3.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 91/1

(1)

Direktiiviga 2010/40/EL nõutakse, et komisjon võtaks vastu spetsifikatsioonid, et tagada ühilduvus, koostalitlusvõime ja pidevus intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks ja tööks kasutamiseks.

(2)

Direktiivi 2010/40/EL artikli 3 punkti d kohaselt on koostalitlusvõimelise automaatse hädaabikõne (eCall) ühtlustatud kasutuselevõtt kogu ELis prioriteetne meede. Komisjon peaks seepärast vastu võtma vajalikud spetsifikatsioonid kõnealuses valdkonnas.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv)) (2) artiklis 26 on sätestatud, et Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 saabunud kõnedele vastatakse nõuetekohaselt ja need edastatakse riiklikule hädaabiorganisatsioonile, sealhulgas hädaabikõnede keskustele (häirekeskused), kõige sobivamal viisil.

(4)

Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Aeg rakendada automaatse hädaabikõne süsteem eCall” (3) kavandatakse uusi reguleerivaid meetmeid sõidukisisese hädaabikõne süsteemi rakendamiseks liidus. Üks kavandatavatest meetmetest on teha kohustuslikuks häirekeskuste taristu vajalik uuendamine eCall-kõnede asjakohaseks vastuvõtmiseks ja käsitlemiseks.

(5)

Komisjoni soovituses 2011/750/EL, (4) mis käsitleb ELi-ülese eCall-teenuse toetamist sõidukist numbrile 112 valitud hädaabikõnede (eCall-kõned) edastamiseks elektroonilistes sidevõrkudes, soovitatakse liikmesriikidel määrata eCall-kõnede edasisuunamiseks kindlaks sobiv eCall-häirekeskus ja tagada, et mobiilsideoperaatorid käsitlevad eCall-kõnesid asjakohaselt.

(6)

Eeldatakse, et vähendades hädaabiteenistuste reageerimisaega, vähendatakse ELi-ülese eCall-süsteemiga nii surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arvu liidus kui ka liiklusõnnetuste põhjustatud vigastuste raskusastet.

(7)

Koostalitlusvõimeline ELi-ülene eCall-süsteem peaks eeldatavasti tooma ühiskonnale kaasa kulude kokkuhoiu, parandades tegutsemist õnnetusjuhtumite korral ning vähendades liiklusummikuid ja järgnevaid õnnetusi.

(8)

Häirekeskused, hädaabiteenistused ja teenusepartnerid töötlevad isikuandmeid eCall-kõnede käsitlemisel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiviga 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (6). Liikmesriigid peavad koos riiklike andmekaitseasutustega tagama, et kõnealune nõuetele vastavus on tõendatud kas eelnevate kontrollimenetluste, näiteks eelteadete abil või järelkontrollide, nagu kaebuste või uurimise käigus.

(9)

Koostalitlusvõimelise ELi-ülese eCall-teenuse osutamisel järgitakse artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühma soovitusi, mis sisalduvad 26. septembril 2006. aastal vastu võetud töödokumendis eCall-algatuse mõju kohta andmekaitsele ja eraelu puutumatusele (1609/06/EN – WP 125). eCall-süsteemi sõidukisiseste seadmetega varustatud sõidukid ei tohi olla tavaolukorras jälgitavad. eCall-süsteemi sõidukisiseste seadmete kaudu saadetav (st käivitamise korral) miinimumteave sisaldab hädaabikõnede asjakohaseks käsitlemiseks nõutavaid miinimumandmeid.

(10)

Ilma et see piiraks direktiivi 95/46/EÜ kohaldamist, võtavad liikmesriigid eCall-häirekeskuste taristut rakendades arvesse artikli 29 alusel asutatud töörühma poolt 26. septembril 2006 vastu võetud töödokumenti eCall-algatuse mõju kohta andmekaitsele ja eraelu puutumatusele (1609/06/EN – WP 125).

(11)

On oluline, et kõik liikmesriigid töötaksid hädaabikõneteenuste pakkumiseks välja ühised tehnilised lahendused ja tavad. Ühiste tehniliste lahenduste väljatöötamine peaks toimuma eelkõige Euroopa standardiorganisatsioonide kaudu, et hõlbustada eCall-teenuse kasutuselevõttu, tagada selle koostalitlusvõime ja pidevus kogu liidus ning vähendada rakenduskulusid Euroopa Liidu jaoks tervikuna.

(12)

Euroopa standardiorganisatsioonid, ETSI ja CEN on välja töötanud ühised standardid käesolevas määruses osutatud üleeuroopalise eCall-teenuse rakendamiseks.

