21.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 194/1

(1)

Kooskõlas komisjoni 5. mai 2011. aasta määruse (EL) nr 454/2011 (üleeuroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi „reisijateveoteenuste telemaatilised rakendused” koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta) (2) artikli 3 lõikega 1 on Euroopa Raudteeagentuur rakendanud kõnealuse määruse III lisas osutatud tehniliste dokumentide muudatuste juhtimise protsessi. Selle tulemusena esitas Euroopa Raudteeagentuur 20. detsembril 2011 soovituse ajakohastada määruse (EL) nr 454/2011 III lisa, et osutada tehnilistele dokumentidele, mida on muudetud muudatuste juhtimise protsessi kohaselt.

(2)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 454/2011 vastavalt muuta.

(3)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikli 29 lõike 1 kohaselt loodud komitee arvamusega,

21.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 194/3

(1)

Komisjoni 31. augusti 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 792/2009 (milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad turgude ühise korralduse rakendamist, otsemaksete režiimi, põllumajandustoodete müügiedendamist ning äärepoolseimates piirkondades ja väiksematel Egeuse mere saartel kohaldatavat korda käsitlevate teabe ja dokumentide esitamiseks liikmesriikidelt komisjonile) (3) on kehtestatud ühised eeskirjad, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad järgima teabe ja dokumentide esitamisel komisjonile. Kõnealused eeskirjad hõlmavad eelkõige liikmesriikide kohustust kasutada komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud infosüsteeme ning kinnitada teatisi saatma volitatud ametiasutuste või eraisikute kasutusõigused. Lisaks on kõnealuse määrusega kehtestatud ühised põhimõtted, mida kohaldatakse infosüsteemide suhtes, nii et need tagavad dokumentide pikaajalise autentsuse, terviklikkuse ja loetavuse, samuti on sätestatud isikuandmete kaitse.

(2)

Määruse (EÜ) nr 792/2009 kohaselt tuleb nendes määrustes, millega kehtestatakse konkreetne teatamiskohustus, sätestada kohustus kasutada infosüsteeme kooskõlas nimetatud määrusega.

(3)

Komisjon on loonud infosüsteemi, mis võimaldab dokumente ja menetlusi elektrooniliselt hallata nii komisjonisisesel töötlemisel kui ka ühise põllumajanduspoliitikaga seotud ametiasutustega suhtlemisel.

(4)

Leitakse, et kõnealuse süsteemi kaudu on nüüd võimalik täita mitut teatamiskohustust kooskõlas määrusega (EÜ) nr 792/2009, eelkõige kohustusi, mis on ette nähtud komisjoni 8. detsembri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 2092/2004, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Šveitsist pärineva kuivatatud kondita veiseliha imporditariifikvoodi rakendamiseks; (4)12. aprilli 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 793/2006, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 247/2006 (millega sätestatakse erimeetmed Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks põllumajandusvaldkonnas) teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad; (5)20. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1914/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1405/2006 (millega sätestatakse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte põllumajanduse toetamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad; (6)29. oktoobri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1120/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) III jaotises sätestatud ühtse otsemaksete kava üksikasjalikud rakenduseeskirjad; (7)29. oktoobri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1121/2009, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kõnealuse määruse IV ja V jaotises sätestatud põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate toetuskavadega; (8)30. novembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1122/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustootjate otsetoetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega, ümbersuunamisega ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veinisektori toetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega; (9)16. septembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 817/2010, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1234/2007 seoses eksporditoetuste andmise nõuetega, mis käsitlevad elusveiste heaolu veo ajal; (10)22. detsembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1255/2010, milles sätestatakse Bosniast ja Hertsegoviinast, Horvaatiast, endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist, Montenegrost ja Serbiast pärit „baby beef”-toodete tariifikvootide üksikasjalikud rakenduseeskirjad (11).

(5)

Tõhusa haldamise huvides ja saadud kogemusi arvesse võttes tuleks mõnda teatist lihtsustada ja täpsustada või kõnealustest määrustest välja jätta.

