23.1.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 20/1

NÕUKOGU OTSUS,

10. mai 2010,

ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise raamlepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta

(2013/40/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 207 ja 212 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu volitas 7. mail 2008 Euroopa Komisjoni pidama läbirääkimisi Korea Vabariigiga raamlepingu (edaspidi „leping”) üle.

(2)	Läbirääkimised viidi lõpule ja leping parafeeriti 14. oktoobril 2009.

(3)	Leping tuleks allkirjastada ja seda tuleks kohaldada ajutiselt, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise raamlepingu allkirjastamine kiidetakse liidu nimel heaks, eeldusel et nimetatud leping sõlmitakse.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Kuni lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni kohaldatakse lepingut ajutiselt. Ajutist kohaldamist alustatakse sellele kuupäevale järgneva esimese kuu esimesel päeval, mil lepinguosalised teatavad üksteisele ajutiseks kohaldamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Artikkel 3

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud liidu nimel lepingule alla kirjutama.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 5

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 10. mai 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

RAAMLEPING

ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahel

EUROOPA LIIT, edaspidi „liit”,

ning

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid”,

ühelt poolt ning

KOREA VABARIIK

teiselt poolt,

edaspidi koos „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE oma traditsioonilisi sõprussidemeid ning neid ühendavaid ajaloolisi, poliitilisi ja majanduslikke sidemeid,

MEENUTADES ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahel Luksemburgis 28. oktoobril 1996. aastal alla kirjutatud ja 1. aprillil 2001. aastal jõustunud kaubanduse ja koostöö raamlepingut,

OLLES TEADLIKUD kiirendatud protsessist, mille käigus Euroopa Liit kujundab välja oma identiteedi välispoliitikas ning turvalisuse ja õiguse valdkonnas,

OLLES TEADLIKUD Korea Vabariigi aina suurenevast rollist ja vastutusest rahvusvahelise üldsuse ees,

RÕHUTADES oma suhete ulatuslikkust ja jätkuvate jõupingutuste olulisust üldise sidususe säilitamiseks,

KINNITADES oma soovi säilitada ja edasi arendada oma korrapärast poliitilist dialoogi, mille aluseks on ühised väärtused ja püüdlused,

VÄLJENDADES oma ühist tahet arendada oma suhted tihedamaks partnerluseks muu hulgas poliitika-, majandus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonnas,

OLLES OTSUSTANUD seepärast kindlustada, süvendada ja mitmekesistada kahepoolseid suhteid vastastikust huvi pakkuvates valdkondades piirkondlikul ja üleilmsel tasandil võrdsuse, suveräänsuse austamise, diskrimineerimisest hoidumise ja vastastikuse kasu alusel,

KINNITADES VEEL KORD lepinguosaliste kindlat otsust järgida nii demokraatia põhimõtteid ja inimõigusi, nagu need on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes asjaomastes rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates dokumentides, kui ka õigusriigi põhimõtteid ja häid valitsemistavasid,

KINNITADES VEEL KORD oma valmisolekut võidelda raskete rahvusvaheliselt muret tekitavate kuritegude vastu ja oma veendumust, et tulemuslik süüdistuse esitamine kõige raskemate rahvusvaheliselt muret tekitavate kuritegude eest tuleb tagada riiklike meetmete võtmise ja üleilmse koostöö tugevdamise abil,

VÕTTES ARVESSE, et terrorism on oht üleilmsele julgeolekule, ning soovides süvendada dialoogi ja koostööd võitluses terrorismi vastu kooskõlas asjaomaste rahvusvaheliste dokumentidega, eelkõige ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga nr 1373, ning kinnitades veel kord inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamist terrorismivastases võitluses,

JAGADES arvamust, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik on suureks ohuks rahvusvahelisele julgeolekule, tunnistades rahvusvahelise üldsuse kohustust võidelda nimetatud relvade ja nende kandevahendite leviku vastu, nagu seda on väljendatud asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonide ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide, eelkõige resolutsiooni nr 1540 vastuvõtmisega, ning soovides tugevdada oma dialoogi ja koostööd kõnealuses valdkonnas,

TUNNISTADES vajadust tõhustada koostööd õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas,

MEENUTADES sellega seoses, et Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise kohaldamisalasse kuuluvad lepingu sätted on siduvad Ühendkuningriigi ja Iirimaa kui eraldiseisvate lepinguosaliste ja mitte kui Euroopa Liidu liikmete suhtes kuni selle ajani, mil Euroopa Liit teatab Korea Vabariigile, et nimetatud sätted on Ühendkuningriigi või Iirimaa kui Euroopa Liidu liikmete suhtes siduvad Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli kohaselt, ning et sama kehtib Taani kohta nimetatud lepingutele lisatud Taani seisukohta käsitleva asjakohase protokolli kohaselt,

TUNNISTADES oma soovi edendada jätkusuutlikku arengut majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonnas,

VÄLJENDADES oma pühendumust tagada keskkonnakaitse kõrge tase ja oma kindlat otsust teha koostööd võitluses kliimamuutuste vastu,

MEENUTADES oma toetust õiglasele üleilmastumisele ning täieliku ja tootliku tööhõive ning kõigile inimväärse töö võimaldamisele,

TUNNISTADES, et lepinguosalistevaheliste kauba- ja investeeringuvoogude aluseks on Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) egiidi all toimiv üleilmne reguleeritud kaubandussüsteem,

SOOVIDES tagada lepinguosaliste vastastikku kasuliku kaubanduse ja investeeringute jätkusuutliku kasvu ja arengu tingimused ning neid edendada, luues selleks muu hulgas vabakaubanduspiirkonna,

NÕUSTUDES vajadusega teha ühiseid jõupingutusi, et tulla toime selliste üleilmsete probleemidega nagu terrorism, rasked rahvusvaheliselt muret tekitavad kuriteod, massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik, kliimamuutused, energiajulgeoleku ja ressurssidega kindlustatuse puudumine, vaesus ning finantskriis,

OLLES OTSUSTANUD tugevdada koostööd vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, eelkõige edendada demokraatia põhimõtteid ja inimõiguste austamist, tõkestada massihävitusrelvade levikut, võidelda väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse vastu, võtta meetmeid kõige raskemate rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavate kuritegude vastu, võidelda terrorismi vastu, teha koostööd piirkondlikes ja rahvusvahelistes organisatsioonides, kaubandus- ja investeerimisküsimustes, majanduspoliitilises dialoogis, ettevõtluses, maksunduses, tolliküsimustes, konkurentsipoliitikas, infoühiskonna, teaduse ja tehnoloogia küsimustes, energeetika ja transpordi valdkonnas, meretranspordi- ja tarbijakaitsepoliitikas, tervise-, tööhõive ja sotsiaalküsimustes, keskkonna ja loodusvarade küsimustes, kliimamuutuste vastases võitluses, põllumajanduse, maaelu arengu ja metsanduse valdkonnas, merenduses ja kalanduses, arenguabi küsimustes, kultuuri, teabe-, teabevahetuse, audiovisuaal- ja meedia ning hariduse valdkonnas, õigusriigi põhimõtete ja õigusalase koostöö raames, isikuandmete kaitse ja rände valdkonnas, ebaseaduslike uimastite, organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni, rahapesu ja terrorismi rahastamise ning küberkuritegude vastases võitluses, õiguskaitsealastes küsimustes ning turismi, kodanikuühiskonna, avaliku halduse ja statistika valdkonnas,

OLLES TEADLIKUD, et on tähtis hõlbustada asjaga otseselt seotud üksikisikute ja üksuste, eriti ettevõtjate ja neid esindavate asutuste kaasamist koostöösse,

TUNNISTADES soovi suurendada mõlema lepinguosalise rolli ja nähtavust teineteise piirkonnas ning edendada inimestevahelisi kontakte lepinguosalistes riikides,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I JAOTIS

ALUS JA KOHALDAMISALA

Artikkel 1

Koostöö alus

1. Lepinguosalised kinnitavad, et järgivad demokraatia põhimõtteid, inimõigusi ja põhivabadusi ning õigusriigi põhimõtteid. Õigusriigi põhimõtteid kajastavates rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates dokumentides, sealhulgas inimõiguste ülddeklaratsioonis sätestatud demokraatia põhimõtete ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine on aluseks mõlema lepinguosalise sise- ja välispoliitikale ning moodustab käesoleva lepingu olulise osa.

2. Lepinguosalised kinnitavad, et järgivad ÜRO põhikirja ja toetavad selles sätestatud ühiseid väärtusi.

3. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust edendada nii jätkusuutlikku arengut selle kõikides mõõtmetes kui ka majanduskasvu, aidata kaasa rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud arengueesmärkide saavutamisele ning teha koostööd üleilmsete keskkonnaprobleemide, eelkõige kliimamuutuste leevendamise nimel.

4. Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et jäävad kindlaks headele valitsemistavadele ja korruptsioonivastase võitluse põhimõtetele, võttes eelkõige arvesse oma rahvusvahelisi kohustusi.

5. Lepinguosalised rõhutavad, et toetavad ulatuslikke kahepoolseid suhteid ja säilitavad selles küsimuses üldise sidususe.

6. Lepinguosalised nõustuvad arendama oma suhted tihedamaks partnerluseks ning edendama koostöövaldkondi nii kahepoolsel, piirkondlikul kui ka üleilmsel tasandil.

7. Käesoleva lepingu rakendamine samu väärtusi jagavate ja samu põhimõtteid austavate lepinguosaliste poolt tugineb seega dialoogi, vastastikuse austuse, võrdse partnerluse, mitmepoolsuse, üksmeele ja rahvusvahelise õiguse austamise põhimõttele.

Artikkel 2

Koostöö eesmärgid

1. Koostöö edendamiseks kohustuvad lepinguosalised süvendama oma poliitilist dialoogi ja arendama edasi oma majandussuhteid. Jõupingutused suunatakse eelkõige järgmisele:

a)	kokku leppida tulevikuvisioon oma partnerluse tugevdamiseks ja töötada välja ühisprojektid sellise visiooni elluviimiseks;

b)	pidada korrapäraseid poliitilisi dialooge;

c)	soodustada ühiseid jõupingutusi kõikidel asjaomastel piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel ning vastavates organisatsioonides, et lahendada üleilmseid probleeme;

d)	edendada vastastikust huvi pakkuvates valdkondades majanduskoostööd, sealhulgas teadus- ja tehnikaalast koostööd, et mitmekesistada vastastikku kasulikku kaubandust;

e)	edendada ettevõtjate koostööd, hõlbustades selleks mõlema lepinguosalise investeerimistegevust ja parandades üksteise mõistmist;

f)	tugevdada osalust koostööprogrammides, mis on avatud teisele lepinguosalisele;

g)	suurendada mõlema lepinguosalise rolli ja nähtavust teineteise piirkonnas, kasutades selleks eri võimalusi, sealhulgas kultuurivahetust, infotehnoloogiat ja haridust;

h)	edendada inimestevahelisi kontakte ja mõistmist.

2. Tuginedes hästi toimivale partnerlusele ja ühistele väärtustele, nõustuvad lepinguosalised arendama koostööd ja dialoogi kõikides ühist huvi pakkuvates küsimustes. Jõupingutused suunatakse eelkõige järgmisele:

a)	tugevdada poliitilist dialoogi ja koostööd, eelkõige inimõiguste, massihävitusrelvade leviku tõkestamise ning väike- ja kergrelvade küsimustes ning võitluses kõige raskemate rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavate kuritegude ja terrorismi vastu;

b)	tugevdada koostööd kõikides vastastikust huvi pakkuvates kaubanduse ja investeeringutega seotud valdkondades ning tagada lepinguosaliste vastastikku kasuliku kaubanduse ja investeeringute jätkusuutliku kasvu tingimused;

c)	tugevdada majanduskoostööd, eelkõige majanduspoliitilist dialoogi, ettevõtluskoostööd, koostööd maksunduses, tolliküsimustes ja konkurentsipoliitikas, infoühiskonna, teaduse ja tehnoloogia küsimustes, energeetika ja transpordi valdkonnas ning meretranspordi- ja tarbijakaitsepoliitikas;

d)	tugevdada koostööd säästva arengu valdkonnas, eelkõige tervise-, tööhõive ja sotsiaalküsimustes ning keskkonna ja loodusvarade küsimustes, kliimamuutuste vastases võitluses, põllumajanduse, maaelu arengu ja metsanduse valdkonnas, merenduse ja kalanduse alal ning arenguabi valdkonnas;

e)	tugevdada koostööd kultuuri, teabe-, teabevahetuse, audiovisuaal- ja meedia ning hariduse valdkonnas;

tugevdada koostööd õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas, eelkõige õigusriigi põhimõtete ja õigusalase koostöö raames, isikuandmete kaitse ja rände valdkonnas ning ebaseaduslike uimastite, organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni, rahapesu ja terrorismi rahastamise ja küberkuritegude vastases võitluses ning õiguskaitsealastes küsimustes;

g)	tugevdada koostööd muudes ühist huvi pakkuvates valdkondades, eelkõige turismi, kodanikuühiskonna, avaliku halduse ja statistika valdkonnas.

II JAOTIS

POLIITILINE DIALOOG JA KOOSTÖÖ

Artikkel 3

Poliitiline dialoog

1. Korea Vabariik ja Euroopa Liit loovad korrapärase poliitilise dialoogi, mille aluseks on ühised väärtused ja püüdlused. Kõnealune dialoog toimub Korea Vabariigi ja Euroopa Liidu vahel kokkulepitud korra kohaselt.

2. Poliitilise dialoogi eesmärgid on järgmised:

a)	rõhutada lepinguosaliste pühendumust demokraatiale ning inimõiguste ja põhivabaduste austamisele;

b)	edendada rahvusvahelistele ja piirkondlikele konfliktidele rahumeelsete lahenduste leidmist ning tugevdada ÜROd ja muid rahvusvahelisi organisatsioone;

c)	edendada poliitilisi konsultatsioone sellistes rahvusvahelise julgeolekuga seotud küsimustes nagu relvastuskontroll ja desarmeerimine, massihävitusrelvade leviku tõkestamine ning tavarelvade rahvusvaheline vedu;

d)	arutada olulisi ühist huvi pakkuvaid rahvusvahelisi küsimusi, suurendades selleks asjaomase teabe vahetust nii lepinguosaliste vahel kui ka rahvusvahelistel foorumitel;

e)	edendada konsultatsioone küsimustes, mis pakuvad erilist huvi Aasia ja Vaikse ookeani ning Euroopa piirkonna riikidele, et edendada nimetatud piirkondades rahu, stabiilsust ja heaolu.

3. Lepinguosaliste dialoog toimub kontaktide, kogemuste vahetamise ja konsultatsioonide kaudu eelkõige järgmistes vormides:

a)	riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil tippkohtumine toimub siis, kui lepinguosalised peavad seda vajalikuks;

b)	ministrite tasandil igal aastal peetavad konsultatsioonid toimuvad lepinguosaliste vastava kokkuleppe korral;

c)	ülevaated peamistest välis- ja siseriiklikest arengusuundadest kõrgemate ametnike tasandil;

d)	valdkondlikud dialoogid ühist huvi pakkuvates küsimustes;

e)	Euroopa Parlamendi ja Korea Vabariigi parlamendi delegatsioonide vahetamine.

Artikkel 4

Massihävitusrelvade leviku tõkestamine

1. Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik nii riiklike kui ka valitsusväliste osalejate hulgas on üks tõsisemaid ohte rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule.

2. Lepinguosalised lepivad seepärast kokku, et teevad koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamiseks ning aitavad sellele kaasa, täites täielikult oma kehtivaid asjakohaseid õiguslikke kohustusi, mis on seotud desarmeerimise ja kõnealuste relvade leviku tõkestamisega, ning rakendades muid mõlema lepinguosalise poolt kokkulepitud asjaomaseid dokumente. Lepinguosalised nõustuvad, et kõnealune säte on üks käesoleva lepingu olulistest tingimustest.

3. Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamiseks ning aitavad sellele kaasa:

a)	võttes meetmeid kõikidele muudele asjaomastele rahvusvahelistele dokumentidele allakirjutamiseks, nende ratifitseerimiseks või vajaduse korral nendega ühinemiseks ning nende täielikuks rakendamiseks;

b)	luues massihävitusrelvade ning nendega seotud kaupade ja tehnoloogia leviku vältimiseks tõhusa riikliku ekspordikontrolli süsteemi, millega tagatakse kontroll lõppkasutaja üle ning kehtestatakse ekspordikontrolli eeskirjade rikkumise eest asjakohased tsiviil- ja kriminaalkaristused.

4. Lepinguosalised lepivad kokku, et toetavad ja kooskõlastavad eelnevalt nimetatud tegevusi oma poliitilise dialoogi raames.

Artikkel 5

Väike- ja kergrelvad

1. Lepinguosalised tunnistavad, et väike- ja kergrelvade, sealhulgas nende laskemoona ebaseaduslik tootmine, vahendamine ja levitamine ning nende ülemäärane kogunemine, puudulik haldamine, ebapiisavalt turvatud varud ja kontrollimatu levik on endiselt tõsiseks ohuks rahule ja rahvusvahelisele julgeolekule.

2. Lepinguosalised lepivad kokku, et täidavad oma kohustust tegeleda väike- ja kergrelvade, sealhulgas nende laskemoona ebaseadusliku kaubanduse probleemiga rahvusvaheliste dokumentide raames, sealhulgas väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõikide aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitleva ÜRO tegevusprogrammi, riikidel ebaseaduslike väike- ja kergrelvade õigeaegset ja usaldusväärset tuvastamist ja päritolu kindlakstegemist võimaldava rahvusvahelise vahendi ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidest tulenevate kohustuste raames.

3. Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd ning tagama kooskõlastamise, vastastikuse täiendavuse ja sünergia oma jõupingutustes, mis on suunatud väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku kaubanduse probleemiga tegelemisele üleilmsel, piirkondlikul, allpiirkondlikul ja riiklikul tasandil.

Artikkel 6

Kõige raskemad rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavad kuriteod

1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et kõige raskemad rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavad kuriteod ei tohi jääda karistamata ning et tulemuslik süüdistuse esitamine tuleb tagada riiklike meetmete võtmise ja rahvusvahelise, sealhulgas vajaduse korral Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga tehtava koostöö tugevdamise abil. Lepinguosalised lepivad kokku, et toetavad täielikult Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi ja sellega seotud dokumentide üldkehtivust ja kõikehõlmavust.

2. Lepinguosalised on üksmeelel kõnealustel teemadel peetava dialoogi kasulikkuses.

Artikkel 7

Koostöö terrorismivastase võitluse alal

1. Lepinguosalised, kinnitades veel kord terrorismivastase võitluse tähtsust, lepivad kokku koostöös terroriaktide vältimisel ja tõkestamisel vastavalt kohaldatavatele rahvusvahelistele konventsioonidele, sealhulgas rahvusvahelisele humanitaar- ning inimõigusi ja pagulasi käsitlevale õigusele, samuti lepinguosaliste õigusaktidele ja eeskirjadele ning võttes arvesse ÜRO üleilmset terrorismivastast strateegiat, mis sisaldub ÜRO Peaassamblee 8. septembri 2006. aasta resolutsioonis nr 60/288.

