|
ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2012.266.est |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 266 |
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
55. aastakäik |
|
Sisukord |
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
|
* |
Komisjoni määrus (EL) nr 897/2012, 1. oktoober 2012, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa seoses atsibensolaar-S-metüüli, amisulbroomi, tsüatsofamiidi, diflufenikaani, dimoksüstrobiini, metoksüfenosiidi ja nikotiini jääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende pinnal ( 1 ) |
|
|
|
|
||
|
|
|
OTSUSED |
|
|
|
|
2012/533/EL |
|
|
|
* |
||
|
|
|
2012/534/EL |
|
|
|
* |
||
|
|
|
2012/535/EL |
|
|
|
* |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
2.10.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 266/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 897/2012,
1. oktoober 2012,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa seoses atsibensolaar-S-metüüli, amisulbroomi, tsüatsofamiidi, diflufenikaani, dimoksüstrobiini, metoksüfenosiidi ja nikotiini jääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende pinnal
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta, (1) ning eriti selle artikli 14 lõike 1 punkti a,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Atsibensolaar-S-metüüli, tsüatsofamiidi ja metoksüfenosiidi jääkide piirnormid on sätestatud määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas ja III lisa B osas. Amisulbroomi, diflufenikaani, dimoksüstrobiini ja nikotiini jääkide piirnormid on sätestatud määruse (EÜ) nr 396/2005 III lisa A osas. |
|
(2) |
Seoses kasutusloa andmisega toimeainet atsibensolaar-S-metüüli sisaldava taimekaitsevahendi kasutamiseks aedsalati ja muude salatiliikide, sealhulgas sugukonna Brassicaceae puhul, on esitatud määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 6 lõike 1 alusel taotlus muuta kehtivat jääkide piirnormi. |
|
(3) |
Amisulbroomi kohta on selline taotlus esitatud kasutamiseks tomatite, baklažaanide ja aedsalati puhul. Tsüatsofamiidi kohta on selline taotlus esitatud kasutamiseks mädarõika puhul. Diflufenikaani kohta on selline taotlus esitatud kasutamiseks õli tootmiseks kasutatavate oliivide puhul. Dimoksüstrobiini kohta on selline taotlus esitatud kasutamiseks rukki, sinepiseemnete ja päevalilleseemnete puhul. Metoksüfenosiidi kohta on selline taotlus esitatud kasutamiseks lehtköögiviljade ja värskete maitsetaimede (v.a eskariooli, viinamarjalehtede, ürt-allikkressi ja salatsiguri) puhul. |
|
(4) |
Määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 8 kohaselt hindasid kõnealuseid taotlusi asjaomased liikmesriigid ja hindamisaruanded edastati komisjonile. |
|
(5) |
Nikotiini sisalduse kohta metsaseentes kehtestati ajutised jääkide piirnormid, tingimusega vaadata need jääkide piirnormid uute andmete ja teabe alusel üle, võttes sealhulgas arvesse teaduslikke tõendeid nikotiini loomuliku esinemise või moodustumise kohta metsaseentes. Komisjon sai uusi andmeid ja teavet Euroopa toiduettevõtjatelt, mis kinnitavad nikotiini esinemist metsaseentes tasemel, mis on võrreldav praeguse jääkide piirnormidega. Praegu ei ole siiski veel teaduslikke tõendeid, mis tõendaksid nikotiini loomulikku esinemist metsaseentes ning selgitaksid selle tekkemehhanismi. Seetõttu on toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee 11. mail 2009 kaheks aastaks vastuvõetud otsus jääkide piirnormide kohta metsaseentes ikka veel kehtiv, kuigi on asjakohane pikendada nende jääkide piirnormide kehtivust veel kaheks aastaks, kuni saadakse rohkem teavet. |
|
(6) |
Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) hindas taotlusi ja hindamisaruandeid, uurides eelkõige ohtu tarbijatele ja vajaduse korral loomadele, ning esitas põhjendatud arvamused kavandatud jääkide piirnormide kohta (2). Toiduohutusamet edastas arvamused komisjonile ja liikmesriikidele ning tegi need üldsusele kättesaadavaks. |
|
(7) |
Teiste taotluste kohta tegi toiduohutusamet järelduse, et kõik nõuded andmete osas on täidetud ja et taotlejate soovitud muudatused jääkide piirnormides on tarbijaohutuse seisukohalt vastuvõetavad vastavalt tarbija kokkupuute hinnangule Euroopa 27 spetsiifilise tarbijarühma kohta. Toiduohutusamet võttis arvesse kõige uuemat teavet ainete toksikoloogiliste omaduste kohta. Ei tarbijate eluaegsel kokkupuutel kõnealuste ainetega selliseid aineid sisaldavate toiduainete tarbimisel ega ka lühiajalisel kokkupuutel asjaomaste põllukultuuride ja toodete äärmusliku tarbimise korral ei ilmnenud ohtu ületada aktsepteeritavat päevadoosi või akuutset standarddoosi. |
|
(8) |
Tuginedes toiduohutusameti põhjendatud arvamusele ja võttes arvesse asjakohaseid tegureid, on jääkide piirnormide asjakohased muudatused kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 14 lõikega 2. |
|
(9) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 396/2005 vastavalt muuta. |
|
(10) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ole vastuväiteid esitanud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 1. oktoober 2012
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.
(2) Euroopa Toiduohutusameti teaduslike aruannetega saab tutvuda järgmisel aadressil: http://www.efsa.europa.eu:.
|
|
Euroopa Toiduohutusamet: Põhjendatud arvamus kehtivate atsibensolaar-S-metüüli jääkide piirnormide muutmise kohta aedsalati ja muude salatiliikide, sealhulgas sugukonna Brassicaceae puhul. EFSA Journal 2012; 10(3):2632. |
|
|
Euroopa Toiduohutusamet: Põhjendatud arvamus uute amisulbroomi jääkide piirnormide kehtestamise kohta tomatite, baklažaanide ja aedsalati puhul. EFSA Journal 2012; 10(4):2686. [29 lk]. doi:10.2903/j.efsa.2012.2686. |
|
|
Euroopa Toiduohutusamet: Põhjendatud arvamus kehtivate tsüatsofamiidi jääkide piirnormide muutmise kohta mädarõika puhul. EFSA Journal 2012; 10(3):2647. [22 lk]. doi:10.2903/j.efsa.2012.2647. |
|
|
Euroopa Toiduohutusamet: Põhjendatud arvamus kehtivate diflufenikaani jääkide piirnormide muutmise kohta õli tootmiseks kasutatavate oliivide puhul. EFSA Journal 2012; 10(3):2649. [23 lk]. doi:10.2903/j.efsa.2012.2649. |
|
|
Euroopa Toiduohutusamet: Põhjendatud arvamus kehtivate dimoksüstrobiini jääkide piirnormide muutmise kohta rukki, sinepiseemnete ja päevalilleseemnete puhul. EFSA Journal 2012; 10(3):2648. [28 lk]. doi:10.2903/j.efsa.2012.2648. |
|
|
Euroopa Toiduohutusamet: Põhjendatud arvamus kehtivate metoksüfenosiidi jääkide piirnormide muutmise kohta erinevate lehtköögiviljade puhul. EFSA Journal 2012; 10(4):2667. [30 lk]. doi:10.2903/j.efsa.2012.2667. |
LISA
Määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa muudetakse järgmiselt.
|
(1) |
II lisas asendatakse veerud atsibensolaar-S-metüüli, tsüatsofamiidi ja metoksüfenosiidi kohta järgmisega: „Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg)
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(2) |
III lisa muudetakse järgmiselt:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
(1) Selleks et nimekiri oleks täielik, tuleb taimset ja loomset päritolu toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme, lisada viide I lisale.
(*1) Tähistab alumist analüütilist määramispiiri.
(*2) pestitsiidi koodnumbri kombinatsioon, mille puhul kohaldatakse III lisa B osas kehtestatud jääkide piirnormi.
(2) Selleks et nimekiri oleks täielik, tuleb taimset ja loomset päritolu toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme, lisada viide I lisale.
(*3) Tähistab alumist analüütilist määramispiiri.
(3) Selleks et nimekiri oleks täielik, tuleb taimset ja loomset päritolu toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme, lisada viide I lisale.
