(1)

Lepingu XX lisa on muudetud EMP Ühiskomitee … otsusega nr …/… (1).

(2)

Lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 19. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 976/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ seoses võrguteenustega (2).

(3)

Lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 29. märtsi 2010. aasta määrus (EL) nr 268/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ seoses ühenduse institutsioonide ja asutuste juurdepääsuga liikmesriikide ruumiandmekogumitele ja -teenustele ühtlustatud tingimustel (3).

(4)

Lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 23. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1088/2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 976/2009 seoses allalaadimis- ja transformeerimisteenustega (4).

(5)

Lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 23. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1089/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ seoses ruumiandmekogumite ja -teenuste ristkasutatavusega (5).

(6)

Lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 4. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 102/2011, millega muudetakse määrust (EL) nr 1089/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ seoses ruumiandmekogumite ja -teenuste ristkasutatavusega (6),

1)

Punkti 1j (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/2/EÜ) kohanduste a) ja b) teksti muudetakse järgmiselt:

2)

Punkti 1jb (komisjoni otsus 2009/442/EÜ) lisatakse järgmine kohandus:

„Käesolevas lepingus loetakse selle otsuse sätteid järgmistes kohandustes:

3)

Punkti 1jb (komisjoni otsus 2009/442/EÜ) järele lisatakse järgmine tekst:

1.

Tahis (teise nimega Tahib).

2.

Abdul Wasay Mu’tasim Agha (teiste nimedega a) Mutasim Aga Jan, b) Agha Jan, c) Abdul Wasay Agha Jan Motasem).

1.

Pealkirja „Füüsilised isikud” alt jäetakse välja järgmine kanne:

„Ali Mohamed El Heit (teiste nimedega a) Kamel Mohamed, b) Ali di Roma, c) Ali Il Barbuto). Sünniaeg: a) 20.3.1970, b) 30.1.1971. Sünnikoht: Rouiba, Alžeeria. Aadress: Via Ajraghi 3, Milano, Itaalia. Muu teave: ema nimi: Hamadche Zoulicha. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 17.3.2004.”

2.

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Moussa Ben Omar Ben Ali Essaadi (teiste nimedega a) Dah Dah, b) Abdelrahmman, c) Bechir). Aadress: Sudaan. Sünniaeg: 4.12.1964. Sünnikoht: Tabarka, Tuneesia. Kodakondsus: Tuneesia. Pass nr: L335915 (Tuneesia pass, mis on välja antud 8.11.1996, kaotas kehtivuse 7.11.2001). Muu teave: peetakse Itaalia ametiasutuste poolt õigusemõistmise eest kõrvalehoidjaks (alates 2009. aasta novembrist). Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 25.6.2003” asendatakse järgmisega:

„Moussa Ben Omar Ben Ali Essaadi (teiste nimedega a) Dah Dah, b) Abdelrahmman, c) Bechir). Aadress: Tuneesia. Sünniaeg: 4.12.1964. Sünnikoht: Tabarka, Tuneesia. Kodakondsus: Tuneesia. Pass nr: L335915 (Tuneesia pass, mis on välja antud Milanos, Itaalias 8.11.1996, kaotas kehtivuse 7.11.2001). Muu teave: lahkus Sudaanist Tuneesiasse 2011. aastal. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 25.6.2003.”

3.

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Ibrahim Awwad Ibrahim Ali Al-Badri Al-Samarrai (teiste nimedega a) Dr. Ibrahim ‘Awwad Ibrahim’ Ali al-Badri al-Samarrai’, b) Ibrahim ‘Awad Ibrahim al-Badri al-Samarrai, c) Ibrahim ‘Awad Ibrahim al-Samarra’i, d) Dr. Ibrahim Awwad Ibrahim al-Samarra’i, e) Abu Du’a, f) Abu Duaa, g) Dr. Ibrahim, h) Abu Bakr al-Baghdadi al-Husayni al-Quraishi, i) Abu Bakr al-Baghdadi. Tiitel: Dr. Aadress: Iraak. Sünniaeg: 1971. Sünnikoht: Samarra, Iraak. Kodakondsus: Iraak. Muu teave: a) Al-Qaida juht Iraagis, b) asub praegu Iraagis, c) vastutab Iraagi Al-Qaida laiaulatuslike operatsioonide haldamise ja juhtimise eest; d) laialt tuntud varjunimede Abu Du'a ja Abu Duaa' all. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 5.10.2011” asendatakse järgmisega:

„Ibrahim Awwad Ibrahim Ali Al-Badri Al-Samarrai (teiste nimedega a) Dr. Ibrahim ‘Awwad Ibrahim’ Ali al-Badri al-Samarrai’, b) Ibrahim ‘Awad Ibrahim al-Badri al-Samarrai, c) Ibrahim ‘Awad Ibrahim al-Samarra’i, d) Dr. Ibrahim Awwad Ibrahim al-Samarra’i, e) Abu Du’a, f) Abu Duaa, g) Dr. Ibrahim, h) Abu Bakr al-Baghdadi al-Husayni al-Quraishi, i) Abu Bakr al-Baghdadi. Tiitel: Dr. Aadress: Iraak. Sünniaeg: 1971. Sünnikoht: a) Samarra, Iraak, b) Iraak. Kodakondsus: Iraagi. Muu teave: a) Al-Qaida juht Iraagis, b) asub praegu Iraagis, c) laialt tuntud varjunimede Abu Du'a ja Abu Duaa' all. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 5.10.2011.”

