20.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 168/1

NÕUKOGU OTSUS,

13. mai 2013,

Euroopa Ühenduse ja Moldova Vabariigi vahelist viisade väljastamise lihtsustamise lepingut muutva Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahelise lepingu sõlmimise kohta

(2013/296/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti a koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt nõukogu otsusele 2012/353/EL (1) allkirjastati 27. juunil 2012 Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vaheline leping, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Moldova Vabariigi vahelist viisade väljastamise lihtsustamise lepingut (edaspidi „leping”), eeldusel et leping sõlmitakse.

(2)	Leping tuleks heaks kiita.

(3)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes); (2) seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(4)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes); (3) seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(5)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vaheline leping, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Moldova Vabariigi vahelist viisade väljastamise lihtsustamise lepingut, kiidetakse liidu nimel heaks.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja määrab isiku, kes on volitatud Euroopa Liidu nimel esitama lepingu artiklis 2 sätestatud teate, et väljendada Euroopa Liidu nõusolekut end lepinguga siduda (4).

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 13. mai 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

S. COVENEY

(1) ELT L 174, 4.7.2012, lk 4.

(2) EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(3) EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

(4) Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vaheline

LEPING,

millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Moldova Vabariigi vahelist viisade väljastamise lihtsustamise lepingut

EUROOPA LIIT

ning

MOLDOVA VABARIIK

edaspidi „lepinguosalised”,

ARVESTADES Euroopa Ühenduse ja Moldova Vabariigi vahelist viisade väljastamise lihtsustamise lepingut, mis jõustus 1. jaanuaril 2008,

SOOVIDES edendada inimestevahelist suhtlemist,

TÕDEDES sobival hetkel viisavaba reisimise kehtestamise olulisust Moldova Vabariigi kodanikele, eeldusel et täidetud on hästi juhitud ja turvalise liikuvuse tingimused,

VÕTTES ARVESSE Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimist käsitlevat protokolli ning Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes ja, ning kinnitades, et käesolevat lepingut ei kohaldata Ühendkuningriigi ega Iirimaa suhtes,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli Taani seisukoha kohta ning kinnitades, et käesolevat lepingut ei kohaldata Taani Kuningriigi suhtes,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Euroopa Ühenduse ja Moldova Vabariigi vahelist viisade väljastamise lihtsustamise lepingut (edaspidi „leping”) muudetakse kooskõlas käesoleva artikli sätetega.

1)	Pealkirjas asendatakse sõna „Ühenduse” sõnaga „Liidu”.

2)	Artikli 2 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 3 punktis e asendatakse sõna „ühenduse” sõnadega „Euroopa Liidu”.

Artikli 4 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

autojuhid, kes osutavad Moldova Vabariigis registreeritud sõidukitega rahvusvahelisi kauba- ja reisijate veoteenuseid liikmesriikidesse;

—	rahvusvahelise autoveoga tegelevate Moldova veoettevõtjate üleriigilise ühenduse kirjalik taotlus, milles esitatakse reiside eesmärk, marsruut; kestus ja sagedus;”;

punkt f asendatakse järgmisega:

„f)

ajakirjanikud ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad tehnilised töötajad:

—

kutseorganisatsiooni või taotleja tööandja väljastatud tõend või muu dokument, millega tõendatakse, et asjaomane isik on kutseline ajakirjanik ning märgitakse, et reisi eesmärk on ajakirjandusliku tööülesande täitmine või tõendatakse, et kõnealune isik on tehniline töötaja, kes saadab ajakirjanikku ametiülesannete täitmisel;”;

punkt k asendatakse järgmisega:

„k)

lähisugulased – abikaasa, lapsed (sealhulgas lapsendatud lapsed), vanemad (sealhulgas hooldajad), vanavanemad ja lapselapsed, kes külastavad mõne liikmesriigi territooriumil seaduslikult elavaid Moldova Vabariigi kodanikke või Euroopa Liidu kodanike lähisugulasi, kes elavad liikmesriigi territooriumil, mille kodanikud nad on:

—	vastuvõtva isiku kirjalik kutse;”;

lisatakse järgmine punkt p:

„p)

Euroopa Liidu ametlikes piiriülestes koostööprogrammides (nt Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi raames) osalejad:

—	kirjalik taotlus vastuvõtvalt organisatsioonilt.”

Artikli 5 lõiked 1 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused väljastavad viieaastase kehtivusajaga mitmekordseid viisasid järgmistesse kategooriatesse kuuluvatele isikutele:

a)	ametiülesandeid täitvad kesk- ja piirkondlike valitsuste liikmed ning riigi ja piirkondlike parlamentide liikmed, konstitutsioonikohtu ja ülemkohtu liikmed, kui nad ei ole käesoleva lepinguga viisanõudest vabastatud;

b)	ametlike delegatsioonide alalised liikmed, kes osalevad Moldova Vabariigile esitatud ametliku kutse alusel korrapäraselt kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel, vahetusprogrammides või üritustel, mida korraldavad valitsustevahelised organisatsioonid mõne liikmesriigi territooriumil;

abikaasad, alla 21aastased või ülalpeetavad lapsed (sealhulgas lapsendatud lapsed) ja vanemad (sealhulgas hooldajad), kes külastavad mõne liikmesriigi territooriumil seaduslikult elavaid Moldova Vabariigi kodanikke või Euroopa Liidu kodanikke, kes elavad liikmesriigi territooriumil, mille kodanikud nad on;

d)	ettevõtjad ja äriühingute esindajad, kes korrapäraselt reisivad liikmesriikidesse;

e)	ajakirjanikud ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad tehnilised töötajad.

Erandina esimesest lõigust, kui sageli või korrapäraselt reisimise vajadus või kavatsus on selgelt piiritletud lühema ajavahemikuga, piiratakse mitmekordse viisa kehtivusaeg sama ajavahemikuga, eelkõige

—	punktis a osutatud isikute puhul, kui nende ametiaeg,

—	punktis b osutatud isikute puhul, kui nende ametlike delegatsioonide alaliseks liikmeks oleku aeg,

—	punktis c osutatud isikute puhul, kui seaduslikult Euroopa Liidus elavate Moldova Vabariigi kodanike ametliku elamisloa kehtivusaeg,

—	punktis d osutatud isikute puhul, kui nende ettevõtlusorganisatsioonide esindajaks oleku aeg või töölepingu kehtivusaeg,

—	punktis e osutatud isikute puhul, kui nende töölepingu kehtivusaeg

on vähem kui viis aastat.

2. Liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused väljastavad üheaastase kehtivusajaga mitmekordseid viisasid järgmistesse kategooriatesse kuuluvatele isikutele, tingimusel et neile on varasema aasta jooksul väljastatud vähemalt üks viisa, et nad on seda kasutanud vastavalt külastatava riigi riiki sisenemist ja riigis viibimist reguleerivatele õigusaktidele:

a)	ametlike delegatsioonide liikmed, kes osalevad Moldova Vabariigile esitatud ametliku kutse alusel korrapäraselt kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel, vahetusprogrammides või üritustel, mida korraldavad valitsustevahelised organisatsioonid mõne liikmesriigi territooriumil;

b)	kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, kes reisivad korrapäraselt liikmesriikidesse, et osaleda koolitusel, seminaridel või konverentsidel, kaasa arvatud vahetusprogrammide raames;

c)	rahvusvahelistel näitustel, konverentsidel, sümpoosionidel, seminaridel või muudel samalaadsetel üritustel osalevad kutsealade liikmed, kes reisivad korrapäraselt liikmesriikidesse.

d)	autojuhid, kes osutavad Moldova Vabariigis registreeritud sõidukitega rahvusvahelisi kauba- ja reisijate veoteenuseid liikmesriikidesse;

e)	liikmesriikide territooriumile suunduvate rahvusvaheliste rongide vagunite, külmutusvagunite ja vedurite personal;

f)	teadus-, kultuuri- või kunstiüritustel, sealhulgas ülikoolide ja muudes vahetusprogrammides osalevad isikud, kes reisivad korrapäraselt liikmesriikidesse;

g)	õpilased ja kraadiõppes osalevad isikud, kes reisivad korrapäraselt õppimise või koolituse eesmärgil, kaasa arvatud vahetusprogrammide raames;

h)	rahvusvahelistest spordiüritustest osavõtjad ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad isikud;

i)	sõpruslinnade või muude omavalitsuste ametlikest vahetusprogrammidest osavõtjad;

j)	Euroopa Liidu ametlikes piiriülestes koostööprogrammides (nt Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi raames) osalejad.

Erandina esimesest lausest, kui sageli või korrapäraselt reisimise vajadus või kavatsus on selgelt piiritletud lühema ajavahemikuga, piiratakse mitmekordse viisa kehtivusaeg sama ajavahemikuga.

3. Liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused annavad välja vähemalt kaheaastase ja maksimaalselt viieaastase kehtivusajaga mitmekordseid viisasid käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud isikutele, tingimusel et nad on eelneva kahe aasta jooksul kasutanud üheaastase kehtivusajaga mitmekordset viisat vastavalt külastatava riigi riiki sisenemist ja riigis viibimist reguleerivatele õigusaktidele, välja arvatud juhul, kui sageli või regulaarselt reisimise vajadus või kavatsus on selgelt piiritletud lühema ajavahemikuga, millisel juhul piiratakse mitmekordse viisa kehtivusaeg sama ajavahemikuga.”

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

lõikes 2

i)	sissejuhatavad sõnad asendatakse järgmisega: „2. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, on viisataotluse menetlemise tasu maksmisest vabastatud järgmistesse kategooriatesse kuuluvad isikud:”;

ii)	punkti a lisatakse järgmised sõnad: „või Euroopa Liidu kodanikud, kes elavad liikmesriigi territooriumil, mille kodanikud nad on”;

iii)	punkti j lisatakse järgmised sõnad: „ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad tehnilised töötajad”;

iv)

lisatakse järgmised punktid:

„p)	kuni 25 aasta vanused isikud, kes osalevad mittetulundusühingute korraldatud seminaridel, konverentsidel, spordi-, kultuuri- ja haridusüritustel;

q)	kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, kelle reisi eesmärk on koolitus, seminarid ja konverentsid, kaasa arvatud vahetusprogrammide raames:

r)	Euroopa Liidu ametlikes piiriülestes koostööprogrammides (nt Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi raames) osalejad.”;

v)	lisatakse järgmine lõik: „Esimest lõiku kohaldatakse ka juhul, kui reisi eesmärk on transiit.”;

lisatakse järgmine lõige:

„4. Kui liikmesriik teeb viisade väljastamisel koostööd välise teenuseosutajaga, võib väline teenuseosutaja selle eest teenustasu võtta. Kõnealune tasu on proportsionaalne kuludega, mida väline teenuseosutaja on kandnud ülesannete täitmisel ning need ei tohi ületada 30 eurot. Asjaomane liikmesriik säilitab kõigile taotlejatele võimaluse esitada taotlus otse liikmesriigi konsulaadis. Väline teenuseosutaja teostab toiminguid vastavalt viisaeeskirjale ning täielikult kooskõlas Moldova õigusaktidega.”

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 6a

Taotluse esitamine ilma taotleja kohalolekuta

Liikmesriikide konsulaadid võivad loobuda isikliku kohaloleku nõude rakendamisest taotleja puhul, kelle ausus ja usaldusväärsus on neile teada, välja arvatud juhul, kui taotleja peab kohale tulema selleks, et esitada biomeetrilised tunnused.”

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Riigist lahkumine dokumentide kaotamise või nende varastamise korral

Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi kodanikud, kes on oma isikut tõendavad dokumendid kaotanud või kellelt need on varastatud Moldova Vabariigi või liikmesriikide territooriumil viibides, võivad Moldova Vabariigi või asjaomase riigi territooriumilt lahkuda ilma viisa või muu loata liikmesriikide või Moldova Vabariigi diplomaatiliste või konsulaaresinduste väljaantud kehtivate isikuttõendavate dokumentide alusel, mis võimaldavad neil piiri ületada.”

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „Diplomaatilised ja teenistuspassid”;

b)	lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Moldova Vabariigi kodanikud, kellel on kehtiv biomeetriline teenistuspass, võivad liikmesriiki siseneda, sealt lahkuda või liikmesriikidest läbi sõita ilma viisata.”;

c)	lisatakse järgmine lõige: „3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud võivad viibida liikmesriigi territooriumil 180 päeva jooksul maksimaalselt 90 päeva.”

Artikli 12 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)	esimeses lauses asendatakse sõna „Ühenduse” sõnaga „Liidu”;

b)	teises lauses asendatakse sõna „Ühendust” sõnadega „Euroopa Liitu” ja sõnad „Euroopa Ühenduste Komisjon” sõnadega „Euroopa Komisjon”.

10)

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

a)	olemasolev lõik nummerdatakse ümber lõikeks 1;

lisatakse järgmine lõige:

„2. Jätkuvalt kohaldatakse enne käesoleva lepingu jõustumist üksikute liikmesriikide ja Moldova Vabariigi vahel sõlmitud selliste kahe- või mitmepoolsete lepingute või kokkulepete sätteid, mis käsitlevad biomeetrilise teenistuspassi omanike vabastamist viisanõudest, ilma et see piiraks asjaomaste liikmesriikide või Moldova Vabariigi õigust denonsseerida kõnealused kahepoolsed lepingud või kokkulepped või peatada nende täitmine.”

11)	Artiklisse 14 lisatakse järgmine esimene lõik: „Moldova Vabariik võib viisanõude taastada ainult kõigi liikmesriikide kodanikele või teatavatele kodanike kategooriatele, kuid mitte eraldi liikmesriikide kodanikele või kodanike kategooriatele.”

Artikkel 2

Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks oma vastavate menetluste kohaselt ja leping jõustub selle teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised on teineteisele teatanud, et eespool osutatud menetlused on lõpule viidud.

Käesolev leping on koostatud kahe tuhande kaheteistkümnenda aasta juunikuu kahekümne seitsmendal päeval Brüsselis kahes eksemplaris lepinguosaliste ametlikes keeltes, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

За Европейския съюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

Pentru Uniunea Europeană

3a Република Молдова

Por la República de Moldavia

Za Moldavskou republiku

For Republikken Moldova

Für die Republik Moldau

Moldova Vabariigi nimel

Για τη Δημοκρατία της Μολδαβίας

For the Republic of Moldova

Pour la République de Moldavie

Per la Repubblica moldova

Moldovas Republikas vārdā –

Moldovos Respublikos vardu

A Moldovai Köztársaság részéről

Għar-Repubblika tal-Moldova

Voor de Republiek Moldavië

W imieniu Republiki Mołdawii

Pela República da Moldova

Pentru Republica Moldova

Za Moldavskú republiku

Za Republiko Moldavijo

Moldovan tasavallan puolesta

För Republiken Moldavien

Pentru Republica Moldova

ÜHISDEKLARATSIOON REISIDOKUMENTIDEGA SEOTUD KOOSTÖÖ KOHTA

Lepinguosalised lepivad kokku, et artikli 12 alusel loodud ühiskomitee hindab lepingu rakendamise üle järelevalvet teostades vastavate reisidokumentide turvataseme mõju käesoleva lepingu toimimisele. Sellega seoses lepivad lepinguosalised kokku, et teavitavad teineteist korrapäraselt meetmetest, mida on võetud selleks, et vältida reisidokumentide arvu kasvu ja arendada reisidokumentide turvalisuse tehnilisi aspekte ning teavitavad samuti meetmetest, mida on võetud seoses isikustamisprotsessiga reisidokumentide väljastamisel.

EUROOPA LIIDU DEKLARATSIOON LÜHIAJALISTE VIISADE TAOTLEMISEL ESITATAVATE DOKUMENTIDE KOHTA

Euroopa Liit koostab viisaeeskirja artikli 48 lõike 1 alusel tõendavate dokumentide ühtlustatud loetelu, tagamaks et Moldova Vabariigist pärit taotlejad esitaksid põhimõtteliselt ühesuguseid tõendavaid dokumente. Euroopa Liit teavitab komitee raames Moldova Vabariiki, kui selline loetelu on koostatud. Euroopa Liit teavitab vastavalt viisaeeskirja artikli 47 lõikele 1 ka Moldova Vabariigi kodanikke.

EUROOPA LIIDU DEKLARATSIOON KOOSTÖÖ KOHTA VÄLISTE TEENUSEOSUTAJATEGA

Euroopa Liit kohustub ostma viisataotluste vastuvõtmise teenust sisse ainult viimase abinõuna, eriliste asjaolude tõttu või kohalikust olukorrast tulenevatel põhjustel, näiteks kui taotlejate suur arv ei võimalda taotluste vastuvõtmist ja andmete kogumist korraldada õigeaegselt ja inimväärsetes tingimustes; või kui ühelgi teisel viisil ei ole võimalik tagada asjaomase kolmanda riigi territooriumi piisavat kaetust ning juhul kui nimetatud koostöövormid ei ole asjaomasele liikmesriigile asjakohased.

EUROOPA LIIDU DEKLARATSIOON PERELIIKMETELE VIISADE VÄLJASTAMISE LIHTSUSTAMISE KOHTA

Euroopa Liit võtab arvesse Moldova Vabariigi ettepanekut laiendada selliste pereliikmete määratlust, kelle suhtes kohaldatakse lihtsustatud viisarežiimi, ning seda, kui oluliseks peab Moldova Vabariik sellesse kategooriasse kuuluvate isikute liikumise lihtsustamist.

Et lihtsustada liikmesriikides seaduslikult elavate Moldova Vabariigi kodanikega või Euroopa Liidu kodanikega, kes elavad liikmesriigis, mille kodanikud nad on, perekonnasidemeid omavate laiendatud hulga isikute (eelkõige õed ja vennad ning nende lapsed) liikumist, kutsub Euroopa Liit liikmesriikide konsulaaresindusi üles kasutama kõiki viisaeeskirjades ettenähtud võimalusi sellesse kategooriasse kuuluvatele isikutele viisade väljastamise lihtsustamiseks, sealhulgas eelkõige lihtsustama taotlejatelt nõutavate tõendavate dokumentide nõudeid, vabastama taotlejaid menetlemise tasust ja vajadusel väljastama neile mitmekordsed viisad.

ÜHISDEKLARATSIOON ŠVEITSI JA LIECHTENSTEINI KOHTA

Lepinguosalised võtavad arvesse Liidu ning Šveitsi ja Liechtensteini vahelisi tihedaid suhteid, toetudes eelkõige 26. oktoobri 2004. aasta lepingule, mis käsitleb nende riikide ühinemist Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

Seepärast on soovitav, et Šveitsi, Liechtensteini ja Moldova Vabariigi ametiasutused sõlmiksid viivitamatult kahepoolsed lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepingud muudetud lepingu tingimustega samalaadsetel tingimustel.

20.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 168/10

NÕUKOGU OTSUS,

13. mai 2013,

Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelist viisade väljastamise lihtsustamise lepingut muutva Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise lepingu sõlmimise kohta

(2013/297/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti a koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt nõukogu otsusele 2012/428/EL (1) allkirjastati 23. juulil 2012 Euroopa Liidu ja Ukraina vaheline leping, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelist viisade väljastamise lihtsustamise lepingut (edaspidi „leping”), eeldusel et leping sõlmitakse.

(2)	Leping tuleks heaks kiita.

(3)

(4)

(5)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Ukraina vaheline leping, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelist viisade väljastamise lihtsustamise lepingut kiidetakse liidu nimel heaks.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja määrab isiku(d), kes on volitatud liidu nimel esitama lepingu artiklis 2 sätestatud teate, et väljendada liidu nõusolekut end lepinguga siduda (4).

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 13. mai 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

S. COVENEY

(1) ELT L 199, 26.7.2012, lk 1.

(2) EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(3) EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

(4) Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

Euroopa Liidu ja Ukraina vaheline

LEPING,

millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelist viisade väljastamise lihtsustamise lepingut

EUROOPA LIIT

ühelt poolt ning

UKRAINA

teiselt poolt,

edaspidi „lepinguosalised”,

ARVESTADES Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelist viisade väljastamise lihtsustamise lepingut, mis jõustus 1. jaanuaril 2008,

SOOVIDES edendada inimestevahelist suhtlemist,

TÕDEDES sobival hetkel viisavaba reisimise kehtestamise olulisust Ukraina kodanikele, eeldusel et täidetud on hästi juhitud ja turvalise liikuvuse tingimused,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 810/2009 (millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri)) (1) jõustumist, milles eelkõige sätestatakse kohustus põhjendada viisa andmisest keeldumist ning taotleja õigus keeldumise korral edasi kaevata,

VÕTTES ARVESSE Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimist käsitlevat protokolli ning Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, julgeolekul ja õigusel rajaneva ala suhtes ning kinnitades, et käesolevat lepingut ei kohaldata Ühendkuningriigi ega Iirimaa suhtes,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli Taani seisukoha kohta ning kinnitades, et käesolevat lepingut ei kohaldata Taani suhtes,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelist viisade väljastamise lihtsustamise lepingut (edaspidi „leping”) muudetakse kooskõlas käesoleva artikli sätetega.

