28.8.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 231/1

NÕUKOGU OTSUS,

22. juuni 2012,

mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahel sõlmitud vabakaubanduslepingu raames loodud kaubanduse ja säästva arengu komitees võetavat Euroopa Liidu seisukohta seoses kodanikuühiskonna foorumi korraldamise ja ekspertkomisjoni moodustamisega, et uurida kaubanduse ja säästva arengu komitee pädevusalasse kuuluvaid küsimusi

(2012/488/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu andis 23. aprillil 2007 komisjonile loa pidada Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel Korea Vabariigiga läbirääkimisi vabakaubanduslepingu üle.

(2)	Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vaheline vabakaubandusleping (1) („leping”) allkirjastati 6. oktoobril 2010.

(3)	Lepingu artikli 15.10 lõike 5 kohaselt on seda lepingut ajutiselt kohaldatud alates 1. juulist 2011, pidades silmas võimalust sõlmida see hilisemal kuupäeval.

(4)	Lepingu artikli 13.13 lõikes 1 on sätestatud, et lepinguosalised lepivad kaubanduse ja säästva arengu komitee („ELi-Koera kaubanduse ja säästva arengu komitee”) otsusega kokku kodanikuühiskonna foorumi korraldamises hiljemalt ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

(5)	Artikli 13.15 lõikega 3 on ette nähtud nende isikute nimekirja koostamine, keda võidakse kutsuda osalema ekspertkomisjoni töös, et uurida kõiki kaubanduse ja säästva arengu peatüki alusel tõstatatud küsimusi, mida ei ole valitsustevaheliste konsultatsioonide käigus rahuldavalt lahendatud.

(6)	Euroopa Liit peaks kindlaks määrama seisukoha, mis võetakse kodanikuühiskonna foorumi korraldamise ja nende isikute nimekirja koostamise kohta, keda võidakse kutsuda osalema ekspertkomisjoni töös,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahel sõlmitud vabakaubanduslepingu raames loodud ELi-Korea kaubanduse ja säästva arengu komitees võetav Euroopa Liidu seisukoht seoses:

a)	lepingu artikli 13.13 lõikega 1 ette nähtud kodanikuühiskonna foorumi korraldamise ja

b)	vastavalt lepingu artikli 13.15 lõikele 3 nimekirja koostamisega kvalifitseeritud isikutest, kes osalevad ekspertkomisjoni töös,

põhineb käesolevale otsusele lisatud ELi-Korea kaubanduse ja säästva arengu komitee otsuste eelnõudel.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 22. juuni 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

M. VESTAGER

(1) ELT L 127, 14.5.2011, lk 6.

EELNÕU

ELi-KOREA KAUBANDUSE JA SÄÄSTVA ARENGU KOMITEE OTSUS nr …/2012,

…,

ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu artikliga 13.13 ettenähtud kodanikuühiskonna foorumi korralduseeskirjade vastuvõtmise kohta

ELi-KOREA KAUBANDUSE JA SÄÄSTVA ARENGU KOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahel 6. oktoobril 2010 Brüsselis allkirjastatud vabakaubanduslepingut (edaspidi „leping”), eriti selle artiklit 13.13,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lepingu artiklis 13.13 on sätestatud, et kummagi lepinguosalise riikliku nõuanderühma liikmed kohtuvad kodanikuühiskonna foorumil.

(2)	Kodanikuühiskonna foorumi koosseisu puhul peab olema tagatud riikliku nõuanderühma(de) liikmete võrdne esindatus.

(3)	Lepinguosalised lepivad ELi-Korea kaubanduse ja säästva arengu komitee otsusega kokku kodanikuühiskonna foorumi korraldamises hiljemalt ühe aasta jooksul pärast lepingu jõustumist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kehtestatakse käesoleva otsuse lisas esitatud kodanikuühiskonna foorumi korralduseeskirjad.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Koostatud …(koht) (kuupäev) …

ELi-Korea kaubanduse ja säästva arengu komitee nimel

Korea Vabariiki esindav ELi-Korea kaubanduse ja säästva arengu komitee kaasesimees

Euroopa Liitu esindav ELi-Korea kaubanduse ja säästva arengu komitee kaasesimees

LISA

KODANIKUÜHISKONNA FOORUMI KORRALDUSEESKIRJAD

Artikkel 1

Kodanikuühiskonna foorum moodustatakse nõuanderühmade endi poolt määratud ELi riikliku nõuanderühma 12 liikmest ja Korea riikliku nõuanderühma 12 liikmest. Liikmeid võivad saata ekspertnõustajad. Kummagi lepinguosalise kodanikuühiskonna foorumi esindajate hulka peab kuuluma vähemalt kolm ettevõtlusorganisatsiooni esindajat, kolm ametiühingute esindajat ja kolm valitsusväliste organisatsioonide esindajat.

Artikkel 2

Kodanikuühiskonna foorumil on ELi esindav ja Koread esindav kaasesimees. ELi riiklik nõuanderühm ja Korea riiklik nõuanderühm määravad kaasesimehed oma kodanikuühiskonna foorumil osalevate esindajate hulgast.

Kaasesimehed koostavad kodanikuühiskonna foorumi koosolekute päevakorra vastavalt oma riiklike nõuanderühmade esitatud taotlustele. Lisaks kuuluvad päevakorda järgmised tavapärased teemad:

a)	lepinguosaliste esitatav teave kaubanduse ja jätkusuutliku arengu peatüki rakendamise kohta;

b)	aruanded artikli 13.14 alusel peetud konsultatsioonide ja artikli 13.15 alusel tehtud eksperdikomisjoni töö kohta.

