22.2.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 49/1

NÕUKOGU OTSUS,

10. mai 2012,

Euroopa Liidu ja Sri Lanka Demokraatliku Sotsialistliku Vabariigi valitsuse vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu allkirjastamise kohta liidu nimel ning kõnealuse lepingu ajutise kohaldamise kohta

(2013/100/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu volitas 5. juuni 2003. aasta otsusega komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi kehtivate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks liidu tasandil sõlmitava lepinguga.

(2)	Komisjon on pidanud liidu nimel Sri Lanka Demokraatliku Sotsialistliku Vabariigi valitsusega läbirääkimisi teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu (edaspidi „leping”) üle kooskõlas nõukogu 5. juuni 2003. aasta otsuse lisas loetletud menetluste ja juhistega.

(3)	Leping tuleks allkirjastada ja seda ajutiselt kohaldada kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga antakse luba allkirjastada liidu nimel Euroopa Liidu ja Sri Lanka Demokraatliku Sotsialistliku Vabariigi valitsuse vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping, eeldusel et nimetatud leping sõlmitakse.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule liidu nimel alla kirjutama.

Artikkel 3

Kuni lepingu jõustumiseni kohaldatakse seda kooskõlas lepingu artikli 7 lõikega 2 ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast (1).

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 10. mai 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

U. ELBÆK

(1) Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu allkirjastamise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

Euroopa Liidu ja Sri Lanka Demokraatliku Sotsialistliku Vabariigi valitsuse vaheline

LEPING

teatavaid lennundusküsimusi käsitlev

EUROOPA LIIT

(edaspidi „liit”)

ühelt poolt ja

SRI LANKA DEMOKRAATLIKU SOTSIALISTLIKU VABARIIGI VALITSUS

(edaspidi „Sri Lanka”)

teiselt poolt

(edaspidi „lepinguosalised”),

MÄRKIDES, et liidu mitme liikmesriigi ning Sri Lanka vahel on sõlmitud kahepoolsed lennunduslepingud,

TÕDEDES, et liidu liikmesriikide ja Sri Lanka vaheliste kahepoolsete lennunduslepingute teatavad sätted, mis on vastuolus liidu õigusega, tuleb viia sellega vastavusse, et luua liidu ja Sri Lanka vahelistele lennuteenustele kindel õiguslik alus ning tagada nimetatud lennuteenuste säilimine,

MÄRKIDES, et liidul on ainupädevus mitmes küsimuses, mis võivad sisalduda liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistes kahepoolsetes lennunduslepingutes,

MÄRKIDES, et liidu õiguse alusel on liikmesriigis asutatud ühenduse lennuettevõtjatel õigus võrdsele juurdepääsule liidu liikmesriikide ja kolmandate osaliste vahelistele lennuliinidele,

VÕTTES ARVESSE liidu ja teatavate kolmandate riikide vahelisi lepinguid, millega kõnealuste kolmandate riikide (3. lisas loetletud riigid) kodanikele nähakse ette võimalus omandada osalus lennuettevõtjates, kellele on antud tegevusluba vastavalt liidu õigusele,

MÄRKIDES, et liidu õiguse alusel ei tohi lennuettevõtjad sõlmida lepinguid, mis võivad mõjutada liidu liikmesriikide vahelist kaubavahetust ning mille eesmärgiks või tagajärjeks on konkurentsi takistamine, piiramine või moonutamine,

TUNNISTADES, et liidu liikmesriikide ja Sri Lanka vahel sõlmitud kahepoolsete lennunduslepingute sätted, millega i) nõutakse või soodustatakse ettevõtjatevaheliste lepingute või ettevõtjate ühenduste otsuste vastuvõtmist või kooskõlastatud tegevust, millega takistatakse, moonutatakse või piiratakse lennuettevõtjatevahelist konkurentsi asjaomastel marsruutidel või ii) tugevdatakse sellise lepingu, otsuse või kooskõlastatud tegevuse mõju või iii) delegeeritakse lennuettevõtjatele või muudele eraettevõtjatele vastutus seoses selliste meetmete võtmisega, millega takistatakse, moonutatakse või piiratakse lennuettevõtjate vahelist konkurentsi asjaomastel marsruutidel, võivad muuta ettevõtjate suhtes kohaldatavad konkurentsieeskirjad ebatõhusaks,

TUNNISTADES, et kui liikmesriik on määranud lennuettevõtja, mis on teise liikmesriigi ohutusjärelevalve alase reguleeriva kontrolli all, kohaldatakse Sri Lanka õigusi, mis tulenevad lennuettevõtja määranud liikmesriigi ja Sri Lanka vahelise lepingu ohutusalastest sätetest selle teise liikmesriigi suhtes,

MÄRKIDES, et 1. lisas loetletud kahepoolsed lennunduslepingud põhinevad üldisel põhimõttel, et lepinguosaliste määratud lennuettevõtjatel on õiglased ja võrdsed võimalused osutada kokkulepitud teenuseid kindlaksmääratud liinidel,

MÄRKIDES, et käesoleva lepingu eesmärk ei ole suurendada liidu ja Sri Lanka vahelise lennuliikluse kogumahtu, mõjutada ühenduse lennuettevõtjate ja Sri Lanka lennuettevõtjate vahelist tasakaalu ega käsitleda kehtivate kahepoolsete lennunduslepingute liiklusõigusealaste sätete muutmist,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Üldsätted

1. Käesolevas lepingus tähendab mõiste „liikmesriigid” Euroopa Liidu liikmesriike ning mõiste „Euroopa Liidu aluslepingud” Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut.

2. Viiteid 1. lisas loetletud lepingute osaliseks oleva liikmesriigi kodanikele tõlgendatakse viidetena liikmesriikide kodanikele.

3. Viiteid 1. lisas loetletud lepingute osaliseks oleva liikmesriigi lennuettevõtjatele või lennuliinidele tõlgendatakse viidetena asjaomase liikmesriigi määratud lennuettevõtjatele või lennuliinidele.

4. Liiklusõigusi antakse ka edaspidi kahepoolsete kokkulepete alusel.

Artikkel 2

Liikmesriigipoolne määramine

1. Käesoleva artikli lõige 2 asendab 2. lisa punktis a loetletud artiklite vastavad sätted seoses lennuettevõtja määramisega kõnealuse liikmesriigi poolt ning sellele Sri Lanka poolt tegevus- ja muude lubade andmisega ning lõige 3 asendab 2. lisa punktis b loetletud artiklite vastavad sätted seoses lennuettevõtjatele tegevus- ja muude lubade andmisest keeldumise, nende tühistamise, peatamise või piiramisega.

2. Kui liikmesriik on lennuettevõtja määranud, annab Sri Lanka lennuettevõtjale minimaalse protseduurilise viivitusega asjakohased tegevus- ja muud load, tingimusel et:

a)	lennuettevõtja on asutatud määrava liikmesriigi territooriumil vastavalt Euroopa Liidu aluslepingutele ning tal on kehtiv lennutegevusluba kooskõlas liidu õigusega ning

b)	lennuettevõtja on lennuettevõtja sertifikaadi välja andnud liikmesriigi tõhusa ja jätkuva reguleeriva kontrolli all ning asjaomane lennundusamet on määramisel selgelt nimetatud ning

c)	lennuettevõtja on otse või enamusaktsiate kaudu liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike ja/või 3. lisas loetletud muude riikide ja/või nende muude riikide kodanike omandis ning nende tõhusa kontrolli all ning need riigid ja/või kodanikud kontrollivad lennuettevõtjat alati tõhusalt.

3. Sri Lanka võib liikmesriigi määratud lennuettevõtjale tegevus- või muude lubade andmisest keelduda, need tühistada, peatada või neid piirata, kui:

a)	lennuettevõtja ei ole asutatud määrava liikmesriigi territooriumil vastavalt Euroopa Liidu aluslepingutele või tal puudub kehtiv lennutegevusluba kooskõlas liidu õigusega või

b)	lennuettevõtja ei ole lennuettevõtja sertifikaadi välja andnud liikmesriigi tõhusa ja jätkuva reguleeriva kontrolli all ning asjaomane lennundusamet ei ole määramisel selgelt nimetatud või

c)	lennuettevõtja ei ole otse või enamusaktsiate kaudu liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike või teiste 3. lisas loetletud riikide ja/või teiste riikide kodanike omandis või nende tõhusa kontrolli all või

lennuettevõtjal on juba Sri Lanka ja mõne liikmesriigi vahelise kahepoolse lepingu kohaselt tegevusluba ning ta kasutab liiklusõigusi käesoleva lepingu alusel liinil, mis hõlmab punkti ka asjaomases liikmesriigis, tähendaks kõnealuse teise lepinguga kehtestatud liiklusõiguspiirangutest kõrvalehoidmist või

e)	määratud lennuettevõtjal on liikmesriigis välja antud lennuettevõtja sertifikaat ning kui Sri Lanka ja selle liikmesriigi vahel ei ole sõlmitud ühtki kahepoolset lennunduslepingut ning see liikmesriik on keeldunud andmast liiklusõigusi Sri Lankale.

Käesolevast lõikest tulenevat õigust kasutades ei diskrimineeri Sri Lanka ühenduse lennuettevõtjaid riikkondsuse põhjal.

Artikkel 3

Ohutus

1. Käesoleva artikli lõige 2 täiendab 2. lisa punktis c loetletud artiklite vastavaid sätteid.

2. Kui liikmesriik on määranud lennuettevõtja, mis on teise liikmesriigi reguleeriva kontrolli all, kohaldatakse selle teise liikmesriigi ohutusnõuete vastuvõtmise, täitmise või säilitamise ning lennuettevõtjale tegevusloa andmise suhtes Sri Lanka õigusi, mis tulenevad lennuettevõtja määranud liikmesriigi ja Sri Lanka vahelise lepingu ohutusalastest sätetest.

Artikkel 4

Vastavus konkurentsieeskirjadele

1. Olenemata mis tahes vastupidistest sätetest ei lubata 1. lisas loetletud lepingutes sätestatuga i) nõuda või soodustada ettevõtjatevaheliste lepingute või ettevõtjate ühenduste otsuste vastuvõtmist või kooskõlastatud tegevust, millega takistatakse, moonutatakse või piiratakse konkurentsi; ii) tugevdada sellise lepingu, otsuse või kooskõlastatud tegevuse mõju või iii) delegeerida eraettevõtjatele vastutust selliste meetmete võtmise eest, millega takistatakse, moonutatakse või piiratakse konkurentsi.

2. Ei kohaldata 1. lisas loetletud lepingute sätteid, mis on vastuolus käesoleva artikli lõikega 1.

Artikkel 5

Lepingu lisad

Käesoleva lepingu lisad on selle lahutamatu osa.

Artikkel 6

Läbivaatamine, parandamine või muutmine

Lepinguosalised võivad igal ajal vastastikusel kokkuleppel käesoleva lepingu läbi vaadata ja seda parandada või muuta.

Artikkel 7

Jõustumine ja ajutine kohaldamine

1. Käesolev leping jõustub pärast seda, kui lepinguosalised on teineteisele kirjalikult teatanud, et nad on lõpule viinud lepingu jõustamiseks vajalikud riigisisesed menetlused.

2. Olenemata lõikest 1 nõustuvad lepinguosalised käesolevat lepingut ajutiselt kohaldama alates selle allkirjastamise kuupäevast kuni jõustumiseni.

3. Käeolevat lepingut kohaldatakse kõigi 1. lisas loetletud lepingute ja kokkulepete suhtes, sh nende lepingute ja kokkulepete suhtes, mis ei ole käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäevaks jõustunud ning mida ei kohaldata ajutiselt.

Artikkel 8

Lepingu lõpetamine

1. Kui mõni 1. lisas loetletud leping lõpetatakse, lõpetatakse samal ajal ka kõigi selliste käesoleva lepingu sätete kohaldamine, mis on seotud 1. lisas loetletud asjaomase lepinguga.

2. Kui kõik 1. lisas loetletud lepingud lõpetatakse, lõpetatakse samal ajal ka käesolev leping.

SELLE KINNITUSEKS on nõuetekohaselt volitatud isikud käesolevale lepingule allakirjutanud.

Koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja singali keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Съставено в Брюксел на двадесет и седми септември две хиляди и дванадесета година.

Hecho en Bruselas, el veintisiete de septiembre de dos mil doce.

V Bruselu dne dvacátého sedmého září dva tisíce dvanáct.

Udfærdiget i Bruxelles den syvogtyvende september to tusind og tolv.

Geschehen zu Brüssel am siebenundzwanzigsten September zweitausendzwölf.

Kahe tuhande kaheteistkümnenda aasta septembrikuu kahekümne seitsmendal päeval Brüsselis.

'Εγινε στις Βρυξέλλες, στις είκοσι εφτά Σεπτεμβρίου δύο χιλιάδες δώδεκα.

Done at Brussels on the twenty-seventh day of September in the year two thousand and twelve.

Fait à Bruxelles, le vingt-sept septembre deux mille douze.

Fatto a Bruxelles, addì ventisette settembre duemiladodici.

Briselē, divi tūkstoši divpadsmitā gada divdesmit septītajā septembrī.

Priimta du tūkstančiai dvyliktų metų rugsėjo dvidešimt septintą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenkettedik év szeptember havának huszonhetedik napján.

Magħmul fi Brussell, fis-sebgħa u għoxrin jum ta’ Settembru tas-sena elfejn u tnax.

Gedaan te Brussel, de zevenentwintigste september tweeduizend twaalf.

Sporządzono w Brukseli dnia dwudziestego siódmego września roku dwa tysiące dwunastego.

Feito em Bruxelas, em vinte e sete de setembro de dois mil e doze.

Întocmit la Bruxelles la douăzeci și șapte septembrie două mii doisprezece.

V Bruseli dvadsiateho siedmeho septembra dvetisícdvanásť.

V Bruslju, dne sedemindvajsetega septembra leta dva tisoč dvanajst.

Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenäseitsemäntenä päivänä syyskuuta vuonna kaksituhattakaksitoista.

Som skedde i Bryssel den tjugosjunde september tjugohundratolv.

За Европейския сьюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

За Правителството на Демократична социалистическа република Шри Ланка

Por el Gobierno de la República Socialista Democrática de Sri Lanka

Za vládu Srílanské demokratické socialistické republiky

For Den Demokratiske Socialistiske Republik Sri Lankas regering

Für die Regierung der Demokratischen Sozialistischen Republik Sri Lanka

Sri Lanka Demokraatliku Sotsialistliku Vabariigi valitsuse nimel

Για την Κυβέρνηση της Λαϊκής Σοσιαλιστικής Δημοκρατίας της Σρι Λάνκα

For the Government of the Democratic Socialist Republic of Sri Lanka

Pour le Gouvernement de la République Socialiste Démocratique de Sri Lanka

Per il governo della Repubblica democratica socialista di Sri Lanka

Šrilankas Demokrātiskās Sociālistiskās Republikas valdības vārdā –

Šri Lankos Demokratinės Socialistinės Respublikos Vyriausybės vardu

A Srí Lanka Demokratikus Szocialista Köztársaság kormánya részéről

Għall-Gvern tar-Repubblika Demokratika Soċjalista tas-Sri Lanka

Voor de regering van de Democratische Socialistische Republiek Sri Lanka

W imieniu Rządu Demokratyczno-Socjalistycznej Republiki Sri Lanki

Pelo Governo da República Democrática Socialista do Sri Lanca

Pentru Guvernul Republicii Democratice Socialiste Sri Lanka

Za vládu Srílanskej demokratickej socialistickej republiky

Za vlado Demokratične socialistične republike Šrilanke

Sri Lankan demokraattisen sosialistisen tasavallan hallituksen puolesta

För demokratiska socialistiska republiken Sri Lankas regering

1. LISA

KÄESOLEVA LEPINGU ARTIKLIS 1 OSUTATUD LEPINGUD

Sri Lanka ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahelised lennunduslepingud ja muud kokkulepped (koos paranduste või muudatustega), mis on käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäevaks sõlmitud, allkirjastatud või parafeeritud:

—	Austria föderaalvalitsuse ja Sri Lanka Vabariigi vaheline lennutranspordileping, sõlmitud Colombos 15. veebruaril 1978, edaspidi 2. lisas „Sri Lanka – Austria leping”;

—	Belgia Kuningriigi valitsuse ja Sri Lanka Demokraatliku Sotsialistliku Vabariigi valitsuse vaheline lennutranspordileping, sõlmitud Brüsselis 15. detsembril 1998, edaspidi 2. lisas „Sri Lanka – Belgia leping”;

—	Bulgaari Rahvavabariigi valitsuse ja Tseiloni valitsuse vaheline leping, mis käsitleb lennuteenuste osutamist mõlema riigi territooriumi vahel ja väljaspool nende riikide territooriumi, sõlmitud Colombos 27. novembril 1970, edaspidi 2. lisas „Sri Lanka – Bulgaaria leping”;

—	Küprose Vabariigi valitsuse ja Sri Lanka Demokraatliku Sotsialistliku Vabariigi valitsuse vaheline lennutranspordileping, parafeeritud Colombos 15. novembril 2002, edaspidi 2. lisas „Sri Lanka – Küprose leping”;

—	Tšehhi Vabariigi valitsuse ja Sri Lanka Demokraatliku Sotsialistliku Vabariigi valitsuse vaheline lennundusleping, sõlmitud Prahas 20. aprillil 2004, edaspidi 2. lisas „Sri Lanka – Tšehhi Vabariigi leping”;

—	Taani Kuningriigi valitsuse ja Tseiloni valitsuse vaheline lennundusleping, sõlmitud Colombos 29. mail 1959, edaspidi 2. lisas „Sri Lanka – Taani leping”;

—	Prantsuse Vabariigi ja Tseiloni vaheline lennutranspordileping, sõlmitud Colombos 18. aprillil 1966, edaspidi 2. lisas „Sri Lanka – Prantsusmaa leping”;

—	Saksamaa Liitvabariigi ja Sri Lanka Vabariigi vaheline lennutranspordileping, sõlmitud Colombos 24. juulil 1973, edaspidi 2. lisas „Sri Lanka – Saksamaa leping”,

—	Kreeka Vabariigi valitsuse ja Sri Lanka Demokraatliku Sotsialistliku Vabariigi valitsuse vaheline lennutranspordileping, parafeeritud Ateenas 5. novembril 2002, edaspidi 2. lisas „Sri Lanka – Kreeka leping”;

—	Itaalia Vabariigi valitsuse ja Tseiloni valitsuse vaheline lennundusleping, sõlmitud Colombos 1. juunil 1959, edaspidi 2. lisas „Sri Lanka – Itaalia leping”,

—	Madalmaade Kuningriigi valitsuse ja Tseiloni valitsuse vaheline leping, mis käsitleb lennuteenuste osutamist mõlema riigi territooriumi vahel ja väljaspool nende riikide territooriumi, sõlmitud Colombos 14. septembril 1953, edaspidi 2. lisas „Sri Lanka – Madalmaade leping”;

—

Poola Rahvavabariigi valitsuse ja Sri Lanka Demokraatliku Sotsialistliku Vabariigi valitsuse vaheline leping, mis käsitleb lennuteenuste osutamist mõlema riigi territooriumi vahel ja väljaspool nende riikide territooriumi, sõlmitud Colombos 26. jaanuaril 1982, edaspidi 2. lisas „Sri Lanka – Poola leping”;

—	Rootsi Kuningriigi valitsuse ja Tseiloni vaheline lennundusleping, sõlmitud Colombos 29. mail 1959, edaspidi 2. lisas „Sri Lanka – Rootsi leping”,

—	Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsuse ning Sri Lanka Demokraatliku Sotsialistliku Vabariigi valitsuse vaheline lennundusleping, sõlmitud Colombos 22. aprillil 1998, edaspidi 2. lisas „Sri Lanka – Ühendkuningriigi leping”.

2. LISA

1. LISAS LOETLETUD LEPINGUTE ARTIKLID, MILLELE OSUTATAKSE KÄESOLEVA LEPINGU ARTIKLITES 2–4

Liikmesriigipoolne määramine:

—	Sri Lanka – Austria lepingu artikkel 3;

—	Sri Lanka – Belgia lepingu artikkel 3;

—	Sri Lanka – Küprose lepingu artikkel 4;

—	Sri Lanka – Tšehhi lepingu artikkel 3;

—	Sri Lanka – Taani lepingu artikkel 2;

—	Sri Lanka – Prantsusmaa lepingu artikkel 3;

—	Sri Lanka – Saksamaa lepingu artikli 3 lõige 4;

—	Sri Lanka – Kreeka lepingu artikkel 3;

—	Sri Lanka – Itaalia lepingu artikli 4 lõiked 1–3;

—	Sri Lanka – Madalmaade lepingu artikkel 2;

—	Sri Lanka – Poola lepingu artikkel 3;

—	Sri Lanka – Rootsi lepingu artikkel 2;

—	Sri Lanka – Ühendkuningriigi lepingu artikkel 4.

Tegevus- ja muude lubade andmisest keeldumine, nende tühistamine, peatamine või piiramine:

—	Sri Lanka – Austria lepingu artikkel 4;

—	Sri Lanka – Belgia lepingu artikkel 5;

—	Sri Lanka – Bulgaaria lepingu artikli 3 lõige 4;

—	Sri Lanka – Küprose lepingu artikkel 5;

—	Sri Lanka – Tšehhi lepingu artikkel 4;

—	Sri Lanka – Taani lepingu artikkel 6;

—	Sri Lanka – Prantsusmaa lepingu artikli 3 lõige 4 ja artikkel 4;

—	Sri Lanka – Saksamaa lepingu artikli 4 lõige 1;

—	Sri Lanka – Kreeka lepingu artikkel 4;

—	Sri Lanka – Itaalia lepingu artikli 4 lõiked 4–6;

—	Sri Lanka – Madalmaade lepingu artikkel 3;

—	Sri Lanka – Rootsi lepingu artikkel 6;

—	Sri Lanka – Ühendkuningriigi lepingu artikkel 5.

Ohutus:

—	Sri Lanka – Austria lepingu artikkel 7;

—	Sri Lanka – Belgia lepingu artikkel 7;

—	Sri Lanka – Küprose lepingu artikkel 10;

—	Sri Lanka – Tšehhi lepingu artikkel 7;

—	Sri Lanka – Taani lepingu artikkel 4;

—	Sri Lanka – Kreeka lepingu artikkel 7;

—	Sri Lanka – Poola lepingu artikkel 7;

—	Sri Lanka – Rootsi lepingu artikkel 4.

3. LISA

KÄESOLEVA LEPINGU ARTIKLIS 2 OSUTATUD MUUD RIIGID

a)	Islandi Vabariik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel);

b)	Liechtensteini Vürstiriik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel);

c)	Norra Kuningriik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel);

d)	Šveitsi Konföderatsioon (Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lennutranspordilepingu alusel).

22.2.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 49/10

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 157/2013,

18. veebruar 2013,

millega kehtestatakse Ameerika Ühendriikidest pärit bioetanooli impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast nõuandekomiteega konsulteerimist,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Algatamine

(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) avaldas 25. novembril 2011Euroopa Liidu Teatajas teate (2) Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA” või „asjaomane riik”) pärit bioetanooli liitu importimist käsitleva dumpinguvastase menetluse (edaspidi „dumpinguvastane menetlus” või „menetlus”) algatamise kohta.

(2)

Samal kuupäeval avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate (3) USAst pärit bioetanooli liitu importimist käsitleva subsiidiumivastase menetluse algatamise kohta ning algatas eraldi uurimise (edaspidi „subsiidiumivastane menetlus”). See menetlus lõpetati 21. detsembril 2012 tasakaalustavaid meetmeid võtmata.

(3)

Dumpinguvastane menetlus algatati kaebuse alusel, mille 12. oktoobril 2011 esitas European Producers Union of Renewable Ethanol Association (ePURE) (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % bioetanooli kogutoodangust liidus. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid nimetatud toote dumpinguhinnaga müümise kohta ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti uurimise alustamise jaoks piisavaks.

1.2. Menetlusega seotud isikud

(4)

Komisjon teatas menetluse algatamisest kaebuse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, USAs asuvatele eksportijatele/tootjatele, importijatele ja teistele teadaolevalt seotud isikutele ning USA ametiasutustele. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ning taotleda ärakuulamist menetluse algatamise teates sätestatud aja jooksul.

(5)	Ära kuulati kõik huvitatud isikud, kes seda taotlesid ja tõendasid, et nende ärakuulamiseks on konkreetsed põhjused.

1.2.1. USAs asuvate eksportijate/tootjate väljavõtteline uuring

(6)	Pidades silmas USAs asuvate eksportijate/tootjate potentsiaalselt suurt arvu, nähti menetluse algatamise teates ette väljavõttelise uuringu läbiviimine kooskõlas algmääruse artikliga 17.

(7)

Selleks et komisjon saaks otsustada väljavõttelise uuringu vajalikkuse üle ja moodustada vajaduse korral valimi, paluti USAs asuvatel eksportijatel/tootjatel endast komisjonile teada anda 15 päeva jooksul pärast uurimise algatamise teate avaldamist ning täita vastav vorm, esitades kooskõlas menetluse algatamise teates märgituga põhilise teabe oma tegevuse kohta seoses bioetanooli tootmise ja müügiga ajavahemikul 1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2011 (edaspidi „uurimisperiood”).

(8)	Representatiivse valimi moodustamise eesmärgil konsulteeriti ka asjaomaste USA ametiasutustega.

(9)	15-päevase tähtaja jooksul andis endast teada ja esitas nõutud teabe üle 60 eksportija/tootja.

(10)	Vastavalt algmääruse artiklile 17 moodustas komisjon valimi, tuginedes bioetanooli suurimale representatiivsele liitu suunatud ekspordimahule, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik mõistlikul määral uurida. Koostatud valim hõlmas kuut USA bioetanoolitootjat (edaspidi „USA valim”).

(11)	Uurimise ajal leiti, et ühe USA valimisse kaasatud tootja toodangut uurimisperioodil liitu ei eksporditud. Sellepärast jäeti see äriühing valimist välja.

(12)

Uurimise käigus selgus, et kuigi valimisse kaasatud tootjad märkisid valimi moodustamiseks kasutatud vormil, et nad ekspordivad bioetanooli liitu, ei eksportinud ükski neist bioetanooli liidu turule. Tegelikult müüsid nad oma toodangu omamaistele sõltumatutele kauplejatele/segajatele, kes segasid bioetanooli bensiiniga ja müüsid segu edasi oma riigis ja ekspordiks eelkõige liitu. Kohapealse uurimise käigus selgus, et vastupidiselt ettekujutusele, mis oli välja kujunenud valimisse kaasatud USA tootjate poolt vormidel esitatud teabe põhjal, ei olnud need tootjad alati teadlikud sellest, kas nende toodang oli mõeldud liidu turule või oli see mõeldud mis tahes muu turu, sealhulgas USA turu jaoks, ning samuti ei olnud nad teadlikud kauplejate/segajate müügihindadest. See tähendab, et USA bioetanoolitootjad ei ole tegelikult vaatlusaluse toote liitu eksportijad. Tegelikud eksportijad on kauplejad/segajad. Sellest tulenevalt ei olnud esialgses etapis USA valimi tasandil kogutud ja kontrollitud andmete alusel võimalik kindlaks teha, kas USAst pärit bioetanooli eksporditi uurimisperioodil liitu dumpinguhindadega.

(13)	Seega ei saanud selles etapis dumpinguvastaseid meetmeid kohaldada.

(14)

Selleks et selgitada välja bioetanooli eksport liitu, tuginesid USA valimisse kaasatud tootjad peamiselt andmetele, mille olid neile esitanud sõltumatud segajad/kauplejad, keda esialgses etapis ei uuritud. Kuigi esialgses etapis tegi üks selline kaupleja uurimise huvides koostööd ja esitas täiendavaid andmeid, ei olnud need piisavad selleks, et teha täpselt ja usaldusväärselt kindlaks vajalikud andmed, mille alusel arvutada välja dumpingumarginaalid.

(15)	Dumpingu uurimise lõpuleviimiseks peeti seega vajalikuks võtta aluseks pigem andmed, mis käsitlesid kauplejaid ja segajaid, kes vaatlusalust toodet tegelikult liitu eksportisid.

(16)

Seega saadeti dumpingut käsitlevad küsimustikud kaheksale suurimale USA kauplejale/segajale, kes määrati kindlaks USA valimi uurimise raames. Nende kauplejate/segajate eksporditavad kogused moodustavad üle 90 % bioetanooli koguekspordist liitu. Kaks kauplejat/segajat nõustusid uurimise raames koostööd tegema ja nende eksporditavad kogused moodustavad umbes 51 % bioetanooli koguekspordist liitu uurimisperioodi jooksul.

