26.3.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 86/1

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 285/2013,

21. märts 2013,

millega lõpetatakse USAst pärit etanoolamiinide impordi dumpinguvastase uurimise osaline taasalustamine ning lõpetatakse määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohane aegumise läbivaatamine ja artikli 11 lõike 3 kohane osaline vahepealne läbivaatamine

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikli 9 lõiget 2 ning artikli 11 lõikeid 2 ja 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Kehtivad meetmed

(1)

2. veebruaril 1994 kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 229/94 (2) (edaspidi „esialgne määrus”) lõplikud dumpinguvastased tollimaksud Ameerika Ühendriikidest (USA) pärit etanoolamiinide (edaspidi „vaatlusalune toode”) impordi suhtes. 20. juulil 2000 pikendati pärast aegumise läbivaatamise uurimist neid meetmeid nõukogu määrusega (EÜ) nr 1603/2000 (3) (edaspidi „aegumise esimese läbivaatamise määrus”) viieks aastaks.

(2)	23. oktoobril 2006 pikendati pärast teist aegumise läbivaatamise uurimist neid meetmeid nõukogu määrusega (EÜ) nr 1583/2006 (4) (edaspidi „teise aegumise läbivaatamise määrus”) veel viieks aastaks.

(3)	19. jaanuaril 2010 kehtestati nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 54/2010 (5) (edaspidi „kolmanda aegumise läbivaatamise määrus”) pärast kolmandat aegumise läbivaatamise uurimist USAst pärit etanoolamiinide impordi dumpinguvastased tollimaksud veel kaheks aastaks.

(4)	9. aprillil 2010 esitas äriühing The Dow Chemical Company (edaspidi „Dow Chemical”) taotluse rakendusmääruse (EL) nr 54/2010 osaliseks tühistamiseks.

(5)	12. märtsil 2011 avaldas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) Euroopa Liidu Teatajas teate meetmete eelseisva aegumise kohta (6).

(6)	Pärast äriühingute BASF AG, Ineos Europe AG, ja Sasol Germany GmbH (edaspidi „liidu tootmisharu”) esitatud taotlust algatas komisjon 21. jaanuaril 2012 aegumise läbivaatamise (edaspidi „neljas aegumise läbivaatamine”) (7).

(7)	Dumpingu uurimisega piirdunud osaline vahepealne läbivaatamine algatati Dow Chemicali suhtes 11. aprillil 2012 (8).

(8)	9. aprillil 2010 esitatud taotluse (9) alusel tühistas Üldkohus kohtuasjas T-158/10 (10) (edaspidi „kohtuotsus”) 8. mail 2012 tehtud otsusega nõukogu kolmanda aegumise läbivaatamise määruses Dow Chemicali käsitleva osa.

1.2. Osaline taasalustamine

(9)

Pärast kohtuotsust avaldati teade, (11) milles käsitletakse kolmanda aegumise läbivaatamisega seotud uurimise osalist taasalustamist USAst pärit etanoolamiinide impordi suhtes. Taasalustamine piirdus kohtuotsuse rakendamisega selles osas, mis puudutab dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, sealhulgas etanoolamiinide kasutamata tootmisvõimsust USAs.

(10)

Kõnealuses teates informeeriti asjaomaseid isikuid sellest, et arvestades kohtuotsust, ei kehti enam kolmanda aegumise läbivaatamise määrusega kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud Euroopa Liitu suunduva Dow Chemicali toodetud etanoolamiinide impordi suhtes ning et kõnealuse määruse kohaselt etanoolamiinide impordilt makstud lõplikud dumpinguvastased tollimaksud tuleks tagasi maksta või tühistada vastavalt kohaldatavatele tollieeskirjadele.

(11)

Komisjon teavitas ametlikult teadaolevalt asjast huvitatud eksportivaid tootjaid, importijaid ja kasutajaid ning liidu tootmisharu uurimise osalisest taasalustamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda asja arutamist teates sätestatud tähtaja jooksul.

(12)	Võimalus ärakuulamiseks anti kõigile nendele isikutele, kes esitasid selleks taotluse eespool sätestatud tähtaja jooksul ja näitasid ära konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata.

(13)	Vastuväited laekusid vaatlusaluse toote kahelt eksportivalt tootjalt, kolmelt liidu tootjalt ja ühelt kasutajalt.

2. KOHTUOTSUSE RAKENDAMINE

2.1. Sissejuhatav märkus

(14)

Tuletatakse meelde, et vaidlustatud määruse tühistamise põhjuseks oli Üldkohtu järeldus, et kolmanda aegumise läbivaatamise määrus sisaldas kaht hindamisviga: i) järeldus, et dumping jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, ning selle põhjal järeldus, et dumpingu jätkumine on tõenäoline; ning ii) etanoolamiinide vaba tootmisvõimsuse taseme määramine 60 000 tonnile Ameerika Ühendriikides.

2.2. Huvitatud isikute märkused

(15)

Liidu tootmisharu möönis, et kohtuotsuses seati küsimärgi alla institutsioonide kasutatud meetodid USA vaba tootmisvõimsuse kindlaksmääramiseks. Liidu tootmisharu jäi siiski seisukohale, et tegeliku tootmisvõimsuse aluseks võetud 90 % nimitootmisvõimsusest, mida institutsioonid olid kasutanud, on liiga konservatiivne, sest on tavaline ja aktsepteeritud, et äriühingud ületavad nimitootmisvõimsust. Võttes aluseks avaldatud turuandmed, mille allikaks oli väidetavalt PCI Xylenes & Polyesters (edaspidi „PCI”), järeldasid nad, et 2008. aastal ja pärast seda oli vaba tootmisvõimsus tõepoolest olemas.

(16)

Lisaks leidis liidu tootmisharu, et turutingimused ei ole pärast kolmanda aegumise läbivaatamise määruse avaldamist oluliselt muutunud ja leidis mitu põhjust, et järeldada dumpingu kordumise tõenäosust. Sellega seoses osutas ta järgmistele aspektidele: läbivaatamisega seotud uurimisperioodist saadik omamaist nõudlust jätkuvalt ületav tootmisvõimsus USAs; oluline tootmisvõimsuse laiendamine kolmandates riikides pärast 2009. aastat, mis oleks võinud muuta USA eksporditurud üha isemajandavamaks; kolmandates riikides kehtestatud või tõenäoliselt varsti kehtestatavad dumpinguvastased meetmed; monoetüleenglükooli tootmisvõimsuse kasv alates 2009. aastast ning USA ettepanek lisada teatavad etanoolamiinid võimalike tervist kahjustavate toodete nimekirja, millel võib kokkuvõttes olla mõju omamaisele tarbimisele.

(17)

Dow Chemical väljendas kahtlust uurimise taasalustamise õiguspärasuse suhtes, väites et algmääruses ei ole konkreetset sätet, mis seda lubaks. Kõnealune eksportiv tootja väitis ka, et taasalustamine oleks vastuolus algmääruse artikli 11 lõikes 5 sätestatud 15-kuulise kohustusliku tähtajaga, mille jooksul tuleks läbivaatamise uurimised lõpule viia.

(18)

Lisaks väitis Dow Chemical, et kohtuotsus ei nõua rakendusmeetmeid ja et komisjonil ei ole seaduslikult võimalik parandada punkte vaidlustatud määruses, sest kõik sisulised põhjused, mis viisid määruse vastuvõtmiseni, on Üldkohtus kas tühistatud või vaidlustatud. Seepärast leidis Dow Chemical, et ainuke seaduslik viis kõnealuseid kolmanda aegumise läbivaatamise määruse punkte parandada oleks olemasolevate meetmete kehtetuks tunnistamine.

(19)

Liidus tegutsev kasutaja Stepan Europe (edaspidi „Stepan”) märkis, et kohtuotsuse õiguslik tagajärg saab olla vaid see, et kolmanda aegumise läbivaatamise määrusega kehtestatud meetmed tühistatakse, sest need olid kehtestatud vigase analüüsi alusel. Samasuguseid seisukohti väljendas eksportiv tootja Huntsman Petrochemical Corporation LLC (edaspidi „Huntsman”). Nii väitsid Stepan ja Huntsman, et kohus on leidnud, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli üleriigiline dumpingumarginaal negatiivne ja seepärast ei olnud võimalik dumpingu jätkumist kindlaks teha. Stepan leidis, et seega oleksid institutsioonid pidanud uurima seda, kas dumpingu kordumine on tõenäoline, ometi ei ole seda asjaolu kolmanda aegumise läbivaatamise määruses käsitletud.

(20)

Lisaks rõhutas Stepan, et kui dumpingu jätkumise mõistet tõlgendataks ühe äriühingu tasandil, oleksid institutsioonid pidanud järeldama, et Dow Chemicali puhul dumping ei jätku, sest kohtu sõnul langes äriühingu arvele üle 85 % kogu USAst pärit impordist ja seepärast oleksid nad pidanud kontrollima, kas Dow Chemicali puhul on dumpingu kordumine tõenäoline. Teiste eksportivate äriühingute puhul tehti kindlaks, et dumping on toimunud ja seepärast oleksid institutsioonid pidanud kindlaks tegema, kas dumpingu jätkumine on tõenäoline. Dumpingu jätkumise tõenäosuse analüüs põhines Stepani sõnul peamiselt 60 000 tonnisel USA üleriigilisel vabal tootmisvõimsusel. Arvestades kohtu järeldust, et institutsioonid olid USA vaba tootmisvõimsuse hindamisel eksinud, ning et Stepani sõnul oli vaba tootmisvõimsus kõige rohkem 8 000 tonni, ei olevat enam võimalik jääda väite juurde, et teised eksportivad äriühingud tõenäoliselt jätkavad dumpingut. Institutsioonid oleksid ka pidanud analüüsima dumpingu kordumise tõenäosust ja selle kindlaks tegema.

(21)

Hunstman võttis oma analüüsi aluseks samuti oletuse, et kohtuotsus on kinnitanud, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei olnud USAs vaba tootmisvõimsust ja et seepärast ei olevat tõenäoline, et etanoolamiine oleks eksporditud liitu suuremas koguses. Äriühing väitis, et seepärast puudub ka vajadus analüüsida muid tegureid, nagu kolmandate riikide kaubanduse kaitsemeetmete mõju, nõudluse võimalik areng USAs ja muudel turgudel või hindade allasurumine. Lisaks väitis Huntsman, et arvestades kohtu järeldust USAs uurimisperioodil vaba tootmisvõimuse puudumise kohta, ei olevat komisjonil enam võimalik uuesti analüüsida dumpingu ja kahju kordumise tõenäosust ja järeldada käesoleva osalise taasalustamise raames, et kahjustava dumpingu kordumine on tõenäoline. Kui komisjonil on siiski võimalik dumpingu ja kahju kordumist uuesti kontrollida, leidis Huntsman, et puuduvad tõendid algmääruse artikli 11 lõike 2 nõuete täitmise kohta. Mis puutub dumpingu kordumise tõenäosusse, arvas Huntsman, et võttes aluseks järelduse, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei müünud Dow Chemical – kelle puhul on kahtlemata tegemist suurima eksportijaga – oma tooteid dumpinguhinnaga, ei ole dumpinguvastaste meetmete lõpetamise korral tõenäoline, et pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi korduks dumping üleriigiliselt.

(22)

Huntsmani sõnul oleks kahju kordumine ebatõenäoline, arvestades kasutamata tootmisvõimsuse puudumist, mis jätab pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi väga vähe mänguruumi liitu suunduva ekspordi suurendamiseks. Huntsmani sõnul kinnitab sellist järeldust asjaolu, et SRI aruande (12) kohaselt ei erine USA tarbimise oodatav kasv oluliselt muude turgude omast.

(23)	Huntsman väitis, et kui liidu tootmisharu on kannatanud kahju, on selle põhjuseks majanduskriisi mõju ja mitte USAst pärit import. Kriisi negatiivse mõju pelk teravnemine impordi tagajärjel ei tohi viia järelduseni, et nimetatud impordist põhjustatud kahju kordumine on tõenäoline.

2.3. Märkuste analüüs

(24)

Seoses uurimise taasalustamise väidetava ebaseaduslikkusega (põhjendused 17–18) tuletatakse meelde, et Üldkohus on kohtuasjas C-458/98 P (edaspidi „IPSi kohtuotsus”) kinnitanud, et kohtuasjade puhul, mille menetlus koosneb mitmeetapilisest haldusmenetlusest, ei tähenda ühe etapi tühistamine kogu menetluse tühistamist. Dumpinguvastane menetlus on üks näide sellisest mitmeetapilisest menetlusest. Sellest tulenevalt ei tähenda muutmismääruse tühistamine ühe poole osas kogu nimetatud määruse vastuvõtmisele eelnenud menetluse tühistamist (13). Peale selle peavad liidu institutsioonid kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping”) artikliga 266 täitma kohtuotsust. Eespool esitatut arvesse võttes peeti põhjendamatuks väidet, et läbivaatamisega seotud uurimise osaliseks taasalustamiseks puudub õiguslik alus.