(6)

Seepärast tuleks määruseid (EÜ) nr 2092/2004, (EÜ) nr 793/2006, (EÜ) nr 1914/2006, (EÜ) nr 1120/2009, (EÜ) nr 1121/2009, (EÜ) nr 1122/2009, (EL) nr 817/2010 ja (EL) nr 1255/2010 vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee ja põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

1)

Artikli 7a lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmistega:

„2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile üksikasjalikud andmed tootekoguste kohta, mis on lastud vabasse ringlusse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikliga 4.

3.   Lõikes 1 osutatud teave esitatakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 792/2009 (12), kasutades määruse (EÜ) nr 382/2008 V lisas esitatud tootekategooriaid.

2)

IV, V ja VI lisa jäetakse välja.

1)

Artiklile 47 lisatakse lõige 3:

„3.   Käesolevas artiklis osutatud teavitamine toimub vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 792/2009 (13).

2)

Artiklile 48 lisatakse lõige 3:

„3.   Määruse (EÜ) nr 247/2006 artikli 28 lõigetes 1 ja 2 osutatud teatised ja aruanded koostatakse ja esitatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 792/2009.”

1)

Artiklile 32 lisatakse lõige 3:

„3.   Käesolevas artiklis osutatud teavitamine toimub vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 792/2009 (14).

2)

Artiklile 33 lisatakse lõige 3:

„3.   Määruse (EÜ) nr 1405/2006 artikli 17 lõigetes 1 ja 2 osutatud teatised ja aruanded koostatakse vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 792/2009.”

1)

Artikli 4 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

2)

Lisatakse artikkel 94a:

„Artikkel 94a

Käesolevas määruses osutatud teabeedastus toimub vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 792/2009 (16).

1)

Artikli 8 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile üksikasjalikud andmed tootekoguste kohta, mis on lastud vabasse ringlusse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikliga 4.

3.   Lõikes 1 osutatud teave esitatakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 792/2009 (19), kasutades määruse (EÜ) nr 382/2008 V lisas esitatud tootekategooriaid.

2)

VIII, IX ja X lisa jäetakse välja.

21.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 194/6

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

21.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 194/8

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 616/2007 (3) on avatud tariifikvoodid Brasiiliast, Taist ja teistest kolmandatest riikidest pärinevate kodulinnulihatoodete importimiseks.

(2)

2012. aasta juuli seitsme esimese päeva jooksul esitatud impordilitsentsitaotlused tooterühmade 1, 2, 4, 6, 7 ja 8 puhul alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2012 hõlmavad teatavate kvootide puhul saadaolevast kogusest suuremat kogust. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, ja määrata taotletud kogustele jaotuskoefitsient.

(3)

2012. aasta juuli esimese seitsme päeva jooksul tooterühma 5 puhul alaperioodiks 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2012 esitatud impordiõiguste taotlused hõlmavad saadaolevatest kogustest suuremaid koguseid. Seega tuleks kindlaks määrata, millises ulatuses võib impordiõigusi anda, määrates taotletud kogustele jaotuskoefitsiendi,

21.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 194/10

(1)

Määruse (EÜ) nr 891/2009 kohaselt ajavahemikul 1.–7. juulini 2012 pädevatele asutustele esitatud impordilitsentsi taotlustega hõlmatud kogused ületavad järjekorranumbri 09.4321 jaoks ette nähtud koguse.

(2)

Selles olukorras tuleb vastavalt määrusele (EÜ) nr 1301/2006 kehtestada jaotuskoefitsient järjekorranumbri 09.4321 all välja antavate impordilitsentside suhtes. Määruse (EÜ) nr 891/2009 kohaselt tuleks uute litsentsitaotluste esitamine kõnealuse järjekorranumbri kohta turustusaasta lõpuni peatada,

21.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 194/12

(1)

Komisjoni 4. jaanuari 2006. aasta otsuse 2006/168/EÜ (millega kehtestatakse loomatervishoiu ja veterinaarsertifikaatide nõuded veiseembrüote ühendusse importimiseks ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2005/217/EÜ) (2) I lisas on esitatud loetelu kolmandatest riikidest, kust liikmesriigid lubavad importida koduveiste embrüoid (edaspidi „embrüod”). Selles otsuses on samuti kehtestatud täiendavad tagatised, mille peavad seoses teatavate loomahaigustega esitama kõnealuses lisas loetletud kolmandad riigid.