2. Lepinguosalised teevad koostööd eelkõige:

a)	ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide rakendamise ning muude asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonide ja dokumentidega ette nähtud kohustuste täitmise raames;

b)	terrorirühmitusi ja nende toetusvõrgustikke käsitleva teabevahetuse kaudu kooskõlas rahvusvaheliste ja riiklike õigusaktidega;

c)	terrorismivastases võitluses kasutatavaid vahendeid ja meetodeid käsitlevate arvamuste vahetamise kaudu, sealhulgas tehnilises ja koolitusvaldkonnas, ning terrorismi vältimise alal saadud kogemuste vahetamise kaudu;

d)	eesmärgiga süvendada rahvusvahelist üksmeelt võitluses terrorismi vastu, sealhulgas vajaduse korral terroriaktide õiguslikus määratluses, ning eelkõige teha tööd rahvusvahelise terrorismivastase võitluse tervikliku konventsiooni suhtes kokkuleppele jõudmise nimel;

e)	terrorismivastases võitluses inimõiguste kaitset käsitlevate asjakohaste parimate tavade jagamise kaudu.

III JAOTIS

KOOSTÖÖ PIIRKONDLIKES JA RAHVUSVAHELISTES ORGANISATSIOONIDES

Artikkel 8

Koostöö piirkondlikes ja rahvusvahelistes organisatsioonides

Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd ja vahetama arvamusi sellistel piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel ning sellistes organisatsioonides nagu ÜRO, Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), WTO, Aasia-Euroopa kohtumine (ASEM) ja ASEANi piirkondlik foorum (ARF).

IV JAOTIS

KOOSTÖÖ MAJANDUSLIKU ARENGU VALDKONNAS

Artikkel 9

Kaubandus ja investeeringud

1. Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd, et tagada vastastikku kasuliku kaubanduse ja investeeringute jätkusuutliku kasvu ja arengu tingimused ning neid edendada. Lepinguosalised peavad kõikides vastastikust huvi pakkuvates kaubanduse ja investeeringutega seotud valdkondades dialoogi ning tugevdavad asjaomast koostööd, et soodustada jätkusuutlike kauba- ja investeeringuvoogude liikumist, vältida kaubandus- ja investeerimistõkkeid ja need kõrvaldada ning edendada mitmepoolset kaubandussüsteemi.

2. Sel eesmärgil teevad lepinguosalised kaubanduse ja investeeringute valdkonnas koostööd vabakaubanduspiirkonna asutamist käsitleva kokkuleppe kaudu. Nimetatud kokkulepe on artikli 43 tähenduses erikokkulepe ja sellega jõustatakse käesoleva lepingu kaubandust käsitlevad sätted.

3. Lepinguosalised teavitavad üksteist kahepoolse ja rahvusvahelise kaubanduse, investeeringute ning nendega seotud poliitika ja küsimuste arengust ning vahetavad neil teemadel arvamusi.

Artikkel 10

Majanduspoliitiline dialoog

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et tugevdavad oma ametiasutuste dialoogi ning edendavad teabevahetust ning makromajanduspoliitika ja -trendide alaste kogemuste vahetamist.

2. Lepinguosalised lepivad kokku, et tugevdavad dialoogi ja koostööd eesmärgiga parendada nii panganduse ja kindlustuse kui ka finantssektori muude osade raamatupidamis-, auditeerimis-, järelevalve- ja reguleerimissüsteeme.

Artikkel 11

Ettevõtluskoostöö

1. Lepinguosalised lepivad oma majanduspoliitikat ja majanduslikke eesmärke arvesse võttes kokku tööstuspoliitikaalase koostöö edendamises kõikides asjakohastes valdkondades, eelkõige selleks, et parandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimet, muu hulgas järgmiselt:

a)	vahetades teavet ja kogemusi, mis on seotud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime parendamist edendavate raamtingimuste loomise ning selliste ettevõtjate asutamismenetlustega;

b)	edendades eeskätt praeguste programmide kaudu ettevõtjatevahelisi kontakte, soodustades ühisinvesteeringuid, asutades ühisettevõtteid ja toetades teabevõrgustikke;

c)	hõlbustades juurdepääsu rahastamisele ja turustamisele, andes teavet ja ergutades innovatsiooni;

d)	hõlbustades mõlema lepinguosalise väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tegevust;

e)	edendades ettevõtjate sotsiaalseid kohustusi ja vastutust ning stimuleerides vastutustundlikke äritavasid, sealhulgas säästvat tarbimist ja tootmist.

2. Lepinguosalised hõlbustavad mõlema lepinguosalise erasektori asjaomast koostööd.

Artikkel 12

Maksundus

Selleks et tugevdada ja arendada majandustegevust, võttes seejuures arvesse vajadust arendada asjakohast õigusraamistikku, tunnustavad lepinguosalised maksunduse valdkonnas läbipaistvuse, teabevahetuse ja õiglase maksukonkurentsi põhimõtteid ning kohustuvad neid järgima. Sel eesmärgil parandavad lepinguosalised maksunduse valdkonnas oma vastava pädevuse piires rahvusvahelist koostööd, lihtsustavad õiguspäraste maksutulude kogumist ning töötavad välja meetmed eespool nimetatud põhimõtete tulemuslikuks rakendamiseks.

Artikkel 13

Tolliküsimused

Lepinguosalised teevad tolliküsimustes kahe- ja mitmepoolset koostööd. Sel eesmärgil lepinguosalised eelkõige jagavad kogemusi ning uurivad menetluste lihtsustamise, läbipaistvuse suurendamise ja koostöö arendamise võimalusi. Lepinguosalised püüavad ka ühtlustada seisukohti ja võtta ühismeetmeid asjaomastes rahvusvahelistes raamistikes.

Artikkel 14

Konkurentsipoliitika

1. Lepinguosalised edendavad majandustegevuses ausat konkurentsi, jõustades täielikult oma konkurentsialased õigusaktid ja eeskirjad.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks ning kooskõlas Korea Vabariigi valitsuse ja Euroopa Ühenduse vahelise konkurentsivastast tegevust käsitleva koostöölepinguga kohustuvad lepinguosalised tegema koostööd:

a)	konkurentsialaste õigusaktide ja konkurentsiasutuste olulisuse tunnustamisel ning ausa konkurentsi tagamiseks vajalike õigusaktide ennetava jõustamise poole püüdlemisel;

b)	teabe jagamisel ja konkurentsiasutuste koostöö edendamisel.

Artikkel 15

Infoühiskond

1. Tunnistades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogial on tänapäeval keskne tähtsus ning et see on majandusliku ja sotsiaalse arengu jaoks elulise tähtsusega, lepivad lepinguosalised kokku, et vahetavad arvamusi kõnealuse valdkonna poliitika kohta.

2. Kõnealuse valdkonna koostöös keskendutakse muu hulgas järgmistele eesmärkidele:

vahetada arvamusi infoühiskonna erinevate aspektide kohta, eelkõige elektroonilise side valdkonna poliitika ja eeskirjade, sealhulgas universaalsete teenuste, litsentseerimise ja üldlubade väljastamise, eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse ning kontrolliasutuste sõltumatuse ja tõhususe küsimuses;

b)	ühildada teadusuuringute võrgustikud ja teenused ning edendada nende koostalitlusvõimet, sealhulgas piirkondlikul tasandil;

c)	standardiseerida ja levitada uusi info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid;

d)	edendada lepinguosaliste teaduskoostööd info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas;

e)	käsitleda info- ja kommunikatsioonitehnoloogia turvalisusega seotud küsimusi ja aspekte, sealhulgas online-turvalise edendamine, küberkuritegude vastane võitlus ning infotehnoloogia ja igat liiki elektroonilise meedia väärkasutamise vastane võitlus.

3. Soodustatakse ettevõtjate koostööd.

Artikkel 16

Teadus ja tehnoloogia

Lepinguosalised soodustavad, arendavad ja hõlbustavad koostööd teaduse ja tehnoloogia valdkonnas rahumeelsetel eesmärkidel vastavalt Euroopa Ühenduse ja Korea Vabariigi valitsuse vahelisele teadus- ja tehnikakoostöö lepingule.

Artikkel 17

Energeetika

1. Lepinguosalised tunnistavad energeetika valdkonna olulisust majandusliku ja sotsiaalse arengu seisukohalt ning püüavad edendada oma pädevuse piires koostööd kõnealuses valdkonnas, eesmärgiga:

a)	mitmekesistada energiatarneid, et tugevdada energiajulgeolekut ning arendada välja uued, säästvad, innovatiivsed ja taastuvad energiaallikad, mis hõlmavad muu hulgas energia tootmist biokütustest ja biomassist, samuti tuule- ja päikeseenergia ning hüdroelektrienergia tootmist;

b)	toetada taastuvate energiaallikate konkurentsivõimet suurendava poliitika väljatöötamist;

c)	saavutada koostöös tootjate ja tarbijatega energia ratsionaalne kasutamine, parandades energiatõhusust energia tootmises, transportimises, jaotamises ja lõppkasutuses;

d)	toetada tehnosiirdeid, mis on suunatud energia säästvale tootmisele ja energiatõhususele;

e)	suurendada energeetika valdkonnas suutlikkust ja soodustada sellesse valdkonda tehtavaid investeeringuid, võttes arvesse läbipaistvuse, diskrimineerimisest hoidumise ja turule vastavuse põhimõtet;

f)	soodustada energiaturul konkurentsi;

g)	vahetada arvamusi üleilmse energiaturu arengu kohta, sealhulgas arengumaadele avalduva mõju kohta.

2. Sel eesmärgil teevad lepinguosalised vajaduse korral jõupingutusi, et edendada eelkõige praeguste piirkondlike ja rahvusvaheliste raamistike kaudu järgmist liiki koostööd:

a)	kujundada energiapoliitikat ja vahetada selle poliitika seisukohalt vajalikku teavet;

b)	vahetada teavet energiaturu, tööstuse ja tehnoloogia praeguse olukorra ja suundumuste kohta;

c)	korraldada ühisuuringuid ja teha ühist teadustööd;

d)	suurendada energeetika valdkonnas kaubavahetust ja investeeringuid.

Artikkel 18

Transport

1. Lepinguosalised püüavad teha koostööd kõikides transpordipoliitika asjaomastes valdkondades, sealhulgas integreeritud transpordipoliitikas, eesmärgiga parandada kaupade ja reisijate liikumist, edendada meresõidu- ja lennuohutust ning turvalisust, keskkonnakaitset ja tõhustada transpordisüsteeme.

2. Lepinguosaliste koostöö eesmärk kõnealuses valdkonnas on edendada:

a)	teabevahetust oma transpordipoliitika ja -tavade kohta, eriti seoses linna-, maa-, siseveeteede-, õhu- ja meretranspordiga, sealhulgas logistika ja mitmeliigiliste transpordivõrkude vastastikuse seotuse ja koostalitlusvõimega ning teede, raudteede, sadamate ja lennujaamade haldamisega;

dialoogi ja ühismeetmeid õhutranspordi valdkonnas vastastikust huvi pakkuvates küsimustes, sealhulgas lennuühenduse teatavaid aspekte käsitlev kokkulepe, suhete edasise arendamise võimaluste uurimine ning tehniline ja reguleerimisalane koostöö sellistes valdkondades nagu lennundusohutus ja -julgestus, keskkond, lennuliikluse korraldamine, konkurentsiõiguse kohaldamine ning õhutranspordi majanduslik reguleerimine, eesmärgiga aidata kaasa õigusnormide lähendamisele ja kõrvaldada ettevõtlust takistavad tõkked. Sellest lähtudes uurivad lepinguosalised senisest ulatuslikuma koostöö võimalusi tsiviillennunduse valdkonnas;

c)	koostööd transpordisektoris kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel;

d)	koostööd rahvusvahelistel transpordialastel foorumitel;

ohutus-, turvalisus- ja saastamise vältimise nõuete rakendamist, eelkõige mere- ja õhutranspordi puhul, vastavalt mõlema lepinguosalise suhtes kohaldatavatele kehtivatele rahvusvahelistele konventsioonidele, sealhulgas asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel tehtavale koostööle, eesmärgiga tagada rahvusvaheliste dokumentide senisest parem jõustamine.

3. Tsiviilotstarbelise üleilmse satelliitnavigatsiooni valdkonnas teevad lepinguosalised koostööd vastavalt ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelisele tsiviilotstarbelist ülemaailmset satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) käsitlevale koostöölepingule.

Artikkel 19

Meretranspordipoliitika

1. Lepinguosalised kohustuvad tegema jõupingutusi, et tagada vastavalt käesolevale artiklile piiranguteta juurdepääs kaubanduslikel alustel ausal konkurentsil põhinevale rahvusvahelisele mereveoturule ja mereliiklusele.

2. Selleks et saavutada lõikes 1 nimetatud eesmärk, lepinguosalised:

a)	ei sätesta tulevikus kolmandate riikidega sõlmitavates mereveoteenuseid, sealhulgas puist- ja vedellastivedusid ning liinivedusid käsitlevates kahepoolsetes lepingutes lastijaotuskorda ega jõusta varasemates kahepoolsetes lepingutes sisalduvat lastijaotuskorda;

b)	jätavad käesoleva lepingu jõustumise korral rakendamata sellised haldus-, tehnilised ja seadusandlikud meetmed, millega võidakse teha vahet oma kodanike või ettevõtjate ja teise lepinguosalise kodanike või ettevõtjate vahel rahvusvaheliste mereveoteenuste osutamisel;

tagavad teise lepinguosalise kodanike või ettevõtjate kasutuses olevatele laevadele seoses juurdepääsuga rahvusvahelisele kaubandusele avatud sadamatele, nende sadamate infrastruktuuri ja mereveo abiteenuste kasutamise ning sellega seotud tasude ja maksude, tolliteenuste, kaikohtade ning peale- ja mahalaadimisvahendite kasutamisega vähemalt sama soodsad tingimused kui oma laevadele;

lubavad teise lepinguosalise laevandusettevõtjatele oma tegevuse teostamiseks kaubanduslikku kohalolekut oma territooriumil, tagades neile vähemalt sama soodsad asutamis- ja tegevustingimused kui need, mis on kehtestatud oma ettevõtjatele või tagatud mõne muu riigi ettevõtja tütarettevõtjale või filiaalile, sõltuvalt sellest, millised tingimused on soodsamad.

3. Käesoleva artikli tähenduses hõlmab juurdepääs rahvusvahelisele mereveoturule muu hulgas mõlema lepinguosalise rahvusvaheliste mereveoteenuste pakkujate õigust korraldada osaliselt merel toimuvat uksest ukseni veoteenust ning sõlmida sel eesmärgil lepinguid otse kohalike, meretranspordist erinevate transpordiliikide pakkujatega teise lepinguosalise territooriumil, ilma et see muudaks nende transpordiliikide kaudu toimuva kauba- ja reisijateveo suhtes kehtivaid kodakondsusega seotud piiranguid.

4. Käesolevat artiklit kohaldatakse Euroopa Liidu ja Korea ettevõtjate suhtes. Käesolevat artiklit kohaldatakse ka selliste laevandusettevõtjate suhtes, kes on asutatud väljaspool Euroopa Liitu või Korea Vabariiki ning kes kuuluvad liikmesriigi või Korea Vabariigi kodanike kontrolli alla, kui nende laevad on registreeritud samas liikmesriigis või Korea Vabariigis kooskõlas asjaomaste õigusaktidega.

5. Laevandusettevõtjate tegevust Euroopa Liidus ja Korea Vabariigis käsitletakse vajaduse korral erikokkulepetes.

6. Lepinguosalised jätkavad dialoogi meretranspordipoliitika valdkonnas.

Artikkel 20

Tarbijakaitsepoliitika

Lepinguosalised püüavad teha koostööd tarbijakaitsepoliitika valdkonnas, et tagada tarbijakaitse kõrge tase. Lepinguosalised lepivad kokku, et koostöö kõnealuses valdkonnas võib hõlmata võimaluste piires järgmisi eesmärke:

a)	suurendada tarbijakaitset käsitlevate õigusaktide omavahelist vastavust, et vältida kaubandustõkkeid, tagades samal ajal tarbijakaitse kõrge taseme;

b)	edendada tarbijakaitsesüsteemide, sealhulgas tarbijakaitse-eeskirjade, kaupade ohutuse, tarbijakaitset käsitlevate õigusaktide jõustamise, tarbijate harimise ja teadlikkuse suurendamise ning nende õiguste kaitse alast teabevahetust;

c)	stimuleerida sõltumatute tarbijaühenduste arengut ja tugevdada tarbijate esindajate vahelisi kontakte.

V JAOTIS

KOOSTÖÖ SÄÄSTVA ARENGU VALDKONNAS

Artikkel 21

Tervis

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et tugevdavad tervisevaldkonnas vastastikust koostööd ja teabevahetust ning tõhustavad tervisega seotud piiriüleste probleemide käsitlemist.

2. Lepinguosalised püüavad edendada teabevahetust ja vastastikust koostööd muu hulgas järgmiselt:

a)	vahetades teavet nakkushaiguste, sealhulgas pandeemilise gripi seire ning varajase hoiatamise ja vastumeetmete kohta;

b)	vahetades teavet tervisestrateegiate ja rahvatervise kavade kohta;

c)	vahetades teavet tervise edendamise poliitikate kohta, näiteks suitsetamise vastu võitlemise kampaaniate, rasvumise ärahoidmise ja haiguste tõrje kohta;

d)	vahetades võimalikult palju teavet ravimiohutuse ja ravimite heakskiitmise valdkonnas;

e)	vahetades võimalikult palju teavet ja tehes ühisuuringuid toiduohutuse valdkonnas, näiteks toidualaste õigusaktide ja eeskirjade, erakorraliste hoiatusteadete jm küsimustes;

f)	tehes koostöö teadus- ja arendustegevusega seotud küsimustes, näiteks uusimate ravimeetodite ning innovatiivsete ja harvikravimite valdkonnas;

g)	vahetades teavet ja tehes koostööd seoses e-tervise poliitikaga.

3. Lepinguosalised püüavad edendada selliste rahvusvaheliste tervisealaste kokkulepete rakendamist nagu rahvusvahelised tervise-eeskirjad ja tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsioon.

Artikkel 22

Tööhõive ja sotsiaalküsimused

1. Lepinguosalised lepivad kokku koostöö tugevdamises tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonnas, sealhulgas üleilmastumise ja demograafiliste muutuste kontekstis. Tehakse jõupingutusi, et edendada tööhõive- ja tööjõuküsimustes tehtavat koostööd ning teabe- ja kogemuste vahetust. Koostöövaldkonnad võivad hõlmata piirkondlikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, sotsiaalset integratsiooni, sotsiaalkindlustussüsteeme, oskuste elukestvat arendamist, töötervishoidu ja tööohutust, soolist võrdõiguslikkust ja inimväärset tööd.

