(1)

Nõukogu 17. jaanuari 2012. aasta määrusega (EL) nr 44/2012, millega määratakse 2012. aastaks kindlaks kalapüügivõimalused ELi vetes ning ELi laevade kalapüügivõimalused teatavates väljaspool ELi asuvates vetes teatavate selliste kalavarude ja kalavarude rühmade püügiks, mis kuuluvad rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse, (2) on kehtestatud kvoodid 2012. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2012. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

(1)

Nõukogu 17. jaanuari 2012. aasta määrusega (EL) nr 44/2012, millega määratakse 2012. aastaks kindlaks kalapüügivõimalused ELi vetes ning ELi laevade kalapüügivõimalused teatavates väljaspool ELi asuvates vetes teatavate selliste kalavarude ja kalavarude rühmade püügiks, mis kuuluvad rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse, (2) on kehtestatud kvoodid 2012. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2012. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

(1)

Nõukogu 17. jaanuari 2012. aasta määrusega (EL) nr 44/2012, millega määratakse 2012. aastaks kindlaks kalapüügivõimalused ELi vetes ning ELi laevade kalapüügivõimalused teatavates väljaspool ELi asuvates vetes teatavate selliste kalavarude ja kalavarude rühmade püügiks, mis kuuluvad rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse, (2) on kehtestatud kvoodid 2012. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2012. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

(1)

Nõukogu 17. jaanuari 2012. aasta määrusega (EL) nr 44/2012, millega määratakse 2012. aastaks kindlaks kalapüügivõimalused ELi vetes ning ELi laevade kalapüügivõimalused teatavates väljaspool ELi asuvates vetes teatavate selliste kalavarude ja kalavarude rühmade püügiks, mis kuuluvad rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse, (2) on kehtestatud kvoodid 2012. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2012. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

(1)

Euroopa Liit on rahastanud liikmesriikide poolt kalanduse kontrolli ja rakendamise valdkonnas võetud meetmeid alates 1990. aastast kooskõlas nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (2) sätestatud eesmärkidega.

(2)

Määruses (EÜ) nr 861/2006 on lisaks muudele meetmetele sätestatud ELi finantsmeetmed kalanduse kontrolli, inspekteerimise ja järelevalve kulude jaoks ajavahemikul 2007–2013. Komisjoni määrusega (EÜ) nr 391/2007 (3) on kehtestatud nende meetmete rakendamise üksikasjalikud eeskirjad.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 693/2011 (4) on muudetud kuupäeva, mis ajaks liikmesriigid peavad komisjonile esitama iga-aastase kalanduse kontrollikava.

(4)

Lihtsustamise eesmärgil ning mõnede investeeringute madalaid kulusid arvestades on asjakohane aktsepteerida alla 40 000-eurose maksumusega projekte ilma liikmesriikidelt põhjendust nõudmata.

(5)

Eelmaksetaotlusi tõendavate dokumentide suhtes kehtivad eeskirjad tuleks viia vastavusse komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (5) asjakohaste sätetega.

(6)

Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgi peaks liikmesriikidel olema selge arusaam eeskirjadest, mida nad peavad järgima, et saada kalanduse kontrolli ja rakendamise valdkonnas kulude tekkimise korral ELi finantsabi.

(7)

Eeskirju, mida kohaldatakse ELi rahalise toetuse andmisel liikmesriikide kontrollikavade suhtes, tuleks lihtsustada ja selgemaks muuta.

(8)

Kontrolli ja rakendamise valdkonnas võivad investeeringuid teha pädevad riiklikud asutused, haldusasutused või erasektor. Sellega seoses tuleks kohandada kuluaruannet.

(9)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 391/2007 vastavalt muuta.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

(1)

Artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:

(2)

Artikli 5 punkt c jäetakse välja.

(3)

Artikli 10 pealkiri asendatakse pealkirjaga „Eelmaksed”.

(4)

Artikli 10 lõikes 1 asendatakse sõna „ettemaksena” sõnaga „eelmaksetena”.

