C
	nt Rafzubini mutantvormid		C
	Rafzubex		C
Rajka			B
Rambour d'hiver
Rambour Franc			B
Reanda			B
Rebella			C
Red Delicious			A
	nt Red Deliciousi mutantvormid		A
	Campsur		A
	Erovan		A
	Fortuna Delicious		A
	Otago		A
	Red King		A
	Red Spur		A
	Red York		A
	Richared		A
	Royal Red		A
	Shotwell Delicious		A
	Stark Delicious		A
	Starking		A
	Starkrimson		A
	Starkspur		A
	Topred		A
	Trumdor		A
	Well Spur		A
Red Dougherty			A
Redkroft			A
Regal			A
Regina			B
Reglindis			C
Reine des Reinettes		Gold Parmoné, Goldparmäne	C
Reineta Encarnada			B
Reinette Rouge du Canada			B
Reinette d'Orléans
Reinette Blanche du Canada		Reinette du Canada, Canada Blanc, Kanadarenette, Renetta del Canada		R
Reinette de France
Reinette de Landsberg
Reinette grise du Canada		Graue Kanadarenette		R
Relinda			C
Remo			B
Renora			B
Resi			B
Resista
Retina			B
Rewena			B
Roja de Benejama		Verruga, Roja del Valle, Clavelina	A
Rome Beauty		Belle de Rome, Rome	B
	nt Rome Beauty mutantvormid		B
	Red Rome		B
Rosana			B
Royal Beauty			A
Rubin (Czech cultivar)			C
Rubin (Kazahstan cultivar)			B
Rubinola			B
Rudens Svītrainais		Osennee Polosatoe, Rudeninis Dryzuotasis, Rudens Svītrotais, Streifling, Streifling Herbst, Sügisjoonik, Syysjuovikas ja paljud teised	C
Saltanat			B
Sciearly			A
Scifresh			B
Sciglo			A
Sciray		GS48	A
Scired			A	R
Sciros			A
Selena			B
Shampion			B
Sidrunkollane Talioun
Sinap Orlovskij
Snygold		Earlygold
Sommerregent			C
Spartan			A
Splendour			A
St. Edmunds Pippin				R
Stark's Earliest			C
Štaris		Staris	A
Sturmer Pippin				R
Summerred			B
Sügisdessert			C
Sunrise			A
Sunset				R
Suntan				R
Sweet Caroline			C
Talvenauding			B	R
Tellisaare			B
Tiina		Tina	C
Topaz			B
Tydeman's Early Worcester		Tydeman's Early	B
Veteran			B
Vista Bella		Bellavista	B
Wealthy			B
Worcester Pearmain			B
York			B
Zailijskoje		Zailiyskoe	B
Žigulovskoje		Zhigulovskoe	C

(*1) Minimaalselt 20 % I ja II klassi puhul.”

II LISA

„IV LISA

KOLMANDAD RIIGID, KELLE VASTAVUSKONTROLLID ON HEAKS KIIDETUD VASTAVALT ARTIKLILE 15, JA ASJAOMASED TOOTED

Riik	Tooted
Šveits	Värske puu- ja köögivili, v.a tsitrusviljad
Maroko	Värske puu- ja köögivili
Lõuna-Aafrika Vabariik	Värske puu- ja köögivili
Iisrael (*1)	Värske puu- ja köögivili
India	Värske puu- ja köögivili
Uus-Meremaa	Õunad, pirnid ja kiivid
Senegal	Värske puu- ja köögivili
Kenya	Värske puu- ja köögivili
Türgi	Värske puu- ja köögivili

(*1) Vastavalt artiklile 15 on komisjon heaks kiitnud puu- ja köögiviljad, mis on pärit Iisraeli Riigi territooriumilt (v.a Golani kõrgendikud, Gaza sektor, Ida-Jeruusalemm ja Jordani Läänekalda ülejäänud osa, mis kuuluvad Iisraeli valitsusalasse alates 1967. aasta juunist).”

22.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 170/66

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

21. juuni 2013,

millega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm seoses tursa-, heeringa-, lõhe- ja kilupüügiga Läänemeres

(2013/305/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006, (1) eriti selle artiklit 95,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrust (EÜ) nr 1224/2009 kohaldatakse kõigi ühise kalanduspoliitika valdkonda kuuluvate tegevuste suhtes, mis viiakse läbi liikmesriikide territooriumil või liidu vetes või mille viivad läbi liidu kalalaevad või, lipuriigi esmavastutust piiramata, liikmesriikide kodanikud ning selles on eelkõige sätestatud, et liikmesriigid tagavad, et kontroll, inspektsioon ja jõustamine toimub mittediskrimineerival viisil seoses sektorite, laevade või isikutega ja riskijuhtimise põhjal.

