26.1.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 26/1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 69/2013,

23. jaanuar 2013,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)	Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et liikmesriikide tolliasutuste väljastatud siduvale tariifiinformatsioonile, mis käsitleb kombineeritud nomenklatuuri kaupade klassifitseerimist, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel kolme kuu vältel vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõikele 6.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Liikmesriikide tolliasutuste väljastatud siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõikele 6 tugineda veel kolme kuu vältel.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. jaanuar 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

Algirdas ŠEMETA

(1) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Silindrikujuline heli- ja videosignaalide vastuvõtu, salvestamise ja taasesitamise seade (nn digitaalne meediumivastuvõtja) mõõtmetega umbes 13 (läbimõõt) × 19 (kõrgus) cm.

Seadmes on

—	mikroprotsessor,

—	500 GB kõvaketas,

—	tähtnumbriline kuvar,

—	infrapunavastuvõtja kaugjuhtimispuldi jaoks.

Seadmel on järgmised liidesed:

—

USB,

—

Ethernet,

—	HDMI, S-video, liit- ja komponentvideoväljundid,

—	digitaaloptiline heliväljund, digitaalne koaksiaalheliväljund ja analoogheliväljund.

Seadmel on juhtnupud ja selle juurde kuulub ka kaugjuhtimispult.

Seade suudab vastu võtta välisallikast (nt ruuter, automaatne andmetöötlusseade, digikaamera, USB-mälu) digitaalkujul heli- ja videosignaale. Andmed saab salvestada selle kõvakettale. Andmed taasesitatakse monitoril, televiisoris või stereosüsteemi kaudu.

Seadet ei ole võimalik ühendada internetti.

8521 90 00

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 ning CN-koodide 8521 ja 8521 90 00 sõnastusega.

Arvesse võttes toote põhiomadusi, nimelt võimet vastu võtta, salvestada ja taasesitada eri allikatest pärit videosignaale, ja kõvaketta mahtu, käsitatakse seadet rubriiki 8521 kuuluva videosignaalide salvestamise või taasesitamise aparatuurina.

Seega tuleb seade klassifitseerida videosignaalide salvestamise või taasesitamise aparatuurina CN-koodi 8521 90 00 alla.

Silindrikujuline heli- ja videosignaalide vastuvõtmise ja taasesitamise seade (nn digitaalne meediumivastuvõtja) mõõtmetega umbes 13 (läbimõõt) × 19 (kõrgus) cm.

Seadmes on

—	mikroprotsessor,

—	infrapunavastuvõtja kaugjuhtimispuldi jaoks,

—	tähtnumbriline kuvar.

Seadmel on järgmised liidesed:

—

USB,

—

Ethernet,

—	HDMI, S-video, liit- ja komponentvideoväljundid,

—	digitaaloptiline heliväljund, digitaalne koaksiaalheliväljund ja analoogheliväljund,

—	pesa kõvaketta jaoks.

Seadmel on juhtnupud ja selle juurde kuulub ka kaugjuhtimispult.

Seade suudab vastu võtta välisallikast (nt ruuter, automaatne andmetöötlusseade, digikaamera, USB-mälu) digitaalkujul heli- ja videosignaale. Andmed saab salvestada seadme kõvakettale, mis paigaldatakse pärast importimist. Andmed taasesitatakse monitoril, televiisoris või stereosüsteemi kaudu.

Seadet ei ole võimalik ühendada internetti.

8521 90 00

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1, 2a ja 6 ning CN-koodide 8521 ja 8521 90 00 sõnastusega.

Arvesse võttes seda, et seadmes on kogu vajalik elektroonika (v.a kõvaketas) rubriigis 8521 nimetatud videosignaalide salvestamise ja taasesitamise funktsioonide täitmiseks, on tal üldreegli 2a alusel rubriigi 8521 komplektse või valmistoote põhilised omadused.

Seega tuleb seade klassifitseerida mittetäieliku videosignaalide salvestamise või taasesitamise aparatuurina CN-koodi 8521 90 00 alla.

Helivoogude vastuvõtmise ja töötlemise seade (nn digitaalne helivoostriimer) gabariitmõõtmetega umbes 19 × 9 × 8 cm.

Seadmes on

—	mikroprotsessor,

—	vaakumluminestsentsindikaator lahutusvõimega 320 × 32 halltoonide pikslit,

—	kuvaril näha olev signaalkell,

—	infrapunavastuvõtja kaugjuhtimispuldi jaoks.

Seadmel on järgmised liidesed:

—

Ethernet,

—	traadita Ethernet,

—	digitaaloptiline heliväljund, digitaalne koaksiaalheliväljund ja analoogheliväljund,

—	kuularite pesa.

Selle juurde kuulub kaugjuhtimispult.

Seade saab toimida kas iseseisvalt internetti ühendatuna (ilma automaatse andmetöötlusseadmeta) või koos automaatse andmetöötlusseadme tarkvaraga.

Seade on võimeline taasesitama andmetöötlusseadmesse salvestatud helifaile või internetiraadiot.

8519 89 19

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 ning CN-koodide 8519, 8519 89 ja 8519 89 19 sõnastusega.

Arvesse võttes toote põhiomadusi, on see ette nähtud heli vastuvõtmiseks otse internetist või andmetöötlusseadmest, selle töötlemiseks ja saatmiseks mitmesugustesse heliseadmetesse.

Seega tuleb seade klassifitseerida muu heli taasesitamise seadmena ilma helisalvestusseadmeta CN-koodi 8519 89 19 alla.

26.1.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 26/5

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 70/2013,

23. jaanuar 2013,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

(3)	Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. jaanuar 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

Algirdas ŠEMETA

(1) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Toote koostis on järgmine (massiprotsentides):

—	etüülalkohol	90
—	etüül-tert-butüüleeter (ETBE)	10

Toodet transporditakse vedellastina.

2207 20 00

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1, 3a ja 6 ning CN-koodide 2207 ja 2207 20 00 sõnastusega.

Rubriigis 2207 esitatakse üksikasjalikum kirjeldus võrreldes rubriigiga 3824, milles esitatakse üldisem kirjeldus. Seetõttu ei või üldreegli 3a kohaldamisel toodet klassifitseerida rubriiki 3824.

Toode on etüülalkoholi ja ETBE lihtne segu. Toote ETBE protsentuaalne sisaldus muudab selle inimtoiduks kõlbmatuks, kuid ei takista toote kasutamist tehniliseks otstarbeks (vt ka HSi selgitavad märkused, rubriik 2207, neljas lõik).

Seega tuleb toode klassifitseerida denatureeritud etüülalkoholina CN-koodi 2207 20 00 alla.

26.1.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 26/7

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 71/2013,

25. jaanuar 2013,

millega muudetakse määrust (EL) nr 206/2010 seoses Uruguayd käsitleva kandega nende kolmandate riikide, territooriumide või nende osade loetelus, kust on lubatud Euroopa Liitu tuua värsket liha, ning parandatakse seda määrust seoses veterinaarsertifikaadi näidisega impordijärgselt aretamiseks või tootmiseks ette nähtud lammaste ja kitsede kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/68/EÜ, millega kehtestatakse loomatervishoiu eeskirjad teatavate elusate kabiloomade impordile ühendusse ja transiidile ühenduse kaudu, muudetakse direktiive 90/426/EMÜ ja 92/65/EMÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 72/462/EMÜ, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1, artikli 7 punkti e ja artikli 13 lõiget 1,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (2) eriti selle artikli 8 sissejuhatavat lauset ning punkte 1 ja 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EL) nr 206/2010 (3) on sätestatud veterinaarsertifitseerimise nõuded teatavate elusloomi või värsket liha sisaldavate saadetiste Euroopa Liitu toomiseks. Seal on kehtestatud ka nende kolmandate riikide, territooriumide või nende osade loetelud, mis vastavad teatavatele kriteeriumidele ja millest võib seega tuua Euroopa Liitu saadetisi.

(2)	Määrus (EL) nr 206/2010 lubab konditustatud värske ja laagerdunud veiseliha importi kogu Uruguay territooriumilt.

(3)

Uruguays ei esine suu- ja sõrataudi, kuid tegeletakse vaktsineerimisega. Seetõttu on sealne veiste üldine tervislik seisund liidu omast erinev. Selle tulemusena tohib Uruguay eksportida vaid konditustatud värsket ja laagerdunud veiseliha. Impordinõuete kohaselt viiakse liitu eksporditava värske liha jaoks tapetud veised tappamajja otse päritoluettevõttest. Selle eeskirja tõttu ei saa mitmed väikesed põllumajandusettevõtted liidu turu jaoks toota, sest nende loomad viiakse enne tapmist alati kogumiskeskustesse või loomaturgudele.

(4)

Liidu 2012. aasta märtsi audit kinnitas, et Uruguay identifitseerimise ja liikumise registreerimissüsteem võimaldab sertifikaati väljastavatel veterinaararstidel kindlaks teha loomade eelnevad asukohad. Süsteem tagab selle, et loomad on enne tapamajja viimist olnud ühes kindlas põllumajandusettevõttes 40 päeva. Uruguay saab tänu süsteemile, mis tuvastab kõik veised eraldi ja määrab kindlaks nende päritolu, tagada ka seda, et liidu loomatervishoiu impordinõuded konditustatud värske ja laagerdunud veiseliha liitu eksportimise eesmärgil tapetud loomade osas on täidetud ka juhul, kui kõnealused loomad on viibinud kogumiskeskustes ja/või loomaturgudel.