1.2.2. Liidu tootjate väljavõtteline uuring

(17)	Pidades silmas liidu tootjate potentsiaalselt suurt arvu, nähti menetluse algatamise teates ette väljavõttelise uuringu läbiviimine kooskõlas algmääruse artikliga 17.

(18)

Menetluse algatamise teates andis komisjon teada, et ta on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi (edaspidi „ELi valim”). Enne uurimise algatamist teada olnud 19st liidu tootjast kuulus valimisse viis äriühingut ja kontserni. Valim koostati selle põhjal, milline oli teadaolevate tootjate bioetanooli tootmismaht uurimisperioodil, ja nende tootjate asukoha põhjal. Kõnealusesse valimisse kaasatud tootjate toodang moodustab 48 % liidu hinnangulisest kogutoodangust uurimisperioodil.

(19)

Kuid uurimine näitas, et ELi valimisse kaasatud kontsernidesse kuulus suur arv äriühinguid või individuaalseid tootmisüksusi, kes tootsid ja müüsid vaatlusaluse tootega samasugust toodet. Käesoleval juhul oleks see tähendanud 13 äriühingu uurimist ja uurimiseks ettenähtud aega arvesse võttes ei olnud nende kõigi uurimine võimalik. Seega otsustati representatiivse valimi moodustamiseks analüüsida veel kord olemasolevaid andmeid. Leiti, et valim peaks põhinema liidu ja kontsernide suurimatel individuaalsetel tootmisüksustel, võttes samuti arvesse liidu tootjate konkreetset geograafilist jaotust.

(20)

Sellest tulenevalt moodustati lõppkokkuvõttes lõplik ELi valim, millesse kaasati kuus individuaalset tootjat ning mille aluseks võeti bioetanooli tootmis- ja müügimahtude ning tootja geograafilise asukoha representatiivsus hindamisperioodil. Valitud tootjad asusid Belgias, Madalmaades, Prantsusmaal, Ühendkuningriigis, Rootsis ja Saksamaal ning nende toodang moodustas 36 % liidu hinnangulisest kogutoodangust ja 44 % nende äriühingute teatatud kogutoodangust, kes esitasid andmeid valimi moodustamiseks. Kõnealune valim tunnistati representatiivseks liidu tootmisharule tekitatud võimaliku kahju uurimise eesmärgil.

(21)	Huvitatud isikutele anti võimalus esitada märkuseid valimi sobivuse kohta.

(22)

Mõni huvitatud isik väitis, et ELi valim ei olnud nii representatiivne kui algselt moodustatud valim, millesse kuulusid terved kontsernid. Nende arvates on liidu tootmisharu olukorda võimalik objektiivselt hinnata üksnes siis, kui hõlmatud oleksid kõik valimisse kaasatud kontsernidesse kuuluvad äriühingud. Nad väitsid eelkõige, et kulusid ja tulusid saab seostada konkreetsete kontserni kuuluvate äriühingutega, keda ei kontrollita, ning seetõttu ei pruugita neid kulusid ja tulusid kahjuanalüüsis arvesse võtta.

(23)

Sellega seoses tuleb märkida, et komisjon võttis nõuetekohaselt arvesse ja analüüsis kõigi valimisse kaasatud ja kaasamata äriühingute, eelkõige kontserni kuuluvate äriühingute esitatud andmeid eesmärgiga tagada, et kõik valimisse kaasatud äriühingute tootmis- ja müügitegevusega kaasnevad kulud ja tulud oleksid kahjuanalüüsis täielikult ja õigesti kajastatud.

(24)

Mõni huvitatud isik vaidlustas alles tegevust alustavate liidu tootjate kaasamise ELi valimisse. Nad väitsid samuti, et üks äriühing, millel oli 2011. aastal suur kasutamata tootmisvõimsus ning mis asus liikmesriigis, mis ei rakendanud taastuvenergia direktiivi, (4) oleks tulnud valimist välja jätta. Samuti väideti, et nende äriühingute valimisse kaasamise korral peaks komisjon korrigeerima nende andmeid, et võtta arvesse neid erakorralisi asjaolusid.

(25)

Ollakse seisukohal, et kui tegemist on äriühingutega, mis alustasid või taasalustasid oma tegevust alles hiljuti, ei välista see nende kaasamist valimisse. Selliste äriühingute kaasamine valimisse ei ole vastuolus algmääruse artiklis 17 sätestatud kriteeriumidega valimi moodustamise kohta. Neid äriühinguid käsitlevate andmete korrigeerimisega seoses ei tõstatanud huvitatud isikud ühtegi konkreetset küsimust ega esitanud ühtegi põhjendatud tõendit oma väite toetamiseks. Samuti ei näidatud, mille alusel nõutud korrigeerimist teha.

(26)	Peale selle ei ilmnenud uurimise käigus mingeid kulusid, näiteks amortisatsiooni arvestamine kiirendatud korras, mida tuleks korrigeerida, et kõrvaldada tegevuse alustamisest tulenevad mis tahes moonutused. Sellest tulenevalt lükati see väide tagasi.

(27)

Mõni huvitatud isik ei olnud samuti rahul sellega, et üks äriühing, mis oli esialgselt ELi valimisse kaasatud ja mis asus liikmesriigis, kus bioetanooli tarbimis- ja tootmismahud olid suured, ei kuulunud enam ELi valimisse. Need isikud väitsid, et kõnealuse äriühingu majanduslik olukord oli hea, ning olid seisukohal, et just sel põhjusel oli nimetatud äriühing valimist välja jäetud. Nad väitsid lisaks, et valim oli moodustatud selliselt, et oleks tagatud kahju kindlakstegemine. Nende isikute sõnul oleks komisjon pidanud kõigile tootjatele saatma n-ö miniküsimustikud eesmärgiga koguda asjakohaseid andmeid valimi moodustamiseks.

(28)

Miniküsimustike väljasaatmisega seoses tuleb märkida, et enne valimi moodustamist küsis komisjon teavet kõikidelt teadaolevalt asjaga seotud liidu tootjatelt, et koguda valimi moodustamiseks asjakohaseid andmeid. Nagu on märgitud menetluse algatamise teate punktis 5.2.1, oli see teave uurimise algatamise kuupäevast alates kättesaadav toimikus, millega huvitatud isikud võisid tutvuda, ning sellest teabest ei nähtunud vastajate majanduslik olukord. Seega oli komisjoni käsutuses piisavalt asjakohast teavet, et koostada algmääruse artiklis 17 sätestatud kriteeriumidele vastav representatiivne valim, kuid tal ei olnud võimalik valida äriühinguid soovitud tulemustest lähtuvalt. Sellepärast lükati eespool nimetatud väited tagasi.

(29)

Lisaks väideti, et valimisse oleks tulnud kaasata äriühingud, kes toodavad bioetanooli suhkrupeedist, sest tootmine sellest toorainest võib olla palju tulutoovam kui näiteks tootmine nisust. Kuigi seda väidet ei põhjendatud, nähtus olemasolevast teabest, et suhkrupeedist toodetud bioetanool moodustab ainult väikese osa liidu toodangust – ligikaudu 12 % 2011. aastal – ning et kaks valimisse kaasatud äriühingut kasutavad bioetanooli tootmisel lähteainena osaliselt suhkrupeeti. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(30)	Eespool esitatud teabele tuginedes ollakse seisukohal, et kahjuanalüüsi eesmärgil eespool selgitatud põhimõtetest lähtuvalt moodustatud valim on liidu tootmisharu silmas pidades representatiivne.

1.2.3. Sõltumatute importijate väljavõtteline uuring

(31)	Pidades silmas menetluses osalevate importijate potentsiaalselt suurt arvu, nähti menetluse algatamise teates ette importijate väljavõttelise uuringu läbiviimine kooskõlas algmääruse artikliga 17.

(32)	Menetluse algatamise teates märgitud tähtaja jooksul esitas nõutud teabe ja nõustus enda valimisse kaasamisega ainult kolm importijat. Koostööd tegevate importijate väikest arvu silmas pidades ei peetud väljavõttelise uuringu läbiviimist vajalikuks.

1.2.4. Küsimustiku vastused ja kontrollkäigud

(33)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele. Seega saadeti küsimustikud valimisse kaasatud USA eksportijatele/tootjatele, valimisse kaasatud liidu tootjatele, kolmele koostööd tegevale sõltumatule liidus asuvale importijale ja kõigile kasutajatele, kes olid teadaolevalt uurimisega seotud.

(34)	Vastused saadi valimisse kaasatud USA eksportijatelt/tootjatelt, valimisse kaasatud liidu tootjatelt, kahelt sõltumatult importijalt ja neljalt kasutajalt.

(35)	Komisjon küsis teavet huvitatud isikutelt ja kontrollis kogu saadud teavet, mida peeti vajalikuks dumpingu, sellest tuleneva kahju ja liidu huvide lõplikuks kindlakstegemiseks.

(36)

Kontrollkäigud korraldati järgmiste äriühingute valdustesse:

USAs asuvad eksportijad/tootjad

—	Marquis Energy LLC, Hennepin, Illinoisi osariik

—	Patriot Renewable Fuels LLC, Annawan, Illinoisi osariik

—	Platinum Ethanol LLC, Arthur, Iowa osariik

—	Plymouth Energy Company LLC, Merrill, Iowa osariik

—	POET LLC, Wichita, Kansas ja Sioux Falls, Lõuna-Dakota osariik

USAs asuv sõltumatu kaupleja

—	Bio Urja Trading LLC, Houston, Texase osariik

Šveitsis asuv seotud kaupleja

—	Cargill International SA, Genf

Liidus asuvad tootjad

—	Abengoa Energy Netherlands B.V., Rotterdam, Madalmaad

—	BioWanze S.A., Wanze, Belgia

—	Crop Energies Bioethanol GmbH, Mannheim, Saksamaa

—	Ensus, Yarm, Ühendkuningriik

—	Lantmännen Energi/Agroetanol, Norrköping, Rootsi

—	Tereos BENP, Lillebonne, Prantsusmaa

Liidus asuvad sõltumatud importijad

—	Shell Trading Rotterdam B.V., Rotterdam, Madalmaad

—	Greenergy Fuels Limited, London, Ühendkuningriik

Liidus asuvad kasutajad

—	Shell Nederland Verkoopmaatschappij B.V., Rotterdam, Madalmaad

1.3. Uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(37)	Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2011. Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste arengusuundade uurimine hõlmas ajavahemikku 2008. aasta jaanuarist kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1. Vaatlusalune toode

(38)

Vaatlusalune toode on USAst pärit bioetanool – mida mõnikord nimetatakse etanoolkütuseks –, st põllumajandustoodetest (loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas) valmistatud denatureeritud või denatureerimata etüülalkohol, välja arvatud tooted, mille veesisaldus on standardi EN 15376 kohaselt mõõdetuna üle 0,3 massiprotsendi, kuid kaasa arvatud põllumajandustoodetest (loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas) valmistatud etüülalkohol, mis sisaldub bensiinisegudes, mille etüülalkoholi sisaldus on üle 10 mahuprotsendi; vaatlusalune toode kuulub praegu CN-koodide ex 2207 10 00 , ex 2207 20 00 , ex 2208 90 99 , ex 2710 12 21 , ex 2710 12 25 , ex 2710 12 31 , ex 2710 12 41 , ex 2710 12 45 , ex 2710 12 49 , ex 2710 12 51 , ex 2710 12 59 , ex 2710 12 70 , ex 2710 12 90 , ex 3814 00 10 , ex 3814 00 90 , ex 3820 00 00 ja ex 3824 90 97 alla.

(39)

Bioetanooli on võimalik toota mitmesugustest põllumajanduslikest lähteainetest, näiteks suhkruroost, suhkrupeedist, kartulist, maniokist ja maisist. USAs eristatakse tooteid tootmiseks kasutatavate lähteainete alusel järgmiselt:

tavapärane biokütus (toodetakse peamiselt maisipõhistest lähteainetest ja nimetatakse tavaliselt maisietanooliks), mida määratletakse kui maisitärklisest saadud taastuvkütust, mida toodetakse tehastes, mille ehitamist alustati pärast USA energiasõltumatuse ja varustuskindluse seaduse jõustumist 2007. aasta detsembris, (5) ja mis peab tulevikus aitama vähendada kasvuhoonegaaside (edaspidi „KHG”) heitkoguseid 20 % võrreldes bensiini ja diislikütuse olelustsükli jooksul eralduvate KHG heitkoguste baastasemega;

täiustatud biokütus, mida määratletakse muu taastuvkütusena kui maisitärklisest saadud etanool ja mida toodetakse taastuvast biomassist ning mille olelustsükli jooksul eralduvad KHG heitkogused, mille on määranud kindlaks USA energiapoliitika seaduse rakendusasutus, on KHG heitkoguste baastasemest vähemalt 50 % väiksemad. See mõiste hõlmab nn tselluloosipõhiseid biokütuseid, näiteks bioetanooli, ja biomassipõhist diislikütust. Täiustatud biokütuste tegevuskava hõlmab tselluloosipõhiste biokütuste, biomassipõhiste diislikütuste ja diferentseerimata täiustatud biokütuste tegevuskava.

(40)

Täpsemalt määratletakse tselluloosipõhist biokütust (6) taastuvkütusena, mis on toodetud taastuvast biomassist saadud tselluloosist, hemitselluloosist või ligniinist ja mille olelustsükli jooksul eralduvad KHG heitkogused, mille on määranud kindlaks USA energiapoliitika seaduse rakendusasutus, on olelustsükli jooksul eralduvate KHG heitkoguste baastasemest vähemalt 60 % väiksemad. Bioetanool kuulub tselluloosipõhiste biokütuste hulka. USA föderaalvalitsus toetab ulatuslikult täiustatud biokütuste, eelkõige põllumajandus- ja metsandusjäätmetest valmistatud tselluloosipõhise bioetanooli tootmisega seotud teadusuuringuid ja katseprojekte. USA ametiisikute sõnul ja avalikkusele kättesaadavate andmete (7) alusel kasvab seda tüüpi bioetanooli tootmine 2014. aastal umbes 4 miljardi liitrini ja 2021. aastaks rohkem kui 50 miljardi liitrini. Uurimisperioodil ei olnud tselluloosipõhise bioetanooli tootmine märkimisväärne.

(41)	Alates uurimisperioodist kuni käesoleva ajani on peamiseks USAs kasutatavaks lähteaineks olnud mais, seevastu liidus kasutatakse põhilise lähteainena nisu.

(42)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et puhtal kujul müüakse bioetanooli tavaliselt segajatele/kauplejatele, kes segavad (8) seda bensiiniga eelkõige selleks, et toota kvaliteetseid segusid, mida eksporditakse või müüakse omamaisel turul edasiseks segamiseks ja kasutatakse kütusena. Segamine ei ole eriti keeruline protsess ja selle võib läbi viia, segades tooteid spetsiaalsetes mahutites, lisades soovitud vahekordades bioetanooli ja bensiini.

(43)

Maailmas kasutatavate eri tüüpi bioetanooli ja bioetanooli sisaldavate segude eristamiseks tähistatakse segatud etanoolkütuseid tähega E ja arvuga, mis osutab etanoolkütuse mahuprotsendile segus. Näiteks kütus E85 koosneb 85 % veevabast etanoolist ja 15 % bensiinist. Väikese etanoolisisaldusega segud kannavad tähistusi E5 kuni E25. Neid tuntakse ka gasoholi nimetuse all, ehkki rahvusvaheliselt nimetatakse gasoholiks tavapäraselt segu E10. 2011. aastaks kasutati E10 või väiksema etanoolisisaldusega segusid rohkem kui 20 maailma riigis eesotsas USAga, kus 2010. aastal sisaldas peaaegu kogu jaemüügis müüdud bensiin 10 % bioetanooli.

(44)

Uurimine näitas, et 2005. aasta energiapoliitika seaduse (millega muudeti puhta õhu seadust esimese riikliku taastuvkütuse standardi kehtestamisega) alusel loodud kehtiva riikliku taastuvkütuse standardi (National Renewable Fuel Standard) programmi (RFS1) kohaselt loetakse igat tüüpi bioetanooli biokütuseks. USA Kongress tegi USA keskkonnakaitseametile (US Environmental Protection Agency – EPA) ülesandeks koordineerida kõnealuse programmi väljatöötamist ja rakendamist USA energeetikaministeeriumi (US Department of Energy), USA põllumajandusministeeriumi (US Department of Agriculture) ja sidusrühmadega.

(45)

Riigi energiapoliitika tulemusel sai USAst alates 2005. aastast maailma suurim bioetanooli tootja ja tema toodang moodustab 57,5 % ülemaailmsest toodangust. 2009. aastal tagati USA keskkonnakaitseameti nõuetega, et taastuvkütuseid toodeti vähemalt 11 miljardit USA gallonit, eelkõige selleks, et täita 2007. aasta energiasõltumatuse ja varustuskindluse seadusega (Energy Independence and Security Act of 2007) kehtestatud eesmärgid. Suuremahuline tootmine võimaldas USA tootjatel samuti hakata eksportima bioetanooli muudele turgudele, sealhulgas ELi.

(46)

Ametlike allikate ning turuteabe ja avalikult kättesaadava teabe (9) kohaselt loetakse igat liiki USAs toodetavat, müüdavat või sealt eksporditavat bioetanooli ning kõiki USAs toodetavaid, müüdavaid või sealt eksporditavaid bioetanooli sisaldavaid segusid – täpsemalt bioetanooli ja mineraalbensiini segusid, mida on kirjeldatud põhjenduses 43 – bioetanoolkütusteks, mis on hõlmatud seadusandliku paketiga, mis käsitleb energiatõhususe, taastuvenergia ja alternatiivkütuste valdkondi USAs.

(47)

Leiti, et olenemata tootmises kasutatavate lähteainete või tootmisprotsesside võimalikest erinevustest on kõikidel käesoleva uurimisega hõlmatud bioetanooli liikidel ja bioetanooli sisaldavatel segudel samasugused või väga sarnased põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning neid kasutatakse samal otstarbel. Vaatlusaluse toote omaduste võimalikud väikesed erinevused ei muuda toote põhimääratlust, omadusi ega erinevate huvitatud isikute arusaama tootest.

(48)

Mõni huvitatud isik väitis, et vaatlusaluse toote määratlus pole täpne eelkõige seetõttu, et see ei võimalda kütusena kasutatavat bioetanooli eristada muul otstarbel kasutatavast bioetanoolist. Sellest tulenevalt väitsid nad, et uurimine peaks hõlmama mis tahes otstarbeks ette nähtud ja kõikidest allikatest saadud etanooli, kaasa arvatud sünteetiline etanool, mis konkureerib tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud bioetanooliga.

(49)	Teine huvitatud isik väitis vastupidist – nimelt seda, et uurimine peaks hõlmama ainult kütusena kasutatavat bioetanooli ning et tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud bioetanool tuleks seega välja jätta.

(50)

Sellega seoses märgitakse, et vaatlusalune toode tuleks määratleda eelkõige selle põhiliste füüsikaliste, tehniliste ja keemiliste omaduste, mitte aga kasutamise või otstarbe alusel. Erinevaks otstarbeks kasutatavatel toodetel võivad nende edasisest kasutusalast olenemata olla tegelikkuses samad või sarnased põhilised omadused ning teatavatel tingimustel võib tootmisharu ja turu eripära arvesse võttes olla vajalik toote määratlust ja kasutusala põhjalikumalt analüüsida.

(51)

Käesoleva juhtumi puhul on selge, et menetluse algatamise teatega ei soovitud toote määratlusega hõlmata sünteetilist etanooli. Sünteetilisel etanoolil on teistsugused omadused kui bioetanoolil ning sünteetiline etanool ei vasta eespool esitatud kriteeriumidele, mis on seotud vaatlusaluse toote määratlusega. Uurimises ei osalenud ühtegi tootjat, kes oleks keskendunud selle toote tootmisele. Sellepärast ei ole võimalik vaatlusaluse toote määratlusega hõlmata sünteetilist etanooli ja see jäetakse uurimise alt välja. Vastupidiselt mõne huvitatud isiku ettepanekule ei muuda see selgitus uurimise ulatust ega vaatlusaluse toote määratlust ning sellel ei olnud mingit mõju kasutatud andmete kvaliteedile.

(52)

Kütusena kasutataval bioetanoolil ja muuks otstarbeks mõeldud bioetanoolil võivad olla sarnased omadused. Kuid uurimise käigus uuriti dumpingut nende USA ettevõtjate tasandil, kes tootsid või segasid kütusena kasutamiseks mõeldud bioetanooli, täpsemalt kütusesegudesse lisatavat bioetanooli. Sarnaselt keskenduti liidu tootjate uurimise raames kütusena, mitte aga muul otstarbel kasutatavale bioetanoolile. Sellest tulenevalt ei peaks muul otstarbel kui kütusena kasutatav bioetanool olema hõlmatud käesoleva uurimisega.

(53)	Nendel importijatel, kes ei kasuta USAst imporditud bioetanooli kütusena, on võimalus esitada deklaratsioon vastavalt eesmärgipärast kasutamist käsitlevatele sätetele, mis on esitatud liidu tolliseadustiku rakendussätete (10) artiklites 291–300.

2.2. Samasugune toode

(54)	Leiti, et bioetanoolil, mida toodab liidu tootmisharu ja mida müüakse ELi turul, on USAst liitu eksporditud bioetanooliga sarnased põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused.

(55)

Nagu kirjeldatakse põhjenduses 39, on bioetanooli võimalik toota mitmesugustest lähteainetest. Kuid uurimise tulemused ei osutanud, nagu sõltuksid lõpptoote omadused sellest, millist lähteainet kasutati. Leiti, et USAs eeskätt maisist toodetud ja liitu eksporditud vaatlusalune toode on asendatav liidu tootjate poolt liidus eelkõige nisust toodetud ja liidus müüdud tootega. Peale selle tehti kindlaks, et bioetanooli kasutamises turul tegutsevate ettevõtjate ja tarbijate poolt ning nende ettekujutuses bioetanoolist ei ole erinevusi või need ei ole olulised.

(56)	Sellest tulenevalt järeldatakse, et liidus toodetud ja müüdud bioetanooli ning USAst eksporditud vaatlusalust toodet tuleks käsitada samasuguse tootena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(57)

Mõni valimisse kaasatud USA tootja väitis, et USA turul toodetav ja müüdav bioetanool ei ole vaatlusaluse tootega samasugune, sest see ei vasta täpselt menetluse algatamise teates esitatud tootekirjeldusele. USA turul müüdaval bioetanoolil on veesisaldus üle 0,3 % piirmäära ja see vastab pigem USA standardile (ASTM), mitte standardile EN 15376.

(58)

Kuid uurimine näitas, et USA turul müümiseks toodetud bioetanoolil on vaatlusaluse tootega suures osas samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused. Algmääruse artikli 1 lõikes 4 on sätestatud, et samasugune toode ei pea tingimata olema vaatlusaluse tootega täiesti sarnane, vaid selleks võib olla ka toode, mis ei ole vaatlusaluse tootega küll täiesti sarnane, kuid on omadustelt sellega väga sarnane. See on nii USA turul müüdava bioetanooli ja liitu eksporditava bioetanooli puhul. On pretsedente, kus tooteid käsitati teatavatest erinevustest olenemata vaatlusaluse tootega samasuguste toodetena (11).

(59)	Sellest tulenevalt otsustati esialgsed järeldused tühistada ning järeldada, et USA standardile ASTM vastav ja USA turul müüdav bioetanool on vaatlusaluse tootega samasugune toode algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

3. DUMPING

3.1. Sissejuhatus

(60)	Nagu on selgitatud põhjendustes 6 kuni 16, hõlmas uurimine – eesmärgiga teha kindlaks dumpingu võimalik olemasolu – ühelt poolt bioetanooli tootjaid ning teiselt poolt kauplejaid/segajaid, kes eksportisid vaatlusalust toodet liidu turule.

(61)	Algmääruse artikli 9 lõike 5 kohaselt täpsustatakse tollimaksu kehtestavas määruses tollimaks iga asjaomase tarnija jaoks või kui see on raskendatud, siis iga asjaomase tarniva riigi jaoks.

(62)

Teatavad tootjad väitsid, et on võimalik kindlaks teha ja jälgida nende tooteid, mida müüakse USA ettevõtjatele ekspordi (eelkõige liitu suunatud ekspordi) eesmärgil. Nad osutasid taastuvenergia direktiiviga ettenähtud sertifitseerimisprotsessile, kuid ei suutnud näidata seost nende USA turul toimuva müügi ja muude ettevõtjate poolt liitu suunatud ekspordi vahel. Nagu eespool põhjenduses 12 ja hiljem põhjenduses 63 märgitud, ei olnud kõnealused tootjad teadlikud liitu suunduva ekspordi hinnatasemest.

(63)

Antud juhtumi puhul leiti, et tulenevalt bioetanoolitööstuse struktuurist ja sellest, mil viisil vaatlusalust toodet USA turul toodetakse ja müüakse ning liitu eksporditakse, on USA tootjate jaoks individuaalsete dumpingumarginaalide kindlaksmääramine raskendatud. Täpsemalt öeldes, USA valimisse kaasatud tootjad ei eksportinud vaatlusalust toodet liitu ning uuritud kauplejad/segajad hankisid bioetanooli erinevatelt tootjatelt ning segasid ja müüsid seda eelkõige ekspordiks liitu. Seega ei olnud vastupidiselt eespool nimetatud isikute väidetele võimalik jälgida kõiki oste eraldi ja võrrelda normaalväärtuseid vastavate ekspordihindadega; samuti ei ole võimalik kindlaks teha tootjat liitu eksportimise hetkel. Teisisõnu sisaldab iga liitu suunduv saadetis bioetanooli, mille on tootnud USA eri tootjad ja mitte üksnes USA valimisse kuuluvad tootjad. Lisaks sellele näitas uurimine, et USA valimisse kuulunud tootjatele nende USAs asuvate USA klientide poolt makstav hinnatase ei vastanud liitu eksproditud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavatele hindadele.

(64)	Sellepärast ollakse seisukohal, et tuleks kehtestada ühtne üleriigiline dumpingumarginaal.

3.2. Normaalväärtus

(65)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 2 selgitas komisjon esmalt välja, kas vaatlusaluse toote omamaine müük sõltumatutele klientidele kahe koostööd tegeva kaupleja/segaja poolt toimus representatiivses mahus, st kas sellise müügi kogumaht moodustas uurimisperioodil vähemalt 5 % liitu suunatud ekspordi kogumahust.

(66)	Võttes arvesse, et samasuguse toote müük omamaisel turul toimus piisavas koguses, määrati normaalväärtus kindlaks USA sõltumatute klientide poolt kahele eespool nimetatud kauplejale/segajale tavapärase kaubandustegevuse raames makstud või makstava hinna alusel.

3.3. Ekspordihind

(67)

Koostööd tegevad kauplejad/segajad esitasid andmeid, mis võimaldasid ekspordihinna kindlaks määrata tegelikult makstud või makstava hinna alusel kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8. Nende tehingutega seoses, mille puhul import liitu toimus seotud kaupleja kaudu, määrati ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 kindlaks selle jaemüügihinna alusel, millega seotud kaupleja müüs toodet esimest korda edasi sõltumatutele liidu tarbijatele.

(68)

Seoses Šveitsis asuva seotud kaupleja kaudu toimuva müügiga ei arvatud müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit ekspordihindadest maha, sest neid ei peetud importimise ja liidus edasimüügi vahelisel ajal tekkinud kuludeks. Uurimine näitas, et seotud kaupleja põhitegevusala oli sularahahaldus nn suhkruäri, sealhulgas biokütustega tegeleva ettevõtja jaoks ning põllumajandustegevusega kaasnevate riskide maandamine tuletislepingute sõlmimise abil nii börsivälistel kui ka organiseeritud finantsturgudel.

(69)

Mõni USA tootja väitis, et institutsioonidel on tavaks kasutada dumpingumarginaali arvutamisel ekspordihinnana hinda, millega eksportija müüb toodet esimesele sõltumatule kliendile. Antud juhul oleks selleks hind, millega USA tootjad müüvad toodet USAs asuvatele sõltumatutele kauplejatele/segajatele. Kuid nagu on märgitud põhjendustes 62 ja 63, ei eksportinud ükski USAs asuv bioetanooli tootja vaatlusalust toodet liitu ega olnud teadlik liitu suunduva ekspordi hinnatasemest. Seetõttu ei saa nende omamaist hinda kasutada, sest see ei ole vaatlusaluse toote eest liidus makstud või makstav ekspordihind. Sellepärast ei saa selle väitega nõustuda.

