28.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/1

(1)

Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsuses 2008/971/EÜ kolmandates riikides toodetud metsapaljundusmaterjali samaväärsuse kohta (3) on kehtestatud tingimused, mille kohaselt imporditakse liitu selle otsuse I lisas loetletud kolmandates riikides toodetud metsapaljundusmaterjali, mis kuulub kategooriatesse „identifitseeritava lähtekohaga paljundusmaterjal” ja „valitud paljundusmaterjal”.

(2)

Kanada, Horvaatia, Norra, Serbia, Šveitsi, Türgi ja Ameerika Ühendriikide riiklikes metsapaljundusmaterjali sertifitseerimise eeskirjades nõutakse ametliku põldtunnustamise läbiviimist seemnete korje ja töötlemise ning istutusmaterjali tootmise käigus.

(3)

Nimetatud eeskirjade kohaselt tuleks algmaterjalide heakskiitmise ja registreerimise süsteemide ning sellest algmaterjalist hiljem paljundusmaterjali tootmise puhul järgida OECD rahvusvahelise kaubanduse jaoks ette nähtud metsapaljundusmaterjali sertifitseerimiskava (OECD metsaseemne ja -istikute kava). Lisaks peavad kategooriatesse „identifitseeritava lähtekohaga paljundusmaterjal”, „valitud paljundusmaterjal” ja „tingimustele vastav paljundusmaterjal” kuuluvad seemned ja metsapaljundusmaterjal olema nimetatud eeskirjade kohaselt ametlikult sertifitseeritud ning seemnepakid vastavalt OECD metsaseemne ja -istikute kavale ametlikult suletud.

(4)

Nende eeskirjade läbivaatamisel seoses kategooriaga „tingimustele vastav paljundusmaterjal” on selgunud, et algmaterjali heakskiitmise tingimused vastavad nõukogu 22. detsembri 1999. aasta direktiivis 1999/105/EÜ metsapaljundusmaterjali turustamise kohta (4) kehtestatud nõuetele. Välja arvatud seemne kvaliteeti, liigipuhtust ja istutusmaterjali kvaliteeti käsitlevad tingimused, pakuvad nende kolmandate riikide eeskirjad samu tagatisi uude kategooriasse „tingimustele vastav paljundusmaterjal” kuuluvatele seemnetele ja istutusmaterjalile esitatavate tingimuste osas nagu direktiivis 1999/105/EÜ sätestatud tagatised. Sellest lähtuvalt tuleks kategooriasse „tingimustele vastav paljundusmaterjal” kuuluva metsapaljundusmaterjali puhul Kanadas, Horvaatias, Norras, Serbias, Šveitsis, Türgis ja Ameerika Ühendriikides kehtivad sertifitseerimiseeskirjad tunnistada samaväärseteks direktiivis 1999/105/EÜ sätestatutega tingimusel, et on täidetud otsuse 2008/971/EÜ II lisas seemnetele ja istutusmaterjalile esitatud tingimused.

(5)

Kategooriasse „tingimustele vastav paljundusmaterjal” kuuluva materjali puhul peaksid need tingimused hõlmama ka teavet selle kohta, kas tooteid on geneetiliselt muundatud või mitte. Kõnealune teave peaks hõlbustama nõuete kohaldamist, mis on sätestatud järgmistes õigusaktides: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta (5) või asjakohasel juhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1830/2003, milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust (7).

(6)

Lisaks on muutunud otsuse 2008/971/EÜ I lisas loetletud mõned toodangu heakskiidu ja kontrolli eest vastutavate asutuste nimed.

(7)

Seepärast tuleks otsust 2008/971/EÜ vastavalt muuta,

1)

Artikli 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Käesoleva otsusega määratakse kindlaks tingimused, mille alusel imporditakse liitu käesoleva otsuse I lisas loetletud kolmandates riikides toodetud kategooriatesse „identifitseeritava lähtekohaga paljundusmaterjal”, „valitud paljundusmaterjal” ja „tingimustele vastav paljundusmaterjal” kuuluvat metsapaljundusmaterjali.”

2)

Artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Käesoleva otsuse I lisas loetletud kolmandates riikides toodetud ja nimetatud lisas loetletud kolmandate riikide asutuste poolt ametlikult sertifitseeritud direktiivi 1999/105/EÜ I lisas loetletud liikide seemned ja istutusmaterjal, mis kuuluvad kategooriatesse „identifitseeritava lähtekohaga paljundusmaterjal”, „valitud paljundusmaterjal” ja „tingimustele vastav paljundusmaterjal”, loetakse samaväärseteks direktiivi 1999/105/EÜ nõuetele vastavate seemnete ja istutusmaterjaliga tingimusel, et need vastavad käesoleva otsuse II lisas esitatud tingimustele.”

