ISSN 1977-0650

doi:10.3000/19770650.L_2012.359.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 359
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

55. köide
29. detsember 2012

Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

 

2012/837/EL

 

*

Nõukogu otsus, 18. juuli 2011, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Austraalia vahelise lepingu, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Austraalia vahelist lepingut vastavushindamise, sertifikaatide ja märgiste vastastikuse tunnustamise kohta. Sõlmimist

1

Euroopa Liidu ja Austraalia vaheline leping millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Austraalia vahelist lepingut vastavushindamise, sertifikaatide ja märgiste vastastikuse tunnustamise kohta

2

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EL) nr 1272/2012, 20. detsember 2012, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (uuesti sõnastatud)

21

 

*

Nõukogu määrus (EL) nr 1273/2012, 20. detsember 2012, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (uuesti sõnastatud)

32

 

 

OTSUSED

 

 

2012/838/EL, Euratom

 

*

Komisjoni otsus, 18. detsember 2012, millega võetakse vastu eeskirjad, millega tagatakse nende kaudsetes meetmetes osalejate olemasolu ja juriidilise staatuse ning nende tegutsemisvõime ja finantssuutlikkuse pidev kontrollimine, kes saavad toetust Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi ja Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi raames ( 1 )

45

 

 

2012/839/EL

 

*

Euroopa Keskpanga otsus, 19. detsember 2012, ajutiste meetmete kohta seoses Kreeka Vabariigi poolt emiteeritud või täielikult tagatud turukõlblike võlainstrumentide kõlblikkusega (EKP/2012/32)

74

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

29.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 359/1

NÕUKOGU OTSUS,

18. juuli 2011,

mis käsitleb Euroopa Liidu ja Austraalia vahelise lepingu, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Austraalia vahelist lepingut vastavushindamise, sertifikaatide ja märgiste vastastikuse tunnustamise kohta. Sõlmimist

(2012/837/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ühenduse ja Austraalia vaheline leping vastavushindamise, sertifikaatide ja märgiste vastastikuse tunnustamise kohta (1) jõustus 1. jaanuaril 1999 (2).

(2)

Kooskõlas nõukogu otsusega 2011/456/EL (3) allkirjastas komisjon Euroopa Liidu ja Austraalia vahelise lepingu (millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Austraalia vahelist lepingut vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kohta, („leping”)) 23. veebruaril 2012, eeldusel et leping sõlmitakse.

(3)

Lissaboni lepingu 1. detsembril 2009 jõustumise tulemusena on Euroopa Liit asendanud Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane.

(4)

Leping tuleks sõlmida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Austraalia vaheline leping, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Austraalia vahelist lepingut vastavushindamise, sertifikaatide ja märgiste vastastikuse tunnustamise kohta („leping”), kiidetakse liidu nimel heaks.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja nimetab isiku, kes on volitatud liidu nimel edastama lepingu artiklis 2 osutatud diplomaatilised noodid, et väljendada liidu nõusolekut leping enda suhtes siduvaks muuta (4).

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 18. juuli 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

M. DOWGIELEWICZ

(1)  EÜT L 229, 17.8.1998, lk 3.

(2)  EÜT L 5, 9.1.1999, lk 74.

(3)  ELT L 194, 26.7.2011, lk 1.

(4)  Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

Euroopa Liidu ja Austraalia vaheline

LEPING

millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Austraalia vahelist lepingut vastavushindamise, sertifikaatide ja märgiste vastastikuse tunnustamise kohta

EUROOPA LIIT

ja

AUSTRAALIA,

edaspidi „lepinguosalised”,

OLLES sõlminud 24. juunil 1998 Canberras lepingu vastavushindamise, sertifikaatide ja märgiste vastastikuse tunnustamise kohta (1) („vastastikuse tunnustamise leping”),

MÄRKIDES vajadust lihtsustada vastastikuse tunnustamise lepingu toimimist,

MÄRKIDES vajadust täpsustada vastastikuse tunnustamise lepingu valdkonnalisade staatust,

ARVESTADES, et vastastikuse tunnustamise lepingu artiklis 3 on sätestatud valdkonnalisade üksikasjalik struktuur,

ARVESTADES, et vastastikuse tunnustamise lepingu artiklis 4 on sätestatud piirang, mis näeb ette, et lepingut kohaldatakse toodete suhtes, mis on pärit lepinguriikidest vastavalt mittesooduspäritolu reeglitele,

ARVESTADES, et vastastikuse tunnustamise lepingu artikliga 12 on loodud ühiskomitee, mis muu hulgas jõustab otsuseid, millega vastavushindamisasutused kantakse valdkonnalisas olevasse loetellu või jäetakse sealt välja, ning kehtestab korra nende asutuste loetellu kandmiseks ja sealt välja jätmiseks,

ARVESTADES, et vastastikuse tunnustamise lepingu artiklites 8 ja 12 on osutatud ühiskomitee eesistujale,

ARVESTADES, et lepingu artiklis 12 ei ole ühiskomiteele antud otseseid volitusi valdkonnalisade muutmiseks, välja arvatud määrajaasutuse otsuse jõustamiseks, millega ta määrab teatava vastavushindamisasutuse või tunnistab vastava määramise kehtetuks,

ARVESTADES, et vastastikuse tunnustamise lepingu artiklit 3 tuleks muuta, et võtta arvesse kavandatavaid muudatusi selle artikli 12 sõnastuses, mille kohaselt sekkub ühiskomitee vastavushindamisasutuste määramisel või vastava määramise kehtetuks tunnistamisel ainult juhul, kui teine lepinguosaline otsuse vastastikuse tunnustamise lepingu artikli 8 alusel vaidlustab, ning et võimaldada suuremat paindlikkust lepingu valdkonnalisade struktuuris,

ARVESTADES, et tarbetute kaubanduspiirangute kõrvaldamiseks lepinguosaliste vahel tuleks välja jätta vastastikuse tunnustamise lepingu artiklis 4 sätestatud päritolupiirang,

ARVESTADES, et selle asjaolu kajastamiseks, et ühiskomiteed juhatavad lepinguosalised koos, tuleks vastastikuse tunnustamise lepingu artiklitest 8 ja 12 välja jätta viited ühiskomitee eesistujale,

ARVESTADES, et lepingu toimimist käsitleva teabevahetuse täiustamine lepinguosaliste vahel lihtsustab vastastikuse tunnustamise lepingu toimimist,

ARVESTADES, et valdkonnalisade õigeaegse kohandamise võimaldamiseks, nii et kõnealustes lisades võetaks arvesse tehnilist arengut ja muid tegureid, nagu Euroopa Liidu laienemist, tuleks vastastikuse tunnustamise lepingu artiklis 12 anda ühiskomiteele otsesed volitused valdkonnalisade muutmiseks ka muul otstarbel kui selleks, et jõustada määrajaasutuse otsus, millega ta määrab teatava vastavushindamisasutuse või tunnistab vastava määramise kehtetuks, ja samuti volitused uute valdkonnalisade vastuvõtmiseks,

TÕDEDES, et lepinguosalised peavad enne valdkonnalisade muudatuste või uute valdkonnalisad jõustumist tõenäoliselt teostama teatavad riiklikud menetlused,

ARVESTADES, et lepingu toimimise lihtsustamiseks peaks ühiskomitee vastavushindamisasutuste määramisel või vastava määramise kehtetuks tunnistamisel sekkuma ainult juhul, kui teine lepinguosaline otsuse vastastikuse tunnustamise lepingu artikli 8 alusel vaidlustab,

ARVESTADES, et vastastikuse tunnustamise lepingu toimimise lihtsustamiseks tuleks selle artiklis 12 kehtestada lihtsustatud menetlus vastavushindamisasutuste määramise, nende määramise kehtetuks tunnistamise ja peatamise kohta ning samuti tuleks täpsustada, kuidas toimida vastavushindamiste puhul, mille teostanud asutuse määramine on hiljem peatatud või kehtetuks tunnistatud,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Vastastikuse tunnustamise lepingu muutmine

Vastastikuse tunnustamise lepingut muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Iga valdkonnalisa sisaldab üldjuhul järgmist teavet:

a)

selgitus selle kehtivus- ja rakendusala kohta;

b)

vastavushindamismenetlustega seonduvad õigus- ja haldusnormid;

c)

määrajaasutused;

d)

vastavushindamisasutuste määramisel kasutatavad menetlused ja

e)

nõutavad lisasätted.”

2)

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Kehtivus- ja rakendusala

Käesolevat lepingut kohaldatakse selliste toodete vastavushindamise suhtes, mida on nimetatud igas valdkonnalisas selle lisa kehtivus- ja rakendusala kohta esitatud selgituses.”

3)

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Määrajaasutused

1.   Lepinguosalised tagavad, et vastavushindamisasutuste määramise eest vastutavatel määrajaasutustel on vajalikud volitused ja pädevus määrata selliseid asutusi ning nende määramine peatada, vastav peatamine tühistada ja määramine kehtetuks tunnistada.

2.   Sellise määramise, määramise peatamise, peatamise tühistamise ja määramise kehtetuks tunnistamiste korral järgivad määrajaasutused artiklis 12 ja lisas sätestatud määramiskorda, kui valdkonnalisades ei ole ette nähtud teisiti.”

4)

Artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Lepinguosalised vahetavad teavet menetluste kohta, millega tagatakse, et nende vastutusalasse kuuluvad määratud vastavushindamisasutused vastavad valdkonnalisades kirjeldatud õigusnormidele ja lisas täpsustatud pädevusnõuetele.”

5)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Sellise vaidlustamise puhul esitatakse teisele lepinguosalisele ja ühiskomiteele erapooletu ja mõistlik kirjalik põhjendus.”;

b)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Kui ühiskomitee ei otsusta teisiti, peatab pädev määrajaasutus vaidlustatud vastavushindamisasutuse määramise alates ajahetkest, kui asutuse tehniline pädevus või sobivus on kahtluse alla seatud, kuni ajahetkeni, mil selle asutuse staatuse osas jõutakse ühiskomitees kokkuleppele või kui vaidlustuse esitanud lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele ja ühiskomiteele, et ta peab nimetatud asutuse tehnilist pädevust ja sobivust rahuldavaks.”

6)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Teabevahetus

1.   Lepinguosalised vahetavad teavet valdkonnalisades nimetatud õigusnormide rakendamise kohta ja vastutavad käesoleva lepingu kohaselt määratud vastavushindamisasutuste täpse nimekirja ajakohastamise eest.

2.   Kooskõlas oma kohustustega, mis tulenevad Maailma Kaubandusorganisatsiooni tehniliste kaubandustõkete lepingust, teatavad lepinguosalised teineteisele käesoleva lepinguga hõlmatud küsimustega seotud õigusnormide kavandatud muudatustest ning edastavad teineteisele uued sätted vähemalt 60 kalendripäeva jooksul enne nende jõustumist, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud juhul.

3.   Kui lepinguosaline võtab kiireloomulised meetmed ohutuse või tervise- ja keskkonnakaitsega seotud kaalutlustel, et ohjata valdkonnalisaga hõlmatud tootest põhjustatud riski, teatab ta neist meetmetest viivitamata teisele lepinguosalisele, esitades viivitamata nende võtmise põhjendused või muu teabe, kui valdkonnalisas on sätestatud teisiti.”

7)

Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 3 kuni 7 asendatakse järgmisega:

„3.   Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt üks kord aastas, kui ühiskomitee või lepinguosalised ei otsusta teisiti. Kui see on käesoleva lepingu tõhusaks toimimiseks vajalik või kui emb-kumb lepinguosaline seda taotleb, võib pidada ühe või mitu lisaistungit.

4.   Ühiskomitee võib arutada kõiki käesoleva lepingu toimimisega seotud küsimusi. Eelkõige vastutab ta järgmise eest:

a)

valdkonnalisade muutmine käesoleva lepingu kohaselt;

b)

lepinguosaliste vaheline teabevahetus menetluste kohta, millega tagatakse, et vastavushindamisasutused on jätkuvalt vajaliku pädevusega;

c)

ühise eksperdirühma või ühiste eksperdirühmade määramine vastavalt artiklile 8, et kontrollida vastavushindamisasutuste tehnilist pädevust ja muude asjakohaste nõuete järgimist;

d)

teabevahetus ja lepinguosaliste teavitamine valdkonnalisades osutatud õigusnormide muudatustest, sealhulgas need muudatused, mille tõttu tuleb valdkonnalisasid muuta;

e)

kõikide käesoleva lepingu ja selle valdkonnalisade kohaldamisega seotud küsimuste lahendamine ja

f)

uute valdkonnalisade vastuvõtmine kooskõlas käesoleva lepinguga.

5.   Ühiskomitee teatab kohe kirjalikult kummalegi lepinguosalisele kõikidest käesoleva lepingu kohaselt valdkonnalisadesse tehtud muudatustest ja käesoleva lepingu kohaselt vastuvõetud uutest valdkonnalisadest, mis jõustuvad kuupäeval, kui ühiskomitee saab kummaltki lepinguosaliselt teate, et muudatuste või uute valdkonnalisade jõustamiseks vajalikud menetlused on lõpule viidud, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised on kirjalikult kokku leppinud teisiti.

6.   Vastavushindamisasutuse määramisel kasutatakse järgmist menetlust:

a)

lepinguosaline edastab teisele lepinguosalisele vastava võimaliku ettepaneku kirjalikult, lisades ühiskomitee poolt nõutavad täiendavad dokumendid;

b)

kui teine lepinguosaline on ettepanekuga nõus või kui ta ei ole 60 kalendripäeva jooksul esitanud ettepanekule ühiskomitee kehtestatud korras vastuväidet, käsitatakse vastavushindamisasutust artikli 5 tingimuste kohaselt määratud vastavushindamisasutusena;

c)

kui teine lepinguosaline vaidlustab artikli 8 alusel ette pandud vastavushindamisasutuse tehnilise pädevuse või sobivuse eespool nimetatud 60 päeva jooksul, võib ühiskomitee otsustada kontrollida asjaomast asutust artikli 8 kohaselt;

d)

uue vastavushindamisasutuse määramise korral kehtib sellise asutuse tehtud vastavushindamine alates kuupäevast, kui asutusest saab käesoleva lepingu kohaselt määratud vastavushindamisasutus;

e)

kumbki lepinguosaline võib peatada oma jurisdiktsiooni alla kuuluva vastavushindamisasutuse määramise, sellise peatamise tühistada või vastava määramise kehtetuks tunnistada. Asjaomane lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele ja ühiskomiteele sellisest otsusest viivitamata kirjalikult, nimetades ka otsuse kuupäeva. Määramise peatamine, peatamise tühistamine ja määramise kehtetuks tunnistamine jõustuvad lepinguosalise tehtud otsuse kuupäeval;

f)

artikli 8 kohaselt on kummalgi lepinguosalisel õigus erandjuhul vaidlustada teise lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluva määratud vastavushindamisasutuse tehnilist pädevust. Sel juhul võib ühiskomitee otsustada kontrollida asjaomast asutust artikli 8 kohaselt.

7.   Kui vastavushindamisasutuse määramine peatatakse või tunnistatakse kehtetuks, jäävad selle vastavushindamisasutuse poolt enne kõnealuse peatamise või kehtetukstunnistamise jõustumist tehtud vastavushindamised jõusse, kui vastutav lepinguosaline ei ole nende kehtivust piiranud või tühistanud või kui ühiskomitee ei ole otsustanud teisiti. Lepinguosaline, kelle jurisdiktsiooni all tegutses vastavushindamisasutus, mille määramine peatati või kehtetuks tunnistati, teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult vastavushindamiste kehtivuse piiramise või tühistamisega seotud mis tahes muudatustest.”;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„9.   Ühiskomitee hoiab kehtivad valdkonnalisad ajakohastatuna ja edastab need lepinguosalistele muudatuste jõustumisel.”

8)

Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Käesoleva lepingu lisa on selle lepingu lahutamatu osa. Valdkonnalisad sisaldavad käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikku halduskorda ning nende staatus õigusaktide hierarhias on aluslepingust allpool.”;

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Ühiskomitee võib vastu võtta valdkonnalisad, mille suhtes kohaldatakse artiklit 2 ja millega nähakse ette käesoleva lepingu rakenduskord.”;

c)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Valdkonnalisade muudatuste ja uute valdkonnalisade vastuvõtmise üle otsustatakse ühiskomitees ja need jõustuvad kooskõlas artikli 12 lõikega 5.”

9)

Lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 9 asendatakse järgmisega:

„9.

Määrajaasutused teatavad oma lepinguosalise esindajatele, kes kuuluvad käesoleva lepingu artikli 12 alusel asutatud ühiskomiteesse, vastavushindamisasutused, keda nad määravad või kelle määramise nad peatavad või kehtetuks tunnistavad. Vastavushindamisasutused määratakse, nende määramine peatatakse või tunnistatakse kehtetuks käesoleva lepingu ja ühiskomitee töökorra kohaselt.”;

b)

punkt 10 asendatakse järgmisega:

„10.

Teatades oma lepinguosalise esindajatele, kes kuuluvad käesoleva lepingu alusel asutatud ühiskomiteesse, määratavatest vastavushindamisasutustest, esitavad määrajaasutused iga vastavushindamisasutuse kohta järgmised üksikasjad:

a)

nimi;

b)

postiaadress;

c)

faksinumber ja e-posti aadress;

d)

tooted, menetlused, standardid või teenused, mida asutus võib hinnata;

e)

vastavushindamismenetlused, mida asutus on volitatud tegema, ja

f)

pädevuse kindlakstegemisel kasutatav määramismenetlus.”

10)

Valdkonnalisa ravimite hea tootmistava kontrolli ja tootepartii sertifitseerimise kohta, sh selle 1. ja 2. liide, asendatakse järgmisega:

„

EUROOPA ÜHENDUSE JA UUS-MEREMAA VAHEL SÕLMITUD VASTAVUSHINDAMISE, SERTIFIKAATIDE JA MÄRGISTE VASTASTIKUSE TUNNUSTAMISE LEPINGU VALDKONNALISA RAVIMITE HEA TOOTMISTAVA KONTROLLI JA TOOTEPARTII SERTIFITSEERIMISE KOHTA

KEHTIVUS- JA RAKENDUSALA

1.

Lepinguosalised määravad ühiselt kindlaks, et käesolev valdkonnalisa hõlmab kõiki ravimeid, mis on tööstuslikult valmistatud Austraalias ja Euroopa Liidus ning mille suhtes kohaldatakse hea tootmistava nõudeid.

Mõlemad lepinguosalised tunnustavad käesoleva valdkonnalisaga hõlmatud ravimite puhul järeldusi, mis teise lepinguosalise asjakohased kontrolliasutused on teinud tootjate kontrollimisel, ning teise lepinguosalise pädevate asutuste antud asjakohaseid tootmislubasid.

Lisaks tunnustab lepinguosaline teise lepinguosalise tootja sertifikaati selle kohta, et iga partii vastab tehnilistele nõuetele, ilma seda partiid impordil üle kontrollimata.

„Ravimid” on kõik I jaos loetletud Euroopa Liidu ja Austraalia farmaatsiaalaste õigusaktidega hõlmatud tooted. Ravimi mõiste hõlmab kõiki inimestele ja loomadele ettenähtud ravimeid, nagu keemilised ja bioloogilised ravimid, immunoloogilised ravimid, radiofarmatseutilised preparaadid, inimverest või inimese vereplasmast saadud stabiilsed ravimid, eelsegud ravimsööda valmistamiseks ning vajadusel vitamiinid, mineraalid, ravimtaimed ning homöopaatilised ravimid.

„Hea tootmistava” on see osa kvaliteedi tagamisest, millega tagatakse, et toodete tootmisel ja kontrollimisel täidetakse pidevalt kvaliteedistandardeid, mis vastavad toodete kavandatud kasutusele ning mida nõutakse importiva lepinguosalise antud müügiloaga. Käesoleva valdkonnalisa kohaldamisel hõlmab hea tootmistava seetõttu süsteemi, mille puhul tootja saab toote ja/või tootmismeetodite tehnilised nõuded müügiloa omanikult või taotlejalt ja tagab, et ravimit valmistatakse selle tehniliste nõuete kohaselt (ELis asjatundja tehtav nõuetekohasuse tõendamine).

2.

Ainult ühe lepinguosalise (edaspidi „reguleeriv lepinguosaline”) õigusaktidega hõlmatud ravimite puhul võib tootja taotleda asutuselt, mille on määranud reguleeriva lepinguosalise asjaomane teabepunkt, mis on nimetatud III jao punktis 12, et käesoleva lepingu kohaldamisel viiks pädev piirkondlik kontrolliasutus läbi kontrollimise. Seda sätet kohaldatakse muu hulgas ka farmatseutiliste toimeainete, vahesaaduste ja kliinilisteks uuringuteks ettenähtud toodete ning kokkulepitud turustamiseelsete kontrollide suhtes. Töökord sätestatakse III jao punkti 3 alapunktis b.

Tootjate sertifitseerimine

3.

Eksportija, importija või teise lepinguosalise pädeva asutuse taotlusel tõendavad tootmislubade andmise ja ravimite tootmise järelevalve eest vastutavad asutused, et

—

tootjal on vajalik luba asjakohase ravimi tootmiseks või asjakohaste määratletud tootmistoimingute tegemiseks,

—

ametivõimud kontrollivad tootjat korrapäraselt ja

—

tootja vastab liikmesriigi hea tootmistava nõuetele, mille mõlemad lepinguosalised on tunnistanud samaväärseks ning mis on loetletud I jaos. Kui aluseks võetakse muud hea tootmistava nõuded (kooskõlas III jao punkti 3 alapunktiga b), tehakse sertifikaati selle kohta märge.

Samuti märgitakse sertifikaatides tootmiskoht või -kohad (ning vajadusel katselaborid, kellega on sõlmitud leping). Sertifikaadi vormi määrab kindlaks valdkondlik ühiskomitee.

Sertifikaadid väljastatakse viivitamata ning vähemalt 30 kalendripäeva jooksul. Erandjuhul, kui tuleb teha uus kontroll, võib nimetatud ajavahemikku pikendada 60 kalendripäevani.

Partii sertifitseerimine

4.

Iga eksporditava partiiga on kaasas partiisertifikaat, mille on koostanud tootja (tootja sertifikaat) pärast täielikku kvaliteedianalüüsi, kõikide aktiivsete koostisosade koguste analüüsi ning kõikide muude katsete või kontrollide tegemist, mis on vajalikud tagamaks, et toote kvaliteet vastaks müügiloas esitatud nõuetele. Kõnealuse sertifikaadiga kinnitatakse, et partii vastab selle tehnilistele nõuetele, ning partii importija hoiab selle alles. See tehakse pädeva asutuse taotlusel kättesaadavaks.

Sertifikaadi väljastamisel võtab tootja arvesse rahvusvahelisel tasandil kaubeldavate farmaatsiatoodete WHO kvaliteedinõuetele vastavaks tunnistamise kava kehtivaid sätteid. Sertifikaadis esitatakse toote kokkulepitud tehnilised nõuded, viide analüüsimeetoditele ning analüüsi tulemused. Sertifikaat hõlmab ka avaldust selle kohta, et partii töötlemise ja pakendamisega seotud dokumendid on läbi vaadatud ning vastavad heale tootmistavale. Partiisertifikaadile kirjutab alla partii müügiks või tarnimiseks lubamise eest vastutav isik, kelleks Euroopa Liidus on asjaomastes Euroopa Liidu õigusaktides osutatud „vajaliku kvalifikatsiooniga isik”; Austraalia puhul on toodangu kvaliteedikontrolli eest vastutav isik täpsustatud asjaomastes Austraalia õigusaktides.

I   JAGU

ÕIGUS- JA HALDUSNORMID

Vastavalt III jaole viiakse üldised hea tootmistava kontrollid läbi kooskõlas eksportiva lepinguosalise hea tootmistava nõuetega. Käesoleva valdkonnalisaga seoses kohaldatavad õigusnormid on loetletud liites.

Eksporditavate toodete standardkvaliteedile esitatavad nõuded, sealhulgas tootmisviis ja toote tehnilised nõuded, on importiva lepinguosalise antud müügiloaga hõlmatud asjakohasele tootele esitatavad nõuded.

II   JAGU

AMETLIKUD KONTROLLIASUTUSED

Käesoleva valdkonnalisaga seotud ametlike kontrolliasutuste nimekirja koostavad lepinguosalised ühiselt ja nemad vastutavad selle ajakohastamise eest. Kui lepinguosaline küsib teiselt lepinguosaliselt tema ametlike kontrolliasutuste ajakohastatud nimekirja koopiat, esitab lepinguosaline, kellele vastav taotlus tehti, soovitud nimekirja koopia 30 kalendripäeva jooksul taotluse laekumise kuupäevast.

III   JAGU

TEGEVUST KÄSITLEVAD SÄTTED

1.   Kontrolliaruannete edastamine

Asjakohased kontrolliasutused esitavad põhjendatud taotluse korral tootmis- või kontrollikoha viimase kontrolliaruande koopia, kui analüüsid tehakse allhanke korras. Taotleda võib täielikku kontrolliaruannet või üksikasjalikku aruannet (vt punkt 2). Kumbki lepinguosaline käsitleb kontrolliaruandeid sellisel salastatuse astmel, mida nõuab lepinguosaline, kelle käest need on saadud.

Kui kõnealuse ravimi tootmisviise ei ole viimasel ajal kontrollitud, st kui viimane kontroll toimus üle kahe aasta tagasi või kui on tekkinud konkreetne vajadus kontrollimiseks, võib taotleda üksikasjaliku erikontrolli tegemist. Lepinguosalised tagavad, et kontrolliaruanded esitatakse hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul; uue inspekteerimise puhul võib seda ajavahemikku pikendada 60 kalendripäevani.

2.   Kontrolliaruanded

Täielik kontrolliaruanne koosneb tegevuskoha põhiaruandest (tootja või inspektori koostatud) ning kontrolliasutuse selgitustest. Üksikasjalik aruanne annab konkreetsed vastused teise lepinguosalise poolt äriühingu kohta esitatud küsimustele.

3.   Standardne hea tootmistava

a)

Tootjaid kontrollitakse vastavalt eksportiva lepinguosalise kohaldatavale heale tootmistavale (vt I jagu).

b)

Ravimite puhul, mis on hõlmatud ainult importiva lepinguosalise farmaatsiaalaste õigusaktidega, viib pädev piirkondlik kontrolliasutus, kes soovib kontrollida asjakohaseid tootmisviise, kontrolli läbi vastavalt oma heale tootmistavale või konkreetsete hea tootmistava nõuete puudumisel vastavalt impordiriigis kohaldavale heale tootmistavale. Samuti toimitakse nii, kui piirkondlikult kohaldatavat head tootmistava ei käsitata valmistoote kvaliteedi tagamise osas samaväärsena importiva lepinguosalise hea tootmistavaga.

Hea tootmistava nõuete samaväärsus konkreetsete toodete või tooteklasside puhul (nt uuritavad ravimid, lähteained) määratakse kindlaks vastavalt valdkondliku ühiskomitee poolt kehtestatavale menetlusele.

4.   Kontrollide laad

a)

Tavaliselt hinnatakse kontrollidega, kas tootja peab kinni heast tootmistavast. Selliseid kontrolle nimetatakse üldisteks hea tootmistava kontrollideks (ka korra- või tavapärasteks kontrollideks).

b)

„Toote- või tootmisalased” kontrollid (milleks võivad vajadusel olla „turustamisele eelnevad kontrollid”) keskenduvad ühe toote või tootesarja tootmisele või tootmisviisi(de)le ning need hõlmavad müügiloas kirjeldatud konkreetse menetluse või konkreetsete kontrolliaspektide kehtivust ning nende järgimist. Vajadusel antakse kontrolliasutusele toote kohta konfidentsiaalselt asjakohast teavet (taotlusega seotud kvaliteeti käsitlevad dokumendid/loadokumendid).

5.   Kontrolli- ja asutamistasud

Kohaldatav kontrolli- ja asutamistasude maksmise kord määratakse kindlaks vastavalt tootja asukohale. Käesoleva valdkonnalisaga hõlmatud toodete puhul ei nõuta kontrolli- ja asutamistasusid tootjatelt, kes asuvad teise lepinguosalise territooriumil.

6.   Kaitseklausel kontrollide kohta

Kumbki lepinguosaline jätab endale õiguse viia teisele lepinguosalisele teatatud põhjustel läbi oma kontrollid. Sellistest kontrollidest teatatakse teisele lepinguosalisele ette, et viimasel oleks võimalus kontrolliga ühineda. Seda kaitseklauslit kohaldatakse ainult erandjuhul. Selliste kontrollidega seotud kulud võib hüvitada.

7.   Teabevahetus ametiasutuste vahel ja kvaliteedinõuete ühtlustamine

Kooskõlas käesoleva lepingu üldsätetega vahetavad lepinguosalised igasugust teavet, mis on kontrollide vastastikuseks tunnustamiseks vajalik. Kui kummagi lepinguosalise õigussüsteemides peaksid aset leidma olulised muutused, võib kumbki lepinguosaline taotleda konkreetset lisateavet, et selgitada välja teatava ametliku kontrolliasutuse pädevust. Sellised taotlused võivad hõlmata koolitust, kontrollimenetlusi, üldteavet ja dokumendivahetust, samuti ametlike kontrolliasutuste auditite läbipaistvust käesoleva valdkonnalisa toimimisega seotud küsimustes. Taotlused tuleb esitada valdkondlikule ühiskomiteele, kes nendega tegeleb käimasoleva halduskava raames.

Lisaks teatavad Austraalia ja Euroopa Liidu asjakohased ametiasutused teineteisele kõikidest uutest tehnilistest juhistest või muudatustest kontrollimenetlustes. Lepinguosalised konsulteerivad enne nende vastuvõtmist teineteisega.

8.   Partii ametlik ringlusse laskmine

Partii ametliku ringlusse laskmise menetlus on immunoloogiliste ravimite (vaktsiinide) ning veresaaduste ohutuse ja tõhususe lisakontroll, mille pädevad asutused viivad läbi enne iga tootepartii turustamist. Partii ametliku ringlusse laskmise vastastikune tunnustamine ei kuulu käesoleva lepingu kohaldamisalasse. Kui kasutatakse partii ametliku ringlusse laskmise menetlust, esitab tootja importiva lepinguosalise taotlusel partii ringlusse laskmise tõendi, kui kõnealust partiid on kontrollinud eksportiva lepinguosalise kontrolliasutused.

Euroopa Liidus on inimtervishoius kasutatavate ravimite partii ametliku ringlusse laskmise menetlused avaldanud Euroopa ravimi- ja tervishoiukvaliteedi direktoraat. Austraalias on partii ametliku ringlusse laskmise menetlus määratletud dokumendis „WHO Technical Report Series, No 822, 1992”.