(5)

Seetõttu pakub Uruguay piisavaid tagatisi kindlustamaks, et kõikide veiste tervislik seisund, kelle liha on ette nähtud eksportimiseks liitu, oleks tapmisele eelneval Uruguay kogumiskeskusesse (sealhulgas turgudele) toimetamisel sama. Seega peaks määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osa loetelus kohandama kõnealust riiki käsitlevat kannet.

(6)	Määruse (EL) nr 206/2010 I lisa 2. osas märgitud näidissertifikaadis „OVI-X” esitatud II.2 osa kahes joonealuse märkuse viites on ilmnenud viga. Seepärast tuleks määrust (EL) nr 206/2010 vastavalt muuta ja parandada.

(7)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Muudatussätted

Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas asendatakse rida Uruguay kohta järgmisega:

Kolmanda riigi ISO kood ja nimi	Territooriumi kood	Kolmanda riigi, territooriumi või nende osa kirjeldus	Veterinaarsertifikaat		Eritingimused	Tähtpäev(2)	Avamise tähtpäev(3)
Kolmanda riigi ISO kood ja nimi	Territooriumi kood	Kolmanda riigi, territooriumi või nende osa kirjeldus	Näidis(ed)	SG	Eritingimused	Tähtpäev(2)	Avamise tähtpäev(3)
1	2	3	4	5	6	7	8
„UY – Uruguay	UY-0	Kogu riik	EQU
			BOV	A ja J	1		1. november 2001”
			OVI	A	1

Artikkel 2

Parandussätted

Määruse (EL) nr 206/2010 I lisa 2. osas parandatakse näidissertifikaadi „OVI-X” II osa järgmiselt:

punkti II.2.8 lause:

„(1)kas [II.2.8.2.

loomad on ette nähtud tootmiseks ning on sündinud ja neid on pidevalt peetud põllumajandusettevõtetes, kus ei ole kunagi diagnoositud skreipi juhtumeid;]”

asendatakse järgmisega:

„(2)kas [II.2.8.2.

loomad on ette nähtud tootmiseks ning on sündinud ja neid on pidevalt peetud põllumajandusettevõtetes, kus ei ole kunagi diagnoositud skreipi juhtumeid;]”

b)	punkti II.2.9 sissejuhatav lause: „nad on/olid(1) lähetatud oma päritoluettevõttest (-ettevõtetest) ilma ühtegi turgu läbimata:” asendatakse järgmisega: „nad on/olid(2) lähetatud oma päritoluettevõttest (-ettevõtetest) ilma ühtegi turgu läbimata:”

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. jaanuar 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 139, 30.4.2004, lk 320.

(2) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(3) ELT L 73, 20.3.2010, lk 1.

26.1.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 26/9

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 72/2013,

25. jaanuar 2013,

millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 180/2008 ja (EÜ) nr 737/2008 seoses teatavate laborite määramisega kindlaks ajavahemikuks Euroopa Liidu referentlaboriteks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta direktiivi 2006/88/EÜ vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta, (1) eriti selle artikli 55 lõiget 1,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/156/EÜ hobuslaste liikumist ja kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta, (2) eriti selle artikli 19 punkti d

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 28. veebruari 2008. aasta määruses (EÜ) nr 180/2008 (milles käsitletakse ühenduse referentlaboreid muude hobuslaste haiguste jaoks kui hobuste aafrika katk ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 VII lisa) (3) määras komisjon Prantsusmaal asuva ameti Agence nationale de sécurité sanitaire de l’alimentation, de l’environnement et du travail (ANSES) koos oma loomatervishoiu ja hobuslaste haiguste laboritega viieks aastaks ELi referentlaboriks hobuslaste muude haiguste jaoks kui hobuste aafrika katk alates 1. juulist 2008 ning sätestas referentlabori funktsioonid, ülesanded ja menetlused koostööks liikmesriikide hobuslaste nakkushaiguste diagnoosimise eest vastutavate laboritega.

(2)

Komisjoni 28. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 737/2008 (millega määratakse ühenduse koorikloomade haiguste, marutaudi ja veiste tuberkuloosi referentlaborid, sätestatakse marutaudi ja veiste tuberkuloosi ühenduse referentlaborite täiendav vastutus ja ülesanded ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 VII lisa) (4) määras komisjon Ühendkuningriigis asuva keskuse Centre for Environment, Fisheries & Aquaculture Science (Cefas) Weymouth’i labori viieks aastaks koorikloomade haiguste ELi referentlaboriks alates 1. juulist 2008.

(3)	Selleks et tagada Euroopa Liidus analüütiliste ja diagnostiliste tulemuste kõrget kvaliteeti ja ühtsust, on oluline, et määratud ELi referentlaborid hobuslaste muude haiguste jaoks kui hobuste Aafrika katk ja koorikloomade haiguste jaoks jätkaksid oma tegevust veel viis aastat.

(4)	Seega tuleks nende laborite puhul Euroopa Liidu määratud referentlaboriteks olemist pikendada.

(5)	Lisaks tuleks nüüd pärast Lissaboni lepingu jõustumist viidata määruses (EÜ) nr 737/2008 loetletud laboritele (varem „Ühenduse referentlaboratooriumid”) väljendiga „Euroopa Liidu (ELi) referentlaborid”.

(6)	Seepärast tuleks määruseid (EÜ) nr 180/2008 ja (EÜ) nr 737/2008 vastavalt muuta,

(7)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 180/2008 artikli 1 lõikes 1 asendatakse kuupäev 30. juuni 2013 kuupäevaga 30. juuni 2018.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 737/2008 artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Käesolevaga määratakse koorikloomade haiguste ELi referentlaboriks alates 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2018 Centre for Environment, Fisheries & Aquaculture Science (Cefas), Weymouth Laboratory, Ühendkuningriik.”

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. jaanuar 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 328, 24.11.2006, lk 14.

(2) ELT L 192, 23.7.2010, lk 1.

(3) ELT L 56, 29.2.2008, lk 4.

(4) ELT L 201, 30.7.2008, lk 29.

26.1.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 26/11

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 73/2013,

25. jaanuar 2013,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 689/2008 (ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta) I ja V lisa

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrust (EÜ) nr 689/2008 (ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta), (1) eriti selle artikli 22 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 689/2008 rakendatakse teatavate rahvusvaheliselt kaubeldavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiidide suhtes kohaldatavat eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri (edaspidi „PIC-protseduur”) käsitlev Rotterdami konventsioon, millele kirjutati alla 11. septembril 1998 ning mis kiideti ühenduse nimel heaks nõukogu otsusega 2003/106/EÜ (2).

(2)

On asjakohane võtta arvesse regulatiivmeetmeid, mis on teatavate kemikaalide suhtes võetud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiviga nr 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist, (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (5).

(3)

Samuti tuleks arvesse võtta teatavate kemikaalide kohta 22. mail 2001 allkirjastatud püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni (edaspidi „Stockholmi konventsioon”), mille ühendus kiitis heaks nõukogu otsusega 2006/507/EÜ (6) ja selle kohaseid edasisi otsuseid ja regulatiivmeetmeid, mis võeti selliste kemikaalide suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004 aasta määrusele (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ (7).

(4)

Atsetokloori, asulaami, kloropikriini ja propargiiti ei ole toimeainetena heaks kiidetud vastavalt määrusele (EÜ) nr 1107/2009, mistõttu nende ainete kasutamine pestitsiidina on keelatud ja seepärast tuleks need lisada kemikaalide loetellu määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa 1. ja 2. osas. Atsetokloori, asulaami, kloropikriini ja propargiidi kandmine I lisasse peatati seoses uue taotlusega ainete lisamiseks nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ (taimekaitsevahendite turuleviimise kohta) (8) I lisasse, mis esitati vastavalt komisjoni 17. jaanuari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 33/2008 (millega nähakse ette nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kuuluvate, kuid direktiivi I lisasse kandmata toimeainete hindamise tava- ja kiirendatud menetlusega) (9) artiklile 13. Uue taotluse alusel otsustati taas jätta heaks kiitmata atsetokloori, asulaami, kloropikriini ja propargiiti kasutamine toimeainena vastavalt määrusele (EÜ) nr 1107/2009, mistõttu atsetokloori, asulaami, kloropikriini ja propargiidi kasutamine pestitsiidina on keelatud ja ei ole põhjust peatada ainete kandmist I lisasse. Seega tuleks atsetokloor, asulaam, kloropikriin ja propargiit lisada määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa 1. ja 2. osas esitatud kemikaalide loetellu.