3)

Artikli 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kui seemned ja istutusmaterjal saabuvad liitu, peab importiv tarnija eelnevalt teavitama impordist oma liikmesriigi ametlikku järelevalveasutust. Järelevalveasutus väljastab enne materjali turuleviimist OECD ametlikul päritolusertifikaadil põhineva põhisertifikaadi.”

4)

I ja II lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

28.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/4

(1)

Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta otsuses 2003/17/EÜ (kolmandates riikides teostatud seemnekultuuride põldtunnustamiste samaväärsuse ja kolmandates riikides kasvatatud seemne samaväärsuse kohta) (3) on sätestatud, et piiratud aja vältel käsitatakse teatavat liiki seemnekultuuride põldtunnustamisi, mida teostatakse teatavates kolmandates riikides, samaväärsetena liidu õigusaktide kohaselt sooritatud põldtunnustamistega ning kõnealustes riikides kasvatatud teatavate liikide seemet samaväärsena liidu õigusaktide kohaselt kasvatatud seemnega.

(2)

Kolmandates riikides teostatud põldtunnustamised annavad jätkuvalt samasuguse tagatise kui liikmesriikide teostatud põldtunnustamised. Seepärast tuleks neid jätkuvalt samaväärsena käsitada.

(3)

Kuna otsus 2003/17/EÜ aegub 31. detsembril 2012, tuleks pikendada kõnealuse otsuse alusel samaväärsuse tunnustamise tähtaega. Soovitav oleks pikendada nimetatud tähtaega veel kümne aasta võrra.

(4)

Otsuses 2003/17/EÜ esinev viide Jugoslaaviale tuleks välja jätta. Serbia tuleks lisada otsuse 2003/17/EÜ I lisas esitatud kolmandate riikide loetelusse, kuna ta on seemneproovide võtmise ja analüüsimise osas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvaheliseks kaubanduseks ettenähtud seemne sordisertifitseerimise kava ning Rahvusvahelise Seemnekontrolli Assotsiatsiooni (ISTA) liige. Lisaks on muutunud otsuse 2003/17/EÜ I lisas loetletud mõne tootmisele heakskiitu andva ja tootmise kontrolli eest vastutava ametiasutuse nimi.

(5)

Otsuse 2003/17/EÜ need sätted, mis viitavad nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused), (4) tuleks välja jätta, kuna nende kohaldamine ei oleks käesoleva otsuse raames kooskõlas delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide süsteemiga, mis kehtestati Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291.

(6)

Seepärast tuleks otsust 2003/17/EÜ vastavalt muuta,

1)

artikkel 4 jäetakse välja;

2)

artikkel 5 jäetakse välja;

3)

artiklis 6 asendatakse kuupäev „31. detsember 2012” kuupäevaga „31. detsember 2022”;

4)

I lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

28.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/7

(1)

Komisjoni 13. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ühenduse väliskaubandusstatistika ja liikmesriikidevahelise kaubanduse statistika riikide ja territooriumide nomenklatuuri kohta) (2) on sätestatud alates 1. jaanuarist 2007 kehtiv kõnealuse nomenklatuuri redaktsioon.

(2)

Lõuna-Sudaan on saanud iseseisvaks riigiks.

(3)

Hollandi Antillid on jagunenud muudeks haldusüksusteks.

(4)

Saint Barthélemy ei ole enam osa Euroopa Liidu tolliterritooriumist.

(5)

Vaja on koodi, mis hõlmaks tehinguid avamere rajatistega (naftaplatvormid, tuulepargid, merekaablid).

(6)

Riikide ja territooriumide tähestikulise kodeerimise aluseks tuleb võtta praegune ISO alfa-2 standard niivõrd, kuivõrd see on kooskõlas liidu õigusaktide ja statistikaalaste nõuetega.

(7)

Seega on asjakohane koostada nomenklatuuri uus redaktsioon, milles võetakse arvesse kõnealuseid uuendusi ja teatavaid koode mõjutavaid muudatusi.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kolmandate riikidega peetava kaubavahetuse statistikat käsitleva komitee arvamusega,

28.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/16

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

28.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/18

(1)

Nõukogu otsusega 2002/312/EÜ (1) kiideti Euroopa Ühenduse nimel heaks 2001. aasta leping, milles sätestatakse rahvusvahelise džuudi uurimisrühma pädevus („leping”).

