17.11.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 320/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1077/2012,

16. november 2012,

milles käsitletakse riiklike ohutusasutuste poolt pärast ohutustunnistuse või ohutusloa väljastamist tehtava järelevalve ühist ohutusmeetodit

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise, raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta, (1) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2004/49/EÜ üks eesmärke on parandada juurdepääsu raudteeveoteenuste turule; selleks määratakse direktiivis kindlaks raudteeohutuse juhtimise, reguleerimise ja järelevalve ühised põhimõtted. Direktiiviga 2004/49/EÜ on ette nähtud ka kõikide raudteeveo-ettevõtjate võrdne kohtlemine ohutusalase sertifitseerimise ühesuguste nõuete kohaldamise abil kogu Euroopa Liidus.

(2)

Komisjon andis Euroopa Raudteeagentuurile (edaspidi „agentuur”) 5. oktoobril 2009 kooskõlas direktiiviga 2004/49/EÜ volitused koostada ühise ohutusmeetodi projekt, mille alusel riiklikud ohutusasutused teostavad järelevalvet pärast ohutustunnistuse või ohutusloa väljastamist raudteeveo-ettevõtjatele ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele. Agentuur esitas komisjonile kooskõlas komisjoni antud volitustega ühise ohutusmeetodi kohta soovituse koos mõju hindamise aruandega. Käesolev määrus põhineb agentuuri soovitusel.

(3)

Komisjoni 9. detsembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1158/2010 raudteede ohutustunnistuste vastavushindamise ühise ohutusmeetodi kohta (2) on ette nähtud direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 lõike 2 punkti a ja artikli 10 lõike 2 punkti b kohaselt väljastatavate ohutustunnistuste vastavushindamise meetod. Nimetatud määrusega on kindlaks määratud kriteeriumid, mida riiklikud ohutusasutused peavad hindamisel kasutama, kirjeldatud järgitavat menetlust ja kehtestatud põhimõtted, mida riiklikud ohutusasutused peavad järgima nimetatud määruse kohase järelevalve tegemisel pärast ohutustunnistuse väljastamist.

(4)

Komisjoni 20. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1169/2010 raudtee ohutusloa vastavushindamise ühise ohutusmeetodi kohta (3) sisaldab kõiki ühtlustatud nõudeid ja hindamismeetodeid, mille alusel riiklikud ohutusasutused võivad väljastada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale direktiivi 2004/49/EÜ artikli 11 kohase ohutusloa, mis hõlmab ohutusjuhtimissüsteemi nõuetekohasust üldiselt, ja mis tahes konkreetse võrgustikuga seotud loa. Nimetatud määrusega on kindlaks määratud ka kriteeriumid, mida riiklikud ohutusasutused peavad hindamisel kasutama, kirjeldatud järgitavat menetlust ja kehtestatud põhimõtted, mida riiklikud ohutusasutused peavad järgima nimetatud määruse kohase järelevalve tegemisel pärast ohutusloa väljastamist.

(5)

Pärast ohutustunnistuse või ohutusloa väljastamist peab riiklik ohutusasutus kehtestama meetmed, mille abil kontrollida, kas tegevuses saavutatakse ohutustunnistuse või ohutusloa taotluses kirjeldatud tulemused ja kas kõiki vajalikke nõudeid täidetakse järjepidevalt, nagu on ette nähtud direktiivi 2004/49/EÜ artikli 16 lõike 2 punktiga e ja artikli 17 lõikega 2.

(6)

Samuti peab riiklik ohutusasutus selleks, et täita direktiivi 2004/49/EÜ artikli 16 lõike 2 punkti f kohaseid ülesandeid, hindama oma järelevalvetegevuse põhjal ohutusalase õigusraamistiku tõhusust. Järelevalve tähendab riikliku ohutusasutuse kehtestatud meetmeid ohutustaseme kontrollimiseks pärast ohutustunnistuse või ohutusloa väljastamist.

(7)

Riiklik ohutusasutus peab järelevalve teostamisel järgima riikliku ohutusasutuse järelevalvetegevuse aluspõhimõtteid – proportsionaalsus, ühtsus, suunatus, läbipaistvus, vastutus ja koostöö –, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 1158/2010 ja määruses (EL) nr 1169/2010. Nimetatud põhimõtete järgimiseks riiklike ohutusasutuste igapäevategevuses on aga vaja ka raamistikku ja menetlust. Käesoleva määrusega nähakse riiklike ohutusasutuste jaoks ette vajalik raamistik ja menetlus ning suurendatakse samas vastastikust usaldust järelevalvealaste lähenemisviiside vastu ja tõhustatakse otsuste tegemist selles valdkonnas.

(8)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2004/49/EÜ artikli 27 lõike 1 kohaselt loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ühine ohutusmeetod ohutusjärelevalveks pärast raudteeveo-ettevõtjatele ohutustunnistuse või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele ohutusloa väljastamist, nagu on osutatud vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 1158/2010 IV lisas ja komisjoni määruse (EL) nr 1169/2010 III lisas.

2. Riiklikud ohutusasutused kohaldavad ühist ohutusmeetodit, et jälgida, kas raudteeveo- või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad täidavad juriidilist kohustust kasutada ohutusjuhtimissüsteemi, et tagada kõikide oma tegevusega, sealhulgas hoolduse pakkumise ja materjalitarnete ning töövõtjate kasutamisega seotud riskide kontrollimine, ja vajaduse korral kontrollida, kas kohaldatakse komisjoni 16. novembri 2012. aasta määrust (EL) 1078/2012, milles käsitletakse raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate poolt pärast ohutustunnistuse või ohutusloa saamist ja hoolduse eest vastutavate üksuste poolt tehtava järelevalve ühist ohutusmeetodit (4).

3. Riiklikud ohutusasutused kasutavad käesolevat määrust direktiivi 2004/49/EÜ artikli 16 lõike 2 punkti f kohases järelevalvetegevuses ja liikmesriikide nõustamiseks ohutusalase õigusraamistiku tõhususe küsimustes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse mõistet „järelevalve” määruse (EL) nr 1158/2010 artiklis 2 ja määruse (EL) nr 1169/2010 artiklis 2 sätestatud tähenduses.

Artikkel 3

Järelevalvestrateegia ja -kava(d)

1. Riiklik ohutusasutus koostab järelevalvestrateegia ja -kava(d), milles kirjeldab, kuidas ta oma järelevalvetegevust suunab ja järelevalveprioriteete seab, nagu on esitatud lisas, ning rakendab nimetatud strateegiat ja kava(sid).

2. Riiklik ohutusasutus kogub teavet mitmest allikast ja analüüsib seda. Ta kasutab kogutud teavet ja järelevalve tulemusi artiklis 1 nimetatud eesmärkidel.

3. Riiklik ohutusasutus vaatab strateegia ja kava(d) kogemust arvesse võttes korrapäraselt läbi, kasutades kogutud teavet ja järelevalve tulemus.

Artikkel 4

Järelevalvemeetodid

1. Riiklik ohutusasutus võtab vastu järelevalvetegevuse meetodid. Need meetodid hõlmavad tavaliselt intervjuusid organisatsiooni eri astmetel olevate inimestega, ohutusjuhtimissüsteemiga seotud dokumentide ja registri läbivaatamist ning juhtimissüsteemi inspekteerimise või sellega seotud tegevuste käigus saadud ohutustulemuste uurimist.

2. Riiklik ohutusasutus tagab, et tema järelevalvetegevus hõlmab järgmise kontrollimist:

a)	ohutusjuhtimissüsteemi tõhusus;

b)	ohutusjuhtimissüsteemi üksikute või osade elementide, sealhulgas käitamistegevuse tõhusus.

Artikkel 5

Hindamise ja järelevalve seosed

1. Riiklik ohutusasutus kasutab raudteeveo- või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ohutusjuhtimissüsteemi hindamise käigus kogutud teavet selleks, et jälgida, kas ettevõtjad jätkavad ohutusjuhtimissüsteemi kohaldamist pärast neile ohutustunnistuse või ohutusloa väljastamist.

2. Riiklik ohutusasutus kasutab järelevalvetegevuse käigus kogutud teavet ka selleks, et raudteeveo- või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ohutusjuhtimissüsteemi enne ohutustunnistuse või ohutusloa uuendamist uuesti hinnata.

Artikkel 6

Järelevalvetegevuses osalevate isikute pädevus

Riiklikul ohutusasutusel peab olema süsteem, millega tagada, et järelevalvet teostavad pädevad isikud.

Artikkel 7

Otsustamiskriteeriumid

1. Riiklik ohutusasutus kehtestab ja avaldab kriteeriumid, mille alusel ta otsustab, kuidas jälgida ja edendada ning vajaduse korral jõustada ohutusalase õigusraamistiku järgimist. Kõnealused kriteeriumid hõlmavad ka mittevastavusi, mis on seotud ohutusjuhtimissüsteemi jätkuva kohaldamisega raudteeveo- või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt ja ohutusalase õigusraamistikuga.

2. Riiklik ohutusasutus võtab vastu ja avaldab menetluse, millega võimaldab raudteeveo-ettevõtjatel ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatel esitada kaebusi järelevalve käigus tehtud otsuste kohta, ilma et see piiraks nõuet nimetatud otsused kohtus läbi vaadata.

Artikkel 8

Koordineerimine ja koostöö

1. Riiklikud ohutusasutused, mis tegelevad enam kui ühes liikmesriigis tegutseva raudteeveo-ettevõtja järelevalvega, koordineerivad oma järelevalvealast lähenemisviisi, et oleks tagatud raudteeveo-ettevõtja ohutusjuhtimissüsteemi tõhusus ja see, et süsteem hõlmab kõiki asjaomaseid tegevusi. Koordineerimistegevus hõlmab kokkulepet selle kohta, millist teavet riiklike ohutusasutuste vahel jagatakse, et tagada ühetaolise järelevalve teostamine asjaomase raudteeveo-ettevõtja üle. See hõlmab ka asjaomaste riiklike ohutusasutuste järelevalvestrateegia ja -kava(de) alast teabevahetust, sealhulgas kõiki olulisi tulemusi, et võimaldada ühtset lähenemisviisi mittevastavuste kõrvaldamisel.

2. Riiklikud ohutusasutused kehtestavad koos riiklike uurimisasutuste, hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise asutuste ja muude pädevate asutustega koostöökorra, et vahetada teavet ja koordineerida oma tegevust ohutusalasele õigusraamistikule mittevastavuste korral.

Artikkel 9

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust hakatakse kohaldama alates 7. juunist 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel, 16. november 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 164, 30.4.2004, lk 44.

(2) ELT L 326, 10.12.2010, lk 11.

(3) ELT L 327, 11.12.2010, lk 13.

(4) Vaata käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 8

LISA

Järelevalvetegevus

1. Järelevalvestrateegia ja -kava(de) koostamine

Riiklik ohutusasutus

a)	määrab kindlaks sihipärase järelevalvetegevuse;

b)	koostab järelevalvekava(d), milles näitab, kuidas ta rakendab järelevalvestrateegiat ohutustunnistuse/ohutusloa kehtivustsükli ajal;

c)	koostab kindlaksmääratud sihtvaldkondade põhjal esialgse hinnangu kava(de) rakendamiseks vajalike vahendite kohta;

d)	jaotab vahendid kava(de) rakendamiseks;

kasutab strateegia ja kava(de) sisendandmetena mitmest allikast pärinevaid andmeid/teavet. Allikad võiksid hõlmata ohutusjuhtimissüsteemide hindamise käigus kogutud teavet, varasema järelevalvetegevuse tulemusi, teavet allsüsteemide või sõidukite ekspluatatsiooni andmise kohta, riiklike uurimisasutuste aruandeid/soovitusi õnnetusjuhtumite kohta, muid aruandeid või andmeid õnnetusjuhtumite/vahejuhtumite kohta, raudteeveo- või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja iga-aastaseid aruandeid riiklikule ohutusasutusele, hoolduse eest vastutavate üksuste iga-aastaseid hooldusaruandeid, kodanike kaebusi ja muid asjakohaseid allikaid.

2. Järelevalvestrateegia ja -kava(de) esitamine

Riiklik ohutusasutus

a)	edastab asjaomastele raudteeveo- või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele ning vajaduse korral laiemalt teistele sidusrühmadele järelevalvestrateegia üldeesmärgid ja kava(de) üldselgituse;

b)	esitab asjaomastele raudteeveo- või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele üldise selgituse selle kohta, kuidas järelevalvekava(sid) rakendatakse.

3. Järelevalvestrateegia ja -kava(de) rakendamine

Riiklik ohutusasutus

a)	viib kava(d) täide, nagu ette nähtud;

b)	võtab proportsionaalsed meetmed mittevastavuste kõrvaldamiseks, edastades sealhulgas vajaduse korral kiireloomulisi ohutusalaseid hoiatusi;

c)	hindab, kui asjakohaselt on raudteeveo- või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tegevuskava(d) koostanud või neid rakendanud, et kõrvaldada riikliku ohutusasutuse tuvastatud mittevastavused kindlaksmääratud aja jooksul.

4. Järelevalvekava(de) tulemused

Riiklik ohutusasutus

a)	edastab asjaomasele raudteeveo- või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale tulemused, mis on seotud nende ohutusjuhtimissüsteemi tõhususega ohutuse tagamisel, märkides sealhulgas valdkonnad, kus raudteeinfrastruktuuri- või raudteeveo-ettevõtja tegevus ei vasta nõuetele;

b)	omab ülevaadet asjaomases liikmesriigis tegutsevate raudteeveo- või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ohutustasemest;

c)	avaldab oma seisukohad üldise ohutustaseme kohta liikmesriigis ja edastab need asjaomastele sidusrühmadele;

d)	avaldab oma seisukohad ohutusalase õigusraamistiku tõhususe kohta ja edastab need asjaomastele sidusrühmadele.

5. Järelevalvetegevuse läbivaatamine

Riiklik ohutusasutus teeb järelevalvetegevuse käigus saadud kogemuste põhjal korrapäraselt järgmist:

a)	vaatab läbi kava(d) eesmärgiga kontrollida, et algne sihttegevus, mitmest allikast pärinevate andmete/teabe kasutamine, järelevalvetulemused ja vahendite jaotus on asjakohased, muutes vajaduse korral prioriteete;

b)	teeb kava(de)s vajalikud muudatused, kui need tuleb läbi vaadata, ja kaalub muudatuste mõju järelevalvestrateegiale;

c)	edastab asjaomasele liikmesriigile vajaduse korral oma seisukohad ja ettepanekud ohutusalase õigusraamistiku puuduste kõrvaldamiseks.

17.11.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 320/8

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1078/2012,

16. november 2012,

milles käsitletakse pärast ohutustunnistuse või ohutusloa saamist raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ning hoolduse eest vastutavate üksuste poolt tehtava järelevalve ühist ohutusmeetodit

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv), (1) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjon peaks Euroopa Raudteeagentuuri (edaspidi „agentuur”) soovituse põhjal vastu võtma ühiste ohutusmeetodite teise komplekti, mis hõlmaks vähemalt direktiivi 2004/49/EÜ artikli 6 lõike 3 punktis c sätestatud meetodeid.

(2)

Komisjon andis agentuurile 5. oktoobril 2009 kooskõlas direktiiviga 2004/49/EÜ volitused koostada ühise ohutusmeetodi projekt, et kontrollida struktuuriliste allsüsteemide käitamise ja hoolduse vastavust asjakohastele põhinõuetele. Nimetatud ühise ohutusmeetodiga tuleks täpsustada meetodid, mida kasutada nii selleks, et kontrollida, kas struktuurilisi allsüsteeme (sealhulgas liiklustalitlus ja liikluskorraldus) käitatakse ja hooldatakse vastavalt kõikidele ohutusega seotud põhinõuetele, kui ka jälgimaks, et allsüsteemid ja nende süsteemidesse integreerimine vastavad käitamisel ja hooldamisel jätkuvalt ohutusnõuetele. Agentuur esitas komisjonile tema antud volituse kohaselt ühise ohutusmeetodi alase soovituse koos mõju hindamise aruandega. Käesolev määrus põhineb agentuuri soovitusel.

(3)

Selleks et struktuuriliste allsüsteemide integreerimine raudteesüsteemi ning nende käitamine ja hooldus oleks ohutu ning et käitamisel täidetaks põhinõudeid, peaksid raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ohutusjuhtimissüsteemid ning hoolduse eest vastutavate üksuste hooldussüsteemid hõlmama kõiki vajalikke meetmeid, sealhulgas protsesse, menetlusi ning tehniliste, käitamis- ja korralduslike riskide kontrolli meetmeid. Seega peaks raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ohutusjuhtimissüsteemide ning hoolduse eest vastutavate üksuste hooldussüsteemide korrektse kohaldamise ja tõhususe järelevalve hõlmama nõudeid struktuurilistele allsüsteemidele nende kasutamise kontekstis.

(4)	Käesolev määrus peaks võimaldama raudteesüsteemi tõhusat ohutusjuhtimist selle käitamise ja hoolduse ajal ning vajaduse ja teostatavuse korral võimaldama juhtimissüsteemi parandamist.

(5)

Samuti peaks käesoleva määruse abil saama võimalikult varakult tuvastada selliseid nõuetele mittevastavusi juhtimissüsteemi kohaldamisel, mis võivad viia õnnetuste, vahejuhtumite, ohuolukordade või muude ohtlike juhtumiteni. Sellist liiki nõuetele mittevastavuste kõrvaldamiseks käitamise ja hoolduse ajal tuleks kasutada ühtlustatud järelevalvemenetlust. Nimetatud ühtlustatud menetlust tuleks kasutada eelkõige selleks, et kontrollida raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ohutusjuhtimissüsteemide ning hoolduse eest vastutavate üksuste hooldussüsteemi oodatavate tulemuste saavutamist.

(6)	Raudtee-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad peaksid ohutu käitamise eesmärgil jälgima enda ohutusjuhtimissüsteemi abil välja töötatud meetmete korrektset kohaldamist ja tulemusi, sealhulgas konkreetsete võrgustike puhul.

(7)

Käesolev määrus peaks lihtsustama juurdepääsu raudteeveoteenuste turule järelevalvemenetluse ühtlustamise abil, et tagada raudteesüsteemi pidev ohutus. Lisaks sellele peaks käesolev määrus tänu ohutusega seotud ühtlustatud teabevahetusele raudteesektori eri osalejate vahel ning järelevalvemenetluse kohaldamise käigus saadavale ühtlustatud tõendusmaterjalile aitama luua liikmesriikide vahel vastastikust usaldust ja läbipaistvust, et juhtida kõnealuse sektori eri liideste ohutust.

(8)

Selleks et anda komisjonile aru käesoleva määruse tõhususest ja kohaldamisest ning teha vajaduse korral soovitusi selle toimimise parandamiseks, peaks agentuuril olema võimalus koguda asjakohast teavet eri osalistelt, sealhulgas riiklikelt ohutusasutustelt, kaubavagunite hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise asutustelt ja teistelt hoolduse eest vastutavatelt üksustelt, mis ei kuulu komisjoni 10. mai 2011. aasta määruse (EL) nr 445/2011 (milles käsitletakse kaubavagunite hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise süsteemi) (2) reguleerimisalasse.