(25)

Väide, et dumpinguvastaste uurimiste lõpuleviimiseks tähtaegade kehtestamine ei võimalda komisjonil pikendada uurimist üle 15-kuulise sätestatud tähtaja (põhjendus 17), leiti samuti olevat põhjendamatu. Leitakse, et kõnealune tähtaeg ei ole kohtuotsuse rakendamise seisukohalt asjakohane. Nimetatud tähtaeg kehtib tõepoolest esialgse läbivaatamisega seotud uurimise lõpetamise suhtes selle algatamiskuupäevast kuni lõplike meetmete võtmise kuupäevani, kuid ei kehti mis tahes järgneva meetme suhtes, mis tuleb võib-olla võtta näiteks meetme kohtuliku läbivaatamise tulemusena. Sellise väite aktsepteerimine teeks institutsioonidele võimatuks võtta arvesse Üldkohtu järeldusi (nagu nõutakse ELi toimimise lepingu artiklis 266). Üldkohtu otsus tehakse alati ajal, mil uurimise tähtaeg on möödunud. Pealegi tähendaks mõni teine tõlgendusviis seda, et näiteks ühe poole edukas kaebus jääks tema jaoks ilma tegeliku mõjuta, juhul kui esialgse uurimise lõpuleviimise tähtaja möödumine ei võimalda Üldkohtu otsust rakendada. See oleks vastuolus põhimõttega, et kõigil pooltel peab olema õigus tõhusale kohtulikule läbivaatamisele.

(26)

Mis puutub väitesse, et komisjonil ei ole juriidiliselt võimalik parandada hindamisvigu, mis leiti vaidlustatud määruses, ja et ainuke vahend kohtuotsuse rakendamiseks on olemasolevate meetmete kehtetuks tunnistamine (põhjendus 18), tuleks märkida järgmist. Kohus on juba kinnitanud, et määruse tühistamine tähendab ka võimalust parandada muutmismääruse punkte, mis viisid selle tühistamiseni, jättes samas muutmata vaidlustamata osad, mida kohtuotsus ei mõjuta – nagu otsustati IPSi kohtuotsuses. Seepärast nõutakse institutsioonidelt, et nad võtaksid kohtuotsuse regulatiivosa kõrval arvesse ka põhjusi, mis on kohtuotsuse aluseks, nii palju kui need on vajalikud regulatiivosas sätestatu täpse tähenduse kindlaksmääramiseks (14). Menetlust ebaseadusliku meetme asendamiseks võib seega jätkata (15). Seega peetakse ka kõnealust väidet põhjendamatuks.

(27)

Samamoodi kui Stepan ja Hunstman on märkinud (vt põhjendus 19) leidis ka Üldkohus, et uurimise käigus, mille tulemusena võeti vastu kolmanda aegumise läbivaatamise määrus, ei saanud institutsioonid järeldada seda, et dumping oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkunud, ega seda, et dumpingu jätkumine on tõenäoline. Valdav osa USAst pärit impordist, millest üle 85 % – nagu kohus märkis – pärines Dow Chemicalilt, ei olnud müüdud liitu dumpinguhindadega. Lisaks oleks see olukord pidanud viima järelduseni, et kõnealuse USAst pärit toote impordi kaalutud keskmine dumpingumarginaal oli negatiivne. Kohus leidis, et institutsioonid on seepärast kohustatud tõestama, et dumping kordumine on tõenäoline (16).

(28)

Dumpingu kordumise tõenäosuse analüüs on käesoleval juhul, nagu kõik huvitatud isikud leiavad, otse või kaudselt seotud USA vaba tootmisvõimsuse arvutusega. Mõni huvitatud isik väidab, et Üldkohus olevat kinnitanud, et USAs puudus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oluline vaba tootmisvõimsus. Kohus leidis, et arvutuslik meetod, mis näitas etanoolamiinide tootmiseks 60 000 tonnist vaba tootmisvõimsust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, oli segadusttekitav ja et saadud arv 60 000 tonni oli vastuolus tõenditega, millele kohtuasjas toetuti (17).

(29)

Nagu põhjenduses 15 märgitud, on liidu tootmisharu väitnud, et PCI andmete põhjal olevat 2008. aastal olnud üle 60 000 tonni üleriigilist vaba tootmisvõimust. Siiski märgitakse, et liidu tootmisharu esitatud arvutuses oli kasutatud kogu USA tootmisvõimsust, st ei olnud tehtud selle kohandust 90 protsendilele.

(30)

Mis puutub väidetesse läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vaba tootmisvõimsuse arvutamise kohta, märgitakse, et kolmanda läbivaatamise uurimises tegi koostööd kaks eksportivat tootjat. Kõnealuse uurimise käigus tehti kindlaks, et äriühingul INEOS Oxide LLC (edaspidi „INEOS”) ei olnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaba tootmisvõimsust, samal ajal kui Dow Chemicalil oli see teataval määral olemas. Kontrollitud andmed näitavad, et Dow Chemical ei kasutanud oma vaba tootmisvõimsust selleks, et eksportida läbivaatamisega seotud uurimisperioodil madalate hindadega, kuigi ta oleks võinud seda teha, arvestades et meetmed olid väärtuseliselt väljendatuna madalal tasemel.

(31)

Lisaks sellele langes koostööd tegevate äriühingute Dow Chemical ja INEOS arvele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 91,6 % liitu suunduvast USA ekspordist. Dow Chemicali ja INEOS eksport oli kokku 30 000 – 35 000 tonni; koostööst keeldunud äriühingute eksport ei ületanud 3 000 – 4 000 tonni. Üleriigiline dumpingumarginaal oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil minimaalne ja koostööst keeldunud äriühingud katsid vähem kui 1 % liidu turust. Konfidentsiaalsuse huvides on eespool nimetatud arvud esitatud kas vahemikuna või ligikaudse arvuna.

(32)

Nagu märgitud põhjenduses 16, viitas liidu tootmisharu mitmetele teguritele, mis nende sõnul näitavad, et pärast 2008. aastat oli dumpingu kordumine ikka veel tõenäoline. Turutingimused ei ole pärast kolmanda aegumise läbivaatamise määruse avaldamist siiski oluliselt muutunud. Selle olukorraga nõustub ka liidu tootmisharu. Ometi tuleks märkida, et arvestades meetmete kehtestamist madalal tasemel ja INEOSes vaba tootmisvõimsuse puudumist, samuti dumpingu puudumist Dow Chemicali puhul, nagu põhjendustes 30 ja 31 märgitud, ei ole märke, et meetmete kehtetuks tunnistamine olukorda muuta võiks.

(33)

Üks eksportiv tootja märkis, et kolmas aegumise läbivaatamine ei oleks tohtinud viia meetmete kehtestamiseni rakendusmäärusega (EL) nr 54/2010. Eksportiv tootja taotles, et meetmed tunnistataks kehtetuks tagasiulatuvalt, nii et kõik alates rakendusmääruse (EL) nr 54/2010 jõustumisest makstud tollimaksud hüvitataks kõigile importijatele, kes on need nõuetekohaselt maksnud.

(34)

See nõue lükatakse tagasi, sest peale Dow Chemicali oleksid ka teised eksportivad tootjad võinud taotleda määruse tühistamist, mis tühistati vaid taotluse esitajat, st Dow Chemicali käsitlevas osas. Seepärast muutus määrus õiguskindluse põhimõtte ja ohtu praktika (18) kohaselt muude eksportijate jaoks õiguslikult siduvaks.

2.4. Kokkuvõte

(35)

Võttes arvesse poolte märkusi ja nende analüüsi, leiti, et kohtuotsuse rakendamine tähendab, et rakendusmääruse (EL) nr 54/2010 vastuvõtmiseni viinud uurimise käigus ei saanud institutsioonid järeldada, et dumping jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja et dumpingu jätkumine on tõenäoline. Lisaks oleksid institutsioonid pidanud järeldama, et dumpingu kordumine ei ole tõenäoline.

(36)

Eespool esitatu põhjal ei oleks tohtinud etanoolamiinide suhtes tollimaksu uuesti kehtestada. Mis puutub Dow Chemicali, tuleks meenutada, et rakendusmäärus (EL) nr 54/2010 on Üldkohtu otsusega kohtuasjas T-158/10 Dow Chemicali käsitlevas osas juba tühistatud. Seepärast tuleks selguse huvides juhtida tähelepanu asjaolule, et Dow Chemicali toodetud etanoolamiinide impordi suhtes ei kehti dumpinguvastased tollimaksud enam alates rakendusmääruse (EL) nr 54/2010 jõustumise kuupäevast (st 23. jaanuarist 2010).

3. NELJAS AEGUMISE LÄBIVAATAMINE

(37)

Pidades silmas eespool esitatut ja eelkõige põhjendust 35, leitakse, et neljas aegumise läbivaatamine tuleks lõpetada tollimaksu uuesti kehtestamata. Seoses Dow Chemicaliga on neljas aegumise läbivaatamine kohtuotsusega kaotanud oma eesmärgi ning alates 23. jaanuarist 2010 puudub õiguslik alus koguda Dow Chemicali impordilt dumpinguvastaseid tollimakse.

4. OSALINE VAHEPEALNE LÄBIVAATAMINE

(38)	Võttes arvesse eespool põhjenduses 35 kokku võetud järeldusi, leitakse et läbivaatamine tuleks lõpetada, sest puudub meetmete võtmise alus, st järeldus, et kahjustava dumpingu jätkumise või kordumise on tõenäoline.

5. SAADUD MÄRKUSED

(39)

Kõikidele asjaomastele isikutele anti teada tähtsamatest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada olemasolevate meetmete lõpetamist. Lisaks sellele on neile pärast nimetatud asjaoludest ja kaalutlustest teatamist antud võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Kõnealuseid märkusi võeti nõuetekohaselt arvesse, kuid need ei muutnud tehtud järeldusi.

6. JÄRELDUSED

(40)

Eespool esitatu põhjal tehakse järeldus, et uurimise osaline taasalustamine tuleks lõpetada ja et USAst pärit etanoolamiinide impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed tuleks kehtetuks tunnistada. Dow Chemicali toodetud etanoolamiinide impordi suhtes ei kehti meetmed alates rakendusmääruse (EL) nr 54/2010 jõustumise kuupäevast (23. jaanuarist 2010), kuna rakendusmäärus (EL) nr 54/2010 on Dow Chemicali käsitlevas osas juba tühistatud.

(41)	Neljas aegumise läbivaatamine, mis käsitleb USAst pärit etanoolamiinide impordi suhtes kehtivaid dumpinguvastaseid tollimakse, tuleks samuti lõpetada tollimaksu taaskehtestamata. Seoses Dow Chemicalilt pärineva impordiga on aegumise läbivaatamine kaotanud oma eesmärgi.

(42)	Dumpingu uurimisega piirdunud osaline vahepealne läbivaatamine tuleks lõpetada olemasolevate meetmete kehtetuks tunnistamise tõttu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Dumpinguvastase uurimise osaline taasalustamine, mis on seotud Ameerika Ühendriikidest imporditud etanoolamiinidega, mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 2922 11 00 (monoetanoolamiin) (TARICi kood 2922 11 00 10), ex 2922 12 00 (dietanoolamiin) (TARICi kood 2922 12 00 10) ja 2922 13 10 (trietanoolamiin) alla, lõpetatakse tollimakse taaskehtestamata ja meetmed tunnistatakse kehtetuks.

2. Äriühingu The Dow Chemical Company puhul puudub alates 23. jaanuarist 2010 õiguslik alus dumpinguvastase tollimaksu kogumiseks.

Artikkel 2

21. jaanuaril 2012 algatatud dumpinguvastase uurimisega seotud aegumise läbivaatamise uurimine, mis käsitleb Ameerika Ühendriikidest pärit etanoolamiinide (mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 2922 11 00 (monoetanoolamiin) (TARICi kood 2922 11 00 10), ex 2922 12 00 (dietanoolamiin) (TARICi kood 2922 12 00 10) ja 2922 13 10 (trietanoolamiin) alla) importi kõikide eksportivate tootjate puhul, lõpetatakse meetmeid kehtestamata. Seoses äriühingult The Dow Chemical Company pärineva impordiga on aegumise läbivaatamine kaotanud oma eesmärgi.

Artikkel 3

Lõpetatakse dumpingu uurimisega piirdunud osaline vahepealne läbivaatamine, mis on seotud äriühingult The Dow Chemical Company pärineva järgmise toote impordiga: Ameerika Ühendriikidest pärit etanoolamiinid, mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 2922 11 00 (monoetanoolamiin) (TARICi kood 2922 11 00 10), ex 2922 12 00 (dietanoolamiin) (TARICi kood 2922 12 00 10) ja 2922 13 10 (trietanoolamiin).

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. märts 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

P. HOGAN

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) EÜT L 28, 2.2.1994, lk 40.

(3) EÜT L 185, 25.7.2000, lk 1.

(4) ELT L 294, 25.10.2006, lk 2.

(5) ELT L 17, 22.1.2010, lk 1.

(6) ELT C 79, 12.3.2011, lk 20.

(7) ELT C 18, 21.1.2012, lk 16.

(8) ELT C 103, 11.4.2012, lk 8.

(9) ELT C 161, 9.4.2010, lk 44.

(10) Kohtuasi T-158/10: Dow Chemical Company v. nõukogu (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata).

(11) ELT C 314, 18.10.2012, lk 12.

(12) SRI Consulting, Chemical Economics Handbook Product Review, „Ethanolamines”.

(13) Kohtuasi C-458/98 P: Industrie des Poudres Sphériques v. nõukogu, EKL 2000, lk I-8147.

(14) Kohtuasi C-458/98 P: Industrie des Poudres Sphériques v. nõukogu, punkt 81.

(15) Kohtuasi C-458/98 P: Industrie des Poudres Sphériques v. nõukogu, punkt 82.

(16) Kohtuasi T-158/10: The Dow Chemical Company v. nõukogu, punkt 45.

(17) Kohtuasi T-158/10: The Dow Chemical Company v. nõukogu, punkt 54.

