5.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 153/1

(1)

Määrusega (EMÜ) nr 2474/93 (2) kehtestas nõukogu 30,6 % suuruse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi ka „HRV”) pärinevate jalgrataste impordi suhtes. Pärast algmääruse artikli 13 kohast meetmetest kõrvalehoidmise uurimist laiendati kõnealust tollimaksu nõukogu määrusega (EÜ) nr 71/97 (3) teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste varuosade impordile. Lisaks otsustati luua maksuvabastuskava, lähtudes algmääruse artikli 13 lõikest 2. Kava üksikasjad on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 88/97 (4).

(2)

Pärast dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamist vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 otsustas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1524/2000 (5) eespool nimetatud meetmed säilitada.

(3)

Pärast vahepealset läbivaatamist vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 otsustas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1095/2005 (6) suurendada kehtivat dumpinguvastast tollimaksu 48,5 protsendini.

(4)

2011. aasta oktoobris, pärast dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamist vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 otsustas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 990/2011 (7), et eespool nimetatud meetmed tuleks säilitada (edaspidi „kehtivad meetmed”).

(5)

2012. aasta märtsis avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate (8) HRVst pärit jalgrataste impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete vahepealse läbivaatamise algatamise kohta kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 3 ja artikli 13 lõikega 4.

(6)

2013. aasta mais muutis nõukogu määrusega (EL) nr 502/2013 (9) rakendusmäärust (EL) nr 990/2011, millega pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 3 kohast vahepealset läbivaatamist kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks.

(7)

2012. aasta aprillis avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate (10) subsiidiumivastase menetluse algatamise kohta Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste importimise suhtes Euroopa Liitu kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 597/2009 (11) artikliga 10.

(8)

2012. aasta novembris avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate (12), mille kohaselt võib käimasoleva uurimise tulemusi kasutada põhjenduses 7 osutatud subsiidiumivastases uurimises.

(9)

2013. aasta mais lõpetas komisjon otsusega 2013/227/EL (13) põhjenduses 7 osutatud subsiidiumivastase menetluse ilma meetmeid kehtestamata.

(10)

14. augustil 2012 esitati komisjonile algmääruse artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohane taotlus uurida võimalikku kõrvalehoidmist HRVst pärit jalgrataste impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest ning kehtestada Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankalt ja Tuneesiast lähetatud jalgrataste impordi suhtes registreerimisnõue, olenemata sellest, kas need riigid on deklareeritud päritolumaana või mitte.

(11)

Taotluse esitas Euroopa Jalgrattatootjate Ühendus (European Bicycle Manufacturers Association – EBMA) kolme liidu jalgrattatootja (In Cycles – Montagem e Comercio de Bicicletas, Lda, SC. EUROSPORT DHS S.A. ja MAXCOM Ltd) nimel.

(12)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et on olemas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid uurimise algatamiseks algmääruse artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohaselt, otsustas komisjon uurida võimalikku kõrvalehoidmist HRVst pärit jalgrataste impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest ning kehtestada Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankalt ja Tuneesiast lähetatud jalgrataste impordi suhtes registreerimisnõue, olenemata sellest, kas need riigid on deklareeritud päritolumaana või mitte.

(13)

Komisjon algatas uurimise 25. septembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 875/2012 (14) (edaspidi „algatamismäärus”).

(14)

Esmapilgul usutavate tõendite kohaselt toimus pärast põhjenduses 3 nimetatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1095/2005 vaatlusaluse toote importimise suhtes dumpinguvastase tollimaksu tõstmist oluline kaubandusstruktuuri muutus, mis hõlmas eksporti HRVst ning Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankalt ja Tuneesiast liitu. Kaubandusstruktuuri muutumisel ei paistnud muud piisavat põhjust ega õigustust kui tollimaksu tõstmine.

(15)

Kõnealune muutus tundub olevat tekkinud HRVst pärit jalgrataste lähetamisest Indoneesia, Malaisia, Sri Lanka ja Tuneesia kaudu importimiseks liitu ning nende kokkupanemisest Indoneesias, Sri Lankal ja Tuneesias.

(16)

Lisaks ilmnes tõenditest, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete parandavat mõju vaatlusalusele tootele oli kahjustatud nii koguste kui ka hindade osas. Uurimisega hõlmatud toodet imporditakse märkimisväärses koguses ning see on ilmselt asendanud HRVst pärit vaatlusaluse toote impordi. Lisaks oli piisavalt tõendeid selle kohta, et uurimisega hõlmatud toodet imporditakse hindadega, mis on madalamad meetmete kehtestamiseni viinud uurimise käigus kindlaks määratud mittekahjustavast hinnast.

(17)

Lõpuks oli tõendeid selle kohta, et võrreldes esialgse uurimise käigus eelnevalt kindlaks määratud normaalväärtusega müüdi vaadeldavat toodet dumpinguhinnaga.

(18)

Komisjon teatas ametlikult uurimise algatamisest HRV ning Indoneesia, Malaisia, Sri Lanka ja Tuneesia ametiasutustele, nende riikide tootjatele/eksportijatele, teadaolevalt asjaga seotud liidu importijatele ja liidu tootmisharule.

(19)

Komisjon saatis talle teada olevatele Indoneesia, Malaisia, Sri Lanka ja Tuneesia tootjatele ja eksportijatele dumpinguvastastest meetmetest vabastamise taotluse vormid otse või asjaomase riigi esinduse kaudu Euroopa Liidus. Komisjon saatis talle teada olevatele HRV tootjatele ja eksportijatele küsimustikud otse või HRV esinduse kaudu Euroopa Liidus. Küsimustikud saadeti ka teadaolevatele liidu sõltumatutele importijatele.

(20)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamismääruses sätestatud tähtaja jooksul. Kõiki isikuid teavitati sellest, et koostööst keeldumise tagajärg võib olla algmääruse artikli 18 kohaldamine ja järelduste tegemine kättesaadavate andmete alusel.

(21)

Vabastamistaotlused saatis täidetuna tagasi neli Indoneesia, üks Malaisia, kuus Sri Lanka ja kaks Tuneesia tootjat ja eksportijat. Hiina tootjad/eksportijad koostööd ei teinud. Küsimustikule vastas kolm liidu sõltumatut importijat.

(22)

Komisjon korraldas kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(23)

Uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2004 kuni 31. augustini 2012 (edaspidi „uurimisperiood”). Andmeid koguti uurimisperioodi kohta muu hulgas selleks, et uurida väidetavaid kaubandusstruktuuri muutusi pärast dumpinguvastase tollimaksu tõstmist 2005. aastal. Üksikasjalikumaid andmeid koguti ajavahemikku 1. septembrist 2011 kuni 31. augustini 2012 hõlmava aruandeperioodi kohta (edaspidi „aruandeperiood”), et uurida kehtivate meetmete parandava mõju võimalikku kahjustamist ja dumpingu esinemist.

(24)

Kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 1 hinnati võimalikku meetmetest kõrvalehoidmist, analüüsides järgmist: kas HRV, nelja vaadeldava riigi ja liidu vahelise kaubanduse struktuuris esines muutusi; kas muutused tulenesid tavast, protsessist või toimingust, mille puhul ei esinenud ühtki muud piisavat põhjust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise; kas oli tõendeid kahju tekitamise kohta või selle kohta, et tollimaksu parandavat mõju kahjustati uurimisega hõlmatud toote hindade ja/või koguste osas ning kas esines tõendeid dumpingu kohta võrreldes vaatlusaluse toote jaoks esialgse uurimise käigus varem kindlaks määratud normaalväärtustega, vajaduse korral kooskõlas algmääruse artikli 2 sätetega.

(25)

Vaatlusalune toode on HRVst pärit jalgrattad ja muud mootorita rattad (sealhulgas kolmerattalised veojalgrattad, kuid mitte monorattad), mis kuuluvad praegu CN-koodide 8712 00 30 ja ex 8712 00 70 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(26)

Uurimisega hõlmatud toode on sama mis eespool määratletud ja on praegu liigitatud sama CN-koodi alla kui vaatlusalune toode, kuid see on lähetatud Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankalt või Tuneesiast, olenemata sellest, kas need riigid on deklareeritud päritolumaana või mitte.

(27)

Uurimine näitas, et HRVst liitu eksporditud ning Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankalt või Tuneesiast liitu lähetatud eespool määratletud jalgratastel on ühesugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ja sama kasutusotstarve, mistõttu neid käsitatakse samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(28)

Nelja Indoneesia äriühingu import, kes esitasid vabastamistaotluse kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 4, moodustas aruandeperioodil 91 % Indoneesiast liitu suunduvast koguimpordist. Indoneesiast pärit impordi kogumaht on arvutatud välja Comexti (15) esitatud andmete alusel.

(29)

Ühe äriühingu esitatud andmeid ei olnud võimalik kontrollida, kuna äriühingu väite kohaselt ei olnud vabastamistaotluse täitmiseks kasutatud töölehti enam alles. Seetõttu ei suutnud äriühing selgitada ega tõendada esitatud arvandmete päritolu. Lisaks ei olnud äriühingu esitatud andmed usaldusväärsed, kuna äriühingu valdustes kättesaadavate raamatupidamisandmete põhjal kontrollitud ja ümberarvutatud arvandmed osutusid ebatäpseteks (näiteks ostutehingud, tootmismaht). Lisaks selgus uurimise käigus, et äriühingu müügidirektor töötas samal ajal Hiina jalgrattatootja heaks, kes oli suurim tooraine (jalgratta varuosade) tarnija Indoneesia äriühingule.

(30)

Kooskõlas algmääruse artikli 18 lõikega 4 teatati seepärast asjaomasele äriühingule, et esitatud teavet on kavas mitte arvesse võtta, ning anti võimalus esitada kindlaksmääratud tähtaja jooksul selgitused.

(31)

Äriühing teatas, et on väga koostööaldis ning esitab kõik nõutavad dokumendid, välja arvatud töölehed, mida väidetavalt varem ei olnud nõutud. Töölehti oli siiski nõutud kontrollimiseelses teates, mis saadeti äriühingule enne kohapealse kontrollkäigu läbiviimist. Lisaks väitis äriühing, et tootmis- ja ostuväärtuste arvutused olid mõjutatud ühe töötaja ekslikest selgitustest ning et eksporditehingute kontrollandmed olid täpsed. Seoses sellega rõhutatakse, et olenemata töötajatelt saadud mitmetest selgitustest ei olnud lõpuks võimalik ühitada kohapealsel kontrollkäigul saadud andmeid vabastamistaotluses esitatud andmetega. Eksportmüügi võrdlusandmed olid see-eest täpsed. Lisaks ei suutnud kontrollkäigul osalenud äriühingu töötajad selgitada vabastamistaotluses esitatud andmete päritolu ega kogumise meetodit. Lisaks kinnitas äriühing müügidirektori samaaegset töösuhet Hiina jalgrattatootjaga.

(32)

Seepärast ei saanud asjaomase äriühingu esitatud teavet arvesse võtta.

(33)

Seoses sellega põhinesid uurimise järeldused asjaomase äriühingu kohta kättesaadavatel andmetel kooskõlas algmääruse artikliga 18. Teisi kolme äriühingut käsitati koostööd tegevana.

(34)

Ainus Malaisia äriühing, kes esitas vabastamistaotluse kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 4, esindas aruandeperioodil 20–30 % Malaisiast liitu suunduvast koguimpordist. Malaisiast liitu suunatud jalgrataste koguimpordi maht määrati kindlaks Comexti andmete alusel. Äriühingut käsitati koostööd tegevana.

(35)

Kuus Sri Lanka äriühingut, kes esitasid vabastamistaotluse kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 4, esindasid aruandeperioodil 69 % Sri Lankalt liitu suunduvast koguimpordist. Sri Lankalt pärit impordi kogumaht määrati kindlaks Comexti andmete alusel.

(36)

Üks äriühing võttis uurimise käigus vabastamistaotluse tagasi, põhjendades seda asjaoluga, et oli lõpetanud oma jalgrattatootmise Sri Lankal. Seetõttu ei võetud nimetatud äriühinguga seotud andmeid arvesse.

(37)

Teise äriühingu koostööd hinnati ebapiisavaks. Esitatud andmeid ei olnud võimalik kontrollida, sest äriühingu ostetud Hiina päritoluga varuosade väärtust ega mahtu ei olnud võimalik usaldusväärselt kindlaks määrata. Lisaks ei olnud võimalik kontrollida tootmisprotsessis kasutatud varuosade väärtust ega mahtu, sest need oli ostnud kolmas isik ning üksnes lähetanud ettevõttesse kokkupanemiseks.

(38)

Kooskõlas algmääruse artikli 18 lõikega 4 teatati seepärast asjaomasele äriühingule, et esitatud teavet ei ole kavas arvesse võtta, ning anti võimalus esitada kindlaksmääratud tähtaja jooksul selgitused. Äriühing selgitusi ei esitanud.

(39)

Veel ühe äriühingu koostööd peeti ebapiisavaks. Esitatud teavet ei olnud võimalik kohapeal kontrollida, sest äriühing ei avaldanud olulist teavet. Täpsemalt ei valmistanud äriühing ette enne kohapealset kontrolli konkreetselt nõutud teavet, nagu näiteks töölehti ega temaga seotud äriühingute loetelu, takistades seega kontrollimise läbiviimist. Samas peeti ebausaldusväärseks äriühingu esitatud teavet kohalikku päritolu varuosade ostuväärtuse kohta, eriti kuna uurimisel leiti, et vähemalt teatavad sidemed äriühingu ja jalgratta varuosade kohaliku tarnija vahel ületasid ostja ja müüja tavapärast suhet ning äriühing ei suutnud neid selgitada.

(40)

Kooskõlas algmääruse artikli 18 lõikega 4 teatati kõnealusele äriühingule, et tema esitatud teavet ei ole kavas arvesse võtta, ning talle anti võimalus esitada oma märkused kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Vastuseks vaidlustas äriühing järeldused ning esitas täiendavaid tõendeid ja selgitusi. Uusi tõendeid ei olnud võimalik vastu võtta. Seda esiteks seetõttu, et neid ei oleks enam saanud kontrollida, kuna need esitati pärast kohapealset kontrollimist. Peamiselt leiti, et uued tõendid olid vastuolus kohapeal kogutud selgituste ja tõenditega. Uusi tõendeid ei peetud piisavateks, kuna need ei vastanud peamistele lahtistele küsimustele ja eelkõige puudusid selgitused seotud äriühingute kohta.

(41)

Seepärast ei saanud asjaomase äriühingu esitatud teavet arvesse võtta.

(42)

Uurimise tulemused asjaomase äriühingu kohta põhinesid kättesaadavatel andmetel kooskõlas algmääruse artikliga 18.

(43)

Kaks Tuneesia äriühingut, kes esitasid vabastamistaotluse kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 4, esindasid aruandeperioodil kogu Tuneesiast liitu suunatud importi, nagu see on esitatud Comextis. Äriühinguid käsitati koostööd tegevana.

(44)

Nagu öeldud põhjenduses 21, ei teinud koostööd ükski HRV tootja/eksportija. Seepärast põhinevad järeldused vaatlusaluse toote importimise kohta liitu ning jalgrataste eksportimise kohta HRVst Indoneesiasse, Malaisiasse, Sri Lankale ja Tuneesiasse kättesaadavatel faktidel vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 1. Liitu suunatud impordi puhul kasutati Comexti impordiandmeid. Indoneesiasse, Malaisiasse, Sri Lankale ja Tuneesiasse suunatud HRVst pärineva ekspordi mahu kindlaksmääramiseks kasutati HRV riiklikku statistikat.

(45)

Vaatlusaluse toote import HRVst liitu langes alates 2005. aastast (pärast dumpinguvastaste meetmete karmistamist 2005. aasta juulis) 38,2 % ning langus jätkus ka järgmistel aastatel. Uurimisperioodil langes HRVst pärit import rohkem kui 80 %.

(46)

Samal ajal on uurimisega hõlmatud toote import Indoneesiast liitu alates 2005. aastast kasvanud. 2006. aastaks oli see võrreldes 2004. aastaga kahekordistunud. Impordi kasv jätkus, v.a 2009. aastal, kuid ka siis olid tasemed võrreldes 2004. aastaga palju suuremad. Alates 2009. aastast kasvas import järjepidevalt kuni aruandeperioodini. Aruandeperioodil kasvas import Indoneesiast võrreldes 2004. aastaga 157 %.

(47)

Mis puudutab uurimisega hõlmatud toote importi Malaisiast liitu, siis enne dumpinguvastase tollimaksu tõstmist 2005. aasta juulis oli see praktiliselt olematu. 2005. aastal kasvas see hüppeliselt (rohkem kui 200 korda), langes siis 2009. aastal 46 %, misjärel kasvas 2010. aastal taas 38 %. Olgugi et 2011. aastal ja aruandeperioodil import Malaisiast taas vähenes, ületas Malaisiast pärineva impordi tase sellegipoolest kaugelt 2004. aasta taseme (s.o enne dumpinguvastaste meetmete karmistamist), st jalgrattaid imporditi sel vahemikul 185 158, 2004. aastal oli see näitaja 10 749, mis teeb impordi kasvuks 1 623 %.

(48)

Uurimisega hõlmatud toote import Sri Lankalt liitu kasvas oluliselt pärast dumpinguvastase tollimaksu tõstmist 2005. aastal ning kasv jätkus ka järgmistel aastatel peaaegu 500 %, jõudes 2010. aastaks haripunkti. 2011. aastal ja aruandeperioodi vältel kahanes uurimisega hõlmatud toote import Sri Lankalt liitu, kuid impordi tase oli sellegipoolest kaugelt kõrgem 2004. aasta tasemest (s.o enne dumpinguvastaste meetmete karmistamist), st ajavahemikus 2004. aastast kuni aruandeperioodini oli Sri Lankalt pärit koguimpordi kasv 282 %.

(49)

Vaatlusaluse toote import Tuneesiast liitu kasvas 2005. aastal peaaegu 30 % (s.o pärast dumpinguvastase tollimaksu tõstmist) ning 2006. aastal rohkem kui 20 %. Ajavahemikus 2006–2007 see rohkem kui kahekordistus, jõudes 2007. aastal oma haripunkti. Aastatel 2008–2010 import vähenes, seejärel 2011. aastal kasvas taas ning aruandeperioodil kahanes kergelt. Uurimisperioodil kasvas Tuneesiast pärit import 200,3 %.

(50)

Allolevas tabelis 1 on näidatud HRVst, Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankalt ja Tuneesiast liitu suunatud jalgrataste impordi kogused ajavahemikus 1. jaanuarist 2004 kuni 31. augustini 2012, st uurimisperioodil.

Tabel 1

(51)

Jalgrattaeksport HRVst Indoneesiasse kasvas esmakordselt 2008. aastal (56,2 %). Vahemikus 2008. aasta kuni aruandeperiood (v.a 2009. aasta) impordi kasv jätkus. Uurimisperioodil kasvas eksport HRVst Indoneesiasse kokku 83,8 %.

(52)

Jalgrattaeksport HRVst Malaisiasse kasvas 2005. aastal peaaegu 30 % (s.o pärast dumpinguvastaste meetmete karmistamist) ning pärast seda kasv jätkus, jõudes 2011. aastal oma haripunkti, kui kasv oli võrreldes 2004. aastaga 110,8 %. Aruandeperioodil kahanes eksport HRVst Malaisiasse veidi, ehkki võrreldes 2004. aastaga jäi eksporditase oluliselt kõrgemale tasemele. Kokku suurenes HRV eksport Malaisiasse uurimisperioodil 99,6 %.

(53)

Pärast dumpinguvastase tollimaksu tõstmist 2005. aasta juulis kasvas ka jalgrattaeksport HRVst Sri Lankale. 2007. aastal see kergelt langes, kuid 2010.–2011. aastal rohkem kui kahekordistus võrreldes 2004. aastaga. Kokku suurenes HRV eksport Sri Lankale uurimisperioodil 132,5 %.

(54)

Eksport HRVst Tuneesiasse oli enne dumpinguvastase tollimaksu tõstmist praktiliselt olematu. 2005. aastast kasvas eksport Tuneesiasse hüppeliselt ning jõudis haripunkti 2008. aastal (2 534 ühikult 2004. aastal 389 445 ühikuni 2008. aastal). Olgugi et HRV eksport Tuneesiasse vähenes 2008. aastal ja jäi kesiseks, oli eksporditase oluliselt kõrgem kui 2004. aastal. Kokku kasvas HRV eksport Tuneesiasse 2 534 jalgrattalt 2004. aastal 170 772 jalgrattani uurimisperioodil.

(55)

Tabelis 2 on esitatud jalgrattaeksport HRVst Indoneesiasse, Malaisiasse, Sri Lankale ja Tuneesiasse ajavahemikus 1. jaanuarist 2004 kuni 31. augustini 2012, st uurimisperioodil.

Tabel 2

(56)

2009. aasta ja aruandeperioodi vahelisel ajal suurendasid Indoneesia ja Tuneesia äriühingud oma tootmismahtusid vastavalt 54 % ja 24 %. Sri Lanka äriühingute toodang samal ajavahemikul veidi vähenes.

(57)

Mis puutub Malaisiasse, siis ainus koostööd teinud Malaisia äriühing alustas jalgrataste tootmist ja eksportimist 2010. aastal. Kuna ülejäänud äriühingud ei soovinud koostööd teha, ei olnud võimalik hankida teavet uurimisega hõlmatud toote võimaliku tegeliku tootmistaseme kohta asjaomases riigis.

Tabel 3

Koostööd tegevate Indoneesia, Sri Lanka ja Tuneesia äriühingute jalgrataste tootmismaht

(58)

HRVst liitu toimuva ekspordi üldine vähenemine ja ekspordi samaaegne suurenemine Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankalt ja Tuneesiast liitu ning ekspordi suurenemine HRVst Indoneesiasse, Malaisiasse, Sri Lankale ja Tuneesiasse pärast dumpinguvastaste meetmete karmistamist 2005. aasta juulis tõid kaasa muutused ühelt poolt eespool nimetatud riikide ning teiselt poolt liidu vahelise kaubanduse struktuuris algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses.

(59)

Algmääruse artikli 13 lõike 1 alusel tuleneb kaubandusstruktuuri muutus tavast, protsessist või toimingust, millel ei ole piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise. Tava, protsess või toiming hõlmab muu hulgas toote, mille suhtes meetmed kehtivad, lähetamist läbi kolmandate riikide ja toote osade kokkupanekut liidus või kolmandas riigis. Selleks määratakse vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 2 kindlaks kokkupaneku toimumine.

(60)

Nelja algselt koostööd teinud Indoneesia äriühingu eksport moodustas aruandeperioodil 91 % Indoneesia koguekspordist liitu.

(61)

Neljast algselt koostööd teinud äriühingust kolme puhul ei tuvastatud uurimisel lähetamisi.

(62)

Neljanda äriühingu suhtes kohaldati, nagu on osutatud põhjendustes 29–33, algmääruse artiklit 18. Uurimisel leiti, et nimetatud äriühingul ei olnud piisavalt seadmeid, mis põhjendaksid aruandeperioodil liitu suunatud ekspordi mahtu, ning muude põhjenduste puudumisel võib järeldada, et äriühing oli seotud meetmetest kõrvalehoidmisega lähetamise teel.

(63)

Ülejäänud liitu suunatud ekspordi osas koostööd ei tehtud, nagu on kirjeldatud põhjendustes 29–33.

