8.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 126/1

(1)

Euroopa Komisjon avaldas 10. augustil 2012. aastal Euroopa Liidu Teatajas teate (2) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Indiast (edaspidi „asjaomane riik”) pärit teatava roostevaba terastraadi impordi suhtes Euroopa Liitu (edaspidi „algatamisteade”).

(2)

Samal päeval avaldas Euroopa Komisjon Euroopa Liidu Teatajas  (3) teate subsiidiumivastase menetluse algatamise kohta teatava Indiast pärit roostevaba terastraadi impordi suhtes Euroopa Liitu ning algatas eraldi menetluse (edaspidi „subsiidiumivastane menetlus”).

(3)

Dumpinguvastane menetlus algatati pärast seda, kui Euroopa raua- ja terasetööstuse liit (Eurofer) (edaspidi „kaebuse esitaja”) esitas 28. juunil 2012. aastal kaebuse tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 50 % liidu teatava roostevaba terastraadi kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid kõnealuse toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti piisavaks uurimise alustamiseks.

(4)

Komisjon teavitas ametlikult kaebuse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid eksportivaid tootjaid, teadaolevaid importijaid ja kasutajaid ning India ametiasutusi uurimise alustamisest.

(5)

Huvitatud isikutele anti võimalus esitada oma seisukohad kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates ette nähtud tähtaja jooksul. Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, võimaldati ärakuulamine.

(6)

Arvestades menetlusse kaasatud asjaomase riigi eksportivate tootjate, sõltumatute importijate ja liidu tootjate suurt arvu ning selleks et lõpetada uurimine ettenähtud aja jooksul, teatas komisjon algatamisteates, et ta oli otsustanud piirduda mõistliku arvu asjaomase riigi eksportivate tootjatega, sõltumatute importijatega ja liidu tootjatega, keda uuritakse valimi moodustamise abil vastavalt algmääruse artiklile 17 (sellele protsessile viidatakse ka kui väljavõttelisele uuringule).

(7)

Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning selle vajalikkuse korral valim moodustada, paluti kõigil asjaomase riigi eksportivatel tootjatel anda endast komisjonile teada ja esitada algatamisteates täpsustatud teave.

(8)

Kokku esitas nõutud teabe ja oli nõus valimisse kaasamisega 18 eksportivat tootjat, sealhulgas mõned samasse kontserni kuuluvad tootjad. Neist seitse palus individuaalset kontrollimist juhul, kui nad peaksid valimist välja jääma. Nendest koostööd tegevatest äriühingutest 15 andis teada roostevaba terastraadi eksportimisest liitu uurimisperioodi jooksul. Sellepärast moodustati valim nende 15 eksportiva tootja esitatud teabe alusel.

(9)

Kooskõlas algmääruse artikliga 17 koostas komisjon valimi Euroopa Liitu suunatud vaatlusaluse toote suurima tüüpilise ekspordimahu põhjal, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Valimisse kuulusid kaks eraldiseisvat äriühingut ja üks äriühingute rühm, mis koosnes neljast seotud äriühingust. Kokku esindasid nad rohkem kui 63 % vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordi kogumahust.

(10)

Kooskõlas algmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti tüüpilise valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjatega ja asjaomase riigi ametiasutustega. Valimi moodustamise kohta ei esitatud ühtegi märkust.

(11)

Nagu on öeldud põhjenduses 9, piirduti valimi puhul mõistliku arvu äriühingutega, keda oleks ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Menetluse huvides uuritud äriühingud on loetletud põhjenduses 19.

(12)

Nagu osutatud põhjenduses 8, saadi esialgu 7 individuaalse kontrollimise taotlust. Leiti, et individuaalne hindamine oleks põhjendamatult koormav ja takistaks uurimise õigeaegset lõpetamist.

(13)

Siiski uuritakse ülejäänud uurimisaja jooksul nende eksportijate taotlusi, kes esitasid vajaliku teabe ettenähtud aja jooksul.

(14)

Komisjon teatas algatamisteates, et ta oli moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Sellesse valimisse kuulus alguses viis tootjat, kes olid komisjonile enne uurimise alustamist teada kui liidus roostevaba terastraadi tootjad. Komisjon moodustas valimi müügi, tootmismahu ja geograafilise asukoha alusel. Algatamisteates kutsuti ka huvitatud isikuid esitama oma seisukohti esialgse valimi kohta. Kavandatava valimi kohta märkusi ei esitatud. Küsimustikule antud vastuste analüüsist selgus, et ühel valitud liidu tootjal oli seotud äriühing, mis oli samuti kaasatud roostevaba terastraadi tootmisse ja müüki. Sellepärast lisati ka see seotud äriühing valimisse. Seega esindasid kuus valimisse kaasatud liidu tootjat 46,5 % liidu arvestuslikust kogutoodangust. Valimit peetakse liidu tootmisharu jaoks tüüpiliseks.

(15)

Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõttelise uuringu teostamine on vajalik, ning vajalikkuse korral moodustada valim, paluti kõigil sõltumatutel importijatel anda endast komisjonile teada ja esitada algatamisteates täpsustatud teave.

(16)

Kokku esitas nõutud teabe ja nõustus valimisse kaasamisega üheksa sõltumatut importijat. Komisjon valis suurimate liitu suunatud impordimahtude alusel valimisse kolm äriühingut, kelle toodang moodustas uurimisperioodil 23,8 % India impordist liitu. Kaks valimisse valitud importijat ei vastanud aga küsimustikule. Sellepärast ei olnud uurimise selles etapis võimalik kasutada väljavõttelist uuringut ning ülejäänud uurimisaja jooksul püütakse importijatega taas koostööd teha.

(17)

Küsimustikud saadeti kolmele valimisse kaasatud India eksportivale tootjale (eksportivate tootjate rühmale), individuaalset hindamist taotlenud eksportivatele tootjatele, kuuele valimisse kaasatud liidu tootjale, kolmele valimisse kaasatud sõltumatule importijale ja üheksale teadaolevale kasutajale.

(18)

Küsimustikule vastas kolm valimisse kaasatud India eksportivat tootjat (eksportivate tootjate rühma) ja kaks individuaalset hindamist taotlenud eksportivat tootjat, kuus valimisse kaasatud liidu tootjat, üks sõltumatu importija ja kolm kasutajat.

(19)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu huvitatud isikute esitatud teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu esialgse kindlakstegemise, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide seisukohast. Kontrollkäigud tehti järgmiste isikute valdustesse:

(20)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2011 kuni 31. märtsini 2012 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt olulisi suundumusi vaadeldi ajavahemikul 1. jaanuarist 2009 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(21)

Vaatlusalune toode on roostevaba terastraat, mis sisaldab

praegu liigitatud CN-koodide 7223 00 19 ja 7223 00 99 alla ning on pärit Indiast.

(22)

Üks isik väitis, et esineb „väga tehnilisi” tooteliike, mis erinevad Indias ja ka liidus toodetava vaatlusaluse toote teistest liikidest. Lisaks väideti, et erinevalt muudest Indiast liitu eksporditavatest liikidest ei ole tehniliste liikide puhul tegemist kaubaga, vaid eri tooteliigiga, mida toodetakse kasutamiseks teatavates teraseklassides ja teatavas läbimõõdus ning seepärast tuleks need uurimisest välja jätta.

(23)

Selles etapis näib, et tehnilised liigid moodustasid osa tootemääratlusest ning et võrreldes teiste vaatlusaluste toodetega on neil samad põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused. Lisaks ilmneb, et selliseid tooteliike toodavad ka liidu tootjad; seega hõlmab uurimine ka tehnilisi liike.

(24)

Uurimine näitas, et vaatlusalusel tootel ning tootel, mis on valmistatud ja mida müüakse India siseriiklikul turul, ning samuti liidu tootmisharu valmistatud tootel, mida müüakse liidu turul, on samad põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ja kasutusotstarve. Sellepärast käsitatakse neid esialgu samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(25)

Kolme valimisse kaasatud India eksportiva tootja valdustesse tehtud kontrollkäikude ja kogutud teabe järgneva analüüsimise ajal leiti, et nad kõik olid esitanud mõningat teavet, mida ei saanud pidada usaldusväärseks.

(26)

Ühe eksportiva tootja puhul leidis komisjon, et küsimustikule antud vastustes nimetatud kulud ei olnud kooskõlas ega vastanud tootja sisemises raamatupidamissüsteemis sisalduvatele kuludele.

(27)

Eksportiv tootja väitis, et komisjonile edastatud kuluandmete ja kontrollkäigu ajal äriühingusiseses raamatupidamissüsteemis leitud kuluandmete vahel täheldatud erinevused tulenesid vigadest tehingute kirjendamisel ja raamatupidamismeetodites esinevatest erinevustest, eelkõige seoses tooraine tarbimisega. Eksportiv tootja väitis, et äriühingusiseses raamatupidamissüsteemis sisalduvad andmed ei olnud usaldusväärsed ning neid ei tohiks uurimise käigus kasutada. Kuigi eksportiv tootja on kasutanud sama raamatupidamissüsteemi mitu aastat, väitis ta siiski, et komisjon peaks oma analüüsis kasutama küsimustikule vastates esitatud kuluandmeid, mitte aga äriühingusiseses raamatupidamissüsteemis sisalduvaid kuluandmeid.

(28)

Tuleb märkida, et kuigi äriühingusiseses raamatupidamissüsteemis sisaldunud andmed olid kooskõlas eksportiva tootja esitatud auditeeritud finantsaruannetega, ei olnud kontrollkäigu ajal võimalik nende vastavust kontrollida ning seega ei olnud võimalik luua ka seost konkreetselt kõnealuse uurimise jaoks koostatud kulutabelite ja äriühingusiseses raamatupidamissüsteemis sisalduvate andmete vahel. Sellest tulenevalt leitakse kooskõlas algmääruse artikliga 18, et kõnealuse dumpinguvastase uurimise käigus tuleks kasutada eksportiva tootja raamatupidamissüsteemis sisalduvat teavet.

(29)

Sellest tulenevalt kohandas komisjon esialgu kuluandmeid, mille nimetatud eksportiv tootja oli esitanud küsimustikule vastates, kasutades selleks tootja sisemises raamatupidamissüsteemis kättesaadavaid fakte.

(30)

Teise eksportiva tootja puhul leidis komisjon, et komisjoni küsimustikule esitatud vastustes sisalduvad tooraine oste ja tarbimist käsitlevad andmed ei olnud kooskõlas tootja laoarvestussüsteemist leitud andmetega. Eelkõige ilmnes, et jaotus teraseklasside kaupa oli kahes andmeallikas erinev. Komisjon leiab, et teraseklass on peamine faktor lõpptoote maksumuse kindlaksmääramisel. Kui teave teraseklassi kohta ei ole usaldusväärne, moonutab see märkimisväärselt eri tooteliikide kulude ja müügihinna arvutamist ning võib seega olla eksitav.

(31)

Eksportiv tootja väitis siiski, et failid, mis sisaldasid andmeid tooraineostude kohta ja mille komisjon leidis kontrollkäigu ajal, olid mittetäielikud, sest äriühingu teised üksused olid ostnud täiendavalt toorainet, kuid neist ostudest ei oldud teada antud ning need ei sisaldunud failides, mille komisjon kontrollkäigu ajal leidis ja mida ta uuris. Peale selle väitis eksportiv tootja, et täheldatud lahknevused kogustes teraseklasside kaupa tulenesid asjaolust, et mõned teraseklassid kattusid ning tootmisprotsessi mõne osa puhul ei olnud võimalik individuaalsete teraseklasside tasandil arvestust pidada.

(32)

Komisjon märgib siiski, et äriühingu eeltoodud väited tooraine täiendava ostmise kohta ei ole piisavad selgitamaks täheldatud lahknevusi üksikute teraseklasside tasandil. Samuti märgib komisjon, et äriühing on väitnud, et kõigis tootmisetappides ei ole võimalik täpset arvestust pidada üksikute teraseklasside kaupa. See väide vähendab teraseklasside arvestussüsteemi usaldusväärsust veelgi. Seepärast tuleb teraseklasside kohta esitatud teavet esialgu käsitada eksitavana.

(33)

Komisjon leiab, et esitatud andmed, mis käsitlesid tooraine jaotust teraseklasside kaupa, ei ole usaldusväärsed ning neid ei peaks esialgu arvesse võtma ning et otsused tuleks teha kättesaadavate faktide alusel vastavalt algmääruse artiklile 18. Kuna arvestussüsteem ei olnud tervikuna usaldusväärne, ei olnud võimalik teha otsuseid aruandes kajastatud teraseklasside alusel. Sellepärast kasutati kõiki tooteid hõlmava üldise dumpingumarginaali arvutamiseks kogu tooraine kui terviku kogutarbimist, võtmata arvesse jaotust teraseklasside kaupa.

(34)

Kolmanda eksportiva tootja puhul leidis komisjon kontrollkäigu ajal samuti muu hulgas, et küsimustikule esitatud vastustes toorainevoogude kohta sisalduvad andmed ei olnud kooskõlas tootja raamatupidamissüsteemis sisalduvate andmetega. Ilmnes, et jaotus teraseklasside kaupa oli kahes andmeallikas erinev.

(35)

Kuigi eksportiv tootja tunnistas, et küsimustikule antud vastused sisaldasid mõningaid vigu, väitis ta siiski, et kui võtta arvesse varudes toimunud muutusi, on tooraine üldkogustes täheldatud erinevused siiski võimalik kooskõlla viia. Samuti väitis äriühing, et osaliselt kattuvad teraseklassid ei võimalda andmeid täielikult kooskõlla viia iga üksiku teraseklassi kaupa. See väide vähendab teraseklasside arvestussüsteemi usaldusväärsust veelgi. Seepärast tuleb teraseklasside kohta esitatud teavet käsitada eksitavana.

(36)

Komisjon leiab, et esitatud andmed, mis käsitlesid tooraine jaotust teraseklasside kaupa, ei ole usaldusväärsed ning neid ei peaks esialgu arvesse võtma ning et otsused tuleks teha kättesaadavate faktide alusel vastavalt algmääruse artiklile 18. Kuna arvestussüsteem ei olnud tervikuna usaldusväärne, ei olnud võimalik teha otsuseid aruandes kajastatud teraseklasside alusel. Sellepärast kasutati kõiki tooteid hõlmava üldise dumpingumarginaali arvutamiseks kogu tooraine kui terviku kogutarbimist, võtmata arvesse jaotust teraseklasside kaupa.

(37)

Kõigile eksportivatele tootjatele saadeti individuaalne kiri, kus esitati konkreetsed ja üksikasjalikud põhjendused, miks leiti, et mõningad küsimustikule esitatud vastustes sisalduvad andmed ei olnud vastuvõetavad. Neid teavitati ka sellest, et komisjon kavatses teha esialgsed järeldused kättesaadavate faktide alusel vastavalt algmääruse artiklile 18.

(38)

Kõigile kolmele eksportivale tootjale anti võimalus esitada märkused ja taotleda ärakuulamist, mida neile ka võimaldati. Samuti esitasid nad kirjalikult oma tähelepanekud seoses algmääruse artikli 18 võimaliku kohaldamisega. Äriühingutelt saadud selgitused ei olnud aga piisavad eespool osutatud probleemide lahendamiseks, mille tõttu mõned andmed asendati parimate kättesaadavate andmetega.

(39)

Normaalväärtuse kindlakstegemiseks uuris komisjon kõigepealt iga valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul, kas sõltumatutele klientidele müüdava samasuguse toote omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline, st kas sellise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordi kogumüügimahust uurimisperioodi jooksul kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 2. Komisjon leidis, et samasuguse toote üldine müük siseriiklikul turul iga valimisse kaasatud tootja puhul oli tüüpiline.

(40)

Seejärel tegi komisjon nende valimisse kaasatud tootjate puhul, kellel oli tüüpiline omamaine kogumüük, kindlaks need siseriiklikul turul müüdavad tooteliigid, mis olid liitu eksportimiseks müüdud tooteliikidega identsed või otseselt võrreldavad.

(41)

Kuid nagu on jaotises 3.1 selgitatud, tugineti kahe eksportiva tootja puhul allpool kirjeldatud võrdluse käigus kõikidele toodetele koos, mitte ei võrreldud igat tooteliiki eraldi.

(42)

Iga tooteliigi puhul, mida iga valimisse kaasatud tootja müüs siseriiklikul turul ning mis leiti olevat identne või võrreldav liitu ekspordiks müüdud tooteliigiga, uuriti, kas omamaine müük oli piisavalt tüüpiline algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses. Konkreetse tooteliigi omamaist müüki käsitati piisavalt tüüpilisena, kui kõnealuse tooteliigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele uurimisperioodi jooksul moodustas vähemalt 5 % liitu ekspordiks suunatud identse või võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(43)

Seejärel uuris komisjon, kas iga valimisse kaasatud tootja omamaist müüki võib algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunuks. Selleks tehti kindlaks, kui suure osa moodustas uurimisperioodil kasumlik müük sõltumatutele klientidele omamaisel turul.

(44)

Kui tootmiskuludega võrduva või neid ületava netomüügihinnaga müüdud tooteliigi müügimaht moodustas üle 80 % selle tooteliigi müügi kogumahust ja selle tooteliigi kaalutud keskmine hind võrdus ühiku tootmiskuludega või ületas neid, arvutati normaalväärtus tegeliku omamaise hinna alusel omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmisena uurimisperioodil, olenemata sellest, kas see müük oli kasumlik või mitte.

(45)

Kui tooteliigi kasumlik müük moodustas seda liiki toote müügi kogumahust kuni 80 % või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli ühiku tootmiskuludest väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati kõnealuse tooteliigi üksnes kasumliku omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena uurimisperioodil.

(46)

Kui kõikide tooteliikide müük oli kahjumlik, tähendas see, et neid ei müüdud tavapärase kaubandustegevuse raames.

(47)

Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud samasuguse toote müüki või siseriiklikul turul ei müüdud tooteliiki tüüpilises koguses, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas algmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(48)

Normaalväärtuse arvutamiseks liideti uurimisperioodi aegsele keskmisele tootmiskulule – mida vajaduse korral kohandati – kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kaalutud keskmine kasum, mida valimisse kaasatud eksportivad tootjad said uurimisperioodil samasuguse toote tavapärase kaubandustegevuse raames toimunud omamaiselt müügilt. Vajaduse korral – eelkõige vastavalt eespool jaotises 3.1 selgitatule – korrigeeriti tootmiskulusid ning müügi-, üld- ja halduskulusid enne nende kasutamist tavapärase kaubandustegevuse hindamisel ja normaalväärtuse arvutamisel.