2. Lepinguosalised kinnitavad veel kord vajadust toetada kõikidele kasulikku üleilmastumist ning edendada täielikku ja tootlikku tööhõivet ja inimväärset tööd, mis on säästva arengu ja vaesuse vähendamise eeltingimuseks.

3. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust austada, edendada ja rakendada rahvusvaheliselt tunnustatud töö- ja sotsiaalseid norme, mis on sätestatud eelkõige Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni deklaratsioonis tööalaste põhiõiguste ja põhimõtete kohta.

4. Koostöövormid võivad muu hulgas hõlmata vastastikku kokkulepitud eriprogramme ja -projekte, dialoogi ning koostööd ja algatusi kahe- või mitmepoolsel tasandil ühist huvi pakkuvates küsimustes.

Artikkel 23

Keskkond ja loodusvarad

1. Lepinguosalised lepivad kokku loodusvarade ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamises ja säästvas haldamises, mis on praeguse põlvkonna ja tulevaste põlvkondade arengu aluseks.

2. Lepinguosalised püüavad jätkata ja tugevdada oma koostööd keskkonnakaitse valdkonnas, sealhulgas piirkondlikus kontekstis, eriti seoses:

a)	kliimamuutuste ja energiatõhususega;

b)	keskkonnateadlikkusega;

c)	osalemisega mitmepoolsetes keskkonnakokkulepetes, sealhulgas bioloogilist mitmekesisust ja bioohutust käsitlevates kokkulepetes ning ohustatud looduslike looma- ja taimeliikide rahvusvahelise kauplemise konventsioonis, ning seoses nende rakendamisega;

d)	keskkonnatehnoloogia, -toodete ja -teenuste, sealhulgas keskkonnajuhtimissüsteemide ja keskkonnamärgistuse edendamisega;

e)	ohtlike ainete, ohtlike jäätmete ja muude jäätmeliikide ebaseadusliku üle piiri toimetamise vältimisega;

f)	ranniku- ja merekeskkonna ning selle säilitamisega, samuti saaste ja halvenemise kontrollimisega;

g)	kohaliku tasandi osalemisega keskkonnakaitses, mis on säästva arengu oluliseks eeltingimuseks;

h)	muldade majandamise ja maakorraldusega;

i)	teabe-, eksperditeadmiste ja tavade vahetusega.

3. Vajaduse korral võetakse arvesse säästva arengu üleilmse tippkohtumise tulemusi ja asjaomaseid mitmepoolseid keskkonnakokkuleppeid.

Artikkel 24

Kliimamuutused

1. Lepinguosalised tunnistavad kliimamuutustest tulenevat ühist üleilmset ohtu ja vajadust võtta heitkoguste vähendamiseks meetmeid, et stabiliseerida atmosfääris kasvuhoonegaaside kontsentratsioon tasemeni, mis hoiaks ära inimtegevusest tulenevaid ohtlikke kliimasüsteemi häireid. Lepinguosalised tõhustavad oma pädevuse piires koostööd kõnealuses valdkonnas, ilma et see piiraks kliimamuutuste alaseid arutelusid muudel foorumitel, näiteks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames. Sellise koostöö eesmärk on:

a)	võidelda kliimamuutuste vastu üldeesmärgiga minna asjaomaste riikide tingimustele kohandatud heite vähendamise ja kohanemismeetmete abil kiiresti üle vähese süsinikdioksiidiga ühiskonnamudelile;

b)	toetada ressursside tõhusat kasutamist, võttes muu hulgas laialdaselt kasutusele parima, majanduslikult tasuva vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia ning kehtestades heite vähendamise ja kohanemisnõuded;

c)	vahetada eksperditeadmisi ja teavet, mis on seotud heitkogustega kauplemise süsteemide ülesehituse ja sellest saadavate hüvedega;

d)	tugevdada selliseid avaliku ja erasektori rahastamisvahendeid, sealhulgas turumehhanisme ning avaliku ja erasektori partnerlust, mis võiksid tõhusalt toetada kliimamuutuste vastast võitlust;

e)	teha koostööd vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia alastes uuringutes ning sellise tehnoloogia väljatöötamises, levitamises, kasutuselevõtus ja siirdes, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning samal ajal säilitada majanduskasv;

f)	võimaluse korral vahetada kasvuhoonegaaside mõju jälgimise ja analüüsimisega seotud kogemusi ja eksperditeadmisi ning töötada välja heite vähendamise ja kohanemisprogrammid;

g)	võimaluse korral, sealhulgas Kyoto protokollist tulenevate paindlike mehhanismide kaudu, toetada arengumaade heite vähendamise ja kohanemismeetmeid.

2. Sel eesmärgil lepivad lepinguosalised kokku dialoogi ja koostöö süvendamises nii poliitilisel, valdkondlikul kui ka tehnilisel tasandil.

Artikkel 25

Põllumajandus, maaelu areng ja metsandus

Lepinguosalised lepivad kokku soodustada koostööd põllumajanduse, maaelu arengu ja metsanduse valdkonnas. Lepinguosalised vahetavad teavet ja arendavad koostööd eelkõige järgmistes küsimustes:

a)	põllumajandus- ja metsanduspoliitika ning rahvusvahelise põllumajanduse ja metsanduse üldised väljavaated;

b)	geograafiliste tähiste registreerimine ja kaitse;

c)	mahepõllumajanduslik tootmine;

d)	teadusuuringud põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas;

e)	maapiirkondi hõlmav arengupoliitika ning eelkõige põllumajandussektorite mitmekesistamine ja ümberkorraldamine;

f)	säästev põllumajandus ja metsandus ning keskkonnanõuete integreerimine põllumajanduspoliitikasse;

g)	põllumajanduse, metsanduse ja keskkonna ning maapiirkondi hõlmava arengupoliitika vahelised seosed;

h)	põllumajandussaaduseid propageeriv tegevus;

i)	säästev metsamajandamine, et hoida ära metsade hävitamine ja ergutada uue metsa istutamist, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse puitu pakkuvate arenguriikide huve.

Artikkel 26

Merendus ja kalandus

Lepinguosalised soodustavad kahe- ja mitmepoolset merendus- ja kalandusalast koostööd eelkõige eesmärgiga edendada merenduse ja kalanduse säästvat ja vastutustundlikku arendamist ja haldamist. Koostöövaldkonnad võivad hõlmata järgmist:

a)	teabevahetus;

b)	pikaajalise, säästva ja vastutustundliku merendus- ja kalanduspoliitika toetamine, sealhulgas ranniku- ja mereressursside säilitamine ja haldamine, ning

c)	ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks ja selle vastu võitlemiseks tehtavate jõupingutuste edendamine.

Artikkel 27

Arenguabi

1. Lepinguosalised lepivad kokku oma arenguabipoliitikat käsitleva teabe vahetamises, et alustada korrapärast dialoogi sellise poliitika eesmärkide ja kolmandatele riikidele suunatud arenguabiprogrammide küsimuses. Lepinguosalised uurivad vastavalt oma asjaomastele õigusaktidele ja osutatud programmide rakendamise suhtes kohaldatavatele tingimustele senisest ulatuslikuma koostöö võimalusi.

2. Lepinguosalised kinnitavad veel kord abi tõhusust käsitlevast 2005. aasta Pariisi deklaratsioonist tulenevaid kohustusi ja lepivad kokku koostöö tugevdamises, et parandada veelgi arengunäitajaid.

VI JAOTIS

KOOSTÖÖ HARIDUSE JA KULTUURI VALDKONNAS

Artikkel 28

Koostöö kultuuri, teabe-, teabevahetuse, audiovisuaal- ja meedia valdkonnas

1. Lepinguosalised lepivad kokku koostöö edendamises, et parandada üksteise mõistmist ja üksteise kultuuri tundmist.

2. Lepinguosalised püüavad kultuurivahetuse edendamiseks võtta asjakohaseid meetmeid ja teha kõnealuses valdkonnas ühisalgatusi.

3. Lepinguosalised lepivad kokku tiheda koostöö tegemises asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel, nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) ja ASEM, et saavutada ühiseid eesmärke ja edendada kultuurilist mitmekesisust, järgides seejuures UNESCO kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni.

4. Lepinguosalised kaaluvad audiovisuaal- ja meedia valdkonnas erinevaid võimalusi soodustada asjaomaste asutuste töötajate vahetust, koostööd ja dialoogi.

Artikkel 29

Haridus

1. Lepinguosalised tunnistavad, et haridus ja koolitus annavad üleilmses teadmistepõhises majanduses osaleda suutvate inimressursside arendamisse otsustava panuse ning et koostöö hariduse ja koolituse valdkonnas teenib nende ühiseid huve.

2. Kooskõlas oma vastastikuste huvide ja hariduspoliitika eesmärkidega kohustuvad lepinguosalised ühiselt toetama asjaomast koostööd hariduse, koolituse ja noorsoo valdkonnas, pöörates seejuures erilist tähelepanu kõrgharidusele. Kõnealune koostöö võib toimuda eelkõige järgmistes vormides:

a)	toetus Euroopa Liidu ja Korea Vabariigi haridus- ja koolitusasutuste ühistele koostööprojektidele eesmärgiga edendada õppekava arendamist, ühiseid õppeprogramme ja õpilasvahetust;

b)	dialoog, uuringud ning teabe- ja oskusteabe vahetus hariduspoliitika valdkonnas;

c)	kõrgharidusasutuste õpilaste, akadeemilise ja halduspersonali ning noorsootöötajate vahetuse edendamine, sealhulgas Erasmus Munduse programmi rakendamise kaudu;

d)	koostöö ühist huvi pakkuvates haridussektorites.

VII JAOTIS

KOOSTÖÖ ÕIGUSE, VABADUSE JA TURVALISUSE VALDKONNAS

Artikkel 30

Õigusriigi põhimõtted

Lepinguosalised omistavad õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas tehtava koostöö raames erilist tähtsust õigusriigi põhimõtete, sealhulgas kohtusüsteemi sõltumatuse, õiguskaitse kättesaadavuse ja õiglase kohtumõistmise põhimõtte edendamisele.

Artikkel 31

Õigusalane koostöö

1. Lepinguosalised lepivad kokku tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostöö arendamises eesmärgiga ratifitseerida tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevad mitmepoolsed konventsioonid, sealhulgas rahvusvahelise õigusalase koostöö ja kohtuvaidluste ning laste kaitse valdkonnas kehtestatud Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi konventsioonid, ning neid rakendada.

2. Lepinguosalised lepivad kokku, et võimaluse korral nad hõlbustavad ja julgustavad kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste õigusaktidega tsiviil- ja eraõiguslike kaubandusvaidluste lahendamist vahekohtus.

3. Kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas püüavad lepinguosalised tõhustada vastastikuse õigusabi ja väljaandmise korda. See hõlmaks vajaduse korral ühinemist asjaomaste rahvusvaheliste ÜRO õigusaktidega, sealhulgas käesoleva lepingu artiklis 6 osutatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudiga, ning nende rakendamist.

Artikkel 32

Isikuandmete kaitse

1. Lepinguosalised lepivad kokku koostöös, et parandada isikuandmete kaitse taset ja viia see vastavusse kõige kõrgemate rahvusvaheliste standarditega, mis on sätestatud näiteks ÜRO suunistes isikuandmete elektrooniliste failide reguleerimise kohta (ÜRO Peaassamblee 14. detsembri 1990. aasta resolutsioon nr 45/95).

2. Koostöö isikuandmete kaitse valdkonnas võib muu hulgas hõlmata teabe- ja eksperditeadmiste vahetust.

Artikkel 33

Ränne

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et tugevdavad ja süvendavad koostööd ebaseadusliku rände ning inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse valdkonnas ning kajastavad senisest ulatuslikumalt rändeprobleeme oma riiklikes strateegiates, milles käsitletakse rändajate päritolupiirkonna majanduslikku ja sotsiaalset arengut.

2. Ebaseadusliku sisserände vältimiseks ja kontrollimiseks tehtava koostöö raames lepivad lepinguosalised kokku, et võtavad tagasi oma kodanikud, kes viibivad ebaseaduslikult teise lepinguosalise territooriumil. Sel eesmärgil annavad lepinguosalised oma kodanikele asjakohased isikut tõendavad dokumendid. Kui isiku kodakondsus ei ole selge, lepivad lepinguosalised kokku oma väidetavate kodanike identimises.

3. Lepinguosalised püüavad vajaduse korral sõlmida kokkuleppe, millega reguleeritakse oma kodanike tagasivõtmist hõlmavaid erikohustusi. Sellise kokkuleppega kehtestatakse ka tingimused muude riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes.

Artikkel 34

Ebaseaduslike uimastite vastane võitlus

1. Vastavalt oma õigusnormidele on lepinguosaliste eesmärk vähendada nii ebaseaduslike uimastite pakkumist, salakaubandust ja nõudlust selliste uimastite järele kui ka nende mõju uimastitarvitajatele ja ühiskonnale laiemalt ning tõkestada senisest tulemuslikumalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikul tootmisel kasutatavate lähteainete levikut. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tagavad lepinguosalised oma koostöö raames turueeskirjade, tõhusate meetmete ning pädevate ametiasutuste, sealhulgas tervise-, haridus-, sotsiaal-, õiguskaitse- ja justiitssektori asutuste tegevuse koordineerimise kaudu ulatusliku ja tasakaalustatud lähenemisviisi.

2. Lepinguosalised lepivad kokku kõnealuste eesmärkide saavutamiseks tehtava koostöö vahendites. Meetmed tuginevad ühiselt kokkulepitud põhimõtetele, mis lähtuvad asjaomastest rahvusvahelistest konventsioonidest, poliitilisest deklaratsioonist ja 1998. aasta juunis ÜRO Peaassamblee narkootikumidevastasele võitlusele pühendatud kahekümnendal eriistungjärgul vastu võetud erideklaratsioonist, milles käsitletakse juhiseid nõudluse vähendamiseks narkootikumide järele.

Artikkel 35

Organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastane võitlus

Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd organiseeritud, majandus- ja finantskuritegevuse, korruptsiooni, võltsimise ja ebaseaduslike tehingute vastases võitluses ning annavad sellesse oma panuse, täites täielikult selles valdkonnas kehtivaid vastastikuseid rahvusvahelisi kohustustusi, sealhulgas kohustust teha tulemuslikku koostööd korruptsiooni teel saadud varade ja vahendite tagasinõudmiseks. Lepinguosalised edendavad ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsiooni ja selle lisaprotokollide ning ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni rakendamist.

Artikkel 36

Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastane võitlus

1. Lepinguosalised lepivad kokku vajaduses teha tööd ja koostööd selle nimel, et vältida oma rahandussüsteemide kasutamist kuritegelikul viisil, sealhulgas uimastikaubanduse ja korruptsiooni teel saadud tulu pesemiseks ning terrorismi rahastamiseks. Kõnealune koostöö hõlmab ka kuritegelikul teel saadud varade ja vahendite tagastamist.

2. Lepinguosalised võivad vahetada asjaomast teavet vastavalt asjaomasele õiguslikule raamistikule ning kohaldada rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemiseks vajalikke standardeid, mis on võrdväärsed selles valdkonnas tegutsevate asjaomaste rahvusvaheliste organite, näiteks rahapesuvastase töökonna kehtestatud standarditega.

Artikkel 37

Küberkuritegude vastane võitlus

1. Lepinguosalised tugevdavad koostööd, et ära hoida nii kõrgtehnoloogiaga seotud, küber- kui ka elektroonilist kuritegevust ja terroristliku teabe levikut Internetis ning võidelda nende vastu, vahetades sel eesmärgil oma pädevuse piires teavet ja praktilisi kogemusi, järgides riiklikke õigusakte.

2. Lepinguosalised vahetavad teavet küberkuritegude uurijate hariduse ja koolituse, küberkuritegude uurimise ning digitaalse kohtuekspertiisi kohta.

Artikkel 38

Õiguskaitsealane koostöö

Lepinguosalised lepivad kokku igat liiki õiguskaitseasutuste koostöös ning aitavad kaasa rahvusvahelisest kuritegevusest tulenevate, lepinguosalisi ähvardavate ohtude leevendamisele ja kõrvaldamisele. Õiguskaitseasutuste koostöövormiks võib olla vastastikuse abi osutamine uurimisel, uurimistehnika jagamine, õiguskaitsetöötajate ühine õpetamine ja koolitamine ning muu lepinguosaliste kokkulepitud ühistegevus ja -abi.

VIII JAOTIS

KOOSTÖÖ MUUDES VALDKONDADES

Artikkel 39

Turism

Lepinguosalised kohustuvad alustama koostööd turismi valdkonnas eesmärgiga parandada üksteise mõistmist ning edendada turismi tasakaalustatud ja jätkusuutlikku arengut.

Kõnealune koostöö võib toimuda eelkõige järgmistes vormides:

a)	teabevahetus ühist huvi pakkuvates turismiga seotud küsimustes;

b)	turismiürituste korraldamine;

c)	turismivahetus;

d)	koostöö kultuuripärandi säilitamisel ja haldamisel;

e)	koostöö turismi juhtimisel.

Artikkel 40

Kodanikuühiskond

Lepinguosalised tunnistavad organiseerunud kodanikuühiskonna rolli ning tema võimalikku panust käesoleva lepingu kohasesse dialoogi ja koostööprotsessi ning lepivad kokku, et nad edendavad tulemuslikku dialoogi organiseerunud kodanikuühiskonnaga ja kodanikuühiskonna tõhusat osalust.

Artikkel 41

Avalik haldus

Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad senistele jõupingutustele tuginedes kogemuste ja parimate tavade vahetamise kaudu avaliku halduse ajakohastamiseks koostööd järgmistes küsimustes:

a)	organisatsioonilise tõhususe parendamine;

b)	institutsioonide tulemuslikkuse parandamine teenuste osutamisel;

c)	avaliku sektori ressursside haldamise läbipaistvuse ja aruandekohustuse tagamine;

d)	õigusliku ja institutsioonilise raamistiku parendamine;

e)	poliitika kujundamine ja rakendamine.

Artikkel 42

Statistika

1. Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad oma koostööd statistikaküsimustes, aidates selle kaudu kaasa rahvusvaheliselt võrreldavate ja usaldusväärsete statistiliste andmete õigeaegsele esitamisele kui pikaajalise eesmärgi saavutamisele. Eeldatakse, et jätkusuutlikud, tõhusad ja ametialaselt sõltumatud statistikasüsteemid annavad lepinguosaliste kodanikele, ettevõtjatele ja otsustajatele vajalikku teavet, mis võimaldab neil teha teadlikke otsuseid. Lepinguosalised vahetavad muu hulgas teavet ja eksperditeadmisi ning arendavad koostööd, võttes arvesse varasemaid kogemusi.