9.   Inspektorite koolitus

Käesoleva lepingu üldsätete kohaselt võivad kummagi lepinguosalise inspektorid osaleda teise lepinguosalise ametiasutuste korraldatavatel inspektorite koolituskursustel. Lepinguosalised teavitavad teineteist sellistest kursustest.

10.   Ühiskontrollid

Käesoleva lepingu üldsätete kohaselt ning lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel võib lubada ühiskontrolle. Kontrollide eesmärk on parandada tavadest ja nõuetest ühist arusaamist ning nende tõlgendamist. Ühiskontrollide korraldamises ja viisis lepitakse kokku valdkondlikus ühiskomitees heakskiidetud korras.

11.   Hoiatussüsteem

Lepinguosalised määravad teabepunktid, et ametiasutustel ja tootjatel oleks võimalik teise lepinguosalise ametiasutustele aegsasti teatada kvaliteedivigadest, partiide ringlusest kõrvaldamistest, võltsingutest ja muudest kvaliteediga seotud probleemidest, mille puhul võib vajalikuks osutuda täiendav kontrollimine või partii turustamise peatamine. Lepitakse kokku üksikasjalikus hoiatamise korras.

Lepinguosalised tagavad, et kui tulenevalt hea tootmistava eiramisest, mis võib mõjutada rahvatervise kaitset, müügiluba peatatakse või tunnistatakse (täielikult või osaliselt) kehtetuks, teavitavad lepinguosalised sellest teisi lepinguosalisi piisavalt kiiresti.

12.   Teabepunktid

Käesoleva valdkonnalisa kohaldamisel on teabepunktid mis tahes tehniliste küsimuste jaoks (näiteks kontrolliaruannete vahetamine, inspektorite koolitused, tehnilised nõuded):

AUSTRAALIA:

inimtervishoius kasutatavate ravimite puhul:

The Head of Office

Therapeutic Goods Administration

Department of Health and Ageing

PO Box 100

Woden ACT 2606

Australia

Tel: 61–6-232-8622

Faks: 61–6-232-8426

veterinaarravimite puhul:

The Manager, Manufacturing Quality and Licensing Section

Australian Pesticides and Veterinary Medicines Authority

PO Box 6182

Kingston ACT 2604

Australia

Tel: 61-6210-4803

Faks: 61-6210-4741

EUROOPA LIIT:

The Director of the European Medicines Agency

7 Westferry Circus

Canary Wharf

London E14 4HB

United Kingdom

Tel: 44–171-418 8400

Faks: 44–171-418 8416

13.   Valdkondlik ühiskomitee

Käesoleva valdkonnalisa alusel moodustatakse valdkondlik ühiskomitee, mis koosneb lepinguosaliste esindajatest. See komitee vastutab käesoleva valdkonnalisa tõhusa toimimise eest. Valdkondlik ühiskomitee annab aru ühiskomiteele viimase poolt kehtestatud korras.

Valdkondlik ühiskomitee võtab vastu oma töökorra. Ühiskomitee võtab otsuseid ja soovitusi vastu konsensuse alusel. Ühiskomitee võib otsustada delegeerida ülesandeid allkomiteedele.

14.   Erimeelsused

Mõlemad lepinguosalised annavad oma parima, et lahendada mis tahes erimeelsused muu hulgas tootjate vastavuse ning kontrolliaruannete järelduste osas. Lahendamata erimeelsused edastatakse valdkondlikule ühiskomiteele.

IV   JAGU

AMETLIKE KONTROLLIASUTUSTE NIMEKIRJA TEHTUD MUUDATUSED

Lepinguosalised tunnistavad vajadust käesolevat valdkonnalisa ajakohastada, eeskätt seoses uute kontrolliasutuste lisandumisega ja olemasolevate pädevate asutuse laadi või tööülesannete muutumisega. Juhul kui ametlikes kontrolliasutustes on toimunud olulised muudatused, kaalub valdkondlik ühiskomitee, kas on vaja nõuda lisateavet, et kontrollida programme ja seada sisse või hoida ajal kontrollide vastastikune tunnustamine kooskõlas III jao punktiga 7.

Kooskõlas käesoleva lepinguga kontrollib Therapeutic Goods Administration (ravitoodete amet (TGA)) Austraalia veterinaarravimite tootjaid Austraalia Pestitsiidide ja Veterinaarravimite Ameti (APVMA) nimel vastavalt Austraalia standardsele heale tootmistavale ning asjakohasele Euroopa Liidu heale tootmistavale, mis on kehtestatud veterinaarravimite jaoks. Euroopa Liit tunnustab TGA kontrollide järeldusi ja Austraalia tootjate sertifikaate partii tehnilistele nõuetele vastavuse kohta. Juhul kui APVMA alustab ise kontrollide tegemisega, edastatakse kontrolliaruanded korrapäraselt ka importivale lepinguosalisele, kuni APVMA hea tootmistava kontrolliprogramm on tunnistatud vastuvõetavaks.

Liide

KOHALDATAVATE ÕIGUS- JA HALDUSNORMIDE LOETELU

Euroopa Liit:

 

Komisjoni 23. juuli 1991. aasta direktiiv 91/412/EMÜ, millega kehtestatakse veterinaarravimite hea tootmistava põhimõtted ja suunised koos hilisemate muudatustega;

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta koos hilisemate muudatustega;

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta koos hilisemate muudatustega;

 

Komisjoni 8. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/94/EÜ, millega kehtestatakse inimestele mõeldud ravimite ning inimestele mõeldud uuritavate ravimite hea tootmistava põhimõtted ja suunised koos hilisemate muudatustega;

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet koos hilisemate muudatustega;

 

Head turustamistava käsitlev juhend (94/C 63/03);

 

IV köide - Juhend hea tootmistava kohta inimtervishoiu ja veterinaaria valdkonnas

Austraalia:

Inimtervishoius kasutatavad ravimid:

„Therapeutic Goods Act 1989” ja selle rakendussätted (Regulations, Orders and Determinations), eriti „Orders”, millega kehtestatakse muu hulgas märgistusnormid, „Determinations”, milles on sätestatud tootmispõhimõtted ning Austraalia standardne hea tootmistava.

Veterinaarias kasutatavad ravimid:

 

Õigusaktid – Austraalia Liit:

—

Agricultural and Veterinary Chemicals (Administration) Act, 1992

—

Agricultural and Veterinary Chemicals Act, 1994

—

Agricultural and Veterinary Chemicals Code Act, 1994

—

Agricultural and Veterinary Chemicals (Administration) Regulations, 1995

—

Agricultural and Veterinary Chemicals Instrument No 1 (Manufacturing Principles), 2007

—

Agricultural and Veterinary Chemicals Code Regulations, 1995

 

Õigusaktid – Uus-Lõuna-Wales:

—

Stock Foods Act, 1940

—

Stock Medicines Act, 1989

—

Public Health Act, 1991

—

Poisons and Therapeutic Goods Act, 1966

—

Pesticides Act, 1979

—

Agricultural and Veterinary Chemicals (NSW) Act, 1994

sealhulgas ülalpool nimetatud õigusaktide alusel vastuvõetud eeskirjad, korraldused ja otsused

 

Õigusaktid – Victoria:

—

Animal Preparations Act, 1987

—

Health Act, 1958

—

Drugs, Poisons and Controlled Substances Act, 1981

—

Agricultural and Veterinary Chemicals (Victoria) Act, 1994

sealhulgas ülalpool nimetatud õigusaktide alusel vastuvõetud eeskirjad, korraldused ja otsused

 

Õigusaktid – Queensland:

—

Agricultural Standards Act, 1994

—

Stock Act, 1915

—

Health Act, 1937

—

Agricultural and Veterinary Chemicals (Queensland) Act, 1994

sealhulgas ülalpool nimetatud õigusaktide alusel vastuvõetud eeskirjad, korraldused ja otsused

 

Õigusaktid – Lõuna-Austraalia:

—

Stock Medicines Act, 1939–1978

—

Stock Foods Act, 1941

—

Dangerous Substances Act, 1986

—

Controlled Substances Act, 1984

—

Stock Diseases Act, 1934

—

Agricultural and Veterinary Chemicals (SA) Act, 1994

sealhulgas ülalpool nimetatud õigusaktide alusel vastuvõetud eeskirjad, korraldused ja otsused

 

Õigusaktid – Lääne-Austraalia:

—

Veterinary Preparations and Animal Feeding Stuffs Act, 1976–1982

—

Poisons Act, 1964–1981

—

Health Act, 1911

—

Agricultural and Veterinary Chemicals (WA) Act, 1995

—

Health (Pesticides) Regulations, 1956

sealhulgas ülalpool nimetatud õigusaktide alusel vastuvõetud eeskirjad, korraldused ja otsused

 

Õigusaktid – Tasmaania:

—

Veterinary Medicines Act, 1987

—

Poisons Act, 1971

—

Public Health Act, 1997

—

Agricultural and Veterinary Chemicals (Tasmania) Act, 1994

—

Pesticides Act, 1968

sealhulgas ülalpool nimetatud õigusaktide alusel vastuvõetud eeskirjad, korraldused ja otsused

 

Õigusaktid – Põhjaterritoorium

—

Poisons and Dangerous Drugs Act, 1983

—

Therapeutic Goods and Cosmetics Act, 1986

—

Stock Diseases Act, 1954

—

Agricultural and Veterinary Chemicals (NT) Act, 1994

sealhulgas ülalpool nimetatud õigusaktide alusel vastuvõetud eeskirjad, korraldused ja otsused

 

Õigusaktid – Austraalia pealinna ala

—

Environment Protection Act, 1997

sealhulgas ülalpool nimetatud õigusaktide alusel vastuvõetud eeskirjad, korraldused ja otsused.
”.

11.

Valdkonnalisa meditsiiniseadmete kohta asendatakse järgmisega:

„

EUROOPA ÜHENDUSE JA AUSTRAALIA VAHEL SÕLMITUD VASTAVUSHINDAMISE, SERTIFIKAATIDE JA MÄRGISTE VASTASTIKUSE TUNNUSTAMISE LEPINGU VALDKONNALISA MEDITSIINISEADMETE KOHTA

KEHTIVUS- JA RAKENDUSALA

Lepinguosalised määravad ühiselt kindlaks, et käesoleva valdkonnalisa sätteid kohaldatakse järgmiste toodete suhtes:

Euroopa Liitu eksportimiseks ettenähtud tooted

Austraaliasse eksportimiseks ettenähtud tooted

1)

Kõik meditsiiniseadmed:

a)

mis on toodetud Austraalias ja

b)

mille toote- ja kvaliteedisüsteemialasesse vastavushindamisse kaasatakse kolmandad osapooled ja

c)

mis on sätestatud nõukogu 20. juuni 1990. aasta direktiivis 90/385/EMÜ aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta (viimati muudetud kujul) ja

d)

mis on sätestatud nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivis 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (viimati muudetud kujul).

1)

Kõik meditsiiniseadmed:

a)

mis on toodetud Euroopa Liidus ja

b)

mille toote- ja kvaliteedisüsteemialane vastavushindamine viiakse läbi vastavalt õigusaktidele „Australian Therapeutic Goods Act 1989” ja „Therapeutic Goods Regulations” (viimati muudetud kujul).

2)

Lõike 1 kohaldamisel:

a)

jäetakse välja liites sätestatud meditsiiniseadmed ja

b)

meditsiiniseadme „tootmine” ei hõlma järgmist (kui ei ole sätestatud teisiti või kui lepinguosalised ei ole teisiti kokku leppinud):

i)

taastamis- või renoveerimisprotsessid, nagu parandamine, endise seisukorra taastamine, remontimine või uuendamine, või

ii)

sellised toimingud nagu pressimine, märgistamine, pakendamine ja müügiks ettevalmistamine, eraldi või teiste toimingutega kombineeritult, või

iii)

eraldi teostatud kvaliteedikontrollid või

iv)

eraldi teostatud steriliseerimine.

2)

Lõike 1 kohaldamisel:

a)

jäetakse välja liites sätestatud meditsiiniseadmed ja

b)

meditsiiniseadme „tootmine” ei hõlma järgmist (kui ei ole sätestatud teisiti või kui lepinguosalised ei ole teisiti kokku leppinud):

i)

taastamis- või renoveerimisprotsessid, nagu parandamine, endise seisukorra taastamine, remontimine või uuendamine, või

ii)

sellised toimingud nagu pressimine, märgistamine, pakendamine ja müügiks ettevalmistamine, eraldi või teiste toimingutega kombineeritult, või

iii)

eraldi teostatud kvaliteedikontrollid või

iv)

eraldi teostatud steriliseerimine.

I   JAGU

ÕIGUS- JA HALDUSNORMID

Euroopa Liidu õigus- ja haldusnormid, millega vastavust hindavad Austraalia määratud vastavushindamisasutused

Austraalia õigus- ja haldusnormid, millega vastavust hindavad Euroopa Liidu määratud vastavushindamisasutused

—

nõukogu 20. juuni 1990. aasta direktiiv 90/385/EMÜ aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta (viimati muudetud kujul)

—

nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (viimati muudetud kujul)

—

ja mis tahes muu nende direktiivide põhjal vastuvõetud õigusakt.

—

„Therapeutic Goods Act 1989” ja selle muudatused

—

„Therapeutic Goods Regulations 1990” ja selle muudatused

—

„Therapeutic Goods (Medical Devices) Regulations 2002” ja selle muudatused

—

ja kõik eespool nimetatud õigusaktides osutatud teisesed õigusaktid ja nende muudatused (2)

II   JAGU

MÄÄRATUD VASTAVUSHINDAMISASUTUSED

Vastavushindamisasutused, kelle Austraalia on määranud hindama toodete vastavust Euroopa Liidu õigusnormidele

Vastavushindamisasutused, kelle Euroopa Liit on määranud hindama toodete vastavust Austraalia õigusnormidele

Lepinguosalised koostavad ühiselt määratud vastavushindamisasutuste nimekirjad ja vastutavad nende ajakohastamise eest.

Lepinguosalised koostavad ühiselt määratud vastavushindamisasutuste nimekirjad ja vastutavad nende ajakohastamise eest.

III   JAGU

KÄESOLEVA LEPINGU KOHALDAMISEL VASTAVUSHINDAMISASUTUSTE MÄÄRAMISE EEST VASTUTAVAD AMETIASUTUSED

Austraalia määratud vastavushindamisasutuste puhul

Euroopa Liidu liikmesriikide määratud vastavushindamisasutuste puhul

—

Department of Health and Ageing for the Therapeutic Goods Administration

—

Belgia

—

Ministère de la Santé publique, de l’Environnement et de l’Intégration sociale

—

Ministerie van Volksgezondheid, Leefmilieu en Sociale Integratie

—

Agence Fédérale des Médicaments et des Produits de Santé – Federaal Agentschap voor Geneesmiddelen en Gezondheidsproducten

—

Bulgaaria

Държавна агенция за метрологичен и технически надзор

—

Tšehhi Vabariik

Úřad pro technickou normalizaci, metrologii a státní zkušebnictví

—

Taani

—

Indenrigs- og Sundhedsministeriet

—

Lægemiddelstyrelsen

—

Saksamaa

—

ZLG - Zentralstelle der Länder für Gesundheitsschutz bei Arzneimitteln und Medizinprodukten, Bonn

—

ZLS - Zentralstelle der Länder für Sicherheitstechnik, München

—

Eesti

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

—

Iirimaa

—

Department of Health

—

Irish Medicines Board

—

Kreeka

—

Υπουργείο Υγείας και Κοινωνικής Αλληλεγγύης

—

Εθνικός Οργανισμός Φαρμάκων

—

Hispaania

—

Ministerio de Sanidad, Política Social e Igualdad

—

Agencia Española de Medicamentos y Productos Sanitarios

—

Prantsusmaa

—

Ministère de la Santé

—

Agence Française de Sécurité Sanitaire des produits de Santé

—

Agence Nationale du Médicament Vétérinaire

—

Itaalia

Ministero della Salute – Dipartimento dell’ Innovazione – Direzione Generale Farmaci e Dispositivi Medici

—

Küpros

—

The Drugs Council, Pharmaceutical Services (Ministry of Health)

—

Veterinary Services (Ministry of Agriculture)

—

Läti

—

Zāļu valsts aģentūra

—

Veselības ministrija

—

Leedu

Lietuvos Respublikos sveikatos apsaugos ministerija

—

Luksemburg

—

Ministère de la Santé

—

Division de la Pharmacie et des Médicaments

—

Ungari

Országos Gyógyszerészeti Intézet

—

Malta

Direttorat tal-Affarijiet Regolatorji, Awtorità Maltija dwar l-iStandards

—

Madalmaad

—

Ministerie van Volksgezondheid, Welzijn en Sport

—

Inspectie voor de Gezondheidszorg

—

Austria

—

Bundesministerium für Gesundheit

—

Bundesamt für Sicherheit im Gesundheitswesen

—

Poola

—

Ministerstwo Zdrowia

—

Urząd Rejestracji Produktów Leczniczych, Wyrobów Medycznych i Produktów Biobójczych

—

Portugal

INFARMED:I.P. (Autoridade Nacional do Medicamento e Produtos de Saúde, I.P.)

—

Rumeenia

Ministerul Sănătății – Departament Dispozitive Medicale

—

Sloveenia

—

Ministrstvo za zdravje

—

Javna agencija Republike Slovenije za zdravila in medicinske pripomočke

—

Slovakkia

Úrad pre normalizáciu, metrológiu a skúšobníctvo Slovenskej republiky

—

Soome

—

Sosiaali- ja terveysministeriö

—

Sosiaali- ja terveysalan lupa- ja valvontavirasto (Valvira)

—

Rootsi

Styrelsen för ackreditering och teknisk kontroll (SWEDAC)

—

Ühendkuningriik

Medicines and Healthcare products Regulatory Agency

IV   JAGU

VASTAVUSHINDAMISASUTUSTE MÄÄRAMISE MENETLUSED

Menetlused, mida Austraalia peab järgima, määrates vastavushindamisasutusi, kes hindavad toodete vastavust Euroopa Liidu nõuetele

Menetlused, mida Euroopa Liit peab järgima, määrates vastavushindamisasutusi, kes hindavad toodete vastavust Austraalia nõuetele

Therapeutic Goods Administration, mis kuulub Department of Health and Ageing vastutusalasse, järgib I jaos loetletud direktiivide nõudeid, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsust nr 768/2008/EÜ (toodete turustamise ühise raamistiku kohta) koos selle hilisemate muudatustega, niivõrd kui see osutab vastavushindamismenetluste eri etappide moodulitele ning CE-vastavusmärgise kinnitamise ja kasutamise eeskirjadele; vastavushindamisasutused määratakse konkreetsete tootekategooriate või -klasside ning vastavushindamismenetluste jaoks. Vastavalt V jao punktis 1.2 osutataule määratakse V jaoga hõlmatud toodete puhul asutused usalduse suurendamise programmi alusel (3).

Vastavushindamisasutused järgivad I jaos loetletud direktiivide nõudeid, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsust nr 768/2008/EÜ (toodete turustamise ühise raamistiku kohta) koos selle hilisemate muudatustega, niivõrd kui see osutab vastavushindamismenetluste eri etappide moodulitele ning CE-vastavusmärgise kinnitamise ja kasutamise eeskirjadele; need asutused määratakse konkreetsete tootekategooriate või -klasside ning vastavushindamismenetluste jaoks. Vastavalt V jao punktis 1.2 osutatule määratakse V jaoga hõlmatud toodete puhul asutused usalduse suurendamise programmi alusel (4).

V   JAGU

LISASÄTTED

1.   Usalduse suurendamine kõrge riskiteguriga seadmete puhul

1.1.

Selleks, et tugevdada usaldust kummagi lepinguosalise määramissüsteemi vastu, kohaldatakse usalduse suurendamise kava allpool loetletud meditsiiniseadmete suhtes:

—

aktiivsed siirdatavad seadmed, nagu need on määratletud I jaos osutatud õigusaktides;

—

seadmed, mida liigitatakse I jaos osutatud õigusaktide kohaselt III klassi seadmeteks;

—

meditsiiniseadmed, mis on siirdatavad silmasisesed läätsed;

—

meditsiiniseadmed, mis on silmasisesed viskooselastsed vedelikud, ja

—

meditsiiniseadmed, mis takistavad rasestumist või sugulisel teel levivate haiguste edasikandumist.

1.2.

Selleks koostavad lepinguosalised üksikasjaliku kava, millesse on kaasatud ka Therapeutic Goods Administration ning Euroopa Liidu pädevad asutused.

1.3.

Usalduse suurendamise periood vaadatakse läbi pärast kahe aasta möödumist käesoleva muudetud valdkonnalisa jõustumise kuupäevast.

1.4.

Reguleerimisprotsessi täiendavad erinõuded:

1.4.1.

Vastavalt käesoleva lepingu artiklile 2, artikli 7 lõikele 1, artikli 8 lõikele 1 ja artikli 9 lõikele 1 võib kumbki lepinguosaline nõuda täiendavate erinõuete kohaldamist vastavushindamisasutuste suhtes, et tõendada nende kogemust arenevate reguleerimissüsteemide kontekstis.

1.4.2.

Need erinõuded võivad hõlmata koolitust, analüüsitud auditeid, külastusi, teabe ja dokumentide (sh auditiaruannete) vahetust.

1.4.3.

Neid nõuded võib kohaldada ka vastavushindamisasutuse määramisel käesoleva lepingu alusel.

2.   Registri Australian Register of Therapeutic Goods (ARTG) puhul kasutatavad toodete registreerimise ja loetelusse kandmise menetlused

2.1.

Lepinguosalised tunnustavad, et käesolev leping ei mõjuta õigusakti „Therapeutic Goods Act 1989” kohaseid Austraalia menetlusi toodete registreerimiseks või loetelusse kandmiseks turujärelevalve eesmärgil ega vastavaid Euroopa Liidu menetlusi.

2.2.

Käesoleva lepingu kohaldamisel registreerib Austraalia reguleeriv asutus viivitamata ARTG registris Euroopa Liidust pärit toote sellele hinnangut andmata, kui ta on saanud kätte vastava taotluse, määratud lõivu tasumise tõendi ning vastavushindamisasutuse tunnistuse, et toode vastab Austraalia nõuetele.

2.3.

Kummagi lepinguosalise tehtava registreerimise eest tasutavad lõivud on seotud ainult nende kulutustega, mis tekivad lepinguosalistele seoses meditsiiniseadme registreerimise, selle nõuetekohasuse tagamise ja turustamisjärgse järelevalvega asjaomases sektoris.

3.   Teabevahetus

Lepinguosalised teavitavad samuti teineteist:

—

kehtetuks tunnistatud, peatatud, piiratud või tagasivõetud sertifikaatidest;

—

meditsiiniseadmete ohutusvalvsusmenetluse (GHTF) raames ilmnenud kõrvalekalletest;

—

tooteohutuse küsimustest ja

—

mis tahes uuest õigusaktist või kehtiva õigusakti muudatusest, mis on vastu võetud I jaos loetletud õigusaktide alusel.

Lepinguosalised seavad selleks sisse teabepunktid.

Lepinguosalised analüüsivad meditsiiniseadmete Euroopa andmepanga (Eudamedi) loomise järel saavutatud tulemusi.

Lisaks annab Therapeutic Goods Administration teavet kõigi väljastatud sertifikaatide kohta.

4.   Uued õigusaktid

Lepinguosalised on teadlikud asjaolust, et Austraalia kavatseb võtta vastu uued õigusaktid, milles käsitletakse in vitro diagnostikaseadmeid, ning lepivad kokku, et mis tahes uue korra puhul võetakse arvesse käesoleva lepingu aluseks olevaid põhimõtteid.

Lepinguosalised kinnitavad, et nad on valmis laiendama käesoleva lepingu kohaldamisala in vitro diagnostikaseadmetele niipea, kui on jõustunud vastavad Austraalia õigusaktid.

5.   Rahvatervise ja ohutuse kaitsemeetmed

Käesoleva valdkonnalisa rakendamine ei takista lepinguosalisi võtmast meetmeid, mida nad peavad vajalikuks rahvatervise ja ohutuse kaitseks, kooskõlas I jaos osutatud õigusaktidega. Lepinguosalised teavitavad teineteist nõuetekohaselt sellistest meetmetest.

6.   Valdkondlik ühiskomitee

Käesoleva valdkonnalisa alusel moodustatakse valdkondlik ühiskomitee, mis koosneb lepinguosaliste esindajatest. See komitee vastutab käesoleva valdkonnalisa tõhusa kohaldamise eest. Valdkondlik ühiskomitee annab aru ühiskomiteele viimase poolt kehtestatud korras.

Valdkondlik ühiskomitee võtab vastu oma töökorra. Ühiskomitee võtab otsuseid ja soovitusi vastu konsensuse alusel. Ühiskomitee võib otsustada delegeerida ülesandeid allkomiteedele.

7.   Erimeelsused

Mõlemad lepinguosalised annavad oma parima, et lahendada mis tahes erimeelsused. Lahendamata erimeelsused edastatakse valdkondlikule ühiskomiteele.

Liide

Käesoleva valdkonnalisa sätteid ei kohaldata järgmiste toodete suhtes:

—

meditsiiniseadmed, mis sisaldavad või mille valmistamiseks on kasutatud eluvõimetuks muudetud loomset päritolu rakke, kudesid või koesaadusi, juhul kui ohutusnõuetega on ette nähtud viiruste kõrvaldamise või inaktiveerimise tunnustatud meetodite kasutamine toote valmistamise ajal viiruste ja muude nakkustekitajate kõrvaldamiseks;

—

meditsiiniseadmed, mis sisaldavad mikroobse, bakteriaalse või rekombinantse päritoluga kudesid, rakke või aineid ja mis on ette nähtud kasutamiseks inimkehas või -kehal;

—

meditsiiniseadmed, mis sisaldavad inimpäritoluga kudesid või koesaadusi;

—

meditsiiniseadmed, mis sisaldavad inimverest või inimese vereplasmast saadud püsiaineid, millel võib lisaks seadme toimele olla lisatoime kehale;

—

meditsiiniseadmed, mis sisaldavad või mis on kavandatud sisaldama lahutamatu osana ainet, mida võib eraldi kasutamisel käsitada ravimina, millel võib olla toime patsiendile lisaks seadme toimele, ja

—

meditsiiniseade, mis on valmistaja poolt konkreetselt ette nähtud muu meditsiiniseadme desinfitseerimiseks, välja arvatud kuiva või niiske kuumusega või etüleenoksiidiga töötavad sterilisaatorid.

Mõlemad lepinguosalised võivad siiski ühiselt otsustada laiendada käesoleva lisa kohaldamisala eespool nimetatud meditsiiniseadmetele.

”.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev leping jõustub selle teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil pooled vahetavad noodid, mis kinnitavad käesoleva lepingu jõustumiseks vajalike kummagi poole menetluste lõpetamist.

Käesolev leping on koostatud Brüsselis 23. veebruaril 2012 kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

За Европейския съюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

Image

За Австралия

Por Australia

Za Austrálii

For Australien

Für Australien

Austraalia nimel

Για την Αυστραλία

For Australia

Pour l'Australie

Per l'Australia

Austrālijas vārdā –

Australijos vardu

Ausztrália nevében

Għall-Awstralja

Voor Australië

W imieniu Australii

Pela Austrália

Pentru Australia

Za Austráliu

V imenu Avstralije

Australian puolesta

För Australien

Image

(1)  EÜT L 229, 17.8.1998, lk 3.

(2)  Üldine viide Austraalia teisestele õigusaktidele, millele on osutatud õigusaktis „Therapeutic Goods Act” ja selle rakendussätetes (Regulations), et ennetada võimalikke muudatusi.

(3)  Tehnilise pädevuse eelduse aluseks on V jaoga hõlmatud toodete puhul usalduse suurendamise meetmete edukas lõpuleviimine.

(4)  Tehnilise pädevuse eelduse aluseks on V jaoga hõlmatud toodete puhul usalduse suurendamise meetmete edukas lõpuleviimine.

MÄÄRUSED

29.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 359/21

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1272/2012,

20. detsember 2012,

mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (uuesti sõnastatud)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesseEuroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 74,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1104/2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II), (2) ja nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta otsust 2008/839/JSK, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II), (3) on märkimisväärselt muudetud. Kuna nendesse tuleb teha uusi muudatusi, tuleks need selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

19. juuni 1990. aasta konventsiooni (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (4) (edaspidi „Schengeni konventsioon”) IV jaotise alusel loodud Schengeni infosüsteem (SIS) ning selle edasiarendus SIS 1+ mängivad olulist rolli Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohaldamisel.

(3)

Nõukogu tegi teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) arendamise komisjoni ülesandeks vastavalt määrusele (EÜ) nr 2424/2001 (5) ning otsusele 2001/886/JSK (6). Mõlemad õigusaktid kaotasid kehtivuse 31. detsembril 2008, kui SIS II arendustööd ei olnud veel lõppenud. Seetõttu tuli neid õigusakte täiendada kõigepealt määrusega (EÜ) nr 1104/2008 ja otsusega 2008/839/JSK ning seejärel käesoleva määrusega ja nõukogu 20. detsembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1273/2012, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (7) hiljemalt süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II migreerumise lõpuleviimise ajaks või kuupäevaks, mille määrab nõukogu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist, (8) ning nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsusele 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (9).

(4)

SIS II loodi määrusega (EÜ) nr 1987/2006 ja otsusega 2007/533/JSK. Käesolev määrus ei tohiks piirata nende õigusaktide kohaldamist.

(5)

Teatavad SIS II testid on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 189/2008 (10) ja nõukogu otsuses 2008/173/SJK (11).

(6)

SIS II tuleks edasi arendada ja see lõplikult viimistleda SIS II rakendamise üldise ajakava raames, mille nõukogu kinnitas 6. juunil 2008 ja mida seejärel muudeti 2009. aasta oktoobris 4. juuni 2009. aasta nõukogu istungi (justiits- ja siseküsimused) mõttevahetuse tulemusel. Komisjon esitas SIS II rakendamise üldise ajakava uue versiooni Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2010. aasta oktoobris.

(7)

SIS II igakülgne testimine peaks toimuma liikmesriikide ja komisjoni täielikus koostöös kooskõlas käesoleva määrusega. Pärast testi läbiviimist tuleks see vastavalt määrusele (EÜ) nr 1987/2006 ja otsusele 2007/533/JSK esimesel võimalusel valideerida. Igakülgseks testimiseks tuleks kasutada ainult testiandmeid.

(8)

Liikmesriigid peaksid testima täiendava teabe vahetamist.