Artikkel 3

Kodanikuühiskonna foorum toimub vähemalt üks kord aastas ja seda korraldatakse vaheldumisi Brüsselis ja Soulis, juhul kui lepinguosalised ei otsusta teisiti. Erakorraline koosolek võidakse kokku kutsuda ühe riikliku nõuanderühma taotlusel.

EELNÕU

ELi-KOREA KAUBANDUSE JA SÄÄSTVA ARENGU KOMITEE OTSUS nr …/2012,

…,

ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu artiklis 13.15 osutatud eksperdikomisjoni moodustamise kohta

ELi-KOREA KAUBANDUSE JA SÄÄSTVA ARENGU KOMITEE,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lepinguosaline võib nõuda eksperdikomisjoni kokkukutsumist, et uurida küsimust, mida ei ole valitsuste konsultatsioonide käigus rahuldavalt lahendatud.

(2)	Eksperdikomisjoni soovituste rakendamist kontrollib ELi-Korea kaubanduse ja säästva arengu komitee.

(3)	Lepinguosalised on koostanud 18 eksperdi nimekirja, nagu on täpsustatud käesoleva lepingu lisas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Nende ekspertide nimekiri, kes võivad osaleda eksperdikomisjoni töös lepingu artikli 13.15 tähenduses, on esitatud selle otsuse lisas ja on käesolevaga vastu võetud.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval ja sellest teavitatakse Korea-ELi kaubanduskomiteed.

Koostatud …(koht) (kuupäev) …

ELi Korea kaubanduse ja säästva arengu komitee nimel

Korea Vabariiki esindav ELi-Korea kaubanduse ja säästva arengu komitee kaasesimees

Euroopa Liitu esindav ELi-Korea kaubanduse ja säästva arengu komitee kaasesimees

LISA

EKSPERTIDE NIMEKIRI

Korea soovitatud eksperdid

Kee-whahn CHAH

Young Gil CHO

Weon Jung KIM

Suh-Yong CHUNG

Taek-Whan HAN

Won-Mog CHOI

ELi soovitatud eksperdid

Eddy LAURIJSSEN

Jorge CARDONA

Karin LUKAS

Hélène RUIZ FABRI

Laurence BOISSON DE CHAZOURNES

Geert VAN CALSTER

Esimehed

Thomas P. PINANSKY

Nguyen Van TAI

Le HA THANH

Jill MURRAY

Ricardo MELÉNDEZ-ORTIZ

Nathalie BERNASCONI-OSTERWALDER

28.8.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 231/8

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 776/2012,

27. august 2012,

nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) I lisas loetletud otsetoetuste raames alates 16. oktoobrist 2012 tehtavate ettemaksete kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrust (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003), (1) eriti selle artikli 29 lõike 4 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 29 lõikes 2 on sätestatud, et kõnealuse määruse I lisas loetletud toetuskavade alusel tehakse makseid ajavahemikul 1. detsembrist kuni järgmise kalendriaasta 30. juunini. Kõnealuse määruse artikli 29 lõike 4 punkti a kohaselt on komisjonil lubatud siiski sätestada ettemaksete tegemine.

(2)

2012. aastal on Euroopas esinenud ebasoodsad ilmastikutingimused – äärmiselt tugev põud mõnes liikmesriigis ning väga karm talv ja vihmasajud teistes – põhjustanud olulist kahju põllu- ja söödakultuuride tootmisele. Seetõttu seisavad põllumajandustootjad, eriti veiselihatootjad, silmitsi suurte rahaliste raskustega. Neid raskusi süvendavad jätkuva finantskriisi mõjud, mis on tekitanud paljudele põllumajandustootjatele suuri likviidsusprobleeme. Nende raskuste leevendamiseks on asjakohane võimaldada põllumajandustootjatel saada ettemakseid kuni 50 % ulatuses määruse (EÜ) nr 73/2009 I lisas loetletud toetuskavadest. Määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 11. jaos osutatud veise- ja vasikaliha toetuste puhul peaks liikmesriikidel olema samuti lubatud suurendada ettemakseid vastavalt komisjoni 29. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1121/2009 (milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kõnealuse määruse IV ja V jaotises sätestatud põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate toetuskavadega) (2) artiklile 82 kuni 80 %-ni toetusest.

(3)	Et tagada ettemaksete arvestamine eelarveaasta 2013 alla, tuleks need ettemaksed teha alates 16. oktoobrist 2012. Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 29 lõike 3 kohaselt nõutav toetuskõlblikkuse tingimuste kontroll tuleks heade finantsjuhtimistavade huvides siiski teha enne ettemaksete tegemist.

(4)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Liikmesriigid võivad alates 16. oktoobrist 2012 teha 2012. aastal esitatud taotluste alusel põllumajandustootjatele ettemakseid kuni 50 % ulatuses määruse (EÜ) nr 73/2009 I lisas loetletud otsetoetuste raames, tingimusel et määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 20 kohane toetuskõlblikkuse tingimuste kontroll on lõpule viidud.

Määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 11. jaos osutatud veise- ja vasikaliha toetuste puhul on liikmesriikidel õigus suurendada esimeses lõigus osutatud summat kuni 80 %-ni.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. august 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 30, 31.1.2009, lk 16.

(2) ELT L 316, 2.12.2009, lk 27.

