15.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 318/1

(1)

Nõukogu määrusega (EL) nr 267/2012 (2) jõustatakse otsuses 2010/413/ÜVJP sätestatud meetmed. Kõnealuse määrusega nähakse muu hulgas ette kõigi määruse VIII ja IX lisas loetletud isikutele, üksustele ja asutustele kuuluvate või nende omandis, valduses või kontrolli all olevate rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine.

(2)

Nõukogu otsuses 2012/635/ÜVJP (3) on sätestatud piiravate meetmete erand, et tagada liidu energiajulgeolek.

(3)

Kõnealune erand kuulub aluslepingu reguleerimisalasse ja seepärast on selle rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti.

(4)

Seetõttu tuleks määrust (EL) nr 267/2012 vastavalt muuta.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist,

15.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 318/3

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 esimesele lõigule avaldati Euroopa Liidu Teatajas Hispaania taotlus registreerida nimetus „Aceituna Aloreña de Málaga” (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohast vastuväidet, tuleks kõnealune nimetus registreerida,

15.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 318/5

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 esimesele lõigule avaldati Euroopa Liidu Teatajas Ühendkuningriigi taotlus registreerida nimetus „Newmarket Sausage” (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohast vastuväidet, tuleks kõnealune nimetus registreerida,

15.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 318/7

(1)

Komisjoni 14. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 2535/2001 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses piima ja piimatoodete impordi korra kohaldamise ning tariifikvootide avamisega) (2) 2. jaotise I peatükki kohaldatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 55/2008 (3) sätestatud ja Moldova Vabariigile kuni 2012. aastani eraldatud kvoodi nr 09.4210 suhtes. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 581/2011 (4) pikendati määruse (EÜ) nr 55/2008 kohaldamisaega kuni 2015. aasta lõpuni. Seepärast on asjakohane võtta määruse (EÜ) nr 2535/2001 puhul arvesse kvoodi nr 09.4210 kohaldamisaega.

(2)

Määruse (EÜ) nr 2535/2001 2. jaotise II peatükis on sätestatud eeskirjad, mis käsitlevad sooduskorra kohast kvoodivälist importimist erikorra ja -eeskirjade alusel. Impordi nõuetekohase haldamise huvides on asjakohane, et kõnealuseid eeskirju kohaldataks ka sooduskorra kohase kogu muu kvoodivälise importimise suhtes, mida hõlmab kõnealuse määruse artikkel 2. Lisaks on selguse ja läbipaistvuse huvides asjakohane, et kõnealused eeskirjad hõlmavad kohustust märkida litsentsitaotlustel ja litsentsidel lahtrisse 24 sooduskorra kohane tollimaksumäär.

(3)

Määrust (EÜ) nr 2535/2001 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

1)

2. jaotise II peatükk asendatakse järgmisega:

„II   PEATÜKK

Ainult impordilitsentsil põhinev kvoodiväline import

Artikkel 20

1.   Käesolevat peatükki kohaldatakse:

2.   Lõike 1 punktis a osutatud impordi puhul on asjaomased tooted ja kohaldatavad tollimaksumäärad loetletud käesoleva määruse II lisas.

Artikkel 21

1.   Litsentsitaotlustele ja litsentsidele märgitakse:

2.   Litsentsi lahtrisse 24 märgitakse kohaldatav vähendatud tollimaksumäär.

3.   Litsentsid kohustavad importima lahtris 8 märgitud riigist.

Artikkel 22

Vähendatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes juhul, kui esitatakse impordilitsents ja võetakse vastu vabasse ringlusse lubamise deklaratsioon koos päritolutõendiga.”

2)

I lisa J osa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

15.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 318/10

(1)

16. veebruaril 2012 avaldas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) Euroopa Liidu Teatajas teate (2) (edaspidi „algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV”), Taist ja Indoneesiast (edaspidi „asjaomased riigid”) pärit tempermalmist valatud keermestatud toruliitmike impordi suhtes Euroopa Liitu.

(2)

Menetlus algatati kaebuse alusel, mille esitas 3. jaanuaril 2012 tempermalmist valatud toruliitmike tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 50 % liidu tempermalmist valatud keermestatud toruliitmike (edaspidi „tempermalmist keermestatud liitmikud”) kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid nimetatud toote dumpinguhinnaga müügi ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena menetluse algatamiseks.

(3)

Komisjon andis menetluse algatamisest ametlikult teada kaebuse esitajale, liidu tootjatele, eksportivatele tootjatele, sõltumatutele importijatele, kasutajatele ning eksportivate riikide esindajatele. Komisjon teavitas ka tootjaid Argentinas, sest Argentinat kavatseti kasutada võimaliku võrdlusriigina. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(4)

Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(5)

Võttes arvesse Hiina RV eksportivate tootjate, liidu tootjate ja sõltumatute importijate suurt arvu, nähti algatamisteatega ette algmääruse artikli 17 kohane väljavõtteline uuring. Selleks, et komisjonil oleks võimalik kindlaks teha, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustamiseks paluti kõikidel Hiina RV eksportivatel tootjatel, liidu tootjatel ja sõltumatutel importijatel anda endast komisjonile teada ning esitada algatamisteates nimetatud põhiandmed oma tempermalmist keermestatud liitmikega seotud tegevuse kohta (nagu on täpsustatud jaotises B) ajavahemikul 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011. Kahe teise asjaomase riigi, st Tai ja Indoneesia eksportivate tootjate puhul väljavõttelist uuringut ette ei nähtud.

(6)

Selleks et võimaldada valimisse kaasatud Hiina RV eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon taotluse vormid teadaolevatele asjaomastele Hiina RV eksportivatele tootjatele ja Hiina ametiasutustele. Kaks äriühingut taotlesid turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 ning neli äriühingut taotlesid individuaalset kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 5.

(7)

Komisjon teavitas Hiina RV asjaomaseid eksportivaid tootjaid, Hiina ametiasutusi ja kaebuse esitajat ametlikult turumajandusliku kohtlemise võimaldamise kohta tehtud järeldustest. Ühtlasi anti neile võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad.Error! Hyperlink reference not valid.

(8)

Nagu on selgitatud põhjenduses 29, esitasid kuus liidu tootjat nõutud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Koostööd tegevatelt liidu tootjatelt saadud teabe põhjal moodustas komisjon valimi kolmest liidu tootjast, võttes aluseks nende müügimahu.

(9)

Nagu on selgitatud põhjenduses 31, esitasid 33 sõltumatut importijat nõutud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Nendelt isikutelt saadud teabe põhjal moodustas komisjon valimi üheksast importijast, võttes aluseks nende geograafilise asukoha liidus ja asjaolu, et nende import liitu oli suurim. Kuna üks importija ei esitanud vastuseid küsimustikule, koosnes lõplik valim ülejäänud kaheksast importijast.

(10)

Nagu on selgitatud põhjenduses 30, esitasid 12 Hiina RV eksportivat tootjat nõutud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Nendelt isikutel saadud teabe põhjal moodustas komisjon valimi kolmest Hiina RV eksportivast tootjast, kelle eksport liitu oli suurim.

(11)

Komisjon saatis küsimustikud kolmele valimisse kaasatud liidu tootjale, kolmele valimisse kaasatud Hiina RV eksportivale tootjale, kolmele Tai eksportivale tootjale, kolmele Indoneesia eksportivale tootjale, üheksale valimisse kaasatud sõltumatule tootjale ning seitsmele kasutajale.

(12)

Vastused küsimustikele saadi kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt, kolmelt Hiina RV eksportivalt tootjalt, kahelt Tai eksportivalt tootjalt, ühelt Indoneesia eksportivalt tootjalt ning kaheksalt sõltumatult tootjalt. Küsimustikule ei esitanud vastuseid ükski kasutaja.

(13)

Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(14)

Kuna oli vaja kindlaks teha normaalväärtus Hiina RV eksportivate tootjate jaoks juhuks, kui neile ei võimaldata turumajanduslikku kohtlemist, tehti normaalväärtuse kindlaksmääramiseks võrdlusriigi India andmete põhjal kontrollkäik järgmise äriühingu valdustesse:

(15)

Dumpingut ja kahju tekitamist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 2008. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(16)

Algatamisteates kirjeldatud vaatlusalune toode on tempermalmist valatud keermestatud toruliitmikud (edaspidi „vaatlusalune toode”), mis kuulub praegu CN-koodi ex 7307 19 10 alla.

(17)

Peamised tootmises kasutatavad toorained on vanametall, koks/elekter, liiv (valamiseks) ja tsink (galvaanimiseks). Tootmisprotsessi esimene etapp on vanametalli sulatamine vagrankas. Sellele järgneb vormimisprotsess ja mitmesuguste vormide valu, mis seejärel eraldatakse üksikuteks tükkideks. Tooted vajavad pikka lõõmutust, et tagada nende piisav deformeeritavus, mis võimaldaks neid kasutada otstarbel, mille puhul need peavad pidama vastu näiteks löökidele ja vibratsioonile ning taluma kiireid temperatuurimuutusi. Seejärel võib liitmikud vajaduse korral galvaanida. Pärast seda toimub toodete keermestamine.

(18)

Tempermalmist keermestatud liitmikke kasutatakse kahe või enama toru ühendamiseks, torude ühendamiseks seadmetega, vedeliku voolusuuna muutmiseks või torude sulgemiseks. Tempermalmist keermestatud liitmikke kasutatakse peamiselt elumajade ja muude hoonete gaasi-, vee- ja küttesüsteemides. Samuti kasutatakse neid naftatöötlemistehaste torustikes. Tempermalmist liitmikke on saadaval mitmel kujul, millest levinuimad on 90-kraadised põlved, kolmikud, muhvid, nelikud ja ühendused. Neid toodetakse nii galvaanimata kui ka galvaanitud kujul.

(19)

Leiti, et vaatlusalusel tootel ning Hiina RV, Tai ja Indoneesia siseturul ja võrdlusriigina kasutatud India siseturul toodetaval ja müüdaval tootel ning liidu tootmisharu toodetud ja liidus müüdaval tootel on samasugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused. Seepärast käsitatakse neid esialgu samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses (edaspidi „samasugune toode”).

(20)

Peamiselt importijad, aga ka ühe liikmesriigi ametiasutused esitasid mitu väidet toote määratluse kohta. Kõnealuseid väiteid on allpool eraldi käsitletud.

(21)

Ühe importija väitel tuleks jätta tempermalmist keermestatud liitmike määratlusest välja väljend „elektrogalvaanitud liitmikud”. Väidetakse, et elektrogalvaanitud liitmike tootmine nõuab pärast keermestamist lisatootmisetappe, näiteks pesemist ja täiendavat elektrogalvaanimist. See parandab väidetavalt kvaliteeti ja annab mitu eelist võrreldes tavaliste liitmikega. On aga selge, et elektrogalvaanitud liitmikke saab tavaliste liitmikega täiel määral asendada ning seepärast on neil samasugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused. Seega käsitatakse neid vaatlusaluse tootena.

(22)

Sama importija impordib surveliitmike põhidetaile, mille ta ühendab seejärel teiste osadega valmiskujul surveliitmikeks. Tõstatatud on küsimus selle kohta, kas surveliitmike põhidetailid jäävad vaatlusaluse toote määratluse raamesse. Kuigi sellised põhidetailid näevad välja nagu liitmikud ja on keermestatud, et saa neid torude ühendamiseks otse kasutada – need tuleb kõigepealt kokku panna, enne kui torud ühendatakse monteeritud liitmikega. Olenemata sellest, et need on kallimad, on need asendatavad teiste keermestatud liitmikega, sest ka neid kasutatakse torude ühendamiseks, kuigi seda peamiselt remonditööde puhul, mitte uutes seadmetes. Seepärast järeldatakse esialgu, et surveliitmikud ja nende põhidetailid kuuluvad vaatlusaluse toote määratluse alla.

(23)

Mõni isik väitis, et liidu tootjate toodetavaid ja müüdavaid tempermalmist liitmikke ei saa käsitada võrreldavana nende toodetega, mida asjaomased eksportivad riigid toodavad ja liitu ekspordivad, sest liidu tootjad kasutavad materjalina üldiselt valget tempermalmi, samas kui eksporditavate toodete materjalina kasutatakse musta tempermalmi.

(24)

Nagu on samasuguse toote kohta juba järeldatud nõukogu määruses (EÜ) nr 1784/2000 (3), on uurimine esialgu näidanud, et turul ei tehta vahet valgest ja mustast tempermalmist liitmike vahel, sest kui jätta kõrvale süsinikusisaldus, siis on neil väga sarnased omadused ja ühesugune kasutusotstarve ning seega on need üksteisega asendatavad. Seda kinnitab asjaolu, et importijad/hulgimüüjad, kes ostavad nii asjaomastest riikidest pärit mustast tempermalmist liitmikke kui ka liidu tootmisharu toodetud valgest tempermalmist liitmikke, müüvad neid kasutajatele ilma materjalide vahel vahet tegemata. Uurimine on kinnitanud, et vaatlusaluse toote kasutajad ei tee olulist vahet valgest ja mustast tempermalmist liitmike vahel.

(25)

Sellele viitab ka asjaolu, et valgest ja mustast tempermalmist liitmikud on mõlemad hõlmatud Euroopa standardiga EN 10242 ja rahvusvahelise standardiga ISO 49, milles on kindlaks määratud tempermalmist liitmike konstruktsiooni ja kasutust käsitlevad nõuded. Materjalina on lubatud kasutada nii valget kui ka musta tempermalmi.

(26)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes tehakse esialgne järeldus, et osade liidu tootjate toodetavaid ja müüdavaid valgest tempermalmist liitmikku tuleks käsitada samasuguse tootena kui mustast tempermalmist liitmikke, mida asjaomased eksportivad riigid toodavad ja liitu ekspordivad.

(27)

Üks importija impordib piiratud koguses viimistlemata liitmikke, mis ei ole keermestatud. Importija keermestab liitmikud hiljem. Kuna imporditud tooted ei ole keermestatud, ei käsitata neid vaatlusaluse tootena.

(28)

Ühe liikmesriigi ametiasutused juhtisid tähelepanu asjaolule, et kombineeritud nomenklatuuri selgitavate märkuste (4) kohaselt hõlmab väljend „sepistatav” ka keragrafiitmalmi (mis on samaväärne kõrgtugeva malmiga). Kuigi ükski huvitatud isik ei teatanud keragrafiitmalmist keermestatud liitmike müügist uurimisperioodi jooksul, on tõendeid selle kohta, et see võis toimuda. Kuna kõnealustel liitmikel on uuritavate tempermalmist keermestatud liitmikega ühesugused füüsikalised põhiomadused, peetakse vajalikuks selgitada, et menetlus ja meetmed hõlmavad ka keragrafiitmalmist tooteid.

(29)

Kooskõlas algmääruse artikliga 17 moodustas komisjon tempermalmist keermestatud liitmike suurima tüüpilise müügimahu põhjal liidu sõltumatutele klientidele valimi, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Kuuest liidu tootjast, kes teadaolevalt samasugust toodet toodavad, hõlmab moodustatud valim kolme tootjat, kes kuuluvad kahte äriühingute kontserni ja kelle arvele langeb 81 % tempermalmist keermestatud liitmike müügist sõltumatutele klientidele liidus. Algmääruse artikli 17 lõike 2 kohaselt konsulteeriti kõikide liidu tootjate ja kaebuse esitajaga ning kõiki huvitatud isikuid kutsuti üles esitama oma märkusi kavandatud valimi kohta. Valimi moodustamise kohta ei esitatud ühtegi märkust.

(30)

Kooskõlas algmääruse artikliga 17 moodustas komisjon suurima tüüpilise ekspordimahu põhjal valimi, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Algatamisteate A lisas nõutud teabe, mis on vajalik valimi moodustamiseks, esitasid kaksteist eksportivat tootjat, kelle arvele langes uurimisperioodil 51 % Hiina RV ekspordist liitu. Moodustatud valim koosneb kolmest äriühingust, kelle arvele langeb 88 % Hiina RV koostööd tegevate isikute ekspordist liitu. Algmääruse artikli 17 lõike 2 kohaselt konsulteeriti kõikide asjaomaste eksportivate tootjate ja Hiina ametiasutustega. Valimi moodustamise kohta ei esitatud ühtegi märkust.

(31)

Kooskõlas algmääruse artikliga 17 moodustas komisjon nii suurima tüüpilise impordi põhjal liitu kui ka äriühingute geograafilise asukoha põhjal valimi, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Algatamisteate B lisas nõutud teabe, mis on vajalik valimi moodustamiseks, esitasid kokku 33 sõltumatut importijat. Esialgu moodustatud valimisse kuulub kuus importijat viiest liikmesriigist, kelle arvele langeb 59 % koostööd tegevate importijate tempermalmist keermestatud liitmike impordist liitu. Algmääruse artikli 17 lõike 2 kohaselt konsulteeriti kõikide importijatega. Pärast märkuste esitamist lisati valimisse veel kolm äriühingut, mille tulemusel kuulub lõplikku valimisse üheksa importijat kuuest liikmesriigist, kelle arvele langeb 67 % koostööd tegevate importijate tempermalmist keermestatud liitmike impordist liitu. Laiendatud valimi kohta ei esitatud ühtegi täiendavat märkust. Kuna üks importija ei esitanud küsimustikule vastuseid, moodustavad lõpliku valimi ülejäänud kaheksa importijat.

(32)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Hiina RVst pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt artikli 2 lõigetele 1–6 nende tootjate puhul, kes vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumitele.

(33)

Selguse huvides on need kriteeriumid esitatud kokkuvõtlikult allpool:

(34)

Kaks eksportivat tootjat taotlesid turumajanduslikku kohtlemist kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga b ja täitsid turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ettenähtud tähtaegade jooksul.

(35)

Komisjon hankis kõik vajalikuks peetud andmed ning kontrollis turumajandusliku kohtlemise taotluses esitatud andmeid kõnealuste äriühingute valdustest.

(36)

Kontrollimise käigus tehti kindlaks, et kumbki turumajanduslikku kohtlemist taotlev äriühing ei vastanud algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumitele.

(37)

Mitte kummagi eksportija auditeeritud raamatupidamisaruanded ei olnud kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning ühe eksportija auditeeritud raamatupidamisaruanded ei olnud isegi täielikud, sest sealt puudus rahavoogude aruanne. Seepärast on ilmne, et eksportijad ei vastanud 2. kriteeriumile.

(38)

Üks eksportija ei suutnud tõendada, et talle erastamise käigus antud kapitali oleks nõuetekohaselt hinnatud, samas kui teine eksportija sai riigi toetust, peamiselt tulumaksusoodustuse näol. Seepärast ei vasta nad 3. kriteeriumile.

