EUROOPA LIIDU JA SELLE LIIKMESRIIKIDE NING JORDAANIA HAŠIMIIDI KUNINGRIIGI VAHELINE

Euroopa – Vahemere piirkonna lennundusleping

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid”, ning

EUROOPA LIIT

ühelt poolt ja

JORDAANIA HAŠIMIIDI KUNINGRIIK (edaspidi „Jordaania”),

teiselt poolt,

SOOVIDES edendada lennuettevõtjate õiglasel konkurentsil põhinevat rahvusvahelist lennundust turul, mille reguleerimisse valitsused minimaalselt sekkuvad,

SOOVIDES hõlbustada rahvusvahelise lennutranspordi võimaluste laienemist, sealhulgas lennutranspordivõrgustike arendamise teel, et täita reisijate ja vedajate vajadust sobivate lennutransporditeenuste järele,

TÕDEDES, et lennutransport on tähtis kaubanduse, turismi ja investeeringute edendamisel,

SOOVIDES võimaldada lennuettevõtjatel pakkuda reisijatele ja vedajatele konkurentsivõimelisi hindu ja teenuseid avatud turgudel,

TÕDEDES, et mõistlikus ulatuses õigusakte lähendada ja lennutranspordialaseid õigusakte kooskõlastada on kasulik,

SOOVIDES, et kõik lennutranspordisektorid, sealhulgas lennuettevõtete töötajad, saaksid liberaalsemast keskkonnast kasu,

SOOVIDES tagada rahvusvahelise lennutranspordi ohutuse ja julgestuse kõrgeimat taset ning veel kord rõhutades oma tõsist muret õhusõidukite ohutuse vastu suunatud tegude või ähvarduste üle, mis ohustavad isikuid või vara, mõjutavad negatiivselt lennutranspordi toimimist ning kahjustavad üldsuse usaldust tsiviillennunduse ohutuse vastu,

VÕTTES ARVESSE rahvusvahelist tsiviillennunduse konventsiooni, mis avati allakirjutamiseks Chicagos 7. detsembril 1944,

TÕDEDES, et käesolev Euroopa – Vahemere piirkonna lennundusleping kuulub 28. novembri 1995. aasta Barcelona deklaratsioonis ettenähtud Euroopa-Vahemere partnerluslepingu reguleerimisalasse,

MÄRKIDES oma ühist tahet edendada Euroopa – Vahemere piirkonna lennunduspiirkonda õigusaktide lähendamise, õigusalase koostöö ja turule juurdepääsu liberaliseerimise põhimõtete alusel,

VÕTTES ARVESSE Araabia tsiviillennunduse komisjoni ja Araabia lennuettevõtjate organisatsiooni ning transpordi ja energeetika peadirektoraadi vahel Sharm el Sheikhis 16. novembril 2008 alla kirjutatud ühisdeklaratsiooni,

SOOVIDES tagada nende lennuettevõtjatele võrdsed tegutsemisvõimalused, mis annaks neile lennuettevõtjatele õiglased ja võrdsed võimalused kokkulepitud teenuste osutamiseks,

TÕDEDES, et teenindusaegade jaotamist on oluline reguleerida, andes lennuettevõtjatele õiglased ja võrdsed võimalused, et tagada kõigi lennuettevõtjate erapooletu ja mittediskrimineeriv kohtlemine,

TÕDEDES, et subsiidiumid võivad kahjustada lennuettevõtjate vahelist konkurentsi ja seada ohtu käesoleva lepingu põhieesmärkide saavutamise,

KINNITADES lennundusest tekkiva kasvuhoonegaaside heite piiramise ja keskkonnakaitse olulisust rahvusvahelise lennunduspoliitika väljatöötamisel ja elluviimisel,

VÕTTES ARVESSE tarbijate kaitse olulisust, sealhulgas kaitset, mille tagab rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsioon (koostatud 28. mail 1999 Montrealis), kuivõrd mõlemad lepinguosalised on selle konventsiooni osalised,

SOOVIDES tugineda olemasolevate lennutranspordilepingute raamistikule eesmärgiga avada juurdepääs turgudele ning võimaldada mõlema lepinguosalise tarbijatele, lennuettevõtjatele, töötajatele ning üldsusele maksimaalset kasu,

MÄRKIDES, et käesolevat lepingut tuleb kohaldada järk-järgult, kuid terviklikult ja et sobiv mehhanism võib tagada õigusaktide veelgi suurema kooskõla,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Mõisted

Kui ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse käesolevas lepingus järgmisi mõisteid:

1)

   „kokkulepitud teenused” ja „kindlaksmääratud liinid” – rahvusvaheline lennutransport vastavalt käesoleva lepingu artiklile 2 (liiklusõigused) ja I lisale;

2)

   „leping” – käesolev leping, selle lisad ja muudatused;

3)

   „lennutransport” – üldsusele tasu või rendi eest kättesaadav reisijate, pagasi, lasti ja posti (kas eraldi või koos) vedamine õhusõidukil; kahtluste vältimiseks hõlmab see nii regulaar- kui ka mitteregulaarlende (tellimuslende) ja lastilende;

4)

   „assotsiatsioonileping” – Brüsselis 24. novembril 1997 sõlmitud Euroopa – Vahemere piirkonna leping, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel;

5)

   „kodakondsus” – lennuettevõtja vastavus selle omandiõiguse, tõhusa kontrolli ja peamise tegevuskohaga seotud nõuetele;

6)

   „pädevad asutused” – käesolevast lepingust tulenevate haldusülesannete täitmise eest vastutavad valitsusasutused või -üksused;

7)

   „lepinguosalised” – Euroopa Liit või selle liikmesriigid või Euroopa Liit ja selle liikmesriigid nende vastavate volituste kohaselt ning Jordaania;

8)

   „konventsioon” – rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioon, mis avati allakirjutamiseks Chicagos 7. detsembril 1944 ja mis hõlmab:

9)

   „sobivus” – lennuettevõtja sobivus osutada rahvusvahelise lennutranspordi teenuseid, st lennuettevõtjatel on rahuldav finantssuutlikkus ja piisav juhtimiskogemus ning nad järgivad õigusnorme ja nõudeid, millega reguleeritakse selliste teenuste osutamist;

10)

   „ECAA riik” – Euroopa ühise lennunduspiirkonna rajamise mitmepoolses lepingus osalev riik (Euroopa Liidu liikmesriigid, Albaania Vabariik, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia Vabariik, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Islandi Vabariik, Montenegro Vabariik, Norra Kuningriik, Serbia Vabariik ning Kosovo vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile nr 1244);

11)

   „Euroopa – Vahemere piirkonna riik” – Euroopa naabruspoliitikas osalevad Vahemere piirkonna riigid (Maroko, Alžeeria, Tuneesia, Liibüa, Egiptus, Liibanon, Jordaania, Iisrael, Palestiina territoorium, Süüria ja Türgi);

12)

   „viienda vabaduse liiklusõigus” – ühe riigi (õiguse andnud riik) poolt teise riigi (õiguse saanud riik) lennuettevõtjatele antud õigus osutada rahvusvahelisi lennutransporditeenuseid õiguse andnud riigi territooriumi ja kolmanda riigi territooriumi vahel, tingimusel et selliste teenuste osutamine algab või lõpeb õiguse saanud riigi territooriumil;

13)

   „rahvusvaheline lennutransport” – lennutransport, mis läbib rohkem kui ühe riigi territooriumi kohal asuvat õhuruumi;

14)

   „kodanik” – füüsilised isikud, kellel on Jordaania kodakondsus, või juriidilised isikud, millel on Jordaania riikkondsus Jordaania poolt, või füüsilised isikud, kellel on liikmesriigi kodakondsus, või juriidilised isikud, millel on liikmesriigi riikkondsus Euroopa poolt, juriidiline isik niivõrd, kuivõrd seda kontrollivad kas vahetult või enamusosaluse kaudu pidevalt Jordaania kodanikud või juriidilised isikud Jordaania poolt või liikmesriigi või ühe IV lisas nimetatud kolmanda riigi kodanikud või juriidilised isikud Euroopa poolt;

15)

   „lennutegevusluba” – Euroopa Liidu ja liikmesriikide puhul lennutegevusluba ja muud asjakohased dokumendid või sertifikaadid, mis on välja antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) (1) ja sellele järgnevate õigusaktide alusel, ning Jordaania puhul lennutegevusluba/sertifikaadid/load, mis on välja antud Jordaania tsiviillennunduseeskirjade 119. osa alusel;

16)

   „hind”:

—

„piletihinnad”, mida makstakse lennuettevõtjatele või nende esindajatele või muudele piletimüüjatele reisijate ja pagasi veo eest lennuteenuse osutamisel, ning tingimused, mille alusel neid hindu kohaldatakse, sealhulgas esindajale makstav tasu ja tema suhtes kohaldatavad tingimused ning muud abiteenused, ning

—	„lastitariifid”, mida makstakse lasti veo eest, ning tingimused, mille alusel neid hindu kohaldatakse, sealhulgas esindajale makstav tasu ja tema suhtes kohaldatavad tingimused ning muud abiteenused.