3.4. Võrdlus

(70)

Koostööd tegevate kauplejate/segajatega seoses kindlaks määratud kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlus tehti tootetüüpide lõikes tehasehindade alusel, võttes algmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt arvesse tegurites ilmnenud erinevusi, mis mõjutasid hindu ja hindade võrreldavust. Üks kaupleja/segaja väidab, et omamaist müüki käsitlevad andmed ei olnud representatiivsed. Kuna kauplejad/segajad ei esitanud andmeid kogu omamaise müügi kohta, põhinevad arvutused küsimustikus esitatud ja kohapealsete kontrollkäikude käigus saadud andmetel.

(71)	Üks kaupleja/segaja väidab, et omamaine müügihind peaks põhinema NYMEX-ist saadud hetketuru andmetel. Komisjon on arvamusel, et kahelt kauplejalt/segajalt saadud kontrollitud andmed on usaldusväärsemad.

(72)	Sel eesmärgil hinda korrigeeriti, et võtta nõuetekohaselt arvesse transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude erinevusi, kui see oli asjakohane ja põhjendatud.

(73)

Vaatlusaluse toote ja samasuguse tootega seoses ilmnes eripära, et kauplejate/segajate bioetanoolisegude müüki on uurimisperioodil toetatud peamiselt aktsiisisoodustuste kaudu. Normaalväärtuse ja ekspordihinna kindlaksmääramiseks kasutatakse meetodit, mille puhul võetakse täiel määral arvesse asjaomaste kauplejate/segajate tegelikku müügihinda nii omamaisel kui ka eksporditurul. Seega, kui võrreldakse kauplejate/segajate poolt USA turul küsitavat müügihinda ja nende liidu turule suunatud ekspordihinda eesmärgiga arvutada vaatlusaluse toote dumpingu tase, välistatakse sellega toetuste igasugune võimalik mõju hindadele, sest toetused mõjutasid hindamisperioodil võrdselt nii omamaist müüki kui ka eksporti. Üks kaupleja/tootja väitis, et ta ei saanud omamaise müügi eest toetust. Ta ei suutnud siiski oma väidet tõestada. Lisaks sellele on seda väidet raske ühildada USA ametiasutuste esitatud teabega subsiidiumide kasutamise kohta.

3.5. Dumping

(74)	Nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõikes 11, võrreldi vaatlusaluse toote iga tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust vastava tooteliigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga. Sellele võrdlusele tuginedes järeldati, et koostööd tegevad sõltumatud kauplejad/segajad tegelesid dumpinguga.

(75)	Koostööd tegevaid kauplejaid/segajaid käsitlevatele koondandmetele tuginedes määrati kindlaks kaalutud keskmine dumpingumarginaal 9,5 %, mis on USA jaoks kindlaksmääratud üleriigiline dumpingumarginaal.

(76)

Mõni valimisse kaasatud USA tootja väitis, et lõplike dumpinguvastaste meetmete kehtestamise korral tuleks tema jaoks näha ette individuaalne marginaal. Põhjenduste 6 kuni 16 sisule ja põhjendustes 60 kuni 64 esitatud selgitustele tuginedes ei saa selle väitega nõustuda, sest uurimine kinnitas,et nende ettevõtjate toodete eksporti liitu ei saanud jälgida eelkõige seetõttu, et neil puudus uurimisperioodil eksport liitu ning neile ei olnud tavaliselt teada ei ekspordi aeg ega liidu importijate poolt makstud või makstav hind - seega ei saanud nende tootjate puhul ekspordihinda ja dumpingumarginaali usaldusväärselt kindlaks määrata.

(77)

Mõned tootjad küsisid lisateavet dumpingu arvutamise kohta kahe koostööd tegeva kaupleja/segaja puhul. Tuleb siiski arvesse võtta, et küsitud teave sisaldab ärisaladust ja seega ei saa seda avaldada muudele isikutele peale asjaomase isiku. Teisalt on institutsioonidel tavaks avaldada dumpingu kindlaksmääramise üldine meetod kõikidele isikutele, kelle individuaalseid andmeid arvutamisel ei kasutatud. Kõnealust meetodit kirjeldati kõikidele huvitatud isikutele saadetud ülddokumendis.

4. KAHJU

4.1. Liidu toodang ja liidu tootmisharu

(78)

Liidu toodang määrati kindlaks turuaruande alusel, mille esitas kaebuse esitaja uurimise ajal. Nimetatud aruandes samasuguse toote liidu kogutoodangu kohta esitatud teavet võrreldi teabega, mille esitasid 17 koostööd tegevat liidu tootjat. Kahe andmekogumi vahel tuvastati väike, umbes 5 % erinevus. Selle põhjuseks on asjaolu, et mõni suhteliselt väike koostööst hoiduv liidu tootja ei esitanud teavet toodangu kohta. Selle põhjal hinnati liidu kogutoodangu mahuks uurimisperioodil 3,42 miljonit tonni. Liidu tootjad, kelle toodang moodustab liidu kogutoodangu, on liidu tootmisharuks algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning seega osutatakse neile koos kui liidu tootmisharule.

4.2. Liidu tarbimine

(79)

Liidu tarbimine määrati kindlaks liidu tootmisharu kogutoodangu põhjal, lisades sellele kolmandatest riikidest pärit impordi mahud, mis tehti kindlaks parimate olemasolevate statistiliste andmete alusel, kuid maha arvati liidu tootmisharu teatatud varude erinevus ja eksport. Mõni huvitatud isik väitis, et tarbimise kindlaksmääramiseks kasutatud statistilised andmed ei olnud täielikud, sest nende puhul ei ole arvesse võetud bioetanooli olulist importi muudest kolmandatest riikidest, mis toimus eelkõige uurimisperioodil. Samuti olid nad seisukohal, et komisjon on hinnanud USAst pärit impordi mahtu tegelikust suuremaks ning et tarbimise ja turuosa näitajad ei olnud seega usaldusväärsed.

(80)

Neid väiteid analüüsiti ja võrreldi olemasoleva teabega. Kolmandatest riikidest pärit impordi küsimuses ei esitanud huvitatud isikud mingeid tõendeid vaatlusaluse toote impordimahtude kohta. Sellest olenemata võeti kolmandatest riikidest pärit importi arvesse impordimahtude hindamisel. Uurimisperioodil USAst imporditud mahtude kohta koostatud hinnangus tuvastati tehniline viga. Sellest tulenevalt on impordimahte uuesti hinnatud ja vajaduse korral korrigeeritud. See ei mõjuta siiski kahju kohta tehtud järeldusi ja põhjuslikku seost käsitlevat hinnangut.

(81)

Vaatlusaluse toote impordiga seoses tuleks rõhutada, et vaatlusaluse toote kohta puuduvad konkreetsed kombineeritud nomenklatuuri koodid. Peale selle hõlmavad need kombineeritud nomenklatuuri koodid, mille all vaatlusalust toodet saab tolliasutustele deklareerida, vaatlusalusele tootele lisaks ka muid tooteid.

(82)

Bioetanoolisegude impordiga seoses ilmnes sõltumatute importijate poolt küsimustikule antud kontrollitud vastustest, et enamik impordist deklareeriti tollile TARICi koodi 3824 90 97 99 all. Impordimahtude kohta ei ole võimalik siiski saada andmeid otse Eurostatilt, sest kõnealune TARICi kood hõlmab peale vaatlusaluse toote muid erinevaid kemikaale.

(83)	Kombineeritud nomenklatuuri koodide 2207 10 00 ja 2207 20 00 all deklareeritud impordiga seoses ei olnud võimalik eristada vaatlusalust toodet ja muid uurimisega hõlmamata tooteid, sest puudus piisav teave imporditud toote kohta.

(84)	Kuna Eurostatilt ei olnud võimalik saada täielikku teavet impordi kohta, siis otsustati sellest tulenevalt kasutada ka muid teabeallikaid eesmärgiga teha kindlaks vaatlusaluse toote import liidu turule.

(85)

Selleks et saada parim hinnang USAst pärit vaatlusaluse toote impordi kohta, peeti kõige usaldusväärsemaks võtta aluseks USA rahvusvahelise kaubanduse komisjoni (US International Trade Commission – ITC) koostatud statistika. Teatatud ekspordimahud vastavad USA tariifistiku koodidele 2207 10 60 ja 2207 20 00.

(86)	Selle impordi hindamisel lähtuti mõistlikkuse põhimõttest ning USAst liidu turule suunatud impordi kindlaksmääramisel võeti arvesse kõiki USA rahvusvahelise kaubanduse komisjoni teatatud koguseid.

(87)

Brasiiliast liitu imporditud koguste hindamisel tugineti järgmistele teabeallikatele: Ühendkuningriigi taastuvkütuste agentuuri (United Kingdom Renewable Fuels Agency) koostatud aruanded Ühendkuningriiki imporditud koguste kohta; Madalmaadelt, Rootsilt ja Soomelt ning Eurostatilt impordi kohta saadud väljavõtted tolliandmebaasist. Madalmaade, Rootsi ja Soome puhul hinnati impordimahtu importijate ja eksportijate nimede ja olemasolevate tootekirjelduste põhjal. Nende impordikoguste hindamisel toimiti konservatiivselt. Impordimahtude arvutamisel võeti arvesse kõiki teatatud koguseid.

(88)

Lisaks kasutati Eurostati andmeid ka selleks, et hinnata liitu suunatud ülejäänud impordikoguseid nende liikmesriikide puhul, keda ei ole nimetatud eespool põhjenduses 87. Impordimahte korrigeeriti selle alusel, kui suurt osa bioetanoolist kasutati liidus kütusena. Selle korrigeerimise alused on esitatud kaebuses. Nimetatud protsendimäär saadi Euroopa Komisjoni avaldatud iga-aastasest etüülalkoholi bilansist (12). Liidus oli kütusena kasutatava bioetanooli osakaal 2008. aastal 54 %, 2009. aastal 66 % ning 2010. aastal 68 %. Uurimisperioodil kasutati 2010. aasta kohta esitatud näitajat, et teha kindlaks uurimisperioodil toimunud asjakohane import.

(89)	Muudest riikidest pärit impordi hindamiseks kasutati teabeallikatena Eurostati ning Madalmaadelt, Rootsilt ja Soomelt impordi kohta saadud väljavõtteid tolliandmebaasist. Kasutatav metoodika oli sama nagu see, mida kasutati Brasiiliast pärit impordi kindlakstegemise puhul.

(90)

USAst ja Brasiiliast pärit impordi keskmise CIF-hinna arvutamisel ühiku kohta kasutati teabeallikana Madalmaadelt, Rootsilt ja Soomelt impordi kohta saadud väljavõtteid tolliandmebaasist. USA puhul kasutati ka kontrollitud andmeid, mille esitas küsimustikule vastuseks sõltumatu importija. USA puhul määrati 2008. ja 2009. aasta keskmised CIF-hinnad kindlaks USA rahvusvahelise kaubanduse komisjoni poolt nende aastate kohta teatatud keskmise hinna alusel, mida väljendati 2010. aasta kohta saadud keskmise CIF-hinna suhtes.

(91)	Varude erinevus määrati kindlaks liidu tootmisharu käsitleva teabe alusel, mille esitas kaebuse esitaja.

(92)

Selle põhjal tehti kindlaks, et liidu tarbimine on arenenud järgmiselt:

2008

2009

2010

Uurimis-periood

Liidu kogutoodang (tonnides) (A)

2 153 118

2 797 948

3 274 665

3 389 503

Kolmandatest riikidest, sealhulgas asjaomasest riigist pärit koguimport (tonnides) (B)

1 252 705

1 130 703

859 605

1 031 226

Liidu tootmisharu kogueksport ELi mittekuuluvatesse riikidesse (tonnides) (C)

26 263

41 023

53 085

59 633

Varude erinevus (13) (tonnides) (C)

4 730

–8 415

–5 458

Liidu tarbimine (tonnides)

3 379 559

3 882 897

4 089 600

4 366 554

Indeks (2008 = 100)

100

115

121

129

Allikas:

(A) turuaruanne, (B) Eurostat, USA rahvusvahelise kaubanduse komisjon, Ühendkuningriigi taastuvkütuste agentuur ning Madalmaade, Rootsi ja Soome tolliandmebaasidest pärit andmed impordi kohta; (C) kaebus, valimisse kaasatud liidu tootjate poolt küsimustikule antud vastused, kaebuses esitatud teave liidu tootmisharu kohta.

(93)	Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu tarbimine märgatavalt ehk 29 %. Seda suurenemist soodustas taastuvenergia direktiivi rakendamine liikmesriikides. Nimetatud direktiiviga seati sihid taastuvenergia tarbimise suurendamiseks.

4.3. Asjaomasest riigist pärit import ELi

4.3.1. Asjaomasest riigist pärit impordi maht, turuosa ja hind

(94)

USAst pärit ja liitu suunatud impordi maht, turuosa ja hind arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

2008

2009

2010

Uurimis-periood

USAst pärit impordi maht (tonnides) (A)

63 406

53 332

348 868

686 185

Indeks (2008 = 100)

100

550

1 082

Turuosa (%)

1,9

1,4

8,5

15,7

Indeks (2008 = 100)

100

454

837

Keskmine hind (eurot tonni kohta) (B)

590,6

552,5

542,5

626,7

Indeks (2008 = 100)

100

106

Allikas:

(A) USA rahvusvahelise kaubanduse komisjoni deklareeritud ekspordimaht, (B) Madalmaade, Rootsi ja Soome tolliandmebaasidest pärit andmed impordi kohta ning kontrollitud vastused, mille andsid küsimustikule sõltumatud importijad.

(95)	USAst pärit impordi maht kasvas vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt – 63 406 tonnilt 686 185 tonnile. Sama märkimisväärselt suurenes vaatlusalusel perioodil USA eksportijatele kuuluv turuosa liidus, nimelt 1,9 %-lt 15,7 %-ni.

(96)

Kuigi USAst pärit impordi keskmised hinnad tõusid vaatlusalusel perioodil 6 %, olid USA eksportijate küsitavad hinnad järjepidevalt madalamad liidu tootjate keskmistest hindadest, nagu on selgitatud põhjenduses 117. USA eksportijate selline hinna süstemaatilist allalöömist hõlmav kaubandustava selgitab, miks suurenes nende turuosa vaatlusalusel perioodil nii märkimisväärselt.

4.3.2. Asjaomasest riigist pärit impordi hinna allalöömine

(97)

Selleks et hinnata igasugust hinna allalöömist uurimisperioodil, võrreldi iga tooteliigi kaalutud keskmisi müügihindu, mida valimisse kaasatud liidu tootjad küsisid liidu turul sõltumatutelt klientidelt ning mis korrigeeriti tehasehindade tasemele, iga tooteliigi vastavate kaalutud keskmiste hindadega, mida USA eksportijad küsisid esimeselt sõltumatult kliendilt liidu turul ning mis kehtestati CIF-hindade alusel. Õiglase hinnavõrdluse tagamiseks korrigeeriti USA hindu, et võtta nõuetekohaselt arvesse kehtivaid tollimakse ja importimisjärgseid kulusid.

(98)	Selle võrdluse tulemused näitasid, et hinna allalöömise keskmine määr oli järjepidevalt 5,6 % valimisse kaasatud liidu tootjate müügihindadest uurimisperioodil. Selline hinna allalöömine on tõend hinnasurvest, mida asjaomasest riigist pärit import avaldas liidu turule eelkõige uurimisperioodil.

4.4. Liidu tootmisharu majanduslik olukord

4.4.1. Sissejuhatavad märkused

(99)	Algmääruse artikli 3 lõikes 5 on sätestatud, et uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnatakse kõiki majandusnäitajaid, et anda hinnang liidu tootmisharu seisundile vaatlusalusel perioodil.

(100)

Kahjuanalüüs, milles võrreldakse selliseid makromajanduslikke näitajaid nagu toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse kasutamine, müügimaht, turuosa, kasv, varud, tööhõive, tootlikkus ja dumpingumarginaali suurus, põhineb liidu tootmisharu kui tervikut käsitlevatel andmetel, mis saadi ePURE-lt.

(101)

Kahjuanalüüs, mis on seotud selliste makromajanduslike näitajatega nagu hinnad, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus, kapitali kaasamise võime, palgad ja laovarud, on tehtud andmete põhjal, mille esitasid valimisse kaasatud liidu tootjad küsimustikule antud kontrollitud vastustes.

(102)

Bioetanoolitööstus on liidus veel algusjärgus. Äriühingud on hiljuti investeerinud uutesse tootmisrajatistesse või suurendanud olemasolevat tootmisvõimsust, et neil oleks võimalik rahuldada liidus kasvavat nõudlust. Asjaolu, et vaatlusalusel perioodil alustasid tootmist uued tootjad, mõjus soodsalt selliste näitajate arengule nagu toodang, tootmisvõimsus, müügimaht ja tööhõive.

(103)

Uurimine näitas samuti, et seda laadi tootmisharu puhul kulub tegevuse alustamisest tavapärase tootmistaseme saavutamiseks kaks kuni kolm aastat.

4.4.2. Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse kasutamine

2008

2009

2010

Uurimisperiood

Tootmismaht (tonnides)

2 153 118

2 797 948

3 274 665

3 389 503

Indeks (2008 = 100)

100

130

152

157

Tootmisvõimsus (tonnides)

3 443 766

3 992 640

4 670 076

4 734 915

Indeks (2008 = 100)

100

116

136

137

Tootmisvõimsuse kasutamine (%)

Indeks (2008 = 100)

100

112

114

Allikas:

liidu tootmisharu käsitlevad andmed, mis saadi kaebuse esitajalt.

(104)

Taastuvenergia direktiivi kohaldamise tulemusel kasvas liidu toodang vaatlusalusel perioodil olulisel määral – umbes 57 %. Ajavahemikul 2008–2010 suurenes liidu toodang 36 %, kuid seejärel kasv aeglustus järsult, moodustades vaatlusalusel perioodil ainult 3,5 % võrreldes 2010. aastaga.

(105)

Tootmisvõimsus suurenes vaatlusalusel perioodil 37 % ja arenes sarnaselt toodanguga.

(106)

Tootmisvõimsuse kasutamine suurenes vaatlusalusel perioodil 14 % ning see toimus vaatlusaluse perioodi alguses. Võttes arvesse, et 2009. aastal olid teatavad liidu tootjad alles tegevust alustamas, võis eeldada, et tootmisvõimsuse kasutamine edaspidi paraneb, sest tootjatel kulub pärast tegevuse alustamist tavaliselt kaks kuni kolm aastat, enne kui nad saavutavad tavapärase tootmistaseme, nagu on selgitatud põhjenduses 103. Nii see aga siiski ei läinud.

(107)

Seega kinnitas uurimine, et taastuvenergia direktiivi oodatava avaldamise tõttu alustas mitu ELis asuvat äriühingut oma tegevust vaatlusalusel perioodil või vaatlusaluse perioodi alguses. See tõi kaasa soodsad arengud eriti seoses eespool kirjeldatud kahjunäitajatega eelkõige ajavahemikul kuni 2010. aastani. Kuid liidu turul valitsev olukord muutus kooskõlas USAst pärit dumpinguhinnaga impordi kasvuga 2010. aastal ning tegevuse mahu suurenemine, mida uurimisperioodil oodati, ei realiseerunud.

4.4.3. Müügimaht ja turuosa

2008

2009

2010

Uurimis-periood

Müügimaht (tonnides)

2 035 367

2 650 526

3 117 410

3 229 326

Indeks (2008 = 100)

100

130

152

159

Turuosa (%)

60,2

68,3

76,2

74,0

Indeks (2008 = 100)

100

113

126

122

Allikas:

liidu tootmisharu käsitlevad andmed, mis saadi kaebuse esitajalt.

(108)

Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu tootmisharu müügimaht 59 % ning turuosa võideti juurde 13,8 protsendipunkti. Aastatel 2008–2010 suurenes müügimaht ühtlases tempos, kuid 2010. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal suurenes müügimaht vähem kui tarbimine, mis kasvas sellel perioodil 6,8 %.

(109)

Sarnaselt suurenes liidu tootmisharu turuosa kuni 2010. aastani, misjärel see uurimisperioodil vähenes. 2010. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, mil USAst pärit impordi turuosa peaaegu kahekordistus, saades juurde 7,2 protsendipunkti, kaotas liidu tootmisharu turuosast 2,2 protsendipunkti.

4.4.4. Kasv

(110)

Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu tarbimine märgatavalt, nimelt 29,2 %. Kuigi asjaomasel perioodil suurenesid ka müügimaht ja turuosa, ei saanud liidu tootmisharu sellest tarbimise kasvust täit kasu, eelkõige alates 2010. aastast. 2010. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal liidu tootmisharu müügimahu kasv aeglustus ning turuosa vähenes võrreldes eelmiste aastatega.

(111)

Mõni huvitatud isik väitis, et vaatlusalusel perioodil teatavate näitajate põhjal kindlaks tehtud kasvusuundumused ei näita, nagu oleks tootmisharu kahju kannatanud. Nagu eespool selgitatud, näitas uurimine siiski, et liidu tootmisharu kasvu aeglustumine 2010. aastal ja uurimisperioodil kattus USAst pärit madala dumpinguhinnaga impordi järsu kasvuga.

4.4.5. Tööhõive ja tootlikkus

2008

2009

2010

Uurimis-periood

Töötajate arv

2 331

2 419

2 523

2 552

Indeks (2008 = 100)

100

104

108

109

Tootlikkus

(ühikutes töötaja kohta)

924

1 157

1 298

1 328

Indeks (2008 = 100)

100

125

141

144

Allikas:

liidu tootmisharu käsitlevad andmed, mis saadi kaebuse esitajalt.

(112)

Tööhõive kasvas vaatlusalusel perioodil 9 %. Täpsemalt öeldes, ajavahemikul 2008–2010 kasvas see 8 %, kuid uurimisperioodil oli kasv kõigest 1 %. Selline kasvukõver peegeldab tootmisvõimsuse ja toodangu kasvu liidus.

(113)

Liidu tootmisharu töötajate tootlikkust mõõdeti toodanguna ühe töötaja kohta aastas. Vaatlusalusel perioodil suurenes tootlikkus olulisel määral ehk 44 %. See peegeldab kogemuste omandamise mõju ning tõhususe suurenemist nii tegevuse alustamise etapis kui ka pärast seda.

4.4.6. Tegeliku dumpingumarginaali suurus

(114)

Võttes arvesse asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi mahtu, turuosa ja hindu, ei saa uurimisperioodil kindlaks määratud dumpingumarginaalide mõju liidu tootmisharule pidada tähtsusetuks.

4.4.7. Taastumine varasema dumpingu mõjust

(115)

See küsimus ei ole antud juhul asjakohane, kuna varasema dumpingu mõju puudub.

4.4.8. Liidu tootmisharu keskmised ühikuhinnad

2008

2009

2010

Uurimis-periood

Ühikuhind (eurodes)

702,59

634,88

657,41

768,59

Indeks (2008 = 100)

100

109

Allikas:

valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule.

(116)

Vaatlusalusel perioodil kerkisid liidu tootmisharu hinnad üldiselt 9 %. 2009. aastal hinnad langesid võrreldes 2008. aastaga, kuid seejärel tõusid pidevalt kuni uurimisperioodi lõpuni. Uurimine näitas siiski, et hinnatõus ei olnud piisav selleks, et liidu tootmisharul oleks olnud võimalik katta oma kulud. Müügihindade ja kulude vaheline lõhe suurenes veelgi, seda eelkõige uurimisperioodil. See areng kattub USAst pärit madala dumpinguhinnaga impordi üha suurema tungimisega liidu turule.

(117)

Uurimine näitas, et vaatlusalusel perioodil olid liidu tootmisharu hinnad pidevalt kõrgemad (kuni 23 %) USAst pärit impordi dumpinguhindadest.

4.4.9. Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

2008

2009

2010

Uurimis-periood

Maksustamiseelne puhaskasum (eurodes)

–33 305 225

1 343 823

–33 932 738

–82 070 168

Indeks (2008 = – 100)

– 100

– 102

– 246

Liidu müügi kasumlikkus (% netomüügist)

–11,65

0,33

–5,72

–9,74

Indeks (2008 = – 100)

– 100

–49

–84

Rahavoog (eurodes)

–2 528 061

34 783 260

48 733 697

36 832 646

Indeks (2008 = – 100)

– 100

1 376

1 928

1 457

Rahavoog (% liidu müügist sõltumatutele isikutele)

–0,9

8,7

8,2

4,4

Indeks (2008 = – 100)

– 100

980

930

494

Investeeringud (eurodes)

330 441 830

86 279 988

38 710 739

23 018 175

Indeks (2008 = 100)

100

Investeeringutasuvus (%)

–10

–88

– 357

Indeks (2008 = – 100)

– 100

– 870

–3 538

Allikas:

valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule.

(118)

Liidu tootmisharu kasumlikkus määrati kindlaks nii absoluutsummades (maksustamiseelne netokasum) kui ka protsendina, mille maksustamiseelne netokasum või -kahjum moodustab samasuguse toote müügikäibest. Vaatlusalusel perioodil oli liidu tootmisharu kasumlikkus negatiivne; erandiks oli 2009. aasta, kui valimisse kaasatud äriühingutel õnnestus jõuda kasumiläveni.

(119)

Investeeringutasuvust iseloomustas samasugune areng ning tasuvus oli tunduvalt väiksem sellest, mis oli vajalik liidu tootmisharu püsimajäämiseks.

(120)

2008. aastal oli rahavoog negatiivne, kuid 2009. ja 2010. aastal olukord paranes. Uurimisperioodil hakkas rahavoog siiski taas vähenema – see kajastas liidu tootmisharu vähenevat võimet oma tegevust ise rahastada.

(121)

Kasumlikkuse, rahavoo ja investeeringutasuvuse areng vaatlusalusel perioodil piiras liidu tootmisharu võimet oma tegevusse investeerida ning kahjustas liidu tootmisharu arengut, nagu näitab selgelt investeeringute vähenemine 93 % sellel perioodil.

4.4.10. Palgad

2008

2009

2010

Uurimis-periood

Palgad (eurodes)

45 066 253

57 253 228

68 711 959

76 030 008

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta (eurodes)

75 691

81 233

88 638

99 646

Indeks (2008 = 100)

100

107

117

132

Allikas:

valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule.

(122)

Vaatlusalusel perioodil kasvasid palgad 32 %, mis peegeldas töötajate tootlikkuse kasvu.

4.4.11. Varud

2008

2009

2010

Uurimis-periood

Lõppvarud (tonnides)

34 585

24 022

38 649

31 408

Indeks (2008 = 100)

100

112

Varude ja toodangu suhe (%)

8,3

3,5

3,8

2,5

Allikas:

valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule.

(123)

Vaatlusalusel perioodil varude tase mõnevõrra vähenes.

4.5. Järeldus kahju kohta

(124)

Uurimine näitas, et madala dumpinguhinnaga import liidu turule kasvas järsult 2010. aastal ning eelkõige uurimisperioodil. Sellel perioodil paranesid teatavad liidu tootmisharu majandusliku olukorraga seotud kahjunäitajad, kuid kasv ei olnud kooskõlas tarbimise suurenemisega vaatlusalusel perioodil ning sellest tulenevalt ei paranenud olukord piisavalt, et liidu tootmisharu oleks saanud oma tegevust arendada.

(125)

Nagu uue ja kasvava tegevusvaldkonna puhul tavaline, arenesid teatavad näitajad – nagu müügimaht, toodang ja tootmisvõimsuse kasutamine – vaatlusalusel perioodil positiivses suunas. Seda saab selgitada asjaoluga, et sellel perioodil sisenesid turule uued liidu tootjad. Sellest olenemata näitas uurimine, et olukord, mis valitses liidu turul alates 2010. aastast, kui suurenes järsult madala hinnaga import, ei võimaldanud liidu tootjatel saavutada piisavat tootmis- ja hinnataset, mis oleks taganud arengu ja aidanud säilitada vaatlusalusel perioodil tehtud olulisi investeeringuid.

(126)

Leiti, et madala hinnaga impordi abil löödi liidu tootmisharu hindu pidevalt alla. Hinnatase ei olnud selline, mis oleks võimaldanud asjaomasel tootmisharul katta oma kulud ja tagada tootmise arendamiseks vajaliku rahavoo ja kasumi.