1)

Tahis (teise nimega Tahib).

2)

Abdul Wasay Mu’tasim Agha (teiste nimedega a) Mutasim Aga Jan, b) Agha Jan, c) Abdul Wasay Agha Jan Motasem).

1)

EFTA järelevalveameti suunistes aastateks 2007–2013 selgitatakse regionaalabi käsitlevas peatükis (edaspidi „regionaalabi suunised”) järelevalveameti üldist lähenemisviisi regionaalabile (2). Regionaalabi suunistes sätestatud tingimuste kohaselt ja arvestamata regionaalabi võimalikke negatiivseid mõjusid kaubandusele ja konkurentsile, võib EFTA järelevalveamet (edaspidi „järelevalveamet”) pidada riigiabi EMP lepinguga kokkusobivaks juhul, kui seda antakse teatavate ebasoodsas olukorras olevate piirkondade majandusarengu edendamiseks EMPs.

2)

Üldiselt võetakse regionaalabi suunistes arvesse kõnealuste piirkondade arengut mõjutavate probleemide suhtelist tõsidust, kasutades kindlaid regionaalabi ülemmäärasid. Nimetatud abi maksimaalsed osatähtsused jäävad 10 % ja 50 % vahele abikõlblikest kuludest. Nende aluseks on peamiselt kõnealuste piirkondade SKP elaniku kohta, kuid EFTA riikidele on võimaldatud ka teatav paindlikkus kohalike tingimuste arvestamiseks. Iga EFTA riigi regionaalabi kaardid avaldatakse järelevalveameti veebisaidil (3). Kõnealused astmelised abi osatähtsused peegeldavad sisuliselt tasakaalu, mille järelevalveamet peab saavutama investeeringuteks ette nähtud regionaalabi positiivsete ja negatiivsete mõjude vahel, ühelt poolt edendades selleks positiivseid mõjusid, mis eelkõige seonduvad ühtekuuluvuse edendamisega ebasoodsas olukorras olevatesse piirkondadesse investeeringute ligimeelitamise kaudu, ja teiselt poolt piirates võimalikke negatiivseid mõjusid, mis võivad sellise üksikutele ettevõtjatele antava abi tõttu tekkida näiteks teistele ettevõtjatele ja piirkondadele, mille suhtelised konkurentsieelised vastavalt vähenevad.

3)

Ulatuslik investeerimisprojekt on alginvesteering, mille abikõlblikud kulud on suuremad kui 50 miljonit eurot (4). Ebasoodsas olukorras olevatele piirkondadele iseloomulikud piirkondlikud probleemid mõjutavad ulatuslikke investeerimisprojekte võrreldes vähem ulatuslike projektidega vähemal määral. Ulatuslikud investeerimisprojektid võivad suurema tõenäosusega kaubandust mõjutada ja võivad seetõttu teistes piirkondades tegutsevate konkurentidega võrreldes kaasa tuua ulatuslikuma konkurentsimoonutuse. Ulatuslike investeerimisprojektide puhul esineb ka oht, et abi ületab piirkondliku halvemuse hüvitamiseks minimaalselt vajaliku ning et sellistele projektidele mõeldud riigiabi avaldab negatiivset mõju, tingides ebatõhusaid tootmiskoha valikuid, süvendades konkurentsimoonutusi, ning kuna abi kujutab endast kulukat vahendite ülekandmist maksumaksjalt abisaajale, siis ka ühiskonna üldist heaolu vähendades.

4)

Regionaalabi suunistega nähakse ette regionaalabi eeskirjad ulatuslike investeerimisprojektide jaoks (5). Regionaalabi suunistega nähakse ette kõnealuste ulatuslike investeerimisprojektide regionaalabi ülemmäärade automaatne ja järkjärguline vähendamine, et piirata konkurentsimoonutusi tasemeni, mis võimaldaks oletada, et neid kompenseerib kõnealuste piirkondade arengust saadav kasu (6).

5)

Peale selle peavad EFTA riigid eraldi teatama mis tahes abist, mida antakse investeerimisprojektidele juhul, kui kavandatav abi ületab lubatud piirmäära, mida 100 miljoni euro suuruste abikõlblike kuludega investeeringu korral võib kohaldatavate eeskirjade kohaselt saada (teatamiskohustuse piirmäär) (7). Kõnealuste teatatud juhtumite puhul kontrollib järelevalveamet eelkõige abi osatähtsust, kokkusobivust regionaalabi suuniste üldiste kriteeriumidega ja seda, kas teatatud investeering kujutab endast olulist tootmisvõimsuse suurenemist, mis aitab samal ajal tõhustada ebatõhusat või isegi langevat turgu, või annab eelise ettevõtjatele, kellel on suur turuosa.