(18) Kohtuasi C-239/99: Nachi Europe GmHb v. Hauptzollamt Krefeld, EKL 2001, lk I-1220.

26.3.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 86/7

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 286/2013,

22. märts 2013,

Horvaatia ühinemise korral põllumajandustoodetega kauplemise suhtes vastu võetavate üleminekumeetmete kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Horvaatia ühinemislepingut, eriti selle artikli 3 lõiget 4,

võttes arvesse Horvaatia ühinemisakti, eriti selle artiklit 41,

ning arvestades järgmist:

(1)	Et vältida põllumajanduse ühist turukorraldust mõjutavate kaubandushäirete ohtu, mis tuleneb Horvaatia ühinemisest Euroopa Liiduga 1. juulil 2013, tuleks vastu võtta üleminekumeetmed.

(2)

Turukorraldust mõjutada võivad kaubandushäired hõlmavad sageli tooteid, millega kaubeldakse kunstlikult, et liidu laienemisest kasu saada, ning need tooted ei kuulu asjaomase ühineva riigi tavapäraste varude hulka. Selliste ülemääraste varude kuhjumine võib kaasa tuua konkurentsimoonutusi, mis võivad mõjutada turgude ühise korralduse ladusat toimimist. Ülemäärased varud võivad samuti tuleneda kodumaisest toodangust. Seepärast tuleks Horvaatia ülemääraste varude suhtes kehtestada tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad maksud summalt, mis vastab Horvaatias enne liiduga ühinemist kohaldatavate imporditollimaksude ja liidus kohaldatavate imporditollimaksude 20 % suurendatud vahele.

(3)	On vaja vältida teise eksporditoetuse maksmist kolmandatesse riikidesse pärast 30. juunit 2013 eksporditavatele toodetele, millele maksti eksporditoetust enne 1. juulit 2013.

(4)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse lisas sätestatud toodete suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel tähendavad „tooted” selliseid põllumajandustooteid ja/või kaupu, mis ei ole loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas.

Artikkel 3

Vabas ringluses olevate toodete omanike maksustamine

1. Ilma et see piiraks ühinemisakti IV lisa 3. jao punkti a kohaldamist ning juhul, kui siseriiklikul tasandil ei kohaldata rangemaid õigusakte, nõuab Horvaatia 1. juulil 2013 vabas ringluses olevate toodete ülemääraste varude omanikelt maksu tasumist.

2. Et kindlaks teha iga omaniku ülemäärased varud, võtab Horvaatia arvesse järgmist:

a)	kasutatavate varude keskmine ajavahemikul 1. juulist 2010 kuni 30. juunini 2013;

b)	kaubanduse struktuur ajavahemikul 1. juulist 2010 kuni 30. juunini 2013;

c)	varude moodustamise asjaolud.

Mõistet „ülemäärased varud” kohaldatakse Horvaatiasse imporditud või Horvaatiast pärit toodete ning väljaspool Horvaatia tolliterritooriumi asuvate, kuid Horvaatia turu jaoks ettenähtud toodete suhtes.

Varud registreeritakse 1. juulil 2013 kohaldatava kombineeritud nomenklatuuri alusel.

3. Lõikes 1 osutatud maksu määr iga asjaomase toote puhul võrdub summaga, mille võrra liidus kooskõlas nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (1) I lisaga kohaldatav imporditollimaks, sealhulgas iga 30. juunil 2013 kohaldatav täiendav tollimaks, ületab kõnealusel kuupäeval Horvaatias kohaldatavat imporditollimaksu, ja millele lisatakse 20 % kõnealusest summast. Riigi ametiasutuste kogutud maksust saadav tulu läheb Horvaatia riigieelarvesse.

4. Horvaatia peab viivitamata tegema 1. juulil 2013 kasutatavate varude inventuuri. Selleks kasutab ta riskianalüüsil põhinevat ülemääraste varude omanike tuvastamise süsteemi, võttes arvesse järgmisi kriteeriume:

a)	omaniku tegevuse liik,

b)	ladustamisrajatiste maht;

c)	tegevuse tase.

Horvaatia teavitab 1. juuliks 2013 komisjoni kõikidest meetmetest, mis ta on võtnud enne ühinemist, et vältida ühinemisest tulenevat spekulatiivset varude tekkimist, eriti meetmetest, millega jälgitakse kõrge ladustamisriskiga toodete impordivooge ja selgitatakse need välja.

Horvaatia teatab hiljemalt 31. märtsiks 2014 komisjonile ülemäärastes varudes olevate toodete kogused, välja arvatud artiklis 4 osutatud riigivarudes olevad kogused.

5. Kui CN-kood hõlmab tooteid, mille puhul lõikes 3 nimetatud imporditollimaks ei ole sama, tuleb lõikes 4 nimetatud varude inventuur teha iga sellise toote või tooterühma osas, mille suhtes kohaldatakse erinevat imporditollimaksu.

Artikkel 4

Riigi varude loendus

Horvaatia teatab hiljemalt 1. oktoobriks 2013 ühinemisakti IV lisa 3. jaos osutatud riigivarudes olevate kaupade loetelu ja kogused.

Artikkel 5

Riigi julgeolekuvarud

Artikli 3 lõikes 4 ja artiklis 4 osutatud varud ei hõlma riigi julgeolekuvarusid, mida Horvaatia võib olla kogunud. Liidu tarnebilansi kehtestamiseks peab Horvaatia teavitama komisjoni kõikidest riigi julgeolekuvarudes tehtud muudatustest ning muudatusi reguleerivatest tingimustest.

Artikkel 6

Maksude maksmata jätmise korral võetavad meetmed

Kui mõni liikmesriik kahtlustab, et artiklis 3 sätestatud makse ei ole mingi toote puhul makstud, teavitab ta sellest Horvaatiat, et see saaks võtta asjakohased meetmed.

Artikkel 7

Tõend toetuste maksmata jätmise kohta

Toodetele, mille kohta Horvaatia võtab ajavahemikus 1. juulist 2013 kuni 30. juunini 2014 vastu kolmandatesse riikidesse ekspordi deklaratsioone, võib anda eksporditoetust, kui selline toetus on kindlaks määratud vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (2) artiklile 164, ning kui on võimalik kindlaks teha, et nendele toodetele või nende koostisosadele ei ole juba makstud eksporditoetust.

Artikkel 8

Turutoetusmeetmetega seotud topeltmaksmise keeld

Eksporditoetust saanud toote suhtes ei kohaldata sekkumismeetmeid ega toetusi, mis on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 (3) artiklis 3.

Artikkel 9

Jõustumine ja kohaldatavus

Käesolev määrus jõustub Horvaatia ühinemislepingu jõustumise korral lepingu jõustumise kuupäeval.

Seda kohaldatakse kuni 30. juunini 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. märts 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(3) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

LISA

ARTIKLIS 1 OSUTATUD TOODETE LOETELU

CN-kood	Kirjeldus
0201	Värske või jahutatud veiseliha
0202	Külmutatud veiseliha
0203 21	Värske, jahutatud või külmutatud sealiha:
	– külmutatud:
	– – rümbad ja poolrümbad
0203 22	– – Tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga
0203 29	– – Muud
0204	Värske, jahutatud või külmutatud lamba- või kitseliha
0206 10	Veise, sea, lamba, kitse, hobuse, eesli, muula või hobueesli söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud:
0206 10	– veisrups, värske või jahutatud
0206 29	– – Muud
0207 12	Rubriigi 0105 kodulindude värske, jahutatud või külmutatud liha ja söödav rups
	– kana ja kuke liigist Gallus domesticus
	– – külmutatud rümbad
0207 14	– – külmutatud tükid ja rups
0207 25	– kalkuni
0207 25	– – külmutatud rümbad
0207 27	– – külmutatud tükid ja rups
0210	Liha ja söödav rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud; toiduks kasutatav jahu ja pulber lihast või rupsist
0402 10	Piim ja rõõsk koor, kontsentreeritud või suhkru- või muu magusainelisandiga:
0402 10	– pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, rasvasisaldus kuni 1,5 % massist
0402 21	– pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, rasvasisaldus üle 1,5 % massist
0402 21	– – suhkru- või muu magusainelisandita
0402 29	– – Muud
0405	Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided
0406	Juust ja kohupiim
0703 20 00	Küüslauk, värske või jahutatud
0711 51 00	Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud seened perekonnast Agaricus (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud
0811 10 11	Maasikad, kuumtöötlemata või aurutatud või vees keedetud, külmutatud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma
	– – suhkru- või muu magusainelisandiga
	– – – suhkrusisaldusega üle 13 % massist
0811 10 19	Maasikad, kuumtöötlemata või aurutatud või vees keedetud, külmutatud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma;
	– – suhkru- või muu magusainelisandiga
	– – – muud, suhkrusisaldusega kuni 13 % massist
0811 10 90	Maasikad, kuumtöötlemata või aurutatud või vees keedetud, külmutatud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma
0811 10 90	– muud kui suhkru- või muu magusainelisandiga
1001	Nisu ja meslin
1002	Rukis
1003	Oder
1004	Kaer
1005	Maisiterad
1006 10	Koorimata riis
1006 20	Kooritud (pruun) riis
1006 30	Poolkroovitud või kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glaseeritud või glaseerimata
1006 40 00	Purustatud riis
1007	Terasorgo
1008	Tatar, hirss ja kanaari paelrohi; muu teravili
1101 00	Püülijahu nisust või meslinist
1102	Püülijahu muust teraviljast, v.a nisust ja meslinist
1103	Teraviljatangud, lihtjahu ja graanulid
1104	Muul viisil töödeldud teravili (näiteks kroovitud, valtsitud, helvestatud, kruupideks jahvatatud, lõigatud või jämejahvatusega), v.a rubriigi 1006 riis; terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud teraviljaidud
1107	Linnased, röstitud või röstimata
1108	Tärklised; inuliin
1109 00 00	Nisugluteen, kuivatatud või kuivatamata
1602	Muud lihast, rupsist või verest tooted või konservid
2003 10	Perekonda Agaricus kuuluvad seened, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma veiniäädika või äädikhappeta
2008 30 55	Tsitrusviljad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, piirituselisandita, suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg
2008 30 55	– – – – mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); klementiinid, vilkingid jms tsitrushübriidid
2008 30 75	Tsitrusviljad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, piirituselisandita, suhkrulisandiga, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg:
2008 30 75	– – – – mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); klementiinid, vilkingid jms tsitrushübriidid
Ex 2008 30 90	Mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); klementiinid, vilkingid jms tsitrushübriidid
Ex 2008 30 90	– – – suhkrulisandita
2008 70 92	Virsikud, k.a nektariinid;
2008 70 92	– – – piirituse- ja suhkrulisandita, kontaktpakendis netomassiga vähemalt 5 kg
2204 30	– Muu viinamarjavirre
2207	– Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüül- jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega
2208 90 91	– – denatureerimata etüülalkohol tegeliku alkoholisisaldusega alla 80 % mahust, nõudes mahuga:
2208 90 91	– – – kuni 2 liitrit
2208 90 99	– – – üle 2 liitri

26.3.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 86/12

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 287/2013,

22. märts 2013,

millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad) IV ja VIII lisa

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrust (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003, (1) eriti selle artikli 8 lõike 2 punkte a ja b ning artikli 40 lõike 1 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 10b on sätestatud, et liikmesriik, kes kohaldas vabatahtlikku kohandamist seoses 2012. kalendriaastaga, võib jätkata vähendamise kohaldamist otsetoetuste summade suhtes seoses 2013. kalendriaastaga. Ühendkuningriik teatas komisjonile oma otsusest seoses selle võimaluse kasutamisega, mille tulemusel võeti vastu komisjoni 20. märtsi 2013. aasta rakendusotsus 2013/146/EL, milles määratakse kindlaks vabatahtliku kohandamise kohaldamisest tulenevad summad Ühendkuningriigis 2013. kalendriaastaks (2). Seepärast on asjakohane vaadata läbi vastavad määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 8 osutatud ülemmäärad.

(2)

Kreeka, Hispaania, Luksemburg, Malta ja Ühendkuningriik teatasid komisjonile oma kavatsusest anda toetust viinamarjakasvatajatele 2014. aastaks, määrates neile toetusõigused vastavalt nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)) (3) artikli 103 punktile o. Seepärast tuleks vastavalt kohandada määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 40 lõikes 1 osutatud riiklikke ülemmäärasid.

(3)

Liikmesriikide poolt esitatav teave, milles vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 188a lõikele 3 käsitletakse selliseid alasid, kus viinapuud on välja juuritud, ning vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 40 lõikele 1 käsitletakse väljajuuritud viinapuudega alade toetusõiguste piirkondlikku keskmist väärtust, ei olnud veel teada sel ajal, kui 2013. aasta jaoks sätestati määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 8 osutatud riiklikud netoülemmäärad, mis on esitatud kõnealuse määruse (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 671/2012 (4)) IV lisas. Seepärast põhinevad kõnealuste ülemmäärade summad hinnangutel. Pärast Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburgi, Austria, Portugali ja Sloveenia käest määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 188a lõike 3 ja määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 40 lõike 1 kohaste teadete saamist tuleks läbi vaadata määruse (EÜ) nr 73/2009 IV lisas 2013. aastaks sätestatud ülemmäärad.

(4)	Seega tuleks määruse (EÜ) nr 73/2009 IV ja VIII lisa vastavalt muuta.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 73/2009 IV ja VIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. märts 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 30, 31.1.2009, lk 16.

(2) ELT L 82, 22.3.2013, lk 58.

