21.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 352/1

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1241/2012,

11. detsember 2012,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1138/2011, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast pärinevate rasvalkoholide ja nende segude impordi suhtes ning nõutakse lõplikult sisse sellise impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse ettepanekut, mille Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

(1)	2010. aasta augustis algatas komisjon 13. augustil 2010 avaldatud algatamisteatega (2) menetluse teatavate Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast (edaspidi „asjaomased riigid”) pärinevate rasvalkoholide ja nende segude impordi suhtes.

(2)

2011. aasta mais kehtestas komisjon määrusega (EL) nr 446/2011 (3) (edaspidi „ajutine määrus”) Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast pärinevate rasvalkoholide ja nende segude impordi suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu ning 2011. aasta novembris kehtestati sama impordi suhtes nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 1138/2011 (4) (edaspidi „lõplik määrus”) lõplik dumpinguvastane tollimaks.

(3)

21. jaanuaril 2012. aastal esitasid PT Ecogreen Oleochemicals (Indoneesias paiknev rasvalkoholide ja nende segude eksportiv tootja), Ecogreen Oleochemicals (Singapur) Pte. Ltd ja Ecogreen Oleochemicals GmbH (edaspidi ühise nimetusega „Ecogreen”) üldkohtule taotluse (kohtuasi T-28/12), milles taotleti lõpliku määruse tühistamist Ecogreeni suhtes kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu osas. Ecogreen vaidlustas kohanduse, mis oli tehtud algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i alusel ekspordihinnas selleks, et võrrelda ekspordihinda äriühingu normaalväärtusega.

(4)

16. veebruaril 2012. aastal tegi Euroopa Kohus otsuse liidetud kohtuasjades C-191/09 P ja C-200/09 P Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon versus Interpipe Nikopolsky Seamless Tubes Plant Niko Tube ZAT (Interpipe Niko Tube ZAT) ja Interpipe Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant VAT (Interpipe NTRP VAT). Euroopa Kohus lükkas üldkohtu poolt kohtuasjas T-249/06 Interpipe Nikopolsky Seamless Tubes Plant Niko Tube ZAT (Interpipe Niko Tube ZAT) ja Interpipe Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant VAT (Interpipe NTRP VAT) versus Euroopa Liidu Nõukogu tehtud otsuse suhtes esitatud apellatsioonkaebused ja vastuapellatsioonkaebused tagasi. Üldkohus oli tunnistanud kehtetuks nõukogu määruse (EÜ) nr 954/2006 (5) artikli 1 äriühingu Interpipe NTRP VAT käsitlevas osas ja seda muu hulgas põhjusel, et algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i alusel kohandusi tehes, oli tehtud ilmselge hindamisviga, äriühingu Interpipe Niko Tube ZAT puhul oli aga tegemist muude põhjustega.

(5)

Ecogreeni puhul on faktilised asjaolud Interpipe NTRP VAT omadega sarnased algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i alusel tehtud kohanduse osas, eelkõige kui arvestada järgmiste tegurite koosmõju: otsemüügimaht kolmandatele riikidele on alla 8 % (1–5 %) kogu eksportmüügist; kaupleja ja eksportiva tootja ühisomandi/ühise kontrolli olemasolu; kaupleja ja eksportiva tootja funktsioonide iseloom. Eelnevalt nimetatud tegurite taustal leiti olevat asjakohane Ecogreeni dumpingumarginaal uuesti arvutada ja jätta algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohane kohandus tegemata ning muuta vastavalt lõplikku määrust.

A. ÜLDKOHTU OTSUSEL PÕHINEV UUS JÄRELDUSTE HINDAMINE

(6)

Kui algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohane kohandus kõrvale jätta on Ecogreeni jaoks kehtestatud dumpingumarginaal väljendatuna protsendimäärana CIF-impordihinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata alla 2 % ja seega loetakse see algmääruse artikli 9 lõike 3 kohaselt tühiseks. Seega tuleks Ecogreeni suhtes uurimine lõpetada ilma meetmeid kehtestamata.

(7)

Dumpingumarginaal, mida kohaldatakse kõikide Indoneesia äriühingute suhtes, mis ei kuulu teiste individuaalse dumpingumarginaaliga äriühingute kategooriasse, ja mis põhineb koostööd teinud Indoneesia eksportivate tootjate kõrgeimal dumpingumarginaalil, tuleks läbi vaadata, et selles oleks arvesse võetud Ecogreeni jaoks uuesti arvutatud dumpingumarginaal.

B. TEATAVAKSTEGEMINE

(8)

Asjaomaseid huvitatud isikuid teavitati kahe teate edastamisega (üks teade saadeti 13. juunil 2012 ja teine 25. septembril 2012) ettepanekust vaadata läbi dumpinguvastase tollimaksu määrad. Kõigile neile isikutele anti aeg, mille jooksul nad said pärast iga teate saamist esitada algmääruse sätetega ettenähtud korras oma märkuseid.

(9)	13. juunil 2012 saadetud teate kohta saadi märkused äriühingult P.T. Musim Mas (PTMM), kes on Indoneesia teine eksportiv tootja, ühelt liidu tootjalt ja ühelt Malaisia eksportivalt tootjalt. PTMM soovis samuti ärakuulamist komisjoni talituste poolt ja talle anti selleks võimalus.

(10)

PTMM, kelle puhul oli samuti tehtud algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohane kohandus, väitis, et liidetud kohtuasjades C-191/09 P ja C-200/09 P tehtud kohtuotsuse tulemusena tuleks uuesti arvutada ka tema dumpingumarginaal, samuti nagu seda tehti Ecogreeni puhul, st ilma et tehtaks algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohast kohandust, sest kui ühtse majandusüksuse moodustavad eksportiv tootja ja kaupleja, siis ei ole algmääruse artikli 2 lõike 10 punktil i põhinev kohandamine võimalik. Äriühing väitis veel, et kohanduse vajalikkust peavad tõendama institutsioonid ja et PTMMi puhul nad seda teinud ei ole. Väideti ka, et PTMMi puhul oli tegemist täpselt samade asjaoludega nagu Ecogreeni puhul ja nende erinev kohtlemine oleks seega diskrimineerimine.

(11)

PTMMi esitatud märkustega seoses tuleks märkida, et liidetud kohtuasjades C-191/09 P ja C-200/09 P tehtud kohtuotsusest ei järeldu, et niipea kui ühtse majandusüksuse olemasolu on kindlaks tehtud, ei saa algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohast kohandust teha. Algmääruse artikli 2 lõike 10 punktis i sätestatud kohandust peetakse PTMMi puhul põhjendatuks, nagu on selgitatud lõplikus määruses, äriühingule esitatud teatises ja järgnevalt.

(12)

Kahe Indoneesia eksportiva tootjaga seotud asjaoludes on hulgaliselt erinevusi, eelkõige järgmiste asjaolude koosmõju: tootja poolt otse müüdava ekspordi osakaal; kaupleja tegevuse ja funktsioonide olulisus toodete puhul, mida hangitakse sõltumatutelt äriühingutelt; kaupleja ja tootja vaheline leping, mille kohaselt sai kaupleja eksportmüügilt komisjonitasu. Kahe äriühingu asjaoludega seotud erinevusi arvesse võttes lükati diskrimineerimisele osutav väide tagasi.

(13)	Märgitaks veel, et PTMM esitas ka üldkohtule kaebuse (juhtum T-26/12) lõpliku määruse kehtetuks tunnistamiseks selles osas, mis käsitleb PTMMi suhtes kehtivat dumpinguvastast tollimaksu.

(14)

Üks Malaisia eksportiv tootja väitis, et Ecogreeni dumpingumarginaali uuesti arvutamine algmääruse artikli 2 lõike 10 punktis i kohandust tegemata ei olnud põhjendatud liidetud kohtuasjades C-191/09 P ja C-200/09 P tehtud otsuse või selles esitatud faktidega. See tootja rõhutas, et ilmne hindamisviga, mille üldkohus leidis seoses juhtumiga T-249/06 algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohaldamises, puudutab nõukogu tehtud kohandust äriühingult Sepco küsitud ekspordihinnas nende tehingute eest, mis olid seotud äriühingu Interpipe NTRP VAT toodetud torudega, mitte aga Interpipe Niko Tube ZAT toodetud torudega. Ecogreeni juhtumi faktilised asjaolud ei saa olla samal ajal sarnased nii Interpipe NTRP VAT kui ka Interpipe Niko Tube ZAT asjaoludega, sest nende kahe äriühingu olukord oli erinev.

(15)	Selle väitega nõustuti. Ecogreeni olukord on tõepoolest võrreldav just Interpipe NTRP VATi olukorraga. Selle järelduse põhjal on õigustatud otsus arvutada uuesti Ecogreeni dumpingumarginaal ilma algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohase kohanduseta.

(16)

Malaisia eksportiv tootja väitis ka, et lõplikus määruses kirjeldatud Ecogreeni olukord ei ole isegi mitte sarnane Interpipe NTRP VAT omaga. Ecogreeni käsitlevate täpsete faktiliste asjaolude ümberhindamisel leiti siiski, et need asjaolud on piisavalt sarnased Interpipe NTRP VAT omadega, sest kontroll, mille üldkohus Interpipe NTRP VAT juhtumi uurimise käigus kindlaks tegi (hinnati, kas äriühingu müügitegevus on eksportiva tootja kontrolli all või kas kontrollitakse ühiselt), tehti kindlaks ka Ecogreeni puhul, ning ka muid põhjenduses 4 osutatud tegureid arvesse võttes saab teha järelduse, et algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohast kohandust ei oleks olnud vaja.

(17)

Sama Malaisia eksportiv tootja väitis lisaks Ecogreeni ja juhtumi T-249/06 asjaolude sarnasusele osutavale väitele, et 13. juunil 2012 saadetud teade ei olnud piisav ja et tuleks saata täiendav teade oluliste faktide ja kaalutluste kohta, mille põhjal leiti, et Ecogreeni suhtes tehtud uued arvutused on põhjendatud. Ka üks liidu tootja märkis, et mõlemad põhjenduses 8 osutatud teated olid ebapiisavad, ja väitis, et tema õigust end kaitsta rikuti.

(18)

Seoses sellega tuletatakse meelde, et konkreetsete äriühingutega seotud teatavad faktid on konfidentsiaalsed ja neid ei saa kolmandatele isikutele avaldada. Samas Ecogreeni puhul kehtivate faktiliste asjaolude laad, mis oli sarnane äriühingu Interpipe NTRP VAT omale, nagu on märgitud põhjenduses 5, tehti huvitatud isikutele teatavaks 13. juunil 2012 ja 25. septembril 2012 ning neile anti algmääruses sätestatud korras aega esitada iga teatavakstegemise järgselt oma arvamus.

(19)	Vastuseks 25. septembril 2012 saadetud teisele teatele kordasid huvitatud isikud suuremalt jaolt esimesele, 13. juuni 2012 teatele vastuseks saadetud väiteid.

(20)

PTMM täiendas oma märkusi, mis põhinesid tema peamisel väitel, et ühtse majandusüksuse olemasolu PTMMi ja kaupleja puhul välistab algmääruse artikli 2 lõike 10 punktis i ettenähtud kohanduse tegemise ja et institutsioonid on muutnud kohtute poolt sätestatud ühtse majandusüksuse doktriini funktsionaalseks lähenemiseks, kus seotud kaupleja ülesandeid oleks olnud vaja analüüsida.

(21)	Märgitakse, et see teema käsitleb seadusandluse seda osa, mida käsitleb menetluses olev kohtuasi.

(22)	Veel väitis PTMM, et eespool põhjenduses 12 esitatud väited ei ole veenvad ning neist ei piisa Ecogreeni ja PTMMi asjaolude erinevuse kinnitamiseks.

(23)

Selles osas piisab märkusest, et kohtupidamise väljakujunenud tava kohaselt ei peeta äriühingute puhul, mille olukord ei ole identne, erinevat kohtlemist diskrimineerimiseks (6). Seda arvesse võttes hinnati kõigi juhtumite konkreetseid näitajaid kohtuotsuses T-249/09 ning liidetud kohtuasjades C-191/09 P ja C-200/09 P tehtud otsuse taustal.

(24)

Esimene väide: tootja poolt otse müüdava ekspordi osakaal. PTMM väitis, et turustamise ja müügi osakond puudub ning et kogu müük toimus otse Indoneesia tootja poolt (ja mitte seotud kaupleja kaudu), täites kõiki õiguslikke nõudeid. Turustuse ja müügiga tegeles tema kaupleja Singapuris. Sellepärast väitis PTMM, et see väide ei ole õigustuseks algmääruse artikli 2 lõike 10 punktis i ettenähtud kohanduse tegemiseks ega PTMMi ja Interpipe NTRP VATi vahelise erinevuse kindlaksmääramiseks.

(25)

Algmääruse artikli 2 lõikes 10 on sätestatud, et ekspordihinda ja normaalväärtust tuleb õiglaselt võrrelda samal kaubandustasandil ning arvestades nõuetekohaselt hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Kui kindlaksmääratud normaalväärtus ja ekspordihinnad ei ole võrreldavatel alustel, võetakse igal juhul eraldi kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse neid tegurite väidetavaid ja ilmnenud erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hinna võrreldavust.

(26)	Selle põhjal ja nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 38, leiti olevat õigustatud need kohandused, mis käsitlesid muu hulgas eksportmüügihinna ja omamaise müügihinna komisjonitasude erinevusi esialgse uurimise ajal, sest müük Euroopa Liitu ja omamaine müük toimusid erinevaid kanaleid kaudu.

(27)

PTMMi esitatud väited ei ole esimese väitega vastuolus, nimelt on PTMMi poolt otse müüdud ekspordi osakaal suurem kui Interpipe NTRP VAT oma ja see fakt eristab PTMMi Ecogreenist. Tõepoolest, arvestades otsese eksportmüügi osakaalu, saab teha üksnes sellise järelduse, et PTMMi eksportmüük ei toimunud mitte ainult temaga seotud Singapuris paikneva kaupleja kaudu, vaid et müüdi ka otse Indoneesiast.

(28)

Teine väide: kaupleja tegevuse ja funktsioonide olulisus toodete puhul, mida hangitakse sõltumatutelt äriühingutelt. PTMM väitis, et kuigi ta ei eita, et temaga seotud kaupleja oli seotud mitmesuguste palmiõlist saadud toodetega, on see väide eksitav, sest selle aluseks on tegevused, mis ei kuulunud esialgse uurimise kohaldamisalasse.

(29)

Et hinnata, kas kaupleja funktsioonid on või ei ole samad, mis äriühingu müügiosakonna omad, vaid võrreldavad nendega, mida teeb müügiagent, kes töötab komisjonitasu alusel üldkohtu poolt kohtuasjas T-249/06 tehtud otsuse tähenduses, tuleb hinnata kaupleja tegevust tegeliku majandusolukorra taustal. Mis puutub kaupleja funktsioonidesse, siis esineb sarnasusi vaatlusaluse toote ja muude müüdavate toodete osas. Seda kinnitab fakt (vt põhjendused 30 ja 31), et PTMMi ja temaga seotud kaupleja, sealhulgas viimatinimetatu funktsioonid, on suures osas, kui mitte kõigi toodete osas ja sealhulgas vaatlusaluse toote osas, kaetud ainult ühe lepinguga ilma tooteid omavahel eristamata. Tuleks märkida, et kaupleja tegevus tervikuna toetus suurel määral tarnetele, mida tegid sõltumatud äriühingud. Kaupleja funktsioonid on seega sarnased sellise müügiagendi omadega, kes töötab komisjonitasu alusel.

(30)

Kolmas väide: oli sõlmitud kaupleja ja tootja vaheline leping, mille kohaselt sai kaupleja eksportmüügilt komisjonitasu. PTMM väitis, et leping oli raamkokkulepe reguleerimaks siirdehindu seotud äriühingutega, et järgida Indoneesias ja Singapuris kohaldatavaid maksunõudeid ja rahvusvaheliselt tunnustatud siirdehindade kujundamise suuniseid.

(31)

Asjaolu, et seda kokkulepet saab kasutada ka tavapäraste turuhindade arvutamiseks vastavalt kohaldatavale maksueeskirjadele, ei ole vastuolus järeldusega, et vastavalt kokkuleppele sai kaupleja komisjonitasu fikseeritud ulatuses üksnes rahvusvahelise müügi ja turundustegevuse eest. Tõepoolest tõendavad kokkuleppe olemus ja üksikasjad järeldust, et kokkulepe oli ette nähtud suhete reguleerimiseks PTMMi ja kauplejaga ning et selles ei piirdutud siirdehindade või maksustamise küsimustega. Seega tõendab kokkulepe asjaolu, et kaupleja funktsioonid sarnanevad sellise müügiagendi omadega, kes töötab komisjonitasu alusel.

(32)

Eespool esitatud väited näitavad, et institutsioonid täitsid väljakujunenud kohtupraktikaga (7) nõutavad tõendamiskohustused: nad tegid oma järeldused otseste või vähemalt kaudsete tõendite põhjal. PTMMi osas ja eespool kirjeldatud põhjustel, on algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohaselt ekspordihindades tehtud kohandus õigustatud ja seega tuleb säilitada dumpinguvastase tollimaksu praegune tase.

C. KOKKUVÕTE

(33)

Eelkirjeldatut arvesse võttes tuleks muuta Ecogreeni ja kõigi teiste Indoneesia äriühingute (v.a P.T. Musim Mas) suhtes kohaldatavaid tollimaksu määrasid. Muudetud tollimaksumäärasid tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates rakendusmääruse (EL) nr 1138/2011 jõustumise kuupäevast impordi puhul, mille suhtes kohaldati 12. maist 2011 kuni 11. novembrini 2011 ajutist dumpinguvastast tollimaksu. Järelikult kuulub rakendusmääruse (EL) nr 1138/2011 artikli 1 esialgse versiooni kohane lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis on tasutud või arvele kantud, ning ajutised dumpinguvastased tollimaksud, mis sama määruse artikli 2 alusel on lõplikult sisse nõutud summas, mis ületab rakendusmääruse (EL) nr 1138/2011 artikli 1 lõike 2 esialgses versioonis sätestatud tollimaksumäära, nagu seda on muudetud käesoleva määrusega, tagasimaksmisele või vähendamisele. Tagasimaksmist või vähendamist tuleks taotleda liikmesriikide tolliasutustelt kooskõlas ühenduse asjakohaste tollialaste õigusaktidega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) nr 1138/2011 artikli 1 lõikes 2 esitatud tabeli Indoneesiat käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

Riik

Äriühing

Lõplik dumpinguvastane tollimaks (eurot tonni kohta)

TARICi lisakood

„Indoneesia

P.T. Ecogreen Oleochemicals Batam, Kabil, Batam

P.T. Musim Mas, Tanjung Mulia, Medan, Sumatera Utara

0,00

45,63

B111

B112

Kõik teised äriühingud

45,63

B999 ”

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) nr 1138/2011 artikli 1 esialgse versiooni kohaselt makstud või arvele kantud tollimaks ja ajutine dumpinguvastane tollimaks, mis sama määruse artikli 2 alusel on lõplikult sisse nõutud summas, mis ületab käesoleva määruse artiklis 1 kehtestatud tollimaksumäära, tuleb tagasi maksta või kuulub vähendamisele. Tagasimaksmist või vähendamist tuleb taotleda liikmesriigi tolliasutuselt kooskõlas kohaldatavate tolliõigusaktidega.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 12. novembrist 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. detsember 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

A. D. MAVROYIANNIS

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) ELT C 219, 13.8.2010, lk 12.

(3) ELT L 122, 11.5.2011, lk 47.

(4) ELT L 293, 11.11.2011, lk 1.

(5) Nõukogu määrus (EÜ) nr 954/2006, 27. juuni 2006, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Horvaatiast, Rumeeniast, Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes, tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2320/97 ja (EÜ) nr 348/2000, lõpetatakse muu hulgas teatavate Venemaalt ja Rumeeniast pärit rauast või legeerimata terasest õmblusteta torude suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude vahepealsed läbivaatamised ja aegumise läbivaatamised ja muu hulgas teatavate Venemaalt ja Rumeeniast ning Horvaatiast ja Ukrainast pärit rauast või legeerimata terasest õmblusteta torude impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude vahepealsed läbivaatamised (ELT L 175, 29.6.2006, lk 4).

(6) Kohtuasi C-248/04, Koninklijke Cooperatie Cosun [2006] EKL I-10211, punkt 72, ja kohtuasi C-303/05 Advocaten voor de Wereld [2007] EKL I-3633, punkt 56. Kohtuasi C-372/06 Asda Stores Ltd v Commissioners of Her Majesty’s Revenue and Customs, [2007] EKL I-11223, punkt 62.

(7) T 249/06, punktid 180 ja 181.

21.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 352/6

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1242/2012,

18. detsember 2012,

millega kehtestatakse kalandusaastaks 2013 soovitushinnad ja liidu tootjahinnad teatavatele kalandustoodetele vastavalt määrusele (EÜ) nr 104/2000

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Aluslepingu artikli 43 lõikega 3 sätestatakse, et nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed hindade kehtestamiseks.

(2)	Nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määruses (EÜ) nr 104/2000 (kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta) (1) on sätestatud nõue kehtestada igaks kalandusaastaks soovitushinnad ja liidu tootjahinnad, et kindlaks määrata hinnatasemed sekkumiseks teatavate kalandustoodete turul.

(3)	Nõukogu on kohustatud kehtestama soovitushinna igale määruse (EÜ) nr 104/2000 I ja II lisas loetletud tootele ja tooterühmale ning liidu tootjahinnad kõnealuse määruse III lisas loetletud toodetele.

(4)	Kättesaadavate andmete põhjal, mis kajastavad asjaomaste toodete hindu, ja kriteeriumide põhjal, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 18 lõikes 2, tuleks soovitushindu kalandusaastaks 2013 liigist sõltuvalt suurendada, samal tasemel säilitada või vähendada.

(5)

Asjakohane on kehtestada liidu tootjahind ühele määruse (EÜ) nr 104/2000 III lisas loetletud toodetest ning muudele toodetele arvutada liidu tootjahind komisjoni 30. mai 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 802/2006 (millega määratakse perekondadest Thunnus ja Euthynnus pärit kalade suhtes kohaldatavad ümberarvestuskoefitsiendid) (2) kehtestatud ümberarvestuskoefitsientide abil.

(6)	Määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 18 lõike 2 esimeses ja teises taandes sätestatud kriteeriumide alusel ning artikli 26 lõikes 1 sätestatud menetluse kohaselt tuleks kalandusaastaks 2013 liidu tootjahinda kohandada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse I lisas kehtestatakse määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 18 lõikes 1 ettenähtud soovitushinnad 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2013 vältavaks kalandusaastaks.

Artikkel 2

Käesoleva määruse II lisas kehtestatakse määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 26 lõikes 1 sätestatud liidu tootjahinnad 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2013 vältavaks kalandusaastaks.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. detsember 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

S. ALETRARIS

(1) EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22.

(2) ELT L 144, 31.5.2006, lk 15.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 104/2000 I ja II lisas loetletud tooted

Lisad

Liigid

Kaubanduslik esitusviis

Soovitushind

(eurot/t)

1.	Heeringas liigist Clupea harengus

Terve kala

289

2.	Sardiin liigist Sardina pilchardus

Terve kala

588

3.	Harilik ogahai (Squalus acanthias)

Terve kala või

roogitud kala koos peaga

1 157

4.	Koerhai (Scyliorhinus spp.)

Terve kala või

roogitud kala koos peaga

704

5.	Meriahven (Sebastes spp.)

Terve kala

1 230

6.	Tursk liigist Gadus morhua

Terve kala või roogitud kala koos peaga

1 613

7.	Põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)

Terve kala või roogitud kala koos peaga

827

8.	Kilttursk (Melanogrammus aeglefinus)

Terve kala või roogitud kala koos peaga

975

9.	Merlang (Merlangius merlangus)

Terve kala või roogitud kala koos peaga

907

10.	Molva (Molva spp.)

Terve kala või roogitud kala koos peaga

1 176

11.	Makrell liigist Scomber scombrus

Terve kala

336

12.	Makrell liigist Scomber japonicus

Terve kala

294

13.	Anšoovis (Engraulis spp.)

Terve kala

1 287

14.	Atlandi merilest (Pleuronectes platessa)

Terve kala või roogitud kala koos peaga

alates 1.1.2013 kuni 30.4.2013

1 016

Terve kala või roogitud kala koos peaga

alates 1.5.2013 kuni 31.12.2013

1 404

15.	Merluus liigist Merluccius merluccius

Terve kala või roogitud kala koos peaga

3 235

16.	Megrim (Lepidorhombus spp.)

Terve kala või roogitud kala koos peaga

2 389

17.	Harilik soomuslest (Limanda limanda)

Terve kala või roogitud kala koos peaga

795

18.	Lest (Platichthys flesus)

Terve kala või roogitud kala koos peaga

505

19.	Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)

Terve kala

2 343

Roogitud kala koos peaga

2 388

20.	Seepia (Sepia officinalis ja Rossia macrosoma)

Terve

1 826

21.	Merikurat (Lophius spp.)

Terve kala või roogitud kala koos peaga

2 893

Ilma peata

6 015

22.	Garneel liigist Crangon crangon

Vees keedetud

2 446

23.	Harilik süvameregarneel (Pandalus borealis)

Vees keedetud

7 005

Värsked või jahutatud

1 638

24.	Taskukrabi (Cancer pagurus)

Terve

1 718

25.	Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)

Terve

5 222

Sabad

4 160

26.	Merikeel (Solea spp.)

Terve kala või roogitud kala koos peaga

6 911

1.	Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)

Külmutatud, üht tüüpi tooteid sisaldavas originaalpakendis

1 974

2.	Merluus perekonnast Merluccius spp.

Külmutatud, terved, üht tüüpi tooteid sisaldavas originaalpakendis

1 270

Külmutatud, fileeritud, üht tüüpi tooteid sisaldavas originaalpakendis

1 513

3.	Hammasahven (Dentex dentex) ja besuugod (Pagellus spp.)

Külmutatud, partiidena või üht tüüpi tooteid sisaldavas originaalpakendis

1 461

4.	Mõõkkala (Xiphias gladius)

Külmutatud, terved, üht tüüpi tooteid sisaldavas originaalpakendis

4 098

5.	Seepia (Sepia officinalis) (Rossia macrosoma) (Sepiola rondeletti)

Külmutatud, üht tüüpi tooteid sisaldavas originaalpakendis

2 002

6.	Kaheksajalg (Octopus spp.)

Külmutatud, üht tüüpi tooteid sisaldavas originaalpakendis

2 293

7.	Ebakalmaar (Loligo spp.)

Külmutatud, üht tüüpi tooteid sisaldavas originaalpakendis

1 203

8.	Nooljas kalmaar (Ommastrephes sagittatus)

Külmutatud, üht tüüpi tooteid sisaldavas originaalpakendis

961

9.	Illex argentinus

Külmutatud, üht tüüpi tooteid sisaldavas originaalpakendis

886

10.

Krevetid sugukonnast Penaeidae

—	Krevetid liigist Parapenaeus longirostris

—	Teised sugukonna Penaeidae liigid

Külmutatud, üht tüüpi tooteid sisaldavas originaalpakendis

4 070

Külmutatud, üht tüüpi tooteid sisaldavas originaalpakendis

7 813

II LISA

Määruse (EÜ) nr 104/2000 III lisas loetletud tooted

Liigid	Kaal	Kaubanduslikud andmed	Liidu tootjahind (eurot/t)
Kulduim-tuun (Thunnus albacares)	Iga kala üle 10 kg	Terve	1 248
		Lõpused eemaldatud ja kala roogitud
		Muud
	Iga kala kuni 10 kg	Terve
		Lõpused eemaldatud ja kala roogitud
		Muud
Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)	Iga kala üle 10 kg	Terve
		Lõpused eemaldatud ja kala roogitud
		Muud
	Iga kala kuni 10 kg	Terve
		Lõpused eemaldatud ja kala roogitud
		Muud
Vööttuun (Katsuwonus pelamis)		Terve
		Lõpused eemaldatud ja kala roogitud
		Muud
Harilik tuun (Thunnus thynnus)		Terve
		Lõpused eemaldatud ja kala roogitud
		Muud
Muud Thunnus ja Euthynnus perekonna liigid		Terve
		Lõpused eemaldatud ja kala roogitud
		Muud

21.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 352/10

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1243/2012,

19. detsember 2012,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1342/2008, millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1342/2008 (1) kehtestatakse tursavarude pikaajaline kava Kattegatis; Põhjameres, Skagerrakis ja La Manche’i idaosas; Šotimaast läände jäävas piirkonnas; ja Iiri meres, ning nende varude püügi pikaajaline kava (tursavarude majandamiskava). Tursavarude majandamiskava eesmärk on saavutada kõnealuste tursavarude säästev kasutamine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse põhjal. See eesmärk tuleb saavutada, tagades samas asjaomaste vanuserühmade turskade kalastussuremuse vastava taseme.

(2)	Tursavarude majandamiskava artiklid 7, 8, 9 ja 12 sisaldavad selle kava eesmärgi saavutamiseks konkreetseid eeskirju, milles nähakse ette üksikasjalik metoodika ühest küljest iga-aastase lubatud kogupüügi kehtestamiseks ja teisest küljest püügikoormuse piiramiseks.

(3)

Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) läbiviidud tursavarude majandamiskava tulemuslikkuse teaduslik hindamine on osutanud mitmetele probleemidele tursavarude majandamiskava ülesehituses ja toimimises. Seadmata kahtluse alla tursavarude majandamiskava eesmärke, jõudis STECF järeldusele, et kõnealuste eesmärkide saavutamine 2002. aastal Johannesburgis toimunud säästva arengu maailma tippkohtumise järeldustele vastavas ajaraamistikus on ebarealistlik, kui ei kõrvaldata puudujääke tursavarude majandamiskava ülesehituses, mis on muu hulgas seotud selle artiklite 9 ja 12 kohaldamisega.

(4)

Artiklis 9 on toodud lubatud kogupüügi kehtestamise üksikasjalikud eeskirjad puudulike andmete korral, kui artiklites 7 ja 8 sätestatud eeskirju lubatud kogupüügi kehtestamise kohta ei saa kasutada piisavalt täpsete ja olukorda kirjeldavate andmete puudumise tõttu. Kuigi lubatud kogupüügi automaatset 25 protsendilist vähendamist kavatseti kohaldada ainult erandkorras, on see ajavahemikul 2009–2012 normiks saanud. Sellest tulenevalt on tursavarude majandamiskava jõustumisest alates asjaomastele piirkondadele eraldatavat lubatud kogupüüki märkimisväärselt vähendatud ja täiendavad automaatsed vähendamised viiksid asjaomastes piirkondades tursavarude püügi lõpetamiseni. STECFi läbiviidud teaduslik hindamine osutab sellele, et tursavarude majandamiskava eesmärkide täitmiseks oleks asjakohasem võimaldada mõningatel juhtudel rohkem paindlikkust, et kajastada teaduslikke nõuandeid juhtumipõhiselt. Osana nimetatud paindlikkusest on seetõttu asjakohane lubada teatavatel tingimustel lubatud kogupüügi iga-aastase vähendamise peatamist või alternatiivse lubatud kogupüügi taseme kehtestamist, seadmata ohtu tursavarude majandamiskava eesmärke.