(2)

Nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1098/2007, millega kehtestatakse Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava ning muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 779/97, (2) on ette nähtud tingimused tursa säästvaks kasutamiseks Läänemeres.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 95 on komisjonile ette nähtud võimalus määrata asjaomaste liikmesriikidega kooskõlastatult kindlaks, milliste püügipiirkondade suhtes kohaldatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi. Kõnealuses kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammis tuleb sätestada inspektsioonitegevuse eesmärgid, prioriteedid ja kord ning kriteeriumid. Need kehtestatakse riskijuhtimise põhjal ja vaadatakse korrapäraselt läbi pärast saavutatud tulemuste analüüsi. Asjaomased liikmesriigid on kohustatud võtma vajalikke meetmeid, et tagada kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi rakendamine, eelkõige seoses nõutavate inimressursside ja materiaalsete vahenditega ning perioodide ja vöönditega, kus need kasutusele võetakse.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 95 lõikes 2 on sätestatud, et kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammis sätestatakse kriteeriumid, mis kehtestatakse riskijuhtimise põhjal. Asjakohase kontrolli- ja inspekteerimisteabe õigeaegse riskianalüüsi ja üldise hindamise võimaldamiseks on seega asjakohane sätestada läbivaatamiste, inspekteerimiste ja kontrollimiste tegemiseks ühised riskihindamise ja -juhtimise kriteeriumid. Ühiste kriteeriumidega püütakse tagada ühtlustatud lähenemine inspekteerimisele ja kontrollimisele kõigis liikmesriikides ning luua kõigi ettevõtjate jaoks võrdsed võimalused.

(5)	Kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm tuleks kehtestada ajavahemikuks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2018 ning seda peaksid rakendama Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola ja Rootsi.

(6)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 (3) artikli 98 lõigetes 1 ja 3 on sätestatud, et ilma et see piiraks mitmeaastaste kavade sätete kohaldamist, võtavad liikmesriikide pädevad asutused inspekteerimiseesmärkide valimiseks kasutusele riskipõhise lähenemisviisi, kasutades kogu kättesaadavat teavet, ning teostavad vastavalt riskipõhisele kontrolli- ja jõustamisstrateegiale vajalikke inspekteerimistegevusi objektiivselt, et vältida ühise kalanduspoliitika eeskirjadele mittevastava tegevusega saadud kalandustoodete pardalejätmist, ümberlaadimist, lossimist, töötlemist, transporti, ladustamist, turustamist ja vesiviljelusrajatisse asustamist.

(7)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 768/2005 (4) asutatud Euroopa Kalanduskontrolli Amet (edaspidi „EFCA”) koordineerib kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi rakendamist ühiskasutuskava kaudu, millega jõustatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammis sätestatud inspektsioonitegevuse eesmärgid, prioriteedid, kord ja kriteeriumid ning milles määratletakse kontrolli- ja inspekteerimisvahendid, mida asjaomased liikmesriigid võivad ühiselt kasutada. Seetõttu tuleks selgitada kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammis ning ühiskasutuskavas määratletud menetluste vahelisi suhteid.

(8)

Läänemeres toimuva tursa-, heeringa-, lõhe- ja kilupüügi kontrollimise ja inspekteerimise korra ühtlustamiseks ning Läänemere tursavarude mitmeaastase kava edukuse tagamiseks on asjakohane koostada ühiseeskirjad, milles käsitletakse asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste tehtavat kontrolli ja inspekteerimist, sealhulgas vastastikust juurdepääsu asjaomastele andmetele. Sel eesmärgil tuleks sihtkriteeriumidega määrata kindlaks kontrolli ja inspekteerimise sagedus.

(9)

Liikmesriigid peaksid tegema ühiseid inspekteerimis- ja järelevalvetoiminguid, vajaduse korral kooskõlas EFCA kehtestatud ühiskasutuskavadega, et suurendada kontrolli, inspekteerimise ja järelevalve ühtsust ning arendada asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste kontrolli-, inspekteerimis- ja järelevalvetegevuse alast koostööd.

(10)	Kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi kohaldamise tulemusi tuleks hinnata iga-aastaste hindamisaruannetega, mille iga asjaomane liikmesriik esitab komisjonile ja EFCA-le.

(11)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kehtestatud kooskõlas asjaomaste liikmesriikidega.

