22.11.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 324/1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1081/2012,

9. november 2012,

millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EÜ) nr 116/2009 kultuuriväärtuste ekspordi kohta

(kodifitseeritud tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 116/2009 kultuuriväärtuste ekspordi kohta (1), eriti selle artiklit 7,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni 30. märtsi 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 752/93, millega kehtestatakse kord, kuidas rakendada nõukogu määrust (EMÜ) nr 3911/92 kultuuriväärtuste ekspordi kohta (2), on korduvalt oluliselt muudetud (3). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)	On vaja sätestada, kuidas rakendada nõukogu määrust (EÜ) nr 116/2009, mis muu hulgas näeb ette ekspordiloa väljastamise süsteemi kehtestamist teatavat liiki kultuuriväärtustele, mis on määratletud kõnealuse määruse I lisas.

(3)	Nimetatud määrusega ettenähtud ekspordilubade ühtsuse tagamiseks on vaja ette näha vormi koostamise, väljaandmise ja kasutamise eeskiri. Sel eesmärgil peaks olema kättesaadav näidisluba.

(4)	Tarbetu haldustöö vältimiseks on vajalik avatud ekspordilubade süsteem, mille alusel võib vastutav isik või organisatsioon ajutiselt eksportida kultuuriväärtusi nende kasutamiseks ja/või eksponeerimiseks kolmandates riikides.

(5)

Selliseid võimalusi kasutada soovivatel liikmesriikidel peaks olema see võimalik oma kultuuriväärtuste, isikute ja organisatsioonide suhtes. Täidetavad tingimused on liikmesriigiti erinevad. Liikmesriikidel peaks olema võimalus valida, kas kasutada avatud ekspordilubasid või mitte, ning kehtestada nende väljaandmise tingimused.

(6)	Ekspordiload tuleks koostada ühes Euroopa Liidu ametlikus keeles.

(7)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 116/2009 artiklis 8 nimetatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAGU

LOA VORM

Artikkel 1

1. Kultuuriväärtuste eksportimisel kasutatakse kolme tüüpi lube, mis antakse välja ja mida kasutatakse kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 116/2009 ja käesoleva määrusega:

a)	tavaline ekspordiluba;

b)	avatud eriekspordiluba;

c)	avatud üldekspordiluba.

2. Ekspordiloa kasutamine ei mõjuta ekspordiformaalsuste ega vastavate dokumentidega seotud kohustusi.

3. Ekspordiloa vormid saab taotluse alusel määruse (EÜ) nr 116/2009 artikli 2 lõikes 2 osutatud pädevalt ametiasutuselt.

Artikkel 2

1. Tavalist ekspordiluba kasutatakse tavaliselt kõikide määruse (EÜ) nr 116/2009 kohaselt toimuvate eksporditehingute suhtes.

Iga liikmesriik võib otsustada, kas ta soovib välja anda tavalise ekspordiloa asemel kasutatavaid eri- või üldekspordilube, kui on täidetud nende suhtes artiklitega 10 ja 13 kehtestatud eritingimused.

2. Avatud eriekspordiluba hõlmab vastavalt artiklile 10 üksikisiku või organisatsiooni sooritatud konkreetsete kultuuriväärtuste ajutisi korduveksporditehinguid.

3. Avatud üldekspordiluba hõlmab vastavalt artiklile 13 kõiki selliste kultuuriväärtustega sooritatud ajutisi eksporditehinguid, mis kuuluvad muuseumi või mõne muu asutuse alalisse kollektsiooni.

4. Liikmesriik võib avatud eri- või üldekspordiloa igal ajal tühistada, kui ei täideta selle väljaandmisel kehtestatud tingimusi. Ta teatab viivitamata komisjonile, kui väljaantud ekspordiluba ei ole tagastatud ja seda võidakse kuritarvitada. Komisjon teavitab viivitama teisi liikmesriike.

5. Liikmesriigid võivad kehtestada mis tahes põhjendatud meetmeid, mida nad peavad vajalikuks, et jälgida oma riigi territooriumil nende endi avatud ekspordilubade kasutamist.

II JAGU

TAVALINE EKSPORDILUBA

Artikkel 3

1. Tavaline ekspordiluba antakse välja vormil, mille näidis on esitatud I lisas. Vorm trükitakse puidumassi jääkideta valgele kirjutuspaberile, mille kaal on vähemalt 55 g/m2.

2. Vormi mõõdud on 210 × 297 mm.

3. Vormid esitatakse trükitult või elektrooniliselt ja täidetakse Euroopa Liidu ühes ametlikus keeles, mille on määranud väljaandva liikmesriigi pädevad ametiasutused.

Pädev ametiasutus liikmesriigis, kus vorm esitatakse, võib nõuda selle tõlkimist kõnealuse liikmesriigi keelde või ühte riigikeelde. Sellisel juhul kannab tõlkimiskulud isik, kellele luba väljastatakse.

4. Liikmesriigid on kohustatud:

a)	laskma trükkida vormid, mis kannavad trükkija nime ja aadressi või tunnust;

b)	rakendama kõiki meetmeid, et vältida vormide võltsimist. Sellel eesmärgil liikmesriikides vastuvõetud identifitseerimisviisid tehakse teatavaks komisjonile, et need edastataks teiste liikmesriikide pädevatele ametiasutustele.

5. Vormide täitmisel eelistatakse mehhaanilist või elektroonilist viisi. Taotluse võib siiski täita ka selgesti loetavas käekirjas, tindi ja trükitähtedega.

Ükskõik millist meetodit kasutatakse, ei tohi vormidel olla kustutamisi, ülekirjutatud sõnu ega muid parandusi.

Artikkel 4

1. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, antakse iga kultuuriväärtuse saadetise puhul välja eraldi ekspordiluba.

2. Lõike 1 kohaldamisel tähendab saadetis kas üksikut kultuuriväärtust või mitut kultuuriväärtust.

3. Kui saadetis koosneb mitmest kultuuriväärtusest, peab pädev ametiasutus otsustama, kas kõnealuse saadetise jaoks on vaja välja anda üks või mitu ekspordiluba.

Artikkel 5

Vorm koosneb kolmest eksemplarist:

a)	eksemplar, mis kannab numbrit 1, on taotlus;

b)	eksemplar, mis kannab numbrit 2, jääb isikule, kellele luba väljastatakse;

c)	eksemplar, mis kannab numbrit 3, tagastatakse selle väljastanud ametiasutusele.

Artikkel 6

1. Loa taotleja täidab ära taotluse lahtrid 1, 3, 6–21, 24 ning vajaduse korral lahtri 25 ja teised eksemplarid, välja arvatud juhtudel, kus on lubatud lahter või lahtrid eelnevalt täita trükis.

Liikmesriik võib sätestada, et on vaja täita ainult taotlus.

2. Taotlusele lisatakse:

a)	dokumendid, mis sisaldavad kogu asjakohase informatsiooni kultuuriväärtus(t)e ja selle (nende) õigusliku seisundi kohta taotluse esitamise ajal, ning vajaduse korral ka muud dokumendid (arved, eksperthinnangud jne);

nõuetekohaselt tõestatud foto või vajaduse korral ja pädevate ametiasutuste äranägemisel mustvalged või värvilised fotod kõnealusest kultuuriväärtusest (formaat vähemalt 8 cm × 12 cm).

Selle nõude võib vajaduse korral ja pädeva ametiasutuse äranägemisel asendada kultuuriväärtuste üksikasjaliku nimekirjaga.

3. Pädev ametiasutus võib ekspordiloa väljaandmiseks nõuda eksporditavate kultuuriväärtuste füüsilist esitamist.

4. Kõik kulud, mis on seotud lõigete 2 ja 3 kohaldamisega, kannab ekspordiloa taotleja.

5. Ekspordiloa saamiseks esitatakse nõuetekohaselt täidetud vorm liikmesriigi määruse (EÜ) nr 116/2009 artikli 2 lõike 2 kohaselt määratud pädevale ametiasutusele. Kui ametiasutus on ekspordiloa välja andnud, jääb esimene eksemplar sellesse asutusse ja ülejäänud eksemplarid tagastatakse isikule, kellele ekspordiluba väljastati või tema volitatud esindajale.

Artikkel 7

Koos ekspordideklaratsiooniga esitatakse järgmised dokumendid:

a)	eksemplar, mis on antud isikule, kellele luba väljastati;

b)	eksemplar, mis on antud tagastamiseks loa väljastanud ametiasutusele.

Artikkel 8

1. Ekspordideklaratsioonide eest vastutav tolliasutus tagab, et ekspordideklaratsioonil või vajadusel ATA-märkmikus olevad kanded vastaksid ekspordiloal olevale, ja tagab, et loale viidataks ekspordideklaratsiooni lahtris 44 või ATA-märkmiku lõigendil.

Tolliasutus võtab identifitseerimiseks kohased meetmed. Selleks võib kasutada tolliasutuse pitsatit või templit. Loa väljastanud asutusele tagastatav ekspordiloa vormi eksemplar lisatakse ühtse haldusdokumendi 3. eksemplarile.

2. Pärast 2. ja 3. eksemplari lahtri 23 täitmist tagastab tolliasutus, kes on pädev ekspordideklaratsioone vastu võtma, deklarandile või tema volitatud esindajale eksemplari, mis on ette nähtud isikule, kellele luba väljastati.

3. Loa väljastanud asutusele tagastatav ekspordiloa vormi eksemplar peab olema saadetisega kaasas Euroopa Liidu tolliterritooriumilt väljumise kohal asuva tolliasutuseni.

Tolliasutus lööb vormi 26. lahtrisse oma pitsati ning tagastab vormi väljastanud asutusele.

Artikkel 9

1. Ekspordiluba kehtib kuni 12 kuud alates väljaandmise kuupäevast.

2. Kui tegemist on ajutise ekspordi taotlemisega, võivad pädevad ametiasutused määrata tähtaja, mille jooksul tuleb kultuuriväärtused loa väljaandnud liikmesriiki taassissevedada.

3. Kui ekspordiluba kaotab kehtivuse, ilma et seda oleks kasutatud, tagastab isik, kellele luba väljastati, kohe tema valduses olevad eksemplarid loa väljastanud asutusele.

III JAGU

AVATUD ERIEKSPORDILOAD

Artikkel 10

1. Avatud eriekspordilube võib välja anda konkreetsete kultuuriväärtuste suhtes, mida tõenäoliselt eksporditakse Euroopa Liidust ajutiselt korduvalt, et neid kasutada ja/või eksponeerida kolmandas riigis. Kultuuriväärtused peavad kuuluma konkreetsele neid kasutavale või eksponeerivale isikule või organisatsioonile või olema seaduslikult nende valduses.

2. Ekspordiloa võib välja anda ainult sel juhul, kui ametiasutus on veendunud, et isik või organisatsioon suudab tagada, et kultuuriväärtus tuuakse tagasi Euroopa Liitu heas seisukorras ning et seda on võimalik selliselt kirjeldada või märgistada, et ajutise eksportimise ajal ei teki kahtlust, kas eksporditav kultuuriväärtus ja avatud eriekspordiloal kirjeldatud kultuuriväärtus on üks ja sama.

3. Ekspordiloa kehtivusaeg ei ületa viit aastat.

Artikkel 11

Ekspordiluba esitatakse koos kirjaliku ekspordideklaratsiooniga või nõudmise korral ka muul juhul koos kultuuriväärtusega.

Selle liikmesriigi pädev ametiasutus, kus ekspordiluba esitatakse, võib nõuda selle tõlkimist kõnealuse liikmesriigi keelde või ühte selle riigikeeltest. Sellisel juhul kannab tõlkimiskulud isik, kellele luba väljastati.

Artikkel 12

1. Ekspordideklaratsiooni vastu võtma volitatud tolliasutus tagab, et esitatakse ekspordiloal kirjeldatud kaubad ning kui nõutakse kirjalikku ekspordideklaratsiooni, viidatakse selle lahtris 44 kõnealusele loale.

2. Kui nõutakse kirjalikku deklaratsiooni, tuleb ekspordiluba lisada ühtse haldusdokumendi 3. eksemplarile ja see peab liikuma koos kaubaga kuni Euroopa Liidu tolliterritooriumilt väljumise kohal asuva tolliasutuseni. Kui ühtse haldusdokumendi 3. eksemplar antakse eksportija või tema esindaja kätte, antakse talle ka edaspidiseks kasutamiseks ettenähtud ekspordiluba.

IV JAGU

AVATUD ÜLDEKSPORDILOAD

Artikkel 13

1. Avatud üldekspordilube võib välja anda muuseumile või muule asutusele tema alalisse kollektsiooni kuuluvate esemete kohta, mida tõenäoliselt eksporditakse Euroopa Liidust ajutiselt korduvalt, et neid eksponeerida kolmandas riigis.

2. Ekspordiloa võib välja anda ainult sel juhul, kui pädev ametiasutus on veendunud, et asutus suudab tagada, et kultuuriväärtus tuuakse Euroopa Liitu tagasi heas seisukorras. Ekspordiluba võib ajutise ekspordi korral kasutada alalisse kollektsiooni kuuluvate esemete mis tahes kombinatsiooni suhtes. Seda võib kasutada mitme erineva eseme kombinatsiooni puhul kas järjekorras või samaaegselt.

3. Ekspordiloa kehtivusaeg ei ületa viit aastat.

Artikkel 14

Ekspordiluba esitatakse koos ekspordideklaratsiooniga.

Artikkel 15

1. Ekspordideklaratsiooni vastu võtma volitatud tolliasutus tagab, et ekspordiluba esitatakse koos eksporditavate kultuuriväärtuste nimekirjaga, mis on vastavuses ekspordideklaratsioonis märgitud kirjeldusega. Nimekiri peab olema asutuse plangil ja selle igal lehel peab olema loale märgitud asutuse esindaja allkiri. Igal lehel peab olema ka loale asjaomasesse kohta löödud asutuse tempel. Ekspordideklaratsiooni lahtris 44 tuleb viidata ekspordiloale.

