20.9.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 253/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 847/2012,

19. september 2012,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) XVII lisa seoses elavhõbedaga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ, (1) eriti selle artikli 68 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogule ja Euroopa Parlamendile esitatud teatises „Ühenduse elavhõbedaalane strateegia” (2) juhtis komisjon tähelepanu sellele, et on vaja vähendada elavhõbeda taset keskkonnas ja inimeste kokkupuudet elavhõbedaga, ning seadis muu hulgas eesmärgiks vähendada ühiskonnas ringluses olevat elavhõbedat nõudluse ja pakkumise vähendamisega, vähendada elavhõbeda heitkoguseid ja nende eest kaitsta.

(2)

See strateegia vaadati läbi 2010. aastal komisjoni teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule ühenduse elavhõbedaalase strateegia läbivaatamise kohta, (3) millega komisjon teatas, et jätkatakse tööd teatavate elavhõbedat sisaldavate mõõteseadmete turustamise piirangute laiendamiseks ka tervishoiusektoris kasutatavatele seadmetele, eelkõige sfügmomanomeetritele ja muudele kutsealaseks ja tööstuslikuks kasutuseks ette nähtud seadmetele.

(3)

Nõukogu on mitmel korral kinnitanud oma pühendumust üldeesmärgile kaitsta inimeste tervist ja keskkonda elavhõbeda ja elavhõbedaühendite heite eest, minimeerides ning võimaluse korral lõpuks täielikult kõrvaldades kogu inimtegevusest tingitud elavhõbeda sattumise õhku, vette ja maapinda. Seoses sellega märkis nõukogu, et sellised elavhõbedat sisaldavad tooted, mille puhul on olemas toimivad alternatiivid, tuleks järk-järgult ja võimalikult täielikult kõrvaldada nii kiiresti kui võimalik; lõppeesmärk on järk-järgult kõrvaldada kõik elavhõbedat sisaldavad tooted, võttes nõuetekohaselt arvesse tehnilist ja majanduslikku olukorda ning vajadust teadustöö ja -arengu järele (4).

(4)

Elavhõbe ja selle ühendid on inimeste, ökosüsteemide ja eluslooduse jaoks väga mürgised. Suured kogused võivad olla inimesele surmavad, kuid isegi suhteliselt väikesed kogused võivad mõjuda väga kahjulikult närvisüsteemi arengule ja viimasel ajal on elavhõbedat seostatud ka võimaliku kahjustava mõjuga südame-veresoonkonnale, immuunsüsteemile ja paljunemisvõimele. Elavhõbedat loetakse üleilmseks püsivaks saasteaineks, mida erinevates vormides esineb õhus, vees, setetes, pinnases ja elusorganismides. See võib keskkonnas muutuda kõige toksilisemaks elavhõbedaühendiks – metüülelavhõbedaks. Metüülelavhõbeda bioloogiline kuhjumine toimub eelkõige veekeskkonna toiduahelas, mis muudab eriti ohustatuks rohkesti kala ja mereande tarbiva elanikkonna ja eluslooduse. Metüülelavhõbe läbib kergesti nii platsentaarbarjääri kui ka vere-aju barjääri, pidurdades vaimset arengut isegi enne sündi, ning seepärast on lapsed ja sünnitamisealised naised kõige enam ohustatud. Elavhõbe ja selle lagunemisproduktid, peamiselt metüülelavhõbe, on sama ohtlikud kui püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised ained (PBT) ja sellel on kaugkandeomadused.

(5)	Elavhõbedaga mõõteseadmeid kasutatakse Euroopas laialdaselt, mistõttu on võimalik, et elavhõbe satub keskkonda selliste seadmete kogu elutsükli jooksul; see suurendab elavhõbeda üldist heitkogust, mis omakorda suurendab inimeste ja muude liikide elavhõbedaga kokkupuutumist keskkonna kaudu.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa kandes 18a on kehtestatud keeld viia turule elavhõbedat sisaldavaid meditsiinilisi termomeetreid ning muid elavhõbedat sisaldavaid üldsusele müügiks ette nähtud mõõteseadmeid ning nõutakse komisjonilt ülevaadet tervishoius kasutamiseks ning kutsealaseks ja tööstuslikuks kasutuseks ette nähtud, elavhõbedaga sfügmomanomeetrite ja muude mõõteseadmete usaldusväärsetest ja ohutumatest ning tehniliselt ja majanduslikult otstarbekatest alternatiividest. Nimetatud ülevaate põhjal või niipea kui saab kättesaadavaks uus teave elavhõbedaga sfügmomanomeetrite ja muude elavhõbedat sisaldavate mõõteseadmete usaldusväärsete ja ohutumate alternatiivide kohta, palutakse komisjonil esitada vajaduse korral õigusloomega seotud ettepanek nimetatud kandes kehtestatud piirangute laiendamiseks tervishoius kasutatavatele ning kutsealaseks ja tööstuslikuks kasutuseks ette nähtud sfügmomanomeetritele ja muudele mõõteseadmetele, et järk-järgult lõpetada elavhõbeda kasutamine mõõteseadmetes, niipea kui see on tehniliselt ja majanduslikult otstarbekas.

(7)	Koguti suur hulk uut teavet, mille alusel saatis komisjon Euroopa Kemikaaliametile (edaspidi „kemikaaliamet”) läbivaatamise kohta aruande ja soovis, et kemikaaliamet koostaks toimiku, mis vastab määruse (EÜ) nr 1907/2006 XV lisa nõuetele kooskõlas selle määruse artikliga 69.

(8)

Kemikaaliamet koostas toimiku, millega tehakse ettepanek piirata elavhõbeda kasutamist järgmistes kutsealaseks ja tööstuslikuks kasutuseks (sh tervishoius) ette nähtud mõõteseadmetes: elavhõbedat sisaldavad baromeetrid, hügromeetrid, manomeetrid, sfügmomanomeetrid, koos pletüsmograafidega kasutatavad tensoandurid, tensiomeetrid, termomeetrid ja muud mitteelektrilised termomeetrid, elavhõbedaga mõõteseadmed pehmenemispunkti kindlaksmääramiseks ja elavhõbepüknomeetrid. Toimikust nähtub, et nimetatud mõõteseadmetes kasutatavast elavhõbedast inimeste tervisele ja keskkonnale tuleneva ohu vähendamiseks on vaja liidu tasandi meetmeid.

(9)	Kättesaadavaks on saanud alternatiivsed mõõteseadmed, mis ei sisalda elavhõbedat, ning nende kasutamisega seostatakse oluliselt väiksemat ohtu, kui elavhõbedaga mõõteseadmete kasutamine põhjustab tervisele ja keskkonnale.

(10)

Selliste käimasolevate epidemioloogiliste uuringute puhul, kus kasutatakse elavhõbedaga sfügmomanomeetreid, ei tuleks mõõtmismeetodit muuta, seega tuleks lubada erandit, kuni kõnealused uuringud on lõpule viidud. Elavhõbedavabade seadmete kliinilise valideerimise uuringutes võrdlusstandarditena kasutatavate sfügmomanomeetrite puhul ei olnud võimalik kindlaks määrata aega, mis kulub alternatiivsete elavhõbedavabade võrdlusstandardite arendamiseks ja kinnitamiseks, seega peaks selliste seadmete puhul olema erand ajalise piiranguta.

(11)

Seoses termomeetritega, mida kasutatakse ainult katsetes, mida tehakse vastavalt elavhõbetermomeetrite kasutamist nõudvatele standarditele, on vaja sätestada tähtaeg kõnealuste standardite muutmiseks; seega tuleks erand kehtestada viieks aastaks. Võttes arvesse, et elavhõbedat on vaja võrdlusalusena 1990. aasta rahvusvahelise temperatuuriskaala jaoks, tuleks lubada ajalise piiranguta erand elavhõbedaga kolmikpunkti rakkude jaoks, mida kasutatakse plaatinatakistustermomeetrite kalibreerimiseks.

(12)	Poorsusmõõturite, polarograafides kasutatavate elavhõbeelektroodide ja mahtuvusliku pingelangu kindlaksmääramiseks kasutatavate elavhõbemõõtepeade jaoks ei ole teostatavaid alternatiive veel olemas, seega ei soovitata nende mõõteseadmete jaoks piiranguid kehtestada.