(12)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva otsusega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm seoses tursa-, heeringa-, lõhe- ja kilupüügiga Läänemeres.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm hõlmab eelkõige järgmisi tegevusvaldkondi:

a)	püügitegevus Läänemeres määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 4 punkti 1 tähenduses;

b)	kalapüügiga seonduv tegevus, sealhulgas kalandustoodete kaalumine, töötlemine, turustamine, transport ja ladustamine;

2. Kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2018.

3. Kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi rakendavad Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola ja Rootsi (edaspidi „asjaomased liikmesriigid”).

II PEATÜKK

EESMÄRGID, PRIORITEEDID, MENETLUSED JA KRITEERIUMID

Artikkel 3

Eesmärgid

1. Kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm tagab artiklis 1 osutatud varude suhtes kohaldatavate kaitse- ja kontrollimeetmete ühtse ja tulemusliku rakendamise.

2. Kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi raames tehtavate kontrolli- ja inspekteerimistoimingute eesmärk on eelkõige tagada järgmiste sätete järgimine:

a)	kalapüügivõimaluste haldamine ja nendega seotud eritingimused, sealhulgas kvoodi täituvuse ja püügikoormuse reguleerimise korra järelevalve Läänemeres;

b)	püügitegevuse suhtes kohaldatav aruandluskohustus, eelkõige registreeritud ja edastatud teabe usaldusväärsus;

c)	valikulise püügi keeldu ja kogu kvoodiga hõlmatud saagi lossimise kohustust käsitlevad sätted.

Artikkel 4

Prioriteedid

1. Liikmesriigid kontrollivad ja inspekteerivad kalalaevade püügitegevust ja muude ettevõtjate kalapüügiga seonduvat tegevust riskijuhtimisstrateegia põhjal vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 4 punktile 18 ja rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artiklile 98.

2. Iga kalalaeva, kalalaevade rühma, püügivahendi kategooriat, ettevõtjat ja/või kalapüügiga seonduvat tegevust kontrollitakse ja inspekteeritakse iga artiklis 1 osutatud kalavaru puhul vastavalt lõike 3 kohaselt omistatud prioriteeditasemele.

3. Asjaomased liikmesriigid omistavad prioriteeditaseme artiklis 5 sätestatud korra kohaselt tehtud riskianalüüsi tulemuste põhjal.

Artikkel 5

Riskianalüüsi menetlused

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse asjaomaste liikmesriikide suhtes ning üksnes lõike 4 kohaldamisel kõigi teiste liikmesriikide suhtes.

2. Liikmesriigid analüüsivad hõlmatud varude ja piirkonnaga (piirkondadega) seotud riske I lisas esitatud tabeli alusel.

3. Liikmesriikide riskianalüüsi puhul hinnatakse varasemate kogemuste ning kogu kättesaadava ja asjakohase teabe põhjal nõuetele mittevastavuse tõenäosust ning selle võimalikke tagajärgi. Nimetatud elemente kombineerides hindavad liikmesriigid riskitaset („väga madal”, „madal”, „keskmine”, „kõrge”või„väga kõrge”) iga artikli 4 lõikes 2 osutatud inspekteeritava kategooria puhul.

4. Kui artiklis 1 osutatud piirkonnas (piirkondades) tegutseb mõne muu liikmesriigi kui asjaomase liikmesriigi lipu all sõitev kalalaev või kolmanda riigi kalalaev, omistatakse sellele riskitase lõike 3 kohaselt. Kõnealust kalalaeva peetakse „väga kõrge” riskitasemega kalalaevaks, kui puudub teave ning kui selle lipuriigi ametiasutused ei esita artikli 9 kohaselt vastavalt artikli 4 lõikele 2 ja käesoleva artikli lõikele 3 tehtud riskianalüüsi tulemusi, mis viitaksid teistsugusele riskitasemele.

Artikkel 6

Riskijuhtimisstrateegia

1. Asjaomased liikmesriigid määravad oma riskianalüüsi põhjal kindlaks nõuetele vastavuse tagamisele suunatud riskijuhtimisstrateegia. Selline strateegia hõlmab asjakohaste kulutasuvate kontrolli- ja inspekteerimisvahendite määratlust, kirjeldust ja jaotust vastavalt iga riski iseloomule ja hinnangulisele tasemele ning sihtkriteeriumide täitmist.

2. Lõikes 1 osutatud riskijuhtimisstrateegiat koordineeritakse piirkondlikul tasandil määruse (EÜ) nr 768/2005 artikli 2 punktis c määratletud ühiskasutuskava kaudu.

Artikkel 7

Seos ühiskasutuskavade menetlustega

1. Asjaomased liikmesriigid esitavad ühiskasutuskava raames EFCA-le vajaduse korral artikli 5 lõike 3 kohaselt tehtud riskianalüüsi tulemused ja eelkõige loetelu hinnangulistest riskitasemetest ning vastavatest inspekteerimiseesmärkidest.