(3) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(4) ELT L 204, 31.7.2012, lk 11.

LISA

Määruse (EÜ) nr 73/2009 IV ja VIII lisa muudetakse järgmiselt.

IV lisa asendatakse järgmisega:

„IV LISA

Artiklis 8 osutatud riiklikud netoülemmäärad

(miljonites eurodes)
Kalendriaasta	2009	2010	2011	2012	2013
Belgia	583,2	575,4	570,8	569,0	569,0
Tšehhi Vabariik				825,9	903,0
Taani	987,4	974,9	966,5	964,3	964,3
Saksamaa	5 524,8	5 402,6	5 357,1	5 329,6	5 329,6
Eesti				92,0	101,2
Iirimaa	1 283,1	1 272,4	1 263,8	1 255,5	1 255,5
Kreeka	2 561,4	2 365,4	2 359,4	2 344,5	2 344,5
Hispaania	5 043,7	5 066,4	5 037,4	5 055,3	5 055,3
Prantsusmaa	8 064,4	7 946,1	7 880,7	7 853,0	7 853,0
Itaalia	4 345,9	4 151,6	4 128,2	4 127,8	4 127,8
Küpros				49,1	53,5
Läti				133,9	146,4
Leedu				346,7	379,8
Luksemburg	35,6	35,2	35,1	34,7	34,7
Ungari				1 204,5	1 313,1
Malta				5,1	5,5
Madalmaad	836,9	829,1	822,5	830,6	830,6
Austria	727,6	721,7	718,2	715,7	715,7
Poola				2 787,1	3 043,4
Portugal	590,5	574,3	570,5	566,6	566,6
Sloveenia				131,6	144,3
Slovakkia				357,9	385,6
Soome	550,0	544,5	541,1	539,2	539,2
Rootsi	733,1	717,7	712,3	708,5	708,5
Ühendkuningriik	3 373,1	3 345,4	3 339,4	3 336,1	3 353,7 ”

VIII lisa asendatakse järgmisega:

„VIII LISA

Artiklis 40 osutatud riiklikud ülemmäärad

Tabel 1

(tuhandetes eurodes)
Liikmesriik	2009	2010	2011	2012	2013	2014	2015	2016 ja järgmised aastad
Belgia	614 179	611 817	611 817	614 855	614 855	614 855	614 855	614 855
Taani	1 030 478	1 031 321	1 031 321	1 049 002	1 049 002	1 049 002	1 049 002	1 049 002
Saksamaa	5 770 254	5 771 981	5 771 994	5 852 938	5 852 938	5 852 938	5 852 938	5 852 938
Kreeka	2 380 713	2 228 588	2 231 798	2 233 227	2 233 227	2 217 227	2 217 227	2 217 227
Hispaania	4 858 043	5 119 045	5 125 032	5 304 642	5 304 642	5 161 893	5 161 893	5 161 893
Prantsusmaa	8 407 555	8 423 196	8 425 326	8 527 494	8 527 494	8 527 494	8 527 494	8 527 494
Iirimaa	1 342 268	1 340 521	1 340 521	1 340 869	1 340 869	1 340 869	1 340 869	1 340 869
Itaalia	4 143 175	4 210 875	4 234 364	4 379 985	4 379 985	4 379 985	4 379 985	4 379 985
Luksemburg	37 518	37 569	37 679	37 671	37 671	37 084	37 084	37 084
Madalmaad	853 090	853 169	853 169	897 751	897 751	897 751	897 751	897 751
Austria	745 561	747 344	747 425	751 788	751 788	751 788	751 788	751 788
Portugal	608 751	589 811	589 991	606 551	606 551	606 551	606 551	606 551
Soome	566 801	565 520	565 823	570 548	570 548	570 548	570 548	570 548
Rootsi	763 082	765 229	765 229	770 906	770 906	770 906	770 906	770 906
Ühendkuningriik	3 985 895	3 976 425	3 976 482	3 988 042	3 988 042	3 987 922	3 987 922	3 987 922

Tabel 2 (*1)

(tuhandetes eurodes)
Bulgaaria	287 399	336 041	416 372	499 327	580 087	660 848	741 606	814 295
Tšehhi Vabariik	559 622	654 241	739 941	832 144	909 313	909 313	909 313	909 313
Eesti	60 500	71 603	81 703	92 042	101 165	101 165	101 165	101 165
Küpros	31 670	38 928	43 749	49 146	53 499	53 499	53 499	53 499
Läti	90 016	105 368	119 268	133 978	146 479	146 479	146 479	146 479
Leedu	230 560	271 029	307 729	346 958	380 109	380 109	380 109	380 109
Ungari	807 366	947 114	1 073 824	1 205 037	1 318 975	1 318 975	1 318 975	1 318 975
Malta	3 752	4 231	4 726	5 137	5 503	5 102	5 102	5 102
Poola	1 877 107	2 192 294	2 477 294	2 788 247	3 044 518	3 044 518	3 044 518	3 044 518
Rumeenia	623 399	729 863	907 473	1 086 608	1 264 472	1 442 335	1 620 201	1 780 406
Sloveenia	87 942	103 394	117 423	131 575	144 274	144 274	144 274	144 274
Slovakkia	240 014	280 364	316 964	355 242	388 176	388 176	388 176	388 176

(*1) Ülemmäärade arvutamisel võetakse arvesse artikliga 121 ette nähtud juurdekasvukava.”

26.3.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 86/15

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 288/2013,

25. märts 2013,

milles käsitletakse valmistisele Bacillus cereus var. toyoi (NCIMB 40112/CNCM I-1012) määrustega (EÜ) nr 256/2002, (EÜ) nr 1453/2004, (EÜ) nr 255/2005, (EÜ) nr 1200/2005, (EÜ) nr 166/2008 ja (EÜ) nr 378/2009 antud lubade peatamist

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötade söödalisandite lubade andmise kord ning selliste lubade andmise, andmisest keeldumise või peatamise põhjused ja menetlused. Määruse artikliga 10 on ette nähtud nõukogu direktiivi 70/524/EMÜ (2) alusel lubatud söödalisandite ümberhindamine.

(2)

Kooskõlas direktiiviga 70/524/EMÜ anti komisjoni määrusega (EÜ) nr 256/2002 (3) tähtajatu luba valmistise Bacillus cereus var. toyoi (NCIMB 40112/CNCM I-1012) kasutamiseks alla kahe kuu vanuste põrsaste ja emiste söödalisandina, komisjoni määrusega (EÜ) nr 1453/2004 (4) kahe kuni nelja kuu vanuste põrsaste ja nuumsigade söödalisandina, komisjoni määrusega (EÜ) nr 255/2005 (5) nuumveiste söödalisandina ning komisjoni määrusega (EÜ) nr 1200/2005 (6) nuumküülikute ja broilerkanade söödalisandina. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 1 kanti see valmistis hiljem Euroopa Liidu söödalisandite registrisse kui olemasolev toode.

(3)	Samuti, kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1831/2003 anti komisjoni määrusega (EÜ) nr 166/2008 (7) kümneaastane luba valmistise kasutamiseks broilerkalkunite söödalisandina ning komisjoni määrusega (EÜ) nr 378/2009 (8) emaste aretusküülikute söödalisandina.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõike 2 alusel koostoimes artikliga 7 on esitatud taotlus Bacillus cereus var. toyoi (NCIMB 40112/CNCM I-1012) lubamiseks nuumveiste, nuumküülikute, broilerkanade, (võõrutatud) põrsaste, nuumsigade ja aretusemiste söödalisandina ning kooskõlas nimetatud määruse artikliga 7 uue kasutusviisi lubamise kohta tarbevasikate puhul ning mõlemal juhul taotletakse kõnealuse söödalisandi klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid”. Taotlustele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(5)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) jõudis oma 16. oktoobri 2012. aasta arvamuses järeldusele, (9) et Bacillus cereus’e tüves on soodumusi muutuda resistentseks kahe antibiootikumi suhtes, mida kasutatakse inimeste raviks ja veterinaarmeditsiinis, nendest ühe suhtes on Bacillus cereus nüüd omandanud restistentsuse. Samuti selgitati, et kuna on leitud geene, millel on patogeense Bacillus cereus’e tüvega samasugune struktuur, tuleb oletada, et Bacillus cereus’e tüvi, mis sisaldub valmistises, mille kohta on esitatud taotlus, on võimeline välja töötama funktsionaalseid toksiine, mis kaasnevad toiduga levivate haigustega.

(6)

Olemasolev teave ei luba jätta arvestamata võimalust, et valmistis Bacillus cereus var. toyoi (NCIMB 40112/CNCM I-1012) võib levitada resistentsust nimetatud antibiootikumide suhtes teistele mikroorganismidele ja võib toksiinide tõttu seada ohtu kõnealuse söödalisandi käitlejad või tarbijad. Seega ei ole tõestatud, et kavandatud tingimustel kasutamisel ei avalda kõnealune valmistis kahjulikku mõju loomade ja inimeste tervisele.

(7)	Toiduohutusameti järeldust valmistise ohutuse kohta kohaldatakse kõigi loomaliikide suhtes, mille puhul on antud luba, sealhulgas broilerkalkunite ja aretusküülikute puhul, mille puhul on antud luba määrustega (EÜ) nr 166/2008 ja (EÜ) nr 378/2009.

(8)	Nende lubade puhul ei ole enam vaja täita määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimusi.

(9)

On võimalik, et täiendav teave valmistise Bacillus cereus var. toyoi (NCIMB 40112/CNCM I-1012) ohutuse kohta toob esile uusi üksikasju, mis võimaldavad kõnealuse söödalisandi kohta tehtud hinnangu ülevaatamist. Sellega seoses väidab kõnealuse valmistise kohta taotluse esitaja, et ta võib esitada uusi tõendeid nimetatud söödalisandi ohutuse tõendamiseks. Sel eesmärgil on taotleja võtnud endale kohustuse esitada täiendavaid andmeid, mis peaksid olema kättesaadavad 2013. aasta aprillis. Need andmed peaksid sisaldama uusi uuringuid, mis toetavad kõnealuse mikroorganismi uut taksonoomilist liigitust uue Bacillus’e liigina, antibiootikum- resistentsuse mitteedasikandumist ning Bacillus var. toyoi genoomis esineva enterotoksiini geeni mittetoimivust.

(10)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 13 lõikele 2 tuleks valmistisele Bacillus cereus var. toyoi (NCIMB 40112/CNCM I-1012) määrustega (EÜ) nr 256/2002, (EÜ) nr 1453/2004, (EÜ) nr 255/2005, (EÜ) nr 1200/2005, (EÜ) nr 166/2008 ja (EÜ) nr 378/2009 antud load peatada, kuni esitatakse täiendavad andmed ja need hinnatakse. Kui toiduohutusamet on need andmed nõuetekohaselt hinnanud, tuleb peatamismenetlus läbi vaadata.

(11)

Kuna kõnealuse valmistise edasine kasutamine söödalisandina võib põhjustada ohtu inimeste ja loomade tervisele, tuleks vastavad tooted turult võimalikult kiiresti kõrvaldada. Praktilistel kaalutlustel tuleks ette näha piiratud üleminekuperiood asjaomaste toodete turult kõrvaldamiseks, et ettevõtjad saaksid nõuetekohaselt järgida turult kõrvaldamise kohustust.

(12)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrusega (EÜ) nr 256/2002 antud loa peatamine

Peatatakse määrusega (EÜ) nr 256/2002 antud luba, mis käsitleb nimetatud määruse III lisa kirjes E 1701 nimetatud valmistist.

Artikkel 2

Määrusega (EÜ) nr 1453/2004 antud loa peatamine

Peatatakse määrusega (EÜ) nr 1453/2004 antud luba, mis käsitleb nimetatud määruse I lisa kirjes E 1701 nimetatud valmistist.

Artikkel 3

Määrusega (EÜ) nr 255/2005 antud loa peatamine

Peatatakse määrusega (EÜ) nr 255/2005 antud luba, mis käsitleb nimetatud määruse I lisa kirjes E 1701 nimetatud valmistist.

Artikkel 4

Määrusega (EÜ) nr 1200/2005 antud loa peatamine

Peatatakse määrusega (EÜ) nr 1200/2005 antud luba, mis käsitleb nimetatud määruse II lisa kirjes E 1701 nimetatud valmistist.

Artikkel 5

Määrusega (EÜ) nr 166/2008 antud loa peatamine

Peatatakse määruse (EÜ) nr 166/2008 artiklis 1 antud luba.

Artikkel 6

Määrusega (EÜ) nr 378/2009 antud loa peatamine

Peatatakse määruse (EÜ) nr 378/2009 artiklis 1 antud luba.

Artikkel 7

Üleminekumeetmed

Valmistise Bacillus cereus var. toyoi (NCIMB 40112/CNCM I-1012) olemasolevad varud, mida kasutatakse nuumveiste, nuumküülikute, broilerkanade, põrsaste, nuumpõrsaste, emiste, broilerkalkunite ja aretusküülikute puhul, ning seda valmistist sisaldavate eelsegude varud kõrvaldatakse turult 14. juuniks 2013. Kõnealuse valmistisega või kõnealust valmistist sisaldavate eelsegudega valmistatud söödamaterjal ja segasööt, mis on valmistatud enne 14. juunit 2013, kõrvaldatakse turult 15. oktoobriks 2013.

Artikkel 8

Meetme läbivaatamine

Käesolev määrus vaadatakse läbi 15. aprilliks 2015.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. märts 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2) EÜT L 270, 14.12.1970, lk 1.

(3) EÜT L 41, 13.2.2002, lk 6.