(*4) Tähistab alumist analüütilist määramispiiri.
|
2.10.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 266/32 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 898/2012,
1. oktoober 2012,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused. |
|
(2) |
Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 1. oktoober 2012
Komisjoni nimel presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
José Manuel SILVA RODRÍGUEZ
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
|
(eurot 100 kg kohta) |
||
|
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
|
0702 00 00 |
MK |
59,9 |
|
XS |
50,7 |
|
|
ZZ |
55,3 |
|
|
0707 00 05 |
MK |
27,7 |
|
TR |
126,8 |
|
|
ZZ |
77,3 |
|
|
0709 93 10 |
TR |
114,4 |
|
ZZ |
114,4 |
|
|
0805 50 10 |
AR |
94,5 |
|
CL |
108,8 |
|
|
TR |
72,2 |
|
|
UY |
67,8 |
|
|
ZA |
96,1 |
|
|
ZZ |
87,9 |
|
|
0806 10 10 |
MK |
35,9 |
|
TR |
120,7 |
|
|
ZZ |
78,3 |
|
|
0808 10 80 |
BR |
89,7 |
|
CL |
180,3 |
|
|
NZ |
139,2 |
|
|
US |
145,3 |
|
|
ZA |
110,7 |
|
|
ZZ |
133,0 |
|
|
0808 30 90 |
AR |
193,5 |
|
CN |
64,0 |
|
|
TR |
112,6 |
|
|
ZZ |
123,4 |
|
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ ZZ ” tähistab „muud päritolu”.
OTSUSED
|
2.10.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 266/34 |
NÕUKOGU OTSUS,
24. september 2012,
millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu võetav seisukoht Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste kaitset käsitleva lepingu artikli 11 kohaselt moodustatud ühiskomitees seoses ühiskomitee töökorra vastuvõtmisega
(2012/533/EL)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Liidu ja Gruusia vaheline põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste kaitset käsitlev leping (1) (edaspidi „leping”) jõustus 1. aprillil 2012. |
|
(2) |
Lepingu artikliga 11 moodustatakse ühiskomitee, mis muu hulgas tagab lepingu nõuetekohase toimimise. |
|
(3) |
Lepingu artikli 11 lõike 2 kohaselt määrab ühiskomitee ise kindlaks oma töökorra. |
|
(4) |
Liidu võetav seisukoht ühiskomitees seoses kõnealuse ühiskomitee töökorra vastuvõtmisega peaks tuginema käesolevale otsusele lisatud otsuse eelnõule, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Seisukoht, mille Euroopa Liit võtab Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste kaitset käsitleva lepingu artikli 11 kohaselt moodustatud ühiskomitees seoses kõnealuse ühiskomitee töökorra vastuvõtmisega, põhineb käesolevale otsusele lisatud ühiskomitee otsuse eelnõul.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.
Brüssel, 24. september 2012
Nõukogu nimel
eesistuja
S. ALETRARIS
EELNÕU
ÜHISKOMITEE OTSUS,
…,
ühiskomitee töökorra vastuvõtmise kohta
ÜHISKOMITEE,
võttes arvesse Euroopa Liidu ja Gruusia vahelist põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste kaitset käsitlevat lepingut, eriti selle artiklit 11,
ning arvestades, et nimetatud leping jõustus 1. aprillil 2012,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Delegatsioonide juhid
1. Euroopa Liit ja Gruusia (edaspidi „lepinguosalised”) määravad kumbki delegatsiooni juhi, kes on kontaktisikuks kõikides komiteega seonduvates küsimustes.
2. Mõlema delegatsiooni juhid võivad delegeerida kõik või osa delegatsiooni juhi ülesannetest määratud asetäitjale ja sellisel juhul kehtivad kõik järgnevad viited delegatsiooni juhile samaväärselt määratud asetäitja kohta.
Artikkel 2
Eesistuja
1. Komitee eesistuja ametit peavad vaheldumisi ühe kalendriaasta kaupa kummagi lepinguosalise delegatsiooni juhid.
2. Eesistuja vastutab ka komitee sekretärikohustuste eest.
Artikkel 3
Koosolekud
1. Eesistuja määrab koos teise delegatsiooni juhiga kindlaks koosolekute toimumisaja ja -koha ning teeb elektrooniliselt toimuvate koosolekute puhul tehnilised ettevalmistused. Eesistuja ja teise delegatsiooni juht järgivad koosoleku toimumisaja ja -koha kokkuleppimisel nõuet korraldada koosolek 90 päeva jooksul.
2. Komitee koosolekud ei ole avalikud, kui ei ole ühiselt kokku lepitud teisiti.
Artikkel 4
Kirjavahetus
1. Kogu kirjavahetus komiteele või komitee jaoks saadetakse komitee juhile. Eesistuja saadab komiteega seotud kirjavahetuse koopia teise delegatsiooni juhile, Gruusia missiooni juhile Brüsselis ja ELi delegatsiooni juhile Tbilisis.
2. Kirjavahetust võib eesistuja ja teise delegatsiooni juhi vahel pidada mis tahes kirjalikul viisil, kaasa arvatud elektronposti teel.
Artikkel 5
Koosoleku päevakord
1. Enne koosoleku toimumist koostab eesistuja päevakorraprojekti. Päevakorraprojekt saadetakse teise delegatsiooni juhile hiljemalt 20 tööpäeva enne koosoleku toimumist. Eesistuja edastatud päevakorraprojekt sisaldab vastavalt lepingu artikli 11 lõikele 3 mis tahes punkti, mille eesistuja on välja valinud.
2. Delegatsioonide juhid võivad vähemalt kümme tööpäeva enne koosoleku algust taotleda vastavalt artikli 11 lõikele 3 lisapunkte, mida eesistuja peab päevakorraprojekti lisama.
3. Lõpliku päevakorraprojekti saadab eesistuja teise delegatsiooni juhile hiljemalt viis tööpäeva enne koosoleku algust.
4. Eesistuja ja teise delegatsiooni juht võtavad päevakorra ühisel kokkuleppel vastu iga koosoleku alguses. Päevakorda võib punkte lisada, kui eesistuja ja teise delegatsiooni juht selles kokku lepivad.
Artikkel 6
Otsuste vastuvõtmine
1. Komitee otsused lepingu artikli 11 lõike 2 tähenduses on adresseeritud lepinguosalistele ning neile kirjutavad alla eesistuja ja teise delegatsiooni juht.
2. Kumbki lepinguosaline võib otsustada avaldada komitee iga otsuse.
Artikkel 7
Kirjalik menetlus
1. Komitee otsuse võib vastu võtta kirjaliku menetluse teel, kui eesistuja ja teise delegatsiooni juht selles kokku lepivad.
2. Delegatsiooni juht, kes teeb ettepaneku kirjaliku menetluse kasutamiseks, esitab otsuse eelnõu teise delegatsiooni juhile. Teise delegatsiooni juht vastab sellele, märkides, kas ta nõustub eelnõuga või mitte, kas ta teeb muudatusettepanekuid või palub kaalumiseks lisaaega. Kui eelnõu vastu võetakse, viimistletakse see vastavalt artikli 6 lõikele 1.
Artikkel 8
Protokoll
1. Eesistuja koostab iga koosoleku protokolli projekti ja esitab selle 20 tööpäeva jooksul alates koosoleku toimumisest teise delegatsiooni juhile. Protokolli projektis märgitakse ära esitatud soovitused ja tuuakse välja ka võimalikud muud järeldused. Teise delegatsiooni juht kas nõustub kõnealuse projektiga või esitab muudatusettepanekud. Kui protokolli projektis on kokkuleppele jõutud, kirjutavad eesistuja ja teise delegatsiooni juht kahele originaaleksemplarile alla. Üks originaaleksemplar jääb eesistujale ja teine teise delegatsiooni juhile.
2. Kui protokollis ei jõuta enne järgmist koosolekut kokkuleppele, kajastab protokoll eesistuja koostatud projekti, millele on lisatud teise delegatsiooni juhi muudatusettepanekud.
Artikkel 9
Kulud
Kumbki lepinguosaline kannab komitee koosolekutel osalemisega seotud kulud.
Artikkel 10
Konfidentsiaalsus
Komitee arutelud on konfidentsiaalsed.