Mõiste hõlmab vajaduse korral rahvusvahelise lennutranspordiga seotud maismaa- ja meretransporti ning sellega seotud tingimusi;

17)

   „peamine tegevuskoht” – lennuettevõtja peakontor või registreeritud asukoht, mis asub lepinguosalises riigis, kus toimub selle lennuettevõtja põhiline finantstegevus ja tegevuse juhtimine, sealhulgas jätkuva lennukõlblikkuse korraldamine;

18)

   „avaliku teenindamise kohustus” – lennuettevõtjale pandud kohustus tagada kindlaksmääratud liinil regulaarlendude minimaalne teenindamine, mis vastab jätkuvuse, regulaarsuse, hinnakujunduse ja minimaalse veomahu kindlaksmääratud normidele, millest lennuettevõtja üksnes ärihuvidest lähtudes kinni ei peaks. Asjaomane lepinguosaline võib maksta lennuettevõtjale hüvitist avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest;

19)

   „SESAR” – ühtse Euroopa taeva tehniline rakendus, millega nähakse ette lennuliikluse uue põlvkonna korraldussüsteemide kooskõlastatud ja ühtlustatud uurimine, väljatöötamine ja kasutamine;

20)

   „subsiidium” – ametiasutuselt või piirkondlikult organisatsioonilt või muult riiklikult organisatsioonilt saadud rahaline abi, s.t kui:

ning millest saadakse seeläbi kasu;

21)

   „territoorium” – Jordaania puhul maismaa-alad (manner ja saared), siseveekogud ja territoriaalmeri, mis kuuluvad tema suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla, ning Euroopa Liidu puhul maismaa-alad (manner ja saared), siseveekogud ja territoriaalmeri, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut vastavalt kõnealuses lepingus ning sellele järgnevates õigusaktides sätestatud tingimustele. Käesoleva lepingu kohaldamisest Gibraltari lennujaama suhtes ei järeldata, et see mõjutaks Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi asjakohaseid õigusalaseid seisukohti seoses nende vaidlusega selle territooriumi suveräänsuse üle, kus lennujaam paikneb, ning seoses Gibraltari lennujaama suhtes liikmesriikide vahel 18. septembri 2006. aasta seisuga kehtivate ELi lennundusmeetmete jätkuva peatamisega, kooskõlas 18. septembril 2006 Cordobas vastu võetud ning Gibraltari lennujaama käsitleva ministrite deklaratsiooniga, ning

22)

   „kasutustasu” – lennuettevõtjatelt lennuvälja, lennuvälja keskkonnaalaste, aeronavigatsiooni või lennundusjulgestuse rajatiste või teenuste, sealhulgas nendega seotud teenuste ja rajatiste kasutamise eest võetav tasu, mis vajaduse korral sisaldab müraga seotud keskkonnakulusid.

I   JAOTIS

MAJANDUSSÄTTED

Artikkel 2

Liiklusõigused

1.   Iga lepinguosaline annab teisele lepinguosalisele vastavalt käesoleva lepingu I ja II lisale järgmised õigused, mille abil saavad kõnealuse teise lepinguosalise lennuettevõtjad korraldada rahvusvahelist lennutransporti:

a)	õigus ilma maandumiseta üle tema territooriumi lennata;

b)	õigus teha tema territooriumil vahemaandumisi, välja arvatud reisijate pardaletulekuks või mahaminekuks ning pagasi, lasti ja/või posti peale- või mahalaadimiseks (muul kui lennuliikluse eesmärgil);

c)	õigus teha kindlaksmääratud liinil kokkulepitud teenuse osutamisel tema territooriumil vahemaandumisi rahvusvahelise liikluse puhul reisijate pardaletulekuks ja mahaminekuks ning lasti ja/või posti peale- ja mahalaadimiseks eraldi või koos ning

d)	muud käesolevas lepingus sätestatud õigused.

2.   Käesolevas lepingus sätestatu ei anna:

a)	Jordaania lennuettevõtjatele õigust võtta liikmesriigi territooriumil pardale tasu eest vedamiseks reisijaid, pagasit, lasti ja/või posti, mille sihtkoht on mõni muu punkt asjaomase liikmesriigi territooriumil;

b)	Euroopa Liidu lennuettevõtjatele õigust võtta Jordaania territooriumil pardale tasu eest vedamiseks reisijaid, pagasit, lasti ja/või posti, mille sihtkoht on mõni muu punkt Jordaania territooriumil.

Artikkel 3

Lubade andmine

1.   Ühe lepinguosalise lennuettevõtjalt tegevusloa taotluse saamise korral annab pädev asutus asjakohased load minimaalse menetlusliku viivitusega, eeldusel et:

a)

Jordaania lennuettevõtja puhul: — lennuettevõtja peamine tegevuskoht on Jordaanias ja ta on saanud lennutegevusloa Jordaania Hašimiidi Kuningriigi õigusnormide kohaselt; — lennuettevõtja on Jordaania Hašimiidi Kuningriigi tõhusa ja jätkuva reguleeriva kontrolli all ning — lennuettevõtja on otse või enamusosaluse kaudu Jordaania ja/või Jordaania kodanike omandis või nende tõhusa kontrolli all;

b)

Euroopa Liidu lennuettevõtja puhul: — lennuettevõtja peamine tegevuskoht on liikmesriigi territooriumil vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule ja tal on lennutegevusluba ning — lennuettevõtja on lennuettevõtja sertifikaadi välja andnud liikmesriigi tõhusa ja jätkuva reguleeriva kontrolli all ning asjakohane lennundusamet on selgelt nimetatud; — lennuettevõtja on otse või enamusosaluse kaudu liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike või muude IV lisas loetletud riikide ja/või nende muude riikide kodanike omandis;

c)	lennuettevõtja on täitnud tingimused, mis on sätestatud rahvusvahelise lennutranspordi teostamise eest vastutava asutuse poolt tavaliselt kohaldatavates õigusnormides, ning

d)	rakendatakse ja järgitakse käesoleva lepingu artikli 13 (lennundusohutus) ja artikli 14 (lennundusjulgestus) sätteid.

Artikkel 4

Lubade andmisest keeldumine ning nende tühistamine, peatamine ja piiramine

1.   Mõlema lepinguosalise pädevad asutused võivad tegevusloa andmisest keelduda, loa tühistada, peatada või seda piirata või teise lepinguosalise lennuettevõtja tegevuse muul viisil peatada või seda piirata, kui:

a)

Jordaania lennuettevõtja puhul: — lennuettevõtja peamine tegevuskoht ei ole Jordaanias või ta ei ole saanud lennutegevusluba Jordaanias kehtivate õigusnormide kohaselt; — lennuettevõtja ei ole Jordaania tõhusa ja jätkuva reguleeriva kontrolli all või — lennuettevõtja ei ole otse või enamusosaluse kaudu Jordaania ja/või Jordaania kodanike omandis ega nende tõhusa kontrolli all;

b)

Euroopa Liidu lennuettevõtja puhul: — lennuettevõtja peamine tegevuskoht või olemasolu korral registreeritud asukoht ei ole liikmesriigi territooriumil vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule või ta ei ole saanud lennutegevusluba ELi õigusnormide kohaselt; — lennuettevõtja ei ole lennuettevõtja sertifikaadi välja andnud liikmesriigi tõhusa ja jätkuva reguleeriva kontrolli all või pädevat lennundusametit ei ole selgelt nimetatud või — lennuettevõtja ei ole otse või enamusosaluse kaudu liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike või muude IV lisas loetletud riikide ja/või nende muude riikide kodanike omandis ega nende kontrolli all;

c)	lennuettevõtja ei ole täitnud käesoleva lepingu artiklis 6 (vastavus õigusnormidele) osutatud õigusnorme või

d)	ei rakendata ega järgita käesoleva lepingu artikli 13 (lennundusohutus) ja artikli 14 (lennundusjulgestus) sätteid.

2.   Kui lõike 1 punktides c või d sätestatu edaspidise jätkuva mittetäitmise vältimiseks ei ole hädavajalik võtta koheseid meetmeid, rakendatakse käesoleva artikliga kehtestatud õigust lepinguosalise lennuettevõtjale tegevus- või muude lubade andmisest keelduda, lubasid tühistada, peatada või piirata üksnes käesoleva lepingu artikliga 23 (kaitsemeetmed) ettenähtud korras. Igal juhul tuleb seda õigust kasutada asjakohaselt ja proportsionaalselt ning üksnes sellises ulatuses ja sellise kestusega, mis on rangelt vajalik. Kõnealust õigust kasutatakse vaid asjaomase lennuettevõtja või asjaomaste lennuettevõtjate suhtes, ilma et see piiraks lepinguosaliste õigust võtta meetmeid vastavalt artiklile 22 (vaidluste lahendamine ja vahekohus).

3.   Kumbki lepinguosaline ei kasuta käesoleva artikliga kehtestatud õigust lepinguosalise lennuettevõtjale tegevus- või muude lubade andmisest keelduda, lubasid tühistada, peatada või piirata sel põhjusel, et asjaomase lennuettevõtja enamusaktsiad ja tegelik kontroll selle lennuettevõtja üle kuuluvad muule Euroopa – Vahemere piirkonna riigile või selle kodanikele, eeldusel et kõnealune Euroopa – Vahemere piirkonna riik osaleb samasuguses Euroopa – Vahemere piirkonna lennunduslepingus ning kohtleb teisi vastastikkuse alusel.