1)	Pealkirjas asendatakse sõna „Ühenduse” sõnaga „Liidu”.

2)	Artikli 1 lõikesse 2 lisatakse järgmine esimene lõik: „Ukraina võib viisanõude taastada ainult kõigi liikmesriikide kodanikele või teatavatele kodanike kategooriatele, kuid mitte eraldi üksikute liikmesriikide kodanikele või kodanike kategooriatele.”

3)	Artikli 2 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „ühenduse” sõnadega „Euroopa Liidu”.

4)	Artikli 3 punktis e asendatakse sõna „ühenduse” sõnadega „Euroopa Liidu”.

Artikli 4 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

autojuhid, kes osutavad rahvusvahelisi kauba ja reisijate liikmesriikide territooriumile vedamise teenuseid Ukrainas registreeritud sõidukitega:

—	rahvusvahelise autoveoga tegelevate Ukraina veoettevõtjate üleriigilise ühenduse kirjalik taotlus, milles esitatakse reiside eesmärk, kestus, sihtkoht (sihtkohad) ja sagedus;”;

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

ajakirjanikud ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad tehnilised töötajad:

—

kutseorganisatsiooni või taotleja tööandja väljastatud tõend või muu dokument, millega tõendatakse, et asjaomane isik on kutseline ajakirjanik ning millel märgitakse, et reisi eesmärk on ajakirjandusliku tööülesande täitmine või tõendatakse, et kõnealune isik on tehniline töötaja, kes saadab ajakirjanikku ametiülesannete täitmisel;”;

punkt i asendatakse järgmisega:

„i)

sõpruslinnade või muude omavalitsuste ametlikest vahetusprogrammidest osavõtjad:

—	kõnealuste linnade või muude kohalike omavalitsusüksuste juhi/linnapea kirjalik taotlus;”;

punkt j asendatakse järgmisega:

„j)

lähisugulased – abikaasa, lapsed (sealhulgas lapsendatud lapsed), vanemad (sealhulgas hooldajad), vanavanemad ja lapselapsed, kes külastavad liikmesriigi territooriumil seaduslikult elavaid Ukraina kodanikke või Euroopa Liidu kodanike lähisugulasi, kes elavad liikmesriigis, mille kodanikud nad on:

—	vastuvõtva isiku kirjalik kutse;”;

punkt m asendatakse järgmisega:

„m)

külastamiseks meditsiinilistel põhjustel, ja isikud, kes peavad neid saatma:

—	meditsiiniasutuse ametlik dokument, millega tõendatakse, et arstiabi tuleb osutada kõnealuses meditsiiniasutuses, ning tõendatakse saatva isiku vajadust, ja tõend, et on olemas rahalised vahendid, millest piisab ravi eest tasumiseks;”;

lisatakse järgmised punktid:

„n)

kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, kelle reisi eesmärk on koolitus, seminarid ja konverentsid, kaasa arvatud vahetusprogrammide raames:

—	vastuvõtva organisatsiooni kirjalik kutse, kinnitus, et isik esindab kodanikuühiskonna organisatsiooni, ja riigi õigusaktide kohaselt vastavast registrist väljastatud riigi ametiasutuse tõend asjaomase organisatsiooni asutamise kohta;

kutsealade liikmed, kes osalevad rahvusvahelisel näitusel, konverentsil, sümpoosionil, seminaril või muul samalaadsel üritusel, mida peetakse mõne liikmesriigi territooriumil:

—	vastuvõtva organisatsiooni kirjalik kutse, millega tõendatakse, et asjaomane isik osaleb kõnealusel üritusel;

usukogukondade esindajad:

—	Ukrainas registreeritud usukogukonna kirjalik taotlus, milles esitatakse reisi eesmärk, kestus ja sagedus;

Euroopa Liidu ametlikes piiriülestes koostööprogrammides (nt Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi raames) osalejad:

—	kirjalik taotlus vastuvõtvalt organisatsioonilt.”

Artikli 5 lõiked 1 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused väljastavad viieaastase kehtivusajaga mitmekordseid viisasid järgmistesse kategooriatesse kuuluvatele isikutele:

a)	ametiülesandeid täitvad kesk- ja piirkondlike valitsuste liikmed ning riigi ja piirkondlike parlamentide liikmed, konstitutsioonikohtu ja ülemkohtu liikmed, riigi- ja piirkonnaprokurörid ja nende asetäitjad, kui nad ei ole käesoleva lepinguga viisanõudest vabastatud;

b)	ametlike delegatsioonide alalised liikmed, kes osalevad Ukrainale esitatud ametliku kutse alusel kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel ja vahetusprogrammides või üritustel, mida korraldavad valitsustevahelised organisatsioonid liikmesriikide territooriumil;

c)	abikaasad, alla 21aastased või ülalpeetavad lapsed (sealhulgas lapsendatud lapsed) ja vanemad (sealhulgas hooldajad), kes külastavad mõne liikmesriigi territooriumil seaduslikult elavaid Ukraina kodanikke või Euroopa Liidu kodanikke, kes elavad liikmesriigi territooriumil, mille kodanikud nad on;

d)	ettevõtjad ja äriühingute esindajad, kes korrapäraselt reisivad liikmesriikidesse;

e)	ajakirjanikud ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad tehnilised töötajad.

Erandina esimesest lõigust, kui sageli või regulaarselt reisimise vajadus või kavatsus on selgelt piiritletud lühema ajavahemikuga, piiratakse mitmekordse viisa kehtivusaeg sama ajavahemikuga, eelkõige

—	punktis a osutatud isikute puhul, kui nende ametiaeg;

—	punktis b osutatud isikute puhul, kui nende ametlike delegatsioonide alaliseks liikmeks oleku aeg;

—	punktis c osutatud isikute puhul, kui seaduslikult Euroopa Liidus elavate Ukraina kodanike ametliku elamisloa kehtivusaeg;

—	punktis d osutatud isikute puhul, kui nende ettevõtlusorganisatsioonide esindajaks oleku aeg või töölepingu kehtivusaeg;

—	punktis e osutatud isikute puhul, kui nende töölepingu kehtivusaeg

on vähem kui viis aastat.

2. Liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused väljastavad üheaastase kehtivusajaga mitmekordseid viisasid järgmistesse kategooriatesse kuuluvatele isikutele, tingimusel et neile on eelneva aasta jooksul väljastatud vähemalt üks viisa, et nad on seda kasutanud vastavalt külastatava riigi riiki sisenemist ja riigis viibimist reguleerivatele õigusaktidele:

a)	autojuhid, kes osutavad rahvusvahelisi kauba ja reisijate liikmesriikide territooriumile vedamise teenuseid Ukrainas registreeritud sõidukitega;

b)	liikmesriikide territooriumile suunduvate rahvusvaheliste rongide vagunite, külmutusvagunite ja vedurite personal;

c)	teadus-, kultuuri- või kunstiüritustel, sealhulgas ülikoolide ja muudes vahetusprogrammides osalevad isikud, kes reisivad korrapäraselt liikmesriikidesse;

d)	rahvusvahelistest spordiüritustest osavõtjad ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad isikud;

e)	sõprus- ja muude omavalitsuste ametlikest vahetusprogrammidest osavõtjad;

f)	kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, kes reisivad korrapäraselt liikmesriikidesse, et osaleda koolitusel, seminaridel või konverentsidel, kaasa arvatud vahetusprogrammide raames;

g)	Euroopa Liidu ametlikes piiriülestes koostööprogrammides (nt Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi raames) osalejad;

h)	õpilased ja kraadiõppes olevad isikud, kes reisivad korrapäraselt õppimise või koolituse eesmärgil, kaasa arvatud vahetusprogrammide raames;

i)	usukogukondade esindajad;

j)	kutsealade liikmed, kes osalevad rahvusvahelistel näitustel, konverentsidel, sümpoosionidel, seminaridel või muudel samalaadsetel üritustel, mida peetakse mõne liikmesriigi territooriumil;

k)	isikud, kes peavad meditsiinilistel põhjustel külastama riiki korrapäraselt, ja isikud, kes peavad neid saatma.

Erandina esimesest lõigust, kui sageli või regulaarselt reisimise vajadus või kavatsus on selgelt piiritletud lühema ajavahemikuga, piiratakse mitmekordse viisa kehtivusaeg sama ajavahemikuga.

3. Liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused annavad välja vähemalt kaheaastase ja maksimaalselt viieaastase kehtivusajaga mitmekordseid viisasid käesoleva artikli lõikes 2 osutatud isikutele, tingimusel et nad on eelneva kahe aasta jooksul kasutanud üheaastase kehtivusajaga mitmekordset viisat vastavalt külastatava riigi riiki sisenemist ja riigis viibimist reguleerivatele õigusaktidele, välja arvatud juhul, kui sageli või regulaarselt reisimise vajadus või kavatsus on selgelt piiritletud lühema ajavahemikuga, millisel juhul piiratakse mitmekordse viisa kehtivusaeg sama ajavahemikuga.”

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Liikmesriigid võtavad 70 euro suurust viisatöötlemistasu, kui taotleja elukoha ja taotluse esitamise asukoha vahelise vahemaa alusel on taotleja taotlenud, et otsus taotluse kohta tehtaks kolme päeva jooksul selle esitamisest ning konsulaat on nõustunud otsuse kolme päeva jooksul tegema.”;

lõikes 4

i)	sissejuhatavad sõnad asendatakse järgmisega: „4. Ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist, on viisataotluse menetlemise tasu maksmisest vabastatud järgmistesse kategooriatesse kuuluvad isikud:”;

ii)	punkti a lisatakse järgmine fraas: „või Euroopa Liidu kodanikud, kes elavad liikmesriigis, mille kodanikud nad on”;

iii)	punkt i asendatakse järgmisega: „sõpruslinnade või muude omavalitsusüksuste ametlikest vahetusprogrammidest osavõtjad”;

iv)	punkti j lisatakse järgmine fraas: „ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad tehnilised töötajad”;

lisatakse järgmised punktid:

„o)	usukogukondade esindajad;

p)	kutsealade liikmed, kes osalevad rahvusvahelistel näitustel, konverentsidel, sümpoosionidel, seminaridel või muudel samalaadsetel üritustel, mida peetakse mõne liikmesriigi territooriumil;

q)	kuni 25 aasta vanused isikud, kes osalevad mittetulundusühingute korraldatud seminaridel, konverentsidel, spordi-, kultuuri- ja haridusüritustel;

r)	kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, kelle reisi eesmärk on koolitus, seminarid ja konverentsid, kaasa arvatud vahetusprogrammide raames;

s)	Euroopa Liidu ametlikes piiriülestes koostööprogrammides (nt Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi raames) osalejad.”;

vi)	lisatakse järgmine lõik: „Esimest lõiku kohaldatakse ka juhul, kui reisi eesmärk on transiit.”;

lisatakse järgmine lõige:

„5. Kui liikmesriik teeb viisade väljastamisel koostööd välise teenuseosutajaga, võib väline teenuseosutaja selle eest teenustasu võtta. Kõnealune tasu on proportsionaalne kuludega, mida väline teenuseosutaja on kandnud ülesannete täitmisel ning need ei tohi ületada 30 eurot. Liikmesriigid säilitavad kõigile taotlejatele võimaluse esitada taotlus otse liikmesriigi konsulaadis. Kui taotlejad peavad paluma taotluse esitamiseks vastuvõttu, toimub see üldjuhul kahe nädala jooksul vastuvõtu taotlemise hetkest.”

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „Diplomaatilised ja teenistuspassid”;

b)	lõikes 2, mis nummerdatakse ümber lõikeks 3, asendatakse sõnad „lõikes 1” sõnadega „lõigetes 1 ja 2”;

c)	lisatakse uus lõige 2: „2. Ukraina kodanikud, kellel on kehtiv biomeetriline teenistuspass, võivad liikmesriikide territooriumile siseneda, sellelt lahkuda või sellest läbi sõita ilma viisata.”

Artikli 12 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)	esimeses lauses asendatakse sõna „Ühenduse” sõnaga „Liidu”;

b)	teises lauses asendatakse sõna „Ühendust” sõnadega „Euroopa Liitu” ja sõnad „Euroopa Ühenduste Komisjon” sõnadega „Euroopa Komisjon”.

10)

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

a)	olemasolev lõik nummerdatakse ümber lõikeks 1;

lisatakse järgmine lõige:

„2. Jätkuvalt kohaldatakse enne käesoleva lepingu jõustumist üksikute liikmesriikide ja Ukraina vahel sõlmitud kahe- või mitmepoolsete lepingute või kokkulepete sätteid, mis käsitlevad biomeetrilise teenistuspassi omanike vabastamist viisanõudest, ilma et see piiraks asjaomaste liikmesriikide või Ukraina õigust denonsseerida kõnealused kahepoolsed lepingud või kokkulepped või peatada nende täitmine.”

Artikkel 2

Käesolev leping on koostatud kahe tuhande kaheteistkümnenda aasta juulikuu kahekümne kolmandal päeval Brüsselis kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ukraina ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

За Европейския съюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

За Європейське Спiвтовариство

За Украйна

Por Ucrania

Za Ukrajinu

For Ukraine

Für die Ukraine

Ukraina nimel

Για την Ουκρανία

For Ukraine

Pour l'Ukraine

Per l'Ucraina

Ukrainas vārdā

Ukrainos vardu

Ukrajna részéről

Għall-Ukrajna

Voor Oekraïne

W imieniu Ukrainy

Pela Ucrânia

Pentru Ucraina

Za Ukrajinu

Za Ukrajino

Ukrainan puolesta

På Ukrainas vägnar

За Украïнy

(1) ELT L 243, 15.9.2009, lk 1.

EUROOPA LIIDU DEKLARATSIOON LÜHIAJALISTE VIISADE TAOTLEMISEL ESITATAVATE DOKUMENTIDE KOHTA

Euroopa Liit koostab viisaeeskirja artikli 48 lõike 1 punkti a alusel tõendavate dokumentide ühtlustatud loetelu tagamaks, et Ukrainast pärit taotlejad esitaksid põhimõtteliselt ühesuguseid tõendavaid dokumente.

EUROOPA LIIDU DEKLARATSIOON PERELIIKMETELE VIISADE VÄLJASTAMISE LIHTSUSTAMISE KOHTA

Euroopa Liit võtab arvesse Ukraina ettepanekut laiendada selliste pereliikmete määratlust, kelle suhtes kohaldatakse lihtsustatud viisarežiimi, ning seda, kui oluliseks peab Ukraina sellesse kategooriasse kuuluvate isikute liikumise lihtsustamist.

Selleks et lihtsustada liikmesriikides seaduslikult elavate Ukraina kodanikega või Euroopa Liidu kodanikega, kes elavad liikmesriigis, mille kodanikud nad on, peresidemeid omavate laiendatud hulga isikute (eelkõige õed ja vennad ning nende lapsed) liikumist, kutsub Euroopa Liit liikmesriikide konsulaaresindusi üles kasutama kõiki viisaeeskirjades ettenähtud võimalusi sellesse kategooriasse kuuluvatele isikutele viisade väljastamise lihtsustamiseks, sealhulgas eelkõige lihtsustama taotlejatelt nõutavate tõendavate dokumentide nõudeid, vabastama taotlejaid menetlemise tasust ja vajadusel väljastama neile mitmekordsed viisad.

EUROOPA LIIDU DEKLARATSIOON LEPINGU ARTIKLI 10 LÕIKE 2 KOHTA

Artikli 14 lõikes 5 sätestatud menetluse kohaselt võib Euroopa Liit osaliselt peatada lepingu, eriti selle artikli 10 lõike 2 rakendamise, kui Ukraina kuritarvitab artikli 10 lõike 2 rakendamist või seab ohtu avaliku julgeoleku. Kui artikli 10 lõike 2 rakendamine peatatakse, alustab Euroopa Liit lepinguga moodustatud ühiskomitee raames nõupidamisi, et lahendada peatamise tinginud probleemid.

ÜHISDEKLARATSIOON ŠVEITSI JA LIECHTENSTEINI KOHTA

Seepärast on soovitav, et Šveitsi, Liechtensteini ja Ukraina ametiasutused sõlmiksid viivitamatult kahepoolsed lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepingud muudetud lepingu tingimustega samalaadsetel tingimustel.

20.6.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 168/30

KOMISJONI OTSUS,

19. september 2012,

riigiabi SA.31883 (2011/C) (ex N 516/2010) kohta, mida Austria andis ja kavatseb anda ettevõtjale Österreichische Volksbanken-AG

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 6307 all)

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2013/298/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt eelnimetatud artiklitele (1)

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

(1)	Komisjon kiitis 9. detsembril 2008 (2) heaks Austria pangandussüsteemi toetuskava, mida seejärel neli korda pikendati (3) ja mis 30. juunil 2011 viimaks lõppes.

(2)

2009. aasta aprillis sai Österreichische Volksbanken-AG (edaspidi „ÖVAG”) Austria pangandussüsteemi toetuskava raames 1 miljardi euro suuruse kapitalisüsti. Lisaks korraldas ta toetuskava raames 9. veebruaril, 18. märtsil ja 14. septembril 2009 kolm valitsuse garanteeritud emissiooni, iga kord mahuga 1 miljard eurot. Austria võimaldas need riigiabimeetmed eeldusel, et ÖVAG on tugev finantseerimisasutus ja edastas 29. septembril 2009 elujõulisuse taastamise kava.

(3)

Riigiabi reguleerivatele õigusaktidele vastavuse kontrollimise käigus jõudis komisjon siiski järeldusele, et komisjoni teatise „Finantsasutuste rekapitaliseerimine praeguses finantskriisis: piirdumine minimaalselt vajaliku abiga ja kaitsemeetmed põhjendamatute konkurentsimoonutuste vastu” (4) (edaspidi „rekapitaliseerimisteatis”) lisas toodud kriteeriumide alusel ei olnud võimalik käsitada panka kapitalisüsti ajahetkel tugevana rekapitaliseerimisteatise tähenduses. Seetõttu nõuti ümberkorralduskava. Austria väljendas jätkuvalt arvamust, et ÖVAGi puhul oli tegemist tugeva pangaga, esitas aga 2. novembril 2010 ÖVAGi jaoks ümberkorralduskava („esialgne ümberkorralduskava”). Kõnealust kava täiendati hiljem mitmete edasiste teabenõuete alusel.

(4)

9. detsembri 2011. aasta kirjaga (5) teavitas komisjon Austriat oma otsusest algatada seoses Austria poolt ÖVAGile võimaldatud 1 miljardi euro suuruse kapitalisüsti ja 3 miljardi euro suuruse garantiiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikega 2 ette nähtud menetlus ja palus Austrial edastada muudetud ümberkorralduskava.

(5)	Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta (edaspidi „algatamisotsus”) avaldati 17. veebruaril 2012Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada oma märkused.

(6)	Komisjon ei saanud märkusi üheltki huvitatud isikult.

(7)	28. märtsil 2012 teatas Austria ümberkorralduskavast. Enne kõnealust teadet edastas Austria teavet mitme kirjaga, eelkõige 2011. aasta 16. detsembri ning 2012. aasta 1., 13. ja 16. märtsi kirjadega.

(8)	Ajavahemikus 2012. aasta aprillist 2012. aasta augustini arutasid Austria ja komisjon uut ümberkorralduskava ja abimeetmeid arvukate kohtumiste, telefonikonverentside ja muu teabevahetuse raames. Uue ümberkorralduskava lõplik versioon esitati 4. septembril 2012 (edaspidi „uus ümberkorralduskava”).

(9)	Austria esitas 4. septembril 2012 käesoleva otsuse I lisas sisalduva kohustuste loendi.

2. KIRJELDUS

2.1. Abisaaja ja tema raskused

(10)

ÖVAG on Austria Volksbanki pankade (kohalikud laenuühistud) keskasutus, mis pakub neile tsentraliseeritud haldustoe ja likviidsuse juhtimise teenuseid ning finantstooteid. Volksbanki pangad on kohalikul kuni piirkondlikul tasandil tegutsevad universaalpangad. Koos oma keskasutuse ÖVAGiga moodustavad nad Volksbanki grupi. 60,2 % ÖVAGist kuulub ühise valdusettevõtja kaudu Volksbanki pankadele. Teised osanikud on DZ-Bank (23,8 %), ERGO grupp (9,5 %) ja Raiffeisen Zentralbank Österreich AG (edaspidi „RZB”, Raiffeisengruppe, Austria teise ühistugrupi keskasutus) (5,8 %). Ülejäänud 0,6 % on väikeaktsionäride käes (6). 2008. aasta lõpus oli ÖVAG Austria suuruselt neljas pank, mille bilansimaht oli 52,9 miljardit eurot (7), Moody’se reiting Aa3 ja Fitchi reiting A (8).