28.8.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 231/9

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 777/2012,

27. august 2012,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 872/2004, mis käsitleb täiendavaid piiranguid Libeeria suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 872/2004, mis käsitleb täiendavaid piiranguid Libeeria suhtes, (1) eriti selle artikli 11 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 827/2004 I lisas on esitatud nende füüsiliste ja juriidiliste isikute, rühmituste ja üksuste nimekiri, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse nimetatud määruse alusel.

(2)

3., 10. ja 20. juulil 2012 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee, mis on loodud 2003. aasta resolutsiooni nr 1521 alusel Libeeria kohta, muuta nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist. Seepärast tuleks I lisa vastavalt muuta.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 872/2004 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel, 27. august 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

välispoliitika vahendite talituse direktor

(1) ELT L 162, 30.4.2004, lk 32.

LISA

Määruse (EÜ) nr 872/2004 I lisa muudetakse järgmiselt:

Kustutatakse järgmised füüsilised isikud:

(1)

„Leonid Yukhimovich Minin (teiste nimedega a) Blavstein, b) Blyuvshtein, c) Blyafshtein, d) Bluvshtein, e) Blyufshtein, f) Vladamir Abramovich Kerler g) Vladimir Abramovich Kerler, h) Vladimir Abramovich Popilo-Veski i) Vladimir Abramovich Popiloveski, j) Vladimir Abramovich Popela, k) Vladimir Abramovich Popelo, l) Wulf Breslan, m) Igor Osols). Sünniaeg: a) 14.12.1947, b) 18.10.1946. Sünnikoht: Odessa, NSVL (praegu Ukraina). Kodakondsus: Iisraeli. Võltsitud Saksamaa passid (nimi: Minin): a) 5280007248D, b) 18106739D. Iisraeli passid: a) 6019832 (kehtivusaeg 6.11.1994 kuni 5.11.1999), b) 9001689 (kehtivusaeg 23.1.1997 kuni 22.1.2002), c) 90109052 (välja antud 26.11.1997). Venamaa pass: KI0861177; Boliivia pass: 65118; Kreeka pass: üksikasjad teadmata. Muu teave: Exotic Tropical Timber Enterprises omanik.”

(2)

„Valeriy Naydo (teise nimega Valerii Naido). Aadress: c/o CET Aviation, P.O. Box 932-20C, Ajman, Araabia Ühendemiraadid. Sünniaeg: 10.8.1957. Kodakondsus: Ukraina. Pass nr: a) AC251295 (Ukraina), b) KC024178 (Ukraina). Muu teave: a) piloot, b) üks Air Passi (Pietersburg Aviation Services and Systems) direktoritest, c) CET Aviationi tegevjuht.”

(3)

„Edwin M., Snowe jr. Aadress: Elwa Road, Monrovia, Libeeria. Sünniaeg: 11.2.1970. Sünnikoht: Mano River, Grand Cape Mount, Libeeria. Kodakondsus: Libeeria. Passi nr: a) OR/0056672-01, b) D/005072, c) D005640 (diplomaatiline pass), d) D-00172 (ECOWAS-DPL pass, kehtivusaeg 7.8.2008–6.7.2010). Muu teave: saadik, Libeeria Esindajatekoda. Liberian Petroleum and Refining Corporationi (LPRC) tegevdirektor. Artikli 6 punktis b osutatud kuupäev: 10.9.2004.”

(4)

„Agnes Reeves Taylor (teise nimega Agnes Reeves-Taylor). Sünniaeg: 27.9.1965. Kodakondsus: Libeeria. Muu teave: endise presidendi Charles Taylori endine naine. Libeeria endine alaline esindaja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni juures; Libeeria valitsuse endine kõrge ametnik. c) praegu elab Ühendkuningriigis.”

(5)	„Tupee Enid Taylor. Sünniaeg: a) 17.12.1960, b) 17.12.1962. Pass nr: a) L014670 (Libeeria pass, kehtivusaeg 28.12.2009–28.12.2014) b) D/002216 (Libeeria diplomaatiline pass, kehtivusaeg 17.10.2007–17.10.2009). Muu teave: endise presidendi Charles Taylori endine naine.”

(6)	„Jewell Howard Taylor (teise nimega Howard Taylor). Sünniaeg: 17.1.1963. Libeeria diplomaatiline pass: a) D/003835-04 (kehtivusaeg 4.6.2004–3.6.2006), b) D/00536307. Muu teave: endise presidendi Charles Taylori naine.”

(7)	„Myrtle Francelle Gibson. Sünniaeg: 3.11.1952. Muu teave: endine senaator, Libeeria endise presidendi Charles Taylori nõustaja.”

(8)	„Martin George. Muu teave: A) Libeeria endine suursaadik Nigeeria Liitvabariigis; b) endise presidendi Charles Taylori liitlane ja endiselt temaga seotud; c) on väidetavalt rahastanud endist presidenti Taylorit. Artikli 6 punktis b osutatud kuupäev: 9.6.2005.”

(9)	„Cyril A. Allen. Sünniaeg: 26.7.1952. Muu teave: rahvuslik-patriootilise partei endine esimees.”

(10)	„Randolph Cooper (teise nimega Randolf Cooper). Sünniaeg: 28.10.1950. Muu teave: Robertsfieldi rahvusvahelise lennujaama endine tegevdirektor.”

(11)	„Reginald B. Goodridge (Senior) (teise nimega Goodrich). Sünniaeg: 11.11.1952. Muu teave: endine kultuuri-, teabe- ja turismiminister.”

