ISSN 1977-0650
doi:10.3000/19770650.L_2013.045.est
Euroopa Liidu
Teataja
L 45
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
56. köide
16. veebruar 2013
|
ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2013.045.est |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 45 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
56. köide |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
16.2.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 45/1 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 131/2013,
15. veebruar 2013,
millega kehtestatakse erimeetmed seoses kvoodivälise suhkru ja isoglükoosi Euroopa Liidu turule toomisega 2012/2013. turustusaastal, kohaldades vähendatud kvoodiületamise tasu
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 64 lõiget 2 ja artiklit 186 koostoimes artikliga 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Suhkru 2011/2012. turustusaastal tõusis liidu valge, pakendamata, tehasest tulnud suhkru keskmine hind 175 protsendini võrdlushinnast 404 eurot tonni kohta ja oli seega ligikaudu 275 eurot tonni kohta kõrgem kui maailmaturu hind. Liidu hind on praegu stabiilselt tasemel 700 eurot tonni kohta, mis on kõrgeim tase, milleni hind on pärast suhkruturu korralduse reformi kerkinud, ning see häirib liidu suhkruturu sujuvat varustamist. Sellise juba kõrge hinna eeldatav tõus 2012/2013. turustusaastal kinnitab, et on tõsiste turuhäirete tekkimise oht, mille vältimiseks tuleks võtta vajalikud meetmed. |
|
(2) |
2012/2013. turustusaasta hinnangulise pakkumise ja nõudluse põhjal eeldatakse, et suhkruturu lõplikud varud on vähemalt 0,5 miljonit tonni väiksemad kui 2011/2012. turustusaastal. Selles arvus on juba arvesse võetud importi kolmandatest riikidest, kellega on sõlmitud teatavad sooduslepingud. |
|
(3) |
Teisest küljest on lootus heale saagile andnud põhjust hinnata, et suhkrut toodetakse ligikaudu 5,4 miljoni tonni üle määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 56 sätestatud kvoodi. Võttes arvesse suhkrutootjate lähituleviku lepingulisi kohustusi seoses määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 62 sätestatud teatava tööstusliku kasutusega ning 2012/2013. aasta kvoodivälise suhkru eksportimise kohustusi, on kvoodivälise suhkru märkimisväärsed kogused vähemalt 2 000 000 tonni endiselt kättesaadavad. Osa sellest suhkrust tuleks teha kättesaadavaks, et leevendada liidu suhkruturu nappi varustatust ja vältida hindade ülemäärast tõusu. |
|
(4) |
Turu sujuva toimimise tagamiseks on vaja lubada kvooti ületav suhkur vabasse ringlusse. Vajaduse korral peaks sellise meetme võtmine olema võimalik igal ajal 2012/2013. turustusaasta jooksul. |
|
(5) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitele 186 ja 188 võib vajaduse korral võtta vajalikud meetmed turuhäirete või selliste häirete ohu kõrvaldamiseks, eelkõige kui see on tingitud märkimisväärsest hinnatõusust liidus ning kui eesmärki ei ole võimalik saavutada muude kõnealuse määruse kohaste meetmetega. Praegust turuolukorda arvesse võttes ei sisaldu määruses (EÜ) nr 1234/2007 aga siiski mingeid muid konkreetseid meetmeid, mis oleksid sätestatud eesmärgiga piirata kõrge suhkruhinna tõusu ja võimaldada liidu turul mõistlike hindadega suhkrutarneid, kui need, mis põhinevad kõnealuse määruse artiklil 186. |
|
(6) |
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 64 lõikega 2 on komisjonile antud õigus kehtestada kvoodivälise suhkru ja isoglükoosi kvoodiületamise tasu piisavalt kõrgel tasemel, et vältida kvoodiväliste koguste kuhjumist. Komisjoni 29. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 967/2006 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 (kvooti ületava suhkrutoodangu kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (2) artikli 3 lõikes 1 on kõnealune tasu kindlaks määratud tasemel 500 eurot tonni eest. |
|
(7) |
Selle üle kvoodi toodetud suhkru piiratud koguse suhtes tuleks kindlaks määrata vähendatud kvoodiületamise tasu tonni kohta, millega võimaldatakse liidu suhkrutootjate õiglane kohtlemine, tagatakse liidu suhkruturu sujuv toimimine ning aidatakse vähendada liidu ja maailmaturu suhkruhindade vahet, ilma et liidu turul tekiks kvoodiväliste koguste kuhjumise oht. |
|
(8) |
Kuna määruses (EÜ) nr 1234/2007 on kinnitatud nii suhkru kui ka isoglükoosi kvoodid, peaks samalaadne meede kehtima vastava koguse kvoodiväliselt toodetud isoglükoosi suhtes, sest nimetatud toode on teataval määral suhkru kaubanduslik asendaja. |
|
(9) |
Tarne suurendamiseks peaksid suhkru ja isoglükoosi tootjad taotlema liikmesriikide pädevatelt asutustelt sertifikaate, mis lubaks neil müüa liidu turul teatavaid kvoodiväliselt toodetud koguseid, kohaldades vähendatud kvoodiületamise tasu. |
|
(10) |
Vähendatud kvoodiületamise tasu tuleks maksta pärast taotluse vastuvõtmist ning enne sertifikaadi väljaandmist. |
|
(11) |
Tarneolukorra kiire parandamise soodustamiseks peaks sertifikaatide kehtivusaeg olema ajaliselt piiratud. |
|
(12) |
Igale tootjale ühe perioodi kestel taotletava koguse ülempiiri kehtestamine ja sertifikaatide kehtivuse piiramine taotleja enda toodangu suhtes peaks hoidma ära spekuleerimise käesoleva määrusega loodud süsteemi raames. |
|
(13) |
Suhkrutootjad peavad taotlust esitades võtma kohustuse maksta taotletava suhkrukoguse tootmiseks kasutatava suhkrupeedi eest miinimumhinda. Taotluste minimaalsed abikõlblikkuse kriteeriumid tuleks kindlaks määrata. |
|
(14) |
Liikmesriikide pädevad asutused peavad teavitama komisjoni laekunud taotlustest. Kõnealuste teadete lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks tuleks näidised teha kättesaadavaks. |
|
(15) |
Komisjon peab tagama, et sertifikaate väljastatakse üksnes käesolevas määruses sätestatud koguseliste piirnormide ulatuses. Seepärast peaks komisjon olema vajaduse korral võimeline kinnitama laekunud taotluste suhtes kohaldatava jaotuskoefitsiendi. |
|
(16) |
Liikmesriigid peavad teavitama taotlejaid viivitamata sellest, kas taotletud kogus anti täielikult või osaliselt. |
|
(17) |
Pädevad asutused peaksid komisjoni teavitama kogustest, mille kohta on välja antud vähendatud kvoodiületamistasuga sertifikaadid. Selleks peaks komisjon tegema näidised kättesaadavaks. |
|
(18) |
Liidu turule toodud selliste suhkrukoguste suhtes, mis ületavad käesoleva määruse kohaselt välja antud sertifikaatidega hõlmatud koguseid, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 64 lõikes 2 sätestatud kvoodiületamise tasu. Seepärast on asjakohane sätestada, et iga taotleja, kes ei täida oma kohustust tuua liidu turule talle väljaantud sertifikaatidega hõlmatud kogus, peab samuti maksma 500 eurot tonni eest. Kõnealuse järjekindla lähenemisviisi eesmärk on vältida käesoleva määrusega kehtestatud mehhanismi kuritarvitamist. |
|
(19) |
Kvoodikohase ja kvoodivälise suhkru keskmiste hindade kehtestamiseks liidu turul vastavalt komisjoni 29. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 952/2006 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkru siseturu korralduse ja kvoodisüsteemi kohta) (3) artikli 13 lõikele 1 tuleks käesoleva määruse kohaselt väljaantud sertifikaadiga hõlmatud suhkrut käsitada kvoodikohase suhkruna. |
|
(20) |
Vastavalt nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsuse 2007/436/EÜ, Euratom, (Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta) (4) artikli 2 lõike 1 punktile a tuleb osamakseid ja muid suhkruturu ühise korralduse raames ettenähtud tollimakse käsitada omavahenditena. Seepärast on vaja kehtestada kõnealuste koguste kindlaksmääramise kuupäev nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta) (5) artikli 2 lõike 2 ja artikli 6 lõike 3 punkti a tähenduses. |
|
(21) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Kvoodiületamise tasu ajutine vähendamine
1. Erandina määruse (EÜ) nr 967/2006 artikli 3 lõikest 1 kinnitatakse kvoodiületamise tasu 224 eurot tonni eest maksimaalselt 150 000 tonnile sellisele suhkrule valge suhkru ekvivalendis ja 8 000 tonnile sellisele isoglükoosile kuivaines, mida on toodetud üle määruse (EÜ) nr 1234/2007 VI lisas kindlaksmääratud kvoodi ja mis on toodud 2012/2013. turustusaastal liidu turule.
2. Lõikes 1 sätestatud vähendatud kvoodiületamise tasu makstakse pärast artiklis 2 osutatud taotluse vastuvõtmist ning enne artiklis 6 osutatud sertifikaadi väljaandmist.