(13)

Erand tuleks teha vanade elavhõbedaga mõõteseadmete puhul, millel on ajalooline väärtus ning mida saab pidada antiikesemeteks või kultuuritoodeteks, et lubada nende üldist müümist ja ostmist. Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa kandega 18a on lubatud turule viia elavhõbedat sisaldavaid üldsusele müügiks ette nähtud mõõteseadmeid (välja arvatud meditsiinilised termomeetrid), mis olid 3. oktoobril 2007 üle 50 aasta vanad. Selguse huvides tuleks samu eseme ea kindlaksmääramise kriteeriume kohaldada ka piirangu puhul, mis käsitleb vanu mõõteseadmeid, mis on ette nähtud kutsealaseks ja tööstuslikuks kasutuseks (sh tervishoius).

(14)	Erand tuleks teha ka näitustel kultuurilisel ja ajaloolisel eesmärgil eksponeeritavate mõõteseadmete puhul, sh selliste seadmete puhul, mis olid 3. oktoobril 2007 alla 50 aasta vanad, kuid siiski ajaloolise ja kultuurilise väärtusega.

(15)	Kemikaaliameti riskihindamise komitee võttis 8. juunil 2011 vastu arvamuse soovitatava piirangu kohta, mida ta pidas riskide vähendamise tõhususe seisukohalt kõige asjakohasemaks liidu tasandi meetmeks, mis aitaks vähendada kindlaks tehtud riske.

(16)	Kemikaaliameti sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee võttis 15. septembri 2011. aastal vastu arvamuse soovitatava meetme kohta, mida ta pidas kõige asjakohasemaks liidu tasandi meetmeks, mis aitaks vähendada kindlaks tehtud riske nii, et sotsiaal-majanduslik kasu ja kulu oleksid tasakaalus.

(17)	Kemikaaliamet on riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamused esitanud komisjonile.

(18)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1907/2006 vastavalt muuta.

(19)	On asjakohane näha ette mõistlik ajavahemik, et asjaomased sidusrühmad saaksid võtta vajalikke meetmeid käesolevas määruses sätestatud meetmete järgimiseks.

(20)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 10. aprillist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. september 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(2) KOM(2005) 20 (lõplik)

(3) KOM(2010) 723 (lõplik)

(4) Nõukogu 15. märtsi 2011. aasta järeldused ühenduse elavhõbedaalase strateegia läbivaatamise kohta, 4. detsembri 2008. aasta järeldused ülemaailmsete elavhõbedaküsimuste kohta ja 24. juuni 2005. aasta järeldused ühenduse elavhõbedaalase strateegia kohta.

LISA

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa kannet 18a muudetakse järgmiselt:

1)	punkt 4 jäetakse välja;

lisatakse punktid 5–8:

„5.

Järgmiseid elavhõbedat sisaldavaid tööstuslikuks ja kutsealaseks kasutuseks ette nähtud mõõteseadmeid ei viida turule pärast järgmist kuupäeva: 10. aprill 2014:

a)	baromeetrid;

b)	hügromeetrid;

c)	manomeetrid;

d)	sfügmomanomeetrid;

e)	koos pletüsmograafidega kasutatavad tensoandurid;

f)	tensiomeetrid;

g)	termomeetrid ja muud mitteelektrilised termomeetrid.

Piirangut kohaldatakse ka selliste punktides a–g nimetatud mõõteseadmete suhtes, mis viiakse turule tühjalt, kui need on ette nähtud täitmiseks elavhõbedaga.

Punktiga 5 kehtestatud piirangut ei kohaldata:

sfügmomanomeetrite suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks:

i)	epidemioloogilistes uuringutes, mis on käimas järgmisel kuupäeval: 10. oktoobril 2012;

ii)	võrdlusstandarditena elavhõbedavabade sfügmomanomeetrite kliinilise valideerimise uuringutes;

b)	termomeetrite suhtes, mille ainus kasutusviis on katsetes, mida tehakse vastavalt elavhõbetermomeetrite kasutamist nõudvatele standarditele, kuni 10. oktoobrini 2017;

c)	elavhõbeda kolmikpunkti rakkude suhtes, mida kasutatakse plaatinatakistustermomeetrite kalibreerimiseks.

Järgmiseid elavhõbedat sisaldavaid kutsealaseks ja tööstuslikuks kasutuseks ette nähtud mõõteseadmeid ei viida turule pärast järgmist kuupäeva: 10. aprill 2014:

a)	elavhõbepüknomeetrid;

b)	elavhõbedaga mõõteseadmed pehmenemispunkti kindlaksmääramiseks.

Punktidega 5 ja 7 kehtestatud piiranguid ei kohaldata:

a)	mõõteseadmete suhtes, mis on 3. oktoobril 2007 üle 50 aasta vanad;

b)	mõõtmeseadmete suhtes, mis on ette nähtud eksponeerimiseks avalikel näitustel kultuurilisel ja ajaloolisel eesmärgil.”

20.9.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 253/5

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 848/2012,

19. september 2012,

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühenduse elavhõbedaalast strateegiat käsitlevas komisjoni teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile (2) rõhutas komisjon, et tuleb vähendada elavhõbeda taset keskkonnas ja inimeste kokkupuudet elavhõbedaga ning pakkus muu hulgas välja eesmärgi vähendada elavhõbeda ringlusesse sattumist ühiskonnas elavhõbeda pakkumise, nõudluse ja elavhõbeda heite vähendamise teel ning elavhõbeda heite eest kaitsmise teel. Teatis vaadati läbi 2010. aastal (3).

(2)

Nõukogu on korduvalt kinnitanud, et ta järgib üldeesmärki kaitsta inimeste tervist ja keskkonda elavhõbeda ja elavhõbedaühendite heite eest, minimeerides ning võimaluse korral lõpuks täielikult kõrvaldades kogu inimtegevusest tingitud elavhõbeda sattumise õhku, vette ja pinnasesse. Sellega seoses rõhutas nõukogu, et kui on olemas praktiliselt rakendatavad alternatiivid, tuleks elavhõbedat sisaldavad tooted järk-järgult kasutuselt kõrvaldada, tehes seda võimalikult kiiresti ja täielikult, eesmärgiga lõpetada järk-järgult elavhõbeda kasutamine kõigis toodetes, võttes nõuetekohaselt arvesse tehnilisi ja majanduslikke asjaolusid ning teadusuuringute ja arendustegevuse vajadusi (4).

(3)

Elavhõbe ja selle ühendid on inimestele, ökosüsteemile ja elusloodusele väga mürgised. Suured elavhõbedaannused võivad olla inimesele surmavad, kuid isegi suhteliselt väikesed kogused võivad mõjuda väga kahjulikult närvisüsteemi arengule ning elavhõbedat on seostatud ka võimaliku kahjustava mõjuga südame-veresoonkonnale, immuunsüsteemile ja sigivusele. Elavhõbedat peetakse ülemaailmselt püsivaks saasteaineks, mis liigub erinevates vormides õhu, vee, setete, pinnase ja elustiku vahel ning võib keskkonnas muutuda metüülelavhõbedaks, mis on kõige mürgisem vorm.

(4)

Määruses (EÜ) nr 1907/2006 on sätestatud, et kui liikmesriik leiab, et aine või sellist ainet sisaldava segu või toote tootmine, turuleviimine või kasutamine kujutab endast ohtu inimeste tervisele või keskkonnale ning et see oht ei ole piisavalt ohjatud ja et seda tuleks vähendada, koostab ta pärast Euroopa Kemikaaliameti (edaspidi „kemikaaliamet”) teavitamist toimiku.

(5)	Vastavalt EMP Ühiskomitee 14. märtsi 2008. aasta otsusele nr 25/2008, millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu II lisa (tehnilised normid, standardid, katsetamine ja sertifitseerimine), (5) lisati määrus (EÜ) nr 1907/2006 EMP lepingusse.

(6)

Norra on koostanud viie fenüülelavhõbedaühendi – fenüülelavhõbeatsetaadi, fenüülelavhõbepropionaadi, fenüülelavhõbe-2-etüülheksanoaadi, fenüülelavhõbeoktanoaadi ja fenüülelavhõbeneodekanoaadi – kohta toimiku, millest ilmneb, et on vaja tegutseda Euroopa Liidu tasandil, et võidelda inimese tervisele ja keskkonnale avalduva ohuga, mida põhjustab selliste ainete, ainesegude ja toodete tootmine, kasutamine ja turuleviimine. Toimik on esitatud kemikaaliametile, et kemikaaliamet saaks algatada piirangu seadmise.

