22.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 356/1

NÕUKOGU OTSUS,

13. november 2012,

mis käsitleb Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahelise lepingu (millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa vahelist lepingut vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kohta) sõlmimist

(2012/828/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa vaheline leping vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kohta (1) jõustus 1. jaanuaril 1999 (2).

(2)	Kooskõlas nõukogu otsusega 2011/464/EL (3) allkirjastas komisjon 23. veebruaril 2012 Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahelise kokkuleppe, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa vahelist lepingut vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kohta („leping”), eeldusel et leping sõlmitakse.

(3)	Lissaboni lepingu 1. detsembril 2009 jõustumise tulemusena on Euroopa Liit asendanud Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane.

(4)	Leping tuleks sõlmida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vaheline leping, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa vahelist lepingut vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kohta („leping”), kiidetakse liidu nimel heaks.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja nimetab isiku, kes on volitatud liidu nimel edastama lepingu artiklis 2 osutatud diplomaatilised noodid, et väljendada liidu nõusolekut leping enda suhtes siduvaks muuta (4).

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 13. november 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

V. SHIARLY

(1) EÜT L 229, 17.8.1998, lk 62.

(2) EÜT L 5, 9.1.1999, lk 74.

(3) ELT L 195, 27.7.2011, lk 1.

(4) Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vaheline

LEPING,

millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa vahelist lepingut vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kohta

EUROOPA LIIT

UUS-MEREMAA

(edaspidi „lepinguosalised”),

OLLES sõlminud 25. juunil 1998 Wellingtonis lepingu vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kohta (1) (edaspidi „vastastikuse tunnustamise leping”),

MÄRKIDES vajadust lihtsustada vastastikuse tunnustamise lepingu toimimist,

ARVESTADES, et vastastikuse tunnustamise lepingu artiklis 3 on sätestatud valdkonnalisade üksikasjalik struktuur ja täpsemalt see, et iga valdkonnalisa II jagu sisaldab määratud vastavushindamisasutuste loetelu,

ARVESTADES, et vastastikuse tunnustamise lepingu artiklis 4 on sätestatud piirang, mis näeb ette, et lepingut kohaldatakse toodete suhtes, mis on pärit lepinguriikidest vastavalt mittesooduspäritolu reeglitele,

ARVESTADES, et vastastikuse tunnustamise lepingu artikliga 12 on loodud ühiskomitee, mis muu hulgas jõustab otsuseid, millega vastavushindamisasutused kantakse valdkonnalisas olevasse loetellu või jäetakse sealt välja, ning kehtestab korra nende asutuste loetellu kandmiseks ja sealt välja jätmiseks,

ARVESTADES, et vastastikuse tunnustamise lepingu artiklites 8 ja 12 on osutatud ühiskomitee eesistujale,

ARVESTADES, et vastastikuse tunnustamise lepingu artiklis 12 ei ole ühiskomiteele antud otseseid volitusi valdkonnalisade muutmiseks, välja arvatud määrajaasutuse otsuse jõustamiseks, millega ta määrab teatava vastavushindamisasutuse või tunnistab vastava määramise kehtetuks,

ARVESTADES, et vastastikuse tunnustamise lepingu artiklit 3 tuleks muuta, et võtta arvesse kavandatavaid muudatusi selle artikli 12 sõnastuses, mille kohaselt sekkub ühiskomitee vastavushindamisasutuste määramisel või vastava määramise kehtetuks tunnistamisel ainult juhul, kui teine lepinguosaline otsuse vastastikuse tunnustamise lepingu artikli 8 alusel vaidlustab, ning et võimaldada suuremat paindlikkust lepingu valdkonnalisade struktuuris,

ARVESTADES, et tarbetute kaubanduspiirangute kõrvaldamiseks lepinguosaliste vahel tuleks välja jätta vastastikuse tunnustamise lepingu artiklis 4 sätestatud päritolupiirang,

ARVESTADES, et selle asjaolu kajastamiseks, et ühiskomiteed juhatavad lepinguosalised koos, tuleks vastastikuse tunnustamise lepingu artiklitest 8 ja 12 välja jätta viited ühiskomitee eesistujale,

ARVESTADES, et vastastikuse tunnustamise lepingu toimimist käsitleva teabevahetuse täiustamine lepinguosaliste vahel lihtsustab lepingu toimimist,

ARVESTADES, et valdkonnalisade õigeaegse kohandamise võimaldamiseks, nii et kõnealustes lisades võetaks arvesse tehnilist arengut ja muid tegureid, nagu Euroopa Liidu laienemist, tuleks vastastikuse tunnustamise lepingu artiklis 12 anda ühiskomiteele otsesed volitused valdkonnalisade muutmiseks ka muul otstarbel kui selleks, et jõustada määrajaasutuse otsus, millega ta määrab teatava vastavushindamisasutuse või tunnistab vastava määramise kehtetuks, ja samuti volitused uute valdkonnalisade vastuvõtmiseks,

ARVESTADES, et vastastikuse tunnustamise lepingu toimimise lihtsustamiseks peaks ühiskomitee vastavushindamisasutuste määramisel või vastava määramise kehtetuks tunnistamisel sekkuma ainult juhul, kui teine lepinguosaline otsuse vastastikuse tunnustamise lepingu artikli 8 alusel vaidlustab,

ARVESTADES, et vastastikuse tunnustamise lepingu toimimise lihtsustamiseks tuleks selle artiklis 12 kehtestada lihtsustatud menetlus vastavushindamisasutuste määramise, nende määramise peatamise ja kehtetuks tunnistamise kohta ning samuti tuleks täpsustada, kuidas toimida vastavushindamiste puhul, mille teostanud asutuse määramine on hiljem peatatud või kehtetuks tunnistatud,

ARVESTADES, et Euroopa Ühenduse ja Austraalia vaheline vastavushindamise, sertifikaatide ja märgiste vastastikuse tunnustamise leping on oma vormilt käesoleva vastastikuse tunnustamise lepinguga identne ja seda muudetakse seetõttu paralleelselt, et säilitada lepingute omavaheline sidusus,

ARVESTADES, et ravimite hea tootmistava kontrolli ja tootepartii sertifitseerimist ning meditsiiniseadmeid käsitlevate valdkonnalisade viited õigusaktidele ja tööviis on aegunud, mistõttu neid tuleks ajakohastada, et kajastada praegust olukorda,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Vastastikuse tunnustamise lepingu muutmine

Vastastikuse tunnustamise lepingut muudetakse järgmiselt.

Artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Iga valdkonnalisa sisaldab üldjuhul järgmist teavet:

a)	selgitus selle kehtivus- ja rakendusala kohta;

b)	vastavushindamismenetlustega seonduvad õigus- ja haldusnormid;

c)	määrajaasutused;

d)	vastavushindamisasutuste määramisel kasutatavad menetlused ja

e)	nõutavad lisasätted.”

2)	Artikkel 4 asendatakse järgmisega: „Artikkel 4 Kehtivus- ja rakendusala Käesolevat lepingut kohaldatakse toodete suhtes, mida on nimetatud igas valdkonnalisas selle lisa kehtivus- ja rakendusala kohta esitatud selgituses.”

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Määrajaasutused

1. Lepinguosalised tagavad, et vastavushindamisasutuste määramise eest vastutavatel määrajaasutustel on vajalikud volitused ja pädevus määrata selliseid asutusi ning nende määramine peatada, vastav peatamine tühistada ja määramine kehtetuks tunnistada.

2. Sellise määramise, määramise peatamise, peatamise tühistamise ja määramise kehtetuks tunnistamiste korral järgivad määrajaasutused artiklis 12 ja lisas sätestatud määramiskorda, kui valdkonnalisades ei ole ette nähtud teisiti.”

4)	Artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Lepinguosalised vahetavad teavet menetluste kohta, millega tagatakse, et nende vastutusalasse kuuluvad määratud vastavushindamisasutused vastavad valdkonnalisades kirjeldatud õigusnormidele ja lisas täpsustatud pädevusnõuetele.”

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Sellise vaidlustamise puhul esitatakse teisele lepinguosalisele ja ühiskomiteele erapooletu ja mõistlik kirjalik põhjendus.”;

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Kui ühiskomitee ei otsusta teisiti, peatab pädev määrajaasutus vaidlustatud vastavushindamisasutuse määramise alates ajahetkest, kui asutuse tehniline pädevus ja sobivus on käesoleva artikli kohaselt kahtluse alla seatud, kuni ajahetkeni, mil selle asutuse staatuse osas jõutakse ühiskomitees kokkuleppele või kui vaidlustuse esitanud lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele ja ühiskomiteele, et ta peab nimetatud asutuse tehnilist pädevust ja sobivust rahuldavaks.”

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Teabevahetus

1. Lepinguosalised vahetavad teavet valdkonnalisades nimetatud õigusnormide rakendamise kohta ja vastutavad käesoleva lepingu kohaselt määratud vastavushindamisasutuste täpse nimekirja ajakohastamise eest.

2. Kooskõlas oma kohustustega, mis tulenevad Maailma Kaubandusorganisatsiooni tehniliste kaubandustõkete lepingust, teatavad lepinguosalised teineteisele käesoleva lepinguga hõlmatud küsimustega seotud õigusnormide kavandatud muudatustest ning edastavad teineteisele uued sätted vähemalt 60 päeva jooksul enne nende jõustumist, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud juhul.

3. Kui lepinguosaline võtab kiireloomulised meetmed ohutuse või tervise- ja keskkonnakaitsega seotud kaalutlustel, et ohjata valdkonnalisaga hõlmatud tootest põhjustatud riski, teatab ta neist meetmetest viivitamata teisele lepinguosalisele, esitades lühidalt nende eesmärgi ja põhjendused või muu teabe, kui valdkonnalisas on sätestatud teisiti.”

Artikli 12 lõiked 3 kuni 7 asendatakse järgmisega:

„3. Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt üks kord aastas, kui ühiskomitee või lepinguosalised ei otsusta teisiti. Kui see on käesoleva lepingu tõhusaks toimimiseks vajalik või kui emb-kumb lepinguosaline seda taotleb, võib pidada ühe või mitu lisaistungit.

4. Ühiskomitee võib arutada kõiki käesoleva lepingu toimimisega seotud küsimusi. Eelkõige vastutab ta järgmise eest:

a)	valdkonnalisade muutmine käesoleva lepingu kohaselt;

b)	lepinguosaliste vaheline teabevahetus menetluste kohta, millega tagatakse, et vastavushindamisasutused on jätkuvalt vajaliku pädevusega;

c)	ühise eksperdirühma või ühiste eksperdirühmade määramine vastavalt artiklile 8, et kontrollida vastavushindamisasutuste tehnilist pädevust ja muude asjakohaste nõuete järgimist;

d)	teabevahetus ja lepinguosaliste teavitamine valdkonnalisades osutatud õigusnormide muudatustest, sealhulgas muudatustest, mille tõttu tuleb valdkonnalisasid muuta;

e)	kõikide käesoleva lepingu ja selle valdkonnalisade kohaldamisega seotud küsimuste lahendamine ja

f)	uute valdkonnalisade vastuvõtmine kooskõlas käesoleva lepinguga.

5. Ühiskomitee teatab kohe kirjalikult kummalegi lepinguosalisele kõikidest käesoleva lepingu kohaselt valdkonnalisadesse tehtud muudatustest ja käesoleva lepingu kohaselt vastuvõetud uutest valdkonnalisadest, mis jõustuvad ühiskomitee määratud korras.

6. Vastavushindamisasutuse määramisel kasutatakse järgmist menetlust:

a)	lepinguosaline edastab teisele lepinguosalisele vastava võimaliku ettepaneku kirjalikult, lisades ühiskomitee poolt nõutavad täiendavad dokumendid;

b)	kui teine lepinguosaline on ettepanekuga nõus või kui ta ei ole 60 kalendripäeva jooksul esitanud ettepanekule ühiskomitee kehtestatud korras vastuväidet, käsitatakse vastavushindamisasutust artikli 5 tingimuste kohaselt määratud vastavushindamisasutusena;

c)	kui teine lepinguosaline vaidlustab artikli 8 alusel ette pandud vastavushindamisasutuse tehnilise pädevuse või sobivuse eespool nimetatud 60 päeva jooksul, võib ühiskomitee otsustada kontrollida asjaomast asutust artikli 8 kohaselt;

d)	uue vastavushindamisasutuse määramise korral kehtib sellise asutuse tehtud vastavushindamine alates kuupäevast, kui asutusest saab käesoleva lepingu kohaselt määratud vastavushindamisasutus;

kumbki lepinguosaline võib peatada oma jurisdiktsiooni alla kuuluva vastavushindamisasutuse määramise, sellise peatamise tühistada või vastava määramise kehtetuks tunnistada. Asjaomane lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele ja ühiskomiteele sellisest otsusest viivitamata kirjalikult, nimetades ka otsuse kuupäeva. Määramise peatamine, peatamise tühistamine ja määramise kehtetuks tunnistamine jõustuvad lepinguosalise tehtud otsuse kuupäeval;

f)	artikli 8 kohaselt on kummalgi lepinguosalisel õigus erandjuhul vaidlustada teise lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluva määratud vastavushindamisasutuse tehnilist pädevust. Sel juhul võib ühiskomitee otsustada kontrollida asjaomast asutust artikli 8 kohaselt.

7. Kui vastavushindamisasutuse määramine peatatakse või tunnistatakse kehtetuks, jäävad selle asutuse poolt enne kõnealuse peatamise või kehtetukstunnistamise jõustumist tehtud vastavushindamised jõusse, kui vastutav lepinguosaline ei ole nende kehtivust piiranud või tühistanud või kui ühiskomitee ei ole otsustanud teisiti. Lepinguosaline, kelle jurisdiktsiooni all tegutses vastavushindamisasutus, mille määramine peatati või kehtetuks tunnistati, teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult vastavushindamiste kehtivuse piiramise või tühistamisega seotud mis tahes muudatustest.”

Artiklit 15 muudetakse järgmiselt

a)	lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Ühiskomitee võib vastu võtta valdkonnalisad, mille suhtes kohaldatakse artiklit 2 ja millega nähakse ette käesoleva lepingu rakenduskord.”;

b)	lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Valdkonnalisade muudatuste ja uute valdkonnalisade vastuvõtmise üle otsustatakse ühiskomitees.”

Lisa muudetakse järgmiselt:

punkt 9 asendatakse järgmisega:

„9.

Määrajaasutused teatavad oma lepinguosalise esindajatele, kes kuuluvad käesoleva lepingu artikli 12 alusel asutatud ühiskomiteesse, vastavushindamisasutused, keda nad määravad või kelle määramise nad peatavad või kehtetuks tunnistavad. Vastavushindamisasutused määratakse, nende määramine peatatakse või tunnistatakse kehtetuks käesoleva lepingu ja ühiskomitee töökorra kohaselt.”;

punkt 10 asendatakse järgmisega:

„10.

Teatades oma lepinguosalise esindajatele, kes kuuluvad käesoleva lepingu alusel asutatud ühiskomiteesse, määratavatest vastavushindamisasutustest, esitavad määrajaasutused iga vastavushindamisasutuse kohta järgmised üksikasjad:

nimi;

b)	postiaadress;

c)	faksinumber ja e-posti aadress;

d)	tooted, menetlused, standardid või teenused, mida asutus võib hinnata;

e)	vastavushindamismenetlused, mida asutus on volitatud tegema, ja

f)	pädevuse kindlakstegemisel kasutatav määramismenetlus.”

10)

Valdkonnalisa ravimite hea tootmistava kontrolli ja tootepartii sertifitseerimise kohta, sh selle 1. ja 2. liide, asendatakse järgmisega:

„EUROOPA ÜHENDUSE JA UUS-MEREMAA VAHEL SÕLMITUD VASTAVUSHINDAMISE VASTASTIKUSE TUNNUSTAMISE LEPINGUVALDKONNALISA RAVIMITE HEA TOOTMISTAVA KONTROLLI JA TOOTEPARTII SERTIFITSEERIMISE KOHTA

KEHTIVUS- JA RAKENDUSALA

Käesolev valdkonnalisa hõlmab kõiki ravimeid, mis on tööstuslikult valmistatud Uus-Meremaal ja Euroopa Liidus ning mille suhtes kohaldatakse hea tootmistava nõudeid.

Mõlemad lepinguosalised tunnustavad käesoleva valdkonnalisaga hõlmatud ravimite puhul järeldusi, mis teise lepinguosalise asjakohased kontrolliasutused on teinud tootjate kontrollimisel, ning teise lepinguosalise pädevate asutuste antud asjakohaseid tootmislubasid.

Lisaks tunnustab lepinguosaline teise lepinguosalise tootja sertifikaati selle kohta, et iga partii vastab tehnilistele nõuetele, ilma seda partiid impordil üle kontrollimata.

„Ravimid” on kõik I jaos loetletud Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa farmaatsiaalaste õigusaktidega hõlmatud tooted. Ravimi mõiste hõlmab kõiki inimestele ja loomadele ettenähtud ravimeid, nagu keemilised ja bioloogilised ravimid, immunoloogilised ravimid, radiofarmatseutilised preparaadid, inimverest või inimese vereplasmast saadud stabiilsed ravimid, eelsegud ravimsööda valmistamiseks ning vajadusel vitamiinid, mineraalid, ravimtaimed ning homöopaatilised ravimid.

„Hea tootmistava” on see osa kvaliteedi tagamisest, millega tagatakse, et toodete tootmisel ja kontrollimisel täidetakse pidevalt kvaliteedistandardeid, mis vastavad toodete kavandatud kasutusele ning mida nõutakse importiva lepinguosalise antud müügiloaga. Käesoleva valdkonnalisa kohaldamisel hõlmab hea tootmistava seetõttu süsteemi, mille puhul tootja saab toote ja/või tootmismeetodite tehnilised nõuded müügiloa omanikult või taotlejalt ja tagab, et ravimit valmistatakse selle tehniliste nõuete kohaselt (ELis asjatundja tehtav nõuetekohasuse tõendamine).

Ainult ühe lepinguosalise (edaspidi „reguleeriv lepinguosaline”) õigusaktidega hõlmatud ravimite puhul võib tootja taotleda asutuselt, mille on määranud reguleeriva lepinguosalise asjaomane teabepunkt, mis on nimetatud III jao punktis 12, et käesoleva lepingu kohaldamisel viiks pädev piirkondlik kontrolliasutus läbi kontrollimise. Seda sätet kohaldatakse muu hulgas ka farmatseutiliste toimeainete, vahesaaduste ja kliinilisteks uuringuteks ettenähtud toodete ning kokkulepitud turustamiseelsete kontrollide suhtes. Töökord sätestatakse III jao punkti 3 alapunktis b.

Tootjate sertifitseerimine

Eksportija, importija või teise lepinguosalise pädeva asutuse taotlusel tõendavad tootmislubade andmise ja ravimite tootmise järelevalve eest vastutavad asutused, et

—	tootjal on vajalik luba asjakohase ravimi tootmiseks või asjakohaste määratletud tootmistoimingute tegemiseks,

—	ametivõimud kontrollivad tootjat korrapäraselt ja

—	tootja vastab liikmesriigi hea tootmistava nõuetele, mille mõlemad lepinguosalised on tunnistanud samaväärseks ning mis on loetletud I jaos. Kui aluseks võetakse muud hea tootmistava nõuded (kooskõlas III jao punkti 3 alapunktiga b), tehakse sertifikaati selle kohta märge.

Samuti märgitakse sertifikaatides tootmiskoht või -kohad (ning vajadusel katselaborid, kellega on sõlmitud leping). Sertifikaadi vormi määrab kindlaks valdkondlik ühiskomitee.

Sertifikaadid väljastatakse viivitamata ning vähemalt 30 kalendripäeva jooksul. Erandjuhul, kui tuleb teha uus kontroll, võib nimetatud ajavahemikku pikendada 60 kalendripäevani.

Partii sertifitseerimine

Iga eksporditava partiiga on kaasas partiisertifikaat, mille on koostanud tootja (tootja sertifikaat) pärast täielikku kvaliteedianalüüsi, kõikide aktiivsete koostisosade koguste analüüsi ning kõikide muude katsete või kontrollide tegemist, mis on vajalikud tagamaks, et toote kvaliteet vastaks müügiloas esitatud nõuetele. Kõnealuse sertifikaadiga kinnitatakse, et partii vastab selle tehnilistele nõuetele, ning partii importija hoiab selle alles. See tehakse pädeva asutuse taotlusel kättesaadavaks.

Sertifikaadi väljastamisel võtab tootja arvesse rahvusvahelisel tasandil kaubeldavate farmaatsiatoodete WHO kvaliteedinõuetele vastavaks tunnistamise kava kehtivaid sätteid. Sertifikaadis esitatakse toote kokkulepitud tehnilised nõuded, viide analüüsimeetoditele ning analüüsi tulemused. Sertifikaadis märgitakse, et partii töötlemise ja pakendamise aruanded on läbi vaadatud ning on leitud, et need vastavad heale tootmistavale. Partiisertifikaadile kirjutab alla partii müügiks või tarnimiseks lubamise eest vastutav isik, kelleks Euroopa Liidus on asjaomastes Euroopa Liidu õigusaktides osutatud „vajaliku kvalifikatsiooniga isik”. Uus-Meremaa vastutav isik on nimetatud asjaomaste Uus-Meremaa õigusaktide kohaselt väljastatud tootmisloal.

I JAGU

ÕIGUS- JA HALDUSNORMID

Vastavalt III jaole viiakse üldised hea tootmistava kontrollid läbi kooskõlas eksportiva lepinguosalise hea tootmistava nõuetega. Käesoleva valdkonnalisaga seoses kohaldatavad õigusnormid on loetletud tabelis.

Eksporditavate toodete standardkvaliteedile esitatavad nõuded, sealhulgas tootmisviis ja toote tehnilised nõuded, on importiva lepinguosalise antud müügiloaga hõlmatud asjakohasele tootele esitatavad nõuded.

Euroopa Liidus kohaldatavad õigus- ja haldusnormid

Uus-Meremaal kohaldatavad õigus- ja haldusnormid

—	Komisjoni 23. juuli 1991. aasta direktiiv 91/412/EMÜ, millega kehtestatakse veterinaarravimite hea tootmistava põhimõtted ja suunised koos hilisemate muudatustega

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta koos hilisemate muudatustega

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta koos hilisemate muudatustega

—	Komisjoni 8. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/94/EÜ, millega kehtestatakse inimestele mõeldud ravimite ning inimestele mõeldud uuritavate ravimite hea tootmistava põhimõtted ja suunised koos hilisemate muudatustega

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet koos hilisemate muudatustega

—	Head turustamistava käsitlev juhend (94/C 63/03)

—	IV köide - Juhend hea tootmistava kohta inimtervishoiu ja veterinaaria valdkonnas

—	„Medicines Act, 1981”

—	„Medicines Regulations, 1984”

—	„New Zealand Code of Good Manufacturing Practice for Manufacture and Distribution of Therapeutic Goods” 1., 2., 4. ja 5. osa

—	„Agricultural Compounds and Veterinary Medicines Act, 1997”

—	„Agricultural Compounds and Veterinary Medicines Regulations, 2001”

—	„Agricultural Compounds and Veterinary Medicines (ACVM) Standard for Good Manufacturing Practice”

—	„Agricultural Compounds and Veterinary Medicines (ACVM) Guideline for Good Manufacturing Practice”

—	ja kõik muud eespool nimetatud õigusaktide alusel vastuvõetud või neid muutvad õigusnormid

II JAGU

AMETLIKUD KONTROLLIASUTUSED

Lepinguosalised koostavad ühiselt käesoleva valdkonnalisaga seotud ametlike kontrolliasutuste nimekirja ja vastutavad selle ajakohastamise eest. Kui lepinguosaline küsib teiselt lepinguosaliselt tema ametlike kontrolliasutuste ajakohastatud nimekirja koopiat, esitab lepinguosaline, kellele vastav taotlus tehti, soovitud nimekirja koopia 30 kalendripäeva jooksul taotluse laekumise kuupäevast.

III JAGU

TEGEVUST KÄSITLEVAD SÄTTED

1. Kontrolliaruannete edastamine

Asjakohased kontrolliasutused esitavad põhjendatud taotluse korral tootmis- või kontrollikoha viimase kontrolliaruande koopia, kui analüüsid tehakse allhanke korras. Taotleda võib täielikku kontrolliaruannet või üksikasjalikku aruannet (vt punkt 2). Kumbki lepinguosaline käsitleb kontrolliaruandeid sellisel salastatuse astmel, mida nõuab lepinguosaline, kelle käest need on saadud.

Kui kõnealuse ravimi tootmisviise ei ole viimasel ajal kontrollitud, st kui viimane kontroll toimus üle kahe aasta tagasi või kui on tekkinud konkreetne vajadus kontrollimiseks, võib taotleda üksikasjaliku erikontrolli tegemist. Lepinguosalised tagavad, et kontrolliaruanded esitatakse hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul; uue inspekteerimise puhul võib seda ajavahemikku pikendada 60 kalendripäevani.

2. Kontrolliaruanded

Täielik kontrolliaruanne koosneb tegevuskoha põhiaruandest (tootja või inspektori koostatud) ning kontrolliasutuse selgitustest. Üksikasjalik aruanne annab konkreetsed vastused teise lepinguosalise poolt äriühingu kohta esitatud küsimustele.

3. Standardne hea tootmistava

a)	Tootjaid kontrollitakse vastavalt eksportiva lepinguosalise kohaldatavale heale tootmistavale (vt I jagu).

Ravimite puhul, mis on hõlmatud ainult importiva lepinguosalise farmaatsiaalaste õigusaktidega, viib pädev piirkondlik kontrolliasutus, kes soovib kontrollida asjakohaseid tootmisviise, kontrolli läbi vastavalt oma heale tootmistavale või konkreetsete hea tootmistava nõuete puudumisel vastavalt impordiriigis kohaldavale heale tootmistavale. Samuti toimitakse nii, kui piirkondlikult kohaldatavat head tootmistava ei käsitata valmistoote kvaliteedi tagamise osas samaväärsena importiva lepinguosalise hea tootmistavaga.

Hea tootmistava nõuete samaväärsus konkreetsete toodete või tooteklasside puhul (nt uuritavad ravimid, lähteained) määratakse kindlaks vastavalt valdkondliku ühiskomitee poolt kehtestatavale menetlusele.

4. Kontrollide laad

a)	Tavaliselt hinnatakse kontrollidega, kas tootja peab kinni heast tootmistavast. Selliseid kontrolle nimetatakse üldisteks hea tootmistava kontrollideks (ka korra- või tavapärasteks kontrollideks).

„Toote- või tootmisalased” kontrollid (milleks võivad vajadusel olla „turustamisele eelnevad kontrollid”) keskenduvad ühe toote või tootesarja tootmisele või tootmisviisi(de)le ning need hõlmavad müügiloas kirjeldatud konkreetse tootmisviisi või konkreetsete kontrolliaspektide kehtivust ning nende järgimist. Vajadusel antakse kontrolliasutusele toote kohta konfidentsiaalselt asjakohast teavet (taotlusega seotud kvaliteeti käsitlevad dokumendid/loadokumendid).

5. Kontrolli- ja asutamistasud

Kohaldatav kontrolli- ja asutamistasude maksmise kord määratakse kindlaks vastavalt tootja asukohale. Käesoleva valdkonnalisaga hõlmatud toodete puhul ei nõuta kontrolli- ja asutamistasusid tootjatelt, kes asuvad teise lepinguosalise territooriumil.

6. Kaitseklausel kontrollide kohta

Kumbki lepinguosaline jätab endale õiguse viia teisele lepinguosalisele teatatud põhjustel läbi oma kontrollid. Sellistest kontrollidest teatatakse teisele lepinguosalisele ette, et viimasel oleks võimalus kontrolliga ühineda. Seda kaitseklauslit kohaldatakse ainult erandjuhul. Selliste kontrollidega seotud kulud võib hüvitada.

7. Teabevahetus ametiasutuste vahel ja kvaliteedinõuete ühtlustamine

Kooskõlas käesoleva lepingu üldsätetega vahetavad lepinguosalised igasugust teavet, mis on kontrollide vastastikuseks tunnustamiseks vajalik. Kui kummagi lepinguosalise õigussüsteemides peaksid aset leidma olulised muutused, võib kumbki lepinguosaline taotleda konkreetset lisateavet, et selgitada välja teatava ametliku kontrolliasutuse pädevust. Sellised taotlused võivad hõlmata koolitust, kontrollimenetlusi, üldteavet ja dokumendivahetust, samuti ametlike kontrolliasutuste auditite läbipaistvust käesoleva valdkonnalisa toimimisega seotud küsimustes. Taotlused tuleb esitada valdkondlikule ühiskomiteele, kes nendega tegeleb käimasoleva halduskava raames.

Lisaks teatavad Uus-Meremaa ja Euroopa Liidu asjakohased ametiasutused teineteisele kõikidest uutest tehnilistest juhistest või muudatustest kontrollimenetlustes. Lepinguosalised konsulteerivad enne nende vastuvõtmist teineteisega.

8. Partii ametlik ringlusse laskmine

Partii ametliku ringlusse laskmise menetlus on immunoloogiliste ravimite (vaktsiinide) ning veresaaduste ohutuse ja tõhususe lisakontroll, mille pädevad asutused viivad läbi enne iga tootepartii turustamist. Partii ametliku ringlusse laskmise vastastikune tunnustamine ei kuulu käesoleva lepingu kohaldamisalasse. Kui kasutatakse partii ametliku ringlusse laskmise menetlust, esitab tootja importiva lepinguosalise taotlusel partii ringlusse laskmise tõendi, kui kõnealust partiid on kontrollinud eksportiva lepinguosalise kontrolliasutused.

Euroopa Liidus on inimtervishoius kasutatavate ravimite partii ametliku ringlusse laskmise menetluse avaldanud Euroopa ravimi- ja tervishoiukvaliteedi direktoraat. Uus-Meremaal on partii ametliku ringlusse laskmise menetlus määratletud dokumendis „WHO Technical Report Series, No 822, 1992”.

9. Inspektorite koolitus

Käesoleva lepingu üldsätete kohaselt võivad kummagi lepinguosalise inspektorid osaleda teise lepinguosalise ametiasutuste korraldatavatel inspektorite koolituskursustel. Lepinguosalised teavitavad teineteist sellistest kursustest.

10. Ühiskontrollid

Käesoleva lepingu üldsätete kohaselt ning lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel võib lubada ühiskontrolle. Kontrollide eesmärk on parandada tavadest ja nõuetest ühist arusaamist ning nende tõlgendamist. Ühiskontrollide korraldamises ja viisis lepitakse kokku valdkondlikus ühiskomitees heakskiidetud korras.

11. Hoiatussüsteem

Lepinguosalised määravad teabepunktid, et ametiasutustel ja tootjatel oleks võimalik teise lepinguosalise ametiasutustele aegsasti teatada kvaliteedivigadest, partiide ringlusest kõrvaldamistest, võltsingutest ja muudest kvaliteediga seotud probleemidest, mille puhul võib vajalikuks osutuda täiendav kontrollimine või partii turustamise peatamine. Lepitakse kokku üksikasjalikus hoiatamise korras.

Lepinguosalised tagavad, et kui tulenevalt hea tootmistava eiramisest, mis võib mõjutada rahvatervise kaitset, müügiluba peatatakse või tunnistatakse (täielikult või osaliselt) kehtetuks, teavitavad lepinguosalised sellest teisi lepinguosalisi piisavalt kiiresti.

12. Teabepunktid

Käesoleva valdkonnalisa kohaldamisel on teabepunktid mis tahes tehniliste küsimuste jaoks (näiteks kontrolliaruannete vahetamine, inspektorite koolitused, tehnilised nõuded):

UUS-MEREMAA:

inimtervishoius kasutatavate ravimite puhul:

Group Manager

Medicines and Medical Devices Safety Authority (Medsafe)

PO Box 5013

Wellington

New Zealand

Tel: 64-4-819 6874

Faks: 64-4-819 6806

veterinaarravimite puhul:

Director, Approvals and ACVM Standards

Ministry of Agriculture and Forestry (MAF)

PO Box 2526

Wellington 6140

New Zealand

Tel: 64-4-894 2541

Faks 64-4-894 2501

EUROOPA LIIT:

The Director of the European Medicines

7 Westferry Circus

Canary Wharf

London E14 4HB

United Kingdom

Tel: 44-171-418 8400

Faks: 44-171-418 8416

13. Valdkondlik ühiskomitee

Käesoleva valdkonnalisa alusel moodustatakse valdkondlik ühiskomitee, mis koosneb lepinguosaliste esindajatest. See komitee vastutab käesoleva valdkonnalisa tõhusa toimimise eest. Valdkondlik ühiskomitee annab aru ühiskomiteele viimase poolt kehtestatud korras.

Valdkondlik ühiskomitee võtab vastu oma töökorra. Ühiskomitee võtab otsuseid ja soovitusi vastu konsensuse alusel. Ühiskomitee võib otsustada delegeerida konkreetsed ülesanded allkomiteedele.

14. Erimeelsused

Mõlemad lepinguosalised annavad oma parima, et lahendada mis tahes erimeelsused muu hulgas tootjate vastavuse ning kontrolliaruannete järelduste osas. Lahendamata erimeelsused edastatakse valdkondlikule ühiskomiteele.

IV JAGU

AMETLIKE KONTROLLIASUTUSTE NIMEKIRJA TEHTUD MUUDATUSED

Lepinguosalised tunnistavad vajadust käesolevat valdkonnalisa ajakohastada, eeskätt seoses uute kontrolliasutuste lisandumisega ja olemasolevate pädevate asutuse laadi või tööülesannete muutumisega. Juhul kui ametlikes kontrolliasutustes on toimunud olulised muudatused, kaalub valdkondlik ühiskomitee, kas on vaja nõuda lisateavet, et kontrollida programme ja seada sisse või hoida ajal kontrollide vastastikune tunnustamine kooskõlas III jao punktiga 7.”

11.