|
2.10.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 266/37 |
NÕUKOGU OTSUS,
24. september 2012,
Euroopa Liidu võetava seisukoha kohta ELi-ICAO ühiskomitees seoses otsusega võtta vastu Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni vahelise koostöömemorandumi (millega luuakse tõhustatud koostöö raamistik) lennundusjulgestust käsitlev lisa
(2012/534/EL)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 100 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu 8. märtsi 2012. aasta otsus 2012/243/EL Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni vahelise koostöömemorandumi (millega luuakse tõhustatud koostöö raamistik) („koostöömemorandum”) sõlmimise ning koostöömemorandumiga seotud menetluskorra sätestamise kohta (1) jõustus 29. märtsil 2012. |
|
(2) |
Vastavalt koostöömemorandumi punkti 7.3 alapunktile c võib koostöömemorandumi punkti 7.1 kohaselt loodud komitee võtta vastu koostöömemorandumi lisasid. |
|
(3) |
On asjakohane määrata kindlaks seisukoht, mille Euroopa Liit võtab ühiskomitees seoses koostöömemorandumi lennundusjulgestust käsitleva lisa vastuvõtmisega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Liidu võetav seisukoht ELi-ICAO ühiskomitees vastavalt Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni vahelise koostöömemorandumi (millega luuakse tõhustatud koostöö raamistik) (edaspidi „koostöömemorandum”) punkti 7.3 alapunktile c seoses otsusega võtta vastu koostöömemorandumi lennundusjulgestust käsitlev lisa, põhineb ELi-ICAO ühiskomitee otsuse eelnõul, mis on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 24. september 2012
Nõukogu nimel
eesistuja
S. ALETRARIS
EELNÕU
ELI-ICAO ÜHISKOMITEE OTSUS,
…,
Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni vahelise koostöömemorandumi (millega luuakse tõhustatud koostöö raamistik) lennundusjulgestust käsitleva lisa vastuvõtmise kohta
ELi-ICAO ÜHISKOMITEE,
võttes arvesse Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni vahelist koostöömemorandumit (millega luuakse tõhustatud koostöö raamistik), eelkõige selle punkti 7.3 alapunkti c,
ning arvestades järgmist:
Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni vahelisele koostöömemorandumile on asjakohane lisada lennundusjulgestust käsitlev lisa,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesoleva otsuse lisa võetakse vastu ning see moodustab Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni vahelise koostöömemorandumi lahutamatu osa.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
…,
ELi-ICAO ühiskomitee nimel
eesistujad
LISA
„II LISA – LENNUNDUSJULGESTUS
1. Eesmärgid
|
1.1. |
Osalised lepivad kokku, et teevad lennundusjulgestusalast koostööd Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) vahel 28. aprillil 2011 Montrealis ja 4. mail 2011. aastal Brüsselis allakirjutatud koostöömemorandumi raames. |
|
1.2. |
Osalised lepivad kokku, et kooskõlas nende kohustusega saavutada kogu maailmas asjakohane ja säästev lennundusjulgestuse tase eelkõige ICAO standardite ja soovituslike tavade kaudu, teevad nad lennundusjulgestusvaldkonnas tihedat koostööd. |
2. Reguleerimisala
|
2.1. |
Osalised lepivad kokku, et teevad punktis 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks järgmist koostööd:
|
3. Rakendamine
|
3.1. |
Osalised võivad kehtestada töökorra, milles on sätestatud vastastikku kokku lepitud mehhanismid ja menetlused punktis 2.1 osutatud valdkondades tulemusliku koostöö tegemiseks. Nimetatud töökorra võtab vastu ühiskomitee. |
4. Dialoog
|
4.1. |
Osalised korraldavad mõlemale osalisele huvi pakkuvate lennundusjulgestusküsimuste arutamiseks korrapäraselt koosolekuid ja/või telekonverentse ning kooskõlastavad vajaduse korral tegevust. |
5. Lennundusjulgestusteabe, teadus- ja muude uuringute ning analüüsitulemuste vahetamine
|
5.1. |
Ilma et see piiraks osaliste poolt kohaldatavate eeskirjade rakendamist, kehtestavad nad töökorra, kus on sätestatud, milliseid auditi- ja inspekteerimiskavade põhjal kogutud teabel põhinevaid andmeid ja analüüsitulemusi nad võivad teineteisega jagada, samuti jagamismehhanismi teiselt osaliselt saadud teabe konfidentsiaalsuse tagamiseks vastavalt koostöömemorandumi punktile 6. |
|
5.2. |
Osalised teevad lennundusjulgestusalast koostööd, vahetades asjakohaseid andmeid, teadus- ja muid uuringuid, dokumente ja asjakohast teavet ning hõlbustades vastastikust koosolekutel osalemist. |
6. Osalemine lennundusjulgestustegevuses
|
6.1. |
Käesoleva lisa kohaldamisel kutsuvad mõlemad osalised vajaduse korral ning kooskõlas kehtivate eeskirjade või menetlustega teist osalist osalema lennundusjulgestusega seotud tegevuses ja koosolekutel, et tagada tihe koostöö ja kooskõlastamine. Sellise osalemise eeskirjad kehtestatakse osaliste vahel kokkulepitud töökorras. |
7. Õiguslikud küsimused
|
7.1. |
Mõlemad osalised tagavad, et teist osalist teavitatakse kõigist asjakohastest õigusnormidest, nõuetest ja soovituslikest tavadest, mis võivad mõjutada käeoleva lisa ja selle muudatuste rakendamist. |
|
7.2. |
Osalised teavitavad teineteist õigeaegselt kõigist asjakohaste õigusnormide, nõuete ja soovituslike tavade kavandatud muudatustest, mis võivad mõjutada käesolevat lisa. |
|
7.3. |
Lennundusjulgestuseeskirjade ja -standardite üleilmseks ühtlustamiseks annavad osalised eeskirjade koostamise või standardite ja soovituslike tavade väljatöötamise eri etappides teineteisele teavet lennundusjulgestusega seotud tehnilise reguleerimise küsimuste kohta ning vajaduse korral võidakse neid kutsuda osalema vastavates tehnilistes üksustes. |
|
7.4. |
Osalised teavitavad teineteist õigeaegselt lennundusjulgestust mõjutavatest otsustest ja soovitustest. |
|
7.5. |
EL peab vajaduse korral ICAOga dialoogi tehnilise teabe andmiseks sellistel juhtudel, kus ELi õigusaktide kohaldamise tagajärjel tekib probleeme seoses ICAO standardite ja soovituslike tavade järgimisega. |
8. Tehniline abi
|
8.1. |
Osalised kooskõlastavad riikide abistamist, et tagada ressursside tõhusam kasutamine ja tegevuse dubleerimise vältimine, ning vahetavad lennundusjulgestusalase tehnilise abi projektide ja kavadega seotud teavet. |
|
8.2. |
Osalised teevad tihedat koostööd, et vastavalt vajadusele aidata ELi liikmesriikidel ja muudel riikidel tõhusamalt rakendada nende julgestusjärelevalve süsteemide olulisi elemente ja parandada ICAO standardite ja soovituslike tavade järgimist. Koostöö hõlmab muu hulgas teabevahetust, asjaomaste osaliste dialoogi hõlbustamist ja tehnilise abi toimingute kooskõlastamist. |
9. Piirkondlik koostöö
|
9.1. |
Osalised tähtsustavad kõige rohkem tegevust, mille eesmärk on kiiremini rakendada standardeid ja soovituslikke tavasid seal, kus piirkondlik lähenemine võimaldab suuremat kulutõhusust ning paremat järelevalvet ja/või standardimist. |
10. Eksperdiabi
|
10.1. |
Ilma et see piiraks väljaspool käesoleva lisa reguleerimisala välja töötatud eksperdiabi kavade rakendamist, püüavad osalised teha teineteisele taotluse korral kättesaadavaks asjakohastes lennundusjulgeoleku valdkondades tehnilist pädevust omavad eksperdid, kes täidavad selliseid ülesandeid ja osalevad sellistes toimingutes, mis kuuluvad käesoleva lisa reguleerimisalasse. Kõnealuse eksperdiabi tingimused täpsustatakse osaliste vahel kokku lepitud töökorras. |
11. Koolitus
|
11.1. |
Vajaduse korral hõlbustavad mõlemad osalised teise osalise töötajate osalemist nende korraldatud lennundusjulgestusalastes koolitusprogrammides. |
|
11.2. |
Osalised vahetavad lennundusjulgestusalaste koolitusprogrammide materjalidega seotud teavet ja teevad vajaduse korral koolitusprogrammide koostamisel koostööd. |
|
11.3. |
Osalised hõlbustavad ja kooskõlastavad ühiselt selliste isikute osalemist käesoleva lisa punktis 9 käsitletud tegevusega seotud koolitusprogrammides, kes on pärit kummaltki osaliselt tehnilist abi saavast riigist või piirkonnast. |
12. Läbivaatamine
|
12.1. |
Osalised vaatavad käesoleva lisa rakendamise korrapäraselt läbi ja võtavad vajaduse korral arvesse kogu asjakohast arengut poliitikameetmete ja õigusloome vallas. |
|
12.2. |
Käesoleva lisa läbivaatamine on koostöömemorandumi punkti 7 kohaselt loodud ühiskomitee ülesanne. |