(9)

Schengeni konventsioonis on seoses süsteemiga SIS 1+ ette nähtud tehnilise toe funktsioon (C.SIS). Seoses süsteemiga SIS II nähakse määrusega (EÜ) nr 1987/2006 ning otsusega 2007/533/JSK ette keskne SIS II, mis koosneb tehnilise toe funktsioonist ja ühtsest riiklikust liidesest (NI-SIS). Keskse SIS II tehnilise toe funktsioon hakkab asuma Strasbourgis (Prantsusmaa) ja varusüsteem Sankt Johann im Pongaus (Austria).

(10)

Selleks, et paremini lahendada võimalikke probleeme, mis tulenevad süsteemilt SIS 1+ süsteemile SIS II üleminekust, tuleks luua SISi migratsiooniks vajalik ajutine arhitektuur ja seda testida. Selline ajutine arhitektuur ei tohiks mõjutada SIS 1+ operatiivset kättesaadavust. Komisjon peaks tagama konverteri.

(11)

Liikmesriigid, kes on sisestanud hoiatusteate, peaksid vastutama SISi sisestatud andmete õigsuse, ajakohasuse ja seaduslikkuse eest.

(12)

Komisjon peaks jätkuvalt vastutama keskse SIS II ja selle sideinfrastruktuuri eest. See kohustus hõlmab SIS II ja selle sideinfrastruktuuri hooldamist ja arendamist, sealhulgas alati ka vigade parandamist. Komisjon peaks koordineerima ja toetama ühist tegevust. Komisjon peaks eelkõige andma liikmesriikidele kesksel SIS II tasandil vajalikku tehnilist ja operatiivtoetust, sealhulgas tagama kasutajatoe kättesaadavuse.

(13)

Liikmesriigid vastutavad ja peaksid jätkuvalt vastutama oma riiklike süsteemide (N.SIS II) arendamise ja hooldamise eest.

(14)

Prantsusmaa peaks jätkuvalt vastutama SIS 1+ tehnilise toe funktsiooni eest, nagu on sõnaselgelt sätestatud Schengeni lepingu rakendamise konventsioonis.

(15)

Süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide esindajad peaksid nõukogu raames oma tegevust koordineerima. Kõnealuse korraldusliku tegevuse jaoks tuleb luua raamistik.

(16)

Selleks et aidata liikmesriikidel valida tehniliselt ja rahaliselt kõige soodsamat lahendust, peaks komisjon viivitamata algatama käesoleva määruse kohandamise ning esitama ettepaneku sellise süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II migreerumist käsitleva õigusraamistiku kohta, mis vastab paremini komisjoni poolt 23. veebruaril 2011 pärast SIS-VIS komitees saadud pooldavat hääletustulemust vastu võetud SISi projekti migratsioonikavas (edaspidi „migratsioonikava”) kindlaks määratud migreerumise tehnilistele põhimõtetele.

(17)

Migratsioonikava kohaselt lähevad liikmesriigid üleminekuperioodil üksteise järel SIS 1+ rakenduse kasutamiselt üle riikliku SIS II rakenduse kasutamisele. Tehnilisest seisukohast lähtudes on soovitav, et SIS II-le üle läinud liikmesriigid saaksid kõiki SIS II funktsioone kasutada kohe üleminekust alates ega peaks ootama, kuni SIS II-le on üle läinud kõik liikmesriigid. Seepärast tuleb määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja otsust 2007/533/JSK hakata kohaldama kohe, kui SIS II-le on üle läinud esimene liikmesriik. Õiguskindlusega seotud põhjustel peaks üleminekuperiood olema võimalikult lühike ja ei tohiks ületada 12 tundi. Määruse (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuse 2007/533/JSK kohaldamine ei tohiks takistada liikmesriikidel, kes ei ole SIS II-le veel üle läinud või kellel see on tehnilistel põhjustel ebaõnnestunud, kasutada intensiivse seire perioodil SIS II puhul ainult neid funktsioone, mis on olemas süsteemis SIS 1+. Selleks et kõikides liikmesriikides kohaldataks hoiatusteadete, andmetöötluse ja andmekaitse suhtes samu nõudeid ja tingimusi, on vaja kohaldada SIS II käsitlevat õigusraamistikku ka nende liikmesriikide SISiga seotud operatiivtegevuse suhtes, kes ei ole veel SIS II-le üle läinud.

(18)

Schengeni konventsiooni IV jaotise teatavate sätete kohaldamist tuleb ajutistel alustel jätkata ja need sätted käesolevasse määrusesse üle võtta, kuna neis on esitatud konverteri ja migratsiooniks vajaliku ajutise arhitektuuri õigusraamistik. SIS 1+ toimimiseks vajaliku ajutise arhitektuuri abil saavad SIS 1+ ja SIS II arhitektuuri teatavad tehnilised osad toimida lühikesel üleminekuperioodil samaaegselt, mis võimaldab süsteemist SIS 1+ migreeruda järk-järgult süsteemi SIS II.

(19)

Määruses (EÜ) nr 1987/2006 ning otsuses 2007/533/JSK on sätestatud, et keskse SIS II jaoks kasutatakse parimat kättesaadavat tehnoloogiat, mille suhtes viiakse läbi tasuvusanalüüs. Nõukogu 4.–5. juuni 2009. aasta järelduste lisas SIS II edasise suuna kohta määratakse kindlaks vahe-eesmärgid, mida tuleks täita, et jätkata tööd praeguse SIS II projektiga. Paralleelselt on viidud läbi uuring, mis puudutab SIS 1+ edasiarendusele (SIS 1+ RE) tugineva alternatiivse tehnilise stsenaariumi väljatöötamist situatsiooniplaanina SIS II arendamiseks, juhul kui testid näitavad, et vahe-eesmärkide nõudeid ei suudeta täita. Tuginedes nendele parameetritele, võib nõukogu otsustada kutsuda komisjoni minema üle alternatiivsele tehnilisele stsenaariumile.

(20)

Sellest tulenevalt tuleks kohandada migratsiooniks vajaliku ajutise arhitektuuri tehnilisi komponente ja näha ette veel üks tehniline lahendus, eelkõige SIS 1+ RE keskse SIS II arendamiseks. SIS 1+ RE on üks võimalik tehniline lahendus keskse SIS II arendamiseks ning määruses (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuses 2007/533/JSK sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

(21)

SIS 1+ RE kujutab endast SIS 1+ ja SIS II vahelist arenguetappi ja selle arendamisel on kasutatud ainulaadseid vahendeid. Käesolevas määruses sisalduvaid viiteid SIS II tehnilisele ülesehitusele ja migratsiooniprotsessile tuleks seetõttu alternatiivse tehnilise stsenaariumi rakendamise korral käsitada viidetena süsteemile SIS II, mis põhineb muul tehnilisel lahendusel, mida kohaldatakse mutatis mutandis kõnealuse lahenduse tehniliste eriomaduste suhtes, kooskõlas keskse SIS II arendamise eesmärgiga.

(22)

Mis tahes tehnilise stsenaariumi korral peaks migratsiooni tulemuseks kesksel tasandil olema SIS 1+ andmebaasi ja uute SIS II funktsioonide, sealhulgas täiendavate andmekategooriate kättesaadavus keskses SIS II-s. Andmete laadimise hõlbustamiseks tuleks ette näha, et Schengeni konventsiooni artikli 113 lõikes 2 osutatud kustutatud andmeid ei migreerita süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II.

(23)

Komisjonile tuleks anda volitus delegeerida käesoleva määrusega talle pandud ülesannete ja eelarve täitmisega seotud ülesannete täitmine lepingu alusel kolmandatele isikutele, sealhulgas riiklikele avalik-õiguslikele asutustele, kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (12) (edaspidi „finantsmäärus”).

Kõigi selliste lepingute puhul tuleks järgida SISi suhtes kohaldatavaid isikuandmete kaitse ja andmeturbe eeskirju, eelkõige Schengeni konventsiooni ja käesolevat määrust, ning arvestada asjaomaste andmekaitseasutuste rolliga.

(24)

Alternatiivsel tehnilisel lahendusel põhineva keskse SIS II arendamist tuleks rahastada liidu üldeelarvest, järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet. Vastavalt finantsmäärusele võib komisjon delegeerida eelarve täitmise ülesanded riigi avaliku sektori asutustele. Järgides poliitilist seisukohta ning finantsmääruses sätestatud tingimusi, kutsutakse komisjoni, juhul kui minnakse üle alternatiivsele lahendusele, delegeerima süsteemil SIS 1+ RE põhineva süsteemi SIS II arendamisega seotud eelarve täitmise ülesanded Prantsusmaale.

(25)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1987/2006, otsusele 2007/533/JSK ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta otsusele nr 574/2007/EÜ, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Välispiirifond aastateks 2007–2013, (13) võib liikmesriikide SIS II arendustöid kaasrahastada Välispiirifondist. Komisjoni 27. augusti 2007. aasta otsuses, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 574/2007/EÜ strateegiliste suuniste aastateks 2007–2013 vastuvõtmise kohta, (14) nimetati SIS II Välispiirifondi viie strateegilise prioriteedi seas ning tõdeti, et lisaks keskse SIS II arendamisele on oluline toetada ka riiklike projektide järjekindlat ja õigeaegset elluviimist.

Pärast nimetatud õigusaktide vastuvõtmist ning olulise testikampaania (1. vahe-eesmärgi) lõpuleviimist muudeti 2010. aastal märkimisväärselt SIS II projekti suunitlust. Sedamööda, kuidas liikmesriigid SISi kasutusele võtsid, süvenes vajadus ajakohastada SIS II suutlikkuse ja salvestusmahu tehnilisi nõudeid, mis mõjutas SIS II projekti kulusid kesk- ja riiklikul tasandil.

(26)

Süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II migreerumise protsessi käsitlevate nõuete muutumine ja projekti edenemine on tinginud migratsiooni arhitektuuri, ajakava ja testimisnõuete muutmist. Määruse (EÜ) nr 1104/2008, otsuse 2008/839/JSK, rahastamispaketi ja Välispiirifondi mitmeaastaste programmide vastuvõtmise ajal ei suudetud ette näha suurt osa nendest meetmetest, mida nüüd tuleb liikmesriikidel võtta SIS II kasutamisele ülemineku käigus. Seepärast tuleb osaliselt muuta süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II migreerumisega seotud kulude jaotamise põhimõtteid. Liikmesriikide teatavaid migratsiooniga seotud meetmeid, eelkõige osalemist migratsiooniga seotud testides, võiks kaasrahastada liidu üldeelarve SIS II eelarverealt. Selline rahastamine võiks olla ette nähtud eelkõige sellistele konkreetsetele ja täpselt kindlaksmääratud meetmetele, mis ei kattu muude ka edaspidi Välispiirfondist toetatavate SIS II meetmega, vaid täiendavad neid. Käesoleva määruse kohane rahaline toetus vaid täiendaks Välispiirifondi poolset rahastamist.

(27)

Käesolevas määruses sätestatud kaasrahastamist silmas pidades tuleks võtta asjakohaseid ja vajalikke meetmeid, et vältida rikkumisi ja pettusi ning nõuda tagasi kadumaläinud, valesti makstud ja ebaõigesti kasutatud vahendid vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, (15) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest, (16) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (17).

(28)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, võttes arvesse otsuse finantsmõju liikmesriikidele, kes peaksid olema täielikult kaasatud, kui komisjon kasutab oma rakendamisvolitusi, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (18).

(29)

Komisjon ja liikmesriigid peaksid kõigis SIS II arendamise ning süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II migreerumise etappides jätkama tihedat koostööd, et viia protsess lõpule. Nõukogu 26.–27. veebruari 2009. aasta ja 4.–5. juuni 2009. aasta SIS II käsitlevate järeldustega loodi liikmesriikide ekspertidest koosnev mitteametlik organ, nimetusega üldprogrammi nõukogu, et tugevdada koostööd ning pakkuda liikmesriikidele seoses keskse SIS II projektiga otsest tuge. Selle eksperdirühma töö positiivsed tulemused ning vajadus keskse SIS II projekti alast koostööd ja läbipaistvust veelgi suurendada, õigustavad kõnealuse eksperdirühma ametlikku integreerimist SIS II projekti juhtimisstruktuuri. Seetõttu tuleks ametlikult asutada eksperdirühm, nimetusega üldprogrammi nõukogu, et täiendada SIS II praegust organisatsioonilist struktuuri. Tõhususe ja kulutasuvuse tagamiseks tuleks ekspertide arvu piirata. Üldprogrammi nõukogu tegevus ei tohiks piirata komisjoni ja liikmesriikide vastutust.

(30)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (19) kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes, mida teostab komisjon.

(31)

Euroopa andmekaitseinspektori ülesanne on jälgida määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaldamist ja seda tagada ning ta on pädev kontrollima liidu institutsioonide ja asutuste tegevust seoses isikuandmete töötlemisega. Ühine järelevalveasutus vastutab praeguse SIS 1+ tehnilise toe funktsiooni järelevalve eest kuni SIS II õigusraamistiku jõustumiseni. Riiklikud järelevalveasutused vastutavad SIS 1+ andmetöötluse järelevalve eest oma riigi territooriumil ning jäävad vastutavaks SIS II-s olevate isikuandmete seaduslikkuse jälgimise eest oma riigi territooriumil. Käesolev määrus ei tohiks piirata Schengeni konventsiooni, määruse (EÜ) nr 1987/2006 ega otsuse 2007/533/JSK isikuandmete kaitse ja turvalisuse erisätete kohaldamist. Kõnealuses SIS II õigusraamistikus sätestatakse, et riiklikud järelevalveasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor tagavad SIS II koordineeritud järelevalve.

(32)

Migratsioon süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II on keerukas protsess, millega kaasnevad märkimisväärsed tehnilised riskid hoolimata sellest, et kõik sidusrühmad teevad ulatuslikke ettevalmistusi. Õigusraamistik peaks olema piisavalt paindlik, et reageerida migratsiooni käigus keskses või ühes või mitmes riiklikus süsteemis tekkida võivatele ootamatutele probleemidele. Kuna üleminekuperiood ja intensiivse seire periood, mille vältel jääb alles migratsiooniks vajalik ajutine arhitektuur, peaksid õiguskindlusega seotud põhjustel olema võimalikult lühikesed, siis tuleks nõukogule anda tehniliste probleemide ilmnemisel võimalus määrata kindlaks migratsiooni lõpetamise lõpptähtpäev vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 55 lõikele 2 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 71 lõikele 2.

(33)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt migratsiooniks vajaliku ajutise arhitektuuri loomist ja andmete migratsiooni süsteemist SIS 1 + süsteemi SIS II, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(34)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

(35)

Selleks et võtta 2012. aastal kasutusele rahalised vahendid, mida võidakse liikmesriikidele anda liidu üldeelarvest vastavalt käesolevale määrusele, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(36)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (20) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (21) artikli 1 punktis G osutatud valdkonda.

(37)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (22) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (23) artikliga 3.

(38)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (24) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EÜ (25) artikliga 3.

(39)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu poolt otsuse tegemist käesoleva määruse üle, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(40)

Ühendkuningriik osaleb käesolevas määruses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 19 (Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta) artikli 5 lõike 1 ning nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (26) artikli 8 lõike 2 kohaselt.

(41)

Iirimaa osaleb käesolevas määruses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 19 (Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta) artikli 5 lõike 1 ning nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (27) artikli 6 lõike 2 kohaselt.

(42)

Käesolev määrus ei piira Iirimaa ja Ühendkuningriigi Schengeni acquis’s osalise osalemise korra kohaldamist, mis on kindlaks määratud vastavalt otsustes 2000/365/EÜ ja 2002/192/EÜ.

(43)

Küprose puhul kujutab käesolev määrus endast õigusakti, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(44)

Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti ja ta esitas oma arvamuse 9. juulil 2012 (28),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Üldeesmärk

1.   Schengeni konventsiooni IV jaotise sätete alusel loodud Schengeni infosüsteem (SIS 1+) asendatakse uue süsteemiga – Schengeni II põlvkonna infosüsteemiga (SIS II), mille loomist, toimimist ja kasutamist reguleeritakse otsusega 2007/533/JSK.

2.   Komisjon ja liikmesriigid töötavad SIS II välja käesolevas määruses sätestatud menetluste ja ülesannete jaotuse kohaselt ühtse ja tervikliku süsteemina ning valmistavad ette selle toimimise.

3.   SIS II võib arendada, rakendades alternatiivse tehnilise stsenaariumi, millel on talle omased tehnilised spetsifikatsioonid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„keskne SIS II” – teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) tehnilise toe funktsioon, mis sisaldab andmebaasi (SIS II andmebaas), ja ühtne riiklik liides (NI-SIS);

b)

„C.SIS” – süsteemi SIS 1+ tehnilise toe funktsioon, mis sisaldab SIS 1+ võrdlusandmebaasi ja ühtset riiklikku liidest (N.COM);

c)

„N.SIS” – süsteemi SIS 1+ riiklik süsteem, mis koosneb C.SIS-iga suhtlevatest riiklikest andmesüsteemidest;

d)

„N.SIS II” – süsteemi SIS II riiklik süsteem, mis koosneb keskse SIS II-ga suhtlevatest riiklikest andmesüsteemidest;

e)

„konverter” – tehniline vahend, mis võimaldab luua järjepideva ja usaldusväärse side C.SIS-i ja keskse SIS II vahel, tagades artikli 10 lõikes 3 sätestatud funktsioonide täitmise, ning võimaldades konverteerida ja sünkroniseerida andmeid C.SIS-i ja keskse SIS II vahel;

f)

„igakülgne testimine” – otsuse 2007/533/JSK artikli 71 lõike 3 punktis c osutatud testimine;

g)

„täiendava teabe vahetamise testimine” – SIRENE büroode vahelised funktsionaalsed testid.

Artikkel 3

Sisu ja reguleerimisala

Käesolevas määruses määratakse kindlaks komisjoni ja süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide ülesanded ja kohustused järgmiste ülesannete osas:

a)

SIS II hooldus ja edasiarendamine;

b)

SIS II igakülgne testimine;

c)

täiendava teabe vahetamise testimine;

d)

konverteri edasiarendamine ja testimine;

e)

migratsiooniks vajaliku ajutise arhitektuuri loomine ja testimine;

f)

migratsioon süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II.

Artikkel 4

Migratsiooniks vajaliku ajutise arhitektuuri tehnilised komponendid

Süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II migreerumise tagamiseks tehakse vajalikul määral kättesaadavaks järgmised komponendid:

a)

C.SIS ja ühendus konverteriga;

b)

süsteemi SIS 1+ sideinfrastruktuur, mis võimaldab C.SIS-il suhelda N.SIS-iga;

c)

N.SIS;

d)

keskne SIS II, liides NI-SIS ja süsteemi SIS II sideinfrastruktuur, mis võimaldab kesksel SIS II-l suhelda süsteemiga N.SIS II ning konverteriga;

e)

N.SIS II;

f)

konverter.

Artikkel 5

Peamised kohustused SIS II edasiarendamisel

1.   Komisjon jätkab keskse SIS II, sideinfrastruktuuri ja konverteri edasiarendamist.

2.   Prantsusmaa teeb C.SIS-i kättesaadavaks ja rakendab seda vastavalt Schengeni konventsiooni sätetele.

3.   Liikmesriigid jätkavad süsteemi N.SIS II arendamist.

4.   Süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid hooldavad N.SIS-i vastavalt Schengeni konventsiooni sätetele.

5.   Süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid teevad SIS 1+ sideinfrastruktuuri kättesaadavaks ja rakendavad seda.

6.   Komisjon koordineerib tegevust ja annab vajalikku abi lõigetes 1–3 nimetatud ülesannete ja kohustuste täitmisel.

Artikkel 6

Edasiarendamine

SIS II edasiarendamiseks vajalikud rakendusaktid, nagu on osutatud artikli 5 lõikes 1, ja eelkõige vigade parandamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

SIS II edasiarendamiseks vajalikud rakendusaktid, nagu on osutatud artikli 5 lõikes 3, niivõrd kui see puudutab ühtset riiklikku liidest, mis tagab N.SIS II ühilduvuse keskse SIS II-ga, võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 7

Põhitegevused

1.   Komisjon viib koos süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikidega läbi igakülgse testimise.

2.   Komisjon loob koos Prantsusmaa ja teiste süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikidega migratsiooni ajutise arhitektuuri ja testib seda arhitektuuri.

3.   Komisjon ja süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid viivad läbi migratsiooni süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II.

4.   Süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid viivad läbi täiendava teabe vahetamise testimise.

5.   Komisjon annab lõigetes 1–4 osutatud tegevusteks vajalikku abi keskse SIS II tasandil.

6.   Komisjon ja süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid koordineerivad nõukogu raames lõigetes 1–3 osutatud tegevusi.

Artikkel 8

Igakülgne testimine

1.   Igakülgne testimine ei alga enne, kui komisjon on teatanud, et ta peab otsuse 2008/173/JSK artiklis 1 nimetatud teste piisavalt edukaks igakülgse testimise alustamiseks.

2.   Viiakse läbi igakülgne testimine, mille eesmärk on eelkõige kinnitada, et komisjon ja süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid on lõpule viinud SIS II andmete töötlemiseks vajalikud tehnilised korraldused, ja näidata, et SIS II toimib vähemalt samal tasemel kui seda tegi SIS 1+.

3.   Süsteemi N.SIS II testivad igakülgselt süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid ja keskset SIS II testib komisjon.

4.   Igakülgne testimine toimub vastavalt üksikasjalikule ajakavale, mille on nõukogu raames kindlaks määranud süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid koostöös komisjoniga.

5.   Igakülgne testimine põhineb tehnilistel spetsifikatsioonidel, mille on nõukogu raames kindlaks määranud süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid koostöös komisjoniga.

6.   Komisjon ja süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid, kes tegutsevad nõukogu raames, määravad kindlaks kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas SIS II andmete töötlemiseks vajalikud tehnilised korraldused on lõpule viidud ja kas SIS II toimib vähemalt samal tasemel kui seda tegi SIS 1+.

7.   Komisjon ja süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid, kes tegutsevad nõukogu raames, analüüsivad testimise tulemusi käesoleva artikli lõikes 6 osutatud kriteeriumide põhjal. Testimise tulemused valideeritakse vastavalt otsuse 2007/533/JSK artikli 71 lõike 3 punktile c.

8.   Liikmesriigid, kes ei osale süsteemis SIS 1+, võivad osaleda igakülgses testimises. Nende tulemused ei mõjuta testi üldist valideerimist.

Artikkel 9

Täiendava teabe vahetamise testimine

1.   Süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid viivad läbi SIRENE funktsionaalsed testid.

2.   Komisjon teeb keskse SIS II ja selle sideinfrastruktuuri kättesaadavaks täiendava teabe vahetamise testimisel.

3.   Täiendava teabe vahetamise testimine toimub vastavalt üksikasjalikule ajakavale, mille on nõukogu raames kindlaks määranud süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid.

4.   Täiendava teabe vahetamise testimine põhineb tehnilistel spetsifikatsioonidel, mille on nõukogu raames kindlaks määranud süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid.

5.   Testimise tulemusi analüüsivad nõukogu raames süsteemis SIS 1 + osalevad liikmesriigid. Süsteemis SIS 1 + osalevad liikmesriigid tagavad üldtesti tulemuste edastamise Euroopa Parlamendile.

6.   Liikmesriigid, kes ei osale süsteemis SIS 1+, võivad osaleda täiendava teabe vahetamise testimises. Nende tulemused ei mõjuta testi üldist valideerimist.

Artikkel 10

Migratsiooniks vajalik ajutine arhitektuur

1.   Migratsiooniks luuakse ajutine arhitektuur, mis koosneb artikli 4 punktides a–f nimetatud komponentidest. Konverter ühendab üleminekuperioodil keskset SIS II ja C.SIS-i. N.SIS on ühendatud C.SIS-iga ja N.SIS II on ühendatud keskse SIS II-ga.

2.   Komisjon loob migratsiooniks vajaliku ajutise arhitektuuri osana konverteri, keskse SIS II ja selle sideinfrastruktuuri.

3.   Konverter konverteerib andmeid vastavalt vajadusele kahes suunas C.SIS-i ja keskse SIS II vahel ning tagab C.SIS-i ja keskse SIS II sünkroniseerimise.

4.   Komisjon testib keskse SIS II ja konverteri vahelist sidet.

5.   Prantsusmaa testib C.SIS-i ja konverteri vahelist sidet.

6.   Komisjon ja Prantsusmaa testivad keskse SIS II ja C.SIS-i vahelist konverteri kaudu toimuvat sidet.

7.   Prantsusmaa ühendab koos komisjoniga C.SIS-i konverteri kaudu keskse SIS II-ga.

8.   Komisjon testib koos Prantsusmaa ja teiste süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikidega migratsiooniks vajalikku ajutist arhitektuuri tervikuna vastavalt komisjoni koostatud testimise kavale.

9.   Prantsusmaa teeb vajaduse korral kättesaadavaks testimiseks vajalikud andmed.

Artikkel 11

Migratsioon süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II

1.   C.SIS-ilt kesksele SIS II-le üleminekuks teeb Prantsusmaa kättesaadavaks süsteemi SIS 1 + andmebaasi ja komisjon liidab SIS 1+ andmebaasi keskse SIS II-ga. Schengeni konventsiooni artikli 113 lõikes 2 osutatud SIS 1+ andmebaasi andmeid ei kanta kesksesse SIS II.

2.   Liikmesriigid, kes osalevad süsteemis SIS 1+, lähevad Prantsusmaa ja komisjoni toetusel migratsiooniks loodud ajutise arhitektuuri abil süsteemilt N.SIS üle süsteemile N.SIS II.

3.   Riikliku süsteemi migratsioon süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II algab andmete laadimisega süsteemi N.SIS II, kui süsteem N.SIS II peab sisaldama andmefaili „riiklik koopia”, mis sisaldab SIS II andmebaasi täielikku või osalist koopiat.

Pärast esimeses lõigus kirjeldatud andmete laadimist lähevad liikmesriigid süsteemi N.SIS kasutamiselt üle süsteemi N.SIS II kasutamisele. Üleminek algab kuupäevast, mille määrab kindlaks nõukogu vastavalt otsuse 2007/533/JSK artikli 71 lõikele 2 pärast seda, kui kõnealuse otsuse artikli 71 lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud. Kõikide liikmesriikide üleminek süsteemi N.SIS kasutamiselt süsteemi N.SIS II kasutamisele viiakse lõpule maksimaalselt 12 tunni jooksul. Täiendava teabe vahetamiseks ette nähtud riiklike rakenduste migratsioon s-TESTA võrku toimub samaaegselt üleminekuga.

Migratsioon lõpetatakse pärast intensiivse seire perioodi. Nimetatud intensiivse seire periood on ajaliselt piiratud ning selle kestus ei ületa 30 päeva alates esimese liikmesriigi ülemineku kuupäevast.

Migratsioon toimub vastavalt üksikasjalikule ajakavale, mille on nõukogu raames koostanud komisjon ja süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid.

4.   Komisjon aitab migratsiooni ajal ühiseid tegevusi koordineerida ja toetab neid.

Artikkel 12

Sisuline õigusraamistik

Migratsiooni andmete laadimise etapis, millele on osutatud artikli 11 lõike 3 esimeses lõigus, kohaldatakse süsteemi SIS 1+ suhtes endiselt Schengeni konventsiooni IV jaotist.

Alates hetkest, kui esimene liikmesriik läheb käesoleva määruse artikli 11 lõike 3 teise lõigu kohaselt süsteemi N.SIS kasutamiselt üle süsteemi N.SIS II kasutamisele, kohaldatakse otsust 2007/533/JSK.

Käesolevat määrust kohaldatakse migratsiooniks vajaliku ajutise arhitektuuri suhtes kogu migratsiooni kestel, nagu on osutatud artikli 11 lõikes 3.

Artikkel 13

Koostöö

1.   Liikmesriigid ja komisjon teevad koostööd kõikides käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvates tegevustes kooskõlas oma vastavate kohustustega.

2.   Komisjon annab eelkõige keskse SIS II tasandil vajalikku abi süsteemi N.SIS II testimiseks ja migratsiooniks.

3.   Liikmesriigid annavad eelkõige N.SIS II tasandil vajalikku abi migratsiooniks vajaliku ajutise arhitektuuri testimiseks.

Artikkel 14

Riiklike osade asendamine N.SIS II-ga

1.   Liikmesriik võib Schengeni konventsiooni artiklis 92 nimetatud riikliku osa asendada süsteemiga N.SIS II ega pea sellisel juhul riiklikku andmefaili säilitama.

2.   Kui liikmesriik asendab oma riikliku osa süsteemiga N.SIS II, muutuvad Schengeni konventsiooni artikli 92 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tehnilise toe funktsiooni kõnealuse riikliku osaga seotud kohustuslikud ülesanded keskse SIS II-ga seotud kohustuslikeks ülesanneteks, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 5 lõikes 1 ja artikli 10 lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud kohustusi.

Artikkel 15

Andmete töötlemine ja registrite pidamine keskses SIS II-s

1.   Keskse SIS II andmebaasi kasutatakse liikmesriigi territooriumil automatiseeritud otsingute teostamiseks.

2.   Keskne SIS II osutab teenuseid, mis on vajalikud SIS 1+ andmete sisestamiseks ja töötlemiseks, süsteemi N.SIS II riiklike koopiate võrgus ajakohastamiseks ning süsteemi N.SIS II riiklike koopiate ja keskse SIS II andmebaasi sünkroniseerimiseks ja ühtlustamiseks, ning võimaldab N.SIS II riiklikke koopiaid lähtestada ja taastada.

3.   Piiramata Schengeni konventsiooni IV jaotise asjakohaste sätete kohaldamist, tagab komisjon, et iga juurdepääs keskses SIS II-s asuvatele isikuandmetele ja selliste isikuandmete igasugune vahetamine registreeritakse, et kontrollida otsingute seaduslikkust, jälgida andmetöötluse seaduslikkust ning tagada keskse SIS II ja riiklike süsteemide nõuetekohane toimimine, andmete terviklus ja turvalisus.

4.   Registrites on eelkõige näha andmete edastamise kuupäev ja kellaaeg, otsingute teostamiseks kasutatud andmed, viide edastatud andmetele ja andmetöötluse eest vastutava pädeva asutuse nimi.

5.   Registreid võib kasutada ainult lõikes 3 osutatud otstarbel ning need kustutatakse kõige varem üks aasta ning kõige hiljem kolm aastat pärast nende loomist.

