ISSN 1977-0650

doi:10.3000/19770650.L_2013.016.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 16
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

56. köide
19. jaanuar 2013

Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

 

2013/36/EL

 

*

Nõukogu otsus, 29. oktoober 2012, Euroopa Liidu ja Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni vahelise lepingu, millega luuakse tõhustatud koostöö üldine raamistik, liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta

1

Euroopa Liidu ja Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni vaheline leping, millega luuakse tõhustatud koostöö üldine raamistik

2

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 36/2013, 18. jaanuar 2013, millega kuulutatakse 2012/2013. turustusaastaks välja alaline pakkumismenetlus CN-koodide 17011410 ja 17019910 alla kuuluva suhkru vähendatud tollimaksumääraga impordiks

7

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 37/2013, 18. jaanuar 2013, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

12

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 38/2013, 18. jaanuar 2013, küüslaugu impordilitsentside väljaandmise kohta alaperioodil 1. märtsist 2013 kuni 31. maini 2013

14

 

 

OTSUSED

 

 

2013/37/EL

 

*

Nõukogu otsus, 14. jaanuar 2013, millega muudetakse nõukogu kodukorda

16

 

 

Parandused

 

*

Liide

18

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

19.1.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 16/1

NÕUKOGU OTSUS,

29. oktoober 2012,

Euroopa Liidu ja Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni vahelise lepingu, millega luuakse tõhustatud koostöö üldine raamistik, liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta

(2013/36/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Komisjon on liidu nimel pidanud läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni vahelise lepingu (millega luuakse tõhustatud kootöö üldine raamistik) (edaspidi „leping”) sõlmimise üle kooskõlas nõukogu 6. oktoobri 2011. aasta otsusega, milles komisjonile antakse volitused läbirääkimiste alustamiseks.

(2)

Leping parafeeriti 24. aprillil 2012.

(3)

Leping tuleks allkirjastada ja seda tuleks ajutiselt kohaldada seni, kuni selle ametlikuks sõlmimiseks vajalikud menetlused on lõpule viidud.

(4)

On vaja sätestada kord liidu osalemiseks lepinguga loodud ühiskomitees,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni vahelise lepingu, millega luuakse tõhustatud koostöö üldine raamistik, allkirjastamiseks antakse liidu nimel luba, tingimusel et leping sõlmitakse.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule liidu nimel alla kirjutama, tingimusel et see sõlmitakse.

Artikkel 3

Lepingut kohaldatakse kooskõlas kõnealuse lepingu artikliga 13.1 ajutiselt alates lepingu allkirjastamise kuupäevast kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

Artikkel 4

1.   Liitu esindab lepingu punkti 7 alusel moodustatud ühiskomitees komisjon.

2.   Pärast nõukogu määratud erikomiteega konsulteerimist määrab komisjon kindlaks seisukoha, mille liit võtab ühiskomitees muu hulgas sellistes küsimustes nagu lepingu lisade vastuvõtmine ja kõnealuste lepingu lisade muudatuste vastuvõtmine.

Artikkel 5

Komisjon võib võtta lepingu punktide 5, 6, 8, 9, 10 ja 11 alusel mis tahes asjakohaseid meetmeid.

Artikkel 6

Komisjon teavitab nõukogu korrapäraselt lepingu rakendamisest.

Artikkel 7

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 29. oktoober 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

E. FLOURENTZOU

TÕLGE

Euroopa Liidu ja Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni vaheline

LEPING,

millega luuakse tõhustatud koostöö üldine raamistik

EUROOPA LIIT (EL):

ja

EUROOPA LENNULIIKLUSE OHUTUSE ORGANISATSIOON (Eurocontrol),

edaspidi „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 218 ja 220;

VÕTTES ARVESSE Eurocontroli aeronavigatsiooni ohutuse alast koostööd käsitlevat 13. detsembri 1960. aasta rahvusvahelist konventsiooni, mida on muudetud 12. veebruaril 1981 Brüsselis allkirjastatud protokolliga (edaspidi „Eurocontroli konventsioon”), eelkõige selle punkte 7.2 ja 11.3;

VÕTTES ARVESSE Eurocontroli alalise komisjoni 12. mai 2011. aasta meedet nr 11/174, millega anti ametile volitused alustada ELiga läbirääkimisi kõrgetasemelise kokkleppe sõlmimiseks, ning Eurocontroli alalise komisjoni 10. mai 2012. aasta meedet nr 12/181 läbiräägitud lepingu heakskiitmise kohta;

VÕTTES ARVESSE mõlema osalise praegust õiguslikku ja institutsionaalset olukorda ning nende panust ühtse Euroopa taeva rakendamisse nii ELis kui ka väljaspool ELi;

VÕTTES ARVESSE ELile antud pädevust ühtse Euroopa taevaga seotud küsimustes;

VÕTTES ARVESSE Eurocontroli rolli üleeuroopalise valitsusevahelise tsiviil-sõjalise organisatsioonina, kes on spetsialiseerunud lennuliikluse korraldamisele (ATM);

ARVESTADES, et osalistel on ühine eesmärk luua üleeuroopaline optimaalne ja integreeritud lennuliikluse korraldamise võrgustik, millega tagatakse kõikide lennutranspordi etappide kaudu ja koosmõjus teiste transpordiliikidega lennuohutuse kõrge tase, kulutõhusus, läbilaskevõime ning keskkonnakaitse, mis toob kasu nii reisijatele kui ka kodanikele;

ARVESTADES, et ELi õigusaktidega on Euroopa Komisjonile antud ühtse Euroopa taeva rakendamisega seotud ülesandeid, mille täitmiseks on vaja ekspertide abi;

ARVESTADES, et 1960. aastal loodud Eurocontrolist on saanud lennuliikluse korraldamise valdkonna unikaalne eksperdikeskus, mille lisaväärtus hõlmab nii üleeuroopalist kui ka sõjalist dimensiooni ning mis abistab riike avalike teenuste osutamisel ja avalike funktsioonide täitmisel; lisaks sellele peaks Eurocontrol jätkuvalt toetama oma liikmesriike ühtse Euroopa taeva ja sellega seotud poliitikavaldkondade rakendamisel ning tagama üleeuroopalise platvormi, et hõlbustada sõjalise koostöö tõhustamist lennuliikluse korraldamise valdkonnas;

ARVESTADES, et ELi õigusaktides on sätestatud, et Euroopa Komisjon võib anda Eurocontrolile volitused ühtse Euroopa taeva arendamisega seotud rakenduseeskirjade väljatöötamiseks;

ARVESTADES, et EL tunnustab Eurocontroli märkimisväärseid jõupingutusi, et toetada ELi kui lennuliikluse korraldamise reguleerija rolli ühtse Euroopa taeva ja sellega seotud ELi poliitikavaldkondade rakendamisel;

ARVESTADES, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) ja Eurocontrol sõlmisid 8. mail 2003. aastal koostöömemorandumi;

ARVESTADES, et Euroopa Komisjon ja Eurocontrol sõlmisid 22. detsembril 2003. aastal koostööraamistikku käsitleva memorandumi;

