LISA

Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vaheline teadus- ja tehnikakoostöö

LEPING

mille kohaselt Šveitsi Konföderatsioon ühineb Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammiga (2012–2013)

EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS,

(edaspidi „Euratom”),

keda esindab Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”),

ühelt poolt

ning

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON

(edaspidi „Šveits”), keda esindab Šveitsi liidunõukogu,

teiselt poolt,

edaspidi „lepinguosalised”,

ARVESTADES, et Šveitsi ja Euratomi vahelised lähedased suhted on lepinguosalistele kasulikud;

ARVESTADES teadus- ja tehnikauuringute tähtsust lepinguosaliste jaoks ning nende vastastikust huvi teha koostööd selles valdkonnas, et paremini kasutada ressursse ja vältida asjatut dubleerimist;

ARVESTADES, et lepinguosalised viivad uurimisprogramme ellu ühist huvi pakkuvates valdkondades;

ARVESTADES, et lepinguosalised on huvitatud nende programmide raames vastastikku kasuliku koostöö tegemisest;

ARVESTADES lepinguosaliste huvi selle vastu, et soodustada oma teadusüksuste vastastikust juurdepääsu teadusuuringutele ja tehnoloogiaarendusele ning koolitustegevusele;

ARVESTADES, et Euroopa Aatomienergiaühendus ja Šveits sõlmisid 1978. aastal koostöölepingu juhitava termotuumasünteesi ja plasmafüüsika valdkonnas (edaspidi „termotuumasünteesileping”);

ARVESTADES, et lepinguosalised sõlmisid 8. jaanuaril 1986. aastal teadusliku ja tehnilise koostöö raamlepingu (edaspidi „raamleping”), mis jõustus 17. juulil 1987;

ARVESTADES, et raamlepingu artikkel 6 sätestab, et raamlepingu sihiks olev koostöö toimub sellekohaste lepingute kaudu;

ARVESTADES, et 25. juunil 2007 sõlmisid Euroopa Liit ja Šveits teadus- ja tehnikaalase koostöö lepingu, mis jõustus 28. veebruaril 2008 ja mida kohaldati tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2007;

ARVESTADES, et eespool nimetatud lepingu artikli 9 lõikes 2 on sätestatud lepingu uuendamine või uuesti läbirääkimine uuringute ja tehnoloogiaarenduse mitmeaastastes raamprogrammides osalemiseks vastastikku kokkulepitud tingimustel;

ARVESTADES, et Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogia arendamise ja tutvustamise seitsmes raamprogramm (2012–2013), mis samuti aitab kaasa Euroopa teadusruumi loomisele, võeti vastu nõukogu otsusega 2012/93/Euratom, (1) määrusega (Euratom) nr 139/2012 (2) ning nõukogu otsustega 2012/94/Euratom (3) ja 2012/95/Euratom (4) (edaspidi „Euratomi raamprogramm (2012–2013”));

ARVESTADES, et Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu sätted, käesolev leping ja selle alusel toimuv tegevus ei mõjuta liikmesriikide pädevust arendada Šveitsiga kahepoolseid suhteid teaduse, tehnoloogia ning uurimis- ja arendustegevuse valdkonnas ning sõlmida vajaduse korral sellekohaseid lepinguid;

ARVESTADES, et Euratom sõlmis ITER-projekti ühiseks rakendamiseks loodud ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingu. Vastavalt kõnealuse lepingu artiklile 21 ning 22. novembri 2007. aasta lepingule (Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) ja Šveitsi Konföderatsiooni (Šveits) vahelise kirjavahetuse vormis kokkulepete sõlmimise kohta, milles käsitletakse ITERi lepingu, ITERi eesõiguste ja puutumatuse lepingu ning laiema lähenemise lepingu kohaldamist Šveitsi territooriumil ja Šveitsi liikmesust ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõttes) kohaldatakse käesolevat lepingut Šveitsi suhtes, kes osaleb Euratomi termotuumasünteesiprogrammis täielikult assotsieerunud kolmanda riigina;

ARESTADES, et Euratom on nõukogu 27. märtsi 2007. aasta otsusega loodud ITERi ja Tuumasünteesienergeetika Arendamise Euroopa Ühisettevõtte liige. Vastavalt kõnealuse otsuse artiklile 2 ning 22. novembri 2007. aasta lepingule (Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) ja Šveitsi Konföderatsiooni (Šveits) vahelise kirjavahetuse vormis kokkulepete sõlmimise kohta, milles käsitletakse ITERi lepingu, ITERi eesõiguste ja puutumatuse lepingu ning laiema lähenemise lepingu kohaldamist Šveitsi territooriumil ja Šveitsi liikmesust ITERi ja Tuumasünteesienergeetika Arendamise Euroopa Ühisettevõttes) sai Šveitsist ühisettevõte liige, kes osaleb Euratomi termotuumasünteesiprogrammis täielikult assotsieerunud kolmanda riigina;

ARVESTADES, et Euratom sõlmis Aatomienergiaühenduse ja Jaapani valitsuse vahelise tuumasünteesienergeetika alastele teadusuuringutele laiema lähenemisviisi meetmete ühist rakendamist käsitleva lepingu. Vastavalt kõnealuse lepingu artiklile 26 kohaldatakse käesolevat lepingut Šveitsi suhtes, kes osaleb Euratomi termotuumasünteesiprogrammis täielikult assotsieerunud riigina,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.   Käesoleva lepinguga nähakse ette Šveitsi osalemine Euratomi raamprogrammi (2012–2013) rakendamises, ilma et see piiraks termotuumasünteesilepingu kohaseid tingimusi.

Šveitsi õigussubjektid võivad osaleda kõigis Euratomi raamprogrammi (2012–2013) eriprogrammides.

2.   Šveitsi õigussubjektid võivad osaleda Euroopa Liidu Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuses, kuivõrd see osalemine ei ole hõlmatud lõikega 1.

3.   Euroopa Liidu õigussubjektid, sh Teadusuuringute Ühiskeskus, võivad osaleda Šveitsi uurimisprogrammides ja/või projektides, mille teemad on samaväärsed Euratomi raamprogrammi (2012–2013) programmide teemadega.

4.   Käesoleva lepingu kohaldamisel tähendab „õigussubjekt” füüsilist isikut või juriidilist isikut, kes on asutatud asukohariigi õiguse või Euroopa Liidu õiguse kohaselt, kellel on iseseisev õigusvõime ja kes omab enda nimel mis tahes õigusi ja kohustusi. Mõiste hõlmab muu hulgas ülikoole, teadusorganisatsioone, tööstusettevõtteid, sealhulgas väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid, ning üksikisikuid.

Artikkel 2

Koostöövormid ja -viisid

Koostöö toimub järgmistes vormides.

1.

Šveitsi õigussubjektide osalemine kõikides Euratomi raamprogrammi (2012–2013) alusel vastu võetud eriprogrammides vastavalt tingimustele, mis on sätestatud eeskirjades, millega nähakse ette ettevõtjate, teaduskeskuste ja ülikoolide osalemine Euroopa Aatomienergiaühenduse uurimis- ja koolitustegevuses.

2.	Šveitsi rahaline osalus Euratomi raamprogrammi (2012–2013) rakendamiseks vastu võetud programmide eelarvetes on määratud kindlaks B lisas.