6.   Registreid võib säilitada kauem juhul, kui neid vajatakse juba alanud järelevalvemenetlustes.

7.   Otsuse 2007/533/JSK artikli 60 lõikes 1 ja artikli 61 lõikes 1 nimetatud pädevatel asutustel, kes kontrollivad otsingu seaduslikkust, jälgivad andmetöötluse seaduslikkust, vastutavad enesekontrolli eest ning tagavad keskse SIS II nõuetekohase toimimise, andmete tervikluse ja turvalisuse, on vastavalt otsuse 2007/533/JSK sätetele oma ülesannete täitmiseks oma pädevuse piires ja vastava taotluse korral juurdepääs kõnealustele registritele.

Artikkel 16

Kulud

1.   Keskse SIS II tasandil süsteemi migratsiooni, igakülgse testimise, täiendava teabe vahetamise testimise ning hooldus- ja arendamismeetmetega, samuti sideinfrastruktuuriga seotud kulud kaetakse liidu üldeelarvest.

2.   Riiklike süsteemide paigaldamise, migratsiooni, testimise, hoolduse ja arendamise ning käesolevast määrusest tulenevate riiklike süsteemide ülesannete täitmisega seotud kulud kannab asjaomane liikmesriik, nagu on sätestatud Schengeni konventsiooni artikli 119 lõikes 2.

3.   Täienduseks Välispiirifondist antavale rahalisele abile võib liit anda rahalist toetust liikmesriikides käesoleva määruse artiklite 8 ja 9, artikli 10 lõike 8 ja artikli 11 alusel toimuva migratsiooni ja sellega seotud testimise kulude katteks, et rahastada konkreetseid ja täpselt määratletud toiminguid.

Esimeses lõigus osutatud toimingutega seotud liidu toetust antakse finantsmääruse VI jaotises ettenähtud toetustena. Liidu toetus ei tohi ületada 75 % liikmesriigi abikõlblikest kuludest ega olla ühegi liikmesriigi puhul suurem kui 750 000 eurot. Komisjon hindab, otsustab ja haldab kaasrahastamist vastavalt eelarvemenetlusele ja muudele eelkõige finantsmääruses ettenähtud menetlustele.

Rahalist toetust taotlev liikmesriik koostab finantsprognoosi, milles on esitatud testimisest ja migratsioonist tulenevate tegevus- ja halduskulude jaotus. Kulud, mida liikmesriigid kannavad liidu vahenditest, peavad olema põhjendatud ning kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise, eelkõige ökonoomsuse ja kulutasuvuse põhimõtetega. Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande liidu toetuse kasutamise kohta hiljemalt kuus kuud pärast ülemineku kuupäeva, mille määrab kindlaks nõukogu kooskõlas otsuse 2007/533/JSK artikli 71 lõikega 2.

Kui liidu toetust ei rakendata või kui seda rakendatakse ebapiisavalt, osaliselt või hilinemisega, võib liit oma toetust vähendada või selle andmise peatada või lõpetada. Kui liikmesriigid ei osale esimeses lõigus osutatud toimingute rahastamises või rahastavad neid ainult osaliselt või hilinemisega, võib liit oma rahalist toetust vähendada.

4.   Kontrollikojal on õigus teha kontrolle koostöös riigi auditeerimis- ja muude pädevate asutustega. Komisjonil on õigus teha kontrolle ja teostada järelevalvet liidu rahaliste vahendite nõuetekohase haldamise tagamiseks ning tema finantshuvide kaitseks pettuste või muu eeskirjade eiramise eest. Selleks teevad liikmesriigid komisjonile ja kontrollikojale kättesaadavaks kõik asjakohased dokumendid.

5.   Liikmesriigid kannavad ühiselt Schengeni konventsiooni artikli 92 lõikes 3 osutatud tehnilise toe funktsiooni paigaldus- ja tegevuskulud, sealhulgas süsteemi SIS 1+ riiklike osade ja tehnilise toe funktsiooni vahelise side loomiseks vajaliku kaabelduse kulud ning kulud, mis tulenevad Prantsusmaale määratud käesoleva määruse eesmärgile vastavate tegevuste täitmisest, nagu on sätestatud Schengeni konventsiooni artikli 119 lõikes 1.

Artikkel 17

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab otsuse 2007/533/JSK artikli 67 alusel loodud komitee (edaspidi „komitee). Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3.   Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 18

Üldprogrammi nõukogu

1.   Ilma et see piiraks komisjoni, Prantsusmaa ja süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide kohustusi ja tegevust, luuakse käesolevaga tehnilistest ekspertidest koosnev rühm, mida nimetatakse üldprogrammi nõukoguks. Üldprogrammi nõukogu on nõuandev organ keskse SIS II projekti toetamiseks ning keskse ja riiklike SIS II projektide vahelise sidususe edendamiseks. Üldprogrammi nõukogul ei ole otsuste tegemise ega komisjoni ja liikmesriikide esindamise volitusi.

2.   Üldprogrammi nõukogusse kuulub kuni 10 liiget, kes kohtuvad korrapäraselt. Nõukogu raames tegutsevad süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid nimetavad kuni kaheksa eksperti ja sama palju asendajaid. Komisjoni asjaomase peadirektoraadi peadirektor määrab komisjoni ametnike seast kuni kaks eksperti ja kaks asendajat.

Üldprogrammi nõukogu koosolekutel võivad oma vastavate asutuste või institutsioonide kulul osaleda muud liikmesriikide eksperdid ja komisjoni ametnikud, kes on otseselt seotud SIS II projekti arendusega.

Üldprogrammi nõukogu võib vastavalt lõikes 5 osutatud töökorras kindlaksmääratud tingimustele kutsuda üldprogrammi nõukogu koosolekutele osalema muid eksperte nende vastavate asutuste, institutsioonide või ettevõtete kulul.

3.   Eksperte, kelle on nimetanud liikmesriigid, kes on eesistujariigid või tulevased eesistujariigid, kutsutakse alati üldprogrammi nõukogu koosolekutel osalema.

4.   Üldprogrammi nõukogu sekretariaaditeenused tagab komisjon.

5.   Üldprogrammi nõukogu koostab ise oma töökorra, mis sisaldab eelkõige järgmisi küsimusi käsitlevaid menetlusi:

—

komisjoni ja eesistujariigi vahelduv eesistujaks olemine;

—

koosolekute toimumiskohad;

—

koosolekute ettevalmistamine;

—

muude ekspertide koosolekule lubamine;

—

teavitamiskava, millega tagatakse mitte osalevatele liikmesriikidele täielik teave.

Töökord jõustub pärast heakskiitva arvamuse saamist komisjoni asjaomase peadirektoraadi peadirektorilt ning süsteemis SIS 1+ osalevatelt liikmesriikidelt, kes tulevad kokku komitee raames.

6.   Üldprogrammi nõukogu edastab korrapäraselt kirjalikke aruandeid edusammude kohta projekti alal, sealhulgas saadud nõuannete ja nende põhjenduste kohta komiteele või asjakohasel juhul asjaomastele nõukogu ettevalmistavatele organitele.

7.   Ilma et see piiraks artikli 16 lõike 2 kohaldamist, kaetakse liidu üldeelarvest need üldprogrammi nõukogu tegevusest tulenevad haldus- ja reisikulud, mida ei kaeta muudest allikatest. Nõukogu raames tegutsevate ning süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide nimetatud üldprogrammi nõukogu liikmete ja käesoleva artikli lõike 3 alusel kutsutud ekspertide üldprogrammi nõukogu tegevuses osalemisega seotud reisikulude suhtes kohaldatakse komisjoni eeskirju väljastpoolt komisjoni koosolekutel osalema kutsutud ekspertide kulude hüvitamise kohta.

Artikkel 19

Aruandlus

Iga kuue kuu järel ja esimest korda 2009. aasta esimese kuuekuulise ajavahemiku lõpus esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule eduaruande, mis käsitleb SIS II arendamist ning migratsiooni süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti artiklites 8 ja 10 nimetatud testide tulemustest.

Artikkel 20

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2008/839/JSK tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 21

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

See kaotab kehtivuse artikli 11 lõike 3 kolmandas lõigus nimetatud migratsiooni lõpetamisel. Kui sellest kuupäevast ei ole võimalik kinni pidada migratsiooniprotsessiga seotud tõsiste tehniliste probleemide tõttu, siis kaotab käesolev määrus kehtivuse kuupäeval, mille määrab nõukogu vastavalt otsuse 2007/533/JSK artikli 71 lõikele 2.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 20. detsember 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

E. FLOURENTZOU

(1)  21. novembri 2012. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT L 299, 8.11.2008, lk 1.

(3)  ELT L 299, 8.11.2008, lk 43.

(4)  EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19.

(5)  EÜT L 328, 13.12.2001, lk 4.

(6)  EÜT L 328, 13.12.2001, lk 1.

(7)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 32.

(8)  ELT L 381, 28.12.2006, lk 4.

(9)  ELT L 205, 7.8.2007, lk 63.

(10)  ELT L 57, 1.3.2008, lk 1.

(11)  ELT L 57, 1.3.2008, lk 14.

(12)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(13)  ELT L 144, 6.6.2007, lk 22.

(14)  ELT L 233, 5.9.2007, lk 3.

(15)  EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

(16)  EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(17)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(18)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(19)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(20)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(21)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(22)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(23)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 1.

(24)  ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

(25)  ELT L 160, 18.6.2011, lk 19.

(26)  EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(27)  EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

(28)  ELT C 336, 6.11.2012, lk 10.

I LISA

KEHTETUKS TUNNISTATUD OTSUS JA SELLE HILISEMAD MUUDATUSED

Nõukogu otsus 2008/839/JSK

(ELT L 299, 8.11.2008, lk 43).

Nõukogu otsus 542/2010/JSK

(ELT L 155, 22.6.2010, lk 23).

II LISA

VASTAVUSTABEL

Otsus 2008/839/JSK

Käesolev määrus

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 6

Artikkel 7

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikkel 10

Artikkel 11

Artikkel 11

Artikkel 12

Artikkel 12

Artikkel 13

Artikkel 13

—

Artikkel 14

Artikkel 14

Artikkel 15

Artikkel 15

Artikkel 16

Artikkel 16

—

Artikkel 17

Artikkel 17

Artikkel 17a

Artikkel 18

Artikkel 18

Artikkel 19

—

Artikkel 20

Artikkel 19

Artikkel 21

—

I lisa

—

II lisa

29.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 359/32

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1273/2012,

20. detsember 2012,

mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (uuesti sõnastatud)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 74,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1104/2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II), (2) ja nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta otsust 2008/839/JSK, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II), (3) on märkimisväärselt muudetud. Kuna nendesse tuleb teha uusi muudatusi, tuleks need selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

19. juuni 1990. aasta konventsiooni (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (4) (edaspidi „Schengeni konventsioon”) IV jaotise alusel loodud Schengeni infosüsteem (SIS) ning selle edasiarendus SIS 1+ mängivad olulist rolli Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohaldamisel.

(3)

Nõukogu tegi teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) arendamise komisjoni ülesandeks vastavalt määrusele (EÜ) nr 2424/2001 (5) ning otsusele 2001/886/JSK (6). Mõlemad õigusaktid kaotasid kehtivuse 31. detsembril 2008, kui SIS II arendustööd ei olnud veel lõppenud. Seetõttu tuli neid õigusakte täiendada kõigepealt määrusega (EÜ) nr 1104/2008 ja otsusega 2008/839/JSK ning seejärel käesoleva määrusega ja nõukogu 20. detsembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1272/2012, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (7) hiljemalt süsteemist (SIS 1+) süsteemi SIS II migreerumise lõpuleviimise ajaks või kuupäevaks, mille määrab nõukogu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist, (8) ning nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsusele 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (9).

(4)

SIS II loodi määrusega (EÜ) nr 1987/2006 ja otsusega 2007/533/JSK. Käesolev määrus ei tohiks piirata nende õigusaktide kohaldamist.

(5)

Teatavad SIS II testid on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 189/2008 (10) ja nõukogu otsuses 2008/173/JSK (11).

(6)

SIS II tuleks edasi arendada ja see lõplikult viimistleda SIS II rakendamise üldise ajakava raames, mille nõukogu kinnitas 6. juunil 2008 ja mida seejärel muudeti 2009. aasta oktoobris 4. juuni 2009. aasta nõukogu istungi (justiits- ja siseküsimused) mõttevahetuse tulemusel. Komisjon esitas SIS II rakendamise üldise ajakava uue versiooni Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2010. aasta oktoobris.

(7)

SIS II igakülgne testimine peaks toimuma liikmesriikide ja komisjoni täielikus koostöös kooskõlas käesoleva määrusega. Pärast testi läbiviimist tuleks see vastavalt määrusele (EÜ) nr 1987/2006 ja otsusele 2007/533/JSK esimesel võimalusel valideerida. Igakülgseks testimiseks tuleks kasutada ainult testiandmeid.

(8)

Liikmesriigid peaksid testima täiendava teabe vahetamist.

(9)

Schengeni konventsioonis on seoses süsteemiga SIS 1+ ette nähtud tehnilise toe funktsioon (C.SIS). Seoses süsteemiga SIS II nähakse määrusega (EÜ) nr 1987/2006 ning otsusega 2007/533/JSK ette keskne SIS II, mis koosneb tehnilise toe funktsioonist ja ühtsest riiklikust liidesest (NI-SIS). Keskse SIS II tehnilise toe funktsioon hakkab asuma Strasbourgis (Prantsusmaa) ja varusüsteem Sankt Johann im Pongaus (Austria).

(10)

Selleks, et paremini lahendada võimalikke probleeme, mis tulenevad süsteemilt SIS 1+ süsteemile SIS II üleminekust, tuleks luua SISi migratsiooniks vajalik ajutine arhitektuur ja seda testida. Selline ajutine arhitektuur ei tohiks mõjutada SIS 1+ operatiivset kättesaadavust. Komisjon peaks tagama konverteri.

(11)

Liikmesriigid, kes on sisestanud hoiatusteate, peaksid vastutama SISi sisestatud andmete õigsuse, ajakohasuse ja seaduslikkuse eest.

(12)

Komisjon peaks jätkuvalt vastutama keskse SIS II ja selle sideinfrastruktuuri eest. See kohustus hõlmab SIS II ja selle sideinfrastruktuuri hooldamist ja arendamist, sealhulgas alati ka vigade parandamist. Komisjon peaks koordineerima ja toetama ühist tegevust. Komisjon peaks eelkõige andma liikmesriikidele kesksel SIS II tasandil vajalikku tehnilist ja operatiivtoetust, sealhulgas tagama kasutajatoe kättesaadavuse.

(13)

Liikmesriigid vastutavad ja peaksid jätkuvalt vastutama oma siseriiklike süsteemide (N.SIS II) arendamise ja hooldamise eest.

(14)

Prantsusmaa peaks jätkuvalt vastutama SIS 1+ tehnilise toe funktsiooni eest, nagu on sõnaselgelt sätestatud Schengeni lepingu rakendamise konventsioonis.

(15)

Süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide esindajad peaksid nõukogu raames oma tegevust koordineerima. Kõnealuse korraldusliku tegevuse jaoks tuleb luua raamistik.

(16)

Selleks et aidata liikmesriikidel valida tehniliselt ja rahaliselt kõige soodsamat lahendust, peaks komisjon viivitamata algatama käesoleva määruse kohandamise ning esitama ettepaneku sellise süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II migreerumist käsitleva õigusraamistiku kohta, mis vastab paremini komisjoni poolt 23. veebruaril 2011 pärast SIS-VIS komitees saadud pooldavat hääletustulemust vastu võetud SISi projekti migratsioonikavas (edaspidi „migratsioonikava”) kindlaks määratud migreerumise tehnilistele põhimõtetele.

(17)

Migratsioonikava kohaselt lähevad liikmesriigid üleminekuperioodil üksteise järel SIS 1+ rakenduse kasutamiselt üle riikliku SIS II rakenduse kasutamisele. Tehnilisest seisukohast lähtudes on soovitav, et SIS II-le üle läinud liikmesriigid saaksid kõiki SIS II funktsioone kasutada kohe üleminekust alates ega peaks ootama, kuni SIS II-le on üle läinud kõik liikmesriigid. Seepärast tuleb määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja otsust 2007/533/JSK hakata kohaldama kohe, kui SIS II-le on üle läinud esimene liikmesriik. Õiguskindlusega seotud põhjustel peaks üleminekuperiood olema võimalikult lühike ja ei tohiks ületada 12 tundi. Määruse (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuse 2007/533/JSK kohaldamine ei tohiks takistada liikmesriikidel, kes ei ole SIS II-le veel üle läinud või kellel see on tehnilistel põhjustel ebaõnnestunud, kasutada intensiivse seire perioodil SIS II puhul ainult neid funktsioone, mis on olemas süsteemis SIS 1+. Selleks et kõikides liikmesriikides kohaldataks hoiatusteadete, andmetöötluse ja andmekaitse suhtes samu nõudeid ja tingimusi, on vaja kohaldada SIS II käsitlevat õigusraamistikku ka nende liikmesriikide SISiga seotud operatiivtegevuse suhtes, kes ei ole veel SIS II-le üle läinud.

(18)

Schengeni konventsiooni IV jaotise teatavate sätete kohaldamist tuleb ajutistel alustel jätkata ja need sätted käesolevasse määrusesse üle võtta, kuna neis on esitatud konverteri ja migratsiooniks vajaliku ajutise arhitektuuri õigusraamistik. SIS 1+ toimimiseks vajaliku ajutise arhitektuuri abil saavad SIS 1+ ja SIS II arhitektuuri teatavad tehnilised osad toimida lühikesel üleminekuperioodil samaaegselt, mis võimaldab süsteemist SIS 1+ migreeruda järk-järgult süsteemi SIS II.

(19)

Määruses (EÜ) nr 1987/2006 ning otsuses 2007/533/JSK on sätestatud, et keskse SIS II jaoks kasutatakse parimat kättesaadavat tehnoloogiat, mille suhtes viiakse läbi tasuvusanalüüs. Nõukogu 4.–5. juuni 2009. aasta järelduste lisas SIS II edasise suuna kohta määratakse kindlaks vahe-eesmärgid, mida tuleks täita, et jätkata tööd praeguse SIS II projektiga. Paralleelselt on viidud läbi uuring, mis puudutab SIS 1+ edasiarendusele (SIS 1+ RE) tugineva alternatiivse tehnilise stsenaariumi väljatöötamist situatsiooniplaanina SIS II arendamiseks, juhul kui testid näitavad, et vahe-eesmärkide nõudeid ei suudeta täita. Tuginedes nendele parameetritele, võib nõukogu otsustada kutsuda komisjoni minema üle alternatiivsele tehnilisele stsenaariumile.

(20)

Sellest tulenevalt tuleks kohandada migratsiooniks vajaliku ajutise arhitektuuri tehnilisi komponente ja näha ette veel üks tehniline lahendus, eelkõige SIS 1+ RE keskse SIS II arendamiseks. SIS 1+ RE on üks võimalik tehniline lahendus keskse SIS II arendamiseks ning määruses (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuses 2007/533/JSK sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

(21)

SIS 1+ RE kujutab endast SIS 1+ ja SIS II vahelist arenguetappi ja selle arendamisel on kasutatud ainulaadseid vahendeid. Käesolevas määruses sisalduvaid viiteid SIS II tehnilisele ülesehitusele ja migratsiooniprotsessile tuleks seetõttu alternatiivse tehnilise stsenaariumi rakendamise korral käsitada viidetena süsteemile SIS II, mis põhineb muul tehnilisel lahendusel, mida kohaldatakse mutatis mutandis kõnealuse lahenduse tehniliste eriomaduste suhtes, kooskõlas keskse SIS II arendamise eesmärgiga.

(22)

Mis tahes tehnilise stsenaariumi korral peaks migratsiooni tulemuseks kesksel tasandil olema SIS 1+ andmebaasi ja uute SIS II funktsioonide, sealhulgas täiendavate andmekategooriate kättesaadavus keskses SIS II-s. Andmete laadimise hõlbustamiseks tuleks ette näha, et Schengeni konventsiooni artikli 113 lõikes 2 osutatud kustutatud andmeid ei migreerita süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II.

(23)

Komisjonile tuleks anda volitus delegeerida käesoleva määrusega talle pandud ülesannete ja eelarve täitmisega seotud ülesannete täitmine lepingu alusel kolmandatele isikutele, sealhulgas riiklikele avalik-õiguslikele asutustele, kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (12) (edaspidi „finantsmäärus”).

Kõigi selliste lepingute puhul tuleks järgida SISi suhtes kohaldatavaid isikuandmete kaitse ja andmeturbe eeskirju, eelkõige Schengeni konventsiooni ja käesolevat määrust, ning arvestada asjaomaste andmekaitseasutuste rolliga.

(24)

Alternatiivsel tehnilisel lahendusel põhineva keskse SIS II arendamist tuleks rahastada liidu üldeelarvest, järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet. Vastavalt finantsmäärusele võib komisjon delegeerida eelarve täitmise ülesanded riigi avaliku sektori asutustele. Järgides poliitilist seisukohta ning finantsmääruses sätestatud tingimusi, kutsutakse komisjoni, juhul kui minnakse üle alternatiivsele lahendusele, delegeerima süsteemil SIS 1+ RE põhineva süsteemi SIS II arendamisega seotud eelarve täitmise ülesanded Prantsusmaale.

(25)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1987/2006, otsusele 2007/533/JSK ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta otsusele nr 574/2007/EÜ, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Välispiirifond aastateks 2007–2013, (13) võib liikmesriikide SIS II arendustöid kaasrahastada Välispiirifondist. Komisjoni 27. augusti 2007. aasta otsuses 2007/599/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 574/2007/EÜ strateegiliste suuniste aastateks 2007–2013 vastuvõtmise kohta, (14) nimetati SIS II Välispiirifondi viie strateegilise prioriteedi seas ning tõdeti, et lisaks keskse SIS II arendamisele on oluline toetada ka riiklike projektide järjekindlat ja õigeaegset elluviimist.

Pärast nimetatud õigusaktide vastuvõtmist ning olulise testikampaania 1. vahe-eesmärgi lõpuleviimist muudeti 2010. aastal märkimisväärselt SIS II projekti suunitlust. Sedamööda, kuidas liikmesriigid SISi kasutusele võtsid, süvenes vajadus ajakohastada SIS II suutlikkuse ja salvestusmahu tehnilisi nõudeid, mis mõjutas SIS II projekti kulusid kesk- ja riiklikul tasandil.

(26)

Süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II migreerumise protsessi käsitlevate nõuete muutumine ja projekti edenemine on tinginud migratsiooni arhitektuuri, ajakava ja testimisnõuete muutmise. Määruse (EÜ) nr 1104/2008, otsuse 2008/839/JSK, rahastamispaketi ja Välispiirifondi mitmeaastaste programmide vastuvõtmise ajal ei suudetud ette näha suurt osa nendest meetmetest, mida nüüd tuleb liikmesriikidel võtta SIS II kasutamisele ülemineku käigus. Seepärast tuleb osaliselt muuta süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II migreerumisega seotud kulude jaotamise põhimõtteid. Liikmesriikide teatavaid migratsiooniga seotud meetmeid, eelkõige osalemist migratsiooniga seotud testides, võiks kaasrahastada liidu üldeelarve SIS II eelarverealt. Selline rahastamine võiks olla ette nähtud eelkõige sellistele konkreetsetele ja täpselt kindlaks määratud meetmetele, mis ei kattu muude ka edaspidi Välispiirfondist toetatavate SIS II meetmega, vaid täiendavad neid. Käesoleva määruse kohane rahaline toetus vaid täiendaks Välispiirifondi poolset rahastamist.

(27)

Käesolevas määruses sätestatud kaasrahastamist silmas pidades tuleks võtta asjakohaseid ja vajalikke meetmeid, et vältida rikkumisi ja pettusi ning nõuda tagasi kaduma läinud, valesti makstud ja ebaõigesti kasutatud vahendid vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, (15) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest, (16) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (17).

(28)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, võttes arvesse otsuse finantsmõju liikmesriikidele, kes peaksid olema täielikult kaasatud, kui komisjon kasutab oma rakendamisvolitusi, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (18).

(29)

Komisjon ja liikmesriigid peaksid kõigis SIS II arendamise ning süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II migreerumise etappides jätkama tihedat koostööd, et viia protsess lõpule. Nõukogu 26.–27. veebruari 2009. aasta ja 4.–5. juuni 2009. aasta SIS II käsitlevate järeldustega loodi liikmesriikide ekspertidest koosnev mitteametlik organ, nimetusega üldprogrammi nõukogu, et tugevdada koostööd ning pakkuda liikmesriikidele seoses keskse SIS II projektiga otsest tuge. Selle eksperdirühma töö positiivsed tulemused ning vajadus keskse SIS II projekti alast koostööd ja läbipaistvust veelgi suurendada õigustavad kõnealuse eksperdirühma ametlikku integreerimist SIS II projekti juhtimisstruktuuri. Seetõttu tuleks ametlikult asutada eksperdirühm nimetusega üldprogrammi nõukogu, et täiendada SIS II praegust organisatsioonilist struktuuri. Tõhususe ja kulutasuvuse tagamiseks tuleks ekspertide arvu piirata. Üldprogrammi nõukogu tegevus ei tohiks piirata komisjoni ja liikmesriikide vastutust.

(30)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (19) kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes, mida teostab komisjon.

(31)

Euroopa Andmekaitseinspektori ülesanne on jälgida määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaldamist ja seda tagada ning ta on pädev kontrollima liidu institutsioonide ja asutuste tegevust seoses isikuandmete töötlemisega. Ühine järelevalveasutus vastutab praeguse SIS 1+ tehnilise toe funktsiooni järelevalve eest kuni SIS II õigusraamistiku jõustumiseni. Riiklikud järelevalveasutused vastutavad SIS 1+ andmetöötluse järelevalve eest oma riigi territooriumil ning jäävad vastutavaks SIS II-s olevate isikuandmete seaduslikkuse jälgimise eest oma riigi territooriumil. Käesolev määrus ei tohiks piirata Schengeni konventsiooni, määruse (EÜ) nr 1987/2006 ega otsuse 2007/533/JSK isikuandmete kaitse ja turvalisuse erisätete kohaldamist. Kõnealuses SIS II õigusraamistikus sätestatakse, et riiklikud järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor tagavad SIS II koordineeritud järelevalve.

(32)

Migratsioon süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II on keerukas protsess, millega kaasnevad märkimisväärsed tehnilised riskid hoolimata sellest, et kõik sidusrühmad teevad ulatuslikke ettevalmistusi. Õigusraamistik peaks olema piisavalt paindlik, et reageerida migratsiooni käigus keskses või ühes või mitmes riiklikus süsteemis tekkida võivatele ootamatutele probleemidele. Kuna üleminekuperiood ja intensiivse seire periood, mille vältel jääb alles migratsiooniks vajalik ajutine arhitektuur, peaksid õiguskindlusega seotud põhjustel olema võimalikult lühikesed, siis tuleks nõukogule tehniliste probleemide ilmnemisel anda võimalus määrata kindlaks migratsiooni lõpetamise lõpptähtpäev vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 55 lõikele 2 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 71 lõikele 2.

(33)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt migratsiooniks vajaliku ajutise arhitektuuri loomist ja andmete migratsiooni süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(34)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

(35)

Selleks et võtta 2012. aastal kasutusele rahalised vahendid, mida võidakse liikmesriikidele anda liidu üldeelarvest vastavalt käesolevale määrusele, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(36)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (20) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (21) artikli 1 punktis G osutatud valdkonda.

(37)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (22) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (23) artikliga 3.

(38)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (24) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (25) artikliga 3.

(39)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmises ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu poolt otsuse tegemist käesoleva määruse üle, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(40)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (26). Seetõttu ei osale Ühendkuningriik määruse vastuvõtmises, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(41)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (27). Seetõttu ei osale Iirimaa määruse vastuvõtmises, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(42)

Käesolev määrus ei piira Iirimaa ja Ühendkuningriigi Schengeni acquis’s osalise osalemise korra kohaldamist, mis on kindlaks määratud vastavalt otsustes 2000/365/EÜ ja 2002/192/EÜ.

(43)

Küprose puhul kujutab käesolev määrus endast õigusakti, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(44)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti ja ta esitas oma arvamuse 9. juulil 2012 (28),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Üldeesmärk

1.   Schengeni konventsiooni IV jaotise sätete alusel loodud Schengeni infosüsteem (SIS 1+) asendatakse uue süsteemiga – Schengeni II põlvkonna infosüsteemiga (SIS II), mille loomist, toimimist ja kasutamist reguleeritakse määrusega (EÜ) nr 1987/2006.

2.   Komisjon ja liikmesriigid töötavad SIS II välja käesolevas määruses sätestatud menetluste ja ülesannete jaotuse kohaselt ühtse ja tervikliku süsteemina ning valmistavad ette selle toimimise.

3.   SIS II võib arendada, rakendades alternatiivse tehnilise stsenaariumi, millel on talle omased tehnilised spetsifikatsioonid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„keskne SIS II” – teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) tehnilise toe funktsioon, mis sisaldab andmebaasi (SIS II andmebaas), ja ühtne riiklik liides (NI-SIS);

b)

„C.SIS” – süsteemi SIS 1+ tehnilise toe funktsioon, mis sisaldab SIS 1+ võrdlusandmebaasi ja ühtset riiklikku liidest (N.COM).

c)

„N.SIS” – süsteemi SIS 1+ riiklik süsteem, mis koosneb C.SIS-iga suhtlevatest riiklikest andmesüsteemidest;

d)

„N.SIS II” – süsteemi SIS II riiklik süsteem, mis koosneb keskse SIS II-ga suhtlevatest riiklikest andmesüsteemidest;

e)

„konverter” – tehniline vahend, mis võimaldab luua järjepideva ja usaldusväärse side C.SIS-i ja keskse SIS II vahel, tagades artikli 10 lõikes 3 sätestatud funktsioonide täitmise, ning võimaldades konverteerida ja sünkroniseerida andmeid C.SIS-i ja keskse SIS II vahel;

f)

„igakülgne testimine” – määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 55 lõike 3 punktis c osutatud testimine;

g)

„täiendava teabe vahetamise testimine” – SIRENE büroode vahelised funktsionaalsed testid.

Artikkel 3

Sisu ja reguleerimisala

Käesolevas määruses määratakse kindlaks komisjoni ja süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide ülesanded ja kohustused järgmiste ülesannete osas:

a)

SIS II hooldus ja edasiarendamine;

b)

SIS II igakülgne testimine;

c)

täiendava teabe vahetamise testimine;

d)

konverteri edasiarendamine ja testimine;

e)

migratsiooniks vajaliku ajutise arhitektuuri loomine ja testimine;

f)

migratsioon süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II.