(12)	„Emmanuel (II) Shaw. Sünniaeg: a) 26.7.1956, b) 26.7.1946. Muu teave: Lonestar Airwaysi direktor. Seotud Lone Star Communication Cooperationiga.”

28.8.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 231/11

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 778/2012,

27. august 2012,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. august 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	43,1
0702 00 00	ZZ	43,1
0707 00 05	TR	91,2
0707 00 05	ZZ	91,2
0709 93 10	TR	108,7
0709 93 10	ZZ	108,7
0805 50 10	AR	74,3
	CL	88,4
	TR	94,0
	UY	97,0
	ZA	104,9
	ZZ	91,7
0806 10 10	BA	56,0
	CL	206,9
	EG	200,5
	TR	143,9
	XS	91,2
	ZZ	139,7
0808 10 80	AR	114,4
	BR	85,6
	CL	142,3
	NZ	108,6
	US	141,5
	UY	68,3
	ZA	104,4
	ZZ	109,3
0808 30 90	CN	71,7
	TR	136,4
	ZA	139,1
	ZZ	115,7
0809 30	TR	160,2
0809 30	ZZ	160,2
0809 40 05	BA	62,7
	IL	61,4
	MK	67,5
	ZZ	63,9

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

28.8.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 231/13

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

24. august 2012,

millega muudetakse otsust 2007/453/EÜ seoses Belgia, Austria, Brasiilia, Colombia, Horvaatia ja Nicaragua BSE-staatusega

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 5860 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2012/489/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad, (1) eriti selle artikli 5 lõike 2 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 999/2001 on kehtestatud loomade transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSEde) vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad. Seepärast on vaja määrata liikmesriikide, kolmandate riikide või nende piirkondade (edaspidi „riigid või piirkonnad”) veiste spongioosse entsefalopaatia staatus (BSE-staatus), liigitades need riigid või piirkonnad BSE-ohu alusel ühte kolmest järgmisest kategooriast: väheolulise BSE-ohuga, kontrollitud BSE-ohuga ning määratlemata BSE-ohuga riigid ja piirkonnad.

(2)	Komisjoni 29. juuni 2007. aasta otsuse 2007/453/EÜ (millega määratakse BSE ohu alusel liikmesriikide, kolmandate riikide või nende piirkondade BSE staatus) (2) lisas on riigid või piirkonnad jagatud vastavalt nende BSE-staatusele.

(3)

Maailma Loomatervishoiu Organisatsioonil (OIE) on määrav roll riikide ja piirkondade liigitamisel BSE-staatuse alusel. Otsuse 2007/453/EÜ lisas esitatud loetelu puhul on võetud arvesse resolutsiooni nr 17 (OIE liikmesriikide ohustaatuse tunnustamine seoses veiste spongioosse entsefalopaatiaga), mille OIE võttis vastu 2011. aasta mais seoses liikmesriikide ja kolmandate riikide BSE-staatusega.

(4)

OIE võttis 2012. aasta mais vastu resolutsiooni nr 16, mis käsitleb OIE liikmesriikide staatuse tunnustamist seoses veiste spongioosse entsefalopaatia ohuga. Kõnealuse resolutsiooni kohaselt on Austria, Belgia, Brasiilia ja Colombia väheolulise BSE-ohuga riigid ning Horvaatia ja Nicaragua kontrollitud BSE-ohuga riigid. Seega tuleks direktiivi 2007/453/EÜ lisas esitatud loetelu muuta, et viia see kõnealuste liikmesriikide ja kolmandate riikide osas resolutsiooniga vastavusse.

(5)	Seega tuleks otsust 2007/453/EÜ vastavalt muuta.

(6)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2007/453/EÜ lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 24. august 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

John DALLI

(1) EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1.

(2) ELT L 172, 30.6.2007, lk 84.

LISA

„LISA

RIIKIDE VÕI PIIRKONDADE LOETELU

A. Väheolulise BSE-ohuga riigid ja piirkonnad

Liikmesriigid

—

Belgia

—

Taani

—

Austria

—

Soome

—

Rootsi

EFTA riigid

—

Island

—

Norra

Kolmandad riigid

—

Argentina

—	Austraalia

—

Brasiilia

—

Tšiili

—

Colombia

—

India

—	Uus-Meremaa

—

Panama

—

Paraguay

—

Peruu

—

Singapur

—

Uruguay

B. Kontrollitud BSE-ohuga riigid ja piirkonnad

Liikmesriigid

—	Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Madalmaad, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik

EFTA riigid

—	Liechtenstein

—

Šveits

Kolmandad riigid

—

Kanada

—

Horvaatia

—

Jaapan

—

Mehhiko

—

Nicaragua

—	Lõuna-Korea

—

Taiwan

—	Ameerika Ühendriigid

C. Määratlemata BSE-ohuga riigid ja piirkonnad

—	Riigid ja piirkonnad, mida ei ole nimetatud käesoleva lisa punktides A ja B.”

28.8.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 231/16

KOMISJONI OTSUS,

24. august 2012,

millega muudetakse maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimusi käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 715/2009 I lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

(2012/490/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005, (1) eriti selle artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 715/2009 on kehtestatud mittediskrimineerivad eeskirjad maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta, et tagada gaasi siseturu nõuetekohane toimimine. Kuna maagaasi ülekandevõrkude dubleerimine ei ole enamasti majanduslikult põhjendatud ega tõhus, tõhustab konkurentsi maagaasiturul kolmandate isikute juurdepääs taristule, kui taristu avatakse läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel kõikidele tarnijatele. Energia siseturu väljakujundamise lõpuleviimist takistab sagedane lepingutega ülekoormamine, mille tõttu võrgu kasutajad ei saa juurdepääsu gaasi ülekandesüsteemidele, ehkki võimsus on füüsiliselt olemas.