(7)

Teadaolevalt on kõnealused viis fenüülelavhõbedaühendit eelkõige kasutusel kui katalüsaatorid polüuretaanil põhinevates protsessides pinnakatete, liimide, hermeetikute ja elastomeeridega seotud rakendustes. Elavhõbekatalüsaatorid viiakse polümeeri struktuuri ja nii jäävad need lõpptootesse, kui sealt elavhõbedat või fenüülelavhõbedaühendeid teadlikult ei eemaldata. Ei ole teada, et polüuretaanil põhinevates protsessides oleks katalüsaatoritena kasutusel teisi fenüüelavhõbedaühendeid, mistõttu neid ei ole toimikus hinnatud.

(8)

Fenüülelavhõbedaühendite olelustsükli kestel eraldub keskkonda olulisel määral elavhõbedat, mis lisandub keskkonna üldisele elavhõbeda heitekoormusele. Keskkonnas fenüülelavhõbedaühendid aga lagunevad, mille käigus tekivad lagusaadused, sealhulgas metüülelavhõbe, mis on võrdväärselt probleemsed, kuna nad on püsivad, bioakumuleeruvad ja mürgised ühendid. Fenüülelavhõbedaühendite ainevahetussaaduste vastastikuse muundumise käigus võivad ainevahetussaadused levida kaugele. Tekivad püsivad, bioloogiliselt kuhjuvad ja mürgised muundumis- ja lagusaadused, mistõttu tuleb heite ja kokkupuute seisukohast käsitleda fenüülelavhõbedaühendeid kui püsivaid, bioakumuleeruvaid ja mürgiseid ühendeid. Seetõttu tuleks vähendada inimesi ja keskkonda mõjutavat heidet ja kokkupuudet, niivõrd kui see on võimalik.

(9)

Inimeste kokkupuude keskkonnas võib peamiselt toimuda toidu kaudu, kui toidus esineb fenüülelavhõbedaühendite lagusaadusi, sealhulgas metüülelavhõbedat. Metüülelavhõbe kuhjub elustikus eelkõige veekeskkonna toiduahelas, mis muudab eriti ohustatuks rohkesti kala ja mereande tarbiva elanikkonna ja loomastiku. Metüülelavhõbe, mis läbib kergesti nii platsentaarse kui ka hematoentsefaalse barjääri ning võib pidurdada vaimset arengut isegi enne sündi, valmistab suurt muret laste ja viljakas eas naiste kokkupuute tõttu.

(10)

Kemikaaliameti riskihindamise komitee võttis 10. juunil 2011. aastal vastu arvamuse soovitatud piirangu kohta, võttes arvesse selle tõhusust keskkonnale ja inimeste tervisele põhjustatava ohu vähendamisel. Lisaks sellele tegi riskihindamise komitee kindlaks, et polümeeritootmise katalüsaatoritena võib kasutada teisi elavhõbeorgaanilisi ühendeid. Kuid nende ainete hinnangut ei ole toimikus esitatud.

(11)

Kemikaaliameti sotsiaalmajandusliku analüüsi komitee võttis soovitatava piirangu kohta 15. septembril 2011. aastal vastu arvamuse, võttes arvesse soovitatud meetme tõhusust kindlaks tehtud ohtude vähendamisel, et saadud sotsiaal-majanduslik kasu ja selleks tehtud kulutused oleksid mõõdukooskõlalised.

(12)	Kemikaaliamet on esitanud riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamused komisjonile.

(13)	On asjakohane näha ette mõistlik ajavahemik, et asjaomased sidusrühmad saaksid võtta vajalikuks osutuvaid meetmeid käesolevas määruses sätestatud meetmete järgimiseks.

(14)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 10. oktoobrist 2017.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. september 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(2) KOM(2005)20 (lõplik).

(3) KOM(2010) 723 (lõplik).

(4) Nõukogu 15. märtsi 2011. aasta järeldus „Ühenduse elavhõbedaalase strateegia läbivaatamine”, 4. detsembri 2008. aasta järeldus „Ülemaailmsed elavhõbedaküsimused” ja 24. juuni 2005. aasta järeldus „Ühenduse elavhõbedaalane strateegia”.

(5) ELT L 182, 10.7.2008, lk 11.

LISA

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisale lisatakse järgmine punkt 62:

„62.

Fenüülelavhõbeatsetaat

EÜ nr: 200–532-5

CASi nr: 62–38-4

Fenüülelavhõbepropionaat

EÜ nr: 203–094-3

CASi nr: 103–27-5

Fenüülelavhõbe-2-etüülheksanoaat

EÜ nr: 236–326-7

CASi nr: 13302-00–6

Fenüülelavhõbeoktanoaat

EÜ nr: -

CASi nr: 13864-38–5

Fenüülelavhõbeatsetaat

EÜ nr: 247–783-7

CASi nr: 26545-49–3

1.	Selliste ainete ning neid sisaldavate segude valmistamine, turuleviimine ja kasutamine on keelatud pärast 10. oktoobrit 2017, kui elavhõbeda sisaldus segus on vähemalt 0,01 massiprotsenti.

2.	Sellist ainet sisaldavaid tooteid või toote osasid ei tohi turule viia pärast 10. oktoobrit 2017, kui elavhõbeda sisaldus tootes või toote osas on vähemalt 0,01 massiprotsenti.”

20.9.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 253/8

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 849/2012,

19. september 2012,

sidrunhappest, sorbiinhappest, tümoolist ja vanilliinist valmistise lubamise kohta broilerkanade, munakanade, kõikide nuumamiseks ja munemiseks ette nähtud vähem tähtsate linnuliikide ja muude kui liiki Sus scrofa domesticus kuuluvate võõrutatud sigalaste söödalisandina (loa omanik Vetagro SpA)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubade andmise kord ning selliste lubade andmise alused ja menetlused.

(2)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 on esitatud taotlus loa saamiseks sidrunhappest, sorbiinhappest, tümoolist ja vanilliinist valmistisele. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud dokumendid ja andmed.

(3)

Taotlus käsitleb sidrunhappest, sorbiinhappest, tümoolist ja vanilliinist valmistise lubamise kohta broilerkanade, munakanade, kõikide nuumamiseks ja munemiseks ette nähtud vähem tähtsate linnuliikide ja muude kui liiki Sus scrofa domesticus kuuluvate võõrutatud sigalaste söödalisandina ja selle valmistise klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid”.

(4)	Komisjoni määrusega (EL) nr 1117/2010 (2) anti kümneks aastaks luba kasutada sidrunhappest, sorbiinhappest, tümoolist ja vanilliinist valmistist võõrutatud põrsaste söödalisandina.

(5)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) jõudis oma 25. mai 2012. aasta arvamuses (3) järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste korral ei avalda lisas sätestatud valmistis kahjulikku mõju loomade ega inimeste tervisele ega keskkonnale ja nimetatud söödalisand võib parandada sihtliikide zootehnilisi näitajaid. Toiduohutusameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Toiduohutusamet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori aruande söödalisandi analüüsi meetodi kohta söödas.

(6)	Kõnealuse valmistise hindamine näitas, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud loa andmise tingimused on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse valmistise kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud viisil.

(7)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas nimetatud valmistist, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid” ja funktsionaalrühma „muud zootehnilised lisandid”, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöötades kõnealuses lisas esitatud tingimustel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. september 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2) ELT L 317, 3.12.2010, lk 3.

(3) EFSA Journal 2012; 10(5):2670.

LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Loa omanik

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

toimeaine kogus mg-des täissööda kg kohta, mille niiskusesisaldus on 12 %

Zootehniliste lisandite kategooria. Funktsionaalrühm: muud zootehnilised lisandid (zootehniliste näitajate parandamine)

4d 3

Vetagro SpA

Sidrunhappest, sorbiinhappest, tümoolist ja vanilliinist valmistis

Söödalisandi koostis

Kaitstud mikrokuulidest valmistis, mis sisaldab sidrunhapet, sorbiinhapet, tümooli ja vanilliini vähemalt järgmistes kogustes:

sidrunhape: 25 g / 100 g

sorbiinhape: 16,7 g / 100 g

tümool: 1,7 g / 100 g

vanilliin: 1 g / 100 g

Toimeainete kirjeldus

Sidrunhape C6H8O7 (puhtus ≥ 99,5 %)

2-hüdroksü-1,2,3-propaantrikarboksüülhape, CASi number 77-92-9 veevaba

Sorbiinhape C6H8O2 (puhtus ≥ 99,5 %)

2,4-heksadieenhape, CASi number 110-44-1

Tümool (puhtus ≥ 98 %)

5-metüül-2-(1-metüületüül)fenool, CASi number 89-83-8

Vanilliin (puhtus ≥ 99,5 %)

4-hüdroksü-3-metoksübensaldehüüd, CASi number 121-33-5

Analüüsimeetodid (1)

Sorbiinhappe ja tümooli määramine söödas: kõrgefektiivne pööratud faasivedelikkromatograafia koos ultraviolett- või dioodireadetektsiooniga (RP-HPLC-UV/DAD). Sidrunhappe määramine söödalisandis ja eelsegudes: (RP-HPLC-UV/DAD). Sidrunhappe määramine loomasöödas: sidrunhappe ensümaatiline määramine – NADH spektromeetria (NADH – nikotiinamiidadeniindinukleotiidi taandatud vorm).