(5)

Artiklis 12 on toodud üksikasjalikud eeskirjad lubatud püügikoormuse kehtestamiseks. Arvestades, et kooskõlas artikli 12 lõikega 4 kohaldatakse lubatud püügikoormuse suhtes samu iga-aastaseid protsentuaalseid kohandusi, vastavalt kalastussuremuse iga-aastasele automaatsele vähendamisele (artiklite 7 ja 8 alusel) ning lubatud kogupüügi automaatsele vähendamisele (artikli 9 alusel), on ajavahemikul 2009–2012 lubatud püügikoormust vähendatud 25 % võrra valdkondades, mille suhtes on kohaldatud artiklit 9 ja märkimisväärselt vähendatud valdkondades, mille suhtes on kohaldatud artiklit 8. Sellest tulenevalt on tursavarude majandamiskava jõustumisest saadik maksimaalse lubatud püügikoormuse eraldamist peamiste tursapüügivahendite puhul oluliselt vähendatud. Teaduslike nõuannete kohaselt ei ole võimalik näidata, et sellised automaatsed iga-aastased lubatud püügikoormuse vähendamised on viinud oodatud kalastussuremuse vähendamiseni. Tegelikult on automaatne iga-aastane püügikoormuse vähendamine kaotanud ka stiimulid, mille eesmärk on ergutada kalureid vähendama kalastussuremust muude artiklis 13 ette nähtud meetmete abil või neid nõrgendanud. Automaatse iga-aastase püügikoormuse vähendamise jätkuv kohaldamine ei viiks tursavarude majandamiskava eesmärkide saavutamiseni, ning sellel oleks ulatuslik majanduslik ja sotsiaalne mõju laevastikuosadele, kes kasutavad samu püügivahendeid, kuid püüavad peaasjalikult muid liike kui turska. Seetõttu on asjakohane lubada paindlikumat lähenemisviisi, mis võimaldaks püügikoormust automaatselt igal aastal vähendada, seadmata ohtu tursavarude majandamiskava eesmärkide saavutamist.

(6)	Eeltoodut silmas pidades on äärmiselt oluline, et tursavarude majandamiskava artikleid 9 ja 12 muudetakse kiiresti, et võimaldada uute eeskirjade kohaldamist 2013. aasta kalapüügivõimaluste kehtestamiseks.

(7)

ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikega 2 nähakse ette, et Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega kõnealuse lepingu artikli 40 lõikes 1 ettenähtud ühise kalanduse turukorralduse ning muud ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikud sätted. ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikega 3 sätestatakse, et nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

(8)

Artiklite 9 ja 12 muudatustega nähakse ette üksikasjalikud konkreetsed eeskirjad kalapüügivõimaluste kehtestamiseks lubatud kogupüügi ja püügikoormuse piiramise abil. Nendega kohandatakse praegu kalapüügivõimaluste kehtestamist käsitlevaid kehtivaid eeskirju, muutmata tursavarude majandamiskava eesmärki. Sellest tulenevalt puudutavad need meetmed lubatud kogupüügi kehtestamist ja eraldamist ning püügikoormuse piiramist, ning neid ei saa käsitleda sätetena kalanduse ühise turukorralduse kohta ega muude ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalike sätetena.

(9)	Sellest tulenevalt tuleks määrust (EÜ) nr 1342/2008 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1342/2008 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Lubatud kogupüügi määramise erimenetlus

1. Kui ei ole piisavalt teavet lubatud kogupüügi määramiseks kooskõlas artikliga 7, määratakse Kattegati, Šotimaast läände jääva piirkonna ja Iiri mere tursavarude lubatud kogupüügiks teaduslikus nõuandes märgitud tase. Kui aga teaduslikus nõuandes märgitud tase on enam kui 20 % kõrgem eelneva aasta lubatud kogupüügist, määratakse lubatud kogupüügiks tase, mis on 20 % kõrgem eelneva aasta lubatud kogupüügist, või kui teaduslikus nõuandes märgitud tase on enam kui 20 % madalam eelneva aasta lubatud kogupüügist, määratakse lubatud kogupüügiks tase, mis on 20 % madalam eelneva aasta lubatud kogupüügist.

2. Erandina lõikest 1, kui teaduslikud nõuanded osutavad, et sihtpüüki ei tuleks teostada ning

a)	kaaspüüki tuleks minimeerida või vähendada madalaima võimaliku tasemeni ja/või

b)	tursapüüki tuleks vähendada madalaima võimaliku tasemeni,

võib nõukogu otsustada mitte kohaldada järgneval aastal või järgnevatel aastatel maksimaalse lubatud püügikoormuse iga-aastast kohandamist, tingimusel et lubatud kogupüük kehtestatakse ainult kaaspüügi puhul.

3. Kui ei ole piisavalt teavet lubatud kogupüügi määramiseks kooskõlas artikliga 8, määratakse Põhjamere, Skagerraki ja La Manche’i idaosa tursavarude lubatud kogupüük, kohaldades mutatis mutandis käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2, välja arvatud juhul, kui Norraga peetud konsultatsioonidel lepitakse kokku muus lubatud kogupüügi tasemes.

4. Kui teaduslikud nõuanded osutavad, et artikli 8 lõigetes 1–4 sätestatud eeskirjade kohaldamine ei ole kava eesmärkide saavutamiseks asjakohane, võib nõukogu hoolimata eespool nimetatud sätetest teha otsuse alternatiivse kogupüügi taseme kohta.”.

Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kui liidetud püügikoormuse rühma lõike 3 punkti d kohaselt arvutatud kumulatiivne püük on 20 % või üle selle, kohaldatakse iga-aastast kohandamist. Asjaomaste rühmade maksimaalne lubatud püügikoormus arvutatakse järgmiselt:

a)	artikli 7 või 8 kohaldamisel kohandatakse lähtetaset sama protsendimäära võrra, mis on nendes artiklites kehtestatud kalastussuremuse kohta;

b)	artikli 9 kohaldamisel kohandatakse püügikoormust sama protsendimäära võrra, kui palju kohandatakse eelneva aastaga võrreldes lubatud kogupüüki.”;

b)	lisatakse järgmine lõige: „6. Erandina lõikest 4 võib nõukogu otsustada mitte kohaldada järgneval aastal või järgnevatel aastatel maksimaalse lubatud püügikoormuse iga-aastast kohandamist, kui maksimaalset lubatud püügikoormust on neljal järjestikusel aastal vähendatud.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

S. ALETRARIS

(1) ELT L 348, 24.12.2008, lk 20.

21.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 352/13

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1244/2012,

20. detsember 2012,

millega rakendatakse määruse (EL) nr 753/2011 (milles käsitletakse teatavate isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Afganistanis) artikli 11 lõiget 1

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 1. augusti 2011. aasta määrust (EL) nr 753/2011, milles käsitletakse teatavate isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Afganistanis, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 1. augustil 2011 vastu määruse (EL) nr 753/2011.

(2)	ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1988 (2011) punkti 30 kohaselt loodud ÜRO Julgeolekunõukogu komitee muutis 20. novembril 2012 nende isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(3)	Määruse (EL) nr 753/2011 I lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga muudetakse määruse (EL) nr 753/2011 I lisa vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

E. FLOURENTZOU

(1) ELT L 199, 2.8.2011, lk 1.

LISA

Määruse (EL) nr 735/2011 I lisas esitatud loetellu lisatakse järgmised kanded

A. Talibaniga seotud isikud

Mohammed Qasim Sadozai Khudai Rahmin (teise nimega Muhammad Qasim)

Tiitel: hadži. Sünniaeg: 1975. või 1976. aasta. Sünnikoht: Minari küla, Garmsiri ringkond, Helmandi provints, Afganistan. Kodakondsus: Afganistani. Siseriiklik isikukood: a) Afganistani isikutunnistus (tazkira) nr 57388, välja antud: Lashkar Gahi ringkond, Helmandi provints, Afganistan; b) elukoha tunnistus nr 665, Ayno Maina, Kandahari provints, Afganistan. Aadress: a) Wesh, Spin Boldaki ringkond, Kandahari provints, Afganistan; b) Safaar Bazaar, Garmsiri ringkond, Helmandi provints, Afganistan; c) tuba nr 33, 5. korrus, Sarafi Market, Kandahari linn, Kandahari provints, Afganistan. Muu teave: a) Rahat Ltd. omanik. Seotud relvade, sealhulgas isetehtud lõhkekehade hankimisega Talibanile; b) isa nimi on hadži Mullah Wali. Isa teine nimi on hadži Sadozai. Vanaisa nimi on Khudai Rahim. ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 21.11.2012.

B. Talibaniga seotud üksused ning teised rühmitused ja ettevõtjad

Rahat Ltd. (teiste nimedega a) Rahat Trading Company, b) Haji Muhammad Qasim Sarafi, c) New Chagai Trading)

Aadress: a) filiaal nr 1: Room number 33, 5th Floor, Sarafi Market, Kandahari linn, Kandahari provints, Afganistan; b) filiaal nr 2: Shop number 4, Azizi Bank, Haji Muhammad Isa Market, Wesh, Spin Boldak, Kandahari provints, Afganistan; c) filiaal nr 3: Safaar Bazaar, Garmsiri ringkond, Helmandi provints, Afganistan; d) filiaal nr 4: Lashkar Gah, Helmandi provints, Afganistan; e) filiaal nr 5: Gereshki ringkond, Helmandi provints, Afganistan; f) filiaal nr 6: Zaranji ringkond, Nimrozi provints, Afganistan; g) filiaal nr 7: i) Dr Barno Road, Quetta, Pakistan, ii) Haji Mohammed Plaza, Tol Aram Road, near Jamaluddin Afghani Road, Quetta, Pakistan, iii) Kandahari Bazaar, Quetta, Pakistan; h) filiaal nr 8: Chaman, Baluchistani provints, Pakistan; i) filiaal nr 9: Chaghi Bazaar, Chaghi, Baluchistani provints, Pakistan; j) filiaal nr 10: Zahedan, Zaboli provints, Iraan. Muu teave: a) Talibani juhtkond kasutas ettevõtjat Rahat Ltd. välisrahastajatelt ja uimastiärist saadud vahendite ülekandmisel Talibani tegevuse rahastamiseks 2011. ja 2012. aastal; b) omanik: Mohammed Qasim Sadozai Khudai Rahim; c) seotud ka Mohammad Naim Barich Khudaidadiga. ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 21.11.2012.

21.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 352/15

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1245/2012,

20. detsember 2012,

millega muudetakse määrust (EL) nr 359/2011, mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Iraanis

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 215 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 12. aprilli 2011. aasta otsust 2011/235/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Iraanis (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühist ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastuseks inimõiguste olukorra halvenemisele Iraanis kehtestas nõukogu 12. aprillil 2011 määrusega (EL) nr 359/2011 (2) kooskõlas otsusega 2011/235/ÜVJP teatavad piiravad meetmed teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu.

(2)	Nõukogu võttis 20. detsembril 2012 vastu otsuse 2012/810/ÜVJP, (3) millega muudetakse otsust 2011/235/ÜVJP siserepressioonideks kasutada võidava varustusega seotud meetmete ulatuse osas.

(3)	Kõnealused meetmed kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu reguleerimisalasse ja seepärast on nende rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõikide liikmesriikide majandustegevuses osalejad kohaldaksid nimetatud meetmeid ühetaoliselt.

(4)	Määrust (EL) nr 359/2011 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(5)	Käesolev määrus peaks jõustuma viivitamata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 359/2011 artiklit 1a muudetakse järgmiselt:

1)	praegune lõik nummerdatakse ümber lõikeks 1;

lisatakse järgmine lõige:

„2. Erandina lõikest 1 võivad II lisas loetletud liikmesriikide pädevad asutused lubada vastavalt tingimustele, mida nad asjakohaseks peavad, III lisas loetletud siserepressioonideks kasutada võidava varustuse müüki, tarnimist, üleandmist või eksportimist, tingimusel et see on mõeldud üksnes liidu ja selle liikmesriikide töötajate kaitseks Iraanis, või sellise varustusega seotud tehnilist abi või vahendusteenuseid või rahastamist või finantsabi, millele on osutatud lõike 1 punktides b ja c.”

Artikkel 2

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

E. FLOURENTZOU

(1) ELT L 100, 14.4.2011, lk 51.

(2) ELT L 100, 14.4.2011, lk 1.

(3) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 49.

21.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 352/16

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1246/2012,

19. detsember 2012,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 616/2007, millega avatakse Brasiiliast, Taist ja teistest kolmandatest riikidest pärineva kodulinnuliha ühenduse tariifikvoodid ning sätestatakse nende haldamine, ning tehakse erand kõnealusest määrusest aastateks 2012/2013

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 144 lõiget 1 ja artiklit 148 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kirjavahetuse teel sõlmitud lepingutega Euroopa Liidu ja Brasiilia ning Euroopa Liidu ja Tai vahel, mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 2012/792/EL, (2) on ette nähtud Brasiiliale, Taile ja teistele kolmandatele riikidele eraldatavad töödeldud kodulinnuliha uued kogused. Seepärast on uute koguste arvessevõtmiseks asjakohane muuta komisjoni määrust (EÜ) nr 616/2007 (3).

(2)	Määrusega (EÜ) nr 616/2007 on ette nähtud asjaomaste toodete päritolul põhinevate tariifikvootide erihaldusmeetod. Uusi kvoote tuleks hallata sama viisil.

(3)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 616/2007 vastavalt muuta.

(4)

Brasiilia ja Taiga sõlmitud lepingud jõustuvad 1. märtsil 2013, kuid asjaomased kvoodid avatakse aastaseks perioodiks, mis kestab 1. juulist 30. juunini. Seepärast on asjakohane kehtestada erandid käesoleva määrusega muudetava määruse (EÜ) nr 616/2007 teatavatest sätetest. Eelkõige tuleks proportsionaalselt vähendada kvoodiaasta 2012/2013 aastast kogust. Kuna 1. märtsil 2013 kehtima hakkavate uute kvootide kohta ei ole võimalik taotlusi ette esitada, tuleks kohaldada ühte kvoodiperioodi alates 1. märtsist 2013 kuni 30. juunini 2013 ning kehtestada erand määruse (EÜ) nr 616/2007 artikli 5 lõikes 1 sätestatud taotluste esitamise tavapärasest perioodist. Impordilitsentside kehtivusaega tuleks vastavalt muuta.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 616/2007 muutmine

Määrust (EÜ) nr 616/2007 muudetakse järgmiselt.

Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Käesoleva määruse I lisas sätestatud tariifikvoodid avatakse Euroopa Liidu ja Brasiilia ning Euroopa Liidu ja Tai vahel sõlmitud ning otsuse 2007/360/EÜ ja nõukogu otsusega 2012/792/EL (*1) heaks kiidetud lepingutes sätestatud toodete importimiseks.

Tariifikvoodid avatakse igaks aastaks ajavahemikuks 1. juulist kuni järgmise aasta 30. juunini.

(*1) ELT L 351, 21.12.2012, lk 47.” "

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

1. Aastaseks tariifikvoodi kehtivusajaks kindlaksmääratud kogused jaotatakse, välja arvatud tooterühmade 3, 4B, 5B ja 6B puhul, nelja alaperioodi vahel järgmiselt:

a)	30 % 1. juulist kuni 30. septembrini;

b)	30 % 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini;

c)	20 % 1. jaanuarist kuni 31. märtsini;

d)	20 % 1. aprillist kuni 30. juunini.

2. Tooterühmade 3, 4B, 5B ja 6B jaoks kindlaksmääratud aastast kogust alaperioodideks ei jaotata.

3. Tooterühmade 5A ja 5B jaoks kindlaksmääratud aastaseid koguseid hallatakse kõigepealt impordiõiguste andmise ja seejärel impordilitsentside väljaandmise kaudu.”

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt.

a)	Lõike 1 esimeses ja teises lõigus asendatakse mõiste „tooterühm 5” mõistega „tooterühmad 5A ja 5B”.

b)	Lõikes 4 asendatakse mõiste „tooterühmad 3, 6 ja 8” mõistega „tooterühmad 3, 6A, 6B ja 8”.

Lõiget 5 muudetakse järgmiselt:

i)	esimeses lõigus asendatakse mõiste „tooterühm 5” mõistega „tooterühmad 5A ja 5B”;

ii)	teise lõigu punktis b asendatakse mõiste „tooterühmad 3, 6 ja 8” mõistega „tooterühmad 3, 6A, 6B ja 8”;

iii)	kolmandas lõigus asendatakse mõiste „tooterühm 5” mõistega „tooterühmad 5A ja 5B”.

d)	Lõikes 6 asendatakse mõiste „tooterühmad 3, 6 ja 8” mõistega „tooterühmad 3, 6A, 6B ja 8”.

e)	Lõike 7 kolmandas lõigus asendatakse mõiste „tooterühmad 3 ja 6” mõistega „tooterühmad 3, 6A ja 6B”.

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt.

a)	Lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Tooterühmade 5A ja 5B impordiõiguste taotlusi ja teiste tooterühmade impordilitsentsi taotlusi võib esitada üksnes igale kvoodiperioodile või alaperioodile eelneva kolmanda kuu esimese seitsme päeva jooksul.”

b)	Lõikes 2 asendatakse mõiste „tooterühm 5” mõistega „tooterühmad 5A ja 5B” ning mõiste „tooterühmad 1, 4 ja 7” mõistega „tooterühmad 1, 4A, 4B ja 7”.

c)	Lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Liikmesriigid teatavad komisjonile taotluste esitamise kuu 14. päevaks, kui suuri koguseid (kilogrammides) taotleti järjekorranumbri kohta päritoluriikide kaupa.”

d)	Lõike 5 esimeses ja teises lõigus asendatakse mõiste „tooterühm 5” mõistega „tooterühmad 5A ja 5B”.

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt.

Lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)	punktis a asendatakse mõiste „tooterühm 5” mõistega „tooterühmad 5A ja 5B”;

ii)

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	tooterühmade 5A ja 5B puhul hiljemalt igale kvoodiperioodile või alaperioodile järgneva kuu kümnendal päeval kogused, mille kohta asjaomasel kvoodiperioodil või alaperioodil litsentsid on välja antud.”

b)	Lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega: „Tooterühmade 3, 4B, 5B ja 6B puhul ei kohaldata esimese lõigu punktis a osutatud teavitamist.”

c)	Lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Lõigetega 1 ja 3 hõlmatud kogused esitatakse kilogrammides iga järjekorranumbri kohta. Lõikega 2 hõlmatud kogused esitatakse kilogrammides järjekorranumbri kohta päritoluriikide kaupa.”

Artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Erandina komisjoni määruse (EÜ) nr 376/2008 (*2) artiklist 22 kehtivad impordilitsentsid 150 päeva jooksul pärast käsitletavaks kvoodiperioodiks või alaperioodiks väljaandmise kuupäeva.

Tooterühmadele 5A ja 5B välja antud litsentsid kehtivad määruse (EÜ) nr 376/2008 artikli 22 lõike 2 kohaselt 15 tööpäeva pärast tegeliku väljaandmise kuupäeva. Impordiõigused kehtivad alates selle kvoodiperioodi või alaperioodi esimesest päevast, milleks taotlus esitati, kuni tariifikvoodi asjaomase kehtivusperioodi 30. juunini.

(*2) ELT L 114, 26.4.2008, lk 3.” "

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

1. Käesoleva määruse artiklis 1 sätestatud kvootide raames vabasse ringlusse lubamine toimub päritolusertifikaadi alusel, mille annavad välja Brasiilia (tooterühmade 1, 4A, 4B ja 7 puhul) ning Tai (tooterühmade 2, 5A ja 5B puhul) pädevad asutused vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklitele 55–65.

2. Lõiget 1 ei kohaldata tooterühmade 3, 6A, 6B ja 8 suhtes.”

8)	I lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Erandid määrusest (EÜ) nr 616/2007

1. juulist 2012 kuni 30. juunini 2013 kehtiva kvoodiperioodi ning määruse (EÜ) nr 616/2007 I lisas, mida on muudetud käesoleva määruse artikliga 1, osutatud järjekorranumbritele 09.4251, 09.4252, 09.4253, 09.4254, 09.4255, 09.4256, 09.4257, 09.4258, 09.4259, 09.4260, 09.4261, 09.4262, 09.4263, 09.4264 ja 09.4265 vastavate tariifikvootide suhtes kohaldatakse järgmisi erandeid:

a)	kvoodiperiood avatakse alates 1. märtsist kuni 30. juunini 2013 ja aastast kogust vähendatakse 67 %;

b)	määruse (EÜ) nr 616/2007 artikli 3 lõikes 1 sätestatud alaperioode ei kohaldata;

c)	kõnealuse määruse artikli 5 lõikes 1 osutatud impordilitsentside ja impordiõiguste taotlusi võib esitada üksnes 2013. aasta jaanuari esimese seitsme päeva jooksul;

d)	kõikide muude tooterühmade kui tooterühmade 5A ja 5B impordilitsentsid kehtivad alates 1. märtsist 2013 kuni 30. juunini 2013.

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel, 19. detsember 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 351, 21.12.2012, lk 47.

(3) ELT L 147, 5.6.2007, lk 3.

LISA

„I LISA

Soolatud või soolvees kodulinnuliha (*1)

Riik	Rühma nr	Haldamise perioodilisus	Järjekorranumber	CN-kood	Tollimaks	Aastane kogus (tonnides)
Brasiilia	1	Kord kvartalis	09.4211	ex 0210 99 39	15,4 %	170 807
Tai	2	Kord kvartalis	09.4212	ex 0210 99 39	15,4 %	92 610
Teised riigid	3	Igal aastal	09.4213	ex 0210 99 39	15,4 %	828

Muust kui kalkunilihast kodulinnulihatooted

Riik	Rühma nr	Haldamise perioodilisus	Järjekorranumber	CN-kood	Tollimaks	Aastane kogus (tonnides)
Brasiilia	4 A	Kord kvartalis	09.4214	1602 32 19	8 %	79 477
			09.4251	1602 32 11	630 EUR/t	15 800
			09.4252	1602 32 30	10,9 %	62 905
	4B	Igal aastal	09.4253	1602 32 90	10,9 %	295
Tai	5 A	Kord kvartalis	09.4215	1602 32 19	8 %	160 033
			09.4254	1602 32 30	10,9 %	14 000
			09.4255	1602 32 90	10,9 %	2 100
			09.4256	1602 39 29	10,9 %	13 500
	5B	Igal aastal	09.4257	1602 39 21	630 EUR/t	10
			09.4258	ex 1602 39 85 (1)	10,9 %	600
			09.4259	ex 1602 39 85 (2)	10,9 %	600
Teised riigid	6 A	Kord kvartalis	09.4216	1602 32 19	8 %	11 443
	6 A	Kord kvartalis	09.4260	1602 32 30	10,9 %	2 800
	6B	Igal aastal	09.4261	1602 32 11	630 EUR/t	340
			09.4262	1602 32 90	10,9 %	470
			09.4263	1602 39 29	10,9 %	220
			09.4264	ex 1602 39 85 (1)	10,9 %	148
			09.4265	ex 1602 39 85 (2)	10,9 %	125

Kalkunilihatooted

Riik

Rühma nr

Haldamise perioodilisus

Järjekorranumber

CN-kood

Tollimaks

Aastane kogus

(tonnides)

Brasiilia

Kord kvartalis

09.4217

1602 31

8,5 %

92 300

Teised riigid

Kord kvartalis

09.4218

1602 31

8,5 %

11 596 ”

(*1) Sooduskorra kohaldatavus määratakse kindlaks CN-koodi alusel ja tingimusel, et asjaomane soolatud või soolvees liha oleks CN-koodi 0207 alla kuuluv linnuliha.

(1) Töödeldud pardi-, hane-, pärlkanaliha, mis sisaldab kodulinnuliha või rupsi vähemalt 25 %, kuid alla 57 % massist.

(2) Töödeldud pardi-, hane-, pärlkanaliha, mis sisaldab kodulinnuliha või rupsi alla 25 % massist.

21.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 352/20

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1247/2012,

19. detsember 2012,

milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses kauplemisteabehoidlatele esitatava kauplemisteabe vormi ja teabe esitamise sagedusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (2) eriti artikli 9 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ebaühtluse vältimiseks tuleks seoses kõigi kauplemisteabehoidlate, vastaspoolte ja iga tüüpi tuletislepingutega järgida kauplemisteabehoidlatele vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 9 saadetud kõigi andmete puhul samu eeskirju, standardeid ja vorme. Seepärast tuleks tuletislepingute tehingute kirjeldamiseks kasutada kordumatut andmete kogumit.

(2)

Kuna börsivälised tuletislepingud ei ole tavaliselt ei üheselt tuvastatavad olemasolevate koodidega, mis on finantsturgudel laialt kasutusel, nt rahvusvahelise väärtpaberite tunnuskoodiga (ISIN), ega kirjeldatavad ISO finantsinstrumentide klassifikatsiooni (CFI) koodiga, tuleb välja töötada uus ja üldkasutatav tuvastamise meetod. Kui toote kordumatu tunnuskood on olemas ja see järgib kordumatuse, neutraalsuse, usaldusväärsuse, avatuse, skaleeritavuse ja juurdepääsu põhimõtteid, sellel on mõistlik kulubaas, see antakse asjakohase otsustusraamistiku alusel ja see on vastu võetud ELis kasutamiseks, tuleks kasutada seda. Kui sellistele nõuetele vastav toote kordumatu tunnuskood puudub, tuleks kasutada ajutist taksonoomiat.

(3)	Alusvara tuleks tuvastada ühtse tunnuskoodi alusel, kuigi praegu siiski ei olemas kogu turgu hõlmavat standardkoodi alusvara korvis tuvastamiseks. Seepärast peaksid vastaspooled vähemalt märkima, et alusvara kuulub korvi ja kasutama võimaluse korral ISIN-koodi standardnäitajate puhul.

(4)

Ühtsuse tagamiseks tuleks kõik tuletislepingute pooled tuvastada kordumatu tunnuskoodi alusel. Selleks et tagada eelkõige kooskõla makse- ja arveldussüsteemide komitee ja Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni aruandega börsiväliste tuletislepingute puhul andmete esitamise ja koondamise nõuete kohta, milles kirjeldatakse juriidilise isiku tunnuskoode kui andmete koondamise vahendit, tuleks kõigi finantssektorisse kuuluvate ja selle väliste vastaspoolte, maaklerite, kesksete vastaspoolte ja õigustatud isikute tuvastamiseks kasutada ELis kasutamiseks vastuvõetud ülemaailmset juriidilise isiku tunnuskoodi, kui see on olemas, või ajutist üksuse tunnuskoodi, ning mis tuleb kindlaks määrata otsustusraamistiku alusel, mis vastab finantsstabiilsuse nõukogu (FSB) soovitustele andmenõuete kohta. Juhul kui kaupleb agentuur, tuleks õigustatud isikud tuvastada füüsilise või juriidilise isikuna, kelle nimel leping sõlmiti.

(5)

Arvesse tuleks võtta kolmandate riikide ja samuti kauplemisteabehoidlate poolt äritegevuse alustamisel kasutatud lähenemisviisi. Selleks et tagada vastaspooltele kulutõhus lahendus ja vähendada kauplemisteabehoidlate operatsiooniriski, peaks teatamise alustamine olema sõltuvalt tuletislepingu liikidest järgjärguline, alustades kõige enam standarditud varaklassidega ja laiendades seda seejärel muudele varaklassidele. Tuletislepingud, mis olid sõlmitud enne määruse (EL) nr 648/2012 jõustumise kuupäeva, sellel päeval või pärast seda, kuid mis ei kehti teatamise alguskuupäeval või pärast seda, ei oma regulatiivsetel eesmärkidel suurt tähtsust. Nendest tuleb siiski teavitada vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 9 lõike 1 punktile a. Et tagada kõnealustel juhtudel tõhus ja proportsionaalne teavitamiskord ja võtta arvesse raskusi lõpetatud lepingute kohta andmete rekonstrueerimisel, tuleks nendest teavitamiseks ette näha pikem tähtaeg.

(6)	Käesolev määrus põhineb rakenduslike tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (edaspidi ESMA) esitas komisjonile.

(7)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve)) (3) artiklile 15 viis ESMA enne nende rakenduslike tehniliste standardite esitamist, millel käesolev määrus põhineb, läbi avaliku arutelu, analüüsis võimalikku asjaomast kasu ja kulusid ning küsis arvamust määruse artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Tuletislepingutest teavitamise vorm

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 9 kohane teave esitatakse käesoleva määruse lisas määratletud vormis.

Artikkel 2

Tuletislepingutest teavitamise sagedus

Nagu sätestatud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõikes 2, hinnatakse kauplemisteabehoidlatele teatatud lepingute väärtust iga päev turuhinnas või mudelipõhiselt. Kõik muud esitatava teabe üksikasjad, nagu sätestatud käesoleva määruse lisas ja regulatiivseid tehnilisi standardeid käsitleva delegeeritud õigusakti lisas, milles on täpsustatud kauplemisteabehoidlatele teatatavad miinimumandmed, mis tuleb esitada kauplemisteabehoidlale vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 9 lõikele 5, esitatakse sündmuste toimumise järel ja võttes arvesse määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 9 eelkõige lepingu sõlmimise, muutmise või lõpetamisega seoses kehtestatud tähtaegu.

Artikkel 3

Vastaspoolte ja teiste isikute tuvastamine

1. Teates kasutatakse juriidilise isiku tunnuskoodi, et tuvastada:

(a)	juriidilisest isikust õigustatud isik;

(b)	vahendav üksus;

(c)	keskne vastaspool;

(d)	juriidilisest isikust kliiriv liige;

(e)	juriidilisest isikust vastaspool;

(f)	andmeid esitav üksus.

2. Kui juriidilise isiku tunnuskood puudub, märgitakse teates liidu tasandil määratletud üksuse ajutine tunnuskood, mis on:

(a)	kordumatu;

(b)	neutraalne;

(c)	usaldusväärne;

(d)

avatud;

(e)	skaleeritav;

(f)	kasutatav;

(g)	mõistliku kuluga kättesaadav;

(h)	ning kuulub asjakohase otsustamisraamistiku reguleerimisalasse.

3. Kui puudub nii juriidilise isiku tunnuskood kui ka üksuse ajutine tunnuskood, kasutatakse võimaluse korral ISO 9362 kohast ettevõtte tunnuskoodi.

Artikkel 4

Tuletislepingute tuvastamine

1. Teates tuvastatakse tuletisleping toote kordumatu tunnuskoodi abil, mis on:

(a)	kordumatu;

(b)	neutraalne;

(c)	usaldusväärne;

(d)

avatud;

(e)	skaleeritav;

(f)	kasutatav;

(g)	mõistliku kuluga kättesaadav;

(h)	ning kuulub asjakohase otsustamisraamistiku reguleerimisalasse.

2. Kui tootel puudub kordumatu tunnuskood, tuvastatakse tuletisleping, kasutades kombinatsiooni ISO 6166 alusel määratud ISIN-koodist või instrumendi alternatiivsest tunnuskoodist ja ISO 10962-le vastavast CFI koodist.

3. Kui lõikes 2 osutatud kombinatsiooni ei saa kasutada, tuvastatakse tuletislepingu tüüp järgmiselt:

(a)

tuletislepingu liik tuvastatakse ühena järgmistest:

i)	kaubatuletisinstrumendid;

ii)	krediidituletisinstrumendid;

iii)	valuutatuletisinstrumendid;

iv)	aktsiatuletisinstrumendid;

v)	intressituletisinstrumendid;

vi)	muud tuletisinstrumendid.

(b)

tuletislepingu tüüp tuvastatakse ühena järgmistest:

i)	hinnavahelepingud;

ii)	tähtpäevaintressiga lepingud;

iii)	forvardlepingud;

iv)	futuurlepingud;

v)	optsioonilepingud;

vi)	vahetuslepingud;

vii)	muud lepingud.

(c)	tuletislepingute puhul, mis ei kuulu ühtegi konkreetsesse tuletislepingute liiki ega tüüpi, koostatakse teade tuletislepingute sellise liigi või tüübi alusel, mis vastaspoolte kokkuleppel sarnaneb tuletislepingule kõige enam.