Artikkel 2
Sertifikaatide taotlemine
1. Artiklis 1 kirjeldatud tingimuste kasutamiseks peavad suhkru ja isoglükoosi tootjad taotlema sertifikaadi.
2. Sertifikaati võivad taotleda ainult peedi- ja roosuhkrut või isoglükoosi tootvad ettevõtjad, kes on tunnustatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 57 ja kellele on nimetatud määruse artikli 56 kohaselt eraldatud tootmiskvoot 2012/2013. turustusaastaks.
3. Iga taotleja võib taotlusperioodi jooksul esitada kuni ühe taotluse suhkru ja ühe isoglükoosi kohta.
4. Sertifikaaditaotlused esitatakse faksi või elektronposti teel pädevale asutusele selles liikmesriigis, kus ettevõtja on tunnustatud. Liikmesriikide pädevad asutused võivad nõuda, et elektrooniliselt saadetud taotlused kannaksid täiustatud elektroonilist allkirja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/93/EÜ (6) tähenduses.
5. Selleks et taotlus oleks vastuvõetav, peab see vastama järgmistele tingimustele:
|
a) |
taotluses tuleb märkida
|
|
b) |
käesoleval taotlusperioodil taotletavad kogused valge suhkru ekvivalendis ja isoglükoosi tonnides kuivainena ei ületa 50 000 tonni suhkru puhul ning 2 500 tonni isoglükoosi puhul; |
|
c) |
kui taotlus käsitleb suhkrut, kohustub taotleja vastavalt käesoleva määruse artiklile 6 maksma sertifikaatidega hõlmatud suhkrukoguse tootmiseks peedi eest määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 49 sätestatud miinimumhinda; |
|
d) |
taotlus kirjutatakse selle liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest, kus taotlus esitatakse; |
|
e) |
taotluses peab olema esitatud viide käesolevale määrusele ja taotluste esitamise lõpptähtaeg; |
|
f) |
taotleja ei tohi kehtestada käesolevas määruses sätestatud tingimustest erinevaid lisatingimusi. |
6. Arvesse ei võeta taotlust, mis ei ole esitatud vastavalt lõigetele 1–5.
7. Taotlust ei saa pärast selle esitamist tagasi võtta ega muuta isegi juhul, kui taotletav kogus eraldatakse vaid osaliselt.
Artikkel 3
Taotluste esitamine
Ajavahemik, mil taotlusi võib esitada, lõpeb 26. veebruaril 2013 kell 12 Brüsseli aja järgi.
Artikkel 4
Taotluste edastamine liikmesriikide poolt
1. Liikmesriikide pädevad asutused teevad otsuse taotluste vastuvõetavuse kohta artiklis 2 sätestatud tingimuste põhjal. Kui pädevad asutused otsustavad, et taotlus ei ole vastuvõetav, annavad nad sellest taotlejale viivitamata teada.
2. Pädev asutus teavitab hiljemalt reedel komisjoni eelnenud taotlusperioodil esitatud vastuvõetavatest taotlustest faksi või elektronposti teel. Kõnealune teade ei tohi sisaldada artikli 2 lõike 5 punkti a alapunktis i osutatud andmeid. Liikmesriigid, kes ei saanud ühtki taotlust, kuid kellele on eraldatud 2012/2013. turustusaastaks suhkru või isoglükoosi kvoot, peavad samuti teavitama komisjoni samaks tähtajaks sellest, et taotlusi ei laekunud.
3. Teadete vorm ja sisu on kindlaks määratud komisjoni poolt liikmesriikidele kättesaadavaks tehtud näidistes.
Artikkel 5
Piirnormide ületamine
Kui teabest, mille liikmesriikide pädevad asutused esitavad vastavalt artikli 4 lõikele 2, nähtub, et taotletavad kogused ületavad artiklis 1 sätestatud piirnorme, siis komisjon
|
a) |
kehtestab jaotuskoefitsiendi, mida liikmesriik kohaldab iga teatatud sertifikaaditaotlusega hõlmatud koguste suhtes; |
|
b) |
lükkab tagasi taotlused, millest ei ole veel teatatud. |
Artikkel 6
Sertifikaatide väljaandmine
1. Ilma et see piiraks artikli 5 kohaldamist, annab pädev asutus taotlusperioodi lõppemise nädalale järgneval kümnendal tööpäeval välja sertifikaadid taotluste kohta, millest komisjoni on teavitatud vastavalt artikli 4 lõikele 2.
2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni igal esmaspäeval suhkru ja/või isoglükoosi kogustest, mille kohta nad on eelnenud nädalal sertifikaadid välja andnud.
3. Sertifikaadi näidis on esitatud lisas.
Artikkel 7
Sertifikaatide kehtivus
Sertifikaadid kehtivad väljaandmise kuule järgneva teise kuu lõpuni.
Artikkel 8
Sertifikaatide ülekantavus
Sertifikaatidest tulenevad õigused ega kohustused ei ole ülekantavad.
Artikkel 9
Hinnaaruandlus
Määruse (EÜ) nr 952/2006 artikli 13 lõike 1 kohaldamisel käsitatakse käesoleva määruse kohaselt väljaantud sertifikaadiga hõlmatud müüdud suhkrukogust kvoodikohase suhkruna.
Artikkel 10
Järelevalve
1. Taotlejad märgivad määruse (EÜ) nr 952/2006 artikli 21 lõikes 1 sätestatud igakuistesse teadetesse koguse, mille kohta nad on saanud sertifikaadi vastavalt käesoleva määruse artiklile 6.
2. Enne 31. oktoobrit 2013 esitab iga käesoleva määruse kohase sertifikaadi omanik liikmesriigi pädevale asutusele tõendi, et kõik tema sertifikaadiga hõlmatud kogused on toodud liidu turule. Sertifikaadiga hõlmatud, kuid muul põhjusel kui vääramatu jõu tõttu liidu turule toomata iga tonni suhtes kohaldatakse tasu 276 eurot tonni eest.
3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kogustest, mis ei ole liidu turule toodud.
4. Liikmesriigid arvutavad iga tootja kvoodiväliselt toodetud suhkru ja isoglükoosi üldkoguse ning nende poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 967/2006 artikli 4 lõike 1 teisele lõigule müüdud koguste vahe ja teavitavad sellest komisjoni. Kui tootjale jäävad kvoodivälised suhkru või isoglükoosi kogused on väiksemad kui tootjale käesoleva määruse alusel eraldatud kogused, maksab tootja vahe eest tasu 500 eurot tonni eest.
5. Lõigetes 3 ja 4 sätestatud teated esitatakse hiljemalt 30. juuniks 2014.
Artikkel 11
Kehtestamise kuupäev
Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 2 lõike 2 ja artikli 6 lõike 3 punkti a kohaldamisel on liidu omavahendite kehtestamise kuupäev selline kuupäev, mil taotlejad maksavad kvoodiületamise tasu vastavalt käesoleva määruse artikli 1 lõikele 2.
Artikkel 12
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus kehtib kuni 30. juunini 2014.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 15. veebruar 2013
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 176, 30.6.2006, lk 22.
(3) ELT L 178, 1.7.2006, lk 39.
(4) ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.
(5) EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1.
(6) EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12.
LISA
Artikli 6 lõikes 3 osutatud sertifikaadi näidis
SERTIFIKAAT
määruse (EÜ) nr 967/2006 artiklis 3 sätestatud tasu vähendamiseks 2012/2013. turustusaastaks
|
Liikmesriik: |
||
|
Kvoodiomanik: |
||
|
|
||
|
Toode: |
|
|
|
Taotletud kogused: |
|
|
|
Tarnitud kogused: |
|
|
|
Makstud tasu (eurot/t): |
224 |
|
|
Määruse (EÜ) nr 967/2006 artiklis 3 osutatud tasu ei kohaldata 2012/2013. turustusaastal selliste koguste suhtes, mille kohta käesolev sertifikaat on välja antud, eeldusel, et täidetakse rakendusmääruses (EL) nr 131/2013, eelkõige selle artikli 2 lõike 5 punktis c sätestatud eeskirju |
||
|
Liikmesriigi pädeva asutuse esindaja allkiri |
Väljaandmise kuupäev |
|
|
Käesolev sertifikaat kehtib väljaandmise kuupäevale järgneva teise kuu lõpuni. |
||
|
16.2.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 45/6 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 132/2013,
15. veebruar 2013,
millega 187. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Al-Qaida võrguga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 27. mai 2002. aasta määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Al-Qaida võrguga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud, (1) eriti selle artikli 7 lõike 1 punkti a ja artikli 7a lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse. |
|
(2) |
11. veebruaril 2013 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee kõrvaldada ühe füüsilise isiku nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelust, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist, olles vaadanud läbi selle isiku taotluse end nimekirjast kõrvaldada ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1904(2009) alusel määratud ombudsmani põhjaliku aruande. |
|
(3) |
Seega tuleks määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa vastavalt ajakohastada, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 15. veebruar 2013
Komisjoni nimel presidendi eest
välispoliitika vahendite talituse direktor
(1) EÜT L 139, 29.5.2002, lk 9.
