LISA

Teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) SIRENE käsiraamat ja muud rakendusmeetmed

SISUKORD

SISSEJUHATUS

1.	SIRENE BÜROOD JA TÄIENDAV TEAVE

1.1.	SIRENE büroo

1.2.	SIRENE käsiraamat

1.3.	SIRENE käsiraamatu liited

1.4.	Schengeni acquis’ nõuetekohast kohaldamist ja head tava käsitlevate soovituste kataloog (Schengeni infosüsteem)

1.5.	SIRENE büroode roll Euroopa Liidu politseikoostöös

1.5.1.

Andmete edastamine kolmandatele riikidele

1.6.	SIRENE büroode ja Europoli vaheline suhe

1.7.	SIRENE büroode ja Eurojusti vaheline suhe

1.8.	SIRENE büroode ja Interpoli vaheline suhe

1.8.1.

SIS II teadete prioriteetsus Interpoli teadete ees

1.8.2.

Sidekanali valik

1.8.3.

Interpoli kasutamine ja Interpoli teadete levitamine Schengeni riikides

1.8.4.

Kokkulangevus ja hoiatusteate kustutamine

1.8.5.

SIRENE büroode ja Interpoli riiklike keskbüroode vahelise koostöö parandamine

1.9.	Standardid

1.9.1.

Kättesaadavus

1.9.2.

Järjepidevus

1.9.3.

Konfidentsiaalsus

1.9.4.

Juurdepääs

1.10.

Teabevahetus

1.10.1.

Suhtluskeel

1.10.2.

Andmevahetus SIRENE büroode vahel

1.10.3.

Võrk, teated ja postkastid

1.10.4.

Suhtlus erandlikes olukordades

1.11.

SIRENE aadressiraamat (SAB)

1.12.

SIRENE töövoosüsteem

1.13.

Vastamistähtaeg

1.13.1.

Kiireloomulisuse märkimine SIRENE vormidel ning kiire kokkulangevusest teatamine

1.14.

Transliteratsiooni- ja transkriptsioonireeglid

1.15.

Andmete kvaliteet

1.16.

Arhiveerimine

1.17.

Töötajad

1.17.1.

SIRENE büroode juhatajad

1.17.2.

SIRENE kontaktisik (SIRCoP)

1.17.3.

Teadmised

1.17.4.

Koolitus

1.17.5.

Töötajate vahetus

2.	ÜLDMENETLUSED

2.1.

Mõisted

2.2.	Korduvad hoiatusteated (SIS II määruse artikli 34 lõige 6 ja SIS II otsuse artikli 49 lõige 6)

2.2.1.

Hoiatusteadete ühilduvus

2.2.2.

Hoiatusteadete tähtsuse järjekord

2.2.3.

Ühilduvuse kontrollimine ja korduvate hoiatusteadete sisestamine

2.3.	Teabevahetus pärast kokkulangevuse avastamist

2.4.	Kui kokkulangevusejärgseid menetlusi ei ole võimalik järgida (SIS II otsuse artikkel 48 ja SIS II määruse artikkel 33)

2.5.	Andmete töötlemine muul eesmärgil kui see, milleks need SIS II sisestati (SIS II otsuse artikli 46 lõige 5)

2.6.	Lipu lisamine

2.6.1.

Lipu lisamist käsitlev konsulteerimine liikmesriikidega

2.6.2.

Lipu eemaldamise taotlus

2.7.	Andmed, mis on juriidiliselt või faktiliselt ebatäpsed (SIS II määruse artikkel 34 ja SIS II otsuse artikkel 49)

2.8.	Õigus andmetega tutvuda ja neid parandada (SIS II määruse artikkel 41 ja SIS II otsuse artikkel 58)

2.8.1.

Andmetega tutvumise ja nende parandamise taotlused

2.8.2.

Teabe vahetamine teiste liikmesriikide poolt esitatud hoiatusteadetega tutvumise taotluste korral

2.8.3.

Teabe vahetamine teise liikmesriigi sisestatud andmete parandamise ja kustutamise taotluste korral

2.9.	Hoiatusteate kustutamine, kui selle säilitamise tingimused ei ole enam täidetud

2.10.

Isikunimede sisestamine

2.11.

Erinevad identiteedikategooriad

2.11.1.

Identiteedi väärkasutus (SIS II määruse artikkel 36 ja SIS II otsuse artikkel 51)

2.11.2.

Varjunime sisestamine

2.11.3.

Täiendav teave isiku identiteedi kindlakstegemiseks

2.12.

Teabe vahetamine omavahel seotud hoiatusteadete korral

2.12.1.

Rakenduseeskirjad

2.13.

SIRPIT (SIRENE PIcture Transfer – SIRENE pildiedastus) ning SIS II esitatud biomeetriliste andmete vorming ja kvaliteet

2.13.1.

Vahetatud andmete edasine kasutamine ja arhiveerimine

2.13.2.

SIRPITi menetlus

2.13.3.

Tehnilised nõuded

2.13.4.

Biomeetriliste andmete vorming ja kvaliteet

2.14.

Eriotsingud

2.14.1.

Geograafiline sihtotsing

2.14.2.

Otsing, milles osalevad sihtotsinguid tegevad eripolitseiüksused (FAST)

3.	HOIATUSTEATED ISIKUTE ÜLE- VÕI VÄLJAANDMISE EESMÄRGIL VAHISTAMISEKS (SIS II OTSUSE ARTIKKEL 26)

3.1.	Hoiatusteate sisestamine

3.2.	Korduvad hoiatusteated

3.3.	Identiteedi väärkasutus

3.4.	Varjunime sisestamine

3.5.	Liikmesriikidele saadetav täiendav teave

3.5.1.

Eelvangistuse puhul saadetav täiendav teave

3.6.	Lipu lisamine

3.6.1.

Süstemaatiline taotlus lipu lisamiseks hoiatusteatele väljaandmise eesmärgil tagaotsitavate isikute kohta, kui ei ole võimalik kohaldada raamotsust 2002/584/JSK

3.7.	SIRENE büroo tegevus pärast vahistamist käsitleva hoiatusteate kättesaamist

3.8.	Teabevahetus pärast kokkulangevuse avastamist

3.9.	Täiendava teabe vahetamine üleandmise ja väljasaatmise kohta

3.10.

Täiendava teabe vahetamine teise liikmesriigi kaudu toimuva transiidi kohta

3.11.

Hoiatusteadete kustutamine üle- või väljaandmise korral

4.	RIIKI SISENEMISE VÕI RIIGIS VIIBIMISE KEELAMIST KÄSITLEVAD HOIATUSTEATED (SIS II MÄÄRUSE ARTIKKEL 24)

4.1.	Hoiatusteate sisestamine

4.2.	Korduvad hoiatusteated

4.3.	Identiteedi väärkasutus

4.4.	Varjunime sisestamine

4.5.	Teabevahetus elamislubade ja viisade väljastamise korral

4.5.1.

Schengeni konventsiooni artiklis 25 sätestatud erimenetlused

4.5.2.

Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõike 4 punktides a ja c sätestatud erimenetlused

4.6.	Teabe vahetamine seoses Schengeni alale sisenemise keelamise või sealt väljasaatmisega pärast kokkulangevuse avastamist

4.7.	Teabe vahetamine, kui avastatakse kokkulangevus vaba liikumise õigusega kolmanda riigi kodaniku suhtes

4.8.	Teabevahetus juhul, kui kokkulangevust ei ole tuvastatud, kuid liikmesriik avastab, et vaba liikumise õigusega kolmanda riigi kodaniku kohta on esitatud sisenemis- või viibimiskeeldu käsitlev hoiatusteade

4.9.	ELi kodaniku kohta sisestatud hoiatusteate kustutamine

5.	HOIATUSTEATED TEADMATA KADUNUD ISIKUTE KOHTA (SIS II OTSUSE ARTIKKEL 32)

5.1.	Korduvad hoiatusteated

5.2.	Identiteedi väärkasutus

5.3.	Varjunime sisestamine

5.4.	Lipu lisamine

5.5.	Teadmata kadunud alaealiste ja teiste ohus olevate isikute kohta kirjelduse esitamine

5.6.	Teabevahetus pärast kokkulangevuse avastamist

6.	KOHTUMENETLUSES OSALEMISE EESMÄRGIL OTSITAVAID ISIKUID KÄSITLEVAD HOIATUSTEATED (SIS II OTSUSE ARTIKKEL 34)

6.1.	Korduvad hoiatusteated

6.2.	Identiteedi väärkasutus

6.3.	Varjunime sisestamine

6.4.	Teabevahetus pärast kokkulangevuse avastamist

7.	VARJATUD KONTROLLI VÕI ERIKONTROLLI EESMÄRGIL ESITATUD HOIATUSTEATED (SIS II OTSUSE ARTIKKEL 36)

7.1.	Korduvad hoiatusteated

7.2.	Identiteedi väärkasutus

7.3.	Varjunime sisestamine

7.4.	Teiste liikmesriikide teavitamine, kui hoiatusteade esitatakse riigi julgeolekuasutuste taotlusel (otsuse artikli 36 lõige 3)

7.5.	Lipu lisamine

7.6.	Teabevahetus pärast kokkulangevuse avastamist

7.7.	Numbrimärgi automaatse tuvastamise süsteemid (ANPR)

8.	HOIATUSTEATED ARESTITAVATE VÕI ASITÕENDINA KASUTATAVATE ESEMETE KOHTA (SIS II OTSUSE ARTIKKEL 38)

8.1.	Korduvad hoiatusteated

8.2.	Hoiatusteated sõidukite kohta

8.2.1.

Ühe sõiduki kohta korduvate hoiatusteadete olemasolu kontroll

8.2.2.

Korduva tehasetähisega sõiduk (VIN-twin)

8.3.	Teabevahetus pärast kokkulangevuse avastamist

9.	NUMBRIMÄRGI AUTOMAATSE TUVASTAMISE SÜSTEEMID (ANPR)

10.	STATISTIKA

SISSEJUHATUS

Schengeni ala

14. juunil 1985 kirjutasid Belgia Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Prantsuse Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi ja Madalmaade Kuningriigi valitsused väikeses Luksemburgi linnas Schengenis alla lepingule, millega lubati „… kõikidel liikmesriikide kodanikel vabalt sisepiire ületada … ning teha võimalikuks kaupade ja teenuste vaba ringlus”.

19. juunil 1990 kirjutasid viis asutajariiki alla Schengeni lepingu rakendamise konventsioonile, (1) millega hiljem ühinesid Itaalia Vabariik (27. novembril 1990), Hispaania Kuningriik ja Portugali Vabariik (25. juunil 1991), Kreeka Vabariik (6. novembril 1992), Austria Vabariik (28. aprillil 1995) ning Taani Kuningriik, Rootsi Kuningriik ja Soome Vabariik (19. detsembril 1996).

Selle tulemusena kohaldavad Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburg, Madalmaad, Hispaania ja Portugal Schengeni acquis’d täielikult alates 26. märtsist 1995 (2). Alates 31. märtsist 1998 kohaldatakse Schengeni acquis’d täielikult Austrias ja Itaalias, (3) alates 26. märtsist 2000 Kreekas (4) ning alates 25. märtsist 2001 Norras, Islandil, Rootsis, Taanis ja Soomes (5).

Ühendkuningriik ja Iirimaa osalevad vaid Schengeni acquis’ teatavates sätetes kooskõlas otsustega 2000/365/EÜ ja 2002/192/EÜ.

Ühendkuningriigi puhul kohaldatakse sätteid, milles Ühendkuningriik soovib osaleda (välja arvatud SIS kohased sätted), alates 1. jaanuarist 2005 (6).

Schengeni acquis’ inkorporeeriti Euroopa Liidu õigusraamistikku 1999. aastal Amsterdami lepingule lisatud protokollidega (7). 12. mail 1999 võeti vastu nõukogu otsus, millega määrati kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu asjaomaste sätetega kindlaks õiguslik alus kõikidele sätetele ja otsustele, millest Schengeni acquis’ koosneb.

1. maist 2004 on Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokolliga (edaspidi „Schengeni protokoll”) Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ sätted ning Schengeni acquis’l põhinevad või sellega muul viisil seotud aktid Tšehhi Vabariigile, Eesti Vabariigile, Küprose Vabariigile, Läti Vabariigile, Leedu Vabariigile, Ungarile, Malta Vabariigile, Poola Vabariigile, Sloveenia Vabariigile ja Slovaki Vabariigile siduvad. Need liikmesriigid said Schengeni ala täisliikmeks 21. detsembril 2007.

Küpros on Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni osaline, kuid kasutab talle 2003. aasta ühinemisaktiga tehtud erandit.

Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia ühinesid Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 2007. Nimetatud kuupäevast alates on Schengeni acquis ning selle alusel vastu võetud ja sellega muul viisil seotud õigusaktid tema suhtes siduvad.

Horvaatia kirjutas Euroopa Liiduga ühinemise lepingule alla 9. detsembril 2011 ning saab Euroopa Liidu liikmeks 1. juulil 2013. Kuni nimetatud tähtpäevani osaleb ta Euroopa Liidu nõukogu asjaomaste ettevalmistavate organite ja teiste komiteede töös vaatlejana.

Schengeni acquis’ teatavaid sätteid kohaldatakse uute riikide ühinemisel ELiga. Muid sätteid kohaldatakse kõnealustes liikmesriikides ainult nõukogu sellekohase otsuse alusel. Lõpuks võtab nõukogu vastu otsuse piirikontrollide kaotamise kohta pärast Schengeni kehtiva hindamiskorra kohaselt toimunud kontrollimist, kas asjaomases riigis on kõnealuse acquis’ kõigi osade rakendamise tingimused täidetud, ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

Schengeni alaga on ühinenud veel mõned Euroopa riigid. 18. mail 1999 ühinesid Norra Kuningriik ja Islandi Vabariik Schengeni konventsiooniga, sõlmides liikmesriikidega koostöölepingu (8).

2004. aastal sõlmis Šveitsi Konföderatsioon Euroopa Liidu ja Euroopa Ühendusega lepingu riigi ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (9). 12. detsembril 2008 sai Šveits selle lepingu alusel Schengeni ala liikmeks.

2008. aastal kirjutas Liechtenstein Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooniga alla protokollile, mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (10). 19. detsembril 2011 sai Liechtenstein selle lepingu alusel Schengeni ala liikmeks

Teise põlvkonna Schengeni infosüsteem (SIS II)

SIS II, mis loodi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1987/2006 (11) (SIS II määrus) ja nõukogu otsusele 2007/533/JSK, (12) mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (SIS II otsus) (edaspidi ühiselt SIS II õigusaktid), on ühine infosüsteem, mis võimaldab liikmesriikide pädevatel asutustel teha teavet vahetades koostööd ja on oluline vahend Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ sätete kohaldamisel. Osutatud õigusaktide rakendamisega muutub kehtetuks Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni IV jaotis. See asendab esimese põlvkonna Schengeni infosüsteemi, mis käivitati 1995. aastal ning mille tegevust pikendati 2005. ja 2007. aastal.

SIS II eesmärk on vastavalt eespool nimetatud õigusaktide artiklile 1 „tagada kõrgetasemeline turvalisus Euroopa Liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, sealhulgas säilitada avalik julgeolek ja avalik kord ning kindlustada turvalisus liikmesriikide territooriumidel, ning kohaldada EÜ asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise sätteid isikute liikumise kohta liikmesriikide territooriumidel, kasutades kõnealuse süsteemi kaudu edastatavat teavet”.

Kooskõlas SIS II õigusaktidega võimaldab SIS II automatiseeritud konsultatsioonimenetluse teel järgmistel asutustel juurde pääseda hoiatusteadetele isikute ja esemete kohta:

a)	piirivalve eest vastutavad asutused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad) (13);

b)	muud riigisisest politsei- ja tollikontrolli tegevad ja koordineerivad asutused;

c)	riiklikud õigusasutused ja neid koordineerivad asutused;

d)	viisade väljaandmise eest vastutavad asutused, viisataotluste läbivaatamise eest vastutavad keskasutused, asutused, kes vastutavad elamislubade andmise ja kolmandate riikide kodanikke käsitlevate õigusnormide kohaldamise eest seoses isikute liikumist käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamisega;

e)

sõidukite registreerimistunnistusi välja andvad asutused (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1986/2006, mis käsitleb liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate teenistuste juurdepääsu teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile (SIS II)) (14).

Kooskõlas SIS II otsusega on ka Europolil ja Eurojustil juurdepääs teatavatesse kategooriatesse kuuluvatele hoiatusteadetele.

SIS II koosneb järgmistest osadest:

1.	keskinfosüsteem (edaspidi „keskne SIS II”), mis koosneb järgmistest osadest: a) tehnilise abi üksus (edaspidi „CS-SIS”), mis sisaldab andmebaasi (edaspidi „SIS II andmebaas”); b) ühtne riiklik liides (edaspidi „NI-SIS”);

2.	iga liikmesriigi riiklik süsteem (edaspidi „N.SIS II”), mis koosneb keskse SIS II-ga ühenduses olevatest riiklikest andmesüsteemidest. N.SIS II võib sisaldada andmefaili (edaspidi „riiklik koopia”), mis omakorda sisaldab SIS II andmebaasi täielikku või osalist koopiat;

3.	tugisüsteemi CS-SIS ja liidese NI-SIS vaheline sideinfrastruktuur, millega luuakse SIS II andmetele ja allpool määratletud SIRENE büroode vaheliseks andmevahetuseks ette nähtud krüpteeritud virtuaalne võrk.

1.   SIRENE BÜROOD JA TÄIENDAV TEAVE

1.1.   SIRENE büroo

SIS II sisaldab ainult hädavajalikku teavet (st hoiatusteateid), mis võimaldab isikut või eset tuvastada ja võtta vajalikke meetmeid. Vastavalt SIS II õigusaktidele vahetavad liikmesriigid kas kahepoolselt või mitmepoolselt täiendavat hoiatusteadetealast teavet, mis on vajalik teatavate SIS II õigusaktides ette nähtud sätete rakendamiseks ja SIS II töökindluse tagamiseks.