Broilerkanad/munakanad (noorlinnud)

Nuumamiseks ja munemiseks ette nähtud vähem tähtsad linnuliigid

—

200

—

Kasutajate ohutus: käitlemisel kasutada respiraatorit, kaitseprille ja kaitsekindaid

10. oktoober 2022

Muud kui liiki Sus scrofa domesticus

kuuluvad võõrutatud sigalased

1 000

(1) Analüüsimeetodite andmed on kättesaadavad referentlabori veebilehel http://irmm.jrc.ec.europa.eu/EURLs/EURL_feed_additives/Pages/index.aspx

20.9.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 253/11

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 850/2012,

19. september 2012,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. september 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	57,9
	XS	59,9
	ZZ	58,9
0707 00 05	MK	23,6
	TR	106,4
	ZZ	65,0
0709 93 10	TR	113,9
0709 93 10	ZZ	113,9
0805 50 10	AR	94,9
	CL	89,9
	UY	84,5
	ZA	105,7
	ZZ	93,8
0806 10 10	MK	65,0
	TN	197,3
	TR	122,2
	ZZ	128,2
0808 10 80	AR	201,7
	BR	89,7
	CL	159,1
	NZ	92,7
	US	119,9
	ZA	109,7
	ZZ	128,8
0808 30 90	CN	68,2
	TR	114,8
	ZA	149,6
	ZZ	110,9
0809 30	TR	148,3
0809 30	ZZ	148,3
0809 40 05	IL	63,3
	TR	107,6
	XS	74,4
	ZZ	81,8

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

20.9.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 253/13

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 851/2012,

19. september 2012,

milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud 2012. aasta septembri seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 533/2007 alusel avatud kodulinnuliha tariifikvootide raames

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni 14. mai 2007. aasta määrust (EÜ) nr 533/2007, millega sätestatakse tariifikvootide avamine ja haldamine kodulinnulihasektoris, (3) eriti selle artikli 5 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 533/2007 on avatud tariifikvoodid kodulinnulihasektori toodete importimiseks.

(2)

2012. aasta septembri seitsme esimese päeva jooksul esitatud impordilitsentsid alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2012 hõlmavad teatavate kvootide puhul saadaolevast kogusest suuremat kogust. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, ja määrata taotletud kogustele jaotuskoefitsient,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 533/2007 alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2012 esitatud impordilitsentsitaotlustele kehtestatakse käesoleva määruse lisas esitatud jaotuskoefitsient.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. septembril 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19 september 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.

(3) ELT L 125, 15.5.2007, lk 9.

LISA

Rühma nr

Jrk-nr

Alaperioodiks 1.10.2012-31.12.2012 esitatud impordilitsentsitaotluste jaotuskoefitsient

(%)

09.4067

3,257358

09.4069

0,376937

20.9.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 253/15

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 852/2012,

19. september 2012,

milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2012. aasta septembri seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 539/2007 alusel avatud tariifikvootide raames munasektoris ja ovoalbumiini puhul

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 15. mai 2007. aasta määrust (EÜ) nr 539/2007, millega sätestatakse tariifikvootide avamine ja haldamine munasektoris ja ovoalbumiini puhul, (3) eriti selle artikli 5 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 539/2007 on avatud tariifikvoodid munasektoris ja ovoalbumiini puhul.

(2)

2012. aasta septembri seitsme esimese päeva jooksul alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2012 esitatud impordilitsentsitaotlused hõlmavad teatavate kvootide puhul saadaolevast kogusest suuremat kogust. Seetõttu tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, ja määrata taotletud kogustele jaotuskoefitsient,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 539/2007 alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2012 esitatud impordilitsentsitaotluste suhtes kohaldatakse käesoleva määruse lisas esitatud jaotuskoefitsienti.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. septembril 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. september 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.

(3) ELT L 128, 16.5.2007, lk 19.

LISA

Rühma nr

Jrk-nr

Alaperioodiks 1.10.2012-31.12.2012 esitatud impordilitsentsitaotluste jaotuskoefitsient

(%)

09.4401

26,788977

20.9.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 253/17

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 853/2012,

19. september 2012,

milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2012. aasta septembri seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 1385/2007 alusel avatud kodulinnuliha tariifikvoodi raames

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1385/2007, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 774/94 rakenduseeskirjad kodulinnulihasektoris teatavate ühenduse tariifikvootide avamise ja haldamise puhul, (3) eriti selle artikli 5 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1385/2007 alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2012 esitatud impordilitsentsitaotluste suhtes kohaldatakse käesoleva määruse lisas esitatud jaotuskoefitsiente.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. septembril 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. september 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.

(3) ELT L 309, 27.11.2007, lk 47.

LISA

Rühma nr	Jrk-nr	Alaperioodiks 1.10.2012-31.12.2012 esitatud impordilitsentsitaotluste jaotuskoefitsient (protsentides)
1	09.4410	0,30601
2	09.4411	0,338411
3	09.4412	0,333262
4	09.4420	0,432525
6	09.4422	0,437276

20.9.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 253/19

EUROOPA KESKPANGA OTSUS,

7. september 2012,

millega muudetakse otsust EKP/2010/14 euro pangatähtede ehtsuse ja ringluskõlblikkuse kontrolli ning taasringluse kohta

(EKP/2012/19)

(2012/507/EL)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 128 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 16,

ning arvestades järgmist:

(1)	16. septembril 2010 võttis Euroopa Keskpank (EKP) vastu otsuse EKP/2010/14 euro pangatähtede ehtsuse ja ringluskõlblikkuse kontrolli ning taasringluse kohta, (1) millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja menetlused euro pangatähtede kui maksevahendi ehtsuse kaitseks.

(2)

Eelkõige tuleb otsuse EKP/2010/14 kohaldamisala muuta selliselt, et otsus hõlmaks ka praegused ja tulevased euro pangatähtede seeriad ning tagaks sellega, et ringluses olevad euro pangatähed on ehtsad ja ringluskõlblikud ning et võltsimiskahtlusega euro pangatähed avastatakse kiiresti ning antakse üle pädevatele riigisisestele asutustele. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks peab otsuse EKP/2010/14 lisadesse tegema mitmeid tehnilisi muudatusi.

(3)

Otsuse EKP/2010/14 IIIa lisas sätestatud euro pangatähtede ringluskõlblikkuse automatiseeritud kontrolli miinimumnõuded kujutavad endast pangatähtede käitluse seadmete funktsioonidele kehtestatud nõudeid. Nimetatud nõuded puudutavad seega vaid pangatähtede käitluse seadmete tootjaid ega mõjuta otsuses EKP/2010/14 kehtestatud ehtsuse ja ringluskõlblikkuse kontrolli menetlusi, mida peavad järgima sularahakäitlejad. Kuna ringluskõlblikkuse automatiseeritud kontrolli miinimumnõuded jäävad otsuse EKP/2010/14 kohaldamisalast välja, peab nimetatud nõuded integreerima pangatähtede käitluse seadmete katsetamise, andmete kogumise ja jälgimise eeskirjadesse ja menetlustesse.

(4)	Otsuse EKP/2010/14 raames saadud kogemust silmas pidades tuleb eeskirju ja menetlusi selguse ja tõhususe huvides täiendada.