Artikkel 4a

Lennuettevõtja sobivuse ja kodakondsuse kindlaksmääramise vastastikune tunnustamine

1.   Ühe lepinguosalise lennuettevõtjalt tegevusloa taotluse saamise korral tunnustab teise lepinguosalise pädev asutus esimese lepinguosalise pädeva asutuse otsuseid kõnealuse lennuettevõtja sobivuse ja/või kodakondsuse kindlaksmääramise kohta, nagu oleks need otsused teinud kõnealuse teise lepinguosalise pädev asutus; teise lepinguosalise pädev asutus ei uuri seda küsimust täiendavalt, välja arvatud lõikes 2 sätestatud korras.

2.   Kui lennuettevõtjalt tegevusloa taotluse saanud lepinguosalise pädeval asutusel on pärast taotluse saamist või loa andmist konkreetne põhjus kahelda, et vaatamata teise lepinguosalise pädeva asutuse otsusele sobivuse ja kodakondsuse kindlaksmääramise kohta ei ole täidetud käesoleva otsuse artiklis 3 (lubade andmine) sätestatud tingimused asjakohaste tegevus- või muude lubade andmiseks, teatab ta sellest viivitamata kõnealuse teise lepinguosalise pädevale asutusele ja esitab oma kahtluse kaalukad põhjused. Sel juhul võivad mõlemad lepinguosalised taotleda konsultatsioone, milles võivad osaleda mõlema lepinguosalise pädeva asutuse esindajad, ja/või lisateavet seoses kõnealuse kahtlusega; sellisele taotlusele tuleb vastata võimalikult kiiresti. Kui küsimust ei lahendata, võivad mõlemad lepinguosalised selle tõstatada käesoleva lepingu artikliga 21 (ühiskomitee) loodud ühiskomitees.

3.   Käesolev artikkel ei hõlma järgmisi elemente käsitlevate otsuste tunnustamist:

—	ohutussertifikaadid või -tunnistused,

—	julgestusmeetmed või

—	kindlustuskaitse.

Artikkel 5

Investeeringud

1.   Jordaania võib võtta meetmeid, et lubada liikmesriikidel või nende kodanikel omada Jordaania lennuettevõtjate enamusaktsiad ja/või tegelikku kontrolli nende lennuettevõtjate üle.

2.   Kui ühiskomitee on artikli 21 (ühiskomitee) lõike 10 kohaselt kontrollinud vastastikuste meetmete olemasolu, lubavad lepinguosalised liikmesriikidel või nende kodanikel omada Jordaania lennuettevõtjate enamusaktsiad ja/või tegelikku kontrolli nende lennuettevõtjate üle või Jordaanial või selle kodanikel omada Euroopa Liidu lennuettevõtjate enamusaktsiad ja/või tegelikku kontrolli nende lennuettevõtjate üle.

3.   Käesoleva artikli kohaseid konkreetseid investeerimisprojekte lubatakse käesoleva lepinguga loodud ühiskomitee esialgsete otsuste põhjal. Neis otsustes võidakse määrata kindlaks käesoleva lepingu kohaste kokkulepitud teenustega ning kolmandate riikide ja lepinguosaliste vaheliste teenustega seotud tingimused. Käesoleva lepingu artikli 21 (ühiskomitee) lõiget 9 selliste otsuste suhtes ei kohaldata.

Artikkel 6

Vastavus õigusnormidele

1.   Ühe lepinguosalise lennuettevõtja järgib teise lepinguosalise territooriumile sisenemisel, seal viibides või sealt väljudes õigusnorme, mis kehtivad teise lepinguosalise territooriumil ning millega reguleeritakse rahvusvahelises lennutranspordis osalevate õhusõidukite sisenemist tema territooriumile, sealt väljumist või nende õhusõidukite käitamist ja lennuliiklust tema territooriumil.

2.   Ühe lepinguosalise lennuettevõtja järgib teise lepinguosalise territooriumile sisenemisel, seal viibides või sealt väljudes õigusnorme, mis kehtivad teise lepinguosalise territooriumil ning millega reguleeritakse reisijate, meeskonna või lasti õhusõidukil tema territooriumile sisenemist või sealt väljumist (sh riiki sisenemist, julgestuskontrolli, sisserännet, passe, tolli ja karantiini käsitlevaid eeskirju või posti puhul postieeskirju).

Artikkel 7

Konkurentsil põhinev keskkond

1.   Lepinguosalised kinnitavad assotsiatsioonilepingu IV jaotise II peatüki põhimõtete kohaldamist käesoleva lepingu suhtes.

2.   Lepinguosalised kinnitavad, et nende ühine eesmärk on kindlustada mõlema poole lennuettevõtjatele õiglased ja võrdsed võimalused kokkulepitud teenuste osutamiseks. Selleks on vajalik lennuteenuste õiglane ja konkurentsil põhinev keskkond. Lepinguosalised tõdevad, et lennuettevõtjate konkurentsitavad on õiglased kõige tõenäolisemalt siis, kui nad osutavad lennuteenuseid täielikult ärilistel alustel ega saa subsiidiume.

3.   Kui lepinguosaline leiab, et käesoleva lepingu alusel tegutseva lennuettevõtja riiklik subsideerimine on seaduspärase eesmärgi saavutamiseks hädavajalik, kindlustab ta, et kõnealused subsiidiumid vastavad eesmärgile, on läbipaistvad ja kavandatud selliselt, et nende kahjulik mõju teise lepinguosalise lennuettevõtjatele oleks võimalikult väike. Sellist subsideerimist kavandav lepinguosaline teatab oma kavatsusest teisele lepinguosalisele ja kindlustab subsiidiumide vastavuse käesolevas lepingus sätestatud kriteeriumidele.

4.   Kui üks lepinguosaline leiab, et teise lepinguosalise territooriumil esineb eelkõige subsiidiumi tõttu tingimusi, mis on vastuolus lõikes 3 sätestatud kriteeriumidega ning mis võivad ebasoodsalt mõjutada tema lennuettevõtjate õiglaseid ja võrdseid konkureerimisvõimalusi, võib ta esitada teisele lepinguosalisele tähelepanekud. Lisaks võib ta taotleda ühiskomitee kokkukutsumist vastavalt käesoleva lepingu artiklile 21 (ühiskomitee). Konsultatsioonid algavad 30 päeva jooksul alates sellise taotluse saamisest. Kui ühiskomitee ei suuda vaidlust lahendada, võivad lepinguosalised kohaldada vastavaid subsiidiumivastaseid meetmeid.

5.   Käesoleva artikli lõikes 4 osutatud meetmed peavad olema asjakohased ja proportsionaalsed ning piirduma ulatuse ja kestuse osas rangelt vajalikuga. Kõnealuseid meetmeid võetakse üksnes sellise lennuettevõtja või selliste lennuettevõtjate suhtes, kes saavad subsiidiumi või kelle suhtes kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud tingimusi, ning nendega ei piirata lepinguosaliste õigust võtta meetmeid vastavalt käesoleva lepingu artiklile 23 (kaitsemeetmed).

6.   Mõlemad lepinguosalised võivad, teatades sellest teisele lepinguosalisele, pöörduda käesoleva artikliga seotud küsimuste arutamiseks teise lepinguosalise territooriumil asuvate vastutavate valitsusasutuste, sealhulgas riigi-, piirkondlike või kohalike asutuste poole.

7.   Käesoleva artikli sätete kohaldamine ei piira lepinguosaliste õigusnorme, mis on seotud avaliku teenindamise kohustusega lepinguosaliste territooriumidel.

Artikkel 8

Ärivõimalused

1.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatel on õigus asutada teise lepinguosalise territooriumil esindusi lennutranspordi ning sellega seotud tegevuse edendamiseks ja müügiks.

2.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatel on teise lepinguosalise territooriumile sisenemist, seal viibimist ja töötamist käsitlevate õigusnormide kohaselt õigus tuua teise lepinguosalise territooriumile ning seal tegevuses hoida lennutransporditeenuste osutamiseks vajalikke juhtiv-, müügi-, tehnika-, lennutegevus- ja muid spetsialiste.

3.

a) Ilma et see piiraks punkti b kohaldamist, on lennuettevõtjatel seoses teise lepinguosalise territooriumil toimuva maapealse teenindusega õigus: i) teha oma lendude maapealset teenindust ise (omakäitlus) või soovi korral ii) valida kas kõiki või mõningaid maapealseid teenuseid tagavate konkureerivate teenuseosutajate vahel, kui neil teenuseosutajatel on lepinguosaliste õigusnormide kohaselt õigus turule pääseda ja kui sellised teenuseosutajad on turul olemas. b) Selliste maapealse teeninduse liikide puhul nagu pagasi-, perrooni-, kütuse- ja õlikäitlus ning kauba ja posti füüsiline käitlemine lennujaama terminali ja õhusõiduki vahel, kehtivad punkti a alapunktides i ja ii sätestatud õigustele üksnes teise lepinguosalise territooriumil kohaldatavatele õigusnormidele vastavad füüsilised või tegevuslikud piirangud. Kui need piirangud välistavad omakäitluse ja kui lendude maapealse teeninduse osutajate vahel ei ole tegelikku konkurentsi, peavad kõik lennuettevõtjad saama selliseid teenuseid kasutada võrdsetel ja mittediskrimineerivatel alustel; selliste teenuste hinnad ei tohi ületada nende kogumaksumust, mis sisaldab mõistlikku tulu koos amortisatsioonikuludega.