(9)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2004/49/EÜ artikli 27 lõikes 1 osutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse järelevalve ühine ohutusmeetod, mis võimaldab raudteesüsteemi tõhusat ohutusjuhtimist selle käitamise ja hoolduse ajal ning parandab vajaduse korral juhtimissüsteemi.

2. Käesolevat määrust kasutatakse järgmistel eesmärkidel:

kõikide juhtimissüsteemi protsesside ja menetluste, sealhulgas tehniliste, käitamis- ja korralduslike riskide kontrolli meetmete korrektse kohaldamise ning tõhususe kontrollimiseks. Juhul kui raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate kontroll hõlmab tehnilisi, käitamis- ja korralduslikke elemente, mis on vajalikud direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 lõike 2 punkti a ja artikli 11 lõike 1 punkti a kohaseks sertifitseerimiseks / loa saamiseks, ning sätteid, mis on vastu võetud direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 lõike 2 punktis b ja artikli 11 lõike 1 punktis b täpsustatud sertifitseerimiseks / loa saamiseks;

b)	juhtimissüsteemi kui terviku korrektse kohaldamise kontrollimiseks ning kontrollimaks, kas juhtimissüsteemiga saavutatakse oodatavad tulemused, ning

c)	asjakohaste ennetus- ja parandus- või mõlemat liiki meetmete kindlaksmääramiseks ja rakendamiseks juhul, kui tuvastatakse oluline punktidele a ja b mittevastavuse juhtum.

3. Käesolevat määrust kohaldatakse raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate suhtes pärast ohutustunnistuse või ohutusloa saamist ning hoolduse eest vastutavate üksuste suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse direktiivi 2004/49/EÜ artikli 3 mõisteid.

Lisaks sellele kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „juhtimissüsteem”– kas direktiivi 2004/49/EÜ artikli 3 punkti i kohane raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ohutusjuhtimissüsteem, mis vastab nimetatud direktiivi artiklis 9 ja III lisas sätestatud nõuetele, või hoolduse eest vastutavate üksuste hooldussüsteem, mis vastab nimetatud direktiivi artikli 14a lõikes 3 sätestatud nõuetele;

b) „järelevalve”– raudteeveo-ettevõtjate, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate või hoolduse eest vastutavate üksuste kehtestatud kord oma juhtimissüsteemi korrektse kohaldamise ja tõhususe kontrollimiseks;

c) „liidesed”– liidesed komisjoni määruse (EÜ) nr 352/2009 (3) artikli 3 punkti 7 tähenduses.

Artikkel 3

Järelevalvemenetlus

1. Iga raudteeveo-ettevõtja, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja hoolduse eest vastutav üksus

a)	vastutab lisas esitatud järelevalvemenetluse teostamise eest;

b)	tagab, et ka töövõtjate rakendatavaid riskikontrollimeetmeid jälgitakse vastavalt käesolevale määrusele. Sel eesmärgil kohaldavad nad lisas esitatud järelevalvemenetlust või nõuavad oma töövõtjatelt nimetatud menetluse kohaldamist lepinguliste kokkulepete alusel.

2. Järelevalvemenetlus peab sisaldama järgmisi tegevusi:

a)	järelevalvestrateegia, -prioriteetide ja -kava(de) kindlaksmääramine;

b)	teabe kogumine ja analüüs;

c)	tegevuskava koostamine juhtimissüsteemis sätestatud nõuetele lubamatu mittevastavuse juhtumiteks;

d)	tegevuskava rakendamine, kui nimetatud kava on koostatud;

e)	tegevuskava meetmete tõhususe hindamine, kui nimetatud kava on koostatud.

Artikkel 4

Osalistevaheline teabevahetus

1. Raudteeveo-ettevõtjad, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja hoolduse eest vastutavad üksused, sealhulgas nende töövõtjad, tagavad lepinguliste kokkulepete alusel, et vahetatakse asjaomast ohutusalast teavet, mida saadakse lisas esitatud järelevalvemenetluse kohaldamise käigus, et võimaldada teistel osalistel võtta vajalikud parandusmeetmed raudteesüsteemi ohutuse pidevaks tagamiseks.

2. Kui raudteeveo-ettevõtjad, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja hoolduse eest vastutavad üksused tuvastavad järelevalvemenetluse kohaldamise käigus mis tahes olulise turvariski seoses tehniliste seadmetega, sealhulgas allsüsteemide tehniliste seadmete defektide ja ehituslike mittevastavuste või talitlushäiretega, teavitavad nad nimetatud riskidest teisi osalisi, et võimaldada neil võtta vajalikud parandusmeetmed raudteesüsteemi ohutuse pidevaks tagamiseks.

Artikkel 5

Aruandlus

1. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja raudteeveo-ettevõtjad annavad kooskõlas direktiivi 2004/49/EÜ artikli 9 lõikega 4 oma iga-aastastes ohutusaruannetes riiklikule ohutusasutusele aru käesoleva määruse kohaldamisest.

2. Riiklik ohutusasutus annab vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ artiklile 18 aru käesoleva määruse kohaldamisest raudteeveo-ettevõtjate, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja teabe omamise korral hoolduse eest vastutavate üksuste poolt.

3. Kaubavagunite hoolduse eest vastutavate üksuste iga-aastane hooldusaruanne, mida käsitletakse määruse (EL) nr 445/2011 III lisa I osa punkti 7.4 alapunktis k, peab sisaldama teavet hoolduse eest vastutavate üksuste kogemuse kohta käesoleva määruse kohaldamisel. Agentuur kogub kõnealust teavet koostöös asjaomaste sertifitseerimisasutustega.

4. Teised hoolduse eest vastutavad üksused, mis ei kuulu määruse (EL) nr 445/2011 reguleerimisalasse, jagavad samuti agentuuriga oma kogemusi käesoleva määruse kohaldamisel. Agentuur koordineerib kogemustevahetust kõnealuste hoolduse eest vastutavate üksustega.

5. Agentuur kogub kokku kogu teabe käesoleva määruse kohaldamisega seotud kogemuste kohta ja teeb komisjonile vajaduse korral soovitusi käesoleva määruse parandamiseks.

6. Riiklikud ohutusasutused toetavad agentuuri nimetatud teabe kogumisel raudteeveo-ettevõtjatelt ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatelt.

7. Agentuur esitab komisjonile hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist aruande, milles on analüüsitud meetodi tõhusust ning kogemusi, mida raudteeveo-ettevõtjad, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja hoolduse eest vastutavad üksused on saanud käesoleva määruse kohaldamisel.

Artikkel 6

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 7. juunist 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. november 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 164, 30.4.2004, lk 44.

(2) ELT L 122, 11.5.2011, lk 22.

(3) ELT L 108, 29.4.2009, lk 4.

LISA

JÄRELEVALVEMENETLUS

1. Üldine

1.1.	Järelevalvemenetluse sisendandmed on kõik juhtimissüsteemis sisalduvad protsessid ja menetlused, sealhulgas tehniliste, käitamis- ja korralduslike riskide kontrolli meetmed.

1.2.	Järelevalvemenetluse tegevusi, millele on osutatud artikli 3 lõikes 2, kirjeldatakse punktides 2–6.

1.3.	Nimetatud järelevalvemenetlus on korduv, nagu on näidatud allpool liites esitatud diagrammis.

2. Järelevalvestrateegia, -prioriteetide ja -kava(de) kindlaksmääramine

2.1.	Iga raudteeveo-ettevõtja, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja hoolduse eest vastutav üksus vastutab oma juhtimissüsteemile tuginedes oma järelevalvestrateegia, -prioriteetide ja -kava(de) kindlaksmääramise eest.

2.2.

Otsuses selle kohta, mida pidada esmatähtsaks, võetakse arvesse teavet valdkondadest, mis põhjustavad suurimaid riske ning mis tõhusa järelevalveta võivad ohutust kahjustada. Järelevalvetegevused seatakse tähtsuse järjekorda ning märgitakse ära vajaminev aeg, jõupingutused ja vahendid. Prioriteetide seadmisel võetakse arvesse ka järelevalvemenetluse varasema kohaldamise tulemusi.

2.3.	Järelevalvemenetlusega tuvastatakse võimalikult varakult juhtimissüsteemi kohaldamise sellised võimalikud nõuetele mittevastavused, mis võivad viia õnnetuste, vahejuhtumite, ohuolukordade või muude ohtlike juhtumiteni. See aitab rakendada meetmeid nimetatud mittevastavuste kõrvaldamiseks.

2.4.

Järelevalvestrateegias ja kava(de)s määratakse kindlaks kas kvantitatiivsed või kvalitatiivsed näitajad või nende kombinatsioon, mille abil saab

a)	varakult hoiatada mis tahes kõrvalekalletest oodatava tulemuse saavutamisel või kinnitada, et oodatav tulemus saavutatakse plaanipäraselt;

b)	anda teavet soovimatute tulemuste kohta;

c)	toetada otsuste tegemist.

3. Teabe kogumine ja analüüs

3.1.	Teavet kogutakse ja analüüsitakse vastavalt kindlaksmääratud järelevalvestrateegiale, -prioriteetidele ja -kava(de)le.

3.2.

Seoses iga punktis 2.4 osutatud kindlaksmääratud näitajaga tehakse järgmist:

a)	kogutakse vajalikku teavet;

b)	hinnatakse, kas protsesse, menetlusi ning tehniliste, käitamis- ja korralduslike riskide kontrolli meetmeid rakendatakse korrektselt;

c)	kontrollitakse, kas protsessid ja menetlused ning tehniliste, käitamis- ja korralduslike riskide kontrolli meetmed on tõhusad ja kas nendega saavutatakse oodatud tulemused;

d)	hinnatakse, kas juhtimissüsteemi tervikuna kohaldatakse korrektselt ja kas sellega saavutatakse oodatavad tulemused;

e)	analüüsitakse ja hinnatakse tuvastatud mittevastavusi punktidele b, c ja d ning tehakse kindlaks mittevastavuste põhjused.

4. Tegevuskava koostamine

4.1.

Tuvastatud mittevastavusjuhtumite kohta, mida loetakse vastuvõetamatuks, koostatakse tegevuskava. Tegevuskava abil

a)	saavutatakse protsesside, menetluste ning tehniliste, käitamis- ja korralduslike riskide kontrolli meetmete korrektne rakendamine või

b)	parandatakse olemasolevaid protsesse, menetlusi ning tehniliste, käitamis- ja korralduslike riskide kontrolli meetmeid või

c)	määratakse kindlaks täiendavad riskikontrollimeetmed ja rakendatakse neid.

4.2.

Tegevuskava sisaldab eelkõige järgmist teavet:

a)	eesmärgid ja oodatavad tulemused;

b)	nõutavad parandus-, ennetus- või mõlemat liiki meetmed;

c)	meetmete rakendamise eest vastutav isik;

d)	meetmete rakendamise tähtaeg;

e)	isik, kes vastutab tegevuskava meetmete tõhususe hindamise eest vastavalt punktile 6;

f)	ülevaade tegevuskava mõjust järelevalvestrateegiale, -prioriteetidele ja kava(de)le.

4.3.	Liideste ohutusjuhtimise puhul määrab raudteeveo-ettevõtja, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või hoolduse eest vastutav üksus kokkuleppel teiste osalistega kindlaks, kes vastutab nõutava tegevuskava või selle osade rakendamise eest.

5. Tegevuskava rakendamine

5.1.	Punkti 4 kohast tegevuskava rakendatakse tuvastatud mittevastavusjuhtumite kõrvaldamiseks.

6. Tegevuskava meetmete tõhususe hindamine

6.1.	Tegevuskavas kindlaks määratud meetmete korrektset rakendamist, sobivust ja tõhusust kontrollitakse käesolevas lisas kirjeldatud järelevalvemenetluse abil.

6.2.

Tegevuskava tõhusust hinnatakse eelkõige järgmiste meetmete abil:

a)	kontrollitakse, kas tegevuskava rakendatakse korrektselt ja kas seda täidetakse vastavalt ajakavale;

b)	kontrollitakse, kas on saavutatud oodatud tulemused;

c)	kontrollitakse, kas algsed tingimused on vahepeal muutunud ja kas tegevuskavas kindlaks määratud riskikontrollimeetmed on antud olukorras jätkuvalt sobivad;

d)	kontrollitakse, kas on vaja muid riskikontrollimeetmeid.

7. Järelevalvemenetluse kohaldamise käigus saadav tõendusmaterjal

7.1.

Järelevalvemenetlus dokumenteeritakse tõendamaks, et seda on korrektselt kohaldatud. Nimetatud dokumendid tehakse kättesaadavaks eelkõige sisehindamiseks. Taotluse korral

a)	teevad raudteeveo-ettevõtjad ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad nimetatud dokumendid kättesaadavaks riiklikule ohutusasutusele;

b)	teevad hoolduse eest vastutavad üksused nimetatud dokumendid kättesaadavaks sertifitseerimisasutusele. Kui liideseid juhitakse lepingu alusel, teevad hoolduse eest vastutavad üksused nimetatud dokumendid kättesaadavaks vastavatele raudteeveo-ettevõtjatele ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele.

7.2.

Punkti 7.1 alusel koostatud dokumendid peavad sisaldama eelkõige järgmist:

a)	järelevalvemenetluse teostamiseks määratud organisatsiooni ja personali kirjeldus;

b)	artikli 3 lõikes 2 loetletud järelevalvemenetluse eri tegevuste tulemused ja eelkõige tehtud otsused;

c)	tuvastatud mittevastavusjuhtumite puhul, mida loetakse vastuvõetamatuks, kõikide nõutava tulemuse saavutamiseks vajalike meetmete nimekiri.

Liide

Järelevalvemenetluse raamistik

17.11.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 320/14

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1079/2012,

16. november 2012,

millega kehtestatakse ühtses Euroopa taevas kasutatavad kõneside kanalisammud

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 552/2004 Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta (koostalitlusvõime määrus), (1) eriti selle artikli 3 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon andis Eurocontrolile Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 549/2004 (millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus)) (2) artikli 8 lõike 1 alusel volitused töötada välja nõuded, mis käsitlevad kanalisammul 8,33 kHz põhineva õhk-maa-kõneside koordineeritud kasutuselevõttu. Käesolev määrus põhineb kõnealuste volituste alusel 12. juulil 2011 koostatud aruandel.

(2)

Volituste esimesel etapil võeti vastu komisjoni 26. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1265/2007, millega kehtestatakse õhk-maa kõneside kanalisammu nõuded ühtses Euroopa taevas (3) ja mille eesmärk oli võtta lennutasandist 195 kõrgemal kasutusele kanalisammul 8,33 kHz põhinev koordineeritud õhk-maa-kõneside.

(3)	Lennutasandist 195 allpool asuvate lennutasandite suhtes kohaldati juba varem määruse (EÜ) nr 1265/2007 konkreetseid sätteid, eelkõige protseduurisätteid.

(4)

Tänu sellele, et lennutasandist 195 kõrgemal on mindud üle kanalisammule 8,33 kHz, on sagedusalade ülekoormus vähenenud, ent mitte kõrvaldatud. Paljudel liikmesriikidel on üha raskem täita nõudlust uute sageduste määramise järele sagedusribas 117,975–137 MHz (VHF-sagedusriba), mida kasutatakse liikuvaks lennusideks lennuliinidel.

(5)	Ainus realistlik võimalus VHF-sagedusriba ülekoormuse vältimiseks keskmises ja pikas perspektiivis on jätkata kanalisammul 8,33 kHz põhinevate õhk-maa-kõnesidesüsteemide kasutuselevõtmist.

(6)	Kui tulevikus ei suudeta täita määratud sageduste järele valitsevat nõudlust, siis hakkab see takistama õhuruumi läbilaskevõime suurendamist või muudab selle võimatuks, tuues kaasa hilinemiste arvu suurenemise ja kulude märkimisväärse kasvu.

(7)

Komisjoni 7. juuli 2011. aasta määruse (EL) nr 677/2011 (millega kehtestatakse lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgustiku funktsioonide üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja muudetakse määrust (EL) nr 691/2010) (4) alusel loodud võrgustiku haldusasutus koordineerib ja ühtlustab protsesse ja protseduure, et suurendada aeronavigatsioonis kasutatavate raadiosageduste haldamise tõhusust. Peale selle koordineerib võrgustiku haldusasutus raadiosagedustega seotud vajaduste varast tuvastamist ja asjaomaste probleemide lahendamist.

(8)

Tänu sageduste ühtlustatud kasutamisele konkreetseteks rakendusteks liikmesriikide vastutusel olevas kogu Euroopa õhuruumis on võimalik veelgi optimeerida raadiospektri piiratud ressursside kasutamist. Seepärast tuleks kanalite kanalisammule 8,33 kHz üleminekul arvesse võtta võimalikke meetmeid, mida võrgustiku haldusasutus võib kohaldada sageduste ühtlustatud kasutamise tagamiseks eelkõige üldlennunduses õhk-õhk-sidepidamises ning üldlennundustoimingutega seotud konkreetsete rakenduste puhul.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1265/2007 kohaselt tehtud investeeringud on oluliselt vähendanud kanalisammu 8,33 kHz kasutuselevõtu kulusid selliste aeronavigatsiooniteenuse osutajate jaoks, kes kasutavad lennutasandist 195 allpool asuvat õhuruumi, ja selliste käitajate jaoks, kes kasutavad lennutasandist 195 kõrgemal asuvat õhuruumi.

(10)	Selleks et täita nõuet, mille kohaselt üldlennunduse õhusõidukitel, mida käitatakse visuaallennureeglite järgi toimuvatel lendudel, peab olema kanalisammu 8,33 kHz võimeline raadioseade, tuleb teha märkimisväärseid kulutusi, mis ei paranda oluliselt kõnealuste õhusõidukite käitamise kvaliteeti.

(11)	Euroopa tsiviillennunduse seadmete organisatsiooni (Eurocae) spetsifikaati ED-23B tuleks pidada piisavaks tõendiks õhusõiduki pardale paigutatud seadmete võimelisuse nõuetele vastavuse kohta.

(12)	Õhusõiduki pardale paigutatud ja Eurocae spetsifikaadi ED-23C nõuetele vastavad seadmed tagavad parema raadioside. Seepärast tuleks kõnealust spetsifikaati võimaluse korral eelistada spetsifikatsioonile ED-23B.

(13)	Riiklike õhusõidukite suhtes kehtestatava korra puhul tuleks asjakohaste rakendustähtaegade määramisel arvesse võtta riiklike õhusõidukitega seotud konkreetseid piiranguid.

(14)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 1 lõikele 2 ei hõlma käesolev määrus sõjalisi operatsioone ega õppusi.

(15)

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi „NATO”) kombineeritud sagedusnõudeid kohaldavad liikmesriigid peaksid selliste riiklike õhusõidukite puhul, millele ei ole paigaldatud kanalisammu 8,33 kHz võimelist raadiot, jätkama sageduse 122,1 MHz kasutamist kanalisammu 25 kHz juures seni, kuni leitakse sobiv alternatiivne lahendus.