(5)

Artikli 10 lõige 2 asendatakse järgmisega:

(6)

IV lisa punkti a alapunkt iv asendatakse järgmisega:

(7)

V lisa muudetakse järgmiselt:

(8)

VI lisa punkt x asendatakse järgmisega:

(9)

VII lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

(1)

Kooskõlas nõukogu rakendusotsuse 2011/344/EL (2) artikli 3 lõikega 9 vaatas komisjon koos Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) ning Euroopa Keskpangaga (EKP) konsulteerides viiendat korda läbi edusammud, mida Portugali ametiasutused on kokkulepitud meetmete rakendamisel majandusliku ja rahandusliku kohandamise programmi („programm”) alusel saavutanud, samuti nende tõhususe ning majandusliku ja sotsiaalse mõju.

(2)

Portugali majandus tasakaalustub oodatust kiiremini. Võrreldes stabiilse esimese kvartaliga vähenes reaalne sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta teises kvartalis oluliselt, st 1,2 %. Kogu aastaks prognoositav majanduslangus jääb muutumatule -3 % tasemele. Jooksevkonto puudujääk kahaneb oodatust kiiremini – kui vaid kaks aastat tagasi oli see peaaegu 10 % SKPst, siis 2012. aastal on see langenud 3 %-ni. Nimetatud kohanduse põhjuseks on hästi toimiv eksport ja impordi kiire vähenemine. Tulevikus mõjutab majandustegevust välisnõudluse vähenemine ja eelarve täiendav konsolideerimine. Seetõttu on SKP kasvuprognoosi 2013. ja 2014. aastaks korrigeeritud umbes ühe protsendipunkti võrra allapoole, st tasemele ligikaudu -1 % ja +1 %.

(3)

Vaatamata eelarve täpsele täitmisele kulude poolel, nähtub kuni juulini esitatud andmetest, et 2012. aastal on eelarvelõhe võrdluses eelarvekavadega 1¾ % SKPst. Ehkki prognoositust kiirem kohandamine sisenõudluselt ekspordi suunas on rõõmustav, mõjutab see eelarve täitmist kahel viisil. Esiteks mõjutab see kõige negatiivsemalt tööjõumahukaid riigisiseseid majandussektoreid, näiteks ehitust, ja sellest tulenev kõrgem tööpuuduse määr on koormav sotsiaalkindlustuse eelarvele. Teiseks langeb tootmisest ja tarbimisest saadava maksutulu osakaal, tuues kaasa märkimisväärse tulude alalaekumise. Kasvutegurite mõju tuludele võimendavad kategooriasisesed nihked kõrgema maksumääraga kaupadelt, nagu kestvuskaubad, madalama maksumääraga igapäevaste tarbekaupade suunas. Samuti vähendab otsesest maksustamisest saadavat tulu see, et suureneb väiksema maksumääraga maksustavate isikute osakaal, sest väiksemat sissetulekut maksustatakse madalama määraga, mistõttu tulult saadav maksutulu väheneb. Kulutusi seevastu on tehtud plaanipäraselt ja eelarves ettenähtust rohkem on kokku hoitud töötajatele makstavatelt hüvitistelt. Eelarve täitmisele mõjuvad samuti soodsalt ootuspärasest madalamad intressimaksed ja liidu struktuurifondide ümberkorraldamine. Ehkki mõned ühekordsed tegurid võiksid eelarvelõhet 2012. aastal kahandada umbes ¾ %-ni SKPst, kanduks 2013. ja 2014. aastasse üle suur lõhe – umbes 1½ % SKPst, mistõttu ei ole eelarvekavas 2012.–2014. aastaks seatud eesmärke võimalik saavutada.