(64)

Võttes arvesse põhjenduses 58 osutatud Indoneesia ja liidu vahelise kaubandusstruktuuri muutumist algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses ning põhjenduses 61 esitatud tähelepanekuid ühe Indoneesia äriühingu kohta, samuti asjaolu, et mitte kõik Indoneesia tootjad ja eksportijad ei andnud endast teada ega teinud koostööd, sai kinnitust Hiina päritoluga toodete lähetamine Indoneesia kaudu.

(65)

Selleks et teha kindlaks, kas Indoneesias aset leidnud kokkupanemine on meetmetest kõrvalehoidmine algmääruse artikli 13 lõike 2 tähenduses, analüüsiti iga koostööd teinud äriühingu tooraine (jalgrattaosade) päritolu ja tootmise maksumust. Neljast algselt koostööd teinud äriühingust kolme suhtes ei moodustanud HRV päritoluga tooraine (jalgrattaosad) 60 % või rohkem kokkupandud toote osade koguväärtusest. Seepärast ei olnud vajalik kindlaks teha, kas kokkupanemise ajal sissetoodud osadele lisandunud väärtus oli suurem kui 25 % tootmiskuludest. Seega leiti, et nimetatud kolm äriühingut ei ole meetmetest kõrvale hoidnud seoses kokkupanemisega.

(66)

Neljanda äriühingu suhtes kohaldati algmääruse artikli 18 lõiget 1, nagu on osutatud põhjendustes 29–33. Kuna äriühing ei suutnud esitada usaldusväärseid andmeid, ei olnud võimalik kindlaks teha, kas ta oli seotud kokkupanemisega või mitte.

(67)

Seega ei leidnud kinnitust kokkupaneku toimumine vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 2.

(68)

Ainsa koostööd teinud Malaisia äriühingu eksport moodustas aruandeperioodil 20–30 % Malaisia koguekspordist liitu. Nimetatud äriühing alustas vaatlusaluse toote tootmist ja eksportimist liitu alles 2011. aasta lõpus. Äriühingu puhul ei tuvastatud lähetamistoiminguid. Ülejäänud ekspordi puhul, mis oli suunatud liitu, ei tehtud koostööd, nagu on tehtud selgeks põhjenduses 34.

(69)

Võttes arvesse põhjenduses 58 osutatud Malaisia ja liidu vahelise kaubandusstruktuuri muutumist algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses ning asjaolu, et mitte kõik Malaisia tootjad ja eksportijad ei andnud endast teada ega teinud koostööd, võib järeldada, et ülejäänud eksport, mis ei olnud seotud asjaomase äriühinguga, toimus toodete lähetamise raames.

(70)

Seega on leidnud kinnitust HRV päritoluga toodete lähetamine Malaisia kaudu.

(71)

Malaisia puhul laiendati uurimist ka muudele uurimise käigus kindlaks tehtud kõrvalehoidmise võtetele, näiteks kokkupanemisele, nagu on osutatud algatamismääruse põhjenduses 12.

(72)

Ainsa koostööd teinud äriühingu puhul analüüsiti algmääruse artikli 13 lõikes 2 sätestatud kriteeriume, et teha kindlaks, kas Malaisias aset leidnud kokkupanemine on kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmine. Uurimise järeldused olid järgmised.

(73)

Äriühing alustas tegevusega 2010. aastal, seega pärast HRV suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete karmistamist. Leiti, et äriühing on orienteeritud ekspordile ja sihiks on liidu turg, kuna siseturul või kolmandate riikide turgudel toimunud müügikogused olid tühised. Samuti tuvastati, et tootmises kasutatud varuosad pärinesid esmajoones HRVst. Seetõttu peeti algmääruse artikli 13 lõike 2 punktis a sätestatud kriteeriume täidetuks.

(74)

Lisaks ostis äriühing HRVst sisse kokkupandavaid jalgrattakomplekte, v.a kolme liiki varuosa. Kõnealusel juhul moodustas HRV päritoluga tooraine (jalgrattaosad) 60 % või rohkem lõpptoote osade koguväärtusest. Lisaks leiti, et kokkupanemise ajal sissetoodud osadele lisandunud väärtus ei moodustanud rohkem kui 25 % äriühingu tootmiskuludest. Artikli 13 lõike 2 punktis b sätestatud kriteeriumid olid seega täidetud.

(75)

Lisaks osutas algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt varem kindlaks määratud normaalväärtuse (vt põhjendus 98) ja äriühingu liidu-suunalise ekspordi aruandeperioodi hindade (väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist) võrdlus sellele, et asjaomase äriühingu uurimisaluse toote import toimus dumpinguhindadega. Võrdlus viidi läbi iga aruandeperioodil liitu eksporditud uurimisaluse toote liigi puhul. Lisaks leiti, et asjaomase äriühingu ekspordihinnad olid oluliselt madalamad kahju kõrvaldamist võimaldavast tasemest, mis kehtestati liidu tööstuse jaoks esialgses uurimises. Arvutused tehti peamiste tootekategooriate kaupa kättesaadava teabe alusel. Seega leiti, et kehtiva tollimaksu parandavat mõju on hindade osas kahjustatud. Seetõttu järeldati, et algmääruse artikli 13 lõike 2 punktis c sätestatud kriteeriumid on täidetud.

(76)

Eespool esitatut arvesse võttes leiti, et äriühing oli seotud kokkupanemisega. Seega leidis kinnitust, et toimus kokkupanek vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 2.

(77)

Algselt koostööd teinud Sri Lanka äriühingute eksport moodustas aruandeperioodil 69 % Sri Lanka koguekspordist liitu. Kuuest algselt koostööd teinud äriühingust kolme puhul ei tuvastatud uurimisel lähetamistoiminguid. Ülejäänud ekspordi puhul ei tehtud koostööd, nagu on selgitatud põhjendustes 35–42.

(78)

Võttes arvesse põhjenduses 58 osutatud Sri Lanka ja liidu vahelise kaubandusstruktuuri muutumist algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses ning asjaolu, et mitte kõik Sri Lanka tootjad ja eksportijad ei andnud endast teada ja/või ei teinud koostööd, saab kinnitada, et nende tootjate ja eksportijate eksport toimus lähetamise raames.

(79)

Seega on leidnud kinnitust HRV päritoluga toodete lähetamine Sri Lanka kaudu.

(80)

Selleks et teha kindlaks, kas Sri Lankal toimunud kokkupanemine on kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmine algmääruse artikli 13 lõike 2 tähenduses, analüüsiti iga koostööd teinud äriühingu tooraine (jalgrattaosade) päritolu ja tootmiskulusid.

(81)

Kuuest algselt koostööd teinud äriühingust kolme suhtes ei moodustanud HRV päritoluga tooraine (jalgrattaosad) 60 % või rohkem kokkupandud toote osade koguväärtusest. Seepärast ei olnud vajalik kindlaks teha, kas kokkupanemise ajal sissetoodud osadele lisandunud väärtus oli suurem kui 25 % tootmiskuludest. Seega leiti, et nimetatud kolm äriühingut ei ole meetmetest kõrvale hoidnud seoses kokkupanemisega.

(82)

Kahe äriühingu suhtes kohaldati algmääruse artikli 18 lõiget 1, nagu on osutatud põhjendustes 37–42, samas kui üks äriühing loobus kohapealse kontrolli ajal koostööst, nagu on märgitud põhjenduses 36. Seega ei leidnud kinnitust kokkupaneku toimumine vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 2.

(83)

Koostööd teinud Tuneesia äriühingute eksport kattis kogu impordi, mis suundus aruandeperioodil Tuneesiast liitu.

(84)

Kahe koostööd teinud äriühingu kontrollimisel ei tuvastatud HRVst pärit toodete lähetamist Tuneesia kaudu.

(85)

Selleks et teha kindlaks, kas Tuneesias aset leidnud kokkupanemine on kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmine algmääruse artikli 13 lõike 2 tähenduses, analüüsiti iga koostööd teinud äriühingu tooraine (jalgrattaosade) päritolu ja tootmiskulusid. Käesoleval juhul moodustas HRV päritoluga tooraine (jalgrattaosad) 60 % või rohkem ühe koostööd teinud äriühingu lõpptoote osade koguväärtusest. Uurimine näitas siiski, et kokkupanemise ajal sissetoodud osadele lisandunud väärtus moodustas rohkem kui 25 % tootmiskuludest. Eeltoodut arvesse võttes leiti, et äriühing ei olnud seotud kokkupanemisega.

(86)

Artikli 13 lõikes 2 sätestatud kriteeriume analüüsiti ka teise Tuneesia äriühingu puhul. Uurimise järeldused olid järgmised.

(87)

Äriühing alustas tegevusega 2006. aastal, seega pärast HRV suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete karmistamist. Leiti, et äriühing on orienteeritud ekspordile ja sihiks on liidu turg, kuna siseturul või kolmandate riikide turgudel toimunud müügikogused olid tühised. Samuti tuvastati, et tootmises kasutatud varuosad pärinesid esmajoones HRVst. Seetõttu leiti, et algmääruse artikli 13 lõike 2 punktis a sätestatud kriteeriumid on täidetud.

(88)

Samuti selgus, et kõnealuses äriühingus oli enamusosanik HRV jalgrattatootja.

(89)

Lisaks ostis äriühing kõik varuosad HRVst, mistõttu moodustas HRV päritoluga tooraine (jalgrattaosad) 60 % või rohkem lõpptoote osade koguväärtusest. Lisaks selgus uurimise tulemusel, et ainus teenuste ja HRVst pärit varuosade tarnija oli seotud asjaomase äriühingu Hiina enamusosanikuga. Samuti ei moodustanud kokkupanemise ajal sissetoodud osadele lisandunud väärtus rohkem kui 25 % äriühingu tootmiskuludest. Sellele tuginedes peeti algmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b sätestatud kriteeriume seega täidetuks.

(90)

Lisaks tuvastati kontrolli käigus mitmeid vigu aruandeperioodil liitu eksporditud toodete nimekirjas ning seega koostati uus toimik, võttes aluseks valimisse kaasatud müügi arved, mis hõlmasid ligikaudu 25 % liidu turule suunatud koguekspordist. Kuna puudus üksikasjalik teave asjaomase äriühingu liitu suunatud eksporditehingute kohta, võeti seega algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdluse aluseks varem kindlaks määratud kaalutud keskmine normaalväärtus (vt põhjendus 98) ja asjaomase äriühingu liitu suunatud ekspordi kaalutud keskmine hind. Dumpingumarginaal väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril leiti olevat märkimisväärne. Lisaks leiti, et asjaomase äriühingu ekspordihinnad olid keskmiselt oluliselt madalamad kahju kõrvaldamist võimaldavast tasemest, mis kehtestati liidu tootmisharu jaoks esialgses uurimises. Arvutuse aluseks oli kaalutud keskmine hind. Seega leiti, et kehtiva tollimaksu parandavat mõju on hindade osas kahjustatud. Seetõttu järeldati, et algmääruse artikli 13 lõike 2 punktis c sätestatud kriteeriumid on täidetud. Eespool esitatut arvesse võttes leiti, et äriühing oli seotud kokkupanemisega.

(91)

Seega leidis kinnitust, et Tuneesias toimus kokkupanek vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 2.

(92)

Uurimise käigus ei tuvastatud lähetamiseks ega kokkupanemiseks muid piisavaid põhjuseid või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise. Peale tollimaksu ei leitud muid tegureid, mis võiksid kompenseerida HRVst pärit jalgrataste Indoneesia, Malaisia, Sri Lanka ja Tuneesia kaudu lähetamise ja seal aset leidva kokkupaneku kulud, eelkõige seoses transpordi ja uuesti pealelaadimisega.

(93)

Selleks et hinnata, kas imporditud tooted kahjustasid koguste ja hindade osas dumpinguvastase tollimaksu parandavat mõju, kasutati Comexti andmeid kui parimaid kättesaadavaid andmeid ekspordikoguste ja -hindade kohta algselt koostööd teinud tootjate/eksportijate puhul, kelle suhtes kohaldati algmääruse artiklit 18, ning koostööst keeldunud äriühingute puhul. Võimaluse korral kasutati koostööd tegevate äriühingute puhul, kes näisid olevat seotud meetmetest kõrvalehoidmisega, nende esitatud ekspordikoguseid ja -hindu. Sellisel moel kindlaks määratud ekspordihindu võrreldi kõige hilisema (2005. aasta vahepealse läbivaatamise raames) kindlaks tehtud kahju kõrvaldamist võimaldava tasemega, millele on osutatud põhjenduses 3.

(94)

2005. aasta vahepealse läbivaatamise raames kindlaks määratud kahju kõrvaldamist võimaldava taseme ja käesoleva uurimise aruandeperioodil kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlus näitas kõigi asjaomase nelja riigi puhul müüki turuhinnast oluliselt madalama hinnaga.

(95)

Leiti, et Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankast ja Tuneesiast pärinev liitu suunatud eksport kasvas märkimisväärselt, nagu on kirjeldatud punktis 2.4.1 (põhjendused 45–50).

(96)

Seega järeldati, et kehtivate meetmete parandavat mõju kahjustatakse nii koguste kui ka hindade osas.

(97)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 1 uuriti, kas oli tõendeid dumpingu kohta võrreldes vaatlusaluse toote suhtes varem kindlaks määratud normaalväärtusega.

(98)

2005. aasta vahepealse läbivaatamise raames, millele on osutatud põhjenduses 3, kehtestati normaalväärtus Mehhiko hindade alusel, mis leiti olevat sobiv turumajanduslik võrdlusriik HRV-le (edaspidi „varem kindlaksmääratud normaalväärtus”).

(99)

Leiti, et märkimisväärse osa Indoneesia ekspordist on tõepoolest tootnud kolm Indoneesia äriühingut, kes ei ole seotud kõrvalehoidmisega, nagu selgitatud põhjendustes 61 ja 65. Et määrata kindlaks Indoneesia ekspordi hinnad, mis on kujunenud meetmetest kõrvalehoidmise tulemusena, võeti seetõttu arvesse üksnes koostööst keeldunud tootjate/eksportijate eksporti. Aluseks võeti seega parimad kättesaadavad faktid, st Indoneesiast pärit jalgrataste keskmine ekspordihind aruandeperioodi vältel, nagu see kajastub Comextis.

(100)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hinna võrreldavust. Vastavalt sellele tehti kohandusi, et võtta arvesse transpordi-, kindlustus- ja pakendamiskulude erinevusi, millest teatasid liidu tootmisharu esindajad oma taotluses algatada käimasolev uurimine.

(101)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 võrreldi dumpingu arvutamiseks varem kindlaks määratud kaalutud keskmist normaalväärtust ja Indoneesia impordi vastavaid kaalutud keskmisi ekspordihindu aruandeperioodil, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist.

(102)

Sel viisil kindlaks määratud kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlus osutas dumpingule.

(103)

Uurimisega hõlmatud toote Malaisia tootjate vähese koostöö tõttu võeti Malaisia ekspordihinna kindlaksmääramiseks aluseks kättesaadavad faktid, s.o jalgrataste keskmine ekspordihind aruandeperioodi vältel, nagu see kajastub Comextis.

(104)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hinna võrreldavust. Vastavalt sellele tehti kohandusi, et võtta arvesse transpordi-, kindlustus- ja pakendamiskulude erinevusi. Vähesest koostööst tulenevalt põhinesid kohandused teabel, mille esitasid liidu tootmisharu esindajad oma taotluses algatada käimasolev uurimine.

(105)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 võrreldi dumpingu arvutamiseks varem kindlaks määratud kaalutud keskmist normaalväärtust ja Malaisia impordi vastavaid kaalutud keskmisi ekspordihindu aruandeperioodil, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist.

(106)

Sel viisil kindlaks määratud kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlus osutas dumpingule.

(107)

Sri Lanka tootjate vähese koostöö tõttu võeti Sri Lanka ekspordihinna kindlaksmääramiseks aluseks kättesaadavad faktid, s.o jalgrataste keskmine ekspordihind aruandeperioodi vältel, nagu see kajastub Comextis. Seda võrreldi meetmetest kõrvalehoidmisega mitte seotud äriühingute olemasolevate andmetega ekspordi kohta.

(108)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hinna võrreldavust. Vastavalt sellele ning muu teabe puudumisel tehti kohandusi, et võtta arvesse transpordi-, kindlustus- ja pakendamiskulude erinevusi, millest teatasid liidu tootmisharu esindajad oma taotluses algatada käimasolev uurimine.

(109)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 võrreldi dumpingu arvutamiseks varem kindlaks määratud kaalutud keskmist normaalväärtust ja Sri Lanka impordi vastavaid kaalutud keskmisi ekspordihindu aruandeperioodil, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist.

(110)

Sel viisil kindlaks määratud kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlus osutas dumpingule.

(111)

Ekspordihinna kindlaksmääramisel võeti aluseks jalgrataste keskmine ekspordihind aruandeperioodi vältel, nagu see kajastub Comextis. Seda võrreldi meetmetest kõrvalehoidmisega mitte seotud äriühingu andmetega ekspordi kohta.

(112)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hinna võrreldavust. Vastavalt sellele tehti kohandusi, et võtta arvesse transpordi-, kindlustus- ja pakendamiskulude erinevusi, millest teatasid liidu tootmisharu esindajad oma taotluses algatada käimasolev uurimine.

(113)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 võrreldi dumpingu arvutamiseks varem kindlaks määratud kaalutud keskmist normaalväärtust ja Tuneesia impordi vastavaid kaalutud keskmisi ekspordihindu aruandeperioodil, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist.

(114)

Sel viisil kindlaks määratud kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlus osutas dumpingule.

(115)

Eespool esitatut arvestades järeldatakse, et HRVst pärit jalgrataste impordi suhtes kehtestatud lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust kõrvalehoidmine algmääruse artikli 13 tähenduses toimus lähetamise teel Indoneesia, Malaisia ja Sri Lanka kaudu ning kokkupanemise teel Malaisias ja Tuneesias.

(116)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõike 1 esimesele lausele tuleks vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud meetmeid laiendada ka Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankalt ja Tuneesiast lähetatud samasugusele tootele, olenemata sellest, kas need riigid on deklareeritud päritolumaana või mitte.

(117)

Laiendatavad meetmed peaksid olema rakendusmääruse (EL) nr 990/2011 artikli 1 lõikes 2 kehtestatud meetmed, st 48,5 % suurune lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist.

(118)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5, millega nähakse ette, et kõik laiendatud meetmed peaksid kehtima impordi suhtes, mis on sisenenud Euroopa Liitu algatamismäärusega kehtestatud registreerimise alusel, tuleb Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankalt ja Tuneesiast lähetatud jalgrataste registreeritud impordilt sisse nõuda tollimaksud.

(119)

Neli Indoneesia äriühingut, kes taotlesid vabastamist võimalikest laiendatud meetmetest kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 4, esitasid vastuse vabastamistaotluse vormile.

(120)

Nagu on osutatud põhjendustes 29–33, kohaldati artiklit 18 ühe äriühingu suhtes. Arvestades põhjenduses 58 kirjeldatud järeldusi kaubandusstruktuuri muutuste ja lähetamise kohta, ei saa selle äriühingu vabastamistaotlust rahuldada.

(121)

Kolme ülejäänud koostööd teinud äriühingu puhul, kes taotlesid võimalikest laiendatud meetmetest vabastamist kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 4, ei tuvastatud nende seotust käesoleva uurimisega hõlmatud kõrvalehoidmisega, nagu on sedastatud põhjenduses 65. Lisaks tõendasid need tootjad, et nad ei ole seotud ühegi meetmetest kõrvalehoidmises osaleva tootja või eksportijaga ega HRV jalgrattatootjate või -eksportijatega. Seega võib nende kolme äriühingu vabastamistaotlused rahuldada.

(122)

Üks Malaisia äriühing, kes taotles võimalikest laiendatud meetmetest vabastamist kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 4, esitas vastuse vabastamistaotluse vormile.

(123)

Nagu on osutatud põhjendustes 72–76, leiti, et nimetatud äriühing oli seotud kõrvalehoidmisega. Arvestades põhjenduses 58 kirjeldatud järeldusi kaubandusstruktuuri muutuste ja lähetamise kohta, ei saa selle äriühingu vabastamistaotlust rahuldada.

(124)

Kuus Sri Lanka äriühingut, kes taotlesid võimalikest laiendatud meetmetest vabastamist kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 4, esitasid vastuse vabastamistaotluse vormile.

(125)

Nagu on osutatud põhjenduses 36, võttis üks äriühing uurimise käigus vabastamistaotluse tagasi ning arvestades põhjenduses 58 kirjeldatud järeldusi kaubandusstruktuuri muutuste ja lähetamise kohta, ei saa selle äriühingu vabastamistaotlust rahuldada.

(126)

Kahe ülejäänud äriühingu suhtes kohaldati põhjenduste 36–42 kohaselt algmääruse artiklit 18 ning arvestades põhjenduses 58 kirjeldatud järeldusi kaubandusstruktuuri muutuste ja lähetamise kohta, ei saa äriühingute vabastamistaotlust rahuldada.

(127)

Kolme ülejäänud koostööd teinud Sri Lanka äriühingu puhul, kes taotlesid võimalikest laiendatud meetmetest vabastamist kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 4, ei tuvastatud seotust käesoleva uurimisega hõlmatud kõrvalehoidmisega, nagu sedastatud põhjendustes 80 ja 81. Lisaks tõendasid need tootjad, et nad ei ole seotud ühegi kõrvalehoidmises osaleva äriühinguga ega ühegi HRV jalgrattatootja- või -eksportijaga. Seega võib nende äriühingute vabastamistaotlused rahuldada.

(128)

Kaks Tuneesia äriühingut, kes taotlesid võimalikest laiendatud meetmetest vabastamist kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 4, esitasid vastuse vabastamistaotluse vormile.

(129)

Ühe äriühingu puhul ei tuvastatud seotust käesoleva uurimisega hõlmatud kõrvalehoidmisega. Lisaks tõendas tootja, et ta ei ole seotud ühegi kõrvalehoidmises osaleva äriühinguga ega ühegi HRV jalgrattatootja või -eksportijaga. Seega võib asjaomase äriühingu vabastamistaotluse rahuldada.

(130)

Nagu on osutatud põhjenduses 89, leiti, et teine äriühing oli seotud kõrvalehoidmisega. Arvestades põhjenduses 58 kirjeldatud järeldusi kaubandusstruktuuri muutuste ja lähetamise kohta, ei saa selle äriühingu vabastamistaotlust rahuldada.

(131)

Et tagada nimetatud vabastuste nõuetekohane kohaldamine, on käesoleval juhul vaja erimeetmeid. Kõnealused erimeetmed seisnevad nõudes esitada liikmesriikide tolliasutustele kehtiv ja käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastav faktuurarve. Kui imporditavatele kaupadele ei ole sellist arvet lisatud, kohaldatakse nende suhtes laiendatud dumpinguvastast tollimaksu.

(132)

Ilma et see piiraks algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaldamist, nõutakse, et Indoneesia, Malaisia, Sri Lanka ja Tuneesia tootjad või eksportijad, kes ei andnud endast kõnealuse menetluse käigus teada ega eksportinud uurimisalust toodet liitu aruandeperioodil ning kes kavatsevad esitada taotluse vabastuse saamiseks laiendatud dumpinguvastasest tollimaksust vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4 ja artikli 13 lõikele 4, vastaksid küsimustikule, et komisjonil oleks võimalik kindlaks teha, kas vabastus võib olla õigustatud. Sellise vabastuse võib anda pärast seda, kui on hinnatud uurimisega hõlmatud toote turusituatsiooni, tootmisvõimsust ja tootmisvõimsuse rakendamist, hanke- ja müüginäitajaid, tõendeid dumpingu kohta ning sellise praktika jätkumise tõenäosust, milleks puudub piisav põhjendus või majanduslik õigustus. Tavaliselt korraldab komisjon ka kohapealse kontrollkäigu. Taotlus tuleb komisjonile saata võimalikult kiiresti koos kogu vajaliku teabega, eelkõige igasuguste muudatuste kohta äriühingu tootmis- ja müügitegevuses.