Koostöö eesmärk on:

a)	ühtlustada järk-järgult mõlema lepinguosalise statistikasüsteeme;

b)	täiustada lepinguosaliste teabevahetust, võttes arvesse asjaomaste rahvusvaheliste metoodikate kohaldamist;

c)	suurendada statistikute ametialast suutlikkust, mis võimaldaks neil kohaldada asjaomaseid statistikastandardeid;

d)	edendada lepinguosaliste statistilise oskusteabe arendamist hõlmavat teabevahetust.

2. Koostöövormid võivad muu hulgas hõlmata vastastikku kokkulepitud eriprogramme ja -projekte, dialoogi ning koostööd ja algatusi kahe- või mitmepoolsel tasandil ühist huvi pakkuvates küsimustes.

IX JAOTIS

INSTITUTSIOONILINE RAAMISTIK

Artikkel 43

Muud kokkulepped

1. Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahel Luksemburgis 28. oktoobril 1996. aastal alla kirjutatud ja 1. aprillil 2001. aastal jõustunud kaubanduse ja koostöö raamleping tunnistatakse kehtetuks.

2. Käesoleva lepinguga ajakohastatakse ja asendatakse eespool nimetatud leping. Kõikides muudes lepinguosaliste vahel sõlmitud kokkulepetes olevaid viiteid eespool nimetatud lepingule käsitatakse viidetena käesolevale lepingule.

3. Lepinguosalised võivad käesolevat lepingut täiendada, sõlmides erikokkuleppeid käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvates koostöövaldkondades. Sellised erikokkulepped on käesoleva lepinguga reguleeritud üldiste kahepoolsete suhete lahutamatu osa ja moodustavad osa ühisest institutsioonilisest raamistikust.

4. Kehtivaid kokkuleppeid, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvate konkreetsete koostöövaldkondadega, peetakse samuti käesoleva lepinguga reguleeritud üldiste kahepoolsete suhete ja ühise institutsioonilise raamistiku osaks.

Artikkel 44

Ühiskomitee

1. Lepinguosalised moodustavad käesoleva lepingu raames ühiskomitee, mis koosneb ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu liikmete ja Euroopa Komisjoni esindajatest ning teiselt poolt Korea Vabariigi esindajatest.

2. Ühiskomitees peetakse konsultatsioone, et hõlbustada käesoleva lepingu rakendamist, edendada selle üldeesmärke, säilitada suhete üldine sidusus ja tagada lepinguosaliste vaheliste muude kokkulepete nõuetekohane toimimine.

3. Ühiskomitee:

a)	tagab käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise;

b)	jälgib lepinguosaliste ulatuslike suhete arengut;

c)	taotleb vajaduse korral teavet ühise institutsioonilise raamistiku reguleerimisalasse kuuluvate muude kokkulepete kohastelt komiteedelt või muudelt organitelt ja vaatab läbi nende esitatud aruanded;

d)	vahetab arvamusi ja teeb ettepanekuid kõikides ühist huvi pakkuvates küsimustes, sealhulgas tulevaste meetmete ja nende rakendamiseks vajalike ressursside kohta;

e)	määrab kindlaks prioriteedid käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks;

f)	otsib asjakohaseid meetodeid käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades tekkida võivate probleemide ärahoidmiseks;

g)	lahendab vastavalt artikli 45 lõikele 3 konsensuse alusel käesoleva lepingu kohaldamisest või tõlgendamisest tulenevaid vaidlusi;

h)	vaatab vastavalt artikli 45 lõikele 3 läbi kogu lepinguosalise esitatud teabe kohustuste täitmata jätmise kohta ja peab teise lepinguosalisega konsultatsioone, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus.

4. Ühiskomitee koguneb tavaliselt üks kord aastas vaheldumisi Brüsselis ja Sŏulis. Komitee erikoosolekuid peetakse ühe lepinguosalise taotlusel. Ühiskomitee eesistujaks on lepinguosalised vaheldumisi. Ühiskomitee koguneb tavaliselt kõrgemate ametnike tasandil.

Artikkel 45

Rakendamiskord

1. Lepinguosalised võtavad käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikud üld- või erimeetmed ning tagavad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide järgimise.

2. Rakendamist reguleeritakse konsensuse alusel ja dialoogi abil. Kui käesoleva lepingu kohaldamine või tõlgendamine tekitab lahkarvamusi, teavitab lepinguosaline sellest ühiskomiteed.

3. Kui lepinguosaline on seisukohal, et teine lepinguosaline ei ole täitnud oma käesoleva lepingu kohaseid kohustusi, võib ta kooskõlas rahvusvahelise õigusega võtta asjakohaseid meetmeid. Enne seda, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel, esitab ta ühiskomiteele olukorraga põhjalikuks tutvumiseks kogu vajaliku teabe. Lepinguosalised konsulteerivad ühiskomitee raames ja kui mõlemad lepinguosalised sellega nõustuvad, siis võib ühiskomitee sellise konsultatsiooni hõlbustamiseks nimetada vahendaja.

4. Kiireloomulistel juhtudel teavitatakse teist lepinguosalist meetmetest viivitamatult. Teise lepinguosalise taotluse korral peetakse konsultatsioone kuni kahekümne (20) päeva jooksul. Pärast seda kohaldatakse meetmeid. Sellisel juhul võib teine lepinguosaline taotleda artikli 46 kohaselt vahekohtumenetluse algatamist eesmärgiga hinnata meetme kõiki aspekte või meetme võtmise alust.

Artikkel 46

Vahekohtumenetlus

1. Vahekohus koosneb kolmest (3) vahekohtunikust. Vajaduse korral, kui üks lepinguosaline on taotlenud vahekohtumenetluse algatamist, nimetab kumbki lepinguosaline neljateistkümne (14) päeva jooksul ühe vahekohtuniku ja ühiskomitee nimetab kolmanda vahekohtuniku. Üks lepinguosaline teavitab diplomaatiliste kanalite kaudu kirjalikult ja viivitamatult teist lepinguosalist oma vahekohtuniku nimetamisest. Vahekohtu otsus tehakse häälteenamusega. Vahekohtunikud püüavad teha otsuse võimalikult kiiresti ja igal juhul hiljemalt kolme (3) kuu möödumisel vahekohtunike nimetamise kuupäevast. Ühiskomitee lepib kokku vahekohtu kiiret menetlust tagava üksikasjaliku korra.

2. Kumbki vaidlusosaline peab võtma meetmeid, mis on vajalikud vahekohtu otsuse rakendamiseks. Vahekohtunikud annavad taotluse korral soovitusi oma otsuse rakendamiseks, et taastada käesoleva lepingu kohaste õiguste ja kohustuste tasakaal.

X JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 47

Mõiste

Käesolevas lepingus tähistab mõiste „lepinguosalised” ühelt poolt Euroopa Liitu või selle liikmesriike või Euroopa Liitu ja selle liikmesriike vastavalt nende pädevusele ning teiselt poolt Korea Vabariiki.

Artikkel 48

Riigi julgeolek ja teabe avaldamine

Käesolevas lepingus sätestatut ei tõlgendata nii, et see kohustaks lepinguosalisi esitama teavet, mille avaldamist peetakse oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus olevaks.

Artikkel 49

Jõustumine, kehtivusaeg ja lõpetamine

1. Käesolev leping jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised on üksteisele teatanud vajalike juriidiliste menetluste lõpuleviimisest.

2. Olenemata lõikest 1, kohaldatakse käesolevat lepingut ajutiselt kuni selle jõustumiseni. Ajutist kohaldamist alustatakse selle esimese kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised on üksteisele teatanud vajalike menetluste lõpuleviimisest.

3. Käesolev leping on tähtajatu. Kumbki lepinguosaline võib teisele lepinguosalisele kirjalikult teatada oma kavatsusest käesolev leping denonsseerida. Denonsseerimine jõustub kuus kuud pärast teatamist.

Artikkel 50

Teated

Artikli 49 kohased teated esitatakse vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile ning Korea Vabariigi välis- ja kaubandusministeeriumile.

Artikkel 51

Deklaratsioonid ja lisad

Käesoleva lepingu deklaratsioonid ja lisad moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 52

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt territooriumidel, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut kõnealuses lepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Korea Vabariigi territooriumil.

Artikkel 53

Autentsed tekstid

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja korea keeles, kusjuures iga tekst on võrdselt autentne.

Съставено в Брюксел на десети май две хиляди и десета година.

Hecho en Bruselas, el diez de mayo de dos mil diez.

V Bruselu dne desátého května dva tisíce deset

Udfærdiget i Bruxelles den tiende maj to tusind og ti.

Geschehen zu Brüssel am zehnten Mai zweitausendzehn.

Kahe tuhande kümnenda aasta maikuu kümnendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις δέκα Μαΐου δύο χιλιάδες δέκα.

Done at Brussels on the tenth day of May in the year two thousand and ten.

Fait à Bruxelles, le dix mai deux mille dix.

Fatto a Bruxelles, addì dieci maggio duemiladieci.

Briselē, divtūkstoš desmitā gada desmitajā maijā.

Priimta du tūkstančiai dešimtų metų gegužės dešimtą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizedik év május tizedik napján.

Magħmul fi Brussell, fl-għaxar jum ta' Mejju tas-sena elfejn u għaxra.

Gedaan te Brussel, de tiende mei tweeduizend tien.

Sporządzono w Brukseli dnia dziesiątego maja roku dwa tysiące dziesiątego.

Feito em Bruxelas, em dez de Maio de dois mil e dez.

Întocmit la Bruxelles, la zece mai douã mii zece.

V Bruseli dňa desiateho mája dvetisícdesať.

V Bruslju, dne desetega maja leta dva tisoč deset.

Tehty Brysselissä kymmenentenä päivänä toukokuuta vuonna kaksituhattakymmenen.

Som skedde i Bryssel den tionde maj tjugohundratio.

Voor het Koninkrijk België

Pour le Royaume de Belgique

Für das Königreich Belgien

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallone, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

За Република България

Za Českou republiku

På Kongeriget Danmarks vegne

Für die Bundesrepublik Deutschland

Eesti Vabariigi nimel

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

Για την Ελληνική Δημοκρατία

Por el Reino de España

Pour la République française

Per la Repubblica italiana

Για την Κυπριακή Δημοκρατία

Latvijas Republikas vārdā

Lietuvos Respublikos vardu

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

A Magyar Köztársaság részéről

Għal Malta

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

Für die Republik Österreich

W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej

Pela República Portuguesa

Pentru România

Za Republiko Slovenijo

Za Slovenskú republiku

Suomen tasavallan puolesta

För Republiken Finland

För Konungariket Sverige

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

За Европейския сьюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

ÜHISDEKLARATSIOON ARTIKLITE 45 JA 46 TÕLGENDAMISE KOHTA

Lepinguosalised on demokraatlikud üksused. Lepinguosalised soovivad teha koostööd, et edendada maailmas oma ühiseid väärtusi. Käesoleva lepingu sõlmimine kajastab nende ühist tahet edendada demokraatiat, inimõigusi, massihävitusrelvade leviku tõkestamist ja terrorismivastast võitlust kogu maailmas. Samu väärtusi jagavate lepinguosaliste vahel sõlmitud käesoleva lepingu rakendamine tugineb seega järgmistele põhimõtetele: dialoog, vastastikune austus, võrdne partnerlus, mitmepoolsus, üksmeel ja rahvusvahelise õiguse austamine.

Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu nõuetekohase tõlgendamise ja praktilise kohaldamise seisukohalt tähendab artikli 45 lõikes 3 esitatud mõiste „asjakohased meetmed” meetmeid, mis on proportsionaalsed käesoleva lepingu kohaste kohustuste täitmata jätmisega. Meetmeid võib võtta käesoleva lepingu või ühise institutsioonilise raamistiku kohaldamisalasse kuuluva erikokkuleppe suhtes. Meetmete valikul tuleb esmatähtsaks pidada meetmeid, millega häiritakse lepingu ja kokkulepete toimimist kõige vähem, võttes vajaduse korral arvesse võimalust kasutada siseriiklikke abinõusid.

Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu nõuetekohase tõlgendamise ja praktilise kohaldamise seisukohalt tähendab artikli 45 lõikes 4 esitatud mõiste „kiireloomulised juhud” juhtusid, mil üks lepinguosaline käesolevat lepingut oluliselt rikub. Oluline rikkumine on selline käesolevast lepingust lahtiütlemine, mis ei ole rahvusvahelise õiguse üldnormide kohaselt lubatud, või lepingu olulise osa eriti tõsine ja märkimisväärne rikkumine. Lepinguosalised hindavad artikli 4 lõike 2 võimalikku olulist rikkumist, võttes võimaluse korral arvesse asjaomaste rahvusvaheliste asutuste ametlikku seisukohta.

Artikli 46 puhul, kui on võetud meetmeid seoses ühise institutsioonilise raamistiku kohaldamisalasse kuuluva erikokkuleppega ja kui vahekohtunikud on otsustanud, et meede ei ole põhjendatud või proportsionaalne, kohaldatakse vahekohtu otsuse rakendamise korra suhtes erikokkuleppes sätestatud asjakohast vaidluste lahendamise menetlust.

EUROOPA LIIDU ÜHEPOOLNE DEKLARATSIOON ARTIKLI 12 KOHTA

Liikmesriikide täievolilised esindajad ja Korea Vabariigi täievoliline esindaja võtavad arvesse järgmist ühepoolset deklaratsiooni:

Euroopa Liit teatab, et liikmesriigid on kohustatud järgima artiklit 12 üksnes sellisel määral, mil nad toetavad Euroopa Liidu tasandil maksunduse valdkonnas heade valitsemistavade järgimist.

23.1.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 20/33

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 51/2013,

16. jaanuar 2013,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 152/2009 seoses analüüsimeetoditega loomse päritoluga osakeste määramiseks sööda ametlikul kontrollimisel

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) (2) artikli 7 lõikes 1 on sätestatud, et loomadelt saadud valkude söötmine mäletsejalistele on keelatud. Kooskõlas kõnealuse määruse IV lisaga laiendatakse seda keeldu muudele loomadele kui mäletsejalistele ning piiratakse nende loomade söötmist loomsete saadustega.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1069/2009 (milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002) (3) artikli 11 lõikega 1 on keelatud teatavat liiki maismaaloomade, välja arvatud karusloomade söötmine töödeldud loomse valguga, mis on saadud sama liigi loomade kehadest või kehaosadest, ning samuti tehistingimustes peetavate kalade söötmine töödeldud loomse valguga, mis on saadud sama liiki tehistingimustes peetavate kalade kehadest või kehaosadest.

(3)

Komisjoni 27. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 152/2009 (milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid sööda ametlikuks kontrolliks) (4) VI lisas on esitatud analüüsimeetodid loomse päritoluga komponentide määramiseks sööda ametlikul kontrollimisel. Mikroskoopilise meetodiga, mis praegu on ainus valideeritud meetod loomsete valkude tuvastamiseks söödas, on võimalik eristada maismaaloomadest saadud osakeste esinemist kalast saadud osakeste esinemisest, aga selle meetodi abil ei ole võimalik kvantitatiivselt määrata piisava täpsusega söödas esinevate loomsete osakeste hulka ja seetõttu ei tohiks kõnealust meetodit selleks eesmärgiks kasutada.

(4)

ELi referentlabor valideeris sööda loomsete osakeste määramise uue meetodi, mis põhineb loomsete valkude tuvastamisel polümeraasi ahelreaktsiooni (PCR) abil. Liikmesriikide referentlaborite poolt korraldatud rakendusuuring tõendas, et uus meetod on piisavalt kindel, et seda kasutada liidu ametliku kontrolli meetodina. Uue meetodi abil on võimalik tuvastada loomsete osakeste esinemist söödas ja samuti teha kindlaks nende osakeste liigipäritolu. Uue meetodi kasutamine koos mikroskoopilise meetodiga või selle asemel (vastavalt vajadusele) on väga otstarbekas määrustes (EÜ) nr 999/2001 ja (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud söödakeeldude nõuetekohase rakendamise kontrolliks.

(5)	Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 152/2009 VI lisa asendada.

(6)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ole vastuväiteid esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 152/2009 VI lisa asendatakse käesoleva määruse lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. jaanuar 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(2) EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1.

(3) ELT L 300, 14.11.2009, lk 1.

(4) ELT L 54, 26.2.2009, lk 1.

LISA

„VI LISA

ANALÜÜSIMEETODID LOOMSE PÄRITOLUGA OSAKESTE MÄÄRAMISEKS SÖÖDA AMETLIKUL KONTROLLIMISEL

1. EESMÄRK JA REGULEERIMISALA

Loomse päritoluga komponendid söödas määratakse valgusmikroskoopia või polümeraasi ahelreaktsiooni (PCR) abil vastavalt käesolevas lisas esitatud sätetele.

Nende kahe meetodi abil on võimalik tuvastada loomse päritoluga osakeste esinemist söödamaterjalides ja segajõusöödas. Nende meetodite abil ei ole siiski võimalik arvutada selliste osakeste hulka söödamaterjalides või segajõusöödas. Mõlema meetodi avastamispiir on alla 0,1 massiprotsendi.

Polümeraasi ahelreaktsiooni (PCR) meetodi abil on võimalik tuvastada, millisesse taksonoomilisse rühma kuuluvad söödamaterjalides ja segajõusöödas esinevad loomse päritoluga osakesed.

Neid meetodeid kasutatakse määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 7 lõikes 1 ja IV lisas ning määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 11 lõikes 1 sätestatud keeldude kohaldamise kontrolliks.

Sõltuvalt kontrollitava sööda liigist võib neid meetodeid kasutada ühe katse-eeskirja raames kas eraldi või koos vastavalt ELi referentlabori poolt kehtestatud ja labori veebisaidil avaldatud standardsele töökorrale söödas leiduvate loomsete valkude määramiseks (EURL-AP) (1).

2. MEETODID

2.1. Valgusmikroskoopia

2.1.1. Põhimõte

Loomse päritoluga osakesed, mis võivad esineda analüüsimiseks saadetud söödamaterjalides ja segajõusöödas, tehakse kindlaks tüüpiliste mikroskoobiga nähtavate tunnuste alusel (nt lihaskiud ja muud lihaosakesed, kõhr, luu- või sarveosakesed, karvad, harjased, veri, suled, munakoored, kalaluud, soomused).

2.1.2. Reaktiivid ja seadmed

2.1.2.1. Reaktiivid

2.1.2.1.1. Kontsentreeriv aine

2.1.2.1.1.1. Tetrakloroetüleen (tihedus 1,62)

2.1.2.1.2. Värvimisreaktiiv

2.1.2.1.2.1. Alisariinpunase lahus (lahjendada 2,5 ml 1 M soolhapet 100 ml vees ja lisada saadud lahusele 200 mg alisariinpunast)

2.1.2.1.3. Kinnitid

2.1.2.1.3.1. Leelis (NaOH 2,5 % w/v või KOH 2,5 % w/v)

2.1.2.1.3.2. Glütserool (lahjendamata, viskoossus: 1 490 cP)

2.1.2.1.3.3. Norland ® Optical Adhesive 65 (viskoossus: 1 200 cP) või vaik, millel on nimetatud vahendiga võrdväärsed omadused objektiklaasil püsipreparaadi valmistamiseks.