3.

Euroopa Liidu õigussubjektide osalemise Šveitsi teadusprogrammides ja/või -projektides otsustab liidunõukogu Euratomi raamprogrammi (2012–2013) teemadega samaväärsete teemade raames vastavalt asjakohaste Šveitsi eeskirjadega ette nähtud tingimustele ning projekti partnerite ja vastava Šveitsi programmi juhtkonna vahelisele kokkuleppele. Euroopa Liidu õigussubjektid, kes osalevad Šveitsi teadussprogrammides ja/või -projektides, katavad ise oma kulud, sealhulgas oma osa projektide üld- ja halduskuludest, v.a juhul, kui asjakohaste Šveitsi eeskirjadega on ette nähtud teisiti.

4.

Lisaks Euratomi raamprogrammi (2012–2013) ning Šveitsi programmide ja/või projektide rakendamist käsitleva teabe ja dokumentatsiooni õigeaegsele vahetamisele võib lepinguosaliste vaheline koostöö toimuda alljärgnevatel viisidel: a) vahetatakse regulaarselt arvamusi Šveitsi ja Euratomi teaduspoliitika suundade ja prioriteetide ning kavade kohta; b) arutatakse koostööväljavaateid ja arenguvõimalusi; c) vahetatakse õigeaegselt teavet Šveitsi ja Euratomi uurimisprogrammide ja -projektide rakendamise ning vastavalt käesolevale lepingule teostatud tööde tulemuste kohta; d) ühisnõupidamised; e) korraldatakse teadlaste, inseneride ja tehnikute külastusi ja vahetust; f) korrapärane ja projektijärgne suhtlus Šveitsi ja Euratomi programmi- ja projektijuhtide vahel; g) ekspertide osalemine seminaridel, sümpoosionidel ja töörühmades.

Artikkel 3

Kohandamine

Koostööd võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel igal ajal kohandada ja edasi arendada.

Artikkel 4

Intellektuaalomandiga seotud õigused ja kohustused

1.   Kooskõlas A lisa ja kohaldatava õigusega on Šveitsi õigussubjektidel, kes osalevad Euratomi raamprogrammis (2012–2013), sellisest osalemisest tuleneva teabe ja intellektuaalomandi omandilise kuuluvuse, kasutamise ja levitamise suhtes samasugused õigused ja kohustused kui Euroopa Liidu õigussubjektidel.

2.   Kooskõlas A lisa ja kohaldatava õigusega on Euroopa Liidu õigussubjektidel, kes vastavalt artikli 2 lõikele 3 osalevad Šveitsi teadusprogrammides ja/või projektides, sellisest osalemisest tuleneva teabe ja intellektuaalomandi omandilise kuuluvuse, kasutamise ja levitamise suhtes samasugused õigused ja kohustused kui Šveitsi õigussubjektidel, kes osalevad kõnealustes programmides ja/või projektides.

Artikkel 5

Finantssätted

Šveitsi rahalist osalust käsitlevad eeskirjad on sätestatud B lisas.

Artikkel 6

Šveitsi ja ühenduste teadusuuringute komitee

1.   Raamlepinguga asutatud Šveitsi ja ühenduste teadusuuringute komitee ülesanne on uurida ja hinnata, kas käesolevat lepingut täidetase nõuetekohaselt, ning tagada, et see oleks nii. Kõigi käesoleva lepingu rakendamise või tõlgendamisega seotud probleemidega pöördutakse kõnealuse komitee poole.

2.   Komitee võib otsustada muuta C lisas sisalduvaid viiteid Euroopa Liidu/Euratomi õigusaktidele.

Artikkel 7

Osalemine

1.   Ilma et see piiraks artikli 4 sätete kohaldamist, on Euratomi raamprogrammis (2012–2013) osalevatel Šveitsi õigussubjektidel samasugused lepingulised õigused ja kohustused kui Euroopa Liidu õigussubjektidel..

2.   Šveitsi õigussubjektide puhul kohaldatakse ettepanekute esitamise ja hindamise ning Euratomi raamprogrammi (2012–2013) alusel toetuslepingute ja lepingute määramise ja sõlmimise suhtes samu tingimusi, mida kohaldatakse samade programmide alusel Euroopa Liidu õigussubjektidega sõlmitavate toetuslepingute ja lepingute puhul.

3.   Šveitsil on assotsieerunud riigina õigus teha Euratomi raamprogrammi (2012–2013) raames ettepanekuid hindajate kohta kooskõlas nõukogu määrusega (Euratom) nr 139/2012, millega kehtestatakse ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalemise ning teadustöö tulemuste levitamise eeskirjad (2012–2013).

4.   Ilma et see piiraks artikli 1 lõike 3, artikli 2 lõike 3 ja artikli 4 lõike 2 sätete, olemasolevate eeskirjade ja töökorra kohaldamist, võivad Euroopa Liidus asuvad õigussubjektid osaleda artikli 2 lõikes 3 osutatud Šveitsi uurimisprogrammide programmides ja/või projektides võrdsetel tingimustel Šveitsi partneritega. Šveitsi ametiasutused võivad Euroopa Liidu ühe või mitme õigussubjekti projektis osalemise tingimuseks seada vähemalt ühe Šveitsi õigussubjekti osalemise.

Artikkel 8

Liikuvus

Lepinguosalised tagavad kooskõlas kehtivate eeskirjade ja lepingutega piiratud arvu käesoleva lepinguga hõlmatud tegevustes osalevate teadlaste Šveitsi ja Euroopa Liitu sisenemise ning seal viibimise, kuivõrd see on möödapääsmatu kõnealuse tegevuse edukaks teostamiseks.

Artikkel 9

Läbivaatamine ja edasine koostöö

1.   Kui Euratom vaatab oma uurimisprogrammid läbi või muudab neid, võidakse käesolev leping vastastikku kokku lepitud tingimustel läbi vaadata või seda võidakse pikendada. Lepinguosalised vahetavad teavet ja arvamusi mis tahes sellise läbivaatamise või pikendamise kohta, samuti vahetatakse teavet kõigis küsimustes, mis otseselt või kaudselt mõjutavad koostööd Šveitsiga Euratomi raamprogrammiga (2012–2013) hõlmatud valdkondades. Šveitsile teatatakse läbivaadatud või pikendatud programmide täpne sisu kahe nädala jooksul alates nende vastuvõtmisest Euratomi poolt. Uurimisprogrammide sellise läbivaatamise või pikendamise korral võib Šveits käesoleva lepingu lõpetada kuuekuulise etteteatamisega. Lepinguosalised teatavad kõigist käesoleva lepingu lõpetamise või pikendamise kavatsustest kolme kuu jooksul pärast Euratomi otsuse vastuvõtmist.

2.   Kui Euratom võtab vastu uue mitmeaastase teadus- ja koolitusprogrammi, võidakse käesolevat lepingut lepinguosaliste poolt vastastikku kokku lepitud tingimustel uuendada või see võidakse uuesti läbi rääkida. Lepinguosalised vahetavad teavet ja arvamusi selliste programmide ettevalmistamise kohta või muu poolelioleva või tulevase uurimistegevuse kohta artikli 6 kohase Šveitsi / Euroopa Liidu teadusuuringute komitee kaudu.