LISA
Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse järgmiselt:
Pealkirja „Füüsilised isikud” alt jäetakse välja järgmine kanne:
„Suliman Hamd Suleiman Al-Buthe (teiste nimedega a) Soliman H.S. Al Buthi, b) Sulayman Hamad Sulayman Al Batha). Aadress: Rijad, Saudi Araabia. Sünniaeg: 8.12.1961. Sünnikoht: Kairo, Egiptus. Kodakondsus: Saudi Araabia. Pass nr: a) B049614 (Saudi Araabia); b) C 536660 (5.5.2001 välja antud Saudi Araabia pass, mis kaotas kehtivuse 11.5.2006). Muu teave: 2010. aasta veebruari seisuga Rijadi omavalitsusüksuse (Saudi Araabia) keskkonnatervise osakonna juhataja. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 23.6.2004.”
|
16.2.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 45/8 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 133/2013,
15. veebruar 2013,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused. |
|
(2) |
Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 15. veebruar 2013
Komisjoni nimel presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
José Manuel SILVA RODRÍGUEZ
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
|
(eurot 100 kg kohta) |
||
|
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
|
0702 00 00 |
IL |
78,2 |
|
MA |
53,2 |
|
|
TN |
57,5 |
|
|
TR |
102,0 |
|
|
ZZ |
72,7 |
|
|
0707 00 05 |
EG |
158,2 |
|
MA |
176,1 |
|
|
TR |
174,5 |
|
|
ZZ |
169,6 |
|
|
0709 91 00 |
EG |
91,5 |
|
ZZ |
91,5 |
|
|
0709 93 10 |
MA |
50,8 |
|
TR |
133,6 |
|
|
ZZ |
92,2 |
|
|
0805 10 20 |
EG |
52,2 |
|
IL |
71,3 |
|
|
MA |
59,9 |
|
|
TN |
51,5 |
|
|
TR |
60,1 |
|
|
ZZ |
59,0 |
|
|
0805 20 10 |
IL |
182,8 |
|
MA |
98,8 |
|
|
ZZ |
140,8 |
|
|
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90 |
IL |
120,1 |
|
KR |
135,8 |
|
|
MA |
121,4 |
|
|
TR |
76,5 |
|
|
ZA |
148,7 |
|
|
ZZ |
120,5 |
|
|
0805 50 10 |
EG |
83,9 |
|
MA |
60,5 |
|
|
TR |
70,4 |
|
|
ZZ |
71,6 |
|
|
0808 10 80 |
CN |
87,7 |
|
MK |
34,9 |
|
|
US |
176,5 |
|
|
ZZ |
99,7 |
|
|
0808 30 90 |
AR |
144,3 |
|
CL |
181,3 |
|
|
CN |
36,6 |
|
|
TR |
177,8 |
|
|
US |
173,1 |
|
|
ZA |
114,7 |
|
|
ZZ |
138,0 |
|
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
|
16.2.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 45/10 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 134/2013,
15. veebruar 2013,
millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud alates 16. veebruarist 2013
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 20. juuli 2010. aasta määrust (EL) nr 642/2010 nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud, et CN-koodide 1001 19 00, 1001 11 00, ex 1001 91 20 (pehme nisu, seemneks), ex 1001 99 00 (pehme nisu, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks), 1002 10 00, 1002 90 00, 1005 10 90, 1005 90 00, 1007 10 90 ja 1007 90 00 alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See maks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära. |
|
(2) |
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 2 on ette nähtud, et nimetatud artikli lõikes 1 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind. |
|
(3) |
Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 19 00, 1001 11 00, ex 1001 91 20 (pehme nisu, seemneks), ex 1001 99 00 (pehme nisu, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks), 1002 10 00, 1002 90 00, 1005 10 90, 1005 90 00, 1007 10 90 ja 1007 90 00 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind iga päeva tüüpiline CIF-impordihind, mis on kindlaks määratud kõnealuse määruse artikliga 5 ette nähtud korras. |
|
(4) |
Seepärast tuleks alates 16. veebruarist 2013 kehtestada impordimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni. |
|
(5) |
Vajadusest tagada, et kõnealust meedet hakataks kohaldama võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse alates 16. veebruarist 2013 kindlaks käesoleva määruse I lisas II lisa teabe alusel.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 15. veebruar 2013
Komisjoni nimel presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
José Manuel SILVA RODRÍGUEZ
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 187, 21.7.2010, lk 5.
I LISA
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud toodete impordimaksud, mida kohaldatakse alates 16. veebruarist 2013
|
CN-kood |
Toote kirjeldus |
Imporditollimaks (1) (eurot/t) |
|
1001 19 00 1001 11 00 |
Kõva NISU, kõrge kvaliteediga |
0,00 |
|
keskmise kvaliteediga |
0,00 |
|
|
madala kvaliteediga |
0,00 |
|
|
ex 1001 91 20 |
Pehme NISU, seemneks |
0,00 |
|
ex 1001 99 00 |
Pehme NISU, kõrge kvaliteediga, v.a seemneks |
0,00 |
|
1002 10 00 1002 90 00 |
RUKIS |
0,00 |
|
1005 10 90 |
MAISITERAD seemneks, v.a hübriidid |
0,00 |
|
1005 90 00 |
MAISITERAD, v.a seemneks (2) |
0,00 |
|
1007 10 90 1007 90 00 |
TERASORGO, v.a seemneks ettenähtud hübriidid |
0,00 |
(1) Importija võib taotleda määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:
|
— |
3 eurot/t kaupade puhul, mis jõuavad liitu Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu ja kui lossimissadam asub Vahemere ääres (Gibraltari väinast kaugemal) või Musta mere ääres; |
|
— |
2 eurot/t kaupade puhul, mis jõuavad liitu Atlandi ookeani kaudu ja kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Iirimaal, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaarel Atlandi ookeani poolsel rannikul. |
(2) Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EL) nr 642/2010 artikli 3 kehtestatud tingimused.
II LISA
I lisas osutatud impordimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid
1.2.2013-14.2.2013
|
1. |
Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõikes 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2. |
Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõikes 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:
|
(1) Lisatasu 14 eurot/t sisse arvestatud (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).
(2) Allahindlus 10 eurot/t (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).
(3) Allahindlus 30 eurot/t (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).
OTSUSED
|
16.2.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 45/13 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,
11. veebruar 2013,
millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused nahaparkimise jaoks
(teatavaks tehtud numbri C(2013) 618 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2013/84/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll), (1) eriti selle artikli 13 lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Direktiivi 2010/75/EL artikli 13 lõike 1 kohaselt korraldab komisjon sama direktiivi artikli 3 punktis 11 määratletud parimat võimalikku tehnikat (PVT) käsitlevate viitedokumentide koostamise soodustamiseks komisjoni ning liikmesriikide, asjaomaste tööstusharude ja keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide vahelise teabevahetuse. |
|
(2) |
Vastavalt direktiivi 2010/75/EL artikli 13 lõikele 2 käsitletakse teabevahetuses käitiste ja tehnoloogia heitealast tõhusust, mida väljendatakse vastavalt vajadusele lühiajaliste ja pikaajaliste keskmistega ning nendega seotud võrdlustingimustega, toorainete laadi ja kasutamist, veekasutust, energiakulu ja jäätmeteket, ning kasutatavat tehnoloogiat, asjakohast seiret, terviklikku keskkonnamõju, majanduslikku ja tehnilist teostatavust ning arengut, parimat võimalikku tehnikat ja kujunemisjärgus tehnoloogiat, mis määratakse kindlaks pärast sama direktiivi artikli 13 lõike 2 punktides a ja b esitatud asjaolude kaalumist. |
|
(3) |
Direktiivi 2010/75/EL artikli 3 punktis 12 määratletud PVT-järeldused on PVT-viitedokumentide põhielement, milles esitatakse järeldused parima võimaliku tehnika kohta, selle kirjeldus ning teave selle rakendatavuse hindamiseks ning parima võimaliku tehnikaga saavutatud heitetasemete, sellega seotud seire, sellega seotud tarbimistasemete ja vajadusel asjaomase tegevuskoha suhtes võetavate parandamismeetmete kohta. |
|
(4) |
Vastavalt direktiivi 2010/75/EL artikli 14 lõikele 3 viidatakse sama direktiivi II peatükis käsitletud käitiste jaoks loa tingimuste kehtestamisel PVT-järeldustele. |
|
(5) |
Direktiivi 2010/75/EL artikli 15 lõike 3 kohaselt sätestab pädev asutus heite piirväärtused, mis tagavad, et tavapärastel käitamistingimustel ei ületa heide parima võimaliku tehnikaga saavutatavaid heitetasemeid, mis on sätestatud direktiivi 2010/75/EL artikli 13 lõikes 5 osutatud PVT-järeldusi käsitlevas otsuses. |
|
(6) |
Direktiivi 2010/75/EL artikli 15 lõikes 4 lubatakse artikli 15 lõikes 3 esitatud nõude suhtes erandeid teha üksnes juhul, kui PVT-kohaste heitetasemete saavutamisega seonduvad kulud ületavad keskkonnaalast kasu asjaomase käitise geograafilise asukoha, kohalike keskkonnatingimuste või tehniliste näitajate tõttu. |
|
(7) |
Vastavalt direktiivi 2010/75/EL artikli 16 lõikele 1 põhinevad direktiivi artikli 14 lõike 1 punktis c osutatud seirenõuded PVT-järelduste kohastel seiret käsitlevatel järeldustel. |
|
(8) |
Vastavalt direktiivi 2010/75/EL artikli 21 lõikele 3 vaatab pädev asutus nelja aasta jooksul alates PVT-järeldusi käsitlevate otsuste avaldamisest läbi ja vajaduse korral ajakohastab kõik loatingimused ning tagab, et käitis vastab kõnealustele loatingimustele. |
|
(9) |
Komisjoni 16. mai 2011. aasta otsusega, millega luuakse foorum teabevahetuseks vastavalt direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) (2) artiklile 13, loodi foorum, mis koosneb liikmesriikide, asjaomaste tööstusharude ja keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide esindajatest. |
|
(10) |
Vastavalt direktiivi 2010/75/EL artikli 13 lõikele 4 sai komisjon 13. septembril 2012 nimetatud foorumi arvamuse (3) nahaparkimist käsitleva PVT-viitedokumendi kavandatava sisu kohta ning tegi selle avalikult kättesaadavaks. |
|
(11) |
Käesolevas otsuses ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2010/75/EL artikli 75 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
PVT-järeldused nahaparkimise jaoks on esitatud käesoleva otsuse lisas.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 11. veebruar 2013
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Janez POTOČNIK
(1) ELT L 334, 17.12.2010, lk 17.