(39)

Üks turumajanduslikku kohtlemist taotlenud äriühing esitas märkusi teabe avalikustamise kohta. Äriühing ei vaidlustanud ühtegi avalikustamisdokumentides sisalduvat faktilist asjaolu, kuid tõstatas oma märkustes kolm põhiküsimust.

(40)

Esiteks väitis ta, et turumajandusliku kohtlemise võimaldamist käsitleva otsuse tegemine oli ebaseaduslik, sest nimetatud otsus tehti peaaegu kaks kuud pärast ettenähtud tähtaja möödumist. Sellega seoses tuleb märkida, et kõnealune viivitus oli tingitud peamiselt asjaolust, et turumajandusliku kohtlemise võimaldamise kohta ei olnud võimalik varem otsust teha, sest Hiina eksportijad ei olnud kõnealusel ajal kättesaadavad. Tuleb rõhutada, et otsuse tegemise aeg ei mõjutanud mingil määral tulemusi.

(41)

Teiseks väideti, et auditeeritud raamatupidamisaruannete nõuetele mittevastavus põhineb üksnes formaalsetel alustel. Peale selle väideti, et „raamatupidamistava, mis ei ole ametlikult täielikult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, ei kujuta endast turumajandusliku kohtlemise teise kriteeriumi rikkumist, kuivõrd see ei ole mõjutanud äriühingu finantstulemusi”. Sellega seoses tasub nentida, et 2. kriteeriumis ei ole mingil viisil viidatud äriühingu finantstulemustele. Seepärast ei ole asjaomane väide põhjendatud. Kõnealune kriteerium, mille kohaselt peavad olemas olema „raamatupidamisdokumendid, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega”, on tõepoolest ametlik nõue. Sellest hoolimata tuleb märkida, et kõik rikkumised olid oma laadilt olulised, kas siis asjaomaste summade suuruse või rikkumise tõsiduse tõttu (st kohustuslik analüüs oli lihtsalt tegemata jäetud).

(42)

Lõpuks väideti, et tulumaksusoodustusena saadud toetust ei ole turumajandusliku kohtlemise võimaldamisest keeldumiseks varem kasutatud. Sellega seoses märgitakse, et igat juhtumit hinnatakse eraldiseisvalt. Turumajandusliku kohtlemise 3. kriteeriumi alusel hinnatakse, kas Hiina eksportijate puhul on üle kandunud varasemale mitteturumajanduslikule süsteemile iseloomulikud märkimisväärsed moonutused. Käesoleval juhul on sellega tegemist riigi toetuse näol, mida anti peamiselt tulumaksusoodustusena. Seepärast ei ole Hiina eksportija kõnealused üldised märkused piisavalt põhjendatud.

(43)

Seega ei ole tõendatud, et kumbki eksportiv tootja vastaks turumajandusliku kohtlemise võimaldamise 2. ja 3. kriteeriumile. Seepärast ei saa nendele äriühingutele turumajanduslikku kohtlemist võimaldada.

(44)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt kehtestatakse kõnealuse sättega hõlmatud riikide suhtes vajaduse korral üleriigiline tollimaks, välja arvatud juhul, kui äriühingud suudavad tõendada, et nad vastavad algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumitele.

(45)

Selguse huvides on need kriteeriumid esitatud kokkuvõtlikult allpool:

(46)

Nii need eksportivad tootjad, kes ei vastanud turumajandusliku kohtlemise võimaldamise kriteeriumitele, kui ka kolmas valimisse kaasatud tootja taotlesid kõik individuaalset kohtlemist. Kättesaadava teabe põhjal tehti esialgne järeldus, et kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad vastavad algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumitele ning seega võib neile võimaldada individuaalset kohtlemist.

(47)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a määratakse normaalväärtus neile eksportivatele tootjatele, kellele ei ole võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, turumajanduslikus kolmandas riigis (võrdlusriigis) kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal.

(48)

Algatamisteates väljendas komisjon kavatsust kasutada Hiina RV jaoks normaalväärtuse määramiseks asjakohase võrdlusriigina Argentinat ning kutsus kõiki huvitatud isikuid üles esitama selle kohta märkusi.

(49)

Mitu eksportijat ja importijat esitas võrdlusriigi valiku kohta märkusi, väites, et Argentina ei ole sobiv võrdlusriik peamiselt väikese omamaise konkurentsi ja sellest tuleneva kõrge hinnataseme tõttu Argentina siseturul. Tõepoolest on alust uskuda, et Argentina turg jaguneb peamiselt kolme omamaise tootja vahel. Argentina statistika kohaselt on impordimaht Argentina turul tähtsusetu, sest traditsiooniliselt suurimate välismaiste tarnijate Brasiilia ja Hiina suhtes kehtivad kõrged dumpinguvastased tollimaksud.

(50)

Samad eksportijad ja importijad pakkusid sobilikemate võrdlusriikidena välja Tai, India ja Indoneesia. Huvitatud isikute märkusi arvesse võttes püüti alustada koostööd Argentina ja India tootjatega ning lõpuks nõustusid koostööd tegema üks Argentina ja üks India tootja.

(51)

Nende vastuste analüüs näitas, et ainsa koostööd tegeva Argentina tootja teatatud omamaised hinnad on tõepoolest väga kõrged, olles oluliselt suuremad nii valimisse kaasatud liidu tootjate müügihindadest kui ka nende mittekahjustavast hinnast.

(52)

Samas selgus, et India turg on väga konkurentsivõimeline ning seal tegutseb hinnanguliselt 300 tootjat. Seetõttu võib pidada koostööd tegeva India eksportija teatatud omamaiseid hindu mõistlikeks.

(53)

Tai ja Indoneesia on seotud sama uurimisega, kuid kummaski riigis tegutseb väga väike arv tootjaid, mistõttu nende siseturg on Indiaga võrreldes vähem konkurentsivõimeline. Seega tehakse esialgne järeldus, et India on algmääruse artikli 2 lõike 7 alapunkti a kohaselt sobiv võrdlusriik.

(54)

Kuna ühelegi Hiina eksportijale ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, tehti normaalväärtus kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a sätete kohaselt, kasutades kolmanda turumajandusliku võrdlusriigina Indiat.

(55)

Kõigepealt tehti iga asjaomase eksportiva tootja puhul kindlaks, kas võrdlusriigi tootja tempermalmist keermestatud liitmike omamaine kogumüük on tüüpiline, st kas sellise müügi kogumaht moodustab vähemalt 5 % vaatlusaluse toote müügimahust, mida iga eksportiv tootja uurimisperioodil liitu eksportis. Kolmest valimisse kaasatud eksportivast tootjast kehtis see kahe puhul.

(56)

Seejärel tehti kindlaks need äriühingute poolt siseturul müüdavad tooteliigid, mille puhul võrdlusriigi tootjal oli tüüpiline omamaine kogumüük ja mis olid liitu eksportimiseks müüdud tooteliikidega identsed või otseselt võrreldavad.

(57)

Iga tooteliigi puhul, mida võrdlusriigi tootja müüs siseturul ning mis leiti olevat otseselt võrreldav eksportivate tootjate poolt liitu ekspordiks müüdud tempermalmist keermestatud liitmikega, tehti kindlaks, kas omamaine müük oli piisavalt tüüpiline. Konkreetse tooteliigi omamaist müüki käsitati piisavalt tüüpilisena, kui kõnealuse tooteliigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele uurimisperioodi jooksul moodustas vähemalt 5 % eksportiva tootja poolt liitu eksporditud võrreldavat tooteliigi müügi kogumahust.

(58)

Komisjon kontrollis seejärel, kas samasuguse toote iga liigi puhul, mida võrdlusriigi tootja müüs siseturul tüüpilises koguses, võis järeldada, et see müük toimus tavapärase kaubandustegevuse raames. Selleks tehti kindlaks, kui suure osa iga tooteliigi müügist moodustas uurimisperioodil kasumlik müük sõltumatutele klientidele siseturul.

(59)

Kui tootmiskuludega võrdse või neid ületava netomüügihinnaga müüdud tooteliigi müügimaht moodustas üle 80 % selle tooteliigi müügi kogumahust ja selle tooteliigi kaalutud keskmine müügihind võrdus tootmiskuludega või ületas neid, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal. See hind arvutati kõnealuse tooteliigi kõikide omamaiste müügihindade kaalutud keskmisena uurimisperioodil.

(60)

Kui tooteliigi kasumliku müügi maht moodustas seda liiki toote müügi kogumahust kuni 80 % või kui kaalutud keskmine müügihind oli tootmiskuludest väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus ainult asjaomase tooteliigi kasumliku omamaise müügi kaalutud keskmisega.

(61)

Kui kõikide tooteliikide müük oli kahjumlik, tähendas see, et neid ei müüdud tavapärase kaubandustegevuse raames.

(62)

Nende tooteliikide müügi puhul, mida ei müüdud tavapärase kaubandustegevuse raames või mida ei müüdud siseturul tüüpilistes kogustes, kasutati arvestuslikku normaalväärtust.

(63)

Normaalväärtuse arvutamiseks liideti uurimisperioodil kantud kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kaalutud keskmine kasum, mida ainus koostööd tegev võrdlusriigi tootja sai samasuguse toote tavapärase kaubandustegevuse raames toimunud omamaiselt müügilt, tema uurimisperioodi aegsele keskmisele tootmiskulule. Kõikide tooteliikide puhul, mida ei müüdud siseturul tüüpilises koguses, kasutati normaalväärtuse arvutamiseks tavapärase kaubandustegevuse raames toimunud ebatüüpilise müügi kaalutud keskmist kasumit ning kantud müügi-, üld- ja halduskulusid. Vajaduse korral korrigeeriti tootmiskulusid ning müügi-, üld- ja halduskulusid enne nende kasutamist tavapärase kaubandustegevuse hindamisel ja normaalväärtuse arvutamisel.

(64)

Kuna kõikidele valimisse kaasatud tootjatele võimaldati individuaalset kohtlemist ning nende eksportmüük toimus otse sõltumatutele klientidele liidus, määrati ekspordihind kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt, st tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade alusel.

(65)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(66)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(67)

Asjakohased kohandused seoses füüsikaliste omaduste, kaudsete maksude, veo-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, pakendamis- ja laenukulude ning vahendus- ja pangatasudega tehti kõikidel juhtudel, kui see oli põhjendatud ja täpne ning kui see tugines kontrollitud tõenditele.

(68)

Nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõigetes 11 ja 12, võrreldi valimisse kaasatud äriühingute puhul samasuguse toote iga liigi kohta võrdlusriigis kindlaks määratud kaalutud keskmist normaalväärtust ja vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmist ekspordihinda.

(69)

Sellest lähtuvalt on ajutised kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, järgmised:

(70)

Valimist väljajäetud koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmine dumpingumarginaal arvutati vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 6. Kõnealune marginaal kehtestati valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul kindlaksmääratud marginaalide põhjal.

(71)

Sellest lähtuvalt arvutati valimist väljajäetud koostööd tegevate äriühingute dumpingumarginaaliks esialgu 42,3 %.

(72)

Kõikide teiste Hiina RV eksportivate tootjate puhul määrati kooskõlas algmääruse artikliga 18 dumpingumarginaal kindlaks kättesaadavate faktide põhjal. Selleks tehti kõigepealt kindlaks koostöö tase, võrreldes koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud andmeid liitu suunatud ekspordi mahu kohta Eurostati impordistatistikaga.

(73)

Kuna koostöö tase ületas 50 % kogu Hiina ekspordist liitu ning kuna suure arvu Hiina RV eksportivate tootjate tõttu võib tootmisharu käsitada killustatuna, võib koostöö taset pidada kõrgeks. Kuna ei olnud põhjust arvata, et mõni eksportiv tootja oleks tahtlikult hoidunud koostööst, määrati dumpingu jääkmarginaal samale tasemele kui sellise valimisse kaasatud äriühingu puhul, millel oli kõige suurem dumpingumarginaal. Seda peeti asjakohaseks põhjusel, et miski ei viidanud koostööst hoiduvate äriühingute dumpingu madalamale tasemele, ning selleks, et tagada mis tahes meetmete tõhusus.

(74)

Sellest lähtuvalt on ajutised kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, järgmised:

(75)

Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt määras komisjon iga koostööd tegeva eksportiva tootja puhul kõigepealt kindlaks, kas tema kogu omamaine samasuguse toote müük oli tüüpiline, st kas sellise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote eksportmüügist liitu. Uurimise käigus tehti kindlaks, et samasuguse toote omamaine müük oli tüüpiline kõikide koostööd tegevate Tai ja Indoneesia eksportivate tootjate puhul.

(76)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need tooteliigid, mida müüsid siseturul tüüpilise omamaise kogumüügiga äriühingud ja mis olid liitu ekspordiks suunatud liikidega identsed või väga sarnased.

(77)

Iga samasuguse toote liigi puhul, mida eksportivad tootjad müüsid siseturul ning mis leiti olevat otseselt võrreldav liitu ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote liikidega, tehti kindlaks, kas omamaine müük oli piisavalt tüüpiline vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2. Konkreetset liiki toote omamaist müüki käsitati piisavalt tüüpilisena, kui kõnealuse tooteliigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele moodustas uurimisperioodil vähemalt 5 % liitu ekspordiks suunatud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(78)

Komisjon kontrollis seejärel, kas samasuguse toote iga liigi puhul, mida müüdi siseturul tüüpilises koguses, võis järeldada, et see müük toimus tavapärase kaubandustegevuse raames algmääruse artikli 2 lõike 4 tähenduses. Selleks tehti iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suure osa selle müügist uurimisperioodil moodustas kasumlik müük sõltumatutele klientidele siseturul.

(79)

Kui tootmiskuludega võrduva või neid ületava netomüügihinnaga müüdud tooteliigi müügimaht moodustas üle 80 % selle tooteliigi müügi kogumahust ja selle tooteliigi kaalutud keskmine hind võrdus ühiku tootmiskuludega või ületas neid, arvutati tooteliigi normaalväärtus omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmisena.

(80)

Kui tooteliigi kasumliku müügi maht moodustas selle tooteliigi müügi kogumahust kuni 80 % või kui kaalutud keskmine müügihind oli ühiku tootmiskulust väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus asjaomase tooteliigi üksnes kasumliku omamaise müügi kaalutud keskmise hinnaga.

(81)

Kui kõikide tooteliikide müük oli kahjumlik, tähendas see, et neid ei müüdud tavapärase kaubandustegevuse raames.

(82)

Nende tooteliikide müügi puhul, mida ei müüdud tavapärase kaubandustegevuse raames või mida ei müüdud siseturul tüüpilistes kogustes, kasutati arvestuslikku normaalväärtust.

(83)

Normaalväärtuse arvutamiseks liideti uurimisperioodil kantud kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kaalutud keskmine kasum, mida koostööd tegevad eksportivad tootjad said samasuguse toote tavapärase kaubandustegevuse raames toimunud omamaiselt müügilt, nende uurimisperioodi aegsele keskmisele tootmiskulule. Kõikide tooteliikide puhul, mida ei müüdud siseturul tüüpilises koguses, kasutati normaalväärtuse arvutamiseks tavapärase kaubandustegevuse raames toimunud ebatüüpilise müügi kaalutud keskmist kasumit ning kantud müügi-, üld- ja halduskulusid.

(84)

Kuna koostööd tegevate Tai ja Indoneesia eksportijate kogu vaatlusaluse toote eksport toimus otse sõltumatutele klientidele liidus, määrati ekspordihind kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt, st tegelikult makstud või makstavate hindade alusel.

(85)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(86)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(87)

Asjakohased kohandused seoses kaubandustaseme, veo-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, pakendamis- ja laenukulude ning vahendus- ja pangatasudega tehti kõikidel juhtudel, kui see oli põhjendatud ja täpne ning kui see tugines kontrollitud tõenditele.

(88)

Nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõigetes 11 ja 12, võrreldi kahe koostööd tegeva Tai äriühingu puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust ja vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmist ekspordihinda.

(89)

Arvestades seda, et koostöö tegemise taset peeti suhteliselt kõrgeks (kahe koostööd tegeva Tai äriühingu ekspordimaht moodustas uurimisperioodil üle 80 % kogu Tai ekspordist liitu), kehtestati kõikide teiste Tai eksportivate tootjate dumpingumarginaal kahest koostööd tegevast äriühingust kõrgeima dumpingumarginaaliga samal tasemel.

(90)

Sellest lähtuvalt on Tai äriühingute ajutised kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, järgmised:

(91)

Nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõigetes 11 ja 12, võrreldi ainsa koostööd tegeva äriühingu puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust ja vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmist ekspordihinda.

(92)

Arvestades seda, et koostöö tegemise taset peeti suhteliselt kõrgeks (ainsa koostööd tegeva Indoneesia äriühingu ekspordimaht moodustas uurimisperioodil üle 80 % kogu Indoneesia ekspordist liitu), kehtestati kõikide teiste Indoneesia eksportivate tootjate dumpingumarginaal koostööd tegeva äriühingu dumpingumarginaaliga samale tasemele.

(93)

Sellest lähtuvalt on ajutised kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, järgmised:

(94)

Uurimisperioodil tootis samasugust toodet kuus liidu tootjat. Nagu on märgitud põhjenduses 29, kaasati valimisse kaks liidu tootjate kontserni, mis koosnevad kolmest liidu tootjast ning mille arvele langeb 81 % liidu samasuguse toote kogutoodangust.

(95)

Algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses moodustavad kõnealused kuus uurimisperioodil samasugust toodet tootnud liidu tootjat liidu tootmisharu ning neid nimetatakse edaspidi „liidu tootmisharuks”.

(96)

Liidu tarbimise arvutamiseks võeti arvesse liidu tootmisharu müüki liidu turul ning Eurostati andmeid impordimahu kohta, mida korrigeeriti vastavalt uurimise järeldustele.

(97)

Liidu tarbimine vähenes märgatavalt (21 %) aastatel 2008–2009, suurenedes seejärel 12 protsendipunkti võrra ning jõudes tasemeni, mis oli 9 % vähem kui tarbimine vaatlusaluse perioodi alguses.

(98)

Komisjon uuris, kas asjaomastest riikidest pärit tempermalmist keermestatud liitmike importi tuleks kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 4 hinnata kumulatiivselt.

(99)

Kõikidest asjaomastest riikidest pärit impordi puhul kindlakstehtud dumpingumarginaalid olid algmääruse artikli 9 lõikes 3 määratletud miinimumtasemest suuremad (vt põhjendused 74, 90 ja 93).