(5)

Flufenoksurooni ei ole toimeainena heaks kiidetud vastavalt määrusele (EÜ) nr 1107/2009 ja flufenoksurooni ei ole kantud direktiivi 98/8/EÜ I, IA või IB lisasse tooteliiki 18 kuuluva ainena, mistõttu piiratakse rangelt flufenoksurooni kasutamist pestitsiidina ja see tuleks lisada kemikaalide loetellu määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa 1. ja 2. osas, kuna peaaegu kõik selle kasutusalad on keelatud olenemata sellest, et flufenoksuroon on kantud direktiivi 98/8/EÜ I lisasse tooteliiki 8 kuuluva ainena, seepärast võivad liikmesriigid jätkata selle lubamist kasutamiseks puidukonservandina eritingimustel. Flufenoksurooni kandmine I lisasse peatati seoses määruse (EÜ) nr 33/2008 artikli 13 kohaselt esitatud uue taotlusega aine lisamiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Uue taotluse alusel otsustati taas jätta heaks kiitmata flufenoksurooni kasutamine toimeainena vastavalt määrusele (EÜ) nr 1107/2009, mistõttu ei ole põhjust peatada aine kandmist I lisasse. Seepärast tuleks flufenoksuroon lisada määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa 1. ja 2. osas esitatud kemikaalide loetellu.

(6)	Naleedi ei ole kantud toimeainena direktiivi 98/8/EÜ I, IA või IB lisasse ja naleedi ei ole kantud toimeainena direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse, mistõttu keelatakse naleedi kasutamine pestitsiidina ja see tuleks lisada kemikaalide loetellu määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa 1. ja 2. osas.

(7)

2-naftüüloksüäädikhapet, difenüülamiini ja propaniili ei ole toimeainetena heaks kiidetud vastavalt määrusele (EÜ) nr 1107/2009, mistõttu nende ainete kasutamine pestitsiidina on keelatud ja seepärast tuleks need lisada kemikaalide loetellu määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa 1. ja 2. osas. 2-naftüüloksüäädikhappe, difenüülamiini ja propaniili kandmine I lisa 2. osasse peatati seoses määruse (EÜ) nr 33/2008 artikli 13 kohaselt esitatud uue taotlusega ainete lisamiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Uue taotluse alusel otsustati taas jätta heaks kiitmata 2-naftüüloksüäädikhappe, difenüülamiini ja propaniili kasutamine toimeainena vastavalt direktiivile 91/414/EMÜ, mistõttu 2-naftüüloksüäädikhappe, difenüülamiini ja propaniili kasutamine pestitsiidina on keelatud ega ole põhjust peatada nimetatud ainete kandmist I lisa 2. osasse. Seega tuleks 2-naftüüloksüäädikhape, difenüülamiin ja propaniil lisada määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa 2. osas esitatud kemikaalide loetellu.

(8)

Rotterdami konventsiooni osaliste viiendal konverentsil juunis 2011 otsustati kanda alakloor, aldikarb ja endosulfaan nimetatud konventsiooni III lisasse; seega hakkas alakloori, aldikarbi ja endosulfaani suhtes kehtima nimetatud konventsiooni kohaselt PIC-protseduuri nõue ning kõnealused ühendid tuleks välja jätta kemikaalide loetelust määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa 2. osas ning lisada kemikaalide loetelusse määruse 3. osas.

(9)

Diklorofossi ei ole kantud toimeainena direktiivi 98/8/EMÜ I, IA või IB lisasse ega direktiivi 91/414/EÜ I lisasse, mistõttu keelatakse diklorofossi kasutamine pestitsiidina. Kuna diklorofoss on juba kantud määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa 1. ja 2. osa kemikaalide loetelusse, tuleks osutatud kandeid muuta, et võtta arvesse viimaseid õiguslikke arenguid.

(10)	Bifentriin ja metaam on toimeainena määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt heaks kiidetud, seepärast ei ole bifentriini ja metaami kasutamine pestitsiidina enam keelatud. Seepärast tuleks toimeained bifentriin ja metaam määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa 1. osast välja jätta.

(11)

Tsüaanamiid tuleks välja jätta määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa 2. osast, sest on esitatud tõendid, et keeld alakategoorias „taimekaitsevahendite rühma pestitsiid” ei ole range piirang kõnealuse aine kasutamiseks kategoorias „pestitsiid”, kuna tsüaanamiidil on biotsiidina olulisi kasutusalasid. Tsüaanamiid on identifitseeritud ja teatatud hindamiseks vastavalt direktiivile 98/8/EÜ. Liikmesriigid võivad vastavalt oma siseriiklikele eeskirjadele anda tsüaanamiidi sisaldavate biotsiidide lubasid seni, kui tehakse nimetatud direktiivi kohane otsus.

(12)

Määrusega (EÜ) nr 850/2004, mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 519/2012, (10) rakendatakse Stockholmi konventsiooni kohane otsus kanda endosulfaan Stockholmi konventsiooni A lisa 1. osasse, milleks kõnealune kemikaal kantakse määruse (EÜ) nr 850/2004 I lisa A osasse. Seepärast tuleks osutatud kemikaal lisada määruse (EÜ) nr 689/2008 V lisa 1. osasse.

(13)	Määrust (EÜ) nr 689/2008 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(14)	Selleks et liikmesriikidel ja ettevõtjatel oleks piisavalt aega käesoleva määruse rakendamiseks vajalike meetmete võtmiseks, tuleks käesoleva määruse kohaldamist edasi lükata.

(15)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 689/2008 muudetakse järgmiselt:

1)	I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale;

2)	V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. aprillist 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. jaanuar 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 204, 31.7.2008, lk 1.

(2) ELT L 63, 6.3.2003, lk 27.

(3) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(4) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.

(5) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(6) ELT L 209, 31.7.2006, lk 1.

(7) ELT L 158, 30.4.2004, lk 7.

(8) EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.

(9) ELT L 15, 18.1.2008, lk 5.

(10) ELT L 159, 20.6.2012, lk 1.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa muudetakse järgmiselt.

1. osa muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmised kanded:

Kemikaal	CASi nr	EINECSi nr	CN-kood	Alakategooria (*)	Kasutuspiirang (**)	Riigid, mille puhul teatamist ei nõuta
„atsetokloor +	34256-82-1	251-899-3	2924 29 98	p(1)	b
asulaam +	3337-71-1	222-077-1	2935 00 90	p(1)	b
asulaam +	2302-17-2	218-953-8	2935 00 90	p(1)	b
kloropikriin +	76-06-2	200-930-9	2904 90 40	p(1)	b
flufenoksuroon +	101463-69-8	417-680-3	2924 29 98	p(1)–p(2)	b-sr
naleed +	300-76-5	206-098-3	2919 90 00	p(1)–p(2)	b-b
propargiit +	2312-35-8	219-006-1	2920 90 85	p(1)	b”

alakloori ja aldikarbi kanded asendatakse järgmisega:

Kemikaal

CASi nr

EINECSi nr

CN-kood

Alakategooria

(*)

Kasutuspiirang

(**)

Riigid, mille puhul teatamist ei nõuta

„alakloor #

15972-60-8

240-110-8

2924 29 98

p(1)

aldikarb #

116-06-3

204-123-2

2930 90 99

p(1)–p(2)

b-b”

diklorofossi käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

Kemikaal

CASi nr

EINECSi nr

CN-kood

Alakategooria

(*)

Kasutuspiirang

(**)

Riigid, mille puhul teatamist ei nõuta

„diklorofoss +

62-73-7

200-547-7

2919 90 00

p(1)–p(2)

b-b”

endosulfaani käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

Kemikaal

CASi nr

EINECSi nr

CN-kood

Alakategooria

(*)

Kasutuspiirang

(**)

Riigid, mille puhul teatamist ei nõuta

„endosulfaan #

115-29-7

204-079-4

2920 90 85

p(1)–p(2)

b-b”

e)	bifentriini käsitlev kanne jäetakse välja;

f)	metaami käsitlev kanne jäetakse välja.

2. osa muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmised kanded:

Kemikaal	CASi nr	EINECSi nr	CN-kood	Kategooria (*)	Kasutuspiirang (**)
„2-naftüüloksüäädikhape	120-23-0	204-380-0	2918 99 90	p	b
atsetokloor	34256-82-1	251-899-3	2924 29 98	p	b
asulaam	3337-71-1	222-077-1	2935 00 90	p	b
asulaam	2302-17-2	218-953-8	2935 00 90	p	b
kloropikriin	76-06-2	200-930-9	2904 90 40	p	b
difenüülamiin	122-39-4	204-539-4	2921 44 00	p	b
flufenoksuroon	101463-69-8	417-680-3	2924 29 98	p	sr
naleed	300-76-5	206-098-3	2919 90 00	p	b
propaniil	709-98-8	211-914-6	2924 29 98	p	b
propargiit	2312-35-8	219-006-1	2920 90 85	p	b”

diklorofossi käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

Kemikaal

CASi nr

EINECSi nr

CN-kood

Kategooria

(*)

Kasutuspiirang

(**)

„diklorofoss

62-73-7

200-547-7

2919 90 00

b”

c)	alakloori käsitlev kanne jäetakse välja;

d)	aldikarbi käsitlev kanne jäetakse välja;

e)	tsüaanamiidi käsitlev kanne jäetakse välja;

f)	endosulfaani käsitlev kanne jäetakse välja.