(2)

Otsuses 2006/168/EÜ on samuti sätestatud, et liikmesriigid peavad lubama importida selle otsuse II, III ja IV lisas esitatud veterinaarsertifikaatide näidistes kehtestatud loomatervishoiunõuetele vastavaid embrüoid.

(3)

Otsuse 2006/168/EÜ II, III ja IV lisas esitatud veterinaarsertifikaatide näidistes kehtestatud loomatervishoiunõuded lammaste katarraalse palaviku kohta põhinevad lammaste katarraalset palavikku käsitleva Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade tervishoiu eeskirja peatükil 8.3. Kõnealuses peatükis soovitatakse rakendada mitmeid leevendavaid meetmeid, mille abil kaitsta peremeesorganisme kokkupuute eest viirusvektoriga või inaktiveerida viirus antikehade abil.

(4)

Peale selle on Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon lisanud maismaaloomade tervishoiu eeskirjadesse loomahaiguste lülijalgsete viirusekandjate seiret käsitleva peatüki. Eespool nimetatud soovitused ei hõlma mäletsejaliste simbu serogrupi viiruste, näiteks Bunyaviridae perekonna Akabane ja Aino viiruste antikehade seiret, mida enne kõnealuste haiguste leviku kohta rohkema teabe saamiseni peeti ökonoomseks meetodiks lammaste katarraalse palaviku kandjate kindlaksmääramisel.

(5)

Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni maismaaloomade tervishoiu eeskirjas ei nimetata Akabane ja Aino viiruseid. Seetõttu tuleb otsuse 2006/168/EÜ I lisast ja selle otsuse II, III ja IV lisas esitatud veterinaarsertifikaadi näidistest välja jätta nende haiguste iga-aastase, viirusvektori puudumist tõestava testimise nõue.

(6)

Peale selle on liidu ja teatavate kolmandate riikide vahel sõlmitud kahepoolsed lepingud, milles on kehtestatud eritingimused embrüote importimiseks liitu. Seega peaks järjepidevuse huvides kohaldama otsuses 2006/168/EÜ sätestatud tingimuste ja näidiste asemel nendes kahepoolsetes lepingutes sätestatud impordiga seotud eritingimusi ja veterinaarsertifikaatide näidiseid.

(7)

Šveitsi loomade tervislik seisund on võrdväärne liikmesriikide loomade tervisliku seisundiga. Seetõttu on asjakohane, et asjaomasest kolmandast riigist liitu imporditavad in vivo saadud ja in vitro toodetud embrüod on varustatud veterinaarsertifikaadiga, mis on koostatud vastavalt direktiivi 89/556/EMÜ C lisas esitatud koduveiste embrüote liidusisese kaubanduse sertifikaadi näidisele. Selle sertifikaadi puhul tuleb võtta arvesse muudatusi, mis on sätestatud nõukogu ja komisjoni 4. aprilli 2002. aasta otsusega 2002/309/EÜ, Euratom (teadus- ja tehnikakoostöö kokkuleppe osas), heaks kiidetud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe (3) 11. lisa 2. liite VI peatüki B osa punktis 2.

(8)

Direktiivi 89/556/EMÜ põhjal peetakse ka Uus-Meremaad kolmandaks riigiks, mille loomade tervislik seisund on võrdväärne liikmesriikide loomade tervisliku seisundiga in vivo saadud embrüote impordi puhul.