(127)

Liidu tootmisharu finantstulemustega seotud kahjunäitajad – nagu kasumlikkus, rahavoog ja investeeringutasuvus – tõepoolest halvenesid või jäid kõvasti allapoole tavapärast taset. See mõjutas oluliselt liidu tootmisharu võimet kapitali kaasata ja oma tegevusse rohkem investeerida.

(128)

Eespool toodut silmas pidades leiti, et liidu tootmisharu kandis uurimisperioodil olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

5. PÕHJUSLIK SEOS

5.1. Sissejuhatus

(129)

Kooskõlas dumpinguvastast menetlust käsitleva algmääruse artikli 3 lõigetega 5 ja 6 uuriti, kas asjaomasest riigist pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import on põhjustanud liidu tootmisharule kahju. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid liidu tootmisharu samaaegselt kahjustada; selle eesmärk oli tagada, et nende muude tegurite tekitatavat võimalikku kahju ei omistataks dumpinguhinnaga impordile.

5.2. Dumpinguhinnaga impordi mõju

(130)

Nagu eespool märgitud, suurenes liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil märgatavalt – 29,2 %. Seevastu asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi maht suurenes olulisel määral, st 1,9 %-lt liidu turu mahust vaatlusaluse perioodi alguses 15,7 %-ni uurimisperioodil. See pani liidu tootmisharu selge surve alla, seda eelkõige alates 2010. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni, mil selline import enam kui kahekordistus. Alates 2010. aastast ja eelkõige uurimisperioodil imporditi liidu turule vaatlusalust USAst pärit toodet madala hinnaga suures koguses ning selle abil toimus liidu tootmisharu hindade allalöömine. Selline olukord ei võimaldanud tootmisharul uurimisperioodil eeldatud viisil areneda.

(131)

Mõni huvitatud isik on väitnud, et liidu tootmisharu olukord paranes just alates 2010. aastast kuni uurimisperioodini – st. samal ajal, mil USAst pärit import kahekordistus. Nagu on selgitatud eespool põhjendustes 102 ja 107, mõjutas teatavate kahjunäitajate – näiteks toodang ja müügimaht – arengut positiivselt asjaolu, et paljud liidu tootjad hakkasid vaatlusalusel perioodil turule sisenema. Liidu tootmisharu kaotas siiski uurimisperioodil turuosa võrreldes 2010. aastaga, samas kui liidu turg koges samal ajal USAst pärit dumpinguhinnaga impordi suurimat kasvu. Hinna allalöömise ja hinnasurve mõjul halvenes liidu tootmisharu üldine finantsseisund, eelkõige kasumlikkus.

(132)

Madala hinnaga impordil oli seega suur tähtsus selles, et liidu tootmisharu kandis uurimisperioodil olulist kahju.

5.3. Muude tegurite mõju

(133)

Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka järgmiseid teadaolevaid liidu tootmisharu kahjustada võivaid tegureid eesmärgiga tagada, et nende tegurite tekitatud mis tahes kahju ei omistataks dumpinguhinnaga impordile: import kolmandatest riikidest, liidu tootmisharu eksporditegevus, majanduskriisi mõju ja muud tegurid, nagu toorainehindade kõikumine, nõudluse areng ja liidu tootmisharu moodustavate äriühingute väidetavad sisemised probleemid.

5.3.1. Import kolmandatest riikidest (Brasiilia)

(134)

Olemasoleva teabe kohaselt ei eksportinud vaatlusalusel perioodil ükski kolmas riik peale Brasiilia vaatlusalust toodet ELi olulistes kogustes. Brasiilia kehtestatud impordihinnad on liidu tootjate hindadest palju väiksemad. Brasiiliast pärit impordi maht ja selle turuosa ilmutasid vaatlusalusel perioodil siiski selgeid vähenemise märke (vastavalt -81 % ja -25,8 %). Sellest tulenevalt, kuna impordimahud vähenesid uurimisperioodil nii madala tasemeni, ei saa neid pidada sellisteks, et nende tõttu oleks katkenud põhjuslik seos USAst pärit madala hinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel.

2008

2009

2010

Uurimis-periood

Brasiiliast pärit impordi maht (tonnides)

1 022 980

884 020

396 249

195 342

Indeks (2008 = 100)

100

Brasiiliast pärit impordi turuosa (%)

30,3

22,8

9,7

4,5

Keskmine CIF-hind ühiku kohta

(eurodes imporditud tonni kohta)

560,8

496,2

580,8

622,4

Indeks (2008 = 100)

100

104

111

Allikas:

Eurostat, Ühendkuningriigi taastuvkütuste agentuur, Madalmaade, Rootsi ja Soome tolliandmebaasidest pärit andmed impordi kohta ning kaebus.

(135)

Huvitatud isikud väitsid, et Brasiiliast pärit import toimus kogu vaatlusaluse perioodi jooksul miinimumtasemest suuremas koguses ning et kaupa imporditi liidu turule dumpinguhindadega. Nad väitsid lisaks, et USAst pärit impordiga täideti kõigest Brasiiliast pärit impordi äralangemise tõttu tekkinud vaba turuosa. USAst pärit importi ei saa seega väidetavalt pidada liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju põhjuseks.

(136)

Nagu eespool selgitatud, siis vähenes Brasiiliast pärit import vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt. Selle impordi turuosa kahanes 30,3 %-lt 4,5 %-le ajal, mil tarbimist iseloomustas väga suur kasv. Võttes arvesse Brasiilia eksportijate poolt liidu turul kehtestatud hinnataset, ei saa välistada, et Brasiiliast pärit bioetanooli müük suurendas teataval määral liidu tootmisharu kantud kahju. Leitakse siiski, et asjaomane import vähenes uurimisperioodil sellisele tasemele, et seda ei saa pidada kõnealuse kahju peamiseks põhjuseks. Tõepoolest, 2010. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, mil Brasiiliast pärit import vähenes umbes 200 000 tonni, suurenes USAst pärit dumpinguhinnaga import üle 330 000 tonni. Selle põhjal võib väita, et Brasiiliast pärit bioetanooli müük liidu turul, seda eelkõige uurimisperioodil, ei olnud nii suur, et selle mõjul oleks katkenud põhjuslik seos, mis tehti kindlaks sellel perioodil USAst pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel.

5.3.2. Liidu tootmisharu eksporditegevus

2008

2009

2010

Uurimis-periood

Eksportmüügi maht (tonnides)

26 263

41 023

53 085

59 633

Allikas:

kaebus ja valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule.

(137)

Uurimine näitas, et uurimisperioodil eksportis liidu tootmisharu bioetanooli väikestes kogustes hindadega, mis olid liidu turul valitsevatest hindadest enamasti kõrgemad. See andis alust järeldada, et eksporditegevus ei olnud tegur, mille tõttu oleks katkenud põhjuslik seos liidu tootmisharu kantud kahju ja asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

5.3.3. Majanduskriisi mõju

(138)

Leiti, et majanduskriis ei avaldanud liidu tootmisharule negatiivset mõju. Bioetanooli tarbimine liidus suurenes kõige rohkem 2009. aastal, st aastal, mida peetakse üldiselt majanduskriisi halvimaks aastaks. Samal ajal suurenesid ka tootmine ja müük liidu tootmisharu poolt.

(139)

Eespool toodut arvesse võttes leitakse, et majanduskriis ei olnud tegur, mille tõttu oleks katkenud põhjuslik seos asjaomasest riigist pärit madala hinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

5.3.4. Muud tegurid

(140)

Huvitatud isikud nimetasid ka muid tegureid, mille tõttu oleks põhjuslik seos võinud katkeda – näiteks toorainehindade kõikumine, oodatust väiksem nõudluse kasv, liidu õigusraamistik, millega väidetavalt kahjustatakse liidu tootjate huve, ning liidu tootjate teatavad väidetavad sisemised probleemid.

(141)

Toorainehindade kõikumisega seoses leiti, et nii maisi kui ka nisu hinnad olid vaatlusalusel perioodil kõikuvad. Uurimine näitas, et enamik tootjaid siiski maandavad seda riski oma tarnijatega kokku lepitud konkreetse hinnakujundusmehhanismi abil või finantsturgude kaudu. Sellest tulenevalt võib väita, et kuigi lähteainete hinnad erinesid eelkõige ajavahemikul 2008–2010, kui maisi hind oli väiksem kui nisu hind, olid lähteainete hinnad uurimisperioodi teisel poolel üldiselt samasugused. See näitab, et mis tahes hinnaerinevused viidi miinimumini ning need ei olnud püsivat laadi.

(142)

Mõni huvitatud isik väitis, et taastuvenergia direktiivi rakendamine liikmesriikides on olnud liiga aeglane ning tarbimine ei arenenud kooskõlas eespool nimetatud direktiivis sätestatud sihtidega. Kuid isegi kui esialgseid sihte vaatlusaluse perioodi jooksul täiel määral ei saavutatud, on positiivne, et tarbimine suurenes asjaomasel perioodil märkimisväärselt – nimelt 29,2 % –, ning seda näitajat ei saa analüüsis tähelepanuta jätta. Igal juhul ei saa taastuvenergia direktiivi väidetavalt aeglase rakendamisega põhjendada madala dumpinguhinnaga impordi suurt mahtu liidu turul ning asjaolu, et sellega löödi alla liidu tootmisharu hindu ja põhjustati nimetatud tootmisharule kahju. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(143)

Huvitatud isikud on samuti väitnud, et liidu tootmisharu üksi ei saanud liidu nõudlust rahuldada tulenevalt valitsevast regulatiivsest ebakindlusest ning et sertifitseerimissüsteem on väga aeglane, mis vähendab sertifitseeritud liidu tootjate eeliseid. Mõni huvitatud isik on lisaks väitnud, et liidu tootjate kantud mis tahes kahju põhjuseks olid sisemised probleemid, mis kimbutasid paljusid liidu tootjaid vaatlusalusel perioodil. Neid väiteid siiski ei põhjendatud ning uurimine ei kinnitanud, et neil väidetel oleks alust olnud. Sellest olenemata tuleb märkida, et uurimise tulemusel selgus, et liidu toodangu väidetavalt madal tase oli peamiselt tingitud liidu turul valitsenud madalatest müügihindadest, mida mõjutas suures osas USAst pärit madala dumpinguhinnaga ja liidu tootjate hindu alla lööva impordi järsk kasv eelkõige uurimisperioodil. Ilmnes, et liidu tootjatel ei olnud muud valikut kui tootmine peatada, sest hinnad ei võimaldanud neil isegi toorainekulusid katta, seda eelkõige uurimisperioodil. Sellest tulenevalt ei anna eespool nimetatud põhjendamata väited alust arvata, et nende tõttu oleks katkenud põhjuslik seos dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule uurimisperioodil tekitatud kahju vahel.

(144)

Seega järeldatakse, et kõigi eespool nimetatud tegurite tõttu ei oleks katkenud põhjuslik seos liidu tootmisharu kantud kahju ja USAst pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(145)

Huvitatud isikud märgivad lõpetuseks, et uurimisperioodil deklareeriti märkimisväärne osa impordist CN rubriigi 3824 all, mille eest tuleb maksta madalat tollimaksu. Nimetatud tollimaksu suurendati pärast uurimisperioodi lõppu. Osapoolte arvates põhjustasid kahju madalad tollimaksud, mitte dumpinguhinnaga müük. Sellega seoses piisab, kui tõdeda, et tollimaksud võivad muutuda mis tahes ajal ning seega ei saa selle väitega seada küsimuse alla kahju olemasolu uurimisperioodil.

5.4. Järeldus põhjusliku seose kohta

(146)

Eespool esitatud analüüs näitas, et asjaomasest riigist pärit madala hinnaga impordi maht ja turuosa suurenesid vaatlusalusel perioodil olulisel määral. Peale selle leiti, et asjaomased impordihinnad olid väiksemad hindadest, mida liidu tootmisharu küsis liidu turul.

(147)

Sellise asjaomasest riigist pärit madala hinnaga impordi mahu ja turuosa suurenemisega samaaegselt toimus tarbimise üldine ja pidev suurenemine liidus ning samale ajale langesid ka liidu tootmisharu negatiivsed tulemused vaatlusalusel perioodil. Asjaomases riigis asuvatel eksportijatel õnnestus liidu tootmisharu hindade süstemaatilise allalöömisega oma turuosa suurendada. Samal ajal ei suutnud liidu tootmisharu saavutada jätkusuutlikku ja positiivset kasumlikkuse taset olenemata oma tegevuse laiendamisest.

(148)

Muude teadaolevate liidu tootmisharu kahjustada võinud tegurite uurimine näitas, et need tegurid ei näi olevat sellised, et nende tõttu oleks katkenud põhjuslik seos asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel.

(149)

Eespool esitatud analüüsi põhjal, mille käigus eristati nõuetekohaselt kõikide teadaolevalt liidu tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toimet dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust, jõuti järeldusele, et USAst pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

6. LIIDU HUVID

6.1. Sissejuhatavad märkused

(150)

Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuriti, kas olenemata järeldusest, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas kahju, oli mõjuvaid põhjuseid järeldada, et antud juhtumi puhul ei olnud liidu huvides võtta vastu dumpinguvastaseid meetmeid. Liidu huvide analüüs põhines kõigi erinevate seotud huvide, sealhulgas liidu tootmisharu, vaatlusaluse toote importijate ja kasutajate huvide hindamisel.

6.2. Liidu tootmisharu huvid

(151)

Uurimine näitas, et USAst pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Sellise impordi poolt kaubandusele avalduva moonutava mõju kõrvaldamiseks võetavate meetmete puudumisel näib tõenäoline, et liidu tootmisharu majanduslik olukord halveneb veelgi.

(152)

Eeldatakse, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisega taastatakse liidu turul tõhusad kaubandustingimused, mis võimaldavad liidu tootmisharul kehtestada hinnad, mis kajastavad tootmiskulusid. Võib eeldada, et meetmete kehtestamine võimaldab liidu tootmisharul ka suurendada müügimahtu ja seeläbi võita tagasi turuosa, mis kaotati dumpinguhinnaga impordi tulemusel. See avaldab omakorda soodsat mõju liidu tootmisharu finantsseisundile ja kasumlikkusele.

(153)

Sellepärast jõuti järeldusele, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine USAst pärit asjaomase toote impordi suhtes ei ole vastuolus liidu tootmisharu huvidega.

6.3. Importijate huvid

(154)

Liidus asuvatele sõltumatutele importijatele mõeldud küsimustikule vastas kaks äriühingut. Nende koostööd tegevate importijate valdustesse korraldati kontrollkäigud. Mõlema kontrollitud äriühingu puhul moodustab bioetanooliga seotud äritegevus üksnes väikese osa nende kogukäibest (alla 5 %). Peale selle märkisid mõlemad äriühingud, et neil on võimalik kanda igasugune hinnatõus üle oma klientidele, st kasutajatele.

(155)

Olemasoleva teabe põhjal järeldati, et meetmete kehtestamine ei avaldaks importijatele märkimisväärset negatiivset mõju.

6.4. Kasutajate huvid

(156)

Liidus asuvatele kasutajatele mõeldud küsimustikule vastas neli äriühingut. Nendest ühe valdustesse korraldati kontrollkäigud.

(157)

Kontrollitud äriühingu puhul moodustab bioetanool väikese osa tema kogukäibest (alla 5 %). Äriühing on koostanud mõjuhinnangu seoses seguga E5 ja arvutanud välja, et kui kehtestatakse tollimaks 100 eurot/m3, tooks see lõppkasutajale kaasa hinnatõusu 0,005 eurot liitri kohta.

(158)

Ka ülejäänud kolme kasutaja puhul nähtub küsimustikule saadetud vastustes sisalduvatest andmetest, et mõju oleks piiratud. Ühe äriühingu puhul on asjaomasest riigist ostetud kogused üsna väikesed ning dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine avaldaks äriühingu kasumlikkusele üksnes minimaalset mõju.

(159)

Kaks teist koostööd tegevat kasutajat on seotud kasutajad ning nad on deklareerinud, et nad saavad mis tahes kehtestatavad dumpinguvastased tollimaksud oma klientidele üle kanda. Peale selle selgitasid nad, et neil on piisavalt erinevaid tarneallikaid ning nad ei ole USAst pärit impordist sõltuvad.

(160)

Huvitatud isikud väitsid, et liidus puudub kogunõudluse rahuldamiseks piisav tootmisvõimsus ning liit peab vajaminevate koguste tagamiseks bioetanooli importima. Kontrollitud tootmisvõimsuse näitajate põhjal selgus, et liidus on kasutamata tootmisvõimsust, võttes eelkõige arvesse müügihindade madalat taset. Sellest tulenevalt suudaksid liidu tootjad suurendada oma toodangu mahtu, et rahuldada kasvavat nõudlust, seda eelkõige juhul, kui kaubandusmoonutused turult kõrvaldatakse. Lisaks on oodata, et lähemal ajal ehitatakse uusi tehaseid ja need võetakse kasutusele ning see aitab vähendada mis tahes väidetavat puudujäägi riski liidus.

(161)

Eespool toodut silmas pidades jõuti järeldusele, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine USAst pärit bioetanooli impordi suhtes ei avaldaks liidus asuvatele kasutajatele olulist negatiivset mõju.

6.5. Järeldus liidu huvide kohta

(162)

Eespool esitatut silmas pidades järeldati, et liidu huve käsitleva olemasoleva teabe põhjal puuduvad üldiselt mõjuvad põhjused, mis õigustaksid dumpinguvastaste meetmete kehtestamata jätmist USAst pärit bioetanooli impordi suhtes.

7. LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED

7.1. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

(163)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import ei saaks põhjustada liidu tootmisharule edasist kahju.

(164)

Nende meetmete taseme kindlaksmääramisel võeti arvesse dumpingumarginaale ja tollimaksumäära, mis on vajalik liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks, ületamata seejuures kindlakstehtud dumpingumarginaale.

(165)

Kahjuliku dumpingu mõju kaotamiseks vajaliku tollimaksumäära arvutamisel võeti arvesse, et mis tahes meetmed peaksid võimaldama liidu tootmisharul katta oma tootmiskulud ja saada sellist maksustamiseelset kasumit, mida asjaomast liiki tootmisharul oleks samasuguse toote müügist võimalik liidus mõistlikul määral teenida tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumise korral.

(166)

Võttes arvesse eelkõige põhjendustes 102 ja 103 esitatud järeldusi, leitakse, et liidu tootmisharu jaoks seatud sihtkasum peaks põhinema kasumil, mida saadi siis, kui USAst pärit import oli tähtsusetu, st ühe valimisse kaasatud liidu tootja (kelle ettevõte ei olnud kõnealusel ajal algusfaasis) 2008. ja 2009. aasta keskmisel maksustamiseelsel kasumimarginaalil. Seega leitakse, et kasumimarginaal 6,8 % käibest oleks põhjendatud ja seda võiks pidada sobivaks minimaalseks marginaaliks, mida liidu tootmisharu oleks võinud uurimisperioodil tavapärastes kaubandustingimustes kahjuliku dumpingu puudumise korral saavutada.

(167)

Selle põhjal arvutati liidu tootmisharu jaoks samasuguse toote mittekahjustav hind. Selle hinna saamiseks korrigeeriti valimisse kaasatud liidu tootjate müügihindu uurimisperioodi jooksul saadud tegeliku kasumiga või tegelikult kantud kahjumiga ning saadud tulemusele liideti eespool nimetatud kasumimarginaal.

(168)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes USAs asuvate koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda – nagu see oli kindlaks määratud hinna allalöömise arvutustes – mittekahjustava hinnaga, millega liidu tootmisharu müüs uurimisperioodil tooteid liidu turul. Seejärel väljendati kõik võrdluse tulemusel kindlaks tehtud erinevused protsendimäärana keskmisest impordi CIF-koguhinnast.

7.2. Tollimaksude vorm ja tase

(169)

Eespool toodut silmas pidades leiti, et kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks vastavalt väiksema tollimaksu põhimõttele kehtestada vaatlusaluse toote impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased meetmed sellisel tasemel, mis vastaks dumpingu- või kahjumarginaali määrale, olenevalt sellest, kumb on väiksem. Sellest tulenevalt tuleks kõik tollimaksumäärad kehtestada kindlakstehtud dumpingumarginaalide tasemel.

(170)

Kavandatavad lõplikud dumpinguvastased tollimaksud on järgmised:

	Dumpingu-marginaal	Kahjumarginaal	Lõplik tollimaks (%)
Kogu riiki hõlmav ühtne dumpingumarginaal (%)	9,5	31,1	9,5

(171)

Pidades silmas asjaolu, et dumpinguvastast tollimaksu kohaldatakse ka segude suhtes, mis sisaldavad bioetanooli üle 10 mahuprotsendi – kusjuures sel juhul võetakse proportsionaalselt arvesse nende segude bioetanoolisisaldust –, peetakse meetme tõhusaks rakendamiseks liikmesriikide tolliasutuste poolt asjakohaseks kehtestada puhta bioetanooli sisalduse põhjal kindlasummaline tollimaks.

(172)

Käesolevas määruses sätestatud dumpinguvastase tollimaksu määr määrati kindlaks kirjeldatud uurimise tulemuste põhjal. Sellepärast kajastab see nimetatud uurimise ajal tuvastatud olukorda. Asjaomast kogu riiki hõlmavat ja kõigi äriühingute suhtes kohaldatavat ühtset tollimaksu kohaldatakse USAst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes.

(173)

Kui esialgu kavandati vaatlusaluse tootega seotud kiirete turuarengute tõttu piirata kõnealuste meetmete kehtivust kolme aastaga, siis pärast huvitatud isikutelt saadud märkusi hinnati olukorda uuesti. Kaebuse esitajad rõhutasid, et käesolevas etapis on liiga vara eeldada suuri muutusi turuolukorras, kuna üleminek uue põlvkonna bioetanoolile võib tõenäoliselt palju aega võtta ning seega ei tohiks seda käesolevas ettepanekus arvestada. Peale selle oleks liiga vara hinnata mõnede praegu arutuse all olevate õigusakti ettepanekute tulemust ja mõju kõigi turul osalejate jaoks. Pärast nende väidete läbivaatamist jõuti järeldusele, et erandi tegemine algmääruse artikli 11 lõikes 2 sätestatud tavapärasest meetmete kehtivusajast ei ole asjakohane. See ei piira mis tahes huvitatud isiku võimalust paluda läbivaatamist, kui asjaolud seda nõuavad vastavalt artikli 11 lõikele 3.

8. REGISTREERIMINE

(174)

Komisjon sai kaebuse esitajalt taotlusi USAst pärit bioetanooli impordi registreerimiseks. Vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 6 võib komisjon pärast nõuandekomiteega konsulteerimist anda tolliasutustele korralduse võtta kohaseid meetmeid impordi registreerimiseks, et selle impordi suhtes saaks edaspidi alates registreerimise kuupäevast meetmeid kohaldada. Impordi registreerimisnõude võib kehtestada pärast liidu tootmisharu vastavat taotlust, mis sisaldab piisavat tõendusmaterjali õigustamaks sellist sammu. Kaebuse esitaja väitis, et kuna USAst pärit bioetanooli impordi suhtes paralleelselt läbi viidud subsiidiumivastase menetluse tulemusel kehtestati selline registreerimisnõue, (14) olid need tingimused automaatselt täidetud.

(175)

Tuleb siiski rõhutada, et paralleelselt läbi viidud subsiidiumivastase menetluse kohane registreerimisnõue kehtestati täiesti erinevate asjaolude alusel. Nagu on märgitud määruse (EL) nr 771/2012 põhjenduses 10, siis vaatamata sellele, et uurimisperioodil on tõendatult makstud tasakaalustatavaid subsiidiume ja seeläbi on tekitatud kahju liidu tootmisharule, otsustas komisjon ajutised tasakaalustavad tollimaksud kehtestamata jätta, sest esialgselt tehti kindlaks, et uurimisperioodil jõus olnud peamine subsiidiumikava ei kehtinud enam, sest selle kava raames ei oleks enam saadud kasu sel ajal, kui ajutised meetmed oleksid kehtima hakanud. Siiski olid olemas tõendid, et USA võib eelolevatel kuudel tagasiulatuvalt taaskehtestada peamise subsiidiumikava, mis leiti olevat tasakaalustav. Komisjon leidis, et sellisel juhul oleks tal kõnealuse uurimise raames olnud õigus kehtestada ajutised tasakaalustavad tollimaksud (ja neid hiljem koguda). Sellest tulenevalt otsustas komisjon Euroopa Liidu õiguste kaitseks ja nendel erilistel asjaoludel anda tolliasutustele korraldus import registreerida. Need erilised asjaolud ei kehti käesoleva dumpinguvastase menetluse puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Ameerika Ühendriikidest pärit bioetanooli impordi suhtes; bioetanool, millele osutatakse ka kui etanoolkütusele, on põllumajandustoodetest (loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas) valmistatud denatureeritud või denatureerimata etüülalkohol, välja arvatud tooted, mille veesisaldus on standardi EN 15376 kohaselt mõõdetuna üle 0,3 massiprotsendi, kuid kaasa arvatud põllumajandustoodetest (loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas) valmistatud etüülalkohol, mis sisaldub bensiinisegudes, mille etüülalkoholi sisaldus on üle 10 mahuprotsendi, ning mis kuulub praegu CN-koodide ex 2207 10 00 , ex 2207 20 00 , ex 2208 90 99 , ex 2710 12 21 , ex 2710 12 25 , ex 2710 12 31 , ex 2710 12 41 , ex 2710 12 45 , ex 2710 12 49 , ex 2710 12 51 , ex 2710 12 59 , ex 2710 12 70 , ex 2710 12 90 , ex 3814 00 10 , ex 3814 00 90 , ex 3820 00 00 ja ex 3824 90 97 (TARICi koodid 2207 10 00 12, 2207 20 00 12, 2208 90 99 12, 2710 12 21 11, 2710 12 25 92, 2710 12 31 11, 2710 12 41 11, 2710 12 45 11, 2710 12 49 11, 2710 12 51 11, 2710 12 59 11, 2710 12 70 11, 2710 12 90 11, 3814 00 10 11, 3814 00 90 71, 3820 00 00 11 ja 3824 90 97 67) alla.

2. Lõikes 1 kirjeldatud toote suhtes kohaldatava lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr on 62,3 eurot netotonni kohta. Dumpinguvastast tollimaksu kohaldatakse proportsionaalselt põllumajandustoodetest (loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas) valmistatud puhta etüülalkoholi protsentuaalsele kogusisaldusele massis (bioetanooli sisaldus).

3. Lõikes 1 kirjeldatud tooted on lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust vabastatud, kui need on mõeldud kasutamiseks muul otstarbel kui kütusena. Tollimaksuvabastust võimaldatakse Euroopa Liidu asjakohastes õigusnormides sätestatud tingimustel, pidades silmas sellise kauba kasutamise suhtes kohaldatavat tollikontrolli (vt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklid 291–300).

4. Juhul kui kaubad on enne vabasse ringlusesse laskmist saanud kahjustada ja sellest tulenevalt on tegelikult makstud või makstav hind tolliväärtuse kindlaksmääramise eesmärgil jaotatud osadeks vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklile 145, vähendatakse eespool sätestatud summade alusel arvutatud dumpinguvastase tollimaksu summat protsendi võrra, mis vastab protsendile, mille võrra tegelikult makstud või makstavat hinda korrigeeriti.

5. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse tollimakse käsitlevaid kehtivaid õigusnorme.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. veebruar 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

S. SHERLOCK

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) ELT C 345, 25.11.2011, lk 7.

(3) ELT C 345, 25.11.2011, lk 13.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16).

(5) Vt www.ethanol.org – RFS (Renewable fuels standard) under the Energy Independence and Security Act (2007. aasta energiasõltumatuse ja varustuskindluse seadusega kehtestatud taastuvkütuste standard).

(6) Vt US Internal Revenue Code (IRC – USA maksuseadustik) – § 40(b)(4) punkt E.

(7) Vt www.ethanol.org – RFS (Renewable fuels standard) under the Energy Independence and Security Act (2007. aasta energiasõltumatuse ja varustuskindluse seadusega kehtestatud taastuvkütuste standard).

(8) Uurimine näitas, et USAs piisab alkoholisegu krediidi kasutamiseks USA maksuseadustiku § 40(b)(3) tähenduses kõigest 0,1 % bensiini segamisest puhta bioetanooli hulka.

