18.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 287/1

---

NÕUKOGU OTSUS,

24. september 2012,

Euroopa Liidu ja Kanada vahelisele tarneahela turvalisusega seotud küsimustes tehtava tollikoostöö lepingule liidu nimel allakirjutamise kohta

(2012/643/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Liit ja Kanada peaksid laiendama oma tollikoostööd, nii et see hõlmaks tarneahela turvalisuse ja sellega seotud riskijuhtimise küsimusi, eesmärgiga suurendada kogu tarneahela turvalisust ning samal ajal hõlbustada seaduslikku kaubandust.

(2)	Sel põhjusel andis nõukogu 26. novembril 2009 komisjonile loa alustada läbirääkimisi Kanadaga. Komisjon pidas liidu nimel läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Kanada vahelise tarneahela turvalisusega seotud küsimustes tehtava tollikoostöö lepingu („leping”) üle.

(3)

Seisukoht, mille liit võtab ELi-Kanada ühises tollikoostöö komitees (JCCC) õigusliku mõjuga aktide vastuvõtmise kohta, tuleks otsustada kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9. Kui see on vajalik, kehtestab nõukogu kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 16 muud liidu võetavad seisukohad.

(4)	Leping tuleks liidu nimel allkirjastada, eeldusel et see sõlmitakse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga antakse luba kirjutada liidu nimel alla Euroopa Liidu ja Kanada vahelisele tarneahela turvalisusega seotud küsimustes tehtava tollikoostöö lepingule, eeldusel et nimetatud leping sõlmitakse (1).

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud liidu nimel lepingule alla kirjutama.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

---

(1)  Lepingu tekst avaldatakse koos selle sõlmimise otsusega.

---

18.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 287/2

---

NÕUKOGU OTSUS,

24. september 2012,

Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXIV artikli lõikele 6 ja XXVIII artiklile seoses kontsessioonide muutmisega Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta

(2012/644/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu andis 29. jaanuaril 2007 komisjonile loa alustada läbirääkimisi teatavate teiste Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmetega 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXIV artikli lõike 6 alusel Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemise käigus.

(2)	Komisjon pidas läbirääkimisi vastavalt nõukogu vastu võetud läbirääkimisjuhistele.

(3)

Kõnealused läbirääkimised on lõppenud ning 21. detsembril 2011 parafeeris Euroopa Liidu esindaja ja 17. veebruaril 2012 Ameerika Ühendriikide esindaja Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise kirjavahetuse vormis lepingu vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXIV artikli lõikele 6 ja XXVIII artiklile seoses kontsessioonide muutmisega Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus (edaspidi „leping”).

(4)	Leping tuleks allkirjastada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXIV artikli lõikele 6 ja XXVIII artiklile seoses kontsessioonide muutmisega Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus) (edaspidi „leping”) allakirjutamiseks antakse liidu nimel luba, eeldusel et kõnealune leping sõlmitakse (1).

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule liidu nimel alla kirjutama.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

---

(1)  Lepingu tekst avaldatakse koos selle sõlmimist käsitleva otsusega.

---

18.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 287/3

---

NÕUKOGU OTSUS,

10. oktoober 2012,

Euroopa Liidu ja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu sõlmimise kohta

(2012/645/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 186 koostoimes artikli 218 lõigetega 6 ja 7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu andis 16. novembril 2009 komisjonile volitused pidada liidu nimel läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu (edaspidi „leping”) üle. Leping parafeeriti 14. oktoobril 2010.

(2)	Lepingule kirjutati alla 19. märtsil 2012. aastal, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval, ning vastavalt aluslepingu artikli 218 lõikele 5 kohaldatakse seda ajutiselt alates selle allkirjastamisest.

(3)	Leping tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse liidu nimel heaks Euroopa Liidu ja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vaheline teadus- ja tehnoloogiakoostöö leping (1).

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel käesoleva lepingu artikli 7 lõikes 2 ette nähtud teate (2).

Artikkel 3

Euroopa Komisjon võtab vastu liidu seisukoha, mis võetakse lepingu artikli 4 lõike 2 alusel asutatud ühiskomitees lepingu artikli 4 lõike 2 punkti a kohaste lepingu tehniliste muudatuste kohta.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

---

(1)  Leping koos allkirjastamisotsusega on avaldatud ELTs L 99, 5.4.2012, lk 2.

(2)  Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

---

18.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 287/4

---

NÕUKOGU OTSUS,

10. oktoober 2012,

Euroopa Ühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta

(2012/646/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 186 koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu kiitis oma otsusega 2005/781/EÜ (1) heaks teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu sõlmimise Euroopa Ühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi vahel („leping”).

(2)	Kõnealuse lepingu artikli XII punktis 2 on sätestatud: „Käesolev leping sõlmitakse esialgu viieks aastaks ning seda võib vastastikusel kokkuleppel pikendada pärast iga järgmise ajavahemiku eelviimasel aastal toimuvat hindamist.”

(3)	Lepingu artikli VI lõike 2 alusel loodud juhtkomitee viiendal kohtumisel Brasílias 22. novembril 2011 kinnitasid mõlemad lepinguosalised, et soovivad lepingut pikendada veel viieks aastaks.

(4)	Lissaboni lepingu jõustumisel 1. detsembril 2009. aastal asendas Euroopa Liit Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane.

(5)	Lepingu pikendamine tuleks liidu nimel heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu nimel kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamine veel viieks aastaks.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja annab liidu nimel Brasiilia Liitvabariigi valitsusele teate, et liit on lõpetanud sisemenetlused, mis on vajalikud lepingu pikendamiseks kooskõlas lepingu artikli XII lõikega 2.

Artikkel 3

Nõukogu eesistuja annab liidu nimel järgmise teate:

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

---

(1)  ELT L 295, 11.11.2005, lk 37.

---

18.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 287/5

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 957/2012,

17. oktoober 2012,

millega muudetakse määruse (EL) nr 605/2010 I lisa seoses Hollandi Antille käsitleva kande väljajätmisega nende kolmandate riikide loetelust, kust on lubatud Euroopa Liitu tuua toorpiima ja piimatoodete saadetisi

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (1) eriti selle artikli 8 sissejuhatavat osa, artikli 8 punkti 1 esimest lõiku ning artikli 8 punkti 4,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ette nähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks, (2) eriti selle artikli 11 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 854/2004 on kehtestatud erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks. Määrusega on ette nähtud ka, et loomseid saaduseid võib importida ainult sellisest kolmandast riigist või kolmanda riigi osast, mida on nimetatud kõnealuse määruse kohaselt koostatud ja ajakohastatud loetelus.

(2)

Samuti on määruses (EÜ) nr 854/2004 sätestatud, et selliste loetelude koostamisel ja ajakohastamisel tuleb võtta arvesse liidu korraldatud ametlikke kontrolle kolmandatesse riikidesse ning kolmandate riikide pädevate asutuste antud tagatisi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) (3) sätestatud liidu sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoiu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade nõuetele vastavuse või nendega samaväärsuse tagamise kohta.

(3)

Komisjoni 2. juuli 2010. aasta määruse (EL) nr 605/2010 (millega kehtestatakse loomade ja inimeste tervishoiu- ning veterinaarsertifikaatide nõuded inimtoiduks ettenähtud toorpiima ja piimatoodete Euroopa Liitu toomisel) (4) I lisas on esitatud kolmandate riikide või nende osade loetelu, millest on lubatud Euroopa Liitu tuua toorpiima ja piimatoodete saadetisi.

(4)	Hollandi Antillid on praegu kantud autonoomse riigina määruse (EL) nr 605/2010 I lisas esitatud loetelusse.

(5)

Pärast Madalmaade Kuningriigis alates 10. oktoobrist 2010 jõustunud sisereformi ei ole Hollandi Antillid enam selle kuningriigi koosseisu kuuluv autonoomne riik. Samal kuupäeval said Curaçao ja Sint Maarten autonoomse riigi staatuse Madalmaade Kuningriigi koosseisus ning Bonaire, Sint Eustatius ja Saba muudeti Madalmaade Kuningriigi Euroopa osa omavalitsusüksusteks. Seetõttu on asjakohane määruse (EL) nr 605/2010 I lisas esitatud loetelust välja jätta Hollandi Antille käsitlev kanne.

(6)	Curaçao ja Sint Maarten ei ole väljendanud huvi jätkata inimtoiduks ette nähtud toorpiima ja piimatoodete eksporti Euroopa Liitu. Seetõttu ei ole nende riikide lisamine määruse (EL) nr 605/2010 I lisas esitatud loetelusse asjakohane.

(7)	Seepärast tuleks määrust (EL) nr 605/2010 vastavalt muuta.

(8)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 605/2010 I lisast jäetakse välja Hollandi Antille käsitlev kanne.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(2)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 206.

(3)  ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(4)  ELT L 175, 10.7.2010, lk 1.