2. Ekspordiluba lisatakse ühtse haldusdokumendi 3. eksemplarile ja see peab liikuma koos saadetisega kuni ühenduse tolliterritooriumilt väljumise kohal asuva tolliasutuseni. Kui ühtse haldusdokumendi 3. eksemplar antakse eksportija või tema esindaja kätte, antakse talle ka edaspidiseks kasutamiseks ettenähtud ekspordiluba.

V JAGU

AVATUD EKSPORDILUBADE VORMID

Artikkel 16

1. Avatud eriekspordiluba antakse välja vormil, mille näidis on esitatud II lisas.

2. Avatud üldekspordiluba antakse välja vormil, mille näidis on esitatud III lisas.

3. Loa vormid esitatakse trükitult või elektrooniliselt Euroopa Liidu ühes või mitmes ametlikus keeles.

4. Ekspordiloa mõõdud on 210 × 297 mm. Pikkuse puhul on lubatud hälve vahemikus - 5 kuni + 8 mm.

Kasutatakse valget puidumassi jääkideta kirjapaberit, mis kaalub vähemalt 55 g/m2. Paberile trükitakse helesinist värvi giljoššmustriga taust, mis toob esile kõik mehaaniliste või keemiliste vahenditega teostatud võltsingud.

5. Ekspordiloa teine eksemplar, millel puudub giljoššmustriga taust, on ette nähtud ainult eksportijale kasutamiseks või märkmete tegemiseks.

Liikmesriik määrab kindlaks, millist taotlusvormi kasutatakse.

6. Liikmesriigil on õigus trükkida ekspordiload ise või lasta need trükkida selleks volitatud trükikodades. Viimasel juhul peab igal loal olema viide volitusele.

Igal ekspordiloal peab olema trükikoja nimi ja aadress või tunnus, mille abil saab trükikoda identifitseerida. Sellele peab olema trükitud või templiga kantud järjekorranumber, mille järgi saab ekspordiloa identifitseerida.

7. Liikmesriigid vastutavad ekspordilubade võltsimise vältimiseks vajalike meetmete võtmise eest.

Sellel eesmärgil liikmesriikides vastuvõetud identifitseerimisviisid tehakse teatavaks komisjonile, kes edastab need teiste liikmesriikide pädevatele ametiasutustele.

8. Ekspordiload täidetakse mehhaaniliselt või elektrooniliselt. Erandjuhtudel võib neid täita trükitähtedes musta kuulsulepeaga.

Seal ei tohi olla kustutamisi, ülekirjutatud sõnu ega muid parandusi.

VI JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel 17

Määrus (EMÜ) nr 752/93 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas V lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 18

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. november 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 39, 10.2.2009, lk 1.

(2) EÜT L 77, 31.3.1993, lk 24.

(3) Vt IV lisa.

I LISA

Ekspordiloa standardvormi näidis

SELGITAVAD MÄRKUSED

1. Üldist

1.1.

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 116/2009 on liikmesriikide kultuuripärandi kaitsmiseks vaja kultuuriväärtuste ekspordiks ekspordiluba.

Rakendusmäärusega (EL) nr 1081/2012 nähakse ette ekspordilubade standardvorm. Selle eesmärgiks on tagada kultuuriväärtuste standardne kontroll Euroopa Liidu välispiiridel.

Ette on nähtud ka kaks muud tüüpi ekspordiluba:

—	avatud eriekspordiluba, mis antakse välja konkreetsete kultuuriväärtuste kohta, mida tõenäoliselt eksporditakse Euroopa Liidust ajutiselt korrapäraste ajavahemike järel, et neid kasutada ja/või eksponeerida kolmandas riigis;

—	avatud üldekspordiluba, mis antakse välja muuseumidele või muudele asutustele nende alalisse kollektsiooni kuuluvate esemete kohta, mida tõenäoliselt eksporditakse Euroopa Liidust ajutiselt korrapäraste ajavahemike järel, et neid eksponeerida kolmandas riigis.

1.2.	Tavalise ekspordiloa vormi kolm eksemplari tuleb täita loetavalt ja kustutamatult, eelistavalt mehaaniliselt või elektrooniliselt. Kui vormid täidetakse käsitsi, tuleb seda teha tindiga ning trükitähtedega. Vormidel ei tohi mingil juhul olla kustutusi, ülekirjutatud sõnu ega muid parandusi.

1.3.

Kasutamata lahtrid tuleb läbi kriipsutada, nii et sinna ei saaks enam midagi juurde lisada.

Eksemplare eristatakse numbrite ja otstarbe järgi, mis on näha lehe vasakpoolses servas. Eksemplarid tuleb panna järjekorda järgmiselt:

— 1. eksemplar: taotlus, mis jääb väljastanud asutusele (iga liikmesriik määrab selle asutuse); täiendavate loetelude puhul tuleb kasutada nii mitut 1. eksemplari kui vaja; pädev väljaandev asutus otsustab, kas antakse välja üks või mitu ekspordiluba;

— 2. eksemplar: esitatakse ekspordiriigi pädevale tolliasutusele koos ekspordideklaratsiooniga ning pärast seda, kui nimetatud tolliasutus on sellele oma pitsati pannud, jääb see isikule, kellele luba väljastati;

— 3. eksemplar: esitatakse ekspordiriigi pädevale tolliasutusele ning saadetakse koos saadetisega ühenduse tolliasutusse, kus vormistatakse Euroopa Liidu tolliterritoorimilt väljumine; väljumist vormistav tolliasutus lööb sellele eksemplarile oma pitsati ning tagastab väljastanud asutusele.

2. Rubriigid

1. lahter

Taotleja: isiku või ettevõtte nimi ja täielik aadress või ettevõtte peakorteri aadress.

2. lahter

Ekspordiluba: täidab pädev asutus.

3. lahter

Kaubasaaja: kaubasaaja nimi ja täielik aadress ning kolmas riik, kuhu kaubad alaliselt või ajutiselt eksporditakse.

4. lahter

Märkida, kas eksport on alaline või ajutine.

5. lahter

Väljastanud asutus: pädeva asutuse nimi ja loa väljastanud liikmesriik.

6. lahter

Taotleja esindaja: täita ainult juhul, kui taotlejat esindab volitatud esindaja.

7. lahter

Eseme(te) omanik: nimi ja aadress.

8. lahter

Kirjeldus vastavalt määruse (EÜ) nr 116/2009 I lisale. Kultuuriväärtuse(-väärtuste) liik(liigid): kaubad on klassifitseeritud liikidesse 1–15. Märkida ainult vastav number.

9. lahter

Kultuuriväärtuse(-väärtuste) kirjeldus: märkida, mis kultuuriväärtuse(-väärtustega) on tegemist (näiteks maal, skulptuur, bareljeef, filmide negatiivmaatriks või positiivkoopia, mööbel või esemed, muusikainstrumendid), ning kirjeldada objektiivselt eseme(te) välimust.

—	13. kategooriasse kuuluvate esemete puhul märkida kollektsiooni tüüp ja/või geograafiline päritolu.

—	Teaduslike kollektsioonide ja näidiste puhul märkida teaduslik nimetus.

—	Paljudest esemetest koosnevate arheoloogiliste kollektsioonide puhul piisab, kui anda üldine kirjeldus, millele lisandub teadus- või arheoloogiaasutuse või instituudi poolt välja antud tõend või sertifikaat ning esemete loetelu.

Kui kõikide esemete kirjeldamiseks ei ole piisavalt ruumi, peab taotleja lisama vajaliku arvu lehti.

10. lahter

CN-kood: viitena märkida koondnomenklatuuri kood.

11. lahter

Arv/kogus: märkida esemete arv, eelkõige juhul, kui need moodustavad komplekti.

Filmide puhul märkida filmirullide arv, formaat ja pikkus.

12. lahter

Väärtus riigi valuutas: märkida eseme(te) väärtus riigi valuutas.

13. lahter

Kultuuriväärtuse(-väärtuste) ekspordi eesmärk / loa taotlemise põhjus: märkida, kas eksporditavad esemed on müüdud või neid kavatsetakse müüa, eksponeerida, lasta hinnata, parandada või neid kasutatakse muul viisil ning kas need tagastatakse.

14. lahter

Pealkiri või teema: kui teosel pole täpset nime, märkida selle teema, kirjeldades lühidalt, mida see kujutab või, filmide puhul, selle teema.

Teaduslike instrumentide või muude esemete puhul, kus pole võimalik määratleda pealkirja ega teemat, piisab lahtri 9 täitmisest.

15. lahter

Mõõdud: eseme(te) ja vajadusel nende aluste mõõdud (sentimeetrites).

Keerulise ja ebatavalise kujuga esemete puhul märkida mõõdud sellises järgekorras: H × L × D (pikkus, laius, paksus).

16. lahter

Dateering: kui täpne valmistamisaeg pole teada, märkida sajand ja täpsustada (esimene veerand, esimene pool) või aastatuhat (liikide 1–7 puhul).

Antiikesemete puhul, mille vanust on vaja määratleda (üle 50 või 100 aasta vanad või 50–100 aastat vanad) ja mille puhul sajandi märkimisest ei piisa, märkida ligilähedane valmistamisaasta (nt umbes 1890, 1950ndatest).

Kui filmide puhul pole valmimisaeg teada, märkida aastakümme.

Kogude puhul (arhiivid ja raamatukogud) märkida kõige varasem kuupäev ja viimane kuupäev.

17. lahter

Muud tunnused: märkida esemete kohta kõik muud andmed, mis hõlbustavad nende identifitseerimist, näiteks varasemad ajaloolised etapid, teostamise tingimused, eelmised omanikud, kuidas seda on säilitatud ja restaureeritud, bibliograafia, elektrooniline kood või märgistus.

18. lahter

Esitatud dokumendid/eritunnused: teha vastavatesse ruutudesse ristid.

19. lahter

Autor või kunstnik, ajajärk, töökoda ja/või stiil: märkida autori või kunstniku nimi, kui see on teada ja dokumenteeritud. Kui teos on ühistöö või koopia, märkida autorite või kunstnike nimed või kopeeritud kunstniku nimi, kui see on teada. Kui teose autoriks või kunstnikuks peetakse ühte inimest, märkida „Autoriks/kunstnikuks peetakse [—]”.

Kui autor või kunstnik pole teada, märkida töökoda, koolkond või stiil (nt Velazquezi töökoda, Veneetsia koolkond, Mingi periood, Louis XV stiil või Victoria-ajastu).

Trükitud teose puhul märkida kirjastaja nimi, väljaandmise koht ja aasta.

20. lahter

Materjal või tehnika: selles lahtris antud teave peab olema võimalikult täpne. Märkida kasutatud materjal ja tehnika (nt õlimaal, puulõige, söe- või pliiatsijoonis, väljasulatatava mudeliga täppisvalu, nitraatfilm jne).

21. lahter

(1. eksemplar): loataotlus: täidab taotleja või tema esindaja, kes peab tõendama taotluses ja alusdokumentides toodud teabe õigsust.

22. lahter

Allkiri ja väljastanud asutuse pitsat: täidab pädev asutus, märkides koha ja kuupäeva loa kolmel eksemplaril.

23. lahter

(2. ja 3. eksemplar): täidab ekspordiriigi tolliasutus: täidab tolliasutus, kus viiakse läbi eksporditehing ning antakse ekspordiluba.

Ekspordiriigi tolliasutus on tolliasutus, kus esitatakse ekspordideklaratsioon ja viiakse läbi ekspordiformaalsused.

24. lahter

Kultuuriväärtuse(-väärtuste) foto(d): värvilised fotod (mõõtmetega vähemalt 9 × 12 cm) tuleb kleepida. Kolmemõõtmeliste esemete identifitseerimise hõlbustamiseks võidakse nõuda mitmest küljest tehtud fotosid.

Pädev asutus peab kinnitama foto allkirja ja väljastanud asutuse pitsatiga.

Pädevad asutused võivad nõuda täiendavaid fotosid.

25. lahter

Lisalehed: lisalehtede olemasolul märkida nende arv.

26. lahter

(2. ja 3. eksemplar): väljumise vormistanud tolliasutus: täidab väljumise vormistanud tolliasutus.

Väljumise vormistanud tolliasutus on viimane tolliasutus enne esemete lahkumist Euroopa Liidu territooriumilt.