2.1.2.1.4. Värvivate omadustega kinnitid

2.1.2.1.4.1. Lugoli lahus (lahustada 2 g kaaliumjodiidi 100 ml vees ja lisada pidevalt loksutades 1 g joodi)

2.1.2.1.4.2. Tsüstiini määramise reaktiiv (2 g pliiatsetaati, 10 g NaOH 100 ml vees)

2.1.2.1.4.3. Fehlingi reaktiiv (valmistatakse enne kasutamist põhilahuste A ja B võrdsetest kogustest (1/1). Lahus A: lahustada 6,9 g vask(II)sulfaatpentahüdraati 100 ml vees. Lahus B: lahustada 34,6 g kaaliumnaatriumtartraattetrahüdraati ja 12 g NaOH 100 ml vees)

2.1.2.1.4.4. Tetrametüülbensidiin/vesinikperoksiid (lahustada 1 g 3,3′,5,5′ tetrametüülbensidiini (TMB) 100 ml jää-äädikhappes ja 150 ml vees. Enne kasutamist segada 4 osa saadud TMB lahust 1 osa 3-protsendilise vesinikperoksiidiga)

2.1.2.1.5. Loputusained

2.1.2.1.5.1. Etanool ≥ 96 % (tehniline)

2.1.2.1.5.2. Atsetoon (tehniline)

2.1.2.1.6. Pleegitav reaktiiv

2.1.2.1.6.1. Kaubanduslik naatriumhüpokloriti lahus (9–14 % aktiivkloori)

2.1.2.2. Seadmed

2.1.2.2.1. Analüütiline kaal täpsusega 0,001 g

2.1.2.2.2. Jahvatusseade: jahvatusveski või uhmer

2.1.2.2.3. 0,25 mm ja 1 mm ruudukujuliste võrguavadega sõelad

2.1.2.2.4. 250 ml kooniline klaasist jaotuslehter, mille koonuse põhjas on teflonist või lihvklaasist korkkraan. Korkkraani ava läbimõõt peab olema ≥ 4 mm. Alternatiivina võib kasutada koonilise põhjaga selitusklaasi, kui labor on tõestanud, et tuvastatav kontsentratsioon on sama kui koonilise klaasist jaotuslehtri kasutamise puhul.

Jaotuslehter

2.1.2.2.5. Vähemalt 6,5–40-kordse suurendusvahemikuga stereomikroskoop

2.1.2.2.6. Vähemalt 100–400-kordse suurendusvahemikuga kombineeritud mikroskoop, mida saab kasutada vaatluseks läbiva valgusega valgevälja meetodil. Lisaks võib kasutada polariseeritud valgust ja diferentsiaalset interferentskontrasti

2.1.2.2.7. Tavalised klaasist laborinõud

2.1.2.2.8. Vaatluspreparaadi valmistamise vahendid: tavalised mikroskoobi objektiklaasid, süvendiga objektiklaasid, katteklaasid (20 × 20 mm), pintsetid, õhuke spaatel

2.1.3. Proovi võtmine ja ettevalmistamine

2.1.3.1. Proovi võtmine

Määramiseks kasutatakse I lisa sätete kohaselt võetud representatiivset proovi.

2.1.3.2. Ettevaatusabinõud

Laboratoorse ristsaastumise vältimiseks tuleb kõik taaskasutatavad seadmed enne kasutamist hoolikalt puhastada. Jaotuslehtri osad tuleb enne puhastamist lahti võtta. Jaotuslehtri osad ja klaasnõud pestakse kõigepealt käsitsi ja seejärel pesumasinas. Sõelu tuleb puhastada jäikade harjastega sünteetilise harjaga. Pärast rasvaste materjalide, näiteks kalajahu sõelumist on soovitav sõelu puhastada atsetooni ja suruõhuga.

2.1.3.3. Muude kui rasva- ja õliproovide ettevalmistamine

2.1.3.3.1. Proovide kuivatamine: proovid niiskusesisaldusega > 14 % kuivatatakse enne käitlemist.

2.1.3.3.2. Proovide eelsõelumine: 1 mm granuleeritud söötasid ja seemneid on soovitav eelsõeluda ja seejärel valmistada saadud kaks fraktsiooni ette ja analüüsida eraldi proovidena.

2.1.3.3.3. Osaproovide võtmine ja peenestamine: vähemalt 50 g proovist võetakse analüüsimiseks ja peenestatakse.

2.1.3.3.4. Sademe ekstraheerimine ja ettevalmistamine: 10 g (täpsusega 0,01 g) suurune kogus jahvatatud osaproovist pannakse jaotuslehtrisse või koonilise põhjaga selitusklaasi ja lisatakse 50 ml tetrakloroetüleeni. Lehtrisse viidav kogus on maksimaalselt 3 g, kui tegemist on kalajahu või muu puhtalt loomse saaduse, mineraalse komponendi või eelseguga, mis tekitab rohkem kui 10 % sadet. Segu loksutatakse tugevasti vähemalt 30 sekundit ja seejärel lisatakse ettevaatlikult veel vähemalt 50 ml tetrakloroetüleeni, loputades sellega lehtri sisepinda, et eemaldada kõik sellele jäänud osakesed. Saadud segul lastakse seista vähemalt 5 minutit, enne kui sade eraldatakse korkkraani avamisega.

Koonilise põhjaga selitusklaasi kasutamisel segatakse segu tugevasti vähemalt 15 sekundit ja pestakse klaasi sisepinnalt vähemalt 10 ml tetrakloroetüleeniga hoolikalt maha kõik kinni jäänud osakesed. Segul lastakse 3 minutit seista ja segatakse uuesti 15 sekundit ning pestakse klaasi sisepinnalt vähemalt 10 ml puhta tetrakloroetüleeniga hoolikalt maha kõik kinni jäänud osakesed. Saadud segul lastakse seista vähemalt 5 minutit ning seejärel vedel osa eemaldatakse ja valatakse ära hoolika dekanteerimisega, jälgides, et sade jääks täielikult alles.

Sade kuivatatakse ja seejärel kaalutakse (täpsusega 0,001 g). Kui rohkem kui 5 % sademest koosneb osakestest suurusega > 0,50 mm, sõelutakse sade 0,25 mm sõelaga ja uuritakse kahte saadud fraktsiooni.

2.1.3.3.5. Heljumi ekstraheerimine ja ettevalmistamine: pärast sademe eraldamist eespool kirjeldatud meetodi abil peab jaotuslehtrisse jääma kaks faasi: vedel faas, mis koosneb tetrakloroetüleenist, ja heljumist saadud tahke faas. Tahke faas on heljum ja selle saamiseks lastakse tetrakloroetüleen lehtrist täielikult välja korkkraani avamisega. Jaotuslehter pööratakse ümber ja valatakse heljum suurde Petri tassi ning kuivatatakse õhu käes tõmbe all. Kui heljumis on rohkem kui 5 % osakesi suurusega > 0,50 mm, sõelutakse see 0,25 mm sõelaga ja uuritakse mõlemat saadud fraktsiooni.

2.1.3.3.6. Lähtematerjali ettevalmistamine: valmistatakse ette vähemalt 5 g suurune jahvatatud osaproov. Kui rohkem kui 5 % materjalist koosneb osakestest suurusega > 0,50 mm, sõelutakse see 0,25 mm sõelaga ja uuritakse mõlemat saadud fraktsiooni.

2.1.3.4. Rasvast ja õlist koosnevate proovide ettevalmistamine

Rasvast ja õlist koosnevate proovide ettevalmistamiseks võib kasutada järgmist eeskirja:

—	kui rasv on tahke, soojendatakse seda ahjus kuni vedeldumiseni;

—	pipeti abil viiakse 40 ml rasva või õli proovi põhjast tsentrifuugitopsi;

—	tsentrifuugitakse 10 minutit kiirusel 4 000 p/min;

—	kui rasv on pärast tsentrifuugimist tahke, soojendatakse seda ahjus kuni vedeldumiseni;

—	tsentrifuugimist korratakse 5 minutit kiirusel 4 000 p/min;

—	väikese lusika või spaatli abil viiakse pool dekanteeritud lisanditest uurimiseks mikroskoobi objektiklaasile, kinnitina soovitatakse kasutada glütserooli;

—	ülejäänud lisandeid kasutatakse sademe ettevalmistamiseks vastavalt punktile 2.1.3.3.

2.1.3.5. Värvimisreaktiivide kasutamine

Loomset päritolu osakeste nõuetekohase kindlakstegemise hõlbustamiseks võib katse teostaja kasutada proovide ettevalmistamisel värvimisreaktiive kooskõlas EURL-AP koostatud juhistega, mis on avaldatud labori veebisaidil.

Kui sademe värvimiseks kasutatakse alisariinpunase lahust, kasutatakse järgmist eeskirja:

—	kuivatatud sade pannakse katseklaasi ja loputatakse kaks korda umbes 5 ml etanooliga (iga kord kasutatakse pöörissegajat 30 sekundit, lahustil lastakse umbes üks minut ja 30 sekundit settida ja lahusti kallatakse ära);

—	sade pleegitatakse vähemalt 1 ml naatriumhüpokloriti lahuse lisamisega. Reaktsioonil lastakse kesta 10 minutit. Katseklaas täidetakse veega, sademel lastakse 2–3 minutit settida ning vesi ja suspendeeritud osakesed kallatakse ettevaatlikult ära;

—	sadet loputatakse veel kaks korda umbes 10 ml veega (kummalgi korral kasutatakse pöörissegajat 30 sekundit, lastakse settida ja vesi kallatakse ära);

—

lisatakse 2–10 tilka alisariinpunase lahust ja segu segatakse pöörissegajaga. Reaktsioonil lastakse kesta 30 sekundit ja värvitud sadet loputatakse kaks korda umbes 5 ml etanooliga ja seejärel üks kord atsetooniga (iga kord kasutatakse pöörissegajat 30 sekundit, lahustil lastakse umbes 1 minut selgida ja kallatakse ära);

—	värvitud sade kuivatatakse.

2.1.4. Mikroskoopiline uurimine

2.1.4.1. Vaatluspreparaadi ettevalmistamine

Sademest ja katse teostaja valikul kas heljumist või lähteainest valmistatakse vaatluspreparaadid. Kui proovi ettevalmistamisel on kasutatud sõelumist, valmistatakse vaatluspreparaadid kahest saadud fraktsioonist (peenem ja jämedam fraktsioon). Objektiklaasidele määritud fraktsioonide näidised peavad olema terve fraktsiooni suhtes esindavad.

On vaja ette valmistada piisav arv vaatluspreparaate, et tagada punktis 2.1.4.2 esitatud uurimiseeskirja täies ulatuses teostamine.

Vaatluspreparaadid peavad olema kinnitatud nõuetekohaste kinnitite abil vastavalt EURL-AP standardsele töökorrale, mis on avaldatud labori veebisaidil. Vaatluspreparaadid peavad olema kaetud katteklaasidega.

2.1.4.2. Vaatluseeskirjad loomse päritoluga osakeste tuvastamiseks segajõusöödas ja söödamaterjalis

Ettevalmistatud vaatluspreparaate vaadeldakse vastavalt vaatluseeskirjadele, mis on esitatud joonisel 1 (muu segajõusööt ja söödamaterjalid kui puhas kalajahu) või joonisel 2 (kalajahu).

Sademe mikroskoobiga vaatlemiseks kasutatakse kombineeritud mikroskoopi ja katse teostaja valikust sõltuvalt uuritakse kas heljumit või lähtematerjali. Jämedama fraktsiooni uurimiseks võib peale kombineeritud mikroskoobi kasutada ka stereomikroskoopi. Kõiki vaatluspreparaate uuritakse põhjalikult, kasutades erinevaid suurendusi.

Vaatluseeskirja iga etapi jaoks kehtestatud vaatluspreparaatide miinimumarvust tuleb rangelt kinni pidada, välja arvatud juhul, kui kogu fraktsiooni materjalist ei ole võimalik saada nõutavat arvu vaatluspreparaate. Ühe määramise jaoks vaadeldakse kuni kuut vaatluspreparaati.

Katse teostaja võib osakeste laadi ja päritolu kindlakstegemise hõlbustamiseks kasutada abivahendeid, näiteks otsustamise tugisüsteeme, fotoarhiive ja etalonproove.

Joonis 1

Vaatluseeskirjad loomse päritoluga osakeste tuvastamiseks muus segajõusöödas ja söödamaterjalis kui kalajahus

Joonis 2

Vaatluseeskirjad loomse päritoluga osakeste tuvastamiseks kalajahus

2.1.4.3. Määramiste arv

Kui joonistel 1 ja 2 esitatud vaatluseeskirjade kohase esimese määramise tulemusena ei tuvastata ühtki maismaaloomast või kalast saadud loomse päritoluga osakest, ei ole täiendav määramine vajalik ja analüüsi tulemus väljendatakse punktis 2.1.5.1 esitatud näidislausete abil.

Kui joonisel 1 või 2 esitatud vaatluseeskirjade kohase esimese määramise tulemusena tuvastatud (maismaaloomast või kalast saadud) osakeste arv jääb vahemikku 1–5, tehakse teine määramine uuest 50 g osaproovist. Kui teisel määramisel jääb kõnealust laadi loomse päritoluga osakeste arv vahemikku 0–5, väljendatakse analüüsi tulemus punktis 2.1.5.2 esitatud näidislausete abil või tehakse kolmas määramine uuest 50 g osaproovist. Kui pärast esimest ja teist määramist on kahe määramisega tuvastatud kõnealust laadi osakeste summa suurem kui 15, ei ole täiendavat määramist vaja teha ja analüüsi tulemus väljendatakse punktis 2.1.5.3 esitatud näidislausete abil. Kui pärast kolmandat määramist on kolme määramisega tuvastatud kõnealust laadi loomse päritoluga osakeste summa suurem kui 15, väljendatakse analüüsi tulemus punktis 2.1.5.3 esitatud näidislausete abil. Muudel juhtudel väljendatakse analüüsi tulemus punktis 2.1.5.2 esitatud näidislausete abil.

Kui joonisel 1 või 2 esitatud vaatluseeskirjade kohase esimese määramise tulemusena tuvastatakse rohkem kui 5 maismaaloomast või kalast pärinevat loomse päritoluga osakest, väljendatakse analüüsi tulemus punktis 2.1.5.3 esitatud näidislausete abil.

2.1.5. Tulemuste väljendamine

Tulemuste esitamisel teatab labor, millist tüüpi materjali analüüsiti (sade, heljum või lähteaine) ja mitu määramist tehti.

Labori aruanne peab sisaldama vähemalt teavet maismaaloomadest ja kalajahust pärinevate osakeste olemasolu kohta.

Erinevad tulemused esitatakse järgmiselt.

2.1.5.1. Ei tuvastatud ühtki kõnealust laadi loomse päritoluga osakest:

—	valgusmikroskoopia abil ei tuvastatud analüüsimiseks esitatud proovis maismaaloomadest saadud osakesi,

—	valgusmikroskoopia abil ei tuvastatud analüüsimiseks esitatud proovis kalast saadud osakesi.

2.1.5.2. Tuvastati keskmiselt 1–5 loomse päritoluga osakest:

—

valgusmikroskoopia abil ei tuvastatud analüüsimiseks esitatud proovist rohkem kui viis maismaaloomadest saadud osakest ühe määramise kohta keskmiselt. Osakesed määratleti kui … [kondid, kõhr, lihaskiud, karv, sarv …]. Selline väga väike sisaldus, mis on allpool mikroskoopilise meetodi avastamispiiri, tähendab, et ei saa välistada valepositiivse tulemuse võimalust.

Või, vastavalt vajadusele,

—

valgusmikroskoopia abil ei tuvastatud analüüsimiseks esitatud proovist rohkem kui viis kalast saadud osakest ühe määramise kohta keskmiselt. Osakesed määratleti kui … [kalaluu, kalasoomus, kõhr, lihaskiud, otoliit, lõpus …]. Selline väga väike sisaldus, mis on allpool mikroskoopilise meetodi avastamispiiri, tähendab, et ei saa välistada valepositiivse tulemuse võimalust.

Proovi eelsõelumise puhul märgib labor, millises fraktsioonis (sõelutud fraktsioon, granuleeritud fraktsioon või seemned) on tuvastatud loomse päritoluga osakesi, kuna ainult sõelutud fraktsioonist tuvastatud loomse päritoluga osakesed võivad tähendada keskkonna saastumist.

2.1.5.3. Tuvastati keskmiselt rohkem kui viis loomse päritoluga osakest:

—	valgusmikroskoopia abil tuvastati analüüsimiseks esitatud proovist rohkem kui viis maismaaloomadest saadud osakest ühe määramise kohta keskmiselt. Osakesed määratleti kui … [kondid, kõhr, lihaskiud, karv, sarv …].

Või, vastavalt vajadusele,

—	valgusmikroskoopia abil tuvastati analüüsimiseks esitatud proovist rohkem kui viis kalast saadud osakest ühe määramise kohta keskmiselt. Osakesed määratleti kui … [kalaluu, kalasoomus, kõhr, lihaskiud, otoliit, lõpus …].

2.2. Polümeraasi ahelreaktsioon (PCR)

2.2.1. Põhimõte

Loomse päritoluga desoksüribonukleiinhappe (DNA) fragmendid, mis võivad esineda söödamaterjalides ja segajõusöödas, tuvastatakse polümeraasi ahelreaktsiooni abil geeni kordistamise meetodiga, mis on suunatud liigispetsiifilise DNA-järjestuse tuvastamisele.

PCR-meetodi puhul on kõigepealt nõutav DNA eraldamine. Selliselt saadud DNAga tehakse geeni kordistamine, et tuvastada katsega kontrollitavaid loomaliike.

2.2.2. Reaktiivid ja seadmed

2.2.2.1. Reaktiivid

2.2.2.1.1. DNA eraldamise reaktiivid

Kasutatakse ainult EURL-AP labori poolt heaks kiidetud ja labori veebisaidil avaldatud reaktiive.

2.2.2.1.2. Geeni kordistamise reaktiivid

2.2.2.1.2.1. Praimerid ja sondid

Kasutatakse ainult EURL-AP poolt valideeritud oligonukleotiidide järjestusega praimereid ja sonde (2).

2.2.2.1.2.2. Master Mix

Kasutatakse ainult neid Master Mix’i lahuseid, mis ei sisalda reaktiive, mis loomse DNA juuresoleku tõttu võivad anda vale tulemuse (3).

