ISSN 1977-0650

doi:10.3000/19770650.L_2013.004.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 4

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

56. köide
9. jaanuar 2013


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

 

2013/4/Euratom

 

*

Nõukogu otsus, 11. detsember 2012, millega kiidetakse heaks, et Euroopa Komisjon sõlmib Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu, mille kohaselt Šveitsi Konföderatsioon ühineb Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammiga (2012–2013)

1

Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vaheline teadus- ja tehnikakoostöö Leping mille kohaselt Šveitsi Konföderatsioon ühineb Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammiga (2012–2013)

3

 

 

2013/5/EL

 

*

Nõukogu otsus, 17. detsember 2012, Euroopa Liidu ühinemise kohta protokolliga, milles käsitletakse Vahemere kaitset mandrilava, merepõhja ja selle aluspinnase uuringutest ja kasutamisest lähtuva reostuse eest

13

Protokoll, milles käsitletakse Vahemere kaitset mandrilava, merepõhja ja selle aluspinnase uuringutest ja kasutamisest lähtuva reostuse eest

15

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 6/2013, 8. jaanuar 2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ ( 1 )

34

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 7/2013, 8. jaanuar 2013, millega muudetakse määrust (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad ( 1 )

36

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 8/2013, 8. jaanuar 2013, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

38

 

 

OTSUSED

 

 

2013/6/EL

 

*

Nõukogu otsus, 4. detsember 2012, millega muudetakse otsust 2011/734/EL, mis on adresseeritud Kreekale eesmärgiga tugevdada ja tõhustada eelarve järelevalvet ning millega teatatakse Kreekale, et ta peab ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks võtma puudujääki vähendavaid meetmeid

40

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

9.1.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 4/1


NÕUKOGU OTSUS,

11. detsember 2012,

millega kiidetakse heaks, et Euroopa Komisjon sõlmib Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu, mille kohaselt Šveitsi Konföderatsioon ühineb Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammiga (2012–2013)

(2013/4/Euratom)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 101 teise lõiguga,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Komisjon pidas kooskõlas nõukogu juhistega läbirääkimisi, et sõlmida Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline teadus- ja tehnikakoostöö leping, mille kohaselt Šveitsi Konföderatsioon ühineb Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammiga (2012–2013) („leping”).

(2)

Lepingu sõlmimine Euroopa komisjoni poolt tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Ainus artikkel

Kiidetakse heaks, et Euroopa Komisjon sõlmib Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu, mille kohaselt Šveitsi Konföderatsioon ühineb Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammiga (2012–2013).

Kiidetakse heaks lepingu sõlmimisel Euroopa Komisjoni esindaja tehtud Euroopa Komisjoni avaldus Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Brüssel, 11. detsember 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

A. D. MAVROYIANNIS


LISA

Euroopa Komisjoni avaldus Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel

Šveitsi Konföderatsiooni esindajad on palunud Euroopa Komisjonil kinnitada, et Šveitsi Konföderatsiooni 2012. aasta eeldatav rahaline osalus Euratomi teadustegevuses kokku ei ületa 55 miljonit Šveitsi franki.

Euroopa Komisjon kinnitab, et võttes aluseks asjakohased statistilised andmed ja arvestades Euratomi teadustegevusega, sh enne käesoleva lepingu sõlmimist, seotud Šveitsi Konföderatsiooni eeldatava rahalise osaluse arvutamise aluseks olevaid proportsionaalsuse suhtarve aastaks 2012, ei ületa Šveitsi Konföderatsiooni 2012. aastal makstav kogusumma 55 miljonit Šveitsi franki.


Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vaheline teadus- ja tehnikakoostöö

LEPING

mille kohaselt Šveitsi Konföderatsioon ühineb Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammiga (2012–2013)

EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS,

(edaspidi „Euratom”),

keda esindab Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”),

ühelt poolt

ning

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON

(edaspidi „Šveits”), keda esindab Šveitsi liidunõukogu,

teiselt poolt,

edaspidi „lepinguosalised”,

ARVESTADES, et Šveitsi ja Euratomi vahelised lähedased suhted on lepinguosalistele kasulikud;

ARVESTADES teadus- ja tehnikauuringute tähtsust lepinguosaliste jaoks ning nende vastastikust huvi teha koostööd selles valdkonnas, et paremini kasutada ressursse ja vältida asjatut dubleerimist;

ARVESTADES, et lepinguosalised viivad uurimisprogramme ellu ühist huvi pakkuvates valdkondades;

ARVESTADES, et lepinguosalised on huvitatud nende programmide raames vastastikku kasuliku koostöö tegemisest;

ARVESTADES lepinguosaliste huvi selle vastu, et soodustada oma teadusüksuste vastastikust juurdepääsu teadusuuringutele ja tehnoloogiaarendusele ning koolitustegevusele;

ARVESTADES, et Euroopa Aatomienergiaühendus ja Šveits sõlmisid 1978. aastal koostöölepingu juhitava termotuumasünteesi ja plasmafüüsika valdkonnas (edaspidi „termotuumasünteesileping”);

ARVESTADES, et lepinguosalised sõlmisid 8. jaanuaril 1986. aastal teadusliku ja tehnilise koostöö raamlepingu (edaspidi „raamleping”), mis jõustus 17. juulil 1987;

ARVESTADES, et raamlepingu artikkel 6 sätestab, et raamlepingu sihiks olev koostöö toimub sellekohaste lepingute kaudu;

ARVESTADES, et 25. juunil 2007 sõlmisid Euroopa Liit ja Šveits teadus- ja tehnikaalase koostöö lepingu, mis jõustus 28. veebruaril 2008 ja mida kohaldati tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2007;

ARVESTADES, et eespool nimetatud lepingu artikli 9 lõikes 2 on sätestatud lepingu uuendamine või uuesti läbirääkimine uuringute ja tehnoloogiaarenduse mitmeaastastes raamprogrammides osalemiseks vastastikku kokkulepitud tingimustel;

ARVESTADES, et Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogia arendamise ja tutvustamise seitsmes raamprogramm (2012–2013), mis samuti aitab kaasa Euroopa teadusruumi loomisele, võeti vastu nõukogu otsusega 2012/93/Euratom, (1) määrusega (Euratom) nr 139/2012 (2) ning nõukogu otsustega 2012/94/Euratom (3) ja 2012/95/Euratom (4) (edaspidi „Euratomi raamprogramm (2012–2013”));

ARVESTADES, et Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu sätted, käesolev leping ja selle alusel toimuv tegevus ei mõjuta liikmesriikide pädevust arendada Šveitsiga kahepoolseid suhteid teaduse, tehnoloogia ning uurimis- ja arendustegevuse valdkonnas ning sõlmida vajaduse korral sellekohaseid lepinguid;

ARVESTADES, et Euratom sõlmis ITER-projekti ühiseks rakendamiseks loodud ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingu. Vastavalt kõnealuse lepingu artiklile 21 ning 22. novembri 2007. aasta lepingule (Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) ja Šveitsi Konföderatsiooni (Šveits) vahelise kirjavahetuse vormis kokkulepete sõlmimise kohta, milles käsitletakse ITERi lepingu, ITERi eesõiguste ja puutumatuse lepingu ning laiema lähenemise lepingu kohaldamist Šveitsi territooriumil ja Šveitsi liikmesust ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõttes) kohaldatakse käesolevat lepingut Šveitsi suhtes, kes osaleb Euratomi termotuumasünteesiprogrammis täielikult assotsieerunud kolmanda riigina;

ARESTADES, et Euratom on nõukogu 27. märtsi 2007. aasta otsusega loodud ITERi ja Tuumasünteesienergeetika Arendamise Euroopa Ühisettevõtte liige. Vastavalt kõnealuse otsuse artiklile 2 ning 22. novembri 2007. aasta lepingule (Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) ja Šveitsi Konföderatsiooni (Šveits) vahelise kirjavahetuse vormis kokkulepete sõlmimise kohta, milles käsitletakse ITERi lepingu, ITERi eesõiguste ja puutumatuse lepingu ning laiema lähenemise lepingu kohaldamist Šveitsi territooriumil ja Šveitsi liikmesust ITERi ja Tuumasünteesienergeetika Arendamise Euroopa Ühisettevõttes) sai Šveitsist ühisettevõte liige, kes osaleb Euratomi termotuumasünteesiprogrammis täielikult assotsieerunud kolmanda riigina;

ARVESTADES, et Euratom sõlmis Aatomienergiaühenduse ja Jaapani valitsuse vahelise tuumasünteesienergeetika alastele teadusuuringutele laiema lähenemisviisi meetmete ühist rakendamist käsitleva lepingu. Vastavalt kõnealuse lepingu artiklile 26 kohaldatakse käesolevat lepingut Šveitsi suhtes, kes osaleb Euratomi termotuumasünteesiprogrammis täielikult assotsieerunud riigina,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.   Käesoleva lepinguga nähakse ette Šveitsi osalemine Euratomi raamprogrammi (2012–2013) rakendamises, ilma et see piiraks termotuumasünteesilepingu kohaseid tingimusi.

Šveitsi õigussubjektid võivad osaleda kõigis Euratomi raamprogrammi (2012–2013) eriprogrammides.

2.   Šveitsi õigussubjektid võivad osaleda Euroopa Liidu Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuses, kuivõrd see osalemine ei ole hõlmatud lõikega 1.

3.   Euroopa Liidu õigussubjektid, sh Teadusuuringute Ühiskeskus, võivad osaleda Šveitsi uurimisprogrammides ja/või projektides, mille teemad on samaväärsed Euratomi raamprogrammi (2012–2013) programmide teemadega.

4.   Käesoleva lepingu kohaldamisel tähendab „õigussubjekt” füüsilist isikut või juriidilist isikut, kes on asutatud asukohariigi õiguse või Euroopa Liidu õiguse kohaselt, kellel on iseseisev õigusvõime ja kes omab enda nimel mis tahes õigusi ja kohustusi. Mõiste hõlmab muu hulgas ülikoole, teadusorganisatsioone, tööstusettevõtteid, sealhulgas väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid, ning üksikisikuid.

Artikkel 2

Koostöövormid ja -viisid

Koostöö toimub järgmistes vormides.

1.

Šveitsi õigussubjektide osalemine kõikides Euratomi raamprogrammi (2012–2013) alusel vastu võetud eriprogrammides vastavalt tingimustele, mis on sätestatud eeskirjades, millega nähakse ette ettevõtjate, teaduskeskuste ja ülikoolide osalemine Euroopa Aatomienergiaühenduse uurimis- ja koolitustegevuses.

2.

Šveitsi rahaline osalus Euratomi raamprogrammi (2012–2013) rakendamiseks vastu võetud programmide eelarvetes on määratud kindlaks B lisas.

3.

Euroopa Liidu õigussubjektide osalemise Šveitsi teadusprogrammides ja/või -projektides otsustab liidunõukogu Euratomi raamprogrammi (2012–2013) teemadega samaväärsete teemade raames vastavalt asjakohaste Šveitsi eeskirjadega ette nähtud tingimustele ning projekti partnerite ja vastava Šveitsi programmi juhtkonna vahelisele kokkuleppele. Euroopa Liidu õigussubjektid, kes osalevad Šveitsi teadussprogrammides ja/või -projektides, katavad ise oma kulud, sealhulgas oma osa projektide üld- ja halduskuludest, v.a juhul, kui asjakohaste Šveitsi eeskirjadega on ette nähtud teisiti.

4.

Lisaks Euratomi raamprogrammi (2012–2013) ning Šveitsi programmide ja/või projektide rakendamist käsitleva teabe ja dokumentatsiooni õigeaegsele vahetamisele võib lepinguosaliste vaheline koostöö toimuda alljärgnevatel viisidel:

a)

vahetatakse regulaarselt arvamusi Šveitsi ja Euratomi teaduspoliitika suundade ja prioriteetide ning kavade kohta;

b)

arutatakse koostööväljavaateid ja arenguvõimalusi;

c)

vahetatakse õigeaegselt teavet Šveitsi ja Euratomi uurimisprogrammide ja -projektide rakendamise ning vastavalt käesolevale lepingule teostatud tööde tulemuste kohta;

d)

ühisnõupidamised;

e)

korraldatakse teadlaste, inseneride ja tehnikute külastusi ja vahetust;

f)

korrapärane ja projektijärgne suhtlus Šveitsi ja Euratomi programmi- ja projektijuhtide vahel;

g)

ekspertide osalemine seminaridel, sümpoosionidel ja töörühmades.

Artikkel 3

Kohandamine

Koostööd võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel igal ajal kohandada ja edasi arendada.

Artikkel 4

Intellektuaalomandiga seotud õigused ja kohustused

1.   Kooskõlas A lisa ja kohaldatava õigusega on Šveitsi õigussubjektidel, kes osalevad Euratomi raamprogrammis (2012–2013), sellisest osalemisest tuleneva teabe ja intellektuaalomandi omandilise kuuluvuse, kasutamise ja levitamise suhtes samasugused õigused ja kohustused kui Euroopa Liidu õigussubjektidel.

2.   Kooskõlas A lisa ja kohaldatava õigusega on Euroopa Liidu õigussubjektidel, kes vastavalt artikli 2 lõikele 3 osalevad Šveitsi teadusprogrammides ja/või projektides, sellisest osalemisest tuleneva teabe ja intellektuaalomandi omandilise kuuluvuse, kasutamise ja levitamise suhtes samasugused õigused ja kohustused kui Šveitsi õigussubjektidel, kes osalevad kõnealustes programmides ja/või projektides.

Artikkel 5

Finantssätted

Šveitsi rahalist osalust käsitlevad eeskirjad on sätestatud B lisas.

Artikkel 6

Šveitsi ja ühenduste teadusuuringute komitee

1.   Raamlepinguga asutatud Šveitsi ja ühenduste teadusuuringute komitee ülesanne on uurida ja hinnata, kas käesolevat lepingut täidetase nõuetekohaselt, ning tagada, et see oleks nii. Kõigi käesoleva lepingu rakendamise või tõlgendamisega seotud probleemidega pöördutakse kõnealuse komitee poole.

2.   Komitee võib otsustada muuta C lisas sisalduvaid viiteid Euroopa Liidu/Euratomi õigusaktidele.

Artikkel 7

Osalemine

1.   Ilma et see piiraks artikli 4 sätete kohaldamist, on Euratomi raamprogrammis (2012–2013) osalevatel Šveitsi õigussubjektidel samasugused lepingulised õigused ja kohustused kui Euroopa Liidu õigussubjektidel..

2.   Šveitsi õigussubjektide puhul kohaldatakse ettepanekute esitamise ja hindamise ning Euratomi raamprogrammi (2012–2013) alusel toetuslepingute ja lepingute määramise ja sõlmimise suhtes samu tingimusi, mida kohaldatakse samade programmide alusel Euroopa Liidu õigussubjektidega sõlmitavate toetuslepingute ja lepingute puhul.

3.   Šveitsil on assotsieerunud riigina õigus teha Euratomi raamprogrammi (2012–2013) raames ettepanekuid hindajate kohta kooskõlas nõukogu määrusega (Euratom) nr 139/2012, millega kehtestatakse ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalemise ning teadustöö tulemuste levitamise eeskirjad (2012–2013).

4.   Ilma et see piiraks artikli 1 lõike 3, artikli 2 lõike 3 ja artikli 4 lõike 2 sätete, olemasolevate eeskirjade ja töökorra kohaldamist, võivad Euroopa Liidus asuvad õigussubjektid osaleda artikli 2 lõikes 3 osutatud Šveitsi uurimisprogrammide programmides ja/või projektides võrdsetel tingimustel Šveitsi partneritega. Šveitsi ametiasutused võivad Euroopa Liidu ühe või mitme õigussubjekti projektis osalemise tingimuseks seada vähemalt ühe Šveitsi õigussubjekti osalemise.

Artikkel 8

Liikuvus

Lepinguosalised tagavad kooskõlas kehtivate eeskirjade ja lepingutega piiratud arvu käesoleva lepinguga hõlmatud tegevustes osalevate teadlaste Šveitsi ja Euroopa Liitu sisenemise ning seal viibimise, kuivõrd see on möödapääsmatu kõnealuse tegevuse edukaks teostamiseks.

Artikkel 9

Läbivaatamine ja edasine koostöö

1.   Kui Euratom vaatab oma uurimisprogrammid läbi või muudab neid, võidakse käesolev leping vastastikku kokku lepitud tingimustel läbi vaadata või seda võidakse pikendada. Lepinguosalised vahetavad teavet ja arvamusi mis tahes sellise läbivaatamise või pikendamise kohta, samuti vahetatakse teavet kõigis küsimustes, mis otseselt või kaudselt mõjutavad koostööd Šveitsiga Euratomi raamprogrammiga (2012–2013) hõlmatud valdkondades. Šveitsile teatatakse läbivaadatud või pikendatud programmide täpne sisu kahe nädala jooksul alates nende vastuvõtmisest Euratomi poolt. Uurimisprogrammide sellise läbivaatamise või pikendamise korral võib Šveits käesoleva lepingu lõpetada kuuekuulise etteteatamisega. Lepinguosalised teatavad kõigist käesoleva lepingu lõpetamise või pikendamise kavatsustest kolme kuu jooksul pärast Euratomi otsuse vastuvõtmist.

2.   Kui Euratom võtab vastu uue mitmeaastase teadus- ja koolitusprogrammi, võidakse käesolevat lepingut lepinguosaliste poolt vastastikku kokku lepitud tingimustel uuendada või see võidakse uuesti läbi rääkida. Lepinguosalised vahetavad teavet ja arvamusi selliste programmide ettevalmistamise kohta või muu poolelioleva või tulevase uurimistegevuse kohta artikli 6 kohase Šveitsi / Euroopa Liidu teadusuuringute komitee kaudu.