Artikkel 10

Seos muude rahvusvaheliste lepingutega

1.   Käesoleva lepingu sätteid kohaldatakse ilma, et see piiraks ühte lepinguosalist siduvate muude rahvusvaheliste lepingutega antud eeliseid, mis on ette nähtud ainult kõnealuse lepinguosalise õigussubjektidele.

2.   Euratomi raamprogrammiga (2012–2013) assotsieerunud riigis asutatud õigussubjektil on käesoleva lepingu alusel samasugused õigused ja kohustused kui liikmesriigis asutatud õigussubjektil, tingimusel et assotsieerunud riik, milles õigussubjekt on asutatud, on nõustunud andma Šveitsi õigussubjektidele samasugused õigused ja kohustused.

Artikkel 11

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut selles lepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Šveitsi territooriumi suhtes.

Artikkel 12

Lisad

A, B ja C lisa moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 13

Jõustumine ja kohaldamine

1.   Lepinguosalised ratifitseerivad või sõlmivad käesoleva lepingu vastavalt oma kehtivale menetlusele. Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad selleks vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest.

2.   Käesolevat lepingut kohaldatakse alates Euratomi raamprogrammi (2012–2013) algusest kuni 31. detsembrini 2013. Ilma et see piiraks allpool esitatud lõike 5 kohaldamist, võib iga lepinguosaline ajavahemikul 1. jaanuarist 2013 kuni 30. juunini 2013 käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest kirjalikult. Sel juhul lõpetatakse lepingu kohaldamine 31. detsembril 2012.

3.   Kui käesolev leping lõpeb lõike 2 kohaselt 31. detsembril 2012, täidab Euratom Šveitsi abisaajate ees võetud kohustusi seni, kuni üks lepinguosaline saab teiselt lepinguosaliselt lõike 2 kohase teate. Kui lõike 2 kohaselt lõpetab käesoleva lepingu Šveits, maksab ta Euratomile hüvitist summas, mis vastab Euratomi 2013. aasta kohustustele Šveitsi abisaajate ees, kuni Euratom saab Šveitsilt kõnealuse teate. Kõnealune hüvitis makstakse hiljemalt 45 päeva pärast komisjoni nõude kättesaamist. B lisa punkti II alapunkti 2 kohaldatakse vastavalt. Lepinguosalised lepivad vastastikku kokku kõigi muude lepingust tulenevate üksikasjade suhtes.

4.   Käesolevat lepingut võib muuta ainult lepinguosaliste vastastikusel kirjalikul kokkuleppel. Muudatuste jõustumise menetlus on sama mis käesoleva lepingu jõustumise suhtes kohaldatav menetlus.

5.   Kumbki lepinguosaline võib kuuekuulise kirjaliku etteteatamisega käesoleva lepingu igal ajal lõpetada.

6.   Lepingu lõpetamise ja/või tähtaja möödumise ajal pooleli olevaid projekte ja tegevust jätkatakse kuni nende lõpuleviimiseni käesolevas lepingus sätestatud tingimustel. Lepinguosalised lepivad vastastikku kokku kõigi muude lepingu lõpetamisest tulenevate üksikasjade suhtes.

---

(1)  ELT L 47, 18.2.2012, lk 25.

(2)  ELT L 47, 18.2.2012, lk 1.

(3)  ELT L 47, 18.2.2012, lk 33.

(4)  ELT L 47, 18.2.2012, lk 40.

TÕLGE

PROTOKOLL,

milles käsitletakse Vahemere kaitset mandrilava, merepõhja ja selle aluspinnase uuringutest ja kasutamisest lähtuva reostuse eest

PREAMBUL

KÄESOLEVA PROTOKOLLI OSALISED,

OLLES OSALISED Barcelonas 16. veebruaril 1976 vastu võetud Vahemere saastekaitse konventsioonis,

PIDADES SILMAS kõnealuse konventsiooni artiklit 7,

PIDADES SILMAS üha ulatuslikumat tegevust Vahemere merepõhja ja selle aluspinnase uuringute ning kaevandamise alal,

TUNNISTADES, et reostus, mis sellest võib tekkida, on tõsiseks ohuks keskkonnale ja inimestele,

SOOVIDES kaitsta ja hoida Vahemerd uuringute ning kaevandamisega tekkiva reostuse eest,

VÕTTES ARVESSE Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooni protokolle, eelkõige Barcelonas 16. veebruaril 1976 vastu võetud naftast ja muudest kahjulikest ainetest tuleneva Vahemere reostuse vastu võitlemiseks hädaolukordades tehtavat koostööd käsitlevat protokolli ning Genfis 3. aprillil 1982 vastu võetud Vahemere erikaitsealasid käsitlevat protokolli,

PIDADES SILMAS Montego Bays 10. detsembril 1982 sõlmitud ja paljude protokolliosaliste poolt alla kirjutatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni asjakohaseid sätteid,

TUNNISTADES erinevusi rannikuäärsete riikide arengutasemes ning võttes arvesse arenguriikide majanduslikke ja sotsiaalseid vajadusi,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES

I   JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„konventsioon” – 16. veebruaril 1976 Barcelonas vastu võetud Vahemere saastekaitse konventsioon;

b)	„organisatsioon” – konventsiooni artiklis 17 osutatud organ;

c)	„maavarad” – kõik maapõues leiduvad tahked, vedelad ja gaasilised mineraalained;

d)

„maavarade uuringute ja/või kaevandamisega seotud tegevusvaldkonnad protokollialal” (edaspidi „tegevus”) – i) merepõhja ja selle aluspinnase maavarade teadusuuringud; ii) uurimistegevus: — seismoloogiline tegevus; merepõhja ja selle aluspinnase uuringud; proovivõtmine; — uuringupuurimine; iii) kaevandamistegevus: — käitise asutamine maavarade väljamise eesmärgil ning sellega seotud tegevus; — avamispuurimine; — väljamine, rikastamine ja ladustamine; — torutransport kaldale ja laevadele laadimine; — hooldus, remont ja muu lisategevus;

e)	„reostus” nagu on määratletud konventsiooni artikli 2 punktis a;

f)

„käitis” – igasugune paikne või ujuv ehitis ja selle lahutamatu osa, mida kasutatakse tegevuseks, sealhulgas eelkõige: i) paiksed või mobiilsed avamere puurplatvormid; ii) paiksed või ujuvad tootmisseadmed, sealhulgas dünaamilise positsioneerimisega seadmed; iii) avamerehoidlad, sealhulgas ladustamiseks kasutatavad laevad; iv) avamere laadimisterminalid ja transpordisüsteemid kaevandustoodete jaoks, näiteks veealused torujuhtmed; v) sellega ühendatud seadmed ning varustus merepõhjast ja selle aluspinnasest eemaldatud ainete ümberlaadimiseks, töötlemiseks, ladustamiseks ja kõrvaldamiseks;

g)