(9)

Seetõttu on asjakohane, et Uus-Meremaal kogutud ja kõnealusest kolmandast riigist liitu imporditud in vivo saadud embrüod on varustatud lihtsustatud sertifikaadiga, mis on koostatud komisjoni 24. jaanuari 2003. aasta otsuse 2003/56/EÜ (veterinaarsertifikaatide kohta elusloomade ja loomsete saaduste impordiks Uus-Meremaalt) (4) IV lisas esitatud asjakohase veterinaarsertifikaadi näidise kohaselt vastavalt Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa vahelise, elusloomade ja loomsete saadustega kauplemise suhtes kohaldatavaid sanitaarmeetmeid käsitlevale kokkuleppele, (5) mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 97/132/EÜ (6).

(10)

Lisaks sellele on komisjoni otsuses 2007/240/EÜ (7) sätestatud, et elusloomade, sperma, embrüote, munarakkude ja loomsete saaduste liitu importimiseks nõutavad veterinaarsertifikaadid, tervisesertifikaadid ja loomatervisesertifikaadid esitatakse I lisas toodud ühtsete näidiste põhjal. Euroopa Liidu õigusaktide järjepidevuse ja lihtsustamise huvides tuleks otsuse 2006/168/EÜ II, III ja IV lisas esitatud veterinaarsertifikaatide näidiste puhul võtta arvesse otsust 2007/240/EÜ.

(11)

Seepärast tuleks direktiivi 2006/168/EÜ I–IV lisa vastavalt muuta.

(12)

Et vältida häireid kaubanduses, tuleks üleminekuperioodil lubada teatavatel tingimustel kasutada veterinaarsertifikaate, mis on välja antud otsuse 2006/168/EÜ kohaselt enne kõnealusesse otsusesse käesoleva otsusega muudatuste tegemist.

(13)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

21.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 194/26

(1)

Komisjoni 20. septembri 2011. aasta rakendusotsuses 2011/630/EL koduveiste sperma impordi kohta liitu (2) on esitatud kolmandate riikide loetelu, kust liikmesriigid lubavad koduveiste spermat importida ja lisatagatised, mille peavad seoses teatud loomahaigustega esitama kõnealuse otsuse I lisas loetletud kolmandad riigid. Samuti sätestatakse sperma liitu importimise sertifitseerimisnõuded.

(2)

Rakendusotsuse 2011/630/EL II lisa 1. osa A jaos esitatud veterinaarsertifikaadi näidis sisaldab loomatervishoiu nõudeid nõukogu direktiiviga 2003/43/EÜ (3) muudetud direktiivi 88/407/EMÜ kohaselt kogutud, töödeldud ja ladustatud koduveiste sperma impordi kohta liitu.

(3)

Rakendusotsuse 2011/630/EL II lisa 1. osa A jaos esitatud veterinaarsertifikaadi näidises on lammaste katarraalse palaviku osas hetkel kehtivate loomatervishoiu nõuete kohaselt sätestatud, et doonorloomad peavad vastama veiste sperma imporditingimustele, mis on sätestatud Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade tervishoiu eeskirja lammaste katarraalset palavikku käsitlevas peatükis. Kõnealuses peatükis soovitatakse rakendada mitmeid leevendavaid meetmeid, mille abil kaitsta peremeesorganisme kokkupuute eest viirusvektoriga või inaktiveerida viirus antikehade abil. Õiguskindluse seisukohalt on asjakohane, et kõnealuses veterinaarsertifikaadi näidises oleks selgelt välja toodud vastavad nõuded ja tagatised, mille eksportiv kolmas riik peab esitama lähtuvalt epidemioloogilisest olukorrast.

(4)

Peale selle on Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon lisanud maismaaloomade tervishoiu eeskirjadesse loomahaiguste lülijalgsete viirusekandjate seiret käsitleva peatüki. Eespool nimetatud soovitused ei hõlma mäletsejate seiret simbu serogrupi viiruste, näiteks Bunyaviridae perekonna alla kuuluvate Akabane ja Aino viiruste antikehade puhul; seda ei peetud ökonoomseks meetodiks lammaste katarraalse palaviku kandjate kindlaksmääramisel ajani, mil kõnealuste haiguste leviku kohta saadi rohkem teavet.