(11)	ÖVAGi geograafiliselt kõige olulisem turg on Austria. Lisaks tegutses pank mitmes Kesk- ja Ida-Euroopa riigis, kus tal oli, kui Rumeenia välja arvata, siiski ainult väike turuosa. ÖVAG tegutseb piiratud ulatuses ka Saksamaal, nimelt äriklientide ja kinnisvarafinantseeringute alal.

(12)

Kuni viimase ajani tegutses ÖVAG viies ärisegmendis: äripangandus, jaepangandus, kinnisvara, finantsturud ja pangaportfelliga seotud/muud teenused. 2008. aastal lõpetas ÖVAG tegevuse avalik-õiguslike asutuste ja infrastruktuuri rahastamise valdkonnas, kusjuures andis oma osaluse Kommunalkredit Austria AG-s (edaspidi „KA”) (nimiväärtuse) 1 euro eest üle Austriale. Täpsemad üksikasjad ÖVAGi varasema ärimudeli kohta sisalduvad algatamisotsuses (9).

(13)

ÖVAGi probleemidel olid mitmesugused põhjused. Nagu juba algatamisotsuses selgitatud, (10) soodustasid ÖVAGi raskusi järgmised tegurid: tegevus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides VB International AG (edaspidi „VBI”) alla koondatud, jaepangandusega tegelevate tütarettevõtjate kaudu, tegevus kohalike omavalitsuste ja infrastruktuuri rahastamise valdkondades, tegevus kinnisvaravaldkonnas, asjaolu, et investeerimisportfell hõlmab muu hulgas Lehman Brothersi ja Islandi pankade väljalastud vahendeid, ja sõltuvus refinantseerimistest rahaturgudel. Kõnealused tegurid viisid selleni, et ÖVAGil tekkis 2008. aastal ja 2009. aastal märkimisväärne kahjum ja Austria võimaldas talle 2009. aastal toetusmeetmeid.

(14)

ÖVAG algatas juba 2009. aastal ümberkorraldamisprotsessi, mille eesmärk oli muu hulgas krediidiasutuse probleemide peapõhjuseks olevate tegevuste korraldamine pangaväliselt allhankena. Teatavad vanast portfellist pärinevad riskid tekitasid pangale 2011. aastal siiski uuesti probleeme. Seejuures oli tegemist eelkõige järgmisega:

a)	VBI tütarettevõtjate kahjumid ja nende arvestusliku väärtuse korrigeerimine ÖVAGi raamatupidamises kogusummas 380 miljonit eurot;

b)	riigivõlakriisist kõige enam mõjutatud riikidega seotud ÖVAGi investeeringute väärtuse korrigeerimine summas 300 miljonit eurot;

c)	veel ÖVAGile kuuluva KA osaluskapitali allahindlus 142 miljoni euro võrra;

d)	Investkrediti (11) (edaspidi „IK”) arvestusliku väärtuse korrigeerimine miinus 323 miljoni euro võrra ÖVAGiga ühinemise raames.

(15)	Põhjenduses 14 näidatud kahjumid ajendasid Austriat rakendama ÖVAGi toetuseks teist abimeedet, mis lepiti 27. veebruaril 2012 kokku esialgsete aktsionäridega. Edasi vaatas ÖVAG läbi oma esialgse ümberkorralduskava ja otsustas põhjalikuma ümberkorraldamise kasuks.

2.2. Abimeetmed

2.2.1. 2009. aasta abimeetmed

(16)

2009. aastal tugevdati ÖVAGi likviidsus- ja kapitalipositsiooni Austria pankade toetuskava raames 1 miljardi euro suuruse kapitalisüstiga ja riiklike garantiidega ÖVAGi võlakirjadele summas 3 miljardit eurot. Kapitalisüsti tulemusena suurenes ÖVAGi esimese taseme omavahendite suhtarv 2009. aasta lõpuks 9,2 %ni ja põhiomavahendite suhtarv 12,5 %ni.

(17)	2009. aasta aprillis märkis Austria ÖVAGi osalusväärtpabereid summas 1 miljard eurot (edaspidi „2009. aasta kapitalisüst”). Selle vahendiga ei saa riik hääleõigusi, kuid saab eeliskupongi ja vahetusõiguse. Vahend on tähtajatu ja kirjendatakse esimese taseme põhiomavahendina.

(18)

Austria pangandussüsteemi toetuskava kohaselt on osalusväärtpaberite eeliskupongi intressimäär 9,3 % aastas. Osalusväärtpaberite märkimisele järgneval kuuendal ja seitsmendal täismajandusaastal suureneb kupong vastavalt 50 baaspunkti võrra, kaheksandal aastal 75 baaspunkti võrra ja alates üheksandast majandusaastast 100 baaspunkti võrra. Kõnealune dividend kokku on siiski piiratud maksimumväärtusega summas 12 kuu Euribor pluss 1 000 baaspunkti aastas. Kupong makstakse välja üksnes juhul, kui pank teenib kasumit ja otsustab selle välja jagada. Ühel aastal maksmata jäetud kuponge ei kanta edasi järgmisesse aastasse. Osalusväärtpaberite osa võimalikus kahjumis on proportsionaalne kogu kahjumis osaleva kapitaliga.

(19)	Pangal on õigus osalusväärtpaberid igal ajal täielikult või osadena tagasi maksta. Esimesel kümnel majandusaastal pärast osaluskapitali märkimist moodustab tagasimaksesumma 100 % osalusväärtpaberite nimiväärtusest, seejärel 150 % nimiväärtusest (12).

(20)

Riigil on õigus vahetada osalusväärtpaberid ÖVAGi lihtaktsiateks. Selleks vajab riik 1. jaanuariks 2019 panga nõusolekut, kuid vahetusõigust saab teostada ka ilma panga nõusolekuta,

a)	kui dividende 2011. majandusaasta eest ei maksta või ei maksta täies ulatuses või

b)	kui pärast 31. detsembrit 2011 ei maksta dividende kahe vahetult üksteisele järgneva majandusaasta eest või ei maksta täies ulatuses või

c)	kui riigile kuulub 1. jaanuaril 2012 veel osalusväärtpabereid nimiväärtusega vähemalt 700 miljonit eurot või

d)	kui riigile kuulub 1. jaanuaril 2015 veel osalusväärtpabereid nimiväärtusega vähemalt 400 miljonit eurot.

(21)

Austria pangandussüsteemi toetuskava raames sai ÖVAG riiklikud garantiid ja korraldas 2009. aastal valitsuse garanteeritud emissioonid mahuga 3 miljardit eurot.

Tabel 1.

ÖVAGi valitsuse garanteeritud emissioonid 2009. aastal

Osa	Nimiväärtus	Väljalaskekuupäev	Tähtaeg	Kupong	Kogukulud
1.	1 mld EUR	9.2.2009	9.2.2012	3,000 %	157 baaspunkti üle 6 kuu Euribori
2.	1 mld EUR	18.3.2009	19.3.2013	3,375 %	194 baaspunkti üle 6 kuu Euribori
3.	1 mld EUR	14.9.2009	14.9.2012	2,250 %	155 baaspunkti üle 6 kuu Euribori
Allikas: uus ümberstruktureerimiskava, lk 36.

2.2.2. 2012. aasta abimeetmed

(22)	ÖVAGi 2011. aasta kahjumi ulatus toob kaasa täiendavad abimeetmed ja nimelt riigipoolse kapitalisüsti summas 250 miljonit eurot lihtaktsiate vormis (edaspidi „2012. aasta kapitalisüst”) ja varalise tagatise, mis toob kaasa kapitali suurendamise 100 miljoni euro võrra (edaspidi „varaline tagatis”).

(23)

Kapitali kavatsetakse suurendada kahes etapis. Esmalt vähendatakse panga kapitali akumuleerunud kahjumite tasakaalustamiseks 70 % võrra. Kapitali vähendamise käigus vähendatakse proportsionaalselt ka Austria poolt 2009. aastal kasutusele võetud osalusväärtpaberite väärtust. Teisel etapil saab ÖVAG uut kapitali kogusummas 484 miljonit eurot. Sellest 250 miljonit eurot peab märkima Austria, ülejäänu Volksbanki pangad. Austria ja Volksbanki pangad märgivad aktsiad hinnaga 2,181 eurot aktsia kohta. Selle tulemusena omandab riik pangas 43,4 % suuruse osaluse ja temast saab Volksbanki pankade järel (50,2 %) suuruselt teine aktsionär. Kapitalisüstis mitteosalevate teiste aktsionäride osalus väheneb: DZ-Bank 3,8 %, ERGO 1,5 %, RZB 0,9 %, väikeaktsionärid 0,1 %.

(24)

Lisaks kapitalisüstile 250 miljoni euro ulatuses annab Austria varalise tagatise summas 100 miljonit eurot, mis toob kaasa ÖVAGi kapitali suurendamise sama summa võrra ja mille eest makstakse hüvitist 10 % aastas (s.t nagu kapitalisüst). Varalise tagatise eesmärk on vähendada pangas eraldiste moodustamise või allahindluse vajadust ja kaitsta tema kapitalibaasi. Meede erineb tavapärastest vähenenud väärtusega varade toetusmeetmetest selle poolest, et tagatis moodustatakse nii, et see mõjutab laenu andmisel tekkinud kahjumi katmiseks mõeldud eraldisi, mille pank on moodustanud oodatava kahjumi jaoks juba kaetud varade puhul. Tagatis antakse seetõttu juba tekkinud (arvestuslikule) kahjumile.

(25)

ÖVAGil on võimalik tagatist kasutada ja paluda riigilt (tagatise andja) abi, kui ta tõendab, et asjaomane kohustus on lootusetu või et võlgniku suhtes on käimas pankrotimenetlus; see kehtib siiski ainult sellises ulatuses, millises on vajalik tagatise kasutuselevõtt, et ära hoida esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu (13) (edaspidi „CET1 suhtarv”) langemine allapoole 11 % ÖVAGi grupis (14)31. detsembri 2015. aasta seisuga. Kõnealust CET1 piirmäära alandatakse 10 %-ni, kui ÖVAG on selleks ajahetkeks täielikult võõrandanud oma osaluse Volksbank Romania S.A-s (edaspidi „VBRO”) või VB Leasing International Holding GmbH-s (edaspidi „VBLI”).

(26)	Tagatist ei saa kasutusele võtta enne 31. detsembrit 2015. Laekuvad maksed, mis on kaetud varadega seotud, arvestatakse tasa võimalike nõuetega, mis pangal võivad riigi vastu olla, kui need ületavad varade vähendamata ja tagamata väärtust.

(27)	Tagatise kasutuselevõtust tulenevad riigi maksekohustused lükatakse edasi 31. juulini 2016, ilma et makse edasilükkamise eest arvestataks intresse. Sissenõutud summad tuleb riigile tagasi maksta niipea, kui panga finantsolukord seda lubab.

(28)

Tagatise eest makstakse hüvitist summas 10 % aastas (15)30. septembrist 2012 kuni 1. jaanuarini 2016 võimaldatud kogusummast. Sissenõutud summade puhul asendatakse kõnealune hüvitis tasuga 10 % aastas, mida makstakse alates summade sissenõudmise ajahetkest kuni sissenõutud summa riigile täieliku tagasimaksmise ajahetkeni. Viimatinimetatud hüvitis on seotud sellega, et pank teenib kasumit ja saavutab 10 % suuruse CET1 suhtarvu; see ei ole kumulatiivne.

(29)	Riigi vastutus kõnealuse tagatise raames lõpeb 1. jaanuaril 2016; erandiks on võimalikud enne nimetatud kuupäeva esitatavad nõuded.

2.3. Uus ärimudel

(30)

Uue ümberkorralduskava kohaselt seab ÖVAG eesmärgiks tiheda integreerumise Volksbanki pankadega. ÖVAGi ja Volksbanki pankade vahel võetakse kasutusele ühismudel. ÖVAGi tegevus piiratakse Austria Volksbanki pankade keskasutuse ülesannetega. Ta keskendub Volksbanki pankade teenuste osutamisele: kontsernikonto, abi ulatuslike laenude andmisel ja finantstoodete pakkumine Volksbanki pankadele ja nende klientidele. Selle kaudu vähendatakse oluliselt tema bilansimahtu ning ärimudeli keerukust. Ärisegmendid, mis põhjustasid panga probleemid või mis ei kuulu Volksbanki pankade keskasutuse tegevusvaldkonda, lõpetatakse või võõrandatakse. Pank koondab need ärisegmendid pangasiseseks lõpetamissegmendiks (mittepõhitegevuse segment).

(31)

Bilansimahtu vähendatakse 91 miljardilt eurolt 2008. aasta septembri lõpu seisuga (16) 19 miljardi euroni 2017. aastal, millest [12–15] (17) miljardit eurot läheb üle uue põhitegevuse alla (allesjääva osa puhul on tegemist lõpetamisel oleva mittepõhitegevusega). Riskiga kaalutud varad (edaspidi „RKV”) vähenevad baasstsenaariumi korral 35,2 miljardilt eurolt 2008. aastal [9–12] miljardi euroni 2017. aastal.

(32)

Ühismudel näeb ette ühise vastutuse ning likviidsuse reguleeritud siirde liikmete vahel („ühine likviidsus”) koos kõikide liikmete võlausaldajate ühise finantsilise kindlustamisega („ühisvastutus”). Ühismudeli raames säilib ühinenud pankade õiguslik sõltumatus ja liikmed saavad kasutada „võrgustiku” ühist organisatsioonitaristut.

(33)

Sellega seoses on ÖVAGi kui keskasutuse ülesanne tagada ja kontrollida Volksbanki pankade ühendusse kuuluvate pankade maksevõimet ja likviidsust konsolideeritud aruannete alusel. Lisaks vastutab ÖVAG muu hulgas kogu grupi huvide esindamise eest, suhtekorralduse eest grupi tasandil ja abi osutamise eest teatavate haldustoe ülesannete täitmisel, näiteks väärtpaberitehingud, logistika, grupi standardite loomine nõuetele vastavuse valdkonnas ja rahapesu tõkestamine. Peale selle antakse pangale muid ülesandeid („ühisülesanded”), mis on vajalikud tulenevalt järelevalvenõuetest või mida on tõhususe aspekti arvestades parem osutada tsentraliseeritult. Siia kuulub eelkõige vastutus ühiste järelevalvealaste sätete täitmise eest (nt maksevõime, likviidsus, sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsess pankade ühenduse jaoks, siseaudit). Lisaks kuulub siia abi osutamine (individualiseeritud) toodete müümisel ja turustamisel.

(34)

Austria pangandusseaduse (18) kohaselt vastutab ÖVAG keskasutusena ühismudeli raames pankade ühenduse kõikide kohustuste eest, samal ajal kui üksikute Volksbanki pankade vastutus piirdub nende omavahendite selle osaga, mis ületab nende riskiga kaalutud varade katmiseks vajalikku järelevalvenõuetest tulenevat miinimumi. Kõikide Volksbanki pankade „kapitali ülejääk” moodustab 31. detsembri 2011 seisuga [450–500] miljonit eurot, kui arvestuse aluseks on CET1 suhtarv 8 %, ja [600–650] miljonit eurot, kui aluseks võetakse 7 % suurune CET1.

(35)

Kõnealuse ühismudeli järgmine oluline tunnus on koostöö likviidsuse valdkonnas. Austria õiguse kohaselt tähendab koostöö muu hulgas seda, et Volksbanki pangad on kohustatud hoidma 14 % oma hoiustest miinimumreservina ÖVAGis. Lisaks võib ÖVAG kokku koondada Volksbanki pankade tagatised (kinnisvaraga tagatud laenud), mida võib seejärel kasutada võlakirjade refinantseerimiseks. Käesoleval ajal on Volksbanki pankadel varasid väärtuses [2–5] miljardit eurot, mida on teatud tingimustel võimalik taoliste tagatistena kasutada. Järgmine oluline element ÖVAGi stabiilse likviidsuspositsiooni tagamiseks oli internetipanganduse platvormi Livebank üleandmine ühelt kohalikult Volksbanki pangalt ÖVAGile 2011. aastal. See annab ÖVAGile esiteks otsese juurdepääsu eraklientide hoiustele ja vähendab tema sõltuvust refinantseerimistest rahaturul, mis oli üks ÖVAGi probleemide põhjustest. Teiseks võimaldab see laenuühistute sektoril internetipanganduses tsentraliseeritult tegutseda, mis on ühismudeliga kooskõlas.

(36)

Põhisegment koosneb kolmest osasegmendist: laenud/sündikaatlaenud, finantsturud ja pangaportfelliga seotud/muud teenused. ÖVAGi hinnangul moodustavad põhisegmendi varad kokku [12–15] miljardit eurot 2017. aastal (16,8 miljardit eurot 2012. aasta lõpus) ja riskiga kaalutud varad [4–6] miljardit eurot 2017. aasta lõpus.

(37)	Laenude/sündikaatlaenude segment hõlmab kolme üksust, milleks on Kredit Verbundbank, VB Factoring ja Mobilienleasing Österreich (edaspidi „VBLF”). ÖVAG käsitab seda segmenti osana oma põhitegevusest Volksbanki pankadega. Äritegevus keskendub Austriale.

(38)

Üksus Kredit Verbundbank hõlmab laenude ja sündikaattehingute alast tegevust pankade ühendusse kuuluvate pankadega (19). Ka mõlema tütarettevõtja, VB Factoringu ja VBLF osutatavaid teenuseid käsitatakse tsentraliseeritud ühisülesannetena. VBLF kuulub Austria suurte liisingupakkujate hulka sõiduautode, veokite ja bürooseadmete valdkonnas. Volksbanki pankadega seotuse kaudu jääb VBLF ka tulevikus osaks ÖVAGi äristrateegiast. VB Factoring, 100 % ÖVAGi tütarettevõtja, teeb Volksbanki pankade jaoks suurima osa faktooringtehingutest.

(39)

Finantsturgude segment hõlmab eelkõige tulemusüksusi Group Treasury, Volksbank Investments, Immo KAG ja internetipanganduse segmenti (Live Bank). Finantsturgude segment vastutab lühi- ja pikaajalise likviidsuspositsiooni, väärtpaberi- ja välisvaluutatehingute ning likviidsus- ja turuhinnariskide juhtimise eest. Peale selle on segmendi tegevus seotud toodete tarnimisega laenuühistute sektorile ning institutsionaalsetele klientidele kodu- ja välismaal.

(40)	Pangaportfelliga seotud/muude teenuste segment koosneb kapitaliturgude ning varade ja kohustuste juhtimise valdkondadest. Selle segmendi alla liigitatakse ka VB Services für Banken GesmbH (allhankijast teenindusettevõte) ning mitmesugused valdusettevõtjate tegevused.

(41)

Mittepõhitegevuse segment hõlmab kõiki osalusi ning endisi ärisegmente, mis tulevikus ei ole enam osa ÖVAGi põhitegevusest. Kõnealuse segmendi varad kokku on 2012. aastal hinnanguliselt 11,7 miljardit eurot (RKV: 11,0 miljardit eurot) ja 2017. aastal [3–5] miljardit eurot (RKV: [3–5] miljardit eurot). ÖVAG tahab vähendada kõnealuse segmendi riskiga kaalutud varasid 2026. aastaks alla 1 miljardi euroni. Selle segmendi alla liigitatud portfellid on kavas lõpetada või võõrandada.

(42)

Mittepõhitegevuse lõpetamisele minev osa sisaldab eelkõige ettevõtete rahastamise portfelli, mis hõlmab suurt osa praegusest Kesk- ja Ida-Euroopa ettevõttelaenude ärisegmendist, kogu Austria ja Kesk- ja Ida-Euroopa laenufinantseerimise ärisegmenti, rahvusvaheliste projektirahastamiste ärisegmenti ning äriklientide segmenti, kui see ei puuduta sündikaattehinguid Volksbanki pankadega. Frankfurdi filiaal ei ole tulevikus enam osa ÖVAGi põhiportfellist. Lisaks otsustati lõpetada kogu kinnisvaraportfell ja see ei ole tulevikus enam osa panga ärimudelist. Europolise, kinnisvaravaldkonnas tegutseva varahaldusettevõtte kinnisvaraportfell võõrandati juba 2010. aastal.