Kõnealusele struktuurile, mis loodi täiendava teabe vahetamiseks, anti nimeks „SIRENE”, mis on inglisekeelse mõiste akronüüm (Supplementary Information REquest at the National Entries – täiendava teabe taotlemine riiklikest kannetest).

SIS II õigusaktide ühise artikli 7 lõike 2 kohaselt asutab iga liikmesriik riikliku SIRENE büroo. Büroo töötab ööpäev läbi ja seitse päeva nädalas ning on liikmesriikidele ainus kontaktpunkt, mille kaudu vahetatakse hoiatusteadete sisestamisega seotud täiendavat teavet ja millega võimaldatakse võtta asjakohased meetmed SIS II sisestatud ja kokkulangevuse tulemusena leitud isikute ja esemete suhtes. Vastavalt SIS II õigusaktide artiklile 8 on SIRENE büroode üks peaülesannetest (15) tagada täiendava teabe vahetamine vastavalt käesolevale SIRENE käsiraamatule järgmistel juhtudel:

a)	et võimaldada liikmesriikidel omavahel konsulteerida või üksteist hoiatusteate sisestamisest teavitada (nt vahistamist käsitleva hoiatusteate sisestamisel);

b)	pärast kokkulangevust, et võimaldada võtta asjakohane meede (nt positiivne võrdlustulemus);

c)	juhul kui nõutavat meedet ei saa võtta (nt lipu lisamisel);

d)	kui küsimus on SIS II andmete kvaliteedis (näiteks kui andmeid on lisatud ebaseaduslikult või andmetes on faktivead), sealhulgas väljaminevate ja sissetulevate hoiatusteadete valideerimine, kui see on ette nähtud siseriiklike õigusaktidega;

e)	hoiatusteadete ühilduvuse ja prioriteetsuse küsimuste lahendamisel (nt korduva hoiatusteate kontrollimisel);

f)	andmesubjekti õiguste teostamisel, eriti temapoolse andmetega tutvumise õiguse kasutamisel.

Liikmesriikidel soovitatakse struktureerida rahvusvahelise politseikoostöö eest vastutavate riiklike asutuste (sealhulgas SIRENE büroode) tegevus selliselt, et oleks välditud pädevuskonflikt ja töö dubleerimine.

1.2.   SIRENE käsiraamat

SIRENE käsiraamat on juhiste kogu, milles kirjeldatakse üksikasjalikult eeskirju ja menetlusi, mille alusel toimub täiendava teabe kahe- või mitmepoolne vahetamine.

1.3.   SIRENE käsiraamatu liited

SIRENE käsiraamatus on sobilik esitada teatavad tehnilist laadi eeskirjad, mis mõjutavad otseselt lõppkasutajate tööd liikmesriikides, sealhulgas SIRENE büroodes. Seetõttu on käesoleva käsiraamatu liidetes sätestatud muu hulgas transliteratsioonireeglid, kooditabelid, täiendava teabe edastamise vormid ja muud andmete töötlemise tehnilised rakendusmeetmed.

1.4.   Schengeni acquis’ nõuetekohast kohaldamist ja head tava käsitlevate soovituste kataloog (Schengeni infosüsteem)

Kataloogi ülesanne on anda liikmesriikidele õiguslikult mittesiduvaid kogemustekohaseid soovitusi ja head tava. Seda võib kasutada ka abimaterjalina SIS II õigusaktide nõuetekohase rakendamise hindamisel. Seetõttu tuleks kataloogi võimalikult täielikult järgida.

1.5.   SIRENE büroode roll Euroopa Liidu politseikoostöös

Täiendava teabe vahetamine ei takista SIRENE büroosid täitmast rahvusvahelise politseikoostöö valdkonnaga seotud ülesandeid, mis on neile antud selliste siseriiklike õigusaktidega, millega rakendatakse muid Euroopa Liidu õigusakte.

SIRENE büroodele võib anda lisaülesandeid eelkõige selliste siseriiklike õigusaktidega, millega rakendatakse raamotsust 2006/960/JSK, Schengeni konventsiooni artiklitega 39 ja 46 niivõrd, kuivõrd neid ei ole asendatud raamotsusega 2006/960/JSK, Schengeni konventsiooni artiklitega 40 või 41, või juhul, kui teave kuulub vastastikuse õigusabi valdkonda.

Kui SIRENE büroo saab teiselt SIRENE büroolt taotluse, mis siseriikliku õiguse kohaselt ei kuulu tema pädevusse, edastab ta selle viivitamata pädevale asutusele ja teavitab sellest taotluse esitanud SIRENE bürood. Vajaduse korral aitab ta taotluse esitanud SIRENE bürood suhtluses asjaomase pädeva asutusega.

1.5.1.   Andmete edastamine kolmandatele riikidele

a)   SIS II-s töödeldavad andmed

Vastavalt SIS II määruse artiklile 39 ja SIS II otsuse artiklile 54 ei edastata kõnealuse kahe õigusakti kohaldamisel SIS II-s töödeldavaid andmeid kolmandatele riikidele ega rahvusvahelistele organisatsioonidele ega tehta neid neile kättesaadavaks. SIS II otsuse artiklis 55 on sätestatud erand kõnealusest üldreeglist seoses varastatud, ebaseaduslikult omastatud, kaotatud või kehtetuks tunnistatud passe käsitlevate andmete vahetamisega Interpoliga vastavalt kõnealuses artiklis sätestatud tingimustele.

b)   Täiendav teave

Vastavalt SIS II määruse artikli 34 lõikes 2 ja SIS II otsuse artikli 49 lõikes 2 sätestatud andmete omandiõiguse põhimõttele võib täiendavat teavet kolmandatele riikidele edastada ainult see liikmesriik, kes on andmete „omanik”. Kui hoiatusteatega seotud täiendava teabe taotlus esitatakse muu kui kõnealuse hoiatusteate sisestanud liikmesriigi SIRENE büroole, teavitab esimesena mainitud riik teist liikmesriiki teabetaotlusest, et võimaldada hoiatusteate esitanud liikmesriigil võtta vastu otsus vastavalt tema siseriiklikele õigusaktidele, sealhulgas isikuandmete kaitse eeskirjadele. Kolmanda riigiga suhtlemiseks Interpoli kanali kasutamise võimalus sõltub siseriiklikest sätetest ja menetlusest.

1.6.   SIRENE büroode ja Europoli vaheline suhe

Vastavalt SIS II otsuse artiklitele 26, 36 ja 38 on Europolil juurdepääsuõigus SIS II-sse sisestatud andmetele ning õigus neid infosüsteemis vahetult otsida. Europol võib Europoli otsuse (16) kohaselt nõuda asjaomaselt liikmesriigilt lisateavet. Et tagada SIRENE büroode teavitamine SIS II hoiatusteadetega seotud täiendava teabe vahetamisest Europoli ja riikide Europoli üksuste vahel, soovitatakse kooskõlas siseriiklike õigusaktidega algatada Europoli ja riigi Europoli üksuse vaheline koostöö. Erandjuhtudel, kui riigi SIS II hoiatusteateid käsitlev suhtlus toimub riikliku Europoli üksuse kaudu, peaksid seda teadma kõik suhtluse osapooled, eelkõige SIRENE büroo, et vältida segadust.

1.7.   SIRENE büroode ja Eurojusti vaheline suhe

Vastavalt SIS II otsuse artiklitele 26, 32, 34 ja 38 on Eurojusti riiklikel liikmetel ja nende assistentidel juurdepääsuõigus SIS II sisestatud andmetele ning õigus neid infosüsteemis vahetult otsida. Kooskõlas siseriiklike õigusaktidega tuleb alustada nendega koostööd, et tagada sujuv teabevahetus kokkulangevuse korral. Eelkõige peaks SIRENE büroo olema Eurojusti riiklikele liikmetele ja nende assistentidele kontaktpunkt SIS II hoiatusteadetega seotud täiendava teabe vahetamisel.

1.8.   SIRENE büroode ja Interpoli vaheline suhe  (17)

SIS II eesmärk ei ole Interpoli asendada ega dubleerida. Kuigi ülesanded võivad kattuda, erinevad Schengeni kohased liikmesriikidevahelised tegevus- ja koostööpõhimõtted märkimisväärselt Interpoli vastavatest põhimõtetest. Seetõttu on vaja kehtestada SIRENE büroode ja Interpoli riiklike keskbüroode (NCB) vahelise riiklikul tasandil tehtava koostöö eeskirjad.

Lähtutakse järgmistest põhimõtetest.

1.8.1.   SIS II teadete prioriteetsus Interpoli teadete ees

Liikmesriikide esitatud hoiatusteadete puhul on SIS II hoiatusteated ja kõikvõimaliku teabe vahetamine nimetatud hoiatusteadete kohta prioriteetne Interpoli teadete ja teabevahetuse ees. See on eriti tähtis juhul, kui hoiatusteated on omavahel vastuolus.

1.8.2.   Sidekanali valik

Järgitakse põhimõtet, et Schengeni hoiatusteated on ülimuslikud liikmesriikide esitatud Interpoli teadete ees, ning tagatakse, et seda põhimõtet järgivad ka liikmesriikides asuvad Interpoli riiklikud keskbürood. Kui SIS II hoiatusteade on loodud, edastavad SIRENE bürood kogu teate, sealhulgas selle sisestamise eesmärgi ja vajalike meetmete võtmisega seotud teabe. Kui liikmesriik tahab sidekanalit vahetada, peab ta eelnevalt teiste pooltega konsulteerima. Selline kanalivahetus on võimalik vaid erijuhtudel.

1.8.3.   Interpoli kasutamine ja Interpoli teadete levitamine Schengeni riikides

Arvestades SIS II teadete prioriteetsust Interpoli teadete ees, kasutatakse Interpoli teateid üksnes erandlikel juhtudel (nt kui hoiatusteadet ei saa SIS II sisestada, sest konventsioonis puudub vastav alussäte, hoiatusteate sisestamine ei ole tehnilistel põhjustel võimalik või SIS II hoiatusteate väljatöötamiseks ei ole kogu vajalikku teavet). Vältida tuleks Schengeni ruumis paralleelsete hoiatusteadete esitamist SIS II ja Interpoli kaudu. Interpoli kanalite kaudu levitatavad teated, mis hõlmavad kas täielikult või osaliselt Schengeni ala, peavad sisaldama järgmist märkust: „välja arvatud Schengeni riigid”.

1.8.4.   Kokkulangevus ja hoiatusteate kustutamine

Selleks et SIRENE büroo saaks täita oma rolli SIS II sisestatud teabe kvaliteedi kontrollimise koordinaatorina, tuleb liikmesriikidel tagada, et SIRENE bürood ja Interpoli riiklikud keskbürood teavitavad üksteist kokkulangevustest ja hoiatusteadete kustutamisest.

1.8.5.   SIRENE büroode ja Interpoli riiklike keskbüroode vahelise koostöö parandamine

Liikmesriik võtab kooskõlas oma õigusaktidega vajalikud meetmed, et tagada riiklikul tasandil tõhus teabevahetus oma SIRENE büroo ja Interpoli riikliku keskbüroo vahel.

1.9.   Standardid

SIRENE büroode kaudu tehtav koostöö tugineb järgmistele põhinõuetele.

1.9.1.   Kättesaadavus

SIRENE bürood on avatud ööpäev läbi seitse päeva nädalas. Ühtlasi on ööpäev läbi ja seitse päeva nädalas kättesaadavad tehniline ja õiguslik analüüs, tugi ja lahendused.

1.9.2.   Järjepidevus

Kõik SIRENE bürood töötavad välja sisemise struktuuri, mis tagab juhtimise, töötajate ja tehnilise infrastruktuuri järjepidevuse.

1.9.3.   Konfidentsiaalsus

Vastavalt SIS II õigusaktide ühisele artiklile 11 kohaldatakse asjaomaseid riiklikke ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi kõigi SIRENE töötajate suhtes. Seda kohustust kohaldatakse ka pärast seda, kui töötajad on oma ameti- või töökohalt lahkunud.

1.9.4.   Juurdepääs

Täiendava teabe edastamise kohustuse täitmiseks peab SIRENE töötajatel olema otsene või kaudne juurdepääs kogu asjaomasele riigisisesele teabele ja eksperdiabile.

1.10.   Teabevahetus

1.10.1.   Suhtluskeel

SIRENE büroode vahelistes kahepoolsetes suhetes parimate tulemuste saavutamiseks kasutatakse keelt, mis on mõistetav mõlemale poolele.

1.10.2.   Andmevahetus SIRENE büroode vahel

SIRENE büroode vahelise andmevahetuse tehnilised nõuded on sätestatud dokumendis „Andmevahetus SIRENE büroode vahel (DEBS)” (DEBS – Data exchange between SIRENE Bureaux). Neid juhiseid tuleb täita.

1.10.3.   Võrk, teated ja postkastid

Vastavalt SIS II õigusaktide ühise artikli 4 lõike 1 punktile c ja ühise artikli 8 lõikele 1 kasutavad SIRENE bürood krüpteeritud virtuaalset võrku, mis on ette nähtud üksnes SIS II andmetele ja täiendava teabe vahetamiseks SIRENE büroode vahel. Ainult juhul, kui kõnealune kanal ei ole kättesaadav, võib kasutada muud piisavalt turvalist sobivat sidevahendit. Võimalus sidevahendit valida tähendab, et sidevahend määratakse iga juhtumi puhul eraldi, arvestades tehnilisi võimalusi ning sidevahenditele esitatavaid julgeoleku- ja kvaliteedinõudeid.

Kirjalikud teated jagatakse kahte kategooriasse: vabas vormis tekst ja standardvormid. 3. liites kirjeldatakse SIRENE büroode poolt teadete edastamiseks kasutatavaid vorme, esitatakse juhiseid väljade sisu kohta ning osutatakse, kas välja täitmine on kohustuslik või mitte.

Eespool nimetatud võrgus seatakse sisse viis postkasti SIRENE vormide, vabas vormis teadete ja SIRPITi andmete vahetamiseks.

Postkast	E-posti aadress	Eesmärk
Operatiivne	oper@xx.sirenemail2.eu	Kasutatakse vormide ja lisade vahetamiseks SIRENE büroode vahel
Tehniline	tech@xx.sirenemail2.eu	Kasutatakse SIRENE büroode tehnilise abi töötajate vaheliseks e-kirjavahetuseks
SIRENE juhataja	director@xx.sirenemail2.eu	Kasutatakse SIRENE büroode juhatajate vaheliseks e-kirjavahetuseks
E-post	message@xx.sirenemail2.eu	Kasutatakse vabas vormis tekstiteadete vahetamiseks SIRENE büroode vahel
SIRPIT	sirpit@xx.sirenemail2.eu	Kasutatakse SIRPITi andmete vahetamiseks SIRENE büroode vahel

Testimise jaoks on loodud teine domeen (18) (testxx.sirenemail2.eu), milles võib testimise eesmärgil luua eespool loetletud postkastide teisikud, ilma et see häiriks tegelikku teatevahetust ja töökeskkonda.

SIRENE postkastide ja SIRENE vormide edastamise kohta kohaldatakse dokumendis DEBS esitatud üksikasjalikke eeskirju.

SIRENE töövoo süsteemiga (vt punkt 1.12) jälgitakse, kas operatiivsesse, e-posti ja SIRPITi postkasti on saabunud vorme, nendega seotud e-kirju ja sõrmejälgi. Kiireloomulised kirjad saadetakse ainult operatiivsesse postkasti.

1.10.4.   Suhtlus erandlikes olukordades

Kui tavapäraseid teabekanaleid ei saa kasutada ning standardvormis teateid on vaja saata näiteks faksi teel, kasutatakse dokumendis DEBS kirjeldatud menetlust.

1.11.   SIRENE aadressiraamat (SAB)

SIRENE büroode kontaktandmed ja vastastikuseks suhtluseks ning koostööks vajalik teave kogutakse ja avaldatakse SIRENE aadressiraamatus (SAB). SABi ajakohastamise eest vastutab komisjon, kes annab ajakohastatud aadressiraamatu välja vähemalt kaks korda aastas. SIRENE bürood tagavad, et:

a)	SABis olevat teavet ei avaldata kolmandatele isikutele;

b)	SIRENE töötajad tunnevad ja kasutavad SABi;

c)	SABi andmetes tehtud muudatused tehakse viivitamatult komisjonile teatavaks.

1.12.   SIRENE töövoosüsteem

SIRENE büroo saab oma tööd kõige paremini juhtida arvutipõhise juhtimissüsteemiga (töövoosüsteemiga), millega automatiseeritakse suurema osa igapäevaste töövoogude juhtimine.

SIRENE bürool võib olla mujal asuv varuarvuti ja -andmebaasisüsteem, mis võimaldab töövoo toimimist ka juhul, kui SIRENE büroos tekib tõsine hädaolukord. Varusüsteemil peaks olema piisav varutoide ja sidevahendid.

SIRENE töövoo pideva toimimise tagamiseks peaks sellel olema piisav IT-tugi.

1.13.   Vastamistähtaeg

SIRENE büroo vastab teiste liikmesriikide SIRENE büroode kaudu hoiatusteadetega seotud teabe saamise ja kokkulangevusmenetluse algatamise taotlustele nii kiiresti kui võimalik. Igal juhul tuleb vastus anda 12 tunni jooksul (vt ka punkt 1.13.1, milles käsitletakse kiireloomulisuse märkimist SIRENE vormidel).

Igapäevatöös sõltuvad prioriteedid hoiatusteadete liikidest ja juhtumite olulisusest.

1.13.1.   Kiireloomulisuse märkimine SIRENE vormidel ning kiire kokkulangevusest teatamine

SIRENE vormidele, millega taotluse saanud SIRENE büroo peab esmajärjekorras tegelema, võib väljale 311 (Important notice – oluline teade) teha märke „URGENT” (kiire), millele lisatakse kiireloomulisuse põhjus. Telefonisuhtlust ja teadete edastamist telefoni teel võib kasutada ka olukorras, kus tegutseda on vaja kiiresti.