(2) ELT C 146, 17.5.2011, lk 3.
(3) http://circa.europa.eu/Public/irc/env/ied/library?l=/ied_art_13_forum/opinions_article
LISA
PVT-JÄRELDUSED NAHAPARKIMISE KOHTA
KOHALDAMISALA
MÕISTED
|
1.1. |
Üldised PVT-järeldused nahaparkimise kohta |
|
1.1.1. |
Keskkonnajuhtimissüsteemid |
|
1.1.2. |
Hea töökorraldus |
|
1.2. |
Seire |
|
1.3. |
Veekulu minimeerimine |
|
1.4. |
Heitvee saasteainesisalduse vähendamine |
|
1.4.1. |
Eeltöötlusetappide heitvees saasteainete sisalduse vähendamine |
|
1.4.2. |
Parkimisosakonna tööetappide heitvee saasteainesisalduse vähendamine |
|
1.4.3. |
Parkimisjärgsete tööetappide heitvee saasteainesisalduse vähendamine |
|
1.4.4. |
Muude saasteainete sisalduse vähendamine heitvees |
|
1.5. |
Heitveepuhastus |
|
1.6. |
Heited õhku |
|
1.6.1. |
Hais |
|
1.6.2. |
Lenduvad orgaanilised ühendid |
|
1.6.3. |
Tahked peenosakesed |
|
1.7. |
Jäätmekäitlus |
|
1.8. |
Energia |
KOHALDAMISALA
Parima võimaliku tehnika (PVT) järeldusi kohaldatakse direktiivi 2010/75/EL I lisas nimetatud järgmistele tegevusvaldkondadele:
|
— |
|
|
— |
|
Esitatud PVT-järeldusi kohaldatakse kõikidele käesolevate PVT-järeldustega hõlmatud käitistele, kui ei ole öeldud teisiti.
Lisaks on PVT-järeldustes käsitletud tegevusvaldkondadega seoses olulised järgmised viitedokumendid.
|
Viitedokument |
Teema |
|
Energiatõhusus (ENE) |
Üldine energiatõhusus |
|
Majanduslik mõju ja terviklik keskkonnamõju (ECM) |
Meetodite majanduslik mõju ja terviklik keskkonnamõju |
|
Monitooringu üldised põhimõtted (MON) |
Heite ja ressursikulude seire |
|
Ladustamisel tekkiv heide (EFS) |
Heide tankidest, torujuhtmetest ja ladustatud kemikaalidest |
|
Jäätmete põletamine (WI) |
Jäätmete põletamine |
|
Jäätmekäitlustööstus (WT) |
Jäätmekäitlus |
PVT-järeldustes esitatud meetodite loetelud ja kirjeldused ei ole normatiivsed ega ammendavad. On lubatud kasutada muid meetodeid, mis tagavad keskkonnakaitse vähemalt samaväärse taseme.
MÕISTED
PVT-järeldustes kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
Eeltöötlusosakond (nn poomimaja), painimisruum |
Parkimiskäitise osakond, milles nahku leotatakse, painitakse, kõlutustatakse ja vajaduse korral vabastatakse karvadest enne päris parkimisprotsessi. |
|
Kõrvalsaadus |
Ese või aine, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (2) artikli 5 nõuetele. |
|
Olemasolev seade |
Seade, mis ei ole uus seade. |
|
Olemasolev töötlemisanum |
Töötlemisanum, mis ei ole uus töötlemisanum. |
|
Uus seade |
Pärast käesolevate PVT-järelduste avaldamist käitises esmakordselt käitatav seade või pärast käesolevate PVT-järelduste avaldamist vanade seadmete asemel käitise olemasolevale alusele paigaldatud seadmed. |
|
Uus töötlemisanum |
Pärast käesolevate PVT-järelduste avaldamist käitises kasutusele võetud töötlemisanum või pärast käesolevate PVT-järelduste avaldamist täielikult ümber ehitatud töötlemisanum. |
|
Parkimiskäitis |
Käitis, mille tegevusvaldkond vastab määratlusele „Nahaparkimiskäitised tootmisvõimsusega üle 12 tonni valmistooteid ööpäevas” (direktiivi 2010/75/EL I lisa tegevusvaldkond 6.3). |
|
Parkimisosakond (nn parkimisõu) |
Parkimiskäitise osakond, milles toimub pikeldamine ja parkimine. |
|
Olmereoveepuhasti |
Direktiiviga 91/271/EMÜ reguleeritav seade. |
1.1. Üldised PVT-järeldused nahaparkimise kohta
1.1.1.
1. Parkimiskäitise üldise keskkonnatoime parandamiseks seisneb PVT kõigile järgnevalt loetletud tunnustele vastava keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamises ja järgimises:
|
i. |
juhtkonna, s.h tippjuhtkonna pühendumus; |
|
ii. |
keskkonnapoliitika määratlemine, millega muu hulgas nähakse ette käitise pidev täiustamine juhtkonna poolt; |
|
iii. |
vajalike protseduuride, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega; |
|
iv. |
protseduuride rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele:
|
|
v. |
täitmise kontrollimine ja parandusmeetmed, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele:
|
|
vi. |
keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe hindamine tippjuhtkonna poolt; |
|
vii. |
puhastustehnoloogia arengu jälgimine; |
|
viii. |
arvestamine käitise võimaliku sulgemise mõjuga keskkonnale uue käitise projekteerimise ajal ning kogu selle tööaja jooksul; |
|
ix. |
regulaarsete sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine. Konkreetselt seoses nahaparkimisega on tähtis käsitleda ka keskkonnajuhtimissüsteemi järgmisi võimalikke omadusi: |
|
x. |
andmete säilitamine tootmiskohas, kus toimuvad konkreetsed tootmisetapid, kõikide tootmisvahendite paigutuse kohta, et hõlbustada käitise sulgemist; |
|
xi. |
muud 2. PVT-järelduse all loetletud punktid. |
Kohaldamine
Keskkonnajuhtimissüsteemi kohaldamisala (nt üksikasjalikkuse tase) ja laad (nt standarditud või standardimata) sõltub enamasti käitise laadist, suurusest ja keerukusest ning võimaliku keskkonnamõju ulatusest.
1.1.2.
2. Tootmise keskkonnamõju vähendamiseks seisneb PVT hea töökorralduse põhimõtete rakendamises, kasutades kombineeritult järgmisi võtteid:
|
i. |
ainete ja toormaterjalide (näiteks nahkade) hoolikas valimine ning nahkade ja kemikaalide kvaliteedi kontrollimine; |
|
ii. |
sisendi-väljundi analüüs ja kemikaalikulu arvestuse pidamine, sealhulgas koguste ja toksikoloogiliste omaduste arvestamine; |
|
iii. |
kemikaalide kasutamise piiramine miinimumkoguseni, mis on vajalik lõpptoodete vastavuse tagamiseks kvaliteedikirjeldustele; |
|
iv. |
tooraine ja lõpptoodete hoolikas käsitsemine ja säilitamine, et hoida ära mahavoolamist, õnnetusjuhtumeid ja ülemäärast veekulu; |
|
v. |
jäätmevoogude eraldamine üksteisest, kus võimalik, et teatavaid jäätmevoogusid saaks taas ringlusse võtta; |
|
vi. |
protsessi oluliste näitajate seire, et tagada tootmisprotsessi stabiilsus; |
|
vii. |
heitveekäitlussüsteemide korrapärane hooldamine; |
|
viii. |
protsessi-/pesuvete taaskasutamise võimaluste läbivaatamine; |
|
ix. |
jäätmete kõrvaldamise võimaluste läbivaatamine. |
1.2. Seire
3. PVT seisneb heite ja muude asjakohaste protsessi näitajate, sealhulgas järgnevalt loetletud näitajate seire korraldamises sellekohase etteantud sagedusega ja teha seda vastavalt Euroopa normidele (ENi normid). ENi normide puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, liikmesriigi või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise.