(49)

Iga äriühing saab eraldi arvutused, mida kasutati nende normaalväärtuste kindlaksmääramisel, ning neile antakse võimalus märkuste esitamiseks.

(50)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad eksportisid liitu kas otse sõltumatutele klientidele või seotud äriühingute kaudu.

(51)

Kui vaatlusalust toodet eksporditi otse sõltumatutele klientidele liidus, määrati ekspordihind kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt, see tähendab tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade alusel.

(52)

Kui eksport liitu toimus seotud äriühingu kaudu, määrati ekspordihind kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt, see tähendab hinna põhjal, millega importtooteid esimest korda sõltumatule ostjale edasi müüdi. Sel juhul kohandati kõiki kulusid, mida kanti importimise ja edasimüügi vahel, sealhulgas tollimakse ja muid makse, ning samuti müügi-, üld- ja halduskulusid ja kasumit. Kasutati asjaomase importija müügi-, üld- ja halduskulusid ning mõistlik kasumimarginaal määrati kindlaks kasumimarginaali alusel, mille saavutas vaatlusaluse toote sõltumatu importija.

(53)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate toote normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasehinna alusel.

(54)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(55)

Selle alusel kohandati transpordi-, meretranspordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid, pakendamis- ja laenukulusid, allahindlusi ja vahenduskulusid, kui oli selge, et need mõjutasid hindade võrreldavust.

(56)

Nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõigetes 11 ja 12, võrreldi iga valimisse kaasatud äriühingu puhul samasuguse toote kohta kindlaks määratud kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(57)

Kuna algmääruse artiklit 18 kohaldati kõigi kolme valimisse kaasatud eksportiva tootja suhtes, ei olnud valimist välja jäetud koostööd tegevate eksportivate tootjate dumpingumarginaali võimalik kindlaks teha valimisse kaasatud äriühingute keskmise dumpingumarginaali alusel kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 6.

(58)

Sel juhul peeti asjakohaseks määrata esialgu kindlaks valimist välja jäetud koostööd tegevate tootjate dumpingumarginaal nende ekspordihinna alusel, lähtuvalt Eurostati impordistatistikast, ning valimisse kaasatud India importijate jaoks määratud keskmise normaalväärtuse alusel, kuivõrd keskmist normaalväärtust ei olnud mõjutanud algmääruse artikli 18 kohaldamine.

(59)

Sellest lähtuvalt arvutati valimist välja jäetud koostööd tegevate äriühingute dumpingumarginaaliks esialgu 28,0 %.

(60)

Kõikide teiste India eksportivate tootjate puhul määras komisjon kõigepealt kindlaks koostöö taseme. Selleks võrreldi väljavõttelise uuringu küsimuste vastustes näidatud ekspordi kogumahte ja Eurostati impordistatistikal põhinevat koguimporti Indiast. Kuna koostöö tase oli kõrge, määrati dumpingu jääkmarginaali tasemeks valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul tuvastatud kõrgeim dumpingumarginaal.

(61)

Selle alusel määrati esialgseks üleriigiliseks dumpingutasemeks 32,3 %.

(62)

Sellest lähtuvalt on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, järgmised:

(63)

Samasuguseid tooteid valmistas 27 liidu tootjat. Nad moodustavad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning edaspidi viidatakse neile kui liidu tootmisharule.

(64)

Selleks et kindlaks määrata liidu kogutoodang uurimisperioodil, kasutati kogu kättesaadavat teavet liidu tootmisharu kohta, näiteks kaebuses esitatud teavet, liidu tootjatelt enne ja pärast uurimise alustamist kogutud andmeid ning valimisse kaasatud liidu tootjate antud vastuseid küsimustikule.

(65)

Tuleb märkida, et üks India eksportiva tootjaga seotud liidu tootja, kes oli vastu uurimise algatamisele, on samuti kaasatud liidu tootmisharu määratlusse.

(66)

Selle alusel oli liidu kogutoodang uurimisperioodil hinnanguliselt umbes 139 141 tonni. See näitaja hõlmab kõigi nende liidu tootjate toodangut, kes andsid endast teada, ning nende ülejäänud liidu tootjate hinnangulist toodangumahtu, kes ei andnud endast uurimise käigus teada.

(67)

Nagu on märgitud põhjenduses 14, kaasati valimisse kuus liidu tootjat, kes esindasid 46,5 % samalaadse toote arvestuslikust kogutoodangust liidus.

(68)

Liidu tarbimine määrati kindlaks liidu tootmisharu kogumüügimahu alusel liidu turul ja koguimpordi alusel. 2009. aasta puhul täheldati pretsedenditult kõrgeid niklihindu – mis on peamine tooraine vaatlusaluse toote ja samasuguse toote valmistamiseks – ja finantskriisi ülemaailmset negatiivset mõju ning nende kahe teguri tõttu oli liidu tarbimine tol aastal eriti väike. Kuid nagu allpool esitatud tabelist selgub, siis turu olukord paranes ning liidu tarbimine suurenes 50 % ajavahemikul 2009. aastast kuni uurimisperioodini.

(69)

Leiti, et dumpinguhinnaga import liitu koostööd tegevatelt eksportivatelt tootjatelt suurenes vaatlusalusel perioodil mahu ja turuosa mõttes järgmiselt:

(70)

Impordimahud Indiast kasvasid vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, nimelt 110 %. Kasvu täheldati eelkõige aastatel 2009–2010, mil import Indiast suurenes 72 % ja liidu tarbimine kasvas 42 %. Kuid kuigi tarbimine kasvas ajavahemikul 2010. aastast uurimisperioodini ainult 5 %, siis India impordi maht jätkas samal perioodil märkimisväärset suurenemist, kasvades 22 % võrra.

(71)

Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa on vaatlusaluse perioodi jooksul kasvanud märkimisväärselt, 40 % võrra.

(72)

Nagu selgitatud põhjenduses 22, väljendas üks isik muret asjaolu pärast, et dumpinguvastases küsimustikus ei olnud võimalik eristada vaatlusaluse toote teatavaid liike, mis on selle isiku arvates erinevad.

(73)

Küsimustikus lahendati osutatud probleem toote kontrollnumbrite suurendamise kaudu, et uurimise käigus oleks võimalik eristada asjaomaseid liike ning teha eelkõige hinnavõrdlusi. Uurimise selles etapis selgus, et India eksportivad tootjad eksportisid väga tehnilisi liike vaid piiratud kogustes. Sellele vaatamata märgitakse, et toote kontrollnumbritesse tehtud muudatused tagasid selle, et teatavate tooteliikide hindasid sai otse võrrelda samasuguste tooteliikide hindadega.

(74)

Allpool esitatud tabelis on toodud dumpinguhinnaga impordi keskmine:

(75)

Indiast pärit impordi keskmine hind kasvas vaatlusalusel perioodil 35 %, kuid jäi alla liidu tootmisharu müügihinna samal perioodil (vt põhjendus 93). See selgitab impordimahu olulist kasvu ja India eksportijate turuosa märkimisväärset, 40 % kasvu samal perioodil.

(76)

Selleks et kindlaks teha hindade allalöömine uurimisperioodil, võrreldi valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmisi müügihindu tooteliikide kaupa – mida küsiti sõltumatutelt klientidelt liidu turul ja mis olid kohandatud tehasehindade tasemele – vastavate kaalutud keskmiste dumpinguhindadega impordi puhul tooteliigi kohta, mida valimisse kaasatud India tootjad küsisid esimeselt sõltumatult kliendilt liidu turul ning mis tehti kindlaks CIF-hinna alusel ja mida oli asjakohaselt kohandatud impordijärgsete kuludega.

(77)

Võrdluse tulemus – väljendatuna protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest uurimisperioodil – näitas, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal on liidu turul 15 %. Dumpinguhinnaga impordi madalam hind võrreldes liidu hindadega vaatlusaluse perioodi jooksul selgitab India impordimahu ja India impordi turuosa märkimisväärset kasvu ajavahemikul 2009. aastast kuni uurimisperioodini.

(78)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 5 sisaldas liidu tootmisharule avalduva Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi mõju käsitlev uuring hinnangut kõikide liidu tootmisharu seisundit mõjutavate asjakohaste majandusnäitajate kohta vaatlusalusel perioodil.

(79)

Nagu öeldud põhjenduses 14, kasutati väljavõttelist uuringut eesmärgiga uurida võimalikku kahju liidu tootmisharule.

(80)

Kahju analüüsimiseks eristas komisjon makromajanduslikke ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Sellega seoses hinnati liidu tootmisharu majanduslikku olukorda a) makromajanduslike näitajate alusel, nimelt selliste indikaatorite alusel, nagu tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa ja kasv, tööhõive, tootlikkus, tegeliku dumpingumarginaali suurusjärk ja varasemast dumpingust taastumine (selleks koguti andmeid kogu liidu tootmisharu tasandil) ning b) mikromajanduslike näitajate alusel, nimelt selliste indikaatorite alusel nagu keskmised ühikuhinnad, ühikukulu, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime, aktsiad ja tööjõukulud (selleks koguti andmeid valimisse kaasatud liidu tootjate tasandil).

(81)

On märkimisväärne, et makromajanduslike näitajate ja eelkõige valimist välja jäänud liidu tootjaid käsitlevate andmete kindlaksmääramiseks uurimisperioodil kasutati kogu kättesaadavat teavet liidu tootmisharu kohta, sealhulgas kaebuses esitatud teavet, liidu tootjatelt enne ja pärast uurimise alustamist kogutud andmeid ning valimisse kaasatud liidu tootjate vastuseid küsimustikule.

(82)

Mikromajanduslikud näitajad tehti kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate poolt küsimustikule esitatud vastustes sisalduva teabe põhjal.

(83)

Liidu tootmise, tootmisvõimsuse ja selle võimsuse rakendamise suundumused arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

(84)

Liidu tootmine kasvas vaatlusalusel perioodil 32 %, peegeldades teatava piirini tarbimise positiivset arengut. Samas vähenesid 2010. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal tootmismahud.

(85)

Kuigi tootmisvõimsuse rakendamine paranes ja kasvas vaatlusalusel perioodil 13 protsendipunkti, siis tootmisvõimsus oli sel perioodil põhimõtteliselt stabiilne.

(86)

Müügimahtu, turuosa ja kasvu käsitlevad suundumused arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

(87)

Pärast märkimisväärset kasvu suureneva tarbimise kontekstis aastatel 2009–2010 vähenesid sõltumatutele klientidele müügi mahud ega suurenenud enam nõudluse jätkuva kasvu tõttu (4,9 % aastatel 2010–2011). Seda peegeldab ka lõppvarude kasv, mis oli vaatlusalusel perioodil üldiselt 41 %, nagu on näidatud põhjenduses 100.

(88)

Peale selle langes liidu tootmisharu turuosa vaatlusalusel perioodil 4,7 protsendipunkti, olenemata tarbimise ühtlasest 50 % kasvust.

(89)

Nagu öeldud põhjenduses 68, kasvas liidu tarbimine ajavahemikul 2009. aastast kuni uurimisperioodini 50 %, samas kui dumpinguhinnaga impordi maht kasvas samal perioodil märkimisväärselt, nimelt 110 %, nagu on öeldud põhjenduses 70. Seega langes suurem osa liidu turu kasvust ajavahemikul 2009. aastast kuni uurimisperioodini enamasti dumpinguhinnaga impordi arvele, samas kui liidu tootmisharu müük liidus kasvas 40 % sama perioodi jooksul. See tõendab, et liidu tootmisharu ei saanud täielikult kasu liidu tarbimise hiljutisest kasvust dumpinguhinnaga impordi turuosa suurenemise tõttu.

(90)

Olenemata põhjendustes 94–99 kirjeldatud raskest finantsolukorrast oli liidu tootmisharu tööhõive vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilne. Võttes arvesse suurenenud tootmismahtu (vt põhjendus 84), kasvas tootlikkus – mida mõõdetakse toodanguna tonnides töötaja kohta aastas – samal perioodil 30 %, mis annab alust arvata, et liidu tootmisharu tegi märkimisväärseid jõupingutusi oma tõhususe parandamiseks.

(91)

Kolme valimisse kaasatud India eksportiva tootja dumpingumarginaalid on kõrgemad miinimumtasemest (vt põhjendus 62). Võttes arvesse vaatlusaluse toote sektorit, Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi mahtu, turuosa ja hindu, mida käsitleti eespool, ei saa pidada tegeliku dumpingumarginaali mõju liidu tootmisharule tühiseks.

(92)

Tuletatakse meelde, et 1999. aastal kehtestati vaatlusaluse toote suhtes dumpinguvastased ja subsiidiumivastased meetmed (4). Võttes aga arvesse 1999. aastal võetud meetmete aegumise ja praeguse uurimise vahele jäävat aega, ei ole võimalik saada andmeid varasema dumpingu mõju hindamiseks. Igal juhul ei leitud uurimise käigus tõendeid selle kohta, et tootmisharu toibuks ikka veel varasemast dumpingust.

(93)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine müügihind sõltumatute klientide puhul liidus tõusis vaatlusaluse perioodi jooksul 34 %. Kasv peegeldab samal perioodil tootmisharus toimunud üldist tooraine hinna tõusu. 2011. aastal ja uurimisperioodil suutsid liidu tootjad vaid mõõdukalt hindasid suurendada, et katta suurenevaid tootmiskulusid; nimelt just nii palju, et kasumlikkus oleks natuke üle 1 % 2011. aastal ja säästuläve tasemel uurimisperioodil. Seega, nagu allpool esitatud tabelis sisalduvatest andmetest nähtub, ei võimaldanud isegi müügihinna märkimisväärne tõus liidu tootmisharul saavutada mõistlikku kasumit.

(94)

Liidu tootjate rahavood, investeeringud, investeeringutasuvus ja nende tootjate kapitali kaasamise võime arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

(95)

Valimisse kaasatud liidu tootjate puhul selgitati kasumlikkus välja samasuguse toote müügist sõltumatutele klientidele saadud maksueelse puhaskasumina, väljendatuna protsendina asjaomasest käibest. 2009. aastal teenisid liidu tootjad kahjumit, kuid 2010. aastal hakkasid nad taastuma kooskõlas tarbimise 50 % kasvuga, mida on kirjeldatud põhjenduses 68. Kuid isegi kui kasumlikkus tõusis veidi, oli 0,2 % kasumitase ikkagi kaugel terasesektoris mõistlikuks peetavast tasemest. Taotletav kasumimarginaal oli esialgu 5 %, mis vastab marginaalile, mille teenimist liidu tootmisharu peab mõeldavaks liidus seda liiki tootmisharus vaatlusaluse toote müügi puhul tavapärastes konkurentsitingimustes, see tähendab dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Lisaks oli 5 % marginaali puhul tegemist maksueelse kasumimarginaaliga, mis on nõuetele mittevastav miinimum ühes teises sama tootmisharu hõlmavas samasuguse toote uurimises.

(96)

Uurimisperioodil õnnestus liidu tootjatel saavutada säästulävi, kuid dumpinguhinnaga impordi avaldatud hinnasurve ei võimaldanud neil viia oma hindu kooskõlla kuludega ja seega saavutada rahuldavaid tulemusi. Seda olukorda selgitatakse ka asjaoluga, et uurimisalust toodet käsitatakse kaubana ning seega on hind peamine faktor, mis suunab tarbijate valikuid.

(97)

Rahavoog, mis näitab tootmisharu suutlikkust oma tegevust ise rahastada ning mis arvutati tegevuse alusel, oli kuni 2010. aastani negatiivne. Kuigi rahavoog 2011. aastal paranes, langes see ajavahemikul 2011. aastast kuni uurimisperioodini 34 %.

(98)

Kasumlikkuse ja rahavoo suundumused vaatlusalusel perioodil piirasid valimisse kaasatud liidu tootjate suutlikkust investeerida oma tegevusse ja mõjusid kahjulikult nende arengule. Selle tulemusel halvenes liidu tootjate suutlikkus kaasata kapitali ja rahastada kulusid. Kuigi valimisse kaasatud liidu tootjatel õnnestus teha 2010. aastal mõningaid investeeringuid, siis hiljem investeeringute maht vähenes. Seda eelkõige uurimisperioodil, mil investeeringute maht vähenes võrreldes 2010. aasta tasemega 51 %. Peale selle, isegi kui investeeringutasuvus – väljendatuna kasumina protsentides investeeringute põhikapitali jääkmaksumusest – muutus 2011. aastal positiivseks, siis uurimisperioodil langes see märkimisväärselt, nimelt 5,9 protsendipunkti, saavutades madala taseme, nimelt 0,8 %.

(99)

Eespool toodut silmas pidades võib järeldada, et valimisse kaasatud liidu tootjate finantstulemused olid uurimisperioodil võrdlemisi nõrgad.

(100)

Valimisse kaasatud liidu tootjate varude tase kasvas vaatlusalusel perioodil 41 %; nende kasv langes kokku turuosa vähenemisega, seda eelkõige uurimisperioodil.

(101)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud kasvasid vaatlusalusel perioodil tagasihoidlikult, seega ei kujuta need kulud endast määravat tegurit tootmiskulude kasvu puhul.

(102)

Uurimise tulemusel selgus, et liidu tootmisharul ei olnud võimalik täiel määral kasu saada tarbimise kasvust vaatlusalusel perioodil ja eelkõige uurimisperioodil. Aastatel 2009–2010 enamik liidu tootmisharuga seotud kahjunäitajaid kõigepealt suures osas paranes, kuid seejärel jäi tootmisharu majanduslik olukord samaks või isegi halvenes.

(103)

Tõepoolest, õitsva turu kontekstis liidu tootmisharu teatavad näitajad – näiteks tootmis- ja müügimahud – paranesid aastatel 2009–2010 märkimisväärselt, kuid alates 2010. aastast täheldati kasvu aeglustumist. Selline olukord tekkis olenemata tarbimise jätkuvast kasvust.