ARVESTADES, et Eurocontrol määrati Euroopa Komisjoni 29. juuli 2010. aasta otsusega ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise asutuseks kooskõlas määrusega (EL) nr 691/2010 ja Eurocontrol nõustus kõnealuse määramisega alalise komisjoni 15. septembri 2010. aasta direktiivis nr 10/74;

ARVESTADES, et Eurocontrol nimetati Euroopa Komisjoni 7. juuli 2011. aasta otsusega lennuliikluse korraldamise võrgustiku haldusasutuseks kooskõlas määrusega (EL) nr 677/2011 ja Eurocontrol nõustus kõnealuse nimetamisega alalise komisjoni 1. septembri 2011. aasta direktiivis nr 11/77;

ARVESTADES, et osalistel on pikaajaline koostöösuhe lennuliikluse korraldamise ning ühtse Euroopa taeva ja sellega seotud poliitikavaldkondade rakendamisel ja nad soovivad seda suhet tugevdada ning tulevikus võetavad meetmed täielikult kooskõlastada;

ARVESTADES, et lepinguosalised peaksid tagama sünergia ning vältima lennuliikluse korraldamisega seotud ohutus- ja keskkonnaküsimuste dubleerimist;

ARVESTADES, et Euroopa Komisjoni ja Eurocontroli vahel kokku lepitud kehtivate meetmete pikaajalist kohaldamist tuleks käesoleva lepingu seisukohalt hinnata ning vajaduse korral käesoleva lepingu kaudu kinnitada ja tugevdada;

ARVESTADES, et käesoleva lepingu rakendamine ei tohiks kaasa tuua lepingus osutatud ühismeetmete rahastamise dubleerimist ning seega ei tuleks Eurocontroli toetada ELi eelarvest;

VÕTTES ARVESSE, et ELi eesmärk on suurendada ühtse Euroopa taeva geograafilist ulatust ELi piiridest väljapoole;

VÕTTES ARVESSE, et ELi ja Eurocontroli vahel tuleks luua täiendavad vastastikused tugevdavad koostöö- ja koordineerimismehhanismid ühtse Euroopa taeva ja sellega seotud poliitikavaldkondade rakendamiseks eelkõige keskkonnaküsimuste, sealhulgas kliimamuutuste, ning teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, et paremini ära kasutada Eurocontroli oskusteavet ja toetust, ilma et see piiraks osalistevahelisi suhteid, nende liikmelisust ning vastavalt Eurocontroli konventsioonist ja Euroopa Liidu toimimise lepingust tulenevaid liikmesriikide õigusi ja kohustusi;

VÕTTES ARVESSE, et Eurocontrol peab ELi toetamisel järgima läbipaistvuse, erapooletuse ja sõltumatuse põhimõtteid;

VÕTTES ARVESSE vajadust hõlbustada Eurocontroli organisatsiooni arengut, millega eelkõige suurendatakse järk-järgult Eurocontroli abi ELile ühtse Euroopa taeva rakendamisel, et parandada Euroopa lennuliikluse korraldamise võrgustiku üldist tulemuslikkust,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

1.   ÜLDINE REGULEERIMISALA

1.1.

Lepinguosalised lepivad kokku ELi ja Eurocontroli vahelise koostöö tugevdamises ja kindlustamises, mis võimaldab Eurocontrolil toetada ELi ühtse Euroopa taeva ja sellega seotud poliitikavaldkondade rakendamisel ELis ja sellistes väljaspool ELi asuvates riikides, kes on nõus ühtse Euroopa taevaga ühinema.

1.2.

Lepinguga ei piirata liikmesriikide õigusi ja kohustusi, mis tulenevad nende kuulumisest Eurocontroli või ELi.

2.   EESMÄRGID

Käesoleva lepingu eesmärgid on järgmised:

—

töötada välja osaliste tõhustatud koostöö põhielemendid, et aidata kaasa ühtse Euroopa taeva õigeaegsele ja ühetaolisele rakendamisele ELis ning sellistes väljaspool ELi asuvates riikides, kes on nõus ühtse Euroopa taevaga ühinema, ning luua mõlema osalise ülesandeid ja kohustusi kajastavate meetmete abil tõhus lennutranspordisüsteem;

—

hõlbustada vajalikku tsiviil-sõjalist koostööd lennuliikluse korraldamisel ühtse Euroopa taeva raames;

—

tunnustada ja kasutada Eurocontroli oskusteavet, sealhulgas tsiviil-sõjalist koostööd käsitlevat oskusteavet, et toetada ELi ühtse Euroopa taeva ja sellega seotud poliitikavaldkondade rakendamisel eelkõige keskkonnaküsimuste, sealhulgas kliimamuutuste, ning teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, suurendades seega Euroopa lennuliikluse korraldamise võrgustiku tulemuslikkust;

—

tunnustada Eurocontroli selle eest, et ta jätkab vajaduse korral meetmete võtmist ja funktsioonide täitmist ühtse Euroopa taeva rakendamise toetamiseks;

—

seada sisse koostöö, mis on vajalik selleks, et toetada ja hõlbustada ELi mittekuuluvate riikide kaasamist ühtsesse Euroopa taevasse, võimaldades seega rakendada ühtset Euroopa taevast ka väljaspool ELi ning saavutada järk-järgult ühtse Euroopa taeva õigusraamistiku kohaldamine kõikide Eurocontroli liikmete hulgas;

—

tagada sünergia ja vältida EASA töö dubleerimist lennuliikluse korraldamise valdkonda kuuluvates ohutus- ja keskkonnaküsimustes, töötades vajaduse korral välja tõhusad koostöömehhanismid EASA ja Eurocontroli vahel, võttes seejuures arvesse Eurocontroli üleeuroopalisi kohustusi.

3.   KOOSTÖÖVALDKONNAD

3.1.

Käesolevas lepingus sätestatud koostöövaldkonnad on vajalikud ühtse Euroopa taeva, sealhulgas SESARi ja teiste asjaomaste ELi poliitikasuundade rakendamiseks eelkõige sellistes valdkondades, mis hõlmavad keskkonnaküsimusi, sealhulgas kliimamuutusi, ning lennuliikluse korraldamisega seotud teadus- ja arendustegevust.

3.2.

Koostöö hõlmab järgmist:

a)

funktsionaalsed õhuruumiosad;

b)

riiklikud järelevalveasutused;

c)

lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste (ATM/ANS) ohutuse toetamine, sealhulgas EASA toetamine kooskõlas punktiga 2;

d)

tsiviil-sõjaline koostöö ja koordineerimine;

e)

rahvusvaheline koordineerimine, mis eelkõige hõlmab ICAOd ja riike, kes ei ole osaliste liikmesriigid;

f)

lennuliikluse korraldamine ning side-, navigatsiooni- ja seireteenused (ATM/CNS), sh õhuruum;

g)

lennutranspordiga seotud andmed ja statistika;

h)

lennundusega seotud keskkonnaküsimused;

i)

lennujaamadega seotud poliitika.

3.3.

Täiendavad koostööteemad võivad eelkõige hõlmata järgmist:

a)

lennuliikluse korraldamisega seotud julgestusalased küsimused;

b)

spektripoliitika;

c)

mehitamata õhusõidukisüsteemid (UAS).

3.4.

Lepingu teemad ja koostöö üksikasjad määratakse kindlaks käesoleva lepingu eraldi lisades.