(133)

Kui vabastus on põhjendatud, tehakse vastav muudatus kehtivatesse laiendatud meetmetesse. Seejärel jälgitakse kõiki vabastuse saanuid, et tagada vabastuse andmisega kehtestatud tingimuste täitmine.

(134)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel eespool nimetatud järeldused tehti, ning neile anti võimalus esitada märkusi.

(135)

Üks Indoneesia äriühing kordas põhjenduses 31 osutatud väiteid, kuid ei esitanud uusi kinnitavaid tõendeid. Nagu on märgitud põhjenduses 29, ei olnud äriühingu esitatud andmeid võimalik kontrollida, kuna äriühing ei koostanud ühtegi töötoimikut, mis oleks toetanud vabastamistaotluse vormis esitatud arvandmeid. Lisaks osutusid ebatäpseteks äriühingu valdustes kättesaadavate raamatupidamisandmete põhjal kontrollitud ja ümberarvutatud arvandmed (st ostutehingud ja tootmismaht). Seetõttu lükati need väited tagasi.

(136)

Üks Malaisia äriühing väitis, et asjaolu, et Hiina päritolu varuosade osakaal jalgrataste tootmiskuludest oli vaid veidi üle 60 % künnise, ei peaks tooma kaasa tema vabastamistaotluse tagasi lükkamist komisjoni poolt. Sellele lisaks esitas äriühing mõned ostuarved varuosade kohta, mille päritolu oli väidetavalt esitatud valesti. Nimelt ei olnud varuosad pärit HRVst, vaid hoopis Indoneesiast.

(137)

Sellega seoses tuleks märkida, et algmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b sätestatud piirmäärad on väga selged, mistõttu ei ole tähtis, kui palju ületab Hiina päritolu varuosade osakaal jalgrataste tootmiskuludest 60 % künnise, vaid see, et Hiina päritolu varuosad peaksid moodustama alla 60 % jalgrataste tootmiskuludest. Lisaks ei olnud neid arveid võimalik siduda äriühingu esitatud ostutehingute loeteluga ning pealegi ei olnud esitatud arvete väärtus nii ulatuslik, et muuta komisjoni algset hinnangut. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(138)

Lisaks väitis kõnealune äriühing, et ei ole piisavat õiguslikku alust lükkamaks tagasi äriühingu vabastustaotlust, kuna järeldused põhinevad arvutustel, mis ei võta piisavalt arvesse asjaomase äriühingu konkreetset olukorda. Vastuseks sellele väitele esitati äriühingule täiendavad selgitused põhjendustes 72–75 kirjeldatud analüüsi kohta.

(139)

Lisaks väitis äriühing, et asjaomase äriühingu uurimisaluse toote impordi kasv langes kokku üldise soodustuste süsteemi kohaldamise leevendamisega Malaisia suhtes, mistõttu ei olnud äriühingu liitu suunatud ekspordi kasv 2010. aastal majanduslikult õigustatud HRV suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete karmistamisega. Vastuseks sellele väitele leiti, et kuigi üldiste soodustuste süsteemi eeskirjade leevendamine võis suurendada äriühingu motivatsiooni liitu eksportida, ei ole see vastuolus järeldusega, et äriühing alustas oma tegevust pärast HRV suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude suurendamist, ja sellega, et äriühing tarnis varuosad peamiselt HRVst (vt põhjendus 73). Seepärast lükati huvitatud isiku väide tagasi.

(140)

Sama äriühing väitis veel, et ostetud ja tarbitud jalgrattaosade väärtust käsitlevad esitatud andmed ei olnud nõuetekohaselt kontrollitud, kuna ei tehtud vahet ostetud ja tarbitud osadel. Sellega seoses märgitakse, et äriühingu esitatud arvnäitajatele tuginedes leiti, et ostetud ja tarbitud osade väärtus on ühesugune. Lisaks vastas 2011. aastal ostetud osade esitatud väärtus äriühingu poolt 2011. aasta aastaaruandes esitatud tarbitud osade väärtusele. Aruandeperioodi ja 2010. aasta kohta esitatud ostetud ja tarbitud varuosi käsitlevaid andmeid võeti arvesse selliselt, nagu äriühing need esitas. Seepärast lükati kõnealune väide tagasi.

(141)

Asjaomane äriühing esitas täiendavaid kulude jaotusi tootemudelite kohta, näidates oma väidetavat vastavust nõudele, et HRVst tarnitud varuosad ei moodusta üle 60 % kokkupandud toote osade koguväärtusest. Kõnealune teave oli vastuolus kohapealse kontrollimise käigus valitud mudelite puhul kogutud ja kontrollitud kulude jaotustega, millega seoses leidis kinnitust, et äriühing ei pidanud kinni 60 % künnisest. Äriühingu poolt sellega seoses esitatud uut teavet tõendid ei toetanud ning sisuliselt oli see vastuolus kontrollitud teabega. Sel põhjusel ei võetud kõnealust teavet arvesse.

(142)

Lisaks väitis äriühing, et tegutses heas usus ja väidetavalt järgis komisjoni määrust (EL) nr 1063/2010 (16), millega sätestatakse kohaldatavad päritolureeglid. Sellega seoses märgitakse, et meetmetest kõrvalehoidmise uurimise eesmärk ei ole kontrollida vastavust kohaldatavatele päritolureeglitele. Käesoleva meetmetest kõrvalehoidmise uurimise raames ei viidud sellist kontrolli läbi ning seega ei saa praegusel juhul kinnitada väidetavat vastavust päritolureeglitele. Nendel põhjustel ei välista väidetav vastavus päritolureeglitele mingil juhul meetmetest kõrvalehoidmise võimalust, nagu see on määratletud algmääruse artikli 13 lõikes 2 (17). Seda kõike arvesse võttes lükatakse kõnealune väide tagasi.

(143)

Lõpuks väitis äriühing, et dumpingumarginaali arvutused oleksid pidanud põhinema äriühinguspetsiifilistel andmetel. Selle väitega nõustuti, nagu on kirjeldatud ka põhjenduses 75, ning äriühingut teavitati vastavalt.

(144)

Sri Lanka äriühing vaidlustas kontrollkäigu ajal nõutud dokumentide asjakohasuse ning väitis seega, et tema vabastamistaotlust ei tohiks tagasi lükata. Sellega seoses tuleks märkida, et liitu eksporditud jalgrataste kokkupanekul kasutatud varuosade päritolu tõendavad dokumendid on artikli 13 lõike 2 punktis b sätestatud tingimuste täitmise hindamiseks väga olulised. Lisaks, nagu on mainitud ka põhjenduses 37, ei olnud äriühingu esitatud andmeid võimalik kontrollida. Lisaks võttis ärihing kohapealse kontrollimise käigus omaks, et HRVst ostetud varuosad ei kajastu arvepidamises ning seega ei olnud võimalik tuvastada algmääruse artikli 13 lõikes 2 sätestatud tingimuste täitmist. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(145)

Teine Sri Lanka äriühing väitis, et kui ta oleks teadnud, et Sri Lanka poolt liitu suunatud ekspordi suhtes võidakse uurimise algusest alates kohaldada Sri Lankale laiendatud dumpinguvastast tollimaksu, ei oleks ta oma vabastamistaotlust tagasi võtnud. Siiski rõhutatakse, et eeldatakse, et vabastamistaotluse tagasi võtmise ajal on äriühing teadlik laiendatud dumpinguvastase tollimaksu kohaldamise võimalusest alates Sri Lankalt liitu suunatud ekspordi registreerimise kuupäevast, st alates meetmetest kõrvalehoidmise uurimise algatamisest. Äriühingut on sellest tagajärjest teavitatud kolm korda: algatamismääruse põhjenduse 20 kaudu, uurimise alguses läbiviidud ärakuulamise ajal ning kohapealse kontrollimise ajal. Seetõttu ei olnud võimalik väitega nõustuda.

(146)

Veel üks Sri Lanka äriühing esitas uut teavet, mida ta oleks pidanud esitama enne kontrollkäiku, ning hilise uurimisjärgu tõttu ei olnud seda teavet enam võimalik kontrollida. Lisaks väitis ettevõte, et ta oli esitanud kogu nõutava teabe.

(147)

Nagu on märgitud põhjendustes 39 ja 40, ei esitanud äriühing kohapealseks kontrollimiseks kogu nõutud teavet. Eelkõige peeti ebausaldusväärseks äriühingu esitatud kohalikku päritolu varuosade ostuväärtust. Selle tulemusel ei olnud võimalik tuvastada algmääruse artikli 13 lõikes 2 sätestatud tingimuste täitmist.

(148)

Lisaks väitis äriühing, et kohapealse kontrollimise puhul esines selle pikkuse ja keeleküsimustega seoses eeskirjade eiramisi. Sellega seoses tuleks märkida, et äriühing asutati hiljuti ning seega kavandati kontrolliks vaid üks päev. Kontrolliks läks terve täistööpäev. Kontrollimise lõppedes ei taotlenud äriühing võimalust esitada täiendavat teavet, mida tal ei olnud võimalik esitada kontrollimise ajal.

(149)

Lisaks oli äriühingut enne kohapealse kontrollimise algust teavitatud sellest, et kontroll viiakse läbi inglise keeles, ning viimane ei esitanud sellele ühtegi vastuväidet. Lisaks saatis komisjoni kohapealse kontrolli ajal tõlk, et tulla toime võimalike keelealaste probleemidega. Sellele lisaks rõhutatakse, et enamik dokumente, mis äriühing kontrollimise ajal esitas, olid tegelikult inglise keeles, sealhulgas raamatupidamisega seotud dokumendid.

(150)

Eespool esitatut arvesse võttes lükatakse kõik äriühingu väited tagasi,

Euroopa Komisjon

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: N-105 08/20

1049 Brussels

Belgium

Faks +32 22956505

5.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 153/17

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EMÜ) nr 2474/93 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu 30,6 % ulatuses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina” või „asjaomane riik”) pärit jalgrataste impordi suhtes (edaspidi „esialgne uurimine”). Algmääruse artikli 13 kohase kõrvalehoidmist käsitleva uurimise järel laiendati kõnealust tollimaksu nõukogu määrusega (EÜ) nr 71/97 (3) Hiinast pärit teatavate jalgrattaosade impordile. Lisaks sellele otsustati algmääruse artikli 13 lõike 2 kohaselt luua nn maksuvabastuskava. Kava üksikasjad sätestati komisjoni määrusega (EÜ) nr 88/97 (4). Laiendatud tollimaksust vabastuse saamiseks peavad liidu jalgrattatootjad täitma algmääruse artikli 13 lõike 2 nõudeid, eelkõige ei tohi nad kasutada jalgrataste koostel rohkem kui 60 % Hiinast pärit jalgrattaosi või peab sissetoodud osadele valmistamise ajal lisandunud väärtus moodustama rohkem kui 25 % tootmiskuludest. Seni on antud enam kui 250 maksuvabastust.

(2)

Pärast algmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist otsustas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1524/2000 (5) eespool kirjeldatud meetmed säilitada.

(3)

Pärast algmääruse artikli 11 lõike 3 kohast vahepealset läbivaatamist (edaspidi „vahepealne läbivaatamine”) otsustas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1095/2005 (6) suurendada kehtivat dumpinguvastast tollimaksu kuni 48,5 protsendini.

(4)

Pärast kõrvalehoidmisvastaste meetmete läbivaatamist kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 4 ja artikli 11 lõikega 3 otsustas nõukogu määrusega (EÜ) nr 171/2008 (7) säilitada Hiinast pärit jalgrataste impordi suhtes kohaldatava dumpinguvastase tollimaksu laiendamise Hiinast pärit teatud jalgrattaosade impordile.

(5)

Pärast algmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist otsustas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 990/2011 (8) (edaspidi „eelmine uurimine”), et eespool kirjeldatud meetmed tuleks säilitada.

(6)

Pärast aegumise läbivaatamise lõpetamist 2011. aasta oktoobris viitasid komisjoni käsutuses olevad dumpingu ja kahjuga seotud tõendid sellele, et asjaolud, mille alusel olemasolevaid meetmeid kohaldati, võivad olla muutunud ja need muutused võivad olla püsiva iseloomuga.

(7)

Komisjoni käsutuses olevad esmapilgul usutavad tõendid viitasid asjaolule, et ekspordikvootide süsteem, mida kohaldati Hiina jalgrattatootjate suhtes ja mis takistas eksportivatele tootjatele turumajandusliku kohtlemise võimaldamist vahepealse läbivaatamise ajal, tühistati jaanuaris 2011.

(8)

Lisaks sellele olid toimunud muutused liidu tootmisharu struktuuris. Eelkõige läksid mitmed liidu tootjad täistootmistsüklilt üle (osalistele) koostetoimingutele, kasutades imporditud osi.

(9)

Peale selle lisandus pärast Euroopa Liidu laienemist 2004. ja 2007. aastal liidu jalgrattatootmisharusse märkimisväärne arv tootjaid. Lisaks on paljud enne kaht laienemisvooru liidu tootmisharusse kuulunud tootjad viinud oma tootmise mujale või asutanud uued tootmisrajatised uutes liikmesriikides. Sellest tulenevalt võib liidu tootmisharu kulude tase olla muutunud.

(10)

Lõpuks olgu märgitud, et praegune kahju kõrvaldamise tase on arvutatud terasest toodetud jalgrataste kohta käivate andmete põhjal, samal ajal kui praegu valmistatakse valdav osa jalgratastest alumiiniumisulamitest.

(11)

Kõik need muutused tunduvad olevat püsiva iseloomuga ja seega on põhjendatud vajadus kahju ja dumpingut käsitlevaid järeldusi uuesti hinnata.

(12)

Pealegi kasvab kiiresti vabastuskava kasutavate äriühingute arv, samal ajal pole kava kohandatud alates selle kehtestamisest 1997. aastal. Lisaks on dumpinguvastaste meetmete kohaldamisest vabastatud osade impordi jälgimissüsteem muutunud väga keeruliseks ja koormavaks, mis võib seada ohtu selle tulemuslikkuse.

(13)

Komisjon tegi pärast konsulteerimist nõuandekomiteega kindlaks, et kogutud on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid uurimise algatamiseks kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 3, ja avaldas Euroopa Liidu Teatajas9. märtsil 2012 teate (edaspidi „algatamisteade”) (9) Hiinast pärit jalgrataste impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete vahepealse läbivaatamise ex officio algatamise kohta.

(14)

Komisjon algatas 25. septembril 2012 määrusega (EL) nr 875/2012 (10) uurimise seoses võimaliku kõrvalehoidmisega Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankast ja Tuneesiast saadetud Hiinast pärit jalgrataste impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) nr 990/2011 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest, olenemata sellest, kas jalgrattad on deklareeritud Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankast ja Tuneesiast pärinevana või mitte, ning kehtestas kõnealuse impordi suhtes registreerimisnõude (edaspidi „kõrvalehoidmise uurimine”).

(15)

2013. aasta mais laiendati nõukogu määrusega (EL) nr 501/2013 (11) (edaspidi „meetmetest kõrvalehoidmist käsitlev määrus”) dumpinguvastaseid meetmeid, mis kehtisid Hiinast pärit jalgrataste impordi suhtes Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankast ja Tuneesiast saadetud jalgrataste impordile, olenemata sellest, kas päritoluriigina on deklareeritud Indoneesia, Malaisia, Sri Lanka ja Tuneesia või mitte, sest leiti, et kõnealuse impordi puhul püüti meetmetest kõrvale hoida ümberlaadimise või kokkupaneku abil algmääruse artikli 13 lõigete 1 ja 2 tähenduses.

(16)

Komisjon avaldas 27. aprillil 2012Euroopa Liidu Teatajas teate (12) subsiidiumivastase menetluse algatamise kohta seoses Hiinast pärit jalgrataste impordiga liitu (edaspidi „subsiidiumivastane uurimine”).

(17)

2012. aasta novembris avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate (13) selle kohta, et meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise tulemusi on lubatud kasutada põhjendustes 14 ja 15 osutatud subsiidiumivastases uurimises.

(18)

Mais 2013 lõpetas komisjon otsusega 2013/227/EL (14) subsiidiumivastase uurimise meetmeid kehtestamata.

(19)

Komisjon teatas uurimise algatamisest ametlikult teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele liidu tootjate ühendustele, teadaolevatele Hiina eksportivatele tootjatele ja ühele Hiina tootjate ühendusele, asjaomase riigi esindajatele, teadaolevatele importijatele ja importijate ühendustele, teadaolevatele liidu jalgrattaosade tootjatele ja nende ühendustele ning teadaolevale kasutajate ühendusele. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(20)

Eksportivate tootjate, liidu tootjate ja sõltumatute importijate ilmse arvukuse tõttu nähti algatamisteates ette väljavõtteline uuring kooskõlas algmääruse artikliga 17. Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, paluti kõikidel teadaolevatel eksportivatel tootjatel ja sõltumatutel importijatel anda endast komisjonile teada ning esitada algatamisteates märgitud põhiandmed oma tegevuse kohta, mis on seotud vaatlusaluse tootega ajavahemikul 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011.

(21)

Kuna asjaomase riigi esindajad ei andnud endast algatamise ajal teada, võttis komisjon ühendust 70 Hiina äriühinguga, mis olid komisjoni talitustele teada seoses eelmise uurimisega. Hilisemas etapis, kui põhjenduses 16 osutatud subsiidiumivastane uurimine oli algatatud, tegi komisjon kindlaks veel umbes 300 Hiina eksportivat tootjat, kellega võeti käesoleva vahepealse läbivaatamise raames samuti ühendust.

(22)

Vaatamata komisjoni jõupingutustele koostöö saavutamiseks andsid endast teada üksnes kaheksa Hiina eksportivate tootjate kontserni, nendest ainult neli teatas eksportimisest liitu põhjenduses 37 määratletud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (edaspidi „uurimisperiood”), kusjuures nende impordi osakaal moodustab vähem kui 4 % Hiina jalgrataste koguimpordist uurimisperioodil.

(23)

Eespool esitatud andmete alusel otsustati, et valimi moodustamine Hiina eksportivatest tootjatest ei ole vajalik.

(24)

Nagu on öeldud põhjendustes 63-64 ja 131, kohaldati ühe Hiina eksportiva kontserni, Giant China suhtes algmääruse artikli 18 lõiget 1. Pärast seda vähenes koostöö Hiina eksportivate tootjatega veelgi.

(25)

Nagu selgitatakse põhjendustes 32–35, moodustati valim liidu tootjatest.

(26)

Nagu selgitatakse põhjenduses 36, otsustati, et sõltumatute importijate valimi moodustamine ei ole vajalik.

(27)

Komisjon saatis algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul küsimustikud kõikidele teadaolevatele asjaga seotud isikutele ja kõikidele teistele isikutele, kes seda soovisid, täpsemalt valimisse kaasatud liidu tootjatele, koostööd tegevatele Hiina eksportivatele tootjatele, sõltumatutele importijatele, kes andsid endast teada, nagu kirjeldatakse põhjenduses 36, ning liidu teadaolevatele jalgrattaosade tootjatele.

(28)

Vastused küsimustikele ja muu teave saadi neljalt Hiina eksportivate tootjate kontsernilt ja nende esindajalt, kaheksalt valimisse kaasatud liidu tootjalt, ühelt kasutajate ühenduselt ja kaheksalt liidu tootjate ühenduselt, 53 jalgrattaosade tootjalt ja ühelt jalgrattaosade tootjate ühenduselt. Mitte ükski sõltumatu importija, kellega oli ühendust võetud, ei vastanud küsimustikule.

(29)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, sellest tuleneva kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kindlaksmääramiseks, ja korraldas kontrollkäigu järgmiste äriühingute valdustesse:

(30)

Võttes arvesse vajadust määrata kindlaks normaalväärtus Hiina eksportivate tootjate jaoks, kelle puhul turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldata, tehti kontrollkäik järgmiste äriühingute valdustesse, et teha võrdlusriigi andmete põhjal kindlaks normaalväärtus:

(31)

Pärast oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamist (edaspidi „avalikustamine”) väitsid mõned huvitatud isikud, et märkuste esitamiseks ette nähtud aeg oli ebapiisav. Sellega seoses märgitakse, et huvitatud isikutele jäeti algmääruse artikli 20 lõike 5 kohaselt märkuste tegemiseks piisavalt aega. Seetõttu lükatakse väide tagasi.

(32)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valimisse kaasati kaheksa äriühingut rohkem kui 380 liidu tootja seast, kes olid teada enne uurimise algatamist. Äriühingud valiti eelkõige suurima tüüpilise tootmis- ja müügimahu alusel, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik mõistlikult uurida, võttes arvesse geograafilist jaotust. Valim hõlmas suurimaid tootjariike, mis järjestati tootmismahtude alusel. Iga riigi puhul kuulusid valimisse kaasatud äriühingud kõige suuremate tüüpiliste koostööd tegevate tootjate hulka. Valim hõlmas ka kõige suuremate koostööd tegevate kontsernide tootmisüksuseid. Erilist tähelepanu osutati selle juhtumi puhul võrdse arvu äriühingute kaasamisele vanadest ja uutest liikmesriikidest.

(33)

Valimisse kaasatud äriühingud esindasid umbes 25 % liidu hinnangulisest kogutoodangust ja müügist uurimisperioodi jooksul. Huvitatud isikuid kutsuti toimikuga tutvuma ja avaldama arvamust selle valiku asjakohasuse kohta 15 päeva jooksul alates algatamisteate avaldamise kuupäevast. Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja kes esitasid konkreetsed põhjendused, võimaldati ärakuulamine.

(34)

Teatud huvitatud isikud esitasid vastuväiteid liidu tootjate valimi kohta. Nad väitsid, et i) esialgsesse valimisse kaasati ainult teatud juriidilisi isikuid, kes kuulusid kontserniga seotud äriühingute hulka, mitte aga kõiki juriidilisi isikuid, kes moodustasid täieliku majandusüksuse, mis valmistab kõnealust toodet, ja et ii) esialgne valim hõlmas äriühingut, mis oli hiljuti tegutsenud kahjumiga, samal ajal kui liidu tootjad teenisid sellel ajavahemikul kasumit. Lisaks muule väideti, et nimetatud kahjum pole seostatav vaatlusaluse tootega.

(35)

Need väited lükati tagasi järgmistel põhjustel: i) suurematesse kontsernidesse kuuluvad üksused, mis tegutsesid sama kontserni teistest tütarettevõtjatest sõltumatult, loeti liidu tootmisharu jaoks tüüpilisteks ja seetõttu puudus vajadus uurida kogu kontserni konsolideeritult; ii) asjaomane huvitatud isik ei põhjendanud oma väidet, mille kohaselt valimisse kaasatud äriühing, mis väidetavalt töötas kahjumiga, ei ole tegelikult liidu tootmisharu jaoks tüüpiline. Viimasena olgu märgitud, et kuigi moodustatud valim peaks olema liidu tootmisharu jaoks tüüpiline, ei pea valitud äriühingud olema tingimata homogeensed. Seda arvestades lükati selle huvitatud isiku väide tagasi.