(16)

Lennutegevuse praeguse ohutustaseme hoidmiseks või tõstmiseks peaksid liikmesriigid tagama, et asjaomased isikud teostavad ohutustaseme hindamise, mis muu hulgas hõlmab ohtude tuvastamist, riskide hindamist ja nende mõju vähendamist. Selleks et ühtlustatult rakendada kõnealuseid protsesse käesoleva määrusega hõlmatud süsteemide suhtes, tuleb kindlaks määrata kõigi koostalitlusvõime- ja toimivusnõuetega seotud konkreetsed ohutusnõuded.

(17)	Määruse (EÜ) nr 552/2004 kohaselt peaksid koostalitlusvõimet käsitlevad rakenduseeskirjad kirjeldama konkreetseid vastavustõendamismenetlusi, mida kasutatakse koostisosade vastavuse või nende kasutuskõlblikkuse hindamiseks ning süsteemide kontrollimiseks.

(18)

Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate koostisosade turu valmisolekuaste on selline, et nende vastavust ja kasutuskõlblikkust on võimalik hinnata tootmise sisekontrolli kaudu, kasutades Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsuse nr 768/2008/EÜ (toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ) (5) II lisa moodulil A põhinevaid protseduure.

(19)	Selguse huvides tuleks määrus (EL) nr 1265/2007 kehtetuks tunnistada.

(20)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas ühtse taeva komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse kanalisammul 8,33 kHz põhineva õhk-maa-kõneside koordineeritud kasutuselevõtule esitatavad nõuded.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi selliste raadiote suhtes, mis töötavad sagedusribas 117,975–137 MHz („VHF-sagedusriba”), mis on eraldatud liikuvaks lennusideks lennuliinidel, sealhulgas süsteemide, nende koostisosade ja asjaomaste protseduuride suhtes.

2. Määrust kohaldatakse lennuandmete töötlemise selliste süsteemide suhtes, mida kasutavad lennujuhtimisüksused, kes osutavad teenuseid üldises lennuliikluses, sealhulgas kõnealuste süsteemide koostisosade ja asjaomaste protseduuride suhtes.

3. Määrust kohaldatakse kõikide selliste lendude suhtes, mis osalevad üldises lennuliikluses Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni („ICAO”) Euroopa regioonis, kus liikmesriigid vastutavad lennuliiklusteenuste osutamise eest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 550/2004 (6).

4. Nõudeid üleminekule ei kohaldata:

määratud sageduste suhtes, mis jäävad kanalisammu 25 kHz piiresse:

i)	avariisagedus (121,5 MHz),

ii)	otsingu- ja päästeoperatsioonide jaoks ette nähtud lisasagedus (123,1 MHz),

iii)	VHF digitaalse liini (VDL) sagedused (136,725 MHz, 136,775 MHz, 136,825 MHz, 136,875 MHz, 136,925 MHz ja 136,975 MHz),

iv)	õhusõiduki side adresseerimis- ja ettekandesüsteemi (ACARS) sagedused (131,525 MHz, 131,725 MHz ja 131,825 MHz);

b)	määratud sageduste suhtes, mille puhul kanalisammu 25 kHz juures käitatakse nihkuvat kandjat.

5. Kanalisammu 8,33 kHz võimelisuse nõuet ei kohaldata selliste raadiote suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks vaid ühel või mitmel määratud sagedusel, mis jäävad kanalisammu 25 kHz piiresse.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 2 esitatud mõisteid. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „kanal”– arvuline näitaja, mida kasutatakse seoses kõnesidevarustuse häälestusega, mis võimaldab üheselt tuvastada kasutatava raadiosidesageduse ja sellega seotud kanalisammu;

2) „kanalisamm 8,33 kHz”– kanalisamm, kus kanali nominaalsete kesksageduste vahemik on 8,33 kHz;

3) „raadioseade”– mis tahes sisseehitatud, kaasaskantav või käes hoitav seade, mis on mõeldud saadete edastamiseks või vastuvõtmiseks VHF-sagedusribas;

4) „keskregister”– register, kus raadiosagedusi koordineeriv riiklik asutus registreerib kooskõlas määrusega (EL) nr 677/2011 kõik raadiosageduse määramisega seotud operatiivsed, tehnilised ja halduslikud üksikasjad;

5) „üleminek kanalisammule 8,33 kHz”– keskregistris registreeritud ja kanalisammu 25 kHz kasutava määratud sageduse asendamine kanalisammu 8,33 kHz kasutava määratud sagedusega;

6) „määratud sagedus”– liikmesriigi antud luba kasutada raadioseadmete käitamiseks kindlatel tingimustel teatavat raadiosagedust või raadiosageduskanalit;

7) „õhusõiduki käitaja”– õhusõidukite käitamisega tegelev või kõnealust teenust osutav isik, organisatsioon või ettevõtja;

8) „visuaallennureeglite järgi toimuvad lennud”– lennud, mida käitatakse 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni („Chicago konventsioon”) 2. lisas kindlaksmääratud visuaallennureeglite järgi;

9) „riiklik õhusõiduk”– mis tahes õhusõiduk, mida kasutatakse kaitseväe-, tolli- või politseiteenistuses;

10) „nihkuva kandja käitamine”– olukord, kus üks maapealne määratud saatja ei suuda tagada raadiosidet ja kus sidehäirete minimeerimiseks nihutatakse kahe või enama maapealse saatja kanalite nominaalsete kesksageduste signaale;

11) „õhusõiduki raadioseadmed”– üks või mitu õhusõiduki pardal asuvat raadioseadet, mida kasutab lennu ajal vastavaid volitusi omav lennumeeskonna liige;

12) „raadioseadme ajakohastamine”– raadioseadme asendamine teise mudeli või uut osanumbrit kandva raadioseadmega;

13) „määratud tegevuspiirkond”– õhuruum, kus osutatakse konkreetset teenust ja kus sellele teenusele võimaldatakse sageduskaitse;

14) „lennujuhtimisüksus” („ATC-üksus”)– piirkondlik lennujuhtimiskeskus, lähenemislennujuhtimisüksus või lähilennujuhtimisüksus;

15) „töökoht”– sisustus ja tehnilised seadmed, mida lennuliiklusteeninduse („ATS”) töötajad kasutavad oma tööülesannete täitmiseks;

16) „raadiotelefonside”– raadioside vorm, mis on eelkõige ette nähtud teabe vahetamiseks kõne kujul;

17) „kirjalik kokkulepe”– kokkulepe kahe kõrvuti asetseva ATS-üksuse vahel, milles määratakse kindlaks, kuidas nende vastavaid ATS-kohustusi koordineeritakse;

18) „integreeritud esmane lennuplaanide töötlemise süsteem” („IFPS”)– Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrku kuuluv süsteem, mille kaudu pakutakse keskse lennuplaanide töötlemise ja levitamise teenistuse teenuseid lennuplaanide vastuvõtmiseks, valideerimiseks ja levitamiseks käesoleva määrusega hõlmatud õhuruumis;

19) „transpordiks kasutatav riiklik õhusõiduk”– jäiga tiivakinnitusega riiklik õhusõiduk, mis on ette nähtud inimeste või kauba veoks;

20) „lennujaama käitaja”– lennujaama juhtorgan vastavalt nõukogu määruses (EMÜ) nr 95/93 (7) esitatud määratlusele;

21) „käitamistegevuse juhtimisega seotud side”– õhusõidukite käitajate vahel peetav side, mis mõjutab ka lennuohutust, lendude korrapärasust ja tõhusust.

Artikkel 4

Raadioseadmete koostalitlusvõime- ja toimivusnõuded

1. VHF-sagedusribas kasutamiseks ette nähtud raadioseadmete tootjad või nende Euroopa Liidus asutatud volitatud esindajad tagavad, et kõik raadioseadmed, mis lastakse turule alates 17. novembrist 2013, on kanalisammu 8,33 kHz võimelised.

2. Aeronavigatsiooniteenuse osutajad, käitajad ja muud raadioseadmete kasutajad või omanikud tagavad, et kõik raadioseadmed, mis võetakse kasutusele alates 17. novembrist 2013, on kanalisammu 8,33 kHz võimelised.

3. Liikmesriigid tagavad, et kõik õhusõidukid, millele on alates 17. novembrist 2013 Euroopa Liidus välja antud esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat või esmane individuaalne lennuluba ja mille suhtes kohaldatakse raadioseadme olemasolu nõuet, varustatakse raadioseadmega, mis on kanalisammu 8,33 kHz võimeline.

4. Aeronavigatsiooniteenuse osutajad, käitajad ja muud raadioseadmete kasutajad või omanikud tagavad, et alates 17. novembrist 2013 on kõik nende raadioseadmed, mida ajakohastatakse, kanalisammu 8,33 kHz võimelised.

5. Liikmesriigid tagavad, et hiljemalt 31. detsembriks 2017 peavad kõik raadioseadmed olema kanalisammu 8,33 kHz võimelised, v.a aeronavigatsiooniteenuse osutajate käitatavad maapealsed raadioseadmed.

6. Lisaks kanalisammu 8,33 kHz võimelisusele peab lõigetes 1–5 osutatud raadioseadmeid olema võimalik häälestada kanalitele kanalisammuga 25 kHz.

7. Maapeal asuvate kanalisammu 8,33 kHz võimeliste raadioseadmete kasutajad või omanikud tagavad, et kõnealuste raadioseadmete ja saatja/vastuvõtja maapinnal asuva koostisosa toimivus on kooskõlas II lisa punktis 1 sätestatud ICAO standarditega.

8. Kanalisammu 8,33 kHz võimeliste õhusõiduki raadioseadmete kasutajad või omanikud tagavad, et kõnealuste raadioseadmete toimivus on kooskõlas II lisa punktis 2 sätestatud ICAO standarditega.

Artikkel 5

Käitajate kohustused

1. Õhusõidukite käitajad käitavad õhusõidukeid lennutasandist 195 kõrgemal vaid siis, kui õhusõiduki raadioseade on kanalisammu 8,33 kHz võimeline.

2. Õhusõidukite käitajatel on alates 1. jaanuarist 2014 keelatud käitada instrumentaallennureeglite järgi lendavaid õhusõidukeid käesoleva määruse I lisas loetletud liikmesriikide õhuruumiklassides A, B või C, välja arvatud juhul, kui asjaomase õhusõiduki raadioseadmed on kanalisammu 8,33 kHz võimelised.

3. Võttes arvesse lõikes 2 kindlaksmääratud nõudeid kanalisammu 8,33 kHz võimeliste raadioseadmete olemasolu kohta, on õhusõidukite käitajatel keelatud käitada visuaallennureeglite järgi lendavaid õhusõidukeid piirkondades, kus kasutatakse kanalisammu 8,33 kHz, välja arvatud juhul, kui õhusõiduki raadioseadmed on kanalisammu 8,33 kHz võimelised.

4. Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 5 kohaldamist, on õhusõidukite käitajatel alates 1. jaanuarist 2018 keelatud käitada õhusõidukit õhuruumis, kus raadioseadme olemasolu on kohustuslik, välja arvatud juhul, kui õhusõiduki raadioseade on kanalisammu 8,33 kHz võimeline.

Artikkel 6

Kanalisammule 8,33 kHz ülemineku suhtes kohaldatavad nõuded

1. Liikmesriigid tagavad, et lennutasandil 195 või sellest kõrgemal viiakse kõik kõneside määratud sagedused üle kanalisammule 8,33 kHz.

2. Kui erakorralistel asjaoludel ei ole lõikes 1 nimetatud nõudeid võimalik täita, teatavad liikmesriigid põhjustest komisjonile.

3. I lisas loetletud liikmesriigid lähevad hiljemalt 31. detsembriks 2014 kanalisammule 8,33 kHz üle vähemalt sel määral, mis moodustab vähemalt 25 % kõikidest kanalisammu 25 kHz piires asuvatest määratud sagedustest, mis on registreeritud keskregistris ja mis on määratud liikmesriigi piirkondlikule juhtimiskeskusele (edaspidi „ACC-üksus”). Need üleminekud ei piirdu ainult ACC-üksuse määratud sagedustega ega hõlma käitamistegevuse juhtimisega seotud side jaoks määratud sagedusi.

4. Lõikes 3 osutatud, ACC-üksuse kanalisammu 25 kHz jaoks määratud sageduste koguarvu puhul ei võeta arvesse:

a)	määratud sagedusi, mille puhul kanalisammu 25 kHz puhul käitatakse nihkuvat kandjat;

b)	määratud sagedusi, mis ohutusnõuete tõttu jäävad kanalisammu 25 kHz piiresse;

c)	kanalisammu 25 kHz piires asuvaid määratud sagedusi, mis on ette nähtud riiklike õhusõidukite jaoks.

5. I lisas loetletud liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2013 selliste sageduste arvu, mida on lõike 3 kohaselt võimalik üle viia.

6. Kui lõigetes 3 ja 4 nimetatud 25 % eesmärki ei ole võimalik täita, saadavad liikmesriigid komisjonile teate, milles põhjendatakse 25 % eesmärgi täitmata jätmist, ja esitavad asjaomaste üleminekute uue kavandatava tähtpäeva.

7. Komisjonile saadetud teates nimetatakse ka määratud sagedused, mille puhul üleminek ei ole võimalik, ning esitatakse asjakohased põhjendused.

8. I lisas loetletud liikmesriigid tagavad, et alates 1. jaanuarist 2015 on kõik keskregistris olevate käitamistegevuse juhtimisega seotud side jaoks määratud sagedused kanalisammuga 8,33 kHz määratud sagedused.

9. Kui lõikes 8 esitatud nõudeid ei ole tehnilistel põhjustel võimalik järgida, teatavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2014 need käitamistegevuse juhtimisega seotud side jaoks määratud sagedused, mida üle ei viida, ning esitavad asjakohased põhjendused.

10. Liikmesriigid tagavad, et hiljemalt 31. detsembriks 2018 viiakse kanalisammule 8,33 kHz üle kõik määratud sagedused, välja arvatud järgmised sagedused:

a)	määratud sagedused, mis ohutusnõuete tõttu jäävad kanalisammu 25 kHz piiresse;

b)	kanalisammu 25 kHz piires asuvad määratud sagedused, mis on ette nähtud riiklike õhusõidukite jaoks.

Artikkel 7

Aeronavigatsiooniteenuse osutajate kohustused

1. Aeronavigatsiooniteenuse osutajad tagavad, et nende kanalisammuga 8,33 kHz kõnesidesüsteemid tagavad lennujuhtide ja pilootide vahel rahuldavalt toimiva kõneside määratud tegevuspiirkonnas.

2. Aeronavigatsiooniteenuse osutajad rakendavad oma lennuandmete töötlemise süsteemides teavitamise ja esmase koordineerimise protseduure vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1032/2006 (8) järgmiselt:

a)	ATC-üksused edastavad üksteisele teavet lennu kanalisammu 8,33 kHz võimelisuse kohta;

b)	teave lennu kanalisammu 8,33 kHz võimelisusest tehakse kättesaadavaks asjaomases töökohas;

c)	lennujuhil on vahendid, et muuta teavet lennu kanalisammu 8,33 kHz võimelisuse kohta.

Artikkel 8

Seotud protseduurid

1. Aeronavigatsiooniteenuse osutajad, käitajad ja teised raadioseadmete kasutajad tagavad, et kõiki kuut arvulist näitajat kasutatakse raadiotelefonsides edastava kanali tuvastamiseks, välja arvatud juhul, kui nii viies kui ka kuues arv on null, ning sel juhul kasutatakse ainult esimest nelja arvu.

2. Aeronavigatsiooniteenuse osutajad, käitajad ja teised raadioseadmete kasutajad tagavad, et nende õhk-maa-kõneside protseduurid on kooskõlas II lisa punktis 3 sätestatud ICAO sätetega.

3. Aeronavigatsiooniteenuse osutajad tagavad, et protseduurid, mida kohaldatakse kanalisammu 8,33 kHz võimelist raadioseadet omavate ja seda mitteomavate õhusõidukite suhtes, määratakse kindlaks ATS-üksuste vahelistes kirjalikes kokkulepetes.

4. Kõik käitajad ja nende nimel tegutsevad esindajad tagavad, et kanalisammu 8,33 kHz võimelist raadioseadet omavate õhusõidukite lennuplaani väljale 10 kirjutatakse täht Y.

5. Käitajad ja nende nimel tegutsevad esindajad tagavad, et lendude kavandamisel õhuruumis, kus nõutakse kanalisammu 8,33 kHz võimelise raadioseadme olemasolu, lisatakse asjaomane märge selliste õhusõidukite lennuplaani, millel eespool nimetatud seade puudub, kuid mis on kõnealuse seadme kandmisest vabastatud.

6. Kui lennul muutub kanalisammu 8,33 kHz võimelisus, peavad käitajad või nende nimel tegutsevad esindajad saatma IFPSile parandusteate vastavale väljale lisatud asjakohase märkega.

7. Võrgustiku haldusasutus tagab, et IFPS töötleb ja levitab lennuplaanides sisalduvat teavet kanalisammu 8,33 kHz võimelisuse kohta.

Artikkel 9

Riiklike õhusõidukite suhtes kohaldatav kord

1. Liikmesriigid tagavad, et transpordiks kasutatavad riiklikud õhusõidukid, mida käitatakse lennutasandist 195 kõrgemal, varustatakse kanalisammu 8,33 kHz võimelise raadioseadmega.

2. Kui hankepiirangud takistavad lõike 1 järgimist, tagavad liikmesriigid, et transpordiks kasutatavad riiklikud õhusõidukid, mida käitatakse lennutasandist 195 kõrgemal, varustatakse kanalisammu 8,33 kHz võimelise raadioseadmega hiljemalt 31. detsembriks 2012.

3. Liikmesriigid tagavad, et riiklikud õhusõidukid, mida ei kasutata transpordiks ja mida käitatakse lennutasandist 195 kõrgemal, varustatakse kanalisammu 8,33 kHz võimelise raadioseadmega.

4. Liikmesriigid võivad lubada erandeid lõikest 3 järgmistel põhjustel:

a)	mõjuvad tehnilised või eelarvepiirangud;

b)	hankepiirangud.

5. Kui hankepiirangud takistavad lõike 3 järgimist, tagavad liikmesriigid, et riiklikud õhusõidukid, mida ei kasutata transpordiks ja mida käitatakse lennutasandist 195 kõrgemal, varustatakse kanalisammu 8,33 kHz võimelise raadioseadmega hiljemalt 31. detsembriks 2015.

6. Liikmesriigid tagavad, et uued riiklikud õhusõidukid, mille käitamist alustatakse alates 1. jaanuarist 2014, varustatakse kanalisammu 8,33 kHz võimelise raadioseadmega.

7. Liikmesriigid tagavad, et alates 1. jaanuarist 2014, kui riiklike õhusõidukite pardale installeeritud raadioseadmeid ajakohastatakse, on uued paigaldatavad raadioseadmed kanalisammu 8,33 kHz võimelised.

8. Liikmesriigid tagavad, et kõikidele riiklikele õhusõidukitele paigaldatakse kanalisammu 8,33 kHz võimeline raadioseade hiljemalt 31. detsembriks 2018.