(5)	Seetõttu tuleb otsust EKP/2010/14 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Muudatused

Otsust EKP/2010/14 muudetakse järgmiselt:

1)	artiklisse 2 lisatakse järgmine mõiste: „13. „euro pangatähed”– pangatähed, mis vastavad otsuses EKP/2003/4 (2) või seda asendavas või täiendavas õigusaktis sätestatud nõuetele ning mille tehnilised spetsifikatsioonid on kehtestanud EKP nõukogu.

artikli 3 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Sularahakäitlejad võivad professionaalse seadme, kui seda kasutatakse ehtsuse ja ringluskõlblikkuse kontrollimiseks, ning iseteenindusseadme kasutusele võtta ainult juhul, kui see seade on edukalt läbinud RKP katsetamise ning kantud vastavalt artikli 9 lõikele 2 EKP veebilehel avaldatavasse nimekirja. Seadmeid kasutatakse vaid selliste euro pangatähtede nimiväärtuste ja seeriate puhul, mille nimekiri on toodud EKP veebilehel, standardsete nüüdisajastatud tehaseseadetega, mis on edukalt läbinud katsetamise, kui RKP ja sularahakäitleja vahel ei ole kokku lepitud rangemaid seadeid.”;

artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Ringluskõlbmatute euro pangatähtede tuvastamine

1. Ringluskõlblikkuse manuaalne kontroll toimub kooskõlas III lisas sätestatud miinimumnõuetega.

2. Ringluskõlblikkuse automatiseeritud kontroll toimub pangatähtede käitluse seadmete abil, mis on edukalt läbinud katsetamise ja mille nüüdisajastatud nimekiri avaldatakse EKP veebilehel.

3. RKP võib pärast EKP teavitamist kehtestada rangemad nõuded euro pangatähtede ühe või mitme nimiväärtuse või seeria suhtes, kui see on põhjendatud näiteks sellega, et kõnealuses liikmesriigis on ringluses olevate euro pangatähtede kvaliteet halvenenud. Need rangemad nõuded avaldatakse asjaomase RKP veebilehel.

4. Ringluskõlbmatud euro pangatähed antakse üle RKP-le riigisiseste õigusaktide alusel.”;

4)	artikli 8 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Eurosüsteem teavitab sularahakäitlejaid kohastel juhtudel võltsinguohtudest ning võib neilt nõuda meetmete võtmist, sealhulgas asjaomaste pangatähtede nimiväärtus(t)e taasringlusse laskmise ajutist keelamist.”;

artikli 9 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui pangatähtede käitluse seadme liik on edukalt katsetamise läbinud, kehtivad katsetamise tulemused katse tegemise kuu lõpust alates ühe aasta kogu euroalal, kui seadme liik suudab sellel perioodil tuvastada kõiki eurosüsteemile teada olevaid võltsitud euro pangatähti.”;

artikli 10 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui RKP avastab, et sularahakäitleja on käesolevat otsust rikkunud, annab ta sularahakäitlejale tähtaja parandusmeetmete võtmiseks. Kuni rikkumist ei ole kõrvaldatud, võib asjaomane RKP EKP nimel keelata sularahakäitlejal vastava seeria euro pangatähtede nimiväärtusi taasringlusse lasta. Kui rikkumise põhjuseks on teatava pangatähtede käitluse seadme liigi tõrge, võib see viia selle liigi kõrvaldamiseni artikli 9 lõikes 2 nimetatud nimekirjast.”;

artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Lõppsätted

1. Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist rakendavad euro kasutusele võtvate liikmesriikide sularahakäitlejad käesolevat otsust alates euro kasutusele võtmisest.”;

8)	I, IIa, IIb, IIIa, IIIb ja IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Frankfurt Maini ääres, 7. september 2012

EKP president

Mario DRAGHI

(1) ELT L 267, 9.10.2010, lk 1.

(2) ELT L 78, 25.3.2003, lk 16.”;

LISA

Otsuse EKP/2010/14 I, IIa, IIb, IIIa, IIIb ja IV lisa muudetakse järgmiselt:

I lisa asendatakse järgmisega:

„I LISA

PANGATÄHTEDE KÄITLEMISE SEADMED

1. Üldised tehnilised nõuded

1.1.

Pangatähtede käitluse seadme tingimuseks on seadme võime käidelda pangatähti, liigitada üksikuid pangatähti ning füüsiliselt eraldada pangatähed vastavalt nende liigitusele ilma kasutaja vahelesekkumiseta vastavalt IIa ja IIb lisale. Pangatähtede käitluse seadmetel peab olema nõutud arv selleks ette nähtud väljundladureid ja/või muid võimalusi, et tagada käideldud euro pangatähtede usaldusväärne eraldamine.

1.2.	Pangatähtede käitluse seadmed peavad olema kohandatavad, et nad oleksid võimelised usaldusväärselt tuvastama uusi võltsinguid. Lisaks peavad nad olema kohandatavad, et vajaduse korral seadistada neid vastavalt rangematele või leebematele ringluskõlblikkuse sortimise standarditele.

2. Pangatähtede käitluse seadmete kategooriad

Pangatähtede käitluse seadmed on kas iseteenindusseadmed või professionaalsed seadmed.

Tabel 1

Iseteenindusseadmed

A. Iseteenindusseadmed, milles sularaha hoiustamisel toimub kliendi tuvastamine
1.	Sissemakseautomaadid (CIMid)	CIMid võimaldavad klientidel pangakaardi abil või muul viisil hoiustada euro pangatähti oma pangakontole, kuid neil ei ole sularaha väljastamise funktsiooni. CIMid kontrollivad euro pangatähtede ehtsust ning võimaldavad tuvastada kontoomanikku; ringluskõlblikkuse kontrollimine on lisavõimalus.
2.	Taasringlusautomaadid (CRMid)	CRMid võimaldavad klientidel pangakaardi abil või muul viisil hoiustada euro pangatähti oma pangakontole ning võtta euro pangatähti oma pangakontolt välja. CRMid kontrollivad euro pangatähtede ehtsust ja ringluskõlblikkust ning võimaldavad tuvastada kontoomanikku. Sularaha väljastamiseks võivad CRMid kasutada ehtsaid ringluskõlblikke euro pangatähti, mille on hoiustanud teised kliendid eelmistes tehingutes.
3.	Ühildatud sisse- ja väljamakseautomaadid (CCMid)	CCMid võimaldavad klientidel pangakaardi abil või muul viisil hoiustada euro pangatähti oma pangakontole ning võtta välja euro pangatähti oma pangakontolt. CCMid kontrollivad euro pangatähtede ehtsust ning võimaldavad tuvastada kontoomanikku; ringluskõlblikkuse kontrollimine on lisavõimalus. Sularaha väljastamiseks ei kasuta CCMid euro pangatähti, mille on hoiustanud teised kliendid eelmistes tehingutes, vaid ainult neisse eraldi laaditud euro pangatähti
B. Muud iseteenindusseadmed
4.	Sularahaautomaadid (COMid)	COMid on sularahaautomaadid, mis kontrollivad euro pangatähtede ehtsust ja ringluskõlblikkust enne nende väljastamist klientidele. COMid kasutavad neisse sularahakäitlejate või muude automaatsete süsteemide (nt müügiautomaadid) poolt laaditud pangatähti.

CRMi võib kasutada CIMi või CCMina, kui seadme põhifunktsioonide täitmiseks vajalikud detektorsüsteemid, tarkvara ja muud komponendid vastavad EKP veebilehel avaldatud CRMide nimekirjale.

CCMi võib kasutada CIMina, kui seadme põhifunktsioonide täitmiseks vajalikud detektorsüsteemid, tarkvara ja muud komponendid vastavad EKP veebilehel avaldatud CCMide nimekirjale.

Tabel 2

Professionaalsed seadmed

1.	Pangatähtede käitluse seadmed (BMPd)	BMPd kontrollivad euro pangatähtede ehtsust ja ringluskõlblikkust.
2.	Sularaha autentimise seadmed (BAMid)	BAMid kontrollivad euro pangatähtede ehtsust.
3.	Telleri taasringlusseadmed (TARMid)	TARMid on sularaha taasringlusseadmed, mida kasutavad euro pangatähtede ehtsust ja ringluskõlblikkust kontrollivad sularahakäitlejad. Sularaha väljastamiseks võivad TARMid kasutada ehtsaid ringluskõlblikke euro pangatähti, mille on hoiustanud teised kliendid eelmistes tehingutes. Lisaks hoitakse neis euro pangatähti turvaliselt ning nad võimaldavad sularahakäitlejatel krediteerida või debiteerida klientide pangakontosid.
4.	Telleri abiseadmed (TAMid)	TAMid on seadmed, mida kasutavad euro pangatähtede ehtsust kontrollivad sularahakäitlejad. Lisaks hoitakse neis euro pangatähti turvaliselt ning nad võimaldavad sularahakäitlejatel krediteerida või debiteerida klientide pangakontosid.

Professionaalsed seadmed peavad pangatähti käitlema pakkides.

TARMi ja TAMi võib kasutada iseteenindusseadmena, kui vastav seade on läbinud katsetuse ning lisatud EKP veebilehel avaldatud CRMide või CIMide/CCMide nimekirja. Sellisel juhul tuleb TARMi käsitleda CRMina ning TAMi CIMina/CCMina.