Artikkel 10

Seos muude rahvusvaheliste lepingutega

1.   Käesoleva lepingu sätteid kohaldatakse ilma, et see piiraks ühte lepinguosalist siduvate muude rahvusvaheliste lepingutega antud eeliseid, mis on ette nähtud ainult kõnealuse lepinguosalise õigussubjektidele.

2.   Euratomi raamprogrammiga (2012–2013) assotsieerunud riigis asutatud õigussubjektil on käesoleva lepingu alusel samasugused õigused ja kohustused kui liikmesriigis asutatud õigussubjektil, tingimusel et assotsieerunud riik, milles õigussubjekt on asutatud, on nõustunud andma Šveitsi õigussubjektidele samasugused õigused ja kohustused.

Artikkel 11

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut selles lepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Šveitsi territooriumi suhtes.

Artikkel 12

Lisad

A, B ja C lisa moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 13

Jõustumine ja kohaldamine

1.   Lepinguosalised ratifitseerivad või sõlmivad käesoleva lepingu vastavalt oma kehtivale menetlusele. Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad selleks vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest.

2.   Käesolevat lepingut kohaldatakse alates Euratomi raamprogrammi (2012–2013) algusest kuni 31. detsembrini 2013. Ilma et see piiraks allpool esitatud lõike 5 kohaldamist, võib iga lepinguosaline ajavahemikul 1. jaanuarist 2013 kuni 30. juunini 2013 käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest kirjalikult. Sel juhul lõpetatakse lepingu kohaldamine 31. detsembril 2012.

3.   Kui käesolev leping lõpeb lõike 2 kohaselt 31. detsembril 2012, täidab Euratom Šveitsi abisaajate ees võetud kohustusi seni, kuni üks lepinguosaline saab teiselt lepinguosaliselt lõike 2 kohase teate. Kui lõike 2 kohaselt lõpetab käesoleva lepingu Šveits, maksab ta Euratomile hüvitist summas, mis vastab Euratomi 2013. aasta kohustustele Šveitsi abisaajate ees, kuni Euratom saab Šveitsilt kõnealuse teate. Kõnealune hüvitis makstakse hiljemalt 45 päeva pärast komisjoni nõude kättesaamist. B lisa punkti II alapunkti 2 kohaldatakse vastavalt. Lepinguosalised lepivad vastastikku kokku kõigi muude lepingust tulenevate üksikasjade suhtes.

4.   Käesolevat lepingut võib muuta ainult lepinguosaliste vastastikusel kirjalikul kokkuleppel. Muudatuste jõustumise menetlus on sama mis käesoleva lepingu jõustumise suhtes kohaldatav menetlus.

5.   Kumbki lepinguosaline võib kuuekuulise kirjaliku etteteatamisega käesoleva lepingu igal ajal lõpetada.

6.   Lepingu lõpetamise ja/või tähtaja möödumise ajal pooleli olevaid projekte ja tegevust jätkatakse kuni nende lõpuleviimiseni käesolevas lepingus sätestatud tingimustel. Lepinguosalised lepivad vastastikku kokku kõigi muude lepingu lõpetamisest tulenevate üksikasjade suhtes.

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.


(1)  ELT L 47, 18.2.2012, lk 25.

(2)  ELT L 47, 18.2.2012, lk 1.

(3)  ELT L 47, 18.2.2012, lk 33.

(4)  ELT L 47, 18.2.2012, lk 40.

A LISA

INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSTE JAGAMISE PÕHIMÕTTED

I.   Reguleerimisala

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid: „intellektuaalomand” – Stockholmis 14. juulil 1967 sõlmitud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni artiklis 2 määratletud intellektuaalomand;

„teadmised” – tulemused, sealhulgas teave, olenemata sellest, kas neid saab kaitsta, samuti autoriõigused või kõnealuse teabega seotud õigused, mis tulenevad patendi, tööstusnäidise, sordiaretuse või neid täiendava kaitse tunnistuse väljaandmise taotlustest või väljaandmisest või muust samalaadsest kaitsest.

II.   Lepinguosaliste õigussubjektide intellektuaalomandi õigused

1.

Kumbki lepinguosaline tagab, et käesoleva lepingu kohases tegevuses osaleva teise lepinguosalise õigussubjektide intellektuaalomandi õigused ja osalemisest tulenevad või sellega seotud õigused ja kohustused on kooskõlas lepinguosaliste suhtes kohaldatavate asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonidega, kaasa arvatud TRIPS-leping (Maailma Kaubandusorganisatsiooni hallatav intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping), Berni konventsioon (1971. aasta Pariisi akt) ja Pariisi konventsioon (1967. aasta Stockholmi akt).

2.

Euratomi raamprogrammi (2012–2013) kaudsetes meetmetes osalevatel Šveitsi õigussubjektidel on nõukogu 19. detsembri 2011. aasta määruses (Euratom) nr 139/2012, (1) toetuslepingus ja/või Euratomiga sõlmitud lepingus sätestatud tingimustel intellektuaalomandi õigused ja kohustused kooskõlas punktiga 1.

3.

Šveitsi uurimisprogrammides ja/või -projektides osalevatel liidu õigussubjektidel on kooskõlas punktiga 1 intellektuaalomandiga seoses samasugused õigused ja kohustused kui kõnealustes programmides või projektides osalevatel Šveitsi õigussubjektidel.

III.   Lepinguosaliste intellektuaalomandi õigused

1.

Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, kohaldatakse nende teadmiste suhtes, mis lepinguosalised on loonud käesoleva lepingu artikli 2 lõike 4 kohase tegevuse käigus, järgmisi eeskirju:

a)

teadmised loonud lepinguosaline on kõnealuste teadmiste omanik. Kui lepinguosaliste osakaalu teadmisi loonud tegevuses ei ole võimalik kindlaks määrata, kuuluvad need teadmised neile ühiselt;

b)

lepinguosaline, kelle omandis need teadmised on, võimaldab teisel lepinguosalisel neid teadmisi kasutada käesoleva lepingu artikli 2 lõikes 4 nimetatud tegevuses. Teadmiste kasutusõigused antakse ilma kasutustasuta.

2.

Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, kohaldatakse lepinguosaliste teaduskirjanduse suhtes järgmisi eeskirju.

a)

kui lepinguosaline avaldab käesoleva lepingu kohasest tegevusest tulenevaid teaduslikke ja tehnilisi andmeid, teavet ja tulemusi ajakirjade, artiklite, aruannete või raamatute, sealhulgas audiovisuaalsete teostena ja tarkvara kujul, on teisel lepinguosalisel õigus saada ülemaailmne, tühistamatu ja kasutustasuta lihtlitsents selliste teoste tõlkimiseks, paljundamiseks, taasesitamiseks, edastamiseks ja avalikuks levitamiseks;

b)

kõigile autoriõigusega kaitstavaid andmeid ja teavet sisaldavatele eksemplaridele, mida levitatakse avalikult ja mis on koostatud käesoleva jao alusel, märgitakse teose autori või autorite nimi või nimed, välja arvatud juhul, kui autor on selgesõnaliselt keelanud oma nime nimetada. Samuti on eksemplaridel selgelt näha märge lepinguosaliste koostööpanuse kohta.

3.

Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, kohaldatakse lepinguosaliste mitteavaldatava teabe suhtes järgmisi eeskirju:

a)

edastades teisele lepinguosalisele käesoleva lepingu kohase tegevusega seotud teavet, määrab kumbki lepinguosaline kindlaks teabe, mille avaldamist ta ei soovi;

b)

teabe vastu võtnud lepinguosaline võib omal vastutusel edastada avaldamata teavet oma alluvuses olevatele asutustele või isikutele käesoleva lepingu rakendamisega seotud konkreetsetel eesmärkidel;

c)

mitteavaldatavat teavet andva lepinguosalise eelneval kirjalikul nõusolekul võib vastuvõttev lepinguosaline levitada sellist mitteavaldatavat teavet laiemalt, kui on lubatud alapunktis b. Lepinguosalised teevad sellist laiemat levitamist käsitleva eelneva kirjaliku nõusoleku taotlemise ja andmise korra koostamiseks koostööd ning kumbki lepinguosaline annab kõnealuse nõusoleku oma riiklike tegevuspõhimõtete ja õigusaktidega lubatud ulatuses;

d)

käesoleva lepingu alusel lepinguosaliste esindajate korraldatud seminaridel või muudel kohtumistel esitatud dokumenteerimata avaldamata või muud konfidentsiaalset teavet või töötajate töölevõtmisest, teadusrajatiste kasutamisest või kaudsetest meetmetest tulenevat teavet käsitletakse konfidentsiaalse teabena tingimusel, et sellise avaldamata või muu konfidentsiaalse või piiratud levikuga teabe vastuvõtjat on enne teabe andmist teavitatud antava teabe konfidentsiaalsusest vastavalt alapunktile a;

e)

kumbki lepinguosaline püüab tagada, et talle alapunktide a ja d kohaselt teatavaks saanud avaldamata teabe suhtes kohaldatakse nimetatud punktides sätestatud järelevalvet. Kui ühele lepinguosalistest saab teatavaks, et ta ei suuda kindlasti või tõenäoliselt täita alapunktide a ja d sätteid levitamisest hoidumise kohta, teatab ta sellest viivitamata teisele lepinguosalisele. Seejärel konsulteerivad lepinguosalised teineteisega, et määrata kindlaks asjakohased meetmed.


(1)  ELT L 47, 18.2.2012, lk 1.

B LISA

ŠVEITSI OSALUST KÄSITLEVAD FINANTSEERKIRJAD

I.   Rahalise osaluse kindlaksmääramine

1.

Selleks et saada suhtarv, mis määrab Šveitsi osaluse suuruse Euratomi raamprogrammis (2012–2013), v.a Euratomi termotuumasünteesiprogrammis, leitakse turuhindades arvutatud Šveitsi sisemajanduse kogutoodangu suhe Euroopa Liidu liikmesriikide turuhindades arvutatud sisemajanduse kogutoodangu summasse. Suhtarv, mille alusel arvutatakse Šveitsi osalus termotuumasünteesiprogrammis, arvutatakse ka edaspidi termotuumasünteesilepingu alusel. Kõnealuste suhtarvude arvutamise aluseks on Eurostati viimased statistilised andmed, mis on Euroopa Liidu sama aasta eelarve projekti avaldamise ajal kättesaadavad.

2.

Komisjon teatab võimalikult kiiresti Šveitsile koos asjakohase taustateabega:

a)

Euroopa Liidu eelarve projekti kulukohustuste assigneeringute summad, mis 2013. aastal vastavad Euratomi raamprogrammile (2012–2013);

b)

eelarveprojekti kohase osaluse hinnangulise summa, mis vastab 2013. aastal Šveitsi võimalikule osalusele Euratomi raamprogrammis (2012–2013).

3.

Niipea kui 2013. aasta üldeelarve on lõplikult vastu võetud, teatab komisjon Šveitsile kulude kalkulatsioonis sisalduvad eespool nimetatud summad.

4.

Šveitsi rahaline osalus Euratomi raamprogrammis (2012–2013) määratakse kindlaks lisaks summale, mis on igal aastal Euroopa Liidu üldeelarves määratud kohustuste assigneeringutena, selleks et täita komisjoni rahalised kohustused, mis tulenevad käesoleva lepinguga hõlmatud programmide ja tegevuste teostamiseks, juhtimiseks ja toimimiseks vajalikust tööst.

II.   Maksemenetlused

1.

Hiljemalt 31. detsembril 2012 esitab komisjon Šveitsile rahastamisnõude, mis vastab käesolevast lepingust tulenevale Šveitsi 2012. aasta rahalisele osalusele. Kõnealuse rahastamisnõudega nähakse ette Šveitsi rahalise osaluse maksmine hiljemalt 30 päeva jooksul alates kõnealuse rahastamisnõude saamisest. Selleks et arvutada 2012. aasta summa Šveitsi frankides, kasutab komisjon Šveitsi frangi ja euro vahelise vahetuskursina Euroopa Keskpanga eelmise kuu eelviimase päeva turukurssi või sõltuvalt kättesaadavusest delegatsioonide või muude asjakohaste allikate määratud kõnealuse kuupäeva lähedast kurssi.

Komisjon esitab pärast 1. juulit ja hiljemalt 2013. aasta novembris Šveitsile rahastamisnõude, mis vastab kõnealuse lepingu kohasele 2013. aasta osalusele ja mis on kindlaks määratud käesoleva lisa punkti I alapunkti 1 alusel, v.a juhul, kui käesoleva lepingu kohaldamine lõpetatakse 31. detsembril 2012 kooskõlas artikli 13 lõikega 2. Kõnealuse rahastamisnõudega nähakse ette kõnealuse osaluse maksmine hiljemalt 30 päeva jooksul alates rahastamisnõude saamisest.

2.

Šveitsi 2012. aasta rahaline osalus makstakse Šveitsi frankides ning 2013. aasta osalus väljendatakse eurodes ja makstakse eurodes komisjoni esitatud rahastamisnõuetel märgitud pangakontole.

3.

Šveits tasub oma käesoleva lepingu kohase makse punktis 1 esitatud ajakava kohaselt. Maksega viivitamisel tuleb maksta viivist, mille määr on võrdne ühe kuu Euroopa pankadevahelise rahaturu noteeritud euro intressiga (EURIBOR), nii nagu see on avaldatud Reutersi lehel EURIBOR01 (Telerate'i süsteemi leheküljel 248). Intressimäärale lisandub 1,5 protsendipunkti iga viivitatud kuu kohta. Kõrgendatud määra kohaldatakse kogu viivitusaja suhtes. Viivist tuleb siiski maksta üksnes juhul, kui makse tasutakse pärast punktis 1 osutatud maksetähtaegu.

4.

Reisikulud, mida Šveitsi esindajad ja eksperdid kannavad teaduskomiteede töös osalemiseks ning Euratomi raamprogrammis (2012–2013) osalejad selle rakendamiseks, hüvitab komisjon samadel alustel ja samas korras, mida praegu kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate ja ekspertide suhtes.

III.   Rakendamistingimused

1.

Käesoleva lisa kohane Šveitsi rahaline osalus Euratomi raamprogrammis (2012–2013) jääb asjaomasel eelarveaastal tavaliselt muutumatuks.

2.

Iga eelarveaasta (n) kontode sulgemise ajal täpsustab komisjon tulude ja kulude aruande koostamise raames Šveitsi osalusega seotud kontosid, võttes arvesse muudatusi, mis on eelarveaasta jooksul toimunud ülekannete, maksete tühistamiste, üleviimiste, või lisa- ja paranduseelarvete tagajärjel. Selliseid täpsustusi tehakse aasta (n + 1) esimese makse tegemise ajal. Viimane selline täpsustus tehakse siiski hiljemalt juulis, neljandal aastal pärast Euratomi raamprogrammi (2012–2013) lõppu. Šveitsi maksed kantakse Euratomi programmidesse eelarvelaekumistena, mis märgitakse Euroopa Liidu üldeelarve tulude kalkulatsiooni asjakohastesse rubriikidesse.

IV.   Teave

1.

2013. aasta makse tegemise ajal koostatakse ja esitatakse Šveitsile teadmiseks Euratomi raamprogrammi (2012–2013) assigneeringute aruanne 2012. aasta kohta komisjoni tulude ja kulude aruande vormis.

Hiljemalt 30. aprillil 2014 koostatakse ja esitatakse Šveitsile teadmiseks Euratomi raamprogrammi (2012–2013) assigneeringute aruanne 2013. aasta kohta komisjoni tulude ja kulude aruande vormis.

2.

Komisjon edastab Šveitsile statistika ja kogu muu üldise finantsteabe, mis on seotud Euratomi raamprogrammi rakendamisega ja mis tehakse kättesaadavaks liikmesriikidele.

C LISA

EURATOMI RAAMPROGRAMMI (2012–2013) ŠVEITSI OSALEJATE FINANTSKONTROLL

I.   Otsene teabevahetus

Komisjon suhtleb otse Euratomi raamprogrammis (2012–2013) osalevate Šveitsi õigussubjektide ja nende alltöövõtjatega. Viimased esitavad otse komisjonile kogu asjakohase teabe ja dokumentatsiooni, mis neil tuleb esitada käesolevas lepingus osutatud sätete kohaselt ja sätete rakendamiseks sõlmitud toetuslepingute ja lepingute alusel.

II.   Auditid

1.

Vastavalt nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, (1) mida on viimati muudetud nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 1081/2010, (2) ja komisjoni määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, (3) mida on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 478/2007, (4) ning muudele käesolevas lepingus osutatud eeskirjadele võib Šveitsis asuvate programmis osalejatega sõlmitavates toetuslepingutes ja lepingutes ette näha teaduslikke, finants-, tehnoloogilisi või muid auditeid, mida komisjoni esindajad või muud komisjoni volitatud isikud võivad teostada osalejate või nende alltöövõtjate tegutsemiskohas igal ajal.

2.

Komisjoni esindajatele või muudele komisjoni volitatud isikutele tagatakse auditite teostamiseks vajalik juurdepääs tegevuskohtadele, objektidele ja dokumentidele ning kogu vajalikule teabele, sh elektroonilisel kujul. Selline juurdepääsuõigus peab olema selgesõnaliselt sätestatud käesolevas lepingus osutatud sätete rakendamiseks sõlmitavates toetuslepingutes ja lepingutes.

3.

Euroopa Kontrollikojal on samad õigused mis komisjonil.

4.

Auditid võib kõnealustes toetuslepingutes ja/või lepingutes sätestatud tingimustel teha ka pärast Euratomi raamprogrammi (2012–2013) või käesoleva lepingu lõppemist.