Artikkel 4

Migratsiooniks vajaliku ajutise arhitektuuri tehnilised komponendid

Süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II migreerumise tagamiseks tehakse vajalikul määral kättesaadavaks järgmised komponendid:

a)

C.SIS ja ühendus konverteriga;

b)

süsteemi SIS 1+ sideinfrastruktuur, mis võimaldab C.SIS-il suhelda N.SIS-iga;

c)

N.SIS;

d)

keskne SIS II, liides NI-SIS ja süsteemi SIS II sideinfrastruktuur, mis võimaldab kesksel SIS II-l suhelda süsteemiga N.SIS II ning konverteriga;

e)

N.SIS II;

f)

konverter.

Artikkel 5

Peamised kohustused SIS II edasiarendamisel

1.   Komisjon jätkab keskse SIS II, sideinfrastruktuuri ja konverteri edasiarendamist.

2.   Prantsusmaa teeb C.SIS-i kättesaadavaks ja rakendab seda vastavalt Schengeni konventsiooni sätetele.

3.   Liikmesriigid jätkavad süsteemi N.SIS II arendamist.

4.   Süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid hooldavad N.SIS-i vastavalt Schengeni konventsiooni sätetele.

5.   Süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid teevad SIS 1+ sideinfrastruktuuri kättesaadavaks ja rakendavad seda.

6.   Komisjon koordineerib tegevust ja annab vajalikku abi lõigetes 1–3 nimetatud ülesannete ja kohustuste täitmisel.

Artikkel 6

Edasiarendamine

SIS II edasiarendamiseks vajalikud meetmed, nagu on osutatud artikli 5 lõikes 1, ja eelkõige vigade parandamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

SIS II edasiarendamiseks vajalikud meetmed, nagu on osutatud artikli 5 lõikes 3, niivõrd kui see puudutab ühtset riiklikku liidest, mis tagab N.SIS II ühilduvuse keskse SIS II-ga, võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 7

Põhitegevused

1.   Komisjon viib koos süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikidega läbi igakülgse testimise.

2.   Komisjon loob koos Prantsusmaa ja teiste süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikidega migratsiooni ajutise arhitektuuri ja testib seda arhitektuuri.

3.   Komisjon ja süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid viivad läbi migratsiooni süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II.

4.   Süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid viivad läbi täiendava teabe vahetamise testimise.

5.   Komisjon annab lõigetes 1–4 osutatud tegevusteks vajalikku abi keskse SIS II tasandil.

6.   Komisjon ja süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid koordineerivad nõukogu raames lõigetes 1–3 osutatud tegevusi.

Artikkel 8

Igakülgne testimine

1.   Igakülgne testimine ei alga enne, kui komisjon on teatanud, et ta peab määruse (EÜ) nr 189/2008 artiklis 1 nimetatud teste piisavalt edukaks igakülgse testimise alustamiseks.

2.   Viiakse läbi igakülgne testimine, mille eesmärk on eelkõige kinnitada, et komisjon ja süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid on lõpule viinud SIS II andmete töötlemiseks vajalikud tehnilised korraldused, ja näidata, et SIS II toimib vähemalt samal tasemel, kui seda tegi SIS 1+.

3.   Süsteemi N.SIS II testivad igakülgselt süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid ja keskset SIS II testib komisjon.

4.   Igakülgne testimine toimub vastavalt üksikasjalikule ajakavale, mille on nõukogu raames kindlaks määranud süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid koostöös komisjoniga.

5.   Igakülgne testimine põhineb tehnilistel spetsifikatsioonidel, mille on nõukogu raames kindlaks määranud süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid koostöös komisjoniga.

6.   Komisjon ja süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid, kes tegutsevad nõukogu raames, määravad kindlaks kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas SIS II andmete töötlemiseks vajalikud tehnilised korraldused on lõpule viidud ja kas SIS II toimib vähemalt samal tasemel, kui seda tegi SIS 1+.

7.   Komisjon ja süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid, kes tegutsevad nõukogu raames, analüüsivad testimise tulemusi käesoleva artikli lõikes 6 osutatud kriteeriumide põhjal. Testimise tulemused valideeritakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 55 lõike 3 punktile c.

8.   Liikmesriigid, kes ei osale süsteemis SIS 1+, võivad osaleda igakülgses testimises. Nende tulemused ei mõjuta testi üldist valideerimist.

Artikkel 9

Täiendava teabe vahetamise testimine

1.   Süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid viivad läbi SIRENE funktsionaalsed testid.

2.   Komisjon teeb keskse SIS II ja selle sideinfrastruktuuri kättesaadavaks täiendava teabe vahetamise testimisel.

3.   Täiendava teabe vahetamise testimine toimub vastavalt üksikasjalikule ajakavale, mille on nõukogu raames kindlaks määranud süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid.

4.   Täiendava teabe vahetamise testimine põhineb tehnilistel spetsifikatsioonidel, mille on nõukogu raames kindlaks määranud süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid.

5.   Testimise tulemusi analüüsivad nõukogu raames süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid. Süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid tagavad üldtesti tulemuste edastamise Euroopa Parlamendile.

6.   Liikmesriigid, kes ei osale süsteemis SIS 1+, võivad osaleda täiendava teabe vahetamise testimises. Nende tulemused ei mõjuta testi üldist valideerimist.

Artikkel 10

Migratsiooniks vajalik ajutine arhitektuur

1.   Migratsiooniks luuakse ajutine arhitektuur, mis koosneb artikli 4 punktides a–f nimetatud komponentidest. Konverter ühendab üleminekuperioodil keskset SIS II ja C.SIS-i. N.SIS on ühendatud C.SIS-iga ja N.SIS II on ühendatud keskse SIS II-ga.

2.   Komisjon loob migratsiooniks vajaliku ajutise arhitektuuri osana konverteri, keskse SIS II ja selle sideinfrastruktuuri.

3.   Konverter konverteerib andmeid vastavalt vajadusele kahes suunas C.SIS-i ja keskse SIS II vahel ning tagab C.SIS-i ja keskse SIS II sünkroniseerimise.

4.   Komisjon testib keskse SIS II ja konverteri vahelist sidet.

5.   Prantsusmaa testib C.SIS-i ja konverteri vahelist sidet.

6.   Komisjon ja Prantsusmaa testivad keskse SIS II ja C.SIS-i vahelist konverteri kaudu toimuvat sidet.

7.   Prantsusmaa ühendab koos komisjoniga C.SIS-i konverteri kaudu keskse SIS II-ga.

8.   Komisjon testib koos Prantsusmaa ja teiste süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikidega migratsiooniks vajalikku ajutist arhitektuuri tervikuna vastavalt komisjoni koostatud testimise kavale.

9.   Prantsusmaa teeb vajaduse korral kättesaadavaks testimiseks vajalikud andmed.

Artikkel 11

Migratsioon süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II

1.   C.SIS-ilt kesksele SIS II-le üleminekuks teeb Prantsusmaa kättesaadavaks süsteemi SIS 1+ andmebaasi ja komisjon liidab SIS 1+ andmebaasi keskse SIS II-ga. Schengeni konventsiooni artikli 113 lõikes 2 osutatud SIS 1+ andmebaasi andmeid ei kanta kesksesse SIS II.

2.   Liikmesriigid, kes osalevad süsteemis SIS 1+, lähevad Prantsusmaa ja komisjoni toetusel migratsiooniks loodud ajutise arhitektuuri abil süsteemilt N.SIS üle süsteemile N.SIS II.

3.   Riikliku süsteemi migratsioon süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II algab andmete laadimisega süsteemi N.SIS II, kui süsteem N.SIS II peab sisaldama andmefaili „riiklik koopia”, mis sisaldab SIS II andmebaasi täielikku või osalist koopiat.

Pärast esimeses lõigus kirjeldatud andmete laadimist lähevad liikmesriigid süsteemi N.SIS kasutamiselt üle süsteemi N.SIS II kasutamisele. Üleminek algab kuupäevast, mille määrab kindlaks nõukogu vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 55 lõikele 2 pärast seda, kui kõnealuse määruse artikli 55 lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud. Kõikide liikmesriikide üleminek süsteemi N.SIS kasutamiselt süsteemi N.SIS II kasutamisele viiakse lõpule maksimaalselt 12 tunni jooksul. Täiendava teabe vahetamiseks ette nähtud riiklike rakenduste migratsioon s-TESTA võrku toimub üleminekuga samal ajal.

Migratsioon lõpetatakse pärast intensiivse seire perioodi. Nimetatud intensiivse seire periood on ajaliselt piiratud ning selle kestus ei ületa 30 päeva alates esimese liikmesriigi ülemineku kuupäevast.

Migratsioon toimub vastavalt üksikasjalikule ajakavale, mille on nõukogu raames koostanud komisjon ja süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid.

4.   Komisjon aitab migratsiooni ajal ühiseid tegevusi koordineerida ja toetab neid.

Artikkel 12

Sisuline õigusraamistik

Migratsiooni andmete laadimise etapis, millele on osutatud artikli 11 lõike 3 esimeses lõigus, kohaldatakse süsteemi SIS 1+ suhtes endiselt Schengeni konventsiooni IV jaotist.

Alates hetkest, kui esimene liikmesriik läheb käesoleva määruse artikli 11 lõike 3 teise lõigu kohaselt süsteemi N.SIS kasutamiselt üle süsteemi N.SIS II kasutamisele, kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1987/2006.

Käesolevat määrust kohaldatakse migratsiooniks vajaliku ajutise arhitektuuri suhtes kogu migratsiooni kestel, nagu seda on kirjeldatud artikli 11 lõikes 3.

Artikkel 13

Koostöö

1.   Liikmesriigid ja komisjon teevad koostööd kõikides käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvates tegevustes kooskõlas oma vastavate kohustustega.

2.   Komisjon annab eelkõige keskse SIS II tasandil vajalikku abi süsteemi N.SIS II testimiseks ja migratsiooniks.

3.   Liikmesriigid annavad eelkõige N.SIS II tasandil vajalikku abi migratsiooniks vajaliku ajutise arhitektuuri testimiseks.

Artikkel 14

Riiklike osade asendamine N.SIS II-ga

1.   Liikmesriik võib Schengeni konventsiooni artiklis 92 nimetatud riikliku osa asendada süsteemiga N.SIS II ega pea sellisel juhul riiklikku andmefaili säilitama.

2.   Kui liikmesriik asendab oma riikliku osa süsteemiga N.SIS II, muutuvad Schengeni konventsiooni artikli 92 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tehnilise toe funktsiooni kõnealuse riikliku osaga seotud kohustuslikud ülesanded keskse SIS II-ga seotud kohustuslikeks ülesanneteks, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 5 lõikes 1 ja artikli 10 lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud kohustusi.

Artikkel 15

Andmete töötlemine ja registrite pidamine keskses SIS II-s

1.   Keskse SIS II andmebaasi kasutatakse liikmesriigi territooriumil automatiseeritud otsingute teostamiseks.

2.   Keskne SIS II osutab teenuseid, mis on vajalikud SIS 1+ andmete sisestamiseks ja töötlemiseks, süsteemi N.SIS II riiklike koopiate võrgus ajakohastamiseks ning süsteemi N.SIS II riiklike koopiate ja keskse SIS II andmebaasi sünkroniseerimiseks ja ühtlustamiseks, ning võimaldab N.SIS II riiklikke koopiaid lähtestada ja taastada.

3.   Piiramata Schengeni konventsiooni IV jaotise asjakohaste sätete kohaldamist, tagab komisjon, et iga juurdepääs keskses SIS II-s asuvatele isikuandmetele ja selliste isikuandmete igasugune vahetamine registreeritakse, et kontrollida otsingute seaduslikkust, jälgida andmetöötluse seaduslikkust ning tagada keskse SIS II ja riiklike süsteemide nõuetekohane toimimine, andmete terviklus ja turvalisus.

4.   Registrites on eelkõige näha andmete edastamise kuupäev ja kellaaeg, otsingute teostamiseks kasutatud andmed, viide edastatud andmetele ja andmetöötluse eest vastutava pädeva asutuse nimi.

5.   Registreid võib kasutada ainult lõikes 3 osutatud otstarbel ning need kustutatakse kõige varem üks aasta ning kõige hiljem kolm aastat pärast nende loomist.

6.   Registreid võib säilitada kauem juhul, kui neid vajatakse juba alanud järelevalvemenetlustes.

7.   Otsuse 2007/533/JSK artikli 60 lõikes 1 ja artikli 61 lõikes 1 nimetatud pädevatel asutustel, kes kontrollivad otsingu seaduslikkust, jälgivad andmetöötluse seaduslikkust, vastutavad enesekontrolli eest ning tagavad keskse SIS II nõuetekohase toimimise, andmete tervikluse ja turvalisuse, on vastavalt otsuse 2007/533/JSK sätetele oma ülesannete täitmiseks oma pädevuse piires ja vastava taotluse korral juurdepääs kõnealustele registritele.

Artikkel 16

Kulud

1.   Keskse SIS II tasandil süsteemi migratsiooni, igakülgse testimise, täiendava teabe vahetamise testimise ning hooldus- ja arendamismeetmetega, samuti sideinfrastruktuuriga seotud kulud kaetakse liidu üldeelarvest.

2.   Riiklike süsteemide paigaldamise, migratsiooni, testimise, hoolduse ja arendamise ning käesolevast määrusest tulenevate riiklike süsteemide ülesannete täitmisega seotud kulud kannab asjaomane liikmesriik, nagu on sätestatud Schengeni konventsiooni artikli 119 lõikes 2.

3.   Täienduseks Välispiirifondist antavale rahalisele abile võib liit anda rahalist toetust liikmesriikides käesoleva määruse artiklite 8 ja 9, artikli 10 lõike 8 ja artikli 11 alusel toimuva migratsiooni ja sellega seotud testimise kulude katteks, et rahastada konkreetseid ja täpselt määratletud toiminguid.

Esimeses lõigus osutatud toimingutega seotud liidu toetust antakse finantsmääruse VI jaotises ettenähtud toetustena. Liidu toetus ei tohi ületada 75 % liikmesriigi abikõlblikest kuludest ega olla ühegi liikmesriigi puhul suurem kui 750 000 eurot. Komisjon hindab, otsustab ja haldab kaasrahastamist vastavalt eelarvemenetlusele ja muudele eelkõige finantsmääruses ettenähtud menetlustele.

Rahalist toetust taotlev liikmesriik koostab finantsprognoosi, milles on esitatud testimisest ja migratsioonist tulenevate tegevus- ja halduskulude jaotus. Kulud, mida liikmesriigid kannavad liidu vahenditest, peavad olema põhjendatud ning kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise, eelkõige ökonoomsuse ja kulutasuvuse põhimõtetega. Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande liidu toetuse kasutamise kohta hiljemalt kuus kuud pärast ülemineku kuupäeva, mille määrab kindlaks nõukogu kooskõlas määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 55 lõikega 2.

Kui liidu toetust ei rakendata või kui seda rakendatakse ebapiisavalt, osaliselt või hilinemisega, võib liit oma toetust vähendada või selle andmise peatada või lõpetada. Kui liikmesriigid ei osale esimeses lõigus osutatud toimingute rahastamises või rahastavad neid ainult osaliselt või hilinemisega, võib liit oma rahalist toetust vähendada.

4.   Kontrollikojal on õigus teha kontrolle koostöös riigi auditeerimis- ja muude pädevate asutustega. Komisjonil on õigus teha kontrolle ja teostada järelevalvet liidu rahaliste vahendite nõuetekohase haldamise tagamiseks ning tema finantshuvide kaitseks pettuste või muu eeskirjade eiramise eest. Selleks teevad liikmesriigid komisjonile ja kontrollikojale kättesaadavaks kõik asjakohased dokumendid.

5.   Liikmesriigid kannavad ühiselt Schengeni konventsiooni artikli 92 lõikes 3 osutatud tehnilise toe funktsiooni paigaldus- ja tegevuskulud, sealhulgas süsteemi SIS 1+ riiklike osade ja tehnilise toe funktsiooni vahelise side loomiseks vajaliku kaabelduse kulud ning kulud, mis tulenevad Prantsusmaale määratud käesoleva määruse eesmärgile vastavate tegevuste täitmisest, nagu on sätestatud Schengeni konventsiooni artikli 119 lõikes 1.

Artikkel 17

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 51 alusel loodud komitee (edaspidi „komitee”). Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3.   Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 18

Üldprogrammi nõukogu

1.   Ilma et see piiraks komisjoni, Prantsusmaa ja süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide kohustusi ja tegevust, luuakse käesolevaga tehnilistest ekspertidest koosnev rühm, mida nimetatakse üldprogrammi nõukoguks. Üldprogrammi nõukogu on nõuandev organ keskse SIS II projekti toetamiseks ning keskse ja riiklike SIS II projektide vahelise sidususe edendamiseks. Üldprogrammi nõukogul ei ole otsuste tegemise ega komisjoni ja liikmesriikide esindamise volitusi.

2.   Üldprogrammi nõukogusse kuulub kuni kümme liiget, kes kohtuvad korrapäraselt. Nõukogu raames tegutsevad süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid nimetavad kuni kaheksa eksperti ja sama palju asendajaid. Komisjoni asjaomase peadirektoraadi peadirektor määrab komisjoni ametnike seast kuni kaks eksperti ja kaks asendajat.

Üldprogrammi nõukogu koosolekutel võivad oma vastavate asutuste või institutsioonide kulul osaleda muud liikmesriikide eksperdid ja komisjoni ametnikud, kes on otseselt seotud SIS II projekti arendusega.

Üldprogrammi nõukogu võib vastavalt lõikes 5 osutatud töökorras kindlaks määratud tingimustele kutsuda üldprogrammi nõukogu koosolekutele osalema muid eksperte nende vastavate asutuste, institutsioonide või ettevõtete kulul.

3.   Eksperte, kelle on nimetanud liikmesriigid, kes on eesistujariigid või tulevased eesistujariigid, kutsutakse alati üldprogrammi nõukogu koosolekutel osalema.

4.   Üldprogrammi nõukogu sekretariaaditeenused tagab komisjon.

5.   Üldprogrammi nõukogu koostab ise oma töökorra, mis sisaldab eelkõige järgmisi küsimusi käsitlevaid menetlusi:

—

komisjoni ja eesistujariigi vahelduv eesistujaks olemine;

—

koosolekute toimumiskohad;

—

koosolekute ettevalmistamine;

—

muude ekspertide koosolekule lubamine;

—

teavitamiskava, millega tagatakse mitte osalevatele liikmesriikidele täielik teave.

Töökord jõustub pärast heakskiitva arvamuse saamist komisjoni asjaomase peadirektoraadi peadirektorilt ning süsteemis SIS 1+ osalevatelt liikmesriikidelt, kes tulevad kokku komitee raames.

6.   Üldprogrammi nõukogu edastab korrapäraselt kirjalikke aruandeid edusammude kohta projekti alal, sealhulgas saadud nõuannete ja nende põhjenduste kohta komiteele või asjakohasel juhul asjaomastele nõukogu ettevalmistavatele organitele.

7.   Ilma et see piiraks artikli 16 lõike 2 kohaldamist, kaetakse liidu üldeelarvest need üldprogrammi nõukogu tegevusest tulenevad haldus- ja reisikulud, mida ei kaeta muudest allikatest. Nõukogu raames tegutsevate ning süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide nimetatud üldprogrammi nõukogu liikmete ja käesoleva artikli lõike 3 alusel kutsutud ekspertide üldprogrammi nõukogu tegevuses osalemisega seotud reisikulude suhtes kohaldatakse komisjoni eeskirju väljastpoolt komisjoni koosolekutel osalema kutsutud ekspertide kulude hüvitamise kohta.

Artikkel 19

Aruandlus

Iga kuue kuu järel ja esimest korda 2009. aasta esimese kuuekuulise ajavahemiku lõpus esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule eduaruande, mis käsitleb SIS II arendamist ning migratsiooni süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti artiklites 8 ja 10 nimetatud testide tulemustest.

Artikkel 20

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1104/2008 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 21

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

See kaotab kehtivuse artikli 11 lõike 3 kolmandas lõigus nimetatud migratsiooni lõpetamisel. Kui sellest kuupäevast ei ole võimalik kinni pidada migratsiooniprotsessiga seotud tõsiste tehniliste probleemide tõttu, siis kaotab käesolev määrus kehtivuse kuupäeval, mille määrab nõukogu vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 55 lõikele 2.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 20. detsember 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

E. FLOURENTZOU

(1)  21. novembri 2012. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT L 299, 8.11.2008, lk 1.

(3)  ELT L 299, 8.11.2008, lk 43.

(4)  EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19.

(5)  EÜT L 328, 13.12.2001, lk 4.

(6)  EÜT L 328, 13.12.2001, lk 1.

(7)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 21.

(8)  ELT L 381, 28.12.2006, lk 4.

(9)  ELT L 205, 7.8.2007, lk 63.

(10)  ELT L 57, 1.3.2008, lk 1.

(11)  ELT L 57, 1.3.2008, lk 14.

(12)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(13)  ELT L 144, 6.6.2007, lk 22.

(14)  ELT L 233, 5.9.2007, lk 3.

(15)  EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

(16)  EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(17)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(18)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(19)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(20)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(21)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(22)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(23)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 1.

(24)  ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

(25)  ELT L 160, 18.6.2011, lk 19.

(26)  EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(27)  EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

(28)  ELT C 336, 6.11.2012, lk 10.

I LISA

KEHTETUKS TUNNISTATUD MÄÄRUS JA SELLE HILISEMAD MUUDATUSED

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1104/2008

(ELT L 299, 8.11.2008, lk 1).

Nõukogu määrus (EL) nr 541/2010

(ELT L 155, 22.6.2010, lk 19).

II LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 1104/2008

Käesolev määrus

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 6

Artikkel 7

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikkel 10

Artikkel 11

Artikkel 11

Artikkel 12

Artikkel 12

Artikkel 13

Artikkel 13

—

Artikkel 14

Artikkel 14

Artikkel 15

—

—

Artikkel 15

Artikkel 16

Artikkel 16

—

Artikkel 17

Artikkel 17

Artikkel 17a

Artikkel 18

Artikkel 18

Artikkel 19

—

Artikkel 20

Artikkel 19

Artikkel 21

—

I lisa

—

II lisa

OTSUSED

29.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 359/45

KOMISJONI OTSUS,

18. detsember 2012,

millega võetakse vastu eeskirjad, millega tagatakse nende kaudsetes meetmetes osalejate olemasolu ja juriidilise staatuse ning nende tegutsemisvõime ja finantssuutlikkuse pidev kontrollimine, kes saavad toetust Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi ja Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi raames

(EMPs kohaldatav tekst)

(2012/838/EL, Euratom)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1906/2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (1), eriti selle artikli 16 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2006. aasta määrust (Euratom) nr 1908/2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (2), eriti selle artikli 15 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

13. juuni 2007. aasta otsusega K(2007) 2466 eeskirjade (millega tagatakse nende kaudsetes meetmetes osalejate olemasolu ja juriidilise staatuse ning nende tegutsemisvõime ja finantssuutlikkuse pidev kontrollimine, kes saavad mõnda toetust Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) raames) vastuvõtmise kohta on komisjon koostanud eeskirjad, millega tagatakse nende kaudsetes meetmetes osalejate olemasolu ja juriidilise staatuse ning nende tegutsemisvõime ja finantssuutlikkuse pidev kontrollimine, kes saavad mõnda toetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsuse nr 1982/2006/EÜ alusel, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (3), ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsuse 2006/970/Euratom alusel, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011) (4) (edaspidi „eeskirjad”).

(2)

Kõnealused eeskirjad koostati selge ja läbipaistva raamistiku kujundamiseks, mida rakendaksid ühetaoliselt kõik talitused, kes on seotud otsuse nr 1982/2006/EÜ ja otsuse 2006/970/Euratom raames antavate toetuste haldamisega. Eeskirjade eesmärk on tagada sidus lähenemisviis nimetatud otsustega kehtestatud programmide ulatuses ja vältel, võimaldades samal ajal vajaduse korral paindlikkust.

(3)

Eeskirju tuleks muuta, et võtta arvesse senist tegevust ja täpsustada teatud asjaolusid, nt juriidiliste staatuste/kategooriate määratlused ning sätted, mis käsitlevad nõutud dokumente ja jõustumiskuupäeva, mittetäielikke, vastuolulisi või valesid deklaratsioone ja/või täiendavaid dokumente, õigussubjekti määratud esindajat, valideerimiste muutmist ja läbivaatamist ning valideerimiskomisjoni.

(4)

Eeskirju tuleb muuta, et tagada erijuhtude kehtestamise kaudu ühetaoline rakendamine ja tõlgendamine. Lisaks tuleb tugevdada kaitsemeetmete osa.

(5)

Samal ajal tuleks eeskirjad viia kooskõlla Euroopa Liidu toimimise lepinguga.

(6)

Selguse ja õiguskindluse huvides tuleks otsus K(2007) 2466 seetõttu asendada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Eeskirjad, millega tagatakse nende kaudsetes meetmetes osalejate olemasolu ja juriidilise staatuse ning nende tegutsemisvõime ja finantssuutlikkuse pidev kontrollimine, kes saavad mõnda toetust otsuse nr 1982/2006/EÜ, otsuse 2006/970/Euratom ja nõukogu otsuse 2012/93/Euratom (5) alusel, on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2

Otsus K(2007) 2466 tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele tõlgendatakse viidetena käesolevale otsusele.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 18. detsember 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 391, 30.12.2006, lk 1.

(2)  ELT L 400, 30.12.2006, lk 1.

(3)  ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.

(4)  ELT L 400, 30.12.2006, lk 60.

(5)  ELT L 47, 18.2.2012, lk 25.

LISA

SISUKORD

Eessõna

Üldine eesmärk

1.

 Õigusliku olemasolu ja juriidilise staatuse/kategooria kontrollimine

1.1.

 Põhimõtted

1.1.1.

 Konfidentsiaalsus ja andmekaitse

1.1.2.

 Õiguslik olemasolu

1.1.3.

 Juriidiline staatus seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade kohaselt (juriidiliste isikute kategooriad)

1.1.3.1.

 Mõisted

1.1.4.

 Nõutud andmed ja dokumendid

1.1.5.

 Õigusliku olemasolu ja juriidilise staatuse/kategooria jõustumiskuupäev

1.2.

 Õigusliku olemasolu ja juriidilise staatuse/kategooria kontrolli rakendamine

1.2.1.

 Sätted mittetäielike, vastuoluliste või valeandmete ja/või tõendavate dokumentide kohta

1.2.2.

 Teave valideerimise tulemuse kohta ja valideeritud osavõtukood

1.2.3.

 Põhiandmete õigsuse deklareerimine toetuse ettevalmistamise blanketil

1.2.4.

 Õigussubjekti määratud esindaja

1.2.5.

 Valideerimise muutmine

1.2.5.1.

 Valideerimise muutmine esialgse valideerimise käigus tehtud vea tõttu

1.2.5.2.

 Valideerimise muutmine muudatuste tõttu õiguslikus olemasolus ja juriidilises staatuses/kategoorias

1.2.5.3.

 Muudatused kaudse kulu meetodis

1.2.6.

 Valideerimiste halduskorras läbivaatamine

1.2.7.

 Valideerimiskomisjon

2.

 Tegutsemisvõime kontrollimine

2.1.

 Põhimõtted

2.2.

 Kohaldamine

2.2.1.

 Ettepaneku esitamise etapis

2.2.2.

 Läbirääkimiste etapis

3.

 Finantssuutlikkuse kontrollimine: rakenduseeskirjad

3.1.

 Põhimõtted

3.2.

 Lühikese finantsanalüüsi põhjused

3.3.

 Õigussubjektide kategooriad, kelle suhtes kohaldatakse finantssuutlikkuse kontrolli või kellele tehakse erand

3.4.

 Nõutud andmed ja dokumendid

3.4.1.

 Juriidilised isikud

3.4.2.

 Füüsilised isikud

3.4.3.

 Muud märkused

3.5.

 Rahalise elujõulisuse kontroll

3.5.1.

 Eesmärk

3.5.2.

 Kasutatud suhtarvud

3.5.3.

 Künnised

3.5.4.

 Füüsiliste isikute erijuhtum

3.5.4.1.

 Kasutatud suhtarvud

3.5.4.2.

 Künnised

3.6.

 Kaasrahastamise suutlikkuse kontroll

3.6.1.

 Eesmärk

3.6.2.

 Kasutatud suhtarvud

3.6.3.

 Künnised

3.6.4.

 Füüsiliste isikute erijuhtum

3.6.4.1.

 Kasutatud suhtarvud

3.6.4.2.

 Künnised

4.

 Finantssuutlikkuse kontrollimine: analüüsi (kontrollide) kokkuvõte ja võimalikud võetavad meetmed

4.1.

 Lühikese analüüsi tulemuste hindamine

4.2.

 „Nõrga” tulemuse korral võetavad meetmed

4.2.1.

 Põhjalikum finantsanalüüs

4.2.1.1.

 Juriidiliste isikute puhul

4.2.1.2.

 Füüsiliste isikute puhul

4.2.2.

 Kaitsemeetmed

4.3.

 Täiendavad kaitsemeetmed, sealhulgas sanktsioonid

EESSÕNA

Seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjades (1) on kirjas: „Komisjon võtab vastu ja avaldab eeskirjad, millega tagatakse pidev kaudsetes meetmetes osalejate olemasolu ja juriidilise staatuse ning nende finantssuutlikkuse kontrollimine. Komisjon hoidub nimetatud kontrolli korduvast läbiviimisest, välja arvatud juhul, kui asjaomase osaleja olukord on muutnud.” (2)

Käesolevas dokumendis määratletakse need eeskirjad. Selle käigus tuginetakse regulatiivsetele nõuetele, mis on ette nähtud seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjades ja finantsmääruses (3) ning finantsmääruse rakenduseeskirjades (4). Komisjon võttis käesoleva dokumendi vastu 13. juunil 2007. aastal ja seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007 kõigi asjaomaste seitsmenda raamprogrammi kaudsete meetmete suhtes.

Need eeskirjad käsitlevad kõiki seitsmenda raamprogrammi kaudseid meetmeid, mis on Euroopa Ühenduse või Euroopa Aatomienergiaühenduse toetuslepingu kujul, ja neid kohaldavad seitsmenda raamprogrammi kaudseid meetmeid rakendavad talitused (teadusuuringute peadirektoraadid ja asutused, kellele need ülesanded on delegeeritud) kuni käesoleva dokumendi järgmise versiooni jõustumise kuupäevani.