II LISA

Avatud eriekspordiloa ja selle eksemplaride näidisvorm

III LISA

Avatud üldekspordiloa ja selle eksemplaride näidisvorm

IV LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatustega

Komisjoni määrus (EMÜ) nr 752/93	(EÜT L 77, 31.3.1993, lk 24)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1526/98	(EÜT L 201, 17.7.1998, lk 47)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 656/2004	(ELT L 104, 8.4.2004, lk 50)

V LISA

Vastavustabel

Määrus (EMÜ) nr 752/93	Käesolev määrus
Artikli 1 lõike 1 sissejuhatus	Artikli 1 lõike 1 sissejuhatus
Artikli 1 lõike 1 esimene, teine ja kolmas taane	Artikli 1 lõike 1 punktid a, b ja c
Artikli 1 lõiked 2 ja 3	Artikli 1 lõiked 2 ja 3
Artikli 2 lõike 1 esimene lause	Artikli 2 lõike 1 esimene lõik
Artikli 2 lõige 1 teine lause	Artikli 2 lõike 1 teine lõik
Artikli 2 lõiked 2–5	Artikli 2 lõiked 2–5
Artikli 3 lõiked 1 ja 2	Artikli 3 lõiked 1 ja 2
Artikli 3 lõike 3 esimene lause	Artikli 3 lõike 3 esimene lõik
Artikli 3 lõike 3 teine ja kolmas lause	Artikli 3 lõike 3 teine lõik
Artikli 3 lõike 4 sissejuhatus	Artikli 3 lõike 4 sissejuhatus
Artikli 3 lõike 4 esimene ja teine taane	Artikli 3 lõike 4 punktid a ja b
Artikli 3 lõike 5 esimene ja teine lause	Artikli 3 lõike 5 esimene lõik
Artikli 3 lõike 5 kolmas lause	Artikli 3 lõike 5 teine lõik
Artikkel 4	Artikkel 4
Artikli 5 sissejuhatus	Artikli 5 sissejuhatus
Artikli 5 esimene teine ja kolmas taane	Artikli 5 sissejuhatuse punktid a, b ja c
Artikli 6 lõike 1 esimene lause	Artikli 6 lõike 1 esimene lõik
Artikli 6 lõike 1 teine lause	Artikli 6 lõike 1 teine lõik
Artikli 6 lõike 2 sissejuhatus	Artikli 6 lõike 2 sissejuhatus
Artikli 6 lõike 2 esimene ja teine taane	Artikli 6 lõike 2 punktid a ja b
Artikli 6 lõiked 3, 4 ja 5	Artikli 6 lõiked 3, 4 ja 5
Artikli 7 sissejuhatus	Artikli 7 sissejuhatus
Artikli 7 esimene ja teine taane	Artikli 7 punktid a ja b
Artikli 8 lõiked 1 ja 2	Artikli 8 lõiked 1 ja 2
Artikli 8 lõike 3 esimene lause	Artikli 8 lõike 3 esimene lõik
Artikli 8 lõike 3 teine lause	Artikli 8 lõike 3 teine lõik
Artikkel 9	Artikkel 9
Artiklid 10–15	Artiklid 10–15
Artikli 16 lõiked 1, 2 ja 3	Artikli 16 lõiked 1, 2 ja 3
Artikli 16 lõike 4 esimene ja teine lause	Artikli 16 lõike 4 esimene lõik
Artikli 16 lõike 4 kolmas ja neljas lause	Artikli 16 lõike 4 teine lõik
Artikli 16 lõige 5	Artikli 16 lõige 5
Artikli 16 lõike 6 esimene ja teine lause	Artikli 16 lõike 6 esimene lõik
Artikli 16 lõike 6 kolmas ja neljas lause	Artikli 16 lõike 6 teine lõik
Artikli 16 lõike 7 esimene lause	Artikli 16 lõike 7 esimene lõik
Artikli 16 lõike 7 teine lause	Artikli 16 lõike 7 teine lõik
Artikli 16 lõike 8 esimene ja teine lause	Artikli 16 lõike 8 esimene lõik
Artikli 16 lõike 8 kolmas lause	Artikli 16 lõike 8 teine lõik
—	Artikkel 17
Artikkel 17	Artikkel 18
I, II ja III lisa	I, II ja III lisa
—	IV lisa
—	V lisa

22.11.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 324/25

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1082/2012,

9. november 2012,

millega muudetakse määrust (EL) nr 185/2010 seoses ELi lennundusjulgestuse valideerimisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrust (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002 (1), eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 4. märtsi 2010. aasta määrus (EL) nr 185/2010, millega nähakse ette üksikasjalikud meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks (2), ei sisalda üksikasjalikke ELi lennundusjulgestuse valideerimise eeskirju. Sellised eeskirjad on vaja kehtestada selleks, et ühtlustada tingimusi, mille alusel tehakse kindlaks lennundusjulgestuseeskirjade täitmine.

(2)	Seepärast tuleb määrust (EL) nr 185/2010 vastavalt muuta.

(3)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 300/2008 artikli 19 lõike 1 kohaselt loodud tsiviillennundusjulgestuse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 185/2010 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Liikmesriigid näitavad komisjonile hiljemalt 31. jaanuariks 2013, kuidas nad aitavad kaasa määruse (EL) nr 185/2010 lisa punkti 11.6 rakendamisele seoses punktiga 6.8.

Enne käesoleva määruse jõustumist sertifitseeritud sõltumatutel valideerijatel on jätkuvalt õigus valideerida liikmesriikide tuntud saatjaid ELi lennundusjulgestuse valdkonnas kuni oma sertifikaadi aegumiseni või kuni viis aastat, olenevalt sellest, kumb tähtaeg on lühem.

Artikkel 3

Komisjon kontrollib ja hindab käesolevas määruses sätestatud meetmete kohaldamist ning teeb vajaduse korral ettepaneku hiljemalt 30. juuniks 2015.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub selle avaldamise kuupäeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. november 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 97, 9.4.2008, lk 72.

(2) ELT L 55, 5.3.2010, lk 1.

LISA

Määruse (EL) nr 185/2010 lisa muudetakse järgmiselt.

Punkti 6.3.1.2 alapunkti b muudetakse järgmiselt:

a)	esimeses lõigus asendatakse mõiste „sõltumatu valideerija” mõistega „ELi lennundusjulgestuse valideerija”;

b)	teises lõigus asendatakse mõiste „sõltumatu valideerija” mõistega „ELi lennundusjulgestuse valideerija”;

Punkti 6.4.1.2 alapunkti b muudetakse järgmiselt:

a)	esimeses lõigus asendatakse mõiste „sõltumatu valideerija” mõistega „ELi lennundusjulgestuse valideerija”;

b)	teises lõigus asendatakse mõiste „sõltumatu valideerija” mõistega „ELi lennundusjulgestuse valideerija”;

c)	kolmandas lõigus asendatakse mõiste „sõltumatu valideerija” mõistega „ELi lennundusjulgestuse valideerija”;

d)	viiendas lõigus asendatakse mõiste „sõltumatu valideerija” mõistega „ELi lennundusjulgestuse valideerija”.

Punkt 6.8 asendatakse järgmisega:

„6.8. KOLMANDATEST RIIKIDEST LIITU VEETAVA KAUBA JA POSTI KAITSE

6.8.1. Lennuettevõtjate määramine

6.8.1.1.

Lennuettevõtjale, kes veab kaupa või posti liites 6-F loetlemata kolmanda riigi lennujaamast, et anda kõnealune kaup või post üle mõnes määruse (EÜ) nr 300/2008 reguleerimisalasse kuuluvas lennujaamas või kõnealusest lennujaamast selline kaup või post läbi vedada või seal maha laadida, annab kolmanda riigi lennujaamast lennukaupa või -posti ELi vedava lennuettevõtja (Air Cargo or Mail Carrier operating into the Union from a Third Country Airport, edaspidi „ACC3”) staatuse järgmine asutus:

a)	selle liikmesriigi pädev asutus, kes väljastas lennuettevõtjale lennuettevõtja sertifikaadi;

liikmesriigi väljastatavat lennuettevõtja sertifikaati mitteomavate lennuettevõtjate puhul selle liikmesriigi pädev asutus, mis on loetletud komisjoni määruses (EÜ) nr 748/2009, (1) mida on muudetud määrusega (EL) nr 394/2011 (2) nimekirja kohta õhusõiduki käitajatest, kes teostasid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (3) I lisas loetletud lennutegevusi 1. jaanuaril 2006 või pärast seda;

liikmesriigi väljastatavat lennuettevõtja sertifikaati mitteomavate ja määruse (EÜ) nr 748/2009 lisas loetlemata lennuettevõtja puhul selle liikmesriigi pädev asutus, kus on tema põhiline tegevuskoht liidus, või kõnealuse pädeva asutusega sõlmitud kokkuleppe kohaselt liidu mis tahes muu pädev asutus.

6.8.1.2.

Lennuettevõtjale ACC3 staatuse andmine seoses kauba ja posti veoga, mida ta teostab lennujaamast, mille puhul on nõutav ACC3 staatus (edaspidi „asjaomane kaubavedu”), põhineb järgmisel:

a)	sellise isiku nimetamine, kes asjaomase kaubaveoga seoses üldiselt vastutab lennuettevõtja nimel kauba või posti julgestamist käsitlevate sätete rakendamise eest, ning

kuni 30. juunini 2014 dokument „Kohustuste deklaratsioon – ACC3”, mis on esitatud liites 6-H ja millega kinnitatakse, et rakendatakse julgestusprogrammi, mis hõlmab liites 6-G esitatud punkte. Sellele deklaratsioonile kirjutab lennuettevõtja nimel alla tema seaduslik esindaja või julgestuse eest vastutav isik. Pädev asutus säilitab deklaratsiooni koopia või originaali kuni ACC3 staatuse aegumise kuupäevani;

c)	alates 1. juulist 2014 ELi lennundusjulgestuse valideerimise aruanne, millega kinnitatakse julgestusmeetmete rakendamist.

6.8.1.3.

Pädev asutus omistab ACC3 staatuse saanule kordumatu tähtnumbrilise standardvormis tunnuse, millega identifitseeritakse lennuettevõtjat ja kolmanda riigi lennujaama, kust lennuettevõtja on määratud vedama liitu kaupa või posti.

6.8.1.4.

Kõnealune staatus kehtib kuni viis aastat alates kuupäevast, mil pädev asutus sisestas ACC3 andmed liidu kokkuleppeliste esindajate ja tuntud saatjate andmebaasi.

6.8.1.5.

ACC3, kelle andmed on kantud ELi kokkuleppeliste esindajate ja tuntud saatjate andmebaasi, tunnustatakse kõikides liikmesriikides kolmanda riigi lennujaamast liitu suunatud kogu tegevuse puhul.

6.8.2. ELi lennundusjulgestuse valideerimine ACC3 puhul

6.8.2.1.

ELi lennundusjulgestuse valideerimine lennuettevõtja poolt teostatava asjaomase kaubaveo puhul koosneb järgmisest:

a)	lennuettevõtja julgestusprogrammi kontrollimine, millega tagatakse kõnealuse programmi asjakohasus ja vastavus liites 6-G esitatud kõigi punktide osas, ning

b)	kontrollimine, et asjaomase kaubaveo suhtes rakendatakse lennundusjulgestusmeetmeid, kasutades liites 6-C3 esitatud kontrollkaarti.

6.8.2.2.

Kohapealset kontrolli viiakse ELi lennundusjulgestuse valideerimise käigus läbi järgmises ulatuses.

Lennujaamas, kust lennuettevõtja teostab asjaomast kaubavedu, enne kui kõnealuse lennujaama puhul võib talle omistada ACC3 staatuse.

Kui ELi lennundusjulgestuse valideerimise käigus tehakse seejärel kindlaks liites 6-C3 esitatud kontrollkaardil märgitud ühe või mitme eesmärgi rakendamata jätmine, ei omista pädev asutus lennuettevõtjale ACC3 staatust asjaomase kaubaveo puhul, kui lennuettevõtja ei esita tõendeid, et kindlakstehtud puuduste kõrvaldamiseks on rakendatud meetmeid.

Sellise esindusliku hulga lennujaamade puhul, kus lennuettevõtja teostab asjaomast kaubavedu, enne kui kõnealusele lennuettevõtjale antakse ACC3 staatus kõigi selliste lennujaamade puhul, kus ta teostab asjaomast kaubavedu, kohaldatakse järgmisi tingimusi:

a)	selle võimaluse kasutamist taotleb mitut asjaomast kaubavedu teostav lennuettevõtja;

b)	pädev asutus peab olema kindlaks teinud, et lennuettevõtja kohaldab ettevõttesisest lennundusjulgestuse kvaliteediprogrammi, mis on võrdväärne ELi lennundusjulgestuse valideerimisega;

c)	esinduslik hulk on vähemalt kolm lennujaama või 5%, olenevalt sellest, kumb arv on suurem, ning see hõlmab kõiki lennujaamu, mis on määratud kui kõrge ohutasemega lähtekohad;

pädev asutus on kokku leppinud tegevuskava, millega tagatakse ELi lennundusjulgestuse valideerimine igal staatusega hõlmatud aastal täiendavates lennujaamades, millele omistatakse ACC3 staatus, või seni, kuni kõik lennujaamad on valideeritud. Kõnealuseid valideerimisi tehakse igal aastal vähemalt punktiga c nõutaval arvul. Tegevuskavas põhjendatakse täiendavate lennujaamade valimise põhjuseid;

e)	kõigi ACC3 staatuste kehtivus lõppeb samal päeval;

kui tegevuskavas kokku lepitud ELi lennundusjulgestuse valideerimise käigus tehakse kindlaks, et täitmata on vähemalt üks liite 6-C3 kontrollkaardil esitatud eesmärk, nõuab staatust omistav pädev asutus tõendeid, et kõnealuses lennujaamas rakendatakse meetmeid puuduste kõrvaldamiseks, ja sõltuvalt puuduse raskusastmest nõuab järgmist:

—	ELi lennundusjulgestuse valideerimine kõigis lennujaamades, mille puhul ACC3 staatus on nõutav kooskõlas punkti 6.8.2.2 alapunktiga 1, pädeva asutuse kehtestatud tähtaja jooksul või

—	punkti d kohaste ELi lennundusjulgestuse valideerimiste kahekordne arv ACC3 staatuse kehtivusaja igal järelejäänud aastal.

6.8.2.3.

Pädev asutus saab omistada lennuettevõtjale ACC3 staatuse piiratud ajaks, mis lõppeb hiljemalt 30. juunil 2016, kui ELi lennundusjulgestuse valideerimist ei olnud võimalik teha lennuettevõtjast sõltumatutel objektiivsetel põhjustel. Kui kõnealune staatus antakse rohkem kui kolmeks kuuks, peab pädev asutus olema kontrollinud, et lennuettevõtja kohaldab ettevõttesisest lennundusjulgestuse kvaliteediprogrammi, mis on võrdväärne ELi lennundusjulgestuse valideerimisega.

6.8.2.4.

Kui ACC3 suhtes on ELi lennundusjulgestuse valideerimine läbi viidud enne 1. juulit 2014 ja selle käigus ei ole kinnitust leidnud punkti 6.8.3.2 teises lauses sätestatud nõuete täitmine, esitab ACC3 pädevale asutusele hiljemalt 1. juuliks 2014 tõendid kõnealuste nõuete täitmise kohta. Tõendid hõlmavad julgestusprogrammi vastava osa ajakohastamist ja võivad hõlmata kohapealset järelkontrolli.