6)

Vaatamata automaatsele vähendamisele võib teatavatele ulatuslikele investeerimisprojektidele antud suuremahuline regionaalabi kaubandust siiski märkimisväärselt mõjutada ning selle tulemuseks võib olla oluline konkurentsimoonutus. Seetõttu oli järelevalveamet varasemalt seisukohal, et ulatuslikele investeerimisprojektidele ei anta abi, mis ületab järgmised ülemmäärad (8):

7)

Kehtivate regionaalabi suuniste kohaselt on järelevalveamet siiski otsustanud individuaalsema lähenemisviisi kasuks, mis võimaldab projektidest tulenevat ühtekuuluvust ja muud kasu võimalikult täpselt arvesse võtta. Kõnealust kasu tuleb siiski võrrelda tõenäolise negatiivse mõjuga kaubandusele ja konkurentsile. Negatiivne mõju tuleks samuti kindlaks määrata võimalikult täpselt. Seetõttu nähakse regionaalabi suuniste punkti 57 alapunktides a ja b ette, et järelevalveamet viib teatamiskohustuse piirimäära ületavate ja ühte või mõlemat regionaalabi suuniste punkti 57 tingimust täitvate (süvahindamise piirmäärad, mis on samad piirmäärad, mida on kirjeldatud käesoleva peatüki punktis 6) juhtumite puhul läbi järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikest 2 tuleneva ametliku uurimismenetluse. Sellistel juhtudel on ametliku uurimismenetluse eesmärgiks kontrollida üksikasjalikult, „et abi oleks vajalik investeeringule ergutava mõju avaldamiseks ning et abimeetmest saadav kasu ületaks konkurentsimoonutuste mõju lepinguosalistevahelisele kaubandusele” (9).

8)

Regionaalabi suuniste joonealuses märkuses 55 teatab järelevalveamet, et ta „võib koostada täiendavad suunised kriteeriumide kohta, mida ta võtab arvesse asjaomase hindamise käigus”. Allpool esitab järelevalveamet suunised nõutava teabe ning metoodika kohta, mida ta kasutab meetmete puhul, mille suhtes kohaldatakse üksikasjalikku hindamist. Järelevalveamet teeb kooskõlas Euroopa Komisjoni riigiabi tegevuskavaga (10) abi üldhindamise, hinnates selle negatiivsete ja positiivsete mõjude vahelist tasakaalu, et määrata kindlaks, kas abimeetme saab tervikuna heaks kiita.

9)

Üksikasjalik hindamine peaks olema proportsionaalne abist tekkida võivate võimalike moonutustega. See tähendab, et analüüsi ulatus sõltub juhtumi laadist. Seetõttu oleneb vajalike tõendite iseloom ja tase ka iga üksikjuhtumi iseärasustest. Järgides järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artiklites 6 ja 7 sätestatud ametliku uurimise läbiviimist käsitlevaid sätteid EFTA järelevalveameti ülesannete ja pädevuse kohta riigiabi valdkonnas, võib järelevalveamet muu hulgas kutsuda EFTA riike üles esitama sõltumatuid uuringuid, mis kinnitaksid teatises sisalduvat teavet, või kaasata teisi asjaomasel turul tegutsevaid ettevõtjaid või regionaalarengu eksperte. Peale selle on ametliku uurimise ajal teretulnud huvitatud isikute märkused. Järelevalveamet määrab kindlaks peamised küsimused, mille puhul oodatakse menetluse algatamise järel sidusrühmade osalemist.

10)

Käesoleva peatüki eesmärk on tagada järelevalveameti otsustusprotsessi läbipaistvus ja etteaimatavus ning EFTA riikide võrdne kohtlemine. Järelevalveamet jätab endale võimaluse käesolevaid suuniseid saadud kogemuste põhjal muuta ja läbi vaadata.

11)

Regionaalabil on ühistes huvides olev võrdsete võimaluste eesmärk, mis tähendab majandusliku ühtekuuluvuse parandamist erinevate EMP piirkondade arengutaseme erinevuste vähendamise kaudu. Regionaalabi suuniste punktis 2 on sätestatud: „Vähendades ebasoodsas olukorras olevate piirkondade puudusi, edendab regionaalabi EFTA riikide (ja EMP tervikuna) majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.” Regionaalabi suuniste punktis 3 on sätestatud: „Investeeringuteks ette nähtud regionaalabi antakse kõige ebasoodsamas olukorras olevatele piirkondadele, toetades investeeringuid ja töökohtade loomist. See abi edendab vähesoodsates piirkondades paiknevate ettevõtete majandustegevuse laienemist ja mitmekesistamist, julgustades eelkõige seal uusi ettevõtteid looma.”

12)

Ulatuslike investeerimisprojektide puhul, mis täidavad süvahindamise piirmäärad, peavad EFTA riigid tõestama, et abi vastab kõnealusele võrdsete võimaluste eesmärgile. EFTA riik peab seetõttu tõendama, et investeerimisprojekt aitab kaasa asjaomase piirkonna arengule.

13)

Kuigi regionaalabi esmane eesmärk on võrdsete võimaluste edendamine (majanduslik ühtekuuluvus), võib regionaalabiga lahendada ka turutõrgetega seotud probleeme. Piirkondlik mahajäämus võib olla seotud selliste turutõrgetega nagu puudulik teave, kooskõlastamisega seotud probleemid, raskused asjakohaste investeeringute tegemisel avalikesse hüvedesse või investeeringute välismõjud. Kui lisaks võrdsete võimalustega seotud eesmärkidele soovitakse regionaalabiga lahendada ka tõhususega seotud probleeme, loetakse kõnealuse abi üldist positiivset mõju laiaulatuslikumaks.