9. Ilma et see piiraks riiklike õhusõidukite kohta teabe edastamise siseriiklikke protseduure, peavad liikmesriigid edastama komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2018 selliste transpordiks kasutatavate riiklike õhusõidukite nimekirja, mida ei ole võimalik käesoleva artikli lõike 8 kohaselt varustada kanalisammu 8,33 kHz võimelise raadioseadmega järgmistel põhjustel:

a)	mõjuvad tehnilised või eelarvepiirangud;

b)	hankepiirangud.

10. Kui hankepiirangud takistavad lõike 8 järgimist, esitavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2018 asjaomaste õhusõidukite nimekirja ja määravad kindlaks kõnealustele sõidukitele kanalisammu 8,33 kHz võimelise raadioseadme paigaldamise tähtpäeva. See kuupäev ei ole hilisem kui 31. detsember 2020.

11. Lõiget 8 ei kohaldata selliste riiklike õhusõidukite suhtes, mille käitamistegevus lõpetatakse 31. detsembriks 2025.

12. Lennuliiklusteenuse osutajad tagavad, et riiklikele õhusõidukitele, millel puudub kanalisammu 8,33 kHz võimeline raadioseade, osutatakse teenust, kui neid on võimalik ohutult juhtida lennuliikluse juhtimissüsteemi mahupiirangute ulatuses UHF-sagedusel või määratud sagedustel kanalisammuga 25 kHz.

13. Liikmesriigid avaldavad riiklikes aeronavigatsiooniteabe kogumikes selliste riiklike õhusõidukite juhtimisprotseduurid, mis ei ole kanalisammu 8,33 kHz võimelised.

14. Lennuliiklusteenuse osutajad teatavad neid ametisse määranud liikmesriigile igal aastal oma plaanidest kanalisammu 8,33 kHz võimelist raadioseadet mitteomavatele riiklikele õhusõidukitele teenuse osutamise kohta, võttes arvesse lõikes 13 osutatud protseduuridega seotud mahupiirangud.

Artikkel 10

Ohutusnõuded

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et enne mis tahes muudatuste tegemist kasutusel olevates süsteemides, mis on osutatud artikli 2 lõikes 1, või enne uute süsteemide kasutuselevõtmist viivad asjaomased osalised läbi ohutushinnangu, mis hõlmab ohutustegurite kindlaksmääramist, riskide hindamist ja nende vähendamist. Ohutustaseme hindamisel käsitatakse III lisas sätestatud ohutusnõudeid miinimumnõuetena.

Artikkel 11

Koostisosade vastavus ja kasutuskõlblikkus

1. Enne määruse (EÜ) nr 552/2004 artiklis 5 osutatud EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkuse deklaratsiooni väljaandmist hindavad käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 osutatud süsteemide koostisosade tootjad nende koostisosade vastavust või kasutuskõlblikkust vastavalt käesoleva määruse IV lisa A osas sätestatud nõuetele.

2. Koostisosade puhul käsitatakse EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkuse deklaratsioonina Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 (9) kohaselt välja antud sertifikaati, kui see sisaldab tõendeid käesolevas määruses sätestatud koostalitlusvõime-, toimivus- ja ohutusnõuetele vastavuse kohta.

Artikkel 12

Süsteemide vastavustõendamine

1. Aeronavigatsiooniteenuse osutajad, kes saavad tõendada või on tõendanud oma riiklikule järelevalveasutusele, et nad täidavad V lisas sätestatud tingimusi, hindavad artikli 2 lõikes 1 osutatud süsteemide vastavust IV lisa C osas sätestatud nõuetele.

2. Aeronavigatsiooniteenuse osutajad, kes ei suuda tõendada, et nad täidavad V lisas sätestatud tingimusi, sõlmivad allhankelepingu teavitatud asutusega artikli 2 lõikes 1 osutatud süsteemide vastavuse tõendamiseks. Vastavustõendamine teostatakse IV lisa D osas sätestatud nõuete kohaselt.

3. Süsteemide puhul käsitatakse EÜ vastavusdeklaratsioonina määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaselt välja antud sertifikaati, kui see sisaldab tõendeid käesolevas määruses sätestatud koostalitlusvõime-, toimivus- ja ohutusnõuetele vastavuse kohta.

Artikkel 13

Täiendavad nõuded

1. Liikmesriigid tagavad, et kõik asjaomased sidusrühmad on piisavalt teadlikud käesolevas määruses sätestatud nõuetest ning et nad on läbinud oma tööülesannete täitmiseks vajaliku koolituse.

2. Võrgustiku haldusasutus tagab, et IFPS-iga töötav personal, kes tegeleb lendude planeerimisega on piisavalt teadlik käesolevas määruses sätestatud nõuetest ning et nad on läbinud oma tööülesannete täitmiseks vajaliku koolituse.

3. Aeronavigatsiooniteenuse osutajad teevad järgmist:

a)	koostavad ja säilitavad lennutegevuse käsiraamatud, mis sisaldavad vajalikke juhiseid ja teavet, et võimaldada kõigil asjaomastel töötajatel kohaldada käesolevat määrust;

b)	tagavad, et punktis a osutatud käsiraamatud on kättesaadavad ja ajakohastatud ning et neid ajakohastatakse ja levitatakse vastavalt asjakohastele kvaliteedi- ning dokumendihalduse nõuetele;

c)	tagavad, et töömeetodid ja -kord on kooskõlas käesoleva määrusega.

4. Võrgustiku haldusasutus tagab, et keskse lennuplaanide töötlemise ja levitamise teenistus teeb järgmist:

a)	koostab ja säilitab lennutegevuse käsiraamatuid, mis sisaldavad vajalikke suuniseid ja teavet, et võimaldada kõigil asjaomastel töötajatel kohaldada käesolevat määrust;

b)	tagab, et punktis a osutatud käsiraamatud on kättesaadavad ja ajakohastatud ning et nende ajakohastamine ja levitamine toimub vastavalt asjakohasele kvaliteedi- ning dokumendihalduse nõuetele;

c)	tagab, et töömeetodid ja -kord vastavad käesolevale määrusele.

5. Õhusõidukite käitajad võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et raadioseadmeid käitavad töötajad on täielikult teadlikud käesolevast määrusest, et nad on läbinud asjaomaste seadmete kasutamiseks vajaliku koolituse ja et juhised seadmete kasutamise kohta on õhusõiduki kabiinis võimaluse korral kättesaadavad.

6. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse järgimine, sealhulgas asjakohase teabe avaldamine riiklikes aeronavigatsioonilise teabe kogumikes.

Artikkel 14

Erandid

1. Komisjoni määruse (EÜ) nr 730/2006 (10) artikli 4 esimese lõigu raames võivad liikmesriigid lubada ajutisi erandeid käesoleva määruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud nõudest õhusõidukile paigutatud asjakohaste raadioseadmete olemasolu kohta visuaallennureeglite järgi toimuvate lendude puhul.

2. Liikmesriigid võivad võtta kohalikke meetmed, millega lubatakse erandeid artikli 4 lõikest 5, artikli 5 lõikest 4 ja artikli 6 lõikest 10 olukordades, mille mõju võrgustikule on piiratud.

3. Liikmesriigid, kes võtavad lõikes 2 osutatud kohalikke meetmeid, esitavad komisjonile üksikasjaliku teabe, milles põhjendatakse vajadust erandite lubamise kohta hiljemalt üks aasta enne artikli 4 lõikes 5, artikli 5 lõikes 4 ja artikli 6 lõikes 10 kindlaksmääratud tähtaega.

4. Komisjon võib kuus kuud pärast liikmesriikide kolmanda lõike kohaselt esitatud üksikasjaliku teabe kättesaamist ning pärast võrgustiku haldusasutusega konsulteerimist vaadata läbi teise lõike kohaselt lubatud erandid, mille mõju juhtimisvõrgule ei ole piiratud.

Artikkel 15

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1265/2007 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. november 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 96, 31.3.2004, lk 26.

(2) ELT L 96, 31.3.2004, lk 1.

(3) ELT L 283, 27.10.2007, lk 25.

(4) ELT L 185, 15.7.2011, lk 1.

(5) ELT L 218, 13.8.2008, lk 82.

(6) ELT L 96, 31.3.2004, lk 10.

(7) EÜT L 14, 22.1.1993, lk 1.

(8) ELT L 186, 7.7.2006, lk 27.

(9) ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

(10) ELT L 128, 16.5.2006, lk 3.

I LISA

Artiklites 5 ja 6 osutatud liikmesriigid

Artikli 5 lõikes 2, artikli 6 lõikes 3, artikli 6 lõikes 5 ja artikli 6 lõikes 8 osutatud liikmesriigid on järgmised:

—

Saksamaa,

—

Iirimaa,

—	Prantsusmaa,

—

Itaalia,

—	Luksemburg,

—

Ungari,

—	Madalmaad,

—

Austria,

—	Ühendkuningriik.

II LISA

Artiklites 4 ja 8 osutatud ICAO- sätted

1.	Chicago konventsiooni lisa 10, III köide, 2. osa (teine väljaanne – juuli 2007, sisaldab muudatust nr 85), 2. peatükk „Aeronautical Mobile Service”, punkt 2.1 „Air-ground VHF communication system characteristics” ja punkt 2.2 „System characteristics of the ground installations”.

Chicago konventsiooni lisa 10, III köide, 2. osa (teine väljaanne – juuli 2007, sisaldab muudatust nr 85), 2. peatükk „Aeronautical Mobile Service”, punkt 2.1 „Air-ground VHF communication sysem characteristics”, punkt 2.3.1 „Transmitting function” ja punkt 2.3.2 „Receiving function”, välja arvatud alapunkt 2.3.2.8 „VDL – Interference Immunity Performance”.

3.	ICAO PANS-ATM dokument 4444 (15. väljaanne – 2007, sisaldab muudatust nr 2), punkt 12.3.1.4 „8,33 kHz channel spacing”.

III LISA

Artiklis 10 osutatud nõuded, mida tuleb arvestada ohutustaseme hindamisel

1.	Ohutustaseme hindamisel tuleb arvesse võtta artikli 4 lõigetes 6–8 ja artikli 7 lõigetes 1 ja 2 sätestatud koostalitlusvõime- ja toimivusnõudeid.

2.	Ohutustaseme hindamisel tuleb arvesse võtta artiklis 8 seotud protseduuride kohta sätestatud nõudeid.

3.	Ohutustaseme hindamisel tuleb arvesse võtta artikli 9 lõigetes 13 ja 14 riiklike õhusõidukite suhtes kohaldatavat korda.

4.	Ohutustaseme hindamisel tuleb arvesse võtta artikli 13 lõigetes 1, 2, 5 ja 6 sätestatud nõudeid, mis toetavad nõuetele vastavuse tingimusi.

5.	Liikmesriigid peavad tagama, et määratud sageduste üleminekul kanalisammule 8,33 kHz rakendatakse sobiva pikkusega katseaega, mille jooksul tehakse enne keskregistris registreerimist kindlaks uue määratud sageduse ohutu toimimine.

6.	Liikmesriigid peavad tagama, et kanalisammule 8,33 kHz üleminekul järgitakse Euroopa sageduste haldamise käsiraamatu (ICAO Euroopa dokument 011) II osas „VHF Air-Ground Communications Frequency Assignment Planning Criteria” kirjeldatud ICAO sagedusplaneerimise kriteeriume.

Aeronavigatsiooniteenuse osutajad peavad tagama, et nad avaldavad selliste õhusõidukite juhtimisprotseduurid, millele ei ole paigaldatud kanalisammu 8,33 kHz ja mida käitatakse õhuruumis, kus nõutakse kanalisammu 8,33 kHz võimelise raadioseadme olemasolu, ning et kõnealuseid protseduure kohaldatakse vastavalt vajadusele.

Aeronavigatsiooniteenuse osutajad ja/või lennujaama käitajad peavad tagama, et nad avaldavad selliste õhusõidukite juhtimisprotseduurid, millele ei ole paigaldatud kanalisammu 8,33 kHz võimelisi seadmeid ja mida teenindatakse sellistes lennujaama piirkondades, kus kasutatakse kanalisammu 8,33 kHz, ning et kõnealuseid protseduure kohaldatakse vastavalt vajadusele.

Liikmesriigid, kes lähevad oma õhuruumi mis tahes osas üle kanalisammule 8,33 kHz, peavad tegema järgmist:

a)	tagama, et kõnealust õhuruumi kasutavate õhusõidukite käitajaid teavitatakse sellest, et asjaomastele õhusõidukitele peab olema paigaldatud kanalisammu 8,33 kHz võimeline raadioseade;

b)	tagama, et sellised lennumeeskonna liikmed, kes artikli 2 lõike 5 kohaselt kasutavad kanalisammu 25 kHz jaoks ette nähtud raadioseadet õhuruumis, kus nõutakse kanalisammu 8,33 kHz võimelise raadioseadme olemasolu, läbivad nõuetekohase koolituse;

c)	hindama enne üleminekut kohalikku ohutustaset ja võtma arvesse kogu liiklusvoogu, mis asjaomast õhuruumi prognooside kohaselt peaks läbima, ning võimalikke probleeme, mis tulenevad kõnesidesüsteemi kasutamisest kogu ümbritsevas õhuruumis.

IV LISA

A OSA

Artikli 11 kohase koostisosade vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamise nõuded

1.	Vastavustõendamise toimingud näitavad koostisosade vastavust käesoleva määruse toimivusnõuetele või nende kasutuskõlblikkust ajal, kui need töötavad katsekeskkonnas.

2.	B osas kirjeldatud mooduli tootjapoolset rakendamist loetakse koostisosade vastavuse tagamisel ja kinnitamisel asjakohaseks vastavustõendamismenetluseks. Samaväärsed ja rangemad menetlused on samuti lubatud.

B OSA

Tootmise sisekontrolli moodul

Selles moodulis kirjeldatakse menetlust, mille käigus tootja või tema ELis asutatud volitatud esindaja, kes täidab punktis 2 sätestatud kohustusi, tagab ja kinnitab, et asjaomased koostisosad vastavad käesoleva määruse nõuetele. Tootja või tema ELis asutatud volitatud esindaja peab koostama kirjaliku deklaratsiooni vastavuse või kasutuskõlblikkuse kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 552/2004 III lisa punktile 3.

Tootja peab koostama punktis 4 kirjeldatud tehnilised dokumendid. Tootja või tema ELis asutatud volitatud esindaja säilitab kõnealuseid dokumente asjakohaste riiklike järelevalveasutuste kontrolli jaoks ja selliste aeronavigatsiooniteenuse osutajate jaoks, kes neid koostisosi oma süsteemidesse integreerivad, vähemalt kümme aastat alates viimaste koostisosade valmistamisest. Tootja või tema ELis asutatud volitatud esindaja teavitavad liikmesriike sellest, kus ja kuidas on kõnealune tehniline dokumentatsioon kättesaadav.

3.	Kui tootja ei ole ELis asutatud, määrab ta isiku(d), kes viib/viivad koostisosad ELi turule. Nimetatud isik(ud) teavitab/teavitavad liikmesriike sellest, kus ja kuidas on tehniline dokumentatsioon kättesaadav.

4.	Tehniline dokumentatsioon peab tõendama koostisosade vastavust käesoleva määruse nõuetele. Dokumentatsioon peab hõlmama koostisosade konstruktsiooni, tootmist ja toimimist niivõrd, kuivõrd see on hindamiseks vajalik.

5.	Tootja või tema volitatud esindaja peab säilitama vastavuse või kasutuskõlblikkuse deklaratsiooni koopia ja tehnilise dokumentatsiooni.

C OSA

Artikli 12 lõike 1 kohase süsteemide vastavustõendamise nõuded

Artikli 2 lõike 1 kohane süsteemide vastavuse tõendamine näitab nende süsteemide vastavust käesoleva määruse koostalitlusvõime-, toimivus- ja ohutusnõuetele süsteemide käitamisega sarnases hindamiskeskkonnas. Eelkõige tuleb silmas pidada järgmist:

—	sidesüsteemide vastavuse tõendamine näitab, et kanalisammu 8,33 kHz kasutatakse kõnesides kooskõlas artikliga 4 ja et kanalisammuga 8,33 kHz kõnesidesüsteemid toimivad kooskõlas artikli 4 lõikega 7;

—	lennuandmete töötlemise süsteemide vastavuse tõendamine näitab, et artikli 7 lõikes 2 kirjeldatud funktsionaalsust rakendatakse vastavalt nõuetele.

2.	Artikli 2 lõike 1 kohane süsteemide vastavuse tõendamine tehakse kooskõlas asjakohaste ja tunnustatud testimismeetoditega.

3.	Artikli 2 lõike 1 kohasel süsteemide vastavuse tõendamisel kasutatavatel testimisvahenditel peavad olema asjakohased funktsioonid.

Artikli 2 lõikes 1 osutatud süsteemide vastavuse tõendamisel koostatakse määruse (EÜ) nr 552/2004 IV lisa punkti 3 nõuete kohaselt tehniline toimik, mis sisaldab järgmisi osi:

—	rakendamise kirjeldus,

—	kontrollide ja testide aruanne enne süsteemi kasutuselevõtmist.

Aeronavigatsiooniteenuse osutaja juhib vastavustõendamist ja teeb eelkõige järgmist:

—	määrab kindlaks sobiva operatsioonilise ja tehnilise katsekeskkonna, mis sarnaneb käitamiskeskkonnale;

—	kontrollib, et testide kavas kirjeldataks artikli 2 lõikes 1 osutatud süsteemide integreerimist operatsioonilisse ja tehnilisse katsekeskkonda;

—	kontrollib, et testide kava hõlmaks täielikult käesolevas määruses sätestatud koostalitlusvõime-, toimivus- ja ohutusnõudeid;

—	tagab tehnilise dokumentatsiooni ning testide kava järjepidevuse ja kvaliteedi;

—	kavandab testimise korralduse, töötajad, seadmed ja testimissüsteemi konfiguratsiooni;

—	korraldab kontrollid ja testid kooskõlas testide kavaga;

—	koostab aruande kontrollide ja testide tulemuste kohta.

6.	Aeronavigatsiooniteenuse osutaja tagab, et toimivas katsekeskkonnas käitatud, artikli 2 lõikes 1 kirjeldatud süsteemid vastavad käesoleva määruse koostalitlusvõime-, toimivus- ja ohutusnõuetele.

7.	Vastavustõendamise rahuldava lõpetamise korral koostavad aeronavigatsiooniteenuse osutajad süsteemi EÜ vastavusdeklaratsiooni ja esitavad selle koos tehnilise toimikuga määruse (EÜ) nr 552/2004 artikli 6 kohaselt riiklikule järelevalveasutusele.

D OSA

Artikli 12 lõike 2 kohase süsteemide vastavustõendamise nõuded

Artikli 2 lõike 1 kohase süsteemide vastavustõendamisega näidatakse nende süsteemide vastavust käesoleva määruse koostalitlusvõime-, toimivus- ja ohutusnõuetele süsteemide käitamisega sarnases keskkonnas. Eelkõige tuleb silmas pidada järgmist:

—	sidesüsteemide vastavuse tõendamine peab näitama, et kanalisamm 8,33 kHz on kõnesides kasutusel vastavalt artiklile 4 ja et kanalisammuga 8,33 kHz kõnesidesüsteemide toimimine on kooskõlas artikli 4 lõikega 7;

—	lennuandmete töötlemise süsteemide vastavuse tõendamine peab näitama, et artikli 7 lõikes 2 kirjeldatud funktsionaalsust rakendatakse vastavalt nõuetele.