4.   KOOSTÖÖVORMID

4.1.

Lepingut täidetakse järgmiste koostöövormide kaudu:

a)

vastastikune abistamine;

b)

tõhustatud koostöö mehhanismid; kontaktmehhanismid ja -asutused ning uuringute, programmide ja ühismeetme kooskõlastamine;

c)

vastavalt vajadusele teabe, andmete ja statistika kogumise ning vastastikuse vahetamise mehhanismid;

d)

ICAOga tehnilistes küsimustes töisel tasandil tehtava koostöö kooskõlastamine.

4.2.

Ühtse Euroopa taeva sõjaliste aspektide puhul kasutavad lepinguosalised võimalikult tõhusalt asjaomaseid sidusrühmadega konsulteerimise menetlusi.

4.3.

Käesoleva lepingu alusel võetavate koostöömeetmete kooskõlastamist ja hõlbustamist teostab Eurocontroli poolt Eurocontroli asutus ja ELi poolt Euroopa Komisjon. Eurocontrol võib vajaduse korral toetada konkreetsete instrumentide kaudu ka teisi ELi organeid, et tagada olemasoleva oskusteabe ja ressursside parim kasutamine ja integreerimine.

5.   KONSULTATSIOONID JA TEAVE

5.1.

Lepinguosalised konsulteerivad korrapäraselt teineteisega, et võimalikult hästi kooskõlastada käesoleva lepinguga seotud meetmeid. Lepinguosalised teavitavad teineteist kõikidest käesoleva lepinguga seotud algatustest lepingu punktis 3 loetletud koostöövaldkondades, mis võivad teisele osalisele huvi pakkuda, ilma et see piiraks kummagi osalise otsuste tegemise korda.

5.2.

Lepinguosalised vahetavad teavet, mis võib olla vajalik käesoleva lepingu rakendamiseks, järgides nende suhtes kohaldatavaid asjaomaseid eeskirju Kui ei ole sätestatud teisiti, ei avalda lepinguosalised neile seoses käesoleva lepinguga edastatud teavet muudele isikutele kui oma töötajatele või isikutele, kellel on ametlik õigus kõnealust teavet käidelda ja kes ei kasuta seda kommertseesmärkidel. Kõnealuse teabe avaldamine on lubatud üksnes käesoleva lepinguga seoses vajalikul määral ning see peab olema rangelt konfidentsiaalne.

5.3.

Osaliste asjaomased asutused tulevad vajaduse korral kokku seisukohtade vahetamiseks.

6.   KONFIDENTSIAALSUS

6.1.

Mõlemad lepinguosalised võtavad kõik mõistlikud ettevaatusabinõud, mida on vaja käesoleva lepingu ja selle lisade alusel saadud teabe loata avalikustamise vältimiseks. Lepinguosaline võib teise osalisega teabe vahetamisel kindlaks määrata selle osa teabest, mida tema arvates ei või avalikustada.

6.2.

Lepinguosalised lepivad kokku, et nad kaitsevad teiselt osaliselt seoses käesoleva lepingu ja selle lisade kohaldamisega saadud salastatud teavet nende asjaomaste eeskirjadega nõutud ulatuses.

6.3.

Eelkõige ei avalda lepinguosalised vastavalt oma eeskirjadele teiselt osaliselt seoses käesoleva lepingu ja selle lisade kohaldamisega saadud teavet, mida käsitatakse ärisaladusena. Selline teave tähistatakse asjakohaselt kooskõlas osaliste suhtes kohaldatavate eeskirjadega.

6.4.

Lepinguosalised lepivad vajaduse korral kokku töökorra, millega nähakse ette täiendavad meetmed käesoleva lepingu ja selle lisade kohaselt edastatud salastatud teabe kaitsmiseks. Nimetatud meetmete kohaselt võivad mõlemad lepinguosalised kontrollida, millised kaitsemeetmed teine lepinguosaline on kehtestanud.

7.   LEPINGU RAKENDAMINE

7.1.

Luuakse ühiskomitee, mis koosneb mõlema osalise ühest esindajast, keda võivad saata lepinguosaliste liikmesriikidest pärit vaatlejad ja eksperdid. Ühiskomitee vastutab käesoleva lepingu tõhusa toimimise eest.

7.2.

Vähemalt korra aastas toimub lepingu rakendamise hindamiseks ja läbivaatamiseks ühiskomitee koosolek, mis korraldatakse kulutõhusalt. Mõlemad lepinguosalised võivad igal ajal taotleda ühiskomitee kokkukutsumist.

7.3.

Ühiskomitee võib arutada kõiki käesoleva lepingu toimimise ja rakendamisega seotud küsimusi. Ühiskomitee vastutab eelkõige järgmise eest:

a)

lahendab kõik käesoleva lepingu kohaldamise ja rakendamisega seotud küsimused;

b)

kaalub käesoleva lepingu tõhusama rakendamise võimalusi ja jagab osalistele vajaduse korral soovitusi lisade muutmiseks;

c)

määrab kindlaks uued koostöövaldkonnad;

d)

võtab vastu käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvad lisad ja töökorra ning muudab neid;

e)

lahendab kõik käesoleva lepingu tõlgendamise ja kohaldamisega seotud eriarvamused ja vaidlused.

7.4.

Ühiskomitee tegutseb mõlema osalise esindajate vahelise kokkuleppe alusel.

7.5.

Ühiskomitee võtab vastu töökorra.

8.   RAHASTAMINE

8.1.

Lepinguosaline, kes palub teiselt osaliselt käesoleva lepingu kohaselt toetusmeetmete võtmist, tagab asjaomaste meetmete rahastamise.

8.2.

Käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö rahastamise aspektid määratakse kindlaks vastavalt osaliste eelarvete suhtes kohaldatavatele eeskirjadele. Lepinguosalised sõlmivad vajaduse korral eri kokkuleppeid.

9.   VÄLISSUHTED JA KOOSTÖÖ

9.1.

Mõlemad lepinguosalised teatavad teisele osalisele käesoleva lepingu alusel võetavad rahvusvahelise mõõtmega meetmed, mis võivad teisele osalisele huvi pakkuda.

9.2.

Vajaduse korral võib lepinguosaline rahvusvahelise tegevusega seotud küsimustes konsulteerida teise osalisega.

10.   VAIDLUSTE LAHENDAMINE

10.1.

Lepinguosalised teevad kõik endast oleneva käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö raames tekkinud erimeelsuste lahendamiseks.

10.2.

Kui erimeelsusi ei suudeta lahendada, võivad lepinguosalised suunata asjaomase vaidlusküsimuse ühiskomiteele, kes püüab erimeelsused lahendada läbirääkimise teel.

11.   TÖÖTAJATE VAHETAMINE

Lepinguosalised võivad vajaduse korral kooskõlas nende suhtes kohaldatavate eeskirjade ja menetlustega vahetada ja lähetada töötajaid käesolevas lepingus või selle lisades kirjeldatud meetmete võtmiseks. Selliste vahetuste puhul järgitakse osaliste vahel kokkulepitud tingimusi.

12.   LISAD

Käesoleva lepingu lisad moodustavad lepingu lahutamatu osa.