(4)

Võttes arvesse tulude suurt alalaekumist ja pessimistlikumat kasvuväljavaadet, on puudujäägiga seotud eesmärke kohandatud 5,0 %-le SKPst 2012. aastal, 4,5 %-le 2013. aastal ja 2,5 %-le SKPst 2014. aastal. Kuna hinnangute kohaselt ei suuda valitsus eelarvelõhet oluliselt kontrollida, näib olevat asjakohane puudujäägiga seotud eesmärgid osaliseks kohandamiseks läbi vaadata. Isegi läbivaadatud eesmärkide korral tuleb 2013. ja 2014. aastal teha märkimisväärseid konsolideerimisalaseid jõupingutusi – vastavalt mahus 3 % ja 1¾ % SKPst. Programmi usaldusväärsuse säilitamiseks on vaja kohandamist teataval määral kiirendada.

(5)

Läbivaadatud eelarve-eesmärkide aluseks on mitmesugused struktuurilised kulu- ja tulumeetmed. 2012. aastal tuleks veel võtta meetmeid mahus ¼ % SKPst, et saavutada eesmärk 5 % SKPst. See hõlmab muu hulgas kulude külmutamist ja teatavate 2013. aastaks kavandatud meetmete võimalikult kiiret rakendamist. 2013. aasta eelarvesse lisatakse konsolideerimismeetmed mahus 3 % SKPst, et saavutada eesmärk 4,5 % SKPst. Nimetatud meetmed hõlmavad järgmist: palgakulude vähendamine (peamiselt töötajate arvu vähendamine avalikus sektoris), vahetarbimise vähendamine, sotsiaaltoetuste kärpimine, tervishoiusektori täiendav ratsionaliseerimine, kapitalimahutustega seotud kulude vähendamine, tulude suurendamine tänu üksikisiku tulumaksu reformimisele, mis hõlmab maksustruktuuri lihtsustamist, maksubaasi laiendamist teatavate maksusoodustuste kõrvaldamise abil ja keskmise maksumäära tõstmist koos astmelisuse samaaegse suurendamisega, samuti ettevõtte tulumaksubaasi laiendamist seeläbi, et kõrvaldatakse intresside mahaarvamise võimalus, aktsiisimaksude tõstmist ja omandi maksustamise korra muutmist. On algatatud põhjalik kulude läbivaatamine, et määrata kindlaks kulukärped (kahe aasta jooksul 4 miljardit eurot), mille abil saavutada 2014. aastal eelarvepuudujääk 2,5 % SKPst.

(6)

Paika on pandud valitsemissektori kulutuste kontrollimise vahendid. Kuigi rakendatakse uut kohustuste kontrollimise süsteemi, on vaja tagada selle täielik järgimine, et vältida uute maksevõlgnevuste kuhjumist. Tuleks vähendada eelarve killustatust ja võtta ulatuslikke meetmeid kuluka ebatõhususe kõrvaldamiseks. See hõlmab riigile kuuluvate ettevõtete kahjumi ohjeldamist, uusi läbirääkimisi avaliku ja erasektori partnerlussuhete üle ning jõupingutusi täiendava kokkuhoiu saavutamiseks tervishoiusektoris.

(7)

Võttes arvesse komisjoni praegusi prognoose SKP nominaalkasvu kohta (-1,0 % 2011. aastal, -2,7 % 2012. aastal, 0,3 % 2013. aastal ja 2,2 % 2014. aastal) ning läbivaadatud eelarve-eesmärke, kujuneb valitsemissektori võla suhe SKPsse eeldatavalt järgmiselt: 2011. aastal 107,8 %, 2012. aastal 119,1 %, 2013. aastal 123,7 % ja 2014. aastal 123,6 %. Võla suhe SKPsse stabiliseeruks seega tasemel alla 124 % ja hakkaks 2014. aastal kahanema, eeldusel et eelarvepuudujääk ka edaspidi väheneb. Võla kujunemist mõjutavad mitmesugused eelarvevälised tehingud, sealhulgas mahukad finantsvarade omandamised, eelkõige võimalikuks pankade rekapitaliseerimiseks ja riigile kuuluvate ettevõtete rahastamiseks, ning erinevused tekke- ja kassapõhiste intressimaksete vahel.