2.	Artikli 2 lõike 1 kohane süsteemide vastavuse tõendamine tehakse kooskõlas asjakohaste ja tunnustatud testimismeetoditega.

3.	Artikli 2 lõike 1 kohasel süsteemide vastavuse tõendamisel kasutatavatel testimisvahenditel peavad olema asjakohased funktsioonid.

Artikli 2 lõikes 1 osutatud süsteemide vastavuse tõendamisel koostatakse määruse (EÜ) nr 552/2004 IV lisa punkti 3 nõuete kohaselt tehniline toimik, mis sisaldab järgmisi osi:

—	rakendamise kirjeldus,

—	kontrollide ja testide aruanne enne süsteemi kasutuselevõtmist.

5.	Aeronavigatsiooniteenuse osutaja määrab kindlaks sobiva operatsioonilise ja tehnilise katsekeskkonna, mis sarnaneb käitamiskeskkonnale, ning laseb teavitatud asutusel teha vastavustõendamise.

Vastavustõendamist juhib teavitatud asutus, kes teeb eelkõige järgmist:

—	kontrollib, et testide kavas kirjeldatakse artikli 2 lõikes 1 osutatud süsteemide integreerimist operatsioonilisse ja tehnilisse katsekeskkonda;

—	kontrollib, et testide kava hõlmaks täielikult käesolevas määruses sätestatud koostalitlusvõime-, toimivus- ja ohutusnõudeid;

—	tagab tehnilise dokumentatsiooni ning testide kava järjepidevuse ja kvaliteedi;

—	kavandab testimise korralduse, töötajad, seadmed ja testimissüsteemi konfiguratsiooni;

—	korraldab kontrollid ja testid kooskõlas testide kavaga;

—	koostab aruande kontrollide ja testide tulemuste kohta.

7.	Teavitatud asutus tagab, et toimivas katsekeskkonnas käitatud, artikli 2 lõikes 1 kirjeldatud süsteemid vastavad käesoleva määruse koostalitlusvõime-, toimivus- ja ohutusnõuetele.

8.	Vastavustõendamise rahuldava lõpetamise korral koostab teavitatud asutus tehtud toimingute kohta vastavussertifikaadi.

9.	Seejärel koostab aeronavigatsiooniteenuse osutaja süsteemi kohta EÜ vastavusdeklaratsiooni ja esitab selle koos tehnilise toimikuga määruse (EÜ) nr 552/2004 artikli 6 kohaselt riiklikule järelevalveasutusele.

V LISA

Artiklis 12 osutatud tingimused

1.	Aeronavigatsiooniteenuse osutajal peavad olema oma organisatsioonisisesed aruandemeetodid, millega tagatakse ja kinnitatakse vastavustõendamise erapooletust ja hindamise sõltumatust.

Aeronavigatsiooniteenuse osutaja peab tagama, et vastavustõendamisse kaasatud töötajad teevad kontrollimisi maksimaalse võimaliku professionaalse usaldusväärsusega ja maksimaalse võimaliku tehnilise pädevusega ning on vabad igasugusest nende otsustusvõimet või nende kontrollitulemusi mõjutada võivast survest ja kõikidest stiimulitest, eriti rahalistest stiimulitest, mida pakuvad eelkõige sellised isikud või isikute rühmad, keda kontrollimiste tulemused mõjutavad.

3.	Aeronavigatsiooniteenuse osutaja peab tagama, et vastavustõendamisse kaasatud töötajatel on juurdepääs varustusele, mis võimaldab neil nõutavaid kontrolle nõuetekohaselt teha.

Aeronavigatsiooniteenuse osutaja peab tagama, et vastavushindamisse kaasatud töötajatel on usaldusväärne tehniline ja kutseväljaõpe, rahuldavad teadmised tehtavate vastavushindamiste nõuete kohta, selliste tegevuste jaoks piisavad kogemused ning nõuetekohane oskus koostada deklaratsioone, dokumente ja aruandeid vastavushindamiste läbiviimise kohta.

5.	Aeronavigatsiooniteenuse osutaja peab tagama, et vastavushindamisse kaasatud töötajad on võimelised oma kontrollimisi erapooletult tegema. Nende töötasu ei tohi sõltuda tehtud kontrollide arvust ega tulemustest.

17.11.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 320/27

KOMISJONI OTSUS,

13. juuli 2011,

mis käsitleb riigiabi SA.28903 (C 12/10) (ex N 389/09), mida Bulgaaria andis äriühingule Ruse Industry

(teatavaks tehtud numbri K(2011) 4903 all)

(Ainult bulgaariakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2012/706/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt eespool nimetatud sätetele (1)

ning arvestades järgmist:

I. MENETLUS

(1)	30. juunil 2009 teatasid Bulgaaria ametiasutused komisjonile Ruse Industry AD (edaspidi „Ruse Industry” või „äriühing”) jaoks mõeldud ümberkorraldusmeetmest, mis seisnes riigile võlgnetava 9,85 miljoni euro suuruse summa maksetähtaja pikendamises ja maksegraafiku muutmises.

(2)

Üksikasjalik teabenõue saadeti Bulgaaria ametiasutustele 28. juulil 2009. Bulgaaria vastas osaliselt 24. augustil 2009 ja palus samas kirjas tähtaega pikendada; seda võimaldati 28. augusti 2009. aasta kirjaga. Bulgaaria esitas lisateavet 30. septembril 2009. Komisjon palus täiendavat selgitust 27. novembril 2009 ja Bulgaaria vastas 15. detsembril 2009. 20. detsembril 2009 pikendati taas tähtaega puuduva teabe esitamiseks. Bulgaaria esitas lisateavet 17. veebruaril 2010.

(3)	Komisjon teavitas 14. aprilli 2010. aasta kirjaga Bulgaariat, et otsustas algatada abi suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) (2) artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse.

(4)	Komisjoni otsus algatada menetlus avaldati Euroopa Liidu Teatajas (3).

(5)	Komisjon ei saanud üheltki huvitatud isikult märkusi.

(6)	Bulgaaria esitas märkused komisjoni menetluse algatamise otsuse kohta 10. mai 2010. aasta kirjaga, mis on komisjonile saadetud ja komisjonis registreeritud 17. juunil 2010. 7. juunil 2010 esitasid Bulgaaria ametiasutused veel teavet.

(7)

Komisjon saatis 29. oktoobril 2010 täiendava teabenõude, millele Bulgaaria ametiasutused vastasid 12. novembri 2010. aasta kirjaga, mis on komisjonile saadetud ja komisjonis registreeritud 23. novembril 2010, ning 3. detsembri 2010. aasta kirjaga, mis on komisjonile saadetud ja komisjonis registreeritud 6. detsembril 2010.

(8)	11. novembril 2010 esitasid Bulgaaria ametiasutused äriühingu vastu pankrotiavalduse.

(9)	14. juuni 2010. aasta kirjaga, mis on komisjonile saadetud 23. novembril 2010, võtsid Bulgaaria ametiasutused oma 30. juuni 2009. aasta teate tagasi.

II. KIRJELDUS

(10)

Selle abimeetme puhul on abisaaja Ruse Industry. Äriühing (esialgne nimi Ruse Shipyard) (4) asutati 1991. aastal ning see asub Bulgaarias Ruses, piirkonnas, mis on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a alusel abikõlblik. Äriühing erastati 1999. aasta aprillis, mil 80 % tema aktsiatest müüdi Saksamaa ettevõttele Rousse Beteiligungsgesellschaft mbH.

(11)	Ruse Industry tegeleb metallkonstruktsioonide tootmise ja remondi ning kraanade, laevade ja laevavarustuse tootmisega (5). 2009. aastal oli äriühingul 196 töötajat.

(12)

Äriühingu finantsseisu iseloomustas pidev käibe kahanemise ja kahjumi kasvamise suundumus mitme aasta vältel enne teatamist, nagu on osutatud alltoodud tabelis. 2008. aastal oli äriühingul negatiivne põhitegevuskasum ja negatiivne kassavoog.

Tabel 1

Ruse Industry aastakäive ja kasum

Miljonit Bulgaaria leevi (6)	2005	2006	2007	2008
Aastakäive	76 239	65 086	17 963	7 035
Kasum enne maksustamist	(2 091)	1 977	(827)	(3 924)

(13)	Teatamise ajal võlgnes Ruse Industry Bulgaaria riigile 9,85 miljonit eurot.

(14)	Võlg tuleneb Riigi Ülesehitus- ja Arengufondi ning Ruse Shipyardi vahelistest 1996. ja 1997. aasta laenulepingutest, (7) mille järgi oli laenu põhiosa sel ajal 8,45 miljonit USA dollarit.

(15)

1999. aasta aprillis sõlmiti leping (edaspidi „1999. aasta muudetud maksegraafik”) rahandusministeeriumiga, kes võttis Riigi Rekonstruktsiooni- ja Arengufondi nõuded üle; lepingu kohaselt arvestati eeltoodud võlast 8 miljonit USA dollarit koos kogunenud intressiga eurodesse ümber (8) ning Rousse Beteiligungsgesellschaft mbH kohustus tasuma selle summa muudetud tagasimaksegraafiku alusel ajavahemikus 1. detsembrist 2000 kuni 30. juunini 2006.

(16)

21. mail 2001 sõlmisid rahandusministeerium ja Ruse Industry järgmise lepingu, mille alusel lükati äriühingu poolt riigile võlgnetava summa (9) ja kogunenud intressi maksetähtaeg edasi 30. septembrini 2015, kohaldades 31. märtsini 2006 maksepuhkust (mille jooksul tasutakse üksnes intressi, mitte põhiosa) (edaspidi „2001. aasta muudetud maksegraafik”).

(17)

2001. aasta muudetud maksegraafiku järgi koosnes kogu võlg 7,97 miljoni euro suurusest põhiosast ja 2 miljoni euro suurusest intressist (kogunenud kuni 1. aprillini 1999). Selle lepingu alusel arvestati põhiosalt aastaintressi 1 % ja viivist aastas 3 % tähtajaks tasumata summadelt (st kui äriühing hilines tagasimaksetega).

(18)

2005. aasta septembris, vahetult enne maksepuhkuse lõppu, palus abisaaja koostada riigile võlgnetava summa jaoks uue maksegraafiku (lisaks 2001. aasta lepingule). 2006. aasta detsembris otsustas Bulgaaria konkurentsikomisjon, et seda taotlust ei saa Bulgaaria riigiabiseaduse kohaselt rahuldada. Ruse Industry esitas konkurentsikomisjoni otsuse peale riigi halduskohtule kaebuse, mis lükati 2007. aasta juulis tagasi. Ka järgmine kaebus selle otsuse peale lükati tagasi. Sellest hoolimata ei püüdnud riik tähtajaks tasumata võlga 2001. aasta muudetud maksegraafiku järgi tõhusalt sisse nõuda.

(19)

2008. aasta juulis avaldas abisaaja vabatahtlikult soovi tasuda tähtajaks tasumata summast üks miljon eurot kahe võrdse osamaksena. Selle pakkumise kohaselt tuli esimene osamakse tasuda 2008. aasta oktoobriks ja teine 2009. aasta veebruariks. Kui Ruse Industry jättis need mõlemad tasumata, pikendas riik äriühingu taotlusel kaks korda esimese osamakse tähtaega, kõigepealt 2008. aasta detsembrini ja seejärel 2009. aasta jaanuarini.

(20)

Kui Ruse Industry lubatud tagasimakseid ei teinud, saatsid Bulgaaria ametiasutused 2009. aasta veebruaris tasumise kohta meeldetuletuse. Tähtajaks tasumata summade tagasimaksmise kohta saadeti meeldetuletused ka 2010. aasta aprillis ja kaks korda juunis. Sellegipoolest ei nõudnud riik võlga, mida polnud 2001. aasta muudetud maksegraafiku kohaselt tagasi makstud, tõhusalt sisse.

(21)

4. juuni 2009. aasta kirjaga palus Ruse Industry Bulgaaria ametiasutustel riigile võlgnetava summa maksegraafikut taas kuni 2019. aastani pikendada, kohaldades maksepuhkust 2012. aastani. Selle taotluse alusel ja kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikega 3 teatas Bulgaaria kavandatavast võla maksegraafiku muutmisest kui ümberkorraldamisabist.

(22)

28. juuni 2010. aasta kirjaga avaldas Ruse Industry veel kord riigile soovi tasuda oma täitmata kohustused vastavalt 2001. aasta muudetud maksegraafikus ette nähtud tagasimaksekorrale. 2010. aasta juulis kohustus äriühing tasuma kõik tähtajaks tasumata summad kahe võrdse osamaksena: esimene osamakse 2010. aasta juuli lõpuks ja teine 2010. aasta augusti lõpuks. Ent äriühing ei suutnud sellest kokkuleppest kinni pidada.

(23)	Vastavalt Bulgaaria ametiasutuste esitatud teabele oli abisaaja kogu summast, mis tuli 2001. aasta muudetud maksegraafiku alusel tasuda, 2010. aasta lõpuks tagasi maksnud üks miljon eurot. 2010. aasta lõpus moodustas tähtaja ületanud võlg kogu võlgnetavast summast 3,7 miljonit eurot.

(24)

Ruse Industry ja Bulgaaria ametiasutuste kirjavahetus näitab, et Bulgaaria ametiasutused saatsid maksmata summade tasumise kohta mitu meeldetuletust. Ehkki abisaaja väljendas valmisolekut või avaldas vabatahtlikult soovi tagasimakseid teha, ei tasunud ta tegelikult kunagi 2001. aasta muudetud maksegraafiku alusel tasumisele kuuluvaid summasid täies ulatuses. Peale meeldetuletuste ei ole tõendeid, et Bulgaaria ametiasutused oleksid astunud mingeid samme oma nõuete tõhusaks jõustamiseks.

(25)	Mis puudutab põhiosa, siis Ruse Industry ei tasunud ettenähtud summasid (10) ega järginud seega pooleaastast tagasimaksegraafikut. Lisaks tasuti tavaintressi üksnes 2008. aasta juulini.

(26)

Viivise kohta märkisid Bulgaaria ametiasutused, et osamaksetelt, mis tuli tasuda, nõuti lepinguga ettenähtud 3 % (vt põhjendust 17 eespool) alates 2006. aastast, mil äriühing oleks pidanud hakkama neid tagasi maksma. Seda viivist tasus Ruse üksnes 2006. aasta augustist 2008. aasta juulini. Alates 2008. aasta juulist ei tasunud äriühing nõutavat viivist.

(27)	3. novembril 2010 esitasid Bulgaaria ametiasutused ametliku tagasimaksenõude. Selle nõude esitamise ajal oli tähtajaks tasumata võlg kokku 3,7 miljonit eurot (mille hulka kuulus põhiosa 3,4 miljonit eurot, intress 151 000 eurot ja viivis 140 000 eurot).

(28)	Nõude esitamise ajaks oli abisaaja maksnud 2001. aasta muudetud maksegraafiku alusel tagasi üks miljon eurot (mille hulka kuulus põhiosa 245 000 eurot, intress 705 000 eurot ja viivis 50 000 eurot). Ruse Industry tegi viimase tegeliku tagasimakse 11. juulil 2008.

(29)

Pärast nõuet ja seda, kui äriühing ei täitnud oma kohustusi, esitasid riigi ametiasutused 11. novembril 2010 abisaaja vastu pankrotiavalduse; see toimus üheksa aastat pärast 2001. aasta muudetud maksegraafiku koostamist, rohkem kui neli aastat pärast maksepuhkuse lõppu ja rohkem kui kaks aastat pärast Ruse Industry viimast makset.

(30)	11. novembril 2010 esitasid Bulgaaria ametiasutused äriühingu vastu pankrotiavalduse.

III. MENETLUSE ALGATAMISE OTSUS

(31)	Nagu eespool märgitud (vt põhjendust 21), esitas abisaaja 2009. aasta juunis uue taotluse, et muuta 2001. aasta lepingu alusel tasumata võla maksegraafikut. See kavandatav maksegraafiku muutmine oli meede, millest teatati 30. juunil 2009 komisjonile kui ümberkorraldamisabist.

(32)	Teate kohaselt oleks selle kavaga ette nähtud 9,85 miljoni euro suuruse võla tagasimaksmine kümne aasta jooksul (s.o kuni 2019. aastani) maksepuhkusega 30. juunini 2012.

(33)	Bulgaaria oli seisukohal, et kavandatav meede on siseturuga kokkusobiv kui ümberkorraldamisabi vastavalt komisjoni teatisele „Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta” (11).

(34)	Komisjonil oli teatatud abi kokkusobivuse suhtes kahtlusi. Seega algatas ta 14. aprillil 2010 ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse.

(35)	Peale selle tekkisid seoses menetluse algatamise otsusega küsimused, kas äriühingu tähtajaks täitmata, 2001. aasta muudetud maksegraafiku kokkuleppele vastavate kohustuste varasem sisse nõudmata jätmine võib moodustada edaspidi riigiabi.

(36)	Bulgaaria ametiasutused võtsid oma teate 23. novembril 2010 tagasi, muutes teatatud meetme ametliku uurimise seega tarbetuks.

IV. BULGAARIA MÄRKUSED MENETLUSE ALGATAMISE OTSUSE KOHTA

(37)

Mis puudutab võla sisse nõudmata jätmist, siis kinnitab Bulgaaria üksnes, et riik käitus turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori moodi, suurendades võimalusi oma võlga tagasi saada sellega, et võimaldas vabatahtlikku tagasimaksmist. Bulgaaria ei esitanud selle kohta ühtegi üksikasjalikku argumenti.

V. HINDAMINE

(38)

Bulgaaria võttis teate Ruse Industry riigile võlgnetava summa maksegraafiku muutmise kohta 2010. aasta novembris tagasi. Selle tulemusena muutus teatatud ümberkorraldamisabi ametlik uurimine nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (12) artikli 8 lõike 2 kohaselt tarbetuks.

(39)	Hinnatav meede on võla sisse nõudmata jätmine vastavalt 2001. aasta muudetud maksegraafikule.

(40)

Arvestades Bulgaaria ühinemist ELiga ning seega seda, kas võla sisse nõudmata jätmine 1. jaanuari 2007. aasta seisuga võib olla uus abi määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti c tähenduses, märgib komisjon, et 2001. aasta muudetud maksegraafiku alusel ette nähtud summade tasumata jätmine abisaaja poolt ja riigi tegevusetus põhjustasid riigi koguriski muutumise seoses 2001. aasta muudetud maksegraafikuga. Selle riigile võlgnetava summa suurenemisega (st tagasi nõudmata jätmine) kaasnevad tagajärjed pärast ühinemiskuupäeva, seepärast tuleb meedet käsitada kohaldatavana pärast ühinemist ja järelikult lugeda see uueks riigiabiks.

(41)	Samuti tuleb märkida, et teatamata jäetud meede ei kuulunud Bulgaaria ühinemisakti V lisa (13) liite alla. Täpsemalt öeldes ei olnud see a) jõustatud enne 31. detsembrit 1994, b) loetletud V lisa liites ega c) hõlmatud vahemehhanismiga, mida kohaldati seoses ühinemisega.