„käitaja” – i) iga füüsiline või juriidiline isik, kellel on tegevuse toimumise ala üle jurisdiktsiooni omava protokolliosalise (edaspidi „protokolliosaline”) käesoleva protokolli kohane luba nimetatud tegevusega tegeleda ja/või kes nimetatud tegevusega tegeleb, või ii) iga isik, kellel ei ole luba käesoleva protokolli mõistes, kuid kes de facto kontrollib nimetatud tegevust;

h)	„ohutusvöönd” – vastavalt üldistele rahvusvahelistele õigusnormidele ja tehnilistele nõuetele käitiste ümber kehtestatud vöönd koos vastava märgistusega, et tagada nii meresõidu kui ka käitiste ohutus;

i)	„jäätmed” – mis tahes laadi, kujul või omadustega ained ja materjalid, mis on tekkinud käesoleva protokolliga hõlmatud tegevuse tulemusel ning on kõrvaldatud või kõrvaldamiseks ette nähtud või mille kohta kehtib kõrvaldamise nõue;

j)	„kahjulikud või mürgised ained ja materjalid” – mis tahes laadi, kujul või omadustega ained ja materjalid, mis võivad protokollialasse sattudes reostust tekitada;

k)

„kemikaalikasutuskava” – mis tahes merekäitise käitaja koostatud kava, milles on näidatud: i) kemikaalid, mida käitaja kavatseb töös kasutada; ii) üks või mitu otstarvet, milleks käitaja kavatseb kemikaale kasutada; iii) selliste kemikaalide, mida käitaja kavatseb kasutada, kontsentratsioon mis tahes teises aines ja maksimumkogused, mida kavatsetakse teatavate kindlaksmääratud ajavahemike jooksul kasutada; iv) ala, mille ulatuses võib kemikaal merekeskkonda pääseda;

l)	„nafta” – nafta selle igal kujul, sealhulgas toornafta, kütteõli, naftasete, naftajäägid ja rafineeritud naftasaadused, sealhulgas käesoleva protokolli liites loetletud ained ilma eelmainitu üldist tähendust piiramata;

m)	„naftane segu” – mis tahes naftasisaldusega segu;

n)

„reovesi” – i) äravooluvesi ja muud jäätmed mis tahes tüüpi tualettidest, pissuaaridest ja WC-de põrandatrappidest; ii) äravooluvesi meditsiiniruumidest (ravimilaost, arstikabinetist jt) nendes asuvate valamute, vannide ja põrandatrappide kaudu; iii) muu heitvesi, kui see on segunenud ülalmääratletud äravooluveega;

o)	„prügi” – igasugused toidu- ja olmejäätmed ning tööga tekkinud jäätmed, mis on tekkinud käitise tavapärase tegevuse käigus ja mida tuleb kõrvaldada pidevalt või perioodiliselt, välja arvatud mujal käesolevas protokollis määratletud või loetletud ained;

p)	„magevee piir” – koht vooluveekogus, kus vee soolsus mõõna ajal ja vähese mageveevoolu korral merevee tõttu oluliselt suureneb.

Artikkel 2

Geograafiline ulatus

1.   Käesoleva protokolli kohaldamisala (edaspidi „protokolliala”) hõlmab järgmisi alasid:

a)	Vahemere ala, nagu on määratletud konventsiooni artiklis 1, sealhulgas mandrilava, merepõhi ja selle aluspinnas;

b)	territoriaalmere lähtejoonest maa poole jääv veeala, merepõhi ja selle aluspinnas, mis ulatub vooluveekogude puhul mageveepiirini.

2.   Käesoleva protokolli osalised (edaspidi „protokolliosalised”) võivad protokollialasse lisada oma territooriumi märgalasid või rannikualasid.

3.   Käesoleva protokolli sisu ega selle alusel vastu võetud akt ei piira ühegi riigi õigusi mandrilava piiritlemise suhtes.

Artikkel 3

Üldised kohustused

1.   Protokolliosalised võtavad üksikult või kahe- või mitmepoolse koostöö raames kõik asjakohased meetmed selleks, et ära hoida, tõrjuda ja piirata protokolliala reostamist tegevuse tulemusel ning reostusega võidelda, tagades muu hulgas, et tegevuseks kasutatakse keskkonnatõhusat ja majanduslikult asjakohast parimat võimalikku tehnikat.

2.   Protokolliosalised tagavad kõikide vajalike meetmete võtmise selleks, et tegevus ei põhjustaks reostust.

II   JAOTIS

LUBADE SÜSTEEM

Artikkel 4

Üldpõhimõtted

1.   Protokollialal toimuvaks tegevuseks, sealhulgas käitiste püstitamiseks leiukohale, on vaja pädeva asutuse eelnevat kirjalikku uuringu- või kaevandamisluba. Pädev asutus veendub enne loa andmist, et käitis on ehitatud rahvusvaheliste standardite ja tavade kohaselt ning et käitajal on tegevuse läbiviimiseks vajalik tehniline pädevus ja finantssuutlikkus. Luba antakse pädeva asutuse poolt kindlaksmääratud asjaomase menetluse kohaselt.

2.   Luba ei anta, kui on alust eeldada, et kavandatav tegevus võib tekitada keskkonnale olulist kahju, mida ei saa vältida, täites loa tingimusi, millele on osutatud artikli 6 lõikes 3.

3.   Protokolliosaline tagab käitise asukoha heakskiitmisel, et selline asukoht ei kahjusta olemasolevaid rajatisi, eelkõige torujuhtmeid ja kaableid.

Artikkel 5

Lubade nõuded

1.   Protokolliosalised sätestavad, et loa taotlemisel või loa uuendamise taotlemisel tuleb käitajakandidaadil esitada pädevale asutusele projekt ning taotlus peab sisaldama järgmist:

a)	kavandatava tegevuse keskkonnamõju uuring; pädev asutus võib tegevuse iseloomu, ulatust, kestust ja tehnilisi meetodeid ning ala erijooni arvesse võttes nõuda keskkonnamõju hindamist kooskõlas käesoleva protokolli IV lisaga;

b)	kavandatava tegevuse toimumiskoha geograafiliselt täpne määratlus, sealhulgas ohutusvööndid;

c)	andmed käitajakandidaadi ja käitise töötajate kutse- ja tehnilise kvalifikatsiooni ning meeskonna koosseisu kohta;

d)	artiklis 15 osutatud ohutusmeetmed;

e)	artiklis 16 osutatud käitaja hädaolukorra lahendamise plaan;

f)	artiklis 19 täpsustatud seiremenetlus;

g)	artiklis 20 osutatud käitiste eemaldamise plaan;

h)	artiklis 21 osutatud erikaitsealade ettevaatusabinõud;

i)	kindlustus või muu finantstagatis vastutuse katmiseks, nagu on ette nähtud artikli 27 lõike 2 punktiga b.

2.   Pädev asutus võib tegevuse iseloomu, ulatust, kestust ja tehnilisi meetodeid ning ala erijooni arvesse võttes otsustada teadusliku uurimis- ja kaevandamistegevuse puhul piirata käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nõuete ulatust.

Artikkel 6

Lubade väljaandmine

1.   Artiklis 4 osutatud load väljastatakse üksnes pärast seda, kui pädev asutus on artiklis 5 ja IV lisas osutatud nõuete täitmise läbi vaadanud.