(4) ELT L 269, 17.8.2004, lk 3.

(5) ELT L 45, 16.2.2005, lk 3.

(6) ELT L 195, 27.7.2005, lk 6.

(7) ELT L 50, 23.2.2008, lk 11.

(8) ELT L 116, 9.5.2009, lk 3.

(9) EFSA Journal 2012; 10(10):2924.

26.3.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 86/18

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 289/2013,

25. märts 2013,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. märts 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	JO	97,3
	MA	75,4
	TN	97,3
	TR	123,1
	ZZ	98,3
0707 00 05	MA	152,2
	TR	120,1
	ZZ	136,2
0709 91 00	EG	66,7
0709 91 00	ZZ	66,7
0709 93 10	MA	41,5
	TR	128,0
	ZZ	84,8
0805 10 20	EG	57,4
	IL	68,7
	MA	56,9
	TN	59,9
	TR	67,2
	ZZ	62,0
0805 50 10	TR	83,1
0805 50 10	ZZ	83,1
0808 10 80	AR	115,4
	BR	89,7
	CL	123,2
	CN	77,2
	MK	27,2
	US	156,2
	ZA	113,5
	ZZ	100,3
0808 30 90	AR	114,0
	CL	137,7
	CN	85,7
	TR	184,8
	US	150,6
	ZA	112,3
	ZZ	130,9

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ ZZ ” tähistab „muud päritolu”.

26.3.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 86/22

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

22. märts 2013,

teatavate Ungari postiteenuste väljajätmise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) kohaldamisalast

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 1568 all)

(Ainult ungarikeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2013/154/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, (1) eriti selle artikli 30 lõikeid 5 ja 6,

ning arvestades järgmist:

I. ASJAOLUD

(1)

Ettevõtja Magyar Posta Zrt. (edaspidi „Magyar Posta”) esitas 3. oktoobril 2012 komisjonile e-kirjaga direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 5 kohase taotluse. Vastavalt artikli 30 lõike 5 esimesele lõigule teatas komisjon sellest Ungari ametiasutustele 19. oktoobri 2012. aasta kirjas. Komisjon nõudis täiendavat teavet 22. novembri 2012. aasta e-kirjaga Ungari ametiasutustelt, 7. jaanuari 2013. aasta e-kirjaga asjaomaselt siseriiklikult reguleerivalt asutuselt (2) ning 12. novembri 2012. aasta ja 7. jaanuari 2013. aasta e-kirjadega taotluse esitajalt. Ungari ametiasutused esitasid täiendava teabe 13. jaanuari 2013. aasta e-kirjaga, siseriiklik reguleeriv asutus 21. jaanuari 2013. aasta e-kirjaga ning taotluse esitaja vastavalt 20. novembri 2012. aasta ja 15. jaanuari 2013. aasta e-kirjadega.

(2)

Magyar Posta esitatud taotlus käsitleb teatavaid postiteenuseid, samuti teatavaid muid teenuseid, mida Magyar Posta osutab Ungari territooriumil. Taotluses kirjeldatakse järgmisi asjaomaseid teenuseid:

a)	riigisisesed tarbijaga seotud standardpakiteenused (edaspidi „C2X”), mis hõlmavad tarbijalt tarbijale suunatud standardpakiteenuseid (edaspidi „C2C”) ja tarbijalt ettevõtjale suunatud standardpakiteenuseid (edaspidi „C2B”);

b)	riigisisesed ettevõtjaga seotud standardpakiteenused (edaspidi „B2X”), mis hõlmavad ettevõtjalt ettevõtjale suunatud standardpakiteenuseid (edaspidi „B2B”) ja ettevõtjalt tarbijale suunatud standardpakiteenuseid (edaspidi „B2C”);

c)	riigisisesed ekspresspakiteenused;

d)	riigisisesed kullerpakiteenused;

e)	riigisisesed kaubaalusel saadetiste veo teenused ning

f)	lepingulised logistikateenused.

(3)

Magyar Posta osutab eespool nimetatud teenuseid (välja arvatud lepingulised logistikateenused ja teataval määral riigisisesed kaubaalusel saadetiste veo teenused) Ungari nn kuller-, ekspress- ja pakiteenuste sektoris. Kuller-, ekspress- ja pakiteenuste sektor on kaubaveoturu ja postituru segment, mille raames osutatakse garanteeritud tähtajaga teenuseid, mille puhul teenuseosutaja võtab saatja ees kohustuse toimetada saadetis kohale teatava aja jooksul või konkreetsel ajahetkel.

II. ÕIGUSRAAMISTIK

(4)

Direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 30 on sätestatud, et direktiivis käsitletava tegevuse võimaldamiseks sõlmitud lepingute suhtes ei kohaldata kõnealust direktiivi, kui liikmesriigis, kus tegevus toimub, on see tegevus otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud. Otsest avatust konkurentsile hinnatakse objektiivsete kriteeriumide alusel, võttes arvesse kõnealuse sektori eripära. Juurdepääsu ei peeta piiratuks, kui liikmesriik on rakendanud asjakohased ELi õigusaktid, mis avavad konkurentsile asjaomase sektori või osa sellest, ning kohaldab neid. Need õigusaktid on loetletud direktiivi 2004/17/EÜ XI lisas, mis postiteenuste puhul osutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivile 97/67/EÜ.

(5)

Taotlus käsitleb postiteenuseid, nagu riigisisesed tarbijaga seotud standardpakiteenused, riigisisesed ettevõtjaga seotud standardpakiteenused, riigisisesed ekspresspakiteenused, riigisisesed kullerpakiteenused, ning samuti muid teenuseid kui postiteenused, nimelt riigisisesed kaubaalusel saadetiste veo teenused ja lepingulised logistikateenused.

(6)

Ungari on rakendanud ja kohaldanud direktiivi 97/67/EÜ, mida on muudetud direktiiviga 2002/39/EÜ ja direktiiviga 2008/6/EÜ, kasutades viimati osutatud direktiivi artikli 3 lõike 1 kohast võimalust reserveerida teatavate kirjasaadetistega (3) seotud teenuste osutamine kuni 31. detsembrini 2012 määratud universaalteenuse osutajale, kelleks on Magyar Posta (4). Ükski käesoleva taotlusega hõlmatud teenus ei olnud taotluse esitamise ajal reserveeritud. Kuna Ungari on saavutanud turu avatuse taseme, mis on ette nähtud direktiivi 2004/17/EÜ XI lisas loetletud õigusaktidega, tuleks juurdepääsu turule lugeda mittepiiratuks vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 30 lõike 3 esimesele lõigule. Otsest avatust konkurentsile konkreetsel turul tuleks hinnata eri kriteeriumide alusel, millest üksi ei ole iseenesest otsustav.

(7)

Käesolevas otsuses käsitletud turgude puhul tuleks ühe kriteeriumina arvesse võtta peamiste turuosaliste turuosa asjaomasel turul. Teine kriteerium on kõnealuste turgude kontsentratsioon. Kuna käesolevas otsuses käsitletud erinevate tegevuste tingimused on erinevad, tuleks konkurentsiolukorra uurimisel arvesse võtta erinevat olukorda eri turgudel.

(8)

Käesoleva otsuse kohaldamine ei piira konkurentsieeskirjade kohaldamist. Kriteeriumid ja meetodid, mille alusel hinnatakse otsest avatust konkurentsile vastavalt direktiivile 2004/17/EÜ artiklile 30, ei pruugi olla samad, mida kasutatakse ELi toimimise lepingu artikli 101 või 102 või nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (5) kohasel hindamisel.

III. HINDAMINE

1. Asjaomane tooteturg

(9)

Varasemates ühinemismääruse põhjal tehtud otsustes (6) oli komisjon seisukohal, et pakiteenuste turgu saab segmentideks jaotada järgmiselt.

—

Ekspresspakiteenused ja standardpakiteenused. Antud juhul võetakse arvesse, et i) ekspressteenused on üldiselt kiiremad ja usaldusväärsemad kui standardteenused; ii) nende teenuste puhul on vaja erinevat infrastruktuuri ning iii) ekspressteenused hõlmavad täiendavaid lisaväärtusteenuse elemente ja on kallimad.

—

Samuti on teenuseid täiendavalt eristatud kliendi ja/või pakisaaja liigi põhjal: i) tarbijaga seotud standardpakiteenused (C2X) (7) ja ettevõtjaga seotud standardpakiteenused (B2X); ii) B2X segmendi raames eristatakse ettevõtjalt ettevõtjale suunatud teenuseid (B2B) ja ettevõtjalt tarbijale suunatud teenuseid (B2C), kuna võrreldes B2B teenustega on B2C teenuste puhul vaja tihedamat võrgustikku, et saadetised eraisikust pakisaajatele kohale toimetada.

—	Rahvusvahelised ja riigisisesed pakiteenused. Hiljutises otsuses (8) tegi komisjon vahet ka rahvusvaheliste EMP-siseste ja rahvusvaheliste EMP-väliste teenuste vahel.

(10)

Taotluse esitaja on seisukohal, et asjaomased tooteturud pakiteenuste puhul on eespool põhjenduses 2 loetletud turud. Selline lähenemisviis on üldiselt kooskõlas komisjoni varasema tavaga. Samas on taotluse esitaja hinnanud riigisisest B2X turgu tervikuna (st eristamata B2B ja B2C segmente), mis ei pruugi olla täielikult kooskõlas komisjoni varasema tavaga (9).

(11)

Taotluse esitaja väidab, et Magyar Posta ei tee B2B ja B2C teenuste puhul vahet hinna seisukohast ega erista neid saajarühmade põhjal. Seda argumenti toetavad ka Ungari ametiasutused, (10) kes lisaks märgivad, et Magyar Posta peamiste konkurentide veebilehtedel B2X standardpakiteenuste kohta esitatud teabe kohaselt ei tehta vahet avaldatud hindade ega selle põhjal, kas pakisaaja on tarbija või ettevõtja.

(12)	Varasemates direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 kohastes otsustes (11) postipakkide kohta on eristatud B2B ja B2C standardpakiteenuseid. Samas oli kõigil juhtudel hindamistulemus mõlema turu puhul sama, mis võib osutada asjaolule, et tooteturu määratluse oleks võinud jätta lahtiseks.

(13)	Lisaks näib siseriikliku reguleeriva asutuse esitatud teabe kohaselt, (12) et mõlemal juhul (st kui B2B ja B2C standardpakiteenuseid käsitatakse eri turgudena või kui neid käsitatakse ühtse B2X standardpakiteenuste turuna) oleks konkurentsiolukorra hindamise tulemus sama.

(14)

Põhjendustes 9–13 esitatud teabe põhjal võib käesoleva otsuse kohasel hindamisel ja ilma konkurentsiõigust piiramata jõuda järeldusele, et asjaomane tooteturg on B2X, samas kui asjaomase turu täpse määratluse võib jätta lahtiseks, kuna sõltumata kitsamast või laiemast määratlusest on analüüsi tulemus sama.

(15)

Varasemates direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 kohastes komisjoni otsustes (13) käsitati ekspresspakiteenuseid ja kullerpakiteenused ühe tooteturuna. Taotluse esitaja on seisukohal, et ekspresspakiteenuseid ja kullerpakiteenused on eri turud. Käesoleva otsuse kohasel hindamisel ja ilma konkurentsiõigust piiramata võib jõuda järeldusele, et asjaomane tooteturg on ekspresspakiteenuseid ja kullerpakiteenused, samas kui asjaomase turu täpse määratluse võib jätta lahtiseks, kuna sõltumata kitsamast või laiemast määratlusest on analüüsi tulemus sama.

(16)

Riigisisesed kaubaalusel saadetiste veo teenused on osa nn ekspedeerimisturust, mida on samuti hinnatud varasemates ühinemismäärusekohastes otsustes. Varasematel juhtudel on ekspedeerimine määratletud (14) kui „klientide eest kaupade veo korraldamine […] vastavalt klientide vajadustele”. Kuigi varasematel juhtudel kaaluti ka täiendavaid tooteturu piiritlusi (nt riigisisesed ja rahvusvahelised ekspedeerimisteenused (15) või jaotus eri transpordiliikide lõikes) (16), ei võeta käesoleval hindamisel arvesse muid täiendavaid turupiiritlusi, kuna turumääratlus ei mõjuta oluliselt direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 kohase hindamise tulemust.

(17)

Varasemates ühinemismääruse kohastes otsustes (17) on lepingulised logistikateenused määratletud kui „tarneahela osa, mille raames kavandatakse, rakendatakse ja kontrollitakse kaupade, teenuste ja seotud teabe tõhusat ja tulemuslikku liikumist ja ladustamist lähtepunktist tarbimispunkti, et rahuldada tarbijate vajadusi”. Komisjon hindas muid eristamisvõimalusi (18) (nt riigisisesed ja piiriülesed teenused, jaotus asjaomase kaubaliigi või sektori lõikes või juhtivate logistikateenustepakkujate ja tavapäraste lepingupõhiste logistikateenustepakkujate vahel), kuid jättis lõpuks tooteturu täpse määratluse lahtiseks (19). Taotluse esitaja jagab samuti komisjoni seisukohta. Käesoleva otsuse puhul ja ilma konkurentsiõigust piiramata käsitatakse tooteturuna lepingulisi logistikateenuseid, kuna puuduvad märgid selle kohta, et turgu oleks vaja täiendavalt piiritleda.

(18)	Eespool esitatut silmas pidades käsitatakse käesoleva otsuse puhul ja ilma konkurentsiõigust piiramata asjaomaste tooteturgudena põhjenduses 2 loetletud turgusid.