(43)

Selle segmendi veel üks osa on VBLI, liisinguga tegelev tütarettevõtja, mis on 50 % ulatuses ÖVAGi omandis (20). VBLI grupp osutab liisinguteenuseid kaheksas Kesk- ja Ida-Euroopa ning Lõuna-Euroopa riigis. Tal on ka ligikaudu 8 % suurune vähemusosalus Ungari liisinguettevõttes, mille põhiosanik on VR-Leasing. VBLI tegevus kujutas endast VBI rahvusvahelise laenutegevuse täiendust. Rahvusvahelise pangandustegevuse ülesannet silmas pidades on pangal kavas oma osalus VBLI-s 31. detsembriks [2013–2017] võõrandada. Võõrandamise lihtsustamiseks on ÖVAG oma osaluse rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite (IFRS) alusel koostatud raamatupidamisaruandes juba [30–60] % võrra [50–70] miljoni euroni alla hinnanud. Kui võõrandamine [2013–2017] lõpuks ei osutu realistlikuks, peatatakse kõik uued tehingud 31. detsembriks [2013–2017] ja likvideeritakse VBLI kooskõlas asjaomaste õigusaktidega (21).

(44)

Mittepõhitegevuse segmendi veel üks osa on VBRO, mis 2010. aastal VBI võõrandamisel välja jäeti. VBRO on bilansimahu alusel Rumeenia suuruselt seitsmes pank. Panga tegevuse keskmes Rumeenia turul on olnud peamiselt kinnisvaratagatisega ja põhiliselt välisvaluutas antud laenud eraklientidele ja väiksematele äriklientidele. ÖVAG tegeleb käesoleval ajal VBRO ümberkorraldamisega. 2011. aastal korraldati ümber filiaalide struktuur, mis tõi kaasa filiaalide arvu olulise vähenemise. Filiaalide võrgu töötajate arvu vähendati 25 % võrra. Praegusi raamtingimusi silmas pidades seatakse esikohale hoiuste ja makseteenuste omandamine, samal ajal kui uusi laenutehinguid tugevalt vähendatakse. Uus äristrateegia seisneb VBRO edasiarendamises tasakaalustatud tootevalikuga universaalpangaks ja välisvaluutas antud kinnisvaratagatisega laenude suhteliselt suure protsentuaalse osakaalu vähendamises. Eesmärk on vähendada VBRO sõltuvust tema osanike poolsest rahastamisest ja parandada laenude ja hoiuste suhet. Kava hõlmab ka teatavat halbade laenude ümberkujundamise strateegiat. Kuigi VBRO arvestab sellega, et saavutab kogu ümberkorraldamise perioodi jooksul positiivseid tulemusi, lähtutakse ümberstruktureerimiskavas tagasihoidlikul viisil neutraalsetest tulemustest. ÖVAG soovib VBRO [2013.–2017.] aasta lõpuks võõrandada. Võõrandamise lihtsustamiseks on ÖVAG oma osaluse IFRSi alusel koostatud raamatupidamisaruandes juba [0–50] euroni alla hinnanud. Kui VBRO võõrandamine [2013.–2017.] aasta lõpuks ei osutu realistlikuks, peatatakse kõik uued tehingud 31. detsembriks [2013–2017] ja likvideeritakse VBRO kooskõlas asjaomaste õigusaktidega (22). Alternatiivina võiks võõrandada VBRO osad 31. detsembriks [2013–2017] ja likvideerida kooskõlas asjaomaste õigusaktidega ainult järelejäävad portfellid (23).

(45)

Lõpuks on kavas võõrandada [2013.–2017.] aasta lõpuks pangandustegevus Maltal. Kui võõrandamine [2013.–2017.] aasta lõpuks ei osutu realistlikuks, peatatakse kõik uued tehingud 31. detsembriks [2013–2017] ja äritegevus likvideeritakse kooskõlas asjaomaste õigusaktidega (24). Osalused RZBs on samuti kavas võõrandada hiljemalt [2013.–2017.] aasta lõpuks. Kui seda ei ole nimetatud ajahetkeks toimunud, võtab võõrandamisprotsessi üle võõrandamise eest vastutav volitatud usaldusisik (25).

(46)	ÖVAG edastas andmed oma likviidsuspositsiooni kohta 2012. aasta maiks ja tutvustas praeguse ja tulevase rahastamisvajadusega seotud meetmeid.

(47)

Seoses oma varasema sõltuvusega tagatisteta refinantseerimistest rahaturgudel väidab ÖVAG, et selle põhjuseks on esmajoones tema tütarettevõtjad, kes sõltusid suures ulatuses ÖVAGi eraldatud vahenditest. Seda probleemi hakati teatud määral lahendama juba VBI võõrandamise kaudu 2011. aastal (rahastamisvajaduse vähendamine 1,1 miljardi euro võrra). Lisaks peaksid VBRO ümberkorraldamine ja järgnev müük koos VBLI võõrandamisega tekitama täiendavat likviidsust 2,4 miljardi euro ulatuses.

(48)

Pank väitis, et on võtnud meetmeid, mis lihtsustavad tema juurdepääsu teistele rahastamisallikatele või lihtsustavad tema likviidsusvajaduse katmist. Livebanki ülevõtmine (ühelt Volksbankilt) andis ÖVAGile juurdepääsu jaetegevuse rahastamisele 470 miljoni euro ulatuses, mis vähendas ÖVAGi varasemat sõltuvust refinantseerimistest rahaturgudel. Vähemusaktsionäride lubatud meetmed (26) peavad rahastamisvajaduse vähendamisele kaasa aitama. Lõpuks on ÖVAGil võimalik vähendada oma rahastamisvajadust 2,7 miljardi euro (27) võrra ühismudeli kasutuselevõtu kaudu koos piirkondlike Volksbanki pankadega. Lisaks on tal võimalik kasutada vajaduse korral võlakirjade tagamiseks teatavaid liitunud Volksbanki pankade varasid (käesoleval ajal [2–4] miljardit eurot).

2.4. Teiste aktsionäride ja hübriidkapitali omanike panus

(49)

DZ Bank, ERGO ja RZB ei osale kapitalisüstis, kuid nad lubasid anda ÖVAGi päästmisse ja ümberkorraldamisse järgmise panuse:

a)	DZ Bank säilitab DZ Banki ja ÖVAGi ühisomandis olevate tütarettevõtjate jaoks (nt VBLI) praegused likviidsusvahendid. Lisaks võtab ta üle ÖVAGi Frankfurdi filiaali äritegevuse (varad summas [400–500] miljonit eurot) ja sellega seotud rahastamisvajaduse.

b)	ERGO säilitab praegused likviidsusvahendid ÖVAGis ja annab lubaduse mitte võõrandada tema kindlustusharus Victorias hoitavaid ÖVAGi finantsvahendeid.

c)	RZB võtab meetmeid, mis toovad kaasa ÖVAGi kapitali suurendamise 100 miljoni euro võrra ja annavad ÖVAGile täiendava likviidsuse summas 500 miljonit eurot.

(50)

Lisaks osalevad kõik ajaloolised osanikud (28) kapitali 70 %-lise vähendamise kaudu minevikus tekkinud kahjumites. Peale selle vähendati viimase kapitalisüsti käigus oluliselt nende osalusi (29). Viimasele kapitali suurendamisele aitavad kaasa ka Volksbanki pangad uue kapitaliga kogusummas 230 miljonit eurot.

(51)

Selleks et tagada panga osanike osalemine asjakohase kapitalibaasi ülesehitamises ümberkorraldamise perioodi jooksul, jätab pank tegemata dividendimaksed ja ei tee kupongimakseid seoses hübriidkapitaliga, kui ta ei ole vastavate maksete tegemiseks õiguslikult kohustatud. Seda sätet täiendatakse nende dividendide range piiramisega, mida Volksbanki pangad võivad ümberkorraldamise perioodi jooksul välja maksta, et toetada pankade ühenduse kapitaliseerimist.

(52)

ÖVAG edastas teabe ÖVAGi kahe tütarettevõtja väljalastud hübriidvahendite tagasiostu kohta kogusummas 300 miljonit eurot. ÖVAG tegi 2012. aasta maist juulini ettepaneku osta kõnealused vahendid ligikaudu 40 %-lise nimiväärtuse eest investoritelt tagasi. Pakutud tagasiostuhind määrati kindlaks vahendite turuväärtuse alusel pluss maksimaalselt 10 protsendipunkti suurune lisatasu, mis lisati, et pakkuda investoritele stiimulit tagasiostus osalemiseks. Tehing teostati 2012. aasta juuli keskel. Selle tulemusena osteti tagasi ligikaudu 80 % vahendite nimiväärtusest ja pärast tehingukulude mahaarvamist oli ÖVAGi jaoks tulemuseks 129,9 miljoni euro suurune kasum.

2.5. Finantsplaneerimine

(53)	Austria esitas ajavahemikuks 2012–2017 ÖVAGi põhjaliku äriplaani. Plaan hõlmab põhistsenaariumi ja stressistsenaariumi; nende stsenaariumide alusel on kavas näidata ÖVAGi suutlikkust pikaajalise elujõulisuse taastamiseks.

(54)

Uus ümberkorralduskava põhineb euroala arengut, selle SKP kasvu ning lühi- ja keskpikaajalisi intresse silmas pidades eeldustel, mis vastavad suures ulatuses suurte turuosaliste ja selliste rahvusvaheliste institutsioonide nagu IMF ootustele. Eelduste osa sisaldab ka euroala inflatsiooni, naftahindu ning EUR/USD ja EUR/CHF vahetuskursse. Kava lähtub SKP kasvu mõõdukast taastumisest alates 2013. aastast.

(55)

Nagu tabelis 2 näidatud, lähtutakse põhistsenaariumi korral sellest, et ÖVAG parandab 2016. aastaks jooksvalt oma tulemusi.

Tabel 2.

ÖVAGi peamised finantsandmed – põhistsenaarium (miljonites eurodes või %des)

ÖVAGi grupp	2012P	2013P	2014P	2015P	2016P	2017P	2018P
Tulem (pärast makse)	[60–80]	[10–30]	– [30–10]	[40–60]	[130–150]	[90–110]	Ei kohaldata
Omakapitali tasuvus pärast makse	[3–5]	[1–3]	– [3–1]	[3–5]	[10–12]	[8–10]	Ei kohaldata
Bilansimaht	[20 000–30 000]	[26 000–28 000]	[22 000–24 000]	[20 000–22 000]	[19 000–21 000]	[18 000–20 000]	Ei kohaldata
RKV	[18 000–20 000]	[16 000–18 000]	[13 000–15 000]	[11 000–13 000]	[10 000–12 000]	[9 000–11 000]	[8 000–10 000]
CET 1	[9–10]	[10-11]	[11–12]	[11–12] (30)	[11-12] (30)	[12–13] (31)	[12–13] (31)
Kapitali suhtarv	[13–14]	[12–13]	[14–15]	[14–15] (30)	[15–16] (30)	[15–16] (31)	[14–15] (31)
Allikas: ÖVAGi uus ümberstruktureerimiskava

(56)

Panga omakapitali tasuvus (RoE) kasvab ümberkorraldamise perioodi jooksul 8,0 %ni pärast makse. Panga arvamuse kohaselt on 8 % suurune RoE pärast makse põhipanga madalat riskiprofiili arvestades piisav ja turuga kooskõlas olev kapitalihüvitis. Pank ei osale eelkõige sellistes volatiilsetes tegevustes nagu investeerimispangandus või enda nimel kauplemine, vaid keskendub oma rollile kohalike Volksbanki pankade keskasutusena.

(57)

ÖVAG esitas grupi tasandi stressistsenaariumi, mis põhineb vähem soodsatel turuprognoosidel. Aluseks võeti muu hulgas USA dollari kursi edasine tugevnemine euro suhtes ja Rumeenia leu kursi langus euro suhtes, intressimäärade aeglasem kasv võrreldes põhistsenaariumiga, teatavate riigireitingute edasine halvenemine ja euroala majanduskasvu aeglustumine. Panga hinnangute kohaselt võiksid need arengud viia kokkuvõttes lisakapitali kaasamiseni summas kuni [600–650] miljonit eurot ja ÖVAGi koguriskiga seotud CET1 suhtarvu vähenemiseni [6,0–7,0] %ni 2017. aastal.

Tabel 3.

ÖVAGi peamised finantsandmed – stressistsenaarium (miljonites eurodes või %-des)

	2012	2013	2014	2015	2016	2017
CET1	[7–8]	[7–8]	[7–8]	[5,5–6,5]	[6–7]	[6–7]
Kapitali suhtarv	[11–12]	[10–11]	[10–11]	[8–9]	[9–10]	[8–9]

(58)

Lisaks esitas pank välise eksperdi koostatud tundlikkusstsenaariumid, milles kasutati eeldustena täiendavalt järgmisi ebasoodsaid arenguid: VBRO viivitusega võõrandamine […] hinnaga […] miljonit eurot, selle refinantseerimiskulude suurenemine; tulemusteta katse võõrandada VBLI; mittepõhitegevuse segmendi varade madalam kvaliteet (riskiga kaalutud varade kasv 20 % võrra, riskieraldise suurenemine 50 % võrra ja investeeringute allahindlus summas 100 miljonit eurot); riskiga kaalutud varade kasv 10 % võrra põhisegmendis; kasumite samale tasemele jäämine aastatel 2016 ja 2017.

(59)

Kõikide nende stressitegurite üheaegse esinemise korral tekiks ÖVAGis välise eksperdi järelduste kohaselt aastatel 2017/2018 [150–200] miljoni euro suurune kapitali puudujääk, (32) mille kataks siiski Volksbanki pankade järelevalvenõuetest tulenev kapitali ülejääk (s.t ühisvastutus), mis aastatel 2017/2018 on [650–750] miljonit eurot. Seega suudaks pank selle ebasoodsa stsenaariumiga kokkuvõttes toime tulla.

(60)

Vastavalt ÖVAGi finantsprognoosidele vähenevad tema halduskulud 166 miljonilt eurolt 2012. aastal 105,5 miljoni euroni 2017. aastal, mis vastab 36 %-lisele langusele. Kulude optimeerimisele suunatud meetmete kõrval (nagu Frankfurdi filiaali ja IK esinduste sulgemine Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, ÖVAGi ja IK ühinemisest tulenev sünergia, personali vähendamine, hoonete parem kasutamine ja kulutused konsultantidele, IT-taristu allhankimine) hõlmab kõnealune vähenemine siiski võõrandamiste ja äritegevuste lõpetamise mõju mittepõhitegevuse segmendis. Pank esitas seetõttu ka andmed kulude vähendamise meetmete oodatavate tulemuste kohta põhisegmendis. Selles segmendis peaksid kulude optimeerimisele suunatud meetmed tooma ümberkorraldamise perioodi lõpuks kaasa iga-aastaste kulude vähenemise 15 miljoni euro võrra (ligikaudu 12 % kogukuludest 2012. aastal).

(61)

Kapitali vähendamise raames 2012. aastal vähendati Austria poolt 2009. aastal eraldatud osaluskapitali 300 miljoni euroni. Pangal on kavas maksta 50 % sellest summast tagasi 2017. aastal ja ülejäänud 50 % 2018. aasta alguses. Volksbanki pangad varustavad ÖVAGi vajaduse korral tagasimaksmiseks vajalike vahenditega.

3. AMETLIKU KONTROLLIMENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(62)

Komisjon tuletab meelde, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikele 2 algatas ta ametliku kontrollimenetluse ÖVAGile antud ümberkorraldusabi kokkusobivuse osas siseturuga, kuna komisjonil olid ümberkorralduskava alusel tõsised kahtlused, kas ÖVAG suudab taastada oma pikaajalise elujõulisuse (33). Komisjon avaldas ka kahtlust, kas oli tagatud koormuse asjakohane jagamine ja kas olid ette nähtud piisavad meetmed võimalike konkurentsimoonutuste piiramiseks (34).

4. AUSTRIA MÄRKUSED

(63)	Austria rõhutab, et ÖVAG on süsteemi jaoks oluline pank, mille maksejõuetusel oleks olnud äärmiselt negatiivne mõju Austria pangandussüsteemile ja Austria reaalmajandusele. Seda hinnangut kinnitas Austria Rahvuspanga kiri.

(64)	Austria ei vaidle vastu sellele, et punktis 2.2 kirjeldatud meetmete puhul on tegemist abiga.

(65)

Austria on seisukohal, et punktis 2.2.1 kirjeldatud meetmeid rakendati kooskõlas heakskiidetud Austria pangandussüsteemi toetuskavaga. Austria jääb oma seisukoha juurde, et kapitalisüsti ajahetkel ei olnud ÖVAG raskustes olev pank rekapitaliseerimisteatise tähenduses. Riik nõustus siiski esitama panga ümberkorralduskava.

(66)

Austria ei vaidle vastu ka sellele, et 27. veebruaril 2012 kokku lepitud teine kapitalisüst ja varaline tagatis (edaspidi „2012. aasta meetmed”) on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Austria käsitleb meetmeid siiski Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobivana, kuna need on vajalikud liikmesriigi majanduse tõsise häire kõrvaldamiseks ja kooskõlas komisjoni vastavate teatistega.

(67)

Austria edastas eelkõige teabe ja võrdlevad turuandmed, mille alusel väitis, et 2012. aasta meetmed täidavad rekapitaliseerimisteatise ja komisjoni teatise, mis käsitleb riigiabi eeskirjade kohaldamist alates 1. jaanuarist 2012 pankade kasuks finantskriisi kontekstis võetavate toetusmeetmete suhtes (35) (edaspidi „2011. aasta pikendusteatis”), nõudeid.

(68)

Mis puudutab 2012. aasta kapitalisüsti, siis hinnati (börsil noteerimata) ÖVAGi väärtust enne 2012. aasta kapitalisüsti asjakohase turuhinnal põhineva hindamismeetodi alusel, mis põhines võrdlusrühma turu- ja raamatupidamisväärtuse suhtarvul. Sobiva võrdlusrühma (36) jälgitavate turuandmete alusel leidis Austria turu- ja raamatupidamisväärtuse suhtarvu (Price/Book-multiple), mille alusel tehti kindlaks ettevõtte väärtuse vahemik [270–300] miljonist eurost kuni [320–360] miljoni euroni. Võttes arvesse Volksbanki pankade tehtud kapitalisüsti, jääks ettevõtte väärtus vahemikku [500–530] miljonit eurot kuni [550–580] miljonit eurot, nii et ühe aktsia hinnaks kujuneks [3–4] eurot. Kuna Austria märkis aktsiad hinnaga 2,2 eurot, jääb tegelik diskonto vahemikku [35–45 %]. Austria on seisukohal, et kõnealuse diskonto kohaldamisega on täidetud 2011. aasta pikendusteatise punktis 8 esitatud nõue, et riiklike kapitalisüstide raames tuleks aktsiaid märkida aktsiahinna suhtes tehtava piisava diskontoga (mida on korrigeeritud lahjendusefekti arvesse võtmiseks).

(69)	Varalise tagatisega seoses väidab Austria, et selle eesmärk on üksnes ÖVAGi kapitali suurendamine 100 miljoni euro võrra. Kuna see on võrreldav kapitalisüstiga ja selle eest makstakse hüvitist 10 % aastas, on see rekapitaliseerimisteatisega kooskõlas.

(70)	Austria on seisukohal, et ümberkorralduskavaga on tagatud, et ÖVAG saavutab taas pikaajalise elujõulisuse, et ta annab ümberkorraldamiskuludesse piisava omapanuse ja et võimalikke konkurentsimoonutusi piiratakse põhjalike struktuurimeetmete ja kohustustega.

(71)

Austria on esitanud rea lubadusi, mis on ära toodud lisas ja moodustavad käesoleva otsuse lahutamatu osa. Selleks et tagada kohustuste tegelik täitmine, pannakse kogu ümberkorraldamise perioodi ajaks 2017. aastani ametisse järelevalve eest vastutav usaldusisik. Lubadused hõlmavad mitmeid ÖVAGi kohustusi, nagu näiteks dividendi- ja kupongimaksete keeld, (37) keeld teha saadud riigiabiga reklaami ja hinnaliidrina tegutsemise keeld oma internetiplatvormi Livebank osas, (38) omandamiskeeld (39) ning kohustus kontrollida juhatuse liikmete tasustamist, et luua jätkusuutliku arengu jaoks stiimulite struktuur (40). Lisaks hõlmavad lubadused kohustust võõrandada VBLI kuni [2013.–2017.] aastani, VBRO ja pangandustegevus Maltal kuni [2013.–2017.] aastani ja osalus RZB-s kuni [2013.–2017.] aastani (41).

5. MEETME HINDAMINE

5.1. Riigiabi olemasolu ja abisumma

(72)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(73)

Selleks et meede liigitataks riigiabiks, peavad olema täidetud järgmised tingimused: meedet rahastatakse riigi poolt või riigi ressurssidest, see loob teatavatele ettevõtetele või tootmisharudele neile soodsa eelise, meede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ja meede võib kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust.