Artikkel 5

Tuletislepingutest teavitamise alguskuupäev

1. Krediidituletislepingutest ja intressituletislepingutest teavitamise tähtaeg on järgmine:

(a)	1. juuli 2013, kui vastava tuletisinstrumentide liigi kauplemisteabehoidla on registreeritud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 55 alusel enne 1. aprilli 2013;

(b)

90 päeva pärast teatava tuletisinstrumentide liigi jaoks kauplemisteabehoidla registreerimist määruse (EL) nr 648/2012 artikli 55 alusel, kui selle konkreetse tuletisinstrumentide liigi jaoks ei ole 1. aprillil 2013 või enne seda määruse (EL) nr 648/2012 artikli 55 alusel registreeritud ühtegi kauplemisteabehoidlat;

(c)

1. juuli 2015, kui selle konkreetse tuletisinstrumentide liigi jaoks ei ole registreeritud kauplemisteabehoidlat määruse (EL) nr 648/2012 artikli 55 alusel 1. juuliks 2015. Teatamiskohustus algab kõnealusel kuupäeval ja lepingutest teatatakse vastavalt kõnealuse määruse artikli 9 lõikele 3 ESMA-le, kuni selle konkreetse tuletislepingute liigi jaoks registreeritakse kauplemisteabehoidla.

2. Sellistest tuletislepingutest teavitamise tähtaeg, millele ei ole osutatud lõikes 1:

(a)	1. jaanuar 2014, kui selle konkreetse tuletisinstrumentide liigi kauplemisteabehoidla on registreeritud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 55 alusel enne 1. oktoobrit 2013;

(b)

90 päeva pärast teatava tuletisinstrumentide liigi jaoks kauplemisteabehoidla registreerimist määruse (EL) nr 648/2012 artikli 55 alusel, kui selle konkreetse tuletisinstrumentide liigi jaoks ei ole 1. oktoobril 2013 või enne seda määruse (EL) nr 648/2012 artikli 55 alusel registreeritud ühtegi kauplemisteabehoidlat;

(c)

1. juuli 2015, kui selle konkreetse tuletisinstrumentide liigi jaoks ei ole registreeritud kauplemisteabehoidlat määruse (EL) nr 648/2012 artikli 55 alusel 1. juuliks 2015. Teavitamiskohustus algab kõnealusel kuupäeval ja lepingutest teavitatakse vastavalt kõnealuse määruse artikli 9 lõikele 3 ESMAt, kuni selle konkreetse tuletislepingute liigi jaoks registreeritakse kauplemisteabehoidla.

3. Sellistest tuletislepingutest, mis kehtisid 16. augustil 2012 ja kehtivad veel lepingutest teavitamise alguskuupäeval, teavitatakse kauplemisteabehoidlat 90 päeva jooksul alates konkreetsest tuletisinstrumentide liigist teavitamise alguse kuupäevast.

4. Sellistest tuletislepingutest, mis:

(a)	sõlmiti enne 16. augustit 2012 ja mis kehtisid veel 16. augustil 2012, või

(b)	sõlmiti 16. augustil 2012 või pärast seda,

ning mis ei kehti teavitamise alguskuupäeval või pärast seda, teavitatakse kauplemisteabehoidlat 3 aasta jooksul alates konkreetsest tuletislepingute liigist teavitamise alguskuupäevast.

5. Regulatiivseid tehnilisi standardeid käsitleva selle delegeeritud õigusakti artiklis 3, milles täpsustatakse kauplemisteabehoidlale määruse (EL) nr 648/2012 artikli 9 lõike 5 kohaselt esitada tulevad miinimumandmed, osutatud teabe esitamise alguskuupäeva lükatakse edasi 180 päeva.

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata

(2) ELT L 201, 27.7.2012.

(3) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

LISA

Tabel 1

Vastaspoole andmed

Lahter

Vorming

Lepingu pooled

Teabe ajatempel

ISO 8601 kuupäevavorming / UTC ajavorming

Vastaspoole tunnuskood

Juriidilise isiku tunnuskood (20 tähte või numbrit), üksuse ajutine tunnuskood (20 tähte või numbrit), BIC (11 tähte või numbrit) või kliendi tunnuskood (50 tähte või numbrit)

Teise vastaspoole tunnuskood

Juriidilise isiku tunnuskood (20 tähte või numbrit),

üksuse ajutine tunnuskood (20 tähte või numbrit),

BIC (11 tähte või numbrit) või

kliendi tunnuskood (50 tähte või numbrit).

Vastaspoole nimi

100 numbrit või tähte või jäetakse tühjaks juriidilise isiku tunnuskoodi olemasolu korral.

Vastaspoole asukoht

500 numbrit või tähte või jäetakse tühjaks juriidilise isiku tunnuskoodi olemasolu korral.

Vastaspoole tegevusvaldkond

Taksonoomia:

A	=	kindlustusandja, kellel on direktiivi 2002/83/EÜ kohane tegevusluba;
C	=	krediidiasutus, kellel on direktiivi 2006/48/EÜ kohane tegevusluba;
F	=	direktiivi 2004/39/EÜ kohane investeerimisühing;
I	=	kindlustusandja, kellel on direktiivi 73/239/EMÜ kohane tegevusluba;
L	=	Alternatiivne investeerimisfond, mida valitseb alternatiivse investeerimisfondi valitseja, kellel on tegevusluba või kes on registreeritud vastavalt direktiivile 2011/61/EL;
O	=	tööandjapensioni kogumisasutus direktiivi 2003/41/EÜ artikli 6 punkti a tähenduses;
R	=	edasikindlustusandja, kellel on direktiivi 2005/68/EÜ kohane tegevusluba;
U	=	eurofond ja tema fondivalitseja, kellel on direktiivi 2009/65/EÜ kohane tegevusluba; või

jäetakse tühjaks juriidilise isiku tunnuskoodi olemasolu korral või finantssektorivälise vastaspoolte puhul.

Vastaspoole kuulumine või mittekuulumine finantssektorisse

F= finantssektori vastaspool, N= finantssektoriväline vastaspool

Maakleri tunnuskood

Juriidilise isiku tunnuskood (20 tähte või numbrit),

üksuse ajutine tunnuskood (20 tähte või numbrit),

BIC (11 tähte või numbrit) või kliendi tunnuskood (50 tähte või numbrit).

Teavitava üksuse tunnuskood

Juriidilise isiku tunnuskood (20 tähte või numbrit),

üksuse ajutine tunnuskood (20 tähte või numbrit),

BIC (11 tähte või numbrit) või

kliendi tunnuskood (50 tähte või numbrit).

Kliiriva liikme tunnuskood

Juriidilise isiku tunnuskood (20 tähte või numbrit),

üksuse ajutine tunnuskood (20 tähte või numbrit),

BIC (11 tähte või numbrit) või

kliendi tunnuskood (50 tähte või numbrit).

Õigustatud isiku tunnuskood

Juriidilise isiku tunnuskood (20 tähte või numbrit),

üksuse ajutine tunnuskood (20 tähte või numbrit),

BIC (11 tähte või numbrit) või

kliendi tunnuskood (50 tähte või numbrit).

Kauplemisvolitused

P= oma arvel kaupleja, A= Volitatud kaupleja.

Vastaspoole osapool

B= ostja, S= müüja.

Leping mitte-EMP osapoolega

Y= jah, N= ei.

Otsene seotus äritegevuse või finantseerimistegevusega

Y= jah, N= ei.

Kliirimiskünnis

Y= üle, N= alla.

Lepingu väärtus turuhinnas

Kuni 20 numbrit vormingus xxxx,yyyyy.

Lepingu turuhinnas hindamise valuuta

Nt ISO 4217 valuutakood, 3 tähte.

Hindamise kuupäev

ISO 8601 kuupäevavorming.

Hindamise aeg

UTC ajavorming.

Hindamise tüüp

M= turuhinnas / O= turuväärtuse hindamise mudel alusel.

Tagatis

U= tagatiseta, PC= osalise tagatisega, OC= ühesuunalise tagatisega või FC= täieliku tagatisega.

Tagatisportfell

Y= jah, N= ei.

Tagatisportfelli tunnuskood

Kuni 10 numbrit.

Tagatise väärtus

Antud tagatise kogusumma; Kuni 20 numbrit vormingus xxxx,yyyyy.

Tagatise valuuta

Täpsustada lahtri 25 valuuta; ISO 4217 valuutakood, 3 tähte.

Tabel 2

Üldandmed

Lahter

Vorming

Tuletislepingu liik

Jagu 2a – Lepingu liik

Kõik lepingud

Kasutatud taksonoomia

Märkida kasutatud taksonoomia:

U= oote tunnuskood [Euroopas vastuvõetud]

E= ajutine taksonoomia

Toote tunnuskood 1

Kui tähis= U

Toote tunnuskood, määratakse hiljem

Kui tähis= I

ISIN või AII,

12 tähte või numbrit

Kui tähis= E:

Tuletislepingu klass

CO	=	kaup
CR	=	krediit
CU	=	valuuta
EQ	=	aktsia
IR	=	intressimäär
OT	=	muu

Toote tunnuskood 2

Kui tähis= U

tühi

Kui tähis= I

CFI, 6 tähte

Kui tähis= E:

Tuletisinstrumendi liik

CD	=	hinnavahelepingud
FR	=	tähtpäevaintressiga lepingud
FU	=	futuurlepingud
FW	=	forvardlepingud
OP	=	optsioonilepingud
SW	=	vahetuslepingud
OT	=	muud lepingud

Alusvara

ISIN (12 tähte või numbrit);

juriidilise isiku tunnuskood (20 tähte või numbrit);

üksuse ajutine tunnuskood (20 tähte või numbrit),

toote kordumatu tunnuskood (Määratakse hiljem);

B= korv;

I= indeks.

Tinglik valuuta 1

ISO 4217 valuutakood, 3 tähte.

Tinglik valuuta 2

ISO 4217 valuutakood, 3 tähte.

Ülekantav valuuta

ISO 4217 valuutakood, 3 tähte.

Jagu 2b – Tehinguandmed

Kõik lepingud

Tehingu tunnuskood

Kuni 52 tähte või numbrit.

Tehingu viitenumber

Kuni 40 tähte või numbrit

Täitmiskoht

ISO 10383 turu tunnuskood (MIC), 4 tähte.

Kui vajalik, XOFF reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele lubatud, kuid börsiväliselt kaubeldud, või XXXX börsiväliste tuletislepingute kohta.

Tihendamine

Y= kui lepingut on tihendatud; N= kui lepingut ei ole tihendatud;

Hind/määr

Kuni 20 numbrit vormingus xxxx,yyyyy.

Hinnanoteering

Nt ISO 4217 valuutakood, 3 tähte, protsent.

Tinglik väärtus

Kuni 20 numbrit vormingus xxxx,yyyyy.

Hinnakordaja

Kuni 10 numbrit.

Kogus

Kuni 10 numbrit.

Lepingu sõlmimisel makstav tasu

Teavitava vastaspoole tehtud maksete puhul kuni 10 numbrit vormingus xxxx,yyyyy, ning teavitava vastaspoole saadud maksete puhul vormingus xxxx,yyyyy.

Ülekande liik:

C = rahas, P = füüsiliselt, O = vastaspoole vabal valikul.

Täitmise ajatempel

ISO 8601 kuupäevavorming / UTC ajavorming

Jõustumiskuupäev

ISO 8601 kuupäevavorming.

Tähtpäev

ISO 8601 kuupäevavorming.

Lõpetamise kuupäev

ISO 8601 kuupäevavorming.

Arvelduse kuupäev

ISO 8601 kuupäevavorming.

Raamlepingu liik

Vajaduse korral vabas vormis tekst kuni 50 tähemärki, märkides kasutatud raamlepingu nime.

Raamlepingu tekstiversioon

Aasta, xxxx.

Jagu 2c – Riskide maandamine / teavitamine

Kõik lepingud

Kinnitamise ajatempel

ISO 8601 kuupäevavorming, UTC ajavorming.

Kinnitamise liik

Y= mitteelektrooniliselt kinnitatud, N= kinnitamata, E= elektrooniliselt kinnitatud.

Jagu 2d - kliirimine

Kõik lepingud

Kliiringukohustus

Y= jah, N= ei.

Kliiritud

Y= jah, N= ei.

Kliiringu ajatempel

ISO 8601 kuupäevavorming / UTC ajavorming

Keskse vastaspoole tunnuskood

Juriidilise isiku tunnuskood (20 tähte või numbrit), selle puudumise korral üksuse ajutine tunnuskood (20 tähte või numbrit), selle puudumise korral BIC (11 tähte või numbrit).

Grupisisene tehing

Y= jah, N= ei.

Jagu 2e – Intressimäärad

Intressimääratuletisinstrumendid

Fikseeritud intressi pool 1

Numbrid vormingus xxxx,yyyyy.

Fikseeritud intressi pool 2

Numbrid vormingus xxxx,yyyyy.

Fikseeritud intressi arvestusmeetod

Tegelik/365, 30B/360 või muu

Fikseeritud intressi poole maksesagedus

Ajaperioodi täisarvuline kordaja, mis kirjeldab vastaspoolte maksete vahetamise sagedust, nt 10D, 3M, 5Y.

Ujuva intressi maksesagedus

Ajaperioodi täisarvuline kordaja, mis kirjeldab vastaspoolte maksete vahetamise sagedust, nt 10D, 3M, 5Y.

Ujuva intressimäära muutmissagedus

D= Ajaperioodi täisarvuline kordaja, mis kirjeldab vastaspoolte maksete vahetamise sagedust, nt 10D, 3M, 5Y.

Poole 1 ujuv intressimäär

Ujuva intressimäära nimi, nt 3M Euribor.

Poole 2 ujuv intressimäär

Ujuva intressimäära nimi, nt 3M Euribor.

Jagu 2f – Valuutavahetus

Valuutatuletislepingud

Valuuta.2

ISO 4217 valuutakood, 3 tähte.

Vahetuskurss 1

Kuni 10 numbrit vormingus xxxx,yyyyy.

Valuuta forvardkurss

Kuni 10 numbrit vormingus xxxx,yyyyy.

Vahetuskursi alus

Nt EUR/USD või USD/EUR.

Jagu 2g – Kaubad

Kogu allpool nõutud teavet sisaldavast toote kordumatust tunnuskoodist teavitamise puhul ei pea siin nõutud teavet esitama, välja arvatud kui teavitada tuleb määruse (EL) nr 1227/2011 alusel

Kaubatuletisinstrumendid

Üldsätted

Aluseks olev kaup

AG= põllumajandus

EN= energia

FR= veos

ME= metallid

IN= indeks

EV= keskkond

EX= eksootika

Kauba andmed

Põllumajanduslik

GO= teravili, seemned

DA= piimatooted

LI= kariloomad

FO= metsandustooted

SO= kulukaubad

Energia

OI= nafta

NG= maagaas

CO= süsi

EL= elektrienergia

IE= Arbitraažitehing

Metallid

PR= väärismetallid

NP= mitteväärismetallid

Keskkond

WE= ilm

EM= heide

Energia

Tarnekoht või -tsoon

EIC-kood, 16 tähte või numbrit.

Ühenduspunkt

Vabas vormis tekst, kuni 50 tähemärki.

Koormuse liik

Korratakse lahtrite 50–54 andmeid, et määrata kindlaks toote tarneprofiil, mis vastab päeva tarneperioodile;

BL= põhikoormus

PL= tippkoormus

OP= madal koormus

BH= blokktunnid

OT= muu

Tarne alguskuupäev ja -aeg

ISO 8601 kuupäevavorming / UTC ajavorming

Tarne alguskuupäev ja -aeg

ISO 8601 kuupäevavorming / UTC ajavorming

Lepingu võimsus

Vabas vormis tekst, kuni 50 tähemärki.

Koguse ühik

Kuni 10 numbrit vormingus xxxx,yyyyy.

Hind/tarneajavahemiku kogus

Kuni 10 numbrit vormingus xxxx,yyyyy.

Jagu 2h – Optsioonid

Optsioonilepingud

Optsiooni liik

P= müügioptsioon, C= ostuoptsioon.

Optsiooni tüüp (võimalik täitmine)

A= Ameerika, B= Bermuda, E= Euroopa, S= Aasia.

Täitmishind (kõrge/madal määr)

Kuni 10 numbrit vormingus xxxx,yyyyy.

Muudatused lepingus Jagu 2i –

Kõik lepingud

Toimingu liik

N= uus

M= muudatus

E= viga

C= tühistamine

Z= tihendamine

V= hindamise ajakohastamine

O= muu.

Toimingu üksikasjad

Vabas vormis tekst, kuni 50 tähemärki.

21.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 352/30

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1248/2012,

19. detsember 2012,

milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses taotlusvormiga, mida kasutatakse kauplemisteabehoidlate registreerimiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

ning arvestades järgmist:

(1)

Kogu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA) kauplemisteabehoidla registreerimise taotluses esitatud teave tuleks esitada püsival andmekandjal, mis võimaldab selle säilitamist tulevikus kasutamiseks ja taasesitamiseks. Selleks et lihtsustada kauplemisteabehoidla esitatud teabe tuvastamist, peaksid kõik taotluse dokumendid olema varustatud kordumatu viitenumbriga.

(2)

Käesolev määrus põhineb rakenduslike tehniliste standardite eelnõul, mille ESMA esitas Euroopa Komisjonile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve)) (3) artiklis 15 sätestatud menetlusele.

(3)	Vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15 on ESMA viinud läbi avaliku arutelu kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõude kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kasu ja kulusid ning küsinud arvamust määruse artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Taotluse vorm

1. Registreerimise taotlus esitatakse vahendil, millega salvestatakse teave püsival andmekandjal, nagu määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (4) artikli 2 lõike 1 punktis m.

2. Registreerimise taotlus esitatakse lisas sätestatud vormis.

3. Kauplemisteabehoidla omistab igale esitatavale dokumendile kordumatu viitenumbri ja tagab, et esitatud teabe alusel oleks selge, millise määruse (EL) nr 648/2012 artikli 56 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktis (millega kiidetakse heaks regulatiivsed tehnilised standardid kauplemisteabehoidlate registreerimise taotluse kohta) sätestatud nõudega see on seotud, millises dokumendis kõnealune teave on esitatud, ja samuti põhjus, kui teavet ei esitata vastavalt lisa dokumendiviidete osale.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.

(3) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

(4) ELT L 302, 17.11.2009, lk 32.

LISA

TAOTLUSE VORM

ÜLDTEAVE

Taotluse esitamise kuupäev
Kauplemisteabehoidla ärinimi
Juriidiline aadress
Nende tuletislepingute liigid, mille registreerimist kauplemisteabehoidla taotleb
Taotluse eest vastutava isiku nimi
Taotluse eest vastutava isiku kontaktandmed
Kauplemisteabehoidla nõuetele vastamise eest vastutava isiku nimi (teine isik)
Kauplemisteabehoidla nõuetele vastamise eest vastutava(te) isiku(te) kontaktandmed
Emaettevõtja tunnusandmed

DOKUMENDIVIITED

(Artikli 1 lõige 3)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 56 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakti artikkel, mis käsitleb regulatiivseid tehnilisi standardeid, milles täpsustatakse kauplemisteabehoidlate registreerimistaotluste üksikasjad	Dokumendi kordumatu tunnuskood	Dokumendi pealkiri	Dokumendi peatükk või jagu või lehekülg, kus teave on esitatud, või teabe esitamata jätmise põhjus

21.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 352/32

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1249/2012,

19. detsember 2012,

milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses nende andmete vormiga, mida kesksed vastaspooled peavad säilitama vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 29 lõikele 4, samuti vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 29 lõike 4 vastuvõetud delegeeritud õigusakti artiklitele 13, 14 ja 15, seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles täpsustatakse kesksete vastaspoolte säilitatavate andmete ja teabe üksikasjad, tuleks sätestada ka kõnealuste artiklite kohaselt hoitavate andmete ja teabe vorm.

(2)	Selleks et asjaomased asutused saaksid oma ülesandeid täita tõhusalt ja järjepidevalt, tuleks neile esitada andmed, mis on kesksete vastaspoolte kohta võrreldavad. Ühtse vormingu kasutamine lihtsustab ka andmete ühtlustamist kesksete vastaspoolte vahel.

(3)

Kuna teatavates olukordades peavad kesksed vastaspooled ja kauplemisteabehoidlad säilitama ja esitama sama teavet, peaks keskne vastaspool olema kohustatud säilitamise eesmärgil andmeid hoidma kauplemisteabehoidlaga samas vormingus. Finantsturu eri taristutes ühtse vormingu kasutamine muudab nende vormingute suurema kasutamise erinevatele turuosalistele lihtsamaks ja soodustab seega standardimist.

(4)	Et turuosaliste jaoks lihtsustada läbivalt automaatset töötlemist ja langetada kulusid, on oluline, et kõik kesksed vastaspooled kasutaksid nii palju kui võimalik standardseid protseduure ja andmevorminguid.

(5)

Alusvara määratlemiseks tuleks kasutada ühtset tunnuskoodi, praegu turuülene standardkood korvi alusvarade tuvastamiseks siiski puudub. Seepärast peaksid kesksed vastaspooled vähemalt märkima, et alusvara on korv ja kasutama standardsete indeksite puhul võimaluse korral rahvusvahelist väärtpaberite identifitseerimise numbrit (ISIN-kood).

(6)	Käesolev määrus tugineb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) poolt komisjonile esitatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõule.

(7)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Andmete vorming

1. Keskne vastaspool säilitab lisa tabelis 1 esitatud vormingus iga töödeldud lepingu kohta andmed, mis on sätestatud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 29 lõike 4 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakti (milles käsitletakse kesksete vastaspoolte hoitavate andmete ja teabe üksikasjadele kehtivate nõuete regulatiivseid tehnilisi standardeid) artiklis 20.

2. Keskne vastaspool säilitab lisa tabelis 2 esitatud vormingus iga positsiooni kohta andmed, mis on sätestatud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 29 lõike 4 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakti (milles käsitletakse kesksete vastaspoolte hoitavate andmete ja teabe üksikasjadele kehtivate nõuete regulatiivseid tehnilisi standardeid) artiklis 21.

3. Keskne vastaspool säilitab lisa tabelis 3 esitatud vormingus oma äritegevuse ja sisestruktuuriga seotud tegevuste kohta andmed, mis on sätestatud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 29 lõike 4 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakti (milles käsitletakse kesksete vastaspoolte hoitavate andmete ja teabe üksikasjadele kehtivate nõuete regulatiivseid tehnilisi standardeid) artiklis 22.

4. Keskne vastaspool esitab pädevale asutusele andmed ja teabe lõigete 1, 2 ja 3 alusel vormingus, mis võimaldab andmete otsevoogu keskse vastaspoole ja pädeva asutuse vahel. Keskne vastaspool avab kõnealuse andmevoo kuue kuu jooksul pärast pädeva asutuse taotlust.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.

(3) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84

LISA

Tabelid artikli 1 kohaste kohustuslikult säilitatavate andmeväljadega

Tabel 1

Töödeldud tehingute andmed

	Lahter	Vorming	Kirjeldus
1	Teabe ajatempel	ISO 8601 kuupäevavorming / UTC ajavorming	Teabe esitamise kuupäev ja kellaaeg
2	Hind/määr	Kuni 20 numbrit, vormingus xxxx,yyyy.	Väärtpaberi või tuletislepingu hind, välja arvatud vahendustasu ja (vajaduse korral) kogunenud intress. Võlainstrumendi korral võib hinda väljendada kas valuutas või protsendina.
2a	Hinnanoteering	Nt ISO 4217 valuutakood, 3 tähte, protsent	Hinna esitamise viis
3	Tinglik valuuta	ISO 4217 valuutakood, 3 tähte	Valuuta, milles hind on väljendatud. Kui võlakirja või muu väärtpaberistatud võlakohustuse vormi korral on hind väljendatud protsendina, märgitakse ka kõnealune protsent
3a	Ülekantav valuuta	ISO 4217 valuutakood, 3 tähte	Esitatakse ülekantav valuuta
4	Kogus	Kuni 10 numbrit	Tehingu objektiks olnud finantsinstrumentide ühikute arv, võlakirjade nimiväärtuste summa või tuletislepingute arv.
5	Märge koguse kohta	Kuni 10 numbrit	Märge selle kohta, kas koguse all mõistetakse finantsinstrumentide ühikute arvu, võlakirjade nimiväärtuste summat või tuletislepingute arvu.
6	Keskse vastaspoole osapool	B=ostja / S= müüja.
7	Toote tunnuskood	Ajutine taksonoomia vastavalt määruse (EÜ) nr xx/2012 [andmetöötlussüsteemi projekt kauplemisteabehoidlatele esitatava kaupelmisteabe vormi ja sageduse kohta] artiklis 4 osutatud teabele, ISIN-kood või toote kordumatu tunnuskood	Lepingu kohta esitatakse selle olemasolu korral toote tunnuskood.
8	Kliiriva liikme tunnuskood	Juriidilise isiku tunnuskood (20 tähte või nubmrit), üksuse ajutine tunnuskood (20 tähte või numbrit), BIC (11 tähte või numbrit) või kliendi tunnuskood (50 tähte või numbrit)	Kui teavitav vastaspool ei ole kliiriv liige, esitatakse tema kliiriva liikme kordumatu tunnuskood. Füüsilise isiku puhul esitatakse keskse vastaspoole määratud kliendi tunnuskood.
9	Õigustatud isiku tunnuskood	Juriidilise isiku tunnuskood (20 tähte või nubmrit), üksuse ajutine tunnuskood (20 tähte või numbrit), BIC (11 tähte või numbrit) või kliendi tunnuskood (50 tähte või numbrit)	Kui õigustatud isik ei ole selle lepingu vastaspool, peab teavitav vastaspool esitama sellise õigustatud isiku kordumatu tunnuskoodi või füüsilise isik puhul kliendi tunnuskoodi, mida on kasutatud sellise isiku õigusliku vormi määramisel.
10	Lepingu ülekandnud pool (loobumise korral)	Juriidilise isiku tunnuskood (20 tähte või numbrit), üksuse ajutine tunnuskood (20 tähte või numbrit), BIC (11 tähte või numbrit) või kliendi tunnuskood (50 tähte või numbrit)
11	Täitmiskoht	ISO 10383 Kui see on asjakohane, turu tunnuskood; reguleeritud väärtpaberiturule kauplemisele võetud tuletislepingute puhul, millega kaubeldakse börsiväliselt, XOFF, börsiväliste tuletislepingute puhul XXXX.	Esitada tuleb selle täitmiskoha tunnuskood, kus leping täideti. Börsivälise lepingu puhul tuleb märkida, kas vastav leping on võetud kauplemisele ja sellega kaubeldakse börsiväliselt või see ei ole kauplemisele võetud ja sellega kaubeldakse börsiväliselt.
12	Vastaspoolena tegutsemise alguskuupäev	ISO 8601 kuupäevavorming	Kuupäev, mil keskne vastaspool asus tegutsema lepingu vastaspoolena.
13	Vastaspoolena tegutsemise kellaaeg	UTC ajavorming	Kellaaeg, mil keskne vastaspool lõpetas lepingu vastaspoolena tegutsemise, väljendatuna selle pädeva asutuse asukoha kohaliku aja järgi, kellele tehingu kohta teave esitatakse, ja vööndiaeg, millel teave põhineb, väljendatuna koordineeritud maailmaaja (UTC) +/- tundides.
14	Lepingu lõpetamise kuupäev	ISO 8601 kuupäevavorming	Lepingu lõpetamise päev.
15	Lepingu lõpetamise kellaaeg	UTC ajavorming	Lepingu lõpetamise kellaaeg, väljendatuna selle pädeva asutuse asukoha kohaliku aja järgi, kellele tehingu kohta teave esitatakse, ja vööndiaeg, millel teave põhineb, väljendatuna koordineeritud maailmaaja (UTC) +/- tundides.
16	Ülekande liik	C = rahas, P = füüsiliselt, O = vastaspoole vabal valikul.	Kas leping on arveldatud füüsiliselt või rahas
17	Arvelduse kuupäev	ISO 8601 kuupäevavorming	Lepingu arveldamise või sisseostu kuupäev. Rohkem kui ühe lepingu puhul võib kasutada lisalahtreid.
18	Lepingu arveldamise või sisseostu kellaaeg	UTC ajavorming	Lepingu arveldamise või sisseostu kellaaeg, väljendatuna selle pädeva asutuse asukoha kohaliku aja järgi, kellele tehingu kohta teave esitatakse, ja vööndiaeg, millel teave põhineb, väljendatuna koordineeritud maailmaaja (UTC) +/- tundides.
Andmed kliiritud lepingute algtingimuste kohta, esitada olemasolevad andmed
19	Kuupäev	ISO 8601 kuupäevavorming	Lepingu algse sõlmimise päev.
20	Kellaaeg	UTC ajavorming	Lepingu algse sõlmimise kellaaeg, väljendatuna selle pädeva asutuse asukoha kohaliku aja järgi, kellele tehingu kohta teave esitatakse, ja vööndiaeg, millel teave põhineb, väljendatuna koordineeritud maailmaaja (UTC) +/- tundides.
21	Toote tunnuskood	Ajutine andmekomplekt vastavalt määruse (EÜ) nr xx/2012 [andmetöötlussüsteemi projekt kauplemisteabehoidlatele esitatava kauplemisteabe vormi ja sageduse kohta] artiklis 4 osutatud teabele, ISIN-kood või toote kordumatu tunnuskood	Lepingu kohta esitatakse selle olemasolu korral toote kordumatu tunnuskood.
22	Alusvara	Toote kordumatu tunnuskood, ISIN-kood (12 tähte või numbrit) ja CFI (6 tähte või numbrit). Juriidilise isiku tunnuskood (20 tähte või numbrit), üksuse ajutine tunnuskood (20 tähte või numbrit), B=korv, I= indeks.	Instrumendi tunnusandmed, mida kohaldatakse väärtpaberi suhtes, mis on tuletislepingu alusvaraks, ja direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 18 alapunkti c kohase vabalt võõrandatava väärtpaberi(varem „siirdväärtpaber” suhtes.
23	Tuletislepingu liik (tuletislepingu korral)	Tuletisinstrumendi ühtne kirjeldus peab olema koostatud vastavalt ühele ühtses finantsinstrumentide liigitamise rahvusvaheliselt tunnustatud standardis esitatud kõrgema taseme kategooriale.
24	Instrumendi kandmine ESMA kliirimiskohustusega lepingute registrisse	Y= jah / N= ei.
Muu esitatav teabe, kui seda kohaldatakse
25	Koostalitleva sellise keskse vastaspoole tunnuskood, kes kliirib tehingu ühte osapoolt	Juriidilise isiku tunnuskood (20 tähte või numbrit), üksuse ajutine tunnuskood (20 tähte või numbrit), BIC (11 tähte või numbrit) või kliendi tunnuskood (50 tähte või numbrit)

Tabel 2

Positsiooni andmed

	Lahter	Vorming
1	Kliiriva liikme tunnuskood	Juriidilise isiku tunnuskood, üksuse ajutine tunnuskood
2	Õigustatud isiku tunnuskood	Juriidilise isiku tunnuskood, üksuse ajutine tunnuskood või kliendi tunnuskood
3	Positsiooni hoidev koostalitlev keskne vastaspool	Juriidilise isiku tunnuskood, üksuse ajutine tunnuskood või kliendi tunnuskood
4	Positsiooni tähis	B=ostja / S= müüja.
5	Positsiooni väärtus	Kuni 10 numbrit (xxxx,yy).
6	Hind, millele lepingud on hinnatud	Kuni 10 numbrit (xxxx,yy).
7	Valuuta	ISO valuutakood.
8	Muu asjakohane teave	Vabas vormis tekst
9	Keskse vastaspoole kehtestatud tagatiste summa	Kuni 10 numbrit (xxxx,yy).
10	Keskse vastaspoole kehtestatud tagatisfondi summa	Kuni 10 numbrit (xxxx,yy).
11	Keskse vastaspoole kogutud muude finantsallikate summa	Kuni 10 numbrit (xxxx,yy).
12A	Kliiriva liikme antud tagatised viitega kliendikontole A	Kuni 10 numbrit (xxxx,yy).
13A	Kliiriva liikme antud tagatisfondi summad viitega kliendikontole A	Kuni 10 numbrit (xxxx,yy).
14A	Kliiriva liikme antud muude rahaliste vahendite summa viitega kliendikontole A	Kuni 10 numbrit (xxxx,yy).
15B	Kliiriva liikme antud tagatised viitega kliendikontole B	Kuni 10 numbrit (xxxx,yy).
16B	Kliiriva liikme antud tagatisfondi summad viitega kliendikontole B	Kuni 10 numbrit (xxxx,yy).
17B	Kliiriva liikme antud muude rahaliste vahendite summa viitega kliendikontole B	Kuni 10 numbrit (xxxx,yy).