(13)

Juba kasutusel olevale taristule tuleks anda piisavalt uuendamisaega ja seega tuleks käesolevat määrust kohaldada selle suhtes 12 kuu pärast alates määruse jõustumisest,

3.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 91/5

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubade andmise kord ning selliste lubade andmise alused ja menetlused.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 on esitatud taotlus lubada Bacillus subtilis’e (ATCC PTA-6737) valmistise uut kasutusviisi. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(3)

Taotluses käsitletakse Bacillus subtilis’e (ATCC PTA-6737) uue kasutusviisi lubamist võõrutatud põrsaste ja muude kui liiki Sus scrofa domesticus kuuluvate võõrutatud sigalaste söödalisandina ning selle klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid”.

(4)

Komisjoni määrusega (EL) nr 107/2010 (2) on Bacillus subtilis’e (ATCC PTA-6737) valmistist lubatud kasutada kümme aastat broilerkanade söödalisandina ning komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 885/2011 (3) munakanade, nuumpartide, vuttide, faasanite, nurmkanade, pärlkanade, tuvide, nuumhanede ja jaanalindude söödalisandina.

(5)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) kinnitas oma 25. aprilli 2012. aasta arvamuses (4) varasemat järeldust, et kavandatud kasutustingimuste korral on Bacillus subtilis’e (ATCC PTA-6737) valmistis eeldatavalt ohutu kõikidele loomaliikidele, tarbijatele, kes tarbivad saadusi loomadelt, kellele seda söödalisandit on antud, ja keskkonnale. Kuigi taotleja tehtud kolme katse tulemused näitasid vähemalt ühe parameetri märkimisväärset paranemist võrreldes kontrollrühmadega, ei saanud toiduohutusamet kinnitada minimaalset tõhusat annust, mida taotleja soovitas, sest eri annustega saadud tulemused olid vastuolulised. Kahe katse puhul paranesid tulemused oluliselt annusega 1 × 107 CFU/kg söödas, aga mitte annusega 5 × 107 CFU/kg söödas. Toiduohutusameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Toiduohutusamet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori aruande söödas sisalduva söödalisandi analüüsi meetodi kohta.

(6)

Bacillus subtilis’e (ATCC PTA-6737) valmistise hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud loa andmise tingimused on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse valmistise kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

3.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 91/8

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

3.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 91/10

(1)

Komisjoni 27. veebruari 2003. aasta otsus 2003/135/EÜ, millega kiidetakse heaks kavad metssigadel esineva sigade klassikalise katku likvideerimiseks ja metssigade erakorraliseks vaktsineerimiseks klassikalise sigade katku vastu Saksamaa Alam-Saksi, Nordrhein-Westfaleni, Rheinland-Pfalzi ja Saarimaa liidumaadel, (2) komisjoni 3. detsembri 2004. aasta otsus 2004/832/EÜ, millega kiidetakse heaks kavad metssigadel esineva sigade katku likvideerimiseks ja metssigade erakorraliseks vaktsineerimiseks Vosges’i põhjaosas Prantsusmaal, (3) ning komisjoni 26. jaanuari 2005. aasta otsus 2005/59/EÜ, millega kiidetakse heaks kavad metssigadel esineva sigade katku likvideerimiseks ja metssigade erakorraliseks vaktsineerimiseks Slovakkias, (4) võeti vastu pärast seda, kui Prantsusmaal, Saksamaal ja Slovakkias leidis kinnitust klassikalise sigade katku esinemine metssigadel. Nende otsustega kiideti heaks kõnealuste liikmesriikide kavad klassikalise sigade katku likvideerimiseks ja metssigade erakorraliseks vaktsineerimiseks selle haiguse vastu.

(2)

Komisjoni 30. novembri 2012. aasta otsusega 2012/761/EL (millega kiidetakse heaks liikmesriikide 2013. aastaks ja järgmisteks aastateks esitatud aastased ja mitmeaastased kavad ning ühenduse rahaline toetus teatavate loomahaiguste ja zoonooside likvideerimiseks, tõrjeks ja seireks) (5) kiideti muu hulgas heaks klassikalise sigade katku seire ja tõrje kavad, mille olid esitanud Saksamaa ja Slovakkia.

(3)

Prantsusmaa ja Slovakkia teatasid 2011. aastal komisjonile ja liikmesriikidele, et klassikalise sigade katkuga seotud olukord on nende territooriumil hea. Esitatud teabe kohaselt oli nimetatud liikmesriikide piirkondades, kus metssigadel oli esinenud klassikalist sigade katku, see haigus metssigade hulgas likvideeritud. Ka Saksamaa teatas 2012. aastal komisjonile ja liikmesriikidele, et tema piirkondades, kus metssigadel oli esinenud kõnealust haigust, on see haigus metssigade hulgas likvideeritud.