13.   JÕUSTUMINE JA LÕPETAMINE

13.1.

Kuni käesoleva lepingu jõustumiseni kohaldatakse seda ajutiselt alates allakirjutamise kuupäevast.

13.2.

Käesolev leping jõustub siis, kui lepinguosalised on teineteisele kirjalikult teatanud, et nad on viinud lõpule lepingu jõustamiseks vajalikud siseriiklikud menetlused, ja leping jääb jõusse kuni selle lõpetamiseni.

13.3.

Mõlemad lepinguosalised võivad lepingu igal ajal lõpetada. Lõpetamine jõustub, kui üks lepinguosaline teatab sellest teisele lepinguosalisele kirjalikult kuus kuud ette, välja arvatud juhul, kui kõnealune lõpetamisteade võetakse lepinguosaliste vastastikusel nõusolekul enne kõnealuse ajavahemiku lõppu tagasi.

Brüssel, … (kuupäev)

Euroopa Liidu nimel

Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni nimel

MÄÄRUSED

19.1.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 16/7

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 36/2013,

18. jaanuar 2013,

millega kuulutatakse 2012/2013. turustusaastaks välja alaline pakkumismenetlus CN-koodide 1701 14 10 ja 1701 99 10 alla kuuluva suhkru vähendatud tollimaksumääraga impordiks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artiklit 186 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Suhkru turustusaastal 2011/2012 tõusis valge, pakendamata, tehasest tulnud suhkru hind 175 %ni võrdlushinnast, mis oli 404 eurot tonni kohta ja ligikaudu 275 eurot tonni kohta kõrgem kui maailmaturu hind. Liidu hind on praegu stabiilselt tasemel 700 eurot tonni kohta, mis on kõrgeim tase, milleni hind on pärast suhkruturu korralduse reformi kerkinud, ning see häirib liidu suhkruturu ladusat varustamist. Sellise kõrge hinna eeldatav tõus 2012/2013. turustusaastal kinnitab, et on tõsiste turuhäirete tekkimise oht, mille vältimiseks tuleks võtta vajalikud meetmed.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaselt võib võtta meetmeid turuhäirete ohu kõrvaldamiseks, eelkõige kui selle on põhjustanud jätkuvalt kõrged hinnad ning kui eesmärki ei ole võimalik saavutada muude kõnealuse määruse kohaste vahenditega. Praegust turuolukorda arvesse võttes ei leidu määruses (EÜ) nr 1234/2007 aga siiski mingeid muid konkreetseid meetmeid, mis oleksid sätestatud eesmärgiga vähendada pingeid suhkruturul ja võimaldada suhkrutarneid mõistlike hindadega, kui need, mis põhinevad kõnealuse määruse artiklil 186.

(3)

2012/2013. turustusaasta hinnangulise pakkumise ja nõudluse põhjal eeldatakse, et suhkruturu lõplikud varud on vähemalt 0,5 miljonit tonni väiksemad kui 2011/2012. turustusaastal. Selles arvus on juba arvesse võetud importi kolmandatest riikidest, kellega on sõlmitud teatavad sooduslepingud.

(4)

Liidu suhkruturu olukorra parandamiseks on vaja muuta importimine lihtsamaks, vähendades CN-koodide 1701 14 10 ja 1701 99 10 alla kuuluva suhkru teatavate suhkrukoguste imporditollimaksu ja importida vähendatud tollimaksumääraga. Kõnealuste koguste ja tollimaksu vähendamise hindamisel tuleks arvesse võtta liidu suhkruturu praegust olukorda ja prognoositavat arengut. Seepärast peaksid kogus ja vähendamine põhinema pakkumissüsteemil.

(5)

Pakkumuste minimaalsed abikõlblikkuse kriteeriumid tuleks kindlaks määrata.

(6)

Iga pakkumuse kohta tuleks esitada tagatis. Eduka pakkumuse puhul peaks kõnealune tagatis olema impordilitsentsi taotluse tagatiseks, ebaeduka pakkumuse puhul tuleks see tagatis aga vabastada.

(7)

Liikmesriikide pädevad asutused peavad teavitama komisjoni vastuvõetavatest pakkumustest. Kõnealuste teatiste lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks tuleks näidised teha kättesaadavaks.

(8)

Tuleks sätestada, et komisjon kehtestab iga osalise pakkumismenetluse madalaima tollimaksumäära ning vastuvõetavate koguste vähendamiseks vajaduse korral jaotuskoefitsiendi või otsustab minimaalse tollimaksumäära kinnitamata jätta.

(9)

Liikmesriigid peaksid lühikese aja jooksul teavitama pakkujaid nende osalemistulemusest osalises pakkumismenetluses.

(10)

Pädevad asutused peaksid komisjoni teavitama kogustest, mille kohta impordilitsentsid on välja antud. Selleks peaks komisjon näidised kättesaadavaks tegema.

(11)

Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

2012/2013. turustusaastaks kuulutatakse CN-koodide 1701 14 10 ja 1701 99 10 alla kuuluva suhkru vähendatud tollimaksumääraga impordiks välja pakkumismenetlus, mille viitenumber on 09.4312.

Kõnealune tollimaksumäär asendab ühise tollitariifistiku maksumäära ja täiendavaid makse, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 141 ning komisjoni määruse (EÜ) nr 951/2006 (2) artiklis 36.

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse komisjoni määrust (EÜ) nr 376/2008 (3).

Artikkel 2

1.   Esimese osalise pakkumismenetluse puhul lõpeb pakkumuste esitamise ajavahemik 23. jaanuaril 2013 kell 12.00 Brüsseli aja järgi.

2.   Teise ja järgmiste osaliste pakkumismenetluste puhul algab pakkumuste esitamise ajavahemik esimesel tööpäeval, mis järgneb eelneva ajavahemiku lõpule. Kõnealune ajavahemik lõpeb 27. veebruaril 2013, 15. mail 2013 ja 12. juunil 2013 kell 12.00 Brüsseli aja järgi.

3.   Komisjon võib peatada pakkumuste esitamise ühe või mitme osalise pakkumisemenetluse puhul.

Artikkel 3

1.   Pakkumuste esitajad peavad olema liidu ettevõtjad. Pakkumused tuleb esitada selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus ettevõtja on käibemaksukohustuslasena registreeritud.

2.   Pakkumused tuleb saata määruse (EÜ) nr 376/2008 I lisas sätestatud impordilitsentsi taotluse vormis.

3.   Taotluse vormi võib esitada elektrooniliselt, kasutades selleks asjaomase liikmesriigi poolt ettevõtjatele kättesaadavaks tehtud meetodeid. Liikmesriikide pädevad asutused võivad nõuda, et elektroonilistelt saadetud pakkumused kannaksid täiustatud elektroonilist allkirja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/93/EÜ (4) tähenduses.