3. Pangatähtede käitluse seadmete liigid

Eurosüsteem katsetab pangatähtede käitluse seadmete liike. Pangatähtede käitluse seadmete liikide üksteisest eristamise aluseks võivad olla nende erinevad detektorsüsteemid, tarkvara ja muud nende põhifunktsioone täitvad komponendid. Nendeks funktsioonideks on a) ehtsate euro pangatähtede autentimine, b) võltsituses kahtlustatavate euro pangatähtede tuvastamine ja eraldamine, c) vajaduse korral ringluskõlbmatute euro pangatähtede tuvastamine ja eraldamine ringluskõlblikest euro pangatähtedest ja d) vajaduse korral selliste objektide, mis on tuvastatud kui võltsitud euro pangatähed, ning selliste euro pangatähtede, mis ei ole selgelt autenditud, seostamine isikutega.”;

IIa lisa asendatakse järgmisega:

„IIa LISA

EURO PANGATÄHTEDE LIIGITAMINE JA KÄITLEMINE ISETEENINDUSSEADMETES

Euro pangatähed liigitatakse ühte järgmistest kategooriatest ning eraldatakse füüsiliselt vastavalt kategooriale. Seadmed, mis ei kontrolli euro pangatähtede ringluskõlblikkust, ei pea eristama kategooriate 4a ja 4b euro pangatähti.

Tabel 1

Euro pangatähtede liigitamine ja käitlemine iseteenindusseadmetes (sularaha vastuvõtt tuvastatavatelt klientidelt)

Kategooria

Omadused

Käitlemine

Objektid, mida ei tunnistata euro pangatähtedeks

Ei tunnistata euro pangatähtedeks ühel järgmistest põhjustest:

—	euro pangatähed, mida seade ei toeta

—	mitte-euro pangatähed

—	euro pangatähe laadsed objektid

—	vale motiiv või formaat

—	suured murtud nurgad või puuduvad osad

—	sisestamisel esinenud viga

Seade tagastab pangatähe kliendile.

Võltsimiskahtlusega euro pangatähed

Motiiv ja formaat on äratuntavad, kuid üks või mitu seadme kontrollitud turvaelementi on tuvastamatud või ei vasta selgelt nõuetele.

Ringlusest kõrvaldamine.

Antakse koos teabega kontoomaniku kohta üle pädevale siseriiklikule asutusele viivitamatult ning hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast seadmesse sisestamist. Ei krediteerita kontoomanikku.

Euro pangatähed, mille ehtsus ei ole kindel

Motiiv ja formaat on äratuntavad, kuid pangatähe turvaelemente ei tunta ära kas halva kvaliteedi ja/või nõuetele mittevastavuse tõttu. Enamikul juhtudel ringluskõlbmatud euro pangatähed.

Ringlusest kõrvaldamine.

Need euro pangatähed käideldakse eraldi ning antakse autentimiseks üle RKP-le viivitamatult ning hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast seadmesse sisestamist.

Teavet kontoomaniku kohta säilitatakse kaheksa nädala jooksul alates asjaomaste euro pangatähtede tuvastamisest seadme poolt. Teave tehakse nõudmisel teatavaks RKP-le. Teise võimalusena võib kokkuleppel RKPga anda konto omaniku tuvastamist võimaldava teabe RKP-le üle koos asjaomaste pangatähtedega.

Võidakse krediteerida konto omanikule.

4a.

Ehtsateks ja ringluskõlblikeks tunnistatud euro pangatähed

Kõik seadme sooritatud ehtsuse ja ringluskõlblikkuse kontrolli toimingud andsid positiivse tulemuse.

Võib lasta taasringlusse.

Krediteeritakse kontoomanikule.

4b.

Ehtsateks ja ringluskõlbmatuteks tunnistatud euro pangatähed

Kõik seadme sooritatud ehtsuse kontrolli toimingud andsid positiivse tulemuse. Vähemalt üks kontrollitud ringluskõlblikkuse kriteerium oli negatiivne.

Ei või taasringlusse lasta ning saadetakse tagasi RKP-le.

Krediteeritakse kontoomanikule.

Tabeli 1 erisätted

1.	Kategooriatesse 2 ja 3 kuuluvaid euro pangatähti ei tagastata seadmest kliendile, kui seade võimaldab hoiustamistehingu tühistamist. Selliseid euro pangatähti võib tehingu tühistamise korral säilitada seadme ajutise hoiu osas.

2.	Kategooria 3 euro pangatähti ei eraldata füüsiliselt kategooria 4b euro pangatähtedest. Sellisel juhul kohaldatakse kategooriate 3 ja 4b euro pangatähtede segapakkide RKP-le üleandmise tähtaega ning kategooria 3 all sätestatud kategooria 3 euro pangatähtede kliendi tuvastamise nõudeid.

Tabel 2

Euro pangatähtede liigitamine ja käitlemine muudes iseteenindusseadmetes

Kategooria

Omadused

Käitlemine

Objektid, mida ei tunnistata euro pangatähtedeks

Ei tunnistata euro pangatähtedeks ühel järgmistest põhjustest:

—	euro pangatähed, mida seade ei toeta

—	mitte-euro pangatähed

—	euro pangatähe laadsed objektid

—	vale motiiv või formaat

—	suured murtud nurgad või puuduvad osad

—	sisestamisel esinenud viga

Ei või klientidele väljastada

Võltsimiskahtlusega euro pangatähed

Motiiv ja formaat on äratuntavad, kuid üks või mitu seadme kontrollitud turvaelementi on tuvastamatud või ei vasta selgelt nõuetele.

Ei või klientidele väljastada.

Antakse koos kättesaadava teabega kontoomaniku kohta autentimiseks üle pädevale riigisisesele asutusele viivitamatult ning hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast seadme poolt tuvastamist.

Euro pangatähed, mille ehtsus ei ole kindel

Motiiv ja formaat on äratuntavad, kuid pangatähe turvaelemente ei tunta ära kas halva kvaliteedi ja/või nõuetele mittevastavuse tõttu. Enamikul juhtudel ringluskõlbmatud euro pangatähed.

Ei või klientidele väljastada.

Need euro pangatähed käideldakse eraldi ning antakse autentimiseks üle RKP-le viivitamatult ning hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast seadmesse sisestamisest.

4a.

Ehtsateks ja ringluskõlblikeks tunnistatud euro pangatähed

Kõik seadme sooritatud ehtsuse ja ringluskõlblikkuse kontrolli toimingud andsid positiivse tulemuse

Võib väljastada klientidele.

4b.

Ehtsateks ja ringluskõlbmatuteks tunnistatud euro pangatähed

Kõik seadme sooritatud ehtsuse kontrolli toimingud andsid positiivse tulemuse. Vähemalt üks kontrollitud ringluskõlblikkuse kriteerium oli negatiivne.

Ei või klientidele väljastada ning saadetakse tagasi RKP-le.

Tabeli 2 erisätted

Kategooriatesse 1, 2 ja 3 kuuluvaid euro pangatähti füüsiliselt ei eraldata. Segapakkides euro pangatähti käsitletakse kategooria 2 euro pangatähtedena. Kui kategooriate 1, 2 ja 3 euro pangatähti on võimalik eraldada mõne muu pangatähtede käitluse seadme abil või RKPga kokkuleppel koolitatud töötajate poolt, käsitletakse asjaomaseid pangatähti vastavalt tabelile 2.

2.	Kategooria 3 euro pangatähti ei eraldata füüsiliselt kategooria 4b euro pangatähtedest. Sellisel juhul kohaldatakse kategooria 3 all sätestatud kategooriate 3 ja 4b euro pangatähtede segapakkide RKP-le üleandmise tähtaega.”;

IIb lisa asendatakse järgmisega:

„IIb LISA

Euro pangatähtede liigitamine ja käitlemine professionaalsetes seadmetes

Euro pangatähed liigitatakse ühte tabelis 1 nimetatud kategooriatest. Kategooriate 4a ja 4b euro pangatähed eraldatakse füüsiliselt kategooriate 1, 2 ja 3 euro pangatähtedest. Seadmed, mis ei kontrolli euro pangatähtede ringluskõlblikkust, ei pea eristama kategooriate 4a ja 4b euro pangatähti.