4.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjad võivad teise lepinguosalise territooriumil müüa lennutransporditeenuseid ise ja/või lennuettevõtja äranägemisel kas oma müügiesindajate, lennuettevõtja määratud muude vahendajate või Interneti kaudu. Kõigil lennuettevõtjatel on õigus selliseid transporditeenuseid müüa ja kõigil isikutel on vaba võimalus neid osta konkreetsel territooriumil käibel oleva valuuta või vabalt konverteeritava valuuta eest.

5.   Kõigil lennuettevõtjatel on õigus nõudmisel tulude ülejääk konverteerida ja teise lepinguosalise territooriumilt oma territooriumile või valitud riiki või riikidesse üle kanda, välja arvatud juhul, kui see ei ole kooskõlas üldiselt kohaldatavate õigusnormidega. Konverteerimist ja ülekandmist lubatakse viivitamata ilma piiranguteta ja maksustamiseta lennuettevõtja esmase ülekandetaotluse kuupäeval tehingute suhtes kohaldatava vahetuskursi järgi.

6.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatel on teise lepinguosalise territooriumil õigus maksta kohalike kulude, sealhulgas kütuse eest kohalikus vääringus. Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjad võivad oma äranägemisel maksta selliste kulude eest teise lepinguosalise territooriumil vabalt konverteeritavas valuutas vastavalt kohalikele valuutaeeskirjadele.

7.   Lepinguosaliste lennuettevõtjad võivad käesoleva lepingu alusel tegutsemisel või teenuste osutamisel sõlmida turustamisalaseid koostöökokkuleppeid (nt block-broneeringut või koodi jagamist käsitlevaid kokkuleppeid):

a)	lepinguosaliste lennuettevõtja või lennuettevõtjatega ning

b)	kolmandate riikide lennuettevõtja või lennuettevõtjatega ning

c)	maismaa- ja meretransporditeenuste osutajatega,

kui i) kõigil selliste kokkulepete osalistel on asjakohane liiniluba ning ii) kokkulepped vastavad nende puhul tavaliselt kohaldatavatele ohutus- ja konkurentsinõuetele. Koodi jagamisega seotud reisijateveo puhul tuleb ostjat ostukohas või igal juhul enne pardaleminekut teavitada sellest, millised transporditeenuse osutajad tegutsevad igas kõnealuse teenuse sektoris.

8.

a) Reisijateveo puhul maismaa- ja meretransporditeenuse osutajate suhtes ei kehti lennutransporti reguleerivad õigusnormid üksnes seepärast, et sellist maismaa- ja meretransporditeenust pakub lennuettevõtja enda nimel. Maismaa- ja meretransporditeenuse osutajad võivad oma äranägemisel otsustada, kas sõlmida koostöölepped või mitte. Konkreetsete kokkulepete sõlmimisel võivad maismaa- või meretransporditeenuse osutajad muu hulgas arvesse võtta tarbijate huve ning tehnilisi, majanduslikke, ruumilisi ja veomahuga seotud piiranguid. b) Hoolimata käesoleva lepingu muudest sätetest on lepinguosaliste lennuettevõtjatel ja lastiveo kaudsetel teostajatel lubatud rahvusvahelise lennutranspordi puhul piiranguteta kasutada maismaa- ja meretransporti lasti veoks Jordaania ja Euroopa Liidu või kolmandate riikide territooriumi mis tahes punktidesse või punktidest, sealhulgas veoks kõigisse tolliteenustega lennujaamadesse või kõigist tolliteenustega lennujaamadest, samuti on neil vajaduse korral õigus vedada tollitud lasti kohaldatavate õigusnormide kohaselt. Sellisel lastil, olenemata sellest, kas seda veetakse mööda maismaad, merd või õhu teel, on juurdepääs lennujaama tollimenetlusele ja -rajatistele. Lennuettevõtjad võivad teostada ise maismaa- ja meretransporti või sõlmida selleks kokkuleppeid muude maismaa- ja meretranspordiettevõtjatega, sealhulgas muude mere- ja maismaatransporditeenust osutavate lennuettevõtjatega ja lennutransporti hõlmavate lastivedude kaudsete teostajatega. Sellist intermodaalset lastiveoteenust võib osutada ühtse hinna eest (lennu- ning maismaa- ja meretranspordi kombineeritud hind), tingimusel et see ei eksita lastisaatjaid transpordiviisi osas.

9.

a) Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatel on õigus kasutada kokkulepitud teenuste osutamiseks mis tahes lennuettevõtjalt (sh kolmanda riigi lennuettevõtjalt) renditud õhusõidukeid ja meeskonda, eeldusel et kõik sellistes kokkulepetes osalejad on täitnud lepinguosaliste poolt selliste kokkulepete suhtes tavaliselt kohaldatavates õigusnormides sätestatud tingimused. b) Kumbki lepinguosaline ei nõua, et varustust rendile andval lennuettevõtjal peavad olema käesoleva lepingu alusel antud liiklusõigused. c) Lepinguosaliste lennuettevõtjad võivad kolmanda riigi (v.a IV lisas loetletud riigid) lennuettevõtjalt rentida õhusõiduki koos meeskonnaga käesoleva lepinguga ettenähtud õiguste kasutamiseks ainult erandkorras ja ajutiste vajaduste rahuldamiseks. Õhusõiduki rentimisele koos meeskonnaga peab eelneva nõusoleku andma rendiõhusõidukile lennutegevusloa andnud asutus ja selle teise lepinguosalise pädev asutus, kuhu kavatsetakse teostada lende, kasutades asjaomast meeskonnaga renditud õhusõidukit.

10.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatel on õigus sõlmida frantsiisi- või tootemargikokkuleppeid mõlema lepinguosalise või kolmanda riigi ettevõtetega, sealhulgas lennuettevõtjatega, tingimusel et lennuettevõtjatel on asjakohased volitused ja nad on täitnud lepinguosaliste poolt selliste kokkulepete suhtes kohaldatavates õigusnormides sätestatud tingimused, eelkõige tingimuse, mille kohaselt tuleb avaldada teenust osutava lennuettevõtja andmed.

11.   Lepinguosaliste territooriumidel asuvates lennujaamades jaotatakse teenindusajad sõltumatult, läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt. Kõiki lennuettevõtjaid koheldakse õiglaselt ja võrdselt. Lepinguosalised võivad vastavalt artikli 21 (ühiskomitee) lõikele 5 taotleda ühiskomitee kokkukutsumist käesoleva lõike kohaldamisega seotud küsimuste lahendamiseks.

Artikkel 9

Tolli- ja muud maksud

1.   Ühe lepinguosalise lennuettevõtjate poolt rahvusvahelises lennutranspordis kasutatav õhusõiduk, selle tavapärane pardavarustus, kütus, määrdeained, tarvitatavad tehnilised varud, maapealne varustus, varuosad (sh mootorid), pardavarud (muu hulgas, kuid mitte ainult toiduained, mittealkohoolsed ja alkohoolsed joogid, tubakas ning muud reisijatele lennu ajal piiratud koguses müügiks või tarbimiseks ettenähtud tooted) ja muud tooted, mis on ette nähtud kasutamiseks ainult seoses rahvusvahelise lennutranspordi lende teostava õhusõiduki lendude või nende teenindamisega, vabastatakse teise lepinguosalise territooriumile saabumisel vastastikkuse alusel kõigist impordipiirangutest, omandi-, kapitali-, tolli-, aktsiisimaksudest ning muudest sarnastest tasudest ja maksudest, a) mida kohaldavad riiklikud või kohalikud asutused või Euroopa Liit ning b) mis ei põhine osutatavate teenuste hinnal, tingimusel et nimetatud varustus ja varud jäävad õhusõiduki pardale.

2.   Samuti vabastatakse vastastikkuse alusel käesoleva artikli lõikes 1 osutatud maksudest, lõivudest, tollimaksudest ja tasudest, välja arvatud osutatava teenuse hinnal põhinevatest tasudest:

a)

lepinguosalise territooriumile toodud või seal hangitud ja pardale võetud mõistlikus koguses pardavarud, mis on ette nähtud kasutamiseks teise lepinguosalise lennuettevõtja lahkuva, rahvusvahelise lennutranspordi lende teostava õhusõiduki pardal, isegi kui need pardavarud on ette nähtud kasutamiseks reisi selles osas, mis toimub kõnealuse territooriumi kohal;

b)	lepinguosalise territooriumile toodud maapealne varustus ja varuosad (sh mootorid), mis on ette nähtud teise lepinguosalise lennuettevõtja poolt rahvusvahelise lennutranspordi lendudel kasutatava õhusõiduki teenindamiseks, hoolduseks või remondiks;

c)

kütus, määrdeained ja tarvitatavad tehnilised varud, mis on lepinguosalise territooriumile toodud või seal hangitud ja mis on ette nähtud teise lepinguosalise lennuettevõtja poolt rahvusvahelise lennutranspordi lendudel kasutatava õhusõiduki tarbeks, isegi kui need varud on ette nähtud kasutamiseks reisi selles osas, mis toimub kõnealuse territooriumi kohal;

d)

mõlema lepinguosalise tollieeskirjadega ette nähtud trükised, mis on ühe lepinguosalise territooriumile toodud või seal hangitud ja pardale võetud ning mis on ette nähtud kasutamiseks teise lepinguosalise lennuettevõtja lahkuva, rahvusvahelise lennutranspordi lende teostava õhusõiduki pardal, isegi kui need on ette nähtud kasutamiseks reisi selles osas, mis toimub kõnealuse territooriumi kohal, ning

e)	lennujaamades ja kaubaterminalides kasutatav ohutus- ja julgestusvarustus.