(36)

Algatamisteatega nähti ette ka valimi moodustamine sõltumatutest importijatest. Kõikide teadaolevate sõltumatute importijatega võeti menetluse algatamise ajal ühendust. Kuna valimi ettevalmistamise käigus saadi vähe vastuseid, jäeti valim moodustamata. Kõik sõltumatud importijad, kes andsid endast teada, kutsuti koostööd tegema ja nad said küsimustiku. Mitte ükski sõltumatu importija ei vastanud küsimustikule ega teinud toimuva uurimise ajal koostööd.

(37)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood” või „uurimisperiood”). Kahju hindamiseks oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku jaanuarist 2008 uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(38)

Käesoleva läbivaatamise käigus uuritav toode on Hiinast pärit jalgrattad ja muud mootorita ratassõidukid (kaasa arvatud kolmerattalised veojalgrattad, kuid mitte monorattad) (edaspidi „vaatlusalune toode”), mis praegu kuuluvad CN-koodide 8712 00 30 ja ex 8712 00 70 alla.

(39)

Jalgrattad liigitati, nagu ka eelmise uurimise puhul, järgmistesse kategooriatesse:

(40)

Kõigil eespool määratletud jalgratastel on samasugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused. Peale selle müüakse neid liidu turul samalaadsete turustuskanalite kaudu, näiteks spetsialiseerunud jaemüüjate, spordikaubakettide ja hulgimüüjate kaudu. Kuna jalgrataste peamine rakendusviis ja kasutus on samasugune, on need üldiselt vastastikku asendatavad, mistõttu eri kategooriate mudelid konkureerivad üksteisega. Selle põhjal otsustati, et kõik kategooriad moodustavad ühe toote.

(41)

Üks huvitatud isik väitis, et eri tüüpi jalgratastel on oluliselt erinevad omadused ja ettenähtud kasutus ning samuti märkimisväärselt erinevad hinnad, mistõttu tarbija seisukohalt ei ole need eri tüüpi jalgrattad vastastikku asendatavad. Lisaks sellele väideti, et teras- ja alumiiniumjalgrattaid ei saa pidada vastastikku asendatavateks ja et nende hinnad on samuti erinevad.

(42)

Huvitatud isik esitas oma väite kinnituseks uurimuse viie eri tüüpi toote füüsikaliste ja tehniliste põhiomaduste ja kasutuse ning vastastikuse asendatavuse kohta. Tuleb märkida, et uurimus toetus väidetavalt 36 isiku vastustele, kuid ei ole teada, kuidas need isikud valiti. Peale selle jäi mulje, et uurimus oli ette valmistatud spetsiaalselt käesoleva uurimise puhuks. Uurimus ei sisalda mingeid kvantifitseeritavaid andmeid. Olgu märgitud, et uurimuse sisu põhineb ilmselt pigem klientide ja/või jalgrattatootjate arvamustel kui usaldusväärsetel tõenditel. Seda arvestades tuleb kõnealuse uurimuse järeldusi pidada küsitavaks.

(43)

Huvitatud isik ei esitanud oma nõude toetamiseks rohkem tõendeid.

(44)

Uurimine kinnitas, et kõikidel jalgrattatüüpidel on, nagu eespool näidatud, ühesugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused. Eelkõige leiti, et erineva tooraine kasutamine ei avalda mõju jalgrataste põhiomadustele. Ehkki terasel ja alumiiniumil on teatavad erinevad tehnilised omadused, nagu kaal, jäävad terasest ja alumiiniumist valmistatud jalgrataste põhiomadused samasuguseks.

(45)

Ka selle väite puhul ei esitanud huvitatud isik konkreetseid tõendeid selle kohta, et terasest tehtud jalgrataste füüsikalised ja tehnilised põhiomadused erineksid alumiiniumist valmistatud jalgrataste omadustest.

(46)

Seoses konkreetse rakendamise, kasutuse ja tarbijate arusaamadega kinnitas käesolev uurimine, et kõikidel jalgratastel on samad põhilised rakendusviisid ja need täidavad sisuliselt sama funktsiooni. On õige, et erinevad kategooriad on põhimõtteliselt ette nähtud erinevate lõppkasutajate vajaduste rahuldamiseks, kuid lõppkasutajad kasutavad teatud kategooria alla kuuluvat jalgratast pidevalt mitmeks otstarbeks.

(47)

Järelikult puuduvad selged eraldusjooned, mis põhineksid lõppkasutajate kasutusotstarvetel ja tarbijate arusaamadel eri kategooriatest.

(48)

Lisaks sellele ei erista liidu tootjad seoses tootmise, turustamise ja raamatupidamisarvestusega sageli ise erinevatesse kategooriatesse liigitatud jalgrattaid. Tegelikult kasutavad nad tihti samasuguseid valmistamisprotsesse kõikide jalgrattakategooriate puhul.

(49)

Lisaks müüakse erineva kategooria jalgrattaid samalaadsete turustuskanalite kaudu, nagu spetsialiseerunud jaemüüjad, spordikaubaketid ja liidu turul tegutsevad hulgimüüjad.

(50)

Nende andmete põhjal järeldati, et kõik kategooriad moodustavad ühe ühtse toote.

(51)

Üks huvitatud isik osutas asjaolule, et käesolev uurimine hõlmab kaht CN-koodi, nagu on sedastatud põhjenduses 38, samal ajal kui eelmine uurimine, millele osutati põhjenduses 5, hõlmas kolme CN-koodi, nimelt ex 8712 00 10, 8712 00 30 ja ex 8712 00 80. Sellega seoses tuleb märkida, et koodide muutmine tuleneb kombineeritud nomenklatuuri muutmisest komisjoni määrusega (EL) nr 1006/2011 (15), mis jõustus 1. jaanuaril 2012.

(52)

Sellega seoses taotles üks huvitatud isik, et kuullaagriteta jalgrattad loetaks kuullaagritega jalgratastest erinevaks tooteks. Uurimine näitas siiski, et kuullaagritega jalgratastel on samad tehnilised omadused ja kasutusotstarve kui kuullaagriteta jalgratastel. Lisaks sellele ei põhjendanud huvitatud isik oma nõuet ühegi toetava tõendiga ja seda arvestades lükatakse nõue tagasi.

(53)

Veel väitis huvitatud isik, et Eurostati registreeritud andmete põhjal erinevad vaatlusaluse toote hinnad märkimisväärselt sõltuvalt sellest, millise CN-koodiga kahest nad hõlmatud on. Sellega seoses rõhutatakse põhjenduses 157 esitatud selgitust, et erinevatest kategooriatest koosneva tootevaliku puhul tuleb Eurostati registreeritud keskmist hinda võtta üksnes hinnasuundumuse näitajana, kuid seda ei saa kasutada, kui võrreldakse eri riikide ja liidu müügihindu.

(54)

Pärast avalikustamist kordas üks huvitatud isik veel kord oma väidet, et käesoleva uurimisega hõlmatud erinevat tüüpi jalgrattad ei ole samasugused tooted, ja kinnitas, et ta on esitanud kindlad tõendid, mis osutavad erinevat tüüpi jalgrataste tooraine, füüsikaliste omaduste, tehnoloogiliste iseärasuste ja kasutusotstarbe väidetavale erinevusele.

(55)

Sellega seoses olgu märgitud, et kindlad tõendid, mille huvitatud isik oma kinnituse kohaselt esitas, oli tegelikult uurimus, millele komisjon andis hinnangu põhjenduses 42. Pärast nõuetekohast hindamist jõudis komisjon järeldusele, et uurimistulemuste tüüpilisus on põhjenduses 42 esitatud põhjustel kaheldav.

(56)

Huvitatud isikud väitsid, et lastejalgrattad, mida huvitatud isik määratles kui jalgrattaid ratta läbimõõduga mitte üle 16 tolli, tuleks vaatlusaluse toote määratlusest välja jätta. Need väited põhinesid eeldusel, et eeskätt kasutamise kestus ja lihtne ehitus eristasid neid jalgrattaid selgesti teistest praeguse uurimisega hõlmatud jalgratastest.

(57)

Esitatud väiteid peeti siiski ebapiisavaks, et jätta jalgarattad ratta läbimõõduga mitte üle 16 tolli välja vaatlusaluse toote määratlusest, sest väited polnud vajalikul määral põhjendatud tõenditega, mis oleksid näidanud, et antud uurimise kohaldamisalas saab tõmmata selge eraldusjoone kuni 16-tollise (k.a) rattaläbimõõduga jalgrataste ja teiste jalgrattatüüpide vahele. Tegelikult leiti vastupidiselt väidetule, et kuni 16-tollise (k.a) rattaläbimõõduga jalgrataste põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused, mis langevad kokku kõnealuse toote määratlusega (pedaalidega liikumisvahend, millel on rohkem kui üks raami külge kinnitatud ratas ja mis liigub sellega sõitva inimese või inimeste lihasjõul), olid palju olulisemad kui muud erinevused (konkreetselt näiteks ratta suurus). Lisaks selgus, et tootmine, turunduskanalid ja klienditeenindus ei erinenud põhimõtteliselt samadest toimingutest teiste uurimisaluste jalgrataste puhul. Leiti, et selge eraldusjoon mitte üle 16-tollise ratta läbimõõduga jalgrataste ja vaatlusaluse toote vahel puudub, kuid esineb üsna ulatuslik kattumine vaatlusaluse toote määratluse puhul, nimelt et tegemist on pedaalidega liikumisvahendiga, millel on rohkem kui üks raami külge kinnitatud ratas ja mis liigub sellega sõitva inimese või inimeste lihasjõul ning mida kasutatakse peamiselt transpordi- ja spordivahendina. Sellega seoses ilmnes uurimise käigus, et üks koostööd tegev Hiina eksportiv tootja eksportis tegelikult liitu jalgrattaid ratta läbimõõduga 12 tolli, mida ei saanud lugeda lastejalgratasteks, sest tegemist oli täiskasvanutele mõeldud kokkupandavate jalgratastega, mille puhul oli tähtsaks omaduseks ladustatavus.

(58)

Seda arvestades lükatakse tagasi taotlus jätta uurimisest välja jalgrattad, mille ratta läbimõõt ei ületa 16 tolli.

(59)

Liidu tootmisharu toodetud ja liidu turul müüdud jalgratastel, võrdlusriigis toodetud ja võrdlusriigi siseturul müüdud jalgratastel ning Hiinast liidu turule imporditud jalgratastel on samasugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ja samasugune kasutusotstarve ning seda arvestades käsitatakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(60)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaselt määratakse dumpinguvastase uurimise all olevate Hiinast pärit importtoodete normaalväärtus kindlaks kooskõlas kõnealuse artikli lõigetega 1–6 selliste tootjate jaoks, kelle suhtes kehtivad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimused. Need tingimused esitatakse selguse huvides kokkuvõtlikult allpool:

(61)

Käesolevas uurimises taotlesid kõik eksportijate kontsernid, kes tegid esialgu uurimise raames koostööd, algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohast turumajanduslikku kohtlemist ja tagastasid turumajandusliku kohtlemise taotlusvormi ettenähtud tähtajal.

(62)

Komisjon kogus kõikide eksportijate kontsernide kohta, kes tegid esialgu uurimise raames koostööd, kogu vajalikuks peetud teabe ja kontrollis kõnealuste kontsernide valdustes turumajandusliku kohtlemise taotluses esitatud andmeid.

(63)

Ühe kontserni, Giant China vastust peeti olulisel määral puudulikuks, sest see ei sisaldanud kogu nõutud teavet kontserni struktuuri kohta, vaatamata komisjoni jõupingutustele seda kontsernilt hankida.

(64)

Kooskõlas algmääruse artikli 18 lõikega 1 teatati Giant Chinale kättesaadavate faktide eeldatavast kasutamisest ja kutsuti esitama selgitusi. Kuna Giant China sellest hoolimata keeldus komisjonile vajalikku teavet esitamast, kohaldati algmääruse artikli 18 lõiget 1 ja turumajandusliku kohtlemise taotlus lükati tagasi.

(65)

Lisaks selgus uurimise käigus, et turumajanduslikku kohtlemist ei saa võimaldada ühelegi Hiina äriühingute kontsernile, sest mitte ükski neist ei täitnud algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriume järgmistel põhjustel.

(66)

Ühelgi koostööd tegeval eksportijate kontsernil ei õnnestunud tõendada, et nad täidavad esimest kriteeriumi, sest riik sekkus otsustesse, mis käsitlesid põhitooraineid (teras ja alumiinium). Koostööd tegevate eksportijate kontsernide kulutused terasele ja alumiiniumile moodustavad vähemalt 20–25 % vaatlusaluse toote tootmiskuludest. Paljud äriühingud on täielikult vertikaalselt integreeritud, mis tähendab, et nad ostavad alumiiniumkange või terast torude tootmiseks, mida seejärel kasutatakse raamide/kahvlite ja viimaks jalgrataste valmistamiseks.

(67)

Uurimine näitas, et kolm koostööd tegevat Hiina eksportivate tootjate kontserni hankisid vaatlusaluse toote valmistamiseks kasutatava terase ja alumiiniumi Hiina siseturult.

(68)

Hinnad põhinevad alumiiniumi noteeringul riigi kontrolli all oleval Shanghai mitteraudmetallide börsil (edaspidi „Shanghai börs”). Shanghai börs on kinnine börs Hiinas registreeritud äriühingute ja Hiina kodanike jaoks ning seda kontrollib riiklik väärtpaberikomitee. Mitmed börsi toimimist korraldavad eeskirjad soodustavad Shanghai börsi madalat volatiilsust ja selliste hindade kujunemist, mis ei kajasta turuväärtusi: näiteks on hinna kõikumisele päeva lõikes kehtestatud piirang 4 % üle või alla eelmise kauplemispäeva kokkulepitud arveldushinna, tehinguid tehakse harva (kuni iga kuu 15. kuupäevani), futuurlepingute kehtivusajale on kehtestatud piirang kuni 12 kuud ning tehingu pealt nõuavad tasu nii börs kui ka maaklerid.

(69)

Lisaks sellele saab börsitehingu puhul saadetise füüsiline kohaletoimetamine toimuda ainult heakskiidetud lattu Hiinas, seda erinevalt rahvusvahelistest börsidest, millel tehtud tehingute korral võivad veod toimuda ülemaailmselt. Kuna Shanghai börs on üksnes füüsiliste tehingute platvorm (tuletisinstrumente ei müüda), on Hiina alumiiniumiturg täielikult isoleeritud. Seetõttu ei ole arbitraaž Londoni metallibörsi või muude turgude ülemaailmse võrdlusalusega praktiliselt võimalik ja börs tegutseb muudest maailmaturgudest isoleerituna. Seega ei saa arbitraaž nende turgude vahel toimuda. Uurimisperioodil olid Shanghai börsi esmase alumiiniumi hetkehinnad umbes 7 % madalamad (arvestamata käibemaksu) kui Londoni metallibörsil (samuti ilma käibemaksuta).

(70)

Samuti sekkub riik Shanghai börsi hinnakujundusmehhanismi seeläbi, et ta on nii esmase alumiiniumi müüja kui ka ostja riigivarude talituse ja teiste riigiorganite kaudu. Lisaks kasutab riik igapäevaste piirhindade kindlaksmääramiseks Shanghai börsi eeskirju, mille on heaks kiitnud riiklik korraldusamet, Hiina väärtpaberikomitee.

(71)

Hiina toetab alumiiniumtoodete töötlemist, pakkudes osalist käibemaksusoodustust paljude alumiiniumtoodete ekspordi korral (jalgrataste puhul on soodustuse määr 15 %), aga kui eksporditakse hoopis esmast alumiiniumi, soodustust ei võimaldata. See stimuleerib Hiina tööstust alumiiniumi edasi töötlema ja mõjutab otseselt esmase alumiiniumi kättesaadavust ja hinda siseturul. Lisaks sellele näitas uurimine, et esmase alumiiniumi eksportimise korral tuleb tasuda maks, mille suurus on 17 % alumiiniumi väärtusest, samal ajal kui jalgrataste ekspordi suhtes ekspordimaksu ei kohaldata. See toetab veelgi järeldusi Hiina riigi sekkumise kohta alumiiniumi siseturu tegevusse. Need vahendid suruvad omamaise turu hinnad alla, julgustades oma riigi tööstust valmistama lõpptooteid, mille koostisse kuulub alumiinium (nagu vaatlusalune toode) nii omamaisele turule kui ka eksporditurgudele.

(72)

Üks Hiina valitsuse poolne turgu moonutava iseloomuga turusekkumise vorm toimis riikliku arengu reformikomisjoni juurde kuuluva riigivarude talituse vahendusel. 2008. aasta lõpus ja 2009. aasta alguses hakkas riigivarude talitus ostma Hiina alumiiniumisulatajatelt kokku esmase alumiiniumi varusid eesmärgiga kauba hinda kergitada. Riigivarude talitus müüs esmase alumiiniumi tagasi turule 2010. aasta novembris, nagu andis teada Bloomberg (16). Xinhua uudisteagentuur teatas varude soetamise meetmest 2008. aasta detsembris ja selgitas, et hinnataseme säilitamiseks on meetme raames kavandatud 300 000 tonni alumiiniumi kokkuostmine hinnaga, mis on 10 % turuhinnast kõrgem (17). Riigivarude talituse varude soetamise kava nägi ette oste mitmelt alumiiniumisulatajalt, kuid umbes pool pidi ostetama äriühingult Aluminium Corporation of China Ltd. Eespool kirjeldatust järeldub, et Hiina valitsusel oli tähtis roll esmase alumiiniumi hindade kujundamisel ja et riik sekkub turgu.

(73)

Seda et riigi oluline sekkumine (nagu eespool kirjeldatud) on selgelt eesmärgistatud, kinnitas viit aastat hõlmav 12. alumiiniumisektori arenduskava aastateks 2011–2015, milles Hiina valitsus kirjeldab selgelt oma kavatsust kohandada maksu- ja ekspordimaksutagastusi ning muid majanduslikke mõjureid ning rangelt kontrollida esmaste toodete levitamise ja ekspordi kogumahtu. Kõnealuses kavas järgitakse samu põhimõtteid nagu eelmises alumiiniumisektori arenduskavas. Lisaks on neid kavu rakendatud mitu aastat ning, nagu allpool kirjeldatakse, uurimisperioodil oli käigus mitu rakendusmeedet.

(74)

Seega on Hiina valitsus mitmel viisil moonutanud esmase alumiiniumi hindu ja see on mõjutanud toorainehindu. Need moonutused annavad tootjatele eeliseid, sest tavaliselt ostavad nad Hiina siseturul kohalikelt tarnijatelt Hiina hetketuru (või Shanghai börsi) hindade alusel. Uurimisperioodil olid need hinnad umbes 7 % madalamad maailmaturuhindadest. Teoreetiliselt võivad Hiina äriühingud osta teatavas koguses ka Londoni metallibörsi hindadega, kui hinnad Hiina turul on riigi sekkumise tulemusena kõrgemad, samal ajal kui muude riikide ettevõtjad Hiinas kehtivaid soodustusi aga kasutada ei saa.

(75)

Nende andmete põhjal järeldati, et Hiina alumiiniumiturg on moonutatud riigi laiaulatusliku sekkumise tõttu.

(76)

Hiina valitsuse sekkumist terasesektorisse kinnitab asjaolu, et valdav osa Hiina suurtest terasetootjatest on riigi omandis ning olemasolevat terase tootmise võimsust ja toodangut mõjutavad mitmesugused tööstuse viisaastakuplaanid, eelkõige praegu kehtiv raua- ja terasesektori 12. viisaastakuplaan (2011–2015).

(77)

Riik kontrollib suuresti ka asjaomast tooraineturgu. Koksi (mis koos rauamaagiga on terasetootmise peamine tooraine) puhul kehtivad koguselised ekspordipiirangud ja eksporditollimaks on 40 %. Seega võib teha järelduse, et Hiina teraseturg on riigi ulatusliku sekkumise tagajärjel moonutatud.

(78)

Üks komisjoni läbi viidud dumpinguvastane uurimine (18) kinnitas riigi sekkumise olulist mõju ka konkreetses torude sektoris, mis on terasest jalgrataste tootmisel kasutatav põhitooraine.

(79)

Seega järeldati, et Hiina teraseturg on moonutatud riigi ulatusliku sekkumise tõttu.

(80)

Sellises olukorras polnud kumbki äriühing võimeline tõendama, et nende toorainete omandamist käsitlevad äriotsused tehti ilma märkimisväärse riigi sekkumiseta ja et peamistele sisenditele tehtud kulutused kajastasid olulisel määral turuväärtusi. Seda arvestades ei suutnud nad tõendada esimese kriteeriumi täitmist.

(81)

Muu nelja tingimuse puhul suutsid kolm koostööd tegevat Hiina eksportivat tootjat tõendada, et nad täidavad turumajandusliku kohtlemise ülejäänud kriteeriume.

(82)

Esimese kriteeriumi kohta tehtud järelduste põhjal võeti pärast konsulteerimist nõuandekomiteega seisukoht, et kolme koostööd tegeva Hiina eksportivate tootjate kontserni turumajandusliku kohtlemise taotlused tuleb tagasi lükata.

(83)

Komisjon avaldas turumajandusliku kohtlemise kohta tehtud järeldused ametlikult asjaomastele Hiina äriühingutele ja kaebuse esitajale. Neile anti ka võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist, kui selleks olid konkreetsed põhjused.

(84)

Pärast järelduste avaldamist turumajandusliku kohtlemise kohta väitis üks äriühing, et turumajanduslikust kohtlemisest keeldumine põhineb Hiina jalgrattatootmise kui terviku, mitte aga üksikute äriühingute andmetel. Sellega seoses märgitakse, et ehkki komisjon hindas Hiina terase- ja alumiiniumisektorit, on olemas selge seos Hiina terase- ja alumiiniumiturgude ning teras- ja alumiiniumtoodete kui tooraine ostude vahel, mida teevad koostööd tegevad kontsernid.

(85)

Järgmiseks väideti, et terase ja alumiiniumiga seotud kulueelis, mida kasutavad Hiina jalgrattatootjad, ei ole märkimisväärne, sest see on ainult 1,4–1,75 %, kui arvestada, et esmane alumiinium ja teras moodustavad 20–25 % jalgrataste tootmise kulust ning et erinevus Londoni metallibörsi ja Shanghai börsi hindade vahel oli uurimisperioodil 7 %.

(86)

Sellega seoses rõhutatakse, et analüüsimisel on võtmetegur tooraine osakaal tootmiskulus (mis oli kõnealuse juhtumi puhul oluline, sest moodustas vähemalt 20–25 % tootmiskuludest) ja asjaolu, et Hiina tooraineturg on moonutatud. Moonutuse täpset koguselist mõju äriühingu kuludele ei peeta määravaks teguriks.

(87)

Peale selle väideti, et komisjon analüüsis ühes teises uurimises vaatlusaluse toote valmistamiseks otseselt kasutatava tooraine hinda, mitte aga esmase tooraine hinda, ja seetõttu oleks komisjon pidanud käesoleval juhul hindama riigi sekkumist vahetu tooraine, nimelt alumiiniumsulami valmistamise hindadesse, mitte aga sekkumist esmase alumiiniumi hindadesse, mis on esmane tooraine.

(88)

Sellega seoses märgitakse, et iga uurimise raames analüüsitakse konkreetse juhtumi asjaolusid. Pealegi viitab riigi kontroll esmase alumiiniumi turu üle olukorrale, kus ka vahepealsete alumiiniumtoodete turg ei toimi turumajanduse tingimustes, st vastavalt pakkumisele ja nõudmisele. Seetõttu lükati nõue tagasi.