Tabel 3

Ettevõtte andmed

	Lahter	Vorming	Kirjeldus
1	Organisatsiooni skeem	Vabas vormis tekst	Juhtorganid ja asjaomased komiteed, kliiriv üksus, riskijuhtimise üksus ja kõik muud olulised üksused või allüksused.
Olulist osalust omavad aktsionärid või liikmed (lisada lahtrid iga aktsionäri/liikme kohta)
2	Liik	S=Aktsionär / M= liige.
3	Olulise osaluse liik	D= otsene / I= kaudne.
4	Üksuse tüüp	N= füüsiline isik / L= juriidiline isik.
5	Osaluse suurus	Kuni 10 numbrit (xxxx,yyyyy).
Muud dokumendid
6	Põhimõtted ja protseduurid, organisatsioonilistele nõuetele vastavad protsessid	Dokumendid
7	Juhtorgani ja vajaduse korral selle allkomiteede (vajaduse korral) ja kõrgema juhtkonna (vajaduse korral) koosolekute protokollid	Dokumendid
8	Riskikomitee koosolekute protokollid	Dokumendid
9	Kliirivate liikmete ja klientidega konsulteerimise rühma koosolekute protokollid	Dokumendid
10	Sise- ja välisauditiaruanded, riskijuhtimisaruanded, vastavuskontrolliaruanded, konsultatsioonifirmade aruanded	Dokumendid
11	Talitluspidevuse kava ja avariitaastekava	Dokumendid
12	Likviidsusplaan ja igapäevased likviidsusandmed	Dokumendid
13	Kõiki varasid ja kohustusi ning kapitalikontosid kajastavad dokumendid	Dokumendid
14	Saadud kaebused	Vabas vormis tekst	Iga kaebuse kohta: kaebuse esitaja nimi, aadress ja kontonumber; kaebuse saamise kuupäev; kõigi kaebuses esitatud isikute nimed; kaebuse laad; kaebuse lahendamise meetmed; kaebuse lahendamise kuupäev.
15	Teave teenuste katkemise või talitlushäirete kohta	Vabas vormis tekst	Teave teenuste mis tahes katkemise või talitlushäirete kohta, sealhulgas üksikasjalik teave aja, mõju ja parandusmeetmete kohta.
16	Teostatud järel- ja stressitestide tulemused	Vabas vormis tekst
17	Kirjavahetus pädevate asutuste, ESMA ja EKPSi asjaomaste liikmetega	Dokumendid
18	Organisatsiooniliste nõuete kohaselt saadud õiguslikud arvamused	Dokumendid
19	Muude kesksete vastaspooltega sõlmitud koostalitluskokkulepped (olemasolu korral)	Dokumendid
20	Kõigi kliirivate liikmete loetelu (määruse (EL) nr XXX/2012 artikkel 17)	Vabas vormis tekst – dokument.	Määruse (EL) nr XXX/2012 artikli 17 kohane loetelu
21	Määruse (EL) nr XXX/2012 artikliga 17 nõutud teave	Vabas vormis tekst / dokumendid	haldus- ja õigusnormid ning eeskirjad, mis käsitlevad järgmist: i) juurdepääs kesksele vastaspoolele, ii) lepingud, mille keskne vastaspool on sõlminud kliirivate liikmetega ja võimaluse piires lepingud klientidega, iii) lepingud, mida keskne vastaspool on nõus kliirima, iv) mis tahes koostalitluskokkulepped, v) tagatise ja tagatisfondi maksete kasutamine, sealhulgas positsioonide ja tagatise likvideerimine ning see, mil määral on tagatis kaitstud kolmandate isikute nõuete vastu (eristamise tase).
22	Uute algatud protsesside areng	Vabas vormis tekst	Uute teenuste pakkumise korral.

21.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 352/40

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1250/2012,

20. detsember 2012,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2580/2001 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. detsembri 2001. aasta määrust (EÜ) nr 2580/2001 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks, (1) eriti selle artiklit 7,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 2580/2001 lisas on toodud nende pädevate asutuste loetelu, kellele tuleb edastada teave ja taotlused nimetatud määrusega kehtestatud meetmete kohta.

(2)	Sloveenia palus muuta tema pädevate ametiasutuste kontaktandmete üksikasju. Samuti tuleks ajakohastada Euroopa Komisjoni aadress.

(3)	Seega tuleks määruse (EÜ) nr 2580/2001 lisa vastavalt ajakohastada,

ON VASTU VÕTNÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2580/2001 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

välispoliitika vahendite talituse direktor

(1) EÜT L 344, 28.12.2001, lk 70.

LISA

Määruse (EÜ) nr 2580/2001 lisa muudetakse järgmiselt:

(1)

Aadressiandmed pealkirja „Sloveenia” all asendatakse järgmistega:

„ Artikkel 4

Ministrstvo za zunanje zadeve

Prešernova cesta 25

1001 Ljubljana

Tel.: + 386 1 478 2000

Faks: + 386 1 478 2340

E-post: gp.mzz@gov.si’

Artiklid 5 ja 6

Ministrstvo za finance

Župančičeva 3

1502 Ljubljana

Tel.: +386 1 369 5200

Faks: + 386 1 369 6659

E-post: gp.mf@gov.si”

(2)

Pealkiri „Euroopa Ühendus” ja selle all olev lõik asendatakse järgmisega:

„Aadress teadete saatmiseks Euroopa Komisjonile:

European Commission

Service for Foreign Policy Instruments (FPI)

Office EEAS 02/309

B-1049 Bruxelles/Brussel (Belgium)

E-post: relex-sanctions@ec.europa.eu”

21.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 352/42

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1251/2012,

20. detsember 2012,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1183/2005, millega kehtestatakse Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes kehtestatud relvaembargot rikkuvate isikute vastu suunatud teatud eripiirangud

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. juuli 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1183/2005, millega kehtestatakse Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes kehtestatud relvaembargot rikkuvate isikute vastu suunatud teatud eripiirangud (1), eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1183/2005 I lisas on esitatud nende füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse.

(2)	12. ja 30. novembril 2012 lisas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee kolm isikut nende üksikisikute ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse varade külmutamist.

(3)	Määruse (EÜ) nr 1183/2005 II lisas esitatud aadressi teatiste saatmiseks Euroopa Komisjonile tuleb ajakohastada.

(4)	Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 1183/2005 I ja II lisa vastavalt muuta.

(5)	Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peab käesolev määrus jõustuma viivitamata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 1183/2005 muudetakse järgmiselt:

(1)	Määruse I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

(2)	Määruse II lisa muudetakse kooskõlas käesoleva määruse II lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

välispoliitika vahendite talituse direktor

(1) ELT L 193, 23.7.2005, lk 1.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 1183/2005 I lisa muudetakse järgmiselt:

Pealkirja „ A. FÜÜSILISED ISIKUD ” alla lisatakse järgmised kanded:

(a)

„Sultani Makenga (teiste nimedega a) kolonel Sultani Makenga, b) Emmanuel Sultani Makenga). Sünnikuupäev: 25. detsember 1973. Sünnikoht: Rutshuru, Kongo Demokraatlik Vabariik. Kodakondsus: Kongo. Muu teave: Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutseva Mouvement du 23 Mars (M23) rühmituse sõjaline juht. Artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud loetellu kandmise kuupäev: 12.11.2012.”

(b)

„Baudoin Ngaruye Wa Myamuro (teise nimega kolonel Baudoin Ngaruye). Sünnikuupäev: 1978. Sünnikoht: Lusamambo, Lubero territoorium, Kongo Demokraatlik Vabariik. Muu teave: Mouvement du 23 Mars (M23) rühmituse sõjaline juht. Kongo Demokraatliku Vabariigi relvajõudude isikutunnistus: 1-78-09-44621-80. Artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud loetellu kandmise kuupäev: 30.11.2012.”

(c)	„Innocent Kaina (teiste nimedega a) kolonel Innocent Kaina, b) India Queen). Sünnikoht: Bunagana, Rutshuru territoorium, Kongo Demokraatlik Vabariik. Artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud loetellu kandmise kuupäev: 30.11.2012.”

II LISA

Määruse (EÜ) nr 1183/2005 II lisa muudetakse järgmiselt:

Pealkiri „Euroopa Ühendus” ja selle all olev lõik asendatakse järgmisega:

„Aadress teadete saatmiseks Euroopa Komisjonile:

Euroopa Komisjon

Service for Foreign Policy Instruments (FPI)

Office EEAS 02/309

B-1049 Bruxelles/Brussel (BELGIQUE/BELGIË)

E-post: relex-sanctions@ec.europa.eu”

21.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 352/44

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1252/2012,

20. detsember 2012,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	32,6
	MA	80,4
	TN	114,7
	TR	112,5
	ZZ	85,1
0707 00 05	TR	116,2
0707 00 05	ZZ	116,2
0709 93 10	MA	124,9
	TR	134,6
	ZZ	129,8
0805 10 20	MA	71,3
	TR	60,6
	ZA	51,2
	ZZ	61,0
0805 20 10	MA	67,0
0805 20 10	ZZ	67,0
0805 20 30 , 0805 20 50 , 0805 20 70 , 0805 20 90	IL	97,8
	JM	129,1
	MA	98,7
	TR	84,6
	ZZ	102,6
0805 50 10	TR	72,4
0805 50 10	ZZ	72,4
0808 10 80	CN	169,3
	MK	39,0
	US	125,5
	ZA	123,7
	ZZ	114,4
0808 30 90	CN	60,5
	TR	135,1
	US	160,6
	ZZ	118,7

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ ZZ ” tähistab „muud päritolu”.

21.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 352/46

POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE OTSUS ATALANTA/4/2012,

18. detsember 2012,

Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni (Atalanta) ELi operatsiooni ülema nimetamise kohta

(2012/808/ÜVJP)

POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 38,

võttes arvesse nõukogu 10. novembri 2008. aasta ühismeedet 2008/851/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu sõjalist operatsiooni Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks (1) (Atalanta), eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühismeetme 2008/851/ÜVJP artikli 6 lõike 1 kohaselt volitas nõukogu poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema otsuseid Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni ELi operatsiooni ülema („ELi operatsiooni ülem”) nimetamise kohta.

(2)	Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis 15. juunil 2011 vastu otsuse Atalanta/2/2011, (2) millega nimetatakse kontradmiral Duncan POTTS ELi operatsiooni ülemaks.

(3)	Ühendkuningriik on teinud ettepaneku asendada kontradmiral Duncan POTTS ELi operatsiooni ülema kohal kontradmiral Robert TARRANTIGA (määratud isik).

(4)	ELi sõjaline komitee toetab kõnealust ettepanekut.

(5)	Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artikliga 5 ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ning rakendamises,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kontradmiral Robert TARRANT (määratud isik) nimetatakse Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni ELi operatsiooni ülemaks alates 16. jaanuarist 2013.

Artikkel 2

15. juuni 2011. aasta otsus Atalanta/2/2011 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 16. jaanuaril 2013.

Brüssel, 18. detsember 2012

Poliitika- ja julgeolekukomitee nimel

eesistuja

O. SKOOG

(1) ELT L 301, 12.11.2008, lk 33.

(2) ELT L 158, 16.6.2011, lk 36.

21.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 352/47

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS 2012/809/ÜVJP,

20. detsember 2012,

millega rakendatakse otsust 2011/486/ÜVJP, milles käsitletakse teatavate isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Afganistanis

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 1. augusti 2011. aasta otsust 2011/486/ÜVJP, milles käsitletakse teatavate isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Afganistanis, (1) eriti selle artiklit 5 ja artikli 6 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 1. augustil 2011 vastu otsuse 2011/486/ÜVJP.

(2)	ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1988 (2011) punkti 30 kohaselt loodud ÜRO Julgeolekunõukogu komitee muutis 20. novembril 2012 loetelu isikutest, rühmitustest, ettevõtjatest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(3)	Otsuse 2011/486/ÜVJP lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga muudetakse otsuse 2011/486//ÜVJP lisa vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 20. detsember 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

E. FLOURENTZOU

(1) ELT L 199, 2.8.2011, lk 57.

LISA

Otsuse 2011/486/ÜVJP lisas esitatud loetellu lisatakse järgmised kanded

A. Talibaniga seotud isikud

Mohammed Qasim Sadozai Khudai Rahmin (teise nimega Muhammad Qasim)

Tiitel: hadži. Sünniaeg: 1975. või 1976. aasta. Sünnikoht: Minari küla, Garmsiri ringkond, Helmandi provints, Afganistan. Kodakondsus: Afganistani. Siseriiklik isikukood: a) Afganistani isikutunnistus (tazkira) nr 57388, välja antud: Lashkar Gahi ringkond, Helmandi provints, Afganistan; b) elukoha tunnistus nr 665, Ayno Maina, Kandahari provints, Afganistan. Aadress: a) Wesh, Spin Boldaki ringkond, Kandahari provints, Afganistan; b) Safaar Bazaar, Garmsiri ringkond, Helmandi provints, Afganistan; c) Room number 33, 5th Floor, Sarafi Market, Kandahari linn, Kandahari provints, Afganistan. Muu teave: a) Rahat Ltd. omanik. Seotud relvade, sealhulgas isetehtud lõhkekehade hankimisega Talibanile; b) isa nimi on hadži Mullah Wali. Isa teine nimi on hadži Sadozai. Vanaisa nimi on Khudai Rahim. ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 21.11.2012.

B. Talibaniga seotud üksused ning teised rühmitused ja ettevõtjad

Rahat Ltd. (teiste nimedega a) Rahat Trading Company, b) Haji Muhammad Qasim Sarafi, c) New Chagai Trading)

21.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 352/49

NÕUKOGU OTSUS 2012/810/ÜVJP,

20. detsember 2012,

millega muudetakse otsust 2011/235/ÜVJP teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Iraanis

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 12. aprillil 2011 vastu otsuse 2011/235/ÜVJP (1).

(2)

Tuleks täpsustada, et Iraanis siserepressioonideks kasutada võidavate vahendite müügi, tarnimise, üleandmise või ekspordi keeldu ei kohaldata juhul, kui selliste vahendite müük, tarnimine, üleandmine või eksport on ette nähtud üksnes liidu ja selle liikmesriikide personali kaitseks Iraanis, ega selliste vahenditega seotud tehnilise abi, vahendusteenuste või muude teenuste osutamise ega rahastamise või rahalise abi andmise suhtes.

(3)	Seepärast tuleks otsust 2011/235/ÜVJP vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2011/235/ÜVJP artiklisse 2b lisatakse järgmine lõige:

„3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata vahendite müügi, tarnimise, üleandmise või ekspordi suhtes juhul, kui sellised vahendid on ette nähtud üksnes liidu ja selle liikmesriikide personali kaitseks Iraanis, ega selliste vahenditega seotud tehnilise abi, vahendusteenuste või muude teenuste osutamise ega rahastamise või rahalise abi andmise suhtes, mille asjakohane pädev asutus on eelnevalt heaks kiitnud.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 20. detsember 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

E. FLOURENTZOU

(1) ELT L 100, 14.4.2011, lk 51.

21.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 352/50

NÕUKOGU OTSUS 2012/811/ÜVJP,

20. detsember 2012,

millega muudetakse otsust 2010/788/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 20. detsembril 2010 vastu otsuse 2010/788/ÜVJP, (1) millega kehtestati piiravad meetmed Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes.

(2)	ÜRO Julgeolekunõukogu 28. novembri 2012. aasta resolutsiooniga 2078 (2012) muudetakse nimekirja kandmise kriteeriume nende isikute ja üksuste osas, kelle suhtes kohaldatakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1807 (2008) punktides 9 ja 11 sätestatud piiravaid meetmeid.

(3)	ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2078 (2012) lisati ka täiendavad erandid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1807 (2008) punktis 9 sätestatud meetmetest.

(4)	ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1533 (2004) kohaselt asutatud sanktsioonide komitee lisas 12. ja 30. novembril 2012 täiendavad isikud nimekirja isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(5)	Otsust 2010/788/ÜVJP tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2010/788/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Artikli 4 lõikega 1 ja artikli 5 lõigetega 1 ja 2 ette nähtud piiravad meetmed kehtestatakse järgmiste sanktsioonide komitee poolt kindlaks määratud isikute ja vajaduse korral üksuste suhtes:

—	isikud või üksused, kes rikuvad artiklis 1 osutatud relvaembargot ja seotud meetmeid;

—	Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutsevate võõramaiste relvastatud rühmituste poliitilised ja sõjaväelised liidrid, kes takistavad nendesse rühmitustesse kuuluvate võitlejate desarmeerimist ja vabatahtlikku repatrieerimist või ümberasustamist;

—	väljastpoolt Kongo Demokraatlikku Vabariiki abi saavate Kongo relvastatud rühmituste poliitilised ja sõjaväelised liidrid, kes takistavad nende võitlejate osalemist desarmeerimis-, demobiliseerimis- ja reintegreerimisprotsessis;

—	Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutsevad poliitilised ja sõjaväelised liidrid, kes kohaldatavat rahvusvahelist õigust rikkudes värbavad või kasutavad lapsi relvastatud konfliktides;

—	Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutsevad isikud või üksused, kes on toime pannud tõsiseid rikkumisi, võttes relvastatud konfliktides sihtmärgiks lapsi või naisi, sealhulgas tappes, sandistades, seksuaalset vägivalda kasutades, inimrööve toime pannes ja sunniviisiliselt ümber asustades;

—	isikud või üksused, kes takistavad juurdepääsu humanitaarabile või selle jagamist Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosas;

—	isikud või üksused, kes toetavad seadusevastaselt ebaseadusliku loodusressurssidega (sh kullaga) kauplemise kaudu relvastatud rühmitusi Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosas;

—	isikud või üksused, kes tegutsevad nimekirja kantud isiku nimel või tema juhendamisel, või nimekirja kantud isiku omandis oleva või tema poolt kontrollitava üksuse nimel või juhendamisel;

—	isikud või üksused, kes kavandavad või toetavad rünnakuid ÜRO stabiliseerimismissiooni rahuvalvajate vastu Kongo Demokraatlikus Vabariigis (MONUSCO) või osalevad nendes.

Asjaomased isikud ja üksused on loetletud lisas.”

2)	Artikli 4 lõikes 3 lisatakse punkti c järele järgmine tekst: „või kui selline territooriumile sisenemine või selle läbimine on vajalik kohtumenetluse läbiviimiseks.”

Artikkel 2

Käesoleva otsuse lisas loetletud isikud kantakse otsuse 2010/788/ÜVJP lisas esitatud isikute nimekirja.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.

Brüssel, 20. detsember 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

E. FLOURENTZOU

(1) ELT L 336, 21.12.2010, lk 30.

LISA

ARTIKLIS 2 NIMETATUD ISIKUD

Nimi	Varjunimi	Sünniaeg ja -koht	Identifitseerimisandmed	Põhjendus	Määramise kuupäev
MAKENGA, Sultani	Kolonel Sultani Makenga Emmanuel Sultani Makenga	25. detsember 1973 Rutshuru, Kongo Demokraatlik Vabariik	Kongo kodanik Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutseva Mouvement du 23 Mars (M23) rühmituse sõjaline juht	Sultani Makenga on Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutseva Mouvement du 23 Mars (M23) rühmituse sõjaline juht. M23 (mida tuntakse ka Kongo Revolutsioonilise Armee nime all) juhina on Sultani Makenga rikkunud tõsiselt rahvusvahelist õigust, võttes relvastatud konfliktides sihtmärgiks lapsi või naisi, sealhulgas tappes, sandistades, seksuaalset vägivalda kasutades, inimrööve toime pannes ja sunniviisiliselt ümber asustades. Samuti vastutab ta rahvusvahelist õiguse rikkumise eest, mis on seotud M23 tegevusega laste värbamisel ja kasutamisel relvastatud konfliktides Kongo Demokraatlikus Vabariigis. Sultani Makenga juhtimisel on M23 Kongo Demokraatliku Vabariigi tsiviilelanike suhtes pannud toime massilisi hirmutegusid. Lähtudes tunnistustest ja raportitest, on Sultani Makenga juhitavad võitlejad vägistanud kogu Rutshuru territooriumil naisi ja lapsi, kellest mõned on olnud kõigest 8aastased; selle poliitika eesmärk on kinnistada kontroll Rutshuru piirkonna üle. Makenga juhtimisel on M23 korraldanud Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja selle ümbruses laiaulatuslikke laste sundvärbamise kampaaniaid, samuti suure hulga laste tapmisi, sandistamisi ja haavamisi. Paljud sundvärvatud lapsed on olnud nooremad kui 15. Makenga on väidetavalt võtnud vastu ka relvi ning nendega seotud materjale, rikkudes sellega Kongo Demokraatliku Vabariigi võetud meetmeid relvaembargo rakendamiseks, sealhulgas siseriiklikke määrusi relvade ja nendega seotud materjalide impordi ja omamise kohta. Makenga tegevus M23 juhina hõlmab rahvusvahelise õiguse tõsiseid rikkumisi ning hirmutegusid Kongo Demokraatliku Vabariigi tsiviilelanike suhtes, ning on süvendanud piirkonnas valitsevat ebakindluse, ümberasustamise ja konfliktiolukorda.	12.11.2012
NGARUYE WA MYAMURO, Baudoin	Kolonel Baudoin NGARUYE	1978 Lusamambo, Lubero territoorium, Kongo Demokraatlik Vabariik	Mouvement du 23 Mars (M23) rühmituse sõjaline juht FARDC ID: 1–78-09-44621-80	2012. aasta aprillis andis Ngaruye kindral Ntaganda ülesandel käsu endise Rahvakaitse Rahvusliku Kongressi mässuks, mida tuntakse Mouvement du 23 Mars (M23) nime all. Ta on praegu M23s auastmelt kolmas sõjaväeline ülem. Kongo Demokraatlikku Vabariiki tundvad eksperdid soovitasid tema nimekirja kandmist 2008. ja 2009. aastal. Ta vastutab inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse ränkade rikkumiste eest ning on ise neid toime pannud. Ta värbas ja õpetas M23 jaoks välja sadu lapsi 2008. aastast kuni 2009. aastani ning 2010. aasta lõpus. Ta on tapnud, sandistanud ning korraldanud inimrööve, sageli on sihtmärgiks olnud naised. Ta vastutab M23 desertööride hukkamiste ja piinamiste eest. 2009. aastal andis ta Kongo Demokraatliku Vabariigi relvajõudude (FARDC) koosseisus käsu tappa Walikales Shalio küla kõik mehed. Samuti varustas ta Ntaganda otsesel käsul Masisis ja Walikales relvade ja laskemoonaga ning maksis palka. 2010. aastal viis ta Lukopfu piirkonnas läbi elanikkonna sunniviisilise ümberasustamise ja sundvõõrandamise. Samuti on ta olnud tihedalt seotud kuritegelike võrgustikega FARDCi sees, saades tulu mineraalikaubandusest, mis tõi kaasa pinged ja vägivalla kolonel Innocent Zimurindaga 2011. aastal.	30.11.2012
KAINA, Innocent	Kolonel Innocent KAINA „India Queen”	Bunagana, Rutshuru territoorium, Kongo Demokraatlik Vabariik		Innocent Kaina on praegu Mouvement du 23 Mars (M23) rühmituse sektoriülem. Ta vastutab rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste ränkade rikkumiste eest ning on ise neid toime pannud. 2007. aasta juulis mõistis Kinshasa garnisoni sõjatribunal Kaina süüdi 2003. aasta maist kuni 2005. aasta detsembrini Ituri piirkonnas sooritatud inimsusevastastes kuritegudes. Ta vabastati 2009. aastal Kongo valitsuse ja Rahvakaitse Rahvusliku Kongressi vahelise rahuleppe tulemusel. 2009. aastal pani ta Masisi territooriumil FARDCi koosseisus toime hukkamisi, inimrööve ja sandistamisi. Kindral Ntaganda käsul algatas ta komandörina 2012. aasta aprillis Rutshuru territooriumil endise Rahvakaitse Rahvusliku Kongressi mässu. Ta tagas mässajate turvalisuse Masisist väljaspool. 2012. aasta maist augustini vastutas ta M23 mässu jaoks rohkem kui 150 lapse värbamise ja väljaõppe eest, lastes põgeneda üritanud poisid maha. 2012. aasta juulis sõitis ta Berundasse ja Deghosse, et tegeleda seal M23 nimel mobiliseerimise ja värbamisega.	30.11.2012

21.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 352/54

NÕUKOGU OTSUS 2012/812/ÜVJP,

20. detsember 2012,

millega muudetakse ühist seisukohta 2003/495/ÜVJP, mis käsitleb Iraaki

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 7. juulil 2003. aastal vastu ühise seisukoha 2003/495/ÜVJP, mis käsitleb Iraaki, (1) ja millega rakendatakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1483 (2003).

(2)	ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 15. detsembril 2010 vastu resolutsiooni 1956 (2010), milles otsustati, et kõik Iraagi Arengufondi tulud tuleks üle kanda Iraagi valitsuse õigusjärglase kontole või kontodele ning et Iraagi Arengufond tuleks likvideerida hiljemalt 30. juuniks 2011.

(3)

Sellest tulenevalt tuleks ühist seisukohta 2003/495/ÜVJP muuta, et võimaldada külmutatud rahaliste vahendite, muude finantsvarade ja majandusressursside ülekandmist Iraagi Arengufondi õigusjärglasele, mille Iraagi valitsus moodustas vastavalt Julgeolekunõukogu resolutsioonides 1483 (2003) ja 1956 (2010) esitatud tingimustele.

(4)	Ühist seisukohta 2003/495/ÜVJP tuleks seega vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühist seisukohta 2003/495/ÜVJP muudetakse järgmiselt:

artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Kõik rahalised vahendid või muud finantsvarad või majandusressursid:

a)	mis kuulusid Iraagi endisele valitsusele või riiklikele organitele, ettevõtetele või asutustele, mis Julgeolekunõukogu resolutsiooni 661 (1990) alusel loodud komitee määratluse kohaselt paiknesid 22. mail 2003 Iraagist väljaspool, või

mis on Iraagist välja viidud või mille on omandanud Saddam Hussein või teised Iraagi endise režiimi kõrgemad ametnikud või nende lähimad pereliikmed, sealhulgas neile kuuluvad või otse või kaudselt nende kontrolli all olevad üksused, või isikud, kes tegutsevad nende nimel või nende juhtimisel, vastavalt Julgeolekunõukogu resolutsiooni 661 (1990) alusel loodud komitee määratlusele,

külmutatakse viivitamata ja, kui kõnealused rahalised vahendid või muud finantsvarad või majandusressursid ei ole varasema kohtulahendi, haldusorgani või vahekohtu otsuse alusel tekkinud nõudeõiguse või kohtuotsuse esemeks, millisel juhul neid võib kasutada sellise nõudeõiguse rahuldamiseks või sellise kohtuotsuse täitmiseks, lasevad liikmesriigid need viivitamata üle kanda Iraagi Arengufondi õigusjärglasele, mille Iraagi valitsus moodustas vastavalt Julgeolekunõukogu resolutsioonides 1483 (2003) ja 1956 (2010) esitatud tingimustele.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.

Brüssel, 20. detsember 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

E. FLOURENTZOU

(1) ELT L 169, 8.7.2003, lk 72.

21.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 352/55

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

19. detsember 2012,

millega muudetakse otsust 90/178/Euratom, EMÜ, millega antakse Luksemburgile luba jätta käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata teatavat liiki tehinguid ning kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 9533 all)

(Ainult prantsuskeelne tekst on autentne)

(2012/813/EL, Euratom)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. mai 1989. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta, (1) eriti selle artiklit 13,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) (2) artikli 370 kohaselt võivad liikmesriigid, kes 1. jaanuaril 1978 maksustasid tehinguid, mis on loetletud X lisa A osas, nende maksustamist jätkata; neid tehinguid tuleb arvestada käibemaksupõhiste omavahendite baasi kindlaksmääramisel.

(2)

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 371 kohaselt võivad liikmesriigid, kes 1. jaanuaril 1978 vabastasid maksust X lisa B osas loetletud tehingud, nende maksust vabastamist jätkata samal kuupäeval igas asjaomases liikmesriigis kehtinud tingimuste kohaselt; neid tehinguid tuleb arvestada käibemaksupõhiste omavahendite baasi kindlaksmääramisel.

(3)

Luksemburgi puhul võttis komisjon määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 alusel vastu otsuse 90/178/Euratom, EMÜ, (3) millega antakse Luksemburgile luba alates 1989. aasta 1. jaanuarist jätta käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata teatavat liiki tehinguid ning kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi.

(4)

Komisjon palus Luksemburgil kontrollida, kas neid ilma selgesõnaliste ajaliste piiranguteta Luksemburgile antud lube läheb veel vaja ning saata komisjonile vastavasisuline kinnitus. Luksemburg kinnitas, et luba kasutada direktiivi 2006/112/EÜ X lisa A osa punktis 4 nimetatud tehingute suhtes teatavaid ligikaudseid arvestusi oli aegunud.

(5)	Ühenduse eeskirjade selguse ja läbipaistvuse nimel tuleks aegunud või kehtivuse kaotanud sätted tunnistada kehtetuks.

(6)	Käesoleva otsusega sätestatud meetmed on kooskõlas omavahendite nõuandekomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 90/178/Euratom, EMÜ artikli 1 lõige 2 jäetakse välja.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Luksemburgi Suurhertsogiriigile.

Brüssel, 19. detsember 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janusz LEWANDOWSKI

(1) EÜT L 155, 7.6.1989, lk 9.

(2) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(3) EÜT L 99, 19.4.1990, lk 26.

21.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 352/56

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

19. detsember 2012,

millega muudetakse otsust 90/184/Euratom, EMÜ, millega antakse Taanile luba jätta käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata teatavat liiki tehinguid ning kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 9538 all)

(Ainult taanikeelne tekst on autentne)

(2012/814/EL, Euratom)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. mai 1989. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta, (1) eriti selle artiklit 13,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) (2) artikli 371 kohaselt võivad liikmesriigid, kes 1. jaanuaril 1978 vabastasid maksust X lisa B osas loetletud tehingud, nende maksust vabastamist jätkata samal kuupäeval igas asjaomases liikmesriigis kehtinud tingimuste kohaselt; neid tehinguid tuleb arvestada käibemaksupõhiste omavahendite baasi kindlaksmääramisel.

(2)

Taani puhul võttis komisjon määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 alusel vastu otsuse 90/184/Euratom, EMÜ, (3) millega antakse Taanile luba jätta alates 1989. aasta 1. jaanuarist käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata teatavat liiki tehinguid ning kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi.

(3)	Alates 1. jaanuarist 1995 on Taani maksustanud direktiivi 2006/112/EÜ X lisa B osa punktis 2 nimetatud tehinguid; selleks antud luba tuleks tühistada alates nimetatud kuupäevast.

(4)	Komisjon palus Taanil kontrollida, kas neid ilma selgesõnaliste ajaliste piiranguteta Taanile antud lube läheb veel vaja, ning saata komisjonile vastavasisuline kinnitus. Taani kinnitas, et kui direktiivi 2006/112/EÜ X lisa B osa punktis 2 nimetatud tehinguid mitte arvestada, oli üks luba aegunud.

(5)	Liidu eeskirjade selguse ja läbipaistvuse nimel tuleks aegunud või kehtivuse kaotanud sätted tunnistada kehtetuks.

(6)	Käesoleva otsusega sätestatud meetmed on kooskõlas omavahendite nõuandekomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 90/184/Euratom, EMÜ artikkel 1 jäetakse välja.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Taani Kuningriigile.

Brüssel, 19. detsember 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janusz LEWANDOWSKI

(1) EÜT L 155, 7.6.1989, lk 9.

(2) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(3) EÜT L 99, 19.4.1990, lk 37.