2.   Loale märgitakse tegevusvaldkond ja loa kehtivusaeg, täpsustatakse loaga hõlmatud ala geograafilised piirid ja tehnilised nõuded ning loa saanud käitised. Vajalikud ohutusvööndid määratakse kindlaks menetluse hilisemas järgus.

3.   Loaga võib kehtestada tingimusi meetmetele, tehnikale või meetoditele selleks, et vähendada miinimumini tegevusest tuleneva reostuse riski ja kahju.

4.   Protokolliosalised teavitavad organisatsiooni väljaantud või uuendatud lubadest nii kiiresti kui võimalik. Organisatsioon peab kõikide protokollialal loa saanud käitiste kohta registrit.

Artikkel 7

Sanktsioonid

Protokolliosaline näeb ette sanktsioonid, mida rakendatakse käesolevast protokollist tulenevate kohustuste rikkumisel või käesolevat protokolli rakendavate riiklike õigusnormide rikkumisel või loaga seotud konkreetsete tingimuste mittetäitmisel.

III   JAOTIS

JÄÄTMED NING KAHJULIKUD VÕI MÜRGISED AINED JA MATERJALID

Artikkel 8

Üldine kohustus

Ilma et see piiraks käesolevas jaotises osutatud muude standardite või kohustuste kohaldamist, kehtestavad protokolliosalised käitajatele üldise kohustuse kasutada parimat võimalikku, keskkonnatõhusat ja majanduslikult asjakohast tehnikat ning järgida rahvusvaheliselt heakskiidetud jäätmestandardeid ning kahjulike või mürgiste ainete ja materjalide kasutamist, ladustamist ja kõrvaldamist käsitlevaid standardeid, et minimeerida reostuse riski.

Artikkel 9

Kahjulikud või mürgised ained ja materjalid

1.   Pädev asutus kiidab kemikaalikasutuskava alusel heaks tegevuse jaoks kemikaalide kasutamise ja ladustamise.

2.   Protokolliosaline võib reguleerida, piirata või keelata kemikaalide kasutamist tegevuseks protokolliosalise poolt vastu võetud juhiste kohaselt.

3.   Keskkonna kaitsmiseks tagavad protokolliosalised, et tegevuses kasutatavatele ainetele ja materjalidele on nende tootja lisanud ühendite kirjelduse.

4.   Käesoleva protokolliga hõlmatud tegevusest tulenevate ning protokolli I lisas loetletud kahjulike või mürgiste ainete ja materjalide kõrvaldamine protokollialas on keelatud.

5.   Käesoleva protokolliga hõlmatud tegevusest tulenevate ning protokolli II lisas loetletud kahjulike või mürgiste ainete ja materjalide kõrvaldamiseks protokollialas on iga kord vaja pädeva asutuse eelnevat eriluba.

6.   Käesoleva protokolliga hõlmatud tegevusest tulenevate ja reostust tekitada võivate kõikide muude kahjulike või mürgiste ainete ja materjalide kõrvaldamiseks protokollialas on vaja pädeva asutuse eelnevat üldist luba.

7.   Eespool lõigetes 5 ja 6 osutatud load väljastatakse üksnes pärast kõikide käesoleva protokolli III lisas nimetatud tegurite hoolikat arvessevõtmist.

Artikkel 10

Nafta ja naftased segud ning puurvedelikud ja puurpuru

1.   Protokolliosalised koostavad ja võtavad vastu käitistest protokollialasse nafta ja naftaste segude kõrvaldamise ühised standardid.

a)	Need ühised standardid koostatakse V lisa punkti A sätetega kooskõlas.

b)	Need ühised standardid ei ole vähem piiravad kui eelkõige järgmine: i) masinaruumi lahjendamata äravooluvee maksimaalne naftasisaldus on 15 mg liitri kohta; ii) tootmisvee maksimaalne naftasisaldus on keskmiselt 40 mg liitri kohta kalendrikuus; naftasisaldus ei ületa kunagi 100 mg liitri kohta.

c)	Protokolliosalised lepivad ühiselt kokku naftasisalduse määramise analüüsi meetodi.

2.   Protokolliosalised koostavad ja võtavad vastu ühised standardid puurvedelike ja puurpuru kasutamiseks protokollialas ja kõrvaldamiseks protokollialas. Need ühised standardid koostatakse V lisa punkti B sätetega kooskõlas.

3.   Protokolliosaline võtab asjakohased meetmed, et tagada käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud ühiste standardite või veelgi rangemate standardite täitmine, mille protokolliosaline on võinud vastu võtta.

Artikkel 11

Reovesi

1.   Protokolliosaline keelab reovee heitmise püsivalt kümne või enama töötajaga mehitatud käitistest protokollialasse, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a)	käitis heidab reovett pärast pädeva asutuse poolt heaks kiidetud puhastamist kaugusel vähemalt neli meremiili lähimast maismaast või püsivast kalanduskäitisest kohas, mille üle otsustab protokolliosaline igal üksikjuhtumil eraldi, või

b)	reovett ei puhastata, kuid heitmine toimub kooskõlas rahvusvaheliste eeskirjade ja standarditega, või

c)	reovesi on läbinud heakskiidetud reoveepuhasti, mille on sertifitseerinud pädev asutus.

2.   Protokolliosaline kehtestab vajaduse korral asjakohased rangemad sätted, muu hulgas näiteks alal valitsevate hoovuste tõttu või läheduse tõttu mõne artiklis 21 osutatud alaga.

3.   Lõikes 1 osutatud erandeid ei kohaldata, kui heitmise tulemusel tekkivad ümbritsevasse vette nähtavad ujuvad tahked osad või ümbritsev vesi värvub, kaotab värvuse või muutub läbipaistmatuks.

4.   Kui reovesi on segunenud jäätmetega ning kahjulike või mürgiste ainete ja materjalidega, mille suhtes kehtivad teistsugused kõrvaldamisnõuded, kohaldatakse rangemaid nõudeid.

Artikkel 12

Prügi

1.   Protokolliosaline keelab järgmiste toodete ja materjalide kõrvaldamise protokollialasse:

a)	kõik plastikud, sealhulgas ilma eelnevat piiramata sünteetilised köied, sünteetilised kalavõrgud ja plastikust prügikotid;

b)	mis tahes muu prügi, mis ei ole biolagunev, sealhulgas pabertooted, riideräbalad, klaas, metall, pudelid, nõud, kaubaümbrised, vooderdus- ja pakkematerjalid.

2.   Toidujäätmete kõrvaldamine protokollialas toimub nii kaugel maast kui võimalik ning rahvusvaheliste eeskirjade ja standardite kohaselt.

3.   Kui prügi on segunenud muu heitega, mille suhtes kehtivad teistsugused kõrvaldamis- või heitmisnõuded, kohaldatakse rangemaid nõudeid.

Artikkel 13

Vastuvõtuseadmed, juhised ja sanktsioonid

Protokolliosalised tagavad, et:

a)	käitajad kõrvaldavad rahuldavalt kõik jäätmed ning kahjulikud või mürgised ained ja materjalid selleks määratud kaldapealsetes vastuvõtuseadmetes, välja arvatud käesoleva protokolliga lubatud muud juhud;

b)	töötajatele antakse juhised nõuetekohaste kõrvaldamisvahendite kohta;

c)	ebaseaduslikule kõrvaldamisele kehtestatakse sanktsioonid.