Kui kiireloomulise või tähtsa juhtumi puhul tuvastatakse hoiatusteatega kokkulangevus, teavitab kokkulangevuse tuvastanud liikmesriigi SIRENE büroo pärast vormi G saatmist hoiatusteate esitanud SIRENE bürood kokkulangevusest vajaduse korral ka telefoni teel.

1.14.   Transliteratsiooni- ja transkriptsioonireeglid

Transliteratsiooni- ja transkriptsioonireeglid on esitatud 1. liites. SIRENE büroode vahelises suhtluses tuleb neid reegleid täita (vt ka punkt 2.10 isikunimede sisestamise kohta).

1.15.   Andmete kvaliteet

Vastavalt SIS II õigusaktide artikli 7 lõikele 2 koordineerib SIRENE büroo SIS II sisestatud teabe kvaliteedi kontrollimist. Selle ülesande täimiseks peaks SIRENE bürool olema vajalik üleriigiline pädevus. Seetõttu tuleks teha riigi tasandil andmete kvaliteedi audit, mis hõlmab hoiatusteadete/kokkulangevuste suhte ja andmete sisu analüüsi.

Andmete kvaliteedi kontrollimise koordineerimiseks peaks igal SIRENE bürool olema vajalik IT-tugi ja vajalikud süsteemisisesed õigused.

Koostöös riikliku SIRENE bürooga tuleb välja töötada riiklikud standardid kasutajate koolitamiseks andmekvaliteedi põhimõtete ja tavade alal. Liikmesriigid võivad soovitada SIRENE büroode töötajatel osaleda kõikide hoiatusteateid sisestavate asutuste koolitamisel ning juhtida tähelepanu andmete kvaliteedile ja SIS II kasutamise maksimeerimisele.

1.16.   Arhiveerimine

a)	Iga liikmesriik määrab kindlaks teabe säilitamise tingimused;

b)	hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo tagab teistele liikmesriikidele pideva juurdepääsu kogu teabele oma hoiatusteadete kohta, sealhulgas viide otsusele, mille alusel hoiatusteade sisestati;

c)	kõikide SIRENE büroode arhiivid peavad võimaldama asjaomast teavet kiiresti kätte saada, et mitte ületada teabeedastuse väga lühikesi tähtaegu;

d)

kooskõlas SIS II õigusaktide artikli 12 lõikega 4 hoitakse teabevahetuse tulemusel SIRENE büroo failides säilitatavaid isikuandmeid ainult nii kaua, kui on vaja selle eesmärgi saavutamiseks, milleks need andmed esitati. Need andmed kustutatakse üldjoontes kohe pärast vastava hoiatusteate SIS II-st kustutamist ja igal juhul hiljemalt ühe aasta möödumisel kõnealuse hoiatusteate kustutamisest. Andmeid, mis on seotud liikmesriigi sisestatud konkreetse hoiatusteatega või sellise hoiatusteatega, millega seoses on liikmesriigi territooriumil võetud meetmeid, võib kooskõlas siseriiklike õigusaktidega siiski säilitada kauem;

e)

muude liikmesriikide saadetud täiendavat teavet säilitatakse vastavalt vastuvõtva liikmesriigi isikuandmete kaitset käsitlevatele õigusaktidele. Vastavalt SIS II õigusaktide ühisele artiklile 12 kohaldatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, (19) ning Euroopa Nõukogu konventsiooni nr 108 (20);

f)	teave identiteedi väärkasutuse kohta kustutatakse pärast seda, kui asjaomane hoiatusteade on kustutatud;

g)	arhiivile juurdepääsu võimaldatakse ainult selleks määratud töötajatele. Arhiivi kasutamist dokumenteeritakse ja kontrollitakse.

1.17.   Töötajad

Kui töötajatel on palju kogemusi, on nad võimelised omal algatusel tegutsema ja suudavad seetõttu juhtumeid tõhusalt lahendada. Sellest tulenevalt on soovitav vähene tööjõu voolavus, mis nõuab juhtkonna ühemõttelist toetust sellise detsentraliseeritud töökeskkonna loomisele. Liikmesriikidel soovitatakse võtta asjakohaseid meetmeid oskuste ja kogemuste kaotsimineku vältimiseks tööjõu voolavuse tõttu.

1.17.1.   SIRENE büroode juhatajad

Kõikide SIRENE büroode juhatajad peaksid kohtuma vähemalt kaks korda aastas, et hinnata büroodevahelise koostöö kvaliteeti, võtta raskuste ilmnemisel vajalikke tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid ning vajaduse korral täpsustada menetlusi. SIRENE büroode juhatajate kohtumise korraldab Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik.

1.17.2.   SIRENE kontaktisik (SIRCoP)

Juhul kui standardmenetlused osutuvad ebapiisavaks, võib SIRENE kontaktisikule (SIRCoP) anda lahendamiseks juhtumid, millega tegelemine on keeruline, problemaatiline või tundlik, ning kui küsimuse lahendamiseks on vaja saada andmete kvaliteedi kohta kinnitust ja/või olla pikemaajalises ühenduses teise SIRENE bürooga. SIRENE kontaktisikut ei kasutata kiireloomulistel juhtudel. Selliste juhtumite korral tuleks üldjuhul kasutada seitse päeva nädalas ööpäev läbi osutatavat valveteenust.

SIRENE kontaktisik võib esitada ettepanekuid kvaliteedi parandamiseks ja kirjeldada selliste probleemide lahendamise võimalusi pikemaajalises perspektiivis.

Üldjuhul saab SIRENE kontaktisik võtta teise SIRENE kontaktisikuga ühendust üksnes töö ajal.

1.17.3.   Teadmised

SIRENE büroo töötajad oskavad paljusid keeli ja ühe vahetuse personal peab suutma suhelda kõikide teiste SIRENE büroodega.

SIRENE büroo töötajatel on vajalikud teadmised järgmistes valdkondades:

—	riikide, Euroopa ja rahvusvaheline õigus;

—	oma riigi õiguskaitseasutused ning

—	riikide ja Euroopa sisserände haldamise ja kohtusüsteemid.

Neil peab olema õigus tegeleda iseseisvalt mis tahes sissetuleva juhtumiga.

Töötajatel, kes on tööl väljaspool tavatööaega, on sama pädevus, teadmised ja volitused ning neil peaks olema võimalus pöörduda ekspertide poole, kes on kättesaadavad telefoni teel.

SIRENE bürool peaks olema töötajaid, kes on nii tava- kui ka erandjuhtumeid hõlmava õiguse asjatundjad. Sõltuvalt juhtumist võib sellise pädevusega olla mõni vajaliku õigusalase väljaõppega töötaja või õigusasutuse ekspert.

1.17.4.   Koolitus

Riigi tasand

Riigi tasandil saab töötajate vastavuse käesolevas käsiraamatus esitatud nõuetele tagada piisava koolitusega. Enne loa saamist SIS II-s säilitatavate andmete töötlemiseks peavad töötajad läbima andmete turvalisust ja andmekaitset käsitlevate eeskirjade alase nõuetekohase väljaõppe ning neile jagatakse teavet kõigist asjakohastest kuritegudest ja karistustest.

Euroopa tasand

Vähemalt üks kord aastas korraldatakse ühiseid koolituskursuseid, et edendada SIRENE büroode vahelist koostööd, võimaldades töötajatel kohtuda kolleegidega teistest SIRENE büroodest, jagada teavet riiklike töömeetodite kohta ning ühtlustada ja võrdsustada teadmiste taset. Lisaks suurendavad nimetatud koolituskursused töötajate teadlikkust oma töö ja vastastikuse solidaarsuse tähtsusest liikmesriikide ühise julgeoleku tagamisel.

Koolitus peaks lähtuma SIRENE koolitajate käsiraamatust.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1077/2011 (21) artiklis 3 on sätestatud, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa amet (edaspidi „amet”) täidab SIS II puhul eelkõige SIRENE töötajate poolse tehnilise kasutuse alase koolitamisega seotud ülesandeid.

1.17.5.   Töötajate vahetus

Kui võimalik, korraldavad SIRENE bürood teiste SIRENE büroodega töötajate vahetamise vähemalt kord aastas. Vahetuse eesmärk on parandada töötajate teadmisi töömeetodite kohta, näidata teiste SIRENE büroode tegevuse korraldust ning luua teiste liikmesriikide kolleegidega isiklikke kontakte.

2.   ÜLDMENETLUSED

Allpool kirjeldatud menetlusi kohaldatakse kõigi kategooriate hoiatusteadete suhtes. Konkreetse kategooria hoiatusteate puhul kasutatavat menetlust on kirjeldatud käesoleva käsiraamatu vastavas osas.

2.1.   Mõisted

„Hoiatusteate esitanud liikmesriik”– SIS II hoiatusteate sisestanud liikmesriik;

„täideviiv liikmesriik”– liikmesriik, kes võtab vajalikud meetmed pärast kokkulangevuse tuvastamist;

„baasvõrdlusmaterjali andev SIRENE büroo”– selle liikmesriigi SIRENE büroo, kellel on selle isiku sõrmejäljed või fotod, kelle kohta sisestas hoiatusteate mõni muu liikmesriik (SIRPITi menetlus – vt punkt 2.13);

„kokkulangevus”– SIS II tuvastatakse kokkulangevus

„lipp”– kehtivuse peatamine terves riigis. Lipu võib lisada vahistamise, kadunud isikutega seotud ja kontrolli kohta sisestatud hoiatusteadetele juhul, kui liikmesriik on arvamusel, et hoiatusteate alusel meetme võtmine on vastuolus tema õigusaktide, rahvusvaheliste kohustuste või oluliste riiklike huvidega. Kui hoiatusteatele on lisatud lipp, ei võeta kõnealuse liikmesriigi territooriumil hoiatusteate alusel taotletud meedet.

2.2.   Korduvad hoiatusteated (SIS II määruse artikli 34 lõige 6 ja SIS II otsuse artikli 49 lõige 6)

Üks liikmesriik tohib ühe isiku või eseme suhtes SIS II sisestada vaid ühe hoiatusteate.

Seetõttu tuleks võimaluse ja vajaduse korral säilitada ühe ja sama isiku või eseme kohta tehtud teine ja järgnev hoiatusteade riiklikul tasandil, et need sisestada süsteemi juhul, kui esimene hoiatusteade aegub või kustutatakse.

Mõnikord võivad eri liikmesriigid sisestada sama isiku või eseme kohta mitu hoiatusteadet. Oluline on, et selline olukord ei tekitaks kasutajate hulgas segadust ja neil oleks selge, milliseid meetmeid tuleb võtta, et hoiatusteadet sisestada, ja millist menetlust järgida kokkulangevuse korral. Seetõttu töötatakse välja menetlused, mis aitavad avastada, kas ühe isiku või eseme kohta on esitatud korduvaid hoiatusteateid, ning luuakse tähtsuse järjekord, mille alusel saab hoiatusteateid SIS II sisestada.

Selleks tuleb

—	enne hoiatusteate sisestamist kontrollida, kas isik või ese on juba SIS II sisestatud;

—	konsulteerida teiste liikmesriikidega, kui hoiatusteate sisestamise tulemusena tekivad korduvad ühildumatud hoiatusteated ühe isiku või eseme kohta.

2.2.1.   Hoiatusteadete ühilduvus

Mitu liikmesriiki võivad sama isiku või eseme kohta sisestada hoiatusteated korraga, kui need on ühilduvad.

Isikuid käsitlevate hoiatusteadete ühilduvuse tabel

Tähtsuse järjekord	Vahistamist käsitlev hoiatusteade	Sisenemiskeeldu käsitlev hoiatusteade	Hoiatusteade kadunud isiku kohta (kaitse)	Erikontrolli käsitlev hoiatusteade	Varjatud kontrolli käsitlev hoiatusteade	Hoiatusteade kadunud isiku kohta (asukoha teatamine)	Kohtumenetlust käsitlev hoiatusteade
Vahistamist käsitlev hoiatusteade	jah	jah	jah	ei	ei	jah	jah
Sisenemiskeeldu käsitlev hoiatusteade	jah	jah	ei	ei	ei	ei	ei
Hoiatusteade kadunud isiku kohta (kaitse)	jah	ei	jah	ei	ei	jah	jah
Erikontrolli käsitlev hoiatusteade	ei	ei	ei	jah	ei	ei	ei
Varjatud kontrolli käsitlev hoiatusteade	ei	ei	ei	ei	jah	ei	ei
Hoiatusteade kadunud isiku kohta (asukoha teatamine)	jah	ei	jah	ei	ei	jah	jah
Kohtumenetlusega seotud hoiatusteade	jah	ei	jah	ei	ei	jah	jah

Esemeid käsitlevate hoiatusteadete ühilduvuse tabel

Tähtsuse järjekord	Tõendina kasutamise hoiatusteade	Arestimise hoiatusteade	Erikontrolli käsitlev hoiatusteade	Varjatud kontrolli käsitlev hoiatusteade
Tõendina kasutamise hoiatusteade	jah	jah	ei	ei
Arestimise hoiatusteade	jah	jah	ei	ei
Erikontrolli käsitlev hoiatusteade	ei	ei	jah	ei
Varjatud kontrolli käsitlev hoiatusteade	ei	ei	ei	jah

2.2.2.   Hoiatusteadete tähtsuse järjekord

Omavahel ühildumatute isikuid käsitlevate hoiatusteadete tähtsuse järjekord on järgmine:

—	vahistamine üleandmise või väljaandmise eesmärgil (SIS II otsuse artikkel 26);

—	Schengeni alale sisenemise või seal viibimise keeld (SIS II määruse artikkel 24);

—	isiku kaitse alla võtmine (SIS II otsuse artikkel 32);

—	erikontroll (SIS II otsuse artikkel 36);

—	varjatud kontroll (SIS II otsuse artikkel 36);

—	asukoha teatamine (otsuse artiklid 32 ja 34).

Esemete kohta esitatud hoiatusteadete tähtsuse järjekord on järgmine:

—	tõenditena kasutamine (otsuse artikkel 38);

—	arestimine (otsuse artikkel 38);

—	erikontroll (otsuse artikkel 36);

—	varjatud kontroll (otsuse artikkel 36).

Kui kaalukate riiklike huvide tõttu on vaja käesolevast tähtsuse järjekorrast kõrvale kalduda, võib seda teha pärast konsulteerimist liikmesriikidega.

2.2.3.   Ühilduvuse kontrollimine ja korduvate hoiatusteadete sisestamine

Selleks et vältida mitme omavahel ühildumatu hoiatusteate sisestamist, tuleb täpselt eristada samalaadsete tunnustega isikuid ja esemeid. Seetõttu on hädavajalikud SIRENE büroode vahelised konsultatsioonid ja koostöö. Iga liikmesriik kehtestab asjakohased tehnilised menetlused, et avastada sellised juhtumid enne hoiatusteate sisestamist.

Kui hoiatusteate sisestamise taotlus on vastuolus sama riigi poolt sisestatud hoiatusteatega, tagab SIRENE büroo kooskõlas siseriikliku menetlusega, et SIS II jääb vaid üks hoiatusteade.

Et kontrollida, kas ühe ja sama isiku või eseme kohta on sisestatud mitu hoiatusteadet, kohaldatakse järgmist menetlust.

a)

Korduvate hoiatusteadete väljaselgitamiseks võrreldakse omavahel järgmisi isiku või eseme samasuse tuvastamist võimaldavaid kirjelduselemente: i) isiku puhul: — perekonnanimi, — eesnimi, — sünnikuupäev, — sugu; ii) sõiduki puhul: — VIN, — registrinumber ja registreerinud riik, — mark, — liik; iii) lennuki puhul: — lennuki kategooria, — ICAO registreerimisnumber; iv) laeva puhul: — laeva kategooria, — laevakerede arv, — laeva pardatähis (selle kasutamine on vabatahtlik, mitte kohustuslik); v) konteineri puhul: — BIC-kood (22).

b)	Sõiduki või muu VIN-i või registreerimisnumbriga eseme kohta uue hoiatusteate sisestamise korda vt punktist 8.2.1.

c)	Muude esemete puhul sobivad korduva hoiatusteate tuvastamiseks need kohustuslikult täidetavad väljad, mida süsteem kasutab automaatsel võrdlemisel.

Punktis 8.2.1 („Ühe sõiduki kohta korduvate hoiatusteadete olemasolu kontroll”) kirjeldatud menetlust kasutatakse SIS II sisestatud muud liiki esemete eristamiseks üksteisest juhul, kui selgub, et samalaadsetel esemetel on sama järjekorranumber.

Kui kontrolli tulemusena selgub, et tegemist on kahe erineva isiku või eseme kirjeldusega, kiidab SIRENE büroo uue hoiatusteate sisestamise taotluse heaks (23).

Kui hoiatusteadete kordumise kontrolli käigus selgub, et andmed on samad ning võivad olla seotud sama isiku või esemega, kuid hoiatusteated on omavahel ühildumatud, konsulteerib uut hoiatusteadet sisestada kavatsev SIRENE büroo hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE bürooga.