4.   Pakkumused võetakse vastu üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

pakkumustes märgitakse järgmised andmed:

i)

lahtris 4: pakkuja nimi, aadress ja käibemaksukohustuslasena registreerimise number;

ii)

lahtris 17 ja 18: pakkumusega hõlmatud suhkrukogus, ilma kümnendkohani ümmardamata, mis on vähemalt 20 tonni ega ületa 45 000 tonni;

iii)

lahtris 20: tollimaksu kavandatav summa (eurodes suhkrutonni kohta), mida on ümardatud kuni kahe kümnendkohani;

iv)

lahtris 16: suhkru kaheksakohaline CN-kood;

b)

enne pakkumuste esitamiseks määratud aja lõppu esitatakse tõendid selle kohta, et pakkuja on maksnud artikli 4 lõikes 1 nimetatud pakkumustagatise;

c)

pakkumus on selle liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest, kus pakkumus esitatakse;

d)

pakkumuses viidatakse käesolevale määrusele ning pakkumuste esitamise lõpptähtajale;

e)

pakkumus ei sisalda muid pakkujapoolseid tingimusi peale käesolevas määruses sätestatud tingimuste.

5.   Pakkumus, mis ei ole esitatud kooskõlas lõigetega 1 ja 2, ei ole vastuvõetav.

6.   Taotlejad tohivad iga osalise pakkumismenetluse puhul esitada kaheksakohalise CN-koodi kohta ühe pakkumuse.

7.   Pärast pakkumuste esitamist ei tohi neid tagasi võtta ega muuta.

Artikkel 4

1.   Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 282/2012 (5) III peatüki sätete kohaselt esitab iga taotleja tagatise 150 eurot käesoleva määruse kohaselt imporditava suhkrutonni kohta.

2.   Eduka pakkumuse puhul on kõnealune tagatis impordilitsentsi tagatiseks.

3.   Lõikes 1 osutatud tagatis vabastatakse ebaedukate pakkujate puhul.

Artikkel 5

1.   Liikmesriikide pädevad asutused teevad otsuse pakkumuste kehtivuse kohta artiklis 3 sätestatud tingimuste põhjal.

2.   Isikud, keda on volitatud pakkumusi vastu võtma ja läbi vaatama, ei tohi avaldada pakkumustega seotud üksikasju selleks volitamata isikutele.

3.   Kui liikmesriigi pädev asutus otsustab, et pakkumine ei ole kehtiv, teatab ta sellest pakkujale.

4.   Asjaomane pädev asutus teatab komisjonile kahe tunni jooksul pärast artikli 2 lõigetes 1 ja 2 sätestatud pakkumuste esitamise tähtaja möödumist faksi teel vastuvõetavatest pakkumustest. Kõnealune teade ei sisalda artikli 3 lõike 4 punkti a alapunktis i osutatud andmeid.

5.   Teatiste vorm ja sisu on kindlaks määratud komisjoni poolt liikmesriikidele kättesaadavaks tehtud näidistes. Pakkumuste puudumise korral teatab pädev asutus sellest komisjonile faksi teel sama tähtaja jooksul.

Artikkel 6

Liidu suhkruturu praegust olukorda ja prognoositavat arengut arvesse võttes kehtestab komisjon iga osalise pakkumismenetluse ja iga kaheksakohalise CN-koodi kohta kas minimaalse tollimaksumäära või otsustab minimaalse tollimaksumäära kinnitamata jätta, võttes vastu rakendusmääruse vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Kõnealuse rakendusmääruse kohaselt kehtestab komisjon vajaduse korral ka jaotuskoefitsiendi, mida kohaldatakse selliste pakkumuste suhtes, mis on esitatud tollimaksumäära miinimumtasemel. Sellisel juhul vabastatakse artiklis 4 osutatud tagatis proportsionaalselt eraldatud kogustele.

Artikkel 7

1.   Kui miinimum tollimaksumäära ei ole kehtestatud, lükatakse tagasi kõik pakkumused.

2.   Asjaomane pädev asutus teatab kolme tööpäeva jooksul pärast artiklis 6 osutatud rakendusmääruse avaldamist pakkujatele nende osalemistulemusest osalises pakkumismenetluses.

Artikkel 8

1.   Hiljemalt selle nädala viimasel tööpäeval, mis järgneb nädalale, mille jooksul artiklis 6 osutatud rakendusmäärus avaldati, annab pädev asutus impordilitsentsi igale pakkujale, kelle pakkumuse puhul kaheksakohalise CN-koodi kohta on tollimaks noteeritud kõnealuse kaheksakohalisele CN-koodile kehtestatud samal või kõrgemal kui komisjoni poolt kehtestatud miinimumtasemel. Koguste väljastamisel võetakse arvesse komisjoni poolt kooskõlas artikliga 6 määratud jaotuskoefitsiente.

Liikmesriikide pädevad asutused ei tohi anda välja litsentse pakkumistele, millest ei ole artikli 5 lõike 4 sätete kohaselt teatatud.

2.   Impordilitsentsides on märgitud järgmised kanded:

a)

lahtrisse 16: suhkru kaheksakohaline CN-kood;

b)

lahtritesse 17 ja 18: jaotatud suhkrukogus;

c)

lahtrisse 20: vähemalt üks lisa A osas loetletud kannetest.

d)

lahtrisse 24: tollimaksumäär, mida kohaldatakse ühe lisa B osas loetletud kannete suhtes.

3.   Erandina määruse (EÜ) nr 376/2008 artikli 8 lõikest 1 ei ole impordilitsentsidest tulenevad õigused loovutatavad.

4.   Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 153 lõike 3 esimese lõigu esimest lauset ja teist lõiku.

Artikkel 9

Impordilitsentsid, mis on välja antud seoses osalise pakkumismenetlusega, kehtivad väljaandmise päevast kuni artiklis 6 osutatud osalist pakkumismenetlust käsitleva rakendusmääruse avaldamise kuule järgneva kolmanda kalendrikuu lõpuni.

Artikkel 10

Hiljemalt teise nädala viimasel tööpäeval, mis järgneb nädalale, mille jooksul artiklis 6 osutatud rakendusmäärus on avaldatud, teatavad pädevad asutused komisjonile kogustest, mille kohta on välja antud impordilitsentsid käesoleva määruse kohaselt. Teatis tuleb edastada elektrooniliselt vastavalt komisjoni poolt liikmesriikidele kättesaadavaks tehtud näidistele ja meetoditele.

Artikkel 11

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Määrus kehtib kuni 30. septembrini 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 18. jaanuar 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.

(3)  ELT L 114, 26.4.2008, lk 3.

(4)  EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12.

(5)  ELT L 92, 30.3.2012, lk 4.

LISA

A.