5.

Šveitsi Riigikontrollile teatatakse Šveitsi territooriumil teostatavatest audititest ette. Selline teatamine ei ole auditite tegemise õiguslik eeltingimus.

III.   Kohapealsed kontrollid

1.

Käesoleva lepingu raames on komisjonil (OLAF) õigus teostada Šveitsi territooriumil kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1073/1999 (6) esitatud tingimustele ja korrale.

2.

Kohapealsed kontrollid ja inspekteerimised valmistatakse ette ja viiakse läbi komisjoni poolt tihedas koostöös Šveitsi föderaalse finantskontrolli või Šveitsi föderaalse finantskontrolli poolt määratud muude Šveitsi pädevate ametiasutusega, kellele teatakse piisavalt varakult kontrollide ja inspekteerimiste objekt, eesmärk ja õiguslik alus, nii et nad saaksid anda kogu vajalikku abi. Sel eesmärgil võivad Šveitsi pädevate ametiasutuste töötajad osaleda kohapealsetes kontrollides ja inspekteerimistes.

3.

Kui Šveitsi asjaomased ametiasutused seda soovivad, võib komisjon kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi teha koos nendega.

4.

Kui Euratomi raamprogrammis (2012–2013) osalejad on vastu kohapealsele kontrollile või inspekteerimisele, annavad Šveitsi ametiasutused, tegutsedes kooskõlas riigi eeskirjadega, komisjoni inspektoritele vajalikku abi kohapealse kontrolli ja inspekteerimise tegemiseks.

5.

Komisjon edastab võimalikult kiiresti Šveitsi föderaalsele finantskontrollile kõik asjaolud või kahtlused selliste rikkumiste kohta, millest ta on kohapealse kontrolli või inspekteerimise käigus teadlikuks saanud. Igal juhul on komisjon kohustatud eespool nimetatud ametiasutust selliste kontrollide ja inspekteerimiste tulemustest teavitama.

IV   Teavitamine ja konsulteerimine

1.

Käesoleva lisa nõuetekohaseks rakendamiseks vahetavad Šveitsi ja ühenduse pädevad ametiasutused regulaarselt teavet ning peavad konsultatsioone, kui üks lepinguosaline seda nõuab.

2.

Šveitsi pädevad ametiasutused teatavad komisjonile viivitamata igast asjaolust või kahtlusest, millest nad on teada saanud seoses käesolevas lepingus osutatud sätete rakendamiseks sõlmitud toetuslepingute või lepingute sõlmimisel või kohaldamisel tehtud rikkumistega.

V.   Konfidentsiaalsus

Käesoleva lisa alusel ükskõik millises vormis saadetud või vahetatud teabe kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ning sellele laieneb Šveitsi seadustega ja ühenduse institutsioonides rakendatavate vastavate sätetega sarnasele teabele kehtestatud kaitse. Seda teavet võib edastada ainult sellistele isikutele ühenduse ametiasutustes, liikmesriikides või Šveitsis, kelle ülesanded seda nõuavad, samuti ei tohi seda teavet kasutada muul eesmärgil kui lepinguosaliste finantshuvide tõhusaks kaitsmiseks.

VI.   Haldusmeetmed ja -karistused

Ilma et see piiraks Šveitsi kriminaalõiguse kohaldamist, võib komisjon rakendada haldusmeetmeid ja -karistusi, mis on ette nähtud määrustes (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mida on viimati muudetud määrusega (EL, Euratom) nr 1081/2010, (7) ning määruses (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, mida on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 478/2007, (8) ning nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määruses (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (9).

VII.   Sissenõudmine ja jõustamine

Käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvad otsused, mis komisjon on Euratomi raamprogrammi (2012–2013) raames teinud ja millega kehtestatakse rahaline kohustus muudele isikutele peale riikide, on Šveitsis jõustatavad. Täitekorraldus antakse välja ning selle suhtes ei kohaldata muid kontrolle kui need, mis hõlmavad selle autentsuse kinnitamist Šveitsi valitsuse määratud ametiasutuste poolt. Šveitsi valitsus teavitab komisjoni enda määratud ametiasutustest. Jõustamine toimub vastavalt Šveitsi menetlusnormidele. Täitekorralduse õiguspärasust on õigus kontrollida Euroopa Liidu Kohtul. Samadel tingimustel jõustatakse Euroopa Liidu Kohtu otsused, mis on tehtud Euratomi raamprogrammi (2012–2013) alusel sõlmitud lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel.


(1)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(2)  ELT L 311, 26.11.2010, lk 9.

(3)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

(4)  ELT L 111, 28.4.2007, lk 13.

(5)  EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(6)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(7)  ELT L 311, 26.11.2010, lk 9.

(8)  ELT L 111, 28.4.2007, lk 13.

(9)  EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.


9.1.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 4/13


NÕUKOGU OTSUS,

17. detsember 2012,

Euroopa Liidu ühinemise kohta protokolliga, milles käsitletakse Vahemere kaitset mandrilava, merepõhja ja selle aluspinnase uuringutest ja kasutamisest lähtuva reostuse eest

(2013/5/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Vahemere saastekaitse konventsioon, mis hiljem nimetati ümber Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooniks („Barcelona konventsioon”), sõlmiti Euroopa Ühenduse nimel nõukogu otsuse 77/585/EMÜ (2) kaudu ning Barcelona konventsiooni muudatused kiideti heaks nõukogu otsuse 1999/802/EÜ (3) kaudu.

(2)

Barcelona konventsiooni artikli 7 kohaselt tuleb konventsiooniosalistel võtta kõik asjakohased meetmed selleks, et vältida, vähendada ja piirata Vahemere piirkonnas mandrilava, merepõhja ja selle aluspinnase uuringutest ning kaevandamisest tekkivat reostust ning see võimalikult suures ulatuses kõrvaldada.

(3)

Ühes Barcelona konventsiooni protokollis („avamereprotokoll”) käsitletakse Vahemere kaitset mandrilava, merepõhja ja selle aluspinnase uuringutest ning kaevandamisest tekkiva reostuse eest. See jõustus 24. märtsil 2011. Tänaseks on selle ratifitseerinud Albaania, Küpros, Liibüa, Maroko, Süüria ja Tuneesia. Lisaks Küprosele on mõned liikmesriigid, kes on Barcelona konventsiooni osalised, hiljuti teatanud oma kavatsusest samuti protokoll ratifitseerida.

(4)

Hinnangute kohaselt on Vahemeres üle 200 tegutseva avamereplatvormi ja neile plaanitakse lisa. Eeldatakse, et fossiilkütuste suurte varude avastamine Vahemeres annab tõuke süsivesinike uurimis- ja kaevandamistegevuse hoogustumisele. Vahemere poolsuletud olemuse ja erakordse hüdrodünaamika tõttu võivad Mehhiko lahes 2010. aastal toimunu laadsel õnnetusel olla vahetud ja kahjulikud piiriülesed tagajärjed Vahemere majandusele ning tundlikele mere- ja rannikuökosüsteemidele. On tõenäoline, et keskpikas perspektiivis hakatakse uurima ja kaevandama ka muid süvameres, merepõhjas ja aluspinnases leiduvaid maavarasid.

(5)

Suutmatus käsitleda tõhusalt selliste tegevustega seonduvaid riske võib tõsiselt ohustada liikmesriikide, kes on kohustatud vajalikke meetmeid võtma, jõupingutusi Vahemere mereala hea keskkonnaseisundi saavutamisel või säilitamisel, mida on nõutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiviga 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (4). Lisaks aitab vajalike meetmete võtmine kaasa selliste kohustuste täitmisele, mille Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Malta, Sloveenia ja liit ise endale Barcelona konventsiooni osalistena võtsid.

(6)

Avamereprotokoll hõlmab arvukalt sätteid, mida tuleb rakendada eri haldustasanditel. On asjakohane, et liit toetab avamereuuringute ja kaevandamistegevuse ohutust, pidades muu hulgas silmas sellise tegevusega seotud keskkonnaprobleemide piiriülese mõju suurt tõenäosust, ning liikmesriigid ja nende pädevad asutused vastutavad avamereprotokolliga sätestatud teatavate üksikasjalike meetmete eest.

(7)

Komisjoni teatises pealkirjaga „Avamerel nafta ja gaasi tootmise ohutusega seotud probleemid”, mis on vastu võetud 12. oktoobril 2010, tuuakse välja vajadus rahvusvahelise koostöö järele avamerel ohutuse tagamiseks ja hädaolukordadele reageerimise võime edendamiseks kogu maailmas ning üheks seotud meetmeks on tarvidus uurida piirkondlike konventsioonide võimalusi. Teatises soovitatakse taaskäivitada avamereprotokolli jõustamisprotsess, milleks tuleb teha tihedat koostööd asjaomaste liikmesriikidega.

(8)

Nõukogu märkis oma 3. detsembril 2010 vastu võetud järeldustes avamerel nafta ja gaasi tootmise ohutuse kohta, et liit ja liikmesriigid peaksid ka edaspidi mängima juhtivat rolli, püüeldes rahvusvaheliste algatuste ja foorumite raamistikus ning piirkondlikus koostöös, nagu Vahemere piirkonnas tehtavas koostöös kõrgete ohutusnormide suunas. Samuti kutsus nõukogu komisjoni ja liikmesriike üles kasutama parimal viisil olemasolevaid rahvusvahelisi konventsioone.

(9)

Euroopa Parlament rõhutas oma 13. septembri 2011. aasta resolutsioonis, kui tähtis on täielikult jõustada ratifitseerimata avamereprotokoll, mis taotleb uurimis- ja kaevandamistegevusest tuleneva reostuse eest kaitsmist.

(10)

Liidu keskkonnapoliitika üks eesmärk on meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, et tegelda piirkondlike keskkonnaprobleemidega. Avamereprotokolliga seoses on eriti oluline silmas pidada, kui suur on piiriülese keskkonnamõju tõenäosus õnnetuste korral sellises poolsuletud meres nagu Vahemeri. Seetõttu peaks Euroopa Liit võtma kõik vajalikud meetmed avamereuuringute ja kaevandamistegevuse ohutuse toetamiseks ning merekeskkonna kaitseks Vahemeres.

(11)

Komisjon esitab ka ettepaneku võtta vastu määrus avamerel toimuva nafta ja gaasi geoloogilise luure, puurimise ja tootmise ohutuse kohta („kavandatav määrus”).

(12)

Avamereprotokollis käsitletakse valdkonda, mis on suures osas hõlmatud liidu õigusega. See hõlmab näiteks selliseid aspekte nagu merekeskkonna kaitse, keskkonnamõju hindamine ja keskkonnavastutus. Sõltuvalt seadusandjate lõplikust otsusest kavandatava määruse osas on avamereprotokoll veelgi enam kooskõlas selle eesmärkidega, sealhulgas nendega, mis puudutavad lubade andmist, keskkonnamõju hindamist ning käitajate tehnilist ja finantssuutlikkust.

(13)

Liikmesriikide ja liidu institutsioonide tiheda koostöö tagamine on oluline nii läbirääkimiste pidamisel kui ka otsuste tegemisel ning võetud kohustuste täitmisel. See koostöökohustus tuleneb liidu rahvusvahelisel tasandil ühiselt tegutsemise nõudest. Seega peaksid need liikmesriigid, kes on Barcelona konventsiooni osalised, kuid ei ole avamereprotokolli veel ratifitseerinud või sellega ühinenud, võtma vajalikud meetmed selleks tarvilike menetluste lõpuleviimiseks.

(14)

Seetõttu peaks liit avamereprotokolliga ühinema,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ühinemine protokolliga, milles käsitletakse Vahemere kaitset mandrilava, merepõhja ja selle aluspinnase uuringutest ja kasutamisest lähtuva reostuse eest, kiidetakse liidu nimel heaks.

Avemereprotokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isiku(d), kes on volitatud andma heakskiidukirja liidu nimel hoiule avamereprotokolli artikli 32 lõike 2 kohaselt hoiulevõtja ülesandeid täitvale Hispaania valitsusele, et väljendada liidu nõusolekut olla avamereprotokolliga seotud (5).

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 17. detsember 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

S. ALETRARIS


(1)  20. novembri 2012. aasta nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT L 240, 19.9.1977, lk 1.

(3)  EÜT L 322, 14.12.1999, lk 32.

(4)  ELT L 164, 25.6.2008, lk 19.

(5)  Nõukogu peasekretariaat avaldab avamereprotokolli liidu suhtes jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.


TÕLGE

PROTOKOLL,

milles käsitletakse Vahemere kaitset mandrilava, merepõhja ja selle aluspinnase uuringutest ja kasutamisest lähtuva reostuse eest

PREAMBUL

KÄESOLEVA PROTOKOLLI OSALISED,

OLLES OSALISED Barcelonas 16. veebruaril 1976 vastu võetud Vahemere saastekaitse konventsioonis,

PIDADES SILMAS kõnealuse konventsiooni artiklit 7,

PIDADES SILMAS üha ulatuslikumat tegevust Vahemere merepõhja ja selle aluspinnase uuringute ning kaevandamise alal,

TUNNISTADES, et reostus, mis sellest võib tekkida, on tõsiseks ohuks keskkonnale ja inimestele,

SOOVIDES kaitsta ja hoida Vahemerd uuringute ning kaevandamisega tekkiva reostuse eest,

VÕTTES ARVESSE Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooni protokolle, eelkõige Barcelonas 16. veebruaril 1976 vastu võetud naftast ja muudest kahjulikest ainetest tuleneva Vahemere reostuse vastu võitlemiseks hädaolukordades tehtavat koostööd käsitlevat protokolli ning Genfis 3. aprillil 1982 vastu võetud Vahemere erikaitsealasid käsitlevat protokolli,

PIDADES SILMAS Montego Bays 10. detsembril 1982 sõlmitud ja paljude protokolliosaliste poolt alla kirjutatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni asjakohaseid sätteid,

TUNNISTADES erinevusi rannikuäärsete riikide arengutasemes ning võttes arvesse arenguriikide majanduslikke ja sotsiaalseid vajadusi,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES

I   JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„konventsioon” – 16. veebruaril 1976 Barcelonas vastu võetud Vahemere saastekaitse konventsioon;

b)

„organisatsioon” – konventsiooni artiklis 17 osutatud organ;

c)

„maavarad” – kõik maapõues leiduvad tahked, vedelad ja gaasilised mineraalained;

d)

„maavarade uuringute ja/või kaevandamisega seotud tegevusvaldkonnad protokollialal” (edaspidi „tegevus”) –

i)

merepõhja ja selle aluspinnase maavarade teadusuuringud;

ii)

uurimistegevus:

seismoloogiline tegevus; merepõhja ja selle aluspinnase uuringud; proovivõtmine;

uuringupuurimine;

iii)

kaevandamistegevus:

käitise asutamine maavarade väljamise eesmärgil ning sellega seotud tegevus;

avamispuurimine;

väljamine, rikastamine ja ladustamine;

torutransport kaldale ja laevadele laadimine;

hooldus, remont ja muu lisategevus;

e)

„reostus” nagu on määratletud konventsiooni artikli 2 punktis a;

f)

„käitis” – igasugune paikne või ujuv ehitis ja selle lahutamatu osa, mida kasutatakse tegevuseks, sealhulgas eelkõige:

i)

paiksed või mobiilsed avamere puurplatvormid;

ii)

paiksed või ujuvad tootmisseadmed, sealhulgas dünaamilise positsioneerimisega seadmed;

iii)

avamerehoidlad, sealhulgas ladustamiseks kasutatavad laevad;

iv)

avamere laadimisterminalid ja transpordisüsteemid kaevandustoodete jaoks, näiteks veealused torujuhtmed;

v)

sellega ühendatud seadmed ning varustus merepõhjast ja selle aluspinnasest eemaldatud ainete ümberlaadimiseks, töötlemiseks, ladustamiseks ja kõrvaldamiseks;

g)

„käitaja” –

i)

iga füüsiline või juriidiline isik, kellel on tegevuse toimumise ala üle jurisdiktsiooni omava protokolliosalise (edaspidi „protokolliosaline”) käesoleva protokolli kohane luba nimetatud tegevusega tegeleda ja/või kes nimetatud tegevusega tegeleb, või

ii)

iga isik, kellel ei ole luba käesoleva protokolli mõistes, kuid kes de facto kontrollib nimetatud tegevust;

h)

„ohutusvöönd” – vastavalt üldistele rahvusvahelistele õigusnormidele ja tehnilistele nõuetele käitiste ümber kehtestatud vöönd koos vastava märgistusega, et tagada nii meresõidu kui ka käitiste ohutus;

i)

„jäätmed” – mis tahes laadi, kujul või omadustega ained ja materjalid, mis on tekkinud käesoleva protokolliga hõlmatud tegevuse tulemusel ning on kõrvaldatud või kõrvaldamiseks ette nähtud või mille kohta kehtib kõrvaldamise nõue;

j)

„kahjulikud või mürgised ained ja materjalid” – mis tahes laadi, kujul või omadustega ained ja materjalid, mis võivad protokollialasse sattudes reostust tekitada;

k)

„kemikaalikasutuskava” – mis tahes merekäitise käitaja koostatud kava, milles on näidatud:

i)

kemikaalid, mida käitaja kavatseb töös kasutada;

ii)

üks või mitu otstarvet, milleks käitaja kavatseb kemikaale kasutada;

iii)

selliste kemikaalide, mida käitaja kavatseb kasutada, kontsentratsioon mis tahes teises aines ja maksimumkogused, mida kavatsetakse teatavate kindlaksmääratud ajavahemike jooksul kasutada;

iv)

ala, mille ulatuses võib kemikaal merekeskkonda pääseda;

l)

„nafta” – nafta selle igal kujul, sealhulgas toornafta, kütteõli, naftasete, naftajäägid ja rafineeritud naftasaadused, sealhulgas käesoleva protokolli liites loetletud ained ilma eelmainitu üldist tähendust piiramata;

m)

„naftane segu” – mis tahes naftasisaldusega segu;

n)

„reovesi” –

i)

äravooluvesi ja muud jäätmed mis tahes tüüpi tualettidest, pissuaaridest ja WC-de põrandatrappidest;

ii)

äravooluvesi meditsiiniruumidest (ravimilaost, arstikabinetist jt) nendes asuvate valamute, vannide ja põrandatrappide kaudu;

iii)

muu heitvesi, kui see on segunenud ülalmääratletud äravooluveega;

o)

„prügi” – igasugused toidu- ja olmejäätmed ning tööga tekkinud jäätmed, mis on tekkinud käitise tavapärase tegevuse käigus ja mida tuleb kõrvaldada pidevalt või perioodiliselt, välja arvatud mujal käesolevas protokollis määratletud või loetletud ained;

p)

„magevee piir” – koht vooluveekogus, kus vee soolsus mõõna ajal ja vähese mageveevoolu korral merevee tõttu oluliselt suureneb.