Hoiatusteadete ühilduvust kontrollitakse järgmise korra kohaselt:

a)	enne teate sisestamist tuleb kontrollida omavahel ühildumatute hoiatusteadete olemasolu;

b)	kui tehakse kindlaks ühilduva hoiatusteate olemasolu, ei pea SIRENE bürood omavahel konsulteerima. Kui aga on vaja välja selgitada, kas hoiatusteade käsitleb sama isikut, küsib SIRENE büroo teavet hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroolt, kasutades vormi L;

c)	kui hoiatusteated on ühildumatud, konsulteerivad SIRENE bürood omavahel, kasutades vormi E, ning lõppkokkuvõttes sisestatakse vaid üks hoiatusteade;

d)	vahistamist käsitlevad hoiatusteated sisestatakse kohe, ootamata ära teiste liikmesriikidega konsulteerimise tulemusi;

e)	kui hoiatusteade, mis ei ühildu teiste hoiatusteadetega, tunnistatakse konsulteerimise tulemusena kõige tähtsamaks, võtavad teised hoiatusteated sisestanud liikmesriigid need uue hoiatusteate sisestamisel tagasi. Omavahelised vaidlused lahendavad liikmesriigid SIRENE büroode kaudu;

f)	liikmesriigid, kes ei saanud hoiatusteadet sisestada, võivad esitada taotluse, et CS-SIS neid teavitaks, kui kõnealune hoiatusteade kustutatakse;

g)	selle liikmesriigi SIRENE büroo, kes ei saanud hoiatusteadet sisestada, võib taotleda hoiatusteate sisestanud liikmesriigi SIRENE büroolt, et see teavitaks teda, kui hoiatusteate alusel tuvastatakse kokkulangevus.

2.3.   Teabevahetus pärast kokkulangevuse avastamist

Kui kasutaja taotleb pärast kokkulangevuse avastamist täiendavat teavet, võtab SIRENE büroo viivitamata ühendust hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE bürooga, taotledes vajalikku teavet. Vajaduse korral toimivad SIRENE bürood vahendajatena riiklike asutuste vahel ning edastavad ja vahetavad asjakohast täiendavat teavet kõnealuse hoiatusteate kohta.

Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, teavitatakse hoiatusteate esitanud liikmesriiki kokkulangevusest ja selle tagajärgedest (vt ka kiireloomulisuse märkimist käsitlev punkt 1.13.1).

Kohaldatakse järgmist menetlust.

a)	Ilma et see piiraks käesoleva käsiraamatu punkti 2.4 kohaldamist, teavitatakse isiku või eseme kohta sisestatud hoiatusteate kokkulangevusest hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE bürood, kasutades vormi G.

b)

Kui kokkulangevusest teavitatakse hoiatusteate esitanud liikmesriiki, tuleks vormi G väljale 090 märkida kohaldatav SIS II õigusakti artikkel ja vajalik lisateave (näiteks „MINOR” (alaealine)). Vormil G tuleb kokkulangevuse kohta esitada võimalikult palju teavet, sealhulgas märkida väljale 088 võetud meetmed. Hoiatusteate esitanud liikmesriik võib väljal 089 taotleda täiendavat teavet.

c)	Kui täidesaatva liikmesriigi SIRENE büroo soovib esitada lisateavet pärast seda, kui vorm G on ära saadetud, kasutab ta vormi M.

d)	Vajaduse korral edastab hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo seejärel asjaomast konkreetset teavet ning märgib, milliseid meetmeid peaks täideviiva liikmesriigi SIRENE büroo võtma.

Numbrimärgi automaatse tuvastamise süsteemi (Automatic Number Plate Recognition – ANPR) abil avastatud kokkulangevustest aruandmise kord vt 9. jagu.

2.4.   Kui kokkulangevusejärgseid menetlusi ei ole võimalik järgida (SIS II otsuse artikkel 48 ja SIS II määruse artikkel 33)

Kooskõlas SIS II otsuse artikliga 48 ja SIS II määruse artikliga 33 kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	liikmesriik, kes ei saa menetlust järgida, teavitab SIRENE büroo kaudu viivitamata hoiatusteate esitanud liikmesriiki sellest, et ta ei suuda võtta taotletud meedet, ning esitab oma põhjendused vormi H väljal 083;

b)	asjaomased liikmesriigid võivad seejärel kokku leppida, milliseid meetmeid võtta vastavalt oma riiklikele õigusaktidele ja SIS II õigusaktidele.

2.5.   Andmete töötlemine muul eesmärgil kui see, milleks need SIS II sisestati (SIS II otsuse artikli 46 lõige 5)

SIS II-s olevaid andmeid võib töödelda ainult sellel eesmärgil, millest lähtudes on esitatud iga kategooria hoiatusteade.

Kui hoiatusteate esitanud liikmesriigilt on eelnevalt saadud luba, võib andmeid töödelda hoiatusteate sisestamise eesmärgist erineval eesmärgil, et hoida ära vahetu tõsine oht avalikule korrale ja turvalisusele, tõsistel riigi julgeolekuga seotud kaalutlustel ja hoidmaks ära rasket kuritegu.

Kui liikmesriik soovib töödelda SIS II sisestatud andmeid eesmärgil, mis ei ole eesmärk, milleks need SIS II sisestati, vahetatakse teavet järgmise korra kohaselt:

a)	liikmesriik, kes kavatseb kasutada andmeid muul eesmärgil, selgitab SIRENE büroo kaudu hoiatusteate sisestanud liikmesriigile põhjuseid, miks ta soovib andmeid muul eesmärgil töödelda, kasutades selleks vormi I;

b)	hoiatusteate esitanud liikmesriik analüüsib nii kiiresti kui võimalik, kas kõnealust taotlust on võimalik täita, ning teatab teisele liikmesriigile SIRENE büroo kaudu oma otsuse;

c)	vajaduse korral võib hoiatusteate sisestanud liikmesriik töötlemisloale lisada andmete kasutamise tingimused.

Kui hoiatusteate sisestanud liikmesriik on nõustunud, võib teine liikmesriik kasutada andmeid ainult eesmärgil, mida ta taotles ja mille hoiatusteate esitanud riik heaks kiitis. Kõnealune liikmesriik võtab arvesse hoiatusteate esitanud liikmesriigi seatud tingimusi.

2.6.   Lipu lisamine

a)

SIS II otsuse artikli 24 kohaselt võib liikmesriik nõuda lipu lisamist järgmistel juhtudel. i) Juhul kui liikmesriik leiab, et SIS II otsuse artikli 26, 32 või 36 kohaselt sisestatud hoiatusteate alusel meetme võtmine on vastuolus tema siseriiklike õigusaktide, rahvusvaheliste kohustuste või oluliste riiklike huvidega, võib ta nõuda, et hoiatusteate juurde lisataks lipp selle märkimiseks, et tema territooriumil ei võeta hoiatusteate põhjal osutatud meedet. Lipu lisab hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo. ii) Et võimaldada liikmesriikidel nõuda lipu lisamist vastavalt artiklile 26 sisestatud hoiatusteatele, teavitatakse kõiki liikmesriike täiendava teabe edastamise teel automaatselt kõigist uutest hoiatusteadetest, mis vastavad nimetatud kategooriale. iii) Kui hoiatusteate sisestanud liikmesriik taotleb eriti kiireloomulistel ja tõsistel juhtudel meetme täideviimist, uurib täideviiv liikmesriik, kas tal on võimalik lubada enda nõudmisel lisatud lipu eemaldamist. Võimaluse korral peab täideviiv liikmesriik astuma vajalikke samme, et tagada meetme viivitamatu elluviimine.

b)	Alternatiivne menetlus kehtib ainult vahistamist käsitlevate hoiatusteadete puhul (vt punkt 3.6).

c)	Kadunud isikuid, varjatud kontrolli ja erikontrolli käsitlevaid hoiatusteateid, millele on lisatud lipp, ei kuvata süsteemi kasutajate ekraanile.

2.6.1.   Lipu lisamist käsitlev konsulteerimine liikmesriikidega

Lipp lisatakse ainult teise liikmesriigi taotluse või nõusoleku korral.

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	kui liikmesriik soovib lisada lippu, esitab ta vormi F kohase lipu lisamise taotluse hoiatusteate esitanud liikmesriigile koos põhjendustega. Taotluse esitamiseks kasutatakse välja 071 ning lipu vajalikkuse põhjendus esitatakse väljal 080. Muu teave hoiatusteate kohta esitatakse väljal 083;

b)	hoiatusteate sisestanud liikmesriik lisab lipu viivitamata;

c)	pärast teabe vahetamist võib esineda olukordi, kus lipu lisamist taotlenud liikmesriigiga peetud konsultatsioonide käigus esitatud teabe alusel tuleb hoiatusteadet muuta või see kustutada; samuti võib olla vaja taotlus tagasi võtta ilma hoiatusteadet muutmata.

2.6.2.   Lipu eemaldamise taotlus

Liikmesriigid esitavad taotluse varem taotletud lipu eemaldamiseks niipea, kui lipu lisamise põhjus enam ei kehti. See võib olla vajalik eelkõige siis, kui muudetakse siseriiklikke õigusakte või kui juhtumiga seotud lisateabe vahetamise käigus selgub, et SIS II otsuse artikli 24 lõikes 1 või artiklis 25 osutatud asjaolud enam ei kehti.

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)

varem lipu lisamist taotlenud SIRENE büroo palub hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE bürool lipp eemaldada, kasutades vormi F. Taotlus esitatakse väljal 075 (24). Üksikasjalikum teave siseriiklike õigusaktide kohta märgitakse väljale 080 ja vajaduse korral esitatakse täiendav teave lipu eemaldamise põhjuste ja hoiatusteate kohta väljal 083;

b)	hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo eemaldab lipu viivitamata.

2.7.   Andmed, mis on juriidiliselt või faktiliselt ebatäpsed (SIS II määruse artikkel 34 ja SIS II otsuse artikkel 49)

Juhul kui andmed on faktiliselt ebatäpsed või neid on ebaseaduslikult SIS II-s säilitatud, vahetatakse täiendavat teavet vastavalt SIS II määruse artikli 34 lõikele 2 ja SIS II otsuse artikli 49 lõikele 2, milles on sätestatud, et ainult hoiatusteate esitanud liikmesriigil on lubatud muuta, täiendada, parandada, ajakohastada või kustutada andmeid.

Liikmesriik, kes avastas, et andmed sisaldavad viga või neid on ebaseaduslikult säilitatud, teatab sellest hoiatusteate esitanud liikmesriigile oma SIRENE büroo kaudu esimesel võimalusel ja mitte hiljem kui kümne päeva möödumisel tõendite saamisest. Teabe vahetamiseks kasutatakse vormi J.

a)	Konsulteerimise tulemusel võib juhtuda, et hoiatusteate esitanud liikmesriigil tuleb andmeid kustutada või parandada vastavalt oma siseriiklikele menetlustele kõnealuste andmete parandamiseks;

b)

kui kahe kuu jooksul ei suudeta jõuda kokkuleppele, soovitab selle liikmesriigi SIRENE büroo, kes avastas andmetes vea või andmete ebaseadusliku säilitamise, oma riigi vastutaval asutusel esitada juhtum Euroopa andmekaitseinspektorile, kes tegutseb vahendajana koos kaasatud riiklike järelevalveasutustega.

2.8.   Õigus andmetega tutvuda ja neid parandada (SIS II määruse artikkel 41 ja SIS II otsuse artikkel 58)

2.8.1.   Andmetega tutvumise ja nende parandamise taotlused

Kui andmetega tutvumise ja nende parandamise taotlusest tuleb teavitada riigiasutusi, vahetatakse teavet vastavalt järgmistele eeskirjadele, ilma et see piiraks riigi õigusaktide kohaldamist:

a)

kõik SIRENE bürood kohaldavad isikuandmetega tutvumise õiguse suhtes siseriiklikke õigusakte. Juhtumi asjaoludest sõltuvalt ja arvestades kohaldatavat õigust on kaks võimalust: SIRENE bürood kas edastavad neile saabunud andmetega tutvumise ja nende parandamise taotlused pädevatele riigiasutustele või teevad oma volituste piires nende taotluste kohta otsuseid ise;

b)	kui pädevad riigiasutused taotlevad teavet kõnealuse tutvumisõiguse teostamise kohta, edastavad asjaomase liikmesriigi SIRENE bürood kooskõlas siseriiklike õigusaktidega neile küsitud teabe.

2.8.2.   Teabe vahetamine teiste liikmesriikide poolt esitatud hoiatusteadetega tutvumise taotluste korral

Teavet, mis käsitleb taotlusi tutvuda teiste liikmesriikide poolt SIS II sisestatud hoiatusteadetega, vahetatakse riiklike SIRENE büroode kaudu, kasutades vormi K.

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	andmetega tutvumise taotlused edastatakse hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroole võimalikult kiiresti, et see saaks välja kujundada oma seisukoha;

b)	hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo teavitab taotluse saanud liikmesriigi SIRENE bürood oma seisukohast;

c)	hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo esitab vastuse andmetega tutvumise taotluse saanud liikmesriigi SIRENE büroo kehtestatud taotluse läbivaatamise tähtaja jooksul;

d)	üksikisikult andmetega tutvumise, parandamise või kustutamise taotluse saanud liikmesriigi SIRENE büroo võtab kõik vajalikud meetmed, et vastata õigel ajal.

Kui hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo saadab oma seisukoha andmetega tutvumise taotluse saanud liikmesriigi SIRENE büroole, tagab viimati nimetatud SIRENE büroo vastavalt riigi õigusaktidele ja oma volituste piires, et seisukoht edastatakse võimalikult kiiresti taotluse kohta otsuse tegemise eest vastutavale asutusele, või teeb kõnealune SIRENE büroo nende taotluste kohta otsuseid ise.

2.8.3.   Teabe vahetamine teise liikmesriigi sisestatud andmete parandamise ja kustutamise taotluste korral

Kui isik taotleb oma andmete parandamist või kustutamist, võib seda teha ainult hoiatusteate sisestanud liikmesriik. Kui isik esitab taotluse liikmesriigile, kes ei ole hoiatusteate esitanud liikmesriik, teavitab taotluse saanud liikmesriigi SIRENE büroo hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE bürood, kasutades vormi K; järgitakse punktis 2.8.2 kirjeldatud menetlust.

2.9.   Hoiatusteate kustutamine, kui selle säilitamise tingimused ei ole enam täidetud

SIS II sisestatud hoiatusteateid ei tohi säilitada kauem kui nende esitamise eesmärkide saavutamiseks vaja.

Välja arvatud juhtudel, kus hoiatusteade kustutatakse kokkulangevuse tõttu, kustutab hoiatusteate automaatselt CS-SIS (kui aegumiskuupäev on möödunud) või vahetult liikmesriik, kes kõnealuse hoiatusteate SIS II sisestas (kui hoiatusteate säilitamise tingimused ei ole enam täidetud).

Kummalgi juhul töötleb N.SIS II CS-SISilt saadud kustutamisteadet automaatselt.

Liikmesriikidel on võimalik tellida automaatselt väljastatavaid teateid hoiatusteate kustutamise kohta.

2.10.   Isikunimede sisestamine

Riiklikes süsteemides andmete sisestamisele ja käideldavusele kehtestatud piirangute raames sisestatakse isikunimed (ees- ja perekonnanimed) SIS II vormingus (tähestik ja õigekiri), mis vastab ICAO reisidokumendistandardiga ametlikele reisidokumentidele ette nähtud vormingule; samal standardil põhineb ka keskse SIS II transkriptsiooni- ja transliteratsioonifunktsioon. Täiendava teabe vahetamisel kasutavad SIRENE bürood isikunimesid sellisel kujul, nagu need on sisestatud SIS II. Kasutajad ja hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE bürood kasutavad andmete SIS II sisestamiseks reeglina ladina tähestikku, ilma et see piiraks 1. liites sätestatud transliteratsiooni- ja transkriptsioonieeskirjade kohaldamist.

Kui on vaja vahetada täiendavat teavet mõne teise isiku kohta kui isik, kelle kohta on esitatud hoiatusteade, kuid kes on seotud isikuga, kelle kohta on esitatud hoiatusteade (näiteks isik, kes võib saata teadmata kadunud alaealist), siis kirjutatakse tema nimi vastavalt 1. liites sätestatud reeglitele ladina tähestikus ning algkujul, kui teavet andval liikmesriigil on võimalik sisestada ka nime algkujus esinevaid erimärke.

2.11.   Erinevad identiteedikategooriad

Kindlaks tehtud identiteet

Kindlaks tehtud identiteet tähendab, et isiku identiteet on kindlaks tehtud autentse isikut tuvastava dokumendi, passi või pädevate asutuste avalduse põhjal.

Kindlaks tegemata identiteet

Kindlaks tegemata identiteet tähendab, et isiku identiteedi kohta ei ole piisavalt tõendeid.

Identiteedi väärkasutus

Identiteedi (nimi, eesnimi, sünniaeg) väärkasutus tähendab, et SIS II kantud isik kasutab teise olemasoleva isiku identiteeti. Selle näiteks on dokumendi kasutamine tegeliku omaniku kahjuks.

Varjunimi

Varjunimi on väljamõeldud identiteet, mida kasutab teiste identiteetide all tuntud isik.

2.11.1.   Identiteedi väärkasutus (SIS II määruse artikkel 36 ja SIS II otsuse artikkel 51)

Kuna identiteedi väärkasutuse juhtumid on keerulised, siis juhul, kui selgub, et isik, kelle kohta on SIS II sisestatud hoiatusteade, kasutab vääriti kellegi teise identiteeti, kontrollib hoiatusteate esitanud liikmesriik, kas väärkasutatud identiteeti on vaja SIS II hoiatusteates säilitada.

Kohe kui on kindlaks tehtud, et isiku identiteeti on väärkasutatud, lisatakse isiku selgesõnalisel nõusolekul SIS II esitatud hoiatusteatele täiendavaid andmeid, et vältida valesti tuvastamise negatiivseid tagajärgi. Isik, kelle identiteeti on väärkasutatud, võib vastavalt siseriiklikule menetlusele esitada pädevale asutusele SIS II määruse artikli 36 lõikes 3 või SIS II otsuse artikli 51 lõikes 3 esitatud teavet. Isikul, kelle identiteeti on väärkasutatud, on õigus teabe töötlemiseks antud nõusolek tagasi võtta.

Hoiatusteate esitanud liikmesriik lisab hoiatusteatele märkuse „identiteedi väärkasutus” ja sisestab sellise väärkasutuse ohvriks langenud isiku kohta täiendavat teavet, nagu fotosid, sõrmejälgi ja teabe kehtivate isikut tõendavate dokumentide kohta.