2. Lõikes 1 osutatud riskitasemete ja eesmärkide loetelusid ajakohastatakse vajaduse korral, kasutades ühiste inspekteerimis- ja järelevalvetoimingute raames kogutud teavet. EFCAt teavitatakse viivitamata pärast iga ajakohastuse lõpule viimist.

3. EFCA kasutab asjaomastelt liikmesriikidelt saadud teavet riskijuhtimisstrateegia koordineerimiseks piirkondlikul tasandil artikli 6 lõike 2 kohaselt.

Artikkel 8

Sihtkriteeriumid

1. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 I lisas ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 (5) artikli 9 lõikes 1 määratletud sihtkriteeriumide kohaldamist, on liidu tasandi sihtkriteeriumid riskitasemega „kõrge” ja „väga kõrge” kalalaevade ja/või teiste ettevõtjate puhul määratletud II lisas.

2. Riskitasemega „väga madal”, „madal” ja „keskmine” kalalaevade ja/või teiste ettevõtjate puhul määravad asjaomased liikmesriigid sihtkriteeriumid kindlaks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 46 osutatud riiklike kontrollimeetmete programmide ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 95 lõikes 4 osutatud riiklike meetmete kaudu.

3. Erandina lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriigid kohaldada teistsuguseid sihtkriteeriume, mis on väljendatud parandatud nõuete täitmise tasemetena, tingimusel et

a)	parandatud nõuete täitmise tasemete vormis sihtkriteeriumide kehtestamise vajadus on põhjendatud püügitegevuse või kalapüügiga seonduva tegevuse üksikasjaliku analüüsi ja jõustamisega seotud küsimustega;

parandatud nõuete täitmise tasemetena väljendatud kriteeriumidest teavitatakse komisjoni ning komisjon ei esita neile 90 päeva jooksul vastuväiteid, kriteeriumid ei ole diskrimineerivad ega mõjuta kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammiga määratletud eesmärke, prioriteete ega riskipõhiseid menetlusi.

4. Kõiki sihtkriteeriumeid hinnatakse igal aastal artikli 13 lõikes 1 osutatud hindamisaruannete põhjal ning vajaduse korral vaadatakse need üle artikli 13 lõikes 4 osutatud hindamise käigus.

5. Vajaduse korral jõustatakse käesolevas artiklis osutatud sihtkriteeriumid ühiskasutuskava kaudu.

III PEATÜKK

RAKENDAMINE

Artikkel 9

Liikmesriikidevaheline ja kolmandate riikidega tehtav koostöö

1. Asjaomased liikmesriigid teevad koostööd kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi rakendamiseks.

2. Vajaduse korral teevad kõik muud liikmesriigid koostööd asjaomaste liikmesriikidega.

3. Liikmesriigid võivad kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi rakendamiseks teha koostööd kolmandate riikide pädevate asutustega.

Artikkel 10

Ühine inspekteerimine ja järelevalve

1. Riiklike kalanduskontrollisüsteemide tõhususe ja mõjususe suurendamiseks teostavad asjaomased liikmesriigid ühist inspekteerimist ja järelevalvet oma jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ja vajaduse korral oma territooriumil. Vajaduse korral viiakse kõnealused toimingud läbi määruse (EÜ) nr 768/2005 artikli 9 lõikes 1 osutatud ühiskasutuskavade raames.

2. Ühise inspekteerimise ja järelevalve eesmärgil teevad asjaomased liikmesriigid järgmist:

a)	tagavad, et ühises inspekteerimises ja järelevalves kutsutakse osalema teiste asjaomaste liikmesriikide ametnikud;

b)	kehtestavad ühise tegevuskorra, mida kohaldatakse neile kuuluvate järelevalvet teostavate aluste suhtes;

c)	määravad vajaduse korral kindlaks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 80 lõikes 5 osutatud kontaktasutused.

3. Ametnikud ja liidu inspektorid võivad osaleda ühises inspekteerimises ja järelevalves.

Artikkel 11

Andmevahetus

1. Kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi rakendamiseks tagavad asjaomased liikmesriigid määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 111 ja rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 XII lisas osutatud andmete vahetu ja elektroonilise vahetuse teiste asjaomaste liikmesriikide ja EFCAga.

2. Lõikes 1 osutatud andmed seonduvad kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammiga hõlmatud piirkonnas (piirkondades) toimuva püügitegevuse ja kalapüügiga seonduva tegevusega.