(100)

Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga impordi mahu kohta leiti, et see moodustab ainult ligikaudu 2,5 % uurimisperioodil toimunud samasuguse toote koguimpordist liitu. Seepärast võib arvata, et see ei põhjustanud olulist kahju liidu tootmisharule algmääruse artikli 9 lõike 3 või WTO dumpinguvastase lepingu sätete tähenduses (5).

(101)

Samas leiti uurimise esialgses etapis, et enamik Indoneesiast pärit impordist võis olla teise CN-koodi all valesti deklareeritud, täpsemalt kasutati koodi 7307 19 10 asemel, mis on tavapäraselt asjakohane tempermalmist keermestatud toruliitmike puhul, koodi 7307 99 10. Ent kõik või vähemalt suurem osa sellest impordist, mis võidi valesti deklareerida, on juba arvestatud eelmises põhjenduses nimetatud 2,5 % hulka.

(102)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes tehti esialgne otsus mitte hinnata seda importi kumulatiivselt Taist ja Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordiga.

(103)

Taist ja Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi mahtu ei saa pidada tähtsusetuks, sest nende turuosa jõudis uurimisperioodil vastavalt 5,4 % ja 47,3 %ni.

(104)

Kumulatiivset hindamist peeti esialgu asjakohaseks, võttes arvesse võrreldavaid konkurentsitingimusi nendest kahest riigist pärit impordi ja liidu samasuguse toote vahel, st nende puhul oli tegemist samade müügikanalitega ja neid müüdi samadele tarbijarühmadele. Mitmel juhul tõepoolest tõendati, et Hiina RVst ja Taist imporditud tooteid müüdi samade turustajate kaudu.

(105)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes oldi esialgu seisukohal, et kõik algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid on täidetud. Seepärast uuriti Taist ja Hiina RVst pärit importi kumulatiivselt. Edaspidi nimetatakse seda „kahest asjaomasest riigist pärit impordiks”.

(106)

Kahest asjaomasest riigist pärit vaatlusaluse toote impordi maht liidu turule suurenes vaatlusalusel perioodil 15 %. Kui aastatel 2008–2009 kahanes import põhjenduses 97 märgitud tarbimise vähenemise tõttu esialgu 16 %, siis kasvas see seejärel kuni uurimisperioodini märgatavalt (31 protsendipunkti).

(107)

Kahest asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa kasvas vaatlusalusel perioodil 11 protsendipunkti, 41,7 %st 52,7 %ni. Kõnealune kasv toimus peamiselt 2010. aastast kuni uurimisperioodini ehk ajal, mil nõudlus taastus.

(108)

Järgmises tabelis on esitatud kahest asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi keskmine hind liidu piiril ilma tollimakse tasumata (vastavalt Eurostati andmetele). Kahest asjaomasest riigist pärit impordi keskmine hind kasvas vaatlusalusel perioodil stabiilselt, kokku 14 %.

(109)

Eksportivate tootjate müügihindu ja valimisse kaasatud liidu tootjate müügihindu liidus võrreldi liikide kaupa. Selleks võrreldi valimisse kaasatud liidu tootjate hindasid, millega müüdi vaatlusalust toodet sõltumatutele klientidele, kahe asjaomase riigi eksportivate tootjate hindadega. Vajaduse korral tehti kohandusi, et võtta arvesse erinevusi kaubandustasemes (täpsemalt algseadmete valmistaja müüki) ja impordijärgseid kulusid.

(110)

Võrdlusest nähtus, et uurimisperioodil müüdi liidus Taist ja Indoneesiast imporditud vaatlusalust toodet hindadega, mis lõid liidu tootmisharu hindu alla 25–55 % (väljendatuna protsendimäärana liidu tootmisharu hindadest).

(111)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 5 sisaldas liidu tootmisharule avalduva dumpinguhinnaga impordi mõju käsitlev uuring hinnangut kõikide liidu tootmisharu seisundit mõjutavate asjakohaste majandustegurite kohta vaatlusalusel perioodil. Allpool on esitatud andmed toodangu, tootmisvõimsuse, tootmisvõimsuse rakendusastme, müügi ja turuosa kohta kõikide liidu tootjate puhul ning kõik ülejäänud näitajad on esitatud valimisse kaasatud liidu tootjate kohta. Kuna valim koosnes ainult kahest tootjate kontsernist, ei ole seoses valimisse kaasatud tootjate näitajatega konfidentsiaalsusest tulenevatel põhjustel võimalik allpool tabelites esitada tegelikke koondandmeid; selle asemel on esitatud üksnes indeksid, et näidata kõnealuste näitajate suundumusi.

(112)

Ajavahemikul 2008–2009 vähenes liidu tootmismaht järsult (39 %) ning kahanes seejärel juba niigi madalalt tasemelt veel veidi, hoolimata 12 protsendipunktilisest tarbimise suurenemisest järgnevatel aastatel, nagu on kirjeldatud põhjenduses 97.

(113)

Vaatlusalusel perioodil kahanes liidu tootmisvõimsus 21 %, peamiselt aastatel 2008–2009. Tootmisvõimsuse vähenemise peamine põhjus oli asjaolu, et vaatlusalusel perioodil lõpetasid kolm liidu tootjat tegevuse.

(114)

Hoolimata tootmisvõimsuse kahanemisest vähenes liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusaste 26 %, peamiselt ajavahemikul 2008–2009.

(115)

Kooskõlas liidu tootmisharu kahaneva müügi- ja tootmismahuga vähenesid varud vaatlusalusel perioodil 23 %.

(116)

Nõudluse vähenemise tõttu vähenes aastatel 2008–2009 järsult (25 %) kõikide liidu tootjate müügimaht liidu turul. Kuigi pärast 2009. aastat kasvas nõudlus liidus märgatavalt, nagu on märgitud põhjenduses 97, jäi liidu müük kuni vaatlusaluse perioodi lõpuni 2009. aasta madalale tasemele.

(117)

Vaatlusalusel perioodil kahanes liidu tootmisharu turuosa järjepidevalt 9 protsendipunkti ehk 18 %, samas kui dumpinguhinnaga impordi turuosa kasvas samas ajavahemikus 11 protsendipunkti, nagu on täpsustatud põhjenduses 107.

(118)

Vaatlusalusel perioodil suutsid valimisse kaasatud liidu tootjad oma müügihindu tõsta üksnes tagasihoidlikult (4 %). Liidu turul dumpinguhinnaga müüdava impordi üha kasvavate koguste tõttu oli kõnealune hinnatõus väiksem kui kulude kasv.

(119)

Liidu tootmisharu kasumlikkuse kindlaksmääramiseks on liidu turul samasuguse toote müügist sõltumatutele klientidele saadud maksueelne puhaskasum väljendatud protsendina müügikäibest. Kui vaatlusaluse perioodi alguses oli liidu tootmisharu kasumlikkus rahuldav, siis 2009. aastal see peaaegu puudus. Kuigi järgnevalt kasumlikkus teataval määral taastus, oli see kogu ülejäänud vaatlusalusel perioodil mittekahjustavast tasemest palju väiksem.

(120)

Investeeringute tasuvuse näitajat, mida väljendatakse investeeringute arvestusliku puhasväärtuse kasumiprotsendina, iseloomustas sama suundumus kui kasumlikkust.

(121)

Äritegevuse puhaskäive vähenes vaatlusalusel perioodil järjepidevalt kokku 64 %, jõudes uurimisperioodil väga madalale tasemele.

(122)

Nagu on märgitud põhjenduses 97, suurenes liidu tarbimine 2009. aastast kuni uurimisperioodini märgatavalt (8 000 tonni), samas kui dumpinguhinnaga import kasvas samal ajavahemikul 9 000 tonni, nagu on märgitud põhjenduses 106. Seega langes kogu liidu turu kasv ajavahemikul 2009. aastast kuni uurimisperioodini dumpinguhinnaga impordi arvele ning liidu tootmisharu müük liidus jäi 2009. aasta väga madalale tasemele. Seepärast on tõendatud, et kahest asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa suurenemise tõttu ei saanud liidu tootmisharu kasu liidu tarbimise hiljutisest kasvust.

(123)

Vaatlusalusel perioodil kujunesid valimisse kaasatud liidu tootjate investeeringud järgmiselt:

(124)

Nagu ilmneb eespool esitatud tabelist, on liidu tootjad oma investeeringuid aastatel 2008–2010 märkimisväärselt vähendanud. See suundumus muutus uurimisperioodil, mil investeeringud märgatavalt taastusid, saavutamata siiski vaatlusaluse perioodi alguse taset.

(125)

Põhjenduses 119 kirjeldatud ebapiisava kasumlikkuse tagajärjel on mõnel liidu tootjal olnud keeruline kaasata praeguses olukorras kapitali tulevasteks investeeringuteks. Kapitali kaasamisega seotud probleeme raskendab ka investeeringute ebapiisav tasuvus.

(126)

Tööhõive täistööaja ekvivalendina järgis suures osas tootmismahu arengut (vt põhjendus 112), mis näitab, et vajaduse korral püüdis liidu tootmisharu tootmiskulusid ratsionaliseerida. Liidu tootmisharu püüdis oma tööjõudu vastavalt halvenevale turuolukorrale kohandada, mille tagajärjel iseloomustab vaatlusalust perioodi tööhõive üldine pidev vähenemine kokku 36 % ulatuses.

(127)

Hoolimata liidu tootmisharu pingutustest kohandada tööhõivet halveneva turuolukorraga, vähenes liidu tootjate tootlikkus täistööaja ekvivalendi kohta aastatel 2008–2009 oluliselt (19 %). Seejärel paranes olukord pidevalt, kuid tootlikkus jäi siiski 9 % allapoole vaatlusaluse perioodi alguse taset.

(128)

Vaatlusalusel perioodil kasvasid liidu tootmisharu keskmised tööjõukulud pidevalt – kokku 12 %.

(129)

Kahest asjaomasest riigist pärit impordi dumpingumarginaalid, mida on täpsustatud põhjendustes 74 ja 90, on kõrged. Dumpinguhinnaga impordi mahtu, turuosa ja hindu arvestades võib dumpingumarginaalide mõju pidada oluliseks.

(130)

Brasiiliast, Tšehhi Vabariigist, Jaapanist, Hiina RVst, Korea Vabariigist ja Taist pärit tempermalmist keermestatud liitmike suhtes olid juba kehtestatud meetmed (6) aastatel 2000–2005 (7) (edaspidi „eelmised meetmed”). Liidu tootmisharu rahuldav kasumlikkus vaatlusaluse perioodi alguses (vt põhjendus 119) viitab sellele, et kõnealused meetmed pakkusid liidu tootmisharule ajutist leevendust. Dumpinguhinnaga impordi kasvavad kogused on aga sellele suhteliselt positiivsele perioodile lõpu teinud. Ühtlasi täheldatakse, et eelmiste meetmetega hõlmatud kuue riigi kombineeritud turuosa ei ületanud kunagi 29% (8), samal ajal kui käimasoleva uurimisega seotud kahe riigi turuosa oli uurimisperioodil 52,7%, nagu on märgitud põhjenduses 107.

(131)

Liidu tootmisharu kahjunäitajad liikusid vaatlusalusel perioodil negatiivses suunas. Eriti on seda näha kasumlikkuse, tootmismahu, tootmisvõimsuse rakendusastme, müügimahu ja turuosa näitajate puhul, mis kõik on näidanud selget suundumust halvemuse poole.

(132)

Samal ajal lõi kahest asjaomasest riigist pärit tempermalmist keermestatud liitmike import uurimisperioodil liidu tootmisharu hindu alla kuni 55 % (vt põhjendus 110), suurendades samal ajal märgatavalt nende riikide turuosa (vt põhjendus 107).

(133)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes jõuti esialgsele järeldusele, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(134)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõigetele 6 ja 7 uuriti, kas Hiina RVst ja Taist pärit dumpinguhinnaga import on põhjustanud liidu tootmisharule kahju ulatuses, mida võib pidada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud liidu tootmisharu samal ajal kahjustada, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(135)

2008. aastast kuni uurimisperioodini suurenes kahest asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi maht 15 % turul, mis tõmbus kokku 9 %, ning selle tulemusel suurenes selle turuosa liidus 41,7 %st 52,7 %ni.

(136)

Kahest asjaomasest riigist pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi kasv vaatlusalusel perioodil langes kokku liidu tootmisharu enamiku kahjunäitajate halvenemisega. Liidu tootmisharu kaotas turuosast 8,7 protsendipunkti ja oli sunnitud vähendama oma toodangut 41 %. Kuna hindu löödi olulisel määral alla, ei saanud liidu tootmisharu kasvanud tootmiskulusid piisaval määral müügihindadesse üle kanda, mille tõttu oli kasumlikkuse tase suurema osa vaatlusaluse perioodi jooksul väga madal.

(137)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldatakse esialgu, et kahest asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import, mis sisenes liidu turule suures ja pidevalt kasvavas mahus ning mis lõi oluliselt alla liidu tootmisharu hindasid kogu vaatlusaluse perioodi vältel, põhjustab liidu tootmisharule olulist kahju.

(138)

Kuigi Eurostati andmetel toimus tervel vaatlusalusel perioodil märgatav väga madalate hindadega import Indiast, on viiteid sellele, et kõnealuse impordi näol ei ole tegemist vaatlusaluse tootega, vaid erinevate toodetega, millest teatatakse sama CN-koodi all.

(139)

Import muudest kolmandatest riikidest oli terve vaatlusaluse perioodi vältel vähene. Muudest riikidest kui kahest asjaomasest riigist pärit impordi turuosa on vähenenud 2,1 protsendipunkti (10,5 %st 8,4 %ni).

(140)

Uurimisperioodil olid suuruselt järgmised importijad Indoneesia, Brasiilia ja Türgi, kelle turuosa jäi vastavalt vahemikku 1,3–1,6 %, ning kõik need riigid kaotasid vaatlusalusel perioodil turuosa.

(141)

Piiratud koguste ja kahanevate suundumuste tõttu võib järeldada, et muudest kolmandatest riikidest kui kahest asjaomasest riigist pärit import ei aidanud kaasa liidu tootmisharu kantud kahju tekkimisele uurimisperioodil.

(142)

Liidu tootmisharu eksportmüügi arenguga seoses võib öelda, et eksport vähenes vaatlusalusel perioodil pidevalt – kokku 34 %.

(143)

Ent terve vaatlusaluse perioodi vältel moodustas eksportmüük üksnes 13–15 % liidu tootmisharu toodangust. Seepärast ei aidanud see ilmselt olulisel määral kaasa liidu tootmisharu kantud kahju tekkimisele uurimisperioodil.

(144)

Nagu on viidatud põhjenduses 97, vähenes liidu tarbimine 2008.–2009. aastal 21 %, mille tagajärjel kahanes liidu tootmisharu müük liidus samal ajavahemikul 25 %. Pärast 2009. aastat aga suurenes liidu tarbimine märgatavalt (ligikaudu 8 000 tonni), samas kui dumpinguhinnaga impordi maht kasvas samal ajavahemikul ligikaudu 9 000 tonni, nagu on märgitud põhjenduses 106. Seega langes kogu liidu turu kasv ajavahemikul 2009. aastast kuni uurimisperioodini dumpinguhinnaga impordi arvele, samas kui liidu tootmisharu müük liidus jäi 2009. aasta väga madalale tasemele.

(145)

Huvitatud isikud väitsid, et kahju üks oluline põhjus oli kriis Hispaania ehitusturul, mis väidetavalt mõjutab märgatavalt Hispaania äriühingut ATUSA, kes on üks peamine kaebuse esitaja. ATUSA müüb aga peaaegu kõikides ELi liikmesriikides ja Hispaania ehitusturu kriisi tegelik mõju piirdus müügitegevusega Hispaanias, mis ei ole kunagi moodustanud valdavat osa asjaomase äriühingu müügist. Peale selle on mõlema valimisse kaasatud äriühingute kontserni, kõikide kaebuse esitajate ja kogu liidu tootmisharu puhul olemas selge ülevaade kahju tekkimisest. Igal juhul ei piirdunud kahju analüüsimine ühe liidu tootja tulemuste või ühe riigi turuga, vaid selles võeti arvesse tervet liidu tootmisharu.

(146)

Huvitatud isikud väitsid ka seda, et liidu tarbimise negatiivsest arengust tekkinud kahju ei olnud põhjustatud dumpinguhinnaga impordist, vaid asendusmõjust. Sellega seoses märgitakse, et liidu tarbimise negatiivne areng võis põhjustada kahju liidu tootjatele. Sellist kahju raskendas aga dumpinguhinnaga impordi järjepidev kasv kokkutõmbuval turul. Nagu viidatud eespool, on liidu tarbimise hiljutisest taastumisest saanud kasu üksnes dumpinguhinnaga import, samas kui liidu tootjad ei ole suutnud oma müügimahtu suurendada.

(147)

Huvitatud isikute väitel näitab tõsiasi, et äriühing Georg Fischer (edaspidi „GF”) on kõrgetest hindadest hoolimata jätkuvalt kasumis, samal ajal kui teised liidu tootjad ei ole suutnud rahuldavaid tulemusi saavutada, seda, et liidu tootmisharule tekitatud kahju põhjustasid struktuursed probleemid, mitte dumpinguhinnaga import. Ent kahjulik mõju on avaldunud ka GFile, kes on kaotanud turuosa ja teatava osa oma kasumimarginaalist. Vähenenud on nii tema töötajate arv kui ka toodang. Seepärast ei ole vastuvõetav väide, et GF ei kandnud kahju.

(148)

Peale selle avaldas dumpinguhinnaga import hinnasurvet kõikidele liidu äriühingutele, sealhulgas GFile.

(149)

Samamoodi väitsid huvitatud isikud, et kuna ATUSA kontserni Bulgaaria tütarettevõtja Berg Montana oli jätkuvalt kasumis, viitab see asjaolule, et kahju on tekitanud muud põhjused kui dumpinguhinnaga import. Ent Hiina RVst pärit import mõjutas kahjulikult ka Berg Montanat: märgatavalt vähenesid nii toodang ja tootmisvõimsuse rakendusaste kui ka tööhõive. Kuna suurem osa Berg Montana müügist toimub ATUSA kontserniga seotud äriühingutele, ei ole asjakohane käsitada Berg Montana kasumlikkust eraldi, uurimata ka terve kontserni majandustulemusi, sest Berg Montana kasumlikkust mõjutavad siirdehinnad ning üldiselt on ATUSA kontserni tegevus tõepoolest kahjumlik. Seepärast ei ole vastuvõetav ka väide, et Berg Montana ei kandnud kahju.