13. Jõustumine, muudatused ja lõpetamine
|
13.1. |
Käesolev lisa jõustub kuupäeval, mil ühiskomitee selle vastu võtab, ning jääb jõusse kuni selle lõpetamiseni. |
|
13.2. |
Käesoleva lisa kohaselt kokku lepitud töökord jõustub kuupäeval, mil ühiskomitee selle vastu võtab. |
|
13.3. |
Kõik käesoleva lisa kohaselt vastuvõetud töökorra muudatused või selle lõpetamise lepib kokku ühiskomitee. |
|
13.4. |
Mõlemad osalised võivad käesoleva lisa igal ajal lõpetada. Lõpetamine jõustub kuus kuud pärast kuupäeva, mil üks osaline saatis teisele sellekohase kirjaliku teate, välja arvatud juhul, kui kõnealune lõpetamisteade võetakse osaliste vastastikusel nõusolekul tagasi enne kõnealuse kuuekuuse ajavahemiku lõppu. |
|
13.5. |
Kui koostöömemorandum lõpetatakse, lõpetatakse samal ajal ka käesolev lisa olenemata käesoleva artikli muudest sätetest.” |
|
2.10.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 266/42 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,
26. september 2012,
erakorraliste meetmete võtmise kohta Bursaphelenchus xylophilus (Steiner et Buhrer) Nickle et al. (männi nematood) leviku takistamiseks liidus
(teatavaks tehtud numbri C(2012) 6543 all)
(2012/535/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, (1) eriti selle artikli 16 lõike 3 neljandat lauset,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjon on otsusega 2006/133/EÜ (2) kohustanud liikmesriike võtma ajutiselt lisameetmeid männi nematoodi leviku takistamiseks Portugali muude alade puhul kui need, kus haigusetekitajat teadaolevalt ei esine. Männi nematoodi puhang Hispaanias ja teiste liikmesriikide poolsetest korduvatest Portugalist saabuva männi nematoodiga saastunud männipuidu, puidust pakkematerjali ja puukoore kinnipidamistest ilmneb, et männi nematoodi võimalik väljapoole levimise risk neilt Portugali aladelt, kus männi nematoodi esinemine on teada, on suurenenud. Männi nematoodi üleliidulise levimise majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõju oleks lubamatult suur. Seega on asjakohane laiendada männi nematoodiga seotud meetmete kohaldamisala kõikidesse liikmesriikidesse. |
|
(2) |
Pidades silmas männi nematoodi sissetoomise ja leviku vältimist, peaksid liikmesriigid läbi viima iga-aastasi männi nematoodi seireid aladel, kus seda teadaolevalt ei esine ja võtma vastu männi nematoodi esinemisjuhtude jaoks koostatud situatsiooniplaanid. |
|
(3) |
Kui männi nematoodi leitakse alal, kus seda teadaolevalt ei esine, peaksid liikmesriigid piiritlema need alad, kus hakatakse kohaldama tõrjemeetmeid. Meetmed peaksid hõlmama kahjustajale vastuvõtlike taimede ennetavat hävitamist saastunud vööndis ja männi nematoodiga nakatunud taimi ümbritsevas 500 m raadiusega vööndis, samuti tugevdatud järelevalvet männi nematoodi esinemise suhtes kogu piiritletud alal. |
|
(4) |
Kui liikmesriik leiab, et vastuvõtlike taimede raie kuni 500 m kaugusel männi nematoodiga nakatunud taimedest oleks ebaproportsionaalne (näiteks kui saastunud vöönd hõlmab alasid, mis on kaitstud nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta) (4) kohaselt, peaksid kättesaadavad olema ka alternatiivsed riskijuhtimisvõimalused, sealhulgas kahjustajale vastuvõtlike taimede vähendatud raie. Sel juhul peaks olema võimalus rakendada muid tõrjemeetmeid, et tagada männi nematoodi leviku ohu vähendamise ühtlane tase. |
|
(5) |
Männi nematoodiga seotud meetmete põhieesmärk peaks olema tõrjumine ning piiramist tuleks lubada ainult nendel aladel, kus tõrjumist ei ole võimalik saavutada. Et tagada tõrjumine seal, kus see on võimalik, peaksid liikmesriigid kohaldama tõrjemeetmeid vähemalt nelja aasta jooksul. Kui tõrjumine on aga võimatu, peaks liikmesriikidel teatavatel juhtudel olema õigus kohaldada piiramismeetmeid ka enne nelja-aastase ajavahemiku lõppu. |
|
(6) |
Liikmesriigid peaksid teabe võetud või võtta otsustatud tõrje- ja piiramismeetmete kohta edastama komisjonile ja muudele liikmesriikidele. |
|
(7) |
Ka asjaomaseid ettevõtjaid ja avalikkust tuleks võetud tõrje- ja piiramismeetmetest teavitada. |
|
(8) |
Kahjustajale vastuvõtlike taimede ning vastuvõtliku puidu ja koore vedamise kohta piiritletud aladel ja neist väljaspool peaksid kehtima teatavad piirangud. Liikmesriigid peaksid kontrollima, kas keelde ja piiranguid järgitakse ning vajadusel kehtestama parandusmeetmed. |
|
(9) |
Kui piirangud vastuvõtliku puidu ja koore vedamise suhtes hõlmavad ka sellise puidu ja koore töötlemisega seotud nõudeid, peaksid liikmesriigid andma loa rajatiste ehitamiseks, mis on selliseks töötlemiseks, taimepasside väljastamiseks või töödeldud vastuvõtliku puidu või koore märgistamiseks nõuetekohaselt varustatud ning rajatiste tegevust kontrollima. Kõnealuste rajatiste lubamise ja järelevalve kohta tuleks kehtestada nõuded. Samuti tuleks kehtestada nõuded seesugust märgistust kasutavate puidust pakkematerjali tootjate tegevusele loa andmise ja järelevalve suhtes. |
|
(10) |
Liikmesriikidel ja ettevõtjatel peaks olema juurdepääs teabele kõnealuste tegevusloaga rajatiste kohta. Seega peaks koostama komisjon tegevusloaga töötlemisrajatiste ja puidust pakkematerjali tegevusloaga tootjate nimekirja ning seda pidama. |
|
(11) |
Seetõttu tuleks otsus 2006/133/EÜ kehtetuks tunnistada. |
|
(12) |
Käesolev otsus tuleks kolme aasta möödumisel läbi vaadata, võttes arvesse teaduse ja tehnika arengut. |
|
(13) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taimetervise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „vastuvõtlikud taimed”– liikide Abies Mill., Cedrus Trew, Larix Mill., Picea A. Dietr., Pinus L., Pseudotsuga Carr. ja Tsuga Carr. taimed (v.a viljad ja seemned);
b) „vastuvõtlik puit”– okaspuit (Coniferales), välja arvatud Taxus L. ja Thuja L. saematerjal ja palgid;
c) „vastuvõtlik koor”– okaspuude (Coniferales) koor;
d) „tootmiskoht”– mis tahes ruumid, mida kasutatakse ühe tootmisüksusena. See võib tähendada ka tootmiskohti, mida hallatakse fütosanitaarsetel eesmärkidel eraldi;
e) „vektor”– mardikad, kes kuuluvad perekonda Monochamus Megerle in Dejean, 1821;
f) „vektori lendlusperiood”– ajavahemik 1. aprillist kuni 31. oktoobrini, välja arvatud juhul kui vektori lendlusperioodi teistsugust kestust põhjendatakse tehniliste või teaduslike argumentidega, võttes arvesse nelja lisanädala pikkust ohutusaega eeldatava lendlusperioodi alguses ja lõpus;
g) „puidust pakkematerjal”– puit või puittooted, mida kasutatakse kaupade toestamiseks, kaitsmiseks või kandmiseks ning mis esineb pakkekastide, puitpakendi, vaatide ja muude samalaadsete pakenditena, puitaluste, äärtega puitaluste ja muude kaubaalustena, kaubaaluste puidust äärtena, pakkimispuiduna – vaatamata sellele, kas neid kõikvõimalike objektide veol tegelikult kasutatakse või mitte. Mõiste ei hõlma töödeldud puitu, mille tootmisel on kasutatud liimi, kuumust ja rõhku või nende kombinatsioone ning pakkematerjali, mis koosneb tervenisti õhemast kui 6 mm puidust.
Artikkel 2
Seired aladel, kus männi nematoodi teadaolevalt ei esine
1. Liikmesriigid teevad igal aastal seireid Bursaphelenchus xylophilus (Steiner et Buhrer) Nickle et al. (männi nematoodi) esinemise kohta vastuvõtlikel taimedel, vastuvõtlikul puidul ja koorel ning vektoril ja määravad kindlaks, kas nende territooriumidel asuvatel aladel, kus männi nematoodi enne teadaolevalt ei esinenud, on nüüd tõendeid kõnealuse kahjustaja olemasolu kohta.
Seirete raames toimub vastuvõtlike taimede, vastuvõtliku puidu ja koore ning vektorite proovide kogumine ja laboratoorne analüüs. Proovide arv määratakse kindlaks usaldusväärsete teaduslike ja tehniliste põhimõtete kohaselt.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile lõikes 1 osutatud seirete kirjelduse, kus on esitatud seirekohtade arv, seiratavad alad ja igal aastal laboratoorselt analüüsitavate proovide arv. Kirjelduses tuuakse välja teaduslikud ja tehnilised põhimõtted, millel kõnealused seired põhinevad.
Kirjeldus edastatakse komisjonile seirete tegemise aasta 1. märtsiks.
3. Iga liikmesriik edastab lõikes 1 osutatud seirete tulemused komisjonile ja muudele liikmesriikidele seirete tegemise aastale järgneva aasta 1. märtsiks.