(74)	Komisjon märkis juba otsustes Austria pangandussüsteemi toetuskava kohta, et 2009. aastal toetuskava raames võimaldatud likviidsustagatised ja kapitalisüstid kujutavad endast riigiabi. Austria ei vaidle sellele hinnangule vastu.

(75)	27. veebruaril 2012 kokkulepitud toetusmeetmete osas on komisjon seisukohal, et põhjenduses 73 nimetatud tingimused on täidetud ka 250 miljoni euro suuruse kapitalisüsti ja 100 miljoni euro suuruse varalise tagatise osas.

(76)	2012. aasta meetmed võimaldab Austria ja need seostuvad seega otse riigiga. Komisjon teeb seetõttu järelduse, et need tulevad riigi ressurssidest.

(77)

2012. aasta meetmed asetavad ÖVAGi olukorda, mis võimaldab finants- ja majanduskriisi ajal kapitali hankida (ja tegelikkuses hangib panga varaline tagatis de facto kapitali), mida tal ei oleks olnud võimalik samadel tingimustel turult leida. Komisjon märgib, et ÖVAGi vähemusaktsionärid (ERGO grupp, RZB ja DZ-Bank) otsustasid ÖVAGi rekapitaliseerimises mitte osaleda. Volksbanki pangad osalesid kapitali suurendamises. Olemasolevate vähemusaktsionäridena ja tulenevalt oma tihedast majanduslikust seotusest ÖVAGiga investeerisid nad siiski riigist erinevatel majanduslikel kaalutlustel. ÖVAGi maksejõuetus oleks avaldanud Volksbanki pankadele raskekujulist mõju, mis oleks teatud tingimustel võinud ohustada nende endi ellujäämist. Sellel taustal osalesid nad ÖVAGi päästmises, et kindlustada omaenda majanduslik tulevik. Seepärast tuleb lähtuda sellest, et 2012. aasta meetmed lõid ÖVAGile eelise. Lisaks on see eelis selektiivne, kuna toob kasu ainult ühele pangale.

(78)

Kuna ÖVAG tegutseb finantssektoris, mida iseloomustab tihe rahvusvaheline konkurents, siis võivad pangale riigi ressurssidest antud eelised kahjustada kaubandust siseturul ja konkurentsi. Meetmed on seega riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Austria ei vaidle vastu ka sellele hinnangule.

(79)	2009. aasta ja 2012. aasta kapitalimeetmed on kokku 1,35 miljardit eurot ja moodustavad 2008. aasta lõpuks 3,8 % panga riskiga kaalutud varadest (35,2 miljardit eurot). Lisaks andis Austria pangale garantiisid summas 3,0 miljardit eurot.

5.2. Meetmete siseturuga kokkusobivuse hindamise õiguslik alus

(80)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile b võib siseturuga kokkusobivaks pidada abi, mida antakse „mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks”. Komisjon on tunnistanud, et ülemaailmne finantskriis võib põhjustada liikmesriigi majanduse tõsise häire ja et pankade toetusmeetmed sobivad taoliste häirete kõrvaldamiseks. Seda hinnangut kinnitati rekapitaliseerimisteatises ja komisjoni teatises „Finantsasutuste rekapitaliseerimine praeguses finantskriisis: piirdumine minimaalselt vajaliku abiga ja kaitsemeetmed põhjendamatute konkurentsimoonutuste vastu” (42) (edaspidi „ümberkorraldamisteatis”). Võttes arvesse finantsturgudel hiljuti uuesti pingestunud olukorda, on komisjon jätkuvalt seisukohal, et tingimused abi heakskiitmiseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel on täidetud. Komisjon kinnitas seda seisukohta 2011. aasta detsembris, võttes vastu 2011. aasta pikendusteatise, millega pikendatakse riigiabi eeskirjade kohaldamist pankade kasuks finantskriisi kontekstis võetavate toetusmeetmete suhtes.

(81)

Austria majandusega seoses on komisjon Austria pangandussüsteemi toetuskava heakskiitmise (43) ning Austria poolt erinevatele pankadele antud riigiabi heakskiitmisega (44) tunnistanud, et Austria majandust ähvardab tõsine häire ja et pankade toetamiseks antavad riigi ressursid on selle häire kõrvaldamiseks sobiv vahend. Abimeetmete hindamine peaks seetõttu toimuma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel (45).

(82)	Kapitalisüstide kokkusobivust õigusaktidega tuleks hinnata – eelkõige nende hüvitamist silmas pidades – esmalt rekapitaliseerimisteatise ja 2011. aasta pikendusteatise alusel.

5.3. Kokkusobivus rekapitaliseerimisteatise ja 2011. aasta pikendusteatisega

(83)	Osaluskapitali eraldamine 2009. aastal toimus kooskõlas eeskirjadega, mis on heakskiidetud Austria pangandussüsteemi toetuskavas selliste vahendite jaoks kindlaks määratud. Komisjon märgib peale selle, et see kehtib ka sellel ajal antud refinantseerimistagatiste kohta (46).

(84)

2012. aasta kapitalisüsti osas tuleb märkida, et börsil noteerimata pankade (nagu ÖVAG) kapitali suurendamist tuleks juhtudel, kui puudub jälgitav turuhind, hinnata vastavalt rekapitaliseerimisteatise lisale ja 2011. aasta pikendusteatisele asjakohase turuhinnal põhineva hindamismeetodi alusel (kaasa arvatud võrdlusrühma hinna ja kasumi suhtel põhinev meetod või muud üldtunnustatud hindamismeetodid).

(85)

Komisjon märgib, et Austria esitas ÖVAGi väärtuse kindlakstegemiseks enne 2012. aasta kapitalisüsti arvutused, mis põhinesid turu- ja raamatupidamisväärtuse suhtarvul. 2011. aasta pikendusteatises nimetatakse selgesõnaliselt ainult hinna ja kasumi suhte meetodit, aga teatises viidatakse ka teistele üldtunnustatud hindamismeetoditele. Komisjon käsitleb turu- ja raamatupidamisväärtuse suhtarvu meetodi kasutamist käesoleval juhul põhjendatuna. Esiteks võib märkida, et hinna ja raamatupidamisväärtuse suhtarvu meetod on samuti väljakujunenud turupõhine hindamismeetod. Teiseks tundub ÖVAGi tulemuste minevikus täheldatud volatiilsust silmas pidades panga väärtuse arvutamine stabiilsema baasi alusel otstarbekas.

(86)	Komisjon on Austria valitud võrdlusrühma ning kasutatavat turu- ja raamatupidamisväärtuse suhtarvu (Price/Book multiple) kriitiliselt kontrollinud ja peab neid asjakohaseks.

(87)

Järgnevalt kontrollis komisjon ka seda, kas ÖVAGi osanikud omandasid kapitalisüsti käigus asjakohase osa pangast, kusjuures komisjon võttis aluseks ettevõtte väärtuse vahemiku alumise piiri ([270–300] miljonit eurot). Juhul, kui on võimalik teha järeldus, et panga rekapitaliseerimisele kaasa aidanud riik omandas asjakohase osa pangast ka siis, kui lähtutakse kõige madalamast ettevõtte väärtusest, võib komisjoni seisukoha alusel teha järelduse, et meetmed täidavad komisjoni nõudeid ka juhul, kui ettevõtte väärtus on tegelikult vahemiku madalaimast väärtusest kõrgem. Enne nimetatud hinnangu läbiviimist tuleb aga ka arvesse võtta, et uus rahastaja saaks piisava allahindluse.

(88)

2011. aasta pikendusteatise punktide 8 ja 9 alusel tuleks kapitalisüste teha lahjendusefekti arvessevõtmiseks juba kohandatud aktsiahindade suhtes piisava diskontoga; diskonto võib kvantifitseerida üldtunnustatud turutehnikate alusel (TERP (47)). Seda meetodit kasutatakse 2012. aasta kapitalisüsti suhtes.

(89)

Komisjon on viimastes otsustes tunnustanud vastuvõetavana vähemalt 25 % suurust diskontot (48). Seda väärtust tuleb korrigeerida, võttes arvesse kapitali suurendamisele suunatud meetmete ulatuse ja panga olemasoleva kapitali suhet. Komisjon märgib sellega seoses, et riik märkis kapitali diskontoga [35–45 %] (49).

(90)

Ettevõtte hindamise vahemiku alusel arvutas komisjon välja ÖVAGi teoreetilise aktsionäride struktuuri pärast 2012. aasta kapitalisüsti ja võrdles seda panga aktsionäride struktuuriga, mis selle meetme tulemusena de facto kokku lepiti. Komisjon märgib, et riik, mis andis panga rekapitaliseerimisse suurima panuse, saab ÖVAGi uue, aktsionäride poolt kokkulepitud aktsionäride struktuuri raames (50) veidi suurema osa, kui komisjon riigiabi eeskirjade täitmist silmas pidades vajalikuks pidas. Komisjon teeb sellel alusel järelduse, et ÖVAGi rekapitaliseerimine 2012. aastal on kooskõlas rekapitaliseerimisteatise ja 2011. aasta pikendusteatisega.

(91)

Mis puudutab varalise tagatise kokkusobivust siseturuga, siis märgib komisjon, et meede võimaldab ÖVAGil lõpetada laenu andmisel tekkinud kahjumi katmiseks moodustatud eraldised. See võimaldab kapitalibaasi suurendada. Erinevalt tüüpilisest vähenenud väärtusega varade toetusmeetmest mõjutab kõnealune meede tagatise struktuuri alusel ainult laenuandmisest tekkinud kahjumite katmiseks moodustatud eraldiste vähendamist ja mitte panga riskiga kaalutud varasid. Lisaks katab varaline tagatis esmase kahju ja erineb sellega samuti tavapärasest vähenenud väärtusega varade toetusmeetmest. Lisaks tuleb kõik sissenõutud summad riigile tagasi maksta. Sellel taustal toob meede garantii vormi silmas pidades kaasa selle, et ÖVAGi kapitalibaasi ajutiselt suurendatakse ja kaitstakse; seega sarnaneb see ÖVAGile kapitalisüsti tegemisega ja seda tuleb sellisena hinnata. Komisjon on seisukohal, et toodud põhjustel on meede võrreldav kapitalisüstiga.

(92)

ÖVAG sai varalise tagatise summas 100 miljonit eurot, mille eest makstakse hüvitist 10 % aastas ajavahemikul 2012. aasta 30. septembrist1. jaanuarini 2016 võimaldatud ja sissenõudmata kogusummast (millest arvatakse maha osalised lõpetamised). Sissenõutud summade puhul asendatakse kõnealune hüvitis tasuga 10 % aastas, mida makstakse alates summade sissenõudmise ajahetkest kuni ajahetkeni, mil sissenõutud summa riigile täies ulatuses jälle tagasi makstakse. Viimatinimetatud tasu on seotud sellega, et pank teenib kasumit ja saavutab 10 % suuruse CET1 suhtarvu. See ei ole kumulatiivne. Komisjon märgib, et nii hüvitise struktuur kui ka suurus on võrreldavad hüvitisega, mida rekapitaliseerimisteatise raames tavaliselt raskustes pangale tehtava kapitalisüsti eest nõutakse. Hüvitise suurus on lisaks kooskõlas Austria raskustes pankadele antava päästeabi eeskirjade põhjendusega 29 (51).

5.4. Kokkusobivus ümberkorraldamisteatisega

(93)

Kõik riigiabina tuvastatavad meetmed võimaldati ÖVAGi ümberkorraldamise raames. Ümberkorraldamisteatis sisaldab kehtivaid eeskirju finantseerimisasutustele antava ümberkorraldusabi kohta praeguse kriisi raames. Ümberkorraldamisteatise kohaselt on finantseerimisasutuse ümberkorraldamine praeguse kriisi raames Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobiv ainult juhul, kui see viib panga elujõulisuse taastamiseni, sisaldab piisavat omapanust ja asjakohast kulude jaotust ning piisavaid meetmeid konkurentsimoonutuste piiramiseks.

5.4.1. Elujõulisus

(94)	Ümberkorralduskava peab tagama, et finantseerimisasutus on kava nõuetekohasel rakendamisel suuteline taastama oma pikaajalise elujõulisuse (vrdl ümberkorraldamisteatise punkt 2).

(95)

Ümberkorraldamisteatise kohaselt on pikaajaline elujõulisus saavutatud siis, kui asjaomane pank suudab omal jõul ja õigusaktide nõudeid järgides konkureerida turul kapitali saamiseks. Pank peab suutma katta kõik oma kulud ja tagada oma riskiprofiili arvestades omakapitali piisava tasuvuse. Ümberkorralduskavas tuleb selgitada panga raskuste põhjusi ja panga nõrku külgi ning kirjeldada, kuidas on võimalik neid ümberkorraldamise kaudu kõrvaldada. Edukas ümberkorraldamine nõuab loobumist kõikidest tegevusvaldkondadest, milles võib keskmise pikkusega ajavahemikul püsida puudujääk.

(96)	Austria esitas kooskõlas ümberkorraldamisteatise punktidega 9–11 põhjaliku ja üksikasjaliku ümberkorralduskava, mis sisaldab täielikke andmeid ärimudeli kohta. Lisaks käsitletakse kavas panga probleemide põhjusi.

(97)

ÖVAGi ärimudeli osas piirdub pank oma tegevuses rolliga kohalike ja piirkondlike Volksbanki pankade keskasutusena. ÖVAG pakub liitunud Volksbanki pankadele teenuseid likviidsuse juhtimise valdkonnas, tegutseb vahendajana nende juurdepääsul kapitaliturgudele ja pakub lisaks tooteid, mis ületavad Volksbanki pankade võimekust või pädevust, ja ühiseid tsentraliseeritud haldustoe teenuseid, nt nõuetele vastavuse, turustamise ja IT valdkonnas. ÖVAG keskendub järelikult oma põhikirja järgsetele ärisegmentidele, kasutab oma põhipädevusi ja tõmbub tagasi valdkondadest, mis põhjustasid talle finantsraskusi või ei kuulu uuesti määratletud ärimudeli valdkonda. ÖVAG loobub oma tegevusest kinnisvaravaldkonnas, müüb ära need ettevõtete rahastamise ja investeeringute portfelli osad, mis ei ole vajalikud tema rolli jaoks keskasutusena ja võõrandab kõik põhitegevusega mitteseotud tütarettevõtjad. Komisjon on seisukohal, et panga uus ärimudel sobib panga pikaajalise elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks.

(98)

ÖVAGi probleemide põhjuseks olid peamiselt järgmised tegurid: tegevus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides VBI alla koondatud, jaepangandusega tegelevate tütarettevõtjate kaudu, tegevus kohalike omavalitsuste ja infrastruktuuri rahastamise valdkondades, tegevus kinnisvaravaldkonnas ja ettevõtete portfelli osa, tema investeerimisportfell ning sõltuvus refinantseerimistest rahaturgudel.

(99)

Komisjon hindab positiivse aspektina, et ÖVAG võõrandas 2011. aastal ühe erandiga (VBRO) juba kõik VBI tütarettevõtjad. Komisjon tuletab meelde, et silmas pidades edutut katset VBRO võõrandamiseks ja 2011. aastal saadud kahjumit väljendas ta algatamisotsuses kahtlust selle kohta, kas esialgne ümberkorralduskava võimaldab panga probleemid lahendada. Komisjon märgib, et uues ümberkorralduskavas käsitletakse VBRO probleemide põhjusi ja pakutakse nende lahendusena välja tütarettevõtja ümberkorraldamine selliselt, et see ei mõjutaks ÖVAGi elujõulisust tulevikus enam negatiivselt ja oleks potentsiaalse investori jaoks ligitõmbavam (52). Sellega seoses osutab komisjon asjaolule, et ümberkorralduskavas lähtutakse VBRO positiivsetest tulemustest järgnevatel aastatel. Võõrandamise lihtsustamiseks on ÖVAG VBRO väärtuse raamatupidamisaruandes [0–50] euroni alla hinnanud. Seega ei kanna pank enam potentsiaalset kahjumit, kui VBRO eest ei ole võimalik saada kõrget müügihinda. ÖVAG ja Austria on lubanud, et kui VBRO ei ole [2013.–2017.] aasta lõpuks ära müüdud, ei sõlmi VBRO enam uusi tehinguid ja likvideeritakse kooskõlas asjaomaste õigusaktidega. (Alternatiivina võiks võõrandada VBRO osad 31. detsembriks [2013–2017] ja likvideerida kooskõlas asjaomaste õigusaktidega ainult järele jäävad portfellid.) See kinnitab komisjoni oletust, et VBROst lähtuvaid riske on juba vähendatud ja lähitulevikus on võimalik nendega toime tulla. Komisjon märgib sellega seoses, et VBRO on vähendanud oma filiaalide ja töötajate arvu ja lõpetanud laenutegevuse.

(100)

ÖVAGi tegevuse kohta kinnisvara, kohalike omavalitsuste ja taristu rahastamise segmentides märgib komisjon, et vastavad tütarettevõtjad (KA, Europolis) on müüdud ja ÖVAG on nendest osalustest tekkinud kahjumid oma raamatupidamisaruandes kirjendanud. ÖVAGile kinnisvaravaldkonnas jäänud tegevused liigitati mittepõhitegevuse portfelli alla ja need on lõpetamisel.

(101)

Täielik loobumine põhjendustes 99 ja 100 nimetatud tegevustest kujutab endast vajalikku ja sobivat meedet komisjoni kahtluste kõrvaldamiseks, kuna võõrandamistega välditakse kõiki kõnealuste tütarettevõtjatega seotud tulevasi kahjumeid ja riske. Lisaks vabanevad nende meetmete tulemusena juhtimisvõimsused, mida on võimalik kasutada panga põhitegevuses.

(102)

Seoses ettevõtete rahastamise ja investeeringute portfelli nende osadega, mis tekitasid minevikus kahjumit, märgib komisjon, et pank on vajalikud kahjumid oma raamatupidamisaruandes kirjendanud. Peale selle on CDS positsioonid (53) tasaarvestatud või tagatud. Ärisegmendid, mis ei ole ÖVAGi kui keskasutuse rolli jaoks olulised, liigitati mittepõhitegevuse portfelli alla ja need on lõpetamisel.

(103)

Seoses varasema sõltuvusega tagatisteta refinantseerimistest rahaturgudel märgib komisjon, et ÖVAG ja tema enamusosanikud viivad praegu läbi meetmeid, mis tagavad panga kindla likviidsuspositsiooni. Eelkõige kontsernikonto loomine koos piirkondlike Volksbanki pankadega ja tugevasti ÖVAGi rahastamisest sõltuvate tütarettevõtjate võõrandamine võiks vähendada panga rahastamisvajadust 6,2 miljardi euro võrra. Lisaks sai ÖVAG Livebanki ülevõtmise tulemusena juurdepääsu jaetegevuse rahastamisele 470 miljoni euro ulatuses, millega õnnestus tunduvalt vähendada tema varasemat sõltuvust refinantseerimistest rahaturgudel. Uues ümberkorralduskavas esitatud teabe alusel on komisjon seisukohal, et isegi valitsuse garantiiga 1 miljardi euro suuruse kogusummaga võlakirjade lähenevat tähtaega silmas pidades suudab ÖVAG tagada kindla rahastamispositsiooni.

(104)

Ümberkorraldamisteatise punkti 13 kohaselt peab pank suutma tagada omakapitali piisava tasuvuse, kattes seejuures kõik tavapärased tegevuskulud ja järgides asjakohaseid õigusaktide nõudeid. Komisjon leiab, et see nõue on täidetud, nagu selgitatud põhjendustes 105–107.

(105)

ÖVAG edastas esiteks finantsprognoosid ajavahemikuks 2012–2017 koos andmetega panga sissetulekute, kulude, riskieraldise, kasumi ja kapitalipositsioonide kohta. Komisjon on seisukohal, et põhistsenaariumi kohta edastatud prognoosid põhinevad asjakohastel makromajanduslikel eeldustel. 2014. aastat (54) kõrvale jättes lähtub pank sellest, et teenib ümberkorraldamise perioodil kasumit ja parandab pidevalt oma aastatulemusi. Peale selle suureneb omakapitali tasuvus 2017. aastaks 8,0 %ni, mis tundub olevat panga jaoks, millel on selline riskiprofiil nagu ÖVAGil, asjakohane kompensatsioon. Panga kapitali suhtarv jääb kogu ümberkorraldamise perioodi jooksul õigusaktide miinimumnõuetest kõrgemaks, kusjuures CET1 suhtarv suureneb [9–10] %-lt 2012. aastal [12–13] %ni (55) 2017. aastal.