3. osasse lisatakse järgmised kanded:

Kemikaal	Asjaomane (asjaomased) CASi number (numbrid)	HS-kood Puhas aine	HS-kood Ainet sisaldavad segud, valmistised	Kategooria
„alakloor	15972-60-8	2924.29	3808.93	pestitsiid
aldikarb	116-06-3	2930.90	3808.91	pestitsiid
endosulfaan	115-29-7	2920.90	3808.91	pestitsiid”

II LISA

Määruse (EÜ) nr 689/2008 V lisa 1. osasse lisatakse järgmine kanne:

Ekspordikeelu alla kuuluvate kemikaalide või toodete kirjeldus

Lisaandmed vajaduse korral (nt kemikaali nimi, EÜ number, CASi nr jne)

„endosulfaan

EÜ nr 204-079-4

CASi nr 115-29-7

CN-kood 2920 90 85”

26.1.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 26/17

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 74/2013,

25. jaanuar 2013,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1125/2010 seoses teravilja sekkumiskeskustega Saksamaal, Hispaanias ja Slovakkias

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artiklit 41 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni 3. detsembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1125/2010 (millega määratakse kindlaks teravilja sekkumiskeskused ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1173/2009) (2) lisas on määratud kindlaks teravilja sekkumiskeskused.

(2)

Saksamaa, Hispaania ja Slovakkia on komisjoni 11. detsembri 2009. aasta määruse (EL) nr 1272/2009 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustoodete kokkuostu ja müügiga riikliku sekkumise puhul) (3) artikli 55 lõike 1 kohaselt edastanud komisjonile liidu õigusaktidega nõutavatele miinimumtingimustele vastavate sekkumiskeskuste muudetud loetelu ja kõnealuste keskustega seotud ladustuskohtade (4) loetelu.

(3)	Seepärast tuleks määrust (EL) nr 1125/2010 muuta ning avaldada internetis kõnealuste keskustega seotud ladustuskohtade loetelu ja riikliku sekkumisega seotud ettevõtjate jaoks oluline teave.

(4)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 1125/2010 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. jaanuar 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 318, 4.12.2010, lk 10.

(3) ELT L 349, 29.12.2009, lk 1.

(4) Sekkumiskeskuste ladustuskohtade aadressid on kättesaadavad Euroopa Komisjoni EUROPA veebilehel http://ec.europa.eu/agriculture/cereals/legislation/index_en.htm

LISA

Määruse (EL) nr 1125/2010 lisa muudetakse järgmiselt:

jagu pealkirjaga „SAKSAMAA” asendatakse järgmisega:

„SAKSAMAA

Aschersleben

Augsburg

Bad Gandersheim

Bad Oldesloe

Beverungen

Brandenburg

Bremen

Bülstringen

Buttstädt

Dessau-Roßlau

Drebkau

Ebeleben

Eilenburg

Emden

Flensburg

Gransee

Großschirma

Güstrow

Hamburg

Hameln

Herzberg

Hildesheim

Holzminden

Itzehoe

Kappeln

Karstädt

Kiel

Klötze

Krefeld

Kyritz

Lübeck

Ludwigshafen

Magdeburg

Malchin

Neustadt

Nienburg

Northeim

Pollhagen

Querfurt

Regensburg

Rethem/Aller

Riesa

Rosdorf

Rostock

Schwerin

Tangermünde

Trebsen

Uelzen

Wismar

Witzenhausen”

2)	jagu pealkirjaga „HISPAANIA” asendatakse järgmisega: „HISPAANIA Andalucia Aragon Castilla y Leon Castilla La Mancha Extremadura Navarra”

3)	jagu pealkirjaga „SLOVAKKIA” asendatakse järgmisega: „SLOVAKKIA Bratislava Trnava Dunajská Streda Nitra Dvory nad Žitavou Bánovce nad Bebravou Martin Veľký Krtíš Rimavská Sobota Šurany Košice”

26.1.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 26/19

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 75/2013,

25. jaanuar 2013,

millega kehtestatakse erand määrusest (EÜ) nr 951/2006 seoses tüüpiliste hindade ja täiendavate imporditollimaksude kohaldamisega suhkrusektoris teatavate toodete suhtes ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 892/2012, millega määratakse kindlaks teatavate suhkrusektori toodete tüüpilised hinnad ja täiendav imporditollimaks 2012/2013. turustusaastaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 892/2012 (2) on kehtestatud valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud 2012/2013. turustusaastaks.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 141 lõikes 2 on sätestatud, et täiendavaid imporditollimakse ei kehtestata, kui import tõenäoliselt ühenduse turgu ei häiri või kui nende mõju oleks kavandatava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne.

(3)

Liidu turul on suhkruhinnad juba pikema aja jooksul olnud tunduvalt üle võrdlushinna ning praeguse turuprognoosi alusel ei ole põhjust arvata, et suhkru hind maailmaturul langeks sellisele tasemele, et suhkru import, võttes arvesse praegust imporditariifi, häiriks ELi suhkruturgu, kui täiendavaid tollimakse ei kehtestata. Arvestades suhteliselt kõrgeid maailmaturu hindasid ei ole tõenäoline, et komisjoni 30. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 951/2006 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris) (3) artikli 36 lõikega 1 hõlmatud suhkrusektori toodete import häiriks liidu turgu, ning seepärast ei tuleks täiendavaid imporditollimakse selle impordi suhtes kehtestada. Võttes arvesse maailma ja liidu suhkruturu põhimõtteid, ei muutu kõnealune olukord kahel järgmisel turustusaastal, st kuni liidu kvoodisüsteemi kehtivuse lõpuni tõenäoliselt märkimisväärselt. Komisjon jälgib pidevalt suhkruturgu ja võtab vajaduse korral asjakohased meetmed.

(4)	Seni kuni täiendavaid tollimakse ei kehtestata, ei ole vaja täiendavate tollimaksude arvutamiseks kasutatavaid tüüpilisi hindasid kindlaks määrata.

(5)	Seega on asjakohane kehtestada erand määruse (EÜ) nr 951/2006 artikli 36 kohaldamisest kuni 2014/2015. turustusaasta lõpuni.

(6)	Seepärast tuleks komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 892/2012 tunnistada kehtetuks.

(7)	Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Erandina määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklist 36 ei kohaldata täiendavaid imporditollimakse kõnealuses artiklis osutatud toodete suhtes kuni 30. septembrini 2015.

Artikkel 2

Rakendusmäärus (EL) nr 892/2012 tunnistatakse kehtetuks. Seda kohaldatakse siiski enne käesoleva määruse jõustumist kehtestatud täiendavate tollimaksude suhtes.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. jaanuar 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 263, 28.9.2012, lk 37.

(3) ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.

26.1.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 26/21

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 76/2013,

25. jaanuar 2013,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. jaanuar 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	64,0
	TN	75,6
	TR	111,8
	ZZ	83,8
0707 00 05	MA	158,2
	TR	150,0
	ZZ	154,1
0709 91 00	EG	119,3
0709 91 00	ZZ	119,3
0709 93 10	MA	83,6
	TR	165,0
	ZZ	124,3
0805 10 20	EG	56,7
	MA	58,9
	TN	60,7
	TR	63,6
	ZA	46,1
	ZZ	57,2
0805 20 10	MA	89,7
0805 20 10	ZZ	89,7
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	IL	103,1
	KR	138,1
	MA	158,2
	TR	79,1
	ZZ	119,6
0805 50 10	EG	87,0
	TR	73,7
	ZZ	80,4
0808 10 80	BR	86,6
	CN	101,1
	MK	38,5
	US	176,4
	ZZ	100,7
0808 30 90	CN	51,8
	US	138,2
	ZZ	95,0

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

26.1.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 26/23

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 77/2013,

25. jaanuar 2013,

milles käsitletakse riisi impordilitsentside väljaandmist rakendusmääruse (EL) nr 1273/2011 alusel 2013. aasta jaanuari alaperioodiks avatud tariifikvootide raames

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni 7. detsembri 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 1273/2011, millega avatakse teatavad riisi ja purustatud riisi impordi tariifikvoodid ja sätestatakse nende korraldus, (3) eriti selle artikli 5 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Rakendusmäärusega (EÜ) nr 1273/2011 on avatud teatavad riisi ja purustatud riisi impordi tariifikvoodid, mis jaotatakse päritoluriikide kaupa ja jagatakse mitmesse alaperioodi vastavalt kõnealuse rakendusmääruse I lisale.

(2)	Jaanuar on rakendusmääruse (EL) nr 1273/2011 artikli 1 lõike 1 punktidega a, b, c ja d ette nähtud kvootide jaoks esimene alaperiood.