Valdkonnalisa meditsiiniseadmete kohta asendatakse järgmisega:

„

EUROOPA ÜHENDUSE JA UUS-MEREMAA VAHEL SÕLMITUD VASTAVUSHINDAMISE VASTASTIKUSE TUNNUSTAMISE LEPINGU VALDKONNALISA MEDITSIINISEADMETE KOHTA

KEHTIVUS- JA RAKENDUSALA

Käesoleva valdkonnalisa sätteid kohaldatakse järgmiste toodete suhtes:

Euroopa Liitu eksportimiseks ettenähtud tooted

Uus-Meremaale eksportimiseks ettenähtud tooted

Kõik meditsiiniseadmed,

a)	mis on toodetud Uus-Meremaal ja

b)	mille toote- ja kvaliteedisüsteemialasesse vastavushindamisse kaasatakse kolmandad osapooled ja

c)	mis on sätestatud nõukogu 20. juuni 1990. aasta direktiivis 90/385/EMÜ aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta (muudetud kujul) ja

d)	mis on sätestatud nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivis 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (muudetud kujul).

Kõik meditsiiniseadmed,

a)	mis on toodetud Euroopa Liidus ja

b)	mille toote- ja kvaliteedisüsteemialasesse vastavushindamisse kaasatakse kolmandad osapooled või mille suhtes kohaldatakse muid nõudeid vastavalt I jaos loetletud õigusaktidele (muudetud kujul).

Lõike 1 kohaldamisel:

a)	jäetakse välja liites sätestatud meditsiiniseadmed ja

meditsiiniseadme „tootmine” ei hõlma järgmist (kui ei ole sätestatud teisiti või kui lepinguosalised ei ole teisiti kokku leppinud):

i)	taastamis- või renoveerimisprotsessid, nagu parandamine, endise seisukorra taastamine, remontimine või uuendamine, või

ii)	sellised toimingud nagu pressimine, märgistamine, pakendamine ja müügiks ettevalmistamine, eraldi või teiste toimingutega kombineeritult, või

iii)	eraldi teostatud kvaliteedikontrollid või

iv)	eraldi teostatud steriliseerimine.

Lõike 1 kohaldamisel:

a)	jäetakse välja liites sätestatud meditsiiniseadmed ja

meditsiiniseadme „tootmine” ei hõlma järgmist (kui ei ole sätestatud teisiti või kui lepinguosalised ei ole teisiti kokku leppinud):

i)	taastamis- või renoveerimisprotsessid, nagu parandamine, endise seisukorra taastamine, remontimine või uuendamine, või

ii)	sellised toimingud nagu pressimine, märgistamine, pakendamine ja müügiks ettevalmistamine, eraldi või teiste toimingutega kombineeritult, või

iii)	eraldi teostatud kvaliteedikontrollid või

iv)	eraldi teostatud steriliseerimine.

I JAGU

ÕIGUS- JA HALDUSNORMID

Euroopa Liidu õigus- ja haldusnormid, millega vastavust hindavad Uus-Meremaa määratud vastavushindamisasutused

Uus-Meremaa õigus- ja haldusnormid, millega vastavust hindavad Euroopa Liidu määratud vastavushindamisasutused

—	nõukogu 20. juuni 1990. aasta direktiiv 90/385/EMÜ aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta (viimati muudetud kujul)

—	nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (viimati muudetud kujul)

—	ja mis tahes muu nende direktiivide põhjal vastu võetud Euroopa Liidu õigusakt.

—	„Radiocommunications Act 1989” ja selle kohased eeskirjad

—	„Electricity Act 1992” ja selle kohased eeskirjad

—	„Medicines Act 1981”

—	„Medicines Regulations 1984”

—	„Medicines (Database of Medical Devices) Regulations 2003”

—	ja kõik muud eelnimetatud õigusaktide alusel vastuvõetud või neid muutvad õigusnormid.

II JAGU

KÄESOLEVA VALDKONNALISA ALUSEL VASTAVUSHINDAMISASUTUSTE MÄÄRAMISE EEST VASTUTAVAD ASUTUSED

Uus-Meremaa määratud vastavushindamisasutuste puhul

Euroopa Liidu määratud vastavushindamisasutuste puhul

—	Ministry of Health

—

Belgia

—	Ministère de la Santé publique, de l’Environnement et de l’Intégration sociale

—	Ministerie van Volksgezondheid, Leefmilieu en Sociale Integratie

—	Agence Fédérale des Médicaments et des Produits de Santé – Federaal Agentschap voor Geneesmiddelen en Gezondheidsproducten

—	Bulgaaria Държавна агенция за метрологичен и технически надзор

—	Tšehhi Vabariik Úřad pro technickou normalizaci, metrologii a státní zkušebnictví

—

Taani

—	Indenrigs- og Sundhedsministeriet

—	Lægemiddelstyrelsen

—

Saksamaa

—	ZLG - Zentralstelle der Länder für Gesundheitsschutz bei Arzneimitteln und Medizinprodukten, Bonn

—	ZLS - Zentralstelle der Länder für Sicherheitstechnik, München

—	Eesti Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

—

Iirimaa

—	Department of Health

—	Irish Medicines Board

—

Kreeka

—	Υπουργείο Υγείας και Κοινωνικής Αλληλεγγύης

—	Εθνικός Οργανισμός Φαρμάκων

—

Hispaania

—	Ministerio de Sanidad, Política Social e Igualdad

—	Agencia Española de Medicamentos y Productos Sanitarios

—

Prantsusmaa

—	Ministère de la Santé

—	Agence Française de Sécurité Sanitaire des produits de Santé

—	Agence Nationale du Médicament Vétérinaire

—	Itaalia Ministero della Salute – Dipartimento dell’ Innovazione – Direzione Generale Farmaci e Dispositivi Medici

—

Küpros

—	The Drugs Council, Pharmaceutical Services (Ministry of Health)

—	Veterinary Services (Ministry of Agriculture)

—

Läti

—	Zāļu valsts aģentūra

—	Veselības ministrija

—	Leedu Lietuvos Respublikos sveikatos apsaugos ministerija

—

Luksemburg

—	Ministère de la Santé

—	Division de la Pharmacie et des Médicaments

—	Ungari Országos Gyógyszerészeti Intézet

—	Malta Direttorat tal-Affarijiet Regolatorji, Awtorità Maltija dwar l-iStandards

—

Madalmaad

—	Ministerie van Volksgezondheid, Welzijn en Sport

—	Inspectie voor de Gezondheidszorg

—

Austria

—	Bundesministerium für Gesundheit

—	Bundesamt für Sicherheit im Gesundheitswesen

—

Poola

—	Ministerstwo Zdrowia

—	Urząd Rejestracji Produktów Leczniczych, Wyrobów Medycznych i Produktów Biobójczych

—	Portugal INFARMED:I.P. (Autoridade Nacional do Medicamento e Produtos de Saúde, I.P.)

—	Rumeenia Ministerul Sănătății – Departament Dispozitive Medicale

—

Sloveenia

—	Ministrstvo za zdravje

—	Javna agencija Republike Slovenije za zdravila in medicinske pripomočke

—	Slovakkia Úrad pre normalizáciu, metrológiu a skúšobníctvo Slovenskej republiky

—

Soome

—	Sosiaali- ja terveysministeriö

—	Sosiaali- ja terveysalan lupa- ja valvontavirasto (Valvira)

—	Rootsi Styrelsen för ackreditering och teknisk kontroll (SWEDAC)

—	Ühendkuningriik Medicines and Healthcare products Regulatory Agency

III JAGU

VASTAVUSHINDAMISASUTUSTE MÄÄRAMISE MENETLUSED

Menetlused, mida Uus-Meremaa peab järgima, määrates vastavushindamisasutusi, kes hindavad toodete vastavust Euroopa Liidu nõuetele

Menetlused, mida Euroopa Liit peab järgima, määrates vastavushindamisasutusi, kes hindavad toodete vastavust Uus-Meremaa nõuetele

Käesoleva valdkonnalisa kohaldamisel määratavad vastavushindamisasutused järgivad I jaos loetletud direktiivide nõudeid, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsust nr 768/2008/EÜ (toodete turustamise ühise raamistiku kohta) koos selle hilisemate muudatustega, niivõrd kui see osutab vastavushindamismenetluste eri etappide moodulitele ning CE-vastavusmärgise kinnitamise ja kasutamise eeskirjadele; need asutused määratakse käesoleva lepingu lisas täpsustatud menetluste kohaselt. Need võivad olla järgmised:

Toote sertifitseerimisega tegelevad asutused, kes tegutsevad standardi EN 45011 või ISO juhendite 28 ja 40 nõuete kohaselt ning:

—	on akrediteeritud Austraalia ja Uus-Meremaa ühise akrediteerimissüsteemi (JAS-ANZ) poolt või

—	suudavad käesoleva lepingu lisa A ja B jao kohaselt tõestada oma pädevust muul viisil.

Kvaliteedisüsteemi sertifitseerimisega tegelevad asutused, kes tegutsevad standardi EN 45012 või ISO juhendi 62 nõuete kohaselt ning:

—	on akrediteeritud JAS-ANZ poolt või

—	suudavad lepingu lisa A ja B jao kohaselt tõestada oma pädevust muul viisil.

Kontrolliasutused, kes tegutsevad standardi ISO/IEC 17020 nõuete kohaselt ning:

—	on akrediteeritud asutuse Testing Laboratory Registration Council of New Zealand või mis tahes muu seadusliku Uus-Meremaa asutuse poolt, mis asendab eelnimetatud asutust ja täidab sellega samalaadseid ülesandeid või

—	suudavad käesoleva lepingu lisa A ja B jao kohaselt tõestada oma pädevust muul viisil.

Vastavalt IV jao punktile 5.2 määratakse kõnealuse jao punktis 5.1 loetletud kõrge riskiteguriga seadmete puhul asutused usalduse suurendamise programmi alusel.

1.	Vastavushindamisasutuste määramise menetlused on kooskõlas käesoleva lepingu lisas sätestatud põhimõtete ja menetlustega.

Käesoleva lepingu lisas sätestatud menetlustele vastavatena käsitatakse järgmisi menetlusi:

Sertifitseerimisasutused:

—	on akrediteeritud lepingule „European cooperation for Accreditation (EA) Multilateral Agreement (MLA) for certifcation of products” alla kirjutanud akrediteerimisasutuse poolt,

—	on „Worldwide System for Conformity Testing and Certification of Electrotechnical Equipment and Components” (IECEE) CB kava liikmed,

—	on akrediteeritud akrediteerimisasutuse poolt, kes on sõlminud JAS-ANZ-iga vastastikuse tunnustamise lepingu, või

—	suudavad käesoleva lepingu lisa A ja B jao kohaselt tõestada pädevust muul viisil.

Katselaborid:

—	on akrediteeritud lepingule „EA MLA for calibration and testing laboratories” alla kirjutanud akrediteerimisasutuse poolt,

—	on tunnustatud IECEE CB kava raames või

—	suudavad lepingu lisa A ja B jao kohaselt tõestada oma pädevust muul viisil.

Vastavalt IV jao punktile 5.2 määratakse kõnealuse jao punktis 5.1 loetletud kõrge riskitasemega seadmete puhul asutused usalduse suurendamise programmi alusel.

IV JAGU

LISASÄTTED

1. Uued õigusaktid

Lepinguosalised võtavad arvesse Uus-Meremaa kavatsust võtta vastu uued õigusaktid meditsiiniseadmete kohta ning lepivad kokku, et käesoleva valdkonnalisa sätteid kohaldatakse nende õigusaktide suhtes, kui need jõustuvad Uus-Meremaal.

Lepinguosalised teatavad ühiselt oma kavatsusest laiendada käesoleva valdkonnalisa kohaldamisala in vitro diagnostikaseadmetele niipea, kui Uus-Meremaal on vastu võetud uued meditsiiniseadmeid käsitlevad õigusaktid.

2. Teabevahetus

Lepinguosalised lepivad kokku, et nad teavitavad teineteist meditsiiniseadme järelevalvemenetlusega seotud vahejuhtumitest ning toote turvalisust käsitlevatest küsimustest. Lepinguosalised teavitavad samuti teineteist:

—	kehtetuks tunnistatud, peatatud, piiratud või tagasivõetud sertifikaatidest, ja

—	mis tahes uuest õigusaktist või kehtiva õigusakti muudatusest, mis on vastu võetud I jaos loetletud õigusaktide alusel.

Teabevahetus toimub järgmiste teabepunktide kaudu:

Uus-Meremaa:

The Manager

Medicines and Medical Devices Safety Authority (Medsafe)

PO Box 5013

Wellington

New Zealand

Tel: 64-4-819 6874

Faks: 64-4-819 6806

Group Manager

Energy Safety and Radio Spectrum Management

Ministry of Economic Development (MED)

P.O. Box 1473

Wellington

New Zealand

Tel: 64-4-472-0030

Faks: 64-4-471-0500

Euroopa Liit:

European Commission

Directorate-General for Health and Consumers

Rue de la Loi/Wetstraat 200

B-1049 Brussels

Tel: 32 2 299 11 11

Lepinguosalised võivad vahetada teavet meditsiiniseadmete Euroopa andmepanga (Eudamed) loomise järel saavutatud tulemuste kohta.

Lisaks annab ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse amet teavet kõigi väljastatud sertifikaatide kohta.

3. Allhankeleping

Kui Uus-Meremaa õigusnormidega seda nõutakse, peavad Euroopa Liidu vastavushindamisasutused, kes tellivad kõik katsed või osa neist allhanke korras, sõlmima allhankelepingu üksnes katselaboritega, kes on akrediteeritud III jao punkti 2 kohaselt.

4. Väljastatud lubade registreerimine

Lisaks käesoleva lepingu lisa nõuetele täpsustab Euroopa Liidu asjakohane määrajaasutus vastavushindamisasutuste määramisel Uus-Meremaale iga määratud vastavushindamisasutuse puhul meetodi, mida kõnealune vastavushindamisasutus kavatseb kasutada selle registreerimiseks, et õigusakti „Electricity Regulations 1992” (ja selle põhjal vastuvõetud eeskirjade) kohaselt tarvikute või seadmete Uus-Meremaal müümisel või müügiks pakkumisel nõutav luba on välja antud.

5. Usalduse suurendamine kõrge riskiteguriga seadmete puhul

5.1.

Selleks, et tugevdada usaldust kummagi lepinguosalise määramissüsteemi vastu, kohaldatakse usalduse suurendamise kava allpool loetletud meditsiiniseadmete suhtes:

—	aktiivsed siirdatavad seadmed, nagu need on määratletud I jaos osutatud õigusaktides;

—	seadmed, mida liigitatakse I jaos osutatud õigusaktide kohaselt III klassi seadmeteks;

—	meditsiiniseadmed, mis on siirdatavad silmasisesed läätsed;

—	meditsiiniseadmed, mis on silmasisesed viskooselastsed vedelikud, ja

—	meditsiiniseadmed, mis takistavad rasestumist või sugulisel teel levivate haiguste edasikandumist.

5.2.	Selleks koostavad lepinguosalised üksikasjaliku kava, millesse on kaasatud ka ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse amet ning Euroopa Liidu pädevad asutused.

5.3.	Usalduse suurendamise periood vaadatakse läbi pärast kahe aasta möödumist käesoleva muudetud valdkonnalisa jõustumise kuupäevast.

5.4.

Reguleerimisprotsessi täiendavad erinõuded:

5.4.1.

Vastavalt käesoleva lepingu artiklile 2, artikli 7 lõikele 1, artikli 8 lõikele 1 ja artikli 9 lõikele 1 võib kumbki lepinguosaline nõuda täiendavate erinõuete kohaldamist vastavushindamisasutuste suhtes, et tõendada nende kogemust arenevate reguleerimissüsteemide kontekstis.

5.4.2.

Need erinõuded võivad hõlmata koolitust, analüüsitud auditeid, külastusi, teabe ja dokumentide (sh auditiaruannete) vahetust.

5.4.3.

Neid nõuded võib kohaldada ka vastavushindamisasutuse määramisel käesoleva lepingu alusel.

6. Valdkondlik ühiskomitee

Käesoleva valdkonnalisa alusel moodustatakse valdkondlik ühiskomitee, mis koosneb lepinguosaliste esindajatest. See komitee vastutab käesoleva valdkonnalisa tõhusa kohaldamise eest. Valdkondlik ühiskomitee annab aru ühiskomiteele viimase poolt kehtestatud korras.

Ühiskomitee võtab vastu oma töökorra. Ühiskomitee võtab otsuseid ja soovitusi vastu konsensuse alusel. Ühiskomitee võib otsustada delegeerida ülesandeid allkomiteedele.

7. Erimeelsused

Liide

Käesoleva valdkonnalisa sätteid ei kohaldata järgmiste toodete suhtes:

—

meditsiiniseadmed, mis sisaldavad või mille valmistamiseks on kasutatud eluvõimetuks muudetud loomset päritolu rakke, kudesid või koesaadusi, juhul kui ohutusnõuetega on ette nähtud viiruste kõrvaldamise või inaktiveerimise tunnustatud meetodite kasutamine toote valmistamise ajal viiruste ja muude nakkustekitajate kõrvaldamiseks;

—	meditsiiniseadmed, mis sisaldavad mikroobse, bakteriaalse või rekombinantse päritoluga kudesid, rakke või aineid ja mis on ette nähtud kasutamiseks inimkehas või -kehal;

—	meditsiiniseadmed, mis sisaldavad inimpäritoluga kudesid või koesaadusi;

—	meditsiiniseadmed, mis sisaldavad inimverest või inimese vereplasmast saadud püsiaineid, millel võib lisaks seadme toimele olla lisatoime kehale;

—	meditsiiniseadmed, mis sisaldavad või mis on kavandatud sisaldama lahutamatu osana ainet, mida võib eraldi kasutamisel käsitada ravimina, millel võib olla toime patsiendile lisaks seadme toimele, ja

—	meditsiiniseadmeid, mis on valmistaja poolt konkreetselt ette nähtud teise meditsiiniseadme desinfitseerimiseks, välja arvatud kuiva või niiske kuumusega või etüleenoksiidiga töötavad sterilisaatorid.

Mõlemad lepinguosalised võivad siiski ühiselt otsustada laiendada käesoleva lisa kohaldamisala eespool nimetatud meditsiiniseadmetele.

”.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev leping jõustub selle teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil pooled vahetavad noodid, mis kinnitavad käesoleva lepingu jõustumiseks vajalike kummagi poole menetluste lõpetamist.

Käesolev leping on koostatud Brüsselis 23. veebruaril 2012 kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

За Европейския съюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

За Нοва Зeлaндия

Por Nueva Zelanda

Za Nový Zéland

For New Zealand

Für Neuseeland

Uus-Meremaa nimel

Για τη Nέα Ζηλανδία

For New Zealand

Pour la Nouvelle-Zélande

Per la Nuova Zelanda

Jaunzēlandes vārdā –

Naujosios Zelandijos vardu

Uj-Zéland részéről

Gћal New Zealand

Voor Nieuw-Zeeland

W imieniu Nowej Zelandii

Pela Nova Zelândia

Pentru Noua Zeelandă

Za Nový Zéland

Za Novo Zelandijo

Unden-Seelannin puolesta

För Nya Zeeland

(1) EÜT L 229, 17.8.1998, lk 62.

22.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 356/22

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1262/2012,

20. detsember 2012,

millega kehtestatakse 2013. ja 2014. aastaks ELi laevadele püügivõimalused seoses teatavate süvamere kalavarudega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Aluslepingu artikli 43 lõikes 3 on sätestatud, et nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

(2)

Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (1) kohaselt tuleb kehtestada meetmed, mis reguleerivad juurdepääsu vetele ja kalavarudele ning säästvat kalandustegevust, võttes arvesse kättesaadavaid teadus-, tehnika ja majandusnõuandeid ning eelkõige kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) koostatud aruandeid ning pidades silmas piirkondlike nõuandekomisjonide nõuandeid.

(3)

Nõukogu peab vastu võtma meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta kalavarude ja kalavarurühmade kaupa, sealhulgas asjakohasel juhul nendega funktsionaalselt seotud tingimused. Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikide vahel nii, et kõikidele liikmesriikidele oleks tagatud kõikide kalavarude ja kalastustegevuse suhteline stabiilsus, ning võttes asjakohaselt arvesse määruses (EÜ) nr 2371/2002 kehtestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke.

(4)

Lubatud kogupüük (TAC) tuleks kehtestada olemasolevatest teadusnõuannetest lähtudes, võttes arvesse bioloogilisi ja sotsiaalmajanduslikke aspekte ning tagades samal ajal eri kalandussektorite õiglase kohtlemise. Samuti tuleb võtta arvesse arvamusi, mida on esitatud sidusrühmadega konsulteerimise käigus, eelkõige kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomitee ning asjaomaste piirkondlike nõuandekomisjonide koosolekutel esitatud arvamusi.

(5)

Kalapüügivõimalused peaksid olema kooskõlas rahvusvaheliste kokkulepete ja põhimõtetega, nagu 1995. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kokkulepe, milles käsitletakse piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist, (2) ning üksikasjalikud majandamispõhimõtted, mis on esitatud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) avamerel süvamerekalapüügi korraldamise 2008. aasta rahvusvahelistes suunistes, mille kohaselt peaks reguleeriv asutus olema eriti ettevaatlik eelkõige siis, kui teave on ebaselge, ebausaldusväärne või ebapiisav. Piisava teadusteabe puudumist ei tohiks kasutada põhjusena kaitse- või majandamismeetmete edasilükkamiseks või võtmata jätmiseks.

(6)

Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee viimastest teaduslikest nõuannetest ilmneb, et enamasti ei püüta süvamereliike säästvalt ning kõnealuste kalavarude jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks nende püügivõimalusi vähendada senikaua, kuni kalavarude suuruses ilmneb positiivne suundumus. Lisaks sellele on ICES soovitanud keelata atlandi karekala sihtpüügi kõigis piirkondades ning sinise molva ja besuugo teatavate varude sihtpüügi.

(7)	Süvamere haide puhul käsitatakse põhilisi kaubanduslikke liike peaaegu ammendatuna, mistõttu sihtpüüki ei peaks toimuma.

(8)

Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2347/2002 (millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad konkreetsed juurdepääsunõuded ja nendega seotud tingimused) (3) artikli 2 punktis a määratletud süvamereliikide püügivõimaluste üle otsustatakse iga kahe aasta tagant. Siiski on tehtud erand põhja-atlandi hõbekala varude ja sinise molva põhipüügi osas – kõnealuste liikide püügivõimalused sõltuvad Norraga peetavate iga aastaste läbirääkimiste tulemustest. Nende varude püügivõimalused tuleks määrata kindlaks eraldi asjakohases iga-aastases kalapüügivõimalusi kehtestavas määruses.

(9)

Lihtsustamise huvides peaks sinise molva lubatud kogupüüki, mille üle otsustab liit autonoomselt, reguleerima samas õigusaktis. Seetõttu tuleks sinise molva lubatud kogupüük II, III ja IV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes koos sinise molva lubatud kogupüügiga XII püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes lisada määrusesse, millega kehtestatakse ELi laevadele püügivõimalused seoses teatavate kalavarude ja kalavarude rühmadega, mille suhtes ei kohaldata rahvusvahelisi läbirääkimisi ega kokkuleppeid.

(10)

Nõukogu 6. mai 1996. aasta määruse (EÜ) nr 847/96 (millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel) (4) kohaselt tuleks kindlaks määrata varud, mille suhtes kohaldatakse määruses osutatud erinevaid meetmeid. Ennetuslikku lubatud kogupüüki peaks kohaldama kalavarude suhtes, mille kohta ei ole teaduslikult põhjendatud kalapüügivõimaluste hinnangut eelkõige selle aasta puhul, mille kohta tuleb lubatud kogupüük kehtestada; muudel juhtudel tuleks kohaldada analüütilist lubatud kogupüüki. Võttes arvesse ICESi ja STECFi nõuandeid süvamere kalavarude kohta, mille osas ei ole teaduslik hinnang asjaomaste püügivõimaluste kohta kättesaadav, tuleks käesolevas määruses nende suhtes kohaldada ennetuslikku lubatud kogupüüki.

(11)

Võttes arvesse teaduslikke nõuandeid, ei vasta kalju-tömppeakala osade varude bioloogiline levik tingimata lubatud kogupüügi piirkondadele käesolevas määruses. Selleks et hõlbustada nende kalavarude säästvat kasutamist, on asjakohane võimaldada suuremat paindlikkust ühelt poolt lubatud kogupüügi Vb, VI ja VII püügipiirkonna ning teiselt poolt lubatud kogupüügi VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna vahel.

(12)	Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2013. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse 2013. ja 2014. aastaks ELi laevadele kalapüügivõimalused seoses teatavate süvamereliikide kalavarudega ELi vetes ja teatavates väljaspool ELi asuvates vetes, kus on vaja püüki piirata.

Artikkel 2

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „ELi laev”– liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;

b) „ELi veed”– liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed, välja arvatud aluslepingu II lisas nimetatud territooriumidega külgnevad veed;

c) „lubatud kogupüük” (TAC)– igast kalavarust aastas püüda ja lossida lubatav kogus;

d) „kvoot”– liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

e) „rahvusvahelised veed”– veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla.

2. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:

a) ICES (Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 218/2009 (5) III lisas määratletud geograafilised alad;

b) CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) püügipiirkonnad– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2009 (6) II lisas määratletud geograafilised alad.

Artikkel 3

Lubatud kogupüük ja selle jaotamine

ELi vetes või teatavates väljaspool ELi asuvates vetes ELi laevade püütavate süvamereliikide lubatud kogupüük ja sellise lubatud kogupüügi jaotus liikmesriikide vahel ning asjakohasel juhul nendega funktsionaalselt seotud tingimused on sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 4

Kalapüügivõimaluste jaotamise erisätted

1. Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:

a)	määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

b)	nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (7) artikli 37 või nõukogu määruse (EÜ) nr 1006/2008 (8) artikli 10 lõike 4 kohaseid mahaarvamisi ja ümberjaotamisi;

c)	määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 kohast lubatud lisakoguste lossimist;

d)	määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste peatamist;

e)	määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohaseid mahaarvamisi.

2. Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 kohaldatakse kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 kohaldatakse kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki, kui käesoleva määruse lisas ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 5

Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Kalavarusid, mille suhtes on kehtestatud lubatud kogupüük, võib pardal hoida või lossida ainult juhul, kui saagi on püüdnud sellise liikmesriigi lipu all sõitvad laevad, millel on kvoot, ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud.

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

S. ALETRARIS

(1) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni nende sätete rakendamise kokkulepe, mis käsitlevad piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist (EÜT L 189, 3.7.1998, lk 16).

(3) EÜT L 351, 28.12.2002, lk 6.

(4) EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 216/2009 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1).

(7) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(8) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1006/2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele (ELT L 286, 29.10.2008, lk 33).

LISA

Viited püügipiirkondadele on viited ICES püügipiirkondadele, kui ei ole kindlaks määratud teisiti.

1. OSA

Liikide ja liigirühmade määratlus

Käesoleva lisa 2. osas esitatud loetelus osutatakse kalavarudele liikide ladinakeelsete nimetuste tähestikulises järjekorras. Süvamere haid on esitatud siiski kõnealuse loetelu alguses. Käesoleva määruse kohaldamiseks on järgnevalt esitatud tavanimetuste ja ladinakeelsete nimetuste võrdlev tabel:

Üldnimetus	Kolmetäheline kood	Teaduslik nimetus
Süsisaba	BSF	Aphanopus carbo
Limapead	ALF	Beryx spp.
Kalju-tömppeakala	RNG	Coryphaenoides rupestris
Atlandi karekala	ORY	Hoplostethus atlanticus
Besuugo	SBR	Pagellus bogaraveo
Lima-niituimluts	GFB	Phycis blennoides

Käesolevas määruses tähendavad „süvamere haid” järgmisi liike:

Üldnimetus	Kolmetäheline kood	Teaduslik nimetus
Musthaid	API	Apristurus spp.
Mantelhai	HXC	Chlamydoselachus anguineus
Kare ogahai	GUP	Centrophorus granulosus
Hall lühiogahai	GUQ	Centrophorus squamosus
Portugali süvahai	CYO	Centroscymnus coelolepis
Pikk-koon-süvahai	CYP	Centroscymnus crepidater
Must koletishai	CFB	Centroscyllium fabricii
Pikkkoon-hai	DCA	Deania calcea
Šokolaad-ogahai	SCK	Dalatias licha
Suur tumehai	ETR	Etmopterus princeps
Harilik tumehai	ETX	Etmopterus spinax
Mustsuu-koerhai	SHO	Galeus melastomus
Hiir-saagrai	GAM	Galeus murinus
Kammhai	SBL	Hexanchus griseus
Puriuim-sigahai	OXN	Oxynotus paradoxus
Lühikoon-hammashai	SYR	Scymnodon ringens
Atlandi polaarhai	GSK	Somniosus microcephalus

2. OSA

ELi laevadele kohaldatavad aastased püügivõimalused piirkondades, kus kehtib lubatud kogupüük (TAC) liikide ja piirkondade kaupa (elusmassi tonnides)

Liik

Süvamere haid

Püügipiirkond

V, VI, VII, VIII ja IX püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (DWS/56789-)

Aasta

2013

2014

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

Eesti

Iirimaa

Hispaania

Prantsusmaa

Leedu

Poola

Portugal

Ühendkuningriik

Liit

TAC

Liik

Süvamere haid

Püügipiirkond

X püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (DWS/10-)

Aasta

2013

2014

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Portugal

Liit

TAC

Liik

Süvamere haid, Deania histricosa ja Deania profondorum

Püügipiirkond

XII püügipiirkonna rahvusvahelised veed (DWS/12INT-)

Aasta

2013

2014

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Iirimaa

Hispaania

Prantsusmaa

Ühendkuningriik

Liit

TAC

Liik

Süsisaba

Aphanopus carbo

Püügipiirkond

I, II, III ja IV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (BSF/1234-)

Aasta

2013

2014

Ennetuslik TAC

Saksamaa

Prantsusmaa

Ühendkuningriik

Liit

TAC

Liik

Süsisaba

Aphanopus carbo

Püügipiirkond

V, VI, VII ja XII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (BSF/56712-)

Aasta

2013

2014

Analüütiline TAC

Saksamaa

Eesti

Iirimaa

113

Hispaania

174

226

Prantsusmaa

2 440

3 172

Läti

113

147

Leedu

Poola

Ühendkuningriik

174

226

Muud (1)

Liit

3 051

3 966

TAC

3 051

3 966

Liik

Süsisaba

Aphanopus carbo

Püügipiirkond

VIII, IX ja X püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (BSF/8910-)

Aasta

2013

2014

Analüütiline TAC

Hispaania

Prantsusmaa

Portugal

3 659

Liit

3 700

TAC

3 700

Liik

Süsisaba

Aphanopus carbo

Püügipiirkond

CECAFi 34.1.2 piirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (BSF/C3412-)

Aasta

2013

2014

Ennetuslik TAC

Portugal

3 674

3 490

Liit

3 674

3 490

TAC

3 674

3 490

Liik

Limapead

Beryx spp.

Püügipiirkond

III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (ALF/3X14-)

Aasta

2013

2014

Analüütiline TAC

Iirimaa

Hispaania

Prantsusmaa

Portugal

203

193

Ühendkuningriik

Liit

312

296

TAC

312

296

Liik

Kalju-tömppeakala

Coryphaenoides rupestris

Püügipiirkond

I, II ja IV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (RNG/124-)

Aasta

2013

2014

Ennetuslik TAC

Taani

Saksamaa

Prantsusmaa

Ühendkuningriik

Liit

TAC

Liik

Kalju-tömppeakala

Coryphaenoides rupestris

Püügipiirkond

III püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (RNG/03-) (2)

Aasta

2013

2014

Ennetuslik TAC

Taani

643

515

Saksamaa

Rootsi

Liit

680

544

TAC

680

544

Liik

Kalju-tömppeakala

Coryphaenoides rupestris

Püügipiirkond

Vb, VI, VII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (RNG/5B67-)

Aasta

2013 (3)

2014 (3)

Analüütiline TAC

Saksamaa

Eesti

Iirimaa

279

Hispaania

Prantsusmaa

3 539

Leedu

Poola

Ühendkuningriik

208

Muud (4)

Liit

4 297

TAC

4 297

Liik

Kalju-tömppeakala

Coryphaenoides rupestris

Püügipiirkond

VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (RNG/8X14-)

Aasta

2013 (5)

2014 (5)

Analüütiline TAC

Saksamaa

Iirimaa

Hispaania

2 573

2 317

Prantsusmaa

119

107

Läti

Leedu

Poola

805

724

Ühendkuningriik

Liit

3 581

3 223

TAC

3 581

3 223

Liik

Atlandi karekala

Hoplostethus atlanticus

Püügipiirkond

VI püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (ORY/06-)

Aasta

2013

2014

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Iirimaa

Hispaania

Prantsusmaa

Ühendkuningriik

Liit

TAC

Liik

Atlandi karekala

Hoplostethus atlanticus

Püügipiirkond

VII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (ORY/07-)

Aasta

2013

2014

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Iirimaa

Hispaania

Prantsusmaa

Ühendkuningriik

Muud

Liit

TAC

Liik

Atlandi karekala

Hoplostethus atlanticus

Püügipiirkond

I, II, III, IV, V, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (ORY/1CX14)

Aasta

2013

2014

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Iirimaa

Hispaania

Prantsusmaa

Portugal

Ühendkuningriik

Liit

TAC

Liik

Besuugo

Pagellus bogaraveo

Püügipiirkond

VI, VII ja VIII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (SBR/678-)

Aasta

2013

2014

Analüütiline TAC

Iirimaa

Hispaania

156

143

Prantsusmaa

Ühendkuningriik

Muud (6)

Liit

196

178

TAC

196

178

Liik

Besuugo

Pagellus bogaraveo

Püügipiirkond

IX püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (SBR/09-)

Aasta

2013 (7)

2014 (7)

Analüütiline TAC

Hispaania

614

Portugal

166

Liit

780

TAC

780

Liik

Besuugo

Pagellus bogaraveo

Püügipiirkond

X püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (SBR/10-)

Aasta

2013

2014

Analüütiline TAC

Hispaania

Portugal

1 004

904

Ühendkuningriik

Liit

1 022

920

TAC

1 022

920

Liik

Lima-niituimluts

Phycis blennoides

Püügipiirkond

I, II, III ja IV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (GFB/1234-)

Aasta

2013

2014

Analüütiline TAC

Saksamaa

Prantsusmaa

Ühendkuningriik

Liit

TAC

Liik

Lima-niituimluts

Phycis blennoides

Püügipiirkond

V, VI ja VII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (GFB/567-)

Aasta

2013 (8)

2014 (8)

Analüütiline TAC

Saksamaa

Iirimaa

260

Hispaania

588

Prantsusmaa

356

Ühendkuningriik

814

Liit

2 028

TAC

2 028

Liik

Lima-niituimluts

Phycis blennoides

Püügipiirkond

VIII ja IX püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (GFB/89-)

Aasta

2013 (9)

2014 (9)

Analüütiline TAC

Hispaania

242

Prantsusmaa

Portugal

Liit

267

TAC

267

Liik

Lima-niituimluts

Phycis blennoides

Püügipiirkond

X ja XII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (GFB/1012-)

Aasta

2013

2014

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Portugal

Ühendkuningriik

Liit

TAC

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(2) Kalju-tömppeakala sihtpüük ICESi IIIa püügipiirkonnas on keelatud kuni ELi ja Norra vaheliste konsultatsioonide lõpuni.