Artikkel 14

Erandid

1.   Käesoleva jaotise sätteid ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)	force majeure ja kõrvaldamine — inimelu päästmiseks; — käitise ohutuse tagamiseks; — käitise või varustuse kahjustuse korral, tingimusel et pärast kahjustuse avastamist või pärast kõrvaldamist on võetud kõik mõistlikud ettevaatusabinõud kahjuliku mõju vähendamiseks;

b)	kahjulikke või mürgiseid aineid või materjale või naftat sisaldavaid aineid heidetakse merre pädeva asutuse eelneval heakskiidul selleks, et kasutada neid võitluses konkreetse reostusjuhtumiga reostusest põhjustatud kahju vähendamiseks.

2.   Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse siiski juhul, kui käitaja tekitas kahju tahtlikult või hoolimatuse tõttu ja teadmisega, et kahju tõenäoliselt tekkib.

3.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimustel toimunud kõrvaldamisest teatatakse viivitamata organisatsioonile ja kas vahetult või organisatsiooni kaudu kõikidele sellest mõjutatud protokolliosalistele, teatades tingimuste täielikud üksikasjad ning kõrvaldatud jäätmete või kahjulike või mürgiste ainete või materjalide laadi ja kogused.

IV   JAOTIS

KAITSE

Artikkel 15

Ohutusmeetmed

1.   Protokolliosaline, kelle jurisdiktsiooni all tegevust kavandatakse või tegevus toimub, tagab ohutusmeetmete võtmise käitiste projekteerimisel, ehitamisel, paigaldamisel, varustamisel, märgistuses, töös ja hoolduses.

2.   Protokolliosaline tagab, et käitajal on käitises alati asjakohane varustus ja seadmed, mis on heas töökorras, et kaitsta inimelu, ära hoida juhuslikku reostust ja sellega võidelda ning lihtsustada kiiret reageerimist hädaolukorras, kooskõlas parima võimaliku keskkonnatõhusa ja majanduslikult asjakohase tehnikaga ja artiklis 16 osutatud käitaja hädaolukorra lahendamise plaaniga.

3.   Pädev asutus nõuab tunnustatud asutuse poolt väljastatud ohutuse ja kasutussobivuse sertifikaadi (edaspidi „sertifikaat”) esitamist tootmisplatvormide, mobiilsete avamere puurplatvormide, avamerehoidlate, avamere laadimissüsteemide ja torujuhtmete kohta ning muude samalaadsete käitiste kohta, mille võib kindlaks määrata protokolliosaline.

4.   Protokolliosalised tagavad inspekteerimisega, et käitajad viivad tegevust läbi käesoleva artikliga kooskõlas.

Artikkel 16

Hädaolukorra lahendamise plaani koostamine

1.   Hädaolukorras rakendavad protokolliosalised mutatis mutandis naftast ja muudest kahjulikest ainetest tuleneva Vahemere reostuse vastu võitlemiseks hädaolukordades tehtavat koostööd käsitleva protokolli sätteid.

2.   Protokolliosaline nõuab oma jurisdiktsiooni all olevate käitiste eest vastutavatelt käitajatelt, et neil oleks juhusliku reostusega võitlemiseks hädaolukorra lahendamise plaan, mis on kooskõlastatud protokolliosalise hädaolukorra lahendamise plaaniga, mis on koostatud naftast ja muudest kahjulikest ainetest tuleneva Vahemere reostuse vastu võitlemiseks hädaolukordades tehtavat koostööd käsitleva protokolliga kooskõlas, ning et see on pädeva asutuse poolt kehtestatud menetluse järgi heaks kiidetud.

3.   Iga protokolliosaline korraldab hädaolukorra lahendamise plaanide väljatöötamise ja rakendamise koordineerimise. Hädaolukorra lahendamise plaanid koostatakse vastavalt juhistele, mille on vastu võtnud pädev rahvusvaheline organisatsioon. Nad on eelkõige kooskõlas käesoleva protokolli VII lisa sätetega.

Artikkel 17

Teatamine

Protokolliosaline nõuab oma jurisdiktsiooni all olevate käitiste eest vastutavatelt käitajatelt, et nad teataksid pädevale asutusele viivitamata:

a)	igast juhtumist nende käitistes, mis põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada protokollialas reostust;

b)	igast märgatud juhtumist merel, mis põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada protokollialas reostust.

Artikkel 18

Vastastikune abi hädaolukorras

Hädaolukorras võib protokolliosaline, kes vajab abi tegevusest lähtuva reostuse ärahoidmiseks või tõrjumiseks või sellega võitlemiseks, küsida abi teistelt protokolliosalistelt vahetult või Vahemere piirkondliku merereostusega seotud hädaolukordadele reageerimise keskuse (REMPEC) kaudu, mis teeb kõik endast oleneva abi andmiseks.

Selleks kohaldab protokolliosaline, kes on ühtlasi naftast ja muudest kahjulikest ainetest tuleneva Vahemere reostuse vastu võitlemiseks hädaolukordades tehtavat koostööd käsitleva protokolli osaline, nimetatud protokolli asjakohaseid sätteid.

Artikkel 19

Seire

1.   Käitajal tuleb mõõta või lasta asjaomasel kvalifitseeritud eksperdil mõõta oma tegevuse mõju keskkonnale, arvesse võttes tegevuse laadi, ulatust ja kestust, tegevuses kasutatavaid tehnilisi meetodeid ning ala erijooni, ning teatada nendest perioodiliselt või pädeva asutuse nõudmisel, et pädev asutus võiks teha hindamise vastavalt pädeva asutuse loasüsteemis ettenähtud menetlusele.

2.   Pädev asutus rajab vajaduse korral riikliku seiresüsteemi, et tal oleks võimalik regulaarselt seirata käitisi ja tegevuse mõju keskkonnale, et tagada loa andmisega seotud tingimuste täitmine.

Artikkel 20

Käitiste eemaldamine

1.   Pädev asutus nõuab käitajalt mahajäetud või kasutamata käitiste eemaldamist, et tagada meresõiduohutus, võttes arvesse pädeva rahvusvahelise organisatsiooni vastu võetud juhiseid ja standardeid. Eemaldamine toimub ka muu seadusliku merekasutuse tõttu, eelkõige kalapüügi, merekeskkonna kaitse ning teiste protokolliosaliste õiguste ja kohustuste huvides. Enne eemaldamist võtab käitise eest vastutav käitaja kõik vajalikud meetmed, et ära hoida reostust või leket tegevuskohast.

2.   Pädev asutus nõuab käitajalt mahajäetud või kasutamata torujuhtmete eemaldamist kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 või torujuhtmete seespidist puhastamist ja mahajätmist või seespidist puhastamist ja mahamatmist, et need ei põhjustaks reostust, ohustaks meresõitu, takistaks kalapüüki, ohustaks merekeskkonda ega segaks muud seaduslikku merekasutust ega teiste protokolliosaliste õigusi ja kohustusi. Pädev asutus tagab, et avalikkust teavitatakse mahamaetud torujuhtme sügavusest, asukohast ja mõõtmetest ning et selline teave kantakse kaartidele ja teatatakse organisatsioonile ja teistele pädevatele rahvusvahelistele organisatsioonidele ning protokolliosalistele.