21.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 352/57

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

19. detsember 2012,

millega muudetakse otsust 96/564/Euratom, EÜ, millega antakse Austriale luba jätta käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata teatavat liiki tehinguid ning kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 9539 all)

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)

(2012/815/EL, Euratom)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. mai 1989. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta, (1) eriti selle artiklit 13,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) (2) artikli 378 lõike 1 kohaselt võib Austria jätkata X lisa A osa punktis 2 loetletud tehingute maksustamist; neid tehinguid tuleb arvestada käibemaksupõhiste omavahendite baasi kindlaksmääramisel.

(2)	Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 378 lõike 2 punkti a kohaselt võib Austria jätkata X lisa B osa punktides 5 ja 9 loetletud tehingute maksust vabastamist; neid tehinguid tuleb arvestada käibemaksupõhiste omavahendite baasi kindlaksmääramisel.

(3)

Selleks et kohaldada kuuenda direktiivi artikli 28 lõike 3 punkti a, lubas Austria Vabariigi Euroopa ühendustega ühinemise akti IX lisa („Maksustamine”) punkti 2 alapunkt h (3) Austrial vastavalt E lisa punktile 2 kuni 1996. aasta 31. detsembrini käibemaksuga maksustada hambatehnikute poolt kutsealases tegevuses osutatavad teenused ning hambaarstide ja hambatehnikute tarnitavad hambaproteesid; sellest tulenevalt tuleks selleks komisjoni poolt käibemaksupõhiste omavahendite baasi kindlaksmääramiseks antud luba samuti tühistada.

(4)

Selleks et kohaldada kuuenda direktiivi artikli 28 lõike 3 punkti b, lubas Austria Vabariigi Euroopa ühendustega ühinemise akti IX lisa („Maksustamine”) punkti 2 alapunkt i kohaldada maksuvabastust riiklike postiteenistuste osutatud telekommunikatsiooniteenustele seni, kuni nõukogu on selliste teenuste maksustamiseks vastu võtnud ühise korra, või kuni kuupäevani, mil kõik praegused liikmesriigid, kes hetkel kohaldavad täielikku maksuvabastust, selle kohaldamise lõpetavad, olenevalt sellest, kumb on varasem, kuid igal juhul 31. detsembriks 1995; sellest tulenevalt tuleks selleks komisjoni poolt käibemaksupõhiste omavahendite baasi kindlaksmääramiseks antud luba samuti tühistada.

(5)

Austria puhul võttis komisjon määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 alusel vastu otsuse 96/564/Euratom, EÜ, (4) millega antakse Austriale luba jätta alates 1995. aasta 1. jaanuarist käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata teatavat liiki tehinguid ning kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi.

(6)	Komisjon palus Austrial kontrollida, kas neid ilma selgesõnaliste ajaliste piiranguteta Austriale antud lube läheb veel vaja, ning saata komisjonile vastavasisuline kinnitus. Austria kinnitas, et kaks luba ei ole enam vajalikud.

(7)	Liidu eeskirjade selguse ja läbipaistvuse nimel tuleks aegunud või kehtivuse kaotanud sätted tunnistada kehtetuks.

(8)	Käesoleva otsusega sätestatud meetmed on kooskõlas omavahendite nõuandekomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Otsuse 96/564/Euratom, EÜ artikli 2 punkt 1 jäetakse välja.

2. Otsuse 96/564/Euratom, EÜ artikli 2 punkt 2 jäetakse välja.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Austria Vabariigile.

Brüssel, 19. detsember 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janusz LEWANDOWSKI

(1) EÜT L 155, 7.6.1989, lk 9.

(2) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(3) EÜT C 241, 29.8.1994, lk 336.

(4) EÜT L 247, 28.9.1996, lk 39.

21.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 352/59

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

19. detsember 2012,

millega muudetakse otsust 96/565/Euratom, EÜ, millega antakse Rootsile luba jätta käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata teatavat liiki tehinguid ning kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 9547 all)

(Ainult rootsikeelne tekst on autentne)

(2012/816/EL, Euratom)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. mai 1989. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta, (1) eriti selle artiklit 13,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) (2) artikli 380 kohaselt võib Rootsi jätkata X lisa B osa punktis 2 loetletud autorite, kunstnike ja kunstiteoste esitajate osutatud teenuste ning X lisa B osa punktides 1, 9 ja 10 loetletud tehingute maksust vabastamist seni, kuni samu maksuvabastusi kohaldatakse ühes 31. detsembril 1994 ühendusse kuulunud liikmesriikidest; neid tehinguid tuleb arvestada käibemaksupõhiste omavahendite baasi kindlaksmääramisel.

(2)	Rootsi puhul võttis komisjon määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 alusel vastu otsuse 96/565/Euratom, EÜ, (3) millega antakse Rootsile luba alates 1995. aasta 1. jaanuarist kasutada käibemaksupõhiste omavahendite baasi arvutamisel teatavaid ligikaudseid arvestusi.

(3)	Alates 1. jaanuarist 1997 on Rootsi autoriõigusi ja litsentsitasusid käsitledes maksustanud direktiivi 2006/112/EÜ X lisa B osa punktis 2 nimetatud tehinguid; selleks antud luba tuleks tühistada alates nimetatud kuupäevast.

(4)

Komisjon palus Rootsil kontrollida, kas neid ilma selgesõnaliste ajaliste piiranguteta Rootsile antud lube läheb veel vaja, ning saata komisjonile vastavasisuline kinnitus. Rootsi kinnitas, et luba kasutada direktiivi 2006/112/EÜ X lisa B osa punktis 2 nimetatud tehingute suhtes teatavaid ligikaudseid arvestusi ei kohaldata enam autoriõiguste ega litsentsitasude suhtes.

(5)	Liidu eeskirjade selguse ja läbipaistvuse nimel tuleks aegunud või kehtivuse kaotanud sätted tunnistada kehtetuks.

(6)	Käesoleva otsusega sätestatud meetmed on kooskõlas omavahendite nõuandekomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 96/565/Euratom, EÜ artikli 2 punkt 2 jäetakse välja.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Rootsi Kuningriigile.

Brüssel, 19. detsember 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janusz LEWANDOWSKI

(1) EÜT L 155, 7.6.1989, lk 9.

(2) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(3) EÜT L 247, 28.9.1996, lk 41.

21.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 352/60

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

19. detsember 2012,

millega muudetakse otsust 90/185/Euratom, EMÜ, millega antakse Kreekale luba kasutada käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel teatavaid ligikaudseid arvestusi

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 9549 all)

(Ainult kreekakeelne tekst on autentne)

(2012/817/EL, Euratom)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. mai 1989. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta, (1) eriti selle artiklit 13,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) (2) artikli 375 kohaselt võib Kreeka jätkata X lisa B osa punktides 2, 8, 11 ja 12 loetletud tehingute maksust vabastamist; neid tehinguid tuleb arvestada käibemaksupõhiste omavahendite baasi kindlaksmääramisel.

(2)	Kreeka puhul võttis komisjon määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 alusel vastu otsuse 90/185/Euratom, EMÜ, (3) millega antakse Kreekale luba alates 1989. aasta 1. jaanuarist kasutada käibemaksupõhiste omavahendite baasi arvutamisel teatavaid ligikaudseid arvestusi.

(3)	Alates 1. juulist 2010 on Kreeka maksustanud direktiivi 2006/112/EÜ X lisa B osa punktis 2 nimetatud tehinguid; selleks antud luba tuleks tühistada alates nimetatud kuupäevast.

(4)	Alates 22. augustist 2011 on Kreeka maksustanud direktiivi 2006/112/EÜ X lisa B osa punktis 8 nimetatud tehinguid; selleks antud luba tuleks tühistada alates nimetatud kuupäevast.

(5)

Komisjon palus Kreekal kontrollida, kas neid ilma selgesõnaliste ajaliste piiranguteta Kreekale antud lube läheb veel vaja, ning saata komisjonile vastavasisuline kinnitus. Kreeka kinnitas, et kahte luba, mis käsitlevad direktiivi 2006/112/EÜ X lisa B osa punktides 2 ja 8 nimetatud tehingute suhtes teatavate ligikaudsete arvestuste kasutamist, ei kohaldata enam.

(6)	Kreeka tunnistas, et seoses X lisa B osa punktidega 11 ja 12 ei ole vajadus kasutada ligikaudseid arvestusi enam põhjendatud, kuna kaitseministeerium esitab üksikasjalikumaid andmeid.

(7)	Ühenduse eeskirjade selguse ja läbipaistvuse nimel tuleks aegunud või kehtivuse kaotanud sätted tunnistada kehtetuks.

(8)	Käesoleva otsusega sätestatud meetmed on kooskõlas omavahendite nõuandekomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Otsuse 90/185/Euratom, EMÜ artikli 1 punkt 1 jäetakse välja.

2. Otsuse 90/185/Euratom, EMÜ artikli 1 punkt 3 jäetakse välja.

3. Otsuse 90/185/Euratom, EMÜ artikli 1 punkt 5 jäetakse välja.

4. Otsuse 90/185/Euratom, EMÜ artikli 1 punkt 6 jäetakse välja.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Kreeka Vabariigile.

Brüssel, 19. detsember 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janusz LEWANDOWSKI

(1) EÜT L 155, 7.6.1989, lk 9.

(2) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(3) EÜT L 99, 19.4.1990, lk 39.

21.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 352/61

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

19. detsember 2012,

millega antakse Taanile luba kasutada käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel teatavaid ligikaudseid arvestusi

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 9551 all)

(Ainult taanikeelne tekst on autentne)

(2012/818/EL, Euratom)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. mai 1989. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta, (1) eriti selle artiklit 13,

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)

(3)

Taani taotles komisjonilt luba kasutada käibemaksupõhiste omavahendite baasi arvutamisel ligikaudseid arvestusi, kuna tal ei ole võimalik käibemaksu omavahendite baasi täpselt välja arvutada direktiivi 2006/112/EÜ X lisa A osa punktis 2 ja B osa punktis 10 nimetatud tehingute puhul. Arvestades kõnealuste tehingute mõju Taani käibemaksupõhiste omavahendite kogubaasile, tooksid kõnealused arvutused tõenäoliselt kaasa põhjendamatu halduskulu. Taanil on võimalik nimetatud tehinguliikide puhul teha arvutusi ligikaudsete arvestuste alusel. Seetõttu tuleks Taanile anda luba kasutada vastavalt määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artikli 6 lõike 3 teisele taandele käibemaksupõhiste omavahendite baasi arvutamiseks ligikaudseid arvestusi.

(4)	Läbipaistvuse ja õiguskindluse huvides on asjakohane loa kohaldatavust ajaliselt piirata.

(5)	Käesoleva otsusega sätestatud meetmed on kooskõlas omavahendite nõuandekomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käibemaksu omavahendite baasi arvutamiseks alates 1. jaanuarist 2012 on Taanil luba kasutada ligikaudseid arvestusi järgnevate, nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ X lisas nimetatud liiki tehingute puhul:

1)	avalik-õiguslike raadio- ja televisiooniorganisatsioonide tegevus, välja arvatud ärilist laadi tegevus (A osa punkt 2);

2)	reisijatevedu (B osa punkt 10).

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2016.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Taani Kuningriigile.

Brüssel, 19. detsember 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janusz LEWANDOWSKI

(1) EÜT L 155, 7.6.1989, lk 9.

(2) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

21.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 352/62

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

19. detsember 2012,

millega tunnistatakse kehtetuks otsus 90/182/Euratom, EMÜ, millega antakse Ühendkuningriigile luba jätta käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata teatavat liiki tehinguid ning kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 9556 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(2012/819/EL, Euratom)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. mai 1989. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta, (1) eriti selle artiklit 13,

ning arvestades järgmist:

(1)

28. novembri 2006. aasta nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) (2) artikli 371 kohaselt võivad liikmesriigid, kes 1. jaanuaril 1978 vabastasid maksust X lisa B osas loetletud tehingud, nende maksust vabastamist jätkata samal kuupäeval igas asjaomases liikmesriigis kehtinud tingimuste kohaselt; neid tehinguid tuleb arvestada käibemaksupõhiste omavahendite baasi kindlaksmääramisel.

(2)

Ühendkuningriigi puhul võttis komisjon määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 alusel vastu otsuse 90/182/Euratom, EMÜ, (3) millega antakse Ühendkuningriigile luba alates 1989. aasta 1. jaanuarist käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel mitte arvesse võtta teatavat liiki tehinguid ning kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi.

(3)

Komisjon palus Ühendkuningriigil kontrollida, kas neid ilma selgesõnaliste ajaliste piiranguteta Ühendkuningriigile antud lube läheb veel vaja, ning saata komisjonile vastavasisuline kinnitus. Ühendkuningriik kinnitas, et luba kasutada direktiivi 2006/112/EÜ X lisa B osa punktis 7 nimetatud tehingute suhtes teatavaid ligikaudseid arvestusi ei ole enam muutuste tõttu metoodikas vajalik.

(4)	Liidu eeskirjade selguse ja läbipaistvuse nimel tuleks aegunud või kehtivuse kaotanud sätted tunnistada kehtetuks.

(5)	Käesoleva otsusega sätestatud meetmed on kooskõlas omavahendite nõuandekomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsus 90/182/Euratom, EMÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

Brüssel, 19. detsember 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janusz LEWANDOWSKI

(1) EÜT L 155, 7.6.1989, lk 9.

(2) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(3) EÜT L 99, 19.4.1990, lk 33.

21.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 352/63

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

19. detsember 2012,

millega muudetakse otsust 90/180/Euratom, EMÜ, millega antakse Madalmaadele luba jätta käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata teatavat liiki tehinguid ning kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 9567 all)

(Ainult hollandikeelne tekst on autentne)

(2012/820/EL, Euratom)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. mai 1989. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta, (1) eriti selle artiklit 13,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artikli 370 kohaselt (2) võivad liikmesriigid, kes 1. jaanuaril 1978 maksustasid tehinguid, mis on loetletud X lisa A osas, nende maksustamist jätkata; neid tehinguid tuleb arvestada käibemaksupõhiste omavahendite baasi kindlaksmääramisel.

(2)

(3)

Madalmaade puhul võttis komisjon määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 alusel vastu otsuse 90/180/Euratom, EMÜ, (3) millega antakse Madalmaadele luba jätta alates 1989. aasta 1. jaanuarist käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata teatavat liiki tehinguid ning kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi.

(4)	Alates 1. jaanuarist 1993 on Madalmaad maksustanud direktiivi 2006/112/EÜ X lisa B osa punktis 5 nimetatud tehinguid; selleks antud luba tuleks tühistada alates nimetatud kuupäevast.

(5)

Komisjon palus Madalmaadel kontrollida, kas neid ilma selgesõnaliste ajaliste piiranguteta Madalmaadele antud lube läheb veel vaja, ning saata komisjonile vastavasisuline kinnitus. Madalmaad kinnitas, et luba kasutada direktiivi 2006/112/EÜ X lisa B osa punktis 5 nimetatud tehingute suhtes teatavaid ligikaudseid arvestusi ei ole enam vajalik.

(6)	Ühenduse eeskirjade selguse ja läbipaistvuse nimel tuleks aegunud või kehtivuse kaotanud sätted tunnistada kehtetuks.

(7)	Käesoleva otsusega sätestatud meetmed on kooskõlas omavahendite nõuandekomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 90/180/Euratom, EMÜ artikli 1 punkt 2 jäetakse välja.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Madalmaade Kuningriigile.

Brüssel, 19. detsember 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janusz LEWANDOWSKI

(1) EÜT L 155, 7.6.1989, lk 9.

(2) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(3) EÜT L 99, 19.4.1990, lk 30.

21.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 352/64

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

19. detsember 2012,

millega muudetakse otsust 90/177/Euratom, EMÜ, millega antakse Belgiale luba jätta käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata teatavat liiki tehinguid ning kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 9568 all)

(Ainult hollandi- ja prantsuskeelne tekst on autentsed)

(2012/821/EL, Euratom)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. mai 1989. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta, (1) eriti selle artiklit 13,

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)

(3)	Alates 1. jaanuarist 2011 maksustas Belgia käibemaksuga direktiivi 2006/112/EÜ artikli 12 lõike 1 punktis a nimetatud ehitisealuse maa võõrandamise enne esmast kasutuselevõttu; selleks antud luba tuleks tühistada alates nimetatud kuupäevast.

(4)	Alates 1. jaanuarist 2012 maksustas Belgia notari- ja kohtutäituriteenuse osutamise; selleks antud luba tuleks tühistada alates nimetatud kuupäevast.

(5)

Belgia puhul võttis komisjon määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 alusel vastu otsuse 90/177/Euratom, EMÜ, (3) millega antakse Belgiale luba alates 1989. aastast jätta käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata teatavat liiki tehinguid ning kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi.

(6)	Komisjon palus Belgial kontrollida, kas neid ilma selgesõnaliste ajaliste piiranguteta Belgiale antud lube läheb veel vaja, ning saata komisjonile vastavasisuline kinnitus. Belgia kinnitas vajadust kahe loa ulatuse muutmiseks.

(7)	Käesoleva otsusega sätestatud meetmed on kooskõlas omavahendite nõuandekomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 90/177/Euratom, EMÜ artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.	Juristide osutatud teenused, kui tegemist ei ole teise direktiivi 67/228/EMÜ B lisas nimetatud teenustega (F lisa, endine punkt 2);”

punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4.	Kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ artikli 4 lõikes 3 kirjeldatud ehitusmaa võõrandamine (F lisa, endine punkt 16).”

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile.

Brüssel, 19. detsember 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janusz LEWANDOWSKI

(1) EÜT L 155, 7.6.1989, lk 9.

(2) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(3) EÜT L 99, 19.4.1990, lk 24.

21.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 352/65

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

19. detsember 2012,

millega muudetakse otsust 90/179/Euratom, EMÜ, millega antakse Saksamaa Liitvabariigile luba kasutada möödunud aastale eelnenud aastate statistikat ning jätta käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata teatavat liiki tehinguid või kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 9569 all)

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)

(2012/822/EL, Euratom)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. mai 1989. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta, (1) eriti selle artiklit 13,

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)

(3)

Alates 1. jaanuarist 1991 lõpetati nõukogu kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ (3) F lisa punktis 13 loetletud tehingute jätkuv maksust vabastamine liikmesriikide poolt nõukogu kaheksateistkümnenda direktiivi 89/465/EMÜ (4) artikli 1 punkti 2 alapunkti a alusel; sellest tulenevalt tuleks selleks komisjoni poolt käibemaksupõhiste omavahendite baasi kindlaksmääramiseks antud luba samuti tühistada.

(4)

Saksamaa puhul võttis komisjon määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 alusel vastu otsuse 90/179/Euratom, EMÜ, (5) millega antakse Saksamaale alates 1989. aasta 1. jaanuarist luba kasutada möödunud aastale eelnenud aastate statistikat ning jätta käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata teatavat liiki tehinguid ning kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi.

(5)

Komisjon palus Saksamaal kontrollida, kas neid ilma selgesõnaliste ajaliste piiranguteta Saksamaale antud lube läheb veel vaja, ning saata komisjonile vastavasisuline kinnitus. Saksamaa kinnitas, et luba jätta kuuenda direktiivi F lisa punktis 13 nimetatud tehingud arvesse võtmata ning kasutada direktiivi 2006/112/EÜ X lisa B osa punktis 3 nimetatud tehingute suhtes teatavaid ligikaudseid arvestusi ei ole enam vajalik; sellest tulenevalt tuleks selleks komisjoni poolt käibemaksu omavahendite baasi kindlaksmääramiseks antud load samuti tühistada.

(6)	Liidu eeskirjade selguse ja läbipaistvuse nimel tuleks aegunud või kehtivuse kaotanud sätted tunnistada kehtetuks.

(7)	Käesoleva otsusega sätestatud meetmed on kooskõlas omavahendite nõuandekomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1) Otsuse 90/179/Euratom, EMÜ artikli 2 punkt 3 jäetakse välja.

2) Otsuse 90/179/Euratom, EMÜ artikli 3 punkt 3 jäetakse välja.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigile.

Brüssel, 19. detsember 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janusz LEWANDOWSKI

(1) EÜT L 155, 7.6.1989, lk 9.

(2) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(3) EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1.

(4) EÜT L 226, 3.8.1989, lk 21.

(5) EÜT L 99, 19.4.1990, lk 22.

21.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 352/67

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

19. detsember 2012,

millega muudetakse otsust 90/183/Euratom, EMÜ, millega antakse Iirimaale luba jätta käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata teatavat liiki tehinguid ning kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 9570 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(2012/823/EL, Euratom)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. mai 1989. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta, (1) eriti selle artiklit 13,

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)

(3)

Iirimaa puhul võttis komisjon määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 alusel vastu otsuse 90/183/Euratom, EMÜ, (3) millega antakse Iirimaale luba alates 1989. aastast jätta käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata teatavat liiki tehinguid ning kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi.

(4)

Komisjon palus Iirimaal kontrollida, kas neid ilma selgesõnaliste ajaliste piiranguteta Iirimaale antud lube läheb veel vaja, ning saata komisjonile vastavasisuline kinnitus. Iirimaa kinnitas, et luba kasutada direktiivi 2006/112/EÜ X lisa B osa punktis 13 nimetatud tehingute suhtes teatavaid ligikaudseid arvestusi asendati käibemaksu erikorraga ega ole enam vajalik.

(5)	Liidu eeskirjade selguse ja läbipaistvuse nimel tuleks aegunud või kehtivuse kaotanud sätted tunnistada kehtetuks.

(6)	Käesoleva otsusega sätestatud meetmed on kooskõlas omavahendite nõuandekomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 90/183/Euratom, EMÜ artikli 2 punkt 5 jäetakse välja.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Iirimaale.

Brüssel, 19. detsember 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janusz LEWANDOWSKI

(1) EÜT L 155, 7.6.1989, lk 9.

(2) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(3) EÜT L 99, 19.4.1990, lk 35.

21.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 352/68

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

19. detsember 2012,

millega muudetakse otsust 90/176/Euratom, EMÜ, millega antakse Prantsusmaale luba jätta käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata teatavat liiki tehinguid ning kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 9572 all)

(Ainult prantsuskeelne tekst on autentne)

(2012/824/EL, Euratom)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. mai 1989. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta, (1) eriti selle artiklit 13,

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)

(3)

Alates 1. jaanuarist 1990 lõpetati nõukogu kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ (3) F lisa punktis 20 loetletud tehingute jätkuv maksust vabastamine liikmesriikide poolt nõukogu kaheksateistkümnenda direktiivi 89/465/EMÜ (4) artikli 1 lõike 2 punkti a alusel; sellest tulenevalt tuleks selleks komisjoni poolt käibemaksupõhiste omavahendite baasi kindlaksmääramiseks antud luba samuti tühistada.

(4)

Alates 17. oktoobrist 1998 jäeti nõukogu direktiivi 98/80/EÜ (5) artikli 2 alusel kuuenda direktiivi F lisast välja punkt 26 ning esitati kõiki liikmesriike hõlmav investeeringukulla erikord; sellest tulenevalt tuleks selleks komisjoni poolt käibemaksupõhiste omavahendite baasi kindlaksmääramiseks antud luba samuti tühistada.

(5)

Prantsusmaa puhul võttis komisjon määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 alusel vastu otsuse 90/176/Euratom, EMÜ, (6) millega antakse Prantsusmaale luba alates 1989. aasta 1. jaanuarist jätta käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata teatavat liiki tehinguid ning kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi.

(6)

Komisjon palus Prantsusmaal kontrollida, kas neid ilma selgesõnaliste ajaliste piiranguteta Prantsusmaale antud lube läheb veel vaja, ning saata komisjonile vastavasisuline kinnitus; lisaks kahele ülalpool nimetatud aegunud loale kinnitas Prantsusmaa, et kui direktiivi 2006/112/EÜ X lisa B osa punktides 5 ja 6 nimetatud tehinguid mitte arvestada, nimetatud kahte luba tegelikult enam ei kasutatud; sellest tulenevalt tuleks selleks komisjoni poolt käibemaksu omavahendite baasi kindlaksmääramiseks antud load samuti tühistada.

(7)	Liidu eeskirjade selguse ja läbipaistvuse nimel tuleks aegunud või kehtivuse kaotanud sätted tunnistada kehtetuks.

(8)	Käesoleva otsusega sätestatud meetmed on kooskõlas omavahendite nõuandekomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Otsuse 90/176/Euratom, EMÜ artikkel 1 jäetakse välja.

2. Otsuse 90/176/Euratom, EMÜ artikli 2 punkt 5 jäetakse välja.

3. Otsuse 90/176/Euratom, EMÜ artikli 2 punkt 6 jäetakse välja.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Prantsuse Vabariigile.

Brüssel, 19. detsember 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janusz LEWANDOWSKI

(1) EÜT L 155, 7.6.1989, lk 9.

(2) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(3) EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1.

(4) EÜT L 226, 3.8.1989, lk 21.

(5) EÜT L 281, 17.10.1998, lk 31.

(6) EÜT L 99, 19.4.1990, lk 22.

21.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 352/70

KOMISJONI OTSUS,

20. detsember 2012,

subsiidiumivastase menetluse lõpetamise kohta Ameerika Ühendriikidest pärit bioetanooli impordi suhtes ja sellele impordile määrusega (EL) nr 771/2012 kehtestatud registreerimisnõude lõpetamise kohta

(2012/825/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikleid 14 ja 15,

olles konsulteerinud nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. ALGATAMINE

(1)	25. novembril 2011 avaldas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) Euroopa Liidu Teatajas (2) teate subsiidiumivastase menetluse algatamise kohta Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA” või „asjaomane riik”) pärit bioetanooli liitu importimise suhtes.

(2)	Samal päeval avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas (3) teate dumpinguvastase menetluse algatamise kohta USAst pärit biodiisli ühendusse importimise suhtes ning alustas eraldi uurimist (edaspidi „dumpinguvastane menetlus”).

(3)

Subsiidiumivastane menetlus algatati kaebuse põhjal, mille 12. oktoobril 2011. aastal esitas European Producers Union of Renewable Ethanol Association (ePURE) (edaspidi „kaebuse esitaja”), kelle toodang moodustab rohkem kui 25 % Euroopa Liidu bioetanooli kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid kõnealuse toote subsideerimise ning sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti piisavaks uurimise algatamiseks.

(4)

Enne menetluse algatamist teavitas komisjon algmääruse artikli 10 lõike 7 kohaselt USA ametiasutusi, et on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud kaebuse, milles väidetakse, et USAst pärit bioetanooli subsideeritud import põhjustab liidu tootmisharule olulist kahju. USA ametiasutusi paluti osaleda nõupidamisel, et selgitada kaebuses kirjeldatud olukorda ja jõuda üksmeelse lahenduseni. USA ametiasutused võtsid kutse vastu ning arutelud toimusid 17. novembril 2011. Arutelude käigus ei jõutud vastastikku kooskõlastatud lahenduseni.

1.2. MENETLUSEGA SEOTUD ISIKUD

(5)

Augustis 2012 tehti huvitatud isikutele kättesaadavaks põhiteabe dokument, mis sisaldas olulisi asjaolusid ja kaalutlusi, mille põhjal otsustati ajutisi tasakaalustavaid meetmeid mitte võtta. Mitu huvitatud isikut esitas oma seisukohad kõnealuse teabe kohta kirjalikult. Isikutele, kes seda taotlesid, võimaldati ärakuulamine. Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist. Huvitatud isikute esitatud kirjalikud seisukohad vaadati läbi ja võeti asjakohaselt arvesse.

(6)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada USAst pärit bioetanooli importi käsitleva subsiidiumivastase menetluse lõpetamist ja sellise impordi registreerimisnõude peatamist (4). Kõikidele isikutele anti tähtaeg, mille jooksul nad said teatavaks tehtud teabe kohta arvamust avaldada.

USAs asuvate eksportijate/tootjate väljavõtteline uuring

(7)	USAs asuvate eksportijate/tootjate võimaliku rohkuse tõttu nähti algatamisteates ette algmääruse artikli 27 kohane väljavõtteline uuring.

(8)

Et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning selle vajalikkuse korral valim moodustada, paluti USAs asuvatel eksportijatel/tootjatel alates uurimise algatamisest 15 päeva jooksul endast komisjonile teada anda ning esitada algatamisteates märgitud põhiandmed bioetanooliga seotud tegevuse kohta, mis leidis aset ajavahemikus 1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2011 (edaspidi „uurimisperiood”).

(9)	Tüüpilise valimi moodustamiseks peeti nõu ka asjaomaste USA ametiasutustega.

(10)	Üle 60 äriühingu andis endast teada ja esitas nõutud teabe 15päevase tähtaja jooksul.

(11)	Kooskõlas algmääruse artikliga 27 koostas komisjon valimi liitu suunatud suurima tüüpilise bioetanooli ekspordimahu põhjal, mida on võimalik ettenähtud aja jooksul uurida. Moodustatud valimisse kuulus seega viis bioetanooli tootjat ja üks kaupleja.

(12)

Uurimine näitas samuti, et ehkki eksportijad märkisid neile valimi moodustamiseks saadetud küsimustikus ära ekspordi liitu, ei eksportinud ükski valimisse kaasatud tootja bioetanooli otse liidu turule, vaid müüs selle USAs asuvatele sõltumatutele segajatele/kauplejatele, kes seejärel segasid selle bensiiniga ja müüsid edasi. Selleks et kindlaks määrata oma ekspordi suurust liitu, kasutasid tootjad peamiselt sõltumatutelt segajatelt/kauplejatelt saadud andmeid.

(13)

Seoses sellega tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et USA ametiasutustelt saadud teabe põhjal selgus, et kogu USAs müüdud või USAst eksporditud bioetanooli puhul, eriti kui seda segati bensiini hulka, saadi kasu peamisest toetuskavast. Seega oli bioetanooli subsideerimise aluseks USAs segamine ja maksustatava segu müük. Käesoleva juhtumi puhul leiti, et USA peamise subsiidiumi taotlejateks ja saajateks olid segamisega tegelevad ettevõtjad. Valimisse kaasatud äriühingud olid eelkõige bioetanooli tootjad, kes segasid bioetanooli ainult väikestes kogustes, ja ülekaalukalt said peamist subsiidiumi, mis põhines bioetanooli osakaalul toodetud segudes, kauplejad/segajad, kes ka eksportisid oma tooteid liitu. Seega ei olnud valim, mis koosnes peamiselt bioetanooli tootjatest, kes ei eksportinud otse liitu ja kes üldjuhul ei seganud bioetanooli kütusesegudesse, usaldusväärne määramaks käesoleval juhul kindlaks subsideerimise taset.

1.2.1. Liidu tootjate väljavõtteline uuring

(14)	Liidu tootjate võimaliku rohkuse tõttu nähti algatamisteates ette algmääruse artikli 27 kohane väljavõtteline uuring.

(15)

Komisjon andis algatamisteates teada, et on koostanud liidu tootjate esialgse valimi. Kõnealune valim koosnes viiest äriühingust ja rühmast, kes valiti 19 liidu tootja hulgast, kes olid teada enne uurimise algatamist. Valim moodustati uurimisperioodi jooksul toodetud bioetanooli mahu alusel ning teadaolevate tootjate asukoha põhjal. Valimisse kaasatud äriühingute toodang moodustas 48 % liidu hinnangulisest kogutoodangust uurimisperioodil.

(16)

Uurimise käigus selgus, et valimisse kaasatud rühmad koosnesid suurest hulgast äriühingutest või üksikettevõtjatest, kes valmistasid samasugust toodet. Käesoleval juhul tähendanuks see kolmeteistkümne äriühingu uurimist. Neid kõiki ei olnud võimalik uurimiseks ettenähtud aja jooksul uurida. Seetõttu otsustati esialgse valimi moodustamiseks kasutatud teave uuesti läbi vaadata. Läbivaatamise tulemuste põhjal tehti järeldus, et valimisse tuleks kaasata kõige suuremad üksiktootjad, mitte aga tootjate rühmad, võttes samal ajal arvesse valimisse kaasatud tootjate geograafilist jaotust.