Kui liikmesriik avastab, et isiku kohta teise liikmesriigi poolt sisestatud hoiatusteade on seotud identiteedi väärkasutamise juhtumiga, ning isiku identiteedi väärkasutus on kindlaks tehtud, teavitab liikmesriik hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE bürood, kasutades selleks vormi Q eesmärgiga lisada teavet SIS II hoiatusteatele.

Arvestades seda liiki andmete sisestamise eesmärki, lisatakse hoiatusteatele selle isiku fotod ja sõrmejäljed (kui need on olemas), kelle identiteeti on väärkasutatud. Identiteedi väärkasutuse juhtumiga on tegemist juhul, kui hoiatusteates esitatud isikuandmed vastavad süütu isiku isikuandmetele. Vormil Q tuleb esitada hoiatusteatel olevad isiku tuvastamist võimaldavad andmed, sealhulgas varjunime number, et hoiatuse esitanud liikmesriigil oleks võimalik teha kindlaks, millist isikut vorm käsitleb. 3. liites on loetletud vormi Q väljad, mis sellistel juhtudel tuleb täita.

Väärkasutatud identiteediga isiku andmeid võib kasutada vaid kontrollitava isiku isikusamasuse tuvastamiseks ning neid ei tohi kindlasti kasutada mitte ühelgi teisel eesmärgil. Identiteedi väärkasutust käsitlev teave, sealhulgas sõrmejäljed ja fotod, kustutatakse hoiatusteatega samal ajal või varem, kui asjaomane isik seda taotleb.

2.11.2.   Varjunime sisestamine

Selleks et vältida varjunime sisestamisel mis tahes kategooria hoiatusteadete ühildumatust ja süütutele ohvritele probleemide tekitamist ning tagada piisav andmete kvaliteet, teavitavad liikmesriigid võimaluse piires üksteist varjunimedest ning edastavad kogu asjakohase teabe tagaotsitava isiku tegeliku identiteedi kohta.

Kõikide varjunimede lisamine on hoiatusteate esitanud liikmesriigi kohustus. Kui teine liikmesriik avastab varjunime, edastab ta selle hoiatusteate sisestanud liikmesriigile vormi M abil.

2.11.3.   Täiendav teave isiku identiteedi kindlakstegemiseks

Kui SIS II andmed ei ole piisavad, võib hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo anda pärast konsulteerimist omal algatusel või teise liikmesriigi taotlusel täiendavat teavet, et aidata isikut tuvastada. Selleks kasutatakse vormi L (koos lisadega). Kõnealune teave sisaldab järgmisi andmeid:

—	tagaotsitava isiku valduses oleva passi või isikutunnistuse päritolu;

—	passi või isikut tõendava dokumendi viitenumber, väljaandmiskuupäev ja -koht, väljaandev asutus ning kehtivusaeg;

—	tagaotsitava isiku kirjeldus;

—	tagaotsitava isiku ema ja isa perekonna- ja eesnimed;

—	muud tagaotsitava isiku nimekujud (perekonna- ja eesnimed);

—	fotod ja sõrmejäljed, kui need on olemas;

—	viimane teadaolev aadress.

Kõnealune teave peab võimaluse korral olema SIRENE büroodes olemas või vahetult ja pidevalt kättesaadav, et seda oleks vajaduse korral võimalik kiiresti edastada.

Ühine eesmärk on minimeerida sellise vale isiku peatamise ohtu, kelle identiteedi üksikasjad on sarnased selle isiku üksikasjadega, kelle kohta esitati hoiatusteade.

2.12.   Teabe vahetamine omavahel seotud hoiatusteadete korral

Iga lingiga luuakse seos vähemalt kahe hoiatusteate vahel.

Liikmesriik võib luua lingi SIS II sisestatavate hoiatusteadete vahel ja ainult kõnealune liikmesriik võib linki muuta või kustutada. Link on nähtav ainult sellise juurdepääsuloaga kasutajatele, mis võimaldab neil näha vähemalt kahte lingiga ühendatud hoiatusteadet. Liikmesriigid tagavad, et linkidele on juurdepääs ainult volitatud isikutel.

2.12.1.   Rakenduseeskirjad

Hoiatusteadetevaheliste linkide puhul ei kasutata täiendava teabe vahetamiseks erimenetlusi. Siiski lähtutakse järgmistest põhimõtetest.

Kui kokkulangevus avastatakse kõigi kahe või rohkema omavahel lingitud hoiatusteate puhul, saadab täideviiva liikmesriigi SIRENE büroo iga sellise hoiatusteate kohta vormi G, osutades väljal 086, et ülejäänud omavahel lingitud hoiatusteadete kohta saadetakse eraldi vormid G.

Vormi ei saadeta hoiatusteadete puhul, mis vaatamata nende linkimisele lingitud hoiatusteatega, mille kohta oli kokkulangevus, ei olnud ise kokkulangevuse põhjuseks. Kui teadmata kadunud isiku üle- või väljaandmiseks on esitatud seonduv hoiatusteade (isikute endi turvalisuse huvides ja kaitseks ohu eest), kasutatakse kokkulangevuse avastamisest teatamiseks vajadusel vormi M, märkides kogu olemasoleva teabe.

2.13.   SIRPIT (SIRENE PIcture Transfer – SIRENE pildiedastus) ning SIS II esitatud biomeetriliste andmete vorming ja kvaliteet

Kui on olemas isiku fotod ja sõrmejäljed, lisatakse need hoiatusteatele vastavalt SIS II otsuse artikli 23 lõikele 2.

SIRENE büroodel peab olema võimalik vahetada sõrmejälgi ja fotosid, et täiendada hoiatusteadet ja/või selleks, et aidata rakendada meetmeid, mille võtmist on taotletud. Kui liikmesriigil on selle isiku foto või sõrmejäljed, kelle kohta on hoiatusteate esitanud teine liikmesriik, võib esimesena nimetatud liikmesriik SIRPITi kaudu saata fotod ja sõrmejäljed, et hoiatusteate esitanud liikmesriik saaks hoiatusteadet täiendada.

Selline vahetus ei piira raamotsuse 2006/960/JSK kohaldamisel suhtlust politseialase koostöö raames.

2.13.1.   Vahetatud andmete edasine kasutamine ja arhiveerimine

SIS II hoiatusteadete koostamiseks esitatud andmete kasutamise piirangud on sätestatud SIS II õigusaktides. SIRPITi kaudu vahetatud fotode ja sõrmejälgede edasine kasutamine, sealhulgas arhiveerimine, peab vastavalt direktiivile 95/46/EÜ, nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsusele 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta (25) ja Euroopa Nõukogu konventsioonile 108 olema kooskõlas SIS II õigusaktide asjakohaste sätete ja asjaomases riigis kehtivate isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktidega.

2.13.2.   SIRPITi menetlus

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	baasvõrdlusmaterjali andev SIRENE büroo saadab tavapärase elektroonilise kanali kaudu vormi L ja märgib vormi L väljal 083, et SIS II hoiatusteate täiendamiseks saadetakse sõrmejäljed ja fotod;

b)	hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo lisab sõrmejäljed ja fotod SIS II hoiatusteatele või saadab need pädevale asutusele hoiatusteate täiendamiseks.

2.13.3.   Tehnilised nõuded

Sõrmejäljed ja fotod võetakse ja edastatakse kooskõlas standarditega, mis määratakse kindlaks biomeetriliste andmete SIS II sisestamise rakenduseeskirjades.

SIRENE büroodel soovitatakse täita SIRPITi tehnilised nõuded.

Sõrmejäljed ja fotod saadetakse spetsiaalselt SIRPITi jaoks kavandatud andmesisestuskuva manusena.

Andmesisestuskuva on kirjeldatud 5. liites.

2.13.4.   Biomeetriliste andmete vorming ja kvaliteet

Süsteemi sisestatud biomeetrilised andmed läbivad spetsiaalse kvaliteedikontrolli, et tagada kvaliteedi suhtes kehtestatud miinimumstandardite järgimine kõikide SIS II kasutajate poolt.

Enne sisestamist kontrollitakse andmeid riiklikul tasandil, tagamaks et:

a)	sõrmejäljed vastavad Interpoli kasutatavale ANSI/NIST-ITL 1-2000 vormingule, mida on kohandatud SIRPITi jaoks;

b)

fotod, mida kasutatakse üksnes selliste isikute samasuse tõendamiseks, kelle andmed on leitud SIS II-s tehtud tähtnumbrilise päringu tulemusel, vastavad järgmistele nõuetele: näokujutisega pildi kuvasuhe on võimaluse korral 3: 4 või 4: 5. Võimaluse korral kasutatakse vähemalt 480 × 600 pikslilist resolutsiooni ja 24-bitist värvisügavust. Kui pilt saadakse skaneerituna, peaks pildi suurus olema väiksem kui ligikaudu 200 kilobaiti.

2.14.   Eriotsingud

2.14.1.   Geograafiline sihtotsing

Geograafiline sihtotsing on otsing, mis toimub olukorras, kus liikmesriigil on kindlad tõendid, et isik või ese, kelle või mille kohta on esitatud hoiatusteade, asub teatud geograafilises piirkonnas.

Geograafilisi sihtotsinguid Schengeni ala kohta tehakse SIS II hoiatusteate alusel. Kui isiku või eseme asukoht on teada, võib täita välja 311 („Oluline teade”), osutades geograafilisele otsingule ning asjakohastele riikidele. Lisaks, kui vahistamist käsitleva hoiatusteate esitamisel on tagaotsitava isiku asukoht teada, märgitakse see vormi A väljale 061. Kõikidel muudel juhtudel, kaasa arvatud esemete asukoha edastamisel, kasutatakse vormi M (väli 083). Hoiatusteade tagaotsitava isiku kohta sisestatakse SIS II tagamaks, et meetme võtmist oleks võimalik kohe täitmisele pöörata (nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/584/JSK (Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta) (26) artikli 9 lõige 3).

Kui tehakse kindlaks, et geograafilise otsinguga otsitav isik asub mujal kui geograafilise otsinguga hõlmatud asukohas, teatab hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo sellest vormiga M geograafilise otsinguga hõlmatud liikmesriikidele, et need peataksid kogu asjakohase tegevuse.

2.14.2.   Otsing, milles osalevad sihtotsinguid tegevad eripolitseiüksused (FAST)

Taotluse saanud liikmesriikide SIRENE bürood peaksid asjakohastel juhtudel kasutama ka sihtotsinguid tegevate eriüksuste (FAST) teenuseid. Nimetatud politseiüksuste vaheline rahvusvaheline koostöö ei tähenda, et SIS II ei tule hoiatusteateid sisestada. Koostöö ei tohiks minna vastuollu SIRENE büroo keskse rolliga SISi kasutamisel otsingute tegemiseks.

Selleks et tagada, et hoiatusteate esitanud liikmesriigi FASTi üksus teavitab oma riigi SIRENE bürood SIS II sisestatud hoiatusteatega seotud käimasolevast operatsioonist, tuleks algatada asjakohane koostöö. Vajaduse korral teavitab SIRENE büroo teisi SIRENE büroosid.

SIRENE bürood tagavad täiendava teabe, sealhulgas kokkulangevusi käsitleva teabe kiire edastamise riiklikule FASTi üksusele, kui viimane on otsinguga seotud.

3.   HOIATUSTEATED ISIKUTE ÜLE- VÕI VÄLJAANDMISE EESMÄRGIL VAHISTAMISEKS (SIS II OTSUSE ARTIKKEL 26)

3.1.   Hoiatusteate sisestamine

Enamikule vahistamist käsitlevatele hoiatusteadetele lisatakse Euroopa vahistamismäärus (EAW). Kuid väljaandmist käsitleva Euroopa konventsiooni artikli 16 kohaselt on vahistamist käsitleva hoiatusteate alusel võimalik isiku eelvangistamine enne väljaandmistaotluse (ER) väljaandmist.

Euroopa vahistamismääruse või väljaandmistaotluse peab välja andma hoiatusteadet esitava liikmesriigi pädev õigusasutus.

Üleandmise eesmärgil vahistamist käsitleva hoiatusteate sisestamisel sisestatakse selle lisana SIS II ka Euroopa vahistamismääruse originaali koopia. Sisestada võib ka Euroopa vahistamismääruse tõlke ühte või mitmesse liidu institutsioonide ametlikku keelde.

Hoiatusteatele võib lisada isiku fotod ja sõrmejäljed.

Pärast hoiatusteate sisestamist muutub SIRENE büroole kättesaadavaks üle- või väljaandmise eesmärgil vahistamiseks tagaotsitavaid isikuid käsitlev asjakohane teave, sealhulgas Euroopa vahistamismäärus või väljaandmistaotlus. Tuleb kontrollida, kas teave on täielik ja korrektselt esitatud.

Liikmesriigid saavad ühe vahistamist käsitleva hoiatusteate kohta sisestada rohkem kui ühe Euroopa vahistamismääruse. Hoiatusteate esitanud liikmesriigi ülesanne on kustutada kehtivuse kaotanud Euroopa vahistamismäärus ja kontrollida, kas hoiatusteatele on lisatud teisi Euroopa vahistamismääruseid, ning vajaduse korral pikendada hoiatusteate kehtivust.

Vahistamist käsitlevale hoiatusteatele saab lisaks Euroopa vahistamismäärusele lisada ka vahistamismääruse tõlkeid. Need lisatakse vajaduse korral eraldi binaarfailidena.

Hoiatusteatele lisatavate skaneeritud dokumentide eraldusvõime peaks võimaluse korral olema vähemalt 150 punkti tolli kohta.

3.2.   Korduvad hoiatusteated

Vt punktis 2.2 esitatud üldmenetlus.

Lisaks kohaldatakse järgmisi eeskirju.

Mitu liikmesriiki võivad vahistamist käsitleva hoiatusteate sisestada ühe ja sama isiku kohta. Kui kaks või enam liikmesriiki on sama isiku kohta välja andnud kokku rohkem kui ühe hoiatusteate, teeb otsuse selle kohta, millist määrust vahistamise korral kohaldada, selle liikmesriigi täidesaatev õigusasutus, kus isik vahistatakse. Täideviiva liikmesriigi SIRENE büroo saadab kõikidele asjaomastele liikmesriikidele vormi G.

3.3.   Identiteedi väärkasutus

Vt punktis 2.11.1 esitatud üldmenetlus.

3.4.   Varjunime sisestamine

Vt punktis 2.11.2 esitatud üldmenetlus.

Vahistamist käsitleva hoiatusteate korral kasutab SIRENE büroo vormi A välja 011 (27) (hoiatusteate sisestamise ajal) või (hiljem) vormi M, kui ta teatab liikmesriikidele vahistamist käsitleva hoiatusteatega seotud varjunimed, kui selline teave on SIRENE büroole kättesaadav.

3.5.   Liikmesriikidele saadetav täiendav teave

Hoiatusteate sisestamisel saadetakse liikmesriikidele selle kohta täiendavat teavet.

Punktis 3.5.1 osutatud teave saadetakse teistele SIRENE büroodele vormiga A. See vorm täidetakse samal ajal, kui sisestatakse hoiatusteade. Identifitseerimiseks vajalik lisateave saadetakse pärast konsulteerimist teise liikmesriigiga ja/või viimase asjakohase taotluse korral.

Juhul kui ühe isiku kohta on mitu Euroopa vahistamismäärust või väljaandmistaotlust, täidetakse igaühe kohta eraldi vorm A.

Euroopa vahistamismääruses või väljaandmistaotluses ja vormi A (eriti Euroopa vahistamismääruse jaotises e (kuriteo või kuritegude toimepaneku asjaolude kirjeldus, sealhulgas aeg ja koht) väljadel 042, 043, 044, 045 (asjaolude kirjeldus)) esitatakse piisavalt üksikasjalikku teavet, et teised SIRENE bürood saaksid hoiatusteadet kontrollida. Nõutav teave ja vastavus Euroopa vahistamismääruse väljadega on esitatud 3. liites.

3.5.1.   Eelvangistuse puhul saadetav täiendav teave

3.5.1.1.   Hoiatusteate sisestamine, kui on väljastatud nii Euroopa vahistamismäärus kui ka väljaandmistaotlus

Kui sisestatakse hoiatusteade väljaandmise eesmärgil vahistamiseks, saadetakse liikmesriikidele täiendavat teavet vormi A abil. Kui Euroopa vahistamismääruse alusel liikmesriikidele saadetud hoiatusteate ja täiendava teabe andmetest väljaandmiseks ei piisa, esitatakse rohkem teavet.

Väljal 239 märgitakse, et vorm on seotud nii Euroopa vahistamismääruse kui ka väljaandmistaotlusega.

3.5.1.2.   Hoiatusteate esitamine üksnes väljaandmistaotluse alusel

Kui sisestatakse hoiatusteade väljaandmise eesmärgil vahistamiseks, saadetakse liikmesriikidele täiendavat teavet vormi A abil.

Väljal 239 märgitakse, et vorm on seotud väljaandmistaotlusega.

3.6.   Lipu lisamine

Vt punktis 2.6 esitatud üldmenetlus.

Kui vähemalt ühte hoiatusteatele lisatud Euroopa vahistamismäärust on võimalik täide viia, siis hoiatusteatele lippu ei lisata.

Nagu punktis 2.6 rõhutatud, käsitatakse SIS II otsuse artikli 26 kohast lipuga hoiatusteadet lipu kehtivuse ajal teatena, mille eesmärk on pakkuda teavet hoiatusteates osutatud isiku asukohast.