2. Asjaomane geograafiline turg

(19)

Varasematel juhtudel (20) on komisjon võtnud seisukoha, et riigisisesed pakiteenused ja nende mis tahes segmendid on riigisisese ulatusega. Selline piiritlus põhineb peamiselt asjaolul, et selliseid teenuseid pakutakse liikmesriigi tasandil. Taotluse esitaja seisukoht on kooskõlas komisjoni tavadega.

(20)	Võttes arvesse, et antud juhul puuduvad märgid suurema või väiksema geograafilise ulatuse kohta, käsitatakse direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõikes 1 sätestatud tingimuste hindamisel ja ilma konkurentsiõigust piiramata asjaomase geograafilise turuna Ungari territooriumi.

(21)

Seoses riigisiseste kaubaalusel saadetiste veo teenustega ja lepinguliste logistikateenustega on taotluse esitaja seisukohal, et turud on riigisisese ulatusega. Kuna taotlusega seotud teenused on riigisisesed teenused ja kuna Magyar Posta tegutseb ainult Ungari turul, on käesoleva otsuse puhul asjaomane geograafiline turg Ungari territoorium.

3. Turuanalüüs

(22)

Tuleks silmas pidada, et käesoleva otsuse eesmärk on teha kindlaks, kas Magyar Posta taotluses käsitletavad teenused on avatud konkurentsile (turgudel, kuhu juurdepääs ei ole piiratud direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 tähenduses) sel määral, et ka direktiivis 2004/17/EÜ sätestatud üksikasjalikke hankelepinguid käsitlevate eeskirjadega seotud korra kohaldamiseta on tagatud, et käesolevas otsuses käsitletud tegevuste puhul vajalikud riigihanked korraldatakse läbipaistval, mittediskrimineerival viisil, mis tugineb kriteeriumidel, mis võimaldavad teha kindlaks majanduslikult kõige soodsama pakkumise.

(23)

Sellega seoses tuleks meelde tuletada, et eespool määratletud tooteturgudel tegutseb tavaliselt palju ettevõtjaid. Kättesaadava teabe (21) kohaselt on ainult Magyar Posta nendest hankija direktiivi 2004/17/EÜ tähenduses. Magyar Posta konkurentide hangete suhtes, mis on seotud eespool kirjeldatud tegevustega, ei kohaldata direktiivi 2004/17/EÜ sätteid. Seepärast ei keskendu käesoleva otsuse puhul ja ilma konkurentsiõigust piiramata turuanalüüs üldisele konkurentsi tasemele asjaomasel turul, vaid selle raames hinnatakse, kas Magyar Posta tegevused on avatud konkurentsile turgudel, kuhu juurdepääs ei ole piiratud.

3.1. Riigisisesed tarbijaga seotud standardpakiteenused (C2X)

(24)

Kuna tarbijaga seotud standardpakiteenuste eesmärk on rahuldada eri vajadusi (universaalsed postiteenused), tuleb neid käsitleda eraldi ettevõtjaga seotud pakiteenustest, mille osutamise tehnoloogiline protsess ja kasutatavad rakenduslikud lahendused erinevad tavaliselt märkimisväärselt. Kõnealuste teenuste puhul on Magyar Posta turupositsioon väga tugev – ettevõtja hinnanguline turuosa on olnud aastatel 2008–2011 suhteliselt stabiilne, st ligikaudu 80 %. Peamise konkurenti turuosa on ligikaudu […], samas kui ülejäänud suuremate turuosaliste turuosa on alla […].

(25)	Samuti märgib komisjon, et hoolimata eri konkurentide võrgustike pidevast laiendamisest on Magyar Posta võrgustik konkurentide võrgustikest märkimisväärselt suurem (22).

(26)	Seepärast tuleks järeldada, et asjaomased teenused ei ole Ungaris otseselt avatud konkurentsile. See on kooskõlas Ungari ametiasutuste arvamusega (23). Seega ei kohaldata direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõiget 1 lepingute suhtes, mille eesmärk on kõnealuseid tegevusi Ungaris võimaldada.

3.2. Riigisisesed ettevõtjaga seotud standardpakiteenused (B2X)

(27)

Kättesaadava teabe (24) kohaselt oli Magyar Posta turuosa mahu järgi B2X standardpakiteenuste turul 2011. aastal 35 %, mis oli suuruselt teine pärast turuliidrit, kelle turuosa oli 40 %, kusjuures suuruselt kolmanda ettevõtja turuosa oli 15 %. Kõnealuseid tegureid tuleks käsitada märgina sellest, et Magyar Posta on otseselt avatud konkurentsile B2X standardpakiteenuste turul.

3.3. Riigisisesed ekspresspakiteenused

(28)

Magyar Posta turuosa riigisiseste ekspresspakiteenuste turul on aastatel 2008–2011 pidevalt vähenenud, ligikaudu 55 %-lt (väärtuse põhjal) (25) 2008. aastal ligikaudu 41 %-le 2011. aastal. Magyar Posta kahe suurima konkurendi turuosa kokku (väärtuse põhjal) oli 2008. aastal pisut üle 22 % ja see suurenes 2011. aastaks ligikaudu 30 %-le, mis on peaaegu kolm neljandikku Magyar Posta turuosast ja peaks võimaldama avaldada äriühingule Magyar Posta märkimisväärset konkurentsisurvet (26). Seepärast tuleks neid tegureid pidada konkurentsile otsese avatuse märgiks.

3.4. Riigisisesed kullerpakiteenused

(29)	Taotluse esitaja andmete kohaselt ei ole kullerpakiteenuste turg väga kontsentreeritud. Kaheksa ettevõtet jagavad 60–67 % asjaomasest turust (väärtuse põhjal). Turul domineerivad kolm ettevõtet, kuid nende turuosa kokku on viimase nelja aasta jooksul olnud alla 50 %.

(30)	Magyar Posta turuosa riigisiseste kullerpakiteenuste turul oli viimase nelja aasta jooksul 2–3 %. Seetõttu tuleks neid tegureid käsitada märgina sellest, et Magyar Posta on konkurentsile otseselt avatud.

3.5. Riigisisesed kaubaalusel saadetiste veo teenused

(31)

Riigisiseste kaubaalusel saadetiste veo teenuste turg on suuruselt Ungari kuller-, ekspress- ja pakiteenuste sektori eelviimane osa ning kõnealuse turu väiksuse tõttu tegutseb seal ainult mõni alaline ettevõtja. Magyar Posta turuosa (väärtuse põhjal) vähenes 67,6 %-lt 2008. aastal 38,7 %-le 2010. aastal ning suurenes seejärel 56,7 %-le 2011. aastal. Kõige suurem konkurent on aastatel 2008–2011 suurendanud oma turuosa pidevalt. Suuruselt teise ja kolmanda konkurendi turuosa kokku oli aastatel 2008–2011 20–49 %, mis võimaldas neil avaldada äriühingule Magyar Posta märkimisväärset konkurentsisurvet.

(32)	Lisaks käsitletakse Magyar Posta taotluses ainult kuller-, ekspress- ja pakiteenuste sektorisse kuuluvaid teenuseid. Kaubaalusel saadetiste veo teenuseid pakuvad ka kuller-, ekspress- ja pakiteenuste sektorisse mittekuuluvad ettevõtjad.

(33)	Seetõttu tuleks eespool kahes põhjenduses esitatud tegureid käsitada märgina sellest, et Magyar Posta on konkurentsile otseselt avatud. Seda arvamust jagavad ka Ungari ametiasutused (27).

3.6. Lepingulised logistikateenused

(34)	Magyar Posta turuosa selles segmendis on alla 1 %. Kõnealusel turul on palju turuosalisi (28) ning turg on väga dünaamiline. Seepärast tuleks neid tegureid pidada konkurentsile otsese avatuse märgiks.

IV. JÄRELDUSED

(35)

Võttes arvesse põhjendustes 2–34 käsitletud tegureid, tuleks direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohast konkurentsile otsese avatuse tingimust pidada Ungari puhul täidetuks järgmiste teenuste osas:

a)	riigisisesed ettevõtjaga seotud standardpakiteenused (B2X);

b)	riigisisesed ekspresspakiteenused;

c)	riigisisesed kullerpakiteenused;

d)	kombineeritud kaubaveoteenused ning

e)	lepingulised logistikateenused.

(36)

Kuna turule piiramatu juurdepääsu tingimust peetakse täidetuks, ei tuleks direktiivi 2004/17/EÜ kohaldada hankijate sõlmitud lepingute suhtes, mille eesmärk on võimaldada Ungaris põhjenduse 35 punktides a–e loetletud teenuste osutamist, ega ideekonkursside korraldamise suhtes kõnealuseks tegevuseks kõnealuses riigis.

(37)

Käesolev otsus lähtub 2012. aasta oktoobrist 2013. aasta jaanuarini kehtinud õiguslikust ja tegelikust olukorrast, nagu seda on kirjeldatud Magyar Posta ja Ungari ametiasutuste esitatud teabes. Otsuse võib läbi vaadata, kui õigusliku või tegeliku olukorra olulise muutuse tõttu ei ole direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohaldamise tingimused enam täidetud.

(38)	Sellest hoolimata ei tuleks direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohast konkurentsile otsese avatuse tingimust pidada täidetuks Ungari territooriumil osutatavate riigisiseste tarbijaga seotud standardpakiteenuste puhul.

(39)

Kuna riigisiseste tarbijaga seotud standardpakiteenuste suhtes kohaldatakse jätkuvalt direktiivi 2004/17/EÜ, tuletatakse meelde, et mitut tegevust hõlmavaid hankelepinguid tuleks käsitleda vastavalt direktiivi 2004/17/EÜ artiklile 9. See tähendab, et kui hankija osaleb nn segahankes, see tähendab hankemenetluses, mis hõlmab nii tegevusi, mis on direktiivi 2004/17/EÜ kohaldamisest vabastatud, kui ka tegevusi, mis ei ole sellest vabastatud, tuleb arvesse võtta seda, millise tegevuse jaoks leping on peamiselt mõeldud. Sellise segahanke puhul, mille peamiseks eesmärgiks on toetada riigisiseseid tarbijaga seotud standardpakiteenuseid, kohaldatakse direktiivi 2004/17/EÜ sätteid. Kui seda, millise tegevuse jaoks leping on peamiselt ette nähtud, on objektiivselt võimatu kindlaks määrata, sõlmitakse leping kooskõlas direktiivi 2004/17/EÜ artikli 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatud eeskirjadega.

(40)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas riigihangete nõuandekomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2004/17/EÜ ei kohaldata hankijate sõlmitavate lepingute suhtes, mis on mõeldud võimaldamaks järgmiste teenuste osutamist Ungaris:

a)	riigisisesed ettevõtjaga seotud standardpakiteenused (B2X);

b)	riigisisesed ekspresspakiteenused;

c)	riigisisesed kullerpakiteenused;

d)	kombineeritud kaubaveoteenused ning

e)	lepingulised logistikateenused.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Ungarile.

Brüssel, 22. märts 2013

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Michel BARNIER

(1) ELT L 134, 30.4.2004, lk 1.

(2) Riiklik meedia- ja telekommunikatsiooniamet on siseriiklik reguleeriv asutus, mis on määratud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/67/EÜ (EÜT L 15, 21.1.1998, lk 14) artikli 22 lõikele 1; direktiivi 97/67/EÜ on muudetud direktiividega 2002/39/EÜ (EÜT L 176, 5.7.2002, lk 21) ja 2008/6/EÜ (ELT L 52, 27.2.2008, lk 3).

(3) Kirjasaadetised, mille kaal on kuni 50 grammi ja mille hind on väiksem kui kiireima standardikategooria esimese kaaluastme kirjasaadetise 2,5-kordne üldhind.

(4) Alates 1. jaanuarist 2013 on turg Ungaris täielikult avatud ja direktiivi 97/67/EÜ (mida on muudetud direktiiviga 2002/39/EÜ ja direktiiviga 2008/6/EÜ) artikli 7 kohaselt varem reserveeritud valdkond on tühistatud.

(5) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(6) Juhtum nr COMP/M.5152 POSTEN AB/POST DANMARK A/S, 21. aprill 2009.

(7) C2C ja C2B pakiteenuseid on võimalik eristada, kuid kuna need on pakkumispoolel otseselt asendatavad, on asjakohane käsitada neid teenused ühtse C2X teenusena. See on kooskõlas ka Austria, Soome ja Rootsi kohta tehtud analüüsiga direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 kohastes komisjoni otsustes 2010/142/EÜ (ELT L 56, 6.3.2010, lk 8), 2007/564/EÜ (ELT L 215, 18.8.2007, lk 21) ja 2009/46/EÜ (ELT L 19, 23.1.2009, lk 50).

(8) 30. jaanuari 2013. aasta otsus, millega keelati UPSil TNT Expressi kavandatud omandamine.

(9) Juhtum nr COMP/M.5152 POSTEN AB/POST DANMARK A/S, 21. aprill 2009.

(10) Ungari ametiasutuste 13. jaanuari 2013. aasta kiri (lk 9, punkt 2).

(11) Otsused 2010/142/EÜ, 2009/46/EÜ ja 2007/564/EÜ.