(150)

On võimalik väita, et põhjenduses 127 viidatud tööjõu tootlikkuse 9 % vähenemine 2008. aastast kuni uurimisperioodini on märk struktuursetest probleemidest. Kõnealune langus leidis aga aset ajal, mil liidu tootmisharu vähendas oma töötajate arvu kokku 36 % ja toodangut 41 %. Need vähendamised näitavad, et liidu tootjad olid jätkuvalt sunnitud viima oma tegevuse vastavusse dumpinguhinnaga impordist tuleneva turusurvega ja ajutiselt kahanenud nõudlusega. Sellises troostitus majandusolukorras võib tööjõu tootlikkuse 9 % langust käsitada suhteliselt tagasihoidlikuna.

(151)

Kokkuvõttes ilmneb eespool esitatud analüüsist, et kahest asjaomasest riigist pärit impordi kogus on suurenenud ja selle turuosa on vaatlusalusel perioodil oluliselt kasvanud. Peale selle toodi kõnealused impordikogused liidu turule dumpinguhinnaga, mis lõi tugevalt alla liidu tootmisharu hindasid.

(152)

Analüüsiti ka muid tegureid, mis võisid liidu tootmisharule kahju tekitada. Nende puhul leiti, et muudest kolmandatest riikidest pärit import, liidu tootmisharu eksporditegevus ja liidu tarbimise areng ei tundu olevat sellised, mis kõrvaldaksid kindlaks tehtud põhjusliku seose dumpinguhinnaga impordi ja uurimisperioodil liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(153)

Toetudes eelnevale analüüsile, milles on nõuetekohaselt esile toodud ja eristatud ühelt poolt kõikide teadaolevate tegurite mõju liidu tootmisharu olukorrale ja teiselt poolt dumpinguhinnaga impordi kahjustav mõju, tehakse esialgne järeldus, et Hiina RVst ja Taist pärit import on tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(154)

Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuriti, kas hoolimata kahjustava dumpinguhinnaga müügi kohta tehtud esialgsetest järeldustest on olemas kaalukaid põhjuseid otsustada, et käesoleval juhul ei oleks esialgsete dumpinguvastaste meetmete võtmine liidu huvides. Sel eesmärgil hinnati kõikide esitatud tõendusmaterjalide põhjal vastavalt algmääruse artikli 21 lõikele 1 võimalike meetmete eeldatavat mõju kõikidele asjaomastele isikutel, ning meetmete võtmata jätmise tõenäolisi tagajärgi.

(155)

Kõik teadaolevad liidu tootjad toetavad dumpinguvastaste meetmete kehtestamist. Tuletatakse meelde, et enamik kahjunäitajaid arenes negatiivses suunas ning et oluliselt halvenesid liidu tootmisharu toodangu, müügimahu, turuosa, aga ka selliste finantstulemuste nagu kasumlikkuse ja investeeringute tasuvusega seotud kahjunäitajad.

(156)

Ühelt poolt eeldatakse, et meetmete kehtestamine vähendab hinnalangust ja turuosa kahanemist ning et liidu tootmisharu müügihinnad hakkavad taastuma, mille tulemusena paraneb oluliselt liidu tootmisharu finantsolukord.

(157)

Teiselt poolt on tõenäoline, et kui dumpinguvastaseid meetmeid ei kehtestata, jätkub liidu tootmisharu turu- ja finantsolukorra halvenemine. Sellisel juhul kahaneks liidu tootmisharu turuosa veelgi, sest tootmisharu ei ole suuteline järgima kahest asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordist tulenevaid turuhindu. Selle tõttu vähendataks tõenäoliselt tootmismahtu veelgi ja suletaks liidu tootmisrajatisi, mille tagajärg oleks suure hulga töökohtade kaotus.

(158)

Kõiki eespool kirjeldatud tegureid arvesse võttes tehakse esialgne järeldus, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine on liidu tootmisharu huvides.

(159)

Nagu on viidatud põhjenduses 31, tegid uurimises koostööd 32 sõltumatut importijat, kelle import moodustas ligikaudu 45 % kogu kahest asjaomasest riigist pärit impordist. Üldiselt on importijad dumpinguvastaste meetmete kehtestamise vastu. Enamikul juhtudel tundub aga meetmete mõju olevat piiratud. Paljudel juhtudel moodustab vaatlusalune toode üksnes väikese osa importijate kogu äritegevusest. Samuti ostab mõni importija juba praegu tempermalmist keermestatud liitmikke muudest allikatest ja ka praegu ainult kahest asjaomasest riigist ostvatel importijatel on võimalik hakata kasutama muid allikaid, sealhulgas liidu tootmisharu. Selle põhjal tehakse esialgne järeldus, et ajutiste meetmete kehtestamisel ei ole olulist kahjulikku mõju importijate huvidele.

(160)

Nagu on viidatud põhjenduses 18, kasutatakse tempermalmist keermestatud liitmikke peamiselt elumajade ja muude hoonete gaasi-, vee- ja küttesüsteemides. Seega on tempermalmist keermestatud liitmike kasutajad torulukksepad. Uurimises ei teinud koostööd ükski kasutajate või tarbijate ühendus. Samuti moodustab tempermalmist keermestatud liitmike väärtus ainult väikese osa gaasi-, vee- ja küttesüsteemide kogumaksumusest. Selle põhjal tehakse esialgne järeldus, et ajutiste meetmete kehtestamisel ei ole olulist kahjulikku mõju kasutajate huvidele.

(161)

Võttes arvesse dumpinguvastaste meetmete üldist mõju, on ilmne, et nende positiivne mõju liidu tootmisharule kaalub üles negatiivse mõju muudele huvirühmadele. Seega järeldatakse esialgu, et dumpinguvastased meetmed ei ole vastuolus liidu huvidega.

(162)

Huvitatud isikud on väitnud, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamise korral võib liidu turul tekkida duopol ning turgu võivad hakata domineerima kaks peamist kaebuse esitajat ATUSA ja GF. Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et kahe kõnealuse kontserni praegune turuosa on suhteliselt väike ja annab väidetavale duopolile üsna tagasihoidliku, ligikaudu 30 % turuosa. Seda tuleb võrrelda kahe asjaomase riigi turuosaga, mis on kokku 52,7 %, samal ajal kui muudest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa on 8,4 %. Teistel liidu tootjatel on samuti 7,5 % turuosa.

(163)

Peale selle ei ole dumpinguvastaste meetmete eesmärk igasuguse impordi keelamine, vaid võrdsete konkurentsitingimuste taastamine. Tasub märkida, et aastatel 2000–2005 kehtinud eelmiste meetmete tagajärjel import ei peatunud. Vastupidi, 2002., 2003. ja 2004. aastal eksportis Hiina RV suuremaid koguseid kui enne 49,4 % dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist. Kokkuvõttes viitab sellise suure arvu osalejate olemasolu liidu turul, et liidu turgu domineeriva konkurentsivastase duopoli tekkimise risk on väike.

(164)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes tehti esialgne järeldus, et liidu huvide kohta kättesaadava teabe põhjal puuduvad kaalukad põhjused, mis õigustaksid Hiina RVst ja Taist pärit tempermalmist keermestatud liitmike impordi suhtes ajutiste meetmete kehtestamata jätmist.

(165)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi arvesse võttes tuleks kehtestada ajutised meetmed, et vältida kahest asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordist tulenevat edasist kahju liidu tootmisharule.

(166)

Kõnealuste meetmete taseme määramisel võeti arvesse kindlaksmääratud dumpingumarginaale ning liidu tootjatele tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära.

(167)

Dumpingu kahjustava mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu arvutamisel võeti arvesse, et meetmed peaksid liidu tootjatel võimaldama katta tootmiskulud ja saada sellist maksueelset kasumit, mida seda liiki sektoris tegutsevad tootjad võiksid liidus mõistlikult saada samasuguse toote müügilt tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumise korral.

(168)

Sama toodet käsitlevas varasemas uurimises määrati sellise mõistliku kasumi tasemeks 7 % (9). Kuna valimisse kaasatud liidu tootjad suutsid vaatlusaluse perioodi alguses teenida sarnast kasumit, ei viita miski sellele, et selline kasumimarginaal ei ole enam mõistlik.

(169)

Sellest lähtuvalt arvutati liidu tootjate samasuguse toote mittekahjustav hind. Mittekahjustava hinna saamiseks liideti eespool nimetatud 7 %line kasumimarginaal tootmiskuludele.

(170)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes kaalutud keskmist impordihinda kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga, millega liidu tootmisharu müüs samasugust toodet liidu turul. Seejärel väljendati kõik võrdluses leitud erinevused protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(171)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes ja kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 tuleks vastavalt väiksema tollimaksu reeglile kehtestada Hiina RVst ja Taist pärit impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks, mis vastab dumpingu- või kahjumarginaali määrale, olenevalt sellest, kumb on väiksem.

(172)

Arvestades Hiina RV ja Tai eksportivate tootjate koostöö kõrget taset, määrati mõlema riigi kõikide teiste äriühingute tollimaks samale tasemele kui asjaomases riigis vastavalt kas valimisse kaasatud või uurimises koostööd teinud äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksu suurim määr. Kõikide teiste äriühingute puhul kehtivat tollimaksu kohaldatakse nende äriühingute suhtes, kes ei teinud uurimises koostööd.

(173)

Lisas loetletud valimist väljajäetud koostööd tegevate Hiina RV äriühingute suhtes kehtestatakse ajutine tollimaksumäär, mis on võrdne valimisse kaasatud äriühingute kaalutud keskmise tollimaksumääraga.

(174)

Kavandatud ajutised dumpinguvastased tollimaksumäärad on järgmised:

Hiina Rahvavabariik

Tai

(175)

Eespool nimetatud dumpinguvastsed meetmed kehtestatakse ajutiselt väärtuselise tollimaksuna.

(176)

Käesoleva määrusega äriühingute suhtes kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise ajal kindlaks kõnealuste äriühingute puhul. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi suhtes, mis on pärit Hiina Rahvavabariigist ja Taist ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega nimetatud konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate toodete puhul, mille tootja on mõni teine äriühing, kelle nime ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei saa kõnealuseid määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(177)

Iga taotlus kohaldada kõnealuste individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleb viivitamata saata komisjonile (10) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige teabega mis tahes muudatuste kohta äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis, mis on seotud näiteks kõnealuse nimevahetuse või kõnealuse muutusega tootmis- või müügiüksustes. Vajaduse korral muudetakse määrust vastavalt, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(178)

Et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane jõustamine, ei tuleks kõikide teiste äriühingute suhtes kehtivat tollimaksumäära kohaldada mitte üksnes koostööst hoiduvate eksportivate tootjate suhtes, vaid ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil liitu ei eksportinud.

(179)

Tai puhul kutsutakse aga juhul, kui viimati nimetatud äriühingud vastavad algmääruse artikli 11 lõike 4 teises lõigus sätestatud tingimustele, neid äriühinguid üles esitama kõnealuse artikli kohaselt taotlus nende olukorra individuaalseks uurimiseks.

(180)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada määruses märgitud tähtaja jooksul, saavad esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Lisaks tuleb märkida, et tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused käesolevas määruses on ajutised ning need võidaks lõplike tollimaksude kehtestamiseks uuesti läbi vaadata,

15.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 318/28

(1)

16. veebruaril 2012 avaldas Euroopa Komisjon Euroopa Liidu Teatajas  (2) teate dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik”, „Hiina” või „Hiina Rahvavabariik”) pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes Euroopa Liitu (edaspidi „algatamisteade”).

(2)

Menetlus algatati kaebuse põhjal, mis esitati 3. jaanuaril 2012 ELi tootjate nimel (edaspidi „kaebuse esitajad”), kelle toodang moodustab rohkem kui 30 % liidu keraamiliste laua- ja kööginõude kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid kõnealuse toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti piisavaks menetluse algatamiseks.

(3)

Komisjon teavitas ametlikult kaebuse esitajaid, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, Hiina Rahvavabariigi teadaolevaid eksportivaid tootjaid, importijaid, müüjaid, kasutajaid, tarnijaid ja asjaomaseid ühendusi ning Hiina Rahvavabariigi esindajaid menetluse algatamisest. Komisjon teavitas ka algatamisteates võimaliku võrdlusriigina välja pakutud Vene Föderatsiooni tootjaid. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada oma seisukohad kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates ette nähtud tähtaja jooksul. Kõikidele huvitatud osapooltele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, võimaldati ärakuulamine.

(4)

Eksportivate tootjate ja sõltumatute importijate ilmse arvukuse tõttu paluti algatamisteates eksportivaid tootjaid ja sõltumatuid importijaid endast komisjonile teada anda ja esitada põhiteavet vaatlusaluse tootega seotud tegevuse kohta ajavahemikus 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011. Esitatud teave võimaldas komisjonil kooskõlas algmääruse artikliga 17 otsustada, kas valimi moodustamine on vajalik, ja vajaduse korral valim moodustada.

(5)

Arvestades, et menetlusega on hõlmatud arvukalt liidu tootjaid, teatati algatamisteates, et komisjon on moodustanud kooskõlas algmääruse artikliga 17 liidu tootjatest esialgse valimi, et teha kindlaks kahju. Esialgne valik põhines komisjoni käsutuses menetluse algatamise ajal olnud teabel, mille aluseks oli tootjate müügimaht, suurus, geograafiline asukoht liidus ja tootesegment. Valimisse kaasati kuus liidu tootjat, kes hõlmasid kõik peamised tooteliigid ja tegutsesid viies liikmesriigis, kaks nendest olid väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE). Esialgsesse valimisse kaasatud tootjad esindasid hinnanguliselt üle 15 % liidu arvestuslikust kogutoodangust. Üks esialgsesse valimisse valitud tootja ei soovinud siiski valimis osaleda ning mitu huvitatud osapoolt andsid teada, et üks suurte tootmismahtudega liikmesriik on kõrvale jäetud ja tuleks kaasata tüüpilisse valimisse. Seda arvestades tegi komisjon esialgses valimis muudatused ja lõpptulemusena moodustatud valim kaasas seitse liidu tootjat, kes hõlmasid kõik peamised tooteliigid ja tegutsesid kuues liikmesriigis, kaks nendest olid väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Valimisse kaasatud tootjad esindasid üle 20 % liidu arvestuslikust kogutoodangust.

(6)

Umbes 400 eksportivat tootjat või eksportivate tootjate rühma Hiina Rahvavabariigis, kelle osakaal koguekspordis moodustab üle 60 %, esitasid nõutud teabe ning nõustusid valimisse kaasamisega. Komisjon kaasas saadud teabe alusel valimisse esialgu viis liitu eksportivat kõige suurema ekspordimahuga tootjat ning kutsus kõiki komisjonile teada olevaid eksportivaid tootjaid valimi ettepaneku kohta arvamust avaldama. Kaks esialgu valimisse kaasatud tootjat muutsid seejärel kaasamise aluseks olnud teavet, mistõttu nende ekspordimahud ei vastanud enam valimisse kaasamise tingimustele. Komisjon kaasas ajakohastatud andmete alusel lõplikku valimisse viis kõige suuremat äriühingut ekspordimahu alusel. Valimisse kaasatud äriühingud esindavad peaaegu 20 % kõigi koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordimahust.

(7)

Lõplikku valimisse kaasamiseks valiti välja järgmised äriühingud või äriühingute rühmad:

(8)

Üks äriühing vaidlustas kaasatavate ühingute valiku ning nõudis enda kaasamist valimisse. Äriühing väitis, et tema kaasamine ei muudaks valimit põhjendamatult suureks ega põhjustaks viivitusi uurimise läbiviimisel, eelkõige seetõttu, et äriühing on suhteliselt väike eksportija, lisaks kuulub see välisosanikele ja valim poleks seda kaasamata tüüpiline.

(9)

Komisjon meenutab, et kaasatavad äriühingud valiti suurimate mahtude alusel kooskõlas algmääruse artikli 17 lõikega 1, võttes arvesse tootjate arvu, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Arvestades, et äriühing on suhteliselt väike eksportija, ei tõstaks tema kaasamine valimi esindavust ekspordimahu seisukohalt. Lisaks märgitakse, et äriühing andis endast teada väga hilja – neli kuud pärast lõplikust valikust teatamist kõikidele eksportivatele tootjatele ja pärast kontrollkäikude läbiviimist välja valitud äriühingute ruumidesse. Seetõttu lükati valimisse kaasamise taotlus tagasi.

(10)

Rohkem kui kuuskümmend sõltumatut importijat vastas valimiga seotud küsimustele tähtajaks ning avaldas soovi koostööks menetluse läbiviimisel. Viis äriühingut valiti välja valimi moodustamiseks. Need viis sõltumatut importijat valiti impordi ja edasimüügi mahtude ja väärtuse alusel liidus, geograafilise asukoha, ärimudeli ja tootesegmendi põhjal. Valimisse kaasatud äriühingud esindasid kõige suuremaid tüüpilisi impordi ja edasimüügi mahtusid ja väärtusi liidus, mida on võimalik ettenähtud aja jooksul mõistlikult uurida. Valimi koostamise ajal esitatud arvandmete alusel oli tegemist umbes 6 % vaatlusaluse toote impordist uurimisperioodi jooksul.

(11)

Selleks et anda Hiina Rahvavabariigi eksportivatele tootjatele võimalus taotleda turumajanduslikku kohtlemist või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon taotluse vormid soovi avaldanud Hiina eksportivatele tootjatele ja Hiina ametiasutustele.

(12)

Üksteist Hiina eksportivat tootjat või eksportivate tootjate rühma taotles kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 7 turumajanduslikku kohtlemist või individuaalset kohtlemist, juhul kui uurimise käigus tehakse kindlaks, et nad ei vasta turumajanduslikku kohtlemise tingimustele. Kolm taotlejat kaasati valimisse, ülejäänud kaheksa jäeti kaasamata. Üks eksportiv tootja, keda valimisse ei kaasatud, võttis seejärel oma turumajandusliku kohtlemise taotluse tagasi, kuid jättis menetlusse individuaalse kohtlemise taotluse. Ülejäänud kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat ja neli valimisse kaasamata jäänud äriühingut taotlesid ainult individuaalset kohtlemist.

(13)

Komisjon saatis küsimustikud viiele valimisse kaasatud Hiina Rahvavabariigi eksportivale tootjale ja peaaegu 300-le muule soovi avaldanud Hiina Rahvavabariigi eksportivale tootjale. Lisaks sellele saadeti küsimustikud seitsmele valimisse kaasatud liidu tootjale, viiele valimisse kaasatud importijale, neljale jaemüüjate ja turustajate ühendusele ning samuti soovi avaldanud üksikutele jaemüüjatele ja turustajatele. Veel saadeti küsimustikud India, Türgi, Brasiilia, Tai ja Venemaa eksportivatele tootjatele. Neid riike peeti sobivateks võrdlusriigi kandidaatideks.