Artikkel 12

Teave

1. Kuni määruse (EÜ) nr 1224/2009 XII jaotise III peatüki täies mahus rakendamiseni edastavad asjaomased liikmesriigid vastavalt käesoleva otsuse III lisas sätestatud vormile komisjonile ja EFCA-le igale kalendriaastale järgnevaks 31. jaanuariks elektrooniliselt järgmise teabe eelnenud aasta kohta:

a)	eelnenud aasta jooksul tehtud kontrollide ja/või inspekteerimiste identifitseerimine, kuupäev ja liik;

b)	iga kontrollitava ja/või inspekteeritava kalalaeva (liidu laevastikuregistri number), sõiduki ja/või ettevõtja (nimi) identifitseerimine;

c)	vajaduse korral inspekteeritud püügivahendi liik ning

ühe või mitme tõsise rikkumise avastamisel:

i)	tõsis(t)e rikkumis(t)e liik;

ii)	tõsis(t)e rikkumis(t)e järelkontrolli hetkeolukord (nt juhtum on uurimisel, menetluses, edasikaebamisel) ning

iii)	tõsis(t)e rikkumis(t)e järelkontrollina määratud sanktsioon(id): trahvide suurus, konfiskeeritud kala ja/või püügivahendite väärtus, rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 126 lõike 1 kohaselt määratud karistuspunktid ja/või muud sanktsioonid.

2. Lõikes 1 osutatud teave esitatakse iga kontrolli ja/või inspekteerimise puhul ning kantakse igasse aruandesse ja seda ajakohastatakse kuni meetmete lõpetamiseni asjaomase liikmesriigi õigusnormide kohaselt. Kui pärast tõsise rikkumise avastamist ei ole meetmeid võetud, tuleb lisada selgitus.

Artikkel 13

Hindamine

1. Asjaomased liikmesriigid saadavad komisjonile ja EFCA-le asjaomasele kalendriaastale järgneva aasta 31. märtsiks hindamisaruande kõnealuse kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi raames tehtud kontrolli- ja inspekteerimistoimingute tõhususe kohta.

2. Lõikes 1 osutatud hindamisaruanne hõlmab vähemalt IV lisas loetletud teavet. Asjaomased liikmesriigid võivad lisada oma hindamisaruandele ka muid meetmeid, nagu näiteks koolitus- või teabetunde, mille eesmärk on parandada eeskirjade järgimist kalalaevade ja muude ettevõtjate puhul.

3. EFCA võtab määruse (EÜ) nr 768/2005 artiklis 14 osutatud ühiskasutuskavade tõhususe iga-aastase hindamise puhul arvesse lõikes 1 osutatud hindamisaruandeid.

4. Komisjon kutsub kord aastas kokku kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee koosoleku, et hinnata lõikes 1 osutatud hindamisaruannete põhjal kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi sobivust, asjakohasust ja tõhusust ning seda, kuidas see üldiselt mõjutab eeskirjade järgimist kalalaevade ja muude ettevõtjate puhul. II lisas sätestatud sihtkriteeriumid võidakse sellest lähtuvalt läbi vaadata.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 21. juuni 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2) ELT L 248, 22.9.2007, lk 1.

(3) ELT L 112, 30.4.2011, lk 1.

(4) ELT L 128, 21.5.2005, lk 1.

(5) ELT L 286, 29.10.2008, lk 1.

I LISA

RISKIANALÜÜSI MENETLUSED

Iga kalalaeva, kalalaevade rühma, püügivahendi kategooriat, ettevõtjat ja/või kalapüügiga seonduvat tegevust kontrollitakse ja inspekteeritakse artiklis 1 osutatud erinevate kalavarude ja piirkondade puhul vastavalt omistatud prioriteeditasemele. Prioriteeditaseme omistavad asjaomased liikmesriigid või mis tahes muu liikmesriik üksnes artikli 5 lõike 4 kohaldamiseks tehtud riskianalüüsi tulemuste põhjal järgmise menetluse kohaselt.

Riski kirjeldus

[sõltuvalt riskist/püügipiirkonnast/piirkonnast ja olemasolevatest andmetest]

Näitaja

[sõltuvalt riskist/püügipiirkonnast/piirkonnast ja olemasolevatest andmetest]

Püügi/turustusahela etapp

(millal ja kus risk ilmneb)

Arvestatavad asjaolud

[sõltuvalt riskist/püügipiirkonnast/piirkonnast ja olemasolevatest andmetest]

Esinemissagedus püügipiirkonnas (*1)

Võimalikud tagajärjed (*1)

Riskitase (*1)

[Märkus: liikmesriikide tuvastatud riskid peaksid olema kooskõlas artiklis 3 määratletud eesmärkidega]

Püügi / lossitud saagi tasemed kalalaevade, kalavarude ja püügivahendite kaupa.