(89)

Väideti ka, et Shanghai börsi ja Londoni metallibörsi esmase alumiiniumi hinnaerinevusest ei tohiks tuletada alumiiniumisulamite valmistamise hinnaerinevust asjaomaste turgude vahel ja et vaja on arvestada selliste teguritega nagu tootmise tõhusus, ülejääv tootmisvõimsus ning keskkonnanõuete täitmise kulu.

(90)

Sellega seoses rõhutatakse, et kõnealuse väite toetuseks ei esitatud ühtki tõendit. Toetavate tõendite puudumise tõttu ei olnud komisjonil võimalik seda väidet analüüsida ega kontrollida, mistõttu lükati see tagasi.

(91)

Lisaks sellele väideti, et komisjon eiras terve rea järjestikuste vahetoodete kõrvalejätmisega jalgrataste tegelikke omadusi ja muid tegureid, mis mõjutavad valmis tehtud jalgrataste hinda. Arvestades, et jalgratas müüakse otse lõpptarbijale (erinevalt esmasest alumiiniumist), määravad jalgrataste hinna muud tegurid kui tooraine hind, eelkõige jalgratta konkreetsed tehnilised omadused ja tarbijate nõudmised.

(92)

Siiski ei esitatud ühtki konkreetset üksikasja kõnealuste omaduste ja tegurite kohta, mida oleks tulnud arvesse võtta, ning seetõttu ei olnud komisjonil võimalik nende kohta arvamust avaldada.

(93)

Veel väideti, et komisjon hindas valesti Shanghai börsi tööpõhimõtteid. Väideti, et väärtpaberikomitee reguleerib Shanghai börsi tegevust samamoodi nagu Autorité des marchés financiers (AMF) Prantsusmaal või Financial Services Authority (FSA) Ühendkuningriigis ning et väärtpaberikomitee ülesanne ja konkreetsed reguleerivad meetmed / järelevalvemeetmed on kooskõlas G20 põhimõtetega. Sellest tulenevalt ei ole turumajanduslikku kohtlemist käsitlevad järeldused väärtpaberikomitee rolli ja Shanghai börsi tegevuse osas asjakohased.

(94)

Olgu märgitud, et äriühing jättis tähelepanuta asjaolu, et FSA (19) ja AMF (20) on sõltumatud valitsusvälised organisatsioonid, kuid väärtpaberikomitee on ministeeriumi tasandil valitsusasutus, mis tegutseb vahetult riiginõukogu (21) alluvuses. Riiginõukogu on riigivõimu kõrgeim täitevorgan, samuti riigi kõrgeim valitsusasutus (22). Tegemist on veel ühe näitega, mis kinnitab riigi aktiivset sekkumist Hiina alumiiniumituru reguleerimisse. Seoses vastavusega G20 põhimõtetele esitas äriühing lihtsalt väite, jättes viidatud põhimõtted tegelikult täpsustamata. Seda arvestades lükati väide tagasi.

(95)

Peale selle ei nõustunud üks äriühing komisjoni seisukohaga, et arbitraaž Londoni metallibörsi või muude turgude kui ülemaailmse võrdlusaluse ning Shanghai börsi hindade vahel ei ole praktiliselt võimalik, mistõttu börs tegutseb maailmaturgudest isoleerituna.

(96)

Tuleb märkida, et see läheb vastuollu äriühingu tõdemusega Shanghai börsi ja Londoni metallibörsi hindade erinevuse kohta ajavahemikul, kui Shanghai börsi hinnad oli kõrgemad kui Londoni metallibörsi hinnad, väites, et Hiina tootjad maksid sellel ajavahemikul alumiiniumtoodete eest rohkem kui liidu tootjad.

(97)

Lisaks väitis äriühing, et alates 2010. aastast hakkas Shanghai börs lubama alumiiniumi füüsilist tarnimist tolliladudesse Shanghai vabakaubandustsoonis. Järelikult ei ole see väide vastuolus komisjoni hinnanguga, et füüsilised tarned võivad toimuda üksnes Hiinas asuvasse Shanghai börsi tunnustatud lattu erinevalt rahvusvahelistest börsidest, kust tarnitakse kaupa üle kogu maailma, vaid pigem kinnitab seda.

(98)

Väideti ka, et Shanghai börs on futuuriturg ja et alumiiniumi futuurilepingutega on Shanghai börsil kaubeldud alates 1991. aastast, ning seda arvestades tegi komisjon eksliku järelduse, et Shanghai börsil ei müüda tuletisinstrumente.

(99)

Kahtlemata on Shanghai börs futuuriturg. Kuid futuurilepingud, millega Shanghai börsil kaubeldakse, täidetakse füüsilise tarne kaudu. Tuletistooted ilma füüsilise tarnimiseta, st neid ei ole tegelikult teostatud, vaid on müüdud enne nende tarnimistähtaega, on Hiinas piiratud ja seetõttu on Shanghai börs pelgalt füüsiliste tehingute platvorm, mis isoleerib Hiina alumiiniumituru.

(100)

Peale muu väideti, et komisjoni põhjendused seoses käibemaksu/maksusoodustuste ning esmase alumiiniumi varumise meetmete mõjuga jalgrataste hinnakujundusele on majanduslikult kaheldavad ja ebapiisavalt läbi mõeldud.

(101)

Arvestades, et äriühing ei selgitanud, millised aspektid komisjon oma analüüsis tähelepanuta jättis, ega esitanud ka täiendavaid põhjendusi, ei olnud komisjonil võimalik arvamust avaldada.

(102)

Lisaks väideti, et Hiina tööstuspoliitika ja liidu poliitika sarnanevad teineteisega ning et komisjon ei ole tõestanud, et Hiina tööstuspoliitika avaldab mingit otsest või olulist mõju Hiina jalgrattaid eksportivate tootjate sisendit käsitlevatele otsustele, jalgrataste tootmisele või müügile.

(103)

Sellega seoses olgu märgitud, et jäi selgusetuks, millistele liidu poliitikavaldkondadele äriühing viitas, seetõttu ei saa komisjon selle väite kohta arvamust avaldada. Seoses väitega, et Hiina tööstuspoliitika märkimisväärne mõju Hiina jalgrattaid eksportivate tootjate sisendit käsitlevatele otsustele ning jalgrataste tootmisele või müügile jäi tõestamata, tuleb märkida, et Hiina alumiiniumisektori viisaastakuplaani olemasolu, isoleeritud börsil kaubeldava alumiiniumihinna moonutused olukorras, kus alumiinium moodustab 20–25 % jalgratta valmistamise kogukuludest, osutavad selgele seosele Hiina tööstuspoliitika ja Hiina jalgrattaid eksportivate tootjate sisendit käsitlevate otsuste, jalgrataste tootmise ja müügi vahel.

(104)

Samuti väideti, et komisjon ei pidanud kinni algmääruses sätestatud kolme kuu pikkusest tähtajast. Sellega seoses olgu märgitud, et Hiina eksportijate väga vähese koostöö tõttu tegi komisjon täiendavaid jõupingutusi koostöö suurendamiseks, võttes ühendust suure arvu teiste eksportijatega, kes tehti kindlaks hiljem uurimise käigus. Selle tõttu ei olnud võimalik turumajandusliku kohtlemise võimaldamist ettenähtud aja jooksul menetleda. Lisaks sellele tuleb meenutada, et Üldkohus (23) otsustas hiljuti, et turumajandusliku kohtlemise võimaldamine, mis otsustatakse väljaspool algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kolme kuu pikkust tähtaega, ei ole iseenesest piisav dumpinguvastaseid meetmeid kohaldava määruse kehtetuks tunnistamiseks. Olgu veel märgitud, et algmääruse artikli 2 lõike 7 vahepeal muudetud sätete kohaselt viib komisjon turumajandusliku kohtlemise menetlust läbi ainult valimisse kaasatud äriühingute puhul ja et selline menetlus viiakse tavapäraselt läbi seitsme kuu jooksul, kuid igal juhul mitte kauem kui kaheksa kuu jooksul pärast uurimise algatamist (24). Seda muudatust kohaldatakse kõikide uute ja lõpetamata/käimasolevate uurimiste suhtes, kaasa arvatud käesolev uurimine. Otsused tehti kaheksa kuu jooksul alates algatamiskuupäevast.

(105)

Arvestades eespool esitatud teavet, lükati kolme kuu pikkuse tähtaja ületamist käsitlev kaebus tagasi.

(106)

Üks huvitatud isik nõudis ka liitu eksportimise peatanud Hiina tootjate turumajandusliku kohtlemise taotluste analüüsimist. Väideti, et need tootjad peatasid ekspordi liitu üksnes dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise tõttu alates 2005. aastast.

(107)

Sellega seoses rõhutatakse, et järeldused dumpingu ja kahju kohta hõlmavad uurimisperioodi, mille pikkus kehtestati kooskõlas algmääruse artikli 6 lõikega 1. See tähendab, et eksportivatelt tootjatelt normaalväärtuse määramiseks kogutud andmed ja ekspordihinnad on seotud üksnes selle ajavahemikuga. Turumajandusliku kohtlemise analüüs viidi läbi, et määrata Hiina eksportivate tootjate jaoks kindlaks normaalväärtus, mida seejärel võrreldakse samal ajavahemikul kehtinud ekspordihinnaga. Kui tootja ei eksportinud vaatlusalust toodet uurimisperioodi jooksul, ei olnud võimalik kindlaks teha ekspordihinda ega arvutada dumpingumarginaali. Seda arvestades ei ole põhjust uurida turumajanduslikku kohtlemist tootjate puhul, kes ei eksportinud vaatlusalust toodet uurimisperioodi jooksul. Sellele vaatamata tuletatakse meelde, et kõikidel eksportivatel tootjatel on võimalus taotleda vahepealset läbivaatamist nende olukorra ümberhindamiseks algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt ja et nendel eksportivatel tootjatel, kes ei ole toodet eksportinud uurimisperioodi jooksul, millele meetmed tuginevad, on võimalik taotleda „uue eksportija läbivaatamist” sama määruse artikli 11 lõike 4 kohaselt.

(108)

Edasi viitas huvitatud isik oma taotluses ka Brosmanni kohtuasjale (25) Euroopa Kohtus, andes mõista, et selle alusel tuleks Hiina tootjatel lubada esitada turumajandusliku kohtlemise taotlused, isegi kui nad ei eksportinud vaatlusalust toodet liitu kõnealuse uurimisperioodi jooksul. Olgu märgitud, et kohtuotsus ei käsitle olukorda, kus turumajanduslikku kohtlemist taotlevad eksportivad tootjad, kes ei eksportinud uurimisperioodi jooksul, ning seetõttu pole juhtum käesoleva uurimise kontekstis asjakohane.

(109)

Sellest tulenevalt lükati taotlus tagasi.

(110)

Esitati ka väide, et uurimisperioodil liitu mitte eksportivate äriühingute jaoks tuleks ekspordihinnad määrata algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt, st mis tahes muul mõistlikul alusel.

(111)

Seoses sellega olgu märgitud, et algmääruse artikli 2 lõikes 9 ei ole sätestatud, et asjaomase riigi tootjate jaoks tuleb arvutada ekspordihind, kui nad liitu ühtegi toodet ei eksportinud. Vastupidi, algmääruse artikli 2 lõige 9 viitab imporditud toote edasimüügi hinnale kui ekspordihinna arvutamise alusele ja kõikide importimise ja edasimüügi vahelisel ajal tekkinud kulude kohandamisele, mis näitab, et import liitu tegelikkuses toimus. Selle sätte esimeses lauses osutatud „mis tahes muu mõistlik alus” viitab konkreetsetele juhtumitele, mille puhul ei olnud võimalik kohaldada eelmisi nimetatud meetodeid. See ei muuda asjaolu, et artiklis osutatakse sellele, et uurimisperioodi jooksul toimus import liitu.

(112)

Eespool esitatu põhjal ilmneb, et ükski turumajanduslikku kohtlemist taotlenud Hiina eksportijate kontsern ei suutnud näidata, et nad vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele. Seetõttu järeldati, et kõikide kontsernide turumajandusliku kohtlemise taotlused tuleb tagasi lükata.

(113)

Euroopa Parlament ja nõukogu muutsid määrusega (EL) nr 765/2012 (26), mis jõustus 6. septembril 2012, algmääruse artikli 9 lõiget 5. Määruse (EL) nr 765/2012 artikliga 2 sätestati, et muudatust kohaldatakse üksnes nende uurimiste suhtes, mis algatatakse pärast määruse jõustumist. Järelikult, kuna käesolev uurimine algatati 9. märtsil 2012, ei kohaldata muudatust käesoleva uurimise suhtes.

(114)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt kehtestatakse kõnealuse sättega hõlmatud riikide suhtes vajaduse korral kogu riiki hõlmav tollimaks, välja arvatud juhtudel, kui äriühingud suudavad tõendada kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 5, et nende ekspordihinnad ja -kogused ning müügitingimused on vabalt määratud, et vahetuskursi ümberarvestused tehakse turukursi alusel ja et riigi mis tahes sekkumine ei võimalda meetmetest kõrvalehoidmist, kui eksportijate suhtes kohaldatakse erinevaid tollimaksumäärasid.

(115)

Kolm koostööd tegevat eksportijate kontserni, kes taotlesid turumajanduslikku kohtlemist, taotlesid ka individuaalset kohtlemist, juhul kui neile ei võimaldata turumajanduslikku kohtlemist. Kättesaadava teabe alusel tehti kindlaks, et kõik kolm Hiina eksportijate kontserni vastavad kõikidele individuaalse kohtlemise nõuetele.

(116)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt tuleb normaalväärtus eksportivate tootjate jaoks, kellele pole võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, teha kindlaks omamaise turu hindade alusel või arvutada võrdlusriigi normaalväärtuse alusel.

(117)

Komisjon tegi algatamisteates ettepaneku valida selleks eesmärgiks välja Mehhiko, keda kasutati võrdlusriigina eelmises Hiina Rahvavabariiki käsitlevas uurimises.

(118)

Kõikidele huvitatud isikutele anti võimalus esitada soovitatud võrdlusriigi kohta arvamus.

(119)

Üks huvitatud isik väitis, et Mehhiko ei ole kõige sobivam võrdlusriik ja et Taiwan oleks parem valik, sest Taiwan on suur jalgrattatootja, kellel on Hiinaga rohkem ühiseid jooni kui Mehhikol ja keda kasutades saadakse tõenäoliselt usaldusväärsem normaalväärtus.

(120)

Komisjon püüdis saavutada koostööd 15 riigiga, need olid Bangladesh, Filipiinid, India, Indoneesia, Kambodža, Kanada, Malaisia, Mehhiko, Norra, Sri Lanka, Tai, Taiwan, Tuneesia, Türgi ja USA.

(121)

Komisjon sai vastused küsimustikule ainult kolmelt Mehhiko jalgrattatootjalt, kes olid ka nõus vastuste kontrollimisega oma valdustes. Teised äriühingud ühestki riigist, kellega ühendust võeti, koostööd ei teinud. Kolme kõnealuse tootja omamaine müük moodustas rohkem kui 30 % Mehhiko turul pakutud toodangust, mis oli 2011. aastal hinnanguliselt umbes 1,7 miljonit tooteühikut. Leiti üle 14 tootja ja mitu importijat, kes tegutsesid konkurentsi tingimustes. 2011. aastal imporditi jalgrattaid peamiselt Hiinast (üle 60 %) ja Taiwanist (20 %). Nimetatud impordi osakaal omamaisel turul oli umbes 5 % (allikas: ANAFABI, Mehhiko jalgrattatootjate liidu aastaaruanne).

(122)

Mehhiko turu iseloomustus vaatlusaluse toote, ettevõtjate arvu, siseturu konkurentsi ja tootmisprotsessi iseloomu põhjal kinnitas, et Mehhiko on endiselt asjakohane võrdlusriik. Eeltoodut arvesse võttes võib Mehhiko turgu pidada tüüpiliseks ja konkurentsil põhinevaks. Seetõttu tehti järeldus, et Mehhiko on nõuetekohane võrdlusriik.

(123)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt tehti normaalväärtus kindlaks võrdlusriigi tootjatelt saadud kontrollitud teabe alusel, nagu näidatakse allpool.

(124)

Uurimine näitas, et vaatlusalust toodet müüdi Mehhiko siseturul tüüpilises koguses.

(125)

Lisaks sellele analüüsiti, kas omamaist müüki võiks käsitada algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina. Selleks tehti kindlaks, kui suure osa iga tooteliigi müügist moodustas uurimisperioodil tulutoov müük sõltumatutele klientidele siseturul.

(126)

Kui arvestuslike tootmiskuludega võrduva või neid ületava netomüügihinnaga müüdud tooteliigi müügimaht moodustas rohkem kui 80 % seda liiki toote müügi kogumahust ja seda liiki toote kaalutud keskmine hind oli võrdne tootmiskuludega või ületas neid, võeti normaalväärtuse aluseks tegelik omamaine hind. See hind arvutati kõnealuse tooteliigi kõikide uurimisperioodi omamaiste müügihindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas müük oli tulutoov või mitte.

(127)

Kui tooteliigi tulutoova müügi maht oli 80 % või väiksem selle liigi müügi kogumahust või kui tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli tootmiskuludest väiksem, võeti normaalväärtuse aluseks tegelik omamaine hind, mis arvutati ainult asjaomase tooteliigi omamaise tulutoova müügi kaalutud keskmisena.

(128)

Uurimise käigus ei leitud ühtki tooteliiki, mille puhul oleks toimunud mittetulutoov müük.

(129)

Kõikidel juhtudel, kui vaatlusalust toodet eksporditi liidus asuvatele sõltumatutele tarbijatele, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 ekspordihinna määramisel aluseks tegelikult makstud või makstav ekspordihind.

(130)

Juhtudel, kui müük toimus seotud importija või edasimüüja kaudu, arvutati ekspordihinnad vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 selle jaehinna põhjal, millega seotud importija/edasimüüja tooted esimesele sõltumatule ostjale liidus edasi müüs. Kõnealuseid hindu korrigeeriti, et võtta arvesse importimise ja edasimüügi vahel kantud kulusid, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Kasumimarginaali puhul kasutati kasumit, mille sõltumatu importija/edasimüüja sai vaatlusaluse toote müügist, kuna seotud importija/edasimüüja tegelikku kasumit ei peetud usaldusväärseks eksportivate tootjate seotuse tõttu seotud importija/edasimüüjaga.

(131)

Nagu selgitatud põhjendustes 63 ja 64, keeldus Giant China esitamast komisjoni talitustele vajalikku teavet kontserni struktuuri kohta ning olulist teavet vaatlusaluse toote liitu suunatud tootmise, ekspordi müügimahu ja hindade kohta uurimisperioodil Jinshan Development and Construction Ltd kontserni (edaspidi „Jinshani kontsern”) kuuluvate äriühingute osas, mis on seotud vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga Hiinas, ning selle tõttu kohaldati ekspordihinna kindlaks määramiseks algmääruse artikli 18 lõiget 1.

(132)

Giant China esitas vastuväited algmääruse artikli 18 lõike 1 kohaldamise kohta seoses turumajanduslikust kohtlemise võimaldamisest keeldumisega ja samuti seoses kättesaadavate faktide kasutamisega ekspordihinna kindlakstegemiseks. Äriühing väitis, et komisjoni küsitud teave ei olnud dumpingumarginaali kindlakstegemiseks vajalik. Seoses sellega väitis Giant China, et Hiinas asuvalt Jinshani kontsernilt nõutud teave ei olnud vajalik turumajandusliku kohtlemise hindamise jaoks ega ekspordihinna arvutamiseks, sest ta oli vaid kaudselt seotud Giant China ja sellega seotud äriühingutega (edaspidi „Gianti kontsern”).

(133)

Uurimine kinnitas siiski, et üks Giant China tütarettevõtetest, mis uurimisperioodi teatud ajal aktiivselt tootis ja eksportis vaatlusalust toodet liitu, nimelt Shanghai Giant & Phoenix Bicycles Co Ltd (edaspidi „GP”), oli Jinshani kontserniga seotud ühise osaluse, struktuuriliste ja haldusseoste kaudu ning see kontsern oli seotud vaatlusaluse toote valmistamise ja müügiga. Kuna Jinshani kontserni kuuluvad äriühingud, mis olid seotud vaatlusaluse toote valmistamise ja müügiga Hiinas, ei tagastanud turumajandusliku kohtlemise taotlusvormi ega vastanud dumpinguvastasele küsimustikule, ei olnud võimalik hinnata Jinshani kontserni toodangu ja toote müügi mõju GP ekspordihinna määramisele ja sellest tulenevalt ka Gianti kontsernile tervikuna. Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c nõuetele vastavust ei olnud võimalik edasi uurida. Arvestades koostöö puudumist selles valdkonnas, tuli Giant China väide tagasi lükata.

(134)

Lisaks sellele väitis Giant China, et eksportiva tootja individuaalse marginaali arvutamisel ei ole mingit vajadust võtta arvesse teiste eksportijate hinnaandmeid, välja arvatud juhul, kui Gianti kontsern ja Jinshani kontsern moodustavad ühe majandusüksuse, arvestades olemasolevaid tihedaid rahanduslikke, kaubanduslikke ja haldusalaseid sidemeid.

(135)

Toimikus olevad andmed toetasid järeldust, et GP ja Jinshani kontsern on seotud ja tihedalt ühendatud osaluse, struktuuriliste ja haldusseoste kaudu. Kuna täielik ülevaade kõikide GPga seotud isikute, eriti Hiina jalgrattaid eksportivate Jinshani kontserni tütarettevõtetest tootjate kohta puudus, ei ole võimalik täielikult ja usaldusväärselt välja arvutada ekspordihinda ja selle põhjal kindlaks teha GP suhtes kohaldatavat individuaalset marginaali ning lõpptulemusena Gianti kontserni kui terviku suhtes kohaldatavat marginaali.

(136)

Veel väideti, et teabenõue kujutas endast Giant China jaoks ebamõistlikku koormust ja et äriühing panustas uurimisse nii hästi, kui suutis. Sellega seoses olgu märgitud, et kuni lõppjärelduste avalikustamiseni ei esitatud ühtki tõendit, mis oleks näidanud Giant China vähimaidki pingutusi turumajandusliku kohtlemise taotlusvormis nõutud andmete kogumiseks ja dumpinguvastasele küsimustikule vastamiseks Jinshani kontserni kuuluvate äriühingute kohta, mis on kaasatud vaatlusaluse toote valmistamisse ja müüki. Uurimise ajal väitis Giant China, et nõutud teabe kogumine on ebavajalik, kuid ei kaevanud, et sellise teabe kogumine oleks põhjendamatult koormav. Giant China esitas tõendid väidetavate jõupingutuste kohta alles pärast lõplike järelduste teatavakstegemist ehk etapis, kus esitatud teavet ei olnud enam võimalik kontrollida. Seepärast ei olnud seda teavet võimalik arvesse võtta.