2.2.2.1.2.3. Saastusest puhastamise reaktiivid

2.2.2.1.2.3.1. Soolhappe lahus (0,1N).

2.2.2.1.2.3.2. Pleegitav reaktiiv (0,15 % aktiivklooriga naatriumhüpokloriti lahus)

2.2.2.1.2.3.3. Kallite seadmete, nagu analüütiliste kaalude (näiteks MP Biomedicals DNA EraseTM) saastusest puhastamiseks ettenähtud mittesöövitavad reaktiivid

2.2.2.2. Seadmed

2.2.2.2.1. Analüütilised kaalud täpsusega 0,001 g

2.2.2.2.2. Jahvatusseadmed

2.2.2.2.3. Reaalajas PCR tegemist võimaldav termotsükler

2.2.2.2.4. Mikrotsentrifuug mikrotsentrifuugitopside jaoks

2.2.2.2.5. 1 μl – 1 000 μl pipeteerimist võimaldavad mikropipetid

2.2.2.2.6. Standardsed plastikust molekulaarbioloogia vahendid: mikrotsentrifuugitopsid, mikropipettide filtriga plastikotsikud, termotsükleri plaadid.

2.2.2.2.7. Proovide ja reaktiivide hoidmiseks ettenähtud külmikud

2.2.3. Proovi võtmine ja proovi ettevalmistamine

2.2.3.1. Proovi võtmine

Määramiseks kasutatakse I lisa kohaselt võetud representatiivset proovi.

2.2.3.2. Proovi ettevalmistamine

Laboriproovide ettevalmistamine kuni DNA eraldamiseni teostatakse vastavalt II lisas sätestatud nõuetele. Vähemalt 50 g proovist võetakse analüüsimiseks osaproovid ja peenestatakse.

Proovi ettevalmistamine teostatakse muudes ruumides kui DNA eraldamiseks ja geeni kordistamiseks ettenähtud ruumid vastavalt standardile ISO 24276.

Ette valmistatakse kaks proovi suurusega vähemalt 100 mg.

2.2.4. DNA eraldamine

Iga proovi DNA eraldatakse vastavalt ELi referentlabori EURL-AP kehtestatud ja labori veebisaidil avaldatud standardsele töökorrale.

Iga eraldamise puhul tehakse kaks eraldamise kontrollkatset vastavalt standardile ISO 24276:

—	eraldamise tühikatse,

—	DNA eraldamise positiivne kontrollkatse.

2.2.5. Geeni kordistamine

Geeni kordistamine teostatakse kõikide kontrollimist vajavate liikide jaoks valideeritud meetodite abil. Need meetodid on esitatud ELi referentlabori EURL-AP poolt kehtestatud ja labori veebisaidil avaldatud standardses töökorras. Iga eraldatud DNA-proovi analüüsitakse vähemalt kahe erineva lahjendusega, et hinnata inhibeerimist.

Iga sihtliigi kohta tehakse kaks kordistamise kontrollkatset vastavalt standardis ISO 24276 kirjeldatud meetodile:

—	igal plaadil või PCR-katsete seerias kasutatakse sihtliigi DNA positiivset kontrolli;

—	igal plaadil või PCR-katsete seerias kasutatakse kordistusreaktiivi kontrolli (mida nimetatakse ka matriitsita kontrolliks).

2.2.6. Tulemuste tõlgendamine ja esitamine

Tulemuste esitamisel teatab labor vähemalt kasutatud proovide massi, kasutatud ekstraheerimismeetodi, teostatud määramiste arvu ja meetodi avastamispiiri.

Tulemusi ei tõlgendata ega esitata, kui DNA eraldamise positiivne kontrollproov ja DNA positiivne sihtkontrollproov ei anna katsega kontrollitava sihtliigi puhul positiivseid tulemusi, samas kui kordistamisreaktiivi kontroll on negatiivne.

Kui kahe proovi tulemused ei ole kooskõlas, korratakse vähemalt geeni kordistamist. Kui labor kahtlustab, et nimetatud lahkumineku põhjuseks võib olla DNA eraldamine, tehakse enne tulemuste tõlgendamist uus DNA eraldamine ja seejärel geeni kordistamine.

Tulemuste lõplik väljendamine peab põhinema kahe proovi tulemuste ühendamisel ja tõlgendamisel vastavalt ELi referentlabori EURL-AP poolt kehtestatud ja labori veebisaidil avaldatud standardsele töökorrale.

2.2.6.1. Negatiivne tulemus

Negatiivne tulemus esitatakse järgmiselt:

Analüüsimiseks esitatud proovis ei tuvastatud Xst pärinevat DNAd (X on katsega kontrollitav loomaliik või liikide rühm).

2.2.6.2. Positiivne tulemus

Positiivne tulemus esitatakse järgmiselt:

Analüüsimiseks esitatud proovis tuvastati Xst pärinev DNA (X on katsega kontrollitav loomaliik või liikide rühm).”

(1) http://eurl.craw.eu/

(2) Iga uuritava loomaliigi jaoks olemasolevate praimerite ja sondide loeteluga saab tutvuda EURL-AP veebisaidil.

(3) Vajalike Master Mix’i lahuste näited on esitatud EURL-AP veebisaidil.

23.1.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 20/53

NÕUKOGU OTSUS 2013/43/ÜVJP,

22. jaanuar 2013,

liidu jätkuva tegevuse kohta relvakaubanduslepingu läbirääkimiste toetamiseks Euroopa julgeolekustrateegia raames

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 26 lõiget 2 ja artikli 31 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003. aastal vastu Euroopa julgeolekustrateegia, milles kutsutakse üles arendama välja tõhusal mitmepoolsusel põhinev rahvusvaheline kord. Euroopa julgeolekustrateegias tunnustatakse rahvusvaheliste suhete põhiraamistikuna ÜRO põhikirja. Liidu jaoks on esmatähtis ÜRO tugevdamine ja talle oma kohustuste täitmiseks ja tõhusaks tegutsemiseks piisavate vahendite andmine.

(2)

ÜRO Peaassamblee võttis 6. detsembril 2006. aastal vastu resolutsiooni 61/89 pealkirjaga „Relvakaubandusleping: tavarelvade impordi, ekspordi ja üleandmise ühtsete rahvusvaheliste standardite kehtestamine”, milles kutsuti ÜRO liikmesriike avaldama arvamust võimaliku lepingu kohta ja millega loodi valitsusekspertide töörühm, et jätkata lepingu kaalumist, algatades nii ÜRO relvakaubanduslepingu protsessi.

(3)

ÜRO Peaassamblee võttis 2. detsembril 2009. aastal vastu resolutsiooni 64/48 pealkirjaga „Relvakaubandusleping”, millega ta otsustas korraldada 2012. aastal ÜRO relvakaubanduslepingu alase konverentsi, et töötada välja õiguslikult siduv dokument, mis sisaldaks võimalikult kõrgetasemelisi tavarelvade üleandmise alaseid ühtseid rahvusvahelisi standardeid.

(4)

Oma 11. detsembri 2006. aasta, 10. detsembri 2007. aasta, 12. juuli 2010. aasta ja 25. juuni 2012. aasta järeldustes kiitis nõukogu heaks relvakaubanduslepingu protsessi eri etapid ja väljendas oma kindlat soovi saavutada edu läbirääkimistel uue rahvusvahelise õiguslikult siduva dokumendi üle, millega tuleks kehtestada kõrgeimad võimalikud ühtsed rahvusvahelised standardid, millega reguleeritakse tavarelvade seaduslikku kaubandust ning mis peaks olema asjakohane kõikidele ÜRO liikmesriikidele ja mida saaks seetõttu ülemaailmselt kohaldada.

(5)

Et suurendada osalemist relvakaubanduslepingu sõlmimise protsessis ja selle asjakohasust, võttis nõukogu 19. jaanuaril 2009 vastu otsuse 2009/42/ÜVJP (toetuse kohta ELi tegevusele, millega edendatakse Euroopa julgeolekustrateegia raames relvakaubanduslepingu sõlmimiseni viivat protsessi kolmandates riikides) (1) ja 14. juunil 2010 otsuse 2010/336/ÜVJP (ELi tegevuste kohta relvakaubanduslepingu toetamiseks Euroopa julgeolekustrateegia raames), (2) mille sisuks on mitmete piirkondlike seminaride korraldamine kõikjal maailmas. Nende tutvustusürituste eesmärk oli toetada ettevalmistusi eduka ÜRO relvakaubanduslepingu alase konverentsi korraldamiseks 2012. aastal, laiendades arutelu ja andes konkreetseid soovitusi, ning toetada liikmesriike erialaste teadmiste kogumisel ja parandamisel, et rakendada tõhus relvade üleandmise kontroll, kui leping kord jõustub.

(6)

ÜRO relvakaubanduslepingu alane konverents kutsuti kokku ÜRO peakorteris New Yorgis 2.–27. juulini 2012, et koostada õiguslikult siduv dokument kehtestamaks võimalikult kõrgetasemelised tavarelvade üleandmise alased ühtsed rahvusvahelised standardid. Konverents ei suutnud ette nähtud aja jooksul lepingu lõpliku teksti suhtes kokkulepet saavutada. Siiski saavutati läbirääkimistel märkimisväärset edu, mida kajastab konverentsi eesistuja poolt 26. juulil 2012 esitatud lepingu teksti kavand.

(7)

7. novembril 2012 võttis ÜRO Peaassamblee esimene komitee vastu resolutsiooni pealkirjaga „Relvakaubandusleping”, milles otsustati kutsuda 18.–28. märtsini 2013 New Yorgis kokku lõplik ÜRO relvakaubanduslepingu alane konverents 2012. aasta juuli konverentsi kodukorra alusel, et viia relvakaubanduslepingu koostamine eelmise ÜRO konverentsi eesistuja poolt 26. juulil 2012 esitatud lepingu teksti kavandi alusel lõpule.

(8)

Võttes arvesse 2012. aasta juulis toimunud ÜRO konverentsi tulemusi, otsustega 2009/42/ÜVJP ja 2010/336/ÜVJP kindlaks määratud tegevust ja vajadust toetada läbirääkimiste edukat lõpuleviimist, peaks liit jätkama relvakaubanduslepingu protsessi toetamist, et tagada viivitamata tõhusa ja rakendatava õiguslikult siduva lepingu vastuvõtmiseni jõudmine. Liidu jätkuv toetus relvakaubanduslepingu protsessile peaks kaasa aitama läbirääkimiste edukale lõpetamisele ÜRO konverentsil 18.–28. märtsil 2013 ja toetama rakendamisalaseid jõupingutusi kolmandates riikides, kes peavad hakkama tulevast relvakaubanduslepingut järgima,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Relvakaubanduslepingu toetamiseks võtab liit meetmeid, mille eesmärk on:

—	toetada ÜRO poolt relvakaubanduslepingu üle peetavate läbirääkimiste edukat lõpuleviimist;

—	toetada ÜRO liikmesriike erialaste teadmiste kogumisel ja parandamisel riiklikul ja piirkondlikul tasandil, et rakendada tõhus relvade üleandmise kontroll ning seeläbi tagada, et tulevane relvakaubandusleping on jõustudes võimalikult tõhus.

2. Lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks järgib liit järgmist tegevuskava:

—	korraldab kaks valitsusekspertide seminari, mille eesmärk on lihtsustada läbirääkimiste lõpuleviimist ja lepingu tulevast rakendamist.

Käesolevas lõikes osutatud tegevuskava üksikasjalik kirjeldus on esitatud lisas.

Artikkel 2

1. Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”).

2. Artikli 1 lõikes 2 nimetatud tegevuskava tehnilist rakendamist teostab massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsium (edaspidi „konsortsium”).

3. Konsortsium täidab oma ülesandeid kõrge esindaja vastutusel. Sel eesmärgil sõlmib kõrge esindaja konsortsiumiga vajalikud kokkulepped.

Artikkel 3

1. Lähtesumma artikli 1 lõikes 2 osutatud tegevuskava rakendamiseks on 160 800 eurot.

2. Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summast, hallatakse vastavalt liidu eelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3. Järelevalvet lõikes 1 osutatud kulude nõuetekohase haldamise üle teostab komisjon. Sel eesmärgil sõlmib komisjon konsortsiumiga rahastamislepingu. Rahastamislepingus sätestatakse, et konsortsium tagab liidu toetuse nähtavuse selliselt, et see on kooskõlas toetuse suurusega.

4. Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 nimetatud rahastamislepingu niipea kui võimalik pärast käesoleva otsuse jõustumist. Komisjon teavitab nõukogu kõigist protsessi käigus ilmnevatest raskustest ning teatab nõukogule rahastamislepingu sõlmimise kuupäeva.

Artikkel 4

1. Kõrge esindaja annab nõukogule käesoleva otsuse rakendamise kohta aru, lähtudes iga seminari järel koostatud korrapärastest aruannetest. Aruanded koostab konsortsium ja nende alusel viib nõukogu läbi hindamise.

2. Komisjon annab teavet artikli 1 lõikes 2 nimetatud tegevuskava rakendamise finantsaspektide kohta.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Käesolev otsus kaotab kehtivuse 24 kuu möödumisel artikli 3 lõikes 3 nimetatud rahastamislepingu sõlmimisest või kuue kuu möödumisel otsuse vastuvõtmisest, kui selleks ajaks ei ole sõlmitud nimetatud rahastamislepingut.

Brüssel, 22. jaanuar 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

M. NOONAN

(1) ELT L 17, 22.1.2009, lk 39.

(2) ELT L 152, 18.6.2010, lk 14.

LISA

ARTIKLI 1 LÕIKES 2 OSUTATUD TEGEVUSKAVA

1. Eesmärk

Käesoleva otsuse üldeesmärk on toetada ÜRO poolt relvakaubanduslepingu üle peetavate läbirääkimiste edukat lõpuleviimist ning ÜRO liikmesriikide ettevalmistusi lepingu täieliku rakendamise saavutamiseks, kui leping jõustub.

2. Tegevuskava kirjeldus

2.1. Tegevuskava eesmärgid

Tegevuskavaga aidatakse kaasa liidu jõupingutustele, mille eesmärk on toetada läbirääkimiste lõpuleviimist seoses relvakaubanduslepinguga, millega kehtestatakse „kõrgeimad võimalikud ühised rahvusvahelised standardid, millega reguleeritakse tavarelvade seaduslikku kaubandust”, ning seega „muudetakse relvakaubandus läbipaistvamaks ja vastutustundlikumaks, misläbi toetatakse rahu ja julgeoleku, piirkondliku stabiilsuse ning jätkusuutliku majandusliku ja sotsiaalse arengu tugevdamist”. Tegevuskava sisaldab eelkõige järgmisi tegevusi:

—	panustamine 26. juulil 2012 esitatud lepingu kavandi tekstil põhineva tugeva ja jõulise relvakaubanduslepingu valmimisse;

—	liidu jõupingutuste jätkamine eesmärgiga ergutada kolmandaid riike toetama õiguslikult siduva relvakaubanduslepingu koostamist ja rakendamist, et kehtestada ülemaailmse tavarelvade kaubanduse suhtes ühtsed rahvusvahelised standardid;

—	liidu jõupingutuste edendamine relvade üleandmise kontrolli tugevdamiseks kolmandates riikides ja

—	kolmandate riikide jõupingutuste tugevdamine riiklikul tasandil seoses ettevalmistustega lepingu täieliku rakendamise saavutamiseks, kui leping jõustub.

2.2. Tegevuskava tulemused

Tegevuskava rakendamise tulemused on järgmised:

—

valitsustasandi võtmetähtsusega sidusrühmi koondav foorum, et aidata ÜRO liikmesriikidel teha ettevalmistusi 2013. aasta märtsis kogunevaks relvakaubanduslepingu alaseks ÜRO konverentsiks ning relvakaubanduslepingu varajaseks jõustumiseks ja täielikuks rakendamiseks. Sellel foorumil uuritakse samuti viise, kuidas saaks koordineerida ja maksimeerida olemasolevat tegevust rahvusvahelise abi valdkonnas relvade ekspordikontrolli tugevdamiseks;

—

üldsusele kättesaadav 20-leheküljeline aruanne. Kõnealuses aruandes tuuakse välja, kuidas tugineda olemasolevale liidu ja rahvusvahelisele teavitus- ja abistamistegevusele kolmandate riikide jõupingutuste toetamiseks seoses relvade üleandmise kontrolli süsteemide loomisega, millega täidetakse relvakaubanduslepingu alusel võetud kohustused.

2.3. Tegevuse kirjeldus

Punktis 2.1 välja toodud eesmärkide täitmiseks sisaldab tegevuskava kolme tegevust: kaks seminari ja üks aruanne.

2.3.1. Seminarid valitsuse esindajatele

Tegevuskavaga nähakse ette kahepäevase seminari (viibimine kohapeal) korraldamine 30–40 valitsuse eksperdile. Kummagi seminari asukoha ja kuupäevade kindlaksmääramisel konsulteeritakse kõrge esindajaga ning asjakohase nõukogu töörühmaga.

a) Seminaride ülesehitus

Kõnealused kaks seminari annavad võimaluse arutada mitmeid küsimusi, sealhulgas:

—	2013. aasta märtsis toimuval ÜRO konverentsil relvakaubanduslepingu üle peetavate läbirääkimiste eduka lõpuleviimise saavutamise viisid, tuginedes 26. juulil 2012 esitatud lepingu kavandi tekstile;

—	vahendid, millega tagatakse relvakaubanduslepingu võimalikult kiire jõustumine;

—	riikliku, piirkondliku ja rahvusvahelise abi parimad tavad, mille toel saavutatakse lepingu jõustumine ja täielik rakendamine;

—	õigusalased, tehnilised, materiaalsed ja finantsalased elemendid, mida on tarvis relvakaubanduslepingu alusel võetud kohustuste täitmisel vajalike riiklike süsteemide loomise tagamiseks.

Enne kumbagi seminari koostatakse lühike aruteludokument, milles tuuakse välja kõige tähtsamad aruteluteemad. Vahetult pärast seminari lõppu koostatakse seminari kokkuvõte, mis esitatakse kõrgele esindajale ja asjakohastele nõukogu töörühmadele.

Seminaride üksikasjaliku ja lõpliku päevakorra kindlaksmääramisel konsulteeritakse kõrge esindajaga ning asjakohase nõukogu töörühmaga.

b) Seminaril osalejad

Seminaridel osaleb kuni 40 valitsuse esindajat valitud ÜRO liikmesriikidest, kes osalevad relvakaubanduslepingu üle peetavatel läbirääkimistel. Kummagi seminari üksikasjaliku ja lõpliku osalejate nimekirja kindlaksmääramisel konsulteeritakse kõrge esindajaga ning asjakohase nõukogu töörühmaga.

2.3.2. Aruanne liidu ja rahvusvahelise abi kohta kolmandatele riikidele relvakaubanduslepingu rakendamisel

Pärast kahe seminari lõpuleviimist avaldatakse 20-leheküljeline aruanne, milles tuuakse välja, kuidas saab arendada ja laiendada relvade üleandmise kontrolli tugevdamisele suunatud olemasolevat liidu ja rahvusvahelist teavitus- ja abistamistegevust, et aidata ÜRO liikmesriikidel täita relvakaubanduslepingu alusel võetud kohustused. Aruande peamine eesmärk on soovitada meetmeid relvakaubanduslepingu võimalikult kiire jõustumise toetamiseks.