(42)	Seda arvestades hindab komisjon allpool, kas võla sisse nõudmata jätmine alates 1. jaanuarist 2007 on uus abi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(43)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(44)	Meedet rahastatakse riigi ressurssidest, sest selle tulemus on riigi ilmajäämine tulust, ja rahandusministeeriumi otsuseid võib pidada otse riigi tehtud otsusteks.

(45)	Samuti puudutab võla sisse nõudmata jätmine Ruse Industryt eraldi ja on iseenesest valikuline.

(46)	Lisaks on Ruse Industry ettevõte, mis toodab kaupa, millega kaubeldakse liidus vabalt. Seega leiab komisjon, et liidusisese konkurentsi ja kaubanduse tingimus on täidetud.

(47)	Komisjon peab ka hindama, kas meede, mis kujutab endast võla sisse nõudmata jätmist, annab äriühingule eelise, mida see poleks muidu suutnud turul saada.

(48)

Nagu eespool selgitatud, pärineb võlg aastatest 1996–1997 ja selle maksegraafikut on juba kaks korda muudetud (1999. ja 2001. aastal). Mis puudutab võla sisse nõudmata jätmist 2001. aasta muudetud maksegraafiku alusel ning äriühingu varasemat kohustuste täitmata jätmist, ei oleks ükski erasektori võlausaldaja käitunud nii nagu Bulgaaria riik. Kättesaadav teave kinnitab tõepoolest, et alates 30. märtsist 2006, kui maksepuhkus lõppes ja saabus põhiosa esimeste osamaksete tasumise tähtaeg, aga neid ei tasutud, ei võetud võla sissenõudmiseks konkreetseid meetmeid. Pealegi oli äriühingu finantsseis nõrk (vt tabelit 1 eespool), sest tema käive kahanes ja kahjum kasvas ning puudus väljavaade, et äriühing muutub taas kasumlikuks. Peale selle tuleb märkida, et isegi kui osa võlast (1,13 miljonit Bulgaaria leevi) (14) oli kaetud tagatisega, (15) ei astunud Bulgaaria ametiasutused mingeid samme ka selle võlaosa sissenõudmiseks.

(49)	Bulgaaria ametiasutused ei esitanud tegelikult mingeid põhjendusi selle kohta, miks tagasimaksegraafikut ei jõustatud, ega põhjendanud oma väidet, et vabatahtliku tagasimaksmise ootamine (arvestades äriühingu varasemat võla tasumata jätmist) oleks suurendanud nende võimalust võlg sisse nõuda.

(50)	Sarnases olukorras oleks erasektori võlausaldaja otsustanud lepingu jõustada. Seepärast annab asjaolu, et 2001. aasta muudetud maksegraafikut ei järgitud ja Bulgaaria jättis võla sisse nõudmata, Ruse Industryle eelise.

(51)	Eeltoodu põhjal leiab komisjon, et Ruse Industry poolt riigile võlgnetava summa sisse nõudmata jätmine alates 1. jaanuarist 2007 on uus abi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(52)	Mis puudutab meetme võimalikku kokkusobivust, siis tuleb märkida, et Bulgaaria ei esitanud selle kohta mingeid argumente.

(53)

Isegi kui Ruse Industry kvalifitseerub ametlikult raskustes olevaks äriühinguks ühenduse suuniste (raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta) tähenduses, ei ole kokkusobiva päästmis- või ümberkorraldamisabi kriteeriumid täidetud. Täpsemalt öeldes ei ole päästmisabi puhul näidatud, et meede piirdub vajaliku miinimumiga, on põhjendatud tõsiste sotsiaalsete raskustega ega ei tekita lubamatut kahjulikku kõrvalmõju teistele liikmesriikidele. Lisaks ületab see kuut kuud. Ümberkorraldamisabi seisukohast ei ole ümberkorraldamiskava puudumisel pikaajalise elujõulisuse taastamine tõendatud. Samuti ei ole näidatud, et abi oleks piirdunud miinimumiga ja oleks välditud põhjendamatuid konkurentsimoonutusi.

(54)

Äriühing asub abistatavas piirkonnas ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a tähenduses ja on iseenesest regionaalabi kõlblik vastavalt regionaalabi suunistele aastateks 2007–2013 (16). Ent meede ei vasta ka nendele suunistele. Mis puudutab võimalikku tegevusabi, siis ei hõlbusta see abi ühegi tegevusvaldkonna ega majanduspiirkonna arengut ega ole ajaliselt piiratud, järk-järgult vähenev ega proportsionaalne sellega, mida on vaja teatavate majanduslike puuduste leevendamiseks.

(55)	Ühtki muud kokkusobivuse põhjendust ei saa kohaldada. Seepärast on abi ebaseaduslik ja ELi toimimise lepinguga kokkusobimatu.

(56)

Vastavalt ELi toimimise lepingule ja Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikale on komisjon pädev otsustama, et asjaomane riik peab abi andmise lõpetama või seda muutma, kui on leitud, et abi on siseturuga kokkusobimatu (17). Samuti on Euroopa Kohus korduvalt sedastanud, et riigi kohustus lõpetada sellise abi andmine, mida komisjon peab siseturuga kokkusobimatuks, on kehtestatud selleks, et taastada eelnev olukord (18). Sellega seoses on Euroopa Kohus leidnud, et kõnealune eesmärk on saavutatud, kui abisaaja on ebaseadusliku abina saadud summad tagasi maksnud ja seega loobunud eelistest, mis tal turul konkurentide ees oli, ja on taastatud abi andmisele eelnenud olukord (19).

(57)	Eelnimetatud kohtupraktikat järgides on nõukogu määruse (EÜ) nr 659/99 artiklis 14 sätestatud, et „[k]ui ebaseadusliku abi korral tehakse negatiivne otsus, nõuab komisjon, et kõnealune liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada”.

(58)

Võttes arvesse, et kõnealust meedet käsitatakse ebaseadusliku ja kokkusobimatu abina, tuleb abi summad seega tagasi nõuda, et taastada enne abi andmist turul valitsenud olukord. Abi tuleks seega tagasi nõuda alates ajast, mil abisaaja sai eelise, st ajast, mil abi läks abisaaja käsutusse, ja samuti tuleb abisaajal maksta intressi kuni abi tagasimaksmiseni.

(59)

Kokkusobimatu abi osakaal meetmetest arvutatakse tasumisele kuuluva ja tasumata summana vastavalt 2001. aasta muudetud maksegraafikule alates 1. jaanuarist 2007 kuni 11. novembrini 2010, mil Bulgaaria registreeris oma nõude pankrotimenetluses. Sel ajal oli tähtajaks tasumata summa 3,7 miljonit eurot. Täpse tagastatava summa, sealhulgas sellelt arvestatud intressi, peab arvutama Bulgaaria. Muud maksed peale lepingu alusel makstavate summade võib sellest summast, mis tuleb ebaseadusliku ja kokkusobimatu abina tagastada, maha arvata.

VI. JÄRELDUS

(60)	Esiteks märgib komisjon, et Bulgaaria võttis teate 9,85 miljoni euro suuruse teatatud võla maksegraafiku muutmise kohta tagasi, mistõttu ametlik uurimismenetlus selle meetme suhtes muutus tarbetuks.

(61)	Teiseks järeldab komisjon, et riigile võlgnetava summa sisse nõudmata jätmine alates 1. jaanuarist 2007 on Ruse Industryle antav uus abi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(62)	Et see riigiabi on ebaseaduslik ja kokkusobimatu, tuleb see abisaajalt tagasi nõuda,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Komisjon on otsustanud lõpetada ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 alusel ametliku uurimismenetluse 9,85 miljoni euro suuruse teatatud võla muudetud maksegraafiku suhtes, märkides, et Bulgaaria on oma teate tagasi võtnud.

Artikkel 2

Riigiabi, mida Bulgaaria andis ELi toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3 rikkudes ebaseaduslikult Ruse Industryle, kui jättis riigile võlgnetava summa alates 1. jaanuarist 2007 sisse nõudmata, on siseturuga kokkusobimatu.

Artikkel 3

1. Bulgaaria nõuab artiklis 2 nimetatud abi abisaajalt tagasi.

2. Tagasinõutavatelt summadelt arvestatakse intressi alates 1. jaanuarist 2007 kuni nende täieliku tagasisaamiseni.

3. Intressi arvutatakse liitintressina kooskõlas Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 (20) V peatükiga.

Artikkel 4

1. Artiklis 2 nimetatud abi nõutakse tagasi viivitamata ja tõhusalt.

2. Bulgaaria tagab käesoleva otsuse rakendamise nelja kuu jooksul pärast otsuse teatavakstegemise kuupäeva.

Artikkel 5

1. Kahe kuu jooksul pärast käesoleva otsuse teatavakstegemist esitab Bulgaaria komisjonile järgmise teabe:

a)	abisaajalt tagasi nõutav kogusumma (põhisumma ja intress);

b)	käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatavate meetmete üksikasjalik kirjeldus;

c)	dokumendid, mis kinnitavad, et abisaajale on antud korraldus abi tagasi maksta.

2. Bulgaaria teavitab komisjoni käesoleva otsuse täitmiseks võetud riiklike meetmete rakendamisest, kuni artiklis 2 osutatud abi on lõplikult tagasi makstud. Bulgaaria esitab komisjoni taotlusel viivitamata teabe käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatavate meetmete kohta. Ta esitab ka üksikasjalikud andmed abisaajalt juba tagasi saadud abisummade ja intressi kohta.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud Bulgaaria Vabariigile.

Brüssel, 13. juuli 2011

Komisjoni nimel

asepresident

Joaquín ALMUNIA

(1) ELT C 187, 10.7.2010, lk 7.

(2) Alates 1. detsembrist 2009 muutusid EÜ asutamislepingu artiklid 87 ja 88 vastavalt ELi toimimise lepingu artikliteks 107 ja 108; mõlemal juhul on tegemist sisuliselt identsete artiklitega. Käesolevas otsuses tuleb viiteid ELi toimimise lepingu artiklitele 107 ja 108 käsitleda vajaduse korral viidetena vastavalt EÜ asutamislepingu artiklitele 87 ja 88.

(3) Vt joonealust märkust 2.

(4) 4. aprillil 2009 registreeris Bulgaaria äriregister Ruse Shipyardi nime muutmise, uueks nimeks sai Ruse Industry.

(5) See teave edastati teates. Tuleb märkida, et hiljem väitis Bulgaaria, et äriühing ei tooda laevu, vaid üksnes metallosasid.

(6) Euro ja Bulgaaria leevi vahetuskurss on tänu Bulgaarias toimivale valuutakomitee süsteemile fikseeritud 5. juuli 1999. aasta seisuga tasemel 1,9558.

(7) 15. novembri 1996. aasta leping 1 402 341,08 USA dollari suuruse välisvaluutalaenu kohta, 22. novembri 1996. aasta leping 450 131,17 USA dollari suuruse summa kohta ning 27. jaanuari 1997. aasta leping äriühingu varasema, 6 597 658,92 USA dollari (põhiosa) ja 365 575,86 USA dollari (intress, mis tuli tasuda 1. novembri 1996. aasta seisuga) suuruse võla tagasimaksmise kohta. Kõik need võlad kanti Riigi Rekonstruktsiooni- ja Arengufondi üle pangast Stopanska Banka (riiklik pank, mis läks pankrotti).

(8) Bulgaaria ametiasutused ei märkinud selle tehingu vahetuskurssi.

(9) S.t kogu võlg oli alguses 8 450 131,17 USA dollarit, millest 8 miljonit USA dollarit oli 8. aprillil 1999 juba ümber arvestatud ja muudetud graafikusse lisatud.

(10) 2008. aastal tasus Ruse Industry üksnes osa esimesest osamaksest, mis oleks tulnud tasuda 2006. aastal (245 000 eurot). Teisi osamakseid ei tasutud.

(11) ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.

(12) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(13) ELT L 157, 21.6.2005, lk 93.

(14) Ligikaudu 565 000 eurot.

(15) 2011. aastal oli panditud vara väärtus 1,18 miljonit Bulgaaria leevi (ligikaudu 590 000 eurot).

(16) ELT C 54, 4.3.2006, lk 13.

(17) Otsus kohtuasjas C-70/72: komisjon vs. Saksamaa, EKL 1973, lk 813, punkt 13.

(18) Otsus liidetud kohtuasjades C-278/92, C-279/92 ja C-280/92: Hispaania vs. komisjon, EKL 1994, lk I-4103, punkt 75.

(19) Otsus kohtuasjas C-75/97: Belgia vs. komisjon, EKL 1999, lk I-3671, punktid 64–65.

(20) ELT L 140, 30.4.2004, lk 1.

17.11.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 320/33

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

14. november 2012,

millega kehtestatakse teabe esitamise ühtne vorm vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 8064 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2012/707/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta direktiivi 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 54 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiiviga 2010/63/EL, mille eesmärk on loomkatsete asendamine, vähendamine ja täiustamine, on ette nähtud ühtlustada teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade heaolu parandamiseks vajalikke riigisiseseid sätteid.

(2)	Direktiivi 2010/63/EL artikli 54 lõike 1 kohaselt saadavad liikmesriigid hiljemalt 10. novembriks 2018 ja seejärel iga viie aasta tagant komisjonile teabe kõnealuse direktiivi rakendamise kohta.

(3)

Direktiivi 2010/63/EL artikli 54 lõike 2 kohaselt koguvad liikmesriigid igal aastal statistilist teavet loomade katsetes kasutamise kohta ja teevad selle teabe üldsusele kättesaadavaks. Liikmesriigid esitavad selle statistilise teabe komisjonile hiljemalt 10. novembriks 2015 ja seejärel igal aastal.

(4)	Direktiivi 2010/63/EL artikli 54 lõike 3 kohaselt esitavad liikmesriigid komisjonile igal aastal üksikasjaliku teabe kõnealuse direktiivi artikli 6 lõike 4 punkti a alusel tehtud erandite kohta.

(5)	Direktiivi 2010/63/EL järjepideva rakendamise tagamiseks tuleks kehtestada kõnealuse direktiivi artikli 54 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teabe esitamise ühtne vorm.

(6)

Selleks et saada direktiivi 2010/63/EL rakendamise kohta võrreldavat teavet ja võimaldada komisjonil hinnata kõnealuse direktiivi rakendamise tõhusust ELis, peaksid liikmesriikide esitatavad andmed rakendamise, loomade kasutamist katsetes käsitleva iga-aastase statistika ja artikli 6 lõike 4 punkti a alusel tehtud erandite kohta olema täpsed ja järjepidevad; seetõttu tuleks liikmesriikide aruandlusnõuete ühtlustamiseks kehtestada kõnealuse teabe esitamise ühtne vorm.

(7)

Vastavalt direktiivi 2010/63/EL artikli 57 lõikele 2 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule kokkuvõtva aruande liikmesriikidelt kõnealuse direktiivi artikli 54 lõike 2 alusel saadud statistilise teabe kohta. Selleks et andmed oleksid tähenduslikud, täpsed ja võrreldavad, peavad liikmesriigid need esitama ühtemoodi ning selleks on vaja ühtset vormi.

(8)	Selleks et ajakohastada teaduse viimaste arengusuundadega direktiivi 2010/63/EL IV lisa loetelu loomade surmamise meetoditest, on vaja saada üksikasjalikku teavet kõnealuse direktiivi artikli 6 lõike 4 punkti a alusel erandkorras lubatud meetodite kohta.

(9)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2010/63/EL artikli 56 lõike 3 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liikmesriigid esitavad direktiivi 2010/63/EL artikli 54 lõikes 1 osutatud teabe käesoleva otsuse I lisas sätestatud ühtses aruandevormis.

Artikkel 2

Liikmesriigid esitavad direktiivi 2010/63/EL artikli 54 lõikes 2 osutatud statistilise teabe käesoleva otsuse II lisas sätestatud ühtses aruandevormis ja kõnealuse lisa üksikasjalike juhiste kohaselt.

Artikkel 3

Liikmesriigid esitavad direktiivi 2010/63/EL artikli 54 lõikes 3 osutatud teabe kõnealuse direktiivi artikli 6 lõike 4 punkti a alusel tehtud erandite kohta käesoleva otsuse III lisas sätestatud ühtses aruandevormis.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 14. november 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janez POTOČNIK

(1) ELT L 276, 20.10.2010, lk 33.

I LISA

ARUANDLUSVORM DIREKTIIVI 2010/63/EL ARTIKLI 54 LÕIKES 1 OSUTATUD TEABE ESITAMISEKS

Konkreetsete juhtumitega seotud üksikasjad (nt loomade arv) esitatakse viieaastase tsükli viimase aasta läbilõikena või erandkorras kogu viieaastase ajavahemiku kohta, jagatuna aastate kaupa.

A. ÜLDTEAVE

Direktiivi 2010/63/EL rakendamisega seotud siseriiklike meetmete muudatused, mis on tehtud pärast viimast aruannet.

B. STRUKTUURID JA RAAMISTIK

1. Pädevad asutused (direktiivi 2010/63/EL artikkel 59):

pädevate asutuste korraldus, sh nende arv ja liik.

2. Siseriiklik komitee (direktiivi 2010/63/EL artikkel 49):

siseriikliku komitee struktuur ja tegevus.

3. Töötajate haridus ja väljaõpe (direktiivi 2010/63/EL artikkel 23):

direktiivi 2010/63/EL artikli 23 lõikes 3 osutatud miinimumnõuded, sh muust liikmesriigist pärit töötajatele kehtivad täiendavad haridus- ja väljaõppenõuded.

4. Projektide hindamine ja neile loa andmine (direktiivi 2010/63/EL artiklid 38 ja 40):

projektide hindamise ja neile loa andmise menetluse kirjeldus ning teave selle kohta, kuidas täidetakse direktiivi 2010/63/EL artiklite 38 ja 40 nõudeid.

C. TEGEVUS

1. Projektid

Projektiloa andmine (direktiivi 2010/63/EL artiklid 40 ja 41):

aastas loa saanud projektide arv ning mitme geneerilise projektina loa saanud projektide arv ja liigid;

selliste juhtumite arv, kus loa andmise 40-päevast tähtaega on direktiivi 2010/63/EL artikli 41 lõike 2 kohaselt pikendatud, ja pikendamise asjaolud.

ii.

Tagasiulatuv hindamine, mittetehnilised projektikokkuvõtted (direktiivi 2010/63/EL artiklid 38, 39 ja 43):

teave selle kohta, kuidas toimivad mittetehnilised projektikokkuvõtted; kuidas tagatakse direktiivi 2010/63/EL artikli 43 lõike 1 nõuete täitmine ja kas mittetehnilistes projektikokkuvõtetes on täpsustatud projektid, mida tuleb tagasiulatuvalt hinnata (direktiivi 2010/63/EL artikli 43 lõige 2);

selliste projektide arv ja liigid, mis on esitatud tagasiulatuvaks hindamiseks vastavalt direktiivi 2010/63/EL artikli 38 lõike 2 punktile f lisaks kõnealuse direktiivi artikli 39 lõike 2 kohaselt kohustuslikuks hindamiseks esitatud projektidele.