Artikkel 3
Laboratoorne analüüs
Laboratoorsed analüüsid männi nematoodi esinemise kindlakstegemiseks vastuvõtlikes taimedes, vastuvõtlikus puidus ja koores ning vektorites tehakse vastavalt diagnostikaprotokollile Bursaphelenchus xylophiluse kohta, mis on esitatud dokumendis EPPO Standard PM7/4(2) (5). Kõnealuse standardi meetodeid võib täiendada või asendada teaduslikult põhjendatud molekulaardiagnostiliste meetoditega, mille tundlikkus ja usaldusväärsus on võrdsed EPPO standardi meetoditega.
Artikkel 4
Situatsiooniplaanid
1. 31. detsembriks 2013 koostab iga liikmesriik kava, kus on määratletud tema territooriumil võetavad meetmed artiklite 5–16 kohaselt juhuks kui männi nematoodi esinemine kinnitatakse või selle esinemise kohta on kahtlusi; edaspidi nimetatakse sellist kava „situatsiooniplaaniks”.
2. Situatsiooniplaan sisaldab järgmist:
|
a) |
asjaomaste asutuste rollid ja vastutusalad ning meetmete eest vastutav üks ametiasutus; |
|
b) |
meetmetega seotud teabevahetuse kord asjaomaste asutuste, vastutava asutuse, asjaomase erasektori ja avalikkuse vahel; |
|
c) |
laboratoorsete analüüside tegemise kord ning |
|
d) |
meetmetega seotud asutuste personali koolitamise kord. |
3. Liikmesriigid kehtestavad oma situatsiooniplaanide hindamise ja läbivaatamise korra.
4. Liikmesriigid edastavad situatsiooniplaanid komisjonile tema taotlusel.
Artikkel 5
Piiritletud alad
1. Kui artikli 2 lõike 1 kohase iga-aastase seire tulemustest ilmneb männi nematoodi esinemine vastuvõtlikul taimel liikmesriigi territooriumi osas, kus seda enne teadaolevalt ei esinenud, või kui männi nematoodi esinemise kohta on saadud tõendeid muul viisil, piiritleb asjaomane liikmesriik viivitamata vastava ala lõike 2 kohaselt. Edaspidi nimetatakse seda ala „piiritletud alaks”.
Kui männi nematoodi leitakse vektoris või vastuvõtliku puidu, koore või puidust pakkematerjali saadetises, viib asjaomane liikmesriik läbi uurimise vektori püüdmise koha vahetus läheduses või kohas, kus vastuvõtlik puit, koor või puidust pakkematerjal leiti. Kui uurimise tulemustest ilmneb männi nematoodi esinemine vastuvõtlikul taimel, kohaldatakse ka esimest lõiku.
2. Piiritletud ala koosneb vööndist, kus männi nematoodi leiti (edaspidi „saastunud vöönd”) ning vööndist, mis ümbritseb saastunud vööndit (edaspidi „puhvertsoon”). Puhvertsooni laius on vähemalt 20 km.
Kui vastavalt artiklile 6 võetakse tõrjemeetmeid, võivad asjaomased liikmesriigid otsustada puhvertsooni laiust vähendada mitte vähem kui 6 kilomeetrile eeldusel, et vähendamine ei takista tõrjumist.
3. Kui männi nematoodi leitakse puhvertsoonist, määratletakse uus piiritletud ala viivitamata vastavalt lõikele 1 sellise leiu arvessevõtmiseks.
Juba piiritletud ala suurust võidakse uue ala määratlemise asemel ka muuta selleks, et võtta arvesse nimetatud esinemisjuhtu, kus kõnealusel alal kohaldatakse tõrjemeetmeid vastavalt artiklile 6.
Mis tahes tõend männi nematoodi esinemise kohta puhvertsoonis edastatakse viivitamata komisjonile ja muudele liikmesriikidele.
4. Kui männi nematoodi leitakse liikmesriigi territooriumilt ja piiritletud ala laieneks ühe või mitme liikmesriigi territooriumile, määratleb muu liikmesriik või muud liikmesriigid vastavalt lõikele 1 piiritletud ala või piiritletud alad, millega täiendatakse puhvertsooni veel ühe puhvertsooni või mitme puhvertsooniga, mille laius vastab selle liikmesriigi puhvertsooni laiusele, kust männi nematood leiti.
5. Liikmesriigid edastavad teabe oma territooriumil asuvate piiritletud alade kohta komisjonile ja muudele liikmesriikidele ühe kuu jooksul alates kuupäevast, mil männi nematood vastavalt alalt leiti.
Teave sisaldab piiritletud alade kirjeldust, nende asukohta ja piiritlemisega seotud haldusüksuste nimesid koos kaardiga, millel on näidatud piiritletud alade asukohad, saastunud vööndid ja puhvertsoonid.
Liikmesriigid edastavad teabe oma territooriumidel asuvate piiritletud alade suhtes tehtud muudatustest komisjonile ja muudele liikmesriikidele ühe kuu jooksul alates muudatuse tegemisest.
6. Kui vastuvõtlike taimede ja vektori iga-aastasest seirest ilmneb (vastavalt I lisa punktile 6), et asjaomasel piiritletud alal ei ole eelneva nelja aasta jooksul männi nematoodi leitud, võib asjaomane liikmesriik teha otsuse, et kõnealune ala ei ole enam piiritletud. I lisa punktis 5 osutatud olukorras olev liikmesriik võib teha otsuse, et ala ei ole enam piiritletud juhul, kui männi nematoodi puudumist kinnitatakse kõnealuse lisa punktis 7 osutatud proovide võtmise ja testimise kaudu.
Asjaomane liikmesriik teavitab komisjoni ja muid liikmesriike kõnealusest otsusest ühe kuu jooksul.
7. Komisjon koostab piiritletud alade loetelu ja edastab selle liikmesriikidele.
Loetelu ajakohastatakse vastavalt komisjoni poolt vastu võetud teadetele lõigete 5 ja 6 kohaselt.
Artikkel 6
Tõrjumine
1. Liikmesriigid võtavad vastavalt I lisa sätetele meetmeid nende territooriumidel piiritletud aladel esineva männi nematoodi tõrjumiseks.
Männi nematood loetakse hävitatuks, kui vastuvõtlike taimede ja vektori iga-aastasest seirest ilmneb (vastavalt I lisa punktile 6), et asjaomasel piiritletud alal ei ole männi nematoodi leitud eelneva nelja aasta jooksul või juhul, kui männi nematoodi puudumist kinnitatakse I lisa punkti 7 kolmandas lõigus osutatud proovide võtmise ja testimise kaudu.
2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud meetmeid rakendab vastutavate ametiasutuste tehniliselt pädev personal või teised tehniliselt pädevad isikud, kes tegutsevad vastutavate ametiasutuste järelevalve all.
Artikkel 7
Piiramine
1. Kui vastuvõtlike taimede ja vektori iga-aastasest seirest ilmneb (vastavalt I lisa punktile 6), et asjaomasel piiritletud alal on männi nematoodi leitud vähemalt eelneva nelja järjestikuse aasta jooksul ja kogemus näitab, et asjaomases olukorras on männi nematoodi võimatu tõrjuda, võib asjaomane liikmesriik selle asemel otsustada männi nematoodi kõnealusel alal piirata.
Asjaomane liikmesriik võib aga enne nimetatud ajavahemiku möödumist otsustada männi nematoodi piirata selle tõrjumise asemel juhtudel, kui saastunud vööndi diameeter on suurem kui 20 km, kui on tõendeid männi nematoodi esinemise kohta kõikjal saastunud vööndis ja kogemus näitab, et asjaomases olukorras on männi nematoodi tõrjumine kõnealusel alal võimatu.
Piiramismeetmeid võetakse vastavalt II lisas sätestatule.
2. Kui liikmesriik teeb vastavalt lõikele 1 otsuse kohaldada tõrjemeetmete asemel piiramismeetmeid, teavitab ta sellest otsusest komisjoni, tuues välja oma põhjendused.
Lõike 1 teise lõigu kohaldamisel korraldab komisjon kõnealuses liikmesriigis uurimise, et kontrollida, kas nimetatud lõigus sätestatud tingimused on täidetud.
3. Piiritletud alad, mille suhtes piiramismeetmeid vastavalt lõikele 1 kohaldatakse, märgistatakse asjakohaselt artikli 5 lõikes 7 osutatud loetelus. Liikmesriigid võivad piiramismeetmeid kohaldada ainult nendel piiritletud aladel, mis on loetelus märgitud kui alad, millel tuleb männi nematoodi piirata.
4. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud meetmeid rakendab vastutavate ametiasutuste tehniliselt pädev personal või teised tehniliselt pädevad isikud, kes tegutsevad vastutavate ametiasutuste järelevalve all.
Artikkel 8
Teave ettevõtjatele ja avalikkusele
Kui kooskõlas artikliga 6 kohaldatakse tõrjemeetmeid või kooskõlas artikliga 7 kohaldatakse piiramismeetmeid, näevad asjaomased liikmesriigid ette meetmed, mis puudutavad asjaomaste ettevõtjate ja avalikkuse teavitamist.