14)

Järgmist mittetäielikku soovituslike kriteeriumide loetelu võib kasutada abi piirkondliku panuse väljendamiseks, kuivõrd see aitab kaasa täiendavate investeeringute ja meetmete ligimeelitamisele piirkonnas. Kõnealused abi positiivsed mõjud võivada olla nii otsesed (nt otseselt loodud uued töökohad) kui ka kaudsed (nt kohalik uuendustegevus).

15)

EFTA riike kutsutakse eelkõige toetuma varasemate riigiabi kavade või meetmete hindamisele, abi andvate ametiasutuste tehtud mõjuhinnangutele, eksperdiarvamustele ja muudele võimalikele uuringutele, mis on seotud hinnatava investeerimisprojektiga. Abisaaja äriplaan võib anda teavet loodavate töökohtade arvu, makstavate palkade (majapidamiste jõukuse kasvu kohta edasikanduva mõjuna), kohalike tootjate läbimüügi ja investeeringust tuleneva käibe kohta, mis võib toetada piirkonna arengut täiendavate maksutulude kaudu.

16)

Vajaduse korral tuleb arvesse võtta ka seoseid kavandatava investeerimisprojekti ja riikliku strateegilise võrdlusraamistiku ning rakenduskavade vahel, mida kaasrahastatakse struktuurifondidest.

17)

Investeerimistoetuste vormis riigiabi ei ole ainuke EFTA riikidele kättesaadav poliitiline vahend, millega toetada ebasoodsas olukorras olevates piirkondades investeeringuid ja töökohtade loomist. EFTA riigid võivad kasutada selliseid üldisi meetmeid nagu infrastruktuuri arendamine, hariduse ja koolituse kvaliteedi tõhustamine või üldise ärikeskkonna parandamine.

18)

Kui EFTA riik on kaalunud muid poliitikavahendeid ja kindlaks on tehtud sellise valikvahendi nagu konkreetsele ettevõtjale antava riigiabi eelised, peetakse vastavat meedet asjakohaseks vahendiks. Järelevalveamet võtab eelkõige arvesse mis tahes mõjuhinnangut, mille EFTA riik võib olla kavandatud meetme kohta koostanud.

19)

Abimeetme ergutava mõju analüüs on ulatuslikele investeerimisprojektidele antava regionaalabi süvahindamise üks kõige olulisemaid elemente. Järelevalveamet hindab, kas kavandatav abi on vajalik, et tekiks „tegelik ergutav mõju selliste investeeringute tegemisele, mida abi andmiseta abisaavas piirkonnas ei tehtaks” (11). Kõnealune hindamine toimub kahel tasandil: esiteks üldisel, menetluslikul tasandil ja teiseks üksikasjalikumal, majanduslikul tasandil.

20)

Regionaalabi suuniste punktis 30 sätestatakse regionaalabi ergutava mõju ametliku hindamise üldkriteeriumid. Kõnealuseid kriteeriume kohaldatakse igasuguse regionaalabi, mitte ainult ulatuslikele investeerimisprojektidele antava regionaalabi suhtes.

21)

Käesoleva teatisega hõlmatud ulatuslikele investeerimisprojektidele antava regionaalabi korral kontrollib järelevalveamet üksikasjalikult, „et abi oleks vajalik investeeringule ergutava mõju avaldamiseks” (12). Kõnealuse üksikasjaliku hindamise eesmärk on kindlaks määrata, kas abi aitab tegelikult kaasa abisaaja käitumise muutumisele nii, et ta teeb kõnealusesse abistatavasse piirkonda (täiendavaid) investeeringuid. On mitmeid mõjuvaid põhjuseid, miks ettevõtja oma tegevuse teatavasse piirkonda kolib, ka juhul, kui sellega ei kaasne abi andmist.

22)

Kui ühtekuuluvuspoliitikast tulenevat võrdsete võimaluste eesmärki arvesse võttes aitab abi kaasa kõnealuse eesmärgi saavutamisele, on abi ergutavat mõju võimalik tõestada kahe erineva stsenaariumi korral:

23)

EFTA riik peaks järelevalveametile tõendama abi ergutava mõju olemasolu. EFTA riik peab esitama selged tõendid selle kohta, et abil on reaalne mõju investeeringu või asukoha valikule. EFTA riik peab teatama, kumba stsenaariumit kohaldatakse. Üksikasjaliku hindamise võimaldamiseks peab EFTA riik esitama mitte ainult abistatavat projekti käsitleva teabe, vaid ka vastupidise stsenaariumi üksikasjaliku kirjelduse, mille kohaselt EFTA riik abisaajale abi ei anna.

24)

Esimese stsenaariumi puhul võib EFTA riik tõendada abi ergutava mõju olemasolu, esitades ettevõtja dokumendid, millest nähtub, et investeering ei oleks ilma abita kasumlik ning et muud asukohta kui kõnealune abistatav piirkond ei ole võimalik kasutada.