(14)

Vastused saadi kolmeteistkümnelt Hiina Rahvavabariigi eksportivalt tootjalt või eksportivate tootjate rühmalt ning kolmelt võimaliku võrdlusriigi tootjalt (Brasiilia, Tai ja Venemaa). Lisaks sellele saadi vastused küsimustikule seitsmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt ja viielt valimisse kaasatud importijalt. Vastused küsimustikule saadi ka ühelt jaemüüjalt, ühelt turustajalt ning kahelt jaemüüjate ja turustajate ühenduselt.

(15)

Lisaks sellele sai komisjon ettepanekud rohkem kui 20-lt eksportivast tootjast sõltumatult importijalt, mitmelt jaemüüjalt, turustusprogrammide pakkujalt ning Hiina Kergetööstuse ja Tarbekunsti Kojalt (Chinese Chamber of Light Industrial Products and Arts, CCCLA).

(16)

Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu kindlakstegemise, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide seisukohast. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(17)

Kontrollkäigud tehti seitsme valimisse kaasatud liidu tootja tööruumidesse.

(18)

Valimisse kaasatud liidu tootjad, samuti teised koostööd tegevad liidu tootjad taotlesid kooskõlas algmääruse artikliga 19, et nende isikut ei avalikustataks. Nad kinnitasid, et nende isiku avaldamine võib kaasa tuua olulisi negatiivseid mõjusid.

(19)

Mõned kaebuse esitanud liidu tootjad varustavad liidu kliente, kes hangivad oma tooteid ka Hiinast, saades niimoodi impordist otseselt kasu. Kõnealused kaebuse esitajad sattusid enda hinnangul delikaatsesse olukorda, sest olid mures mõne kliendi võimaliku rahulolematuse pärast selle üle, et nad on esitanud kaebuse väidetava kahjustava dumpingu kohta või toetanud sellist kaebust. Seetõttu leidsid nad, et mõned nende klientidest võivad võtta vastumeetmeid. Lisaks sellele ekspordivad mõned kaebuse esitanud liidu tootjad ka Hiinasse. Need ettevõtjad arvasid, et kaebuse esitamine väidetava kahjustava dumpingu kohta või kaebuse toetamine võib ohustada nende äritegevust Hiinas. Taotlus rahuldati, sest see oli piisavalt põhjendatud.

(20)

Teatud eksportivate tootjate esindajad, CCCLA ja mõned sõltumatud importijad väitsid, et nad ei saa oma kaitseõigust piisavalt teostada, sest kaebuse esitajate ja toetajate isikud ei ole avalikustatud. Nad väitsid, et sellises olukorras ei ole osapooltel võimalik esitada märkusi püsiva olulise kahju kohta, ja et tootjad tuleks algmääruse artikli 4 lõike 1 punkti a kohaselt välja arvata liidu tootmisharust ja/või valimist kui ebatüüpilised. Tuleb märkida, et komisjon kinnitas, et neid asjaolusid on võimalik kontrollida ja käsitleda huvitatud osapooltele kättesaadavate dokumentide põhjal, nagu kirjad huvitatud osapooltele, olukorra ülevaated ja valimi moodustamist puudutavad ettepanekud ning teistelt osapooltelt nõutavad korrektselt dokumenteeritud esildised. Seetõttu lükati taotlus tagasi.

—

Hunan Hualian China Industry Co, Ltd, Hunan Hualian Ebillion Industry Co., Ltd, Hunan Liling Hongguanyao China Industry Co., Ltd ja Hunan Hualian Yuxiang China Industry Co., Ltd (edaspidi „Hunan Hualian”)

—

Guangxi Sanhuan Enterprise Group Holding Co., Ltd and Guangxi Sanhuan Lucky Xinda Export & Import Co., Ltd (edaspidi „Guangxi Sanhuan”)

—

CHL International Ltd and CHL Porcelain Industries Ltd (edaspidi „CHL”)

—

Shandong Zibo Niceton-Marck Huaguang Ceramics Limited, Shandong Silver Phoenix Company Limited ja Hongkongis asuvad seotud hulgimüüjad, Niceton International Limited (edaspidi „Niceton”)

—

Guangxi Province Beiliu City Laotian Ceramics Co., Ltd.

—

Fujian Dehua Hiap Huat Koyo Toki Co., Ltd

—

Shenzhen Baosanhe Ceramics Industrial Co., Ltd

—

Chaozhou Fairway Ceramics Manufacturing Co., Ltd

—

Chaozhou Mingyu Porcelain Industries Co., Ltd

—

Shenzhen Grand Collection Industrial Co., Ltd and Chaozhou Grand Collection Tableware Co., Ltd (edaspidi „Grand Collection”)

—

Tienshan (Handan) Tableware Co., Ltd

—

Zibo Kun Yang Ceramic Corporation Limited

—

Symbol srl, Treviso, Itaalia;

—

Metro AG, Düsseldorf, Saksamaa;

—

Ritzenhoff & Breker GmbH & Co. KG, Bad Driburg, Saksamaa;

—

Joseph Maeser GmbH, Dornbirn, Austria;

—

IKEA Supply AG, Pratteln, Šveits

(21)

Koostööd tegev Brasiilia tootja taotles, et tema isikut ei avalikustataks, sest isiku avalikustamine võib avaldada olulist negatiivset mõju tema äritegevusele. Taotlus loeti põhjendatuks ja rahuldati.

(22)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt olulisi suundumusi vaadeldi ajavahemikul 1. jaanuarist 2008 kuni aasta lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(23)

Kaebuse esitajad tegid ettepaneku pikendada kahju hindamise ajavahemikku ühe aasta võrra ning valida algusaastaks 2007, samal ajal kui CCCL taotles selle lühendamist ühe aasta võrra ning pakkus algusaastaks alles 2009. aastat. Esimest taotlust ei rahuldatud, sest olemaolevad andmed ei kinnitanud väidet, et viie aasta pikkune vaatlusalune periood kajastaks suundumusi paremini, nagu eeldasid kaebuse esitajad. Seoses teise taotlusega viitas CCCLA üldiselt WTO pretsedendiõigusele, mille kohaselt WTO liikmesriigid ei saa valida lähtealust, mis võimaldaks üksnes kahe tulemusnäitaja võrdlust, ning kuna lähteaasta muutmine võib tõenäoliselt moonutada kahju tuvastamist, võib olulise kahju esinemise kindlakstegemine WTO liikme jaoks raskeks osutuda. Siiski näitas uurimine, et vaatlusaluse perioodi lühendamise tulemuseks oleks antud juhul põhjendamatult lühike analüüsiperiood, mis oleks võinud, võttes arvesse majanduskriisi mõju teatud näitajatele, näidata kahju suundumusi kallutatud kujul. Seetõttu lükati mõlemad taotlused esialgu tagasi.

(24)

Vaatlusalune toode on keraamilised laua- ja kööginõud, mis praegu klassifitseeritakse CN-koodide 6911 10 00, ex 6912 00 10, ex 6912 00 30, ex 6912 00 50 ja ex 6912 00 90 alla ja mis on pärit Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „vaatlusalune toode”). Toode võib olla portselanist või fajansist, tegemist võib olla tarbekeraamika, peenkeraamika, jämekeraamika või dekoratiivkeraamikaga või see võib olla valmistatud muust materjalist. Peamisteks toormaterjalideks on mineraalid, näiteks kaoliin, põldpagu ja kvarts, ning kasutatud toormaterjalide koostis määrab valmis keraamikatoote tüübi.

(25)

Keraamilisi laua- ja kööginõusid turustatakse väga erinevates, aja jooksul välja kujunenud vormides. Neid kasutatakse väga paljudes kohtades, näiteks kodumajapidamistes, hotellides, restoranides või hooldusasutustes.

(26)

Uurimise ajal esitati ja analüüsiti mitut taotlust teatud toodete tootevalikust väljajätmiseks. Taotluste analüüsi tulemused on kokku võetud allpool.

(27)

CCCLA taotles oma esildistes (pehme) luuportselani väljajätmist uuritavast tootevalikust. Väidetavalt erineb (pehme) luuportselan põhimõtteliselt teistest laua- ja kööginõude tüüpidest füüsikaliste omaduste, tootmisprotsesside, lõppkasutuse ja tarbijate arusaamade tõttu. Luuportselan on valmistatud härja kondijahust, selle heleduse ja läbipaistvuse tasemed on kinnituste kohaselt märkimisväärsed. Väga suure mehhaanilise vastupidavuse ja mõranemiskindluse tõttu toodetakse seda nii väikese ristlõikega ja nii keeruliste ning kulukate tootmisvõtetega, mida liidu tootjad tavaliselt ei kasuta. Pealegi toodavad (pehmet) luuportselani ainult üksikud liidu tootjad.

(28)

Nende taotlustega seoses selgitas uurimine esmalt välja, et luuportselani üldkasutatav määratlus puudub. (Pehme) luuportselan on lihtsalt pehme konsistentsiga portselani üks vorm, suur osa selle lähteainetest on sama mis teistel keraamikatoodetel. CCCLA esitas oma taotluses vasturääkivaid väiteid erinevate koostisosade kombineerimise ja osakaalu kohta. Teiseks, väide, et (pehme) luuportselani tootmisprotsess on keerulisem, ei leidnud uurimise käigus kinnitust. Kolmandaks, (pehme) luuportselani kasutamine lauanõudena on kõikjal, nii Hiinas kui liidus, ühesugune. Seega, tugevus ja vastupidavus pole (pehmele) luuportselanile iseloomulikud. Näiteks on ka restoranides või toitlustusettevõtetes kasutatavad keraamilised lauanõud eriti tugevad ja vastupidavad. Viimaks väärib märkimist, et (pehmet) luuportselani valmistavad mitmed liidu tootjad ja see konkureerib turul Hiinast pärit imporditud (pehme) luuportselaniga. Seetõttu lükati taotlus (pehme) luuportselani väljajätmiseks uuritavast tootevalikust tagasi.

(29)

Kaks eksportivat tootjat, CCCLA ja mitmed importijad nõudsid keraamiliste (köögi)nugade väljajätmist tootevalikust. Taotluse aluseks on väide, et kõnealuseid nuge ja teisi keraamilisi laua- ja kööginõusid ei saa nende spetsiifiliste omaduste tõttu käsitleda ühe tootena. Keraamiliste (köögi)nugade tera jaoks kasutatakse tavaliselt tsirkooniumoksiidist valmistatud keraamilist materjali, mida ei kasutata „tavaliste” lauanõude, näiteks tasside ja taldrikute puhul. Seetõttu oleks vahetatavuse võimalused uurimisaluste toodete põhiliikidega piiratud.

(30)

Uurimine näitas, et keraamilistel (köögi)nugadel on samasugused füüsikalised omadused (kuju ja tugevus), tööstusdisain ja lõppkasutus (lõikamine) nagu metallist (köögi)nugadel. Järelikult erinevad noad teistest menetlusega hõlmatud toodetest, sest viimased on oma spetsiifilise kujunduse ja füüsikaliste omaduste tõttu ette nähtud peamiselt toiduainete hoidmiseks.

(31)

Lisaks sellele väideti, et liidus puudub kõnealuste keraamiliste (köögi)nugade tootmistehnoloogia, seetõttu läheks keraamiliste (köögi)nugade uurimise jätkamine vastuollu liidu ja WTO õigusega. Taotluse esitajad kinnitasid, et nendele teadaolevalt liidus sellist tootmist ei esine.

(32)

Lisaks väideti, et keraamilisi (köögi)nuge müüakse üksnes valitud piirkondades, samuti erinevad turustamiskanalid (köögiriistade turustajad) ja esindav ühendus (söögiriistade ühendus). Uurimine ei kinnitanud siiski, et need asjaolud tähendaksid tarbijate arusaamade erinemist võrreldes suhtumisega muudesse keraamilistesse laua- ja kööginõudesse.

(33)

Järgmiseks väideti, et keraamiliste nugade suhtes kohaldatavad meetmed ei taastaks ausaid turutingimusi lauanõude jaoks, vaid pigem kahjustaksid (keraamiliste (köögi)nugade) lõpptarbijaid. Mõned osapooled väitsid, et kuna keraamilisi (köögi)nuge liidus ei toodeta, ei ole võimalik liidu tootmisharule selles valdkonnas olulist kahju tekitada. Komisjon piirdus kõnealuste nõuete analüüsimisel järelduse tegemisega selle kohta, kas keraamilisi (köögi)nuge ja teisi keraamilisi laua- ja kööginõude liike saab käsitada ühtse tootena.

(34)

Põhjenduses (30) esitatud kaalutluste põhjal jõuti uurimisel esialgsele järeldusele, et keraamilised (köögi)noad erinevad põhimõtteliselt muudest keraamilistest laua- ja kööginõudest füüsikaliste omaduste, tootmisprotsesside ja lõppkasutuse seisukohalt. Seetõttu otsustati taotlus nende väljajätmiseks tootevalikust esialgu rahuldada.

(35)

Kaks importijat taotlesid hiinapärase/idamaise välimusega laua- ja kööginõude väljajätmist tootevalikust. Peamiselt väideti, et sedalaadi esemeid liidus ei toodeta, et liidu nõudlust selliste kaupade järele on alati rahuldatud impordi teel ja et seda tüüpi import ei avaldaks vähimatki negatiivset mõju mitte ühelegi turuosale, mille on hõivanud liidu tootmisharu.

(36)

Uurimisega tehti kindlaks, et sellel tooteliigil puuduvad nii üldtunnustatud ja objektiivselt määratletud mõiste kui ka tuvastamist võimaldavad spetsiifilised tunnused. Samuti suudavad liidu tootjad ka sellise stiiliga tooteid valmistada. Pealegi ei ole hiinapärastel/idamaise välimusega laua- ja kööginõudel kordumatut või erisugust lõppkasutusviisi. Viimasena, kuid mitte tähtsuse poolest, tuvastati uurimisega, et paljudes Aasia restoranides kasutatakse lääneliku kujundusega lauanõusid ja et kõnealused tooted on hõlpsasti asendatavad. Seda arvestades lükati taotlused hiinapärase/idamaise välimusega esemete väljajätmiseks tootevalikust tagasi.

(37)

Ühelt poolt taotleti kõvaportselani väljajätmist tootevalikust selle unikaalsete füüsikaliste omaduste ja tootmisprotsessi tõttu. Suurema vastupidavuse ja tugevusega kõvaportselani lähteained sisaldavad väidetavalt 6–10 % pulbrilist alumiiniumi, toormaterjalide (kaoliin) ettevalmistusprotsess aga on ainulaadne. Väidetavalt vajatakse kõvaportselani tootmiseks vilunud oskustöölisi ning selle kvaliteet ja hind on tavaliste lauanõudega võrreldes kõrgem. Pealegi ei olevat liidus selle tootjaid.

(38)

Teiselt poolt teatas üks importija, et vastupidavad lauanõud, mida tavapäraselt kasutatakse hotellides, moodustavad olulise osa Hiina keraamiliste nõude kogutoodangust, mistõttu nende väljajätmine moonutaks uurimise tulemusi.

(39)

Uurimise käigus leiti, et kõvaportselani üldiselt tunnustatud ja objektiivselt määratletud mõiste puudub, samuti pole ühemõtteliselt kirjeldatud omadusi, mille alusel seda tuvastada. Selgus ka, et liidu tootjad suudavad seda liiki lauanõusid valmistada ning liidus valmistatud ja Hiina tooted konkureerivad otseselt. Lisaks sellele ei ole kõvaportselani lõppkasutus ainulaadne ega erinev. Seetõttu lükati taotlused kõvaportselani väljajätmiseks uurimisalusest tootevalikust esialgu tagasi.

(40)

Üks Rootsi ühendus, mis esindab Rootsi asjaomaseid importijaid, tegi esildise käsitööportselani väljajätmiseks uurimisalusest tootevalikust. Taotlus tugines sedalaadi käsitöö pikale ajaloole Hiinas, selle taskukohasusele ja tarbijate erinevale suhtumisele Hiinas käsitsi valmistatud esemetesse, võrreldes liidus tööstuslikult toodetud esemetega.

(41)

Uurimine näitas siiski, et ühelt poolt puudub selle kategooria üldiselt tunnustatud/objektiivselt määratletud mõiste, teisalt aga valmistavad mitmed liidu tootjad portselani käsitsi. Uurimise käigus ei tuvastatud füüsikalisi omadusi, mis võimaldaksid käsitööportselani põhimõtteliselt eristada muud liiki keraamilistest laua- ja kööginõudest, ega tarbijate suhtumise erinevust, võrreldes liidus toodetud käsitööportselaniga. Seetõttu lükati taotlus käsitööportselani väljajätmiseks uurimisalusest tootevalikust esialgu tagasi.

(42)

Mitmed importijad tegid ettepaneku käsitsi maalitud lauanõude väljajätmiseks uurimisalusest tootevalikust. Ettepanekut põhjendati väitega, et käsitsi maalitud lauanõud on suunatud teatud tüüpi tarbijatele, et neid saab kasutada teistsugustel eesmärkidel kui tavapäraseid lauanõusid (näiteks kaunistuseks), et liidus ei toodeta neid kaubanduslikes kogustes, et need ei konkureeri otseselt ega ole asendatavad muude köögi-/lauanõudega, tarbijate arusaamad nende kohta erinevad, need on luksuslikumad ja kergemini purunevad, ning nende valmistamisprotsess on spetsiifilisem, töömahukam ja nõuab väga kõrge kvalifikatsiooniga oskustöölisi.

(43)

Uurimine näitas, et toode on lauanõudega, mida pole käsitsi maalitud, täiesti ühesugune kuni hetkeni, millal seda hakatakse käsitsi maalima. Samuti selgus, et käsitsitöötluse kasutamine valmistamisprotsessis ei muuda toodet erinevaks. Tegelikkuses on suuremal osal lõppkasutajatest raske, kui mitte võimatu, eristada käsitsi maalitud portselani portselanist, mida pole käsitsi maalitud. Edasine uurimine näitas, et käsitsi maalitud lauanõudel on tavaliselt sama lõppkasutusviis mis muud liiki keraamiliste lauanõudel, ja need ei ole tingimata kergemini purunevad. Samuti leiti, et mitmed liidu tootjad valmistavad käsitsi maalitud portselani ja et liidus tehtud ning imporditud tooted konkureerivad otseselt. Seetõttu lükati taotlus käsitsi maalitud lauanõude väljajätmiseks uurimisalusest tootevalikust esialgu tagasi.