Artikkel 9
Teabe edastamine riiklike meetmete kohta
1. Liikmesriigid edastavad ühe kuu jooksul alates direktiivi 2000/29/EÜ artikli 16 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud teatest männi nematoodi esinemise kohta oma territooriumi osal, kus selle esinemise kohta varasemaid teateid ei olnud, teate komisjonile ja muudele liikmesriikidele männi nematoodi tõrjumiseks võetud ja võetavate meetmete kohta vastavalt artiklile 6.
2. Kui liikmesriik võtab männi nematoodi tõrjumiseks meetmeid vastavalt artiklile 6, hõlmab lõikes 1 osutatud meetmetest teatamine meetmeid, mis puudutavad vastuvõtlike taimede langetamist, proovide võtmist, testimist, eemaldamist ja hävitamist vastavalt I lisa punktides 2–5 ja 7–9 sätestatule ning seirete kavandamist ja korraldamist, sealhulgas kontrollimiste arvu, võetavaid proove ja tehtavaid laboratoorseid analüüse vastavalt I lisa punktile 6.
Kui liikmesriik võtab männi nematoodi piiramiseks meetmeid vastavalt artiklile 7, hõlmab lõikes 1 osutatud meetmetest teatamine meetmeid, mis puudutavad vastuvõtlike taimede langetamist, proovide võtmist, testimist, eemaldamist ja hävitamist ning seirete kavandamist ja korraldamist, sealhulgas kontrollimiste arvu, võetavaid proove ja tehtavaid laboratoorseid analüüse vastavalt II lisa punktidele 2 ja 3.
Meetmetest teatamine hõlmab ka asjaomaste ettevõtjate ja avalikkuse teavitamise meetmete kirjeldust vastavalt artiklile 8 ning kontrollimistele, mida tehakse vastavalt artikli 11 lõikele 1.
3. Liikmesriigid edastavad komisjonile ja muudele liikmesriikidele iga aasta 1. märtsiks vastavalt artiklitele 6 ja 7 eelmisel aastal võetud meetmete tulemuste aruande.
Aruanne sisaldab männi nematoodi esinemisjuhtude arvu ja asukohti, sealhulgas kaarte, tuvastatud, langetatud ning analüüsitud halvas seisukorras ja surnud taimede arvu ning analüüside tulemusi.
4. Liikmesriigid edastavad pärast lõikes 1 osutatud teavitamist komisjonile ja muudele liikmesriikidele järgmise aasta 1. märtsiks teabe meetmete kohta, mida nad on otsustanud kõnealusel aastal männi nematoodi tõrjeks võtta vastavalt artiklile 6.
5. Kui liikmesriik otsustab piirata männi nematoodi esinemist piiritletud alal vastavalt artikli 7 punktile 1, edastab ta viivitamata komisjonile ja muudele liikmesriikidele vastavalt lõikes 1 osutatud meetmetest teatamise parandatud versiooni.
Teade meetmete kohta võib hõlmata kuni viie aasta pikkust ajavahemikku artikli 7 kohaste piiramismeetmetega hõlmatud piiritletud ala puhul. Kui teade hõlmab pikemat kui aastast ajavahemikku, edastavad asjaomased liikmesriigid komisjonile ja muudele liikmesriikidele teate parandatud versiooni selle aegumise aasta 31. oktoobriks.
Kui piiramismeetmeid otsustatakse oluliselt muuta, vaadatakse teade meetmete kohta läbi ning edastatakse see komisjonile ja muudele liikmesriikidele viivitamata.
Artikkel 10
Vastuvõtlike taimede ning vastuvõtliku puidu ja koore vedamine liidu piires
1. Vastuvõtlikke taimi ning vastuvõtlikku puitu ja koort veetakse piiritletud aladelt muudele kui piiritletud aladele ja nakatunud vöönditest puhvervöönditesse ainult juhul, kui III lisa 1. osas sätestatud tingimused on täidetud.
2. Vastuvõtlikke taimi ning vastuvõtlikku puitu ja koort veetakse nakatunud vööndites, mille suhtes kehtivad tõrjemeetmed, ainult juhul, kui III lisa 2. osas sätestatud tingimused on täidetud.
3. Liikmesriigid võivad piirata vastuvõtlike taimede ning vastuvõtliku puidu ja koore vedamist nendes nakatunud vööndites, mille suhtes kohaldatakse piiramismeetmeid.
Artikkel 11
Piiritletud aladelt muudele kui piiritletud aladele ja saastunud vöönditest puhvertsoonidesse toimuvate vedude kontrollimine
1. Liikmesriigid teevad sagedasti pistelist kontrolli vastuvõtlike taimede ning vastuvõtliku puidu ja koore suhtes, mida veetakse nende territooriumil asuvatelt piiritletud aladelt muudele kui piiritletud aladele ja nende territooriumil asuvatest saastunud vöönditest puhvertsoonidesse.
Otsuse tegemisel konkreetse juhtumi puhul pistelise kontrolli koha kohta lähtuvad liikmesriigid riskist, et taimed või puit ja koor, mida kontrollitakse, võivad kanda elusaid männi nematoode, võttes arvesse saadetiste lähtepunkti, asjaomaste taimede ning puidu ja koore vastuvõtlikkust ning käesoleva otsuse ja otsuse 2006/133/EÜ nõuete varasemat täitmist selle ettevõtja poolt, kes vastutab vastuvõtliku puidu, koore ja taimede liikumise eest.
Vastuvõtlike taimede ning vastuvõtliku puidu ja koore kontrollimist tehakse järgmistes kohtades:
|
a) |
punktides, kus neid saastunud vöönditest puhvertsoonidesse veetakse; |
|
b) |
punktides, kus neid puhvertsoonidest piiritlemata aladele veetakse; |
|
c) |
puhvertsoonis asuvas sihtkohas ning |
|
d) |
saastunud vööndis asuvas lähtekohas (näiteks saekaatris), kust neid saastunud vööndist välja veetakse. |
Liikmesriigid võivad võtta vastu otsuse teha täiendavaid kontrollimisi muudes kui punktides a–d osutatud kohtades.
Kontrollimised hõlmavad dokumentide kontrolli seoses III lisa 1. osas kehtestatud nõuetega, identsuskontrolli ning nimetatud nõuetele mittevastavuse või kaheldava mittevastavuse korral ka fütosanitaarkontrolli, mille käigus testitakse männi nematoodi esinemist.
2. Liikmesriigid teevad pistelist kontrolli vastuvõtlike taimede ning vastuvõtliku puidu ja koore suhtes, mida veetakse nende territooriumist väljaspool asuvatelt piiritletud aladelt nende territooriumi muudele kui piiritletud aladele.
Kontrollimised hõlmavad dokumentide kontrolli seoses III lisa 1. osas kehtestatud nõuetega, identsuskontrolli ning fütosanitaarkontrolli, mille käigus testitakse männi nematoodi esinemist.
3. Lõikes 1 osutatud kontrollimiste tulemused edastatakse komisjonile ja muudele liikmesriikidele kord kuus ning tulemused, mis on osutatud lõikes 2, kord aastas 1. märtsiks.
Kui kõnealustest kontrollimistest ilmneb männi nematoodi esinemine vastuvõtlikes taimedes või vastuvõtlikus puidus või koores, teavitab liikmesriik sellest viivitamata komisjoni ja muid liikmesriike.
Artikkel 12
Artiklile 10 mittevastavuste korral võetavad meetmed
Kui artiklis 11 osutatud kontrollimistest ilmneb, et III lisa 1. või 2. osa sätteid ei järgita, kohaldab kontrollimisi teinud liikmesriik nõuetele mittevastava materjali suhtes järgmisi meetmeid:
|
a) |
hävitamine; |
|
b) |
vedamine ametliku järelevalve all sihtotstarbelise tegevusloa saanud töötlemisrajatisse, kus materjal läbib nõuetekohase kuumtöötluse, nii et puidu sisetemperatuur tõuseb 30 minutiks vähemalt temperatuurini 56 °C kõikjal puidus ja koores, mis välistab elusate männi nematoodide ja vektorite edaspidise esinemise; |
|
c) |
kui nõuetele mittevastav materjal sisaldab puidust pakkematerjali, mida objektide veol kasutatakse ning ilma et see piiraks III lisa kohaldamist, tagastatakse see ametliku järelevalve all lähtekohta või kinnipidamiskoha läheduses asuvasse kohta objektide ümberpakkimise ning kõnealuse puidust pakkematerjali hävitamise eesmärgil, samaaegselt vältides männi nematoodi levitamise ohtu. |
Artikkel 13
Töötlemisrajatistele tegevusloa andmine
1. Liikmesriigid, kelle territooriumil asub mõni piiritletud ala, lubavad nõuetekohaselt varustatud töötlemisrajatistel täita järgmisi ülesandeid, nagu sätestatud III lisas:
|
a) |
vastuvõtliku puidu ja koore töötlemine vastavalt kõnealuse lisa 1. osa punkti 2 alapunktile a ning kõnealuse lisa 2. osa punkti 2 esimese lõigu punktile c; |
|
b) |
Komisjoni direktiivis 92/105/EMÜ (6) osutatud taimepasside väljastamine vastuvõtliku puidu ja koore jaoks asjaomase töötlemisrajatise poolt kooskõlas käesoleva lõike punktiga a vastavalt III lisa 1. osa punkti 2 alapunktile b ning kõnealuse lisa 2. osa punkti 2 teise lõigu punktile b; |
|
c) |
puidust pakkematerjali töötlemine vastavalt kõnealuse lisa 1. osa punkti 3 alapunktile a ning kõnealuse lisa 2. osa punktile 3 ning |
|
d) |
asjaomases töötlemisrajatises töödeldava puidust pakkematerjali märgistamine kooskõlas punktiga c vastavalt III lisa 1. osa punkti 3 alapunktile b ning kõnealuse lisa 2. osa punktile 3 kooskõlas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi nr 15 II lisaga. |
Edaspidi nimetatakse selliseid rajatisi „tegevusloaga töötlemisrajatisteks”.