6.8.2.5.

ELi lennundusjulgestuse valideerimise tulemused märgitakse valideerimisaruandesse, mis koosneb vähemalt liites 6-H1 esitatud kohustuste deklaratsioonist, liites 6-C3 esitatud kontrollkaardist ja liite 11-A kohasest ELi lennundusjulgestuse valideerija deklaratsioonist. ELi lennundusjulgestuse valideerija esitab pädevale asutusele valideerimisaruande ja valideeritud lennuettevõtjale selle koopia.

6.8.3. Kolmandast riigist saabuva kauba ja posti julgestuskontroll

6.8.3.1.

ACC3 tagab ELi lennujaamas üleandmiseks, sealt läbivedamiseks või seal mahalaadimiseks toimetatud kogu kauba ja posti läbivaatamise, v.a järgmistel juhtudel:

a)	ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppeline esindaja on kohaldanud saadetise suhtes nõutavaid julgestuskontrolli meetmeid ja saadetis on pärast kõnealuste kontrollimeetmete kohaldamist kuni pealelaadimiseni olnud kaitstud loata juurdepääsu eest või

b)	ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud tuntud saatja on kohaldanud saadetise suhtes nõutavaid julgestuskontrolli meetmeid ja saadetis on pärast kõnealuste kontrollimeetmete kohaldamist kuni pealelaadimiseni olnud kaitstud loata juurdepääsu eest või

kõnealuse saadetise suhtes on nõutavaid julgestuskontrolli meetmeid kohaldanud esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppelise esindaja vastutusel ning saadetis on olnud loata juurdepääsu eest kaitstud alates kõnealuste julgestuskontrolli meetmete kohaldamisest kuni pealelaadimiseni ja saadetist ei veeta reisilennukil või

d)	saadetis on vabastatud läbivaatusest komisjoni määruse (EL) nr 185/2010 lisa punkti 6.1.1 alapunkti d kohaselt ning see on loata juurdepääsu eest kaitstud alates hetkest, kui sellest sai identifitseeritav lennukaup või identifitseeritav lennupost, kuni saadetise pealelaadimiseni.

6.8.3.2.

Kuni 30. juunini 2014 peavad punktis 6.8.3.1 esitatud läbivaatamisnõuded vastama vähemalt ICAO standarditele. Pärast seda vaadatakse liitu veetav kaup ja post läbi komisjoni otsuse 2010/774/EL punktis 6.2.1 loetletud ühe vahendi või meetodiga, mis on piisav, et tagada mõistlikkuse piires, et kaup ega post ei sisalda keelatud esemeid.

6.8.3.3.

ACC3 tagab

transfeer- ja transiitkauba või -posti puhul, et lähtekohas või tarneahela muus osas on kohaldatud punkti 6.8.3.2 kohast läbivaatust või julgestuskontrolli meetmeid ning et selline saadetis on kaitstud loata juurdepääsu eest alates kõnealuste julgestuskontrolli meetmete kohaldamisest kuni saadetise pealelaadimiseni;

kõrge ohutasemega kauba ja posti puhul, et ta ise või ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud üksus on lähtekohas või tarneahela muus osas kohaldanud punkti 6.7 kohast läbivaatust või julgestuskontrolli meetmeid ning et sellisele saadetisele on märgitud „SHR” ja see on kaitstud loata juurdepääsu eest alates kõnealuste julgestuskontrolli meetmete kohaldamisest kuni saadetise pealelaadimiseni.

6.8.3.4.

ACC3 kordumatu tähtnumbriline tunnus ja saadetise julgestusstaatus, millele on osutatud punkti 6.3.2.6 alapunktis d ja mille on andnud ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppeline esindaja, märgitakse kas elektrooniliselt või kirjalikult saatedokumentidesse, milleks on kas lennusaateleht, samaväärne postidokument või eraldi deklaratsioon.

6.8.3.5.

Punktis 6.8.4 osutatud kokkuleppelise esindaja puudumise korral võib ACC3 või liites 6Fii loetletud kolmandast riigist saabuv lennuettevõtja esitada julgestusstaatuse deklaratsiooni.

6.8.4. Kokkuleppeliste esindajate ja tuntud saatjate valideerimine

6.8.4.1.

ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppelise esindaja või tuntud saatja staatuse saamiseks valideeritakse kolmandate riikide üksuseid kahest järgmisest võimalusest ühe alusel ning nad kantakse selle ACC3 andmebaasi, kellele nad kaupa või posti liitu vedamiseks vahetult kätte toimetavad:

ACC3 julgestusprogrammis on üksikasjalikult esitatud julgestuskontrolli meetmed, mida tema eest on rakendanud kolmanda riigi üksused, kellelt ta võtab vahetult vastu kaupa või posti liitu vedamiseks. ACC3 puhul valideeritakse ELi lennundusjulgestusega seoses kõnealuste üksuste kohaldatavad julgestuskontrolli meetmed, või

b)	kolmanda riigi üksused lasevad asjakohaste kauba käitlemise toimingute suhtes kohaldada ELi lennundusjulgestuse valideerimist kuni viie aasta tagant ja esitavad ACC3-le valideerimisaruande koopia.

6.8.4.2.

Kui punkti 6.8.4.1 alapunkti b kohase ELi lennundusjulgestuse valideerimise käigus järeldatakse, et kõnealune üksus

on täitnud asjaomasel kontrollkaardil osutatud eesmärgid, märgitakse valideerimisaruandes, et kõnealusele üksusele antakse ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppelise esindaja või tuntud saatja staatus. Valideerija esitab valideeritud üksusele valideerimisaruande originaali;

b)	ei ole täitnud asjaomasel kontrollkaardil osutatud eesmärke, ei lubata kõnealusel üksusel tegeleda ELi veetava kaubaga. Ta saab koopia täidetud kontrollkaardist, millel on märgitud puudused.

6.8.4.3.

ACC3 peab andmebaasi, milles on esitatud vähemalt järgmised andmed iga sellise kokkuleppelise esindaja või tuntud saatja kohta, kelle suhtes on kohaldatud ELi lennundusjulgestuse valideerimist kooskõlas punktiga 6.8.4.1 ja kellelt ta võtab vahetult vastu kaupa või posti liitu vedamiseks:

a)	ettevõtja andmed, sh tegevuskoha aadress (bona fide);

b)	äritegevuse laad, v.a tundlik äriteave;

c)	kontaktandmed, sh julgestuse eest vastutava(te) isiku(te) kontaktandmed;

d)	ettevõtja registreerimisnumber, kui see on asjakohane;

e)	valideerimisaruanne võimaluse korral ja hiljemalt alates 1. juulist 2014.

Andmebaas peab olema ACC3 kontrollimiseks kättesaadav.

Sellist andmebaasi võivad pidada ka teised ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud üksused.

6.8.5. ACC3 staatuse nõuetele mittevastavus ja staatuse tühistamine

6.8.5.1. Mittevastavus

Kui komisjon või pädev asutus tuvastab sellise tõsise puuduse ACC3 tegevuses, millel arvatakse olevat märkimisväärne mõju kogu liidu lennundusjulgestusele, teeb ta järgmist:

a)	teavitab kohe asjaomast ACC3, palub esitada märkused ja asjakohased meetmed, millega kõrvaldatakse tõsised puudused;

b)	teavitab kohe komisjoni ja teisi liikmesriike.

Kui pädev asutus ei ole suutnud puudusi kõrvaldada, võib komisjon pärast tsiviillennundusjulgestuse regulatiivkomiteega konsulteerimist otsustada, et lennuettevõtjal ei ole enam ACC3 staatust kas kolmandatest riikidest liitu saabuva konkreetse marsruudi või kõigi marsruutide puhul. Sel juhul kustutatakse kõnealuse ACC3 andmed ELi kokkuleppeliste esindajate ja tuntud saatjate andmebaasist.

Lennuettevõtjat, kellelt on võetud ACC3 staatus vastavalt punktile 6.8.5.1, ei ennistata ega lisata ELi kokkuleppeliste esindajate ja tuntud saatjate andmebaasi seni, kuni ELi lennundusjulgestuse valideerimine on kinnitanud, et tõsine puudus on kõrvaldatud, ja asjakohane pädev asutus on sellest teatanud tsiviillennundusjulgestuse komiteele.

6.8.5.2. Staatuse tühistamine

ACC3 staatuse andnud pädev asutus vastutab selle eest, et ACC3 kõrvaldatakse „liidu kokkuleppeliste esindajate ja tuntud saatjate andmebaasist”

a)	asjaomase lennuettevõtja taotlusel või tema nõusolekul;

b)	juhul, kui ACC3 ei teosta asjaomast kaubavedu ega vasta päringutele või muul viisil takistab lennundusega seotud ohtude hindamist.

Liite 6-C järele lisatakse järgmine liide:

„LIIDE 6-C3

ACC3 VALIDEERIMISE KONTROLLKAART

ACC3 (kolmanda riigi lennuväljalt lennukaupa või -posti liitu vedav lennuettevõtja) staatus on eeltingimus lennukaupa või -posti Euroopa Liitu (4) (EL), Islandile, Norrasse ja Šveitsi vedamiseks ning see on nõutav määrusega (EL) nr 185/2010, mida on muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 859/2011 (5).

ACC3 staatus on põhimõtteliselt (6) nõutav kõigi selliste lendude puhul, millega veetakse ELi/EMP lennujaamades üleantavat, sealt läbiveetavat või seal mahalaaditavat kaupa või posti. Kõik Euroopa Liidu, Islandi, Norra ja Šveitsi pädevad asutused vastutavad konkreetsetele lennuettevõtjatele ACC3 staatuse andmise eest. Kõnealune staatus põhineb lennuettevõtja julgestusprogrammil ja kohapealsel kontrollil, millega kontrollitakse käesoleval valideerimise kontrollkaardil osutatud eesmärkide täitmist.

Kontrollkaart on vahend, mida ELi lennundusjulgestuse valideerija kasutab ACC3 poolt või tema vastutuse all veetava või ACC3 staatust taotleva lennuettevõtja poolt veetava ELi/EMPsse suunduva lennukauba või -posti (7) julgestustaseme hindamisel.

Valideerimisaruanne esitatakse staatust andvale pädevale asutusele ja valideeritud üksusele hiljemalt ühe kuu jooksul alates kohapealsest kontrollist. Valideerimisaruande lahutamatuks osaks on vähemalt:

—	ELi lennundusjulgestuse valideerija allkirjastatud kontrollkaart ja vajaduse korral valideeritud üksuse märkused selle kohta;

—	kohustuste deklaratsioon (määruse (EL) nr 185/2010 lisa liide 6-H1), mille on allkirjastanud valideeritud üksus, ning

—	valideeritud üksusest sõltumatuse deklaratsioon (määruse (EL) nr 185/2010 lisa liide 11-A), mille on allkirjastanud ELi lennundusjulgestuse valideerija.

Lehekülgede nummerdamisega, ELi lennundusjulgestuse valideerimise kuupäevaga ning valideerija ja valideeritud üksuse initsiaalidega igal leheküljel tõendatakse valideerimisaruande terviklikkust. Vaikimisi on valideerimisaruanne inglise keeles.

3. osa („Lennuettevõtja julgestusprogramm”), 6. osa („Andmebaas”), 7. osa („Läbivaatus”) ja 8. osa („Kõrge ohutasemega kaup või post (HRCM)”) hinnatakse määruse (EL) nr 185/2010 lisa punktides 6.7 ja 6.8 esitatud nõuete alusel. Muude osade puhul on põhistandarditeks rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 17. lisa standardid ja soovituslikud tavad ning ICAO lennundusjulgestuse käsiraamatus sisalduvad juhendmaterjalid (dokument nr 8973 – piiratud).

Täitmisega seotud märkused

—	Kontrollkaardi kõik osad peavad olema täidetud. Teabe puudumist tuleb selgitada.

—	Iga osa järel teeb ELi lennundusjulgestuse valideerija järelduse, kas ja mis ulatuses selle osa eesmärgid on täidetud.

1. OSA

Valideeritud üksuse ja valideerija identifitseerimine

1.1.

Valideerimise kuupäev(ad)

Palun kasutage täpset kuupäevaformaati, nt 01.10.2012 kuni 02.10.2012

pp/kk/aaaa

1.2.

Varasema valideerimise kuupäev ja võimaluse korral ACC3 kordumatu tähtnumbriline tunnus (UAI; Unique Alphanumeric Identifier)

pp/kk/aaaa

UAI

1.3.

Teave lennundusjulgestuse valideerija kohta

Nimi

Äriühing/organisatsioon/ametiasutus

UAI

E-post

Telefoninumber koos rahvusvaheliste koodidega

1.4.

Valideeritava lennuettevõtja nimi

Nimi

Lennuettevõtja sertifikaat (AOC), välja antud (riigi nimi):

Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) kood või Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) kood, kui asjaomasel lennuettevõtjal puudub IATA kood. Täpsustage kumb kood.

Lennuettevõtjale ACC3 staatuse andmise eest vastutav riik

1.5.

Kolmandas riigis asuvas lennujaamas valideeritava asukoha või sellega seotud kauba-/postirajatise andmed

Nimi

Lennujaama IATA (või ICAO) kood

Riik

1.6.

Lennuettevõtja äritegevuse laad – äritegevuse laade võib olla rohkem kui üks

a)	reisijaid ja kaupa/posti vedav lennuettevõtja

b)	üksnes kaupa ja posti vedav lennuettevõtja

c)	üksnes kaupa vedav lennuettevõtja

d)	üksnes posti vedav lennuettevõtja

e)	integreeritud transport

f)	tšarterlennud

1.7.

Kolmandast riigist pärineva lennukauba/-posti julgestuse eest vastutava isiku nimi ja ametinimetus

Nimi

Ametinimetus

E-post

Telefoninumber koos rahvusvaheliste koodidega

1.8.