---

18.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 287/7

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 958/2012,

17. oktoober 2012,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

---

---

18.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 287/9

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 959/2012,

17. oktoober 2012,

küüslaugu impordilitsentside väljaandmise kohta alaperioodil 1. detsembrist 2012 kuni 28. veebruarini 2013

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 341/2007 (3) avatakse kolmandatest riikidest imporditava küüslaugu ja teatavate muude põllumajandustoodete tariifikvoodid ja tagatakse nende haldamine ning kehtestatakse impordilitsentside ja päritolusertifikaatide süsteem.

(2)

Kogused, mille kohta on senised ja uued importijad 2012. aasta oktoobri seitsme esimese tööpäeva jooksul määruse (EÜ) nr 341/2007 artikli 10 lõike 1 alusel esitanud A-litsentside taotlused, ületavad Hiinast, Argentinast ja kõikidest muudest kolmandatest riikidest, v.a Hiina ja Argentina, pärinevatele toodetele ettenähtud koguseid.

(3)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 7 lõikele 2 on seetõttu vaja ka kindlaks määrata, millises ulatuses võib kooskõlas määruse (EÜ) nr 341/2007 artikliga 12 komisjonile hiljemalt 14. oktoobriks 2012 saadetud A-litsentside taotlused rahuldada.

(4)	Impordilitsentside väljastamise menetluse tulemusliku haldamise tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma vahetult pärast selle avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 341/2007 artikli 10 lõike 1 alusel 2012. aasta oktoobri seitsme esimese tööpäeva jooksul esitatud ja hiljemalt 14. oktoobriks 2012 komisjonile saadetud A-impordilitsentside taotlused rahuldatakse taotletud koguste ulatuses vastavalt käesoleva määruse lisas kehtestatud määrale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.

(3)  ELT L 90, 30.3.2007, lk 12.

---

---

18.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 287/11

---

NÕUKOGU OTSUS,

16. oktoober 2012,

Regioonide Komitee Saksamaa liikme ametisse nimetamise kohta

(2012/647/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Saksamaa valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 22. detsembril 2009 ja 18. jaanuaril 2010 vastu otsused 2009/1014/EL (1) ja 2010/29/EL (2) Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2010 kuni 25. jaanuarini 2015.

(2)	Regioonide Komitees on vabanenud üks liikmekoht Petra ROTHI ametiaja lõppemise tõttu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komitee liikmeks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2015:

—	Dagmar MÜHLENFELD, Oberbürgermeisterin der Stadt Mülheim an der Ruhr.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

---

(1)  ELT L 348, 29.12.2009, lk 22.

(2)  ELT L 12, 19.1.2010, lk 11.

---

18.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 287/12

---

NÕUKOGU OTSUS,

16. oktoober 2012,

Regioonide Komitee ühe Belgia liikme ja ühe Belgia asendusliikme ametisse nimetamise kohta

(2012/648/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Belgia valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 22. detsembril 2009 ja 18. jaanuaril 2010 vastu otsused 2009/1014/EL (1) ja 2010/29/EL (2) Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2010 kuni 25. jaanuarini 2015.

(2)	Regioonide Komitees on vabanenud üks liikmekoht seoses Paul FICHEROULLE’I volituste lõppemisega.

(3)	Seoses Marc HENDRICKXI nimetamisega Regioonide Komitee liikmeks on vabanenud üks asendusliikme koht,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komiteesse nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2015 ametisse järgmised isikud:

a)	liikmena: — Marc HENDRICKX, Vlaams Volksvertegenwoordiger, ning

b)	asendusliikmena: — Karim VAN OVERMEIRE, Vlaams Volksvertegenwoordiger.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

---

(1)  ELT L 348, 29.12.2009, lk 22.

(2)  ELT L 12, 19.1.2010, lk 11.

---

18.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 287/13

---

EUROOPA LIIDU – JORDAANIA ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU SOOVITUS,

3. oktoober 2012,

ELi-Jordaania ENP tegevuskava rakendamiseks

EUROOPA LIIDU – JORDAANIA ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingut, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel (edaspidi „leping”), (1) eriti selle artiklit 91,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lepingu artikliga 91 antakse ELi-Jordaania assotsiatsiooninõukogule volitus anda lepingu eesmärkide saavutamiseks asjakohaseid soovitusi.

(2)	Lepingu artiklis 101 sätestatakse, et lepinguosalised peavad võtma üld- või erimeetmeid, mida on vaja kõnealusest lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, ja tagama selles sätestatud eesmärkide saavutamise.

(3)	Lepinguosalised on ELi-Jordaania Euroopa naabruspoliitika (ENP) tegevuskava (edaspidi „ENP tegevuskava”) tekstis kokku leppinud.

(4)	ENP tegevuskava aitab kaasa lepingu rakendamisele, võimaldades lepinguosalistel välja töötada ja kokku leppida konkreetsed meetmed, mis annavad rakendamiseks praktilisi suuniseid.

(5)

ENP tegevuskaval on kaks eesmärki: kavandada lepinguosalistele nende lepingus sätestatud kohustuste täitmiseks vajalikud konkreetsed meetmed ning luua laiem põhi ELi-Jordaania suhete tugevdamiseks, et suurendada oluliselt majandusintegratsiooni ning tugevdada poliitilist koostööd kooskõlas lepingu üldiste eesmärkidega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Ainus artikkel

Assotsiatsiooninõukogu soovitab lepinguosalistel rakendada ENP tegevuskava, (2) niivõrd kui rakendamine on suunatud lepingu eesmärkide täitmisele.

---

(1)  EÜT L 129, 15.5.2002, lk 3.

(2)  Vt dokument 3302/12, kättesaadav veebilehel: http://register.consilium.europa.eu

---

18.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 287/14

---

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 204/11/COL,

29. juuni 2011,

väidetava riigiabi kohta, mida anti kontserni Norsk Film kuuluvatele ettevõtjatele (Norra)

EFTA JÄRELEVALVEAMET (EDASPIDI „JÄRELEVALVEAMET”),

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping”), eriti selle artikleid 61 ja 62,

VÕTTES ARVESSE EFTA riikide vahelist järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitlevat lepingut (edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping”), eriti selle artiklit 24,

VÕTTES ARVESSE järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 (edaspidi „protokoll nr 3”), eriti selle I osa artikli 1 lõiget 2 ning II osa artikli 4 lõiget 4 ja artikli 7 lõiget 1,

OLLES kutsunud huvitatud isikuid esitama märkusi vastavalt protokolli nr 3 II osa artikli 6 lõikele 1 (1)

ning arvestades järgmist:

I.   ASJAOLUD

1.   Menetlus

Oma 23. märtsi 2006. aasta kirjas (toiming nr 368163) esitas mitu Norra filmitootjat (2) kaebuse selle kohta, et Norra ametiasutused on maksnud 2000.–2005. aastal iga-aastasi toetusi ettevõtjatele Norsk FilmStudio AS ja Filmparken AS.

Pärast kirjavahetust võttis järelevalveamet vastu otsuse nr 491/09/COL ametliku uurimismenetluse algatamise kohta, mis avaldati Euroopa Liidu Teatajas ning EMP kaasandes (3). Järelevalveamet kutsus huvitatud isikuid esitama selle kohta märkusi. Huvitatud isikutelt märkusi ei laekunud.

Norra ametiasutused esitasid oma tähelepanekud 2. veebruari 2010. aasta kirjas (toiming nr 545244).

2.   Kontsern Norsk Film

Norsk Film ASi asutas 1932. aastal munitsipaalkinode ühendus. Ettevõtja avas filmistuudio 1935. aastal. 1947. aasta riigieelarvet vastu võttes otsustas Norra valitsus filmitootmist rohkem toetada. 1950. ja 1960. aastatel olid Norsk Film ASil rahalised raskused, mille tõttu eraldas valitsus talle edasise tegevuse tagamiseks toetusi. Pärast ettevõtja pankroti väljakuulutamist 1960. aastate lõpus otsustas valitsus võtta täieliku vastutuse ettevõtja tuleviku eest. Alates 1974. aastast oli riigi käes 77,6 % ettevõtja aktsiatest. Norsk Film AS täitis kahte eesmärki: ta varustas Norra mängufilmitööstust vajalike vahenditega ning tootis Norra filme.

ScanCam ASi asutasid 1986. aastal Norsk Film AS ja ajaleht VG (Verdens Gang) Norsk Film ASi senise filmiosakonna baasil. Hiljem omandasid Norsk Film AS ja Schibsted ASA kumbki 50 % ScanCam ASi aktsiatest. 31. detsembril 1998 müüs Schibsted ASA oma osakud Norsk Film ASile ning alates 1999. aastast kuulus ScanCam AS 100protsendiliselt Norsk FilmStudio ASile.