(2)

Praktika on näidanud, et vaatamata teatavate ülekoormusega tegelemise põhimõtete kohaldamisele, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. septembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 1775/2005 (maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta) (2) ja määrusele (EÜ) nr 715/2009, jääb ELi maagaasi ülekandevõrkude lepingutega ülekoormamine takistuseks, mis pidurdab hästi toimiva maagaasi siseturu väljaarendamist. Seepärast on vaja muuta suuniseid selle kohta, kuidas kohaldada ülekoormusega tegelemise korda lepingutega ülekoormamise puhul. Vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 23 lõikele 3 peaksid esitatavates suunistes kajastuma riikide gaasiülekandevõrkude erinevused ja neis võidakse kehtestada miinimumnõuded, mis tuleb täita selleks, et saavutada võrgu ülekoormusega tegelemise korra puhul mittediskrimineerivad ja läbipaistvad juurdepääsutingimused.

(3)	Ülekoormusega tegelemise korda tuleks kohaldada lepingutega ülekoormamise puhul ja püüda selle abil ülekoormust vähendada ning tuua kasutamata võimsus tagasi turule, kus see korrapärase jaotamisprotsessi käigus ümber jaotatakse.

(4)	Kui ühenduspunktis esineb sageli füüsilist ülekoormamist, ei tarvitse ülekoormusega tegelemise korrast sageli kasu olla. Sellistel juhtudel tuleks ülekoormuse lahendamist uurida võrgu kavandamise ja investeerimise seisukohast.

(5)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 713/2009 (3) peaks Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (edaspidi „amet”) jälgima ja analüüsima suuniste rakendamist. On vaja, et ülekandesüsteemi haldurid avaldaksid sobivas vormis teabe, mis on vajalik lepingutega ülekoormamise tuvastamiseks.

(6)	Määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 24 kohaselt tagab riigi reguleeriv asutus osutatud suuniste järgimise.

(7)

Et tagada ülekoormusega tegelemise korra võimalikult tulemuslik kohaldamine kõigis ühenduspunktides ja maksimeerida kõigis kõrvutiasuvate piirkondade sisse-välja-süsteemides olemasolev võimsus, on väga tähtis, et riikide reguleerivad asutused ja ülekandesüsteemi haldurid teeksid liikmesriikide vahel ja liikmesriigis ning omavahel ja üksteisega tihedat koostööd. Eelkõige peaksid riikide reguleerivad asutused ja ülekandesüsteemi haldurid võtma arvesse väljakujunenud parimaid tavasid ja püüdma ühtlustada käesolevate suuniste rakendusprotsesse. Amet ja riikide reguleerivad asutused peaksid tegutsema vastavalt määruse (EÜ) nr 713/2009 artiklile 7 ja tagama, et kogu ELi asjakohastes sisenemis- ja väljumispunktides rakendataks kõige tõhusamat ülekoormusega tegelemise korda.

(8)

Kuna ülekandesüsteemi haldurite käsutuses on üksikasjalik teave süsteemi füüsilise kasutuse kohta ja nad suudavad kõige paremini hinnata tulevasi voogusid, on asjakohane, et nad määraksid kindlaks täiendava võimsuse, mis tehakse kättesaadavaks lisaks arvutatud tehnilisele võimsusele. Pakkudes rohkem kindlat võimsust kui tehniliselt võimalik, võttes arvesse voostsenaariume ja lepingutega jaotatud võimsusi, võtavad ülekandesüsteemi haldurid riski, mille eest nad peaksid saama asjakohast tasu. Ülekandesüsteemi halduri sissetuleku kindlaksmääramise puhul tuleks lisavõimsust jaotada siiski üksnes siis, kui kogu muu võimsus, sealhulgas muude ülekoormuse lahendamise meetmete rakendamisest tulenev võimsus, on jaotatud. Ülekandesüsteemi haldurid peaksid tegema tihedat koostööd, et määrata tehniline võimsus. Ülekandesüsteemi võimaliku füüsilise ülekoormamise kõrvaldamiseks peaksid ülekandesüsteemi haldurid kasutama kõige kulutõhusamaid meetmeid, sealhulgas võimsuse tagasiostmist või muid tehnilisi või kaubanduslikke meetmeid.

(9)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 715/2009 vastavalt muuta.

(10)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/73/EÜ (4) artikli 51 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 715/2009 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 24. august 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 211, 14.8.2009, lk 36.

(2) ELT L 289, 3.11.2005, lk 1.

(3) ELT L 211, 14.8.2009, lk 1.

(4) ELT L 211, 14.8.2009, lk 94.

LISA

Määruse (EÜ) nr 715/2009 I lisa muudetakse järgmiselt.