Lennuettevõtja peakontori aadress külastatavas lennujaamas

Number/üksus/hoone/lennujaam

Tänav

Linn

Sihtnumber

Osariik (kui see on asjakohane)

Riik

1.9.

Lennuettevõtja peakontori, st äriühingu peakorteri aadress

Number/üksus/hoone/lennujaam

Tänav

Linn

Sihtnumber

Osariik (kui see on asjakohane)

Riik

2. OSA

ACC3 töökorraldus ja kohustused lennujaamas

Eesmärk. Mis tahes lennukaupa ega -posti ei veeta ELi/EMPsse ilma julgestuskontrolli meetmeid kohaldamata. Selliste meetmete üksikasjad on esitatud käesoleva kontrollkaardi järgmistes osades. ACC3 ei võta vastu kaupa ega posti ELi suunduva õhusõidukiga vedamiseks, v.a juhul, kui ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppeline esindaja, ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud tuntud saatja või ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppelise esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja on kinnitanud ja arvesse võtnud läbivaatuse või muude julgestuskontrolli meetmete kohaldamist, või kui sellised saadetised vaadatakse läbi kooskõlas ELi eeskirjadega.

ACC3 seab sisse korra, millega tagatakse, et kogu ELi/EMPsse suunduva lennukauba ja -posti suhtes kohaldatakse asjakohaseid julgestuskontrolli meetmeid, v.a juhul, kui ta on läbivaatusest vabastatud kooskõlas liidu õigusaktidega ning kui kõnealune kaup või post on pärast seda kaitstud kuni õhusõidukile laadimiseni. Julgestuskontroll koosneb järgmisest:

—	füüsiline läbivaatus, mis vastab standardile, mis on piisav tagamaks, et saadetisse ei ole peidetud keelatud esemeid, või

—

muud julgestuskontrolli meetmed, mis on tarneahela julgestamise korra osa, millega tagatakse mõistlikkuse piires, et saadetisse ei ole peidetud keelatud esemeid, ning mida kohaldavad ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppelised esindajad või tuntud saatjad või ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppelise esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja.

Viide: punkt 6.8.3

2.1.

Kas lennuettevõtja on seadnud sisse korra, millega tagatakse, et enne ELi/EMPsse suunduvale õhusõidukile laadimist kohaldatakse lennukauba või -posti suhtes asjakohaseid julgestuskontrolli meetmeid?

JAH või EI

Kui JAH, lisage kõnealuse korra kirjeldus

2.2.

Kas julgestuskontrolli meetmeid kohaldab lennuettevõtja ise või lennuettevõtja julgestusprogrammiga hõlmatud üksus tema nimel?

Kui JAH, esitage üksikasjad

Kui EI, millised lennuettevõtja julgestusprogrammiga hõlmamata üksused kohaldavad julgestuskontrolli meetmeid sellise lennukauba või -posti suhtes, mida asjaomane lennuettevõtja ELi/EMPsse veab?

Kirjeldage selliste üksuste olemust ja esitage üksikasjad

—	erasektori käitlusettevõte

—	riigiettevõte

—	riiklik läbivaatusüksus või -organ

—

muu

2.3.

Milliste vahendite ja juhistega tagab lennuettevõtja, et julgestuskontrolli meetmeid kohaldatakse nõutaval viisil?

2.4.

Kas lennuettevõtja saab taotleda asjakohaseid julgestuskontrolle, kui läbivaatust teostavad lennuettevõtja julgestusprogrammiga hõlmamata üksused, näiteks riiklikud läbivaatusüksused?

JAH või EI

Kui EI, esitage üksikasjad

2.5.

Kas riigis, kelle lennujaamas toimub kohapealne valideerimine, on kehtestatud kokkuleppelise esindaja / tuntud saatja programm lennukauba ja -posti jaoks kooskõlas ICAO standarditega?

Kui JAH, kirjeldage programmi elemente ja kuidas seda rakendatakse

2.6.

Järeldused ning üldised märkused kõnealuse korra usaldusväärsuse kohta

Lennuettevõtja märkused

ELi lennundusjulgestuse valideerija märkused

3. OSA

Lennuettevõtja julgestusprogramm

Eesmärk. ACC3 tagab, et tema julgestusprogramm sisaldab kõiki lennundusjulgestusmeetmeid, mis on asjakohased ja piisavad ELi veetava lennukauba ja -posti julgestuse tagamiseks.

Käesoleva kontrollkaardi eesmärkide kohaselt kohaldatavate julgestuskontrolli meetmete aluseks on ACC3 julgestusprogramm ja lennuettevõtja seonduvad dokumendid. Lennuettevõtjal on võimalik esitada ELi lennundusjulgestuse valideerijale dokumendid enne kohapealset kontrolli, et valideerijal oleks võimalik tutvuda kontrollitavate kohtade üksikasjadega.

Viide: punkt 6.8.2.1 ja liide 6-G.

Märkus: järgmisi määruse (EL) nr 185/2010 lisa liites 6-G loetletud punkte tuleb käsitleda:

a)	lennukauba ja -posti suhtes kohaldatavate meetmete kirjeldus;

b)	saadetiste vastuvõtmise kord;

c)	kokkuleppelise esindaja süsteem ja kriteeriumid;

d)	tuntud saatja süsteem ja kriteeriumid;

e)	esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja süsteem ja kriteeriumid;

f)	läbivaatuse ja füüsilise kontrolli nõuded;

g)	läbivaatuse ja füüsilise kontrolli teostamise koht;

h)	läbivaatusseadmete üksikasjad;

i)	üksikasjalik teave käitaja või teenuseosutaja kohta;

j)	läbivaatusest või füüsilisest kontrollist vabastamise juhtude loetelu;

k)	kõrge ohutasemega kauba ja posti töötlemine.

3.1. Lennuettevõtja julgestusprogramm
Kuupäev – kasutage täpset kuupäevaformaati pp/kk/aaaa
Versioon
Kas programm on esitatud ELi/EMP pädevale asutusele varasemas etapis? Kui JAH, siis millal ACC3 staatuse saamiseks? Muud põhjused?
3.2. Kas julgestusprogramm hõlmab eespool esitatud loetelu elemente piisaval määral?
JAH või EI
Kui EI, kirjeldage, miks, ja esitage põhjused
3.3. Kas julgestusprogrammis kirjeldatud lennundusjulgestusmeetmed on asjakohased ja piisavad ELi/EMPsse suunduva lennukauba/lennuposti julgestamiseks kooskõlas nõutavate standarditega?
JAH või EI
Kui EI, kirjeldage, miks, ja esitage põhjused
3.4. Järeldus: kas julgestusprogramm on usaldusväärne ja terviklik?
JAH või EI
Kui EI, esitage põhjused
Lennuettevõtja märkused
ELi lennundusjulgestuse valideerija märkused

4. OSA

Personali töölevõtmine ja väljaõpe

Eesmärk. ACC3 teeb lennukauba või -posti julgestamise ülesandeks usaldusväärsetele ja pädevatele töötajatele. Julgestatud lennukaubale juurdepääsu omavatel töötajatel on oma ülesannete täitmiseks vajalik pädevus ja asjakohane väljaõpe.

Selleks seab ACC3 kehtestab korra, millega tagatakse, et kõik töötajad (alalised, ajutised, töövahendusagentuuri vahendusel palgatud töötajad, autojuhid jne), kellel on vahetu ja saatjata juurdepääs lennukaubale/-postile, mille suhtes kohaldatakse või on kohaldatud julgestuskontrolli meetmeid,

—	on eelnevalt läbinud esmase ja korduva töölevõtmise-eelse kontrolli ja/või taustakontrolli, mis vastavad vähemalt valideeritud lennuvälja kohalike ametiasutuste nõuetele, ning

—	on läbinud esmase ja korduva julgestusalase väljaõppe ning on teadlikud oma julgestusülesannetest, mis on kooskõlas valideeritud lennuvälja kohalike ametiasutuste nõuetega.

Viide: punkt 6.8.3.1

Märkus

—	Taustakontroll tähendab isiku tuvastamist ja tema varasema tegevuse, sealhulgas võimalike kriminaalkaristuste (kui see on seaduslikult lubatud) kontrolli, mis on osa hinnangust isiku sobilikkusele võtta julgestuskontrolli meetmeid ja/või pääseda saatjata turvaaladele (ICAO 17. lisa määratlus).

—

Töölevõtmise-eelse kontrolli käigus identifitseeritakse isik dokumentide alusel ning see hõlmab töökogemust, haridust ja lünki vähemalt eelneva viie aasta kohta; isik peab allkirjastama deklaratsiooni, milles on märgitud andmed mis tahes kriminaalkaristuste kohta kõigis elukohariikides vähemalt viimasel viiel aastal (liidu määratlus).

4.1.

Kas on kehtestatud kord, millega tagatakse, et kõik töötajad, kellel on vahetu ja saatjata juurdepääs julgestatud lennukaubale/-postile, läbivad enne töölevõttu vastava kontrolli, mille käigus hinnatakse isiku tausta ja pädevust?

JAH või EI

Kui JAH, märkige töölevõtmise-eelse kontrolli käigus arvesse võetavate aastate arv ja kontrolli tegev üksus.

4.2.

Kas selline kord hõlmab järgmist?

—	Taustakontroll

—	Töölevõtmise-eelne kontroll

—	Karistusregistri kontrollimine

—	Intervjuud

—	Muu (esitage andmed)

Selgitage kõnealuseid elemente, näidake, milline üksus viib neid ellu, ja vajaduse korral märkige arvesse võetav eelnev ajavahemik.

4.3.

Kas on kehtestatud kord, millega tagatakse, et julgestuskontrolli meetmete kohapealse kohaldamise ja rakendamise järelevalve eest vastutav isik on läbinud enne töölevõttu vastava kontrolli, mille käigus on hinnatud isiku tausta ja pädevust?

JAH või EI

Kui JAH, märkige töölevõtmise-eelse kontrolli käigus arvesse võetavate aastate arv ja kontrolli tegev üksus.

4.4.

Kas selline kord hõlmab järgmist?

—	Taustakontroll

—	Töölevõtmise-eelne kontroll

—	Karistusregistri kontrollimine

—	Intervjuud

—	Muu (esitage andmed)

Selgitage kõnealuseid elemente, näidake, milline üksus viib neid ellu, ja vajaduse korral märkige arvesse võetav eelnev ajavahemik.

4.5.

Kas töötajad, kellel on vahetu ja saatjata juurdepääs julgestatud lennukaubale/-postile, läbivad julgestusalase väljaõppe, enne kui nad saavad juurdepääsu julgestatud lennukaubale/-postile?

JAH või EI

Kui JAH, kirjeldage väljaõppe elemente ja kestust

4.6.

Kas töötajad, kes võtavad lennukaupa/-posti vastu ja vaatavad seda läbi, on läbinud töökohaspetsiifilise väljaõppe?

JAH või EI

Kui JAH, kirjeldage väljaõppe elemente ja kestust

4.7.

Kas punktides 4.5 ja 4.6 osutatud töötajad läbivad korduvväljaõppe?

JAH või EI

Kui JAH, kirjeldage korduvväljaõppe elemente ja sagedust

4.8.

Järeldus: kas töötajate töölevõtu- ja väljaõppemeetmetega tagatakse, et kõik julgestatud lennukaubale/-postile juurdepääsu omavad töötajad on nõuetekohaselt tööle võetud ja saanud väljaõppe tasemel, mis on piisav selleks, et nad teaksid oma julgestusalaseid kohustusi?

JAH või EI

Kui EI, esitage põhjused

Lennuettevõtja märkused

ELi lennundusjulgestuse valideerija märkused

5. OSA

Saadetiste vastuvõtmise kord

Eesmärk. ACC3 kehtestab korra, millega hinnatakse ja kontrollitakse saadetise vastuvõtmisel selle julgestusstaatust seoses varasemate kontrollidega.

Kõnealune kord koosneb järgmistest elementidest:

—

kontrollitakse, kas saadetise toimetab kätte ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppelise esindaja või tuntud saatja või kõnealuse kokkuleppelise esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja nimetatud isik, kes on sisestatud kokkuleppelise esindaja või tuntud saatja andmebaasi (6. osa);

—	kontrollitakse, kas saadetisega on kaasas kogu nõutav julgestusteave (paberil või elektrooniliselt esitatav lennusaateleht ja teave julgestusstaatuse kohta), mis vastab kättetoimetatavale lennukaubale ja postisaadetisele;

—	kontrollitakse, et saadetis ei oleks rikutud, ning

—	kontrollitakse, kas saadetist on käideldud kõrge ohutasemega lennukauba ja -postina (HRCM).

Viide: punkt 6.8.3.1

Märkus

—	Kokkuleppeline esindaja või tuntud saatja on üksus, kes käitleb ELi lennundusjulgestuse valideerija poolt valideeritud kaupa või kelle julgestusmeetmed on hõlmatud ELi poolt valideeritud ACC3 julgestusprogrammiga (sel juhul kaasvastutab ACC3 julgestusmeetmete eest).

—

Esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja on üksus, kes käitleb kaupa oma nimel ELi lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppelise esindaja vastutusel. Kõnealune kokkuleppeline esindaja võtab täiel määral arvesse esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja kohaldatud julgestuskontrolli meetmeid.

—	Asjaomane nimetatud isik on isik, kelle ülesanne on toimetada lennukaup või -post lennuettevõtjale. Saadetist lennuettevõtjale kättetoimetav isik esitab isikutunnistuse, passi, juhiloa või muu dokumendi, millel on tema foto ja mille on välja andnud või mida tunnustab riigi ametiasutus.