|
Näitaja |
Sagedus |
Kohaldamine |
|
|
a |
Protsessi veekulu mõõtmine kahel etapil: enne parkimist ja pärast parkimist ning toodangu samaaegne registreerimine. |
Vähemalt kord kuus. |
Kohaldatakse märgtöötlusega seadmetele. |
|
b |
Protsessi igal üksiketapil kasutatud kemikaalikoguste registreerimine ning toodangu samaaegne registreerimine. |
Vähemalt kord aastas. |
Üldkohaldatav. |
|
c |
Sulfiidi kontsentratsiooni ja kroomi üldkontsentratsiooni määramine lõppheitvees pärast puhastamist otse veekogusse laskmiseks, kasutades vooluhulgale proportsionaalseid 24 tunni jooksul kogutud koondproove. Sulfiidi kontsentratsiooni ja kroomi üldkontsentratsiooni seire pärast kroomi sadestamist kaudseks keskkonda laskmiseks, kasutades vooluhulgale proportsionaalseid 24 tunni jooksul kogutud koondproove. |
Kord nädalas või kuus. |
Kroomi kontsentratsiooni seiret kohaldatakse tootmiskohas või eraldi asuva puhastusseadme puhul, milles sadestatakse kroom. Kui see on majanduslikult võimalik, kohaldatakse sulfiidi kontsentratsiooni seiret tootmiskohas või eraldi asuvatele parkimiskäitise heitvee puhastusseadmetele, milles toimub osa heitveetöötlusest. |
|
d |
Keemilise hapnikutarbe (KHT), biokeemilise hapnikutarbe (BKT) ja ammoniaaklämmastiku seire pärast heitvee puhastamist otse veekogusse laskmiseks, kasutades vooluhulgale proportsionaalseid 24 tunni jooksul kogutud koondproove. Üldise heljumisisalduse seire pärast heitvee puhastamist tootmiskohas või eraldi asuva puhastusseadme abil otse veekogusse laskmiseks. |
Kord nädalas või kuus. Protsessi muutmise korral on vajalikud sagedasemad mõõtmised. |
Kohaldatakse tootmiskohas või eraldi asuvatele parkimiskäitise heitvee puhastusseadmetele, milles toimub osa heitveetöötlusest. |
|
e |
Halogeenitud orgaaniliste ühendite sisalduse seire pärast heitvee puhastamist tootmiskohas või eraldi asuva puhastusseadme abil otse veekogusse laskmiseks. |
Korrapäraselt. |
Kohaldatakse seadmetele, kus tootmisprotsessis kasutatakse halogeenitud orgaanilisi aineid ja mille heitveed suunatakse veekogusse. |
|
f |
pH või redokspotentsiaali mõõtmine märgskraberist vedeliku väljalaskmise kohas. |
Pidevalt. |
Kohaldatakse seadmetele, kus vesiniksulfiidi või ammoniaagi õhkuheite vähendamiseks kasutatakse märgskrabereid. |
|
g |
Aasta jooksul lahustite kasutamise kohta arvestuse pidamine ja toodangu registreerimine sama ajavahemiku jooksul. |
Aasta kohta. |
Kohaldatakse seadmetele, milles toimub viimistlemine lahustite kasutamisega või lahustikulu vähendamiseks vesilahustuvate pinnakattevahendite kasutamisega. |
|
h |
Lenduvate organiliste ühendite sisalduse seire selliste ühendite püüdurseadme väljalaskekohas ja toodangu registreerimine. |
Pidevalt või perioodiliselt |
Kohaldatakse viimistlusseadmetele, milles kasutatakse lahusteid ja millel on püüdurseade. |
|
i |
Kottfiltri läbimisel toimuva rõhulanguse soovituslik seire. |
Korrapäraselt. |
Kohaldatakse seadmetele, milles peenosakeste heite vähendamiseks kasutatakse kottfiltreid, millest heitgaas lastakse otse atmosfääri. |
|
j |
Märgskraberite püüdmistõhususe katsetamine. |
Kord aastas. |
Kohaldatakse seadmetele, milles peenosakeste heite vähendamiseks kasutatakse märgskrabereid, millest heitgaas lastakse otse atmosfääri. |
|
k |
Protsessi jääksaaduste koguste registreerimine toimimisviisi järgi: saadetud taastamisele, taaskasutusse, ringlussevõtuks ja kõrvaldamiseks. |
Korrapäraselt. |
Üldkohaldatav. |
|
l |
Energiakasutuse kõikide vormide ja samaaegse energiatootmise registreerimine. |
Korrapäraselt. |
Üldkohaldatav. |
1.3. Veekulu minimeerimine
4. Veekulu vähendamiseks seisneb PVT ühe järgmistest meetoditest või mõlema meetodi kasutamises.
|
Meetod |
Kirjeldus |
Kohaldamine |
|||||
|
a |
Kõikide märgprotsesside veekasutuse optimeerimine, sealhulgas portsjoniviisilise pesemise kasutamine voolava veega pesemise asemel |
Veekasutuse optimeerimine saavutatakse protsessi igaks etapiks vajaliku optimaalse koguse kindlaksmääramisega ja igaks etapiks vajaliku koguse võtmisega, kasutades mõõteseadmeid. Portsjoniviisiline pesemine tähendab nahkade pesemist töötlemise ajal nii, et töötlemisanumasse lastakse vajalik kogus puhast vett ja kasutatakse vajaliku segamise saavutamiseks nõu pöörlemist, erinevalt voolava veega pesemisest, kus segamiseks kasutatakse suurte veekoguste sisse- ja väljalaskmist. |
Kohaldatakse kõikidele märgtöötlusega seadmetele. |
||||
|
b |
Piiratud vedelikukoguse kasutamine |
Piiratud vedelikukoguse kasutamine tähendab, et töötluses oleva naha kogusega võrreldes kasutatakse väiksemaid töötlusveekoguseid kui traditsiooniliste meetodite puhul. Veekoguste vähendamisel on alampiir, kuna vesi toimib ka töödeldavate nahkade libisemist hõlbustava ja jahutusvahendina. Tööks kasutatava anuma pöörlema panemiseks on piiratud vedelikukoguse puhul vaja töökindlamat käigumehhanismi, kuna segatav mass ei ole ühtlane. |
Seda meetodit ei saa kasutada värvimisprotsesside puhul ja vasikanahkade töötlemisel. Meetodit kasutatakse üksnes:
|
||||
Protsessivee või pesuvee taaskasutamise valikuvõimaluste läbivaatamine on osa keskkonnajuhtimise süsteemist (vt PVT 1) ja hea töökorralduse põhimõtetest (vt PVT 2).
PVT-kohased veekulutasemed
Vt tabel 1 (veisenahad) ja tabel 2 (lambanahad).
Tabel 1
PVT-kohane veekulu veisenahkade töötlemisel
|
Protsessi etapid |
Veekulu 1 tonni toornahkade töötlemiseks (3) (m3/t) |
|
|
Soolamata nahad |
Soolatud nahad |
|
|
Toornahast märja sinise (wet blue) või märja valgeni (wet white) |
10–15 |
13–18 |
|
Parkimisjärgsed protsessid ja viimistlemine |
6–10 |
6–10 |
|
Kokku |
16–25 |
19–28 |
Tabel 2
PVT-kohane veekulu lambanahkade töötlemisel
|
Protsessi etapid |
Vee erikulu (4) |
|
liitrit naha kohta |
|
|
Toornahast pikeldatud nahani |
65–80 |
|
Pikeldatust märja siniseni |
30–55 |
|
Parkimisjärgsed protsessid ja viimistlemine |
15–45 |
|
Kokku |
110–180 |
1.4. Heitvee saasteainesisalduse vähendamine
1.4.1.
5. Eeltöötlemisetappidel tekkiva heitvee reostusainete sisalduse vähendamiseks enne heitveekäitlust seisneb PVT järgmiste meetodite sobiva kombinatsiooni kasutamises.