Punkt 2.2 asendatakse järgmisega:

„2.2. Lepingutega ülekoormamise puhul kohaldatav ülekoormusega tegelemise kord

2.2.1. Üldsätted

Punkti 2.2 sätteid kohaldatakse kõrvutiasuvate piirkondade sisse-välja-süsteemide vaheliste ühenduspunktide suhtes, mille võimsust saavad kasutajad reserveerida, ja olenemata sellest, kas tegemist on kahe või enama liikmesriigi vahel või samas liikmesriigis asuvate füüsiliste või virtuaalsete ühenduspunktidega. Sätteid võidakse kohaldada ka kolmandate riikide sisenemis- ja väljumispunktide suhtes, kui asjaomase riigi reguleeriv asutus niimoodi otsustab. Punkti 2.2 sätteid ei kohaldata lõpptarbija või jaotusvõrguga seotud väljavoolupunkti, veeldatud maagaasi terminalist või tootmiskäitisest sissevoolu punkti ega gaasihoidla sisse- ja väljavoolupunkti suhtes.

Ülekandesüsteemi haldurite poolt vastavalt käesoleva lisa 3. punktile avaldatud ja vajaduse korral riigi reguleeriva ameti poolt kontrollitud teabe alusel avaldab amet 2014. aastast alates iga aasta 1. märtsiks seirearuande, milles käsitleb ühenduspunktide ülekoormamist seoses eelneval aastal müüdud kindla võimsuse toodetega, võttes võimalikult täpselt arvesse võimsusega kauplemise ulatust järelturul ja katkestatava võimsuse kasutamist.

3.	Lisavõimsust, mis tehakse kättesaadavaks punktides 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4 ja 2.2.5 ettenähtud ülekoormusega tegelemise meetmete rakendamisega, pakuvad asjaomased ülekandesüsteemi haldurid korrapärase jaotamisprotsessi käigus.

4.	Punktides 2.2.2, 2.2.4 ja 2.2.5 ettenähtud meetmeid rakendatakse alates 1. oktoobrist 2013. Punkti 2.2.3 alapunkte 1 kuni 5 kohaldatakse alates 1. juulist 2016.

2.2.2. Võimsuse suurendamine ülemärkimis- ja tagasiostuskeemi abil

Ülekandesüsteemi haldurid esitavad kindla lisavõimsuse pakkumiseks stiimulitepõhise ülemärkimis- ja tagasiostuskeemi ettepaneku ning rakendavad selle skeemi pärast riigi reguleerivalt asutuselt heakskiidu saamist. Enne rakendamist peab riigi reguleeriv asutus nõu naaberliikmesriikide reguleerivate asutustega ja võtab arvesse nende arvamust. Lisavõimsus on määratletud kui kindel võimsus, mida pakutakse lisaks ühenduspunkti tehnilisele võimsusele, mis on arvutatud käesoleva määruse artikli 16 lõike 1 alusel.

Ülemärkimis- ja tagasiostuskeemiga pakutakse ülekandesüsteemide halduritele stiimul, et nad pakuksid kindlat lisavõimsust, võttes arvesse tehnilisi tingimusi, nagu kütteväärtus, temperatuur ning asjakohase sisse-välja-süsteemi ja kõrvutiasuvate piirkondade võrkude võimsus. Ülekandesüsteemi haldurid kohaldavad sisse-välja-süsteemi tehnilise või täiendava võimsuse ümberarvutamisel dünaamilist lähenemisviisi.

Ülemärkimis- ja tagasiostuskeem põhineb stiimulite süsteemil, mis kajastab ülekandesüsteemi haldurite riske tehnilist võimsust ületava lisavõimsuse pakkumisel. Skeem peab olema korraldatud nii, et lisavõimsuse müügist saadav tulu ning alapunkti 6 kohaselt rakendatud tagasiostuskeemi või -meetmetega seotud kulud jagatakse ülekandesüsteemi haldurite ja võrgu kasutajate vahel. Riigi reguleeriv asutus otsustab sissetulekute ja kulude jaotamise ülekandesüsteemi halduri ja võrgu kasutaja vahel.

Ülekandesüsteemi halduri sissetuleku kindlaksmääramise puhul käsitatakse tehnilist võimsust, eelkõige tagastatud võimsust, samuti kindla võimsuse üks päev ette pakkumisest kohustusliku kasutamise põhimõttel ja pikaajalise kohustusliku kasutamise põhimõtte rakendamisest tulenevat võimsust, kus see on asjakohane, jaotatuna enne lisavõimsust.

Lisavõimsuse kindlaksmääramisel võtab ülekandesüsteemi haldur arvesse statistilisi stsenaariume selle kohta, milline osa võimsusest võib ühenduspunktis igal ajahetkel tõenäoliselt olla füüsiliselt kasutamata. Samuti võtab ta arvesse riskiprofiili, mille puhul ei kaasne lisavõimsuse pakkumisega ülemäära suurt tagasiostukohustust. Samuti tuleb ülemärkimis- ja tagasiostuskeemi puhul hinnata võimsuse turul tagasiostmise tõenäosust ja kulusid ning võtta seda arvesse pakutava lisavõimsuse mahu arvutamisel.

Kui see on süsteemi terviklikkuse säilitamiseks vajalik, kohaldab ülekandesüsteemi haldur turupõhist tagasiostukorda, mis võimaldab kasutajatel võimsust pakkuda. Kohaldatavast tagasiostukorrast teavitatakse kõiki võrgu kasutajaid. Tagasiostukorra kohaldamine ei piira kohaldatavate erakorraliste meetmete rakendamist.

7.	Ülekandesüsteemi haldur kontrollib enne tagasiostukorra kohaldamist, kas muud tehnilised või kaubanduslikud meetmed ei suuda tagada süsteemi korralikku toimimist kulutõhusamal teel.