(9) Näiteks a) Ameerika etanooliliidu (American Coalition for Ethanol – ACE) veebisaidil avaldatud teave; b) 2005. aasta energiapoliitika seadus (Energy Policy Act – EPA), eriti P.L. 109–58; c) 2007. aasta energiasõltumatuse ja varustuskindluse seadus (Energy Independence and Security Act of 2007) (P.L. 110–140, H.R.6), millega muudeti ja karmistati taastuvkütuste standardi nõudeid, seades eesmärgiks saavutada taastuvkütuste kasutamine 2008. aastal 9 miljardit gallonit ja 2011. aastal 13,9 miljardit gallonit; d) faktilehed, mis USA energeetikaministeerium andis välja puhaste linnade algatuse raames, jne.

(10) Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).

(11) Näiteks presulfaate käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 2961/95 väidetakse, et Hiinast pärit toode oli liidu tootega samasugune toode olenemata kvaliteeti mõjutavatest erinevustest puhtuses ja rauasisalduses (EÜT L 308, 21.12.1995, lk 61, põhjendus 10). Vt samuti Esimese Astme Kohtu otsus kohtuasjas T-2/95: Industrie des Poudres Sphériques, milles kohus sedastas, et institutsioonidel on seaduslik õigus järeldada, et Hiinast ja Venemaalt pärit kaltsiummetall oli liidust pärit kaltsiummetalliga samasugune toode (olenemata erinevustest hapnikusisalduses, mille tõttu oli liidu toode konkreetse otstarbe jaoks sobimatu), moodustades 11 % liidu tarbimisest (punktid 202–221). Seda punkti apellatsioonkaebuses (C-458/98 P) ei vaidlustatud.

(12) ELT C 225, 18.9.2009, lk 13; ELT C 176, 2.7.2010, lk 6; ELT C 236, 12.8.2011, lk 16.

(13) Eeldatakse, et 2008. aastal varude erinevus puudus.

(14) Komisjoni määrus (EL) nr 771/2012 (ELT L 229, 24.8.2012, lk 20).

22.2.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 49/29

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 158/2013,

18. veebruar 2013,

millega taaskehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärinevate tsitrusviljadest (mandariinidest jne) valmistatud toodete ja konservide impordi suhtes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artiklit 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

(1)

20. oktoobril 2007. aastal teatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates dumpinguvastase menetluse algatamisest teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”) pärinevate tsitrusviljadest (mandariinidest jne) valmistatud toodete ja konservide ühendusse importimise suhtes (2). 4. juulil 2008 kehtestas komisjon määrusega (EÜ) nr 642/2008 (3) (edaspidi „ajutine määrus”) teatavate HRVst pärinevate tsitrusviljadest valmistatud toodete ja konservide suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu.

(2)

Menetlus algatati kaebuse põhjal, mille esitas 6. septembril 2007 Hispaania Riiklik Puu- ja Köögiviljatöötlejate Ühenduste Föderatsioon („FENAVAL”, varem „FNACV”) (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab 100 % ühenduse teatavate tsitrusviljadest (mandariinidest jne) valmistatud toodete ja konservide kogutoodangust. Kaebus sisaldas tõendeid vaatlusaluse toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Nagu on nenditud ajutise määruse põhjenduses 12, hõlmas dumpingu ja kahju uurimine ajavahemikku alates 1. oktoobrist 2006 kuni 30. septembrini 2007 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. oktoobrist 2002 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(4)

Komisjon kehtestas 9. novembril 2007 HRVst pärit nimetatud toote impordi registreerimiskohustuse vastavalt 5. novembri 2007. aasta määrusele (EÜ) nr 1295/2007 millega kehtestatakse registreerimise nõue Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate töödeldud või konserveeritud tsitrusviljade (mandariinid jmt) impordi suhtes (4) (edaspidi „registreerimismäärus”).

(5)

Meenutatakse, et kuni 8. novembrini 2007 kehtisid nimetatud toote suhtes kaitsemeetmed. Komisjon kehtestas määrusega (EÜ) nr 1964/2003 ajutised kaitsemeetmed teatavate tsitrusviljadest (mandariinidest jne) valmistatud toodete ja konservide impordi suhtes (5). Hiljem kehtestati määrusega (EÜ) nr 658/2004 (6) (edaspidi „kaitsemeetmete määrus”) lõplikud kaitsemeetmed. Nii ajutiste kui ka lõplike kaitsemeetmete sisuks oli tariifikvoot, st tollimaksukohustus tekkis pärast tollimaksuvaba impordimahu ammendamist.

(6)	Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 1355/2008 (7) (edaspidi „algne määrus”) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu HRVst pärit teatavate tsitrusviljadest (mandariinidest jne) valmistatud toodete ja konservide impordi suhtes.

(7)	Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr jäi vahemikku 361,4–531,2 eurot tonni kohta toote netokaalust.

1.1. Xinshiji otsus

(8)

17. veebruari 2011. aasta otsusega kohtuasjas T-122/09: Zhejiang Xinshiji Foods Co., Ltd. ja Hubei Xinshiji Foods Co., Ltd. versus Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Komisjoni toel (8) (edaspidi „Xinshiji otsus”) tühistas Üldkohus algse määruse selles osas, milles see käsitleb hagejaid Zhejiang Xinshiji Foods Co., Ltd. ja Hubei Xinshiji Foods Co., Ltd.

(9)

Üldkohtu otsus tugines põhjendusele, et komisjon rikkus kaitseõigusi, jättes esitamata teabe, mida hagejad vajasid, et teha kindlaks, kas ekspordihinna viimine importija tehasehinna tasemele oli turustruktuuri seisukohast asjakohane, võimaldades võrrelda ekspordihinda ja liidu tootmisharu hinda samal kaubandustasandil. Samuti jõudis Üldkohus seisukohale, et komisjon rikkus põhjendamiskohustust, sest meetme põhjendused tuleb esitada meetme enda tekstis, mitte kirjalikes või suulistes selgitustes, mis antakse hiljem, kui meetme suhtes on juba Euroopa Liidu kohtutes algatatud menetlus.

(10)	Komisjon esitas 2011. aasta aprillis kaebuse (C-195/11P), milles taotles Xinshiji otsuse tühistamist. Pärast seda, kui Euroopa Liidu Kohus (edaspidi „kohus”) tunnistas algse määruse 22. märtsil 2012 kehtetuks (vt põhjendus 16), võttis komisjon oma kaebuse tagasi, sest selle ese lakkas olemast.

(11)

3. detsembril 2011 avaldas komisjon teate (9) dumpinguvastase uurimise osalise taasalustamise kohta (edaspidi „esimene taasalustamise teade”) Üldkohtu Xinshiji otsuse täitmiseks. Taasalustamine piirdus kindlakstegemisega, kas ekspordihinna viimine importija tehasehinna tasemele oli turustruktuuri seisukohast asjakohane, võimaldades võrrelda ekspordihinda ja liidu tootmisharu hinda samal kaubandustasandil.

(12)	Kõik huvitatud isikud said samaaegselt avalikustamise dokumendi, mille lisades on selgitatud nende impordijärgsete kulude korrektsiooni põhjuseid, mida võeti arvesse HRVst pärit toodete hinna arvutamisel.

(13)	Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist teates sätestatud tähtaja jooksul.

(14)	Võimalus ärakuulamiseks anti kõigile isikutele, kes esitasid selleks taotluse eespool nimetatud tähtaja jooksul ja osutasid konkreetsetele põhjustele, miks nad tuleks ära kuulata.

(15)	Huvitatud isikutena andsid endast teada kaks kõnealust hagevat eksportijat, kaheksa importijat, kaks importijate ühendust ja üks tootjate ühendus.

1.2. Võrdlusriigi otsus

(16)	Kohus tunnistas 22. märtsil 2012 kohtuasjas C-338/10: Grünwald Logistik Service GmbH (GLS) versus Hauptzollamt Hamburg-Stadt (edaspidi „võrdlusriigi otsus”) algse määruse kehtetuks (10).

(17)

Kohus leidis, et kuna komisjon ja nõukogu määrasid vaatlusaluse toote normaalväärtuse kindlaks hinna põhjal, mis on Euroopa Liidus makstud või makstav samasuguse toote eest, kandmata piisavalt hoolt, et määrata see väärtus kindlaks sama toote eest kolmandas turumajanduslikus riigis makstud hinna põhjal, on nad rikkunud algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a nõudeid.

(18)

19. juunil 2012. aastal avaldati Euroopa Liidu Teatajas teade (11) (edaspidi „teine taasalustamise teade”). Kõnealuses teates teatati asjaosalistele, et pidades silmas kohtu eespool osutatud otsust, ei kehti HRVst pärit teatavate tsitrusviljadest (mandariinidest jne) valmistatud toodete ja konservide Euroopa Liitu importimise suhtes enam algse määrusega kehtestatud dumpinguvastased meetmed ning et vastavalt kõnealusele määrusele vaatlusaluse toote eest tasutud lõplikud dumpinguvastased tollimaksud tuleks tagasi maksta või tuleks neid vähendada.

(19)	Nimetatud teatega taasalustati osaliselt ka asjakohast dumpinguvastast uurimist HRVst pärit teatavate tsitrusviljadest (mandariinidest jne) valmistatud toodete ja konservide impordi suhtes, et täita kohtu eespool osutatud otsust.

(20)	Teates nenditakse, et taasalustamine piirdub võimaliku võrdlusriigi valimisega ning mis tahes dumpingumarginaali arvutamiseks kasutatava normaalväärtuse kindlaksmääramisega vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a.

(21)

Lisaks sellele palutakse nimetatud teates huvitatud isikutel oma seisukohad teatavaks teha, pakkuda teavet ja esitada tõendusmaterjali seoses selliste kolmandate turumajanduslike riikide olemasoluga, mis võidakse välja valida normaalväärtuse kindlaksmääramiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a, arvestades muu hulgas ka Iisraeli, Svaasimaad, Taid ja Türgit.

(22)

Komisjon teavitas vahetult liidu tootmisharu ja nende ühendust, teadaolevalt asjasse puutuvaid eksportivaid tootjaid, tarnijaid, importijaid ja nende ühendusi ning asjaomaste kolmandate riikide ametiasutusi. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist teates sätestatud tähtaja jooksul.

(23)	Võimalus ärakuulamiseks anti kõigile isikutele, kes esitasid selleks taotluse eespool nimetatud tähtaja jooksul ja osutasid konkreetsetele põhjustele, miks nad tuleks ära kuulata.

(24)	Huvitatud isikutena andsid endast teada kaheksa importijat ja üks importijate ühendus.

2. MENETLUS PÄRAST AJUTISTE MEETMETE TEATAVAKSTEGEMIST

(25)	Pärast ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist HRVst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes esitas mitu huvitatud isikut kirjalikult oma märkused. Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks ka võimalus.

(26)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Eelkõige viis komisjon läbi uurimise seoses liidu (edaspidi „ühenduse”) huve käsitlevate aspektidega. Selleks tehti kontrollkäike järgmiste liidu sõltumatute importijate juurde:

—	Wünsche Handelsgesellschaft International (GmbH & Co KG), Hamburg, Saksamaa,

—	Hüpeden & Co (GmbH & Co) KG, Hamburg, Saksamaa,

—	I. Schroeder KG. (GmbH & Co), Hamburg, Saksamaa,

—	Zumdieck GmbH, Paderborn, Saksamaa,

—	Gaston spol. s r.o., Zlín, Tšehhi Vabariik.

(27)

Kõiki pooli teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist HRVst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes ning ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist. Pärast sellist teatavakstegemist anti asjaosalistele võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(28)	Mõned importijad tegid ettepaneku kõigi huvitatud isikute ühiskohtumise korraldamiseks vastavalt algmääruse artikli 6 lõikele 6; üks neist keeldus siiski osalemast.

(29)	Huvitatud isikute suulisi ja kirjalikke märkusi kaaluti ja võeti võimaluse korral arvesse.

3. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

(30)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitsid kaks liidu sõltumatut importijat, et vaatlusaluse toote määratlusest tuleks teatavat liiki mandariinid välja jätta kas nende magusustaseme või ekspordipakendi tõttu. Seoses sellega tuleb märkida, et nende väidete toetuseks ei esitatud mingisugust kontrollitavat teavet ega andmeid, mis tõendaksid kõnealuste liikide erinevust vaatlusalusest tootest. Samuti tuleb märkida, et pakendi erinevusi ei saa lugeda määravaks vaatlusaluse toote määratlemisel, eriti kui pakendi formaate on asjaomase toote määratlemisel juba arvesse võetud, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 16. Seepärast lükatakse need väited tagasi.

(31)

Meetmed kehtestati järgmise algses määruses määratletud toote suhtes: HRVst pärit mandariinidest (sealhulgas tangeriinidest ja satsumadest), klementiinidest, vilkingitest ja muudest sarnastest hübriidtsitruselistest valmistatud tooted ja konservid, millele ei ole lisatud alkoholi ja on või ei ole lisatud suhkrut või muid magusaineid ning mis vastavad CN-koodi 2008 määratlusele ja kuuluvad CN-koodide 2008 30 55 , 2008 30 75 ja ex 2008 30 90 alla (TARICi koodid 2008 30 90 61, 2008 30 90 63, 2008 30 90 65, 2008 30 90 67 ja 2008 30 90 69)).

(32)

Selles suhtes tõlgendas kohus võrdlusriigi otsuses statistikat, mille komisjon esitas 27. juulil 2011 kohtule, üksnes vaatlusalust toodet käsitlevate andmetena. Komisjon vaatas kõnealuse statistika hulka kuuluvate CN-koodide ulatuse uuesti läbi ning tuleks märkida, et kõnealune statistika ei piirdu üksnes tootega, mille suhtes meetmed on kehtestatud, vaid käsitleb tervikuna CN-koode 2008 30 55 , 2008 30 75 ja 2008 30 90 . Eespool osutatud riikide statistilised andmed, mis hõlmavad CN-koodidest 2008 30 55 ja 2008 30 75 ainult vaatlusalust toodet või samasugust toodet, on uurimisperioodil järgmised:

Riik	Impordi maht (tonnides)
HRV	49 791,30
Tai	666,10
Türgi	151,20
Iisrael	4,80
Svaasimaa	0

(33)

CN-koodi 2008 30 90 all sisaldas statistika lisaks vaatlusalusele tootele ka muid tooteid. Selle tulemusena ei ole selle CN-koodi puhul võimalik teha mingeid järeldusi samasuguse toote impordi kohta. Seega ei ole statistika põhjal võimalik järeldada, et Iisraelist või Svaasimaalt imporditi uurimisperioodil samasugust toodet.

4. VÄLJAVÕTTELINE UURING

4.1. HRV eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(34)

Kaks ELi sõltumatut importijat väitsid, et valimisse võetud Hiina eksportivad tootjad esindavad 60 % kogu ekspordist liitu. Nad ei suutnud siiski esitada kontrollitavat teavet, mis suutnuks kummutada koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate esitatud ja edasise uurimise käigus suures osas kinnitust leidnud väljavõtteliste andmete täpsust. Seega lükatakse see väide tagasi.

(35)

Kolm koostööd tegevat Hiina eksportivat tootjat esitasid märkusi, milles nad väitsid, et nende seotud ettevõtted on vaatlusaluse toote eksportivad tootjad, mistõttu nad tuleks kaasata lisas esitatud koostööd tegevate eksportivate tootjate nimekirja. Need väited tunnistati põhjendatuks ning otsustati asjaomast lisa vastavalt muuta. Üks ELi sõltumatu importija väitis, et hulgimüüjate kaudu toimuval ekspordil liitu peaks olema automaatselt võimalus saada kasu Hiina eksportivate tootjate suhtes kohaldatavatest meetmetest. Seoses sellega märgitakse, et dumpinguvastaseid meetmed kehtestatakse käesoleval juhul uurimisaluse riigi eksportivate tootjate valmistatud toodete suhtes, mida eksporditakse liitu (olenemata sellest, milline äriühing nendega kaupleb), mitte ainult kaubandusega tegelevate äriühingute suhtes. Seetõttu lükati väide tagasi.

5. DUMPINGUHINNAGA MÜÜK

5.1. Turumajanduslik kohtlemine

(36)	Pärast ajutiste meetmete kehtestamist ei esitanud koostööd tegevad Hiina eksportivad tootjad märkusi turumajanduslikku kohtlemist käsitlevate järelduste kohta. Kuna asjaomased märkused puuduvad, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 29–33.

5.2. Individuaalne kohtlemine

(37)	Kuna puuduvad asjaomased märkused, kinnitatakse käesolevaga individuaalset kohtlemist käsitlevad ajutise määruse põhjendused 34–37.

5.3. Normaalväärtus

5.3.1. Huvitatud isikute märkused pärast teist taasalustamise teadet

(38)

Mõned importijad väitsid, et liidu nõudluse rahuldamiseks on vaja importi Hiinast, kuigi üks importija nentis, et liidu turu vajaduste katmiseks piisaks Hispaania ja Türgi toodangust kokku. Üks importija märkis, et dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine oleks põhjustanud vaatlusaluse toote puhul märkimisväärse hinnatõusu. Hinnatõusu mainisid ka teised importijad. Sellist hinnatõusu põhjendati erinevate teguritega nagu Hiina mandariinide üha väiksem kättesaadavus liidus sisenõudluse ja teiste turgude nõudluse tõttu, saagi ikaldumise tõttu ning tööjõupuuduse tõttu HRVs. Ühe tegurina toodi esile vähenenud konkurents liidus (hinnanguliselt on praegu liidus ainult kolm tootjat, samas kui 2000. aastal oli neid kaheksa). Üks importija kurtis, et dumpinguvastased meetmed eelistaksid suuri kaubandusettevõtteid traditsioonilistele ettevõtetele, mis on vaatlusalust toodet HRVst aastakümneid importinud. Kõnealune importija pooldab 2001. aastast varasematel andmetel põhinevat litsentsisüsteemi.

(39)

Üks importijate rühm väitis, et liidu institutsioonid peaksid algatama täiesti uue uurimise, selle asemel, et osaliselt taasalustada dumpinguvastast uurimist, mille tulemuseks oli kuni võrdlusriigi otsuseni jõus olnud meetmete kehtestamine. See väide põhines asjaolul, et kõnealused importijad ei näe praeguses turuolukorras piisavaid tõendeid ei dumpingu ega kahju kohta.

(40)	Teised importijad ei nõustunud uurimisperioodi andmete võimaliku kasutamisega, kui peaks tekkima vajadus arvutada uus dumpingumarginaal. Kõnealused importijad väitsid, et kasutada tuleks uusimaid andmeid, osutades eelkõige perioodidele 2010–2011 ja 2011–2012.

(41)

Üks importijate rühm leidis, et uurimise osaline taasalustamine rikub Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 266. Kõnealused importijad väitsid, et teises taasalustamise teates osutatud kohtupraktikale (12) tuleks tugineda vaid juhul, kui meetmed tühistatakse või tunnistatakse kehtetuks eksliku kahju tuvastamise tõttu. Nende sõnul ei komistanud ühenduse institutsioonid mitte kahju tuvastamise etapis, vaid juba hinnates, kas asjakohaseid tooteid üldse dumpinguhinnaga müüdi. Kuna käesoleval juhul tunnistati algne määrus normaalväärtuse kindlaksmääramise tõttu kehtetuks, väitsid importijad, et selline kohtupraktika ei kehti.

(42)	Lõpuks soovitas mitu importijat kasutada võrdlusriigina Türgit. Ühel ärakuulamisel soovitas üks importija pöörduda Jaapani ja Korea ametiasutuste poole, sest kõnealustes riikides olevat samuti äriühinguid, kes tootsid uurimisperioodil samasugust toodet.

5.3.2. Märkuste analüüs pärast teist taasalustamise teadet

(43)

Seoses põhjenduses 38 kokku võetud paljude nõuetega tuleks toonitada, et komisjon otsustas taasalustada esialgset uurimist piiratud ulatuses, piirdudes võrdlusriigi võimaliku väljaselgitamisega. Uut uurimisperioodi kindlaks ei määratud, vastupidiselt lähenemisviisile, mida järgiti otsuseni viinud kohtuasjas Industrie des poudres sphériques versus nõukogu (kohtuasi C-458/98 P (EKL 2000, lk I-8147). Sealjuures lähtuti kaalutlusest, et kui dumpinguvastane tollimaks on sisse seatud, moonutab selle olemasolu kõiki uue uurimisperioodi jooksul kogutud andmeid, eriti seoses kahju kindlaksmääramisega. Komisjon leiab, et poolte tõstatatud küsimusi seoses dumpingu väidetava puudumisega käesoleval hetkel on võimalik asjakohasemalt arutada vahepealse läbivaatamise raamistikus vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3. Arvestades, et esialgse uurimise puhul analüüsitakse uurimisperioodi kahju olemasolu tagantjärele, analüüsitakse vahepealsel läbivaatamisel kahju edasiulatuvalt, sest läbivaatamise objektiks oleva uurimisperioodi vältel vaadeldavat kahju mõjutab tõenäoliselt dumpinguvastase tollimaksu olemasolu.

(44)

Asjaomastele isikutele meenutatakse, et kui importija või muu isik soovib meetmete täielikku läbivaatamist, on tal võimalik taotleda vahepealse läbivaatamise algatamist, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 11 lõikega 3. Asjaomased isikud võivad seda teha igal ajal, sest algmääruse artikli 11 lõikes 3 osutatud aastane periood alates lõplike meetmete kehtestamisest on möödas. Kõigi isikutega, kes on taotlenud läbivaatamist vastavalt artikli 11 lõikele 3 enne võrdlusriigi otsust, võtavad ühendust komisjoni talitused, et teha kindlaks, kas kõnealused isikud soovivad taotlemist jätkata.

(45)

Seoses osalise taasalustamise väidetava ebaseaduslikkusega tuleks märkida, et nimetatud kohtupraktika ei tähenda, et osaline taasalustamine võiks aset leida vaid juhul, kui on tegemist liidu tootmisharule tekitatud kahju kindlaksmääramisega. Kohtuasjades T-2/95 ja C-458/98 P on selgitatud, et „mitmest etapist koosnevat haldusmenetlust lõpetava haldusakti tühistamine ei pruugi kaasa tuua vaidlustatud haldusakti vastuvõtmisele eelnenud kogu menetluse tühistamist, hoolimata tühistamisotsuse menetluslikest või sisulistest põhjendustest” (13). Seepärast ei ole oluline, kas määruse tühistamine või kehtetuks tunnistamine on seotud kahju kindlakstegemise või normaalväärtuse määramisega.

(46)

Seoses uurimisperioodi andmete kasutamisega tuleks meenutada, et teine taasalustamise teade käsitles algse uurimise osalist taasalustamist, mitte uut uurimist. Seepärast tuleks pidada asjakohaseks ja vaadelda üksnes uurimisperioodist pärit andmeid, eriti kuna võrdluses kasutatud ekspordihinnad kajastavad kõnealust perioodi. Seega tuleb hilisemate andmete kasutamise suhtes esitatud nõuded tagasi lükata.

5.3.3. Uurimine pärast teist taasalustamise teadet

(47)

Põhjenduses 16 nimetatud otsuses osutas kohus neljale konkreetsele riigile, kust Eurostati andmete kohaselt võidaks CN-koodide 2008 30 55 , 2008 30 75 ja ex 2008 30 90 all märkimisväärselt liitu importida. Need riigid on Iisrael, Svaasimaa, Tai ja Türgi. Seda asjaolu silmas pidades pöördus komisjon kõnealuste riikide Euroopa Liidu juures asuvate esinduste kaudu asjaomaste riikide ametiasutuste poole. Nende kõigiga võeti ühendust enne uurimise osalist taasalustamist ja veel kord taasalustamise ajal. Kõnealustel esindustel, aga ka Euroopa Liidu delegatsioonidel nimetatud neljas riigis paluti välja selgitada võimalikud samasuguse toote kohalikud tootjad ja nende olemasolu korral aidata luua nendega koostöö.

(48)

Kuigi Svaasimaa ja Tai Euroopa Liidu juures asuvate esinduste poole pöörduti kaks korda, ei saadud neilt ühtegi vastust. Vastused saadi Iisraeli ja Türgi esindustelt. Türgi esindus esitas kuue väidetava tootja aadressid, samas kui Iisraeli esindus teatas komisjoni talitustele, et samasugust toodet uurimisperioodil Iisraelis ei toodetud (ega toodeta käesoleval hetkel).

(49)

Kõigi kuue Türgi tootjaga võeti ühendust, kusjuures viiega neist kaks korda. Kolm neist ei vastanud ja kolm ülejäänut teatasid uurijatele, et nad ei tootnud uurimisperioodil samasugust toodet. Seega, kuigi kõnealused äriühingud pakkusid koostööd, ei olnud nad võimelised esitama komisjonile vajalikke andmeid. Seda järeldust kinnitas ühelt Saksamaa importijalt, kellel on Türgis tootmishuvid, saadud teave, mille kohaselt ei toodetud Türgis uurimisperioodil samasugust toodet.

(50)

Hoolimata Tai esinduse vastuse puudumisest, pöörduti kaks korda ka kahe Tai äriühingu poole, mille uued aadressid saadi Bangkokis asuva Euroopa Liidu delegatsiooni kaudu. Nende kahe tootjaga võeti ühendust juba algse uurimise ajal, kuid tookord ei viinud see koostööni. Seekord ei vastanud üks tootjatest kummalegi palvele, samas kui teine vastas, kuid ei pakkunud uurimises koostööd.

(51)	Vaatamata komisjoni tehtud jõupingutustele Svaasimaa Euroopa Liidu juures asuva esinduse ja Svaasimaal asuva Euroopa Liidu delegatsiooni kaudu, ei ole olnud võimalik välja selgitada ühtegi Svaasimaa tootjat.

(52)

Pidades silmas põhjenduses 42 osutatud soovitust, taotleti koostööd ka Jaapani ja Korea Vabariigi ametiasutustelt ning paralleelselt paluti kõnealustes riikides asuvatel Euroopa Liidu delegatsioonidel välja selgitada samasuguse toote võimalikud kohalikud tootjad. Korea ametiasutused ei vastanud, kuid komisjonil õnnestus saada Korea Vabariigis asuva Euroopa Liidu delegatsiooni kaudu samasuguse toote võimaliku Korea Vabariigis asuva tootja nimi ja aadress. Kõnealuse tootjaga võeti üks kord ühendust, kuid too ei vastanud koostööpalvele.

(53)	Jaapani ametiasutused pöördusid võimalike Jaapani tootjate poole, kuid Jaapani ametiasutuste sõnul ei soovinud kõnealused äriühingud menetluses koostööd teha ega soovinud oma isikut komisjonile teatavaks teha.

5.3.4. Järeldus uurimise kohta pärast teist taasalustamise teadet

(54)

Võttes arvesse poolte märkusi, kõnealuste märkuste analüüsi ning vaatamata komisjoni talituste märkimisväärsetele jõupingutustele kolmandate riikide võimalike tootjate koostöö puudumist, jõuti järeldusele, et normaalväärtust ei ole võimalik määrata kolmandas turumajanduslikus riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel, nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis a.

5.3.5. Huvitatud isikute märkused pärast ajutiste meetmete kehtestamist

(55)	Tuleks meenutada, et normaalväärtus määrati kindlaks liidu tootmisharu esitatud andmete põhjal. Neid andmeid kontrolliti koostööd tegevate liidu tootjate valdustes.

(56)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist seadsid kõik kolm valimisse võetud koostööd tegevat Hiina eksportivat tootjat ja kaks sõltumatut liidu importijat kahtluse alla liidu tootmisharu hindade kasutamise normaalväärtuse arvutamiseks. Väideti, et normaalväärtus tuleks arvutada HRV tootmiskulude alusel, võttes arvesse kõiki asjakohaseid korrektsioone seoses liidu ja HRV turu erinevustega.

5.3.6. Märkuste analüüs pärast ajutiste meetmete kehtestamist

(57)

Selles suhtes tuleb märkida, et mitteturumajanduslikult riigilt ja eriti äriühingutelt, kelle suhtes ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist, saadud teabe kasutamine oleks vastuolus algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a. Seega lükatakse see väide tagasi. Samuti väideti, et arvestades koostöö puudumist võrdlusriigiga, oleks mõistliku lahendusena saanud kasutada kõigi muude importivate riikide hinnateavet või asjaomast avaldatud teavet. Kuid sellise üldise teabe täpsust ei oleks saanud, erinevalt komisjoni kasutatud andmetest, kontrollida algmääruse artikli 6 lõike 8 nõuete kohaselt. Seega lükatakse see väide tagasi. Ei esitatud ühtki muud argumenti, mille abil oleks suudetud seada kahtluse alla asjaolu, et komisjoni kasutatud metoodika on kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a ja eriti, et see on antud juhtumi puhul ainus mõistlik normaalväärtuse arvutamise alus.