Kvoodi kättesaadavus kalalaevadele kalalaevade, kalavarude ja püügivahendite kaupa.

Standardsete kastide kasutamine.

Lossitud kalandustoodete turuhinna tase ja kõikumine (esmamüük).

Varem tehtud inspekteerimiste arv ja tuvastatud rikkumiste arv asjaomase kalalaeva ja/või muu ettevõtja puhul.

Taustteave ja/või võimalik pettuseoht seoses sadama/koha/piirkonnaga ja asjaomase püügitegevusega.

Muu asjakohane teave või jälitusteave.

Sage / keskmine / harvad juhtumid / tähtsusetu

Tõsised/olulised/aktsepteeritavad/marginaalsed

Väga madal / madal / kõrge / väga kõrge

(*1)

Märkus: hindavad liikmesriigid. Riskianalüüsi puhul hinnatakse varasemate kogemuste ning kogu kättesaadava teabe põhjal nõuetele mittevastavuse tõenäosust ning selle võimalikke tagajärgi.

II LISA

SIHTKRITEERIUMID

1. Merel tehtavate inspekteerimiste tase (sh vajaduse korral õhuseire)

Asjaomases piirkonnas tursa-, heeringa-, lõhe- ja kilupüügiga tegelevate kalalaevade suhtes merel tehtavate inspekteerimiste puhul tuleb igal aastal täita järgmised sihtkriteeriumid, (1) kui merel tehtavad inspekteerimised on püügiahela etapi puhul olulised ja on osa riskijuhtimisstrateegiast.

Kriteeriumid aasta kohta (*1)	Kalalaevade hinnanguline riskitase kooskõlas artikli 5 lõikega 2
Kriteeriumid aasta kohta (*1)	kõrge	väga kõrge
Püügiliik	Merel tehtavad inspekteerimised vähemalt 2,5 % ulatuses nende „kõrge riskitasemega” kalalaevade püügireiside puhul, mis tegelevad kõnealuse kalavaru sihtpüügiga	Merel tehtavad inspekteerimised vähemalt 5 % ulatuses nende „väga kõrge riskitasemega” kalalaevade püügireiside puhul, mis tegelevad kõnealuse kalavaru sihtpüügiga

2. Maal tehtavate inspekteerimiste tase (sh dokumendikontrollid ja inspekteerimised sadamates või esmamüügil)

Asjaomases piirkonnas tursa-, heeringa-, lõhe- ja kilu püügiga tegelevate kalalaevade ja muude ettevõtjate suhtes maal tehtavate inspekteerimiste (sh dokumendikontrollid ja inspekteerimised sadamates või esmamüügil) puhul tuleb igal aastal täita järgmised sihtkriteeriumid, (2) kui maal tehtavad inspekteerimised on püügi/turustusahela etapi puhul olulised ja osa riskijuhtimisstrateegiast.

Kriteeriumid aasta kohta (*2)	Kalalaevade ja/või muude ettevõtjate (esmaostja) riskitase
Kriteeriumid aasta kohta (*2)	kõrge	väga kõrge
Püügiliik	Inspekteerimised sadamas vähemalt 10 % ulatuses „kõrge riskitasemega” kalalaevade lossitud üldkoguste puhul	Inspekteerimised sadamas vähemalt 15 % ulatuses „väga kõrge riskitasemega” kalalaevade lossitud üldkoguste puhul

Inspekteerimist pärast lossimist või ümberlaadimist kasutatakse eelkõige täiendava ristkontrolli mehhanismina, et kontrollida saagi ja lossimise kohta registreeritud ja edastatud teabe usaldusväärsust.

(1) Kui laevad veedavad merel alla 24 tunni ühe püügireisi kohta, võib sihtkriteeriume kooskõlas riskijuhtimisstrateegiaga vähendada poole võrra.

(*1) Väljendatakse protsendina piirkonnas kõrge / väga kõrge riskitasemega kalalaevade püügireisidest.

(2) Kui laevad lossivad alla 10 tonni lossimise kohta, võib sihtkriteeriume kooskõlas riskijuhtimisstrateegiaga vähendada poole võrra.

(*2) Väljendatakse protsendina kõrge / väga kõrge riskitasemega kalalaevade poolt aastas lossitud kogustest.