Norsk FilmStudio AS loodi 1989. aastal ja see oli Norsk Film ASi 100-protsendilise osalusega tütarettevõtja. Kuni 1989. aastani kuulusid stuudio ja tehnika Norsk Film ASile. Norsk FilmStudio AS rajati eesmärgiga eristada selgelt ettevõtjat kui tootjat ning ettevõtjat kui filmitootmise taristu (stuudio ja tehnika) hooldajat.

2001. aastal korraldas Norra valitsus oma filmipoliitika ümber ning riiklike ja erasektori vastutusalade vahele tõmmati selgem piir. Eratootjate ülesanne peaks olema filme toota. Seepärast tehti ettepanek müüa Norsk Film ASi osakud. Stuudiod pidid jääma riigi vastutusalasse, sest kõnealust tootmisprotsessiosa ei peetud turutingimustes jätkusuutlikuks. 2001. aastal jagati Norsk Film AS kaheks eraldi ettevõtjaks: filmitootjaks nimega Norsk Film AS ning taristupidajaks nimega Filmparken AS. Ettevõtja ülejäänud vara jäi Filmparken ASile. Norsk FilmStudio AS jäi endiselt Filmparken ASi 100protsendilise osalusega tütarettevõtjaks. 25. juunil 2001 ühinesid Norsk FilmStudio AS ja Filmparken AS. 4. jaanuaril 2002 müüs riik oma osa tootmisettevõttes Norsk Film AS eraettevõtjale Diopter AS.

2002. aastal nimetati Filmparken AS uuesti ümber Norsk FilmStudio ASiks.

2004. aastal ühines ScanCam AS Norsk FilmStudio ASiga.

2009. aastal ühinesid Norsk FilmStudio AS ja The Chimney Pot AS ning moodustasid Storyline Studios ASi. Pärast ühinemist omab Filmparken AS 60 % ettevõtte aktsiatest ja 40 % jäi endise The Chimney Pot ASi aktsionäridele.

Storyline Studios AS varustab filmitööstust paljude eri vahendite ja teenustega, nagu filmistuudiote, kinnitus- ja valgustustehnika, kaamerate, montaaži, kostüümide, rahastamise, büroovahendite, liinitootmise ja filmikataloogidega.

3.   Uuritud meetmete kirjeldus

Järelevalveamet uuris kaht eri meedet: 36 miljoni Norra krooni suuruse toetuse maksmist (vt punkt 3.1) ning mõningate kontserni Norsk Film kuuluvate ettevõtjate soodsamat maksualast kohtlemist (vt punkt 3.2).

3.1    36 miljoni Norra krooni suuruse toetuse maksmine

Alates 1970. aastatest kuni 2006. aastani eraldati kontserni Norsk Film kuuluvatele eri üksustele iga-aastasi toetusi. 1971. ja 1972. aasta eelarves viidatakse „olemasolevale abikavale”. Toetusi eraldas kultuuri- ja kirikuasjade ministeerium.

Oma otsuses nr 491/09/COL on järelevalveamet võtnud seisukoha, et iga-aastased toetused, mida Norra riik maksis alates 1970. aastatest kontserni Norsk Film kuuluvatele eri üksustele mängufilmide tootmiseks ja filmitootmiseks vajaliku taristu hooldamiseks, põhinesid olemasoleval abikaval.

Norra ametiasutused on märkinud, et 1997. aastal otsustas Norra parlament eraldada 36 miljoni Norra krooni suuruse toetuse Norsk Film ASile tootmisrajatise nimega „Filmparken” ajakohastamiseks, uuendamiseks ja arendamiseks. Toetust anti riigieelarve jaotisest, mis oli ette nähtud riikliku kaitse all olevatele hoonetele. Summa eraldati kahe aasta jooksul: 10 miljonit Norra krooni maksti 1998. aastal ja ülejäänud 26 miljonit Norra krooni 1999. aastal. Toetusmakse hõlmas osaliselt stuudioseadmete uuendamist ja ajakohastamist ning osaliselt uute haldusruumide väljaarendamist.

Oma otsuses nr 491/09/COL leidis järelevalveamet, et kuna 36 miljoni Norra krooni suurune makse tehti eri eelarveeraldisena ning konkreetsel toetusel oli erieesmärk (võttestuudio remont), võiks seda pidada uueks abikavaks. Järelevalveamet väljendas kahtlust, kas makse oli olemasoleva abikava osa või saab seda pidada uueks abimeetmeks.

3.2    Soodsam maksustamine

Norsk Film AS ja Norsk FilmStudio AS said 1995. aastal maksuvabastuse. Vabastus põhines endise, 18. augustil 1911 vastu võetud maksuseaduse nr 8 (mis asendati 26. märtsil 1999. aastal maksuseadusega nr 14) paragrahvi 26 esimese lõigu punktil k (4).

Kõnealuse soodsama maksualase kohtlemise eeskirju sätestava praegu kehtiva Norra maksuseaduse paragrahvi 2-32 järgi on mittetulundusühendused, asutused ja ettevõtjad vabastatud ettevõtte tulumaksust niivõrd, kuivõrd nad tegutsevad mittetulunduslikel alustel.

Kas asutust või ettevõtja tegevust peetakse mittetulunduslikuks paragrahvi 2-32 kohaselt, määratakse kindlaks objektiivsete kriteeriumide alusel, kusjuures otsustav tegur on ettevõtja eesmärk. Heategevuslik eesmärk viitab seega mittetulundusühenduse olemasolule. Et ettevõtja eesmärki kindlaks teha, võtab maksuhaldur muu hulgas arvesse tema põhikirja, sealhulgas tema põhikirja kohast eesmärki ja tegelikku tegevust. Samuti võetakse arvesse, kas ühenduse tegevus on avatud konkurentsile. Kui ettevõtja tegevus on majanduslik või äriline ning ta konkureerib maksukohustuslike kasumit taotlevate ettevõtjatega, viitab see sellele, et ta on maksukohustuslane. Veel üks arvestatav tegur on ettevõtja rahastamise olemus. Kui ettevõtjat rahastatakse eraannetustest või muudest eraldistest, viitab see ettevõtja mittetulunduslikule eesmärgile.

Organisatsioon, mida peetakse mittetulunduslikuks, on vabastatud ettevõtte tulumaksust ettevõtja mittetulunduslikust eesmärgist tuleneva kasumi osas. Äritegevusest saadud tulult tuleb teatavatel tingimustel maksta ettevõtte tulumaksu (5).

Maksuhaldur teeb tavapärase iga-aastase hindamise käigus kindlaks, kas ettevõtja või organisatsiooni suhtes saab kohaldada paragrahvi 2-32. Kohalik maksuhaldur määrab, maksustamiskorra kohaldamise laadi maksumaksja maksudeklaratsioonis esitatud teabe ja muu kättesaadava teabe alusel.

Norsk Film ASile, Norsk FilmStudio ASile ja ScanCam ASile anti maksuvabastus selle alusel, et ettevõtjate eesmärk oli mittetulunduslik. Kuni 1995. aastani ei taotlenud Norsk Film AS ja Norsk FilmStudio AS erikorra rakendamist. Pärast taotluste esitamist kasutasid nad seda korda 1995.–2001. aastal.

2001. aastal jagati Norsk Film AS kaheks eraldi ettevõtjaks: filmitootjaks nimega Norsk Film AS ja taristupidajaks nimega Filmparken AS. Alates 2002. aastast ei rahastatud ettevõtjaid enam riiklikest subsiidiumidest ning nad tegelesid tavalise äritegevusega. Seepärast peeti neid tavalisteks kasumit taotlevateks ettevõtjateks ja sellest tulenevalt kehtis nende suhtes ettevõtte tulumaksu tavamäär.

Kuni 1998. aastani omasid Norsk Film AS ja Schibsted ASA kumbki 50 % ScanCam ASi aktsiatest. Seepärast ei peetud ScanCam ASi Norsk Film ASi ettevõtluse integreeritud osaks. Alates 1998. aasta detsembrist kuulus ScanCam AS 100protsendiliselt Norsk Film ASile ning seejärel, alates 1999. aastast, Norsk FilmStudio ASile (Norsk Film ASi 100protsendilise osalusega tütarettevõtjale). Pärast kõnealust muudatust pidas maksuhaldur ScanCam ASi Norsk Film ASi tegevuse integreeritud osaks ning seetõttu sai see 1998.–2000. aastal kasutada ühesugust maksustamiskorda. 1998., 1999., 2000. ja 2001. aastal sai ScanCam AS kasumit (6).

Oma hinnangus leidis maksuhaldur, et ettevõtjad said oma mittetulundusühenduse staatusest kasu, tuues põhjuseks järgmised asjaolud: Norsk Film ASi põhikirjas oli sätestatud tema mittetulunduslik eesmärk; 97,7 % aktsiatest kuulus riigile ja kohalikele omavalitsustele; ettevõtjat rahastati peamiselt riiklike subsiidiumide kaudu.