Artikkel 2

Geograafiline ulatus

1.   Käesoleva protokolli kohaldamisala (edaspidi „protokolliala”) hõlmab järgmisi alasid:

a)

Vahemere ala, nagu on määratletud konventsiooni artiklis 1, sealhulgas mandrilava, merepõhi ja selle aluspinnas;

b)

territoriaalmere lähtejoonest maa poole jääv veeala, merepõhi ja selle aluspinnas, mis ulatub vooluveekogude puhul mageveepiirini.

2.   Käesoleva protokolli osalised (edaspidi „protokolliosalised”) võivad protokollialasse lisada oma territooriumi märgalasid või rannikualasid.

3.   Käesoleva protokolli sisu ega selle alusel vastu võetud akt ei piira ühegi riigi õigusi mandrilava piiritlemise suhtes.

Artikkel 3

Üldised kohustused

1.   Protokolliosalised võtavad üksikult või kahe- või mitmepoolse koostöö raames kõik asjakohased meetmed selleks, et ära hoida, tõrjuda ja piirata protokolliala reostamist tegevuse tulemusel ning reostusega võidelda, tagades muu hulgas, et tegevuseks kasutatakse keskkonnatõhusat ja majanduslikult asjakohast parimat võimalikku tehnikat.

2.   Protokolliosalised tagavad kõikide vajalike meetmete võtmise selleks, et tegevus ei põhjustaks reostust.

II   JAOTIS

LUBADE SÜSTEEM

Artikkel 4

Üldpõhimõtted

1.   Protokollialal toimuvaks tegevuseks, sealhulgas käitiste püstitamiseks leiukohale, on vaja pädeva asutuse eelnevat kirjalikku uuringu- või kaevandamisluba. Pädev asutus veendub enne loa andmist, et käitis on ehitatud rahvusvaheliste standardite ja tavade kohaselt ning et käitajal on tegevuse läbiviimiseks vajalik tehniline pädevus ja finantssuutlikkus. Luba antakse pädeva asutuse poolt kindlaksmääratud asjaomase menetluse kohaselt.

2.   Luba ei anta, kui on alust eeldada, et kavandatav tegevus võib tekitada keskkonnale olulist kahju, mida ei saa vältida, täites loa tingimusi, millele on osutatud artikli 6 lõikes 3.

3.   Protokolliosaline tagab käitise asukoha heakskiitmisel, et selline asukoht ei kahjusta olemasolevaid rajatisi, eelkõige torujuhtmeid ja kaableid.

Artikkel 5

Lubade nõuded

1.   Protokolliosalised sätestavad, et loa taotlemisel või loa uuendamise taotlemisel tuleb käitajakandidaadil esitada pädevale asutusele projekt ning taotlus peab sisaldama järgmist:

a)

kavandatava tegevuse keskkonnamõju uuring; pädev asutus võib tegevuse iseloomu, ulatust, kestust ja tehnilisi meetodeid ning ala erijooni arvesse võttes nõuda keskkonnamõju hindamist kooskõlas käesoleva protokolli IV lisaga;

b)

kavandatava tegevuse toimumiskoha geograafiliselt täpne määratlus, sealhulgas ohutusvööndid;

c)

andmed käitajakandidaadi ja käitise töötajate kutse- ja tehnilise kvalifikatsiooni ning meeskonna koosseisu kohta;

d)

artiklis 15 osutatud ohutusmeetmed;

e)

artiklis 16 osutatud käitaja hädaolukorra lahendamise plaan;

f)

artiklis 19 täpsustatud seiremenetlus;

g)

artiklis 20 osutatud käitiste eemaldamise plaan;

h)

artiklis 21 osutatud erikaitsealade ettevaatusabinõud;

i)

kindlustus või muu finantstagatis vastutuse katmiseks, nagu on ette nähtud artikli 27 lõike 2 punktiga b.

2.   Pädev asutus võib tegevuse iseloomu, ulatust, kestust ja tehnilisi meetodeid ning ala erijooni arvesse võttes otsustada teadusliku uurimis- ja kaevandamistegevuse puhul piirata käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nõuete ulatust.

Artikkel 6

Lubade väljaandmine

1.   Artiklis 4 osutatud load väljastatakse üksnes pärast seda, kui pädev asutus on artiklis 5 ja IV lisas osutatud nõuete täitmise läbi vaadanud.

2.   Loale märgitakse tegevusvaldkond ja loa kehtivusaeg, täpsustatakse loaga hõlmatud ala geograafilised piirid ja tehnilised nõuded ning loa saanud käitised. Vajalikud ohutusvööndid määratakse kindlaks menetluse hilisemas järgus.

3.   Loaga võib kehtestada tingimusi meetmetele, tehnikale või meetoditele selleks, et vähendada miinimumini tegevusest tuleneva reostuse riski ja kahju.

4.   Protokolliosalised teavitavad organisatsiooni väljaantud või uuendatud lubadest nii kiiresti kui võimalik. Organisatsioon peab kõikide protokollialal loa saanud käitiste kohta registrit.

Artikkel 7

Sanktsioonid

Protokolliosaline näeb ette sanktsioonid, mida rakendatakse käesolevast protokollist tulenevate kohustuste rikkumisel või käesolevat protokolli rakendavate riiklike õigusnormide rikkumisel või loaga seotud konkreetsete tingimuste mittetäitmisel.

III   JAOTIS

JÄÄTMED NING KAHJULIKUD VÕI MÜRGISED AINED JA MATERJALID

Artikkel 8

Üldine kohustus

Ilma et see piiraks käesolevas jaotises osutatud muude standardite või kohustuste kohaldamist, kehtestavad protokolliosalised käitajatele üldise kohustuse kasutada parimat võimalikku, keskkonnatõhusat ja majanduslikult asjakohast tehnikat ning järgida rahvusvaheliselt heakskiidetud jäätmestandardeid ning kahjulike või mürgiste ainete ja materjalide kasutamist, ladustamist ja kõrvaldamist käsitlevaid standardeid, et minimeerida reostuse riski.

Artikkel 9

Kahjulikud või mürgised ained ja materjalid

1.   Pädev asutus kiidab kemikaalikasutuskava alusel heaks tegevuse jaoks kemikaalide kasutamise ja ladustamise.

2.   Protokolliosaline võib reguleerida, piirata või keelata kemikaalide kasutamist tegevuseks protokolliosalise poolt vastu võetud juhiste kohaselt.

3.   Keskkonna kaitsmiseks tagavad protokolliosalised, et tegevuses kasutatavatele ainetele ja materjalidele on nende tootja lisanud ühendite kirjelduse.

4.   Käesoleva protokolliga hõlmatud tegevusest tulenevate ning protokolli I lisas loetletud kahjulike või mürgiste ainete ja materjalide kõrvaldamine protokollialas on keelatud.

5.   Käesoleva protokolliga hõlmatud tegevusest tulenevate ning protokolli II lisas loetletud kahjulike või mürgiste ainete ja materjalide kõrvaldamiseks protokollialas on iga kord vaja pädeva asutuse eelnevat eriluba.

6.   Käesoleva protokolliga hõlmatud tegevusest tulenevate ja reostust tekitada võivate kõikide muude kahjulike või mürgiste ainete ja materjalide kõrvaldamiseks protokollialas on vaja pädeva asutuse eelnevat üldist luba.

7.   Eespool lõigetes 5 ja 6 osutatud load väljastatakse üksnes pärast kõikide käesoleva protokolli III lisas nimetatud tegurite hoolikat arvessevõtmist.

Artikkel 10

Nafta ja naftased segud ning puurvedelikud ja puurpuru

1.   Protokolliosalised koostavad ja võtavad vastu käitistest protokollialasse nafta ja naftaste segude kõrvaldamise ühised standardid.

a)

Need ühised standardid koostatakse V lisa punkti A sätetega kooskõlas.

b)

Need ühised standardid ei ole vähem piiravad kui eelkõige järgmine:

i)

masinaruumi lahjendamata äravooluvee maksimaalne naftasisaldus on 15 mg liitri kohta;

ii)

tootmisvee maksimaalne naftasisaldus on keskmiselt 40 mg liitri kohta kalendrikuus; naftasisaldus ei ületa kunagi 100 mg liitri kohta.

c)

Protokolliosalised lepivad ühiselt kokku naftasisalduse määramise analüüsi meetodi.

2.   Protokolliosalised koostavad ja võtavad vastu ühised standardid puurvedelike ja puurpuru kasutamiseks protokollialas ja kõrvaldamiseks protokollialas. Need ühised standardid koostatakse V lisa punkti B sätetega kooskõlas.

3.   Protokolliosaline võtab asjakohased meetmed, et tagada käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud ühiste standardite või veelgi rangemate standardite täitmine, mille protokolliosaline on võinud vastu võtta.

Artikkel 11

Reovesi

1.   Protokolliosaline keelab reovee heitmise püsivalt kümne või enama töötajaga mehitatud käitistest protokollialasse, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a)

käitis heidab reovett pärast pädeva asutuse poolt heaks kiidetud puhastamist kaugusel vähemalt neli meremiili lähimast maismaast või püsivast kalanduskäitisest kohas, mille üle otsustab protokolliosaline igal üksikjuhtumil eraldi, või

b)

reovett ei puhastata, kuid heitmine toimub kooskõlas rahvusvaheliste eeskirjade ja standarditega, või

c)

reovesi on läbinud heakskiidetud reoveepuhasti, mille on sertifitseerinud pädev asutus.

2.   Protokolliosaline kehtestab vajaduse korral asjakohased rangemad sätted, muu hulgas näiteks alal valitsevate hoovuste tõttu või läheduse tõttu mõne artiklis 21 osutatud alaga.

3.   Lõikes 1 osutatud erandeid ei kohaldata, kui heitmise tulemusel tekkivad ümbritsevasse vette nähtavad ujuvad tahked osad või ümbritsev vesi värvub, kaotab värvuse või muutub läbipaistmatuks.

4.   Kui reovesi on segunenud jäätmetega ning kahjulike või mürgiste ainete ja materjalidega, mille suhtes kehtivad teistsugused kõrvaldamisnõuded, kohaldatakse rangemaid nõudeid.

Artikkel 12

Prügi

1.   Protokolliosaline keelab järgmiste toodete ja materjalide kõrvaldamise protokollialasse:

a)

kõik plastikud, sealhulgas ilma eelnevat piiramata sünteetilised köied, sünteetilised kalavõrgud ja plastikust prügikotid;

b)

mis tahes muu prügi, mis ei ole biolagunev, sealhulgas pabertooted, riideräbalad, klaas, metall, pudelid, nõud, kaubaümbrised, vooderdus- ja pakkematerjalid.

2.   Toidujäätmete kõrvaldamine protokollialas toimub nii kaugel maast kui võimalik ning rahvusvaheliste eeskirjade ja standardite kohaselt.

3.   Kui prügi on segunenud muu heitega, mille suhtes kehtivad teistsugused kõrvaldamis- või heitmisnõuded, kohaldatakse rangemaid nõudeid.

Artikkel 13

Vastuvõtuseadmed, juhised ja sanktsioonid

Protokolliosalised tagavad, et:

a)

käitajad kõrvaldavad rahuldavalt kõik jäätmed ning kahjulikud või mürgised ained ja materjalid selleks määratud kaldapealsetes vastuvõtuseadmetes, välja arvatud käesoleva protokolliga lubatud muud juhud;

b)

töötajatele antakse juhised nõuetekohaste kõrvaldamisvahendite kohta;

c)

ebaseaduslikule kõrvaldamisele kehtestatakse sanktsioonid.

Artikkel 14

Erandid

1.   Käesoleva jaotise sätteid ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)

force majeure ja kõrvaldamine

inimelu päästmiseks;

käitise ohutuse tagamiseks;

käitise või varustuse kahjustuse korral,

tingimusel et pärast kahjustuse avastamist või pärast kõrvaldamist on võetud kõik mõistlikud ettevaatusabinõud kahjuliku mõju vähendamiseks;

b)

kahjulikke või mürgiseid aineid või materjale või naftat sisaldavaid aineid heidetakse merre pädeva asutuse eelneval heakskiidul selleks, et kasutada neid võitluses konkreetse reostusjuhtumiga reostusest põhjustatud kahju vähendamiseks.

2.   Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse siiski juhul, kui käitaja tekitas kahju tahtlikult või hoolimatuse tõttu ja teadmisega, et kahju tõenäoliselt tekkib.

3.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimustel toimunud kõrvaldamisest teatatakse viivitamata organisatsioonile ja kas vahetult või organisatsiooni kaudu kõikidele sellest mõjutatud protokolliosalistele, teatades tingimuste täielikud üksikasjad ning kõrvaldatud jäätmete või kahjulike või mürgiste ainete või materjalide laadi ja kogused.

IV   JAOTIS

KAITSE

Artikkel 15

Ohutusmeetmed

1.   Protokolliosaline, kelle jurisdiktsiooni all tegevust kavandatakse või tegevus toimub, tagab ohutusmeetmete võtmise käitiste projekteerimisel, ehitamisel, paigaldamisel, varustamisel, märgistuses, töös ja hoolduses.

2.   Protokolliosaline tagab, et käitajal on käitises alati asjakohane varustus ja seadmed, mis on heas töökorras, et kaitsta inimelu, ära hoida juhuslikku reostust ja sellega võidelda ning lihtsustada kiiret reageerimist hädaolukorras, kooskõlas parima võimaliku keskkonnatõhusa ja majanduslikult asjakohase tehnikaga ja artiklis 16 osutatud käitaja hädaolukorra lahendamise plaaniga.

3.   Pädev asutus nõuab tunnustatud asutuse poolt väljastatud ohutuse ja kasutussobivuse sertifikaadi (edaspidi „sertifikaat”) esitamist tootmisplatvormide, mobiilsete avamere puurplatvormide, avamerehoidlate, avamere laadimissüsteemide ja torujuhtmete kohta ning muude samalaadsete käitiste kohta, mille võib kindlaks määrata protokolliosaline.

4.   Protokolliosalised tagavad inspekteerimisega, et käitajad viivad tegevust läbi käesoleva artikliga kooskõlas.

Artikkel 16

Hädaolukorra lahendamise plaani koostamine

1.   Hädaolukorras rakendavad protokolliosalised mutatis mutandis naftast ja muudest kahjulikest ainetest tuleneva Vahemere reostuse vastu võitlemiseks hädaolukordades tehtavat koostööd käsitleva protokolli sätteid.

2.   Protokolliosaline nõuab oma jurisdiktsiooni all olevate käitiste eest vastutavatelt käitajatelt, et neil oleks juhusliku reostusega võitlemiseks hädaolukorra lahendamise plaan, mis on kooskõlastatud protokolliosalise hädaolukorra lahendamise plaaniga, mis on koostatud naftast ja muudest kahjulikest ainetest tuleneva Vahemere reostuse vastu võitlemiseks hädaolukordades tehtavat koostööd käsitleva protokolliga kooskõlas, ning et see on pädeva asutuse poolt kehtestatud menetluse järgi heaks kiidetud.

3.   Iga protokolliosaline korraldab hädaolukorra lahendamise plaanide väljatöötamise ja rakendamise koordineerimise. Hädaolukorra lahendamise plaanid koostatakse vastavalt juhistele, mille on vastu võtnud pädev rahvusvaheline organisatsioon. Nad on eelkõige kooskõlas käesoleva protokolli VII lisa sätetega.

Artikkel 17

Teatamine

Protokolliosaline nõuab oma jurisdiktsiooni all olevate käitiste eest vastutavatelt käitajatelt, et nad teataksid pädevale asutusele viivitamata:

a)

igast juhtumist nende käitistes, mis põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada protokollialas reostust;

b)

igast märgatud juhtumist merel, mis põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada protokollialas reostust.

Artikkel 18

Vastastikune abi hädaolukorras

Hädaolukorras võib protokolliosaline, kes vajab abi tegevusest lähtuva reostuse ärahoidmiseks või tõrjumiseks või sellega võitlemiseks, küsida abi teistelt protokolliosalistelt vahetult või Vahemere piirkondliku merereostusega seotud hädaolukordadele reageerimise keskuse (REMPEC) kaudu, mis teeb kõik endast oleneva abi andmiseks.

Selleks kohaldab protokolliosaline, kes on ühtlasi naftast ja muudest kahjulikest ainetest tuleneva Vahemere reostuse vastu võitlemiseks hädaolukordades tehtavat koostööd käsitleva protokolli osaline, nimetatud protokolli asjakohaseid sätteid.