2. Tegevusloaga töötlemisrajatised tagavad töödeldud vastuvõtliku puidu, koore ja puidust pakkematerjali jälgitavuse.
Artikkel 14
Märgistamisloa andmine
1. Liikmesriigid, kelle territooriumil asub piiritletud ala, annavad puidust pakkematerjali nõuetekohaselt varustatud tootjatele loa märgistada vastavalt ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi nr 15 II lisale puidust pakkematerjali, mida nad tegevusloaga töötlemisrajatises töödeldud puidust kokku monteerivad ning millega on kaasas direktiivis 92/105/EMÜ osutatud taimepass.
Kõnealuseid tootjaid nimetatakse edaspidi „puidust pakkematerjali tegevusloaga tootjad”.
2. Puidust pakkematerjali tegevusloaga tootjad kasutavad puidust pakkematerjali tootmiseks üksnes sihtotstarbelise tegevusloa saanud töötlemisrajatistest pärit puitu, millega on kaasas direktiivis 92/105/EMÜ osutatud taimepass ning tagavad, et sel eesmärgil kasutatud puitu on võimalik hiljem kõnealuste töötlemisrajatistega seostada.
Artikkel 15
Tegevusloaga töötlemisrajatiste ja puidust pakkematerjali tegevusloaga tootjate kontrollimine
Liikmesriigid kontrollivad tegevusloaga töötlemisrajatisi ja puidust pakkematerjali tegevusloaga tootjaid, et tagada nende nõuetekohane ülesannete täitmine vastavalt tegevusloas sätestatule.
Liikmesriigid tagavad, et kontrollimisi teeb vastutavate ametiasutuste tehniliselt pädev personal või teised tehniliselt pädevad isikud, kes tegutsevad vastutavate ametiasutuste järelevalve all.
Artikkel 16
Tegevusloaga töötlemisrajatiste ja puidust pakkematerjali tegevusloaga tootjate tegevuslubade tühistamine
1. Kui liikmesriik, kes tegevusloa andis, saab teada männi nematoodi esinemisest vastuvõtlikus puidus, koores või tegevusloaga töötlemisrajatises töödeldud puidust pakkematerjalis, tühistab ta tegevusloa viivitamata.
Kui liikmesriik, kes tegevusloa andis, saab teada männi nematoodi esinemisest puidust pakkematerjali tegevusloaga tootja poolt märgistatud vastuvõtlikus puidust pakkematerjalis, tühistab ta tegevusloa viivitamata.
2. Juhul kui liikmesriik, kes tegevusloa andis, saab teada asjaolust, et tegevusloaga töötlemisrajatis või puidust pakkematerjali tegevusloaga tootja ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt vastavalt tegevusloa eeskirjadele, võtab ta vajalikud meetmed selleks, et tagada artiklite 13 ja 14 täitmine, ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist.
Artikkel 17
Tegevusloaga töötlemisrajatiste ja puidust pakkematerjali tegevusloaga tootjate nimekiri
1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni töötlemisrajatisele tegevusloa andmisest vastavalt artiklile 13 või puidust pakkematerjali tootjale tegevusloa andmisest vastavalt artiklile 14 ning sellest, kui nad vastavad tegevusload tühistavad.
2. Komisjon koostab tegevusloaga töötlemisrajatistest ja puidust pakkematerjali tegevusloaga tootjatest nimekirja ning edastab selle liikmesriikidele. Nimekirja A osas esitatakse tegevusloaga töötlemisrajatised. Nimekirja B osas esitatakse puidust pakkematerjali tegevusloaga tootjad. Kõnealust nimekirja ajakohastatakse liikmesriikidelt saadud teabe alusel.
Artikkel 18
Kehtetuks tunnistamine
Otsus 2006/133/EÜ tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 19
Läbivaatamine
Käesolev otsus vaadatakse uuesti läbi hiljemalt 31. juuliks 2015.
Artikkel 20
Kohaldamiskuupäev
III lisa 1. osa punkti 2 alapunkti a teist lauset ja kõnealuse lisa 2. osa punkti 2 alapunkti c teist lauset kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.
Artikkel 21
Adressaadid
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 26. september 2012
Komisjoni nimel
komisjoni liige
John DALLI
(1) EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1.
(2) ELT L 52, 23.2.2006, lk 34.
(3) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.
(4) ELT L 20, 26.1.2010, lk 7.
(5) EPPO Bulletin 39(3):344–353.
I LISA
Artiklis 6 sätestatud tõrjemeetmed
|
1. |
Liikmesriigid võtavad artikli 6 kohaselt piiritletud aladel meetmeid männi nematoodi tõrjumiseks vastavalt punktides 2–10 sätestatule.
Liikmesriigid lisavad kõnealuste meetmete üksikasjaliku kirjelduse artikli 9 lõikes 1 ettenähtud teabesse. |
|
2. |
Piiritletud ala määratlemisel loob asjaomane liikmesriik viivitamata vastaval alal vähemalt 500 m raadiusega vööndi iga vastuvõtliku taime ümber, milles männi nematoodi leiti (edaspidi „eraldusvöönd”). Kõnealuse vööndi tegelik raadius määratletakse iga vastuvõtliku taime jaoks, milles männi nematoodi on leitud, lähtuvalt männi nematoodi edasikandumise riskist vektori kaudu kaugemal kui 500 m konkreetsest vastuvõtlikust taimest.
Eraldusvööndis tuleb kõik vastuvõtlikud taimed langetada, eemaldada ja hävitada. Taimed tuleb langetada ja hävitada vööndi äärtest keskosa suunas. Võetakse kõik vajalikud ettevaatusabinõud männi nematoodi ja selle vektori leviku vältimiseks raie ajal. Kõikidest surnud taimedest, halvas seisukorras taimedest ja teatavast arvust terve välimusega taimedest, mis valitakse lähtuvalt männi nematoodi edasikandumise ohust konkreetsel juhul, võetakse pärast langetamist proovid. Proove võetakse iga taime eri osadest (sealhulgas ladvast). Kõiki proove analüüsitakse männi nematoodi esinemise suhtes. |
|
3. |
Kui liikmesriik leiab, et 500 m raadiusega eraldusvööndi loomine vastavalt punktis 2 viidatule avaldaks vastuvõetamatut sotsiaalset või keskkonnamõju, võib eraldusvööndi raadiuse ulatust vähendada 100 meetrini iga vastuvõtliku taime ümber, milles männi nematoodi on leitud.
Eraldusvööndis asuvate teatavate konkreetsete taimedega seotud erandjuhtudel, mil liikmesriik otsustab, et kõnealuste taimede raie ei ole kohane, võib kohaldada alternatiivset tõrjemeedet, mis pakub männi nematoodi leviku eest samasugusel tasemel kaitset. Sellise otsuse põhjused ja meetme kirjeldus tehakse komisjonile teatavaks artikli 9 lõikes 1 osutatud teabes. |
|
4. |
Kui kohaldatakse punkti 3, võetakse kõikide vastuvõtlike taimede suhtes, mis asuvad 100–500 m kaugusel nendest vastuvõtlikest taimedest, milles männi nematoodi on leitud ning mida ei langetata, järgmisi meetmeid:
Punktis 3 osutatud otsuse põhjused ning punktides a ja b osutatud meetmete kirjeldus lisatakse artikli 9 lõikes 1 osutatud teabesse. |
|
5. |
Kui liikmesriigil on tõendeid vektori puudumise kohta tema territooriumil, mis põhinevad tema territooriumil läbiviidud iga-aastase seire tulemustel viimase kolme aasta jooksul, määratakse eraldusvööndi miinimumraadiuseks 100 m iga vastuvõtliku taime ümber, millest männi nematoodi on leitud, välja arvatud juhul, kui punktis 6 osutatud vaatlustest ilmneb vektori esinemine piiritletud alal.