5.3.7. Järeldus normaalväärtuse kohta

(58)	Kuna muud märkused puuduvad ja hoolimata komisjoni talituste märkimisväärsetest jõupingutustest koostööd tegeva tootja leidmiseks võrdlusriigis, ei ole olnud võimalik saada võrdlusriigi tootjalt uurimisperioodi kohta andmeid ning ajutise määruse põhjendused 38–45 kinnitatakse.

5.4. Ekspordihind

(59)

Pärast ajutiste meetmete võtmist märkis üks valimisse võetud koostööd tegev Hiina eksportiv tootja, et tema ekspordihinda tuleks teatavate kulude (eriti vedu üle ookeani) arvessevõtmiseks kohandada. Selles suhtes tuleb märkida, et selle küsimusega tegeldi kohapealse kontrollimise ajal nii kõnealuses äriühingus kui ka muudes valimisse võetud äriühingutes. Tookord esitasid kõik äriühingud teabe kõnealuste kulude kohta. Summa, mille kõnealune äriühing nüüd esitas, on algselt teatatust oluliselt suurem. Olgu märgitud, et uus nõue põhineb lihtsalt ekspediitori väitel ega peegelda tegeliku tehingu andmeid. Ükski teine valimisse võetud eksportiv tootja kasutatud meretranspordi arvandmeid küsimuse alla ei seadnud. Lisaks ei ole võimalik seda nõuet hilise esitamise tõttu kontrollida. Konkreetselt ei seostu taotletav kohandus toimikus juba olevate andmetega. Sellegipoolest vaatas komisjon pärast nõude esitamist läbi asjakohase kulu summa, võttes arvesse selle konkreetse kulu osatähtsust äriühingu teatatud eksporditehingute puhul liitu. Selle tulemusena jõudis komisjon järeldusele, et on asjakohasem kasutada kõigi valimisse valitud Hiina äriühingute kohapeal kontrollitud keskmist meretranspordikulu. Äriühingu ekspordihinda korrigeeriti vastavalt.

(60)	Üks teine valimisse võetud koostööd tegev Hiina eksportiv tootja juhtis tähelepanu kahele veale tema ekspordihinna arvutuses tema esitatud ekspordiandmetes. See väide tunnistati põhjendatuks ja tootja asjaomast ekspordihinda korrigeeriti vastavalt.

(61)	Kuna muud märkused selle kohta puuduvad, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendus 46.

5.5. Võrdlus

(62)	Kuna selle kohta puuduvad märkused, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 47 ja 48.

5.6. Dumpingumarginaalid

(63)

Eelnevast lähtuvalt on lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimaksu tasumata, järgmised:

—	Yichang Rosen Foods Co., Ltd., Yichang, Zhejiang: 139,4 %,

—	Huangyan No.1 Canned Food Factory, Huangyan, Zhejiang: 86,5 %,

—	Zhejiang Xinshiji Foods Co., Ltd., Sanmen, Zhejiang ja selle seotud tootja Hubei Xinshiji Foods Co., Ltd., Dangyang, Hubei: 136,3 %,

—	valimist välja jäänud koostööd tegevad eksportivad tootjad: 131 %,

kõik muud äriühingud: 139,4 %.

6. XINSHIJI OTSUSE TÄITMINE

6.1. Huvitatud isikute märkused

6.1.1. Ennatlik taasalustamine

(64)

Asjaomased eksportijad ja üks importijate rühm esitasid vastuväite osalisele taasalustamisele enne otsuse kuulutamist kohtuasjas C-338/10. Väideti, et uurimise taasalustamine ajal, mil algse määruse kehtivus on vaidlustatud ja asjakohane akt tunnistatakse asjaomaste isikute arvates tõenäoliselt kehtetuks, rikub nii proportsionaalsuse kui ka hea halduse põhimõtet, pidades silmas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 41, sest koormab tarbetult asjaomaseid isikuid, sundides neid pühendama taasalustatud menetlusele märkimisväärseid finants- ja inimressursse.

(65)

Lisaks sellele väitsid nimetatud isikud, et uurimise taasalustamine enne otsust kohtuasjas C-195/11P on ennatlik ning vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 266 ja 264 ning Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 60 lõikega 2, lisades, et komisjon oli veendunud oma kaebuse edus. Selline algatus oli vastuolus ühelt poolt komisjoni ja nõukogu ning teiselt poolt kohtu vaheliste suhetega ning piiras õigust tõhusale õigusemõistmisele. Asjaomased importijad palusid, et komisjon ootaks kõigepealt ära kohtu lõpliku otsuse, enne kui ta taasalustab dumpinguvastast menetlust kõnealuse kohtuotsuse täitmiseks.

(66)	Asjaomased eksportijad ja üks importijate rühm väitsid, et taasalustamine rikub algmääruse artiklit 3 ning tugineb uurimisperioodil (s.o 1. oktoobrist 2006 kuni 30. septembrini 2007) ja mitte hiljem kogutud andmetele.

(67)

Üks importijate rühm seadis Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 1 alusel kahtluse alla komisjoni teguviisi õigluse ja erapooletuse, tuues põhjenduseks, et komisjon lükkas väidetavalt tagasi liidu importijate taotluse täieliku vahepealse läbivaatamise alustamiseks, olgugi et ametlikud Eurostati andmed juba näitasid impordihinna kestvat ja jätkuvat tõusu.

6.1.2. Tagasiulatuvus

(68)

Asjaomased eksportijad ja üks importijate rühm väitsid, et taasalustamine on määratud ebaõnnestuma põhjusel, et kaitseõiguste rikkumist ja põhjenduste puudumist lõpliku dumpinguvastase määruse puhul ei ole võimalik heastada eraldiseisvalt ja tagasiulatuvalt. Täpsemalt väideti, et huvitatud isikute kaitseõigusi on vaja kaitsta käimasoleva dumpinguvastase menetluse käigus, s.o enne meetme vastuvõtmist, ning lõpliku dumpinguvastase määruse nõuetekohased põhjendused on vaja esitada hiljemalt algse määruse vastuvõtmise ajaks.

(69)	Samuti väideti, et ebapiisavatele põhjendustele tuginev õigusakt on juba algusest saadik ebatõhus ja jääb ebatõhusaks ka edaspidi ning kavandatud meedet on võimalik muuta tõhusaks vaid nõuetekohaste põhjendustega uue õigusakti vastuvõtmise teel.

6.1.3. Ebapiisav teavitamine

(70)	Asjaomased eksportijad ja üks importijate rühm väitsid, et teatavakstegemisest ei piisanud Üldkohtu tuvastatud õigusnormide rikkumise heastamiseks allpool osutatud põhjustel.

(71)	Asjaomased eksportijad koos importijate rühmaga väitsid, et Üldkohtu tuvastatud liidu õiguse rikkumine mõjutas järelduste terviklikkust ja kahjumarginaali arvutamise tulemust, mistõttu oli vaja algatada uus protsess, võttes arvesse uusimaid kahjuandmeid.

(72)

Lisaks väitsid nimetatud isikud, et komisjon ei mõistnud õigesti oma rikkumise ulatust ja tagajärgi. Väideti, et vastupidiselt komisjoni tõlgendusele ei olnud Üldkohtu tuvastatud õigusrikkumised seotud üksnes Hiina toodete impordikulude (impordijärgsete kulude) ja liidu tootjate toodetud toodete transpordikulude 2 % kasvu arvutamisega. Asjaomased importijad väitsid, et kõnealused rikkumised hõlmasid vähemalt kogu kahjumarginaali kindlaksmääramist.

(73)

Selles kontekstis väideti, et taasalustamisel saadetud teatavakstegemist käsitlevas dokumendis ei pööratud tähelepanu kaubandustasandi võrreldavuse küsimusele ega sellele, kas meetod, mille komisjon valis impordi- ja liidu hindade võrdlemiseks, oli asjakohase turukeskkonna tausta arvestades õigustatud, st kas liidu tootjate toodetud tooted ja imporditud kaubad „Hamburgi importijate laos” ka tegelikult omavahel võistlevad. Asjaomased eksportijad ja üks importijate rühm väitsid, et taasalustamise ajal pakutud teave kaubandustasandi kindlaksmääramise kohta oli suures osas liiga üldine, et võimaldada pooltel mõista, miks impordihinda ja liidu tootmisharu hinda võrreldi samal kaubandustasandil, ega selgitanud enamjaolt tegureid, mis tulenesid uurimisest, millel asjakohane arvutus põhines. See ei käsitlenud küsimust, miks kõnealune 2 % kulude kasv, mis ei sisaldanud ei toimimis- ja halduskulusid (müügi-, üld- ja halduskulusid) ega importijate kasumimarginaali, oli asjakohane, et saavutada liidu tootjate müügihindade ja Hiina eksportivate tootjate impordihindade võrreldavust.

(74)

Nimetatud isikud väitsid, et ei tehtud ühtegi järeldust eelduse kohta, et liidu tootjad müüsid kaupu üksnes importijate kaudu. Samuti väideti, et kaubandustasandi valikut õigustav põhjendus, et liidu tootjad müüvad üksnes importijatele, on ümber lükatud, sest avalikustatud teabe kohaselt läks vaid 62 % liidu tootjate müügist sõltumatutele importijatele. Asjaomased isikud väitsid, et komisjon eiras asjaolu, et väidetavalt 38 % liidu toodangust ei müüdud importijate kaudu, mis tähendab, et kõnealuse müügi tõttu võistlesid imporditud tooted erineval kaubandustasandil. Selle müügiosa puhul, nagu väideti, ei olnud meetod, mida komisjon kasutas kahjumarginaali kindlaksmääramiseks, asjakohane, sest importijate hindu oleks tulnud kohandada, lisades neile sõltumatu importija impordijärgsed kulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning asjakohase kasumimarginaali. Kõnealust korrektsiooni silmas pidades oleks kahjumarginaal 38 % puhul liidu kaupadest vähenenud, tuues kaasa kahjumarginaali üldise vähenemise ja sellest lähtuvalt dumpinguvastaste tollimaksude olulise vähenemise.

(75)

Selle tulemusel väitsid asjaomased isikud, et komisjon ei suutnud kogu impordi kahjumarginaali kindlaksmääramiseks välja töötada asjakohast meetodit, millega võetaks arvesse tegelikke turutingimusi. Väideti, et kahjumarginaali kindlaksmääramiseks liidu tootjate erinevaid turustamiskanaleid silmas pidades oleks vaja liidu tootjate toodete müügi eristatud arvestamist.

(76)	Asjaomased isikud palusid komisjonilt üksikasjalikku kirjeldust ja analüüsi tema järeldusi toetava tõendusmaterjali kohta, mida on kaubavoogude ja vastavate koguste suhtes kontrollitud, ning mittekonfidentsiaalse asjakohase teabe avalikustamist.

(77)

Üks importijate rühm vaidlustas ka „stereotüüpse viite” andmete konfidentsiaalsusele, mille tulemusel eksportivatel tootjatel ja liidu importijatel puudus juurdepääs asjakohastele allikatele, mida nad vajasid, et määrata kindlaks, kas vaidlusalune kohandus oli asjakohane, et võimaldada võrrelda ekspordihinda ja liidu tootmisharu hinda samal kaubandustasandil. Asjaomased importijad väitsid, et seda nõuet kinnitas Üldkohus Xinshiji otsuse punktis 86.

6.1.4. Transpordikulud

(78)

Asjaomased eksportijad esitasid vastuväite liidu tootmisharu tehasehinna tõstmisele eesmärgiga arvata hinna sisse kulud, mis kaasnevad kauba toimetamisega importija lattu, tuues põhjenduseks, et see läheb vastuollu siseturu kontseptsiooniga ning et kaubanduse kaitsemeetmed ei ole mõeldud liidu tootmisharu tootmisrajatiste asukohast tingitud liidu tootmisharu kuluhalvemuse vähendamiseks.

(79)

Asjaomased eksportijad ja üks importijate rühm väitsid, et komisjon oleks pidanud arvesse võtma asjaolu, et importijatel olid suuremad ümberlaadimiskulud, sest Hiina tooteid transporditi konteinerites, liidus toodetud tooted aga laaditi veoautoga transportimiseks kaubaalustele, mistõttu neid oli võimalik viivitamata ilma täiendava käitlemiseta klientidele kätte toimetada, mis vähendas käitlemiskulusid 50 % võrra ehk seitsme euro võrra tonni kohta.

(80)

Üks importijate rühm väitis, et teatava protsendimäära puhul liidu tootmisharu toodetest, mida turustati tegelikult importija kaudu, ei võtnud komisjon arvesse, et kulud, mis kaasnevad liidu tootmisharu kaupade transportimisega importija lattu, tekkisid vaid juhul, kui mandariinidest valmistatud konservid olid muudetud asjaomase importija laos „füüsiliselt” kättesaadavaks. Tegelikult aga toimetasid liidu tootjad enamiku tooteid, mida nad müüsid importijate kaudu, otse importijate klientideni. See oli suunatud liidu tootjatele märkimisväärse hinnaeelise andmisele võrreldes imporditavate toodetega ning kui seda oleks piisavalt arvesse võetud, oleks kahjumarginaal selle tulemusena väiksem kui komisjoni arvutusmeetodi alusel kindlaks määratud kahjumarginaal.

(81)

Importijate ühendus ja mõned importijad esitasid vastuväite arvväärtusele (90 eurot), mille alusel arvutati transpordikulusid. Asjaomased isikud väitsid, et valitud transpordikulud olid liiga suured, lähtudes arvatavasti veoautoga transportimisest. Pooltelt saadud teabe kohaselt transporditi enamik kaupu aga laevadega, mis on palju odavam transportimise viis.

(82)	Asjaomased isikud palusid selgitust seoses terminali käitlustasude ja veoautoga importija valdustesse transportimise kulude kaasamisega impordijärgsetesse kuludesse.

6.2. Märkuste analüüs

(83)	Seoses väitega, et uurimist ei oleks tohtinud taasalustada ajal, mil algse määruse kehtivus oli kohtuasjas C-338/10 vaidlustatud (põhjendus 64), selgitas komisjon, et ta lähtus õiguspärasuse eeldusest.

(84)	Komisjon leiab, et väidetel seoses ennatliku taasalustamisega poolelioleva kohtuasja C-195/11P ajal (põhjendus 65) puudub eesmärk, sest taasalustamine põhines Üldkohtu järeldustel. Lisaks sellele on kaebus vahepeal tagasi võetud.

(85)

Seoses uut uurimist käsitlevate väidetega tuleb toonitada, et osalise taasalustamise eesmärk on üksnes Üldkohtu tuvastatud kaitseõiguste rikkumise heastamine, mitte kogu menetluse taasalustamine. Komisjon teeb siiski asjaomastele isikutele teatavaks, et neil on võimalus taotleda vahepealse läbivaatamise algatamist, nagu on sätestatud algmääruse artikli 11 lõikes 3, kui nad soovivad, et asjaomased institutsioonid kontrolliksid nende väidet, et hilisemate andmete põhjal kahju puudub.

(86)

Seoses väitega, et kahju analüüs peaks põhinema uuematel andmetel (põhjendus 66), tuleks märkida, et kõiki uuemaid andmeid mõjutab asjaolu, et dumpinguvastane tollimaks on sisse seatud. Seepärast on uuemate andmete analüüsimisel asjakohaseks vahendiks algmääruse artikli 11 lõikes 3 sätestatud vahepealne läbivaatamine, mitte uus uurimine (vt ka põhjendus 43).

(87)

Kahtlus seoses menetluse erapooletuse ja õiglusega (põhjendus 67) põhineb arusaamatusel, et komisjon lükkas tagasi vahepealse läbivaatamise taotluse. Komisjoni talitused teatasid asjaomastele isikutele 6. septembri 2011. aasta kirjaga, et kõnealuseks kuupäevaks laekunud teabe põhjal ei ole võimalik ühtegi otsust langetada, hoolimata läbivaatamise algatamise võimalikkusest. Osutati ka punktidele, mis vajasid täiendavat selgitamist või tõendamist. Pooli teavitati sellest 29. veebruari 2012. aasta ärakuulamisel ning neid kutsuti üles jätkama arutelu asjaomase komisjoni talitusega. Komisjoni talitused teavitavad neid võimalusest jätkata taotlemist alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Algmääruse artikli 11 lõikega 3 ette nähtud aastast perioodi kõnealusel juhul ei kohaldata, sest see töötaks vastu oma eesmärgile, milleks on minimaalse ajavahemiku jätmine esialgse uurimisperioodi ja vahepealse läbivaatamise vahele. Kõnealusel juhul on nimetatud minimaalsest ajavahemikust kinni peetud.

(88)

Seoses väitega kaitseõiguste rikkumise tagasiulatuva heastamise kohta (põhjendus 68) märgib komisjon, et Üldkohtu otsuse tulemusel on uurimist taasalustatud punktist, kus ebaseaduslikkus ilmnes. Nüüd on pooltel võimalus kasutada oma õigusi määral, mil nende kasutamist takistati, nagu on ette näinud Üldkohus. Lisaks sellele kehtestatakse tollimaksud vaid edasiulatuvalt. Selle taustal leiab komisjon, et tagasiulatuv heastamine, mille kohta pooled esitasid väite, ei ole asjakohane ning seepärast tuleb asjaomaste isikute kõnealune väide tagasi lükata.

(89)	Seoses väitega ebapiisava põhjendamise kohta (põhjendus 69) on taasalustamise põhieesmärk põhjenduste puudumise heastamine ja uue õigusakti rajamine täieulatuslikele põhjendustele. Seepärast ollakse seisukohal, et asjaomaste isikute kõnealune väide on asjakohane.

(90)

Seoses kohtuotsuse ulatusega (põhjendus 72) on taasalustamise eesmärk määrata kindlaks asjakohane kaubandustasand ning eriti selgitada, miks oli vaja kohandada CIF-ekspordihinna impordijärgset kulu, et tagada ekspordihinna ja liidu tootmisharu hinna võrdlemine samal kaubandustasandil. Seepärast tuleb asjaomaste isikute asjakohane väide tagasi lükata.

(91)

Kuivõrd on tegu väidetega 5. detsembri 2011. aasta teatavakstegemist käsitleva dokumendi puuduste kohta seoses kõnealusel juhul kohaldatud kaubandustasandi selgitusega (eelkõige põhjendused 73–76), pakuti asjaomastele isikutele lisateavet ja selgitusi mitmel juhul, täpsemalt 5. detsembri 2011. aasta teatavakstegemist käsitleva dokumendi punktides 4 ja 5, aga ka 29. veebruari 2012. aasta ärakuulamistel.

(92)

Täieliku selguse huvides võetakse järeldused kaubandustasandi kohta kokku järgmiselt: i) uurimine näitas, et konserveeritud mandariine toodetakse vaid ühes Hispaania piirkonnas (Valencias) ning müüakse peamiselt Saksamaal ja Ühendkuningriigis. Tehti kindlaks, et liidu müük Saksamaale ja Ühendkuningriiki moodustas 62 % liidu kogumüügist; ii) kontrollitud andmete põhjal tehti kindlaks, et liidu tootjad ja Hiina eksportijad müüsid uurimisperioodil põhiolemuselt samadele klientidele, s.o kaubandusettevõtjatele ja levitajatele; iii) nimetatud põhjustel sooritati eksportivatelt tootjatelt pärit impordi ja liidu tootjate müügi hinnavõrdlus eksportivate tootjate puhul piiril (CIF) ja liidu tootjate puhul tehasest hankimise tasandil, kohandatuna vastavalt importijate ladudele; iv) see metoodika nõudis järgmisi korrektsioone: ühest küljest Hiina CIF-ekspordihindade impordijärgsete kulude korrektsioon, et viia kaubad sadamast importijate ladudesse; see 2 % fikseeritud korrektsioon põhines kogutud ja kontrollitud arvetel ning asjakohane arvutus tehti huvitatud isikutele teatavaks 5. detsembri 2011. aasta teatavakstegemist käsitleva dokumendi lisas. Teisest küljest tõsteti veo maksumuse kajastamiseks liidu tehasehindu, et viia kaubad tootjatelt (Valenciast) importijate valdustesse (Saksamaale ja Ühendkuningriiki). Kõnealune veokulude korrektsioon arvutati Valenciast Hamburgi transportimise väljaselgitatud kulude põhjal. Arvestades, et liidu tootjad ei müünud ainult Saksamaale ja Ühendkuningriiki, vähendati seda keskmist väärtust proportsionaalselt, võttes arvesse Saksamaale ja Ühendkuningriiki müümise (62 %) ning otsemüügi osakaalu.

(93)	Liidu tootjate otsemüügi osakaal oli uurimisperioodil vahemikus 2–12 %. Täpseid protsendimäärasid ei ole võimalik konfidentsiaalsuse huvides avalikustada.

(94)

Lisaks sellele väideti, et asjakohase kaubandustasandi kindlaksmääramisel seoses liidu tootjate otsemüügiga oleks tulnud välja kujundada diferentseeritud lähenemine (põhjendus 72). Selles suhtes tuleb märkida, et kontrollitud järelduste põhjal puudus uurimisperioodil Hiina impordi otsemüük. Kuna asjakohane otsemüük puudus ka Hiina ekspordi poolel, ei olnud võimalik välja kujundada diferentseeritud lähenemist kaubandustasandi kindlaksmääramiseks liidu tootjate otsemüügi osakaalu suhtes. Selle asemel viidi liidu tootjate otsemüük kahjumarginaali arvutamiseks tagasi tehasest hankimise tasandile ning kõnealuse müügi suhtes kohaldati põhjenduse 92 punktis iv kirjeldatud veokulude korrektsiooni. Selle taustal tuleb asjaomaste isikute asjakohane väide tagasi lükata.

(95)

Seoses asjaomaste isikute väitega, et CIF-ekspordihinna kohandamisse oleks tulnud kaasata müügi-, üld- ja halduskulud ning mõistlik kasumimarginaal (põhjendus 73), märgitakse, et kui komisjon oleks kohandanud CIF-ekspordihinda müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi lisamise teel, oleks see viinud importkaupade müügi jaemüügi tasemele. Sel juhul oleks Hiina ekspordi ja liidu müügi hindu võrreldud erinevatel kaubandustasanditel. Seepärast tuleb asjaomaste isikute väide tagasi lükata.

(96)

Seoses asjaomaste isikute väitega, et 5. detsembri 2011. aasta teatavakstegemist käsitleva dokumendi põhjal moodustas uurimisperioodil 38 % liidu tootjate müügist otsemüük (põhjendus 74), selgitati 29. veebruari 2012. aasta ärakuulamistel pooltele, et kõnealune järeldus oli ekslik. Arvväärtus 62 % liidu tootmisharu müügist, mis leidis aset Saksamaal ja Ühendkuningriigis, väljendab müügi geograafilist jaotust ega ole asjakohane kliendi tüübi ja seega ka otsemüügi kindlakstegemisel. Sellest faktist võib ainult järeldada, et ülejäänud 38 % liidu tootjate müügist leidis aset väljaspool Saksamaad ja Ühendkuningriiki, mis on leidnud ka kinnitust. Kuna kõnealuste isikute eeldus kaubandustasandi kohta seoses 38 %-ga liidu tootjate müügist on vale, tuleb tagasi lükata ka nende hilisem väide, mis põhineb kõnealusel eeldusel ja käsitleb vajadust kahjumarginaali ümberarvutamise järele.

(97)

Seoses väitega kaubavoo ja vastavate koguste üksikasjaliku teatavakstegemise kohta (põhjendus 76) tuleks meenutada, et faktidele ja arvudele, mille põhjal valiti kõnealusel juhul metoodika kaubandustasandi kindlaksmääramiseks, on osutatud 5. detsembri 2011. aasta teatavakstegemist käsitleva dokumendi punktides 3–7. Asjaomaste isikute tähelepanu juhitakse nii sellele teabele kui ka 29. veebruari 2012. aasta ärakuulamistel antud selgitustele. Selguse huvides on asjakohaseid kaubavoogusid üksikasjalikult selgitatud põhjenduses 92.

(98)

Seoses väitega, mis käsitleb „stereotüüpset viidet konfidentsiaalsusele” (põhjendus 77), on komisjon seisukohal, et salastatud teave käsitles i) otsemüügi protsendimäärasid ja ii) 2 % kasvu arvutamiseks kasutatud teavet, mis põhines kontrollkäigul kogutud arvetel ja andmetel. Selles suhtes tuleks märkida, et arved kujutavad endast konfidentsiaalset teavet. Salastamata teabe kokkuvõte on toodud 5. detsembri 2011. aasta teatavakstegemist käsitleva dokumendi lisas. Seoses otsemüügiga kinnitas 29. veebruari 2012. aasta ühisel istungil ärakuulamise eest vastutav ametnik, et otsemüügi tegelikud arvväärtused on konfidentsiaalne teave, ning pakkus, et võib huvitatud isikute palvel uurida, kuidas kasutavad salastatud toimikus sisalduvaid tegelikke andmeid uurimise eest vastutavad komisjoni talitused, ja teatada asjaomastele isikutele, kas kõnealuseid andmeid on järeldustes õigesti kajastatud. Pooled seda ei taotlenud. Nendel põhjustel leiab komisjon, et nõuet teha teatavaks kõik peale salastatud teabe täideti. Lisaks sellele, võttes arvesse, et hinnatavad andmed on üle viie aasta vanused, on komisjon seisukohal, et võib teha käesolevas etapis teatavaks, et otsemüügi protsendimäär jääb 2 % ja 12 % vahele.

(99)

Seoses asjaomaste isikute vastuväitega liidu tehasehinna veokulude korrektsioonile (põhjendus 78) on komisjon seisukohal, et kõnealune korrektsioon tehti selleks, et viia kaubad importija lattu, s.o Hiina ekspordiga samale kaubandustasandile. See korrektsioon tugines konkreetsele olukorrale asjakohasel turul, kus konserveeritud mandariine toodetakse vaid ühes Hispaania piirkonnas (Valencias) ning müüakse peamiselt Saksamaal ja Ühendkuningriigis. Korrektsiooni eesmärk oli saavutada ekspordihinna ja liidu hinna õiglane võrdlemine samal kaubandustasandil, mitte liidu tootjate tootmisrajatiste asukohast tingitud väidetava liidu tootjate kuluhalvemuse korvamine. Seega ei võeta poolte väidet arvesse.

(100)

Seoses väitega, et komisjon oleks pidanud arvesse võtma importijate suuremaid kulusid, sest Hiina tooted toimetati kohale konteinerites, liidu tootmisharu tooted aga laaditi kaubaalustele, mille tulemusel vähenesid liidu tootjate käitlemiskulud (põhjendus 79), tuleks märkida, et tehtud korrektsioonid hõlmasid vaid kulusid, mis kaasnesid kaupade viimisega importija lattu. Hilisemad kulud, mis kaasnevad kaupade saatmisega jaemüüjatele, kantakse pärast kindlaksmääratud kaubandustasandit, mistõttu neid ei ole võimalik arvesse võtta. Seepärast tuleb asjaomaste isikute väide tagasi lükata.

(101)

Seoses asjaomaste isikute väitega, et liidu tootjate transpordikulusid oleks tulnud vähendada, et võtta arvesse juhtusid, kus tooted toimetati otse importijate klientidele (põhjendus 80), tuleks meenutada, et liidu tehasehinna veokulude korrektsioon põhines kogutud arvete alusel väljaselgitatud kuludel, mis kaasnesid füüsilise toimetamisega Hamburgis asuvasse lattu (90 eurot), sest Hamburgis asuv ladu on asjakohane kaubandustasand ekspordihinna ja liidu toote hindade võrdlemiseks. Veokulude korrektsioon ei ole õigustatud mitte põhjusel, et see sisaldab liidu tootja ja jaemüüja vahelise transpordi kogukulusid (mis oleksid suuremad kui lattu toimetamise kulud), vaid põhjusel, et pidades silmas vaatlusaluse toote turu spetsiifikat, on Hamburgis asuv ladu asjakohane kaubandustasand. Selles olukorras ei oma kõnealuste isikute väide tähtsust.