Artikkel 19

Seire

1.   Käitajal tuleb mõõta või lasta asjaomasel kvalifitseeritud eksperdil mõõta oma tegevuse mõju keskkonnale, arvesse võttes tegevuse laadi, ulatust ja kestust, tegevuses kasutatavaid tehnilisi meetodeid ning ala erijooni, ning teatada nendest perioodiliselt või pädeva asutuse nõudmisel, et pädev asutus võiks teha hindamise vastavalt pädeva asutuse loasüsteemis ettenähtud menetlusele.

2.   Pädev asutus rajab vajaduse korral riikliku seiresüsteemi, et tal oleks võimalik regulaarselt seirata käitisi ja tegevuse mõju keskkonnale, et tagada loa andmisega seotud tingimuste täitmine.

Artikkel 20

Käitiste eemaldamine

1.   Pädev asutus nõuab käitajalt mahajäetud või kasutamata käitiste eemaldamist, et tagada meresõiduohutus, võttes arvesse pädeva rahvusvahelise organisatsiooni vastu võetud juhiseid ja standardeid. Eemaldamine toimub ka muu seadusliku merekasutuse tõttu, eelkõige kalapüügi, merekeskkonna kaitse ning teiste protokolliosaliste õiguste ja kohustuste huvides. Enne eemaldamist võtab käitise eest vastutav käitaja kõik vajalikud meetmed, et ära hoida reostust või leket tegevuskohast.

2.   Pädev asutus nõuab käitajalt mahajäetud või kasutamata torujuhtmete eemaldamist kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 või torujuhtmete seespidist puhastamist ja mahajätmist või seespidist puhastamist ja mahamatmist, et need ei põhjustaks reostust, ohustaks meresõitu, takistaks kalapüüki, ohustaks merekeskkonda ega segaks muud seaduslikku merekasutust ega teiste protokolliosaliste õigusi ja kohustusi. Pädev asutus tagab, et avalikkust teavitatakse mahamaetud torujuhtme sügavusest, asukohast ja mõõtmetest ning et selline teave kantakse kaartidele ja teatatakse organisatsioonile ja teistele pädevatele rahvusvahelistele organisatsioonidele ning protokolliosalistele.

3.   Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse ka käitistele, mille on maha jätnud või mida ei kasuta käitaja, kelle luba on vastavalt artiklile 7 tühistatud või peatatud.

4.   Pädev asutus võib ette näha tegevustaseme ja merekeskkonna kaitsemeetmete hilisemaid muudatusi võrreldes esialgsetega.

5.   Pädev asutus võib määrata loaga ettenähtud tegevuse peatamise või üleandmise teistele isikutele.

6.   Juhul kui käitaja ei täida käesoleva artikli sätteid, võtab pädev asutus käitaja kulul meetmeid käitaja tegevusetuse heastamiseks vajalikul määral.

Artikkel 21

Erikaitsealad

Vahemere erikaitsealasid käsitlevas protokollis määratletud alade ja protokolliosaliste poolt selles sätestatud eesmärkide täitmiseks asutatud alade kaitseks võtavad protokolliosalised erimeetmeid vastavalt rahvusvahelisele õigusele, üksikult või mitme- või kahepoolse koostöö kaudu, et ära hoida, tõrjuda ja piirata nende alade reostamist tegevuse tõttu ning reostusega võidelda.

Lisaks Vahemere erikaitsealasid käsitlevas protokollis osutatud meetmetele loa andmiseks, võivad sellised meetmed muu hulgas hõlmata järgmist:

a)

eripiirangud või -tingimused loa andmisel sellisesse alasse:

i)

keskkonnamõju hindamise ettevalmistamine ja sellele hinnangu andmine;

ii)

sellise ala jaoks eritingimuste väljatöötamine seire, käitiste eemaldamise ja heite keelamisega seoses;

b)

intensiivistatud teabevahetus käitajate, pädevate asutuste, protokolliosaliste ja organisatsiooni vahel seoses nimetatud alasid mõjutada võivate küsimustega.

V   JAGU

KOOSTÖÖ

Artikkel 22

Teadusuuringud ja -programmid

Vastavalt konventsiooni artiklile 13 teevad protokolliosalised, kui see on asjakohane, koostööd teadusuuringute edendamisel ning teaduslike ja tehniliste uurimisprogrammide elluviimisel, et välja töötada uued meetodid järgmisel otstarbel:

a)

teostada tegevust viisil, mis minimeerib reostuse riski;

b)

ära hoida, tõrjuda ja piirata protokolliala reostamist ja võidelda selle vastu, eriti hädaolukorras.

Artikkel 23

Rahvusvahelised eeskirjad, standardid ning soovituslikud tavad ja menetlused

1.   Protokolliosalised teevad koostööd vahetult või organisatsiooni kaudu või muude pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu selleks, et:

a)

määrata asjakohased teaduslikud kriteeriumid rahvusvaheliste eeskirjade, standardite ning soovituslike tavade ja menetluste koostamiseks ja väljatöötamiseks, millega saavutada käesoleva protokolli eesmärke;

b)

koostada ja välja töötada sellised rahvusvahelised eeskirjad, standardid ning soovituslikud tavad ja menetlused;

c)

koostada ja vastu võtta juhised kooskõlas rahvusvaheliste tavade ja menetlustega, et tagada VI lisa sätetest kinnipidamine.

2.   Protokolliosalised püüavad nii pea kui võimalik ühtlustada oma õigusnormid rahvusvaheliste eeskirjade, standardite ning soovituslike tavade ja menetlustega, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 1.

3.   Protokolliosalised püüavad nii palju kui võimalik vahetada teavet siseriiklike poliitikasuundade ja õigusnormide kohta ning käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ühtlustamise kohta.

Artikkel 24

Teaduslik ja tehniline abi arenguriikidele

1.   Protokolliosalised teevad kas vahetult või mõne pädeva piirkondliku või muu rahvusvahelise organisatsiooni kaudu koostööd arenguriikidele mõeldud abiprogrammide koostamisel ja nende ellurakendamisel niivõrd, kuivõrd see on võimalik, eelkõige teaduse, õiguse, hariduse ja tehnoloogia vallas, et ära hoida, tõrjuda ja piirata protokolliala reostamist tegevuse tõttu ja reostusega võidelda.

2.   Tehniline toetus hõlmab eelkõige teadus-, õigus- ja tehniliste töötajate koolitust ning võimalusi nimetatud riikidele vastavate seadmete omandamiseks, kasutamiseks ja tootmiseks asjaomaste protokolliosaliste poolt kokkulepitud soodustingimustel.

Artikkel 25

Vastastikune teavitamine

Protokolliosalised teavitavad üksteist vahetult või organisatsiooni kaudu käesoleva protokolli kohaldamisel võetud meetmetest, saavutatud tulemustest ja vajaduse korral ka tekkinud raskustest. Sellise teabe kogumise ja esitamise kord määratakse kindlaks protokolliosaliste koosolekutel.

Artikkel 26

Piiriülene reostus

1.   Protokolliosaline võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema jurisdiktsiooni all toimuv tegevus viiakse läbi nii, et vältida jurisdiktsiooni piire ületavat reostust.

2.   Protokolliosaline, kelle jurisdiktsiooni all tegevus on kavandatud või toimub, võtab arvesse kõiki kahjulikke keskkonnamõjusid ilma diskrimineerimata võimalust, kas selline mõju toimub tõenäoliselt tema jurisdiktsiooni piires või ületab seda.

3.   Juhul, kui protokolliosaline saab teada sellest, et reostus ohustab otseselt merekeskkonda, kahjustab merekeskkonda või on juba kahjustanud, teavitab ta viivitamata teisi protokolliosalisi, keda kahjustus tõenäoliselt mõjutab, ning Vahemere piirkondliku merereostusega seotud hädaolukordadele reageerimise keskust (REMPEC), ja annab neile teavet, mille alusel nad saavad vajaduse korral asjakohaseid meetmeid võtta. REMPEC annab teabe viivitamata edasi kõikidele asjaomastele protokolliosalistele.

4.   Protokolliosalised püüavad kooskõlas oma õigussüsteemiga ja vajaduse korral kokku leppides anda haldusmenetlustes samaväärse juurdepääsu teistele selliste riikide isikutele ja kohelda samaväärselt teiste selliste riikide isikuid, mida on võinud mõjutada reostus või muu kahjulik mõju, mis tuleneb kavandatavast või tehtud tööst.

5.   Kui reostus lähtub sellise riigi territooriumilt, mis ei ole käesoleva protokolli osaline, püüab reostusest mõjutatud protokolliosaline teha nimetatud riigiga koostööd, et oleks võimalik protokolli kohaldada.

Artikkel 27

Vastutus ja hüvitamine

1.   Protokolliosalised kohustuvad kooskõlas konventsiooni artikliga 16 võimalikult kiiresti tegema koostööd asjakohaste eeskirjade ja menetluste koostamisel ja vastuvõtmisel, millega määratakse vastutus ja hüvitamine kahju korral, mis tekkib käesoleva protokolliga käsitletud tegevusest.

2.   Kuni sellised menetlused välja töötatakse, protokolliosaline:

a)

võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et vastutust tegevusest põhjustatud kahju eest kannab käitaja, kellel tuleb viivitamata maksta asjakohast hüvitist;

b)

võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et käitajatel on kindlustuskate või muu samalaadne ja samadel tingimustel finantstagatis, nagu protokolliosaline kindlaks määrab, et tagada käesoleva protokolliga hõlmatud tegevusest tuleneva kahju hüvitamine.

VI   JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel 28

Pädevate asutuste määramine

Protokolliosaline määrab ühe või mitu pädevat asutust selleks, et:

a)

anda, uuendada ja registreerida käesoleva protokolli II jaoga ettenähtud lube;

b)

välja anda ja registreerida käesoleva protokolli artiklis 9 osutatud üldisi ja erilube;

c)

välja anda käesoleva protokolli V lisas osutatud lube;

d)

kiita heaks puhastussüsteem ja sertifitseerida reoveepuhasti, nagu on osutatud käesoleva protokolli artikli 11 lõikes 1;

e)

anda eelnev heakskiit käesoleva protokolli artikli 14 lõike 1 punktis b osutatud erakorralisele heitmisele;

f)

täita kohustusi seoses käesoleva protokolli artikli 15 lõigetes 3 ja 4 osutatud ohutusmeetmetega;

g)

täita ülesandeid, mis on seotud käesoleva protokolli artiklis 16 ja VII lisas osutatud hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisega;

h)

kehtestada käesoleva protokolli artiklis 19 sätestatud seiremenetlus;

i)

teostada järelevalvet käitiste eemaldamistööde üle, nagu on sätestatud käesoleva protokolli artiklis 20.

Artikkel 29

Üleminekumeetmed

Protokolliosaline töötab välja menetlused ja õigusnormid lubadega või lubadeta tegevuse suhtes, mis on alanud enne käesoleva protokolli jõustumist, et tagada selle vastavus käesoleva protokolli sätetele mõistlikus ulatuses.

Artikkel 30

Koosolekud

1.   Protokolliosaliste korralised koosolekud toimuvad koos konventsiooniosaliste korraliste koosolekutega, mida peetakse vastavalt konventsiooni artiklile 18. Protokollisalised võivad korraldada erakorralisi koosolekuid vastavalt konventsiooni artiklile 18.

2.   Käesoleva protokolli osaliste koosolekute ülesanded on muu hulgas:

a)

jälgida käesoleva protokolli rakendamist ning hinnata vastuvõetud meetmete toimet ja vajadust võtta lisameetmeid, eelkõige lisade ja liidete näol;

b)

läbi vaadata või muuta käesoleva protokolli lisasid või liiteid;

c)

hinnata kooskõlas käesoleva protokolli II jaotisega välja antud või uuendatud lubasid käsitlevat teavet;

d)

hinnata kooskõlas käesoleva protokolli III jaotisega välja antud lubasid ja antud heakskiitu käsitlevat teavet;

e)

võtta vastu käesoleva protokolli artikli 9 lõikes 2 ja artikli 23 lõike 1 punktis c osutatud juhised;

f)

hinnata kooskõlas käesoleva protokolli artikliga 16 vastu võetud hädaolukorra lahendamise plaane ja hädaolukorras sekkumise vahendeid käsitlevaid dokumente;

g)

kehtestada kooskõlas käesoleva protokolli artikli 23 lõikega 1 kriteeriumid ja koostada rahvusvahelised eeskirjad, standardid ning soovituslikud tavad ja menetlused vormis, mille protokolliosalised kokku lepivad;

h)

lihtsustada V jaotises osutatud poliitikasuundade rakendamist ja eesmärkide saavutamist, eelkõige riikide ja Euroopa Ühenduse õigusaktide ühtlustamist kooskõlas käesoleva protokolli artikli 23 lõikega 2;

i)

jälgida käesoleva protokolli artikli 27 rakendamisel saavutatud edusamme;

j)

täita muid käesoleva protokolli rakendamiseks vajalikke ülesandeid.

Artikkel 31

Suhted konventsiooniga

1.   Käesoleva protokolli suhtes kohaldatakse konventsiooni sätteid, milles käsitletakse protokolle.

2.   Kui käesoleva protokolli osalised ei lepi kokku teisiti, kohaldatakse käesoleva protokolli suhtes töökorda ja finantseeskirju, mis on vastu võetud vastavalt konventsiooni artiklile 24.

Artikkel 32

Lõppsäte

1.   Käesolev protokoll on avatud allakirjutamiseks Madridis 14. oktoobrist 1994 kuni 14. oktoobrini 1995 kõikidele konventsiooni osalisriikidele, kes olid kutsutud Madridis 13. ja 14. oktoobril 1994 peetud Vahemere piirkonna rannikuäärsete riikide täievoliliste esindajate konverentsile, mis oli pühendatud protokollile, milles käsitletakse Vahemere kaitset mandrilava, merepõhja ja selle aluspinnase uuringutest ja kaevandamisest tekkiva reostuse eest. Protokoll on kuni samade kuupäevadeni avatud allakirjutamiseks ka Euroopa Ühendusele ja muudele sarnastele piirkondlikele majandusüksustele, mille liikmetest vähemalt üks on rannikuäärne riik Vahemere piirkonnas ja mis on vastavalt konventsiooni artiklile 30 pädevad käesoleva protokolliga hõlmatud valdkondades.

2.   Käesolev protokoll kuulub ratifitseerimisele, vastuvõtmisele või heakskiitmisele. Ratifitseerimis-, vastuvõtu- või heakskiidukirjad antakse hoiule Hispaania valitsusele, kes täidab hoiulevõtja ülesandeid.

3.   Alates 15. oktoobrist 1995 saab käesoleva protokolliga ühineda iga eespool lõikes 1 osutatud riik, Euroopa Ühendus ja iga samas lõikes osutatud majandusüksus.

4.   Käesolev protokoll jõustub 30. päeval pärast protokolli kuuenda ratifitseerimis-, vastuvõtu-, heakskiidu- või ühinemiskirja hoiuleandmist käesoleva artikli lõikes 1 osutatud osaliste poolt.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla kirjutanud.

I LISA

Kahjulikud või mürgised ained ja materjalid, mille kõrvaldamine protokollialas on keelatud

A.

Järgmised ained ja materjalid ning ühendid on loetletud käesoleva protokolli artikli 9 lõikes 4 osutatud otstarbel. Nad on valitud peamiselt toksilisuse, püsivuse ja bioakumuleerumise tõttu.

1.

Elavhõbe ja elavhõbedaühendid

2.

Kaadmium ja kaadmiumiühendid

3.

Tinaorgaanilised ühendid ja ained, mis võivad merekeskkonnas selliseid ühendeid moodustada (1)

4.

Fosfororgaanilised ühendid ja ained, mis võivad merekeskkonnas selliseid ühendeid moodustada (1)

5.

Halogeenorgaanilised ühendid ja ained, mis võivad merekeskkonnas selliseid ühendeid moodustada (1)

6.

Toornafta, kütteõli, naftasete, kasutatud määrdeõlid ja rafineeritud naftasaadused

7.

Püsivad sünteetilised materjalid, mis võivad ujuda veepinnal, jääda heljumisse või settida ning segada seaduslikku merekasutust

8.

Ained, millel on teadaolevad kantserogeensed, teratogeensed või mutageensed omadused, mis esinevad merekeskkonnas või levivad selle kaudu

9.

Radioaktiivsed ained, sealhulgas nende jäätmed, kui nende heitmine ei vasta pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide määratletud kiirguskaitse põhimõtetele, võttes arvesse merekeskkonna kaitset

B.

Käesolevat lisa ei kohaldata punktis A loetletud aineid sisaldavale heitele, mis jääb alla protokolliosaliste ühiselt määratletud piirnorme ning nafta suhtes, mis jääb alla käesoleva protokolli artiklis 10 osutatud piirnorme.


(1)  Välja arvatud bioloogiliselt kahjutud ühendid või ühendid, mis muudetakse kiiresti bioloogiliselt kahjututeks aineteks.

II LISA

Kahjulikud või mürgised ained ja materjalid, mille kõrvaldamiseks protokollialas on nõutav eriluba

A.

Järgmised ained ja materjalid ning ühendid on välja valitud käesoleva protokolli artikli 9 lõikes 5 osutatud otstarbel.

1.

Arseen

2.

Plii

3.

Vask

4.

Tsink

5.

Berüllium

6.

Nikkel

7.

Vanaadium

8.

Kroom

9.

Biotsiidid ja nende derivaadid, mis ei esine I lisas

10.

Seleen

11.

Antimon

12.

Molübdeen

13.

Titaan

14.

Tina

15.

Baarium (välja arvatud baariumsulfaat)

16.

Boor

17.

Uraan

18.