2. Katsetes kasutamiseks kasvatatud loomad (direktiivi 2010/63/EL artiklid 10, 28 ja 30):

viie aasta aruande esitamise aastale eelnenud kalendriaastal kasvatatud, surmatud ja katsetes kasutamata jäänud loomad, sh sellised geneetiliselt muundatud loomad, keda ei võeta arvesse iga-aastases statistikas; koguarvus eristatakse geneetiliselt muundatud liinide loomiseks ja väljakujunenud geneetiliselt muundatud liinide säilitamiseks kasutatud loomi (sh metsiktüüpi järglased);

ii.	ahviliste hankimine ja teave selle kohta, kuidas täidetakse direktiivi 2010/63/EL artiklite 10 ja 28 nõudeid.

3. Erandid:

asjaolud, mille korral tehti erandid kooskõlas direktiivi 2010/63/EL artikli 10 lõikega 3, artikli 12 lõikega 1 ja artikli 33 lõikega 3, eelkõige kõnealuse direktiivi artikli 16 lõikes 2 osutatud erandlikud asjaolud, mille korral lubati aruandlusperioodil taaskasutada looma pärast selle kasutamist katses, millest põhjustatud tegelikke kannatusi hinnati tõsisteks.

4. Loomade heaolu üksus (direktiivi 2010/63/EL artiklid 26 ja 27):

loomade heaolu üksuste struktuur ja tegevus.

D. ASENDAMISE, VÄHENDAMISE JA TÄIUSTAMISE PÕHIMÕTE

1. Asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõte (direktiivi 2010/63/EL artiklid 4 ja 13 ning VI lisa):

üldmeetmed, millega on tagatud, et loa saanud projektide puhul ning loomade pidamisel ja hooldamisel muu hulgas kasvandustes ja tarneettevõtetes järgitaks rahuldavalt asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtet.

2. Katsete kordamise vältimine (direktiivi 2010/63/EL artikkel 46):

selliste meetmete üldkirjeldus, millega tagatakse, et katseid ei korrataks.

3. Geneetiliselt muundatud loomadelt koeproovi võtmine (direktiivi 2010/63/EL artiklid 4, 30 ja 38):

representatiivne teave selle kohta, kui suurelt arvult loomadelt, millistelt loomaliikidelt ja millistel meetoditel (sh nende raskusaste) võeti loaga ja loata projektide käigus viie aasta aruande esitamise aastale eelnenud kalendriaastal koeproove geneetilise iseloomustamine otstarbel, samuti kõnealuste meetodite täiustamiseks võetud meetmed.

E. NÕUETE TÄITMISE TAGAMINE

1. Kasvatajate, tarnijate ja kasutajate tunnustamine (direktiivi 2010/63/EL artiklid 20 ja 21):

tunnustatud tegevkasvatajate, -tarnijate ja -kasutajate arv; teave kasvatajate, tarnijate ja kasutajate tunnustamise peatamiste või tühistamiste kohta, sh peatamiste või tühistamiste põhjused.

2. Kontrollid (direktiivi 2010/63/EL artikkel 34):

kvantitatiivne ja kvalitatiivne teave tehtud kontrollide kohta, sh direktiivi 2010/63/EL artikli 34 lõike 2 kohaselt rakendatud kriteeriumid ja eelneva etteteatamiseta kontrollide osa igal aastal.

3. Projektiloa tühistamine (direktiivi 2010/63/EL artikkel 44):

teave aruandlusperioodi jooksul toimunud projektilubade tühistamiste ja tühistamiste põhjuste kohta.

4. Karistused (direktiivi 2010/63/EL artikkel 60):

aruandlusperioodi jooksul toimunud rikkumiste olemus ning nende rikkumiste tõttu võetud õiguslikud ja haldusmeetmed.

II LISA

ARUANDLUSVORM DIREKTIIVI 2010/63/EL ARTIKLI 54 LÕIKES 2 OSUTATUD TEABE ESITAMISEKS

1.	Andmed tuleb sisestada looma iga kasutuse kohta.

2.	Looma andmete sisestamisel võib igas andmekategoorias valida vaid ühe vastusevariandi.

Organite ja kudede saamiseks surmatud loomade ning sentinel-loomade kohta ei tule statistilisi andmeid esitada, välja arvatud juhul, kui loom surmati loa saanud projekti käigus muul kui IV lisas loetletud meetodil või kui looma ellu sekkuti enne surmamist viisil, mis ületas minimaalse valu ja stressi ning minimaalsete kannatuste ja püsivate kahjustuste künnise.

4.	Statistilised andmed ei hõlma üleliigseid surmatud loomi, välja arvatud sellised geneetiliselt muundatud loomad, kellel on taotluslik ja ilmnenud ebasoovitav fenotüüp.

5.	Vastsevorme loetakse pärast seda, kui nad on võimelised iseseisvalt toituma.

6.	Imetajate liikide loote- ja embrüovorme ei loeta; loetakse vaid sündinud (sh keisrilõikusega) ja elama jäänud loomi.

Klassi „raske” eelneva loaga või loata ületamise korral märgitakse asjaomased loomad ja nende kasutus tavapäraselt, st nagu iga muu kasutuse puhul, rubriigi „raske” alla. Liikmesriikide märkuste osasse tuleb märkida loomade liigid ja arv, kasutuse üksikasjad ning see, kas erandi kohta oli eelnev luba antud ja millised olid klassi „raske” ületamise põhjused.

Andmed tuleb esitada selle aasta kohta, mil katse lõppes. Kui uuringud kestavad kaks kalendriaastat, võib kõikide kasutatud loomade andmed esitada viimase katse lõppemise aastal juhul, kui pädev asutus on selle iga-aastase aruandluse suhtes tehtud erandi heaks kiitnud. Rohkem kui kaks aastat kestnud projektide korral esitatakse loomade andmed nende surmamise või surma aastal.

9.	Rubriigi „muu” valimise korral tuleb märkuste osasse lisada täiendavad üksikasjad.

A. GENEETILISELT MUUNDATUD LOOMAD

1.	Statistiliste andmete esitamisel hõlmavad geneetiliselt muundatud loomad nii geneetiliselt muundatud loomi (transgeensed, nokaut- ja muul viisil geneetiliselt muundatud loomad) kui ka looduslikke või indutseeritud mutante.

Geneetiliselt muundatud loomade andmed esitatakse juhul, kui neid on kasutatud:

a)	uue liini loomiseks;

b)	sellise väljakujunenud liini säilitamiseks, millel on taotluslik ja ilmnenud ebasoovitav fenotüüp või

c)	muudes (teadus)katsetes (st mille eesmärk ei ole luua uut või säilitada olemasolevat liini).

Uue liini loomise ajal tuleb esitada kõigi geneetilist muutust kandvate loomade andmed. Teatada tuleb ka superovulatsiooni, vasektoomia ja embrüo implantatsiooni eesmärgil kasutatud loomadest (kes võivad, kuid ei tarvitse olla geneetiliselt muundatud). Uue geneetiliselt muundatud liini loomise tulemusel saadud normaalse geneetikaga loomadest (metsiktüüpi järglased) teatama ei pea.

4.	Andmekategooria „kasutuseesmärgid” all tuleb uue geneetiliselt muundatud liini loomiseks kasutatud loomade puhul valida kas rubriik „alusuuringud” või „translatiivsed ja rakendusuuringud”vastavalt sellele, mis eesmärgil liin on loodud.

5.	Uut geneetiliselt muundatud loomade liini loetakse „väljakujunenuks”, kui geneetiline muundumine on stabiliseerunud, mis võtab vähemalt kaks generatsiooni, ning kui loomade heaolu hindamine on tehtud.

Heaolu hindamise käigus selgitatakse välja, kas loodud liinil saab olema taotluslik ebasoovitav fenotüüp. Kui see on nii, valitakse rubriik „selliste väljakujunenud liini geneetiliselt muundatud loomade kolooniate säilitamine, keda ei kasutata muudes katsetes” või vajaduse korral muu katseliik, milles loomi kasutati. Kui heaolu hindamise tulemusel on järeldatud, et loodud liinil ei ole eeldatavasti ebasoovitavat fenotüüpi, ei ole selle aretamine katse osa ja selle kohta ei ole vaja andmeid esitada.

Rubriik „selliste väljakujunenud liini geneetiliselt muundatud loomade kolooniate säilitamine, keda ei kasutata muudes katsetes” hõlmab loomi, kelle abil säilitatakse selliste väljakujunenud geneetiliselt muundatud liini loomade kolooniaid, kellel on taotluslik ebasoovitav fenotüüp ja kelles see fenotüüp on esile kutsunud valu, kannatusi või püsivaid kahjustusi. Märkida ei tule, millisel eesmärgil kõnealust liini säilitatakse.

Kõik muudes katsetes (st mille eesmärk ei ole luua uut või säilitada olemasolevat liini) kasutatud geneetiliselt muundatud loomad tuleb märkida selle eesmärgi alla, milleks neid kasutatud on (samamoodi kui geneetiliselt muundamata loomade puhul). Neil loomadel võib, kuid ei tarvitse olla ilmnenud ebasoovitav fenotüüp.

9.	Organite ja kudede saamiseks surmatud geneetiliselt muundatud loomad, kellel on ilmnenud ebasoovitav fenotüüp, tuleb märkida organite / kudede kasutamise esmaeesmärgi alla.

B. ANDMEKATEGOORIAD

Allpool on järgitud diagrammi andmekategooriate ja nende rubriikide järjestust.

1. Loomaliik

i.	Kõigist peajalgsetest tuleb teatada rubriigi peajalgne all alates ajast, mil loom on võimeline iseseisvalt toituma, st kaheksajala ja kalmaari puhul kohe pärast koorumist ning seepia puhul seitse päeva pärast koorumist.

ii.	Kalu tuleb lugeda alates ajast, mil need on võimelised iseseisvalt toituma. Optimaalsetes kasvutingimustes (ligikaudu + 28 °C) peetavaid sebrakalu tuleb lugeda viis päeva pärast viljastumist.

iii.	Kuna teatavate kala- ja peajalgseliikide isendid on väga väikesed, võib esitada nende hinnangulise arvu.

2. Taaskasutus

i.	Looma igast kasutusest tuleb teatada iga asjaomase katse lõpus.

ii.	Statistilistes andmetes esitatakse vaid esimest korda kasutatud loomade arv koos liigi ja sünnikohaga. Seepärast ei märgita taaskasutatud loomade sünnikohta.

iii.	Kõigis järgmistes andmekategooriates märgitakse, mitu korda on loomi katsetes kasutatud. Seega ei saa neid arve ristviitamise teel ühendada esimest korda kasutatud loomade koguarvuga.

iv.	Taaskasutatud loomade arvu ei saa andmetest tuletada, kuna mõnda looma võib olla taaskasutatud mitu korda.

Märkida tuleb loomale katse käigus põhjustatud tegelike kannatuste raskusaste. Mõnel juhul võib seda mõjutada eelnev kasutus. Kannatused ei pruugi aga alati järgmisel kasutamisel suureneda ja võivad teatavatel juhtudel kohanemise tulemusel isegi väheneda. Seetõttu ei tohi mingil juhul kumuleerida looma eelnevate kasutuste raskusastmeid. Kannatuste raskusaste tuleks alati kindlaks määrata juhtumipõhiselt.

Taaskasutus ja pidev kasutus

Ühe katse käigus kasutatakse looma ühelainsal teadus- / haridus- / koolituseesmärgil. Üks kasutus algab siis, kui loomal on kasutatud esimest katsetehnikat, ja lõpeb siis, kui andmete kogumine ja vaatlused on lõppenud või hariduseesmärk saavutatud. Tavaliselt tähendab üks kasutus ühte eksperimenti, testi või katsetehnika harjutamist.

Üks katse võib hõlmata mitut etappi (katsetehnikat), mis kõik tuleb läbida ühe eesmärgi saavutamiseks ja mille käigus kasutatakse ühte ja sama looma.

Lõppkasutaja esitab kogu katset, sh ettevalmistustoiminguid (olenemata nende sooritamise asukohast) käsitlevad andmed ning võtab arvesse ettevalmistamistoimingute raskusastet.

Ettevalmistustoimingud võivad hõlmata nii kirurgilisi (nt kanüülimine, telemeetriaseadmete paigaldamine, ovariektoomia, kastreerimine, hüpofüsektoomia jne) kui ka mittekirurgilisi (nt söötmine modifitseeritud söödaga, diabeedi esilekutsumine) protseduure. Sama kehtib ka geneetiliselt muundatud loomade kasvatamise suhtes, st kui looma kasutatakse tema jaoks ettenähtud katses, esitab tema lõppkasutaja kogu katse andmed, võttes arvesse fenotüübiga seotud raskusastet. Üksikasjalikum teave selle kohta on geneetiliselt muundatud loomi käsitlevas punktis.

Kui ettevalmistatud looma ei ole erandlikel põhjustel teaduslikul eesmärgil kasutatud, peab looma ettevalmistanud ettevõte esitama ettevalmistamise üksikasjad statistilistes andmetes eraldiseisva katsena vastavalt kavandatud kasutuseesmärgile, eeldusel et looma ettevalmistamisel ületati minimaalse valu ja stressi ning minimaalsete kannatuste ja püsivate kahjustuste künnis.

3. Sünnikoht

i.	Päritolu oleneb looma sünnikohast, mitte kohast, kust loom on saadud.

ii.	ELis, registreeritud kasvataja juures sündinud loomad on sündinud direktiivi 2010/63/EL artikli 20 kohaselt tunnustatud ja registreeritud kasvatajate juures.

iii.	ELis, mujal kui registreeritud kasvataja juures sündinud loomad hõlmavad näiteks metsloomi, põllumajandusloomi (kui nende kasvataja ei ole tunnustatud ja registreeritud kasvataja) ning kõiki direktiivi 2010/63/EL artikli 10 lõike 3 alusel tehtud erandeid.

iv.	Mujal Euroopas sündinud loomad ja mujal maailmas sündinud loomad hõlmavad nii registreeritud kui ka muude kasvatajate juures kasvatatud või loodusest kinni püütud loomi.

4. Ahvilised – allikas

Kõnealuses aruandluses tähendavad need rubriigid järgmist:

i.	Mujal Euroopas sündinud loomad hõlmavad Türgis, Venemaal ja Iisraelis sündinud loomi.

ii.	Aasias sündinud loomad hõlmavad Hiinas sündinud loomi.

iii.	Ameerikas sündinud loomad hõlmavad Põhja-, Kesk-, ja Lõuna-Ameerikas sündinud loomi.

iv.	Aafrikas sündinud loomad hõlmavad Mauritiusel sündinud loomi.

v.	Mujal sündinud loomad hõlmavad Australaasias sündinud loomi.

Mujal sündinud loomade rubriigi all dokumenteeritud loomade päritolu üksikasjad tuleb esitada pädevale asutusele andmete edastamisel.

5. Ahvilised – põlvkond

i.	Seni kuni koloonia ei ole jätkusuutlik, tuleb selles sündinud loomad märkida rubriigi „F0”, „F1” või „F2 või hilisem” alla vastavalt sellele, mitmendasse põlvkonda nad kuuluvad emapoolset liini pidi.

ii.	Kui kogu koloonia on jätkusuutlik, tuleb kõik selles koloonias sündinud loomad märkida rubriigi „jätkusuutlik koloonia” alla, olenemata sellest, millisesse põlvkonda nad kuuluvad emapoolset liini pidi.

6. Geneetiline staatus

i.	Geneetiliselt muundamata on kõik geneetiliselt muundamata loomad, sh normaalse geneetikaga vanemad, keda on kasutatud uue geneetiliselt muundatud loomaliini loomiseks.

ii.

Geneetiliselt muundatud, ilma ebasoovitava fenotüübita on uue liini loomiseks kasutatud loomad, kes kannavad geneetilist muutust, kuid kellel ei ole ilmnenud ebasoovitavat fenotüüpi, ning muudes katsetes (st mille eesmärk ei ole luua uut või säilitada olemasolevat liini) kasutatud geneetiliselt muundatud loomad, kellele ei ole ilmnenud ebasoovitavat fenotüüpi.

iii.

Geneetiliselt muundatud, ebasoovitava fenotüübiga loomad on järgmised:

a)	uue liini loomiseks kasutatud loomad, kellel on ilmnenud ebasoovitav fenotüüp;

b)	sellise väljakujunenud liini säilitamiseks kasutatud loomad, kellel on taotluslik ja ilmnenud ebasoovitav fenotüüp; ning

c)	muudes katsetes (st mille eesmärk ei ole luua uut või säilitada olemasolevat liini) kasutatud geneetiliselt muundatud loomad, kellel on ilmnenud ebasoovitav fenotüüp.

7. Uue geneetiliselt muundatud liini loomine

Uue geneetiliselt muundatud liini loomiseks kasutatud loomade rubriigi alla kuuluvad üksnes loomad, keda on kasutatud uue geneetiliselt muundatud liini loomiseks, eraldatuna muudest „alusuuringute” või „translatiivsete ja rakendusuuringute” tegemiseks kasutatud loomadest.

8. Raskusaste

i.	Rubriigi „taastumatu elutegevusega” alla märgitakse loomad, keda on kasutatud üldanesteesia all teostatud katses, mille lõpus loom enam teadvusele ei tulnud.

ii.

Rubriigi „(kuni) leebe” alla märgitakse loomad, keda on kasutatud katses, mille tulemusena nad on lühiajaliselt kogenud kuni nõrka valu või stressi või kuni nõrku kannatusi, ning katses, mis ei halvendanud märkimisväärselt nende heaolu ega üldist seisundit. NB! See peaks hõlmama ka kõiki loaga projektis kasutatud loomi, kelles ei ole lõpuks siiski täheldatud selliste valu, kannatuste või püsivate kahjustuste kogemist, mis oleksid võrreldavad hea veterinaartava kohaselt tehtava nõelatorke põhjustatud valu, kannatuste või püsivate kahjustustega; hõlmatud ei ole siiski loomad, kelle abil säilitatakse selliste väljakujunenud geneetiliselt muundatud liini loomade kolooniaid, kellel on taotluslik ebasoovitav fenotüüp ja kelles see fenotüüp ei ole esile kutsunud valu, kannatusi ega püsivaid kahjustusi.

iii.	Rubriigi „mõõdukas” alla märgitakse loomad, keda on kasutatud katses, mille tulemusena nad on lühiajaliselt kogenud mõõdukat valu, kannatusi või stressi või pikaajaliselt kogenud nõrka valu, kannatusi või stressi või mis on põhjustanud nende heaolu või üldise seisundi mõõduka halvenemise.

iv.	Rubriigi „raske” alla märgitakse loomad, keda on kasutatud katses, mille tulemusena nad on kogenud rasket valu, kannatusi või stressi või pikaajaliselt kogenud mõõdukat valu, kannatusi või stressi või mis on põhjustanud nende heaolu või üldise seisundi tõsise halvenemise.

Klassi „raske” eelneva loaga või loata ületamise korral märgitakse asjaomased loomad ja nende kasutus rubriigi „raske” alla. Liikmesriikide märkuste osasse tuleb märkida loomade liigid ja arv, kasutuse üksikasjad ning see, kas erandi kohta oli eelnev luba antud ja millised olid klassi „raske” ületamise põhjused.