(102)

Asjaomased isikud väitsid, et kohaldatud veokulude korrektsioon oli liiga suur, sest põhines veoautoga transportimise kuludel (põhjendus 81). Selles olukorras tuleks meenutada, et veokulude korrektsioon põhines väljaselgitatud kuludel, mis kaasnesid füüsilise toimetamisega Hamburgi, mis sisaldas nii veoauto kui ka laevaga transportimist. Seega oli kõnealuste isikute taotletud korrektsioon Hamburgi transportimise kulude arvutusse juba kaasatud. Seepärast ei olnud vaja kontrollida ärakuulamise käigus pooltelt saadud andmeid, sest Hamburgi toimetamise kulud olid algse uurimise käigus liidu tootjate kontrollitud andmete põhjal välja selgitatud.

(103)

Seoses asjaomase hageja märkusega impordijärgse kulu arvutamise kohta (põhjendus 82) nenditi, et nagu on selgitatud 5. detsembril 2011. aastal saadetud teatavakstegemist käsitleva dokumendi punktis 9, sisaldasid arvutused nii terminali käitlustasusid kui ka veoautoga importija valdustesse transportimise kulusid. Terminali käitlustasude hulka ei arvatud meretranspordi- ega kindlustuskulusid, sest kõnealused kulud juba sisaldusid CIF-hinnas, mida kontrolliti kohapeal eksportija valdustes. Seega, kui komisjon oleks kaasanud need kulud impordijärgsete kulude arvutusse, oleks see tähendanud topeltarvestust.

6.3. Menetlus

(104)

Komisjon esitas 5. detsembril 2011 fakte ja arvusid sisaldava teatavakstegemist käsitleva dokumendi põhjuste kohta, mille alusel Üldkohus tühistas meetmed. Kõiki huvitatud pooli kutsuti üles esitama märkusi.

(105)

29. veebruaril 2012 pidas komisjon istungid kõigi pooltega, kes taotlesid ärakuulamist, sealhulgas ühise istungi koos asjaomaste eksportijate ärakuulamise eest vastutava ametniku ja importijate rühmaga.

(106)

26. märtsil 2012. aastal teatas üks huvitatud isik komisjonile, et pidades silmas otsust kohtuasjas C-338/10, peab ta osalist taasalustamist seoses impordijärgsete kuludega tarbetuks.

(107)

Komisjon vastas 17. juulil 2012, et 19. juuni 2012. aasta taasalustamist silmas pidades jõuti seisukohale, et mõlemad osalised taasalustamised on endiselt jõus ja kumbki kõnealune uurimine ei ole kaotanud oma otstarvet.

6.4. Kokkuvõte

(108)

Üldkohtu Xinshiji otsust on täidetud, andes asjaomastele isikutele lisapõhjendusi, teavet ja selgitusi taasalustamise lähtepunkti kohta algses uurimises. Kõnealustele isikutele anti võimalus esitada märkusi ja võimaldati ärakuulamist. Kõigi väidetega on tegeldud ning neid on nõuetekohaselt arvesse võetud.

(109)

Võttes arvesse asjaomaste isikute märkusi ja kõnealuste märkuste analüüsi, jõuti järeldusele, et huvitatud isikute esitatud väidete ja faktide põhjal puudub vajadus muuta vaidlustatud kahjumarginaali arvutust.

(110)

Seega kinnitatakse käesolevaga algse uurimise käigus kindlaks määratud kahjumarginaal.

(111)

Eespool toodu põhjal järeldati, et Xinshiji otsuse täitmine peaks aset leidma lõpliku dumpinguvastase tollimaksu taaskehtestamisena kõnealuse kohtuasja hagejate suhtes.

7. KAHJU

7.1. Liidu toodang ja liidu tootmisharu

(112)

Kuna põhjendatud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 52–54 esitatud järeldused.

7.2. Liidu tarbimine

(113)

Üks eksportija väitis, et kaitsemeetmete määruses nr 658/2004 sätestatud tarbimistase ja ajutises määruses sätestatud tase ei ole kooskõlas. Tuleks rõhutada, et tarbimistasemete erinevus on põhjustatud praeguse uuringu erinevast tootevalikust ja erinevast liikmesriikide arvust kahes kõnealuses uuringus. Täiendavat ja põhjendatud teavet sellega seoses siiski ei saadud. Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 55–57 esitatud järeldused. Sellest järelduvalt on kinnitust leidnud ka analüüsi järgnevad osad, milles kasutatakse tarbimisandmeid.

7.3. Import asjaomasest riigist

7.3.1. Vaatlusaluse toote impordi maht ja turuosa

(114)

Seoses turuosaga esitasid mõned huvitatud isikud vastuväiteid põhjenduses 58 esitatud komisjoni väitele, milles osutati dumpinguhinnaga impordi turuosa suurenemisele. Nad väitsid, et vastupidiselt komisjoni järeldustele on HRV importkauba turuosa vähenenud. Hinnang HRV impordi mahule ja turuosale kontrolliti üle. Nagu on osutatud kõnealuses põhjenduses, vähenes HRV impordi turuosa vaid ühel aastal. Ülejäänud vaadeldud perioodil oli HRV importkaupade turuosa püsivalt suur. Seetõttu on algetapis esitatud järeldused kinnitust leidnud.

(115)

Mõned isikud väitsid, et hindamaks, kas import Hiinast kasvab, tuleks vaadelda ka uurimisperioodijärgseid mahtusid. Tuleb märkida, et HRVst importimise trende hinnati perioodil 2002–2003 kuni 2006–2007 ning täheldati ilmset suurenemist. Vastavalt algmääruse sätetele võetakse uurimisperioodijärgseid sündmusi arvesse vaid erandlike asjaolude korral. Igal juhul, nagu on väidetud põhjenduses 136, vaadeldi ka uurimisperioodijärgset importi ning selle maht leiti olevat märkimisväärne.

7.3.2. Hinna allalöömine

(116)

Kolm koostööd tegevat eksportivat tootjat vaidlustasid komisjoni järeldused hindade allalöömise kohta. Üks neist vaidlustas hindade allalöömise arvutamiseks kasutatud metoodika ja taotles korrektsiooni, mis kajastaks kaudse müügiga kaasnevaid kauplejate kulusid. Põhjendatuse korral arvutusi korrigeeriti. Täiendatud võrdlus näitas, et uurimisperioodi jooksul müüdi vaatlusalust importtoodet liidus hindadega, mis olid liidu tootmisharu hindadest 18,4–35,2 % võrra madalamad, võttes aluseks valimisse võetud koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud andmed.

7.4. Liidu tootmisharu olukord

(117)

Kaks importijat ja importijate ühendus vaidlustasid ajutise määruse põhjenduses 79 osutatud pakendamishooaja kestuse. Nad väitsid, et Hispaanias kestab pakendamishooaeg ainult kolm kuud ajutises määruses osutatud nelja kuni viie kuu asemel. Kuid see väide on seotud (olemuselt muutliku) saagi ja toodetava kogusega ning ei mõjuta komisjoni talituste analüüsi kohaselt mingil juhul kahjustavaid tegureid.

(118)

Kuna põhjendatud teavet või väiteid liidu tootmisharu olukorra kohta ei ole esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 63–86.

7.5. Järeldus kahju kohta

(119)

Pärast ajutise määruse avaldamist väitsid mõned importijad ja eksportivad tootjad, viidates ajutise määruse põhjendustele 83–86, et andmed, mida komisjon kasutas kahjutaseme kindlakstegemiseks, olid väärad ja neid hinnati subjektiivselt. Nad väitsid, et peaaegu kõigi kahjudega seotud näitajate trend oli positiivne ja seetõttu ei leidu tõendeid kahjudest.

(120)

Seoses sellega tuleks märkida, et isegi kui mõne näitaja puhul võib märgata teatavaid edusamme, tuleb hinnata olukorda liidu tootmisharus tervikuna ja võttes arvesse asjaolu, et kuni uurimisperioodi lõpuni olid kasutusel kaitsemeetmed. Seda küsimust on põhjalikult uuritud ajutise määruse põhjendustes 51–86. Põhjalik ümberkorraldusprotsess, mida need meetmed võimaldasid ja mis põhjustas tootmisvõimsuse suure languse, oleks tavaolukorras märkimisväärselt parandanud liidu tootjate üldist olukorda, sealhulgas tootmist, mahu ärakasutamist, müüki ning hindade ja kulude erinevust. Selle asemel on mahunäitajad jäänud väikseks, varud on märgatavalt kasvanud ja finantsnäitajad on püsinud negatiivsena, mõned isegi halvenenud.

(121)

Selle põhjal leitakse, et ajutises määruses sätestatud järeldusi liidu tootmisharu olulise kahju kohta ei muudeta. Kuna põhjendatud teavet või väiteid ei ole esitatud, kinnitatakse need lõplikult.

8. PÕHJUSLIK SEOS

8.1. Dumpinguhinnaga impordi mõju

(122)

Mõned isikud väitsid, et Hiina impordi maht on olnud alates 1982. aastast stabiilne, mistõttu nad ei ole saanud kahjusid põhjustada, nagu selgitatakse ajutises määruses (vt põhjendus 58). Import HRVst on vaadeldud perioodil tõepoolest märkimisväärselt suurenenud, vähendades sellega liidu tootmisharu turuosa, nagu on selgitatud põhjenduses 114. Pealegi viitab vastuväide impordi arengule, mis väljub kõnealuse perioodi piiridest. Seetõttu on väide tagasi lükatud.

(123)

Nagu on märgitud põhjenduses 116, on lõplikult järeldatud, et uurimisperioodi jooksul olid valimisse võetud eksportivatelt Hiina tootjatelt imporditud kaupade hinnad liidu tootmisharu keskmistest hindadest 18,4–35,2 % võrra madalamad. Hindade allalöömise marginaali läbivaatamine ei mõjuta dumpinguhinnaga impordi mõju kohta ajutise määruse põhjendustes 100 ja 101 tehtud järeldusi.

8.2. Vahetuskursi kõikumised

(124)

Pärast ajutiste tollimaksude kehtestamist väitsid mõned importijad, et vahetuskurss mõjutab hinnataset negatiivselt. Nad väitsid, et vahetuskursi tase on peamine kahjustav tegur. Sellele vaatamata viidatakse komisjoni hinnangus vaid hinnatasemete erinevusele, ilma nõudeta analüüsida hinnataset mõjutavaid tegureid. Selle tulemusena tuvastati selge põhjuslik seos kõrge dumpingutaseme ja liidu tööstusele tekitatud kahju vahel, mis kinnitab ajutise määruse põhjendust 95.

8.3. Toorainetarned ja tooraine hind

(125)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et kahju ei põhjusta niivõrd dumpinguhinnaga import, kuivõrd värske puuvilja, s.o konserveeritud mandariinide tooraine vähesus.

(126)

Hispaania Põllumajandusministeeriumi ametlikud andmed kinnitavad aga, et konservitööstusele kättesaadav kogus on rohkem kui küllaldane Hispaania tootjate tootmisvõimsuse katmiseks.

(127)

Teataval määral võistlevad tootjad värskete puuviljade pärast värske toodangu otsese tarbijaturuga. See võistlus ei kõrvalda aga põhjuslikku seost. Liidu tootmisharu suhteliselt väikese toodangu, müügi ja turuosa selge ja oluline põhjus on pigem HRV massilise väga madalate hindadega impordi surve. Selles olukorras, ja arvestades, et turuhinna dikteerib üle 70 % turuosaga import, mis lööb hinnad alla, oleks ebamajanduslik rohkem toota, kui ei ole eeldusi toodet arvestatavat kasumit tagava hinnaga müüa. Seega suudaks Hispaania tööstus pakkuda oluliselt suuremaid koguseid tingimusel, kui turuhind ei rikuks nende majandustulemusi.

(128)

Veel üks seda analüüsi kinnitav asjaolu on märkimisväärsete varude pidev olemasolu liidu tootjatel, mis rõhutab, et liidu tootmisharu kahjustatud olukorda ei põhjustanud ebapiisav tootmine, vaid toodang, mida ei ole võimalik müüa Hiina impordi surve tõttu.

(129)

Tooraine kui põllumajandussaaduse hinda mõjutavad hooajalised kõikumised. Sellegipoolest täheldas komisjon viieaastasel madalamate ja kõrgemate hindadega saake hõlmanud analüüsiperioodil, et kahju (nt rahaline) tekib neist kõikumistest sõltumatult ja liidu tootmisharu majandustulemused ei ole seetõttu selliste hooajaliste kõikumistega otseselt seotud.

8.4. Kvaliteedierinevused

(130)

Mõned isikud väitsid, et Hiina toodangu kvaliteet oli liidu omast parem. Sellest tingitud hinnaerinevused ei olnud aga piisavalt põhjendatud, samuti puudusid tõendid selle kohta, et tarbija väidetav Hiina toodete eelistus olnuks nii tugev, et halvendada liidu tootmisharu olukorda. Igal sellisel juhul oli hinnaerinevus Hiina toote kasuks, mis suurendas hindade allalöömise / alla turuhinna müümise taset. Kuna täiendavat uut ja põhjendatud teavet ega väiteid ei esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendus 99.

8.5. Kulude kasv

(131)

Mõned isikud väitsid, et kahju põhjustas teatavate tootjate erakorraline kulude kasv. Need väited ei olnud piisavalt põhjendatud. Komisjoni analüüs ei tuvastanud ühtki sellist sündmust, mis võinuks põhjuslike tegurite hinnangut muuta või mõjutada kahju kõrvaldamise taseme arvutamist.

(132)

Mõned isikud esitasid märkusi kasvanud tootmiskulude kohta ja liidu tootmisharu võimetuse kohta neid vähendada. Teatavad elemendid (nt energiakulud) on suurenenud, kuid nende mõjust ei piisa, et lõhkuda põhjuslikku seost olukorras, kus väga suur kogus dumpinguhinnaga Hiinast eksporditud kaupa vähendab müüki ja tootmist (suurendades seeläbi liidu tootmisharu toodangu ühikuhinda) ning langetab liidu tootmisharu hindu.

8.6. Toetuskavad

(133)

Väideti, et EÜ toetuskavad põhjustasid töötlemise kunstliku kasvu EÜs ja stimuleerisid vaatlusaluse toote tooraine pakkumise taseme alanemist. See väide oli üldine ja piisavalt põhjendamata. Igal juhul muudeti kõnealuseid kavasid 1996. aastal, kui toetus suunati vaatlusaluse toote töötlejatelt ümber põllumajandustootjatele. Komisjoni analüüs ei ole tuvastanud uurimisperioodil mingeid põhjuslikku seost lõhkuda võivaid jääkmõjusid. Tarnimise osas osutatakse põhjendustele 128 ja 129.

8.7. Järeldus põhjusliku seose kohta

(134)

Kuna uut ja põhjendatud teavet ega väiteid ei ole esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 87–101.

(135)

Eespool toodut silmas pidades leiab ajutine järeldus põhjusliku seose kohta liidu tootmisharu materiaalse kahju ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi vahel kinnitust.

9. LIIDU HUVID

9.1. Areng pärast uurimisperioodi

(136)

Vastavalt registreerimismäärusele kehtestati alates 9. novembrist 2007 HRVst lähtuvale impordile registreerimiskohustus. Selle eesmärk oli võimaldada dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine tagasiulatuvalt. Seetõttu on erandina analüüsitud ka uurimisperioodijärgseid sündmusi. Eurostati andmed kinnitavad, et import HRVst on püsivalt märkimisväärne, ja seda on kinnitanud teatavad importijad. Kümne uurimisperioodijärgse kuu impordi maht oli 74 000 tonni tasemel ja sealjuures püsivalt madalate hindadega.

9.2. Liidu tootjate suutlikkus varustada liidu turgu

(137)

Paljud isikud on märkinud Hispaania toodangu vähesust, mis on nende väitel ebapiisav liidu turu varustamiseks. Kuigi on õige, et liidu tootmisharu ei varusta praeguses olukorras kogu liidu turgu, tuleb märkida, et see asjaolu, nagu eespool selgitatud, on seotud kahjustava impordi mõjuga. Igal juhul ei ole meetmete kavandatud tulemus liidu turu sulgemine Hiina impordile, vaid kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamine. Võttes muu hulgas arvesse, et kõnealuste toodete allikaid on ainult kaks, on leitud, et lõplike meetmete kehtestamise korral jätkuks liidu turul märkimisväärne nõudlus Hiina toodete järele.

9.3. Liidu tootmisharu ja tarnijate huvid

(138)

Üks importijate ühendus väitis, et ükski kogusepiiranguteta dumpinguvastane meede ei kaitseks Hispaania tööstust, vaid põhjustaks automaatselt ebaseaduslikku kaubandust. See väide osutab pigem vajadusele, et institutsioonid tagaksid meetmete rakendamise nõuetekohase järelevalve, kui kasule, mida võiksid saada liidu tootjad.

(139)

Üks teine importija väitis, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei parandaks Hispaania tootjate olukorda liidu importijate kogutud suurte varude tõttu, mis suudaksid rahuldada turunõudlust lähemas tulevikus. Varude suurust ja nende kogumist kinnitas veel üks importija. Need märkused kinnitavad komisjoni analüüsi ajutises määruses ja käesolevas määruses. Samas tuleb meenutada, et meetmed on mõeldud kahjustava dumpingu mõju leevendamiseks mitte ühe, vaid viie aasta jooksul.

(140)

Kuna muud uut ja põhjendatud teavet või väidet ei ole sellega seoses esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 103–106 ja 115 liidu tootmisharu huvide kohta tehtud järeldused.

9.4. Liidu sõltumatute importijate/hulgimüüjate huvid

(141)

Koostööd tegevad importijad väljendasid üldist huvi vaatlusaluse toote kahe tarneallika – Hispaania ja HRV – säilitamise vastu, et säilitada konkurentsivõimeliste hindadega tarnekindlus.

(142)

Sellegipoolest eelistaks enamik importijaid lõplike meetmete kehtestamisel selliseid meetmeid, mis sisaldaksid ka koguselist elementi. Nagu on selgitatud põhjenduses 156, ei peeta seda asjakohaseks.

(143)

Valimisse võetud koostööd tegevatelt importijatelt saadud andmeid kontrolliti ning need kinnitasid, et konserveeritud mandariinid moodustavad vähem kui 6 % nende kogukäibest ja et nad saavutasid nii uurimisperioodil kui ka aastatel 2004–2008 keskmiselt 10 % ületava kasumlikkuse taseme.

(144)

Eespool öeldu rõhutab, et importijate/hulgimüüjate suhtes võetavate meetmete võimalik mõju ei oleks ebaproportsionaalselt suur võrreldes nende positiivse mõjuga.

9.5. Kasutajate/jaemüüjate huvid

(145)

Üks kasutaja, kes esindab alla 1 % tarbimisest, esitas üldisi märkusi mandariinide vähenenud saadavuse kohta ELis ja Hiina toote parema kvaliteedi kohta. Teda kutsuti üles edasisele koostööle, et saada temalt individuaalseid andmeid, kuid ta keeldus ega põhjendanud oma väiteid. Üks teine jaemüüja, peamise importijate ühenduse liige, oli üldiselt hinnatõusu vastu. Muid arvamusi kasutajate/jaemüüjate huvide kohta uurimise käigus ei laekunud. Olukorras, kus kasutajad/jaemüüjad ühtegi põhjendatud märkust ei esitanud, kinnitatakse käesolevaga algmääruse põhjendused 109–112.

9.6. Tarbijate huvid

(146)

Vastupidiselt ühe importija väidetele võeti tarbijate huve algetapis arvesse. Ülevaade komisjoni järeldustest on esitatud ajutise määruse põhjendustes 113 ja 114. Muud isikud arvasid, et mõju tarbijatele oleks märkimisväärne. Samas ei pakutud mingit teavet, mis oleks seadnud kahtluse alla nimetatud põhjendustes öeldu. Isegi kui tollimaksude kehtestamise tulemusel tarbijahinnad tõuseksid, ei vaidlustanud keegi asjaolu, et kõnealune toode moodustab leibkonna söögikuludest väga väikese osa. Seega on nimetatud põhjendused tarbijate märkuste ning muu uue ja põhjendatud teabe puudumisel kinnitust leidnud.

9.7. Järeldus liidu huvide kohta

(147)

Eespool nimetatud kõigi asjaosaliste huvide täiendav analüüs ei ole muutnud sellega seoses tehtud esialgseid järeldusi. Valimisse võetud koostööd tegevatelt importijatelt saadud andmeid kontrolliti ja need kinnitasid, et konserveeritud mandariinid moodustavad vaid 6 % nende kogukäibest ja et nad saavutasid rahuldava keskmise kasumi nii uurimisperioodil kui ka vaadeldud 2004.–2008. aastal, seega on meetmete mõju importijatele minimaalne. Samuti on kindlaks tehtud, et rahaline mõju lõpptarbijale oleks tühine, arvestades et tarbijariikides ostetakse toodet inimese kohta väga väikeses koguses. Ollakse seisukohal, et ajutises määruses liidu huvide kohta tehtud järeldused ei ole muutunud. Seega, kuna muid märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse ajutises määruses esitatud järeldused lõplikult.

10. LÕPLIKUD MEETMED

10.1. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

(148)

Üks importija väitis, et algetapis viitena kasutatud 6,8 % kasumimarginaal oli üle hinnatud. Seoses sellega tuleks märkida, et sama taset kasutati ja tunnustati kaitsemeetmete puhul kui liidu tootmisharu tegelikku saavutatud kasumit perioodil 1998–1999 kuni 2001–2002. See osutab liidu tootjate kasumile tavalises kaubavahetuses enne tootmisharule kahjustavalt mõjunud impordi suurenemist. See väide lükatakse seetõttu tagasi.

(149)

Liidu tootjad väitsid, et ajutiste tollimaksude puhul ei arvestatud konserveeritud mandariinide turu erilist olukorda, kus tootmine on koondunud ainult ühte riiki ning valdav osa müügist ja impordist teise Euroopa riiki. Seetõttu paluti, et lõpparvutustes võetaks arvesse tootjariigist tarbijariiki transportimise kulu. Väide oli õigustatud ja leidis kinnitust, seega kohandati arvutusi nii, et need kajastaksid müügi koondumist liidu asjakohastesse piirkondadesse.

(150)

Üks isik esitas märkusi hindade allalöömise ja alla turuhinna müümise arvutuse kohta. Kui see oli asjakohane, tehti lõppetapis korrektsioone.

(151)

Saadud kahjumarginaalid, milles võeti vajadusel arvesse huvitatud isikute soove, väljendatuna protsendimäärana iga valimisse võetud Hiina eksportija kogu CIF-impordihinnast, olid väiksemad kui leitud dumpingumarginaalid:

—	Yichang Rosen Foods Co., Ltd., Yichang, Zhejiang: 100,1 %,

—	Huangyan No.1 Canned Food Factory, Huangyan, Zhejiang: 48,4 %,

—	Zhejiang Xinshiji Foods Co., Ltd., Sanmen, Zhejiang ja selle seotud tootja Hubei Xinshiji Foods Co., Ltd., Dangyang, Hubei: 92,0 %,

—	valimist välja jäänud koostööd tegevad eksportivad tootjad: 90,6 %,

kõik muud äriühingud: 100,1 %.

10.2. Tagasiulatuvus

(152)

Nagu on täpsustatud põhjenduses 4, kehtestas komisjon liidu tootmisharu taotlusel 9. novembril 2007 HRVst pärit vaatlusaluse toote impordi registreerimise kohustuse. Nimetatud taotlus on tagasi võetud ja seetõttu ei ole seda teemat rohkem vaadeldud.

10.3. Lõplikud meetmed

(153)

Arvestades dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi, tuleks kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks väiksema tollimaksu reegli kohaselt dumpingu- ja kahjumarginaalide kõige madalamale tuvastatud tasemele. Sellisel juhul tuleks tollimaksu määr kehtestada tuvastatud kahju tasemel.

(154)

Eespool toodu põhjal ja kooskõlas Euroopa Liidu Teatajas L 258 avaldatud parandustega, (14) peaks lõpliku tollimaksu suurus olema järgmine:

—	Yichang Rosen Foods Co., Ltd., Yichang, Zhejiang: 531,2 eurot/tonn,

—	Huangyan No. 1 Canned Food Factory, Huangyan, Zhejiang: 361,4 eurot/tonn,

—	Zhejiang Xinshiji Foods Co., Ltd., Sanmen, Zhejiang ja selle seotud tootja Hubei Xinshiji Foods Co., Ltd., Dangyang, Hubei: 490,7 eurot/tonn,

—	valimist välja jäänud koostööd tegevad eksportivad tootjad: 499,6 eurot/tonn,

kõik muud äriühingud: 531,2 eurot/tonn.

10.4. Meetmete vorm

(155)

Mitu isikut taotles hinna- ja koguseelemente ühendavaid meetmeid, mille kohaselt algse impordimahu puhul ei peaks tollimaksu tasuma või peaks tasuma vähendatud tollimaksu. Teatavatel juhtudel seostati see litsentsisüsteemiga.

(156)

Seda võimalust kaaluti, kuid see lükati tagasi järgmistel põhjustel. Dumpinguvastaseid tollimakse kehtestatakse põhjusel, et ekspordihind on normaalväärtusest madalam. Liitu eksporditavad kogused on olulised, et analüüsida, kas dumpinguhinnaga import põhjustab kahju. Kuid need kogused on tavaliselt ebaolulised määratava tollimaksu seisukohalt. Teisisõnu: kui tuvastatakse, et dumpinguhinnaga import põhjustab kahju, saab dumpingu mõju neutraliseerida tollimaksuga, mis kehtib alates esimesest imporditavast saadetisest pärast tollimaksu jõustumist. Lõpuks, kui leitakse, et toodete importimine teatava aja jooksul ilma dumpinguvastase tollimaksuta on liidu huvides, võimaldab algmääruse artikli 14 lõige 4 teatavatel tingimustel maksustamise peatada.

(157)

Mõned isikud väitsid, et mis tahes vormis meetmed, kui neis ei ole koguselist piirangut, viivad tollimaksu tasumisest hoidumiseni. Pooled viitasid taas varude kogumisele, mis juhtus Euroopa Liidu 1. mail 2004 toimunud laienemise eel. Komisjoni talituste tehtud analüüs kinnitas, et see oli ilmne katse hoiduda tollimaksu tasumisest. Võttes arvesse neid kinnitusi ja ajutise määruse põhjendustes 123 ja 125 kirjeldatud asjaolusid, jälgib komisjon sündmuste arengut, et võtta vajalikke meetmeid meetmete nõuetekohase rakendamise tagamiseks.

(158)

Muud isikud on väitnud, et meetmed ei peaks hõlmama mahtusid, mida on käsitletud juba olemasolevates müügilepingutes. See tähendaks praktikas tollimaksust vabastamist, mis kahjustaks meetme parandavat mõju, ja on seetõttu tagasi lükatud. Osutatakse ka põhjendustele 138 ja 139.

(159)

Ajutise määrusega kehtestati igale äriühingule koguselise tollimaksu kujul dumpinguvastane tollimaks, mille suurus saadakse, kohaldades uurimisperioodil dumpingu arvutamiseks kasutatud ekspordihindade suhtes kahju kõrvaldamist võimaldavat marginaali. See metoodika kinnitatakse lõplike meetmete tasandil.

10.5. Kohustused

(160)

Mitu HRV eksportivat tootjat pakkus uurimise lõppstaadiumis hinnakohustuse võtmist. Arvestades kõnealuse toote hinna suurt kõikuvust, tollimaksu vältimise ja sellest hoidumise ohtu kõnealuse toote puhul (vt ajutise määruse põhjendused 124 ja 125) ning asjaolu, et Hiina ametiasutuste pakkumine lubada piisavalt jälgida äriühinguid, kelle suhtes ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist, ei sisaldanud ühtegi garantiid, ei peetud eespool osutatud pakkumist vastuvõetavaks.

11. REGISTREERIMINE

(161)

Komisjoni määrusega (EL) nr 572/2012 (15) kehtestati vaatlusaluse toote impordi registreerimiskohustus. Selline registreerimine peaks lõppema. Võimaluse üle koguda tollimakse tagasiulatuvalt otsustatakse hilisemas järgus, kui kõik statistilised andmed on kättesaadavad.

12. TEATAVAKS TEGEMINE

(162)

Kõigile isikutele tehti teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti kehtestada HRVst pärit vaatlusaluse toote impordile lõplik dumpinguvastane tollimaks. Ühtlasi anti asjaosalistele võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul pärast sellist teatavakstegemist oma märkused. Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks ka võimalus. Kaks importijate rühma taotles ärakuulamist kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku juuresolekul ja neile seda ka võimaldati.