3.6.1.   Süstemaatiline taotlus lipu lisamiseks hoiatusteatele väljaandmise eesmärgil tagaotsitavate isikute kohta, kui ei ole võimalik kohaldada raamotsust 2002/584/JSK

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)

väljasaatmise eesmärgil tagaotsitavate isikute kohta esitatud hoiatusteate puhul, kui ei ole võimalik kohaldada raamotsust 2002/584/JSK, võib SIRENE büroo taotleda teis(t)elt SIRENE büroo(de)lt lipu süstemaatilist lisamist tema kodanike kohta SIS II otsuse artikli 26 kohaselt sisestatud hoiatusteadetele;

b)	SIRENE büroo võib soovi korral saata teis(t)ele SIRENE büroo(de)le kirjaliku taotluse;

c)	SIRENE büroo, kellele selline taotlus on esitatud, lisab viivitamata pärast hoiatusteate esitamist sellele lipu asjaomase liikmesriigi kohta;

d)	lippu ei eemaldata enne, kui lipu lisamist taotlenud SIRENE büroo palub selle kustutada.

3.7.   SIRENE büroo tegevus pärast vahistamist käsitleva hoiatusteate kättesaamist

Isiku asukoha väljaselgitamiseks vaatab SIRENE büroo pärast vormi A saamist niipea kui võimalik läbi kõik võimalikud allikad. Otsingute tegemisest ei või loobuda ka juhul, kui hoiatusteate esitanud liikmesriigi esitatud teabest ei piisa vastuvõtvale liikmesriigile teate heakskiitmiseks. Vastuvõtvad liikmesriigid teevad otsinguid siseriiklikus õiguses lubatud ulatuses.

Kui hoiatusteate kehtivust on kontrollitud ja isiku asukoht on kindlaks määratud või ta on liikmesriigis vahistatud, võib vormiga A esitatud teabe saanud SIRENE büroo selle edastada Euroopa vahistamismääruse või väljaandmistaotluse täideviiva liikmesriigi pädevale asutusele. Kui taotletakse Euroopa vahistamismääruse või väljaandmistaotluse originaali, võib määruse või taotluse välja andnud õigusasutus selle saata otse täideviivale õigusasutusele, kui väljaandvas ja/või täideviivas riigis ei ole kehtestatud teistsugune kord.

3.8.   Teabevahetus pärast kokkulangevuse avastamist

Vt punktis 2.3 esitatud üldmenetlus.

Lisaks kohaldatakse järgmist menetlust:

a)

kui avastatakse kokkulangevus isiku suhtes, kelle kohta on esitatud vahistamist käsitlev hoiatusteade, teavitatakse sellest kohe hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE bürood. Pärast vormi G saatmist teavitab täideviiva liikmesriigi SIRENE büroo hoiatusteate välja andnud liikmesriigi SIRENE bürood kokkulangevuse avastamisest vajaduse korral ka telefoni teel;

b)	vajaduse korral edastab hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo seejärel asjakohast konkreetset teavet selle kohta, milliseid konkreetseid meetmeteid peaks täideviiva liikmesriigi SIRENE büroo võtma;

c)

vormi G väljal 091 nimetatakse asutus, kes on pädev vastu võtma Euroopa vahistamismäärusi või väljasaatmistaotlusi, märgitakse tema täielikud kontaktandmed (postiaadress, telefoninumber ja nende olemasolu korral ka faksinumber ning elektronposti aadress), viitenumber (olemasolu korral), pädev isik (olemasolu korral), taotletud keel, kättetoimetamise tähtaeg ja laad;

d)	lisaks sellele, juhul kui juhtumi puhul välja selgitatud faktidest järeldub teatava liikmesriigi selge seos ja on algatatud täiendav uurimine, teatab hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo teistele SIRENE büroodele kokkulangevuse avastamisest vormi M abil;

e)	SIRENE bürood võivad edastada lisateavet SIS II otsuse artikli 26 kohaste hoiatusteadete kohta ning tegutseda seejuures õigusasutuste nimel juhul, kui teave kuulub vastastikuse õigusabi valdkonda.

3.9.   Täiendava teabe vahetamine üleandmise ja väljasaatmise kohta

Kui pädevad õigusasutused edastavad täideviiva liikmesriigi SIRENE büroole teavet selle kohta, kas selle isiku, kelle kohta on esitatud vahistamist käsitlev hoiatusteade, võib üle anda või välja saata, teavitab kõnealune SIRENE büroo sellest viivitamata hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE bürood, kasutades vormi M ja märkides väljale 083 sõna „SURRENDER” (üleandmine) või „EXTRADITION” (väljasaatmine) (28). Üleandmise või väljasaatmise üksikasjad edastatakse SIRENE büroo kaudu võimalikult kiiresti.

3.10.   Täiendava teabe vahetamine teise liikmesriigi kaudu toimuva transiidi kohta

Kui tagaotsitav isik tuleb viia ühest liikmesriigist teise, pakub selle liikmesriigi SIRENE büroo, mille kaudu isikut viiakse, hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo või SIRENE büroo kaudu esitatud pädeva õigusasutuse taotlusel talle selleks vajalikku tuge ja abi, kasutades vormi M, mille välja 083 algusesse on märgitud sõna „TRANSIT” (transiit).

3.11.   Hoiatusteadete kustutamine üle- või väljaandmise korral

Üle- ja väljaandmise eesmärgil vahistamiseks sisestatud hoiatusteated kustutatakse pärast isiku üle- või väljaandmist hoiatusteate esitanud liikmesriigi pädevatele ametiasutustele. Hoiatusteate võib kustutada ka pärast seda, kui pädev õigusasutus on kooskõlas siseriiklike õigusaktidega tühistanud hoiatusteate aluseks olnud kohtuotsuse.

4.   RIIKI SISENEMISE VÕI RIIGIS VIIBIMISE KEELAMIST KÄSITLEVAD HOIATUSTEATED (SIS II MÄÄRUSE ARTIKKEL 24)

Sissejuhatus

Liikmesriikide teabevahetus selliste kolmandate riikide kodanike kohta, kelle kohta on esitatud hoiatusteade vastavalt SIS II määruse artiklile 24, võimaldab liikmesriikidel teha otsuseid sisenemisõiguse andmise ja viisataotluste asjus. Kui isik on juba liikmesriigi territooriumil, võimaldab see riiklikel asutustel võtta asjakohaseid meetmeid elamisloa või pikaajalise viisa andmiseks või isiku väljasaatmiseks riigist. Käesolevas jaos käsitatakse viisasid pikaajaliste viisadena, välja arvatud juhul, kui selgelt on osutatud muud tüüpi viisale (nt mitmekordne viisa).

Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõikes 4 sätestatud teatamismenetlus ja Schengeni konventsiooni artiklis 25 sätestatud konsultatsioonimenetlus kuuluvad piirikontrolli ja elamislubade ning viisade väljastamise eest vastutavate ametiasutuste pädevusse. SIRENE bürood osalevad nimetatud menetlustes üldiselt ainult teadetega otseselt seotud täiendava teabe edastamiseks (nt teavitamine kokkulangevusest, isiku tuvastamine) või teadete kustutamiseks.

Kuid SIRENE büroo võib osaleda ka kolmanda riigi kodaniku väljasaatmiseks või tema sissesõidu keelamiseks vajaliku täiendava teabe või nimetatud toimingute tulemusel tekkinud teabe edastamises.

Šveitsis ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil (29). Kui avastatakse kokkulangevus sellise kolmanda riigi kodaniku suhtes, kellel on õigus vabalt liikuda, viivad Šveits, hoiatusteate esitanud liikmesriik ja mis tahes muu liikmesriik, kellel on teavet seoses kolmanda riigi kodaniku vaba liikumise õigusega, läbi tavalise konsulteerimise.

4.1.   Hoiatusteate sisestamine

Vastavalt SIS II määruse artiklile 25 kehtivad erieeskirjad nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/38/EÜ tähenduses vaba liikumise õigust. SIRENE büroo saab võimaluse piires võimaldada juurdepääsu teabele, mille alusel tehti kindlaks, kas vaba liikumise õigusega isiku kohta oli sisestatud sisenemis- või viibimiskeeldu käsitlev hoiatusteade (30). Kui erandkorras sisestatakse hoiatusteade sellise kolmanda riigi kodaniku kohta, kes kasutab oma vaba liikumise õigust, saadab hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo kõikidele teistele liikmesriikidele vormi M, mis põhineb hoiatusteate sisestanud ametiasutuse esitatud teabel (vt punktid 4.6 ja 4.7).

Lisaks on SIS II määruse artiklis 26 sätestatud, et teatavatel konkreetsetel tingimustel sisestatakse hoiatusteated ka selliste kolmandate riikide kodanike kohta, kelle suhtes kohaldatakse vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 29 piiravat meedet, mille eesmärk on ära hoida sisenemine liikmesriikide territooriumile või transiit läbi nende territooriumi (31). Sellised hoiatusteated sisestab selle liikmesriigi pädev asutus, kes on meetme vastuvõtmise ajal ELi nõukogu eesistujariik. Kui kõnealusel liikmesriigil ei ole juurdepääsu SIS II või SIS II määruse artikli 24 kohastele hoiatusteadetele, on hoiatusteadete sisestamine järjekorras järgmise eesistujariigi ülesanne.

4.2.   Korduvad hoiatusteated

Vt punktis 2.2 esitatud üldmenetlus.

4.3.   Identiteedi väärkasutus

Vt punktis 2.11.1 esitatud üldmenetlus.

Probleemid võivad tekkida siis, kui kolmanda riigi kodanik, kelle kohta on esitatud sisenemiskeeldu või viibimist käsitlev hoiatusteade, esineb Euroopa Liitu sisenemise loa taotlemisel ebaseaduslikult teise Euroopa Liidu kodanikuna. Sellise juhtumi avastamisel võib teiste liikmesriikide pädevaid asutusi teavitada sellest, kuidas SIS II identiteedi väärkasutuse funktsiooni õigesti kasutada. Euroopa Liidu kodanike suhtes ei esitata sisenemiskeeldu käsitlevat hoiatusteadet.

4.4.   Varjunime sisestamine

Vt punktis 2.11.2 esitatud üldmenetlus.

4.5.   Teabevahetus elamislubade ja viisade väljastamise korral

Kohaldatakse järgmist menetlust.

a)

Olenemata Schengeni konventsiooni artiklis 25 sätestatud juhtudel toimuva teabevahetuse suhtes kehtestatud erimenetlusest ning olenemata punktist 4.7, milles käsitletakse vaba liikumise õigusega kolmanda riigi kodaniku suhtes kokkulangevuse tuvastamisele järgnevat teabevahetust (mille puhul on kohustuslik konsulteerida hoiatusteate esitanud riigi SIRENE bürooga), võib täideviiv liikmesriik teavitada riiki sisenemise keeldu käsitleva hoiatusteate esitanud liikmesriiki, et elamisloa või pikaajalise viisa väljastamise käigus on avastatud kokkulangevus. Hoiatusteate esitanud liikmesriik võib seejärel vajaduse korral teavitada teisi liikmesriike, kasutades selleks vormi M.

b)	Asjaomaste liikmesriikide SIRENE bürood võivad vastava taotluse korral ning vastavalt liikmesriigi õigusaktidele abistada elamislubasid ja viisasid välja andvaid ametiasutusi vajaliku teabe edastamisel.

4.5.1.   Schengeni konventsiooni artiklis 25 sätestatud erimenetlused

Schengeni konventsiooni artikli 25 lõikes 1 sätestatud menetlus

Kui elamisloa või pikaajalise viisa väljaandmist kavandav liikmesriik tuvastab, et teine liikmesriik on taotluse esitaja kohta esitanud sisenemis- või viibimiskeeldu käsitleva hoiatusteate, konsulteerib ta SIRENE büroode vahendusel hoiatusteate esitanud liikmesriigiga. Elamisluba või viisat anda kavatsev liikmesriik teavitab hoiatusteate esitanud liikmesriiki elamisloa või viisa andmist käsitlevast otsusest, kasutades vormi N. Kui liikmesriik otsustab elamisloa või viisa anda, siis hoiatusteade kustutatakse. Asjaomase isiku võib siiski kanda hoiatusteate esitanud liikmesriigi sissesõidukeeldude registrisse.

Schengeni konventsiooni artikli 25 lõikes 2 sätestatud menetlus

Kui isiku sisenemis- või viibimiskeeldu käsitleva hoiatusteate sisestanud liikmesriik tuvastab, et hoiatusteates nimetatud isikule on antud elamisluba või pikaajaline viisa, algatab ta elamisloa või viisa välja andnud riigiga SIRENE büroode vahendusel konsultatsioonimenetluse. Elamisloa või viisa andnud liikmesriik teavitab hoiatusteate esitanud liikmesriiki elamisloa või viisa tühistamist või mittetühistamist käsitlevast otsusest, kasutades vormi O. Kui liikmesriik otsustab elamisloa või viisa alles jätta, siis hoiatusteade kustutatakse. Asjaomase isiku võib siiski kanda selle liikmesriigi sissesõidukeeldude registrisse.

Vormi O kasutatakse SIRENE büroode vahendusel toimuvaks konsulteerimiseks ka juhul, kui elamisloa välja andnud liikmesriik avastab hiljem, et isiku kohta on SIS II kantud sisenemis- või viibimiskeeldu käsitlev hoiatusteade (32).

Kui kolmas liikmesriik (st mitte see liikmesriik, kes andis välja elamisloa või viisa, ega ka see liikmesriik, kes esitas hoiatusteate) leiab, et mõne liikmesriigi elamisloa või viisa saanud kolmanda riigi kodaniku kohta on esitatud hoiatusteade, teavitab ta sellest SIRENE büroode vahendusel nii elamisloa või viisa andnud kui ka teate esitanud liikmesriiki, kasutades vormi H.

Kui Schengeni konventsiooni artiklis 25 ettenähtud menetlus hõlmab isiku sisenemis- või viibimiskeeldu käsitleva hoiatusteate kustutamist, osutavad SIRENE bürood kooskõlas oma riigi õigusaktidega abi, kui neilt seda taotletakse.

4.5.2.   Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõike 4 punktides a ja c sätestatud erimenetlused

Menetlus, mida kohaldatakse artikli 5 lõike 4 punktis a sätestatud juhtudel

Vastavalt Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõike 4 punktile a on kolmanda riigi kodanikul, kelle kohta on esitatud sisenemis- või viibimiskeeldu käsitlev hoiatusteade, kuid kellel on ühe liikmesriigi antud elamisluba, pikaajaline viisa või mitmekordne viisa, lubatud elamisloa, pikaajalise viisa või mitmekordse viisa andnud liikmesriigi territooriumile jõudmiseks siseneda transiidi eesmärgil kolmandasse liikmesriiki. Sellisesse riiki sisenemise võib keelata juhul, kui asjaomane riik on andnud välja oma riigis kehtiva sisenemiskeeldu käsitleva hoiatusteate. Mõlemal juhul saadab selle liikmesriigi SIRENE büroo, kuhu isik soovib siseneda, pädeva ametiasutuse taotlusel kõnealuste liikmesriikide SIRENE büroodele teate (vormi H, kui transiidiluba antakse, või vormi G, kui siseneda ei lubata), millega neid teavitatakse vasturääkivusest ja palutakse neid omavahel konsulteerida, et kustutada SIS II-st hoiatusteade või tühistada elamisluba või viisa. Kõnealune SIRENE büroo võib paluda ka end konsulteerimise tulemustest teavitada.

Kui asjaomane kolmanda riigi kodanik püüab siseneda liikmesriiki, kes on SIS II sisestanud hoiatusteate, võib see liikmesriik keelata tema sisenemise. Kuid pädeva ametiasutuse taotlusel konsulteerib selle liikmesriigi SIRENE büroo elamisloa või viisa välja andnud riigi SIRENE bürooga, et võimaldada pädeval asutusel välja selgitada, kas on alust elamisloa või viisa tühistamiseks. Elamisloa või viisa andnud liikmesriik teavitab hoiatusteate esitanud liikmesriiki elamisloa või viisa tühistamist või mittetühistamist käsitlevast otsusest, kasutades vormi O. Kui liikmesriik otsustab elamisloa või viisa alles jätta, siis hoiatusteade kustutatakse. Asjaomase isiku võib siiski kanda selle liikmesriigi sissesõidukeeldude registrisse.

Kui kõnealune isik püüab siseneda elamisloa või viisa välja andnud riiki, lubatakse tal sinna siseneda, kuid selle riigi SIRENE büroo konsulteerib pädeva ametiasutuse taotlusel hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE bürooga, et pädevatel asutustel oleks võimalik teha otsus elamisloa või viisa tühistamise või hoiatusteate kustutamise kohta. Elamisloa või viisa andnud liikmesriik teavitab hoiatusteate esitanud liikmesriiki elamisloa või viisa tühistamist või mittetühistamist käsitlevast otsusest, kasutades vormi O. Kui liikmesriik otsustab elamisloa või viisa kehtima jätta, siis hoiatusteade kustutatakse. Asjaomase isiku võib siiski kanda selle liikmesriigi sissesõidukeeldude registrisse.

Menetlus, mida kohaldatakse artikli 5 lõike 4 punktis c sätestatud juhtudel

Vastavalt artikli 5 lõike 4 punktile c võib liikmesriik humanitaarsetel kaalutlustel, riiklike huvide või rahvusvaheliste kohustuste tõttu kalduda kõrvale põhimõttest, mille kohaselt ei lubata isikul, kelle kohta on esitatud sisenemiskeeldu käsitlev hoiatusteade, siseneda selle riigi territooriumile. Pädeva ametiasutuse taotluse korral võib sisenemist lubanud liikmesriigi SIRENE büroo sellest teavitada hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE bürood vormi H abil.

4.6.   Teabe vahetamine seoses Schengeni alale sisenemise keelamise või sealt väljasaatmisega pärast kokkulangevuse avastamist

Olenemata Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõike 4 punktide a ja c alusel toimuva teabevahetuse suhtes kehtestatud erimenetlustest ning olenemata punktist 4.7, milles käsitletakse vaba liikumise õigusega kolmanda riigi kodaniku suhtes kokkulangevuse tuvastamisele järgnevat teabevahetust (mille puhul on kohustuslik konsulteerida hoiatusteate esitanud riigi SIRENE bürooga), võib liikmesriik taotleda, et teda teavitataks kõikidest kokkulangevustest hoiatusteadetega, mille see riik on sisestanud isiku riiki sisenemise või riigis viibimise keelamiseks.