(17)

Seetõttu valiti lõpliku valimi moodustamiseks välja kuus üksiktootjat, võttes aluseks bioetanooli tüüpiliseks peetud tootmis- ja müügimahu uurimisperioodi jooksul ning tootjate geograafilise asukoha. Kõnealused tootjad andsid 36 % liidu hinnangulisest kogutoodangust ja 44 % valimi moodustamiseks andmed esitanud äriühingute kogutoodangust. Valimit peeti liidu tootmisharu jaoks tüüpiliseks.

(18)	Huvitatud isikutele anti võimalus esitada märkused valimi asjakohasuse kohta.

(19)

Mõned isikud väitsid, et kõnealune valim on vähem tüüpiline kui esialgne valim, kuhu olid kaasatud äriühingute rühmad. Nende arvates on liidu tootmisharu olukorda võimalik objektiivselt analüüsida üksnes juhul, kui vaadeldakse kõiki valimisse kaasatud rühmadesse kuuluvaid äriühinguid. Eelkõige väitsid nad, et kulud ja tulud võidakse kanda rühma selliste äriühingute arvele, kuhu ei korraldata kontrollkäike, ja seetõttu ei lähe need kahju analüüsis arvesse.

(20)

Selle väitega seoses tuleb märkida, et komisjon kaalus ja uuris põhjalikult kõigi valimisse kaasamata äriühingute ja eriti rühmadesse kuuluvate äriühingute esitatud andmeid, et tagada kõigi väljavalitud äriühingute tootmise ja müügiga seotud kulude ja tulude täielikku ja asjakohast kajastamist kahjuanalüüsis. Lisaks sellele esindasid kuus lõplikku valimisse kaasatud tootjat 36 % liidu hinnangulisest kogutoodangust ning seda osakaalu peeti tüüpiliseks algmääruse artikli 27 tähenduses.

(21)

Mõned isikud vaidlustasid ettevõtlust alustavate liidu tootjate kaasamise valimisse. Nad väitsid ka, et teatavat 2011. aastal oluliselt rakendamata võimsusega äriühingut, mis asub liikmesriigis, kus taastuvenergia direktiivi ei rakendata, ei ole otstarbekas valimisse kaasata. Need isikud lisasid, et juhul, kui kõnealused äriühingud kaasatakse lõplikku valimisse, peaks komisjon kohandama nende andmeid, et võtta arvesse viidatud eriolukorda.

(22)

Asjaolu, et äriühingud alustasid või taasalustasid äritegevust hiljuti, ei loeta valimisse kaasamisel takistuseks. Kõnealuste äriühingute kaasamine ei ole vastuolus algmääruse artiklis 27 sätestatud valimisse kaasamise tingimustega. Vastuväite esitanud isikud ei täpsustanud nende andmete kohandamise ühtki aspekti, ei esitanud põhjendatud tõendeid oma taotluse toetamiseks ega selgitanud, mille põhjal tuleks taotletav kohandus teha. Lisaks sellele ei tehtud uurimise käigus kindlaks mitte ühtegi kululiiki, nagu näiteks kõrgendatud amortisatsioon, mida tuleks kohandada, et korrigeerida ettevõtluse alustamisega seotud moonutusi. Seda arvestades lükati taotlus tagasi.

(23)

Mõned huvitatud isikud vaidlustasid selle, et valimist jäeti välja üks esialgu kaasatud äriühing, kes asus bioetanooli kõrge tarbimise ja tootmisega liikmesriigis. Nad väitsid, et see äriühing tegutses eriti edukalt ja et tema head tulemused olidki valimist väljajätmise põhjuseks. Lisaks väitsid nad, et valim moodustati nii, et kahju kindlakstegemine oleks lihtsam. Kõnealuste isikute arvates oleks komisjon pidanud saatma kõikidele tootjatele niinimetatud lühiküsimustikud, et koguda valimi moodustamiseks asjakohaseid andmeid. Sellega seoses tuleb märkida, et kõnealune esialgu kaasatud äriühing teavitas komisjoni, et ta ei saa enam valimis osaleda. Seoses lühiküsimustike saatmisega tuleb märkida, et komisjon palus enne valimi moodustamist andmeid kõikidelt teadaolevalt asjaomastelt liidu tootjatelt, et koguda asjakohast teavet valimi moodustamise eesmärgil. Seda arvestades lükati eespool osutatud väited tagasi.

(24)

Viimasena nõuti, et valimisse kuuluksid äriühingud, kes toodavad bioetanooli suhkrupeedist, sest sellest toorainest tootmine on palju tulusam kui näiteks nisust tootmine. Lisaks sellele, et see nõue polnud põhjendatud, näitasid olemasolevad andmed, et suhkrupeedist toodetud bioetanool moodustab üksnes väikese osa liidu kogutoodangust, umbes 12 % 2011. aastal, ja et kaks valimisse kaasatud äriühingut kasutasid bioetanooli tootmiseks osaliselt suhkrupeeti. Seda arvestades lükati nõue tagasi.

1.2.2. Sõltumatute importijate väljavõtteline uuring

(25)	Menetlusega hõlmatud importijate võimaliku rohkuse tõttu nähti algatamisteates ette algmääruse artikli 27 kohane väljavõtteline uuring.

(26)	Ainult kolm importijat esitasid nõutud andmed ja nõustusid valimisse kaasamisega algatamisteates ette nähtud tähtaja jooksul. Koostööd tegevate importijate piiratud arvu tõttu ei peetud valimi moodustamist vajalikuks.

1.2.3. Küsimustiku vastused ja kontrollkäigud

(27)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele. Küsimustikud saadeti USA ametiasutustele, valimisse kaasatud USA eksportijatele/tootjatele, valimisse kaasatud liidu tootjatele, kolmele koostööd tegevale liidus asuvale sõltumatule importijale ja kõigile uurimisega teadaolevalt seotud kasutajatele.

(28)	Küsimustikule vastasid USA ametiasutused, valimisse kaasatud USA eksportijad/tootjad, valimisse kaasatud liidu tootjad, kaks sõltumatut importijat ja neli kasutajat.

(29)	Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida esitasid huvitatud isikud ja mida ta pidas vajalikuks subsideerimise kindlakstegemise, sellest tuleneva kahju ja liidu huvide seisukohast.

(30)

Kontrollkäigud tehti järgmistesse USA ametiasutustesse:

USA föderaalasutused

—	Põllumajandusministeerium

—	Kaubandusministeerium

—	Energeetikaministeerium

—	Rahandusministeerium

—	Väliskaubandusamet

—	Ameerika Ühendriikide kaubandusesindaja büroo

(31)

Kontrollkäigud tehti ka järgmiste äriühingute valdustesse:

USAs asuvad eksportijad/tootjad

—	CHS Inc, Inver Grove Heights, Minnesota osariik

—	Marquis Energy LLC, Hennepin, Illinoisi osariik

—	Patriot Renewable Fuels LLC, Annawan, Illinoisi osariik

—	Plymouth Energy Company LLC, Merrill, Iowa osariik

—	POET LLC, Sioux Falls, Lõuna-Dakota osariik

—	Valero Renewable Fuels Company LLC, San Antonio, Texase osariik

Liidus asuvad tootjad

—	Abengoa Energy Netherlands B.V., Rotterdam, Madalmaad

—	BioWanze, S.A., Wanze, Belgia

—	Crop Energies Bioetanool GmbH, Mannheim, Saksamaa

—	Ensus, Yarm, Ühendkuningriik

—	Lantmännen Energi / Agroetanol, Norrkoping, Rootsi

—	Tereos BENP, Lillebonne, Prantsusmaa

Liidus asuvad sõltumatud importijad

—	Shell Trading Rotterdam B.V., Rotterdam, Madalmaad

—	Greenenergy Fuels Limited, London, Ühendkuningriik

Liidus asuvad kasutajad

—	Shell Nederland Verkoopmaatschappij B.V., Rotterdam, Madalmaad

1.3. UURIMISPERIOOD

(32)	Subsideerimist ja kahju põhjustamist uuriti ajavahemikul 1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2011. Kahju hindamise seisukohalt olulisi suundumusi vaadeldi ajavahemikus jaanuarist 2008 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1. VAATLUSALUNE TOODE

(33)

Vaatlusalune toode on bioetanool, vahel nimetatud ka „etanoolkütus”, st põllumajandustoodetest valmistatud denatureeritud või denatureerimata etüülalkohol, välja arvatud tooted, mille veesisaldus on standardi EN15376 kohaselt mõõdetuna üle 0,3 % (m/m), ning põllumajandustoodetest valmistatud etüülalkohol, mis sisaldub bensiinisegudes, mille etüülalkoholi sisaldus on üle 10 % (v/v), ning mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 2207 10 00 , ex 2207 20 00 , ex 2208 90 99 , ex 2710 12 11 , ex 2710 12 15 , ex 2710 12 21 , ex 2710 12 25 , ex 2710 12 31 , ex 2710 12 41 , ex 2710 12 45 , ex 2710 12 49 , ex 2710 12 51 , ex 2710 12 59 , ex 2710 12 70 , ex 2710 12 90 , ex 3814 00 10 , ex 3814 00 90 , ex 3820 00 00 ja ex 3824 90 97 alla.

(34)

Bioetanooli on võimalik toota mitmesugustest põllumajanduslikest lähteainetest, nagu suhkruroog, suhkrupeet, kartul, maniokk ja mais. USAs toodetud biokütuseid eristatakse lähteainete alusel järgmiselt:

(a)

tavapärane biokütus (toodetakse peamiselt maisipõhistest lähteainetest ja nimetatakse üldiselt maisietanooliks), mida määratletakse kui maisitärklisest valmistatavat taastuvkütust, mida toodetakse tehastes, mille ehitamist alustati pärast USA energiasõltumatuse ja varustuskindluse seaduse jõustumist (19. detsembril 2007), ja mis peab tulevikus aitama vähendada kasvuhoonegaaside (edaspidi „KHG”) heidet 20 % võrra võrreldes bensiini ja diiselkütuse olelustsüklile iseloomuliku KHG heite baastasemega.

(b)

Täiustatud biokütus, mida määratletakse taastuvkütusena, mis ei ole maisitärklisest valmistatud etanool ning mida toodetakse taastuvast biomassist, mille olelustsükli jooksul eralduv KHG heide on USA energiapoliitika seaduse rakendusasutuse sätestatud nõuete kohaselt KHG heite baastasemest vähemalt 50 % võrra väiksem. See mõiste hõlmab niinimetatud tselluloosipõhiseid biokütuseid, nagu bioetanool ja biomassipõhine diiselkütus. Täiustatud biokütuste tegevuskava sisaldab tselluloosipõhiste biokütuste, biomassipõhiste diiselkütuste ja diferentseerimata täiustatud biokütuste tegevuskava.

(35)

Täpsemalt määratletakse tselluloosipõhist biokütust (5) taastuvkütusena, mis on toodetud taastuvast biomassist saadud tselluloosist, hemitselluloosist või ligniinist, ja mille olelustsükli KHG heide on USA energiapoliitika seaduse rakendusasutuse sätestatud nõuete kohaselt vähemalt 60 % võrra väiksem kui olelustsükli KHG heite baastase. Bioetanool kuulub tselluloosipõhiste biokütuste hulka. USA föderaalvalitsus toetab ulatuslikult täiustatud biokütuste, eelkõige põllumajandus- ja metsandusjäätmetest valmistatud tselluloosipõhise bioetanooli tootmisega seotud teadusuuringuid ja pilootprojekte. USA ametiisikute ja avalikkusele kättesaadavate andmete (6) alusel kasvab seda tüüpi biodiisli tootmine 2014. aastal umbes 4 miljardi liitrini ja rohkem kui 50 miljardi liitrini 2021. aastaks. Uurimisperioodi jooksul ei olnud tselluloosipõhise bioetanooli tootmine märkimisväärne.

(36)	Uurimisperioodist alates kuni käesoleva ajani on peamiseks USAs kasutatavaks lähteaineks olnud mais, samal ajal kui liidus kasutatakse põhilise toorainena nisu.

(37)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et puhtal kujul müüakse bioetanooli tavaliselt segajatele/kauplejatele, kes segavad (7) seda eelkõige bensiiniga, et toota kõrgetasemelisi segusid, mida eksporditakse või müüakse kodumaisel turul edasiseks segamiseks ja tarbimiseks. Segamine ei ole eriti keeruline protsess ja selle võib läbi viia, segades tooteid spetsiaalsetes mahutites, millesse pannakse soovitud osa bioetanooli ja bensiini.

(38)

Maailmas kasutatavate mitmete bioetanooli ja bioetanooli sisaldavate segude eristamiseks tähistatakse segatud etanoolkütuseid tähe „E” ja arvu kombinatsiooniga, mis viitab etanoolkütuse mahuprotsendile segus. Näiteks kütus E85 koosneb 85 % veevabast etanoolist ja 15 % bensiinist. Madala etanoolisisaldusega segud kannavad tähistusi E5 kuni E25, neid tuntakse ka gasoholi nimetuse all, ehkki rahvusvahelisel tasandil nimetatakse gasoholiks tavapäraselt segu E10. 2011. aastaks kasutati E10 või madalama tähistusega segusid üle kogu maailma rohkem kui kahekümnes riigis, eesotsas USAga, kus 2010. aastal oli peaaegu kogu jaemüüki läinud bensiin segatud 10 % etanooliga.

(39)

Uurimine näitas, et 2005. aasta energiapoliitika seaduse (mis muutis puhta õhu seadust esimese riikliku taastuvkütuse standardi kehtestamisega) alusel rakendatud kehtiva riikliku taastuvkütuse standardi programmi (RFS1) tähenduses peetakse kõiki bioetanooli liike biokütuseks. USA Kongress määras USA keskkonnakaitseagentuuri (United States Environmental Protection Agency, EPA) pädevaks asutuseks, kes kooskõlastab kõnealuse programmi väljatöötamise ja rakendamise USA energeetikaministeeriumiga, USA põllumajandusministeeriumiga ja sidusrühmadega.

(40)

Mitme aasta vältel riigis rakendatud bioetanooli tootmisharu edendamise poliitika tulemusel kujunes USA 2005. aastaks maailma juhtivaks bioetanooli tootjaks, andes 57,5 % üleilmsest toodangust. 2009. aastal teatas USA keskkonnakaitseagentuur, et taastuvkütuse standardi nõuete kohaselt peab suurem osa bensiini ümbertöötlejatest, importijatest ja hapnikuga küllastamata segude valmistajatest asendama 10 % enda käideldavast bensiinist taastuvkütustega, näiteks etanooliga. Nõude eesmärgiks oli viia taastuvkütuste tootmine 2009. aastal vähemalt 11 miljardi USA gallonini, eelkõige selleks, et täita 2007. aasta energiasõltumatuse ja varustuskindluse seadusega (Energy Independence and Security Act, EISA) kehtestatud eesmärgid, samuti eksportida kütust teistele turgudele.

(41)

Ametiasutuste, turu ja avalike allikate teatel (8) peetakse kõiki USAs toodetavaid, müüdavaid ja sealt eksporditavaid bioetanooli liike ning bioetanooli sisaldavaid segusid, täpsemalt bioetanooli ja mineraalbensiini segusid, bioetanoolkütusteks, millele kohaldatakse USA õigustikku, mis reguleerib energiatõhususe, taastuvenergia ja alternatiivkütuste valdkondi.

(42)

Leiti, et vaatamata tootmises kasutatavate lähteainete või tootmisvõtete võimalikele erinevustele on kõikidel käesoleva uurimisega hõlmatud bioetanooli liikidel ja segudes sisalduval bioetanoolil samasugused või väga sarnased põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning neid kasutatakse samal otstarbel. Vaatlusaluse toote omaduste võimalikud väikesed erinevused ei muuda toote põhimääratlust, omadusi ega eri huvirühmade arusaama tootest.

(43)

Mõned isikud väitsid, et vaatlusaluse toote mõiste pole täpne, eelkõige seetõttu, et määratlus ei võimalda kütusena kasutatavat bioetanooli eristada muul otstarbel kasutatavast bioetanoolist. Nad nõudsid väitele toetudes, et uurimine hõlmaks mistahes otstarbeks ettenähtud ja kõikidest allikatest saadud etanooli, kaasa arvatud sünteetiline etanool, mis konkureerib tööstusliku kasutuse mõttes bioetanooliga.

(44)	Teine huvitatud isik taotles vastupidist, nimelt ainult kütusena kasutatava bioetanooli uurimisse võtmist ja tööstuslikult kasutatava bioetanooli kõrvalejätmist.

(45)

Sellega seoses märgitakse, et vaatlusaluse toote mõiste tuleks määratleda eelkõige põhiliste füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omaduste, aga mitte kasutamise või otstarbe alusel. Tootel, mida kasutatakse erinevaks otstarbeks, võivad tegelikkuses olla samad või sarnased põhilised omadused, mis ei takista selle edasist kasutamist, ja teatud tingimustel võib osutuda vajalikuks toote mõistet ja kasutusala seoses tootmisharu ja turu eripäradega põhjalikumalt analüüsida.

(46)

Käesoleva juhtumi puhul on selge, et algatamisteates esitatud toote mõistet puhul ei olnud kavas hõlmata selle alla sünteetilist etanooli. Sünteetilisel etanoolil on teistsugused omadused kui bioetanoolil ning need ei vasta eespool kirjeldatud tunnustele, mis määratlevad vaatlusaluse toote. See ei olnud ka ühegi käesolevas uurimises osalenud tootja põhitoode. Nendel põhjustel ei ole võimalik vaatlusaluse toote määratlust laiendada sünteetilisele etanoolile ja see toode jääb uurimise kohaldamisalast välja.

(47)

Uurimise käigus ei tõstatanud USA ja liidu tootjad küsimusi võimalike probleemide kohta seoses kütuses kasutatava bioetanooli ja muudel eesmärkidel kasutatava bioetanooli vahel vahetegemisega ning seetõttu asjaomaseid tõendeid ei uuritud. Uurimine kinnitas, et subsideerimine on USAs ette nähtud kütuses kasutatavale bioetanoolile ehk kütusesegudesse lisatavale bioetanoolile, ning liidu tootjate uurimine keskendus kütuses kasutatavale bioetanoolile ja mitte muul otstarbel kasutatavale bioetanoolile.

2.2. SAMASUGUNE TOODE

(48)	Leiti, et bioetanoolil, mida valmistab liidu tootmisharu ja mida müüakse liidu turul, on USAst liitu eksporditud bioetanooliga sarnased põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused.

(49)

Nagu kirjeldatakse põhjenduses 34 on bioetanooli võimalik toota mitmesugustest lähteainetest. Kuid uurimine ei näidanud, et kasutatud lähteainest oleneksid lõpptoote omaduste erinevused. Leiti, et USAs valmistatud ja liitu eksporditud vaatlusalune toode on vastastikku asendatav liidu tootjate toodetud ja liidus müüdud tootega. Lisaks tehti kindlaks, et kasutusviisides ning tootjate ja tarbijate ettekujutustes tootest ei ole olulisi erinevusi.

(50)	Seda arvesse võttes järeldati, et liidus toodetud ja müüdud bioetanooli ning vaatlusalust toodet tuleb pidada samasuguseks tooteks algmääruse artikli 2 lõike c tähenduses.

3. SUBSIDEERIMINE

3.1. SISSEJUHATUS

(51)

Kaebuses esitatud andmete ning komisjoni küsimustikele antud vastuste põhjal uuriti järgmisi riiklikke kavasid, mis väidetavalt hõlmasid subsiidiumide andmist:

Riiklikud kavad

a)	kütusesegu maksusoodustused – aktsiisimaksu-/tulumaksusoodustused;

b)	väiketootja tulumaksusoodustus;

c)	tselluloosipõhise bioetanooli tootjate tulumaksusoodustus;

d)	USA põllumajandusministeeriumi bioenergia programm;

e)	USA põllumajandusministeeriumi täiustatud biokütuste bioenergia programm;

f)	USA põllumajandusministeeriumi biorafineerimise toetusprogramm;

g)	USA põllumajandusministeeriumi põllukultuuridest saadava biomassi toetusprogramm

h)	USA põllumajandusministeeriumi Ameerika maapiirkondade energia programm;

i)	energeetikaministeeriumi biorafineerimisprojektide toetused.

(52)

Kaebuses esitatud andmete ning komisjoni küsimustikele antud vastuste põhjal uuriti järgmisi osariikide kavasid, mille alusel väidetavalt anti subsiidiume:

Osariikide kavad

Illinoisi osariigi bioetanooli tootmise edendusmeetmed:

i)	Illinoisi biokütuste tootmiskäitiste toetusprogramm;

ii)	E85 infrastruktuuri toetusprogramm,

Iowa osariik:

i)	Iowa alternatiivenergia sooduslaenu programm;

ii)	biokütuste infrastruktuuri toetusprogramm,

Minnesota osariigi bioetanooli tootmise edendusmeetmed:

i)	Minnesota tselluloosipõhise etanooli tootmisse investeerimise maksusoodustus;

ii)	E85 kütusega varustamise infrastruktuuri toetusprogramm,

d)	Nebraska osariigi etanooli tootmise maksusoodustus,

e)	Lõuna-Dakota etanooli tootmise edendusmeede.

3.2. RIIKLIKUD KAVAD

3.2.1. Kütusesegu maksusoodustused – aktsiisimaksu-/tulumaksusoodustused

a) Õiguslik alus

(53)	USA seadustiku 26. jaotise (maksuseadustik; US Internal Revenue Code) jaod 6426 ja 6427 on bioetanooli sisaldavate kütusesegude tootmise maksusoodustuse (edaspidi „kütusesegu maksusoodustus”) õiguslik alus.

b) Abikõlblikkus

(54)

Et vastata abikõlblikkuse tingimustele ja saada segu maksusoodustust uurimisperioodil, pidid isikud valmistama bioetanooli ja maksustatava kütuse (bensiin, diiselkütus või petrool) segu, mida seejärel kasutati kütusena või müüdi kütusena kasutamiseks. Kõnealustele isikutele (segajad) võimaldati maksusoodustusena 0,45 USA dollarit maksustatava kütusega segatud bioetanooli galloni kohta.

(55)

Bioetanooli tootjatel on õigus taotleda soodustusi ainult juhul, kui nad valmistavad segusid ise. Tootja peab segama mittesegatud bioetanooli näiteks bensiiniga. Ka äriühingutel, kes mittesegatud bioetanooli ei tootnud, vaid eelistasid osta mittesegatud bioetanooli ning valmistasid sellega bioetanooli sisaldava segu, on õigus taotleda segu maksusoodustust. Soodustuse taotlemisel ei ole oluline, kas bioetanooli sisaldavad segud on määratud omamaiseks või eksportmüügiks.

c) Rakendamine

(56)	Järelikult võimaldab just segamisega seotud tegevus täita abikõlblikkuse tingimusi kütusesegu maksusoodustuse saamiseks. Eraldatava subsiidiumi suurus sõltub bioetanooli osakaalust kütusesegus. Subsiidiumi on võimalik taotleda aktsiisimaksu- või tulumaksusoodustusena või otsetoetusena.

(57)

Uurimisperioodi jooksul taotlesid segajad kütusesegu maksusoodustust aktsiisimaksukrediidina kõige sagedamini (üle 90 % juhtudest) vormi 720 lisa C ehk föderaalse aktsiisimaksu kvartalideklaratsiooni (Quarterly Federal Excise Tax Return) kaudu. Krediiti võimaldati kütuse maksukohustuse ulatuses ja seda oli kõnealuse deklaratsiooni alusel õigus taotleda kõikidel bensiinimaksu kohustuslastel, näiteks olukorras, kus bioetanooli ja bensiini segamine toimus laoterminalis enne bensiini maksustamist.

(58)

Segaja võib aktsiisimaksukrediidi asemel nõuda ka enammakstud tulumaksu tagastamist või otsetoetust, kuid ainult summa ulatuses, mille võrra aktsiisimaksukrediit ületas kogu aktsiisimaksukohustust, st summa ulatuses, mille võrra maksimaalne segu eest eraldatav subsiidium ületas vormiga 720 ette nähtud krediidi summa. Tuleb märkida, et aktsiisimaksusoodustus võib olla suurem kui aktsiisimaksukohustus, näiteks juhul, kui segu valmistamiseks kasutatud bensiin oli maksustatud enne, kui segaja selle omandas. Sellisel juhul esitatakse taotlus vormil 8849 aktsiisimaksu tagastamistaotlusena (Claim for Refund of Excise Taxes).

(59)

Kütusesesegu maksusoodustus oli mittekumulatiivne, mis tähendab, et summa jäi samaks, olenemata sellest, kas subsiidiumi taotleti aktsiisimaksusoodustusena, tulumaksusoodustusena, maksumaksja otsetoetusena või eespool mainitute kombinatsioonina. Maksetaotluste esitamiseks oli võimalik kasutada vormi 8849, vormi 720 lisa C, enammakstud tulumaksu tagastuse puhul aga vormi 4136 (Credit for Federal Tax Paid on Fuel (föderaalse kütusemaksu krediit)), mis lisati taotleja tuludeklaratsioonile. Tuleb siiski märkida, et subsiidiumi kogusumma ei tohtinud ületada 0,45 USA dollarit bioetanooli galloni kohta.

(60)

Bioetanooli segajatel oli uurimisperioodi jooksul võimalik kasutada ka mittetagastatavat tulumaksukrediiti. Mittetagastatav tulumaksukrediit on seotud segaja kasutatava kütuse kogusega ja seda vähendati aktsiisimaksusoodustuse summa võrra, mida segaja taotles sama koguse kütuse arvelt. Teiste sõnadega, segaja ei saanud korraga taotleda nii aktsiisimaksusoodustust kui ka mittetagastatavat tulumaksukrediiti sama koguse bensiiniga segatud bioetanooli kohta. Kui tootja taotleb mittetagastatavat tulumaksukrediiti, peab ta kinnitama, et ta ei ole sama koguse bioetanooli kohta taotlenud aktsiisimaksusoodustust.

(61)

Kütusesesegu maksusoodustust on võimalik taotleda segu valmistamiseks kasutatud sama koguse bioetanooli kohta ainult üks kord, mis tähendab, et seda saab teha tootja, kes ise ka segu valmistab, või ostja, kes tegeleb segamisega. Mõlemal juhul on segajal õigus saada maksusoodustust 0,45 USA dollarit iga segu valmistamiseks kasutatud bioetanooli galloni kohta.

(62)

Uurimine näitas, et kõige sagedamini taotles subsiidiumi segaja/kaupleja (edaspidi „taotleja”), kes on kohustatud tasuma aktsiisimaksu, näiteks naftakeemiaettevõte. Kahtlemata sõltub segamine mitmest tegurist, nagu näiteks olemasolevate mahutite suurus, samuti hangitava bioetanooli ja bensiini geograafiline asukoht. Enamasti ilmnes, et bioetanooli tootja ei taotlenud kütusesegu maksusoodustust. Tegelikult toimus segamine peaaegu alati terminalides või terminalirajatistes. Seetõttu võib väita, et taotleja oli suuremal osal juhtudest aktsiisimaksukohuslane.

(63)

Segamata bioetanooli lõppkasutuse turg ei olnud suur ja seetõttu oli majanduslikus mõttes mõistlik toodetud bioetanooli segada viisil, mis võimaldaks taotleda segu maksusoodustust. Tuleb märkida, et bioetanooli sisaldava segu maksusoodustust (aktsiisimaksu-/tulumaksusoodustus) rakendatakse alates 1980. aastast, niisiis üle 30 aasta, ja selle rakendamine lõpetati 2011. aasta detsembri lõpus (pärast uurimisperioodi lõppemist).

(64)	Uurimise käigus selgus, et uurimisperioodil taotlesid kütusesegu maksusoodustust kaks valimisse kaasatud äriühingut. Mõlemale äriühingule eraldatud subsiidiumid olid siiski väikesed.

(65)

Võrreldes aga uurimisperioodil USAs kokku toodetud bioetanooli kogust bioetanooli kogusega, mille suhtes võimaldati kütusesegu maksusoodustus, on ilmne, et uurimisperioodil saadi seoses kogu USAs valmistatud bioetanooliga kõnealuse subsideerimiskava alusel kasu. Seda kinnitavad ka USA asjaomaste ametiasutuste esitatud statistilised andmed.

(66)	Kirjeldatud asjaolusid arvestades näitasid uurimise tulemused selgesti, et uurimisperioodi jooksul subsideeriti bioetanooli tootmist kütusesegu maksusoodustuse kaudu.

d) Järeldus

(67)	Uurimine näitas, et uurimisperioodil sai kogu USA bioetanooli tootmine kasu kütusesegu maksusoodustusest. Kõnealust segu maksusoodustust tuleb vaadelda kui fiskaaltoetust, olenemata sellest, kas seda võimaldatakse tasaarvestusena maksukohustuste suhtes või rahalise toetusena.

(68)

Kõnealust toetuskava loetakse subsiidiumiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses, sest kava pakub USA valitsuse rahalist toetust otsetoetustena (sularahamaksed) ja riigi saamatajäänud tuluna, mis vastasel juhul maksmisele kuuluks (maksude tasaarvestus). Subsiidium toob kasu äriühingutele, kes seda saavad.

(69)	Kava raames võivad toetusi saada äriühingud, kes tegutsevad bioetanooli tootmisharus, st valmistavad bioetanooli sisaldusega kütusesegusid, ja kava on seega algmääruse artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punkti a kohaselt konkreetne ning järelikult tasakaalustatav.

e) Subsiidiumisumma arvutamine

(70)	Bioetanooli sisaldava kütusesegu maksusoodustust võimaldati segus kasutatud biodiisli kogustest lähtuvalt, st 0,45 USA dollarit maksustatavasse kütusesse segatud bioetanooli galloni kohta.

(71)

Subsiidiumi suuruseks loetakse üleriigilises ulatuses 0,45 USA dollarit galloni kohta, sest kogu USA bioetanooli tootmine, kaasa arvatud bioetanooli eksportimine liitu, oleks lõppkokkuvõttes saanud kasu bioetanooli sisaldava kütusesesegu maksusoodustusest. Seetõttu ei ole vajalik ettevõtjaid eristada juba põhjusel, et bioetanooli tootjatele eraldatakse subsiidiumi harva, kõige sagedamini aga kasutavad seda ettevõtjad, kes segavad bioetanooli näiteks bensiiniga.

3.2.2. Väiketootja tulumaksusoodustus

a) Õiguslik alus

(72)	USA seadustiku 26. jaotise (maksuseadustik; US Internal Revenue Code) jagu 40 on väiketootja tulumaksusoodustuse õiguslik alus.

b) Abikõlblikkus

(73)

Kõnealust kava saavad kasutada ainult bioetanooli väiketootjad. Väiketootja on isik, kelle tootmisvõimsus ei ületa 60 miljonit gallonit bioetanooli aastas. Uurimisperioodi jooksul oli väiketootjal võimalik taotleda mittetagastatavat üldist ettevõtte tulumaksukrediiti 0,10 USA dollarit iga toodetud bioetanooli galloni kohta. Segaja või kaupleja, kes bioetanooli ostab, aga ei tooda, ei ole krediidi saamiseks kõlblik. Lisaks sellele ei tohi abikõlblik tootmine ületada 15 miljonit gallonit maksustamisaasta kohta ning toodetud bioetanooli tuleb kasutada kütusena, müüa kütusena kasutamiseks või kasutada bioetanooli ja maksustatava kütuse segu valmistamiseks, mida seejärel kasutatakse kütusena või müüakse kütusena kasutamiseks.

c) Rakendamine

(74)

Väiketootja tulumaksusoodustuse taotlused esitatakse igal aastal taotleja tuludeklaratsiooni osana. Asjaomase maksuaasta jooksul taotleja toodetud iga bioetanooli galloni, maksimaalselt 15 miljoni galloni eest saadav krediit tasaarvestatakse taotleva ettevõtte tulumaksukohustusega. Kui taotleja maksukohustus on väiksem kui taotletud krediidi suurus, saab ülemäärase summa järgmistesse maksuaastatesse edasi kanda.