(106)

Teiseks näitab uus ümberkorralduskava, et ÖVAG suudab stressistsenaariumiga toime tulla. Stressistsenaariumi eeldused on hinnatud asjakohasteks. Kuna stressistsenaarium näitab, et ÖVAG ületab õigusaktide nõuetest tulenevad omakapitalinõuded, võib lähtuda sellest, et pank täidab ümberkorralduskava punktis 13 toodud tingimused.

(107)

Kolmandaks soovib ÖVAG lõpetada mittepõhitegevuse segmendi ettevõttesiseselt, viimata läbi õiguslikku eraldamist. Komisjon märgib sellega seoses, et ÖVAG on tellinud simulatsioonid, et teada saada, kui tugevasti võivad mittepõhitegevuse segmendist lähtuvad riskid panga kapitalipositsiooni maksimaalselt mõjutada. Välise eksperdi esitatud tundlikkusanalüüs (56) näitab, et ÖVAG suudab mittepõhitegevuse portfelli ebasoodsad arengud tasakaalustada, nii et bilansimahu vähendamisel ei tohiks olla negatiivset mõju panga pikaajalisele elujõulisusele.

(108)

ÖVAG esitas ka riikliku kapitali osalise vähendamise strateegia, mis näeb ette varalise tagatise lõppemise 2015. aastal ning riigi osaluskapitali osa tagasimaksmise summas 150 miljonit eurot 2017. aastal ja järelejääva osa tagasimaksmise samasuguses summas vahetult pärast 31. detsembrit 2017. Sellel eesmärgil jätab ÖVAG kapitalipositsiooni tugevdamiseks oma kasumi ümberkorraldamise perioodil jaotamata. See peaks pangal võimaldama toime tulla varalise tagatise lõppemisega 2015. aastal ning riigi osaluskapitali osa tagasimaksmisega omavahenditest kokkulepitud ajalistes raamides, võttes arvesse õigusaktide nõudeid. Komisjon märgib, et pank on põhistsenaariumi finantsprognooside raames esitanud teabe oma kapitalipositsiooni kohta aastani 2018, (57) millest nähtub, et väljumisstrateegia rakendamine toob kaasa CET1 suhtarvu [12–13] % ja põhiomavahendite suhtarvu [14–15] %. Komisjon kiidab heaks liitunud Volksbanki pankade lubaduse toetada ÖVAGi väljumisstrateegia rakendamisel seoses riigi osaluskapitaliga (58). Panga esitatud tundlikkusanalüüsi kohaselt oleks liitunud Volksbankidel ÖVAGi mittepõhitegevuse segmendis toimuvate ebasoodsate arengute korral piisavalt omavahendeid, et ÖVAG saaks riigi osaluskapitali õigusaktide nõudeid täites tagasi maksta. Komisjon on seisukohal, et väljumisstrateegia ja ümberkorraldamise perioodi lõpuks saavutatud asjakohane omakapitali tasuvus tagavad, et ÖVAGile antud riigiabi lõpetatakse tagasimaksmise, aegumise või turutingimustel toimuva kompensatsiooni kaudu..

(109)

Komisjon teeb järelduse, et Austria esitatud ÖVAGi uus ümberkorralduskava täidab ümberkorraldamisteatise kriteeriumid seoses pikaajalise elujõulisuse taastamisega ja algatamisotsuses esitatud komisjoni asjaomased konkurentsiõigusega seotud kahtlused on seega kõrvaldatud.

5.4.2. Omapanus ja kulude jaotus

(110)

Ümberkorraldamisteatise kohaselt peavad pangad ja kapitaliomanikud osalema ümberkorraldamises võimalikult suures ulatuses, et oleks tagatud abi piirdumine vajaliku miinimumiga. Pangad peaksid kasutama ümberkorraldamise rahastamiseks seega oma vahendeid, võõrandades näiteks vahendeid, samal ajal kui kapitaliomanikud peaksid võimaluse korral tasakaalustama finantseerimisasutuse kahjumid. Meetmed, mille rakendamise kohustuse on ÖVAG endale võtnud, tagavad oma vahendite kasutamise ja esialgsete aktsionäride ja erainvestorite, kelle käes on panga hübriidkapital, osalemise ümberkorraldamises.

(111)

Uus ümberkorralduskava ei sisalda elemente, mis lubavad järeldada, et abi ületab elujõulisuse taastamisega seotud kulusid. Võimaldatud abi eesmärk on tagada, et ÖVAGil oleks põhistsenaariumi korral piisav kapitalipuhver, mis ületab CRD IV/CRR (59) alusel ettenähtud miinimumnõuded, ja et ta on stressistsenaariumi korral endiselt suuteline omakapitalinõudeid täitma. Panga ja Austria võetud kohustused tagavad, et tagasipööratavad abimeetmed (osaluskapital ja varaline tagatis) lõpetatakse 2015. aasta lõpuks, kui panga kapitalipositsioon seda võimaldab (60).

(112)

Komisjon märgib, et ÖVAG on juba rakendanud kulude vähendamise meetmeid ja teeb seda edaspidigi ja annab sel viisil enda teenitud sisemiste vahendite abil omapanuse ümberkorraldamiskulude katmisse (61). Põhisegmendis toovad kõnealused kulude vähendamise meetmed ümberkorraldamise perioodi lõpuks kaasa iga-aastaste kulude vähenemise 15 miljoni euro võrra (ligikaudu 12 % kogukuludest 2012. aastal). ÖVAGi kui terviku osas (kaasa arvatud mittepõhitegevuse segment) vähenevad kulud veelgi rohkem (105,5 miljonit eurot 2017. aastal võrreldes 166 miljoni euroga 2012. aastal, mis vastab kulude vähenemisele 36 % võrra) (62).

(113)

Ümberkorraldamiskulusid rahastatakse ka mittepõhitegevuse segmendi tasuvate osaluste müügist saadud sissetulekutest (RZB, Austria jaepangad (müük toimus juba 2009–2010) ja VBLI).

(114)

Ümberkorraldamisteatise punkti 24 kohaselt võib kulude jagamise tagada ka riigi toetuse asjakohase hüvitamise kaudu. Sellega seoses tuletab komisjon meelde oma järeldust punktis 90, et riik, mis andis panuse 2012. aasta kapitalisüsti tegemisse, sai pangas asjakohase osaluse. Osalus tugines ettevõtte väärtusele, mis leiti objektiivselt turu- ja raamatupidamisväärtuse suhtarvu meetodi alusel. Nagu märgitud põhjenduses 89, toimusid märkimised 2012. aasta kapitalisüsti raames pealegi piisava diskontoga, mis vastab kapitalisüsti teatud liiki eelnevale hüvitamisele. Sellel põhjusel peab komisjon hüvitist koos teiste kulude jagamise meetmetega asjakohaseks.

(115)

Järelejääva 300 miljoni euro suuruse riigi osaluskapitaliga seoses tuletab komisjon meelde, et riik eraldas ÖVAGile osaluskapitali Austria pangandussüsteemi toetuskava raames ja vahendi hüvitamine määrati kindlaks kooskõlas selle kavaga. Komisjon märgib, et vahendite märkimisele järgneval kuuendal ja seitsmendal täismajandusaastal suureneb kupong vastavalt 50 baaspunkti võrra, sellest tuleneb 9,8 % suurune kupong 2016. aastal ja 10,3 % suurune kupong 2017. aastal (63). Komisjon märgib lisaks sellele, et kõnealuste vahendite tagasimaksesumma moodustab 2017. ja 2018. aastal 100 % nende nimiväärtusest, millele lisanduvad need protsendipunktid, mille võrra osalusväärtpaberite eest lepingus lubatud kupong väiksemaks osutus, juhul kui jaotamisele kuuluvad aastakasumid, millest oleks makse tegemiseks piisanud, kanti edasi (64). Panga finantsprognooside kohaselt on oodata, et aastatel 2017 ja 2018 riigile tagasimakstav summa hõlmab osaluskapitali hüvitamist ümberkorraldamise perioodi viimastel aastatel. Komisjon on seetõttu seisukohal, et ÖVAG maksab riigi osaluskapitali eest oma riskiprofiilile vastavat hüvitist.

(116)

Varalise tagatisega seoses märgib komisjon, et pank maksab tasu 10 % aastas garantii summast (100 miljonit eurot). See tasu kujutab endast raamatupidamislikust seisukohast jooksvat kulupositsiooni ja ei sõltu sellest, kas pank teenib kasumit. Kõikidelt garantii raames võimaldatud summadelt arvestatakse kuni nende tagasimaksmiseni 10 %-list intressi. Tasu usaldusväärset suurust ja olemust silmas pidades on komisjon seisukohal, et kapitali ajutisele suurendamisele vastava varalise tagatise hüvitamine on asjakohane.

(117)

Selleks et tagada panga osanike võimalikult suur osalemine asjakohase kapitalibaasi ülesehitamises ümberkorraldamise perioodi jooksul, on Austria lubanud, et pank jätab ümberkorraldamise perioodi lõpuni või isegi pärast seda (kui riigi osaluskapital ei ole selleks ajaks tagasi makstud) tegemata dividendimaksed ja ei tee kupongimakseid, kui ta ei ole selleks õiguslikult kohustatud. Sel viisil ei tohiks ÖVAG kasutada riigiabi kooskõlas ümberkorraldamisteatise punktiga 26 omavahendite eest hüvitise maksmiseks, kui kasumist ei piisa selliste maksete tegemiseks.

(118)

Komisjon märgib, et ÖVAG on teinud ettepaneku osta hübriidvahendid erainvestoritelt tagasi hinnaga ligikaudu 40 % nende nimiväärtusest (65). Pakutud tagasiostuhind määrati kindlaks vahendite turuväärtuse alusel ja sisaldas maksimaalselt 10 protsendipunkti suurust lisatasu, mis lisati, et pakkuda investoritele stiimulit tagasiostus osalemiseks. See pakkumine aktsepteeriti ligikaudu 80 % ulatuses vahendite kogu nimiväärtusest, mis tõi ÖVAGile pärast tehingukulude mahaarvamist 130 miljoni euro suuruse kasumi. Järelejäävatele vahenditele laieneb põhjenduses 117 kirjeldatud kupongikeeld. Komisjon on seetõttu seisukohal, et tagatud on asjakohane ÖVAGi hübriidkapitali eraomanike kulude jaotus ja ümberkorraldamisteatise kriteeriumid sellega seoses täidetakse.

(119)

Järgmine aspekt puudutab ÖVAGi vähemusaktsionäre ERGO gruppi, RZB-d ja DZ Banki. Komisjon märgib, et nende osalus jäi 2012. aasta kapitali suurendamise käigus oluliselt väiksemaks. Nagu kirjeldatud põhjenduses 49, lubasid pangad ÖVAGi ümberkorraldamist toetada, nimelt ÖVAGile ja temaga ühisomandis olevatele tütarettevõtjatele eraldatud likviidsusvahendite säilitamise, varaportfelli ülevõtmise kaudu ja toetades ÖVAGi temaga ühisomandis olevate tütarettevõtjate (VBRO ja VBLI) võõrandamise pingutuste tegemisel, millega kiirendatakse mittepõhitegevuse alla kuuluvate ärisegmentide lõpetamist.

(120)

Seetõttu kujutavad kulude vähendamine, mittepõhitegevuse alla kuuluvate tulutoovate tütarettevõtjate võõrandamine ja asjakohase hüvitise tagamine kapitalimeetmete ja varalise tagatise eest endast ÖVAGi piisavat omapanust oma ümberkorraldamise rahastamisse. Hübriidkapitalivahendite omanike kantud kahjumid, esialgsete osanike osaluse vähenemine, meetmed, mille kaudu nad annavad panuse ÖVAGi ümberkorraldamisse, ning kasumite jaotamata jätmine tagavad kulude asjakohase jaotamise. Kuna võib lähtuda sellest, et uus ümberkorralduskava näeb ette piisava omapanuse ja piisava kulude jaotuse, on algatamisotsuses sellega seoses väljendatud kahtlused kõrvaldatud.

5.4.3. Konkurentsimoonutusi piiravad meetmed

(121)

Ümberkorraldamisteatise kohaselt tuleb ümberkorralduskavas ette näha konkurentsimoonutusi piiravad ja pangandussektori konkurentsivõimet tagavad meetmed. Peale selle peab kava tegelema moraaliriskiga ja tagama, et riigiabi ei kasutataks konkurentsi kahjustava käitumise rahastamiseks.

(122)

Ümberkorraldamisteatise punkti 31 kohaselt peab komisjon abi suuruse ja konkurentsi moonutava mõju hindamisel arvesse võtma nii absoluutset kui ka suhtelist abisummat ning kulude jaotuse ulatust ja finantseerimisasutuse turupositsiooni pärast ümberkorraldamist. Sellega seoses tuletab komisjon meelde, et ÖVAG sai riikliku kapitalisüsti, mis vastab 3,8 %-le tema riskiga kaalutud varadest. Lisaks sai ÖVAG likviidsustagatisi 5,4 % ulatuses oma bilansimahust. Abisaajale pangale antud abisumma on seega märkimisväärne. Seetõttu on vaatamata piisavale omapanusele ja kulude asjakohasele jaotusele abisaaja panga ja tema osanike vahel ümberkorraldamise perioodi jooksul vajalikud olulised võimalike konkurentsimoonutuste piiramise meetmed.

(123)

Bilansimahu kavandatud vähendamine kujuneb uues ümberkorralduskavas suuremaks kui esialgses kavas. ÖVAG tahab vähendada oma bilansimahtu 2008. aasta lõpu varade seisuga võrreldes 67 % võrra, s.t 55,8 miljardilt eurolt 18,4 miljardi euroni 2017. aastal. Kui võetakse arvesse eranditult põhisegmendi koguvara ([12–15] miljardit eurot 2017. aastal), ulatub bilansimahu vähendamine [60–80] %ni. Riskiga kaalutud varade valdkonnas on pank seadnud eesmärgiks 71 %-lise vähendamise (35,2 miljardit eurot 2008. aastal võrreldes 10,1 miljardi euroga 2017. aastal). [4–6] miljardit eurot sellest 10,1 miljardist eurost on seotud põhisegmendiga, mis vastab riskiga kaalutud varade vähendamisele põhisegmendis [70–90] % võrra.

(124)

ÖVAG võõrandab sellel eesmärgil praegu mitmed kodu- ja välismaised tütarettevõtjad. Võõrandamised peavad olema lõpetatud lisas toodud kohustustes kindlaksmääratud ajahetkeks; vastasel juhul peavad vastavad tütarettevõtjad oma uued tehingud peatama. Tabel 4 annab ülevaate kõige olulisematest võõrandamistest.

Tabel 4.

Kõige olulisemad võõrandamised

Nimi	Bilansimaht (mld EUR)	RKV (mld EUR)
Austria jaepangad	5,1	2,0
Europolis	1,7	0,1
VBI müük 2011. aastal	9,1	6,0
VBLI	2,1	1,6
VBRO	1,7	1,6
Malta	0,2	0,1

(125)

Kõnealused võõrandamised hõlmavad panga kõiki rahvusvahelisi tütarettevõtjaid. Komisjon on seisukohal, et ÖVAGi stabiliseerimisele aitas kaasa KA võõrandamine, mis pidi 2008. aastal kasutama riiklikke päästemeetmeid. Seetõttu ei saa KA võõrandamist käsitleda konkurentsimoonutuste piiramise meetmena. KA-d ei võeta peale selle arvesse bilansimahus ega RKV mahus, mida kasutati panga vähenemise arvutamisel lähteandmetena (66).

(126)

ÖVAG kavatseb lisaks sulgeda oma Frankfurdi filiaali.

(127)

Komisjon käsitleb kokkuvõttes panga bilansimahu vähendamist rohkem kui poole võrra küllaldasena, et abist tingitud konkurentsimoonutusi piisavalt piirata.

(128)

Lisaks nendele ulatuslikele struktuursetele meetmetele on Austria ja ÖVAG võtnud ka erinevaid kohustusi. Pank on võtnud kohustuse järgida omandamis- ja reklaamikeeldu, enda nimel kauplemise keeldu ning hinnaliidrina tegutsemise keeldu seoses oma internetiplatvormiga Livebank. See peaks tagama, et riigiabi ei kasutata konkurentsi kahjustava käitumise rahastamiseks (67).

(129)

Austria lubas ka seda, et ÖVAG ei sõlmi väljaspool Volksbanki pankade ühendust ja oma kliente enda nimel ja arvel aktiivtehinguid kolmandate klientidega. Ta tohib tegutseda ainult Volksbanki pankade ühenduse raames (68). Koos tulutoovate tütarettevõtjate (VBLI, Austria jaepangad) võõrandamisega annab ÖVAGi tegevusvaldkondade range piiramine tema põhiturgudel teistele osalejatele võimaluse turul laieneda.

(130)

Võttes arvesse põhjendustes 122–129 toodud tähelepanekuid ja järeldusi, et omapanus ja kulude jaotamine on asjakohased, teeb komisjon järelduse, et Austria ja ÖVAGi esitatud meetmete ulatus ja liik on piisavad ÖVAGile võimaldatud abi tõttu tekkinud konkurentsimoonutuste piiramiseks. Seega on algatamisotsuses sellega seoses väljendatud kahtlused kõrvaldatud.

5.5. Järelevalve

(131)

Ümberkorraldamisteatise punkti 5 kohaselt tuleb esitada korrapäraselt aruandeid, et komisjon saaks kontrollida, kas uut ümberkorralduskava rakendatakse nõuetekohaselt. Austria nimetab ametisse järelevalve eest vastutava usaldusisiku, kes aitab komisjonil täita kohustust kontrollida otsuse korrektset rakendamist. Järelevalve eest vastutav usaldusisik esitab iga kuue kuu järel järelevalvearuande. Esimene aruanne tuleb esitada hiljemalt kuus kuud pärast ümberkorralduskava heakskiitmist. Komisjon on seisukohal, et ümberkorralduskava rakendamise nõuetekohane järelevalve on seega tagatud.

6. JÄRELDUS

(132)

Komisjon teeb järelduse, et uues ümberkorralduskavas sisalduvad meetmed koos lisas toodud kohustustega (69) sobivad ÖVAGi pikaajalise elujõulisuse tagamiseks, on kulude jaotamise ja omapanuse osas piisavad ning tasakaalustavad asjakohaselt ja proportsionaalselt käesolevas otsuses uuritud abimeetmete konkurentsi moonutavat mõju. Esitatud ümberkorralduskava vastab ümberkorraldamisteatise kriteeriumidele, nii et ümberkorraldamismeetmeid võib käsitleda siseturuga kokkusobivana,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1. Järgmised Austria teostatud või kavandatud meetmed on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel:

a)	Austria kapitalisüstid Österreichische Volksbanken-AG-le summas 1 miljard eurot ja 250 miljonit eurot;

b)	Austria poolt Österreichische Volksbanken-AG-le võimaldatud likviidsustagatised summas 3 miljardit eurot;

c)	Austria poolt Österreichische Volksbanken-AG-le antud kapitalitoetusena toimiva mõjuga varaline tagatis 100 miljonit eurot.

2. Artiklis 2 nimetatud tingimusi arvestades on lõikes 1 nimetatud riigiabi vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile b siseturuga kokkusobiv.

Artikkel 2

Austria tagab 4. septembril 2012 esitatud ümberkorralduskava ja käesoleva otsuse lisas võetud kohustuste täieliku rakendamise.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Austria Vabariigile.

Brüssel, 19. september 2012

Komisjoni nimel

asepresident

Joaquín ALMUNIA

(1) ELT C 46, 17.2.2012, lk 3.

(2) Komisjoni 9. detsembri 2008. aasta otsus riigiabi N 557/2008 kohta – Maßnahmen nach dem Finanzmarktstabilitäts- und dem Interbankmarktstärkungsgesetz für Kreditinstitute und Versicherungsunternehmen in Österreich (ELT C 3, 8.1.2009, lk 2).

(3) Abikava esimene pikendamine koos teatavate muudatustega kiideti heaks 30. juunil 2009 (ELT C 172, 24.7.2009, lk 4), teine pikendamine 17. detsembril 2009 (ELT C 28, 4.2.2010, lk 6), kolmas pikendamine 25. juunil 2010 (ELT C 250, 17.9.2010, lk 4) ja neljas pikendamine 16. detsembril 2010 (ELT C 20, 21.1.2011, lk 3).

(4) Vrd komisjoni teatise punkt 13 ja lisa (ELT C 10, 15.1.2009, lk 2).

(5) Komisjoni 9. detsembri 2011. aasta otsus riigiabi SA.31883 kohta – Österreichische Volksbanken-AG restruktureerimine (ELT C 46, 17.2.2012, lk 3).