|
Meetod |
Kirjeldus |
Kohaldamine |
|||||
|
a |
Piiratud vedelikukoguse kasutamine |
Piiratud vedelikukoguse kasutamine tähendab töötlemist vähendatud veekogusega. Kui kasutatakse vähem vett, väheneb ka protsessis kasutamata jäävate ja heitesse sattuvate kemikaalide kogus. |
Meetodit ei saa kasutada vasikanahkade töötlemiseks. Meetodit kasutatakse üksnes:
|
||||
|
b |
Puhaste nahkade kasutamine |
Kasutatakse nahku, mille välisküljele on kleepunud vähem sõnnikut; võib-olla on vaja ametlikult rakendada „puhaste nahkade kava”. |
Kasutamine sõltub puhaste nahkade kättesaadavusest. |
||||
|
c |
Värskete nahkade töötlemine |
Kasutatakse soolamata nahku. Naha riknemise vältimiseks kasutatakse naha kiiret jahutamist pärast looma surmamist ja kas kiiret vedamist parkimiskäitisesse või säilitamist ja vedamist kontrollitaval temperatuuril. |
Kasutamine sõltub värskete nahkade kättesaadavusest. Kohaldamine ei ole võimalik, kui tarnimiseks kulub rohkem kui kaks päeva. |
||||
|
d |
Lahtise soola maharaputamine nahkadelt mehaaniliste vahendite abil |
Soolatud nahku raputatakse ja pööratakse töötlemiseks avamisel, nii et vabad soolakristallid langevad maha ja ei lähe leotamisprotsessi kaasa |
Kasutatav üksnes parkimiskäitistes, milles töödeldakse soolatud nahku. |
||||
|
e |
Karva säästev eemaldamine |
Karva eemaldamiseks lahustatakse karva juur, mitte kogu karv. Ülejäänud karv filtritakse heitveest välja. Heitvette satub vähem karva lagunemissaadusi. |
Meetodit ei saa kasutada, kui sobiva vedamiskauguse ulatuses ei ole karva kasutamiskõlblikuks töötlemise käitist või kui karva kasutamine ei ole võimalik. Meetodit kasutatakse üksnes:
|
||||
|
f |
Orgaaniliste väävliühendite või ensüümide kasutamine veisenahkadelt karva eemaldamiseks |
Vähendatakse karva eemaldamiseks kasutatava anorgaanilise sulfiidi kogust ja asendatakse see osaliselt orgaaniliste väävliühenditega või kasutatakse sobivaid ensüüme. |
Ensüümide täiendav kasutamine ei ole võimalik parkimiskäitistes, milles toodetakse nähtava tekstuuriga nahka (näiteks aniliinnahk). |
||||
|
g |
Ammooniumsoolade vähesem kasutamine lubjaeemaldusetapil |
Ammooniumiühendid asendatakse lubja eemaldamisel täielikult või osaliselt gaasilise süsinikdioksiidi sissepuhumise või muude lubjaeemaldusvahendite kasutamisega. |
Ammooniumiühendite täielik asendamine lubjatustamisel CO2-ga ei ole võimalik, kui töödeldakse materjale paksusega üle 1,5 mm. Ammooniumiühendite täielik või osaline asendamine lubjatustamisel on võimalik üksnes:
|
||||
1.4.2.
6. Parkimisosakonna tööetappidel tekkiva heitvee reostusainete sisalduse vähendamiseks enne heitveekäitlust seisneb PVT järgmiste meetodite sobiva kombinatsiooni kasutamises.
|
Meetod |
Kirjeldus |
Kohaldamine |
|||||
|
a |
Piiratud vedelikukoguse kasutamine |
Piiratud vedelikukoguse kasutamine tähendab töötlemist vähendatud veekogusega. Kui kasutatakse vähem vett, väheneb ka protsessis kasutamata jäävate ja heitesse sattuvate kemikaalide kogus. |
Meetodit ei saa kasutada vasikanahkade töötlemiseks. Meetodit on võimalik kasutada üksnes:
|
||||
|
b |
Kroomparkimise kemikaalide ärakasutamise maksimeerimine |
Optimeeritakse töötlemise parameetreid (nt pH, lahuste kogus, temperatuur, aeg ja trumli pöörlemise kiirus) ning kemikaalide kasutamist, et maksimaalne osa kroomparkimisainetest jääks nahkadesse. |
Üldkohaldatav |
||||
|
c |
Optimeeritud taimparkimise meetodid |
Osa protsessist toimub trumlis parkimisena. Kasutatakse eelparkimisvahendeid, et taimsed parkained tungiksid paremini nahkadesse. |
Ei saa kasutada taimpargitud tallanaha tootmisel. |
||||
1.4.3.
7. Parkimisjärgsetel etappidel tekkiva heitvee saasteainesisalduse vähendamiseks enne heitveekäitlust seisneb PVT järgmiste meetodite sobiva kombinatsiooni kasutamises.
|
Meetod |
Kirjeldus |
Kohaldamine |
|||||
|
a |
Piiratud vedelikukoguse kasutamine |
Piiratud vedelikukoguse kasutamine tähendab töötlemist vähendatud veekogusega. Kui kasutatakse vähem vett, väheneb ka protsessis kasutamata jäävate ja heitesse sattuvate kemikaalide kogus. |
Seda meetodit ei saa kasutada värvimisprotsesside puhul ja vasikanahkade töötlemisel. Meetodit on võimalik kasutada üksnes:
|
||||
|
b |
Järelparkimise, värvimise ja rasvatamise optimeerimine |
Optimeeritakse töötlemise parameetreid, et saavutada kemikaalide maksimaalne ärakasutamine protsessis. |
Üldkohaldatav. |
||||
1.4.4.
8. Teatavate pestitsiidide heitvette sattumise ärahoidmiseks seisneb PVT üksnes selliste nahkade töötlemises, mida ei ole nende pestitsiididega töödeldud.
Kirjeldus
Meetodi kasutamisel sätestatakse tarnelepingu kvaliteedikirjelduses, et materjalid ei sisalda pestitsiide, mis on:
|
— |
loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivis 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas (5); |
|
— |
loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (6); |
|
— |
klassifitseeritud kantserogeeniks, mutageeniks või reproduktiivtoksiliseks aineks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (7). |
Näited: DDT, tsüklodieenpestitsiidid (aldriin, dieldriin, endriin, isodriin) ja heksaklorotsükloheksaan, sealhulgas lindaan.
Kohaldamine
Kohaldatakse kõigile parkimiskäitistele, arvestades mujal kui ELis toodetud nahkade tarnijatele antud kvaliteedikirjelduste järgimise kontrolliga seotud piiranguid.
9. Biotsiidide heitvette sattumise minimeerimiseks seisneb PVT nahkade üksnes selliste biotsiididega töötlemises, mis on heaks kiidetud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määruse (EL) nr 528/2012 (milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist) (8) sätetele.
1.5. Heitveepuhastus
10. Veekogusse jõudva heite vähendamiseks seisneb PVT sellises heitveekäitluses, milles heitvee kas tootmiskohas või väljaspool puhastamisel kombineeritakse järgmisi meetodeid:
|
i. |
mehaaniline töötlus, |
|
ii. |
füüsikalis-keemiline töötlus, |
|
iii. |
bioloogiline töötlus, |
|
iv. |
lämmastiku bioloogiline kõrvaldamine. |
Kirjeldus
Järgmiste kirjeldatud meetodite sobiva kombinatsiooni kasutamine. Meetodite kombinatsiooni saab rakendada tootmiskohas ja/või väljaspool tootmiskohta toimuval puhastamisel kas kahes või kolmes järgus.
|
Meetod |
Kirjeldus |
Kohaldamine |
|
|
a |
Mehaaniline töötlus |
Suuremate tahkete lisandite väljasõelumine, rasva, õli ja määrde eemaldamine dekanteerimisega, tahkete lisandite setitamine. |
Üldkasutatav tootmiskohas ja/või väljaspool tootmiskohta toimuva töötlemise korral. |
|
b |
Füüsikalis-keemiline töötlus |
Sulfiidi oksüdeerimine ja/või sadestamine, KHT vähendamine ja heljumi eemaldamine näiteks koagulatsiooni ja flokulatsiooniga. Kroomi sadestamine pH tõstmisega 8 juurde või kõrgemale leeliseliste kemikaalide abil (kasutatakse kaltsiumhüdroksiidi, magneesiumoksiidi, naatriumkarbonaati, naatriumhüdroksiidi, naatriumaluminaati). |
Üldkasutatav tootmiskohas ja/või väljaspool tootmiskohta toimuva töötlemise korral. |
|
c |
Bioloogiline töötlus |
Heitvee aeroobne bioloogiline töötlus, kasutades aereerimist; see hõlmab ka heljumi eemaldamist näiteks sadestamisega või sekundaarse flotatsiooniga. |
Üldkasutatav tootmiskohas ja/või väljaspool tootmiskohta toimuva töötlemise korral. |
|
d |
Lämmastiku bioloogiline kõrvaldamine |
Ammoniaaklämmastiku nitrifitseerimine nitraatideks, seejärel nitraatide taandamine gaasiliseks lämmastikuks. |
Kohaldatakse käitistes, mis lasevad puhastatud heitvee otse veekogusse. Olemasolevate käitiste puhul on seda raske rakendada piiratud ruumi tõttu. |
PVT-kohased heitetasemed
Vt tabel 3. PVTga seotud heitetasemed, mida kohaldatakse järgmistel juhtudel:
|
i. |
parkimiskäitise heitvee laskmine kohapealsest heitveepuhastuskäitisest otse veekogusse; |
|
ii. |
heitvee otse veekogusse laskmine peamiselt parkimiskäitise heitvett puhastavast iseseisvalt käitatavast puhastamiskäitisest, mida hõlmab direktiivi 2010/75/EL I lisa punkt 6.11. |
Tabel 3
PVT-kohased heitetasemed pärast puhastamist otse veekogusse lastava heitvee jaoks
|
Näitaja |
PVT-kohased heitetasemed |
|
mg/l (kuu keskmine väärtus, mis põhineb kuu jooksul võetud 24 tunni representatiivsete koondproovide keskmistel väärtustel) |
|
|
KHT |
200–500 (9) |
|
BHT5 |
15–25 |
|
Heljum |
< 35 |
|
Ammoniaaklämmastik, NH4-N (väljendatud N-na) |
< 10 |
|
Üldkroom (väljendatud Cr-na) |
< 0,3–1 |
|
Sulfiid (väljendatud S-na) |
< 1 |
11. Kroomisisalduse vähendamiseks väljalastavas heitvees seisneb PVT kroomi sadestamises kas kohapeal või väljaspool käitist asuvas puhastuskäitises.