25)

Teise stsenaariumi puhul võib EFTA riik tõendada abi ergutava mõju olemasolu, esitades ettevõtja dokumente, millest nähtub, et asukoha abistatavas piirkonnas paiknemisel tekkivaid kulusid ja tulusid on võrreldud kulude ja tuludega, mis tekiksid asukoha paiknemisel mõnes teises piirkonnas. Järelevalveamet peab nimetatud võrdlusstsenaariume realistlikeks pidama.

26)

EFTA riike kutsutakse eriti üles kasutama riskianalüüse (sealhulgas asukohaga seotud riskide hindamisi), finantsaruandeid, äriplaane, eksperdiarvamusi ja muid hinnatava investeerimisprojektiga seotud uuringuid. Dokumendid, mis sisaldavad teavet nõudlus-, kulu- ja finantsprognooside kohta, ning investeerimiskomisjonile esitatud ja mitmesuguseid investeerimisstsenaariume pakkuvad dokumendid või finantsturgudele esitatud dokumendid võivad abi ergutava mõju olemasolu tõendamisele kaasa aidata.

27)

Selles kontekstis ja eelkõige esimese stsenaariumi puhul võib kasumlikkuse taset hinnata meetodite abil, mida kõnealuses valdkonnas üldiselt kasutatakse ning mis võivad hõlmata järgmist: meetodid projekti nüüdispuhasväärtuse (NPV), sisemise tasuvusläve (IRR) või kasutatud kapitalilt saadud kasumi (ROCE) hindamiseks.

28)

Kui abi ei muuda abisaaja käitumist, stimuleerides (täiendavate) investeeringute tegemist kõnealuses abistatavas piirkonnas, siis ei ole ergutav mõju piirkondlike eesmärkide saavutamiseks piisavalt tugev. Kui abil puudub piirkondlike eesmärkide saavutamiseks piisav ergutav mõju, võib kõnealust abi pidada ettevõtjale antud vabaks rahaks. Seetõttu ei kiideta ulatuslikele investeerimisprojektidele antava regionaalabi süvahindamise käigus abi heaks juhul, kui ilmneb, et sama investeering tehtaks piirkonda ka ilma abita.

29)

Selleks, et regionaalabi oleks proportsionaalne, peab abi suurus ja osatähtsus piirduma minimaalsega, mis on vajalik selleks, et investeering tehtaks abistatavasse piirkonda.

30)

Regionaalabi suunistega on üldiselt tagatud, et regionaalabi oleks proportsionaalne abistatavaid piirkondi mõjutavate probleemide tõsidusega, kohaldades regionaalabi ülemmäärasid ja vähendades neid ülemmäärasid ulatuslikele investeerimisprojektidele antava regionaalabi puhul automaatselt ja järk-järgult (vt punkte 1 ja 3).

31)

Regionaalabi juhtumite korral, kus tuleb teha süvahindamine, on vajalik uurida üksikasjalikumalt, kas regionaalabi suunistele vastav proportsionaalsuse üldpõhimõte on täidetud.

32)

Esimeses stsenaariumis, st investeerimisstiimuli puhul, peetakse abi üldiselt proportsionaalseks, kui abi tõttu vastab investeeringu tasuvus ettevõtja muudest investeerimisprojektidest saadavale tavapärasele tasuvusele või ettevõtja kapitalikuludele tervikuna või kõnealuses valdkonnas üldiselt saadavale tulule.

33)

Teises stsenaariumis, st asukohaga seotud stiimuli puhul, peetakse abi üldiselt proportsionaalseks, kui see võrdub abi saava ettevõtja poolt abistatavas piirkonnas tehtava investeeringu puhaskulude ja mõnes muus piirkonnas tehtava investeeringu puhaskulude vahega. Arvesse tuleb võtta kõiki kõnealuseid kulusid ja tulusid, kaasa arvatud näiteks halduskulud, transpordikulud, koolitusabiga mitte hõlmatud koolituskulud ning palga erinevused.

34)

Puhaskulud, mida loetakse seotuks piirkondliku mahajäämusega, vähendavad investeeringu kasumlikkust. Seetõttu võib ergutava mõju analüüsimisel kasutatud arvutusi kasutada ka abi proportsionaalsuse hindamisel.

35)

EFTA riik peab proportsionaalsust tõendama asjakohaste dokumentide alusel, kasutades näiteks punktis 26 nimetatud dokumente.

36)

Abi osatähtsus ei tohi mingil juhul olla suurem kui regionaalabi ülemmäärad, mida on korrigeeritud regionaalabi suunistes kirjeldatud vähendamise mehhanismi abil.

37)

Turuosade ja võimaliku liigse tootmisvõimsuse hindamiseks struktuuriliselt langevatel turgudel peab järelevalveamet määratlema asjaomase kauba- ja geograafilise turu. Üldiselt (14) peaksid asjaomased turud olema juba määratletud süvahindamise objektiks olevate regionaalabi meetmete puhul.