(5)

Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni maismaaloomade tervishoiu eeskirjas ei nimetata Akabane ja Aino viiruseid. Seetõttu tuleb rakendusotsuse 2011/630/EL I lisast ja selle otsuse II lisa 1. osa A jaos esitatud veterinaarsertifikaadi näidisest välja jätta nende haiguste iga-aastase, viirusvektori puudumist tõestava testimise nõue.

(6)

Seepärast tuleks rakendusotsust 2011/630/EL vastavalt muuta.

(7)

Et vältida häireid kaubanduses, tuleks üleminekuperioodil lubada teatavatel tingimustel kasutada veterinaarsertifikaate, mis on välja antud rakendusotsuse 2011/630/EL kohaselt enne kõnealusesse otsusesse käesoleva otsusega muudatuste tegemist.

(8)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

21.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 194/33

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa B osa IV punkti alapunktis 1 on sätestatud, et searümpade klassifitseerimiseks hinnatakse tailihasisaldust vastavalt komisjoni kinnitatud liigitusmeetoditele; sellisteks meetoditeks võivad olla üksnes statistiliselt tõestatud hindamismeetodid, mis põhinevad searümba ühe või mitme anatoomilise osa füüsilisel mõõtmisel. Liigitusmeetodite kinnitamisel lähtutakse hinnangu vastavusest lubatud maksimaalsele statistilisele veale. Kõnealune statistiline viga on määratletud komisjoni 10. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1249/2008 (milles sätestatakse ühenduse looma-, sea- ja lambarümpade klassifitseerimisskaalade ning kõnealuste klassifitseerimisskaalade kohastest hindadest teatamise üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (2) artikli 23 lõikes 3.

(2)

Otsusega 97/107/EÜ (3) lubas komisjon searümpade liigitamiseks Belgias kasutada viit meetodit.

(3)

Sigade populatsiooni muutuste tõttu hinnatakse praegu tailihasisaldust nende meetodite puhul kasutatavate valemite alusel liiga madalalt. Seepärast on vaja ajakohastada kinnitatud meetodite valemid ning töötada välja ja võtta kasutusele kolm uut liigitusmeetodit.

(4)

Seepärast on Belgia taotlenud komisjoni kinnitust kaheksale searümpade liigitamise meetodile oma territooriumil ja on esitanud proovidissekteerimise üksikasjaliku kirjelduse, märkides põhimõtted, millel see meetod põhineb, selle proovidissekteerimise tulemused ning tailihasisalduse mõõtmiseks kasutatava võrrandi määruse (EÜ) nr 1249/2008 artikli 23 lõikega 4 ette nähtud protokollis.

(5)

Kõnealuse taotluse läbivaatamisel on selgunud, et asjaomaste liigitusmeetodite kinnitamise tingimused on täidetud. Seepärast tuleks lubada Belgias neid liigitusmeetodeid kasutada.

(6)

Seadme või liigitusmeetodite muutmine tohiks olla lubatud üksnes juhul, kui see ei ole sõnaselgelt lubatud komisjoni rakendusotsusega.

(7)

Selguse ja õiguskindluse huvides tuleks otsus 97/107/EÜ tunnistada kehtetuks.

(8)

Pidades silmas tehnilisi tingimusi uute seadmete ja uue võrrandi rakendamisel, tuleks otsuse 97/107/EÜ alusel lubatud searümpade liigitamise meetodit kohaldada siiski kuni 30. septembrini 2012.