(44)

Üks importija tegi esildise glasuurialuse käsimaalinguga lauanõude väljajätmiseks uurimisalusest tootevalikust. Taotlust põhjendati väitega, et selliste lauanõude puhul on valmistamisprotsess, kasutamine (kasutatakse toidu ja joogi jaoks, väidetavalt aga ei saa glasuuripealse maalinguga tooteid tavapäraselt selleks kasutada), kvaliteet ja füüsikalised omadused (eelkõige ohutus toidu hoidmisel ning 100 % nõudepesumasina- ja mikrolaineahjukindlus) erinevad. Osapool teatas ka, et ükski liidu tootja ei suuda ega soovi valmistada glasuurialuse käsimaalinguga lauanõusid kaubanduslikes kogustes, ning osutas, et kuna meetmetest kõrvalehoidmise risk puudub, tuleks glasuurialuse käsimaalinguga lauanõud uurimisalusest tootevalikust välja jätta. Importija väitis ka, et tarbija arusaam tootest on erinev, seda nähakse pigem osana margitootest ning sellesse suhtutakse kui kollektsioneerimis- või elulaadiga seotud objekti ja seda ei müüda täiskomplektina.

(45)

Siiski näitas uurimine, et ühelt poolt puudub selle kategooria üldiselt tunnustatud/objektiivselt määratletud mõiste, ja teiselt poolt valmistavad mitmed liidu tootjad sellist toodet. Lisaks märgiti, et liidus tehtud ja imporditud tooted konkureerivad omavahel otseselt. Uurimisega selgitati välja, et toode on füüsikaliselt täiesti sarnane käsitsi maalimata lauanõudega, ja et keskmine tarbija ei tee vahet glasuurialuse käsimaalinguga lauanõudel ja muudel kaunistatud lauanõudel. Selgus ka, et isegi kui valmistamisprotsessis osaleb kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõud, ei muuda see toodet erinevaks ning et glasuurialuse käsimaalinguga lauanõudel on põhimõtteliselt samasugune lõppkasutusviis nagu muudel keraamilistel lauanõudel. Seetõttu lükati taotlused glasuurialuse käsimaalinguga lauanõude väljajätmiseks uurimisalusest tootevalikust esialgu tagasi.

(46)

Mõned importijad nõudsid, et uurimine piirduks turgudega, mida kaebuse esitanud liidu tootjad käesoleval ajal teenindavad. Vastasel juhul kahjustaksid tollimaksud teatud „spetsialiseerunud” importijaid, kes ei saaks siis enam liidu tootjatelt kaupa hankida. Väideti ka, et liidu margitoodete tootjad ei valmista tooteid teistele ettevõtetele ja et liidu tootjad ei täida väiketellimusi ega tee valutöid, mis on teatud kujuga toodete puhul vajalik. Samuti poleks liidu tootjad paindlikud ega pakuks esitlusi kingitustega.

(47)

See taotlus lükati esialgu tagasi kui liiga laiaulatuslik ja ebakonkreetne, pealegi pole selliseks väljajätuks objektiivset alust. Veel enam, liidu tootjatel on lai tootevalik ning nad pakuvad järjepidevalt uusi tooteid, mistõttu kollektsioonid ja tootevalik muutuvad pidevalt. Liidu tootmisharu toodetud tooteliike ja häid omadusi tunnustavad pidevalt ka eksportijad. Lisaks ilmnes uurimise käigus, et liidus on tootjaid, kes valmistavad esemeid teiste osapoolte margitoodete jaoks. Leiti ka, et liidus valmistatud tooted ja Hiinast imporditud tooted konkureerivad otseselt, neid on lihtne asendada ning neil on ühine lõppkasutaja, sarnane tootmisprotsesses ja tarbijad suhtuvad neisse ühesuguselt. Paindlikkuse küsimust käsitletakse liidu huvi jaotises.

(48)

Üks importija, kellel on Hiinas tootmine, taotles imporditud peenkeraamikatoodete, peamiselt kööginõude, väljajätmist tootevalikust. Osapool väitis, et liidus toodetakse peenkeraamilisi tooteid väga väikeses ulatuses ning on üsna tõenäoline, et kaebuste esitajad kaasasid peenkeraamikatooted meetmetest kõrvalehoidmise ennetamiseks. Importija väitis ka, et ta määras imporditud toodetele palju kõrgemad hinnad kui teised liidu tootjad ja et kõnealused importtooted ei põhjustanud hindade allalöömist ega tekitanud muud kahju.

(49)

Siiski näitas uurimine, et liidus valmistatakse peenkeraamilisi tooteid märkimisväärsel hulgal. Jõuti ka järeldusele, et liidus valmistatud ja Hiinast imporditud peenkeraamilised tooted konkureerivad otseselt, neid on lihtne asendada ning neil on ühine lõppkasutaja, sarnased tootmisprotsessid ja füüsikalised omadused ning tarbijad suhtuvad neisse ühesuguselt. Hinnaga seotud väiteid käsitletakse põhjenduses (240). Seetõttu lükati taotlus peenkeraamika väljajätmiseks uurimisalusest tootevalikust esialgu tagasi.

(50)

Teise valikuna taotles osapool glasuuritud ja/või emailitud peenkeraamikatoodete või mitte valgete ja/või pinnatud glasuuritud ja/või emailitud peenkeraamikatoodete väljajätmist uurimisalusest tootevalikust. Selle punkti kohta menetluse käesolevas etapis järeldusi ei tehtud.

(51)

Üks importija väitis, et uurimisalune tootevalik on liiga lai, et võimaldada tooteliikide mõistlikku võrdlemist. Üks importija, kellel on Hiinas tootmishuvid, väljendas samasugust seisukohta. Mõned osapooled viitasid siin pelgalt välistele asjaoludele.

(52)

Sellega seoses märgiti, et asjaomaseid kriteeriume, see tähendab samasuguseid põhilisi füüsikalisi ja tehnilisi omadusi, mida kohaldatakse, et teha kindlaks, kas uurimise käigus vaadeldavat toodet võib käsitada ühtse tootena või mitte, kirjeldatakse üksikasjalikult edaspidi. Pelgalt väliseid asjaolusid ei käsitleta. Edasi näitas uurimine, et isegi kui erinevat liiki keraamiliste lauanõude ja kööginõude teatud omadused võivad erineda, jäävad nende peamised omadused samasugusteks, kui keraamilised noad kõrvale jätta. Lisaks sellele ei ole asjaolu, et vaatlusalust toodet on võimalik valmistamisprotsessis toota teatud teisendustega, iseenesest veel kriteerium, mille alusel saab kinnitada, et tegemist on kahe selgesti erineva tootega. Lõpuks näitas uurimine ka, et mitmeid vaatlusaluseid tooteliike müüdi üldjuhul samade turustuskanalite kaudu. Ehkki mõned spetsialiseerunud kauplused võivad keskenduda konkreetsetele tüüpidele, müüb suur osa turustajatest (jaemüüjad, kaubamajad, ostukeskused) erinevat liiki keraamilisi lauanõusid ja kööginõusid, et pakkuda oma klientidele laiaulatuslikke valikuvõimalusi. Seetõttu lükati taotlus uurimisaluse tootevaliku piiramise kohta esialgu tagasi.

(53)

Üks osapool taotles teatud keraamilise pipraveski väljajätmist tootevalikust. Uurimise käigus ei leidnud kõnealused eriomadused siiski kinnitust, seetõttu lükati taotlus esialgu tagasi.

(54)

Uurimine näitas, et kõikidel keraamiliste lauanõude ja kööginõude liikidel, vaatamata omaduste ja stiili erinevustele, on samad põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused, see tähendab, et keraamilised nõud on algselt ette nähtud kokkupuudeteks toiduga, neid kasutatakse peamiselt samadel eesmärkidel ja neid võib käsitada sama toote eri liikidena.

(55)

Lisaks samasugustele põhilistele füüsikalistele ja tehnilistele omadustele konkureerivad kõik need stiili ja liigi poolest erinevad tooted otseselt ja on väga suures osas vastastikku asendatavad. Seda rõhutab eristavate joonte puudumine toodete vahel, see tähendab, et erinevate tooteliikide vahel esineb üsna palju kattumist ja konkureerimist ning tüüpilised ostjad ei tee sageli vahet näiteks portselanist ja muust materjalist kaupadel.

(56)

Igal juhul, nagu selgitatakse põhjendustes 29–34, peeti asjakohaseks piirata tootevaliku määratlust selle alusega, mille põhjal käesolev uurimine algatati, jättes välja keraamilised noad. Seetõttu on vaatlusalused tooted esialgu määratletud kui Hiina Rahvavabariigist pärit keraamilised laua- ja kööginõud, mille hulgast on välja jäetud keraamilised noad, ning mis praegu klassifitseeritakse CN koodide ex 6911 10 00, ex 6912 00 10, ex 6912 00 30, ex 6912 00 50 ja ex 6912 00 90 alla.

(57)

Järelikult, pidades silmas selle menetluse eesmärke ja kooskõlas liidu tavapärase praktikaga tuleks kõiki eespool kirjeldatud tooteliike, välja arvatud keraamilised noad, vaadelda ühe tootena.

(58)

Uurimine näitas, et keraamilised laua- ja kööginõud, mida tööstuslikult toodetakse ja turustatakse liidus, keraamilised lauanõud, mida toodetakse ja turustatakse Hiina Rahvavabariigi siseturul ning keraamilised laua- ja kööginõud, mida imporditakse liitu Hiina Rahvavabariigist, samuti võrdlusriigiks valitud Brasiilias toodetud ja turustatud nõud, on samade füüsikaliste ja keemiliste omadustega ning neil on samad põhilised lõppkasutajad.

(59)

Uurimise käigus väitsid teatud huvitatud osapooled, et liidus tööstuslikult toodetud ja turustatud keraamilised lauanõud ja kööginõud ei sarnane vaatlusaluste toodetega. Nad kinnitasid, et seda tõendavad teatud erinevused toodete omadustes, kvaliteedis, tarbijate arusaamades, turustuskanalites ja jagunemises segmentide vahel. Lisaks väideti, et liidu tarbijad peavad vaatlusaluseid tooteid odavamateks toodeteks ja et need tooted ei saa mingit kasu kaubamärgiga seotud tulust.

(60)

Uurimise käigus selgus, et importijad esitavad selle teema kohta vasturääkivaid väiteid. Teatud juhtudel kinnitati, et vaatlusalune toode on tavaliselt madalama kvaliteediga ning kuulub liidus tehtud toodetega võrreldes erinevasse hinnakategooriasse, teistes aga kinnitati, et vaatlusaluses riigis margitoodetena valmistatavaid keraamilisi lauanõusid ja kööginõusid imporditakse Hiinast kõrgema hinnaga.

(61)

Üks valimisse kaasamata importija teatas, et Saksa tootjad peavad eriliselt tähtsaks kvaliteediprofiili „Made in Germany”. Osapool väitis, et teatud Saksa margitoodetena turustatud lauanõude kvaliteet on valmistamisviisi tõttu märkimisväärselt parem, samas teatasid teised importijad, et hangivad kauba Hiinast hea kvaliteedi, valuvõimaluste ja vilunud oskustööliste tõttu. Uurimise tulemused kinnitasid, et liidus valmistakse nii madala kui ka kõrge kvaliteediga keraamilisi lauanõusid ja kööginõusid, mida turustatakse samade turustuskanalite kaudu kui vaatlusaluseid tooteid, st sõltumatute jaemüüjate, spetsialiseerumata ostukeskuste, kaubamajade jms kaudu. Seetõttu konkureerivad nad samal turul.

(62)

Lisaks sellele ei viita keraamilised laua- ja kööginõud tingimata oma päritoluriigile. Seetõttu on tarbijal sageli väga raske teha vahet vaatlusaluses riigis ja liidus valmistatud keraamiliste laua- ja kööginõude vahel.

(63)

Arvestades esitatud põhjendusi, jõuti järeldusele, et ehkki teatud väikesed erinevused võivad esineda, on vaatlusaluses riigis toodetud ja sealt eksporditud keraamilistel laua- ja kööginõudel, Brasiilias toodetud ja turustatud keraamilistel laua- ja kööginõudel ning liidus toodetud ja müüdud keraamilistel laua- ja kööginõudel samad põhilised füüsikalised omadused ja lõppkasutajad ning seetõttu peetakse neid samasugusteks toodeteks algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(64)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaselt määratakse dumpinguvastase uurimise all olevate Hiina Rahvavabariigist pärit importtoodete normaalväärtus kooskõlas kõnealuse artikli lõigetega 1 kuni 6 selliste tootjate jaoks, kelle suhtes kehtivad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimused. Need tingimused esitatakse selguse huvides kokkuvõtlikult allpool:

(65)

Nagu on märgitud põhjenduses 12, taotles üksteist Hiina Rahvavabariigi eksportivat tootjat või eksportivate tootjate rühma turumajanduslikku kohtlemist ja tagastas turumajanduslikku kohtlemise taotlusvormi õigeaegselt. Üks eksportiv tootja võttis siiski oma turumajandusliku kohtlemise taotluse hiljem tagasi.

(66)

Euroopa Kohus otsustas kohtuasjas C-249/10 P – Brosmann ja teised versus nõukogu, et algmääruse artiklis 17 sätestatud valimi moodustamise metoodikat ei saa kohaldada sama määruse artikli 2 lõike 7 punkti c kohaselt esitatud individuaalse turumajandusliku kohtlemise taotluste menetlemiseks. Kohus leidis, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c kohaselt on koostööd tegevatel tootjatel, kes ei ole valimisse kaasatud, õigus taotleda oma turumajandusliku kohtlemise taotluste läbivaatamist, olenemata sellest, kas valimisse kaasamata ettevõtete jaoks arvutati individuaalne dumpingumarginaal või mitte (3). Kohtu otsust arvestades otsustati läbi vaadata mitte ainult kolme valimisse kaasatud eksportiva tootja või eksportivate tootjate rühma, vaid ka seitsme valimisse kaasamata eksportiva tootja või eksportivate tootjate rühma turumajandusliku kohtlemise taotlused. Komisjon hankis kõik andmed, mida vajalikuks peeti, ning kontrollis turumajandusliku kohtlemise taotluses esitatud andmeid kõnealuse äriühingu tööruumides.

(67)

Liidus kehtiva ja juurdunud tava kohaselt uuritakse, kas seotud äriühingute rühm tervikuna täidab turumajandusliku kohtlemise tingimusi. Juhul kui tegemist on Hiina Rahvavabariigis asuva taotleja tütarettevõtjaga või on muu seotud äriühing otseselt või kaudselt kaasatud vaatlusaluse toote valmistamisse või turustamisse, uuritakse turumajandusliku kohtlemise taotlust eraldi seoses iga äriühinguga, samuti äriühingute rühma kui tervikuga.

(68)

Seda arvestades kontrolliti kümne eksportiva tootja, kelle koosseisu kuulus kuusteist juriidilist isikut, turumajandusliku kohtlemise taotlusi.

(69)

Leiti, et mitte ükski kümnest Hiina Rahvavabariigis asuvast koostööd tegevast eksportivast tootjast või eksportivate tootjate rühmast ei vasta tingimustele, mis võimaldaksid turumajanduslikku kohtlemist. Turumajandusliku kohtlemise taotluse uurimise käigus avastati eelkõige, et mitte ühelgi eksportival tootjal, kas üksikult või rühmana, ei ole ühte selget peamiste raamatupidamisdokumentide kogumit, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega. Uurimise käigus selgus ka, et seitse äriühingut või äriühingute rühma ei suutnud komisjonile tõendada, et varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist pole üle võetud iseloomulikke märkimisväärseid moonutusi. Lisaks sellele ei suutnud kolm kümnest äriühingust tõendada, et majandustegevusega seotud otsused tehakse lähtuvalt turul toimuvast, ilma märkimisväärse riigipoolse sekkumiseta, ning kulutused kajastavad turuväärtusi.

(70)

Lisaks sellele tehti ühe eespool osutatud äriühingu juures läbi viidud kontrollkäigu ajal kindlaks, et see oli oma turumajandusliku kohtlemise taotlusvormis esitanud eksitavaid ja puudulikke andmeid, eelkõige seotud äriühingu kohta. Äriühingu üldine koostöö oli äärmiselt puudulik ja seetõttu teavitati äriühingut algmääruse artikli 18 lõike 1 kohaldamise võimalusest ning paluti esitada selgitused. Laekunud kommentaarid kinnitasid koostöö puudumist, eriti seotud ettevõte puhul. Seetõttu otsustati ajutiselt, et äriühingut pole võimalik pidada koostööd tegevaks eksportivaks tootjaks, ja et kõik ajutised või lõplikud järeldused tehakse teadaolevate asjaolude põhjal algmääruse artikli 18 kohaselt.

(71)

Komisjon teavitas Hiina Rahvavabariigi asjaomaseid äriühinguid, Hiina Rahvavabariigi ametiasutusi ja kaebuse esitajat ametlikult turumajandusliku kohtlemise kohta tehtud järeldustest. Neile anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist, kui selleks on arvestatavad põhjused.

(72)

Mitu äriühingut avaldas nördimust selle üle, et komisjon pole suutnud vastata nende turumajandusliku kohtlemise taotlusele algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c ette nähtud kolme kuu jooksul. See peaks muutma uurimise menetlusvea tõttu ebaseaduslikuks ja komisjonil tuleks uurimine lõpetada kooskõlas Brosmanni kohtuasjas tehtud otsusega (4).

(73)

Komisjon tunnistab, et uurimist ja kohapeal Hiinas kontrollimist vajavate turumajandusliku kohtlemise taotluste suure hulga tõttu ei olnud käesoleval erijuhtumil võimalik turumajanduslikku kohtlemist ettenähtud aja jooksul määrata. Komisjon viitas ka Esimese Astme Kohtu hiljutisele otsusele, mille kohaselt turumajandusliku kohtlemise määramiseks algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c ette nähtud tähtaja ületamine pole iseenesest piisav põhjus dumpinguvastaseid meetmeid kohaldava määruse kehtetuks tunnistamiseks (5). Seetõttu lükati taotlus tagasi.

(74)

Lisaks sellele vaidlustas kuus äriühingut komisjoni hinnangu selle kohta, et neil puudub üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega. Komisjon uuris neid nõudeid põhjalikult ja leidis, et esitatud selgitustest ei piisa üldiste järelduste ümberlükkamiseks, mis tehti pärast kohapeal läbiviidud kontrolli. Konkreetsemalt oli uus teave teatud juhtudel vastuolus varem esitatud andmetega, kusjuures mõnel juhul esitasid äriühingud uut tõendusmaterjali, mida polnud esitatud või kättesaadavaks tehtud kohapeal läbi viidud kontrolli käigus.