Samuti märkis maksuhaldur, et maksuvabastus anti reservatsiooniga, et võimalikku tulu tuleks kasutada täielikult ettevõtja mittetulundusliku eesmärgi täitmisel. Tütarettevõtjat Norsk FilmStudio AS peeti Norsk Film ASi tegevuse integreeritud osaks ja tema suhtes kohaldati sama maksuvabastust. Norra ametiasutused on märkinud, et Norsk FilmStudio AS ei saanud 1995.–2001. aastal tulu ning seega ei olnud soodsa maksustamiskorra kohaldamisel mingit mõju.

Praegu peavad ettevõtjad tasuma ettevõtte tulumaksu tavamäära.

Järelevalveamet leidis oma otsuses nr 491/09/COL, et on küsitav, kas ettevõtte tulumaksuvabastuse kohaldamine mittetulundusühenduste maksuvabastuse loogika alusel võib põhjendada maksuvabastust kontserni Norsk Film kuuluvate ettevõtjate puhul.

Abi ettevõtte tulumaksust vabastamise kujul on tegevusabi. Selline abi on lubatud üksnes teatavatel juhtudel ning eelkõige olukordades, kus on täidetud järelevalveameti suunistes sätestatud kriteeriumid (nt teatavat tüüpi keskkonna- või regionaalabi puhul). Seepärast pidas järelevalveamet küsitavaks, kas maksustamise erieeskirjad, nagu neid kohaldati mõnele kontserni Norsk Film kuuluvale ettevõtjale, olid põhjendatud EMP lepingu riigiabi käsitlevate sätete tähenduses.

4.   Norra ametiasutuste märkused

4.1    36 miljoni Norra krooni suuruse toetuse maksmine

4.1.1   Toetuse maksmine ei ole riigiabi

Norra ametiasutused väidavad, et 36 miljoni Norra krooni maksmist ei saa pidada riigiabiks.

Võtnud aluseks tulemuspõhise lähenemisviisi, väidavad Norra ametiasutused, et kontrollitav toetus ei andnud saajale mingit majanduslikku eelist.

Norra ametiasutused leiavad, et ükski neist ettevõtjatest ei saanud Filmparkeni ajakohastamise ja uuendamise toetuse tulemusel mingit majanduslikku eelist. Norsk FilmStudio ASi ülesanne oli anda kõikidele Norra tootmisettevõtjatele rendile rajatisi. Kontserni Norsk Film tegevuses oli selge õiguslik vahe filmitootmisel ja tootmisrajatiste rentimisel. Juurdepääs tootmisrajatistele oli võrdsetel tingimustel avatud ja seda võimaldati kõikidele Norra tootmisettevõtjatele, sealhulgas Norsk Film ASile. Renditegevus ei olnud tulus ja tekitas Norsk FilmStudio ASile eelarvepuudujäägi.

Norra ametiasutused väidavad, et ei saa öelda, et meede oleks andnud kontsernile Norsk Film majandusliku eelise, sest toetusel ei olnud kindlasti sellist mõju. Meetme eesmärk ja mõju olid pigem pakkuda Norra filmitootjatele juurdepääsu tootmisrajatistele. Nad rõhutavad, et üksnes turutõrke tõttu oli Norsk FilmStudio AS ainus, kes andis rendile stuudio, kus sai toota teatava pikkuse ja kvaliteediga filme. Ettevõtja tegeles sellega tootjate heaks ega saanud majanduslikku kasu.

4.1.2   Meedet saab igal juhul pidada olemasolevaks abiks

Norra ametiasutused väidavad, et isegi kui 36 miljoni Norra krooni suurune toetus oli riigiabi, võib seda igal juhul pidada olemasolevaks abiks.

Norra ametiasutused leiavad, et 36 miljoni Norra krooni suuruse toetuse maksmine moodustas osa olemasolevast abikavast iga-aastaste toetuste maksmise kujul.

Norra ametiasutused kinnitavad, et kuigi toetus maksti välja erinevast eelarvest kui iga-aastasteks toetusteks kasutatud eelarve, ei saa toetust ennast pidada eraldiseisvaks uueks meetmeks. Nad selgitavad, et asjaolu, et 1998.–1999. aastal eraldati toetust teise eelarvepunkti alusel, oli „täielik kokkusattumus ja tehniline küsimus ning 36 miljoni Norra krooni suurust makset oleks saanud eraldada ka filmide rahastamiseks ettenähtud eelarveosast ja jagada kümne aasta peale ning sel viisil „sulatada ühte” Norsk Film ASi iga-aastaste maksetega, mis koosnesid nii tegevus- kui ka investeeringuabist. Asjaolu, et 1998.–1999. aastal eraldati toetust muu eelarvepunkti alusel, tulenes riiklike hoonete ehitamiseks ettenähtud [riigi]eelarveosa uuest korraldusest”. Samuti rõhutavad Norra ametiasutused, et makse oli osa süstemaatilistest ja pidevatest maksetest ühele ja samale saajale ning et abi eesmärki ei ole muudetud. Nad väidavad, et kava on alati koosnenud investeeringu- ja tegevustoetusest.

Ajakohastamine ja uuendamine oli juba mõnda aega toimunud ning selle maksumus enne 1998.–1999. aastat oli hinnanguliselt 13 miljonit Norra krooni. Kõnealune summa hõlmas Norra riigi makseid, mida tehti olemasoleva toetuskava alusel, mis kehtis alates 1970. aastatest. Kuid 1997. aastal selgus, et 13 miljonist Norra kroonist ei piisa tööde lõpetamiseks, ning seepärast otsustati ajakohastamise lõpetamiseks eraldada täiendavad 36 miljonit Norra krooni.

Norra ametiasutused esitasid järelevalveametile andmed selle kohta, et filmitootmise tingimuste säilitamiseks vajaliku taristu ajakohastamise ja uuendamise jaoks on summasid eraldatud ka varem.

Lõpuks väitsid Norra ametiasutused, et kuigi toetuse summa oli palju suurem kui senised iga-aastased maksed, ei tähenda see, et seda saaks pidada uueks abiks. Nad viitavad Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas Namur-Les-Assurances  (7): „uue abi tekkimist või olemasoleva abi muutumist ei saa hinnata abi ulatuse põhjal, või konkreetsemalt, selle suuruse põhjal rahanduslikus mõttes ettevõtja eluea mis tahes hetkel, kui abi antakse varasemate põhikirjasätete alusel, mida ei ole muudetud”.

4.1.3   Uus abi oleks igal juhul lepinguga kooskõlas

Norra ametisutused väidavad, et kui järelevalveameti hinnangul on meetme puhul tegemist uue abiga, on see igal juhul kooskõlas kehtiva EMP lepinguga. Nad kinnitavad, et meede on kooskõlas lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga c, sest toetuse eesmärk oli kultuuri säilitamine ning meede oli sellise eesmärgi saavutamiseks vajalik ja sellega proportsionaalne.

Norra ametiasutused kinnitavad, et filmitootmist võib pidada oluliseks kultuuripädevuseks ja see moodustab osa rahvuslikust pärandist. Ilma sobivate tootmisrajatisteta ei saaks filme toota. Pealegi oli toetus vajalik turutõrke tõttu. Samuti rõhutavad Norra ametiasutused, et järelevalveamet on heaks kiitnud audiovisuaalsete kavade toetusmeetmed, mis jääksid mõjuta, kui puuduks vajalik audiovisuaalteoste tootmise taristu.

4.2    Soodsam maksustamine

4.2.1   Soodsamat maksustamist ei saa pidada riigiabiks

Esiteks kinnitavad Norra ametiasutused, et oma otsuses nr 491/09/COL ei pidanud järelevalveamet küsitavaks mittetulundusühenduste tegelikku vabastamist ettevõtte tulumaksust, vaid uurisid sellise maksustamiskorra kohaldamist kontserni Norsk Film kuuluvate teatavate ettevõtjate suhtes. Seepärast kontrollitakse maksustamiskorra tegelikku kohaldamist või väärkohaldamist teatavate ettevõtjate suhtes.

Teiseks väidavad Norra ametiasutused, et nad ei ole käsitlenud küsimust, kas maksuseaduse paragrahvi 2-32 kohaldati kontserni Norsk Film kuuluvate ettevõtjate suhtes õigesti, sest nemad ei tegele maksustamisküsimustega.

Samas on nad märkinud, et „üldise maksusätte võimalikku väärkohaldamist maksuhalduri poolt maksumaksja kasuks ei saa pidada riigiabiks. (…) Riikliku maksusätte väärkohaldamise korral tuleb olukorda eelkõige parandada maksuhalduril või asjaomase siseriikliku õiguse kohasel kohtul. (…) Kui mis tahes riikliku maksusätte väärkohaldamise tõttu konkreetse maksumaksja jaoks tekkinud põhjendamatut eelist peetaks riigiabiks, looks see võimatu olukorra”.