Kirjeldus
Vt PVT 10, meetod 0.
Kroomi sadestamine on tõhusam, kui kroomisisaldusega heitvesi on eraldi kogutud ja kontsentreeritud.
Kohaldatavus
Üldkasutatav kroomparkimise ja/või järelparkimisega tegelevate parkimiskäitiste heitvee puhastamiseks tootmiskohas ja/või väljaspool tootmiskohta.
PVT-kohased heitetasemed
Vt tabel 3 „Kroomi PVT-kohased heitetasemed puhastatud heitvee laskmisel otse veekogusse”, ja tabel 4 „Kroomi PVT-kohased heitetasemed puhastatud heitvee suunamisel linna reoveepuhastuskäitisesse”.
12. Üldise kroomi- ja sulfiidiheite vähendamiseks heitvee kaudse keskkonda laskmise puhul, kui heitvesi suunatakse parkimiskäitisest linna reoveepuhastuskäitisesse, seisneb PVT kroomi sadestamises ja sulfiidi oksüdeerimises.
Kirjeldus
Vt PVT 10, meetod 0.
Kõrvaldamine on tõhusam, kui kroomi- ja sulfiidisisaldusega heitvesi on eraldi kogutud ja kontsentreeritud.
Sulfiidi oksüdeerimine seisneb katalüütilises oksüdeerimises (aereerimine mangaanisoolade juuresolekul).
Kohaldamine
Kroomi sadestamist kasutatakse üldiselt kroomparkimise ja/või järelparkimisega tegelevate parkimiskäitiste heitvee puhastamiseks tootmiskohas ja/või väljaspool tootmiskohta.
PVT-kohased heitetasemed
Vt tabel 4 „Kroomi ja sulfiidi PVT-kohased heitetasemed kaudsel keskkonda laskmisel, kui heitvesi suunatakse linna reoveepuhastuskäitise”.
Tabel 4
Üldkroomi ja -sulfiidi heite PVT-kohased tasemed heitvee kaudsel keskkonda laskmisel, kui heitvesi suunatakse parkimiskäitisest linna reoveepuhastuskäitisesse
|
Näitaja |
PVT-kohased heitetasemed |
|
mg/l (kuu keskmine väärtus, mis põhineb kuu jooksul võetud 24 tunni representatiivsete koondproovide keskmistel väärtustel) |
|
|
Üldkroom (väljendatud Cr-na) |
< 0,3–1 |
|
Sulfiid (väljendatud S-na) |
< 1 |
1.6. Heited õhku
1.6.1.
13. Ammoniaagihaisu tekkimise vähendamiseks töötlemise käigus seisneb PVT lubja eemaldamiseks kasutatavate ammooniumiühendite osalises või täielikus asendamises.
Kohaldamine
Ammooniumiühendite täielik asendamine lubja eemaldamisel CO2-ga ei ole võimalik, kui töödeldakse materjale paksusega üle 1,5 mm.
Lubja eemaldamisel ammooniumiühendite osalise või täieliku CO2-ga asendamise kasutamine on samuti piiratud uute või olemasolevate töötlemisanumatega, mille puhul on võimalik või pärast ümberehitamist võimalik CO2 kasutamine lubja eemaldamiseks.
14. Töötlemisetappide ja heitveepuhastusega kaasneva haisu leviku vähendamiseks seisneb PVT märgatava ammoniaagi- ja divesiniksulfiidisisaldusega tõmbegaasides nende gaaside kontsentratsiooni vähendamises skraberi ja/või biofiltri abil.
15. Toornahkade roiskumishaisu tekkimise vähendamiseks seisneb PVT roiskumise takistamiseks ettenähtud kuivatamises ja säilitamises ning varude kiires rotatsioonis.
Kirjeldus
Soolatud naha nõuetekohane kuivatamine või temperatuurikontroll koos varude kiire rotatsiooniga, et vältida roiskumishaisu.
16. Jäätmete haisu vähendamiseks seisneb PVT sellises käitlemis- ja ladustusviisis, mis on ette nähtud jäätmete roiskumise ärahoidmiseks.
Kirjeldus
Jäätmete ladustamise kontrollimine ja roiskumisohtlike jäätmete metoodiline kõrvaldamine käitisest, enne kui roiskumise tõttu tekivad probleemid haisuga.
Kohaldatavus
Kohaldatakse ainult käitistele, milles tekib roiskumisohtlikke jäätmeid.
17. Eeltöötlemisosakonna heitveest haisu leviku vähendamiseks seisneb PVT pH kontrolli all hoidmises ja järgnevas töötluses sulfiidi kõrvaldamiseks.
Kirjeldus
Eeltöötlusosakonna sulfiidisisaldusega heitvee pH-d tuleb hoida kõrgemal kui 9,5, kuni sulfiid on kõrvaldatud (tootmiskohas või väljaspool tootmiskohta), kasutades ühte järgmistest meetoditest:
|
i. |
katalüütiline oksüdeerimine (kasutades katalüsaatorina mangaanisooli), |
|
ii. |
bioloogiline oksüdeerimine, |
|
iii. |
sadestamine või |
|
iv. |
segamine suletud anumasüsteemis, milles on väljatõmbega skraber või aktiivsüsifilter. |
Kohaldatavus
Kohaldatav ainult käitistes, kus karv eemaldatakse sulfiidi kasutamisega.
1.6.2.
18. Halogeenitud lenduvate orgaaniliste ühendite õhkuheite vähendamiseks seisneb PVT protsessis kasutatavate halogeenitud lenduvate orgaaniliste ühendite asendamises halogeenimata orgaaniliste ühenditega.
Kirjeldus
Halogeenitud lahustid asendatakse halogeenimata lahustitega.
Kohaldatavus
Seda ei kohaldata lambanahkade kuivrasvatustamise puhul, mis toimub kinnise tsükliga seadmetes.
19. Lenduvate orgaaniliste ühendite viimistlusetapist õhkuheite vähendamiseks seisneb PVT järgmiste meetodite kasutamises eraldi või koos, kusjuures eriti soovitatav on esimene meetod.
|
Meetod |
Kirjeldus |
|
|
a |
Vesilahustuvate kattekihtide kasutamine koos tõhusa pealekandmissüsteemiga |
Lenduvate orgaaniliste ühendite heite vähendamine vesilahustuvate kattekihtide kasutamisega, kusjuures iga kattekiht kantakse peale ühega järgmistest meetoditest: kardinkatmine, rullpinnakatmine või täiustatud pihustusmeetodid. |
|
b |
Tõmbe ja haisuärastussüsteemi kasutamine |
Tõmbegaaside töötlemine, kasutades tõmbesüsteemi, milles kasutatakse üht või mitut järgmistest meetoditest: puhastamine märgskraberi, adsorptsiooni, biofiltrimise või põletamisega. |
PVT-kohased lahustikasutustasemed ja lenduvate orgaaniliste ühendite heite tasemed
Tabelis 5 on esitatud (ainult tõmbeventilatsiooni ja haisuärastussüsteemi olemasolu korral kasutatavate) solvendipõhiste viimistlusmaterjalide kasutamise ja ka veepõhiste kattekihtide ja nende tõhusa pealekandmise kohta kehtivad lahustikasutusmäärad ning teatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heite PVT-kohane vahemik.
Tabel 5
PVT-kohased lahustikasutusmäärad ja lenduvate orgaaniliste ühendite heite PVT-kohane tase
|
Näitaja |
Toodangu tüüp |
PVT-kohased saasteainete tasemed |
|
|
g/m2 (aasta keskmine väärtus viimistletud naha pinnaühiku kohta) |
|||
|
Kasutatavad lahustikogused |
Kui kasutatakse vesilahustuvaid kattekihte koos tõhusa pealekandmissüsteemiga. |
Polstrinahk ja autosisustuses kasutatav nahk |
10–25 |
|
Jalanõude, rõivastusesemete ja nahatoodete valmistamiseks ettenähtud nahk |
40–85 |
||
|
Kaetud pinnaga nahk (kattekihi paksus > 0,15 mm) |
115–150 |
||
|
Lenduvate orgaaniliste ühendite heide |
Kui vesilahustuvate viimistlusmaterjalide alternatiivina kasutatakse tõmbeventilatsiooni ja heitevähendussüsteemi. |
9–23 (10) |
|
1.6.3.
20. Toodangu kuivviimistlusetappidest tahkete peenosakeste õhu kaudu leviku tõkestamiseks seisneb PVT kottfiltrite või märgskraberitega varustatud tõmbeventilatsioonisüsteemi kasutamises.
PVT-kohased heitetasemed
Tahkete peenosakeste heite PVT-kohane tase on 3–6 mg puhastatud tõmbegaaside m3 kohta (normaaltingimustel), väljendatuna 30 minuti keskmisena.