(8)

Pangandussüsteemi likviidsuse ja maksevõime tingimused on pärast neljandat läbivaatamist paranenud; nendes kajastub käimasolev finantsvõimenduse vähendamine, eurosüsteemi pakutav erakorraline likviidsustoetus ja kapitali suurendamine üle 7 miljardi euro. Pangad esitasid oma ajakohastatud rahastamis- ja kapitalikavad (4. väljaanne). Vaatamata pisut väiksemale optimismile hoiuste kasvu osas, loodavad kõik pangad 2014. aastaks saavutada soovitusliku eesmärgi, milleks on laenude ja hoiuste suhe 120 %. Üldiselt rakendatakse konkreetseid majanduspoliitilisi tingimusi käsitlevat vastastikuse mõistmise memorandumit („vastastikuse mõistmise memorandum”) finantssektoris kooskõlas finantsstabiilsuse säilitamiseks kavandatud eesmärkidega. Mõni pank peab veel pingutama, et saavutada aasta lõpuks Banco de Portugali seatud eesmärki 2012. aastaks, so esimese taseme põhiomavahendite määra 10 %.

(9)

Reformid konkurentsivõime, tööhõive ja kasvupotentsiaali tõstmiseks edenevad üldjoontes hästi. 2012. aasta augustis jõustus läbivaadatud tööseadustik. 2012. aasta septembri lõpuks on kavandatud veelgi oluliselt reformida lahkumishüvitiste ja kollektiivläbirääkimiste valdkonda. Portugali valitsus võttis hiljuti vastu mitu aktiivse tööturupoliitika suunda, et parandada riiklike tööturuasutuste toimimist, toetada töökohtade loomist, suurendada töötute aktiivsust ja pakkuda neile tõhusamaid koolitusvõimalusi. Hästi edeneb tsiviilkohtumenetluse ja kohtukorralduse valdkonna kohtureform, millega kiirendatakse tsiviil- ja ärivaidluste lahendamist ning kõrvaldatakse kohtusüsteemi piirangud. On astutud samme kutsekvalifikatsioonide tunnustamise raamistiku parandamiseks – vastu on võetud muudatused seaduses, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta, (3) samuti on Portugali valitsus vastu võtnud seaduseelnõu, mille eesmärk on parandada rangelt reguleeritud kutsealade toimimist. Ühtlases tempos on edenenud töö Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta diretktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) (4) rakendamisel seoses valdkondlike õigusaktidega; ülejäänud vajalikud seadusemuudatused võetakse eeldatavalt vastu 2012. aasta lõpuks. Väga oluline roll halduskoormuse vähendamisel on täiendavatel jõupingutustel, et rakendada eelnevat heakskiitu mittevajavate projektide algatust ja luua ühtsed kontaktpunktid, mis on ette nähtud direktiiviga 2006/123/EÜ. Selleks et lihtsustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu rahastamisele, on Portugali valitsus kohustunud võtma vajaduse korral vastu mitu täiendavat algatust, sealhulgas mehhanismid, millega suurendada VKEde orienteeritust ekspordile.

(10)

Toetudes sõltumatule aruandele peamiste riiklike reguleerivate asutuste kohta, valmistab Portugal ette raamseaduse, millega kaitstakse avalikku huvi ja tõhustatakse turgu. Raamseadusega tagatakse reguleeriva asutuse sõltumatus ning rahanduslik, halduslik ja juhtimisalane autonoomia, et asutus täidaks oma kohustusi täielikus kooskõlas liidu õigusega. Tänu raamseadusele on konkurentsiasutusel võimalik ka tõhusamalt tagada konkurentsieeskirjade täitmine ning seega toetab ja täiendab see hiljuti vastu võetud konkurentsiseaduse mõju.

(11)

Vastastikuse mõistmise memorandumi viiendasse versiooni on lisatud lõik, milles käsitletakse ettevõtjasõbraliku litsentsimiskeskkonna edendamist ning on esitatud täpsem ajakava ja konkreetsed vahe-eesmärgid seoses teatavate oluliste õiguslike vahendite läbivaatamisega (näiteks litsentsimiskord keskkonna ja territoriaalse planeerimise ning tööstuse, kaubanduse ja turismi valdkonnas).