Norra ametiasutused rõhutavad, et kuna ebaseadusliku maksustamise tagajärjed on erinevad, tuleks parandusmeetmed võtta siseriikliku õiguse alusel ja mitte neid kontrollida EMP riigiabi eeskirjade kohaselt, välja arvatud juhul, kui on tegemist pideva väärkohaldamisega.

4.2.2   Soodsama maksustamise kohaldamine põhines igal juhul olemasoleval abikaval

Norra ametiasutused väidavad ka, et enne EMP lepingu jõustumist kehtinud maksusätte kohaldamist ei saa mingil juhul pidada uueks abiks, vaid ainult olemasoleva abikava rakendamiseks.

Nad märgivad siiski, et „üldeeskirja tavalist kohaldamist ja selle konkreetses olukorras kohaldamise hindamist ei saa mingil juhul pidada uueks abiks ning seega ei olnud vaja sellest järelevalveametile teatada. Kui olemasoleva abikava üksiktaotlusi saab tõepoolest pidada uueks abiks, laiendaks see põhjendamatult uue abi määratlust ning tõrjuks olemasoleva abi puhul kõrvale lepinguga kooskõlas oleva abi määratluse riigiabi eeskirjade tähenduses”.

II.   HINNANG

1.   Riigiabi olemasolu

EMP lepingu artikli 61 punktis 1 on sätestatud:

1.1    Riigi ressursside olemasolu

Abimeetme peab andma riik või see peab olema antud riigi ressurssidest.

1.1.1   36 miljoni Norra krooni suuruse toetuse maksmine

36 miljoni Norra krooni suurune toetus maksti riigieelarvest riiklikele kultuurihoonetele ettenähtud toetuste jaotisest.

Seepärast leiab järelevalveamet, et riiklike vahendite olemasolu tingimus on täidetud.

1.1.2   Soodsam maksustamine

Norsk Film AS ja tema tütarettevõtja Norsk FilmStudio AS said maksuvabastuse aastateks 1995–2001. 18. märtsi 1996. aasta kirjas andis Bærumi maksuamet maksuvabastuse 1995. eelarveaastaks reservatsiooniga, et võimalikku tulu tuleks kasutada täielikult ettevõtja mittetulundusliku eesmärgi täitmiseks.

ScanCam ASile (kaameraid rendile andvale tütarettevõtjale) anti maksuvabastus perioodiks 1998–2001 samadel tingimustel.

Soodsa maksustamiskorra tõttu jäi riigil saamata maksutulu, mida ta oleks tavaliselt asjaomastelt ettevõtjatelt saanud. Vastavate vahendite puudumine koormas riigi ressursse nende maksete ulatuses, mida asjaomased ettevõtjad oma eelarvetest tavaliselt maksavad (8).

Asjaolu, et hindamise teostas kohalik maksuhaldur, ei mõjuta tähelepanekut, et tegemist oli riigi ressurssidega (9).

1.2    Teatavate ettevõtjate või teatavate kaupade tootmise soosimine

1.2.1   36 miljoni Norra krooni suuruse toetuse maksmine

Esiteks pidi meede andma ettevõtjatele Norsk FilmStudio AS ja Filmparken AS eelise, kuna vabastas nad maksudest, mida tavaliselt maksatakse nende eelarvest. 36 miljoni Norra krooni suurune toetus andis abisaajatele rahalise eelise, mida neil tavalise äritegevuse käigus ei oleks olnud. Seega paranes ettevõtjate Norsk FilmStudio AS ja Filmparken AS finantsseisund võrreldes teiste EMPs filmitootmise alal tegutsevate ettevõtjatega.

Teiseks peab abimeede olema valikuline selles suhtes, et see soosib „teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist”.

Järelevalveamet leiab, et 36 miljoni Norra krooni suurune makse stuudio ajakohastamiseks oli valikuline, sest kasusaaja oli selgelt kindlaks määratud.

1.2.2   Soodsam maksustamine

Mõningad kontserni Norsk Film kuuluvad ettevõtjad olid vabastatud tavaliselt kohaldatavast ettevõtte tulumaksust ning seega maksudest, mida tavaliselt makstakse ettevõtja eelarvest. Tavalise äritegevuse käigus oleks neil see eelis puudunud.

Samas võtab järelevalveamet omaks, et Euroopa Kohus ja EFTA kohus on pidevalt kinnitanud, et teatavatele saajatele eeliseid andavad meetmed ei ole valikulised, kui neid saab õigustada neid hõlmava kava olemus ja üldine ülesehitus.

Lisaks on järelevalveameti suunistes riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta äriühingute otsese maksustamisega seotud meetmete suhtes sätestatud, et „on selge, et kasumilt ei maksta maksu, kui mingit kasumit ei teenita. Seega võib maksusüsteemi olemuse tõttu olla põhjendatud, et mittetulunduslikud ettevõtjad, näiteks fondid või ühendused, vabastatakse erandkorras kasumilt makstavatest maksudest, kui nad tegelikult mingit kasumit ei teeni”.

Oma otsuses nr 491/09/COL vaidlustab järelevalveamet asjaolu, et soodsamat maksualast kohtlemist kui sellist saab põhjendada süsteemi olemuse ja toimimisloogikaga. Tal oli kahtlusi seoses maksustamiskorra kohaldamisega kõnealuste ettevõtjate suhtes. Need ettevõtjad vabastati ettevõtte tulumaksust endise, 18. augusti 1911. aasta maksuseaduse nr 8 (mis asendati 26. märtsil 1999. aastal maksuseadusega nr 14) paragrahvi 26 esimese lõigu punkti k põhjal. Selle kohaldamisel vabastatakse maksustamiskorraga ettevõtte tulumaksust organisatsioonid, kes vastavad teatavatele kriteeriumidele, mis on peamiselt seotud nende mittetulundusliku eesmärgiga.

Norra ametiasutuste esitatud teabe kohaselt anti ettevõtjatele Norsk Film AS, Norsk FilmStudio AS ja ScanCam AS maksuvabastus seetõttu, et nende eesmärk oli mittetulunduslik. Oma hinnangus ei suutnud järelevalveamet panna ennast Norra kohaliku maksuhalduri olukorda. Talle esitatud teabe alusel leiab järelevalveamet, et ei ole piisavalt tõendeid selle kohta, et kolme ettevõtja suhtes oleks soodsamat maksustamiskorda vääralt kohaldatud ning et seepärast saaks meedet pidada valikuliseks.

Sel põhjusel ei saa järelevalveamet järeldada, et ettevõtjate Norsk FilmStudio AS, Filmparken AS ja ScanCam AS soodsam maksustamine, mis algselt põhines 1911. aasta maksuseaduses ette nähtud kriteeriumidel, kujutab endast riigiabi.

1.3    Konkurentsi moonutamine ja mõju lepinguosaliste vahelisele kaubandusele

Riigiabi konkreetsetele ettevõtjatele peetakse konkurentsi moonutavaks ja lepinguosaliste vahelist kaubandust mõjutavaks, kui abi saava ettevõtja majandustegevus hõlmab lepinguosaliste vahelist kaubandust. Kinofilme võib toota EMP eri kohtades. Seejärel kaubeldakse nendega EMP lepingu osaliste vahel. Toetus mängufilme tootvale ja stuudioteenuseid pakkuvale ettevõtjale võib seetõttu muuta senist konkurentsi filmide eri valmimiskohtade vahel. Seega võib pidada vaadeldavat meedet konkurentsi moonutavaks ja lepinguosaliste vahelist kaubandust mõjutavaks.

1.4    Kokkuvõte

Eespool läbivaadatud asjaolude põhjal otsustab järelevalveamet, et 36 miljoni Norra krooni suurune makse kujutab endast riigiabi ning et toetus ettevõtjatele Norsk FilmStudio AS, Filmparken AS ja ScanCam AS soodsama maksustamise näol ei olnud riigiabi.

Seepärast analüüsib järelevalveamet järgnevalt üksnes 36 miljoni Norra krooni maksmist.

2.   Menetlus

Uue abi menetlus on sätestatud protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 3. Kui järelevalveamet peab sellise abimeetme kokkusobivust küsitavaks, alustab ta protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikega 2 ja II osa artikli 4 lõikega 4 ette nähtud ametlikku uurimismenetlust.

Olemasoleva abi erimenetlus on sätestatud protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 1. Kõnealuse sätte kohaselt kontrollib järelevalveamet koostöös EFTA riikidega kõiki kõnealustes riikides toimivaid abikavasid. Järelevalveamet soovitab neil riikidel võtta mis tahes asjakohased meetmed, mis on vajalikud Euroopa Majanduspiirkonna lepingu edukaks arendamiseks või täitmiseks.