Aruandest peaks olema abi relvakaubanduslepingu rakendamise toetamiseks tulevikus ellu viidava teavitus- ja abistamistegevuse üle peetavates aruteludes. Nähakse ette, et aruande puhul on tegemist nõukogu otsusest lähtuva avaliku dokumendiga, mis kindlustab liidu poolt tugeva ja jõulise relvakaubanduslepingu tagamisse antava panuse jätkuva nähtavuse.

3. Kestus

Tegevuskava rakendatakse 12 kuu jooksul alates artikli 3 lõikes 3 nimetatud rahastamislepingu sõlmimisest.

4. Kasusaajad

Kõnealuse tegevuskava kasusaajateks on ÜRO liikmesriigid, eelkõige relvakaubanduslepingu ja selle tulevase rakendamisega seotud riiklike poliitikate kujundamise eest vastutavad riigiasutused. Konkreetsete kasusaajate riikide valiku kindlaksmääramisel konsulteeritakse kõrge esindajaga ning asjakohase nõukogu töörühmaga.

5. Rakendusasutus

Käesoleva otsuse tehniline rakendamine tehakse ülesandeks konsortsiumile. Konsortsium täidab oma ülesannet kõrge esindaja vastutusel. Konsortsium tagab liidu toetuse nähtavuse selliselt, et see on kooskõlas toetuse suurusega.

23.1.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 20/60

NÕUKOGU OTSUS 2013/45/ÜVJP,

22. jaanuar 2013,

millega muudetakse otsust 2011/137/ÜVJP piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 28. veebruaril 2011. aastal vastu otsuse 2011/137/ÜVJP (1).

(2)

Otsuse 2011/137/ÜVJP IV lisas loetletud isikute puhul tuleks seadusevastaselt omastatud raha Liibüa riigile tagastamise soodustamiseks muuta otsuses 2011/137/ÜVJP tehtud erandeid, et lubada teatavate külmutatud varade või majandusressursside vabastamist, kui neid on vaja liidus tehtud kohtu või haldusorgani otsuse või liikmesriigis täitmisele pööratava kohtuotsuse täitmiseks enne või pärast asjaomaste isikute, üksuste ja asutuste loetellu kandmise kuupäeva.

(3)	Nõukogu leiab, et enam ei ole alust hoida ühte üksust otsuse 2011/137/ÜVJP IV lisas esitatud loetelus.

(4)	Kanne ühe isiku kohta tuleks kõrvaldada otsuse 2011/137/ÜVJP II ja IV lisas esitatud loeteludest ja kanda see nimetatud otsuse I ja III lisas esitatud loeteludesse.

(5)	Otsuse 2011/137/ÜVJP I, II, III ja IV lisas esitatud loeteludesse kantud teatud isikuid käsitlevat teavet tuleks ajakohastada.

(6)	Otsuse 2011/137/ÜVJP I, II, III ja IV lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2011/137/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

Artiklisse 6 lisatakse järgmine lõige:

„5b. IV lisas loetletud isikute ja üksuste puhul ning erandina lõike 1 punktist b võivad liikmesriikide pädevad asutused lubada teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamist, kui on täidetud järgmised tingimused:

vahekohus on teinud kõnealuste rahaliste vahendite või majandusressursside kohta otsuse enne kuupäeva, mil lõike 1 punktis b osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti IV lisas esitatud loetellu, või nende kohta on liidus tehtud kohtu või haldusorgani otsus või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratav kohtuotsus enne või pärast nimetatud kuupäeva;

b)	rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse ainult sellise otsusega tagatud või kehtivaks tunnistatud nõuete rahuldamiseks kõnealuseid nõudeid omavate isikute õigusi reguleerivate õigusnormidega seatud piires;

c)	otsus ei ole tehtud II ja IV lisas loetletud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kasuks ning

d)	otsuse tunnustamine ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga.

Liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni käesoleva artikli alusel antud loast.”

Artikli 6 lõikesse 6 lisatakse järgmine punkt:

„c)	maksed, mis kuuluvad tasumisele liidus tehtud või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratava kohtu, haldusorgani või vahekohtu otsuse alusel IV lisas loetletud isikute ja üksuste puhul,”.

3)	Otsuse 2011/137/ÜVJP I, II, III ja IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisas sätestatule.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 22. jaanuar 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

M. NOONAN

(1) ELT L 58, 3.3.2011, lk 53.

LISA

Otsuse 2011/137/ÜVJP I, II, III ja IV lisa muudetakse järgmiselt.

I lisa:

kanded 1, 4, 5, 7 kuni 15 ja 18 asendatakse järgmiste kannetega:

„1.	Dr AL-BAGHDADI, Abdulqader Mohammed Passi number: B010574. Sünniaeg: 1.7.1950. Revolutsiooniliste komiteede kontaktasutuse juht. Revolutsioonilised komiteed on seotud meeleavaldajate vastu suunatud vägivallaga. Oletatav seisund/asukoht: Tuneesia vanglas. ÜRO kande kuupäev: 26.2.2011.”

„4.	Kindralmajor JABIR, Abu Bakr Yunis Sünniaeg: 1952. Sünnikoht: Jalo, Liibüa. Kaitseminister. Üldvastutav relvajõudude tegevuse eest. Oletatav seisund/asukoht: surnud. ÜRO kande kuupäev: 26.2.2011.

5.	MATUQ, Matuq Mohammed Sünniaeg: 1956. Sünnikoht: Khoms, Liibüa. Varustussekretär. Režiimis juhtival kohal. Seotud revolutsioonikomiteedega. Varem seotud teisitimõtlemise mahasurumise ja vägivallaga. Oletatav seisund/asukoht: teadmata, oletatavalt tabatud. ÜRO kande kuupäev: 26.2.2011.”

„7.	GADDAFI, Aisha Muammar Sünniaeg: 1978. Sünnikoht: Tripoli, Liibüa. Muammar GADDAFI tütar. Režiimiga lähedalt seotud. Oletatav seisund/asukoht: Alžeeria. ÜRO kande kuupäev: 26.2.2011.

8.	GADDAFI, Hannibal Muammar Passi number: B/002210. Sünniaeg: 20.9.1975. Sünnikoht: Tripoli, Liibüa. Muammar GADDAFI poeg. Režiimiga lähedalt seotud. Oletatav seisund/asukoht: Alžeeria. ÜRO kande kuupäev: 26.2.2011.

9.	GADDAFI, Khamis Muammar Sünniaeg: 1978. Sünnikoht: Tripoli, Liibüa. Muammar GADDAFI poeg. Režiimiga lähedalt seotud. Meeleavalduste mahasurumisega seotud sõjaväeüksuste juhataja. Oletatav seisund/asukoht: surnud. ÜRO kande kuupäev: 26.2.2011.

10.	GADDAFI, Mohammed Muammar Sünniaeg: 1970. Sünnikoht: Tripoli, Liibüa. Muammar GADDAFI poeg. Režiimiga lähedalt seotud. Oletatav seisund/asukoht: Alžeeria. ÜRO kande kuupäev: 26.2.2011.

11.	GADDAFI, Muammar Mohammed Abu Minyar Sünniaeg: 1942. Sünnikoht: Sirte, Liibüa. Revolutsiooni juht, relvajõudude ülemjuhataja. Vastutab korralduse andmise eest meeleavalduste mahasurumiseks, inimõiguste rikkumiseks. Oletatav seisund/asukoht: surnud. ÜRO kande kuupäev: 26.2.2011.

12.	GADDAFI, Mutassim Sünniaeg: 1976. Sünnikoht: Tripoli, Liibüa. Riikliku julgeoleku nõunik. Muammar GADDAFI poeg. Režiimiga lähedalt seotud. Oletatav seisund/asukoht: surnud. ÜRO kande kuupäev: 26.2.2011.

13.

GADDAFI, Saadi

Passi number: a) 014797. b) 524521. Sünniaeg: a) 27.5.1973. b) 1.1.1975. Sünnikoht: Tripoli, Liibüa.

Erivägede juhataja. Muammar GADDAFI poeg. Režiimiga lähedalt seotud. Meeleavalduste mahasurumisega seotud sõjaväeüksuste juhataja.

Oletatav seisund/asukoht: Niger.

ÜRO kande kuupäev: 26.2.2011.

14.	GADDAFI, Saif al-Arab Sünniaeg: 1982. Sünnikoht: Tripoli, Liibüa. Muammar GADDAFI poeg. Režiimiga lähedalt seotud. Oletatav seisund/asukoht: surnud. ÜRO kande kuupäev: 26.2.2011.

15.

GADDAFI, Saif al-Islam

Passi number: B014995. Sünniaeg: 25.6.1972. Sünnikoht: Tripoli, Liibüa.

Gaddafi fondi direktor. Muammar GADDAFI poeg. Režiimiga lähedalt seotud. Sütitavad avalikud esinemised, milles õhutati meeleavaldajate vastu suunatud vägivallale.

Oletatav seisund/asukoht: Liibüas vahi all.

ÜRO kande kuupäev: 26.2.2011.”

„18.	Kolonel AL KUNI, Amid Husain Ghati kuberner (Lõuna-Liibüa). Otseselt seotud palgasõdurite värbamisega. Oletatav seisund/asukoht: Lõuna-Liibüa. ÜRO kande kuupäev: 17.3.2011.”;

lisatakse järgmine kanne:

„19.

AL-BARASSI, Safia Farkash

Sünniaeg: 1952. Sünnikoht: Al Bayda, Liibüa.

Abielus Muammar GADDAFIGA alates 1970. aastast. Märkimisväärne isiklik varandus, mida võidakse kasutada režiimi hüvanguks. Tema õde Fatima FARKASH on abielus ABDALLAH SANUSSIGA, kes on Liibüa sõjaväeluure juht.

Oletatav seisund/asukoht: Alžeeria

ÜRO kande kuupäev: 24.6.2011.”

2)	II lisa kanne 7 (AL-BARASSI, Safia Farkash) jäetakse välja.

III lisa:

kanded 1 kuni 6 ja 8 kuni 12 asendatakse järgmiste kannetega:

„1.	GADDAFI, Aisha Muammar Sünniaeg: 1978. Sünnikoht: Tripoli, Liibüa. Muammar GADDAFI tütar. Režiimiga lähedalt seotud. Oletatav seisund/asukoht: Alžeeria. ÜRO kande kuupäev: 26.2.2011.

2.	GADDAFI, Hannibal Muammar Passi number: B/002210. Sünniaeg: 20.9.1975. Sünnikoht: Tripoli, Liibüa. Muammar GADDAFI poeg. Režiimiga lähedalt seotud. Oletatav seisund/asukoht: Alžeeria. ÜRO kande kuupäev: 26.2.2011.

3.	GADDAFI, Khamis Muammar Sünniaeg: 1978. Sünnikoht: Tripoli, Liibüa. Muammar GADDAFI poeg. Režiimiga lähedalt seotud. Meeleavalduste mahasurumisega seotud sõjaväeüksuste juhataja. Oletatav seisund/asukoht: surnud. ÜRO kande kuupäev: 26.2.2011.

4.	GADDAFI, Muammar Mohammed Abu Minyar Sünniaeg: 1942. Sünnikoht: Sirte, Liibüa. Revolutsiooni juht, relvajõudude ülemjuhataja. Vastutab korralduse andmise eest meeleavalduste mahasurumiseks, inimõiguste rikkumiseks. Oletatav seisund/asukoht: surnud. ÜRO kande kuupäev: 26.2.2011.

5.	GADDAFI, Mutassim Sünniaeg: 1976. Sünnikoht: Tripoli, Liibüa. Riikliku julgeoleku nõunik. Muammar GADDAFI poeg. Režiimiga lähedalt seotud. Oletatav seisund/asukoht: surnud. ÜRO kande kuupäev: 26.2.2011.

GADDAFI, Saif al-Islam

Passi number: B014995. Sünniaeg: 25.6.1972. Sünnikoht: Tripoli, Liibüa.

Gaddafi fondi direktor. Muammar GADDAFI poeg. Režiimiga lähedalt seotud. Sütitavad avalikud esinemised, milles õhutati meeleavaldajate vastu suunatud vägivallale.

Oletatav seisund/asukoht: Liibüas vahi all.

ÜRO kande kuupäev: 26.2.2011.”

„8.	Kindralmajor JABIR, Abu Bakr Yunis Sünniaeg: 1952. Sünnikoht: Jalo, Liibüa. Kaitseminister. Üldvastutav relvajõudude tegevuse eest. Oletatav seisund/asukoht: surnud. ÜRO kande kuupäev: 26.2.2011.

9.	MATUQ, Matuq Mohammed Sünniaeg: 1956. Sünnikoht: Khoms, Liibüa. Varustussekretär. Režiimis juhtival kohal. Seotud revolutsioonikomiteedega. Varem seotud teisitimõtlemise mahasurumise ja vägivallaga. Oletatav seisund/asukoht: teadmata, oletatavalt tabatud. ÜRO kande kuupäev: 26.2.2011.

10.	GADDAFI, Mohammed Muammar Sünniaeg: 1970. Sünnikoht: Tripoli, Liibüa. Muammar GADDAFI poeg. Režiimiga lähedalt seotud. Oletatav seisund/asukoht: Alžeeria. ÜRO kande kuupäev: 26.2.2011.

11.

GADDAFI, Saadi

Passi number: a) 014797. b) 524521. Sünniaeg: a) 27.5.1973. b) 1.1.1975. Sünnikoht: Tripoli, Liibüa.

Erivägede juhataja. Muammar GADDAFI poeg. Režiimiga lähedalt seotud. Meeleavalduste mahasurumisega seotud sõjaväeüksuste juhataja.

Oletatav seisund/asukoht: Niger.

ÜRO kande kuupäev: 26.2.2011.

12.	GADDAFI, Saif al-Arab Sünniaeg: 1982. Sünnikoht: Tripoli, Liibüa. Muammar GADDAFI poeg. Režiimiga lähedalt seotud. Oletatav seisund/asukoht: surnud. ÜRO kande kuupäev: 26.2.2011.”;

lisatakse järgmine kanne:

„14.

AL-BARASSI, Safia Farkash

Sünniaeg: 1952. Sünnikoht: Al Bayda, Liibüa.

Oletatav seisund/asukoht: Alžeeria.

ÜRO kande kuupäev: 24.6.2011.”

IV lisa:

osas „Isikud” sisalduvad kanded 6 ja 26 asendatakse järgmiste kannetega:

Nimi

Tuvastamisandmed

Põhjused

Loetellu kandmise kuupäev

Dr AL-BAGHDADI, Abdulqader Mohammed

Revolutsiooniliste komiteede kontaktasutuse juht.

Passi number: B010574. Sünniaeg: 1.7.1950.

Oletatav seisund/asukoht: Tuneesia vanglas.

Revolutsioonilised komiteed on seotud meeleavaldajate vastu suunatud vägivallaga.

28.2.2011

26.

Kolonel AL KUNI, Amid Husain

Oletatav seisund/asukoht: Lõuna-Liibüa

Ghati kuberner (Lõuna-Liibüa). Otseselt seotud palgasõdurite värbamisega.

12.4.2011

b)	osas „Isikud” sisalduv kanne 10 (AL-BARASSI, Safia Farkash) jäetakse välja;

c)	osas „Üksused” sisalduv kanne 50 (Organisation for Development of Administrative Centres (ODAC)) jäetakse välja.

23.1.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 20/65

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS 2013/46/ÜVJP,

22. jaanuar 2013,

millega rakendatakse otsust 2010/788/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2010. aasta otsust 2010/788/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid, (1) ja eriti selle artiklit 6,

ning arvestades, et

(1)	Nõukogu võttis 20. detsembril 2010 vastu otsuse 2010/788/ÜVJP.

(2)

Kongo Demokraatlikku Vabariiki käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1533 (2004) kohaselt asutatud Julgeolekunõukogu komitee ajakohastas 31. detsembril 2012 nimekirja isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravad meetmed, mis on kehtestatud vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1596 (2005) punktidele 13 ja 15.

(3)	Otsuse 2010/788/ÜVJP lisa tuleks seetõttu vastavalt ajakohastada,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA OTSUSE

Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisas loetletud isikud ja üksused lisatakse otsuse 2010/788/ÜVJP lisas esitatud isikute ja üksuste nimekirja.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 22. jaanuar 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

M. NOONAN

(1) ELT L 336, 21.12.2010, lk 30.