Sisenemiskeeldu käsitleva hoiatusteate sisestanud liikmesriigi SIRENE bürood ei ole tingimata vaja kokkulangevusest teavitada, ent seda võidakse teha eriolukordades. Olenevalt sellest, milline meede võetakse, võib igal juhul saata vormi G või vormi H, näiteks juhul, kui vajatakse täiendavat teavet. Vorm G tuleb alati saata juhul, kui kokkulangevus käsitleb isikut, kelle suhtes kohaldatakse vaba liikumise õigust.

Eelmises lõigus sätestatust olenemata peavad SIRENE bürood vastavalt 10. jaole esitama statistika, mis käsitleb teiste riikide sisestatud hoiatusteadetega kokkulangevuste avastamist nende territooriumil.

Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	liikmesriik võib taotleda, et teda teavitataks kõikidest avastatud kokkulangevustest tema esitatud hoiatusteadetega, mis käsitlevad riiki sisenemise või seal viibimise keelamist. Iga liikmesriik, kes soovib seda võimalust kasutada, esitab teisele liikmesriigile kirjaliku taotluse;

b)	täideviiv liikmesriik võib omal algatusel teavitada hoiatusteate esitanud liikmesriiki, et selle hoiatusteate puhul on avastatud kokkulangevus, et kolmanda riigi kodanikule ei ole antud sissesõiduõigust või et ta on Schengeni territooriumilt välja saadetud;

c)

kui liikmesriik avastab oma territooriumil kolmanda riigi kodaniku, kelle kohta on esitatud hoiatusteade, edastab hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo tema nõudmisel teabe, mis on vajalik asjaomase isiku tagasisaatmiseks. Sõltuvalt täideviiva liikmesriigi vajadustest tuleb vormil M esitada vähemalt järgmine teave: — otsuse liik ja põhjus; — otsuse välja andnud asutus; — otsuse kuupäev; — otsuse kättetoimetamise kuupäev; — otsuse täideviimise kuupäev; — kuupäev, millal otsus kaotab kehtivuse, või otsuse kehtivusaeg.

Kui isik, kelle kohta on esitatud hoiatusteade, peetakse kinni piiril, tuleb järgida Schengeni piirieeskirjades ja hoiatusteate esitanud liikmesriigis kehtestatud menetlusi.

Teatavatel erijuhtudel võib tekkida kiire vajadus vahetada SIRENE büroode kaudu täiendavat teavet, et isikusamasus kahtlusteta tuvastada.

4.7.   Teabe vahetamine, kui avastatakse kokkulangevus vaba liikumise õigusega kolmanda riigi kodaniku suhtes

Selliste kolmanda riigi kodanike suhtes, kellel on õigus ühenduses vabalt liikuda direktiivi 2004/38/EÜ tähenduses, kohaldatakse erieeskirju (33).

Kui tuvastatakse kokkulangevus kolmanda riigi sellise kodaniku suhtes, kelle suhtes kohaldatakse vaba liikumise õigust direktiivi 2004/38/EÜ tähenduses, kohaldatakse erieeskirju (Šveitsi seisukohta vt 4. jao sissejuhatus). Kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	pädeva ametiasutuse taotlusel võtab täideviiva liikmesriigi SIRENE büroo vormi G abil viivitamata ühendust hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE bürooga, et saada teavet, mida on vaja, et teha kiire otsus võetavate meetmete kohta;

b)	teabetaotluse saamise korral alustab hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo kohe vajaliku teabe kogumist ning saadab kogutud teabe võimalikult kiiresti täideviiva liikmesriigi SIRENE büroole;

c)

teabe puudumise korral kontrollib hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo koos pädeva asutusega, kas hoiatusteate võib säilitada kooskõlas direktiiviga 2004/38/EÜ. Kui pädev asutus otsustab hoiatusteate säilitada, teavitab hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo sellest teisi SIRENE büroosid, kasutades vormi M;

d)	täideviiv liikmesriik teatab oma SIRENE büroo kaudu hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroole sellest, kas taotletud meede võeti (kasutades vormi M) või mitte (kasutades vormi H) (34).

4.8.   Teabevahetus juhul, kui kokkulangevust ei ole tuvastatud, kuid liikmesriik avastab, et vaba liikumise õigusega kolmanda riigi kodaniku kohta on esitatud sisenemis- või viibimiskeeldu käsitlev hoiatusteade

Kui kokkulangevust ei ole tuvastatud, kuid liikmesriik avastab, et sellise kolmanda riigi kodaniku kohta, kellel on õigus ühenduses vabalt liikuda, on esitatud sisenemis- või viibimiskeeldu käsitlev hoiatusteade, saadab kõnealuse liikmesriigi SIRENE büroo pädeva asutuse taotlusel hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroole selle kohta vormi M.

Teabe puudumise korral kontrollib hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo koos pädeva asutusega, kas hoiatusteate võib säilitada kooskõlas direktiiviga 2004/38/EÜ. Kui pädev asutus otsustab hoiatusteate säilitada, teavitab hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo sellest teisi SIRENE büroosid, kasutades vormi M.

4.9.   ELi kodaniku kohta sisestatud hoiatusteate kustutamine

Sisenemis- või viibimiskeeldu käsitlev hoiatusteade kustutatakse, kui kolmanda riigi kodanik, kelle kohta see on esitatud, saab mõne liikmesriigi kodakondsuse. Kui kodakondsuse muutumist märkab mitte hoiatusteate esitanud liikmesriigi, vaid mõne teise liikmesriigi SIRENE büroo, siis konsulteerib esimene hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE bürooga ning vajaduse korral saadab talle vormi J, järgides juriidiliselt või faktiliselt ebatäpsete andmete parandamise ja kustutamise menetlust (vt punkt 2.7).

5.   HOIATUSTEATED TEADMATA KADUNUD ISIKUTE KOHTA (SIS II OTSUSE ARTIKKEL 32)

5.1.   Korduvad hoiatusteated

Vt punktis 2.2 esitatud üldmenetlus.

5.2.   Identiteedi väärkasutus

Vt punktis 2.11.1 esitatud üldmenetlus.

5.3.   Varjunime sisestamine

Vt punktis 2.11.2 esitatud üldmenetlus.

5.4.   Lipu lisamine

Võib tekkida olukordi, kus tuvastatakse kokkulangevus kadunud isikut käsitleva hoiatusteatega ja täideviiva liikmesriigi pädevad asutused otsustavad taotletud meetmeid ja/või edasisi meetmeid mitte võtta. Selle otsuse võib teha ka juhul, kui hoiatusteate esitanud liikmesriigi pädevad ametiasutused otsustavad SIS II hoiatusteate säilitada. Sellisel juhul võib täideviiv liikmesriik taotleda lipu lisamist pärast kokkulangevuse avastamist. Lipu lisamisel järgitakse punktis 2.6 kirjeldatud üldmenetlust.

Seoses teadmata kadunud isikute kohta esitatud hoiatusteadetega ei ole kehtestatud muid menetlusi.

5.5.   Teadmata kadunud alaealiste ja teiste ohus olevate isikute kohta kirjelduse esitamine

SIRENE büroodel peab olema riiklikul tasandil vaba juurdepääs kogu teadmata kadunud isikuid käsitlevate hoiatusteadetega seotud täiendavale teabele, et SIRENE büroo saaks anda oma täieliku panuse juhtumi edukasse lahendamisse, aidates isikut tuvastada ja andes juhtumiga seotud asjaolude kohta kiiresti täiendavat teavet. Asjaomane täiendav teave võib hõlmata eelkõige riiklikke otsuseid, mis käsitlevad lapse või haavatava isiku eestkostet, või teadmata kadunud lastest teavitamise mehhanismide kasutamise taotlusi.

Kui tegemist on suures ohus oleva teadmata kadunud isikuga, peab märge vormi M väljal 311 algama sõnaga „URGENT” (kiire) ja kiireloomulisuse põhjendusega. Asja kiireloomulisust tuleks rõhutada telefonikõnes, milles selgitatakse vormi M tähtsust ja asja pakilisust.

Seejuures kasutatakse suures ohus oleva teadmata kadunud isiku kohta struktureeritud täiendava teabe sisestamise ja järjestamise kokkulepitud tavameetodit (35). Need andmed kantakse vormi M väljale 083.

Kuna mitte kõik haavatavad teadmata kadunud isikud ei ületa riigipiiri, tehakse otsus täiendava teabe (isikukirjelduse) edastamise ja adressaadi kohta iga juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse kõiki asjaolusid. Pärast seda, kui riiklikul tasandil on tehtud otsus selle kohta, millises ulatuses on tarvis täiendavat teavet edastada, võtab hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo vajaduse korral ühe järgmistest meetmetest:

a)	säilitab teabe, et ta saaks teise liikmesriigi taotluse korral edastada talle täiendavat teavet;

b)	kui päringud viitavad teadmata kadunud isiku võimalikule asukohale, saadab asjaomasele SIRENE büroole vormi M;

c)	kadumise asjaolusid arvesse võttes saadab vormi M kõikidele asjaomastele SIRENE büroodele, et edastada kõik isikuga seotud andmed lühikese aja jooksul.

Pärast seda, kui SIRENE büroo on teabe saanud, peab ta selleks, et sihikindlal ja põhjendatud viisil suurendada tagaotsitava isiku leidmise võimalusi, edastama selle vajaduse korral:

a)	asjaomastele piiripunktidele;

b)	pädevatele haldus- ja politseiasutustele isiku leidmiseks ja kaitsmiseks;

c)	hoiatusteate esitanud liikmesriigi asjaomastele konsulaarasutustele pärast SIS II kokkulangevuse avastamist.

5.6.   Teabevahetus pärast kokkulangevuse avastamist

Vt punktis 2.3 esitatud üldmenetlus.

Lisaks kohaldatakse järgmisi eeskirju.

a)	Kui teadmata kadunud isikute kaitseks tuleb võtta meetmeid, edastavad SIRENE bürood nende kohta võimalikult palju meditsiinilist teavet. Edastatud teavet hoitakse vaid senikaua, kuni see on hädavajalik, ja seda kasutatakse rangelt vaid selle isiku ravimiseks.

b)	Täideviiva liikmesriigi SIRENE büroo teatab alati asukohaandmed hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroole.

c)

Vastavalt SIS II otsuse artikli 33 lõikele 2 on teadmata kadunud ja leitud täisealist isikut käsitlevate andmete edastamiseks isiku kadumisest teatanud isikule vaja kadunud isiku nõusolekut (36). Nõusolek tuleb anda kirjalikult või see peab olema vähemalt kirjalikult registreeritud. Nõusoleku andmisest keeldumine tuleb esitada kirjalikult või see tuleb ametlikult registreerida. Pädevad asutused võivad siiski kadumisest teatanud isikule edastada teabe selle kohta, et hoiatusteade on kustutatud pärast vastavuse tuvastamist.

6.   KOHTUMENETLUSES OSALEMISE EESMÄRGIL OTSITAVAID ISIKUID KÄSITLEVAD HOIATUSTEATED (SIS II OTSUSE ARTIKKEL 34)

6.1.   Korduvad hoiatusteated

Vt punktis 2.2 esitatud üldmenetlus.

6.2.   Identiteedi väärkasutus

Vt punktis 2.11.1 esitatud üldmenetlus.

6.3.   Varjunime sisestamine

Vt punktis 2.11.2 esitatud üldmenetlus.

6.4.   Teabevahetus pärast kokkulangevuse avastamist

Vt punktis 2.3 esitatud üldmenetlus.

Lisaks kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a)	isiku tegeliku elukoha kindlakstegemiseks võetakse meetmed vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, kus isik leiti;

b)	kehtestada tuleb asjakohased siseriiklikud menetlused, et tagada hoiatusteadete säilitamine SIS II-s ainult seni, kuni on saavutatud nende esitamise eesmärk.

SIRENE bürood võivad edastada lisateavet SIS II otsuse artikli 34 kohaselt sisestatud hoiatusteadete kohta ning tegutseda seejuures õigusasutuste nimel juhul, kui teave kuulub vastastikuse õigusabi valdkonda.

7.   VARJATUD KONTROLLI VÕI ERIKONTROLLI EESMÄRGIL ESITATUD HOIATUSTEATED (SIS II OTSUSE ARTIKKEL 36)

7.1.   Korduvad hoiatusteated

Vt punktis 2.2 esitatud üldmenetlus.

7.2.   Identiteedi väärkasutus

Vt punktis 2.11.1 esitatud üldmenetlus.

7.3.   Varjunime sisestamine

Vt punktis 2.11.2 esitatud üldmenetlus.

7.4.   Teiste liikmesriikide teavitamine, kui hoiatusteade esitatakse riigi julgeolekuasutuste taotlusel (otsuse artikli 36 lõige 3)

Kui hoiatusteade esitatakse riigi julgeolekuasutuste taotlusel, teatab hoiatusteadet esitava liikmesriigi SIRENE büroo sellest teistele SIRENE büroodele vormi M abil ja märgib välja 083 algusesse sõnad „ARTICLE 36(3) of the SIS II Decision” (SIS II otsuse artikli 36 lõige 3). Vormi väljale 080 märgitakse hoiatusteate sisestamist taotleva ametiasutuse nimi kõigepealt hoiatusteate välja andnud liikmesriigi keeles ning seejärel inglise keeles. Väljal 081 esitatakse ametiasutuse kontaktandmed kujul, mis ei vaja tõlkimist.

Teatavat laadi teabe konfidentsiaalsus tagatakse vastavalt asjaomase riigi õigusaktidele ning SIRENE büroode ja riigi julgeoleku eest vastutavate teenistuste omavaheline suhtlus tuleb hoida üksteisest lahus.

7.5.   Lipu lisamine

Vt punktis 2.6 esitatud üldmenetlus.

Varjatud kontrolli või erikontrolli eesmärgil esitatud hoiatusteadete suhtes ei ole kehtestatud muid menetlusi.

Kui täideviiva liikmesriigi riikliku julgeoleku eest vastutav ametiasutus otsustab, et hoiatusteatele tuleb lisada lipp, võtab ta ühendust oma riigi SIRENE bürooga ja teatab talle, et nõutavat meedet ei ole võimalik võtta. Seejärel taotleb SIRENE büroo lipu lisamist, saates vormi F hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroole. Seejuures esitab ta oma taotluse üldise põhjenduse nagu muudegi lipu lisamise taotluste puhul. Diskreetseid asjaolusid ei ole siiski vaja avaldada (vt ka punkti 7.6 alapunkt b).

7.6.   Teabevahetus pärast kokkulangevuse avastamist

Vt punktis 2.3 esitatud üldmenetlus.

Lisaks kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a)

kui SIS II otsuse artikli 36 lõike 3 kohase hoiatusteate suhtes tuvastatakse kokkulangevus, teavitab täidesaatva liikmesriigi SIRENE büroo hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE bürood (varjatud kontrolli või erikontrolli) tulemustest vormiga G. Samal ajal teavitab täidesaatva liikmesriigi SIRENE büroo oma riigi pädevat julgeolekuasutust;

b)

teatavat laadi teabe konfidentsiaalsuse tagamiseks tuleb kasutada erimenetlust. Seega tuleb riikide pädevate julgeolekuasutuste vaheline suhtlus hoida lahus SIRENE büroode vahelisest suhtlusest. Järelikult arutavad riiklikud julgeolekuasutused lipu taotlemise üksikasjalikke põhjendusi vahetult omavahel ja mitte SIRENE büroode kaudu.

7.7.   Numbrimärgi automaatse tuvastamise süsteemid (ANPR)

Vt 9. jagu.

8.   HOIATUSTEATED ARESTITAVATE VÕI ASITÕENDINA KASUTATAVATE ESEMETE KOHTA (SIS II OTSUSE ARTIKKEL 38)

8.1.   Korduvad hoiatusteated

Vt punktis 2.2 esitatud üldmenetlus.

8.2.   Hoiatusteated sõidukite kohta

8.2.1.   Ühe sõiduki kohta korduvate hoiatusteadete olemasolu kontroll

Sõiduki kohta korduvate hoiatusteadete olemasolu kontrollitakse järgmiste sõiduki identifitseerimist võimaldavate kirjeldusandmete alusel:

a)	registreerimis- või numbrimärk ja/või

b)	sõiduki identifitseerimisnumber (VIN).

SIS II võivad olla sisestatud mõlemad numbrid.

Kui uue hoiatusteate sisestamisel leitakse, et sama VIN ja/või registreerimisnumber on juba SIS II-s olemas, eeldatakse, et uue hoiatusteate esitamise tulemusena tekib sama sõiduki kohta korduv hoiatusteade. Siiski on kõnealune kontrollimeetod tõhus vaid juhul, kui kasutatavad kirjelduselemendid on samad. Seetõttu ei ole võrdlus alati võimalik.

SIRENE büroo juhib kasutajate tähelepanu probleemidele, mis võivad tekkida, kui võrreldakse vaid ühte nimetatud numbritest, samuti mitme sama numbriga sõiduki ja korduvate numbrimärkide probleemile. Positiivne vastus ei tähenda automaatselt, et on olemas kokkulangevus, ja negatiivne vastus ei tähenda, et asjaomase sõiduki kohta hoiatusteade puudub.

Neid kohustuslikke andmeid sõiduki identifitseerimiseks, mida kasutatakse kahe sõidukeid käsitleva kirje samasuse väljaselgitamiseks, kirjeldatakse üksikasjalikult punktis 2.2.3.

SIRENE bürood kohaldavad sõidukeid käsitlevate korduvate ja ühildumatute hoiatusteadete kontrollimiseks samu konsultatsioonimenetlusi, mida kohaldatakse isikute puhul. Vt punktis 2.2 esitatud üldmenetlus.

Hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo hoiab kuni hoiatusteate kustutamiseni alles kõik hoiatusteadete sisestamise taotlused, mis on pärast konsulteerimist eespool nimetatud sätetele tuginedes tagasi lükatud.