Tabel 1

Euro pangatähtede liigitamine ja käitlemine professionaalsetes seadmetes

Kategooria

Omadused

Käitlemine

Objektid, mida ei tunnistata euro pangatähtedeks

Ei tunnistata euro pangatähtedeks ühel järgmistest põhjustest:

—	euro pangatähed, mida seade ei toeta

—	mitte-euro pangatähed

—	euro pangatähe laadsed objektid

—	vale motiiv või formaat

—	suured murtud nurgad või puuduvad osad

—	sisestamisel esinenud viga

Tagastatakse masinast operaatorile edasiseks hindamiseks ja käitlemiseks.

Pärast visuaalset hindamist töötaja poolt võib sularahakäitleja need kliendile tagastada.

Võltsimiskahtlusega euro pangatähed

Motiiv ja formaat on äratuntavad, kuid üks või mitu seadme kontrollitud turvaelementi on tuvastamatud või ei vasta selgelt nõuetele.

Tagastatakse masinast operaatorile edasiseks käitlemiseks.

Need töödeldakse eraldi ning antakse lõplikuks autentimiseks üle pädevale riigisisesele asutusele viivitamatult ning hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast seadmes käitlemist.

Euro pangatähed, mille ehtsus ei ole kindel

Motiiv ja formaat on äratuntavad, kuid pangatähe turvaelemente ei tunta ära kas halva kvaliteedi ja/või nõuetele mittevastavuse tõttu. Enamikul juhtudel ringluskõlbmatud euro pangatähed

4a.

Ehtsateks ja ringluskõlblikeks tunnistatud euro pangatähed

Kõik seadme sooritatud ehtsuse ja ringluskõlblikkuse kontrolli toimingud andsid positiivse tulemuse.

Võib lasta taasringlusse.

Krediteeritakse kontoomanikule.

4b.

Ehtsateks ja ringluskõlbmatuteks tunnistatud euro pangatähed

Kõik seadme sooritatud ehtsuse kontrolli toimingud andsid positiivse tulemuse. Vähemalt üks kontrollitud ringluskõlblikkuse kriteerium oli negatiivne.

Ei või taasringlusse lasta ning saadetakse tagasi RKP-le.

Krediteeritakse kontoomanikule.

Tabeli 1 erisätted

Kui kategooriate 2 ja 3 euro pangatähti on võimalik füüsiliselt eraldada seadme enda või mõne muu pangatähtede käitluse seadme abil või RKPga kokkuleppel koolitatud töötajate poolt, võib kategooria 3 euro pangatähed esitada RKP-le koos kategooria 4b euro pangatähtedega. Sellisel juhul kohaldatakse kategooria 2 euro pangatähtede pädevale riigisisesele asutusele ja kategooriate 3 ja 4b euro pangatähtede segapakkide RKP-le üleandmise tähtaega vastavalt tabelis sätestatule.

Liigitamise ja sortimise erieeskirjad mõnede professionaalsete seadmete jaoks

BMPd liigitavad ja sordivad kategooriate 1, 2 ja 3 euro pangatähed füüsiliselt IIb lisas sätestatud ühte või enamasse väljundladurisse ja kategooriate 4a ja 4b euro pangatähed kahte eraldi väljundladurisse, milleks on tarvis vähemalt kolme selleks ette nähtud väljundladurit, et seadme operaator ei peaks sekkuma.

BMPd, millel on ainult kaks selleks ette nähtud väljundladurit, võivad siiski euro pangatähti liigitada ja sortida, kui järgmised nõuded on täidetud.

Ehtsuse ja ringluskõlblikkuse kontrollimise toimingud toimuvad sama käitluskorra käigus. Selle käitluskorra ajal peavad kategooria 4a euro pangatähed saama sorditud ühte statsionaarsesse väljundladurisse ning teiste kategooriate euro pangatähed saama sorditud eraldi statsionaarsesse väljundladurisse, millel ei ole füüsilist kokkupuudet ühegi kategooria 4a euro pangatähega.

Kui tuvastatakse, et teises väljundladuris leidub kategooria 1, 2 või 3 euro pangatähti, peab operaator teises väljundladuris asuvad euro pangatähed uuesti seadmest läbi laskma. Selle teise käitluskorra käigus peab kategooriate 1, 2 ja 3 euro pangatähed eraldama kategooria 4b euro pangatähtedest, sortides esimesed selleks ette nähtud väljundladurisse, ning neid peab käitlema vastavalt ülaltoodud tabelile. Kuna seade ei võimalda kategooriate 1, 2 ja 3 euro pangatähti füüsiliselt eraldada erinevatesse väljundladuritesse, tuleb neid kõiki käsitleda kategooria 2 euro pangatähtedena.

3.	BAMid liigitavad ja sordivad kategooriate 1, 2 ja 3 euro pangatähed füüsiliselt ühte väljundladurisse ning kategooriate 4a ja 4b euro pangatähed teise väljundladurisse, milleks on tarvis vähemalt kahte selleks ette nähtud väljundladurit, et seadme operaator ei peaks sekkuma.

BAMid, millel on ainult üks selleks ette nähtud väljundladur, võivad siiski euro pangatähti liigitada ja sortida, kui järgmised nõudmised on täidetud:

a)	iga kord, kui kategooria 1, 2 või 3 euro pangatäht tuvastatakse, peab seade viivitamata peatama käitlemise ning fikseerima selle euro pangatähe nii, et välistatud on füüsiline kontakt autenditud euro pangatähtedega;

b)	ehtsuse kontrolli tulemus peab olema näidatud ekraanil iga üksiku kategooria 1, 2 või 3 euro pangatähe kohta. Kuna seade ei võimalda kategooriate 1, 2 ja 3 euro pangatähti füüsiliselt eraldada erinevatesse väljundladuritesse, tuleb neid kõiki käsitleda kategooria 2 euro pangatähtedena;

c)	seade peab käitlemise peatamisel kontrollima kategooria 1, 2 või 3 euro pangatähe olemasolu ning käitlus võib jätkuda ainult pärast seda, kui operaator on kategooria 1, 2 või 3 euro pangatähe füüsiliselt seadmest eemaldanud;

d)	igal käitluse peatumisel võib operaatorile olla kättesaadav ainult üks kategooria 1, 2 või 3 euro pangatäht.”;

4)	IIIa lisa jäetakse välja ning IIIb lisa nummerdatakse ümber III lisaks;

IV lisa asendatakse järgmisega:

„

IV LISA

ANDMETE KOGUMINE SULARAHAKÄITLEJATELT

1. Eesmärk

Andmete kogumise eesmärgiks on võimaldada RKPdel ja EKP-l jälgida sularahakäitlejate asjakohast tegevust ning sularahatsüklis arengut.

2. Üldpõhimõtted

2.1.	Pangatähtede käitluse seadmete kohta esitatakse andmed, kui neid seadmeid kasutatakse käesoleva otsuse järgimiseks.

2.2.

Sularahakäitlejad annavad oma liikmesriigi RKP-le regulaarselt

—	teavet tegevuskohtade, nt harukontorite kohta, kus sularaha käideldakse, ja

—	teavet pangatähtede käitluse seadmete ja sularahaautomaatide kohta.

2.3.

Lisaks annavad sularahakäitlejad, kes lasevad euro pangatähti taasringlusse pangatähtede käitluse seadmete ja sularahaautomaatide kaudu, oma liikmesriikigi RKP-le regulaarselt

—	teavet selliste sularahatehingute mahu kohta (käideldud euro pangatähtede arv), mille puhul on kasutusel pangatähtede käitluse seadmed ja sularahaautomaadid,

—	teavet krediidiasutuste kaugete harukontorite kohta, kus tehakse vähe sularahatehinguid ning kus ringluskõlblikkust kontrollitakse manuaalselt.

3. Andmete liigid ja aruandluse nõuded

3.1.	Kogutud teave jagatakse selle laadi alusel alus- ja operatiivandmeteks.

Alusandmed

3.2.	Alusandmed hõlmavad teavet järgmise kohta: a) üksikud sularahakäitlejad ja nende juures kasutusel olevad pangatähtede käitluse seadmed ja sularahaautomaadid; b) krediidiasutuste kauged harukontorid.

3.3.

Alusandmed esitatakse RKP-le käesoleva otsuse kohaldamise kuupäevaks ning seejärel iga kuue kuu pärast. Esitada tuleb 1. liites olevas vormis kindlaks määratud andmed, kuid RKPd võivad nõuda andmete esitamist muus vormis. RKPd võivad üleminekuperioodil nõuda igakuist aruandlust, kui seda tehti enne käesoleva otsuse jõustumist, või kvartaliaruandlust.

3.4.	RKP võib otsustada seire huvides koguda teavet kohalikul, nt harukontorite tasandil.

3.5.