(2)

Uurimisrühma praegune pädevus lõpeb 30. aprillil 2014 ning läbirääkimiste alustamist pädevuse pikendamiseks arutatakse 2012. aasta detsembris peetaval rahvusvahelise džuudi uurimisrühma nõukogu 15. kohtumisel.

(3)

Lepingu pikendamine ei ole liidu huvides,

28.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/19

(1)

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) on asutatud selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes on koondatud seoses globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutustega maailmakaubanduses, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)

17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 500 000 000 eurot aastas.

(3)

Taani esitas 14. mail 2012 taotluse fondi kasutusele võtmiseks seoses äriühingus Vestas toimunud koondamistega ja saatis lisateavet kuni 10. juulini 2012. Taotlus vastab rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku 7 488 000 euro eraldamiseks.

(4)

Tuleks võtta kasutusele fondi vahendid, et rahastada Taani taotluses nimetatud meetmeid,

28.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/20

(1)

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „EGF”) on asutatud selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes on koondatud seoses globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutustega maailmakaubanduses, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)

17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on EGFi kasutamise ülemmäär 500 000 000 eurot aastas.

(3)

Saksamaa esitas 4. mail 2012 taotluse, et saada EGFist rahalist toetust seoses koondamistega ettevõttes manroland AG ja selle kahes tütarettevõttes ning samuti ühes tarnivas ettevõttes, ning täiendas taotlust lisateabega kuni 10. juulini 2012. Taotlus vastab rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku 5 352 944 euro eraldamiseks.

(4)

Seetõttu tuleks võtta kasutusele EGFi vahendid, et anda Saksamaa taotluse põhjal rahalist toetust,

28.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/21

(1)

Alates EURESi võrgustiku loomisest komisjoni 22. oktoobri 1993. aasta otsusega 93/569/EMÜ, millega rakendati nõukogu määrust (EMÜ) nr 1612/68 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires, (2) on tehtud märgatavaid edusamme eelkõige Euroopa tööturuasutuste süsteemi EURESi puhul nõukogu määruse (EMÜ) nr 1612/68 (3) rakendamiseks. Komisjoni otsusega 2003/8/EÜ (4) reformiti ning taasloodi võrgustik, et muuta see ühtsemaks ja tugevamaks.

(2)

17. juunil 2010. aastal kinnitas Euroopa Ülemkogu strateegia „Euroopa 2020” tööhõive ning aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu kohta ning soovitas täielikult mobiliseerida asjakohased ELi vahendid ja poliitikad, et toetada ühiste eesmärkide saavutamist, ning kutsus liikmesriike üles koordineeritud tegevuseks.

(3)

28. ja 29. juunil 2012 sõlmis Euroopa Ülemkogu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe ning komisjoni 18. aprilli 2012. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Töövõimalusterohke majanduse taastumine” märgiti, et EURESi portaal tuleks arendada tõeliseks Euroopa töö- ja töötajate otsimise vahendiks.

(4)

EURES peaks edendama tööturgude paremat toimimist ning majanduse vajaduste täitmist, lihtsustades töötajate riikidevahelist ja piiriülest geograafilist liikuvust ning tagades liikuvuse õiglastel tingimustel ja kohaldatavate tööstandardite järgimise. Võrgustik peaks muutma tööturud läbipaistvamaks, kindlustades vabade töökohtade ja töötaotluste vahetuse ja menetlemise (st vahenduse ja sobitamise kõnealuse määruse tähenduses) ning toetades värbamis-, nõustamis- ja juhendamismeetmeid nii riiklikul kui ka piiriülesel tasandil, aidates seega kaasa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele.

(5)

Pidades silmas kogemusi, mis on saadud alates võrgustiku loomisest 1993. aastal ning selle reformist 2003. aastal, ning võttes arvesse vajadust võrgustikku täiendavalt tugevdada ja laiendada, et sellega saaks toetada strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamist, tuleb võrgustiku ülesehitus, kohustuste jaotus, otsustamismenetlused ja osutatavad teenused nüüd ümber kujundada.

(6)

Selleks peab EURES sobitamise, tööotsimise ja värbamise puhul olema rohkem suunatud eesmärgi- ja tulemuspõhisemale juhtimisele. Töö otsimist võib käesolevas kontekstis käsitada kui vahendaja teenuste pakkumist tööturu nõudluse ja pakkumise vahel sel eesmärgil, et toimuks värbamine, kui see tähendab vaba töökoha täitmist.