(3) Kuni 10 % igast kvoodist võib püüda VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes (RNG/*8X14-).

(4) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(5) Kuni 10 % igast kvoodist võib püüda Vb, VI ja VII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes (RNG/*5B67-).

(6) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(7) Kuni 8 % igast kvoodist võib püüda VI, VII ja VIII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes (SBR/*678-).

(8) Kuni 8 % igast kvoodist võib püüda VIII ja IX püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes (GFB/*89-).

(9) Kuni 8 % igast kvoodist võib püüda V, VI ja VII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes (GFB/*567-).

22.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 356/34

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1263/2012,

21. detsember 2012,

millega muudetakse määrust (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühiseid ettepanekuid

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EL) nr 267/2012 (2) jõustatakse meetmed, mis on sätestatud otsuses 2010/413/ÜVJP. Nõukogu võttis 15. oktoobril 2012 vastu otsuse 2012/635/ÜVJP, (3) millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP ja millega nähakse ette Iraani vastu suunatud täiendavad piiravad meetmed.

(2)

Need täiendavad meetmed hõlmavad eelkõige laevaehituseks, laevade hoolduseks või taasseadistamiseks vajaliku olulise laevavarustuse ja tehnoloogia ekspordikeeldu. Lisaks tuleks kehtestada grafiidiga, teatud toormetallidega või pooltoodetega (näiteks alumiinium ja teras) ning teatavates tööstusprotsessides kasutatava tarkvaraga kauplemise keeld.

(3)

Täiendavad piiravad meetmed sisaldavad ka keeldu importida, osta või transportida Iraani maagaasi. Selle keelu tõhusaks rakendamiseks tuleb võtta meetmed, et keelustada maagaasi vahetamine, kuna on teada või on põhjust kahtlustada, et vahetamisega suurendatakse keelust kõrvalehoidmiseks Iraani maagaasi eksporti. Maagaasi impordikeeld ei tohiks mõjutada lepinguid, mille täitmiseks kasutatakse gaasijuhet, mis on otseühenduses liidu maagaasi jaotusvõrguga ja millel puudub sissevoolukoht Iraanist pärit maagaasi ostmiseks või ekspordi suurendamiseks.

(4)

Otsuses 2012/635/ÜVJP kutsuti uuesti läbi vaatama nõukogu 5. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 428/2009 (millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, üleandmise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks) (4) I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogiate suhtes kehtestatud piiravaid meetmeid eesmärgiga lisada 5. kategooria 2. osas loetletud tooted, mis võivad olla olulised Islami revolutsioonilise kaardiväe otsese või kaudse kontrolli alla kuuluvates tööstusharudes või Iraani tuuma-, sõjaliste ja ballistiliste rakettide väljatöötamise programmides, võttes samal ajal arvesse vajadust vältida tahtmatut mõju Iraani tsiviilelanikkonnale.

(5)	Nafta- ja maagaasitööstuse ning naftakeemiatööstuse võtmesektorites kasutatava olulise varustuse ja tehnoloogia Iraanile müümise, tarnimise, üleandmise ja ekspordi keelu tõhusa rakendamise tagamiseks tuleks kehtestada sellise olulise varustuse ja tehnoloogia täiendav loetelu.

(6)	Samal põhjusel tuleks kehtestada loetelu kaupadest, mille suhtes kehtivad kaubanduspiirangud, st maagaas, grafiit, toormetall või pooltooted (näiteks alumiinium ja teras) ning teatavates tööstusprotsessides kasutatav tarkvara.

(7)	Otsusega 2012/635/ÜVJP keelatakse samuti liidu ning Iraani pankade ja finantseerimisasutuste vahelised tehingud, välja arvatud juhul, kui asjaomane liikmesriik on selleks eelnevalt loa andnud.

(8)

Lisaks sätestatakse otsuses 2012/635/ÜVJP keeld osutada Iraani naftatankeritele ja kaubalaevadele lipu kandmise õiguse andmise ja laevade klassifitseerimise teenuseid ning pakkuda nafta ja naftakeemiatööstuse toodete transportimiseks või ladustamiseks ette nähtud laevu Iraani isikutele, üksustele või asutustele, kes kasutavad neid Iraani nafta ja naftakeemiatööstuse toodete transportimiseks või ladustamiseks.

(9)

Keskkonna ning töötajate tervise ja turvalisuse kaitsmiseks on vaja sätestada, et liikmesriikide pädevad asutused võivad võtta kõik meetmed, mida nad peavad vajalikuks, et tagada töötajate tervise ja turvalisuse ning keskkonnakaitsega seotud kohustuste täitmine. Kiireloomulistel juhtudel peaks liikmesriigil olema lubatud võtta selliseid meetmeid ilma ette teatamata, tingimusel et ta teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni tagantjärele niipea kui võimalik.

(10)

Kui liikmesriik on andnud loetelus nimetatud isikule, üksusele või asutusele süsivesinike kasutamise loa enne, kui asjaomane isik, üksus või asutus loetellu kanti, võib selle liikmesriigi pädev asutus lubada erandeid määrusega (EL) nr 267/2012 kehtestatud teatavatest keeldudest, kui see on vajalik keskkonnakahju või litsentsi väärtuse püsiva kahjustamise ärahoidmiseks.

(11)	Kõnealused meetmed kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu reguleerimisalasse ja seepärast on nende rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõikide liikmesriikide majandustegevuses osalejad kohaldaksid nimetatud meedet ühetaoliselt.

(12)	Seetõttu tuleks määrust (EL) nr 267/2012 vastavalt muuta,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 267/2012 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. I lisas loetletakse kahesuguse kasutusega kaubad ja tehnoloogia, sealhulgas tarkvara, nagu need on määratletud määruses (EÜ) nr 428/2009, välja arvatud käesoleva määruse I lisa A osas nimetatud teatavad kaubad ja tehnoloogia.”;

b)	lisatakse järgmine lõige: „2a. Asjaomane liikmesriik teavitab nelja nädala jooksul teisi liikmesriike ja komisjoni määruse (EÜ) nr 428/2009 alusel antud lubadest seoses käesoleva määruse I lisa A osas esitatud kaupade ja tehnoloogiaga.”

Artiklisse 6 lisatakse järgmised punktid:

„d)	käesoleva määruse I lisa C osas nimetatud kaupade ja tehnoloogia müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või eksportimiseks enne 22. detsembrit 2012 sõlmitud lepingute või selliste lepingute täitmiseks vajalike lisalepingute täitmine kuni 15. aprillini 2013;

e)	käesoleva määruse I lisa C osas nimetatud kaupade ja tehnoloogiaga seotud tehnilise või rahalise abi andmiseks või rahastamiseks enne 22. detsembrit 2012 sõlmitud lepingute täitmine kuni 15. aprillini 2013.”

Punkti d osas teavitab asjaomane liikmesriik nelja nädala jooksul teisi liikmesriike ja komisjoni määruse (EÜ) nr 428/2009 alusel antud lubadest.

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

1. Keelatud on VI ja VIA lisas loetletud olulise varustuse ja tehnoloogia müümine, tarnimine, üleandmine või eksportimine otse või kaudselt Iraani isikule, üksusele või asutusele või Iraanis kasutamiseks.

2. VI ja VIA lisa hõlmavad olulist varustust ja tehnoloogiat, mida kasutatakse järgmistes Iraani nafta- ja gaasitööstuse võtmesektorites:

(a)	toornafta ja maagaasi leiukohtade uurimine;

(b)	toornafta ja maagaasi tootmine;

(c)	rafineerimine;

(d)	maagaasi veeldamine.

3. VI ja VIA lisa sisaldavad ka Iraani naftakeemiatööstuses kasutatavat olulist varustust ja tehnoloogiat.

4. VI ja VIA lisa ei sisalda sõjaliste kaupade ühises nimekirjas ning I, II ja III lisas loetletud tooteid.”

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Keelatud on:

anda otse või kaudselt tehnilist abi või osutada vahendusteenuseid, mis on seotud VI ja VIA lisas loetletud olulise varustuse ja tehnoloogiaga või VI ja VIA lisas loetletud kaupadega varustamise ning nende tootmise, hoolduse ja kasutamisega, Iraani isikule, üksusele või asutusele või Iraanis kasutamiseks;

b)	otse või kaudselt rahastada VI ja VIA lisas loetletud olulise varustuse ja tehnoloogiaga seotud tegevusi või anda sellega seotud rahalist abi Iraani isikule, üksusele või asutusele või Iraanis kasutamiseks.”

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

1. Artiklites 8 ja 9 sätestatud keelde ei kohaldata kuni 15. aprillini 2013 järgmiste tehingute suhtes:

tehingud, mis teostatakse enne 27. oktoobrit 2010 sõlmitud kaubanduslepingu alusel, mis on seotud toornafta ja maagaasi leiukohtade uurimiseks, toornafta ja maagaasi tootmiseks ning rafineerimiseks või maagaasi veeldamiseks kasutatava olulise varustuse või tehnoloogiaga, nagu need on loetletud VI lisas, või selliste lepingute täitmiseks vajalike lisalepingute alusel või enne 26. juulit 2010 sõlmitud lepingu või kokkuleppe alusel, mis on seotud enne 26. juulit 2010 Iraanis tehtud investeeringuga, samuti ei takista nimetatud artiklid nendest lepingutest või kokkulepetest tulenevate kohustuste täitmist;

tehingud, mis teostatakse enne 24. märtsi 2012 sõlmitud kaubanduslepingu alusel, mis on seotud naftakeemiatööstuses kasutatava olulise varustuse või tehnoloogiaga, nagu need on loetletud VI lisas, või selliste lepingute täitmiseks vajalike lisalepingute alusel või enne 23. jaanuari 2012 sõlmitud lepingu või kokkuleppe alusel, mis on seotud Iraanis enne 23. jaanuari 2012 tehtud investeeringuga, samuti ei takista nimetatud artiklid nendest lepingutest või kokkulepetest tulenevate kohustuste täitmist;

tehingud, mis teostatakse enne 16. oktoobrit 2012 sõlmitud kaubanduslepingu alusel, mis on seotud toornafta ja maagaasi leiukohtade uurimiseks, toornafta ja maagaasi tootmiseks ning rafineerimiseks või maagaasi veeldamiseks kasutatava olulise varustuse või tehnoloogiaga, nagu need on loetletud VIA lisas, ning puudutab enne 26. juulit 2010 Iraanis tehtud investeeringut toornafta ja maagaasi leiukohtade uurimiseks, toornafta ja maagaasi tootmiseks ning rafineerimiseks või maagaasi veeldamiseks, või mis on seotud enne 23. jaanuari 2012 Iraanis naftakeemiatööstusesse tehtud investeeringuga, samuti ei takista nimetatud artiklid nendest lepingutest või kokkulepetest tulenevate kohustuste täitmist; või

d)	tehnilise abi andmine, mis on ette nähtud üksnes kooskõlas punktidega a, b ja c tarnitud varustuse või tehnoloogia paigaldamiseks,

tingimusel et füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kes soovib asjaomast tehingut teostada, või osutada abi sellise tehingu juures, on teatanud tehingust või abist vähemalt 20 tööpäeva ette oma asukohajärgse liikmesriigi pädevale asutusele.

2. Lõigetes 8 ja 9 sätestatud keelud ei piira artikli 12 lõike 1 punktis b ja artikli 14 lõike 1 punktis b osutatud lepingutest tulenevate kohustuste täitmist tingimusel, et need kohustused tulenevad teenuslepingutest või nende täitmiseks vajalikest lisalepingutest ja tingimusel, et kõnealuste kohustuste täitmiseks on asjaomane pädev asutus andnud eelneva loa ning et asjaomane liikmesriik on teavitanud teisi liikmesriike ja komisjoni oma kavatsusest luba anda.”

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 10a

1. Keelatud on VIB lisas loetletud olulise laevavarustuse või tehnoloogia müümine, tarnimine, üleandmine või eksportimine otse või kaudselt Iraani isikule, üksusele või asutusele või Iraanis kasutamiseks.

2. VIB lisa hõlmab laevaehituseks, laevade hoolduseks ja taasseadistamiseks vajalikku olulist laevavarustust ja tehnoloogiat, sealhulgas naftatankerite ehitamiseks kasutatavat varustust ja tehnoloogiat.

Artikkel 10b

1. Keelatud on:

a)	anda otse või kaudselt tehnilist abi või osutada vahendusteenuseid, mis on seotud VIB lisas loetletud olulise varustuse ja tehnoloogiaga või VIB lisas loetletud kaupadega varustamise ja nende tootmise, hoolduse ja kasutamisega, Iraani isikule, üksusele või asutusele või Iraanis kasutamiseks;

b)	otse või kaudselt rahastada VIB lisas loetletud olulise varustuse ja tehnoloogiaga seotud tegevusi või anda sellega seotud rahalist abi ühelegi Iraani isikule, üksusele või asutusele või Iraanis kasutamiseks.

Artikkel 10c

1. Artiklites 10a ja 10b sätestatud keelud ei piira olulise laevavarustuse ja tehnoloogia tarnimist laevale, mis ei ole Iraani isiku, üksuse või asutuse omandis või tema kontrolli all ja mis on vääramatu jõu tõttu sunnitud viibima Iraani sadamas või Iraani territoriaalvetes.

2. Artiklites 10a ja 10b sätestatud keelde ei kohaldata enne 22. detsembrit 2012 sõlmitud lepingute või selliste lepingute täitmiseks vajalike lisalepingute täitmise suhtes kuni 15. veebruarini 2013.

„Artikkel 10d

1. Keelatud on VIIA lisas loetletud tarkvara müümine, tarnimine, üleandmine või eksportimine otse või kaudselt Iraani isikule, üksusele või asutusele või Iraanis kasutamiseks.

2. VIIA lisa hõlmab Islami revolutsioonilise kaardiväe otsese või kaudse kontrolli alla kuuluvate tööstusharude või tuuma-, sõjaliste ja ballistiliste rakettide väljatöötamise programmide jaoks olulise tööstusprotsessi integreerimise tarkvara.

Artikkel 10e

1. Keelatud on:

a)	anda otse või kaudselt tehnilist abi või osutada vahendusteenuseid, mis on seotud VIIA lisas loetletud olulise varustuse ja tehnoloogiaga või VIIA lisas loetletud kaupadega varustamise ja nende tootmise, hoolduse ja kasutamisega, Iraani isikule, üksusele või asutusele või Iraanis kasutamiseks;

b)	otse või kaudselt rahastada VIIA lisas loetletud tarkvaraga seotud tegevusi või anda sellega seotud rahalist abi ühelegi Iraani isikule, üksusele või asutusele või Iraanis kasutamiseks.

Artikkel 10f

1. Artiklites 10d ja 10e sätestatud keelde ei kohaldata enne 22. detsembrit 2012 sõlmitud lepingute või selliste lepingute täitmiseks vajalike lisalepingute täitmise suhtes kuni 15. jaanuarini 2013.”

Artikli 12 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Artiklis 11 sätestatud keelde ei kohaldata järgmise suhtes:

a)	enne 23. jaanuari 2012 sõlmitud kaubanduslepingute või selliste lepingute täitmiseks vajalike lisalepingute täitmine kuni 1. juulini 2012;

enne 23. jaanuari 2012 sõlmitud kaubanduslepingute või selliste lepingute täitmiseks vajalike lisalepingute täitmine, kui sellises lepingus on sõnaselgelt ette nähtud, et Iraani toornafta ja naftasaaduste tarned või nendest saadud tulu on ette nähtud liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvatele isikutele, üksustele või asutustele tasumata summade hüvitamiseks;

c)	enne 23. jaanuari 2012 või vastavalt punktile a hiljemalt 1. juulil 2012 või vastavalt punktile b Iraanist eksporditud toornafta või naftasaadused;”

d)	sellise punkrikütuse ost, mille on tootnud ja tarninud muu kolmas riik kui Iraan ja mis on ette nähtud laevamootorite käivitamiseks;

e)	sellise punkrikütuse ost, mis on ette nähtud sellise laeva mootori käivitamiseks, mis on vääramatu jõu tõttu sunnitud viibima Iraani sadamas või Iraani territoriaalvetes,

tingimusel et isik, üksus või asutus, kes soovib punktides a, b või c osutatud lepingut täita, on teatanud toimingust või tehingust vähemalt 20 tööpäeva ette oma asukohajärgse liikmesriigi pädevale asutusele.”

Artikli 14 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	enne 23. jaanuari 2012 või vastavalt punktile a või hiljemalt 1. mail 2012 või vastavalt punktile b Iraanist eksporditud naftakeemiatooted;”

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 14a

1. Keelatud on:

a)	osta, transportida või importida liitu maagaasi, mis on pärit Iraanist või mis on eksporditud Iraanist;

b)	vahetada maagaasi, mis on pärit Iraanist või mis on eksporditud Iraanist;

c)	osutada otse või kaudselt vahendusteenuseid, pakkuda rahastamist või anda rahalist abi, sealhulgas tuletisinstrumente, kindlustust ja edasikindlustust ning kindlustuse ja edasikindlustusega seotud vahendusteenuseid, mis on seotud punktides a ja b osutatud tegevusega.

2. Lõikes 1 sätestatud keelde ei kohaldata järgmise suhtes:

a)	maagaas, mis on eksporditud muust riigist kui Iraan, kui eksporditud gaas on segunenud Iraanist pärit gaasiga muu riigi kui Iraani infrastruktuuris;

b)	maagaasi ost Iraanis, kui seda teevad liikmesriikide kodanikud tsiviileesmärkidel, sealhulgas eluruumide kütmiseks või elektrienergia saamiseks või diplomaatiliste esinduste ülalpidamiseks; või

c)	muust riigist kui Iraan pärit maagaasi liitu tarnimise lepingute täitmine.

3. Maagaasina käsitatakse IVA lisas loetletud tooteid.

4. Lõike 1 kohaldamisel tähendab „vahetama” eri päritolu maagaasivoogude vahetamist.]”

10)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 15a

1. Keelatud on VIIB lisas loetletud grafiidi, teatavate toormetallide või pooltoodete müümine, tarnimine, üleandmine või eksportimine otse või kaudselt Iraani isikule, üksusele või asutusele või Iraanis kasutamiseks.

2. VIIB lisa hõlmab Islami revolutsioonilise kaardiväe otsese või kaudse kontrolli alla kuuluvate tööstusharude või tuuma-, sõjaliste ja ballistiliste rakettide väljatöötamise programmide jaoks tarvilikku grafiiti, teatavaid toormetalle või pooltooteid (näiteks alumiinium ja teras).

3. Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata I, II ja III lisas loetletud kaupade suhtes.

„Artikkel 15b

1. Keelatud on:

a)	anda otse või kaudselt tehnilist abi või osutada vahendusteenuseid, mis on seotud VIIB lisas loetletud kaupade või VIIB lisas loetletud kaupadega varustamise ja nende tootmise, hoolduse ja kasutamisega, Iraani isikule, üksusele või asutusele või Iraanis kasutamiseks;

b)	otse või kaudselt rahastada VIIB lisas loetletud kaupadega seotud tegevusi või anda sellega seotud rahalist toetust ühelegi Iraani isikule, üksusele või asutusele või Iraanis kasutamiseks.

2. Lõikes 1 sätestatud keelde ei kohaldata I, II ja III lisas loetletud kaupade suhtes.”

„Artikkel 15c

Artiklis 15a sätestatud keelde ei kohaldata enne 22. detsembrit 2012 sõlmitud lepingute või selliste lepingute täitmiseks vajalike lisalepingute täitmise suhtes kuni 15. aprillini 2013.”

11)

Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

lõike 2 punktid c ja d asendatakse järgmisega:

„c)

on Islami revolutsioonilises kaardiväe liige või juriidiline isik, üksus või asutus, mis kuulub Islami revolutsioonilisele kaardiväele või ühele või mitmele selle liikmele või nende nimel tegutsevatele füüsilistele või juriidilistele isikutele või on nende kontrolli all või pakuvad neile kindlustust või muid olulisi teenuseid;

d)	on muud isikud, üksused või asutused, kes toetavad Iraani valitsust ja nende omandis või kontrolli all olevaid üksusi materiaalselt, logistiliselt või rahaliselt, või on nendega seotud isikud või üksused.”

Lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Ilma et see piiraks artiklites 24, 25, 26, 27, 28, 28a ja 29 sätestatud erandeid, on keelatud osutada spetsiaalseid finantsandmete vahetamiseks kasutatavaid finantssõnumiteenuseid VIII ja IX lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele.”

(12)

Artikli 25 punkti a teine alapunkt asendatakse järgmisega:

„ii)

makse ei aita kaasa käesoleva määruse alusel keelatud tegevusele. Kui makse on tasu juba teostatud kaubandustegevuse eest ja kui teise liikmesriigi pädev asutus on eelnevalt kinnitanud, et kõnealune tegevus ei olnud selle teostamise ajal keelatud, loetakse, et makse ei aita prima facie kaasa keelatud tegevusele; ja”.

13)

Artikli 26 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

asjaomane pädev asutus on teinud kindlaks, et asjaomased rahalised vahendid või majandusressursid on:

i)	vajalikud VIII või IX lisas loetletud isikute ja nende ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste rahuldamiseks, sealhulgas toiduainete, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude, maksude, kindlustusmaksete ning kommunaalteenuste eest tasumiseks;

ii)	ette nähtud üksnes õigusabiteenustega seotud mõistlike töötasude maksmiseks ja nendest teenustest tulenevate kulude hüvitamiseks;

iii)	tasud või teenustasud külmutatud rahaliste vahendite või muude majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest või

iv)	ette nähtud üksnes tasude maksmiseks seoses laevadelt lipu äravõtmisega ning”.

14)

Artikkel 28 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 28

Erandina artikli 23 lõikest 2 võivad pädevad asutused samuti anda loa vastavalt tingimustele, mida nad asjakohaseks peavad:

Iraani keskpanga teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks, kui nad on teinud kindlaks, et need rahalised vahendid või majandusressursid on vajalikud, et anda krediidi- või finantseerimisasutustele likviidsus kaubandustegevuse rahastamiseks, või kaubanduslaenude teenindamiseks; või

Iraani keskpangas hoitavate teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks, kui nad on teinud kindlaks, et need rahalised vahendid või majandusressursid on vajalikud Iraani isiku, üksuse või asutuse poolt enne 16. oktoobrit 2012 sõlmitud lepingust või kokkuleppest tuleneva nõude hüvitamiseks, kui lepingus või kokkuleppes on ette nähtud liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvatele isikutele, üksustele või asutustele tasumata summade hüvitamine,

tingimusel et asjaomane liikmesriik on teavitanud teisi liikmesriike ja komisjoni oma kavatsusest anda luba vähemalt kümme tööpäeva enne loa andmist.”

15)

Artikkel 30 asendatakse järgmiste artiklitega:

„Artikkel 30

1. Keelatud on rahaliste vahendite ülekandmine ühelt poolt artikli 49 kohaselt käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate finantseerimis- ja krediidiasutuste ning teiselt poolt järgmiste asutuste vahel:

a)	Iraanis asuvad krediidi- ja finantseerimis- ning valuutavahetusasutused;

b)	Iraanis asuvad krediidi- ja finantseerimis- ning valuutavahetusasutuste filiaalid ja tütarettevõtjad, kui nad kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse;

c)	Iraanis asuvad krediidi- ja finantseerimis- ning valuutavahetusasutuste filiaalid ja tütarettevõtjad, kui nad ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse; ning

d)	krediidi- ja finantseerimis- ning valuutavahetusasutused, mille asukoht ei ole Iraanis, kuid mida kontrollivad Iraanis asuvad isikud või üksused,

välja arvatud juhul, kui kõnealused ülekanded kuuluvad lõike 2 kohaldamisalasse ja neid on menetletud kooskõlas lõikega 3.

2. Kooskõlas lõikega 3 võib anda loa järgmisteks ülekanneteks:

a)	toiduainete, tervishoiu või meditsiiniseadmetega seotud või põllumajanduslikel või humanitaareesmärkidel tehtavad ülekanded;

b)	eraisikute rahaülekanded;

c)	konkreetse kaubanduslepingu kohased ülekanded, mis ei ole käesoleva määrusega keelatud;

rahvusvahelise õiguse kohaselt puutumatu diplomaatilise või konsulaaresinduse või rahvusvahelise organisatsiooniga seotud ülekanded, kui sellised ülekanded on ette nähtud rahvusvahelise õiguse kohaselt puutumatu diplomaatilise või konsulaaresinduse või rahvusvahelise organisatsiooni ametlikel eesmärkidel kasutamiseks;

ülekanded, mis käsitlevad makseid, et rahuldada nõudeid Iraani isiku, üksuse või asutuse poolt või vastu, või samalaadseid ülekandeid, tingimusel et need ei aita kaasa käesoleva määruse alusel keelatud tegevusele ja et otsus tehakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi, kui asjaomane liikmesriik on teavitanud teisi liikmesriike ja komisjoni oma kavatsusest anda luba vähemalt kümme päeva enne loa andmist;

f)	ülekanded, mis on vajalikud artikli 12 lõike 1 punktis b osutatud lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks.

3. Rahaülekannet, millele võidakse anda lõike 2 kohane luba, menetletakse järgmiselt:

toiduainete, tervishoiu või meditsiiniseadmetega seotud või põllumajanduslikel või humanitaareesmärkidel tehtavatest tehingutest tulenevad alla 100 000 euro suurused või samaväärsed ülekanded ning eraisikute rahaülekannetega seotud tehingutest tulenevad alla 40 000 euro suurused või samaväärsed ülekanded tehakse ilma eelneva loa nõudeta.

Kui ülekande summaks on 10 000 eurot või ülekanne ületab seda või sellega samaväärset summat, siis teavitatakse sellest eelnevalt kirjalikult asjaomase liikmesriigi pädevat asutust;

toiduainete, tervishoiu või meditsiiniseadmetega seotud või põllumajanduslikel või humanitaareesmärkidel tehtavatest tehingutest tulenevate 100 000 euro suuruste või seda või sellega samaväärset summat ületavate ülekannete ning isiklike rahaülekannetega seotud tehingutest tulenevate 40 000 euro suuruste või seda või sellega samaväärset summat ületavate ülekannete puhul on vaja asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse eelnevat luba vastavalt lõikele 2.

Liikmesriigid teavitavad üksteist tagasilükatud taotlustest iga kolme kuu järel;

c)	kõigi muude 10 000 euro suuruste, seda summat või sellega samaväärset summat ületavate ülekannete puhul taotletakse eelnevalt luba asjaomase liikmesriigi pädevalt asutuselt vastavalt lõikele 2. Liikmesriigid teavitavad üksteist lubade andmisest iga kolme kuu järel.

4. Väiksema kui 10 000 euro suuruse või samaväärse ülekande tegemiseks ei ole vaja eelnevat luba ja sellest ei pea teavitama.

5. Lõike 1 punktide a–d kohaldamisalasse kuuluvale üksusele tehtavate rahaliste vahendite ülekannetega seotud teavitused ja loataotlused saadab maksja makseteenuse osutaja ise või enda nimel selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus on makseteenuse osutaja asukoht.

Lõike 1 punktide a–d kohaldamisalasse kuuluvalt üksuselt tehtavate rahaliste vahendite ülekannetega seotud teavitused ja loataotlused saadab makse saaja makseteenuse osutaja ise või enda nimel selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus on makseteenuse osutaja asukoht.

Kui maksja või makse saaja makseteenuse osutaja ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse, saadab juhul, kui tegemist on ülekandega lõike 1 punktide a–d kohaldamisalasse kuuluvale üksusele, maksja, ja juhul, kui tegemist on ülekandega lõike 1 punktide a–d kohaldamisalasse kuuluvalt üksuselt, makse saaja teavitused ja loataotlused selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus on maksja või makse saaja elukoht.

6. Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvad krediidi- ja finantseerimisasutused korraldavad käesoleva määruse sätete rikkumise tõkestamiseks lõike 1 punktides a–d osutatud üksustega toimuva tegevuse raames järgmisi tugevdatud kontrolle:

a)	jälgivad pidevalt kontode kasutamist, eelkõige oma kliendikontrolli programmide abil;

b)	nõuavad, et maksekorralduse andmeväljad, mis on seotud makse algataja ja makse saajaga, oleksid täidetud, ning nimetatud teabe esitamata jätmisel keelduvad tehingu tegemisest;

c)	säilitavad kõik tehingutega seotud andmed viie aasta jooksul ja teevad need taotluse korral kättesaadavaks riiklikele asutustele;

kui on põhjendatud alus kahtlustada, et krediidi- ja finantseerimisasutustega toimuv tegevus võib rikkuda käesolevat määrust, teatavad oma kahtlustest viivitamata asjaomase liikmesriigi rahapesu andmebüroole või muule pädevale asutusele, kelle on määranud asjaomane liikmesriik, ilma et see piiraks artiklite 5 ja 23 kohaldamist. Rahapesu andmebüroo või muu pädev asutus tegutseb riikliku keskusena, kes saab ja analüüsib kahtlasi tehinguid käsitlevaid teateid seoses käesoleva määruse võimaliku rikkumisega. Rahapesu andmebürool või muul pädeval asutusel on otsene või kaudne ning õigeaegne juurdepääs finants-, haldus- ja õiguskaitseteabele, mida ta vajab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks, sealhulgas kahtlasi tehinguid käsitlevate teadete analüüsimiseks.

Artikkel 30a

1. Selliste rahaliste vahendite ülekandeid Iraani isikule, üksusele või asutusele ning Iraani isikult, üksuselt või asutuselt, mis ei kuulu artikli 30 lõike 1 kohaldamisalasse, menetletakse järgmiselt:

toiduainete, tervishoiu või meditsiiniseadmetega seotud või põllumajanduslikel või humanitaareesmärkidel tehtavatest tehingutest tulenevad ülekanded tehakse ilma eelneva loa nõudeta.

Kui ülekande summaks on 10 000 eurot või ülekanne ületab seda või sellega samaväärset summat, siis teavitatakse sellest eelnevalt kirjalikult asjaomase liikmesriigi pädevat asutust;

b)	muud alla 40 000 euro suurused ülekanded tehakse ilma eelneva loa nõudeta. Kui ülekande summaks on 10 000 eurot või ülekanne ületab seda või sellega samaväärset summat, siis teavitatakse sellest eelnevalt kirjalikult asjaomase liikmesriigi pädevat asutust;

c)	kõigi muude ülekannete puhul, mille summaks on 40 000 eurot või ülekanded ületavad seda või sellega samaväärset summat, taotletakse eelnevat luba asjaomase liikmesriigi pädevalt asutuselt.

Liikmesriigid teavitavad üksteist tagasilükatud taotlustest iga kolme kuu järel.

2. Väiksema kui 10 000 euro suuruse või samaväärse ülekande tegemiseks ei ole vaja eelnevat luba ja sellest ei pea teavitama.

3. Rahaliste vahendite ülekannetega seotud teavitusi ja loataotlusi menetletakse järgmiselt:

rahaliste vahendite elektrooniliste ülekannete puhul, mida teostavad krediidi- või finantseerimisasutused:

i)	maksja makseteenuse osutaja saadab ise või enda nimel väljaspool liitu asuvale Iraani isikule, üksusele või asutusele tehtavate ülekannetega seotud teavitused ja loataotlused selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus on makseteenuse osutaja asukoht;

ii)	makse saaja makseteenuse osutaja saadab ise või enda nimel väljaspool liitu asuvalt Iraani isikult, üksuselt või asutuselt saadavate ülekannetega seotud teavitused ja loataotlused selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus on makseteenuse osutaja asukoht;

iii)

kui esimeses ja teises alapunktis osutatud juhtudel maksja või makse saaja makseteenuse osutaja ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse, saadab juhul, kui tegemist on ülekandega Iraani isikule, üksusele või asutusele, maksja, ja juhul, kui tegemist on ülekandega Iraani isikult, üksuselt või asutuselt, makse saaja teavitused ja loataotlused selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus on maksja või makse saaja elukoht;

iv)	makse saaja makseteenuse osutaja saadab ise või enda nimel liidus asuvale Iraani isikule, üksusele või asutusele tehtavate ülekannetega seotud teavitused ja loataotlused selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus on makseteenuse osutaja asukoht;

v)	maksja makseteenuse osutaja saadab ise või enda nimel liidus asuvalt Iraani isikult, üksuselt või asutuselt saadavate ülekannetega seotud teavitused ja loataotlused selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus on makseteenuse osutaja asukoht;

vi)

kui neljandas ja viiendas alapunktis osutatud juhtudel ei kuulu maksja või makse saaja makseteenuse osutaja käesoleva määruse reguleerimisalasse, saadab juhul, kui tegemist on ülekandega Iraani isikule, üksusele või asutusele, maksja, ja juhul, kui tegemist on ülekandega Iraani isikult, üksuselt või asutuselt, makse saaja teavitused ja loataotlused selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus on maksja või makse saaja elukoht;

vii)

kui Iraani isikule, üksusele või asutusele või tema poolt tehtavate rahaliste vahendite ülekannete puhul ei kuulu ei maksja, makse saaja ega nende makseteenuse osutajad käesoleva määruse reguleerimisalasse, kuid vahendajana tegutseb makseteenuse osutaja, kes kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse, peab see makseteenuse osutaja täitma asjakohasel juhul teavitamise või loa taotlemise kohustust, kui ta teab või tal on piisavalt põhjust kahtlustada, et ülekanne tehakse Iraani isikule, üksusele või asutusele või tema poolt. Kui vahendajana tegutseb üle ühe makseteenuse osutaja, peab ainult esimene ülekannet menetlev makseteenuse osutaja täitma asjakohasel juhul teavitamise või loa taotlemise kohustust. Kõik teavitused ja loataotlused tuleb saata selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus on makseteenuse osutaja asukoht.

viii)

kui rahaliste vahendite omavahel seotud ülekannetega on seotud rohkem kui üks makseteenuse osutaja, lisatakse liidusiseste ülekannete puhul viide käesoleva artikli alusel antud loale;

kui rahaliste vahendite ülekanne toimub mitteelektrooniliste vahenditega, menetletakse rahaliste vahendite ülekannetega seotud teavitusi ja loataotlusi järgmiselt:

i)	maksja saadab Iraani isikule, üksusele või asutusele tehtavate ülekannetega seotud teavitused ja loataotlused selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus on maksja elukoht;

ii)	makse saaja saadab Iraani isikult, üksuselt või asutuselt saadavate ülekannetega seotud teavitused ja loataotlused selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus on makse saaja elukoht.”