RKP võib otsustada aruandluse nõuete kehtivusalast välja jätta pangatähtede käitluse seadmed, mida kasutatakse ainult euro pangatähtede jaotamisel üle leti või mida ei lasta taasringlusse. RKP võib nõuda, et sularahakäitleja täpsustaks, millist CRMi ja CCMi vastavalt CCMi/CIMi või CIMina kasutatakse.

3.6.	Esitada tuleb 3. liites olevas vormis kindlaks määratud andmed kaugete harukontorite kohta, kuid RKPd võivad nõuda andmete esitamist muus vormis.

Operatiivandmed

3.7.	Andmed euro pangatähtede käitlemise ja taasringluse kohta liigitatakse operatiivandmeteks.

3.8.	RKP võib otsustada välistada määruse (EÜ) nr 1338/2001 artikli 6 lõikes 1 nimetatud muud asutused kohustusest esitada operatiivandmeid, kui nende poolt sularahaautomaatide kaudu taasringlusse lastavate euro pangatähtede arv on RKP poolt määratavast piirmäärast väiksem.

3.9.

Andmed esitatakse kuue kuu kaupa. Andmed esitatakse RKP-le hiljemalt kahe kuu jooksul pärast vastava aruandlusperioodi lõppemist, st veebruari ja augusti lõpuks. Andmed võib esitada 2. liites olevas vormis. RKPd võivad üleminekuperioodil nõuda igakuist aruandlust, kui nad toimisid selliselt enne käesoleva otsuse jõustumist, või kvartaliaruandlust.

3.10.

Andmeid esitavad sellised sularahakäitlejad, kes füüsiliselt käitlevad euro pangatähti. Kui sularahakäitleja annab ehtsuse ja ringluskõlblikkuse kontrollimise ülesande üle teisele sularahakäitlejale, määratakse andmeid esitav sularahakäitleja kindlaks vastavalt artikli 3 lõikele 2.

3.11.

Sularahakäitlejad esitavad andmed ühikute (mahtude) kaupa, need üldistatakse riigi tasandil ning liigendatakse euro pangatähtede nimiväärtuste alusel. Andmeid ei pea esitama pangatähtede seeriate kaupa. Krediidiasutuste kaugete harukontorite operatiivandmed esitatakse eraldi.

3.12.

RKP võib otsustada seire huvides koguda teavet kohalikul, nt harukontorite tasandil.

3.13.

RKP võib otsustada aruandluse nõuete kehtivusalast välja jätta euro pangatähed, mida käideldakse pangatähtede käitluse seadmetega ning jaotatakse üle leti.

3.14.

Sularahakäitlejatelt, kes annavad ehtsuse ja ringluskõlblikkuse kontrollimise ülesande üle teisele sularahakäitlejale, võib nõuda üksikasjaliku teabe esitamist RKP-le selle kohta, sealhulgas allhanke tingimuste kohta.

3.15.

Esitada tuleb 3. liites olevas vormis kindlaks määratud andmed kaugete harukontorite kohta, kuid RKPd võivad nõuda andmete esitamist muus vormis ning võib sularahakäitlejatega kokku leppida enamate andmete kogumises.

4. Konfidentsiaalsus ja andmete avaldamine

4.1.	Nii alusandmed kui ka operatiivandmed loetakse konfidentsiaalseteks.

4.2.	RKPd ja EKP võivad avaldada aruandeid või statistikat, kasutades käesoleva lisa alusel saadud andmeid. Sellisel avaldamisel üldistatakse andmed nii, et üksikuid aruandeüksuseid ei saa tuvastada.

1. liide

ARUANDEVORM

Alusandmed

Käesolev teave esitatakse:

[RKP nimi, kontaktandmed, aadress]

1. Teave sularahakäitleja kohta

Sularahakäitleja nimi:

Asukoha aadress:

Sihtnumber:

Linn:

Tänav:

Ettevõtja liik:

—	Krediidiasutus

—	Valuutavahetus

—	Sularahavedaja, kes ei ole makseasutus

—	Ettevõtja (jaeettevõtja)

—

Kasiino

—	Muu, sh makseasutused, kes ei ole juba liigitatud eeltoodute alla (täpsustada)

Kontaktisikud:

Nimed:

Telefoninumbrid:

Faksinumbrid:

E-posti aadressid:

Sisseostetud teenuse osutaja (kui on)

Nimi:

Aadress:

Sihtnumber:

Linn:

2. Iseteenindusseadmed

Seadme kategooria	Tunnusnumber (1)	Tootja (1)	Seadme nimetus (1)	Tunnus (1) (detektorite süsteem / tarkvara versioonid)	Kasutusel olevate seadmete arv
CIMid
CRMid
CCMid
COMid

3. Professionaalsed seadmed

Seadme kategooria	Tunnusnumber (2)	Tootja (2)	Seadme nimetus (2)	Tunnus (2) (detektorite süsteem / tarkvara versioonid)	Kasutusel olevate seadmete arv
BPMid
BAMid
TARMid
TAMid

4. Sularahaautomaadid

	Kasutusel olevate seadmete arv
ATMid
SCoTid
Muud

2. liide

ARUANDEVORM

Operatiivandmed

1. Teave sularahakäitleja kohta

Sularahakäitleja nimi
Aruandeperiood

2. Andmed

Andmed esitada RKP nõuete kohaselt üldistatult kas riiklikul või piirkondlikul tasandil – välja arvatud kaugete harukontorite osas.

	Käideldud euro pangatähtede arv kokku (3)	Sorditud ringluskõlbmatuiks (3)	Lastud taasringlusse (4)
5 eurot
10 eurot
20 eurot
50 eurot
100 eurot
200 eurot
500 eurot

Iseteenindusseadmete ja sularahaautomaatide kaudu jaotatud euro pangatähtede arv

Kui RKP rakendab artiklis 7 sätestatud kaugete harukontorite erandit, on andmete esitamine asjaomase liikmesriigi krediidiasutustele kohustuslik. Krediidiasutused peavad RKPga konsulteerima, kas nimetatud andmete esitamine on kohustuslik.

3. liide

KREDIIDIASUTUSTE KAUGED HARUKONTORID

Käesoleva teabe esitavad ainult krediidiasutused, kellel on artikli 7 lõikes 1 nimetatud kaugeid harukontoreid.

1. Teave krediidiasutuse kohta

Krediidiasutuse nimi
Aruandlusperiood

2. Andmed

Kauge harukontori nimi	Aadress	Iseteenindusseadmete ja sularahaautomaatide kaudu jaotatud euro pangatähtede arv

”

(1) Need väljad täidetakse EKP veebilehel olevate vastavate kannete alusel.

(2) Need väljad täidetakse EKP veebilehel olevate vastavate kannete alusel.

(3) See näitaja hõlmab nii professionaalseid kui ka iseteenindusseadmeid.

(4) Euro pangatähti, mis tagastatakse RKPdele, ning üle leti taasringlusse lastavaid euro pangatähti, kui RKP nii otsustab, arvesse ei võeta.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2012.253.est
Euroopa Liidu Teataja		L 253

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	55. köide 20. september 2012

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 847/2012, 19. september 2012, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) XVII lisa seoses elavhõbedaga ( 1 )	1
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 848/2012, 19. september 2012, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) XVII lisa fenüülelavhõbedaühendite osas ( 1 )	5
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 849/2012, 19. september 2012, sidrunhappest, sorbiinhappest, tümoolist ja vanilliinist valmistise lubamise kohta broilerkanade, munakanade, kõikide nuumamiseks ja munemiseks ette nähtud vähem tähtsate linnuliikide ja muude kui liiki Sus scrofa domesticus kuuluvate võõrutatud sigalaste söödalisandina (loa omanik Vetagro SpA) ( 1 )	8
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 850/2012, 19. september 2012, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	11
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 851/2012, 19. september 2012, milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud 2012. aasta septembri seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 533/2007 alusel avatud kodulinnuliha tariifikvootide raames	13
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 852/2012, 19. september 2012, milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2012. aasta septembri seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 539/2007 alusel avatud tariifikvootide raames munasektoris ja ovoalbumiini puhul	15
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 853/2012, 19. september 2012, milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2012. aasta septembri seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 1385/2007 alusel avatud kodulinnuliha tariifikvoodi raames	17
		OTSUSED
		2012/507/EL
	*	Euroopa Keskpanga otsus, 7. september 2012, millega muudetakse otsust EKP/2010/14 euro pangatähtede ehtsuse ja ringluskõlblikkuse kontrolli ning taasringluse kohta (EKP/2012/19)	19


	(1) EMPs kohaldatav tekst