38)

Kaks kõige olulisemat abist tulenevate võimalike negatiivsete mõjude indikaatorit on juba esitatud regionaalabi suuniste punktis 57 – suur turuosa ja võimalik liigne tootmisvõimsus struktuuriliselt langevatel turgudel. Kõnealused indikaatorid on seotud kahe konkurentsi kontekstis kahjusid käsitleva teooriaga, millest üks käsitleb turuvõimu loomist ja teine ebatõhusate turustruktuuride loomist või säilimist. Kõnealust kahte indikaatorit mõõdetakse juba enne uurimismenetluse algatamist. Kõigi lõplikul tasakaalustamisel vajaminevate tegurite leidmiseks täpsustatakse kahe kõnealuse indikaatori hindamist süvahindamise käigus. Kolmas põhjalikult hindamisele kuuluv abi võimalike negatiivsete mõjude indikaator on abi mõju kaubandusele. Kuigi kõnealust kolme indikaatorit peetakse ulatuslikele investeerimisprojektidele antavast regionaalabist tuleneda võivateks peamisteks negatiivseteks mõjudeks, ei välista järelevalveamet, et erijuhtudel võivad asjakohased olla ka teised indikaatorid.

39)

Eelkõige keskendub järelevalveamet turuvõimu ja liigse tootmisvõimsuse mõistetega seotud negatiivsetele mõjudele. Juhtumite puhul, kus abi stimuleerib investeerimisotsust muutma ja seega kus investeeringut ilma abita ei tehtaks (ergutava mõju esimene stsenaarium).

40)

Kui võrdlusanalüüs siiski annab alust arvata, et investeering oleks tehtud igal juhul ka ilma abita, kuigi võib-olla teises asukohas (teine stsenaarium), ja kui abi on proportsionaalne, siis oleksid võimalikud konkurentsimoonutuste tunnused, nagu suur turuosa ja tootmisvõimsuse kasv ebatõhusatel turgudel, abist sõltumata põhimõtteliselt samasugused.

41)

Väheste turuosalistega turul (tüüpiline olukord ulatuslike investeerimisprojektide puhul) optimaalse investeerimistaseme kindlaksmääramisel võtab iga ettevõtja arvesse tema konkurentide tehtud investeeringuid. Kui ettevõtja investeerib abi tõttu rohkem, võivad konkurendid sellele reageerida oma kulutuste vähendamise kaudu selles valdkonnas. Sellisel juhul on abi tulemuseks erainvesteeringute väljatõrjumine. Kui selle tulemusena konkurentide olukord nõrgeneb või nad on sunnitud isegi turult lahkuma, moonutab abi konkurentsi. Nagu punktis 38 on märgitud, eristatakse regionaalabi suunistes juhtumeid, kus abisaajal on turuvõim, ja juhtumeid, kus abi tulemuseks on märkimisväärne tootmisvõimsuse suurenemine langeval turul.

42)

Üldiselt moonutab kontsentreeritud turul ühele abisaajale antud abi tõenäolisemalt turgu, kuna iga ettevõtja otsus mõjutab tema konkurente tõenäoliselt otsesemalt. See kehtib eriti juhul, kui subsideeritakse turgu valitsevas seisundis olevat ettevõtjat. Kui abisaaja suudab abi tõttu säilitada või suurendada oma turuvõimu, (15) võib ulatuslikele investeerimisprojektidele antaval regionaalabil olla pidurdav mõju konkurentide investeerimisotsustele ning seetõttu võib see tekitada konkurentsimoonutusi. See oleks tarbijatele kahjulik. Seetõttu soovib järelevalveamet piirata riigiabi andmist turuvõimu omavatele ettevõtjatele.

43)

Kõigi regionaalabi juhtumite puhul, mis ületavad teatamiskohustuse piirmäära (regionaalabi suuniste punkt 53), peab järelevalveamet hindama (regionaalabi suuniste punkti 57 alapunkt a) abisaaja (või kontserni, kuhu ta kuulub) osa asjaomase toote või asjaomaste toodete läbimüügist asjaomastel kauba- ja geograafilistel turgudel. Turuosa võib olla siiski ainult esialgseks viiteks võimalikele probleemidele. Seetõttu võtab järelevalveamet süvahinnangus vajaduse korral arvesse ka muid tegureid, näiteks turustruktuuri, kontrollides turu kontsentratsiooni, (16) võimalikke turuletuleku takistusi, (17) ostujõudu (18) ja takistusi turult lahkumisel.

44)

Järelevalveamet võtab arvesse investeerimiseelseid ja -järgseid turuosi ning nendega seotud muid tegureid (tavaliselt aasta enne investeeringu algust ja aasta pärast lõpliku tootmisvõimsuse saavutamist). Negatiivsete mõjude üksikasjalikul hindamisel võtab järelevalveamet arvesse asjaolu, et kui mõned investeerimisprojektid viiakse ellu suhteliselt lühikese aja jooksul (üks või kaks aastat), siis enamik ulatuslikke investeerimisprojekte võtavad palju rohkem aega. Seetõttu on enamasti vaja turgude arengut pikaajaliselt analüüsida. Järelevalveamet teadvustab siiski asjaolu, et nimetatud pikaajalised analüüsid on spekulatiivsemad, eriti siis, kui on tegemist volatiilsete turgudega või turgudega, kus on toimumas kiire tehnoloogiline muutus. Seetõttu, mida pikaajalisem ja seega spekulatiivsem on analüüs, seda vähem kaalu antakse turuvõimu võimalikule negatiivsele mõjule või tõrjuvale käitumisele.