(104)

Peale selle mõjutas liidu turul eelkõige uurimisperioodil valitsenud hinnasurve olulisel määral liidu tootmisharu finantstulemustega seotud selliseid kahjunäitajad nagu rahavoog, investeeringud ja kasumlikkus. Liidu tootmisharul ei olnud võimalik tõsta oma hindu piisavalt, et katta ajavahemiku 2009–2010 tootmiskulusid. Kuigi ajavahemikul 2009–2011 tootmisharu kasumlikkus paranes ja 2011. aastal teeniti väikest kasumit, nimelt 1,4 %, siis uurimisperioodil hakkas olukord taas halvenema ja sel ajal jõuti vaid säästuläveni. See tähendab, et liidu tootmisharu kapitali kaasamise ja taastumise võime oli samuti kahjustatud.

(105)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes jõuti esialgsele järeldusele, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(106)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 uuris komisjon, kas dumpinguhinnaga import Indiast on põhjustanud liidu tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks pidada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud liidu tootmisharu samal ajal kahjustada, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(107)

Uurimise tulemusel selgus, et liidu tarbimine kasvas vaatlusalusel perioodil 50 % ning samal ajal Indiast pärit impordi maht enam kui kahekordistus. Samas langes dumpinguhinnaga impordi kasv kokku langusega liidu tootmisharu müügimahus sõltumatutele klientidele ajavahemikul 2010. aastast kuni uurimisperioodini.

(108)

Seoses vaatlusalusel perioodil liidu turul valitsenud hinnasurvega leiti, et Indiast pärit impordi keskmine hind oli pidevalt madalam liidu tootmisharu keskmisest müügihinnast. Lüües liidu tootmisharu hindu uurimisperioodil alla keskmiselt 15 %, suurenes Indiast pärit impordi turuosa ajavahemikul 2009. aastast uurimisperioodini 40 %, samas kui liidu tootmisharu turuosa vähenes 4,7 protsendipunkti (67,6 %-lt 2009. aastal 62,9 %-le uurimisperioodil). Turuosa kaotus näitab, et liidu tootmisharul oli võimalik saada suurenenud tarbimisest kasu vaid piiratud määral.

(109)

Suurenevaid tootmiskulusid silmas pidades püüdis liidu tootmisharu suurendada ühikuhinda sõltumatute klientide puhul, nagu on näidatud põhjenduses 93. Kuid eespool kirjeldatud hinnasurve tõttu, mida põhjustas Indiast pärit dumpinguhinnaga impordimahtude kasv, ei olnud hinnatõus piisav kasvavate kulude katmiseks. Seega ei suutnud liidu tootmisharu saavutada rahuldavat kasumitaset, mida peeti vajalikuks selle konkreetse tootmisharu puhul.

(110)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldati, et Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi kiire kasv hinnataseme juures, millega liidu tootmisharu hindu pidevalt alla löödi, oli määravaks teguriks liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju puhul.

(111)

Lisaks Indiast pärit dumpinguhinnaga impordile, mis moodustas uurimisperioodil 48 % kogu impordist liidu turule, oli ka muid impordiallikaid, sealhulgas Hiina Rahvavabariik, Korea ja Šveits, mida tuli põhjusliku seose kontekstis uurida.

(112)

Uurimise käigus selgus, et Korea ja Šveitsi eksportivate tootjate keskmine müügihind jäi vaatlusalusel perioodil ja eriti uurimisperioodil kõrgemale India eksportivate tootjate müügihinnast ja liidu tootmisharu müügihinnast. Peale selle vähenes nende turuosa uurimisperioodil vastavalt 0,5 ja 1,6 protsendipunkti.

(113)

Hiina Rahvavabariigist pärit impordi keskmine hind oli väiksem liidu tootmisharu hinnatasemest ning nimetatud riigi turuosa näitas vaatlusalusel perioodil kasvutrendi. Uurimise käigus selgus, et Hiina impordi tootevalik on erinev ning et Hiina tooted ei konkureeri otse liidu tööstusharu ega Indiast pärit toodetega. Seepärast leitakse, et Hiina eksport ei saanud märkimisväärselt mõjutada põhilisi tooteliike, mida liidu tootmisharu müüb liidu turul. Seega leiti, et Hiinast pärit impordi tekitatud kahju liidu tootmisharule on minimaalne.

(114)

Sellele vaatamata väitis üks eksportiv tootja, et uurimine oleks pidanud hõlmama roostevaba terastraadi importi Hiina Rahvavabariigist, Korea Vabariigist ja Šveitsist.

(115)

Lisaks eespool esitatud faktidele ja kaalutlustele tuleb märkida, et alates menetluse algatamisest kuni praeguseni puuduvad sellised tõendid dumpingu, kahju ja põhjusliku seose kohta, mis oleks õigustanud eespool osutatud riikidest pärit importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamist. Ka tõendite olemasolu korral, mis oleks õigustanud muu impordi kontrollimist, ei saa pidada diskrimineerivaks dumpinguvastase menetluse algatamist vaid India impordi suhtes. Väide, nagu oleks uurimine pidanud hõlmama kõiki neid riike, ei ole seepärast põhjendatud ning see lükatakse tagasi.

(116)

Eespool toodut arvesse võttes järeldati, et kolmandatest riikidest pärit eksport ei suurendanud märkimisväärselt liidu tootmisharu kantud kahju.

(117)

Liidu tootmisharu kogueksport vaatlusaluse toote puhul moodustas uurimisperioodil 8,5 % kogutootmisest. Seda olukorda kinnitab valimisse kaasatud liidu tootjate eksport sõltumatutele klientidele. Nende tootjate eksport moodustas uurimisperioodil 7 % tootmisest ja hinnad olid 36 % kõrgemad kui hinnad ELi turul samal perioodil. Sellele tuginedes võib järeldada, et liidu tootmisharu eksporditegevus ei saanud olla olulise kahju potentsiaalne põhjus.

(118)

Nagu on öeldud põhjenduses 68, oli tarbimine 2009. aastal eriti väike nikli äärmiselt kõrge hinna ja majanduskriisi avaldatud mõju tõttu. Selline olukord selgitab kindlasti, miks liidu tootmisharu finantsolukord oli 2009. aastal eriti halb. Sellegipoolest väärib mainimist, et olukorras, kus tarbimine alates 2010. aastast suurenes, erinesid madala dumpinguhinnaga impordi tulemused liidu tootmisharu tulemustest.

(119)

Uurimine näitas, et isegi majanduse üldise taastumise ajal ei olnud liidu tootmisharu suuteline kasu saama kasvavast tarbimisest ja kaotas turuosa kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, samal ajal kui Indiast pärit dumpinguhinnaga import saavutas suurema turuosa.

(120)

Seetõttu, kuigi majanduskriis ja toorainehindade kasv võisid anda panuse liidu tootmisharu halbadesse tulemustesse, ei saa seda üldiselt pidada põhjuseks, mis kaotaks põhjusliku seose dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule vaatlusalusel perioodil tekitatud olulise kahju vahel.

(121)

On näidatud, et Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi maht ja turuosa kasvasid vaatlusalusel perioodil olulisel määral (vastavalt 110 % ja 40 %). Leiti ka, et see import lõi pidevalt alla hindu, mida liidu tootmisharu küsis liidu turul, ja seda eriti uurimisperioodil (keskmiselt 15 %).

(122)

Selline Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi mahu ja turuosa kasv langes kokku liidu tootmisharu finantsolukorra aeglase paranemisega eelkõige alates 2010. aastast. Seega, vaatamata tarbimise taastumisele ei olnud liidu tootmisharul võimalik kanda tootmiskulude kasvu rahuldaval määral üle oma klientidele ning sellest tulenevalt jäid sellised finantsnäitajad nagu kasumlikkus, rahavoog ja investeeringud madalale tasemele.

(123)

Muude teadaolevate tegurite uurimine, mis oleksid võinud kahjustada liidu tootmisharu, näitas, et need tegurid ei kõrvalda põhjuslikku seost liidu tootmisharule tekitatud kahju ja Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(124)

Eespool toodud analüüsi põhjal, mille käigus eristati kõigi teadaolevalt liidu tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhindadega ekspordi kahjulikust mõjust, tehti esialgne järeldus, et Indiast pärit import on tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(125)

Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuriti, kas vaatamata esialgsele järeldusele kahjustava dumpingu kohta on olemas kaalukaid põhjuseid, mis võiksid viia järelduseni, et kõnealusel juhul ei ole meetmete võtmine liidu huvides. Liidu huvide analüüs põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisel.

(126)

Liidu tootmisharu koosneb 27 teadaolevast tootjast, kes esindavad samasuguse toote liidu kogutoodangut. Tootjad paiknevad Euroopa Liidu eri liikmesriikides ning samasuguse tootega seoses oli neil uurimisperioodil 1 747 töötajat.

(127)

Üks liidu tootja, kelle osa liidu toodangus on suhteliselt väike ja kellel on üks seotud äriühing Indias, oli uurimise alustamise vastu. Nagu osutatud põhjenduses 22, väitis ta, et väga tehnilised tooted ei peaks olema uurimisega hõlmatud ning et selle tooteliigi suhtes samade meetmete kehtestamine ei ole liidu huvides.

(128)

Nagu juba osutatud põhjenduses 72, lahendati osutatud probleem küsimustikus toote kontrollnumbrite suurendamise kaudu, mis selgesti eristas need tooteliigid uurimise jaoks. Uurimise selles etapis selgus, et väga tehnilised tooted olid uurimisega hõlmatud ning et India eksportivad tootjad eksportisid neid tooteid vaid piiratud kogustes. Seega ei loetud selle tootja väiteid põhjendatuks ning need lükati tagasi.

(129)

On kindlaks tehtud, et liidu tootmisharu kannatas olulist kahju Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu. Tuletatakse meelde, et liidu tootmisharul ei olnud võimalik täiel määral kasu saada kasvavast tarbimisest ja et liidu tootmisharu finantsolukord jäi kehvaks.

(130)

Eeldatakse, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine taastab liidu turul õiglased kaubandustingimused, mis võimaldavad liidu tootmisharul viia oma samasuguse toote hinnad kooskõlla tootmishindadega.

(131)

Samuti võib eeldada, et meetmete kohaldamine võimaldab liidu tootmisharul saada tagasi vähemalt osa vaatlusalusel perioodil kaotatud turuosast ning et see avaldab positiivset mõju tootmisharu kasumlikkusele ja üldisele finantsolukorrale. Meetmete kohaldamine võimaldaks tootmisharul jätkata ja suurendada oma jõupingutusi kulutasuvuse saavutamiseks.

(132)

Juhul kui meetmeid ei kehtestata, on tõenäoline, et turuosa väheneb veelgi ja liidu tootmisharu jääks ka edaspidi kahjumisse.

(133)

Seetõttu tehti esialgne järeldus, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine Indiast pärit impordi suhtes oleks liidu tootmisharu huvides.

(134)

Küsimustikud saadeti üheksale kasutajale liidus. Küsimustikele vastas vaid kolm kasutajat, kes esindavad umbes 6 % vaatlusaluse toote Indiast pärit koguimpordist uurimisperioodil. Nad tegutsevad toiduainete töötlemisega seotud sektoris, sealhulgas kaubandusliku eesmärgiga köökide ja toitlustuse sektoris, ning koduelektroonika ja mootorsõidukitööstuse sektorites.

(135)

Keskmiselt moodustasid ostud Indiast umbes 67 % nende vaatlusaluse tootega seotud koguostudest ning India oli ainsaks tarneallikaks vaid ühe kasutaja jaoks. Uurimisperioodil moodustas vaatlusaluse tootega seotud käive 54 % nende kogukäibest.

(136)

Uurimine näitas, et uurimisperioodil oli kõikide koostööd tegevate kasutajate keskmine kasumlikkus sektorites, kus vaatlusalust toodet kasutatakse, üle 9 % käibest.

(137)

Kavandatud meetmete tõenäolist mõju hinnati küsimustikele saadud vastuste ning vaatlusaluse toote ja samasuguse tootega seotud liidu kogu turu olukorra alusel. Kui eeldada, et käiku läheks liidu turu jaoks halvim stsenaarium, st olukord, kus turustusahelale ei ole võimalik üle kanda mingit hinnatõusu ja kasutajad jätkavad ostmist Indiast varasemas mahus, tähendaks tollimaks kasutajate kasumlikkuse jaoks umbes 1,2-protsendipunktilist langust.

(138)

Tuleb märkida, et üks kasutaja oli uurimise suhtes erapooletul seisukohal, sest ta leiab, et meetmete võimalik kohaldamine ei avalda märkimisväärset mõju turuhindadele, sest võimalik hindade suurenemine läheks enamasti edasimüüjate arvele.

(139)

Teine kasutaja oli mures, et meetmete kohaldamisel mõjutaksid need ka selliseid teatavaid tooteliike, mida liidus enam ei toodeta. Uurimise käigus selgus siiski, et neid kasutaja osutatud tooteliike liidus ikka veel toodetakse ning et nõudlus selliste roostevaba terastraadi liikide järele ei ole märkimisväärne. Peale selle ei kasutanud liidu tootjad vaatlusalusel perioodil tootmiseks täisvõimsust ning järelikult võiks tootmine nõudluse suurenemisel samuti kasvada.

(140)

Tuleb rõhutada, et kuna vaatlusalune toode on sektori ja kasutusotstarbe mõttes standardne, võivad kasutajad tarneallikat muuta, sest vaatlusaluse toote kvaliteet ja hind on ühesugune. Meetmete kohaldamine ei tohiks välistada võimalust importida vaatlusalust toodet muudest riikidest, sealhulgas Indiast, kui dumpingu põhjustatud kaubandust moonutav mõju on kõrvaldatud.

(141)

Kõike eespool toodut silmas pidades ning arvesse võttes, et isegi kui Indiast pärit impordi suhtes kohaldatavad meetmed mõjutaksid mõnda kasutajat teistega võrreldes tõenäoliselt negatiivsemalt, peetakse üldist mõju kasutajatele piiratuks.

(142)

Sõltumatud importijad tegid koostööd piiratud ulatuses. Üheksa importijat esitas valimi moodustamiseks vajaliku teabe, kuid vaid üks neist tegi koostööd. Selle äriühingu osa moodustas uurimisperioodil Indiast pärit koguimpordist 7 %. Äriühing on meetmete kohaldamise vastu, sest India on vaieldamatult tema kõige olulisem tarnija. Kuigi meetmete kohaldamisel oleks kaasnevate kõrgemate kulude tõttu negatiivne mõju äriühingu kasumlikkusele, peaks importival äriühingul olema võimalik kanda vähemalt osa suurenenud kuludest üle oma klientidele.

(143)

Peale selle võivad importijad hakata kasutama teisi tarneallikaid, sealhulgas liidu tootmisharu ja muid eksportivaid riike.

(144)

Selle põhjal järeldati esialgu, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel ei ole olulist negatiivset mõju importijate huvidele.

(145)

Pidades silmas eespool osutatut ja tuginedes teabele liidu huvide kohta, jõuti esialgsele järeldusele, et üldiselt puuduvad mõjuvad põhjused, mis takistaksid meetmete kehtestamist Indiast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes.

(146)

Peale selle, kui kaaluda dumpinguvastaste meetmete üldist mõju liidu turule, siis tundub, et positiivne mõju – eelkõige liidu tootmisharule avalduv positiivne mõju – kaalub üles võimaliku negatiivse mõju teistele väiksematele huvirühmadele.

(147)

Pidades silmas dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi, tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(148)

Kõnealuste meetmete taseme määramisel võeti arvesse kindlaksmääratud dumpingumarginaale ning liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära.

(149)

Dumpingu kahjustava mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu arvutamisel võeti arvesse, et kõik meetmed peaksid võimaldama liidu tootmisharul katta tootmiskulusid ja saada sellist maksueelset kasumit, mille teenimine võiks olla mõeldav liidus seda liiki tootmisharus samasuguse toote müügi puhul tavapärastes konkurentsitingimustes, see tähendab dumpinguhinnaga impordi puudumisel.

(150)

Sellest tulenevalt arvutati kahju kõrvaldamist võimaldav tase dumpinguhinnaga impordi kaalutud keskmiste hindade – nagu need olid kindlaks tehtud hinna allalöömist käsitlevate arvutuste jaoks põhjenduses 77 – ja liidu tootmisharu samasuguse toote mittekahjustava hinna võrdlemise teel. Mittekahjustava hinna kindlaksmääramiseks lisati tootmiskuludele mõistlik kasumitase. Taotletavaks kasumimarginaaliks seati esialgu 5 %, nagu on märgitud põhjenduses 95.

(151)

Seejärel väljendati selles võrdluses leitud kõik erinevused protsendimäärana keskmisest impordi CIF-koguhinnast (vt põhjendus 154).

(152)

Eespool toodut silmas pidades leiti, et kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 tuleks vastavalt väiksema tollimaksu reeglile kehtestada Indiast pärit teatava roostevaba terastraadi impordi suhtes ajutised dumpinguvastased tollimaksud, mis vastaksid dumpingu- või kahjumarginaali määrale, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(153)

Mis puudutab paralleelset subsiidiumivastast menetlust, siis vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 1 ja nõukogu 11. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 597/2009 (kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (5) artikli 24 lõike 1 teisele lausele ei või ühegi toote kohta korraga kehtida dumpinguvastane ja tasakaalustav tollimaks, et korrigeerida üht ja sama dumpingust ja ekspordi subsideerimisest tulenevat olukorda. Kõik esialgses subsiidiumivastases määruses (6) käsitletud subsiidiumikavad osutavad ekspordi subsideerimisele. Sellepärast kohandatakse koostööd tegevate tootjate asjaomaseid ajutisi dumpinguvastaseid tollimaksu määrasid vastavalt.