(137)

Giant China väitis, et võimalike dumpinguvastaste meetmete kohaldamisest kõrvalehoidmise risk, nagu näiteks tootmise ümbersuunamine kahe kontserni vahel, oli olematu, sest ainsana kaht kontserni ühendav GP lõpetas septembris 2011 kogu tegevuse. Sellega seoses olgu märgitud, et GP eksisteeris ettevõttena uurimisperioodi lõpus, mida kinnitas ka Giant China. Seetõttu oleks olnud võimalik tootmistegevust hiljem igal ajal uuesti alustada, mistõttu väide, et GP lõpetas kogu tegevuse septembris 2011, ei ole asjakohane. Lisaks sellele väitis Giant China, et kõrvalehoidmise riski oleks olnud võimalik tasakaalustada muul viisil, näiteks põhjendustes 276 ja 277 osutatud järelevalveklausli kaudu. Sellega seoses tuleks märkida, et järelevalveklauslit kohaldatakse ainult sõltumatute äriühingute suhtes, seega pole seonduvad riskid samalaadse iseloomuga ja samasuguseid meetmeid ei oleks olnud võimalik kohaldada.

(138)

Edasi väitis Giant China, et GP valdustes Hiinas oleks tulnud läbi viia kohapealne kontroll, et kontrollida GP tootmis- ja müügitegevust pärast 2011. aasta septembrit. Sellega seoses olgu märgitud, et GP tegevuse lõppemist pärast 2011. aasta septembrit ei peetud oluliseks asjaoluks. Isegi kui see oleks vastanud tegelikkusele, oleks GP võinud jalgrattatootmist ja müügitegevust igal ajal uuesti alustada ning kontrollkäik koha peale ei oleks seda riski vähendanud.

(139)

Täiendavalt esitas Giant China teatud tõendid, mis näitasid, et Gianti kontserni osalus GPs müüdi 30. märtsil 2013. Siiski tuleb märkida, et see tehing toimus pärast uurimisperioodi ja arvestades, et uurimine on jõudnud lõppjärku, ei ole see teave kontrollitav ega ole ka käesoleva uurimise raamistikus asjakohane. Juhul kui Giant peaks taotlema olukorra läbivaatamist osaluse müügi järel, võib seda kaaluda algmäärusega ette nähtud aja jooksul.

(140)

Giant China esitas samas taotluses muid selgitusi komisjoni hinnangu kohta, millega põhjendati algmääruse artikli 18 lõike 1 kohaldamist. Kuid need väited ei olnud piisavalt kaalukad komisjoni esialgse hinnangu muutmiseks.

(141)

Seda arvestades kinnitatakse järeldused algmääruse artikli 18 lõike 1 kohaldamise kohta Gianti kontserni suhtes.

(142)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasehindade alusel. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglaseks võrdlemiseks tehti kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10 vastavaid kohandusi, et võtta arvesse erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust. Asjakohaseid kohandusi tehti seoses kaudsete maksude, allahindluste, kaubandusliku tasandi, transpordi, kindlustuse, käitlemise ja lisakuludega, pakendamise, laenukuludega, panga- ja komisjonitasudega kõikidel juhtudel, kui neid peeti mõistlikuks ja täpseks ning kui tõendid neid kinnitasid.

(143)

Kolme koostööd tegeva äriühingu puhul määrati dumpingumarginaal kindlaks koostööd tegevate Mehhiko tootjate kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdlemisel iga äriühingu liitu suunatud ekspordi kaalutud keskmise hinnaga, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 2 lõigetes 11 ja 12.

(144)

Dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksude tasumist, on järgmised:

(145)

Võttes arvesse Hiina väga vähest koostööd, nagu osutatakse põhjendustes 22 ja 24, ei saa järeldusi koostööd tegevate äriühingute kohta pidada riigile tüüpiliseks. Seetõttu ei ole võimalik kõikide teiste Hiina eksportivate tootjate suhtes kohaldatavat üleriigilist dumpingumarginaali muuta.

(146)

Seda arvestades jäetakse määrusega (EÜ) nr 1095/2005 kehtestatud üleriigiline dumpingumarginaal 48,5 % muutmata.

(147)

Samasugust toodet valmistab liidus hinnanguliselt umbes 380 teadaolevat tootjat. Lisaks sellele andsid endast teada kuus liidu tootjate üleriigilist ühendust.

(148)

Kogu kättesaadavat teavet, sealhulgas liidu tootjatelt ja riigisisestelt ühendustelt kogutud andmeid, samuti komisjonile kättesaadavaid statistilisi andmeid tootmise kohta, kasutati selleks, et määrata kindlaks liidu kogutoodang, mille suuruseks oli uurimisperioodil umbes 11 miljonit jalgratast.

(149)

Liidu tootjad, kes annavad liidu kogutoodangu, moodustavad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ja seetõttu viidatakse neile edaspidi kui „liidu tootmisharule”.

(150)

Nagu eespool selgitati, moodustati koostööd tegevate liidu tootjate suure arvu tõttu valim kaheksast liidu tootjast, kelle kogutoodang ja -müük moodustab umbes 25 % liidu tootmisharu samasuguse toote kogutoodangust ja -müügist uurimisperioodil. Kõik valimisse kaasatud liidu tootjad said kasu põhjenduses 1 kirjeldatud maksuvabastuskava alusel.

(151)

Liidu tootmisharu müüki hinnati lähtuvalt tootjate vastustest väljavõttelise uuringu vormidele ning liidu jalgrattatootjate erinevatelt ühendustelt kogutud andmete põhjal.

(152)

Liidu tarbimine määrati kindlaks kõigi liidu tootjate läbimüügi põhjal liidu turul vastavalt põhjenduses 151 esitatud hinnangule ning Eurostatilt saadud kõigi riikide impordiandmete põhjal.

(153)

Liidu kogutarbimine langes 22 459 062 ühikult 2008. aastal 20 116 602 ühikuni uurimisperioodil, täpsemalt 10 % võrra vaatlusaluse perioodi jooksul. Peamiselt mõjutas seda 8 % suurune langus ajavahemikul 2008–2009, sest edaspidi jäi tarbimine stabiilseks ja vähenes uurimisperioodil üsna vähe (2 % võrra). 2009. aastal mõjutas turgu eelkõige majanduskriis ja sellest alates ei ole tarbimise maht taastunud. Täiendav langus 2011. aastal oli põhjustatud peamiselt tarbijate ettevaatlikust suhtumisest kulutamisse sel ajal valitsenud majanduskliimas.

Tabel 1

Tarbimine

(154)

Hiina Rahvavabariigist pärit vaatlusaluse toote impordi maht tehti kindlaks Eurostati esitatud statistiliste andmete alusel. Hiinast pärit impordi maht vähenes ajavahemikul 2008–2009 järsult, vastavalt 941 522 ühikult 597 339 ühikule, st 37 % võrra. 2010. aastal import kasvas, kuid see vähenes uurimisperioodil uuesti ning jõudis 581 459 ühikuni. Hiinast saabuva impordi märkimisväärne vähenemine langes kokku majanduskriisiga ja import ei ole siiani endist taset saavutanud. Kokku vähenes Hiina import vaatlusaluse perioodi jooksul 38 % võrra.

(155)

Ka Hiina turuosa vähenes 4,2 protsendilt 2008. aastal kuni 2,9 protsendini uurimisperioodil. Turuosa vähenemist tasakaalustas osaliselt liidu tarbimise langus.

(156)

Siiski olgu rõhutatud, et Hiina impordi suhteliselt väikest ja vähenevat turuosa tuleb vaadelda põhjendustes 14 ja 15 osutatud paralleelselt läbiviidava kõrvalehoidmise uurimise järelduste kontekstis (vt põhjendused 223 ja 224).

Tabel 2

Import Hiina RVst

(157)

Määrusega (EÜ) nr 1095/2005 on kehtestatud, et Eurostati andmeid võib ainult piiratud ulatuses kasutada dumpinguhinnaga impordi hinnasuundumuste kindlaksmääramiseks 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul järgmistel põhjustel.

(158)

Eurostati andmetel põhinevate impordihindade puhul ei ole arvesse võetud erinevaid tooteliike ja vaatlusaluse toote erinevate tooteliikide olulisi hinnaerinevusi. Toote keskmiseid hindu riigis mõjutab oluliselt konkreetse riigi tootevalik. Pealegi, kui võrrelda koostööd tegevate eksportijate importi mudelite kaupa isegi sama tooteliigi lõikes, ilmnevad olulised hinnaerinevused sõltuvalt jalgratta komponentidest. Seetõttu ei sobi Eurostati hindu käsitlevad andmed järelduste tegemiseks käesoleva uurimise puhul. Eurostati impordihindu Hiina kohta, mis on edaspidi esitatud indekseeritud kujul, võib kasutada üksnes hinnasuundumuste näitajana, kuid neid ei saa kasutada erinevate riikide ja liidu müügihindade võrdlemiseks.

(159)

Eurostati andmete kohaselt suurenesid Hiinast pärit impordi kaalutud keskmised hinnad, mida siin esitatakse indeksina, vaatlusaluse perioodi jooksul märkimisväärselt, nagu tabelis 3 näidatud. Aga teadmata, mis tüüpi jalgrattaid Hiinast imporditi ja kas tootevalik aastate lõikes muutus, ei saa teha mingeid järeldusi.

Tabel 3

Hiina RVst pärit impordi hind

(160)

Hinna allalöömise ulatus koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul, kelle puhul tehti kindlaks dumpingu olemasolu, arvutati tegeliku kontrollitud ekspordihinna (CIF-hind liidu piiril) alusel nii koos dumpinguvastase tollimaksuga kui ka ilma selleta. Liidu tootmisharu asjakohased müügihinnad olid sõltumatutele klientidele liidus toimunud müügi hinnad, mida oli vajaduse korral kohandatud tehasehinna tasandile. Uurimisperioodi jooksul tuvastati küsimustikus määratletud erinevate tooteliikide põhjal hinna allalöömist ainult ühe eksportiva tootja puhul, mis moodustas 61 % ilma dumpinguvastase tollimaksuta ja 44 % koos dumpinguvastase tollimaksuga.

(161)

Arvestades et Hiina eksportivate tootjate koostöövalmidus oli väga vähene ja koostööd tegevate äriühingute kohta tehtud järeldusi ei saanud pidada riigile tüüpiliseks ning samuti asjaolu, et Eurostati andmetel põhinevaid keskmisi hindu ei saanud võrdluseks kasutada, otsustati riigiülese hinna allalöömise taseme kindlaksmääramisel Hiina puhul võrdlusalusena kasutada põhjenduses 3 märgitud määrusega (EÜ) nr 1095/2005 lõpetatud viimase aegumise läbivaatamise ajal kindlaks tehtud hinna allalöömise tasemeid, sest muu usaldusväärne teave polnud kättesaadav, st 53 % pärast dumpinguvastase tollimaksu mahaarvamist ja 39 % koos tollimaksuga.

(162)

Nagu osutatud põhjendustes 8, 9 ja 10, analüüsiti käesoleva uurimise käigus võimalikke muutusi liidu tootmisharu olukorras, mis õigustaksid vajadust kahju kohta tehtud järeldusi vahepealse läbivaatamisega ümber hinnata. Uurimise tulemused kinnitasid, et i) jalgrataste tootmine liidus järgib ülemaailmset suundumust ja seisneb kliendi nõudmiste põhjal välja töötatud ja erinevatest päritolukohtadest sisse ostetud jalgrattaosade töömahukas kokkupanekus; ii) uurimine tõestas, et liidu tootmisharu tegi tootmiskulude vähendamise eesmärgil jätkuvalt pingutusi koosteprotsessi automatiseerimiseks ja lihtsustamiseks. Lisaks sellele said mõned liidu tootjad kasu Kesk- ja Ida-Euroopa suhteliselt madalatest tööjõukuludest võrreldes vahepealse läbivaatamise uurimisperioodiga. Komisjonile kättesaadav tootmisstatistika kinnitas seda suundumust; iii) uurimise käigus leidis kinnitust alumiiniumisulami eelistamine toorainena, samal ajal kui teras jäi peamiseks sisendiks madalama hinnaga mudelite ja lastejalgrataste puhul. Neid muutusi arvestades uuriti liidu tootmisharu majanduslikku olukorda allpool kirjeldatud viisil.

(163)

Komisjon vaatas algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt läbi kõik asjakohased majanduslikud tegurid ja näitajad, millel oli mõju liidu tootmisharu seisundile.

(164)

Kahju analüüsimiseks tehti kindlaks järgmised kahjunäitajad:

(165)

Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes liidu tootmisharu toodang pidevalt ning kiiremas tempos kui liidu tarbimine, nagu näidatakse põhjenduses 153 esitatud tabelis 1. Täpsemalt langes toodang 13 541 244 ühikult 2008. aastal 11 026 646 ühikuni uurimisperioodil ehk toodang vähenes 19 % võrra.

Tabel 4

Liidu kogutoodang

(166)

Tootmisvõimsus kahanes 2008. aasta ja uurimisperioodi vahel 5 % võrra, mida osaliselt tasakaalustab tootmisvõimsuse rakendamise määra langus 19 % võrra. Viimane langes samal ajavahemikul 14 protsendipunkti võrra, jõudes uurimisperioodil 74 protsendini.

Tabel 5

Tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(167)

Üldiselt vähenes liidu tootmisharu müügimaht liidu turul samamoodi nagu liidu tarbimine, langus oli 9 % vaatlusaluse perioodi jooksul, 12 441 446 ühikult 2008. aastal 11 276 240 ühikuni uurimisperioodil. Ajavahemikul 2009–2010 müügi langus jätkus, samal ajal kui tarbimine jäi stabiilseks, mida kajastab liidu tootmisharu turuosa kaotus 2010. aastal, nagu näidatakse põhjenduses 168 esitatud tabelis 7. Uurimisperioodil suurenes müügimaht uuesti, kuid see ei saavutanud 2008. aasta taset.

Tabel 6

Liidu tootmisharu müük liidus

(168)

Liidu tootmisharu hõivatud turuosa suurenes 55,4 protsendilt 2008. aastal 56,1 protsendini uurimisperioodil, mis tähendab suurenemist 0,7 protsendipunkti võrra uurimisperioodi jooksul. See väike kasv 0,7 protsendipunkti vaatlusalusel perioodil hõlmas ka märkimisväärse languse 56,4 protsendilt 2009. aastal 52,9 protsendini 2010. aastal. Liidu tootmisharu turuosa üldist suurenemist müügimahtude languse taustal (vt põhjendus 167), saab selgitada üldise tarbimise vähenemisega (vt põhjendus 153).

Tabel 7

Liidu tootmisharu turuosa

(169)

Otsene tööhõive vähenes 17 % võrra 14 197 töötajalt 2008. aastal 11 783 töötajani uurimisperioodi jooksul. Vähenemine oli tingitud tootmismahu langusest.

(170)

Üldiselt vähenes tootlikkus vaatlusaluse perioodi jooksul 2 % võrra. Tootmise langus aastatel 2008–2009 koosmõjus püsiva tööhõivega samal ajavahemikul põhjustas tootlikkuse vähenemise aastatel 2008–2009. Sellele järgnes tootlikkuse kasv aastatel 2009–2010, mis on selgitatav tööstuse ümberkorraldamisega ning tõhusamatesse tootmisprotsessidesse tehtud investeeringutega samal ajavahemikul. Edasine tootmismahu langus uurimisperioodil koos tööhõive aeglasema vähenemisega tõi veel kord kaasa tootlikkuse vähenemise uurimisperioodil.

Tabel 8

Koguandmed liidu töötajate ja tootlikkuse kohta

(171)

Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes tarbimine 10 % võrra. Liidu tootmisharu turuosa jäi suhteliselt muutumatuks (suurenedes väga vähe, st 0,7 protsendipunkti vaatlusaluse perioodi jooksul, nagu on näidatud põhjenduses 168). Langus liidu turul viitab sellele, et liidu tootjatel polnud mingit võimalust majanduskasvust kasu saada.

(172)

Hiina RV poolne dumping jätkus uurimisperioodi jooksul, nagu selgitatud põhjendustes 143–145. Arvestades Hiina RV ulatuslikku kasutamata võimsust (vt põhjendust 203) ning kindlaks tehtud kõrvalehoidmist (vt põhjendusi 223 ja 224), ei saa tegelike dumpingumarginaalide mõju liidu tootmisharule pidada tähtsusetuks.

(173)

Analüüsiti liidu tootmisharu taastumist varasema dumpingu mõjust. Jõuti järeldusele, et liidu tootmisharu oodatud taastumist varasema dumpingu mõjust ei olnud toimunud, mida näitas eelkõige püsivalt vähene kasumlikkus ja tootmisvõimsuse rakendamise langus. Liidu tootmisharu taastumist takistasid ka kindlaks tehtud kõrvalehoidmised meetmetest (vt põhjendused 223 ja 224).

(174)

Liidu tootjate jalgrataste varud moodustasid uurimisperioodi lõpuks 517 977 ühikut, mis on võrreldes 2008. aasta varude tasemega üldiselt stabiilne näitaja, vaatamata vähenemisele 25 % võrra aastatel 2008–2009.

(175)

Teatavate liidu tootjate varud olid väga väikesed, sest nad müüsid kogu oma toodangu seotud äriühingutele enda vastava kontserni sees. Lisaks selgus, et liidu tootjad täidavad peamiselt klientide tellimusi. Varude dünaamika vaatlusaluse perioodi jooksul oli kõigi nende tegurite tõttu moonutatud ja seetõttu ei saa seda näitajat pidada oluliseks.

Tabel 9

Varud

(176)

Keskmine tehasehind liidus jäi vaatlusaluse perioodi jooksul stabiilseks, vaatamata suurenemisele 3 % võrra aastatel 2008–2009. Uurimisperioodil langes müügihind uuesti 2008. aasta tasemele.

Tabel 10

Ühiku müügihind liidus

(177)

Tootmiskulu arvutati liidu tootjate valmistatud samasuguste toodete kõikide tooteliikide kaalutud keskmise alusel. Tootmiskulu suurenes vaatlusalusel perioodil vähesel määral, 2 % võrra, nagu on näidatud tabelis 11.

Tabel 11

Ühiku tootmiskulu

(178)

Kasumlikkuse tasemed tehti kindlaks sõltumatutele klientidele toimunud müügi alusel. Liidu tootmisharu oli nullkasumi lähedal 2010. aasta ning uurimisperioodi vahel. Üldiselt vähenes kasumlikkus vaatlusaluse perioodi jooksul 1,9 protsendilt 2008. aastal – 0,1 protsendini uurimisperioodil.

Tabel 12

Kasumlikkus

(179)

Investeeringud suurenesid vaatlusalusel perioodil oluliselt, 16 % võrra, suurenedes 7 952 150 eurolt 2008. aastal 9 263 184 euroni uurimisperioodi jooksul. See kajastab liidu tootmisharu järjekindlaid püüdlusi tõhustada tootmisprotsessi ja jääda konkurentsivõimeliseks.

(180)

Investeeringutasuvus muutus samamoodi nagu kasumlikkus. 2008. aastal oli investeeringutasuvus positiivne (14 %), kuid langes kuni – 1 protsendini uurimisperioodi jooksul.

Tabel 13

Investeeringud ja investeeringutasuvus

(181)

Rahavoog tegi läbi samasuguse arengu nagu kasumlikkus, kuid jäi positiivseks kogu vaatlusaluse perioodi vältel. Andmed on esitatud allpool tabelis 14 protsendina käibest.

(182)

Ainult suurematesse kontsernidesse kuuluvad liidu tootjad ei teatanud märkimisväärsetest raskustest kapitali kaasamisel. Väljaspool suuri kontserne tegutsevad liidu tootjad teatasid järjest pingelisemast finantsolukorrast, mis oli seotud madala kasumlikkuse ja halvenevate äritingimustega nii tarnijate kui ka klientide puhul. Kapitali kaasamise võimet pärssisid veel pankade kõhklused rahastada jalgrattaturgu valitsevas majanduskliimas.

Tabel 14

Rahavoog

(183)

Vaatlusaluse perioodi jooksul jäid tööjõukulud töötaja kohta üldjoontes stabiilseks, suurenemine toimus ainult 2009. aastal. See oli tingitud peamiselt personali arvu vähendamisest, mille puhul jäid alles väljaõppinud töötajad, et tagada tõhusus ja kvaliteet.

Tabel 15

Töötasud

(184)

Vaatamata võetud meetmetele halvenes suurem osa liidu tootmisharu tulemuslikkusega seotud kahjunäitajatest vaatlusaluse perioodi jooksul. Märkimisväärselt halvenesid eelkõige sellised makromajanduslikud näitajad nagu tootmismaht (– 19 %), tootmisvõimsus (– 5 %), tootmisvõimsuse rakendamine (– 14 %) ja tööhõive (– 17 %). Lisaks halvenesid vaatlusalusel perioodil kasumiga seotud mikromajanduslikud näitajad, kusjuures kasumlikkus vähenes uurimisperioodil – 0,1 %

(185)

Eespool esitatud andmed näitavad, et liidu tootmisharu on haavatavas seisundis, arvestades kasumi vähenemist ning lähenemist nullkasumile 2010. aastal ja uurimisperioodil. Lisaks sellele pärssis edasise kasvu ja kasumi suurenemise võimalusi Hiinast saabunud dumpinguhinnaga impordi ja meetmetest kõrvalehoidmisena toimunud impordi surve (vt põhjendusi 223 ja 224).

(186)

Sellele vaatamata suutis liidu tootmisharu säilitada ja isegi veidi suurendada oma turuosa kahaneval turul. Vaatlusalusel perioodil suurenenud investeeringud (+ 16 %) näitavad liidu tootmisharu jõupingutusi konkurentsivõime säilitamiseks. See asjaolu koos liidu tootmisharu kõige viimaste uuendustega, mida kirjeldatakse põhjenduses 248, näitab säilinud elujõudu ja majanduslikku kestvust.

(187)

Eespool toodud põhjendusi arvesse võttes tehakse järeldus, et liidu tootmisharu sai jätkuvalt kahju algmääruse artikli 3 tähenduses ning jäi haavatasse seisundisse.

(188)

Pärast avalikustamist väitsid huvitatud isikud konserveeritud mandariinide kohtuasjale (27) viidates, et komisjon oli kohustatud tegema kõik võimaliku teatud puuduva teabe hankimiseks, mida ei õnnestunud saada Hiina eksportivate tootjate vähese koostöö tõttu, ja et komisjon rikkus teabe hankimata jätmisega talle algmäärusega pandud menetlusest tulenevaid kohustusi. Täiendavalt soovitasid huvitatud isikud kasutada erinevate Hiinast imporditud tootetüüpide puhul Hiina ekspordistatistikat, mis erinevalt Eurostatist eristab peamisi liidu turule imporditavaid jalgrattatüüpe, või nõuda kõige suuremate importivate liikmesriikide pädevatelt tolliasutustelt algmääruse artikli 6 lõike 3 või 4 kohaselt Hiinast imporditud erinevate tootetüüpide analüüsi läbiviimist.

(189)

Nagu märgitakse põhjendustes 19 ja 21, teatas komisjon uurimise algatamisest ametlikult Hiina teadaolevatele eksportivatele tootjatele, ühele Hiina tootjate liidule ja asjaomase riigi esindajatele. Komisjon pöördus umbes 70 Hiina äriühingu poole, mis olid komisjoni talitustele eelmisest uurimisest juba teada, ning hilisemal etapil, kui algatati põhjenduses 16 märgitud subsiidiumivastane uurimine, tegi komisjon kindlaks veel 300 Hiina eksportivat tootjat, kellega samuti võeti ühendust seoses kõnealuse vahepealse läbivaatamisega. Lisaks sellele teatati vaatlusaluse riigi esindajatele uurimise algatamise ajal, et juhul, kui eksportivad tootjad ei ilmuta piisavat koostöövalmidust, võib komisjon teha oma järeldused kättesaadavate faktide alusel kooskõlas algmääruse artikliga 18. Rõhutati, et kättesaadavatel faktidel põhinevad järeldused võivad asjaomase isiku jaoks osutuda ebasoodsamaks.