1.7. Jäätmekäitlus
21. Kõrvaldamisele suunatavate jäätmekoguste vähendamiseks seisneb PVT töötoimingute korraldamises tootmiskohas nii, et maksimeerida selliste protsessijääkide osakaalu, mis on kasutatavad kõrvalsaadustena, nimelt:
|
Protsessijääk |
Kasutusviisid kõrvalsaadusena |
||||||||
|
Karvad ja vill |
|
||||||||
|
Lubjaga painitud lõikmed |
|
||||||||
|
Parkimata spalt |
|
||||||||
|
Pargitud spalt ja lõikmed |
|
22. Kõrvaldamisele suunatud jäätmekoguste vähendamiseks seisneb PVT töötoimingute korraldamises tootmiskohas nii, et hõlbustada jäätmete taaskasutamist, selle mittevõimalikkuse korral ringlussevõttu ja selle mittevõimalikkuse korral muid taaskasutusviise, mis hõlmavad järgmist:
|
Jäätmed |
Taaskasutus pärast valmistamist |
Ringlussevõtt |
Muu kasutusviis |
||||||||||
|
Karv ja vill |
|
|
|
||||||||||
|
Toored lõikmed |
|
|
|
||||||||||
|
Lubjaga painitud lõikmed |
|
|
|
||||||||||
|
Kõlujäätmed |
|
|
|
||||||||||
|
Parkimata spalt |
|
|
|
||||||||||
|
Pargitud spalt ja lõikmed |
|
|
|
||||||||||
|
Pargitud kaapmed |
|
|
|
||||||||||
|
Heitveekäitlusel tekkivad setted |
|
|
|
23. Kemikaalikulu ja kõrvaldamisele saadetavate, kroomparkimisvahendeid sisaldavate nahajäätmete koguse vähendamiseks seisneb PVT lubjaga laustmises.
Kirjeldus
Laustmine töötlemise varasemas järgus, et saada parkimata kõrvalsaadus.
Kohaldatavus
Kohaldatakse ainult kroomparkimist kasutavatele käitistele.
Ei kohaldata:
|
— |
kui nahad töödeldakse tervikmaterjalist (st laustmata) toodeteks; |
|
— |
kui tuleb valmistada vastupidavamat nahka (näiteks jalatsinahka); |
|
— |
kui lõpptoote paksus peab olema ühtlasem ja täpsem; |
|
— |
kui kõrvalsaadusena toodetakse pargitud spalti. |
24. Kroomisisalduse vähendamiseks kõrvaldamisele saadetavas reoveemudas seisneb PVT ühe järgmistest kirjeldatud meetoditest või nende kombinatsiooni kasutamises.
|
Meetod |
Kirjeldus |
Kohaldatavus |
|
|
a |
Kroomi kogumine taaskasutamiseks parkimiskäitises |
Parkimise heitveest sadestatud kroomi taaslahustamine väävelhappega, et kasutada seda värskete kroomisoolade osaliseks asendamiseks. |
Meetodit kasutatakse üksnes juhul, kui on vaja toota nahasaadusi, mis vastavad tellija esitatud kvaliteedikirjeldustele, eelkõige seoses värvimise (värv püsib halvemini peal ja värvused on vähem eredad) ja pihustamisega. |
|
b |
Kroomi kogumine taaskasutamiseks muus tööstuskäitises |
Kroomisisaldusega muda kasutamine muu tootmise toorainena. |
Kohaldatakse üksnes siis, kui kogutud jäätmetele õnnestub leida tööstuslik kasutaja. |
25. Reoveemuda edasist töötlemist käsitlevate energeetiliste, keemiliste ja käitlemissuutlikkuse nõuete täitmise hõlbustamiseks seisneb PVT reoveemuda veesisalduse vähendamises muda veetustamisega.
Kohaldatavus
Kohaldatakse kõikidele märgtöötlusega seadmetele.
1.8. Energia
26. Kuivatamiseks kasutatava energiahulga vähendamiseks seisneb PVT kuivatamiseks ettevalmistamise optimeerimises vee väljapressimise või muu mehaanilise veetustamismeetodiga.
27. Märgprotsesside energiakulu vähendamiseks seisneb PVT piiratud vedelikukoguse kasutamise.
Kirjeldus
Vee soojendamiseks kuluvat energiakogust vähendatakse kuuma vee kasutamise vähendamisega.
Kohaldatavus
Seda meetodit ei saa kasutada värvimisprotsesside puhul ja vasikanahkade töötlemisel.
Kohaldatavus on samuti piiratud järgmiste juhtudega:
|
— |
uued töötlemisanumad, |
|
— |
olemasolevad töötlemisanumad, milles saab kohe või pärast ümberehitamist kasutada piiratud vedelikukogust. |
PVT-kohased energiakulutasemed
Vt tabel 6.
Tabel 6
Energia PVT-kohane eritarbimine
|
Tegevusetapp |
Energia eritarbimine toormaterjali ühiku kohta (11) |
|
GJ/t |
|
|
Veisenahkade töötlemine toornahast märja sinise (wet blue) või märja valgeni (wet white) |
< 3 |
|
Veisenahkade töötlemine toornahast viimistletud nahani |
< 14 |
|
Lambanahkade töötlemine toornahast viimistletud nahani |
< 6 |
(1) EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40.
(2) ELT L 312, 22.11.2008, lk 3.
(3) Kuu keskmised väärtused. Vasikanaha töötlemisel ja taimparkimisel võib veekulu olla suurem.
(4) Kuu keskmised väärtused. Lambanaha karvkatte säilitamisega parkimiseks võib kuluda rohkem vett.
(5) ELT L 348, 24.12.2008, lk 84.
(6) ELT L 158, 30.4.2004, lk 7.
(7) ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.
(8) ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.
(9) Ülemine tase kehtib heitvee puhul, mille sisenemiskohas mõõdetud KHT ≥ 8 000 mg/l.
(10) PVT-kohane heitetase, väljendatuna kogusüsinikuna.
(11) Energiakulu väärtused (väljendatud aasta keskmistena, primaarenergia suhtes parandamata) hõlmavad kogu protsessi energiakasutust, kaasa arvatud elekter ja siseruumide kogu kütmisenergia, arvestamata aga reoveekäitluse energiakulu.
|
16.2.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 45/30 |
KOMISJONI OTSUS,
14. veebruar 2013,
milles käsitletakse teatavate ainete kandmata jätmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (mis käsitleb biotsiidide turuleviimist) I, IA või IB lisasse
(teatavaks tehtud numbri C(2013) 670 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2013/85/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist, (1) eriti selle artikli 16 lõike 2 teist lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni 4. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1451/2007 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiidide turuleviimist käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta) (2) on kehtestatud selliste toimeainete loetelu, mida on vaja hinnata nende võimalikuks kandmiseks direktiivi 98/8/EÜ I, IA või IB lisasse. |
|
(2) |
Mitme nimetatud loetellu kantud aine-tooteliigi kombinatsiooni puhul on kas kõik osalised programmis osalemisest loobunud või ei ole täielik toimik määruse (EÜ) nr 1451/2007 artiklis 9 ja artikli 12 lõikes 3 täpsustatud ajavahemiku jooksul laekunud hindamiseks määratud referentliikmesriigile. |
|
(3) |
Seetõttu teavitas komisjon sellest liikmesriike vastavalt määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 11 lõikele 2, artikli 12 lõikele 1 ning artikli 13 lõikele 5. See teave avaldati ka elektrooniliselt. |
|
(4) |
Kolme kuu jooksul pärast kõnealuse teabe avaldamist näitasid mitmed ettevõtjad üles huvi võtta üle osalise ülesanded seoses teatud asjaomaste ainete ja tooteliikidega. Kuid ükski osutatud ettevõtjatest ei esitanud täielikku toimikut määratud tähtaja jooksul. |
|
(5) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 12 lõigetele 4 ja 5 ei tohiks seega asjaomaseid aineid ja tooteliike kanda direktiivi 98/8/EÜ I, IA ega IB lisasse. |
|
(6) |
Õiguskindluse huvides tuleb kindlaks määrata kuupäev, pärast mida ei tohi biotsiide, mis sisaldavad käesoleva otsuse lisas esitatud toimeaineid samas lisas esitatud tooteliikides, enam turule lasta. |
|
(7) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesoleva otsuse lisas osutatud aineid ei kanta asjaomaste tooteliikide osas direktiivi 98/8/EÜ I, IA ega IB lisasse.
Artikkel 2
Määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 4 lõike 2 kohaselt ei lasta biotsiide, mis sisaldavad käesoleva otsuse lisas esitatud toimeaineid samas lisas esitatud tooteliikides, turule alates 1. veebruarist 2014.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 14. veebruar 2013
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Janez POTOČNIK
(1) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.
(2) ELT L 325, 11.12.2007, lk 3.
LISA
Ained ja tooteliigid, mida ei kanta direktiivi 98/8/EÜ I, IA ega IB lisasse
|
Nimetus |
EÜ number |
CASi number |
Tooteliik |
Referentliikmesriik |
|
glutaraal |
203–856-5 |
111–30-8 |
5 |
FI |
|
4-(2-nitrobutüül)morfoliin |
218–748-3 |
2224-44–4 |
6 |
UK |
|
4-(2-nitrobutüül)morfoliin |
218–748-3 |
2224-44–4 |
13 |
UK |
|
N,N’-(dekaan-1,10-diüüldi-1(4H)-püridüül-4-ülideen)bis(oktüülammoonium)dikloriid |
274–861-8 |
70775-75–6 |
1 |
HU |
|
salitsüülhape |
200–712-3 |
69–72-7 |
1 |
NL |