(154)

Eespool toodu alusel on kindlaks määratud esialgsed dumpinguvastase tollimaksu määrad. Selleks võrreldi kahjumarginaale, dumpingumarginaale ja tasakaalustava tollimaksu määrasid. Sellest tulenevalt on kavandatud dumpinguvastase tollimaksu määrad järgmised:

(155)

Käesoleva määrusega äriühingute suhtes kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks kõnealuse uurimise järelduste põhjal. Sellepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise käigus kindlaks nende äriühingute puhul. Kõnealuseid tollimaksumäärasid (erinevalt kõikide muude äriühingute suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende vaatlusaluste toodete impordi puhul, mis on pärit Indiast ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega nimetatud konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate vaatlusaluste toodete puhul, mille tootja on mõni muu äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei saa kõnealuseid määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib kõikide muude äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(156)

Iga taotlus kohaldada kõnealuste individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleb viivitamata saata komisjonile (7) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige teabega mis tahes muudatuste kohta äriühingu tootmistegevuses, siseriiklikus või eksportmüügis, mis on seotud näiteks kõnealuse nimevahetuse või kõnealuse muutusega tootmis- või müügiüksustes. Vajaduse korral muudetakse määrust vastavalt, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(157)

Et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane jõustamine, tuleks jääktollimaksu määra kohaldada mitte üksnes koostööst hoidunud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil liitu ei eksportinud.

(158)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada menetluse algatamise teates märgitud tähtaja jooksul, saavad esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Lisaks tuleb märkida, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused käesolevas määruses on ajutised ning need võidakse lõplike tollimaksude kehtestamiseks uuesti läbi vaadata,

—

vähemalt 2,5 massiprotsenti või rohkem niklit, välja arvatud traat, mis sisaldab 28 massiprotsenti või rohkem, kuid mitte üle 31 massiprotsendi niklit ja 20 massiprotsenti või rohkem, kuid mitte üle 22 massiprotsendi kroomi,

—

alla 2,5 massiprotsendi niklit, välja arvatud traat, mis sisaldab 13 massiprotsenti või rohkem, kuid mitte üle 25 massiprotsendi kroomi ja 3,5 massiprotsenti või rohkem, kuid mitte üle 6 massiprotsendi alumiiniumi,

8.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 126/19

(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) avaldas 10. augustil 2012Euroopa Liidu Teatajas  (2) teate (edaspidi „algatamisteade”) subsiidiumivastase menetluse (edaspidi „subsiidiumivastane menetlus” või „käesolev menetlus”) algatamise kohta teatava Indiast (edaspidi „asjaomane riik”) pärit roostevaba terastraadi impordi suhtes Euroopa Liitu.

(2)

Samal päeval avaldas Euroopa Komisjon Euroopa Liidu Teatajas  (3) teate dumpinguvastase menetluse algatamise kohta teatava Indiast pärit roostevaba terastraadi impordi suhtes Euroopa Liitu ning alustas eraldi uurimist (edaspidi „dumpinguvastane menetlus”).

(3)

Subsiidiumivastane menetlus algatati pärast seda, kui Euroopa raua- ja terasetööstuse liit (Eurofer) (edaspidi „kaebuse esitaja”) esitas 28. juunil 2012 kaebuse tootjate nimel, kes toodavad rohkem kui 50 % liidu teatava roostevaba terastraadi kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid nimetatud toote subsideerimise ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida loeti piisavaks, et algatada uurimine.

(4)

Enne menetluse algatamist teatas komisjon algmääruse artikli 10 lõike 7 kohaselt India valitsusele, et ta on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud kaebuse, milles väidetakse, et teatav Indiast pärit roostevaba terastraadi subsideeritud import põhjustab liidu tootmisharule olulist kahju. India valitsusel paluti osaleda konsultatsioonidel, et selgitada olukorda ja jõuda vastastikusele kokkuleppele lahenduse osas. Käesoleval juhul üksmeelset lahendust ei leitud.

(5)

Komisjon teavitas ametlikult uurimise algatamisest kaebuse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid eksportivaid tootjaid, teadaolevaid importijaid ja kasutajaid ning India ametiasutusi.

(6)

Huvitatud isikutele anti võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ning taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud aja jooksul. Ära kuulati kõik huvitatud isikud, kes seda taotlesid ja tõendasid, et nende ärakuulamiseks on konkreetsed põhjused.

(7)

Pidades silmas käesoleva uurimisega seotud asjaomase riigi eksportivate tootjate, sõltumatute importijate ja liidu tootjate suurt arvu ning et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, teatas komisjon algatamisteates, et on otsustanud piirduda asjaomase riigi eksportivate tootjate, sõltumatute importijate ja liidu tootjate mõistliku arvuga, keda uuritakse valimi moodustamise abil kooskõlas algmääruse artikliga 27 (seda meetodit nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks).

(8)

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik ning selle vajalikkuse korral valimi moodustada, paluti kõigil asjaomase riigi eksportivatel tootjatel endast komisjonile teada anda ning esitada algatamisteates täpsustatud teave.

(9)

Ühtekokku 18 eksportivat tootjat, kellest mõned kuulusid samasse kontserni, esitasid nõutava teabe algatamisteates kehtestatud tähtaja jooksul, nõustusid valimisse kaasamisega ja neist seitse taotlesid individuaalset hindamist, juhul kui neid ei kaasata valimisse. Viisteist nendest koostööd tegevast äriühingust teatas roostevaba terastraadi eksportimisest liitu uurimisperioodi jooksul. Seepärast moodustati valim nende 15 eksportiva tootja esitatud teabe põhjal.

(10)

Kooskõlas algmääruse artikliga 27 koostas komisjon valimi liitu suunatud vaatlusaluse toote suurima tüüpilise ekspordimahu põhjal, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Koostatud valim hõlmas kahte äriühingut ja ühte kontserni, mis koosnes neljast seotud äriühingust, kelle toodang moodustas kokku rohkem kui 63 % vaatlusaluse toote ELi suunatud ekspordi kogumahust.

(11)

Kooskõlas algmääruse artikli 27 lõikega 2 konsulteeriti tüüpilise valimi moodustamise asjus kõigi teadaolevate asjaga seotud eksportivate tootjate ja asjaomaste India ametiasutustega. Valimi moodustamise kohta ei esitatud ühtegi märkust.

(12)

Nagu märgitud põhjenduses 10, piirduti valimi moodustamisel mõistliku arvu äriühingutega, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Äriühingud, mida subsideerimise uurimiseks kontrolliti, on loetletud põhjenduses 19.

(13)

Nagu osutatud põhjenduses 9, esitati algselt 7 individuaalse hindamise taotlust. Seetõttu otsustati, et individuaalne hindamine oleks selles etapis põhjendamatult koormav ning takistaks uurimise õigeaegset lõpuleviimist. Nõutud teabe ettenähtud tähtajaks esitanud eksportijate taotlused vaadatakse aga läbi edaspidise uurimise käigus.

(14)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. See valim koosnes algselt viiest roostevaba terastraadi tootjast liidus, kes olid komisjonile teada enne uurimise algatamist. Komisjon moodustas valimi müügikoguste, tootmismahu ja geograafilise asukoha alusel. Huvitatud isikutel paluti algatamisteates esialgse valimi suhtes arvamust avaldada. Küsimustiku vastuste analüüs näitas, et ühel valimisse kaasatud liidu tootjal oli seotud äriühing liidus, mis tegeles samuti roostevaba terastraadi valmistamise ja müügiga. Niisiis valmistasid kuus valimisse kaasatud liidu tootjat 46,5 % hinnangulisest liidu kogutoodangust. Valimit peetakse liidu tootmisharu jaoks tüüpiliseks.

(15)

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik ja vajalikkuse korral moodustada valim, paluti kõigil sõltumatutel importijatel endast komisjonile teada anda ning esitada algatamisteates täpsustatud teave.

(16)

Kokku esitas nõutud teabe ja nõustus valimisse kaasamisega üheksa sõltumatut importijat. Komisjon kaasas suurima liitu suunatud impordimahu alusel valimisse kolm äriühingut, kes andsid 23,8 % India impordist liitu uurimisperioodil. Siiski ei esitanud kaks valimisse kaasatud importijat küsimustikule vastuseid. Seetõttu ei olnud sellel uurimisetapil valimi moodustamine võimalik ning edaspidise uurimise käigus püütakse teha koostööd teiste importijatega.

(17)

Küsimustikud saadeti India valitsusele, kolmele valimisse kaasatud India eksportivale tootjale (eksportivate tootjate kontsernile) ja individuaalset hindamist taotlenud eksportivatele tootjatele, kuuele valimisse kaasatud liidu tootjale, kolmele valimisse kaasatud sõltumatule importijale ning üheksale teadaolevale kasutajale.

(18)

Küsimustiku vastused saadi India valitsuselt, kolmelt valimisse kaasatud eksportivalt tootjalt (eksportivate tootjate kontsernilt), ühelt eksportivatest tootjatest, kes taotlesid individuaalset hindamist, kuuelt valimisse kaasatud liidu tootjalt, ühelt sõltumatult importijalt ja kolmelt kasutajalt.

(19)

Komisjon küsis teavet huvitatud isikutelt ja kontrollis kogu saadud teavet, mida peeti vajalikuks subsideerimise, sellest tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti India valitsuse valdustesse Delhis ja järgmiste isikute valdustesse:

(20)

Subsideerimist ja kahju käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2011 kuni 31. märtsini 2012 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2009 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(21)

Vaatlusalune toode on roostevaba terastraat, mis:

(22)

Üks isik väitis, et on olemas niinimetatud „kõrgtehnilised” tooteliigid, mis erinevad muudest Indias ja ka liidus toodetavatest vaatlusalustest toodetest. Täiendavalt väideti, et erinevalt enamikust Indiast liitu eksporditud toodetest pole tehnilised tooteliigid võrreldavad muude kaupadega, vaid on eritooted, mida valmistakse spetsiaalseks kasutusotstarbeks teatud kvaliteediga terasest ja teatud läbimõõduga, ja seetõttu tuleks need uurimisalast välja jätta.

(23)

Praeguses etapis on selgunud, et toote määratlus kirjeldab ka tehnilisi tooteliike ja neil on teiste vaatlusaluste tooteliikidega võrreldes samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused. Lisaks selgus, et liidu tootmisharu toodab samuti neid tooteliike, seetõttu on tehnilised tooteliigid uurimisega hõlmatud.

(24)

Uurimine näitas, et vaatlusalusel tootel ning India siseturul toodetud ja müüdaval tootel ning liidu tootmisharu toodetud ja liidu turul müüdaval tootel on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ja kasutusotstarve. Seepärast käsitatakse neid esialgu samasuguste toodetena algmääruse artikli 2 punkti c tähenduses.

(25)

Kaebuses ja komisjoni küsimustiku vastustes sisalduva teabe põhjal uuriti järgmisi kavasid, mille raames antakse väidetavalt subsiidiume:

(26)

Eespool punktides a, c–d ja f–g nimetatud kavad põhinevad 1992. aasta väliskaubanduse (arendamise ja reguleerimise) seadusel (1992. aasta, nr 22), mis jõustus 7. augustil 1992 (edaspidi „väliskaubandusseadus”). Väliskaubandusseadus lubab India valitsusel välja anda teatisi ekspordi- ja impordipoliitika kohta. Need on kokku võetud väliskaubanduspoliitika dokumentides, mida kaubandusministeerium annab välja iga viie aasta tagant ja ajakohastab regulaarselt. Seoses käesoleva uurimise uurimisperioodiga on oluline väliskaubanduspoliitika dokument väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 (edaspidi „väliskaubanduspoliitika kava 2009-2014). Lisaks sellele sätestab India valitsus väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 reguleeriva korra menetlusjuhendi I köites („Handbook of Procedures, Volume I”, edaspidi „HOP I 09–14”). Ka menetlusjuhendit ajakohastatakse korrapäraselt.

(27)

Punktis e nimetatud ekspordi krediteerimise kava põhineb 1949. aasta panganduse reguleerimise seaduse jagudel 21 ja 35A, mis lubavad India Reservpangal (Reserve Bank of India – RBI) juhtida kommertspanku ekspordi krediteerimise valdkonnas.

(28)

Punktis b osutatud tollimaksu tagastamise kavad põhinevad 1962. aasta tolliseaduse jaol 75, 1944. aasta keskse aktsiisiseaduse jaol 37, 1994. aasta rahandusseaduse jagudel 93A ja 94 ning 1995. aasta tollimaksu, keskse aktsiisimaksu ja teenusemaksu tagastamise eeskirjadel. Tagastamismäärad avaldatakse regulaarselt. Uurimisperioodi jooksul kohaldati kogu tootmisharu suhtes aastatel 2011–2012 kehtinud tollimaksutagastust, mis avaldati teatises nr 68/2011-Cus. (N.T). Tollimaksu tagastamise kavale viidatakse väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 peatükis 4 ka kui tollimaksust vabastamise kavale.

(29)

DEPB-kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 peatükis 4.3 ja HOP I 09–14 peatükis 4.

(30)

Selle kava raames saavad toetust taotleda kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

(31)

Selle kava alusel võib eksportija taotleda krediiti, mis arvutatakse protsendina kava raames eksporditud toodete väärtusest. India ametiasutused on kehtestanud sellised DEPB-kava määrad enamiku toodete, sealhulgas vaatlusaluse toote jaoks. Määrad kehtestatakse standardsete sisend- ja väljundnormide alusel, võttes arvesse eeldatavat imporditud sisendite sisaldust eksporditavas tootes ja tollimaksu sellele eeldatavale impordile, sõltumata sellest, kas imporditollimaksud on tegelikult tasutud või mitte. Vaatlusaluse toote DEPB-kava määr oli käesoleva uurimise uurimisperioodil 5 %, maksimaalse väärtusega 97 India ruupiat/kg.

(32)

Selleks et kõnealuse kava raames soodustusi saada, peab äriühing eksportima. Eksporditehingu ajal peab eksportija esitama India ametiasutustele deklaratsiooni, milles on näidatud, et eksport toimub DEPB-kava raames. Kauba eksportimiseks väljastab India toll ekspedeerimismenetluse ajal ekspordi saatekirja. Dokument näitab muu hulgas selle eksporditehingu jaoks ette nähtud DEPB-kava krediidi summat. Sellel ajahetkel saab eksportija teada saadava toetuse suuruse. Kui tolliasutused on väljastanud ekspordi saatekirja, ei ole India valitsusel enam DEPB-kava krediidi andmise üle otsustusõigust.

(33)

Samuti leiti, et vastavalt India raamatupidamisstandarditele saab DEPB-krediiti pärast ekspordikohustuse täitmist kanda tekkepõhise tuluna raamatupidamisaruannetesse. Sellist krediiti võib kasutada tollimaksude tasumiseks ükskõik milliste kaupade järgneval importimisel, välja arvatud kapitalikaubad ja impordipiiranguga kaubad. Kõnealuse krediidi alusel imporditud kaupu võib müüa omamaisel turul (kus nende suhtes kohaldatakse müügimaksu) või kasutada muul viisil. DEPB-kava krediit on vabalt ülekantav ja kehtib 24 kuud alates väljastamise kuupäevast.

(34)

DEPB-kava krediidi taotlus täidetakse elektrooniliselt ja see võib hõlmata piiramatut arvu eksporditehinguid. DEPB-kava krediidi kohaldamiseks ei ole tegelikult rangeid tähtaegu. Elektrooniline süsteem, mida kasutatakse DEPB-kava haldamiseks, ei välista automaatselt eksporditehinguid, mille puhul ei ole kinni peetud HOP I 09-14 peatükis 4.47 sätestatud esitamistähtajast. Lisaks sellele on HOP I 09-14 peatükis 9.3 selgesti sätestatud, et taotlusi, mis saabuvad pärast taotluse esitamistähtaja möödumist, võetakse alati arvesse, kui tasutakse väike trahv (10 % hüvitatavast summast).

(35)

Selgitati välja, et seda kava kasutas kaks valimisse kaasatud äriühingut uurimisperioodi kahe esimese kvartali jooksul.

(36)

DEPB-kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. DEPB-kava krediit on India valitsuse antav rahaline toetus, kuna krediiti kasutatakse imporditollimaksude korvamiseks, ning seetõttu laekub India valitsusele vähem tollimaksu, kui ta saama peaks. Lisaks on DEPB-krediit kasulik eksportijale, kuna suurendab tema likviidsust.

(37)

Lisaks sõltub DEPB-kava juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(38)

Kava ei saa käsitada lubatava tollimaksu tagastussüsteemina või asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses, sest see ei vasta algmääruse I lisa punktis i ning II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud eeskirjadele. Eksportija ei ole kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupu tootmisprotsessis tegelikult tarbima ja krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid. Lisaks puudub süsteem või menetluskord, mis kinnitaks, milliseid sisendeid eksporditud toote tootmisprotsessis on kasutatud või kas imporditollimakse maksti ülemäära algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Lisaks on eksportijal õigus saada DEPB-kava alusel toetust sõltumata sellest, kas ta üldse sisendeid impordib. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendmaterjalide importimist. Seega on DEPB-kava alusel õigus toetust saada isegi eksportijatel, kes hangivad kogu tooraine kodumaalt ega impordi sisendina kasutatavaid kaupu.

(39)

17. juunil 2011 avaldatud riikliku teatisega nr 54 (RE-2010)/2009–2014 pikendati DEPB-kava viimast korda kolmeks kuuks, mis võimaldas seda kohaldada kuni 30. septembrini 2011. Kuna edasisi pikendamisteateid ei avaldatud, kaotas DEPB-kava pärast 30. septembrit 2011 kehtivuse. Seega tuleb kontrollida, kas on võimalik kehtestada meetmeid kooskõlas algmääruse artikli 15 lõikega 1.

(40)

India valitsus selgitas komisjonile, et seoses DEPB-kava tühistamisega võisid äriühingud valida mõne teise tollimaksust vabastamise/tollimaksu hüvitamise kava, mis on määratletud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 peatükis 4, täpsemalt eellubade kava või tollimaksu tagastamise kava (DD-kava).

(41)

Uurimisega tehti kindlaks, et mõlemad valimisse kaasatud äriühingud hakkasid DD-kava kasutama kohe pärast DEPB-kava tühistamist. Olgu märgitud, et DD-kava võeti kasutusele 1995. aastal ja see kehtis DEPB-kava kõrval uurimisperioodi kahe esimese kvartali jooksul ning mitme aasta jooksul enne uurimisperioodi. Sama ekspordi suhtes ei saa tollimaksu tagastamise kava siiski DEPB-kavaga samal ajal kasutada.