Koobalt

19.

Tallium

20.

Telluur

21.

Hõbe

22.

Tsüaniidid

B.

Punktis A osutatud ainete heitmisele tuleb rakendada kontrolli ja rangeid piiranguid kooskõlas III lisaga.

III LISA

LUBADE VÄLJASTAMISEL ARVESSE VÕETAVAD TEGURID

Artikli 9 lõikes 7 osutatud lubade väljastamisel võetakse olenevalt konkreetsest juhtumist eelkõige arvesse järgmisi tegureid.

A.

Jäätmete omadused ja koostis

1.

Jäätmeallika (nt tööstusprotsessi) liik ja suurus

2.

Jäätmete liik (nt päritolu, keskmine koostis)

3.

Jäätmete olek (tahke, vedel, püdelik, lobri, gaasiline)

4.

Kogus kokku (heite maht nt aastas)

5.

Heite laad (pidev, katkeline, hooajaliselt varieeruv jne)

6.

I ja II lisas loetletud ning vajaduse korral ka muude ainete peamiste koostisosade kontsentratsioonid

7.

Jäätmete füüsikalised, keemilised ja biokeemilised omadused

B.

Jäätmete koostisosade omadused nende kahjulikkuse järgi

1.

Püsivus (füüsikaline, keemiline, bioloogiline) merekeskkonnas

2.

Toksilisus ja muu kahjulik mõju

3.

Akumuleerumine bioloogilises materjalis või setetes

4.

Biokeemiline muundumine, mille käigus tekivad kahjulikud ühendid

5.

Kahjulik mõju hapnikusisaldusele ja -tasakaalule

6.

Vastuvõtlikkus füüsikalistele, keemilistele ja biokeemilistele muutustele ja vastastikune toime veekeskkonnas muude merevee koostisainetega, mis võivad bioloogiliselt või muul moel avaldada kahjulikku mõju allpool punktis E loetletud kasutusviisidele.

C.

Heitekoha ja jäätmeid vastuvõtva merekeskkonna omadused

1.

Ala hüdrograafilised, meteoroloogilised, geoloogilised ja topograafilised omadused

2.

Heiteala asukoht ja liik (väljalase, kanal, äravool jne) ja selle seosed teiste aladega (nt puhkealad, kudemisalad, noorkalade kasvualad, kalapüügialad, karpide kasvualad) ja teiste heitekohtadega

3.

Algne lahjendusaste heitekohas vastuvõtvasse merekeskkonda

4.

Levimisomadused, nt voolu, tõusuvee ja tuule mõju horisontaalsele liikumisele ja vertikaalsele segunemisele

5.

Vastuvõtva vee omadused heiteala füüsikaliste, keemiliste, bioloogiliste ja ökoloogiliste tingimuste suhtes

6.

Vastuvõtva merekeskkonna suutlikkus vastu võtta jäätmeheidet ilma kahjuliku mõjuta

D.

Jäätmetehnoloogiate kättesaadavus

Jäätmete vähendamise ja heite meetodite valimisel nii tööstusheitvee kui ka olmereovee jaoks tuleks arvesse võtta järgmiste asjaolude kättesaadavust ja teostatavust:

a)

alternatiivsed puhastusprotsessid;

b)

korduskasutuse või likvideerimise meetodid;

c)

maapealse kõrvaldamise alternatiivid;

d)

asjakohased vähese jäätmetekkega tehnoloogiad.

E.

Merevee kasutusviisid ja mereökosüsteemi võimalik nõrgenemine

1.

Mõju inimestele reostuse kaudu, mis mõjutab:

a)

söödavaid mereorganisme;

b)

suplusvett;

c)

esteetilist külge.

2.

Mõju mereökosüsteemidele, eelkõige elusressurssidele, ohustatud liikidele ja ohuolukorras elupaikadele.

3.

Mõju muudele seaduslikele merekasutusviisidele vastavalt rahvusvahelisele õigusele.

IV LISA

KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

1.

Iga protokolliosaline nõuab, et keskkonnamõju hindamine sisaldaks vähemalt järgmist:

a)

tegevuse toimumiskoha geograafiliste piiride täpne kirjeldus, sealhulgas ohutusvööndid, kui see on asjakohane;

b)

ala keskkonna algse olukorra kirjeldus;

c)

kavandatava tegevuse iseloom, eesmärgid, ulatus ja kestus;

d)

meetodite, käitiste jm kasutatavate vahendite kirjeldus ning selliste meetodite ja vahendite võimalikud alternatiivid;

e)

kirjeldus kavandatava tegevuse prognoositava otsese või kaudse lühiajalise ja pikaajalise keskkonnamõju kohta, sealhulgas mõju loomastikule, taimestikule ja ökoloogilisele tasakaalule;

f)

kavandatavad meetmed sellise keskkonnakahju riski vähendamiseks miinimumini, mis tekkib kavandatava tegevuse elluviimisel, sealhulgas nende meetmete võimalikud alternatiivid;

g)

keskkonna kaitseks reostuse ja muu kahjuliku mõju eest võetavad meetmed kavandatava tegevuse jooksul ja pärast seda;

h)

viide metoodikale, mida on keskkonnamõju hindamiseks kasutatud;

i)

märge selle kohta, kas kavandatav tegevus võib tõenäoliselt mõjutada mõne teise riigi keskkonda.

2.

Protokolliosaline kiidab ametlikult heaks standardid, võttes arvesse käesoleva protokolli artikliga 23 vastu võetud rahvusvahelisi eeskirju, standardeid ja soovituslikke tavasid ja menetlusi, mille abil anda hinnang keskkonnamõju hindamisele.

V LISA

NAFTA JA NAFTASED SEGUD NING PUURVEDELIKUD JA PUURPURU

Protokolliosalised näevad kooskõlas artikliga 10 ette järgmised sätted.

A.

Nafta ja naftased segud

1.

Töötlemise äravooluvett ja platvormi äravooluvett, millel on suur naftasisaldus, hoitakse, juhitakse ja seejärel puhastatakse toote osana, kuid ülejäänut puhastatakse enne heitmist naftasisalduse aktsepteeritava tasandini vastavalt naftaväljade headele tavadele.

2.

Separeerimisprotsessist pärit naftajäätmed ja naftasete transporditakse kaldale.

3.

Võetakse kõik vajalikud ettevaatusabinõud, et minimeerida puuraukude katsetamisel kogutud või tõrvikpõletatud nafta kadu merre.

4.

Võetakse kõik vajalikud ettevaatusabinõud tagamaks, et naftaga seotud tegevuse tulemusel tekkiv gaas tõrvikpõletatakse või kasutatakse asjakohasel viisil.

B.

Puurvedelik ja puurpuru

1.

Veepõhisele puurvedelikule ja puurpurule kohaldatakse järgmisi nõudeid:

a)

selliste puurvedelike kasutamisele ja kõrvaldamisele kohaldatakse kemikaalikasutuskava ja käesoleva protokolli artiklit 9;

b)

puurpuru kõrvaldamine toimub maismaal või meres vastavas kohas või alal, nagu on kindlaks määranud pädev asutus.

2.

Naftapõhisele puurvedelikule ja puurpurule kohaldatakse järgmisi nõudeid:

a)

nimetatud vedelikku kasutatakse üksnes siis, kui selle toksilisus on piisavalt väike ja ainult pärast seda, kui pädev asutus on vähest toksilisust kontrollinud ja väljastanud käitajale loa;

b)

sellise puurvedeliku kõrvaldamine merre on keelatud;

c)

puurpuru kõrvaldamine merre on lubatud üksnes tingimusel, et paigaldatud on tõhus ja nõuetekohaselt töötav tahkete osade kontrollseade, et heitekoht on veepinnast tunduvalt allpool ning et naftasisaldus on vähem kui 100 grammi naftat ühe kilo kuiva puurpuru kohta;

d)

sellise puurpuru kõrvaldamine erikaitsealadesse on keelatud;

e)

tootmis- ja avamispuurimise puhul tuleb täita programmi, mis käsitleb saastevööndi merepõhjast proovide ja analüüside võtmist.

3.

Diislipõhised puurvedelikud:

diislipõhiste puurvedelike kasutamine on keelatud. Diisliõli võib erandkorras lisada puurvedelikele sellistel tingimustel, mille on kindlaks määranud protokolliosalised.

VI LISA

OHUTUSMEETMED

Protokolliosalised näevad kooskõlas artikliga 15 ette järgmised sätted.

a)

Käitis peab olema ohutu ja kavandatavaks kasutuseks sobima, st olema eelkõige projekteeritud ja ehitatud nii, et suudab koos maksimumkoormusega taluda looduslikke tingimusi, nimelt varasemate ilmastikumudelite põhjal määratud maksimaalset tuult ja lainetust, maavärinate võimalust, merepõhja olukorda ja stabiilsust ning vee sügavust.

b)

Tegevuse kõik etapid, sealhulgas väljatud maavarade ladustamine ja transport, peavad olema nõuetekohaselt ette valmistatud, kogu tegevuse ohutust peab olema võimalik kontrollida, tegevus peab olema läbi viidud kõige ohutumal viisil ning käitaja peab kogu tegevusele kohaldama seiresüsteemi.

c)

Tuleb kasutada kõige kaasaegsemaid ohutussüsteeme ning neid lekke, reostuse, juhusliku heite, tulekahju, plahvatuste, lõhkemise ja muu inimesi või keskkonda ähvardava ohu minimeerimiseks perioodiliselt testida, süsteemidega peab töötama ja neid hooldama koolitatud spetsialistidest koosnev meeskond ning meeskonnal tuleb perioodiliselt läbida õppused. Juhul kui on lubatud kasutada püsivalt mehitamata käitisi, peab olema tagatud, et spetsialistidest koosnev meeskond on pidevalt kättesaadav.

d)

Käitis ja vajaduse korral kehtestatud ohutusvöönd peavad olema märgistatud kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega nii, et nende olemasolu kohta oleks esitatud piisav hoiatusmärguanne ja nende tuvastamiseks oleks piisavalt teavet.

e)

Vastavalt rahvusvaheliste meretavadele peavad käitised olema märgitud kaartidele ja nendest peab olema teatud asjaomastele isikutele.

f)

Eespool osutatud sätete täitmise tagamiseks peab käitise ja/või tegevuse eest vastutaval isikul (isikutel), sealhulgas lõhkemise ärahoidmise eest vastutaval isikul, olema pädeva asutuse määratud kvalifikatsioon ning pidevalt peab olema kättesaadav piisaval arvul kvalifitseeritud töötajaid. Nimetatud kvalifikatsioon hõlmab eelkõige pidevat ohutuse ja keskkonnaalast koolitust.

VII LISA

HÄDAOLUKORRA LAHENDAMISE PLAAN

A.   Käitaja hädaolukorra lahendamise plaan

1.

Käitajal on kohustus tagada järgmist:

a)

käitises on olemas kõige asjakohasemad ja heas töökorras häiresüsteem ja kommunikatsioonisüsteem;

b)

hädaolukorras antakse viivitamata häiret ning hädaolukorrast teatatakse viivitamata pädevale asutusele;

c)

pädeva asutuse koordineerimisel korraldatakse viivitamata häire edasiandmine ja asjakohane abi ning abi koordineerimine;

d)

käitise meeskonnale ja pädevale asutusele antakse kohe teavet hädaolukorra laadi ja ulatuse kohta;

e)

pädevat asutust teavitatakse pidevalt hädaolukorra lahendamise käigust;

f)

igal ajal on hädaolukorra lahendamise plaani elluviimiseks kättesaadaval piisavalt kõige asjakohasemat materjali ja varustust, sealhulgas valmisolekus paadid ja lennukid;

g)

koolitatud spetsialistidest koosnev meeskond, millele on osutatud VI lisa punktis c, tunneb kõige asjakohasemaid meetodeid ja tehnikaid lekke, reostuse, juhusliku heite, tulekahju, plahvatuste, lõhkemise ja muu inimesi või keskkonda ähvardava ohuga võitlemiseks;

h)

koolitatud spetsialistidest koosnev meeskond, kes vastutab pikaajalise kahjuliku keskkonnamõju vähendamise või ärahoidmise eest, tunneb kõige asjakohasemaid meetodeid ja tehnikaid;

i)

meeskond tunneb põhjalikult käitaja hädaolukorra lahendamise plaani, peetakse perioodilisi hädaolukorra õppusi, et meeskonnal oleks varustuse ja menetluse kohta põhjalikud ja toimivad teadmised ning et iga töötaja teab täpselt oma osa plaanis.

2.

Käitaja teeb institutsionaalsel alusel koostööd teiste käitajate või üksustega, mis suudavad anda vajalikku abi, et tagada abi saamine juhtudel, mil hädaolukorra ulatus või laad tekitab riski, kus seda abi on tarvis või võib tarvis olla.

B.   Riiklik koordineerimine ja juhtimine

Protokolliosalise hädaolukordade pädev asutus tagab järgmist:

a)

riikliku hädaolukorra lahendamise plaani ja/või menetluse ning käitaja hädaolukorra lahendamise plaani koordineerimine ja kontroll tegevuse läbiviimise üle, eriti kui hädaolukorral on oluline kahjulik mõju;

b)

juhised käitajale meetmete võtmiseks, mida käitaja peab vajalikuks reostuse ärahoidmisel, tõrjumisel või sellega võitlemisel või edasiste meetmete ettevalmistamisel samal eesmärgil, sealhulgas pinnapuurseadme tellimisel, või selleks, et käitaja ei võtaks mingeid teatavaid meetmeid;

c)

tegevuse koordineerimine oma riigi jurisdiktsiooni all reostuse ärahoidmisel, tõrjumisel või sellega võitlemisel või edasiste meetmete ettevalmistamisel samal eesmärgil, kui see tegevus toimub teiste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide jurisdiktsiooni all;

d)

toimuva tegevuse kohta vajaliku teabe kogumine ja selle kättesaadavaks tegemine;

e)

nende isikute ja üksuste ajakohastatud nimekirja pidamine, kellele tuleb anda häiret ja teavet hädaolukorrast, selle arengust ja võetud meetmetest;

f)

kogu sellise vajaliku teabe kogumine, mis hõlmab reostusega võitluse ulatust ja vahendeid, ning selle teabe jagamine huvitatud protokolliosalistega;

g)

eespool punktis A osutatud abi koordineerimine ja järelevalve koostöös käitajaga;

h)

kindlaksmääratud meetmete organiseerimine ja vajaduse korral koordineerimine, sealhulgas tehniliste ekspertide ja koolitatud töötajate sekkumine vajaliku varustuse ja materjalidega;

i)

hädaolukorrast võimalikult mõjutatud teiste protokolliosaliste pädevate asutuste kohene teavitamine, et nad saaksid vajaduse korral asjakohaseid meetmeid võtta;

j)

vajaduse korral teistele protokolliosalistele tehnilise abi andmine;

k)

pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide kohene teavitamine, et hoida ära meresõidu ja muude huvide kahjustamise oht.

Liide

NAFTALOEND  (1)

 

Bituumenlahused

 

Lähteained

 

Katusebituumeni lähteaine

 

Otsedestillatsioonijääk

 

Õlid

 

Puhastatud õli

 

Toorõli

 

Toorõli sisaldusega segud

 

Diisliõli

 

Kütteõli nr 4

 

Kütteõli nr 5

 

Kütteõli nr 6

 

Masuut

 

Teeõli

 

Trafoõli

 

Aromaatne õli (v.a taimeõli)

 

Määrdeõlid ja lähteained

 

Mineraalõli

 

Mootoriõli

 

Läbitungiv õli

 

Värtnaõli

 

Turbiiniõli

 

Destillaadid

 

Otsedestillaat

 

Toornafta, millest kergemad osad on välja destilleeritud

 

Diislifraktsioon

Krakitud diislifraktsioon

 

Reaktiivkütus

 

JP-1 (petrool)

 

JP-3

 

JP-4

 

JP-5 (raske petrool)

 

Turbiinikütus

 

Petrool

 

Lakibensiin

 

Toorbensiin

 

Lahusti

 

Tööstusbensiin

 

Destillatsiooni põhifraktsioon

 

Bensiinisegude komponendid

 

Alküülitud kütus

 

Reformaadid

 

Polümeerkütus

 

Bensiinid

 

Gaasikondensaat (looduslik bensiin)

 

Mootoribensiin

 

Lennukibensiin

 

Otsedestillaat(bensiin)

 

Kütteõli nr 1 (petrool)

 

Kütteõli nr 1-D

 

Kütteõli nr 2

 

Kütteõli nr 2-D


(1)  Naftaloend ei ole ammendav.


MÄÄRUSED

9.1.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 4/34


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 6/2013,

8. jaanuar 2013,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 216/2008 (mida on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 690/2009) (2) artikli 6 lõikes 1 nõutakse, et tooted, osad ja seadmed vastaksid keskkonnakaitsenõuetele, mis sisalduvad rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (edaspidi „Chicago konventsioon”) 16. lisas (välja arvatud 16. lisa liited), ning mida kohaldatakse I ja II köite suhtes alates 20. novembrist 2008.

(2)

Chicago konventsiooni 16. lisa on pärast määruse (EÜ) nr 690/2009 vastuvõtmist muudetud ja seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 216/2008 vastavalt muuta.

(3)

Chicago konventsiooni 16. lisas sätestatud keskkonnakaitsenõuete muudatustes kehtestatakse nõuded tootmise lõpetamise kohta NOx heite tõttu ning lubatakse osalisriikidel kehtestada kõnealuste nõuete kohaldamiseks üleminekumeetmed.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed põhinevad Euroopa Lennundusohutusameti arvamusel, mis anti välja kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 17 lõike 2 punktiga b ja artikli 19 lõikega 1.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 65 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 216/2008 muutmine

Määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 6 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Tooted, osad ja seadmed peavad vastama keskkonnakaitsenõuetele, mis sisalduvad Chicago konventsiooni 16. lisa (välja arvatud 16. lisa liited) I köite 10. muudatuses ja II köite 7. muudatuses, mida kohaldatakse alates 17. novembrist 2011.”