(4)

Prantsusmaa, Saksamaa ja Slovakkia esitatud teabe kohaselt on metssigade erakorraline vaktsineerimine lõpetatud. Piirkondades, kus metssigadel kõnealust haigust esines, jälgitakse rakendusotsusega 2012/761/EL heaks kiidetud kavade alusel hoolega olukorda. Seega ei ole meetmed, mis on ette nähtud nende liikmesriikide kavades klassikalise sigade katku likvideerimiseks ja metssigade erakorraliseks vaktsineerimiseks selle haiguse vastu, enam vajalikud.

(5)

Liidu õigusaktide selguse ja järjepidevuse huvides tuleks otsused 2003/135/EÜ, 2004/832/EÜ ja 2005/59/EÜ seepärast kehtetuks tunnistada.

(6)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

3.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 91/12

(1)

T-2 ja HT-2 on mükotoksiinid, mida tekitavad mitu Fusarium’i liiki. T-2 seedub kiiresti ja sellest tekib palju ainevahetussaadusi, millest peamine on HT-2.

(2)

Toiduahelas olevate saasteainete teaduskomisjon (edaspidi „CONTAM”), mis kuulub Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet”) juurde, koostas komisjoni palvel arvamuse ohtudest, mida põhjustab inimeste ja loomade tervisele toksiinide T-2 ja HT-2 esinemine toidus ja söödas (1).

(3)

CONTAM määras toksiinide T-2 ja HT-2 summaarse lubatava päevadoosi 100 ng kehakaalu kg kohta. Saada olevate leiduvuse andmete põhjal jääb inimeste hinnanguline pikaajaline toidukaudne kokkupuude toksiinidega T-2 ja HT-2 summaarselt väiksemaks lubatavast päevadoosist kõikide earühmade lõikes; niisiis ei põhjusta see otsest terviseprobleemi.

(4)

Loomade terviseohtude osas jäi CONTAM seisukohale, et mäletsejaliste, küülikute ja kalade praegune hinnanguline kokkupuude toksiinidega T-2 ja HT-2 ei põhjusta tõenäoliselt terviseprobleemi. Sigade, kodulindude, hobuste ja koerte kokkupuutel toksiinidega T-2 ja HT-2 on hinnangute kohaselt väike kahjulik mõju. Kassid on loomade seas kõige tundlikumad. Kuna andmeid on vähe ja ka väikeste annuste korral esineb tõsiseid terviseprobleeme, ei ole olnud võimalik määrata NOAELi ega LOAELi. Seetõttu ei saa käesolevat soovitust kasutada kassitoidu puhul, mille kohta tuleb kehtestada rangemad meetmed.

(5)

CONTAM tuli järeldusele, toksiinide T-2 ja HT-2 ülekandumine söödast loomset päritolu toiduainetesse on vähene ja mõjutab seetõttu vaid vähesel määral inimese kokkupuudet nende toksiinidega.

(6)

Kui võtta arvesse teaduslikus arvamuses esitatud järeldusi ning seda, et aastate lõikes on toksiinide T-2 ja HT-2 esinemine kõikuv, on asjakohane koguda veel andmeid T-2 ja HT-2 leidumise kohta teraviljas ja teraviljatoodetes, samuti rohkem teavet toiduainete töötlemise (nt keetmise) mõju kohta ning põllumajanduslike tegurite mõju kohta toksiinide T-2 ja HT-2 esinemisele. Ka on vaja saada rohkem andmeid selle kohta, millised tegurid põhjustavad toksiinide T-2 ja HT-2 suhteliselt suurt sisaldust teraviljas ja teraviljatoodetes, et töötada välja meetmed, mis aitaksid toksiinide T-2 ja HT-2 sattumist teravilja ja teraviljatoodetesse vähendada või seda ära hoida. Tuleb teha uuringuid, et koguda andmeid selle kohta, millised tegurid põhjustavad toksiinide T-2 ja HT-2 suurt sisaldust teraviljas ja teraviljatoodetes ning milline on toidu ja sööda töötlemise mõju. Kuna kättesaadavad andmed näitavad, et riisis ja riisitoodetes leidub toksiine T-2 ja HT-2 väga vähe või ei leidugi, on asjakohane jätta need tooted käesoleva arvamuse reguleerimisalast välja.

(7)

Teravilja ja teraviljatoodete jälgimise andmeid kasutatakse selleks, et hinnata, milliseid muutusi ja suundumusi on inimeste ja loomade kokkupuutes toksiinidega T-2 ja HT-2. Sellepärast on kohane kasutada piisavalt tundlikke analüüsimeetodeid.

(8)

Et anda suuniseid, millistel juhtudel uuringuid teha, tuleks sätestada soovituslikud künnised, millest kõrgemate näitajate korral on kohane teha uuringuid. Selliste soovituslike künniste leidmiseks on kasutatud leiduvuse andmeid, mis on saadaval toiduameti andmebaasis. Uuringute seisukohalt on väga tähtis jälgitavus.