(12) Siseriikliku reguleeriva asutuse 21. jaanuari 2013. aasta e-kirjas esitatakse hinnang turusoa kohta B2X turul ning eraldi B2B ja B2C turgudel, tuginedes Magyar Posta ja selle kolme suurema konkurendi esitatud andmetele. Selle teabe kohaselt oli äriühingul Magyar Posta 2011. aastal B2X turul suuruselt teine turuosa (35 %), samas kui turuliidri turuosa oli 40 % ja suuruselt kolmanda turuosalise turuosa 15 %. B2C turul oli Magyar Posta turuosa 51 %, samas kui tema peamiste konkurentide turuosa oli vastavalt 26 %, 11 % ja 10 %. B2B turul oli äriühingul Magyar Posta suuruselt kolmas turuosa (16 %), samas kui turuliidritel oli see vastavalt 57 % ja 22 %.

(13) Otsused 2009/46/EÜ ja 2007/564/EÜ ning komisjoni otsus 2007/169/EÜ (ELT L 78, 17.3.2007, lk 28).

(14) Juhtum COMP/M. 1794 Deutsche Post/Air Express International, 7. veebruar 2000, punkt 8.

(15) Juhtum COMP/M. 5152 Posten AB/Post Danmark, 21. aprill 2009, punkt 108.

(16) Juhtum COMP/M. 1794 Deutsche Post/Air Express International of, 7. veebruar 2000, punkt 9.

(17) Juhtum M. 3496 TNT forwarding Holding AB/Wilson Logistics Holding AB.

(18) Juhtum COMP/M. 1895 Ocean Group/Excel, 3. mai 2000, punktid 8 ja 9.

(19) Juhtum COMP/M. 3971Deutche Post/Excel, 24. november 2005, punkt 20.

(20) Juhtum nr COMP/M.5152 POSTEN AB/POST DANMARK A/S, 21. aprill 2009, juhtum nr COMP/M.3971 Deutsche Post/Exel, jne.

(21) Ungari ametiasutuste kiri, 13. jaanuar 2013, lk 3.

(22) Magyar Posta taotluse leheküljel 20 esitatud teabe kohaselt kuulub Magyar Posta võrgustikku 2735 postkontorit üle kogu riigi. Magyar Posta 20. novembri 2012. aasta kirja kohaselt kuulub peamise konkurendi võrgustikku 372 müügipunkti, samas kui teise konkurendi võrgustik jõudis hiljuti 400 müügipunktini.

(23) Ungari ametiasutuste kiri, 13. jaanuar 2013, lk 8.

(24) Siseriikliku reguleeriva asutuse e-kiri, 21. jaanuar 2013.

(25) Mahu põhjal mõõdetuna oli Magyar Posta turuosa 2008. aastal ligikaudu 43 %.

(26) Sama arutluskäiku kasutati varasemate otsuste puhul, vt nt otsuse 2010/142/EÜ põhjendus 11.

(27) Ungari ametiasutuste kiri, 13. jaanuar 2013, lk 10.

(28) Nt DHL Group, Kuhne Nagel Kft, Liegl&Dachser Kft, GEbruder Weiss Szallitmanyozasi e Logisztikai Kft; Waberer’s Group; Trans-Sped Group; Masped Group jne.

26.3.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 86/28

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

22. märts 2013,

milles käsitletakse Euroopa Liidu referentlaboritele 2013. aastaks antavat liidu rahalist toetust

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 1628 all)

(Ainult hispaania-, hollandi-, inglis-, itaalia-, prantsus-, rootsi-, saksa- ja taanikeelne tekst on autentsed)

(2013/155/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. mai 2009. aasta otsust 2009/470/EÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, (1) eriti selle artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, (2) eriti selle artikli 32 lõiget 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 12. septembri 2011. aasta rakendusmääruses (EL) nr 926/2011 (mis käsitleb nõukogu otsuse 2009/470/EÜ rakendamist ELi sööda ja toidu referentlaboritele ja loomatervishoiusektorile antava liidu rahalise abi osas) (3) on sätestatud, et liidu rahalist toetust antakse tingimusel, et heakskiidetud tööprogrammid on tõhusalt täidetud ja abisaajad esitavad teatava ajavahemiku jooksul kogu vajaliku teabe.

(2)	Komisjoni talitused on hinnanud ja heaks kiitnud 2012. aastal ELi referentlaborite esitatud tööprogrammid ja vastavad eelarveprojektid 2013. aastaks.

(3)	Kuna tööprogrammide elluviimist alustati 1. jaanuaril 2013, tuleks rakendusotsust kohaldada alates 1. jaanuarist 2013.

(4)	Seega tuleks liidul anda rahalist toetust Euroopa Liidu referentlaboritele, et kaasrahastada neile määruse (EÜ) nr 882/2004 artikliga 32 ette nähtud ülesandeid ja kohustusi. Liidu rahalise toetuse määr peaks olema 100 % abikõlblikest kuludest, nagu on sätestatud rakendusmääruses (EL) nr 926/2011.

(5)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 135/2013 (4) on kehtestatud ELi referentlaborite organiseeritud seminaride abikõlblikkuse eeskirjad. Selles on samuti sätestatud, et rahalist toetust antakse kuni 32 osalejale, kolmele kutsutud esinejale ja kümnele kolmandatest riikidest kutsutud esindajale seminaridel. Sellest piirangust tuleks teha erandeid teatavatele Euroopa Liidu referentlaboritele, kellel on vaja rahalist toetust selleks, et seminaride parimate tulemuste nimel saaks neil osaleda rohkem kui 32 osavõtjat. Erandeid võib teha juhul, kui ELi referentlabor seminari korraldades seda juhib ja selle eest vastutab koos mõne teise liidu referentlaboriga.

(6)	Teadusuuringute Ühiskeskuse alla kuuluva Euroopa Liidu kuue referentlabori puhul on nende suhe sätestatud iga-aastases halduskokkuleppes, mida toetab tööprogramm ja ühiskeskuse eelarve, kuna nii Teadusuuringute Ühiskeskus kui ka tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat on komisjoni talitused.

(7)

Vastavalt nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (5) artikli 3 lõike 2 punktile a rahastatakse loomahaiguste tõrje ja järelevalve programme (veterinaarmeetmed) Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF). Lisaks on kõnealuse määruse artikliga 13 ette nähtud, et erandjuhul rahastatakse nimetatud fondist nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsusega 90/424/EMÜ (kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas) (6) hõlmatud meetmete ja programmide puhul liikmesriikide ja EAGFi toetuse saajate haldus- ja personalikulud. Finantskontrolli eesmärgil tuleb kohaldada määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikleid 9, 36 ja 37.

(8)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liit annab rahalist toetust asutuse Agence nationale de sécurité sanitaire de l’alimentation, de l’environnement et du travail (ANSES) Prantsusmaal Maisons-Alfort’is paiknevale laborile Laboratoire de sécurité des aliments (LSA) järgmisteks tegevusteks ajavahemikuks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013:

a)	piima ja piimatoodetega seotud analüüsid ja katsed, rahaline toetus ei ületa 358 000 eurot;

b)	bakteriga Listeria monocytogenes seotud analüüsid ja katsed, rahaline toetus ei ületa 440 000 eurot;

c)	koagulaaspositiivsete stafülokokkide, sealhulgas bakteriga Staphylococcus aureus seotud analüüsid ja katsed, rahaline toetus ei ületa 347 000 eurot.

Artikkel 2

Euroopa Liit annab rahalist toetust Madalmaades Bilthovenis paiknevale asutusele Rijksinstituut voor Volksgezondheid en Milieu zoonoosi (salmonella) analüüside ja katsete jaoks.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 antav rahaline toetus ei ületa 492 000 eurot.

Artikkel 3

Euroopa Liit annab rahalist toetust asutuse Agencia Española de Seguridad Alimentaria y Nutrición (Ministerio de Sanidad y Política Social) Hispaanias Vigos paiknevale laborile Laboratorio de Biotoxinas Marinas mereliste biotoksiinide seireks.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 antav rahaline toetus ei ületa 330 000 eurot.

Artikkel 4

Euroopa Liit annab rahalist toetust Ühendkuningriigis Weymouth’is paiknevale laborile Laboratory of the Centre for Environment, Fisheries and Aquaculture Science (CEFAS) järgmisteks tegevusteks ajavahemikuks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013:

a)	kahepoolmeliste karploomade viirusliku ja bakteriaalse saastatuse seire, rahaline toetus ei ületa 345 000 eurot;

b)	koorikloomade haigustega seotud uuringud, rahaline toetus ei ületa 145 000 eurot.

Artikkel 5

Euroopa Liit annab rahalist toetust Itaalias Roomas paiknevale asutusele Istituto Superiore di Sanità järgmisteks tegevusteks ajavahemikuks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013:

a)	bakteritega Escherichia coli, sealhulgas Verotoxigenic E. Coli (VTEC) seotud analüüsid ja katsed, rahaline toetus ei ületa 326 000 eurot;

b)	parasiitidega (eelkõige Trichinella, Echinococcus’ega ja Anisakis’ega) seotud analüüsid ja katsed, rahaline toetus ei ületa 374 000 eurot;

c)	määruse (EÜ) nr 882/2004 VII lisa I jao punkti 12 alapunktis d osutatud teatavate ainete jääkide määramine, rahaline toetus ei ületa 316 000 eurot.

Artikkel 6

Euroopa Liit annab rahalist toetust Rootsis Uppsalas paiknevale asutusele Statens Veterinärmedicinska Anstalt (SVA) Campylobacter’i seireks.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 antav rahaline toetus ei ületa 395 000 eurot.

Artikkel 7

Euroopa Liit annab rahalist toetust Taanis Kopenhaagenis paiknevale asutusele Fødevareinstituttet (Danmarks Tekniske Universitet) antimikroobse resistentsuse seireks.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 antav rahaline toetus ei ületa 530 000 eurot.

Artikkel 8

1. Euroopa Liit annab rahalist toetust Ühendkuningriigis Addlestone’is paiknevale laborile Animal Health and Veterinary Laboratories Agency (endise nimega VLA) transmissiivse spongioosse entsefalopaatia seireks.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 antav rahaline toetus ei ületa 495 000 eurot.

2. Erandina rakendusmääruse (EL) nr 135/2013 artikli 1 lõikest 4 on käesoleva artikli lõikes 1osutatud laboril õigus taotleda rahalist toetust, et ühel tema korraldatud seminaril saaks osaleda rohkem kui 32 osalejat.

Artikkel 9

Euroopa Liit annab rahalist toetust Belgias Gembloux’s paiknevale asutusele Centre Wallon de Recherches agronomiques (CRA-W) söödas sisalduvate loomsete valkude analüüside ja katsete tegemiseks.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 antav rahaline toetus ei ületa 530 000 eurot.

Artikkel 10

Euroopa Liit annab rahalist toetust asutuse l’Agence nationale de sécurité sanitaire de l’alimentation, de l’environnement et du travail (ANSES) Prantsusmaal Fougères’is paiknevale laborile Laboratoire de Fougères määruse (EÜ) nr 882/2004 VII lisa I jao punkti 12 alapunktis b osutatud teatavate ainete jääkide määramiseks.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 antav rahaline toetus ei ületa 500 000 eurot.

Artikkel 11

Euroopa Liit annab rahalist toetust Saksamaal Berliinis paiknevale asutusele Bundesamt für Verbraucherschutz und Lebensmittelsicherheit (BVL) määruse (EÜ) nr 882/2004 VII lisa I jao punkti 12 alapunktis c osutatud teatavate ainete jääkide määramiseks.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 antav rahaline toetus ei ületa 500 000 eurot.

Artikkel 12

Euroopa Liit annab rahalist toetust Madalmaades Wageningenis paiknevale Wageningeni ülikooli ja uurimiskeskuse toiduohutuse instituudile (RIKILT) määruse (EÜ) nr 882/2004 VII lisa I jao punkti 12 alapunktis a osutatud teatavate ainete jääkide määramiseks.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 antav rahaline toetus ei ületa 500 000 eurot.

Artikkel 13

Euroopa Liit annab rahalist toetust Saksamaal Freiburgis paiknevale asutusele Chemisches und Veterinäruntersuchungsamt (CVUA) järgmisteks tegevusteks ajavahemikuks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013:

a)	loomse päritoluga toidus ja suure rasvasisaldusega tooraines sisalduvate pestitsiidijääkidega seotud analüüsid ja katsed, rahaline toetus ei ületa 234 000 eurot;

b)	söödas ja toidus sisalduvate dioksiinide ja PCBdega seotud analüüsid ja katsed, rahaline toetus ei ületa 510 000 eurot.

Artikkel 14

Euroopa Liit annab rahalist toetust Taanis Søborgis paiknevale asutusele Fødevareinstituttet (Danmarks Tekniske Universitet, DTU) teraviljas ja söödas sisalduvate pestitsiidijääkidega seotud analüüside ja katsete tegemiseks.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 antav rahaline toetus ei ületa 200 000 eurot.

Artikkel 15

1. Euroopa Liit annab rahalist toetust Hispaanias paiknevale laborile Laboratorio Agrario de la Generalitat Valenciana (LAGV) / Grupo de Residuos de Plaguicidas de la Universidad de Almería (PRRG) puu- ja köögiviljades, sh suure veesisalduse ja suure happesisaldusega kaupades, sisalduvate pestitsiidijääkidega seotud analüüside ja katsete tegemiseks.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 antav rahaline toetus ei ületa 538 000 eurot.

Artikkel 16

Euroopa Liit annab rahalist toetust Saksamaal Stuttgartis paiknevale asutusele Chemisches und Veterinäruntersuchungsamt (CVUA) pestitsiidijääkide määramise analüüside ja katsete tegemiseks üksikute jääkide meetodil.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 antav rahaline toetus ei ületa 398 000 eurot.