9. Kasutuseesmärgid

i. Alusuuringud

Alusuuringud hõlmavad põhilisi uuringuid (sh füsioloogilisi), uuringuid, mille tulemusel saadakse teadmisi tavapäraste ja tavapäratute struktuuride ning elusorganismide ja keskkonna toimimise ja käitumise kohta (sh toksikoloogilised alusuuringud), samuti uuringuid ja analüüse, mille eesmärk on pigem luua teatavast teemast, nähtusest või põhilisest loodusseadusest parem või täpsem arusaam, kui tulemusi konkreetselt praktikas kasutada.

Loomad, keda on kasutatud sellise uue geneetiliselt muundatud liini loomiseks (sh kahe liini ristamine), mida kavatsetakse kasutada alusuuringute tegemiseks (nt arengubioloogia, immunoloogia), tuleb märkida vastavalt otstarbele, mille jaoks nad loodud on. Lisaks tuleb nad märkida rubriigi „uue geneetilise liini loomine – geneetiliselt muundatud liini loomiseks kasutatud loomad” alla.

Uue liini loomise ajal tuleb esitada kõigi geneetilist muutust kandvate andmed. Kõnealuse rubriigi alla märgitakse ka loomad, keda on kasutatud loomise eesmärgil nt superovulatsiooni, vasektoomia ja embrüo implantatsiooni tegemiseks. Teatada ei tule geneetiliselt muundamata (metsiktüüpi) järglastest.

Uut geneetiliselt muundatud loomade liini loetakse „väljakujunenuks”, kui geneetiline muundumine on stabiliseerunud, mis võtab vähemalt kaks generatsiooni, ning kui loomade heaolu hindamine on tehtud.

ii. Translatiivsed ja rakendusuuringud

Translatiivsete ja rakendusuuringute alla kuuluvad loomad, keda on kasutatud artikli 5 punktides b ja c nimetatud eesmärkidel, v.a õiguslike nõuete täitmisega seotud kasutus.

Rubriik hõlmab ka uurimuslikku toksikoloogiat ning õiguslike nõuete täitmist tõendava toimiku (regulatory submission) ettevalmistamiseks ja meetodite arendamiseks tehtud uuringuid. Siia ei kuulu õiguslike nõuete täitmist tõendava toimiku jaoks vajalikud uuringud.

Loomad, keda on kasutatud sellise uue geneetiliselt muundatud liini loomiseks (sh kahe liini ristamine), mida kavatsetakse kasutada translatiivsete või rakendusuuringute tegemiseks (nt vähiuuringud, vaktsiinide väljatöötamine), tuleb märkida vastavalt otstarbele, mille jaoks nad loodud on. Lisaks tuleb nad märkida rubriigi „uue geneetilise liini loomine – geneetiliselt muundatud liini loomiseks kasutatud loomad” alla.

iii. Õiguslike nõuete täitmisega seotud kasutus ja tavapärane tootmine katse liikide kaupa

Loomad, keda on kasutatud katsetes, mille eesmärk on täita toodete / ainete tootmist ning nende turule viimist ja seal säilitamist käsitlevad õiguslikud nõuded, sh toidu ja sööda ohutuse ja riski hindamine. See hõlmab selliste toodete/ainete kohta tehtud katseid, mille puhul oleks tulnud esitada õiguslike nõuete täitmist tõendav toimik, kuid mille puhul seda ei tehtud, sest nende toodete/ainete tootmise protsessi lõppu ei jõutud.

Hõlmatud on ka loomad, keda kasutatakse toodete sellises tootmisprotsessis, millele on vaja õiguslikku heakskiitu (nt loomad, keda kasutatakse seerumil põhinevate ravimite tootmisel).

Siia ei kuulu uue ravimite väljatöötamise ajal toimuv tõhususe testimine, mis tuleb märkida andmekategooria „translatiivsed ja rakendusuuringud” alla.

iv. Loodusliku keskkonna kaitsmine inimeste või loomade tervise või heaolu huvides

Rubriigi alla kuuluvad selliste nähtuste nagu kesskonnasaastatus ja elurikkuse vähenemine uurimiseks ja mõistmiseks tehtavad uuringud ning metsloomi käsitlevad epidemioloogilised uuringud.

Siia ei kuulu õiguslike nõuete täitmisega seonduv loomade kasutus ökotoksikoloogilistel eesmärkidel.

v. Kõrgharidus või väljaõpe kutseoskuste omandamiseks, säilitamiseks või parandamiseks

Rubriigi alla kuulub artikli 23 lõike 2 kohase toimingute tegemiseks vajaliku praktilise pädevuse omandamiseks ja säilitamiseks tehtav koolitus.

vi. Selliste väljakujunenud liini geneetiliselt muundatud loomade kolooniate säilitamine, keda ei kasutata muudes katsetes

Selliste loomade arv, kelle abil säilitatakse selliste väljakujunenud geneetiliselt muundatud liini loomade kolooniaid, kellel on taotluslik ebasoovitav fenotüüp ja kelles see fenotüüp on esile kutsunud valu, kannatusi või püsivaid kahjustusi. Märkida ei tule, millisel eesmärgil kõnealust liini kasvatatakse.

Rubriik ei hõlma uue geneetiliselt muundatud liini loomiseks ega muudes katsetes (muud kui loomine / kasvatamine) kasutatud loomi.

10. Alusuuringud

i. Onkoloogia

Rubriik hõlmab kõiki onkoloogiauuringuid olenemata sihtsüsteemist.

ii. Närvisüsteem

Rubriik hõlmab neuroteadust, perifeerset või kesknärvisüsteemi ja psühholoogiat.

iii. Meeleelundid (nahk, silmad ja kõrvad)

Ninauuringud tuleb märkida rubriigi „hingamiselundid” ja keeleuuringud rubriigi „seedekulgla, sh maks” alla.

iv. Mitut süsteemi hõlmavad uuringud

Rubriik hõlmab vaid uuringud, mille esmaseks huviobjektiks on mitu süsteemi, nt teatavate nakkushaiguste puhul. Rubriigi alla ei kuulu onkoloogia.

v. Rubriik „etoloogia / loomade käitumine / loomabioloogia” hõlmab nii looduses kui ka vangistuses kasvanud loomade uurimist esmaeesmärgiga saada suuremaid teadmisi selle konkreetse loomaliigi kohta.

vi. Muud

Uuringud, mis ei ole seotud eespool loetletud elundite / süsteemidega või mille käigus ei uurita konkreetset elundit / süsteemi.

vii. Märkused

Loomad, keda on kasutatud nakkusetekitajate, vektorite ja kasvajate tootmiseks ja säilitamiseks, muu bioloogilise materjali tootmiseks ning translatiivsetes / rakendusuuringutes kasutatavate polüklonaalsete antikehade tootmiseks (v.a monoklonaalsete antikehade tootmine astsiidi meetodil, mis kuulub rubriigi „õiguslike nõuete täitmisega seotud kasutus ja tavapärane tootmine katse liikide kaupa” alla), tuleb märkida andmekategooriate „alusuuringud” või „translatiivsed ja rakendusuuringud” vastavate rubriikide alla. Uuringute eesmärk tuleb täpselt kindlaks määrata, sest mõlema kategooria all võivad võimalikud olla eri rubriigid, kuid märkida tuleb vaid põhieesmärk.

11. Translatiivsed ja rakendusuuringud

i. Märkida tuleb kõik inimestel esineva vähktõve ja inimestel esinevate nakkushaiguste rakendusuuringud olenemata sihtsüsteemist.

ii. Märkida ei tule õiguslike nõuete täitmisega seonduvat loomade kasutust, nt õiguslike nõuete täitmisega seotud kantserogeensusuuringuid.

iii. Ninahaiguste uuringud tuleb märkida rubriigi „inimestel esinevad hingamiselundite haigused ” ja keelehaiguste uuringud rubriigi „inimestel esinevad seedekulgla haigused, sh maksahaigused” alla.

iv. Rubriigi „haiguste diagnoosimine” alla kuuluvad haiguste (marutõbi, botulism) otseseks diagnoosimiseks kasutatud loomad. Rubriik ei hõlma loomi, kelle kasutus on seotud õiguslike nõuete täitmisega.

v. Rubriik „muu kui õiguslike nõuete täitmisega seotud toksikoloogia ” hõlmab uurimuslikku toksikoloogiat ning õiguslike nõuete täitmist tõendava toimiku ettevalmistamiseks ja meetodite arendamiseks tehtud uuringuid. Siia ei kuulu õiguslike nõuete täitmist tõendava toimiku jaoks vajalikud uuringud (eeluuringud, maksimaalne talutav doos).

vi. Rubriik „loomade heaolu” hõlmab direktiivi 2010/63/EL artikli 5 punkti b alapunkti iii kohaseid uuringuid.

vii. Märkused

Loomad, keda on kasutatud nakkusetekitajate, vektorite ja kasvajate tootmiseks ja säilitamiseks ning translatiivsetes / rakendusuuringutes kasutatavate polüklonaalsete antikehade tootmiseks (v.a monoklonaalsete antikehade tootmine astsiidi meetodil, mis kuulub rubriigi „õiguslike nõuete täitmisega seotud kasutus ja tavapärane tootmine katse liikide kaupa” alla, ning muu bioloogilise materjali tootmine), tuleb märkida andmekategooriate „alusuuringud” või „translatiivsed ja rakendusuuringud” vastavate rubriikide alla. Uuringute eesmärk tuleb täpselt kindlaks määrata, sest mõlema kategooria all võivad võimalikud olla eri rubriigid, kuid märkida tuleb vaid põhieesmärk.

12. Õiguslike nõuete täitmisega seotud kasutus ja tavapärane tootmine

i.	Loomad, keda on kasutatud katsetes, mille eesmärk on täita toodete / ainete tootmist ning nende turule viimist ja seal säilitamist käsitlevad õiguslikud nõuded, sh toidu ja sööda ohutuse ja riski hindamine.

ii.	See hõlmab selliste toodete/ainete kohta tehtud katseid, mille puhul oleks tulnud esitada õiguslike nõuete täitmist tõendav toimik, kuid mille puhul seda ei tehtud, sest nende toodete/ainete arendaja pidas neid turu jaoks sobimatuks ja seetõttu nende tootmise protsessi lõppu ei jõutud.

iii.	iii. Selle andmekategooria alla kuuluvad ka loomad, keda kasutatakse toodete sellises tootmisprotsessis, millele on vaja õiguslikku heakskiitu (nt loomad, keda kasutatakse seerumil põhinevate ravimite tootmisel).

13. Õiguslike nõuete täitmisega seotud kasutus ja tavapärane tootmine katse liikide kaupa

i.	Siia ei kuulu uue ravimite väljatöötamise ajal toimuv tõhususe testimine, mis tuleb märkida andmekategooria „translatiivsed ja rakendusuuringud” alla.

ii.

Rubriigi „kvaliteedikontroll” alla märgitakse loomad, keda on kasutatud lõpptoote ja selle koostisosade puhtuse, püsivuse, tõhususe, potentsuse ja muude kvaliteedikontrolli parameetrite testimisel ning muude kontrollide jaoks, mida on toomise ajal tehtud registreerimiseks, muude riigisiseste või rahvusvaheliste õiguslike nõuete täitmiseks või tootja enese eeskirjade järgimiseks. Siia kuulub ka pürogeensuse testimine.

iii.	Muu tõhususe ja taluvuse testimine hõlmab biotsiidide ja pestitsiidide tõhususe ning loomasöödas kasutatavate lisaainete suhtes esineva taluvuse testimist.

iv.	Tavapärane tootmine hõlmab monoklonaalsete antikehade (astsiidi meetodil) ja veretoodete (sh polüklonaalsete antiseerumite) tootmist väljakujunenud meetoditel. Siia ei kuulu loomade immuniseerimine hübridoomide loomiseks, mis tuleb märkida alus- või rakendusuuringute asjakohase rubriigi alla.

Toksilisuse testimine ja muu ohutuse testimine (sh meditsiinis, hambaravis ja veterinaarias kasutatavate toodete ja seadmete ohutuse hindamine) hõlmab mis tahes toote või aine uurimist eesmärgiga selgitada välja, kuivõrd see võib tootmise või sihipärase või mittesihipärase kasutuse tagajärjel või keskkonnas tegelikult esineva või esineda võiva saasteainena tekitada inimestes või loomades ohtlikku või soovimatut mõju.

14. Kvaliteedikontroll (sh partii ohutuse ja potentsuse testimine)

Partii ohutuse testimine ei hõlma pürogeensuse testimist, mis märgitakse eraldi rubriigi „pürogeensuse testimine” alla.

15. Õigusnormidega nõutav toksilisuse testimine ja muu ohutuse testimine

i.	Õiguslik nõue tuleks sisestada vastavalt kasutuse kavandatud esmaeesmärgile.

ii.	Vee kvaliteediga seotud andmed tuleb nt kraanivee puhul märkida rubriigi „toitu käsitlevad õigusnormid” alla.

16. Õiguslikud nõuded

i.	See andmekategooria võimaldab kindlaks määrata, kuivõrd ühtsed on erinevad õiguslikud nõuded. Otsustav ei ole mitte see, kes on taotlenud testi tegemist, vaid see, milliseid õigusnorme on järgitud, st tähtsustatud võimalikult ulatuslikku ühtlustamist.

ii.	Kui riigisisesed õigusnormid tulenevad ELi õigusnormidest, tuleb valida rubriik „õigusnormid, millega täidetakse ELi nõuded”.

iii.

Rubriik „õigusnormid, millega täidetakse ELi nõuded” hõlmab ka kõiki rahvusvahelisi nõudeid, mis ühtlasi vastavad ka ELi nõuetele (nt inimravimite tehniliste registreerimisnõuete rahvusvaheline ühtlustamiskonverentsi (ICH), veterinaarravimite tehniliste registreerimisnõuete rahvusvaheline ühtlustamiskonverentsi (VICH) ja OECD suuniste või Euroopa farmakopöa monograafiate kohane testimine).

iv.	Rubriik „õigusnormid, millega täidetakse üksnes riigisisesed nõuded (ELi liikmesriigid)” valitakse vaid siis, kui testimisega täidetakse ühe või mitme liikmesriigi nõuded (kusjuures tegemist ei pea olema riigiga, kus testimine toimub) ning võrdväärsed ELi tasandi nõuded puuduvad.

v.	Rubriik „õigusnormid, millega täidetakse üksnes väljaspool ELi kehtivad nõuded” valitakse juhul, kui puudub võrdväärne nõue teha testi ELi nõuete täitmiseks.

17. Toksilisuse testimine ja muu ohutuse testimine testi liigi kaupa

i.	Immunotoksikoloogilised uuringud tuleb märkida rubriigi „korduvdoosi toksilisus” alla.

ii.	Kineetika (farmakokineetika, toksikokineetika, jääkainete kadumine): õiguslike nõuete täitmisega seotud korduvdoosi toksilisuse uuringu raames läbi viidud toksikokineetiliste uuringute andmed märgitakse rubriigi „korduvdoosi toksilisus” alla.

iii.	Toidu- ja sööda ohutuse testimine hõlmab ka joogivee testimist (sh sihtlooma ohutuse testimine).

iv.	Sihtlooma ohutus hõlmab selliseid teste, mille abil tehakse kindlaks, et teatavale loomale mõeldud toodet saab asjaomase liigi puhul ohutult kasutada (rubriik ei hõlma partii ohutuse testimist, mis kuulub andmekategooria „kvaliteedikontroll” alla).

18. Akuutse ja subakuutse toksilisuse testimise meetodid

19. Korduvdoosi toksilisus

20. Loomade kasutus reguleeritud tootmises toote kaupa

21. Ökotoksilisus

C. LIIKMESRIIKIDE MÄRKUSED

1.	Üldine teave selle kohta, milliseid suundumuste muutusi on pärast eelmist aruandlusperioodi täheldatud.

2.	Teave selle kohta, kas loomade kasutus mõnes nimetatud valdkonnas on oluliselt suurenenud või vähenenud, koos põhjendusega.

3.	Teave tegelike raskusastmete suundumustes toimunud muutuste kohta ja nende põhjendus.

4.	Asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtte juurutamiseks tehtud eripingutused ning selle põhimõtte mõju statistikale.

5.	Lisaselgitused rubriigi „muud” kasutuse kohta, kui oluline osa kasutatud loomadest on märgitud selle rubriigi alla.

6.	Andmed klassi „raske” eelneva loaga või loata ületamise juhtumite kohta: loomade liigid ja arv, kasutuse üksikasjad ning see, kas erandi kohta oli eelnev luba antud ja millised olid klassi „raske” ületamise põhjused.

III LISA

ARUANDLUSVORM DIREKTIIVI 2010/63/EL ARTIKLI 6 LÕIKE 4 PUNKTI A ALUSEL TEHTUD ERANDEID KÄSITLEVA TEABE ESITAMISEKS VASTAVALT KÕNEALUSE DIREKTIIVI ARTIKLI 54 LÕIKELE 3

Kasutatav meetod	Liik	Põhjendus

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2012.320.est
Euroopa Liidu Teataja		L 320

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	55. köide 17. november 2012

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1076/2012, 14. november 2012, millega kiidetakse heaks olulised muudatused kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Carne Marinhoa (KPN)]	1
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1077/2012, 16. november 2012, milles käsitletakse riiklike ohutusasutuste poolt pärast ohutustunnistuse või ohutusloa väljastamist tehtava järelevalve ühist ohutusmeetodit ( 1 )	3
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1078/2012, 16. november 2012, milles käsitletakse pärast ohutustunnistuse või ohutusloa saamist raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ning hoolduse eest vastutavate üksuste poolt tehtava järelevalve ühist ohutusmeetodit ( 1 )	8
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1079/2012, 16. november 2012, millega kehtestatakse ühtses Euroopa taevas kasutatavad kõneside kanalisammud ( 1 )	14
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1080/2012, 16. november 2012, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	25
		OTSUSED
		2012/706/EL
	*	Komisjoni otsus, 13. juuli 2011, mis käsitleb riigiabi SA.28903 (C 12/10) (ex N 389/09), mida Bulgaaria andis äriühingule Ruse Industry (teatavaks tehtud numbri K(2011) 4903 all) ( 1 )	27
		2012/707/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 14. november 2012, millega kehtestatakse teabe esitamise ühtne vorm vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (teatavaks tehtud numbri C(2012) 8064 all) ( 1 )	33

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	40,0
	MA	45,9
	MK	36,9
	TR	69,6
	ZZ	48,1
0707 00 05	AL	57,9
	EG	209,3
	MK	42,0
	TR	87,0
	ZZ	99,1
0709 93 10	MA	129,8
	TR	106,8
	ZZ	118,3
0805 20 10	MA	137,9
	ZA	144,8
	ZZ	141,4
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	HR	62,3
	TR	81,8
	ZA	193,6
	ZZ	112,6
0805 50 10	AR	57,4
	TR	85,1
	ZA	61,3
	ZZ	67,9
0806 10 10	BR	287,7
	LB	256,5
	PE	322,4
	TR	114,3
	US	314,0
	ZZ	259,0
0808 10 80	CA	156,2
	CL	151,2
	CN	79,8
	MK	36,9
	NZ	162,5
	US	193,0
	ZA	132,8
	ZZ	130,3
0808 30 90	CN	47,2
	TR	110,0
	ZZ	78,6