3.   Olenemata muudest vastupidistest sätetest ei takista käesolevas lepingus sätestatu lepinguosalist kehtestamast mittediskrimineerivaid makse, lõive, tollimakse ega tasusid kütuse suhtes, mis tarnitakse tema territooriumil kasutamiseks lennuettevõtja õhusõidukis, mis peab lennuühendust tema territooriumi kahe punkti vahel.

4.   Võidakse nõuda käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud varustuse ja varude hoidmist asjakohaste asutuste järelevalve või kontrolli all.

5.   Käesolevas artiklis sätestatud maksuvabastused kehtivad ka siis, kui ühe lepinguosalise lennuettevõtjad on saanud lepingu alusel teiselt lennuettevõtjalt, kelle suhtes teine lepinguosaline samuti selliseid vabastusi kohaldab, laenuks või edastamiseks teise lepinguosalise territooriumil lõigetes 1 ja 2 sätestatud tooted.

6.   Käesolevas lepingus sätestatu ei takista lepinguosalisi kohaldamast makse, lõivusid, tollimakse või tasusid kaupade suhtes, mida müüakse reisijatele pardal muul eesmärgil kui pardal tarbimiseks lennu selle osa jooksul, mis toimub tema territooriumi kahe punkti vahel, kus on lubatud pardaleminek ja pardalt mahatulek.

7.   Käesoleva lepingu sätted ei mõjuta käibemaksu valdkonda, välja arvatud impordi käibemaksu osas. Käesolev leping ei mõjuta liikmesriikide ja Jordaania vahel kehtivate tulu ja kapitali topeltmaksustamise vältimise konventsioonide sätteid.

Artikkel 10

Lennujaamade, lennundusrajatiste ja -seadmete ning lennundusteenuste kasutustasud

1.   Mõlemad lepinguosalised tagavad, et kasutustasud, mida nende pädevad asutused või organid võivad kehtestada teise lepinguosalise lennuettevõtjate suhtes aeronavigatsiooni- ja lennujuhtimisteenuste kasutamise eest, on õiglased, põhjendatud, kuludega seotud ega ole ebaõiglaselt diskrimineerivad. Igal juhul määratakse kõik teise lepinguosalise lennuettevõtjate suhtes kehtestatavad kasutustasud tingimustel, mis on sama soodsad kui mis tahes teise lennuettevõtja suhtes kehtestatud tasude kõige soodsamad tingimused.

2.   Mõlemad lepinguosalised tagavad, et kasutustasud, mida nende pädevad asutused või organid võivad kehtestada teise lepinguosalise lennuettevõtjate suhtes lennujaama, lennundusjulgestuse ning seonduvate rajatiste ja teenuste kasutamise eest, on õiglased, põhjendatud, ei ole ebaõiglaselt diskrimineerivad ning on võrdselt jaotatud eri kasutajakategooriate vahel. Kõnealused tasud võivad kajastada lennujaamas või lennujaamade süsteemis asjakohaste lennujaama ning lennundusjulgestuse rajatiste ja teenuste täielikku maksumust tasusid kehtestavatele pädevatele asutustele või organitele, kuid ei tohi seda ületada. Need tasud võivad sisaldada mõistlikku tulu koos amortisatsioonikuludega. Rajatisi ja teenuseid, mille eest kasutustasusid võetakse, peab saama kasutada efektiivselt ja säästlikult. Igal juhul määratakse kõik kõnealused tasud teise lepinguosalise lennuettevõtjate suhtes tingimustel, mis on sama soodsad kui tasude määramise ajal mis tahes teise lennuettevõtja suhtes kehtestatud tasude kõige soodsamad tingimused.

3.   Mõlemad lepinguosalised tagavad, et nende territooriumil asuvad tasusid kehtestavad pädevad asutused või organid ning teenuseid ja rajatisi kasutavad lennuettevõtjad või neid esindavad organid peavad konsultatsioone, ning tagavad, et tasusid kehtestavad pädevad asutused või organid ja lennuettevõtjad või neid esindavad organid vahetavad teavet, mis võib olla vajalik selleks, et saada täpne ülevaade tasude põhjendatusest vastavalt käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 põhimõtetele. Mõlemad lepinguosalised tagavad, et tasusid kehtestavad pädevad asutused teatavad kasutajatele mõistliku aja jooksul ette kõigist kasutustasude muutmise ettepanekutest, et kõnealused asutused saaksid enne muudatuste tegemist võtta arvesse kasutajate seisukohad.

4.   Kumbagi lepinguosalist ei loeta artikli 22 (vaidluste lahendamine ja vahekohus) kohases vaidluste lahendamise menetluses käesoleva artikli nõudeid rikkunuks, välja arvatud juhul, kui a) ta ei vaata mõistliku aja jooksul läbi tasu või tava, mille kohta teine lepinguosaline on kaebuse esitanud; või b) ta ei võta pärast tasu või tava läbivaatamist kõiki võimalikke meetmeid käesoleva artikliga vastuolus oleva tasu või tava muutmiseks.

Artikkel 11

Hinnakujundus

1.   Lepinguosalised lubavad lennuettevõtjatel vaba ja õiglase konkurentsi alusel hindu piiranguteta kehtestada.

2.   Lepinguosalised ei nõua hindade esitamist.

3.   Pädevad asutused võivad korraldada arutelusid, et käsitleda näiteks (kuid mitte ainult) hindu, mis võivad olla ebaõiglased, põhjendamatud või diskrimineerivaid.

Artikkel 12

Statistika

1.   Mõlemad lepinguosalised esitavad teisele lepinguosalisele siseriiklike õigusnormidega ette nähtud statistika ning taotluse korral muu kättesaadava statistilise teabe, mida võidakse lennuteenuste osutamise läbivaatamiseks põhjendatult nõuda.

2.   Lepinguosalised teevad käesoleva lepingu artikliga 21 (ühiskomitee) loodud ühiskomitees koostööd, et hõlbustada omavahel statistilise teabe vahetust käesoleva lepingu kohaste lennuteenuste arengu jälgimiseks.

II   JAOTIS

ÕIGUSALANE KOOSTÖÖ

Artikkel 13

Lennundusohutus

1.   Lepinguosalised tagavad, et nende õigusaktidega kindlustatakse vähemalt III lisa A osas sätestatud normid allpool kehtestatud tingimustel.

2.   Lepinguosalised tagavad, et kui on kahtlusi, et ühe lepinguosalise territooriumil registreeritud õhusõiduk, mis maandub teise lepinguosalise territooriumil asuvas rahvusvahelisele lennuliiklusele avatud lennuväljal, ei vasta konventsiooniga kehtestatud rahvusvahelistele lennundusohutusnormidele, siis kontrollivad teise lepinguosalise pädevad asutused kõnealuse õhusõiduki pardal ja selle ümber seisuplatsil õhusõiduki ja meeskonna dokumentide kehtivust ning õhusõiduki ja selle varustuse nähtavat seisukorda.

3.   Mõlemad lepinguosalised võivad igal ajal taotleda konsultatsioone teise lepinguosalise ohutusnormide järgimise kohta.

4.   Lepinguosaliste pädevad asutused võivad võtta kõik asjakohased ja viivitamatud meetmed, kui nad teevad kindlaks, et õhusõiduk, toode või tegevus:

a)	ei pruugi vastata konventsiooniga, III lisa A osas sätestatud õigusaktidega või käesoleva artikli lõikele 1 vastavate Jordaania võrdväärsete õigusaktidega (vastavalt sellele, millist neist kohaldatakse) kehtestatud miinimumnormidele;

b)

võib tekitada lõikes 2 osutatud kontrollimise tulemusel tõsiseid kahtlusi selles, kas õhusõiduk või selle kasutamine vastab konventsiooniga, III lisa A osas sätestatud õigusaktidega või käesoleva artikli lõikele 1 vastavate Jordaania võrdväärsetele õigusaktidega (vastavalt sellele, millist neist kohaldatakse) kehtestatud miinimumnormidele, või

c)	võib tekitada tõsiseid kahtlusi selles, kas konventsiooniga, III lisa A osas sätestatud õigusaktidega või käesoleva artikli lõikele 1 vastavate Jordaania võrdväärsete õigusaktidega (vastavalt sellele, millist neist kohaldatakse) kehtestatud miinimumnorme järgitakse ja hallatakse tõhusalt.

5.   Kui ühe lepinguosalise pädevad asutused võtavad lõike 4 kohaselt meetmeid, teatavad nad sellest viivitamatult teise lepinguosalise pädevatele asutustele ja põhjendavad meetmete võtmist.

6.   Kui lõike 4 kohaldamisel võetud meetmete rakendamist ei lõpetata, kuigi nende võtmiseks ei ole enam põhjust, võivad mõlemad lepinguosalised suunata selle küsimuse ühiskomiteele lahendamiseks.

Artikkel 14

Lennundusjulgestus

1.   Lepinguosalised tagavad, et nende õigusaktidega kindlustatakse vähemalt käesoleva lepingu III lisa B osas sätestatud normid allpool kehtestatud tingimustel.