Artikkel 17

Euroopa Liit annab rahalist toetust Hispaanias Algetes (Madrid) paiknevale laborile Laboratorio Central de Sanidad Animal de Algete hobuste aafrika katku uurimiseks.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 antav rahaline toetus ei ületa 110 000 eurot.

Artikkel 18

Euroopa Liit annab rahalist toetust Ühendkuningriigis Weybridge’is (New Haw) paiknevale laborile Animal Health and Veterinary Laboratories Agency (endise nimega VLA) järgmisteks tegevusteks ajavahemikuks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013:

a)	Newcastle’i haigusega seotud uuringud, rahaline toetus ei ületa 98 000 eurot;

b)	klassikalise lindude katkuga seotud uuringud, rahaline toetus ei ületa 425 000 eurot.

Artikkel 19

Euroopa Liit annab rahalist toetust Ühendkuningriigis Pirbright’is paikneva asutuse Pirbright Institute (endise nimega AFRC Institute for Animal Health) laborile Pirbright Laboratory järgmisteks tegevusteks ajavahemikuks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013:

a)	sigade vesikulaarhaigusega seotud uuringud, rahaline toetus ei ületa 75 000 eurot;

b)	lammaste katarraalse palavikuga seotud uuringud, rahaline toetus ei ületa 240 000 eurot;

c)	suu- ja sõrataudiga seotud uuringud, rahaline toetus ei ületa 400 000 eurot.

Artikkel 20

Euroopa Liit annab rahalist toetust Taanis Aarhusis paiknevale asutusele Technical University of Denmark, National Veterinary Institute, Department of Poultry, Fish and Fur Animals kalahaiguste uurimiseks.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 antav rahaline toetus ei ületa 310 000 eurot.

Artikkel 21

Euroopa Liit annab rahalist toetust Prantsusmaal La Tremblad’is paiknevale asutusele l’Institut français de recherche pour l'exploitation de la mer (Ifremer) kahepoolmeliste molluskite haiguste uurimiseks.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 antav rahaline toetus ei ületa 170 000 eurot.

Artikkel 22

Euroopa Liit annab rahalist toetust Saksamaal Hannoveris paiknevale asutusele Institut für Virologie der Tierärztlichen Hochschule Hannover sigade klassikalise katku uurimiseks.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 antav rahaline toetus ei ületa 333 000 eurot.

Artikkel 23

Euroopa Liit annab rahalist toetust Hispaanias Valdeolmos (Madrid) paiknevale asutusele Centro de Investigación en Sanidad Animal sigade aafrika katku uurimiseks.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 antav rahaline toetus ei ületa 236 000 eurot.

Artikkel 24

Euroopa Liit annab rahalist toetust Rootsis Uppsalas paiknevale asutusele INTERBULL Centre, Department of Animal Breeding and Genetics (SLU), Swedish University of Agricultural Sciences tõupuhaste aretusveiste kontrolli meetodite ja tulemuste hindamise ühtlustamiseks tehtava koostöö jaoks.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 antav rahaline toetus ei ületa 150 000 eurot.

Artikkel 25

Euroopa Liit annab rahalist toetust asutuse ANSES Prantsusmaal Maisons-Alfort’is paiknevale laborile Laboratoire de santé animale brutselloosi uurimiseks.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 antav rahaline toetus ei ületa 285 000 eurot.

Artikkel 26

Euroopa Liit annab rahalist toetust asutuse ANSES Prantsusmaal Maisons-Alfort’is paiknevale laborile Laboratoire de santé animale ja Prantsusmaal Dozulés paiknevale laborile Laboratoire de pathologie équine hobuslaste muude haiguste kui hobuste aafrika katku uurimiseks.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 antav rahaline toetus ei ületa 555 000 eurot.

Artikkel 27

Euroopa Liit annab rahalist toetust asutuse ANSES Prantsusmaal Nancy’s paiknevale laborile Laboratoire de la rage et de la faune sauvage marutaudi uurimiseks.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 antav rahaline toetus ei ületa 282 000 eurot.

Artikkel 28

Euroopa Liit annab rahalist toetust Hispaanias Madridis paikneva ülikooli Universidad Complutense de Madrid veterinaarteaduskonna (Facultad de Veterinaria) laborile Laboratorio de Vigilancia Veterinaria (VISAVET) tuberkuloosi uurimiseks.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 antav rahaline toetus ei ületa 248 000 eurot.

Artikkel 29

Euroopa Liit annab rahalist toetust asutuse ANSES Prantsusmaal Sophia-Antipolises paiknevale laborile Laboratoire de Sophia-Antipolis mesilaste tervise uurimiseks.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 antav rahaline toetus ei ületa 384 000 eurot.

Artikkel 30

Euroopa Liit annab rahalist toetust Belgias Geelis paiknevale Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusele järgmisteks tegevusteks ajavahemikuks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013:

a)	toidus ja söödas leiduvate raskmetallidega seotud uuringud, rahaline toetus ei ületa 261 000 eurot;

b)	mükotoksiinidega seotud uuringud, rahaline toetus ei ületa 271 000 eurot;

c)	polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega (PAH) seotud uuringud, rahaline toetus ei ületa 269 000 eurot.

d)	söödalisanditega seotud uuringud, rahaline toetus ei ületa 71 000 eurot.

Artikkel 31

Euroopa Liit annab rahalist toetust Itaalias Ispras paiknevale Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusele järgmisteks tegevusteks ajavahemikuks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013:

a)	toiduainetega kokku puutuvate materjalide ja esemetega seotud uuringud, rahaline toetus ei ületa 341 000 eurot;

b)	geneetiliselt muundatud organismidega seotud uuringud, rahaline toetus ei ületa 472 000 eurot.

Artikkel 32

Artiklites 1–31 osutatud liidu rahalise toetuse määr on 100 % abikõlblikest kuludest, nagu on sätestatud rakendusmääruses (EL) nr 926/2011.

Artikkel 33

Käesolev otsus on adresseeritud lisas loetletud laboritele.

Brüssel, 22. märts 2013

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Tonio BORG

(1) ELT L 155, 18.6.2009, lk 30.

(2) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(3) ELT L 241, 17.9.2011, lk 2.

(4) ELT L 46, 19.2.2013, lk 8.

(5) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

(6) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19.

LISA

—	Laboratoire de sécurité des aliments (LSA), Agence nationale de sécurité sanitaire de l’alimentation, de l’environnement et du travail (ANSES), 23 avenue du Général de Gaulle, 94700 Maisons-Alfort, Prantsusmaa;

—	Rijksinstituut voor Volksgezondheid en Milieu (RIVM), Anthony van Leeuwenhoeklaan 9, Postbus 1, 3720 BA Bilthoven, Madalmaad;

—	Laboratorio de Biotoxinas Marinas, Agencia Española de Seguridad Alimentaria y Nutrición (Ministerio de Sanidad y Política Social), Estación Maríitima, s/n, 36200 Vigo, Hispaania;

—	Laboratory of the Centre for Environment, Fisheries and Aquaculture Science (CEFAS), Weymouth laboratory, Barrack Road, The Nothe, Weymouth, Dorset, DT4 8UB, Ühendkuningriik;

—	Istituto Superiore di Sanità (ISS), Viale Regina Elena 299, 00161 Rooma, Itaalia;

—	Statens Veterinärmedicinska Anstalt (SVA), Ulls väg 2 B, SE-75189 Uppsala, Rootsi;

—	Fødevareinstituttet, Danmarks Tekniske Universitet (DTU), Bülowsvej 27, 1790 Copenhagen V, Taani;

—	Animal Health and Veterinary Laboratories Agency (AHVLA); Weybridge, New Haw, Addlestone Surrey KT15 3NB, Ühendkuningriik;

—	Centre Wallon de Recherches agronomiques (CRA-W), Chaussée de Namur 24, 5030 Gembloux, Belgia;

—	Laboratoire de Fougères de L’Agence nationale de sécurité sanitaire de l’alimentation, de l’environnement et du travail (ANSES), Laboratoire de Fougères, 10B rue Claude Bourgelat, Javené, CS40608, 35306 Fougères, Prantsusmaa;

—	Bundesamt für Verbraucherschutz und Lebensmittelsicherheit (BVL), Mauerstrasse 39–42, 10117 Berliin, Saksamaaa;

—	RIKILT – Institute for Food Safety, part of Wageningen University & Research Centre, Akkermaalsbos 2, Building No 123, 6708 WB Wageningen, Madalmaad;

—	Chemisches und Veterinäruntersuchungsamt (CVUA), Postfach 100462, Bissierstrasse 5, 79114 Freiburg, Saksamaa;

—	Fødevareinstituttet, Danmarks Tekniske Universitet (DTU), Department of Food Chemistry, Mørkhøj Bygade 19, 2860 Søborg, Taani;

—	Laboratorio Agrario de la Generalitat Valenciana (LAGV) / Grupo de Residuos de Plaguicidas de la Universidad de Almería (PRRG), Ctra. Sacramento s/n, La Cañada de San Urbano, 04120 Almería, Hispaania;

—	Chemisches und Veterinäruntersuchungsamt (CVUA), Schaflandstrasse 3/2, 70736 Stuttgart, Saksamaa;

—	Laboratorio Central de Sanidad Animal, Ministerio de Agricultura, Pesca y Alimentación, Ctra. De Algete km 8, Valdeolmos, 28110, Algete (Madrid), Hispaania;

—	Animal Health and Veterinary Laboratories Agency (AHVLA) Weybridge, New Haw, Addlestone Surrey KT15 3NB, Ühendkuningriik;

—	The Pirbright Institute, Pirbright Laboratory, Pirbright, Woking, Surrey GU24 ONF, Ühendkuningriik;

—	The Technical University of Denmark, National Veterinary Institute, Department of Poultry, Fish and Fur Animals, Hangøvej 2, 8200-Århus, Taani;

—	IFREMER, Avenue Mus de Loup, Ronce les Bains, 17390 La Tremblade, Prantsusmaa;

—	Institut für Virologie der Tierärztlichen Hochschule, Bischofscholer Damm 15, 30173, Hannover, Saksamaa;

—	Centro de Investigación en Sanidad Animal, Ctra. De Algete a El Casar, 28130, Valdeolmos, Madrid, Hispaania;

—	INTERBULL Centre, Department of Animal Breeding and Genetics SLU, Swedish University of Agricultural Sciences – SLU, Undervisningsplan E1-27; SE-75007, Uppsala, Rootsi;

—	ANSES, Laboratoire de santé animale, 23 avenue du Général de Gaulle, 94706 Maisons-Alfort, Cedex, Prantsusmaa;

—	ANSES, Laboratoire de santé animale / Laboratoire de pathologie équine, 23 avenue du Général de Gaulle, 94706 Maisons-Alfort, Cedex, Prantsusmaa;

—	ANSES, Laboratoire de la rage et de la faune sauvage de Nancy, Domaine de Pixérécourt, 54220 Malzéville, Prantsusmaa;

—	VISAVET – Laboratorio de vigilancia veterinaria, Facultad de Veterinaria, Universidad Complutense de Madrid, Avda. Puerta de Hierro, s/n. Ciudad Universitaria, 28040, Madrid, Hispaania;

—	ANSES, Laboratoire de Sophia-Antipolis, 105 route des Chappes, Les Templiers, 06902 Sophia-Antipolis, Prantsusmaa;

—	Joint Research Centre, Institute for Reference Materials and Measurements, Retieseweg 111, 2440 Geel, Belgia;

—	Joint Research Centre, Institute for Health and Consumer Protection, Via E. Fermi, 1, 21027 Ispra, Itaalia.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2013.086.est
Euroopa Liidu Teataja		L 86

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	56. aastakäik 26. märts 2013

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 285/2013, 21. märts 2013, millega lõpetatakse USAst pärit etanoolamiinide impordi dumpinguvastase uurimise osaline taasalustamine ning lõpetatakse määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohane aegumise läbivaatamine ja artikli 11 lõike 3 kohane osaline vahepealne läbivaatamine	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 286/2013, 22. märts 2013, Horvaatia ühinemise korral põllumajandustoodetega kauplemise suhtes vastu võetavate üleminekumeetmete kohta	7
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 287/2013, 22. märts 2013, millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad) IV ja VIII lisa	12
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 288/2013, 25. märts 2013, milles käsitletakse valmistisele Bacillus cereus var. toyoi (NCIMB 40112/CNCM I-1012) määrustega (EÜ) nr 256/2002, (EÜ) nr 1453/2004, (EÜ) nr 255/2005, (EÜ) nr 1200/2005, (EÜ) nr 166/2008 ja (EÜ) nr 378/2009 antud lubade peatamist ( 1 )	15
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 289/2013, 25. märts 2013, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	18
		OTSUSED
		2013/152/EL
	*	Nõukogu otsus, 21. märts 2013, DNA-andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Maltaga	20
		2013/153/EL
	*	Nõukogu otsus, 21. märts 2013, sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Maltaga	21
		2013/154/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 22. märts 2013, teatavate Ungari postiteenuste väljajätmise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) kohaldamisalast (teatavaks tehtud numbri C(2013) 1568 all) ( 1 )	22
		2013/155/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 22. märts 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu referentlaboritele 2013. aastaks antavat liidu rahalist toetust (teatavaks tehtud numbri C(2013) 1628 all)	28

	Parandused
*	Nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 194/2008 (millega uuendatakse piiravaid meetmeid Myanmar/Myanmari suhtes ja muudetakse need rangemaks ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 817/2006) parandus ( ELT L 66, 10.3.2008 )	35
*	Komisjoni 15. novembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2073/2005 (toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta) parandus ( ELT L 338, 22.12.2005 )	35