(42)

Olgu märgitud, et India valitsus hoolitses sujuva ülemineku eest DEPB-kavalt DD-kavale, nagu on näha 22. septembri 2011 ringkirjast nr 42/2011-Customs. Nimetatud ringkirjas selgitatakse, et käesoleva aasta tollimaksu tagastamiskava sisaldab tooteid, mis kuulusid siiani DEPB-kava alla. Samas ringkirjas öeldakse, et DEPB-kava alla kuulunud sektorite suhtes on otsustatud tagada nende sektorite kaupade sujuv üleminek, viies need tagastuskava alla. Üleminekumeetmena on nende kaupade puhul tagasimaksed veidi väiksemad kui DEPB-kava raames makstud määrad, jäädes enamiku kaupade puhul 1–3 % vahele, Teisisõnu öeldakse ringkirjas, et 1.10.2011 jõustunud tollimaksu tagastamise määrad määrati kindlaks selliselt, et need tagaksid samasuguse toetuse kui lõpetatud DEPB-kava.

(43)

Leiti, et tollimaksu tagastamise kava toetusmäärad, mida hakati vaatlusaluse toote suhtes kohaldama alates 1. oktoobrist 2011, tagasid samal tasemel subsideerimise kui kuni 30. septembrini 2011 kehtinud DEPB-kava. Uurimine kinnitas ka, et kõikide valimisse kaasatud äriühingute subsiidiumimarginaalide tasemed olid väga lähedased nii DEPB- kui DD-kava puhul, kusjuures iga äriühing kasutas DEPB-kava uurimisperioodi esimese 6 kuu ning DD-kava uurimisperioodi järgmise 6 kuu jooksul.

(44)

Põhjendustes 41–43 osutatakse, et isegi kui DEPB-kava kohaldamine lõppes, ei peatatud soodustuste andmist, pealegi tehti seda peaaegu samal tasemel, mis tagas sujuva ülemineku tollimaksu tagastamiskavale. Selle põhjal tehakse järeldus, et subsiidiumide maksmist algmääruse artikli 15 lõike 1 tähenduses ei lõpetatud ning et DEPB-kava on tasakaalustatav.

(45)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 2 ja artiklile 5 arvutati tasakaalustatavad subsiidiumid lähtudes kasust, mille subsiidiumi saaja uurimisperioodil subsideerimisest sai. Leiti, et kasu saadi selle kava raames toimunud eksporditehingu ajal. Sel hetkel on India valitsus kohustatud loobuma tollimaksudest, andes seega rahalist toetust algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kui toll väljastab ekspordi saatekirja, milles märgitakse muu hulgas asjakohase eksporditehingu puhul antava DEPB-kava krediidi summa, ei ole India valitsusel enam õigust otsustada, kas subsiidiumi anda või mitte. Eespool esitatut arvesse võttes peetakse õigeks hinnata DEPB-kava alusel saadud kasu kui uurimisperioodil selle kava raames tehtud eksporditehingute eest saadud krediidi summat.

(46)

Põhjendatud nõuete esitamisel lahutati vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a krediidisummast maha subsiidiumi saamiseks makstud lõivud ja sel viisil saadi subsiidiumisummad (lugeja). Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati subsiidiumisummad vaatlusaluse toote ekspordikäibega uurimisperioodil (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud ega transporditud koguste alusel.

(47)

Võttes arvesse eespool esitatut, oli asjaomaste äriühingute puhul kõnealuse kava alusel kindlaks tehtud subsiidiumi määr uurimisperioodil vastavalt 0,58 % ning grupi Venus äriühingute puhul 0,93 %, 1,04 %, 1, 32% ja 2,04 %.

(48)

DD-kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud 1995. aasta tollimaksu ja riikliku aktsiisimaksu tagastamise eeskirjades, mida on muudetud hilisemate teadaannetega.

(49)

Selle kava raames saavad toetust taotleda kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

(50)

Tingimustele vastav eksportija võib taotleda summa tagastamist, mis arvutatakse protsendimäärana selle kava raames eksporditud toodete FOB-väärtusest. India valitsus on kehtestanud tagastamismäärad reale toodetele, kaasa arvatud vaatlusalune toode. Nende kindlaksmääramisel võetakse aluseks toote valmistusprotsessis kasutatud materjalide keskmine kogus või väärtus ja nende eest makstud tollimaksu keskmine summa. Tagastamist kohaldatakse sõltumata sellest, kas imporditollimaksud on tegelikult tasutud või mitte. Vaatlusaluse toote puhul oli DD-kava kohane määr uurimisperioodil 4 % FOB-väärtusest, maksimaalse väärtusega 5 India ruupiat/kg, olenevalt sellest, kumb väärtus on madalam.

(51)

Kõnealuse kava raames soodustuste saamiseks peab äriühing eksportima. Samal hetkel, kui kaubasaadetise andmed sisestatakse tolli serverisse (ICEGATE), loetakse eksport toimuvaks DD-kava alusel ja DD-kava alusel ette nähtud summa fikseeritakse pöördumatult. Kui äriühing on pärast kauba ärasaatmist esitanud üldise ekspordideklaratsiooni (Export General Manifest - EGM) ja tolliasutus pole deklaratsiooni kauba saatearve andmetega võrdlemisel vigu leidnud, on kõik tingimused täidetud, et lubada tagastatava summa väljamaksmist otseülekandega eksportija pangaarvele või käskveksliga.

(52)

Eksportija peab esitama ka eksporditehinguga seotud summa laekumise tõendamiseks panga väljastatava eksporditehingu teostamise tõendi (Bank Realisation Certificate, BRC). Selle dokumendi võib esitada pärast tagastussumma maksmist, kuid India valitsus nõuab väljamakstud summa tagasi, kui eksportija ei esita eksporditehingu teostamise tõendit ettenähtud tähtaja jooksul.

(53)

Tagastatud summat võib kasutada mis tahes otstarbel.

(54)

Leiti, et vastavalt India raamatupidamisstandarditele saab tollimaksu tagastamise summa kanda pärast ekspordikohustuse täitmist tekkepõhise tuluna raamatupidamisaruannetesse.

(55)

Tehti kindlaks, et kaks valimisse kaasatud äriühingut said DD-kava alusel kasu uurimisperioodi kahe viimase kvartali jooksul.

(56)

DD-kava alusel antakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Tollimaksu tagastamise summa on India valitsuse antud rahaline toetus, sest India valitsus kannab vahendid otseselt üle. Pealegi on tollimaksu tagastuse näol saadav summa kasulik eksportijale, kuna suurendab tema likviidsust.

(57)

Lisaks sõltub DD-kava juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(58)

Seda kava ei saa käsitada tollimaksu lubatava tagastussüsteemina ega asendamise puhul rakendatava tagastussüsteemina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud rangetele eeskirjadele.

(59)

Lisaks ei ole olemas süsteemi või menetluskorda, mis kinnitaks, milliseid sisendeid eksporditud kaupade tootmisprotsessis kasutatakse või kas on esinenud imporditollimaksude ülemäärast maksmist algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Eksportijal on õigus saada DD-kava soodustusi sõltumata sellest, kas ta üldse impordib sisendeid. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendmaterjalide importimist. Seega on DD-kava alusel õigus toetust saada isegi eksportijatel, kes hangivad kogu tooraine kodumaalt ega impordi sisendina kasutatavaid kaupu.

(60)

Seda kinnitab India valitsuse ringkiri nr 24/2001, milles on selgelt öeldud, et tollimaksu tagastamise määradel ei ole mingit seost sisendite tegeliku tarbimise ega tollimaksuga, mida konkreetsed eksportijad maksavad sisendite eest või individuaalsete kaubasaadetiste pealt, ning annab piirkondlikele ametiasutustele juhised, mille kohaselt tolliasutused ei peaks eksportijatelt nõudma tagastustaotlustes tõendite esitamist imporditud või omamaise päritoluga sisendite eest tegelikult makstud tollimaksude kohta.

(61)

Arvestades eespool esitatud andmeid, tehakse järeldus, et DD-kava on tasakaalustatav.

(62)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 2 ja artiklile 5 arvutati tasakaalustatavad subsiidiumid lähtudes kasust, mille subsiidiumi saaja uurimisperioodil subsideerimisest sai. Leiti, et kasu saadi selle kava raames toimunud eksporditehingu ajal. Sel hetkel on India valitsus kohustatud tasuma tagastussumma, mis kujutab endast rahalist toetust algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kui tolliasutused on väljastanud ekspordi saatekirja, millel on muu hulgas märgitud selle eksporditehingu puhul ette nähtud tagastussumma, ei ole India valitsusel enam õigust otsustada, kas anda subsiidiumi või mitte. Ülaltoodut arvesse võttes peetakse õigeks hinnata DD-kava alusel saadud kasu kui uurimisperioodil selle kava raames tehtud eksporditehingute pealt teenitud tagasimaksete summat.

(63)

Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati need subsiidiumisummad kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi aegse vaatlusaluse toote ekspordikäibega (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud ega transporditud koguste alusel.

(64)

Võttes arvesse eespool esitatut, oli selle kava alusel kindlaks määratud subsiidiumimäär uurimisperioodil koostööd tegevate asjaomaste äriühingute puhul vastavalt 0,61 % ning grupi Venus äriühingute puhul 1,14 %, 1,77 %, 1,68 % 1,91 %.

(65)

Kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktides 4.1.1–4.1.14 ja dokumendi HOP I 09–14 peatükkides 4.1–4.30.

(66)

Eellubade kava koosneb kuuest allkavast, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud põhjenduses 67. Need allkavad erinevad muu hulgas toetuse saamise kriteeriumide poolest. Eellubade kavaga seotud soodustusi saavad taotleda tootjatega seotud tootvad eksportijad või vahendavad eksportijad tegeliku ekspordi eest ja iga-aastase vajaduse alusel. Lõppeksportijat varustavad tootvad eksportijad saavad eellubade kavaga seotud soodustusi taotleda vahetarnete alusel. Peatöövõtjad, kelle tarned kuuluvad „ekspordiga samaväärsete toimingute” kategooriatesse, mida on nimetatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktis 8.2 (näiteks tarned ekspordisuunitlusega üksusele), saavad taotleda eellubade kava raames toetusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest. Toetusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest saavad taotleda ka tootvate eksportijate vahetarnijad eelnevate vabastusotsuste ja sisemaiste akreditiivide alusel.

(67)

Eellube väljastatakse järgmisel otstarbel:

i)   tegelik eksport: see on peamine allkava. See võimaldab konkreetse eksporditava lõpptoote valmistamiseks vajalikku sisendmaterjali tollimaksuvabalt importida. „Tegelik” selles kontekstis tähendab, et eksporditav toode peab väljuma India territooriumilt. Imporditoetus ja ekspordikohustus, kaasa arvatud eksporditava toote liik, on loal kirjas;

ii)   iga-aastane vajadust: see luba ei ole seotud konkreetse eksporditava tootega, vaid laiema tooterühmaga (nt kemikaalid ja nendega seotud tooted). Loa omanik võib – kuni teatud väärtusläveni, mis põhineb tema eelneval eksporditegevusel – importida tollimaksuvabalt ükskõik millist sisendmaterjali, mida kasutatakse sellesse rühma kuuluvate toodete valmistamiseks. Ta võib eksportida kõiki lõpptooteid, mis kuuluvad toodete rühma, mille tootmiseks ta sellist tollimaksuvabastusega sisendit kasutas;

iii)   vahetarned: see allkava hõlmab olukorda, kui kaks tootjat tahavad toota üht eksporttoodet ja jagavad omavahel tootmisprotsessi. Tootja-eksportija, kes valmistab vahetoote, võib sisendmaterjale tollivabalt importida ja võib taotleda sel eesmärgil vahetarnete jaoks eellubade kava kohaldamist. Lõppeksportija viib tootmise lõpule ja on kohustatud valmistoote eksportima;

iv)   ekspordiga samaväärsed toimingud: see allkava võimaldab peatööettevõtjal importida tollimaksuvabalt neid sisendmaterjale, mis on vajalikud kaupade tootmiseks, mida müüakse ekspordiga samaväärselt väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punkti 8.2 alapunktides b–f, g, i ja j nimetatud klientide kategooriatele. India valitsuse sõnul on ekspordiga samaväärsed toimingud sellised tehingud, mille käigus tarnitud kaubad ei välju riigist. Mitmeid tarnekategooriaid peetakse ekspordiga samaväärseks, eeldusel et kaubad toodetakse Indias, näiteks tarned ekspordisuunitlusega üksusele või äriühingule, mis asub erimajandustsoonis;

(v)   eelnev vabastusotsus: eelloa omanikul, kes kavatseb hankida sisendeid otseimpordi asemel koduturult, on võimalus hankida neid eelnevate vabastusotsuste alusel. Sellisel juhul muudetakse eelload eelnevateks vabastusotsusteks, mis lähevad nendes nimetatud kaupade kohaletoimetamisel üle omamaisele tarnijale. Eelnevate vabastusotsuste üleandmine annab omamaisele tarnijale õiguse saada toetust ekspordiga samaväärsete tehingute eest, nagu on sätestatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktis 8.3 (st eelload vahetarnete/ekspordiga samaväärsete tehingute jaoks, tollimaksutagastus ekspordiga samaväärsetelt tehingutelt ja aktsiisimaksu tagasimaksmine). Eelneva vabastusotsuse mehhanismi abil makstakse maksud ja tollimaksud lõppeksportija asemel tagasi tarnijale. Maksude ja tollimaksude tagasimaksmine on võimalik nii omamaiste kui ka imporditud sisendite puhul;

(vi)   sisemaised akreditiivid: see allkava hõlmab omamaiseid tarneid eelloa omanikule. Eelloa omanik saab teha pangale ettepaneku avada sisemaine akreditiiv omamaise tarnija jaoks. Pank kinnitab loa otseimpordiks üksnes selliste kaupade väärtuse ja koguse ulatuses, mis hangitakse importimise asemel riigisiseselt. Omamaisel tarnijal on õigus saada toetusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest, nagu on sätestatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktis 8.3 (st eelload vahetarnete / ekspordiga samaväärsete tehingute jaoks, tollimaksutagastus ekspordiga samaväärsetelt tehingutelt ja aktsiisimaksu tagasimaksmine).

(68)

Kaks valimisse kaasatud äriühingut sai seoses vaatlusaluse tootega uurimisperioodil eellubade kava raames toetust. Need äriühingud kasutasid üht allkavadest, tegeliku ekspordi eellubade allkava. Seepärast ei ole vaja kindlaks määrata muude, kasutamata allkavade tasakaalustatavust.

(69)

India asutused nõuavad kontrollimise eesmärgil, et eelloa omanik peab „tõest ja nõuetekohast arvestust tollimaksuvabalt imporditud / kodumaalt hangitud kauba kulu ja kasutamise kohta” kindlaksmääratud vormis (HOP I 09–14 peatükid 4.26, 4.30 ja 23. lisa), st tegelikku tarbimisregistrit. Seda registrit kontrollib sõltumatu atesteeritud audiitor / kuluarvestuse ja majandustegevuse audiitor, kes annab välja tõendi, milles kinnitatakse, et ettenähtud registreid ja asjakohaseid dokumente on kontrollitud ning et 23. lisas nõutud teave vastab tõele ja on õige.

(70)

Selle allkava puhul, mida asjaomased äriühingud uurimisperioodil kasutasid (tegeliku ekspordi eellubade allkava), on India valitsus määranud kindlaks imporditoetuse ja ekspordikohustuse mahu ja väärtuse, mis on märgitud loale. Lisaks peavad valitsusametnikud impordi ja ekspordi ajal vastavad tehingud loal dokumenteerima. Eellubade kava raames lubatud impordi mahu määrab India valitsus kindlaks standardsete sisend- ja väljundnormide alusel; need normid on kehtestatud enamiku toodete, sh ka vaatlusaluse toote suhtes.

(71)

Imporditud sisendmaterjalid ei ole ülekantavad ja neid tuleb kasutada saadava eksporttoote tootmiseks. Ekspordikohustus tuleb täita ettenähtud tähtaja jooksul pärast loa väljastamist (24 kuud koos kahe võimaliku kuuekuulise pikendusega).

(72)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et India ametiasutuste kehtestatud kontrollinõudeid kas ei järgitud või ei rakendatud tegelikult ellu.

(73)

Mõlemad kontrollitud äriühingud pidasid teatud tootmis- ja tarbimisregistrit. Paraku ei saa tarbimisregistrist kontrollida, milliseid sisendeid ja millistes kogustes eksporditud toote valmistamiseks kasutati. Võttes arvesse põhjenduses 69 kirjeldatud kontrollimisnõudeid, ei olnud äriühingul ühtki tõendit selle kohta, et tarbimisregistri suhtes oleks läbi viidud välisaudit. Kokkuvõttes leiti, et uurimisalused eksportijad ei suutnud tõendada asjakohaste väliskaubanduspoliitika sätete täitmist.

(74)

Imporditollimaksudest vabastamine on subsiidium algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, mida annab India valitsus, kellel seetõttu vähenevad tulud, mille ta muidu maksmisele kuuluvatest tollimaksudest saaks, ning sellest saavad kasu uurimisalused eksportijad, sest see parandab nende likviidsust.

(75)

Lisaks sellele sõltub eellubade kava raames toimuv tegelik eksport juriidiliselt eksporditegevusest ning seetõttu peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a. Ilma ekspordikohustuseta äriühingud selle kava alusel soodustusi ei saa.

(76)

Kõnealusel juhul kasutatud allkava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks või asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud eeskirjadele. India valitsus ei rakendanud tõhusalt kontrollisüsteemi või -menetlust, et kindlaks teha, kas ja millises koguses kasutati eksporditud toote valmistamisel sisendeid (algmääruse II lisa II jao punkt 4 ja asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi korral algmääruse III lisa II jao punkt 2). Arvatakse, et vaatlusaluse toote sisend- ja väljundnormid ei olnud piisavalt täpsed ning seega ei saa nad olla tegeliku tarbimise kontrollisüsteemiks, kuna nende standardsete normide ülesehitus ei võimalda India valitsusel piisava täpsusega kontrollida, milline kogus sisendeid kasutati ära eksporttoodangus. Samuti ei korraldanud India valitsus tegelikult kasutatud sisendeil põhinevat edasist uurimist, kuigi seda tuleks tulemuslikult rakendatava kontrollisüsteemi puudumisel tavaliselt teha (algmääruse II lisa II jao punkt 5 ja III lisa II jao punkt 3).

(77)

Seepärast on kõnealune allkava tasakaalustatav.