LISA

Artiklis 1 osutatud isikute ja üksuste loetelu

a) Isikud

Nimi	Varjunimi	Sünniaeg ja -koht	Identifitseerimisandmed	Põhjendus	Loetellu kandmise kuupäev
BADEGE, Eric		1971		Kongo Demokraatlikku Vabariiki tundvate ekspertide rühma 15. novembri 2012. aasta lõpparuande kohaselt on kolonelleitnant Eric Badegest saanud koos teise sõjalise juhiga rühmituse M23 keskne isik Masisis ja juhitud ühisoperatsioonides. Samuti võimaldasid mitmed kolonelleitnant Badege poolt augustis [2012] koordineeritud rünnakud rühmitusel M23 destabiliseerida märkimisväärse osa Masisi territooriumist. Endiste võitlejate sõnul kavandas kolonelleitnant Badege nimetatud rünnakuid kolonel Makenga korraldusel.	31.12.2012
				M23 sõjalise juhina vastutab Badege tõsiste rikkumist eest, mis puudutavad naiste või laste sihtmärgiks seadmist relvastatud konflikti olukorras. Ekspertide rühma 2012. aasta novembri aruandes on märgitud mitmeid tsiviilisikute, sealhulgas naiste ja laste valimatu tapmise juhtumeid. 2012. aasta maist on Raia Mutomboki tapnud M23 alluvuses sadu tsiviilisikuid mitme koordineeritud rünnaku käigus. Augustis korraldas Badege ühisrünnakuid, mille käigus tapeti valimatult tsiviilisikuid. Ekspertide rühma novembri aruandes on tõdetud, et Badege ja kolonel Makoma Semivumbi Jacques kavandasid need rünnakud ühiselt. Ekspertide rühma aruande kohaselt on Masisi kohalikud juhid teatanud, et Badege juhtis nimetatud Raia Mutomboki rünnakuid kohapeal.
				Vastavalt Radio Okapi 28. juuli 2012. aasta artiklile teatas „Masisi haldusjuht täna, laupäeval, 28. juulil, Kongo Demokraatliku Vabariigi relvajõudude (FARDC) Nabiondo baasi 410. rügemendi teise pataljoni juhi lahkumisest umbes kolmkümmend kilomeetrit Gomast loodes Põhja-Kivus. Tema sõnade kohaselt liikusid kolonel Eric Badege ja rohkem kui sada sõdurit reedel Rubaya poole, mis on 80 kilomeetri kaugusel Nabiondost. Seda teadet on kinnitanud mitmed allikad.” Vastavalt BBC 23. novembri 2012. aasta artiklile loodi M23, kui Rahvakaitse Rahvusliku Kongressi endised liikmed, kes olid integreeritud FARDCsse, hakkasid protesteerima halbade tingimuste ja tasu pärast ning Rahvakaitse Rahvusliku Kongressi ja Kongo Demokraatliku Vabariigi vahelise 23. märtsi 2009. aasta rahukokkuleppe, mille tulemusena Rahvakaitse Rahvuslik Kongress integreeriti FARDCsse, täieliku rakendamise puudumise pärast.
				IPISe 2012. aasta novembri aruande kohaselt on M23 seotud aktiivsete sõjaliste operatsioonidega, mille eesmärk on saavutada kontroll Kongo Demokraatliku Vabariigi territooriumi idaosa üle. M23 ja FARDC võitlesid 24. ja 25. juulil 2012, et saavutada kontroll mitme Kongo Demokraatliku Vabariigi territooriumi idaosas asuva linna ja küla üle; M23 ründas FARDCd Rumangabos 26. juulil 2012; M23 ajas FARDC Kibumbast välja 17. novembril 2012 ja M23 sai Goma enda kontrolli alla 20. novembril 2012. Ekspertide rühma 2012. aasta novembri aruande kohaselt väidavad mitmed endised rühmituse M23 võitlejad, et M23 juhid hukkasid kokku kümneid lapsi, kes püüdsid põgeneda pärast seda, kui nad olid värvatud M23 lapssõduriteks.
				Human Rights Watch’i (HRW) 11. septembri 2012. aasta aruande kohaselt rääkis Rwandast pärit 18-aastane mees, kes oli põgenenud pärast sunniviisilist värbamist Rwandas, et ta oli olnud tunnistajaks, kuidas hukati tema M23 üksuses olnud 16-aastane poiss, kes oli püüdnud juunis põgeneda. M23 võitlejad püüdsid poisi kinni ja peksid ta surnuks teiste värvatute ees. M23 juht, kes andis tema tapmise korralduse, ütles seejärel väidetavalt teistele värvatutele põhjendusena, miks poiss tapeti: „Ta tahtis meid maha jätta.” Aruandes on samuti märgitud, et tunnistajad väitsid, et põgenemiskatse eest hukati kokku vähemalt 33 uut värvatutja muud M23 võitlejat. Mõned seoti kinni ja lasti maha teiste värvatute ees, et näidata, milline karistus neid ees ootaks. Üks noor värvatu ütles HRW-le, et „kui me olime M23-s, ütlesid nad, et [meil on valikuvõimalus] ja me võime jääda nendega või me võime surra. Paljud püüdsid põgeneda. Mõned leiti üles ja tapeti kohe”.
RUNIGA, Jean-Marie Lugerero		umbes 1960		M23 juht Sultani Makenga kirjutas 9. juulil 2012 alla dokumendile, millega Runiga nimetati M23 poliitilise tiiva koordinaatoriks. Selle dokumendi kohaselt tingis Runiga nimetamise vajadus tagada M23 eesmärkide nähtavus. Runigat on rühmituse veebisaidil avaldatud tekstides nimetatud presidendiks. Tema juhirolli on kinnitatud ka ekspertide rühma 2012. aasta novembri aruandes, milles osutatakse Runigale kui M23 juhile.	31.12.2012
				Associated Pressi 13. detsembri 2012. aasta artikli kohaselt näitas Runiga Associated Pressile loetelu nõudmistest, mis tema sõnul esitatakse Kongo valitsusele. Nõudmiste hulgas on, et Kabila peaks kohalt tagasi astuma ja rahvuskogu tuleks laiali saata. Runiga teatas, et M23 võiks selleks võimaluse saamisel Goma tagasi võtta. „Ning sel korral me ei taandu,” ütles Runiga Associated Pressile. Ta märkis samuti, et M23 poliitiline haru peaks läbirääkimiste eeltingimusena võtma Goma taas oma kontrolli alla. „Ma arvan, et meid esindavad meie Kampalas olevad liikmed. Kui selleks on õige aeg, olen ka mina seal. Ma ootan asjade korraldamist ja kui Kabila on seal, lähen ka mina sinna,” ütles Runiga.
				Le Figaro 26. novembri 2012. aasta artikli kohaselt kohtus Runiga kõneluste alustamiseks Kongo Demokraatliku Vabariigi presidendi Kabilaga 24. novembril 2012. Le Figarole eraldi antud intervjuus teatas Runiga, et „M23 koosseisu kuuluvad peamiselt endised FARDC sõjalised liikmed, kes lahkusid, et protesteerida 23. märtsi 2009. aasta kokkulepete järgimata jätmise vastu”. Ta lisas, et „M23 sõdurid on armeest deserteerinud isikud, kes lahkusid armee relvadega. Oleme viimasel ajal saanud tagasi palju Bunagana sõjaväebaasi varustust. Praeguseks võimaldab see meil iga päev saada tagasi territooriumi ja lüüa tagasi kõik FARDC rünnakud … Meie revolutsioon on Kongo revolutsioon, mida juhivad kongolased Kongo rahva heaks”. Reutersi 22. novembri 2012. aasta artikli kohaselt teatas Runiga, et M23 on suuteline Gomat enda valduses hoidma, kuna M23 jõud on täienenud FARDCst lahkunud mässavate Kongo sõduritega: „Kõigepealt on meil distsiplineeritud armee ja samuti on meil FARDC sõdurid, kes on meiega ühinenud. Nad on meie vennad, nad saavad ümberõppe ja siis me töötame koos nendega.”
				Ajalehes The Guardian 27. novembril 2012 avaldatud artikli kohaselt teatas Runiga, et M23 keeldub järgimast Ida-Aafrika järvede piirkonna rahvusvahelise konverentsi piirkondlike juhtide üleskutset lahkuda Gomast, mis sillutaks teed rahuläbirääkimisteks. Runiga teatas hoopis, et M23 tagasitõmbumine Gomast oleks läbirääkimiste tulemus, mitte eeltingimus. Ekspertide rühma 15. novembri 2012. aasta lõpparuande kohaselt juhtis Runiga delegatsiooni, mis läks 29. juulil 2012 Kampalasse Ugandas ja viis lõpule M23 liikumise 21 punktist koosneva tegevuskava enne saabuvaid läbirääkimisi Ida-Aafrika järvede piirkonna rahvusvahelisel konverentsil. Vastavalt BBC 23. novembri 2012. aasta artiklile loodi M23, kui Rahvakaitse Rahvusliku Kongressi endised liikmed, kes olid integreeritud FARDCsse, hakkasid protesteerima halbade tingimuste ja tasu pärast ning Rahvakaitse Rahvusliku Kongressi ja Kongo Demokraatliku Vabariigi vahelise 23. märtsi 2009. aasta rahukokkuleppe, mille tulemusena Rahvakaitse Rahvuslik Kongress integreeriti FARDCsse, täieliku rakendamise puudumise pärast.
				IPISi 2012. aasta novembri aruande kohaselt on M23 seotud aktiivsete sõjaliste operatsioonidega, mille eesmärk on saavutada kontroll Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosa territooriumi üle. M23 ja FARDC võitlesid 24. ja 25. juulil 2012, et saavutada kontroll mitme Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosas asuva linna ja küla üle; M23 ründas FARDCd Rumangabos 26. juulil 2012; M23 ajas FARDCd Kibumbast välja 17. novembril 2012; ja M23 sai Goma enda kontrolli alla 20. novembril 2012. Ekspertide rühma 2012. aasta novembri aruande kohaselt väidavad mitmed endised rühmituse M23 võitlejad, et M23 juhid hukkasid kokku kümneid lapsi, kes püüdsid põgeneda pärast seda, kui nad olid värvatud M23 lapssõduriteks.
				Human Rights Watch’i (HRW) 11. septembri 2012. aasta aruande kohaselt rääkis Rwandast pärit 18-aastane mees, kes oli põgenenud pärast sunniviisilist värbamist Rwandas, et ta oli olnud tunnistajaks, kuidas hukati tema M23 üksuses olnud 16-aastane poiss, kes oli püüdnud juunis põgeneda. M23 võitlejad püüdsid poisi kinni ja peksid ta surnuks teiste värvatute ees. M23 juht, kes andis tema tapmise korralduse, ütles seejärel väidetavalt teistele värvatutele põhjendusena, miks poiss tapeti: „Ta tahtis meid maha jätta.” Aruandes on samuti märgitud, et tunnistajad väitsid, et põgenemiskatse eest hukati kokku vähemalt 33 uut värvatut ja muud M23 võitlejat. Mõned seoti kinni ja lasti maha teiste värvatute ees, et näidata, milline karistus neid ees ootaks. Üks noor värvatu ütles HRW-le: „Kui me olime M23-s, ütlesid nad, et [meil on valikuvõimalus] ja me võime jääda nendega või me võime surra. Paljud püüdsid põgeneda. Mõned leiti üles ja tapeti kohe.”

b) Üksused

Nimi	Varjunimi	Sünniaeg ja -koht	Identifitseerimis-andmed	Põhjendus	Loetellu kandmise kuupäev
Forces Democratiques De Liberation Du Rwanda (FDLR)	Forces Democratiques De Liberation Du Rwanda FDLR. Force Combattante Abacunguzi FOCA Combatant Force for the Liberation of Rwanda		Fdlr@fmx.de fldrrse@yahoo.fr fdlr@gmx.net Asukoht: Põhja- ja Lõuna-Kivu, KDV.	Rühmitus Forces Democratiques De Liberation Du Rwanda (FDLR) on üks suurimaid võõramaiseid relvastatud rühmitusi, mis tegutseb Kongo Demokraatliku Vabariigi (KDV) territooriumil. Rühmitus moodustati 2000. aastal ning vastavalt allpool kirjeldatule on rikkunud tõsiselt rahvusvahelist õigust, võttes relvastatud konfliktides Kongo Demokraatlikus Vabariigis sihtmärgiks lapsi ja naisi, sealhulgas tappes, sandistades, seksuaalset vägivalda kasutades ja sunniviisiliselt ümber asustades. Vastavalt Amnesty Internationali 2010. aasta aruandele inimõiguste kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis oli FDLR vastutav 96 tsiviilelaniku tapmise eest Busurgunis, Walikali territooriumil. Mõned ohvrid põletati elusalt oma kodudes.	31.12.2012
				Vastavalt Amnesty Internationali 2010. aasta aruandele inimõiguste kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis teatas valitsusvälisest organisatsioonist meditsiinikeskus 2010. aasta juunis umbes 60 juhtumist kuus, kus Põhja-Kivu relvastatud rühmitused, sealhulgas FDLR, olid vägistanud tüdrukuid ja naisi. Human Rights Watch’i (HRW) 20. detsembri 2010. aasta aruande kohaselt on dokumenteeritud tõendeid laste aktiivse värbamise kohta FDLRi poolt. HRW on kindlaks teinud, et FDLR on sunniviisiliselt värvanud vähemalt 83 alla 18-aastast Kongo last, kusjuures mõned neist olid ainult 14-aastased.
				HRW teatas 2012. aasta jaanuaris, et FLDRi võitlejad ründasid mitut küla Masisi territooriumil, tapsid kuus tsiviilelanikku, vägistasid kaks naist ning röövisid vähemalt 48 inimest, kelle asukoht on endiselt teadmata. HRW 2012. aasta juuni aruande kohaselt ründasid FLDRi võitlejad 2012. aasta mais tsiviilelanikke Lõuna-Kivu provintsis Kamanangas ja Lumenjes ning Walikale territooriumil Chambuchas ning külasid Masisi territooriumi Ufumandu piirkonnas Põhja-Kivu provintsis. FLDRi võitlejad raiusid nendes rünnakutes matšeetede ja nugadega surnuks kümneid tsiviilelanikke, sealhulgas palju lapsi.
				Ekspertide rühma 2012. aasta juuni aruande kohaselt ründas FDLR mitmeid Lõuna-Kivu külasid ajavahemikus 31. detsembrist 2011 kuni 4. jaanuarini 2012. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni uurimine kinnitas, et rünnaku käigus tapeti vähemalt 33 inimest, sealhulgas üheksa last ja kuus naist, kas elusalt põletamise, pea maharaiumise või mahalaskmise teel. Üks naine ja üks tüdruk vägistati. Ekspertide rühma 2012. aasta juuni aruandes märgiti samuti, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni uurimine kinnitas, et FDLR tappis 2012. aasta mais Lõuna-Kivus vähemalt 14 tsiviilelanikku, sealhulgas viis naist ja viis last. Ekspertide rühma 2012. aasta novembri aruande kohaselt dokumenteeris Ühinenud Rahvaste Organisatsioon vähemalt 106 seksuaalse vägivalla kasutamise juhtumit, mis FDLR pani toime ajavahemikus 2011. aasta detsembrist kuni 2012. aasta septembrini. Ekspertide rühma 2012. aasta novembri aruandes märgitakse, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni uurimise kohaselt vägistas FDLR 2012. aasta 10. märtsi ööl Kabare territooriumil Kalinganyas seitset naist, kellest üks oli alaealine. FDLR ründas küla uuesti 10. aprillil 2012 ja vägistas kolme naist uuesti. Ekspertide rühma 2012. aasta novembri aruande kohaselt tappis FDLR 6. aprillil 2012 Bushibwambombos, Kalehes 11 inimest ning oli seotud veel 19 tapmisega, mis pandi toime mais Masisi territooriumil, kusjuures viimaste ohvrite seas oli viis alaealist ja kuus naist.
M23				Mouvement Du 23 Mars (M23) on Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutsev relvastatud rühmitus, kes on saanud Kongo Demokraatliku Vabariigi territooriumil relvi ja seotud vahendeid, sealhulgas sõjalise tegevusega seotud nõu, koolitust ja abi. Mitmete tunnistajate sõnul saab M23 üldist sõjaväelist varustust Rwanda kaitsevägedelt, saades neilt lahinguoperatsioonide jaoks lisaks materiaalsele toetusele relvi ja laskemoona.	31.12.2012
				M23 on osalenud rahvusvahelise õiguse tõsistes rikkumistes ja on olnud nende eest ka vastutav, võttes relvastatud konfliktides Kongo Demokraatlikus Vabariigis sihtmärgiks lapsi ja naisi, sealhulgas tappes, sandistades, seksuaalset vägivalda kasutades, inimrööve toime pannes ja sunniviisiliselt ümber asustades. Arvukate aruannete, uurimiste ja tunnistajate ütluste kohaselt on M23 vastutav tsiviilelanike massimõrvade, samuti naiste ja laste vägistamiste eest paljudes Kongo Demokraatliku Vabariigi piirkondades. Mitmetes aruannetes on märgitud, et M23 võitlejad on vägistanud 46 naist ja tüdrukut, kellest noorim oli 8-aastane. Lisaks seksuaalse vägivalla kasutamise teadetele on M23 korraldanud ka laiaulatuslikke laste sundvärbamise kampaaniaid, et täiendada rühmituse ridu. Hinnangute kohaselt on M23 alates 2012. aasta juulist ainuüksi Rutshuru territooriumil värvanud sunniviisiliselt 146 noort meest ja poissi. Mõned ohvritest olid ainult 15-aastased.
				M23 poolt Kongo Demokraatliku Vabariigi tsiviilelanike vastu toime pandud julmused, M23 sundvärbamise kampaania ning relvade ja sõjaväelise abi saamine on aidanud märkimisväärselt kaasa ebastabiilsuse ja konfliktide tekkimisele piirkonnas ja mõnel juhul on rikutud rahvusvahelist õigust.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2013.020.est
Euroopa Liidu Teataja		L 20

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	56. köide 23. jaanuar 2013

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2013/40/EL
	*	Nõukogu otsus, 10. mai 2010, ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise raamlepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta	1
		Raamleping ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahel	2
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 49/2013, 22. jaanuar 2013, millega muudetakse määrust (EL) nr 1284/2009, millega kehtestatakse teatavad piiravad meetmed Guinea Vabariigi suhtes	25
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 50/2013, 22. jaanuar 2013, millega rakendatakse määruse (EL) nr 204/2011 (piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas) artikli 16 lõiget 2	29
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 51/2013, 16. jaanuar 2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 152/2009 seoses analüüsimeetoditega loomse päritoluga osakeste määramiseks sööda ametlikul kontrollimisel ( 1 )	33
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 52/2013, 22. jaanuar 2013, millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 XIb lisa poolvahuveini, gaseeritud poolvahuveini ja puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde osas	44
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 53/2013, 22. jaanuar 2013, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1183/2005, millega kehtestatakse Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes kehtestatud relvaembargot rikkuvate isikute vastu suunatud teatud eripiirangud	46
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 54/2013, 22. jaanuar 2013, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	48
		OTSUSED
		2013/41/ÜVJP
	*	Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus EUCAP NESTOR/1/2013, 11. jaanuar 2013, Aafrika Sarve piirkonnas piirkondlike merendusalaste võimete tugevdamiseks läbiviidava Euroopa Liidu missiooni (EUCAP NESTOR) panustajate komitee asutamise kohta	50
		2013/42/ÜVJP
	*	Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus EUCAP NESTOR/2/2013, 11. jaanuar 2013, millega kiidetakse heaks kolmandate riikide toetus Euroopa Liidu missioonile piirkondlike merendusalaste võimete tugevdamiseks Aafrika Sarve piirkonnas (EUCAP NESTOR)	52
	*	Nõukogu otsus 2013/43/ÜVJP, 22. jaanuar 2013, liidu jätkuva tegevuse kohta relvakaubanduslepingu läbirääkimiste toetamiseks Euroopa julgeolekustrateegia raames	53
	*	Nõukogu otsus 2013/44/ÜVJP, 22. jaanuar 2013, millega muudetakse otsust 2010/96/ÜVJP Somaalia julgeolekujõudude väljaõppe toetamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni kohta ning pikendatakse selle kehtivust	57
	*	Nõukogu otsus 2013/45/ÜVJP, 22. jaanuar 2013, millega muudetakse otsust 2011/137/ÜVJP piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas	60
	*	Nõukogu rakendusotsus 2013/46/ÜVJP, 22. jaanuar 2013, millega rakendatakse otsust 2010/788/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid	65

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	66,0
	TN	88,5
	TR	118,0
	ZZ	90,8
0707 00 05	EG	200,0
	JO	182,1
	MA	158,2
	TR	157,7
	ZZ	174,5
0709 91 00	EG	128,6
0709 91 00	ZZ	128,6
0709 93 10	EG	105,4
	MA	95,6
	TR	140,1
	ZZ	113,7
0805 10 20	EG	55,6
	MA	58,1
	TN	60,2
	TR	62,9
	ZA	46,1
	ZZ	56,6
0805 20 10	MA	88,4
0805 20 10	ZZ	88,4
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	IL	111,4
	KR	138,5
	TR	82,7
	ZZ	110,9
0805 50 10	EG	87,0
	TR	74,7
	ZZ	80,9
0808 10 80	CN	91,3
	MK	35,9
	US	164,1
	ZZ	97,1
0808 30 90	CN	68,8
	US	132,9
	ZZ	100,9