Artikli 8 lõike 2 punktis c osutatud kanded

bulgaaria keeles

:

Внесена при намалена ставка на митото съгласно Регламент за изпълнение (ЕС) № 36/2013; Референтен номер 09.4312

hispaania keeles

:

Importado con derecho de aduana reducido en virtud del Reglamento de Ejecución (UE) no 36/2013; Número de referencia 09.4312

tšehhi keeles

:

Dovezeno se sníženou celní sazbou v souladu s prováděcím nařízením (EU) č. 36/2013; Referenční číslo 09.4312

taani keeles

:

Importeret til en nedsat toldsats i henhold til gennemførelsesforordning (EU) nr. 36/2013; Referencenummer 09.4312

saksa keeles

:

Eingeführt zum ermäßigten Zollsatz gemäß der Durchführungsverordnung (EU) Nr. 36/2013; Referenznummer 09.4312

eesti keeles

:

Imporditud vähendatud tollimaksuga vastavalt rakendusmäärusele (EL) nr 36/2013; viitenumber 09.4312

kreeka keeles

:

Εισαγωγή με μειωμένο δασμό δυνάμει του εκτελεστικού κανονισμού (ΕΕ) αριθ. 36/2013 αριθμός αναφοράς 09.4312

inglise keeles

:

Imported at reduced customs duty pursuant to Implementing Regulation (EU) No 36/2013; reference number 09.4312

prantsuse keeles

:

Importés à des taux de droits réduits conformément au règlement d’exécution (UE) no 36/2013; numéro de référence 09.4312

itaalia keeles

:

Importato applicando un’aliquota ridotta del dazio doganale, a norma del regolamento di esecuzione (UE) n. 36/2013; Numero di riferimento 09.4312

läti keeles

:

Importēts ar samazinātu muitas nodokli saskaņā ar Īstenošanas regulu (ES) Nr. 36/2013; Atsauces numurs 09.4312

leedu keeles

:

Importuota taikant sumažintą muitą pagal Įgyvendinimo reglamentą (ES) Nr. 36/2013; Nuorodos numeris 09.4312

ungari keeles

:

Behozatal csökkentett vámtétel mellett a(z) 36/2013/EU végrehajtási rendelet alapján; Hivatkozási szám 09.4312

malta keeles

:

Impurtat b’dazju doganali mnaqqas skont ir-Regolament ta’ Implimentazzjoni (UE) Nru 36/2013; Numru ta’ referenza 09.4312

hollandi keeles

:

Ingevoerd tegen verlaagd douanerecht overeenkomstig Uitvoeringsverordening (EU) nr. 36/2013; Referentienummer 09.4312

poola keeles

:

Przywóz z zastosowaniem obniżonych stawek celnych zgodnie z rozporządzeniem wykonawczym (UE) nr 36/2013; Numer referencyjny 09.4312

portugali keeles

:

Importado a taxa reduzida de direito aduaneiro ao abrigo do Regulamento de Execução (UE) n.o 36/2013; Número de referência 09.4312

rumeenia keeles

:

Importat cu taxă vamală redusă conform Regulamentului de punere în aplicare (UE) nr. 36/2013; Număr de referință 09.4312

slovaki keeles

:

Dovoz so zníženým clom podľa vykonávacieho nariadenia (EÚ) č. 36/2013; referenčné číslo 09.4312

sloveeni keeles

:

Uvoz po znižani carini v skladu z Izvedbeno uredbo (ES) št. 36/2013; Referenčna številka 09.4312

soome keeles

:

Tuonti alennetuin tullein täytäntöönpanoasetuksen (EU) N:o 36/2013 mukaisesti; Viitenumero 09.4312

rootsi keeles

:

Importerad till nedsatt tullsats enligt genomförandeförordning (EU) nr 36/2013; Referensnummer 09.4312

B.

Artikli 8 lõike 2 punktis d osutatud kanded

bulgaaria keeles

:

Мито (мито върху приетата оферта)

hispaania keeles

:

Derecho de aduana (derecho de aduana de la oferta seleccionada)

tšehhi keeles

:

Clo: (clo platné pro vybranou nabídku)

taani keeles

:

Toldsats: (toldsats for det antagne bud)

saksa keeles

:

Zollsatz: (Zollsatz für das erfolgreiche Angebot)

eesti keeles

:

Tollimaks: (hankelepingu suhtes kohaldatav tollimaks)

kreeka keeles

:

Δασμός: (δασμός της κατακυρωθείσας προσφοράς)

inglise keeles

:

Customs duty: (customs duty of the awarded tender)

prantsuse keeles

:

Droit de douane: (droit de douane du marché attribué)

itaalia keeles

:

Dazio doganale: (dazio doganale dell’aggiudicazione)

läti keeles

:

Muitas nodoklis: (konkursā uzvarējušā piedāvājuma muitas nodoklis)

leedu keeles

:

Muitas (konkursą laimėjusiam pasiūlymui taikomas muitas)

ungari keeles

:

Vámtétel: (a nyertes ajánlat szerinti vámtétel)

malta keeles

:

Dazju doganali:(dazju doganali tal-offerta magħżula)

hollandi keeles

:

Douanerecht: (douanerecht voor de gegunde inschrijving)

poola keeles

:

Cło: (cło zatwierdzonej oferty)

portugali keeles

:

Direito aduaneiro: (direito aduaneiro aplicável à proposta adjudicada)

rumeenia keeles

:

Taxă vamală: (taxa vamală aplicabilă ofertei selecționate)

slovaki keeles

:

Clo: (clo vybranej ponuky)

sloveeni keeles

:

Carina: (carina dodeljene ponudbe)

soome keeles

:

Tulli: (voittaneeseen tarjoukseen sovellettava tulli)

rootsi keeles

:

Tullsats: (tullsats för det antagna anbudet)

19.1.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 16/12

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 37/2013,

18. jaanuar 2013,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. jaanuar 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MA

70,6

TN

83,9

TR

121,1

ZZ

91,9

0707 00 05

EG

200,0

JO

182,1

MA

158,2

TR

161,3

ZZ

175,4

0709 91 00

EG

119,3

ZZ

119,3

0709 93 10

EG

105,4

MA

95,9

TR

139,5

ZZ

113,6

0805 10 20

EG

53,3

MA

63,2

TN

69,9

TR

64,6

ZZ

62,8

0805 20 10

IL

162,4

MA

90,9

ZZ

126,7

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

IL

115,4

KR

139,7

TR

82,7

ZZ

112,6

0805 50 10

EG

87,0

TR

80,3

ZZ

83,7

0808 10 80

CN

86,0

MK

35,9

US

172,9

ZZ

98,3

0808 30 90

CN

56,2

US

132,9

ZZ

94,6

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

19.1.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 16/14

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 38/2013,

18. jaanuar 2013,

küüslaugu impordilitsentside väljaandmise kohta alaperioodil 1. märtsist 2013 kuni 31. maini 2013

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 341/2007 (3) avatakse kolmandatest riikidest imporditava küüslaugu ja teatavate muude põllumajandustoodete tariifikvoodid ja tagatakse nende haldamine ning kehtestatakse impordilitsentside ja päritolusertifikaatide süsteem.

(2)

Kogused, mille kohta on senised ja uued importijad 2013. aasta jaanuari seitsme esimese tööpäeva jooksul määruse (EÜ) nr 341/2007 artikli 10 lõike 1 alusel esitanud A-litsentside taotlused, ületavad Hiinast pärinevatele toodetele ettenähtud koguseid.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 7 lõikele 2 on seetõttu vaja ka kindlaks määrata, millises ulatuses võib kooskõlas määruse (EÜ) nr 341/2007 artikliga 12 komisjonile hiljemalt 14. jaanuariks 2013 saadetud A-litsentside taotlused rahuldada.

(4)

Impordilitsentside väljastamise menetluse tulemusliku haldamise tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma vahetult pärast selle avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 341/2007 artikli 10 lõike 1 alusel 2013. aasta jaanuari seitsme esimese tööpäeva jooksul esitatud ja hiljemalt 14. jaanuariks 2013 komisjonile saadetud A-impordilitsentside taotlused rahuldatakse taotletud koguste ulatuses vastavalt käesoleva määruse lisas kehtestatud määrale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. jaanuar 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.