(6) Need protsendimäärad näitavad hääleõiguste jagunemist ja ei hõlma ÖVAGile kuuluvaid enda aktsiaid. Enne kapitali vähendamist 70 % võrra ja kapitali kavandatavat suurendamist 484 miljoni euro võrra kuulus ÖVAGile 1,63 % tema enda aktsiatest.

(7) 2007. aasta lõpus oli see veel 78,6 miljardit eurot. Allikas: ÖVAGi 2009. aasta kontserniaruanne.

(8) Fitch võtab arvesse, et ÖVAG kuulub Volksbanki pankade ühenduse tagatisskeemi alla. Seetõttu anti ÖVAGile samasugune pika- ja lühiajaline emitendi maksejõuetuse tõenäosust näitav reiting nagu kogu grupile (A kuni F1).

(9) Algatamisotsus, põhjendused 7–12.

(10) Algatamisotsus, põhjendused 13–19.

(11) Investkredit Bank AG on ÖVAGi tütarettevõtja, mis osutab teenuseid ettevõtete rahastamise, faktooringu, projektirahastamise ning kaubanduse ja ekspordi rahastamise valdkondades. Täiendavad andmed selle kohta on toodud algatamisotsuse põhjenduses 7.

(12) Tagasimaksesumma suureneb nende protsendipunktide võrra, mille võrra lepingus osalusväärtpaberite eest lubatud dividend väiksemaks osutus, juhul kui jaotamisele kuuluvad aastakasumid, millest oleks makse tegemiseks piisanud, kanti edasi, kuigi selleks ei olnud õiguslikku kohustust ega järelevalveasutuse korraldust.

(13) Esimese taseme põhiomavahendid vastavalt Baseli pangandusjärelevalve komitee määratlusele („Basel III: A global regulatory framework for more resilient banks and banking systems”, detsember 2010 (Rev. juuni 2011) http://www.bis.org/publ/bcbs189.htm).

(14) ÖVAG ja tema tütarettevõtjad/osalused, eelkõige VB Factoring Bank Aktiengesellschaft, VB Leasing Finanzierungsgesellschaft m. b. H. ja Volksbank Invest Kapitalanlagegesellschaft m. b. H.

(15) See tasu kujutab endast panga jooksvat kulupositsiooni ja ei sõltu seetõttu sellest, kas ÖVAG teenib kasumit.

(16) Pärast kohalike omavalitsuste rahastamisega tegeleva tütarettevõtja KA võõrandamist Austriale moodustas ÖVAGi bilansimaht 2008. aasta lõpus 52,9 miljardit eurot.

(17) Ärisaladused, võimalusel näidati vahemikud [sulgudes]

(18) Lühend: BWG.

(19) Kaasa arvatud sündikaatlaenud, mis anti koos IMMO pangaga, kes on elamute rahastamise ekspert laenuühistute sektoris.

(20) Teine osanik on VR Leasing (DZ Banki tütarettevõtja.)

(21) Vrd lisa punkt 6.3.

(22) Vrd lisa punkt 6.3..

(23) Vrd lisa punkt 6.3.

(24) Vrd lisa punkt 6.3.

(25) Vrd lisa punkt 6.4.

(26) Vt põhjendus 49.

(27) […].

(28) Vrd põhjendus 10.

(29) Vrd põhjendus 23.

(30) võttes arvesse tagatise lõppemise mõju;

(31) võttes arvesse tagatise lõppemise ja riigi osaluskapitali tagasimaksmise mõju.

(32) See arv hõlmab varalise tagatise lõppemise mõju 2015. aastal ja osalusväärtpaberite tagasimaksmist summas 300 miljonit eurot.

(33) Algatamisotsus, põhjendused 58–62.

(34) Algatamisotsus, põhjendused 65–69, 73 ja 74.

(35) ELT C 356, 6.12.2011, lk 7.

(36) Võrdlusrühma valik põhines objektiivsetel kriteeriumidel, näiteks võrreldav tootesortiment ja võrreldav geograafiline tegevuspiirkond.

(37) Vrd lisa punktid 8.2 ja 8.3.

(38) Vrd lisa punktid 8.5 ja 8.4.

(39) Vrd lisa punkt 8.1.

(40) Vrd lisa punkt 8.6.

(41) Vrd lisa punktid 6.1 – 6.4.

(42) ELT C 195, 19.8.2009, lk 9.

(43) Komisjoni 9. detsembri 2008. aasta otsus riigiabi N 557/2008 kohta – Austria krediidiasutustele ja kindlustusettevõtetele suunatud meetmed vastavalt finantsturu stabiilsuse ja rahaturgude tugevdamise seadusele (ELT C 3, 8.1.2009, lk 2), mida pikendati komisjoni 30. juuni 2009. aasta otsusega riigiabi N 352/2009 kohta (ELT C 172, 24.7.2009, lk 4), mida pikendati uuesti komisjoni 17. detsembri 2009. aasta otsusega riigiabi N 663/2009 kohta (ELT C 28, 4.2.2010, lk 6), mida pikendati uuesti komisjoni 25. juuni 2010. aasta otsusega riigiabi N 241/2010 kohta (ELT C 250, 17.9.2010, lk 4) ja mida pikendati uuesti komisjoni 16. detsembri 2010. aasta otsusega riigiabi SA.32018 kohta (ELT C 20, 21.1.2011, lk 3).

(44) Vrd lisaks otsustele Austria pangandussüsteemi toetuskava kohta ka komisjoni otsus riigiabi N 698/2009 kohta – Hypo Group Alpe Adria (ELT C 85, 31.3.2010, lk 21), komisjoni otsus riigiabi N 261/2010 kohta – Teine ümberkorraldamistoetus BAWAGile (ELT C 250, 17.9.2010, lk 5), ja komisjoni otsus riigiabi SA.32745 kohta – Kommunalkredit Austria AG ümberkorraldamine (ELT C 239, 17.8.2011, lk 2).

(45) Sellega seoses peab ka märkima, et Austria andis ÖVAGile abi Austria pangandussüsteemi toetuskava raames, mille komisjon Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel heaks kiitis.

(46) Vrd käesoleva otsuse joonealused märkused 2 ja 3.

(47) Theoretical ex-rights price (teoreetiline hind märkimisõiguseta).

(48) Komisjoni 30. mai 2012. aasta otsus riigiabi SA.34055 kohta – Uus ümberkorraldamiskord Portugali krediidiasutuste jaoks, seni avaldamata.

(49) TERP meetodi kasutamise tõttu võtab kõnealune diskonto lahjendusefekti juba arvesse.

(50) Vrd põhjendus 23.

(51) Vrd joonealused märkused 2 ja 3.

(52) Vrd põhjendus 44.

(53) Credit Default Swaps

(54) Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite alusel koostatud grupi aastaaruandes arvestab ÖVAG 2014. aastal kahjumiga pärast makse summas [10–30] miljonit eurot, mille põhjuseks on peamiselt üks erakorraline positsioon: VBLI võõrandamine hinnaga [40–70] miljonit eurot, mis on väiksem IFRSi alusel määratud arvestuslikust väärtusest [90–120] miljonit eurot. ÖVAGi enda aastaaruandes, mis koostati kooskõlas Austria hea raamatupidamistavaga, on VBLI bilansiline väärtus juba [40–70] miljoni euroni alla hinnatud. ÖVAGi Austria hea raamatupidamistava alusel oodatavat 2014. aasta tulemust müügitulu seetõttu eeldatavasti ei mõjuta ja see kujuneb positiivseks.

(55) Võttes arvesse varalise tagatise lõppemist 2015. aastal ja riigi osaluskapitali osa tagasimaksmist summas 150 miljonit eurot 2017. aastal.

(56) Vrd põhjendused 58 ja 59.

(57) Vrd põhjendus 55.

(58) Vrd põhjendus 60.

(59) Lühend „CRD IV/CRR” (kapitalinõuete direktiiv IV (Capital Requirements Directive IV)/ kapitalinõuete määrus (Capital Requirements Regulation)) on seotud Euroopa Komisjoni ettepanekuga Basel III eeskirjade rakendamiseks liidu õiguses. Basel III eeskirjades, mis töötati välja ja võeti vastu vastusena viimase finantskriisi ajal paljastunud panganduseeskirjade puudujääkidele, määratakse kindlaks pankade omakapitali, stressitestide läbiviimise ja turulikviidsuse riski ülemaailmsed järelevalvestandardid. Nendes eeskirjades kehtestatakse muu hulgas nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt rangemad pankade kapitalinõuded. Uute nõuete järkjärguline jõustumine algab 2013. aastal.

(60) Vrd põhjendused 25 kuni 27.

(61) Vrd põhjendus 60.

(62) See sisaldab ka võõrandamiste ja mittepõhitegevuse ärisegmentide vähendamise mõju.

(63) Vrd põhjendus 18.

(64) Vrd põhjendus 19.

(65) Vrd põhjendus 52.

(66) Lähteandmetena kasutatud ÖVAGi bilansimaht ja riskiga kaalutud varad on võetud 31. detsembri 2008. aasta seisuga; KA riigistati siiski juba 2008. aasta novembris.

(67) Kuna Livebank on ÖVAGi ainuke ärisegment, mis võtab vastu hoiuseid, ei ole teistes turusegmentides hinnaliidrina tegutsemise keeld vajalik.

(68) Vrd lisa punkt 4.1.

(69) Kui otsuse teksti ja lisa teksti vahel peaks esinema vastuolu, loetakse autentseks otsuse tekst.

LISA

Kohustuste loend riigiabimenetluses SA.31883 Österreichische Volksbanken AG

Austria Vabariik (edaspidi „Austria”) pakub vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 7 lõikele 4 muudetud versioonis välja järgmised kohustused seoses Österreichische Volksbanken-Aktiengesellschaftiga („ÖVAG”), et Euroopa Komisjon saaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel tehtud otsuses märkida, kas ÖVAGile antud abi on siseturuga kokkusobiv.

Kohustused jõustuvad otsuse vastuvõtmise päeval.

Käesolevat teksti tuleb tõlgendada liidu õiguse üldraamistikus ja tuginedes nõukogu määrusele (EÜ) nr 659/1999 ning võttes arvesse otsust, millele kohustused on kohustuste ja/või tingimuste ja nõuetena lisatud.

1. Üldküsimused

1.1.	Austria tagab 4. septembril 2012 esitatud ÖVAGi ümberkorralduskava („ümberkorralduskava”) korrektse ja täieliku rakendamise.

1.2.	Austria tagab, et ümberkorralduskava rakendamisel järgitakse täielikult alltoodud kohustusi („kohustused”).

1.3.	Ümberkorraldamise etapp lõpeb 31. detsembril 2017. Alljärgnevaid kohustusi kohaldatakse ümberkorraldamise etapil, kui kohustustest ei tulene teisiti.

2. Põhisegment ja lõpetamissegment

2.1.	ÖVAG lõi ettevõttesisese lõpetamissegmendi, mille alla liigitatakse lõpetamisele kuuluvad varad. Lõpetamissegmenti juhitakse eraldi raamatupidamisega eraldi segmendina iseseisva aruandluse tähenduses.

3. Bilansimahtude ja riskiga kaalutud varade vähendamine

3.1.

[Bilansimahtude vähendamine – kontsern] Lähtudes ÖVAGi auditeeritud bilansimahust 48 116 miljonit eurot seisuga 31. detsember 2009, vähendatakse kontserni bilansilisi varasid 31. detsembriks 2013 [26 000–28 000] miljoni euroni, 31. detsembriks 2014 [22 000–24 000] miljoni euroni, 31. detsembriks 2015 [20 000–22 000] miljoni euroni, 31. detsembriks 2016 [18 000–20 000] miljoni euroni ja 2017. aasta 31. detsembriks18 390 miljoni euroni.

3.2.

[Riskiga kaalutud varade vähendamine – kontsern] Lähtudes kontserni riskiga kaalutud varade summast (kogurisk) 29 505 miljonit eurot seisuga 31. detsember 2009, vähendatakse kontserni riskiga kaalutud varade summat 31. detsembriks 2013 [16 000–18 000] miljoni euroni, 31. detsembriks 2014 [14 000–16 000] miljoni euroni, 31. detsembriks 2015 [10 000–12 000] miljoni euroni, 31. detsembriks 2016 [10 000–12 000] miljoni euroni ja 31. detsembriks 2017 10.081 miljoni euroni.

3.3.

[Bilansimahtude vähendamine – põhisegment] Põhisegmendi bilansiliste varade summat vähendatakse 31. detsembriks 2013 [15 000–17 000] miljoni euroni, 31. detsembriks 2014 [15 000–17 000] miljoni euroni, 31. detsembriks 2015 [14 000–16 000] miljoni euroni, 31. detsembriks 2016 [13 000–15 000] miljoni euroni ja 31. detsembriks 2017 [13 000–15 000] miljoni euroni. Ületamine on lubatud kuni 2 % ulatuses, kui see tuleneb kavandatuga võrreldes suuremast sündikaattehingute arvust esmatasandil, kõrgematest regulatiivsetest nõuetest likviidsuse säilitamiseks või suuremast esmatasandi refinantseerimisvajadusest. Ületamist tuleb järelevalve eest vastutavale usaldusisikule üksikasjalikult põhjendada.

3.4.

[Riskiga kaalutud varade vähendamine – põhisegment] Põhisegmendi riskiga kaalutud varade summat (kogurisk) vähendatakse 31. detsembriks 2013 [5 500–6 500] miljoni euroni, 31. detsembriks 2014 [5 000–6 000] miljoni euroni, 31. detsembriks 2015 [5 000–6 000] miljoni euroni, 31. detsembriks 2016 [5 000–6 000] miljoni euroni ja 31. detsembriks 2017 [5 000–6 000] miljoni euroni. Ületamine on lubatud kuni 2 % ulatuses, kui see tuleneb kavandatuga võrreldes suuremast sündikaattehingute arvust esmatasandil, kõrgematest regulatiivsetest nõuetest likviidsuse säilitamiseks või suuremast esmatasandi refinantseerimisvajadusest. Ületamist tuleb järelevalve eest vastutavale usaldusisikule üksikasjalikult põhjendada.

3.5.

[Bilansimahtude vähendamine – lõpetamissegment] Lõpetamissegmendi bilansiliste varade summat vähendatakse 31. detsembriks 2013 [10 000–12 000] miljoni euroni, 31. detsembriks 2014 [6 000–8 000] miljoni euroni, 31. detsembriks 2015 [6 000–8 000] miljoni euroni, 31. detsembriks 2016 [5 000–7 000] miljoni euroni ja 31. detsembriks 2017 [4 000–6 000] miljoni euroni.

3.6.

[Riskiga kaalutud varade vähendamine – lõpetamissegment] Lõpetamissegmendi riskiga kaalutud varade summat (kogurisk) vähendatakse 31. detsembriks 2013 [11 000–13 000] miljoni euroni, 31. detsembriks 2014 [8 000–10 000] miljoni euroni, 31. detsembriks 2015 [5 000–7 000] miljoni euroni, 31. detsembriks 2016 [5 000–7 000] miljoni euroni ja 31. detsembriks 2017 [4 000–6 000] miljoni euroni.

3.7.

Lõpetamissegmendis tehakse pikendamisi ainult juhul, kui on olemas realistlik ja faktidel põhinev ning usaldusväärne väljavaade, et pikendamine parandab tulevikus finantseeringu teenindatavust või kasutatavust. Pikendamist võimaldatakse kokku kõige enam kolm korda aastas ja ühe pikendamise kohta maksimaalselt üheks aastaks; põhjendatud erandjuhtudest, kus pikendamisperioodid on pikemad, tuleb järelevalve eest vastutavale usaldusisikule teada anda ja neid piisavalt põhjendada. Lõpetamissegmendi likvideerimine jätkub ka pärast ümberkorraldamise perioodi lõppu võimalikult kiiresti.

3.8.	Punktides 3.1.–3.6. nimetatud summade leidmisel ei võeta arvesse muudetud seadusesätetest tulenevaid muudatusi, mis on seotud CRD IV/CRR kohaldamisega.

4. Äritegevuse piiramine

4.1.

Põhisegmendis tegeletakse ainult pankade ühendusega seotud tegevusega. Kõnealune tegevus tähendab antud juhul, et i) ÖVAG kui keskasutus toimib Volksbanki pankade huvides ja pakub seega teenuseid vahetult liitunud asutustele ja ii) annab kasutada või vahendab tooteid ja teenuseid Volksbanki pankadele ja nende klientidele. ÖVAG ei sõlmi enda nimel ja arvel laenu- või muid aktiivtehinguid kolmandate klientidega.

5. Ärisegmentidest loobumine

5.1.

[Ärisegmentidest loobumine] ÖVAG viib ellu ümberkorralduskavas ettenähtud ärimudeli ja täidab sellega seoses ümberkorralduskavas kirjeldatud ärisegmentide ülesannet, eelkõige loobutakse täielikult järgmistest ärisegmentidest.

5.1.1.

Taastuvenergia ärisegment. Ärisegment hõlmab projektide rahastamist taastuvenergia valdkonnas Austrias, Saksamaal ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Siit on välja jäetud esmatasandilt sündikaadi osade ülevõtmiseks eraldatud finantseeringud, kui esmatasandi pank ise võtab enda peale oma suurusele vastava osa finantseeringust.

5.1.2.

Mudelrahastamise ärisegment. Mudelrahastamise ärisegment tegeleb kesksetes asukohtades paiknevate elamuobjektide ostu ja saneerimise rahastamisega hea krediidikõlblikkusega eraisikute jaoks, kasutades toetusvahendeid. Siit on välja jäetud esmatasandilt sündikaadi osade ülevõtmiseks eraldatud finantseeringud, kui esmatasandi pank ise võtab enda peale oma suurusele vastava osa finantseeringust.

5.2.

[Enda nimel kauplemine] ÖVAG ei tegele ka edaspidi enda nimel kauplemisega. See tähendab, et ÖVAG teostab ainult ÖVAGi kauplemisportfellis kajastatud kauplemistehinguid, mida a) tehakse tema klientide ostu- või müügitellimuste vastuvõtmiseks, edastamiseks ja teostamiseks (s.t finantsinstrumentidega kauplemine kui teenus; või b) mis on vajalikud jaesegmendi riskide maandamiseks või intresside ja likviidsuse juhtimiseks rahahalduse valdkonnas või c) bilansipositsioonide majanduslikuks üleandmiseks lõpetamissegmendile või kolmandatele isikutele. Igal juhul tuleb tagada, et kõnealuseid positsioone võetaks ainult riskiväärtuse (VaR) kogupiirides summas 3 miljonit eurot / hoiuaeg 1 päev / 99 % usaldusnivoo ning et need ei saaks ohustada ÖVAGi riskitaluvust või likviidsusolukorda. ÖVAG ei tee mingil juhul tehinguid, mille eesmärk on eranditult kasumi teenimine väljaspool eelnimetatud eesmärke.

6. Müügid

6.1.

[Müügid] ÖVAG võõrandab täielikult järgmised üksused hiljemalt nimetatud ajahetkedeks („Signing”):

6.1.1.

kõikide liisinguga tegeleva tütarettevõtja VBLI osade müük 31. detsembriks [2013–2017];

6.1.2.

kõikide VB Malta/IK Malta osade müük 31. detsembriks [2013–2017];

6.1.3.

kõikide Rumeenia Volksbanki osade müük 31. detsembriks [2013–2017];

6.1.4.

kõikide RZB osade müük 31. detsembriks [2013–2017].

6.2.	Punktides 6.1.1 – 6.1.4 kindlaks määratud üksuste ostjad peavad olema Austria Vabariigist ja VB Holdingust / esmatasandi pankadest juriidiliselt ja majanduslikult sõltumatud isikud.

6.3.

Juhul kui punktides 6.1.1 kuni 6.1.3 nimetatud osalusi ei ole võõrandatud seal kindlaks määratud tähtaegadeks, rakendab ÖVAG kõik tema jaoks võimalikud meetmed uute tehingute peatamiseks nendes üksustes ja üksuste likvideerimiseks. ÖVAG teeb kõik endast oleneva, et saavutada kokkulepe kaasosanikega nii varakult (6.1.1 või 6.1.3), et uute tehingute peatamine kindlaks määratud tähtaegadeks oleks võimalik.

6.4.	Juhul kui punktis 6.1.4 nimetatud osalus ei ole võõrandatud seal kindlaks määratud ajahetkeks, võtab võõrandamise üle võõrandamise eest vastutav volitatud isik.

7. DZ Banki, ERGO ja RZB võetavad meetmed

7.1.