Artikkel 2

Üleminekumeetmed

1.   Kuni 31. detsembrini 2016 võivad liikmesriigid teha erandeid nõudest lõpetada tootmine heite tõttu, nagu on sätestatud Chicago konventsiooni 16. lisa II köite III osa 2. peatüki punkti 2.3.2 alapunktis d, järgmistel tingimustel:

a)

sellised erandid tehakse pärast ametiga konsulteerimist;

b)

erandeid võib teha üksnes juhul, kui tootmise lõpetamise majanduslik mõju erandi alusel mootoreid tootvale organisatsioonile kaalub üles keskkonnakaitsehuvid;

c)

kui tegemist on uutele õhusõidukitele paigaldatavate uute mootoritega, võib erandit kohaldada iga mootoritüübi puhul kuni 75 mootori suhtes;

d)

liikmesriik võtab eranditaotluse kaalumisel arvesse järgmist:

i)

erandi alusel mootorite tootmise eest vastutava organisatsiooni põhjendused, mis muu hulgas hõlmavad tehnilisi aspekte, ebasoodsat majandusmõju, keskkonnamõju, ettenägematute asjaolude mõju ning võrdsete võimalustega seotud küsimusi;

ii)

erandiga hõlmatud mootorite kavandatav kasutusala, st kas tegemist on varumootorite või uutele õhusõidukitele paigaldamiseks ette nähtud uute mootoritega;

iii)

asjaomaste uute mootorite arv;

iv)

asjaomase mootoritüübi suhtes tehtud erandite arv;

e)

erandi tegemisel peavad liikmesriigid kindlaks määrama vähemalt järgmise:

i)

mootori tüübisertifikaadi number;

ii)

erandiga hõlmatud mootorite suurim lubatud arv;

iii)

erandiga hõlmatud mootorite kavandatav kasutusala ning tootmise lõpetamise aeg.

2.   Käesoleva artikli kohaselt tehtud erandi alusel mootoreid tootvad organisatsioonid peavad tegema järgmist:

a)

tagama, et erandiga hõlmatud mootorite andmesildil on tähistus „EXEMPT NEW” või „EXEMPT SPARE” (vastavalt vajadusele);

b)

kasutama kvaliteedikontrollimenetlust erandiga hõlmatud mootorite tootmise järelevalveks ja juhtimiseks;

c)

esitama erandi teinud liikmesriigile ja mootorite projekteerimise eest vastutavale organisatsioonile korrapäraselt üksikasjalikud andmed erandi alusel toodetud mootorite kohta, mis muu hulgas hõlmavad nende mudelit, seerianumbrit, mootori kasutusala ja õhusõidukitüüpi, millele uued mootorid paigaldatakse;

d)

erandi teinud liikmesriik edastab ametile põhjendamatu viivituseta kogu käesoleva määruse lõike 1 punktis d ja lõike 2 punktis c osutatud teabe. Amet loob kõnealuste andmete säilitamiseks registri ja haldab seda, ning teeb selle avalikkusele kättesaadavaks.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. jaanuar 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

(2)  ELT L 199, 31.7.2009, lk 6.


9.1.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 4/36


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 7/2013,

8. jaanuar 2013,

millega muudetakse määrust (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 6 lõikes 1 nõutakse, et tooted, osad ja seadmed vastaksid keskkonnakaitsenõuetele, mis sisalduvad rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (edaspidi „Chicago konventsioon”) 16. lisas (välja arvatud 16. lisa liited), ning mida kohaldatakse I ja II köite suhtes alates 20. novembrist 2008.

(2)

Chicago konventsiooni ja selle lisasid on pärast määruse (EÜ) nr 216/2008 vastuvõtmist muudetud.

(3)

Seetõttu tuleks komisjoni määrust (EL) nr 748/2012 (2) vastavalt muuta.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed põhinevad ameti arvamusel, mis esitati kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 17 lõike 2 punktiga b ja artikli 19 lõikega 1.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 65 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) muudetakse järgmiselt:

1)

jao A alajao A punkti 21.A.4 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

punktis 21.A.122, punkti 21.A.130 alapunkti b alapunktides 3 ja 4, punktis 21.A.133 ning punkti 21.A.165 alapunkti c alapunktides 2 ja 3 nõutav piisav kooskõlastus projekteerija ja tootja vahel ja”;

2)

jao A alajao F punkti 21.A.130 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Nõuetele vastavuse deklaratsioon sisaldab:

1.

iga toote, osa või seadme puhul kinnitust, et toode või seade vastab heakskiidetud projekteerimisandmetele ja on kõlblik ohutuks kasutamiseks, ning

2.

iga õhusõiduki puhul kinnitust, et õhusõidukit on katsetatud nii maapinnal kui ka õhus kooskõlas punkti 21.A.127 alapunktiga a, ning

3.

iga mootori või muudetava sammuga propelleri puhul kinnitust, et tootja on teinud kooskõlas punktiga 21.A.128 mootorile või propellerile lõpliku funktsionaalse katse, ning

4.

mootori puhul lisaks kinnitust, et tervikmootor vastab mootori tootmise kuupäeval kehtivatele heitenõuetele.”;

3)

jao A alajao G punkti 21.A.165 alapunkti c alapunktid 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2.

määrab, et muud tooted, osad või seadmed on terviklikud, vastavad heakskiidetud projekteerimisandmetele ja on kõlblikud ohutuks kasutamiseks enne EASA vormi 1 väljaandmist, millega tõendatakse nende vastavust heakskiidetud projekteerimisandmetele ja kõlblikkust ohutuks kasutamiseks;

3.

mootori puhul lisaks määrab, et tervikmootor vastab mootori tootmise kuupäeval kehtivatele heitenõuetele;

4.

määrab, et muud tooted, osad või seadmed vastavad kohaldatavatele andmetele enne EASA vormi 1 väljaandmist nõuetele vastavuse deklaratsioonina.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. jaanuar 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

(2)  ELT L 224, 21.8.2012, lk 1.


9.1.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 4/38


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 8/2013,

8. jaanuar 2013,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. jaanuar 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

IL

51,1

MA

59,2

TN

81,0

TR

102,6

ZZ

73,5

0707 00 05

EG

191,6

TR

129,7

ZZ

160,7

0709 93 10

MA

84,0

TR

133,7

ZZ

108,9

0805 10 20

EG

68,6

MA

60,9

TR

68,9

ZA

50,5

ZZ

62,2

0805 20 10

MA

78,5

ZZ

78,5

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

IL

79,1

MA

101,4

TR

83,8

ZZ

88,1

0805 50 10

TR

78,8

ZZ

78,8

0808 10 80

CA

164,3

CN

86,7

MK

31,3

US

200,2

ZZ

120,6

0808 30 90

CN

60,7

US

144,2

ZZ

102,5


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


OTSUSED

9.1.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 4/40


NÕUKOGU OTSUS,

4. detsember 2012,

millega muudetakse otsust 2011/734/EL, mis on adresseeritud Kreekale eesmärgiga tugevdada ja tõhustada eelarve järelevalvet ning millega teatatakse Kreekale, et ta peab ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks võtma puudujääki vähendavaid meetmeid

(2013/6/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 126 lõiget 9 ja artiklit 136,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 136 lõike 1 punktis a on ette nähtud võimalus võtta meetmeid nende liikmesriikide suhtes, mille rahaühik on euro, et tugevdada asjaomaste liikmesriikide eelarvedistsipliini koordineerimist ja järelevalvet.

(2)

ELi toimimise lepingu artiklis 126 on sätestatud, et liikmesriigid hoiduvad ülemäärasest riigieelarve puudujäägist, ning sellega on ette nähtud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus. Stabiilsuse ja kasvu pakt, mille korrigeerivate sätetega rakendatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, on raamistik, millega toetatakse usaldusväärse eelarvepositsiooni kiiret taastamist soodustavat valitsuse poliitikat, võttes arvesse majanduse olukorda.

(3)

Nõukogu otsustas 27. aprillil 2009 kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõikega 6, et Kreekal on ülemäärane eelarvepuudujääk.

(4)

Nõukogu võttis 10. mail 2010 ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 ja artikli 136 alusel vastu otsuse 2010/320/EL, (1) mis on adresseeritud Kreekale eesmärgiga tugevdada ja tõhustada eelarve järelevalvet ning millega teatatakse Kreekale, et ta peab võtma puudujääki vähendavaid meetmeid, et kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2014. aastaks. Nõukogu määras samuti kindlaks valitsemissektori eelarve puudujäägi iga-aastased eesmärgid.

(5)

Otsust 2010/320/EL on mitmel korral ulatuslikult muudetud. Kuna otsusesse tuli teha täiendavaid muudatusi, sõnastati see 12. juulil 2011 selguse huvides nõukogu otsuses 2011/734/EL (2) uuesti. Kõnealust otsust muudeti esimest korda 8. novembril 2011 (3).

(6)

Komisjoni soovituse alusel tehti 13. märtsil 2012 (4) otsuses 2011/734/EL taas mitu muudatust, mis hõlmavad ka eelarve kohandamise kava, samas kui ülemäärase puudujäägi kõrvaldamiseks kehtestatud tähtaeg jäeti muutmata. Selle otsusega kinnitati soovitust, et Kreeka peaks võtma meetmeid, et kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2014. aastaks, parandades struktuurset eelarvepositsiooni vähemalt 10 protsendipunkti võrra SKPst ajavahemikul 2009–2014.

(7)

Vastavalt nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta) (5) artikli 5 lõikele 2 võib nõukogu teha komisjoni soovituse alusel otsuse võtta ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 alusel vastu muudetud teatise kui kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 9 on võetud tõhusaid meetmeid ja kui pärast kõnealuse teatise vastuvõtmist toimub ootamatu tõsine majandussündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju.

(8)

Praeguste prognooside kohaselt on majandus palju nõrgem, kui prognoositi otsuse 2011/734/EL viimase muudatuse vastuvõtmisel 2012. aasta märtsis. Nii reaalne kui ka nominaalne SKP peaks 2012. ja 2013. aastal olema palju väiksem. Kreeka rahvamajanduse arvepidamise hiljutine läbivaatamine 2012. aasta oktoobris osutas palju järsemale reaalse SKP langusele võrreldes otsuse 2011/734/EL aluseks olnud prognoosidega. Komisjoni talituste 2012. aasta sügisprognoosi kohaselt väheneb reaalne SKP 2012. aastal 6,0 % ja 2013. aastal veel 4,2 % (võrreldes otsuse 2011/734/EL vastuvõtmisel prognoositud 4,7 % langusega 2012. aastal ja 0,0 % seisakuga 2013. aastal), misjärel see kasvab 2014. aastal 0,6 %. Majandusstsenaariumi märkimisväärne halvenemine tähendab vastavalt ka riigi rahanduse väljavaate halvenemist, kui poliitikat ei muudeta.

(9)

Prognooside kohaselt peaks valitsemissektori eelarve puudujääk olema 2012. aastal 6,9 % SKPst, mis jääb otsusega 2011/734/EL 2012. aastaks valitsemissektori eelarve puudujäägile kehtestatud ülemmäära 7,3 % SKPst piiresse (määrusega (EÜ) nr 2223/96 (6) kehtestatud Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi 1995 alusel). Nominaalväärtuses peaks valitsemissektori eelarve puudujääk olema 2012. aastal 13,4 miljardit eurot, võrreldes otsuses 2011/734/EL kehtestatud ülempiiriga 14,8 miljardit eurot. Ent esmane puudujääk on peamiselt oodatust ulatuslikuma majanduslanguse tõttu eeldatavasti veidi suurem kui eesmärgiks seatud 1,0 % SKPst. Hinnangute kohaselt on Kreeka vähendanud struktuurset puudujääki 13,4 protsendipunkti võrra SKPst, st 14,7 %-lt SKPst 2009. aastal hinnanguliselt 1,3 %-le SKPst 2012. aastal. Seega on Kreeka aastatel 2009–2012 parandanud struktuurset eelarvepositsiooni juba rohkem, kui nõukogu soovitas, st vähemalt 10 protsendipunkti võrra SKPst ajavahemikul 2009–2014. Kreeka parlament võttis 11. novembril 2012 vastu 2013. aasta eelarve, mis peaks andma kulude kokkuhoiu summas üle 9,2 miljardi euro, st üle 5 % SKPst. 2013. aasta eelarve moodustab osa keskpika perioodi eelarvestrateegiast aastateks 2013–2016, mille Kreeka parlament võttis vastu mõned päevad varem, 7. novembril 2012. Keskpika perioodi eelarvestrateegia ja selle asjakohaste rakendusaktidega on ette nähtud väga mahukas ja kiire eelarve konsolideerimine üle 7 % SKPst 2016. aastaks koos laiaulatuslike struktuurimeetmetega, mis toetavad eelarve märkimisväärset konsolideerimist. Kõnealuseid suundumusi arvesse võttes tuleb ajakohastada Kreeka majanduse kohandamise programmi käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi majanduspoliitilisi tingimusi. Kreeka võetud kohustused ei ole seotud mitte ainult eelarve konsolideerimise meetmetega, vaid ka meetmetega, mis on vajalikud majanduskasvu edendamiseks ja negatiivse sotsiaalse mõju vähendamiseks. Üldiselt on Kreeka seega võtnud 2012. aastal tõhusaid meetmeid, et vähendada eelarvepuudujääki vastavalt otsusele 2011/734/EL.

(10)

Komisjoni 2012. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks valitsemissektori koguvõlg vähenema 2012. aastal 11,1 miljardi euro võrra võrreldes otsuses 2011/734/EL esitatud 26,95 miljardi euroga. Selle põhjuseks on oodatust väiksemad erastamistulud ja väiksem valitsemissektori võla konsolideerimine ning oodatust kehvemad viitlaekumised ja muud intresside kohandamised. Statistikaandmete läbivaatamisel ilmnenud madalama nominaalse SKP ja kehvema makromajandusliku väljavaate tõttu peaks võla suhe SKPsse suurenema 176,7 %ni, enne kui 2012. aasta detsembris rakendatakse liikmesriikide, mille rahaühik on euro, kokkulepitud algatusi ja Kreeka kavandatud teatavaid võlataset vähendavaid meetmeid, mille tulemusel peaks võlg 2012. aasta lõpuks ulatuma pisut üle 160 % SKPst. Need meetmed peaksid parandama võla jätkusuutlikkust ja Kreeka kavandatud teatavad võlataset vähendavad meetmed peaksid parandama võlasuundumuse jätkusuutlikkust, mõjutamata samas esmase ülejäägi suundumust. Võttes lisaks arvesse struktuurimeetmete rakendamise tulemusel vähenevat eelarvepuudujääki ja suuremat SKP nominaalkasvu, peaks võla suhe SKPsse jõudma haripunkti 2013. aastal. Võla suhe SKPsse peaks hakkama vähenema alates 2014. aastast ja langema alla 160 % SKPst 2016. aastal.

(11)

Hoolimata võetud meetmetest tähendab majandusolukorra märkimisväärne halvenemine vastavalt ka riigi rahanduse väljavaate halvenemist, kui poliitikat ei muudeta, ning muudab keeruliseks ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise 2014. aastaks, nagu nõukogu on ette näinud otsuses 2011/734/EL. Raskeid majandustingimusi arvesse võttes on asjakohane pikendada kohandamise tähtaega. Eelkõige tuleks pikendada nõukogu otsuse kohast tähtaega kahe aasta võrra aastani 2016. Ajakohastatud kohandamisprogrammi kohaselt tuleks esmase eelarvepositsiooni eesmärgiks seada aastateks 2013–2016 vastavalt 0 %, 1,5 %, 3 % ja 4,5 % SKPst. Ajakohastatud kava kohaselt väheneb valitsemissektori eelarve puudujääk allapoole 3 % SKPst 2016. aastal. 2012. aasta detsembris rakendatavad võlataset vähendavad meetmed võivad vähendada intressimakseid kuni 1 % SKPst, mille tulemusena on võimalik viia eelarvepuudujääk allapoole 3 % SKPst juba 2015. aastal. Kõnealuste näitajate põhjal peaks tsükliliselt kohandatud esmane eelarvepositsioon paranema 4,1 %-lt SKPst 2012. aastal 6,2 %-le SKPst 2013. aastal ja vähemalt 6,4 %-le SKPst aastatel 2014, 2015 ja 2016, ning valitsemissektori tsükliliselt kohandatud eelarvepuudujääk olema – 1,3 % SKPst 2012. aastal, 0,7 % SKPst 2013. aastal, 0,4 % SKPst 2014. aastal, 0,0 % SKPst 2015. aastal ja – 0,4 % SKPst 2016. aastal, peegeldades intressimaksete algset profiili. Hoolimata ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise perioodi pikendamisest on vaja eesmärkide saavutamiseks teha aastatel 2013–2014 väga suuri pingutusi eelarve konsolideerimiseks, eriti perioodi alguses. Seega aitab ülemäärase puudujäägi kõrvaldamise tähtaja läbivaatamine säilitada majanduse kohandamise programmi usaldusväärsuse, võttes samas arvesse konsolideerimise majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning vajadust säilitada usk Kreeka valitsuse suutlikkusse lahendada eelarveprobleemid.