Kõigi järgmiste versioonide puhul esitatakse muudatuste protokoll ja võrdlus eelmis(t)e versiooni(de)ga, et teha kindlaks muudatused/uuendused ja lihtsustada arusaamist.

Eeskirjades on tehtud järgmised sisulised muudatused, et selgitada mitmeid punkte, tuginedes senisele kogemusele:

—

1. osa „Õigusliku olemasolu ja juriidilise staatuse/kategooria kontroll” ajakohastati järgmise abil:

—

juriidilise staatuse/kategooria määratlused;

—

sätted nõutud dokumentide ja jõustumiskuupäeva kohta;

—

sätted mittetäielike, vastuoluliste või valeandmete ja/või tõendavate dokumentide kohta;

—

sätted õigussubjekti määratud esindaja kohta;

—

sätted valideerimise muutmise ja läbivaatamise kohta;

—

sätted valideerimiskomisjoni kohta.

—

3. ja 4. osa „Finantssuutlikkuse kontroll” muudeti järgmiselt:

—

jaotist 3.4 „Nõutud andmed ja dokumendid” täiendati erijuhtudega;

—

asjaomaseid jaotisi rahalise elujõulisuse näitajate kohta (jaotised 3.5.3 ja 4.2.1) täiendati erandjuhtude mõistega;

—

jaotist 4.2.2 „Kaitsemeetmed” muudeti.

Lisaks tehti järgmised keelelised muudatused.

—

1. ja 3. jaotist ajakohastati viitega valideerimistalitustele (5), kes viivad läbi õigusliku olemasolu ja juriidilise staatuse/kategooria kontrolli, kontrollides osalejate finantsandmete täpsust ja tehes lühikesi finantsanalüüse.

—

Viited spetsiaalsele registreerimissüsteemile asendati viidetega teadustöös osalejate portaalile.

—

Täiendavad keelelised muudatused olid vajalikud, et võtta arvesse rakendusametite ja teiste seitsmendat raamprogrammi rakendavate asutuste iseseisvust (viited komisjoni talitustele asendati viidetega „seitsmendat raamprogrammi rakendavatele talitustele”, kuna ülesandeid täidavad nii komisjoni talitused kui ka teised asutused, kellele on ülesannete täitmine delegeeritud).

—

Tekst viidi kooskõlla Euroopa Liidu toimimise lepinguga.

ÜLDINE EESMÄRK

Käesolevas dokumendis käsitletakse eeskirju, et tagada

—

õigusliku olemasolu,

—

seitsmenda raamprogrammi staatuse,

—

tegutsemisvõime ja

—

finantssuutlikkuse

pidev kontroll seitsmendas raamprogrammis osaleja puhul kaudse meetme rakendamiseks (oodatud eesmärkide ja tulemuste saavutamine) ja liidu finantshuvide kaitseks.

Komisjoni lähenemisviisi aluseks on järgmised juhtpõhimõtted, mis on välja töötatud kõiki teadusuuringute peadirektoraate hõlmava töörühma järjestikustel koosolekutel ja mis põhinevad tugeval tahtel lihtsustada ja ratsionaliseerida.

—

Taotlejatelt/osalejatelt nõutakse üksnes teavet, mida tingimata nõutakse seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjades ja/või finantsmääruses ja/või finantsmääruse rakenduseeskirjades või oluliste statistiliste andmete esitamise eesmärgil (komisjoni iga-aastane tegevusaruanne – vt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 190).

—

Teadustöös osalejate portaal (http://ec.europa.eu/research/participants/portal) lihtsustab õigussubjektide osalemist tulevastes seitsmenda raamprogrammi ettepanekutes. Teadustöös osalejate portaali kaudu peavad õigussubjektid esitama põhiandmed ja ametlikud dokumendid üksnes korra. Siiski on nad kohustatud teavitama valideerimistalitusi samuti teadustöös osalejate portaali kaudu võimalikest muudatustest.

—

Iga valideeritud õigussubjekt peab määrama ühe isiku ehk õigussubjekti määratud esindaja, kellel on õigus hallata õigussubjekti õiguslikku ja finantsteavet veebis teadustöös osalejate portaali kaudu.

—

Konkursietapis nõutud teavet ei küsita uuesti läbirääkimiste ajal ning teavet, mida on vaja kontrollida toetuslepingu sõlmimisel, ei küsita konkursietapis, välja arvatud juhul, kui on selge, et kogutud teave ei ole kontrollimise ajal enam ajakohane (6).

—

Kontrollimine tugineb võimalikult palju taotlejate/osalejate deklareeritud andmetele ja kinnitustele. Selleks tagab komisjon, et nad pääsevad juurde selgele teabele/juhistele ja mis tahes vajalikele vahenditele (nt et hinnata ise oma rahalist elujõulisust). Selliste vahendite abil saavutatud tulemused pakuvad mittesiduvaid suuniseid; need ei püüa ennetada ametliku rahalise elujõulisuse kontrolli tulemusi, mida viivad ellu seitsmendat raamprogrammi rakendavad talitused. Eiramine ja/või valeteave võib tuua endaga rahatrahvid või halduskaristusena taotlejate/osalejate kõrvaldamise tulevasest osalemisest.

—

Kui kõiki õigussubjekte peab kontrollima õiguslikult ja tegevusalaselt, siis finantssuutlikkuse kontrolli ei kohaldata kõigi suhtes. Jaotises 3.3, mis sisaldab finantssuutlikkuse kontrollimise otsustuspuud, antakse üksikasjalikku teavet tingimuste kohta, mille tõttu õigussubjekti finantssuutlikkust kontrolliti.

—

Tänu osalejate tagatisfondi kasutusevõtmisele ei küsita osalejatelt ega muudeta osalejatele kohustuslikuks täiendavaid finantstagatisi, nagu eelrahastamise vähendamine konkreetse osaleja puhul, usalduskontod, blokeeritud kontod, finantstagatised jne. Seitsmendat raamprogrammi rakendavad talitused tugevdavad sellegipoolest järelkontrolli, et tagada seitsmenda raamprogrammi kaudsete meetmete tulemuslik rakendamine ja kaitsta osalejate ja liidu finantshuve.

1.   ÕIGUSLIKU OLEMASOLU JA JURIIDILISE STAATUSE/KATEGOORIA KONTROLLIMINE

1.1.   Põhimõtted

1.1.1.   Konfidentsiaalsus ja andmekaitse

Kõiki andmeid ja dokumente, mis on seotud õigusliku ja finantskontrolliga ning mis esitatakse valideerimistalitustele, käsitletakse konfidentsiaalselt ja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (7). Kõiki nimetatud andmeid töödeldakse kooskõlas läbipaistvuse, proportsionaalsuse, erapooletuse ja õiguspärasuse põhimõtetega.

1.1.2.   Õiguslik olemasolu

Kooskõlas seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikliga 4 võidakse toetust anda üksnes olemasolevale õigussubjektile, kes

—

on esitanud abikõlbliku taotluse, järgides komisjoni kindlaks määratud korda, ja

—

ei ole finantsmääruse artikli 93 lõikes 1, artiklis 94 ja artikli 96 lõike 2 punktis a nimetatud olukorras.

Vastavalt seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikli 2 lõikele 1 on õigussubjekt füüsiline isik või asutamiskoha siseriikliku õiguse või liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse kohaselt asutatud juriidiline isik, kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus omada enda nimel mis tahes õigusi ja kohustusi.

1.1.3.   Juriidiline staatus seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade kohaselt (juriidiliste isikute kategooriad)

Seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjades (samuti teatavatel juhtudel tööprogrammis ja konkursikutsetes) osutatakse erinevatele õigussubjektide kategooriatele. Need erinevused põhinevad eeskätt juriidilisel staatusel ja/või õigussubjekti omadustel.

Sõltuvalt kategooriast (kategooriatest), kuhu õigussubjekt kuulub, võivad õigussubjektil olla erinevad õigused ja kohustused (8), eelkõige seoses järgmisega:

—

õigused seoses ELi rahalise toetusega osalejale (sh rahastamise ülemmäär);

—

kas õigussubjekti finantssuutlikkuse kontroll on kohustuslik;

—

kas pädeval riigiametnikul on õigus sertifitseerida finantsaruandeid (9);

—

rahaline kohustus kaudse meetme rakendamisel (vt osalejate tagatisfondi rakendusviisid).

Õigussubjektide põhikategooriad, mis tuleb kindlaks määrata, on järgmised (10):

Füüsiline isik  (11)

Juriidiline isik

Avalik-õiguslik asutus

Tulu

mittetulunduslik avalik-õiguslik asutus

tulunduslik avalik-õiguslik asutus

Rahvusvaheline

organisatsioon

üleeuroopaline huvi

muud

Kesk- ja kõrgharidusasutus

Teadusasutus

Ettevõte

VKE

muu kui VKE

Nende kõlblikkuskriteeriumide kontrollimine, mis kehtestatakse konkreetsetes rahastamiskavades ja/või konkreetsetes konkursikutsetes, moodustab samuti osa kategooriatesse liigitamisest (12).

Kui õigussubjekti on võimalik liigitada erinevatesse kategooriatesse, peavad valideerimistalitused üldjuhul kaaluma selle õigussubjekti jaoks õiguste ja/või kohustuste poolest kõige soodsamat kategooriat (13).

Isegi kui osaleja jääb ilma mittetulundusliku avalik-õigusliku asutuse, kesk- ja kõrgharidusasutuse, teadusasutuse või VKE staatusest/kategooriast, säilitab ta selle staatuse eelised allkirjastatud toetuslepingu kogu kehtivusaja jooksul (v.a juhul, kui on võimalik tõestada, et staatus/kategooria anti valeandmete alusel või andmetega manipuleeriti tahtlikult ainult seitsmenda raamprogrammi toetuse saamise eesmärgil). Osalejad peavad siiski teavitama valideerimistalitusi sellise muutuse toimumisest. Kui osaleja kirjutab alla teisele toetuslepingule pärast vastavast staatusest ilmajäämist, ei kvalifitseeru ta selle staatuse omajaks.

1.1.3.1.   Mõisted

1)   „Avalik-õiguslik asutus”- Euroopa Ühenduse seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikli 2 lõike 13 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikli 2 lõike 12 kohaselt mis tahes õigussubjekt, mis on siseriikliku õiguse alusel sellisena asutatud, ja rahvusvahelised organisatsioonid. „Siseriikliku õiguse kohaselt asutatud avalik-õiguslik asutus” -

Avalik-õiguslike asutuste suhtes võib siiski kohaldada eraõigust kas mõne või enamiku nende tegevuste puhul. Eraõiguse kohaselt asutatud õigussubjekti, mis osutab avalikke teenuseid, ei peeta seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade alusel avalik-õiguslikuks asutuseks.

2)   „Mittetulunduslik avalik-õiguslik asutus”- (seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikli 32 lõige 5 ja artikli 33 lõige 1) – õigussubjekt, mis vastab nii tingimusele „avalik-õiguslik asutus” kui ka tingimusele „mittetulundusühendus”.

3)   „Mittetulundusühendus”- õigussubjekt, mille õiguslik vorm ei võimalda tulu teenida ja/või mis on võtnud juriidilise või põhikirjalise kohustuse mitte jagada tulu aktsionäridele või üksikutele liikmetele. Juhatuse, partnerite, sidusrühmade, liikmete või organisatsiooni esindaja otsuseid tulu jaotamise kohta ei peeta piisavaks, et tõestada õigussubjekti mittetulunduslikku olemust.

4)   „Teadusasutus”- Euroopa Ühenduse seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikli 2 lõike 7 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikli 2 lõike 7 tähenduses mittetulundusliku organisatsioonina asutatud õigussubjekt, mis ühena oma põhitegevustest teostab teadusuuringuid või tehnoloogiaarendust. Kohaldub eespool punktis 3 sätestatud „mittetulundusühenduse” mõiste. Teiste õigussubjektide teostatud teadustegevuse pelk rahastamine, teadmiste levitamine ning teadustegevuse edendamine ja kooskõlastamine ei ole käesoleva määratluse tähenduses teadustegevus.

5)   „Kesk- ja kõrgharidusasutus”- õigussubjekt, mida sellisena tunnustab riiklik haridussüsteem ja mis võib olla avalik-õiguslik või eraasutus.

6)   „VKEd”- Euroopa Ühenduse seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikli 2 lõike 14 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikli 2 lõike 13 tähenduses mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad vastavalt soovitusele 2003/361/EÜ (14).

i.

Õigussubjekt on seotud majandustegevusega, kui ta tõestab, et on seotud mis tahes kaubanduse või tegevusega, mida tehakse asjaomasel turul tasu või raha eest. Üldiselt on majandustegevus iga tegevus, mis seisneb kaupade või teenuste pakkumises asjaomasel turul.

ii.

Järgmisi tegevusi ei käsitata majandustegevusena:

1)

tegevused, mis ei sisalda mingit liiki rahalist kasu, või

(2)

tegevused, mille jaoks konkreetset/otsest turgu ei ole, või

(3)

tegevused, mille puhul saadud tulu ei saa eristada liikmete või aktsionäride isiklikust tulust.

Seetõttu taastatakse valideerimine taotlejate puhul, keda keelduti VKEna valideerimast põhjusel, et nad ületasid viimasel aruandeperioodil soovituse 2003/361/EÜ artiklis 2 sätestatud künnise, kui nad tõestavad, et nimetatud künnist ei ületatud eelviimasel aruandeperioodil. See ei kohaldu, kui VKE on ületanud künnise ühinemise või omandamise tulemusena.

1.1.4.   Nõutud andmed ja dokumendid

Taotlejad peavad sõltuvalt oma juriidilisest staatusest esitama valideerimise raames nõutavad dokumendid (välja arvatud juhul, kui need on eelnevalt esitatud ja nendes ei ole muutusi toimunud), mis tõendavad:

1)

nende juriidilist nime;

2)

nende õiguslikku vormi, kui tegu on juriidiliste isikutega;

3)

nende juriidilist aadressi, milleks on vaikimisi juriidilise isiku peakontori aadress või füüsilise isiku alalise elukoha aadress.

Dokumente võetakse vastu kõigis ELi ametlikes keeltes. Valideerimistalituste töö lihtsustamiseks võidakse paluda, et taotlejad esitaksid nende dokumentide mitteametlikud tõlked. Dokumentidest, mis on esitatud muus kui ELi ametlikus keeles (15), võidakse keelduda, kui dokumentidega ei ole kaasas sertifitseeritud/ametlikku/õigustõlget akrediteeritud asutuselt või tõlkijalt. Tõendavad dokumendid ei tohi olla vanemad kui kuus kuud.

Õigussubjektid peavad esitama eeskätt järgmised nimetatud tõendavad dokumendid. Aktsepteeritakse nende dokumentide elektroonilist versiooni.

a.

Allkirjastatud õigussubjekti identifitseerimisvorm (16).

b.

Füüsiliste isikute puhul:

i.

kehtiva ID-kaardi või passi loetav koopia;

ii.

vajaduse korral ametlik käibemaksukohustuslasena registreerimise dokument.

c.

Avalik-õiguslike asutuste puhul:

iii.

koopia resolutsioonist, seadusest, määrusest või otsusest, millega asutatakse kõnealune õigussubjekt avalik-õigusliku asutusena, või selle puudumisel mis tahes muu ametlik dokument, millega kinnitatakse õigussubjekti asutamist avalik-õigusliku asutusena;

iv.

vajaduse korral ametlik käibemaksukohustuslasena registreerimise dokument. Kui õigussubjekt ei ole registreeritud käibemaksukohustuslasena, võib valideerimistalitus nõuda tõendit käibemaksust vabastamise kohta.

d.

Teiste õigussubjektide puhul:

v.

koopia mis tahes ametlikust dokumendist (nt ametlik väljaanne, ettevõtete register vms), milles näidatakse taotleja juriidilist nime ja aadressi ning riikliku asutuse antud registreerimisnumbrit, või sõltuvalt registreerimisjärgsest riigist mis tahes muu vastuvõetava juriidilise dokumendi koopia;

vi.

koopia käibemaksukohustuslasena registreerimise dokumendist, kui see on olemas, ja ainult juhul, kui käibemaksukohustuslasena registreerimise number ei selgu eespool osutatud ametlikust dokumendist. Kui õigussubjekt ei ole registreeritud käibemaksukohustuslasena, on nõutav tõend käibemaksust vabastamise kohta.

e.

VKEde puhul:

vii.

aastabilanss ja kasumiaruanne viimase aruandeperioodi kohta;

viii.

nende aruannete lisad, kus osutatakse tootmisahelas ees- või tagapool asuvatele ettevõtetele, kui nende andmeid ei ole näidatud bilansis;

ix.

töötajate arvu deklaratsioon, väljendatud aasta tööühikutena, nagu on määratletud soovituse 2003/361/EÜ artiklis 5;

x.

bilanss ja kasumiaruanne, nende lisad viimase aruandeperioodi kohta, samuti töötajate arv tootmisahelas ees- või tagapool asuvates ettevõtetes, nagu on määratletud soovituse 2003/361/EÜ artiklis 6;

xi.

nagu on sätestatud soovituse 2003/361/EÜ artikli 4 lõikes 3, siis äsja asutatud ettevõtete puhul, mille raamatupidamisaruandeid ei ole veel heaks kiidetud, aktsepteeritakse deklaratsiooni, mis sisaldab majandusaasta käigus heas usus koostatud hinnangulisi näitajaid;

xii.

deklaratsiooni aktsepteeritakse tõendina selle kohta, et vaatamata käibe puudumisele on ettevõte seotud majandustegevusega tehtud investeeringute ja investeeringutest oodatava kasumi kaudu;

xiii.

eespool nimetatud tõendavad dokumendid võib asendada ametliku sertifikaadiga, mille on välja andnud selle liikmesriigi ametlik või pädev asutus, kus on õigussubjekti juriidiline aadress või alaline elukoht, ning kui see sertifikaat kinnitab, et ettevõte on VKE soovituse 2003/361/EÜ tähenduses. Kuid taotleja päritoluriigi kohtus või haldusasutuses, notari või riigiametniku ees vande all antud või ausõnalist kinnitust ei aktsepteerita nõutud tõendavate dokumentide asemel.

1.1.5.   Õigusliku olemasolu ja juriidilise staatuse/kategooria jõustumiskuupäev

1)

Kuupäev, alates millest peab komisjon õigussubjekti õiguslikku olemasolu ja juriidilist staatust/kategooriat kehtivaks (jõustumiskuupäev), on kuupäev, millal jõustub õigussubjekti asutamist käsitlev õigusakt. Kuupäev on, tähtsuse järjekorras:

1)

riigi ametlikus registris (nt äriregistris) registreerimise kuupäev;

2)

riiklikus ametlikus väljaandes avaldamise kuupäev;

3)

õigusakti kohturegistris kohustusliku hoiustamise kuupäev;

4)

osaliste poolt allakirjutamise kuupäev.

2)

Kui asutamisakti ei ole, on õigussubjekt olemas alates vaikimisi kindlaks määratud kuupäevast.

3)

VKE staatuse jõustumiskuupäev on selle aruandeperioodi lõpukuupäev, millel VKE staatuse hindamine põhines vastavalt soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 4 lõikele 2 (vt jaotise 1.1.3.1 punkti 6 alapunkti e eespool). Äsja asutatud ettevõtete puhul, mille aruandeperiood ei ole veel lõppenud, on jõustumiskuupäev nende asutamiskuupäev.

1.2.   Õigusliku olemasolu ja juriidilise staatuse/kategooria kontrolli rakendamine

Kõik õigussubjektid peavad registreerima oma põhilised haldus- ja juriidilised andmed (nt organisatsiooni juriidiline nimi, juriidiline aadress jne) teadustöös osalejate portaali veebiliideses. Registreerima peab ainult üks kord. Topeltregistreerimise vältimiseks peab õigussubjekt tulevase osalemise korral kasutama esmakordsel registreerimisel väljastatud osavõtukoodi (17).

Subjektid, kellel ei ole sõltumatu juriidilise isiku staatust, osalevad selle õigussubjekti osavõtukoodiga, kellest nad sõltuvad. Sellegipoolest võidakse järgmisi subjekte valideerida eraldi subjektidena ja anda neile eraldi osavõtukood:

1)

ministeeriumid või teised rakendusametid osana riigi – kas siis keskse valitsusega või liitriigi – keskvalitsusest, mis on otseselt seotud valitsusega vastavalt riigi ametlikult avaldatud korraldusele;

2)

rahvusvaheliste organisatsioonide loodud spetsialiseeritud asutused, sealhulgas, kuid mitte ainult, rakenduseeskirjade artikli 43 lõikes 2 osutatud asutused;

3)

Teadusuuringute Ühiskeskus ja selle delegatsioonid.

Taotluse esitamise etapis tõendavaid dokumente ei nõuta ja seitsmendat raamprogrammi rakendavad talitused ei kontrolli andmeid.

Subjektidel peab olema osavõtukood, nad peavad olema registreeritud ja valideeritud komisjoni andmebaasis enne toetuslepingule alla kirjutamist. Seepärast peavad valideerimistalitused kontrollima subjekti õiguslikku olemasolu ja juriidilist staatust/kategooriat subjekti esitatud andmete ja tõendavate dokumentide alusel, kui seda ei ole varem tehtud (18). Õiguslikku olemasolu ja juriidilise staatuse/kategooria andmist kontrollitakse üks kord pärast seda, kui subjekt on ennast ise registreerinud. Seda tehakse üksnes juhul, kui subjekti põhilised juriidilised andmed (juriidiline nimi, õiguslik vorm ja juriidiline aadress) on selgelt näidatud ja neid tõendavad nõutud tõendavad dokumendid, eeldusel, et mitte ükski neist dokumentidest ei ole ilmselgelt ekslik, vale või loetamatu.

Sama menetlust kasutatakse ja samasuguseid dokumente nõutakse õigussubjektidelt, kes ühinevad kaudse meetmega või mis tahes muudatuse korral osaleja juriidilises isikus kaudse meetme rakendamise ajal, millest tuleneb subjekti uus valideerimine alates enda registreerimisest teadustöös osalejate portaalis.

Tõendavad dokumendid õigusliku olemasolu ja juriidilise staatuse/kategooria kohta esitatakse valideerimistalitustele teadustöös osalejate portaali veebiliidese kaudu või e-posti teel (19) seitsmendat raamprogrammi rakendavate talituste poolt kutsel ja/või läbirääkimiste raames kindlaks määratud tähtaja jooksul.

Mittekohustusliku iseregistreerimise korral täpsustavad valideerimistalitused selgituste ja tõendavate dokumentide nõudmisel ajavahemiku, mille jooksul taotleja peab vastama. Kui taotleja ei esita, selgita ega täida nõutud aja jooksul tõendavaid dokumente, on valideerimistalitustel õigus ignoreerida õigussubjekti iseregistreerimist, võttes arvesse mis tahes erilisi ja põhjendatud asjaolusid,

Samal ajal kui valideerimistalitused tõendavad taotleja õiguslikku olemasolu, kontrollivad nad ka seda, kas subjekt on juba registreeritud teadustöös osalejate portaalis või mõnes muus Euroopa Komisjoni keskses andmebaasis, mis sisaldab samasugust olulist teavet, ja võtab seda teavet arvesse (20).

Kui taotleja õiguslik olemasolu on kindlaks tehtud, kontrollivad valideerimistalitused tõendavate dokumentide alusel seitsmenda raamprogrammi juriidilist staatust ja teevad kindlaks kategooria, millesse seitsmenda raamprogrammi kaudses meetmes osalev õigussubjekt kuulub.

Pärast subjekti õigusliku olemasolu ja juriidilise staatuse/kategooria kontrollimist peavad valideerimistalitused kontrollima taotleja deklareeritud kaudse kulu meetodit ja selle protokollima.

1.2.1.   Sätted mittetäielike, vastuoluliste või valeandmete ja/või tõendavate dokumentide kohta

1)

Eeldatakse, et kõik tõendid on tõesed ja esitatud heas usus. Valideerimistalitused võivad selgitamise eesmärgil kasutada kogu avalikkusele kättesaadavat teavet.

a)

Kui tulemused ei kinnita taotleja deklareeritud andmeid;

b)

kui taotleja esitatud tõendid on loetamatud, mittetäielikud või ebaselged;

c)

kui on märke sellest, et on esitatud puudulikke või valeandmeid, või muudest rikkumistest,

teavitavad valideerimistalitused taotlejat ja paluvad esitada täiendavaid selgitusi või täiendada esitatud dokumente mõistliku tähtaja jooksul.

2)

Järgmistel juhtudel:

a)

kui taotleja ei esita nõutud teavet;

b)

kui taotleja moonutab nõutud teabe esitamisel andmeid;

c)

kui tõendavad dokumendid on kehtetud või aegunud;

d)

kui taotleja esitatud andmed ja tõendavad dokumendid on tugevas vastuolus,

siis valideerimistalitused,

i.

kui probleem on seotud õigusliku olemasolu kontrollimisega, keelduvad asjaomase õigussubjekti valideerimisest;

ii.

kui probleem on seotud juriidilise staatuse/kategooria andmisega, valideerivad õigussubjekti vastavalt esitatud dokumentidele, mitte taotleja andmetele.

3)

Valideerimisest või taotleja enda deklareeritud juriidilise staatuse/kategooria andmisest keeldumise korral teavitavad valideerimistalitused taotlejat keeldumise põhjustest ja õiguslikest tagajärgedest.

4)

Eiramisjuhtude ja/või valeandmete esitamise korral teavitavad valideerimistalitused asjaomast eelarvevahendite käsutajat ning vajaduse korral Euroopa Pettustevastast Ametit (OLAF).

Eiramine ja/või valeandmed võivad tuua endaga rahatrahvid või halduskaristuste kohaldamise taotlejate/osalejate tulevasest osalemisest kõrvaldamisena, nagu on sätestatud finantsmääruse artiklis 96.

1.2.2.   Teave valideerimise tulemuse kohta ja valideeritud osavõtukood

Valideerimistalitused peavad nõuetekohaselt teavitama taotlejaid õigusliku olemasolu kontrollimise tulemustest ja antud juriidilisest staatusest/kategooriast.

Igale valideeritud õigussubjektile antakse ainulaadne valideeritud 9-kohaline registreerimisnumber ehk osavõtukood, mida õigussubjekt kasutab seitsmenda raamprogrammi järgmiste taotluste esitamisel.

1.2.3.   Põhiandmete õigsuse deklareerimine toetuse ettevalmistamise blanketil

Läbirääkimiste ajal laaditakse põhilised haldus- ja õiguslikud andmed, mis õigussubjekt registreeris teadustöös osalejate portaalis, automaatselt toetuslepingu ettevalmistamise blanketile.

Organisatsiooni seaduslik esindaja on see isik, kellel on õigus esindada organisatsiooni ja kirjutada alla toetuslepingule. Seaduslik esindaja

a)

peab kontrollima, et toetuslepingu ettevalmistamise blanketil esitatud põhilised haldus- ja õiguslikud andmed on õiged, ja kui ei ole, siis taotlema vajalikke muudatusi teadustöös osalejate portaali kaudu;

b)

peab kinnitama ausõnaga, et toetuslepingu ettevalmistamise blanketil esitatud teave tema organisatsiooni kohta on täielik, täpne ja õige; peab deklareerima, et organisatsioon ei ole finantsmääruse artikli 93 lõikes 1, artiklis 94 ega artikli 96 lõike 2 punktis a osutatud olukorras, ning andma allkirja eespool märgitu kinnituseks toetuslepingu ettevalmistamise blanketile. Seitsmendat raamprogrammi rakendavad talitused võivad nõuda käesolevas osas nimetatud juriidilise isiku seadusliku esindaja kohta käivaid tõendavaid dokumente.

1.2.4.   Õigussubjekti määratud esindaja

Pärast õigussubjekti valideerimist määrab seaduslik esindaja õigussubjekti määratud esindaja, kes on valideerimistalituste tunnustatud ametlik kontaktisik ja kellel on õigus nõuda muudatuste tegemist valideerimisandmetes asjakohaste tõendavate dokumentide alusel. Nimetatud eesmärgil saadab seaduslik esindaja õigussubjekti määratud esindaja määramise blanketi, mis on nõuetekohaselt allkirjastatud ja pitsatiga kinnitatud, kas tavapostiga või e-postiga valideerimistalitustele. Õigussubjekti määratud esindaja ametisse nimetamine on kohustuslik. Õigussubjekti määratud esindaja ametikoha täitmine on haldusülesanne, mis võib, aga ei pea seisma eraldi õigussubjekti seadusliku esindaja ametikohast.

Pärast keskses andmebaasis registreerimist saab õigussubjekti määratud esindajast valideerimistalituste ametlik kontaktisik kõigis õiguslike ja finantsandmetega ning õigussubjekti seitsmenda raamprogrammi staatuse/kategooriaga seotud küsimustes. Õigussubjekti määratud esindaja pääseb juurde teadustöös osalejate portaali asjaomasele veebipõhisele rakendusele ja ta on kohustatud hoidma õigussubjekti valideeritud teavet ajakohasena. Ta peab teavitama valideerimistalitusi mis tahes muudatustest õigussubjekti juriidilistes andmetes või juriidilises staatuses/kategoorias viivitamata pärast muudatuse toimumist. Nõudmisel esitab ta ka õigussubjekti finantsandmed.

Muudatuste korral juriidilistes andmetes või juriidilises staatuses/kategoorias taotleb õigussubjekti määratud esindaja tõendavate juriidiliste ja/või finantsdokumentide alusel eelmise valideerimise muutmist.

1.2.5.   Valideerimise muutmine

Eelmise valideerimise muutmise taotlus rahuldatakse üksnes juhul, kui selle taotluse on esitanud õigussubjekti määratud esindaja. Kui õigussubjekti määratud esindajat ei ole veel ametisse nimetatud, tuleb ametisse nimetamine lõpule viia, et saaks esitada muutmistaotluse.

1.2.5.1.   Valideerimise muutmine esialgse valideerimise käigus tehtud vea tõttu

Sellised muudatused registreeritakse tagasiulatuvalt ja jõustumiskuupäev on esialgse valideerimise kuupäev.

Sellistel juhtudel ja vajadusel võidakse aga rakendada teisi kaitsemeetmeid, nt neid, mis on loetletud punktis 4.2.2. Kui muudatus on seotud valideerimistalituste tehtud veaga, siis võib seitsmendat raamprogrammi rakendava talituse eelarvevahendite käsutaja tühistada tagasiulatuva mõju, kui see on põhjendatud, ja vastab usaldusväärse finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõtetele.