Ülekandesüsteemi haldur esitab ülemärkimis- ja tagasiostuskeemi kohta ettepanekut tehes riigi reguleerivale asutusele kõik skeemi hindamiseks vajalikud asjakohased andmed, hinnangud ja mudelid. Ülekandesüsteemi haldur annab riigi reguleerivale asutusele korrapäraselt aru skeemi toimimisest ja esitab riigi reguleeriva asutuse nõudmisel kõik asjakohased andmed. Riigi reguleeriv asutus võib nõuda, et ülekandesüsteemi haldur skeemi muudaks.

2.2.3. Kindla võimsuse üks päev ette kohustusliku kasutamise põhimõttel pakkumise mehhanism

Riigi reguleeriv asutus nõuab, et ülekandesüsteemi operaator kohaldaks algselt registreeritud võimsuse muutmisel vähemalt alapunktis 3 esitatud põhimõtteid võrgu kasutaja kohta ühenduspunktis, kui punkti 2.2.1 alapunkti 2 kohasest ameti iga-aastasest seirearuandest ilmneb, et asjaomases ühenduspunktis on võimsuse jaotamise käigus nõudlus ületanud pakkumist, oksjonite kasutamisel baashinna juures, seirearuandega hõlmatud aasta jooksul või ühel järgnevast kahest aastast kasutatavate toodete puhul:

a)	vähemalt kolme ühekuulise kestusega kindla võimsuse toote puhul või

b)	vähemalt kahe kvartalilise kestusega kindla võimsuse toote puhul või

c)	vähemalt üheaastase või pikema kestusega kindla võimsuse toote puhul või

d)	selliselt, et ei ole pakutud ühtki vähemalt ühekuulise kestusega kindla võimsuse toodet.

Kui iga-aastasest seirearuandest ilmneb, et alapunktis 1 kirjeldatud olukord tõenäoliselt ei kordu järgmise kolme aasta jooksul, näiteks kuna võimsus tehakse võrgu füüsilise laiendamise või pikaajaliste lepingute lõpetamise tulemusena kättesaadavaks, võib asjaomane riigi reguleeriv asutus otsustada lõpetada kindla võimsuse pakkumise üks päev ette kohustusliku kasutamise põhimõttel.

Võrgu kasutaja võib kindla võimsuse taasregistreerida 10–90 % ulatuses ühenduspunktis lepinguga reserveeritud võimsusest. Kuid kui registreeritud võimsus moodustab üle 80 % lepinguga reserveeritud võimsusest, võib taasregistreerida poole registreerimata võimsusest (suurendades registreeritud võimsust). Kui lepinguga registreeritud võimsus moodustab kuni 20 % reserveeritud võimsusest, võib taasregistreerida poole registreeritud võimsusest (vähendades registreeritud võimsust). Käesoleva alapunkti kohaldamine ei piira kohaldatavate erakorraliste meetmete rakendamist.

4.	Lepinguga reserveeritud võimsuse algne valdaja võib reserveeritud kindla võimsuse allesjäänud osa katkestatava võimsuse põhimõtte alusel taas lepinguga registreerida.

5.	Alapunkti 3 ei kohaldata võrgu kasutajate, see tähendab isikute või ettevõtjate ja vastavalt määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklile 3 nende kontrolli all olevate ettevõtjate suhtes, kelle valduses eelnenud aastal oli vähem kui 10 % ühenduspunkti tehnilisest võimsusest.

Riigi reguleeriv asutus hindab ühenduspunktis, kus kohaldatakse alapunkti 3 kohast kindla võimsuse pakkumist üks päev ette kohustusliku kasutamise põhimõttel, seost punktis 2.2.2 kirjeldatud ülemärkimis- ja tagasiostuskeemiga, mille tulemusel reguleeriv asutus võib otsustada mitte kohaldada punkti 2.2.2 sätteid sellises ühenduspunktis. Sellisest otsusest teatatakse viivitamatult ametile ja komisjonile.

Riigi reguleeriv asutus võib otsustada rakendada ühenduspunktis alapunkti 3 kohast kindla võimsuse pakkumist üks päev ette kohustusliku kasutamise põhimõttel. Enne sellise otsuse tegemist peab riigi reguleeriv asutus nõu naaberliikmesriikide reguleerivate asutustega. Otsuse tegemisel võtab riigi reguleeriv asutus arvesse naaberliikmesriikide reguleerivate asutuste arvamust.

2.2.4. Lepinguga reserveeritud võimsuse tagastamine

Ülekandesüsteemi haldur võtab vastu tagastatava kindla võimsuse, mille võrgu kasutaja on ühenduspunktis lepinguga reserveerinud, välja arvatud võimsustooted, mille kestus on üks päev või lühem. Võrgu kasutajal säilivad võimsusega seotud lepingust tulenevad õigused ja kohustused seni, kuni ülekandesüsteemi haldur jaotab võimsuse ümber, ja selles ulatuses, milles ülekandesüsteemi haldur ei ole võimsust ümber jaotanud. Tagastatud võimsust käsitatakse ümberjaotatuna alles pärast kogu olemasoleva võimsuse jaotamist. Ülekandesüsteemi haldur teavitab võrgu kasutajat viivitamata tema tagastatud võimsuse ümberjaotamisest. Riigi reguleeriv asutus peab võimsuse tagastamise konkreetsed tingimused, eelkõige siis, kui mitu võrgukasutajat tagastavad oma võimsuse, heaks kiitma.