(12)

Kõik käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on olulised eelarve nõutava kohandamise saavutamiseks. Mõnel meetmel on otsene mõju Kreeka eelarveseisundile, samas kui teised on struktuurimeetmed, millega parandatakse riigi rahanduse juhtimist ja saavutatakse usaldusväärsem eelarveseisund keskpikas perspektiivis.

(13)

Kreeka valitsuse rahalise olukorra väga tõsise halvenemise tõttu on liikmesriigid, mille rahaühik on euro, otsustanud anda Kreekale stabiilsustoetust, et kindlustada finantsstabiilsus euroalal tervikuna, kusjuures toetust antakse koos Rahvusvahelise Valuutafondi mitmepoolse abiga. Alates 2012. aasta märtsist on liikmesriigid, mille rahaühik on euro, andnud toetust nii kahepoolse Kreeka laenulepingu raames kui ka Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi laenudena. Laenuandjad on otsustanud, et toetuse andmine sõltub sellest, kas Kreeka täidab otsust 2011/734/EL, mida on muudetud käesoleva otsusega. Eelkõige eeldatakse, et Kreeka täidab käesolevas otsuses sätestatud meetmed otsusega ettenähtud ajakava järgides,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2011/734/EL muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

1.   Kreeka kõrvaldab ülemäärase eelarvepuudujäägi võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2016. aastaks.

2.   Ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisele suunatud kohandamiskava eesmärk on valitsemissektori eelarve esmane puudujääk (puudujääk ilma intressikuludeta), mis ei ületa 2 925 miljonit eurot 2012. aastal (1,5 % SKPst), ning valitsemissektori eelarve esmane ülejääk vähemalt 0 miljonit eurot 2013. aastal (0,0 % SKPst), 2 775 miljonit eurot 2014. aastal (1,5 % SKPst), 5 700 miljonit eurot 2015. aastal (3,0 % SKPst) ja 9 000 miljonit eurot 2016. aastal (4,5 % SKPst). Kõnealused esmase puudujäägi/ülejäägi eesmärgid osutavad, et ESA kohane valitsemissektori puudujääk peaks olema 6,9 % SKPst 2012. aastal, 5,4 % SKPst 2013. aastal, 4,5 % SKPst 2014. aastal, 3,4 % SKPst 2015. aastal ja 2,0 % SKPst 2016. aastal. 2012. aasta detsembris rakendatavad võlataset vähendavad meetmed võivad vähendada intressimakseid kuni 1 % SKPst. Kõnealuste näitajate põhjal peaks tsükliliselt kohandatud esmane eelarvepositsioon paranema 4,1 %-lt SKPst 2012. aastal 6,2 %-le SKPst 2013. aastal ja vähemalt 6,4 %-le SKPst aastatel 2014, 2015 ja 2016, ning valitsemissektori tsükliliselt kohandatud eelarvepuudujääk olema – 1,3 % SKPst 2012. aastal, 0,7 % SKPst 2013. aastal, 0,4 % SKPst 2014. aastal, 0,0 % SKPst 2015. aastal ja – 0,4 % SKPst 2016. aastal, peegeldades intressimaksete algset profiili. Finants- ja mittefinantsvarade erastamisest ning pankade rekapitaliseerimisega seotud tehingutest saadav tulu ning kõik ülekanded, mis on seotud eurorühma 21. veebruari 2012. aasta otsusega, mis käsitleb euroala liikmesriikide keskpankade, sealhulgas Kreeka Panga tulusid, mis tulenevad nende investeerimisportfellis olevatest Kreeka valitsuse võlakirjadest, ei vähenda nõutavat eelarve konsolideerimist ning neid ei võeta kõnealuste eesmärkide hindamisel arvesse. Sama kehtib kahjumis pankadelt laekuvate mis tahes maksete suhtes, mida tehakse lisaks nendele maksetele, mis tuleneksid erakorralise likviidsusabi tagatise tasudest, mis on jõus 30. septembril 2012.

3.   Lõikes 2 osutatud kohandamiskava, mille puhul võetakse arvesse 2012. aasta detsembris rakendatavate võlataset vähendavate meetmete mõju, oleks kooskõlas prognoosiga, et valitsemissektori koguvõla suhe SKPsse on 2016. aastal alla 160 %.”

2)

Artiklisse 2 lisatakse järgmine lõige:

„10a.   Kreeka on 4. detsembriks 2012 vastu võtnud järgmised meetmed:

a)

2013. aasta eelarve ja keskpika perioodi eelarvestrateegia aastani 2016, samuti käesoleva otsuse IA lisas kirjeldatud meetmed ja vastavad rakendusaktid. Keskpika perioodi eelarvestrateegias täpsustatakse alalised eelarve konsolideerimise meetmed, millega tagatakse, et käesoleva otsusega aastateks 2012–2016 kehtestatud eelarvepuudujäägi ülemmäärasid ei ületata ning et võla suhe SKPsse hakkab jätkusuutlikult vähenema;

b)

esitatakse Kreeka parlamendile ajakohastatud erastamiskava ja avaldatakse varade arendamise kava ajakohastatud versioon poolaasta lõpu seisuga;

c)

Kreeka Vabariigi varade arendamise fondi (HRADF) erastatavate varade portfelli kantakse üle Egnatia Motorway ning Elefsina, Lávrio, Igoumenitsa, Alexandroúpoli, Vólose, Kavála, Kérkyra, Pátra, Irákleio ja Rafina piirkondlike sadamate täielik ja otsene omandiõigus (aktsiad või kontsessiooniõigused);

d)

tagatakse, et ministeeriumid ja muud asjaomased üksused tagavad riigi kinnisvara haldavale peasekretariaadile täieliku juurdepääsu riigi omanduses oleva kinnisvara registritele;

e)

muudetakse ja/või tunnistatakse kehtetuks riigi omanduses olevate ettevõtete (PPC, OLP ja OLTH sadamavaldajad, HELPE, EYATH ja EYDAP, sadamad jne) põhikirja sätted, mis erinevad äriühinguõiguse sätetest seoses eraaktsionäride hääleõiguse piirangutega;

f)

õigusakt, millega määratakse kindlaks maksuhalduse peasekretäri roll ja pädevused ning lubatakse rahandusministril delegeerida otsustamisõigus maksuhalduse peasekretärile;

g)

rakendatakse kogenud maksuaudiitorid tööle valdkondades, kust on võimalik saada kiiret maksutulu, käivitades täielikult põhilised jõustamisvaldkonnad, nagu suurte maksumaksjate üksus, ja tugevdades neid, tuues üle teistest üksustest 100 audiitorit, ning luues üheainsa funktsionaalse üksuse rikaste eraisikute ja suure sissetulekuga füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks ja võttes sinna tööle 50 kogenud maksuaudiitorit, kes annavad otse aru maksuhalduse peasekretärile;

h)

ministrite nõukogu õigusakt (millega asendatakse ministrite nõukogu 29. oktoobri 2012. aasta õigusakt), mille eesmärk on tõhustada eelarve täitmist ja edendada usaldusväärset riigi rahanduse juhtimist ning milles nähakse lisaks ministrite nõukogu algse õigusakti sätetele ette sätted, millega: i) sätestatakse, et iga aasta detsembri lõpuks sõlmitakse koostöömemorandum rahandusministeeriumi ja muude ministeeriumide vahel või ministeeriumide ja järelevalve all olevate üksuste juhtide vahel (kattes seega kogu valitsemissektori); ii) tugevdatakse kohalike omavalitsuste suhtes kohaldatavaid tasakaalus eelarve eeskirju, sealhulgas parandus- ja karistusmehhanisme, et muuta need tõhusamaks; iii) tugevdatakse olemasolevat riigi omanduses olevate ettevõtete seire süsteemi ja kehtestatakse jõustamismehhanism, mida kohaldatakse nende ettevõtete jaoks seatud konkreetsetest eesmärkidest kõrvalekaldumise korral, ning iv) kehtestatakse raamistik selliste konkreetsete eesmärkide kindlaksmääramiseks, mida kohaldatakse kohalike omavalitsuste ja riigi omanduses olevate ettevõtete kohustuste registrite puhul ja mis tuleb kehtestada iga aasta detsembriks. See ministrite nõukogu õigusakt hõlmab ka keskvalitsuse tehtavate ülekannete parandamise mehhanisme, et kõrvaldada eesmärkidest kõrvalekalded aasta jooksul ja vajaduse korral järgmistel aastatel, tagades samas, et maksevõlgnevused ei suurene; selles määratakse sõnaselgelt kindlaks, et riigivarade erastamisest saadavad tulud kantakse otse eraldi kontole, et jälgida rahavoogusid, hoida ära kõrvalekaldumine ametlikust rahastamisest ja tagada võla õigeaegne teenindamine, ning nähakse ette automaatsed kulukärped, mida reeglina kohaldatakse eesmärkidest kõrvalekaldumise korral, tagades samas, et maksevõlgnevused ei suurene;

i)

meetmed, millega parandatakse riikliku tervishoiuorganisatsiooni (EOPYY) praegust rahalist olukorda ja tagatakse, et eelarvet täidetakse nii, et see oleks 2012. ja 2013. aastal rohkem tasakaalus, sealhulgas: i) lihtsustades toetusi; ii) suurendades kaasrahastamist erasektori osutatavate tervishoiuteenuste puhul; iii) sõlmides hinna-mahu kokkulepped ja vaadates läbi erasektori teenuseosutajatega sõlmitud erikokkulepped; iv) vaadates läbi EOPYY ja erasektori teenuseosutajate vahel sõlmitud lepingute kohased diagnostika- ja füsioteraapiateenuste tasud ja nende arvu, et vähendada asjaomaseid kulusid 2013. aastal vähemalt 80 miljoni euro võrra; v) kehtestades võrdlushinnasüsteemi meditsiiniseadmete hüvitamiseks, ning vi) suurendades järk-järgult põllumajandusettevõtjate kindlustusfondi (OGA) liikmete tehtavaid makseid EOPYY muude liikmete tehtavate maksete keskmisele tasemele;

j)

võetakse järgmised ravimite hüvitamisega seotud meetmed: i) õigusakt, millega kontrollitakse ravimikulutusi ja millega käivitatakse erimeetmed (sealhulgas nt üldine hinna langetamine), kui kehtiv automaatne tagastamismehhanism ei ole mis tahes põhjusel piisav eesmärgi saavutamiseks; sellised meetmed peavad andma samaväärse kokkuhoiu; ii) ministri dekreet, millega nähakse 2013. aastaks ette uus tagastamiskünnis (2,44 miljardit eurot ambulatoorse ravi puhul); iii) ajakohastatakse hinnakirja ja hüvitatavate ravimite nimekirja, hüvitades ainult kulutõhusad ravimid krooniliste haiguste raviks, kandes ravimid hüvitatavate ravimite nimekirjast mittehüvitatavate ravimite nimekirja ja vabamüügis olevate ravimite nimekirja ning kehtestades riikliku ravimiameti (National Organisation for Medicines (EOF)) väljatöötatud võrdlushinnasüsteemi. Kõnealuseid nimekirju tuleb ajakohastada vähemalt kaks korda aastas vastavalt nõukogu direktiivile 89/105/EMÜ, ning iv) väljakirjutatud ravimid asendatakse apteekide võrdluskategooriatesse kuuluvate sama toimeainega odavaimate ravimitega (kohustuslik asendamine geneeriliste ravimitega).”

3)

Artikli 2 lõige 11 asendatakse järgmisega:

„11.   Kreeka võtab 2012. aasta detsembri lõpuks järgmised meetmed:

a)

üksikisiku tulumaksu ja ettevõtete tulumaksu reform, mille eesmärk on lihtsustada maksusüsteemi, laiendada maksubaasi ning kaotada maksuvabastused ja -soodustused;

b)

esmased ja teisesed õigusaktid, mis on vajalikud erastamiskava kiire rakendamise tagamiseks;

c)

kehtestatakse vee-ettevõtete õigusraamistik;

d)

võetakse meetmed maksuhalduse parandamiseks, nähes ette tulemuste hindamise, parandades riskihindamismeetodite kasutamist ning luues spetsiaalsed võlahaldusüksused ja tugevdades neid;

e)

töötatakse välja ja avaldatakse kava, et arveldada avaliku sektori üksuste võlgnevused tarnijate ees ja maksutagastused;

f)

viiakse lõpule teiseste/täiendavate riiklike pensionifondide reformi rakendamine ning kõigi avaliku sektori olemasolevate fondide ühendamine;

g)

õigusakt, millega laiendatakse ravimiettevõtjate suhtes kohaldatavat 5 % allahindlust (mis juba kehtib haiglatele müüdavate ravimite puhul) kõigile EOPYY apteekides müüdavatele toodetele;

h)

suurendatakse geneeriliste ravimite osa 35 %-le kõigist apteekides müüdavatest ravimitest;

i)

määratakse kõigisse haiglatesse sisekontroll ja võetakse kõigis haiglates kasutusele kohustusteregistrid.”

4)

Artiklisse 2 lisatakse järgmised lõiked:

„12.   Kreeka võtab 2013. aasta märtsi lõpuks järgmised meetmed:

a)

antakse välja ministri dekreet madalpingevoolu lõpptarbija hindade kohandamiseks;

b)

ajakohastatakse keskpika perioodi eelarvestrateegiat, sealhulgas kehtestatakse kolmeks aastaks valitsemissektori allsektorite jaoks siduvad kulutuste ülemmäärad;

c)

võetakse vastu ministeeriumide personalikavad;

d)

nähakse ette märkimisväärselt sõltumatum maksuamet ning määratakse kindlaks sõltumatuse tase, juhtimisraamistik, vastutus, maksuameti juhi õiguslikud volitused ja ameti algne personal;

e)

antakse välja ja avaldatakse avaliku teenistuse uus põhjalik korruptsioonivastane kava, sealhulgas erisätted maksu- ja tolliameti kohta;

f)

kapitali maksustamise direktoraadi vastutusel käivitatakse täielikult kinnisvara ametliku väärtuse läbivaatamise tavamenetlus, mille eesmärgiks on viia ametlik väärtus rohkem kooskõlla turuhindadega;

g)

kantakse HRADFile üle 40 uut kinnisvaraüksust (määratletud erastamiskavas kui „kinnisvarapartiid 2 ja 3”).

13.   Kreeka võtab 2013. aasta juuni lõpuks järgmised meetmed:

a)

saavutatakse eesmärk 2 000 maksuaudiitorit, kes on täielikult valmis oma ülesandeid täitma;

b)

võetakse vastu uus maksumenetluste koodeks;

c)

tagatakse, et e-riigihankesüsteem on valmis kasutamiseks kõigi hankijatest kesktasandi organite jaoks.

14.   Kreeka võtab 2013. aasta septembri lõpuks vastu vajalikud õigusaktid, et kehtestada struktuurse eelarvetasakaalu nõue koos automaatse parandusmehhanismiga.”

5)

Käesoleva otsuse lisas esitatud tekst lisatakse IA lisana.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle teatavakstegemise päeval.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Kreeka Vabariigile.

Brüssel, 4. detsember 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

S. ALETRARIS


(1)  ELT L 145, 11.6.2010, lk 6.

(2)  ELT L 296, 15.11.2011, lk 38.

(3)  Nõukogu otsus 2011/791/EL (ELT L 320, 3.12.2011, lk 28).

(4)  Nõukogu otsus 2012/211/EL (ELT L 113, 25.4.2012, lk 8).

(5)  ELT L 209, 2.8.1997, lk 6.

(6)  Nõukogu 25. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2223/96 ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1).


LISA

„IA LISA

KESKPIKA PERIOODI EELARVESTRATEEGIA 2013–2016 MEETMED

Keskpika perioodi eelarvestrateegia kuni aastani 2016 hõlmab järgmisi täiendavaid meetmeid.

1.

Palgakulude kärpimine vähemalt 1 110 miljoni euro võrra 2013. aastal ning veel 259 miljoni euro võrra 2014. aastal.

2.

Pensionide kärpimine vähemalt 4 800 miljoni euro võrra 2013. aastal ning veel 423 miljoni euro võrra 2014. aastal.

3.

Riigi tegevuskulude kärpimine vähemalt 239 miljoni euro võrra 2013. aastal ning veel 285 miljoni euro võrra 2014. aastal.

4.

Haridusalaste kulude ümberkorraldamisest ja tõhustamisest saadav kokkuhoid vähemalt 86 miljonit eurot 2013. aastal ning veel 37 miljonit eurot 2014. aastal.

5.

Riigi omanduses olevate ettevõtete kulude kärpimine vähemalt 249 miljoni euro võrra 2013. aastal ning veel 123 miljoni euro võrra 2014. aastal.

6.

Kaitsealaste tegevuskulude kärpimine vähemalt 303 miljoni euro võrra 2013. aastal ning veel 100 miljoni euro võrra 2014. aastal.

7.

Tervishoiukulude ja ravimitele tehtavate kulutuste kärpimine vähemalt 455 miljoni euro võrra 2013. aastal ning veel 620 miljoni euro võrra 2014. aastal.

8.

Kokkuhoid sotsiaaltoetuste ümberkorraldamisest vähemalt 217 miljonit eurot 2013. aastal ning veel 78 miljonit eurot 2014. aastal.

9.

Kohalikele omavalitsustele riigi poolt tehtavate ülekannete kärpimine vähemalt 50 miljoni euro võrra 2013. aastal ning veel 160 miljoni euro võrra 2014. aastal.

10.

Avaliku sektori investeerimiseelarve kulutuste (riigisiseselt rahastatavad riiklikud investeeringud) kärpimine 150 miljoni euro võrra 2013. aastal ning veel 150 miljoni euro võrra 2014. aastal.

11.

Tulude suurendamine vähemalt 1 689 miljoni euro võrra 2013. aastal ning veel 1 799 miljoni euro võrra 2014. aastal.”