Artikkel 30b

1. Kui luba on antud kooskõlas artiklitega 24, 25, 26, 27, 28 või 28a, ei kohaldata artikleid 30 ja 30a

Nõue saada eelnev luba rahaliste vahendite ülekandeks, nagu on sätestatud artikli 30 lõike 3 punktides b ja c, ei piira rahaliste vahendite ülekandeid, millest on teavitatud või mille suhtes pädev asutus on andnud eelnevalt loa enne 22. detsembrit 2012. Kõnealused ülekanded teostatakse enne 15. aprilli 2013.

Artikleid 30 ja 30a ei kohaldata artiklis 29 sätestatud rahaliste vahendite ülekannete suhtes.

2. Artikli 30 lõiget 3 ja artikli 30a lõiget 1 kohaldatakse nii ühekordse ülekande kui ka mitme omavahel seotud ülekande puhul. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse omavahel seotud ülekannetena järgmist:

ühelt ja samalt finantseerimis- või krediidiasutuselt või ühele ja samale finantseerimis- ja krediidiasutusele vastavalt artikli 30 lõike 1 punktidele a–d või ühelt ja samalt Iraani isikult, üksuselt või asutuselt või ühele ja samale Iraani isikule, üksusele või asutusele tehtud mitmed järjestikused ülekanded, mille aluseks on konkreetne kohustus rahalisi vahendeid üle kanda, kui ülekanded jäävad eraldi võttes alla artiklites 30 ja 30a kehtestatud vastavat künnist, kuid koos nõuavad teavitamist või loa taotlemist, või

b)	ülekanded, millega on seotud erinevad makseteenuse osutajad või füüsilised või juriidilised isikud ja mille aluseks on konkreetne kohustus rahalisi vahendeid üle kanda.

3. Artikli 30 lõike 3 punkti b, artikli 30 lõike 3 punkti c ning artikli 30a lõike 1 punkti c kohaldamisel annavad liikmesriikide pädevad asutused vastavalt tingimustele, mida nad asjakohaseks peavad loa, välja arvatud juhul, kui neil on piisavalt põhjust arvata, et rahaliste vahendite ülekanne, mille jaoks luba taotletakse, võib rikkuda üht või mitut käesolevas määruses sätestatud keeldu või kohustust.

Pädev asutus võib nõuda loa saamise taotluste hindamise eest tasu.

4. Artikli 30a lõike 1 punktis c nimetatud luba käsitatakse antuna juhul, kui pädev asutus on kirjaliku loa taotluse kätte saanud ja ta ei ole rahaliste vahendite ülekande kohta nelja nädala jooksul kirjalikult vastuväiteid esitanud. Kui vastuväited esitatakse käimasoleva uurimise tõttu, märgib pädev asutus nimetatud põhjuse ja teatab viivitamata oma otsusest. Pädevad asutused saavad otseselt või kaudselt ning aegsasti juurdepääsu uurimise läbiviimiseks vajalikule finants-, haldus- ja õiguskaitseteabele.

5. Järgmised isikud, üksused või asutused ei kuulu artiklite 30 ja 30a kohaldamisalasse:

a)	isikud, üksused või asutused, kes üksnes teisendavad paberkandjal dokumente elektroonilisteks andmeteks ja tegutsevad krediidi- või finantseerimisasutusega sõlmitud lepingu alusel;

b)	isikud, üksused või asutused, kes võimaldavad krediidi- või finantseerimisasutustele vaid sõnumeid edastavaid või muid tugisüsteeme rahaliste vahendite ülekandmiseks; või

c)	isikud, üksused või asutused, kes võimaldavad krediidi- või finantseerimisasutustele vaid väärtpaberite arveldussüsteeme.”

16)

Artikkel 31 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 31

1. Iraanis asuvate krediidi- ja finantseerimisasutuste filiaalid ja tütarettevõtjad, mis kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse, nagu on määratletud artiklis 49, teatavad viie tööpäeva jooksul alates rahaliste vahendite ülekande tegemisest või saamisest asukohajärgse liikmesriigi pädevale asutusele kõikidest tehtud või saadud rahaliste vahendite ülekannetest, sealhulgas tehingupoolte nimed, ülekande summad ning ülekande kuupäev. Võimaluse korral täpsustatakse teates ülekande iseloom ja asjakohasel juhul ülekandega seotud kaupade laad ning esitatakse eelkõige teave selle kohta, kas kaubad kuuluvad käesoleva määruse I, II, III, IV, IVA, V, VI, VIA, VIB, VII, VIIA või VIIB lisa kohaldamisalasse, ning kui nende eksportimiseks on vaja ekspordiluba, märgitakse selle number.

2. Teabevahetuse korra kohaselt edastavad teate saanud pädevad asutused lõikes 1 osutatud teates esitatud andmed vajaduse korral viivitamata teise tehingupoole asukohajärgse liikmesriigi pädevatele asutustele, et vältida ülekandeid, mis võiksid kaasa aidata tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast ohtlikule tuumaenergiaalasele tegevusele või tuumarelva kandesüsteemide väljatöötamisele.”

17)	Artikkel 32 jäetakse välja.

18)	Artiklites 33 ja 34 asendatakse viited artikli 32 lõikele 2 viidetega artikli 30 lõikele 1.

19)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 37a

1. Keelatud on osutada Iraani lippu kandvatele või otse või kaudselt Iraani isikule, üksusele või asutusele kuuluvale, tema poolt renditavale või tema poolt käitatavatele naftatankeritele ja kaubalaevadele järgmisi teenuseid:

laevade klassifitseerimise teenused, sealhulgas, kuid mitte ainult:

i)	klassifitseerimise eeskirjade või tehniliste spetsifikatsioonide väljatöötamine ja kohaldamine seoses laevade ja laeva pardal asuvate juhtimissüsteemide projekteerimise, ehitamise, seadmete ja hooldusega;

ii)	ülevaatuste ja kontrollide tegemine kooskõlas klassifitseerimise eeskirjade ja menetlustega;

iii)	laevale klassi omistamine ning vastavustunnistuste väljastamine, kinnitamine või pikendamine kooskõlas klassifitseerimise eeskirjade või tingimustega;

b)	laevade ja laevaosade, sealhulgas plokkide, elementide, seadmete, elektri- ja juhtimisseadmete, projekteerimise, ehitamise ja hoolduse järelevalve ning asjaomases projekteerimises, ehitamises ja hoolduses osalemine ning nendega seotud tehniline abi, rahastamine ja rahaline abi;

c)	laevaseadmete, materjalide ja osade kontrollimine, testimine ja sertifitseerimine ning nende pardale paigaldamise ja süsteemi terviklikkuse järelevalve;

ülevaatuste, kontrollide, auditite ja külastuste tegemine ning asjaomaste sertifikaatide ja vastavustunnistuste väljaandmine, pikendamine või kinnitamine lipuriigi ametiasutuse nimel kooskõlas järgmiste konventsioonidega: 1974. aasta rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (SOLAS 1974) ja selle 1988. aasta protokoll; 1973. aasta rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta, muudetud 1978. aasta protokolliga (MARPOL 73/78); muudetud 1972. aasta rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooniga (COLREG 1972), 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooniga (LL 1966) ja selle 1988. aasta protokolliga; 1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon (STCW 1978) koos parandustega ning 1969. aasta laevade tonnaaži mõõtmise rahvusvaheline konventsioon (TONNAGE 1969).

2. Lõikes 1 sätestatud keeldu kohaldatakse alates 15. jaanuarist 2013.

Artikkel 37b

1. Keelatud on teha kättesaadavaks nafta ja naftakeemiatoodete transportimiseks või ladustamiseks ette nähtud laevu:

i)	mis tahes Iraani isikule, üksusele või asutusele või

ii)	mis tahes muule isikule, üksusele või asutusele, välja arvatud juhul, kui laevade tarnijad on võtnud asjakohaseid meetmeid, et tõkestada laevade kasutamist Iraanist pärit või Iraanist eksporditud nafta või naftakeemiatoodete vedamiseks või ladustamiseks.

2. Lõikes 1 sätestatud keeld ei piira artikli 12 lõike 1 punktides b ja c ning artikli 14 lõike 1 punktides b ja c osutatud lepingutest ja lisalepingutest tulenevate kohustuste täitmist, tingimusel et Iraani toornafta, naftasaaduste või naftakeemiatoodete impordist ja transpordist on teavitatud pädevat asutust artikli 12 lõike 1 või artikli 14 lõike 1 kohaselt.”

20)

Artikkel 41 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 41

Keelatud on osaleda teadlikult ja tahtlikult tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine artiklis 2, artikli 5 lõikes 1 ning artiklites, 8, 9, 10a, 10b, 10d, 10e, 11, 13, 14a, 15a, 15b, 17, 22, 23, 30, 30a, 34, 35, 37a või 37b sätestatud meetmetest.”

21)

Artikli 43 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni lõikes 1 nimetatud otsusest ja oma kavatsusest anda luba vähemalt kümme tööpäeva enne loa andmist. Juhul kui on oht keskkonnale ja/või töötajate tervisele ja turvalisusele liidus, mis nõuab kiiret meetmete võtmist, võib asjaomane liikmesriik anda loa ilma ette teatamata ning ta peab teavitama teisi liikmesriike ja komisjoni kolme tööpäeva jooksul pärast loa andmist.”

22)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 43a

1. Artikli 17 lõike 2 punktis b osutatud Iraani isiku, üksuse või asutuse puhul, artikli 23 lõigetes 2 ja 3 osutatud Iraani isikute, üksuste või asutuste puhul, kui neis osutatakse IX lisas nimetatud isikutele, üksustele või asutustele, ning artiklites 30 ja 35 loetletud isikute, üksuste või asutuste puhul võivad liikmesriigi pädevad asutused erandina artiklitest 8 ja 9 ning artikli 17 lõikest 1 anda vastavalt tingimustele, mida nad peavad asjakohaseks, loa süsivesinike uurimiseks või kasutamiseks liidus liikmesriigi poolt IX lisas loetletud isikule, üksusele või asutusele selliseks uurimiseks või kasutamiseks väljastatud litsentsi alusel, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	litsents süsivesinike uurimiseks või kasutamiseks liidus on väljastatud enne IX lisas loetletud isiku, üksuse või asutuse loetellu kandmise kuupäeva; ja

luba on vaja anda selleks, et hoida ära või parandada keskkonnakahju liidus või litsentsi väärtuse püsivat kahjustamist, kaitstes selleks muu hulgas ajutiselt litsentseeritud tegevusega kasutatavat torujuhet või infrastruktuuri. Kõnealune luba võib sisaldada siseriiklike õigusaktide alusel võetavaid meetmeid.

2. Lõikes 1 sätestatud erandit kohaldatakse üksnes niikaua, kui vajalik, ja selle kehtivus ei ületa IX lisas loetletud isikule, üksusele või asutusele väljastatud litsentsi kehtivusaega. Juhul kui pädev asutus leiab, et vajalik on lepinguliste õiguste üleandmine või hüvitise maksmine, ei kehti erand üle viie aasta.

3. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni oma kavatsusest anda luba vähemalt kümme tööpäeva enne loa andmist. Juhul kui on oht keskkonnale liidus, mis nõuab kiiret meetmete võtmist keskkonnakahju ärahoidmiseks, võib asjaomane liikmesriik anda loa ilma ette teatamata ning ta peab teavitama teisi liikmesriike ja komisjoni kolme tööpäeva jooksul pärast loa andmist.”

23)	X lisa pealkirja lisatakse viide artiklile 43a.

24)

Artikli 45 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	muudab III, IV, IVA, V, VI, VIA, VIB, VII, VIIA, VIIB ja X lisa liikmesriikide esitatud teabe põhjal.”

25)	I lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga.

26)	Käesoleva määruse II lisas esitatud tekst lisatakse IVA lisana.

27)	Käesoleva määruse III lisas esitatud tekst lisatakse VIA lisana.

28)	Käesoleva määruse IV lisas esitatud tekst lisatakse VIB lisana.

29)	Käesoleva määruse V lisas esitatud tekst lisatakse VIIA lisana.

30)	Käesoleva määruse VI lisas esitatud tekst lisatakse VIIB lisana.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. detsember 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

A. D. MAVROYIANNIS

(1) ELT L 195, 27.7.2010, lk 39.

(2) EÜT L 88, 24.3.2012, lk 1.

(3) ELT L 282, 16.10.2012, lk 58.

(4) ELT L 134, 29.5.2009, lk 1.

I LISA

„I LISA

A OSA

Artikli 2 lõigetes 1, 2 ja 4, artikli 3 lõikes 3, artikli 5 lõikes 1, artiklis 6, artikli 8 lõikes 4, artikli 17 lõikes 2 ja artikli 31 lõikes 1 osutatud kaubad ja tehnoloogia

Käesolev lisa sisaldab kõiki määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas loetletud kaupu ja tehnoloogiaid selles määratletud kujul, välja arvatud need, mis on esitatud A osas, ning kuni 15. aprillini 2013 need, mis on esitatud C osas.

Kirjeldus

Järgmised „infoturbe” süsteemid ja -seadmed, mis on ettenähtud telekommunikatsiooniteenuste avalikuks lõppkasutamiseks, internetiteenuse pakkumiseks või võrguoperaatori poolt kõnealuste teenuste kaitseks, sealhulgas osad, mis on vajalikud nende süsteemide ja seadmetega seotud teenuste toimimiseks, paigaldamiseks (sh kohapealne paigaldus), hoolduseks (kontroll), parandamiseks, remontimiseks ja uuendamiseks:

spetsiaalselt „infoturbeks” kavandatud süsteemid, seadmed, rakendusspetsiifilised „elektroonikasõlmed”, moodulid ja integraallülitused, mis on seotud selliste võrkudega nagu wifi, 2G, 3G, 4G ja püsivõrgud (tavavõrk, ADSL ja optiline kiud) ning nende komponendid vastavalt järgmisele:

N.B.:

Globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide (GNSS) vastuvõtuseadmete, mis sisaldavad või kasutavad dekrüpteerimist (st GPS või GLONASS), kontrolli alla kuulumise kohta vaata määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisa punkti 7A005.

kavandatud või kohandatud kasutama „krüptograafiat”, rakendades digitaalmeetodeid, mis täidavad mingeid krüptograafilisi funktsioone peale autentimise või digitaalsignatuuri ning millel on mis tahes järgmised omadused:

1.	Autentimis- ja digitaalsignatuurifunktsioonid sisaldavad nendega seotud võtmehaldusfunktsioone.

2.	Autentimine hõlmab kõiki juurdepääsu reguleerimise aspekte, mille puhul ei ole tegemist failide või teksti krüpteerimisega, välja arvatud ilma loata juurdepääsu vältimiseks otseselt paroolide, isiklike tunnusnumbrite (PIN-kood) või muude samalaadsete andmete kaitsega seotud otstarbel.

„Krüptograafia” ei hõlma „fikseeritud” andmetihenduse ega kodeerimise meetodeid.

Märkus:

Punkt 1.a.1 hõlmab ka seadmeid, mis on kavandatud või kohandatud kasutama analoogpõhimõttel põhinevat „krüptograafiat”, mis on teostatud digitaalsete meetoditega.

a)	„sümmeetriline algoritm” võtmepikkusega üle 56 biti või

„asümmeetriline algoritm”, kus algoritmi turvalisus põhineb mis tahes järgmisel omadusel:

1.	512 bitti ületavate täisarvude faktoriseerimine (nt RSA);

2.	diskreetsete logaritmide arvutamine suurema kui 512-bitise lõpliku väljaga multiplikatiivses rühmas (nt Diffie-Hellmani algoritm üle Z/pZ) või

3.	diskreetsed logaritmid muudes kui punktis 1.a.1.b.2. nimetatud rühmades, mis on suuremad kui 112 bitti (nt Diffie-Hellmani meetod üle elliptilise kõvera);

Järgmine „tarkvara”, mis on ettenähtud avalike telekommunikatsiooniteenuste avalikuks lõppkasutamiseks, internetiteenuse pakkumiseks või võrguoperaatori poolt kõnealuste teenuste kaitseks:

a)	„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 1.a.1 nimetatud seadmete või punktis 2.b.1 nimetatud „tarkvara”„kasutamiseks”;

Järgmine spetsiifiline „tarkvara”:

1.	„tarkvara”, millel on punktis 5A002.a.1 nimetatud seadmete tunnused või mis täidab või simuleerib nende funktsioone;

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia” käesoleva loetelu punktis 1.a.1 nimetatud seadmete või punktis 2.a või 2.b.1 nimetatud „tarkvara”„kasutamiseks”, mis on ettenähtud avalike telekommunikatsiooniteenuste avalikuks lõppkasutamiseks, internetiteenuse pakkumiseks või võrguoperaatori poolt kõnealuste teenuste kaitseks.

B OSA

Artiklit 6 kohaldatakse järgmiste kaupade suhtes:

Punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

Kirjeldus

0A001

„Tuumareaktorid” ja spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed ja osad:

a)	„tuumareaktorid”;

b)	metallanumad või nende olulised tööstuslikult toodetud osad, kaasa arvatud reaktorianuma kaas reaktori surveanuma jaoks, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud hoidma „tuumareaktori” südamikku;

c)	manipuleeritavad seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud tuumakütuse „tuumareaktorisse” sisseviimiseks või sealt eemaldamiseks;

d)	kontrollvardad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud „tuumareaktoris” toimuva tuuma lõhustumise protsessi kontrollimiseks, varraste toetus- ja riputustarindid, varraste ajamid ning varraste juhiktorud;

e)	reaktori survetorud, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud sisaldama „tuumareaktori” kütuseelemente ja primaarjahutit töörõhul üle 5,1 MPa;

f)	tsirkooniumist ja selle sulamitest valmistatud torud või torusõlmed, milles hafniumi ja tsirkooniumi suhe kaalu järgi on väiksem kui 1:500 ja mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktorites”;

g)	jahuti pumbad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud primaarjahuti tsirkulatsiooni tekitamiseks „tuumareaktoris”;

„tuumareaktori siseosad”, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktoris”, sealhulgas südamiku kandetarindid, kütusekanalid, soojusekraanid, deflektorid, südamiku restplaadid ja hajutiplaadid;

Märkus:

Punktis 0A001.h tähendavad „reaktori siseosad” kõiki reaktorianuma olulisi struktuure, millel on üks või enam ülesannet, nagu südamiku toestamine, kütuse asetuse säilitamine, primaarjahuti voolu suunamine, reaktorianuma kiirgusvarje ning südamikusiseste seadmete juhtimine.

i)	soojusvahetid (aurugeneraatorid), mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktori” primaarjahutusringis;

j)	neutronite detekteerimis- ja mõõteriistad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud neutronvoo tugevuse mõõtmiseks „tuumareaktori” südamikus.

0C002

Punktiga 0C002 hõlmatud väherikastatud uraan, kui seda lisatakse kokkupandud tuumkütuseelementide.

C OSA

Punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

Kirjeldus

5A002

Järgmised „infoturbe” süsteemid, -seadmed ja nende osad:

süsteemid, seadmed, rakendusspetsiifilised „elektroonikasõlmed”, moodulid ja integraallülitused „infoturbeks” vastavalt alljärgnevale ning muud spetsiaalselt selleks otstarbeks kavandatud osad:

N.B.:

Globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide (GNSS) vastuvõtuseadmete, mis sisaldavad või kasutavad dekrüpteerimist (st GPS või GLONASS), kontrolli alla kuulumise kohta vaata punkti 7A005.

1.	Autentimis- ja digitaalsignatuurifunktsioonid sisaldavad nendega seotud võtmehaldusfunktsioone.

2.	Autentimine hõlmab kõiki juurdepääsu reguleerimise aspekte, mille puhul ei ole tegemist failide või teksti krüpteerimisega, välja arvatud ilma loata juurdepääsu vältimiseks otseselt paroolide, isiklike tunnusnumbrite (PIN-kood) või muude samalaadsete andmete kaitsega seotud otstarbel.

„Krüptograafia” ei hõlma „fikseeritud” andmetihenduse ega kodeerimise meetodeid.

Märkus:

Punkt 5A002.a.1 hõlmab ka seadmeid, mis on kavandatud või kohandatud kasutama analoogpõhimõttel põhinevat „krüptograafiat”, mis on teostatud digitaalsete meetoditega.

a)	„sümmeetriline algoritm” võtmepikkusega üle 56 biti või

„asümmeetriline algoritm”, kus algoritmi turvalisus põhineb mis tahes järgmisel omadusel:

1.	512 bitti ületavate täisarvude faktoriseerimine (nt RSA);

2.	diskreetsete logaritmide arvutamine suurema kui 512-bitise lõpliku väljaga multiplikatiivses rühmas (nt Diffie-Hellmani algoritm üle Z/pZ) või

3.	diskreetsed logaritmid muudes kui punktis 5A002.a.1.b.2 nimetatud rühmades, mis on suuremad kui 112 bitti (nt Diffie-Hellmani meetod üle elliptilise kõvera);

5D002

Järgmine „tarkvara”:

a)	„tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 5A002.a.1 nimetatud seadmete või punktis 5D002.c.1 nimetatud „tarkvara”„kasutamiseks”;

Järgmine spetsiifiline „tarkvara”:

„tarkvara”, millel on punktis 5A002.a.1 nimetatud seadmete tunnused või mis täidab või simuleerib nende funktsioone;

Märkus:

Punkt 5D002 ei hõlma järgmist „tarkvara”:

a)	„tarkvara”, mida on vaja punkti 5A002 märkuse alusel kontrolli alt välja arvatud seadmete „kasutamiseks”;

b)	„tarkvara”, mis tagab punkti 5A002 märkuse alusel kontrolli alt välja arvatud seadmete funktsioonid.

5E002

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia” käesoleva loetelu punktis 5A002.a.1 nimetatud seadmete või punktis 5D002.a või 5D002.c.1 nimetatud „tarkvara”„kasutamiseks”.”

II LISA

„IVA LISA

Artiklis 14a ja artikli 31 lõikes 1 osutatud tooted

Maagaas ja muud gaasilised süsivesinikud

HS-kood	Kirjeldus
2709 00 10	Looduslikud gaasikondensaadid
2711 11 00	Maagaas – veeldatud
2711 21 00	Maagaas – gaasilises olekus
2711 12	Propaan
2711 13	Butaan
2711 19 00	Muu”.

III LISA

„VIA LISA

Artiklis 8, artikli 10 lõike 1 punktis c ja artikli 31 lõikes 1 osutatud oluline varustus ja tehnoloogia

HS-kood	Kirjeldus
	– mantel-, surve- ja puurtorud nafta- ja gaasipuuraukude jaoks:
7304 22	– roostevabast terasest puurtorud
7304 23	– – muud puurtorud
7304 24	– – muud, roostevabast terasest
7304 29	– – muud
ex ex 7305	Muud raud- või terastorud (nt keevitatud, needitud või muul viisil ühendatud õmblustega), millel on ümmargune ristlõige, mille välisdiameeter on suurem kui 406,4 mm, mille kroomisisaldus on 1 % või rohkem ning mis peavad vastu temperatuurile alla -120 °C
	– gaasi- ja naftajuhtmete magistraaltorud:
7306 11	– – keevisõmblusega, roostevabast terasest
7306 19	– – muud
	– mantel-, surve- ja puurtorud gaasi- ja naftapuuraukude jaoks:
7306 21 00	– – keevisõmblusega, roostevabast terasest
7306 29 00	– – muud
	Rauast ja terasest suru- või vedelgaasimahutid:
7311 00 99	– muud, vähemalt 1 000 l
ex ex 7613	Alumiiniumist suru- ja vedelgaasimahutid, vähemalt 1 000 l”.

IV LISA

„VIB LISA

Artiklites 10a, 10b, 10c ja artikli 31 lõikes 1 osutatud oluline varustus ja tehnoloogia

HS-kood	Kirjeldus
8406 10 00	Auruturbiinid ujuvvahendite jõuseadmeteks
ex ex 8406 90	Auruturbiinide osad ujuvvahendite jõuseadmeteks
8407 21	Päramootorid ujuvvahendite jaoks
ex ex 8407 29	Muud mootorid ujuvvahendite jaoks
8408 10	Ujuvvahendite käiturid
ex ex 8409 91 00	Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8407 21 või 8407 29 seadmetes
ex ex 8409 99 00	Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriigi 8408 10 seadmetes
ex ex 8411 81	Muud gaasiturbiinid võimsusega kuni 5 000 kW, ujuvvahendite jõuseadmete jaoks
ex ex 8411 82	Muud gaasiturbiinid võimsusega üle 5 000 kW, ujuvvahendite jõuseadmete jaoks
ex ex 8468	Seadmed ja aparaadid pehme- ja kõvajoodisega jootmiseks või keevitamiseks, lõikevõimelised või mitte, v.a rubriigi 8515 seadmed; gaasiseadmed ja –aparaadid pindade termotöötluseks
ex ex 8483	Ülekandevõllid (k.a nukk- ja väntvõllid), vändad; laagrikered ja liugelaagrid; ajamid ja hammasülekanded; kuul- või rullkäigukruvid; käigukastid jm reduktorid, k.a hüdrotransformaatorid; hoo- ning rihmarattad, k.a liitplokid; ühendusmuhvid, liigendühendused (k.a universaalsed), mis on selliste laevade jõuallikaks, mille maksimaalne võimalik kandevõime (standardmõõtudega süvise korral) on 55 000 tonni või rohkem)
8487 10	Laevakruvid ja laevakruvide labad
ex ex 8515	Elektrilised (k.a elektriliselt soojendatud gaasil töötavad), laser-, valgus-, footon- või elektronkiirgusel, ultrahelil, magnetimpulsil või plasmakaarel töötavad joote- ja keevitusseadmed, lõikevõimelised või mitte; elektriaparaadid metallide ja metallkeraamiliste materjalide kuumpihustamiseks:
ex ex 9014 10 00	Suundkompassid, üksnes meretööstuse jaoks
ex ex 9014 80 00	Muud navigatsiooniinstrumendid ja -seadmed, üksnes meretööstuse jaoks
ex ex 9014 90 00	Rubriikides 9014 10 00 ja 9014 80 00 nimetatud osad ja manused, üksnes meretööstuse jaoks
ex ex 9015	Geodeetilised (k.a fotogramm-meetrilised) instrumendid, hüdrograafia-, okeanograafia-, hüdroloogia-, meteoroloogia- ja geofüüsikainstrumendid ja -seadmed, v.a kompassid; kaugusmõõturid, üksnes meretööstuse jaoks”.

V LISA

„VIIA LISA

Artiklites 10d, 10e ja 10f ja artikli 31 lõikes 1 osutatud tööstusprotsessi integreerimise tarkvara

1.	Ettevõtte ressursiplaneerimise tarkvara, mis on spetsiaalselt välja töötatud kasutamiseks tuuma-, sõja-, nafta-, gaasi-, laeva-, lennuki-, finants- ja ehitustööstuses.

Märkus: Ettevõtte ressursiplaneerimise tarkvara on tarkvara, mida kasutatakse raamatupidamise, juhtimisarvestuse, personalijuhtimise, tootmise, tarneahela haldamise, projektijuhtimise, kliendisuhete haldamise, andmesideteenuste või juurdepääsu kontrolli jaoks.”

VI LISA

„VIIB LISA

Artiklites 15a, 15b, 15c ja artikli 31 lõikes 1 osutatud grafiit ning toormetall või pooltooted

Sissejuhatav märkus: toodete kandmine käesolevasse lisasse ei piira I, II ja III lisasse kantud toodete suhtes kohaldatavaid eeskirju.

1. Grafiit

HS-kood	Kirjeldus
2504	Looduslik grafiit
3801	Tehisgrafiit; kolloid- ja poolkolloidgrafiit; grafiidi või muu süsiniku baasil saadud pasta, briketid, plaadid jm pooltooted
6815 10	Grafiidist või muust süsinikust tooted, sealhulgas süsinikkiud
6903 10	Retordid, tiiglid, vardad, muhvid, düüsid, prundid, toed, proovitassid, torud, kestad, vardad ja muud tulekindlad keraamikatooted. Väljaarvatud tooted ränimuldsetest fossiiljahudest vms ränimuldsetest mineraalidest, mis sisaldavad üle 50 % massist grafiiti, muid süsiniku allotroope või nende seguallotroope või nende segu
8545	Süsielektroodid, süsiharjad, kaarlambi- ja primaarelemendisöed jms elektrotehnikatooted grafiidist või muust süsiniku erimist, metallosadega või metallosadeta

2. Raud ja teras

HS-kood	Kirjeldus
7201	Toormalm ja peegelmalm kangide, plokkide ja muude esmasvormidena
7202	Ferrosulamid
7203	Rauamaagi jm käsnrauasaaduste otsesel redutseerimisel saadud raud, tükkidena, graanulitena vms kujul; raud minimaalse puhtusega 99,94 % massist, tükkidena, graanulitena vms kujul
7204	Malmi ja terase jäätmed ja jäägid; praagitud raua või terase valuplokid ümbersulatamiseks
7205	Toormalmist, peegelmalmist, rauast või terasest graanulid ja pulbrid
7206	Raud ja legeerimata teras valuplokkidena või muude esmasvormidena
7207	Pooltooted rauast või legeerimata terasest
7218	Roostevaba teras valuplokkidena või muude esmasvormidena; roostevabast terasest pooltooted
7224	Muu legeerteras valuplokkidena vm esmasvormidena; muust legeerterasest pooltooted

3. Vask ja vasktooted

HS-kood	Kirjeldus
7401 00 00	Vasekivi; tsemenditud vask (sadestatud vask)
7402 00 00	Rafineerimata vask; vaskanoodid elektrolüüsi teel rafineerimiseks
7403	Rafineeritud vask ja vasesulamid, survetöötlemata
7404 00	Vasejäämed ja -jäägid
7405 00 00	Vaseligatuurid
7406	Vasepulber ja -helbed
7407	Vaskvardad, -latid ja -profiilid
7410	Vaskfoolium (trükiga kaetud või mitte, paberist, papist, plastist vms materjalist aluskihiga või ilma) paksusega kuni 0,15 mm (aluskihti arvestamata)
7413 00 00	Trossikee, trossid, punutud lindid jms vasktooted, elektriisolatsioonita

4. Nikkel ja nikkeltooted

HS-kood	Kirjeldus
7501	Niklikivi, nikkeloksiidi aglomeraadid jm niklitootmise vahesaadused
7502	Survetöötlemata nikkel
7503 00	Niklijäätmed ja -jäägid
7504 00 00	Niklipulbrid ja -helbed
7505	Nikkelvardad, -latid, -profiilid ja -traat
7506	Nikkelplaadid, -lehed, -ribad ja -foolium
7507	Niklist torud ja toruliitmikud (näiteks muhvid, põlved, äärikud)

5. Alumiinium

HS-kood	Kirjeldus
7601	Survetöötlemata alumiinium
7602	Alumiiniumijäätmed ja -jäägid
7603	Alumiiniumipulbrid ja -helbed
7605	Alumiiniumtraat
7606	Alumiiniumist plaadid, lehed ja ribad paksusega üle 0,2 mm
7609 00 00	Alumiiniumist toruliitmikud (näiteks muhvid, põlved, äärikud)
7614	Trossikee, trossid, punutud lindid jms alumiiniumist tooted, elektriisolatsioonita

6. Plii

HS-kood	Kirjeldus
7801	Survetöötlemata plii
7802 00 00	Pliijäätmed ja -jäägid
7804	Pliiplaadid, -lehed, -ribad ja -foolium; pliipulber ja -helbed

7. Tsink

HS-kood	Kirjeldus
7901	Survetöötlemata tsink
7902 00 00	Tsingijäätmed ja -jäägid
7903	Tsingitolm, -pulbrid ja -helbed
7904 00 00	Tsingist varbmaterjal, profiilid ja traat
7905 00 00	Tsingist plaadid, lehed, ribad ja foolium

8. Tina

HS-kood	Kirjeldus
8001	Survetöötlemata tina
8002 00 00	Tinajäätmed ja -jäägid
8003 00 00	Tinavardad, -latid, -profiilid ja -traat

9. Muud mitteväärismetallid, metallkeraamika, tooted nendest

HS-kood	Kirjeldus
ex ex 8101	Volfram ja tooted sellest, sh jäätmed ja jäägid, v.a antikatoodid röntgenikiiretorude jaoks
ex ex 8102	Molübdeen ja tooted sellest, sh jäätmed ja -jäägid, v.a spetsiaalselt hambaravis kasutatavad tooted
ex ex 8103	Tantaal ja tooted sellest, sh jäätmed ja jäägid, v.a hambaravi- ja kirurgiainstrumendid ning spetsiaalselt ortopeedilistel ja kirurgilistel eesmärkidel kasutatavad tooted
8104	Magneesium ja tooted sellest, sh jäätmed ja jäägid
8105	Koobaltikivi jm koobaltitootmise vahesaadused; koobalt ja tooted sellest, sh jäätmed ja jäägid
ex ex 8106 00	Vismut ja tooted sellest, sh jäätmed ja jäägid, v.a tooted, mis on spetsiaalselt valmistatud farmaatsias kasutatavate keemiliste ühendite valmistamiseks
8107	Kaadmium ja tooted sellest, sh jäätmed ja jäägid
8108	Titaan ja tooted sellest, sh jäätmed ja jäägid
8109	Tsirkoonium ja tooted sellest, sh jäätmed ja jäägid
8110	Antimon ja tooted sellest, sh jäätmed ja jäägid
8111 00	Mangaan ja tooted sellest, sh jäätmed ja jäägid
ex ex 8112	Berüllium, kroom, germaanium, vanaadium, gallium, hafnium, indium, nioobium, reenium ja tallium ning tooted nendest, sh jäätmed ja jäägid, v.a röntgenikiiretorude aknad
8113 00	Metallkeraamika ja tooted sellest, sh jäätmed ja jäägid”.