(9)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

a)

seade Capteur Gras/Maigre – Sydel (CGM) ja sellega seotud hindamismeetodid, mille üksikasjad on esitatud lisa 1. osas;

b)

seade Giralda Choirometer Pork Grader (PG 200) ja sellega seotud hindamismeetodid, mille üksikasjad on esitatud lisa 2. osas;

c)

seade Hennessy Grading Probe (HGP 4) ja sellega seotud hindamismeetodid, mille üksikasjad on esitatud lisa 3. osas;

d)

seade Fat-O-Meat’er (FOM II) ja sellega seotud hindamismeetodid, mille üksikasjad on esitatud lisa 4. osas;

e)

seade OptiScan TP ja sellega seotud hindamismeetodid, mille üksikasjad on esitatud lisa 5. osas;

f)

seade CSB Image-Meater ja sellega seotud hindamismeetodid, mille üksikasjad on esitatud lisa 6. osas;

g)

seade VCS 2000 ja sellega seotud hindamismeetodid, mille üksikasjad on esitatud lisa 7. osas;

h)

seade AutoFOM III ja sellega seotud hindamismeetodid, mille üksikasjad on esitatud lisa 8. osas.

21.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 194/39

(1)

Komisjoni teatises „Euroopa 2020” (1) nimetatakse prioriteedina teadmiste- ja innovatsioonipõhise majanduse loomist.

(2)

Strateegias „Euroopa 2020” seatud eesmärgid on esitatud üksikasjalikumalt eelkõige juhtalgatustes „Digitaalarengu tegevuskava” (2) ning „Innovatiivne liit” (3). Digitaalarengu tegevuskava kohaselt võetavate meetmete raames tuleks riiklikult rahastatava teadustegevuse tulemusi avalikkusele kättesaadavate teadusandmete ja -artiklite kaudu laialt levitada. Juhtalgatuses „Innovatiivne liit” kutsutakse üles looma Euroopa teadusruumi raamistik, et kõrvaldada liikuvust ja piiriülest koostööd pärssivad takistused. Selles sätestatakse, et tuleks toetada avatud juurdepääsu riiklikult rahastatavate teadusuuringute tulemustele ning muuta avatud juurdepääs väljaannetele üldpõhimõtteks selliste projektide puhul, mida rahastatakse ELi teadusuuringute raamprogrammide vahenditest.

(3)

14. veebruaril 2007 võttis komisjon vastu teatise teadusinfo kohta digitaalajastul: juurdepääs, levitamine ja säilitamine, (4) millele on lisatud komisjoni talituste töödokument. Selles on antud ülevaade üldisest olukorrast Euroopas seoses teadusväljaannete ja uurimistulemuste säilitamisega ja käsitletud asjaomaseid organisatsioonilisi, õiguslikke, tehnilisi ja finantsküsimusi.

(4)

Teatisele järgnesid 2007. aasta novembris nõukogu järeldused teadusinfo kohta digitaalajastul: juurdepääs, levitamine ja säilitamine. Kõnealustes järeldustes kutsuti komisjoni üles katsetama avatud juurdepääsu teadusväljaannetele selliste projektide puhul, mida rahastatakse ELi teadusuuringute raamprogrammide vahenditest, ning esitati liikmesriikide võetavate meetmete kogum. Mõned järeldustes käsitletud valdkonnad on edasi arenenud, kuid kõik eesmärgid ei ole saavutatud ning edusammud on olnud liikmesriigiti ebaühtlased. Euroopa teaduspotentsiaali täielikuks ärakasutamiseks on vaja ELi meedet.

(5)

Avatud juurdepääsu poliitika eesmärk on teha vastastikuse eksperdihinnangu saanud teaduslikud väljaanded ja teadusandmed lugejatele levitamisprotsessi võimalikult varases etapis vabalt kättesaadavaks ning võimaldada teadusuuringute tulemusi taaskasutada. Sellist poliitikat tuleks rakendada intellektuaalomandi õiguste aspekte arvestades.

(6)

Teadusuuringute tulemustele avatud juurdepääsu käsitlevat poliitikat tuleks kohaldada kõigi riiklikest vahenditest rahastatavate teadusuuringute suhtes. Selline poliitika peaks parandama teadusuuringute läbiviimise tingimusi, vähendades jõupingutuste kattumist ning kulutades teabe ja sellele juurdepääsu otsimiseks võimalikult vähe aega. See kiirendaks teaduse arengut ning lihtsustaks koostööd ELis ja väljaspool seda. Selline poliitika vastaks ka teadusringkondade üleskutsele parandada juurdepääsu teadusinfole.