3.   Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse ka käitistele, mille on maha jätnud või mida ei kasuta käitaja, kelle luba on vastavalt artiklile 7 tühistatud või peatatud.

4.   Pädev asutus võib ette näha tegevustaseme ja merekeskkonna kaitsemeetmete hilisemaid muudatusi võrreldes esialgsetega.

5.   Pädev asutus võib määrata loaga ettenähtud tegevuse peatamise või üleandmise teistele isikutele.

6.   Juhul kui käitaja ei täida käesoleva artikli sätteid, võtab pädev asutus käitaja kulul meetmeid käitaja tegevusetuse heastamiseks vajalikul määral.

Artikkel 21

Erikaitsealad

Vahemere erikaitsealasid käsitlevas protokollis määratletud alade ja protokolliosaliste poolt selles sätestatud eesmärkide täitmiseks asutatud alade kaitseks võtavad protokolliosalised erimeetmeid vastavalt rahvusvahelisele õigusele, üksikult või mitme- või kahepoolse koostöö kaudu, et ära hoida, tõrjuda ja piirata nende alade reostamist tegevuse tõttu ning reostusega võidelda.

Lisaks Vahemere erikaitsealasid käsitlevas protokollis osutatud meetmetele loa andmiseks, võivad sellised meetmed muu hulgas hõlmata järgmist:

a)	eripiirangud või -tingimused loa andmisel sellisesse alasse: i) keskkonnamõju hindamise ettevalmistamine ja sellele hinnangu andmine; ii) sellise ala jaoks eritingimuste väljatöötamine seire, käitiste eemaldamise ja heite keelamisega seoses;

b)	intensiivistatud teabevahetus käitajate, pädevate asutuste, protokolliosaliste ja organisatsiooni vahel seoses nimetatud alasid mõjutada võivate küsimustega.

V   JAGU

KOOSTÖÖ

Artikkel 22

Teadusuuringud ja -programmid

Vastavalt konventsiooni artiklile 13 teevad protokolliosalised, kui see on asjakohane, koostööd teadusuuringute edendamisel ning teaduslike ja tehniliste uurimisprogrammide elluviimisel, et välja töötada uued meetodid järgmisel otstarbel:

a)	teostada tegevust viisil, mis minimeerib reostuse riski;

b)	ära hoida, tõrjuda ja piirata protokolliala reostamist ja võidelda selle vastu, eriti hädaolukorras.

Artikkel 23

Rahvusvahelised eeskirjad, standardid ning soovituslikud tavad ja menetlused

1.   Protokolliosalised teevad koostööd vahetult või organisatsiooni kaudu või muude pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu selleks, et:

a)	määrata asjakohased teaduslikud kriteeriumid rahvusvaheliste eeskirjade, standardite ning soovituslike tavade ja menetluste koostamiseks ja väljatöötamiseks, millega saavutada käesoleva protokolli eesmärke;

b)	koostada ja välja töötada sellised rahvusvahelised eeskirjad, standardid ning soovituslikud tavad ja menetlused;

c)	koostada ja vastu võtta juhised kooskõlas rahvusvaheliste tavade ja menetlustega, et tagada VI lisa sätetest kinnipidamine.

2.   Protokolliosalised püüavad nii pea kui võimalik ühtlustada oma õigusnormid rahvusvaheliste eeskirjade, standardite ning soovituslike tavade ja menetlustega, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 1.

3.   Protokolliosalised püüavad nii palju kui võimalik vahetada teavet siseriiklike poliitikasuundade ja õigusnormide kohta ning käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ühtlustamise kohta.

Artikkel 24

Teaduslik ja tehniline abi arenguriikidele

1.   Protokolliosalised teevad kas vahetult või mõne pädeva piirkondliku või muu rahvusvahelise organisatsiooni kaudu koostööd arenguriikidele mõeldud abiprogrammide koostamisel ja nende ellurakendamisel niivõrd, kuivõrd see on võimalik, eelkõige teaduse, õiguse, hariduse ja tehnoloogia vallas, et ära hoida, tõrjuda ja piirata protokolliala reostamist tegevuse tõttu ja reostusega võidelda.

2.   Tehniline toetus hõlmab eelkõige teadus-, õigus- ja tehniliste töötajate koolitust ning võimalusi nimetatud riikidele vastavate seadmete omandamiseks, kasutamiseks ja tootmiseks asjaomaste protokolliosaliste poolt kokkulepitud soodustingimustel.

Artikkel 25

Vastastikune teavitamine

Protokolliosalised teavitavad üksteist vahetult või organisatsiooni kaudu käesoleva protokolli kohaldamisel võetud meetmetest, saavutatud tulemustest ja vajaduse korral ka tekkinud raskustest. Sellise teabe kogumise ja esitamise kord määratakse kindlaks protokolliosaliste koosolekutel.

Artikkel 26

Piiriülene reostus

1.   Protokolliosaline võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema jurisdiktsiooni all toimuv tegevus viiakse läbi nii, et vältida jurisdiktsiooni piire ületavat reostust.

2.   Protokolliosaline, kelle jurisdiktsiooni all tegevus on kavandatud või toimub, võtab arvesse kõiki kahjulikke keskkonnamõjusid ilma diskrimineerimata võimalust, kas selline mõju toimub tõenäoliselt tema jurisdiktsiooni piires või ületab seda.

3.   Juhul, kui protokolliosaline saab teada sellest, et reostus ohustab otseselt merekeskkonda, kahjustab merekeskkonda või on juba kahjustanud, teavitab ta viivitamata teisi protokolliosalisi, keda kahjustus tõenäoliselt mõjutab, ning Vahemere piirkondliku merereostusega seotud hädaolukordadele reageerimise keskust (REMPEC), ja annab neile teavet, mille alusel nad saavad vajaduse korral asjakohaseid meetmeid võtta. REMPEC annab teabe viivitamata edasi kõikidele asjaomastele protokolliosalistele.

4.   Protokolliosalised püüavad kooskõlas oma õigussüsteemiga ja vajaduse korral kokku leppides anda haldusmenetlustes samaväärse juurdepääsu teistele selliste riikide isikutele ja kohelda samaväärselt teiste selliste riikide isikuid, mida on võinud mõjutada reostus või muu kahjulik mõju, mis tuleneb kavandatavast või tehtud tööst.

5.   Kui reostus lähtub sellise riigi territooriumilt, mis ei ole käesoleva protokolli osaline, püüab reostusest mõjutatud protokolliosaline teha nimetatud riigiga koostööd, et oleks võimalik protokolli kohaldada.

Artikkel 27

Vastutus ja hüvitamine

1.   Protokolliosalised kohustuvad kooskõlas konventsiooni artikliga 16 võimalikult kiiresti tegema koostööd asjakohaste eeskirjade ja menetluste koostamisel ja vastuvõtmisel, millega määratakse vastutus ja hüvitamine kahju korral, mis tekkib käesoleva protokolliga käsitletud tegevusest.