22.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 356/55

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1264/2012,

21. detsember 2012,

millega rakendatakse määrust (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. märtsi 2012. aasta määrust (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (1), eriti selle artikli 46 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 23. märtsil 2012 vastu määruse (EL) nr 267/2012.

(2)	Võttes arvesse olukorda Iraanis ja kooskõlas nõukogu otsusega 2012/829/ÜVJP (2), tuleks kanda täiendavad isikud ja üksused määruse (EL) nr 267/2012 IX lisas esitatud nimekirja füüsilistest ja juriidilistest isikutest, üksustest ja asutustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(3)	Lisaks tuleks teatavad üksused jätta välja määruse (EL) nr 267/2012 IX lisas esitatud nimekirjast füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste kohta, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, samas tuleks teatavaid üksusi käsitlevaid kandeid muuta.

(4)	Käesoleva määrusega ette nähtud sätete tõhususe tagamiseks peaks määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 267/2012 IX lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. detsember 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

A. D. MAVROYIANNIS

(1) ELT L 88, 24.3.2012, lk 1.

(2) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 71.

LISA

Määruse (EL) nr 267/2012 IX lisasse kantakse allpool loetletud isik ja üksused.

„I Tuuma- või ballistiliste rakettide alastes programmides osalevad isikud ja üksused ning Iraani valitsust toetavad isikud ja üksused

Isik

	Nimi:	Tuvastamisandmed	Põhjused	Loetelusse kandmise kuupäev
1.	Babak Zanjani	Sünniaeg: 12. märts 1971	Babak Zanjani aitab nimekirja kantud üksustel rikkuda Iraani käsitleva ELi määruse sätteid ja toetab rahaliselt Iraani valitsust. Zanjani on Iraani naftatehingute ja naftaga seotud raha ülekannete peamine toetaja. Zanjani on AÜEs asuva Sorinet Groupi omanik ja juht ning kasutab mõnda selle ettevõtet naftaga seotud maksete suunamiseks.	22.12.2012

Üksused

Nimi:

Tuvastamisandmed

Põhjused

Loetelusse kandmise kuupäev

National Iranian Oil Prodcuts distribution Company (NIOPDC)

No.1, Tehran, Iranshahr Ave.Shadab.St,

P.O.Box: 79145/3184

Tel: +98-21-77606030

Veebisait: www.niopdc.ir

National Iranian Oil Refining and Distribution Company (NIORDC) filiaal

22.12.2012

Iranian Oil Pipelines and Telecommunications Company (IOPTC)

No.194, Tehran, Sepahbod Gharani Ave.

Tel: +98-21-88801960/+98-21-66152223

Faks: +98-21-66154351

Veebisait: www.ioptc.com

National Iranian Oil Refining and Distribution Company (NIORDC) filiaal

22.12.2012

National Iranian Oil Engineering and Construction Company (NIOEC)

No.263, Tehran, Ostad Nejatollahi Ave.

P.O.Box: 11365/6714

Tel: +98-21-88907472

Faks: +98-21-88907472

Veebisait: www.nioec.org

National Iranian Oil Refining and Distribution Company (NIORDC) filiaal

22.12.2012

Iran Composites Institute

Iran Composites Institute,

Iranian University of Science and Technology,

16845-188, Tehran, Iran,

Tel: 98 217 3912858

Faks: 98 217 7491206

E-posti aadress: ici@iust.ac.ir

Veebisait: http://www.irancomposites.org

Iranian Composites Institute (ICI, teise nimega Composite Institute of Iran) aitab nimekirja kantud üksustel rikkuda ÜRO ja ELi Iraani vastu suunatud sanktsioonide sätteid ning toetab otseselt tuumarelvade leviku seisukohast tundlikku Iraani tegevust. 2011. aastal oli ICIga sõlmitud leping ELi nimekirja kantud Iran Centrifuge Technology Companyle (TESA) IR-2M tsentrifuugi rootorite tarnimiseks.

22.12.2012

Jelvesazan Company

22 Bahman St., Bozorgmehr Ave, 84155666, Esfahan, Iran

Tel: 98 0311 2658311 15

Faks: 98 0311 2679097

Jelvesazan Company aitab nimekirja kantud üksustel rikkuda ÜRO ja ELi Iraani vastu suunatud sanktsioonide sätteid ning toetab otseselt tuumarelvade leviku seisukohast tundlikku Iraani tegevust. 2012. aasta alguses kavatses Jelvesazan tarnida ELi nimekirja kantud Iran Centrifuge Technology Companyle (TESA) juhitavaid vaakumpumpasid.

22.12.2012

Iran Aluminium Company

Arak Road Km 5, Tehran Road, 38189-8116, Arak, Iran

Tel: 98 861 4130430

Faks: 98 861 413023

Veebisait: www.iralco.net

The Iran Aluminium Company (teise nimega IRALCO, Iranian Aluminium Company) aitab nimekirja kantud üksustel rikkuda ÜRO ja ELi Iraani vastu suunatud sanktsioonide sätteid ning toetab otseselt tuumarelvade leviku seisukohast tundlikku Iraani tegevust. 2012. aasta keskel oli IRALCOl leping alumiiniumi tarnimiseks ELi nimekirja kantud Iran Centrifuge Technology Companyle (TESA).

22.12.2012

Simatec Development Company

Simatec Development Company aitab nimekirja kantud üksustel rikkuda ÜRO ja ELi Iraani vastu suunatud sanktsioonide sätteid ning toetab otseselt tuumarelvade leviku seisukohast tundlikku Iraani tegevust. Simatecil oli 2010. aasta alguses sõlmitud leping ÜRO nimekirja kantud Kalaye Electric Companyga (KEC) Vacon inverterite hankimiseks, et käitada uraani rikastamise tsentrifuuge. 2012. aasta keskel üritas Simatec hankida ELi poolt kontrollitavaid invertereid.

22.12.2012

Aluminat

1.	Parcham St, 13th Km of Qom Rd 38135 Arak (tehas)

2.	Unit 38, 5th Fl, Bldg No 60, Golfam St, Jordan, 19395-5716, Tehran Tel: 98 212 2049216 / 22049928 / 22045237 Faks: 98 21 22057127 Veebisait: www.aluminat.com

Aluminat aitab nimekirja kantud üksustel rikkuda ÜRO ja ELi Iraani vastu suunatud sanktsioonide sätteid ning toetab otseselt tuumarelvade leviku seisukohast tundlikku Iraani tegevust. 2012. aasta alguses oli Aluminatil leping 6061-T6 alumiiniumi tarnimiseks ELi nimekirja kantud Iran Centrifuge Technology Companyle (TESA).

22.12.2012

Organisation of Defensive Innovation and Research

The Organisation of Defensive Innovation and Research (SPND) aitab nimekirja kantud isikutel ja üksustel rikkuda ÜRO ja ELi Iraani vastu suunatud sanktsioonide sätteid ning toetab otseselt tuumarelvade leviku seisukohast tundlikku Iraani tegevust. IAEA on nimetanud SPNDd seoses kahtlustega Iraani tuumaprogrammi võimaliku sõjalise mõõtme pärast, mille suhtes Iraan keeldub jätkuvalt koostöö tegemisest. SPNDd juhib ÜRO nimekirja kantud Mohsen Fakhrizadeh ja on Ministry of Defence For Armed Forces Logistics (MODAFL, ELi nimekirja kantud 2011. aasta mais)osa. EL kandis 2011. aasta detsembris nimekirja Davoud Babaei SPND turvaülemana, millega seoses ta vastutab teabe avalikustamise vältimise eest, sealhulgas IAEAle.

22.12.2012

10.

First Islamic Investment Bank

Harukontor: 19A-31-3A, Level 31 Business Suite, Wisma UOA, Jalan Pinang 50450, Kuala Lumpur; Kuala Lumpur; Wilayah Persekutuan; 50450

Tel: 603-21620361/2/3/4, +6087417049/ 417050, +622157948110

Harukontor: Unit 13 (C), Main Office Tower, Financial Park Labuan Complex, Jalan Merdeka, 87000 Federal Territory of Labuan, Malaysia; Labuan F.T; 87000

Suhted investoritega: Menara Prima 17th floor Jalan Lingkar, Mega Kuningan Blok 6.2 Jakarta 12950 – Indonesia; South Jakarta; Jakarta; 12950

First Islamic Investment Bank (FIIB) aitab nimekirja kantud üksustel rikkuda Iraani käsitleva ELi määruse sätteid ja toetab rahaliselt Iraani valitsust. FIIB kuulub Sorinet Groupi, mille omanik ja juht on Babak Zanjani. Seda kasutatakse Iraani naftaga seotud maksete suunamiseks.

22.12.2012

11.

International Safe Oil

International Safe Oil (ISO) aitab nimekirja kantud üksustel rikkuda Iraani käsitleva ELi määruse sätteid ja toetab rahaliselt Iraani valitsust. ISO kuulub Sorinet Groupi, mille omanik ja juht on Babak Zanjani. Seda kasutatakse Iraani naftaga seotud maksete suunamiseks.

22.12.2012

12.

Sorinet Commercial Trust

SCT Bankers Company

Harukontor: No.1808, 18th Floor, Grosvenor House Commercial Tower, Sheik Zayed Road, Dubai, UAE, P.O.Box 31988

Tel: 0097 14 3257022-99

E-posti aadress: INFO@SCTBankers.com

Dubai SWIFT-kood: SCTSAEA1

Harukontor: No.301, 3rd Floor Sadaf Building Kish Island, Iran, P.O.Box 1618

Tel: +98 764 444 32 341-2

Faks: +98 764 444 50 390-1

Sorinet Commercial Trust (SCT) aitab nimekirja kantud üksustel rikkuda Iraani käsitleva ELi määruse sätteid ja toetab rahaliselt Iraani valitsust. SCT kuulub Sorinet Groupi, mille omanik ja juht on Babak Zanjani. Seda kasutatakse Iraani naftaga seotud maksete suunamiseks.

22.12.2012

13.

Hong Kong Intertrade Company Ltd

Hong Kong Intertrade Company, Hong Kong

Hong Kong Intertrade Company Ltd (HKICO) aitab nimekirja kantud üksustel rikkuda Iraani käsitleva ELi määruse sätteid ja toetab rahaliselt Iraani valitsust. HKICO on ELi nimekirja kantud National Iranian OilCompany (NIOC) variettevõte. 2012. aasta keskel pidi HKICO saama miljoneid dollareid NIOCi naftamüügist.

22.12.2012

14.

Petro Suisse

Avenue De la Tour-Halimand 6, 1009 Pully, Switzerland

Petro Suisse aitab nimekirja kantud üksustel rikkuda Iraani käsitleva ELi määruse sätteid ja toetab rahaliselt Iraani valitsust. See on ELi nimekirja kantud NIOCi variettevõte. NIOC asutas Petro Suisse'i kui ettevõtte ja kasutab Petro Suisse'i kontosid maksete tegemiseks ja saamiseks. Petro Suisse jätkas 2012. aastal kontakte NIOCiga.

22.12.2012

15.

Oil Industry Pension Fund Investment Company

No 234, Taleghani St, Tehran Iran

Iran's Oil Industry Pension Fund Investment Company (OPIC, teiste nimedega the Oil Pension Fund, NIOC Pension Fund, Petroleum Ministry Pension Fund) toetab rahaliselt Iraani valitsust. OPIC tegutseb Iraani naftaministeeriumi ja National Iranian Oil Company (NIOC) all, kes on mõlemad kantud ELi nimekirja. Ettevõttel on osalus mitmetes ELi nimekirja kantud üksustes.

22.12.2012

16.

CF Sharp and Company Private Limited

See üksus on aidanud Irano-Hind Shipping Companyl (IHSC) (ÜRO nimekirja kantud 9. juunil 2010) kõrvale hoida tema suhtes vastu võetud sanktsioonidest. IHSC üritas pärast nimekirja kandmist varjata kolme tankeri omandit, andes nende juhtimise üle Noah Ship Managementile ja seejärel Marian Ship Managementile. CF Sharp and Co osales selles tegevuses, sõlmides IHSCga personalijuhtimise lepingu seoses nende kolme tankeri navigeerimismeeskonnaga. Kõnealust lepingut täitsid Noah Ship Management ja Marian Ship Management.

22.12.2012

17.

Sharif University of Technology

Azadi Ave, 11365-8639, Tehran, Iran

Tel: 98 21 66022727

Faks: 98 21 66036005

Veebisait: www.sharif.ir

Sharif University of Technology (SUT) aitab nimekirja kantud üksustel rikkuda ÜRO ja ELi Iraani vastu suunatud sanktsioonide sätteid ning toetab tuumarelvade leviku seisukohast tundlikku Iraani tegevust. 2011. aasta lõpus võimaldas SUT ÜRO nimekirja kantud Iraani tuumaüksuselKalaye Electric Company (KEC) ja ELi nimekirja kantud Iran Centrifuge Technology Companyl (TESA) kasutada laboratooriume.

22.12.2012

18.

Moallem Insurance Company (teiste nimedega

Moallem Insurance; Moallem Insurance Co.; M.I.C; Export and Investment Insurance Co.)

No. 56, Haghani Boulevard, Vanak Square, Tehran 1517973511, Iran PO Box 19395-6314, 11/1 Sharif Ave, Vanaq Square, Tehran 19699, Iran

Tel: (98-21) 886776789, 887950512, 887791835

Faks: (98-21) 88771245

Veebisait: www.mic-ir.com

IRISLi põhiline kindlustusandja.

22.12.2012”.

Allpool loetletud üksusi käsitlevad kanded määruse (EL) nr 267/2012 IX lisas asendatakse allpool toodud kannetega.

„B. Üksused

	Nimi	Identifitseerimisandmed	Põhjused	Nimekirja kandmise kuupäev
1.	Iraani presidendi kantselei tehnoloogiaalase koostöö amet (Technology Cooperation Office, TCO), teise nimega innovatsiooni- ja tehnoloogiakeskus (Center for Innovation and Technology (CITC))	Teheran, Iraan	Vastutab tehnoloogia arengu eest Iraanis, tegeledes asjaomaste hangetega välisriikidest ning koolitusalaste sidemetega. Toetab tuuma- ja raketiprogramme.	26.07.2010
2.	Sureh (teise nimega Soreh) Nuclear Reactors Fuel Company (teiste nimedega Nuclear Fuel Reactor Company; Sookht Atomi Reactorhaye Iran; Soukht Atomi Reactorha-ye Iran)	Peakontor: 61 Shahid Abtahi St, Karegar e Shomali, Teheran Kompleks: Persian Gulf Boulevard, Km20 SW Esfahan Road, Esfahan	Ettevõte, mis on ÜRO sanktsioonide objektiks oleva Iraani Aatomienergiaorganisatsiooni (AEOI) tütarettevõte, koosneb uraani muundamise rajatisest, kütuse tootmise tehasest ja tsirkooniumi tootmise tehasest.	23.05.2011
3.	Tidewater (teiste nimedega Tidewater Middle East Co; Faraz Royal Qeshm Company LLC)	Postiaadress: nr 80, Tidewater Building, Vozara tänav, Saie pargi kõrval, Teheran, Iraan	IRGCi omandis või kontrolli all	23.01.2012”.

III

Määruse (EL) nr 267/2012 IX lisast jäetakse välja allpool loetletud üksused.

1.	CF Sharp Shipping Agencies Pte Ltd

2.	Soreh (Nuclear Fuel Reactor Company)

22.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 356/71

NÕUKOGU OTSUS 2012/829/ÜVJP,

21. detsember 2012,

millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 26. juulil 2010 vastu otsuse 2010/413/ÜVJP (1).

(2)	Otsusesse 2010/413/ÜVJP tuleks lisada säte, milles käsitletakse tõhustatud järelevalvet liidus asuvate finantseerimisasutuste kogu tegevuse üle Iraani finantseerimisasutustega.

(3)	Lisaks tuleks muuta otsuse 2010/413/ÜVJP sätet rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise kohta.

(4)	Otsuse 2010/413/ÜVJP II lisas esitatud nimekirja isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, tuleks lisada täiendavad isikud ja üksused, teatud üksused tuleks nimekirjast välja jätta ning teatud üksusi käsitlevaid kandeid tuleks muuta.

(5)	Seepärast tuleks otsust 2010/413/ÜVJP vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2010/413/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

Artiklile 10 lisatakse järgmine lõige:

„3a. Finantseerimisasutustelt nõutakse, et nad oma tegevuses lõikes 1 sätestatud pankade ja finantseerimisasutustega:

a)	jälgiksid pidevalt hoolikalt kontode tehinguid, sealhulgas oma klientidele kohaldatavate nõuetekohaste programmide kaudu ning tulenevalt oma kohustustest seoses rahapesu ja terrorismi rahastamisega;

b)	nõuaksid maksekorralduste kõigi teabeväljade täitmist, mis puudutavad kõnealuse tehingu makse algatajat ja saajat, ning keelduksid tehingust, kui seda teavet ei ole esitatud;

c)	säilitaksid kõik tehingutega seotud andmed viie aasta jooksul ja teeksid need riiklikele asutustele nende taotluse korral kättesaadavaks;

kui nad kahtlustavad või neil on põhjendatud alust kahtlustada, et rahalised vahendid on seotud massihävitusrelvade leviku rahastamisega, teavitaksid viivitamata oma kahtlustest rahapesu andmebürood või muud asjakohase liikmesriigi määratud pädevat asutust. Rahapesu andmebürool või muul pädeval asutusel on vahetu või kaudne ja õigeaegne juurdepääs finants-, haldus- ja õiguskaitsealasele teabele, mida ta vajab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks, sealhulgas aruannetele kahtlaste finantstehingute kohta.”

Artikli 20 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

I lisas nimetamata isikud ja üksused, kes on kaasatud või vahetult seotud tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundlike tuumaenergiaalaste tegevustega Iraanis või tuumarelva kandevahendite väljatöötamisega Iraanis või kes neid tegevusi toetavad, sealhulgas olles seotud keelatud esemete, kaupade, seadmete, materjalide ja tehnoloogia hangetega, või nende nimel või juhtimisel tegutsevad või nende omandis või kontrolli all olevad (sealhulgas ebaseaduslike vahendite abil kontrolli all olevad) isikud ja üksused ning isikud ja üksused, kes on aidanud määratud isikutel või üksustel ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1737 (2006), 1747 (2007), 1803 (2008) ja 1929 (2010) või käesoleva otsuse sätetest kõrvale hoida või neid sätteid rikkuda ning teised Islami revolutsioonilise kaardiväe ning Iraani Islamivabariigi laevandusettevõtja liikmed ja üksused ning nende omanduses või kontrolli all olevad või nende nimel tegutsevad või neile kindlustus- või muid esmatähtsaid teenuseid pakkuvad üksused, kes on loetletud II lisas.”

Artikkel 2

Otsuse 2010/413/ÜVJP II lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.

Brüssel, 21. detsember 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

A. D. MAVROYIANNIS

(1) ELT L 195, 27.7.2010, lk 39.

LISA

Otsuse 2010/413/ÜVJP II lisasse kantakse täiendavalt allpool loetletud isik ja üksused.

„I Tuuma- või ballistiliste rakettide alastes programmides osalevad isikud ja üksused ning Iraani valitsust toetavad isikud ja üksused

Isik

	Nimi:	Tuvastamisandmed	Põhjused	Loetelusse kandmise kuupäev
1.	Babak Zanjani	Sünniaeg: 12. märts 1971	Babak Zanjani aitab nimekirja kantud üksustel rikkuda Iraani käsitleva ELi määruse sätteid ja toetab rahaliselt Iraani valitsust. Zanjani on Iraani naftatehingute ja naftaga seotud raha ülekannete peamine toetaja. Zanjani on AÜEs asuva Sorinet Groupi omanik ja juht ning kasutab mõnda selle ettevõtet naftaga seotud maksete suunamiseks.	22.12.2012

Üksused

Nimi:

Tuvastamisandmed

Põhjused

Loetelusse kandmise kuupäev

National Iranian Oil Prodcuts distribution Company (NIOPDC)

No.1, Tehran, Iranshahr Ave.Shadab.St,

P.O.Box: 79145/3184

Tel: +98-21-77606030

Veebisait: www.niopdc.ir

National Iranian Oil Refining and Distribution Company (NIORDC) filiaal

22.12.2012

Iranian Oil Pipelines and Telecommunications Company (IOPTC)

No.194, Tehran, Sepahbod Gharani Ave.

Tel: +98-21-88801960/+98-21-66152223

Faks: +98-21-66154351

Veebisait: www.ioptc.com

National Iranian Oil Refining and Distribution Company (NIORDC) filiaal

22.12.2012

National Iranian Oil Engineering and Construction Company (NIOEC)

No.263, Tehran, Ostad Nejatollahi Ave.

P.O.Box: 11365/6714

Tel: +98-21-88907472

Faks: +98-21-88907472

Veebisait: www.nioec.org

National Iranian Oil Refining and Distribution Company (NIORDC) filiaal

22.12.2012

Iran Composites Institute

Iran Composites Institute,

Iranian University of Science and Technology,

16845-188, Tehran, Iran,

Tel: 98 217 3912858

Faks: 98 217 7491206

E-posti aadress: ici@iust.ac.ir

Veebisait: http://www.irancomposites.org

22.12.2012

Jelvesazan Company

22 Bahman St., Bozorgmehr Ave, 84155666, Esfahan, Iran

Tel: 98 0311 2658311 15

Faks: 98 0311 2679097

22.12.2012

Iran Aluminium Company

Arak Road Km 5, Tehran Road, 38189-8116, Arak, Iran

Tel: 98 861 4130430

Faks: 98 861 413023

Veebisait: www.iralco.net

22.12.2012

Simatec Development Company

22.12.2012

Aluminat

1.	Parcham St, 13th Km of Qom Rd 38135 Arak (tehas)

2.	Unit 38, 5th Fl, Bldg No 60, Golfam St, Jordan, 19395-5716, Tehran Tel: 98 212 2049216 / 22049928 / 22045237 Faks: 98 21 22057127 Veebisait: www.aluminat.com

22.12.2012

Organisation of Defensive Innovation and Research

22.12.2012

10.

First Islamic Investment Bank

Harukontor: 19A-31-3A, Level 31 Business Suite, Wisma UOA, Jalan Pinang 50450, Kuala Lumpur; Kuala Lumpur; Wilayah Persekutuan; 50450

Tel: 603-21620361/2/3/4, +6087417049/ 417050, +622157948110

Harukontor: Unit 13 (C), Main Office Tower, Financial Park Labuan Complex, Jalan Merdeka, 87000 Federal Territory of Labuan, Malaysia; Labuan F.T; 87000

Suhted investoritega: Menara Prima 17th floor Jalan Lingkar, Mega Kuningan Blok 6.2 Jakarta 12950 – Indonesia; South Jakarta; Jakarta; 12950

22.12.2012

11.

International Safe Oil

22.12.2012

12.

Sorinet Commercial Trust

SCT Bankers Company

Harukontor: No.1808, 18th Floor, Grosvenor House Commercial Tower, Sheik Zayed Road, Dubai, UAE, P.O.Box 31988

Tel: 0097 14 3257022-99

E-posti aadress: INFO@SCTBankers.com

Dubai SWIFT-kood: SCTSAEA1

Harukontor: No.301, 3rd Floor Sadaf Building Kish Island, Iran, P.O.Box 1618

Tel: +98 764 444 32 341-2

Faks: +98 764 444 50 390-1

22.12.2012

13.

Hong Kong Intertrade Company Ltd

Hong Kong Intertrade Company, Hong Kong

22.12.2012

14.

Petro Suisse

Avenue De la Tour-Halimand 6, 1009 Pully, Switzerland

Petro Suisse aitab nimekirja kantud üksustel rikkuda Iraani käsitleva ELi määruse sätteid ja toetab rahaliselt Iraani valitsust. See on ELi nimekirja kantud NIOCi variettevõte. NIOC asutas ettevõttena Petro Suisse'i ja kasutab Petro Suisse'i kontosid maksete tegemiseks ja saamiseks. Petro Suisse jätkas 2012. aastal kontakte NIOCiga.

22.12.2012

15.

Oil Industry Pension Fund Investment Company

No 234, Taleghani St, Tehran, Iran

22.12.2012

16.

CF Sharp and Company Private Limited

22.12.2012

17.

Sharif University of Technology

Azadi Ave, 11365-8639, Tehran, Iran

Tel: 98 21 66022727

Faks: 98 21 66036005

Veebisait: www.sharif.ir

22.12.2012

18.

Moallem Insurance Company (teiste nimedega

Moallem Insurance, Moallem Insurance Co, M.I.C, Export and Investment Insurance Co.)

No. 56, Haghani Boulevard, Vanak Square, Tehran 1517973511, Iran PO Box 19395-6314, 11/1 Sharif Ave, Vanaq Square, Tehran 19699, Iran

Tel: (98-21) 886776789, 887950512, 887791835

Faks: (98-21) 88771245

Veebisait: www.mic-ir.com

IRISLi põhiline kindlustusandja.

22.12.2012”.

II.

Allpool loetletud üksusi käsitlevad kanded otsuse 2010/413/ÜVJP II lisas asendatakse allpool toodud kannetega.

„B. Üksused

	Nimi	Identifitseerimisandmed	Põhjused	Nimekirja kandmise kuupäev
1.	Iraani presidendi kantselei tehnoloogiaalase koostöö amet (Technology Cooperation Office, TCO), teise nimega innovatsiooni- ja tehnoloogiakeskus (Center for Innovation and Technology (CITC))	Teheran, Iraan	Vastutab tehnoloogia arengu eest Iraanis, tegeledes asjaomaste hangetega välisriikidest ning koolitusalaste sidemetega. Toetab tuuma- ja raketiprogramme.	26.07.2010
2.	Sureh (teise nimega Soreh) Nuclear Reactors Fuel Company (teiste nimedega Nuclear Fuel Reactor Company; Sookht Atomi Reactorhaye Iran; Soukht Atomi Reactorha-ye Iran)	Peakontor: 61 Shahid Abtahi St, Karegar e Shomali, Tehran Kompleks: Persian Gulf Boulevard, Km20 SW Esfahan Road, Esfahan	Ettevõte, mis on ÜRO sanktsioonide objektiks oleva Iraani Aatomienergiaorganisatsiooni (AEOI) tütarettevõte, koosneb uraani muundamise rajatisest, kütuse tootmise tehasest ja tsirkooniumi tootmise tehasest.	23.05.2011
3.	Tidewater (teiste nimedega Tidewater Middle East Co; Faraz Royal Qeshm Company LLC)	Postiaadress: nr 80, Tidewater Building, Vozara tänav, Saie pargi kõrval, Teheran, Iraan	IRGCi omandis või kontrolli all	23.01.2012”.

III.

Otsuse 2010/413/ÜVJP II lisas esitatud nimekirjast jäetakse välja allpool loetletud üksused.

1.	CF Sharp Shipping Agencies Pte Ltd

2.	Soreh (Nuclear Fuel Reactor Company)

22.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 356/78

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

7. detsember 2012,

täiendava rahalise toetuse kohta liikmesriikide kalanduse kontrolli, inspekteerimise ja järelevalve programmidele 2012. aastal

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 8967 all)

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 8967 all) (Ainult bulgaaria-, hispaania-, hollandi-, inglis-, itaalia-, kreeka-, leedu-, läti-, malta-, poola-, portugali-, prantsus-, saksa-, soome- ja taanikeelne tekst on autentsed)

(2012/830/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. mai 2006. aasta määrust (EÜ) nr 861/2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas, (1) eriti selle artiklit 21,

ning arvestades järgmist:

(1)

Võttes aluseks liidu rahalise toetuse taotlused, mis liikmesriigid on esitanud koos 2012. aasta kalanduse kontrolli programmidega, on komisjon võtnud vastu 25. mai 2012. aasta rakendusotsuse 2012/294/EL (Euroopa Liidu rahalise toetuse kohta liikmesriikide kalanduse kontrolli, inspekteerimise ja järelevalve programmidele 2012. aastal), (2) millega on jäetud osa kalanduse kontrolliks ettenähtud 2012. aasta eelarvest kasutamata.

(2)	Kõnealust kasutamata osa 2012. aasta eelarvest tuleks jaotada uue otsuse alusel.

(3)

Liikmesriikidel paluti vastavalt määruse (EÜ) nr 861/2006 artikli 21 lõikele 2 esitada täiendava rahastamise programmid komisjoni 25. aprilli 2012. aasta kirjas määratletud eelisvaldkondades, mille alla kuuluvad liikmesriigi ja komisjoni ühiselt kindlaksmääratud projektid, mille eesmärk on liikmesriigi kontrollisüsteemi tõhustamine, mootori võimsuse mõõtmine ja kalandustoodete jälgitavus. Jälgitavuse projektidesse investeerivatele ettevõtjatele ja/või liikmesriikidele esitatavad nõuded määras komisjon kindlaks oma 14. mai 2012. aasta kirjas.

(4)

Sellest lähtuvalt ning eelarvepiiranguid arvestades on koos programmidega esitatud liidu rahalise toetuse taotlused katseprojektide, patrull-laevade ja -õhusõidukite ehitamise või moderniseerimise ja sellega seotud koolituste rahastamiseks tagasi lükatud, kuna need ei olnud seotud liikmesriikide kontrollisüsteemi tehtavate tõhustamistega ega hõlmanud eespool osutatud eelisvaldkondi. Eelarvepiirangute tõttu ei ole kõiki programmide projekte komisjoni kindlaksmääratud eelisvaldkondades võimalik katta. Komisjon pidi kaasrahastatavad projektid välja valima lähtuvalt liikmesriikide kontrollisüsteemi tehtavatest tõhustamistest ja komisjoni kindlaksmääratud jälgitavuse nõuetest. Määruse (EÜ) nr 861/2006 artikli 8 lõike 1 punktis a loetletud meetmetega seotud taotlused võivad liidu toetust saada.

(5)	Jälgitavuse projektide puhul on oluline tagada, et neid arendataks välja rahvusvaheliselt tunnustatud standardite alusel vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 (3) artikli 67 lõikele 8.

(6)

ELi toetuse saamiseks esitatavaid taotlusi hinnati nende vastavuse suhtes eeskirjadele, mis on sätestatud komisjoni 11. aprilli 2007. aasta määruses (EÜ) nr 391/2007, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses liikmesriikide kuludega, mis tekivad ühise kalanduspoliitika suhtes kohaldatavate seire- ja kontrollikavade rakendamise tõttu (4).

(7)	Komisjon hindas projekte, mille maksumus ei ületa 40 000 eurot (ilma käibemaksuta) ja valis välja need, mille puhul on liidu kaasrahastamine põhjendatud, arvestades taotleja liikmesriigi kontrollisüsteemi võimalikku tõhustamist nende projektide abil.

(8)	On asjakohane määrata kindlaks liidu rahalise toetuse maksimumsummad ja toetuse määrad määruse (EÜ) nr 861/2006 artikliga 15 ettenähtud piirides ning sätestada toetuse andmise tingimused.

(9)

Et soodustada investeeringuid komisjoni kindlaksmääratud esmatähtsatesse meetmetesse ning pidades silmas finantskriisi negatiivset mõju liikmesriikide eelarvetele, tuleks eespool nimetatud eelisvaldkondadega seotud kulude puhul kehtestada kõrge kaasrahastamise määr nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2006 artiklis 15 sätestatud piirides.

(10)	Toetuse saamiseks peavad osutatud määruse kohaselt kaasrahastatavad projektid vastama kõikidele liidu õigusaktidega kehtestatud asjakohastele sätetele ja eelkõige rakendusmäärusele (EL) nr 404/2011.

(11)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva otsusega nähakse ette liidu täiendav rahaline toetus kulude katmiseks, mis tekivad liikmesriikidel 2012. aastal ühise kalanduspoliitika järelevalve- ja kontrollisüsteemi rakendamisel, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 861/2006 artikli 8 lõike 1 punktis a. Sellega määratakse kindlaks igale liikmesriigile antav liidu rahalise toetuse summa, liidu rahalise toetuse määr ja toetuse andmise tingimused.

Artikkel 2

Täitmata kulukohustuste lõpetamine

Asjaomane liikmesriik teeb 30. juuniks 2016 kõik maksed, mille hüvitamist taotletakse. Pärast kõnealust tähtaega liikmesriigi poolt tehtud maksed ei kuulu hüvitamisele. Käesoleva otsusega seotud kasutamata eelarveassigneeringud vabastatakse hiljemalt 31. detsembriks 2017.

Artikkel 3

Uus tehnoloogia ja IT-võrgud

1. Selleks et hüvitada I lisas osutatud projektide rakendamisel tekkinud kulud, mis on seotud uue tehnoloogia ja IT-võrkude kasutuselevõtuga, et võimaldada tõhusat ja turvalist andmete kogumist ja haldamist seoses kalandustegevuse seire, kontrolli ja järelevalvega, võib anda rahalist toetust, mis katab 90 % abikõlblikest kuludest, kuid jääb kõnealuses lisas sätestatud piiridesse.

2. Jälgitavuse projektide puhul on ELi toetus kuni 1 000 000 eurot, kui investeeringuid teevad liikmesriikide ametiasutused, ja kuni 250 000 eurot, kui tegemist on erainvesteeringutega. Eraettevõtjate teostavate jälgitavuse projektide koguarv on kaheksa projekti liikmesriigi ja rahastamisotsuse kohta.