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse järeldus on ainult esialgne järeldus selle kohta, kas võimalik abimeede kujutab endast uut või olemasolevat abi. Isegi kui järelevalveamet otsustaks sel ajal esitatud teabe põhjal algatada protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõigete 2 ja 3 alusel ametlikku uurimismenetlust, võib ta siiski kõnealuse menetluse lõpetamise otsuses võtta seisukoha, et meede kujutab endast olemaolevat abi (10). Olemasoleva abi puhul peab järelevalveamet järgima olemasoleva abi kohta kehtestatud menetlusnorme (11). Sellisel juhul peab järelevalveamet lõpetama ametliku uurimismenetluse ja vastavalt vajadusele algatama olemasoleva abi suhtes uue menetluse kooskõlas protokolli nr 3 II osa artiklitega 17–19 (12).

Järelevalveametile ametliku uurimismenetluse algatamise ajaks esitatud teave ei andnud mingit alust määratleda abi olemasoleva abina ning seetõttu vaatles järelevalveamet neid meetmeid uut abi käsitlevate eeskirjade alusel.

Järelevalveamet otsustab uute abimeetmete olemasolu ja kokkusobivuse üle ametliku uurimismenetluse käigus. Mis puutub olemasolevasse abisse, siis kuna kaks vaatluse all olevat meedet on praeguseks lõppenud, lõpetatakse sellega ka ametlik uurimismenetlus ilma olemasolevat abi käsitlevat menetlust algatamata, kuna sellisel menetlusel puuduks eesmärk.

3.   36 miljoni Norra krooni suuruse toetuse maksmine – olemasolev abi

Protokolli nr 3 II osa artikli 1 punkti b alapunkti i kohaselt on olemasolev abi „igasugune abi, mis oli olemas enne EMP lepingu jõustumist asjaomastes EFTA riikides, see tähendab abikavad ja individuaalsed toetused, mis kehtisid enne ja mida rakendatakse ka pärast EMP lepingu jõustumist”. Sellise abi muutmine on artikli 1 punkti c kohaselt uus abi.

Norra ametiasutused on täiendanud lisateabega oma märkusi otsuse nr 491/09/COL kohta (vt punkt 4.1.2).

Oma otsuses nr 491/09/COL arvab järelevalveamet, et alates 1970. aastatest tegi Norra riik iga-aastaseid makseid ettevõtjatele Norsk FilmStudio AS ja Filmparken AS mängufilmide tootmiseks ja filmitööstusele vajaliku taristu hooldamiseks olemasoleva abikava põhjal.

Järelevalveamet on arvamusel, et 36 miljoni Norra krooni suurune makse tehti olemasoleva abikava raames.

Esiteks selgub, et aastate jooksul makstud iga-aastased toetused koosnesid alati kahest osast: investeeringu- ja tegevusabist (13). Seega on Norra ametiasutused märkinud, et ajakohastamis- ja uuendamisprotsess oli juba alanud ning selle maksumus küündis kuni 1998.–1999. aastani hinnanguliselt 13 miljoni Norra kroonini, mida kaeti iga-aastaste toetustega. Norra ametiasutused esitasid väljavõtteid eelarveettepanekutest, millest selgus, et Norsk Film ASile oli eraldatud mitu märkimisväärset summat filmitootmiseks vajaliku taristu ajakohastamise ja uuendamise jaoks (14). Asjaolu, et eritoetus oli eraldatud võttestuudio remonditöödeks, ei saaks seepärast pidada olemasoleva abikava muutmiseks.

Teiseks ei ole praegusel juhul oluline asjaolu, et toetust maksti erinevast eelarvest kui oli ette nähtud iga-aastaste toetuste maksmiseks. Selle põhjustas täielikult eelarvetehnika ning eelarve organiseerimise uus korraldus.

Lõpuks ei osutanud asjaolu, et toetussumma oli iga-aastastest maksetest palju suurem, sellele, et toetussummasid võiks käsitada uue abina. Euroopa Kohus on selgitanud, et „uue abi tekkimist või olemasoleva abi muutmist ei saa hinnata abi ulatuse põhjal, või konkreetsemalt, selle suuruse põhjal rahanduslikus mõttes ettevõtja eluea mis tahes hetkel, kui abi antakse varasemate põhikirjasätete alusel ja neid ei ole muudetud” (15).

Seepärast järeldab järelevalveamet seoses eespool kirjeldatuga, et 36 miljoni Norra krooni suurune makse oli osa tollal olemasolevast abikavast, mis lõppes 2006. aastal,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EFTA järelevalveamet leiab, et 36 miljoni Norra krooni suurune toetus oli olemasoleva abikava osa. Seepärast lõpetatakse uue abi suhtes kohaldatav ametlik uurimismenetlus.

Artikkel 2

EFTA järelevalveamet leiab, et soodsama maksustamise rakendamine ettevõtjate Norsk Film AS, Norsk FilmStudio AS ja ScanCam AS suhtes ei kujuta endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Norra Kuningriigile.

Artikkel 4

Ainult ingliskeelne versioon on autentne.

---

(1)  ELT C 174, 1.7.2010, ja EMP kaasanne nr 34, 1.7.2010.

(2)  The Chimney Pot Oslo AS, Dagslys AS, Egg & Bacon AS, Grip Teknikk AS, Bob Aas Carho ENK, Kamerautleien AS, Lydhodene AS, Megaphon AS ja Krypton Film AS.

(3)  Vt joonealune märkus 1.

(4)  Kõnealuse korra kohaselt kehtib vabastus ettevõtte tulumaksust nö „ideaalsetele organisatsioonidele”.

(5)  Norra maksuseaduse paragrahvi 2-32 punktis 2 on sätestatud, et tulu pealt tuleb maksta ettevõtte tulumaksu, kui äritegevuse aastakäive on vastavalt üle 70 000 Norra krooni või 140 000 Norra krooni.

(6)  Vt Norra ametiasutuste 11. augusti 2006. aasta kiri (toiming nr 383774).

(7)  Kohtuasi C-44/93: Namur-Les Assurances du Crédit SA vs. Office National du Ducroire ja Belgia riik, EKL 1994, lk I-3829, punkt 28.

(8)  Kohtuasi C-156/98: Saksamaa vs. komisjon, EKL 2000, lk I-6857, punkt 26.

(9)  Kohtuasi C-248/84: Saksamaa vs. komisjon, EKL 1987, lk I-4013, punkt 17.

(10)  Kohtuasi C-400/99: Itaalia vs. komisjon, EKL 2005, lk I-3657, punktid 47 ja 54–55.

(11)  Kohtuasi T-190/00: Regione Siciliana vs. komisjon, EKL 2003, lk II-5015, punkt 48.

(12)  Kohtuasi C-312/90: Hispaania vs. komisjon, EKL 1992, lk I-4117, punktid 14–17 ning kohtuasi C-47/91 Itaalia vs. komisjon, EKL 1992, lk I-4145, punktid 22–25.

(13)  Vt Norra ametiasutuste märkused EFTA järelevalveameti otsuse kohta algatada ametlik uurimismenetlus kohtuasjas nr 67377 – Väidetav riigiabi kontserni Norsk Film kuuluvatele ettevõtjatele (toiming nr 545244).

(14)  Vt St.prp. nr 1 (1976–77): 1 313 000 Norra krooni, St.prp. nr 1 (1977–78): 4 miljonit Norra krooni, St.prp. nr 1 (1978–79): 3,9 miljonit Norra krooni.

(15)  Kohtuasi C-44/93: Namur-Les-Assurances du Credit SA vs. Office National du Ducroire ja Belgia riik, EKL 1994, lk I-3829, punkt 28.

---

18.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 287/21

---

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 189/12/COL,

22. mai 2012,

millega elektrienergia tootmine ja hulgimüük Norras vabastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) kohaldamisest

EFTA JÄRELEVALVEAMET,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XVI lisa punktis 4 osutatud õigusakti, millega sätestatakse riigihankelepingute sõlmimise kord kommunaalteenuste sektoris (Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused (1)) (edaspidi „direktiiv 2004/17/EÜ”), eriti selle artiklit 30,

võttes arvesse EFTA riikide vahelist järelevalveameti ja kohtu asutamise lepingut (edaspidi „järelevalveameti ja kohtu asutamise leping”), eriti selle protokolli 1 artikleid 1 ja 3,

võttes arvesse ettevõtjate Akershus Energi Vannkraft AS, E-CO Energi AS, EB Kraftproduksjon AS ja Østfold Energi AS (edaspidi „taotlejad”) 24. jaanuaril 2012 järelevalveametile esitatud taotlust,

võttes arvesse EFTA järelevalveameti (edaspidi „järelevalveamet”) 19. aprilli 2012. aasta otsust, millega tehakse riigihangete eest vastutavale liikmele ülesandeks võtta vastu teatavad otsused riigihangete valdkonnas (otsus nr 138/12/COL),

olles konsulteerinud EFTA järelevalveametit abistava EFTA riigihangete komiteega

ning arvestades järgmist:

I.   ASJAOLUD

(1)

24. jaanuaril 2012 sai järelevalveamet ettevõtjatelt Akershus Energi Vannkraft AS, E-CO Energi AS, EB Kraftproduksjon AS ja Østfold Energi AS direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 5 kohase taotluse kiita heaks direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohaldatavus hüdroelektrienergia tootmise ja hulgimüügi tegevuse suhtes Norras. 17. veebruari 2012. aasta kirjades nõudis järelevalveamet lisateavet nii Norralt (dokument nr 624270) kui ka taotlejalt (dokument nr 624258). Järelevalveamet sai sellele nõudmisele vastused Norralt 20. märtsi 2012. aasta kirjas ja taotlejatelt 22. märtsi 2012. aasta kirjas.