5.1. Kas saadetist vahetult vastu võttes teeb lennuettevõtja kindlaks, kas see tuleb kokkuleppeliselt esindajalt, tuntud saatjalt või esindaja teenuseid kasutavalt kaubasaatjalt, kes on valideeritud või tunnustatud lennukaupa käsitlevate liidu õigusaktide kohaselt ja kes on sisestatud lennuettevõtja andmebaasi?
JAH või EI
Kui JAH, kirjeldage kõnealust korda
5.2. Kas saadetist vahetult vastu võttes teeb lennuettevõtja kindlaks, kas see suundub ELi/EMP lennujaama?
JAH või EI – selgitage
5.3. Kui JAH, kas lennuettevõtja kohaldab kogu kauba või posti suhtes samu julgestuskontrolli meetmeid, kui see suundub ELi/EMP lennujaama?
JAH või EI
Kui JAH, kirjeldage kõnealust korda
5.4. Kas saadetist vahetult vastu võttes teeb lennuettevõtja kindlaks, kas seda tuleb käsitada kõrge ohutasemega lennukauba ja -postina (HRCM), sh selliste saadetiste puhul, mis toimetatakse kätte muud kui õhutransporti kasutades?
JAH või EI
Kui JAH, siis kuidas? Kirjeldage kõnealust korda
5.5. Kas julgestatud saadetist vastu võttes teeb lennuettevõtja kindlaks, kas see on kaitstud lubamatu juurdepääsu ja/või rikkumise eest?
JAH või EI
Kui JAH, kirjeldage (lukud, turvakleebised jne)
5.6. Kui lennuettevõtja võtab asjaomases kohas vastu läbiveetavat lennukaupa/-posti (kaup/post, mis lahkub sama õhusõidukiga, millega see saabus), kas ta teeb siis antud andmete alusel kindlaks, kas tuleb kohaldada täiendavaid julgestuskontrolli meetmeid?
JAH või EI
Kui JAH, siis kuidas?
Kui EI, siis milliseid meetmeid kohaldatakse ELi/EMPsse suunduva kauba ja posti julgestuse tagamiseks?
5.7. Kui lennuettevõtja võtab asjaomases kohas vastu üleantavat lennukaupa/-posti (kaup/post, mis lahkub muu õhusõidukiga kui see, millega see saabus), kas ta teeb siis antud andmete alusel kindlaks, kas tuleb kohaldada täiendavaid julgestuskontrolli meetmeid?
JAH või EI
Kui JAH, siis kuidas?
Kui EI, siis milliseid meetmeid kohaldatakse ELi/EMPsse suunduva kauba ja posti julgestuse tagamiseks?
5.8. Kas julgestatusstaatusega saadetist lennuettevõtjale kätte toimetav isik peab esitama fotoga ametliku isikut tõendava dokumendi?
JAH või EI
5.9. Järeldus: kas vastuvõtmiskord on piisav, et teha kindlaks, kas kaup või post tuleb turvalisest tarneahelast või kas kauba ja posti osas tuleb kohaldada läbivaatust?
JAH või EI
Kui EI, esitage põhjused
Lennuettevõtja märkused
ELi lennundusjulgestuse valideerija märkused

6. OSA

Andmebaas

Eesmärk. Kui ACC3 ei ole kohustatud vaatama ELi/EMPsse suunduva lennukauba või -posti 100% läbi, tagab ta, et kõnealune kaup või post tuleb ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppeliselt esindajalt või tuntud saatjalt või kokkuleppelise esindaja teenuseid kasutavalt kaubasaatjalt.

Julgestusega seotud tegevuste jälgimiseks haldab ACC3 andmebaasi, milles on esitatud järgmine teave iga sellise isiku või üksuse kohta, kellelt ta võtab vahetult vastu kaupa või posti:

—	kaasatud üksuse staatus (kokkuleppeline esindaja või tuntud saatja);

—	äriühingu andmed, sealhulgas tegevuskoha aadress (bona fide);

—	äritegevuse laad, v.a tundlik äriteave;

—	kontaktandmed, sealhulgas julgestuse eest vastutava(te) isiku(te) kontaktandmed;

—	äriühingu registreerimisnumber, kui see on asjakohane.

Lennukaupa või -posti vastu võttes peab ACC3 kontrollima, kas asjaomane üksus on andmebaasi kantud. Kui üksus ei ole andmebaasi kantud, tuleb tema kättetoimetatud lennukaup või -post enne pealelaadimist läbi vaadata.

Viide: punktid 6.8.4.1 ja 6.8.4.3

6.1.

Kas lennuettevõtja haldab andmebaasi, kuhu on kantud eelnevalt osutatud asjakohased andmed järgmiste üksuste kohta:

—	ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppelised esindajad;

—	ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud tuntud saatjad;

—	kokkuleppelise esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja (ei ole kohustuslik)?

JAH või EI

Kui JAH, kirjeldage andmebaasi

Kui EI, selgitage põhjuseid

6.2.

Kas lennukaupa ja -posti vastu võtvatel töötajatel on hõlbus juurdepääs andmebaasile?

JAH või EI

Kui JAH, lisage kõnealuse korra kirjeldus

6.3.

Kas andmebaasi ajakohastatakse korrapäraselt nii, et lennukaupa ja -posti vastu võtvad töötajad saavad usaldusväärset teavet?

JAH või EI

Kui EI, selgitage palun

6.4.

Järeldus: kas lennuettevõtja haldab andmebaasi, millega tagatakse täielik läbipaistvus seoses üksustega, kes vahetult edastavad (läbivaadatud või julgestuskontrolli läbinud) kaupa või posti liitu/EMPsse vedamiseks?

JAH või EI

Kui EI, esitage põhjused

Lennuettevõtja märkused

ELi lennundusjulgestuse valideerija märkused

7. OSA

Läbivaatus

Eesmärk. Kui ACC3 võtab vastu kaupa ja posti üksuselt, kes ei ole ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud, või kui vastuvõetud kaup ei ole kaitstud lubamatu juurdepääsu eest alates julgestuskontrolli meetmete kohaldamisest, tagab ACC3, et kõnealune lennukaup või -post vaadatakse enne õhusõidukile laadimist läbi. ACC3 kehtestab korra, millega tagatakse, et ELi/EMPsse suunduv lennukaup ja -post, mis on ette nähtud ELi lennujaamas üleandmiseks, sealt läbi vedamiseks või seal maha laadimiseks, vaadatakse läbi ELi õigusaktides osutatud vahendeid või meetodeid kasutades piisaval määral, millega tagatakse mõistlikkuse piires, et kaup ega post ei sisalda keelatud esemeid.

Kui ACC3 ei vaata lennukaupa või -posti ise läbi, tagab ta ELi nõuetele vastava piisava läbivaatuse teostamise. Vajaduse korral hõlmab läbivaatuskord üleantava/läbiveetava kauba ja posti käitlemist.

Kui lennukauba või posti vaatab läbi kolmanda riigi pädev asutus või seda tehakse tema nimel, märgib asjaomaselt üksuselt sellist lennukaupa või -posti vastu võttev ACC3 selle oma julgestusprogrammi ning täpsustab, kuidas nõuetekohane läbivaatus tagatakse.

Märkus. Kuigi punktis 6.8.3.2 on sätestatud, et kuni 30. juunini 2014 peavad punktis 6.8.3.1 sätestatud läbivaatamisnõuded vastama vähemalt ICAO standarditele, võetakse ELi lennundusjulgestuse valideerimisel arvesse ELi läbivaatusnõudeid isegi siis, kui valideerimine toimub enne 1. juulit 2014.

Viide: punktid 6.8.3.1, 6.8.3.2, 6.8.3.3

7.1.

Kas läbivaatust teeb lennuettevõtja ise või lennuettevõtja julgestusprogrammiga hõlmatud üksus tema nimel?

Kui JAH, esitage üksikasjad.

Vajaduse korral esitage üksikasjad lennuettevõtja julgestusprogrammiga hõlmatud üksuse või üksuste kohta:

—

nimi

—	koha aadress

—	volitatud ettevõtja (AEO) staatuse olemasolu, kui see on asjakohane

Kui EI, siis millised lennuettevõtja julgestusprogrammiga hõlmamata üksused vaatavad sellise lennukauba või -posti läbi, mida asjaomane lennuettevõtja ELi/EMPsse veab?

Kirjeldage selliste üksuste olemust ja esitage üksikasjad

—	erasektori käitlusettevõte

—	riigiettevõte

—	riiklik läbivaatusüksus või -organ

—

muu

7.2.

Milliseid lennukauba ja -posti läbivaatuse meetodeid kasutatakse?

Täpsustage, sh lisage lennukauba ja -posti läbivaatamiseks kasutatavate seadmete üksikasjad (valmistaja, tüüp, tarkvaraversioon, standard, seerianumber jne) kõigi kasutatavate seadmete/meetodite puhul.

7.3.

Kas kasutatavad seadmed või meetodid (nt pommikoerad) on esitatud ELi, ECAC või TSA kõige hiljutisemas nõuetelevastavuse loetelus?

JAH või EI

Kui JAH, esitage üksikasjad

Kui EI, esitage seadmete heakskiitmise üksikasjad ja kuupäev ning mis tahes tõendid, et need vastavad ELis kehtivatele seadmestandarditele

7.4.

Kas seadmeid kasutatakse vastavalt valmistaja operatsioonikontseptsioonile (CONOPS) ning testitakse ja hooldatakse korrapäraselt?

JAH või EI

Kui JAH, lisage kõnealuse korra kirjeldus

7.5.

Kas läbivaatuse käigus võetakse arvesse saadetise laadi?

JAH või EI

Kui JAH, kirjeldage, kuidas tagatakse, et valitud läbivaatusmeetodit kasutatakse tasemel, millega tagatakse mõistlikkuse piires, et saadetisse ei ole peidetud keelatud esemeid.

7.6.

Kas on kehtestatud läbivaatusseadmete häire põhjuse kindlakstegemise kord?

JAH või EI

Kui JAH, siis kirjeldage häire põhjuse kindlakstegemise korda, millega mõistlikkuse piires tagatakse keelatud esemete puudumine saadetisest.

Kui EI, kirjeldage, mis juhtub saadetisega

7.7.

Kas mõned saadetised on julgestusläbivaatusest vabastatud?

JAH või EI

7.8.

Kas on erandeid, mis ei vasta liidu loetelus toodule?

JAH või EI

Kui JAH, lisage üksikasjad

7.9.

Kas juurdepääsu läbivaatusalale kontrollitakse selliselt, et üksnes volitustega ja koolitatud töötajatel on sinna juurdepääs?

JAH või EI

Kui JAH, lisage kirjeldus

7.10.

Kas on kehtestatud kvaliteedi- ja/või julgestusmeetmete testimise kord?

JAH või EI

Kui JAH, lisage kirjeldus

7.11.

Järeldus: kas lennukaup/-post vaadatakse läbi otsuse 2010/774/EL punktis 6.2.1 loetletud vahendite või meetoditega piisaval tasemel, millega tagatakse mõistlikkuse piires, et kaup ega post ei sisalda keelatud esemeid?

JAH või EI

Kui EI, esitage põhjus

Lennuettevõtja märkused

ELi lennundusjulgestuse valideerija märkused

8. OSA

Kõrge ohutasemega kaup või post (HRCM)

Eesmärk. Saadetised, mis on pärinevad kohtadest või antakse üle kohtades, mida EL käsitab kõrge ohutasemega kohana, või mis tunduvad olevat oluliselt rikutud, käsitatakse kõrge ohutasemega kauba ja postina (HRCM). Sellised saadetised tuleb läbi vaadata vastavalt konkreetsetele juhistele. Kõrge ohutasemega lähtekohad ja läbivaatamisjuhised annab ELi/EMP pädev asutus, kes omistas ka ACC3 staatuse. ACC3 kehtestab korra, millega tagatakse, et ELi/EMPsse suunduv kõrge ohutasemega kaup ja post (HRCM) identifitseeritakse ja selle suhtes kohaldatakse asjakohaseid liidu õigusaktides kindlaks määratud julgestuskontrolli meetmeid.

ACC3 suhtleb pädeva asutusega, kes vastutab selliste ELi/EMP lennujaamade eest, kuhu ACC3 kaupa veab, nii et tal on kõrge ohutasemega lähtekohtade kohta värskeim teave.

ACC3 kohaldab samu julgestusmeetmeid, olenemata sellest, kas ta võtab vastu kõrge ohutasemega kaupa või posti teiselt lennuettevõtjalt või muude transpordiliikide kaudu.

Viide: punktid 6.7 ja 6.8.3.4

Märkus. Kõrge ohutasemega kaubale ja postile (HRCM), mis on läbinud julgestuskontrolli ELi/EMPsse vedamiseks, antakse julgestusstaatus „SHR” – turvaline reisi-, kauba- ja postilennukite jaoks, järgides kõrge ohutasemega kauba suhtes kehtestatud nõudeid.

8.1. Kas julgestuskontrollide tegemise eest vastutavad lennuettevõtja töötajad teavad, millist lennukaupa ja -posti tuleb käsitada kõrge ohutasemega kauba ja postina (HRCM)?
JAH või EI
Kui JAH, lisage kirjeldus
8.2. Kas lennuettevõtja on kehtestanud korra kõrge ohutasemega kauba ja posti identifitseerimiseks?
JAH või EI
Kui JAH, lisage kirjeldus
8.3. Kas kõrge ohutasemega kauba ja posti suhtes kohaldatakse kõrge ohutasemega kauba ja posti läbivaatamise korda vastavalt ELi õigusaktidele?
JAH või EI
Kui EI, märkige kohaldatav kord
8.4. Kas pärast läbivaatust esitab lennuettevõtja SHRi julgestusstaatuse deklaratsiooni saadetisega kaasas olevates dokumentides?
JAH või EI
Kui JAH, kirjeldage, kuidas julgestusstaatus antakse ja millise dokumendiga
8.5. Järeldus: kas lennuettevõtja kehtestatud kord on asjakohane ja piisav, et tagada HRCMi nõuetekohane käitlemine enne pealelaadimist?
JAH või EI
Kui EI, esitage põhjus
Lennuettevõtja märkused
ELi lennundusjulgestuse valideerija märkused

9. OSA

Kaitse

Eesmärk. ACC3 kehtestab korra, millega tagatakse, et ELi/EMPsse suunduvat lennukaupa ja/või -posti kaitstakse loata juurdepääsu eest alates julgestusläbivaatusest või muude julgestuskontrolli meetmete kohaldamisest või alates läbivaatusele või julgestuskontrolli meetmete kohaldamisele järgnevast vastuvõtmisest kuni õhusõidukisse laadimiseni.