(3)  ELT L 90, 30.3.2007, lk 12.

LISA

Päritolu

Jrk-nr

Jaotuskoefitsient

Argentina

—

Senised importijad

09.4104

100 %

—

Uued importijad

09.4099

100 %

Hiina

—

Senised importijad

09.4105

31,840168 %

—

Uued importijad

09.4100

0,402717 %

Muud kolmandad riigid

—

Senised importijad

09.4106

100 %

—

Uued importijad

09.4102

100 %

OTSUSED

19.1.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 16/16

NÕUKOGU OTSUS,

14. jaanuar 2013,

millega muudetakse nõukogu kodukorda

(2013/37/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu kodukorra III lisa artikli 2 lõiget 2 (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Aluslepingutele lisatud üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artikli 3 lõike 4 esimeses ja neljandas lõigus nähakse ette, et kuni 31. oktoobrini 2014, kui nõukogu akt tuleb vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega, määratakse nõukogu liikme taotluse korral kindlaks, kas kvalifitseeritud häälteenamuse moodustavad liikmesriigid esindavad vähemalt 62 % liidu kogurahvastikust.

(2)

Nimetatud protsendimäär on arvutatud nõukogu kodukorra (edaspidi „kodukord”) III lisa artiklis 1 sätestatud rahvaarvude põhjal.

(3)

Kodukorra artikli 2 lõikes 2 nähakse ette, et nõukogu muudab vastavalt eelnenud aasta 30. septembril Euroopa Liidu Statistikaametile kättesaadavatele andmetele nimetatud lisa artiklis 1 sätestatud arve, mida hakatakse kohaldama vastavalt iga aasta 1. jaanuarist.

(4)

Seetõttu tuleks 2013. aastaks kodukorda muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kodukorra III lisa artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

ELi lepingu artikli 16 lõike 5 ja aluslepingutele lisatud üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artikli 3 lõigete 3 ja 4 kohaldamisel on iga liikmesriigi kogurahvastik ajavahemikul 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 järgmine:

Liikmesriik

Rahvaarv

(× 1 000)

Saksamaa

81 843,7

Prantsusmaa

65 397,9

Ühendkuningriik

62 989,6

Itaalia

60 820,8

Hispaania

46 196,3

Poola

38 538,4

Rumeenia

21 355,8

Madalmaad

16 730,3

Kreeka

11 290,9

Belgia

11 041,3

Portugal

10 541,8

Tšehhi Vabariik

10 505,4

Ungari

9 957,7

Rootsi

9 482,9

Austria

8 443,0

Bulgaaria

7 327,2

Taani

5 580,5

Slovakkia

5 404,3

Soome

5 401,3

Iirimaa

4 582,8

Leedu

3 007,8

Sloveenia

2 055,5

Läti

2 041,8

Eesti

1 339,7

Küpros

862,0

Luksemburg

524,9

Malta

416,1

Kokku

503 679,7

Alampiir (62 %)

312 281,4”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.

Brüssel, 14. jaanuar 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

E. GILMORE

(1)  Nõukogu 1. detsembri 2009. aasta otsus 2009/937/EL, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (ELT L 325, 11.12.2009, lk 35).

Parandused

19.1.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 16/18

Liide

EMÜ–Andorra ühiskomitee otsus nr 6/91 tuleb lugeda osaks Euroopa Liidu Teataja eestikeelse eriväljaande peatüki 11 köitest 01.

EMÜ–ANDORRA ÜHISKOMITEE OTSUS nr 6/91,

12. juuli 1991,

milles käsitletakse ühenduse ja Andorra vahelise kokkuleppe artikli 15 kohase vastastikuse abi andmise rakenduseeskirju

(91/471/EMÜ)

ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahel kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepet, eriti selle artikli 15 lõiget 2,

ning arvestades, et kokkuleppe nõuetekohane toimimine eeldab tihedat koostööd lepinguosaliste nende ametiasutuste vahel, kes vastutavad selle kokkuleppe sätete rakendamise eest,

ON VÕTNUD VASTU JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevas otsuses määratakse kindlaks menetlus, mille alusel kokkuleppe sätete rakendamise eest vastutavad ühenduse ja Andorra haldusasutused teevad koostööd, et tagada nende sätete järgmine.

Artikkel 2

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

—   „sätted”– kõik kokkuleppe sätted, välja arvatud artikli 11 sätted;

—   „taotluse esitanud asutus”– kokkuleppe kummagi poole asjaomane asutus, kes esitab abitaotluse;

—   „taotluse saanud asutus”– kokkuleppe kummagi poole asjaomane asutus, kes saab abitaotluse.

Artikkel 3

Käesolevas otsuses sätestatud abistamiskohustus ei hõlma kohustust esitada teavet või dokumente, mille artiklis 1 nimetatud haldusasutused on saanud õigusasutuste taotlusel kasutatavate volituste alusel.

Kuna kõnealune abi antakse taotluse alusel, toimub sellise materjali esitamine siiski kõigil juhtudel, milles õigusasutustega on konsulteeritud ja kui need annavad oma nõusoleku.

I   JAOTIS

TAOTLUSE ALUSEL ABI ANDMINE

Artikkel 4

1.   Taotluse saanud asutus esitab taotluse esitanud asutusele tema taotluse korral kogu teabe, mis võib tal aidata tagada käesoleva otsuse artikli 1 sätete järgimise.

2.   Taotletava teabe saamiseks toimib taotluse saanud asutus või haldusasutus, kellele taotluse saanud asutus on küsimuse edastanud, oma pädevuse piires nii, nagu ta tegutseks enda nimel või oma territooriumil asuva muu asutuse taotlusel.

Artikkel 5

Taotluse saanud asutus esitab taotluse esitanud asutusele viimase taotlusel sätetega hõlmatud meetmega seotud mis tahes ametliku kinnituse, dokumendi või dokumendi kinnitatud koopia, mis on talle kättesaadav või hangitud artikli 4 lõikes 2 osutatud viisil.

Artikkel 6

1.   Taotluse esitanud asutuse taotlusel teavitab taotluse saanud asutus adressaati või korraldab adressaadi teavitamise kooskõlas oma territooriumil kohaldatavate eeskirjadega kõikidest haldusasutuste õigusaktidest või otsustest, mis on seotud sätete rakendamisega.

2.   Teavitamistaotlustele, milles tuleb märkida teavitamisele kuuluva akti või otsuse subjekt, lisatakse tõlge taotluse saanud asutuse territooriumi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest. See ei mõjuta taotluse saanud asutuse õigust keelduda sellise tõlke esitamisest.

Artikkel 7

Taotluse esitanud asutuse taotlusel teeb taotluse saanud asutus järelevalvet või laseb seda teha

a)

isikute üle, keda on piisavalt alust kahtlustada sätete rikkumises, pöörates erilist tähelepanu selliste isikute liikumistele;

b)

kohtade üle, kus kaupu ladustatakse asjaoludel, mille kohta on põhjust arvata, et need teevad võimalikuks sätteid rikkuvad toimingud;

c)

kaupade liikumise üle, mille kohta on märgitud, et need võivad olla seotud sätteid rikkuvate toimingutega;

d)

transpordivahendite üle, mille puhul on piisavalt alust kahtlustada, et need on seotud sätteid rikkuvate toimingutega.