(2)	Taotlus, mille esitasid taotlejad, keda tuleb käsitada riigi osalusega äriühingutena direktiivi 2004/17/EÜ tähenduses, käsitleb taotluses kirjeldatud hüdroelektrienergia tootmist ja hulgitarnimist.

II.   ÕIGUSRAAMISTIK

(3)	Direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõikes 1 on sätestatud, et lepingutele artiklites 3–7 mainitud tegevuse võimaldamiseks ei kohaldata direktiivi 2004/17/EÜ, kui EFTA riigis, kus neid täidetakse, on see tegevus otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud.

(4)

Direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 5 kohaselt võivad hankijad esitada artikli 30 lõike 1 kohaldatavuse kohta taotluse, kui seda näevad ette asjaomase EMP riigi seadused. Kommunaalteenuste sektori riigihankeid käsitleva 7. aprilli 2006. aasta määruse nr 403 (Forskrift nr. 403 av 7. April 2006 om innkjøp i forsyningssektorene) jao 15-1 lõikest 2 tuleneb, et hankijad võivad esitada järelevalveametile taotluse direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohaldamiseks, tingimusel et nad on saanud Norra konkurentsiametilt arvamuse.

(5)	Taotlejad said 16. märtsil 2011 Norra konkurentsiametilt arvamuse, milles ta jõudis järeldusele, et asjaomane tegevus on otseselt avatud konkurentsile turul, millele juurdepääs ei ole piiratud.

(6)

Turulepääsu ei peeta piiratuks, kui riik on rakendanud asjaomased EMP õigusaktid, mis avavad konkurentsile asjaomase sektori või osa sellest, ning kohaldab neid. Kõnealused õigusaktid on loetletud direktiivi 2004/17/EÜ XI lisas, milles elektrienergia sektoriga seoses viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 1996. aasta direktiivile 96/92/EÜ elektri siseturu ühiseeskirjade kohta (2). Direktiiv 96/92/EÜ on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiiviga 2003/54/EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/92/EÜ) (3) (edaspidi „direktiiv 2003/54/EÜ”), mis inkorporeeriti EMP lepingu IV lisa punkti 22. Seega ei peeta turulepääsu piiratuks, kui Norra riik on direktiivi 2003/54/EÜ üle võtnud ja nõuetekohaselt kohaldanud.

(7)

Avatust konkurentsile hinnatakse erinevate näitajate põhjal, millest ükski ei ole iseenesest otsustav. Käesolevas otsuses käsitletud turgude puhul tuleks ühe kriteeriumina arvesse võtta peamiste turul osalejate turuosa vaatlusalusel turul. Teine kriteerium on nende turgude kontsentreeritus. Asjaomaste turgude omadusi arvestades tuleb arvesse võtta ka täiendavaid kriteeriume, nagu tasakaalustava turu toimimine, hinnakonkurents ja tarbijate poolt tarnija vahetuse määr.

III.   HINDAMINE

(8)	Asjaomane tooteturg on elektrienergia tootmine ja hulgitarnimine (4). Turg hõlmab seega elektrienergia tootmist elektrijaamades ja elektrienergia importi ühenduskohtade kaudu eesmärgiga müüa see otse edasi suurtele tööstus- või jaetarbijatele.

(9)

Norra elektrienergia hulgiturg on tugevalt lõimitud Põhjamaade (Taani, Norra, Rootsi ja Soome) turuga. Suur osa Põhjamaade regioonis toodetud elektrienergiast turustatakse Põhjamaade ühise börsi kaudu, millel kaubeldakse füüsilise elektritarne lepingutega ja kus turu korraldaja on Nord Pool Spot AS (edaspidi „Nord Pool”). Nord Pooli Põhjamaade elektribörs hõlmab praegu elektrienergia hulgimüügiturgu Norras, Rootsis, Taanis, Soomes ja Eestis.

(10)

Nord Pool korraldab kahte elektrienergiaga hulgikauplemise turgu: Elspoti päev-ette-turg, kus igapäevaselt kaubeldakse tunniste elektrienergia lepingutega, mille alusel füüsiline tarne toimub järgmise päeva 24-tunnise perioodi sees, ning katkematu piiriülene päevasisene turg Elbas, kus tehakse päev-ette-turul tehtud tehingute kohandusi kuni tund enne tarnet. Koos katsid need turud 2010. aastal 74 % Põhjamaade elektritarbimisest mahus 307 TWh. Ülejäänud kaubeldud mahu osas räägitakse tarnija ja kliendi vahel kahepoolselt läbi.

(11)

Põhjamaade turg on jaotatud mitmeks kauplemispiirkonnaks, mis on omavahel ühendatud. Kauplemishind Elspotil põhineb kõigi turuosaliste ostu- ja müügipakkumistel ja see peab tasakaalustama turul pakkumist ja nõudlust iga tunni jaoks 24-tunnise perioodi sees. Elspotil kasutatav hinnamehhanism kohandab elektrienergia voolu läbi turul olevate ühenduste vastavalt sellele, millist kättesaadavat kauplemismahtu Põhjamaade põhivõrguettevõtjad pakuvad.

(12)

Ülekandevõime piirangud Põhjamaade regioonis võivad põhjustada ajutist ülekoormust, mis jaotab Põhjamaade piirkonna geograafiliselt väiksemateks turgudeks. Põhjamaade-vahelistes ja Norra-sisestes ühenduskohtades kasutatakse hinnamehhanisme, et leevendada võrgu ülekoormust erinevate Elspoti piirkonnahindade kasutussevõtmise teel. Seetõttu võivad piirkonnas pakkumist ja nõudlust tasakaalustavates hinnapiirkondades olla hinnad erinevad.

(13)	Järelikult võib asjaomane geograafiline turg tunniti varieeruda. Ülekoormuse korral on asjaomane geograafiline turg kitsam kui Põhjamaade regioon ja võib langeda kokku riigisiseste kauplemispiirkondadega.

(14)	Praegu on Norras viis kauplemispiirkonda (5).

(15)

Selliste tundide protsentuaalne osakaal, mil Põhjamaade regiooni siseste piirkondade vahel esineb hinnaerinevusi, on siiski piiratud: Hinnapiirkond Isoleeritud tundide protsent Nr 1 – Oslo 1,4 % Nr 2 – Kristiansand 16,4 % Nr 3 – Trondheim 6,2 % Nr 4 – Tromsø 6,6 % Nr 5 – Bergen 4,1 % 15.3.2010-11.3.2011 Enamiku ajast on hinnapiirkonnad ühendatud: Hinnapiirkondade paar Ühendatud tundide protsent Nr 1 – nr 2 77,7 % Nr 1 – nr 3 48,0 % Nr 1 – nr 5 94,9 % Nr 2 – nr 5 76,6 % Nr 3 – nr 4 89,9 % Nr 1 – nr 2 – nr 5 75,7 % Nr 3 – nr 4 – Rootsi 76,3 % 15.3.2010–11.3.2011 Norra hinnapiirkonnad on üldiselt integreeritud Rootsiga.

(16)

Ülekoormuse esinemise võimalus võib põhjustada muret kohalikku turuvõimu suurendada võivate ajutiste kitsaskohtade võimaliku ärakasutamise pärast. Sellele tuginedes on Norra konkurentsivaldkonna ametiasutused määratlenud asjaomase geograafilise turuna Põhjamaade regiooni tundidel, mil ülekoormust ei esine, ja väiksema piirkonna tundidel, mil seda esineb (6).

(17)	Siin jäetakse lahtiseks küsimus, kas turg peaks olema määratletud Põhjamaade regioonina või kitsamana, kuna analüüsi tulemus on sama sõltumata sellest, kas selle aluseks on võetud kitsas või laiem määratlus.

(18)	Norrale praegu teadaoleva teabe valguses ja käesoleva hindamise eesmärgil näib, et Norra on direktiivi 2003/54/EÜ täielikult üle võtnud ja kohaldanud. Sellest tulenevalt ja vastavalt artikli 30 lõike 3 esimesele lõigule ei tohiks lugeda turulepääsu Norra territooriumil piiratuks.