45)

Kui konkurents on tõhus, on ebatõhusad ettevõtjad sunnitud turult lahkuma. Pikemas perspektiivis edendab nimetatud protsess tehnoloogilist arengut ja piiratud vahendite tõhusat kasutamist majanduses. Riigiabist tulenev oluline tootmisvõimsuse kasv ebatõhusal turul võib aga ebaõiglaselt moonutada konkurentsi, kuna liigne tootmisvõimsus võib viia kasumimarginaali pingestumiseni ning konkurentide tootmisvõimsuse vähenemiseni või isegi nende turult lahkumiseni. See võib viia olukorrani, kus konkurendid, kes oleksid muidu suutelised turule jääma, sunnitakse riigiabi tulemusena sealt lahkuma. See võib takistada ka madalate tegevuskuludega ettevõtjatel turule tulla ja nõrgestada konkurentide stiimuleid tegeleda uuendustegevusega. Selle tulemuseks on ebatõhusad turustruktuurid, mis on pikemas perspektiivis kahjulikud ka tarbijatele.

46)

Hindamaks, kas abi võib kasutada ebatõhusate turustruktuuride loomiseks või säilitamiseks, nagu eespool mainiti, võtab järelevalveamet arvesse projektiga loodud täiendavat tootmisvõimsust ning seda, kas turg on ebatõhus (19). Regionaalabi suuniste kohaselt peetakse täiendavat tootmisvõimsust problemaatiliseks ainult siis, kui see on loodud ebatõhusal turul ja kui täiendav tootmisvõimsus moodustab rohkem kui viis protsenti kõnealusest turust.

47)

Kuna absoluutses languses oleval turul loodud tootmisvõimsus on tavaliselt moonutavam kui suhtelises languses oleval turul loodud tootmisvõimsus, siis teeb järelevalveamet vahet juhtumitel, mille puhul asjaomane turg on pikemas perspektiivis struktuurilises languses (kasv on negatiivne), ja juhtumitel, mille puhul asjaomane turg on suhtelises languses (kasv on positiivne, kuid ei ületa võrdluseks olevat kasvumäära (vt punkti 48)). Kui projektiga loodud tootmisvõimsus hõlmab struktuuriliselt absoluutses languses olevat turgu, siis loeb järelevalveamet seda kaalumisel negatiivseks elemendiks, mille kompenseerimine mis tahes positiivsete elementidega on ebatõenäoline. Sellisel juhul on ka kaheldav, kas kõnealune piirkond saab projektist pikemas perspektiivis kasu.

48)

Turu ebatõhususe mõõtmiseks kasutatakse tavaliselt võrdlust EMP viimase viie aasta SKPga enne projekti alustamist (võrdlusmäär). Andmed varasema arengu kohta on vabalt kättesaadavad ning vähem spekulatiivsed kui tulevikku suunatud prognoosid. Süvahindamises võib järelevalveamet siiski arvesse võtta ka oodatavaid tulevasi suundumusi, kuna tootmisvõimsuse suurenemise mõju hakkab väljenduma investeeringu tegemisele järgnevatel aastatel. Indikaatoriteks võivad olla asjaomaste turgude ennustatav kasv ja oodatav tootmisvõimsuse rakendamise aste, samuti tootmisvõimsuse kasvu tõenäoline mõju konkurentidele hindade ja kasumimarginaali kaudu.

49)

Kogemus näitab ka seda, et mõnel juhul ei pruugi asjaomase toote kasv EMPs olla õige võrdluspunkt abi mõju hindamiseks, eriti siis, kui turg on üleilmne ning kõnealuse toote tootmine või tarbimine EMPs on vähene. Sellisel juhul uurib järelevalveamet laiemalt abi mõju turustruktuuridele, võttes eelkõige arvesse selle potentsiaali tõrjuda välja EMPs tegutsevad tootjad.

50)

Nagu selgitatud regionaalabi suuniste punktis 2, eristab regionaalabi geograafiline spetsiifilisus seda teistest horisontaalse abi vormidest. Regionaalabile on omane, et selle eesmärk on mõjutada investorite otsust, kuhu oma investeerimisprojekt suunata. Kui regionaalabi tasakaalustab piirkondlikust mahajäämusest tulenevaid täiendavaid kulusid ja toetab abisaavasse piirkonda tehtavaid täiendavaid investeeringuid, siis see mitte ainult ei aita kaasa kõnealuse piirkonna arengule, vaid toetab ka ühtekuuluvust ja on kasulik kogu EMP-le (20). Regionaalabi võimalikke negatiivseid asukohaga seotud mõjusid on regionaalabi suunistes ja regionaalabi kaartides teataval määral juba arvestatud ja piiratud, määratledes selgelt piirkonnad, kus võib regionaalabi anda, võttes arvesse võrdsete võimaluste ja ühtekuuluvuspoliitika eesmärke ning abikõlbliku abi osatähtsuseid. Abi ei saa anda selleks, et meelitada investeeringuid väljapoole kõnealuseid piirkondi. Kõnealuste suuniste kohaldamisalasse kuuluvate ulatuslike investeerimisprojektide hindamisel peaks järelevalveameti käsutuses olema kogu vajalik teave selle hindamiseks, kas riigiabi andmise tulemusena kaob EMPs märkimisväärne arv olemasolevaid töökohti.