2.2.5. Pikaajaline kohustusliku kasutamise mehhanismi rakendamine

Riigi reguleeriv asutus nõuab, et ülekandesüsteemi haldur võtaks osaliselt või täielikult tagasi võrgu kasutaja poolt ühenduspunktis süstemaatiliselt alakasutatud lepingulise võimsuse, kui asjaomane kasutaja ei ole realistlikel tingimustel müünud või pakkunud oma kasutamata võimsust ja kui muud võrgukasutajad nõuavad kindlat võimsust. Lepinguga reserveeritud võimsust peetakse süstemaatiliselt alakasutatuks eelkõige siis, kui:

a)	võrgu kasutaja kasutab – seda nõuetekohaselt põhjendamata – vähem kui keskmiselt 80 % oma lepingulisest võimsusest, mis on kehtiva lepingu alusel jaotatud enam kui aastaks, nii 1. aprillist kuni 30. septembrini kui ka 1. oktoobrist kuni 31. märtsini, või

b)	võrgu kasutaja registreerib süstemaatiliselt ligikaudu 100 % oma lepingulisest võimsusest ja vähendab siis oma registreeritud võimsust, et hiilida mööda punkti 2.2.3 alapunktis 3 esitatud eeskirjadest.

2.	Kindla võimsuse üks päev ette pakkumise ja kohustusliku kasutamise põhimõtte kohaldamist ei käsitata põhjendusena, mis välistab alapunkti 1 kohaldamise.

Võrgu kasutaja kaotab võimsuse äravõtmise tulemusena osaliselt või täielikult oma lepingulise võimsuse teatavaks ajavahemikuks või lepingu tähtaja lõpuni. Võrgu kasutajal säilivad võimsusega seotud lepingust tulenevad õigused ja kohustused seni, kuni ülekandesüsteemi haldur jaotab võimsuse ümber, ja selles ulatuses, milles ülekandesüsteemi haldur ei ole võimsust ümber jaotanud.

Ülekandesüsteemi haldur esitab riigi reguleerivale asutusele korrapäraselt kõik andmed, mis on vajalikud selleks, et jälgida, millisel määral kasutatakse lepingulist võimsust, mis on lepingu alusel jaotatud enam kui aastaks või korduvalt mitmeks kvartaliks, mis kokku moodustavad vähemalt kaks aastat.”

Punkti 3.1.1 alapunkti 1 muudetakse järgmiselt:

alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e)	allalaaditavas vormis, mille ülekandesüsteemi haldurid ja riigi reguleeriv asutus on kokku leppinud, võttes arvesse arvamust ühtlustatud vormi kohta, mille esitab amet, ning mis võimaldab teha kvantitatiivset analüüsi;”

lisatakse järgmine punkt h:

„h)	kõik andmed tehakse kättesaadavaks alates 1. oktoobrist 2013 ühel kogu ELi hõlmaval kesksel platvormil, mille ENTSOG seab sisse kulutõhusal alusel.”

Punkti 3.3 alapunktile 1 lisatakse järgmised punktid h, i, j, k ja l:

„h)	juriidiliselt kehtivad, vähemalt ühekuulise kestusega rahuldamata taotlused kindla võimsuse toodete saamiseks, sealhulgas selliste rahuldamata taotluste arv ja maht, ning

i)	enampakkumiste puhul teave selle kohta, kus ja millal on vähemalt ühekuulise kestusega kindla võimsuse tooteid müüdud baashinnast kõrgema hinnaga,

j)	kus ja millal ei ole korrapärases jaotamisprotsessis pakutud ühtegi vähemalt ühekuulise kestusega kindla võimsuse toodet,

k)	punktides 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4 ja 2.2.5 esitatud ülekoormusega tegelemise meetmete kohaldamise tulemusena kättesaadavaks tehtud koguvõimsus iga kohaldatud meetme kohta,

l)	punkte h kuni k kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2013.”

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2012.231.est
Euroopa Liidu Teataja		L 231

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	55. köide 28. august 2012

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2012/488/EL
	*	Nõukogu otsus, 22. juuni 2012, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahel sõlmitud vabakaubanduslepingu raames loodud kaubanduse ja säästva arengu komitees võetavat Euroopa Liidu seisukohta seoses kodanikuühiskonna foorumi korraldamise ja ekspertkomisjoni moodustamisega, et uurida kaubanduse ja säästva arengu komitee pädevusalasse kuuluvaid küsimusi	1
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 775/2012, 23. august 2012, millega keelatakse Hispaania lipu all sõitvatel laevadel süsisaba püük VIII, IX ja X püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes	6
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 776/2012, 27. august 2012, nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) I lisas loetletud otsetoetuste raames alates 16. oktoobrist 2012 tehtavate ettemaksete kohta	8
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 777/2012, 27. august 2012, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 872/2004, mis käsitleb täiendavaid piiranguid Libeeria suhtes	9
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 778/2012, 27. august 2012, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	11
		OTSUSED
		2012/489/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 24. august 2012, millega muudetakse otsust 2007/453/EÜ seoses Belgia, Austria, Brasiilia, Colombia, Horvaatia ja Nicaragua BSE-staatusega (teatavaks tehtud numbri C(2012) 5860 all) ( 1 )	13
		2012/490/EL
	*	Komisjoni otsus, 24. august 2012, millega muudetakse maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimusi käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 715/2009 I lisa ( 1 )	16

Nr	19/DSS
Liikmesriik	Hispaania
Kalavaru	BSF/8910-
Liik	Süsisaba (Aphanopus carbo)
Piirkond	VIII, IX ja X püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed
Kuupäev	6.8.2012


	(1) EMPs kohaldatav tekst