(12)

Seda arengut arvestades tuleks rakendusotsust 2011/344/EL muuta,

1)

lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

2)

lõiked 6–9 asendatakse järgmisega:

(*1)   ELT L 376, 27.12.2006, lk 36."

(*2)   ELT L 255, 30.9.2005, lk 22."

(*3)   ELT L 48, 23.2.2011, lk 1.”;"

3)

lisatakse järgmine lõige:

(1)

Kui sõnnikukogus, mida liikmesriik kavatseb igal aastal hektari kohta maale laotada, erineb direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 teise lõigu esimeses lauses ja selle alapunktis a osutatust, peab see kogus olema selline, mis ei piira kõnealuse direktiivi artiklis 1 osutatud eesmärkide saavutamist, ning seda tuleb põhjendada objektiivsete kriteeriumide abil, nagu pikad kasvuperioodid ja suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid.

(2)

Komisjon võttis 18. novembril 2002 vastu otsuse 2002/915/EÜ, millega tehakse Taani taotletud erand vastavalt direktiivile 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, (2) millega lubatakse Taani tegevusprogrammi 1999–2003 raames laotada teatavates veisekasvatusettevõtetes aastas ühe hektari kohta kuni 230 kg lämmastikku sisaldav sõnnikukogus. Seoses Taani tegevusprogrammiga 2004–2007 on erandi kohaldamise aega pikendatud otsusega 2005/294/EÜ (3) ja seoses Taani tegevusprogrammiga 2008–2012 on erandi kohaldamise aega pikendatud otsusega 2008/664/EÜ (4).

(3)

Otsusega 2008/664/EÜ kehtestatud erand hõlmas aastatel 2009/2010 ligikaudu 1 507 veisekasvatusettevõtet, 299 901 loomühikut ning 134 698 hektarit maad ehk vastavalt 3,3 %, 12,5 % ja 6,1 % Taani asjaomasest kogunäitajast.

(4)

Taani esitas 20. juunil 2012 komisjonile taotluse erandi kehtivuse pikendamiseks direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 kolmanda lõigu alusel.

(5)

Taani on kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikliga 5 kehtestanud aastateks 2012–2015 kogu Taani territooriumi hõlmava tegevusprogrammi, mis põhineb järgmistel õigusaktidel: 28. juuni 2012. aasta määrus nr 764 ärilise loomakasvatuse, kariloomade sõnniku, sileerimise jms kohta (kariloomade sõnniku teatis), 3. mai 2011. aasta konsolideeritud õigusakt nr 415 põllumajandustootjate väetisekasutuse ja taimkatte kohta ning 12. juuli 2011. aasta määrus nr 845 põllumajandustootjate väetisekasutuse ja taimkatte kohta.

(6)

Vastavalt seireandmetele on 82 % seirekohtades põhjavee keskmine nitraadisisaldus alla 50 mg/l ning 67 % seirekohtades alla 25 mg/l. Vooluveekogude puhul on 99 % seirekohtades keskmine nitraadisisaldus alla 50 mg/l ja 76 % seirekohtades alla 25 mg/l kohta.

(7)

Komisjon on pärast Taani taotluse läbivaatamist ning otsustes 2002/915/EÜ, 2005/294/EÜ ja 2008/664/EÜ sätestatud erandi kohaldamisest saadud kogemusi arvestades arvamusel, et Taani kavandatav loomasõnnikukogus, mis vastab 230 kg lämmastikule hektari kohta aastas, ei piira direktiivis 91/676/EMÜ kindlaksmääratud eesmärkide saavutamist, eeldusel et järgitakse teatavaid rangeid tingimusi.

(8)

Otsus 2008/664/EÜ kaotas kehtivuse 31. juulil 2012. Selleks et tagada erandi jätkuv kohaldamine asjaomaste veisekasvatajate suhtes, on asjakohane pikendada otsuse 2008/664/EÜ kehtivust.