2.   Kuna tsiviilõhusõiduki, selle reisijate ja meeskonna ohutuse tagamine on rahvusvaheliste lennuteenuste osutamise peamine eeltingimus, kinnitavad lepinguosalised vastastikust kohustust kaitsta tsiviillennundust ebaseaduslike sekkumiste eest ning eelkõige oma kohustusi, mis on sätestatud Chicago konventsioonis, Tokios 14. septembril 1963 alla kirjutatud konventsioonis kuritegude ja mõningate teiste tegude kohta õhusõidu pardal, Haagis 16. detsembril 1970 alla kirjutatud konventsioonis õhusõiduki ebaseadusliku hõivamise vastu võitlemise kohta, Montrealis 23. septembril 1971 alla kirjutatud konventsioonis tsiviillennunduse ohutuse vastu suunatud ebaseaduslike tegude tõkestamise kohta, Montrealis 24. veebruaril 1988 alla kirjutatud protokollis ebaseaduslike vägivallaaktide vastu võitlemise kohta rahvusvahelist lennuliiklust teenindavates lennujaamades ja Montrealis 1. märtsil 1991 alla kirjutatud konventsioonis, milles käsitletakse plastiliste lõhkeainete märkimist nende avastamiseks, kuivõrd mõlemad lepinguosalised on loetletud konventsioonide ja ka kõigi muude tsiviillennundusjulgestust käsitlevate konventsioonide ja protokollide osalised.

3.   Taotluse korral osutavad lepinguosalised teineteisele igakülgset abi, et takistada tsiviilõhusõiduki ebaseaduslikku hõivamist ning muid ebaseaduslikke tegusid, mis ohustavad sellist õhusõidukit, selle reisijaid ja meeskonda, lennujaamu ja aeronavigatsiooniseadmeid ning et hoida ära kõiki muid ohte tsiviillennundusjulgestusele.

4.   Lepinguosalised tegutsevad vastastikustes suhetes kooskõlas lennundusjulgestuse normidega ning Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni kehtestatud asjakohase soovitatava praktikaga, mis on määratletud Chicago konventsiooni lisades, niivõrd, kuivõrd sellised julgestussätted kehtivad lepinguosaliste suhtes. Mõlemad lepinguosalised nõuavad, et nende registritesse kantud õhusõidukite käitajad, samuti ettevõtjad, kelle peamine tegevuskoht või alaline asukoht on nende territooriumil, ja nende territooriumil asuvate lennuväljade käitajad tegutseksid vastavalt nendele lennundusjulgestuse sätetele.

5.   Mõlemad lepinguosalised tagavad, et nende territooriumil võetakse tõhusad meetmed õhusõiduki kaitsmiseks, reisijate ja nende käsipagasi läbivaatamiseks ning meeskonna, lasti (sh registreeritud pagasi) ja õhusõiduki varude asjakohaseks kontrollimiseks pardalemineku või laadimise eel ja ajal ning et neid meetmeid kohandatakse vastavalt suurenevale ohule. Mõlemad lepinguosalised nõustuvad, et nende lennuettevõtjatelt võidakse nõuda, et nad järgiksid lõikes 4 osutatud lennundusjulgestuse sätteid, mida teine lepinguosaline nõuab oma territooriumile sisenemisel, sealt lahkumisel ja seal viibimisel.

6.   Mõlemad lepinguosalised suhtuvad positiivselt kõigisse teise lepinguosalise taotlustesse võtta konkreetse ohu korral mõistlikke julgestusalaseid erimeetmeid. Mõlemad lepinguosalised teatavad teisele lepinguosalisele eelnevalt kõigist kavandatavatest julgestusalastest erimeetmetest, mis võiksid oluliselt mõjutada käesoleva lepingu alusel osutatavate lennutransporditeenuste rahastamist ja korraldamist, välja arvatud hädaolukorras Mõlemad lepinguosalised võivad selliste julgestusmeetmete arutamiseks taotleda ühiskomitee kokkukutsumist vastavalt käesoleva lepingu artiklile 21 (ühiskomitee).

7.   Kui toimub tsiviilõhusõiduki ebaseaduslik hõivamine või muu õhusõiduki, reisijate ja meeskonna, lennujaamade või aeronavigatsiooniseadmete ohutuse vastane ebaseaduslik tegevus või tekib selliste intsidentide oht, abistavad lepinguosalised üksteist, hõlbustades suhtlemist ning teisi asjakohaseid meetmeid, mille eesmärk on lõpetada selline intsident või selle tekkimise oht kiiresti ning ohutult.

8.   Mõlemad lepinguosalised võtavad kõik nende poolt otstarbekaks loetud meetmed, et pidada nende territooriumil kinni seal asuv õhusõiduk, mis on ebaseaduslikult hõivatud või mille suhtes on toimunud muu ebaseaduslik tegevus, välja arvatud juhul, kui õhusõiduki lahkumise muudab vajalikuks esmane kohustus kaitsta inimelusid. Kui see on otstarbekas, võetakse sellised meetmed vastastikuste konsultatsioonide alusel.

9.   Kui ühel lepinguosalisel on põhjendatud kahtlusi, et teine lepinguosaline ei ole järginud käesoleva artikli lennundusjulgestuse sätteid, võib ta taotleda viivitamatut konsultatsiooni teise lepinguosalisega.

10.   Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 4 (lubade andmisest keeldumine ning nende tühistamine, peatamine ja piiramine) kohaldamist, annab suutmatus jõuda rahuldavale kokkuleppele viieteistkümne (15) päeva jooksul alates sellise taotluse esitamisest aluse teise lepinguosalise ühe või mitme lennuettevõtja tegevusloa peatamiseks, tühistamiseks, piiramiseks või sellele tingimuste seadmiseks.

11.   Otsese ja erakorralise ohu korral võib lepinguosaline võtta ajutisi meetmeid enne viieteistkümne (15) päeva möödumist.

12.   Käesoleva artikli lõike 10 kohaselt võetud meetmete rakendamine lõpetatakse, kui teine lepinguosaline on viinud oma tegevuse käesoleva artikliga vastavusse.

Artikkel 15

Lennuliikluse korraldamine

1.   Lepinguosalised tagavad, et nende õigusaktidega kindlustatakse käesoleva lepingu III lisa C osas sätestatud normid allpool kehtestatud tingimustel.

2.   Lepinguosalised kohustuvad tegema tihedat koostööd lennuliikluse korraldamisel, et laiendada ühtne Euroopa taevas Jordaaniale ning tugevdada seega praeguseid ohutusnorme, tõhustada Euroopa üldiseid lennuliiklusnorme, optimeerida veomahtu ja minimeerida viivitusi. Selleks tagatakse Jordaania asjakohane osalemine ühtse taeva komitee töös. Ühiskomitee jälgib ja hõlbustab koostööd lennuliikluse korraldamisel.

3.   Selleks et hõlbustada ühtse Euroopa taeva õigusaktide kohaldamist oma territooriumil:

a)	võtab Jordaania vajalikud meetmed, et kohandada oma lennuliiklust korraldavad asutused ümber vastavalt ühtse Euroopa taeva põhimõtetele, eelkõige asutades vastavad riiklikud järelevalveorganid, kes on vähemalt funktsionaalselt sõltumatud aeronavigatsiooniteenuste osutajatest, ning

b)	kaasab Euroopa Liit Jordaania vastavatesse ühtsest Euroopa taevast tulenevatesse algatustesse aeronavigatsiooniteenuste, õhuruumi ja koostalitlusvõime valdkonnas, eelkõige kaasates varakult Jordaania jõupingutused toimivate õhuruumiosade loomiseks või SESARiga asjakohase kooskõlastamise kaudu.

Artikkel 16

Keskkond

1.   Lepinguosalised tõdevad, et keskkonnakaitse on oluline rahvusvahelise lennutranspordipoliitika väljatöötamisel ja elluviimisel.

2.   Lepinguosalised tõdevad, et on oluline teha koostööd ja osaleda mitmepoolsetes aruteludes, et kaaluda lennunduse mõju keskkonnale ja majandusele ning tagada leevendusmeetmete täielik kooskõla käesoleva lepingu eesmärkidega.

3.   Käesolevas lepingus sätestatu ei piira lepinguosalise pädevate asutuste volitusi võtta oma suveräänse jurisdiktsiooni piires kõik asjakohased meetmed, et vältida lennutranspordi keskkonnamõju, või tegeleda selle küsimusega muul viisil, eeldusel et sellised meetmed on täielikult kooskõlas rahvusvahelisest õigusest tulenevate õiguste ja kohustustega ning neid kohaldatakse sõltumata kodakondsusest.

4.   Lepinguosalised tagavad, et nende õigusaktidega kindlustatakse käesoleva lepingu III lisa D osas sätestatud normid.

Artikkel 17

Tarbijakaitse

Lepinguosalised tagavad, et nende õigusaktidega kindlustatakse lennutranspordinormid, mis on sätestatud käesoleva lepingu III lisa E osas.

Artikkel 18

Arvutipõhised broneerimissüsteemid

Lepinguosalised tagavad, et nende õigusaktidega kindlustatakse käesoleva lepingu III lisa F osas sätestatud normid.

Artikkel 19

Sotsiaalsed aspektid

Lepinguosalised tagavad, et nende õigusaktidega kindlustatakse lennutranspordinormid, mis on sätestatud käesoleva lepingu III lisa G osas.