(19)	Järelevalveamet analüüsib kooskõlas Euroopa Komisjoni sätestatuga (7) kolme peamise tootja turuosa, turu kontsentreerituse ja turu likviidsuse taset.

(20)	Euroopa Komisjon on arvamusel, et elektritootmise puhul on üks riigisisese turu konkurentsitaseme näitaja kolme suurima tootja koguturuosa (8).

(21)	Tootmisvõimsusest lähtuvalt moodustas Põhjamaade regiooni kolme suurima tootja koguturuosa 2010. aastal 45,1 % (Vattenfall 18,8 %, Statkraft 13,3 % ja Fortum 13 %), mida võib pidada aktsepteeritavaks tasemeks.

(22)	Hirschmani-Herfindahli indeksi (HHI) alusel mõõdetud kontsentreerituse tase Norras oli tootmisvõimsuse järgi 2008. aastal 1 826 (9).

(23)

Põhjamaade elektrienergia hulgiturgu tuleb pidada turuks, kus valitseb konkurents. Avatud turule üleminek on Põhjamaade regioonis olnud väga edukas. Alates Norra ja Rootsi ühise turu avamisest 1996. aastal on hiljem sellele turule integreeritud ka teised Põhjamaad: Soome 1998. aastal, Taani 1999/2000. aastal ja Eesti 2010. aastal. Umbes 74 % Põhjamaade regioonis tarbitud elektrienergiast osteti 2010. aastal börsi kaudu. Börsil on registreeritud üle 300 kaupleja.

(24)

Nagu eespool kirjeldatud, on ülekoormusest tingitud kitsaskohad harva esinevad ja oma laadilt ajutised. Seetõttu valitseb pidev konkurentsisurve, mis tuleneb võimalusest saada elektrienergiat väljastpoolt Norra territooriumi. Põhjamaade vahel ülekandetasu ei nõuta. Kuna ühendused Norra ja muude hinnapiirkondade vahel on harva ülekoormatud, ei saa Norra territooriumil teha investeeringuid, arvestamata teiste Põhjamaade tootjatega. Lisaks sellele määrab elektrienergia hulgimüügi hinnad Nord Pool, kes korraldab väga likviidset kauplemisplatvormi.

(25)

Näitajaks tuleks pidada ka tasakaalustavate turgude toimimist mitte ainult tootmise, vaid ka hulgituru puhul. Tegelikult iga turuosaline, kes ei suuda oma tootmisportfelli hõlpsasti tarbijate vajadustele kohandada, riskib suure vahega hindades, millega põhivõrguettevõtja müüb tasakaalustamata energiat ja millega ta ostab tagasi ülemäärase toodangu. Ühe võimalusena määratakse need hinnad põhivõrguettevõtjale otse reguleeriva asutuse poolt, teine võimalus on turupõhise mehhanismi kasutamine, mille puhul kujuneb hind teiste selliste tootjate ostuhindade põhjal, kes oma tootmist vastavalt suurendavad või vähendavad. Põhjamaade regioonis on tasakaalustava energia tarnimiseks peaaegu täielikult integreeritud tasakaalustav turg, mille peamised tunnused – turupõhine hinnakujundus ja väike hinnavahe ostuhindade ja põhivõrguettevõtja müügihindade vahel – viitavad sellele, et turg on otseselt konkurentsile avatud.

(26)	Neid tegureid tuleks seetõttu käsitada sellisena, et hinnatav asjaomane turg on otseselt konkurentsile avatud, olenemata sellest, kas turu geograafiline ulatus hõlmab kogu Põhjamaade regiooni või on kitsam.

IV.   JÄRELDUS

(27)

Arvestades eespool nimetatud näitajaid Norras, tuleb direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõikes 1 sätestatud konkurentsile otsese avatuse tingimust pidada Norra elektrienergia tootmise ja hulgimüügi puhul täidetuks. Nagu on märgitud põhjenduses 18, võib ka tegevusalale vaba juurdepääsu tingimust lugeda täidetuks. Sellest tulenevalt ei tuleks kohaldada direktiivi 2004/17/EÜ juhul, kui hankijad sõlmivad riigihankelepinguid, mille eesmärk on võimaldada elektrienergia tootmist või hulgimüüki nendes geograafilistes piirkondades, ega ka juhul, kui korraldatakse ideekonkurss seal sellise tegevuse teostamiseks.

(28)

Käesolev otsus lähtub 24. jaanuaril 2012. aastal kehtinud õiguslikust ja faktilisest olukorrast, nagu seda on kirjeldatud taotleja esitatud teabes. Otsuse võib läbi vaadata, kui olulised muutused õiguslikus või faktilises olukorras viivad selleni, et direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohaldamise tingimused ei ole enam täidetud.

(29)	Käesolev otsus tehakse ainuüksi direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 kohase erandi tegemiseks ja see ei piira konkurentsieeskirjade kohaldamist.

(30)	Käesolevat otsust kohaldatakse elektrienergia tootmise ja hulgimüügi suhtes Norras ja see ei käsitle elektrienergia ülekande, jaotuse ega jaetarnete alast tegevust Norras.

(31)	Käesolevas otsuses esitatud meetmed on kooskõlas EFTA järelevalveametit abistava EFTA riigihangete komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XVI lisa punktis 4 osutatud õigusakti, millega sätestatakse riigihankelepingute sõlmimise kord kommunaalteenuste sektoris (direktiiv 2004/17/EÜ), ei kohaldata hankijate sõlmitavate riigihankelepingute suhtes, mille eesmärk on võimaldada elektrienergia tootmise või hulgimüügi tegevust Norras.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Norra Kuningriigile.

---

(1)  ELT L 134, 30.4.2004, lk 1.

(2)  EÜT L 27, 30.1.1997, lk 20.

(3)  ELT L 176, 15.7.2003, lk 37. Direktiiv 2003/54/EÜ inkorporeeriti EMP lepingusse EMP ühiskomitee 2. detsembri 2005. aasta otsusega nr 146/2005 (ELT L 53, 23.2.2006, lk 43) ja jõustus EFTA riikides 1. juunil 2007.

(4)  Vt Euroopa Komisjoni 26. jaanuari 2011. aasta otsus juhtumis COMP/M.5978 – GDF Suez/International Power, 22. detsembri 2008. aasta otsus juhtumis COMP/M.5224 – EDF/British Energy, 14. novembri 2006. aasta otsus juhtumis COMP/M.4180 – Gaz de France/Suez ja 9. detsembri 2004. aasta otsus juhtumis M.3440 – EDP/ENI/GDP. Vt ka komisjoni vastu võetud otsused, millega vabastatakse direktiivi 2004/17/EÜ kohaldamisest elektrienergia tootmine ja müük Rootsis ja Soomes; 19. juuni 2006. aasta otsus direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohaldamise kohta elektritootmise ja -müügi suhtes Soomes, välja arvatud Ahvenamaal, ja 29. oktoobri 2007. aasta otsus, millega vabastatakse elektritootmine ja -müük Rootsis direktiivi 2004/17/EÜ kohaldamisest.

(5)  Oslo - nr 1, Kristiansand - nr 2, Trondheim – nr 3, Tromsø – nr 4 ja Bergen – nr 5. 5. septembril 2011 nihutati kauplemispiirkondade nr 2 ja nr 3 vaheline piir uue ühenduse kasutussevõtu tõttu põhja poole. Taotluses esitatud andemetes ei ole seda muutust arvesse võetud.

(6)  Vt riigihaldusministeeriumi 14. oktoobri 2002. aasta otsus Statkraft – Agder Energi ja 7. veebruari 2003. aasta otsus Statkraft – Trondheim Energiverk.

(7)  19. juuni 2006. aasta otsus direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohaldamise kohta elektritootmise ja -müügi suhtes Soomes, välja arvatud Ahvenamaal, ja 29. oktoobri 2007. aasta otsuse (millega vabastatakse elektritootmine ja -müük Rootsis direktiivi 2004/17/EÜ kohaldamisest) punktid 7-13.

(8)  Vt aruanne gaasi ja elektrienergia siseturu loomise edenemise kohta, KOM(2005) 568 (lõplik), 15. november 2005, ja 29. oktoobri 2007. aasta otsus, millega vabastatakse elektritootmine ja -müük Rootsis direktiivi 2004/17/EÜ kohaldamisest.

(9)  Vt komisjoni talituste töödokument, komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Aruanne gaasi ja elektri siseturu loomisel tehtud edusammude kohta” (KOM(2010) 84 (lõplik)), tehniline lisa (lk 12).

---

18.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 287/25

---

Komisjoni 23. augusti 2012. aasta määruse (EL) nr 771/2012 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 597/2009 (kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) artikli 24 lõike 5 kohaselt Ameerika Ühendriikidest pärit bioetanooli impordi registreerimisnõue) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 229, 24. august 2012 )

Leheküljel 21 artikli 1 lõige 1

asendatakse järgmisega:

---