(75)	Abikõlblikkuse tingimuste tõttu sai uurimisperioodi jooksul ainult kaks valimisse kaasatud äriühingut toetuskava alusel kasu.

d) Järeldus

(76)	Kõnealust kava käsitatakse subsiidiumina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses, sest USA valitsus pakub toetuskava alusel rahalist toetust riigi saamatajäänud tulu vormis, mis vastasel juhul maksmisele kuuluks. Toetatavad äriühingud saavad subsiidiumist kasu.

(77)	Kava alusel võimaldatakse toetust bioetanooli tootvatele ettevõtetele, kava on seega algmääruse artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punkti a kohaselt konkreetne ja järelikult tasakaalustatav.

(78)

USA ametiasutuste esitatud statistilised andmed näitasid, et väiketootjate tulumaksusoodustust kasutatakse üldiselt väga vähe, vastupidiselt arvukatele kütusesegu maksusoodustuse taotlustele. Selle finantsmeetme raames taotletud toetuste kogusumma võrdlus bioetanooli kogutoodanguga näitas, et subsideerimine oli uurimisperioodi jooksul ebaoluline.

3.2.3. Tselluloosipõhise bioetanooli tootjate tulumaksusoodustus

a) Õiguslik alus

(79)	USA seadustiku 26. jaotise (maksuseadustik; US Internal Revenue Code) jagu 40 on tselluloosipõhise bioetanooli tootjate tulumaksusoodustuse õiguslik alus.

b) Abikõlblikkus

(80)	Kava alusel saavad toetust ainult tselluloosipõhise bioetanooli tootjad.

c) Rakendamine

(81)	Tulumaksusoodustuse taotlused esitatakse igal aastal taotleja tuludeklaratsiooni osana.

(82)	Enne 1. jaanuari 2012 oli võimalik tselluloosipõhiselt toodetud bioetanooli galloni kohta saada 0,46 USA dollarit krediiti. Alates 1. jaanuarist 2012 tõusis krediidimäär 1,01 USA dollarini galloni kohta.

d) Järeldus

(83)	Kõnealust toetuskava käsitatakse subsiidiumina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses, sest USA valitsus pakub toetuskava alusel rahalist toetust riigi saamatajäänud tulu vormis, mis vastasel juhul maksmisele kuuluks. Toetatavad äriühingud saavad selle alusel kasu.

(84)	Kava alusel võivad toetusi saada bioetanooli tootvad äriühingud, seega on kava algmääruse artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punkti a kohaselt konkreetne ja järelikult tasakaalustatav.

(85)	Asjaolu, et tselluloosipõhise bioetanooli tootjad ei taotlenud uurimisperioodi jooksul tulumaksusoodustust, langeb kokku tselluloosipõhise bioetanooli tööstusliku tootmise puudumisega kuni uurimisperioodi lõpuni. Seda arvestades subsiidiumi suurust ei arvutatud.

3.2.4. USA põllumajandusministeeriumi bioenergia programm

a) Õiguslik alus

(86)	USA põllumajandusministeeriumi bioenergia programmi kiitis algselt heaks ja rahastas USA põllumajandusministeeriumi kaubakrediidi korporatsioon (Commodity Credit Corporation) üldvolituste alusel, mis on antud kooskõlas kaubakrediidi korporatsiooni põhikirja 5. jaoga.

(87)	Kava rakendati 1. detsembrist 2000 kuni juunini 2006. Seda haldas USA põllumajandusministeeriumi põllumajandusteenuse amet (Farm Service Agency).

b) Abikõlblikkus

(88)	Programmi rakendamise ajal olid kõik bioenergia tööstuslikud tootjad osalemiseks abikõlblikud. Tootjad pidid esitama tõendid tootmise kohta ning sellega seotud ostude ja põllumajanduskaupade kasutamise kohta. Täpsemalt öeldes pidid bioetanooli tootjad bioetanooli tööstuslikult tootma ja müüma.

(89)

Et olla abikõlblik, pidi tootja täitma arvestusdokumentide pidamise ja vajaliku teabe esitamise kohta kehtestatud nõudeid, samuti andma kaubakrediidi korporatsioonile loa kõnealuse teabe kontrollimiseks. Asjaomastes õigusaktides sätestati üksikasjalik programmiga liitumise, maksetaotluste ja aruannete esitamise kord, mida saajad pidid järgima, et olla abikõlblikud.

c) Rakendamine

(90)

Bioetanooli tootjad said igal eelarveaastal toetuskavaga liituda, esitades asjaomased vormid. Pärast liitumist esitasid biodiisli tootjad igas kvartalis taotlused toetuste saamiseks. Bioetanooli tootjad pidid esitama dokumendid abikõlblike kaupade netoostude ja bioetanooli netotoodangu kohta asjakohastel perioodidel.

(91)	Kava kohaselt pakuti bioetanooli tootjatele toetust nende bioetanooli põhitoodangu ja bioetanooli toodangu kasvu põhjal eelmise eelarveaasta vastaval perioodil. 2006. eelarveaasta eest said äriühingud ainult bioetanooli toodangu kasvu toetusi.

(92)	Kuna kava rakendamine peatati 2006. aasta juunis, ei saanud ükski valimisse kaasatud äriühing uurimisperioodil selle alusel toetusi.

(93)	Teatud aja vältel ei olnud selge, kas kava käivitati uuesti 2009. eelarveaastaks (oktoober 2008 kuni september 2009). Uurimine kinnitas siiski, et seda ei tehtud. Kõnealuse kava rakendamine lõpetati 2006. aastal.

d) Järeldus

(94)	Leiti, et toetuskava rakendamine lõpetati juunis 2006 ja uurimisperioodi jooksul subsiidiume ei eraldatud.

3.2.5. USA põllumajandusministeeriumi täiustatud biokütuste bioenergia programm

(95)

Täiustatud biokütuste bioenergia programm, üldiselt tuntud kui täiustatud biokütuste toetusprogramm (Advanced Biofuel Payment Program), pakub täiustatud biokütuste abikõlblikele tootjatele toodangupõhiseid otsetoetusi. USA ametiasutuste kinnitusel on täiustatud biokütuste mõiste spetsiaalselt välja töötatud, et seda eristada maisist, mis on USA bioetanooli valmistamise peamine lähteaine, toodetud kütusest.

a) Õiguslik alus

(96)

USA 2002. aasta talumajapidamiste kindlustatuse ning maaelu investeeringute seaduse (Farm Security and Rural Investment Act of 2002) (2002. aasta põllumajandusseadus) IX jaotise jagu 9005, mida muudeti 2008. aasta toidu-, looduskaitse- ja energiaseaduse (Food, Conservation, and Energy Act) IX jaotise jaoga 9001, on täiustatud biokütuste bioenergia programmi õiguslik alus.

b) Abikõlblikkus

(97)

Toetuse taotleja peab olema täiustatud biokütuse tootja. Täiustatud biokütuse tootja on üksikisik, korporatsioon, äriühing, sihtasutus, liit, tööorganisatsioon, ettevõte, seltsing, ühing, kapitaliühing, rühmaorganisatsioon või mittetulundusühing, mis toodab ja müüb täiustatud biokütust. Üksust, mis segab või viib muul viisil täiustatud biokütuseid segatud biokütusesse, ei peeta selle programmi tähenduses täiustatud biokütuse tootjaks.

(98)

Täiustatud biokütus on 2008. aasta toidu-, looduskaitse- ja energiaseaduse jaos 9001 määratletud muust taastuvast biomassist kui maisiteratärklis toodetud kütusena. Kõnealuse seaduse kohaselt kuuluvad täiustatud biokütuste hulka konkreetselt:

—	tselluloosist, hemitselluloosist või ligniinist toodetud biokütus;

—	suhkrust ja tärklisest toodetud biokütus (mis ei ole maisiteratärklisest toodetud etanool);

—	jäätmetest, sealhulgas viljasaagi jääkproduktidest, muudest vegetatiivsetest jäätmetest, loomsetest jäätmetest, toidujäätmetest ja aiandusjäätmetest toodetud biokütus;

—	taastuvast biomassist, sealhulgas taimeõlist ja loomarasvast toodetud kütus, mis on võrdväärne diisliga;

—	taastuvast biomassist saadud orgaanilise aine konversiooni teel toodetud biogaas;

—	taastuvast biomassist saadud orgaanilise aine konversiooni teel toodetud butanool või muud alkoholid;

—	muud tselluloosipõhisest biomassist toodetud kütused.

c) Rakendamine

(99)

Kõnealuse kava alusel toetatakse bioetanooli tootjaid. Et vastata abikõlblikkuse tingimustele ja saada toetusmakseid, peavad tootjad säilitama kõikide asjaomaste majandusaastate ja kvartalite arvestusdokumendid. Arvestusdokumentide hulka kuuluvad lähteainete ostudokumendid, bioetanooli tootmisega, hinnaga ning müüdud bioetanooli kogusega seotud dokumendid. Tootjad saavad valitsuselt otsemakseid.

(100)

Kava alusel pakutakse bioetanooli tootjatele toetust nende tegeliku tootmise ja tootmise kasvu põhjal, st toodangu suurenemise alusel võrreldes eelmise aastaga. Tegeliku tootmise alusel tehtavad maksed arvutatakse iga kvartali jaoks kvartalis tegelikult toodetud edasiarendatud biokütuse koguse kohta. Tootmise kasvuga seotud maksed tehakse abikõlbliku tootja majandusaastal toodetud abikõlbliku edasiarendatud biokütuse koguse alusel, mis on suurem kui eelmisel majandusaastal toodetud kogus.

(101)

Lõpptoode on täpselt sama, olenemata sellest, kas bioetanool on toodetud põhjenduses (98) osutatud lähteainetest või maisist, mis on USAs bioetanooli tootmise peamine lähteaine.

d) Järeldus

(102)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et ükski valimisse kaasatud äriühing ei saanud selle toetuskava alusel kasu. Valdav osa selle toetuskava alusel kasu saajatest on biodiisli tootjad. Tegelikkuses tootis bioetanooli ainult 15 äriühingut umbes 155st USAs asuvast 2011. aastal selle kava alusel subsiidiume saanud ühingust.

(103)

Valimisse kaasamata äriühingute osas näitas uurimine, et kõnealuse kava alusel bioetanooli tootmisele eraldatud subsiidiumide kogusumma oli ebaoluline, võrreldes bioetanooli kogutoodanguga uurimisperioodi jooksul.

(104)

Seda arvestades ei peetud kõnealuse skeemi tasakaalustatavuse hindamist vajalikuks.

3.2.6. USA põllumajandusministeeriumi biorafineerimise toetusprogramm

(105)

Biorafineerimise toetusprogrammi eesmärgiks on edasiarendatud biokütuste tootmise uute ja kujunemisjärgus tehnoloogiate arengu toetamine.

a) Õiguslik alus

(106)

2002. aasta talumajapidamiste kindlustatuse ning maaelu investeeringute seaduse IX jaotise jagu 9003, mida on muudetud 2008. aasta toidu-, loodusvarade kaitse ja energiaseaduse (Food, Conservation, and Energy Act) IX jaotise jaoga 9001, on biorafineerimise abiprogrammi õiguslik alus.

b) Abikõlblikkus

(107)

Programmi haldab põllumajandusministeeriumi osakond. Programmi alusel pakutakse abikõlblikele taotlejatele laenutagatisi, et toetada tööstusliku ulatusega biorafineerimiskäitiste arendamist ja ehitamist, kasutades abikõlblikku tehnoloogiat või moderniseerides olemasolevaid tehaseid abikõlbliku tehnoloogia abil. Et vastata abikõlblikkuse tingimustele, tuleb konkreetse projektiga ette näha tehnoloogia kasutamine, mis on kohane jätkusuutlikule tööstusliku ulatusega tootmisele või millel on tõendatud tehniline ja majanduslik potentsiaal rakendamiseks tööstuslikes biorafineerimiskäitises, kus toodetakse täiustatud biokütust. Projekti käigus tuleb täiustatud biokütuste tootmiseks kasutada abikõlblikke lähteaineid ja biopõhiseid tooteid. Abikõlblikud lähteained on näiteks taastuv biomass, reoveesete, reovee puhastusjäägid ning paberimassi valmistamise ja paberitööstuse kõrvalsaadused (loetelu pole ammendav). Põhiosa abikõlbliku biorafineerimisettevõtte toodangust peab moodustama täiustatud biokütus.

c) Rakendamine

(108)

Bioetanooli tootjad võivad kõnealuse kava alusel toetust saada juhul, kui nad vastavad abikõlblikkuse tingimustele ja kui valitsusel on toetamiseks piisavalt vahendeid. Projektil peab olema tehniline väärtus ja laenaja peab täitma teatud finantstingimused, mis on sätestatud asjaomastes õigusaktides. Projekt peab andma piisava kindlustunde, et tagatud laen makstakse tagasi.

(109)

Edukale taotlejale antakse laenutagatis, mis võimaldab tal saada vajaliku rahastuse sõltumatult laenuandjalt. Agentuur (föderaalvalitsus) tagab maksimaalselt 90 % ulatuses abikõlbliku projekti teostamiseks vajaliku laenu, mis katab kuni 80 % rahastatava projekti abikõlblikest kuludest. Laenaja peab ülejäänud 20 % rahastuse ise hankima. Lisaks sellele väheneb maksimaalse tagamise protsent, kui laenusumma suureneb.

d) Järeldus

(110)

Uurimine näitas, et praeguse ajani ei ole ükski äriühing USA valitsuselt selle toetuskava alusel toetust saanud. Uurimisperioodi jooksul esitasid kolm valimisse kaasamata ettevõtet laenu tagamise taotluse seoses tselluloosipõhise bioetanooli tootmisega, kaks laenu tagamise taotlust olid menetluses. Mitte ükski nendest ettevõtetest ei ole maisist valmistatud bioetanooli tootjad. Lisaks näitas uurimine, et kõnealuse kava käivitamine ei ole seni ühtki ettevõtjat stimuleerinud bioetanooli tootma.

(111)

Uurimise tulemusena selgus ka, et laenutagatise võimaldamine tulevastele tselluloosipõhise bioetanooli tootjatele ei avaldanud bioetanooli tootmisele ja müügile uurimisperioodi jooksul mingit mõju.

(112)

Seda arvestades ei ole käesoleva uurimise seisukohalt tasakaalustatavuse edasine hindamine vajalik.

3.2.7. USA põllumajandusministeeriumi põllukultuuridest saadava biomassi toetusprogramm

(113)

USA põllumajandusministeeriumi põllukultuuridest saadava biomassi toetusprogramm (USDA Biomass Crop Assistance Program) toetab järgmise põlvkonna täiustatud biokütuste lähteainete tootmist. Programmi raames saavad kasu abikõlblike põllukultuuride tootjad või abikõlblikel maadel kasvatatud biomassi omanikud. Sisuliselt toetatakse edasiarendatud biokütuste tootmiseks sobivate põllukultuuride ja toorme tootmist, kuid mitte biokütuste tootmist.

(114)

USA ametiasutuste teatel on maisist toodetud bioetanool, mis moodustab peaaegu kogu USA bioetanooli toodangu ja ekspordi, spetsiaalselt kõnealusest toetusprogrammist välja jäetud. Võttes arvesse, et programm keskendub täiustatud biokütustele ja et täiustatud biokütuseid tööstuslikult ei toodeta, ei toonud programm USA ametiasutuste hinnangul bioetanooli tööstuslikele tootjatele USAs uurimisperioodi jooksul mingit kasu.

a) Õiguslik alus

(115)

2008. aasta toidu-, looduskaitse- ja energiaseaduse jagu 9011 on USA põllumajandusministeeriumi põllukultuuridest saadava biomassi tootjate toetusprogrammi õiguslik alus.

b) Abikõlblikkus

(116)

Põllukultuuridest saadava biomassi toetusprogramm koosneb kahest spetsiifiliste ja erinevate abikõlblikkuse tingimustega osast. Esimese, projektipiirkonna allprogrammi alusel võimaldatakse toetust abikõlblike põllumajandustoodete tootjatele, aga teise, vahendusabi allprogrammi alusel võimaldatakse toetust nn abikõlblike materjalide omanikele. Abikõlblikud põllukultuurid ja abikõlblikud materjalid on täiustatud biokütuste, soojuse, energia ja biopõhiste toodete valmistamiseks sobivad lähteained. USA ametiasutuste teatel ei maksta toetusi otse biokütuse ja bioenergia tootjatele.

(117)

Abikõlblikku põllukultuuri all mõistetakse mis tahes põllukultuuri, mis annab taastuvat biomassi, välja arvatud saadused, mis on abikõlblikud toetuste saamiseks 2008. aasta põllumajandusseaduse I jaotise kohaselt. Muuhulgas ei ole nendel tingimustel abikõlblikud mais, terasorgo, kaer, riis, nisu, mesi ja suhkur.

(118)

Abikõlblike materjalide all mõistetakse mis tahes taastuvat biomassi, välja arvatud kõik teraviljad, mis saadi abikõlblike põllumajandussaaduste hulgast välja arvatud põllukultuuride kasvatamisel, nagu eespool osutatud. Ehkki abikõlblike põllumajandussaaduste seast välja arvatud põllukultuuride teraviljad (nagu näiteks mais) on abikõlblike materjalide seast välja jäetud, loetakse nende jääke (nagu tselluloosmaterjal) abikõlblikuks materjaliks.

(119)

Toetusprogrammi esimese allprogrammi alusel saavad toetust abikõlblike põllukultuuride tootjad. Et saada toetusi, peab abikõlblik põllumajandustoode olema toodetud geograafilises piirkonnas, mis on määratletud kui „projektipiirkond”. Programmi teise allprogrammi alusel pakutakse sobivaid toetusi taastuva biomassi lähtesaaduste või abikõlbliku tooraine kogumiseks, koristamiseks, säilitamiseks ja transpordiks.

c) Rakendamine

(120)

Biomassi ümber töötlevad ettevõtjad, sealhulgas bioetanooli tootjad, ei saa kõnealuse toetusprogrammi alusel hüvitust. Toetusi saavad nende tarnijad, kes toodavad abikõlblikke põllukultuure või omavad abikõlblikke materjale. USA ametiasutused kinnitasid, et uurimisperioodi jooksul ei rahastatud tootmisprogrammi alusel bioetanooli, kaasa arvatud tselluloosipõhise bioetanooli tootmist mingil viisil.

(121)

Uurimisperioodi jooksul täitsid kolm bioetanooli tootvat ettevõtet teadus- ja arendustegevuse tingimused kõnealuse toetusprogrammi kaudu toetuste saamiseks transpordi ja hoiustamise valdkonnas. Uurimisperioodi jooksul maksti kokku 1,7 miljonit USA dollarit 83-le tooraine omanikule, kes tarnisid maisi ühele tunnustatud töötlusettevõttele. Teised tooraine omanikud tooraine tarnimise eest ülejäänud kahele biomassi ümbertöötlusega tegelevale tunnustatud ettevõttele toetust ei saanud.

(122)

Enne uurimisperioodi algust oli teada 458 biomassi ümber töötlevat ettevõtet, kellel oli õigus vastu võtta abikõlbliku tooraine tarneid. Ainult kaks nendest tunnustatud ettevõtetest tootsid bioetanooli.

(123)

Uurimisperioodil tehti kindlaks üheksa projektipiirkonda. Selle aja jooksul registreeriti põllukultuure toetusprogrammis osalemiseks või olid need juba programmis arvele võetud. Põllukultuuride kogumist ega saagi koristamist sellel perioodil ei toimunud.

d) Järeldus

(124)

Nagu eespool selgitati, saavad selle kava alusel rahalist toetust tarnijad, kes toodavad abikõlblikke põllukultuure või omavad abikõlblikke materjale. Tõendeid selle kohta, et kõnealune soodustus laieneks bioetanooli tootjatele, ei leitud ja seega ei kuulu makstud summad tasakaalustamisele.

3.2.8. USA põllumajandusministeeriumi Ameerika maapiirkondade energia programm

(125)

USA põllumajandusministeeriumi Ameerika maapiirkondade energia programmi alusel pakutakse laenude tagamist ja toetusi maapiirkondade väikeettevõtjatele ja põllumajandustootjatele taastuvenergia süsteemide soetamiseks ja energiatõhususe suurendamiseks. Programmi raames antakse toetusi ka taastuvenergia süsteemide teostatavusuuringute tegemiseks, energiaauditite läbiviimiseks, samuti pakutakse taastuvenergia alast arendusabi väikeettevõtjatele ja põllumajandustootjatele. USA ametiasutuste kinnituse kohaselt toetab programm arvukate põllumajandustootjate ja väikeettevõtjate pingutusi energiatarbimise vähendamiseks. Programm ei toeta ühegi konkreetse kauba tootmist ja ei ole seotud ettevõtja või ettevõtjate rühma spetsiifikaga.

(126)

Ameerika maapiirkondade energia programmil on kolm osa:

—

taastuvenergia süsteemide edendamiseks ja energiatõhususe suurendamiseks antavate laenutagatiste ja toetuste programmi alusel pakutakse laenutagatisi ja/või toetusi põllumajandustootjatele ja maapiirkondades tegutsevatele väikeettevõtjatele taastuvenergia süsteemide soetamiseks ja energiatõhususe suurendamiseks.

—	Energiaauditi ja taastuvenergia arendusabi toetusprogrammi alusel pakutakse toetust ühendustele, mis aitavad põllumajandustootjatel ja maapiirkondade väikeettevõtjatel energiaauditeid läbi viia ning jagavad teavet taastuvenergia arendusabi kohta.

—	Teostatavusuuringute toetusprogrammi alusel pakutakse toetusi taotlejatele, kes peavad läbi viima teostatavusuuringu, milleta ei ole võimalik paljudest valitsuse energiaprogrammidest toetust taotleda.

(127)

Ameerika maapiirkondade energia programmi kolme ülaltoodud allprogrammi kaudu on võimalik teostada kolme tüüpi projekte: taastuvenergia süsteemide edendamine ja energiatõhususe suurendamine, energiaauditite läbiviimine, taastuvenergia arendamise toetamine ja teostatavusuuringute teostamine.

a) Õiguslik alus

(128)

2002. aasta talumajapidamiste kindlustatuse ning maaelu investeeringute seaduse IX jaotise jagu 9006 ja jagu 9007, mida on muudetud 2008. aasta toidu-, looduskaitse- ja energiaseaduse IX jaotise jaoga 9001, on Ameerika maapiirkondade energia programmi õiguslik alus.

b) Abikõlblikkus

(129)

Abikõlblikkuse tingimused sõltuvad projekti tüübist, nagu osutatakse põhjenduses (127), ning taastuvenergia süsteemide edendamise ja energiatõhususe suurendamise projektide jaoks on võimalik taotleda toetust või laenu tagamist.

c) Rakendamine

(130)

Uurimine näitas, et 2008. aasta põllumajandusseaduse jõustumisest alates on ajavahemikus 1. oktoobrist 2008 kuni 30. septembrini 2011 (uurimisperiood) Ameerika maapiirkondade energia programmi kaudu toetatud 5 960 projekti. USA ametiasutuste teatel on põhiosa toetustest antud projektidele, mis ei olnud mingil viisil seotud biokütuste tootmisega. Projektid hõlmasid päikese- ja tuuleenergia ning energiatõhususe valdkondi, kuid polnud nendega piiratud.

(131)

Uurimisperioodi jooksul sai ainult kaks bioetanooli tootjat Ameerika maapiirkondade energia programmi allprogrammide kaudu toetust, mõlemal juhul teostatavusuuringu läbiviimiseks. Enne uurimisperioodi algust sai üks äriühing toetuse taastuvenergia süsteemide projekti jaoks, mis oli seotud bioetanooli valmistamisega suhkru- ja alkoholitootmise jäätmetest.

d) Järeldus

(132)

Kõnealust kava käsitatakse subsiidiumina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses, sest USA valitsus pakub kava alusel rahalist abi toetuse vormis. Subsiidiumi kasutavad äriühingud saavad tänu sellele kasu.

(133)

Siiski tuleb märkida, et ükski vaadeldud toetustest ei ole konkreetselt seotud bioetanooli sisaldavate kaupade tootmisega, mis tähendab, et neid ei saa pidada tasakaalustatavaks algmääruse artikli 4 tähenduses.

3.2.9. Energeetikaministeeriumi biorafineerimisprojektide toetused.

(134)

Asjakohased õigusaktid sätestavad nn integreeritud biorafineerimiskäitiste näidisprojektide rahastamise järgmistes valdkondades: integreeritud biorafineerimiskäitiste tööstuslik rakendamine pearõhuga lignotselluloosipõhisel toormel; biomassi töötlemistehnoloogiate rakendamine eri otstarvetel, sealhulgas vedelkütuste transport, kvaliteetsed biopõhised kemikaalid, naftapõhiste lähteainete ja toodete asendajad, energia tootmine elektri või kasuliku soojuse vormis ja mitmesuguste biomassist saadud lähteainete kogumine ja töötlus.

a) Õiguslik alus

(135)

2005. aasta energiapoliitika seaduse jaod 931–932 on energeetikaministeeriumi biorafineerimisprojektide toetuste õiguslik alus.

b) Abikõlblikkus

(136)

Energeetikaministeeriumi pädev üksus teatab avalikult projekti taotlusvooru avamisest ning abikõlblikkuse tingimused määratakse iga projekti jaoks eraldi. Bioetanooliga seotud projektidele suunatud toetuste saajad on kohustatud kasutama tselluloosipõhist biomassi ja tootma biokütust; konkreetne abikõlblik biomass ja biokütus/-kütused sätestatakse projektikonkursi teates.

c) Rakendamine

(137)

Toetuskava hallatakse mitu korda aastas korraldatavate konkursside või rahastamisvõimaluste pakkumiste abil, mille kaudu jagatakse asjakohaseid vahendeid. Konkursid on avatud tööstus- ja teadussektori ning riiklike laboratooriumide abikõlblikele taotlejatele. Abikõlblikud taotlejad esitavad projektiettepanekud, mida hinnatakse konkursikuulutuses avaldatud tingimuste alusel. Pärast toetuse eraldamist jälgivad energeetikaministeeriumi pädevad üksused toetuse saaja tulemuslikkust tegevuse ulatuse, ajakava ja kulude osas kogu projektitsükli vältel. Toetuse saajale hüvitatakse projekti läbiviimiseks tehtud kulutused.

(138)

Programmi raames eraldatud rahalise abiga ei saa toetada maisipõhise bioetanooli töötlemistehnoloogiate arendust. Abi on suunatud üksnes tselluloosipõhiste täiustatud biokütuste edendamisele.

(139)

Toetuse saajad on kohustatud kasutama tselluloosipõhist biomassi ja tootma biokütust; konkreetne abikõlblik biomass ja biokütus/-kütused on määratud iga pakutava rahastamisvõimaluse puhul eraldi.

(140)

Uurimisperioodi jooksul rahastati selle kava alusel viit suuremahulist bioetanooli projekti. Üks valimisse kaasatud äriühingutest sai uurimisperioodi jooksul selle kava alusel kasu.

d) Järeldus

(141)

(142)

Samas näitas uurimine, et uurimisperioodi jooksul tööstuslikult toodetud tselluloosipõhise bioetanooli müüki turul ei toimunud. Arvestades kõnealuse juhtumi erilisi asjaolusid, täpsemalt, toetuskava suunamist tselluloosipõhiste biokütustega seonduvatele näidistehnoloogiatele ja tselluloosipõhise bioetanooli tööstusliku tootmise puudumist, võib öelda, et uurimisperioodi jooksul ei toonud kõnealune toetuskava USAs asuvatele bioetanooli tööstuslikele tootjatele mingit kasu ja järelikult polnud sellel mingit mõju uurimisperioodi jooksul liitu suunatud ekspordile.

(143)

Lisaks märgiti, et kõigi selle kava alusel eraldatud subsiidiumide mõju valimisse kaasatud äriühingute vaatlusaluse toote käibele oli ebaoluline.

3.2.10. Järeldus riiklike toetuskavade kohta

Kütusesegu maksusoodustused – aktsiisimaksu-/tulumaksusoodustused

(144)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et USA valitsus pakkus uurimisperioodi jooksul krediiti suurusega 0,45 USA dollarit iga alkoholi sisaldava kütusesegu tootmiseks kasutatud etanooli galloni kohta. See tähendab, et bioetanooli segajad said alandatud maksumäärast kasu müügi ajal või et nad said otsest rahalist toetust, millega tasaarvestati nende tavapärane bensiinkütuse aktsiisimaksu kohustus. Veidi väiksemas ulatuses kasutati kütusesegu maksusoodustust tulumaksukohustuse tasaarvestamiseks. See on rahaline toetus valitsuse saamata jäänud tuluna, mis toob saajatele kasu maksukohustuse vähenemisena. Kava kohaldatakse ainult äriühingutele, kes tegutsevad bioetanooli tootmisharus, st tegelevad bioetanooli segamisega, ja on seetõttu tasakaalustatav.

(145)

Uurimisega tehti siiski kindlaks, et peamise subsiidiumikava, bioetanooli segu maksusoodustuse rakendamine lõppes 2011. aasta lõpus ning seda ei ole uuesti käivitatud.

(146)

Pärast oluliste faktide ja kaalutluste, mille põhjal komisjon oli otsustanud uurimist jätkata ajutisi meetmeid kehtestamata, teatavakstegemist, väitis üks huvitatud isik, et mitmesugused maksustamisviisid võimaldavad toetusesaajatel seda toetust taotleda ka pärast 31. detsembrit 2011.

(147)

Vastuseks sellele väitele olgu märgitud, et uurimine näitas, et bioetanooli sisaldava kütusesegu maksusoodustust taotlesid eelkõige segajad aktsiisimaksukrediidi vormis siis, kui nad segasid bioetanooli bensiiniga ja selleks, et vähendada taotleja aktsiisimaksukohustust. Bioetanooli sisaldava kütusesegu maksusoodustust kasutati väga vähesel määral taotleja tulumaksukohustusest vabastamiseks. Ütlematagi on selge, et segamise ja taotlejale hüvitiste maksmise vahele jääb teatav ajavahemik. Uurimisperioodil kütusesegu maksukrediidina saadud summad on seotud segamistegevusega, mis leidis aset enne uurimisperioodi. Seega, juhul kui seda kava tagasiulatuvalt ei rakendata, siis lõplike meetmete kehtestamise või kehtestamata jätmise üle otsuse tegemise ajal 2012. aastal on mistahes taotlused kütusesegu maksusoodustuse saamiseks tähtsusetud. Seega puuduvad tõendid kinnitamaks, et subsideerimine jätkus.

(148)

Sama huvitatud isik väitis veel, et algmääruse artikli 15 lõike 1 neljandas lõigus on selgesti öeldud, et subsiidiumi ei saa lugeda tühistatuks enne kui kaitsealune ei ole esitanud veenvaid tõendeid selle kohta, et enam ei saa maksta toetust, mille alusel vaatlusaluse toote tootjad/eksportijad subsiidiumikava alusel kasu saaksid. Märgitakse, et bioetanooli sisaldava kütusesegu maksusoodustus oli ainus subsiidiumikava, mille alusel uurimisperioodil tasakaalustatavaid (vajadusel) toetusi maksti ja see kava oli aegunud. Ülejäänud uuritud kavad, millega toetati otseselt bioetanooli tööstust, olid tähtsuselt ebaolulised. Seega lükatakse see väide tagasi.