III   JAOTIS

INSTITUTSIOONILISED SÄTTED

Artikkel 20

Tõlgendamine ja jõustamine

1.   Lepinguosalised võtavad asjakohased üld- või erimeetmed, et tagada käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmine, ning hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist.

2.   Mõlemad lepinguosalised vastutavad oma territooriumil käesoleva lepingu ja eelkõige selle III lisas sätestatud norme tagavate õigusaktide nõuetekohase jõustamise eest.

3.   Mõlemad lepinguosalised annavad teisele lepinguosalisele vajaliku teabe ja abi võimalike rikkumiste uurimisel, mida teine lepinguosaline teostab vastavalt käesoleva lepinguga talle antud pädevusele.

4.   Kui lepinguosalised tegutsevad neile käesoleva lepinguga antud volituste alusel teisele lepinguosalisele huvi pakkuvates ja teise lepinguosalise asutusi või ettevõtjaid käsitlevates küsimustes, tuleb teise lepinguosalise pädevatele asutustele sellest teatada ja anda neile võimalus esitada enne lõpliku otsuse tegemist võimalikud märkused.

Artikkel 21

Ühiskomitee

1.   Luuakse lepinguosaliste esindajatest koosnev komitee (edaspidi „ühiskomitee”), mis vastutab käesoleva lepingu haldamise eest ning tagab selle nõuetekohase rakendamise. Selleks esitab komitee soovitusi ja võtab lepinguga ettenähtud juhtudel vastu otsuseid.

2.   Ühiskomitee võtab otsused vastu konsensuse alusel ja need on lepinguosaliste suhtes siduvad. Lepinguosalised rakendavad kõnealuseid otsuseid oma eeskirjade kohaselt.

3.   Ühiskomitee võtab otsusega vastu oma töökorra.

4.   Ühiskomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele. Mõlemad lepinguosalised võivad taotleda ühiskomitee kokkukutsumist.

5.   Samuti võivad mõlemad lepinguosalised taotleda ühiskomitee kokkukutsumist käesoleva lepingu tõlgendamise ja kohaldamisega seotud küsimuste lahendamiseks. Koosolek toimub esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kaks kuud pärast taotluse saamist, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti.

6.   Käesoleva lepingu nõuetekohaseks rakendamiseks vahetavad lepinguosalised teavet ja peavad kummagi lepinguosalise taotlusel nõu ühiskomitees.

7.   Kui ühe lepinguosalise arvates ei ole teine lepinguosaline ühiskomitee otsust nõuetekohaselt rakendanud, võib ta taotleda küsimuse arutamist ühiskomitees. Kui ühiskomitee ei suuda küsimust lahendada kahe kuu jooksul alates taotluse esitamisest, võib taotluse esitanud lepinguosaline võtta käesoleva lepingu artikli 23 (kaitsemeetmed) alusel asjakohased kaitsemeetmed.

8.   Ühiskomitee otsuses on sätestatud lepinguosalistele selle rakendamise kuupäev ning ka muu ettevõtjaid tõenäoliselt puudutav teave.

9.   Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võivad lepinguosalised võtta käesoleva lepingu artikli 23 (kaitsemeetmed) alusel asjakohased ajutised kaitsemeetmed, kui ühiskomitee ei tee kuue kuu jooksul alates taotluse esitamisest otsust küsimuses, mille kohta on talle taotlus esitatud.

10.   Ühiskomitee uurib küsimusi, mis on seotud kahepoolsete investeeringutega enamusosalusse või muudatustega lepinguosaliste lennuettevõtjate tõhusas kontrollimises.

11.   Ühiskomitee arendab ka koostööd:

a)	soodustades ekspertidel uute seadusandlike algatuste ja muudatuste vahetamist, sealhulgas julgestuse, ohutuse, keskkonnakaitse, lennunduse infrastruktuuri (sh teenindusajad), konkurentsitingimuste ja tarbijakaitse valdkonnas;

b)	analüüsides pidevalt käesoleva lepingu rakendamise sotsiaalset mõju, eriti tööhõive valdkonnas, ja leides asjakohaseid lahendusi põhjendatuks loetud probleemidele;

c)	kaaludes võimalikke valdkondi, millega seoses võiks käesolevat lepingut edasi arendada ja esitades sealhulgas soovitusi selle muutmiseks, ning

d)	leppides konsensuse alusel kokku menetluslikes ettepanekutes, põhimõtetes või dokumentides, mis on otseselt seotud käesoleva lepingu toimimisega.

12.   Lepinguosalised jagavad eesmärki tuua maksimaalset kasu tarbijatele, lennuettevõtjatele, töötajatele ja üldsusele, laiendades käesolevat lepingut kolmandatele riikidele. Selleks töötab ühiskomitee välja ettepaneku, milles käsitletakse tingimusi ja menetlusi, sealhulgas käesoleva lepingu vajalikke muudatusi, mida kolmandad riigid peavad käesoleva lepinguga ühinemiseks täitma.

Artikkel 22

Vaidluste lahendamine ja vahekohus

1.   Mõlemad lepinguosalised võivad taotleda assotsiatsioonilepingu alusel loodud assotsiatsiooninõukogult, et see uuriks käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega seotud vaidlusi, mida ei ole käesoleva lepingu artikli 21 (ühiskomitee) kohaselt lahendatud.

2.   Assotsiatsioonilepingu alusel loodud assotsiatsiooninõukogu võib vaidluse lahendada oma otsusega.

3.   Lepinguosalised võtavad vajalikud meetmed lõikes 2 osutatud otsuse rakendamiseks.

4.   Kui lepinguosalised ei suuda vaidlust ühiskomitees ega lõike 2 kohaselt lahendada, esitatakse see kummagi lepinguosalise taotlusel lahendamiseks kolmest vahekohtunikust koosnevale vahekohtule allpool sätestatud korras:

a)

mõlemad lepinguosalised määravad vahekohtuniku kuuekümne (60) päeva jooksul pärast seda, kui vahekohus, kelle poole teine lepinguosaline on diplomaatiliste kanalite kaudu pöördunud, on saanud taotluse sooviga lahendada vaidlus vahekohtus; need kaks vahekohtunikku peaks määrama kolmanda vahekohtuniku kuuekümne (60) lisapäeva jooksul. Kui üks lepinguosaline ei ole kokkulepitud aja jooksul vahekohtunikku määranud või kolmandat vahekohtunikku ei määrata kokkulepitud aja jooksul, võib kumbki lepinguosaline paluda Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõukogu presidendil määrata vajaduse korral kas vahekohtunik või vahekohtunikud;

b)	punktis a sätestatud tingimustel määratud kolmas vahekohtunik peaks olema kolmanda riigi kodanik ja ta tegutseb vahekohtu eesistujana;

c)	vahekohus lepib kokku vahekohtu töökorra ning

d)	vahekohtu lõpliku otsuse kohaselt jagatakse vahekohtu esmased kulud lepinguosaliste vahel võrdselt.

5.   Ühe lepinguosalise taotlusel võib vahekohus teiselt lepinguosaliselt nõuda ajutiste meetmete rakendamist kuni lõpliku otsuse vastuvõtmiseni.

6.   Kõik vahekohtu esialgsed või lõplikud otsused on lepinguosaliste suhtes siduvad.

7.   Kui üks lepinguosaline ei täida vahekohtu poolt käesoleva artikli tingimustel tehtud otsust kolmekümne (30) päeva jooksul alates kõnealuse otsuse teatavakstegemisest, võib teine lepinguosaline piirata süüdiolevale lepinguosalisele käesoleva lepingu tingimustel antud õiguseid ja eeliseid või need peatada või tühistada seniks, kuni rikkumine jätkub.

Artikkel 23

Kaitsemeetmed

1.   Lepinguosalised võtavad kõik üld- või erimeetmed, mida on vaja käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad tagavad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise.

2.   Kui kumbki lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesolevast lepingust tulenevat kohustust, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid. Kaitsemeetmed võetakse ainult sellises ulatuses ja sellise kestusega, mis on vajalik olukorra parandamiseks või käesoleva lepingu tasakaalu säilitamiseks. Eelistatud on meetmed, mis häirivad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem.

3.   Kaitsemeetmeid võtta kavatsev lepinguosaline teatab sellest teisele lepinguosalisele ühiskomitee kaudu ja edastab kogu asjakohase teabe.

4.   Lepinguosalised asuvad kohe ühiskomitees konsultatsioone pidama, et jõuda ühiselt vastuvõetava lahenduseni.

5.   Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 3 (lubade andmine) punkti d, artikli 4 (lubade andmisest keeldumine ning nende tühistamine, peatamine ja piiramine) punkti d ning artiklite 13 (lennundusohutus) ja 14 (lennundusjulgestus) kohaldamist, ei võta asjaomane lepinguosaline kaitsemeetmeid enne, kui lõikes 3 osutatud teatamisest on möödunud üks kuu, välja arvatud juhul, kui lõikes 4 osutatud konsulteerimine lõppeb enne nimetatud tähtaja möödumist.

6.   Asjaomane lepinguosaline teatab ühiskomiteele viivitamatult võetud meetmetest ja edastab kogu asjakohase teabe.

7.   Kõik käesoleva artikli tingimustel võetud meetmed peatatakse kohe, kui süüdiolev lepinguosaline on täitnud käesoleva lepingu sätted.