(78)

Lubatavate tollimaksu tagastussüsteemide ja asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide puudumisel on tasakaalustatav tulu kogu sissenõudmata jäänud imporditollimaks, mida makstakse üldjuhul sisendmaterjalide importimisel. Seoses sellega tuleb märkida, et ülemääraste tollimaksusoodustuste tasakaalustamine ei ole ainus algmääruses ettenähtud võimalus. Vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii ja I lisa punktile i võidakse tollimaksude liigset tagastamist tasakaalustada ainult siis, kui on täidetud algmääruse II ja III lisa tingimused. Käesoleval juhul ei olnud need tingimused aga täidetud. Seega, kui sobiva kontrollmenetluse rakendamist ei ole kinnitatud, ei ole ülaltoodud erand tagastussüsteemide suhtes kohaldatav ja kehtib tavaline maksmata tollimaksude summa (saamata jäänud tulu) tasakaalustamise reegel, mitte aga väidetava ülemäärase tagastamise reegel. Nagu on sätestatud algmääruse II lisa II jaos ja III lisa II jaos, ei kuulu uurimise korraldaja ülesannete hulka sellise ülemäärase tagastamise väljaarvutamine. Vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii peab uurimise korraldaja üksnes leidma piisavalt tõendeid väidetava kontrollisüsteemi tõhususe ümberlükkamiseks.

(79)

Subsiidiumisummad eellubade kava kasutanud äriühingutele arvutati uurimisperioodi jooksul kasutatud allkava raames imporditud materjalilt saamata jäänud imporditollimaksude (põhitollimaks ja spetsiaalne lisatollimaks) põhjal (lugeja). Vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a arvati subsiidiumisummast maha subsiidiumi saamiseks kulunud tasud, kui selleks esitati põhjendatud taotlus. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati see subsiidiumisumma vaatlusaluse toote ekspordikäibega uurimisperioodil (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud ega transporditud koguste alusel.

(80)

Asjaomaste äriühingute puhul kõnealuse kava alusel uurimisperioodi jooksul kindlaks määratud subsiidiumimäär oli vastavalt 2,43 % ja ning grupi Venus äriühingute puhul 0,15 %, 0 %, 0 %, 0 %.

(81)

EPCG-kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 peatükis 5, samuti HOP I 09-14 peatükis 5.

(82)

Selle kava raames saavad toetust taotleda vastavad toetavate tootjate ja teenusepakkujatega seotud tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

(83)

Ekspordikohustuse täitmisel on äriühingul lubatud importida kapitalikaupu (uusi ja kuni 10 aasta vanuseid kasutatud kapitalikaupu) vähendatud tollimaksumääraga. Selle jaoks väljastab India valitsus vastavalt taotlusele ja lõivu tasumisel EPCG-litsentsi. Kavaga nähakse ette vähendatud tollimaksumäär (3 %), mis on kohaldatav kõigi selle kava raames imporditavate kapitalikaupade suhtes. Ekspordikohustuse täitmiseks peab imporditud kapitalikaupu kasutama teatava perioodi jooksul teatava hulga eksportkaupade tootmiseks. Väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 kohaselt võib kapitalikaupu EPCG-kava raames importida 0 % tollimaksumääraga, aga sel juhul on ekspordikohustuse täitmiseks antav ajavahemik lühem.

(84)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste litsentsi omanik võib kapitalikaupu hankida ka oma riigist. Sellisel juhul võib omamaine kapitalikaupade tootja ise ära kasutada selliste kapitalikaupade tootmiseks vajalike komponentide tollimaksuvaba importimist. Samuti võib omamaine tootja nõuda ekspordiga samaväärsete toimingute hüvitamist seoses kapitalikaupade tarnimisega EPCG-litsentsi omanikule.

(85)

Tehti kindlaks, et kõik kolm valimisse kaasatud äriühingut said EPCG-kava alusel soodustusi, mida oli võimalik seostada vaatlusaluse tootega uurimisperioodi jooksul.

(86)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Tollimaksu vähendamine on India valitsuse antav finantstoetus, kuna seetõttu laekub India valitsusele vähem tollimaksu kui ta saama peaks. Lisaks toob tollimaksuvähendus eksportijale kasu, kuna säästetud imporditollimaks suurendab äriühingu likviidsust.

(87)

Peale selle sõltub EPCG-kava juriidiliselt ekspordijõudlusest, kuna litsentside saamiseks tuleb võtta ekspordikohustus. Seetõttu peetakse seda algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punkti a alusel konkreetseks ja tasakaalustatavaks.

(88)

EPCG-kava ei saa lugeda lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul rakendatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kapitalikaubad ei kuulu selliste lubatud süsteemide kohaldamisalasse, nagu on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei tarbita eksporditavate toodete tootmisel ära.

(89)

Subsiidiumisumma arvutati vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 3 imporditud kapitalikaupadelt maksmata tollimaksu alusel, mis jagati ajavahemikuga, mis vastab selliste kaupade tavapärasele amortisatsiooniajale asjaomases tootmisharus. Sellisel moel uurimisperioodi kohta arvutatud summale liideti selle perioodi intress, et kajastada soodustuse väärtuse muutumist aja jooksul. Selleks otstarbeks loeti asjakohaseks Indias uurimisperioodi jooksul kehtinud turuintressimäär. Põhjendatud nõuete esitamise korral arvati algmääruse artikli 7 lõike 1 punkti a kohaselt maha subsiidiumi saamiseks makstud tasud.

(90)

Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 jagati see subsiidiumi summa kogu uurimisperioodi asjaomase ekspordikäibega (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud ega transporditud koguste alusel.

(91)

Vaatlusaluste äriühingute puhul oli kõnealuse kava alusel kindlaks määratud subsiidiumimäär uurimisperioodil vastavalt 0,09 %, 0,6 % ning grupi Venus äriühingute puhul 0,02 %, 0 %, 0 %, 0 %.

(92)

Kava üksikasjad on sätestatud India Reservpanga koondringkirjades DBOD nr DIR. (Exp). BC 01/04.02.02/2007-08 (ekspordikrediit ruupiates/välisvaluutas) ja DBOD nr DIR. (Exp). BC 09/04.02.02/2008-09 (ekspordikrediit ruupiates/välisvaluutas), mis on adresseeritud kõikidele India kommertspankadele.

(93)

Selle kava raames saavad toetust taotleda tootvad eksportijad ning vahendavad eksportijad.

(94)

Selle kava raames kehtestab India Reservpank ekspordikrediidi puhul kohaldatava maksimaalse kohustusliku piirintressimäära nii India ruupiates kui ka välisvaluutas, mida kommertspangad võivad eksportijatelt nõuda. EC-kava koosneb kahest allkavast: veoeelse ekspordikrediidi kava („pakkimislaen”), mis hõlmab eksportijale antavaid laene kaupade ostmise, töötlemise, tootmise, pakkimise ja/või veo finantseerimiseks enne eksportimist, ning veojärgse ekspordikrediidi kava, millega nähakse ette käibekapitalilaenud ekspordiga seotud debitoorse võlgnevuse rahastamiseks. Samuti on RBI andnud pankadele korralduse suunata teatav summa kogulaenust ekspordi finantseerimiseks.

(95)

India Reservpanga koondringkirjadest lähtuvalt võivad eksportijad saada ekspordilaene intressimääraga, mis on soodsamad tavapäraste kommertslaenude (sularahalaenud) intressimääradest, mille suuruse määrab turu olukord. Intressimäärade erinevused võivad olla väiksemad hea krediidireitinguga äriühingute puhul. Tegelikult võivad kõrge krediidireitinguga äriühingud saada ekspordikrediiti ja sularahalaene samadel tingimustel.

(96)

Tehti kindlaks, et kaks valimisse kaasatud äriühingut kasutasid uurimisperioodi ajal kõnealust kava.

(97)

Põhjenduses 95 nimetatud India Reservpanga koondringkirjades kehtestatud EC-krediidi soodusintressimäär aitab vähendada eksportija intressikulusid turutingimustest lähtuvate laenukuludega võrreldes ning on seega algmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses eksportijale kasulik. Ekspordi finantseerimine ei ole iseenesest omamaisest finantseerimisest vähem riskantne. Tegelikult käsitatakse seda tavaliselt isegi riskantsemana ning tagatise kindlus sellise laenu andmisel põhineb finantseerimisobjektist sõltumata üksnes asjaomase kommertspanga ärilisel otsusel. Pankade intressimäärade erinevused tulenevad India Reservpanga meetodist kehtestada maksimaalsed laenumäärad igale kommertspangale eraldi.

(98)

Hoolimata asjaolust, et EC-kava raames annavad sooduslaenu kommertspangad, on see soodustus valitsuse antav rahaline toetus algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses. Selles kontekstis peab märkima, et ei algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis iv ega WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingus ei nõuta, et riigieelarves peaks kajastuma subsiidiumide määramine (nt India valitsuse poolse kommertspankade kulude hüvitamise näol), vaid seal peab kajastuma ainult valitsuse korraldus algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii ja iii kirjeldatud toimingute teostamiseks. India Reservpank on avalik-õiguslik asutus ning kuulub algmääruse artikli 2 punkti b kohase „valitsuse” määratluse alla. Ta on sajaprotsendiliselt riiklikus alluvuses ning täidab riikliku poliitika (rahanduspoliitika) eesmärke ning India Reservpanga juhtkonna nimetab ametisse India valitsus. India Reservpangal on algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv teise taande tähenduses õigus anda korraldusi eraasutustele, sest kommertspangad on seotud India Reservpanga määratud tingimustega, muu hulgas nendega, mis kehtestatakse ekspordikrediidi intressimäärade suhtes, mis on kohustuslikuks tehtud India Reservpanga koondringkirjaga ning India Reservpanga korraldustega selle kohta, et kommertspangad peavad suunama teatava osa laenude kogusummast ekspordi finantseerimiseks. See ettekirjutus kohustab kommertspankasid täitma algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud ülesandeid, käesoleval juhul andma laenu ekspordi soodusfinantseerimiseks. Selline otsene rahaline ülekanne teatavatel tingimustel antava laenu kujul kuuluks tavatingimustes valitsuse pädevusse ja siin kirjeldatud menetlus ei erine palju valitsuste tavalistest menetlustest algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses. Seda subsiidiumi peetakse konkreetseks ja tasakaalustatavaks, sest soodusintressimäärad on seotud eksporditehingute finantseerimisega ning sõltuvad seetõttu eksporditegevusest, nagu on nimetatud algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktis a.

(99)

Subsiidiumisumma arvutamisel võeti aluseks uurimisperioodi jooksul kasutatud ekspordikrediidilt makstud intresside ja selle summa vahe, mis oleks kuulunud tasumisele, kui asjaomase äriühingu suhtes oleks kohaldatud tavalise kommertskrediidi intressimäärasid. Kõnealune subsiidiumisumma (lugeja) jagati ekspordi kogukäibega uurimisperioodi jooksul või vaatlusaluse toote ekspordi kogukäibega uurimisperioodi jooksul krediidi alusel, kui seos vaatlusaluse tootega oli kindlalt tuvastatav, mida oli võimalik kasutada asjakohase nimetajana kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2, sest subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, eksporditud ega transporditud koguste alusel.

(100)

Asjaomaste äriühingute puhul oli kõnealuse kava alusel uurimisperioodi jooksul kindlaks määratud subsiidiumimäär vastavalt 0,61 % ning grupi Venus äriühingute puhul 0,08 %, 0,28 %, 0,03 %, 0,10 %.

(101)

FM-kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika 2009–2014 punktis 3.14 ja HOP I 09-14 punktis 3.8.

(102)

Selle kava raames saavad toetust taotleda kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

(103)

Selle kava alusel on õigus saada tollimaksukrediiti 3 % ulatuses FOB-väärtusest kõikide toodete ekspordi puhul riikidesse, mis on esitatud HOP I 09-14 37(C) lisa tabelites 1 ja 2. Alates 1. aprillist 2011 on õigus taotleda tollimaksukrediiti 4 % FOB-väärtusest kõikide toodete ekspordi puhul riikidesse, mis on märgitud 37(C) lisa tabelis 3 (Special Focus Markets - spetsiaalsed sihtturud). Selle kava raamidesse ei kuulu teatavat tüüpi eksporditegevus, näiteks imporditud või transiitkauba eksport, ekspordiga samaväärsed toimingud, teenuste eksport ja erimajandustsoonides tegutsevate või ekspordiga tegelevate üksuste ekspordikäive. Samuti ei kuulu selle kava alla teatavat tüüpi kaubad, nagu teemandid, väärismetallid, maagid, teravili, suhkur ja naftasaadused.

(104)

FM-kava raames antav tollimaksukrediit on vabalt ülekantav ja kehtib 24 kuu jooksul alates asjakohase krediidisertifikaadi väljastamise kuupäevast. Seda krediiti võib kasutada mis tahes sisendite või kauba, sealhulgas kapitalikaupade järgneva impordi tollimaksude tasumiseks.

(105)

Krediidisertifikaat väljastatakse pärast ekspordi toimumist või kauba lähetamist punktis, mille kaudu eksport toimus. Kui taotleja esitab ametiasutustele koopiad kõigist asjakohastest ekspordidokumentidest (nt eksporditellimus, faktuurarved, saatearved, panga sertifikaadid), ei ole India valitsusel enam tollimaksukrediidi andmise üle otsustusõigust.

(106)

Tehti kindlaks, et üks valimisse kaasatud äriühing kasutas kõnealust kava uurimisperioodi ajal.

(107)

FM-kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. FM-kava raames antav tollimaksukrediit on India valitsuse antav rahaline toetus, kuna krediiti kasutatakse lõpuks imporditollimaksude korvamiseks ning seetõttu laekub India valitsusele vähem tollimaksu kui ta saama peaks. Lisaks on FM-kava raames antav tollimaksukrediit kasulik eksportijale, kuna suurendab tema likviidsust.

(108)

Lisaks sõltub FM-kava juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(109)

Kõnealust kava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud rangetele eeskirjadele. Eksportija ei ole tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis tarbima ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid. Lisaks ei ole olemas süsteemi või menetluskorda, mis kinnitaks, millist toorainet eksporditud kaupade tootmisprotsessis kasutatakse või kas on esinenud imporditollimaksude ülemäärast maksmist algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Eksportijal on õigus saada FM-kava alusel toetust sõltumata sellest, kas ta üldse impordib sisendeid. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendmaterjalide importimist. Seega on FM-kava alusel õigus abi saada isegi eksportijatel, kes hangivad kogu oma tooraine kohapeal ega impordi sisendina kasutatavaid kaupu. Veelgi enam, eksportija võib kasutada FM-kava raames antavat tollimaksukrediiti kapitalikaupade importimiseks, kuigi kapitalikaupade suhtes ei kohaldata selliseid lubatavaid tollimaksu tagastamise süsteeme, nagu on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei tarbita eksporditavate toodete tootmiseks.

(110)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutati subsiidiumisaajale antud toetusena, mille olemasolu tehti kindlaks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil koostööd teinud eksportiva tootja poolt eksporditehingu hetkel tekkepõhiselt kirjendatud sissetulekuna. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 jagatakse see subsiidiumisumma (lugeja) kogu uurimisperioodi ekspordikäibega (nimetaja), kuna subsiidium sõltub ekspordi tulemuslikkusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud ega transporditud koguste alusel.

(111)

Uurimisperioodil vaatlusaluse äriühingu puhul kõnealuse kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär oli vastavalt 0,13 %, 0,71 %, 0,07 %, 0 % grupi Venus äriühingute puhul.

(112)

Selgus, et ainult üks valimisse kaasatud äriühing sai uurimisperioodi jooksul kasu EOU-kava alusel. Uurimise käigus tehti kindlaks, et tasakaalustatavate subsiidiumide tase jäi selle äriühingu puhul alla miinimumtaseme, seetõttu EOU-kava edasi ei analüüsitud.

(113)

Nende tulemuste (kokkuvõte allpool tabelis) põhjal leiti, et tasakaalustatavate subsiidiumide kogusumma jääb väärtuselt vahemikku 3,15–4,32 %.

(114)

Vastavalt algmääruse artikli 15 lõikele 3 on valimisse kaasamata koostööd tegevate äriühingute subsiidiumimarginaal arvutatuna nende valimisse kaasatud koostööd tegevate äriühingute kaalutud keskmise subsiidiumimarginaali põhjal, mille individuaalsed subsiidiumimarginaalid olid üle miinimumtaseme, 3,82 %.

(115)

Kõigi teiste India eksportijate puhul määras komisjon kõigepealt kindlaks koostöötaseme. Võrreldes Eurostati impordiandmeid ja neid andmeid, mida koostööd tegevad äriühingud või rühmad, kes olid vaatlusalust toodet uurimisperioodil liitu eksportinud, esitasid vaatlusaluse toote ekspordimahu kohta liitu uurimisperioodil, selgus, et India eksportivate tootjate koostöötaset võib pidada väga heaks. Suurt koostöövalmidust silmas pidades kehtestati kõigile koostööd mitte teinud äriühingute subsiidiumimääraks kõrgeima tuvastatud subsiidiumimääraga äriühingu subsiidiumimäär – 4,32 %.

(116)

Samasugust toodet valmistas 27 liidu tootjat. Seega moodustavad need tootjad liidu tootmisharu algmääruse artikli 9 lõike 1 ja artikli 10 lõike 8 tähenduses ning edaspidi kasutatakse neile viitamisel väljendit „liidu tootmisharu”.

(117)

Liidu kogutoodangu kindlaksmääramiseks uurimisperioodil kasutati liidu tootmisharu kohta kogu kättesaadavat teavet, sealhulgas kaebuses esitatud teavet, liidu tootjatelt enne ja pärast uurimise algatamist kogutud andmeid ning valimisse kaasatud liidu tootjatele saadetud küsimustiku kontrollitud vastuseid.

(118)

Olgu märgitud, et üks India eksportiva tootjaga seotud liidu tootja, kes oli uurimise algatamise vastu, on hõlmatud ka liidu tootmisharu määratlusega. Selle põhjal saab öelda, et liidus toodeti uurimisperioodil vaatlusalust toodet kokku hinnanguliselt 139 141 tonni. See näitaja hõlmab kõikide liidu tootjate toodangu, kes andsid endast teada, ja nende ülejäänud liidu tootjate hinnangulise toodangumahu, kes endast uurimise ajal teada ei andnud.