1.2.5.2.   Valideerimise muutmine muudatuste tõttu õiguslikus olemasolus ja juriidilises staatuses/kategoorias

Valideerimistalitused peavad kodeerima õigussubjekti õigusliku olemasolu või juriidilise staatuse/kategooria muutmise jõustumiskuupäeva, mis määratakse kindlaks kuupäeva abil, mil hakkab kehtima muudatust kehtestav akt, välja arvatud juhul, kui selle akti tingimustes on sätestatud muu kuupäev. VKEde puhul on staatuse muutmise kuupäev selle aruandeperioodi lõpukuupäev, mille ajal muutus aset leidis ja mis määratakse kindlaks vastavalt eeskirjadele, mis on sätestatud eespool jaotise 1.1.3.1 punkti 6 alapunktis e.

1.2.5.3.   Muudatused kaudse kulu meetodis

Valideerimistalitused peavad kajastama muutusi kaudse kulu meetodis, millest osaleja teatas vastavalt eeskirjadele, mis on sätestatud toetuslepingu näidise artiklis II.15.

Kaudsed kulud on need kaudsed abikõlblikud kulud, mida osalejad ei saa tuvastada otseselt projektile omistatud kuludena, kuid mida on võimalik kindlaks teha ja põhjendada arvestussüsteemi vahendusel kui projektile omistatud otseste abikõlblike kuludega otseselt seotud kulusid. Neid võib kindlaks teha ka toetuslepingu näidise artikli II.15 lõikes 2 täpsustatud meetodi abil (21).

Vahet võib teha järgmiste kaudse kulu meetodi muudatuste vahel (22).

Mis tahes taotlused kaudse kulu meetodi muutmiseks on täielikult põhjendatud kas arenguga osaleja juriidilises staatuses või arvestussüsteemis või siis veaga esimese projekti läbirääkimiste ajal, kus õigussubjekt osaleb.

Kaudse kulu meetodi muutmise taotlemisel kinnitab osaleja, et on lugenud ja nõustub eeskirjadega kaudse kulu meetodi valiku kohta (toetuslepingu näidise artikkel II.15).

1)   Muutused osaleja juriidilises staatuses

Kui osaleja juriidilise staatuse muutumine tähendab mittetulundusliku avalik-õigusliku asutuse, kesk- või kõrgharidusasutuse, teadusasutuse või VKE staatuse/kategooria omandamist, võib osaleja taotleda 60 % kindlamääralist toetust tulevasteks projektideks, kui ta vastab toetuslepingu näidises sätestatud muudele tingimustele kõnealuse kindlamääralise toetuse kasutamiseks (23).

Kaudse kulu meetodi muudatuse jõustumise kuupäev on sama mis juriidilise staatuse/kategooria muutumise kuupäev, mis on sätestatud jaotises 1.2.5.2.

Kaudse kulu meetodi jõustumise kuupäev kohaldub ainult etteulatuvalt ega mõjuta seepärast käimasolevaid projekte.

2)   Muudatused osaleja arvestussüsteemis

a.

Arvestussüsteemi muudatuste korral teavitab õigussubjekti määratud esindaja valideerimistalitusi oma taotluses kaudse kulu meetodi muutmiseks teadustöös osalejate portaali kaudu päevast, mil muudatus jõustub. Valideerimistalituste registreeritud jõustumiskuupäev on õigussubjekti määratud esindaja märgitud kuupäev, kui sellega nõustuvad seitsmendat raamprogrammi rakendavad talitused.

b.

Kui osalejad otsustasid esialgu kindlamääralise toetuse kasuks ja hiljem valisid tulevase osalemise jaoks kaudse kulu meetodi, ei ole muudatust vaja tõendada.

c.

Kaudse kulu meetodi jõustumise kuupäev kohaldub ainult etteulatuvalt ega mõjuta seepärast käimasolevaid projekte. Kui aga muudatuste tõttu nende arvestussüsteemis ei ole osalejad enam suutelised kindlaks tegema tegelikke kaudseid kulusid, siis kohaldub kaudse kulu meetodi muutmise kuupäev ka pooleliolevatele projektidele.

3)   Kui kaudse kulu meetodiga seoses on tehtud viga läbirääkimistel esimese projekti üle, millest õigussubjekt osa võtab, ja kui seitsmendat raamprogrammi rakendavad talitused on selle vea parandamist aktsepteerinud, siis on kaudse kulu meetodi muutmise jõustumiskuupäev sama mis õigussubjekti esialgse valideerimise kuupäev ja kohaldub ka pooleliolevate projektide suhtes.

1.2.6.   Valideerimiste halduskorras läbivaatamine

1)

Enne läbivaatamise taotlemist peab taotleja paluma kinnitust valideerimise tulemuse kohta.

2)

Valideerimise läbivaatamise taotluse (24) võib esitada kirjalikult asjaomase õigussubjekti määratud esindaja otse pädevale valideerimistalitusele; muid formaalsusi ei nõuta.

Kõik läbivaatamise taotlused, mille on esitanud valideerimisega mitteseotud pooled, lükatakse tagasi.

3)

Valideerimistalitused teatavad, et on läbivaatamise taotluse kätte saanud. Nad peavad nõuetekohaselt teavitama asjaomast poolt oma sellekohasest otsusest. Tagasilükkamise korral tuleb esitada põhjendus.

Valideerimise läbivaatamise taotlus ei peata valideerimise kehtivust, mis jääb kuni tühistamiseni jõusse. Läbivaatamisprotsess ei mõjuta taotleja õigust esitada kaebus Euroopa Ombudsmanile või Euroopa Liidu Kohtule.

1.2.7.   Valideerimiskomisjon

Seitsmendat raamprogrammi rakendavad Euroopa Komisjoni peadirektoraadid ja rakendusametid peavad moodustama talitustevahelise koordineerimisrühma (millele osutatakse kui valideerimiskomisjonile) ja delegeerima sellesse rühma oma esindaja. Valideerimistalitused osalevad valideerimiskomisjonis ilma hääleõiguseta ja alluvad valideerimiskomisjoni sekretariaadile valideerimiskomisjoni esimehe juhatamisel. Komisjon kehtestab kooskõlastamisprotsessi töökorra, sealhulgas levinud tavade registri.

Kui taotleja esitab pädevale valideerimistalitusele taotluse läbivaatamiseks vastavalt punktile 1.2.7, peavad valideerimistalitused edastama taotluse valideerimiskomisjonile. Valideerimiskomisjon vaatab läbi õigussubjekti valideerimise juhtumid, mille kohta on taotlus esitatud, ja teeb nende kohta otsuse. Valideerimiskomisjonil puuduvad volitused, et tegeleda juhtumitega, mis on seotud finantssuutlikkuse kontrollimisega.

2.   TEGUTSEMISVÕIME KONTROLLIMINE

2.1.   Põhimõtted

Nagu on märgitud finantsmääruse artiklis 115 ja finantsmääruse rakenduseeskirjade artiklis 176, tuleb hinnata taotleja tegutsemisvõimet ja finantssuutlikkust, et tagada taotleja suutlikkus viia lõpule kavandatud meede või tööprogramm.

Tegutsemisvõime peab eristuma finantssuutlikkusest, mille puhul viiakse läbi erikontroll (vt allpool).

Mõiste „tegutsemisvõime” on seotud kutseoskustega (tehnilised, teadusalased, tehnoloogilised, juhtimis-, haldus- jne oskused) (25), -kvalifikatsioonidega, vahendite ja/või teadmistega, mis on vajalikud eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamiseks.

Kuna suuremat osa seitsmenda raamprogrammi kaudsetest meetmetest rakendab mitmest õigussubjektist koosnev konsortsium, tehakse vahet kahel tegutsemisvõime tasandil:

—

konsortsiumi tegutsemisvõime;

—

iga taotleja tegutsemisvõime.

Seepärast on kontrolli eesmärk hinnata, kas taotlejatel (koos ja eraldi) on olemas või saavad õigeks ajaks olemas olema kutsealased pädevused ja kvalifikatsioonid, mis on vajalikud kaudse meetme lõpuleviimiseks.

Juhul kui koordinaatori erirolli täidab füüsiline isik, tuleb erilist tähelepanu pöörata tema tegutsemisvõime hindamisele.

2.2.   Kohaldamine

2.2.1.   Ettepaneku esitamise etapis

Konsortsiumi tegutsemisvõimet käsitlevad sõltumatud välishindajad hindamisetapis (26), kui nad hindavad kriteeriumi „Rakendamine”.

Selleks et sõltumatud välishindajad saaksid oma ülesannet täita, palutakse taotlejatel esitada koos ettepanekuga muu hulgas: taotleja tasandil – organisatsiooni lühikirjeldus ja tööga tegelema hakkavate töötajate kokkuvõtlik profiil (vt suunised taotlejatele); konsortsiumi tasandil kirjeldavad taotlejad, kuidas nad moodustavad konsortsiumi, mis on suuteline saavutama projekti eesmärke (vt suunised taotlejatele).

Künnisest suurem arv punkte tähistab sõltumatute välishindajate positiivset hinnangut.

Sõltumatud välishindajad esitavad märkused seitsmendat raamprogrammi rakendavatele talitustele (vt hindamisaruande kokkuvõte) mis tahes õigussubjekti kohta, kelle puhul nad on seisukohal, et ettenähtud ülesannete täitmiseks vajalik tegutsemisvõime on ilmselt ebapiisav või ei ole seda piisavalt tõendatud.

2.2.2.   Läbirääkimiste etapis

Enamasti järgivad seitsmendat raamprogrammi rakendavad talitused sõltumatute välishindajate soovitusi tegutsemisvõime kohta – sealhulgas võimalust keelata taotleja osalus positiivse hinnangu saanud projektis, kuna taotleja ei ole tegutsemisvõimeline. Kui seitsmendat raamprogrammi rakendavad talitused on teadlikud mis tahes lisateabest, mis võib avaldada mõju sõltumatute välishindajate otsusele, võivad seitsmendat raamprogrammi rakendavad talitused kindlate ja põhjendatud argumentide alusel otsustada mitte valida õigussubjekti ja/või taotlust ELi rahalise toetuse saajaks. Selline lisateave võib pärineda erinevatest allikatest, nt eelmiste auditite tulemused, eelmiste (või pooleliolevate) projektide juhtimine, väliste andmebaaside kasutamine jne.

Iga taotleja peab seitsmendat raamprogrammi rakendavatele talitustele esitama ausõnalise kinnituse selle kohta, et tal on olemas või saavad nõutud aja jooksul olemas olema vajalikud vahendid töö tegemiseks seoses seitsmenda raamprogrammi kaudsete meetmetega. See kinnitus on osa toetuslepingu ettevalmistamise blanketist ja sellele kirjutab alla isik, kellel on õigus kirjutada alla toetuslepingule ja õigus esindada organisatsiooni. Kui taotlejal endal puuduvad vahendid töö tegemiseks, peab ta kirjeldama, kuidas tal on kavas oma kohustusi täita. Kui mingi ülesande puhul kasutatakse alltöövõttu või kui projektiga on seotud muud kolmandad isikud, tuleb seda arutada ja selles kokku leppida läbirääkimiste käigus ning seda selgelt kirjeldada toetuslepingu I lisas.

Juhul, kui õigussubjekt ühineb konsortsiumiga läbirääkimiste või kaudse meetme rakendamise käigus, põhineb tema tegutsemisvõime hindamine samadel põhimõtetel.

3.   FINANTSSUUTLIKKUSE KONTROLLIMINE: RAKENDUSEESKIRJAD

3.1.   Põhimõtted

Kavandatud meetme elluviimiseks vajaliku finantssuutlikkuse kontrollimine on läbirääkimiste etapi lahutamatu osa ja see tuleb lõpule viia enne toetuslepingule alla kirjutamist.

Järgmistes eeskirjades on täpsustatud miinimumnõuded finantskontrollile, mida peavad läbi viima eelarvevahendite käsutajad seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikli 16 lõike 4 ning finantsmääruse rakenduseeskirjade artiklite 173 ja 176 kohaselt.

Meetme elluviimiseks vajaliku finantssuutlikkuse kontrollimine toimub põhimõtteliselt neljas etapis:

—

esimese sammuna tehakse kindlaks õigussubjektid, kelle suhtes rakendatakse finantssuutlikkuse kohustuslikku kontrolli kooskõlas seitsmenda raamprogrammi rakenduseeskirjade, finantsmääruse ja rakenduseeskirjadega (vt jaotis 3.3);

—

teise sammuna esitavad need juriidilised isikud – kui nad ei ole seda juba teinud – oma finantsteabe ja asjakohased tõendavad dokumendid viimase lõppenud majandusaasta kohta (vt jaotis 3.4); seejärel kontrollivad teavet valideerimistalitused;

—

kolmanda sammuna viivad valideerimistalitused eespool esitatu põhjal läbi lühikese finantsanalüüsi viimase lõppenud majandusaasta kohta. See lühike finantsanalüüs koosneb järgmisest:

—

rahalise elujõulisuse kontroll (vt jaotis 3.5);

—

peale selle kontrollitakse omakapitali näitajat (vt jaotis 3.5);

—

kaasrahastamise suutlikkuse kontroll ja rahaliste kohustuste näitaja (kui see on asjakohane) (vt jaotis 3.6);

—

neljanda sammuna võtab eelarvevahendite käsutaja eespool esitatu põhjal vajalikke meetmeid, sealhulgas teeb vajaduse korral põhjalikuma finantsanalüüsi (vt jaotis 4).

Edaspidi kirjeldatud menetlust ja dokumente kasutatakse/küsitakse õigussubjektide puhul, kes ühinevad kaudse meetmega selle meetme üle peetavate läbirääkimiste või rakendamise etapis.

3.2.   Lühikese finantsanalüüsi põhjused

Võttes arvesse nende taotlejate suurt arvu, kelle finantssuutlikkust tuleb analüüsida, ja selleks, et vältida põhjendamatuid viivitusi, tehakse lühike rahalise elujõulisuse kontroll. Kui õigussubjekti rahalise elujõulisuse (27) lühikontrolli tulemus on „nõrk”, tehakse põhjalikum finantsanalüüs (28)  (29).

3.3.   Õigussubjektide kategooriad, kelle suhtes kohaldatakse finantssuutlikkuse kontrolli või kellele tehakse erand

Kooskõlas finantsmääruse ja selle rakenduseeskirjadega (artikli 176 lõige 4) ei kohaldata õigussubjektide järgmiste kategooriate suhtes finantssuutlikkuse kontrolli:

—

füüsilised isikud stipendiumide saamisel;

—

avalik-õiguslikud asutused;

—

rahvusvahelised organisatsioonid, kellele on osutatud rakenduseeskirjade artikli 43 lõikes 2:

—

rahvusvahelised avaliku sektori organisatsioonid, mis on loodud valitsustevaheliste kokkulepetega ning selliste organisatsioonide loodud spetsialiseeritud asutused;

—

Rahvusvaheline Punase Risti Komitee (RPRK);

—

Punase Risti ja Punase Poolkuu Ühingute Rahvusvaheline Föderatsioon;

—

Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond.

Seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjades osalejate tagatisfondi kasutuselevõtmise tõttu:

—

ei kohaldata kooskõlas seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikliga 38 (lõiked 5 ja 6) õigussubjektide järgmiste kategooriate suhtes finantssuutlikkuse kontrolli:

—

õigussubjektid, kelle osalemise kaudses meetmes tagab liikmesriik või assotsieerunud riik;

—

kesk- ja kõrgharidusasutused,

—

peale selle ei kohaldata kooskõlas seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikli 38 lõikega 6 finantssuutlikkuse kontrolli mis tahes muu kategooria õigussubjekti suhtes, kes taotleb ELilt rahalisi vahendeid seitsmenda raamprogrammi kaudses meetmes kuni 500 000 euro eest, välja arvatud juhul, kui:

—

õigussubjekt on kaudse meetme koordinaator ega kuulu ühtegi eespool nimetatud kategooriasse ja/või

—

erandolukorras, kui vastavalt seitsmendat raamprogrammi rakendavatele talitustele kättesaadava teabe põhjal on põhjendatud kahtlusi taotleja finantssuutlikkuses (nt kui on leitud, et õigussubjekt on seotud tõsiste haldusvigade või pettusega; või kui õigussubjekti suhtes on pooleli õiguslik menetlus või kohtumenetlus tõsise haldusvea või pettuse tõttu; või kui õigussubjekti suhtes kohaldatakse arestimiskorraldust või olulist sissenõudekorraldust komisjoni antud summa tõttu, mille tagasimakse on läinud oluliselt üle tähtaja), või

—

kui õigussubjekti finantssuutlikkuse kohta on tehtud olulisi finantsalaseid avastusi pärast komisjoni, kontrollikoja või nende nõuetekohaselt volitatud esindaja tehtud finantsauditit viimase kahe aasta jooksul).

Ülejäänud õigussubjektide puhul, kes osalevad seitsmenda raamprogrammi kaudses meetmes, on finantssuutlikkuse kontrollimine kohustuslik.

Otsustuspuu selliste õigussubjektide kategooriate tuvastamiseks, kelle suhtes kohaldatakse finantssuutlikkuse kontrolli, on esitatud järgmisel lehel.

Finantssuutlikkuse Kontrollimise Otsustuspuu

Image

3.4.   Nõutud andmed ja dokumendid

Kooskõlas seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjadega hõlmab mõiste „õigussubjekt” nii juriidilisi kui ka füüsilisi isikuid.

3.4.1.   Juriidilised isikud

Läbirääkimiste etapis ja kooskõlas seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjadega:

—

Iga juriidiline isik, kelle suhtes kohaldatakse finantssuutlikkuse kontrolli, peab valideerimistalitustele esitama lõppenud majandusaasta kohta:

—

bilansi;

—

kasumiaruande;

—

kohustusliku auditi aruande kahe eespool nimetatud finantsaruande kohta, kui see on olemas. Kui kohustusliku auditi aruanne on olemas, ei nõuta täiendavaid auditiaruandeid (30).

—

Kõigilt juriidilistelt isikutelt, kelle puhul on nõutud finantssuutlikkuse kontroll, nõuavad valideerimistalitused viimase olemasoleva bilansi ja kasumiaruande sünteesi erivormis „Lihtsustatud raamatupidamisaruanded” (teadustöös osalejate portaali või muude vahendite kaudu).

—

Kõik juriidilised isikud, kelle suhtes kohaldatakse finantssuutlikkuse kontrolli ja kes taotlevad ELilt rahalisi vahendeid suuremas summas kui 500 000 eurot, peavad esitama valideerimistalitustele täieliku auditiaruande, milles kinnitatakse viimase majandusaasta raamatupidamisaruanded (31). Seda võib esitada üksnes kvalifitseeritud välisaudiitor.

Enamasti ei pea kasutama tulevasi finantsandmeid, välja arvatud „noorte” juriidiliste isikute (nt idufirmad) puhul, kellel puuduvad eelmiste perioodide raamatupidamisaruanded. Nende õigussubjektide puhul on nõutav äriplaan (eriti „noorte” VKEde puhul) või samalaadne dokument (samalaadsed dokumendid) tulevaste tegevuste kohta.

Rahalise elujõulisuse kontrolli eesmärgil tuleb esitada üksnes valideeritud õigussubjektiga seotud konsolideerimata finantsaruanded, isegi kui õigussubjektil on seotud ettevõtteid või partnerettevõtteid.

Kui õigussubjektile ettevõtete kontserni emaettevõttena (tootmisahelas eespool asuv ettevõte) tehakse riiklike õigusaktide alusel erand konsolideerimata kasumiaruande avaldamisest, siis võivad valideerimistalitused nõuda konsolideerimata kasumiaruande sünteesi erivormis („Lihtsustatud raamatupidamisaruanded”).

Kui õigussubjektile emaettevõtte tütarettevõttena (tootmisahelas tagapool asuvatele taotlejatele) tehakse riiklike õigusaktide alusel erand kohustuslikust auditist ja kasutada saab üksnes konsolideeritud aruandeid, võivad valideerimistalitused nõuda ainult konsolideerimata bilansi ja kasumiaruande erivormis sünteesi („Lihtsustatud raamatupidamisaruanded”), mida täiendavad emaettevõtte ametliku konsolideeritud finantsaruande koopia ja seotud auditiaruanded. Sellegipoolest, kui selline õigussubjekt taotleb ELi rahalisi vahendeid suuremas summas kui 500 000 eurot, tuleb esitada tütarettevõtte täielik auditiauranne, milles kinnitatakse eelmise majandusaasta konsolideerimata raamatupidamisaruanded.

3.4.2.   Füüsilised isikud

Ehkki olukorrad, kus füüsiline isik

—

taotleb ELi rahalisi vahendeid hinnanguliselt summas üle 500 000 euro ja/või

—

on koordinaator,

on ebatõenäolised, tuleb neid võimalusi ette näha, et vastata seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikli 38 lõikele 6.

Läbirääkimiste etapis ja kooskõlas seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjadega ning finantsmääruse rakenduseeskirjadega peab füüsiline isik, kelle suhtes kohaldatakse finantssuutlikkuse kontrolli, esitama valideerimistalitustele:

—

viimase tuludeklaratsiooni;

—

käibevara kinnitatud deklaratsiooni (32);

—

lõpliku nimekirja (koos kõigi asjakohaste kuupäevade ja näitajatega) võlgadest, mis on jagatud lühiajalisteks võlgnevusteks (maksimaalselt aasta) ja keskmise tähtajaga/pikaajalisteks võlgnevusteks (rohkem kui üks aasta), mida on tõendanud võlausaldajad;

—

auditiaruanne, nagu on kirjeldatud jaotises 3.4.1, kui ELilt taotletakse rahalisi vahendeid hinnanguliselt summas üle 500 000 euro.

3.4.3.   Muud märkused

„Lihtsustatud raamatupidamisaruannete” kontrollitud teave salvestatakse komisjoni keskses andmebaasis ja see on kättesaadav iga õigussubjekti määratud esindajale teadustöös osalejate portaali kaudu.

Finantsandmed tuleb esitada läbirääkimiste alguses ja mõnel juhul võib olla vajalik lisateave ka projekti rakendamise ajal (33).

Vastavalt pädeva eelarvevahendite käsutaja otsusele ei osale õigussubjekt, kes ei esita nõutud andmeid ja dokumente õigeaegselt, kõnealuses seitsmenda raamprogrammi kaudses meetmes.

3.5.   Rahalise elujõulisuse kontroll

3.5.1.   Eesmärk

Selleks et olla rahaliselt elujõuline, peab juriidiline isik olema:

—

likviidne: suuteline täitma lühiajalisi kohustusi;

—

maksevõimeline: suuteline täitma keskmise ja pika tähtajaga kohustusi;

—

kasumlik: (34) looma kasumit või olema omafinantseerimisvõimega.

Selle tulemusena tuleb õigussubjekti likviidsust, majanduslikku sõltumatust, kasumlikkust ja maksevõimet hinnata finantsanalüüsi põhjal.

Valideerimistalitused annavad taotlejate käsutusse kasutajasõbraliku elektroonilise vahendi, et taotlejad saaksid ka ise teha rahalise elujõulisuse kontrolli (35).

Õigussubjektide suhtes kohalduvad järgmised suhtarvud ja künnised. Füüsiliste isikute puhul kasutatakse erikriteeriume (vt jaotis 3.5.4).

3.5.2.   Kasutatud suhtarvud

Lühike rahaline elujõud põhineb kolmel allpool määratletud finantsnäitajal:

Eesmärk

Näitajad

Suhtarvud

Lühianalüüs

Likviidsus

Likviidsuskordaja

Formula

—

Kasumlikkus

Kasumlikkus (1)

Formula

—

Maksevõime

Maksevõime

Formula

—

Omakapitali näitaja

Peale selle kasutatakse täiendavate andmetena omakapitalil põhinevat näitajat. Omakapitali näitaja on „positiivne”, kui näitaja „Võlgnevus kokku / omakapital” on suurem või võrdne 0-ga ja väiksem või võrdne 10-ga (kui Formula).

3.5.3.   Künnised

Vastavalt iga eespool nimetatud suhtarvu puhul saavutatud tulemustele esitatakse järgmised kvoodid:

Eesmärk

Näitajad

Nõrk

Vastuvõetav

Hea

0

1

2

Likviidsus

Likviidsuskordaja

i < 0,5

0,5 ≤ i ≤ 1

i > 1

Kasumlikkus

Kasumlikkus (1)

i < 0,05

0,05 ≤ i ≤ 0,15

i > 0,15

Maksevõime

Maksevõime

i > 6,00 or < 0

6,00 ≥ i ≥ 4,00

i < 4,00 and ≥ 0

Erijuhtudel, kui kordaja on negatiivne või sisaldab 0 nimetajat või lugejat, kohaldatakse järgmisi eeskirju:

 

Likviidsus

—

Kui (käibevarad – aktsiad – võlgnikud pärast ühte aastat) ≤ 0, siis on tulemus 0 ehk nõrk. Väärtus (käibevarad – aktsiad – võlgnikud pärast ühte aastat) ei saa olla negatiivne.

—

Kui lühiajaline võlgnevus (pank ja muu) = 0 ja eespool esitatu (käibevarad – aktsiad – võlgnikud pärast ühte aastat) ei ole null, siis on tulemus 2 ehk hea.

 

Kasumlikkus (1)  (37)

—

Kui tegevuse brutokasum ≤ 0, siis on tulemus 0 ehk nõrk.

—

Kui käive = 0, siis kasutatakse arvutamiseks tegevustulu.

—

Kui tegevustulu = 0 või on negatiivne, siis on tulemus 0 ehk nõrk.

—

Käive ei saa olla negatiivne.

 

Maksevõime

—

Kui omakapital = 0, siis on tulemus –1 ehk nõrk kõigil juhtudel.

—

Kui võlgnevus kokku = 0 ja omakapital on positiivne, siis on tulemus 0 ehk hea.

—

Kui võlgnevus kokku = 0 ja omakapital on negatiivne, siis on tulemus –1 ehk nõrk.

—

Omakapitali näitaja arvutamine põhineb samal põhimõttel, kuid seda peetakse „positiivseks”, kui näitaja „Võlgnevus kokku / omakapital” on suurem või võrdne 0-ga ja väiksem või võrdne 10-ga.

3.5.4.   Füüsiliste isikute erijuhtum

Füüsiliste isikute puhul hinnatakse rahalist elujõudu järgmiselt.

3.5.4.1.   Kasutatud suhtarvud

Rahaline elujõulisus põhineb kahel järgmisel finantsnäitajal:

Eesmärk

Näitajad

Suhtarvud

Likviidsus

Likviidsuskordaja

Formula

Maksevõime

Maksevõime

Formula

3.5.4.2.   Künnised

Vastavalt iga eespool nimetatud suhtarvu puhul saavutatud tulemustele esitatakse järgmised kvoodid:

Eesmärk

Näitajad

Nõrk

Vastuvõetav

Hea

0

1,5

3

Likviidsus

Likviidsuskordaja

i < 2

2 ≤ i ≤ 3

i > 3

Maksevõime

Maksevõime

i > 1

1 ≥ i ≥ 0,5

i < 0,5

3.6.   Kaasrahastamise suutlikkuse kontroll

3.6.1.   Eesmärk

Käesoleva kontrolli eesmärk on hinnata taotleja kaasrahastamise suutlikkust.

Seda kontrolli tehakse vaid siis, kui avaldatakse raamatupidamisaruannete auditiaruanne (41) (st üksnes juhul, kui juriidiline isik taotleb oma osaluse korral seitsmenda raamprogrammi kaudses meetmes ELi rahalisi vahendeid hinnanguliselt summas, mis on suurem kui 500 000 eurot) ja kui see aruanne tõstatas tõsiseid kahtlusi seoses kaasrahastamise suutlikkusega, mida on hinnanud eelarvevahendite käsutaja.

Taotleja kaasrahastamise suutlikkust ei hinnata üksnes seitsmenda raamprogrammi kaudse meetme alusel, vaid vähemalt kõigi pooleliolevate kaudsete meetmete alusel, mida toetab Euroopa Liit ja mis hõlmavad kaasrahastamist ning millest eelarvevahendite käsutaja on teadlik. Sellega seoses võib eelarvevahendite käsutaja paluda taotlejalt projektide nimekirja, millega taotleja on seotud ja mida toetatakse ELi eelarvest (42). Seda kontrolli ei kohaldata siiski taotlejate suhtes, kellel on õigus saada ELi rahalisi vahendeid 100 % ulatuses abikõlblikest kuludest.

Õigussubjektide suhtes kohalduvad järgmised suhtarvud ja künnised. Füüsiliste isikute puhul kasutatakse erikriteeriume (vt jaotis 3.6.4).

3.6.2.   Kasutatud suhtarvud

Kaasrahastamise suutlikkuse kontroll põhineb järgmistel finantsnäitajatel.

Kaasrahastamise suutlikkuse näitajad:

Eesmärk

Näitajad

Suhtarvud

Kaasrahastamise suutlikkus

Formula

Formula

p: pooleliolev projekt, millest õigussubjekt osa võtab

Projekti kestusp: projekti p kogukestus aastates

Abikõlblikud kuludp: abikõlblikud kulud kokku projektis p osalejale

ELi panusp: ELi panus kokku projektis p osalejale

Järelejäänud päevip: projekti p jaoks järelejäänud päevade arv

Rahavoog:

Formula

Selle arvutuse puhul ei ole arvesse võetud: lõppenud projekte ja projekte, mille puhul ELi panus = projekti abikõlblikud kulud.

Rahaliste kohustuste näitaja

Peale selle ja ainult koordinaatorite puhul kasutatakse täiendavate andmetena kogu eelrahastamisel ja koordinaatorite käibel põhinevat näitajat. Rahaliste kohustuste näitajat käsitletakse „positiivsena”, kui näitaja „projekti kogu eelrahastamine/käive” on võrdne või väiksem kui 0,5. (Kui käive on 0, siis kasutatakse arvutamisel tegevustulu.)

3.6.3.   Künnised

Vastavalt iga eespool nimetatud suhtarvu puhul saavutatud tulemustele esitatakse järgmised kvoodid:

Eesmärk

Näitajad

Nõrk

Hea

0

1

Kaas-rahastamise suutlikkus

Rahavoogude näitaja

< 1

> = 1

Tegevuse puhaskasumi näitaja

< 1

> = 1

Kui üldtulemus on väiksem kui 1, siis on kaasrahastamise suutlikkus „nõrk”.