(75)

Viis äriühingut vaidlustasid komisjoni järeldused, mille kohaselt neil ei õnnestunud tõendada, et varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist pole üle võetud iseloomulikke märkimisväärseid moonutusi. Saadud selgitused ei ole siiski sellise iseloomuga, mis võimaldaks komisjonil muuta pärast kohapeal läbi viidud kontrolli tehtud järeldusi. Konkreetselt ei esitanud äriühingud mingeid tõendeid, mis oleksid usaldusväärselt ümber lükanud komisjoni esialgsed järeldused selle kohta, et varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist on üle kantud moonutused, mis on seotud näiteks varade ja maakasutusõigustega.

(76)

Lõpuks, kaks äriühingut vaidlustasid järeldused, mille kohaselt nad ei suutnud tõendada, et majandustegevusega seotud otsused tehakse lähtuvalt turul toimuvast, ilma märkimisväärse riigipoolse sekkumiseta, ning kulutused kajastavad turuväärtusi. Konkreetselt ei olnud ühelt äriühingult saadud tõendid piisavad, et ümber lükata komisjoni järeldusi selle kohta, et riik sekkus äriühingu värbamispoliitikasse. Samal ajal esitas teine äriühingu uut ja vastuolulist teavet toormaterjali ostude kohta.

(77)

Eespool osutatud asjaolude põhjal järeldati, et mitte ükski esitatud väidetest ei olnud piisav turumajandusliku kohtlemise määramise kohta tehtud otsuste muutmiseks.

(78)

Eeltoodud asjaolude põhjal järeldati, et mitte ükski kümnest Hiina Rahvavabariigis asuvast koostööd tegevast eksportivast tootjast või eksportivate tootjate rühmast, kes taotlesid turumajanduslikku kohtlemist, ei suutnud tõendada, et nad vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele.

(79)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt kehtestatakse selle artikliga hõlmatud riikide suhtes vajaduse korral kogu riiki hõlmav tollimaks, välja arvatud juhtudel, kui äriühingud suudavad tõendada, et nad vastavad algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele. Selguse huvides esitatakse need kriteeriumid kokkuvõtlikult allpool:

(80)

Kolm valimisse kaasatud eksportivat tootjat ja seitse valimisse kaasamata eksportivat tootjat, kes taotlesid turumajanduslikku kohtlemist, taotlesid ka individuaalset kohtlemist juhul, kui neile ei võimaldata turumajanduslikku kohtlemist. Lisaks sellele taotlesid kaks samasse valimisse kaasatud eksportivat tootjat ning neli valimisse kaasamata eksportivat tootjat ainult individuaalset kohtlemist. Algmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt uuriti ainult valimisse kaasatud individuaalset kohtlemist taotlenud äriühinguid.

(81)

Arvestades asjaoluga, et kõik turumajandusliku kohtlemise taotlused lükati esialgu tagasi, ja tuginedes olemasolevatele andmetele, otsustati ajutiselt, et kõik valimisse kaasatud äriühingud, kes taotlesid individuaalset kohtlemist, vastavad individuaalset kohtlemist võimaldavatele tingimustele.

(82)

Seitse valimisse kaasamata koostööd tegevat eksportivat tootjat või eksportivate tootjate rühma esitasid algmääruse artikli 17 lõike 3 kohase individuaalse hindamise taotluse.

(83)

Komisjon ei ole selles menetluse etapis teinud ühtki otsust individuaalse hindamise taotluste kohta. Hindamine viiakse läbi ettenähtud ajal.

(84)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt arvutatakse normaalväärtus eksportivate tootjate jaoks, kellele pole määratud turumajanduslikku kohtlemist, kodumaiste hindade või võrdlusriigi arvestusliku normaalväärtuse alusel.

(85)

Komisjon viitas algatamisteates oma kavatsusele kasutada Vene Föderatsiooni kui sobivat võrdlusriiki normaalväärtuse kindlaksmääramiseks ja tegi huvitatud osapooltele ettepaneku esitada oma seisukohad.

(86)

Komisjon sai arvukalt vastuseid, milles väideti, et Venemaa ei ole sobiv võrdlusriik. Eelkõige viitas saadud teave asjaolule, et Venemaa portselaniturg põhineb toetustele ja on spetsialiseerunud dekoratiivportselanile, mille valmistamiseks kasutatakse kalleid materjale, samas kui vaatlusaluse toote kodumaine tootmine on suhteliselt väike võrreldes kodumaise tarbimisega. Lisaks kaitsevad Venemaa turgu mittetariifsed tõkked, näiteks sertifitseerimissüsteemid GOST. Seetõttu jõuti järeldusele, et Venemaa ei ole sobiv võrdlusriik.

(87)

Seetõttu uuris komisjon, millist muud riiki oleks mõistlik valida võrdlusriigiks ja saatis kirjad teadaolevatele tootjatele mitmes riigis, sealhulgas Tais, Indias, Malaisias, Türgis, Brasiilias, Ukrainas, Indoneesias, Egiptuses, Colombias, Lõuna-Koreas, Bangladeshis ja Argentinas, mille järel India, Türgi, Brasiilia ja Venemaa tootjad kinnitasid oma valmisolekut teha komisjoniga koostööd. Siiski vastas ainult kolm tootjat, vastavalt Brasiiliast, Taist ja Venemaalt, küsimustikule. Uurimine näitas, et Brasiilias on olemas kodumaine konkurentsivõimeline keraamiliste laua- ja kööginõude turg arvukate tootjate ja suhteliselt madala tollimaksuga. Lisaks analüüsiti Brasiilia koostööd tegeva tootja esitatud andmeid ja leiti, et tegemist on usaldusväärse teabega, mida on võimalik kasutada normaalväärtuse arvutamise alusena.

(88)

Arvestades eeltoodud asjaolusid ja menetluse selles etapis saadaval olnud andmeid, valiti Brasiilia esialgu asjakohaseks ja sobivaks võrdlusriigiks kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a.

(89)

Võttes arvesse, et kõik turumajandusliku kohtlemise taotlused lükati tagasi, määrati normaalväärtus kõikide Hiina eksportivate tootjate jaoks algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt andmete põhjal, mis saadi võrdlusriigis asuvalt tootjalt.

(90)

Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt selgitas komisjon esmalt välja, kas samasuguse toote müük Brasiilias sõltumatutele klientidele on tüüpiline. Leiti, et Brasiilia koostööd tegeva tootja samasuguse toote müük toimus Brasiilia siseturul tüüpilistes kogustes, võrreldes liitu eksporditud vaatlusaluse toote müügiga valimisse kaasatud eksportivate tootjate poolt.

(91)

Seejärel uuris komisjon, kas sellist müüki võib algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimuvaks. Selleks tehti kindlaks kasumliku müügi osakaal sõltumatutele klientidele. Müügitehing loeti kasumlikuks, kui ühiku hind oli tootmismaksumusega võrdne või sellest kõrgem. Sel viisil tehti kindlaks Brasiilia tootja tootmiskulu uurimisperioodi jooksul.

(92)

Nende tooteliikide puhul, mille müügist riigi siseturul rohkem kui 80 % toimus kuludest kõrgema hinnaga ja mille keskmine kaalutud müügihind oli võrdne ühiku keskmiste kaalutud tootmiskuludega või ületas neid, arvutati normaalväärtus tooteliigi kohta kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi tegelike hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli kasumlik või mitte.

(93)

Kui tooteliigi kasumlik müük moodustas seda liiki toote müügi kogumahust kuni 80 % või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli ühiku tootmiskuludest väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati kõnealuse tooteliigi üksnes kasumliku omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena uurimisperioodil

(94)

Tooteliikide puhul, mida ei müüdud kasumlikult, arvutati normaalväärtus nii, et Brasiilia tootja tootmiskuludele liideti müügi-, üld- ja halduskulud ning Brasiilia tootja kasumlikult müüdud tooteliigi kasumimarginaal.

(95)

Kuna kõigi koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul, kellele võimaldati individuaalne kohtlemine, toimus eksportmüük otse sõltumatutele klientidele liidus, määrati ekspordihind kindlaks vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(96)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasehinna alusel. Dumpingumarginaalide määramiseks võrreldi valimisse kaasatud eksportijate individuaalseid tehasehindu võrdlustootja omamaise müügi hindadega või asjakohasel juhul arvutatud normaalväärtusega.

(97)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Vajaduse korral võeti kohandamisel arvesse kaubanduslikku tasandit, füüsikaliste omaduste erinevust ja teisi tegureid, mis mõjutavad hindade võrreldavust, eriti „margitoote kujundamist”.

(98)

Esiteks uuriti, kas kaubandustasandi kohandus kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 10 punktiga d on õigustatud. Sellega seoses leiti, et Hiina eksport toimus peamiselt hulgimüügi tasandil, kuid võrdlusriigis toimus müük ka jaetasandil. Edasise uurimisega tuvastati, et erinevad turustusahelad mõjutasid hinnataset mõlemal turul, mõjutades sellega ka ekspordihinna ja normaalväärtuse õiglast hinnavõrdlust. Lisaks näitas uurimine, et põhiosa Hiina ekspordimüügist toimus suurtes kogustes, samal ajal kui põhiosa omamaisest müügist võrdlusriigis toimus väiksemates kogustes, mille tagajärjel tekkisid kahel asjaomasel turul hinnaerinevused samal kaubandustasandil. Seetõttu kohandati ekspordihinna ja normaalväärtuse õiglase hinnavõrdluse tagamiseks normaalväärtust hinnaerinevuste alusel samal kaubandustasandil võrdlusriigis ja vajaduse korral hinnaerinevuste alusel, mis tuvastati seoses müüdud kogustega igal kaubandustasandil.

(99)

Teiseks uuriti, kas algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti a kohane füüsikaliste omaduste erinevuse kohandus on õigustatud. Sellega seoses tehti uurimise käigus kindlaks, et Hiina eksportivad tootjad liigitavad oma tooted kuni viide erinevasse kvaliteediklassi, mida märgistatakse tähtedega A kuni E ja mille hinnad erinevad märkimisväärselt. Eksport liitu koosneb suuremas osas A, B või C klassi toodetest või nende kombinatsioonist. Kõnealune kvaliteediklassideks liigitamine ei ole paraku üldine ega põhine kogu tootmisharule kohaldatavatel üldstandarditel, vaid on pigem ettevõttesisene ja annab võimaluse erinevate hindade määramiseks. Kuid võrdlusriigi tootja müüb Brasiilia siseturul ainult A klassiga võrdsustatavat toodangut ning seetõttu leiti, et hinnavõrdlus on mõjutatud. Seetõttu kohandati Hiina A klassi ekspordihinda kõrgemaks, et see oleks võrreldav toodanguga, mida võrdlustootja müüb Brasiilia turul.

(100)

Kolmandaks tehti uurimise käigus kindlaks, et Brasiilia tootja müüb Brasiilia turul ainult margitooteid, samal ajal kui Hiina eksportivad tootjad ei müü margitooteid, vaid keraamilisi laua- ja kööginõusid pigem niinimetatud omatoodete või argitoodetena. Klientide arusaamade kohaselt esindavad margitooted teatud mainet, tagatud kvaliteeti ja kujundust, mis omakorda tõstab turuhindu, samal ajal kui argi- ja omatooteid, ehkki neil on samasugused füüsikalised ja tehnilised omadused, müüakse tavaliselt tunduvalt madalama hinnaga. Arvestades, et margitoote lisaväärtust pole üldiselt võimalik hinnata konkreetsete arvnäitajate abil, sest see sõltub paljudest erinevatest teguritest, nagu näiteks tarbijate arusaamad, margitoote tuntus, ning muudest mõjuritest, mida ei ole võimalik kvantifitseerida, kinnitas Brasiilia tootja seoses käesoleva juhtumiga, et tema keraamilisi margitooteid on Brasiilia turul võimalik müüa oluliselt kõrgemate hindadega kui muid kaubamärgita tooteid (argitooteid). Seetõttu kohandati algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k kohaselt ka normaalväärtust.

(101)

Lisaks võeti vajaduse korral kohandamisel arvesse transpordi-, kindlustus-, käitlemis- ja lisakulusid, pakendamis- ja laenukulusid ning pangatasusid kõikidel juhtudel, kui need osutusid põhjendatuks ja täpseks ning kui tõendid neid kinnitasid.

(102)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 määrati eksportivate tootjate puhul, kellele võimaldati individuaalne kohtlemine, dumpingumarginaalid kindlaks võrdlusriigis selle tooteliigi suhtes kehtiva kaalutud keskmise normaalväärtuse ja iga äriühingu puhul selle tooteliigi suhtes kehtiva kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel ja väljendati protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata.

(103)

Valimisse mitte kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate jaoks arvutati valimisse kaasatud eksportivate tootjate dumpingumarginaalide põhjal kaalutud keskmine. Sellest lähtuvalt on valimisse mitte kaasatud eksportivate tootjate jaoks määratud ajutine dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsentides CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, 26,6 %.

(104)

Selleks et arvutada üleriigiline dumpingumarginaal, mida kohaldatakse koostööst hoidunud või mitte teadaolevate Hiina RV eksportivate tootjate suhtes, määrati esiteks kindlaks koostöö tase; selleks võrreldi koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud andmeid liitu suunatud ekspordi mahu kohta vastava Eurostati statistikaga.

(105)

Käesoleva uurimise raames hinnati Hiina Rahvavabariigi poolset koostööd killustatud tootmisharu kohta kõrgeks, sest endast teada andnud eksportivad tootjad esindasid üle 60 % kogu Hiina Rahvavabariigist liitu suunatud vaatlusaluste toodete koguekspordist. Seetõttu määrati kõikidele teistele eksportivatele tootjatele kohaldatav üleriigiline marginaal, kasutades valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele tüüpiliste tooteliikide ja mahtude jaoks määratud kõrgeima dumpingumarginaali kaalutud keskmist. Selle alusel määrati esialgseks üleriigiliseks dumpingutasemeks 58,8 % CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata.

(106)

Sellest lähtuvalt on ajutised dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsentides CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, järgmised:

(107)

Liidu kogutoodangu kindlaksmääramiseks kasutati kogu kättesaadavat teavet liidu tootjate kohta, kaasa arvatud kaebuses esitatud andmed ja ettepanekud seoses tootjatega, kes ei andnud endast käesoleva uurimise raames teada. Samasuguste toodete kogutoodangut liidus hinnati Euroopa ja riiklike ühenduste esitatud andmete ekstrapoleerimise teel, võrreldi vastastikku üksiktootjate esitatud andmetega ning teaduslikes uurimustes ja statistilistes allikates toodud andmetega.

(108)

Uurimisperioodi jooksul valmistasid liidus samasuguseid tooteid rohkem kui 200 liidu tootjat. Eelnevat põhjendust arvesse võttes leiti, et liidu kogutoodang uurimisperioodil oli hinnanguliselt umbes 240 200 tonni. Liidu tootjad, kelle toodang moodustab liidu kogutoodangu, moodustavad algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses liidu tootmisharu (edaspidi „liidu tootmisharu”). Liidu tootmisharu jaotati kaheks osaks: VKEd ja suuremad ettevõtjad. VKEd andsid kõnealusel ajavahemikul 42 % liidu kogutoodangust. Kahtlemata jaotub liidu tootmine äärmiselt ebaühtlaselt, koondudes siiski Tšehhi Vabariiki, Prantsuse Vabariiki (Prantsusmaa), Saksamaale, Itaaliasse, Poola Vabariiki (Poola), Portugali Vabariiki (Portugal), Rumeeniasse, Hispaania Kuningriiki (Hispaania) ning Suurbritanniasse ja Põhja-Iirimaale (Ühendkuningriik).

(109)

Uurimisaluste toodete tarbimise ulatus liidus tehti kindlaks Eurostati andmete põhjal impordi kohta ning liidu tootmisharu müügi kohta liidu turul esitatud andmete põhjal.

(110)

Nende andmete alusel arenes liidu tarbimine järgmiselt:

Tabel 1

(111)

Keraamiliste laua- ja kööginõude kogutarbimine liidus vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul 12 % võrra. Peamine, 17 % suurune langus toimus ajavahemikus 2008–2009.

(112)

Täheldatud tarbimise üldine vähenemine vaatlusaluse perioodi jooksul on seotud 2009. aasta majanduskriisist taastumise mõjudega. Keraamiliste laua- ja kööginõude turu väljavaated on head (6).

(113)

Eurostati andmete põhjal kujunesid vaatlusaluste toodete impordi maht, turuosa ja keskmised hinnad järgmiselt:

Tabel 2

(114)

Vaatlusalusel perioodil Hiinast liitu suunatud impordi kogumaht vähenes perioodi jooksul rohkem kui 9 % võrra ja moodustas 485 814 tonni. Siiski tuleks märkida, et protsentuaalselt vähenes import Hiinast vähem kui ELi kogutarbimine. Kogu vaatlusaluse ajavahemiku analüüs näitab, et Hiina impordi turuosa suurenes tegelikult 64,8 %-lt 2008. aastal kuni 66,9 %-ni uurimisperioodil.

(115)

Impordihind tõusis vaatlusaluse perioodi jooksul 17,7 % võrra, 1 274 eurolt tonni kohta kuni 1 499 euroni tonni kohta. Tegemist on vaatlusaluse toote koguimpordi keskmise impordihinnaga tonni kohta, mis tähendab, et muutused toodete valikus võivad seda suundumust mõjutada.

(116)

Hindade allalöömise väljaselgitamiseks võrreldi valimisse kaasatud liidu tootjate sõltumatutele klientidele pakutavaid kaalutud keskmisi müügihindu liidu turul, kohandatuna tehasehindade tasemele, see tähendab, arvates maha veokulud liidus ning hinnaalandused ja hinnavähendid, koostööd tegevate Hiina Rahvavabariigi eksportijate vastavate kaalutud keskmiste hindadega esimesel müügil sõltumatule kliendile liidu turul, st millest olid hinnaalandused maha arvatud ning mis olid vajaduse korral kohandatud CIF-hindadega liidu piiril ning ka kehtivate tollimaksude, tollivormistuskulude ja impordijärgsetele kuludega. Madalama klassi toodete hinnad kohandati A klassi hinnatasemega, sest leiti, et tarbija seisukohalt lähtudes konkureerisid madalama klassi tooted A klassi toodetega. See järeldus on esitatud ka eespool põhjenduses (61). Liidu tootmisharu hinnad kohandati ka kaubandustasandi erinevustega ja vajaduse korral seati eesmärk neutraliseerida margitoote kujundamisega seotud hinnaelemendid.