(7)

Monopolide keelustamine ja muud arengud on põhjustanud tööturul erinevate tööturu teenuste pakkujate esilekerkimise. Oma potentsiaali täielikuks saavutamiseks tuleb EURES avada nendele toimijatele, kes austavad kohaldatavaid tööstandardeid ja õigusaktidest tulenevaid nõudeid ning teisi EURESi kvaliteedistandardeid.

(8)

EURESi teenused tuleb täpselt määratleda, tagamaks, et määrusega liikmesriikidele pandavad kohustused, eelkõige vabade töökohtade ja töötaotlejate vahenduse osas, kuid samuti tööturuga seotud teabe vahetamine ja pakkumine, toimiksid tõhusalt ja tulemuslikult. See eeldab erinevate toimijate, sealhulgas vajaduse korral sotsiaalpartnerite kaasamist.

(9)

Majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppes palus Euroopa Ülemkogu uurida võimalust hõlmata EURESisse ka väljaõppe- ja praktikakohad. Et võimaldada sünergiat ja tagada, et EURES toetaks täielikult strateegia „Euroopa 2020” eesmärke, eelkõige eesmärki suurendada tööhõive 2020. aastaks 75 protsendini, kuid pidades siiski kinni määruse reguleerimisalast, võiks EURES hõlmata väljaõppe- ja praktikakohti juhul, kui asjaomased isikud on kõnealuse määruse seisukohast töötajad ning 18aastased või vanemad, ning juhul kui sellise info vahetamist vastavalt asjakohastele standarditele peetakse teostatavaks.

(10)

Selleks et pakkuda teenuseid kõige tõhusamalt, tuleks EURES integreerida osalevate organisatsioonide üldteenustesse, mis võivad riiklike ja piiriüleste meetmete korral saada toetust Euroopa Sotsiaalfondilt.

(11)

Sellesse, et praeguse tööturu tõhusa toimimise abil areneks välja Euroopa tööturg, saab EURES anda tõhusa panuse, kui võtab olulisema rolli raskesti täidetavate töökohtade täitmisel ning aitab teatavaid töötajate ja tööandjate rühmi, suunates EURESi toetused ELi tasandi liikuvusmeetmetesse, et julgustada eelkõige noorte töötajate vahetusi.

(12)

Täielikult tuleks arvesse võtta võimalusi, mida teenuste edasiseks parendamiseks ning ratsionaliseerimiseks pakuvad arenevad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid.

(13)

Käesoleva otsuse raamistikus toimuv isikuandmete töötlemine peab olema kooskõlas ELi ja liikmesriikide isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktidega.

(14)

Selguse huvides on soovitatav EURES taasluua, määratledes samas täpsemini selle koosseisu, olemuse ja funktsioonid.

(15)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas töötajate vaba liikumise nõuandekomitee arvamusega,

a)

avatud ja kõigile kättesaadava Euroopa tööturu arendamine, kus peetakse kinni kohaldatavatest tööstandarditest ja õigusaktidest tulenevatest nõuetest;

b)

vahendused ja töö otsimine riikide- ja piirkondadevahelisel ning piiriülesel tasandil vabade töökohtade ja töötaotluste vahetamise abil ning osalemine ELi tasandi suunatud liikuvusmeetmetes;

c)

läbipaistvus ja teabevahetus Euroopa tööturgudel, kaasa arvatud elamis- ja töötingimuste ning oskuste omandamise võimaluste osas;

d)

meetmete arendamine noorte töötajate liikuvuse julgustamiseks ja lihtsustamiseks;

e)

teabe vahetamine väljaõppe- ja praktikakohtade kohta määruse (EL) nr 492/2011 tähenduses ning vajaduse korral väljaõppe- ja praktikakohtade täitmine;

f)

metoodikate ja näitajate väljaarendamine sel eesmärgil.

a)

Euroopa Vabade Töökohtade ja Töötaotlejate Vahenduse Koordinatsiooniamet vastavalt määruse (EL) nr 492/2011 artiklitele 18, 19 ja 20;

b)

EURESi liikmed, kes on liikmesriikides vastavalt määruse (EL) nr 492/2011 artikli 11 lõikele 2 nimetatud eriasutused ehk „riiklikud koordinatsioonibürood”, nagu on sätestatud artiklis 5;

c)