3. Selleks et lõikes 2 osutatud rahalist toetust saada, peavad kõik käesoleva otsuse kohaselt kaasrahastatavad projektid vastama nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/2009 (5) ja rakendusmäärusega (EL) nr 404/2011 kehtestatud kohaldamisnõuetele.

Artikkel 4

Automaatsed lokaliseerimisseadmed

1. Selleks et hüvitada II lisas osutatud projektide rakendamisel tekkinud kulud, mis on seotud selliste automaatsete lokaliseerimisseadmete ostmise ja pardale paigaldamisega, mis võimaldavad kalapüügi seirekeskusel teha laevaseiresüsteemi abil laevade kaugseiret, võib anda rahalist toetust, mis katab 90 % abikõlblikest kuludest, kuid jääb kõnealuses lisas sätestatud piiridesse.

2. Lõikes 1 osutatud rahaline toetus arvutatakse hinna alusel, milleks on kuni 2 500 eurot laeva kohta.

3. Lõikes 1 osutatud rahalise toetuse saamiseks peavad automaatsed lokaliseerimisseadmed vastama rakendusmääruses (EL) nr 404/2011 sätestatud nõuetele.

Artikkel 5

Elektroonilised registreerimis- ja aruandlussüsteemid

Et hüvitada III lisas osutatud projektide rakendamisel tekkinud kulud, mis on seotud elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi jaoks vajalike osade väljatöötamise, ostmise, paigaldamise ja tehnilise abiga, et võimaldada tõhusat ja turvalist andmevahetust seoses kalandustegevuse seire, kontrolli ja järelevalvega, võib anda rahalist toetust, mis katab 90 % abikõlblikest kuludest, kuid jääb kõnealuses lisas sätestatud piiridesse.

Artikkel 6

Elektroonilised registreerimis- ja aruandlusseadmed

1. Et hüvitada IV lisas osutatud projektide rakendamisel tekkinud kulud, mis on seotud selliste elektrooniliste registreerimis- ja aruandlusseadmete ostmise ja pardale paigaldamisega, mis võimaldavad laevadel kalandustegevuse andmed registreerida ja kalapüügi seirekeskusele elektrooniliselt edastada, võib anda rahalist toetust, mis katab 90 % abikõlblikest kuludest, kuid jääb kõnealuses lisas sätestatud piiridesse.

2. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, arvutatakse lõikes 1 osutatud rahaline toetus hinna alusel, milleks on kuni 3 000 eurot laeva kohta.

3. Rahalise toetuse saamiseks peavad elektroonilised registreerimis- ja aruandlusseadmed vastama rakendusmääruses (EL) nr 404/2011 sätestatud nõuetele.

4. Selliste seadmete puhul, mis täidavad nii elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi kui ka laevaseiresüsteemi ülesandeid ning mis vastavad rakendusmääruses (EL) nr 404/2011 sätestatud nõuetele, arvutatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rahaline toetus hinna alusel, milleks on kuni 4 500 eurot laeva kohta.

Artikkel 7

Liidu suurim toetus liikmesriigi kohta kokku

Kavandatav kulu, sellest abikõlblik osa ning liidu suurim toetus liikmesriigi kohta on järgmised:

(eurodes)
Liikmesriik	Riiklikus kalanduse kontrolli täiendavas programmis kavandatud kulud	Käesoleva otsuse kohaselt välja valitud projektidega seotud kulud	Liidu suurim toetus
Belgia	194 250	94 250	84 825
Bulgaaria	30 678	30 678	27 610
Taani	5 055 113	3 522 171	2 941 347
Saksamaa	4 511 100	425 000	382 500
Iirimaa	52 005 000	1 000 000	900 000
Kreeka	1 246 750	1 246 750	1 122 075
Hispaania	10 528 653	7 029 087	6 326 179
Prantsusmaa	4 815 437	3 349 587	3 014 628
Itaalia	9 299 000	2 880 000	2 592 000
Läti	76 355	76 355	68 719
Leedu	150 462	150 462	135 416
Malta	1 098 060	951 860	856 674
Madalmaad	2 639 439	250 000	225 000
Austria	409 102	128 179	115 361
Poola	4 771 695	1 516 741	1 365 067
Rumeenia	2 013 500	1 863 500	1 677 150
Soome	2 560 000	2 280 000	2 052 000
Rootsi	2 980 000	2 900 000	2 610 000
Ühendkuningriik	1 284 738	545 284	490 755
Kokku	105 669 332	30 239 904	26 987 307

Artikkel 8

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud Austria Vabariigile, Belgia Kuningriigile, Bulgaaria Vabariigile, Hispaania Kuningriigile, Iirimaale, Itaalia Vabariigile, Kreeka Vabariigile, Leedu Vabariigile, Läti Vabariigile, Madalmaade Kuningriigile, Malta Vabariigile, Poola Vabariigile, Portugali Vabariigile, Prantsuse Vabariigile, Rootsi Kuningriigile, Saksamaa Liitvabariigile, Soome Vabariigile, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile ning Taani Kuningriigile.

Brüssel, 7. detsember 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Maria DAMANAKI

(1) ELT L 160, 14.6.2006, lk 1.

(2) ELT L 150, 9.6.2012, lk 86.

(3) ELT L 112, 30.4.2011, lk 1.

(4) ELT L 97, 12.4.2007, lk 30.

(5) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

I LISA

UUS TEHNOLOOGIA JA IT-VÕRGUD

(eurodes)
Liikmesriik ja projekti kood	Riiklikus kalanduse kontrolli täiendavas programmis kavandatud kulud	Käesoleva otsuse kohaselt välja valitud projektidega seotud kulud	Liidu suurim toetus
Belgia
BE/12/08	30 000	30 000	27 000
BE/12/09	4 250	4 250	3 825
BE/12/10	100 000	0	0
Vahesumma	134 250	34 250	30 825
Bulgaaria
BG/12/02	30 678	30 678	27 610
Vahesumma	30 678	30 678	27 610
Taani
DK/12/20	336 419	0	0
DK/12/22	269 136	0	0
DK/12/23	538 271	0	0
DK/12/24	134 568	134 568	121 111
DK/12/25	95 637	0	0
DK/12/26	158 911	0	0
DK/12/27	275 864	275 864	248 278
DK/12/28	272 500	272 500	245 250
DK/12/29	281 265	281 265	250 000
DK/12/30	282 592	282 592	250 000
DK/12/31	280 439	280 439	250 000
DK/12/32	296 049	296 049	250 000
DK/12/33	262 407	262 407	235 870
DK/12/34	269 136	269 136	242 222
DK/12/35	22 000	22 000	19 800
DK/12/36	405 000	405 000	250 000
DK/12/37	375 000	375 000	250 000
DK/12/38	163 500	163 500	147 150
Vahesumma	4 718 694	3 320 319	2 759 681
Saksamaa
DE/12/23	400 000	400 000	360 000
DE/12/24	165 000	0	0
DE/12/25	250 000	0	0
DE/12/27	358 000	0	0
DE/12/28	110 000	0	0
DE/12/29	350 000	0	0
DE/12/30	95 000	0	0
DE/12/31	443 100	0	0
DE/12/32	650 000	0	0
DE/12/33	970 000	0	0
DE/12/34	275 000	0	0
DE/12/35	420 000	0	0
Vahesumma	4 486 100	400 000	360 000
Iirimaa
IE/12/06	20 000	0	0
IE/12/08	70 000	0	0
Vahesumma	90 000	0	0
Kreeka
EL/12/11	180 000	180 000	162 000
EL/12/12	750 000	750 000	675 000
EL/12/13	180 000	180 000	162 000
EL/12/14	26 750	26 750	24 075
EL/12/15	110 000	110 000	99 000
Vahesumma	1 246 750	1 246 750	1 122 075
Hispaania
ES/12/02	939 263	939 263	845 336
ES/12/03	974 727	974 727	877 255
ES/12/05	795 882	795 883	716 294
ES/12/06	759 305	759 305	683 375
ES/12/08	163 250	163 250	146 925
ES/12/09	72 000	72 000	64 800
ES/12/10	100 000	100 000	90 000
ES/12/11	379 000	379 000	341 100
ES/12/12	490 000	490 000	441 000
ES/12/13	150 000	150 000	135 000
ES/12/15	150 000	0	0
ES/12/18	54 000	54 000	48 600
ES/12/19	290 440	290 440	261 396
ES/12/21	17 500	17 500	15 750
ES/12/22	681 000	0	0
ES/12/23	372 880	372 880	335 592
ES/12/24	415 254	0	0
Vahesumma	6 804 501	5 558 247	5 002 423
Prantsusmaa
FR/12/08	777 600	777 600	699 840
FR/12/09	870 730	870 730	783 656
FR/12/10	229 766	229 766	206 789
FR/12/11	277 395	277 395	249 656
FR/12/12	230 363	230 363	207 327
FR/12/13	197 403	197 403	177 663
FR/12/14	450 000	450 000	405 000
FR/12/15	211 500	0	0
FR/12/16	274 330	274 330	246 897
FR/12/17	254 350	0	0
Vahesumma	3 773 437	3 307 587	2 976 828
Itaalia
IT/12/13	135 000	135 000	121 500
IT/12/15	125 000	125 000	112 500
IT/12/16	tühistatud	0	0
IT/12/17	250 000	250 000	225 000
IT/12/18	250 000	0	0
IT/12/19	630 000	630 000	567 000
IT/12/21	1 500 000	1 500 000	1 350 000
IT/12/22	311 000	0	0
IT/12/23	38 000	0	0
IT/12/24	1 900 000	0	0
Vahesumma	5 139 000	2 640 000	2 376 000
Läti
LV/12/02	6 732	6 732	6 058
LV/12/03	58 350	58 350	52 515
Vahesumma	65 082	65 082	58 573
Leedu
LT/12/04	150 462	150 462	135 416
Vahesumma	150 462	150 462	135 416
Malta
MT/12/04	30 000	30 000	27 000
MT/12/07	261 860	261 860	235 674
Vahesumma	291 860	291 860	262 674
Madalmaad
NL/12/07	250 000	250 000	225 000
NL/12/08	278 172	0	0
NL/12/09	277 862	0	0
NL/12/10	286 364	0	0
NL/12/11	276 984	0	0
NL/12/12	129 398	0	0
NL/12/13	129 500	0	0
NL/12/14	200 000	0	0
NL/12/15	230 000	0	0
NL/12/16	136 329	0	0
NL/12/17	19 300	0	0
NL/12/18	36 120	0	0
NL/12/19	89 860	0	0
NL/12/20	299 550	0	0
Vahesumma	2 639 439	250 000	225 000
Austria
AT/12/01	128 179	128 179	115 361
AT/12/02	280 923	0	0
Vahesumma	409 102	128 179	115 361
Poola
PL/12/08	103 936	0	0
PL/12/10	41 028	0	0
PL/12/11	15 955	0	0
PL/12/07	40 500	0	0
PL/12/08	1 000 000	1 000 000	900 000
PL/12/09	172 600	0	0
PL/12/10	1 505 000	0	0
PL/12/11	208 760	0	0
PL/12/12	227 350	0	0
PL/12/13	240 300	0	0
PL/12/14	323 000	323 000	290 700
PL/12/15	181 000	0	0
PL/12/16	416 000	0	0
Vahesumma	4 475 429	1 323 000	1 190 700
Portugal
PT/12/08	25 000	25 000	22 500
PT/12/10	105 000	150 000	135 000
PT/12/11	150 000	0	0
Vahesumma	325 000	175 000	157 500
Soome
FI/12/11	1 000 000	1 000 000	900 000
FI/12/12	1 000 000	1 000 000	900 000
FI/12/13	280 000	280 000	252 000
FI/12/14	280 000	0	0
Vahesumma	2 560 000	2 280 000	2 052 000
Rootsi
SE/12/07	850 000	850 000	765 000
SE/12/08	750 000	750 000	675 000
SE/12/09	300 000	300 000	270 000
SE/12/10	1 000 000	1 000 000	900 000
SE/10/11	80 000	0	0
Vahesumma	2 980 000	2 900 000	2 610 000
Ühendkuningriik
UK/12/51	122 219	122 219	109 997
UK/12/52	564 086	0	0
UK/12/54	50 141	50 141	45 127
UK/12/55	43 873	43 873	39 486
UK/12/56	122 219	122 219	109 997
UK/12/73	12 535	12 535	11 282
UK/12/74	162 958	162 958	146 662
Vahesumma	1 078 032	513 945	462 551
Kokku	41 397 816	24 615 360	21 925 217

II LISA

AUTOMAATSED LOKALISEERIMISSEADMED

(eurodes)
Liikmesriik ja projekti kood	Riiklikus kalanduse kontrolli täiendavas programmis kavandatud kulud	Käesoleva otsuse kohaselt välja valitud projektidega seotud kulud	Liidu suurim toetus
Saksamaa
DE/12/22	25 000	25 000	22 500
Vahesumma	25 000	25 000	22 500
Hispaania
ES/12/17	1 256 340	0	0
ES/12/20	326 124	0	0
Vahesumma	1 582 464	0	0
Itaalia
IT/12/12	240 000	240 000	216 000
IT/12/14	130 000	0	0
IT/12/20	3 400 000	0	0
Vahesumma	3 770 000	240 000	216 000
Malta
MT/12/03	146 200	0	0
MT/12/05	400 000	400 000	360 000
Vahesumma	546 200	400 000	360 000
Kokku	5 923 664	665 000	598 500

III LISA

ELEKTROONILISED REGISTREERIMIS- JA ARUANDLUSSÜSTEEMID

(eurodes)
Liikmesriik ja projekti kood	Riiklikus kalanduse kontrolli täiendavas programmis kavandatud kulud	Käesoleva otsuse kohaselt välja valitud projektidega seotud kulud	Liidu suurim toetus
Belgia
BE/12/07	60 000	60 000	54 000
Vahesumma	60 000	60 000	54 000
Taani
DK/12/19	201 852	201 852	181 666
DK/12/21	134 567	0	0
Vahesumma	336 419	201 852	181 666
Iirimaa
IE/12/05	1 000 000	1 000 000	900 000
Vahesumma	1 000 000	1 000 000	900 000
Hispaania
ES/12/14	1 207 352	1 207 352	1 086 617
ES/12/25	263 488	263 488	237 139
Vahesumma	1 470 840	1 470 840	1 323 756
Prantsusmaa
FR/12/18	42 000	42 000	37 800
Vahesumma	42 000	42 000	37 800
Läti
LT/12/01	11 273	11 273	10 146
Vahesumma	11 273	11 273	10 146
Malta
MT/12/06	260 000	260 000	234 000
Vahesumma	260 000	260 000	234 000
Poola
PL/12/03	170 948	170 948	153 853
PL/12/05	22 793	22 793	20 514
Vahesumma	193 741	193 741	174 367
Portugal
PT/12/09	75 000	75 000	67 500
Vahesumma	75 000	75 000	67 500
Kokku	3 449 274	3 314 706	2 983 235

IV LISA

ELEKTROONILISED REGISTREERIMIS- JA ARUANDLUSSEADMED

(eurodes)
Liikmesriik ja projekti kood	Riiklikus kalanduse kontrolli täiendavas programmis kavandatud kulud	Käesoleva otsuse kohaselt välja valitud projektidega seotud kulud	Liidu suurim toetus
Portugal
PT/12/07	1 613 500	1 613 500	1 452 150
Kokku	1 613 500	1 613 500	1 452 150

V LISA

KOOLITUS- JA VAHETUSPROGRAMMID

(eurodes)
Liikmesriik ja projekti kood	Riiklikus kalanduse kontrolli täiendavas programmis kavandatud kulud	Käesoleva otsuse kohaselt välja valitud projektidega seotud kulud	Liidu suurim toetus
Iirimaa
IE/12/07	15 000	0	0
Vahesumma	15 000	0	0
Hispaania
ES/12/16	40 000	0	0
Vahesumma	40 000	0	0
Ühendkuningriik
UK/12/58	2 507	0	0
UK/12/59	14 416	0	0
UK/12/60	1 253	0	0
UK/12/61	877	0	0
UK/12/62	2 507	0	0
UK/12/63	3 384	0	0
UK/12/64	11 282	0	0
UK/12/65	17 549	0	0
UK/12/66	11 282	0	0
UK/12/67	9 401	9 401	8 461
UK/12/68	9 401	0	0
UK/12/69	11 281	0	0
UK/12/70	9 401	9 401	8 461
UK/12/71	9 401	0	0
UK/12/72	12 535	12 536	11 282
Vahesumma	144 030	31 338	28 204
Kokku	199 030	31 338	28 204

VI LISA

KATSEPROJEKTIDEKS NING PATRULL-LAEVADE JA -ÕHUSÕIDUKITE OSTMISEKS TAOTLETUD SUMMAD, MIS LÜKATI TAGASI

(eurodes)
Kulu liik	Riiklikus kalanduse kontrolli täiendavas programmis kavandatud kulud	Käesoleva otsuse kohaselt välja valitud projektidega seotud kulud	Liidu suurim toetus
Katseprojektid:
Vahesumma	693 523	0	0
Vahesumma	693 523	0	0
Patrull-laevad ja -õhusõidukid
Vahesumma	52 392 525	0	0
Kokku	53 086 048	0	0

22.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 356/94

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,

10. detsember 2012,

millega muudetakse suunist EKP/2010/20 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis

(EKP/2012/29)

(2012/833/EL)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 12.1, 14.3 ja 26.4,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga üldnõukogu kaasabi kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 46.2 teise ja kolmanda taandega,

ning arvestades järgmist:

(1)	11. novembri 2010. aasta suunis EKP/2010/20 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (1) sätestab reeglid riikide keskpankade poolt tehtavate tehingute standardimiseks, raamatupidamiseks ja finantsaruandluseks.

(2)

Suunise EKP/2010/20 IV lisas on kohustuste kirje 13 „Eraldised” all sätestatud võimalus teha eraldisi valuutakursi, intressimäära, krediidi- ja kullahinna riski katteks. Kuna on oluline tagada, et riikide keskpankadel oleks piisavalt rahalisi vahendeid nende tegevusest tekkivate oluliste riskide katteks, ilma et see piiraks riigisiseseid riskieraldiste raamatupidamisreegleid, peetakse oluliseks seda võimalust rõhutada suunise EKP/2010/20 regulatiivosas. See soovitus ei takista riikide keskpankadel hoida või eraldada vahendeid muude riskide jaoks riigisiseste raamatupidamisreeglite alusel.

(3)	Harmoneerida tuleb erakorralise likviidsusabi tehingute finantsaruandlust ja nendest tehingutest tekkivatele nõuetele tuleb osutada suunise EKP/2010/20 IV lisa varade kirjes 6 „Eurodes vääringustatud muud nõuded euroala krediidiasutuste vastu”. Selles osas tuleb suunist EKP/2010/20 muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Muudatused

Suunist EKP/2010/20 muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmine artikkel 6a:

„Artikkel 6a

Eraldised valuutakursi, intressimäära, krediidi- ja kullahinna riski katmiseks

RKPde tegevuse olemust arvestades võivad RKPd luua eraldise valuutakursi, intressimäära, krediidi- ja kullahinna riski katmiseks. RKP otsustab eraldise suuruse ja kasutamise RKP riskipositsiooni põhjendatud prognoosi alusel.”;

2)	suunise EKP/2010/20 IV lisa asendatakse käesoleva suunise lisaga.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev suunis jõustub 31. detsembril 2012.

Artikkel 3

Adressaadid

Käesolevat suunist kohaldatakse kõikide eurosüsteemi keskpankade suhtes.

Frankfurt Maini ääres, 10. detsember 2012

EKP nõukogu nimel

EKP president

Mario DRAGHI

(1) ELT L 35, 9.2.2011, lk 31.

LISA

„IV LISA

BILANSI KOOSTAMISE JA BILANSILISE VÄÄRTUSE HINDAMISE EESKIRJAD (1)

VARAD

Bilansikirje (3)

Bilansikirjete sisu liigitus

Hindamispõhimõte

Reguleerimisala (4)

Kuld ja nõuded kullas

Füüsiline kuld (st kangid, mündid, tahvlid, tükid) hoiul või „teel”. Mittefüüsiline kuld, näiteks kulla jooksevkontode (kollektiivkontode) jääk, tähtajalised hoiused ja nõuded kulla saamiseks, mis tulenevad järgmistest tehingutest: a) kullasisalduse muutmine ja b) kulla vahetustehingud asukoha või puhtuse alusel, kui väljaandmise ja laekumise vahel on üle ühe tööpäeva

Turuväärtus

Kohustuslik

Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroalaväliste residentide vastu

Välisvaluutas vääringustatud nõuded väljaspool euroala asuvate tehingupoolte vastu, sealhulgas rahvusvahelised ja riigiülesed asutused ning keskpangad väljaspool euroala

2.1

Laekumised Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (International Monetary Fund, IMF)

a) Laenuõigused reservkvoodi piires (neto)

Riigi kvoot miinus IMFi valduses olevad saldod eurodes. IMFi konto nr 2 (eurokonto halduskulude jaoks) võib kaasata sellesse positsiooni või kirje „Eurodes vääringustatud võlad euroalavälistele residentidele” alla

a) Laenuõigused reservkvoodi piires (neto)

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

b) SDRid

SDR positsioonid (bruto)

b) SDRid

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

c) Muud nõuded

Üldised laenuvõtmise kokkulepped, erilaenukokkulepete kohased laenud, hoiused IMFi hallatud usaldusfondides

c) Muud nõuded

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

2.2

Saldod pankades ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad

a) Saldod pankades väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad” all

Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud

a) Saldod pankades väljaspool euroala

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

b) Investeeringud väärtpaberitesse väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad” all

Euroalaväliste residentide poolt emiteeritud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid, välisvaluutareservina hoitavad aktsiainstrumendid

i) Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad

Turuhind ja valuutavahetuse turukurss

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

ii) Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

iii) Mittekaubeldavad väärtpaberid

Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

iv) Kaubeldavad aktsiainstrumendid

Turuhind ja valuutavahetuse turukurss

Kohustuslik

c) Välislaenud (hoiused) väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muu finantsvara” all

c) Välislaenud

Hoiused nimiväärtuses, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

Kohustuslik

d) Muud välisvarad

Euroalavälised pangatähed ja mündid

d) Muud välisvarad

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroala residentide vastu

a) Investeeringud väärtpaberitesse euroalal, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad” all

Euroala residentide poolt emiteeritud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid, välisvaluutareservina hoitavad aktsiainstrumendid

i) Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad

Turuhind ja valuutavahetuse turukurss

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

ii) Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

iii) Mittekaubeldavad väärtpaberid

Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

iv) Kaubeldavad aktsiainstrumendid

Turuhind ja valuutavahetuse turukurss

Kohustuslik

b) Muud nõuded euroala residentide vastu, v.a need, mis on kirjendatud vara kirje 11.3 „Muud finantsvarad” all

Laenud, hoiused, pöördrepotehingud, mitmesugune laenuandmine

b) Muud nõuded

Hoiused ja muu laenuandmine nimiväärtuses, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

Kohustuslik

Eurodes vääringustatud nõuded euroalaväliste residentide vastu

4.1

Pankade saldod, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud

a) Saldod pankades väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad” all

Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud. Pöördrepotehingud seoses eurodes vääringustatud väärtpaberite haldamisega

a) Saldod pankades väljaspool euroala

Nimiväärtus

Kohustuslik

b) Investeeringud väärtpaberitesse väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad” all

Euroalaväliste residentide poolt emiteeritud aktsiainstrumendid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturuväärtpaberid

i) Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad

Turuhind

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

ii) Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

iii) Mittekaubeldavad väärtpaberid

Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

iv) Kaubeldavad aktsiainstrumendid

Turuhind

Kohustuslik

c) Laenud väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muu finantsvara” all

c) Laenud väljaspool euroala

Hoiused nimiväärtuses

Kohustuslik

d) Euroalaväliste üksuste poolt emiteeritud väärtpaberid, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muu finantsvara” all

Riigiüleste või rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Euroopa Investeerimispanga emiteeritud väärtpaberid, olenemata emitentide geograafilisest asukohast

i) Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad

Turuhind

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

ii) Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

iii) Mittekaubeldavad väärtpaberid

Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

4.2

ERM II laenuvõimalusest tulenevad nõuded

Laenuandmine vastavalt ERM II tingimustele

Nimiväärtus

Kohustuslik

Eurodes vääringustatud laenud euroala krediidiasutustele seoses rahapoliitika operatsioonidega

Kirjed 5.1–5.5: tehingud kooskõlas vastavate rahapoliitika instrumentidega, mida on kirjeldatud 20. septembri 2011. aasta suunise EKP/2011/14 (eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta) (3) I lisas (5)

5.1

Põhilised refinantseerimisoperatsioonid

Regulaarsed iganädalased likviidsust andvad ja üldjuhul ühenädalase tähtajaga pöördtehingud

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

5.2

Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid

Regulaarsed igakuised likviidsust andvad ja üldjuhul kolmekuulise tähtajaga pöördtehingud

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

5.3

Peenhäälestus-pöördoperatsioonid

Pöördtehingud, mida tehakse tasandamise vajaduse korral

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

5.4

Struktuursed pöördtehingud

Pöördtehingud, mis korrigeerivad eurosüsteemi struktuurset positsiooni finantssektori suhtes

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

5.5

Laenamise püsivõimalus

Kindlaksmääratud intressiga üleöö-likviidsuslaenud kõlbliku tagatisvara vastu (püsivõimalus)

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

5.6

Lisatagatise nõuetega seotud laenud

Krediidiasutustele antav täiendav laen, mis tuleneb alusvarade väärtuse tõusust seoses nendele krediidiasutustele antud muu laenuga

Nimiväärtus või kulu

Kohustuslik

Eurodes vääringustatud muud nõuded euroala krediidiasutuste vastu

Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud seoses väärtpaberiportfellide haldusega varade kirjel 7 „Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid”, sealhulgas tehingud, mis tulenevad euroala varasemate valuutareservide ümberkujundamisest ja muudest nõuetest. Korrespondentkontod välismaistes euroala krediidiasutustes. Muud nõuded ja tehingud, mis ei ole seotud erakorralise likviidsusabi eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidega. Nõuded, mis tulenevad RKP algatatud rahapoliitika operatsioonidest enne eurosüsteemiga ühinemist

Nimiväärtus või kulu

Kohustuslik

Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid

7.1

Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid

Euroalal emiteeritud väärtpaberid, mida hoitakse rahapoliitika eesmärgil. Tasanduseks ostetud EKP võlakirjad

a) Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad

Turuhind

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

b) Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust (kulud, kui väärtuse langus kaetakse kohustuste kirjel 13 punktis b „Eraldised” kajastatud eraldistega)

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

c) Mittekaubeldavad väärtpaberid

Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

7.2

Muud väärtpaberid

Väärtpaberid, v.a varade kirje 7.1 „Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid” ning varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad” all, eurodes vääringustatud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid vahetus valduses, sh valitsussektori väärtpaberid EMU-eelsest ajast. Aktsiainstrumendid

a) Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad

Turuhind

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

b) Kaubeldavad väärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

c) Mittekaubeldavad väärtpaberid

Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

d) Kaubeldavad aktsiainstrumendid

Turuhind

Kohustuslik

Eurodes vääringustatud valitsussektori võlakirjad

EMU-eelsed nõuded valitsussektori vastu (mittekaubeldavad väärtpaberid, laenud)

Hoiused/laenud nimiväärtusega, mittekaubeldavad väärtpaberid soetusmaksumuses

Kohustuslik

—

Eurosüsteemisisesed nõuded+)

—

9.1

Kapitaliosalus EKPs+)

Ainult RKP bilansikirje

Iga RKP osa EKP kapitalis vastavalt asutamislepingule ja tema osale kapitali märkimise aluses EKPSi põhikirja artikli 48.2 kohaselt

Kulu

Kohustuslik

—

9.2

Välisvaluutareservide üleandmisega samaväärsed nõuded+)

Ainult RKP bilansikirje

Eurodes vääringustatud nõuded EKP vastu seoses välisvaluutareservide algse ja täiendava üleandmisega EKPSi põhikirja artikli 30 alusel

Nimiväärtus

Kohustuslik

—

9.3

EKP võlasertifikaatide emissiooniga seotud nõuded+)

Ainult EKP bilansikirje

Eurosüsteemisisesed nõuded RKPde vastu, mis tulenevad EKP võlasertifikaatide emissioonist

Kulu

Kohustuslik

—

9.4

Netonõuded seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis+) (2)

RKPde jaoks: pangatähtede jaotamise aluse kohaldamisega seotud netonõue, st sealhulgas EKP pangatähtede emissiooniga seotud eurosüsteemisisesed saldod, kompensatsioonisumma ja seda tasakaalustav raamatupidamiskanne vastavalt 25. novembri 2010. aasta otsusele EKP/2010/23 liikmesriikide, mille rahaühik on euro, RKPde emissioonitulu jaotamise kohta (6)

EKP jaoks: EKP pangatähtede emissiooniga seotud nõuded vastavalt otsusele EKP/2010/29

Nimiväärtus

Kohustuslik

—

9.5

Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto)+)

Järgmiste allkirjete netoseisud:

a)	netonõuded, mis tulenevad TARGET2-kontode ja RKPde korrespondentkontode saldodest, st nõuete ja kohustuste netosumma – vt ka kohustuste kirjet 10.4 „Muud eurosüsteemisisesed kohustused (neto)”;

a)	Nimiväärtus

Kohustuslik

b)	kogutava ja ümberjaotatava emissioonitulu vahest tulenev nõue. See on asjakohane ainult seoses ajavahemikuga alates emissioonitulu kirjendamisest aastalõpu menetluste käigus kuni arvelduseni iga aasta jaanuari viimasel tööpäeval;

b)	Nimiväärtus

Kohustuslik

c)	muud eurodes vääringustatud võimalikud eurosüsteemisisesed nõuded, sealhulgas EKP tulu vahepealne jaotamine (2)

c)	Nimiväärtus

Kohustuslik

Lõpetamata arveldused

Arvelduskontode saldod (nõuded), sealhulgas kogumisel olevad tšekid

Nimiväärtus

Kohustuslik

Muud varad

11.1

Euroala mündid

Euromündid, kui RKP ei ole seaduslik emitent

Nimiväärtus

Kohustuslik

11.2

Materiaalne ja immateriaalne põhivara

Maa ja ehitised, mööbel ja sisseseade (sealhulgas arvutiseadmed), tarkvara

Kulud miinus amortisatsioon

Amortisatsiooninormid:

—	arvutid ja seonduv riist-/tarkvara ja mootorsõidukid: 4 aastat

—	hoone sisseseade, mööbel ja seadmestik: 10 aastat

—	hoone ja kapitaliseeritud remondikulud: 25 aastat

Kulude kapitaliseerimine: piirmäärani (ilma käibemaksuta alla 10 000 euro: ei kapitaliseerita)

Soovituslik

11.3

Muud finantsvarad

—	Kapitaliosalused ja investeeringud tütarettevõtjatesse; strateegilistel/poliitilistel kaalutlustel hoitavad aktsiad

—	Sihtotstarbelise portfellina hoitavad väärtpaberid, sh aktsiad, ja muud finantsinstrumendid ja positsioonid (näiteks tähtajalised hoiused ja arvelduskontod)

—	Pöördrepotehingud krediidiasutustega seoses väärtpaberiportfellide haldusega selle kirje all

a) Kaubeldavad aktsiainstrumendid

Turuhind

Soovituslik

b) Kapitaliosalused ja mittelikviidsed aktsiaosalused ning mis tahes muud püsiinvesteeringuna hoitavad aktsiainstrumendid

Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust

Soovituslik

c) Investeeringud tütarettevõtjatesse või olulised osalused

Puhasväärtus

Soovituslik

d) Kaubeldavad väärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad

Turuhind

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Soovituslik

e) Kaubeldavad väärtpaberid, mida hoitakse tähtaja lõpuni või püsiinvesteeringuna

Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Soovituslik

f) Mittekaubeldavad väärtpaberid

Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Soovituslik

g) Saldod pankades ja laenud

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud välisvaluuta turuhinna alusel, kui saldod või hoiused on vääringustatud välisvaluutas

Soovituslik

11.4

Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused

Välisvaluuta tähtpäevatehingute, valuutavahetustehingute, intressimäära vahetustehingute, intressimäära tähtpäevatehingute, väärtpaberite tähtpäevatehingute, välisvaluuta hetketehingute hindamise tulemused tehingupäevast arvelduspäevani

Tähtpäevatehingu ja hetketehingu vaheline netopositsioon välisvaluuta turukursiga

Kohustuslik

11.5

Viitlaekumised ja ettemakstud kulud

Aruandeperioodile omistatav tulu, mis ei kuulu laekumisele aruandeperioodil. Ettemakstud kulud ja makstud kogunenud intress (s.o väärtpaberiga ostetud kogunenud intress)

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

11.6

Mitmesugused muud varad

Ettemaksed, laenud, muud vähemtähtsad kirjed.