(117)

Võrdlus näitas, et uurimisperioodi jooksul lõi Hiina Rahvavabariigist pärit vaatlusaluste toodete dumpinguhinnaga müük ELis tootmisharu müügihinnad liidus 26,3–47, 6 % võrra alla (väljendatuna protsendina liidu tootmisharu müügihinnast).

(118)

Komisjon uuris algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki asjakohaseid majandustegureid ja näitajaid, mis mõjutavad liidu tootmisharu olukorda.

(119)

Makroökonoomilisi näitajaid (toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, tööhõive, tootlikkus ja dumpingumarginaalide ulatus) hinnati kogu liidu tootmisharu tasandil. Hinnang põhines Euroopa ja riiklike ühenduste esitatud andmetel, mida võrreldi vastastikku liidu tootjate esitatud andmete ja kättesaadavate ametlike statistiliste andmetega.

(120)

Mikroökonoomiliste näitajate (varud, müügihinnad, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus, kapitali kaasamise võime, töötasud ja tootmiskulu) analüüs viidi läbi valimisse kaasatud liidu tootjate tasandil. Hinnang põhines nende esitatud ja põhjalikult kontrollitud teabel.

(121)

Teatud mikroökonoomiliste näitajate (müügihind, kasumlikkus, investeeringutasuvus ja tootmiskulu) osas kaaluti konkreetsesse rühma kuuluvate kaasatud äriühingute tulemusi vastavalt selle rühma osale liidu kogutoodangus (lähtudes iga rühma tootmismahtude osakaalust kogu keraamiliste lauanõude sektoris – 42 % VKEd, 58 % mitte-VKEd). Lõpptulemusena tehti kindlaks, et suurte äriühingute näitajad ei moonutanud kahjuanalüüsi, samas kajastati väiksemate äriühingute olukorda, kes üheskoos esindasid suurt osa liidu toodangus, võimalust mööda asjakohaselt.

(122)

Liidu tootmisharu toodangu, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise arengut vaatlusaluse perioodi jooksul kirjeldatakse allolevas tabelis.

Tabel 3

(123)

Liidu tootmisharu toodang vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul 15 % võrra. Üldjoontes on tootmise langus ilmsem kui liidu tarbimise vähenemine sama perioodi jooksul. Tootmine ei kasvanud 2010. aastal samas tempos kui tarbimine.

(124)

Liidu tootmisharu tootmisvõimsus vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul 13 % võrra. Sellele vaatamata jätkas tootmisharu võimsuse rakendusaste vähenemist, kokkuvõttes 2 %-lt kuni 74,1 %-le.

(125)

Liidu tootmisharu müük liidu turul sõltumatutele klientidele vähenes kiiremini (8 % rohkem) kui tarbimine vaatlusaluse perioodi jooksul. Tuleb märkida, et ajavahemikus 2009–2010 müügimahu langus jätkus, samal ajal kui liidu tarbimine suurenes 8 % võrra.

Tabel 4

(126)

Liidu tootmisharu turuosa vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul 9 % ehk 2,1 protsendipunkti võrra.

Tabel 5

(127)

Tööhõive vähenes kogu vaatlusaluse perioodi jooksul ning langes 21 % võrra. Suundumus järgib sama skeemi, mis on omane müügimahu langusele liidu turul sõltumatutele klientidele.

Tabel 6

(128)

Liidu tootmisharu tööjõu tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna töötaja kohta aastas, suurenes vaatlusaluse perioodi jooksul 8 % võrra. See saavutati osaliselt seoses liidu tootmisharu pingutustega vastusena Hiinast saabuvale dumpinguhinnaga impordile.

Tabel 7

(129)

Dumpingumarginaale käsitletakse eespool dumpingu jaotises. Kõik kindlaksmääratud marginaalid on miinimumtasandist märgatavalt suuremad. Seetõttu ei saa dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hindu arvestades pidada tegelikke dumpingumarginaale väheoluliseks.

(130)

Liidu tootmisharu lõppvarude tase vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul absoluutarvudes 14 % võrra. Uurimine näitas, et seda tüüpi tootmisharu puhul, mis töötab peamiselt tellimuste alusel, ei ole tegemist ohule viitava näitajaga.

Tabel 8

(131)

Liidu tootmisharu müügihinnad liidu turul vähenesid vaatlusaluse perioodi jooksul 12 % võrra.

Tabel 9

(132)

Liidu tootmisharu kasumlikkuse, rahavoo, investeeringutasuvuse (IT), kapitali kaasamise võime, investeeringute ja töötasude arengut vaatlusaluse perioodi jooksul kirjeldatakse allpool tabelis:

Tabel 10

(133)

Liidu tootmisharu kasumlikkus langes vaatlusalusel perioodil 0,7 protsendipunkti võrra. Kasumlikkuse madalaim tase saavutati 2010. aastal, kui langus ulatus 4,1 protsendipunktini ajavahemikul 2008–2010.

(134)

Tuleb rõhutada, et liidu tootmisharu oli juba vaatlusaluse perioodi alguses haavatavas seisundis Hiinast liidu turule suunatud madala hinnaga impordi väga suure mahu tõttu, mis kasvas tugevalt aastatel 2002–2004 ja mis oli saavutanud märkimisväärse turuosa impordikvoodi kaotamise tõttu sedalaadi impordile alates 2005. aastast. See tõi kaasa suured ümberkorraldused sektoris, mis oli vaatlusaluse perioodi alguses väljakujunemise lõppjärgus.

(135)

Seetõttu ei saa vaatlusaluse perioodi alguses saavutatud tulu lugeda normaalseks tuluks, võttes arvesse vaatlusalusele perioodile eelnenud arengut. Kuna selle kohta ei tehtud ühtki ettepanekut, otsustati ajutiselt kasutada teise laialt levinud ja olulise tarbijatoote, mille kohta on läbi viidud dumpinguvastane uurimine, nimelt nahkjalatsid, normaalset kasumimäära usaldusväärse võrdlusalusena. Kõnealune kasumimäär on 6 % (7). Seega on selge, et liidu tootmisharu üldiselt poleks vaatlusalusel perioodi jooksul kuidagi suutnud saavutada kasumimäära, mida võib pidada selle toote jaoks vastuvõetavaks.

(136)

Liidu tootmisharu üldine rahavoog kasvas vaatlusaluse perioodi jooksul märkimisväärselt. Siiski on kasv seotud teatud suuremate ja hästi toimivate äriühingutega – VKEde puhul suundumus ei kehtinud. Netoinvesteeringud vähenesid 33 % võrra. Tuleb ka märkida, et vaatlusaluse perioodi lõpuks kahanes VKEde investeeringute tase peaaegu olematuks. Ainult kaks mitte-VKEd sai endale vaatlusalusel perioodil lubada teatud märkimisväärsete investeeringute tegemist. Investeeringutasuvuse langus oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul kõrgem kui kasumlikkuse vähenemine.

(137)

2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal suurenes keskmine töötasu töötaja kohta 2 % võrra. Selline tööjõukulu suurenemine jääb märkimisväärselt alla tööjõukulu arengule vaatlusaluse perioodi jooksul liidus üldiselt, mis viitab asjaolule, et liidu tootmisharu püüdis hoida töötasusid võimalikult madalal.

(138)

Tootmiskulu vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul 10 % võrra.

Tabel 11

(139)

Uurimisega tehti kindlaks, et kahjule osutavad näitajad, näiteks tootmise maht, võimsus, müük sõltumatutele klientidele ja tööhõive, halvenesid vaatlusaluse perioodi jooksul.

(140)

Lisaks sellele arenesid liidu tootjate finantstulemustega seotud kahju näitajad, nagu kasumlikkus, investeeringud ja investeeringutasuvus, vaatlusaluse perioodi jooksul negatiivses suunas.

(141)

Kokkuvõttes tekkis sektoris olukord, kus kulutasuvuse rahuldav kasumimäär jäi saavutamata ja selle näitajad isegi halvenesid vaatlusaluse perioodi jooksul. Liidu tootmisharu müügihindade pidev langus viis selleni, et teatud hetkel ei teeninud tootmisharu peaaegu üldse kasumit.

(142)

Ehkki liidu tootmisharu tootlikkus kasvas vaatlusaluse perioodi jooksul, saavutati see suurte pingutustega Hiina dumpinguhinnaga impordi jõulise pealetungi tagasitõrjumiseks.

(143)

Eespool toodud põhjendusi arvesse võttes tehakse esialgne järeldus, et liidu tootmisharu on saanud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(144)

Algmääruse artikli 3 lõike 6 ja lõike 7 kohaselt uuriti, kas dumpinguhinnaga import Hiinast on põhjustanud liidu tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks pidada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud samal ajal liidu tootmisharule kahju tekitada, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(145)

Uurimine näitas, et liidu tarbimine vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul 12 % võrra. Samal ajal kui dumpinguhinnaga impordi maht Hiinast vähenes umbes 9 % võrra, suurenes selle turuosa. Lisaks sellele vähenes liidu tootmisharu müügimaht 20 % võrra ja turuosa kahanes 23 %-lt 2008. aastal 20,9 %ni uurimisperioodi jooksul.

(146)

Ajavahemikul 2009. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni suurenes liidu tarbimine, samal ajal kui liidu tootmisharu turuosa kahanes, vastupidiselt Hiinast saabuva dumpinguhinnaga impordile, mille turuosa kasvas sellel ajavahemikul märkimisväärselt.

(147)

Hiinast dumpinguhinnaga imporditud kaupade hinnad tõusid vaatlusaluse perioodi jooksul. Isegi kui Hiinast imporditud kaupade keskmine hind tõusis vaatlusalusel perioodil 18 % võrra, jäid kaupade hinnad püsivalt oluliselt madalamaks kui liidu tootmisharu müügihinnad ja avaldasid järjekindlalt, eriti uurimisperioodi jooksul, survet liidu turuhindadele. Järelikult saab liidu tootmisharu müügihindade ja kasumlikkuse languse põhjuseks liidu turul pidada hindade allalöömist, mille põhjustas Hiinast liidu turule suunatud dumpinguhinnaga import. Liidu tootmisharu tootmiskulu ja tööhõive taseme langus näitavad pingutusi, mida liit tegi, et kõnealusele impordile reageerida.

(148)

Eespool kirjeldatud asjaolude põhjal järeldati, et Hiinast pärit importkaupade kohalolek ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga importkaupade turuosa suurenemine ning liidu tootmisharu hindade järjekindel allalöömine mängivad määravat rolli olulise kahju tekitamisel liidu tootmisharule, mis avaldub viimase halvas finantsolukorras ja suurema osa kahjunäitajate halvenemises.

(149)

Muud tegurid, mida põhjuslike seoste kontekstis uuriti, on nõudluse areng liidu turul ja selle jaotumine, liidu tootmisharu ekspordi tulemuslikkus, uurimisaluste toodete import teistest riikidest, konkurentsivastased tavad liidu turul, tootmismeetodite erinevused ja teisene turg. Analüüsiti ka muid tegureid.

(150)

Impordi maht teistest kolmandatest riikidest vaatlusaluse perioodi jooksul on esitatud alltoodud tabelis. Kogus ja hinnasuundumused põhinevad Eurostati andmetel.

Tabel 12

(151)

Import kolmandatest riikidest vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul 12 % võrra, samal ajal jäi selle impordi turuosa peaaegu muutumatuks.

(152)

Tuleb märkida, et teistest kolmandatest riikidest imporditud kauba keskmised hinnad tõusid vaatlusaluse perioodi jooksul 6 % võrra, jäädes järjekindlalt kõrgemaks kui Hiinast eksporditud kaupade keskmised müügihinnad (68 % võrra uurimisperioodi jooksul).

(153)

CCCLA märkis ära, et import Türgist kasvas aastatel 2010–2011 kaheksa protsendi võrra, Türgist imporditud kaupade hinnad olid väidetavalt ainult u 20 % võrra kõrgemad kui Hiinast imporditud kaupade hinnad.

(154)

Seoses selle väitega tuleb märkida, et kui võrrelda olukorda vaatlusaluse perioodi alguses ja lõpus, siis Türgi impordi maht suurenes 10 % või 1,1 protsendipunkti võrra, kuid nende keskmised hinnad jäid järjekindlalt märgatavalt kõrgemaks (37 % kuni 60 % võrra) kui Hiina impordi hinnad. Lisaks sellele ei moodustanud nende turuosa kunagi rohkem kui 5,6 %. Seetõttu on raske teha järeldust, et oluline kahju liidu tootmisharule tekkis impordi tõttu Türgist.

(155)

Eelkirjeldatud asjaolude põhjal järeldati, et import muudest kolmandatest riikidest ei mõjutanud oluliselt liidu tootmisharu olukorda.

(156)

Saksamaal asuv importijate ühendus ja selle mõned liikmed teatasid, et uurimisaluste keraamiliste toodete turg on lõpptarbijahindade, müügikanalite ja toodete kvaliteedi põhjal jagunenud vähemalt kolmeks segmendiks: esmaklassilise (kõrge kvaliteet, kõrged hinnad), keskmise/madala klassi kauba (keskmine/madal kvaliteet, keskmised/madalad hinnad) ja eritoodete (näiteks dekoratiivesemed, suveniirid, potid ja hotelliportselan) segmendiks. Kinnituste kohaselt müüakse põhiosa liidu toodangust luksuskauba ja/või eritoodete turul, samal ajal kui Hiinast imporditud kaubad teenindavad madala hinna turusegmenti. Liidu tootmisharu sihtmärgiks on enamasti pigem butiigimüük kui kohad, kus tavatarbijad sisseoste teevad. Seetõttu ei saavatki Hiinast imporditud kaubad liidu toodanguga otseselt konkureerida.

(157)

Uurimine siiski ei kinnitanud neid väiteid. Esiteks tuleb märkida, et samasugused tooted ei hõlma kõnealuste osapoolte viidatud teatud esemeid, nagu näiteks dekoratiivesemed (vt põhjendused (51) ja (52)). Teiseks näitas uurimine, et praegu teenindab liidu toodang kõiki turge, nagu ka Hiina import. Tegelikkuses kuulub asjaomane osa Hiinast imporditud kaupadest esmaklassiliste või eritoodete segmendi alla. Üks Ühendkuningriigi importija teatas, et impordib Hiinast esmaklassilist kaupa, samal ajal viitas rühm ELi ettevõtjaid, kellel on Hiinas tootmishuvid, väga kõrgetele hindadele, mida nad nõuavad liidu turul Hiinast pärit peenkeraamikatoodete eest.

(158)

Viimasena viidatakse jaotisele B.1.2 eespool, milles järeldati, et kõiki vaatlusaluste toodete ja samasuguste toodete tüüpe vaadeldakse kui ühte toodet. Seda arvestades tuleks analüüs läbi viia vaatlusaluste toodete ja samasuguste toodete tasandil. Seetõttu ei ole võimalik toetada ühtki taotlust, mis puudutab üksikut segmenti.

(159)

Üks Euroopa importijate ning jaemüüjate ühendus ja CCCLA viitasid nõudluse vähenemisele liidus. Üks valimisse kaasamata importija väitis, et nõudlus portselani järele, eriti kõrvaltoodete ja lisatarvikute osas ning erasektoris, on järsult langenud ja olemasolev nõudlus on äärmiselt mitmekesine. Samamoodi väitsid mitmed osapooled, et tarbijad otsivad moesuundumuste muutuste tõttu praegu taskukohaseid keraamilisi laua- ja kööginõusid. Hulgimüügi seisukohalt vaadates on kalli hinnaga esmaklassiliste kaupade turg kokku tõmbumas ja see suundumus jätkub järgmistel aastatel.

(160)

Eespool nimetatud Euroopa importijate ning jaemüüjate ühenduse väitel selgitab nõudluse vähenemine liidu tootjate müügi ja toodangu langust vaatlusaluse perioodi jooksul.

(161)

CCCLA väitis, et kaebus näitas tarbimise taseme tugevat kõikumist liidus vaatlusaluse perioodi jooksul, kooskõlas üldiste makroökonoomiliste tingimustega. CCCLA kinnitusel arenesid kahju põhjustavad tegurid vaatlusaluse perioodi jooksul paralleelselt nõudluse kõikumisega liidus ja teistel turgudel ning nii liidu tootjate kui ka Hiinast imporditud kauba müük reageeris nõudluse muutusele.

(162)

Üks Saksamaal asuv importijate ühendus ja selle mõned liikmed teatasid, et Hiina impordi näitajad pärast liidu 2004. aasta laienemist ning impordikvootide tühistamine kõnealustele toodetele alates 1. jaanuarist 2005 osutavad väga suurele odavamate lauanõude nõudlusele liidu turul aastatel 2002–2005, millele järgnes langus ajavahemikul 2005–2010. Väidetavalt liidu tootjad ei soovinud või ei suutnud sellist nõudlust rahuldada.

(163)

Vastuseks nendele väidetele viidatakse esiteks jaotisele B.1.2 eespool, kus tehti järeldus, et kõiki vaatlusaluste toodete ja samasuguste toodete tüüpe vaadeldakse kui ühte toodet. Taotlused, mis puudutavad teatud valikuid, ei ole seetõttu asjakohased ning analüüs tuleks läbi viia vaatlusaluste toodete ja samasuguste toodete tasandil.

(164)

Teiseks, väitele, et kahju põhjustavad tegurid arenesid paralleelselt nõudluse kõikumisega teistel eksporditurgudel, räägib vastu asjaolu, et valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordi tulemuslikkus arenes vaatlusaluse perioodi jooksul positiivselt.

(165)

Kolmandaks, nagu järeldati jaotises D.2 eespool, vähenes tarbimine vaatlusaluse perioodi jooksul. Miski ei kinnita väidet, nagu poleks liidu tootjad soovinud või suutnud rahuldada väga suurt nõudlust odavamate lauanõude järele liidus. Vastupidi, uurimine tegi kindlaks, et liidu tootjad rahuldasid vaatlusaluse perioodi jooksul nõudlust eri tüüpi, sealhulgas odavate lauanõude järele. Isegi kui tarbimise taseme kõikumisi liidus vaatlusaluse perioodi jooksul oleks võimalik seostada liidu tootmisharu madala tulemuslikkusega mingil ajavahemikul, ei saa selle mõju üldiselt pidada nii tugevaks, et see suudaks katkestada põhjusliku seose dumpinguhinnaga impordi ja kahju vahel, mida tootmisharu kannatas uurimisperioodi jooksul.

(166)

Seda arvestades lükati taotlused tagasi.

(167)

Eurostati (ekspordi maht) ja valimisse kaasatud liidu tootjate andmete (eksportkauba keskmine hind) kohaselt arenes liidu tootmisharu eksport vaatlusaluse perioodi jooksul järgmiselt:

Tabel 13