Kõnealused tõendid lisatakse artikli 9 lõikes 1 ettenähtud teabesse. |
|
6. |
Liikmesriigid korraldavad piiritletud aladel vastuvõtlike taimede ja vektori aastavaatlusi taimi ja vektorit männi nematoodi esinemise suhtes kontrollides ja proove võttes ning neid analüüsides. Seirete tegemisel keskendutakse eelkõige vastuvõtlikele taimedele, mis on surnud, halvas seisukorras või asuvad tulekahjudest või tormidest kahjustatud piirkondades. Seired hõlmavad ka süstemaatilist proovide võtmist terve välimusega vastuvõtlikest taimedest. Vaatluste sagedus iga männi nematoodi kandva vastuvõtliku taime ümber 3 000 m raadiuses on vähemalt neljakordne võrreldes puhvervööndi välispiirist 3 000 m raadiuses asuva alaga. |
|
7. |
Liikmesriigid tuvastavad ja langetavad kogu piiritletud alal kõik vastuvõtlikud taimed, milles männi nematoodi on leitud, ning kõik surnud, halvas seisukorras või tulekahjudest või tormidest kahjustatud piirkondades asuvad taimed. Langetatud taimed ja raiejäägid eemaldatakse ja hävitatakse, rakendades kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid männi nematoodi ja selle vektori leviku vältimiseks kuni langetamine on lõpetatud. Liikmesriigid peavad täitma järgmisi tingimusi:
Langetatud vastuvõtlikest taimedest, milles männi nematoodi varem ei olnud esinenud, võetakse proovid ning neid analüüsitakse männi nematoodi esinemise suhtes valikuuringukava kohaselt, mille põhjal saab 99 % tõenäosusega kindlaks teha, et kõnealustes vastuvõtlikes taimedes leitud männi nematoodi tase jääb alla 0,1 %. Kui kohaldatakse punkti 5, võivad liikmesriigid siiski otsustada võtta proove esimeses lõigus osutatud vastuvõtlikest taimedest ja neid analüüsida, taimi langetamata valikuuringukava kohaselt, mille põhjal saab 99 % tõenäosusega kindlaks teha, et kõnealustes vastuvõtlikes taimedes leitud männi nematoodi tase jääb alla 0,1 %. Esimene lause ei kehti nende vastuvõtlike taimede suhtes, milles männi nematoodi on leitud. |
|
8. |
Mis puutub piiritletud alal vektori lendlusperioodil tuvastatud vastuvõtlikku puitu, nagu osutatud punkti 7 alapunktis b, eemaldavad liikmesriigid langetatud vastuvõtlikelt taimedelt koore või töötlevad palke insektitsiidiga, mis teadaolevalt mõjub tõhusalt vektori vastu või katavad palgid putukavõrguga, mida on vastava insektitsiidiga immutatud kohe pärast langetamist. Pärast koorimist, töötlemist või katmist veetakse vastuvõtlik puit ametliku kontrolli all viivitamata lattu või tegevusloaga töötlemisrajatisse. Puitu, millelt koort ei eemaldatud, töödeldakse viivitamata selle ladustamise kohas või tegevusloaga töötlemisrajatises veel korra insektitsiidiga, mis teadaolevalt mõjub tõhusalt vektori vastu või katavad palgid putukavõrguga, mida on vastava insektitsiidiga immutatud.
Puidujäätmed, mis vastuvõtlike taimede langetamisel tekkisid ning mis jäeti langetamiskohta, hakitakse tükkideks, mille paksus ja laius on alla 3 cm. |
|
9. |
Liikmesriigid eemaldavad ja hävitavad kõik vastuvõtlikud taimed, mis on kasvanud istutamiseks ettenähtud taimede tootmiskohtades, kus alates viimasest täielikust kasvutsüklist on männi nematoodi leitud, rakendades kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid männi nematoodi ja selle vektori leviku vältimiseks nimetatud tegevuste ajal. |
|
10. |
Liikmesriigid esitavad hügieenijuhendi kõikide sõidukite kohta, millega metsamaterjali veetakse ja masinate kohta, millega metsamaterjali töödeldakse, et tagada männi nematoodi levimise vältimine kõnealuste sõidukite ja masinatega. |
II LISA
Artiklis 7 sätestatud piiramismeetmed
|
1. |
Liikmesriigid peavad kooskõlas artikliga 7 võtma männi nematoodi piiramiseks meetmeid piiritletud aladel, kus asub vähemalt 20 km laiune puhvertsoon vastavalt punktidele 2 ja 3.
Liikmesriigid lisavad kõnealuste meetmete üksikasjaliku kirjelduse artikli 9 lõikes 1 ettenähtud teabesse. |
|
2. |
Liikmesriigid korraldavad saastunud vööndites vastuvõtlike taimede ja vektori iga-aastasi seireid taimi ja vektorit männi nematoodi esinemise suhtes kontrollides ja proove võttes ning neid analüüsides. Seirete tegemisel keskendutakse eelkõige vastuvõtlikele taimedele, mis on surnud, halvas seisukorras või asuvad tulekahjudest või tormidest kahjustatud piirkondades. Liikmesriigid langetavad kogu piiritletud alal kõik vastuvõtlikud taimed, milles männi nematoodi on leitud. Langetatud puud ja raiejäägid eemaldatakse ja hävitatakse, rakendades kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid männi nematoodi ja selle vektori leviku vältimiseks kuni langetamine on lõpetatud. |
|
3. |
Liikmesriigid võtavad puhvertsoonis järgmisi meetmeid:
|
|
4. |
Liikmesriigid esitavad hügieenijuhendi kõikide sõidukite kohta, millega metsamaterjali veetakse ja masinate kohta, millega metsamaterjali töödeldakse, et tagada männi nematoodi levimise vältimine kõnealuste sõidukite ja masinatega. |
III LISA
Vastuvõtlike taimede ning vastuvõtliku puidu ja koore liidus vedamise tingimused vastavalt artiklile 10
1. OSA
Vastuvõtlike taimede ning vastuvõtliku puidu ja koore vedamise tingimused piiritletud aladelt muudele kui piiritletud aladele ja saastunud vöönditest puhvertsoonidesse
|
1. |
Vastuvõtlikke taimi võib vedada juhul, kui need vastavad järgmistele tingimustele:
|
|
2. |
Vastuvõtlikku puitu ja koort (välja arvatud puidust pakkematerjali) võib vedada eeldusel, et puit ja koor vastavad järgmistele tingimustele:
|
|
3. |
Vastuvõtlikku puitu puidust pakkematerjali kujul võib vedada eeldusel, et kõnealune puidust pakkematerjal vastab järgmistele tingimustele:
|
|
4. |
Erandina punktidest 2 ja 3 võib vastuvõtlikku puitu piiritletud alalt või saastunud vööndist välja vedada puhvertsooni sellisesse tegevusloaga töötlemisrajatisse, mis asub nimetatud piiritletud alale või saastunud vööndile kõige lähemal ja kus töödeldakse vastuvõtlikku puitu viivitamata, juhul kui nimetatud alal või vööndis ei ole sobivat töötlemisrajatist.
Erandit kohaldatakse ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
|
|
5. |
Erandina punktidest 2 ja 3 võib vastuvõtlikku puitu ja koort, mis on hakitud tükkideks, mille paksus ja laius on alla 3 cm, viia piiritletud alalt välja tegevusloaga töötlemisrajatisse, mis asub nimetatud alale kõige lähemal, või saastunud vööndist välja puhvertsooni kütusena kasutamiseks eeldusel, et punkti 4 teise lõigu punktid b ja c on täidetud. |
2. OSA
Tõrjemeetmetega hõlmatud vastuvõtlike taimede ning vastuvõtliku puidu ja koore saastunud vööndites vedamise tingimused
|
1. |
Istutamiseks ettenähtud vastuvõtlikke taimi võib vedada eeldusel, et kõnealuste taimede puhul on täidetud samad tingimused, mis on sätestatud 1. osa punktis 1. |
|
2. |
Vastuvõtlikku puitu ja koort võib vedada nende töötlemiseks ühel järgmistest viisidest:
Vedude suhtes kehtivad järgmised tingimused:
Käesolevat punkti ei kohaldata puidust pakkematerjali suhtes, samuti mitte individuaalselt analüüsitud ja männi nematoodist puutumata taimedest saadud vastuvõtliku puidu suhtes. |
|
3. |
Vastuvõtlikku puitu puidust pakkematerjali kujul võib vedada eeldusel, et kõnealune puidust pakkematerjal vastab 1. osa punktis 3 sätestatud tingimustele. |
(1) Rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaat (2009), rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standard nr 15: „Suunised puidust pakkematerjali kohta rahvusvahelises kaubanduses”.