3.6.4.   Füüsiliste isikute erijuhtum

Füüsiliste isikute puhul hinnatakse kaasrahastamise suutlikkust järgmiselt:

3.6.4.1.   Kasutatud suhtarvud

Eesmärk

Näitajad

Suhtarvud

Kaasrahastamise suutlikkus

Lühiajaline

Formula

Keskmise pikkusega/pikaajaline

Formula

3.6.4.2.   Künnised

Vastavalt iga eespool nimetatud suhtarvu puhul saavutatud tulemustele esitatakse järgmised kvoodid:

Eesmärk

Näitajad

Nõrk

Hea

0

1

Kaas-rahastamise suutlikkus

Lühiajaline

< 1

> = 1

Keskmise pikkusega / pikaajaline

< 1

> = 1

4.   FINANTSSUUTLIKKUSE KONTROLLIMINE: ANALÜÜSI (KONTROLLIDE) KOKKUVÕTE JA VÕIMALIKUD VÕETAVAD MEETMED

4.1.   Lühianalüüsi tulemuste hindamine

Taotleja finantssuutlikkuse lühikese finantsanalüüsi tulemused on punktiseis vahemikus „hea”, „vastuvõetav” või „nõrk” vastavalt eespool nimetatud suhtarvudele.

Üldiselt ollakse seisukohal, et õigussubjektil, kelle suhtes kohaldatakse finantssuutlikkuse kontrolli ja kes saab lühianalüüsi käigus minimaalselt 3 punkti rahalise elujõulisuse kontrolli tulemusena, on „positiivne” (46) finantssuutlikkus, välja arvatud juhul, kui tema suhtes kehtib üks (või mitu) järgnevalt nimetatud tingimust.

Lühianalüüs

 

Nõrk

Vastuvõetav

Hea

Rahalise elujõulisuse kontrolli tulemus

0-2

3

4-6

Vaatamata eespool märgitud tulemustele peetakse õigussubjekti finantssuutlikkust igal juhul „nõrgaks” ja seetõttu kohaldatakse õigussubjekti suhtes põhjalikumat analüüsi, kui:

—

raamatupidamisaruannete auditiaruanne (vt jaotis 3.4) on antud välja koos tõsise märkusega (mitte üksnes kaasrahastamise suutlikkuse kohta);

—

omakapitali näitaja (vt jaotis 3.5.2) ja/või kaasrahastamise suutlikkuse kontrolli ja/või rahaliste kohustuste näitaja (jaotis 3.6) kaudu saadud tulemused (kui need on asjakohased) on „nõrgad”;

—

õigussubjekti finantssuutlikkuse kohta on tehtud olulisi finantsalaseid avastusi pärast komisjoni (sealhulgas OLAFi) (47), kontrollikoja või nende nõuetekohaselt volitatud esindaja tehtud finantsauditit viimase kahe aasta jooksul) (vt jaotis 3.3).

Kui õigussubjekt sai lühikese finantsanalüüsi alusel „positiivse” tulemuse, kuid on leitud, et õigussubjekt on seotud tõsiste haldusvigade või pettusega; või kui õigussubjekti suhtes on pooleli õiguslik menetlus või kohtumenetlus tõsise haldusvea või pettuse tõttu; või kui õigussubjekti suhtes kohaldatakse arestimiskorraldust või olulist sissenõudekorraldust komisjoni antud summa tõttu, mille tagasimakse on läinud oluliselt üle tähtaja, peetakse selle õigussubjekti finantssuutlikkust „nõrgaks”, kuid tema suhtes ei kohaldata põhjalikumat finantsanalüüsi. Sellise õigussubjekti puhul peab pädev eelarvevahendite käsutaja kaaluma kaitsemeetmeid, mis on määratletud jaotises 4.2.2.

4.2.   „Nõrga” tulemuse korral võetavad meetmed

Kui lühikese rahalise elujõu kontrolli tulemus on „nõrk”, siis peab pädev eelarvevahendite käsutaja tegema esmalt põhjalikuma finantsanalüüsi (vt jaotis 4.2.1).

Kui põhjalikuma analüüsi tulemuste kohaselt on taotleja finantssuutlikkus:

—

„vastuvõetav” või „hea”, võib taotleja osaleda kaudses meetmes ilma tema suhtes meetmete võtmise vajaduseta;

—

„nõrk”, peab pädev eelarvevahendite käsutaja kaaluma kaitsemeetmeid, mis on määratletud jaotises 4.2.2;

—

„ebapiisav” (48) (vt jaotis 4.2.1), ei saa taotleja osaleda kaudses meetmes, välja arvatud põhjendatud juhtudel, mille põhjused esitab eelarvevahendite käsutaja vastavalt oma riskihinnangule.

Muudel juhtudel („positiivne” rahaline elujõulisus, kuid „nõrgad” tulemused kaasrahastamise suutlikkuse, omakapitali näitaja ja rahaliste kohustuste näitaja kontrollis; auditiaruanne tõsise märkusega; olulised finantsalased avastused, mis on seotud õigussubjekti finantssuutlikkusega vastavalt finantsauditile, mis on tehtud kahe viimase aasta jooksul) peab pädev eelarvevahendite käsutaja kaaluma kaitsemeetmeid, mis on määratletud jaotises 4.2.2.

4.2.1.   Põhjalikum finantsanalüüs

4.2.1.1.   Juriidiliste isikute puhul

See põhjalikum finantsanalüüs koosneb õigussubjekti rahalise elujõulisuse laiendatud analüüsist.

Kasutatakse järgmist viit suhtarvu:

Eesmärk

Näitajad

Suhtarvud

Põhjalikum analüüs

Likviidsus

Likviidsuskordaja

Formula

—

Rahaline sõltumatus

Tegevuse brutokasumi suhtarv

Formula

—

Kasumlikkus

Kasumlikkus (1)

Formula

—

Kasumlikkus (2)

Formula

—

Maksevõime

Maksevõime

Formula

—

Parandused: tegevuse brutokasumi kordajat arvutatakse järgmiselt: tasutud intress / tegevuse brutokasum.

Vastavalt iga eespool nimetatud suhtarvu puhul saavutatud tulemustele esitatakse järgmised kvoodid:

Eesmärk

Näitajad

Nõrk & ebapiisav

Vastuvõetav

Hea

0

1

2

Likviidsus

Likviidsuskordaja

i < 0,5

0,5 ≤ i ≤l

i > 1

Rahaline sõltumatus

Tegevuse brutokasumi suhtarv

i > 0,40 või < 0

0,40 ≥ i ≥ 0,30

0 ≤ i ≤ 0,30

Kasumlikkus

Kasumlikkus (1)

i < 0,05

0,05 ≤ i ≤ 0,15

i > 0,15

Kasumlikkus (2)

i < 0,02

0,025 ≤ i ≤ 0,04

i > 0,04

Maksevõime

Maksevõime

i > 6,00 or < 0

6.00 ≥ i ≥ 4,00

0 ≤ i < 4,00

Erandid

Erijuhtudel, kui suhtarvus sisaldub nimetaja või lugeja, mille väärtus on 0, kohaldatakse järgmisi eeskirju:

 

Majanduslik sõltumatus

—

Kui tegevuse brutokasum ≤ 0, siis on tulemus –1 ehk nõrk.

—

Tasutud intress ei saa olla negatiivne.

 

Kasumlikkus (2)

—

Kui tegevuse netokasum = 0, siis on tulemus 0 ehk nõrk.

—

Kui käive = 0, siis kasutatakse arvutamiseks tegevustulu.

—

Kui tegevustulu = 0 või negatiivne, siis on tulemus 0 ehk nõrk.

—

Käive ei saa olla negatiivne.

Õigussubjektil, kelle suhtes kohaldatakse finantssuutlikkuse kontrolli ja kes saab põhjalikuma finantsanalüüsi käigus minimaalselt 4 punkti rahalise elujõulisuse kontrolli tulemusena, on „positiivne” (50) finantssuutlikkus, välja arvatud juhul, kui õigussubjekti suhtes kehtib üks (või mitu) jaotises 4.1 nimetatud tingimust.

Põhjalikum analüüs

 

Ebapiisav

Nõrk

Vastuvõetav

Hea

Rahalise elujõulisuse kontrolli tulemus

0

1-3

4-5

6-10

4.2.1.2.   Füüsiliste isikute puhul

Füüsiliste isikute puhul põhjalikumat finantsanalüüsi ei tehta.

Kuid kui lühikese finantsanalüüsi tulemus on

—

likviidsuskordaja, mis on väiksem kui 1,5;

—

või maksevõime suhtarv, mis on suurem kui 1,2,

peetakse tema finantssuutlikkust „ebapiisavaks” ja seetõttu ei saa taotleja osaleda kaudses meetmes, välja arvatud põhjendatud juhtudel, mille põhjused esitab eelarvevahendite käsutaja vastavalt oma riskihinnangule.

4.2.2.   Kaitsemeetmed

Kooskõlas seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikli 38 lõikega 7 peetakse osalejate tagatisfondi finantsmääruse kohaselt piisavaks tagatiseks. Selle tulemusena ei tohi osalejalt nõuda ühtki täiendavat finantstagatist ega garantiid (nt eelrahastamise vähendamine, usalduskontod, blokeeritud kontod, finantstagatised pangalt/finantseerimisasutuselt/emaettevõttelt jne) ega neid kohustuslikuks muuta.

Olenemata eelmisest lõigust, kui kaitsemeetmete kohaldamist peetakse vajalikuks, siis võidakse rakendada ühte või mitut alljärgnevalt loetletud kaitsemeedet.

—

Füüsiline isik ei saa olla kaudse meetme koordinaator.

—

Õigussubjekti, kelle finantssuutlikkus on „nõrk” põhjalikuma analüüsi tulemuse kohaselt, mis põhineb viiel finantsnäitajal (likviidsus, majanduslik sõltumatus, kasumlikkus 1, kasumlikkus 2 ja maksevõime), nagu on kirjeldatud jaotises 4.2.1, ei aktsepteeri seitsmendat raamprogrammi rakendatavad talitused koordinaatorina (51)  (52). See õigussubjekt võib sellegipoolest olla osaleja.

—

Mis tahes õigussubjekti puhul ja ilma et see piiraks asjaomase toetuslepingu sätteid, on seitsmendat raamprogrammi rakendavatel talitustel õigus süstemaatiliselt algatada asjakohase seitsmenda raamprogrammi kaudse meetme rakendamise jooksul finantsaudit, millega võib vajaduse korral kaasneda seitsmendat raamprogrammi rakendavate talituste (sealhulgas OLAFi) või nende nõuetekohaselt volitatud esindajate või kontrollikoja tehniline audit, kui:

—

seda peetakse „nõrgaks” pärast põhjalikumat rahalise elujõulisuse finantsanalüüsi või

—

kui kaasrahastamise suutlikkuse kontrolli tulemus on „nõrk” (kui see on asjakohane) või

—

kui omakapitali näitaja või rahaliste kohustuste näitaja kaudu saadud tulemused on „nõrgad” või

—

kui raamatupidamisaruannete auditiaruanne on välja antud koos tõsise märkusega;

—

tema finantssuutlikkuse kohta on tehtud olulisi finantsalaseid avastusi pärast komisjoni (sealhulgas OLAFi), kontrollikoja või nende nõuetekohaselt volitatud esindaja tehtud finantsauditit viimase kahe aasta jooksul või

—

kui on leitud, et õigussubjekt on seotud tõsiste haldusvigade või pettusega; või kui õigussubjekti suhtes on pooleli õiguslik menetlus või kohtumenetlus tõsise haldusvea või pettuse tõttu; või kui õigussubjekti suhtes kohaldatakse arestimiskorraldust või olulist sissenõudekorraldust komisjoni antud summa tõttu, mille tagasimakse on läinud oluliselt üle tähtaja).

—

Mis tahes õigussubjekti suhtes, kelle finantssuutlikkus on „nõrk”, kohaldatakse tugevdatud järelevalvet projekti rakendamise ajal (nt asjakohased täiendavad läbivaatamised seitsmendat raamprogrammi rakendavate talituste ja/või sõltumatute välisekspertide poolt, sh kohapealne kontroll (kohapealsed kontrollid). Eelarvevahendite käsutaja saab alati välistada „nõrga” finantssuutlikkusega õigussubjekti tegutsemise kaudse meetme koordinaatorina.

Seitsmendat raamprogrammi rakendavad talitused teavitavad kohe:

—

konsortsiumi koordinaatorit, et „ebapiisava” finantssuutlikkuse tõttu ei saa taotlusega seotud õigussubjekt (õigussubjektid) osaleda seitsmenda raamprogrammi kaudses meetmes. Koordinaator teavitab konsortsiumi;

—

seitsmenda raamprogrammi kaudse meetme asjaomast taotlejat (asjaomaseid taotlejaid) nende finantssuutlikkuse kontrolli tulemustest ja tagajärgedest, eelkõige mis tahes vajalikest kaitsemeetmetest, kui finantssuutlikkus on „nõrk”. Sellegipoolest ei saa see olla ainus põhjus, mis võimaldaks konsortsiumil välistada see taotleja (need taotlejad).

4.3.   Täiendavad kaitsemeetmed, sealhulgas sanktsioonid

Selleks et tugevdada nõuet, et taotlusi esitab tugev konsortsium, millel on toimivad ja asjakohased juhtimis- ja sisekontrolli mehhanismid, ei tugine Euroopa Liit oma finantshuvide kaitse eesmärgil üksnes osalejate tagatisfondist makstavate summade sissenõudmisele.

Lisaks eespool nimetatud meetmetele, mis on seotud taotleja õigusliku olemasolu, juriidilise staatuse/kategooria, tegutsemisvõime ja finantssuutlikkuse kontrollimisega, rakendatakse vajaduse korral järgmisi meetmeid ja seda kooskõlas finantsmääruse, selle rakenduseeskirjade ja seitsmenda raamprogrammi toetuslepingu näidisega (53):

—

sissenõudekorraldused kohustusi mittetäitvate osalejate suhtes osalejate tagatisfondi kasuks tuleb jõustada igal juhul ja kõigi vahenditega, mis on ette nähtud määrustes, mille eesmärk on liidu finantshuvide kaitse. Peale selle nõustuvad osalejad toetuslepingule alla kirjutamisel / toetuslepinguga ühinemisel, et mis tahes summad, mis taotleja on liidule võlgu, määratakse osalejate tagatisfondi;

—

kooskõlas finantsmääruse ja selle rakenduseeskirjadega kohaldatakse sanktsioone – sealhulgas ELi toetusest ilmajätmine mitmeks aastaks – ja seitsmenda raamprogrammi toetuslepingu näidises nähakse ette asjakohased raha- ja haldustrahvid (eelkõige artiklites II.24 ja II.25).

(1)  Euroopa Ühenduse seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjad – määrus (EÜ) nr 1906/2006.

Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjad – määrus (Euratom) nr 1908/2006 ja nõukogu 19. detsembri 2011. aasta määrus (Euratom) nr 139/2012, millega kehtestatakse ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalemise ning teadustöö tulemuste levitamise eeskirjad (2012–2013) (ELT L 47, 18.2.2012, lk 1).

Euroopa Ühenduse seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjadele ja Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjadele viidatakse edaspidi ühiselt kui seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjadele (eelkõige juhul, kui osutatakse artiklitele, mis on mõlemas määruses tähistatud sama numbriga).

(2)  Euroopa Ühenduse seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikli 16 lõige 4 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikli 15 lõige 4.

(3)  Finantsmäärus – nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

(4)  Rakenduseeskirjad – komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1).

(5)  Komisjon on asutanud valideerimistalitused, et toetada talitusi, kes vastutavad taotluste hindamise, toetuste üle läbirääkimiste pidamise või toetuslepingute haldamise eest, nt kontrollides taotleja õiguslikku olemasolu ja juriidilist staatust/kategooriat, registreerides taotleja esitatud kaudse kulu meetodi ja kontrollides taotleja esitatud finantsandmeid.

(6)  Lisateavet õigussubjekti määratud esindaja rolli ja kohustuste kohta leiab jaotisest 1.2.4.

(7)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(8)  Seitsmenda raamprogrammi kaudses meetmes osalevad õigussubjektid tuleb kategooriatesse liigitada õigeaegselt (esialgu läbirääkimiste etapis, seejärel rakendusetapis enne mis tahes maksete tegemist, kui muudatus toimub projekti aruandeperioodil), et kaitsta osalejate ja liidu huve ning vältida viivitusi rakendamisel või menetluse eri etappide töö kattumist.

(9)  Seitsmendat raamprogrammi rakendavad talitused võivad nõuda teavet selle kohta, millist auditeerimismeetodit on pädev riigiametnik abikõlblike kulude arvutamisel kasutanud.

(10)  Nagu on määratletud Euroopa Ühenduse seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artiklis 2 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artiklis 2 ning osutatud vastavalt artikli 32 lõikes 5 või artikli 33 lõikes 1.

(11)  Füüsiline isik võib olla ettevõte komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse 2003/361/EÜ (mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta) (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36) tähenduses, nt füüsilisest isikust ettevõtja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbriga.

(12)  Isegi kui taotleja ei sobi kaudses meetmes osalema, ei tähenda see automaatselt, et taotlus ei ole kõlblik: sellisel juhul (kui üks või mitu taotlejat ei ole sobilikud) ei ole taotlus kõlblik üksnes juhul, kui ei ole täidetud osalemise eeskirjades, tööprogrammis ja konkursikutses kehtestatud kõlblikkuskriteeriumid. Näiteks ERA-NETi kooskõlastus- ja toetusmeetmed piiravad osalemist teatavat liiki õigussubjektidega (riiklikud asutused, nagu ministeeriumid või piirkonnad, riigi ametiasutuste rakendusametid jne); koostööprojektide konkursikutsed võivad piirata osalemist teatavat liiki juriidiliste isikutega, nt VKEd või kodanikuühiskonna organisatsioonid.

(13)  Mitmesse kategooriasse kuuluvad õigussubjektid registreeritakse sellistena, eelkõige statistilistel eesmärkidel.

(14)  Vt ka http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/facts-figures-analysis/sme-definition/index_et.htm.

(15)  Määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385/58).

(16)  EN: http://ec.europa.eu/budget/info_contract/legal_entities_en.htm.

(17)  Ajutine osavõtukood, mis väljastatakse esmakordsel registreerimisel, kinnitatakse pärast õigussubjekti valideerimist. Seitsmendas raamprogrammis osalejate kohta olemasolevale põhilisele õiguslikule ja finantsteabele pääseb juurde teadustöös osalejate portaali kaudu (http://ec.europa.eu/research/participants/portal).

(18)  Kõnealuste kontrollimenetluste järgnevusele osutatakse kui valideerimisele.

(19)  Toimivale e-posti aadressile REA-URF-Validation@ec.europa.eu.

(20)  Kui õigussubjekti suhtes kehtib erand artikli 93 lõike 1 punktide a, b, c, d ja e, artiklite 94 või 96 kohaselt, jäetakse õigussubjekt osalemisest automaatselt kõrvale. Lisateave: komisjoni 16. detsembri 2008. aasta otsus 2008/969/EÜ, Euratom, mis käsitleb varajase hoiatamise süsteemi komisjoni eelarvevahendite käsitajatele ja rakendusametitele (ELT L 344, 20.12.2008, lk 125), ja komisjoni 17. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1302/2008 menetlusest kõrvalejätmise keskandmekogu kohta (ELT L 344, 20.12.2008, lk 12).

(21)  Üksikasjalikud tingimused kaudsete kulude arvutamise meetodite kasutamise kohta ning kaudsete ja otseste kulude eristamine, nagu on täpsustatud asjaomase toetuslepingu näidise II lisa B osa 1. jaos, eelkõige artiklis II.15 (üldine seitsmenda raamprogrammi toetuslepingu näidis, Euroopa Teadusnõukogu toetuslepingu näidis ja Teadusuuringute Rakendusameti toetuslepingu näidis on saadaval järgmisel aadressil: http://cordis.europa.eu/fp7/calls-grant-agreement_en.html#standard_ga ja seitsmenda raamprogrammi kaudsete meetmetega seotud finantsküsimuste suunistes ftp://ftp.cordis.europa.eu/pub/fp7/docs/financialguide_en.pdf).

(22)  Üksikasjalikumat teavet vt seitsmenda raamprogrammi toetuslepingute muudatusettepanekute suunistes ftp://ftp.cordis.europa.eu/pub/fp7/docs/financialguide_en.pdf.

(23)  Vt vastavat osa seitsmenda raamprogrammi kaudsete meetmetega seotud finantsküsimuste suuniste toetuslepingu näidise artiklis II.15, ftp://ftp.cordis.europa.eu/pub/fp7/docs/financialguide_en.pdf.

(24)  Rakendusametite akt võidakse saata komisjonile selle õiguspärasuse läbivaatamiseks vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 58/2003 artiklile 22 (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

(25)  Näiteks kaudse meetme koordinaator peab tõestama oma kutseoskusi ja -kvalifikatsioone haldus-, finants- ja õigusvaldkonnas ning meeskonna juhtimise alal.

(26)  Hindamine toimub pärast ettepaneku esitamist ja enne läbirääkimiste algust seitsmenda raamprogrammi toetuste üle.

(27)  Vt jaotis 3.5.

(28)  Vt jaotis 4.2.1.

(29)  Elektroonilised vahendid kuvavad automaatselt kõiki finantssuhtarve lihtsustatud bilansi andmete põhjal.

(30)  Kohustusliku auditi aruande esitamise nõudest võidakse loobuda selliste õigussubjektide puhul, kes on siseriiklike õigusaktide alusel selliste aruannete koostamisest vabastatud.

(31)  See aruanne peab sisaldama selget volitust auditi tegemiseks, nii juhtkonna kui ka audiitori kohustusi, auditi tegemise meetodit, sh mõistlikku kinnitust selle kohta, et finantsaruanded ei sisalda olulisi väärkajastamisi, ning audiitori arvamust.

(32)  Vara hõlmab eelkõige:

 

põhivara, nagu maa, kinnisomand, pärandvara, keskmise tähtajaga / pikaajalised hoiused (kestusega rohkem kui üks aasta), aktsiaoptsioonid (kui neid ei saa ühe aasta jooksul kasutada) jne;

 

käibevara, nagu sularaha, säästud, lühiajalised hoiused (maksimaalselt üks aasta), aktsiaoptsioonid (kui neid saab kasutada ühe aasta jooksul) jne.

(33)  Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) staatus, kooskõlas 6. mai 2003. aasta soovitusega 2003/361/EÜ, on määratletud finantskriteeriumide alusel, millest mõni on seotud iga-aastaste andmetega, mis on esitatud bilansis ja kasumiaruandes. Vt jaotise 1.1.3.1 punkt 6 ja jaotise 1.1.4 punkt e.

(34)  Kasumlikkus ei ole asjakohane füüsiliste isikute puhul.

(35)  Vt teadustöös osalejate portaal http://ec.europa.eu/research/s/portal/page/lfvSimulation

(36)  Formula

(37)  Mittetulunduslike subjektide rahalise elujõulisuse üle otsustamisel võib võtta arvesse nende mittetulunduslikku olemust.

(38)  nagu on osutatud vara deklaratsioonis

(39)  nagu on osutatud tuludeklaratsioonis

(40)  nagu on osutatud võlgnevuste nimekirjas, mille võlausaldajad on kinnitanud

(41)  Vt jaotis 3.4.1.

(42)  Vajaduse korral võivad komisjon ja seitsmendat raamprogrammi rakendavad talitused kontrollida subjekti kaasrahastamise suutlikkust teabe põhjal, mis on kättesaadav nende IT-süsteemides.

(43)  nagu on osutatud vara deklaratsioonis

(44)  nagu on osutatud tuludeklaratsioonis

(45)  käibevara: kulud ja ELi panus kõikidesse projektidesse, milles taotleja ELis osaleb

(46)  „Positiivne” tähendab „hea” või „vastuvõetav”.

(47)  OLAF – Euroopa Pettustevastane Amet.

(48)  Nii rahalise elujõulisuse kui ka vajaduse korral kaasrahastamise suutlikkuse kohta.

(49)  Formula

Parandused: tegevuse brutokasumi kordajat arvutatakse järgmiselt: tasutud intress / tegevuse brutokasum.

(50)  „Positiivne” tähendab „hea” või „vastuvõetav”.

(51)  Ühe abisaajaga toetuslepingute puhul kohaldatakse abisaaja suhtes teisi kaitsemeetmeid. Koordinaatori kaitsemeetmete eesmärk on asjakohane üksnes konsortsiumi korral asjaolu tõttu, et koordinaator saab ELi rahalisi vahendeid kõigi osalejate jaoks.

(52)  Välja arvatud juhul, kui juriidiline isik esitab vabatahtlikult tagatise, mida võidakse pidada „võrdväärseks liikmesriigi või assotsieerunud riigi tagatisega”.

(53)  Seitsmenda raamprogrammi toetuslepingu näidis – komisjoni 10. aprilli 2007. aasta otsus K(2007) 1509. Vt http://cordis.europa.eu/fp7/calls-grant-agreement_en.html.

29.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 359/74

EUROOPA KESKPANGA OTSUS,

19. detsember 2012,

ajutiste meetmete kohta seoses Kreeka Vabariigi poolt emiteeritud või täielikult tagatud turukõlblike võlainstrumentide kõlblikkusega

(EKP/2012/32)

(2012/839/EL)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikli 3.1 esimest taanet ning artikleid 12.1, 18 ja artikli 34.1 teist taanet,

võttes arvesse 20. septembri 2011. aasta suunist EKP/2011/14 eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta, (1) eelkõige selle I lisa punkte 1.6, 6.3.1, 6.3.2 ja 6.4.2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 18.1 kohaselt võivad Euroopa Keskpank (EKP) ja liikmesriikide, mille rahaühik on euro, keskpangad (RKPd) teha krediiditehinguid krediidiasutustega ja muude turul osalejatega, kui laen on piisavalt tagatud. Tagatise kõlblikkuse määramise kriteeriumid eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide jaoks on sätestatud suunise EKP/2011/14 I lisas.

(2)

Suunise EKP/2011/14 I lisa punkti 1.6 kohaselt võib EKP nõukogu eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide teostamise instrumente, tingimusi, kriteeriume ja menetlusi igal ajal muuta. Suunise EKP/2011/14 I lisa punkti 6.3.1 kohaselt jätab eurosüsteem endale õiguse mis tahes asjakohaseks peetava teabe põhjal välja selgitada, kas emissioon, emitent, krediidisaaja või garant vastavad tema kõrgetele krediidistandarditele.

(3)

5. märtsi 2012. aasta otsus EKP/2012/3 Kreeka Vabariigi poolt emiteeritud või täielikult tagatud turukõlblike võlainstrumentide kõlblikkuse kohta seoses Kreeka Vabariigi võlavahetuspakkumisega (2) peatas ajutiselt eurosüsteemi krediidikvaliteedi läve miinimumnõuded, mida kohaldati Kreeka Vabariigi poolt emiteeritud või täielikult tagatud turukõlblike võlainstrumentide, ning luges need kõlblikuks tagatise parandamise kestel. Tagatise parandamise lõppemisel, kuna Kreeka Vabariigi poolt emiteeritud või täielikult tagatud turukõlblike võlainstrumentide piisavus tagatisena ei olnud garanteeritud, võttis EKP nõukogu vastu otsuse EKP/2012/14, (3) millega tunnistati kehtetuks otsus EKP/2012/3 alates 25. juulist 2012, millega need instrumendid muutusid kõlbmatuteks.

(4)

EKP nõukogu võtab nüüd arvesse eurorühma poolt antud positiivset hinnangut poliitikapaketile Kreeka majanduse teise kohandamisprogrammi esimesel läbivaatusel.

(5)

EKP nõukogu leiab, et poliitikapakett on kohane ja Kreeka Vabariigi poolt emiteeritud või täielikult tagatud turukõlblike võlainstrumentide kvaliteedistandard on piisav, et lubada nende kõlblikkust eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonides, olenemata mis tahes krediidihinnangust.

(6)

Seetõttu on EKP nõukogu otsustanud taastada Kreeka Vabariigi poolt emiteeritud või täielikult tagatud turukõlblike võlainstrumentide kõlblikkuse eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonideks, kuid nende instrumentide suhtes kohaldatakse väärtuskärpeid, mis erinevad suunise EKP/2011/14 I lisa punktis 6.4.2 sätestatutest.

(7)

See erimeede kehtib ajutiselt kuni EKP nõukogu leiab, et eurosüsteemi kõlblikkuskriteeriumide raamistikku saab kohaldada tavaliselt ja jätkata saab rahapoliitika operatsioonide riskiohjeraamistikuga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Suunise EKP/2001/14 teatavate sätete kohaldamise peatamine ja Kreeka Vabariigi poolt emiteeritud või täielikult tagatud turukõlblike võlainstrumentide kõlblikkus

1.   Eurosüsteemi krediidikvaliteedi miinimumnõuded, mis on sätestatud eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku reeglites teatavate turukõlblike varade jaoks suunise EKP/2011/14 I lisa punktis 6.3.2, peatatakse Kreeka Vabariigi poolt emiteeritud või täielikult tagatud turukõlblike võlainstrumentide osas.

2.   Kreeka Vabariigi poolt emiteeritud või täielikult tagatud turukõlblikud võlainstrumendid on kõlblik tagatis eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide jaoks ja nende suhtes kohaldatakse konkreetseid väärtuskärpeid, mis on sätestatud käesoleva suunise lisas.

3.   Vastuolu korral käesoleva suunise ja suunise EKP/2011/14 vahel kohaldatakse käesolevate suunist.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub 21. detsembril 2012.

Frankfurt Maini ääres, 19. detsember 2012

EKP president

Mario DRAGHI

(1)  ELT L 331, 14.12.2011, lk 1.

(2)  ELT L 77, 16.3.2012, lk 19.

(3)  ELT L 199, 26.7.2012, lk 26.

LISA

Väärtuskärbete astmed Kreeka Vabariigi poolt emiteeritud või täielikult tagatud turukõlblike võlainstrumentide jaoks

Kreeka valitsuse võlakirjad (GGB)

Tähtajavahemik

Väärtuskärped fikseeritud ja ujuva kupongi jaoks

Väärtuskärped nullkupongi jaoks

0-1

15,0

15,0

1-3

33,0

35,5

3-5

45,0

48,5

5-7

54,0

58,5

7-10

56,0

62,0

> 10

57,0

71,0

Valitsuse poolt tagatud pangavõlakirjad (GGBB) ja valitsuse poolt tagatud finantssektorivälised võlakirjad

Tähtajavahemik

Väärtuskärped fikseeritud ja ujuva kupongi jaoks

Väärtuskärped nullkupongi jaoks

0-1

23,0

23,0

1-3

42,5

45,0

3-5

55,5

59,0

5-7

64,5

69,5

7-10

67,0

72,5

> 10

67,5

81,0