(190)

Konserveeritud mandariinide kohtuasjas käsitles kohus nende jõupingutuste ulatust, mida komisjon peaks tegema välja selgitatud potentsiaalsete võrdlusturgude koostöö saavutamiseks, et saada asjakohaseid andmeid normaalväärtuse kindlakstegemiseks, mis põhineb turumajandusliku kolmanda riigi omamaiste tootjate hinnal või kalkuleeritud väärtusel.

(191)

Käesolevas uurimises on teabe puudumise põhjuseks nende isikute ulatuslik koostööst keeldumine, kes on tegelikult uurimisalused isikud. Nagu osutatakse põhjenduses 186, tehti kõnealustele isikutele korduvalt koostööettepanekuid, mida nad ei võtnud vastu. Erinevalt konserveeritud mandariinide juhtumist püüdis komisjon aktiivselt ja korduvalt saavutada asjaomaste isikutega koostööd. Seetõttu ei ole paralleelid konserveeritud mandariinide juhtumi ja käesoleva uurimise asjaolude vahel põhjendatud.

(192)

Komisjon hindas teiste allikate kasulikkust, kaasa arvatud Hiina ekspordistatistika. Jõuti järeldusele, et alternatiivsed allikad ei ole käesoleva uurimise jaoks asjakohased, kuna andmed ei ole piisavalt üksikasjalikud võimaldamaks uute marginaalide väljaarvutamist. Lisaks sellele leiti, et Hiina statistika ei ühti Eurostati andmetega, näidates oluliselt suuremat importi kui Eurostati andmed. Seetõttu ei saa soovitatud alternatiivseid allikaid kasutada. Mõned huvitatud isikud tegid ettepaneku, et komisjon püüaks saavutada koostööd kõige suurema impordiga liikmesriikidega ja laseks nende tolliasutustel analüüsida Hiinast imporditud erinevaid tooteliike. Vastuseks sellele väitele sedastatakse, et kui jätta kõrvale asjaolu, et see on praktikas teostamatu, siis ei täidaks see koostööst keeldumise tõttu tekkinud teabelünka isegi juhul, kui selliseid andmeid kogutaks. Seda eelkõige seetõttu, et nõutav analüüs ei saa põhineda vaid arvetel, sest need ei kirjelda tootetüüpe piisava üksikasjalisusega, mis võimaldaks tootetüüpe sisuliselt võrrelda.

(193)

Mitmed huvitatud isikud väitsid ka, et komisjon ei viinud läbi Hiinast pärit impordi tootevaliku analüüsi imporditud toodete õiglaseks võrdlemiseks liidus toodetud jalgratastega, selleks et objektiivselt ja õiglaselt määrata kindlaks kahju tekitamine ja hinna allalöömine. Lisaks väitsid huvitatud isikud, et komisjon viitas põhjenduses 5 märgitud eelmise uurimise käigus kindlaks tehtud hinna allalöömise näitajale, mis arvutati välja Eurostati keskmise hinna alusel, teadmata imporditava kauba tegelikku koostist. Edasi väideti, et komisjon ei üritanudki kindlaks teha, kas imporditud tooted on tegelikult liidus toodetud jalgratastega võrreldavad, ja seetõttu on komisjoni hinna allalöömise analüüs koostööst keeldunud tootjate osas puudulik. Huvitatud isikud väitsid, et sellest lähtudes tuleb ka järeldada, et komisjon ei ole objektiivselt hinnanud liidu tootmisharule jätkuvalt tekitatavat kahju ega piisavalt selgitanud, kuidas see kindlaks tehti.

(194)

Sellega seoses tuleb märkida, et põhjenduses 160 esitatud selgituse kohaselt arvutati hinna allalöömine koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul, kelle puhul tuvastati dumping, välja nende tegeliku kontrollitud ekspordihinna alusel (CIF-hind liidu piiril) nii dumpinguvastase tollimaksuga kui ka ilma selleta, võttes arvesse nende ekspordi tootevalikut uurimisperioodil. Siiski ei olnud põhjenduses 3 osutatud vahepealse läbivaatamise käigus kindlaks tehtud allalöömistasemeid võimalik muuta, sest Hiina eksportivate tootjate koostöövalmidus oli väga vähene, mistõttu Hiina koostööd tegevate eksportivate tootjate kohta tehtud järeldusi ei saa pidada Hiina kohta tervikuna tüüpiliseks, nagu märgitud põhjenduses 145.

(195)

Ulatusliku koostööst keeldumise tõttu pidi komisjon toetuma kättesaadavatele faktidele, et kindlaks teha dumpingu, allalöömise ja kahju kõrvaldamise üleriigilised tasemed. Selles kontekstis kaalus komisjon alternatiivseid teabeallikaid, mida põhjendustes 192–194 esitatud põhjustel ei olnud võimalik kasutada. Arvestades vastuolude puudumist järeldustes, võeti käesoleva uurimise raames võrdlusaluseks dumpingu, allalöömise ja kahju kõrvaldamise üleriigiline tase, mis tehti kindlaks põhjenduses 3 osutatud vahepealse läbivaatamise käigus.

(196)

Olgu kinnitatud, et vastupidiselt huvitatud isikute väidetele kasutati võrdlustasemeid, mis kehtestati pärast põhjenduses 3 osutatud vahepealset läbivaatamist määrusega (EÜ) nr 1095/2005, mitte aga neid, mis kehtestati aegumisläbivaatamise järel rakendusmäärusega (EL) nr 990/2011.

(197)

Lisaks muule väideti, et komisjon jättis analüüsimata riikide tolliasutuste väidetavad vead, mis takistasid Hiina impordihindade õiglast võrdlust. Tuletatakse meelde, et ulatusliku koostööst keeldumise tõttu ei oleks käesolevas uurimises olnud võimalik läbi viia sisulist hinnavõrdlust, seetõttu ei peetud väidet antud tingimustes asjakohaseks.

(198)

Algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt analüüsiti, kas dumpingu ja kahjuga seotud asjaolud on oluliselt muutunud ja kas seda muutust saab põhjendatult pidada püsivaks.

(199)

Kolme koostööd tegeva Hiina eksportiva tootja suhtes kohaldati eelmise uurimise tulemusel jääktollimaksumäära, samal ajal kui käesoleva uurimise käigus arvutati neile individuaalsed tollimaksumäärad. Nagu osutatakse põhjendustes 113 ja 115, vastavad Hiina kolm eksportivat tootjat kõikidele individuaalse kohtlemise nõuetele. Toimikus puudus teave vaatlusaluste koostööd tegevate eksportivate tootjate olukorra võimalike muutuste kohta lähiajal.

(200)

Lisaks näitas uurimine, et Hiina valitsus tühistas vahepealse muutmisläbivaatamise ajal kehtinud Hiina ekspordikvootide süsteemi ja seda ei võeta arvatavasti uuesti kasutusele eelkõige ekspordile suunatud valitsuspoliitika tõttu jalgrattasektoris, mida käsitletakse põhjenduses 203. Peale selle ei leitud uurimises tõendeid selle kohta, et kolme kõnealuse äriühingu ekspordihindadega seotud käitumine muutuks oluliselt lähiajal.

(201)

Seetõttu peetakse muutunud tingimusi, mida arvesse võttes arvutati kolmele koostööd tegevale Hiina eksportivale tootjale dumpingumarginaalid, püsivaks.

(202)

Seoses Hiinale kehtestatud üleriigilise tollimaksuga ei leitud uurimise käigus mingeid asjaolude muutusi ja seetõttu tehakse ettepanek säilitada vahepealse muutmisläbivaatamise ajal kehtestatud tollimaksumäär.

(203)

Samuti uuriti, kas meetme edasine kohaldamine dumpingu tasakaalustamiseks on endiselt vajalik. Hiina jalgrattaliidu andmetel oli Hiina jalgrataste kogutoodang 2011. aastal kuni 83,45 miljonit, mis on 2010. aastaga võrreldes 2,3 % võrra suurem. Lisaks sellele on Hiina jalgrattatööstus jätkuvalt ekspordile suunatud. Näiteks eksportis Hiina 2011. aastal 55,72 miljonit jalgratast ehk 67 % kogutoodangust, mis tähendas 4,2 % langust võrreldes 2010. aastaga. Omamaise müügi maht oli umbes 23,73 miljonit jalgratast 2011. aastal. Hiina kõige tähtsam tootmispiirkond on Tianjin, kus toodeti umbes pool 2011. aasta kogutoodangust. Tianjini kohaliku kergetööstuse (Tianjin Municipal Light Industry) ja tekstiilitööstuse 12. viisaastaku arenguplaani (Textile Industry Development Plan for the 12th Five-Year Plan) kohaselt arendatakse selles piirkonnas uusi tööstusparke, mis on spetsialiseerunud jalgrataste tootmisele. Sellest võib järeldada, et 2015. aastaks kasvab Tianjini piirkonna hinnanguline jalgrataste tootmisvõimsus 55 miljonini, mis tähendab 2011. aastaga võrreldes 44 % kasvu, samal ajal kui umbes pool toodangust eksporditakse (rohkem kui liidu jalgrataste kogutarbimine uurimisperioodil).

(204)

Peale selle teatasid kolm koostööd tegevat äriühingut, et nende tootmisvõimsuse rakendamise määr uurimisperioodi jooksul oli vahemikus 72–81 %. Ekstrapoleerides võime hinnata Hiina tööstuse vaba tootmisvõimsuse rohkem kui 25 miljonile jalgrattale, mis on suurem kui liidu tootmisharu kahekordne kogutoodang uurimisperioodil ja 24 % võrra suurem liidu kogutarbimisest. Arvestades, et jalgrataste tootmine on töömahukas, võib oletada, et kuna odavat tööjõudu on Hiinas palju, suudavad Hiina tootjad üsna kiiresti uue tootmisvõimsuse kasutusele võtta.

(205)

Mahu mõistes on liidu turg maailmas suuruselt teine pärast Hiina turgu, mis muudab liidu potentsiaalse nõudluse seisukohalt väga atraktiivseks.

(206)

Kõrvalehoidmise uurimise järeldused (vt põhjendus 14) kinnitasid, et liidu turg on Hiina eksportivatele tootjatele endiselt atraktiivne ja et meetmete puudumise korral suunavad nad väga tõenäoliselt märkimisväärse koguse uuesti liitu.

(207)

Olgu märgitud, et teised Hiina potentsiaalsed olulised eksporditurud (Kanada (28)) on kehtestanud dumpinguvastased meetmed, mis vähendab kolmandate riikide potentsiaalsete tollimaksudeta turgude kättesaadavust Hiina ekspordile.

(208)

Meeldetuletuseks märgitakse, et USA-l oli kunagi omamaine jalgrattatootmine ning Hiina vastu olid kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud. Aga pärast dumpinguvastaste tollimaksude kaotamist 1990. aastatel sisenes Hiina import massiliselt USA turule. Omamaine tootmine peaaegu kadus järgmistel aastatel. Hinnanguliselt oli 2011. aastal USAs müüdud jalgratastest 99 % imporditud. Nendest 93 % pärines Hiinast ja 6 % Taiwanist. USA omamaine toodang moodustab hinnanguliselt umbes 56 000 jalgratast aastas, samal ajal kui aasta tarbimine oli umbes 16 miljonit jalgratast. USA jalgrattaturu (kaasa arvatud seotud osade ja tarvikute müük) koguväärtus hinnati 2011. aastal 6 miljardile USA dollarile.

(209)

Järelikult on Hiina jalgrattatööstus ekspordile suunatud tööstus, mille puhul täheldatakse ebaõiglast hinnakäitumist mitmetel turgudel kogu maailmas. Lisaks kinnitavad kõrvalehoidmise uurimise tulemused, et Hiinat huvitab jätkuvalt eksport liidu turule. Peale selle lubab kõnealune käitumine eeldada, et meetmete tühistamise korral saaks liidu turust Hiina madalate hindadega impordi sihtmärk eesmärgiga võtta üle siseturg. Seega järeldatakse, et meetmete kohaldamise jätkamine on dumpingu korvamiseks vajalik.

(210)

Pärast avalikustamist väideti, et analüüsimisel jäeti tähelepanuta asjaolu, et Hiinas piirab tootmise kasvu tööjõu kättesaadavus ja et Hiina kaotab oma tööjõukulu eelise teistele Lõuna-Aasia riikidele, mis tegutsevad sooduskaubanduslepingute alusel. Koostööst keeldumise tingimustes ei olnud see väide kontrollitav ja jäeti seetõttu tähelepanuta.

(211)

Seoses vahepealse läbivaatamise ex officio algatamise alustega vaadeldi uurimise käigus järgmisi muutusi liidu jalgrattatööstuse struktuuris: i) üleminek täielikult tootmistsüklilt (osalisele) kokkupanekule, kasutades imporditud osi; ii) kulutaseme muutus seoses laienemisega ja äriühingute ümberpaiknemisega ning uute tootmisüksuste rajamisega Kesk- ja Ida-Euroopas; iii) tooraine osas suurenev üleminek teraselt sulamite kasutamisele, et vastata tarbijate eelistustele. Põhjenduses 162 esitatud järelduste kohaselt on kõik eespool nimetatud arengud jätkuvad ja ülemaailmse iseloomuga ning seetõttu pole lähiajal muutusi oodata.

(212)

Seoses kahju edasise avaldumise tõenäosuse hindamisega, võttes arvesse liidu tootmisharu senist haavatavat seisundit, mida kirjeldatakse põhjendustes 184–187, on tõenäoline, et liidu tootjad ei suuda osutada vastupanu jätkuvale hinnasurvele, mida avaldab Hiina dumpinguhinnaga import, ja on selle tulemusel sunnitud liidu turult lahkuma, millega kaasneb tööhõive, investeeringute, tehnoloogia ja oskusteabe kadu (vt põhjendusi 247 ja 248). Seetõttu võib järeldada, et kui meetmed praegu tühistatakse, on kahju jätkumine tõenäoline.

(213)

Mõned isikud väitsid, et liidu tootmisharu ei saa olulist kahju, sest avalikult kättesaadav teave viitab heale finantsolukorrale. Tuleb märkida, et liidu tootmisharu finantsolukorda hinnatakse uurimise jooksul tüüpiliselt liidu tootjate valimilt kogutud ja kontrollitud teabe alusel. Seda hinnangut ei saa asendada avalikult kättesaadav teave mõne liidu tootja kohta, isegi kui nende tootmise ja müügi väärtus on oletatavalt suur. Seetõttu on põhjendustes 162–187 esitatud uurimise analüüside tulemused vastuolus nende isikute esitatud teabega. Seda arvestades loeti kõnealused väited alusetuks.

(214)

Samuti väideti, et dumpinguvastaste meetmete edasine kohaldamine Hiina suhtes oleks diskrimineerimine, sest kolmandatest riikidest pärit oletatavalt dumpinguhinnaga ja kahju põhjustav import saabub eelkõige Sri Lankast, samal ajal kui nendest riikidest pärit impordi suhtes ei ole dumpinguvastaseid meetmeid kehtestatud. Kõrvalehoidmise uurimise tulemusel laiendati dumpinguvastaseid meetmeid teiste seas ka Sri Lankast imporditud jalgratastele. Pealegi ei esitatud ühtki tõendit selle kohta, et asjaomase riigi tegelikud tootjad kasutaksid dumpingut. Seda arvestades loeti huvitatud isiku väide põhjendamatuks ja lükati tagasi.

(215)

Algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohaselt uuriti, kas liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju on põhjustanud vaatlusalune dumpinguhinnaga import. Dumpinguhinnaga impordi kõrval uuriti muid teadaolevaid tegureid, mis võiksid liidu tootmisharu kahjustada, et vältida nende muude tegurite tekitatava võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile. Eelkõige analüüsiti kõrvalehoidmise uurimise andmeid.

(216)

Hiina import vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul ja uurimisperioodil oli selle turuosa suurus 2,9 %. See on suhteliselt madal näitaja ja vähenevat turuosa tuleb vaadelda koos meetmetest kõrvalehoidva impordiga Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankast ja Tuneesiast (vt põhjendusi 223 ja 224).

(217)

Nagu osutatakse põhjenduses 160, jõuti järeldusele, et Hiinast pärit import lööb jätkuvalt märkimisväärselt alla liidu tootmisharu müügihinna liidu turul, avaldades sellega suurt survet hinnatasemele liidu turul.

(218)

Samal ajal ilmutab suurem osa kahjunäitajatest langussuundumust, eelkõige tootmine (– 19 %) ja müügimaht (– 9 %), tootmisvõimsus (– 5 %) ja tootmisvõimsuse rakendamine (– 14 %).

(219)

Liidu tootmisharu kasumlikkus langes kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, jõudes Hiina hinnasurve tõttu nullkasumi lähedale. Seetõttu ei olnud liidu tootmisharu võimeline tõstma hindu kasumlikule tasemele ilma märkimisväärset turuosa kaotamata.

(220)

Seda arvestades jõuti järeldusele, et jalgrataste dumpinguhinnaga impordi avaldatud survel oli otsustav mõju liidu tootmisharu praeguse haavatava majandusliku olukorra tekkimises.

(221)

Pärast avalikustamist väideti, et tootmismahu ja tootmisvõimsuse rakendamise languse olulisust ei põhjendatud piisavalt, viidates eelkõige asjaolule, et tootmise languse mõju kasumlikkusele jäeti tunnistamata. Olgu märgitud, et kõik kahju elemendid on liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamise puhul asjakohased, olenemata sellest, kas need avaldavad konkreetsel juhul kasumlikkuse tasemele mõju või mitte. Nagu selgitatakse põhjenduses 237, ei põhjustanud kasumlikkuse ja teiste kasumiga seotud näitajate langust kahanev turg, vaid seda saab seostada Hiina dumpinguhinnaga impordi jätkuva survega. Seetõttu lükati väide tagasi.

(222)

Sama isik väitis veel, et Hiinast pärit impordi turuosa arengut ei analüüsitud asjakohaselt, sest analüüs ei käsitlenud impordi järsku langust vaatlusalusel perioodil. Väideti ka, et põhjusliku seose analüüsimisel jäeti arvesse võtmata ekspordihinna kasvutrend. Vastuseks sellele väitele tuletatakse meelde, et Hiinast pärit impordi vähenevat mahtu tuleb vaadelda seoses samal ajal läbi viidud meetmetest kõrvalehoidmise uurimise järeldustega (vt põhjendust 216). Eurostati andmete põhjal kindlaks tehtud Hiina impordi hinnasuundumus ei ole sisuline, sest see ei võta arvesse nende Hiina jalgrataste hinna arengut, mis imporditi meetmetest kõrvale hoides teiste riikide kaudu. Sellest lähtudes lükati väide tagasi.

(223)

Nagu selgitatakse põhjenduses 15, tehti kõrvalehoidmise uurimisega kindlaks kõrvalehoidmine Hiina vastu kehtestatud meetmetest kokkupaneku ja ümberlaadimise kaudu Indoneesias, Malaisias, Sri Lankas ja Tuneesias. Nende andmete põhjal loeti erinevus kõnealuste riikide Eurostati andmete kohaste impordimahtude ja teadaolevate tegelike tootjate (kes vastavad määrusega (EL) nr 501/2013 kehtestatud laiendatud meetmete kohase maksuvabastuse tingimustele) ekspordimahtude vahel impordiks, millega hoitakse kehtivatest meetmetest kõrvale (edaspidi „kõrvalehoidev import”).

(224)

Põhjusliku seose analüüsi kontekstis määratleti sellist importi kui Hiinast pärit importi ja seetõttu tuleks seda käsitada koos Hiinast pärit otsese impordiga. Sellisel alusel kindlaks tehtud Hiina impordi maht ulatus uurimisperioodil 1 904 761 ühikuni. 2008. aastal suurenes import 2 321 240 ühikuni. Impordi maht vähenes 2009. aastal 1 802 101 ühikuni, st 22 % võrra, ja suurenes 2010. aastal peaaegu samale tasemele nagu 2008. aastal, hõlmates 10,6 % turuosast. Viimati vähenes import jälle uurimisperioodil 13 % võrra, hõivates turuosa 9,5 %. Vaatlusalusel perioodil vähenes impordi maht 18 % võrra. Turu kahanemise kontekstis (vt põhjendus 153) ei toonud kirjeldatud impordi mahu langus kaasa märkimisväärset turuosa kaotust, sest viimane vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul ainult 0,8 % võrra. Kuna tooteliikide valik Hiinast pärit impordis ja kõrvalehoidvas impordis ei ole teada, ei saa selle impordi hindu ja liidu tootmisharu hindu liidu turul sisuliselt võrrelda.

Tabel 16

Import Hiinast koos kõrvalehoidva impordiga Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankast ja Tuneesiast

(225)

Pärast avalikustamist väitsid mõned huvitatud isikud, et meetmetest kõrvalehoidmisena toimunud impordi mõju analüüs on puudulik, sest põhineb ainult mahuefektil ja sellest puudub täielikult tootevaliku analüüsil põhinev hinnavõrdlus. Väideti, et selle analüüsi puudumise põhjuseks on menetlusviga, sest tootevaliku analüüs jäeti tegemata vaatamata asjaomaste riikide eksportivate tootjate koostööle. Lisaks väideti, et nendest riikides pärit import liitu kujutab endast madala hinnaga laste- või muid jalgrattaid, mis ei konkureeri liidus toodetud jalgratastega. Vastuseks sellele väitele märgitakse, et tootevalikut ei olnud võimalik analüüsida põhjenduses 192 selgitatud asjaolude tõttu. Pealegi toimus valdava osa meetmetest kõrvalehoidmisena toimunud impordi ümberlaadimine tingimustes, kus andmed tootevaliku kohta ei olnud kättesaadavad. Muu öeldu kõrval leidis kinnitust, et liidu tootjad toodavad kõiki tootesegmente, seetõttu ei peeta põhjendatuks väidet laste- ja odava hinnaga jalgrataste impordi kohta, mis väidetavalt ei konkureeri teiste jalgrattatüüpidega.

(226)

Koguimport teistest kolmandatest riikidest ulatus 6 931 333 ühikuni uurimisperioodi jooksul. See impordi tase kajastas väikest, 1 % suurust kasvu vaatlusaluse perioodi jooksul.

(227)

Arvestades liidu tarbimise kahanemist, jäi muudest kolmandatest riikidest saabuva impordi turuosa üldjoontes stabiilseks, saavutades uurimisperioodil 34 %.

(228)

Taiwan jäi peamiseks liitu eksportivaks riigiks suhteliselt püsiva turuosaga vaatlusalusel perioodil, mis moodustas 14 % liidu tarbimisest uurimisperioodi jooksul.

(229)

Tai oli suuruselt teine liitu eksportiv riik. Tai turuosa vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul 2 protsendipunkti võrra, st 7 protsendilt 2008. aastal kuni 5 protsendini uurimisperioodil.

(230)

Nagu selgitatakse põhjenduses 157, ei võeta Eurostati kajastatavate hindade juures arvesse iga riigi tootevalikut ja seetõttu kasutatakse hinnasuundumuste näitamiseks üksnes indekseid. Kuna muudest kolmandatest riikidest imporditav tootevalik pole teada, ei saa selle impordi hindu ja liidu tootmisharu hindu liidu turul sisuliselt võrrelda.