Ümberhindluse vahekontod (ainult bilansikirje aasta jooksul: realiseerimata kahjum ümberhindluspäevadel aasta jooksul, mis ei ole kaetud vastavate ümberhindluskontodega kohustuste kirjel „Ümberhindluskontod”). Usalduslaenud. Klientide kullahoiustega seotud investeeringud. Mündid euroala riikide vääringutes. Jooksvad kulud (akumuleeritud netokahjum), eelnenud aasta kahjum enne katmist. Pensioni netovara

Nimiväärtus või kulu

Soovituslik

Ümberhindluse vahekontod

Ümberhindlusvahe keskmise maksumuse ja turuväärtuse vahel, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

Klientide kullahoiustega seotud investeeringud

Turuväärtus

Kohustuslik

Eurosüsteemi tehingupoolte kohustuste mittetäitmisest tulenevad tasumata nõuded Eurosüsteemi krediiditehingute kontekstis

Tasumata nõuded (kohustuste mittetäitmisest)

Nimiväärtus/realiseerimisväärtus (enne/pärast kahjumi arveldamist)

Kohustuslik

Kolmandate isikutega seotud varad või nõuded, mis on tagatisena omandatud ja/või saadud kohustusi mittetäitvate Eurosüsteemi tehingupoolte antud tagatise realiseerimisel

Varad või nõuded (kohustuste mittetäitmisest)

Kulu (konverteeritud saamise aja valuuta turukursiga, kui finantsvarad on vääringustatud välisvaluutas)

Kohustuslik

—

Aruandeaasta kahjum

Nimiväärtus

Kohustuslik

KOHUSTUSED

Bilansikirje (8)

Bilansikirjete sisu liigitus

Hindamispõhimõte

Reguleerimisala (9)

Ringluses olevad pangatähed (7)

a)	Euro pangatähed pluss/miinus pangatähtede jaotamise aluse kohaldamisega seotud kohandamiste summa vastavalt otsusele EKP/2010/23 ja otsusele EKP/2010/29

a)	Nimiväärtus

Kohustuslik

b)	Euroala siseriiklikus vääringus vääringustatud pangatähed sularahavahetuse aastal

b)	Nimiväärtus

Kohustuslik

Rahapoliitika operatsioonidega seotud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

Punktid 2.1, 2.2, 2.3 ja 2.5: eurodes hoiused vastavalt kirjeldusele suunise EKP/2011/14 I lisas

2.1

Arvelduskontod (kohustusliku reservi katmiseks)

Vastavalt EKPSi põhikirjale kohustusliku reservi nõudega hõlmatud finantseerimisasutuste nimekirja kuuluvate krediidiasutuste eurokontod. Käesolev kirje sisaldab peamiselt kontosid, mida kasutatakse kohustusliku reservi hoidmiseks

Nimiväärtus

Kohustuslik

2.2

Hoiustamise püsivõimalus

Kindlaksmääratud intressiga üleööhoiused (püsivõimalus)

Nimiväärtus

Kohustuslik

2.3

Tähtajalised hoiused

Peenhäälestustehing seoses vahendite koondamisega likviidsuse vähendamiseks

Nimiväärtus

Kohustuslik

2.4

Peenhäälestus-pöördoperatsioonid

Rahapoliitikaga seotud tehingud likviidsuse vähendamiseks

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

2.5

Lisatagatise nõuetega seotud hoiused

Krediidiasutuste hoiused, mis tulenevad varade väärtuse langemisest seoses kõnealustele krediidiasutustele antud laenudega

Nimiväärtus

Kohustuslik

Muud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

Repotehingud seoses samaaegsete pöördrepotehingutega väärtpaberiportfellide haldamiseks varade kirjel 7 „Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid”. Muud tehingud, mis ei ole seotud eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidega. Ei sisalda krediidiasutuste arvelduskontosid. Kohustused/hoiused, mis tulenevad RKP algatatud rahapoliitika operatsioonidest enne eurosüsteemiga ühinemist

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

Emiteeritud võlasertifikaadid

Üksnes EKP bilansikirje – RKPde puhul ülemineku bilansikirje.

Võlasertifikaadid, nagu on kirjeldatud suunise EKP/2011/14 I lisas. Nullkupongiga väärtpaber, mis on emiteeritud likviidsuse vähendamise eesmärgil

Kulu

Alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

Eurodes vääringustatud võlad muudele euroala residentidele

5.1

Valitsussektor

Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudmisel väljamakstavad hoiused

Nimiväärtus

Kohustuslik

5.2

Muud kohustused

Personali, firmade ja klientide, sealhulgas kohustuslikust reservist vabastatud finantsasutuste jooksvad arved – vt kohustuste kirje 2.1 jne; arvelduskontod; samuti tähtajalised hoiused, nõudmiseni hoiused

Nimiväärtus

Kohustuslik

Eurodes vääringustatud võlad euroalavälistele residentidele

Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudmiseni hoiused, sealhulgas maksmise kontod ja reservihalduskontod, mis kuuluvad teistele pankadele, keskpankadele, rahvusvahelistele/riigiülestele asutustele, sealhulgas Euroopa Komisjonile; samuti teiste hoiustajate arvelduskontod. Repotehingud seoses samaaegsete pöördrepotehingutega eurodes vääringustatud väärtpaberite haldamiseks.

Nende liikmesriikide keskpankade TARGET2 kontode saldod, mille vääringuks ei ole euro

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

Välisvaluutas vääringustatud võlad euroala residentidele

Arvelduskontod, repotehingute kohustused; tavaliselt välisvaluuta varasid või kulda kasutavad investeerimistehingud

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

Välisvaluutas vääringustatud võlad euroalavälistele residentidele

8.1

Hoiused, saldod ja muud kohustused

Arvelduskontod. Repotehingute, tavaliselt välisvaluuta varasid või kulda kasutavate investeerimistehingute kohustused

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

8.2

ERM II laenudest tulenevad kohustused

Laenuvõtmine vastavalt ERM II tingimustele

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

Rahvusvahelise Valuutafondi laenueriõiguste vastaskirje

Eriarveldusühikutes vääringustatud kirje, mis näitab vastavale riigile/RKP-le algselt eraldatud SDRide summat

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud turukursi alusel

Kohustuslik

—

Eurosüsteemisisesed kohustused+)

—

10.1

Välisvaluutareservide üleandmisega samaväärsed kohustused+)

Ainult EKP bilansikirje (eurodes vääringustatud)

Nimiväärtus

Kohustuslik

—

10.2

EKP võlasertifikaatide emissiooniga seotud nõuded+)

Ainult RKP bilansikirje

Eurosüsteemisisesed nõuded RKPde vastu, mis tulenevad EKP võlasertifikaatide emissioonist

Kulu

Kohustuslik

—

10.3

Netokohustused seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis+) (7)

Ainult RKP bilansikirje.

RKPde jaoks: pangatähtede jaotamise aluse kohaldamisega seotud netokohustus, st sealhulgas EKP pangatähtede emissiooniga seotud eurosüsteemisisesed saldod, kompensatsioonisumma ja seda tasakaalustav raamatupidamiskanne vastavalt otsusele EKP/2010/23

Nimiväärtus

Kohustuslik

—

10.4

Muud eurosüsteemisisesed kohustused (neto)+)

Järgmiste allkirjete netoseisud:

a)	netokohustused, mis tulenevad TARGET2-kontode ja RKPde korrespondentkontode saldodest, st nõuete ja kohustuste netosumma – vt ka varade kirjet 9.5 ‘Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto)’;

a)	Nimiväärtus

Kohustuslik

b)	ühendatava ja ümberjaotatava emissioonitulu vahest tulenev kohustus. Asjakohane üksnes ajavahemikul alates emissioonitulu kirjendamisest aastalõpu menetluste käigus kuni selle arveldamiseni iga aasta jaanuari viimasel tööpäeval;

b)	Nimiväärtus

Kohustuslik

c)	muud eurodes vääringustatud võimalikud eurosüsteemisisesed kohustused, sealhulgas EKP tulu vahepealne jaotamine (7)

c)	Nimiväärtus

Kohustuslik

Arveldused teel

Arvelduskontode saldod (kohustused), sealhulgas žiiroülekanded teel

Nimiväärtus

Kohustuslik

Muud kohustused

12.1

Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused

Tähtpäevatehingu ja hetketehingu vaheline netopositsioon välisvaluuta turukursiga

Kohustuslik

12.2

Viitvõlad ja ettemakstud tulud

Tulevasel perioodil tasumisele kuuluv kulu, mis on seotud aruandeperioodiga. Aruandeperioodil laekunud, kuid tulevase perioodiga seotud tulu

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

12.3

Mitmesugused muud varad

Maksude vahekontod. Välisvaluuta krediidi- või tagatiskontod. Repotehingud krediidiasutustega seoses samaaegsete pöördrepotehingutega väärtpaberiportfellide haldamiseks varade kirjel 11.3 „Muud finantsvarad”. Muud kohustuslikud hoiused peale reservihoiuste. Muud vähemtähtsad kirjed. Jooksvad laekumised (jaotamata netokasum), eelnenud aasta kasum enne jaotamist. Usalduskohustused. Klientide kullahoiused. Ringluses olevad mündid, juhul kui RKP on seaduslik emitent. Ringluses olevad pangatähed, mis on vääringustatud euroala riigi rahaühikutes, mis ei ole enam seaduslikud maksevahendid, kuid on endiselt ringluses pärast sularahavahetuse aastat, kui need ei kajastu kohustuste kirjel „Eraldised”. Pensionikohustuste netoväärtus

Nimiväärtus või (tagasiostu) maksumus

Soovituslik

Klientide kullahoiused

Turuväärtus

Klientide kullahoiused: kohustuslik

Eraldised

Pensionide, valuutakursi, intressimäära, krediidi- ja kullahinna riski ning muude kulude katteks, nt oodatud tulevased kulutused, eraldised euroala riigi rahaühikute katteks, mis ei ole enam seaduslikud maksevahendid, kuid on endiselt ringluses pärast sularahavahetuse aastat, kui kõnealused pangatähed ei kajastu kohustuste kirjel 12.3 „Muud kohustused/mitmesugused muud kohustused”.

RKPde sissemaksed Euroopa Keskpanka vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 48.2 konsolideeritakse vastavate summadega, mis on avaldatud varade kirjel 9.1 „Kapitaliosalus EKPs”+)

a)	Maksumus/nimiväärtus

Soovituslik

b)	Rahapoliitika operatsioonidest tulenevate vastaspoolte riski või krediidiriski katteks

b)	Nimiväärtus

Soovituslik

Ümberhindluskontod

Kulla, eurodes vääringustatud igat liiki väärtpaberite, välisvaluutas vääringustatud igat liiki väärtpaberite ja optsioonide hinnakõikumistega seotud ümberhindluskontod, intressiriski tuletisinstrumentidega seotud turu väärtuse hindamisest tulenevad erinevused; valuutakursi kõikumisega seotud ümberhindluskontod iga valuuta netopositsiooni osas, sealhulgas valuuta vahetus-/tähtpäevatehingud ja SDRid.

RKPde sissemaksed Euroopa Keskpanka vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 48.2 konsolideeritakse vastavate summadega, mis on avaldatud varade kirjel 9.1 „Kapitaliosalus EKPs”+)

Ümberhindlusvahe keskmise maksumuse ja turuväärtuse vahel, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

Kapital ja reservid

15.1

Kapital

Sissemakstud kapital – EKP kapital konsolideeritakse RKPde kapitaliosadega

Nimiväärtus

Kohustuslik

15.2

Reservid

Kohustuslikud reservid ja muud reservid. Jaotamata kasum

RKPde sissemaksed Euroopa Keskpanka vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 48.2 konsolideeritakse vastavate summadega, mis on avaldatud varade kirjel 9.1 „Kapitaliosalus EKPs”+)

Nimiväärtus

Kohustuslik

Aruandeaasta kasum

Nimiväärtus

Kohustuslik

(1) RKPde poolt avaldatavates aastaaruannetes tuleks ühtlustada teabe avalikustamine ringluses olevate euro pangatähtede, euro pangatähtede eurosüsteemis jaotamisest tulenevate eurosüsteemisiseste nõuete/kohustuste hüvitamise ja emissioonitulu kohta. Ühtlustamisele kuuluvad kirjed on IV, VIII ja IX lisas tähistatud tärniga.

(2) Ühtlustamisele kuuluvad kirjed. Vt käesoleva suunise põhjendust 5.

(3) Esimese veeru numeratsioon tugineb V, VI ja VII lisas toodud bilansiskeemidele (eurosüsteemi raamatupidamise nädalaaruanded ja konsolideeritud aastabilanss). Teise veeru numeratsioon tugineb VIII lisas toodud bilansiskeemile (keskpanga aastabilanss). Tähisega „+” märgitud kirjed konsolideeritakse eurosüsteemi nädalaaruannetes.

(4) Käesolevas lisas toodud bilansi koostamise ja hindamise põhimõtteid käsitatakse kohustuslikuna EKP aruannete suhtes ja kõigi RKPde aruannetes sisalduvate oluliste varade ja kohustuste suhtes eurosüsteemis, st olulisena eurosüsteemi tegevuse seisukohast.

(5) ELT L 331, 14.12.2011, lk 1.

(6) ELT L 35, 9.2.2011, lk 17.

(7) Ühtlustamisele kuuluvad kirjed. Vt käesoleva suunise põhjendust 5.

(8) Esimese veeru numeratsioon tugineb V, VI ja VII lisas toodud bilansiskeemidele (eurosüsteemi raamatupidamise nädalaaruanded ja konsolideeritud aastabilanss). Teise veeru numeratsioon tugineb VIII lisas toodud bilansiskeemile (keskpanga aastabilanss). Tähisega „+” märgitud kirjed konsolideeritakse eurosüsteemi nädalaaruannetes.

(9) Käesolevas lisas toodud bilansi koostamise ja hindamise põhimõtteid käsitatakse kohustuslikuna EKP aruannete suhtes ja kõigi RKPde aruannetes sisalduvate oluliste varade ja kohustuste suhtes eurosüsteemis, st olulisena eurosüsteemi toimimise seisukohast.”

22.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 356/109

EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELISE ÕHUTRANSPORDIALASE KOKKULEPPE ALUSEL LOODUD EUROOPA LIIDU / ŠVEITSI ÕHUTRANSPORDI ÜHISKOMITEE OTSUS NR 2/2012,

30. november 2012,

millega asendatakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordialase kokkuleppe lisa

(2012/834/EL)

EUROOPA LIIDU / ŠVEITSI ÕHUTRANSPORDIKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist õhutranspordialast kokkulepet, edaspidi „kokkulepe”, eriti selle artikli 23 lõiget 4,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Alates 1. veebruarist 2013 asendatakse kokkuleppe lisa käesoleva otsuse lisaga.

Genf, 30. november 2012

Ühiskomitee nimel

Euroopa Liidu delegatsiooni juht

Matthew BALDWIN

Šveitsi delegatsiooni juht

Peter MÜLLER

LISA

Käesolevas kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:

—	1. detsembril 2009 jõustunud Lissaboni lepingu alusel asendab Euroopa Liit Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane;

—

iga kord, kui käesolevas lisas nimetatud õigusaktid sisaldavad viiteid Euroopa Ühenduse liikmesriikidele, mis on asendatud viidetega Euroopa Liidu liikmesriikidele, või nendega ühenduse loomise vajadusele, käsitatakse kõnealuseid viiteid käesoleva kokkuleppe kohaldamisel kehtivana ka Šveitsi suhtes või Šveitsiga ühenduse loomise vajaduse suhtes;

—	kokkuleppe artiklite 4, 15, 18, 27 ja 35 viiteid nõukogu määrustele (EMÜ) nr 2407/92 ja (EMÜ) nr 2408/92 käsitatakse viidetena määrusele (EÜ) nr 1008/2008;

—

ilma et see piiraks käesoleva kokkuleppe artikli 15 kohaldamist, hõlmab järgmistes ühenduse direktiivides ja määrustes osutatud mõiste „ühenduse lennuettevõtja” ka sellist lennuettevõtjat, kelle peamine tegevuskoht ja registrijärgne asukoht selle olemasolu korral paikneb Šveitsi territooriumil ja kellele on antud tegevusluba kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1008/2008. Kõiki viiteid nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2407/92 käsitatakse viidetena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1008/2008;

—	kõiki järgmistes tekstides esinevaid viiteid asutamislepingu artiklitele 81 ja 82 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 101 ja 102 käsitatakse viidetena käesoleva kokkuleppe artiklitele 8 ja 9.

1. Lennunduse liberaliseerimine ja muud tsiviillennunduses kohaldatavad õigusaktid

(EÜ) nr 1008/2008

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta.

2000/79/EÜ

Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv, mis käsitleb Euroopa Lennuettevõtjate Ühenduse (AEA), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF), Euroopa Lennumeeskonnaliikmete Liidu (ECA), Euroopa Piirkondlike Lennuettevõtjate Ühenduse (ERA) ja Rahvusvahelise Lennutranspordiettevõtjate Ühenduse (IACA) sõlmitud kokkulepet tsiviillennunduse lennupersonali tööaja korralduse kohta.

93/104/EÜ

Nõukogu 23. novembri 1993. aasta direktiiv, mis käsitleb tööaja korralduse teatavaid aspekte, muudetud järgmise õigusaktiga:

—	direktiiv 2000/34/EÜ.

(EÜ) nr 437/2003

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määrus reisijate, kauba ja posti õhuvedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta.

(EÜ) nr 1358/2003

Komisjoni 31. juuli 2003. aasta määrus, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 437/2003 reisijate, kauba ja posti õhuvedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta ja muudetakse selle I ja II lisa.

(EÜ) nr 785/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus kindlustusnõuete kohta lennuettevõtjatele ja õhusõiduki käitajatele, muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni määrus (EL) nr 285/2010.

(EMÜ) nr 95/93

Nõukogu 18. jaanuari 1993. aasta määrus ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta (artiklid 1–12), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	määrus (EÜ) nr 793/2004.

2009/12/EÜ

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta direktiiv lennujaamatasude kohta (kohaldatakse Šveitsis alates 1. juulist 2011).

96/67/EÜ

Nõukogu 15. oktoobri 1996. aasta direktiiv juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades

(artiklid 1–9, 11–23 ja 25).

(EÜ) nr 80/2009

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta määrus toimimisjuhendi kohta arvutipõhiste ettetellimissüsteemide puhul ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2299/89.

2. Konkurentsieeskirjad

(EMÜ) nr 3975/87

Nõukogu 14. detsembri 1987. aasta määrus konkurentsieeskirjade rakendamiskorra kehtestamise kohta õhutranspordi ettevõtjate suhtes (artikli 6 lõige 3), viimati muudetud järgmise õigusaktiga:

—	nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003 (artiklid 1–13, 15–45).

(EÜ) nr 1/2003

Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (artiklid 1–13, 15–45).

(Sel määral, mil kõnealune määrus on käesoleva kokkuleppe kohaldamiseks oluline. Kõnealuse määruse lisamine ei mõjuta käesoleva kokkuleppe kohast ülesannete jaotust).

Määrus nr 17/62 on tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1/2003, välja arvatud artikli 8 lõige 3, mida kohaldatakse asutamislepingu artikli 81 lõike 3 alusel enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva vastu võetud otsuste suhtes kuni nende otsuste kehtivusaja lõpuni.

(EÜ) nr 773/2004

Komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määrus, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis, muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 1792/2006;

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 622/2008.

(EÜ) nr 139/2004

Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus)

(artiklid 1–18, artikli 19 lõiked 1–2 ja artiklid 20–23).

Vastavalt ühinemismääruse artikli 4 lõikele 5 kohaldatakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahel järgmist:

(1)

määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklis 3 määratletud koondumise puhul, mis ei ole ühenduse suhtes oluline kõnealuse määruse artikli 1 tähenduses ja mida on võimalik läbi vaadata vähemalt kolme EÜ liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni riikliku konkurentsiõiguse alusel, võivad kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 2 osutatud isikud või ettevõtjad enne asjaomastele ametiasutustele teatamist teha Euroopa Ühenduste Komisjonile põhjendatud ettepaneku, et koondumise peaks läbi vaatama komisjon;

(2)	Euroopa Komisjon edastab kõik määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 4 lõike 5 ja eelmise lõike kohased ettepanekud viivitamata Šveitsi Konföderatsioonile;

(3)	kui Šveitsi Konföderatsioon väljendab rahulolematust juhtumi käsitlemise suunamise taotluse suhtes, jääb juhtum Šveitsi pädeva konkurentsiasutuse pädevusse ning seda ei suunata kõnealuse lõike kohaselt Šveitsi Konföderatsiooni pädevusest välja.

Seoses ühinemismääruse artikli 4 lõigetes 4 ja 5, artikli 9 lõigetes 2 ja 6 ning artikli 22 lõikes 2 osutatud tähtaegadega kohaldatakse järgmist:

(1)	Euroopa Komisjon edastab kõik asjaomased dokumendid vastavalt artikli 4 lõigetele 4 ja 5, artikli 9 lõigetele 2 ja 6 ning artikli 22 lõikele 2 viivitamata Šveitsi pädevale konkurentsiasutusele;

(2)	Šveitsi Konföderatsiooni puhul hakatakse määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 4 lõigetes 4 ja 5, artikli 9 lõigetes 2 ja 6 ning artikli 22 lõikes 2 osutatud tähtaegu arvestama alates ajast, mil Šveitsi pädev konkurentsiasutus on asjaomased dokumendid kätte saanud.

(EÜ) nr 802/2004

Komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määrus, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (artiklid 1–24), muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 1792/2006;

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 1033/2008.

2006/111/EÜ

Komisjoni 16. novembri 2006. aasta direktiiv liikmesriikide ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete läbipaistvuse ning teatavate ettevõtjate finantsläbipaistvuse kohta.

(EÜ) nr 487/2009

Nõukogu 25. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 487/2009 asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes õhutranspordi sektoris.

3. Lennuohutus

(EÜ) nr 216/2008

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrus, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 690/2009;

—	määrus (EÜ) nr 1108/2009.

Lennundusohutusametil on Šveitsis talle kõnealuse määruse kohaselt antud volitused.

Komisjonil on Šveitsis talle antud volitused otsuste puhul, mis on tehtud kõnealuse määruse artikli 11 lõike 2, artikli 14 lõigete 5 ja 7, artikli 24 lõike 5, artikli 25 lõike 1, artikli 38 lõike 3 punkti i, artikli 39 lõike 1, artikli 40 lõike 3, artikli 41 lõigete 3 ja 5, artikli 42 lõike 4, artikli 54 lõike 1 ja artikli 61 lõike 3 kohaselt.

Olenemata Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordialase kokkuleppe lisa teise taandega ettenähtud horisontaalsest kohandusest, ei tõlgendata kõnealuse määruse artiklis 65 ega selles nimetatud otsuse 1999/468/EÜ sätetes esitatud viiteid liikmesriigile Šveitsi kohta kehtivana.

Kõnealust määrust ei tõlgendata mingil juhul selliselt, et see annaks Euroopa Lennundusohutusametile volitused tegutseda Šveitsi nimel rahvusvaheliste lepingute raames muudel põhjustel kui tema selliste lepingute järgsete kohustuste täitmisel.

Käesolevas kokkuleppes loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

(a)

artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

i)	lõikes 1 lisatakse pärast sõna „ühendusega” sõnad „või Šveitsiga”;

ii)	lõike 2 punktis a lisatakse pärast sõna „ühendusega” sõnad „või Šveitsiga”;

iii)	lõikest 2 jäetakse välja punktid b ja c;

iv)

lisatakse järgmine lõik:

„3. Kui ühendus peab läbirääkimisi kolmanda riigiga, et sõlmida leping, mille kohaselt liikmesriik või lennundusohutusamet võivad välja anda sertifikaate asjaomase kolmanda riigi pädeva lennundusasutuse väljaantud sertifikaatide alusel, püüab ta tagada Šveitsile pakkumise samalaadse lepingu sõlmimiseks asjaomase kolmanda riigiga. Šveits püüab omakorda sõlmida kolmandate riikidega samalaadsed lepingud, kui on sõlminud ühendus.”.

(b)	artiklile 29 lisatakse järgmine lõige: „4. Erandina Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktist a võib lennundusohutusameti tegevdirektor võtta Šveitsi täieõiguslikke kodanikke tööle lepingu alusel.”;

(c)	artiklile 30 lisatakse järgmine lõige: „Šveits kohaldab lennundusohutusameti suhtes Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli, mis on esitatud käesoleva lisa A lisas, kooskõlas A lisa liitega.”;

(d)	artiklile 37 lisatakse järgmine lõige: „Šveits osaleb täielikult lennundusohutusameti juhatuses ning tal on seal ELi liikmesriikidega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud hääleõigus.”;

(e)

artiklile 59 lisatakse järgmine lõige:

„12. Šveits osaleb lõike 1 punktis b osutatud ühenduse rahalises panuses vastavalt järgmisele valemile:

Formula

kus

S	=	lennundusohutusameti eelarve osa, mis ei ole kaetud lõike 1 punktides c ja d märgitud tasude ja lõivudega;
a	=	assotsieerunud riikide arv;
b	=	ELi liikmesriikide arv;
c	=	Šveitsi osamaks Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) eelarvesse;
C	=	ELi liikmesriikide ja assotsieerunud riikide toetuse kogumaht ICAO eelarves.”;

(f)	artiklile 61 lisatakse järgmine lõige: „Šveitsis lennundusohutusameti tegevusega seotud osalejate suhtes teostatavat ühenduse finantskontrolli käsitlevad sätted on esitatud käesoleva lisa B lisas.”;

(g)

määruse II lisa laiendatakse järgmistele õhusõidukitele kui toodetele, mis kuuluvad komisjoni 24. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1702/2003 (millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad) (1) artikli 2 lõike 3 punkti a alapunkti ii reguleerimisalasse:

õhusõiduk [HB-IDJ] – tüüp CL600-2B19;

õhusõiduk [HB-IKR, HB-IMY, HB-IWY] – tüüp Gulfstream G-IV;

õhusõiduk [HB-IMJ, HB-IVZ, HB-JES] – tüüp Gulfstream G-V;

õhusõiduk [HB-XJF, HB-ZCW, HB-ZDF] – tüüp MD 900.

(EÜ) nr 1108/2009

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 216/2008 lennuväljade, lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste valdkonnas ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/23/EÜ.

(EL) nr 805/2011

Komisjoni 10. augusti 2011. aasta määrus, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad lennujuhtide lubade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste teatavate tõendite kohta.

(EL) nr 1178/2011

Komisjoni 3. novembri 2011. aasta määrus, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008, muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni määrus (EL) nr 290/2012.

91/670/EMÜ

Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiiv lennunduspersonali lennunduslubade vastastikuse tunnustamise kohta tsiviillennunduses

(artiklid 1–8).

(EMÜ) nr 3922/91

Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määrus tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses (artiklid 1–3, artikli 4 lõige 2, artiklid 5–11 ja 13), muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	määrus (EÜ) nr 1899/2006;

—	määrus (EÜ) nr 1900/2006;

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 8/2008;

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 859/2008.

(EL) nr 996/2010

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus tsiviillennunduses toimuvate lennuõnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/56/EÜ.

2004/36/EÜ

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv ühenduse lennujaamu kasutavate kolmandate riikide õhusõidukite ohutuse kohta (artiklid 1–9 ja 11–14), viimati muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni direktiiv 2008/49/EÜ.

(EÜ) nr 351/2008

Komisjoni 16. aprilli 2008. aasta määrus, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/36/EÜ seoses ühenduse lennujaamu kasutavate õhusõidukite seisuplatsil kontrollimise prioriteediks seadmisega.

(EÜ) nr 768/2006

Komisjoni 19. mai 2006. aasta määrus, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/36/EÜ ühenduse lennujaamu kasutavate õhusõidukite ohutust käsitleva teabe kogumise ja vahetamise ning teabesüsteemi haldamise osas.

2003/42/EÜ

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2003. aasta direktiiv vahejuhtumitest teatamise kohta tsiviillennunduses (artiklid 1–12).

(EÜ) nr 1321/2007

Komisjoni 12. novembri 2007. aasta määrus, milles sätestatakse rakenduseeskirjad tsiviillennunduse vahejuhtumeid käsitleva sellise teabe koondamise kohta kesksesse andmekogusse, mida vahetatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/42/EÜ kohaselt.

(EÜ) nr 1330/2007

Komisjoni 24. septembri 2007. aasta määrus, milles sätestatakse rakenduseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/42/EÜ artikli 7 lõikes 2 osutatud tsiviillennunduse vahejuhtumeid käsitleva teabe levitamise kohta huvitatud isikutele.

(EÜ) nr 736/2006

Komisjoni 16. mai 2006. aasta määrus Euroopa Lennundusohutusameti töömeetodite kohta seoses standardimiskontrollide korraldamisega.

(EÜ) nr 1702/2003

Komisjoni 24. septembri 2003. aasta määrus, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad, muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 335/2007;

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 381/2005;

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 375/2007;

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 706/2006;

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 287/2008;

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 1057/2008;

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 1194/2009;

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 90/2012.

Käesolevas kokkuleppes loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses.

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

lõigetes 3, 4, 6, 8, 10, 11, 13 ja 14 asendatakse kuupäev „28. september 2003” kuupäevaga, millal jõustub ühenduse/Šveitsi õhutranspordikomitee otsus, millega lisatakse määrus (EÜ) nr 216/2008 kõnealuse määruse lisasse.

(EÜ) nr 2042/2003

Komisjoni 20. novembri 2003. aasta määrus õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta, muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 707/2006;

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 376/2007;

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 1056/2008;

—	komisjoni määrus (EL) nr 127/2010;

—	komisjoni määrus (EL) nr 962/2010;

—	komisjoni määrus (EL) nr 1149/2011,

—	komisjoni määrus (EL) nr 593/2012.

(EÜ) nr 104/2004

Komisjoni 22. jaanuari 2004. aasta määrus, milles sätestatakse Euroopa Lennundusohutusameti apellatsiooninõukogu korraldust ja koosseisu käsitlevad eeskirjad.

(EÜ) nr 593/2007

Komisjoni 31. mai 2007. aasta määrus, mis käsitleb Euroopa Lennundusohutusametile makstavaid tasusid ja lõive, viimati muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 1356/2008;

—	komisjoni määrus (EL) nr 494/2012.

(EÜ) nr 2111/2005

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrus, mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9.

(EÜ) nr 473/2006

Komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määrus, millega kehtestatakse rakenduseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud ühenduse nimekirja tarvis, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu.

(EÜ) nr 474/2006

Komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määrus, millega kehtestatakse rakenduseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, viimati muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 295/2012 (2).

(EL) nr 1332/2011

Komisjoni 16. detsembri 2011. aasta määrus, millega kehtestatakse ühised õhuruumi kasutamise nõuded ja käitamisprotseduurid õhukokkupõrke vältimiseks.

(EL) nr 646/2012

Komisjoni 16. juuli 2012. aasta rakendusmäärus, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste trahvide ja perioodiliste karistusmaksete üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

(EL) nr 748/2012

Komisjoni 3. augusti 2012. aasta määrus (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad.

4. Lennundusjulgestus

(EÜ) nr 300/2008

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrus, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002.

(EÜ) nr 272/2009

Komisjoni 2. aprilli 2009. aasta määrus, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008 lisas sätestatud tsiviillennundusjulgestuse ühiseid põhistandardeid, muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni määrus (EL) nr 297/2010;

—	komisjoni määrus (EL) nr 720/2011;

—	komisjoni määrus (EL) nr 1141/2011.

(EL) nr 1254/2009

Komisjoni 18. detsembri 2009. aasta määrus (EL), milles sätestatakse kriteeriumid, mille kohaselt on liikmesriikidel võimalik teha erandeid tsiviillennundusjulgestuse ühistest põhistandarditest ja võtta vastu alternatiivsed julgestusmeetmed.

(EL) nr 18/2010

Komisjoni 8. jaanuari 2010. aasta määrus (EL), millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 300/2008 seoses riiklike tsiviillennundusjulgestuse järelevalve programmide kriteeriumidega.

(EL) nr 72/2010

Komisjoni 26. jaanuari 2010. aasta määrus (EL), millega nähakse ette tsiviillennundusjulgestuse valdkonnas korraldatavate komisjoni inspekteerimiste kord.

(EL) nr 185/2010

Komisjoni 4. märtsi 2010. aasta määrus (EL), millega nähakse ette üksikasjalikud meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks, muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni määrus (EL) nr 357/2010;

—	komisjoni määrus (EL) nr 358/2010;

—	komisjoni määrus (EL) nr 573/2010;

—	komisjoni määrus (EL) nr 983/2010;

—	komisjoni määrus (EL) nr 334/2011;

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 859/2011;

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1087/2011;

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1147/2011;

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 173/2012;

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 711/2012;

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1082/2012.

2010/774/EL

Komisjoni 13. aprilli 2010. aasta otsus (EL), millega nähakse ette üksikasjalikud meetmed määruse (EÜ) nr 300/2008 artikli 18 punktis a osutatud teavet sisaldavate lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks, muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni otsus 2010/2604/EL;

—	komisjoni otsus 2010/3572/EL;

—	komisjoni otsus 2010/9139/EL;

—	komisjoni rakendusotsus 2011/5862/EL;

—	komisjoni rakendusotsus 2011/8042/EL;

—	komisjoni rakendusotsus 2011/9407/EL;

—	komisjoni rakendusotsus 2012/1228/EL;

—	komisjoni rakendusotsus 2012/5672/EL;

—	komisjoni rakendusotsus 2012/5880/EL.

5. Lennuliikluse korraldamine

(EÜ) nr 549/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	määrus (EÜ) nr 1070/2009.

Komisjonil on Šveitsis talle artiklite 6, 8, 10, 11 ja 12 kohaselt antud volitused.

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

lõikes 2 tuleks sõnad „ühenduse tasandil” asendada sõnadega „ühenduse tasandil, kaasates Šveitsi”.

Olenemata Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordialase kokkuleppe lisa teises taandes sätestatud horisontaalsest kohandusest, ei tõlgendata määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 5 ega selles mainitud otsuse 1999/468/EÜ sätetes viidatud „liikmesriiki” Šveitsi kohta kehtivana.

(EÜ) nr 550/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	määrus (EÜ) nr 1070/2009.

Komisjonil on Šveitsis talle artiklite 9a, 9b, 15a, 16 ja 17 kohaselt antud volitused.

Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel muudetakse kõnealust määrust järgmiselt:

a)	Artiklit 3 muudetakse järgmiselt: lõikesse 2 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „ja Šveitsis”;

b)	Artiklit 7 muudetakse järgmiselt: lõigetesse 1 ja 6 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „ja Šveitsis”;

c)	Artiklit 8 muudetakse järgmiselt: lõikesse 1 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „ja Šveitsis”;

d)	Artiklit 10 muudetakse järgmiselt: lõikesse 1 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „ja Šveitsis”;

e)	artikli 16 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Komisjon edastab oma otsuse liikmesriikidele ning teavitab sellest teenuseosutajaid, kui see on õiguslikult asjassepuutuv.”

(EÜ) nr 551/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (õhuruumi määrus), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	määrus (EÜ) nr 1070/2009.

Komisjonil on Šveitsis talle artiklite 3a, 6 ja 10 kohaselt antud volitused.

(EÜ) nr 552/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta (koostalitlusvõime määrus), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	määrus (EÜ) nr 1070/2009.

Komisjonil on Šveitsis talle artiklite 4 ja 7 ning artikli 10 lõike 3 kohaselt antud volitused.

Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel muudetakse kõnealust määrust järgmiselt:

a)	Artiklit 5 muudetakse järgmiselt: lõikesse 2 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „või Šveitsis”;

b)	Artiklit 7 muudetakse järgmiselt: lõikesse 4 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „või Šveitsis”;

c)	III lisa muudetakse järgmiselt: lõike 3 teise ja viimasesse taandesse lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „või Šveitsis”.

(EÜ) nr 2150/2005

Komisjoni 23. detsembri 2005. aasta määrus, milles sätestatakse ühised eeskirjad õhuruumi paindlikuks kasutamiseks.

(EÜ) nr 1033/2006

Komisjoni 4. juuli 2006. aasta määrus, milles sätestatakse ühtset Euroopa taevast käsitlevad nõuded lennuplaanide korra kohta lennueelses etapis, viimati muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni määrus (EL) nr 929/2010.

(EÜ) nr 1032/2006

Komisjoni 6. juuli 2006. aasta määrus, millega sätestatakse lennuandmete vahetamise automaatsüsteemidele esitatavad lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja lennujuhtimisüksuste vahel üleandmise nõuded, viimati muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni määrus (EÜ) nr 30/2009.

(EÜ) nr 1794/2006

Komisjoni 6. detsembri 2006. aasta määrus, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste ühine maksustamiskava (kohaldatakse Šveitsis alates asjaomase Šveitsi õigusakti jõustumisest, kuid mitte hiljem kui alates 1. jaanuarist 2012), viimati muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni määrus (EL) nr 1191/2010.

2006/23/EÜ

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiiv ühenduse lennujuhiloa kohta.

(EÜ) nr 730/2006

Komisjoni 11. mai 2006. aasta määrus õhuruumi klassifikatsiooni ja visuaallennureeglitele vastavate lendude lubamise kohta lennutasandist 195 kõrgemal.

(EÜ) nr 219/2007

Nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määrus ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks, viimati muudetud järgmise õigusaktiga:

—	nõukogu määrus (EÜ) nr 1361/2008.

(EÜ) nr 633/2007

Komisjoni 7. juuni 2007. aasta määrus, milles sätestatakse lendudest teavitamiseks, nende koordineerimiseks ja lennujuhtimisüksuste vahel üleandmiseks kasutatava lennuandmete edastamise protokolli kohaldamise nõuded, muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni määrus (EL) nr 283/2011.

(EÜ) nr 1265/2007

Komisjoni 26. oktoobri 2007. aasta määrus, millega kehtestatakse õhk-maa kõneside kanalisammu nõuded ühtses Euroopa taevas.

(EÜ) nr 482/2008

Komisjoni 30. mai 2008. aasta määrus, millega luuakse aeronavigatsiooniteenuste osutajate rakendatav tarkvara turvalisuse tagamise süsteem ja muudetakse määruse (EÜ) nr 2096/2005 II lisa.

(EÜ) nr 29/2009

Komisjoni 16. jaanuari 2009. aasta määrus, millega kehtestatakse andmevahetusteenuste nõuded ühtse Euroopa taeva jaoks.

Käesolevas kokkuleppes loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

I lisa A osasse lisatakse „Switzerland UIR”.

(EÜ) nr 262/2009

Komisjoni 30. märtsi 2009. aasta määrus, milles sätestatakse režiimi S päringusaatja koodide kooskõlastatud määramise ja kasutamise nõuded ühtse Euroopa taeva kontekstis.

(EL) nr 73/2010

Komisjoni 26. jaanuari 2010. aasta määrus, millega kehtestatakse ühtse Euroopa taeva aeronavigatsiooniliste andmete ja aeronavigatsiooniteabe kvaliteedinõuded.

(EL) nr 255/2010

Komisjoni 25. märtsi 2010. aasta määrus, milles sätestatakse lennuliiklusvoogude juhtimise ühised eeskirjad.

(EL) nr 691/2010

Komisjoni 29. juuli 2010. aasta määrus, millega kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse kava ning muudetakse määrust (EÜ) nr 2096/2005, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded, muudetud järgmise õigusaktiga:

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1216/2011.

Komisjoni poolt kõnealuse määruse artikli 14 lõike 3 alusel vastuvõetud parandusmeetmed on Šveitsi jaoks kohustuslikud pärast nende vastuvõtmist ühiskomitee poolt.

2010/5134/EL

Komisjoni 29. juuli 2010. aasta otsus ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise organi määramise kohta.

2010/5110/EL

Komisjoni 12. augusti 2010. aasta otsus funktsionaalsete õhuruumiosade süsteemi koordinaatori määramise kohta ühtse Euroopa taeva kontekstis.

(EL) nr 176/2011

Komisjoni 24. veebruari 2011. aasta määrus teabe kohta, mis tuleb esitada enne funktsionaalse õhuruumiosa kehtestamist ja muutmist.

2011/121/EL

Komisjoni 21. veebruari 2011. aasta otsus, milles määratakse kindlaks kogu Euroopa Liitu hõlmavad tulemuseesmärgid ja häiretasemed aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks aastatel 2012–2014.

(EL) nr 677/2011

Komisjoni 7. juuli 2011. aasta määrus, millega kehtestatakse lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgustiku funktsioonide üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja muudetakse määrust (EL) nr 691/2010

2011/4130/EL

Komisjoni 7. juuli 2011. aasta otsus võrgustiku haldusasutuse määramise kohta ühtse Euroopa taeva lennuliikluse korraldamise võrgustikule.

(EL) nr 1034/2011

Komisjoni 17. oktoobri 2011. aasta rakendusmäärus, lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste ohutusjärelevalve kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2010.

(EL) nr 1035/2011

Komisjoni 17. oktoobri 2011. aasta rakendusmäärus, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 482/2008 ja (EL) nr 691/2010.

(EL) nr 1206/2011

Komisjoni 22. novembri 2011. aasta rakendusmäärus, millega kehtestatakse õhusõidukite identifitseerimise nõuded seoses ühtse Euroopa taeva seirega.

Käesolevas kokkuleppes loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

I lisa A osasse lisatakse „Switzerland UIR”.

(EL) nr 1207/2011

Komisjoni 22. novembri 2011. aasta rakendusmäärus, milles sätestatakse ühtse Euroopa taeva seire toimivuse ja koostalitlusvõime nõuded.

6. Keskkond ja müra

2002/30/EÜ

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. märtsi 2002. aasta direktiiv müraga seotud käitamispiirangute eeskirjade ja -korra kehtestamise kohta ühenduse lennuväljadel (artiklid 1–12 ja 14–18).

(Kehtivad Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Leedu Vabariigi, Läti Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Tšehhi Vabariigi ja Ungari Vabariigi ühinemistingimusi ning Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavaid muudatusi käsitleva akti I lisa muudatused, mis tulenevad II lisa 8. peatüki („Transpordipoliitika”) G jao („Õhutransport”) punktist 2).

89/629/EMÜ

Nõukogu 4. detsembri 1989. aasta direktiiv tsiviilkasutuses olevate allahelikiirusega reaktiivlennukite müra piiramise kohta

(artiklid 1–8).

2006/93/EÜ

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni teise väljaande (1988) 16. lisa 1. köite 3. peatüki II osas käsitletud lennukite lendude reguleerimise kohta.

7. Tarbijate kaitse

90/314/EMÜ

Nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiiv reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta

(artiklid 1–10).

93/13/EMÜ

Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes

(artiklid 1–11).

(EÜ) nr 2027/97

Nõukogu 9. oktoobri 1997. aasta määrus lennuettevõtja vastutuse kohta õnnetusjuhtumite puhul (artiklid 1–8), muudetud järgmise õigusaktiga:

—	määrus (EÜ) nr 889/2002.

(EÜ) nr 261/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91

(artiklid 1–18).

(EÜ) nr 1107/2006

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul.

8. Muu

2003/96/EÜ

Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik

(artikli 14 lõike 1 punkt b ja artikli 14 lõige 2).

9. Lisad

A	:	Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll.
B	:	Šveitsis EASA tegevuses osalejate üle teostatavat Euroopa Liidu finantskontrolli käsitlevad sätted.

(1) ELT L 243, 27.9.2003, lk 6.

(2) Määrust kohaldatakse Šveitsis seni, kuni see kehtib ELis.

A LISA

PROTOKOLL EUROOPA LIIDU PRIVILEEGIDE JA IMMUNITEETIDE KOHTA

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

VÕTTES ARVESSE, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 343 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) asutamislepingu artiklile 191 on Euroopa Liidul ja Euratomil liikmesriikide territooriumidel privileegid ja immuniteedid, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule:

I PEATÜKK

EUROOPA LIIDU OMAND, VARA JA TEGEVUS

Artikkel 1

Liidu ruumid ja ehitised on puutumatud. Neid ei või läbi otsida, arestida, konfiskeerida ega sundvõõrandada. Liidu omandi ja vara suhtes ei kehti Euroopa Kohtu loata ükski haldus- ega õiguslik piirang.

Artikkel 2

Liidu arhiivid on puutumatud.

Artikkel 3

Liit, selle vara, tulud ja muu omand on vabastatud kõigist otsestest maksudest.

Alati kui võimalik, võtavad liikmesriikide valitsused asjakohased meetmed, et hüvitada või tagastada vallas- või kinnisvara hinnas sisalduvad kaudsed maksud või müügimaksud, kui EL teeb oma ametlikuks kasutuseks ulatuslikke oste, mille hind sisaldab selliseid makse. Neid sätteid ei kohaldata, kui nende mõju liidu piires kahjustataks konkurentsi.

Vabastus ei kehti maksude ja tasude suhtes, mis katavad üksnes kommunaalteenuste kulud.

Artikkel 4

Liit on vabastatud kõikidest tollimaksudest, impordi- ja ekspordikeeldudest ning impordi- ja ekspordipiirangutest ametlikuks kasutuseks mõeldud kaupade puhul; riigi territooriumil, kuhu need kaubad on imporditud, ei võõrandata neid tasu eest ega tasuta, välja arvatud tingimustel, mille on heaks kiitnud selle riigi valitsus.

Samuti on liidu väljaanded vabastatud tollimaksudest, impordi- ja ekspordikeeldudest ning impordi- ja ekspordipiirangutest.

II PEATÜKK

SIDE JA REISILUBA (LAISSEZ-PASSER)

Artikkel 5

Liidu institutsioonidele võimaldatakse ametlikuks sidepidamiseks ja kõikide oma dokumentide edastamiseks iga liikmesriigi territooriumil sama kord, mille see riik tagab diplomaatilistele esindustele.

Liidu institutsioonide ametlikku kirjavahetust ja muid ametlikke teateid ei tsenseerita.

Artikkel 6

Liidu institutsioonide presidendid võivad liidu institutsioonide liikmetele ja teenistujatele väljastada lihthäälteenamusega otsustava nõukogu kehtestatud vormis reisiloa (laissez-passer), mida liikmesriikide ametiasutused tunnustavad kehtiva reisidokumendina. Neid reisilube väljastatakse ametnikele ja muudele teenistujatele tingimustel, mis on ette nähtud liidu ametnike personalieeskirjades ja muude teenistujate teenistustingimustes.

Komisjon võib sõlmida lepinguid nende reisilubade tunnustamiseks kehtivate reisidokumentidena kolmandate riikide territooriumil.

III PEATÜKK

EUROOPA PARLAMENDI LIIKMED

Artikkel 7

Euroopa Parlamendi istungipaika sõitvate või sealt lahkuvate Euroopa Parlamendi liikmete vaba liikumise suhtes ei kehtestata ühtegi haldus- ega muud piirangut.

Tolli- ja valuutakontrolli suhtes võimaldatakse Euroopa Parlamendi liikmetele:

a)	nende oma riigi valitsuse poolt samad soodustused, mis on ette nähtud kõrgematele ametnikele ajutise ametliku välislähetuse puhul;

b)	teiste liikmesriikide valitsuste poolt samad soodustused, mis välisriikide valitsuste esindajatele ajutisel ametilähetusel.

Artikkel 8

Euroopa Parlamendi liikmeid ei või üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu.

Artikkel 9

Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal on Euroopa Parlamendi liikmetel:

a)	oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

b)	teise liikmesriigi territooriumil immuniteet kinnipidamise ja kohtumenetluse suhtes.

Euroopa Parlamendi liikmete immuniteet kehtib ka siis, kui nad sõidavad Euroopa Parlamendi istungipaika ja sealt tagasi.

Immuniteedile ei saa tugineda, kui parlamendiliige tabatakse õiguserikkumiselt, ning see ei takista Euroopa Parlamendil kasutamast õigust tühistada oma liikme immuniteet.

IV PEATÜKK

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE TÖÖS OSALEVAD LIIKMESRIIKIDE ESINDAJAD

Artikkel 10

Liidu institutsioonide töös osalevatele liikmesriikide esindajatele, nende nõuandjatele ja tehnilistele asjatundjatele võimaldatakse oma kohustusi täites ning kohtumispaika ja sealt tagasi sõites tavapärased privileegid, immuniteedid ja soodustused.

Käesolev artikkel kehtib samuti liidu konsultatiivorganite kohta.

V PEATÜKK

EUROOPA LIIDU AMETNIKUD JA MUUD TEENISTUJAD

Artikkel 11

Iga liikmesriigi territooriumil on liidu ametnikel ja muudel teenistujatel nende kodakondsusest olenemata järgmised privileegid ja immuniteedid:

vastavalt asutamislepingute sätetele, mis käsitlevad ühest küljest ametnike ja muude teenistujate vastutust liidu ees ja teisest küljest Euroopa Liidu Kohtu pädevust liidu ja selle ametnike vahelistes vaidlustes, kohtulik puutumatus ametiülesannete täitmisel sooritatud tegude, sealhulgas suuliste ja kirjalike avalduste suhtes. Neile jääb see puutumatus ka pärast nende ametist lahkumist;

b)	nende, samuti nende abikaasade ja neist sõltuvate pereliikmete puhul ei kehti sissesõidupiirangud ega välismaalaste registreerimise formaalsused;

c)	valuutavahetust reguleerivate eeskirjade rakendamisel võimaldatakse neile samad soodustused, mis on ette nähtud rahvusvaheliste organisatsioonide ametnikele;

õigus selles riigis esmakordsel ametisseasumisel tollimaksuvabalt riiki tuua oma mööbel ja muu vallasvara ning õigus oma mööbel ja muu vallasvara tollimaksuvabalt sellest riigist taas välja viia, kui nende ametikohustused selles riigis lõpevad; mõlemal juhul vastavalt tingimustele, mida peab vajalikuks selle riigi valitsus, kus seda õigust kasutatakse;

õigus tollimaksuvabalt riiki tuua isiklikuks kasutamiseks mõeldud auto, mis on omandatud riigis, kus nad viimati elasid, või riigis, mille kodakondsed nad on, selle riigi siseturul valitsevate tingimuste kohaselt, ning see auto tollimaksuvabalt sellest riigist taas välja viia; mõlemal juhul vastavalt tingimustele, mida peab vajalikuks asjaomase riigi valitsus.

Artikkel 12

Kooskõlas tingimuste ja menetlusega, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist asjaomaste institutsioonidega määruste abil kinnitanud, on liidu ametnikud ja muud teenistujad kohustatud maksma liidule maksu töö- ja muudelt tasudelt, mida liidud neile maksavad.

Liidu makstud töö- ja muudelt tasudelt ei maksta riiklikke makse.

Artikkel 13

Tulumaksu, omandimaksu ja pärandimaksu rakendamisel ning liidu liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimist käsitlevate konventsioonide kohaldamisel loetakse nende liidu ametnike ja muude teenistujate elukohaks, kes üksnes oma kohustuste täitmiseks liidu teenistuses asuvad elama liikmesriiki, kus nad liidu teenistusse astudes ei ole maksukohustuslased, nii riigis, kus nad tegelikult elavad, kui ka riigis, kus nad on maksukohustuslased, viimati nimetatud riiki, tingimusel et see riik on liidu liige. See säte kehtib ka abikaasa kohta, kui abikaasa ei tegutse iseseisvalt tasustataval töökohal, ning käesolevas artiklis nimetatud isikute ülalpidamisel ja hoole all olevate laste kohta.

Eelmises lõigus nimetatud isikutele kuuluv vallasvara, mis asub selle riigi territooriumil, kus nad viibivad, on selles riigis vabastatud pärandimaksust; pärandimaksu suurust määrates loetakse selline vara nende isikute maksustavas elukohariigis asuvaks, arvestades kolmandate riikide õigusi ja topeltmaksustamist käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide võimalikku kohaldamist.

Käesoleva artikli sätete kohaldamisel ei arvestata sellist elukohta, mis on seotud üksnes kohustuste täitmisega muude rahvusvaheliste organisatsioonide teenistuses.

Artikkel 14

Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist teiste asjaomaste institutsioonidega määruste abil liidu ametnike ja muude teenistujate sotsiaalkindlustustagatiste kava.

Artikkel 15

Euroopa Parlament ja nõukogu määravad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist asjaomaste institutsioonidega määruste abil kindlaks liidu ametnike ja muude teenistujate kategooriad, kelle suhtes osaliselt või täielikult kehtivad artikli 11, artikli 12 teise lõigu ja artikli 13 sätted.

Liikmesriikide valitsustele teatatakse korrapäraselt sellistesse kategooriatesse kuuluvate ametnike ja muude teenistujate nimed, ametinimetused ja aadressid.

VI PEATÜKK

EUROOPA LIIDU JUURDE AKREDITEERITUD KOLMANDATE RIIKIDE ESINDUSTE PRIVILEEGID JA IMMUNITEEDID

Artikkel 16

Liikmesriik, mille territooriumil on liidu institutsiooni asukoht, annab kolmandate riikide esindustele, mis on akrediteeritud liidu juurde, tavapärased diplomaatilised immuniteedid ja privileegid.

VII PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 17

Liidu ametnikele ja muudele teenistujatele antakse privileegid, immuniteedid ja soodustused üksnes liidu huvides.

Iga liidu institutsioon peab ametnikule või muule teenistujale antud immuniteedi ära võtma alati, kui kõnealune institutsioon leiab, et sellise immuniteedi äravõtmine ei ole vastuolus liidu huvidega.

Artikkel 18

Käesoleva protokolli kohaldamisel teevad liidu institutsioonid koostööd asjaomaste liikmesriikide vastutavate ametiasutustega.

Artikkel 19

Artikleid 11–14 ja artiklit 17 kohaldatakse komisjoni liikmete suhtes.

Artikkel 20

Artikleid 11–14 ja artiklit 17 kohaldatakse Euroopa Liidu Kohtu kohtunike, kohtujuristide, kohtusekretäride ja kaasettekandjate suhtes, ilma et see piiraks Euroopa Liidu Kohtu põhikirja käsitleva protokolli artikli 3 sätteid kohtunike ja kohtujuristide kohtuliku puutumatuse kohta.

Artikkel 21

Ilma et see piiraks Euroopa Investeerimispanga põhikirja protokolli sätete kohaldamist, kohaldatakse käesolevat protokolli ka Euroopa Investeerimispanga, selle organite liikmete, selle personali ning selle tegevuses osalevate liikmesriikide esindajate suhtes.

Peale selle on Euroopa Investeerimispank vabastatud mis tahes kujul maksustamisest või muust sellelaadsest kohustusest tema kapitali mis tahes suurenemise korral ning sellega seotud võimalikest formaalsustest riigis, kus on kõnealuse panga asukoht. Samamoodi ei anna Euroopa Investeerimispanga tegevuse lõpetamine või likvideerimine alust maksustamiseks. Panga ja selle organite põhikirjalist tegevust ei maksustata käibemaksuga.

Artikkel 22

Käesolevat protokolli kohaldatakse ka Euroopa Keskpanga, selle organite liikmete ja selle personali suhtes, ilma et see piiraks Euroopa Keskpankade Süsteemi ning Euroopa Keskpanga põhikirja käsitleva protokolli sätete kohaldamist.

Peale selle on Euroopa Keskpank vabastatud mis tahes kujul maksustamisest või muust sellelaadsest kohustusest tema kapitali mis tahes suurenemise korral ning sellega seotud võimalikest formaalsustest riigis, kus on kõnealuse panga asukoht. Kõnealuse panga ja selle organite tegevust, mis on kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ning Euroopa Keskpanga põhikirjaga, ei maksustata käibemaksuga.

Liide

EUROOPA LIIDU PRIVILEEGIDE JA IMMUNITEETIDE PROTOKOLLI ŠVEITSIS KOHALDAMISE MENETLUS

1. Kohaldamise laiendamine Šveitsile

Igat viidet liikmesriikidele Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokollis (edaspidi „protokoll”) mõistetakse nii, et see hõlmab ka Šveitsi, juhul kui järgmiste sätetega ei ole ette nähtud teisiti.

2. Agentuuri vabastamine kaudsetest maksudest (kaasa arvatud käibemaks)

Šveitsist eksporditavatelt toodetelt ja teenustelt ei tule maksta Šveitsi käibemaksu. Kui tegemist on lennundusohutusameti ametlikuks kasutamiseks protokolli artikli 3 teise lõigu kohaselt Šveitsi tarnitavate toodete või seal osutatavate teenustega, vabastatakse need käibemaksust selle tagastamise teel. Käibemaksust vabastatakse juhul, kui kaupade ja teenuste ostuhind arvel või sellega võrdsustatud dokumendil on kokku vähemalt 100 Šveitsi franki (maksud kaasa arvatud).

Käibemaksu tagastamine toimub sellekohase Šveitsi vormi esitamisel föderaalse maksuameti käibemaksu osakonda. Taotlused tuleb üldjuhul läbi vaadata kolme kuu jooksul alates kuupäevast, kui tagastamistaotlus koos vajalike tõendavate dokumentidega esitati.

3. Lennundusohutusameti personali käsitlevate eeskirjade kohaldamise menetlus

Vastavalt kõnealuse protokolli artikli 12 teisele lõigule vabastab Šveits vastavalt riigisisese õiguse põhimõtetele lennundusohutusameti ametnikud ja teised töötajad määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69 (1) artikli 2 tähenduses föderaal-, kantoni- ja kommuunimaksudest palgalt, töötasult ja tasudelt, mida neile maksab Euroopa Liit ja mis on maksustatud liidusisese maksuga.

Kõnealuse protokolli artikli 13 kohaldamisel ei käsitata Šveitsi liikmesriigina eespool esitatud punkti 1 tähenduses.

Lennundusohutusameti ametnikud ja teised töötajad ning nende pereliikmed, kes on Euroopa Liidu ametnike ja teiste teenistujate suhtes kehtiva sotsiaalkindlustuse süsteemi liikmed, ei pea tingimata olema allutatud Šveitsi sotsiaalkindlustuse süsteemile.

Euroopa Liidu Kohtul on ainupädevus kõigis agentuuri või komisjoni ja tema personali vahelisi suhteid käsitlevates küsimustes seoses nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (2) ja teiste Euroopa Liidu õiguse töötingimusi määratlevate sätete kohaldamisega.

(1) Nõukogu määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69, 25. märts 1969, millega määratakse kindlaks Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate kategooriad, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artiklit 12, artikli 13 teist lõiku ja artiklit 14 (EÜT L 74, 27.3.1969, lk 1). Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1749/2002 (EÜT L 264, 2.10.2002, lk 13).

(2) Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ), 29. veebruar 1968, nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (muudele teenistujatele kohaldatav kord) (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1). Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2104/2005 (ELT L 337, 22.12.2005, lk 7).

B LISA

FINANTSKONTROLL ŠVEITSI-POOLSETE EUROOPA LENNUNDUSOHUTUSAMETI TEGEVUSES OSALEJATE ÜLE

Artikkel 1

Otsene teabevahetus

Lennundusohutusamet ja komisjon suhtlevad otse kõigi Šveitsis asuvate isikute või ettevõtjatega, kes osalevad lennundusohutusameti tegevuses lepinguosalistena, lennundusohutusameti programmis osalejatena, isikutena, kellele on tehtud makseid lennundusohutusameti või komisjoni eelarvest, või alltöövõtjatena. Need isikud võivad edastada otse komisjonile või lennundusohutusametile kogu olulise teabe ja dokumendid, mis nad peavad esitama vastavalt käesolevas otsuses viidatud vahenditele, sõlmitud lepingutele või kokkulepetele ja kõigile nende alusel vastuvõetud otsustele.

Artikkel 2

Kontrollid

1. Vastavalt 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (1) ja lennundusohutusameti finantseeskirjale, mille haldusnõukogu võttis vastu 26. märtsil 2003 vastavalt komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185, (2) ja muudele käesolevas otsuses osutatud õigusaktidele võib Šveitsis asutatud ettevõtetega sõlmitud lepingutes ja kokkulepetes ning nendega koos vastuvõetud otsustes ette näha, et nende ja nende alltöövõtjate juures võivad igal ajal toimuda teaduslikud, finants-, tehnoloogilised või muud auditid, mida viivad läbi lennundusohutusameti või komisjoni ametnikud või lennundusohutusameti ja komisjoni poolt volitatud muud isikud.

2. Lennundusohutusameti või komisjoni ametnikele ja muudele kõnealuse ameti ja komisjoni volitatud isikutele peab olema tagatud kontrolli teostamiseks vajalik juurdepääs ruumidele, töödele ja dokumentidele ning kogu auditi teostamiseks vajalikule teabele, kaasa arvatud elektroonilisel kujul. Seda juurdepääsuõigust väljendatakse selgesõnaliselt lepingutes ja kokkulepetes, mis on sõlmitud käesolevas otsuses viidatud vahendite rakendamiseks.

3. Euroopa Kontrollikojal on samad õigused kui komisjonil.

4. Auditid võivad toimuda kuni viis aastat pärast käesoleva otsuse kehtivuse lõppu või vastavalt sõlmitud lepingutes või kokkulepetes ning vastuvõetud otsustes ettenähtud tähtaegadele.

5. Šveitsi föderaalset finantskontrolli teavitatakse eelnevalt Šveitsi territooriumil teostatavatest audititest. See teave ei ole niisuguste auditite teostamise seaduslik tingimus.

Artikkel 3

Kohapealsed kontrollid

1. Käesoleva kokkuleppe kohaselt on komisjon (OLAF) volitatud teostama kohapealset kontrolli ja ülevaatusi Šveitsi territooriumil vastavalt tingimustele, mis on sätestatud nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (3).

2. Kohapealse kontrolli ja inspekteerimise valmistab komisjon ette ja viib läbi tihedas koostöös Šveitsi föderaalse finantskontrolli või teiste pädevate, Šveitsi föderaalse finantskontrolli määratud Šveitsi asutustega. Asjaomastele asutustele teatatakse võimalikult kiiresti kontrolli ja inspekteerimise objekt, eesmärk ja õiguslik alus, et nad võiksid tagada igakülgse vajaliku abi. Sel eesmärgil võivad Šveitsi pädevate asutuste töötajad osaleda kohapealses kontrollis ja inspekteerimises.

3. Kui asjaomased Šveitsi asutused soovivad, võivad kohapealse kontrolli ja inspekteerimise korraldada komisjon ja kõnealused asutused ühiselt.

4. Kui programmis osalejad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, tagavad Šveitsi asutused siseriiklikke eeskirju järgides komisjoni inspektoritele igakülgse vajaliku abi kohapealse kontrolli ja inspekteerimise edukaks teostamiseks.

5. Komisjon edastab võimalikult kiiresti Šveitsi föderaalsele finantskontrollile kõik asjaolud või kahtlused rikkumiste kohta, millest ta on kohapealse kontrolli või inspekteerimise käigus teadlikuks saanud. Igal juhul peab komisjon teavitama eespool nimetatud asutust kontrolli või inspekteerimise tulemustest.

Artikkel 4

Teavitamine ja nõustamine

1. Käesoleva lisa edukaks rakendamiseks vahetavad ühenduse ja Šveitsi pädevad asutused regulaarselt teavet ning peavad ühe või teise lepinguosalise taotlusel nõupidamisi.

2. Šveitsi pädevad asutused teavitavad viivitamatult lennundusohutusametit ja komisjoni kõigist neile teatavaks saanud asjaoludest või kahtlustest seoses eeskirjade eiramisega käesolevas kokkuleppes viidatud vahendite kohaldamiseks sõlmitud lepingute ja kokkulepete sõlmimisel ja rakendamisel.

Artikkel 5

Konfidentsiaalsus

Kogu käesoleva lisa alusel mis tahes vormis edastatud või saadud teavet käsitletakse ametisaladusena ja seda kaitstakse nagu muud samalaadset informatsiooni Šveitsi õigusaktide ja ühenduse institutsioonide suhtes kehtivate vastavate sätetega. Sellist teavet võib edastada üksnes ühenduse institutsioonides, liikmesriikides või Šveitsis olevatele isikutele, kes oma ülesannete tõttu peavad seda teadma; samuti tohib seda teavet kasutada üksnes selleks, et tagada lepinguosaliste finantshuvide tõhus kaitse.

Artikkel 6

Haldusmeetmed ja -sanktsioonid

Ilma et see piiraks Šveitsi karistusõiguse kohaldamist, võib agentuur või komisjon võtta haldusmeetmeid ja määrata halduskaristusi vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, samuti nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (4).

Artikkel 7

Sissenõudmine ja täitmine

Lennundusohutusameti ja komisjoni poolt käesoleva otsuse rakendusalas vastuvõetud otsused, mis sisaldavad rahalisi kohustusi muudele isikutele kui riikidele, kuuluvad täitmisele Šveitsis.

Täitekorraldus väljastatakse ilma muu kontrollita pärast dokumendi autentsuse tõestamist Šveitsi valitsuse määratud asutuse poolt, kes teavitab sellest lennundusohutusametit või komisjoni. Sundtäitmine toimub vastavalt Šveitsi menetlusõigusele. Täitedokumendi aluseks oleva otsuse seaduslikkust kontrollib Euroopa Liidu Kohus.

Euroopa Liidu Kohtu otsused, mis tehakse vahekohtuklausli alusel, kuuluvad täitmisele samadel tingimustel.

(1) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(2) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(3) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(4) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2012.356.est
Euroopa Liidu Teataja		L 356

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	55. köide 22. detsember 2012

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2012/828/EL
	*	Nõukogu otsus, 13. november 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahelise lepingu (millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa vahelist lepingut vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kohta) sõlmimist	1
		Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vaheline leping, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa vahelist lepingut vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kohta	2
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 1261/2012, 20. detsember 2012, millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2013. aastaks	19
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 1262/2012, 20. detsember 2012, millega kehtestatakse 2013. ja 2014. aastaks ELi laevadele püügivõimalused seoses teatavate süvamere kalavarudega	22
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 1263/2012, 21. detsember 2012, millega muudetakse määrust (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid	34
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 1264/2012, 21. detsember 2012, millega rakendatakse määrust (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid	55
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1265/2012, 17. detsember 2012, millega muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 837/2012 Aspergillus oryzae (DSM 22594) abil toodetud 6-fütaasi valmistise minimaalse aktiivsuse osas kodulindude, võõrutatud põrsaste, nuumsigade ja emiste söödalisandina (loa hoidja DSM Nutritional Products) ( 1 )	61
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1266/2012, 21. detsember 2012, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	63
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1267/2012, 21. detsember 2012, millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud alates 1. jaanuarist 2013	65
		DIREKTIIVID
	*	Komisjoni rakendusdirektiiv 2012/52/EL, 20. detsember 2012, millega nähakse ette meetmed, et hõlbustada teises liikmesriigis väljakirjutatud retseptide tunnustamist ( 1 )	68
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus 2012/829/ÜVJP, 21. detsember 2012, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid	71
		2012/830/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 7. detsember 2012, täiendava rahalise toetuse kohta liikmesriikide kalanduse kontrolli, inspekteerimise ja järelevalve programmidele 2012. aastal (teatavaks tehtud numbri C(2012) 8967 all)	78
		2012/831/EL
	*	Komisjoni otsus, 20. detsember 2012, millega lubatakse Hispaanial pikendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 492/2011 (töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires) artiklite 1–6 kohaldamise ajutist peatamist Rumeenia töötajate suhtes	90
		2012/832/EL
	*	Euroopa Keskpanga otsus, 10. detsember 2012, millega muudetakse otsust EKP/2010/21 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta (EKP/2012/30)	93
		SUUNISED
		2012/833/EL
	*	Euroopa Keskpanga suunis, 10. detsember 2012, millega muudetakse suunist EKP/2010/20 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKP/2012/29)	94
		RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
		2012/834/EL
	*	Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordialase kokkuleppe alusel loodud Euroopa Liidu / Šveitsi õhutranspordi Ühiskomitee otsus nr 2/2012, 30. november 2012, millega asendatakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordialase kokkuleppe lisa	109

Teaduslik nimetus	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Psetta maxima	TUR	Harilik kammeljas
Sprattus sprattus	SPR	Kilu

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	56,9
	MA	79,5
	TN	111,9
	TR	123,6
	ZZ	93,0
0707 00 05	AL	87,0
	TR	136,9
	ZZ	112,0
0709 93 10	MA	110,2
	TR	137,7
	ZZ	124,0
0805 10 20	MA	61,3
	TR	63,0
	ZA	51,2
	ZZ	58,5
0805 20 10	MA	69,9
0805 20 10	ZZ	69,9
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	IL	86,6
	JM	129,1
	MA	98,7
	TR	84,1
	ZZ	99,6
0805 50 10	TR	79,2
0805 50 10	ZZ	79,2
0808 10 80	BA	56,8
	CA	156,3
	CN	174,8
	MK	40,0
	US	132,7
	ZA	123,7
	ZZ	114,4
0808 30 90	CN	72,9
	TR	135,1
	US	182,0
	ZZ	130,0

CN-kood	Toote kirjeldus	Imporditollimaks (1) (eurot/t)
1001 19 00 1001 11 00	Kõva NISU, kõrge kvaliteediga	0,00
	keskmise kvaliteediga	0,00
	madala kvaliteediga	0,00
ex 1001 91 20	Pehme NISU, seemneks	0,00
ex 1001 99 00	Pehme NISU, kõrge kvaliteediga, v.a seemneks	0,00
1002 10 00 1002 90 00	RUKIS	0,00
1005 10 90	MAISITERAD seemneks, v.a hübriidid	0,00
1005 90 00	MAISITERAD, v.a seemneks (2)	0,00
1007 10 90 1007 90 00	TERASORGO, v.a seemneks ettenähtud hübriidid	0,00