(119)

Nagu on osutatud põhjenduses 14, kaasati valimisse kuus liidu tootjat, kes andsid hinnanguliselt 46,5 % liidu samasuguse toote kogutoodangust.

(120)

Liidu tarbimine tehti kindlaks liidu tootmisharu müügi kogumahu alusel liidu turul ja koguimpordi põhjal. 2009. aastale olid iseloomulikud vaatlusaluse toote ja samasuguse toote valmistamisel peamise lähteainena kasutatava nikli tavatult kõrged hinnad ja finantskriisi üleilmne negatiivne mõju, mis koos viisid liidu tarbimise taseme sellel aastal eriti madalale. Sellele vaatamata paranes turu olukord, nagu on näha allpool esitatud tabelis, ning liidu tarbimine suurenes 2009. aastast uurimisperioodini 50 %.

(121)

Nende koostööd tegevate äriühingute impordi mahud, mis valimi põhjal otsustades ei saanud uurimisperioodil subsiidiumikavade alusel kasu algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 mõistes, jäeti India koguimpordi arvestusest välja. Kuna vaatlusaluse toote importi käsitlevad andmed on seotud üksnes kahe äriühinguga, siis leiti, et konfidentsiaalsuse kaalutlustel on asjakohane esitada need andmed indekseeritud kujul.

(122)

Tehti kindlaks, et liitu suunatud koostööd tegevate eksportivate tootjate subsideeritud import vaatlusaluse perioodi jooksul arenes mahu ja turuosa mõistes järgmiselt:

(123)

Indiast pärit subsideeritud impordi maht suurenes vaatlusalusel perioodil oluliselt, 110 % võrra. Kasv oli märgatav eelkõige aastatel 2009–2010, kui Indiast pärit import kasvas järsult 72 % võrra ja liidu tarbimine tõusis 42 % võrra. Samas tuleb arvestada, et kui liidu tarbimine tõusis 2010. aastast kuni uurimisperioodini ainult 5 % võrra, siis Indiast pärit impordi maht jätkas samal ajavahemikul märkimisväärset suurenemist ja kasvas 22 % võrra.

(124)

Indiast pärit subsideeritud impordi turuosa kasvas märkimisväärselt vaatlusaluse perioodi jooksul, nimelt 40 %.

(125)

Nagu selgitatud põhjenduses 22, väljendas üks huvitatud isik muret asjaolu üle, et subsiidiumivastase uurimise küsimustik ei võimaldanud eristada teatavaid vaatlusaluse toote liike, mis tema arvates olid erinevad.

(126)

Selle küsimustikuga seotud probleemi lahendamiseks laiendati nn toote kontrollnumbreid, mis aitavad asjaomaseid tooteliike uurimise käigus kindlalt tuvastada eelkõige hinnavõrdluse eesmärgil. Sellel etapil näitas uurimine, et India eksportivad tootjad eksportisid kõnealuseid äärmiselt tehnilisi tooteliike üksnes väikeses koguses. Sellele vaatamata rõhutatakse, et toote kontrollnumbrite puhul tehtud muudatused tagasid teatud tooteliikide hindade vahetu võrdluse samasuguste tooteliikide hindadega.

(127)

Allpool tabelis on näidatud subsideeritud impordi keskmine hind:

(128)

Indiast pärit impordi keskmised hinnad tõusid vaatlusaluse perioodi jooksul 35 % võrra, kuid jäid samal ajavahemikul liidu tootmisharu müügihindadest madalamaks (vt põhjendus 145). See selgitas impordimahu järsku tõusu ja India eksportijate turuosa olulist suurenemist 40 % võrra samal ajavahemikul.

(129)

Hindade allalöömise kindlakstegemiseks uurimisperioodil võrreldi valimisse kaasatud liidu tootjate poolt sõltumatutele klientidele pakutavaid kaalutud keskmisi müügihindu liidu turul tooteliikide kaupa, korrigeerituna tehasehindade tasemele, kahe valimisse kaasatud ja üle miinimumtaseme tasakaalustatavaid subsiidiume saava India tootja imporditud toodete (tooteliikide kaupa) kaalutud keskmiste hindadega, mida maksis esimene sõltumatu klient liidus ja mis olid kindlaks määratud CIF-hindade põhjal, mida oli nõuetekohaselt kohandatud võtmaks arvesse impordijärgseid kulusid.

(130)

Võrdluse tulemus, väljendatuna protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest uurimisperioodi jooksul, andis vaatlusalusest riigist liidu turule suunatud subsideeritud impordi kaalutud keskmiseks allalöömismarginaaliks 12,5 %. Subsideeritud impordi madalamad hinnad võrreldes liidu hindadega vaatlusalusel perioodil, selgitavad India impordimahu ja Indiast pärit impordi turuosa märkimisväärset suurenemist 2009. aastast uurimisperioodini.

(131)

Kooskõlas algmääruse artikli 8 lõikega 4 sisaldas liidu tootmisharule avalduva Indiast pärit subsideeritud impordi mõju käsitlev uuring hinnangut kõikide liidu tootmisharu seisundit mõjutavate asjakohaste majandustegurite kohta vaatlusalusel perioodil.

(132)

Nagu on märgitud põhjenduses 14, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju uurimiseks väljavõttelist uuringut.

(133)

Komisjon vaatles kahju analüüsimiseks makromajanduslikke ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid eraldi. Vastavalt sellele hinnatakse liidu tootmisharu majanduslikku olukorda a) makromajanduslike näitajate põhjal, nagu tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa ja majanduskasv, tööhõive, tootlikkus, tegeliku subsiidiumimarginaali suurus ja varasemast subsideerimisest toibumine, mille jaoks koguti andmeid kogu liidu tootmisharult ning b) mikromajanduslike näitajate põhjal, nagu ühiku keskmised hinnad, ühikukulu, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime, varud ja tööjõukulud, mille jaoks koguti andmeid valimisse kaasatud liidu tootjatelt.

(134)

Väärib märkimist, et kogu kättesaadavat teavet liidu tootmisharu kohta, kaasa arvatud kaebuses esitatud andmed, liidu tootjatelt enne ja pärast uurimise algatamist kogutud andmeid ja valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud vastuseid kasutati selleks, et kindlaks teha makromajanduslikud näitajad ja eelkõige andmed valimisse kaasamata liidu tootjate kohta.

(135)

Mikromajanduslikud näitajad tehti kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate poolt küsimustikule esitatud vastustes sisalduva teabe põhjal.

(136)

Liidu tootmise, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise suundumused olid vaatlusalusel perioodil järgmised:

(137)

Liidu toodang suurenes vaatlusaluse perioodi jooksul 32 % võrra, peegeldades teatud ulatuses tarbimise positiivset arengut. Tootmismahud seevastu püsisid 2010. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal samal tasemel.

(138)

Samal ajal kui tootmisvõimsuse rakendamine paranes ja kasvas vaatlusaluse perioodi jooksul 13 protsendipunkti võrra, jäi tootmisvõimsus kõnealusel ajavahemikul põhimõtteliselt stabiilseks.

(139)

Müügimahu, turuosa ja majanduskasvu suundumused olid vaatlusalusel perioodil järgmised:

(140)

Pärast märkimisväärset kasvu suureneva tarbimise kontekstis aastatel 2009–2010 vähenes sõltumatutele klientidele suunatud müügi maht ja nõudmise jätkuva kasvu (4,9 % aastatel 2010–2011) põhine kasu jäi saamata. Seda peegeldab ka lõppvarude kasv, mis kokkuvõttes suurenes vaatlusaluse perioodi jooksul 41 % võrra, nagu näidatud põhjenduses 153. Lisaks vähenes liidu tootmisharu turuosa vaatlusaluse perioodi jooksul 4,7 protsendipunkti, vaatamata tarbimise ühtlasele kasvule 50 % võrra.

(141)

Nagu osutatud põhjenduses 120, kasvas liidu tarbimine 2009. aastast uurimisperioodini 50 % võrra, samal ajal kui subsideeritud impordi maht suurenes samal perioodil oluliselt, 110 % võrra, nagu osutatud põhjendustes 122 ja 123. Seetõttu neelas subsideeritud import osaliselt liidu turu majanduskasvu 2009. aastast uurimisperioodini, sest liidu tootmisharu müük liidus kasvas samal ajavahemikul 40 % võrra. See näitab, et liidu tootmisharu ei saanud liidu tarbimise kasvust subsideeritud impordi turuosa suurenemise tõttu täies ulatuses kasu.

(142)

Vaatamata põhjendustes 147–152 kirjeldatud raskele finantsolukorrale jäi tööhõive liidu tootmisharus vaatlusaluse perioodil suhteliselt stabiilseks. Võttes arvesse tootmismahu suurenemist (vt põhjendust 136), kasvas tootlikkus, mida mõõdeti toodanguna (tonnides) töötaja kohta aastas, samal ajavahemikul 30 % võrra, viidates liidu tootmisharu märkimisväärsetele pingutustele oma tõhusust suurendada.

(143)

Kahe valimisse kaasatud India eksportiva tootja subsiidiumimarginaalid on miinimumtasemest kõrgemad (vt põhjendust 113). Võttes arvesse vaatlusaluse toote tootmisharu olemust, subsideeritud impordi mahtu, turuosa ja hindu, ei saa tegelike subsiidiumimarginaalide mõju liidu tootmisharule hinnata tühiseks.

(144)

Tuletatakse meelde, et 1999. aastal kehtestati vaatlusaluse toote suhtes dumpinguvastased ja subsiidiumivastased tasakaalustavad meetmed. Võttes aga arvesse 1999. aastal kehtestatud meetmete kehtivuse lõppemise ja käesoleva uurimise vahele jäävat ajavahemikku, puuduvad kättesaadavad andmed, mille põhjal hinnata varasema subsideerimise (7) mõju. Igal juhul ei leitud uurimise käigus mingeid tõendeid selle kohta, et tootmisharu taastub ikka veel varasemast subsideerimisest.

(145)

Vaatlusaluse perioodi jooksul kujunesid liidu tootjate keskmise ühiku müügihind ja tootmiskulu järgmiselt:

(146)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised müügihinnad sõltumatutele klientidele ELis tõusid vaatlusalusel perioodil 34 % võrra. Kasv peegeldab samal perioodil tootmisharus toimunud üldist tooraine hinna tõusu. 2011. aastal ja uurimisperioodil oli liidu tootjatel võimalik kasvavate tootmiskulude katmiseks tõsta hindu vaid mõõdukalt, nimelt just nii palju, et kasumlikkus oli natuke üle 1 % 2011. aastal ja nullkasumi piiril uurimisperioodil. Nagu allpool esitatud tabeli andmetest nähtub, ei võimaldanud isegi müügihinna märkimisväärne tõus liidu tootmisharul saavutada mõistlikku kasumit.

(147)

Liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime kujunesid vaatlusaluse perioodi jooksul järgmiselt:

(148)

Valimisse kaasatud liidu tootjate puhul selgitati kasumlikkus välja samasuguse toote müügist sõltumatutele klientidele saadud maksueelse puhaskasumina, väljendatuna protsendina asjaomasest käibest. 2009. aastal jäid valimisse kaasatud liidu tootjad kahjumisse, kuid 2010. aastal hakkasid nad taastuma kooskõlas tarbimise 50 % kasvuga, mida on kirjeldatud põhjenduses 120. Vaatamata kasumlikkuse väikesele suurenemisele, olid kasumi tasemed 0,2 % juures palju madalamad kui terasesektori mõistlik kasumlikkus. Kasumimarginaali sihtväärtuseks seati esialgu 5 %, sest seda peetakse marginaaliks, mille võiks mõistlikult saavutada seda tüüpi tootmisharu uurimisaluse toote sektoris normaalse konkurentsi tingimustes, st subsideeritud impordi puudumisel samasuguse toote müügi korral liidus, nagu väidab liidu tootmisharu. Lisaks sellele on kõnealust 5 %-list maksueelset kasumimarginaali peetud asjakohaseks miinimumiks samasuguste toodete muude uurimiste puhul samas sektoris.

(149)

Valimisse kaasatud liidu tootjatel õnnestus uurimisperioodil saavutada nullkasum, ent subsideeritud impordi avaldatud hinnasurve ei võimaldanud neil viia oma hindu kooskõlla kuludega ja seega saavutada rahuldavaid tulemusi. Sellist olukorda selgitatakse ka asjaoluga, et uurimisalust toodet peetakse kaubaks, mille puhul hind on peamine tegur, mis mõjutab tarbija valikuid.

(150)

Rahavoog, mis näitab tootmisharu suutlikkust oma tegevust ise rahastada, ja mis arvutati välja tehingute põhjal, oli kuni 2010. aastani negatiivne. Kuigi rahavoog 2011. aastal paranes, langes see ajavahemikul 2011. aastast kuni uurimisperioodini 34 %.

(151)

Kasumlikkuse ja rahavoo suundumused vaatlusalusel perioodil piirasid valimisse kaasatud liidu tootjate suutlikkust investeerida oma tegevusse ja mõjusid kahjulikult nende arengule. Selle tulemusel halvenes liidu tootjate suutlikkus kaasata kapitali ja rahastada kulutusi. Kuigi valimisse kaasatud liidu tootjatel õnnestus teha 2010. aastal mõningaid investeeringuid, siis hiljem investeeringute maht vähenes. Seda eelkõige uurimisperioodil, mil investeeringute maht vähenes võrreldes 2010. aasta tasemega 51 %. Isegi kui samasuguse tootega seotud investeeringutasuvus – väljendatuna kasumina protsentides investeeringute põhikapitali jääkmaksumusest – muutus 2011. aastal positiivseks, siis uurimisperioodil langes see märkimisväärsed 5,9 protsendipunkti, saavutades madala taseme, nimelt 0,8 %.

(152)

Eespool esitatut silmas pidades võib järeldada, et valimisse kaasatud liidu tootjate finantstulemused olid uurimisperioodil võrdlemisi nõrgad.

(153)

Valimisse kaasatud liidu tootjate varude tase kasvas vaatlusalusel perioodil 41 %; varude kasv langes kokku turuosa vähenemisega, seda eelkõige uurimisperioodil.

(154)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud suurenesid vaatlusalusel perioodil tagasihoidlikult ning seetõttu ei kujuta need endast tootmiskulude kasvu määravat tegurit.

(155)

Uurimise tulemusel selgus, et liidu tootmisharul ei olnud võimalik täiel määral kasu saada tarbimise kasvust vaatlusalusel perioodil ja eelkõige uurimisperioodil. Aastatel 2009–2010 paranes enamik liidu tootmisharuga seotud kahjunäitajaid suuresti, kuid seejärel jäi tootmisharu majanduslik olukord samaks või isegi halvenes.

(156)

Tõepoolest, õitsva turu kontekstis liidu tootmisharu teatavad näitajad – näiteks tootmis- ja müügimahud – paranesid aastatel 2009–2010 märkimisväärselt, kuid alates 2010. aastast täheldati kasvu aeglustumist. Selline olukord tekkis vaatamata sellele, et tarbimine kasvas jätkuvalt.

(157)

Peale selle mõjutas liidu turul eelkõige uurimisperioodil valitsenud hinnasurve olulisel määral liidu tootmisharu finantstulemustega seotud kahjunäitajaid, nagu rahavoog, investeeringud ja kasumlikkus. Liidu tootmisharul ei olnud aastatel 2009–2010 võimalik tõsta oma hindu piisavalt, et katta tootmiskulud. Kasumlikkus paranes aastatel 2009–2011 ja 2011. aastal teeniti väikest kasumit, nimelt 1,4 %, kuid uurimisperioodil hakkas olukord taas halvenema ja sel ajal jõuti vaid nullkasumini. See tähendab, et liidu tootmisharu kapitali kaasamise ja taastumise võime oli samuti kahjustatud.

(158)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes jõuti esialgsele järeldusele, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 8 lõike 5 tähenduses.

(159)

Kooskõlas algmääruse artikli 8 lõigetega 5 ja 6 uuris komisjon, kas subsideeritud import Indiast on põhjustanud liidu tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks pidada oluliseks. Lisaks subsideeritud impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud liidu tootmisharu samal ajal kahjustada, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist subsideeritud impordile.

(160)

Uurimine näitas, et liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 50 %, ent samal ajal kasvas Indiast pärit impordi maht üle kahe korra. Samas langes subsideeritud impordi kasv kokku langusega liidu tootmisharu müügimahus sõltumatutele klientidele ajavahemikul 2010. aastast kuni uurimisperioodini.

(161)

Seoses vaatlusalusel perioodil liidu turul valitsenud hinnasurvega leiti, et Indiast pärit impordi keskmine hind oli pidevalt madalam liidu tootmisharu keskmisest müügihinnast. Lüües liidu tootmisharu hindu uurimisperioodil alla keskmiselt 12,5 %, suurenes Indiast pärit subsideeritud impordi turuosa ajavahemikul 2009. aastast uurimisperioodini 40 %, samas kui liidu tootmisharu turuosa vähenes 4,7 protsendipunkti (67,6 %-lt 2009. aastal kuni 62,9 %-ni uurimisperioodil). Turuosa kaotus näitab, et liidu tootmisharul oli võimalik saada suurenenud tarbimisest kasu vaid vähesel määral.

(162)

Suurenevaid tootmiskulusid silmas pidades püüdis liidu tootmisharu tõsta ühikuhinda sõltumatute klientide puhul, nagu on näidatud põhjenduses 145. Kuid eespool kirjeldatud hinnasurve tõttu, mida põhjustas Indiast pärit subsideeritud impordi mahu kasv, ei olnud hinnatõus piisav kasvavate kulude katmiseks. Seega ei suutnud liidu tootmisharu saavutada rahuldavat kasumitaset, mida võib pidada vajalikuks selle konkreetse tootmisharu puhul.

(163)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldati, et Indiast pärit subsideeritud impordi kasv hinnataseme juures, millega liidu tootmisharu hindu pidevalt alla löödi, oli määravaks teguriks liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju puhul.

(164)

Allpool tabelis on näidatud subsideerimata ekspordi mahu ja hindade arengut vaatlusalusel perioodil. Selle maht moodustas uurimisperioodil vähem kui ühe kolmandiku India ekspordist ja see järgis sama suundumust kui subsideeritud import.