Austria tagab, et Deutsche Zentral-Genossenschaftsbank (DZ Bank), ERGO Gruppe ja Raiffeisen Zentralbank Österreich AG (RZB) rakendavad kavandatud meetmed 26. aprillil 2012 Austria Vabariigi, DZ Bank AG, ERGO Versicherung AG ja ERGO Versicherungsgruppe AG, Raiffeisen Zentralbank Österreich AG, Volksbanken Holding eingetragene Genossenschaft, Österreichischer Genossenschaftsverband ja ÖVAGi vahel sõlmitud restruktureerimiskokkuleppes („restruktureerimiskokkulepe”) kindlaks määratud viisil.

8. Muud kohustused / ühingujuhtimine

8.1.

[Omandamistest loobumine] ÖVAG kohustub omandamistest loobuma. See puudutab nii õigussubjektidest ettevõtteid ja ettevõtete osi kui ka varakogumeid, mis kujutavad endast segmenti või tegevuse osa. Erandiks on omandamised, mida on vaja teha finants- ja/või pankade ühenduse stabiilsuse säilitamiseks või toimiva konkurentsi huvides, kui komisjon on need eelnevalt heaks kiitnud. Erandiks on ka omandamised, mis makseraskustes klientide olemasolevate kohustuste juhtimist silmas pidades kuuluvad panga tavapärase jooksva tegevuse hulka. Kohustus kehtib kuni ümberkorraldamise etapi lõpuni.

8.2.	[Dividendikeeld] ÖVAG ei maksa dividende kuni 31. detsembril 2017 (kaasa arvatud) lõppeva majandusaastani. See ei puuduta punktis 10 nimetatud makseid, kui see on õiguslikult eristatav.

8.3.

[Hübriid] ÖVAG ei tohi 31. detsembrini 2017 teha makseid kasumist sõltuvate omakapitalivahendite eest (nagu hübriidsed finantsinstrumendid ja eelisaktsiad), kui neid ei võlgneta lepingu või seaduse alusel. Kõnealused vahendid peavad osalema vastavalt järelevalvenõuete ja tsiviilõiguse võimalustele täielikult ka kahjumites, kui ÖVAGi bilanss jääks eraldisi ja reserve likvideerimata kahjumisse. Sellega seoses võtab ÖVAG kohustuse 31. detsembrini 2017 mitte likvideerida kahjumi korral reserve.

8.4.	[Hinnaliidrina tegutsemise keeld] Komisjoni nõusolekuta ei paku Live Bank 31. detsembrini 2015 hoiuste valdkonnas paremaid intressitingimusi (kõikide tähtaegade osas) kui paremuselt kolmandate tingimustega konkurent Austria interneti-otsepanganduse valdkonnas.

8.5.	[Reklaam] ÖVAG ei tee reklaami seoses toetusmeetmete võimaldamisega ega sellest tulenevate eelistega.

8.6.

[Organite, töötajate ja olulise abipersonali tasustamine] ÖVAG peab oma tasusüsteemid nende stimuleeriva toime ja asjakohasuse seisukohast üle vaatama ja tagama tsiviilõiguse võimaluste raames, et need ei ahvatleks võtma asjakohatuid riske ning et need põhineksid ettevõtte jätkusuutlikel ja pikaajalistel eesmärkidel ja oleksid läbipaistvad.

8.7.	[Muud käitumisjuhised] ÖVAG arendab edasi riskijärelevalvet ja riskikontrolli ning järgib ettevaatlikku, usaldusväärset ja jätkusuutlikkuse põhimõttest lähtuvat äripoliitikat.

9. ÖVAG ja esmatasandi asutused

9.1.

[Likviidsusreservide hüvitis] Esmatasandi asutused saavad oma hoiuste eest ÖVAGi likviidsusreservist vastavalt pangandusseaduse paragrahvi 25 lõikele 13 maksimaalselt hüvitiseks 3 kuu Euribori pluss [40–70] baaspunkti („bp”). Aastatel 2014 ja 2015 vähendatakse arveldusmäära vastavalt 1. jaanuariks [5–10] bp võrra, aastatel 2016 ja 2017 vastavalt 1. jaanuariks veel [3–7] bp võrra, nii et alates 1. jaanuarist 2017 on tingimus 3 kuu Euribor pluss [20–40] bp. Komisjoni selgesõnalisel nõusolekul võib alternatiivselt kasutada ka teisi vahendite ülekande hinnakujunduse osi, kui on tõestatud, et saavutatakse vähemalt likviidsusreservide intressitingimuse alanemine, nagu siin kirjeldatud.

9.2.	[Vahendustasud] ÖVAGi vahendustasud tehingute eest, mis saavutatakse internetipanga LiveBank kaudu, jäävad täielikult ÖVAGile.

9.3.

[Esmatasandi asutuste väljamaksed] Esmatasandi asutuste väljamaksed on võimalikud restruktureerimiskokkuleppes kehtestatud raamides, piiranguga, et selle punktis 7.2 nimetatud piiri on vähendatud [7–10] miljonilt eurolt [5–8] miljoni euroni ja ainult sellises ulatuses, nagu väljamaksete puhul, mida tehakse vastavalt punktile 7.2, ning kui teeniti piisavalt kasumit ja võeti lisaks kasutusele uued välised esmatasandi põhiomavahendid (neto, pärast tagasimaksete mahaarvamist), mis on vähemalt sama suured kui väljamakse summa (omakapitali rahastajatele ja valitsusele) (vahendite kogumise asendus).

10. Abi hüvitamine

10.1.

[Varalise tagatise hüvitamine] Austria võimaldatud varaline tagatis summas 100 miljonit eurot hüvitatakse kasumist sõltumatu lisatasuga summas 10 % aastas.

10.2.

[Osaluskapitali hüvitamine] Riigi poolt kasutada antud osaluskapital hüvitatakse põhimõttelises kokkuleppes kindlaks määratud viisil.

11. Väljumisstrateegia varalise tagatise, osaluskapitali ja aktsiakapitali jaoks

11.1.

[Varalise tagatise tagastamine] Austria võimaldatud varaline tagatis summas 100 miljonit eurot tuleb seoses selle tähtajaga kujundada nii, et see lõpeb vahetult pärast 31. detsembrit 2015.

11.2.

[Osaluskapitali tagasimaksmine] ÖVAG kohustub võtma kõik sobivad meetmed, et vabastada Austria Vabariik tema osaleja seisundist 2017. aasta esimesel poolaastal poole võrra (150 miljonit eurot) ja hiljemalt vahetult pärast 31.12.2017 täielikult. Esmatasandi pangad aitavad selle võimaldamisele kaasa, kui regulatiivsed miinimumnõuded seda lubavad.

11.3.

[Väljumisstrateegia] Austria ei käsitle end ÖVAGi pikaajalise omanikuna ja üritab seetõttu märgitud aktsiad eelarvehuve ja pangandusseaduse sätteid ja finantsturu stabiilsuse seaduse paragrahvi 2 lõiget 3 arvestades võimalikult kiiresti uuesti võõrandada.

12. Järelevalve eest vastutav usaldusisik

12.1.

Austria tagab, et ÖVAGi ümberkorralduskava täieliku ja korrektse rakendamise ning käesoleva kohustuste loendi kõikide kohustuste täieliku ja korrektse rakendamise üle teostab jooksvalt järelevalvet sõltumatu, piisavalt kvalifitseeritud ja järelevalve eest vastutav vaikimiskohustusega usaldusisik.

12.2.

Järelevalve eest vastutava usaldusisiku ametisse määramise, ülesannete, kohustuste ja vabastamise aluseks on lisas „Usaldusisik” kirjeldatud menetlus.

12.3.

Austria tagab, et komisjonil või usaldusisikul on otsuse elluviimise ajal piiramatu juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik käesoleva otsuse täitmise järelevalveks. Komisjon või usaldusisik võivad nõuda ÖVAGilt selgitusi ja täpsustusi. Austria ja ÖVAG teevad seoses kõikide käesoleva otsuse täitmisega seotud järelepärimistega komisjoni ja järelevalve eest vastutava usaldusisikuga kõikehõlmavat koostööd.

Kohustuste loendi lisa – järelevalve eest vastutav usaldusisik

A. Järelevalve eest vastutava usaldusisiku nimetamine

(i)

Austria Vabariik kohustub tagama, et ÖVAG nimetab järelevalve eest vastutava usaldusisiku, kes on kohustatud täitma käesoleva lisa punktis C(x) kindlaks määratud järelevalve eest vastutava usaldusisiku („usaldusisik”) ülesandeid. Volitus hõlmab kogu ümberkorraldamise perioodi, s.t kuni 31.12.2017. Volituse lõppemisel peab usaldusisik esitama lõpparuande.

(ii)

Usaldusisik peab olema ÖVAGist sõltumatu. Usaldusisikul peavad olema nt investeerimispanga, konsultandi või audiitorina oma volituste täitmiseks vajalikud erialateadmised ja tal ei tohi olla ühelgi ajahetkel huvide konflikti. Usaldusisik saab ÖVAGilt hüvitist, mis ei tohi takistada tema volituste sõltumatut ja tõhusat täitmist.

(iii)

Austria kohustub tagama, et ÖVAG esitab hiljemalt neli nädalat pärast komisjoni otsuse kättetoimetamist vähemalt kaks isikut usaldusisikuna heakskiitmiseks.

(iv)

Ettepanekud peavad sisaldama kõnealuste isikute kohta piisavat teavet, et komisjon saaks kontrollida, kas esitatud usaldusisik vastab punktis A(ii) kindlaks määratud nõuetele, ja teave peab hõlmama eelkõige järgmist:

a)	esitatud volituste täielikud tingimused koos kõikide sätetega, mis on vajalikud, et usaldusisik saaks oma ülesandeid täita;

b)	töökava projekt, milles kirjeldatakse, kuidas peaks usaldusisik talle antud ülesandeid täitma.

(v)

Komisjon otsustab, kas esitatud usaldusisik heaks kiita või tagasi lükata ja kas kiita esitatud volitused heaks koos nende muudatustega, mida komisjon peab vajalikuks, et usaldusisik saaks oma ülesandeid täita. Kui kiidetakse heaks ainult üks nimi, siis nimetab ÖVAG vastava isiku või asutuse kooskõlas komisjoni heakskiidetud volitustega usaldusisikuks või hoolitseb nimetamise eest. Kui kiidetakse heaks rohkem kui üks nimi, siis võib ÖVAG otsustada, milline heakskiidetud isikutest nimetatakse usaldusisikuks. Komisjon nimetab usaldusisiku ühe nädala jooksul pärast heakskiitmist kooskõlas komisjoni heakskiidetud volitustega.

(vi)	Kui kõik esitatud usaldusisikud lükatakse tagasi, siis kohustub Austria Vabariik tagama, et ÖVAG esitab kahe nädala jooksul pärast seda, kui talle tagasilükkamisest teatati, punktides A(i) ja A(iv) toodud tingimuste ja menetluse kohaselt vähemalt kaks järgmist isikut või asutust.

(vii)

Kui komisjon lükkab kõik järgmised esitatud usaldusisikud samuti tagasi, siis esitab komisjon usaldusisiku, kelle ÖVAG nimetab kooskõlas komisjoni heakskiidetud usaldusisiku volitustega või kelle nimetamise eest hoolitseb ÖVAG.

B. Üldised ülesanded ja kohustused

(viii)

Usaldusisik aitab komisjonil tagada ÖVAGi poolse kohustuste täitmise ja võtab üle kohustuste loendis loetletud järelevalve eest vastutava usaldusisiku ülesanded. Usaldusisik täidab ülesandeid käesolevate volituste alusel kooskõlas töökavaga ja töökava läbivaadatud versiooniga, mille komisjon on heaks kiitnud. Komisjon võib anda usaldusisikule ise või usaldusisiku või ÖVAGi taotlusel korraldusi või juhiseid, et tagada kohustuste täitmine. ÖVAGil ei ole õigust usaldusisikule korraldusi anda.

C. Usaldusisiku ülesanded ja kohustused

(ix)	Usaldusisiku ülesanne on tagada kohustuste ja lubaduste täielik ja korrektne täitmine ning ÖVAGi ümberkorralduskava täielik ja korrektne rakendamine. Komisjon võib anda usaldusisikule ise või usaldusisiku või ÖVAGi taotlusel korraldusi või juhiseid, et tagada otsusele lisatud lubaduste täitmine.

(x)

Usaldusisik

a)	esitab komisjonile põhjaliku töökava, milles kirjeldab, kuidas ta kavatseb teostada järelevalvet otsusele lisatud lubaduste täitmise üle;

teostab järelevalvet ÖVAGi ümberkorralduskava täieliku ja korrektse rakendamise üle, eelkõige

(I)	bilansimahtude ja riskiga kaalutud varade vähendamine;

(II)	äritegevuse piiramine;

(III)

kindlaksmääratud ärisegmentidest loobumine;

(IV)	kindlaksmääratud äriühingute osade müügiprotsess;

c)	jälgib kõikide ülejäänud lubaduste täitmist,

d)	võtab üle ülejäänud ülesanded, mis antakse usaldusisikule otsusele lisatud lubadustes;

e)	esitab ÖVAGile meetmed, mida peab vajalikuks, et tagada otsusele lisatud lubaduste täitmine ÖVAGi poolt;

esitab komisjonile, Austriale ja ÖVAGile 30 päeva jooksul pärast iga poolaasta lõppu kirjaliku aruande projekti. Komisjonil, Austrial ja ÖVAGil on õigus viie tööpäeva jooksul projekti kohta arvamust avaldada. Usaldusisik koostab viie tööpäeva jooksul pärast arvamuste laekumist lõpparuande, milles arvestab oma äranägemise järgi arvamustega nii palju kui võimalik, ja esitab selle komisjonile. Alles seejärel edastab usaldusisik Austriale ja ÖVAGile lõpparuande koopia. Kui aruande projekt või lõpparuanne sisaldab teavet, mida ei tohi ÖVAGile avaldada, saab ÖVAG ainult aruande projekti või lõpparuande mittekonfidentsiaalse versiooni. Usaldusisik ei esita mingitel tingimustel Austriale ja/või ÖVAGile aruande versiooni enne seda, kui ta on esitanud selle komisjonile.

Aruande esemeks on usaldusisiku poolne volitustega seotud kohustuste täitmine ja kohustuste täitmine ÖVAGi poolt, et komisjonil oleks võimalik hinnata, kas ÖVAGi juhitakse kooskõlas võetud kohustustega. Komisjon võib aruande mahu vajaduse korral täpsemalt määratleda. Lisaks nimetatud aruannetele esitab usaldusisik komisjonile viivitamata kirjaliku aruande, kui tal on alust eeldada, et ÖVAG ei täida kõnealuseid kohustusi, ja edastab ÖVAGile üheaegselt mittekonfidentsiaalse versiooni.

D. ÖVAGi ülesanded ja kohustused

(xi)

ÖVAG tagab koostöö, toetuse ja teabe, mida usaldusisik mõistlike eelduste kohaselt vajab oma ülesannete täitmiseks käesolevate volituste alusel ja nõuab seda ka oma konsultantidelt. Usaldusisikul on piiramatu juurdepääs ÖVAGi või võõrandatava segmendi raamatupidamisele, märkmetele, dokumentidele, juhtivtöötajatele ja teistele personali liikmetele, seadmetele, asukohtadele ja tehnilisele teabele, mis on vajalikud tema ülesannete täitmiseks käesolevate volituste alusel. ÖVAG annab usaldusisiku kasutada oma äriruumides ühe või mitu kontorit ja kõik ÖVAGi töötajad on talle vestlusteks kättesaadavad, et usaldusisik saaks kogu teabe, mida ta oma ülesannete täitmiseks vajab.

(xii)

Usaldusisik võib ÖVAGi heakskiidul (millest ei tohi põhjuseta keelduda ja millega ei tohi viivitada) nimetada ÖVAGi kulul konsultante (eelkõige ettevõtte rahastamise ja õigusküsimuste jaoks), kui usaldusisik peab kõnealuste konsultantide nimetamist oma ülesannete ja kohustuste täitmiseks volituste alusel vajalikuks või otstarbekaks, kui usaldusisiku tekitatud kulud ja muud väljaminekud on asjakohased. Kui ÖVAG lükkab usaldusisiku esitatud konsultantide heakskiitmise tagasi, siis võib komisjon nende konsultantide nimetamise pärast ÖVAGi ärakuulamist tema asemel heaks kiita. Ainult usaldusisikul on õigus konsultantidele korraldusi anda.

E. Usaldusisiku asendamine, vabastamine ja uue usaldusisiku nimetamine

(xiii)

kui usaldusisik katkestab enneaegselt oma kohustustele vastavate ülesannete täitmise või on tegemist muu olulise põhjusega, näiteks usaldusisiku huvide konfliktiga, siis

a)	võib komisjon nõuda ÖVAGilt pärast usaldusisiku ärakuulamist usaldusisiku asendamist või

b)	ÖVAG võib asendada usaldusisiku pärast komisjoni heakskiitu.

(xiv)

Kui usaldusisik kutsutakse vastavalt punktile E(xiii) tagasi, siis võib temalt nõuda tegevuse jätkamist nii kaua, kuni tema tegevuse võtab üle uus usaldusisik, kellele usaldusisik on üle andnud kogu olulise teabe. Uus usaldusisik nimetatakse vastavalt punktides A(i) kuni A(vi) toodud menetlusele.

(xv)

Erinevalt tagasikutsumisest vastavalt punktile E(xiii) lõpeb usaldusisiku tegevus alles siis, kui komisjon on ta tema ülesannetest vabastanud. Vabastamine toimub juhul, kui kõik usaldusisikule usaldatud kohustused on täidetud. Komisjon võib siiski nõuda igal ajal uue usaldusisiku nimetamist, kui hiljem selgub, et parandusmeetmeid ei ole täielikult ja nõuetekohaselt rakendatud.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2013.168.est
Euroopa Liidu Teataja		L 168

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	56. köide 20. juuni 2013

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2013/296/EL
	*	Nõukogu otsus, 13. mai 2013, Euroopa Ühenduse ja Moldova Vabariigi vahelist viisade väljastamise lihtsustamise lepingut muutva Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahelise lepingu sõlmimise kohta	1
		Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vaheline leping, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Moldova Vabariigi vahelist viisade väljastamise lihtsustamise lepingut	3
		2013/297/EL
	*	Nõukogu otsus, 13. mai 2013, Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelist viisade väljastamise lihtsustamise lepingut muutva Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise lepingu sõlmimise kohta	10
		Euroopa Liidu ja Ukraina vaheline leping, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelist viisade väljastamise lihtsustamise lepingut	11
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 570/2013, 17. juuni 2013, millega kiidetakse heaks toimeaine geraniool vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ( 1 )	18
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 571/2013, 19. juuni 2013, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	23
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 572/2013, 19. juuni 2013, milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud 2013. aasta juuni seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 533/2007 alusel avatud kodulinnuliha tariifikvootide raames	25
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 573/2013, 19. juuni 2013, milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2013. aasta juuni seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 1385/2007 alusel avatud kodulinnuliha tariifikvoodi raames	27
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 574/2013, 19. juuni 2013, millega kinnitatakse jaotuskoefitsient olemasolevatele kvoodivälise suhkru kogustele müügiks ELi turul vähendatud kvoodiületamise tasuga turustusaastal 2012/2013	29
		OTSUSED
		2013/298/EL
	*	Komisjoni otsus, 19. september 2012, riigiabi SA.31883 (2011/C) (ex N 516/2010) kohta, mida Austria andis ja kavatseb anda ettevõtjale Österreichische Volksbanken-AG (teatavaks tehtud numbri C(2012) 6307 all) ( 1 )	30

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	43,1
	TR	61,2
	ZZ	52,2
0707 00 05	MK	32,3
	TR	121,6
	ZZ	77,0
0709 93 10	MA	106,4
	TR	148,0
	ZZ	127,2
0805 50 10	AR	92,3
	TR	102,5
	ZA	101,6
	ZZ	98,8
0808 10 80	AR	179,4
	BR	111,5
	CL	136,7
	CN	96,0
	NZ	133,3
	US	145,5
	UY	165,4
	ZA	118,6
	ZZ	135,8
0809 10 00	IL	342,4
	TR	236,9
	ZZ	289,7
0809 29 00	TR	376,9
	US	660,1
	ZZ	518,5
0809 30	IL	214,0
	MA	207,9
	TR	179,1
	ZZ	200,3
0809 40 05	CL	149,9
	IL	308,9
	ZA	118,0
	ZZ	192,3

Rühma nr	Jrk-nr	Alaperioodiks 1.7.2013–30.9.2013 esitatud impordilitsentsitaotluste jaotuskoefitsient (protsentides)
1	09.4410	0,271371
2	09.4411	0,276168
3	09.4412	0,333671
4	09.4420	0,373693
6	09.4422	0,375379


	*	Teade lugejatele – Nõukogu 7. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 216/2013 Euroopa Liidu Teataja elektroonilise avaldamise kohta (vt tagakaane sisekülge)	s3