8.2.2.   Korduva tehasetähisega sõiduk (VIN-twin)

SIS II kantud korduva tehasetähisega sõiduk (VIN-twin) on valmistajatehase poolt sõidukile antud tähist (VIN) kandva sõidukiga sama liiki sõiduk, mis kannab sama tähist. Seega ei kuulu sellesse kategooriasse näiteks sama VIN-iga numbriga traktor ega mootorratas. Selleks et vältida korduva tähisega ehtsa sõiduki arestimist, kohaldatakse järgmist menetlust.

a)

Kui tehakse kindlaks, et tegemist võib olla korduva tehasetähisega sõidukiga, siis SIRENE büroo vastavalt vajadusele: i) tagab, et SIS II sisestatud hoiatusteates ei ole viga ja hoiatusteates sisalduv teave on võimalikult ammendav; ii) kontrollib selle juhtumi asjaolusid, mille tõttu hoiatusteade SIS II sisestati; iii) uurib mõlema sõiduki tausta alates nende tootmisest; iv) nõuab, et arestitud sõidukit, eelkõige selle tehasetähist, kontrollitaks põhjalikult, et teha kindlaks, kas tegemist on ehtsa sõidukiga. Asjaomased SIRENE bürood teevad selliste meetmete võtmisel tihedat koostööd.

b)

Korduva tehasetähisega sõidukist teada saades kaalub hoiatusteate esitanud liikmesriik SIS II hoiatusteate säilitamise vajalikkust. Kui liikmesriik otsustab SIS II hoiatusteate säilitada, siis hoiatusteate esitanud liikmesriik: i) lisab hoiatusteatesse sõiduki kohta märkuse „Suspicion of clone” (kloonimiskahtlus) (37); ii) palub ehtsa sõiduki omanikul, kui too sellega sõnaselgelt nõustub ja see on vastavuses siseriiklike õigusaktidega, anda hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroole asjaomane teave, mis aitab vältida väära tuvastamist.

c)	Saadab oma riigi SIRENE büroo kaudu kõigile teistele büroodele vormi M, kirjeldades vastavalt vajadusele ehtsa sõiduki tunnuseid ja omadusi, mis eristavad seda SIS II kantud sõidukist. Vormi M väljal 083 märgitakse selgelt „ORIGINAL MANUFACTURED VEHICLE” (ehtne sõiduk).

d)	Kui SIS II kontrollimisel leitakse, et sõiduki kohta on tehtud kloonimiskahtluse märge, võtab kontrolliv isik ühendust riikliku SIRENE bürooga, et saada lisateavet, mille abil teha kindlaks, kas tegemist on tagaotsitava sõiduki või ehtsa sõidukiga.

e)

Kui kontrollimise käigus selgub, et vormi M teave ei ole enam ajakohane, võtab täideviiva liikmesriigi SIRENE büroo hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE bürooga ühendust, et kontrollida, kes on sõiduki praegune õiguspärane omanik. Viimati nimetatud SIRENE büroo saadab vastuseks uue vormi M, märkides väljal 083 selgelt „ORIGINAL MANUFACTURED VEHICLE” (ehtne sõiduk).

8.3.   Teabevahetus pärast kokkulangevuse avastamist

SIRENE bürood võivad edastada lisateavet SIS II otsuse artikli 38 kohaselt sisestatud hoiatusteadete kohta ning tegutseda seejuures õigusasutuste nimel juhul, kui teave kuulub vastavalt siseriiklikele õigusaktidele vastastikuse õigusabi valdkonda.

Kui vastavalt SIS II otsuse artiklile 38 avastatakse kokkulangevus sõidukit, laeva, lennukit või konteinerit käsitleva ja arestimise või asitõendina kasutamise eesmärgil esitatud hoiatusteatega, saadab SIRENE büroo vastuseks vormi G väljal 089 saadud taotlusele nii kiiresti kui võimalik täiendavat teavet, kasutades vormi P.

Kõiki vormi P välju ei tule täita, arvestades et taotlus on kiireloomuline ja seetõttu ei ole võimalik esitamiseks valmis seada kogu teavet korraga, kuid asjaosalised teevad kõik endast oleneva, et esitada teave peamistel väljadel: 041, 042, 043, 162, 164, 165, 166, 167 ja 169.

9.   NUMBRIMÄRGI AUTOMAATSE TUVASTAMISE SÜSTEEMID (ANPR)

Need süsteemid on seotud SIS II otsuse artiklite 36 ja 38 kohaste hoiatusteadetega. Kuna õiguskaitses kasutatakse ANPR-süsteeme laialdaselt, on tehniliselt võimalik, et lühikese aja jooksul tekib sõidukile või tema registreerimisnumbrile palju kokkulangevusi.

Osa ANPR-süsteeme on mehitatud, mis võimaldab sõidukeid avastada ja võtta taotletud meetmeid. Sellisel juhul kontrollivad ANPR-süsteemi kasutajad enne meetmete võtmist, kas süsteemi abil avastatud kokkulangevus tuleneb SIS II otsuse artikli 36 või 38 kohasest hoiatusteatest.

Kuid mitte kõik ANPR-süsteemid ei ole pidevalt mehitatud, mistõttu ei saa võtta taotletud meetmeid hoolimata sellest, et tehnika abil registreeritakse sõiduki möödumine ja tehakse kindlaks kokkulangevus.

Kui artiklite 36 ja 38 hoiatusteadete suhtes taotletud meetmeid võtta ei saa, kohaldatakse järgmist üldmenetlust.

Esimese kokkulangevuse kohta saadetakse üks vorm H. Kui sõiduki liikumise kohta on vaja rohkem teavet, võtab hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo ühendust täideviiva liikmesriigi SIRENE bürooga, et arutada omavahel läbi, millist teavet vajatakse.

Artikli 36 kohaste hoiatusteadete suhtes kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	kokkulangevuse avastanud liikmesriigi SIRENE büroo teatab hoiatusteate esitanud SIRENE büroole kokkulangevuse asjaolud, kasutades vormi G ning märkides väljale 086 sõna „ANPR”;

b)

kui erikontrolli käsitleva hoiatusteate kokkulangevuse suhtes ei saa taotletud meetmeid võtta, teatab kokkulangevuse avastanud liikmesriigi SIRENE büroo hoiatusteate esitanud SIRENE büroole kokkulangevuse asjaolud, kasutades vormi H ning märkides väljale 083 sõna „ANPR” ja selle järele järgmise sisuga teate: „ANPR-süsteemi abil on avastatud kokkulangevus. Palun teatage, kas soovite enda teavitamist, kui ANPR-süsteemi abil avastatakse veel kokkulangevusi sama sõiduki või registreerimisnumbriga juhul, kui taotletud meedet ei saa võtta”;

c)	hoiatusteate esitanud liikmesriik otsustab, kas hoiatusteade on täitnud oma eesmärgi, kas selle võib kustutada või mitte ning kas tuleb omavahel arutada, millist teavet veel vajatakse.

Artikli 38 kohaste hoiatusteadete suhtes kohaldatakse järgmist menetlust:

a)	kui avastatakse kokkulangevus ja taotletud meetmed on võetud, teatab kokkulangevuse avastanud liikmesriigi SIRENE büroo hoiatusteate esitanud SIRENE büroole kokkulangevuse asjaolud, kasutades vormi G;

b)

kui avastatakse kokkulangevus, kuid taotletud meetmeid ei ole võetud, teatab kokkulangevuse avastanud liikmesriigi SIRENE büroo hoiatusteate esitanud SIRENE büroole kokkulangevuse asjaolud, kasutades vormi H ning märkides väljale 083 sõna „ANPR” ja selle järele järgmise sisuga teate: „ANPR-süsteemi abil on avastatud kokkulangevus. Palun teatage, kas soovite enda teavitamist, kui ANPR-süsteemi abil avastatakse veel kokkulangevusi sama sõiduki või registreerimisnumbriga juhul, kui taotletud meedet ei saa võtta”;

c)	vormi H saamisel arutab hoiatusteate esitanud liikmesriigi SIRENE büroo vajaliku otsustuspädevusega asutustega, kas on vaja, et täideviiva liikmesriigi SIRENE büroo esitaks talle ka tulevikus vorme H või teavet.

10.   STATISTIKA

SIRENE bürood esitavad korra aastas statistilise ülevaate, mis saadetakse ametile ja komisjonile. Euroopa andmekaitseinspektori ja riikide pädevate isikuandmete kaitse asutuste taotlusel tuleb statistiline ülevaade saata ka neile. Statistilise ülevaate moodustavad mitut liiki vormid, mis saadetakse kõikidele liikmesriikidele. Statistilises ülevaates esitatakse ka kokkulangevuste ja lippude lisamise statistika. Liikmesriik esitab eraldi ülevaate teiste liikmesriikide ja enda esitatud hoiatusteadete suhtes tuvastatud kokkulangevuste kohta.

6. liites on esitatud käesoleva jao kohase statistika esitamise kord ja vormid.

---

(1)  EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19.

(2)  Täitevkomitee 22. detsembri 1994. aasta otsus rakendamise konventsiooni jõustamise kohta (SCH/Com-ex (94) 29 rev. 2) (EÜT L 239, 22.9.2000, lk 130).

(3)  Täitevkomitee 7. oktoobri 1997. aasta otsused (SCH/Com-ex 97(27) rev. 4) Itaalia ja (SCH/Com-ex 97(28) rev. 4) Austria kohta.

(4)  Nõukogu 13. detsembri 1999. aasta otsus 1999/848/EÜ Schengeni acquis’ täieliku kohaldamise kohta Kreekas (EÜT L 327, 21.12.1999, lk 58).

(5)  Nõukogu 1. detsembri 2000. aasta otsus 2000/777/EÜ Schengeni acquis’ kohaldamise kohta Taanis, Soomes ja Rootsis ning Islandil ja Norras (EÜT L 309, 9.12.2000, lk 24).

(6)  Nõukogu 22. detsembri 2004. aasta otsus 2004/926/EÜ Schengeni acquis’ osade jõustamise kohta Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis (ELT L 395, 31.12.2004, lk 70).

(7)  EÜT C 340, 10.11.1997, lk 92.

(8)  Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vaheline leping viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36).

(9)  ELT L 370, 17.12.2004, lk 78.

(10)  ELT L 160, 18.6.2011, lk 3.

(11)  ELT L 381, 28.12.2006, lk 4.

(12)  ELT L 205, 7.8.2007, lk 63.

(13)  ELT L 105, 13.4.2006, lk 1.

(14)  ELT L 381, 28.12.2006, lk 1.

(15)  See ei piira SIRENE büroole muude ülesannete määramist vastavalt õigusaktidele politseikoostöö raames, nt nõukogu raamotsuse 2006/960/JSK (ELT L 386, 29.12.2006, lk 89) kohaldamisel.

(16)  Nõukogu otsus 2009/371/JSK, 6. aprill 2009, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol) (ELT L 121, 15.5.2009, lk 37).

(17)  Vt ka Schengeni kataloog, soovitused ja hea tava.

(18)  See domeen on loodud tehnilise otstarbega keskkonnas, mida kasutatakse enne süsteemi käivitumist.

(19)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(20)  Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsioon üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel ja konventsiooni hilisemad muudatused.

(21)  ELT L 286, 1.11.2011, lk 1.

(22)  Teatavad transpordiettevõtted kasutavad muid viitenumbreid. SIS II on ette nähtud võimalus sisestada muu järjekorranumber kui BIC-kood.

(23)  Kuna esemete järjekorranumbrid ei ole standardsed, on näiteks võimalik, et kahel erineval, erinevat marki tulirelval on sama seerianumber. Samuti võib mõnel esemel olla sama seerianumber kui muul, hoopis teistsugusel esemel. Nii näiteks võib sama seerianumber olla tööstusseadmel ja väljaantud dokumendil. Kui selgub, et järjekorranumbrid on identsed, kuid ilmselt ei ole tegemist sama esemega, puudub vajadus SIRENE büroode vaheliseks konsulteerimiseks. Kasutajaid võiks teavitada sellise olukorra tekkimise võimalikkusest. Lisaks on võimalik, et eseme, näiteks passi või auto varastamisest teatatakse kõigepealt ühes riigis ja hiljem ka päritoluriigis. Selle tulemusel võidakse sama eseme kohta sisestada kaks hoiatusteadet. Asjaomased SIRENE bürood saavad sellised juhtumid lahendada.

(24)  Tehnilise rakendamise kohta vt punktis 1.10.2 nimetatud dokument, mis käsitleb SIRENE büroode vahelist andmevahetust.

(25)  ELT L 350, 30.12.2008, lk 60.

(26)  EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1.

(27)  Tehnilise rakendamise kohta vt punktis 1.10.2 nimetatud dokument, mis käsitleb SIRENE büroode vahelist andmevahetust.

(28)  Vt ka punkt 1.13.1., milles käsitletakse kiireloomulisuse märkimist SIRENE vormidel.

(29)  ELT L 158, 30.4.2004, lk 77.

(30)  Direktiivi 2004/38/EÜ artiklis 30 on sätestatud, et isikule, kellele keelatakse riiki sisenemine, teatatakse sellest kirjalikult ja teda teavitatakse täielikult, millistel kaalutlustel põhineb tema kohta tehtud otsus, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega.

(31)  SIS II määruse artikkel 26 viitab Euroopa Liidu lepingu artiklile 15. Pärast Lissaboni lepingu jõustumist sai artiklist 15 Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versiooni artikkel 29.

(32)  Tuleb meenutada, et tavapärase menetluse käigus ei ole veel enne ELi kodaniku perekonnaliikmele elamisloa väljaandmist võimalik SIS II kaudu välja selgitada, kas tema kohta on välja antud riiki sisenemise või riigis viibimise keelamist käsitlev hoiatusteade. Direktiivi 2004/38/EÜ artiklis 10 on loetletud tingimused, millele peab vastama liidu kodaniku perekonnaliige, kes on kolmanda riigi kodanik, et saada õigus liikmesriigis elada kauem kui kolm kuud. Loetelu on ammendav ja selles ei ole ette nähtud tavapärast SISi abil väljaselgitamist enne elamisloa väljaandmist. Kõnealuse direktiivi artikli 27 lõike 3 kohaselt võib liikmesriik, kui ta seda vajalikuks peab, nõuda teiselt liikmesriigilt teavet asjaomase isiku võimaliku varasema politseitoimiku kohta (st mitte kõiki SIS II kantavaid andmeid). Sellise teabe nõudmine ei kuulu tavamenetluse raamesse.

(33)  Direktiivi 2004/38/EÜ kohaselt võib isikul, kelle suhtes kohaldatakse ühenduses vaba liikumise õigust, keelata riiki siseneda või seal viibida avaliku korra või julgeoleku huvides juhul, kui asjaomase isiku käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi; seejuures tuleb lähtuda ka muudest nimetatud direktiivi artikli 27 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidest. Artikli 27 lõikes 2 on sätestatud: „Avaliku korra või julgeoleku huvides võetud meetmed on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja põhinevad eranditult asjaomase isiku isiklikul käitumisel. Varasemate süüdimõistvate kohtuotsustega ei saa selliste meetmete võtmist iseenesest põhjendada. Asjaomase isiku käitumine peab kujutama endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi. Põhjendused, mis ei ole juhtumi üksikasjadega seotud või mis rajanevad üldise preventsiooni kaalutlustel, ei ole vastuvõetavad.” Lisaks on kehtestatud piirangud alalise elamisõigusega isikute suhtes, keda võib vastavalt direktiivi 2004/38/EÜ artikli 28 lõikele 2 keelata riiki sisenemast või seal viibimast avaliku korra või julgeolekuga seonduvatel tõsistel põhjustel.

(34)  Vastavalt direktiivile 2004/38/EÜ ei tohi täideviiv liikmesriik piirata kolmandate riikide selliste kodanike vaba liikumist, kellel on vaba liikumise õigus, pelgalt põhjusel, et hoiatusteate esitanud liikmesriik säilitab hoiatusteate. Selliste isikute vaba liikumist võib piirata vaid juhul, kui on täidetud eelmises joonealuses märkuses osutatud tingimused.

(35)  Andmed kadumise kohta:

a)	kadumise koht, kuupäev ja kellaaeg;

b)	kadumise asjaolud.

Andmed kadunud isiku kohta:

c)	arvatav vanus;

d)

pikkus;

e)

nahavärv;

f)	juuste värv ja soeng;

g)	silmade värv;

h)	muud füüsilised tundemärgid (nt keharõngad, deformatsioonid, amputeeritud kehaosad, tätoveeringud, sünnimärgid, armid jne);

i)	psühholoogilised erijooned: suitsiidsus, vaimuhaigus, agressiivne käitumine jne;

j)	muud andmed: vajalik ravi jne;

k)	kadumise ajal seljas olnud rõivad;

l)	foto: olemas või puudub;

m)	surmaeelne vorm: olemas või puudub.

Seotud teave:

n)	saatvad isikud (ja olemasolu korral nende Schengeni isikutunnistus);

o)	juhtumiga seotud sõiduk(id) (ja olemasolu korral Schengeni registreerimistunnistus).

p)	Kui need andmed on teada: mobiiltelefoninumber ja viimane „sisselogimine” interneti sotsiaalvõrgustikesse või kontakt nende kaudu.

Väljale 083 märgitakse ainult viitetäht, mitte eri alamväljade pealkirjad. Kui need andmed on juba hoiatusteates esitatud, võib need ära jätta.

(36)  Selgituseks nõusoleku andmise kohta isikute kaitsmisel seoses isikuandmete töötlemisega ja selliste andmete vaba liikumisega vt direktiivi 95/46/EÜ artikli 2 punkt h.

(37)  „Kloonimiskahtlus” on näiteks olukord, kus sõiduki varastatud registreerimisdokumente on kasutatud selleks, et uuesti registreerida teine sama marki, mudelit ja värvi sõiduk, mis samuti on varastatud.