(9)

2015. aastal tuleb esitada hinnang käesoleva arvamuse tulemusena kogutud andmete kohta. Käesoleva soovituse tulemusena kogutud jälgimisandmed võimaldavad paremini aru saada toksiinide T-2 ja HT-2 sisalduse kõikuvusest aastate lõikes ja nende esinemisest paljudes teraviljatoodetes, teguritest, mis põhjustavad sisalduse suurenemist, ja meetmetest, mille abil oleks võimalik toksiinide T-2 ja HT-2 esinemist vähendada või ära hoida, sealhulgas agronoomilised võtted ja töötlemine,

1.

Liikmesriigid peaksid sööda- ja toidukäitlejate aktiivsel osavõtul jälgima toksiinide T-2 ja HT-2 leidumist teraviljas ja teraviljatoodetes. Käesolevas soovituses ei käsitleta teraviljana riisi ega teraviljatoodetena riisitooteid.

2.

Liikmesriigid peaksid jälgima, et proovides analüüsitakse samaaegselt toksiine T-2, HT-2 ja teisi Fusarium’i toksiine, nagu deoksünivalenool, searalenoon ja fumonisiin B1 ja B2, et teha kindlaks koos esinemise ulatust.

Kui kasutatav analüüsimeetod võimaldab, oleks asjakohane teha analüüs ka mükotoksiinide konjugaatide, eriti toksiinide T-2 ja HT-2 mono- ja diglükosüülitud konjugaatide määramiseks.

3.

Inimeste tarbeks mõeldud teraviljast ja teraviljatoodetest tuleks võtta proovid ja teha analüüsid komisjoni 23. veebruari 2006. aasta määruse (EÜ) nr 401/2006 (milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid mükotoksiinide sisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes) (2) kohaselt, pidades eelkõige silmas

Toidukäitleja võib proovide võtmisel kalduda kõrvale määruses (EÜ) nr 401/2006 sätestatud menetlusest, kuid partiist kogutud proov peab olema esinduslik.

4.

Söödaks ja segasöödaks ettenähtud teravilja ja teraviljatoodete puhul tuleb võtta proove ja teha analüüse komisjoni 27. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 152/2009 (milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid sööda ametlikuks kontrolliks) (3) kohaselt ja määramispiir ei tohiks olla üle 10 μg/kg kummagi toksiini (T-2 ja HT-2) puhul. Sõeluuringu analüüside puhul ei tohiks määramispiir ületada 25 μg/kg toksiinide T-2 ja HT-2 puhul kokku.

Söödakäitleja võib proovide võtmisel kalduda kõrvale määruses (EÜ) nr 152/2009 sätestatud menetlusest, kuid partiist kogutud proov peab olema esinduslik.

5.

Liikmesriigid peaksid sööda- ja toidukäitlejate aktiivsel osavõtul tegema uuringuid, et teha kindlaks, milliste tegurite tõttu on sisaldus soovituslikust künnisest suurem, ja kehtestama meetmed, et kõnealuste toksiinide sisaldust vähendada või nende leidumist tulevikus vältida. Selliseid uuringuid tuleb kindlasti teha sel juhul, kui teataval ajavahemikul on toksiinide T-2 ja HT-2 sisaldus teraviljas ja teraviljatoodetes korduvalt üle käesoleva soovituse lisas teravilja ja teraviljatoodete jaoks sätestatud soovitusliku künnise. Selleks et saada rohkem teavet eri tegurite, sealhulgas agronoomiliste võtete kohta, mis põhjustavad suurt toksiinide T-2 ja HT-2 sisaldust teraviljas ja teraviljatoodetes, tuleb võtta proove ja analüüse esmase töötlusega teraviljast ja teraviljatoodetest.

6.

Liikmesriigid peaksid sööda- ja toidukäitlejate aktiivsel osavõtul uurima toidu ja sööda töötlemise mõju toksiinide T-2 ja HT-2 leidumisele. Selliseid uuringuid tuleks kindlasti teha juhul, kui teataval ajavahemikul on toksiinide T-2 ja HT-2 sisaldus teraviljatoodetes korduvalt üle käesoleva soovituse lisas teraviljatoodete kohta sätestatud soovitusliku künnise.

7.

Liikmesriigid peaksid tagama, et toiduohutusametile esitatakse korrapäraselt analüüsitulemusi nende kandmiseks ühtsesse andmebaasi ning et uuringute tulemused esitatakse kord aastas Euroopa Komisjonile, esimest korda 2013. aasta detsembriks. Käesoleva soovituse ühetaoliseks kohaldamiseks ja uurimisaruannete võrreldavuse tagamiseks koostatakse juhend.

3.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 91/16