III LISA

PERIOODILINE TEAVE KONTROLLI JA INSPEKTEERIMISE ERIPROGRAMMI RAKENDAMISE KOHTA

Artikli 12 kohaselt iga inspekteerimise kohta aruandele lisatava teabe esitamise vorm:

Andmeelemendi nimi	Kood	Kirjeldus ja sisu
Inspekteerimise identifitseerimine	II	ISO kahetäheline riigikood + 9 numbrit, nt DK201200000
Inspekteerimise kuupäev	DA	AAAA-KK-PP
Inspekteerimise või kontrolli liik	IT	Merel, maal, transpordi, dokumendi (täpsustada)
Iga kalalaeva, sõiduki või ettevõtja identifitseerimine	ID	Kalalaeva liidu laevastikuregistri number, sõiduki tuvastamisandmed ja/või ettevõtja nimi
Kalapüügivahendi liik	GE	Püügivahendi kood vastavalt FAO rahvusvahelisele kalapüügivahendite statistilisele klassifikatsioonile
Tõsine rikkumine	SI	Y = jah, N = ei
Tuvastatud tõsise rikkumise liik	TS	Märkida tuvastatud tõsise rikkumise liik, osutades rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 XXX lisas (vasak veerg) esitatud numbrile. Kontrollimääruse artikli 90 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud tõsised rikkumised tuleb lisaks vastavalt tähistada numbritega „13”, „14” ja „15”.
Järelkontrolli hetkeolukord	FU	Märkida ära hetkeolukord: PENDING (= menetluses), APPEAL (= edasikaebamisel) või CLOSED (= lõpetatud)
Trahv	SF	Trahv eurodes, nt 500
Konfiskeerimine	SC	SAAGI/PÜÜGIVAHENDI füüsiline konfiskeerimine. Konfiskeeritud summa vastavalt saagi/püügivahendi väärtusele eurodes, nt 10 000
Muud	SO	Litsentsi/loa tühistamise puhul märkida ära LI (litsents) või AU (luba) + päevade arv, nt AU30
Punktid	SP	Määratud punktide arv, nt 12
Märkused	RM	Kui pärast tõsise rikkumise avastamist ei ole meetmeid võetud, lisada vabas vormis selgitus.

IV LISA

HINDAMISARUANNETE SISU

Hindamisaruanded peavad sisaldama vähemalt järgmist teavet.

I. Tehtud kontrolli, inspekteerimise ja jõustamise üldanalüüs (iga asjaomase liikmesriigi puhul)

—	Asjaomase liikmesriigi tuvastatud riskide kirjeldus ja selle riskijuhtimisstrateegia üksikasjalik sisu, sealhulgas läbivaatamis- ja muutmismenetluse kirjeldus.

—	Kasutatud kontrolli- ja inspekteerimisvahendite ning kasutusele võetud inspekteerimisvahendite arvu võrdlus kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi elluviimiseks ette nähtud vahendite arvuga, sealhulgas kasutamise kestus ja kasutuspiirkonnad.

—	Kasutatud kontrolli- ja inspekteerimisvahendite ning tehtud kontrollide ja inspekteerimiste arvu võrdlus (täita III lisa kohaselt esitatava teabe alusel) / tuvastatud rikkumiste arv ning võimaluse korral selliste rikkumiste motiivid.

—	Tõsiste rikkumiste puhul kehtestatud sanktsioonid (täita III lisa kohaselt esitatava teabe alusel).

—

Muude selliste meetmete (kontrolli-, inspekteerimis- ja jõustamismeetmetest eristuvad meetmed, näiteks koolitus- või teabetunnid) analüüs, mille eesmärk on parandada eeskirjade järgimist kalalaevade ja/või muude ettevõtjate puhul (NÄITEKS: rakendatud selektiivsete püügivahendite paranduste arv, tursa/noorkalade proovide arv jne.)

II. Tehtud kontrolli, inspekteerimise ja jõustamise üksikasjalik analüüs (iga asjaomase liikmesriigi puhul)

Merel tehtud inspekteerimiste analüüs (sh vajaduse korral õhuseire), eelkõige:

—	ette nähtud / kasutusele võetud patrull-laevade võrdlus;

—	tõsiste rikkumiste määr merel;

—	merel tehtud inspekteerimiste osakaal „väga madala”, „madala”, või „keskmise” riskitasemega kalalaevade puhul, mille tulemusena tuvastati üks või mitu tõsist rikkumist;

—	merel tehtud inspekteerimiste osakaal „kõrge” või „väga kõrge” riskitasemega kalalaevade puhul, mille tulemusena tuvastati üks või mitu tõsist rikkumist;

—	sanktsioonide liik ja tase / tõkestava mõju hinnang.