(7)

Kui ühiskonnaliikmetel võimaldatakse uurimistsüklis üheskoos tegutseda, paraneb innovatsioonitulemuste kvaliteet, asjakohasus, aktsepteeritavus ja jätkusuutlikkus, lõimides nii ühiskonna ootusi, vajadusi, huve ja väärtusi. Avatud juurdepääs on liikmesriikide poliitika oluline aspekt seoses vastutustundlike teadusuuringute ja innovatsiooniga, sest seeläbi tehakse teadusuuringute tulemused kõigile kättesaadavaks ja lihtsustatakse ühiskonna osalust.

(8)

Samuti saavad ettevõtjad kasu laiemast juurdepääsust teadusuuringute tulemustele. Eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad parandavad oma innovatsioonisuutlikkust. Seepärast peaks teadusinfole juurdepääsu käsitlev poliitika lihtsustama ka teadusinfole juurdepääsu eraettevõtete jaoks.

(9)

Internet on teadusmaailma põhjalikult muutnud. Näiteks teadusringkonnad on katsetanud uusi võimalusi, kuidas teadusväljaandeid registreerida, sertida, levitada ja säilitada. Teadusuuringuid ja rahastamispoliitikat tuleks selle uue keskkonnaga kohandada. Tuleks soovitada liikmesriikidel kohandada ja töötada välja teadusväljaannetele avatud juurdepääsu käsitlev poliitika.

(10)

Avatud juurdepääs teaduslikele uurimisandmetele tõstab andmete kvaliteeti, vähendab teadusuuringute dubleerimist, kiirendab teaduse arengut ning aitab võidelda teaduspettusega. Oma 2010. aasta oktoobri lõpparuandes „Riding the Wave: How Europe can gain from the rising tide of scientific data” (5) rõhutas kõrgetasemeline teadusandmete eksperdirühm, et teaduslikus protsessis saadud usaldusväärsete andmete jagamine ja säilitamine on äärmiselt tähtis. Seepärast on andmetele juurdepääsu käsitlevad poliitikameetmed kiireloomulised ning liikmesriikidele tuleks soovitada neid võtta.

(11)

Teadusuuringute tulemuste säilitamine on avalikes huvides. Tavapäraselt on see olnud raamatukogude, eelkõige kohustusliku hoiustamisega tegelevate riiklike raamatukogude ülesanne. Saavutatud teadustulemuste maht suureneb tohutu kiirusega. Selleks et teadustulemusi saaks digitaalsel kujul pikaajaliselt säilitada, peaksid olema loodud vajalikud mehhanismid, taristud ja tarkvaralahendused. Oluline on rahastada säilitamist jätkusuutlikult, kuna digiteeritud sisuga seotud hoolduskulud on endiselt suhteliselt kõrged. Võttes arvesse säilitamise tähtsust teadustulemuste kasutamisele tulevikus, tuleks liikmesriikidel soovitada töötada selles valdkonnas välja vastav poliitika või seda tõhustada.

(12)

Liikmesriikide väljatöötatav poliitika tuleks määratleda riiklikul või piirkondlikul tasemel sõltuvalt põhiseaduslikust olukorrast ja vastutusala jaotumisest teaduspoliitika määratlemisel.

(13)

Teadusinfosüsteemi toetav ühtne e-taristu parandaks juurdepääsu teadusinfole ning selle pikaajalist säilitamist. Sellega saaks teadusalast koostööd parandada. Vastavalt komisjoni teatisele e-teaduse IKT-infrastruktuuride kohta (6) on e-taristu „keskkond, kus teadusressursse (riistvara, tarkvara, sisu) saab hõlpsalt jagada ja neile saab kergelt ligi, kui see on paremaks ja tõhusamaks teadustööks vajalik”. Seepärast tuleks soovitada selliste taristute ning nende omavaheliste ühenduste edasiarendamist Euroopa tasandil.