Kaitse saab tagada eri viisil, nt füüsiliselt (tõkked, lukustatud ruumid jne), inimeste (patrullid, koolitatud personal jne) ja tehniliste lahenduste abil (videovalve, alarmsüsteemid jne).

ELi/EMPsse suunduv julgestusstaatusega lennukaup või -post tuleb eraldada julgestusstaatuseta lennukaubast või -postist.

Viide: punkt 6.8.3

9.1.

Kas julgestusstaatusega lennukaupa ja -posti kaitseb lennuettevõtja ise või lennuettevõtja julgestusprogrammiga hõlmatud üksus tema nimel?

Kui JAH, esitage üksikasjad

Kui EI, millised lennuettevõtja julgestusprogrammiga hõlmamata üksused kohaldavad kaitsemeetmeid sellise lennukauba või -posti julgestamiseks, mida asjaomane lennuettevõtja ELi/EMPsse veab?

Kirjeldage selliste üksuste olemust ja esitage üksikasjad

—	erasektori käitlusettevõte

—	riigiettevõte

—	riiklik läbivaatusüksus või -organ

—

muu

9.2.

Kas on kehtestatud julgestuskontrolli meetmed ja kaitse, et hoida ära rikkumine läbivaatuse käigus?

JAH või EI

Kui JAH, lisage kirjeldus

9.3.

Kas on kehtestatud kord tagamaks, et ELi/EMPsse suunduv lennukaup/-post, mille suhtes on kohaldatud julgestuskontrolli meetmeid, on kaitstud loata juurdepääsu eest alates sellele julgestusstaatuse andmise ajast kuni õhusõiduki pardale laadimiseni?

JAH või EI

Kui JAH, kirjeldage kaitsemeetmeid

Kui EI, esitage põhjused

9.4.

Järeldus: kas saadetiste suhtes rakendatavad kaitsemeetmed on piisavalt usaldusväärsed, et hoida ära ebaseaduslik sekkumine?

JAH või EI

Kui EI, esitage põhjus

Lennuettevõtja märkused

ELi lennundusjulgestuse valideerija märkused

10. OSA

Saadetise dokumentatsioon

Eesmärk. ACC3 tagab, et

1)	saadetise julgestusstaatus märgitakse kas elektrooniliselt või kirjalikult saatedokumentidesse, milleks on kas lennusaateleht, samaväärne postidokument või eraldi deklaratsioon, ning

2)	selle kordumatu tähtnumbriline tunnus märgitakse veetava saadetise saatedokumentidesse kas elektrooniliselt või kirjalikult.

Viide: punkti 6.3.2.6 alapunkt d ning punktid 6.8.3.4 ja 6.8.3.5

Märkus: esineda võivad järgmised julgestusstaatused:

— „SPX”– turvaline reisi-, kauba- ja postilennukite jaoks, või

— „SCO”– turvaline üksnes kauba- ja postilennukite jaoks, või

— „SHR”– turvaline reisi-, kauba- ja postilennukite jaoks vastavalt kõrge ohutasemega kauba ja posti suhtes kohaldatavatele nõuetele.

Kokkuleppelise esindaja puudumise korral võib julgestusstaatuse deklaratsiooni esitada ACC3 või lennuettevõtja, kes saabub ACC3 korra kohaldamisest vabastatud kolmandast riigist.

10.1. Kas saadetistega on kaasas dokumendid, mis kinnitavad eelnevaid ja kohalduvaid julgestuskontrolli meetmeid?
JAH või EI
Kui JAH, kirjeldage dokumentide sisu
Kui EI, selgitage, miks ja kuidas lennuettevõtja käitleb kaupa või posti õhusõidukile laadimisel „julgestatuna”
10.2. Kas dokumendid sisaldavad lennuettevõtja ACC3 kordumatut tähtnumbrilist tunnust?
JAH või EI
Kui EI, selgitage põhjuseid
10.3. Kas dokumentides on märgitud kauba julgestusstaatus ja kuidas see määrati?
JAH või EI
10.4. Järeldus: kas dokumenteerimise kord on piisav tagamaks, et kauba või postiga on kaasas nõuetekohased saatedokumendid, milles on märgitud korrektne julgestusstaatus?
JAH või EI
Kui EI, esitage põhjus
Lennuettevõtja märkused
ELi lennundusjulgestuse valideerija märkused

11. OSA

Nõuetele vastavus

Eesmärk. Pärast käesoleva kontrollkaardi eelneva kümne osa hindamist peab ELi lennundusjulgestuse valideerija tegema järelduse, kas kohapealse kontrolli tulemused vastavad lennuettevõtja julgestusprogrammi nende osade sisule, milles kirjeldatakse ELi/EMPsse suunduva lennukauba/-posti suhtes kohaldatavaid julgestusmeetmeid, ja kas julgestuskontrolli meetmetega täidetakse piisavalt käesoleval kontrollkaardil loetletud eesmärke.

Järelduste puhul tuleb vahet teha neljal võimalikul peamisel juhtumil:

1)	lennuettevõtja julgestusprogramm vastab määruse (EL) nr 185/2010 lisa liitele 6-G ja kohapealne kontroll kinnitab nõuetele vastavust kontrollkaardil toodule tuginedes või

2)	lennuettevõtja julgestusprogramm vastab määruse (EL) nr 185/2010 lisa liitele 6-G, kuid kohapealne kontroll ei kinnita nõuetele vastavust kontrollkaardil toodule tuginedes, või

3)	lennuettevõtja julgestusprogramm ei vasta määruse (EL) nr 185/2010 lisa liitele 6-G, kuid kohapealne kontroll kinnitab nõuetele vastavust kontrollkaardil toodule tuginedes, või

4)	lennuettevõtja julgestusprogramm ei vasta määruse (EL) nr 185/2010 lisa liitele 6-G ja kohapealne kontroll ei kinnita nõuetele vastavust kontrollkaardil toodule tuginedes.

11.1. Üldjäreldus: märkige valideerimise käigus tuvastatud olukorraga sarnaseim juhtum
1, 2, 3 või 4
ELi lennundusjulgestuse valideerija märkused
Lennuettevõtja märkused

Valideerija nimi:

Kuupäev:

Allkiri:

LISA

Külastatud ja intervjueeritud isikute ja üksuste loetelu

Esitada üksuse nimi, kontaktisiku nimi ja külastuse või intervjuu kuupäev.

Liide 6-F asendatakse järgmisega:

„LIIDE 6-F

KAUP JA POST

6-Fi

KOLMANDAD RIIGID NING ÜLEMEREMAAD JA -TERRITOORIUMID, KELLEL ON EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGU KOHASELT LIIDUGA ERISUHTED JA KELLE SUHTES EI KOHALDATA KÕNEALUSE LEPINGU TRANSPORDIJAOTIST NING KEDA TUNNUSTATAKSE ÜHISTE PÕHISTANDARDITEGA SAMAVÄÄRSEID JULGESTUSSTANDARDEID KOHALDAVANA

6-Fii

Kolmandad riigid ning riigid ja territooriumid, kellel on Euroopa Liidu toimimise lepingu või Euroopa Liidu lepingu kohaselt liiduga erisuhted ja kellelt ei nõuta ACC3 staatust, on loetletud komisjoni eraldi otsuses.

6-Fiii

SELLISTE KOLMANDATE RIIKIDE NING ÜLEMEREMAADE JA -TERRITOORIUMIDE VALIDEERIMISTEGEVUS, KELLEL ON EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGU KOHASELT LIIDUGA ERISUHTED JA KELLE SUHTES EI KOHALDATA KÕNEALUSE LEPINGU TRANSPORDIJAOTIST NING KEDA TUNNUSTATAKSE ELI LENNUNDUSJULGESTUSE VALIDEERIMISEGA VÕRDVÄÄRSENA”

Liite 6-H järele lisatakse järgmine liide.

„LIIDE 6-H1

KOHUSTUSTE DEKLARATSIOON – ELI POOLT LENNUNDUSJULGESTUSE VALDKONNAS VALIDEERITUD ACC3

Võtan [lennuettevõtja nimi] nimel teadmiseks järgmise.

Käesoleva aruandega tehakse kindlaks ELi/EMPsse (8) suunduva lennukaubaga seotud tegevuse suhtes kohaldatav julgestustase seoses kontrollkaardil loetletud või sellel osutatud julgestusstandarditega (9).

[Lennuettevõtja nimi] saab kolmanda riigi lennujaamast lennukaupa või -posti ELi vedava lennuettevõtja (ACC3) staatuse siis, kui Euroopa Liidu liikmesriigi või Islandi, Norra või Šveitsi pädev asutus on saanud ELi valideerimisaruande ja selle heaks kiitnud ning kui ACC3 kohta on andmed sisestatud liidu kokkuleppeliste esindajate ja tuntud saatjate andmebaasi.

Kui aruanne näitab, et selles osutatud julgestusmeetmeid ei täideta, tuleks [lennuettevõtja nimi] ACC3 staatus ära võtta asjaomaselt lennujaamalt, mis takistab [lennuettevõtja nimi] vedamast kõnealusest lennujaamast ELi/EMPsse lennukaupa või -posti.

Aruanne kehtib viis aastat ja aegub seega hiljemalt._

Kinnitan [lennuettevõtja nimi] nimel, et

—	[lennuettevõtja nimi] nõustub asjakohaste järeltegevustega, mille eesmärk on jälgida aruandega kinnitatud standardite järgimist;

—

mis tahes muutus [lennuettevõtja nimi] tegevuses, mis ei eelda uuesti valideerimist täies ulatuses, märgitakse esialgsesse aruandesse ning teave lisatakse nii, et varasem teave jääb nähtavaks. See võib hõlmata järgmisi muudatusi:

1)	julgestuse eest tehakse üldiselt vastutavaks muu isik kui määruse (EL) nr 185/2010 liite 6-C3 punktis 1.7 nimetatud isik;

2)	mis tahes muudatused seoses valduste või korraga, mis tõenäoliselt mõjutavad märkimisväärselt julgestust;

—	[lennuettevõtja nimi] teavitab talle ACC3 staatuse andnud ametiasutust, kui [lennuettevõtja nimi] lõpetab kauplemise, ei tegele enam lennukauba/-postiga või ei saa enam täita käesoleva aruandega valideeritud nõudeid;

—

[lennuettevõtja nimi] säilitab julgestustaseme, mis on kinnitatud käesoleva aruandega kui käesoleval kontrollkaardil osutatud eesmärkidega kooskõlas olev, ning vajaduse korral rakendab ja kohaldab kuni [lennuettevõtja nimi] tegevuse järgmise valideerimiseni mis tahes täiendavaid julgestusmeetmeid, mis on nõutavad ACC3 staatuse saamiseks, kui leiti, et julgestusstandardid ei ole piisavad.

Võtan [lennuettevõtja nimi] nimel käesoleva deklaratsiooni eest täieliku vastutuse.

Nimi:

Ametikoht äriühingus:

Kuupäev:

Allkiri:

F.	Punkti 8.1.3.2 alapunktis b asendatakse mõiste „sõltumatu valideerija” mõistega „ELi lennundusjulgestuse valideerija”.

G.	11. jaotise punkt 11.0.5 jäetakse välja.

11. jaotise punktid 11.5 ja 11.6 asendatakse järgmisega:

„11.5. INSTRUKTORITE KVALIFIKATSIOON

11.5.1.

Pädev asutus haldab punktis 11.5.2 või 11.5.3 sätestatud nõuetele vastavate sertifitseeritud instruktorite loetelusid või tal on sellistele loeteludele juurdepääs.

11.5.2.

Instruktorid peavad olema edukalt läbinud taustakontrolli vastavalt punktile 11.1.3 ning esitama tõendid asjakohase kvalifikatsiooni või teadmiste kohta.

11.5.3.

Enne käesoleva määruse jõustumist tööle võetud või käesolevas määruses sätestatud väljaõpet korraldanud instruktorid peavad veenma pädevat asutust vähemalt selles, et nad

a)	omavad punktis 11.5.5 sätestatud teadmisi ja oskusi ning

b)	korraldavad üksnes kursusi, mille pädev asutus on vastavalt punktile 11.2.1.3 heaks kiitnud.

11.5.4.

Selleks et saada sertifikaati instruktorina, kes on kvalifitseeritud korraldama punktides 11.2.3.1–11.2.3.5 ning punktides 11.2.4 ja 11.2.5 määratletud väljaõpet, peavad isikul olema teadmised asjaomase lennundusjulgestusvaldkonna töökeskkonnast ning kvalifikatsioon ja oskused järgmistes valdkondades:

a)	õpetamise metoodika ning

b)	õpetatavad julgestuse elemendid.

11.5.5.

Pädev asutus korraldab instruktorite väljaõpet ise või kinnitab sobivad julgestusväljaõppe kursused ja haldab nende nimekirja. Pädev asutus tagab, et instruktorid saavad korrapäraselt väljaõpet või teavet asjakohastes valdkondades toimuva arengu kohta.

11.5.6.

Kui pädev asutus ei ole enam veendunud, et kvalifitseeritud instruktori korraldatava väljaõppe tulemusel omandatakse asjakohased oskused, tühistab ta kursuse kinnituse või tagab, et koolitaja kuulumine kvalifitseeritud instruktorite nimekirja vastavalt vajadusele kas peatatakse või lõpetatakse.