51)

Täpsemalt öeldes, juhul kui investeeringud suurendavad riigiabi andmise tõttu turu tootmisvõimsust, tekib oht, et abi mõjutab negatiivselt tootmist või investeeringuid EMP teistes piirkondades. See on eriti tõenäoline siis, kui tootmisvõimsuse suurendamine ületab turukasvu. Nii juhtub tavaliselt ulatuslike investeerimisprojektide puhul, mis täidavad regionaalabi suuniste punkti 57 teise kriteeriumi tingimused. Negatiivne mõju kaubandusele, mis tuleneb majandustegevuse vähenemisest abi mittesaavates piirkondades, võib väljenduda töökohtade kaotusena kõnealustel turgudel, allhankijate (21) kahjumina ja positiivsete välismõjude (nt koondumisefekt, teadmiste levik, haridus ja koolitus, jne) kadumise tulemusena.

52)

Olles kindlaks teinud, et abi on vajalik investeeringute tegemise stimuleerimiseks kõnealuses piirkonnas, võrdleb järelevalveamet ulatuslikele investeerimisprojektidele antava regionaalabi positiivseid ja negatiivseid mõjusid. Abi üldist mõju EMP ühtekuuluvusele kontrollitakse tähelepanelikult. Järelevalveamet ei kasuta käesolevas teatises sätestatud kriteeriume mehaaniliselt, vaid annab üldhinnangu nende suhtelisele tähtsusele. Mõjude kaalumisel ei ole ükski tegur eraldiseisvana otsustava tähtsusega ning samuti ei saa ühtki tegurite kombinatsiooni iseenesest pidada piisavaks, et tagada kokkusobivus ühisturuga.

53)

Järelevalveamet on eelkõige arvamusel, et investeeringute ligimeelitamine vaesematesse piirkondadesse (määratletuna kõrgema regionaalabi ülemmäära alusel) on EMP sisesele ühtekuuluvusele kasulikum kui kõnealuse investeeringu tegemine soodsamas olukorras olevasse piirkonda. Seega, kui teises stsenaariumis, kus tuleb esitada tõendid alternatiivse asukoha kohta, leitakse hindamise tulemusel, et ilma abita oleks investeering tehtud vaesemasse piirkonda (mida suurem piirkondlik mahajäämus, seda suurem maksimaalne regionaalabi osatähtsus) või piirkonda, millel arvatakse olevat samasugune mahajäämus kui sihtpiirkonnal (sama suur maksimaalne regionaalabi osatähtsus), loetakse seda kaalumisel negatiivseks elemendiks, mida positiivsed elemendid tõenäoliselt ei kompenseeri, kuna see on vastuolus regionaalabi aluspõhimõtetega. Teisalt ollakse üldiselt seisukohal, et sellise regionaalabi positiivne mõju, millega kompenseeritakse ainult puhaskulude vahe võrreldes arenenuma alternatiivse investeerimise sihtkohaga (ja mis täidab seega eespool nimetatud proportsionaalsuse nõuded ning „positiivse mõju” tingimused, mis hõlmavad eesmärki, asjakohasust ja ergutavat mõju), kaalub tasakaalustamise tulemusena üle kõik uue investeeringu alternatiivse sihtkohaga seotud negatiivsed mõjud.

54)

Selliste usaldusväärsete tõendite olemasolu korral, mis tõendavad, et riigiabi andmise tulemusena kaob EMPs märkimisväärne arv olemasolevaid töökohti, mis oleksid tõenäoliselt muidu keskpikas ajavahemikus säilinud, tuleb kõnealuse olemasoleva asukohaga seotud sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid tasakaalustamisel arvesse võtta.

55)

Järelevalveamet võib järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artiklis 6 sätestatud ametliku uurimismenetluse järel viia menetluse lõpule nimetatud protokolli artikli 7 kohase otsusega.

56)

Järelevalveamet võib otsustada abi heaks kiita, keelata või seada selle heakskiitmisele tingimusi (22). Kui järelevalveamet võtab vastu tingimusliku otsuse vastavalt nimetatud protokolli artikli 7 lõikele 4, võib ta sellele võimalike konkurentsimoonutuste piiramiseks ja proportsionaalsuse tagamiseks lisada tingimusi. Eelkõige võib järelevalveamet vähendada teatatud abi summat või abi osatähtsust tasemeni, mida peetakse proportsionaalseks ja seega ühisturuga kokkusobivaks.

„(2)

Vastavalt asutamislepingule tuleb ühise põllumajanduspoliitika ja selle rakendamise erimeetodite väljatöötamisel arvesse võtta põllumajandustegevuse erilist laadi, mis tuleneb põllumajanduse sotsiaalsest struktuurist ning struktuurilistest ja looduslikest erinevustest eri maapiirkondade vahel.”

„(2)

Vastavalt asutamislepingule tuleb ühise põllumajanduspoliitika ja selle rakendamise erimeetodite väljatöötamisel arvesse võtta põllumajandustegevuse erilist laadi, mis tuleneb põllumajanduse sotsiaalsest struktuurist ning struktuurilistest ja looduslikest erinevustest eri põllumajanduspiirkondade vahel.”