(14)

Püüdlusi avatud juurdepääsu suunas tehakse kogu maailmas, mida tõendavad läbivaadatud strateegia UNESCO panuse kohta teadusinfole ja teadusuuringutele avatud juurdepääsu edendamiseks (Revised strategy on UNESCO’s contribution to the promotion of open access to scientific information and research) (7) ning OECD deklaratsioon riiklikult rahastatavate teadusuuringute andmetele juurdepääsu kohta (OECD Declaration on Access to Research Data from Public Funding) (8). Liikmesriigid peaksid andma oma osa selles üleilmses püüdluses ning näitama eeskuju, parandades teaduskeskkonda avatud juurdepääsu ja vastastikuse koostöö kaudu.

(15)

Võttes arvesse kirjastussektori üleminekuetappi, peavad sidusrühmad ühiselt toetama üleminekuprotsessi ning otsima jätkusuutlikke lahendusi teadusinfo avaldamiseks.

(16)

12. detsembril 2011 võttis komisjon vastu paketi, mis hõlmas avatud andmeid käsitlevat teatist, direktiivi ettepanekut Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/98/EÜ (avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta) (9) muutmiseks ning uusi komisjoni eeskirju tema valduses olevate dokumentide kohta. Selles paketis on esitatud avatud andmeid käsitlev komisjoni strateegia ühtses sidusas raamistikus meetmetega, mille hulka kuulub ka käesolev soovitus.

(17)

Käesolevale soovitusele on lisatud teatis, milles komisjon määrab kindlaks oma poliitika ja nägemuse seoses avatud juurdepääsuga teadusuuringute tulemustele. Selles esitatakse meetmed, mida komisjon võtab rahastajana, toetades teadusuuringuid liidu eelarvest.

(18)

Koos käesoleva soovitusega ning lisatud teatisega võtab komisjon vastu teatise „Euroopa teadusruumi partnerluse tugevdamine tipptaseme ja kasvu saavutamiseks”, milles on kindlaks määratud Euroopa teadusruumi valmimisega seotud peamised prioriteedid; üheks nendest on teaduslike teadmiste optimaalne liikumine, neile juurdepääs ja nende siire,

1.

Määrata kindlaks selge poliitika riiklikult rahastatava teadustegevuse tulemusel saadud teadusväljaannete levitamise ja kättesaadavuse kohta. Kõnealuse poliitikaga tuleks ette näha:

Tagada, et kõnealuse poliitika tulemusel:

2.

Tagada, et teadusuuringute riikliku rahastamise haldamise eest vastutavad rahastamisasutused ning riiklikku toetust saavad teadusasutused rakendavad poliitikat järgmiselt:

3.

Määrata kindlaks selge poliitika riiklikult rahastatava teadustegevuse tulemusel saadud uurimisandmete levitamise ja kättesaadavuse kohta. Kõnealuse poliitikaga tuleks ette näha:

Tagada, et kõnealuse poliitika tulemusel:

4.

Toetada teadusinfo säilitamist ja teha selleks järgmist,

5.

Arendada edasi e-taristuid, mis toetavad teadusinfo levitamise süsteemi, ja teha selleks järgmist:

6.

Tagada sünergiad riikide e-taristute vahel Euroopas ja ülemaailmselt ning teha selleks järgmist:

7.

Osaleda Euroopa ja/või rahvusvahelisel tasandil mitmeid sidusrühmi hõlmavates dialoogides, milles käsitletakse teadusinfo kättesaadavuse ja säilitamise edendamist. Osalejad pööravad tähelepanu eelkõige järgmisele:

8.

Määrata aasta lõpuks riiklik kontaktpunkt, kelle ülesanne on:

9.

Teavitada komisjoni 18 kuud pärast käesoleva soovituse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ning seejärel iga kahe aasta järel meetmetest, mida on võetud käesoleva soovituse eri elementide täitmiseks vastavalt hiljem kindlaksmääratavatele ja kokkulepitavatele vorminõuetele. Selle alusel vaatab komisjon kogu ELis tehtud edusammud üle, et hinnata täiendavate meetmete võtmise vajadust käesolevas soovituses kehtestatud eesmärkide saavutamiseks.