11.6. ELI LENNUNDUSJULGESTUSE VALIDEERIMINE

11.6.1. ELi lennundusjulgestuse valideerimine on standarditud, dokumenteeritud, erapooletu ja objektiivne protsess, mille eesmärk on saada ja hinnata tõendeid, et määrata kindlaks, mil määral vastab valideeritud üksus määruses (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktides sätestatud tingimustele.

11.6.2. ELi lennundusjulgestuse valideerimine

a)	See võib olla määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide kohase õigusliku staatuse saamise või säilitamise tingimus;

b)	kooskõlas käesoleva peatükiga võib seda teha pädev asutus või ELi lennundusjulgestuse valideerijana heaks kiidetud valideerija või sellega võrdväärsena tunnustatud valideerija;

selle käigus hinnatakse valideeritud üksuse vastutusel kohaldatavaid julgestusmeetmeid või nende osi, mida asjaomane üksus soovib valideerida lasta. See koosneb vähemalt

1)	julgestusega seotud dokumentide, sh valideeritud üksuse julgestusprogrammi või samaväärse hindamisest ning

2)	lennundusjulgestusmeetmete rakendamise kontrollimisest, mis hõlmab valideeritud üksuse asjakohase tegevuse kohapealset kontrollimist, kui ei ole ette nähtud teisiti;

d)	seda tunnustavad kõik liikmesriigid.

11.6.3. ELi lennundusjulgestuse valideerijate heakskiitmise nõuded

11.6.3.1.

Liikmesriigid kiidavad ELi lennundusjulgestuse valideerijad heaks lähtuvalt nende nõuetelevastavuse hindamise suutlikkusest, mis hõlmab järgmisi aspekte:

a)	sõltumatust valideeritavatest ettevõtjatest, kui ei ole ette nähtud teisiti;

b)	töötajate nõuetekohast julgestusalast pädevust valideeritavas valdkonnas ja meetodeid sellise pädevuse säilitamiseks punktis 11.6.3.5 osutatud tasemel ning

c)	valideerimiskorra funktsionaalsust ja asjakohasust.

11.6.3.2.

Heakskiitmisel võetakse vajaduse korral arvesse asjakohaste ühtlustatud standarditega, näiteks standardiga EN-ISO/IEC 17020, seotud akrediteerimistunnistusi selle asemel, et uuesti hinnata nõuetele vastavuse hindamise suutlikkust.

11.6.3.3.

ELi lennundusjulgestuse valideerija võib olla füüsiline või juriidiline isik.

11.6.3.4.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 (10) kohaselt loodud riiklikule akrediteerimisasutusele võidakse anda pädevus akrediteerida ELi lennundusjulgestuse valideerimisega tegelevate juriidiliste isikute suutlikkust hinnata nõuetele vastavust, võtta vastu sellekohaseid haldusmeetmeid ja teostada ELi lennundusjulgestusega seotud tegevuse järelevalvet.

11.6.3.5.

Igal isikul, kes tegeleb ELi lennundusjulgestuse valideerimisega, on nõuetekohane pädevus ja taust ning

a)	isiku suhtes on tehtud taustakontroll kooskõlas punktiga 11.1.3 ja seda kohaldatakse uuesti vähemalt iga viie aasta tagant;

b)	ELi lennundusjulgestuse valideerimist teeb isik erapooletult ja objektiivselt, ta on teadlik sõltumatuse olulisusest ja väldib huvide konflikti seoses valideeritud üksusega;

isikul on piisavad teoreetilised teadmised ja praktilised kogemused kvaliteedikontrolli valdkonnas ning oskused ja isikuomadused, et koguda, märkida üles ja hinnata tulemusi lähtuvalt kontrollkaardist. Eelkõige seoses järgmisega:

1)	nõuetelevastavuse jälgimise põhimõtted, kord ja viisid;

2)	inimvõimeid ja järelevalvet mõjutavad tegurid;

3)	valideerija roll ja pädevus, sh huvide konflikti korral;

tõendab nõuetekohast pädevust väljaõppe ja/või minimaalse nõutava töökogemusega järgmistes valdkondades:

1)	liidu ja ICAO lennundusjulgestusstandardite kohased üldised lennundusjulgestuspõhimõtted;

2)	konkreetsed valideeritava tegevusega seotud standardid ja nende kohaldamine tegevuses;

3)	valideerimiskorraga seotud julgestusseadmed ja -tehnikad;

e)	isik peab läbima piisava sagedusega korduvväljaõppe, et lennundusjulgestuse valdkonna arengut silmas pidades tagada olemasoleva pädevuse säilimine ja uute oskuste omandamine.

11.6.3.6.

Pädev asutus korraldab ELi lennundusjulgestuse valideerijate väljaõpet ise või kinnitab sobivad julgestusalase väljaõppe kursused ja haldab nende nimekirja.

11.6.3.7.

Liikmesriigid võivad heaks kiita ELi lennundusjulgestuse valideerija üksnes selle tegevuse, mida tehakse ainult kõnealuse liikmesriigi territooriumil kõnealuse liikmesriigi pädeva asutuse nimel. Sel juhul ei kohaldata punkti 11.6.4.2 nõudeid.

11.6.3.8.

ELi lennundusjulgestuse valideerija heakskiitmine aegub maksimaalselt viie aasta pärast.

11.6.4. ELi lennundusjulgestuse valideerijate tunnustamine ja tunnustuse tühistamine

11.6.4.1.

ELi lennundusjulgestuse valideerijat ei loeta tunnustatuks enne, kui tema andmed on kantud liidu kokkuleppeliste esindajate ja tuntud saatjate andmebaasi. Pädev asutus omistab ise või omistatakse tema nimel kõigile ELi lennundusjulgestuse valideerijatele tõend nende staatuse kohta. Selle aja jooksul, mil ELi kokkuleppeliste esindajate ja tuntud saatjate andmebaasi ei saa salvestada kandeid ELi lennundusjulgestuse valideerijate kohta, teatab pädev asutus ELi lennundusjulgestuse valideerijaid hõlmavad vajalikud üksikasjad komisjonile, kes teeb need kõigile liikmesriikidele kättesaadavaks.

11.6.4.2.

Kõik liikmesriigid tunnustavad ELi lennundusjulgestuse tunnustatud valideerijaid.

11.6.4.3.

Kui ELi lennundusjulgestuse valideerija ei vasta enam punktis 11.6.3.1 või punktis 11.6.3.5 osutatud nõuetele, võtab/võtavad talle heakskiidu andnud pädev asutus / pädevad asutused heakskiidu tagasi ja eemaldavad asjaomase valideerija andmed liidu kokkuleppeliste esindajate ja tuntud saatjate andmebaasist.

11.6.4.4.

Tööstusharu liidud ja nende vastutusel kvaliteedi tagamise programme rakendavad üksused võidakse heaks kiita ELi lennundusjulgestuse valideerijana, tingimusel et kõnealuste programmidega võrdväärsed meetmed aitavad tagada erapooletu ja objektiivse valideerimise. Tunnustamine toimub koostöös vähemalt kahe liikmesriigi pädeva asutusega.

11.6.4.5.

Komisjon võib tunnustada valideerimist, mida teevad ametiasutused või ELi lennundusjulgestuse valideerijad, kes kuuluvad kolmanda riigi jurisdiktsiooni alla ja keda tunnustab kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon, kui komisjonil on võimalik kinnitada selle võrdväärsust ELi lennundusjulgestuse valideerimisega. Sellekohane loetelu säilitatakse liites 6Fiii.

11.6.5. ELi lennundusjulgestuse valideerimise aruanne (valideerimisaruanne)

11.6.5.1.

Valideerimisaruandes märgitakse ELi lennundusjulgestuse valideerimine ja see sisaldab vähemalt järgmist:

a)	täidetud kontrollkaart, mille on allkirjastanud ELi lennundusjulgestuse valideerija, ja vajaduse korral valideeritud üksuse nõuetekohaselt üksikasjalikud märkused selle kohta;

b)	kohustuste deklaratsioon, mille on allkirjastanud valideeritud üksus, ning

c)	valideeritud üksusega seotud deklaratsioon, mille on allkirjastanud ELi lennundusjulgestust valideeriv isik.

11.6.5.2.

ELi lennundusjulgestuse valideerija teeb kindlaks kontrollkaardil sisalduvate eesmärkide täitmise taseme ja märgib need tulemused kontrollkaardi asjaomases osas.

11.6.5.3.

Kohustuste deklaratsioonis märgitakse valideeritud üksuse kohustus jätkata tegevust valideeritud tegevusstandardite kohaselt.

11.6.5.4.

Valideeritud üksus võib märkida, et nõustub valideerimisaruandes toodud nõuetele vastavuse tasemega või mitte. Sellisest deklaratsioonist saab valideerimisaruande lahutamatu osa.

11.6.5.5.

Lehekülgede nummerdamisega, ELi lennundusjulgestuse valideerimise kuupäevaga ning valideerija ja valideeritud üksuse initsiaalidega igal leheküljel tõendatakse valideerimisaruande terviklikkust.

11.6.5.6.

Vaikimisi on valideerimisaruanne inglise keeles ja see esitatakse pädevale asutusele ja valideeritud üksusele vajaduse korral hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kohapealset kontrolli.

11.7. VÄLJAÕPPE VASTASTIKUNE TUNNUSTAMINE

11.7.1.

Kõiki isiku omandatud oskusi, mille eesmärk on määrusest (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktidest tulenevate nõuete täitmine, tunnustatakse teises liikmesriigis.

LIIDE 11-A

SÕLTUMATUSE DEKLARATSIOON –ELI LENNUNDUSJULGESTUSE VALIDEERIJA

a)	Kinnitan, et hinnangu andmisel valideeritud üksuse nõuetele vastavuse tasemele olen olnud erapooletu ja objektiivne.

b)	Kinnitan, et ei tööta aga ole viimase kahe aasta jooksul töötanud valideeritud üksuse heaks.

c)	Kinnitan, et mul ei ole majanduslikke ega muid otseseid või kaudseid huve seoses valideerimisaruande tulemustega, valideeritud üksusega ega selle tütarettevõtetega.

d)	Kinnitan, et väljaspool lennundusjulgestuse valideerimise korda ei ole mul praegu ega ole viimase 12 kuu jooksul olnud valideeritud üksusega muid ärisuhteid, näiteks seoses väljaõppe ja konsultatsioonidega.

e)	Kinnitan, et ELi lennundusjulgestuse valideerimise aruanne põhineb asjakohaste julgestusdokumentide ja sealhulgas valideeritud üksuse julgestusprogrammi või võrdväärse dokumendi põhjalikul faktilisel hindamisel ning kohapealsetel kontrollidel.

f)	Kinnitan, et ELi lennundusjulgestuse valideerimise aruanne põhineb kõigil julgestusvaldkondadel, mille kohta valideerija peab arvamuse andma, kasutades asjakohast ELi kontrollkaarti.

g)	Kinnitan, et olen kohaldanud meetodeid, mis võimaldavad koostada iga valideeritud üksuse kohta eraldiseisva ELi lennundusjulgestuse valideerimise aruande ja millega tagatakse faktide kogumisel ja hindamisel objektiivsus ja erapooletus, juhul kui mitut üksust valideeritakse ühiselt.

h)	Kinnitan, et ei ole peale mõistliku valideerimistasu ning reisi- ja majutuskulude hüvitamise saanud rahalisi ega muid soodustusi.

Võtan täieliku vastutuse ELi lennundusjulgestuse valideerimise aruande eest.

Valideeriva isiku nimi:

ELi lennundusjulgestuse valideerija nimi:

Kuupäev:

Allkiri:

(1) ELT L 219, 22.8.2009, lk 1.

(2) ELT L 107, 27.4.2011, lk 1.

(3) ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.”

(4) Euroopa Liidu liikmesriigid: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari, Ühendkuningriik.

(5) ELT L 220, 26.8.2011, lk 9. Määruse (EL) nr 185/2010 lisa punkt 6.8.1.1: lennuettevõtja, kes veab kaupa või posti liites 6-F loetlemata kolmanda riigi lennujaamast, et anda kõnealune kaup või post üle mõnes määruse (EÜ) nr 300/2008 reguleerimisalasse kuuluvas lennujaamas või kõnealusest lennujaamast selline kaup või post läbi vedada või seal maha laadida, määratakse kolmanda riigi lennujaamast lennukaupa või -posti ELi vedavaks lennuettevõtjaks (Air Cargo or Mail Carrier operating into the Union from a Third Country Airport, edaspidi „ACC3”).

(6) See ei kehti sellise kauba või posti suhtes, mida veetakse ACC3-korraga mittehõlmatud väiksest arvust riikidest.

(7) ELi/EMPsse saabuvat lennukaupa/lennuposti vedav õhusõiduk tähendab käesoleval valideerimise kontrollkaardil ELi, Islandile, Norrasse ja Šveitsi saabuvat lennukaupa/lennuposti vedavat õhusõidukit.”

(8) Austrias, Belgias, Bulgaarias, Eestis, Hispaanias, Iirimaal, Itaalias, Kreekas, Küprosel, Leedus, Luksemburgis, Lätis, Madalmaades, Maltal, Poolas, Portugalis, Prantsusmaal, Rootsis, Rumeenias, Saksamaal, Slovakkias, Sloveenias, Soomes, Taanis, Tšehhi Vabariigis, Ungaris, Ühendkuningriigis ning Islandil, Norras ja Šveitsis asuvad lennujaamad.

(9) Määrus (EL) nr 185/2010, mida on muudetud rakendusmäärusega (EL) nr 859/2011.”

(10) ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.”

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2012.324.est
Euroopa Liidu Teataja		L 324

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	55. köide 22. november 2012

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1081/2012, 9. november 2012, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EÜ) nr 116/2009 kultuuriväärtuste ekspordi kohta	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1082/2012, 9. november 2012, millega muudetakse määrust (EL) nr 185/2010 seoses ELi lennundusjulgestuse valideerimisega ( 1 )	25


	(1) EMPs kohaldatav tekst