2.   Kuni sellised menetlused välja töötatakse, protokolliosaline:

a)	võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et vastutust tegevusest põhjustatud kahju eest kannab käitaja, kellel tuleb viivitamata maksta asjakohast hüvitist;

b)	võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et käitajatel on kindlustuskate või muu samalaadne ja samadel tingimustel finantstagatis, nagu protokolliosaline kindlaks määrab, et tagada käesoleva protokolliga hõlmatud tegevusest tuleneva kahju hüvitamine.

VI   JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel 28

Pädevate asutuste määramine

Protokolliosaline määrab ühe või mitu pädevat asutust selleks, et:

a)	anda, uuendada ja registreerida käesoleva protokolli II jaoga ettenähtud lube;

b)	välja anda ja registreerida käesoleva protokolli artiklis 9 osutatud üldisi ja erilube;

c)	välja anda käesoleva protokolli V lisas osutatud lube;

d)	kiita heaks puhastussüsteem ja sertifitseerida reoveepuhasti, nagu on osutatud käesoleva protokolli artikli 11 lõikes 1;

e)	anda eelnev heakskiit käesoleva protokolli artikli 14 lõike 1 punktis b osutatud erakorralisele heitmisele;

f)	täita kohustusi seoses käesoleva protokolli artikli 15 lõigetes 3 ja 4 osutatud ohutusmeetmetega;

g)	täita ülesandeid, mis on seotud käesoleva protokolli artiklis 16 ja VII lisas osutatud hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisega;

h)	kehtestada käesoleva protokolli artiklis 19 sätestatud seiremenetlus;

i)	teostada järelevalvet käitiste eemaldamistööde üle, nagu on sätestatud käesoleva protokolli artiklis 20.

Artikkel 29

Üleminekumeetmed

Protokolliosaline töötab välja menetlused ja õigusnormid lubadega või lubadeta tegevuse suhtes, mis on alanud enne käesoleva protokolli jõustumist, et tagada selle vastavus käesoleva protokolli sätetele mõistlikus ulatuses.

Artikkel 30

Koosolekud

1.   Protokolliosaliste korralised koosolekud toimuvad koos konventsiooniosaliste korraliste koosolekutega, mida peetakse vastavalt konventsiooni artiklile 18. Protokollisalised võivad korraldada erakorralisi koosolekuid vastavalt konventsiooni artiklile 18.

2.   Käesoleva protokolli osaliste koosolekute ülesanded on muu hulgas:

a)	jälgida käesoleva protokolli rakendamist ning hinnata vastuvõetud meetmete toimet ja vajadust võtta lisameetmeid, eelkõige lisade ja liidete näol;

b)	läbi vaadata või muuta käesoleva protokolli lisasid või liiteid;

c)	hinnata kooskõlas käesoleva protokolli II jaotisega välja antud või uuendatud lubasid käsitlevat teavet;

d)	hinnata kooskõlas käesoleva protokolli III jaotisega välja antud lubasid ja antud heakskiitu käsitlevat teavet;

e)	võtta vastu käesoleva protokolli artikli 9 lõikes 2 ja artikli 23 lõike 1 punktis c osutatud juhised;

f)	hinnata kooskõlas käesoleva protokolli artikliga 16 vastu võetud hädaolukorra lahendamise plaane ja hädaolukorras sekkumise vahendeid käsitlevaid dokumente;

g)	kehtestada kooskõlas käesoleva protokolli artikli 23 lõikega 1 kriteeriumid ja koostada rahvusvahelised eeskirjad, standardid ning soovituslikud tavad ja menetlused vormis, mille protokolliosalised kokku lepivad;

h)	lihtsustada V jaotises osutatud poliitikasuundade rakendamist ja eesmärkide saavutamist, eelkõige riikide ja Euroopa Ühenduse õigusaktide ühtlustamist kooskõlas käesoleva protokolli artikli 23 lõikega 2;

i)	jälgida käesoleva protokolli artikli 27 rakendamisel saavutatud edusamme;

j)	täita muid käesoleva protokolli rakendamiseks vajalikke ülesandeid.

Artikkel 31

Suhted konventsiooniga

1.   Käesoleva protokolli suhtes kohaldatakse konventsiooni sätteid, milles käsitletakse protokolle.

2.   Kui käesoleva protokolli osalised ei lepi kokku teisiti, kohaldatakse käesoleva protokolli suhtes töökorda ja finantseeskirju, mis on vastu võetud vastavalt konventsiooni artiklile 24.

Artikkel 32

Lõppsäte

1.   Käesolev protokoll on avatud allakirjutamiseks Madridis 14. oktoobrist 1994 kuni 14. oktoobrini 1995 kõikidele konventsiooni osalisriikidele, kes olid kutsutud Madridis 13. ja 14. oktoobril 1994 peetud Vahemere piirkonna rannikuäärsete riikide täievoliliste esindajate konverentsile, mis oli pühendatud protokollile, milles käsitletakse Vahemere kaitset mandrilava, merepõhja ja selle aluspinnase uuringutest ja kaevandamisest tekkiva reostuse eest. Protokoll on kuni samade kuupäevadeni avatud allakirjutamiseks ka Euroopa Ühendusele ja muudele sarnastele piirkondlikele majandusüksustele, mille liikmetest vähemalt üks on rannikuäärne riik Vahemere piirkonnas ja mis on vastavalt konventsiooni artiklile 30 pädevad käesoleva protokolliga hõlmatud valdkondades.

2.   Käesolev protokoll kuulub ratifitseerimisele, vastuvõtmisele või heakskiitmisele. Ratifitseerimis-, vastuvõtu- või heakskiidukirjad antakse hoiule Hispaania valitsusele, kes täidab hoiulevõtja ülesandeid.

3.   Alates 15. oktoobrist 1995 saab käesoleva protokolliga ühineda iga eespool lõikes 1 osutatud riik, Euroopa Ühendus ja iga samas lõikes osutatud majandusüksus.

4.   Käesolev protokoll jõustub 30. päeval pärast protokolli kuuenda ratifitseerimis-, vastuvõtu-, heakskiidu- või ühinemiskirja hoiuleandmist käesoleva artikli lõikes 1 osutatud osaliste poolt.

„1.   Tooted, osad ja seadmed peavad vastama keskkonnakaitsenõuetele, mis sisalduvad Chicago konventsiooni 16. lisa (välja arvatud 16. lisa liited) I köite 10. muudatuses ja II köite 7. muudatuses, mida kohaldatakse alates 17. novembrist 2011.”

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	51,1
	MA	59,2
	TN	81,0
	TR	102,6
	ZZ	73,5
0707 00 05	EG	191,6
	TR	129,7
	ZZ	160,7
0709 93 10	MA	84,0
	TR	133,7
	ZZ	108,9
0805 10 20	EG	68,6
	MA	60,9
	TR	68,9
	ZA	50,5
	ZZ	62,2
0805 20 10	MA	78,5
	ZZ	78,5
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	IL	79,1
	MA	101,4
	TR	83,8
	ZZ	88,1
0805 50 10	TR	78,8
	ZZ	78,8
0808 10 80	CA	164,3
	CN	86,7
	MK	31,3
	US	200,2
	ZZ	120,6
0808 30 90	CN	60,7
	US	144,2
	ZZ	102,5

---

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

LISA