EURESi partnerid vastavalt määruse (EL) nr 492/2011 artikli 15 lõikele 1. EURESi vastav liige nimetab EURESi partnerid, kelleks võivad olla asjakohastes töötaotluste ja tööhõive valdkondades tegutsevad era- või avaõiguslikud teenusepakkujad ning ametiühingud ja tööandjate organisatsioonid. EURESi partneriks saamiseks tuleb täita artiklis 7 sätestatud rollid ja ülesanded;

d)

EURESi assotsieerunud partnerid, kes artikli 6 kohaselt pakuvad teatavaid teenuseid EURESi partneri või Euroopa koordinatsioonibüroo järelevalve ja vastutuse all.

a)

ühtse üldkontseptsiooni väljatöötamine ning horisontaalne tugi EURESi võrgustiku ja selle kasutajate hüvanguks, sealhulgas

b)

geograafilise ja tööalase liikuvuse analüüs, pidades silmas tasakaalu saavutamist nõudluse ja pakkumise vahel, ning liikuvuse üldkontseptsiooni arendamine vastavalt Euroopa tööhõivestrateegiale;

c)

EURESi tegevuse üldine järelevalve ja hindamine, toimimise, töövahenduse ja muude tulemusnäitajate määratlemine ning samuti meetmed kontrollimaks, et see toimub kooskõlas määrusega (EL) nr 492/2011 ning käesoleva otsusega.

a)

tehnilise ja funktsionaalse taristu ja süsteemide loomine ja käitamine, et EURESi partnerid ja EURESi assotsieerunud partnerid saaksid vahetussüsteemis osaleda;

b)

nõutava teabe esitamine ise või tema vastutusalas oleva EURESi partneri poolt.

a)

ühe või mitme EURESi partneri määramine, kasutades artikli 10 lõike 2 punkti b alapunktis vii sätestatud valimise ja akrediteerimise süsteemi, ning järelevalve partnerite tegevuse üle;

b)

EURESi riikliku võrgustiku tegevuse kavandamine ja tulemustest teatamine Euroopa koordinatsioonibüroole;

c)

EURESi osalemise koordineerimine asjakohastes ELi tasandi suunatud liikuvusmeetmetes.

a)

peamised tegevused, millega riiklik koordinatsioonibüroo ja tema vastutusalas olevad EURESi partnerid või assotsieerunud partnerid võrgustiku raames tegelevad, sealhulgas määruse (EL) nr 492/2011 artiklis 15 sätestatud riikidevahelised, piiriülesed ja sektorisisesed tegevused;

b)

määruse (EL) nr 492/2011 II peatüki rakendamiseks eraldatud inimressursid ja rahalised vahendid;

c)

kavandatud tegevuste järelevalve ja hindamise kord.

a)

EURESi põhikiri vastavalt artiklile 10;

b)

EURESi võrgustiku strateegiad, tegevuseesmärgid ja tööprogrammid;

c)

komisjoni aruanne, mida on nõutud määruse (EL) nr 492/2011 artiklis 17.

a)

EURESi teenustekataloog, mis kirjeldab universaalseid ja täiendavaid teenuseid, mida pakuvad EURESi liikmed ja partnerid, sealhulgas: tööpakkumise ja -taotluste kokkuviimise teenused, nt isiklike vajadustega kohandatud nõustamine ning soovitused klientidele, kes võivad olla tööotsijad, töötajad või tööandjad;

b)

riikidevahelise ja piiriülese innovaatilise koostöö arendamine tööhõivetalituste, nt ühiste tööhõiveametite vahel, pidades silmas tööturgude toimimise parendamist, nende integreerimist ning paremat liikuvust. Kõnealune koostöö võib hõlmata sotsiaalteenuseid, sotsiaalpartnereid ja muid asjaomaseid institutsioone;

c)

oskuste üle- ja puudujääkide koordineeritud seire ja hindamise edendamine;

d)

EURESi võrgustiku rakenduslikud eesmärgid, kohaldatavad kvaliteedistandardid ning EURESi liikmete ja partnerite kohustused, mille hulka kuuluvad:

e)

ühtse menetluse ning ühiste mudelite loomise kord tööturu ja liikuvusega seotud teabe vahetamiseks EURESi võrgustikus, nagu nähakse ette määruse (EL) nr 492/2011 artiklites 12, 13 ja 14, sealhulgas Euroopa Liidu töökohtade ja õppimisvõimaluste lisamine EURESi portaali.