(3)

Rakendusmääruse (EL) nr 1273/2011 artikli 8 punkti a kohaselt saadetud teatistest järeldub, et 2013. aasta jaanuari esimesel kümnel tööpäeval vastavalt kõnealuse rakendusmääruse artikli 4 lõikele 1 esitatud taotlused kvootidele järjekorranumbritega 09.4153, 09.4154, 09.4112, 09.4116, 09.4117, 09.4118, 09.4119 ja 09.4166 hõlmavad saada olevatest kogustest suuremaid koguseid. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, määrates asjaomaste kvootide raames taotletud koguse suhtes kindlaks kohaldatava jaotuskoefitsiendi.

(4)

Eespool nimetatud teatistest järeldub lisaks, et 2013. aasta jaanuari esimesel kümnel tööpäeval vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 1273/2011 artikli 4 lõikele 1 esitatud taotlused kvootidele järjekorranumbritega 09.4127, 09.4128, 09.4148, 09.4149, 09.4150 ja 09.4152 hõlmavad saada olevast kogusest väiksemaid koguseid.

(5)

Ühtlasi tuleks vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 1273/2011 artikli 5 esimesele lõigule kindlaks määrata järgmisel kvoodi alaperioodil saada olev üldkogus kvootidele järjekorranumbritega 09.4127, 09.4128, 09.4148, 09.4149, 09.4150, 09.4152, 09.4153, 09.4154, 09.4112, 09.4116, 09.4117, 09.4118, 09.4119 ja 09.4166.

(6)	Impordilitsentside väljastamise menetluse tulemusliku haldamise tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma vahetult pärast selle avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Rakendusmääruses (EÜ) nr 1273/2011 osutatud järjekorranumbritega 09.4153, 09.4154, 09.4112, 09.4116, 09.4117, 09.4118, 09.4119 ja 09.4166 kvootide alla kuuluva riisi jaoks 2013. aasta jaanuari kümnel esimesel tööpäeval esitatud impordilitsentsi taotluste kohaselt antakse litsentsid taotletud kogusele, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse lisas sätestatud jaotuskoefitsienti.

2. Rakendusmääruses (EÜ) nr 1273/2011 osutatud järjekorranumbritega 09.4127, 09.4128, 09.4148, 09.4149, 09.4150, 09.4152, 09.4153, 09.4154, 09.4112, 09.4116, 09.4117, 09.4118, 09.4119 ja 09.4166 kvootide järgmisel alaperioodil saada olev üldkogus on kindlaks määratud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. jaanuar 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.

(3) ELT L 325, 8.12.2011, lk 6.

LISA

Rakendusmääruse (EÜ) nr 1273/2011 kohaselt 2013. aasta jaanuari alaperioodil eraldatavad kogused ja järgmisel alaperioodil saada olevad kogused

Rakendusmääruse (EL) nr 1273/2011 artikli 1 lõike 1 punktis a sätestatud CN-koodi 1006 30 alla kuuluva kroovitud või poolkroovitud riisi kvoot:

Päritolu	Jrk-nr	2013. aasta jaanuari alaperioodi jaotuskoefitsient (%)	2013. aasta aprilli alaperioodil saada olev üldkogus (kg)
Ameerika Ühendriigid	09.4127	— (1)	23 039 000
Tai	09.4128	— (1)	9 702 162
Austraalia	09.4129	— (2)	1 019 000
Muud riigid	09.4130	— (2)	1 805 000

Rakendusmääruse (EL) nr 1273/2011 artikli 1 lõike 1 punktis b sätestatud CN-koodi 1006 20 alla kuuluva kooritud riisi kvoot:

Päritolu

Jrk-nr

2013. aasta jaanuari alaperioodi jaotuskoefitsient

(%)

2013. aasta juuli alaperioodil saada olev üldkogus

(kg)

Kõik riigid

09.4148

— (3)

1 469 000

Rakendusmääruse (EL) nr 1273/2011 artikli 1 lõike 1 punktis c sätestatud CN-koodi 1006 40 00 alla kuuluva purustatud riisi kvoot:

Päritolu	Jrk-nr	2013. aasta jaanuar alaperioodi jaotuskoefitsient (%)	2013. aasta juuli alaperioodil saada olev üldkogus (kg)
Tai	09.4149	— (4)	51 571 716
Austraalia	09.4150	— (5)	16 000 000
Guyana	09.4152	— (5)	11 000 000
Ameerika Ühendriigid	09.4153	39,130434 %	4 500 001
Muud riigid	09.4154	1,265822 %	6 000 008

Rakendusmääruse (EL) nr 1273/2011 artikli 1 lõike 1 punktis d sätestatud CN-koodi 1006 30 alla kuuluva kroovitud või poolkroovitud riisi kvoot:

Päritolu	Jrk-nr	2013. aasta jaanuari alaperioodi jaotuskoefitsient (%)	2013. aasta juuli alaperioodil saada olev üldkogus (kg)
Tai	09.4112	1,018434 %	0
Ameerika Ühendriigid	09.4116	1,779798 %	0
India	09.4117	0,850983 %	0
Pakistan	09.4118	0,919793 %	0
Muud riigid	09.4119	0,881843 %	0
Kõik riigid	09.4166	0,772365 %	17 011 010

(1) Taotlused hõlmavad saada olevatest kogustest väiksemaid või nendega võrdseid koguseid: kõik taotlused on seega vastuvõetavad.

(2) Kõnealusele alaperioodile koguseid ei määrata.

(3) Taotlused hõlmavad saada olevatest kogustest väiksemaid või nendega võrdseid koguseid: kõik taotlused on seega vastuvõetavad.

(4) Taotlused hõlmavad saada olevatest kogustest väiksemaid või nendega võrdseid koguseid: kõik taotlused on seega vastuvõetavad.

(5) Kõnealuse alaperioodi suhtes jaotuskoefitsienti ei kohaldata: komisjonile ei esitatud ühtegi litsentsitaotlust.

26.1.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 26/27

NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/1/EL,

20. detsember 2012,

millega muudetakse direktiivi 93/109/EÜ seoses üksikasjaliku korraga, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 22 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Iga liidu kodaniku õigus hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel oma elukohaliikmesriigis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punktis b ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 39 lõikes 1. Nõukogu 6. detsembri 1993. aasta direktiivis 93/109/EÜ (millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel) (2) on sätestatud kõnealuse õiguse kasutamise kord.

(2)	Direktiivi 93/109/EÜ kohaldamist 2004. aasta valimistel ja 2009. aasta valimistel käsitlevates komisjoni vastavalt 12. detsembri 2006. aasta ja 27. oktoobri 2010. aasta aruannetes toodi esile vajadus muuta kõnealuse direktiivi teatavaid sätteid.

(3)

Direktiiviga 93/109/EÜ nähakse ette, et liidu kodanik, kellelt tema elukoha- või päritoluliikmesriigi õiguse alusel on kandideerimisõigus ära võetud, ei saa kõnealust õigust kasutada elukohaliikmesriigis Euroopa Parlamendi valimistel. Seepärast on direktiivis 93/109/EÜ sätestatud kohustus, et esitades taotluse kandideerimiseks liikmesriigis, mis ei ole tema päritoluliikmesriik, peab liidu kodanik esitama ka päritoluliikmesriigi pädevate haldusasutuste tõendi selle kohta, et temalt ei ole päritoluliikmesriigis kandideerimisõigust ära võetud või et nimetatud asutused ei ole teadlikud niisugusest õiguse äravõtmisest.

(4)	Kodanike probleemid tõendi väljastamiseks pädevate haldusasutuste tuvastamisel ja tõendi õigeaegsel kättesaamisel on takistuseks kandideerimisõiguse kasutamisel ning põhjuseks, miks niivõrd vähe liidu kodanikke kandideerib Euroopa Parlamendi valimistel oma elukohaliikmesriigis.

(5)

Seepärast tuleks kaotada asjaomaste kodanike kohustus esitada kõnealune tõend ning asendada see avaldusega, millega tõendatakse, et asjaomaselt isikult ei ole ära võetud õigust kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel, ja mis lisatakse ametlikule avaldusele, mille need kodanikud peavad koos kandideerimistaotlusega esitama.

(6)

Elukohaliikmesriigid peaksid olema kohustatud teavitama nimetatud avaldusest päritoluliikmesriiki, et kontrollida, kas liidu kodanikult ei ole päritoluliikmesriigis Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimise õigust ära võetud. Päritoluliikmesriik peaks pärast nimetatud teate saamist andma elukohaliikmesriigile asjakohast teavet sellise tähtaja jooksul, mis võimaldab tõhusalt hinnata kandideerimistaotluse vastuvõetavust.

(7)

Kui päritoluliikmesriik ei suuda anda nimetatud teavet õigeaegselt, ei tohiks elukohaliikmesriigis kandideerimise õigust ära võtta. Juhul kui asjakohane teave esitatakse hiljem, peaks elukohaliikmesriik võtma siseriiklike õigusnormidega ettenähtud korras asjakohaseid meetmeid tagamaks, et neil liidu kodanikel, kellelt on päritoluliikmesriigis kandideerimise õigus ära võetud, kuid kes kanti valimisregistrisse või kes on juba valituks osutunud, ei lubata vastavalt kas valituks osutuda või oma mandaati täita.

(8)

Kuna kandideerimistaotluste vastuvõetavuse menetlus liikmesriigis sisaldab vältimatult rohkem haldustoiminguid teise liikmesriigi kodaniku kui asjaomase riigi kodanike puhul, peaks liikmesriikidel olema võimalik määrata liidu kodanikele kandideerimistaotluste esitamiseks tähtaeg, mis erineb oma riigi kodanikele määratud tähtajast. Tähtajad võivad olla erinevad üksnes niivõrd, kui see on vajalik ja proportsionaalne, et võtta päritoluliikmesriigilt saadud teavet õigeaegselt arvesse eesmärgiga lükata taotlus tagasi enne kandidaatide ülesseadmist. Sellise eraldi tähtaja kehtestamine ei tohiks mõjutada tähtaegu, mille jooksul teised liikmesriigid peavad täitma direktiivi 93/109/EÜ kohaseid teabe andmisega seonduvaid kohustusi.

(9)	Liikmesriikide ametiasutuste vahelise suhtlemise hõlbustamiseks peaksid liikmesriigid määrama ühe kontaktpunkti, mis vastutab kandidaate puudutava teabe andmise eest.

(10)

Nii oma päritoluliikmesriigi kui ka elukohaliikmesriigi valimisnimekirjadesse kantud kandidaatide tõhusamaks tuvastamiseks peaksid elukohaliikmesriigis kandideerimistaotlust esitavatelt liidu kodanikelt nõutavate andmete loetelud sisaldama nende sünniaega ja -kohta ning viimase elukoha aadressi nende päritoluliikmesriigis.

(11)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Seadusandja leiab, et seoses käesoleva direktiiviga on kõnealuste dokumentide edastamine õigustatud.

(12)	Direktiivi 93/109/EÜ tuleks seepärast vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 93/109/EÜ muudetakse järgmiselt.

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liidu kodanik, kes elab liikmesriigis, mille kodanik ta ei ole, ja kellelt tema elukoha- või päritoluliikmesriigi õiguse alusel on individuaalse kohtu- või haldusotsusega – tingimusel et viimast on võimalik kohtus vaidlustada – kandideerimisõigus ära võetud, ei saa kõnealust õigust kasutada elukohaliikmesriigis Euroopa Parlamendi valimistel.”;

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Elukohaliikmesriik kontrollib, kas liidu kodanikelt, kes on avaldanud soovi kasutada seal oma kandideerimisõigust, ei ole kõnealust õigust päritoluliikmesriigis ära võetud mõne individuaalse kohtu- või haldusotsusega, tingimusel et viimast on võimalik kohtus vaidlustada.”;

lisatakse järgmised lõiked:

„3. Käesoleva artikli lõike 2 rakendamiseks teavitab elukohaliikmesriik päritoluliikmesriiki artikli 10 lõikes 1 osutatud avaldusest. Sel eesmärgil antakse päritoluliikmesriigist asjakohane kättesaadav teave mis tahes sobival viisil viie tööpäeva jooksul alates asjaomase teatise kättesaamisest või võimaluse korral lühema tähtaja jooksul, kui elukohaliikmesriik seda taotleb. Niisugune teave võib sisaldada üksnes üksikasju, mis on tingimata vajalikud käesoleva artikli rakendamiseks ja mida võib kasutada ainult sellel eesmärgil.

Kui elukohaliikmesriik tähtaja jooksul teavet ei saa, siis tuleb asjaomane kandidaat sellest olenemata kandidaadina registreerida.

4. Kui antud teave lükkab avalduse sisu ümber, võtab elukohaliikmesriik olenemata sellest, kas ta saab kõnealuse teabe tähtaja jooksul või hiljem, vastavalt oma siseriiklikele õigusnormidele asjakohased meetmed, et mitte lubada kõnealusel isikul kandideerida või, kui see pole võimalik, siis mitte lubada asjaomasel isikul kas valituks osutuda või oma mandaati täita.

5. Liikmesriigid määravad ühe kontaktpunkti, et vastu võtta ja edastada lõike 3 kohaldamiseks vajalikku teavet. Nad edastavad komisjonile selle kontaktpunkti nime ja kontaktandmed ning samuti mis tahes teabe, mis puudutab nende andmete ajakohastamist või neis tehtavaid muudatusi. Komisjon peab kontaktpunktide nimekirja ja teeb selle liikmesriikidele kättesaadavaks.”

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	tema kodakondsus, sünniaeg ja -koht, viimase elukoha aadress päritoluliikmesriigis ja aadress elukohaliikmesriigi valimispiirkonnas;”;

lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„d)	et temalt ei ole päritoluliikmesriigis kandideerimisõigust ära võetud mõne individuaalse kohtu- või haldusotsusega, tingimusel et viimast on võimalik kohtus vaidlustada.”;

c)	lõige 2 jäetakse välja.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 28. jaanuariks 2014. Nad teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 20. detsember 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

E. FLOURENTZOU

(1) Euroopa Parlamendi 26. septembri 2007. aasta seadusandlik resolutsioon (ELT C 219 E, 28.8.2008, lk 193) ja 20. novembri 2012. aasta seadusandlik resolutsioon (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) EÜT L 329, 30.12.1993, lk 34.

26.1.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 26/30

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

20. detsember 2012,

millega muudetakse rakendusotsust 2011/344/EL Portugalile liidu finantsabi andmise kohta

(2013/64/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. mai 2010. aasta määrust (EL) nr 407/2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas nõukogu rakendusotsuse 2011/344/EL (2) artikli 3 lõikega 10 vaatas komisjon koos Rahvusvahelise Valuutafondiga ning Euroopa Keskpangaga konsulteerides kuuendat korda läbi edusammud, mida Portugali ametiasutused on kokkulepitud meetmete rakendamisel majandusliku ja rahandusliku kohandamise programmi (edaspidi „programm”) alusel saavutanud, samuti kõnealuste meetmete tõhususe ning majandusliku ja sotsiaalse mõju.

(2)

Pärast majanduse tugevat reaalset kahanemist 2012. aastal 3 % võrra prognoositakse, et majandusaktiivsus hakkab 2013. aasta teisest poolest järk-järgult taastuma ja kvartaalne kasvumäär muutub jälle positiivseks. 2014. aastaks prognoositakse majanduse kiiremat elavnemist vaatamata riskidele, et makromajanduse väljavaated võivad halveneda. Riskide hulka kuulub sisetarbimise võimalik negatiivne mõju ning kui majanduskliima peaks mõnes euroala liikmesriigis halvenema prognoositust enam, võib selle mõju kanduda üle ka Portugalile.

(3)

2012. aasta eelarvepuudujäägi eesmärk 5 % sisemajanduse koguproduktist (SKP) jääb hoolimata teatavatest riskidest kehtima ka edaspidi. Kuigi eelarve täitmise kulude pool on kontrolli all, ei ole tulude laekumine kuni oktoobrini piisav hoolimata sellest, et eesmärki on allapoole juba korrigeeritud. Puudujäägieesmärgi saavutamiseks võetakse täiendavaid kokkuhoiumeetmeid mahus ligikaudu 0,3 % SKPst, kuid ei ole päris selge, millist kasu need kokkuvõttes annavad. Peale selle on statistikaametil veel pooleli selle hindamine, kas puudujääki vähendava meetmena saab käsitada lennujaama kontsessiooni (ANA) müüki (hinnanguliselt 0,7 % SKPst).

(4)

Selleks et 2013. aastal saavutada eelarvepuudujääk 4,5 % SKPst, hõlmab 2013. aasta eelarveseadus, mis võeti vastu 27. novembril 2012, vabalt valitud meetmeid mahus üle 3 % SKPst. Kulude poole peal on eelarves ette nähtud vähendada avaliku sektori palgakulusid märkimisväärselt, milleks vähendatakse töötajate arvu ning ületundide eest makstavaid tasusid ja muid hüvitisi. Tervishoiusektoris süvendatakse ratsionaliseerimist riigile kuuluvates ettevõtetes ning avaliku ja erasektori partnerlustes, kusjuures sotsiaalkulutusi kärbitakse veelgi. Tulude poole peal nähakse 2013. aasta eelarves ette füüsilise isiku tulumaksu põhjalik restruktureerimine, millega vähendatakse astmete arvu ja suurendatakse keskmist maksumäära vastavalt Euroopa standarditele, säilitades samas astmelisuse ja vähendades maksusoodustusi. Peale selle kehtestatakse miinimumpalka ületavale maksustatavale tulule lisamaks 3,5 %, solidaarsusmaks 2,5 % tulule, mis ületab 80 000 eurot, ja 5 % tulule, mis ületab 250 000 eurot. Ettevõtte tulumaksust saadavat tulu suurendatakse, piirates muu hulgas intressikulude mahaarvamise võimalusi, alandades kasumi maksimummäära suhtes kohaldatavat künnist ning muutes meetodit, mille alusel tehakse spetsiaalseid ettemakseid kontsernide maksustamise reguleerimisalasse kuuluvatele äriühingutele. 2013. aasta eelarve hõlmab ka kaudse maksustamise muutmist, eeskätt tõstetakse tubaka, alkoholi ja maagaasi aktsiisimaksu, laiendatakse pärast kinnisvara ümberhindamist eraomandi maksubaasi ning kehtestatakse finantstehingute maks. Sellele lisaks suurenevad sotsiaalkindlustusmaksed, kuna neid hakatakse nõudma avaliku sektori töötajate lisatasudelt ja töötuhüvitistelt.

(5)

Kui vaadelda 2013. aasta eelarvega ettenähtud meetmeid, annab eelarve kohandamisest 2013. aastal 80 % tulude suurenemine ja ülejäänud 20 % tuleneb kulude kärpimisest (olles arvesse võtnud konstitutsioonikohtu otsuse järel avalikus sektoris 13. palga uuesti kehtestamist ja 1,1-kordset kuupensioni). Võttes arvesse suures osas tuludel põhineva kohandamisega seotud riske, valmistavad Portugali ametiasutused ette eriolukorra meetmeid mahus 0,5 % SKPst, mida asutakse rakendama riskide realiseerumise korral. Meetmed koosnevad peamiselt kulude kokkuhoiust, eeskätt palgakulude täiendavast kärpimisest, ning neid täpsustatakse 2013. aasta alguses seitsmenda läbivaatamise ajaks.

(6)

Eelarve kohandamist toetavad mitmed struktuurimeetmed, millega parandatakse kontrolli valitsemissektori kulutuste üle ja tulude laekumist. Kavas on eelkõige põhjalikult reformida eelarveraamistikku, et viia see vastavusse eelarvemenetluste ja -juhtimise parima tavaga. Uus kohustuste kontrollimise süsteem annab juba tulemusi, kuid selle rakendamist tuleb hoolega jälgida, et tagada kohustuste ja rahastamise kooskõla. Jätkatakse avaliku halduse reforme, mis on juba andnud märkimisväärset kokkuhoidu. Peamised reformid tulude haldamise ümberstruktureerimiseks on peaaegu lõpetatud ning ametiasutused püüavad parandada tulude laekumise jälgimist ja suurendada maksukuulekust. Avaliku ja erasektori partnerluste üle on alustatud uusi läbirääkimisi ning alates 2013. aastast prognoositakse märkimisväärset kokkuhoidu. Keskmiselt peaks riigile kuuluvate ettevõtete tegevus jõudma tasakaalu 2012. aasta lõpuks. Tervishoiusektori reformid annavad märkimisväärset kokkuhoidu ja nende rakendamine jätkub üldiselt kooskõlas eesmärkidega.

(7)

Algatati kulude poole põhjalik läbivaatamine, et muuta avalik teenistus tõhusamaks ja usaldusväärsemaks ning samas hoida kokku ligikaudu 4 miljardit eurot ehk 2,5 % SKPst. Läbivaatamise eesmärk on vähendada kattuvusi kõigi avaliku sektori funktsioonide ja üksuste vahel ning suunata vahendid suuremat majanduskasvu andvatesse valdkondadesse. Meetmete kindlaksmääramine, kvantifitseerimine ja ajakava tuleks täpsustada 2013. aasta veebruariks. 2013. aasta stabiilsusprogrammis esitatakse lisateavet eelarve keskpikas perspektiivis konsolideerimise kava kohta.

(8)

Võttes arvesse komisjoni praegusi prognoose SKP nominaalkasvu kohta (– 1,0 % 2011. aastal, – 2,7 % 2012. aastal, 0,3 % 2013. aastal ja 2 % 2014. aastal) ning eelarve-eesmärke (5 % SKPst 2012. aastal, 4,5 % 2013. aastal ja 2,5 % 2014. aastal), kujuneb valitsemissektori võla suhe SKPsse eeldatavalt järgmiseks: 2011. aastal 108,1 %, 2012. aastal 120 %, 2013. aastal 122,2 % ja 2014. aastal 122,3 %. Võla suhe SKPsse stabiliseeruks alates 2012. aastast ja hakkaks 2014. aastast vähenema, eeldusel et eelarvepuudujääk edaspidi väheneb. Võla kujunemist mõjutavad mitmesugused eelarvevälised tehingud, sealhulgas mahukad finantsvarade omandamised, eelkõige võimalikuks pankade rekapitaliseerimiseks ja riigile kuuluvate ettevõtete rahastamiseks, ning erinevused tekke- ja kassapõhiste intressimaksete vahel.

(9)

Kapitali suurendamine 8,2 miljardi euro võrra on peaaegu lõpetatud ja see võimaldab osalevatel pankadel täita Euroopa Pangandusjärelevalve kehtestatud kapitalipuhvri nõuet ning samuti saavutada aasta lõpuks 2012. aastaks seatud eesmärk suurendada esimese taseme põhiomavahendite määra 10 %ni. Tõenäoliselt täidetakse eesmärk viia 2014. aastaks soovituslik laenude ja hoiuste suhe 120 %ni, kuna juba praegu on mõnel pangal see näitaja alla künnisväärtuse. Tugevdatakse ka jõupingutusi ettevõttesektoris rahastamisallikate mitmekesistamiseks. Lõppjärgus on õigusaktid pankade kriisilahendamise kohta, mis hõlmavad saneerimiskavu, sildpanku ja kriisilahendamisfondi.

(10)

Edusamme on tehtud majanduskasvu ja konkurentsivõimet edendavate struktuurireformide rakendamisel. Lisaks aktiivse tööturupoliitika tugevdamisele on ametiasutused lubanud vähendada lahkumistasusid, et suurendada tööturu paindlikkust ja töökohtade loomist. Kesk- ja kutsehariduse tegevuskava rakendamine kulgeb üldiselt plaanide kohaselt.

(11)

Heas tempos võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul), (3) mille eesmärk on vähendada tõkkeid turule sisenemisel ja elavdada konkurentsi ja majandustegevust, muutes eri riikide turule esmase sisenemise lihtsamaks. Lihtsustatakse ka litsentsimismenetlusi ja vähendatakse muud halduskoormust majanduse eri sektorites, nt keskkonna, territoriaalse planeerimise, põllumajanduse, maaelu arengu, tööstuse ja geoloogia valdkonnas. Ettevalmistamisel on raamseadus, milles sätestatakse kõige olulisemate riiklike reguleerivate asutuste toimimise põhimõtted, sealhulgas nende laialdane sõltumatus ja autonoomia.

(12)	Kohtusüsteemi reformid jätkuvad vastavalt kokkulepitud ajakavale. Kuhjunud kohtuasju on veelgi vähendatud ning läbi on viidud laiemaid reforme, nt kohtupiirkondade geograafiline reorganiseerimine ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku reform.

(13)	Kõik käesoleva otsusega nõutud meetmed aitavad Portugalis taastada majanduse ja finantssektori tugeva positsiooni ja taastada Portugali võime rahastada end turupõhiselt.

(14)	Seda arengut arvestades tuleks rakendusotsust 2011/344/EL muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse 2011/344/EL artiklit 3 muudetakse järgmiselt.

Lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Portugal võtab 2013. aastal kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud tingimustega vastu järgmised meetmed:

valitsemissektori eelarve puudujääk ei ületa 2013. aastal 4,5 % SKPst. 2013. aasta eelarve hõlmab püsivaid eelarve konsolideerimise meetmeid kogumahus vähemalt 3 % SKPst, et vähendada valitsemissektori eelarve puudujääki vastavalt lõikes 3 osutatud ajakavale. Portugali valitsus otsib võimalusi suurendada kulude vähendamise kaalu 2013. aasta üldises konsolideerimismeetmete paketis, et tagada eelarve kohandamine eelkõige kulude poolel ja keskpika perioodi kasvu soodustaval viisil. Võttes arvesse eelarve täitmisega seotud riske, valmistab Portugali valitsus 2013. aasta alguses ette erimeetmed mahus 0,5 % SKPst, mis võetakse kõnealuste riskide realiseerumise korral;

2013. aasta eelarve sisaldab tulumeetmeid, mis hõlmavad eeskätt füüsilise isiku tulumaksu restruktureerimist, millega lihtsustatakse maksustruktuuri, suurendatakse keskmist maksumäära, säilitades samal ajal astmelisuse, ja laiendatakse maksubaasi teatavate maksusoodustuste kaotamise abil; ettevõtte tulumaksubaasi laiendamist; kapitalitulu maksu määra tõstmist; aktsiisimaksu tõstmist ning omandi korduva maksustamise muutmist;

2013. aasta eelarve sisaldab kulude kärpimise meetmeid, eelkõige avaliku halduse, hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhüvitiste ratsionaliseerimist; palgakulude kärpimist alaliste ja ajutiste töötajate arvu ja ületunnitasu vähendamise kaudu; avaliku ja erasektori sotsiaalsiirete ja -toetuste süsteemi tõhustamist; piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele tehtavate maksete vähendamist ning riigile kuuluvate ettevõtete väiksemaid tegevus- ja kapitalikulusid.

d)	Portugal jätkab erastamiskava rakendamist;

e)	Portugal koostab piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele ühtsed tulu prognoosimise suunised;

f)	Portugal süvendab jagatud teenuste kasutamist avalikus halduses;

g)	Portugal vähendab haruministeeriumide kohalike filiaalide arvu (nt maksude, sotsiaalkindlustuse, justiitsküsimuste valdkonnas), koondades need ühte punkti (Lojas do Cidadão – ametiasutuste ja avalike teenuste ühtne kontaktpunkt), ja arendades programmi jooksul edasi e-haldust;

h)	Portugal jätkab haiglavõrgustiku reorganiseerimist ja ratsionaliseerimist ning spetsialiseerib, koondab ja vähendab haiglateenuseid ning juhib ja haldab haiglaid ühiselt, ning lõpetab tegevuskava rakendamise 2013. aasta lõpuks;

i)	rahvusvaheliselt tunnustatud ekspertide abil viib Portugal pärast uue linnaalade üüriseaduse 6/2006 muudatuste ja renoveerimise haldusmenetlust lihtsustava dekreetseaduse vastuvõtmist läbi kinnisvaraturu toimimise põhjaliku hindamise;

j)	Portugal loob üleriigilise maa registreerimise süsteemi, et võimaldada linnaplaneerimisel jaotada kasu ja kulusid võrdsemalt;

k)	Portugal tagab haridus- ja koolituspoliitika tulemuste ja mõju analüüsi, jälgimise ja hindamise vahendi täieliku toimimise ja määrab kindlaks võrdlusaluseks olevad kutsekoolid;

l)	Portugal võtab vastu sektoripõhised seni tegemata muudatused, mida on vaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) (4) täielikuks rakendamiseks;

m)	Portugal rakendab eesmärgiks seatud meetmed, et järjekindlalt vähendada nende pooleli olevate juhtumite arvu, kus on vaja rakendada täitemeetmeid, ning lahendada kuhjunud kohtuasjad;

n)	Portugal võtab vastu raamseaduse peamiste riiklike reguleerivate asutuste kohta, et tagada nende täielik sõltumatus ja majanduslik, halduslik ja juhtimisalane autonoomia;

Portugal parandab ettevõtluskeskkonda ja lõpetab selleks pooleli olevad halduskoormuse vähendamise reformid (ühtne kontaktpunkt, mis on ette nähtud direktiiviga 2006/123/EÜ, ja eelnevat heakskiitu mittevajavad projektid) ja lihtsustab veelgi kehtivaid litsentsimismenetlusi ja eeskirju ning vähendab majanduses halduskoormust, mis on majandustegevuse arengu peamiseks takistuseks;

p)	Portugal lõpetab sadamates töötamist käsitlevate õigusaktide ja sadamate juhtimissüsteemide reformi, sealhulgas vaatab läbi sadamate käitamise kontsessioonid;

q)	Portugal rakendab meetmed, mis parandavad transpordisüsteemi toimimist;

r)	Portugal rakendab meetmed energiatariifi võla likvideerimiseks ja võtab täielikult üle ELi kolmanda energiapaketi.

Lõige 9 asendatakse järgmisega:

„9. Usalduse taastamiseks finantssektori vastu rekapitaliseerib Portugal nõuetekohaselt pangandussektori ja tagab selle finantsvõimenduse kavakindla vähendamise. Seoses sellega rakendab Portugal finantsstabiilsuse tagamiseks pangandussektori toimimise strateegia, mis on kokku lepitud komisjoni, EKP ja IMFiga. Eelkõige teeb Portugal järgmist:

a)	soovitab pankadel tugevdada jätkusuutlikult oma tagatispuhvreid;

tagab pangandussektori finantsvõimenduse tasakaalustatud ja nõuetekohase vähendamise, mis on oluline selleks, et alaliselt kõrvaldada rahastamise tasakaalustamatus. Pankade rahastamiskavades seatakse eesmärgiks vähendada laenude ja hoiuste suhet 2014. aastal soovitusliku näitajani ligikaudu 120 % ning vähendada keskpika ajavahemiku jooksul sõltuvust eurosüsteemi rahalistest vahenditest. Kõnealused rahastamiskavad vaadatakse läbi kord kvartalis;

c)	toetab erasektoris ja eelkõige VKEde hulgas rahastamisvõimaluste mitmekesistamist rea meetmetega, mille eesmärk on parandada nende juurdepääsu kapitaliturgudele ja ekspordikrediidi kindlustusele;

d)	jätkab riigile kuuluva grupi Caixa Geral de Depósitos tõhustamist;

optimeerib BPNilt kolmele riigi osalusega eriotstarbelisele äriühingule üle kantud varade taastamist varade haldamise allhanke kaudu kutselisele kolmandale isikule, kellel on volitus aja jooksul varasid järk-järgult taastada; valib varasid haldava isiku võistupakkumisega ning lisab volitusele sobivad stiimulid sissenõutud summade maksimeerimiseks ja tegevuskulude minimeerimiseks; tagab tütarettevõtjate ja varade õigeaegse võõrandamise kahes ülejäänud riigile kuuluvas eriotstarbelises äriühingus;

tuginedes esialgsetele ettepanekutele, millega ergutatakse ettevõtlussektori rahastamisvõimaluste mitmekesistamist, töötab välja ja rakendab võimalusi, mis pakuvad ettevõtlussektorile traditsioonilise pangakrediidi kõrval alternatiivseid rahastamisvõimalusi; hindab liidu valitsemissektori rahastatavate ekspordikrediidi kindlustusskeemide tõhusust, et võtta asjakohased ekspordi edendamise meetmed, mis on kooskõlas liidu õigusega;

tagab kriisifondi esialgse ja perioodilise rahastamise kahes järgus – kiidab esimese sammuna heaks dekreetseaduse pankade maksete kohta kriisifondi ja teiseks kiidab heaks järelevalveteatise pankade konkreetsete perioodiliste maksete kohta; võtab vastu taastekavasid käsitlevad järelevalve teatised; ning vaatab eelisjärjekorras läbi süsteemse tähtsusega pankade saneerimis- ja kriisilahenduskavad;

h)	rakendab finantseerimisasutuste raamistiku kodumajapidamiste võla kohtuväliseks restruktureerimiseks, muudab ettevõtete võla restruktureerimise sujuvamaks ja rakendab tegevuskava üldsuse teadlikkuse suurendamiseks seoses restruktureerimisvahenditega;

i)	esitab parlamendile riigi kapitalile juurdepääsu reguleerivas õigusraamistikus tehtud muudatused, millega võimaldatakse riigil rangelt piiratud asjaoludel ja vastavalt riigiabi eeskirjadele teostada kontrolli asutuse üle ja viia läbi kohustuslik rekapitaliseerimine.”

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Portugali Vabariigile.

Brüssel, 20. detsember 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

M. NOONAN

(1) ELT L 118, 12.5.2010, lk 1.

(2) ELT L 159, 17.6.2011, lk 88.

(3) ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.

(4) ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.”

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2013.026.est
Euroopa Liidu Teataja		L 26

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	56. köide 26. jaanuar 2013

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 69/2013, 23. jaanuar 2013, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 70/2013, 23. jaanuar 2013, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	5
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 71/2013, 25. jaanuar 2013, millega muudetakse määrust (EL) nr 206/2010 seoses Uruguayd käsitleva kandega nende kolmandate riikide, territooriumide või nende osade loetelus, kust on lubatud Euroopa Liitu tuua värsket liha, ning parandatakse seda määrust seoses veterinaarsertifikaadi näidisega impordijärgselt aretamiseks või tootmiseks ette nähtud lammaste ja kitsede kohta ( 1 )	7
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 72/2013, 25. jaanuar 2013, millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 180/2008 ja (EÜ) nr 737/2008 seoses teatavate laborite määramisega kindlaks ajavahemikuks Euroopa Liidu referentlaboriteks ( 1 )	9
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 73/2013, 25. jaanuar 2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 689/2008 (ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta) I ja V lisa	11
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 74/2013, 25. jaanuar 2013, millega muudetakse määrust (EL) nr 1125/2010 seoses teravilja sekkumiskeskustega Saksamaal, Hispaanias ja Slovakkias	17
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 75/2013, 25. jaanuar 2013, millega kehtestatakse erand määrusest (EÜ) nr 951/2006 seoses tüüpiliste hindade ja täiendavate imporditollimaksude kohaldamisega suhkrusektoris teatavate toodete suhtes ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 892/2012, millega määratakse kindlaks teatavate suhkrusektori toodete tüüpilised hinnad ja täiendav imporditollimaks 2012/2013. turustusaastaks	19
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 76/2013, 25. jaanuar 2013, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	21
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 77/2013, 25. jaanuar 2013, milles käsitletakse riisi impordilitsentside väljaandmist rakendusmääruse (EL) nr 1273/2011 alusel 2013. aasta jaanuari alaperioodiks avatud tariifikvootide raames	23
		DIREKTIIVID
	*	Nõukogu direktiiv 2013/1/EL, 20. detsember 2012, millega muudetakse direktiivi 93/109/EÜ seoses üksikasjaliku korraga, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel	27
		OTSUSED
		2013/64/EL
	*	Nõukogu rakendusotsus, 20. detsember 2012, millega muudetakse rakendusotsust 2011/344/EL Portugalile liidu finantsabi andmise kohta	30


	(1) EMPs kohaldatav tekst