(163)

Xinshiji otsuse kohta esitatud argumente käsitleti ja analüüsiti juba üldises järelduste teatavakstegemise dokumendis. Mitte ükski neist argumentidest ei tinginud vajadust muuta peamisi fakte ja kaalutlusi, mille põhjal otsustati kinnitada algses uurimises kindlaks tehtud kahjumimarginaal. Võrdlusriigi otsuse asjus kordas rühm importijaid märkusi, mis olid esitatud juba uurimise käigus ja mis käsitlesid osalise taasalustamise ulatust, uurimisperioodi andmete kasutamist ja normaalväärtuse määramist. Neid märkusi on käsitletud vastavalt põhjendustes 43, 46 ja 54. Sama importijate rühm väljendas seisukohta, et nad pooldavad dumpinguvastaste tollimaksude asemel kvootidega kaitsemeetmeid. Kvoodisüsteemi tagasilükkamist on põhjendatud põhjenduses 156. Peale selle tuleks märkida, et vastavalt nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 260/2009 (impordi ühiste eeskirjade kohta) (16) võib kaitsemeetmeid kehtestada ainult teatavates olukordades, kus valitsevad teatavad väga konkreetsed tingimused. Ollakse seisukohal, et dumpinguvastased tollimaksud on kahjustava dumpingu kõrvaldamiseks sobivaim viis. Sama importijate rühm väitis ka, et seoses põhjendustes 44 ja 85 tõstatatud küsimustega ei algatanud komisjon vahepealset läbivaatamist, kui tal paluti seda teha. Korratakse, et alates võrdlusriigi otsuse kuupäevast ei olnud enam võimalik vahepealset läbivaatamist korraldada, sest enam ei olnud kehtivat tollimaksu. Komisjon peaks vahepealse läbivaatamise taotluse analüüsi uuesti käsile võtma alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Kui taotluse analüüsist ilmneb, et algmääruse artikli 11 lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, algatatakse vahepealne läbivaatamine niipea kui võimalik.

(164)

Olles kaalunud kõiki märkusi, mis esitati pärast huvitatud isikutele uurimise järelduste teatavakstegemist, jõuti kokkuvõttes seisukohale, et mitte ükski märkus ei olnud selline, mille tõttu oleks tulnud uurimise käigus tehtud järeldusi muuta.

13. MEETMETE KESTUS

(165)

Käesoleva määrusega rakendatakse algse määruse kohta tehtud kohtu otsuseid. Käesolev määrus peaks seetõttu kaotama kehtivuse viie aasta möödumisel pärast algse määruse jõustumist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga taaskehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärinevatele mandariinidest (sealhulgas tangeriinidest ja satsumadest), klementiinidest, vilkingitest ja muudest sarnastest hübriidtsitruselistest valmistatud toodetele ja konservidele, millele ei ole lisatud alkoholi ja millele on või ei ole lisatud suhkrut või muid magusaineid ning mis vastavad CN-koodi 2008 määratlusele ja kuuluvad CN-koodide 2008 30 55 , 2008 30 75 ja ex 2008 30 90 alla (TARICi koodid 2008 30 90 61, 2008 30 90 63, 2008 30 90 65, 2008 30 90 67 ja 2008 30 90 69).

2. Järgmiste äriühingute toodetud lõikes 1 kirjeldatud toodete suhtes kohaldatakse järgmisi lõplikke dumpinguvastase tollimaksu määrasid:

Äriühing	Eurot/tonn (toote netokaal)	TARICi lisa-kood
Yichang Rosen Foods Co., Ltd., Yichang, Zhejiang	531,2	A886
Huangyan No.1 Canned Food Factory, Huangyan, Zhejiang	361,4	A887
Zhejiang Xinshiji Foods Co., Ltd., Sanmen, Zhejiang ja selle seotud tootja Hubei Xinshiji Foods Co., Ltd., Dangyang, Hubei	490,7	A888
Valimist välja jäänud koostööd tegevad eksportivad tootjad, kes on loetletud lisas	499,6	A889
Kõik muud äriühingud	531,2	A999

Artikkel 2

1. Kui kaup on enne vabasse ringlusse lubamist kahjustatud ning tegelikult makstud või makstav hind jagatakse seetõttu tolliväärtuse määramisel osadeks vastavalt komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (17) artiklile 145, vähendatakse eespool toodud artikli 1 alusel arvutatud dumpinguvastase tollimaksu summat protsendimäära võrra, mis vastab tegelikult makstud või makstava hinna suhtosale.

2. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 3

Tolliasutustele antakse korraldus lõpetada määruse (EL) nr 572/2012 artikli 1 kohane impordi registreerimine.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Käesolev määrus kaotab kehtivuse 31. detsembril 2013.

Artikkel 6

Läbivaatamistaotlusi võetakse vastu alates käesoleva määruse jõustumisest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. veebruar 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

S. SHERLOCK

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) ELT C 246, 20.10.2007, lk 15.

(3) ELT L 178, 5.7.2008, lk 19.

(4) ELT L 288, 6.11.2007, lk 22.

(5) ELT L 290, 8.11.2003, lk 3.

(6) ELT L 104, 8.4.2004, lk 67.

(7) ELT L 350, 30.12.2008, lk 35.

(8) ELT C 103, 2.4.2011, lk 21.

(9) ELT C 353, 3.12.2011, lk 15.

(10) Kohtu (kolmas koda) 22. märtsi 2012. aasta otsus kohtuasjas C-338/10: GLS versus Hauptzollamt Hamburg-Stadt.

(11) ELT C 175, 19.6.2012, lk 19.

(12) Kohtuasi T-2/95: Industrie des poudres sphériques (IPS) versus nõukogu (EKL 1998, lk II-3939) ja kohtuasi C-458/98 P: Industrie des poudres sphériques (IPS) versus nõukogu (EKL 2000, lk I-08147).

(13) Kohtuasi T-2/95: Industrie des poudres sphériques (IPS) versus nõukogu (EKL 1998, lk II-3941).

(14) ELT L 258, 26.9.2008, lk 74.

(15) Komisjoni 28. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 572/2012, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärinevate teatavatest tsitrusviljadest (mandariinidest jne) valmistatud toodete ja konservide impordi registreerimise nõue (ELT L 169, 29.6.2012, lk 50).

(16) ELT L 84, 31.3.2009, lk 1.

(17) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

LISA

VALIMIST VÄLJA JÄÄNUD KOOSTÖÖD TEGEVAD EKSPORTIVAD TOOTJAD

(TARICi lisakood A889)

Hunan Pointer Foods Co., Ltd., Yongzhou, Hunan

Ningbo Pointer Canned Foods Co., Ltd., Xiangshan, Ningbo

Yichang Jiayuan Foodstuffs Co., Ltd., Yichang, Hubei

Ninghai Dongda Foodstuff Co., Ltd., Ningbo, Zhejiang

Huangyan No.2 Canned Food Factory, Huangyan, Zhejiang

Zhejiang Xinchang Best Foods Co., Ltd., Xinchang, Zhejiang

Toyoshima Share Yidu Foods Co., Ltd., Yidu, Hubei

Guangxi Guiguo Food Co., Ltd., Guilin, Guangxi

Zhejiang Juda Industry Co., Ltd., Quzhou, Zhejiang

Zhejiang Iceman Group Co., Ltd., Jinhua, Zhejiang

Ningbo Guosheng Foods Co., Ltd., Ninghai

Yi Chang Yin He Food Co., Ltd., Yidu, Hubei

Yongzhou Quanhui Canned Food Co., Ltd., Yongzhou, Hunan

Ningbo Orient Jiuzhou Food Trade & Industry Co., Ltd., Yinzhou, Ningbo

Guangxi Guilin Huangguan Food Co., Ltd., Guilin, Guangxi

Ningbo Wuzhouxing Group Co., Ltd., Mingzhou, Ningbo

22.2.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 49/55

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 162/2013,

21. veebruar 2013,

millega muudetakse määruse (EÜ) nr 3199/93 (aktsiisivabastuse eesmärgil alkoholi täieliku denatureerimise menetluste vastastikuse tunnustamise kohta) lisa

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivi 92/83/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta, (1) eriti selle artikli 27 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Liikmesriigid on vastavalt direktiivi 92/83/EMÜ artikli 27 lõike 1 punktile a kohustatud aktsiisimaksust vabastama mis tahes liikmesriigi nõuete kohaselt täielikult denatureeritud alkoholi, tingimusel et need nõuded on asjakohaselt teatavaks tehtud ja heaks kiidetud vastavalt kõnealuse artikli lõigete 3 ja 4 tingimustele.

(2)

Komisjoni 22. novembri 1993. aasta määrusega (EÜ) nr 3199/93 (aktsiisivabastuse eesmärgil alkoholi täieliku denatureerimise menetluste vastastikuse tunnustamise kohta) (2) nähakse ette, et igas liikmesriigis alkoholi täielikuks denatureerimiseks vastavalt direktiivi 92/83/EMÜ artikli 27 lõike 1 punktile a kasutatavad denaturandid peavad olema esitatud kõnealuse määruse lisas.

(3)	Denatureerimismeetodite paljusus muudab denatureerimise süsteemi keerulisemaks, raskendab selle süsteemi tõhusat haldamist ja pakub rohkem võimalusi pettusteks.

(4)

Liikmesriigid avaldasid 2008. aastal laialdast toetust projektirühmale, kes tegutses vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta otsusele nr 1482/2007/EÜ (millega kehtestatakse siseturu maksustamissüsteemide toimimist parandav ühenduse programm (programm Fiscalis 2013) ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2235/2002/EÜ) (3) ning kelle töösse olid kaasatud arvukad tolli keemialaborid ning Teadusuuringute Ühiskeskus. Projekti eesmärk oli uurida võimalust kasutada alkoholi täielikuks denatureerimiseks ühist denatureerimismeetodit (nn eurodenaturante).

(5)

Projektirühm tegi oma 2011. aasta juunis avaldatud lõpparuandes ettepaneku, et denatureerimismeetodit, mis seisneb kolme liitri isopropüülalkoholi (IPA), kolme liitri metüületüülketooni (MEK) ja ühe grammi denatooniumbensoaadi lisamises ühe hektoliitri absoluutse alkoholi kohta, võiks kaaluda vastuvõtmiseks alkoholi täielikuks denatureerimiseks kasutatava ühise denatureerimismeetodina. Ühise meetodi üks peamisi eeliseid on see, et see tõenäoliselt asendab paljud igale liikmesriigile omased meetodid. Sellist meetodit tuleks seepärast kasutada kõikide liikmesriikide ühise meetodina alkoholi täielikuks denatureerimiseks, et ära hoida maksude maksmisest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist ja selle valdkonnaga seotud kuritarvitusi.

(6)

Hiljem teatas iga liikmesriik komisjonile uue nõuete loetelu vastavalt direktiivi 92/83/EMÜ artikli 27 lõikele 3. Igas osutatud loetelus käsitleti ühist denatureerimismeetodit ja mõnel juhul ka muid olemasolevaid meetodeid. Seoses olemasolevate meetoditega avaldasid mõned liikmesriigid soovi jätkata nende kasutamist üleminekuperioodi jooksul või määramata aja jooksul, arvestades konkreetseid tehnilisi nõudeid.

(7)	Komisjon edastas kõik sellised teated muudele liikmesriikidele 28. juunil 2012.

(8)	Ükski liikmesriik ei vaielnud soovitatud ühise denatureerimismeetodi kasutamise vastu.

(9)	Seoses olemasolevate meetoditega ei tõstatatud mingeid uusi küsimusi, mis oleksid viidanud maksude maksmisest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise ja selle valdkonnaga seotud kuritarvituste ohule.

(10)	Lisaks alkoholi täielikuks denatureerimiseks ettenähtud ühisele meetodile sundisid patendi- ja seonduvate kulude kaalutlused Austriat vastu võtma asendusmeetodi, mida muudes liikmesriikides juba kasutatakse denatureerimismeetodina.

(11)	Käesoleva määruse lisa I jao kohaldamine tuleks lükata edasi, et anda ettevõtjatele piisavalt aega kasutada ära seni määrusega (EÜ) nr 3199/93 reguleeritud denaturantide ja denatureeritud toodete varud, mis ei vasta enam õigusaktile pärast käesoleva määruse muutumist kohaldatavaks.

(12)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 3199/93 vastavalt muuta.

(13)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas aktsiisikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3199/93 lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. veebruar 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 316, 31.10.1992, lk 21.

(2) EÜT L 288, 23.11.1993, lk 12.

(3) ELT L 330, 15.12.2007, lk 1.

LISA

Alkoholi täielikuks denatureerimiseks kasutada lubatud toodete, asjakohaste Chemical Abstracts Service’i registreerimisnumbrite (CASi nr, kus see on olemas) ja kasutada lubatud segude loetelu

atsetoon	CASi nr: 67-64-1
CI Reactive Red 24	CASi nr: 70210-20-7
toorpüridiin	CASi nr: puudub
kristallviolett (Crystal Violet, C.I. nr 42555)	CASi nr: 548-62-9
denatooniumbensoaat	CASi nr: 3734-33-6
etanool	CASi nr: 64-17-5
etüülatsetaat	CASi nr: 141-78-6
etüül-sec-amüülketoon	CASi nr: 541-85-5
etüül-tert-butüüleeter	CASi nr: 637-92-3
fluorestseiin	CASi nr: 2321-07-5
formaldehüüd	CASi nr: 50-00-0
puskariõli	CASi nr: 8013-75-0
bensiin (sh pliivaba bensiin)	CASi nr: 86290-81-5
isopropüülalkohol (IPA)	CASi nr: 67-63-0
petrool	CASi nr: 8008-20-6
lambiõli	CASi nr: 64742-47-8 kuni 64742-48-9
metanool	CASi nr: 67-56-1
metüületüülketoon (butanoon) (MEK)	CASi nr: 78-93-3
metüülisobutüülketoon	CASi nr: 108-10-1
metüülisopropüülketoon	CASi nr: 563-80-4
metüülviolett	CASi nr: 8004-87-3
metüleensinine	CASi nr: 61-73-4
mineraalne ligroiin	CASi nr: puudub
lakibensiin	CASi nr: 8030-30-6
püridiin (või püridiinalused)	CASi nr: 110-86-1
tärpentiniõli	CASi nr: 8006-64-2
tehniline bensiin	CASi nr: 92045-57-3
tert-butüülalkohol	CASi nr: 75-65-0
tiofeen	CASi nr: 110-02-1
tümoolsinine	CASi nr: 76-61-9
puupiiritus	puudub

Lubatud toodete sünonüümsed nimetused Euroopa eri keeltes on esitatud Euroopa keemiliste ainete tolliloetelu andmebaasis.

Kogu lisa ulatuses on kasutatud terminit „absoluutne etanool” vastavalt Rahvusvahelise Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liidu (IUPACi) kasutatavale terminoloogiale.

I. Kõikides liikmesriikides kasutatav meetod

Hektoliitri absoluutse etanooli kohta:

—	3 liitrit isopropüülalkoholi (IPA),

—	3 liitrit metüületüülketooni (MEK),

—	1 gramm denatooniumbensoaati.

Liikmesriikidel on siseturul kasutamise korral lubatud lisada mõnda värvainet, mis annab tootele iseloomuliku värvuse ja muudab selle kergesti äratuntavaks.

II. Teatavates liikmesriikides kasutatavad täiendavad denatureerimismeetodid

Tšehhi Vabariik

Hektoliitri absoluutse etanooli kohta üks järgmistest segudest:

—	0,4 liitrit lakibensiini,

—	0,2 liitrit petrooli,

—	0,1 liitrit tehnilist bensiini;

—	3 liitrit etüül-tert-butüüleetrit

—	1 liiter isopropüülalkoholi,

—	1 liiter pliivaba bensiini,

—	10 milligrammi fluorestseiini.

Saksamaa

Hektoliitri absoluutse etanooli kohta:

Üks liiter ketoonisegu, mille koostis on järgmine:

—	95–96 massiprotsenti metüületüülketooni (MEK),

—	2,5–3 massiprotsenti metüülisopropüülketooni (3-metüül-2-butanoon),

—	1,5–2 massiprotsenti etüül-sec-amüülketooni (5-metüül-3-heptanoon)

koos ühe grammi denatiooniumbensoaadiga.

Eesti

Hektoliitri absoluutse etanooli kohta:

—	3 liitrit atsetooni,

—	2 grammi denatooniumbensoaati.

Iirimaa

Alussegu koostamiseks segatakse järgmised komponendid:

—	90 mahuprotsenti etanooli,

—	9,5 mahuprotsenti puupiiritust,

—	0,5 mahuprotsenti toorpüridiini.

Iga 10 hektoliitri alussegu kohta lisatakse:

—	3,75 liitrit mineraalset ligroiini (naftaõli),

—	1,5 grammi metüülvioletti.

Märkus: alussegu komponendid puupiirituse ja toorpüridiini võib asendada 10 mahuprotsendi metanooliga.

Kreeka

Denatureerida on lubatud ainult halva kvaliteediga alkoholi (destillatsiooni eel- ja järeljooksud), mille alkoholisisaldus on vahemikus 93–96 mahuprotsenti.

Vett sisaldava 93-mahuprotsendilise kontsentratsiooniga alkoholi hektoliitrile lisatakse järgmised ained:

—	2 liitrit metanooli,

—	1 liiter tärpentiniõli,

—	0,50 liitrit lambiõli,

—	0,40 grammi metüleensinist.

20 °C juures peaks muutmata kujul lõpptoode saavutama alkoholisisalduse 93 mahuprotsenti.

Itaalia

Hektoliitri absoluutse etanooli kohta lisatakse järgmised komponendid:

—	125 grammi tiofeeni,

—	0,8 grammi denatooniumbensoaati,

—	3 grammi 25-massiprotsendilist punase värvaine CI Reactive Red 24 lahust,

—	2 liitrit metüületüülketooni (MEK).

Denatureeritava etanooli etanoolisisaldus peab olema vähemalt 83 mahuprotsenti ja EÜ alkoholomeetriga mõõdetud alkoholisisaldus vähemalt 90 mahuprotsenti.

Selleks et tagada, et segu kõik koostisosad on täielikult lahustuvad, tuleb denaturantsegu valmistada etanoolis, mille alkoholisisaldus on alla 96 mahuprotsendi, mõõdetuna EÜ alkoholomeetriga.

Värvaine CI Reactive Red 24 lisamise eesmärk on anda tootele iseloomulik punane värvus, mille järgi saab kiiresti kindlaks teha toote kasutusotstarbe.

Läti

Hektoliitri absoluutse etanooli kohta, üks järgmistet segudest:

vähemalt:

—	9 liitrit isopropüülalkoholi,

—	1 liiter atsetooni,

—	0,4 grammi metüleensinist, tümoolsinist või kristallvioletti;

vähemalt:

—	3 liitrit metüülisobutüülketooni,

—	2 liitrit metüületüülketooni (MEK);

vähemalt:

—	3 liitrit atsetooni,

—	2 grammi denatooniumbensoaati;

d)	vähemalt 10 liitrit etüülatsetaati.

2.	Hektoliitri kuivatatud etüülalkoholi (veesisaldus kuni 0,5 %) kohta: 5–7 liitrit bensiini.

Leedu

Hektoliitri absoluutse etanooli kohta:

—	3 liitrit atsetooni,

—	2 grammi denatooniumbensoaati.

Ungari

Alkoholitooted sisaldavad nendes oleva puhta alkoholi koguse kohta vähemalt ühte järgmistest:

a)	2 massiprotsenti metüületüülketooni (MEK), 3 massiprotsenti metüülisobutüülketooni ja 0,001 massiprotsenti denatooniumbensoaati;

b)	1 massiprotsent metüületüülketooni (MEK) ja 0,001 massiprotsenti denatooniumbensoaati;

c)	2 massiprotsenti isopropüülalkoholi, 1 massiprotsent tert-butüülalkoholi ja 0,001 massiprotsenti denatooniumbensoaati.

Malta

Alussegu koostamiseks segatakse järgmised komponendid:

—	90 mahuprotsenti etanooli,

—	9,5 mahuprotsenti puupiiritust,

—	0,5 mahuprotsenti toorpüridiini.

Iga 10 hektoliitri alussegu kohta lisatakse:

—	3,75 liitrit mineraalset ligroiini (naftaõli),

—	1,5 grammi metüülvioletti.

Madalmaad

Hektoliitri absoluutse etanooli kohta:

Viis liitrit segu, mille koostis on järgmine:

—	60 mahuprotsenti metanooli,

—	20 mahuprotsenti atsetooni,

—	11 mahuprotsenti puskariõli (alkoholi destilleerimise kõrvalsaaduste kontsentraat),

—	8 mahuprotsenti vett,

—	0,5 mahuprotsenti metüületüülketooni (MEK),

—	0,5 mahuprotsenti formaliini (formaldehüüdi 37-massiprotsendiline vesilahus).

Austria

Hektoliitri absoluutse etanooli kohta:

üks liiter ketoonisegu, mille koostis on järgmine:

—	95–96 massiprotsenti metüületüülketooni (MEK),

—	2,5–3 massiprotsenti metüülisopropüülketooni,

—	1,5–2 massiprotsenti etüül-sec-amüülketooni,

koos 1 grammi denatiooniumbensoaadiga.

Poola

Hektoliitri absoluutse etanooli kohta, üks järgmistest segudest:

0,75 liitrit ketoonisegu, mille koostis on järgmine:

—	95–96 massiprotsenti metüületüülketooni (MEK),

—	2,5–3 massiprotsenti metüülisopropüülketooni,

—	1,5–2 massiprotsenti etüül-sec-amüülketooni,

koos 0,25 liitri püridiinalustega.

Üks liiter ketoonisegu, mille koostis on järgmine:

—	95–96 massiprotsenti metüületüülketooni (MEK),

—	2,5–3 massiprotsenti metüülisopropüülketooni,

—	1,5–2 massiprotsenti etüül-sec-amüülketooni,

koos 1 grammi denatiooniumbensoaadiga.

Rumeenia

Hektoliitri absoluutse etanooli kohta:

—	2 liitrit metüületüülketooni (MEK),

—	1 gramm denatooniumbensoaati,

—	0,2 grammi metüleensinist.

Sloveenia

Hektoliitri absoluutse etanooli kohta:

—	1 580 g isopropüülalkoholi,

—	790 g tert-butüülalkoholi,

—	0,79 grammi denatooniumbensoaati.

Slovakkia

Hektoliitri absoluutse etanooli kohta:

3 liitrit metüülisobutüülketooni,

2 liitrit metüületüülketooni (MEK),

1 gramm denatooniumbensoaati,

0,2 grammi metüleensinist;

1,5 liitrit tehnilist bensiini,

1,5 liitrit petrooli,

2 grammi denatooniumbensoaati.

Soome

Hektoliitri absoluutse etanooli kohta, üks järgmistest segudest:

2 liitrit metüületüülketooni (MEK),

3 liitrit metüülisobutüülketooni;

2 liitrit atsetooni,

3 liitrit metüülisobutüülketooni.

Rootsi

Hektoliitri absoluutse etanooli kohta:

—	3 liitrit metüülisobutüülketooni,

—	2 liitrit metüületüülketooni (MEK).

Ühendkuningriik

Alussegu koostamiseks segatakse järgmised komponendid:

—	90 mahuprotsenti etanooli,

—	9,5 mahuprotsenti puupiiritust,

—	0,5 mahuprotsenti toorpüridiini.

Iga 10 hektoliitri alussegu kohta lisatakse:

—	3,75 liitrit mineraalset ligroiini (naftaõli),

—	1,5 grammi metüülvioletti (C.I. nr 42555).

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2013.049.est
Euroopa Liidu Teataja		L 49

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	56. aastakäik 22. veebruar 2013

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2013/100/EL
	*	Nõukogu otsus, 10. mai 2012, Euroopa Liidu ja Sri Lanka Demokraatliku Sotsialistliku Vabariigi valitsuse vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu allkirjastamise kohta liidu nimel ning kõnealuse lepingu ajutise kohaldamise kohta	1
		Euroopa Liidu ja Sri Lanka Demokraatliku Sotsialistliku Vabariigi valitsuse vaheline leping teatavaid lennundusküsimusi käsitlev	2
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 157/2013, 18. veebruar 2013, millega kehtestatakse Ameerika Ühendriikidest pärit bioetanooli impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks	10
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 158/2013, 18. veebruar 2013, millega taaskehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärinevate tsitrusviljadest (mandariinidest jne) valmistatud toodete ja konservide impordi suhtes	29
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 159/2013, 21. veebruar 2013, millega käsitletakse loa andmist naatriumbensoaadi, propioonhappe ja naatriumpropionaadi valmistisele sigade, kodulindude, veiste, lammaste, kitsede, küülikute ja hobuste söödalisandina ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1876/2006 ja (EÜ) nr 757/2007 ( 1 )	47
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 160/2013, 21. veebruar 2013, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 162/2003, (EÜ) nr 971/2008, (EL) nr 1118/2010, (EL) nr 169/2011 ja rakendusmäärust (EL) nr 888/2011 seoses loomasöödas esineva diklasuriili loa omaniku nimega ( 1 )	50
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 161/2013, 21. veebruar 2013, millega käsitletakse loa andmist naatriumhüdroksiidi valmistise kasutamiseks kasside, koerte ja dekoratiivkalade söödalisandina ( 1 )	52
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 162/2013, 21. veebruar 2013, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 3199/93 (aktsiisivabastuse eesmärgil alkoholi täieliku denatureerimise menetluste vastastikuse tunnustamise kohta) lisa	55
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 163/2013, 21. veebruar 2013, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	62
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 164/2013, 21. veebruar 2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade suhtes	64
		DIREKTIIVID
	*	Komisjoni direktiiv 2013/7/EL, 21. veebruar 2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda selle I lisasse toimeaine C12–16-alküül-dimetüülbensüülammooniumkloriid ( 1 )	66
		OTSUSED
		2013/101/EL
	*	Nõukogu otsus, 18. veebruar 2013, Regioonide Komitee ühe Prantsusmaa liikme ja kahe Prantsusmaa asendusliikme ametisse nimetamise kohta	70

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	83,8
	MA	61,8
	TN	86,4
	TR	102,8
	ZZ	83,7
0707 00 05	EG	191,6
	MA	190,0
	TR	175,4
	ZZ	185,7
0709 91 00	EG	66,7
0709 91 00	ZZ	66,7
0709 93 10	MA	44,1
	TR	102,3
	ZZ	73,2
0805 10 20	EG	51,1
	IL	71,3
	MA	63,4
	TN	56,2
	TR	58,0
	ZZ	60,0
0805 20 10	IL	125,9
	MA	109,8
	ZZ	117,9
0805 20 30 , 0805 20 50 , 0805 20 70 , 0805 20 90	EG	57,7
	IL	144,7
	KR	134,8
	MA	120,0
	TR	70,3
	ZZ	105,5
0805 50 10	TR	72,2
0805 50 10	ZZ	72,2
0808 10 80	CN	83,6
	MK	31,3
	US	180,2
	ZZ	98,4
0808 30 90	AR	140,0
	CL	228,4
	CN	77,9
	TR	172,7
	US	187,5
	ZA	109,1
	ZZ	152,6

CN-kood	Toote kirjeldus	Tüüpiline hind (eurot / 100 kg)	Artikli 3 lõikes 3 osutatud tagatis (eurot / 100 kg)	Päritolu (1)
0207 12 10	Nn 70 % kanarümbad, külmutatud	158,2	0	AR
0207 12 10	Nn 70 % kanarümbad, külmutatud	121,7	0	BR
0207 12 90	Nn 65 % kanarümbad, külmutatud	153,1	0	AR
0207 12 90	Nn 65 % kanarümbad, külmutatud	150,0	0	BR
0207 14 10	Kana ja kuke (liigist Gallus domesticus) kondita tükid, külmutatud	271,6	9	AR
		241,2	18	BR
		318,4	0	CL
		223,0	23	TH
0207 27 10	Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud	280,0	5	BR
0207 27 10	Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud	323,6	0	CL
0408 11 80	Munakollased	569,2	0	AR
0408 91 80	Kooreta linnumunad, kuivatatud	486,0	0	AR
1602 32 11	Kuumtöötlemata tooted kanast ja kukest (liigist Gallus domesticus)	266,7	6	BR
1602 32 11		206,3	24	TH
3502 11 90	Kuivatatud munaalbumiin	750,3	0	AR