Artikkel 8

Taotluse esitanud asutuse taotlusel esitab taotluse saanud asutus kogu talle kättesaadava või artikli 4 lõikes 2 osutatud viisil hangitud teabe, mis on seotud kavandatud või käimasolevate toimingutega, mille kohta taotluse esitanud asutus teab või arvab teadvat, et nendega rikutakse sätteid. Selline teave esitatakse eelkõige aruannete ja muude dokumentide või kinnitatud koopiate või väljavõtete kujul.

Artikkel 9

1.   Taotluse esitanud asutuse taotlusel korraldab taotluse saanud asutus või laseb korraldada asjakohased uurimised, mis on seotud toimingutega, mille kohta taotluse esitanud asutus teab või arvab teadvat, et nendega rikutakse sätteid.

Selliste uurimiste korraldamisel toimib taotluse saanud asutus või haldusasutus, kellele taotluse saanud asutus on küsimuse edastanud, oma pädevuse piires nii, nagu ta tegutseks enda nimel või muu oma territooriumil asuva asutuse taotlusel.

Taotluse saanud asutus edastab uurimiste tulemused taotluse esitanud asutusele.

2.   Taotluse esitanud asutuse ja taotluse saanud asutuse kokkuleppel võivad lõikes 1 osutatud uurimise juures viibida taotluse esitanud asutuse määratud ametnikud.

Artikkel 10

Taotluse esitanud asutuse ja taotluse saanud asutuse kokkuleppel ning viimase kehtestatud viisil võivad taotluse esitanud asutuse nõuetekohaselt volitatud ametnikud koguda teavet artiklis 1 osutatud haldusasutuste ametiruumides, mis asuvad taotluse saanud asutuse territooriumil. See teave peab olema seotud sätete rakendamisega ja vajalik taotluse esitanud asutusele. Teave saadakse dokumentidest, millele asjakohaste asutuste töötajatel on juurdepääs. Ametnikud võivad sellistest dokumentidest teha koopiaid.

II   JAOTIS

VABATAHTLIK ABISTAMINE

Artikkel 11

Kummagi lepinguosalise asjaomased asutused abistavad teise lepinguosalise asjaomaseid asutusi, ilma et nad oleks eelnevalt saanud artiklites 12 ja 13 sätestatud korras esitatava abitaotluse.

Artikkel 12

Kui seda peetakse sätete järgimise tagamiseks kasulikuks, lepinguosalise asjaomased asutused

a)

teevad või lasevad teha artiklis 7 sätestatud liiki erijärelevalvet sel määral, mil see on võimalik;

b)

edastavad teise lepinguosalise asjaomastele asutustele igasuguse nende valduses oleva teabe, mis on seotud toimingutega, mille kohta nad arvavad, et nendega rikutakse sätteid. Selline teave esitatakse eelkõige aruannete ja muude dokumentide või kinnitatud koopiate või väljavõtete kujul.

Artikkel 13

Mõlema lepinguosalise asjaomased asutused edastavad viivitamata teise lepinguosalise ametiasutustele kogu kasuliku teabe, mis on seotud toimingutega, mille kohta nad teavad või arvavad teadvat, et nendega rikutakse sätteid, eelkõige teave sellistesse toimingutesse kaasatud kaupade ja sellistes toimingutes kasutatavate uute vahendite või meetodite kohta.

III   JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 14

1.   Käesoleva otsuse rakendamise, sealhulgas taotluste menetlemise ja teabe vahetamise eest vastutavad Andorra Vürstiriigi tolli keskasutused ja asjakohased komisjoni talitused. Nad otsustavad selleks vajalike menetluste ja meetmete üle.

2.   Lepinguosalised edastavad üksteisele asjaomaste asutuste nimekirja, mis on valitud artiklis 1 osutatud eesmärkidest lähtudes. Sellisele teabele lisaks edastatakse nimekirjad osakondadest, kes vastutavad kokkuleppe sätetega seotud eiramiste vältimise ja avastamise eest. Neid nimekirju laiendatakse vajaduse korral.

Selleks et muuta otsus võimalikult tõhusaks, võtavad lepinguosalised edasisi vajalikke meetmeid, mis võimaldaksid asjaomastel osakondadel luua isiklikke kontakte, mis tõenäoliselt hõlbustavad teabe vahetamist ja taotluste menetlemist.

3.   Lepinguosalised teavitavad üksteist otsuse rakendamiseks võetud meetmetest.

Artikkel 15

1.   Käesolev otsus ei kohusta lepinguosalisi üksteist abistama juhtudel, mil selline abistamine võib kahjustada lepinguosalise avalikku korda, julgeolekut või muid elutähtsaid huvisid.

2.   Abistamisest keeldumist tuleb põhjendada.

Artikkel 16

Käesoleva otsuse kohaselt esitatavad dokumendid võib asendada infotehnoloogia abil samadel eesmärkidel loodud mis tahes vormis teabega.

Artikkel 17

1.   Käesoleva otsuse kohaselt mis tahes vormis edastatud teave on konfidentsiaalne. Selle teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ning see on kaitstud samalaadset teavet saava lepinguosalise territooriumil kehtivate riiklike õigusaktidega ning ühenduse organite suhtes kohaldatavate vastavate eeskirjadega.

Esimeses lõigus osutatud teavet ei tohi edastada muudele isikutele kui neile, kelle ametiülesanded lepinguosaliste territooriumidel või ühenduse institutsioonides nõuavad juurdepääsu sellisele teabele. Samuti ei tohi kõnealust teavet kasutada muudel kui käesolevas otsuses kindlaksmääratud eesmärkidel, välja arvatud juhul, kui teavet andev asutus ei ole selgelt väljendanud nõusolekut vastupidisega, ja tingimusel, et teavet saava asutuse territooriumil kehtivad eeskirjad ei keela selle edastamist või kasutamist.

2.   Lõikega 1 ei takistata käesoleva otsuse kohaselt saadud teabe kasutamist õigusmenetlustes või sätete mittetäitmisega seotud menetlustes.

Sellist teavet edastava lepinguosalise asjaomast asutust teavitatakse viivitamata, kui teavet sellises kontekstis kasutatakse.

Artikkel 18

Lepinguosalised ei esita ühtegi nõuet käesoleva otsuse rakendamisel tehtud kulude hüvitamiseks, välja arvatud ekspertidele makstud tasude puhul, kui see on asjakohane.

Artikkel 19

Otsus ei mõjuta kriminaalasjades antava vastastikuse õigusabi eeskirjade kohaldamist lepinguosaliste vahelistes suhetes.

Artikkel 20

Ühiskomitee vastutab käesoleva otsuse haldamise eest.

Artikkel 21

Käesolev otsus jõustub 1. juulil 1991.

Käesolev otsus on tervikuna siduv ja lepinguosaliste suhtes vahetult kohaldatav.

Andorra-la-Vella, 12. juuli 1991

Ühiskomitee nimel

eesistuja

Oscar RIBAS REIG