Maal tehtud inspekteerimiste analüüs (sh dokumendikontrollid ja inspekteerimised sadamates või esmamüügil või ümberlaadimisel), eelkõige:

—	ettenähtud/rakendatud maapõhiste inspekteerimisüksuste võrdlus;

—	tõsiste rikkumiste määr maal;

—	maal tehtud inspekteerimiste osakaal „väga madala”, „madala”, või „keskmise” riskitasemega kalalaevade ja/või ettevõtjate puhul, mille tulemusena tuvastati üks või mitu tõsist rikkumist;

—	maal tehtud inspekteerimiste osakaal „kõrge” või „väga kõrge” riskitasemega kalalaevade ja/või ettevõtjate puhul, mille tulemusena tuvastati üks või mitu tõsist rikkumist;

—	sanktsioonide liik ja tase / tõkestava mõju hinnang.

Nõuete täitmise tasemetena väljendatud sihtkriteeriumide analüüs (vajaduse korral), eelkõige:

—	ettenähtud/rakendatud inspekteerimisvahendite võrdlus;

—	tõsiste rikkumiste määr ja suundumus (võrreldes kahe eelneva aastaga);

—	kalalaevade/ettevõtjate inspekteerimiste osakaal, mille puhul on tuvastatud üks või mitu tõsist rikkumist;

—	sanktsioonide liik ja tase / tõkestava mõju hinnang.

Muude inspekteerimis- ja kontrollimeetmete analüüs: ümberlaadimine, õhuseire, import/eksport jne, ning muud meetmed, nagu näiteks koolitus- või teabetunnid, mille eesmärk on parandada eeskirjade järgimist kalalaevade ja muud ettevõtjate puhul.

III. Tehtud kontrolli, inspekteerimise ja jõustamise tõhustamise ettepanekud (iga asjaomase liikmesriigi puhul)

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2013.170.est
Euroopa Liidu Teataja		L 170

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	56. aastakäik 22. juuni 2013

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2013/303/EL
	*	Nõukogu otsus, 29. mai 2013, protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelises partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (2013-2018), liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta	1
		Protokoll millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (2013–2018)	2
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 591/2013, 29. mai 2013, kalapüügivõimaluste jaotamise kohta protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (2013-2018)) alusel	21
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 592/2013, 21. juuni 2013, mis käsitleb vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1337/2011 Euroopa püsikultuuride statistika edastamise tehnilist vormingut ( 1 )	23
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 593/2013, 21. juuni 2013, millega avatakse värske, jahutatud ja külmutatud kõrgekvaliteedilise veiseliha ning külmutatud pühvliliha tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine	32
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 594/2013, 21. juuni 2013, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 seoses turustamisstandarditega puu- ja köögiviljasektoris, ning parandatakse seda rakendusmäärust	43
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 595/2013, 21. juuni 2013, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	60
		OTSUSED
		2013/304/EL
	*	Nõukogu otsus, 10. juuni 2013, millega antakse Euroopa Komisjonile volitused osalemiseks Euroopa Liidu nimel läbirääkimistes Euroopa Nõukogu rahvusvahelise konventsiooni üle, mis käsitleb võitlust sporditulemustega manipuleerimise vastu, välja arvatud kriminaalasjades tehtavat koostööd ja politseikoostööd käsitlevates küsimustes	62
		2013/305/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 21. juuni 2013, millega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm seoses tursa-, heeringa-, lõhe- ja kilupüügiga Läänemeres	66

Laeva tüüp	Liikmesriik	Kalapüügivõimalused
Tuunikülmutusseiner	Hispaania	16
	Prantsusmaa	12
Pinnaõngejadalaev	Hispaania	7
	Prantsusmaa	3

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	45,1
	TR	98,7
	ZZ	71,9
0707 00 05	MK	27,7
	TR	121,6
	ZZ	74,7
0709 93 10	MA	102,6
	TR	139,8
	ZZ	121,2
0805 50 10	AR	101,1
	BR	96,4
	TR	78,7
	ZA	115,2
	ZZ	97,9
0808 10 80	AR	164,3
	BR	117,4
	CL	136,4
	CN	71,6
	NZ	142,7
	US	156,1
	UY	165,4
	ZA	125,6
	ZZ	134,9
0809 10 00	IL	342,4
	TR	224,4
	ZZ	283,4
0809 29 00	TR	353,7
	US	660,1
	ZZ	506,9
0809 30	TR	179,1
0809 30	ZZ	179,1
0809 40 05	CL	149,0
	IL	308,9
	ZA	116,8
	ZZ	191,6


	*	Teade lugejatele – Nõukogu 7. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 216/2013 Euroopa Liidu Teataja elektroonilise avaldamise kohta (vt tagakaane sisekülge)	s3