(149)

Huvitatud isik väitis veel, et tselluloosipõhise bioetanooli tootjatele ettenähtud tulumaksukrediit, mida on kirjeldatud põhjendustes 79–85, on kava, mis on kavandatud asendamaks kütusesegu maksusoodustuse kava vaatlusalusele tootele toetuse maksmise kaudu. Vastuseks sellele väitele märgitakse, et esimese põlvkonna bioetanooli toetamine on enamikel juhtudel lõppemas, samas on suurenenud teise põlvkonna biokütuste toetuskavade hulk. Teise põlvkonna biokütust toodetakse aga vähe ja seega on praegu antavate toetuste määr piiratud. Tuleks selgitada, et tselluloosipõhise bioetanooli tootjatele pakutav tulumaksusoodustust ei ole ette nähtud kütusesegu maksusoodustuse kava asendamiseks sel lihtsal põhjusel, et selline kava on juba olemas. Tselluloosipõhise bioetanooli tootjate tulumaksukrediit on, nagu nimestki võib oletada, mõeldud tselluloosipõhise bioetanooli tootjate aitamiseks. Kütusesegu maksusoodustuse kava pakub soodustusi segajatele. Uurimine näitas, et enamikel juhtudel on kütusesegu maksusoodustuse taotlejateks segajad/kauplejad, kes on aktsiisimaksukohuslased (nt naftakeemiasaadusi tootvad äriühingud). Teiste sõnadega, uurimisperioodil ei taotlenud bioetanooli tootjad kütusesegu maksusoodustust. Seepärast ei saa väita, et tselluloosipõhise bioetanooli tootjatele pakutav tulumaksukrediit asendab kütusesegu maksusoodustuse kava. Seetõttu lükatakse väide tagasi.

(150)

Kõige lõpuks väitis see huvitatud isik, et kasu võib saada ka siis, kui kütusesegu maksusoodustuse kava enam ei ole, sest saadud subsiidiumide eest ostetud põhivara kasutatakse jätkuvalt. Väideti, et juhul kui subsiidiumi saadi korduvalt ja see oli seotud põhivara omandamisega, tuleks kasumi arvutamisel arvesse võtta amortisatsiooniperioodi lõikes eelnevatel aastatel saadud kasu. Esiteks märgitakse, et subsiidium ei olnud seotud põhivara omandamisega. Kütusesegu maksusoodustus on korduv subsiidium selles tähenduses, et ta on perioodiline ja et kasum arvestatakse selle aasta kohta, millal subsiidium kätte saadakse. Ning veel, nagu eespool märgitud olid taotlejad väga harval juhul bioetanooli tootjad. Seepärast lükati see väide tagasi.

Muud riiklikud toetuskavad

(151)

USA ametiasutuste esitatud statistilised andmed näitasid, et üldiselt kasutatakse väiketootja tulumaksusoodustust, erinevalt kütusesegu maksusoodustusest, väga vähe. Selle meetme raames taotletud toetuste kogusumma võrdlus bioetanooli kogutoodanguga näitas, et subsideerimise ulatus uurimisperioodi jooksul oli ebaoluline.

(152)

Tselluloosipõhise bioetanooli tootjad ei taotlenud uurimisperioodi jooksul tulumaksusoodustust, mis langeb kokku andmetega tselluloosipõhise bioetanooli tootmise puudumise kohta kuni uurimisperioodi lõpuni.

(153)

Uurimisega tehti kindlaks, et USA põllumajandusministeeriumi bioenergia programm lõppes 2006. aastal ja seda ei jätkatud. USA põllumajandusministeeriumi täiustatud biokütuste bioenergia programmi, USA põllumajandusministeeriumi biorafineerimise toetusprogrammi, USA põllumajandusministeeriumi põllukultuuridest saadava biomassi tootjate toetusprogrammi, USA põllumajandusministeeriumi Ameerika maapiirkondade energia programmi ja energeetika ministeeriumi biorafineerimisprojektide toetusprogrammi osas näitas uurimine, et niivõrd kui need kuus toetuskava tõid bioetanooli tootmisele uurimisperioodi jooksul kasu, oli subsiidiumide osa selle juures ebaoluline

3.3. OSARIIKIDE KAVAD

3.3.1. Sissejuhatus

(154)

Uurimine näitas, et osariikide tasandil kehtinud kolme kava, st Illinois E85 infrastructure grants (Illinoisi E85 infrastruktuuri toetused) (Illinoisi osariik), Iowa Biofuels Infrastructure grants (Iowa biokütuste infrastruktuuri toetused) (Iowa osariik) ja Minnesota E85 fuelling infrastructure grants (Minnesota E85 tankimise infrastruktuuri toetused) (Minnesota osariik), ei kohaldata bioetanooli tootjate suhtes. Need kavad toetavad kütuse jaemüügiettevõtteid suure etanoolisisaldusega kütuse tarnimiseks mõeldud kütusepumpade paigaldamisel ning on ette nähtud ainult bioetanooli jaemüüjatele. Seega ei saa bioetanooli tootjad nende kavade raames mingit kasu. Sellega seoses juhitakse tähelepanu asjaolule, et mitte ükski valimisse kaasatud äriühing ei saanud nende kavade raames otsest ega kaudset kasu.

(155)

Peale selle selgitasid USA ametiasutused, et Minnesota osariigis ei kehti tselluloosietanoolile investeeringute maksusoodustuste kava, nagu väitis kaebuse esitaja. Ametiasutused selgitasid, et Minnesota osariik kehtestas 2010. aasta alguses seaduse Small Business Investment Tax Credit (väikeettevõtete investeeringute maksusoodustused), mida tuntakse ka nime all Angel Investment Tax Credit (Angeli investeeringute maksusoodustused). Vastupidiselt sellele, mida väidetakse kaebuses, ei paku investeeringute maksusoodustused soodustusi ettevõtetele, vaid hoopis investoritele, kes investeerivad väikeettevõtetesse.

3.3.2. Illinoisi biokütuste tootmiskäitiste toetusprogramm

(156)

USA ametiasutuste väitel ei rakendatud seda kava uurimisperioodil, sellele kavale ei olnud antud rahalisi vahendeid alates 2007. aasta juulist ning see kaotas kehtivuse 2008. aastal, kui rahalised vahendid ammendusid. Kava kehtivuse ajal anti selle raames toetusi uute taastuvkütuse tootmisrajatiste ehitamiseks või olemasolevate tootmisrajatiste laiendamiseks.

(157)

Kaks toetust anti välja 2008. aastal, kui kava veel kehtis, kahele Illinoisi osariigis asuvale, valimisse mittekuuluvale äriühingule. See kava aga enam ei kehti ja mitte ükski valimisse kaasatud äriühingutest ei saanud uurimisperioodil selle kava alusel toetusi.

3.3.3. Iowa osariigi alternatiivse energia käibelaenu programm

(158)

Alternatiivse energia käibelaenu programm on heaks kiidetud Iowa 1997. aasta muudetud seadustiku jaos 476.46. Seadustikus sätestatakse, et Iowa energiakeskus peab kehtestama ja juhtima alternatiivse energia käibelaenu programmi ning looma osariigi laekuri büroos alternatiivenergia käibelaenu fondi, mida hakkab haldama energiakeskus.

(159)

Alternatiivse energia käibelaenu programmi rahalisi vahendeid võidakse kasutada laenu andmiseks alternatiivse energia tootmisrajatiste või väikeste hüdrorajatiste ehitamiseks, nagu on määratletud Iowa 1997. aasta muudetud seadustiku jaos 476.46.

(160)

USA ametiasutuste väitel ei saanud ükski bioetanooli tootmisrajatis laenu alternatiivse energia käibelaenu programmi raames aastatel 2008–2010 ega ka uurimisperioodil. Mitte ükski valimisse kaasatud äriühing ei saanud selle kava raames kasu. Seega otsustati selle menetluse raames kõnealust kava rohkem mitte uurida.

3.3.4. Nebraska osariigi etanooli tootmise maksusoodustus

(161)

Nebraska osariigis on mootorikütuse praegune maksumäär 0,267 USA dollarit galloni kohta osariigis müüdava bensiini, gasoholi, diislikütuse, bioetanooli ja surugaasi puhul. Uurimisperioodil kehtinud etanooli tootmise stimuleerimiskava annab 0,18 USA dollari suuruse maksusoodustuse galloni kohta kõlblikele etanooli tootmisrajatistele, mis võeti töösse või olid töös enne 30. juunit 2004.

(162)

Selles kavas osalemiseks taotluste esitamise tähtaeg oli 16. aprill 2004. Kõlblik tootmisrajatis pidi asuma Nebraska osariigis ja i) ei tohtinud olla töösse võetud 1. septembril 2001 või varem ning ii) ei tohtinud saada laenu enne 1. juunit 1999. Kogu fermenteerimine, destilleerimine ja veetustamine pidi toimuma kõlblikus rajatises.

(163)

Kõnealuse kava raames ei saanud kasu ükski valimisse kaasatud äriühing. Igal juhul näib, et toetuse suurus ei olnud märkimisväärne võrreldes bioetanooli kogutoodanguga USAs.

3.3.5. Lõuna-Dakota etanooli tootmise edendusmeede

(164)

Lõuna-Dakota osariik haldab bioetanooli tootjate maksekava, mis pakub finantsabi abikõlblikele bioetanooli rajatistele 0,20 USA dollarit bioetanooli galloni kohta, mida on toodetud lubatud määral – kuni ühe miljoni USA dollari väärtuses aastas rajatise kohta.

(165)

Etüülalkohol peab olema täiel määral destilleeritud ja toodetud Lõuna-Dakotas, see peab olema 99% puhas, destilleeritud viljateradest ja denatureeritud. Etanooli tootmise soodustust antakse ainult kõlblikule etüülalkoholile, mis on toodetud rajatistes, mis alustasid tootmist 31. detsembril 2006 või varem.

(166)

Kõik abikõlblikud rajatised võivad saada kõige rohkem 83 333 USA dollarit kuus tootmismaksu soodustust. Kui rahalisi vahendeid ei ole piisavalt, et maksta igale bioetanooli tootmisrajatisele igakuiselt 83 333 USA dollarit, vaid iga rajatis saab proportsionaalse osa olemasolevatest rahalistest vahenditest kõnealusel kuul toodetud etüülalkoholi gallonite alusel, mis on proportsionaalne kõigi kõlblike etüülalkoholi gallonitega, mis on toodetud kõigis abikõlblikes rajatistes. Iga abikõlblik rajatis võib saada maksimaalselt ühe miljoni USA dollarit aastas ja kõigi kavas osaletud aastate eest saab maksimaalselt 9 682 000 USA dollarit tootmissoodustusi. Sellised toetused on korduvad ja need makstakse välja aasta kaupa.

(167)

Uurimine näitas, et uurimisperioodil said selle kava alusel kasu kaks valimisse kaasatud äriühingut. Mõlema äriühingu puhul arvutati toetuse summa uurimisperioodi jooksul saadud maksete summa põhjal. Toetuse summa jagati seejärel asjaomaste äriühingute bioetanooli kogumüügiga uurimisperioodil, mis oli asjakohane nimetaja.

(168)

See arvutus näitas, et toetuse summa ei olnud kummagi äriühingu puhul märkimisväärne.

3.3.6. Järeldus osariikide toetuskavade kohta

(169)

Uurimine näitas, et kahe USA osariigi kava raames, millele kaebuse esitaja oli viidanud, st Nebraska etanooli tootmise maksusoodustus ja Lõuna-Dakota etanooli tootmise toetus, said bioetanooli tootjad rahalist toetust, mis annab kasu kõnealuste osariikide tootjatele. Kuigi kavad näivad olevat sõltuvalt osariigist erinevad, ei ole toetuste summa võrreldes bioetanooli kogutoodanguga USAs märkimisväärne. Valimisse kaasatud äriühingute saadud toetuste osas jõuti järeldusele, et toetuse summa ei olnud märkimisväärne.

3.4. TASAKAALUSTATAVATE SUBSIIDIUMIDE SUMMA UURIMISPERIOODIL

(170)

Uurimine näitas, et kõik uuritud kavad (välja arvatud üks, mis on nimetatud põhjenduses 171) olid uurimisperioodil tähtsusetud ja nende raames makstud summad ei ole tasakaalustatavad.

(171)

Nagu eespool põhjendustes 53–71 on kirjeldatud, näitas uurimine, et USA valitsus võimaldab kütusesegu maksusoodustust 0,45 USA dollarit iga galloni bioetanooli kohta, mida kasutatakse alkoholi sisaldava kütusesegu tootmiseks, ning sellest maksusoodustusest saavad kasu etanooli segajad.

(172)

Sellist toetust anti ühiku alusel, st kasutatud bioetanooli kogustest lähtuvalt. Kasu saadi ka Euroopa Liitu imporditud toote eest.

(173)

Tasakaalustatavate subsiidiumide suurus vastavalt algmääruse sätetele on 0,45 USA dollarit galloni kohta.

(174)

Märgitakse, et toetuse summa sõltub bioetanooli osakaalust (kaalu alusel) segus.

(175)

Ollakse seisukohal, et toetuse suurus on 0,45 USA dollarit galloni kohta kogu riigis toodetud bioetanooli puhul, sh Euroopa Liitu eksporditud bioetanooli puhul, mis sai lõppkokkuvõttes kasu bioetanooli segu maksusoodustusest. Seetõttu ei ole vaja teha vahet ettevõtjate vahel, eelkõige seetõttu, et toetust antakse harva bioetanooli tootjatele, vaid peamiselt siiski kauplejatele/ettevõtjatele, kes bioetanooli segavad.

(176)

Pärast oluliste asjaolude ja kaalutluste avaldamist, mille alusel otsustas komisjon uurimist jätkata ilma ajutisi meetmeid kehtestamata, väitis mitu osapoolt, et valimisse kaasatud tootjatele tuleb igal juhul kehtestada individuaalsed subsiidiumimarginaalid, ning juhul, kui nad ei saanud bioetanooli sisaldava kütusesegu maksusoodustust, tuleb neile kehtestada nullmäär.

(177)

Algmääruse artikli 15 kohaselt täpsustatakse tollimaksu kehtestavas mis tahes määruses tollimaks iga asjaomase tarnija jaoks või iga asjaomase tarniva riigi jaoks. Antud juhul leiti, et bioetanoolitööstuse struktuur ja toetuste, eelkõige bioetanooli sisaldava kütusesegu maksusoodustuse andmise puhul ei ole mis tahes individuaalsed subsiidiumimarginaalid tüüpilised ja ei peegelda bioetanooli turu tegelikku olukorda, eriti ekspordi osas.

(178)

WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust ning üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artikli VI lõikest 3 selgub, et mis tahes meetmete eesmärk on tasakaalustada subsideeritud impordi mõju.

(179)

Antud juhul näitavad uurimise käigus kogutud tõendid, et uurimisperioodil toetati USA bioetanooli kogueksporti toetati maksimaalselt 0,45 USA dollariga galloni kohta. Juhitakse tähelepanu sellele, et uurimise teatud etapis selgus, et käesoleval juhul ei olnud ükski valim tüüpiline toetuste andmisel kehtinud tingimuste seisukohast. Lisaks sellele ei eksportinud ükski valimisse kuulunud tootja vaatlusalust toodet liitu.

(180)

Tõepoolest oli segamine tegevus, mis andis õiguse soodustusele, olenemata sellest, kas segaja on tootja või eksportija. Tehti kindlaks, et antud juhul olid eelkõige eksportijad need, kes taotlesid bioetanooli sisaldava kütusesegu maksusoodustust.

(181)

Väideti, et komisjon peaks lisaks valimisse kaasatud äriühingute individuaalsete subsiidiumimarginaalide kehtestamisele esitama läbiva analüüsi selle kohta, kuidas bioetanooli sisaldava kütusesegu maksusoodustust saab automaatselt omistada tootjatele ja kuidas viimased sellest kasu saavad. Läbiva analüüsi nõue näib põhjendamatu. Toetust makstakse vaid üks kord ja toode ei muutu. Toetust sai ELi eksporditud toode – bioetanool. Seetõttu puudub vajadus sellise analüüsi järele.

3.5. OLUKORRA MUUTUMINE PÄRAST UURIMISPERIOODI

(182)

Osapooled rõhutasid asjaolu, et peamine toetuskava – kütusesegu maksusoodustus –, mille alusel anti uurimisperioodil USA abisaajatele tasakaalustatavaid subsiidiume, aegus 2011. aasta lõpus ja seda ei ole uuesti kehtestatud. Juhiti tähelepanu sellele, et algmääruse artiklis 15 nähakse ette, et meetmeid ei kehtestata, kui toetus või toetused enam ei kehti või kui asjaomased eksportijad ei saa toetusest enam mingit kasu.

(183)

Võttes arvesse uurimisperioodil kindlaks tehtud peamise toetuskava lõpetamist ja asjaolu, et puuduvad märgid selle uuesti kehtestamise kohta, olid osapooled seisukohal, et lõplike tasakaalustavate meetmete kehtestamine ei ole õigustatud. Samuti väideti, et lõplike meetmete kehtestamine läheb nagunii kaugemale sellest, mis on vajalik toetuse andmise mõju tasakaalustamiseks meetmete kehtestamise ajal.

(184)

Uurimine näitas, et bioetanooli sisalduva kütusesegu maksusoodustus, mida uurimisperioodil saadi, oli 2011. aasta lõpuks kaotatud. Võttes arvesse asjaolu, et toetuse maksmine lõpetati pärast uurimisperioodi lõppu, võttis komisjon mitmel korral ühendust USA ametiasutustega, et saada täiendavat teavet peamise toetuskava täieliku lõpetamise osas.

(185)

USA ametiasutustes toimunud uurimise käigus kogutud teave ning edasised selgitused näitasid, et USA toetusesaajatele maksti teatavad summad välja vahetult pärast uurimisperioodi lõppu, nimelt 1. oktoobrist 2011 kuni 30. septembrini 2012 väldanud USA 2012. rahandusaasta jooksul. Kuigi need summad osutaksid subsideerimise jätkumisele miinimumkünnisest suuremal määral 2012. eelarveaasta esimeses kvartalis, siis pärast kõnealust perioodi ja eelkõige 2012. aasta lõpu seisuga on makstud summad peamise toetuskava lõpetamise (2011. aasta detsembris) kontekstis tähtsusetud. Praeguseni ei ole ilmnenud märke selle kohta, et kütusesegu maksusoodustus taastatakse ja sellise kava taastamiseks oleks tavaliselt vaja USA Kongressi õigusakti.

4. ASJAOMASEST RIIGIST PÄRIT IMPORDI REGISTREERIMINE

(186)

Kaebuse esitaja taotles USAst pärit bioetanooli impordi registreerimist mitu korda, eesmärgiga koguda tollimakse tagasiulatuvalt. Taotlus sisaldas piisavat tõendusmaterjali, õigustamaks registreerimist vastavalt algmääruse artikli 24 lõikele 5.

(187)

Hoolimata sellest, et esialgu leiti, et uurimisperioodil kehtinud peamine subsiidiumikava ei kehti enam, mistõttu selle kava raames ei saadaks enam kasu sel ajal, kui ajutised meetmed oleksid kehtima hakanud, leidis komisjon, et on siiski tõendeid, et USA võib sellise subsiidiumikava uuesti kehtestada. Euroopa Liidu õiguste kaitseks nende eriasjaolude puhul on komisjon otsustanud, et vaatlusaluse toote import tuleb registreerida vastavalt algmääruse artikli 24 lõikele 5, nii et vajaduse korral saaks kõnealuse impordi suhtes alates selle registreerimise kuupäevast kohaldada tagasiulatuvaid meetmeid. Sellekohane komisjoni määrus (EL) nr 771/2012 avaldati 24. augustil 2012 t (9).

5. SUBSIIDIUMIVASTASE MENETLUSE LÕPETAMINE JA REGISTREERIMISNÕUDE LÕPETAMINE

(188)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et välja arvatud ühe peamise subsiidiumikava, st põhjendustes 53–71 kirjeldatud kütusesegu maksusoodustuse puhul, oli kõigi muude uuritud kavade alusel saadud subsiidiumide suurus uurimisperioodil ebaoluline ja ei kuulu tasakaalustamisele.

(189)

Nagu on mainitud eespool põhjendustes 182–185, leiti uurimise käigus, et peamine subsiidiumikava, milleks oli maksusoodustus kütusesegudele, lõppes 2011. aasta lõpus ning seda ei kehtestatud uuesti. Kättesaadav teave osutab selgelt peamise subsiidiumikava lõpetamisele. Praeguseni puuduvad märgid selle kohta, et kütusesegu maksusoodustus uuesti kehtestataks ning sellise kava taastamiseks oleks tavaliselt vaja USA Kongressi õigusakti.

(190)

Algmääruse artiklis 15 sätestatakse, et meetmeid ei kehtestata, kui subsiidium või subsiidiumid tühistatakse või tõestatakse, et subsiidiumid ei anna enam asjaomastele eksportijatele kasu.

(191)

Märgitakse, et algmääruse artikli 14 lõike 3 kohaselt lõpetatakse menetlus kohe, kui on kindlaks tehtud, et tasakaalustatava subsiidiumi summa on de minimis, nimelt väärtuselt alla 2 %.

(192)

Arvestades seda, et uurimisperioodil tehti kindlaks peamise subsiidiumikava lõpetamine ning pidades silmas asjaolu, et muude subsiidiumikavade alusel saadud toetuste summad olid uurimisperioodil algmääruse artikli 14 lõike 3 tähenduses alla de minimis läve, leitakse, et lõplike meetmete kehtestamine ei ole põhjendatud.

(193)

Eeltoodut arvesse võttes oldi seisukohal, et praegune subsiidiumivastane menetlus tuleks lõpetada.

(194)

Kooskõlas uurimise lõpetamisega tuleks lõpetada ka impordi registreerimisnõuded.

(195)

Kõiki osapooli teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti menetlus lõpetada. Pärast kõnealust asjaolude ja kaalutluste teatavakstegemist võimaldati neil teatava ajavahemiku jooksul esitada oma seisukoht.

(196)

Eespool esitatut silmas pidades teeb komisjon seega järelduse, et subsiidiumivastane menetlus Ameerika Ühendriikidest pärit bioetanooli impordi suhtes Euroopa Liitu tuleks lõpetada ilma subsiidiumivastaseid meetmeid kehtestamata ning samuti tuleks lõpetada selle impordi registreerimine,

6. NÕUANDEKOMITEE

(197)

Nõuandekomitee esitas käesoleva subsiidiumivastase menetluse lõpetamise kohta vastuväiteid. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 579/2009 artikliga 14 loetakse menetlus seega lõpetatuks, kui nõukogu ei ole ühe kuu jooksul kvalifitseeritud häälteenamusega otsustanud teisiti. Käesolev otsus avaldatakse seejärel Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga lõpetatakse subsiidiumivastane menetlus Ameerika Ühendriikidest pärit bioetanooli impordi suhtes, vahel nimetatud ka „etanoolkütus”, st põllumajandustoodetest (nagu on loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu lisas I) valmistatud denatureeritud või denatureerimata etüülalkohol, välja arvatud tooted, mille veesisaldus on standardi EN15376 kohaselt mõõdetuna üle 0,3 % (m/m), ning põllumajandustoodetest (nagu on loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu lisas I) valmistatud etüülalkohol, mis sisaldub bensiinisegudes, mille etüülalkoholi sisaldus on üle 10 % (v/v), ning mis kuulub praegu CN-koodide ex 2207 10 00 , ex 2207 20 00 , ex 2208 90 99 , ex 2710 12 11 , ex 2710 12 15 , ex 2710 12 21 , ex 2710 12 25 , ex 2710 12 31 , ex 2710 12 41 , ex 2710 12 45 , ex 2710 12 49 , ex 2710 12 51 , ex 2710 12 59 , ex 2710 12 70 , ex 2710 12 90 , ex 3814 00 10 , ex 3814 00 90 , ex 3820 00 00 ja ex 3824 90 97 alla.

Artikkel 2

Tolliasutused peavad lõpetama komisjoni määruse (EL) nr 771/2012 artikli 1 kohase impordi registreerimise. Selle sätte kohaselt juba registreeritud impordilt ei nõuta dumpinguvastast tollimaksu.

Artikkel 3

Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 771/2012.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 20. detsember 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 188, 18.7.2009, lk 93.

(2) ELT C 345, 25.11.2011, lk 13.

(3) ELT C 345, 25.11.2011, lk 7.

(4) ELT L 229, 24.8.2012, lk 20.

(5) Vt US Internal Revenue Code (IRC/USA maksuseadustik) – jaotis 40(b)(4) punkt E.

(6) Vt www.ethanol.org – RFS (Renewable fuels standard) under the Energy Independence and Security Act (2007. aasta energiasõltumatuse ja varustuskindluse seadusega kehtestatud taastuvkütuste standard).

(7) Uurimine näitas, et USAs piisab alkoholisegu krediidi kasutamiseks USA maksuseadustiku jao 40(b)(3) tähenduses kõigest 0,1 % puhta bioetanooli segamisest bensiini hulka.

(8) Näiteks a) Ameerika etanooliliidu (Coalition for Ethanol, ACE) kodulehel avaldatud teave; b) 2005. aasta energiapoliitika seadus, eriti P.L. 110–58; c) 2007. aasta energiasõltumatuse ja varustuskindluse seadus (P.L. 110–140, H.R.6), mis muutis ja karmistas taastuvkütuste standardi nõudeid, seades eesmärgiks suurendada taastuvkütuste kasutamist 2008. aastaks 9 miljardi gallonini ja 2011. aastaks 13,9 miljardi gallonini; d) faktilehed, mis USA energeetikaministeerium andis välja puhaste linnade algatuse raames jne.

(9) ELT L 229, 24.8.2012, lk. 20.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2012.352.est
Euroopa Liidu Teataja		L 352

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	55. aastakäik 21. detsember 2012

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 1241/2012, 11. detsember 2012, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1138/2011, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast pärinevate rasvalkoholide ja nende segude impordi suhtes ning nõutakse lõplikult sisse sellise impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks	1
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 1242/2012, 18. detsember 2012, millega kehtestatakse kalandusaastaks 2013 soovitushinnad ja liidu tootjahinnad teatavatele kalandustoodetele vastavalt määrusele (EÜ) nr 104/2000	6
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 1243/2012, 19. detsember 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1342/2008, millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava	10
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 1244/2012, 20. detsember 2012, millega rakendatakse määruse (EL) nr 753/2011 (milles käsitletakse teatavate isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Afganistanis) artikli 11 lõiget 1	13
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 1245/2012, 20. detsember 2012, millega muudetakse määrust (EL) nr 359/2011, mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Iraanis	15
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1246/2012, 19. detsember 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 616/2007, millega avatakse Brasiiliast, Taist ja teistest kolmandatest riikidest pärineva kodulinnuliha ühenduse tariifikvoodid ning sätestatakse nende haldamine, ning tehakse erand kõnealusest määrusest aastateks 2012/2013	16
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1247/2012, 19. detsember 2012, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses kauplemisteabehoidlatele esitatava kauplemisteabe vormi ja teabe esitamise sagedusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta ( 1 )	20
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1248/2012, 19. detsember 2012, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses taotlusvormiga, mida kasutatakse kauplemisteabehoidlate registreerimiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta ( 1 )	30
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1249/2012, 19. detsember 2012, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses nende andmete vormiga, mida kesksed vastaspooled peavad säilitama vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta ( 1 )	32
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1250/2012, 20. detsember 2012, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2580/2001 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks	40
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1251/2012, 20. detsember 2012, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1183/2005, millega kehtestatakse Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes kehtestatud relvaembargot rikkuvate isikute vastu suunatud teatud eripiirangud	42
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1252/2012, 20. detsember 2012, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	44
		OTSUSED
		2012/808/ÜVJP
	*	Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus Atalanta/4/2012, 18. detsember 2012, Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni (Atalanta) ELi operatsiooni ülema nimetamise kohta	46
	*	Nõukogu rakendusotsus 2012/809/ÜVJP, 20. detsember 2012, millega rakendatakse otsust 2011/486/ÜVJP, milles käsitletakse teatavate isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Afganistanis	47
	*	Nõukogu otsus 2012/810/ÜVJP, 20. detsember 2012, millega muudetakse otsust 2011/235/ÜVJP teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Iraanis	49
	*	Nõukogu otsus 2012/811/ÜVJP, 20. detsember 2012, millega muudetakse otsust 2010/788/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid	50
	*	Nõukogu otsus 2012/812/ÜVJP, 20. detsember 2012, millega muudetakse ühist seisukohta 2003/495/ÜVJP, mis käsitleb Iraaki	54
		2012/813/EL, Euratom
	*	Komisjoni rakendusotsus, 19. detsember 2012, millega muudetakse otsust 90/178/Euratom, EMÜ, millega antakse Luksemburgile luba jätta käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata teatavat liiki tehinguid ning kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi (teatavaks tehtud numbri C(2012) 9533 all)	55
		2012/814/EL, Euratom
	*	Komisjoni rakendusotsus, 19. detsember 2012, millega muudetakse otsust 90/184/Euratom, EMÜ, millega antakse Taanile luba jätta käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata teatavat liiki tehinguid ning kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi (teatavaks tehtud numbri C(2012) 9538 all)	56
		2012/815/EL, Euratom
	*	Komisjoni rakendusotsus, 19. detsember 2012, millega muudetakse otsust 96/564/Euratom, EÜ, millega antakse Austriale luba jätta käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata teatavat liiki tehinguid ning kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi (teatavaks tehtud numbri C(2012) 9539 all)	57
		2012/816/EL, Euratom
	*	Komisjoni rakendusotsus, 19. detsember 2012, millega muudetakse otsust 96/565/Euratom, EÜ, millega antakse Rootsile luba jätta käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata teatavat liiki tehinguid ning kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi (teatavaks tehtud numbri C(2012) 9547 all)	59
		2012/817/EL, Euratom
	*	Komisjoni rakendusotsus, 19. detsember 2012, millega muudetakse otsust 90/185/Euratom, EMÜ, millega antakse Kreekale luba kasutada käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel teatavaid ligikaudseid arvestusi (teatavaks tehtud numbri C(2012) 9549 all)	60
		2012/818/EL, Euratom
	*	Komisjoni rakendusotsus, 19. detsember 2012, millega antakse Taanile luba kasutada käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel teatavaid ligikaudseid arvestusi (teatavaks tehtud numbri C(2012) 9551 all)	61
		2012/819/EL, Euratom
	*	Komisjoni rakendusotsus, 19. detsember 2012, millega tunnistatakse kehtetuks otsus 90/182/Euratom, EMÜ, millega antakse Ühendkuningriigile luba jätta käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata teatavat liiki tehinguid ning kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi (teatavaks tehtud numbri C(2012) 9556 all)	62
		2012/820/EL, Euratom
	*	Komisjoni rakendusotsus, 19. detsember 2012, millega muudetakse otsust 90/180/Euratom, EMÜ, millega antakse Madalmaadele luba jätta käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata teatavat liiki tehinguid ning kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi (teatavaks tehtud numbri C(2012) 9567 all)	63
		2012/821/EL, Euratom
	*	Komisjoni rakendusotsus, 19. detsember 2012, millega muudetakse otsust 90/177/Euratom, EMÜ, millega antakse Belgiale luba jätta käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata teatavat liiki tehinguid ning kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi (teatavaks tehtud numbri C(2012) 9568 all)	64
		2012/822/EL, Euratom
	*	Komisjoni rakendusotsus, 19. detsember 2012, millega muudetakse otsust 90/179/Euratom, EMÜ, millega antakse Saksamaa Liitvabariigile luba kasutada möödunud aastale eelnenud aastate statistikat ning jätta käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata teatavat liiki tehinguid või kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi (teatavaks tehtud numbri C(2012) 9569 all)	65
		2012/823/EL, Euratom
	*	Komisjoni rakendusotsus, 19. detsember 2012, millega muudetakse otsust 90/183/Euratom, EMÜ, millega antakse Iirimaale luba jätta käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata teatavat liiki tehinguid ning kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi (teatavaks tehtud numbri C(2012) 9570 all)	67
		2012/824/EL, Euratom
	*	Komisjoni rakendusotsus, 19. detsember 2012, millega muudetakse otsust 90/176/Euratom, EMÜ, millega antakse Prantsusmaale luba jätta käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata teatavat liiki tehinguid ning kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi (teatavaks tehtud numbri C(2012) 9572 all)	68
		2012/825/EL
	*	Komisjoni otsus, 20. detsember 2012, subsiidiumivastase menetluse lõpetamise kohta Ameerika Ühendriikidest pärit bioetanooli impordi suhtes ja sellele impordile määrusega (EL) nr 771/2012 kehtestatud registreerimisnõude lõpetamise kohta	70