(165)

Esitatud faktide põhjal järeldatakse, et subsideerimata impordi võimalik negatiivne mõju liidu turule ei olnud selline, mis oleks välistanud põhjusliku seose Indiast pärit subsideeritud impordi ja liidu tootmisharule vaatlusalusel perioodil tekitatud kahju vahel.

(166)

Lisaks Indiast pärit subsideeritud impordile, mis moodustas uurimisperioodil 35 % liidu turule suunatud koguimpordist, oli ka muid impordiallikaid, sealhulgas Hiina Rahvavabariik, Korea ja Šveits, mida tuli põhjusliku seose kontekstis uurida.

(167)

Uurimine näitas, et Korea ja Šveitsi eksportivate tootjate keskmised müügihinnad jäid vaatlusalusel perioodil ja eriti uurimisperioodil kõrgemaks kui India eksportivate tootjate müügihinnad ja liidu tootmisharu hinnad. Peale selle vähenes nende turuosa uurimisperioodi jooksul vastavalt 0,5 ja 1,6 protsendipunkti.

(168)

Hiina Rahvavabariigist pärit impordi keskmine hind oli liidu tootmisharu hinnatasemest madalam ning nimetatud riigi turuosa näitas vaatlusalusel perioodil kasvutrendi. Uurimise käigus selgus siiski, et Hiina impordile iseloomulik tootevalik on erinev ja et Hiina tooted ei konkureeri otseselt liidu tootmisharu toodetega või liidu turul olevate Indiast pärit toodetega. Seetõttu järeldati, et Hiina ekspordil ei ole märkimisväärset mõju peamistele tooteliikidele, mida liidu tootmisharu müüb liidu turul. Seetõttu oli Hiinast pärit impordi võimalik mõju liidu tootmisharu kantud kahjule minimaalne.

(169)

Sellele vaatamata väitis üks eksportiv tootja, et uurimine peaks hõlmama roostevaba terastraadi importi Hiina Rahvavabariigist, Korea Vabariigist ja Šveitsist.

(170)

Lisaks eespool esitatud asjaoludele ja kaalutlustele olgu märgitud, et ei algatamisetapis ega käesoleva ajani pole leitud tõendeid subsideerimise, kahju või põhjuslike seoste kohta, mis õigustaksid subsiidiumivastase menetluse algatamist eespool osutatud riikidest pärit impordi suhtes. Isegi kui eksisteeriksid tõendid, mis õigustaksid muu päritoluga impordi uurimist, ei saaks kohtlemise erinevust, mis seisneb subsiidiumivastase menetluse avamises vaid Indiast pärit impordi suhtes, pidada diskrimineerivaks. Seetõttu pole nõue nende riikide uurimisse kaasamiseks põhjendatud ja lükatakse tagasi.

(171)

Eespool esitatu alusel järeldatakse, et eksport kolmandatest riikidest ei suurendanud oluliselt liidu tootmisharu kantud kahju

(172)

Vaatlusaluse toote osakaal liidu tootmisharu koguekspordis moodustas 8,5 % kogutoodangust uurimisperioodi jooksul. Seda olukorda kajastab valimisse kaasatud liidu tootjate eksport sõltumatutele klientidele, mis moodustas uurimisperioodil 7 % toodangust ja mille hinnad olid 36 % võrra kõrgemad kui ELi turul samal ajavahemikul. Nende andmete põhjal võib teha järelduse, et liidu tootmisharu eksporditegevus ei saanud olla olulise kahju võimalik põhjus.

(173)

Nagu märgitud põhjenduses 120, oli tarbimine 2009. aastal nikli erakordselt kõrge hinnataseme ja majanduskriisi mõjude tõttu eriti madal. Sellega on kindlasti selgitatav liidu tootmisharu eriti halb finantsolukord 2009. aastal. Siiski väärib märkimist, et pärast 2010. aastat suurenenud tarbimise tingimustes on madala hinnaga subsideeritud impordi tulemuslikkus teravas vastusolus liidu tootmisharu tulemuslikkusega

(174)

Uurimine näitas, et isegi majanduse üldise taastumise ajal ei olnud liidu tootmisharu suuteline kasu saama kasvavast tarbimisest ja kaotas turuosa kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, samal ajal kui India subsideeritud ekspordi turuosa suurenes.

(175)

Ehkki ka majanduskriis ja toorainehindade tõus võisid vähendada liidu tootmisharu tulemuslikkust, ei saa seda üldiselt pidada põhjuseks, mis kaotaks põhjusliku seose subsideeritud impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel uurimisperioodil.

(176)

On näidatud, et Indiast pärit subsideeritud impordi maht ja turuosa kasvasid vaatlusalusel perioodil olulisel määral (vastavalt 110 % ja 40 %). Leiti ka, et see import lõi pidevalt alla hindu, mida liidu tootmisharu küsis liidu turul, ja seda eriti uurimisperioodil (keskmiselt 12,5 %).

(177)

Selline Indiast pärit subsideeritud impordi mahu ja turuosa kasv langes kokku liidu tootmisharu finantsolukorra aeglase paranemisega eelkõige alates 2010. aastast. Seega, vaatamata tarbimise taastumisele ei olnud liidu tootmisharul võimalik kanda tootmiskulude kasvu rahuldaval määral üle oma klientidele ning sellest tulenevalt jäid sellised finantsnäitajad nagu kasumlikkus, rahavoog ja investeeringud madalale tasemele.

(178)

Muude teadaolevate tegurite uurimine, mis oleksid võinud kahjustada liidu tootmisharu, näitas, et need tegurid ei kõrvalda põhjuslikku seost Indiast pärit subsideeritud impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(179)

Eespool esitatud analüüsi põhjal, mille käigus eristati kõigi teadaolevalt liidu tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime subsideeritud ekspordi kahjulikust mõjust, tehti esialgne järeldus, et Indiast pärit subsideeritud import on tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 8 lõike 5 tähenduses.

(180)

Kooskõlas algmääruse artikliga 31 uuriti, kas vaatamata esialgsele järeldusele kahjustava subsideerimise kohta on olemas kaalukaid põhjuseid, mis võiksid viia järelduseni, et kõnealusel juhul ei ole meetmete võtmine liidu huvides. Liidu huvide analüüs põhines kõikide seotud huvide, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisel.

(181)

Liidu tootmisharu koosneb 27st teadaolevast tootjast, kes esindavad samasuguse toote liidu kogutoodangut. Tootjad paiknevad Euroopa Liidu erinevates liikmesriikides ning samasuguse tootega seoses oli neil uurimisperioodil 1 747 töötajat.

(182)

Üks liidu tootja, kes esindas suhteliselt väikest osa liidu tootmisest ja kellel oli Indias seotud ettevõte, oli uurimise algatamise vastu. Nagu märgitud põhjenduses 22, oli ta ka äärmiselt tehniliste toodete hõlmamise vastu ning leidis, et samade meetmete kohaldamine kõnealuse tooteliigi suhtes ei ole liidu huvides.

(183)

Nagu märgitud põhjenduses 126, lahendati see probleem toodete kontrollnumbrite laiendamisega, millega kõnealused tooteliigid uurimises selgelt eristati. Juba sellel etapil näitas uurimine, et äärmiselt tehnilised tooted olid uurimisega hõlmatud ja et India tootjad eksportisid neid tooteliike üksnes piiratud kogustes. Seda arvestades loeti selle tootja väited alusetuks ja tema nõue lükati tagasi.

(184)

On kindlaks tehtud, et liidu tootmisharu kannatas olulist kahju Indiast pärit subsideeritud impordi tõttu. Tuletatakse meelde, et liidu tootmisharul ei olnud võimalik täiel määral kasu saada kasvavast tarbimisest ja et liidu tootmisharu finantsolukord jäi ebakindlaks.

(185)

Eeldatakse, et tasakaalustavate tollimaksude kehtestamine taastab liidu turul õiglased kaubandustingimused, mis võimaldavad liidu tootmisharul viia oma samasuguse toote hinnad kooskõlla tootmiskuludega.

(186)

Samuti võib eeldada, et meetmete kohaldamine võimaldab liidu tootmisharul saada tagasi vähemalt osa vaatlusalusel perioodil kaotatud turuosast ning et see avaldab positiivset mõju tootmisharu kasumlikkusele ja üldisele finantsolukorrale. Meetmete kohaldamine võimaldaks tootmisharul jätkata ja suurendada oma jõupingutusi kulutasuvuse saavutamiseks.

(187)

Juhul kui meetmeid ei kehtestata, on tõenäoline, et turuosa väheneb veelgi ja tootmisharu jääb ka edaspidi kahjumisse.

(188)

Seetõttu tehti esialgne järeldus, et subsiidiumivastaste meetmete kehtestamine Indiast pärit impordi suhtes oleks liidu tootmisharu huvides.

(189)

Küsimustikud saadeti üheksale kasutajale liidus. Küsimustikele vastas vaid kolm kasutajat, kes esindavad umbes 6 % vaatlusaluse toote Indiast pärit koguimpordist uurimisperioodil. Nad tegutsevad toiduainete töötlemisega seotud sektoris, sealhulgas kaubandusliku eesmärgiga köökide ja toitlustuse sektoris, ning koduelektroonika ja mootorsõidukitööstuse sektorites.

(190)

Keskmiselt moodustasid ostud Indiast umbes 67 % nende vaatlusaluse tootega seotud koguostudest ning India oli ainsaks tarneallikaks vaid ühe kasutaja jaoks. Uurimisperioodil moodustas vaatlusaluse tootega seotud käive 54 % nende kogukäibest.

(191)

Uurimine näitas, et uurimisperioodil oli kõikide koostööd tegevate kasutajate keskmine kasumlikkus sektorites, kus vaatlusalust toodet kasutatakse, üle 9 % käibest.

(192)

Kavandatud meetmete tõenäolist mõju hinnati küsimustikele saadud vastuste ning vaatlusaluse toote ja samasuguse tootega seotud liidu kogu turu olukorra alusel. Kui eeldada, et käiku läheks liidu turu jaoks halvim stsenaarium, s.t olukord, kus turustusahelale ei ole võimalik üle kanda mingit hinnatõusu ja kasutajad jätkavad ostmist Indiast varasemas mahus, tähendaks tollimaks kasutajate kasumlikkuse jaoks umbes 0,2 protsendipunktilist langust.

(193)

Tuleb märkida, et üks kasutaja on tollimaksude võimaliku kehtestamise suhtes erapooletul seisukohal, sest ta leiab, et meetmete võimalik kohaldamine ei avalda märkimisväärset mõju turuhindadele, kuna võimalikku hinnatõusu pehmendaksid turustajad.

(194)

Teine kasutaja väljendas muret, et meetmete kohaldamine mõjutaks ka selliseid tooteliike, mida liidus enam ei toodeta. Uurimise käigus selgus siiski, et neid tooteliike toodetakse liidus endiselt ning et nõudlus selliste roostevaba terastraadi liikide järele ei ole märkimisväärne. Peale selle ei tootnud liidu tootjad vaatlusalusel perioodil täisvõimsusel ning järelikult võiks tootmine nõudluse suurenemisel samuti kasvada.

(195)

Tuleb rõhutada, et kuna vaatlusalune toode on tootmisharu ja kasutusotstarbe mõttes standardne, saavad kasutajad hinna ja kvaliteedi osas tarneallikat lihtsalt muuta. Meetmete rakendamine ei tohiks välistada võimalust importida vaatlusalust toodet teistest riikidest ja isegi Indiast, kui kaubandust subsideerimise tõttu moonutavad mõjud on kõrvaldatud.

(196)

Eespool esitatut silmas pidades ning arvesse võttes, et isegi kui Indiast pärit impordi suhtes kohaldatavad meetmed mõjutaksid mõnda kasutajat teistega võrreldes tõenäoliselt rohkem, peetakse üldist mõju kasutajatele väikeseks.

(197)

Sõltumatud importijad tegid koostööd väga vähe. Üheksa importijat esitas valimi moodustamiseks vajaliku teabe, kuid vaid üks neist tegi koostööd. Selle äriühingu import moodustas uurimisperioodil Indiast pärit koguimpordist 7 %. Äriühing on meetmete kohaldamise vastu, sest India on vaieldamatult tema kõige olulisem tarnija. Kuigi meetmete kohaldamisel oleks kaasnevate kõrgemate kulude tõttu negatiivne mõju äriühingu kasumlikkusele, peaks importival äriühingul olema võimalik kanda vähemalt osa suurenenud kuludest üle oma klientidele.

(198)

Peale selle võivad importijad hakata kasutama teisi tarneallikaid, sealhulgas liidu tootmisharu ja muid eksportivaid riike.

(199)

Selle põhjal tehakse esialgne järeldus, et tasakaalustavate meetmete kehtestamisel ei ole olulist negatiivset mõju importijate huvidele.

(200)

Eespool esitatut silmas pidades ja tuginedes kättesaadavale teabele liidu huvide kohta, jõuti esialgsele järeldusele, et puuduvad mõjuvad põhjused, mis õigustaksid Indiast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes ajutiste meetmete võtmata jätmist.

(201)

Kui kaaluda subsiidiumivastaste meetmete üldist mõju liidu turule, siis tundub, et positiivne mõju – eelkõige liidu tootmisharule avalduv positiivne mõju – kaalub üles võimaliku negatiivse mõju teistele väiksematele huvirühmadele.

(202)

Pidades silmas subsideerimise, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi, tuleks kehtestada ajutised tasakaalustavad meetmed, et subsideeritud import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(203)

Kõnealuste meetmete taseme määramisel võeti arvesse kindlaks tehtud subsiidiumimarginaale ning liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära.

(204)

Subsideerimise kahjustava mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu arvutamisel leiti, et iga meede peaks võimaldama liidu tootmisharul katta tootmiskulusid ja saada sellist maksueelset kasumit, mille teenimine võiks olla mõeldav liidus seda liiki tootmisharus samasuguse toote müügi puhul tavapärastes konkurentsitingimustes, st subsideeritud impordi puudumisel.

(205)

Sellest tulenevalt arvutati kahju kõrvaldamist võimaldav tase subsideeritud impordi kaalutud keskmise hinna – nagu see oli kindlaks tehtud põhjenduses 130 kirjeldatud hinna allalöömise arvutuste käigus – ja liidu tootmisharu samasuguse toote mittekahjustava hinna võrdlemise teel. Mittekahjustava hinna kindlaksmääramiseks lisati tootmiskuludele mõistlik kasumitase. Sihtkasumiks seati esialgu 5 %, nagu on märgitud põhjenduses 148.

(206)

Seejärel väljendati võrdluses leitud erinevus protsendimäärana keskmisest CIF-koguimpordihinnast (vt põhjendus 208).

(207)

Eespool esitatut silmas pidades leiti, et kooskõlas algmääruse artikli 12 lõikega 1 tuleks vastavalt väiksema tollimaksu reeglile kehtestada Indiast pärit teatava roostevaba terastraadi impordi suhtes ajutised tasakaalustavad meetmed, mis vastaksid subsiidiumi- või kahjumarginaali määrale, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(208)

Eespool esitatu alusel on kindlaks määratud tasakaalustava tollimaksu määrad. Selleks võrreldi kahjumarginaale ja subsiidiumimarginaale, millest tulenevalt on kavandatud ajutiste tasakaalustavate tollimaksude määrad järgmised:

(209)

Paralleelse dumpinguvastase uurimisega seoses võib tõdeda, et vastavalt algmääruse artikli 24 lõike 1 teisele lõigule ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (8) artikli 14 lõikele 1 ei tohi ühegi toote suhtes kehtida korraga dumpinguvastane ja tasakaalustav tollimaks, et korrigeerida üht ja sama dumpingust või ekspordi subsideerimisest tulenevat olukorda. Nagu osutatud põhjendustes 29–112, käsitlevad kõik subsiidiumikavad ekspordi subsideerimist. Vaatlusaluste koostööd tegevate tootjate asjaomast ajutise dumpinguvastase tollimaksu määra kohandatakse vastavalt paralleelse dumpinguvastase uurimise käigus.

(210)

Käesoleva määrusega äriühingute suhtes kehtestatavad individuaalsed tasakaalustavad tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Sellepärast kajastavad need olukorda, mis tehti nende äriühingute puhul uurimise käigus kindlaks. Kõnealuseid tollimaksumäärasid (erinevalt kõikide muude äriühingute suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes sellise Indiast pärit vaatlusaluste toote impordi suhtes, mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega nimetatud konkreetsed juriidilised isikud. Sellise vaatlusaluse toote impordi suhtes, mille tootjaks on mõni muu äriühing, mida ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi kõnealuseid määrasid kohaldada ning nende osas kehtib „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(211)

Kõik taotlused kohaldada nimetatud individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva isiku asutamist) tuleks saata viivitamata komisjonile (9) koos kogu asjakohase teabega, eelkõige teabega muudatuste kohta äriühingu tegevuses seoses tootmise, omamaise ja eksportmüügiga, mis on seotud näiteks kõnealuse nimemuutuse või muutusega tootmis- või müügiüksustes. Vajaduse korral muudetakse siis määrust vastavalt, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(212)

Et tagada subsiidiumivastase tollimaksu nõuetekohane jõustamine, tuleks jääktollimaksu määra kohaldada mitte üksnes koostööst keeldunud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil Euroopa Liitu ei eksportinud.

(213)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada menetluse algatamisteates märgitud tähtaja jooksul, saavad esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Lisaks märgitakse, et käesolevas määruses tehtud järeldused tasakaalustavate tollimaksude kehtestamise kohta on esialgsed ning need võidakse lõplike järelduste tegemisel üle vaadata,

—

sisaldab vähemalt 2,5 massiprotsenti või rohkem niklit, välja arvatud traat, mis sisaldab 28 massiprotsenti või rohkem, kuid mitte üle 31 massiprotsendi niklit ja 20 massiprotsenti või rohkem, kuid mitte üle 22 massiprotsendi kroomi;

—

sisaldab 2,5 massiprotsendi niklit, välja arvatud traat, mis sisaldab 13 massiprotsenti või rohkem, kuid mitte üle 25 massiprotsendi kroomi ja 3,5 massiprotsenti või rohkem, kuid mitte üle 6 massiprotsendi alumiiniumi;

8.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 126/43

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

8.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 126/s3