(9)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikli 9 alusel moodustatud nitraadikomitee arvamusega,

1)

lämmastiku üldkogused vastavad asjaomase põllukultuuri väetisevajadusele ning nende puhul võetakse arvesse maapinnast saadavat lämmastikku. See ei tohi ühegi põllukultuuri puhul mingil juhul ületada tegevusprogrammis sätestatud lämmastiku suurimaid kasutuskoguseid. Lämmastiku suurim kasutuskogus peab olema optimaalsest majanduslikust tasemest 10 % väiksem;

2)

iga üksikerandit kohaldav veisekasvatusettevõte koostab kogu oma maa-ala kohta väetamiskava, mida säilitatakse ettevõttes. Väetamiskava hõlmab ajavahemikku 1. augustist kuni järgmise aasta 31. juulini. Väetamiskava sisaldab järgmist:

Selleks et tagada vastavus kava ja põllumajandustava vahel, vaadatakse kava läbi hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast mis tahes muudatust põllumajandustavas.

3)

Iga üksikerandit kohaldav veisekasvatusettevõte esitab iga aasta märtsi lõpuks pädevatele asutustele väetamisarvestuse, mis hõlmab kasutatud sõnnikukogust ja lämmastikväetiste kogust.

4)

Iga üksikerandit kohaldav veisekasvatusettevõte võtab perioodiliselt künnikihist analüüsimiseks lämmastiku- ja fosforiproove, et tagada väetiste täpne kasutamine. Mullaproovid võetakse ja mullaanalüüsid tehakse kõikidel külvikorra ja mulla omaduste poolest samalaadsetel maa-aladel vähemalt üks kord nelja aasta jooksul. Iga viie hektari põllumajandusmaa kohta tuleb teha vähemalt üks analüüs. Igas erandit kohaldavas põllumajandusettevõttes on kättesaadavad künnikihi lämmastiku- ja fosforisisalduse analüüsi tulemused;

5)

Loomasõnnikut ei laotata sügisel enne rohumaa harimist.

a)

käesoleva otsuse artikli 7 lõikes 1 osutatud kaardid, millel on esitatud veisekasvatusettevõtete protsent, kariloomade protsent ning üksikeranditega hõlmatud põllumajandusmaa protsent igas omavalitsuses, samuti kaardid maa kasutamise kohta kohalikul tasandil;

b)

käesoleva otsuse artikli 7 lõikes 2 osutatud põhja- ja pinnavee nitraadi- ja fosforisisalduse seire tulemused, sealhulgas teave vee kvaliteedi suundumuste kohta nii erandi kohaldamise korral kui ka tavapärastes tingimustes, samuti andmed erandi mõju kohta vee kvaliteedile;

c)

käesoleva otsuse artikli 7 lõikes 2 osutatud mullaseire tulemused, mis näitavad lämmastiku- ja fosforisisaldust juurte piirkonnas asuvas vees nii erandi kohaldamise korral kui ka tavapärastes tingimustes;

d)

käesoleva otsuse artikli 7 lõikes 3 osutatud uuringute tulemused, milles käsitletakse maa kasutamist kohalikul tasandil, külvikordi ning põllumajandustavasid;

e)

käesoleva otsuse artikli 7 lõikes 3 osutatud ning kindla mudeli alusel arvestatud nitraatide leostumise ulatuse ja fosforikadude tulemused üksikerandit kohaldavates põllumajandusettevõtetes;

f)

käesoleva otsuse artikli 7 lõikes 4 osutatud tabelid, kus on märgitud, kui suurel osal erandiga hõlmatud põllumajandusmaast tuleb kasvatada rohumaale külvatavat ristikut või lutserni ja heintaimede allakülviga otra või herneid;

g)

hinnang käesoleva otsuse artikli 8 lõigetes 1 ja 2 osutatud erandi tingimuste rakendamisele, võttes aluseks põllumajandusettevõtete kontrollimise tulemused ning halduskontrollidel ja põldtunnustamisel põhineva teabe tingimusi mittetäitvate põllumajandusettevõtete kohta.