(231)

Siiski olgu märgitud, et ainult Taiwanist pärit impordi maht ületas Hiina impordi mahu (koos kõrvalehoidva impordiga). Seoses sellega tuleb märkida, et Taiwanist imporditud jalgrattad on tavaliselt suunatud kallima hinnaga toodete turule ja vastupidise olukorra kohta ei esitatud ühtki tõendit. Seetõttu tehakse järeldus, et see import ei põhjusta liidu tootmisharule kahju.

(232)

Mitu huvitatud isikut väitis, et import muudest kolmandatest riikidest toimus madalamate hindadega kui import Hiinast ja seetõttu ei ole import Hiinast põhjustanud liidu tootmisharule olulist kahju. Selle väitega ei saa nõustuda, sest keskmisi impordihindu polnud võimalik Eurostati andmete põhjal põhjenduses 157 selgitatud põhjustel kindlaks teha, ning seda arvestades polnud selle teabe alusel võimalik järeldusi teha.

(233)

Veel üks huvitatud isik väitis, et eeldatavalt kasvab import nendest kolmandatest riikidest, kelle suhtes kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011 üldist soodustuste süsteemi (Kambodža ja Bangladesh). Siiski ei saa impordihindade ja koguste mõju ning liidu turule avaldatavat mõju eelnevalt hinnata. Pealegi ei olnud teave kõnealuste riikide suutlikkuse kohta oma tootmisvõimsuse ja müügimahu suurendamiseks liidu turul kättesaadav. Seda arvestades pole olemasolevate andmete põhjal võimalik teha selgeid järeldusi ja see väide lükati tagasi.

(234)

Pärast avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et sooduskaubanduslepingute alusel tegutsevatest kolmandatest riikidest pärit impordi mõju ei ole piisavalt põhjalikult käsitletud, sest nendest riikidest saabuva impordi mahud väideti olevat olulised võrreldes Hiinast pärit impordiga ja mõnest riigist imporditi oluliselt madalamate hindadega. Sellega seoses tuletatakse meelde, et Hiina on suuruselt teine liitu importija. Teistest kolmandatest riikidest pärit import oli Hiinast pärit jalgrataste impordimahust väiksem. Samuti ei esitatud nende riikide suhtes dumpingu kahtlustusi. Seetõttu tehti järeldus, et nendest riikidest pärit impordil ei ole sellist mõju, mis saaks katkestada põhjusliku seose Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi suurte mahtude ja samal ajal liidu tootmisharule olulise kahju jätkuva tekitamise vahel. Seda arvestades lükati väide tagasi.

Tabel 17

Import muudest kolmandatest riikidest  (29)

(235)

Nagu osutatakse põhjenduses 153, vähenes tarbimine alates 2008. aastast kuni uurimisperioodini 10 % võrra. Siiski säilitas liidu tootmisharu oma turuosa ja isegi kasvatas seda mõnevõrra (vt põhjendus 168). Seda arvestades ei saa turu kahanemist pidada kahju põhjustajaks.

(236)

Teatud huvitatud isikud väitsid, et liidus valitsevad halvad majanduslikud tingimused mõjutasid tarbijate ostukäitumist vaatlusaluse perioodi jooksul. Veel väideti, et 2011. aasta ebasoodsad ilmastikutingimused liidus mõjutasid vähemalt osaliselt liidu tootmisharu olukorda. Väidetavalt tõi nende tegurite mõju kaasa jalgrataste tarbimise üleüldise languse liidus.

(237)

Uurimine näitas tõepoolest liidu tarbimise langust vaatlusaluse perioodi jooksul. Nagu osutatakse põhjenduses 234, ei saa turu kahanemist siiski pidada kahju tekke allikaks.

(238)

Nimetatud huvitatud isikud väitsid ka, et tootmine ja tööhõive vähenesid üksnes tarbimise vähenemise tõttu ja mitte dumpinguhinnaga impordi mõjul. Peab siiski ütlema, et kuna jalgrattatööstuses ei ole kõrgeid püsikulusid, ei mõjutanud tootmise vähenemine liidu jalgrattatööstuse kasumlikkust. Tööhõivet aga mõjutasid liidu tootmisharus läbi viidud ümberkorraldused. Igal juhul ei selgita see areng teiste kahjunäitajate negatiivseid suundumusi.

(239)

Dumpinguvaba impordi kogused ühelt koostööd tegevalt eksportivalt tootjalt olid tühised, st ligikaudu 0 % Hiina Rahvavabariigist pärit koguimpordist, ja seetõttu ei saanud see avaldada arvestatavat mõju liidu tootmisharu olukorrale.

(240)

Väidetavalt kannatas liidu tootmisharu kahju elektrijalgrataste arengu tõttu, mis asendasid kinnituste kohaselt vaatlusaluse toote. Kuid elektrijalgrataste areng on toimunud alles viimasel ajal ning nende müügimahud olid uurimisperioodi jooksul marginaalsed. Seetõttu ei saanud need avaldada mõju liidu tootmisharu olukorrale.

(241)

Pärast avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et komisjon jättis kahju ja põhjusliku seose analüüsi tehes analüüsimata turu ja liidu tootmisharu kindlaks tehtud struktuurimuutuste mõju. Näiteks väideti, et komisjon ei käsitlenud tootmiskulu analüüsis tootmise Euroopa idapoolsetesse riikidesse üleviimise mõju. Vastuseks sellele väitele märgitakse, et läbi viidi muutuste püsiva iseloomu analüüs (vt põhjendust 162) ning tehti järeldus, et muutused olid püsiva iseloomuga (vt põhjendust 211). Seetõttu viidi läbi liidu tootjate valimil põhinev uus kahju analüüs, et kajastada struktuurimuutusi. Seda arvestades järeldatakse, et kõnealuste muutuste mõju võeti kahju ja põhjusliku seose analüüsi puhul nõuetekohaselt arvesse. Seetõttu lükatakse väide tagasi.

(242)

Vaatamata liidu tarbimise kahanemisele leiti, et liidu turule siseneb olulises mahus Hiinast pärit dumpinguhinnaga jalgrattaid kas otseimpordi või meetmetest kõrvalehoidva impordi kaudu. Kõnealuse impordi üpris stabiilne ja märkimisväärne turuosa vaatlusaluse perioodi jooksul langes kokku liidu tootmisharu kestva majandusliku haavatavusega (vt põhjendusi 184–187). Seda arvestades tehakse järeldus, et Hiinast pärit impordi (otseimport ja kõrvalehoidev import) ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel on põhjuslik seos.

(243)

Vaadeldi ka muid tegureid, nagu muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mõju, tarbimise areng, majanduskriis ja kliimatingimused, dumpinguvaba import, elektrooniliste jalgrataste areng. Ükski nendest teguritest ei osutunud piisavalt oluliseks, et selle mõjul oleks katkenud dumpinguhinnaga Hiina impordi ja kantud olulise kahju vahel kindlaks tehtud põhjuslik seos.

(244)

Eespool kirjeldatud analüüsi alusel, millega eristati nõuetekohaselt kõikide teadaolevate tegurite mõjud liidu tootmisharu olukorrale dumpinguhinnaga ekspordi kahjulikest mõjudest, tehti järeldus, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import koos kõrvalehoidva impordiga on põhjustanud liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(245)

Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuriti, kas kahjustava dumpingu kohta tehtud järeldustele vaatamata on olemas kaalukaid põhjusi otsustamaks, et kõnealusel juhul ei ole allpool kehtestatud määradega dumpinguvastaste meetmete võtmine Hiinast pärit impordi suhtes liidu huvides (vt põhjendus 279).

(246)

Siinkohal olgu meelde tuletatud, et eelmise uurimise tulemuste kohaselt oli meetmete rakendamine liidu huvides. Lisaks sellele kujutab käesolev uurimine endast algmääruse artikli 11 lõike 3 kohast vahepealset läbivaatamist, mis tähendab, et olukorra analüüsimine, kus dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, võimaldab hinnata mis tahes kehtivate dumpinguvastaste meetmete mittesoovitavat negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(247)

Liidu huvide kindlakstegemine põhineb erinevate seonduvate huvide hindamisel, nagu liidu tootmisharu, jalgrattatootjate, sõltumatute importijate ja kasutajate huvid.

(248)

Uurimine näitas, et tootmisharu on ikka veel haavatavas seisundis. Võttes arvesse Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi olulist mahtu ning dumpingu ja kahju jätkumise tõenäosust, on tõsine oht, et meetmete lõpetamise korral hääbub liidu tootmine.

(249)

Liidu tootmisharu aitab märkimisväärselt kaasa tehnoloogilisele innovatsioonile ja teadmispõhisele tootmisele, nagu hiljuti välja töötatud elektroonilise jõuseadmega rattad ning elektroonilised jalgrattad, mis ei oleks majanduslikult elujõulised, kui liidus ei oleks jalgrattatööstust. Lisaks sellele panustab liidu tootmisharu keskkonnakaitsesse keskkonnahoidliku transpordi edendamise ja süsinikdioksiidi heite vähendamise kaudu.

(250)

Liidu tootmisharu edendab ka seotud tootmisharusid, nagu jalgrataste varuosade ja jalgrattatarvikute tootmine ning seonduvad teenused. Kogu liidu tootmisharu loob otse ja kaudselt 60 000 – 70 000 töökohta liidu turul.

(251)

Liidu tootmisharu on teinud jõupingutusi ümberkorraldamiseks ja investeerinud innovatsiooni, mis läheksid kaduma, kui liidu tootmisharu hääbuks. Meetmete kehtestamise korral aga suudaks liidu tootmisharu müügimahu säilitada ja seda isegi suurendada ning saavutada vajaliku investeeringutasuvuse, mis võimaldaks ka edaspidi investeerida uude tehnoloogiasse ja innovatsiooni.

(252)

Võttes arvesse põhjendustes 184–187 esitatud järeldusi liidu tootmisharu olukorra kohta, võib eeldada, et ilma meetmeteta halveneb liidu tootmisharu finantsolukord oluliselt ja lõpptulemusena võib tootmist ähvardada lõpetamine. Seetõttu on dumpinguvastaste meetmete võtmine liidu tootmisharu huvides.

(253)

Uurimise käigus andis endast teada jalgrattaosade tootjate ühendus COLIPED. COLIPED väitis, et liidus tegutseb ligikaudu 370 äriühingut, mis varustavad jalgrattatootjaid osadega ja annavad tööd umbes 16 000 inimesele. Tootmisharus tegutsevad tarnijad sõltuvad jalgrattatootmise jätkumisest liidus.

(254)

53 jalgrattaosade tootjat, kes esindavad 39 % jalgrattaosade tootmisharu hinnanguliselt 1,2 miljardi euro suurusest kogukäibest, toetas meetmete võtmist. Jalgrattaosade tootjad saavad kasu kehtivate meetmete laiendamisest olulistele jalgrattaosadele (vt põhjendus 1). Kehtiv maksuvabastuskava (vt põhjendus 1) soodustab kohalikku jalgrattaosade tootmist, piirates Hiina päritoluga jalgrattaosade kasutamist kuni 60 protsendini toote koguväärtusest. Kehtestatud meetmete tõttu oli liidu tootmisharu arenemisvõimeline ja suutis investeerida uutesse projektidesse, mille eesmärk oli taastada teatud oluliste osade tootmine liidus.

(255)

Sellega seoses leiti, et ilma meetmeteta tõenäoliselt lõppeva jalgrattatootmise tõttu liidus oleksid tagajärjed ka liidu jalgrattaosade tööstusele negatiivsed, sest nad jäävad oma klientidest ilma. Seda arvestades jõuti järeldusele, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine on jalgrattaosade tootmisharu huvides.

(256)

Euroopa Jalgratturite Liit (ECF), Euroopa riikide jalgratturite ühenduste katusorganisatsioon, toetas kehtivate dumpinguvastaste meetmete edasist rakendamist. ECF kinnitas, et kohalik tootmine on tarbijate huvides, sest see tagab kvaliteedi ja ohutuse ning samuti kohandatud klienditeeninduse.

(257)

ECF kinnitas, et impordi suurendamisel Hiinast oleks negatiivne mõju liidu kõrgetele kvaliteedi- ja ohutusstandarditele tarbija arvelt.

(258)

Dumpinguvastaste tollimaksude mõju tarbijahinnale ei ole hinnangu kohaselt märkimisväärne, sest suurem osa liidu jalgrattatootjatest toodab maksuvabastuskava alusel, pealegi saab olulisi jalgrattaosi kuni 60 % ulatuses kasutatavate osade koguväärtusest importida Hiinast ilma tollimaksuta.

(259)

Tuletatakse meelde, et eelmise uurimise järelduste kohaselt ei avalda meetmed kasutajatele/tarbijatele märkimisväärset mõju. Meetmete olemasolule vaatamata on jalgrataste tarne kättesaadav Hiinast, samuti riikidest, mille suhtes meetmeid ei kohaldata. Seda arvestades tehakse järeldus, et dumpinguvastased meetmed ei avalda olulist negatiivset mõju liidu kasutajatele.

(260)

Pärast avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et analüüsis ei ole arvesse võetud kasutajatele avalduvat meetmete negatiivset mõju meetmetega kaasnevate lisakulude näol. Märgitakse, et tarbijaid esindav ECF avaldas toetust meetmete võtmisele kvaliteedi ja ohutuse huvides (vt põhjendus 255). Pealegi saavad kasutajad tänu maksuvabastuskavale juba kasu teatud jalgrattaosade alandatud hinnast (vt põhjendus 257). Seda arvestades loeti väide põhjendamatuks.

(261)

Mitte ükski sõltumatu importija ei teinud uurimises koostööd. Seetõttu polnud võimalik anda hinnangut meetmete mõju kohta uurimisperioodi jooksul. Lisaks tuleb meelde tuletada, et dumpinguvastaste meetmete eesmärk ei ole importi tõkestada, vaid taastada aus kaubandus ja tagada, et importi ei teostata kahjustavalt allalöödud hindadega.

(262)

Tuletatakse meelde, et olemas on ka teised impordiallikad ja umbes 45 % kasutatavatest jalgratastest on tegelikult imporditud.

(263)

Arvestades et Hiinast pärit õiglase hinnaga import võib endiselt liidu turule siseneda, ja kuna importimist jätkavad ka kolmandad riigid, on tõenäoline, et importijate tavapärane äritegevus jätkub ka juhul, kui Hiina suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitatakse. Muudetud dumpinguvastased meetmed kolme koostööd tegeva eksportiva tootja jaoks suurendaksid importimisvõimalusi Hiinast 0 % või vähendatud määra võrra. Seda arvestades tehakse järeldus, et dumpinguvastased meetmed ei mõjuta oluliselt liidu sõltumatuid importijaid.

(264)

Üks huvitatud isik väitis, et meetmed ei ole tõhusad, sest ehkki dumpinguvastaseid meetmeid on rakendatud peaaegu 20 aastat, kannab liidu tootmisharu ikka veel kahju. Tuleb märkida, et vaatamata kehtivatele meetmetele on tõestatud, et Hiina eksportivad tootjad hoidsid meetmetest kõrvale muude kolmandate riikide kaasabil, mis selgitas vähemalt osaliselt liidu tootmisharu olukorda uurimisperioodi jooksul. Seetõttu lükati väide tagasi.

(265)

Pärast avalikustamist väitsid mõned huvitatud isikud, et üle kahekümne kolme aasta kehtinud meetmete edasine kohaldamine ei ole õigustatud ei õiguslikel ega poliitilistel põhjustel. Vastuseks sellele väitele märgitakse, et meetmete kohaldamise kestusele ei ole seatud ajalisi piiranguid, juhul kui nende kehtestamise või säilitamise tingimused on täidetud. Samuti on käesoleva juhtumi puhul meetmete võtmine õigustatud, kuna uurimise tulemused kinnitavad kahjustava dumpingu esinemist. Lisaks halvendab liidu tootmisharu olukorda meetmetest kõrvalehoidmine. Seetõttu lükatakse väide tagasi.

(266)

Meetmete edasine kohaldamine Hiinast pärit jalgrataste impordi suhtes oleks selgesti liidu tootmisharu ja liidu jalgrattaosade tarnijate huvides. See võimaldaks liidu tootmisharul kasvada ja parandada oma olukorda, mille on põhjustanud dumpinguhinnaga import. Lisaks sellele ei mõjutaks see märgatavalt ebasoodsalt importijaid, sest Hiinast ja muudest kolmandatest riikidest pärit õiglase hinnaga jalgrattad oleksid endiselt turul kättesaadavad. Võttes arvesse, et liidu tootmisharu kasutab laialdaselt olemasolevat maksuvabastuskava, jõuti järeldusele, et olemasolevad meetmed ei avalda olulist negatiivset mõju kasutajatele/tarbijatele. Vastupidi, kui kohaldatavad meetmed tühistataks, lõpetaksid liidu jalgrattatootjad tõenäoliselt tootmise, ohustades sellega ka liidu jalgrattaosade tootjate püsimist.

(267)

Eeltoodut silmas pidades ja tuginedes kättesaadavale teabele liidu huvide kohta, jõuti järeldusele, et puuduvad mõjuvad põhjused, mis takistaksid meetmete kohaldamist Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes allpool esitatud määradega (põhjendus 279).

(268)

Dumpingu, sellest tuleneva kahju ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleks säilitada rakendusmäärusega (EL) nr 990/2011 kehtestatud meetmed, välja arvatud allpool sätestatu.

(269)

Kõnealuste meetmete taseme kindlaksmääramisel võeti arvesse kindlaks tehtud dumpingumarginaale ja tollimaksu suurust, mis on vajalik liidu tootjatele põhjustatud kahju kõrvaldamiseks.

(270)

Meetmeid tuleks kohaldada tasemel, mis on piisav kõnealuse impordi põhjustatud kahju kõrvaldamiseks, ületamata kindlaksmääratud dumpingumarginaale. Kahjustava dumpingu mõjude kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu suuruse arvutamisel võeti arvesse, et mis tahes meetmed peaksid võimaldama liidu tootmisharul katta oma tootmiskulud ja teenida üldjoontes sellist brutokasumit, mida seda tüüpi tootmisharu võiks mõistlikult teenida normaalsetes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumise korral, samasuguste toodete müügi puhul liidus. Käesolevas arvutuses kasutatavaks brutokasumimarginaaliks võeti 8 % jalgrataste müügikäibest. Sama suurust kasutati eelmises uurimises, sest miski ei osutanud vajadusele seda määra muuta.

(271)

Arvestades, et Hiina koostöövalmidus oli väga vähene, nagu osutati põhjendustes 22 ja 24, ei saa koostööd tegevate äriühingute kohta tehtud järeldusi pidada riigile iseloomulikuks. Seetõttu jäetakse üleriigiline kahjumimarginaal muutmata ja säilitatakse määrusega (EÜ) nr 1095/2005 kehtestatud suuruses.

(272)

Kahe koostööd tegeva eksportija jaoks, kelle puhul tuvastati dumpingu kasutamine, tehti kahjumimarginaalid kindlaks nende enda ekspordihindade põhjal, mida võrreldi samal kaubanduslikul tasemel liidu tootmisharu vastava tooteliigi mittekahjustavate hindadega. Kolmanda äriühingu jaoks, mille puhul dumpingu kasutamist ei tuvastatud, kahjumimarginaali ei arvutatud. Äriühingu Oyama Bicycles (Taicang) Co. Ltd. jaoks ei määratud kindlaks kahjumimarginaali. Küll aga tehti oluline, dumpingumarginaalist kõrgem kahjumimarginaal kindlaks äriühingu Zhejiang Baoguilai Vehicle Co. Ltd puhul.

(273)

Pärast avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et sihtkasum 8 % seati turutingimustel, mis ei vasta praegusele olukorrale, ja komisjon ei esitanud piisavaid põhjendusi, mis õigustaksid eelmise, põhjenduses 5 mainitud uurimise käigus kindlaks tehtud sihtkasumi edasist kasutamist. Olgu märgitud, et käesoleva läbivaatamise käigus ei leitud ühtki viidet sellele, et sihtkasumi määra tuleks muuta. Asjaomane isik ei esitanud ühtki põhjendatud kalkulatsiooni teistsuguse sihtkasumi määra kasutamise kohta. Seetõttu lükati väide tagasi.

(274)

Kolme koostööd tegeva Hiina eksportijate kontserni puhul tehti käesoleva määrusega sätestatud äriühingute individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seetõttu kajastavad need kõnealuste kontsernide olukorra kohta uurimise käigus tehtud järeldusi. Osutatud tollimaksumäärasid (vastandina üleriigilisele tollimaksule, mida kohaldatakse kõigi muude äriühingute suhtes) kohaldatakse seetõttu eranditult Hiinast pärit ja kõnealuste kontsernide toodetud, seega konkreetselt nimetatud juriidiliste isikute toodete impordi suhtes. Teiste käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata kontsernide, kaasa arvatud seotud majandusüksuste valmistatud toodete importimisel ei saa neid määrasid kasutada ning nende suhtes kohaldatakse sama tollimaksumäära nagu kõigi muude äriühingute suhtes.

(275)

Kõik taotlused kohaldada nimetatud individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva isiku asutamist) tuleks saata viivitamata komisjonile (30) koos kogu asjakohase teabega, eelkõige teabega muudatuste kohta äriühingu tegevuses seoses tootmise, omamaise ja eksportmüügiga, mis on seotud näiteks kõnealuse nimemuutuse või muutusega tootmis- või müügiüksustes. Vajaduse korral muudetakse siis määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(276)

Dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohase jõustamise tagamiseks ei tuleks jääktollimaksu kohaldada mitte üksnes nende eksportijate suhtes, kes koostööd ei teinud, vaid ka nende äriühingute suhtes, kellel puudus uurimisperioodi jooksul igasugune eksport.

(277)

Selleks et hoida tollimaksumäärade suurest erinevusest tulenevad kõrvalehoidmise riskid võimalikult väiksena, peetakse selle juhtumi puhul vajalikuks rakendada erimeetmeid, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine. Erimeetmed kujutavad endast liikmesriigi tolliasutustele käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastava kehtiva faktuurarve esitamist ja kohustust maksta dumpinguvastast jääktollimaksu, mida kohaldatakse kõigi muude eksportivate tootjate suhtes, kui importkaubaga ei esitata sellist arvet.

(278)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb märgatavalt pärast asjaomaste tollimaksude kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitada kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellistel asjaoludel ja ettenähtud tingimuste täitmisel võib algatada meetmetest kõrvalehoidmise uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalsete tollimaksumäärade kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(279)

Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt tehakse tollimaksumäärad koostööd tegevate eksportijate jaoks kindlaks tasemel, mis on piisav liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks. Äriühingutele Zhejiang Baoguilai Vehicle Co. Ltd ja Ideal (Dongguan) Bike Co. Ltd. arvutatud tollimaksumäärad põhinevad dumpingumarginaalidel, mis tehti kindlaks uurimisega, sest need olid madalamad kui kahjumimarginaalid. Oyama Bicycles (Taicang) Co. Ltd. puhul oli kahjumimarginaal madalam kui dumpingumarginaal, seetõttu arvutati tollimaks kahjumimarginaali tasemel.

(280)

Uurimisperioodiks arvutati individuaalsed tollimaksumäärad järgmiselt:

(281)

Olgu märgitud, et määruse (EÜ) nr 71/97 artikli 2 lõike 1 kohane dumpinguvastane tollimaks 48,5 %, mida kohaldati selle määrusega kõigi muude äriühingute suhtes (vt põhjendus 279), kehtib määruse (EÜ) nr 71/97 artikli 1 kohaselt ka Hiinast pärit oluliste jalgrattaosade impordi suhtes,

Allikas:

Eurostat