Artikkel 24

Lepingu geograafiline laiendamine

Lepinguosalised kohustuvad jätkama dialoogi, et tagada käesoleva lepingu ühtsus Barcelona protsessiga, ja nende lõppeesmärk on luua Euroopa – Vahemere piirkonna ühine lennunduspiirkond. Seepärast uuritakse ühiskomitees vastavalt artikli 21 (ühiskomitee) lõikele 11 võimalust leppida vastastikku kokku muudatustes, et võtta arvesse samasuguseid Euroopa – Vahemere piirkonna lennunduslepinguid.

Artikkel 25

Seos teiste lepingutega

1.   Käesoleva lepingu sätted asendavad Jordaania ja liikmesriikide vaheliste olemasolevate kahepoolsete lepingute vastavad sätted. Kõnealustest kahepoolsetest lepingutest tulenevaid ja käesoleva lepinguga hõlmamata liiklusõigusi võib siiski jätkuvalt kasutada, tingimusel et Euroopa Liidu lennuettevõtjate vahel ei esineks diskrimineerimist kodakondsuse alusel.

2.   Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 ja vastavalt artiklile 27 (lõpetamine) võivad lepinguosalised käesoleva lepingu või selle ajutise kohaldamise lõpetamise korral leppida eelnevalt kokku nende territooriumide vahel osutatavate lennuteenuste suhtes kohaldatava korra.

3.   Kui lepinguosalised ühinevad mõne mitmepoolse lepinguga või kiidavad heaks Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni või muu rahvusvahelise organisatsiooni poolt vastu võetud otsuse, milles käsitletakse käesoleva lepinguga hõlmatud küsimusi, peavad nad ühiskomitees nõu, et teha kindlaks, kas käesolevat lepingut tuleks sellise arengu arvessevõtmiseks muuta.

4.   Käesolev leping ei piira kahe lepinguosalise selliste otsuste kohaldamist, milles käsitletakse Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni võimalike soovituste rakendamist. Lepinguosalised ei kasuta käesolevat lepingut ega ühtegi selle osa, et seista vastu Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis kavandatavatele alternatiivsetele tegutsemisviisidele käesoleva lepinguga hõlmatud küsimuste puhul.

Artikkel 26

Muudatused

1.   Kui üks lepinguosaline soovib käesoleva lepingu sätteid muuta, teatab ta sellest ühiskomiteele. Käesoleva lepingu muudatus jõustub pärast mõlema lepinguosalise vastavate siseriiklike menetluste lõpuleviimist.

2.   Ühiskomitee võib ühe lepinguosalise ettepanekul ja kooskõlas käesoleva artikliga otsustada muuta käesoleva lepingu lisasid.

3.   Käesolev leping ei piira kummagi lepinguosalise õigust võtta vastavalt mittediskrimineerimise põhimõttele ühepoolselt vastu uusi või muuta olemasolevaid lennutranspordialaseid või käesoleva lepingu III lisas nimetatud valdkondadega seotud õigusakte.

4.   Niipea, kui üks lepinguosaline on välja töötanud lennutranspordialase või III lisas nimetatud valdkondadega seotud uue õigusakti, mis võib mõjutada käesoleva lepingu nõuetekohast toimimist, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele ja peab temaga nõu võimalikult põhjalikult. Ühe lepinguosalise taotlusel vahetatakse ühiskomitees eelnevalt seisukohti.

5.   Niipea, kui üks lepinguosaline on vastu võtnud lennutranspordialase või III lisas nimetatud valdkondadega seotud uue õigusakti või õigusakti muudatuse, mis võib mõjutada käesoleva lepingu nõuetekohast toimimist, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele hiljemalt kolmekümne päeva jooksul pärast õigusakti või õigusakti muudatuse vastuvõtmist. Ükskõik kumma lepinguosalise taotlusel vahetab ühiskomitee kuuekümne päeva jooksul pärast taotluse esitamist seisukohti kõnealuse uue õigusakti või muudatuse mõju üle käesoleva lepingu nõuetekohasele toimimisele.

6.   Pärast seisukohtade vahetamist vastavalt lõikele 5 teeb ühiskomitee järgmist:

a)	võtab vastu käesoleva lepingu III lisa muutva otsuse, et lisada sinna, vajaduse korral vastastikkuse põhimõtet arvesse võttes, asjaomane uus õigusakt või muudatus;

b)	võtab vastu otsuse selle kohta, et asjaomast uut õigusakti või muudatust tuleb käsitada käesoleva lepinguga kooskõlas olevana, või

c)	soovitab muid mõistliku aja jooksul võetavaid meetmeid käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise kindlustamiseks.

Artikkel 27

Lõpetamine

1.   Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.

2.   Mõlemad lepinguosalised võivad mis tahes ajal diplomaatiliste kanalite kaudu teatada kirjalikult teisele lepinguosalisele oma otsusest käesolev leping lõpetada. See teade saadetakse samal ajal ka Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile. Käesolev leping lõpeb pärast ühe aasta möödumist kirjaliku teate saamisest Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni lennuhooaja lõpus keskööl Greenwichi aja järgi, kui:

a)	enne selle aja saabumist ei ole lepinguosaliste kokkuleppel lõpetamise teadet tagasi võetud, või

b)	lepinguosaline, kes ei ole lõpetamise teadet esitanud, ei ole taotlenud kuni 18-kuulist pikemat ajavahemikku selleks, et tagada rahuldavad läbirääkimised lepinguosaliste territooriumide vahel osutatavate lennuteenuste suhtes kohaldatava korra üle.

Artikkel 28

Registreerimine Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadis

Käesolev leping ning kõik selle muudatused registreeritakse Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis ja ÜRO sekretariaadis.

Artikkel 29

Jõustumine

1.   Käesolev leping jõustub üks kuu pärast seda, kui lepinguosalised on vahetanud viimase diplomaatilise noodi, milles nad kinnitavad kõigi käesoleva lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpetamist. Diplomaatilisi noote vahetatakse järgmiselt: Jordaania Hašimiidi Kuningriik esitab Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele ette nähtud diplomaatilise noodi Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile ning Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat edastab Jordaania Hašimiidi Kuningriigile diplomaatilise noodi Euroopa Liidult ja selle liikmesriikidelt. Diplomaatiline noot Euroopa Liidult ja selle liikmesriikidelt sisaldab iga liikmesriigi teatist, millega kinnitatakse, et käesoleva lepingu jõustumiseks vajalikud menetlused on lõpetatud.

2.   Olenemata lõikest 1 nõustuvad lepinguosalised käesolevat lepingut ajutiselt kohaldama alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb järgmistest kuupäevadest varasemale: i) kuupäev, mil lepinguosalised on vahetanud viimase noodi, milles nad teatavad üksteisele lepingu ajutiseks kohaldamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest, või ii) vastavalt lepinguosaliste riiklikele menetlustele ja/või siseriiklikele õigusaktidele (olenevalt sellest, kumba kohaldatakse) 12 kuud alates lepingu allkirjastamise kuupäevast.

---

(1)  ELT L 293, 31.10.2008, lk 3.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	55,3
	MA	55,8
	TN	76,3
	TR	72,4
	ZZ	65,0
0707 00 05	AL	74,8
	JO	174,9
	MA	133,1
	TR	146,9
	ZZ	132,4
0709 93 10	MA	129,9
	TR	100,5
	ZZ	115,2
0805 10 20	AR	49,7
	TR	74,4
	ZA	63,7
	ZW	52,1
	ZZ	60,0
0805 20 10	MA	69,0
	ZZ	69,0
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	CN	71,1
	HR	85,6
	MA	95,7
	TR	78,9
	ZZ	82,8
0805 50 10	TR	76,3
	ZZ	76,3
0808 10 80	MK	39,0
	US	174,2
	ZA	136,9
	ZZ	116,7
0808 30 90	CN	53,2
	TR	112,1
	US	160,6
	ZZ	108,6

---

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

LISA

Otsuse 2009/177/EÜ I lisa muudetakse järgmiselt.

1)

B osa asendatakse järgmisega: „B   OSA Heakskiidetud likvideerimisprogrammidega hõlmatud liikmesriigid, tsoonid ja piirkonnad Haigus Liikmesriik ISO kood Likvideerimisprogrammiga hõlmatud ala geograafiline piiritlus (liikmesriik, tsoonid või piirkonnad) Viiruslik hemorraagiline septitseemia (VHS) Taani DK Järgmised valgalad: Tim Å, Hover Å, Heager Å, Velling Å, Skjern Å, Hemmet Mølle Bæk, Lydum Å, Kongeå, Kolding Å, Vejle Å ja Holmsland Klit. Soome FI Ahvenamaa Nakkuslik vereloomenekroos (IHN)       Karpkalade herpesviirus (KHV) Saksamaa DE Saksimaa liidumaa” Marteilia refringens’i nakkus       Bonamia ostreae nakkus       Ihtüoftirioos

2)

C osa muudetakse järgmiselt: a) Soomet käsitlev kanne viirusliku hemorraagilise septitseemia (VHS) kohta asendatakse järgmisega: „Soome FI Kõik riigi territooriumil asuvad mandri- ja rannikualad, välja arvatud Ahvenamaa” b) Lõhede infektsioosse aneemia (ISA) kandes Ühendkuningriigi real jäetakse välja tekst „välja arvatud Shetlandi saarte edelaosa”.

järgmisega: