19.7.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 191/1

NÕUKOGU OTSUS,

14. mai 2012,

Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluslepingu (milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist) sõlmimise kohta

(2012/373/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 3 esimest lõiku ja artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v ja artikli 218 lõikega 7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)

2003. aasta mais võttis komisjon vastu teatise nõukogule ning Euroopa Parlamendile „Metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahaldus ja puidukaubandus (FLEGT): ELi tegevuskava ettepanek”, milles kutsuti üles võtma meetmeid ebaseadusliku metsaraie vastu puitu tootvate riikidega vabatahtlike partnerluslepingute väljatöötamise kaudu. 2003. aasta oktoobris võttis nõukogu kõnealuse tegevuskava kohta vastu järeldused (1) ja 11. juulil 2005 võttis parlament vastu sama küsimust käsitleva resolutsiooni (2).

(2)

Vastavalt nõukogu otsusele 2011/475/EL (3) kirjutati Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi vahelisele vabatahtlikule partnerluslepingule (milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist) alla 27. juulil 2011, eeldusel et leping sõlmitakse.

(3)	Leping tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi vaheline vabatahtlik partnerlusleping, milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist (edaspidi „leping”), kiidetakse liidu nimel heaks.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja määrab isiku(d), kes on volitatud esitama liidu nimel lepingu artiklis 31 sätestatud teatise, et väljendada liidu nõusolekut end lepinguga siduda (4).

Artikkel 3

Lepingu artikli 19 kohaselt moodustatavas lepingu rakendamise ühiskomitees esindavad liitu komisjoni esindajad.

Liikmesriigid võivad osaleda lepingu rakendamise ühiskomitee koosolekutel liidu delegatsiooni liikmetena.

Artikkel 4

Lepingu lisade muutmiseks kooskõlas selle artikliga 26 volitatakse komisjoni vastavalt nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2173/2005 (FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse) (5) artikli 11 lõikes 3 sätestatud menetlusele kiitma liidu nimel heaks kõik sellised muudatused.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 14. mai 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

M. GJERSKOV

(1) ELT C 268, 7.11.2003, lk 1.

(2) ELT C 157 E, 6.7.2006, lk 482.

(3) ELT 196, 28.7.2011, lk 2.

(4) Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

(5) ELT L 347, 30.12.2005, lk 1.

Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi vaheline

VABATAHTLIK PARTNERLUSLEPING,

milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist

EUROOPA LIIT, edaspidi „liit”,

ning

LIBEERIA VABARIIK, edaspidi „Libeeria”,

edaspidi koos „lepinguosalised”,

ARVESTADES tihedaid koostöösuhteid liidu ja Libeeria vahel, eelkõige ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise koostöölepingu (1) raames, mis allkirjastati 23. juunil 2000 Cotonous ja mida muudeti 25. juunil 2005 Luxembourgis (edaspidi „Cotonou leping”),

ARVESTADES, et komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahaldus ja puidukaubandus (FLEGT): ELi tegevuskava ettepanek” (2) on esimene samm kiireloomuliseks võitluseks ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu,

VÕTTES ARVESSE 1992. aasta Rio deklaratsioonis sätestatud põhimõtete tähtsust metsade säästva majandamise tagamisel ning eelkõige üldsuse teadlikkuse ja keskkonnaküsimustes osalemise olulisust käsitleva 10. põhimõtte ning põlisrahvaste ja muude kohalike kogukondade olulist rolli keskkonnahalduses ja -arengus käsitleva 22. põhimõtte tähtsust,

ARVESTADES 1992. aasta õiguslikult mittesiduvat ametlikku teatist igat liiki metsade majandamise, säilitamise ja säästva arengu ülemaailmse konsensuse põhimõtete kohta ning ÜRO Peaassamblee hiljuti vastu võetud õiguslikult mittesiduvat õigusakti igat liiki metsade kohta (3),

VÕTTES ARVESSE ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES), eriti selle nõuet, et CITESi osalised annaks I, II või III lisas loetletud liikidesse kuuluvate isendite eksportimiseks ekspordilube üksnes teatavatel tingimustel, eelkõige tingimusel, et kõnealuste isendite omandamisel ei oleks rikutud asjaomaseid loomastiku ja taimestiku kaitse seadusi,

ARVESTADES tähtsust, mida lepinguosalised omistavad rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud arengueesmärkidele ja ÜRO aastatuhande arengueesmärkidele,

KINNITADES VEEL KORD, kui oluliseks lepinguosalised peavad põhimõtteid ja eeskirju, millega reguleeritakse mitmepoolseid kauplemissüsteeme, eelkõige 1994. aasta üldises tolli- ja kaubanduskokkuleppes (GATT) ning muudes mitmepoolsetes kokkulepetes, millega on loodud Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), sätestatud õigusi ja kohustusi, ning vajadust kohaldada neid läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt,

VÕTTES ARVESSE nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2173/2005 FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse (4),

ARVESTADES Libeeria riikliku metsandusreformi seadusega (National Forestry Reform Law (NFRL)) (5) kehtestatud raamistikku, millega tasakaalustatakse metsaressursside kasutamise, majandamise ja kaitsmise kaubanduslikke, kogukondlikke ja säilitamise konkureerivaid prioriteete, edendades sellega praeguste metsaressursside tulemuslikku kasutamist majanduse arendamisel, tagades samas metsaressursside säilimise tulevastele põlvkondadele,

TUNNUSTADES seda, et Libeeria peab tähtsaks avalikkuse osalemist ja läbipaistvust säästlikul metsakasutusel ja -majandamisel (sealhulgas metsalitsentside andmine, keskkonnasõbraliku tegevuse edendamine ning maksu- ja muude regulatiivnõuete täitmise jälgimine),

TÕDEDES, et Libeeria õiguspärasuse tagamise süsteem on kavandatud eesmärgiga tagada Libeeriast mis tahes maailmaossa eksporditavate kõikide puittoodete õiguspärasus ning kohaldada ja/või laiendada õiguspärasuse nõuet kõikidele siseriiklikul turul kasutatavatele puittoodetele,

ARVESTADES Libeeria jõupingutusi metsa ja eluslooduse säästva majandamise edendamiseks kogu riigi territooriumil, eriti kogu puiduvoo õiguspärasuse tagamiseks,

TUNNUSTADES LISAKS mõju, mida FLEGT vabatahtliku partnerluslepingu rakendamine avaldab kliimamuutustevastasele võitlusele, kooskõlas pingutustega vähendada raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest (REDD+) tulenevaid heitkoguseid, edendades selleks metsaõigusnormide täitmise järelevalvet ja metsahaldust,

ARVESTADES, kui tähtsaks peavad lepinguosalised kodanikuühiskonna, erasektori ning kohalike elanike, sealhulgas põlisrahvaste osalemist metsahalduspoliitika edukas elluviimises, eelkõige avalikkusega konsulteerimise ja avalikkuse teavitamise kaudu,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk

Kooskõlas lepinguosaliste ühise kohustusega majandada säästvalt igat liiki metsa on käesoleva lepingu eesmärk sätestada õiguslik raamistik tagamaks, et käesoleva lepinguga reguleeritud puittooted, mis imporditakse Libeeriast liitu, on toodetud õiguspäraselt, ning seda tehes edendada puittoodetega kauplemist.

Lisaks on käesolev leping aluseks lepinguosalistevahelisele dialoogile ja koostööle, et lihtsustada ja edendada selle terviklikku rakendamist ning tugevdada metsaõigusnormide täitmise järelevalvet ja metsahaldust.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „import liitu”– selliste puittoodete liidus vabasse ringlusse lubamine nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (6) artikli 79 tähenduses, mida ei saa käsitada „mittekaubanduslikku laadi kaubana” vastavalt komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (7) artikli 1 lõike 6 määratlusele;

b) „eksport”– puittoodete füüsiline väljaviimine või üleandmine Libeeria geograafilise territooriumi mis tahes osast, välja arvatud läbi Libeeria veetavad puittooted;

c) „läbiveetav puit”– kolmandast riigist pärinevad puittooted, mis sisenevad Libeeria territooriumile tolli järelevalve all ja lahkuvad sealt muutmata kujul, kusjuures päritoluriik jääb samaks;

d) „puittooted”– I lisas loetletud tooted;

e) „HS-kood”– nelja- või kuuekohaline kood, mis on sätestatud Maailma Tolliorganisatsiooni rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga kehtestatud kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemis;

f) „FLEGT-litsents”– dokument, mis viitab õiguspärase päritoluga ja käesolevas lepingus sätestatud kriteeriumide alusel kontrollitud saadetisele. FLEGT-litsents võib olla paberkandjal või elektroonilises vormis;

g) „litsentse väljastav asutus”– asutus, mille Libeeria on määranud väljastama ja kinnitama FLEGT-litsentse;

h) „pädevad asutused”– liidu liikmesriikide määratud asutused FLEGT-litsentside vastuvõtmiseks, aktsepteerimiseks ja kontrollimiseks;

i) „saadetis”– FLEGT-litsentsiga varustatud puittoodete kogus, mille saadab kaubasaatja või vedaja Libeeriast ja mis esitatakse tolliasutusele toodete vabasse ringlusse lubamiseks liidus;

j) „õiguspäraselt toodetud puit”– puittooted, mis on omandatud, toodetud ja turustatud kooskõlas kõigi Libeerias kehtivate õigus- ja haldusnormidega vastavalt II lisas sätestatule;

k) „vabasse ringlusse lubamine”– liidu tolliprotseduur, mis annab väljastpoolt liitu pärinevale kaubale liidu kauba tollistaatuse (vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2913/92) ning mis hõlmab tasumisele kuuluvate imporditollimaksude sissenõudmist, vajaduse korral muude maksude sissenõudmist, kaubanduspoliitika meetmete, keeldude ja piirangute kohaldamist ning muude kauba impordi suhtes ette nähtud tolliformaalsuste täitmist;

l) „Euroopa Komisjon”– Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikes 1 ja artiklis 17 viidatud liidu institutsioon, mis muude ülesannete hulgas tagab liidu esindamise välissuhetes ning täidab koordineerimis-, täitev- ja juhtimisfunktsioone.

Artikkel 3

FLEGT-litsentsimissüsteem

1. Lepinguosaliste vahel luuakse litsentsimissüsteem, mis hõlmab metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (edaspidi „FLEGT-litsentsimissüsteem”). Selles kehtestatakse menetlused ja nõuded, mille eesmärk on FLEGT-litsentside abil kontrollida ja tõendada, et liitu veetud tooted on toodetud ja omandatud õiguspäraselt. Liit aktsepteerib kooskõlas määruse (EÜ) nr 2173/2005 ja käesoleva lepinguga liitu importimiseks üksnes FLEGT-litsentsidega varustatud Libeeria saadetised.

2. FLEGT-litsentsimissüsteemi kohaldatakse I lisas loetletud puittoodete suhtes.

Artikkel 4

Litsentse väljastav asutus

1. Libeeria määrab litsentse väljastava asutuse (edaspidi „litsentse väljastav asutus”) ja teatab Euroopa Komisjonile selle kontaktandmed. Mõlemad lepinguosalised avalikustavad kõnealuse teabe.

2. Litsentse väljastav asutus kontrollib, et puittooted on toodetud õiguspäraselt kooskõlas II lisas loetletud õigusaktidega. Vastavalt II lisas kindlaks määratud tingimustele väljastab asutus FLEGT-litsentsid saadetistele, mis sisaldavad liitu eksportimiseks mõeldud õiguspäraselt toodetud või omandatud puitu.

3. Litsentse väljastav asutus ei väljasta FLEGT-litsentse puittoodetele, mis koosnevad Libeeriasse kolmandast riigist imporditud puittoodetest või sisaldavad neid, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et konkreetne imporditud puittoode on toodetud ja eksporditud kooskõlas asjaomase kolmanda riigi õigusaktidega ning käesoleva lepingu II lisa ja puittoodete Libeeriasse importimist reguleerivate õigusaktide sätted on täidetud.

4. Litsentse väljastav asutus kehtestab ja avalikustab oma FLEGT-litsentside väljastamise menetlused. Samuti peab litsentse väljastav asutus arvestust kõigi FLEGT-litsentsiga varustatud saadetiste üle ja teeb need andmed kooskõlas andmekaitset käsitlevate siseriiklike õigusaktidega kättesaadavaks sõltumatu järelevalve teostamiseks, austades samal ajal eksportija ärisaladuse alla kuuluva teabe konfidentsiaalsust.

Artikkel 5

Liidu pädevad asutused

1. Euroopa Komisjon edastab Libeeriale liidu liikmesriikide määratud pädevate asutuste kontaktandmed. Mõlemad lepinguosalised avalikustavad kõnealuse teabe.

2. Pädevad asutused kontrollivad enne saadetise lubamist liidus vabasse ringlusse, et saadetisel oleks olemas kehtiv FLEGT-litsents. Vabasse ringlusse lubamise võib peatada ja saadetise kinni pidada, kui tekib kahtlus seoses FLEGT-litsentsi kehtivusega. III lisas on kirjeldatud menetlused, millega käsitlevad FLEGT-litsentsiga varustatud saadetiste lubamist liidus vabasse ringlusesse.

3. Pädevad asutused peavad vastuvõetud FLEGT-litsentside kohta arvestust ja avaldavad need andmed kord aastas.

4. Kooskõlas siseriiklike andmekaitset käsitlevate õigusaktidega võimaldavad pädevad asutused Libeeria poolt sõltumatuks audiitoriks määratud isikutele ja organitele juurdepääsu asjaomastele dokumentidele ja andmetele.

5. FLEGT-litsentsiga varustatud puidule ja puittoodetele, mis on saadud ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) lisades loetletud liikidest, kohaldatakse liitu sisenemisel siiski üksnes kontrolli, mis on ette nähtud nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel) (8). FLEGT-litsentsimissüsteemiga tagatakse kõnealuste toodete õiguspärane päritolu.

Artikkel 6

FLEGT-litsentsid

1. FLEGT-litsentse väljastab litsentse väljastav asutus tõendamaks, et puittooted on toodetud või omandatud õiguspäraselt.

2. FLEGT-litsents koostatakse ja täidetakse inglise keeles.

3. Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel luua FLEGT-litsentside väljastamise, edastamise ja kättesaamise elektroonilise süsteemi.

4. FLEGT-litsentside väljastamise kord ja tehniline kirjeldus on esitatud IV lisas.

Artikkel 7

Õiguspäraselt toodetud puidu mõiste

Käesoleva lepingu kohaldamiseks on artiklis 2 ja II lisas määratletud mõiste „õiguspäraselt toodetud puit”. Mõistes on nimetatud Libeeria siseriiklikud õigusaktid ja kaasnevad õigusnormid, mida tuleb järgida, et puittooted saaksid FLEGT-litsentsi. Samuti on II lisas õiguspärasuse hindamise tabelid koos õiguspärasuse näitajate ja õiguspärasuse tõendusmaterjalidega ning üksikasjalikud kontrollimenetlused, millega määratakse kindlaks Libeeria õigusaktide järgimine.

Artikkel 8

Õiguspäraselt toodetud puidu kontrollimine

1. Libeeria kehtestab süsteemi, mille abil kontrollida puidu tootmise ja omandamise õiguspärasust ning tagada üksnes vastava kontrolli läbinud saadetiste eksportimine liitu. Õiguspärasuse kontrollimise süsteem sisaldab vastavuse kontrolle, mis võimaldavad tagada, et liitu eksportimiseks mõeldud puit ja puittooted on toodetud või omandatud õiguspäraselt ning et FLEGT-litsentse ei ole väljastatud puidusaadetistele, mis ei ole õiguspäraselt toodetud või omandatud või mille päritolu ei ole teada. Süsteem hõlmab ka menetlusi, mille eesmärk on tagada, et ebaseadusliku või tundmatu päritoluga puit ei satuks tarneahelasse.

2. Süsteemi, mille abil kontrollitakse, et puittoodete saadetised on õiguspäraselt toodetud, on kirjeldatud II lisas.

Artikkel 9

FLEGT-litsentsimissüsteemi kohaldamine puittoodetele, mida ei ekspordita liitu

1. Libeeria püüab kontrollida liiduvälistele turgudele eksporditava, siseturul müüdava ja imporditava puidu õiguspärasust, kasutades võimaluse korral käesoleva lepingu rakendamiseks välja töötatud õiguspärasuse kontrollimise süsteeme.

2. Selliste püüdluste toetamiseks julgustab liit läbi dialoogi huvitatud isikutega kasutama kauplemisel teistel rahvusvahelistel turgudel ja kolmandates riikides käesoleva lepingu rakendamiseks välja töötatud süsteeme.

Artikkel 10

Litsentsi kehtivust käsitlevad konsultatsioonid

1. Juhul kui tekib kahtlusi litsentsi kehtivuses, võib asjaomane pädev asutus viivitamata taotleda litsentse väljastavalt asutuselt lisateavet ja täiendavaid selgitusi. Kui litsentse väljastav asutus ei vasta 21 kalendripäeva jooksul pärast lisateabe taotluse kättesaamise kuupäeva, tegutseb pädev asutus vastavalt kehtivatele siseriiklikele õigusaktidele ning jätab litsentsi aktsepteerimata. Kui pärast lisateabe saamist ja täiendavat uurimist on kindlaks tehtud, et litsentsil olev teave ei vasta saadetisele, tegutseb pädev asutus vastavalt kehtivatele siseriiklikele õigusaktidele ja jätab litsentsi aktsepteerimata. Litsentse väljastavat asutust tuleb viivitamata kirjalikult teavitada FLEGT-litsentsi aktsepteerimata jätmisest ning esitada selle põhjendus.

2. Kui FLEGT-litsentside üle peetavates konsultatsioonides esineb püsivaid lahkhelisid või probleeme, võib juhtumi esitada lahendamiseks lepingu rakendamise ühiskomiteele.

Artikkel 11

Sõltumatu audiitor

1. Lepinguosalised lepivad kokku vajaduses kasutada kokkulepitud ajavahemike järel sõltumatu audiitori teenuseid, et veenduda FLEGT-litsentsimissüsteemi toimimises ja tõhususes, nagu kirjeldatud V lisas.

2. Libeeria palkab sõltumatu audiitori pärast liiduga konsulteerimist.

3. Sõltumatu audiitor suunab oma tööst tulenevad kaebused lepingu rakendamise ühiskomiteele.

4. Sõltumatu audiitor esitab lepinguosalistele oma tähelepanekud aruannetes vastavalt V lisas kirjeldatud korrale. Sõltumatu audiitori aruanded avaldatakse vastavalt V lisas sätestatud korrale.

5. Lepinguosalised lihtsustavad sõltumatu audiitori tööd, tagades talle oma territooriumil juurdepääsu tema ülesannete täitmiseks vajalikule teabele. Lepinguosaline võib kooskõlas oma andmekaitsealaste õigusaktidega siiski jätta esitamata teabe, mida tal ei ole lubatud esitada.

Artikkel 12

Eeskirjade eiramine

Lepinguosalised teavitavad teineteist, kui neil on kahtlusi või nad on leidnud tõendeid eeskirjade täitmisest kõrvalehoidmise või eeskirjade eiramise kohta FLEGT-litsentsimissüsteemis, sealhulgas seoses järgmiste asjaoludega:

a)	kaubanduseeskirjadest kõrvalehoidmine, sealhulgas kaubanduse ümbersuunamine Libeeriast liitu kolmanda riigi kaudu, juhul kui on põhjust arvata, et seda on tehtud litsentsimise vältimiseks;

b)	FLEGT-litsentside väljastamine puittoodetele, mis sisaldavad kolmandate riikide kahtlastest allikatest imporditud puitu, või

c)	pettus FLEGT-litsentsi saamisel või kasutamisel.

Artikkel 13

FLEGT-litsentsimissüsteemi toimimise alguskuupäev

1. Lepinguosalised lepivad kokku kuupäeva, millest alates FLEGT-litsentsimissüsteem toimima hakkab.

2. Enne kui FLEGT-litsentse väljastama hakatakse, tehakse ühine tehniline hindamine, mille eesmärgid ja kriteeriumid on sätestatud VI lisas. Hindamisel määratakse kindlaks, kas FLEGT-litsentsimissüsteemi aluseks olev õiguspärasuse tagamine toimib nõuetekohaselt ning kas liidus on loodud süsteemid FLEGT-litsentside vastuvõtmiseks, kontrollimiseks ja aktsepteerimiseks.

Artikkel 14

Käesoleva lepingu rakendamise ajakava

1. Lepinguosalised lepivad kokku VII lisas sätestatud rakendamise ajakavas.

2. Lepingu rakendamise ühiskomitee vahendusel hindavad lepinguosalised rakendamisel tehtud edusamme, pidades silmas VII lisas sätestatud ajakava.

Artikkel 15

Toetusmeetmed

1. Lepinguosalised on määratlenud VIII lisas esitatud valdkonnad kui valdkonnad, mis vajavad käesoleva lepingu rakendamiseks täiendavaid tehnilisi ja rahalisi vahendeid.

2. Täiendavate vahendite eraldamine toimub liidu ja selle liikmesriikide poolt Libeeriale antava abi planeerimise tavamenetluste ning Libeeria enda eelarvemenetluste alusel.

3. Lepinguosalised kaaluvad vajadust luua ühine kord, mille abil kooskõlastatakse Euroopa Komisjoni ja liidu liikmesriikide poolset rahastamist ja tehnilist abi, et toetada kõnealuseid protsesse.

4. Libeeria tagab, et suutlikkuse suurendamine käesoleva lepingu rakendamiseks kajastuks riiklikus planeerimises, nagu näiteks vaesuse vähendamise strateegiates ja eelarvetes.

5. Lepinguosalised tagavad, et käesoleva lepingu rakendamisega seotud tegevused kooskõlastatakse asjakohaste olemasolevate ja tulevaste arengualgatustega, muu hulgas näiteks raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamiseks (REDD+) mõeldud toetustegevustega.

6. Täiendavate vahendite eraldamine toimub vastavalt menetlustele, millega reguleeritakse liidu abi, nagu see on ette nähtud Cotonou lepinguga, ning millega reguleeritakse liidu liikmesriikidelt Libeeriale antavat kahepoolset abi.

Artikkel 16

Sidusrühmade kaasamine käesoleva lepingu rakendamisse

1. Vastavalt Libeeria riikliku metsandusreformi seadusele, mis on seotud metsaressursside kaasava majandamisega, tagab Libeeria käesoleva lepingu rakendamise ja järelevalve, konsulteerides selleks asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas tööstusega, kodanikuühiskonnaga, kohalike kogukondadega ja teiste metsast sõltuvate inimestega. Sidusrühmade osalemine toimub olemasolevate metsahaldusstruktuuride kaudu ning käesoleva artikli lõike 2 kohaselt loodava riikliku organi liikmeks olemisega.

2. Libeeria asutab käesoleva lepingu rakendamise üle järelevalve teostamiseks riikliku komitee, mis koosneb asjaomaste valitsusasutuste ja muude asjaomaste sidusrühmade esindajatest.

3. Liit konsulteerib regulaarselt sidusrühmadega käesoleva lepingu rakendamise osas, võttes arvesse oma kohustusi vastavalt keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise 1998. aasta Århusi konventsioonile.

Artikkel 17

Sotsiaalkaitse

1. Selleks et vähendada käesoleva lepingu võimalikku kahjulikku mõju, lepivad lepinguosalised kokku, et püüavad paremini mõista potentsiaalselt mõjutatud elanike ja kohalike kogukondade, kaasa arvatud ebaseadusliku metsaraiega seotud isikute elatise teenimise viisi.

2. Lepinguosalised jälgivad käesoleva lepingu mõju lõikes 1 viidatud kogukondadele, võttes samal ajal mõistlikke meetmeid kahjuliku mõju vähendamiseks. Lepinguosalised võivad leppida kokku lisameetmete võtmises kahjuliku mõjuga toimetulekuks.

Artikkel 18

Turustiimulid

Võttes arvesse oma rahvusvahelisi kohustusi, püüab liit hõlbustada käesoleva lepinguga reguleeritud puittoodete pääsu oma turule. Kõnealused jõupingutused hõlmavad järgmist:

a)	toetatakse sellist riigi- ja erahangete poliitikat, milles tunnustatakse pingutusi õiguspäraselt toodetud puittoodete tarne tagamiseks;

b)	edendatakse FLEGT-litsentsiga tooteid liidu turul.

Artikkel 19

Lepingu rakendamise ühiskomitee

1. Lepinguosalised asutavad lepingu rakendamise ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee”), et lihtsustada käesoleva lepingu järelevalvet ja hindamist. Ühiskomitee hõlbustab ka lepinguosalistevahelist dialoogi ja teabevahetust.

2. Mõlemad lepinguosalised nimetavad oma esindajad ühiskomiteesse, mis teeb otsuseid konsensuse alusel. Ühiskomiteed juhatavad ühiselt kaks liiget – üks esindaja liidust ja teine Libeeriast.

3. Ühiskomitee arutab kõiki käesoleva lepingu tulemusliku rakendamisega seotud küsimusi. Eelkõige teeb ühiskomitee järgmist:

a)	tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas lepinguosaliste vahel kokku lepitud kuupäevadel ja kohtades;

b)	koostab oma töökava ja sätestab ühismeetmete jaoks õigused ja kohustused;

c)	koostab oma töökorra;

d)	kehtestab korra, mille kohaselt juhatatakse koosolekuid kaaseesistumise vormis;

e)	tagab, et tema töö oleks võimalikult läbipaistev ning et tema töö ja otsustega seotud teave oleks avalikkusele kättesaadav;

f)	moodustab vajaduse korral konkreetseid eriteadmisi nõudvateks töövaldkondadeks töörühmad või muud allorganid;

g)	avaldab igal aastal aruande. Aruande sisu üksikasjad on loetletud IX lisas.

4. Ühiskomitee eriülesanded on kirjeldatud X lisas.

5. Käesoleva lepingu parafeerimise ja jõustumise vahelisel ajal luuakse käesoleva lepingu rakendamise lihtsustamiseks ühine konsultatsiooni- ja järelevalvemehhanism.

Artikkel 20

Käesoleva lepingu rakendamist käsitlevad teatised

1. Käesoleva lepingu rakendamisega seonduvate ametlike teatiste eest vastutavad lepinguosaliste esindajad on:

Libeeria puhul:	Euroopa Liidu puhul:
põllumajandusminister	liidu delegatsiooni juht Libeerias

2. Lepinguosalised edastavad üksteisele õigeaegselt käesoleva lepingu rakendamiseks vajaliku teabe.

Artikkel 21

Aruandlus ja teabe avalikustamine

1. Teabe avalikustamine on juhtimise parandamiseks oluline ja seetõttu on käesolevas lepingus kesksel kohal teabe edastamine sidusrühmadele. Teavet avaldatakse korrapäraselt süsteemide rakendamise ja järelevalve hõlbustamiseks ning läbipaistvuse suurendamiseks, et seeläbi tugevdada sidusrühmade ja tarbijate usaldust ning tagada lepinguosaliste suurem vastutustunne. Avalikustatava teabe üksikasjad on esitatud IX lisas.

2. Iga lepinguosaline määrab teabe avaldamiseks kõige sobivama viisi. Eelkõige püüavad lepinguosalised varustada metsandussektori sidusrühmi usaldusväärse ja ajakohastatud teabega.

3. Ühiskomitee toimimist reguleerivad menetlused ning töökord avalikustatakse.

Artikkel 22

Konfidentsiaalne teave

1. Kumbki lepinguosaline kohustub oma õigusaktidega ette nähtud piirides mitte avalikustama käesoleva lepingu raames vahetatud konfidentsiaalset teavet. Lepinguosalised ei avalikusta ega luba lepingu rakendamisega seotud ametiasutustel avalikustada käesoleva lepingu raames vahetatud teavet, mis sisaldab ärisaladusi või konfidentsiaalset äriteavet.

2. Kui lõikest 1 ei tulene teisiti, ei loeta konfidentsiaalseks järgmist teavet:

a)	Libeerias väljastatud ning liidus vastu võetud FLEGT-litsentside arv ja liik ning Libeeriast eksporditud ja liidus kõnealuste litsentside alusel vastu võetud puittoodete maht;

b)	asjaomaste FLEGT-litsentsi omanike ja importijate nimed ja aadressid;

c)	eksportijate tasutud lõivud ja maksud;

d)	töövõtjatele või FLEGT-litsentsi omanikele määratud rahatrahvid või nende suhtes võetud regulatiivmeetmed.

Artikkel 23

Territoriaalne kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt Euroopa Liidu toimimise lepinguga hõlmatud territooriumil vastavalt kõnealuses lepingus sätestatud tingimustele ja teiselt poolt Libeeria territooriumil.

Artikkel 24

Vaidluste lahendamine

1. Lepinguosalised püüavad lahendada kõik käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega seotud vaidlused varajaste konsultatsioonide abil.

2. Kui vaidlust ei ole konsultatsioonide teel lahendatud kahe kuu jooksul pärast esimese konsulteerimistaotluse esitamist, võib kumbki lepinguosaline edastada vaidluse ühiskomiteele, kes püüab vaidluse lahendada. Ühiskomiteele esitatakse olukorra põhjalikuks uurimiseks kogu asjakohane teave, et oleks võimalik leida vastuvõetav lahendus. Selleks peab ühiskomitee uurima kõiki võimalusi käesoleva lepingu tulemusliku rakendamise jätkamiseks.

3. Kui ühiskomitee ei suuda vaidlust lahendada kahe kuu jooksul, võivad lepinguosalised ühiselt taotleda kolmandalt isikult abi või vahendust.

4. Kui vaidlust ei suudeta lahendada vastavalt lõikele 3, võib kumbki lepinguosaline teatada teisele lepinguosalisele vahekohtuniku määramisest; teine lepinguosaline peab seejärel määrama 30 kalendripäeva jooksul pärast esimese vahekohtuniku määramist teise vahekohtuniku. Lepinguosalised määravad ühiselt kolmanda vahekohtuniku kahe kuu jooksul pärast teise vahekohtuniku määramist.

5. Vahekohtuotsused võetakse vastu häälteenamusega kuue kuu jooksul pärast kolmanda vahekohtuniku määramist.

6. Otsus on lepinguosaliste jaoks siduv ja seda ei ole võimalik edasi kaevata.

7. Ühiskomitee kehtestab vahekohtumenetluse töökorra.

Artikkel 25

Peatamine

1. Kumbki lepinguosaline võib peatada käesoleva lepingu kohaldamise juhul, kui teine lepinguosaline a) ei täida oma käesolevas lepingus ette nähtud kohustusi või b) ei suuda järgida käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikke regulatiiv- ja haldusmenetlusi ning hallata vahendeid või c) kui tema tegevus või tegevusetus kujutab olulist riski kas liidu või Libeeria keskkonnale, elanike tervisele, ohutusele või turvalisusele. Peatamise otsus ja selle põhjused teatatakse teisele lepinguosalisele kirjalikult.

2. Käesoleva lepingu tingimuste kohaldamine lõppeb 30 kalendripäeva pärast sellist teatamist.

3. Käesoleva lepingu kohaldamine algab uuesti 30 kalendripäeva pärast seda, kui lepingu peatanud lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist, et peatamise põhjused enam ei kehti, ja lepinguosalised lepivad ühiselt kokku käesoleva lepingu jätkumises.

Artikkel 26

Muudatused

1. Käesolevat lepingut muuta sooviv lepinguosaline esitab ettepaneku vähemalt kolm kuud enne ühiskomitee järgmist koosolekut. Ühiskomitee arutab ettepanekut ning esitab konsensuse saavutamise korral soovituse. Lepinguosalised vaatavad soovituse läbi ja kui nad on sellega nõus, võtavad soovituse vastu vastavalt oma sisemenetlustele.

2. Kõik muudatused, mille mõlemad lepinguosalised sel viisil heaks kiidavad, jõustuvad alates sellele kuupäevale järgneva kuu esimesest päevast, mil lepinguosalised on teatanud teineteisele selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

3. Ühiskomitee võib võtta vastu muudatusi lisade kohta.

4. Teatised kõigi muudatuste kohta saadetakse käesoleva lepingu hoiulevõtjatele ning need jõustuvad lõikes 2 sätestatud tähtajal ja korras.

Artikkel 27

Lisad

Lisad moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa ja kuuluvad täitmisele.

Artikkel 28

Kehtivusaeg

Käesolev leping jääb kehtima määramata ajaks alates selle jõustumisest.

Artikkel 29

Käesoleva lepingu lõpetamine

Olenemata artiklist 28, võivad lepinguosalised käesoleva lepingu lõpetada, teavitades sellest teist lepinguosalist kirjalikult. Käesoleva lepingu kohaldamine lõpetatakse 12 kuud pärast sellist teatamist.

Artikkel 30

Autentsed tekstid

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles ning kõik tekstid on autentsed. Lahknevuste korral on ingliskeelne tekst ülimuslik.

Artikkel 31

Jõustumine

1. Käesolev leping jõustub alates järgmise kuu esimesest päevast pärast seda, kui lepinguosalised on teatanud teineteisele kirjalikult selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2. Teatis saadetakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati ja Libeeria välisministeeriumisse, kes on käesoleva lepingu ühised hoiulevõtjad.

Съставено в Брюксел на двадесет и седми юли две хиляди и единадесета година.

Hecho en Bruselas, el veintisiete de julio de dos mil once.

V Bruselu dne dvacátého sedmého července dva tisíce jedenáct.

Udfærdiget i Bruxelles den syvogtyvende juli to tusind og elleve.

Geschehen zu Brüssel am siebenundzwanzigsten Juli zweitausendelf.

Kahe tuhande üheteistkümnenda aasta juulikuu kahekümne seitsmendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις είκοσι εφτά Ιουλίου δύο χιλιάδες έντεκα.

Done at Brussels on the twenty-seventh day of July in the year two thousand and eleven.

Fait à Bruxelles, le vingt-sept juillet deux mille onze.

Fatto a Bruxelles, addì ventisette luglio duemilaundici.

Briselē, divi tūkstoši vienpadsmitā gada divdesmit septītajā jūlijā.

Priimta du tūkstančiai vienuoliktų metų liepos dvidešimt septintą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenegyedik év július huszonhetedik napján.

Magħmul fi Brussell, fis-sebgħa u għoxrin jum ta' Lulju tas-sena elfejn u ħdax.

Gedaan te Brussel, de zevenentwintigste juli tweeduizend elf.

Sporządzono w Brukseli dnia dwudziestego siódmego lipca roku dwa tysiące jedenastego.

Feito em Bruxelas, em vinte e sete de Julho de dois mil e onze.

Întocmit la Bruxelles la douăzeci și șapte iulie două mii unsprezece.

V Bruseli dvadsiateho siedmeho júla dvetisícjedenásť.

V Bruslju, dne sedemindvajsetega julija leta dva tisoč enajst.

Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenäseitsemäntenä päivänä heinäkuuta vuonna kaksituhattayksitoista.

Som skedde i Bryssel den tjugosjunde juli tjugohundraelva.

За Европейския съюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l’Union européenne

Per l’Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

За Република Либерия

Por la República de Liberia

Za Liberijskou republiku

For Republikken Liberia

Für die Republik Liberia

Libeeria Vabariigi nimel

Για τη Δημοκρατία της Λιβερίας

For the Republic of Liberia

Pour la République du Liberia

Per la Repubblica di Liberia

Libērijas Republikas vārdā –

Liberijos Respublikos vardu

A Libériai Köztársaság részéről

Għar-Repubblika tal-Liberja

Voor de Republiek Liberia

W imieniu Republiki Liberii

Pela República da Libéria

Pentru Republica Liberia

Za Libérijskú republiku

Za Republiko Liberijo

Liberian tasavallan puolesta

För Republiken Liberia

(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(2) KOM(2003) 251 (lõplik), 21.5.2003.

(3) A/RES 62/98, 31. jaanuar 2008.

(4) ELT L 347, 30.12.2005, lk 1.

(5) Riiklik metsandusreformi seadus, 2006.

(6) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

(7) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

(8) EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1.

LISADE LOETELU

I lisa	FLEGT-litsentsi vajavad tooted
II lisa	Libeeria õiguspärasuse tagamise süsteem
III lisa	Libeeriast eksporditud FLEGT-litsentsiga puittoodete liidus vabasse ringlusse lubamise tingimused
IV lisa	FLEGT-litsentside nõuded ja tehniline kirjeldus
V lisa	Sõltumatu auditi ülesanded: juhised
VI lisa	Õiguspärasuse tagamise süsteemi hindamise kriteeriumid
VII lisa	Rakendamise ajakava
VIII lisa	Toetusmeetmed
IX lisa	Avalik teave ja läbipaistvusmeetmed
X lisa	Lepingu rakendamise ühiskomitee ülesanded

I LISA

FLEGT-LITSENTSI VAJAVAD TOOTED

HS-koodid	Kaubanduslik kirjeldus
4401	Küttepuit palkidena, halgudena, okstena, haokubudena vm kujul; puitlaastud ja -pilpad; saepuru ja puidujäätmed, aglomeeritud pakkudeks, brikettideks, graanuliteks vms või aglomeerimata
4403	Töötlemata puit, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud
4406	Raudteede ja trammiteede puitliiprid
4407	Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud puit, hööveldatud, lihvitud, pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm
4408	Spoon vineerimiseks (k.a spoonihööveldatud kihtpuitmaterjal), vineeri ja samalaadse kihtpuitmaterjali valmistamiseks ning muu pikuti saetud, spoonihööveldatud või kooritud puit, hööveldatud, lihvitud, servjätkatud, pikijätkatud või mitte, paksusega kuni 6 mm
4409	Puit pidevprofiiliga (keeled, sooned, punnid, kald- või ümarservad, V-punnid, helmestus, lekaalprofiil vms) ühel või mitmel küljel, otsal või serval (sh kokku ühendamata parketilipid ja -liistud), hööveldatud või hööveldamata, lihvitud või lihvimata, pikijätkatud või mitte
4410	Puitlaastplaadid, orienteeritud kihtidega plaadid (OSB) jms plaadid (näiteks vahvelplaadid) puidust või muust puitmaterjalist, vaikude vms orgaaniliste sideainetega aglomeeritud või aglomeerimata
4411	Puitkiudplaadid puidust või muust puitmaterjalist, vaikude vms orgaaniliste sideainete abil kokku ühendatud või mitte
4412	Vineer, spoonitud plaadid ja samalaadne kihtpuitmaterjal
4414	Puitraamid maalidele, fotodele, peeglitele jms
4415	Puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid; puidust kaablitrumlid; puitalused, äärtega puitalused jms kaubaalused; kaubaaluste puidust ääred
4416	Vaadid, pütid, tõrred, tünnid jm puidust püttsepatooted ja nende puitosad
4417	Puidust tööriistad, nende korpused ja käepidemed, pintslite ja harjade puitosad ja -käepidemed; puidust saapa- ja kingaliistud ning -toed
4418	Puidust tisleri- ja puusepatooted, sh puidust kärgpaneelid, koostepõrandaplaadid, katusesindlid ja katuselaastud
9403.30	Puidust kontorimööbel
9403.40	Puidust köögimööbel
9403.50	Puidust magamistoamööbel
9403.60	Muu puitmööbel

II LISA

LIBEERIA ÕIGUSPÄRASUSE TAGAMISE SÜSTEEM

1. SISSEJUHATUS

Libeeria õiguspärasuse tagamise süsteemi (LAS) eesmärk on tagada metsakasutusõiguste andmise ja ülestöötamise ning puidu transpordi, töötlemise ja müümise õiguspärasus. Süsteem põhineb kehtivatel siseriiklikel õigusaktidel ja olemasolevatel valitsuse kontrollisüsteemidel ning see loodi mitmeid sidusrühmi hõlmava riikliku protsessi käigus, kuhu olid kaasatud kogukondade esindajad, kodanikuühiskonna organisatsioonid (CSOd), valitsusasutused ja erasektor. Nimetatud sidusrühmad on konsultatsioonide ja arutelude käigus kokku leppinud järgmistes õiguspärasuse tagamise süsteemi osades:

—	õiguspärasuse mõiste;

—	õiguspärasuse mõistega vastavuse kontrollimine;

—	järelevalveahela süsteem;

—	FLEGT-litsentsimine;

—	sõltumatu audit.

Õiguspärasuse mõistes sätestatakse metsandussektori suhtes kohaldatavate õigusaktide põhinõuded. Õiguspärasuse mõiste viimistlesid ja kiitsid heaks riiklikud sidusrühmad vabatahtliku partnerluslepingu läbirääkimiste käigus.

Õiguspärasuse kontrollimisega määratakse süstemaatiliselt kindlaks vastavus õiguspärasuse mõiste nõuetega. See on õigusaktide ja vabatahtliku partnerluslepinguga määratud valitsusasutuste ülesanne.

Järelevalveahela süsteemi (COCS) kohaldatakse puidu tarneahela kontrollimisel alates metsast kuni ekspordi- või müügikohani siseriiklikul turul. Järelevalveahela süsteem hõlmab ettevõtetepoolseid tegevuskontrolle, järelevalveahela süsteemi juhi tehtavat kontrolli ja teabesüsteemi, kuhu salvestatakse kontrollimiste andmed ning kus neid analüüsitakse. Järelevalveahela süsteem, mis vastab suures osas õiguspärasuse tagamise süsteemi nõuetele, hakkas toimima juba enne vabatahtliku partnerluslepingu läbirääkimiste algust. Selle töötas välja ja seda käitab väline teenusepakkuja ning viimaks antakse see üle metsanduse arendamise ametile (FDA).

Libeeria väljastab FLEGT-litsentse kõikidele puittoodete ekspordisaadetistele, mis on toodetud kooskõlas õiguspärasuse mõistega ning mida on igakülgselt kontrollitud järelevalveahela süsteemis.

Sõltumatu audit lisab õiguspärasuse tagamise süsteemile usaldusväärsust ning selle käigus inspekteeritakse süsteemi iga komponenti, et tagada selle toimimine ettenähtud viisil. Auditi teeb pädev asutus, mis on sõltumatu Libeeria metsandussektori regulatiivorganitest ja erasektori ettevõtjatest. Audititulemused esitatakse lepingu rakendamise ühiskomiteele ning aruanded avalikustatakse.

Sidusrühmade töörühm on lühidalt kirjeldanud õiguspärasuse kontrollimise, litsentsimise ja sõltumatu auditi ülesandeid ning neid täiendatakse veelgi ning need võetakse kasutusele vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise jooksul.

Käesolevas lisas kirjeldatakse õiguspärasuse tagamise süsteemi üldist toimimist.

2. REGULEERIMISALA

2.1. Puidu allikad

Kogu riigis kasvanud puit ja kõik puittooted, mida õiguspärasuse tagamise süsteemiga kontrollitakse, peavad pärinema õiguspäraselt määratud aladelt, mille jaoks on kooskõlas õigussätetega antud kasutusõigused. Selliste puiduallikate hulka võivad kuuluda nii looduslikud metsad kui ka puuistandused, mille jaoks metsanduse arendamise amet väljastab järgmisi lube:

—	metsamajandamisleping (FMC);

—	puidumüügileping (TSC);

—	erakasutusluba (PUP);

—	metsakasutusluba (FUP);

—	mootorsaeluba.

Eespool nimetatud lubade liigid on sätestatud riiklikus metsandusreformi seaduses, kogukonna õiguste seaduses ja mootorsaemääruses ning teistes seotud määrustes. Kogukonna õiguste määrust ja mootorsaemäärust hetkel koostatakse ja pärast nende valmimist tehakse õiguspärasuse tagamise süsteemi muudatused, et kajastada kõiki täiendusi.

Põllumajanduslike kontsessioonilepingute alusel üles töötatud kautšukipuu ja teised puittooted hõlmatakse samuti õiguspärasuse tagamise süsteemiga.

Mahajäetud puit lisatakse süsteemi pärast seda, kui see on oksjonil müüdud ja uus omanik on kindlaks määratud.

Hetkel ei saa süsteemi sisestada puitu, mis on konfiskeeritud rikkumise tõttu. Konfiskeeritud puitu ja selle õiguspärasuse tagamise süsteemi kaasamise viisi käsitlevad määrused koostatakse kahe aasta jooksul ja enne FLEGT-litsentsimise toimima hakkamist.

Õiguspärasuse tagamise süsteem kontrollib samuti kõiki I lisas loetletud imporditud puittooteid. Täiendavad üksikasjad on esitatud käesoleva lisa jaos 5.9.

2.2. Tooted

Õiguspärasuse tagamise süsteem kontrollib järgmisi tooteid:

—

palgid

—

puiduhake

—	raudteeliiprid

—

saepuit

—

spoon

—

vineer

—	parketilipid

—	puitraamid

—	puidust pakkkastid/karbid

—	tisleritooted

—

mööbel

I lisas täpsustatakse käesoleva lepinguga hõlmatud tooted ja nende harmoneeritud süsteemi (HS) koodid, mida kasutatakse kaupade klassifitseerimisel rahvusvahelises kaubanduses.

Rakendamise edenedes kaalub Libeeria muude toodete, sealhulgas kivisöe lisamist õiguspärasuse tagamise süsteemi kohaldamisalasse.

2.3. Sihtturud

Õiguspärasuse kontrolli kohaldatakse nii siseriiklikul turul müüdavate kui ka ekspordiks mõeldud toodete suhtes, olenemata nende sihtriigist. Siseriiklikul turul müüdavate toodete kontrollimine lisatakse süsteemi järk-järgult vastavalt kavale, mis sõltub kogukonna õiguste seaduse ja mootorsaemääruse rakendamisest ning milles arvestatakse Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse (ECOWAS) piirkondlike kaubanduslepingutega ja nende integreerimisega õiguspärasuse tagamise süsteemi.

3. INSTITUTSIOONILINE KORRALDUS

Õiguspärasuse mõistele vastavuse kontrollimiseks ja järelevalveahela süsteemi käitamiseks loob metsanduse arendamise amet uue osakonna – Libeeria kontrolliosakond (LVD). Teenusepakkujaga sõlmitakse BOT-mudeli (BOT – build, operate and transfer) alusel leping esimeseks viieks aastaks, et töötada välja vajalik kontrollimetoodika ning parandada õiguspärasuse tagamise süsteemis tegutsevate metsanduse arendamise ameti osakondade ja üksuste suutlikkust.

Libeeria kontrolliosakond teeb koostööd teiste metsanduse arendamise ameti osakondade ja talitustega, keskkonnakaitse ametiga (EPA), kaubandus- ja tööstusministeeriumiga (MOCI), rahandusministeeriumiga (MOF), tööhõiveministeeriumiga (MOL) ja teiste asjaomaste valitsusasutustega, kes vastutavad metsasektori reguleerimise eri aspektide eest. Need valitsusasutused esitavad Libeeria kontrolliosakonnale tõendid ettevõtjate vastavuse kohta õiguspärasuse mõistele. Lisaks luuakse kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel suhtluskanal, et edastada Libeeria kontrolliosakonnale ja teistele asjaomastele asutustele seireandmeid, mis kajastavad ettevõtjate vastavust õiguspärasuse tagamise süsteemi nõuetele.

Eksportimiseks mõeldud puittoodetele FLEGT-litsentside väljastamiseks loob metsanduse arendamise amet uue osakonna – Libeeria litsentsimisosakond (LLD). Eksportijad esitavad FLEGT-litsentside taotluse Libeeria litsentsimisosakonnale (vt joonis 1).

Joonis 1. Kontrollimise ja litsentsimise institutsiooniline korraldus

EKSPORTIJA

LLD

LVD

COC/WTS

VASTAVUS ÕIGUSPÄRASUSE MÕISTEGA

järelevalveandmete esitamine

CSOd

FDA

EPA

MOCI

kontrollorganite teavitamine

MOL

TEISED

MOF

4. ÕIGUSPÄRASUSE KONTROLLIMINE

4.1. Õiguspärasuse mõiste ja sellega seotud kontrollimenetlused

Õiguspärasuse mõiste koosneb 11 põhimõttest, mis on omakorda jaotatud mitmeks näitajaks, mis kujutavad endast täitmisele kuuluvat õigusnõuet. Iga näitaja juurde kuuluvad tõendajad, millega määratakse kindlaks, kas erasektori ettevõtja või valitsusasustus täidab asjaomase näitajaga hõlmatud õigusnõudeid.

A liites on esitatud õiguspärasuse mõiste ja kontrollimenetluste lühikirjeldus, et juhendada asjaomast ministeeriumi, valitsusasutust ja Libeeria kontrolliosakonda vastavuse hindamisel. Kontrollraamistikus on täpsustatud järgmine:

—	eesmärk: kirjeldada kontrollimenetluse eesmärki;

—	regulatiivkontroll: näha ette normatiiv- ja/või regulatiivnõuded ning konkreetse näitaja ülesanne;

—	kontrollimeetod: näha ette kontrollimise kirjeldus ja vahendid; see koosneb dokumentide läbivaatamisest, kontrollkäikudest, kinnitamisest ja/või konsulteerimisest;

—	sagedus: määratleda, kui sageli peab Libeeria kontrolliosakond hindama vastavust näitajale või selle aspektidele.

Üksikasjalikumad menetlused õiguspärasuse mõistele vastavuse hindamiseks, sealhulgas kontrollnimekirjad, töötatakse välja vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise käigus.

4.2. Andmehaldus

Kontrollitulemused salvestatakse andmehaldussüsteemi, mis võimaldab kohe kontrollida ettevõtja vastavust õiguspärasuse mõistele. Libeeria kontrolliosakond vastutab andmehalduse eest, sealhulgas andmete uuendamise eest kontrollimenetlustes kehtestatud sagedusega.

Järelevalveahela teabesüsteemis (COCIS) kogutakse teatavaid õiguspärasusele vastavust käsitlevaid andmeid selleks, et hinnata õiguspärasuse mõistele vastavust kogu tootmisahelas. Neid andmeid kasutatakse lähtepunktina, et oleks võimalik vaadelda teekonda tootmisahelas, näiteks raietegevuse algus või palkide edastamine tarneahelas. Nähakse ette, et järelevalveahela teabesüsteem moodustab osa kontrollimiseks vajalikust andmehaldussüsteemist.

Andmehaldussüsteem tuleb välja töötada selliselt, et oleks võimalik vahetada teavet reaalajas, eesmärgiga takistada kontrollimise käigus avastatud mittevastava puidu edasiliikumist, ja seda tarneahelas pärastpoole kontrollida.

Andmehaldussüsteemi ülesehitus ja tehniline kirjeldus ning üksikasjalikud andmehaldusmenetlused töötatakse välja vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise ajal.

4.3. Sõltumatu metsamajanduse sertifitseerimiskavade alusel töötavate ettevõtjate õiguspärasuse kontrollimine

Libeeria valitsuse heaks kiidetud sõltumatu sertifitseerimissüsteemi alusel töötavad ettevõtjad saavad demonstreerida õiguslikku vastavust Libeeria õiguspärasuse mõistele, esitades Libeeria kontrolliosakonnale ja Libeeria litsentsimisosakonnale kehtiva kava sertifikaadi.

Enne sertifitseerimissüsteemi heakskiitmist korraldab Libeeria valitsus selle kooskõla hindamise, et teha kindlaks, kas kõik Libeeria õiguspärasuse mõiste näitajad on kaasatud sertifitseerimissüsteemi, kas nende täitmist auditeeritakse korrapäraselt ja kas kogu sertifitseerimisprotsess on usaldusväärne. Libeeria õiguspärasuse tagamise süsteemi võib integreerida vaid süsteeme, mis on läbinud kooskõla hindamise.

Vastavalt Libeeria õigusaktidele kuuluvad kõik ettevõtjad, sealhulgas need, kellel on oma sertifitseeritud järelevalveahela süsteem, kontrollimisele Libeeria riiklikus järelevalveahela süsteemis.

5. JÄRELEVALVEAHELA SÜSTEEM

5.1. Standardne töökord

Välja on töötatud standardne töökord (SOP), et sätestada, a) kuidas metsaettevõtted kontrollivad oma tarneahelaid ja b) kuidas järelevalveahelasüsteemi abil kontrollitakse nende ettevõtete tegevust:

a)	üldises standardses töökorras 01 (GSOP 01) esitatakse üldine kirjeldus selle kohta, kuidas puidumüügilepingu, metsamajandamislepingu ja erakasutusloa alusel hangitud puidu ja puittoodete kontroll on korraldatud;

b)	iga tegevuse üksikasjad on esitatud mitmes standardses töökorras;

c)	üldist standardset töökorda ja standardset töökorda muudetakse, et kajastada muutusi kontrollitegevustes, sealhulgas uute puiduallikate lisamist järelevalveahela süsteemi.

Järgmistest allikatest pärit puidu kontrollimise kord töötatakse välja kahe aasta jooksul pärast vabatahtliku partnerluslepingu allkirjastamist:

a)	kogukonnaõiguse seaduse alusel reguleeritud metsad;

b)	metsaraie mootorsaega;

c)	imporditud puit;

d)	läbiveetav puit;

e)	konfiskeeritud puit.

Järgmistes punktides ja B liites kirjeldatakse järelevalveahela süsteemi tähtsamaid kontrollikohti ja peamisi põhimõtteid.

5.2. Enne ülestöötamist

Lepingupiirkonna ja raielankide piiride märkimine ning puude nummerdamine (varude inventeerimine) on lepinguomaniku ülesanne. Libeeria kontrolliosakond kontrollib, et langikaart ja varude inventuur oleksid korrektsed, ning edastab metsanduse arendamise ameti kaubandusosakonnale teabe, mis on vajalik langikaardi heakskiitmiseks ja iga-aastase raiesertifikaadi (AHC) väljastamiseks.

Metsanduse arendamise ameti personal kontrollib, et langikaart ja varude inventeerimine on tehtud nõuetekohaselt ning et lepinguomanikud on plangid ja kaardid täitnud korrektselt. See on kaheosaline protsess, millest esimene osa kujutab endast kontrollimist kontoris, et teha kindlaks, kas pole tehtud lihtsaid haldusvigu, ning kui esimene kontroll on rahuldav, tehakse teine kontroll metsas, milleks võetakse vähemalt 5 % valim varude alalt, et kontrollida puude asukohta, läbimõõtu, liiki ja kõrgust.

Järelevalveahela teabesüsteem kontrollib automaatselt, kas

a)	viide lepingupiirkonnale vastab lepinguomaniku isikuandmetele;

b)	langikaardi neli nurka asuvad üldise lepingupiirkonna piires;

c)	puude identifitseerimisnumbrid on lepinguomanikule eraldatud nimetatud lepingupiirkonnas puude silditamiseks.

Seejärel kontrollib langikaarti järelevalveahela ametnik käsitsi, kinnitamaks, et

a)	viide lepingupiirkonnale ja lepinguomaniku isikuandmed vastavad varude inventeerimise plangil esitatud andmetele;

b)	inspekteerimise kuupäevad vastavad varude inventeerimise plangil esitatutele;

c)	Mercatori universaalse põikprojektsiooni (UTM) geograafilised koordinaadid vastavad varude inventeerimise plangil esitatutele;

d)	mõõtkava on kantud kaardile täpselt, vahemaa ruutude vahel on õige ja vahemaad on täpselt kaardile kantud;

e)	lähtejoone suund on sisestatud õigesti ja põhjanoole suund lähtejoone suhtes on õige;

f)	inventeerimisjoonte numbrid ja vahemaade numbrid on täpselt märgitud;

g)	langikaardile kantud langi piir on vastavuses lepingupiirkonna asukoha kaardiga ja sobib lepingupiirkonna üldiste piiridega;

h)	kaardil on puude numbrid õiges lahtris, nagu on esitatud varude inventeerimise vormidel;

i)	liigikoodid on õiged.

Järelevalveahela ametnik täidab standardse järelevalveahela teabesüsteemi vormi, millel on ristiga märgitavate küsimuste loetelu ning mis edastatakse andmesisestajale või järelevalveahela teabesüsteemi operaatorile andmete sisestamiseks süsteemi.

Kui varude inventeerimise vormid või käsitsi koostatud langikaardid ei läbi kontrolli, prindib järelevalveahela teabesüsteemi operaator need vormid/kaardid välja. Järelevalveahela andmesisestamise ülevaataja saadab need lepinguomanikule paranduste tegemiseks ja protsessi korratakse parandatud andmetega.

5.3. Ülestöötamine

See protsess kirjeldab märgistamis-, mõõtmis- ja dokumenteerimismenetlusi, mida lepinguomanik peab puude langetamisel järgima. Palkide ja kändude mõõtmine ja siltidega varustamine on vajalik algse puu numbri (antakse varude inventeerimise käigus) ja langetamise tulemusel saadud palgi ning metsa jäänud kännu vahelise seose loomiseks, võimaldades seeläbi jälgitavust.

Pärast iga-aastase raiesertifikaadi väljastamist antakse lepinguomanikule vöötkoodidega palgisildid ja tal lubatakse alustada raietöödega langikaardil märgitud kohtades:

a)	enne puu langetamist dokumenteerib lepinguomaniku palgimõõtja puu ID-sildi numbri, mis on antud varude inventeerimise käigus;

pärast puu langetamist kinnitab palgimõõtja palgi kännupoolsele osale uue sildi ja teise sildi kännule. Saadud tüvi mõõdetakse: nii kännu- kui ka ladvapoolse otsa läbimõõt ja palgi pikkus kuni võra alguseni (10 cm täpsusega). Palgimõõtja salvestab andmed elektronmärkmikku (PDA) või märgib need vastavale vormile.

Seejärel läheb palgimõõtja järgmise langetatava puu juurde ja kordab protseduuri. Kogutud andmed esitatakse töötlemiseks järelevalveahela andmesisestajale, kes sisestab need järelevalveahela teabesüsteemi.

5.4. Palkide ladustamise plats / laadimiskoht metsas

See protsess kirjeldab, kuidas lepinguomanik mõõdab ja märgistab langetatud puid pärast seda, kui need on viidud laadimiskohta ja seal järgatud. Sama protseduuri järgitakse, kui palke hiljem järgatakse uuesti lühemaks või lihtsalt korrastatakse (st palgil lõigatakse maha mõned sentimeetrid, et väljanägemine oleks müümisel või eksportimisel parem). Põhimõte seisneb selles, et ID-silt kinnitatakse igale uuele palgile, et oleks võimalik tuvastada algset palki, puud ja langikaarti.

Järelevalveahela süsteemi palgimõõtjad kontrollivad valimit eesmärgiga kinnitada, et ettevõtja on palgid nõuetekohaselt märgistanud ja mõõtnud. Palkide liik, läbimõõt ja pikkus salvestatakse järelevalveahela teabesüsteemis, mis võrdleb automaatselt palgiandmeid lepinguomaniku salvestatud andmetega.

5.5. Palkide või töödeldud puidu transport

See protsess kirjeldab menetlust, mida tuleb järgida, kui palke ja/või puittooteid laaditakse metsas laadimiskohas veoautole, kui palke laaditakse laoplatsile väljaspool sadamat ning kui saetud puittooteid laaditakse enne sadamasse vedamist ja seejärel transporditakse. Kuna järelevalveahela süsteem on mõeldud palkide ja puittoodete asukoha määramiseks tarneahelas reaalajas, kohaldatakse järgmisi meetmeid:

kui saadetis on laadimiseks valmis, täidab ettevõtja personal (st palgimõõtja või saekaatrioperaator) saatekirja:

—	täidab vastavad lahtrid (vöötkood, liik, läbimõõt ja pikkus);

—	kleebib vöötkoodikleebised saatekirjal vastavatele kohtadele;

—	loetleb kõik vöötkoodiga siltide numbrid või saadetise puittoodetele kinnitatud vöötkoodiga sildid – need numbrid tuleb kopeerida käsitsi;

—	märgib saatekirjale kuupäeva ja allkirjastab selle;

palgid või puittooted tuleb laadida selliselt, et oleks võimalik lugeda vöötkoode pihuskanneriga ilma, et peaks koormat autolt maha laadima. Seetõttu tuleb palgiotste ja veoki kaitseseina (olenevalt autotüübist) vahele jätta ruumi või tuleb palgid laadida selliselt, et siltidega palgiotsad jäävad tahapoole ja on selgelt nähtavad. See lihtsustab järelevalveahela süsteemi palgimõõtjatel ja metsanduse arendamise ametil sildinumbrite kontrollimist, kui auto on teel.

Libeeria kontrolliosakond kontrollib kõiki väljastatud ja vastuvõetud saatekirju/kättetoimetamisteatisi; osakonnas on mobiilsed palgimõõtjate/inspektorite rühmad, kes kontrollivad valimit kõikidest transpordisaadetistest. Dokumenteerida tuleb puude liik, palgi läbimõõt ja pikkus. Samal ajal kontrollib Libeeria politsei, et kontrollpunkte läbivate saadetistega on kaasas nõutavad saatekirjad.

5.6. Puidutöötlemine

Siin esitatakse üksikasjalikud menetluste kirjeldused, kuidas töötatakse välja saeveskitööde ja puittoodete teiste töötlusprotsesside hindamine vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise esimesel kolmel aastal. Põhimõtteliselt hõlmab ettevõtjapoolne tegevuskontroll ja järelevalveahela süsteemi tehtav kontroll i) puidutoorme vedamist saeveski territooriumile, ii) puidutoorme ladustamist, iii) töötlemist, iv) töödeldud toodete ladustamist ja v) toodete väljavedamist saeveskist.

Kohaldatakse järgmisi kontrollimeetmeid:

a)	ettevõtja dokumenteerib kogu saeveskisse tuleva puidutoorme ja sisestab vastavad andmed järelevalveahela teabesüsteemi;

b)	ettevõtja peab arvestust saeveski territooriumil ladustatava kogu puidutoorme üle ja sisestab vastavad andmed järelevalveahela teabesüsteemi. Ettevõtja peab kasutama varude haldamise süsteemi, kuhu salvestada toorme liikumine ladustusalale ja sealt välja;

ettevõtja personal salvestab töötlemisettevõttesse mineva toorme ja kõik sealt väljuvad tooted, sisestades andmed standardvormidele. See annab alusandmed saagise hindamisele (saeveskis võiks see olla väljuva saepuidu maht väljendatuna protsendina saeveskisse minevate palkide mahust; teistel juhtudel võiks see olla lihtne teisendussuhe, nt x m3 saetud puitu võrdub y ühikut toolijalgu jne);

d)	ettevõtja peab arvestust saeveski territooriumil ladustatava kogu töödeldud puidu üle ja sisestab vastavad andmed järelevalveahela teabesüsteemi. Ettevõtja peab kasutama varude haldamise süsteemi, kuhu salvestada toorme liikumine igasse lattu ja sealt välja;

e)	ettevõtja peab arvestust saeveski territooriumilt välja viidava kogu puidutoorme üle ja sisestab vastavad andmed järelevalveahela teabesüsteemi;

f)	Libeeria kontrolliosakonna personal peab kontrollima toote töötlemist (näiteks ühe vahetuse töö saeveskis) kogu kontrollitavast partiist võetava valimi alusel, kui saeveski on valmis tootmist alustama. See valim on aluseks „kinnitatud teisendussuhtele”;

g)	Libeeria kontrolliosakond hindab perioodiliselt ja pisteliselt „kinnitatud teisendussuhet” uuesti. Need töötlemisettevõtte külastused peaksid toimuma etteteatamiseta;

h)	järelevalveahela teabesüsteem võrdleb ettevõtja sisestatud ja standardvormidel põhinevat teisendussuhet „kinnitatud teisendussuhtega”. Kõik olulised kõrvalekalded annavad põhjuse täiendavaks inspekteerimiseks ja/või kohustuste täitmata jätmise aruande väljastamiseks;

i)	Libeeria kontrolliosakond korraldab ettevõtja kõikide toimingute ja tema kasutatavate raamatupidamissüsteemide pistelisi kontrolle, mis hõlmab puidutoorme ja töödeldud toodete saeveskis liikumise kontrollimist.

5.7. Eksport

See protsess kirjeldab, kuidas Libeeria kontrolliosakonnas ekspordiks heaks kiidetud tooted transporditakse sadamasse ja laaditakse laevadele.

Ekspordikohas kontrollib järelevalveahela süsteem kõiki järelevalveahela teabesüsteemis olevate siltide numbreid ja tootekirjeldusi ning ekspordisaadetiste valimit inspekteeritakse füüsiliselt.

Eksportija peab teavitama järelevalveahela süsteemi, kui laev on laadimiseks valmis, et järelevalveahela süsteem saaks oma ülesannet täita ja saata kontrollrühma laeva lõplikku laadimist jälgima. Palkide laevale laadimise ajal võrdleb järelevalveahela süsteemi inspektor neid kirjeldustega, et teha kindlaks, et need on hõlmatud kehtiva FLEGT-litsentsiga, ning salvestab tulemused elektronmärkmikku või asjakohasele vormile. Salvestatud andmed laaditakse üles järelevalveahela teabesüsteemi ja ühildatakse varasemalt salvestatud tootekirjeldusega, et jälgida, millist toodet tegelikult eksporditakse.

5.8. Siseturg

Käesoleva lisa punktides 5.2–5.7 kirjeldatud kontrollimenetlusi kohaldatakse siseturul, kui puit pärineb metsamajanduslepingute, puidumüügilepingute ja erakasutuslubadega varustatud tootmispiirkonnast. Puidu tarneahelate juhtimismenetlused alates toimingutest saeveskis töötatakse välja VII lisas märgitud ajavahemiku jooksul.

5.9. Imporditud puit

Importija peab tõendama, et imporditud puit on pärit õiguspärastest allikatest ja on läbinud tollikontrolli kooskõlas Libeeria õigusaktidega. Puidu õiguspärasust ülestöötamisriigis saab tõendada sertifikaatide abil, mis on väljastatud selliste sertifitseerimissüsteemide või teiste õiguspärasuse kontrolli süsteemide alusel, mida Libeeria valitsus on hinnanud ja heaks kiitnud asjaomaste valitsustega konsulteerides. Libeeria õiguspärasuse tagamise süsteemis peetakse õiguspäraseks sellist imporditud puitu, mida on kontrollitud vabatahtliku partnerluslepinguga hõlmatud teise riigi õiguspärasuse tagamise süsteemis ja millel on toimiv FLEGT-litsentsimissüsteem. Imporditud puit, mille õiguspärasus on tõendatud, lisatakse piiril järelevalveahela süsteemi ja seda kontrollitakse siitpeale samamoodi nagu kodumaiselt kasvatatud puitu.

5.10. Läbiveetav puit

Läbiveetav puit tuleb hoida eraldi kodumaisest või imporditavast puidust ning see veetakse läbi Libeeria tollikontrolli all. Läbiveetavat puitu ei lisata järelevalveahela süsteemi ja sellele ei tule ekspordikohas väljastada Libeeria FLEGT-litsentsi. Päritoluriik ja ülestöötamisriik peab olema selgelt märgitud saatekirjale ja teistele transpordidokumentidele. Libeeria täpsustab, milliseid õigusdokumente ja asjaomaseid tollikontrolle kohaldatakse läbiveetava puidu suhtes. Enne litsentsimissüsteemi toimima hakkamist töötatakse välja üksikasjalikud menetlused.

5.11. Kautšukipuu

Kautšukipuu raie, transpordi, hakkimise ja ekspordi standardne töökord töötatakse välja vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise ajal.

5.12. Andmete võrdlemine

Järelevalveahela teabesüsteemi kasutatakse kvantitatiivsete andmete võrdlemiseks tarneahela eri etappide jooksul ja vahel. Võrdlemiste eesmärk on tagada, et puidu liigilised ja läbimõõdulised kogused oleks vastavuses kogu tarneahelas, ning eelkõige kontrollida, et väljasaadetud kogus ei ületa kättesaadetud kogust ja et töötlemisel oleks toorme hulga ja töödeldud toodete koguse vaheline suhe mõistlik.

Mitmete tarneahelate ja teatavate ajavahemike konsolideeritud andmete võrdlemiseks töötatakse välja protokollid eesmärgiga kontrollida kogu metsandussektori õiguspärasust piirkondlikul või siseriiklikul tasandil.

Lisaks kvantitatiivsete andmete võrdlemisele kontrollib järelevalveahela süsteem vastavust Libeeria kontrolliosakonna andmebaasiga, et valitseks täielik vastavus õiguspärasuse mõistele enne igat tehingut, olgu see siis eksport või müük Libeerias.

6. ÕIGUSPÄRASUSE TAGAMISE SÜSTEEMI NÕUETE EIRAMINE

FLEGT-litsentse ei väljastata enne, kui kõik õiguspärasuse tagamise süsteemi nõuded on täidetud. Käsitleda tuleb kõiki õiguspärasuse tagamise süsteemi nõuete eiramise juhtusid. Kontrollitegevuse käigus kindlaks tehtud õiguspärasuse tagamise süsteemi nõuete eiramise käsitlemisel kohaldatakse kehtivaid õiguslikke menetlusi ja sanktsioone. Olenevalt rikkumisest võidakse kohaldada haldustrahve või parandusmeetmeid, tegevus peatada ja/või ettevõtja vastutusele võtta.

Rikkumisjuhtude käsitlemiseks ja sanktsioonide määramiseks nõuete mittetäitmise korral töötatakse välja üksikasjalikud juhised enne FLEGT-litsentsimissüsteemi toimima hakkamist.

Kõik õiguspärasuse mõiste, järelevalveahela süsteemi ja vastavate sanktsioonide eiramise juhud salvestatakse kontrollimise andmebaasi (vt jagu 4.2).

7. LITSENTSIMINE

Libeeria litsentsimisosakond (LLD) luuakse selleks, et väljastada FLEGT-litsentse nendele puittoodete ekspordisaadetistele, mis vastavad õiguspärasuse tagamise süsteemi nõuetele. Litsentsimisprotsess koosneb järgmistest etappidest:

eksportija taotleb Libeeria litsentsimisosakonnast igale ekspordisaadetisele FLEGT-litsentsi. Kahe aasta jooksul pärast vabatahtliku partnerluslepingu allkirjastamist töötatakse välja standardne taotlusvorm nõutava teabe ja dokumentide täpsustamiseks. Libeeria litsentsimisosakond registreerib taotluse ja saadab selle kontrollimiseks Libeeria kontrolliosakonnale;

Libeeria kontrolliosakond kontrollib, kas eksportija ja ekspordisaadetisega seotud võimalikud tarnijad vastavad Libeeria õiguspärasuse mõistele ning kas ekspordiks mõeldud tooted on pärit õiguslikest allikatest ja on nõuetekohaselt sisestatud järelevalveahela teabesüsteemi. Üksikasjalikud menetlused ja kontrollnimekirjad, mida Libeeria kontrolliosakond kasutab, töötatakse välja kahe aasta jooksul pärast vabatahtliku partnerluslepingu allkirjastamist;

Libeeria kontrolliosakond saadab seejärel kirjaliku teate Libeeria litsentsimisosakonnale, et kinnitada kontrollimise tulemust. Teatise vorm ja selle edastamise protsess töötatakse välja kahe aasta jooksul pärast vabatahtliku partnerluslepingu allkirjastamist.

—

Kui Libeeria kontrolliosakond kinnitab täielikku vastavust õiguspärasuse mõistele, annab Libeeria litsentsimisosakond asjaomasele ekspordisaadetisele viivitamata välja FLEGT-litsentsi. Üksikasjalikud menetlused taotleja teavitamiseks ja FLEGT-litsentsi väljastamiseks töötatakse välja kahe aasta jooksul pärast vabatahtliku partnerluslepingu allkirjastamist.

—

Kui selles etapis avastatakse nõuete eiramine, teatab Libeeria kontrolliosakond Libeeria litsentsimisosakonnale, et FLEGT-litsentsi ei saa väljastada, ning esitab tagasilükkamise põhjused ja salvestab tagasilükkamise järelevalveahela teabesüsteemis. Libeeria litsentsimisosakond teavitab taotlejat, et litsentsitaotlus on tagasi lükatud, ja esitab selle põhjused. Üksikasjalikud menetlused mittevastavate saadetiste käsitlemiseks ja taotleja teavitamiseks töötatakse välja kahe aasta jooksul pärast vabatahtliku partnerluslepingu allkirjastamist;

pärast FLEGT-litsentsi väljastamist saadab eksportija selle koopia koos kirjeldusega ja teate soovitava laadimiskuupäevaga tollile ja sadamavaldajale. Toll ja sadamavaldaja kontrollivad, et litsents vastaks teistele ametlikele ekspordidokumentidele ja standardsetele vorminõuetele. Libeeria litsentsimisosakond salvestab kõik saadud FLEGT-litsentsi taotlused, sealhulgas tagasilükatud taotlused.

FLEGT-litsentside tehniline kirjeldus, sealhulgas litsentsi vorm ja kehtivusaeg, esitatakse IV lisas.

8. SÕLTUMATU AUDIT

Sõltumatu auditi eesmärk on hinnata, kas õiguspärasuse tagamise süsteem toimib tulemuslikult, nõuetekohaselt ja usaldusväärselt, ning teha kindlaks võimalikud nõrgad kohad ja riskid süsteemi struktuuris ja rakendamisel.

Sõltumatu auditi juhised, sealhulgas ülesanded, nõutav kvalifikatsioon ja meetod, on esitatud V lisas.

A liide

ÕIGUSPÄRASUSE MÕISTE, ÕIGUSPÄRASUSE HINDAMISE TABEL JA KONTROLLIMENETLUSED

1. Metsanduspoliitika ja -õiguse reformikava

Allpool esitatud õiguspärasuse mõiste väljatöötamisel osalesid väga erinevad sidusrühmad. Õiguspärasuse mõiste väljatöötamisel tuvastasid sidusrühmad mitmeid ebatäpsusi, puudujääke ja ebakõlasid kehtivates õigusaktides, määrustes ja poliitikas, millel õiguspärasuse mõiste tugineb, ning leidsid, et nendega tuleb Libeeria metsandussektoris soovitud hea valitsemistava saavutamiseks tegeleda. Libeeria valitsus planeerib seetõttu viia metsandussektoris ellu õigus- ja poliitikareforme, konsulteerides kõikide asjaomaste sidusrühmadega. Eeldatavalt jõuavad need reformid lõpule 2013. aastal ning seejärel õiguspärasuse mõistet ajakohastatakse, et kajastada asjaomaseid muudatusi. Poliitika- ja õigusreforme on vaja järgmistes valdkondades:

sotsiaalsed kokkulepped: sotsiaalsete kokkulepete üle peetavate läbirääkimiste regulatiivmenetluste kehtestamine, sealhulgas i) läbirääkimiste ajastamine; ii) kogukondadele rahaliste vahendite väljamaksmise ja ülekandmise õigeaegsus; iii) sotsiaalsete kokkulepete miinimumsisu ja sätete jõustamine; iv) kogukonna kasutusõigused seoses kontsessioonipiirkondadega ja v) lihttööliste palkamine jne;

b)	kogukonna metsandusmääruse kehtestamine, et tagada kogukonna metsamajandamiseks spetsiifilised juhised;

c)	mahajäetud palkide kasutamine, sealhulgas nende müügiks oksjoni korraldamise kord, õigusliku omaniku registreerimine ja andmete sisestamine õiguspärasuse tagamise süsteemi;

d)	seadusevastase ülestöötamise tõttu valitsuse poolt konfiskeeritud palkide kasutamine;

sõltumatute sertifitseerimissüsteemide integreerimine õiguspärasuse tagamise süsteemi: arutelu ja kokkuleppele jõudmine sidusrühmadega sõltumatu(te) sertifitseerimissüsteemi(de) kasutamiseks Libeerias ja selle/nende sõltumatu(te) sertifitseerimissüsteemi(de) kindlaks määramine, mida Libeeria tunnustaks vabatahtliku partnerluslepinguta riikidest imporditud palkide õiguspärase päritolu kindlaksmääramiseks;

f)	nn must nimekiri: nimekirja koostamine nendest isikutest, kes osalesid Libeeria kodusõjas ja kellel ei lubata seetõttu töötada metsandussektoris, nagu on nõutud metsanduse arendamise ameti kehtivate määrustega;

g)	töötlemisrajatised: määrus, mis on seotud metsamajandamislepingu omanike rajatavate töötlemisrajatistega ja nende rajatiste käitamise juhistega;

h)	kolmandate isikute juurdepääs ja metsasaaduste kasutamine: määrused, mis käsitlevad kolmandate isikute juurdepääsu ja metsaressursside kasutamist teiste isikute kontsessioonipiirkonnas;

i)	mootorsaemääruste õigsuse kontrollimine ja kehtestamine: juhised uute menetluste koostamiseks, et teha koostööd mitteametliku sektoriga.

2. Õiguspärasuse hindamise tabel

Selleks et teha kindlaks, kas Libeeria turul müüdav või Libeeriast eksporditav puit ja/või puittooted vastavad õiguslikule standardile, mis on määratletud õiguspäraselt toodetud puidu mõistes, kohaldatakse järgmises tabelis sätestatud põhimõtteid ja näitajaid ning samuti üksikasjalikke kontrollimenetlusi. Tabelis kirjeldatakse õiguspärasuse hindamise tabeli vormi (põhimõtted, näitajad, tõendajad ja kontrollimisjuhised). Tabel on jaotatud 11 põhimõtteks, mille all on loetletud näitajad ja tõendajad ning juhised näitajate kasutamise kohta vastavuse kontrollimisel. Juhised (eesmärk, regulatiivkontroll, kontrollimeetod ja sagedus) peegeldavad praegust käsitust, kuid need võivad muutuda süsteemide ja menetluste edasise arendamise käigus.

Õiguspärasuse põhimõte

Libeeria õiguspärasuse mõiste on jaotatud 11 õiguspärasuse põhimõtteks. Iga õiguspärasuse põhimõte koosneb mitmest õiguspärasuse näitajast koos tõendajatega. Iga näitaja jaoks on välja töötatud kontrollimenetlus.

Õiguspärasuse näitajad

Siin kirjeldatakse lühidalt normi või nõuet, mille täitmist peab Libeeria kontrolliosakond (LVD) kontrollima, et tuvastada vastavus konkreetsele õiguspärasuse põhimõttele.

Õiguspärasuse tõendajad

Tõendajad on tõendid, mida Libeeria kontrolliosakonna inspektorid ja/või hindajad otsivad, et hinnata, kas konkreetne norm või näitaja on täidetud. See nimekiri ei ole lõplik ja hindaja võib kasutada vajaduse korral asjaomase näitaja kontrollimisel täiendavaid vahendeid.

Kontrollimisjuhised

Need põhimõtted juhendavad Libeeria kontrolliosakonna inspektoreid ja/või hindajaid konkreetse näitaja hindamisel:

1.	Eesmärk: esitatakse kontrollimenetluse eesmärk.

2.	Regulatiivkontroll: nähakse ette normid ja/või regulatiivsed nõuded konkreetse näitaja ja vastutava valitsusasutuse kohta.

3.	Kontrollimeetod: esitatakse kontrollimise kirjeldus ja meetod, mis koosneb dokumentide läbivaatamisest, kontrollkäikudest, kinnitamisest ja/või konsulteerimisest.

4.	Sagedus: nähakse ette, kui sagedasti Libeeria kontrolliosakond näitajat või selle konkreetset aspekti kontrollib.

1. PÕHIMÕTE:

ÕIGUSLIK SEISUND/TUNNUSTAMINE JA ÕIGUS TEGUTSEDA METSANDUSSEKTORIS

Metsalepingu või -loa omanik on õiguslikult tunnustatud ettevõte, kogukond või isik, kes täidab kõiki metsasektori nõudeid

Näitaja 1.1.

Lepingu- või loaomanik on füüsiline või juriidiline isik, kes on nõuetekohaselt registreeritud Libeeria valitsuse juures ja keda tunnustab FDA.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

1.1.1.

Korporatsioonide ja ühingute puhul – kehtiv äriregistri aastasertifikaat ning MOCI väljastatud litsents

Kõik lepingu- või loaliigid, mille omanik on registreeritud ettevõte.

1.1.2.

Korporatiivsete üksuste puhul – välisministeeriumile (MOFA) esitatud põhikiri

Kõik lepingu- või loaliigid, mille omanik on korporatsioon..

1.1.3.

Registreerimata ettevõtete puhul – FDA väljastatud sertifikaat või tunnustus/tõend

Füüsilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale väljastatud FMC/TSC kogukonna metsanduse seaduse alusel, FUP/PUP ja mootorsaeluba.

Kontrollimisjuhised

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on kontrollida, et metsalepingut või raieluba, palkide või mis tahes puittoodete ülestöötamise, töötlemise või ekspordi luba Libeerias taotlev isik on nõuetekohaselt registreeritud ettevõte või FDA on tunnustanud seda ettevõttena, mis on suuteline omandama ja täitma metsalepingut või -luba Libeeria õigusaktide alusel.

Regulatiivkontroll

Libeeria õigusaktidega nõutakse, et kõik ettevõtet juhtivad ja/või ettevõtlustoiminguid tegevad isikud peavad end registreerima MOCIs. Ettevõtte registreerimata jätmine on õigusrikkumine. Kogukondlikus metsanduses tegutsemiseks peab kogukonda tunnustama FDA. Ettevõtte registreerimise kehtivus lõpeb igal aastal registreerimiskuupäeval ja seda peab pikendama. NFRLis on sätestatud, et isik, kes täidab kõik vajalikud nõuded, võib sõlmida ja hallata metsalepingut. Termin „isik” on määratletud kui füüsiline ja juriidiline isik registrikandest sõltumata.

Kirjeldus

LVD kontrollib kehtiva ettevõtte registreerimisdokumendi olemasolu. Selguse saamiseks võib LVD küsida lisateavet MOCIst ja FDA kaubandus- ja õigusosakondadest. Kogukondliku metsanduse korral võib tõendi FDA antud tunnustuse kohta saada FDA õigus- ja kogukondliku metsanduse osakondadest.

Tõendamisviisid

1.	Dokumentide läbivaatus

2.	Konsultatsioonid MOCI ning FDA kaubandus-, õigus- ja kogukondliku metsanduse osakondadega

Igal aastal

Viited: GBL (artikli 4 lõiked 3–5); COCS SOP (4)

Näitaja 1.2.

Lepingu- või loaomanike või osanike hulka ei kuulu Libeeria praegune president ega asepresident, seadusandliku kogu liikmed, kabinetiliikmed, FDA direktorid ja juhid, praegune riigi komissar ega ükski teine isik, kellel on keelatud omada metsalepingut või olla huvitatud metsalepingust.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

1.2.1.

Lepinguomanik, kes on registreeritud ettevõte – notariaalselt kinnitatud ja ettevõtte tegevjuhi koostatud kirjalik tunnistus, milles teatatakse, et ettevõtte omanike hulka ei kuulu keelatud isikuid.

Kõik lepingu- või loaliigid

1.2.2.

FDA koostatud kehtiv nimekiri valitsuse ametisolevatest vanemametnikest, kellel on keelatud omada metsalitsentsi vastavalt NFRLi artikli 5 lõike 2 punktile b.

Kõik lepingu- või loaliigid

1.2.3.

Kehtiv nimekiri korporatiivse lepingu osanikest ja tulusaavatest omanikest või loaomanikest.

Kõik lepingu- või loaliigid

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.1.2)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on tagada, et kõik metsalitsentsi ja/või kontsessioonilepingu taotlejad on kõlblikud metsalepingut täitma.

Regulatiivkontroll

Valitsuses teatavatel ametikohtadel töötavatel isikutel on NFRLi artikli 5 lõike 2 punkti b alusel keelatud tegeleda äriotstarbelise metsamajandusega, sest eksisteerib tegelik või potentsiaalne huvide konflikt. Kõige olulisem regulatiivne huvi on teha ristkontroll lepingu praeguse omaniku ja FDA hallatava keelatud valitsuse vanemametnike kehtiva nimekirja vahel. Kuna peamine vastutus lasub lepinguomanikul ja ta peab tagama, et tema omanikud oleksid isikud, kes täidavad kõiki nõudeid, tuleb lepinguomanikul koostada kirjalik tunnistus vastavuse kohta.

Notariaalselt kinnitatud kirjaliku tunnistuse tõepärasust kontrollitakse lepingu omanikke käsitlevate olemasolevate dokumentidega võrdlemisel. Keelatud isikute nimekiri ja samuti lepinguid või litsentse omavate registreeritud ettevõtete praeguste osanike nimekiri tehakse avalikuks, nagu on sätestatud käesoleva lepingu IX lisas.

Kirjeldus

Selleks et tagada eespool toodud nõuete täitmine, peab LVD läbi vaatama lepinguomaniku omandisuhte dokumendid eesmärgiga kontrollida, et taotleja ei oleks keelatud isik või üksus, kelle omanike hulka kuulub keelatud isik.

Tõendamisviisid

1.	Konsultatsioon FDAga

2.	Dokumentide läbivaatus

Iga saadetise puhul

Viited: NFRL (artikli 5 lõike 2 punkt b); määrus 103-7 (artiklid 21-22), määrus 104-07 (artikkel 62); PPC seaduse artikkel 44

Näitaja 1.3.

Lepinguomanikul ei ole keelatud osaleda pakkumisel või taotleda metsalepingut või teist valitsuse lepingut/kontsessiooni riigihangete ja kontsessioonide seaduse (PPCA) rikkumise tõttu.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

1.3.1.

Riigihangete kontsessioonikomitee (PPCC) töötab välja ja peab selliste keelatud isikute nimekirja, kes on süüdi mõistetud PPC seaduse või selles kehtestatud eeskirjade ja juhiste rikkumises.

FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD.

Kontrollimisjuhised/menetlus

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on tagada, et ükski metsalepingu või -loa taotleja ei ole rikkunud PPC seadust, millega reguleeritakse kontsessioonide ja teiste lepingute andmist.

Regulatiivkontroll

Metsalitsentsi taotlejal ei tohi takistada teha pakkumist kontsessiooni või muu riikliku lepingu sõlmimiseks PPCCga kehtestatud hanke-eeskirjade rikkumise tõttu. Edukaid pakkujaid tuleb kontrollida, võrreldes neid keelatud isikute kehtiva/ajakohastatud nimekirjaga, mille esitab ja mida haldab PPCC vastavalt PPC seaduse artiklile 44, mis välistab teatavatele üksustele kontsessiooni andmise teatavatel tingimustel pärast edukat taotlemist ja/või pakkumist.

Kirjeldus

Selleks et tagada eespool toodud nõuete täitmine, peab LVD kontrollima, et taotleja ei oleks PPCC keelatud isikute nimekirjas, PPCC keelatud isikute nimekiri on üks avalikustatavatest dokumentidest, nagu on viidatud käesoleva lepingu IX lisas.

Kontrollimisviisid

1.	Konsulteerimine PPCCga

2.	Dokumentide läbivaatus

Üks kord lepingu kehtivuse ajal

Viited: PPC seaduse artikkel 44

2. PÕHIMÕTE:

METSADE ERALDAMINE

Lepinguga hõlmatud metsakasutusõigused on antud vastavalt riikliku metsandusreformi seadusele ja kogukonnaõiguste seadusele

Näitaja 2.1.

Kavandatavast kontsessioonipiirkonnast 3 km kaugusel asuvate kogukondadega (edaspidi „mõjutatud kogukonnad”) on FDA konsulteerinud ning nad on andnud teadliku nõusoleku kavandatava kontsessiooni kohta.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

2.1.1.

FDA poolt ette valmistatud sotsiaal-majandusliku uuringu aruanne

FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD.

2.1.2.

Konsultatsiooni(de) kirjalikud teated (raadio- ja ajaleheteadaanded)

FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD.

2.1.3.

Kohtumistel kohalviibijate nimekiri ja protokoll, kuhu märgitakse peamised arutlusteemad ja saavutatud kokkulepped

FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD.

2.1.4.

Hea tahte kiri, millele on alla kirjutanud kogukonnad, kes kohustuvad pidama läbirääkimisi heas usus kõikide võimalike lepinguomanikega.

FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD.

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.2.1)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Seaduses on rõhutatud avalikkuse tähtsat rolli juhtimisel, läbipaistvuse tagamisel ja otsustusprotsessis osalemisel. Menetluse eesmärk on tagada, et sellest aspektist peetakse nõuetekohaselt kinni metsandusressursside kindlakstegemisel ja eraldamisel Libeerias.

Regulatiivkontroll

FDA-le on antud volitused otsustada valitsuse kätte usaldatud metsaressursside kasutamise ja eraldamise üle. Maakasutuse planeerimisel ja metsaressursside õigsuse kontrollimisel on avalikkuse osalemine määrava tähtsusega ning FDA-l on kohustus kaasata asjaomaseid mõjutatud kogukondi. Eesmärgiga tagada nõuetekohane osalemine on FDA-le esitatud nõuded teavitamise, kohtumiste korraldamise, kommentaaride dokumenteerimise ja selliste kogukondade panusega arvestamise kohta. Selline osalust rõhutav lähenemisviis tagab, et asjaomaste sidusrühmade seisukohti võetakse arvesse ja et tehakse informeeritud otsus maakasutuse planeerimisel ja metsandusressursside õigsuse kontrollimisel. Vastavalt FDA poolt pärast kõiki osapooli kaasavat ettevalmistavat protsessi välja antud heakskiidetud käsiraamatule hõlmavad mõjutatud kogukonnad neid kogukondi, mis asuvad 3 km raadiuses kontsessioonipiirkonnast.

Kirjeldus

LVD kontrollib, et FDA peaks metsamaakasutuse planeerimisel kohustuslikke konsultatsioone kogukondade ja teiste sidusrühmadega. Kui kogukondadega peetakse konsultatsioone, kinnitab LVD selle toimumist ja konsultatsioonide kvaliteeti, kontrollides dokumente, sealhulgas aruannet sotsiaal-majandusliku uuringu ning kohtumistel valitsenud meeleolu ja neil peetud arutelude ajastuse ja korralduse kohta. Vajaduse korral võib konsulteerida teiste valitsusasutustega, näiteks siseministeeriumiga, ja asjaomaste mõjutatud kogukondadega.

Kontrollimisviisid

1.	Konsultatsioonid FDAga ning vajaduse korral siseministeeriumi ja mõjutatud kogukondadega

2.	Dokumentide läbivaatus

Üks kord lepingu kehtivuse ajal

Viited: NFRL (artikli 4 lõiked 1–5); määrus 102-07 (artiklid 21-22), määrus 104-07 (artikkel 62); PPC seaduse artikkel 87

Näitaja 2.2.

Enne metsalepingu andmist on FDA saanud planeerimis- ja majandusministeeriumist kontsessioonisertifikaadi, millega kiidetakse heaks FDA esitatud kontsessiooniplaan ja kinnitatakse, et kavandatav kontsessioon vastab riikliku arengu eesmärkidele.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

2.2.1.

Planeerimis- ja majandusministeeriumile (MPEA) FDA poolt esitatud kontsessiooniplaan seoses lepinguomaniku kontsessiooniga.

FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on 10 000 USD või rohkem.

2.2.2.

MPEA poolt FDA-le väljastatud kontsessioonisertifikaat (või kirjalik kinnitus), millega antakse FDA-le volitused alustada konkreetsele metsaalale kontsessiooni/lepingu andmist.

FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on 10 000 USD või rohkem.

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.2.2)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on kontrollida, et Libeeria metsanduse eesmärgid on koondatud riigi üldisesse arenguplaani, nagu selle on kinnitanud MPEA kontsessioonisertifikaadi väljaandmisega.

Regulatiivkontroll

FDA peab tagama, et eraldatav mets oleks sobiv äriotstarbeliseks metsamajanduseks ja et kontsessiooniplaan on välja töötatud, et tagada NFRLis ja PPC seaduses sätestatud kõikide nõuete täitmine, austades kaitsealasid ja mõjutatud kogukondade õigusi, eelkõige metsasaaduste kasutamisel.

Kirjeldus

LVD peab kontrollima, kas MPEA tõepoolest väljastas FDA-le kontsessioonisertifikaadi pärast FDA poolt välja töötatud ja esitatud kontsessiooniplaani läbivaatamist, et tagada võistupakkumise nõuete täitmine vastavalt NFRLis ja PPC seaduses sätestatule. Seda tehakse konsulteerides FDA õigus- ja/või kaubandusosakonnaga.

Kontrollimisviisid

1.	Konsultatsioonid PPCC ja/või FDA õigus- ja kaubandusosakondadega

2.	Dokumentide läbivaatus

Üks kord lepingu kehtivuse ajal

Viited: määrus 104-07 (artikli 5 lõike 2 punkti a alapunkt i), PPC seadus (artikkel 46)

Näitaja 2.3.

Lepinguomanik täitis seadusjärgsed eelkvalifitseerumise nõuded ja FDA kvalifitseeris lepinguomaniku nõuetekohaselt i) tegutsema metsandussektoris ning TSC ja FMC puhul, ii) tegema pakkumust lepingu saamiseks.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

2.3.1.

Eelkvalifitseerimiskomitee aruanne eelkvalifitseerimisprotsessi kohta

FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on 10 000 USD või rohkem.

2.3.2.

Lepinguomanikule väljastatud kehtiv eelkvalifitseerumise tunnistus

FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on 10 000 USD või rohkem.

2.3.3.

Tõend maksude kohta, mis näitab võlgnevuste puudumist esitamise kuupäeva seisuga

FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on 10 000 USD või rohkem.

2.3.4.

Likviidsusgarantii tunnustatud pangalt esitamise kuupäeva seisuga

FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on 10 000 USD või rohkem.

2.3.5.

Ettevõtte registreerimise tunnistuse kuupäev on varasem eelkvalifitseerimise tunnistuse kuupäevast

FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on 10 000 USD või rohkem.

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.2.3)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on kontrollida, et litsentsi taotlev ettevõte on täitnud kõik asjaomased eelkvalifitseerumise nõuded ja täidab nii pakkumisprotsessi kriteeriume.

Regulatiivkontroll

FDA peab tagama, et konkreetne lepinguomanik on täitnud kõik eelkvalifitseerumise nõuded enne pakkumisprotsessi ja/või metsaressursi taotlemist. Eelkvalifitseerumisnõuete hulka kuulub muu hulgas: 1) põhikiri välisministeeriumist (MOFA), 2) ettevõtte registreerimise tunnistus MOCIst, 3) maksutõend rahandusministeeriumist (MOF) ja 4) likviidsusgarantii tunnustatud pangalt.

Kirjeldus

LVD peab kontrollima, et nõuded oleksid täidetud seaduses kehtestatud ajaks. See tähendab, et eelkvalifitseerimise tunnistuse kuupäev peab olema varasem lepinguomaniku või töötleja ettevõtte registreerimise, maksuameti tõendi ja nõutud pangagarantii kuupäevast.

Kontrollimisviisid

1.	Konsultatsioonid FDA, MOF, MOFA ja MOCIga

2.	Dokumentide läbivaatus

Üks kord lepingu kehtivuse ajal

Viited: NFRL (artikli 5 lõike 2 punkti a alapunkt i); määrus 103-07 (artiklid 41–46)

Näitaja 2.4.

Metsaleping hangiti kooskõlas võistupakkumise protsessi ja eeskirjadega, mis on kehtestatud riigihangete ja kontsessioonide seadusega ja FDA välja antud määrustega.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

2.4.1.

Avaliku pakkumise kuulutus

FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD.

2.4.2.

Kontsessioonipakkumise hindamise komisjoni aruanne

FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD.

2.4.3.

FDA-lt nõuete täitmise kontrollikomitee aruanne

FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD.

2.4.4.

Pakkumiste hindamise komisjoni lõplik aruanne ministeeriumidevahelisele kontsessioonikomiteele (IMCC)

FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD.

2.4.5.

IMCC soovitused presidendile

FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD.

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.2.4)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on kontrollida, et äriotstarbeliste metsamajandustegevuste litsents anti võistupakkumisele tuginedes, nagu on nõutud asjaomases seaduses.

Regulatiivkontroll

Seaduses on nõutud, et pärast pakkumise esitamist hindab neid kontsessioonipakkumiste hindamise komisjon, kes seejärel esitab pakkumise hindamise aruande 60 päeva jooksul kontsessiooniüksusele (käesoleval juhul FDA-le). Seejärel peab FDA koostama kõikide soovitatud pakkumiste kohta nõuete täitmise aruande. Pärast seda esitab kontsessioonipakkumise hindamise komisjon lõpliku aruande IMCC-le. IMCC vaatab aruande läbi ja esitab soovitused presidendile lõppotsuse tegemiseks.

Kirjeldus

LVD peab kontrollima eespool nimetatud nõuete täitmist esialgu konsultatsioonide abil ning kontrollides nõutavate dokumentide olemasolu ja kehtivust koos FDA kaubandusosakonna ja/või õigusosakonnaga. Kui on vaja täiendavaid selgitusi, võib LVD konsulteerida kontssessioonipakkumise hindamise komisjoni ja/või IMCCga.

Kontrollimisviisid

1.	Konsulteerimine FDA, IMCC ja PPCCga

2.	Dokumentide läbivaatus

Üks kord lepingu kehtivuse ajal

Viited: NFRL (artikli 3 lõige 3 ja artikli 5 lõike 2 punkt a); PPC seadus (artikli 115 punktid 1 ja 2 ning artikkel 116); ning FDA määrus 104 (artiklid 31–36)

Näitaja 2.5.

Erakasutusloa (PUP) korral anti leping kontrollitud maaomaniku kirjaliku loa alusel

Tõendaja

Lepingu või loa liik

2.5.1.

Eramaaomaniku kehtiv omandiõigust tõendav dokument

PUP

2.5.2.

Eramaaomaniku kirjalik luba

PUP

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.2.5)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on tagada, et PUP antakse vaid siis, kui eramaa omandisuhe on ühemõtteliselt kindlaks tehtud ja kui maaomanik annab sellele kirjaliku nõusoleku.

Regulatiivkontroll

LVD peab kontrollima eramaaomanikku, kes on PUPi subjektiks. See hõlmab esitatud omandiõiguse dokumendi võrdlemist riiklike andmete ja dokumentide keskuse (CNDRA) avalike dokumentidega.

Kirjeldus

LVD peab kontrollima, et eespool nimetatud nõuded olid täidetud, kontrollides kõigepealt maaomandiõigust tõendavat dokumenti ja seejärel kinnitades, et kirjalik luba on tõepoolest maaomanikult.

Kontrollimisviisid

1.	Konsultatsioonid CNDRAga

2.	Dokumentide läbivaatus

Üks kord lepingu kehtivuse ajal

Viited: NFRL (artikli 5 lõige 6)

Näitaja 2.6.

Konsulteerides sidusrühmadega ja tuginedes sotsiaal-majandusliku uuringu aruandele, on FDA koostanud integreeritud kaardi, millele on märgitud lepingupiirkond ja naaberpiirkonnad, näiteks teised kontsessioonipiirkonnad, metsakaitsealad ja eramaad.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

2.6.1.

FDA kaart, millel on märgitud kõnealune kontsessioonipiirkond ja naaberpiirkonnad

FMC, TSC, FUP

2.6.2.

FDA õiguste jõustamist käsitlev aruanne (FDA vastavuse auditiaruanne)

FMC, TSC, FUP

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.2.6)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on kontrollida, et lepinguomanikule antud kontsessioonipiirkond ei võta enda alla teise lepinguomaniku / teiste lepinguomanike maad või metsakaitseala.

Regulatiivkontroll

Iga lepingupiirkonna nõuetekohane märkimine on väga oluline, et vältida kontsessioonipiirkondade kattumist või metsakaitsealadele tungimist.

Kirjeldus

LVD peaks kontrollima, et need nõuded oleks täidetud, kontrollides kontsessioonikaardi kehtivust koos FDA teadus- ja arendusosakonna ning õiguskaitseosakonnaga.

Kontrollimisviisid

1.	Konsultatsioonid FDA teadus- ja arendusosakonna ning õiguskaitseosakonnaga

2.	Dokumentide läbivaatus

Üks kord lepingu kehtivuse ajal

Viited: COCS SOP (7, 8, 19, 20 ja 21), määrus 109-07

Näitaja 2.7

Metsalepingu omanik on FDA-le esitanud koos oma pakkumisega pakkumistagatise metsalepingu saamiseks.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

2.7.1.

Pakkumistagatise vastuvõtu teatis, mille FDA väljastab lepinguomanikule

FMC ja TSC

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.2.7)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on kontrollida, et pakkuja on esitanud kohustusliku tagatise ja on täitnud asjaomased nõuded.

Regulatiivkontroll

FDA määruses 104-07 nõutakse pakkujatelt, kes soovivad sõlmida FMC ja TSC, koos pakkumisega pakkumistagatise esitamist. Võlakiri peab kehtima vähemalt 12 kuud ja hõlmama summat, mis on võrdne 1/6ga asjaomase lepingu jaoks määratud piirkonna aastamaksust. Lisaks peab võlakirja olema välja andnud Libeeria pädev ja volitatud asutus.

Kooskõlas määruse 104-07 artikliga 43 võib pakkumise võitja 30 päeva jooksul pärast pakkumise võitja valimist algse tagatise tagasi nõuda, deponeerides tagatise summa sularahas Libeeria Keskpangas või muus pangas, mis on ametlikult määratud hoidma FDA kontosid, ja esitades deponeerimistõendi FDA-le. Määruses on täiendavalt sätestatud, et kui tõend tagatissumma deponeerimise kohta Libeeria Keskpangas esitatakse õigeaegselt, tagastab FDA pakkumise võitjale algse tagatise. Kuid kui pakkumise võitja ei esita 30 päeva jooksul pärast valimist deponeerimistõendit, võtab FDA raha välja ja hoiustab selle Libeeria Keskpangas või muus pangas, mis on ametlikult määratud FDA kontode hoidmiseks. Kui pakkumise võitja ja valitsus sõlmivad lepingu, millega seoses võlakiri esitati, korraldab FDA deponeeritud vahendite krediteerimise, et katta summad, mille pakkumise võitja võlgneb lepingujärgselt valitsusele.

Kirjeldus

LVD peab kontrollima nõuete täitmist, konsulteerides ja kontrollides koos FDA kaubandus- ja/või rahandusosakonnaga pakkuja tagatise tõendi kehtivust.

Kontrollimisviisid

1.	Konsultatsioonid FDA kaubandus- või rahandusosakonnaga

2.	Dokumentide läbivaatus

Üks kord lepingu kehtivuse ajal

Viited: määrus 104-07 (artikkel 43 ja artikli 61 punkt b), COCS SOP (9)

Näitaja 2.8.

Lepinguomanik esitab esialgse täitmisgarantii õigusaktides sätestatud ajavahemiku jooksul pärast lepinguläbirääkimiste lõppemist.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

2.8.1.

Täitmisgarantii koopia, mis on esitatud 90 päeva jooksul pärast läbirääkimiste lõppemist

FMC

2.8.2.

Täitmisgarantii koopia, mis on esitatud 30 päeva jooksul pärast läbirääkimiste lõppemist

TSC

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.2.8)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on kontrollida, et nõutav täitmisgarantii esitati ettenähtud aja jooksul.

Regulatiivkontroll

Määruses 104-07 on nõutud, et FMC ja TSC omanikud (kuid mitte FUP või PUP omanikud) esitavad täitmisgarantii ettenähtud aja jooksul:

1.	FMC: 90 päeva jooksul tuleb esitada 150 000 USD suurune täitmisgarantii (vähem kui 100 000 ha) ja kuni 250 000 USD suurune (rohkem kui 100 000 ha);

2.	TSC: 30 päeva jooksul tuleb esitada 25 000 USD suurune täitmisgarantii.

Kirjeldus

LVD peab kontrollima eespool toodud nõuete täitmist, konsulteerides ja kontrollides koos FDA kaubandus- ja/või rahandusosakonnaga täitmisgarantii olemasolu ja kehtivust.

Kontrollimisviisid

1.	Konsultatsioonid FDA kaubandusosakonnaga ja/või rahandusosakonnaga

2.	Dokumentide läbivaatus

Üks kord lepinguperioodi alguses

Viited: määrus 104-07 (artikli 61 punkt b); COCS SOP (9)

Näitaja 2.9.

Lepinguomanik ja FDA on allkirjastanud metsalepingu ning vastavalt vajadusele nõuetekohaselt ratifitseerinud selle kooskõlas õigusaktidega.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

2.9.1.

Metsalepingu ratifitseerimise akt, mille on president allkirjastanud ja mis on välja prinditud

FMS ja põllumajanduslikud kontsessioonid/istandused

2.9.2.

Leping, mille on allkirjastanud lepinguomanik ja FDA tegevjuht

TSC, FUP, PUP, mootorsaeload

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.2.9)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on kontrollida, et kõik metsalepingud sõlmitakse seadusi järgides. FMCde puhul on eesmärk tagada, et lisaks allkirjastamisele lepinguomaniku ja Libeeria valitsuse poolt võetakse FMC ratifitseerimise akt vastu seadusandliku kogu mõlemas kojas ja selle kiidab heaks president. Kõikide teiste lepingute puhul on eesmärk tagada, et need allkirjastatakse nõuetekohaselt nii lepinguomaniku kui FDA juhtkonna poolt.

Regulatiivkontroll

Pärast FMC allkirjastamist võitnud pakkujaga tuleks FMC ratifitseerida seadusandlikus kojas ning seadusandliku koja akti, millega FMC ratifitseeritakse, peaks heaks kiitma president. Lepinguomanik ja FDA allkirjastavad kõik teised metsalepingud ja load.

Kirjeldus

LVD kontrollib, et 1) kõik FMCd oleks allkirjastatud ja ratifitseeritud ning 2) kõikidele teistele metsalitsentsidele on allkirja andnud asjaomased lepinguomanikud ja FDA tegevjuht pärast heakskiidu saamist FDA juhatuselt. LVD peab kontrollima, et eespool toodud nõuded oleks täidetud, konsulteerides selleks FDA kaubandusosakonna või õigusosakonnaga.

Kontrollimisviisid

1.	Dokumentide läbivaatus

2.	Konsultatsioonid FDA õigusosakonnaga ja kaubandusosakonnaga

Üks kord lepinguperioodi alguses

Viited: NFRL (artikli 5 lõige 3); määrus 104-07 (artikkel 62); COCS SOP (5)

3. PÕHIMÕTE:

SOTSIAALSED KOHUSTUSED JA HÜVEDE JAOTAMINE

Lepinguomanik vastab õigusaktides kehtestatud sotsiaalseid kohustusi ja hüvede jaotamist käsitlevatele nõuetele

Näitaja 3.1.

Pärast eelteate saatmist mõjutatud kogukondadele on lepinguomanik pidanud sotsiaalkokkuleppe läbirääkimisi volitatud isikutega, kes esindavad kavandatavast kontsessiooni- või loapiirkonnast 3 km raadiuses asuvaid kõnealuseid mõjutatud kogukondi.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

3.1.1.

Kohtumise protokoll, milles kajastatakse lepinguomaniku ja FDA poolt sotsiaal-majandusliku uuringu käigus varem määratletud mõjutatud kogukondade volitatud esindajate vahel toimunud tegelikke arutelusid ja sõlmitud kokkuleppeid

FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD.

3.1.2.

Mõjutatud kogukondadega läbirääkimise kavatsuse teade meedias avaldamiseks (teadaanne raadios või ajalehes)

FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD.

3.1.3.

Tõendid, et mõjutatud kogukonnad ei ole FDA-le esitanud ühtegi kaebust, väites, et neid on läbirääkimistest kõrvale jäetud või et lepinguomanik ei ole püüdnud läbi rääkida

FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD.

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.3.1)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on tagada, et lepinguomanik täitab kõiki asjaomaseid seadusest tulenevaid ja FDA nõudeid, mis käsitlevad sotsiaalseid kohustusi enne FMC, TSC ja FUP iga-aastase raiesertifikaadi saamist.

Regulatiivkontroll

Nii NFRL kui ka NFRLi alusel jõustatud määrus 105–07 panevad kohustuse FMC, TSC ja suuremate FUPde omanikele pidada seoses ülestöötatava metsaga sotsiaalse kokkuleppe läbirääkimisi mõjutatud kogukondade volitatud esindajatega.

Määruses on määratletud mõjutatud kogukond kui „kogukond, mis on väiksem seadusjärgsest piirkonnast (sealhulgas hõimkonnad, klannid, alevid, linnad, külad ja kõik inimasustused) ja mille huvisid metsaressursilitsentsi alusel tehtavad tööd tõenäoliselt mõjutavad. Käesolevas mõistes võivad huvid olla majanduslikku, keskkondlikku, esteetilist, kultuurilist, vaimset või religioosset laadi või seotud tervise või elatisega”. Praktikas määratleb ja identifitseerib mõjutatud kogukonnad FDA metsakasutuse planeerimise käigus enne lepingute määramist ja sotsiaal-majandusliku uuringu käigus.

Vastavalt määrusele 105–07 on selliste sotsiaalkokkulepete kestus viis (5) aastat FMCde ja FUPde puhul ning kolm (3) aastat TSCde puhul. Sotsiaalkokkuleppe allkirjastamine on FMCde ja TSCde raie-eelne nõue.

Kirjeldus

LVD peab kontrollima nõuete täitmist, konsulteerides ja kontrollides koos FDA kogukondliku metsanduse osakonnaga.

Kontrollimisviisid

1.	Konsultatsioonid FDA kogukondliku metsanduse osakonna ja mõjutatud kogukondadega

2.	Dokumentide läbivaatus

Ühe tsükli kohta (1)

Viited: määrus 105-07 (artiklid 31 ja 32); NFRL, artikli 5 lõike 6 punkti d alapunkt vi

Näitaja 3.2.

Kahepoolsete läbirääkimiste järel on sotsiaalkokkuleppe allkirjastanud lepinguomanik ja KÕIK mõjutatud kogukondade volitatud esindajad ning kokkulepe jõustub enne raietööde algust.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

3.2.1.

Kehtiv sotsiaalkokkulepe, millele on alla kirjutanud lepinguomanik ja kõik mõjutatud kogukonnad oma kogukondliku metsanduse arenduse komitee (CFDC) kaudu.

FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD.

3.2.2.

Sotsiaalkokkulepe, mille kuupäev on varasem lepinguomaniku iga-aastase raiesertifikaadi omast

FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD.

3.2.3.

CFDCde nimekiri, mille on identifitseerinud FDA või mis on FDAs registreeritud

FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD.

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.3.2)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on tagada, et FMC, TSC ja/või FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD, omanik on enne raietööde alustamist allkirjastanud sotsiaalkokkuleppe mõjutatud kogukondadega.

Regulatiivkontroll

Omanik ja/või ettevõte võib sotsiaalkokkuleppe üle läbirääkimisi pidada üksnes selle CFDCga, kes tegutseb mõjutatud kogukondade nimel. CFDC peab esindama kõiki kogukondi, keda lepinguomaniku raietööd mõjutavad. Mõjutatud kogukondi võib esindada rohkem kui üks CFDC. FDA korraldab iga-aastaseid auditeid, et kontrollida, hinnata ja tagada suurema kui 10 000 USD väärtusega FMC, TSC ja FUP tingimuste täitmine.

Määruse 105-07 artikli 31 punkti b alapunktis 1 on sätestatud, et lepinguomanik „tagab, et kuni metsaressursilitsentsi kehtimise lõpuni on raietööde piirkonnas jõus mõjutatud kogukondade hüvanguks sõlmitud sotsiaalkokkulepe”. Artikli 31 punkti b alapunktis 2 on lisaks sätestatud, et lepinguomanik „ei või puid langetada, kui metsaressursilitsentsi kohase raietööde piirkonna mõjutatud kogukondade hüvanguks sõlmitud sotsiaalkokkulepe ei ole jõus”.

Kirjeldus

LVD peab kontrollima eespool toodud nõuete täitmist, konsulteerides ja kontrollides jõustatud sotsiaalkokkulepet koos FDA kogukondliku metsanduse osakonnaga.

Kontrollimisviisid

1.	Konsultatsioonid FDA kogukondliku metsanduse osakonna ja mõjutatud kogukondadega

2.	Dokumentide läbivaatus

3.	Kontrollkäigud

Ühe tsükli kohta

Viited: määrus 105-07 (artikkel 31)

Näitaja 3.3.

Lepingu- või loaomaniku ja mõjutatud kogukondade vahel sõlmitud sotsiaalkokkuleppe tingimused sisaldavad lepinguosaliste käitumist reguleerivat juhendit, vaidluste lahendamise mehhanismi ja lisaks i) lepinguomaniku poolt kogukonnale makstavate rahaliste hüvitiste kirjeldust ja ii) nõuet, et lepingu- või loaomanik maksab need summad kvartaalselt intresse teenivale tinghoiukontole, mida lepingu- või loaomanik käsutab kõikide mõjutatud kogukondade nimel.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

3.3.1.

Käitumisjuhend, mis reguleerib mõjutatud kogukondade ja lepingu- või loaomanike õigusi ja kohustusi

FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD.

3.3.2.

Minimaalse kuupmeetritasu kirjeldus, mida lepingu- või loaomanik peab igas kvartalis maksma mõjutatud kogukondadele (kui on ka teisi, palun täpsustada)

FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD.

3.3.3.

Pangaraamat või muu dokument, mis tõendab, et lepingu- või loaomanik on avanud nõutava intresse teeniva tinghoiukonto mõjutatud kogukondade kasuks

FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD.

3.3.4.

Kehtestatud vaidluste lahendamise mehhanism

FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD.

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.3.3)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on tagada, et kõik seadusest tulenevad nõuded on täidetud ning kõik ettenähtud tingimused ja/või elemendid on lisatud läbiräägitud sotsiaalkokkuleppesse.

Regulatiivkontroll

Kõik ühe või mitme CFDC vahel läbi räägitud sotsiaalkokkulepped peavad muu hulgas sisaldama:

1.	nii mõjutatud kogukonna liikmete kui ka omaniku õiguste ja kohustuste kirjeldust;

2.	nende rahaliste hüvede kirjeldust, mida mõjutatud kogukond saab;

3.	nõuet, et lepingu- või loaomanikul tuleb maksta rahalisi hüvitisi igas kvartalis intresse teenivale tinghoiukontole, mida käsutatakse kogukonna kasuks;

4.	nõuet, et vahendid vabastatakse CDFC kirjaliku taotluse alusel ja tingimusel, et FDA on taotluse heaks kiitnud.

Määruse 105-07 artikli 33 punktis a on sätestatud, et FDA koostab käitumisjuhiste näidised, mis on vabalt kättesaadavad internetis, ning väljastab taotluse korral lepingu- või loaomanikele, CDFCdele ja mõjutatud kogukondadele käitumisjuhendi paber- või elektroonilised koopiad.

Kirjeldus

LVD peab kontrollima eeltoodud nõuete täitmist, konsulteerides ja kontrollides allkirjastatud sotsiaalkokkulepet koos FDA kogukondliku metsanduse osakonnaga.

Kontrollimisviisid

1.	Dokumentide läbivaatus

2.	Kontrollkäigud koos kogukondadega

Ühe tsükli kohta (1)

Viited: NFRL (artikli 5 lõike 3 punkt b ja artikli 5 lõike 6 alapunkt d), määrus 105-07 (artikkel 33)

Näitaja 3.4.

FDA on tõendanud lepinguomaniku ja kogukonna või kogukondade vahel sõlmitud sotsiaalkokkulepet.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

3.4.1.

FDA tõendatud sotsiaalkokkulepe lepinguomaniku ja mõjutatud kogukonna vahel

FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD.

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.3.4)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on tagada ja/või kontrollida, et FDA on tõendanud sotsiaalkokkuleppe.

Regulatiivkontroll

Kõik läbiräägitud sotsiaalkokkulepped tuleb esitada tõendamiseks FDA-le. Dokumendi kättesaamisel vaatab FDA kokkuleppe läbi, et teha kindlaks selle täielikkus, täpsus ja vastavus õigusaktidele. Kui kokkulepe ei vasta asjaomastele kriteeriumidele, peab FDA selle tagasi lükkama ja oma otsust põhjendama. Lepinguomanik võib kõrvaldada puudujäägid ja esitada sotsiaalkokkuleppe uuesti FDA-le läbivaatamiseks. FDA tõendab sotsiaalkokkulepet siis, kui ta leiab, et kokkulepe on täielik, täpne ja vastab asjaomastele õigusaktidele.

Kirjeldus

LVD peab kontrollima eespool toodud nõuete täitmist, konsulteerides ja kontrollides tõendatud sotsiaalkokkuleppe olemasolu ja kehtivust koos FDA kogukondliku metsanduse osakonnaga.

Kontrollimisviisid

1.	Konsultatsioonid FDA kogukondliku metsanduse osakonnaga

2.	Dokumentide läbivaatus

3.	Kontrollkäigud koos valitud kogukondadega

Ühe tsükli kohta

Viited: määrus 105-07 (artikkel 36), COCS SOP (9)

Näitaja 3.5.

Sätestatud tasud, mis lepinguomanikul tuleb sotsiaalkokkuleppe alusel maksta kogukondadele, maksab lepinguomanik i) ettenähtud aja jooksul ja ii) tinghoiukontole, mille lepinguomanik avab sel eesmärgil.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

3.5.1.

Tinghoiukonto kinnitatud kvartaalsed pangaväljavõtted

FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD.

3.5.2.

FDA vastavusauditid

FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD.

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.3.5)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on kontrollida, et kogukonnale makstavad tasud on õigeaegselt tasutud.

Regulatiivkontroll

Sotsiaalkokkulepe sisaldab kokkuleppe täitmise rahalisi tingimusi, mis on kokkulepete põhiolemus. Seetõttu on oluline, et sotsiaalkokkuleppes sätestatud ja kokku lepitud tasude õigeaegset maksmist kontrollitakse. Toimivuse osas võib kontroll hõlmata tinghoiukonto väljavõtteid ja FDA iga-aastaseid auditiaruandeid, millega mõõdetakse lepinguomanike vastavust nõuetele.

Kirjeldus

LVD peab kontrollima, et eespool toodud nõuded on täidetud, ja andma kinnituse. Täiendavate selgituste saamiseks võib konsulteerida FDA kaubandusosakonna või kogukondliku metsanduse osakonnaga.

Kontrollimisviisid

1.	Konsultatsioonid FDA kogukondliku metsanduse osakonnaga

2.	Dokumentide läbivaatus

3.	Kontrollkäigud

Iga saadetise puhul

Viited: määrus 105-07 (artikli 36 lõige 10), määrus 107-07 (artikkel 33)

4. PÕHIMÕTE:

METSAMAJANDUSTOIMINGUD JA RAIETÖÖD

Metsamajandustoimingud ja raietööd vastavad kehtivatele õigusaktidele

Näitaja 4.1.

Lepingu- või loaomanik on täitnud iga-aastase tegevuskava ja vajaduse korral ka metsamajanduskava.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

4.1.1.

Iga-aastane raiesertifikaat

Kõik lepingu- ja loaliigid, välja arvatud põllumajanduslikud kontsessioonid/istandused

4.1.2.

Kinnitatud iga-aastane tegevuskava

Kõik lepingu- ja loaliigid, välja arvatud põllumajanduslikud kontsessioonid/istandused

4.1.3.

Kinnitatud metsamajanduskava

FMC

4.1.4.

Maaomaniku kirjalik luba

PUP

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.4.1)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on tagada, et kõik lepinguomanikud täidavad asjaomaseid seadusest tulenevaid eeltingimusi enne raietööde alustamist.

Regulatiivkontroll

1.	FMC: lepingud antakse metsamaa kasutamiseks, lepingute õigsus on kontrollitud ja need on kooskõlas PPC seaduse nõuetega. FMC on 25-aastane leping ja sellega peavad kaasnema majandamiskava, keskkonnamõju hinnang (EIA), äriplaan, sotsiaalkokkulepped ja iga-aastased tegevuskavad.

2.	TSC: kolmeaastased lepingud antakse kooskõlas riikliku metsamajandamise strateegiaga, lepingute õigsus on kontrollitud ja need vastavad PPC seaduse nõuetele ning nendega kaasneb iga-aastane tegevuskava.

3.	Üksikutel juhtudel võib esineda olukord, kui FUP ületab eeldatava väikese ulatuse nõude ja selle õigsust kontrollitakse ametlikult. Sellistel juhtudel võidakse LVD-lt nõuda, et antaks hinnang raietöödele eelnevatele tingimustele, mis võivad olla lisatud sellistele FUPdele.

4.	PUP: antakse eramaal asuvate metsaressursside äriliseks kasutamiseks, ettevõtja peab olema maaomanik või tal peab olema maaomaniku luba ning FDA väljastatud kehtiv PUP. PUPi omanik ei tohi alustada raietöödega enne, kui on olemas kinnitatud iga-aastane raiesertifikaat ja iga-aastane tegevuskava.

Kirjeldus

LVD peab kontrollima eeltoodud nõuete täitmist, konsulteerides selleks FDA ja EPAga, sealhulgas kogukondliku metsanduse osakonnaga.

Kontrollimisviisid

1.	Konsultatsioon FDA ja EPAga

2.	Dokumentide läbivaatus

3.	Kontrollkäigud

Igal aastal (tegevuskava puhul)

Ühe tsükli kohta (majanduskava puhul)

Viited: NFRL (artikli 4 lõige 5 ning artikli 5 lõiked 3, 4 ja 6), määrus 104-07 (artikkel 62a); EPML (artikkel 23); COCS SOP (9)

Näitaja 4.2.

Lepingu- või loaomanik täidab oma iga-aastase tegevuskava tingimusi ja õigusaktide nõudeid, mis on seotud raietööks lubatud liikide ja mahtudega.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

4.2.1.

Heakskiidetud iga-aastased raielangid

FMC

4.2.2.

Eraldis ja iga-aastane raieplaan

Kõik metsalepingud, välja arvatud FMC

4.2.3.

Raiutud puude andmete kontrollimine (SOP 11)

Kõik lepingu- ja loaliigid, välja arvatud põllumajanduslikud kontsessioonid/istandused

4.2.4.

FDA iga-aastane aruanne vastavusauditi kohta

Kõik lepingu- ja loaliigid, välja arvatud põllumajanduslikud kontsessioonid/istandused

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.4.3)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on tagada, et lepingu- või loaomanik täidab FDA kinnitatud iga-aastaseid raietöödejaotusi ja kohustusi.

Regulatiivkontroll

1.	Kinnitatud iga-aastase raiesertifikaadiga kehtestatakse parameetrid, mille raames ettevõtja peab tegutsema, ning samuti tingimused, mida tuleb täita kindlaksmääratud aastase ajavahemiku jooksul.

FDA-l on kaks tegevuskontrollimehhanismi:

2.1.	pidev tegevuse jälgimine ja

2.2.	FDA korraldatud iga-aastased auditid, et jälgida, hinnata ja tagada FMCde, TSCde, üksikute FUPde ja/või PUPde tingimuste täitmine.

Kirjeldus

LVD kontrollib seda nõuet üksikasjalikult. LVD peab kontrollima, et eespool toodud nõuded oleks täidetud, konsulteerides selleks FDA kaubandusosakonnaga.

Tõendamisviisid

1.	Konsultatsioonid FDA kaubandusosakonnaga

2.	Kontrollkäigud

Igal aastal

Viited: NFRL (artikli 3 lõiked 2 ja 4), COCS SOP (7-11)

5. PÕHIMÕTE:

KESKKONNAKOHUSTUSED

Lepinguomanik ja puidutöötleja on täitnud kõik õigusaktides nõutud keskkonnakohustused

Näitaja 5.1.

Lepingu- või loaomanik ja puidutöötleja on koostanud keskkonnamõju hinnangu, mille EPA on heaks kiitnud.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

5.1.1.

Keskkonnamõju hindamise aruanne, mille on koostanud lepinguomanik või puidutöötleja või mille koostamise nad on tellinud

Kõik lepingu- või loaliigid

5.1.2.

Lepinguomanikule või puidutöötlejale EPA poolt enne raietööde algust väljastatud keskkonnamõjulitsents

Kõik lepingu- või loaliigid

5.1.3.

Lepinguomanikule või puidutöötlejale EPA poolt väljastatud keskkonnamõjuluba, milles kehtestatakse keskkonnamõjulitsentsi (tõendaja 5.1.2) tingimus(ed) selle/nende olemasolul

Kõik lepingu- või loaliigid

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.5.1)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on kontrollida, et seoses EIA kohaldamise protsessiga on täidetud asjaomased nõuded.

Regulatiivkontroll

Keskkonnamõju hindamise (EIA) litsentsi nõutakse 2002. aasta keskkonnakaitse ja -majandamise seaduses (EPML) nende tegevuste puhul, mis on loetletud ja/või kindlaks määratud seaduse 1. lisas. Keskkonnamõju hindamine tuleb teha järgmiste metsandustoimingute puhul: 1) raietööd ja/või puidutöötlemine, 2) metsaistandustööd. Lisaks keskkonnamõjulitsentsile väljastab EPA keskkonnamõjuloa, kus kehtestatakse litsentsiga kaasnevad tingimused, mida keskkonnalitsentsi omanik peab täitma.

Enne litsentsi väljastamist esitab FDA vajalikud seisukohad ja teeb kaastööd EPA hinnangu koostamisel.

Kirjeldus

LVD peab kinnitama koos FDA ja EPAga, et lepingu- või loaomanikul on lisaks keskkonnamõjulitsentsile ka keskkonnamõjuluba, milles kehtestatakse täpselt tingimused, mida keskkonnamõjulitsentsi omanik peab täitma.

Kontrollimisviisid

1.	Konsultatsioon EPA ja FDAga

2.	Dokumentide läbivaatus

Üks kord keskkonnamõjulitsentsi ja -loa kehtivuse jooksul

Viited: EPML (artikli 6 lõiked 21–23); määrus 105-107, COCS SOP (9)

Näitaja 5.2.

Lepingu- või loaomanik või puidutöötleja võtab oma keskkonnamõju hinnangus kindlaks tehtud leevendusmeetmed vastavalt keskkonnamõjuloas esitatule.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

5.2.1.

EPA keskkonnaseire aruanded

Kõik lepingu- või loaliigid

5.2.2.

FDA keskkonnamõju hindamise inspekteerimisaruanne

Kõik lepingu- või loaliigid

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.5.2)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on tagada, et lepingu- või loaomanik kohaldab EPA poolt kindlaks määratud ja kehtestatud tingimusi ja/või leevendusmeetmeid ning et ei esineks keskkonnavastaseid rikkumisi, mis on vastuolus keskkonnamõjuloaga.

Regulatiivkontroll

Enne raietööde algust tuleb lepingu- või loaomanikule väljastada dokument otsusega ja/või keskkonnavolitusega. EPA ja FDA kontrollivad tingimuste ja/või korrapäraste ja/või etteteatamata auditite käigus kindlaks tehtud leevendusmeemete täitmist. Keskkonnamõjulitsentsi omanikul on kohustus esitada EPA-le teade, kui projektis või toimingutes toimub oluline muutus, mis võib avaldada mõju keskkonnale. EPA võib nõuete täitmata jätmise korral võtta täitemeetmeid.

Kirjeldus

LVD peab koos FDA keskkonnamõju hindamise üksuse ja EPA seireosakonnaga ning samuti välibaaside ja inspekteerimisosakonnaga konsulteerima ning kontrollima, et lepinguomanik täidab keskkonnamõjuloa tingimusi.

Kontrollimisviisid

1.	Konsultatsioon EPA ja FDAga

2.	Dokumentide läbivaatus

3.	Kontrollkäigud

Igal aastal

Viited: EPML (artiklid 24–27), EPAA

Näitaja 5.3.

Lepingu- või loaomanik või puidutöötleja käsutab seadmeid, kütust, puidujäätmeid ja muid tema tegevusest tulenevaid jäätmeid õiguspäraselt ja keskkonnasõbralikult.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

5.3.1.

EPA inspekteerimisaruanne

Kõik lepingu- või loaliigid

5.3.2.

FDA iga-aastane aruanne vastavusauditi kohta

Kõik lepingu- või loaliigid

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.5.3)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on tagada, et kõik jäätmed kõrvaldatakse keskkonnasõbralikult.

Regulatiivkontroll

1.	Enne toimingute algust väljastati lepingu- või loaomanikule tõendid otsuse tegemise ja/või heakskiidetud keskkonnamõjulitsentsi kohta.

2.	EPA jälgib tingimuste ja/või leevendusmeemete täitmist.

3.	EPA teeb korrapäraseid ja/või perioodilisi auditeid nende projektide puhul, millel võib olla negatiivne mõju.

4.	EPA võib nõuete täitmata jätmise korral võtta täitemeetmeid.

Kirjeldus

LVD peab konsulteerima ja kontrollima koos FDA kaubandusosakonnaga ja õiguskaitseüksusega. Lisaks tuleb konsulteerida EPA seireosakonnaga ning ka EPA välibaaside ja inspekteerimisosakonnaga.

Täiendavat teavet võib küsida otse lepingu- või loaomanikult ja puidutöötlejalt.

Kontrollimisviisid

1.	Konsultatsioon EPAga

2.	Dokumentide läbivaatus

3.	Kontrollkäigud

Igal aastal

Viited: EPML (artiklid 24–27), EPAA

Näitaja 5.4.

Lepinguomanik on seadnud raietööde ja veekogude vahele puhvri ning on spetsiaalselt jätnud langetamata puud, mis võivad ohustada veekogu voolu või stabiilsust.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

5.4.1.

EPA inspekteerimisaruanne

Kõik lepingu- või loaliigid

5.4.2.

FDA iga-aastane aruanne vastavusauditi kohta

Kõik lepingu- või loaliigid

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.5.4)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on tagada, et loaomanik täidab veemajandamise ja veevarude saastamise vältimise asjaomaseid nõudeid.

Regulatiivkontroll

Eesmärk on tagada üldine vastavus seoses veevarude majandamisega. Seoses sellega keelatakse raietööde eeskirjas (2007) raietööd kaitsealadel ja vooluveekogudel. Eeskirjades nõutakse, et raietööde piirkonna ja vooluveekogude vahel tuleb rajada puhvervöönd.

Vastavuse mõõtmisel peavad nii EPA kui ka FDA tegema korralisi inspekteerimisi ja vastavusauditeid, mille vaatab läbi LVD, et teha kindlaks lepingu- või loaomaniku vastavus nõuetele.

Kirjeldus

LVD peab konsulteerima ja kontrollima koos FDA kaubandusosakonnaga ja õiguskaitseüksusega. Lisaks tuleb konsulteerida EPA seireosakonnaga ning ka välibaaside ja inspekteerimisosakonnaga. Täiendavat teavet võib küsida otse lepinguomanikult ja/või puidutöötlejalt.

Kontrollimisviisid

1.	Konsultatsioon FDA ja EPAga

2.	Dokumentide läbivaatus

3.	Kontrollkäigud

Igal aastal

Viited: EPML (IV ja V osa), raietööde eeskiri (artikli 3 lõiked 1 ja 2; artikkel 4 jt)

Näitaja 5.5.

Lepingu- või loaomanik on kehtestanud menetlused, et i) tagada vastavus eluslooduse kaitse eeskirjadega ja ii) vältida eriti ohustatud ja ohustatud taime- ja loomaliikide kogumist või nendega kauplemist.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

5.5.1.

EPA inspekteerimisaruanne

Kõik lepingu- või loaliigid

5.5.2.

FDA iga-aastane aruanne vastavusauditi kohta

Kõik lepingu- või loaliigid

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.5.5)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on tagada, et lepingu- või loaomanik täidab NFRLi artikli 9 lõike 11 punkti v sätteid, milles nõutakse „jahipidamise ja elusloodusega kauplemise sertifikaate ja litsentse”, ja artikli 9 lõike 12 punkti i sätteid, millega keelatakse eriti ohustatud liikide jahtimine, püüdmine ja nendega kauplemine.

Regulatiivkontroll

Eesmärk on tagada vastavus NFRLi artikli 9 lõike 11 nõuetele, mis on seotud eluslooduse säilitamise, majandamise ja selle kasutamise kontrollimisega, ja ka artikli 9 lõikes 12 sisalduvale keelule, mille kohaselt ükski inimene ei tohi püüda ega koguda ühtegi liiki, mis FDA määratluse kohaselt on ohustatud või eriti ohustatud, ega nendega kaubelda.

Vastavuse mõõtmisel peavad nii EPA kui ka FDA tegema korralisi inspekteerimisi ja vastavusauditeid eesmärgiga kontrollida, et kehtestatud on nõuetekohased protseduurid ja et ei esine tõendeid ebaseadusliku kogumise ja kauplemise kohta.

Kirjeldus

LVD peab konsulteerima ja kontrollima koos FDA kaubandusosakonnaga ja õiguskaitseüksusega. Lisaks tuleb konsulteerida EPA seireosakonnaga ning ka EPA välibaaside ja inspekteerimisosakonnaga.

Kontrollimisviisid

1.	Konsultatsioon EPA ja FDAga

2.	Dokumentide läbivaatus

3.	Kontrollkäigud

Igal aastal

Viited: NFRL (artikli 9 lõiked 11 ja 12); EPML (IV ja V osa), raietööde eeskiri (artikli 3 lõiked 1 ja 2 jt)

6. PÕHIMÕTE:

PUIDU TRANSPORT JA SELLE JÄLGITAVUS

Lepingu- või loaomanik või puidutöötleja täitab kõiki seadusega ette nähtud kohustusi puidu ja/või puittoodete transportimisel ja nende jälgitavuse tagamisel

Näitaja 6.1.

Palkide, puidu ja teiste puittoodete transportimisel on olemas saatekiri, millele on märgitud järelevalveahela numbrid/viited ja sihtkoht.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

6.1.1.

Täidetud saatekiri, millel on märgitud raiekoht, järelevalveahela ID-numbrid, palkide laadimise kuupäev ja koht ning sihtkoht.

Kõik lepingu- või loaliigid

6.1.2.

Imporditavaid palke või puittooteid hõlmav täidetud saatekiri, millel on märgitud raietööde riik, järelevalveahela ID-numbrid, palkide laadimise kuupäev ja koht ning sihtkoht.

Imporditud puidu luba

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.6.1)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on tagada, et lepinguomanik või töötleja täidab palkide, puidu ja puittoodete transporti käsitlevaid asjaomaseid seadusest tulenevaid nõudeid.

Regulatiivkontroll

Palkide, puidu ja puittoodete transportimisel kas töötlusrajatisse või sadamasse tuleb täita saatekiri, mis peab saadetisega kaasas olema. Veoettevõtjatel peab olema FDA väljastatud kehtiv veoettevõtja registreerimistunnistus. VPLi rakendamise esimese kahe aasta jooksul töötatakse välja üksikasjalikud menetlused, et juhendada imporditud puidu lisamist COCSi.

Kirjeldus

LVD peab kinnitama, et puittoodete transpordiga seotud nõuded on täidetud ja et kontroll järelevalveahela teabesüsteemis (COCIS) on tehtud (võrreldes omavahel saatekirju ja vöötkoode).

Kontrollimisviisid

1.	Kinnitus COCISest

2.	Kontrollkäigud

Iga saadetise või laadungi puhul

Viited: COCS SOP (13–17, 19 ja 20)

Näitaja 6.2.

Kõik palgid on nõuetekohaselt märgistatud ning sisestatud järelevalveahela süsteemi kooskõlas FDA standardse töökorraga.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

6.2.1.

Palgi andmevorm (SOP 13)

Kõik lepingu- või loaliigid

6.2.2.

Palgi andmete kontrollivorm (SOP 14)

Kõik lepingu- või loaliigid

6.2.3.

Saatekiri palkide ja puittoodete transportimiseks (SOP 16)

Kõik lepingu- või loaliigid

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.6.2)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on kontrollida, et lepingu- või loaomanik täidab asjaomaseid COCSi nõudeid ja et andmed kõikide palkide kohta on sisestatud COCSi.

Regulatiivkontroll

COCSi osana ja kooskõlas kümne peamise määrusega on välja töötatud standardne töökord ja tegevuskontrollidokumendid, mida kontrollitakse COCSis/FDAs.

Kirjeldus

LVD kontrollib, et lepingu- või loaomanik on täitnud COCSi nõuded, konsulteerides selleks FDAga ja vaadates läbi palgiandmed COCISes.

Kontrollimisviisid

1.	Konsultatsioonid FDA kaubandusosakonnaga

2.	Kinnitus COCISes.

Iga saadetise või laadungi puhul

Viited: COCS SOP (13–17, 19 ja 20)

Näitaja 6.3.

Kõik palgid, kogu puit ja kõik puittooted, mille raietöid lepingu- või loaomanik teeb või mida ta transpordib, pärinevad lepingu- või loaomaniku kontsessioonipiirkonnast.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

6.3.1.

Palgi andmevorm (SOP 13)

Kõik lepingu- või loaliigid

6.3.2.

Standardvorm 14 (järkamise, korrastamise ja kasvava metsa eest arve esitamise kontrollimine)

Kõik lepingu- või loaliigid

6.3.3.

FDA iga-aastane aruanne vastavusauditi kohta

Kõik lepingu- või loaliigid

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.6.3)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on kontrollida, et kõik lepingu- või loaomanikud töötavad üles ja transpordivad puitu või puittooteid oma heakskiidetud lepingu-/litsentsipiirkonnast.

Regulatiivkontroll

FDA kümnes peamises määruses nõutakse, et kogu puit või kõik puittooted saadakse litsentsitud metsaalalt ja täites nimetatud litsentsi tingimusi.

Kirjeldus

LVD kontrollib seda nõuet, otsides kinnitust asjaomaseid standardvorme ja FDA vastavusauditi aruannet läbi vaadates.

Kontrollimisviisid

1.	Konsultatsioonid FDA kaubandusosakonnaga

2.	Kontrollkäigud

Iga saadetise või laadungi puhul

Viited: COCS SOP (13–15)

Näitaja 6.4.

Kõik Libeeriasse imporditud (kuid mitte läbiveetavad) palgid, kogu puit või puittooted vastavad ülestöötamisriigis kohaldatavatele õigusaktidele ja määrustele.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

6.4.1.

Tõend õigusliku vastavuse kohta ülestöötamisriigi õigusaktidele

Imporditud puidu luba

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.6.4)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on kontrollida, et Libeeriasse imporditavad palgid ja puittooted on pärit õiguspärastest allikatest ja neile on samuti tehtud tollivormistus kooskõlas Libeeria õigusaktidega.

Regulatiivkontroll

Peamise Libeeria õigusaktides sisalduva nõude kohaselt peab kogu ülestöötatud või riiki imporditud puit olema pärit õiguspärasest allikast. Puidu õiguspärasust saab ülestöötamisriigis kontrollida sertifikaadi abil, mis on väljastatud jätkusuutliku metsamajandamise sertifitseerimissüsteemide või õiguspärasuse kontrolli süsteemide alusel, millele Libeeria valitsus on andnud hinnangu ja mille on heaks kiitnud asjaomaste valitsustega konsulteerides. Libeeria õiguspärasuse tagamise süsteemis peetakse õiguspäraseks imporditud puitu, mida on kontrollitud VPLiga hõlmatud teise riigi õiguspärasuse tagamise süsteemis, millel on kehtiv FLEGT-litsentsimissüsteem.

Kirjeldus

LVD peab kontrollima, et Libeeriasse imporditud puit on õiguspärane vastavalt ülestöötamisriigi õigusaktidele. Seoses sellega tuleb kontrollimise käigus läbi vaadata dokument, mis tõendab puidu õiguspärasust ülestöötamisriigis.

Kontrollimisviisid

1.	Konsultatsioonid COCSi ja FDA kaubandusosakonnaga

2.	Dokumentide läbivaatus

Iga imporditud saadetise puhul

Viited: määrus 108-07 (artikli 44 punkt d)

Näitaja 6.5.

Kõik läbiveetavad palgid või puittooted on i) füüsiliselt eraldatud kodumaisest või imporditud puidust ja ii) neid kontrollitakse tollis Libeerias viibimise jooksul alati.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

6.5.1.

Tollidokumendid ülestöötamisriigist

Läbiveetav puit

6.5.2.

Täidetud saatekiri, millele on märgitud ülestöötamisriik ja ekspordiriik

Läbiveetav puit

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.6.5)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on kontrollida, et läbi Libeeria veetavad palgid ja puit ei ole integreeritud järelevalveahela süsteemi või segatud Libeerias ülestöötatud või imporditud puiduga.

Regulatiivkontroll

Kõige tähtsam regulatiivnõue, mis on samuti õiguspärasuse tagamise süsteemi nurgakivi, seisneb selles, et läbiveetav puit ei ole integreeritud COCSi ja et ekspordikohas ei väljastata sellele Libeeria FLEGT-litsentsi. Saatekirjas, tollidokumentides ja teistes transpordidokumentides tuleb selgelt märkida ülestöötamisriik.

Kirjeldus

LVD peab kontrollima, et läbiveetavad puittooted on või olid kogu aeg imporditud ja kodumaistest palkidest ja puittoodetest füüsiliselt eraldatud ning tollibüroo kontrolli all.

Kontrollimisviisid

1.	Konsultatsioonid MOFiga, tollibürooga

Iga transpordiühiku puhul

Viited: määrus 108-07 (artikli 44 punktid a–c)

Näitaja 6.6.

FDA täidab mahajäetud palkide leidmisel õigusnõudeid, mis käsitlevad i) konfiskeerimist ja/või ii) oksjonil müümist.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

6.6.1.

FDA konfiskeerimisavaldus pädevale kohtule ja kohtumäärus konfiskeerimise lubamiseks

FMC, TSC ja FUP

6.6.2.

FDA oksjoni korraldamise avaldus pädevale kohtule ja kohtumäärus oksjoni korraldamiseks

FMC, TSC ja FUP

6.6.3.

Oksjonisertifikaat

FMC, TSC ja FUP

6.6.4.

Kiri või kinnitus võitnud pakkuja kohta

FMC, TSC ja FUP

6.6.5.

Mahajäetud palkide registreerimine (SOP 37)

FMC, TSC ja FUP

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.6.6)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on kontrollida, et kõik leitud mahajäetud palgid ja puittooted konfiskeeritakse ning müüakse oksjonil, järgides õigusaktides kehtestatud korda. Mahajäetud palkide õiguspärane konfiskeerimine ja oksjonil müümine taastab nende õiguspärasuse.

Regulatiivkontroll

Mahajäetud palkide leidmisel esitab FDA kohtule avalduse seal maakonnas, kus palgid leiti, et saada luba palkide konfiskeerimiseks ja oksjonil müümiseks. Kui kohus nõustub, et avalduse rahuldamiseks on olemas piisavad õiguslikud põhjused, annab ta loa konfiskeerimiseks ja sellele järgnevaks oksjoniks, mis korraldatakse kohtu järelevalve all.

Kirjeldus

LVD peab kontrollima, et eespool toodud nõuded oleks täidetud, ning peab konsultatsioone ja kontrollib asjaomaseid dokumente koos FDA kaubandusosakonnaga.

Kontrollimisviisid

1.	Konsultatsioonid FDA kaubandusosakonnaga

2.	Dokumentide läbivaatus

Iga kord, kui mahajäetud palgid sisestatakse COCSi

Viited: määrus 108-07 (artikli 51 punktid d ja e)

7. PÕHIMÕTE:

VÄÄRINDAMINE JA PUIDU TÖÖTLEMINE

Puidutöötlejad täidavad kõiki asjaomaseid Libeeria õigusnorme

Näitaja 7.1.

Puidutöötleja on taotlenud ja saanud nõutava saeveskiloa (kas A-, B- või C-klassi operaatori luba) pärast nõutavate tasude maksmist ja enne oma tegevuse alustamist.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

7.1.1.

Töötleja taotlus saeveskiloa saamiseks

Saeveskiluba

7.1.2

Saeveskiloale eelneva esmase iga-aastase saeveski registreerimistasu maksmine

Saeveskiluba

7.1.3.

EPA poolt heaks kiidetud keskkonnakava

Saeveskiluba

7.1.4.

Ettevõtjale FDA poolt väljastatud saeveskiluba

Saeveskiluba

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.7.1)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on kontrollida, et puidutöötleja on saanud nõutava loa enne tegevuse alustamist.

Regulatiivkontroll

Puidutöötlejad peavad taotlema saeveskiluba enne tegevuse alustamist. Loataotlused esitatakse FDA-le ja kui nõuded on täidetud, väljastab FDA asjaomased load (A-, B- või C-klass). Lisaks peab EPA heaks kiitma saeveskitoimingute keskkonnakava.

Kirjeldus

LVD peab kontrollima, et kõikidel puidutöötlejatel on saeveskiluba. Kontrollimine toimub FDA kaubandusosakonnaga konsulteerides.

Kontrollimisviisid

1.	Konsultatsioonid FDA kaubandusosakonnaga

2.	Dokumentide läbivaatus

3.	Kontrollkäigud

Igal aastal

Viited: määrus 107-07 (artikkel 46); COCS SOP (26)

Näitaja 7.2.

Kõikide Libeerias üles töötatud ja kolmandatest riikidest töötlemiseks imporditud palkidega on kaasas nende järelevalveahela ID-numbrid.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

7.2.1.

Aruanne vöötkoodi väljastamise kohta (SOP 7)

Kõik lepingu- ja loaliigid, sealhulgas imporditud palkide ja puittoodete omad.

7.2.2.

Transporditavate palkide ja puittoodete kontrollimine (SOP 17)

Kõik lepingu- ja loaliigid, sealhulgas imporditud palkide ja puittoodete omad.

7.2.3.

Saematerjali registreerimise aruanne (SOP 15)

Kõik lepingu- ja loaliigid, sealhulgas imporditud palkide ja puittoodete omad.

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.7.2)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on kontrollida, et kõik töötlusrajatistesse viidavad palgid on korrektselt dokumenteeritud ja nende õiguslik päritolu on tõendatud.

Regulatiivkontroll

Libeeria õigusaktide kõige tähtsam nõue seisneb selles, et töötlusrajatistes on kasutusel tõhusad kontrollisüsteemid ja töödeldakse üksnes õiguspäraselt üles töötatud palke, mis on COCSis.

Kirjeldus

LVD peab kontrollima, et kõik töötlusrajatistesse viidavad palgid on sisestatud COCSi. Täiendavate selgituste saamiseks võib konsulteerida FDA kaubandusosakonnaga.

Kontrollimisviisid

1.	Konsultatsioonid FDA kaubandusosakonna ja COCSiga

2.	Kinnitus COCISes

3.	Kontrollkäigud

Iga saadetise või laadungi puhul

Viited: COCS SOP (15, 19 ja 20)

Näitaja 7.3.

Puidutöötlejal on saeveski- või töötlustoiminguid hõlmav puittoodete registreerimise süsteem, et tagada toodete jälgitavus.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

7.3.1.

Raietööde kontrolli aruanne

Saeveskiluba

7.3.2.

Tootmisaruanne

Saeveskiluba

7.3.3.

Saeveski sisendivorm ja väljundivorm (SOP 31 ja 32)

Saeveskiluba

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.7.3)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on tagada, et jälgitavus tagatakse kogu töötlemise jooksul, millega kontrollitakse, et töötlemisrajatisest pärinevaid puittooteid on võimalik võrrelda allikaga, mille õiguspärast päritolu on võimalik kontrollida.

Regulatiivkontroll

FDA nõuab piisavate meetmete kehtestamist, et tagada toodete nõuetekohane sisestamine COCSi ja et neid oleks võimalik jälgida terves tootmisahelas.

Kirjeldus

LVD peab kontrollima eespool toodud nõuete täitmist, kinnitades, et töötlemisrajatises on olemas toimiv COCS. Täiendavate selgituste saamiseks võib konsulteerida FDA kaubandusosakonnaga.

Kontrollimisviisid

1.	Kontrollkäigud

2.	Konsultatsioonid FDA kaubandusosakonnaga

Iga saadetise ja laadungi puhul

Viited: NFRL (artikli 13 lõige 5); COCS SOP (15)

8. PÕHIMÕTE:

TÖÖTAJATE ÕIGUSED, TERVISHOID JA OHUTUS NING HOOLEKANNE

Lepingu- või loaomanik või puidutöötleja täidab oma kohustusi, mis tulenevad tööseadusest ja puidutööstuse kollektiivlepingutest

Näitaja 8.1.

Libeeria tööseadust järgides eelistavad lepingu- või loaomanikud ja puidutöötlejad oskus- ja lihttööliste palkamisel Libeeria kodanikke.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

8.1.1.

Esitatakse tööhõivearuanded või kvartaliaruanded, et tõendada kohalikku tööhõivet ja Libeeria tööliste eelistamist

Kõik lepingu- või loaliigid

8.1.2

Kvartaliaruande esitab lepinguomanik või puidutöötleja tööministeeriumile

Kõik lepingu- või loaliigid

8.1.3.

Tööhõivearuanded, sealhulgas töötajate nimekiri koos nende kodakondsusega

Kõik lepingu- või loaliigid

8.1.4.

Lepinguomanikule või puidutöötlejale tööministri poolt väljastatud vastavuskinnitus

Kõik lepingu- või loaliigid

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.8.1)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on kontrollida, et lepinguomaniku ja/või puidutöötleja palgatud isikud on tööle võetud õigusaktide nõudeid järgides.

Regulatiivkontroll

Tööhõive kõik aspektid on reguleeritud Libeeria tööseadusega (LLL). Selles õigusaktis nõutakse, et kõikides tööhõiveotsustes eelistatakse üksnes Libeeria kodanikke ja et isikut, kes ei ole Libeeria kodanik, võib palgata vaid siis, kui tõendatakse, et ükski Libeeria kodanik ei ole pädev ja vaba täitma erioskusi nõudvat ametikohta. Tööhõiveagendid ja/või -inspektorid jälgivad töötajate palkamist, töötingimusi jne käsitlevate õigusaktide rakendamist ja hindavad nendele vastavust.

Kirjeldus

Selle näitaja eesmärk ei ole hinnata tööhõive eri aspekte (neid käsitletakse mujal), vaid kontrollida üldist vastavust seadusele, milles käsitletakse libeerlaste eelistamist töölevõtmisel. LVD peab teostama ristkontrolli ja/või vastavust kontrollima koos MOL tööhõiveteenistusega ja samuti tööhõiveinspektsiooni teenistusega.

Kontrollimisviisid

1.	Konsultatsioon MOLiga

2.	Dokumentide läbivaatus

Iga saadetise puhul

Viited: LLL (artiklid 54–60, artikkel 75, artikkel 1503), raietööde eeskiri (artikli 12 lõige 2)

Näitaja 8.2.

Lepingu- või loaomanik või puidutöötleja maksab kõikidele oma töölistele vähemalt seadusega kehtestatud miinimumpalka.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

8.2.1.

Avaldatud miinimumpalk

Kõik lepingu- või loaliigid

8.2.2.

Palgaarvestus

Kõik lepingu- või loaliigid

8.2.3.

Iga-aastased inspekteerimisaruanded ja/või vastavustunnistus

Kõik lepingu- või loaliigid

8.2.4.

Töötajate palgatõendid

Kõik lepingu- või loa liigid

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.8.2)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on kontrollida, kas töötajad saavad õiglast palka, nagu on sätestatud õigusaktides.

Regulatiivkontroll

Kõikidel töötajatel on õigus saada piisavat palka, mis ei tohi olla väiksem ettenähtud miinimumpalgast. Lisaks sellele tööandjatele pandud kohustusele kontrollivad tööhõiveinspektorid ka vastavust. Töötajad peaksid olema teadlikud sellest nõudest. Miinimumpalga nõukogu kehtestab aeg-ajalt miinimumpalga ja edastab selle teabe nõuetekohaselt üksusele.

Kirjeldus

LVD peab koostöös MOLi tööhõiveinspektsiooni divisjoniga kontrollima üle ja/või kontrollima, et makstakse õiglast palka.

Kontrollimisviisid

1.	Konsultatsioon MOLiga

2.	Dokumentide läbivaatus

Iga saadetise puhul

Viited: LLL (artiklid 500–513), raietööde eeskiri (artikli 12 lõige 2)

Näitaja 8.3.

Lepingu- või loaomanik või puidutöötleja vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele, mis käsitlevad maksimaalset tööaega, puhkust ja puhkeperioode.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

8.3.1.

Tööajagraafik

Kõik lepingu- või loaliigid

8.3.2.

Puhkuseplaan

Kõik lepingu- või loaliigid

8.3.3.

Ületundide eest tasumine

Kõik lepingu- või loaliigid

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.8.3)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on kontrollida, kas töötajate töötunnid vastavad LLL sätetele.

Regulatiivkontroll

Seadusega on sätestatud maksimaalne tööaeg päevas (8 tundi) või nädalas (48 tundi). Teatav varieerumine esineb seoses konkreetsete tegevustega ja samuti hooajatööga. Lisaks ettenähtud maksimaalsele tööajale sätestatakse LLLis maksimaalse tööaja ületamise eest tasu, mis on 50 % kõrgem tavamäärast. LLLis on pärast viietunnist tööaega ette nähtud ka ühetunnine puhkeperiood, mis arvestatakse tööaja sisse. Lisaks nähakse ette konkreetsed puhkusenõuded.

Kirjeldus

LVD peab üle kontrollima ja/või kontrollima, et ettenähtud tööajast peetakse kinni, tehes selleks koostööd MOLi tööhõiveinspektsiooni teenistusega.

Kontrollimisviisid

1.	Konsultatsioon MOLiga

2.	Dokumentide läbivaatus

3.	Kontrollkäigud

Igal aastal

Viited: LLL (artiklid 700–706, artikkel 906)

Näitaja 8.4.

Lepingu- või loaomanik või puidutöötleja ei ole tööle võtnud alla 16-aastast isikut ega kasutanud sunniviisilist tööd.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

8.4.1.

Tööministeeriumile esitatavad kvartaliaruanded

Kõik lepingu- või loaliigid

8.4.2.

Tööministeeriumi inspekteerimisaruanne

Kõik lepingu- või loaliigid

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.8.4)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on kontrollida, kas töötajate miinimumvanuse nõuet (ja sunniviisilise töö keeldu) täidetakse.

Regulatiivkontroll

Tööseaduse artiklis 74 on sätestatud, et see „on ebaseaduslik, kui mis tahes isik võtab tööle alla 16-aastase lapse töötamiseks kellaaegadel, mil ta peab koolis käima”. Libeeria konstitutsioon ja LLL keelavad sunniviisilise töö.

Kirjeldus

LVD peab üle kontrollima ja/või kontrollima, et peetakse kinni miinimumvanusest, tehes selleks koostööd MOLi tööhõiveinspektsiooni teenistusega.

Kontrollimisviisid

1.	Konsultatsioon tööministeeriumiga

2.	Dokumentide läbivaatus

3.	Kontrollkäigud

Igal aastal

Viited: LLL (artikkel 74)

Näitaja 8.5.

Lepingu- või loaomanik või puidutöötleja maksab oma (tööandja) osa töötaja pensioni- ja sotsiaalkindlustusfondi, mis on kehtestatud Libeeria seadustega.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

8.5.1.

Tööministeeriumile esitatav kvartaliaruanne

Kõik lepingu- või loaliigid

8.5.2.

Tööministeeriumi inspekteerimisaruanded

Kõik lepingu- või loaliigid

8.5.3.

Riikliku sotsiaalkindlustuse ja hoolekandekorporatsiooni (NSSWC) tunnistus

Kõik lepingu- või loaliigid

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.8.5)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on kontrollida, kas tööandjad täidavad vanaduspensioni ja sotsiaalkindlustuspensioniga seotud kohustusi.

Regulatiivkontroll

LLL ja riikliku sotsiaalkindlustuse seaduses (NSSL) kehtestatakse tööandjale kohustus anda oma osa kahte skeemi, mille asutas töötajate kaitsmise eesmärgil Libeeria riiklik sotsiaalkindlustuse ja hoolekandekorporatsioon, kes neid skeeme ka haldab. Esimene skeem on vanaduspensioniskeem ning teine on kindlustusskeem. Iga tööandja, kellel on viis või rohkem töötajat, peab nendes skeemides osalema; sotsiaalkindlustusskeemiga tagatakse maksed pensionile läinud töötajatele ja kindlustusskeem tegeleb tööõnnetustega.

Kirjeldus

LVD peab üle kontrollima ja/või kontrollima, et esineb vastavus eespool toodud näitajatega, konsulteerides selleks MOLi tööhõiveinspektsiooni teenistusega ja samuti NSSWCga.

Kontrollimisviisid

1.	Konsultatsioon MOLi ja NSSWCga

2.	Dokumentide läbivaatus

Igal aastal

Viited: LLL (artiklid 2500-2501), NSSL (artikli 89 lõige 9)

Näitaja 8.6.

Lepingu- või loaomanik või puidutöötleja järgib seadusest tulenevaid majutamis- ja sanitaarnõudeid ning samuti tööhügieeni- ja töötajate üldise ohutuse nõudeid vastavalt raietööde eeskirjale ja FDA välja antud juhistele.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

8.6.1.

FDA aruanne vastavusauditi kohta

Kõik lepingu- või loaliigid

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.8.6)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on tagada, et FLEGT-litsentsi taotlev lepinguomanik või ettevõte täidab asjaomaseid seadusest tulenevaid ja FDA kehtestatud nõudeid seoses töötajate tervise ja ohutusega.

Regulatiivkontroll

Raietööde eeskirja (2007) töötas välja FDA, et muu hulgas reguleerida tööhügieeni ja töötajate ohutust. Eeskirjas on välja toodud tegevusnõuded. FDA korraldab iga-aastaseid auditeid, et kontrollida, hinnata ja tagada eri metsalepingute ja -lubade tingimuste täitmine.

Kirjeldus

LVD peab kontrollima, et lepinguomanik hoolitseb nõuetekohaselt töötajate tervise, sanitaarolukorra ja varjualuse tagamise eest. Seda tehakse konsulteerides FDAga ja vaadates läbi FDA õiguskaitseüksuse esitatud vastavusauditi aruanded.

Kontrollimisviisid

1.	Konsultatsioon FDAga

2.	Dokumentide läbivaatus

Igal aastal

Viited: raietööde eeskiri (3.0 ja 4.0)

9. PÕHIMÕTE:

MAKSUD, TASUD JA MUUD MAKSED

Lepinguomanik või puidutöötleja täidab õigeaegselt kõiki maksukohustusi, sealhulgas maksude ja tasude maksmine

Näitaja 9.1.

Lepingu- või loaomanik või puidutöötleja on enne lepingu allkirjastamist või saeveskiloa väljastamist/uuendamist tasunud kõik maksuvõlad

Tõendaja

Lepingu või loa liik

9.1.1.

Rahandusministri maksutõend, mis tõendab, et kõik maksuvõlad on tasutud lepingu allkirjastamise või saeveski- või puidutöötlusloa väljastamise/uuendamise ajaks

Kõik lepingu- või loaliigid

9.1.2.

FDA volitatud esindaja aruanne

Kõik lepingu- ja loaliigid, välja arvatud põllumajanduslikud kontsessioonid/istandused

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.9.1)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on kontrollida, et lepinguomanik või puidutöötleja on enne lepingu allkirjastamist tasunud kõik maksuvõlad.

Regulatiivkontroll

Seaduses nõutakse, et pakkuja või lepinguomanik on enne tegevuse alustamist täitnud kõik maksukohustused.

Kirjeldus

LVD peab kontrollima, et eespool toodud nõuded oleks täidetud, ning peab konsultatsioone FDA kaubandusosakonna ja rahandusosakonnaga ning kontrollib kehtivat maksutõendit.

Kontrollimisviisid

1.	Konsultatsioon FDA kaubandusosakonnaga ja rahandusosakonnaga

2.	Dokumentide läbivaatus

Üks kord lepingu- või loaliigi kehtivuse jooksul

Viited: määrus 107-07

Näitaja 9.2.

Lepingu- või loaomanik või puidutöötleja on tasunud esmase iga-aastase piirkonnatasu (lepinguomaniku puhul) või iga-aastase registreerimistasu (puidutöötleja puhul) enne lepingu allkirjastamist või loa väljastamist/uuendamist.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

9.2.1.

Piirkonnatasu maksmist tõendav kviitung FDA volitatud esindajalt

FMC, TSC

9.2.2.

Kviitung pakkumise tagatissumma maksmise kohta

FMC, TSC ja FUP, mille väärtus on üle 10 000 USD

9.2.3.

Kviitung iga-aastase registreerimismaksu tasumise kohta

Puidutöötlejad, mootorsaeoperaatorid

9.2.4.

Koopia juhataja kviitungist

FMC, TSC, FUP, mootorsaeoperaatorid, puidutöötlejad

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.9.2)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on kontrollida, et lepingu- või loaomanik on tasunud iga-aastase piirkonnatasu ja et puidutöötleja on tasunud oma iga-aastase registreerimistasu.

Regulatiivkontroll

FDA või FDA volitatud esindaja on COCSi osana kehtestanud mehhanismid, millega tagada kõikide metsaga seotud maksude ja tasude kohaldamine ja tasumine.

Kirjeldus

LVD peab kontrollima, et eespool toodud nõuded on täidetud, taotledes selleks kinnitust FDA volitatud esindajalt.

Kontrollimisviisid

1.	Dokumentide läbivaatus

2.	Konsultatsioonid COCSi ja FDA kaubandusosakonnaga

Igal aastal

Viited: COCS SOP (9)

Näitaja 9.3.

Rahandusministeerium kinnitab, et lepingu- või loaomanik on maksnud kõik seadustes nõutud maksud ja tasud lepingu tingimusi järgides.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

9.3.1.

Rahandusministeeriumi tõend maksude tasumise kohta

Kõik lepingu- või loaliigid

9.3.2.

Kasvava metsa tasude kviitung

Kõik lepingu- või loaliigid

9.3.3.

Lepingu haldustasude maksekviitung

Kõik lepingu- ja loaliigid, välja arvatud põllumajanduslikud kontsessioonid/istandused

9.3.4.

Iga-aastase raieplaani inspekteerimistasude maksekviitung

Kõik lepingu- ja loaliigid, välja arvatud põllumajanduslikud kontsessioonid/istandused

9.3.5

Saatekirjatasude maksekviitung

Kõik lepingu- või loaliigid

9.3.6.

Järelevalveahela tasude maksmise tõend

Kõik lepingu- või loaliigid

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.9.3)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on kontrollida, et kõik asjaomased metsamaksud on tasutud.

Regulatiivkontroll

Maksureformi koodeksi esimese etapi artiklis 2108 (muudetud kujul) ja NFRLi artikli 14 lõikes 2 ning samuti FDA määruses 107-07 on kehtestatud kasvava metsa maks, maarenditasud ja metsatootetasud, mis on vaid mõned tasud, mida lepinguomanikud peavad maksma lisaks ettevõtte käibemaksule ja teistele maksudele.

Määruses 107-07 on nõutud, et kõik maksud ja tasud tuleb maksta tähtajaks, vastasel korral tuleb pärast 30-päevast ajapikendust tasuda trahve.

Kirjeldus

LVD peab kontrollima eespool toodud nõuete täitmist, otsides selleks kinnitust COCISest. Juhul, kui on vaja selgitusi, võib LVD kontrollida seda rahandusministeeriumi maksudeklaratsioonide, registreerimise ja teenuste üksusega.

Kontrollimisviisid

1.	Kinnitus COCISes

2.	Konsultatsioon MOFiga

Igal aastal

Viited: määrus 107-07 (artiklid 61–63), COCS SOP (9)

Näitaja 9.4.

Lepingu- või loaomanik või puidutöötleja on hiljemalt jooksva aasta 31. märtsiks esitanud rahandusministeeriumile oma iga-aastase maksudeklaratsiooni.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

9.4.1.

Maksudeklaratsioon

Kõik lepingu- või loaliigid

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.9.5)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on kontrollida, et lepingu- või loaomanik või puidutöötleja on esitanud iga-aastase maksudeklaratsiooni vastavalt seaduses sätestatule.

Regulatiivkontroll

Seaduses on nõutud, et ettevõtted esitavad iga-aastased maksudeklaratsioonid ajavahemikul 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini.

Kirjeldus

LVD peab kontrollima, et tingimused oleksid täidetud, konsulteerides suure käibemaksu divisjoni maksudeklaratsioonide, registreerimise ja teenuste üksusega (rahandusministeerium), et teha kindlaks, kas maksudeklaratsioon esitati.

Kontrollimisviisid

1.	Konsultatsioon MOFiga

2.	Dokumentide läbivaatus

Igal aastal

Viited: Libeeria maksuseadustik, artikli 109 punktid c, d ja e

10. PÕHIMÕTE:

EKSPORDI-, TÖÖTLEMIS- JA KAUBANDUSTINGIMUSED

Kõik lepingu- ja loaomanikud ning puidutöötlejad on täitnud ekspordi-, töötlemis- ja kaubandustingimused

Näitaja 10.1.

Palke, puitu ja/või puittooteid eksportivad isikud on end FDAs igal aastal nõuetekohaselt registreerinud.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

10.1.1.

Kehtiv ekspordiettevõtte registreerimine

Kõik palkide, puidu ja puittoodete ekspordi ettevõtted

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.10.1)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on kontrollida, et ekspordiettevõtted on täitnud palkide, puidu ja/või puittoodete eksportimiseks seadusest tulenevad nõuded ja end seadusekohaselt registreerinud.

Regulatiivkontroll

Määruse 108-07 artiklis 41 sätestatakse, et enne „palkide, puidu või puittoodete eksportimist peab isik end ekspordiettevõttena registreerima asjaomases asutuses ja registreeringut igal aastal pikendama”.

Kirjeldus

LVD peab igal aastal FDA kaubandusosakonnas kontrollima, kas konkreetne ettevõte ja/või loaomanik on ekspordiettevõttena registreeritud.

Kontrollimisviisid

1.	Konsultatsioonid FDA kaubandusosakonnaga

2.	Dokumentide läbivaatus

Igal aastal

Viited: määrus 108-07 (artikkel 41)

Näitaja 10.2.

Kõik eksportimiseks laaditud palkide, puidu või puittoodete saadetised on sisestatud järelevalveahela süsteemi.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

10.2.1.

FLEGT-litsentsi taotlus

Kõik eksporditud palgid ja puittooted

10.2.2.

Ekspordisaadetise spetsifikaat – palk (SOP 20)

Kõik eksporditud palgid ja puittooted

10.2.3.

Ekspordispetsifikaat – saematerjal (SOP 21)

Kogu eksporditud saematerjal

10.2.4.

Eksporditava palgimahu aruanne

Kõik eksporditud palgid ja puittooted

10.2.5.

Eksporditasude maksetõend (SOP 26)

Kõik eksporditud palgid ja puittooted

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.10.3)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on kontrollida, et kõik ekspordisaadetised on sisestatud COCSi.

Regulatiivkontroll

Määruse 108-07 artiklis 42 on sätestatud, et sadamate ja tolli eest vastutavad valitsusametnikud ei luba palkide, puidu või puittoodete mahtlaste laadida sõidukitele, laevadele või lennukitele enne, kui on kontrollitud järgmist:

1.	kõik palgid, kogu puit ja kõik puittooted on sisestatud COCSi ja

2.	COCSist/COCISest saadakse kinnitus, et palke (puittooteid) ei ole varem eksporditud.

Kirjeldus

LVD peab inspekteerima iga saadetist.

Kontrollimisviisid

1.	Kinnitus COCISes

Iga saadetise puhul

Viited: määrus 108-07 (artikkel 42); COCS SOP (20–21)

Näitaja 10.3.

Palkide, puidu või puittoodete igale lastile on hind määratud vastavalt kehtivale turuteabele, mida kogub, sordib ja talletab LVD.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

10.3.1.

LVD hallatavast turuteabe andmebaasist (MIDB) leitud võrdlushind

Kõik lepingu- või loaliigid

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.10.3)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on kontrollida, et kõikidele ekspordisaadetistele on hind määratud kooskõlas asjaomaste ja/või kinnitatud turuhindadega.

Regulatiivkontroll

FDA määruses 108-07 on nõutud, et vähendatud hinnaga puitu või puittooteid ei laadita ekspordiks.

Kirjeldus

LVD peab kontrollima, et konkreetse saadetise ühtegi lepingu- ja/või võrdlushinda ei oleks vähendatud, otsides selleks kinnitust LVD andmebaasidest. Selgituseks võib konsulteerida samuti kaubandusministeeriumiga.

Kontrollimisviisid

1.	Kinnitus LVD andmebaasist

2.	Konsultatsioonid kaubandusministeeriumiga

Iga laadungi või saadetise puhul

Viited: määrus 108-07 (artikkel 43); COCS SOP (18 ja 21)

11. PÕHIMÕTE:

LÄBIPAISTVUS JA ÜLDINE AVALIKUSTAMINE

Näitaja 11.1.

Lepingu- või loaomanik on kaks korda aastas päeva- või nädalalehes avaldanud kõikide Libeeria valitsuse sätestatud konkreetse lepingupiirkonnaga seotud maksete suuruste ja kuupäevade nimekirja.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

11.1.1.

Koopia ajalehest, kus teade avaldati

FMC, TSC, PUP, FUP ja mootorsaeluba

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.11.1)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on kontrollida, et metsalitsentside omanikud avaldavad nõutavad andmed ajalehes – see on läbipaistvuse ja aruandekohustuse mehhanism.

Regulatiivkontroll

NFRLis on nõutud, et omanikud avaldaksid Monrovias levitatavas ajalehes kaks korda aastas (mitte hiljem kui 15. märtsil ja 15. septembril) järgmist teavet sisaldavad teated:

1.	lepinguomaniku nimi,

2.	lepinguomaniku raietööde piirkonna kirjeldus,

3.	nimekiri maksetest ja muudest teenustasudest, mida lepinguomanik valitsusele maksab.

Kirjeldus

LVD peab FDA kaubandusosakonnas üle kontrollima ja/või kontrollima, et eespool toodud teabe avaldamine toimus ja et teated sisaldasid nõutavat teavet.

Kontrollimisviisid

1.	Dokumentide läbivaatus

2.	Konsultatsioonid FDA kaubandusosakonnaga

Kord poole aasta jooksul

Viited: NFRL (artikli 5 lõige 8)

Näitaja 11.2.

Lepingu- või loaomanik osaleb Libeeria kaevandustööstuste läbipaistvuse algatuses (LEITI).

Tõendaja

Lepingu või loa liik

11.2.1.

LEITI aruanne

Kõik lepingu- või loaliigid

11.2.2.

LEITI kinnitus

Kõik lepingu- või loaliigid

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.11.2)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on kontrollida, kas lepingu- või loaomanik vastab LEITI-le. Metsaressursse hõlmava LEITI eesmärk on tagada varade läbipaistev ja vastutustundlik juhtimine.

Regulatiivkontroll

LEITI avaldab ja/või levitab laialdaselt muu hulgas metsasektorilt valitsusele tehtud kõikide maksete üksikasjad ja andmed vastava tulu kohta, mida valitsus saab.

Kirjeldus

LVD peab FDA kaubandusosakonnas üle kontrollima ja/või kontrollima, kas LEITI aruanne avaldati.

Kontrollimisviisid

1.	Konsultatsioonid LEITI ja FDA kaubandusosakonnaga

2.	Dokumentide läbivaatus

Igal aastal

Viited: LEITI seadus (artikli 4 lõige 1 ja artikli 5 lõige 4)

Näitaja 11.3.

Lepingu, litsentsi, lubade ja valitsusele tehtud maksete dokumentide koopiad ning samuti eduka pakkumise hindamise aruande teeb FDA avalikult kättesaadavaks vastavalt Libeeria teabevabaduse seadusele.

Tõendaja

Lepingu või loa liik

11.3.1.

FDA avaldamiskava, kus on loetletud lepingud ja lepingu- või loaomanike muu dokumentatsioon, mis on asutuse valduses ja avalikult kättesaadav

Kõik lepingu- või loaliigid

11.3.2.

Tõend lepinguomaniku lepingu avaldamisest LEITI veebisaidil

Kõik lepingu- või loaliigid

Kontrollimisjuhised/menetlus (LAS-LVD-0.11.3)

Kontrollimismeetod

Kontrollimise sagedus

Eesmärk

Menetluse eesmärk on kontrollida, kas lepingu- või loaomaniku leping või luba ning samuti lepinguomaniku kontsessiooniga seotud dokumendid on avaldatud või avalikult kättesaadavad kooskõlas LEITI seaduse ja teabevabaduse seadusega.

Regulatiivkontroll

LEITIs on nõutud metsasektori kõikide kontsessioonide avaldamine. Teabevabaduse seaduses on nõutud kõikide avalikku huvi mõjutavate dokumentide avaldamist või nendele avalikku juurdepääsu. Kuna kontsessioon ja kontsessiooni taotlemisel esitatud alusdokument viitavad avalikule huvile, on eesmärk tagada nende kättesaadavus avalikkusele, eelkõige kodanikuühiskonnale.

Kirjeldus

LVD peab FDA kaubandusosakonnas üle kontrollima ja/või kontrollima avaldamiskava ning kontrollima, kas leping avaldati LEITI veebisaidil.

Kontrollimisviisid

1.	Konsultatsioonid LEITI ja FDA kaubandusosakonnaga

Igal aastal

Viited: LEITI seadus (artikli 4 lõige 1 ja artikli 5 lõige 4); teabevabaduse seadus (artikli 2 lõige 6)

AKRONÜÜMIDE LOETELU

AHC	Annual Harvesting Certificate (iga-aastane raiesertifikaat)
BOT	Build, Operate, Transfer contract type (BOT-mudeli alusel sõlmitav leping)
CEO	Chief Executive Officer (tegevjuht)
CFDC	Community Forestry Development Committee (kogukondliku metsanduse arenduse komitee)
CNDRA	Center for National Records and Documentation (riiklike andmete ja dokumentide keskus)
COCIS	Chain of Custody Information System (järelevalveahela teabesüsteem)
COCS	Chain of Custody System (järelevalveahela süsteem)
CSO	Civil Society Organisation (kodanikuühiskonna organisatsioon)
EIA	Environmental Impact Assessment (keskkonnamõju hindamine)
EI	Environmental Impact License (keskkonnamõjulitsents)
EIP	Environmental Impact License (keskkonnamõjuluba)
EPA	Environmental Protection Agency (keskkonnakaitseamet)
EPAA	Environmental Protection Agency Act (keskkonnakaitseameti seadus)
EPML	Environmental Protection and Management Law (keskkonnakaitse ja -majandamise seadus)
FDA	Forestry Development Authority (metsanduse arendamise asutus)
FMC	Forest Management Contract (metsamajandamisleping)
FUP	Forest Use Permit (metsakasutusluba)
GBL	General Business Law (üldine äriseadus)
GSOP	General Standard Operating Procedure (üldine standardne töökord)
IMCC	Inter-Ministerial Committee on Concessions (ministeeriumidevaheline kontsessioonikomitee)
LAS	Legality Assurance System (õiguspärasuse tagamise süsteem)
LEITI	Liberia Extractive Industries Transparency Initiative (Libeeria kaevandustööstuste läbipaistvuse algatus)
LLD	Liberia Licensing Department (Libeeria litsentsimisosakond)
LLL	Liberian Labour Law (Libeeria tööseadus)
LVD	Liberia Verification Department, FDA (Libeeria kontrolliosakond, metsanduse arendamise asutus)
MIDB	Market Intelligence Data Base (turuteabe andmebaas)
MOCI	Ministry of Commerce and Industry (kaubandus- ja tööstusministeerium)
MOF	Ministry of Finance (rahandusministeerium)
MOFA	Ministry of Foreign Affairs (välisministeerium)
MOL	Ministry of Labour (tööministeerium)
MPEA	Ministry of Planning & Economic Affairs (planeerimis- ja majandusministeerium)
NFRL	National Forestry Reform Law (riiklik metsandusreformi seadus)
NSSL	National Social Security Law (riikliku sotsiaalkindlustuse seadus)
NSSWC	National Social Security & Welfare Corporation (riikliku sotsiaalkindlustuse ja hoolekande korporatsioon)
PDA	Personal Digital Assistant (elektronmärkmik)
PPCA	Public Procurement and Concessions Act (riigihangete ja kontsessioonide seadus)
PPCC	Public Procurement and Concessions Commission (riigihangete ja kontsessioonide komisjon)
PUP	Private Use Permit (erakasutusluba)
SOP	Standard Operating Procedure (standardne töökord)
TSC	Timber Sale Contract (puidumüügileping)
UTM	Universal Transverse Mercator (Mercatori universaalne põikprojektsioon)
WTS	Wood Tracking System (puidu jälgimise süsteem)

LIBEERIA ÕIGUSPÄRASUSE MÕISTES VIIDATUD ÕIGUSAKTID

Õiguspärasuse mõistes viidatakse järgmisele:

keskkonnakaitse ja -majandamise seadus (2002)

keskkonnakaitseameti seadus (2002)

metsanduse arendamise ameti raietööde eeskiri (2007)

metsanduse arendamise ameti määrus nr 111-10

metsanduse arendamise ameti kümme peamist määrust (2007) (määrused nr 101-07–110-07)

teabevabaduse seadus (2010)

üldine äriseadus

LEITI seadus (2009)

Libeeria järelevalveahela standardsed tööprotseduurid

Libeeria tööseadus

riiklik metsandusreformi seadus (2006)

riikliku sotsiaalkindlustuse seadus

riigihangete ja kontsessioonide komisjoni seadus (2005)

Libeeria maksuseadustik, muudetud kujul (2009)

Täiendavad asjaomased dokumendid:

kogukonna õiguste seadus (2009)

Libeeria metsanduspoliitika (2007)

riiklik metsamajandamise strateegia

kaitstud metsaalade võrgustiku seadus (2003)

(1) Tsükkel: FMC ja FUP korral viis (5) aastat ja TSC korral kolm (3) aastat.

B liide

ÜLEVAADE JÄRELEVALVEAHELA SÜSTEEMIST (COCS)

Etapp

Ettevõtjate ülesanded

Kontrollimine FDAs

Tegevus

COCISesse sisestatud andmed

Peamised väljundid

Hinnangud ja kontrollkäigud

Andmete õigsuse kontroll COCISes (1)

Tarneahela etapisisene ja etappide vaheline võrdlemine (2)

Ülestöötamiseelne etapp

Lepinguomaniku äriüksuse registreerimine COCISes

FDA eraldatud lepingupiirkondade piiride määramine ja lankideks jaotamine (GPSiga määratud ruutvõrgustike süsteem)

Kõikide kaubandusliku suurusega puude nummerdamine ja neile COCISe vöötkoodiga siltide kinnitamine

Metsa kaardistamine: puude ja loodusobjektide asukoht

Lepinguomaniku TIN (kaubandusministeeriumi välja antud registreerimisnumber)

Lankide koordinaadid

Varude inspekteerimise andmed, sealhulgas puu ID, puuliigid, rinnasdiameeter, kõrgus ja asukoht 2 500 m2 langil

Langikaardid

Skemaatilised kaardid

Varude inventeerimise tulemused ja säilikpuude taotlus

Iga-aastane tegevuskava

Kontoris:

—	langikaardid ja eraldiste kaardid,

—	varude inspekteerimise vormid,

—	skemaatilised kaardid,

—	langetamiseks taotletud puu õigsuse kontroll.

Langil:

—	5 % ulatuses langil: puu asukoht, läbimõõt, kõrgus, liik,

—	lankide nurgakoordinaadid.

Puude ID-numbrid, puuliigid, rinnasdiameeter, kõrgus ja asukoht

Vöötkoodisiltide kasutamine

Ülestöötamine

Puude langetamine, tüvede või palkide tootmine

COCIS vöötkoodisiltide kinnitamine palkidele ja kändudele

Puude pikkuse või palkide mõõtmine

Väljavedu ladustuskohta metsas (tee ääres)

Kavandatava tee asetuse kindlaks tegemine ja puude inspekteerimine kavandataval marsruudil

Lepinguomaniku TIN

Puude andmed: ID-number, liigid, läbimõõdud ja pikkused

Kändude ID-numbrid

Puude andmete vormid

Tee asetuse vormid

Langetuskoht:

—	puude andmete kontroll 5 % ulatuses,

—	pisteline kontroll puu andmete (palgi, kännu ja raiutud puu) kooskõla kontrollimiseks.

Kasvavate puude andmed: ID-number, liigid, läbimõõdud ja hinnanguline pikkus

Langetatud puu asukoht, liik ja palgi mõõdud

Varude inspekteerimise ja puude andmete vormide (3) vahel:

—	säilikpuude ja tegelikult üles töötatud puude arv liigiti,

—	säilikpuude ja tüvede (või palkide) mahu võrdlemine liigiti,

ID-andmete võrdlemine kännu, puu ja tüve/palgi vahel.

Palkide ladustamise koht metsas / muu ladustamiskoht

Puude või palkide järkamine või korrastamine

COCIS vöötkoodisiltide kinnitamine järgatud või korrastatud palkidele

Palkide koorimine

Lepinguomaniku TIN

Puude andmed: ID-number, liigid, läbimõõdud, pikkus, maht ja palgi kvaliteet

Seos tüve või pika palgi ja järgatud või korrastatud palkide vahel

Palkide andmete vorm

Puude langetamise kohas:

—	puude andmete valimi kontroll (valimi tihedus sõltub ettevõtte tulemuslikkusest)

Palkide andmed: ID-number, liigid, läbimõõdud ja pikkus, maht

Puude andmete vormide ja palkide andmete vormide vahel:

—	tüvede/palkide arvu ning järgatud ja korrastatud palkide arvu võrdlemine liigiti,

—	tüvede/palkide mahu võrdlemine,

—	iga tüve/palgi läbimõõdu ja liigi ühtluse võrdlemine,

ID-andmete võrdlemine kännu, puu, tüve/palgi ning järgatud ja korrastatud palkide vahel,

tehtud raietööde maht ja makstud kännuraha

Omandiõiguse üleminek

Taotlus palkide omanikult omandiõiguse muutmiseks

Puittoodete ID-numbrite registreerimine uue omaniku poolt

Eelmiste ja praeguste omanike ID-numbrid

Puittoodete ID-numbrid, mis muutuvad omandiõiguse muutmisega

Omandiõiguse muutmise avaldus

Palkide ID-numbrite ja palkide andmete ühtsus eelmise ja praeguse omaniku vahel.

Transport

Palkide laadimine veokile

Palkide transport

Palkide mahalaadimine

Unikaalne saatekirja ID

Päritolu ja sihtkoht

Palkide omanik

Veoettevõtja

Transporditavate palkide loetelu, sealhulgas ID-number, liigid, läbimõõdud ja maht

Saatekirjad (päritolu ja sihtkoht)

Saatekirjade pisteline inspekteerimine teekonnal (nt ladustamiskohas või teeäärses kontrollikohas)

Palkide andmete vormide ja saatekirja vahel:

—	palkide ID-numbrite võrdlemine,

—	palkide arvu võrdlemine liigiti,

—	palkide mahu võrdlemine liigiti.

Töötluskohas

Palkide või muude puittoodete vastuvõtmine (toormaterjalid)

Toormaterjali ladustamine

Palkide korrastamine ja uute vöötkoodisiltide kinnitamine

Toormaterjali viimine töötlemiseks

Töödeldud toodete käsitlemine, sealhulgas COCISe vöötkoodisiltide kinnitamine tootepartiidele

Töödeldud kaupade ladustamine

Saeveskis vastu võetud ja ladustatud toormaterjali andmed: ID-number, liigid, läbimõõdud, maht

Sisendtoodete andmed: ID-number, liigid, läbimõõdud, maht

Kuupäev

Väljundtoodete andmed: partii ID-number, liigid, läbimõõdud ja maht (hulk)

Saeveskis ladustatavate valmistoodete andmed: partii ID-number, liigid, läbimõõdud, maht ja klass

Saeveski vastuvõtuvorm

Toormaterjalivarude arvestus

Tootmisvorm, kus täpsustatakse sisend ja väljund tootmisliiniti

Laoarvestus

Tootepartiide valimi kontroll

Saeveski tegevuse ja raamatupidamissüsteemide pisteline audit

Tootmisliinide tootmismäärad/jõudlus

Saeveski vastuvõtuvormi, toormaterjali varude arvestuse ja tootmisvormi vahel:

—	toormaterjali ID-numbrite võrdlemine,

—	toormaterjali numbrite võrdlemine liigiti,

—	toormaterjali mahu võrdlemine liigiti.

Tootmisvormil deklareeritud sisendi ja väljundi vahel,

tootmisvormi ja laoarvestuse vahel:

—	ID-numbrite võrdlemine,

—	tootearvu võrdlemine liigiti,

—	tootemahu võrdlemine liigiti.

Transport

Liidetud töödeldud toodete laadimine veoautole

Liidetud toodete transport

Liidetud toodete mahalaadimine

Unikaalne saatekirja ID

Päritolu ja sihtkoht

Palkide omanik

Veoettevõtja

Saeveskis ladustatavate valmistoodete andmed: partii ID-number, liigid, läbimõõdud, maht

Saatekirjad

Saatekirjade pisteline inspekteerimine teekonnal (nt teeäärses kontrollikohas)

Laoarvestuse ja saatekirjade vahel:

—	liidetud toodete ID-numbrite võrdlemine,

—	toodete arvu võrdlemine liigiti,

—	tootemahu võrdlemine liigiti.

Saatekirjade päritolukoopiate ja sihtkohakoopiate vahel

Eelmiste kontrollikohtade vahel

Enne eksporti

Klassifitseerimine

Trimmimine ja märkimine

Maksude tasumine

Tollideklaratsioon

Kauba deklareerimine

Fütosanitaarne käsitlemine

Toote ID-numbrid

Tootespetsifikatsioonid: liik, liigid ja läbimõõdud

Müügilepingu teave: ostja ja hinnad

FLEGT-litsentsi taotlus

Tootespetsifikatsioonid

Müügileping

Ekspordikohas:

toodete pisteline inspekteerimine (spetsifikatsiooniandmete kontrollimine)

Arv, maht ja klassid

Saatekirjade ja FLEGT-litsentside vahel:

—	liidetud toodete ID-numbrite võrdlemine,

—	tootearvu võrdlemine liigiti,

—	tootemahu võrdlemine liigiti.

Laadimine ja eksport

FLEGT-litsentsiga hõlmatud toodete laadimine

Ekspordikoht:

laeva lõpliku laadimise jälgimine,

laevale laaditud toodete spetsifikatsioonide kontrollimine

Ekspordisaadetiste tootespetsifikatsioonid (ID-numbrid, tootetüübid, liigid ja läbimõõdud)

FLEGT-litsentsi ja laaditud toodete füüsiline kontrollimine

(1) Lepinguomaniku deklaratsiooni ja COCISe kontrollandmete vahel.

(2) Lepinguomaniku esitatud andmete põhjal.

(3) Puude andmete vormid täidetakse pärast puu langetamist ja enne esialgseteks palkideks järkamist.

III LISA

Libeeriast eksporditud FLEGT-litsentsiga puittoodete liidus vabasse ringlusse lubamise tingimused

ÜLDINE RAAMISTIK

Libeeriast eksporditud ja FLEGT-litsentsiga varustatud puidu ja puittoodete liidu turule lubamise tingimused on reguleeritud 20. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2173/2005 FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse (1) ja selle rakendusmäärusega (2). Nende määrustega nähakse ette üksikasjalike menetluste kohandamine riiklike tingimustega ja eelkõige antakse pädevatele asutustele, kelleks võivad olla kas tolliasutused või mõned teised riiklikud asutused, kes vastutavad FLEGT-litsentside aktsepteerimise eest liidu turule sisenemisel, ettekujutus erinevatest võimalustest. Seetõttu on menetluse kirjelduses kontrollimine jagatud kahte ossa: 1) kontrollitakse litsentsidokumente ja 2) kontrollitakse, kas tegelik saadetis vastab litsentsile.

Sellise menetluse eesmärk on täiendada Libeeria tehtavaid kontrolle ja kontrollida, kas liitu sisenemisel esitatavad FLEGT-litsentsid on tõepoolest nõuetekohaselt väljastanud ja registreerinud Libeeria litsentse väljastav asutus ning kas need hõlmavad saadetisi, millele Libeeria ametiasutused need väljastasid. Pädevatel asutustel ei ole volitusi vaidlustada Libeeria õiguspärasuse tagamise süsteemi ega litsentside kehtivust. Selliste küsimustega tegeleb lepingu rakendamise ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee”) vastavalt käesoleva lepingu artiklitele 10, 19 ja 24.

Artikkel 1

Litsentsi esitamine

1. Litsents esitatakse sellele liidu liikmesriigi pädevale asutusele, kus litsentsiga hõlmatud saadetise kohta on väljastatud vabasse ringlusse lubamise deklaratsioon (3). Seda võib teha elektrooniliselt või mõnel teisel kiirel viisil.

2. Lõikes 1 osutatud pädevad asutused teavitavad tolliasutusi kehtiva siseriikliku korra kohaselt viivitamata litsentsi aktsepteerimisest.

Artikkel 2

Litsentsidokumentide kehtivuse kontrollimine

1. Paberkandjal litsentsid vastavad IV lisas kirjeldatud näidisele. IV lisas sätestatud nõuetele ja kirjeldusele mittevastavad litsentsid on kehtetud.

2. Litsents loetakse kehtetuks, kui selle esitamise kuupäev on hilisem kui litsentsil märgitud kehtivusaja lõppkuupäev.

3. Mahatõmbamisi ja parandusi litsentsil ei aktsepteerita, kui litsentse väljastav asutus ei ole neid kinnitanud.

4. Litsentsi kehtivusaja pikendamist ei aktsepteerita, kui litsentse väljastav asutus ei ole pikendust kinnitanud.

5. Duplikaati või asenduslitsentsi ei aktsepteerita, kui seda ei ole välja andnud ja kinnitanud litsentse väljastav asutus.

Artikkel 3

Lisateabe taotlemine

1. Kui pädeval asutusel tekib litsentsi, duplikaadi või asenduslitsentsi kehtivuse suhtes kahtlusi, võib ta taotleda litsentse väljastavalt asutuselt lisateavet.

2. Taotlusele võib lisada asjaomase litsentsi, duplikaadi või asenduslitsentsi koopia.

3. Litsentse väljastav asutus tühistab vajaduse korral litsentsi ning väljastab parandatud eksemplari, mille autentsust kinnitab tempel märkega „Duplicate” („Duplikaat”), ning edastab selle pädevale asutusele.

Artikkel 4

Litsentsi ja saadetise vastavuse kontrollimine

1. Kui pädev asutus leiab, et enne litsentsi aktsepteerimist tuleb saadetist täiendavalt kontrollida, võib ta kontrolli läbi viia, et teha kindlaks, kas asjaomane saadetis vastab litsentsis esitatud andmetele ja litsentse väljastava asutuse arhiivis olevatele andmetele vastava litsentsi kohta.

2. Kui vabasse ringlusse lubamiseks esitatud saadetises sisalduvate puittoodete maht või kaal ei erine asjaomases litsentsis märgitud mahust või kaalust rohkem kui 10 %, loetakse saadetis mahu või kaalu poolest litsentsis esitatud andmetele vastavaks.

3. Kui tekib kahtlus, kas saadetis ja FLEGT-litsents on vastavuses, võib asjaomane pädev asutus taotleda litsentse väljastavalt asutuselt täiendavat selgitust.

4. Litsentse väljastav asutus võib taotleda pädevalt asutuselt, et see saadaks talle kahtluse alla seatud litsentsi või asenduslitsentsi koopia.

5. Litsentse väljastav asutus tühistab vajaduse korral litsentsi ning väljastab parandatud eksemplari, mille autentsust kinnitab tempel märkega „Duplicate” („Duplikaat”), ning edastab selle pädevale asutusele.

6. Kui pädev asutus ei saa 21 kalendripäeva jooksul täiendava teabe taotlusele vastust, nagu on sätestatud käesoleva lepingu artiklis 10, ei aktsepteeri pädev asutus litsentsi ning tegutseb kooskõlas kohaldatavate õigusaktide ja menetlustega.

7. Litsentsi ei aktsepteerita, kui vajaduse korral pärast täiendava teabe esitamist vastavalt käesoleva lisa artiklile 3 või täiendavat uurimist vastavalt käesoleva lisa artiklile 4 on kindlaks tehtud, et litsents ei vasta saadetisele.

Artikkel 5

Kontrollimine enne saadetise saabumist

1. Litsentsi võib esitada enne vastava saadetise saabumist.

2. Litsentsi aktsepteeritakse, kui see vastab kõigile IV lisas sätestatud nõuetele, ja täiendavat kontrollimist vastavalt käesoleva lisa artiklitele 3 ja 4 ei peeta vajalikuks.

Artikkel 6

Muud küsimused

1. Kontrolli käigus tekkinud kulud kannab importija, kui liidu asjaomase liikmesriigi kohaldatavates õigusaktides ja menetlustes ei ole teisiti sätestatud.

2. Kui FLEGT-litsentside kontrollimisel esineb püsivaid lahkhelisid või probleeme, võib juhtumi esitada lahendamiseks ühiskomiteele.

Artikkel 7

Vabasse ringlusse lubamine

1. Puittoodete vabasse ringlusse lubamiseks märgitakse deklareeritavate puittoodete litsentsi number toodete deklareerimiseks kasutatava ühtse haldusdokumendi lahtrisse 44.

2. Kui tollideklaratsioon esitatakse arvuti abil, märgitakse see number vastavasse lahtrisse.

3. Puittooted lubatakse vabasse ringlusesse üksnes pärast käesolevas lisas kirjeldatud menetluste lõpuleviimist.

(1) ELT L 347, 30.12.2005, lk 1.

(2) Komisjoni 17. oktoobri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1024/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2173/2005 (FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse) üksikasjalikud rakendusmeetmed (ELT L 277, 18.10.2008, lk 23).

(3) Vabasse ringlusse lubamine on liidu tolliprotseduur. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 450/2008 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik)) artikli 129 lõigete 2 ja 3 kohaselt kaasneb vabasse ringlusse lubamisega a) tasumisele kuuluvate mis tahes imporditollimaksude sissenõudmine; b) vajaduse korral muude maksude sissenõudmine, mis on sätestatud neid makse käsitlevate asjakohaste kehtivate sätetega; c) kaubanduspoliitika meetmete, keeldude ja piirangute kohaldamine niivõrd, kui neid ei tule kohaldada varasemal etapil (käesoleval juhul kuulub FLEGT-litsentsi olemasolu kontrollimine nende meetmete hulka), ning d) muude kauba impordi suhtes ette nähtud tolliformaalsuste täitmine. Vabasse ringlusse lubamine annab ühendusevälisele kaubale ühenduse kauba tollistaatuse.

IV LISA

FLEGT-LITSENTSIDE NÕUDED JA TEHNILINE KIRJELDUS

Artikkel 1

FLEGT-litsentside üldnõuded

1. FLEGT-litsents võib olla paberkandjal või elektroonilises vormis.

2. Nii paberkandjal kui ka elektroonilises vormis litsentsis esitatakse 1. liites ette nähtud teave kooskõlas 2. liites esitatud juhistega.

3. FLEGT-litsents hakkab kehtima väljastamise kuupäeval.

4. FLEGT-litsentsid nummerdatakse selliselt, et oleks võimalik eristada liidu turu ja teiste turgude jaoks välja antud litsentse.

5. FLEGT-litsentsi kehtivusaeg on kuni kuus kuud. Kehtivuse lõppkuupäev on märgitud litsentsil.

6. Pärast litsentsi kehtivusaja lõppemist loetakse see kehtetuks. Litsentse väljastav asutus võib omal äranägemisel otsustada kehtivusaega kolme kuu võrra pikendada. Sellisel juhul teeb litsentse väljastav asutus paranduse ja kehtestab uue lõppkuupäeva.

7. FLEGT-litsents kaotab kehtivuse ja see tagastatakse litsentse väljastavale asutusele, kui sellega varustatud tooted on kadunud või hävinenud enne liitu saabumist.

Artikkel 2

Paberkandjal FLEGT-litsentsi tehniline kirjeldus

1. Paberkandjal litsentsid vastavad 1. liites kirjeldatud vormile.

2. Paberi formaat on A4. Paberkandjal on erinevate logode vesimärgid koos Libeeria embleemiga, mis pressitakse paberile lisaks pitserile.

3. Litsentsid täidetakse kirjutusmasinal või arvutis. Vajaduse korral võib need täita käsitsi.

4. Litsentse väljastava asutuse templid lüüakse metalltempliga, mis on soovitavalt terasest. Siiski võib litsentse väljastava asutuse sellise templi asendada reljeefpitsati jäljendiga, kombineerides seda tähtede ja numbrite perforeerimisega.

5. Lubatud koguse märgib litsentse väljastav asutus, kasutades võltsimiskindlaid võtteid, mis teevad võimatuks numbrite või sõnade lisamise.

6. Vormil ei tohi olla mahatõmbamisi ega parandusi, välja arvatud juhul, kui need mahatõmbamised ja parandused on kinnitatud litsentse väljastava asutuse templi ja allkirjaga.

7. Litsentsid trükitakse ja täidetakse inglise keeles.

Artikkel 3

FLEGT-litsentside eksemplarid

1. Litsentsid koostatakse viies eksemplaris värvilisel paberil järgmiselt:

a)	eksemplar nr 1 „Original” („Originaal”) – valge;

b)	eksemplar nr 2 „Copy for EU Customs Authority” („ELi tolliasutuse eksemplar”) – kollane;

c)	eksemplar nr 3 „Copy for the licencing authority” („Litsentse väljastava asutuse eksemplar”) – roosa;

d)	eksemplar nr 4 „Copy of Liberia customs” („Libeeria tolliasutuse eksemplar”) – roheline;

e)	eksemplar nr 5 „Copy for licensee” („Litsentsiomaniku eksemplar”) – sinine.

2. „Originaal” antakse litsentsiomanikule, kes edastab selle importijale, et see esitada liidu liikmesriigi pädevale asutusele, kus litsentsiga varustatud saadetis lubatakse vabasse ringlusse.

3. Teine eksemplar, märkega „ELi tolliasutuse eksemplar”, antakse litsentsiomanikule, kes edastab selle importijale, et see esitada liidu liikmesriigi tolliasutustele, kus litsentsiga varustatud saadetis lubatakse vabasse ringlusse.

4. Kolmanda eksemplari, märkega „Litsentse väljastava asutuse eksemplar”, jätab litsentse väljastav asutus endale arhiivimiseks ja väljastatud litsentside edasiseks kontrollimiseks.

5. Neljas eksemplar, märkega „Libeeria tolliasutuse eksemplar”, antakse Libeeria tolliasutusele arhiivimiseks ja ekspordi tarbeks.

6. Viies eksemplar, märkega „Litsentsiomaniku eksemplar”, antakse litsentsiomanikule arhiivimiseks.

Artikkel 4

Kaotatud, varastatud või hävinenud FLEGT-litsentsid

1. Juhul kui „Originaal” ja/või „ELi tolliasutuse eksemplar” on kaotatud, varastatud või hävinenud, võib litsentsiomanik või tema volitatud esindaja taotleda litsentse väljastavalt asutuselt nende asendamist, esitades esimese ja/või teise nimetatud dokumendi kaotamise põhjenduse.

2. Litsentse väljastav asutus väljastab asenduslitsentsi ühe kuu jooksul pärast taotluse kättesaamist.

3. Asenduslitsents sisaldab asendataval litsentsil märgitud teavet ja märkusi, sealhulgas selle litsentsi numbrit. Asenduslitsentsil on märge „Replacement licence” („Asenduslitsents”).

4. Kui kadunud või varastatud litsents leitakse üles, ei tohi seda kasutada ning see tuleb saata tagasi litsentse väljastavale asutusele.

Artikkel 5

Elektroonilise FLEGT-litsentsi tehniline kirjeldus

1. FLEGT-litsentsi võib väljastada ja seda töödelda elektrooniliste süsteemide abil.

2. Paberkandjal esitatakse litsents nendes liidu liikmesriikides, mis ei ole elektroonilise süsteemiga ühendatud.

Artikkel 6

Kahtlused litsentsi kehtivuses

1. Kui liidu pädeval asutusel tekib litsentsi, duplikaadi või asenduslitsentsi kehtivuse või autentsuse suhtes kahtlusi, võib ta taotleda litsentse väljastavalt asutuselt lisateavet.

2. Vajaduse korral võib litsentse väljastav asutus paluda pädeval asutusel saata asjaomase litsentsi või asenduslitsentsi koopia.

3. Juhul kui litsentse väljastav asutus peab vajalikuks, tühistab ta litsentsi ning väljastab parandatud eksemplari, mille autentsust kinnitab tempel märkega „Duplicate” („Duplikaat”), ning edastab selle pädevale asutusele.

4. Juhul kui litsentsi kehtivus on kinnitatud, teavitab litsentse väljastav asutus sellest pädevat asutust eelistatavalt elektrooniliste vahendite abil. Tagasi saadetud litsentsi koopiatel on templiga tõendatud märge „Kinnitatud [kuupäev]”.

5. Juhul kui asjaomane litsents ei kehti, teavitab litsentse väljastav asutus sellest pädevat asutust eelistatavalt elektrooniliste vahendite abil.

Liited

Litsentsi vorm

Juhised

1. liide

FLEGT-LITSENTSI VORM

Tekst pildi

Tekst pildi

Tekst pildi

Tekst pildi

Tekst pildi

2. liide

JUHISED

Üldine

—	Täita trükitähtedes.

—	ISO-koodid osutavad ühtsele rahvusvahelisele kahetähelisele riigikoodile.

Lahter 1	Issuing authority (Litsentse väljastav asutus)	Märkige litsentse väljastava asutuse nimi ja aadress.
Lahter 2	Tax identification number and destination (Maksukohustuslasena registreerimise number ja sihtriik)	Märkige Libeeria maksukohustuslasena registreerimise number ja ekspordi sihtriik. Litsentsid väljastatakse kõikide sihtturgude jaoks, mitte ainult liidu jaoks.
Lahter 3	FLEGT license number (FLEGT-litsentsi number)	Märkige litsentsi number.
Lahter 4	Expiry date (Kehtivuse lõppkuupäev)	Litsentsi kehtivusaeg.
Lahter 5	Country of export (Ekspordiriik)	Partnerriik (Libeeria), kust puittooted liitu eksporditi.
Lahter 6	ISO code (ISO kood)	Märkige Libeeria kahetäheline kood.
Lahter 7	Means of transport (Transpordivahend)	Märkige transpordivahend eksportimisel.
Lahter 8	Licensee (Litsentsiomanik)	Märkige eksportija nimi ja aadress.
Lahter 9	Commercial description (Kaubanduslik kirjeldus)	Märkige puittoote (-toodete) kaubanduslik kirjeldus.
Lahter 10	HS heading (HS rubriik)	Nelja- või kuuekohaline kaubakood, mis on kehtestatud vastavalt kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemile ja kirjeldatud käesoleva lepingu I lisas.
Lahter 11	Common or scientific name (Teaduslik või tavanimi)	Märkige tootes kasutatud puidu liigi teaduslik või tavanimi. Kui liittootes on kasutatud rohkem kui ühte liiki puitu, märkige need eraldi ridadele. Lahtri võib tühjaks jätta sellise liittoote või koostisosa puhul, milles on kasutatud mitmeid liike, mille liigiehtsus on kaduma läinud (nt puitlaastplaat).
Lahter 12	Countries of harvest (Ülestöötamisriigid)	Märkige riigid, kus lahtris 10 osutatud puiduliigid üles töötati. Liittoote puhul märkige kõik puidu allikad. Lahtri võib tühjaks jätta sellise liittoote puhul, milles on kasutatud mitmeid liike, mida ei saa enam identifitseerida.
Lahter 13	ISO codes (ISO koodid)	Märkige lahtris 12 osutatud riikide ISO koodid. Lahtri võib tühjaks jätta sellise liittoote või koostisosa puhul, milles on kasutatud mitmeid liike, mille liigiehtsus on kaduma läinud.
Lahter 14	Volume (m3)) (Maht (m3))	Märkige kogumaht kuupmeetrites. Lahtri võib tühjaks jätta, välja arvatud juhul, kui lahtris 15 osutatud teave on esitamata.
Lahter 15	Net weight (kg) (Netomass (kg))	Märkida mass kilogrammides. Netomassi määratletakse puittoodete kaaluna ilma kontaktmahutite või muu pakendita, v.a aluspuu, tugipostid, kleepmärgid jne. Lahtri võib tühjaks jätta, välja arvatud juhul, kui lahtris 14 osutatud teave on esitamata.
Lahter 16	Number of units (Ühikute arv)	Märkida ühikute arv, kui toote kogust on sel viisil kõige parem määratleda. Lahtri võib tühjaks jätta.
Lahter 17	Distinguishing marks (Eristusmärgid)	Vajaduse korral märkige eristusmärgid, nt partii number, veokirja või konossemendi number. Lahtri võib tühjaks jätta.
Lahter 18	Signature and stamp of issuing authority (Allkiri ja väljaandva asutuse tempel)	Volitatud ametnik kirjutab sellesse lahtrisse oma allkirja ja paneb litsentse väljastava asutuse ametliku templi. Samuti tuleb märkida allakirjutanu nimi, allakirjutamise koht ja kuupäev.

V LISA

SÕLTUMATU AUDITI ÜLESANDED: JUHISED

1. SISSEJUHATUS

Käesolevates juhistes kirjeldatakse Libeeria valitsuse ja liidu vahelise vabatahtliku partnerluslepinguga kehtestatud õiguspärasuse tagamise süsteemide kontrollraamistikku. Juhistes kirjeldatakse õiguspärasuse tagamise süsteemi sõltumatu auditi ülesandeid. Süsteemiga tagatakse, et ülestöötatud, töödeldud ja eksporditud või siseturul müüdud puit vastab õiguspärasuse mõistele, ning kontrollitakse, kas puit vastab järelevalveahela nõuetele ning kas litsentse väljastav asutus on väljastanud FLEGT-litsentsid üksnes vastavalt õiguspärasuse tagamise süsteemi nõuetele toodetud saadetistele.

Juhistes esitatakse seega üksikasjalik ülesannete nimekiri ning teabe kogumist ja aruandlust käsitlevad menetlusjuhised. Samuti määratakse kindlaks teabe esmased allikad ja kirjeldatakse sõltumatu audiitori kvalifikatsiooninõudeid.

2. EESMÄRGID

Sõltumatu auditi eesmärk on

a)	hinnata õiguspärasuse tagamise süsteemi tõhusust ja tulemuslikkust;

b)	suurendada vabatahtliku partnerluslepinguga kehtestatud õiguspärasuse tagamise süsteemi usaldusväärsust.

3. ÜLESANDED

Sõltumatu audiitori peamine ülesanne on teostada järelevalvet nende süsteemide rakendamise üle, mis on loodud õiguspärasuse tagamise süsteemi kõikide aspektide õigusaktidele vastavuse kontrollimiseks. Kõige olulisem on kontrollida vastavust õiguspärasuse mõistes kehtestatud õigusnõuetele, järelevalveahelat ja Libeeria tõendamisosakonna (Liberia Verification Department (LVD)) ja Libeeria litsentseerimisosakonna (Liberia Licensing Department (LLD)) tehtavat kontrolli, mida on kirjeldatud vastavalt II ja IV lisas. Kasutatav meetod peab põhinema tõenditel ning sisaldama dokumentide kontrolli ja kohapealseid kontrollkäike. Sõltumatu audiitori eriülesanneteks on

a)	kontrollida, et süsteemid toimiksid tõhusalt ning et ülestöötatud, töödeldud ja kaubeldav puit vastab nende süsteemide nõuetele. Nende hulka kuuluvad lepingueelseid õiguseid ja lepingute sõlmimist käsitlevad õigusnõuded, raie-eelsed nõuded, raietööd, töötlemine ja saadetised;

b)	kontrollida, et järelevalveahel, mis on õiguspärasuse tagamise süsteemi kõige tähtsam osa, on tõhus ja toimib nõuetekohaselt, kinnitades, et nõudeid täidetakse alates ülestöötamisele eelnevatest toimingutest kuni ekspordini või müügini siseturul;

c)	hinnata kontrollimisel osaleva Libeeria tõendamisosakonna ja seotud valitsusasutuste tegevuse tulemuslikkust, et tagada õiguspärasuse tagamise süsteemi nõuete täitmine;

d)	hinnata süsteemi, mis on loodud eesmärgiga tagada, et Libeeria litsentseerimisosakond väljastab FLEGT-litsentsid üksnes nendele saadetistele, mis on toodetud või eksporditud õiguspärasuse tagamise süsteemi kõiki nõudeid täites;

e)	hinnata litsentside kehtivuse määramise protsessi eesmärgiga tagada, et litsentside kontrolli süsteem toimib tõhusalt ning ei tekita tarbetut viivitust ega koorma litsentsiomaniku;

f)	hinnata, kuidas asjaomased asutused käsitlevad teatatud rikkumisi või kas nad jätavad need käsitlemata;

g)	hinnata nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võetavate meetmete tulemuslikkust;

h)	määrata kindlaks õiguspärasuse tagamise süsteemi puudused ja nõrgad kohad, st õiguspärasuse tagamise süsteemi järelevalveahela, õiguspärasuse kontrollide ja litsentseerimise etappide toimimine, ning see, kui suurt mõju see avaldab õiguspärasuse tagamise süsteemi usaldusväärsusele;

i)	esitada järeldused ja soovitused lepingu rakendamise ühiskomiteele (edaspidi „ühiskomitee”), kes peab need auditiaruanded korrapäraselt avaldama.

4. METOODIKA: TEABE KOGUMISE JA HINDAMISE NING ARUANDLUSE MEETODID

Sõltumatu audiitor peab oma ülesandeid täitma professionaalselt ja usaldusväärselt. Sõltumatu audiitor koostab protseduuride käsiraamatu, milles kirjeldab lühidalt teabe kogumise, tõendite hindamise ja aruandluse meetodeid. Sõltumatu audiitori esitatud käsiraamatu vaatab läbi ja kiidab heaks ühiskomitee. Sõltumatu audiitor kasutab nimetatud käsiraamatus kehtestatud protseduure, et auditeerida, korraldada kontrollkäike ja uurimisi, paluda tagasisidet sidusrühmadelt ning dokumenteerida ja edastada järeldused ühiskomiteele, kes need seejärel avaldab.

4.1. Tööplaan

FLEGT-litsentsimisskeemi esimesel tegevusaastal teeb sõltumatu audiitor kaks auditit. Esimese auditi eesmärk on kindlaks teha, kas kõik õiguspärasuse tagamise süsteemi nõuded on kehtestatud ja kas süsteemi saab täies mahus kasutusele võtta. Teise ja ka kõikide järgnevate audititega hinnatakse õiguspärasuse tagamise süsteemi toimimist;

b)	järgmistel aastatel korraldab sõltumatu audiitor vähemalt õiguspärasuse tagamise süsteemi aastaauditi;

c)	sõltumatu audiitor võib vajaduse korral teha plaaniväliseid auditeid ja kohapealseid kontrolle.

4.2. Tegevusvaldkond

a)	sõltumatu audiitori tegevus hõlmab õiguspärasuse tagamise süsteemi kõiki aspekte, sealhulgas vastavust õiguspärasuse mõistele, järelevalveahela süsteemi, kontrolle ja litsentseerimist ning kõiki valitsuse heaks kiidetud skeeme, millega tõendatakse vastavust õiguspärasuse tagamise süsteemile;

b)	sõltumatu audiitor auditeerib kõikide asutuste, sealhulgas Libeeria õiguspärasuse tagamise süsteemi eri aspektide eest vastutavate riigiasutuste asjaomaseid tegevusi;

c)	sõltumatu audiitor kontrollib ELi pädevate asutuste rakendatud süsteeme, et kontrollida Libeerias väljastatud FLEGT-litsentse.

4.3. Tõendite kogumine

Sõltumatu audiitori protseduuride käsiraamatus kirjeldatakse tõendite kogumise protseduure ja toiminguid, mille hulka kuuluvad kontrollkäigud, uurimised, küsitlemised, dokumenteerimine ning see, kuidas sõltumatu audiitor vastab kaebustele.

4.4. Hindamine

Sõltumatu audiitor tagab uurimise käigus, et tõendeid hinnatakse kooskõlas ISO 19011 või samaväärse standardiga.

4.5. Auditeerimissüsteemid

Auditi tõendite dokumenteerimisel, õiguspärasuse tagamise süsteemi mis tahes osa puuduste ja rikkumiste kindlaksmääramisel ning võetud parandusmeetmete jälgimisel teeb sõltumatu audiitor järgmist:

a)	dokumenteerib auditeerimistõendid nõuetekohaselt koos üksikasjadega täitmise, vastavuse, mittetäitmise ja mittevastavuse kohta;

b)	dokumenteerib ja hindab riskihinnangu alusel valitud valimit, mis hõlmab õiguspärasuse tagamise süsteemi eri aspektide täitmatajätmist või nõuetele mittevastavust, sealhulgas litsentseerimisnõuded, ning dokumenteerib täitmatajätmise või mittevastavuse parandamiseks võetud meetmed;

c)	dokumenteerib leitud õiguspärasuse tagamise süsteemi nõrkused, puudujäägid ja parandamist vajavad valdkonnad ning tagab, et need kõik oleks üksteisest nõuetekohaselt eristatavad;

d)	dokumenteerib asjaomaste poolte, sealhulgas metsanduse arendamise ameti (FDA) ning õiguspärasuse tagamise süsteemi muude aspektide eest vastutavate teiste riigiasutuste ja eraasutuste rakendatud kõikide parandusmeetmete tulemuslikkust ning annab nendele/neile hinnangu.

5. ARUANDED JA NENDE LEVITAMINE

5.1. Sõltumatu audiitor täidab aruannete koostamisel ühiskomiteega kokku lepitud struktuuri ja menetlusjuhiseid. Sõltumatu audiitor

a)	esitab tegevusaruanded vastavalt ühiskomiteega kokku lepitud tööplaanile;

b)	koostab aruande kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimispõhimõtetega ja vastavalt ühiskomiteega saavutatud kokkuleppele;

c)	esitab kõik aruanded ühiskomiteele, kes seejärel kommenteerib neid;

d)	koostab ühiskomitee kommentaare kajastavad lõpparuanded.

5.2. Ühiskomitees kinnitatud aruanded avaldatakse.

6. TEABEALLIKAD

Esmasteks teabeallikateks on muu hulgas dokumentide läbivaatamine, kontrollkäigud ja konsultatsioonid/kohtumised asjaomaste sidusrühmadega, kes on määratletud õiguspärasuse kontrolli tabeli õiguspärasuse mõistes (vt II lisa).

Libeeria valitsus ja liit tagavad, et sõltumatul audiitoril on juurdepääs kogu vajalikule teabele, sealhulgas audiitori poolt asjakohasteks peetavatele dokumentidele ja andmebaasidele, eelkõige nendele, mida on vaja õiguspärasuse tagamise süsteemi nõuete täitmise kontrollimiseks loodud süsteemide tõhususe hindamiseks. See hõlmab ka juurdepääsu teabele, mille on koostanud ja/või mida hoiavad ametiasutused ning kõnealuste ametiasutuste palgatud erasektori asutused.

Sõltumatul audiitoril on samuti täielik juurdepääs kõikidele metsamajanduspiirkondadele nii metsamajandustööde toimumise ajal kui ka enne ja pärast neid. See hõlmab ka juurdepääsu raiekohtadele ja teistele metsaressursside väljaveo ja töötlemise piirkondadele ning ekspordikohtadele. Selline ulatuslik juurdepääs on mõeldud selleks, et sõltumatu audiitor saaks avastada õiguspärasuse tagamise süsteemi nõrkusi nende olemasolul.

Eelkõige on sõltumatul audiitoril juurdepääs järgmistele riigiasutustele, teistele asutustele, mille valitsus on palganud õiguspärasuse tagamise süsteemi mis tahes osaga seotud ülesannete täitmiseks, ning teistele isikutele, kes võib-olla saavad anda asjaomast teavet õiguspärasuse tagamise süsteemi toimimise kohta.

6.1. Libeeria valitsus ja valitsuse määratud ametid:

metsanduse arendamise ameti osakonnad, mis on seotud kaubandusliku metsaraie eri aspektidega. Siia kuuluvad osakonnad, mis tegelevad eraldamise eelmenetlustega, sealhulgas esitatud kontsessioonipiirkondade kontrollimisega, metsaraieettevõtete ja teiste kaubanduslikust metsandussektorist huvitatud ettevõtete eelmääramisega ning pakkumiste väljakuulutamise, vastuvõtmise ja avamisega;

b)	metsanduse arendamise ameti osakonnad, mis tegelevad õigusnormide täitmise järelevalvega kaubandussektoris;

c)	metsanduse arendamise ameti osakonnad ja teised asjaomased institutsioonid, mis tegelevad õiguspärasuse tagamise süsteemi rakendamisega ja sellega seotud õigusnormide järelevalvega;

d)	teised valitsusasutused ja määratud kodanikud, kes on kaasatud pakkumiste hindamise protsessi, sealhulgas pakkumiste hindamise komisjon, nõuete täitmise kontrolli komitee ja ministeeriumidevaheline kontsessioonikomitee (IMCC);

e)	metsanduse seadusandlikud komiteed, esindajatekoda ja senat seoses oma ülesannetega metsaressursilitsentside ratifitseerimise protsessis;

f)	Libeeria keskkonnakaitseamet (EPA);

g)	metsandustoodete ekspordi eest vastutavad ministeeriumid, sealhulgas rahandusministeerium, kaubandusministeerium ja riiklik sadama valdaja ning nende osakonnad, mis vastutavad otseselt protsessi eri aspektide eest;

h)	teenusepakkuja, kellega on sõlmitud leping õiguspärasuse tagamise süsteemi käitamiseks.

6.2. Kodanikuühiskond ja kogukonnad:

a)	kohalikud, riiklikud, piirkondlikud ja rahvusvahelised kodanikuühiskonna organisatsioonid, mis on kaasatud metsandustegevuse järelevalvesse Libeerias;

b)	kogukonnad ja üksikisikud, kes on kaasatud metsandustegevuse järelevalvesse;

c)	kogukondlikud metsamajanduse organid ja metsanduse arenduse komiteed, mis on kaasatud kaubandusliku metsandussektori tegevuse erinevatesse aspektidesse.

6.3. Muud allikad:

a)	metsandusettevõtted, sealhulgas eraviisiliste sertifitseerimismenetluste tulemustel tekkinud ettevõtted;

b)	teadusasutused;

c)	kohalikud omavalitsused;

d)	kohalikud kogukonnad ja kohalik elanikkond;

e)	jätkusuutliku metsamajandamise sertifitseerimise organid;

f)	kaebuse esitajad;

g)	pädevad asutused;

h)	sidusrühmad ja isikud, kes registreerivad kaebusi või taotlevad õiguspärasuse tagamise süsteemi eri aspektide plaanivälist auditit;

i)	kõik muud allikad, mida sõltumatu audiitor peab asjakohaseks.

7. NÕUTAV KVALIFIKATSIOON

Sõltumatu audiitor peab olema aus, objektiivne ning tal peab olema samasuguste auditite tegemise tõendatud kogemus ja suutlikkus teha süstemaatilist analüüsi. Sõltumatu audiitor peab olema usaldusväärne ning tegutsema sõltumatult Libeeria ettevõtetest ja institutsioonidest, mis täidavad metsandussektoris kaubanduslikke või regulatiivseid ülesandeid. Sõltumatu audiitori ülesandeks on tagada, et tema töötajad deklareerivad iga võimaliku huvide konflikti, ja nende konfliktide esinemisel teatada, millised meetmed ta võtab nende lahendamiseks. Lisaks sellele nõudele peab sõltumatu audiitor täitma järgmisi nõudeid:

a)	tal peab olema ISO 17021 (1) või samaväärse standardi nõuetele vastav dokumenteeritud sisemine kvaliteedijuhtimissüsteem ja ta peab tegema auditeid kooskõlas ISO 19011 (2) või samaväärsele standardile vastavate menetlustega;

b)	tal peab olema juhtimissüsteemide auditeerimise kogemus;

c)	tal peab olema loodud mehhanism kaebuste või vaidluste läbipaistvaks käsitlemiseks;

d)	tal peab olema mitmekülgne suutlikkus, sealhulgas auditeerimises ja eelistatult metsamajandamise valdkonnas, ning piisavad teadmised ja piisav samasuguste ülesannete täitmise kogemus mujal maailmas, eelistatult Aafrikas;

e)	ta peab suutma tõendada, et tema meeskonnas on olemas eksperdid, kellel on piisavalt kogemusi Libeeriast ja/või mõnest muust Lääne-Aafrika riigist. Paralleelselt rahvusvaheliste ekspertide kasutamisega tuleb edendada allpiirkonna ekspertide kaasamist;

f)	tal peavad olema põhjalikud teadmised kaubanduslikust metsandussektorist, eelistatavalt Aafrika metsandussektorist;

g)	tal peab olema isiklik kogemus erinevates metsandusvaldkondades, mille hulka kuuluvad metsamajandus, töötlemine, jälgitavuse ja järelevalveahela süsteemid, ning puidu ja puittoodete rahvusvahelises kaubanduses.

Sõltumatu audiitor võib kaaluda partnerluse või ühisettevõtte loomist Libeeria organisatsiooniga.

8. VALIKUMENETLUS JA INSTITUTSIOONILINE RAAMISTIK

Sõltumatu audiitor võetakse tööle võistupakkumise alusel (avatud siseriiklikele ja rahvusvahelistele üksustele). Pakkumiste hindamine peab olema läbipaistev ja kõiki sidusrühmi tuleb teavitada kohaldatavatest kriteeriumidest. Konkureerivate üksuste hoolsuskohustuse audit ja pakkumiste hindamise aruanne avaldatakse.

9. MUUD NÕUDED

Selles jaos käsitletakse sõltumatu audiitori lisaülesandeid, mida ei ole mujal juhistes loetletud.

9.1. Kättesaadavus

Sõltumatul audiitoril peaks Libeerias eeldatavalt olema kontaktasutus, et erasektori, valitsuse ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel oleks võimalik temaga ühendust võtta.

9.2. Suutlikkuse suurendamine ja jätkusuutlikkus

Sõltumatu audiitor tegeleb samuti järgmisega:

a)	suhtleb kodanikuühiskonna, erasektori ja valitsusasutustega sellisel viisil, et libeerlastel tekiks selge arusaamine sõltumatu audiitori tööst, näiteks korraldab aeg-ajalt seminare ja infotunde;

b)	palkab kvalifitseeritud libeerlasi ja õpetab neile õiguspärasuse tagamise süsteemi sõltumatu auditi korraldamist.

(1) ISO/IEC 17021:2006. Vastavushindamine. Nõuded juhtimissüsteemide auditit ja sertifitseerimist teostavatele asutustele.

(2) ISO 19011:2002. Kvaliteedi- ja/või keskkonnajuhtimissüsteemide auditeerimise juhised.

VI LISA

ÕIGUSPÄRASUSE TAGAMISE SÜSTEEMI HINDAMISE KRITEERIUMID

Käesoleva lepinguga nähakse ette õiguspärasuse tagamise süsteemi rakendamine, mille eesmärk on tagada, et kogu lepingus sätestatud ja Libeeriast liitu eksporditav puit ja kõik puittooted oleks toodetud õiguspäraselt. Õiguspärasuse tagamise süsteem peab põhinema järgmistel elementidel:

—	õiguspärase päritoluga puidu mõiste, milles on osutatud seadused, mida peab litsentsi saamiseks täitma;

—	tarneahela kontroll, et jälgida puidu teekonda alates metsast kuni ekspordikohani;

—	õiguspärasuse mõiste ja tarneahela kontrolli kõigi elementidega vastavuse kontrollimine;

—	FLEGT-litsentsi väljastamise menetlus;

—	sõltumatu audit, et tagada süsteemi toimimine ettenähtud viisil.

Enne FLEGT-litsentsimissüsteemi täies ulatuses tööle hakkamist tehakse õiguspärasuse tagamise süsteemile sõltumatu tehniline hindamine, mille tingimused lepivad lepinguosalised ühiselt kokku käesoleva lepingu rakendamise ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee”) vahendusel. Hindamiskriteeriumides kirjeldatakse tulemusi, mida tuleks õiguspärasuse tagamise süsteemiga saavutada, ning need on hindamistingimuste aluseks. Hindamisega püütakse

—	vaadata läbi pärast käesoleva lepingu allkirjastamist süsteemi tehtud parandused;

—	kontrollida süsteemi tegelikku toimimist ja soovitud tulemuste saavutamist.

1. ÕIGUSPÄRASUSE MÕISTE

Õiguspäraselt toodetud puit tuleb määratleda Libeerias kohaldatavate õigusaktide alusel. Kasutatav määratlus peab välistama igasuguse ebamäärasuse, peab olema objektiivselt kontrollitav ja praktikas kohaldatav ning selles tuleb osutada vähemalt järgmisi valdkondi reguleerivatele seadustele:

a)	raieõigused – seaduslike õiguste andmine puude raieks selleks õiguspäraselt ette nähtud aladel;

b)	metsamajandustööd – õigusnõuete järgimine seoses metsamajandamisega, sealhulgas asjakohaste keskkonna- ja tööalaste õigusaktide täitmine;

c)	tasud ja maksud – puude raie ja raieõigustega vahetult seotud makse ja tasusid käsitlevate õigusnõuete järgimine;

d)	teised kasutajad – selliste kolmandate isikute, keda võiksid metsa raieõigused mõjutada, maaomandiõigustest või maa ja ressursside kasutusõigustest kinnipidamine kõnealuste õiguste olemasolu korral;

e)	kaubandus ja toll – kaubandus- ja tolliprotseduure käsitlevate õigusnõuete järgimine.

Kas saab selgelt nimetada õigusakti, mis käsitleb määratluse iga komponenti?

Kas kriteeriumid ja näitajad, mis võimaldavad mõõta vastavust igale mõiste elemendile, on täpselt välja toodud?

Kas kriteeriumid/näitajad on selged, objektiivsed ja praktikas kohaldatavad?

Kas kriteeriumid ja näitajad võimaldavad selgelt määrata erinevate poolte rolli ja ülesanded ning kas õiguspärasusele vastavuse kontrollimisega hinnatakse kõigi asjaomaste poolte tulemusi?

Kas õiguspärasuse mõiste hõlmab eespool esitatud peamiste valdkondade kehtivaid õigusakte? Kui mitte, siis miks on teatavate valdkondade õigusaktid mõistest välja jäetud?

Kas huvitatud isikud on mõiste väljatöötamisel võtnud arvesse kõigi peamiste valdkondade kohaldatavaid õigusakte?

Kas õiguspärasuse tagamise süsteem sisaldab peamisi õigussätteid, mis on kindlaks määratud varasemate arutelude käigus eri osapoolte vahel?

Kas õiguspärasuse mõistes on arvesse võetud kõiki võimalikke allikaid, mille kaudu liitu eksportimiseks mõeldud puit siseneb tarneahelasse, ning kas erinevate allikate/õiguste andmise tarbeks on välja töötatud asjakohased näitajad?

Kas õiguspärasuse mõistet ja õiguspärasuse kontrolltabelit on pärast käesoleva lepingu sõlmimist muudetud? Kas on määratud kindlaks näitajad ja kriteeriumid kõnealuste muudatuste kontrollimiseks? Kas nende muudatuste suhtes konsulteeriti kõikide asjaomaste sidusrühmadega, et võtta nõuetekohaselt arvesse nende seisukohti?

2. TARNEAHELA KONTROLL

Tarneahela kontrolli süsteemid peavad tagama puittoodete usaldusväärse jälgitavuse kogu tarneahela lõikes, alates raie- või impordikohast kuni ekspordikohani. Alati ei ole vaja säilitada ühe konkreetse palgi, palgikoorma või puittoote füüsilist jälgitavust ekspordikohast kuni päritolumetsani, kuid alati tuleb tagada jälgitavus metsa ja esimese punkti vahel, kus toimub toodete segunemine (nt puiduterminal või töötlemisüksus).

2.1. Metsaraieõigused

Selgelt määratakse kindlaks alad, kus on antud metsaressursside kasutamise õigused, ning kõnealuste õiguste omanikud.

Kas kontrollisüsteemiga on tagatud, et tarneahelasse siseneb vaid kehtiva ja aktsepteeritava metsamajandamise õigusega metsaaladelt pärinev puit?

Kas kontrollisüsteemiga on tagatud, et raietöid tegevad ettevõtted on saanud asjaomaste metsaalade jaoks vajalikud metsaraieõigused?

Kas metsaraieõiguste andmise menetlused ning antud metsaraieõigusi ja nende omanikke käsitlev teave on avalikustatud Libeeria õigusaktide nõuete kohaselt?

2.2. Tarneahela kontrolli süsteemid

Tõhusad puidu jälgitavuse mehhanismid on olemas kogu tarneahelas, alates puude raiest kuni ekspordikohani.

Puidu identifitseerimise meetodid võivad erineda alates üksikute ühikute siltidega märgistamisest kuni koorma või partii saatedokumentide läbivaatamiseni. Valitud meetodi puhul peab arvesse võtma puidu liiki ja väärtust, samuti ebaseadusliku või kontrollimata puiduga kokkupuutumise ohtu.

Kas kontrollisüsteemis on kindlaks tehtud kõik võimalikud tarneahelad ja kas neid on kirjeldatud?

Kas kontrollisüsteemis on kindlaks tehtud kõik tarneahela etapid ja kas neid on kirjeldatud?

Kas meetodid on määratletud ja dokumenteeritud nii, et ühelt poolt oleks võimalik teha kindlaks toote päritolu ja teiselt poolt vältida segunemist teadmata allikatest pärit puiduga järgmistes tarneahela etappides, näiteks:

—	puit metsas;

—	transport;

—	vaheladustamine;

—	saabumine esmase töötlemise üksusesse;

—	töötlemisüksused;

—	vaheladustamine;

—	transport;

—	saabumine ekspordikohta?

Millised organisatsioonid vastutavad puiduvoogude kontrollimise eest? Kas neil on piisavad inim- ja muud ressursid kontrollitegevuse nõuetekohaseks läbiviimiseks?

Kas on olemas väljatöötatud ja kohaldatavate kontrollimenetluste tulemuste kontrollimise protokoll?

Kas rakendamise menetlused on selgesõnaliselt määratletud ja kõikidele huvitatud isikutele edastatud?

2.3. Kogused

Puidu ja puittoodete koguste mõõtmiseks ja registreerimiseks tarneahela igas etapis on olemas ranged ja tõhusad mehhanismid ning eelkõige enne raie algust tehtavad usaldusväärsed prognoosid, mis võimaldavad arvestada kasvava metsa täpset mahtu igal raiealal.

Kas kontrollisüsteemis registreeritakse koguselised andmed sisenemiste ja väljumiste kohta tarneahela järgmistes etappides:

—	kasvav mets;

—	palgid metsas;

—	transporditud ja ladustatud puit;

—	saabumine esmase töötlemise üksusesse;

—	töötlemisüksustes tehtav kontroll;

—	saabumine ekspordikohta?

Millised organisatsioonid vastutavad koguseliste andmete sisestamise eest kontrollisüsteemi? Kuidas on need organisatsioonid omavahel seotud? Kas nende organisatsioonide töötajad on saanud standardkoolituse andmete haldamises? Kas nendel organisatsioonidel on piisavalt personali ja varustust?

Milline on andmete kontrollimise kvaliteet?

Kui vastutajateks on mitu organisatsiooni, siis kuidas on tagatud, et iga organisatsiooni kontrollitegevus ja andmete haldamine toimuks ühtsel viisil ja vastavalt samadele standarditele?

2.4. Andmete kogumine

Kõik andmed registreeritakse nii, et neid oleks võimalik õigeaegselt võrrelda ahela eelnevate ja järgnevate lülidega. Usaldusväärset võrdlemist tehakse kogu tarneahela ulatuses.

Kas kõik koguselised andmed registreeritakse selliselt, et neid on võimalik viivitamata siduda tarneahela eelnevate ja järgnevate lülidega?

Kas on olemas meetodid, millega hinnata kasvava metsa, ülestöötatud palkide ja töötlemisettevõttesse/ekspordikohta viidava puidu omavahelist vastavust?

Kas on olemas meetodid saeveskite ja muude rajatiste tootmissisendiks oleva toorpuidu ja tootmisväljundiks oleva töödeldud puidu omavahelise vastavuse hindamiseks?

Kas andmeid on võimalik usaldusväärselt võrrelda üksikute puittoodete ja partiide kaupa kogu tarneahelas?

Milliseid infosüsteeme ja tehnoloogiaid kasutatakse andmete talletamiseks, sidumiseks ja registreerimiseks? Kas on olemas tõhusad andmeturbesüsteemid?

Kuidas välditakse lubamatut juurdepääsu süsteemidele (süsteemide turve)?

Kuidas on tagatud turbesüsteemide usaldusväärsus?

Milline organisatsioon vastutab andmete võrdlemise eest? Kas sellel organisatsioonil on andmete nõuetekohaseks haldamiseks piisavad inim- ja muud ressursid?

Milline teave tarneahela kontrolli kohta avalikustatakse?

Kuidas on huvitatud isikutel võimalik kõnealusele teabele juurde pääseda?

2.5. Imporditud puittooted

On piisav kontroll, et tagada puidu ja puittoodete importimine kooskõlas õigusnõuetega ja järgides menetlusi, millega tagatakse imporditud puidu õiguspärane raie vastavalt puidu ülestöötamise riigi õigusnõuetele.

Kuidas tõendatakse imporditud puittoodete õiguspärasust?

Millised elemendid võimaldavad tõendada, et imporditud tooted on pärit kolmandas riigis õiguspäraselt raiutud puudest?

Kas õiguspärasuse tagamise süsteemi abil identifitseeritakse imporditud puittooted kogu tarneahelas?

Kas imporditud puidu kasutamisel on võimalik teha FLEGT-litsentsil kindlaks päritoluriik ja liittoodete koostisosade päritoluriik?

Kas vöötkoodide kasutamine imporditud puidul tagab, et FLEGT-litsentsiga eksporditakse ainult õiguspäraselt raiutud ja töödeldud metsasaadusi?

3. KONTROLLIMINE

Kontrollimine tähendab kontrollide tegemist puidu õiguspärasuse tagamiseks. Kontrollimine peab olema piisavalt range ja tõhus, et võimaldada teha kindlaks igasugune nõuetele mittevastavus metsas või tarneahelas, ning võtta selle kõrvaldamiseks õigeaegselt meetmeid.

3.1. Korraldus

Kontrolli teeb valitsus, kolmas osapool või mõlemad koos ning neil peavad selleks olema piisavad vahendid, haldussüsteemid, kvalifitseeritud ja koolitatud personal ning ranged ja tõhusad mehhanismid huvide konfliktide kontrollimiseks.

Kas valitsus on määranud kontrolliülesannete täitmiseks ühe või mitu organit? Kas volitused (ja nendega seotud ülesanded) on selged ja avalikustatud?

Kas ülesanded on selgelt jaotatud ning kas on selgelt määratletud ülesannete täitmiseks nõutav suutlikkus? Kuidas neid ülesandeid täidetakse?

Mil viisil tagavad õiguspärasuse kontrollimise eest vastutavad talitused võimalikult tiheda koostöö ja andmete tõhusa haldamise metsandussektori kontrolliga tegelevate ametiasutuste vahel?

Kas kontrolliorganil on piisavad ressursid õiguspärasuse määratluse nõuetekohaseks kontrollimiseks ning süsteemid puidu tarneahela kontrollimiseks?

Kas kontrolliorganil on dokumenteeritud haldussüsteem, mis

—	tagab, et selle personal on piisavalt pädev ning vajalike kogemustega;

—	kasutab sisemist kontrolli-/järelevalvesüsteemi;

—	omab mehhanisme huvide konfliktide kontrollimiseks;

—	tagab süsteemi läbipaistvuse;

—	määrab kindlaks kontrollimeetodid ja kohaldab neid;

—	kasutab avalikult juurdepääsetavat kaebuste haldamise mehhanismi?

3.2. Õiguspärasuse mõistele vastavuse kontrollimine

On selgelt kindlaks määratud, mida on tarvis kontrollida. Kontrollimeetodid on dokumenteeritud ja nende eesmärk on tagada, et protsess oleks süstemaatiline, läbipaistev, põhineks tõenditel, toimuks korrapäraste intervallidega ja hõlmaks kõiki määratluse elemente.

Kas kontrollimeetodid hõlmavad kõiki õiguspärasuse mõiste elemente ning sisaldavad kõigi täpsustatud näitajatega vastavuse kontrollimist?

Kas kontrolli puhul on vajalik

—	dokumentide, tegevusandmike ja kohapealse tegevuse kontrollimine (ja pisteline kontrollimine);

—	teabe kogumine välistelt huvitatud isikutelt;

—	selle tegevuse registreerimine, mis võimaldab siseaudiitoritel ja sõltumatul audiitoril kontrolle teha?

Kas institutsioonilised rollid ja ülesanded on selgelt määratletud ja neid kohaldatakse?

Kas õiguspärasuse mõistele vastavuse kontrolli tulemused avalikustatakse? Kuidas on huvitatud isikutel võimalik kõnealusele teabele juurde pääseda?

3.3. Tarneahela kontrolli süsteemide kontrollimine

Kontrolli kohaldamisala on selge ja see hõlmab kogu tarneahelat alates raiest kuni eksportimiseni. Kontrollimeetod dokumenteeritakse ning selle eesmärk on tagada, et protsess on süstemaatiline, läbipaistev, põhineb tõenditel, toimub korrapäraste intervallidega ja hõlmab kõike kohaldamisalas sisalduvat ning näeb ette andmete korrapärase ja viivitamatu võrdlemise tarneahela igas etapis.

Kas kontrollimeetodid hõlmavad tarneahela kontrolli süsteemide täielikku kontrollimist?

Kas see on kontrollimeetodites selgelt täpsustatud?

Millega tõendatakse, et tarneahela kontrolli süsteeme on tõepoolest kontrollitud?

Kas institutsioonilised rollid ja ülesanded on selgelt määratletud ja neid kohaldatakse?

Kas tarneahela kontrolli süsteemide kontrollimise tulemused avalikustatakse? Kuidas on huvitatud isikutel võimalik kõnealusele teabele juurde pääseda?

3.4. Mittevastavus

Mittevastavuse käsitlemise mehhanism võimaldab käsitleda kõiki juhtumeid, mis ei vasta õiguspärasuse kontrollimise nõudele. On olemas toimiv ja tõhus mehhanism rikkumiste tuvastamise korral asjakohaste parandusmeetmete võtmiseks.

Kas kontrollisüsteemis on eespool osutatud nõue määratletud?

Kas on loodud mehhanismid mittevastavuse kõrvaldamiseks? Kas neid ka praktikas kohaldatakse?

Kas tuvastatud rikkumisi ja võetud parandusmeetmeid registreeritakse nõuetekohaselt? Kas parandusmeetmete tulemuslikkust hinnatakse?

Milline teave tuvastatud rikkumiste kohta avalikustatakse?

3.5. Kaebused

Kaebuste käsitlemise mehhanism võimaldab tegeleda kõikide kaebustega, mis on seotud õiguspärasuse kontrollimisega.

Kas on olemas kaebuste käsitlemise mehhanism, mis on kättesaadav kõigile huvitatud pooltele? Kas kontrolliorganites on loodud mehhanismid, et võtta vastu sidusrühmade või sõltumatute vaatlejate vastuväited ja võtta asjaomased järelmeetmed? Kas kontrolliorganites on loodud mehhanismid, et käsitleda riigiametnike tuvastatud rikkumisi ja võtta asjaomased järelmeetmed?

Kas on selgelt teada, kuidas toimub kaebuste esitamine, dokumenteerimine, (vajaduse korral) kõrgemale ametnikule edastamine ning milliseid järelmeetmeid võetakse?

4. LITSENTSID

Libeeria on andnud litsentse väljastavale asutusele kogu vastutuse FLEGT-litsentside väljastamiseks. FLEGT-litsentse väljastatakse saadetistele.

4.1. Korraldus

Milline asutus vastutab FLEGT-litsentside väljastamise eest?

Kas litsentse väljastava asutuse ja selle personali roll seoses FLEGT-litsentside väljastamisega on selgelt kindlaks määratud ja avalikustatud?

Kas litsentse väljastava personali jaoks on kindlaks määratud suutlikkusnõuded ja loodud sisekontrollisüsteem?

Kas litsentse väljastaval asutusel on piisavad ressursid oma ülesande täitmiseks?

4.2. FLEGT-litsentside väljastamine

Kas litsentse väljastav asutus järgib litsentside väljastamisel dokumenteeritud menetlusi?

Kas need menetlused, sealhulgas võimalikud maksud, avalikustatakse?

Millega tõendatakse, et kõnealuseid menetlusi kohaldatakse praktikas nõuetekohaselt?

Kas nii väljastatud kui ka tagasilükatud litsentsid registreeritakse nõuetekohaselt?

Kas registreerimisel viidatakse selgelt tõenditele, mille alusel litsentsid väljastati?

Kas litsentside väljastamise tingimused on selgelt kindlaks määratud ja kas need on eksportijale kättesaadavad?

Kas eksportijad saavad täielikult aru FLEGT-litsentside väljastamise kriteeriumidest?

Milline teave väljastatud litsentside kohta avalikustatakse?

4.3. Väljastatud litsentside kohta esitatud teabenõuete käsitlemise menetlused

Kas liidu liikmesriikide pädevad asutused saavad taotleda selgitust väljastatud FLEGT-litsentside kohta?

Kas on kehtestatud selged menetlused litsentse väljastava asutuse ja liidu pädevate asutuste vaheliseks suhtlemiseks?

Kas teiste riiklike või rahvusvaheliste sidusrühmade jaoks on olemas kanalid, mille kaudu esitada teabenõue väljastatud FLEGT-litsentside kohta?

4.4. Kaebuste käsitlemise mehhanism

Litsentside väljastamisest tulenevate kaebuste ja vaidluste käsitlemiseks on loodud mehhanism. Kõnealune mehhanism võimaldab käsitleda kõiki litsentside väljastamise süsteemi toimimisega seotud kaebusi.

Kas on olemas dokumenteeritud kaebuste käsitlemise mehhanism, mis on tehtud kättesaadavaks kõikidele huvitatud pooltele?

Kas on selgelt teada, kuidas toimub kaebuste esitamine, dokumenteerimine, (vajaduse korral) kõrgemale ametnikule edastamine ning milliseid järelmeetmeid võetakse?

5. SÜSTEEMI SÕLTUMATUT AUDITIT KÄSITLEVAD JUHISED

Sõltumatu auditeerimine on Libeeria metsandussektorit reguleerivatest organitest sõltumatu funktsioon. Selle eesmärk on tagada FLEGT-litsentsimissüsteemi usaldusväärsus, jälgides, et kõik õiguspärasuse tagamise süsteemi osad toimiksid ettenähtud moel.

5.1. Institutsiooniline korraldus

5.1.1. Asutuse määramine

Libeeria on andnud sõltumatuks auditeerimiseks ametliku loa ja võimaldab audiitoril toimida tulemuslikult ja läbipaistvalt.

5.1.2. Sõltumatus õiguspärasuse tagamise süsteemi muudest elementidest

Metsaressursside majandamises või reguleerimises osalevad ning sõltumatut auditit tegevad organisatsioonid ja isikud seisavad üksteisest täielikult lahus.

Kas valitsusel on dokumenteeritud nõuded sõltumatu audiitori sõltumatuse kohta?

Kas on ette nähtud, et mõlema lepinguosalise organisatsioonid või isikud, kellel on metsandussektoris kaubandushuvi või institutsiooniline roll, ei tohi tegutseda sõltumatu audiitorina?

5.1.3. Sõltumatu audiitori määramine

Sõltumatu audiitor määratakse läbipaistva mehhanismi abil ning ta tegevuse kohta on loodud selged ja avalikustatud eeskirjad.

Kas valitsus on avalikustanud sõltumatut audiitorit käsitlevad põhimõtted?

Kas valitsus on dokumenteerinud ja avalikustanud sõltumatu audiitori määramise menetlused?

5.1.4. Kaebuste käsitlemise mehhanism

Sõltumatust auditeerimisest tulenevate kaebuste ja vaidluste käsitlemiseks on loodud mehhanism. Kõnealune mehhanism võimaldab käsitleda kõiki litsentside väljastamise süsteemi toimimisega seotud kaebusi.

Kas on olemas dokumenteeritud kaebuste käsitlemise mehhanism, mis on tehtud kättesaadavaks kõigile huvitatud pooltele?

Kas on selgelt teada, kuidas toimub kaebuste esitamine, dokumenteerimine, (vajaduse korral) kõrgemale ametnikule edastamine ning milliseid järelmeetmeid võetakse?

5.2. Sõltumatu audiitor

5.2.1. Korralduslikud ja tehnilised nõuded

Sõltumatu audiitor täidab õiguspärasuse tagamise süsteemi muudest elementidest sõltumatut funktsiooni ning tegutseb vastavalt dokumenteeritud juhtimisstruktuurile ning meetmetele ja menetlustele, mis on kooskõlas rahvusvahelisel tasandil tunnustatud heade tavadega.

Kas sõltumatu audiitor tegutseb vastavalt dokumenteeritud juhtimissüsteemile, mis vastab ISO 17021 või samaväärse standardi nõuetele?

5.2.2. Auditi meetod

Sõltumatu auditi meetod põhineb tõendite kogumisel ning kontrollimisi tehakse tihti ja kindlate ajavahemike järel.

Kas meetodis täpsustatakse, et kõik järeldused peavad põhinema õiguspärasuse tagamise süsteemi toimimisega seotud objektiivsetel tõenditel?

Kas meetodis täpsustatakse maksimaalsed ajavahemikud õiguspärasuse tagamise süsteemi iga elemendi kontrollimiseks?

Kas valitsus tagab, et sõltumatu audiitor saab pääseda juurde teabele ja ressurssidele, mis võimaldavad tal oma ülesannet tulemuslikult täita?

5.2.3. Auditi ulatus

Sõltumatu audiitor tegutseb vastavalt juhistele, milles täpsustatakse selgelt, mida on vaja auditeerida, ning mis hõlmavad kõiki FLEGT-litsentside väljastamiseks kokku lepitud nõudeid.

Kas sõltumatu auditi meetodid hõlmavad õiguspärasuse tagamise süsteemi kõiki osasid ja kas selles on kindlaks määratud tulemuslikkuse peamised kontrollid?

5.2.4. Aruandlusnõuded

Sõltumatu audiitor esitab esialgse aruande lepingu rakendamise ühiskomiteele. Sõltumatu audiitori aruandeid ja kõiki parandusmeetmeid arutatakse ühiskomitees.

Kas sõltumatu audiitori juhistes on täpsustatud aruannetega seotud nõuded ja aruannete esitamise sagedus?

Kas audiitori juhistes ning ühiskomitee menetlustes on täpsustatud auditi tulemuste avaldamise kord?

6. LIIDUS FLEGT-LITSENTSIDE VASTUVÕTMISEKS KEHTESTATUD SÜSTEEMI HINDAMISE KRITEERIUMID

FLEGT-määrusega ja sellega seotud rakendusmeetmetega nähakse ette menetlused FLEGT-litsentsimissüsteemi loomiseks, sealhulgas menetlused, mille alusel kontrollida, et liidus vabasse ringlusse lubamiseks ette nähtud Libeeria puittooted oleks varustatud FLEGT-litsentsiga. Nende menetluste kohaselt on muu hulgas nõutav, et liidu liikmesriigid määraksid selle ülesande täitmise eest vastutava pädeva asutuse.

Kuna tegemist on spetsiaalselt FLEGT-süsteemi rakendamiseks võetud uute meetmetega, siis antakse hinnang sellele, kui kaugele on liidus jõutud FLEGT-litsentside kontrollimiseks tehtavate ettevalmistustega.

Kas igas liidu liikmesriigis on pädev asutus määratud? Kas see teave on avalikustatud?

Kas liidu igas liikmesriigis on kehtestatud menetlused FLEGT-litsentside käsitlemiseks? Kas need menetlused on avalikustatud?

Kas on kehtestatud asjakohased õigus- ja haldusnormid, juhul kui see on liidu liikmesriikide hinnangul vajalik?

Kas pädevate asutuste ja tolliasutuste vahelise teabevahetuse viisid on kindlaks määratud?

Kas on kehtestatud menetlused, millega võimaldatakse liidule või liidu määratud isikutele või organitele juurdepääsu asjakohastele dokumentidele ja andmetele ning millega välditakse probleeme, mis võiksid takistada FLEGT-litsentsimissüsteemi tõhusat toimimist?

Kas on kehtestatud menetlused, mis võimaldavad sõltumatul audiitoril tutvuda asjakohaste dokumentide ja andmetega?

Kas liidu liikmesriigid ja Euroopa Komisjon on kokku leppinud aruandlusmeetodites? Kas nende aruannete avaldamise menetlused on vastu võetud?

Kas menetlustega on hõlmatud juhtumid, kui FLEGT-litsentsiga varustatud kaupa ei aktsepteerita? Kas on ette nähtud menetlused litsentsidega seotud erimeelsustest teatamiseks ning õigusrikkumiste käsitlemiseks?

Kas teave eri tüüpi õigusrikkumiste korral rakendatavate trahvide kohta on avaldatud?

VII LISA

RAKENDAMISE AJAKAVA

Ajakavas esitatakse vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise tähtsamad etapid. Tõhusa, täielikult toimiva riikliku õigusliku tagamise süsteemi loomiseks vajalike süsteemide väljatöötamise, õigusliku raamistiku edasiarendamise, suutlikkuse suurendamise ja muude toetusmeetmete võtmisega alustatakse kohe pärast vabatahtliku partnerluslepingu üle kokkuleppe saavutamist ja selle parafeerimist. Vabatahtliku partnerluslepingu ratifitseerimisega võib siiski aega minna ning lepingu rakendamise ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee”) ametlikku struktuuri ja asjaomaseid aruandlus- ja järelevalvekohustusi ei kehtestata enne, kui mõlemad pooled on vabatahtliku partnerluslepingu ratifitseerinud ja see jõustub, nagu on kirjeldatud käesoleva lepingu artiklis 31. Seniks luuakse dialoogimehhanism (artikkel 19). Vastavalt esialgsele kavale alustatakse 2011. aastaks kavandatud tegevustega kohe pärast vabatahtliku partnerluslepingu parafeerimist.

Peamised väljundid	Etapid (tegevused)	2011	2012	2013	2014	2015	2016	2017
		Ettevalmistusetapp			Toimimisetapp
Vabatahtliku partnerluslepingu (edaspidi „VPL”) rakendusstruktuurid on loodud	Ajutine VPLi liidu-Libeeria dialoogistruktuur (ühiskomitee-eelne) on loodud	X
	Ajutine sidusrühmade komitee on loodud (nt VPLi läbirääkimiste juhtimiskomitee)	X
	Ühiskomitee on loodud		X
	Ühiskomitee aruandluskord on loodud		X
	Iga-aastased aruanded on esitatud		X	X	X	X	X	X
	Ühiskomitee töökord on kehtestatud		X
	Riiklikud rakendusstruktuurid:
	osakondadevaheline/osakondadevahelised koordineerimise mehhanism(id) on loodud,		X
	riiklik sidusrühmade komitee VPLi rakendamise järelevalveks on loodud		X
	Libeeria litsentsimisosakond (LLD) on täielikult varustatud, mehitatud ja tegevusvalmis			X
Parem suutlikkus	Üldine viieaastane koolitus- ja investeerimiskava	X
	Suutlikkuse suurendamise investeerimiskava rakendamine			X	X	X	X	X
	Erasektori koolitamine kaubanduse valdkonnas		X	X	X
	Mootorsaega metsatööliste abistamine		X	X	X	X	X
	Abi kodanikuühiskonnalt kogukondliku suutlikkuse suurendamiseks	X	X	X	X	X	X
Finantsmehhanism on loodud ja vahendid on tagatud VPLi tulemuslikuks rakendamiseks	Mehhanism on loodud välisdoonorite ja riikliku abi koordineerimiseks ja edastamiseks VPLi rakendamisel	X	X
	VPLi tegevuse võimalikele toetusallikatele suunatud lühi- ja pikaajalise rakenduskava väljatöötamine	X	X
	Toetus on tagatud		X	X
	Pikaajaline jätkusuutlik riiklik rahastamine tagatud õiguspärasuse tagamise süsteemi toimimiseks						X	X
Õiguspärasuse tagamise süsteem: õiguspärasuse kontrollimine on kehtestatud	Süsteemid on välja töötatud
	COCS on üle vaadatud, et lisada VPLi nõuded		X	X
	Õiguspärasuse kontrolli menetlused sisaldavad uusi väljatöötatud regulatiivnõudeid		X	X
	Andmehaldussüsteemid välja töötatud, et hõlmata VPLi nõudeid		X	X
	Mahajäetud palke ja konfiskeeritud puitu käsitlevad üksikasjalikud menetlused ja juhised on välja töötatud		X	X
	Imporditud puitu käsitlevad üksikasjalikud protseduurid ja juhised		X	X
	Siseriiklik turg ja mitteametlik sektor on kaasatud õiguspärasuse tagamise süsteemi.			X		X
	Põllumajandusest saadavad tooted on lisatud õiguspärasuse tagamise süsteemi (kautšukipuu ja muu puit istandustest)
	Institutsioonid on tugevdatud
	Väliste teenusepakkujatega (ESP) on lepingud sõlmitud		X
	Teenuste lepingute kontrollimiseks on loodud riiklik asutus	X
	ESP tegevus LVD loomisel ja teenindamisel (sealhulgas koostöö FDAst ESPsse lähetatud personaliga)		X	X	X	X	X
	ESP suurendab eri valitsusasutuste suutlikkust õiguspärasuse kontrollimisel, nagu on ette nähtud üksikasjalike menetlustega			X	X
	Kontrollifunktsioonide üleandmine FDA LVD-le (üleandmise peamiste etappide üksikasjad tuleb lisada lepingusse)					X	X
Õiguspärasuse tagamise süsteem: litsentsimine on kehtestatud	LLD on välja töötanud litsentsimiskorra		X
	Ekspordiload on järk-järgult kasutuselt kõrvaldatud ja LLD kohaldab uut litsentsimissüsteemi.			X
	FLEGT-litsentsimine eksportimiseks liidu ja teistele turgudele				X	X	X	X
	Mehhanismid suhtlemiseks liidu pädevate asutustega on loodud			X
Õiguspärasuse tagamise süsteem: sõltumatu audit on kehtestatud	Sõltumatu audiitoriga on leping sõlmitud		X
	Töökord on välja töötatud ja ühiskomitees heaks kiidetud			X
	Sõltumatu auditiga on alustatud ja aruanded on avaldatud			X	X	X	X	X
FLEGT-litsentsid on liidus aktsepteeritud	Õiguspärasuse tagamise süsteemi ja liidu protseduuride toimimise väline hindamine; vajaduse korral on tehtud korrektuure (vt VI lisa)			X
	Ühiskomitee kinnitab kuupäeva, mil liit hakkab FLEGT-litsentse aktsepteerima			X
	Õiguspärasuse tagamise süsteem toimib ja liit aktsepteerib litsentse				X
Kodanikuühiskonna järelevalve on kehtestatud	Kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamine järelevalve teostamiseks		X	X
	Kodanikuühiskonna järelevalvetegevus on üksikasjalikult kavandatud		X
	Kodanikuühiskonna järelevalve on kehtestatud			X	X	X	X	X
Õiguskaitse ja regulatiivraamistik on täiendatud	Kogukondliku metsanduse määrused on vastu võetud		X
	Õiguspärasuse mõiste on ajakohastatud			X
	Mootorsaemäärused on vastu võetud		X
	Õiguspärasuse mõiste on täiendatud			X
	Kontsessioonipiirkonnas maha jäetud palkide määrus on vastu võetud			X
	Läbiveetavat puitu käsitlevad määrused on vastu võetud			X
	Läbiveetavat puitu käsitlevad üksikasjalikud menetlused ja juhised on vastu võetud		X	X
	Imporditud puitu käsitlevad määrused on vastu võetud			X
	Konfiskeeritud puitu käsitlevad määrused on vastu võetud			X
	Sotsiaalkokkulepete ja teiste sotsiaalsete ja keskkonnasätete täpsustamise kord on kehtestatud		X	X
	Õiguspärasuse mõiste muudatused			X				X
	Õiguspärasuse mõiste alusel koostatud määruste läbivaatamine, tuginedes õiguspärasuse tagamise süsteemi rakendamise kogemusele						X
	Õiguskaitsealast suutlikkust on suurendatud			X	X	X
Siseriikliku turu reguleerimine ja järelevalve on kehtestatud	Õiguspärasuse tagamise süsteemis on kehtestatud õiguspärasuse kontrolli menetlused siseriiklikul turul (integreerimine õiguspärasuse kontrolli ja COCSi)			X	X
	Teabekogumissüsteem on loodud				X
	Hinnang mitteametliku sektori panuse kohta riiklikku (kohalikku) majandusse (seejärel kehtestatakse korrapärane järelevalve)						X
	Saeettevõtjate koolitamine, et töötada uute määruste ja korra alusel			X	X	X	X	X
Vabatahtliku partnerluslepingu mõju järelevalve	Põhiuuringute tegemiseks on kaasatud järelevalveorganisatsioon(id)		X
	Ühiskomitees on kokku lepitud järelevalveraamistik		X
	Korrapärane järelevalve koos aruandlusega ühiskomiteele			X	X	X	X	X
Kommunikatsioon	Kuluarvestusega kommunikatsioonikava avalikkuse teadlikkuse suurendamiseks on koostatud (K) ja ellu viidud (E)		K	E	E	E	E	E
	Messid koos kaubanduspartneritega, et propageerida FLEGT-litsentsitud puidu hüvesid			X		X		X
	Avalikud infopunktid ja avalikkuse suutlikkus on loodud (vt IX lisa)	X	X	X
	Sotsiaalkokkulepete väljatöötamise juhised	X	X				X
	Eri sidusrühmadele suunatud juhised vastavuse kohta õiguspärasuse tagamise süsteemile		X	X	X	X
	VPLi järelevalve- ja ühiskomitee aruanded on avaldatud		X	X	X	X	X	X

VIII LISA

TOETUSMEETMED

1. TAUST

Libeeria metsandussektor taastub ja uueneb pärast ÜRO raietöödevastaste sanktsioonide tühistamist 2006. aastal. Uus õiguslik raamistik on olemas ja kindlaks on määratud metsaalad, mis jäävad kaitse alla ning mida kasutatakse kaubanduslikuks ja kogukondlikuks metsandustegevuseks. Praegu töötatakse välja määrusi, millega reguleerida mitteametlikku sektorit, mida tuntakse nn mootorsae raietöödena ja mis varustab peamiselt siseturgu.

2010. aasta detsembris tehtud vabatahtlikku partnerluslepingut ette valmistavas analüüsis, mis käsitles valitsusametite, eraettevõtjate ja kodanikuühiskonna suutlikkust täita uues õigus- ja poliitikaraamistikus ette nähtud ülesandeid, osutatakse suurele lõhele kavatsetavate ülesannete ja tegeliku suutlikkuse vahel. Käesolevas lepingus kirjeldatud õiguspärasuse tagamise süsteemi tulemusliku toimimise jaoks on vaja peamiste regulatiivülesannete täitmiseks suuremat suutlikkust koos II lisas kirjeldatud süsteemide uuendamisega.

Vastavalt käesoleva lepingu artikli 15 lõikele 1 võtab Libeeria mitmed toetusmeetmed koostöös liidu liikmesriikide, Euroopa Komisjoni ja teiste arengupartneritega, et tulemuslikult rakendada käesolevat lepingut. Nende meetmete hulka kuuluvad:

a)	rakendusstruktuuride loomine tulemusliku koordineerimise tagamiseks;

b)	peamiste sidusrühmade suutlikkuse suurendamine;

c)	õiguspärasuse tagamise süsteemi loomine;

d)	õigus- ja regulatiivraamistiku tugevdamine;

e)	siseriikliku puidukaubanduse ja selle sisemajandusliku tähtsuse järelevalve;

f)	vabatahtliku partnerluslepingu mõju järelevalve, sealhulgas järelevalve kogukondadele ja eraettevõtjatele avalduva mõju üle;

g)	vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise järelevalve;

h)	teabevahetus riiklike ja rahvusvaheliste sidusrühmadega;

i)	metsandussektori jaoks strateegilise raamistiku ajakohastamine.

Võimalikke toetusmeetmeid kirjeldatakse allpool. Vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise varajases etapis töötatakse nende alusel välja üksikasjalikud tegevuskavad, sealhulgas investeerimiskavad.

2. RAKENDUSSTRUKTUURID

Sujuva toimimise ja koordineerimise tagamiseks vabatahtliku partnerluslepingu rakendamisel osalevate valitsusasutuste ja valitsusväliste organite vahel luuakse institutsioonilised struktuurid. Eelkõige luuakse metsanduse arendamise ametis (FDA) olemasolevatele struktuuridele tuginedes kaks uut osakonda, nimelt Libeeria kontrolliosakond (LVD) ja Libeeria litsentsimisosakond (LLD). Esimese aasta üks prioriteet on luua koordinatsioonimehhanism valitsusasutuste vahel ja suurendada olemasolevate osakondade suutlikkust uute ülesannete täitmisel. Eelkõige luuakse rakendamise esimesel aastal struktuur, mille abil juhtida allhangitud kontrolli- ja järelevalveahela süsteemi (COCS) lepingut. Rakendamise ettevalmistamisel on kõige tähtsamal kohal tehniline tugi, et planeerida ja suurendada vajaminevat suutlikkust (nt personali ametikirjeldused, värbamine, ekspertide kaasamine ja asutustevaheline teabevahetus metsanduse arendamise ameti ja teiste asjaomaste asutustega, nt keskkonnakaitseamet ning kaubandus- ja tööstusministeerium, tööministeerium, põllumajandusministeerium ja rahandusministeerium (kontsessioonibüroo ja tollibüroo).

3. SUUTLIKKUSE SUURENDAMINE

Tuleb suurendada vabatahtliku partnerluslepingu rakendamisel osalevate poolte suutlikkust. Selle kavandamisel tuleks arvestada sektoris võetud ja kavandatavate toetusmeetmetega, nagu on viidatud käesoleva lepingu artiklis 15. Suutlikkuse suurendamine hõlmab järgmist: a) valitsusasutuste, eelkõige metsanduse arendamise ameti, keskkonnakaitseameti ja tolli tehniline koolitamine; b) väliste teenusepakkujatega töötava metsanduse arendamise ameti personali koolitamine; c) kodanikuühiskonna rühmade koolitamine, et võimaldada neil jälgida õiguspärasuse tagamise süsteemi toiminguid ja aidata kogukondadel osaleda metsandustegevuses; d) mootorsaega raietööde tegijate koolitamine ühistute moodustamise ja tehniliste oskuste valdkonnas; e) õiguspärasuse tagamise süsteemi teabejuhtimise koolitus ning suutlikkus korrapäraselt analüüsida ja avaldada sektorit käsitlevat teavet ning f) tehnoloogia abil suutlikkuse suurendamine, sealhulgas piisavate seadmete, tarkvara ja sidevahenditega varustamine.

Selleks et juhendada suutlikkuse suurendamise ulatuslikku ülesannet ning võttes arvesse 2010. aasta detsembris tehtud suutlikkuse puudujääkide analüüsi, töötab Libeeria välja asjakohaselt arvestatud kuludega viieaastase üldise koolituskava, mis peegeldab käimasolevaid või kavandatavaid algatusi, tehes vahet väljaõppel töökohal, mida teeb kontrolli- ja järelevalveahela süsteemi teenusepakkuja, ja muu nõutava koolituse vahel ning määrates kindlaks koolitused, mille saab katta olemasolevate algatustega, ja need, mille jaoks on vaja täiendavat koolitust, mis on kujundatud vastavalt vabatahtliku partnerluslepingu nõuetele.

Lisaks töötab Libeeria välja viieaastase investeerimiskava, milles määratakse kindlaks vajaminevad seadmed ja nende käitamise kulud, rajatiste ehitamine või remontimine ja hooldus ning teenusepakkuja investeeringud võimaliku üleandmise jaoks, olemasolevate algatuste raames rahastatavad investeeringud ning täiendavaid vahendeid vajavad investeeringud. Vastavalt käesoleva lepingu artiklis 15 osutatule teevad lepinguosalised koostööd olemasolevate kokkulepete alusel, et tagada vajalikud vahendid suutlikkuse suurendamiseks.

4. RAHASTAMISMEHHANISMID

Tuleb välja töötada käesolevas lisas kirjeldatud meetmete üksikasjalikud eelarved ja korraldada nende rahastamine. Rahastamise osas tuleb määrata kindlaks osa, mida Libeerial on võimalik katta omavahenditest, ja osa, mille katmiseks on vaja rahastajate toetust, ning teha kindlaks võimalikud rahastajad ja nendega sõlmida lepingud. Kõige tähtsamad meetmed hõlmavad

a)	rahastamise üleandmismehhanismi loomist;

b)	üldise lühiajalise ja pikaajalise eelarve väljatöötamist ning üksikasjalikke ettepanekuid ja allikaid vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise rahastamiseks;

c)	Libeeria omavahendite ning liidult ja teistelt arengupartneritelt vajamineva toetuse kindlaksmääramist, sealhulgas vajaduse korral olemasolevate rahastajate toetuse koordineerimist;

d)	vahendite tagamist.

5. ÕIGUSPÄRASUSE TAGAMISE SÜSTEEMI LOOMINE

Õiguspärasuse tagamise süsteem rajatakse Libeerias toimivatele olemasolevatele süsteemidele ja struktuuridele tuginedes. Süsteemide ajakohastamisel on vaja abi, et tagada II lisas osutatud õiguspärasuse mõistele vastavuse kontrollimine kõnealuses lisas kirjeldatud menetluste abil. Toetusmeetmed keskenduvad sellele, mida on vaja teha funktsionaalse suutlikkuse loomiseks mitmes erinevas valitsusasutuses, ja sõltumatu auditi kasutuselevõtmisele. Meetmete hulka kuuluvad õiguspärasuse kontrollimise, FLEGT-litsentsimissüsteemi ja sõltumatu auditi kehtestamine ning olemasoleva järelevalveahela süsteemi ajakohastamine, et täita õiguspärasuse tagamise süsteemi nõudeid.

5.1. Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi loomine

Libeeria sõlmib lepingu välise teenusepakkujaga, et viie aasta jooksul luua, käitada ja anda üle õiguspärasuse kontrollimise ja järelevalveahela süsteem. Ülesande puhul on kesksel kohal asjaomaste valitsusasutuste suutlikkuse suurendamine vajalike ülesannete täitmiseks. Väline teenusepakkuja teeb vahetult koostööd nende teenistusse lähetatud metsanduse arendamise ameti personaliga, kellest pikemas perspektiivis moodustatakse Libeeria kontrolliosakond. Kõige tähtsamad meetmed võivad hõlmata järgmist:

a)	kvalifitseeritud kliendiesindaja kaasamine, et aidata koostada teenusepakkuja jaoks mõeldud üksikasjalikke spetsifikatsioone ja lepingudokumente ning korraldada valikumenetlusi;

b)	teenusepakkuja leidmiseks avalduste vastuvõtmine ning teenusepakkuja valimine ja hindamine;

c)	BOT-mudeli alusel sõlmitava lepingu üle läbirääkimiste pidamine teenusepakkujaga;

d)	asjaga seotud metsanduse arendamise ameti personali lähetamine teenusepakkuja juurde;

e)	järelevalvestruktuuri loomine teenusepakkuja üle järelevalve teostamiseks;

f)	käesoleva lepingu II lisas kirjeldatud õiguspärasuse tagamise süsteemi loomine ja käitamine;

g)	töötlemisprotsessi ja kautšukipuu laastude tootmise lisamine järelevalveahela süsteemi;

h)	imporditud puidu ja konfiskeeritud puidu lisamine järelevalveahela süsteemi;

i)	õiguspärasuse tagamise süsteemi laiendamine, et hõlmata siseturul toodetud puit;

j)	teenusepakkuja käitatavate süsteemide üleandmine metsanduse arendamise ametile.

5.2. Libeeria litsentsimisosakonna loomine

Metsanduse arendamise amet loob litsentsimisosakonna, mis vastutab kogu ekspordi FLEGT-litsentsimise eest. Osakond töötab FLEGT-litsentsimise jaoks välja üksikasjalikud menetlused ja tagab ühtsuse ekspordimenetlustega, kaotades järk-järgult praeguse ekspordilubade süsteemi, kui FLEGT-litsentsimissüsteem hakkab toimima. Sel eesmärgil võib kõige tähtsamate meetmete hulka kuuluda:

a)	täiendavate toimingute väljatöötamine, kasutades selleks vajaduse korral eksperdi abi, et kohandada praegune ekspordilubade süsteem FLEGT-litsentsimisega;

b)	metsanduse arendamise ametis osakonna loomine;

c)	personali ja tehnilise konsultandi värbamine;

d)	ekspordi litsentsimise määruste koostamine;

e)	järkjärguline ekspordilubade kasutamisest loobumine;

f)	FLEGT-litsentside väljastamine;

g)	mehhanismide loomine teabevahetusteks liidu pädevate asutustega.

5.3. Sõltumatu auditimehhanismi loomine

Vastavalt V lisas osutatule sõlmib Libeeria lepingu sõltumatu audiitoriga, et tagada õiguspärasuse tagamise süsteemi sujuv toimimine ja anda süsteemidele usaldusväärsus, eelkõige rahvusvahelistel turgudel. Libeeria sõlmib sõltumatu audiitoriga lepingu liiduga konsulteerides ning Libeeria hankemenetlusi ja V lisas kehtestatud juhiseid järgides. Sel eesmärgil võib kõige tähtsamate meetmete hulka kuuluda:

a)	sõltumatu audiitori töökuulutuse avaldamine, nimekirjade koostamine, kandidaatide valimine ja läbirääkimiste pidamine;

b)	sõltumatu auditi üksikasjalike menetluste väljatöötamine, mille peab heaks kiitma lepingu rakendamise ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee”);

c)	sõltumatute auditite algatamine;

d)	analüüsi- ja aruandlussuutlikkuse parandamine.

5.4. Toimiva õiguspärasuse tagamise süsteemi välishindamine

Vastavalt VI lisas osutatule tehakse õiguspärasuse tagamise süsteemi sõltumatu tehniline hindamine enne, kui litsentsimissüsteem hakkab täies ulatuses toimima, ja enne, kui liidu asutused hakkavad FLEGT-litsentse aktsepteerima. Kõige tähtsamad meetmed võivad hõlmata järgmist:

a)	õiguspärasuse tagamise süsteemi sõltumatu hindamise korraldamine, tulemuste analüüsi ja vajaduse korral süsteemide kohaldamine;

b)	ühiskomitee teavitamine hindamistulemustest ja selle kuupäeva kokku leppimine, millal litsentsimissüsteem käivitatakse ja liidu asutused peavad hakkama kontrollima FLEGT-litsentse enne kauba sisenemist liidu turule.

6. ÕIGUSKAITSE- JA REGULATIIVRAAMISTIKU TUGEVDAMINE

Samal ajal õiguspärasuse tagamise süsteemi rakendamisega uurib Libeeria regulatiiv- ja täitevsüsteemi tulemuslikkust ning metsandussektori suhtes kohaldatava õigusraamistiku ühtsust ning teeb vajaduse korral muudatused. Õiguspärasuse mõiste väljatöötamine ning konsultatsioonid ja kontrollkäigud, mis toimusid väljatöötamise ajal, on heitnud valgust määruste mõnedele valdkondadele, kus on vaja teha täiendavaid muudatusi, et anda ettevõtetele selged juhised. Kõige tähtsamad meetmete hulka võivad kuuluda järgmised:

a)	pärast viit aastat õiguspärasuse tagamise süsteemi rakendamist korraldatakse õigusnormide läbivaatamine, mis võimaldab kindlaks määrata praktilised probleemid süsteemi kohaldamisel ja õiguspärasuse kontrollimisel;

õigusliku raamistiku järgmiste valdkondade parandamine: sotsiaalkokkulepete läbirääkimise juhend; kogukondliku metsanduse määrused; mahajäetud palkide käsitlemise menetlused; seaduserikkumise tõttu konfiskeeritud puidu käsitlemise menetlused; juhised, kuidas sõltumatud sertifitseerimissüsteemid integreeritakse õiguspärasuse tagamise süsteemi; menetlused keelatud isikute nimekirja koostamiseks; menetlused puidu jälgimiseks tootmisrajatistes; määrused kolmandate isikute juurdepääsu ja varade kasutamise kohta kontsessioonipiirkonnas; mootorsae raietööde määrus; puidu impordi ja läbiveetava puidu määrus; keskkonnamõju hindamise protsesside ja keskkonnamajandamise parandamine puidulepingu piirkondades;

c)	raietööstuse töötaja ohutuse ja heaolu määruste karmistamine;

d)	II lisas kirjeldatud õiguspärasuse kontrolli tabelisse vajalike muudatuste tegemine, et arvesse võtta seadustesse ja määrustesse tehtud muudatusi.

7. SISERIIKLIKU PUIDUTURU JÄRELEVALVE

Siseriiklik puiduturg on riigi majanduse seisukohalt väga tähtis, kuid selle toimimist ei mõisteta piisavalt ja see on suures ulatuses reguleerimata. Libeeria võtab vastu uued määrused, et aidata kaasa mootorsaega raietöid tegevate ettevõtete tegevusele. Siseturule suunatud toodang integreeritakse õiguspärasuse tagamise süsteemi ja võetakse vastu regulatiivmeetmed, et tagada parem regulatsioon, õiglane kaubandus ja keskkonnakaitsemeetmed sektoris, mis hetkel on mitteametlik ja tegutseb väljaspool regulatiivsüsteemi. Kõige tähtsamate meetmete hulka võivad kuuluda järgmised:

a)	siseriikliku puiduturu korraldamine;

b)	siseriiklikku puiduturgu käsitleva õigusliku raamistiku parandamine;

c)	teabesüsteemi loomine;

d)	siseriiklikul turul müüdava puidu sobiva jälgimissüsteemi loomine;

e)	siseriikliku puidumüügi integreerimine õiguspärasuse tagamise süsteemi.

8. VABATAHTLIKU PARTNERLUSLEPINGU MÕJUDE JÄRELEVALVE

Vabatahtliku partnerluslepingu kavandatud eemärkide täitmise tagamiseks on sotsiaalse, keskkonna- ja turumõju jälgimine üldiselt vajalik ning eriti tähtis on see metsast sõltuvate kogukondade jaoks. Sel eesmärgil võib kõige tähtsamate meetmete hulka kuuluda järelevalveraamistiku väljatöötamine, sealhulgas selliste võrdlusaluste ja kokkulepitud näitajate väljatöötamine, mis hõlmavad järgmisi elemente: uuendused valitsemisstruktuurides, metsaõiguste andmine, sotsiaalsed kokkulepped mõjutatud kogukondadega ja nendele hüvede jaotamine; reguleeritud puidu maht võrrelduna reguleerimata puidu mahuga; tõendid õiguskaitse kohta; konfiskeeritud puidu maht ja selle realiseerimine; tulu kogumise tõhusus; mõjutatud kogukondadele tulu jaotamise tõhusus; turud Libeeria puidu jaoks ning vabatahtliku partnerluslepingu mõju turu konkurentsivõimele. Ühiskomitee kehtestab tõhusa järelevalve, nagu on märgitud X lisas.

9. VABATAHTLIKU PARTNERLUSLEPINGU RAKENDAMISE JÄRELEVALVE

Ühiskomiteel lasub üldine vastutus vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise üle järelevalve teostamisel. See hõlmab sõltumatu auditi aruannete läbivaatamist ja nendele reageerimist ning eespool kirjeldatud mõju jälgimise analüüse. Lisaks teostavad vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise järelevalvet muud sidusrühmad, sealhulgas kodanikuühiskond, andes sel viisil oma osa õiguspärasuse tagamise süsteemi tulemuslikku rakendamisesse. Ühiskomitee saab sidusrühmadelt aruanded ja tagab, et on kehtestatud tõhus kaebuste käsitlemise mehhanism tuvastatud probleemidega tegelemiseks. Kõige tähtsamate meetmete hulka võivad kuuluda järgmised:

a)	käesoleva lepingu artiklis 16 kirjeldatud riikliku sidusrühmade seirekomitee toetamine vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise teemal korrapäraselt selliste avatud avalike konsultatsioonide korraldamisel, kus sidusrühmad saavad anda tagasisidet;

b)	kodanikuühiskonna poolt järelevalve teostamine, sealhulgas tagatakse kogukondlike probleemide sõnastamine ja edastamine Libeeria kontrolliosakonnale, Libeeria litsentsimisosakonnale ja sõltumatule audiitorile, riiklikule sidusrühmade seirekomiteele ja ühiskomiteele.

10. TEABEVAHETUS

Teabevahetus aitab kaasa vabatahtliku partnerluslepingu rakendamisele ning Libeeria ja sealse puidutööstuse rasket ajaloolist tausta arvestades on see oluline sektori negatiivse kuvandi muutmiseks. Vabatahtlik partnerlusleping on võimalus teha tööd läbipaistvuse, vastutustunde ja õiguspärasuse nimel. Võimatu on üle tähtsustada, kui väärtuslik on metsasektori haldamise parandamisel valitsuse jõupingutustest teavitamine. Vabatahtlik partnerlusleping ei mõjuta üksnes juhtkonda, vaid samuti erinevaid sidusrühmi ja laiemat avalikkust ning seetõttu on vaja üldist teabevahetusstrateegiat, mis tagab vajaliku teabe edastamise vabatahtliku partnerluslepingu, selle mõjude ja hüvede kohta mitte ainult majanduslikus, vaid ka keskkondlikus ja sotsiaalses mõttes. Vabatahtliku partnerluslepingu alusel kavandatud meetmetest ja saavutustest teavitamise eesmärk on

a)	julgustada erinevaid sidusrühmi osalema ja tagada nende tegevuse ühtsus;

b)	tagada avalikkuse juurdepääs teabele, et hõlbustada järelevalvet;

c)	edendada Libeeria puidu kuvandit rahvusvahelisel turul;

d)	tagada üldsuse toetus meetmetele, mida Libeeria võtab metsaressursside säästva haldamise ja nendest sõltuvate kogukondade arengu heaks;

e)	tutvustada vabatahtlikust partnerluslepingust saadavat kasu sidusrühmadele ja laiemale avalikkusele.

Sel eesmärgil toetab Libeeria meetmeid, et tagada vabatahtliku partnerluslepingu eesmärkidest ja tulemustest teavitamise tõhusus. Kõige tähtsamate meetmete hulka võivad kuuluda järgmised:

a)	teabevahetusstrateegia ettevalmistamine ja rakendamine eesmärgiga suurendada avalikkuse teadlikkust kaasaegsete ja tavapäraste meediakanalite kaudu, et teavitada avalikkust ja puidukauplejaid vabatahtliku partnerluslepingu rakendamisest, selle mõjust ja eelistest;

b)	asjaomaste sihtrühmade kindlaksmääramine ning igale sihtrühmale vabatahtlikku partnerluslepingut käsitlevate konkreetsete trükitud ja elektrooniliste sõnumite kujundamine ning nende korrapärane ajakohastamine;

c)	teabevahetusplatvormi loomine teabe järjepidevaks levitamiseks kodumaistele ja rahvusvahelistele partneritele, võttes sealhulgas arvesse, kus see peaks üldises rakendusstruktuuris asetsema;

d)	messide korraldamine, kaasates võimalikke kaubanduspartnereid, et propageerida FLEGT-litsentsitud puidu eeliseid;

e)	asjaomaste valitsusasutuste jaoks süsteemide loomine, et avaldada teavet ja vastata teabenõuetele vastavalt teabevabaduse seadusele, nagu on osutatud IX lisas.

IX LISA

AVALIK TEAVE JA LÄBIPAISTVUSMEETMED

Kooskõlas Libeeria valitsuse sooviga kohaldada läbipaistvat ja vastutustundlikku loodusressursside juhtimist, mille näitena võib tuua kaevandustööstuste läbipaistvuse algatuse (EITI), nõustuvad lepinguosalised, et teabe avaldamine ja teiste läbipaistvusmeetmete võtmine on vabatahtliku partnerluslepingu edukaks rakendamiseks väga tähtis, nagu on osutatud käesoleva lepingu artiklis 21. Seda silmas pidades kohustuvad mõlemad lepinguosalised avaldama korrapäraselt kogu teabe, mis pakub huvi sidusrühmadele ning millega hõlbustada vabatahtliku partnerluslepingu rakendamist ja järelevalvet selle üle. Käesolevas lisas kirjeldatakse teavet, mida Libeeria valitsus avaldab või mida Libeeria valitsus võib teabevabaduse seaduse alusel teha avalikkusele kättesaadavaks.

1. KORRAPÄRASELT AVALDATAVA TEABE KATEGOORIAD

Allpool kirjeldatud teave avaldatakse korrapäraselt, nagu on kirjeldatud 2010. aasta teabevabaduse seaduse artikli 2 lõigetes 5 ja 6. Teavet võib edastada mitmel viisil olenevalt selle olemusest ja sihtrühmast, näiteks:

a)	veebisaitidel;

b)	erinevatele sidusrühmadele mõeldud rakendusplatvormidel;

c)	avalikel kogunemistel;

d)	pressikonverentsidel;

e)	riiklikus raadios ja ajalehtedes;

f)	brošüürides ja uudiskirjades.

Nagu on osutatud VIII lisas, töötatakse välja üldine teabevahetusstrateegia eesmärgiga toetada teabe levitamist kõikidele sidusrühmadele, kasutades selleks kõige sobivamaid vahendeid.

1.1. Vabatahtliku partnerluslepinguga seotud spetsiifiline teave

a)	Vabatahtlik partnerlusleping ja selle lisad;

lepingu rakendamise ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee”) koostatud aruanded, mis peavad sisaldama järgmist teavet:

—	Libeeria väljastatud FLEGT-litsentside arv;

—	tagasilükatud FLEGT-litsentside taotluste arv;

—	FLEGT-litsentsimisprotsessi nõuete eiramise juhtumid Libeerias ja selliste juhtumitega tegelemiseks võetud meetmed;

—	liitu eksporditud puidu ja puittoodete iga-aastane kogus;

—	liidu saadud FLEGT-litsentside arv;

—	FLEGT-litsentsimissüsteemi alusel liitu imporditud puidu ja puittoodete kogused nende liidu liikmesriikide lõikes, kus import toimus;

c)	sõltumatu audiitori koostatud aruanded;

d)	ühiskomitee tegevust käsitlevad menetlused;

e)	ühiskomitee mitteametlikud dokumendid ja muud aruanded, sealhulgas järelevalve- ja mõjuuuringud, nagu on osutatud X lisas;

f)	menetlused ja töökord, mis suunavad riikliku sidusrühmade komitee tegevust vabatahtliku partnerluslepingu üle järelevalve teostamisel;

g)	eri sidusrühmadele suunatud juhised vastavuse kohta õiguspärasuse tagamise süsteemile;

h)	sotsiaalkokkulepete juhised.

1.2. Teave metsandussektori juhtimise kohta

Teave valitsusasutuste kohta ja dokumendid valitsusasutustelt, kes teostavad järelevalvet metsandussektori üle ja kes peavad vastavalt 2010. aasta teabevabaduse seaduse artikli 2 lõigetes 1–3 kirjeldatud avaldamiskorrale korrapäraselt avaldama sellise teabe, sealhulgas:

—	valitsusasutuse tegevuse aluseks olevad õigusaktid;

—	asutuse kehtiv poliitika, menetlused ja eeskirjad;

—	asutuse eelarved;

—	ameti või asutuse finantsaruanded;

—	asutuse organisatsioonistruktuur, sealhulgas aruandlusliinid,

—	tähtsad lepingud;

—	asutuse või selle ametnike otsuste vaidlustamise menetlus;

—	juhatuse otsused;

—	auditiaruanded;

—	metsasektoriga seotud avalikud kommentaarid, aruanded, strateegiad ja käsiraamatud vastavalt riikliku metsandusreformi seaduse artikli 18 lõikele 15;

b)	kõik Libeeria valitsuse kehtestatud õigusaktid, määrused ja töökorrad. Siia kuuluvad reguleeriva raamistiku kõik aspektid, millele viidatakse Libeeria õiguspärasuse mõistes II lisas.

1.3. Teave metsaressursside eraldamise kohta

a)	Väljastatud metsalitsentsid, sealhulgas puidumüügilepingud (TSC), metsamajandamislepingud (FMC), kokkulepped ja load ettevõtjatele puittoodete töötlemiseks, sealhulgas metsakasutusluba (FUP) ja erakasutusluba (PUP);

b)	põllumajanduslike kontsessioonilepingute kokkulepped I lisas loetletud toodete kohta;

c)	võistupakkumise dokumendid: eelkvalifitseerumise hindamiskomisjoni aruanne;

d)	sõlmitud kontsessioonilepingud;

e)	sotsiaalkokkulepped metsakogukondade ja kõikide lepingu- või loaomanike vahel;

f)	kommuunimetsade kaardid ja nende pindalad;

g)	kõikide sõlmitud ja väljastatud TSCde, PUPde, FUPde ja FMCde loetelu ja kaardid.

1.4. Teave metsaressursside tootmise kohta

Ülestöötatud metsaressurss, töödeldud ja eksporditud metsatoodete rahaliste väärtuste mahud (nagu on määratud heakskiidetud FOB hinnakirjas), mida kajastatakse aruandes

—	aastase kogutoodanguna;

—	iga metsaressursilitsentsi alusel toodetud liikide kaupa;

b)	Libeeriasse imporditud või Libeeriast läbi veetud puidu ja sellest tuletatud toodete aastane maht.

1.5. Teave metsatasude ja tulude kohta

a)	Kõigi metsandusega seotud tasude ja maksude graafik;

b)	FOB hinnad.

1.6. Teave õiguskaitse kohta kontsessioonipiirkonnas

a)	Kohaldatavad sanktsioonid ja nimekiri nendest, kes tegelikult maksid ja kes ei maksnud või kes vastasid nõuetele;

b)	avalikul oksjonil müüdud puittoodete aastane maht ja käibe väärtus rahas.

2. TEABEVABADUSE SEADUSE ALUSEL TAOTLETAV AVALIKKUSELE KÄTTESAADAV TEAVE

Käesoleva lisa kohasele teabele, andmetele ja dokumentidele juurdepääsu andmise kord järgib teabevabaduse seaduse 3. peatüki artikli 3 lõigetes 1–3 kirjeldatud menetlusi.

2.1. Teave metsaressursside eraldamise kohta

Eelkvalifitseerumisega seotud dokumendid, mis tehakse kättesaadavaks taotluse korral pärast eelkvalifitseerumisprotsessi lõppu:

—	eelkvalifitseerunud ettevõtete nimekiri;

võistupakkumisega seotud dokumendid, mis tehakse kättesaadavaks taotluse korral pärast pakkumise võitja valimist ja pärast seda, kui kõikide pakkumiste esitajaid on teavitatud:

—	pakkumise dokumendid,

—	pakkumise hindamise komisjoni aruanne;

c)	keelatud isikute nimekiri (st isikud, kellel on avaliku võimu kandjana keelatud omada huvi kaubandusliku metsalangetamise ettevõtetes);

d)	nn must nimekiri (st isikud, kellel ei ole lubatud osaleda Libeeria raietööstuses, sest nad tegelesid metsaressursside kasutamise, majandamise või ülestöötamisega, abistades või õhutades samal ajal relvastatud ühiskondlikke rahutusi);

e)	nimekiri isikutest, kelle tegevus on peatatud (st isikud, kelle tegevus on peatatud metsakasutusega seotud finantskohustuste täitmata jätmise tõttu);

f)	kõik heakskiidetud äriplaanide ja metsamajanduskavadega seotud dokumendid ja andmed ning kogu nende dokumentidega seotud teave;

g)	metsaressursilitsentsi kohase maa asukoht ja omandiõigus;

h)	metsaressursiomanike nimed ning nende piirkondade lühikirjeldus, mis on hõlmatud metsaressursilitsentsiga (piirkonna suurus ja metsaressursi liik).

2.2. Teave metsaressursside tootmise kohta

a)	Ülestöötamiseks saadaoleva metsa maht ja asukoht vastavalt iga-aastasele raieplaanile kontsessiooni kaupa;

b)	Libeeria õiguspärasuse tagamise süsteemi andmebaasis sisalduv teave;

c)	siseriiklikul turul tarbitud puittoodete aastane maht toote- ja puuliigi kaupa.

2.3. Teave töötlemise kohta

a)	Registreeritud töötlusettevõtete nimekiri ja nende kontaktandmed;

b)	töötlusüksuste tootmisvõimsus ettevõtete kaupa;

c)	töödeldud puidu aastamahud tooteliikide ja puiduliikide kaupa iga töötleja kohta.

2.4. Teave metsatasude ja tulude kohta

a)	Metsandussektori äriühingutele rahandusministeeriumi poolt arvestatud tasude ja maksude summad ja iga metsaressursilepingu omaniku makstud summad;

b)	summad, mida valitsus saab ja maksab kogukondliku metsanduse arengufondi;

c)	summad, mida riiklik kogukondlike hüvede jaotuse fond saab ja välja maksab;

d)	summad, mida eespool nimetatud fond maksab välja kogukondlikele metsanduse arengukomiteedele jaotatuna projektide, kuupäevade ja mõjutatud kogukondade kaupa;

e)	seoses maakondliku metsanduse arendusfondiga ja riikliku hüvede jaotuse fondiga või ükskõik millise kogukondliku metsanduse arengukomiteega avalikkuselt saadud kaebuste lahendamise tulemused.

2.5. Teave õiguskaitse kohta kontsessioonipiirkonnas

a)	Metsanduse arendamise ametis registreeritud süüdistused rikkumiste eest, kinnipidamised, vaidluste lahendused ja süüdimõistmised seoses metsaressursilitsentsi alusel toimuva tegevusega;

b)	arved metsaressursilitsentsi tasu kohta ja teave maksmise kohta.

3. AVALIKULE TEABELE, ANDMETELE VÕI DOKUMENTIDELE JUURDEPÄÄSU ANDMISE MENETLUS

Käesolev lisa on kooskõlas Libeeria teabevabaduse seadusega, mis kohustab iga avalikku asutust ja eraettevõtet, mis saab riiklikke vahendeid ja hüvitisi või täidab avalikke ülesandeid, kirjeldama lühidalt, kuidas avalikkus pääseb juurde eri liiki teabele.

Metsanduse arendamise amet ja teised avalik-õiguslikud asutused on välja töötanud või töötavad välja menetlused teabe avalikustamiseks.

Käesoleva lisa kasutamiseks tuleb välja töötada ja heaks kiita menetlused, juhendid või juhised teabenõuetele vastamiseks. Lisaks täiendatakse käesoleva lepingu rakendamise käigus aruandluse ja avalikustamise sätteid, mida kohaldatakse Libeeria litsentsimisosakonna ja Libeeria kontrolliosakonna suhtes.

X LISA

LEPINGU RAKENDAMISE ÜHISKOMITEE ÜLESANDED

Lähtudes käesoleva lepingu artiklist 19, moodustavad lepinguosalised järelevalve- ja otsustusorgani, milleks on lepingu rakendamise ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee”). Ühiskomitee vastutab lepingu rakendamise jälgimise ja järelevalve eest. Ühiskomitee hõlbustab suhtlemist ja teabevahetust käesoleva lepingu toimimisel. Eelkõige teeb ühiskomitee järgmist:

seoses käesoleva lepingu haldamisega:

1)	avaldab käesoleva lepingu rakendamise aastaaruande vastavalt IX lisale;

2)	pärast õiguspärasuse tagamise süsteemi toimimise hindamist ja VI lisas esitatud hindamiskriteeriumidele tuginedes soovitab kuupäeva, millal FLEGT-litsentsimissüsteem kasutusele võtta;

3)	vaatab üle edusammud eesmärkide saavutamisel ja meetmete ajakava kohasel rakendamisel ning käesoleva lepingu rakendamisega seotud küsimused;

4)	esitab ja/või võtab meetmed käesoleva lepingu toimimise parandamiseks;

5)	muudab lisasid vastavalt käesoleva lepingu artiklile 26;

6)	tegeleb mõlema lepinguosalise tõstatatud probleemidega ja püüab võimaluse korral lahendada kõik käesoleva lepingu artikli 10 rakendamisel tekkida võivad konfliktid;

7)	tegeleb mõlema lepinguosalise tõstatatud probleemidega ja püüab võimaluse korral lahendada kõik käesoleva lepingu artikli 24 rakendamisel lepinguosaliste vahel tekkida võivad erimeelsused;

8)	avaldab aruanded ja mitteametlikud dokumendid, muutes ühiskomitee tegevuse võimalikult läbipaistvaks;

seoses käesoleva lepingu üle järelevalve teostamisega ja lepingu hindamisega:

1)	kontrollib käesoleva lepingu rakendamisel tehtud edusamme, sealhulgas õiguspärasuse tagamise süsteemi toimimist;

2)	korraldab ühiseid töökäike, et kontrollida kättesaadava teabe põhjal käesoleva lepingu tulemuslikkust ja selle mõju;

3)	kontrollib korrapäraselt turuolukorda ja esitab vastavad aruanded, tellides vajaduse korral uuringuid ja soovitades meetmeid, mida tuleb võtta vastuseks turu-uuringute aruannetele;

4)	hindab käesoleva lepingu sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnamõju vastavalt lepinguosaliste vahel kokku lepitud asjakohastele headele tavadele ja kriteeriumidele ning tegeleb analüüsimise ja hindamise käigus tekkinud küsimustega;

5)	teeb kindlaks käesoleva lepingu rakendamisega seotud raskused ja soovitab sobivaid meetmeid nendega tegelemiseks;

seoses käesolevas lepingus sätestatud sõltumatu auditiga:

1)	kiidab heaks sõltumatu audiitori protseduuride käsiraamatu vastavalt V lisale;

2)	vaatab läbi sõltumatu audiitori aruanded ja kõik kaebused FLEGT-litsentsimissüsteemi toimimise kohta mõlema lepinguosalise territooriumil;

3)	vaatab läbi sõltumatu audiitori tööga seotud aruanded ja kaebused ning lepib kokku võetavates meetmetes;

4)	avaldab sõltumatu audiitori aruanded vastavalt V ja IX lisas sätestatule;

5)	kontrollib vajaduse korral sõltumatu audiitori poolt tuvastatud probleemide kõrvaldamiseks võetud meetmeid;

seoses sidusrühmade kaasamisega käesoleva lepingu rakendamisse ja kontrollimisse:

1)	esitab soovitused suutlikkuse suurendamise vajaduste kohta käesoleva lepingu edukaks rakendamiseks ning vajaduse korral soovitused vajaduse kohta suurendada erasektori ja kodanikuühiskonna võimekust kontrollida Libeeria metsahaldusnormide täitmist ja nende osalemist selles;

2)	võtab sobivad meetmed, et edendada asjaomaste sidusrühmade osalemist käesoleva lepingu rakendamisel;

3)	moodustab vajaduse korral töörühmad või muud allorganid töövaldkondades, mis eeldavad konkreetseid eriteadmisi või sidusrühmade seisukohtade tundmist.

19.7.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 191/102

NÕUKOGU OTSUS,

14. mai 2012,

Euroopa Liidu ja Kesk-Aafrika Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluslepingu (milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist) (FLEGT) sõlmimise kohta

(2012/374/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Komisjon võttis 2003. aasta mais vastu Euroopa Parlamendile ning nõukogule edastatava teatise „Metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahaldus ja puidukaubandus (FLEGT): ELi tegevuskava ettepanek”, milles kutsuti üles kehtestama meetmeid ebaseadusliku metsaraie vastu puitu tootvate riikidega vabatahtlike partnerluslepingute väljatöötamise kaudu. Nõukogu võttis 2003. aasta oktoobris vastu kõnealust tegevuskava käsitlevad järeldused (1) ja Euroopa Parlament võttis 11. juulil 2005 vastu sama küsimust käsitleva resolutsiooni (2).

(2)

Vastavalt nõukogu otsusele 2011/790/EL (3) kirjutati Euroopa Liidu ja Kesk-Aafrika Vabariigi vahelisele vabatahtlikule partnerluslepingule, milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodava puidu ja puittoodetega kauplemist (FLEGT) (edaspidi „leping”), alla 28. novembril 2011, eeldusel et leping sõlmitakse.

(3)	Leping tuleks sõlmida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Kesk-Aafrika Vabariigi vaheline vabatahtlik partnerlusleping, milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodava puidu ja puittoodetega kauplemist (FLEGT) (edaspidi „leping”), kiidetakse liidu nimel heaks.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik, kes on volitatud liidu nimel esitama lepingu artiklis 30 ette nähtud teatise, et leping liidu suhtes siduvaks muuta.

Artikkel 3

Lepingu artikli 19 kohaselt moodustatavas lepingu rakendamise ühiskomitees esindavad liitu komisjoni esindajad.

Liikmesriigid võivad osaleda lepingu rakendamise ühiskomitee koosolekutel liidu delegatsiooni liikmetena.

Artikkel 4

Lepingu lisade muutmiseks lepingu artikli 26 lõike 3 alusel volitatakse komisjoni vastavalt 20. detsembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2173/2005 (FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse) (4) artikli 11 lõikes 3 osutatud menetlusele kiitma kõnealused muudatused liidu nimel heaks.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 14. mai 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

M. GJERSKOV

(1) ELT C 268, 7.11.2003, lk 1.

(2) ELT C 157 E, 6.7.2006, lk 482.

(3) ELT L 320, 3.12.2011, lk 2.

(4) ELT L 347, 30.12.2005, lk 1.

Euroopa Liidu ja Kesk-Aafrika Vabariigi vaheline

VABATAHTLIK PARTNERLUSLEPING,

milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist (FLEGT)

EUROOPA LIIT, edaspidi „EL”,

ühelt poolt

KESK-AAFRIKA VABARIIK

teiselt poolt,

edaspidi koos „lepinguosalised”,

ARVESTADES tihedaid koostöösuhteid liidu ja Kesk-Aafrika Vabariigi vahel, eelkõige ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise koostöölepingu raames, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 (1) ja mida on muudetud Luxembourgis 25. juunil 2005, edaspidi „Cotonou leping”,

ARVESTADES nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2173/2005 FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse (2),

ARVESTADES, et komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahaldus ja puidukaubandus (FLEGT) – ELi tegevuskava ettepanek” (3) on esimene samm kiireloomuliseks võitluseks ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu,

VIIDATES 16. oktoobri 2003. aasta Yaoundé ministrite deklaratsioonile metsaõigusnormide täitmise järelevalve ja metsahalduse kohta,

VIIDATES 1992. aasta õiguslikult mittesiduvale avaldusele igat liiki metsade majandamise, säilitamise ja säästva arengu ülemaailmse konsensuse põhimõtete kohta ning ÜRO Peaassamblee poolt hiljuti vastu võetud kõiki metsaliike käsitlevale õiguslikult mittesiduvale dokumendile (4),

OLLES TEADLIKUD, kui olulised on 1992. aasta Rio de Janeiro keskkonna- ja arengudeklaratsioonis sätestatud säästva metsamajanduse põhimõtted metsade säästva majandamise kontekstis, eelkõige 10. põhimõte üldsuse teadlikkuse suurendamise ja keskkonnaalastes aruteludes osalemise tähtsuse kohta ning 22. põhimõte põliselanike ja teiste kohalike kogukondade esmatähtsa rolli kohta keskkonnajuhtimises ja arengus,

VIIDATES ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioonile (CITES), eelkõige selle nõudele, et CITESi osalised annaks I, II või III lisas loetletud liikidesse kuuluvate isendite eksportimiseks ekspordilube üksnes teatavatel tingimustel, eelkõige tingimusel, et kõnealuste isendite omandamisel ei oleks rikutud loomastiku ja taimestiku kaitse seadusi,

OLLES OTSUSTANUD tegutseda selle nimel, et käesoleva lepingu rakendamisel oleks võimalikult vähe otseseid kahjulikke tagajärgi kohalikele ja põliselanikele ning vaesele elanikkonnale,

KINNITADES, et lepinguosalised peavad tähtsaks rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud arengueesmärke ja ÜRO aastatuhande arengueesmärke,

KINNITADES, et lepinguosalised peavad tähtsaks mitmepoolseid kaubavahetussüsteeme reguleerivaid põhimõtteid ja eeskirju, eelkõige õigusi ja kohustusi, mis on sätestatud 1994. aasta üldises tolli- ja kaubanduskokkuleppes (GATT) ning teistes mitmepoolsetes lepingutes, millele osutatakse 15. aprillil 1994 Marrakechis sõlmitud Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu IA lisas, samuti vajadust neid läbipaistval ning mittediskrimineerival viisil kohaldada,

ARVESTADES Kesk-Aafrika Vabariigi soovi edendada oma metsaressursside säästvat majandamist kooskõlas eesmärkidega, mis on sätestatud Kongo jõe vesikonna metsade partnerluslepingus, mille osaline Kesk-Aafrika Vabariik on ning mis koostati 2003. aasta jaanuaris pärast säästvat arengut käsitlevat maailma tippkohtumist Johannesburgis 2002. aastal, kooskõlas 2003. aasta septembri vee-, metsa-, jahindus- ning kalandusalase peaassambleega, kooskõlas rahvusvaheliste kokkulepete ja lepingutega, eelkõige 5. veebruari 2005. aasta metsaökosüsteemi säilitamise ja säästva majanduse lepinguga, millega luuakse Kesk-Aafrika metsanduskomisjon, ning 17. oktoobri 2008. aasta seadusega nr 08.022, millega luuakse Kesk-Aafrika Vabariigi metsaseadustik,

ARVESTADES, et Kesk-Aafrika Vabariigi puidu ja puittoodete õiguspärasuse kontrollimise süsteemi kohaldatakse kogu ekspordi, mitte üksnes liitu suunatud ekspordi suhtes,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk

Võttes arvesse lepinguosaliste ühist kohustust majandada säästvalt igat liiki metsi, on käesoleva lepingu eesmärk luua õiguslik raamistik tagamaks, et kogu käesoleva lepinguga hõlmatud Kesk-Aafrika Vabariigist liitu imporditav puit ja puittooted oleksid õiguspäraselt toodetud või omandatud, ning edendada sel viisil puidu- ja puittoodete kaubandust.

Käesolev leping on ka lepinguosaliste-vahelise dialoogi ja koostöö alus, et lihtsustada ja edendada selle terviklikku rakendamist ning tugevdada metsaõigusnormide täitmise järelevalvet ja metsahaldust.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „import liitu”– puidu ja puittoodete liidus vabasse ringlusse lubamine nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (5) artikli 79 tähenduses, tingimusel et kõnealuseid tooteid ei saa pidada „mittekaubanduslikku laadi kaubaks” vastavalt komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (6) artikli 1 punkti 6 määratlusele;

b) „eksport”– Kesk-Aafrika Vabariigis toodetud või omandatud puidu ja puittoodete füüsiline väljaviimine või üleandmine Kesk-Aafrika Vabariigi territooriumilt, välja arvatud puit ja puittooted, mida veetakse läbi Kesk-Aafrika Vabariigi territooriumi tema tolliasutuste kontrolli all;

c) „puit ja puittooted”– I lisas loetletud tooted;

d) „HS-kood”– nelja- või kuuenumbriline kood kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemis, mis on loodud Maailma Tolliorganisatsiooni rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni alusel kooskõlas Euroopa Liidu ja Kesk-Aafrika Majandus- ja Rahandusühenduse (CEMAC) kombineeritud nomenklatuuridega;

e) „FLEGT-litsents”– litsents, mis viitab õiguspäraselt toodetud puidu- või puittoodete saadetisele;

f) „litsentse väljastav asutus”– asutus, mille Kesk-Aafrika Vabariik on määranud väljastama ja kinnitama FLEGT-litsentse;

g) „pädevad asutused”– asutused, mille liidu liikmesriigid on määranud FLEGT-litsentse vastu võtma, heaks kiitma ja kontrollima;

h) „saadetis”– FLEGT-litsentsiga hõlmatud puidu- ja puittoodete kogus, mille saadab kaubasaatja ning mis esitatakse liidu tolliasutusele vabasse ringlusse lubamiseks;

i) „õiguspäraselt toodetud või omandatud puit”– teadaoleva päritoluga või imporditud puit ja puittooted, mis on toodetud kooskõlas II lisas nimetatud õigusaktidega.

Artikkel 3

FLEGT-litsentsimissüsteem

1. Luuakse lepinguosaliste-vaheline litsentsimissüsteem, mis hõlmab metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (edaspidi „FLEGT-litsentsimissüsteem”). Kõnealuse süsteemiga luuakse menetluste ja nõuete kogum, mis võimaldab kontrollida ja tõendada FLEGT-litsentside abil, et liitu saadetavad puit ja puittooted on toodetud või omandatud õiguspäraselt. Määruse (EÜ) nr 2173/2005 kohaselt kiidab liit heaks üksnes Kesk-Aafrika Vabariigi FLEGT-litsentsidega saadetiste liitu importimise.

2. FLEGT-litsentsimissüsteemi kohaldatakse I lisas loetletud puidu ja puittoodete suhtes.

3. Lepinguosalised lepivad kokku, et nad võtavad kõik vajalikud meetmed FLEGT-litsentsimissüsteemi kohaldamiseks vastavalt käesoleva lepingu artiklile 12.

Artikkel 4

Litsentse väljastav asutus

1. Kesk-Aafrika Vabariik määrab litsentse väljastava asutuse ja teatab Euroopa Komisjonile selle kontaktandmed. Mõlemad lepinguosalised avalikustavad kõnealuse teabe.

2. Litsentse väljastav asutus kontrollib, et puit ja puittooted oleksid toodetud või omandatud õiguspäraselt vastavalt II lisas esitatud õigusaktidele. Ta väljastab FLEGT-litsentse, mis hõlmavad Kesk-Aafrika Vabariigis õiguspäraselt toodetud või omandatud ja liitu eksportimiseks mõeldud puidu- või puittoodete saadetisi, ning vajaduse korral vajalikke dokumente puidule ja puittoodetele, mida veetakse läbi Kesk-Aafrika Vabariigi territooriumi Kesk-Aafrika Vabariigi tolliasutuste järelevalve all.

3. Litsentse väljastav asutus ei väljasta FLEGT-litsentse puidule ja puittoodetele, mis koosnevad sellisest puidust ja puittoodetest või sisaldavad sellist puitu ja puittooteid, mis on imporditud Kesk-Aafrika Vabariiki kolmandast riigist kujul, milles nimetatud riigi seadused ei luba neid eksportida, või mille kohta on tõendeid, et need on toodetud või omandatud vastuolus selle riigi seadustega, kust puud pärinevad.

4. Litsentse väljastav asutus säilitab ja avalikustab oma FLEGT-litsentside väljastamise menetlused. Asutus säilitab ka kõigi FLEGT-litsentsidega varustatud saadetiste andmed ning pidades kinni andmekaitset käsitlevatest siseriiklikest õigusaktidest, edastab kõnealused andmed sõltumatu auditi tegemiseks, tagades eksportijate tööstusomandit käsitleva teabe konfidentsiaalsuse.

Artikkel 5

Liidu pädevad asutused

1. Euroopa Komisjon edastab Kesk-Aafrika Vabariigile liidu liikmesriikide pädevate asutuste kontaktandmed ja teabe iga asutuse pädevuspiirkonna kohta.

2. Pädevad asutused kontrollivad, et iga saadetis oleks enne liidus vabasse ringlusse lubamist varustatud kehtiva FLEGT-litsentsiga. Kui tekib kahtlus seoses FLEGT-litsentsi kehtivusega, võib vabasse ringlusse lubamise peatada ja saadetise kinni pidada. FLEGT-litsentsiga varustatud saadetiste liidus vabasse ringlusse lubamist reguleerivaid menetlusi kirjeldatakse III lisas.

3. Pädevad asutused koostavad ja avaldavad igal aastal ülevaate saadud FLEGT-litsentsidest.

4. Kooskõlas andmekaitset käsitlevate siseriiklike õigusaktidega võimaldavad pädevad asutused Kesk-Aafrika Vabariigi poolt sõltumatuks audiitoriks määratud isikutele ja organitele juurdepääsu asjaomastele dokumentidele ja andmetele.

5. Liidu pädevad asutused hoiduvad artikli 5 lõikes 2 kirjeldatud kontrolli tegemisest juhul, kui puit ja puittooted on valmistatud loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) liidetes loetletud liikidest, tingimusel et kõnealused tooted on hõlmatud nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määruses (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel) (7) ette nähtud järelevalvet käsitlevate sätetega. FLEGT-litsentsimissüsteemiga tagatakse siiski kõnealuste toodete seaduslik päritolu.

Artikkel 6

FLEGT-litsentsid

1. FLEGT-litsentsi väljastab litsentse väljastav asutus, et tõendada puidu ja puittoodete õiguspärast tootmist või omandamist.

2. FLEGT-litsents väljastatakse prantsuskeelsel vormil.

3. Lepinguosalised võivad ühisel kokkuleppel luua FLEGT-litsentside väljastamise, edastamise ja kättesaamise elektroonilise süsteemi.

4. FLEGT-litsentside väljastamise menetlus ning tehniline kirjeldus esitatakse IV lisas.

Artikkel 7

Õiguspäraselt toodetud puidu mõiste

Õiguspäraselt toodetud või omandatud puidu mõiste käesoleva lepingu tähenduses on määratletud II lisas. Nimetatud lisas on esitatud Kesk-Aafrika Vabariigi siseriiklikud õigusnormid, mida tuleb järgida puidule või puittoodetele FLEGT-litsentsi saamiseks. Kõnealune lisa sisaldab ka dokumentatsiooni kriteeriumite, näitajate ning tõendusmaterjali kohta, mille alusel saab kindlaks teha vastavuse õigusaktidele (nn vastavushindamise tabel).

Artikkel 8

Toodetud või omandatud puidu õiguspärasuse kontrollimine

1. Kesk-Aafrika Vabariik loob süsteemi(d), mille abil kontrollida, kas väljasaatmiseks mõeldud puit ja puittooted on toodetud või omandatud õiguspäraselt ning kas liitu saadetakse üksnes kontrollitud saadetisi. Õiguspärasuse kontrollimise süsteem(id) sisaldab (sisaldavad) vastavuse kontrolle, mis võimaldavad tagada, et liitu eksportimiseks mõeldud puit ja puittooted on toodetud või omandatud õiguspäraselt ning et FLEGT-litsentse ei ole väljastatud puidu- ja puittoodete saadetistele, mis ei ole õiguspäraselt toodetud või omandatud või mille päritolu ei ole teada. Süsteem(id) hõlmab (hõlmavad) ka menetlusi, mille eesmärk on tagada, et ebaseadusliku või tundmatu päritoluga puit ei satuks tarneahelasse.

2. Puidu- ja puittoodete saadetiste tootmise või omandamise õiguspärasuse kontrollimise süsteemi või süsteeme kirjeldatakse V lisas.

Artikkel 9

Konsultatsioonid FLEGT-litsentside kehtivuse üle

1. Kahtluse korral seoses FLEGT-litsentsi kehtivusega võib asjaomane pädev asutus nõuda litsentse väljastavalt asutuselt täiendavat teavet.

2. Kui litsentse väljastav asutus ei vasta 21 kalendripäeva jooksul alates nõude saamise kuupäevast, toimib pädev asutus vastavalt kehtivatele siseriiklikele õigusaktidele ning jätab litsentsi heaks kiitmata. Kui täiendavast teabest nähtub, et litsentsil esitatud andmed ei vasta saadetisele, toimib pädev asutus vastavalt kehtivatele siseriiklikele õigusaktidele ning jätab litsentsi heaks kiitmata.

3. Kui FLEGT-litsentside üle peetavates konsultatsioonides esineb püsivaid lahkhelisid või raskusi, võib juhtumi esitada lahendamiseks lepingu rakendamise ühiskomiteele.

Artikkel 10

Sõltumatu audiitor

1. Kesk-Aafrika Vabariik palkab VI lisas loetletud ülesannete täitmiseks sõltumatu audiitori, konsulteerides selles küsimuses liiduga.

2. Sõltumatu audiitor on isik, kel ei ole organisatsioonilist ega kaubanduslikku suhet liidu või Kesk-Aafrika Vabariigi metsasektorit reguleerivate asutuste, litsentse väljastavate asutuste, puidu tootmise õiguspärasust kontrollivate asutuste või metsasektoris kaubanduslikult tegutsevate ettevõtjatega, mis võiks põhjustada huvide konflikti.

3. Sõltumatu audiitor tegutseb dokumenteeritud haldusstruktuuri ning avaldatud poliitika, meetodite ja menetluste kohaselt, mis on kooskõlas rahvusvahelisel tasandil tunnustatud hea tavaga.

4. Sõltumatu audiitor edastab tema töö kohta esitatud kaebused lepingu rakendamise ühiskomiteesse.

5. Sõltumatu audiitor koostab korrapäraselt täielikud ja koondaruanded, mida käsitletakse VI lisas.

6. Lepinguosalised lihtsustavad sõltumatu audiitori tööd, eelkõige tagades talle mõlema lepinguosalise territooriumil juurdepääsu tema ülesannete täitmiseks vajalikule teabele. Kumbki lepinguosaline võib siiski kooskõlas oma andmekaitsealaste õigusaktidega jätta avaldamata teabe, mida tal ei ole lubatud esitada.

Artikkel 11

Eeskirjade eiramine

Lepinguosalised teavitavad üksteist oma kahtlustest või tähelepanekutest FLEGT-litsentsimissüsteemi eeskirjadest kõrvalehoidmise või nende eiramise kohta, eelkõige kui tegemist on järgmisega:

a)	kaubavahetusest kõrvalehoidmine, eelkõige suunates kaubavood Kesk-Aafrika Vabariigist liitu kolmanda riigi kaudu, juhul kui selle tõenäoline eesmärk on vältida litsentsi taotlemist;

b)	FLEGT-litsentside väljastamine puidule ja puittoodetele, mis sisaldavad kolmandatest riikidest imporditud kahtlase päritoluga tooteid, või

c)	pettus FLEGT-litsentsi saamisel või kasutamisel.

Artikkel 12

FLEGT-litsentsimissüsteemi kohaldamise kuupäev

1. Niipea, kui kumbki lepinguosaline leiab, et ta on viinud lõpule kõik FLEGT-litsentsimissüsteemi täielikuks kohaldamiseks vajalikud ettevalmistused, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele lepingu rakendamise ühiskomitee vahendusel.

2. Lepinguosalised tellivad lepingu rakendamise ühiskomitee vahendusel FLEGT-litsentsimissüsteemi sõltumatu hindamise, mis põhineb VII lisas kindlaks määratud kriteeriumidel. Hindamine näitab, kas õiguspärasuse kontrollimise süsteem, millel V lisas kirjeldatud FLEGT-litsentsimissüsteem põhineb, toimib nõuetekohaselt ning kas liidus on loodud artiklis 5 ja III lisas kirjeldatud süsteemid, mis võimaldavad FLEGT-litsentse vastu võtta, kontrollida ja heaks kiita.

3. Lepingu rakendamise ühiskomitee soovituste põhjal lepivad mõlemad lepinguosalised kokku kuupäevas, millest alates peaks FLEGT-litsentsimissüsteemi täies mahus kohaldama.

4. Lepinguosalised vaatavad soovituse läbi ja soovitusega nõustumise korral teavitavad teineteist sellest kirjalikult.

Artikkel 13

Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi kohaldamine puidule ja puittoodetele, mida ei ekspordita liitu

Kesk-Aafrika Vabariik kohaldab V lisas kirjeldatud õiguspärasuse kontrollimise süsteemi või süsteeme puidule ja puittoodetele, mida eksporditakse väljaspool liitu asuvatele turgudele.

Artikkel 14

Lepingu rakendamise ajakava

1. Lepinguosalised kiidavad heaks VIII lisas esitatud rakendamise ajakava.

2. Lepingu rakendamise ühiskomitee vahendusel hindavad lepinguosalised rakendamisel tehtud edusamme, pidades silmas VIII lisas esitatud ajakava.

Artikkel 15

Kaasnevad meetmed

1. Lepinguosalised on määratlenud IX lisas sätestatud valdkonnad valdkondadena, mis vajavad käesoleva lepingu rakendamiseks täiendavaid tehnilisi ja finantsressursse.

2. Kõnealuseid täiendavaid ressursse eraldavad liit ja selle liikmesriigid Kesk-Aafrika Vabariigile osutatava abi kavandamise tavamenetluste ning Kesk-Aafrika Vabariigi eelarvemenetluste alusel.

3. Lepinguosalised kaaluvad vajadust luua ühine kord, mille abil koordineeritakse kõnealuste meetmete toetamiseks Euroopa Komisjoni ja liidu liikmesriikide rahastamist ja tehnilist abi.

4. Kesk-Aafrika Vabariik jälgib, et käesoleva lepingu rakendamisega seotud suutlikkuse parandamine kajastuks riiklikus planeerimises, nagu näiteks vaesuse vähendamise strateegiates.

5. Lepinguosalised jälgivad, et käesoleva lepingu rakendamisega seotud meetmed kooskõlastatakse asjakohaste olemasolevate või tulevaste arenguprogrammide ja -algatustega.

6. Kõnealuseid ressursse eraldatakse kooskõlas menetlustega, millega reguleeritakse Cotonou lepingus ette nähtud liidu abi ning liidu liikmesriikidelt Kesk-Aafrika Vabariigile antavat kahepoolset abi.

Artikkel 16

Sidusrühmade osalemine käesoleva lepingu rakendamises

1. Kesk-Aafrika Vabariik kaasab sidusrühmad käesoleva lepingu rakendamisse kooskõlas Kesk-Aafrika metsanduskomisjoni suunistega valitsusväliste organisatsioonide ning kohalike ja põliselanike osalemise kohta.

2. Liit konsulteerib regulaarselt sidusrühmadega käesoleva lepingu rakendamise asjus, võttes arvesse oma kohustusi kooskõlas 1998. aasta Århusi konventsiooniga, mis käsitleb keskkonnainfo kättesaadavust ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemist ning neis asjus kohtu poole pöördumist.

Artikkel 17

Sotsiaalkaitse

1. Võimaliku kahjuliku mõju vähendamiseks lepivad lepinguosalised kokku, et püüavad paremini mõista potentsiaalselt mõjutatud põliselanike ja kohalike kogukondade, kaasa arvatud ebaseadusliku metsaraiega seotud isikute eluviisi.

2. Lepinguosalised jälgivad käesoleva lepingu mõju kõnealustele kogukondadele, võttes mõistlikke meetmeid kahjuliku mõju vähendamiseks. Lepinguosalised võivad leppida kokku täiendavates meetmetes kahjuliku mõjuga toimetulekuks.

Artikkel 18

Turustiimulid

Võttes arvesse oma rahvusvahelisi kohustusi, seab liit eesmärgiks edendada käesoleva lepinguga hõlmatud puidu ja puittoodete soodsat juurdepääsu oma turule. Kõnealused jõupingutused hõlmavad järgmist:

a)	toetatakse sellist riigi- ja erahangete poliitikat, milles tunnustatakse jõupingutusi õiguspärase päritoluga metsasaaduste tarne tagamiseks, ja

b)	liidu turul edendatakse FLEGT-litsentsiga tooteid.

Artikkel 19

Lepingu rakendamise ühiskomitee

1. Lepinguosalised asutavad käesoleva lepingu järelevalve ja hindamise hõlbustamiseks lepingu rakendamise ühiskomitee.

2. Kumbki lepinguosaline nimetab oma esindajad lepingu rakendamise ühiskomiteesse. Komitee teeb otsused konsensuse alusel.

3. Lepingu rakendamise ühiskomitee hõlbustab lepinguosaliste vahelist dialoogi ning tulemuslikku ja korrapärast infovahetust, et optimeerida käesoleva lepingu toimimist, ning võib uurida kõiki selle tõhusa toimimisega seotud küsimusi. Lepingu rakendamise ühiskomitee ülesandeid on üksikasjalikult kirjeldatud X lisas.

4. Lepingu rakendamise ühiskomitee:

a)	kohtub vähemalt kord aastas lepinguosaliste kokkulepitud kuupäeval;

b)	töötab koos välja ühismeetmete kava ja nende ulatuse;

c)	koostab oma kodukorra;

d)	korraldab, et koosolekuid juhivad lepinguosaliste esindajad kas vaheldumisi või koos;

e)	jälgib, et tema töö oleks võimalikult läbipaistev ning et tema töö ja otsustega seotud teave oleks üldsusele kättesaadav;

f)	võib moodustada eriteadmisi nõudvateks töövaldkondadeks töörühmad või muud allorganid.

5. Lepingu rakendamise ühiskomitee avalikustab igal aastal aruande. Nimetatud aruande sisu üksikasjad on esitatud käesoleva lepingu XI lisas.

6. Käesoleva lepingu parafeerimise ja jõustumise vahelisel ajal luuakse käesoleva lepingu rakendamise hõlbustamiseks ühine konsultatsiooni- ja järelevalvemehhanism.

Artikkel 20

Käesoleva lepingu rakendamist käsitlevad teatised

1. Käesoleva lepingu rakendamist käsitlevate ametlike teatiste eest vastutavad lepinguosaliste esindajad on

a)	Kesk-Aafrika Vabariigi nimel: vee-, metsa-, jahi- ja kalandusminister;

b)	liidu nimel: Euroopa Liidu delegatsiooni juht Kesk-Aafrika Vabariigis.

2. Lepinguosalised edastavad teineteisele käesoleva lepingu rakendamiseks vajaliku teabe.

Artikkel 21

Aruanded ja avalikustamine

1. Teabe üldsusele avalikuks tegemine on käesoleva lepingu raames üks halduse edendamise võtmeelemente. Teabe avalikustamine hõlbustab süsteemi rakendamist ja järelevalvet, muutes selle läbipaistvamaks. Teabe avalikustamine võimaldab lisaks paremat aruandlust ja eri asjaosaliste suuremat vastutust. Üldsusele avalikuks ning kättesaadavaks tehtav teave on loetletud XI lisas.

2. Kumbki lepinguosaline kaalub teabe avalikustamiseks kõige asjakohasemaid meetmeid (meedia, dokumendid, internet, seminarid, aastaaruanded). Eelkõige peavad lepinguosalised andma metsandussektori eri sidusrühmadele usaldusväärset, asjakohast ja ajakohastatud teavet. Kõnealuseid mehhanisme on kirjeldatud XI lisas.

Artikkel 22

Konfidentsiaalne teave

1. Kumbki lepinguosaline kohustub oma õigusaktidega ette nähtud piirides mitte avalikustama käesoleva lepingu raames vahetatud konfidentsiaalset teavet. Lepinguosalised ei avalikusta üldsusele ega luba oma ametiasutustel avalikustada käesoleva lepingu raames vahetatud teavet, mis sisaldab ärisaladust või konfidentsiaalset äriteavet.

2. Kui lõikest 1 ei tulene teisiti, ei peeta konfidentsiaalseks järgmist teavet:

a)	Kesk-Aafrika Vabariigi väljastatud ja liidu saadud FLEGT-litsentside arv ning Kesk-Aafrika Vabariigist eksporditud ja liidus vastu võetud puidu ja puittoodete maht;

b)	litsentsiomanike ja importijate nimed ja aadressid.

Artikkel 23

Territoriaalne kohaldamine

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt territooriumil, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingut, kõnealuses lepingus sätestatud tingimustel, ning teiselt poolt Kesk-Aafrika Vabariigi territooriumil.

Artikkel 24

Erimeelsuste lahendamine

1. Lepinguosalised püüavad lahendada kõik käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega seotud erimeelsused kiirkonsultatsioonide abil.

2. Juhul, kui erimeelsust ei ole võimalik konsultatsioonide pidamise teel lahendada kolme kuu jooksul alates konsultatsioonide pidamise taotluse esitamise kuupäevast, võib ükskõik kumb lepinguosaline suunata erimeelsuse lepingu rakendamise ühiskomiteele, kes püüab kõnealuse erimeelsuse lahendada. Komiteele esitatakse olukorra põhjalikuks uurimiseks kogu asjakohane teave, et tal oleks võimalik leida vastuvõetav lahendus. Selleks peab ta uurima kõiki võimalusi käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise säilitamiseks.

3. Kui lepingu rakendamise ühiskomitee ei suuda erimeelsust lahendada, võivad lepinguosalised

a)	taotleda ühiselt kolmanda isiku abi või vahendamist;

pöörduda vahekohtu poole. Juhul, kui erimeelsust ei ole võimalik lahendada vastavalt lõike 3 punktile a, võib kumbki lepinguosaline teavitada teist lepinguosalist vahekohtuniku määramisest; seejärel määrab teine lepinguosaline teise vahekohtuniku 30 kalendripäeva jooksul pärast esimese vahekohtuniku määramist. Lepinguosalised määravad ühiselt kolmanda vahekohtuniku kahe kuu jooksul pärast teise vahekohtuniku määramist. Vahekohtuotsused võetakse vastu häälteenamusega kuue kuu jooksul pärast kolmanda vahekohtuniku määramist. Vahekohtu otsused on lepinguosaliste jaoks siduvad ning neid ei ole võimalik edasi kaevata.

4. Lepingu rakendamise ühiskomitee määrab kindlaks vahekohtumenetluse.

Artikkel 25

Peatamine

1. Kumbki lepinguosaline võib peatada käesoleva lepingu kohaldamise. Peatamise otsus ja selle põhjused tehakse teisele lepinguosalisele kirjalikult teatavaks.

2. Käesoleva lepingu tingimuste kohaldamine lõppeb kolmkümmend kalendripäeva pärast kõnealust teavitamist.

3. Käesoleva lepingu kohaldamine algab uuesti 30 kalendripäeva pärast seda, kui lepingu peatanud lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist, et peatamise põhjused enam ei kehti.

Artikkel 26

Muudatused

1. Lepinguosaline, kes soovib käesolevat lepingut muuta, esitab selle kohta ettepaneku vähemalt kolm kuud enne lepingu rakendamise ühiskomitee järgmist koosolekut. Ühiskomitee vaatab ettepaneku läbi ja konsensuse korral esitab soovituse. Lepinguosalised vaatavad soovituse läbi ja kui nad on sellega nõus, võtavad soovituse vastu oma menetluste kohaselt.

3. Lepingu rakendamise ühiskomitee võib võtta vastu muudatusi käesoleva lepingu lisade kohta.

4. Teatised kõigi muudatuste kohta esitatakse käesoleva lepingu ühistele hoiulevõtjatele.

Artikkel 27

Lisad

Lisad moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 28

Kehtivusaeg ja pikendamine

Käesolev leping kehtib kuus aastat ning seejärel pikendatakse seda kuue aasta kaupa, välja arvatud juhul, kui üks lepinguosaline sellest keeldub, teavitades sellest kirjalikult teist lepinguosalist vähemalt üks aasta enne käesoleva lepingu kehtivusaja lõppemist.

Artikkel 29

Lepingu lõpetamine

Olenemata artiklist 28 võivad lepinguosalised käesoleva lepingu lõpetada, teavitades sellest teist lepinguosalist. Käesolev leping kaotab kehtivuse kaksteist kuud pärast kõnealuse teavituse kuupäeva.

Artikkel 30

Jõustumine

1. Käesolev leping jõustub alates järgmise kuu esimesest päevast pärast seda, kui lepinguosalised on teatanud teineteisele kirjalikult selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2. Teatis saadetakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile ja Kesk-Aafrika Vabariigi peaministrile, kes on käesoleva lepingu ühised hoiulevõtjad.

Artikkel 31

Autentsed tekstid

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, sloveeni, slovaki, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles ning kõik tekstid on autentsed. Lahknevate tõlgenduste korral on ülimuslik prantsuskeelne tekst.

Съставено в Брюксел на двадесет и осми ноември две хиляди и единадесета година.

Hecho en Bruselas, el veintiocho de noviembre de dos mil once.

V Bruselu dne dvacátého osmého listopadu dva tisíce jedenáct.

Udfærdiget i Bruxelles den otteogtyvende november to tusind og elleve.

Geschehen zu Brüssel am achtundzwanzigsten November zweitausendelf.

Kahe tuhande üheteistkümnenda aasta novembrikuu kahekümne kaheksandal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις είκοσι οκτώ Νοεμβρίου δύο χιλιάδες έντεκα.

Done at Brussels on the twenty-eighth day of November in the year two thousand and eleven.

Fait à Bruxelles, le vingt-huit novembre deux mille onze.

Fatto a Bruxelles, addì ventotto novembre duemilaundici.

Briselē, divi tūkstoši vienpadsmitā gada divdesmit astotajā novembrī.

Priimta du tūkstančiai vienuoliktų metų lapkričio dvidešimt aštuntą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenegyedik év november havának huszonnyolcadik napján.

Magħmul fi Brussell, fit-tmienja u għoxrin jum ta' Novembru tas-sena elfejn u ħdax.

Gedaan te Brussel, de achtentwintigste november tweeduizend elf.

Sporządzono w Brukseli dnia dwudziestego ósmego listopada roku dwa tysiące jedenastego.

Feito em Bruxelas, em vinte e oito de novembro de dois mil e onze.

Întocmit la Bruxelles la douăzeci și opt noiembrie două mii unsprezece.

V Bruseli dvadsiateho ôsmeho novembra dvetisícjedenásť.

V Bruslju, dne osemindvajsetega novembra leta dva tisoč enajst.

Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenäkahdeksantena päivänä marraskuuta vuonna kaksituhattayksitoista.

Som skedde i Bryssel den tjugoåttonde november tjugohundraelva.

За Европейския съюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sajungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

За Централноафриканската република

Por la República Centroafricana

Za Středoafrickou republiku

For Den Centralafrikanske Republik

Für die Zentralafrikanische Republik

Kesk-Aafrika Vabariigi nimel

Για την Κεντροαφρικανική Δημοκρατία

For the Central African Republic

Pour la République centrafricaine

Per la Repubblica centrafricana

Centrālāfrikas Republikas vārdā –

Centrinės Afrikos Respublikos vardu

A Közép-afrikai Köztársaság részéről

Għar-Repubblika Ċentru-Afrikana

Voor de Centraal-Afrikaanse Republiek

W imieniu Republiki Środkowoafrykańskiej

Pela República Centro - Africana

Pentru Republica Centrafricană

Za Stredoafrickú republiku

Za Srednjeafriško republiko

Keski-Afrikan tasavallan puolesta

För Centralafrikanska republiken

(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(2) ELT L 347, 30.12.2005, lk 1.

(3) KOM(2003) 251 (lõplik), 21.5.2003.

(4) A/RES 62/98, 31. jaanuar 2008.

(5) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 38.

(6) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

(7) EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1.

I LISA

VABATAHTLIKU PARTNERLUSLEPINGUGA HÕLMATUD TOOTED

4401	:	küttepuit palkidena, halgudena, okstena, haokubudena vms kujul; puitlaastud ja -pilpad, saepuru ja puidujäätmed, aglomeeritud pakkudeks, brikettideks, graanuliteks vms või aglomeerimata.
4403	:	töötlemata puit, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud.
4404	:	vitsapuit; lõhestatud teibad; pikuti saagimata vaiad, tulbad ja aiateibad, teritatud otstega; puittoorikud jalutuskeppide, vihmavarju- ja tööriistakäepidemete valmistamiseks, jämedalt tahutud, kuid treimata, painutamata ja muul viisil töötlemata; puitlaastud jms.
4406	:	raudteede ja trammiteede puitliiprid.
4407	:	pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud puit paksusega üle 6 mm, hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud.
4408	:	spoon vineerimiseks (k.a spoonihööveldatud kihtpuitmaterjal), vineeri ja samalaadse kihtpuitmaterjali valmistamiseks ning muu pikuti saetud, spoonihööveldatud või kooritud puit, hööveldatud, lihvitud, servjätkatud, pikijätkatud või mitte, paksusega kuni 6 mm.
4409	:	puit pidevprofiiliga (keeled, sooned, punnid, kald- või ümarservad, V-punnid, helmestus, lekaalprofiil vms) ühel või mitmel küljel, otsal või serval (sh kokku ühendamata parketilipid ja -liistud), hööveldatud või hööveldamata, lihvitud või lihvimata, pikijätkatud või mitte.
4410	:	puitlaastplaadid, orienteeritud kihtidega plaadid (OSB) jms plaadid (näiteks vahvelplaadid) puidust või muust puitmaterjalist, vaikude vms orgaaniliste sideainetega aglomeeritud või aglomeerimata.
4411	:	puitkiudplaadid puidust või muust puitmaterjalist, vaikude vms orgaaniliste sideainete abil kokku ühendatud või mitte.
4412	:	vineer, spoonitud plaadid ja muu kihtpuitmaterjal.
441400	:	puitraamid maalidele, fotodele, peeglitele ning muud puittooted.
4415	:	puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid; puidust kaablitrumlid, puitalused, äärtega puitalused jms kaubaalused; kaubaaluste puidust ääred.
441600	:	vaadid, pütid, tõrred, tünnid jm puidust püttsepatooted ja nende puitosad.
441700	:	puidust tööriistad, tööriistade korpused ja käepidemed, pintslite ja harjade puitosad ja -käepidemed; puidust saapa- ja kingaliistud ning -toed.
4418	:	puidust tisleri- ja puusepatooted, sh puidust kärgpaneelid, koostepõrandaplaadid, katusesindlid ja katuselaastud.
441900	:	puidust lauanõud ja köögitarbed.
9403 30	:	puidust kontorimööbel.
9403 40	:	puidust köögimööbel.
9403 50	:	puidust magamistoamööbel.
9403 60	:	muu puitmööbel.

II LISA

ÕIGUSPÄRASELT TOODETUD PUIDU MÕISTE

Sissejuhatus

Käesolev määratlus on esitatud vastavushindamise tabelina, mille moodustavad kümme temaatilise põhimõttega seotud näitajat:

1)	ettevõte on seaduste kohaselt registreeritud;

2)	seaduslik juurdepääs metsaressurssidele oma tegevuspiirkonnas;

3)	keskkonnaalaste õigusaktide järgimine;

4)	kohalike ja põliselanike ning töötajate õiguste austamine;

5)	metsaraiet käsitlevate õigusaktide järgimine;

6)	metsasaaduste töötlemine;

7)	üld- ning metsandusmaksude tasumine;

8)	puittoodete transport ja jälgitavus on kooskõlas õigusnormidega;

9)	lepingutingimustest kinnipidamine;

10)	koostöö alltöövõtjatega väljaspool puidutootmise valdkonda.

Käesoleva määratlusega hõlmatud erinevad raieload Kesk-Aafrika Vabariigis on järgmised:

—	metsaraie- ja kasutusload (PEAd), mis väljastatakse Kesk-Aafrika Vabariigis seaduslikult asutatud ettevõtetele metsakorralduskava kohaseks tööstuslikuks raieks;

—	taasmetsastamisalade ehk metsaistandike raieload.

Lisaks on Kesk-Aafrika Vabariigi metsaseadustikuga ette nähtud järgmised metsaraieload:

—	10 ha suurusele või väiksemale pindalale mõeldud väikeraieload, mis väljastatakse Kesk-Aafrika Vabariigi eraisikutele või kohalikele kogukondadele;

—	load, mis hõlmavad kogukonnametsasid, mille maksimaalne pindala ühiku kohta on 5 000 hektarit ning mille kohta sõlmitakse majandamisleping metsanduse eest vastutava ministeeriumi ning organiseeritud küla- või põliskogukonna vahel.

PEAsid, väikeraielubasid ja kogukonnametsi hõlmavaid lubasid väljastatakse tulundusmetsade kohta, mis asuvad Kesk-Aafrika Vabariigi alaliselt metsamaana kasutatavatel aladel riigi edelaosas. Metsaistandikud võivad asuda kõikjal riigis.

Pärast Kesk-Aafrika Vabariigi 17. oktoobri 2008. aasta seaduse nr 08.022 (millega kehtestatakse Kesk-Aafrika Vabariigi metsaseadustik) ehk uue metsaseadustiku väljakuulutamist on Kesk-Aafrika Vabariigi eksportpuidule enamasti väljastatud PEAd. Sellele tuleb lisada vanadest tiikpuuistandikest pärit metsaraielubadega puit.

Kogukonnametsade ja väikeraielubade ning järelevalvega seotud praktiliste raskuste tõttu ei ole nimetatud metsaraielube veel Kesk-Aafrika Vabariigis välja antud. 2010. aastal ei kasutatud ei kogukonnametsi hõlmavaid ega väikeraielubasid.

Seetõttu kohaldatakse käesolevas lepingus kasutatavat vastavushindamise tabelit vaid praegu toimivatele, st PEAdele ning istandikega seotud lubadele. Õiguspärasuse määratlust täiendatakse, et võtta arvesse ka kogukonnametsi hõlmavaid ning väikeraielubasid vastavalt V lisa punktides 1.2 ja 2.1 esitatud tingimustele.

Soov korraldada vabatahtliku partnerluslepingu läbirääkimised kaasaval viisil tähendab kõikide aruteluosaliste ärakuulamist. Seega on loodud kolm osaliste rühma: avaliku sektori, erasektori ning kodanikuühiskonna esindajate rühm.

FLEGT-protsessi üha paremaks mõistmiseks ning läbirääkimistel edukamalt ettepanekute esitamiseks korraldati konsultatsioonid kahes etapis: esimene rühmade lõikes ja teine kõigi kolme rühmaga ühiselt. Rühmapõhistel konsultatsioonidel osalesid vaid konkreetsesse rühma kuuluvad isikud. Kolme rühma ühiskonsultatsioon võimaldas võrrelda kõikide rühmade seisukohti, et määrata kindlaks riiklik seisukoht, mille alusel liiduga läbi rääkida.

Võttes arvesse, et vastavushindamise tabeli eesmärk on toetada FLEGT-litsentside tõhusat väljastamist, leppisid Kesk-Aafrika Vabariik ning liit kokku selles, et vastavushindamise tabeli kava kohaldatavust ning asjakohasust tuleb enne selle rakendamist vabatahtliku partnerluslepingu raames kohapeal katsetada. Sellest lähtudes määras Euroopa metsainstituut (European Forest Institut, EFI) läbirääkimiste käigus kohapeal katset korraldama rahvusvahelise organisatsiooni The Forest Trust koostöös Kesk-Aafrika Vabariigi esindajatega.

Arvestades, et tiikpuuistandikest pärit puitu eksporditakse praegu liidu turgudele saepalkidena, tuleb istandikest pärit tooteid igal juhul vastavushindamise tabelites arvesse võtta. Istandikega seotud eeskirjad ei ole nii detailsed. Käesolev vastavushindamise tabel on koostatud olemasolevate õigusaktide põhjal. Istandikega seotud õigusaktide parendamise eesmärgil koostatakse hiljem teisigi õigusakte. Selle tulemusel ajakohastatakse õiguspärasuse määratlus.

Vastavushindamise tabeli näitajate täpsustamine

Teatud näitajatel puuduvad õiguslikud alused. Sellised näitajad kantakse tabelisse tingimusel, et luuakse vajalikud õiguslikud alused. Seetõttu nimetatakse tulevasi õiguslikke aluseid lisas, mis käsitleb IX lisa. Õigusaktid, mis lõpuks vastu võetakse, võivad näitajate praegust sõnastust muuta.

Teatud näitajaid kohaldatakse kõikidele, mis tahes päritoluga puidu koormatele. Teisi näitajaid kohaldatakse vaid PEAdega või riigi metsauuendusalade (riigiistandike) raielubadega koormatele või koormatele, millele on antud eramaa raieluba (kogukondade või eraisikute istandikud). Vastavushindamise tabeli viimases tulbas „Asjakohased load“ täpsustatakse, millistele lubadele käesoleva rea näitajat kohaldatakse: kõikidele, PEAdele, istandikele (hõlmab nii metsauuendusalade ehk riigiistandike kui ka kogukondadele või eraisikutele kuuluvate metsauuendusalade ehk eraistandike lube).

1. PÕHIMÕTE.

ETTEVÕTE ON SEADUSTE KOHASELT REGISTREERITUD

Kriteerium 1.1.

Ettevõte on asjakohase menetluse alusel nõuetekohaselt registreeritud pädeva ametiasutuse registris.

Näitaja

Tõendusmaterjalid

Alus

Asjakohased load

Näitaja 1.1.1.

Ettevõte on registreeritud majandusküsimustega tegeleva asutuse registris: kaubandus- ja tööstusministeerium.

Tõendusmaterjal 1.1.1.1.

Ministeeriumi otsus metsaraieloa väljaandmise kohta.

31. detsembri 1983. aasta määrus nr 83.083 (artiklid 7 ja 8).

Kõik (PEAd ning istandikke hõlmavad load)

Tõendusmaterjal 1.1.1.2.

Ettevõtja kutsetõend.

31. detsembri 1983. aasta dekreet nr 83.550 (artiklid 1–7).

17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artikkel 176).

Näitaja 1.1.2.

Ettevõte on registreeritud maksuküsimustega tegeleva asutuse registris (rahandus- ja eelarveministeerium, maksude peadirektoraat).

Tõendusmaterjal 1.1.2.1.

Kehtiv maksumaksja tõend.

Registreerimisjuhend.

Kõik

Tõendusmaterjal 1.1.2.2.

Käibemaksukohustuslase numbriga tõend (NIF).

Üldine maksuseadustik, 2009. aasta väljaanne (artikkel 334).

Otsus nr 004/MEFPCI/CAB/SGF/DGID, millega kehtestatakse käibemaksukohustuslase numbri kasutamise kohustus (artiklid 1 ja 2).

Näitaja 1.1.3.

Ettevõte on registreeritud riiklikus sotsiaalkindlustusametis.

Tõendusmaterjal 1.1.3.1.

Riikliku sotsiaalkindlustusametiga (CNSS) liitumise tõend.

28. detsembri 2006. aasta seadus nr 06.035, millega kehtestatakse sotsiaalkindlustusseadustik (artikkel 31).

Kõik

27. aprilli 2009. aasta dekreet nr 09.116.

Näitaja 1.1.4.

Ettevõte on nõuetekohaselt registreeritud metsanduse eest vastutavas ametis.

Tõendusmaterjal 1.1.4.1.

Metsanduse eest vastutavale ministeeriumile alluva PEAsid väljastava komisjoni aruanne.

17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artikkel 31).

PEAd

Tõendusmaterjal 1.1.4.2.

Metsanduse eest vastutavale ministeeriumile alluva sõltumatu vaatleja aruanne.

28. aprilli 2009. aasta dekreet nr 09.118 (artikkel 17.6).

Tõendusmaterjal 1.1.4.3.

Dekreet PEA-loa väljaandmise kohta.

Näitaja 1.1.5.

Ettevõte on registreeritud õigusasutustes (justiitsministeerium, kaubanduskohus).

Tõendusmaterjal 1.1.5.1.

Äri- ja kinnisvarakrediidi register (RCCM).

31. detsembri 1983. aasta määrus nr 83.083 (artikkel 12).

Kõik

Tõendusmaterjal 1.1.5.2.

Notariaalse lepingu protokoll.

17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artikkel 93).

Tõendusmaterjal 1.1.5.3.

Kaubanduskohtu kantselei teatis käibemaksukohustuslase numbri kohta.

Näitaja 1.1.6.

Ettevõte on registreeritud töö- ja tööhõiveasutustes (töö- ja tööhõiveministeerium, tööinspektsioon).

Tõendusmaterjal 1.1.6.1.

Tegevuskohajärgse tööinspektori nummerdatud ja parafeeritud tööandjaregister.

Seadus nr 09.004, tööseadustik (artikkel 331).

Kõik

Näitaja 1.1.7.

Ettevõte on registreeritud nõuandekodades: kaubandus- ja tööstuskoda.

Tõendusmaterjal 1.1.7.1.

Nõuandekoja tõend.

Viide IX lisale: õiguslik alus on vaja koostada. Viide IX lisale: õiguslik alus on vaja koostada.

Kõik

Näitaja 1.1.8.

Ettevõte on registreeritud Kesk-Aafrika Vabariigi kutseõppe- ja tööhõiveametis (ACFPE).

Tõendusmaterjal 1.1.8.1.

Tööandja nummerdatud ja ametlikult kinnitatud registreerimistaotlus.

19. mai 1999. aasta seadus nr 99.008 (artiklid 1–7).

Kõik

Kriteerium 1.2.

Ettevõte on õigeaegselt tasunud tööandjapoolsed ja sotsiaalkindlustusmaksud.

Näitaja 1.2.1.

Maksete tasumine CNSS-ile.

Tõendusmaterjal 1.2.1.1.

CNSSi tõend või maksekviitung.

Maksekviitungite koopiad.

Kõik

Näitaja 1.2.2.

Maksete tasumine ACFPE-le.

Tõendusmaterjal 1.2.2.1.

Väljamakstud töötasude deklaratsioon kvartalite kaupa.

Dekreet nr 00.068, millega kehtestatakse ACFPE-le tööandjapoolsete maksude tasumise kord (artiklid 2 ja 4).

Kõik

Tõendusmaterjal 1.2.2.2.

Tööandjapoolsete maksude tasumise tõend.

Kriteerium 1.3.

Ettevõtte suhtes ei ole langetatud süüdimõistvaid kohtuotsuseid ega võetud haldusmeetmeid, mis toovad kaasa tegevuse ajutise või lõpliku peatamise.

Näitaja 1.3.1.

Ettevõtte tegevust ei ole peatatud kohtuotsusega.

Tõendusmaterjal 1.3.1.1.

Esimese astme kohtute otsused.

17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artikkel 209 ja artikli 204 lõige 2).

Kõik

Tõendusmaterjal 1.3.1.2.

Metsanduse eest vastutava ministeeriumi koostatud rikkumiste register.

30. aprilli 2009. aasta määrus nr 09.020 (artikli 92 lõige 2 ja artikkel 93).

Näitaja 1.3.2.

Ettevõtte tegevust ei ole peatatud haldusmeetmega.

Tõendusmaterjal 1.3.2.1.

Metsanduse eest vastutava ministeeriumi koostatud rikkumiste register.

17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artikli 204 lõige 2).

Tõendusmaterjal 1.3.2.2.

Metsanduse eest vastutava ministri peatamisotsus.

30. aprilli 2009. aasta määrus nr 09.020 (artikli 92 lõige 2 ja artikkel 93).

28. detsembri 2007. aasta seadus nr 07.018 millega kehtestatakse keskkonnaseadustik (artikkel 114).

Kriteerium 1.4.

Süüdimõistva otsuse langetamise või haldusmeetmete võtmise korral täidab ettevõte nõutud tingimused.

Näitaja 1.4.1.

Ettevõte on õigeaegselt tasunud trahvid rikkumiste eest.

Tõendusmaterjal 1.4.1.1.

Tehingu- või trahvisumma maksekviitungid.

17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artiklid 208–233).

Kõik

28. detsembri 2007. aasta seadus nr 07.018, millega kehtestatakse keskkonnaseadustik (artiklid 114–143).

2. PÕHIMÕTE.

ETTEVÕTTEL ON SEADUSLIK JUURDEPÄÄS METSARESSURSSIDELE OMA TEGEVUSPIIRKONNAS

Kriteerium 2.1.

Ettevõttel on olemas vajalikud metsaressursside kasutusload.

Näitaja 2.1.1.

Ettevõte on järginud nõuetekohaselt kõiki metsaraieloa saamiseks vajalikke etappe (elanikkonna teavitamine, hanketeade, loa taotlemine, lube väljastav komisjon, kuhu kuulub sõltumatu vaatleja), pidades kinni Kesk-Aafrika Vabariigi seadustes ja määrustes ette nähtud tähtaegadest nii enne kui ka pärast seaduse nr 08.022 (millega kehtestatakse metsaseadustik) väljakuulutamist.

Tõendusmaterjal 2.1.1.1.

Metsanduse eest vastutavale ministeeriumile alluva PEAsid väljastava komisjoni aruanne.

17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artiklid 31, 41 ja 48).

PEAd

Tõendusmaterjal 2.1.1.2.

Metsanduse eest vastutavale ministeeriumile alluva sõltumatu vaatleja aruanne.

28. aprilli 2009. aasta dekreet nr 09.118 (artikli 17 lõige 6).

Tõendusmaterjal 2.1.1.3.

Dekreet PEA väljastamise kohta.

5. juuli 2006. aasta määrus nr 019, millega kiidetakse heaks metsakorralduskava koostamise riiklikud normid (1. köide).

Tõendusmaterjal 2.1.1.4.

Ajutine leping kolme kuu jooksul pärast dekreedile allakirjutamist.

28. juuli 2009. aasta määrus nr 09.026, millega kiidetakse heaks metsakorralduskava koostamise riiklikud normid (2. köide).

Tõendusmaterjal 2.1.1.5.

Lõplik leping kolme aasta jooksul pärast ajutisele lepingule allakirjutamist.

Dekreet nr 09.118 (artiklid 13–17).

Näitaja 2.1.2.

Ettevõte on tasunud kõik lubade väljaandmise menetluse iga etapiga seotud kulud.

Tõendusmaterjal 2.1.2.1.

Taotluse lõivu tasumist tõendavad dokumendid.

28. aprilli 2009. aasta dekreet nr 09.118 (artiklid 22 ja 44).

PEAd

Tõendusmaterjal 2.1.2.2.

Tunnustamiseelse maksu tasumist tõendavad dokumendid.

17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artiklid 179–189).

Tõendusmaterjal 2.1.2.3.

Maksekviitung kolmeaastase rendilepingu kohta hiljemalt viieteistkümne päeva jooksul pärast loa väljastamise teate kättesaamist (kehtib alates 2003. aastast väljastatud lubadele).

Näitaja 2.1.3.

Eraisikule või kogukonnale kuuluva istandiku puhul kuulub omandiõigus nimetatud eraisikule või kogukonnale.

Tõendusmaterjal 2.1.3.1.

Eraisiku või kogukonna maaomandiõigust tõendav dokument.

17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse Kesk-Aafrika Vabariigi metsaseadustik (artikkel 131).

Eraistandikud.

Kriteerium 2.2.

Ettevõttel on kõik oma tegevuseks vajalikud õiguslikud perioodilised load.

Näitaja 2.2.1.

Ettevõttel on metsanduse eest vastutava ameti väljastatud üheaastane raieõigus.

Tõendusmaterjal 2.2.1.1.

Teade lõpliku lepinguga seotud PEAde majandamiskava heakskiitmise kohta.

17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artiklid 107, 109, 110 ja 114).

PEAd

Tõendusmaterjal 2.2.1.2.

Teade lõpliku lepinguga seotud PEAde aastase tegevuskava heakskiitmise kohta.

28. aprilli 2009. aasta dekreet nr 09.118 (artikli 17 lõige 4).

Tõendusmaterjal 2.2.1.3.

Pädeva ametiasutuse allkirjastatud ajutine raieleping.

Näitaja 2.2.2.

Riigile kuuluvate istandike korral on ettevõttel olemas istandike raieluba, mille annab talle metsanduse eest vastutav ministeerium.

Tõendusmaterjal 2.2.2.1.

Metsanduse eest vastutava ministeeriumi leping.

17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artiklid 62 ja 64).

Istandikud

Tõendusmaterjal 2.2.2.2.

Loendusluba.

30. aprilli 2009. aasta määrus nr 09.021 (artiklid 72–75).

Tõendusmaterjal 2.2.2.3.

Loendusaruanne.

Viide IX lisale: spetsifikaat on vaja koostada.

Tõendusmaterjal 2.2.2.4.

Vähemalt 50 ha suurustele istandikele lihtne majandamiskava kooskõlas spetsifikaadiga.

Näitaja 2.2.3.

Eraisikule või kogukonnale kuuluva istandiku korral on ettevõtjal olemas raieload.

Tõendusmaterjal 2.2.3.1.

Ministeeriumilt ettevõtjale (omanikule või lepingulisele kasutajale) antud raieluba.

17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse Kesk-Aafrika Vabariigi metsaseadustik (artikkel 131).

Eraistandikud

Tõendusmaterjal 2.2.3.2.

Vähemalt 50 ha suurustele istandikele lihtne majandamiskava kooskõlas spetsifikaadiga.

Viide IX lisale: spetsifikaat on vaja koostada.

Tõendusmaterjal 2.2.3.3.

Vajaduse korral eraisiku või kogukonna ning operaatorettevõtja vaheline leping.

Kriteerium 2.3.

Pärast raieloa saamist teavitab ettevõte loa saamisest kõiki metsaressursside majandamisega seotud sidusrühmi asjaomases piirkonnas.

Näitaja 2.3.1.

Ettevõte teavitab kohalikke ja põliselanikke, kogukondi ning kõiki huvitatud isikuid ajutisele lepingule allakirjutamisest ja ajutise raielangi avamisest.

Tõendusmaterjal 2.3.1.1.

Teadlikkuse suurendamisele suunatud koosolekute kokkuvõtted, mille on koostanud ettevõte ning mille on erinevad sidusrühmad ühiselt kinnitanud.

28. juuli 2009. aasta määrus nr 09.026, millega kiidetakse heaks metsakorralduskava koostamise riiklikud normid (2. köide).

PEAd

3. PÕHIMÕTE.

KESKKONNAALASTE ÕIGUSAKTIDE JÄRGIMINE

Kriteerium 3.1.

Ettevõte on teinud kõik mõjuhindamised kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega.

Näitaja 3.1.1.

On tehtud keskkonnamõju hindamised.

Tõendusmaterjal 3.1.1.1.

Heakskiidetud keskkonnamõju hindamiste aruanne iga tootmiskoha kohta (PEAd + saekaater (sh asukoha rajatised)).

28. detsembri 2007. aasta seadus nr 07.018, millega kehtestatakse keskkonnaseadustik (artikkel 87 ja artikli 93 lõige 2).

PEAd

Tõendusmaterjal 3.1.1.2.

Pädeva asutuse väljastatud keskkonnanõuetele vastavuse tõend.

Viide IX lisale: on vaja koostada rakendusaktid.

Kriteerium 3.2.

Ettevõte rakendab keskkonnamõju hindamistega ette nähtud keskkonnamõju leevendamise meetmeid.

Näitaja 3.2.1.

Võetakse keskkonnamõju hindamistes sisalduvad heakskiidetud meetmed, mille eesmärk on kaitsta bioloogilist mitmekesisust.

Tõendusmaterjal 3.2.1.1.

Keskkonna eest vastutava ameti kontrolliaruanded.

28. detsembri 2007. aasta seadus nr 07.018, millega kehtestatakse keskkonnaseadustik (artikkel 87).

PEAd

Viide IX lisale: on vaja koostada rakendusaktid.

Kriteerium 3.3.

Ettevõte võtab õigussätetele vastavad meetmed keskkonnakvaliteedi kaitsmiseks oma asukohas.

Näitaja 3.3.1.

Ettevõte käitleb oma tegevusest põhjustatud jäätmeid (jäätmed Kesk-Aafrika Vabariigi keskkonnaseadustiku artiklis 3 ning selle rakendusdekreetides esitatud tähenduses) õigusnormide kohaselt.

Tõendusmaterjal 3.3.1.1.

Keskkonna eest vastutava ameti kontrolliaruanded.

28. detsembri 2007. aasta seadus nr 07.018, millega kehtestatakse keskkonnaseadustik (artiklid 3, 19 ja 20 ning 43–45).

PEAd

Viide IX lisale: on vaja koostada rakendusaktid.

Näitaja 3.3.2.

Ettevõte peab kinni vee- ja õhusaastusega seotud õigussätetest.

Tõendusmaterjal 3.3.2.1.

Keskkonna eest vastutava ameti auditiaruanne.

28. detsembri 2007. aasta seadus nr 07.018, millega kehtestatakse keskkonnaseadustik (artiklid 15 ja 102 ning artikli 106 teine lõik).

PEAd

Viide IX lisale: on vaja koostada rakendusaktid.

4. PÕHIMÕTE.

KOHALIKE, PÕLISELANIKE NING TÖÖTAJATE ÕIGUSED

Kriteerium 4.1.

Ettevõte osaleb oma töötajate teavitamises ja koolitamises ning peab täielikult kinni nende kutsealastest õigustest.

Näitaja 4.1.1.

Ettevõte tagab ametiühingute tegevusvabaduse.

Tõendusmaterjal 4.1.1.1.

Pädeva asutuse koostatud ning avaldatud kirjalik teade ametiühingu tegevusvabaduse tagamise kohta.

29. jaanuari 2009. aasta seadus nr 09.004, millega kehtestatakse tööseadustik (artiklid 12, 17, 18, 30, 31 ja 33).

Kõik

Tõendusmaterjal 4.1.1.2.

Avaldatud ametiühingute koosolekute protokollid (juhul kui töötajad on ametiühingute liikmed).

Näitaja 4.1.2.

Töötajate esindajatel, kes on valitud kehtivate õigusnormide kohaselt, on oma ülesannete täitmiseks vajalikud oskused.

Tõendusmaterjal 4.1.2.1.

Töötajate esindajate valitud üldkogu protokoll, mille on kinnitanud tegevuskohajärgne tööinspektor.

29. jaanuari 2009. aasta seadus nr 09.004, millega kehtestatakse tööseadustik (artiklid 58, 60 ja 67).

Kõik

Tõendusmaterjal 4.1.2.2.

Tegevuskohajärgse tööinspektori kinnitatud koolitustunnistused.

Näitaja 4.1.3.

Ettevõtte töötajaid teavitatakse tööõigusega seotud dokumentidest.

Tõendusmaterjal 4.1.3.1.

Avaldatud teated.

29. jaanuari 2009. aasta seadus nr 09.004, millega kehtestatakse tööseadustik (artiklid 63 ja 129).

Kõik

Tõendusmaterjal 4.1.3.2.

Töötajate esindajate ja palgaliste töötajate omavaheliste koosolekute kokkuvõtted.

Kesk-Aafrika Vabariigi metsamajanduse kollektiivleping (artikli 10 lõige 4).

Tõendusmaterjal 4.1.3.3.

Avaldatud sisekorraeeskirjad.

Kriteerium 4.2.

Ettevõte austab töötajate õigusi, mis on määratletud kehtivate õigusnormidega.

Näitaja 4.2.1.

Ettevõtte ja töötajate vahelised suhted on reguleeritud õigussätetega.

Tõendusmaterjal 4.2.1.1.

Metsandusettevõtte ning töötajate esindajate sõlmitud kollektiivlepingu eksemplar.

29. jaanuari 2009. aasta seadus nr 09.004 millega kehtestatakse tööseadustik (artiklid 197–201 ja artikkel 331).

Kõik

Tõendusmaterjal 4.2.1.2.

Tegevuskohajärgse tööinspektori kinnitatud ja parafeeritud tööandjaregister.

Näitaja 4.2.2.

Ettevõtte töötajatele tasutakse kooskõlas nende tegevusvaldkonnas kehtivate eeskirjadega ning kedagi diskrimineerimata.

Tõendusmaterjal 4.2.2.1.

Palgatõendid ja palkade tasumise seis.

Seadus nr 09.004, millega kehtestatakse tööseadustik (artiklid 221–230 ja 94–99).

Kõik

Tõendusmaterjal 4.2.2.2.

Kõikide poolte allkirjastatud tööleping.

Metsamajandajate kollektiivleping.

Näitaja 4.2.3.

Töötajate hügieeni- ja ohutustingimused on kooskõlas kehtivate õigusnormidega.

Tõendusmaterjal 4.2.3.1.

Tööhügieeni- ja -ohutuskomisjoni koosolekute kokkuvõtted.

Seadus nr 09.004, millega kehtestatakse tööseadustik (artiklid 82–87).

Kõik

Tõendusmaterjal 4.2.3.2.

Töötajate hügieenitarvetele ja tööohutusele eraldatud summade register.

11. juuli 2004. aasta määrus 005/MFPESSFP/CAB/DGTEFP, millega luuakse Kesk-Aafrika Vabariigis hügieeni- ja ohutuskomisjonid (artiklid 1–3; artiklid 9–17).

Metsamajandajate kollektiivlepingud.

Rahvusvaheline Tööorganisatsioon, 1981. aasta konventsioon C155 töötajate tööohutuse ja töötervishoiu kohta (artikli 12 lõigud a ja b, artikkel 16), mille Kesk-Aafrika Vabariik ratifitseeris 5. juunil 2006. aastal.

Näitaja 4.2.4.

Ettevõttes kehtivad töötunnid on kooskõlas õigussätetega.

Tõendusmaterjal 4.2.4.1.

Töötajate kontrollsüsteem.

Seadus nr 09.004, millega kehtestatakse tööseadustik (artiklid 247–251).

Kõik

Tõendusmaterjal 4.2.4.2.

Töötajate kontrollkaardid.

Tõendusmaterjal 4.2.4.3.

Ettevõtte avaldatud käskkirjad.

Tõendusmaterjal 4.2.4.4.

Palgatõend.

Näitaja 4.2.5.

Töötajate värbamisel peetakse kinni siseriiklikes õigusaktides ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kehtestatud vanusega seotud tingimustest.

Tõendusmaterjal 4.2.5.1.

Kõikide poolte allkirjastatud töölepingud.

Seadus nr 09.004, millega kehtestatakse tööseadustik (artiklid 247–249, artikkel 97).

Kõik

Metsaettevõtjate kollektiivlepingud.

Kriteerium 4.3.

Ettevõte austab kohalike ja põliselanike õigusi.

Näitaja 4.3.1.

Ettevõte tunnustab ja austab kohaliku ja põliselanikkonna tavaõigusi kasutada metsakontsessioone.

Tõendusmaterjal 4.3.1.1.

Pädeva asutuse heakskiidetud metsakorralduskava (eelkõige sotsiaal-majanduslik aruanne).

5. juuli 2006. aasta määrus nr 0.19, millega kiidetakse heaks metsakorralduskava koostamise riiklikud normid (1. köide).

PEAd

Tõendusmaterjal 4.3.1.2.

Pädeva ametiasutuse allkirjastatud ajutine leping (ajutisel lepingul põhinevad PEA-load).

28. juuli 2009. aasta määrus nr 09.026, millega kiidetakse heaks metsakorralduskava koostamise riiklikud normid (2. köide).

Tõendusmaterjal 4.3.1.3.

Sidusrühmade koostatud metsandusameti seisundiaruanne.

17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artiklid 14–22, artikkel 107).

28. aprilli 2009. aasta dekreet nr 09.118 (artikli 17 lõiked 4 ja 5).

Näitaja 4.3.2.

Kui hävitatakse kohalikele ja põliselanikele kuuluvaid varasid, tuleb need hüvitada kooskõlas kehtivate eeskirjadega.

Tõendusmaterjal 4.3.2.1.

Sidusrühmade poolt läbiloetud ja heakskiidetud protokoll.

Maaelu arengu ministeeriumi 9. juuli 1973. aasta määrus nr 005.

PEAd

Tõendusmaterjal 4.3.2.2.

Hüvitiste tõendid.

5. PÕHIMÕTE.

METSARAIET KÄSITLEVATE ÕIGUSAKTIDE JÄRGIMINE

Kriteerium 5.1.

Ettevõte on teavitanud kõiki metsaressursside majandamisega seotud sidusrühmi PÄRAST asjaomase piirkonna kasutusloa saamist.

Näitaja 5.1.1.

Kohalikke elanikke, kohalikke kogukondi, valitsusväliseid organisatsioone, riiklikke detsentraliseeritud struktuuriüksusi jt arengupartnereid, kes on huvitatud asjaomase piirkonna metsaressursside majandamisest, teavitatakse PEAde andmisest.

Tõendusmaterjal 5.1.1.1.

Teadlikkuse suurendamisele suunatud koosolekute protokollid, mille on koostanud ettevõte ning mille osapooled on ühiselt kinnitanud.

17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artikkel 14).

PEAd

28. juuli 2009. aasta määrus nr 09.026, millega kiidetakse heaks metsakorralduskava koostamise riiklikud õigusnormid (2. köide).

Kriteerium 5.2.

Ajutisest lepingust peetakse kinni.

Näitaja 5.2.1.

Ettevõte peab ajutisest lepingust kinni selle kehtivusaja jooksul (kolm aastat).

Tõendusmaterjal 5.2.1.1.

Administratsiooni kontrolliaruanne.

17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artiklid 102 ja 107).

PEAd

Ajutine metsakorraldusleping.

5. juuli 2006. aasta määrus nr 0.19, millega kiidetakse heaks metsakorralduskava koostamise riiklikud normid (1. köide).

Kriteerium 5.3.

Metsakorralduskava on koostatud ning seda kohaldatakse kooskõlas õigusnormidega.

Näitaja 5.3.1.

Esialgsed metsakorraldusuuringud tehti metsandusameti eeskirjade kohaselt.

Tõendusmaterjal 5.3.1.1.

Metsakorralduse inventuuri aruanded.

17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artiklid 102–105 ja artikkel 107).

PEAd

Tõendusmaterjal 5.3.1.2.

Sotsiaal-majandusliku uuringu aruanne.

Ajutine metsakorraldus- ja raieleping.

Näitaja 5.3.2.

Metsakorralduskava koostati metsandusameti eeskirjade kohaselt.

Tõendusmaterjal 5.3.2.1.

Lõplik metsakorraldus- ja raieleping.

17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artikkel 103).

PEAd

5. juuli 2006. aasta määrus nr 0.19, millega kiidetakse heaks metsakorralduskava koostamise riiklikud normid (1. köide).

28. juuli 2009. aasta määrus nr 09.026, millega kiidetakse heaks metsakorralduskava koostamise riiklikud normid (2. köide).

Näitaja 5.3.3.

Majandamiskava vastab õigusnormidele.

Tõendusmaterjal 5.3.3.1.

Ametlik kiri majandamiskava heakskiitmise kohta.

17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artiklid 94, 103 ja 114).

PEAd

5. juuli 2006. aasta määrus nr 0.19, millega kiidetakse heaks metsakorralduskava koostamise riiklikud normid (1. köide).

28. juuli 2009. aasta määrus nr 09.026, millega kiidetakse heaks metsakorralduskava koostamise riiklikud normid (2. köide).

Näitaja 5.3.4.

Aastane tegevuskava, sh kaardid, vastab õigusnormidele.

Tõendusmaterjal 5.3.4.1.

Kiri iga-aastase tegevuskava metsanduse eest vastutava ministeeriumi büroos hoiustamise kohta.

5. juuli 2006. aasta määrus nr 0.19, millega kiidetakse heaks metsakorralduskava koostamise riiklikud normid (1. köide).

PEAd

Tõendusmaterjal 5.3.4.2.

Ametlik kiri iga-aastase tegevuskava heakskiitmise kohta.

28. juuli 2009. aasta määrus nr 09.026, millega kiidetakse heaks metsakorralduskava koostamise riiklikud normid (2. köide).

17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artiklid 94, 103 ja 114).

Näitaja 5.3.5.

Istandikele või metsauuendusaladele, mille pindala on vähemalt 50 ha või enam, on koostatud lihtne majandamiskava kooskõlas kehtivate õigusnormidega.

Tõendusmaterjal 5.3.5.1.

Vähemalt 50 ha pindalaga istandikele lihtne majandamiskava kooskõlas spetsifikaadiga.

17. oktoobri 2008. aasta seaduse nr 08.022 (millega kehtestatakse Kesk-Aafrika Vabariigi metsaseadustik) artikkel 64.

Istandikud

Tõendusmaterjal 5.3.5.2.

Kiri lihtsa majandamiskava heakskiitmise kohta.

30. aprilli 2009. aasta määruse nr 09.021 artiklid 72–75.

Viide IX lisale: spetsifikaat on vaja koostada.

Kriteerium 5.4.

Ettevõte on selgelt määratlenud metsa eri alajaotuste piirid ja peab neist kinni.

Näitaja 5.4.1.

Kaartidel ette nähtud aastaste või ajutiste raielankide piirid märgistatakse maatükil ning neist peetakse kinni kooskõlas õigusaktidega.

Tõendusmaterjal 5.4.1.1.

Metsandusameti kontrollkäikude aruanded.

17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artikkel 105).

PEAd

28. juuli 2009. aasta määrus nr 09.026, millega kiidetakse heaks metsakorralduskava koostamise riiklikud normid (2. köide).

Kriteerium 5.5.

Ettevõte rajab teed kooskõlas kehtivate õigusnormidega.

Näitaja 5.5.1.

Teedevõrgustik kavandatakse ja rajatakse kooskõlas kehtivate õigusnormidega.

Tõendusmaterjal 5.5.1.1.

Metsandusameti heakskiiduga iga-aastane tegevuskava.

17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artiklid 94, 103 ja 114).

PEAd

Tõendusmaterjal 5.5.1.2.

Ajutise raielangi teedevõrgu plaan.

Ajutine raieleping.

Tõendusmaterjal 5.5.1.3.

Haldusluba juurdepääsuteede avamiseks (kui juurdepääsuteed vajatakse aastase raielangi piiridest väljaspool).

Lõplik leping.

Tõendusmaterjal 5.5.1.4.

Metsandusameti kontrollkäikude aruanded.

Tõendusmaterjal 5.5.1.5.

Luba aastasel raielangil radade avamiseks.

Kriteerium 5.6.

Ettevõte valib langetatavad puud kooskõlas metsaseadustikus, metsakorralduskavas või iga-aastases tegevuskavas ette nähtud eeskirjadega.

Näitaja 5.6.1.

Puude langetamisel järgitakse ajutise lepingu korral metsakorralduslikku miinimumläbimõõtu (diamètres minima d’aménagement, DMA) või lõpliku lepingu korral halduskasutuse miinimumläbimõõtu (diamètres minima dexploitabilité administratifs, DME).

Tõendusmaterjal 5.6.1.1.

Raietööde päevikud.

17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artikkel 105).

PEAd

Tõendusmaterjal 5.6.1.2.

Kontrollkäikude aruanded.

Lõplik leping.

Ajutine leping.

Näitaja 5.6.2.

Kasutatavad liigid on lubatud metsakorralduskava, iga-aastase tegevuskava, metsaseadustiku rakendusmääruse või metsaseadustikuga.

Tõendusmaterjal 5.6.2.1.

Metsakorralduskava.

30. aprilli 2009. aasta määrus nr 09.021 (artikkel 53).

PEAd

Tõendusmaterjal 5.6.2.2.

Raietööde päevikud.

Lõplik leping.

Tõendusmaterjal 5.6.2.3.

Teabeleht „Puidu liikumine”.

17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artiklid 186 ja 190).

Tõendusmaterjal 5.6.2.4.

Keelatud kütuste eriluba

Kriteerium 5.7.

Ettevõte peab kinni kõikidest metsaseadustiku õigusaktidest seoses metsatööstusjäätmete mahajätmisega.

Näitaja 5.7.1.

Langetatud puud on metsa mahajäetud kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

Tõendusmaterjal 5.7.1.1.

Raietööde päevikud.

Lõplik leping.

PEAd

Tõendusmaterjal 5.7.1.2.

Metsandusameti protokoll puidu mahajätmise kohta.

Ajutine leping.

Tõendusmaterjal 5.7.1.3.

Metsandusameti kontrolliaruanded.

17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artiklid 201, 202 ja 204).

6. PÕHIMÕTE.

METSASAADUSTE TÖÖTLEMINE

Kriteerium 6.1.

Ettevõte käivitab kooskõlas metsaseadustiku sätetega vähemalt ühe töötlemisrajatise.

Näitaja 6.1.1.

Kooskõlas õigusaktidega on ettevõttel kolm aastat pärast PEAde saamist vähemalt üks töötlemisrajatis.

Tõendusmaterjal 6.1.1.1.

Töötlusüksuse patent.

17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artikkel 39).

PEAd

Ajutine metsaraie ja -korraldusleping

Näitaja 6.1.2.

Ettevõttel on tõendid riiklikult kehtestatud aastasest vähimast töötlemiskvoodist (70 %) kinnipidamise kohta.

Tõendusmaterjal 6.1.2.1.

Teabeleht „Puidu liikumine” või statistiline aastaraamat.

17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artikkel 44).

Kriteerium 6.2.

Ettevõte tagab ostetud ja ka imporditud puidu või puittoodete õiguspärasuse.

Näitaja 6.2.1.

Töötlemiseks imporditud saepalgid ja puittooted on registreeritud kooskõlas õigusnormidega.

Tõendusmaterjal 6.2.1.1.

Impordideklaratsioon.

Viide puudub: viide IX lisale.

PEAd

Tõendusmaterjal 6.2.1.2.

Teabeleht „Puidu liikumine”

Näitaja 6.2.2.

Töötlemiseks ostetud, sh imporditud saepalgid ja puittooted on teadaoleva ja õiguspärase päritoluga.

Tõendusmaterjal 6.2.2.1.

Imporditud toodetega kaasas olev päritoluriigi FLEGT-litsents.

Viide puudub: viide IX lisale.

PEAd

Tõendusmaterjal 6.2.2.2.

Säästva metsamajanduse sertifikaat või õiguspärase päritolu tõend.

7. PÕHIMÕTE.

ÜLD- NING METSANDUSMAKSUDE TASUMINE

Kriteerium 7.1.

Metsandusmaksude deklaratsioonid on kooskõlas ettevõtte reaalse tegevusega.

Näitaja 7.1.1.

Puidutootmise deklaratsioon on kooskõlas metsaseadustiku õigusnormidega.

Tõendusmaterjal 7.1.1.1.

Teabeleht „Puidu liikumine”.

17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artikkel 190).

Kõik

Näitaja 7.1.2.

Puidutöötlemist reguleeriv deklaratsioon on kooskõlas puiduveoga.

Tõendusmaterjal 7.1.2.1.

Teabeleht „Puidu liikumine”

17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artikkel 190).

Kõik

Näitaja 7.1.3.

Puidu turustamist ja toodete eksporti reguleerivad deklaratsioonid on kooskõlas õigusnormidega.

Tõendusmaterjal 7.1.3.1.

Teabeleht „Puidu liikumine”.

17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artikkel 190).

Kõik

Tõendusmaterjal 7.1.3.2.

Tollideklaratsioonid.

Eelarveseadus iga majandusaasta kohta.

Tõendusmaterjal 7.1.3.3.

Ekspordideklaratsioon.

20. novembri 1986. aasta dekreet nr 86.328 (artikkel 2).

Näitaja 7.1.4.

Maksu- ja tolliameti deklaratsioonid esitatakse kooskõlas õigusnormidega.

Tõendusmaterjal 7.1.4.1.

Ettevõtlusmaksu tasumist tõendav maksekviitung.

Eelarveseadus iga majandusaasta kohta.

Kõik

Tõendusmaterjal 7.1.4.2.

Kindla miinimummääraga maksu (impôt minimum forfaitaire, IMF) tasumist tõendav maksekviitung.

Üldine maksuseadustik (artiklid 120, 125, 140, 204, 247, 248 ja 257).

Tõendusmaterjal 7.1.4.3.

Ettevõtte tulumaksu / tulumaksu tasumist tõendav maksekviitung.

Tõendusmaterjal 7.1.4.4.

Käibemaksu tasumist tõendav maksekviitung.

Kriteerium 7.2.

Ettevõte maksab kõik kohustuslikud maksud ettenähtud tähtaegadel.

Näitaja 7.2.1.

Ettevõte maksab kõik metsandusega seotud tasud ja maksud ettenähtud tähtaegadel.

Tõendusmaterjal 7.2.1.1.

Rendimaksu tasumist tõendav maksekviitung.

17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artiklid 179–193).

PEAd

Tõendusmaterjal 7.2.1.2.

Raiemaksu tasumist tõendav maksekviitung.

Eelarveseadus iga majandusaasta kohta.

Kõik

Tõendusmaterjal 7.2.1.3.

Metsauuendusmaksu tasumist tõendav maksekviitung.

Kõik

Tõendusmaterjal 7.2.1.4.

Teatis, millega sätestatakse ettevõtte maksude ja tasude maksmisega seotud erakorralised meetmed.

Kõik

Näitaja 7.2.2.

Ettevõte tasub kõik puiduekspordiga seotud maksud õigeaegselt.

Tõendusmaterjal 7.2.2.1.

Väljumismaksu tasumist tõendav maksekviitung.

17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artikkel 198).

Kõik

Tõendusmaterjal 7.2.2.2.

Kindla miinimummääraga maksu (impôt minimum forfaitaire, IMF) tasumist tõendav maksekviitung.

Eelarveseadus iga majandusaasta kohta.

Tõendusmaterjal 7.2.2.3.

Rahandusministeeriumi IT-seadmete kasutamise maksu (Redevance pour l’équipement en outils informatiques du Ministère des finances, REIF) tasumist tõendav maksekviitung.

Akt nr 1/92-UDEAC-CD-SE1.

Kesk-Aafrika majandus- ja rahandusühenduse (CEMAC) tolliseadustiku artiklid 12 ja 22.

Akt nr 1/93-UDEAC-573-CD-SE1.

Akt nr 7/93-UDEAC-556-CD-SE1.

Akt nr 16/96-UDEAC-556-CD-57.

Akt nr 5/89-UDEAC-491.

Näitaja 7.2.3.

Ettevõte on tasunud kõik kasutatava varustuse impordiga seotud maksud ja tasud.

Tõendusmaterjal 7.2.3.1.

Imporditollimaksude tasumist tõendav maksekviitung.

Finantsseadus iga majandusaasta kohta.

Kõik

Tõendusmaterjal 7.2.3.2.

Käibemaksu tasumist tõendav maksekviitung.

Akt nr 1/92-UDEAC-CD-SE1.

Tõendusmaterjal 7.2.3.3.

Ühise integreerimismaksu (Taxe communautaire d’intégration, TCI) tasumist tõendav maksekviitung.

Kesk-Aafrika majandus- ja rahandusühenduse (CEMAC) tolliseadustiku artiklid 12 ja 22.

Tõendusmaterjal 7.2.3.4.

Ühise integreerimispanuse (Contribution communautaire d’intégration, TCI) tasumist tõendav maksekviitung.

Akt nr 1/93-UDEAC-573-CD-SE1.

Tõendusmaterjal 7.2.3.5.

Rahandusministeeriumi IT-seadmete kasutamise maksu (REIF) tasumist tõendav maksekviitung.

Akt nr 7/93-UDEAC-556-CD-SE1.

Tõendusmaterjal 7.2.3.6.

Äriõiguse Ühtlustamise Aafrika Organisatsiooni (OHADA) liikmemaksu tasumist tõendav maksekviitung.

Akt nr 16/96-UDEAC-556-CD-57.

Tõendusmaterjal 7.2.3.7.

Kesk-Aafrika metsakomisjoni (COMIFAC) liikmemaksu tasumist tõendav maksekviitung.

Akt nr 5/89-UDEAC-491.

Näitaja 7.2.4.

Ettevõte on tagastanud CEMAC-piirkonnast väljapoole eksporditavate toodete mereveos sisalduva laadimise autole või autolt (free on truck, FOT) väärtused kohalikule pangale kolmekümne päeva jooksul pärast lepingus määratud tähtaega.

Tõendusmaterjal 7.2.4.1.

Panga tõend alalise elukoha kohta.

17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artikkel 200).

Kõik

Tõendusmaterjal 7.2.4.2.

Rahaülekannet tõendav dokument.

8. PÕHIMÕTE.

PUITTOODETE TRANSPORT JA JÄLGITAVUS ON KOOSKÕLAS ÕIGUSNORMIDEGA

Kriteerium 8.1.

Ettevõttel võivad olla oma transpordivahendid.

Näitaja 8.1.1.

Veoautod ja muud metsasaaduste transpordi vahendid on nõuetekohaselt registreeritud ja arvele võetud.

Tõendusmaterjal 8.1.1.1.

Registreerimistunnistus.

—	25. aprilli 1988. aasta dekreet nr 88.151 (artikkel R138, artikli R138 esimene lõik ja artikli R134 neljas lõik).

—	Aafrika riikide vahelise kindlustusturgude konverentsi (CIMA) kindlustusseadustik (artikkel 200).

—	Üldise maksuseadustiku 2009. aasta väljaanne (artikkel 204).

Kõik

Tõendusmaterjal 8.1.1.2.

Tehnilised andmed.

Tõendusmaterjal 8.1.1.3.

Kindlustus.

Tõendusmaterjal 8.1.1.4.

Transpordimaks

Eksporditavate metsasaaduste transpordi korral on olemas täiendav viide: 1990. aasta maikuu dekreet nr 90.043, millega korraldatakse maanteetransport Kesk-Aafrika Vabariigis.

Tõendusmaterjal 8.1.1.5.

Veoluba.

Näitaja 8.1.2.

Eksporditava puidu ja puittoodete transporti käsitlevad dokumendid on kooskõlas kehtivate õigusnormidega.

Tõendusmaterjal 8.1.2.1.

Sõiduki teekaart.

17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artikkel 93).

Kõik

Tõendusmaterjal 8.1.2.2.

Saateleht, millega on kaasas: spetsifikatsioonid, D15, kaubandusliku ekspordi deklaratsioon, arve, päritolutõend.

Kesk-Aafrika Majandus- ja Rahandusühenduse (CEMAC) tolliseadustik (artiklid 133 ja 134).

Näitaja 8.1.3.

Ettevõte võtab meetmeid inimeste transportimise keelu kohaldamiseks.

Tõendusmaterjal 8.1.3.1.

Ettevõtte kodukord.

1990. aasta maikuu dekreet nr 90.043, millega korraldatakse maanteetransport Kesk-Aafrika Vabariigis.

Kõik

Tõendusmaterjal 8.1.3.2.

Käskkiri.

Kriteerium 8.2.

Ettevõte märgistab langetatud puud nende järelevalve ja jälgitavuse eesmärgil metsandusalastes õigusaktides tunnustatud viisil.

Näitaja 8.2.1.

Langetatud puude saepalgid ja kännud märgistatakse kooskõlas õiguslike nõuetega.

Tõendusmaterjal 8.2.1.1.

Metsandusameti kontrollkäikude aruanne.

17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artiklid 93 ja 96).

Kõik

Näitaja 8.2.2.

Parkmetsas märgistatakse palgid kooskõlas kehtivate eeskirjadega.

Tõendusmaterjal 8.2.2.1.

Metsandusameti kontrollkäikude aruanne.

17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artiklid 93 ja 96).

Kõik

13. veebruari 2004. aasta ministeeriumidevaheline määrus nr 82.

Näitaja 8.2.3.

Saepalkide veodokumendid täidetakse enne raiealalt lahkumist.

Tõendusmaterjal 8.2.3.1.

Teekaart (nimetatakse ka tarnedokumendiks).

Viide IX lisale: on vaja koostada viide riikliku jälgitavussüsteemi jaoks.

Kõik

Näitaja 8.2.4.

Saepalkide ja pakkide veodokumendid täidetakse enne palgilaost ja tehasest lahkumist.

Tõendusmaterjal 8.2.4.1.

Teekaart (nimetatakse ka tarnedokumendiks).

13. veebruari 2004. aasta ministeeriumidevaheline määrus nr 82.

Kõik

9. PÕHIMÕTE.

LEPINGUTINGIMUSTE JÄRGIMINE

Kriteerium 9.1.

Ettevõte täidab majandamiskavas, iga-aastases tegevuskavas ja/või ajutises lepingus võetud ametlikke kohustusi, et anda suurem panus kohalikku arengusse.

Näitaja 9.1.1.

Ettevõte tasub korrapäraselt kogukondade eelarvetele eraldatud kvoodid.

Tõendusmaterjal 9.1.1.1.

Kassaorderite tasumist tõendav maksekviitung.

17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artiklid 177–192).

PEAd

Tõendusmaterjal 9.1.1.2.

Haldusluba maksude ajatamiseks.

Näitaja 9.1.2.

Ettevõte võtab kavandatud sotsiaalmeetmed, mis on esitatud iga-aastases tegevuskavas ja majandamiskavas või ajutistes lepingutes.

Tõendusmaterjal 9.1.2.1.

Metsandusameti kinnitatud iga-aastane tegevuskava (igas tegevuskavas kirjeldatakse eelneval aastal rakendatud sotsiaalmeetmeid).

Viide puudub: metsamajandusnorme kinnitav määrus on koostamisel, viide IX lisale.

PEAd

Tõendusmaterjal 9.1.2.2.

Ettevõtte ja metsanduse eest vastutava ministri allkirjaga ajutine leping.

17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artiklid 50 ja 51).

Kriteerium 9.2.

Ettevõte täidab metsandusametilt võetud täiendavaid kohustusi seoses bioloogilise mitmekesisuse kaitsega oma kontsessioonis.

Näitaja 9.2.1.

Ettevõte täidab majandamiskavas, spetsifikaadis, iga-aastases tegevuskavas või ajutises lepingus võetud kohustusi, et võidelda salaküttimise ja ebaseadusliku metsaraie vastu oma tegevuspiirkonnas.

Tõendusmaterjal 9.2.1.1.

Metsandusameti kontrolliaruanded raieala kohta.

Viide puudub: metsamajandusnorme kinnitav määrus on koostamisel, viide IX lisale.

PEAd

Tõendusmaterjal 9.2.1.2.

Ettevõtte aruanded teavitus-, haridus- ja teadlikkuse parandamise kampaaniate kohta.

17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse metsaseadustik (artikkel 90).

Tõendusmaterjal 9.2.1.3.

Metsandusameti kinnitatud iga-aastane tegevuskava.

Loomakaitseseadus.

Tõendusmaterjal 9.2.1.4.

Kodukord.

27. juuli 1984. aasta korraldus nr 84.045 (artiklid 34, 111 ja 112).

10. PÕHIMÕTE.

KOOSTÖÖ ALLTÖÖVÕTJATEGA VÄLJASPOOL PUIDUTOOTMISSEKTORIT

Kriteerium 10.1.

Ettevõte (eraistandike korral eraisik või kogukond) tagab, et kõik alltöövõtjad tegutsevad seaduslikult.

Näitaja 10.1.1.

Ettevõte (eraistandike korral eraisik või kogukond) tagab, et kõikidel alltöövõtjatel ja tarnijatel on olemas nende tegevuseks vajalikud load.

Tõendusmaterjal 10.1.1.1.

Kehtiv kutsetõend.

Puidu registreerimise ja hoolduse seadustik (artiklid 2 ja 13).

Kõik

Tõendusmaterjal 10.1.1.2.

Registreeritud allhankelepingud.

Kriteerium 10.2.

Ettevõte täidab oma lepinguosalistega seotud kohustusi.

Näitaja 10.2.1.

Ettevõte (eraistandike korral eraisik või kogukond) tasub lepingus ette nähtud teenustasud.

Tõendusmaterjal 10.2.1.1.

Arved.

Tsiviilseadustik (artikkel 1101 jj).

Kõik

Tõendusmaterjal 10.2.1.2.

Arvetele vastavas summas tehtud pangaülekandeid tõendav dokument, pangatšekk või maksekviitung.

Metsandusõiguses kehtivate seaduste, peamiste eeskirjade, piirkondlike ja rahvusvaheliste kokkulepete loetelu

Käesoleva ühtse tabeli raames osutatakse järgmistele õigusaktidele:

—	korraldused (31. detsembri 1983. aasta korraldus nr 83.083; 27. juuli 1984. aasta korraldus nr 84.045);

—	17. oktoobri 2008. aasta seadus nr 08.022, millega kehtestatakse Kesk-Aafrika Vabariigi metsaseadustik, ja selle eri rakendusaktid: dekreedid, määrused, otsused ja käskkirjad;

—	28. detsembri 2007. aasta seadus nr 07.018, millega kehtestatakse keskkonnaseadustik;

—	seadus nr 09.004, millega kehtestatakse tööseadustik;

—	Kesk-Aafrika Vabariigi seadus, millega kehtestatakse tsiviilseadustik;

—	seadus, millega kehtestatakse üldine maksuseadustik (sh seadus, millega kehtestatakse puidu registreerimise ja hoolduse seadustik);

—	eelarve iga majandusaasta kohta;

—	28. detsembri 2006. aasta seadus nr 06.035, millega kehtestatakse sotsiaalkindlustusseadustik;

—	19. mai 1999. aasta seadus nr 99.008;

—	Aafrika riikide vahelise kindlustusturgude konverentsi (CIMA) kindlustusseadustik;

—

Kesk-Aafrika majandus- ja rahandusühenduse (CEMAC) tolliseadustik ning seda kehtestavad aktid:

—	akt nr 1/92-UDEAC-CD-SE1;

—	akt nr 1/93-UDEAC-573-CD-SE1;

—	akt nr 7/93-UDEAC-556-CD-SE1;

—	akt nr 16/96-UDEAC-556-CD-57;

—	akt nr 5/89-UDEAC-491;

—	konventsioonid (Kesk-Aafrika Vabariigi metsamajandajate kollektiivleping, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1981. aasta konventsioon C155 töötajate tööohutuse ja töötervishoiu kohta, alalised/ajutised metsamajandus- ja metsakorralduslepingud);

—	loomakaitseseadus, 27. juuli 1984. aasta korraldus nr 84.045;

—	puidu registreerimise ja hoolduse seadustik;

—	tsiviilseadustik;

—

dekreedid:

—	31. detsembri 1983. aasta dekreet nr 83.550;

—	27. aprilli 2009. aasta dekreet nr 09.116;

—	28. aprilli 2009. aasta dekreet nr 09.118;

—	dekreet nr 00.068;

—	25. aprilli 1988. aasta dekreet nr 88.151;

—	1990. aasta maikuu dekreet nr 90.043, millega korraldatakse maanteetransport;

—	20. novembri 1986. aasta dekreet nr 86.328;

—

ministeeriumide ja ministeeriumidevahelised määrused:

—	määrus nr 004/MEFPCI/DFB/CAB/SGS/DGID;

—	30. aprilli 2009. aasta määrus nr 09.020;

—	5. juuli 2006. aasta määrus nr 019, millega kiidetakse heaks metsakorralduskava koostamise riiklikud normid (1. köide);

—	30. aprilli 2009. aasta määrus nr 09.021;

—	11. juuli 2004. aasta määrus nr 005/MFPSSSFP/CAB/DGTEFP;

—	13. veebruari 2004. aasta ministeeriumidevaheline määrus nr 82;

—	maaelu arengu ministeeriumi 9. juuli 1973. aasta määrus nr 005;

—	28. juuli 2009. aasta määrus nr 09.026, millega kiidetakse heaks metsakorralduskava koostamise riiklikud normid (2. köide);

—	13. veebruari 2004. aasta ministeeriumidevaheline määrus nr 82;

—	registreerimisjuhend.

III LISA

Tingimused partnerriigist eksporditud ja FLEGT-litsentsiga hõlmatud puidu ja puittoodete vabasse ringlusse lubamiseks liidus

ÜLDINE RAAMISTIK

Määruse (EÜ) 2173/2005 ja komisjoni 17. oktoobri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1024/2008 (1) (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2173/2005 (FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse) üksikasjalikud rakendusmeetmed) reguleeritakse Kesk-Aafrika Vabariigist pärit ja FLEGT-litsentsiga hõlmatud puidu ja puittoodete liidu turule sisenemise tingimusi. Kõnealustes määrustes määratletud menetlustega nähakse ette võimalik kohandamine liikmesriigis kehtivate tingimustega ja eelkõige võimalus, et FLEGT-litsentside heakskiitmise eest vastutavateks pädevateks asutusteks võivad liidu turule sisenemisel olla tolli- või muud avalik-õiguslikud asutused. Seetõttu nähakse protsessi kirjelduses ette kontrollimine kahes etapis: 1) litsentsi dokumendikontroll ning 2) saadetise ja selle litsentsil sisalduvate andmete vastavuse hindamine.

Käesoleva liidus rakendatud protsessiga tugevdatakse Kesk-Aafrika Vabariigis kehtestatud kontrolli ja tehakse kindlaks, et liitu sisenemisel esitatud FLEGT-litsentsid on tõepoolest need, mille Kesk-Aafrika Vabariigi litsentse väljastav asutus on nõuetekohaselt väljastanud ja registreerinud, ning hõlmavad saadetisi Kesk-Aafrika Vabariigi asutuste ette nähtud viisil. Liikmesriigi pädevatel asutustel ei ole volitust seada kahtluse alla Kesk-Aafrika Vabariigi õiguspärasuse kontrollimise süsteemi ja litsentside kehtivust, nende küsimustega tegeleb lepingu rakendamise ühiskomisjon.

Artikkel 1

Litsentside läbivaatamine

1. FLEGT-litsents (edaspidi „litsents”) esitatakse selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus litsentsiga hõlmatud saadetise (2) kohta on väljastatud vabasse ringlusse lubamise deklaratsioon (3).

2. Lõikes 1 osutatud pädevad asutused teavitavad tolliasutusi vastavalt kehtivale siseriiklikule korrale litsentsi heakskiitmisest.

Artikkel 2

Litsentsidokumentide kontrollimine

1. Paberlitsentsid väljastatakse IV lisas esitatud litsentsivormil.

2. Litsents loetakse kehtetuks, kui selle esitamise kuupäev on hilisem kui litsentsil märgitud kehtivusaja lõppkuupäev.

3. Litsentsil ei tohi olla läbikriipsutusi ega parandusi, kui litsentse väljastav asutus ei ole neid kinnitanud.

4. Litsentsi kehtivusaja pikendamist ei aktsepteerita, kui litsentse väljastav asutus ei ole pikendust kinnitanud.

5. Duplikaati või asenduslitsentsi ei aktsepteerita, kui seda ei ole välja andnud ja kinnitanud litsentse väljastav asutus.

Artikkel 3

Täiendava teabe taotlemine

1. Kui pädevatel asutustel tekib kahtlus seoses litsentsi, duplikaadi või asenduslitsentsi kehtivusega, võivad nad taotleda litsentse väljastavalt asutuselt täiendavat teavet.

2. Taotlusele võib lisada asjaomase litsentsi, duplikaadi või asenduslitsentsi koopia.

Artikkel 4

Füüsiline kontrollimine

1. Pädevad asutused kontrollivad vajaduse korral saadetise vastavust asjaomasel litsentsil sisalduvatele andmetele.

2. Pädevad asutused võivad vajaduse korral saadetist täiendavalt kontrollida, et teha kindlaks, kas asjaomane saadetis vastab litsentsil esitatud ja litsentse väljastava asutuse poolt litsentsiga seotud arhiivides talletatud andmetele.

3. Kui vabasse ringlusse lubamiseks esitatud saadetises sisalduva puidu ja puittoodete maht või kaal ei erine asjaomases litsentsis märgitud mahust või kaalust rohkem kui 10 %, loetakse saadetis mahu või kaalu poolest litsentsis esitatud andmetele vastavaks.

4. Kontrollimisega kaasnevad kulud kannab importija, kui asjaomaste liikmesriikide õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti.

Artikkel 5

Eelnev kontrollimine

Litsentsi, mis esitatakse enne litsentsiga hõlmatud saadetise saabumist, võib heaks kiita, kui litsents vastab kõigile IV lisas sätestatud nõuetele ning kui käesoleva lisa artiklite 3 ja 4 kohast täiendavat kontrolli ei peeta vajalikuks.

Artikkel 6

Vabasse ringlusse lubamine

1. Puidu ja puittoodete vabasse ringlusse lubamiseks märgitakse deklareeritavate puidu ja puittoodete litsentsi number toodete deklareerimiseks kasutatava ühtse haldusdokumendi lahtrisse 44.

Kui tollideklaratsioon esitatakse automaatse andmetöötlussüsteemi abil, märgitakse viide vastavasse lahtrisse.

2. Puit ja puittooted lubatakse vabasse ringlusse alles pärast käesolevas lisas kirjeldatud menetluse lõpuleviimist.

(1) ELT L 277, 18.10.2008, lk 23.

(2) Saadetise all mõistetakse määruse (EÜ) nr 2173/2005 II ja III lisas sätestatud puidu ja puittoodete kogust, millel on FLEGT-litsents, mille saadab kaubasaatja või vedaja partnerriigist ja mis esitatakse tolliasutusele liidus vabasse ringlusse lubamiseks.

(3) Vabasse ringlusse lubamine on liidu tollikord. Vabasse ringlusse lubamine tähendab 1) tasumisele kuuluvate mis tahes imporditollimaksude sissenõudmist, 2) vajaduse korral muude maksude sissenõudmist, mis on sätestatud neid makse käsitlevate asjakohaste kehtivate sätetega, 3) kaubanduspoliitika meetmete, keeldude ja piirangute kohaldamist, kui neid ei tule kohaldada varasemal etapil (sellisel juhul kontrollitakse kõnealuste meetmetega FLEGT-litsentsi olemasolu), 4) muude kauba impordi suhtes ette nähtud tolliformaalsuste täitmist. Vabasse ringlusse lubamine annab liiduvälisele kaubale liidu kauba tollistaatuse.

IV LISA

FLEGT-LITSENTSIDE VÄLJASTAMISE MENETLUS JA TEHNILISED KIRJELDUSED

1. PEATÜKK

FLEGT-LITSENTSI TAOTLUSTE FORMAALSUSED

Artikkel 1

Igal Kesk-Aafrika puidusektoris tegutseval ettevõttel, kes soovib oma metsamajandusliku, töötlus- või äritegevuse tulemusel saadud tooteid liitu eksportida, peab olema FLEGT-litsents iga puittoodete koorma ning iga liidus asuva sihtkoha kohta. FLEGT-litsents on vahend tõendamaks, et puit ja puittooted on toodetud õiguspäraselt.

Artikkel 2

Litsentsi väljastamise tingimuseks on paberil esitatud taotlus litsentse väljastavale asutusele. Litsentsitaotlusele peab saama märkida kõik käesoleva lisa I liites esitatud andmed ja märkused. Litsentsitaotlus tuleb koostada, kasutades metsandusameti väljastatud ühtset vormi.

Artikkel 3

Litsentse väljastava asutuse on määranud metsanduse eest vastutav minister, kellele kõnealune asutus allub. See organ on seotud metsanduse eest vastutava ministri kabinetiga, kuid see ei ole delegeeritud ametikoht. Tegemist on iseseisva struktuuriga.

Litsentse väljastava asutuse koosseis ja ülesanded määratakse kindlaks metsanduse eest vastutava ministri määrusega, mis võetakse vastu käesoleva lepingu rakendamisetapi jooksul.

Artikkel 4

Litsentsitaotluse pealkirjaks on „FLEGT-litsentsi taotlus”.

See sisaldab loa nimetust, metsandusregistrisse kantud loa numbrit, taotluse kuupäeva ning taotleja allkirja. Taotleja märgib sõnaselgelt oma soovi saada FLEGT-litsents Doualas.

Saepalkide puhul märgib taotleja lisaks metsa haldusüksuse.

Taotluses määratletakse selgelt asjaomase toote olemus, päritolu, maht ja sihtkoht.

Taotlusega on kaasas järgmised tollidokumendid:

—	eksporditulude kindlustamise struktuuri spetsifikatsioon (Bureau Inspection Valuation Assessment Control, BIVAC);

—	ekspordideklaratsioon (déclaration d’exportation commerciale, DEC);

—	vorm EUR.1;

—	tollimaksude tasumise tõendid (väljumistasu, kindla miinimummääraga maksu ja rahandusministeeriumi IT-seadmete kasutamise maksu tasumist tõendavad maksekviitungid).

FLEGT-litsentside taotlusvorm määratletakse õiguspärasuse kontrollimise süsteemi arenguetapis ning seejärel teavitab litsentse väljastav asutus huvitatud isikuid, eriti eksportijaid, ning avaldab selle kohta dokumendi.

Artikkel 5

Taotlev ettevõte arhiveerib taotluse viited ning need peavad kattuma litsentse väljastavale asutusele esitatud viidetega.

Artikkel 6

Litsentse väljastav asutus registreerib ettevõtete esitatud taotlused ning saadab ettevõtetele omakorda väljastusteate.

Artikkel 7

Taotleva asutuse esitatud dokumendid (nõuetekohaselt täidetud taotlusvorm ja käesoleva lisa artiklis 4 osutatud tollidokumendid) edastatakse vee ja metsanduse keskinspektsioonile (ICEF), kes kontrollib selle saadetise õiguspärasust, millele litsentsi taotletakse, ning esitab arvamuse selle vastavuse kohta. Kasutatavaid kontrollmenetlusi on kirjeldatud V lisas. ICEFi kontroll on kohustuslik.

Artikkel 8

ICEFi arvamuse põhjal väljastab litsentse väljastav asutus

—	positiivse eelneva arvamusdokumendi – litsentsi saatmisel Doualasse ja kõnealuse saadetise õiguspärasuse tõendamisel – võimalikult lühikese ajaga ehk kahe tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest kooskõlas V lisas kirjeldatud menetluskorraga;

—	litsentsi – litsentsi väljastamisel Banguisse ja kõnealuse saadetise õiguspärasuse tõendamisel – võimalikult lühikese ajaga ehk kahe tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest, kooskõlas V lisas kirjeldatud menetluskorraga.

Mittevastavuse korral kohaldatavat menetlust kirjeldatakse V lisas.

Metsandusandmete keskus (CDF) edastab kontrollitulemused ettevõttele ning talletab need koos väljastatud lubade koopiatega. Litsentse väljastav asutus peab vastavat registrit.

FLEGT-litsentsi taotluste formaalsused täpsustatakse õiguspärasuse kontrollimise süsteemi arenguetapis ning seejärel teavitab litsentse väljastav asutus huvitatud isikuid, eelkõige võimalikke eksportijaid, ning avaldab selle kohta dokumendi.

2. PEATÜKK

FLEGT-LITSENTSIDEGA SEOTUD NÕUDED

Artikkel 9

FLEGT-litsents väljastatakse paberil või elektrooniliselt.

Litsents sisaldab 1. liites osutatud teavet vastavalt 2. liites esitatud selgitavatele märkustele.

Artikkel 10

FLEGT-litsents kehtib alates selle väljastamise kuupäevast.

FLEGT-litsentsi kehtivusaeg on kuus kuud. Lõppkuupäev on märgitud litsentsil.

Pärast lõppkuupäeva loetakse litsents kehtetuks. Nõuetekohaselt kindlaks tehtud vääramatu jõu korral esitatakse FLEGT-litsentse väljastavale asutusele uus taotlus.

Asjaomaste puittoodete hävitamise korral muutub FLEGT-litsents õigustühiseks ja see saadetakse tagasi litsentse väljastavale asutusele.

Artikkel 11

Paberlitsentsid vastavad 1. liites kirjeldatud vormile.

Artikkel 12

Kasutatakse paberit tihedusega 120 g/m2.

Paber on A4-formaadis (mõõtmed 21/29 cm).

Litsentsivormi paberi värv on järgmine:

—	valge vorm nr 1 (nn originaalvorm) („Original”);

—	kollane vorm nr 2 (liidu tolliasutustele mõeldud eksemplar) („Copie destinée aux douanes de l'Union”);

—	roheline vorm nr 3 (Kesk-Aafrika Vabariigi tolliasutustele mõeldud eksemplar) („Copie destinée aux douanes centrafricaines”);

—	sinine vorm nr 4 (litsentse väljastavale asutusele mõeldud eksemplar) („Copie destinée à l'autorité de délivrance des autorisations”).

Artikkel 13

Litsentsid koostatakse kirjutusmasinal või arvutis. Neile kirjutatakse käsitsi alla.

Litsentse väljastava asutuse templid lüüakse metallpitsatiga, mis on soovitavalt terasest. Siiski võib litsentse väljastava asutuse sellise pitseri asendada survereljeefpitseriga, kombineerides seda tähtede ja numbrite perforeerimisega. Lubatud koguse märgib litsentse väljastav asutus, kasutades võltsimiskindlaid võtteid, mis teevad võimatuks numbrite või sõnade lisamise.

Dokumendil ei tohi olla läbikriipsutusi ega parandusi, kui litsentse väljastav asutus ei ole neid kinnitanud templi ja allkirjaga.

Litsentsid trükitakse ja täidetakse prantsuse keeles.

Artikkel 14

Litsents trükitakse neljas eksemplaris, millest kaks antakse taotlejale.

Kui litsentse väljastav asutus on litsentsi koostanud, ametlikult kinnitanud, allkirjastanud ning kuupäevaga varustanud,

—	antakse esimene eksemplar, märkega „Original”, taotlejale selle liidu liikmesriigi pädevatele asutustele esitamiseks, kus litsentsiga hõlmatud saadetis lubatakse vabasse ringlusse;

—	antakse teine eksemplar, märkega „Copie destinée aux douanes de l'Union”, taotlejale selle liidu liikmesriigi tolliasutustele esitamiseks, kus litsentsiga hõlmatud saadetis lubatakse vabasse ringlusse;

—	antakse kolmas eksemplar, märkega „Copie destinée aux douanes centrafricaines”, Kesk-Aafrika Vabariigi tolliasutustele;

—	arhiveerib neljanda eksemplari, märkega „Copie destinée à l'autorité de délivrance des autorisations”, litsentse väljastav asutus metsandusandmete keskuses (CDF).

3. PEATÜKK

FLEGT-LITSENTSI KADUMINE, VARGUS VÕI HÄVIMINE

Artikkel 15

Originaali („Original”) ja/või liidu tolliasutustele mõeldud koopia („Copie destinée aux douanes de l'Union”) kadumise, varguse või hävimise korral võib litsentsiomanik või tema volitatud esindaja paluda litsentse väljastaval asutusel väljastada talle asendusdokument või -dokumendid asutusele hoiule antud või FLEGT-litsentsi taotlemise ajal esitatud dokumendi või dokumentide alusel.

Kesk-Aafrika Vabariigi tolliasutustele mõeldud koopia („Copie destinée aux douanes centrafricaines”) kadumise, varguse või hävimise korral võib taotleja või tema volitatud esindaja taotleda, et litsentse väljastav asutus väljastaks talle asendusdokumendi.

Litsentse väljastav asutus väljastab asenduslitsentsi(d) kahekümne nelja tunni jooksul pärast litsentsiomaniku taotluse kättesaamist.

Asenduslitsentsid sisaldavad asendataval litsentsil märgitud teavet ja märkusi, sealhulgas selle litsentsi numbrit.

Asenduslitsents või -litsentsid kannavad märget „Duplicata”.

Asenduslitsentsi kadumise, varguse või hävimise korral ei väljastata uut asenduslitsentsi.

Kadunud või varastatud dokumendi leidmise korral muutub see tühiseks ja see tuleb saata tagasi litsentse väljastavale asutusele.

4. PEATÜKK

KAHTLUSED LITSENTSI KEHTIVUSES

Artikkel 16

Kui pädeval asutusel tekib kahtlus seoses litsentsi või asenduslitsentsi kehtivusega, võivad nad taotleda litsentse väljastavalt asutuselt täiendava kontrolli tegemist.

Kui litsentse väljastav asutus peab vajalikuks, võib ta nõuda pädevatelt asutustelt talle kahtluse alla seatud litsentsi või asenduslitsentsi koopia saatmist.

Kui litsentse väljastav asutus peab vajalikuks, võtab ta litsentsi tagasi ja väljastab parandatud eksemplari, millel on pitseriga kinnitatud märge „Duplicata”, ning saadab selle pädevatele asutustele.

Kui litsentsi kehtivust kinnitatakse, teavitab litsentse väljastav asutus sellest pädevaid asutusi eelistatavalt elektroonilisel teel ja saadab tagasi litsentsi koopiad. Tagasisaadetud litsentsi koopiatel on pitseriga kinnitatud/tõendatud märge „Validé le …” (kuupäev).

Kui kahtluse alla seatud litsents ei ole kehtiv, teavitab litsentse väljastav asutus sellest pädevaid asutusi eelistatavalt elektroonilisel teel.

Liited

Litsentsi vorm

Selgitavad märkused

1. liide

FLEGT-litsentsi vorm

Tekst pildi

Tekst pildi

Tekst pildi

Tekst pildi

2. liide

Selgitavad märkused

Üldinfo

—	Vormid tuleb täita trükitähtedega.

—	ISO-koodid osutavad siin ühtsele rahvusvahelisele kahetähelisele riigikoodile.

Lahter 1	Organisme émetteur	Märkige litsentse väljastava asutuse nimi ja aadress.
Lahter 2	Pays d'origine: République centrafricaine	(Loa liik, ülestöötaja, loa/lubade nr, metsahaldusüksus, lepingu nr, E101 nr).
Lahter 3	Numéro de l’autorisation FLEGTr	Märkige väljaandmisnumber.
Lahter 4	Date d'expiration	Litsentsi kehtivusaeg.
Lahter 5	Pays d’exportation	Partnerriik, kust puittooted ELi eksporditi.
Lahter 6	Code ISO	Märkige lahtris 5 osutatud partnerriigi kahetäheline kood.
Lahter 7	Moyen de transport	Märkige transpordivahend ekspordikohast.
Lahter 8	Titulaire de l'autorisation	Märkige eksportija nimi ja aadress.
Lahter 9	Désignation commerciale du bois et produits dérivés	Märkige puittoote (-toodete) kaubanimi.
Lahter 10	Position du SH	Märkige kauba neljakohaline või kuuekohaline kood vastavalt kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemile.
Lahter 11	Noms communs ou scientifiques	Märkige tootes kasutatud puidu liigi tava- või teadusnimi. Kui tootes on kasutatud rohkem kui ühte liiki puitu, märkige iga liik eraldi reale. Lahtri võib tühjaks jätta sellise liittoote või koostisosa puhul, milles on kasutatud mitut liiki, mille liigiehtsus on kaduma läinud.
Lahter 12	Pays de récolte	Märkige riigid, kus lahtris 10 osutatud puiduliigid üles töötati. Liittoote puhul märkige kogu kasutatud puidu päritoluriigid. Lahtri võib tühjaks jätta sellise liittoote või koostisosa puhul, milles on kasutatud mitut liiki, mille liigiehtsus on kaduma läinud.
Lahter 13	Codes ISO	Märkige lahtris 12 osutatud riikide ISO-koodid. Lahtri võib tühjaks jätta sellise liittoote või koostisosa puhul, milles on kasutatud mitut liiki, mille liigiehtsus on kaduma läinud (nt puitlaastplaadid).
Lahter 14	Volume(s) (m3)	Märkige kogumaht kuupmeetrites. Lahtri võib tühjaks jätta, kui lahtris 15 osutatud teave on välja jäetud.
Lahter 15	Poids net	Märkige kogumass kilogrammides. Netomassi määratletakse puittoodete kaaluna ilma kontaktmahutite või muu pakendita, v.a aluspuu, tugipostid, kleepmärgid jne. Lahtri võib tühjaks jätta, kui lahtris 14 osutatud teave on välja jäetud.
Lahter 16	Nombre d'unités	Märkige ühikute arv, kui toote kogust on sel viisil kõige parem kindlaks määrata. Lahtri võib tühjaks jätta.
Lahter 17	Signes distinctifs	Vajaduse korral märkige eristusmärgid, nt partii number, veokirja või konossemendi number. Lahtri võib tühjaks jätta.
Lahter 18	Signature et cachet de l'organisme émetteur	Volitatud ametnik kirjutab sellesse lahtrisse oma allkirja ja paneb litsentse väljastava asutuse ametliku pitseri. Märkida tuleb ka koht ja kuupäev.

V LISA

ÕIGUSPÄRASUSE KONTROLLIMISE SÜSTEEM

I. SISSEJUHATUS

1.1. Taust

a) Sektori tutvustus

Kesk-Aafrika Vabariigi territooriumil üldpindalaga 623 000 km2 asuvad erinevad ökosüsteemid. 54 000 km2 suurune ala on kaetud tiheda metsaga ja jaguneb kaheks: 3 800 000-hektariline metsamassiiv riigi edelaosas ja 1 600 000-hektariline metsamassiiv kaguosas. Tööstuslikult kasutatakse vaid riigi edelaosas asuvat metsamassiivi.

Praegu tegutsevad seal üksteist metsandusettevõtet, kes toodavad aastas keskmiselt ligikaudu 600 000 m3 saepalke ja 200 000 m3 saematerjali (allikad: vee-, metsa-, jahi- ja kalandusministeeriumi statistilised aastaraamatud).

Kesk-Aafrika Vabariigist pärit puitu eksporditakse peamiselt Euroopasse, Aasiasse, Ameerikasse ja Aafrikasse.

b) Praegused kontrollivad struktuuriüksused

Allpool on loetletud eri ministeeriumides ja nii kesksel kui ka detsentraliseeritud talituste tasandil kontrolliülesandeid täitvad kontrollstruktuurid.

—	Vee-, metsa-, jahi- ja kalandusministeerium (MEFCP)

Kesksel tasandil: dokumente kontrollitakse iga päev, ent kohapealne kontroll toimub erineva sagedusega (kord kvartalis või semestris):

—	vee, metsa, jahi ja kalanduse peadirektoraat (DGEFCP) kahe direktoraadi kaudu: metsamajanduse ja -tööstuse direktoraat (DEIF) ning metsainventeerimise ja -korralduse direktoraat (DIAF);

—	vee ja metsanduse keskinspektsioon (ICEF);

—	metsandusandmete keskus (CDF);

—

sekkumise ja kontrolli rakendusrühm, kuhu kuuluvad järgmised ministeeriumid:

—	vee-, metsa-, jahi- ja kalandusministeerium;

—	rahandus- ja eelarveministeerium;

—	kaitseministeerium (sandarmeeria);

—	õigus- ja vaidlusküsimuste peadirektoraat (DAJC).

Detsentraliseeritud talituste tasandil: detsentraliseeritud talituste tasandil on kontrollide sagedus vähem reguleeritud. Need võivad toimuda kord kvartalis või kord semestris. Piiripunktides kontrollitakse aga iga päev kõiki sealt läbi sõitvaid koormaautosid:

—	kohalike talituste peadirektoraat kohalike vee- ja metsandusdirektoraatide, maakonna- ja piiriinspektsioonide kaudu;

—

keskkonna- ja ökoloogiaministeerium:

—	keskkonna peadirektoraat;

—	keskkonna ja ökoloogia keskinspektsioon;

—

rahandus- ja eelarveministeerium:

—	rahanduse peainspektsioon;

—	tolli peadirektoraat;

—	maksude peadirektoraat;

—

kaubandus- ja tööstusministeerium:

—	kaubanduse keskinspektsioon;

—	kaubanduse ja konkurentsi peadirektoraat;

—	kaubandusministeeriumi detsentraliseeritud talitus keskse teeninduspunkti juures;

—

avaliku teenistuse, sotsiaalküsimuste ja noorte tööhõive ministeerium:

—	tööhõive keskinspektsioon;

—	tegevuskohajärgne tööinspektsioon;

—	riikliku sotsiaalkindlustuskassa maksukogumise ja -vaidluste direktsioon;

—	Kesk-Aafrika Vabariigi kutseõppe- ja tööhõiveameti peadirektoraat;

—	põllumajanduse ja maaelu arengu ministeerium;

—

justiitsministeerium:

—	kohtuinspektsioon;

—	kaubanduskohtu president;

—	kaubanduskohtu kantselei;

—

avaliku julgeoleku ja territoriaalhalduse eest vastutav ministeerium:

—	liikluspolitsei.

c) Parendamist vajavate valdkondade määratlemine

Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendamiseks on vaja parendada järgmisi valdkondi.

—

Õiguslik raamistik: Kesk-Aafrika Vabariigis on riigi metsasektori paremaks haldamiseks mitmeid õigusakte, eelkõige eri seadustikke (2007. aasta detsembri keskkonnaseadustik, 2008. aasta metsaseadustik) käsitlevad seadused. Ometi näitas lepingu analüüsi- ja ettevalmistustöö, et Kesk-Aafrika Vabariigi metsasektoriga seotud õigusakte tuleks täiendada.

—

Institutsiooniline raamistik

Metsahalduse eest peamiselt vastutav vee- ja metsade ministeerium ei saa mitmete probleemide tõttu oma poliitikat rakendada. Kontrollide ebaregulaarsust põhjustavad ka järgmised küsimused:

—	töötajate ebapiisav arv ja madal kvalifikatsioon;

—	materiaalsed ressursid: kontrollimiseks vajaliku inventari, kogumiseks vajaminevate logistikavahendite, andmete töötlemise ja halduse ning töökollektiivi puudulikkus;

—

finantsressursid: Kesk-Aafrika Vabariigil on suurte vajaduste tõttu rahalised raskused. Metsandussektorit toetav rahastamisvahend, sihtotstarbeline konto metsanduse arenguks on küll kasulik, kuid sellest ei piisa metsahalduskulude katmiseks ega selle valdkonna probleemide lahendamiseks. Lisaks peab see vahel täitma ka metsasektoriväliseid planeerimata vajadusi.

Sõltumatu vaatlus

Kodanikuühiskond on koondunud, kuid praegu on selle pädevus ja vahendid piiratud, mis ei võimalda korraldada sõltumatut vaatlust.

Sõltumatu audit

Kesk-Aafrika Vabariigi metsasektoris ei ole praegu kehtestatud välist või sõltumatut auditisüsteemi.

Mõnede nimetatud probleemide lahendamiseks on IX lisas esitatud ettepanekud täiendavate meetmete võtmiseks.

1.2. Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi kohaldamisala

Õiguspärasuse kontrollimise süsteem hõlmab I lisas määratletud tooteid.

Õiguspärasuse kontrolli süsteemi kohaldatakse kõigi praeguste eksporditavate puiduallikate ja puittoodete suhtes. 2010. aastal tähendab see järgmist:

—

PEAd;

—	metsaistandikud (ka taasmetsastamisalad).

Õiguspärasuse kontrolli süsteem hõlmab ka läbiveetavat ja imporditud puitu. Õiguspärasuse kontrolli süsteemi kasutatakse ka puidu ja toodete korral, mida eksporditakse väljaspool liitu asuvatele turgudele.

Seevastu ei kohaldata õiguspärasuse kontrolli süsteemi puidule, mis on saadud

—	kogukonnametsadest ja

—	väikeraielubade alusel.

Kuigi nimetatud sätted on ette nähtud metsaseadustikuga, puuduvad Kesk-Aafrika Vabariigis tänaseni kogukonnametsad ja väikeraieload. Seega ei võeta neid allikaid õiguspärasuse kontrolli süsteemis arvesse. Tulevikus võivad aga kogukonnametsadest pärit või väikeraielubadega puit või puittooted muutuda reaalsuseks, samuti võidakse neid siis liitu eksportida. Seejärel võetakse neid õiguspärasuse kontrollimise süsteemis arvesse.

Käesolevas lepingus kirjeldatud õiguspärasuse kontrolli süsteem ei hõlma puidutarbimise siseriiklikku turgu. Puidu ja puittoodete riiklikku tarbimist soodustavaid kohalikke tegevusi kontrollitakse korrapäraselt käesoleva lepingu väliste sätete alusel. Käesolevas lepingus kirjeldatud õiguspärasuse kontrolli süsteem tagab, et eksporditavate toodete hulgas ei oleks siseriiklikult turult pärit tooteid.

2. PUIDU ÕIGUSPÄRASUSE MÄÄRATLUS JA KONTROLLIMINE

2.1. Vastavushindamise tabelid

Kesk-Aafrika Vabariigi õigusaktide (metsaseadustik, keskkonnaseadustik, CEMACi tolliseadustik, üldine maksuseadustik, töö- ja sotsiaalseadustik jne) ja nende eri rakendusaktide metsandustegevusega seotud vastavad sätted on jagatud põhimõteteks, kriteeriumideks ja näitajateks kahes vastavushindamise tabelis (PEAd ning istandikud), mis on esitatud II lisas.

Käesoleva lepingu parafeerimise kuupäeval puuduvad teatud tabeli näitajatel õiguslikud alused. Õiguslikud viited või kohandatud õigusaktid (eelkõige need, mis on nimetatud IX lisas) luuakse käesoleva lepingu rakendamisetapi jooksul ning enne Kesk-Aafrika Vabariigi esimese FLEGT-litsentsi väljastamist. Tabelid ja õiguspärasuse kontrolli süsteem üldisemalt ajakohastatakse vastavalt õigusaktide arengule. Lepingu rakendamise ühiskomitee otsusega muudetakse seejärel käesoleva lepingu lisasid käesoleva lepingu artikli 26 kohaselt.

Kesk-Aafrika Vabariigis ei ole väljastatud ühtegi kogukonnametsa ega väikeraieluba. Kogukonnametsade ja väikeraielubade vastavushindamise tabelid luuakse käesoleva lepingu rakendamisetapi jooksul enne nimetatud lubade esmakordset väljastamist.

2.2. Vastavushindamise tabelite õiguspärasuse kontrollimine

Õiguspärasuse kontrollis osalevad mitmed tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud ministeeriumide asutused, keda võib nende ülesannete täitmisel abistada kodanikuühiskonna korraldatud sõltumatu vaatlus. Nimetatud ministeeriumide asutused on järgmised:

—	vee, metsa, jahi ja kalanduse peadirektoraat kahe direktoraadi (DGEFCP) kaudu: metsamajanduse ja -tööstuse direktoraat (DEIF) ning metsainventeerimise ja -korralduse direktoraat (DIAF), kes tagavad õiguspärasuse kontrolli kesktasandil;

—	kohalike talituste peadirektoraat (DGSR) kohalike direktoraatide (DR), piirkondlike ja riigipiiri inspektsioonide kaudu, kes tagavad õiguspärasuse kontrolli kohalikul tasandil;

—	metsandusandmete keskus (CDF) kogub, koondab ja töötleb andmeid andmebaasi haldussüsteemi (SGBD) abil;

—	vee ja metsanduse keskinspektsioon (ICEF), kes vastutab õiguspärasuse kontrolli järelevalve ja nõuetekohase toimimise eest;

—	sekkumise ja kontrolli rakendusrühm (BMIV) tagab spontaansed kontrollkäigud;

—	vee- ja metsaministeeriumi õigus- ja vaidlusküsimuste direktoraat kontrollib rikkumiste registrit ja tehingutega seotud maksenõudeid;

—	kohalikud tööhõivedirektoraadid, kes kontrollivad töötajate tööalast ja sotsiaalset vastavust;

—	maksude peadirektoraat tagab maksude registreerimise (NIF) ja maksude korrapärase tasumise;

—	linnaplaneerimise ja elupaikade peadirektoraat osaleb maaomandiõiguse andmise protsessis (istandike puhul);

—	kaubanduskohtu president kontrollib, et ettevõtte kohta ei oleks langetatud ühtegi süüdimõistvat kohtuotsust;

—	CNSSi kaubanduskohtu kantselei kontrollib, kas ettevõte on nõuetekohaselt registreeritud;

—	maksukogumise ja -vaidluste direktsioon kontrollib sotsiaalmaksude tasumist;

—	uuringute, planeerimise ja tööhõive direktoraat kontrollib tööandjate dokumentide ajakohasust.

Kodanikuühiskonna sõltumatu vaatlus: esindab mitut Kesk-Aafrika Vabariigi valitsusvälist organisatsiooni, kes koostavad kodanikuühiskonna platvormi metsakorraldusküsimuste kohta. Sõltumatu vaatlus täidab õiguspärasuse kontrollis osalevate ministeeriumide osakondade kõrval tugirolli.

Alljärgnevas tabelis kirjeldatakse puidu ja puittoodete saadetiste õiguspärasuse kontrollimise korda.

Tabeli selgitus.

1. veerg: vastavushindamise tabeli näitajad, mis peavad saadetise õiguspärasena määratlemiseks ja loa väljastamiseks täidetud olema.

2. veerg: tõendusmaterjal, mis tõendab näitaja nõuetekohast täitmist.

3. ja 4. veerg: osakonnad ja struktuuriüksused, kes vastutavad näitaja kontrollimise eest.

5. veerg: kontrollimeetodid, mis kinnitatakse käesoleva lepingu rakendamisetapi jooksul.

6. veerg: asutused, kes vastutavad õiguspärasuse kontrollimise ja kontrollimeetodite eest.

Näitaja

Näitajad (1)

Tõendusmaterjalid (2)

Osakonnad (3)

Kontrollivad struktuuriüksused (4)

Kontrollimeetodid (5)

Õiguspärasuse kontrollimise ja kontrollimeetodite eest vastutavad asutused (6)

1.1.1

Ettevõte on registreeritud majandusküsimustega tegelevates asutustes: kaubandus- ja tööstusministeerium.

1.1.1.1.

Ministeeriumi otsus metsaraieloa andmise kohta.

Kaubandus- ja tööstusministeerium.

Kaubanduse, konkurentsi ja tarbimise peadirektoraat (DGCCC) / konkurentsidirektoraat / konkurentsi- ja pettusevastase võitluse talitus.

Metoodika

Vastutav asutus

1.	Kaubandusliku tunnustuse kontroll

Kaubanduse eest vastutava ministeeriumi keskinspektsioon.

Kaubandusministeeriumi detsentraliseeritud talitus keskse teeninduspunkti juures.

Tegevusluba väljastatakse kõigile ühekordselt, tavapäraselt kontrollitakse seda koos ettevõtja kutsetõendiga.

Metsandusministeeriumi keskinspektsioon (ICEF).

Sisekaubanduse direktoraat.

Metoodika

2.	Ettevõtja kutsetõendi pikendamise kontrollimine

Kaubandusministeeriumi keskinspektsioon

1.	Ettevõtja kutsetõendit peab pikendama iga aasta esimesel semestril (1. jaanuarist kuni 30. juunini).

1.	Kaubandusdirektoraadi kokkuvõtliku aruande saamine ja dokumentide kontroll.

2.	Pikendamist kontrollitakse seega igal aastal süstemaatiliselt alates 1. juulist, külastades kõiki kaubandusasutusi.

2.	Proovide võtmise õiguspärasuse kontrollimine ja protokolli koostamine.

3.	Kontrollitud proovide saatmine CDFile ICEFi vahendusel.

1.1.1.2.

Ettevõtja kutsetõend.

3.	Tõendi pikendamata jätmise korral saadab DGCCC ettevõtjale kutse.

ICEF

4.	Pärast ettevõtja ärakuulamist koostab DGCCC protokolli.

5.	DGCCC teavitab trahvist (kaubandusministri allkirjastatud kiri).

1.	CDF kontrollib teabe sisestamist andmebaasi haldussüsteemi.

Sagedus

1.1.1.1:

ühekordne.

1.1.1.1:

ühekordne.

1.1.1.2:

kord aastas.

1.1.1.2:

kord aastas.

Tulemuste säilitamine

1.1.1.1

Kaubandusministeeriumi keskinspektsioon

1.	Kaubandusministeeriumi detsentraliseeritud talituse andmebaasi registreerimine keskses teeninduspunktis.

1.	Protokolli koostamine.

2.	CDF sisestab andmed andmebaasi haldussüsteemi.

ICEF

1.1.1.2

1.	Kontrollitulemuste sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.

1.	Protokolli koostamine ja paberil säilitamine kaubanduse peadirektoraadis.

2.	CDF sisestab andmed andmebaasi haldussüsteemi.

Info liikumine

1. etapp:

registreerimine (tegevusluba).

1.	Kaubanduse keskinspektsioonist CDFile ICEFi vahendusel.

1.	Sisekaubanduse direktoraat (keskse teeninduspunkti ametlik talitus) saadab kord kvartalis CDFile uute metsa- ja puidusektoriga seonduvate registreeritud ettevõtete või tegevuste nimekirja (digitaalselt ja paberil).

2.	ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele (õiguspärasuse kontrolli tulemuste edastamise vorm määratlemata).

2.	CDF sisestab andmed andmebaasi haldussüsteemi.

3.	Paberil olev nimekiri saadetakse ICEFile.

2. etapp:

registreeringu pikendamine

DGCC

Kõikide metsa- ja puidusektoris tegutsevate ettevõtete seisundit kirjeldav aruanne saadetakse igal aastal kaubanduse keskinspektsioonile ja koopia CDFile ICEFi vahendusel (teabevahetusvorm tuleb koostada).

CDF

1.	Kokkuvõtliku aruande kättesaamine.

2.	Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

1.1.2

Ettevõte on registreeritud maksuametis (rahandus- ja eelarveministeerium, maksude peadirektoraat).

1.1.2.1.

Kehtiv maksumaksja tõend.

Vee-, metsa-, jahi- ja kalandusministeerium.

Metsandusandmete keskus (CDF).

Metoodika

Vastutav asutus ICEF.

Rahandus- ja eelarveministeerium.

Käibemaksukohustuslaseks registreerimise eest vastutav talitus (uuringute, maksualaste õigusaktide, käibemaksukohustuslasena registreerimise ja maksuvaidluste direktoraat)

Käibemaksukohustuslaseks registreerimise eest vastutav talitus (uuringute, maksualaste õigusaktide, käibemaksukohustuslasena registreerimise ja maksuvaidluste direktoraat) saadab kord kvartalis ICEFi vahendusel CDFile uute metsa- ja puidusektoriga seonduvate registreeritud ettevõtete või tegevuste nimekirja (digitaalselt ja paberil), mis sisaldab järgmist teavet: ettevõtte või füüsilise isiku nimi, käibemaksukohustuslase number ja registreerimiskuupäev (teabevahetusvorm koostamata).

Metoodika

1.1.2.2.

Käibemaksukohustuslase numbriga (NIF) tõend.

2.	CDF võtab nimekirja vastu.

1.	CDF saadetud nimekirja kättesaamine.

3.	Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

2.	Ettevõtete vastavuse kontrollimine.

3.	Kõikide ettevõtete kontrollitulemuste sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.

Sagedus: üks kord iga ettevõtte kohta.

Tulemuste säilitamine

1.	Metsandusandmete keskus sisestab andmed andmebaasi haldussüsteemi.

1.	Õiguspärasuse kontrolli tulemused sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

2.	Nimekiri arhiveeritakse paberil.

Info liikumine: nimekirja paberkoopia saadetakse ICEFile.

Info liikumine: ICEFilt FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

1.1.3

Ettevõte on registreeritud riiklikus sotsiaalkindlustuse kassas.

1.1.3.1

Riikliku sotsiaalkindlustuskassaga (CNSS) liitumise tõend.

Tööministeerium.

Maksukogumise, -kontrolli ja -vaidluste direktoraat / maksukogumistalitus.

Metoodika

Vastutav asutus ICEF

1.	Kesksele teeninduspunktile esitatud registreerimistaotlus (maksukogumise, -kontrolli ja -vaidluste direktoraat / käibemaksukohustuslaseks registreerimise eest vastutav talitus).

Metoodika

1.	CDFi saadetud nimekirja kättesaamine.

2.	Riiklikule sotsiaalkindlustuskassale saadetud toimik eelnevate registreeringute kontrollimiseks ja käibemaksukohustuslase numbri määramiseks.

2.	Ettevõtete vastavuse kontrollimine.

3.	Kõikide ettevõtete kontrollitulemuste sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.

3.	Ettevõtete kohapealne külastamine, et tagada deklaratsiooni õigsus: tegevuse alguskuupäev, töötajate arv ja töötasud.

4.	Saneerimisprotokolli koostamine valedeklaratsiooni korral.

NB! Praegu avab CNSS 48 tundi pärast maksude registreerimist automaatselt tööandja toimiku, kogudes sinna andmeid otse maksutalitustelt.

Sagedus: iga registreerimise korral.

Sagedus: ühekordne iga ettevõtte kohta.

Tulemuste säilitamine

Tööministeerium

1.	Keskse teeninduspunkti andmebaasis registreerimine (digitaalselt).

2.	Tööandja toimiku avamine (paberil).

3.	Tööandjaregistrisse kandmine (paberil).

4.	Mälukaardile salvestamine CNSSis (digitaalne).

Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

Valedeklaratsiooni korral

1.	Saneerimisprotokoll (paberil).

2.	Maksukogumistalituse kontrolliaruanne.

Metsandusministeerium/CDF.

1.	Ettevõtete ja nende andmete nimekirja paberil arhiveerimine.

2.	Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

Info liikumine

1.	Kord kvartalis saadetakse CDFi ICEFi vahendusel (digitaalselt ja paberil) nimekiri arvele võetud tööandjatest koos nende registreerimisnumbriga, et teave andmebaasi haldussüsteemi sisestada (teabevahetusmenetlus tuleb luua).

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

2.	CDF saadab ICEFile koopia nimekirjast ja iga ettevõtte seisundist.

1.1.4

Ettevõte on nõuetekohaselt registreeritud metsanduse eest vastutavas ametis.

1.1.4.1.

Metsanduse eest vastutavale ministeeriumile alluva PEAsid väljastava komisjoni aruanne.

Metsandusministeerium.

Vee, metsa, jahi ja kalanduse peadirektoraat (DGEFCP).

Metoodika

Vastutav asutus: vee, metsa, jahi ja kalanduse keskinspektsioon.

Metoodika

2010. aastal olemasolevate ettevõtete puhul

1.	Iga PEA kontrollimine metsandusregistrist.

1.	DGEFile saadetud aruande kättesaamine.

2.	Põhiteavet (PEA nr, litsentsi andmise kuupäev, litsentsi saaja) sisaldava aruande väljatöötamine.

2.	Kõikide PEAde andmete õigsuse kontrollimine.

1.1.4.2.

Metsanduse eest vastutavale ministeeriumile alluva sõltumatu vaatleja aruanne.

3.	Aruande edastamine CDFile ICEFi vahendusel koos paberkoopiatega dekreetidest, millega litsentsid anti (vorm koostamata).

3.	Õiguspärasuse kontrolli käsitlev teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

Uute ettevõtete puhul

1.1.4.3.

PEAde väljastamist lubav dekreet.

1.	Põhiteabe ja dekreedi paberkoopia saatmine vastavalt vajadusele ICEFile ja CDFile ICEFi vahendusel.

Sagedus: üks kord iga ettevõtte kohta.

Tulemuste säilitamine

1.	Põhiandmete sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.

Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

2.	Dekreedi digitaliseerimine ja andmebaasi haldussüsteemi sisestamine.

3.	Paberil arhiveerimine.

4.	Teabe ajakohastamine.

Info liikumine: DGEFilt CDFi ja ICEFi.

Info liikumine: ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

1.1.5

Ettevõte on registreeritud õigusasutustes (õigusministeerium, kaubanduskohus).

1.1.5.1.

Äri- ja kinnisvarakrediidi register (RCCM).

Justiitsministeerium.

Kaubanduskohtu kantselei ja president.

Vastutav asutus: kaubanduskohtu kantselei ja president / ICEF.

Metoodika

1.1.5.2.

Notariaalse lepingu protokoll.

1.	Registri ja registreerimisdokumentide perioodiline kontroll, kutsudes huvitatud osapoole tegevuse peatamise korral kaubanduskohtu ette.

1.	Registri ja registreerimisdokumentide perioodiline kontroll, kutsudes huvitatud osapoole tegevuse peatamise korral kaubanduskohtu ette.

2.	Dokumendi kontrollimine.

2.	Dokumendi kontrollimine.

1.1.5.3.

Kaubanduskohtu kantselei teatis käibemaksukohustuslase numbri kohta.

Sagedus: vajaduse korral: kapitali muutmine, jaotamine, tegevjuhi vahetamine, tegevuste lisamine jne.

Tulemuste säilitamine

Nn riiklikku dokumenti kandmine.

Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

Õiguspärasuse kontrolli tulemuste sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.

Info liikumine

1.	Kord kvartalis saadetakse registreeritud ettevõtete ja aasta jooksul tehtud kontrollide tulemuste nimekiri (teabevahetusmenetlus puudub).

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

2.	CDF sisestab andmed andmebaasi haldussüsteemi.

1.1.6

Ettevõtte on registreeritud töö- ja tööhõiveasutustes.

1.1.6.1.

Tegevuskohajärgse tööinspektori kinnitatud ja parafeeritud tööandjaregister.

Tööministeerium

Tegevuskohajärgne tööinspektsioon.

Metoodika

Vastutav asutus. Töö ja sotsiaalkindlustuse direktoraat / metsandusministeerium.

(Töö- ja tööhõiveministeerium, tööinspektsioon).

Töö- ja sotsiaalkindlustusedirektoraat.

Tööandjaregistri iga-aastane parafeerimine.

Metoodika

Tööministeerium

1.	Piirkondliku töö- ja sotsiaalkindlustusinspektori tegevusaruannete läbivaatamine.

2.	Kokkuvõte iga ettevõtte üldise olukorra kohta eelneval aastal ning selle saatmine CDFile ICEFi vahendusel loodava menetluse kohaselt.

Metsandusministeerium.

1.	CDF võtab dokumendid vastu.

2.	Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

3.	Paberkoopia saatmine ICEFile.

4.	ICEF kontrollib teabe sisestamist.

Sagedus: üks kord iga ettevõtte kohta, kuid ajakohastatakse igal aastal.

Tulemuste säilitamine

Tööministeerium

Aastaaruanne edastatakse töö- ja sotsiaalkindlustuse direktoraadile (DTPS).

Aastaaruanne edastatakse töö- ja sotsiaalkindlustuse peadirektoraadile (DGTPS).

Metsandusministeerium.

1.	CDF sisestab andmed andmebaasi haldussüsteemi.

2.	CDF arhiveerib paberkoopia.

3.	ICEF sisestab CDFi kogutud andmed andmebaasi haldussüsteemi.

Info liikumine

Inspektsioonist DTPSi.

DTPSist DGTPSi ja CDFi/ICEFi.

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

1.1.7

Ettevõte on registreeritud nõuandekodades: kaubandus- ja tööstuskoda.

1.1.7.1.

Nõuandekoja tõend.

Metsandusministeerium.

Metsandusandmete keskus (CDF).

Vastutav asutus ICEF.

Metoodika

Kaubandusministeerium.

Ettevõtete registreerimise talitus (kaubanduskoda) keskse teeninduspunkti juures.

1.	Kord kvartalis saadetakse CDFile ICEFi vahendusel koopia nõuandekoja tõendist ja keskse teeninduspunkti juures asuvas ettevõtete registreerimise talituses (kaubanduskojas) registreeritud ettevõtete nimekirjast.

Õiguspärasuse kontrolli tulemuste sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.

2.	CDF võtab dokumendid vastu.

3.	Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

4.	Ettevõtete vastavuse kontrollimine.

5.	Kõikide ettevõtete kontrollitulemuste sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.

6.	Andmebaasi haldussüsteemi ajakohastamine kord kvartalis.

Sagedus: üks kord iga ettevõtte kohta.

Tulemuste säilitamine

Metsandusandmete keskus sisestab andmed andmebaasi haldussüsteemi.

Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

Arhiveerimine (paberil).

Info liikumine

Nõuandekoja tõendi koopia saadetakse ICEFile.

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

1.1.8

Ettevõte on registreeritud Kesk-Aafrika Vabariigi kutseõppe- ja tööhõiveametis.

1.1.8.1.

Tööandja nummerdatud ja ametlikult kinnitatud registreerimistaotlus.

Tööministeerium

Kesk-Aafrika Vabariigi kutseõppe- ja tööhõiveameti (ACFPE) peadirektoraat; finantsküsimuste direktoraat (vaidluste lahendamise talitus).

Metoodika

Vastutav asutus

Piirkondlik tööinspektsioon.

ACPFE perioodiline kontroll toimub tegevuskohajärgse tööinspektsiooni kontrolliga samal ajal ning samade menetluste kohaselt.

Töö- ja sotsiaalkindlustuse direktoraat / ACFPE peadirektoraat.

Tehakse järgmine ettepanek.

Metoodika

1.	Kord kvartalis saadetakse CDFile uute metsa- ja puidusektoriga seonduvate registreeritud ettevõtete või tegevuste nimekiri (digitaalselt ja paberil).

Tööministeerium

2.	CDF võtab nimekirja vastu.

1.	Piirkondliku töö- ja sotsiaalkindlustusinspektori tegevusaruannete läbivaatamine.

3.	Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

2.	Kokkuvõte iga ettevõtte üldise olukorra kohta varasemal aastal ning selle saatmine CDFile ICEFi vahendusel loodava menetluse kohaselt.

Metsandusministeerium.

1.	CDF võtab dokumendid vastu.

2.	Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

3.	Paberkoopia saadetakse ICEFile.

4.	ICEF kontrollib teabe sisestamist.

Sagedus: üks kord iga ettevõtte kohta.

Tulemuste säilitamine

CDF sisestab andmed andmebaasi haldussüsteemi.

Õiguspärasuse kontrolli tulemused sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

Arhiveerimine (paberil).

Info liikumine

Nimekirja paberkoopia saadetakse ICEFile.

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

1.2.1

Maksete tasumine riiklikule sotsiaalkindlustuskassale (CNSS).

1.2.1.1.

CNSSi tõend või maksekviitung.

Tööministeerium

Maksukogumise, -kontrolli ja -vaidluste direktoraadi maksukogumistalitus (DRCC).

Metoodika

Vastutav asutus: maksukogumise, -kontrolli ja -vaidluste direktoraat / ICEF.

1.	Tööandjatoimiku ajakohastamine tagantjärele.

Tingimused

Suured tööandjad (20 või enam töötajat) tasuvad makseid iga kuu ja neil on eelneva kuu deklareerimiseks aega üks kuu.

Metoodika

Väikesed tööandjad (vähem kui 20 töötajat) tasuvad makseid kord kvartalis ja neil on maksete tasumiseks aega 15 päeva.

Maksukogumise, -kontrolli ja -vaidluste direktoraat.

2.	Maksude tasumisest kõrvale hoidjatele saadetakse meeldetuletus, kus täpsustatakse tasumisele kuuluv trahvisumma (10 % kogusummast).

Perioodiline kontroll kahtluse või lepingu lõpetamise korral.

Kontrolltoimiku koostamine.

3.	Maksete tasumatajätmise korral algatatakse kohtumenetlus 10 päeva jooksul pärast meeldetuletust.

ICEF

1.	CDFi saadetud nimekirja kättesaamine.

4.	Kvartaliaruande koostamine.

2.	CDFi kogutud teabe sisestamise nõuetekohasuse ja iga tööandja seisundi kontroll.

3.	Tulemuste sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.

Sagedus: kord kvartalis.

DRCC. Vajaduse korral.

ICEF. Kord kuus.

Tulemuste säilitamine

Meeldetuletusprotokoll (paberil).

DRCC. Kontrolliaruanne.

CDF arhiveerib dokumendid.

ICEF. Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

Info liikumine

Kord kvartalis saadetakse CDFile ICEFi vahendusel (paberil, loodava vormi alusel) nimekiri ettevõtete ja nende seisundite kohta teabe sisestamiseks andmebaasi haldussüsteemi; CDF sisestab andmed andmebaasi haldussüsteemi, saadab paberkoopia ICEFile ning arhiveerib dokumendi (paberil).

DRCC saadab kontrolliaruanded ICEFile, kes edastab need CDFile teabe sisestamiseks.

ICEF kirjeldab iga ettevõtte seisundit litsentse väljastavale asutusele.

1.2.2

Maksete tasumine ACFPE-le.

1.2.2.1.

Väljamakstud töötasude deklaratsioon kvartalite kaupa.

Tööministeerium

Uuringute planeerimise ja tööhõive direktoraat (DEPE).

Metoodika

Vastutav asutus

ACFPE.

1.	Töölepingute ja ACFPE kinnituse kontrollimine, et kontrollida tagatud riikliku alampalga vastavust sotsiaalsete ja tööalaste kategooriate kaupa.

Töö- ja sotsiaalkindlustuse direktoraat.

Haldus- ja finantsdirektoraat (DAF).

2.	Töötajate teabelehtede kontrollimine.

ICEF

3.	Maksekviitungite kontrollimine kord kvartalis.

Metoodika

Tegevuskohajärgne piirkondlik inspektsioon.

4.	Missiooniaruande koostamine.

Tööministeerium

5.	Iga ettevõtte seisundit kirjeldava kvartaliaruande väljatöötamine loodava menetluse kohaselt.

1.	DAFi tegevusdeklaratsiooni andmete kättesaamine.

2.	Kinnituse kontrollimine.

6.	Kvartaliaruande edastamine CDFile ICEFi vahendusel.

3.	Taotlus tööandjapoolse osa tasumiseks DAFile maksukogumistalituse vahendusel.

4.	Aastaaruande koopia saatmine CDFile ICEFi vahendusel.

1.2.1.2.

Tööandjapoolsete maksude tasumise tõend.

Sagedus

Sagedus:

—	igal aastal viimase 4 kvartali kohta (tööministeerium),

Kord kvartalis.

—	kord kvartalis – metsandusministeerium (ICEF).

Tulemuste salvestamine

Missiooniaruanded.

Aastaaruanded.

Kvartaliaruanded.

Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

Info liikumine

DEPE/DAFist CDFi ICEFi vahendusel.

DGTPSist ICEFi.

ICEFist litsentse väljastavale asutusele.

1.3.1

Ettevõtte tegevust ei ole peatatud kohtuotsusega.

1.3.1.1.

Esimese astme kohtute otsused.

Justiitsministeerium.

Kantseleid.

Metoodika

Vastutav asutus

Kantseleid

Justiitsministeerium. Esimese astme kohus.

Metsandusministeerium.

Metsandusministeeriumi õigus- ja vaidlusküsimuste direktoraat (DAJC).

1.	Toimepandud rikkumiste kandmine iga tegevuskohajärgse esimese astme kohtu registrisse.

MEFCP. Tugitalituste peadirektoraat (DGSA).

2.	Iga rikkumist kirjeldava aruande (paberil ja loodava skeemi alusel) ning aastaaruande väljatöötamine.

Metoodika

Piirkondlik vee- ja metsandusdirektoraat.

3.	Aruande/aruannete ja otsuse koopia edastamine tegevuskohajärgsele piirkondlikule vee- ja metsandusdirektoraadile piirkondlike esimese astme kohtute jaoks loodava menetluse kohaselt.

KÕRGEMA ASTME KOHUS

1.	Otsuste registri korrapärase ajakohastamise kontrollimine.

2.	Aastaaruande (millest üks koopia saadetakse CDFile ICEFi vahendusel) väljatöötamine.

4.	DREF või Bangui tasandi kantseleid edastavad aruande ja otsuse koopia DAFCle ning DCFile ICEFi vahendusel.

DAJC

DGSA

1.	Sissekandmine rikkumiste registrisse (dokument tuleb luua, kuna hetkel see puudub).

Rikkumiste registri korrapärase ajakohastamise kontrollimine.

CDF

ICEF

1.	Teabe sisestamine andmebaasi.

CDF kontrollib andmebaasi haldussüsteemi andmeid.

Aruande arhiveerimine.

Sagedus

Iga kahtluse korral.

Kord aastas.

1.3.1.2.

Metsandusministeeriumi koostatud rikkumiste register.

Metsandusministeerium.

Tulemuste säilitamine

Kantseleid

ICEF

Sissekandmine tegevuskohajärgse esimese astme kohtu otsuste registrisse.

Kontrollitulemuste sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.

Paberil arhiveeritud aruande väljatöötamine.

DAJC

Rikkumiste registri pidamine.

CDF

Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

Aruande ja otsuse paberil arhiveerimine.

Info liikumine

Piirkondlikud esimese astme kohtud

1.	Kantseleide aruanne DREFile.

ICEFist litsentse väljastavale asutusele.

2.	Aruande edastamine DAJC-le koos koopiaga CDFile ICEFi vahendusel.

Bangui esimese astme kohtud

1.	Kantseleide aruanded DAJC-le koos koopiaga CDFile ICEFi vahendusel.

1.3.2

Ettevõtte tegevust ei ole peatatud haldusmeetmega.

1.3.2.1.

Metsandusministeeriumi koostatud rikkumiste register.

Metsandusministeerium.

Metsandusministeeriumi õigus- ja vaidlusküsimuste direktoraat (DAJC).

Metoodika

1.3.2.1:

sama kui 1.3.1.

Vastutav asutus

ICEF

Metoodika

1.3.2.2

1.3.2.2.

Keskkonnaministri peatamisotsus.

1.	DAJC kannab andmed rikkumiste registrisse.

2.	Aruande koostamine.

DGSA

Rikkumiste registri korrapärase ajakohastamise kontrollimine.

3.	Aruande ja peatamisotsuse edastamine CDFile ICEFi vahendusel.

ICEF

Kontrollib teavet, mille CDFis on andmebaasi haldussüsteemi sisestanud.

Sagedus: iga kahtluse korral.

Sagedus: kord aastas.

Tulemuste säilitamine

DAJC

ICEF

Rikkumiste registri pidamine.

Kontrollitulemuste sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.

CDF

Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

Aruande ja peatamisotsuse paberil arhiveerimine.

Info liikumine

DAJCst CDFi ICEFi vahendusel.

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

1.4.1

Ettevõte on õigeaegselt tasunud trahvid rikkumiste eest.

1.4.1.1.

Tehingu- või trahvisumma maksekviitungid.

Metsandusministeerium.

DGEF, sekkumise ja kontrolli rakendusrühm (BMIV).

Metoodika

1.	Eelnev rikkumiste registri kontrollimine enne BMIV ning vee ja metsanduse peadirektoraadi iga perioodilist missiooni.

Vastutav asutus

Vee, metsa, jahi ja kalanduse keskinspektsioon.

2.	Raamatupidamistalituste külastamine.

3.	Aruande väljatöötamine.

Metoodika

4.	Aruande edastamine ICEFile kahes eksemplaris, millest üks edastatakse otse CDFile.

CDFi poolt andmebaasi haldussüsteemi sisestatud teabe ning õiguspärasuse kontrolli tulemusi käsitleva teabe kontrollimine.

Sagedus: kord kvartalis.

Sagedus: kord poolaastas.

Tulemuste säilitamine

Paberil ja digitaalne missiooniaruanne, mis arhiveeritakse CDFis ja DGEFis.

Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

Info liikumine

DGEFist CDFi ICEFi vahedusel ja ICEFile.

ICEFilt FLEGT-litsentse väljastavale asutusele

2.1.1

Ettevõte on järginud nõuetekohaselt kõiki metsamajandusõiguse saamise etappe (elanikkonna teavitamine, hanketeated, kasutusloa taotlemine, lube väljastav komisjon, kuhu kuulub sõltumatu vaatleja),pidades kinni Kesk-Aafrika Vabariigi seadustes ja määrustes ette nähtud tähtaegadest nii enne kui ka pärast seaduse nr 08.022 (millega kehtestatakse metsaseadustik) väljakuulutamist.

2.1.1.1.

Metsanduse eest vastutavale ministeeriumile alluva PEAsid väljastava komisjoni aruanne.

2.1.1.2.

Metsanduse eest vastutavale ministeeriumile alluva sõltumatu vaatleja aruanne.

Metsandusministeerium.

Vee ja metsanduse peadirektoraat (DGEFCP).

Metoodika

1.	Kontrollitakse, kas MEFCP arhiivis on kõikide antud lubade kohta olemas väljastamist tõendavad dekreedid ning litsentsi andmise kuupäevad.

2.	Konkreetse lepingu (loa andmise kuupäevast jõustuva alalise ja/või ajutise lepingu) olemasolu kontrollimine.

3.	Põhiteavet (PEA nr, litsentsi andmise kuupäev, litsentsi saaja) sisaldava aruande väljatöötamine, konkreetse lepingu liik ja allkirjastamise kuupäev.

Vastutav asutus: vee, metsa, jahi ja kalanduse keskinspektsioon.

2.1.1.3.

PEA väljastamist tõendav dekreet.

4.	Aruande edastamine ICEFile ning CDFile ICEFi vahendusel koos väljastamist tõendava dekreedi ja konkreetse(te) lepingu(te) paberkoopiatega.

Metoodika

1.	DGEFi saadetud aruande kättesaamine.

2.1.1.4.

Ajutine leping kolme kuu jooksul pärast dekreedile alla kirjutamist.

2.	Kõikide PEAde andmete õigsuse kontrollimine.

3.	Õiguspärasuse kontrolli käsitlev teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

2.1.1.5.

Lõplik leping kolme aasta jooksul pärast ajutisele lepingule alla kirjutamist.

Sagedus: üks kord iga PEA kohta.

Tulemuste säilitamine

Põhiandmete sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.

Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

Dekreedi digitaliseerimine ja sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.

Arhiveerimine (paberil).

Andmete ajakohastamine iga uue litsentsi väljastamise või riigi metskonda tagasiarvamise korral.

Info liikumine

DGEFilt ICEFile

Info liikumine

ICEFilt FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

2.1.2

Ettevõte on tasunud kõik lubade andmise menetluse iga etapiga seotud kulud.

2.1.2.1.

Taotluse lõivu tasumist tõendavad dokumendid.

Metsandusministeerium.

Vee ja metsanduse peadirektoraat (DGEFCP).

Metoodika

Vastutav asutus: vee, metsa, jahi ja kalanduse keskinspektsioon.

2.1.2.2.

Tunnustamiseelse maksu tasumist tõendavad dokumendid.

1.	Taotluste lõivu, tunnustamiseelse maksu ja kolmeaastase rendilepingu (juhul, kui ettevõte asutati pärast 2003. aastat) maksekviitungite olemasolu kontrollimine MEFCP arhiivis.

Metoodika

2.	Põhiteavet (PEA nr, litsentsi andmise kuupäev, litsentsi saaja) sisaldava aruande väljatöötamine.

1.	DGEFi poolt saadetud aruande kättesaamine.

2.1.2.3.

Maksekviitung kolmeaastase rendilepingu kohta hiljemalt 15 päeva jooksul pärast loa väljastamise teate kättesaamist (kehtib alates 2003. aastast väljastatud lubadele).

3.	Aruande edastamine CDFile ICEFi vastutusel ja ICEFile koos maksekviitungite paberkoopiatega.

2.	Kõikide PEA andmete õigsuse kontrollimine.

3.	Õiguspärasuse kontrolli käsitlev teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

Sagedus: üks kord iga väljastatud litsentsi kohta.

Tulemuste säilitamine

Teabe sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.

Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

Dekreedi digitaliseerimine ja sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.

Arhiveerimine paberil.

Andmete ajakohastamine iga uue litsentsi väljastamise või valdkonda tagasipöördumise korral.

Info liikumine: DGEFilt ICEFile.

Info liikumine: ICEFilt FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

2.1.3

Eraisikule või kogukonnale kuuluva istandiku puhul kuulub omandiõigus nimetatud eraisikule või kogukonnale.

2.1.3.1.

Eraisiku või kogukonna maaomandiõigust tõendav dokument.

Justiitsministeerium.

Rahandus- ja eelarveministeerium.

Linnaplaneerimise peadirektoraat.

Maksude ja maavalduste peadirektoraat (DGID).

Metoodika

Maaomandiõigust tõendavate dokumentide olemasolu kontrollimine.

Sagedus: ühekordne.

Tulemuste säilitamine

Teabe sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.

Vastutav asutus

Linnaplaneerimise keskinspektsioon.

Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

Info liikumine

Linnaplaneerimise peadirektoraadist maksude ja maavalduste peadirektoraadile.

Info liikumine

Linnaplaneerimise keskinspektsioonist ICEFi ja ICEFist litsentse väljastavale asutusele.

Maksude peadirektoraadist DGEFi.

DGEFist ICEFi.

2.2.1

Ettevõttel on üheaastane raieõigus, mille metsanduse eest vastutav amet on talle väljastanud.

2.2.1.1.

Teade lõpliku lepinguga seotud PEAde majandamiskava heakskiitmise kohta.

Metsandusministeerium.

Vee ja metsanduse peadirektoraat (DGEFCP).

Metoodika

Vastutav asutus

ICEF

2.2.1.2.

Teade lõpliku lepinguga seotud PEAde iga-aastase tegevuskava heakskiitmise kohta.

Lõpliku lepinguga seotud PEA

1.	Ettevõtte poolt MEFCP dokumenteerimissüsteemi raames esitatud majandamiskava ja iga-aastase tegevuskava dokumendipõhine kontroll, mida korraldab selleks otstarbeks loodud komisjon.

Metoodika

2.2.1.3.

Pädeva ametiasutuse allkirjastatud ajutine raieleping.

2.	Kiri iga-aastase tegevuskava heakskiitmise kohta, kui ettevõtte esitatud kava on rahuldav.

Ajutise lepinguga antud PEA-load

Majandamiskava ja iga-aastase tegevuskava heakskiidukirja ning koosoleku protokolli olemasolu kontrollimine.

Kontroll on juba tehtud punkti 2.1.1 alusel.

Sagedus

Iga-aastase tegevuskava puhul kord aastas, majandamiskava puhul kord viie aasta jooksul.

Tulemuste säilitamine

DGEF arhiveerib kirja iga-aastase tegevuskava heakskiitmise kohta andmebaasi haldussüsteemis ning paberil arhiivides.

Punkti kontrollimist kinnitav teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

Info liikumine

1.	DGEF saadab heakskiidukirja ettevõttele, ICEFile, metsakorralduskava elluviimise tugiprojektile (PARPAF) ja DGSRile ning koosoleku protokolli koos hinnanguga CDFile ICEFi vahendusel ja ICEFile.

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

2.2.2

Riigile kuuluvate istandike korral on ettevõttel olemas istandike kasutusluba, mille annab talle metsandusministeerium.

2.2.2.1.

Metsandusministeeriumi leping.

2.2.2.2.

Loendusluba.

2.2.2.3.

Loendusaruanne.

2.2.2.4.

Kooskõlas spetsifikaadiga lihtne majandamiskava istandikele, mille pindala on vähemalt 50 ha.

Metsandusministeerium.

Vee ja metsanduse peadirektoraat (DGEFCP).

Metoodika

2.2.2.1 kuni 2.2.2.3.

Taotlus metsanduse eest vastutavale ministeeriumile.

DGEFi väljastatud loendusluba.

Ettevõte või eraisik korraldab loenduse ning esitab aruande DGEFile.

DGEF korraldab dokumentide ja kohapealse kontrolli ning koostab ministeeriumiga sõlmitava lepingu.

Vastutav asutus

ICEF

Metoodika: loendusaruande ja ministeeriumi lepingu olemasolu kontrollimine.

Sagedus: iga taotluse korral.

Sagedus: kord kvartalis.

Tulemuste säilitamine

Taotluse, loendusloa ja ministeeriumi lepingu arhiveerimine paberil (DGEF ja CDF) ja digitaalselt (CDF).

Punkti kontrollimist kinnitav teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

Info liikumine

Taotlejalt DGEFile.

Info liikumine: ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

DGEFilt taotlejale ning ICEFile (CDFile).

2.2.3

Eraisikule või kogukonnale kuuluva istandiku korral on ettevõtjal olemas raieload.

2.2.3.1.

Ministeeriumilt ettevõtjale (omanikule või lepingulisele kasutajale) antud raieluba.

2.2.3.2.

Kooskõlas spetsifikaadiga lihtne majandamiskava istandikele, mille pindala on vähemalt 50 ha.

2.2.3.3.

Vajaduse korral eraisiku või kogukonna ning operaatorettevõtja vaheline leping.

Metsandusministeerium.

Vee ja metsanduse peadirektoraat (DGEFCP).

Metoodika

2.2.3.1

Taotlus metsanduse eest vastutavale ministeeriumile.

DGEFi väljastatud loendusluba.

Ettevõte või eraisik korraldab loenduse ning hoiustab aruande DGEFis.

DGEF korraldab dokumentide ja kohapealse kontrolli ning kontrollib raieloa andmist.

Vastutav asutus: ICEF

Metoodika: loendusaruande ja raieloa olemasolu kontrollimine.

Sagedus: iga taotluse korral.

Sagedus: kord kvartalis.

Tulemuste säilitamine

Taotluse, loendusloa ja raieloa arhiveerimine paberil (DGEF ja CDF) ja digitaalselt (CDF).

Punkti kontrollimist kinnitav teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

Info liikumine

Taotlejalt DGEFile.

Info liikumine

DGEFist taotlejale ning ICEFile (CDF).

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

2.3.1

Ettevõte teavitab kohalikke ja põliselanikke, kohalikke kogukondi ning kõiki huvitatud isikuid ajutisele lepingule allakirjutamisest ja ajutise raielangi avamisest.

2.3.1.1.

Teadlikkuse suurendamisele suunatud koosolekute kokkuvõtted, mille on koostanud ettevõte ning mille on erinevad sidusrühmad ühiselt kinnitanud.

Metsandusministeerium.

Piirkondlike talituste peadirektoraat (DGSR) / piirkondlik direktor.

Metoodika

Tegevuskohajärgsete piirkondlike direktoraatide protokollide olemasolu perioodiline kontroll.

Vastutav asutus

Piirkondlike talituste peadirektor (DGSR).

Metoodika

Aruande olemasolu kontrollimine.

Sagedus: kord aastas.

Tulemuste säilitamine

Missiooniaruande koostamine.

Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

Aruande edastamine DGSRile.

DGSR edastab aruande DGEFile ja CDFile.

Info liikumine

Piirkondlikest direktoraatidest DGSRile.

ICEFist litsentse väljastavale asutusele.

DGSRist DGEFile ja CDFile (ICEF).

3.1.1

On tehtud keskkonnamõju hindamised.

3.1.1.1.

Heakskiidetud keskkonnamõju hindamiste aruanne iga tootmiskoha kohta (PEAd + saekaater, sh asukoha rajatised).

3.1.1.2.

Pädeva asutuse väljastatud keskkonnanõuetele vastavuse tõend.

Keskkonna- ja ökoloogiaministeerium.

Metsandusministeerium.

Keskkonna peadirektoraat (DGE).

Metoodika

1.	Ettevõtte esitatud keskkonnamõju hindamiste aruande dokumentide kontrollimine.

2.	Kohapealne kontrollimine.

3.	Kiri keskkonnamõju hindamiste heakskiitmise kohta, kui kontrollitulemus on rahuldav.

Vastutav asutus

Keskkonnaseire direktoraat (DSE) / ICEF

Metoodika

DSE

1.	Kahtluse korral kontrollitakse teatud punkte dokumendis ja tehakse kohapealne kontroll.

2.	Aruande väljatöötamine ja selle koopia edastamine ICEFile.

ICEF

Keskkonnamõju hindamiste heakskiidukirja olemasolu kontrollimine.

Sagedus: kord viie aasta jooksul.

Tulemuste säilitamine

DGE arhiveerib keskkonnamõjude hindamised ja heakskiidukirja andmebaasi haldussüsteemis ning paberil oma arhiivides.

DSE: kontrolliaruande arhiveerimine.

ICEF: õiguspärasuse kontrolli tulemuste sisestamine andmebaasi.

Info liikumine: heakskiidukirja saatmine ettevõttele ning koopia CDFile ja ICEFile.

Info liikumine: ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

3.2.1

Võetakse keskkonnamõju hindamistes sisalduvad heakskiidetud meetmed, mille eesmärk on kaitsta bioloogilist mitmekesisust.

3.2.1.1.

Keskkonna eest vastutava ameti kontrolliaruanne.

Keskkonna- ja ökoloogiaministeerium.

Keskkonnaseire direktoraat (DSE).

Metoodika

1.	Keskkonnamõju hindamistes sisalduvate meetmete rakendamise kohapealne hindamine.

Vastutav asutus

ICEF

2.	Hindamisaruanne ja vastavuskiri, kui hindamistulemused on rahuldavad.

Metoodika

3.	Kontrollitulemuste sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.

Aruande ja vastavuskirja olemasolu kontrollimine.

Sagedus: pidev (sõltub keskkonnamõju hindamistes võetavate meetmete liigist).

Tulemuste säilitamine

Hindamisaruande ja vastavuskirja arhiveerimine DSE arhiivides.

Õiguspärasuse kontrolli tulemuste sisestamine andmebaasi.

Info liikumine

Heakskiidukirja saatmine ettevõttele ning koopia CDFile ja ICEFile.

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

3.3.1

Ettevõte käitleb oma tegevusest põhjustatud jäätmeid (jäätmed Kesk-Aafrika Vabariigi keskkonnaseadustiku artiklis 3 ning selle rakendusdekreetides esitatud tähenduses) õigusnormide kohaselt.

3.3.1.1.

Keskkonna eest vastutava ameti kontrolliaruanne.

Keskkonna- ja ökoloogiaministeerium (DGE).

DSE.

Metoodika

1.	Jäätmekäitlussüsteemi olemasolu kohapealne hindamine.

2.	Hindamisaruanne ja vastavuskiri, kui hindamistulemused on rahuldavad.

3.	Kontrollitulemuste sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.

Vastutav asutus

DGE.

Metoodika

Aruande ja vastavuskirja olemasolu kontrollimine.

Sagedus: kord poolaastas.

Tulemuste säilitamine

Aruande ja vastavuskirja arhiveerimine DSE arhiivides.

Õiguspärasuse kontrolli tulemuste sisestamine andmebaasi.

Info liikumine

Heakskiidukirja saatmine ettevõttele ning koopia CDFile ja ICEFile.

ICEFilt FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

3.3.2

Ettevõte peab kinni vee- ja õhusaastust käsitlevatest õigussätetest.

3.3.2.1.

Keskkonna eest vastutava ameti auditiaruanne.

Keskkonna- ja ökoloogiaministeerium.

DSE

Metoodika

Vastutav asutus

DGE.

1.	Vee- ja õhusaaste arvessevõtmise süsteemi olemasolu kohapealne hindamine.

Metoodika

2.	Hindamisaruanne ja vastavuskiri, kui hindamistulemused on rahuldavad.

Aruande ja vastavuskirja olemasolu kontrollimine.

3.	Kontrollitulemuste sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.

Sagedus: kord aastas.

Tulemuste säilitamine

Aruande ja vastavuskirja arhiveerimine keskkonnaseire direktoraadi arhiivides.

Õiguspärasuse kontrolli tulemuste sisestamine andmebaasi.

Info liikumine

1.	Heakskiidukirja saatmine ettevõttele ja koopia saatmine CDFile ja ICEFile.

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

4.1.1

Ettevõte tagab ametiühingute tegevusvabaduse.

4.1.1.1.

Pädeva asutuse koostatud ning avaldatud kirjalik teade ametiühingu tegevusvabaduse tagamise kohta.

Tööministeerium

Tegevuskohajärgne tööinspektsioon.

Metoodika

Vastutav asutus

Töö- ja tööhõivedirektoraat (DTE).

Metsandusministeerium.

BMIV.

1.	Kohapealne perioodiline kontroll vähemalt kord aastas või kahtluse või lepingu ülesütlemise korral.

ICEF.

2.	Töötajate registri kontrollimine.

Metoodika

3.	Vestlus töötajate ja tööandjaga.

DTE

4.1.1.2.

Ametiühingute koosolekute protokollid (juhul kui töötajad on ametiühingute liikmed).

4.	Kinnitus ja/või märge registris.

Võtab igalt piirkondlikult inspektsioonilt vastu aastaaruanded.

5.	Aruande väljatöötamine.

Vaatab aruanded läbi ning saadab kokkuvõtte töö ja tööhõive peadirektoraadile.

Saadab kokkuvõtte metsa- ja puidusektori ettevõtetest CDFile ICEFi (tuleb luua).

NB! BMIV võib kontrollida samal viisil ja saata tulemuse otse ICEFile (kehtib punktidele 4.1 ja 4.2).

Võib pisteliselt kontrollida inspektsioonide korraldatud õiguspärasuse kontrolle ja koostada aruande, mille üks koopia edastatakse CDFile ICEFi vahendusel.

ICEF

Kontrollib, et CDF sisestab andmebaasi haldussüsteemi teabe igal aastal.

Sagedus: kord aastas.

Kontrollib ettevõtete vastavust.

Sagedus: kord aastas.

Tulemuste säilitamine

Missiooniaruanne arhiveeritakse tegevuskohajärgses inspektsioonis.

CDF sisestab kontrollitulemused andmebaasi haldussüsteemi.

Aastaaruanne arhiveeritakse tegevuskohajärgses inspektsioonis.

ICEF sisestab õiguspärasuse kontrolli käsitleva teabe andmebaasi haldussüsteemi.

Info liikumine

Missiooniaruanne saadetakse ettevõttele.

DTEst CDFile.

Aastaaruanded saadetakse töödirektoraadile.

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

4.1.2

Töötajate esindajatel, kes on valitud kehtivate õigusnormide kohaselt, on oma ülesannete täitmiseks vajalikud oskused.

4.1.2.1.

Töötajate esindajate valitud üldkogu protokoll, mille on kinnitanud tööinspektor.

Tööministeerium.

Tegevuskohajärgne tööinspektsioon.

Metoodika

Vastutav asutus

Töö- ja tööhõivedirektoraat.

ICEF

4.1.2.2.

Tööinspektori kinnitatud koolitustunnistused.

1.	Kohapealne perioodiline kontroll vähemalt kord aastas või kahtluse või lepingu lõpetamise korral.

Metoodika

DTE

2.	Vestlus töötajate esindajatega.

Võtab igalt piirkondlikult inspektsioonilt vastu aastaaruanded.

3.	Aruande väljatöötamine.

Vaatab aruanded läbi ning saadab kokkuvõtte töö ja tööhõive peadirektoraadile.

Saadab kokkuvõtte metsa- ja puidusektori ettevõtetest CDFile ICEFi vahendusel.

Võib pisteliselt kontrollida inspektsioonide korraldatud õiguspärasuse kontrolle ja koostada aruande, mille üks koopia edastatakse CDFile ICEFi vahendusel.

ICEF

Kontrollib, et metsandusandmete keskus sisestab andmebaasi haldussüsteemi teabe igal aastal.

Kontrollib ettevõtete vastavust.

Sagedus: kord aastas.

Tulemuste säilitamine

Missiooniaruanne arhiveeritakse tegevuskohajärgses inspektsioonis.

CDF sisestab kontrollitulemused andmebaasi haldussüsteemi.

Aastaaruanne arhiveeritakse tegevuskohajärgses inspektsioonis.

ICEF sisestab õiguspärasuse kontrolli käsitleva teabe andmebaasi haldussüsteemi.

Info liikumine

Missiooniaruanne saadetakse ettevõttele.

DTEst CDFi.

Aastaaruanded saadetakse töödirektoraadile.

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

4.1.3

Ettevõtte töötajaid teavitatakse tööõigusega seotud dokumentidest.

4.1.3.1.

Avaldatud teated.

Tööministeerium.

Tegevuskohajärgne tööinspektsioon.

Metoodika

Vastutav asutus: töö- ja tööhõivedirektoraat (DTE).

1.	Kohapealne perioodiline kontroll vähemalt kord aastas.

ICEF

4.1.3.2.

Töötajate esindajate ja palgaliste töötajate omavaheliste koosolekute kokkuvõtted.

2.	Seadusega nõutavate andmete avaldamise kontrollimine.

Metoodika

DTE

3.	Aruande väljatöötamine.

Võtab igalt piirkondlikult inspektsioonilt vastu aastaaruanded.

4.1.3.3.

Avaldatud sisekorraeeskirjad.

Vaatab aruanded läbi ning saadab kokkuvõtte töö ja tööhõive peadirektoraadile.

Saadab kokkuvõtte metsa- ja puidusektori ettevõtetest CDFile ICEFi vahendusel.

Võib pisteliselt kontrollida inspektsioonide korraldatud õiguspärasuse kontrolle ja koostada aruande, mille üks koopia edastatakse CDFile ICEFi vahendusel.

ICEF

Kontrollib, et CDF sisestab andmebaasi haldussüsteemi teabe igal aastal.

Kontrollib ettevõtete vastavust.

Sagedus: kord aastas.

Tulemuste säilitamine

Missiooniaruanne arhiveeritakse tegevuskohajärgses inspektsioonis.

Metsandusandmete keskus sisestab kontrollitulemused andmebaasi haldussüsteemi.

Aastaaruanne arhiveeritakse tegevuskohajärgses inspektsioonis.

ICEF sisestab õiguspärasuse kontrolli käsitleva teabe andmebaasi haldussüsteemi.

Info liikumine

Missiooniaruanne saadetakse ettevõttele.

DTEst CDFi.

Aastaaruanded saadetakse töödirektoraadile.

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

4.2.1

Ettevõtte ja töötajate vahelised suhted on reguleeritud õigussätetega.

4.2.1.1.

Metsandusettevõtte ning töötajate esindajate sõlmitud kollektiivlepingu eksemplar.

Tööministeerium.

Tegevuskohajärgne tööinspektsioon.

Metoodika

Vastutav asutus

Töö- ja tööhõivedirektoraat.

ICEF

1.	Kohapealne perioodiline kontroll vähemalt kord aastas.

Metoodika

2.	Tööandjaregistri ja iga töötaja dokumentide kontrollimine.

DTE

3.	Aruande väljatöötamine.

Võtab igalt piirkondlikult inspektsioonilt vastu aastaaruanded.

Vaatab aruanded läbi ning saadab kokkuvõtte töö ja tööhõive peadirektoraadile.

Saadab kokkuvõtte metsa- ja puidusektori ettevõtetest CDFile ICEFi vahendusel.

4.2.1.2.

Tööinspektori kinnitatud ja parafeeritud töötajate register.

Võib pisteliselt kontrollida inspektsioonide korraldatud õiguspärasuse kontrolle ja koostada aruande, mille üks koopia edastatakse CDFile ICEFi vahendusel.

ICEF

Kontrollib, et CDF sisestab teabe igal aastal andmebaasi haldussüsteemi.

Kontrollib ettevõtete vastavust.

Sagedus: kord aastas.

Tulemuste säilitamine

Missiooniaruanne arhiveeritakse tegevuskohajärgses inspektsioonis.

CDF sisestab kontrollitulemused andmebaasi haldussüsteemi.

Aastaaruanne arhiveeritakse tegevuskohajärgses inspektsioonis.

ICEF sisestab õiguspärasuse kontrolli käsitleva teabe andmebaasi haldussüsteemi.

Info liikumine

Missiooniaruanne saadetakse ettevõttele.

DTEst CDFi.

Aastaaruanded saadetakse töödirektoraadile.

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

4.2.2

Ettevõtte töötajatele tasutakse kooskõlas nende tegevusvaldkonnas kehtivate eeskirjadega ning kedagi diskrimineerimata.

4.2.2.1.

Palgalehed ja palkade tasumise seis.

Tööministeerium.

Tegevuskohajärgne tööinspektsioon.

Metoodika

Vastutav asutus

Töö- ja tööhõivedirektoraat (DTE).

1.	Kohapealne perioodiline kontroll vähemalt kord aastas.

ICEF

4.2.2.2.

Kõikide poolte allkirjastatud tööleping.

2.	Töölepingute ja palgalehtede võrdlus metsamajandajate kollektiivlepinguga.

Metoodika

DTE

3.	Aruande väljatöötamine.

Võtab igalt piirkondlikult inspektsioonilt vastu aastaaruanded.

Vaatab aruanded läbi ning saadab kokkuvõtte töö- ja tööhõivepeadirektoraadile.

Saadab kokkuvõtte metsa- ja puidusektori ettevõtetest CDFile ICEFi vahendusel.

Võib pisteliselt kontrollida inspektsioonide korraldatud õiguspärasuse kontrolle ja koostada aruande, mille üks koopia edastatakse CDFile ICEFi vahendusel.

ICEF

Kontrollib, et CDF sisestab andmebaasi haldussüsteemi teabe igal aastal.

Kontrollib ettevõtete vastavust.

Sagedus: kord aastas.

Tulemuste säilitamine

Missiooniaruanne arhiveeritakse tegevuskohajärgses inspektsioonis.

CDF sisestab kontrollitulemused andmebaasi haldussüsteemi.

Aastaaruanne arhiveeritakse tegevuskohajärgses inspektsioonis.

ICEF sisestab õiguspärasuse kontrolli käsitleva teabe andmebaasi haldussüsteemi.

Info liikumine

Missiooniaruanne saadetakse ettevõttele.

DTEst CDFi.

Aastaaruanded saadetakse töödirektoraadile.

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

4.2.3

Töötajate hügieeni- ja ohutustingimused on kooskõlas kehtivate õigusnormidega.

4.2.3.1.

Tööhügieeni- ja -ohutuskomisjoni koosolekute kokkuvõtted.

Tööministeerium.

Tegevuskohajärgne tööinspektsioon.

Metoodika

Vastutav asutus

Töö- ja tööhõivedirektoraat.

Metoodika

DTE

1.	Kohapealne perioodiline kontroll vähemalt kord aastas.

Võtab igalt piirkondlikult inspektsioonilt vastu aastaaruanded.

2.	Olemasolevate ohutus- ja hügieenimeetmete ja -varustuse kontrollimine tootmiskohas ja metsas.

Vaatab aruanded läbi ning saadab kokkuvõtte töö ja tööhõive peadirektoraadile.

3.	Aruande väljatöötamine.

Saadab kokkuvõtte metsa- ja puidusektori ettevõtetest CDFile ICEFi vahendusel.

4.2.3.2.

Töötajate hügieenitarvetele ja tööohutusele eraldatud summade register.

Võib pisteliselt kontrollida inspektsioonide korraldatud õiguspärasuse kontrolle ja koostada aruande, mille üks koopia edastatakse CDFile ICEFi vahendusel.

ICEF

Kontrollib, et CDF sisestab teabe igal aastal andmebaasi haldussüsteemi.

Kontrollib ettevõtete vastavust.

Sagedus: kord aastas.

Tulemuste säilitamine

Missiooniaruanne arhiveeritakse tegevuskohajärgses inspektsioonis.

CDF sisestab kontrollitulemused andmebaasi haldussüsteemi.

Aastaaruanne arhiveeritakse tegevuskohajärgses inspektsioonis.

ICEF sisestab õiguspärasuse kontrolli käsitleva teabe andmebaasi haldussüsteemi.

Info liikumine

Missiooniaruanne saadetakse ettevõttele.

DTEst CDFi.

Kuuaruanded saadetakse töödirektoraadile.

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

4.2.4

Ettevõttes kehtivad töötunnid on kooskõlas õigussätetega.

4.2.4.1.

Töötajate kontrollsüsteem.

Tööministeerium.

Tegevuskohajärgne tööinspektsioon.

Metoodika

Vastutav asutus

Töö- ja tööhõivedirektoraat.

ICEF

Metoodika

DTE

4.2.4.2.

Töötajate kontrollkaardid.

1.	Kohapealne perioodiline kontroll vähemalt kord aastas.

Võtab igalt piirkondlikult inspektsioonilt vastu aastaaruanded.

4.2.4.3.

Ettevõtte avaldatud käskkirjad.

2.	Ettevõtte sisekorraeeskirjade ja süsteemide sisu ja avaldamise kontrollimine.

Vaatab aruanded läbi ning saadab kokkuvõtte töö ja tööhõive peadirektoraadile.

3.	Aruande väljatöötamine.

Saadab kokkuvõtte metsa- ja puidusektori ettevõtetest CDFile ICEFi vahendusel.

4.2.4.4.

Palgatõend.

Võib pisteliselt kontrollida inspektsioonide korraldatud õiguspärasuse kontrolle ja koostada aruande, mille üks koopia edastatakse CDFile ICEFi vahendusel.

ICEF: kontrollib, et CDF sisestab teabe igal aastal andmebaasi haldussüsteemi.

Kontrollib ettevõtete vastavust.

Sagedus: kord aastas.

Tulemuste säilitamine

Missiooniaruanne arhiveeritakse tegevuskohajärgses inspektsioonis.

CDF sisestab kontrollitulemused andmebaasi haldussüsteemi.

Aastaaruanne arhiveeritakse tegevuskohajärgses inspektsioonis.

ICEF sisestab õiguspärasuse kontrolli käsitleva teabe andmebaasi haldussüsteemi.

Info liikumine

Missiooniaruanne saadetakse ettevõttele.

DTEst CDFi.

Aastaaruanded saadetakse töödirektoraadile.

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

4.2.5

Töötajate värbamisel peetakse kinni riiklikes õigusaktides ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kehtestatud vanusega seotud tingimustest.

4.2.5.1.

Kõikide poolte allkirjastatud töölepingud.

Tööministeerium.

Tegevuskohajärgne tööinspektsioon.

Metoodika

Vastutav asutus

Töö- ja tööhõivedirektoraat.

ICEF

Metoodika

1.	Kohapealne perioodiline kontroll vähemalt kord aastas.

DTE

2.	Töötajate dokumentide kontrollimine.

Võtab igalt piirkondlikult inspektsioonilt vastu aastaaruanded.

3.	Aruande väljatöötamine.

Vaatab aruanded läbi ning saadab kokkuvõtte töö ja tööhõive peadirektoraadile.

Saadab kokkuvõtte metsa- ja puidusektori ettevõtetest CDFile ICEFi vahendusel.

Võib pisteliselt kontrollida inspektsioonide korraldatud õiguspärasuse kontrolle ja koostada aruande, mille üks koopia edastatakse CDFile ICEFi vahendusel.

ICEF

Kontrollib, et CDF sisestab teabe igal aastal andmebaasi haldussüsteemi.

Kontrollib ettevõtete vastavust.

Sagedus: kord aastas.

Tulemuste säilitamine

Missiooniaruanne arhiveeritakse tegevuskohajärgses inspektsioonis.

CDF sisestab kontrollitulemused andmebaasi haldussüsteemi.

Aastaaruanne arhiveeritakse tegevuskohajärgses inspektsioonis.

ICEF sisestab õiguspärasuse kontrolli käsitleva teabe andmebaasi haldussüsteemi.

Info liikumine

Missiooniaruanne saadetakse ettevõttele.

DTEst CDFi.

Aastaaruanded saadetakse töödirektoraadile.

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

4.3.1

Ettevõte tunnustab ja austab kohaliku ja põliselanikkonna tavaõigusi seoses metsakontsessioonidele juurdepääsu ning nende kasutamisega.

4.3.1.1.

Pädeva asutuse heaks kiidetud metsakorralduskava (eelkõige sotsiaal-majanduslik aruanne).

Metsandusministeerium.

Piirkondlike talituste peadirektoraat.

Piirkondlikud direktoraadid.

Metoodika

Vastutav asutus

Piirkondlike talituste peadirektoraat.

ICEF ja DGSR

Metoodika

DGSR

4.3.1.2.

Pädeva ametiasutuse allkirjastatud ajutine leping (ajutise lepinguga seotud PEAd).

1.	Tegevuskohajärgse piirkondliku metsandusdirektoraadi perioodiline kontroll ettevõtte kontorites.

Võtab igalt piirkondlikult direktoraadilt vastu aastaaruanded.

Vaatab aruanded läbi ja saadab kokkuvõtte CDFile ICEFi vahendusel.

4.3.1.3.

Sidusrühmade koostatud metsandusameti ametliku protokolli aruanne.

2.	Koostatakse kvartaalne kontrolliaruanne, mis edastatakse Banguis asuvale piirkondlike talituste peadirektoraadile.

Võib pisteliselt kontrollida piirkondlike direktoraatide korraldatud õiguspärasuse kontrolle ja koostada aruande, mille üks koopia edastatakse CDFile ICEFi vahendusel.

ICEF

Kontrollib, et CDF sisestab teabe igal aastal andmebaasi haldussüsteemi.

Kontrollib ettevõtete vastavust.

Sagedus: vähemalt kord aastas.

Sagedus: kord aastas.

Tulemuste säilitamine

CDF sisestab kontrollitulemused andmebaasi haldussüsteemi.

Missiooniaruanne arhiveeritakse tegevuskohajärgses piirkondlikus inspektsioonis.

ICEF sisestab õiguspärasuse kontrolli käsitleva teabe andmebaasi haldussüsteemi.

Info liikumine

Missiooniaruanne saadetakse ettevõttele.

DGSRist CDFi.

Aastaaruanded saadetakse piirkondlike talituste peadirektoraadile.

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

4.3.2

Kui hävitatakse kohalikele ja põliselanikele kuuluvaid varasid, tuleb need hüvitada kooskõlas kehtivate eeskirjadega.

4.3.2.1.

Sidusrühmade poolt läbi loetud ja heaks kiidetud protokoll.

Metsandusministeerium.

Piirkondlik direktoraat.

Metoodika

Vastutav asutus

Piirkondlike talituste peadirektoraat (DGSR).

ICEF

Metoodika

DGSR

4.3.2.2.

Hüvitiste tõendid.

1.	Tegevuskohajärgse piirkondliku metsandusdirektoraadi perioodiline kontroll ettevõtte kontorites.

Võtab igalt piirkondlikult direktoraadilt vastu aastaaruanded.

Vaatab aruanded läbi ja saadab kokkuvõtte CDFile ICEFi vahendusel.

2.	Koostatakse kvartaalne kontrolliaruande, mis edastatakse Banguis asuvale piirkondlike talituste peadirektoraadile.

Võib pisteliselt kontrollida piirkondlike direktoraatide korraldatud õiguspärasuse kontrolle ja koostada aruande, mille üks koopia edastatakse CDFile ICEFi vahendusel.

ICEF

Kontrollib, et CDF sisestab teabe igal aastal andmebaasi haldussüsteemi.

Kontrollib ettevõtete vastavust.

Sagedus: vähemalt kord aastas.

Sagedus: kord aastas.

Tulemuste säilitamine

Missiooniaruanne arhiveeritakse tegevuskohajärgses piirkondlikus inspektsioonis.

CDF sisestab kontrollitulemused andmebaasi haldussüsteemi.

ICEF sisestab õiguspärasuse kontrolli käsitleva teabe andmebaasi haldussüsteemi.

Info liikumine

Missiooniaruanne saadetakse ettevõttele.

DGSRist CDFi.

Aastaaruanded saadetakse piirkondlike talituste peadirektoraadile.

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

5.1.1

5.1.1.1.

Teadlikkuse suurendamisele suunatud koosolekute protokollid, mille on koostanud ettevõte ning mille osapooled on ühiselt kinnitanud.

Metsandusministeerium.

DGEF

Metoodika

Sidusrühmade (sh ettevõtte esindaja) allkirjastatud teabearuande edastamine CDFile.

Teabe sisestamine andmebaasi (digitaalne koopia).

Vastutav asutus

ICEF

Metoodika

Andmebaasi haldussüsteemi andmete kontrollimine.

Sagedus: üks kord iga väljastatud PEA kohta.

Tulemuste säilitamine

Teabe sisestamine andmebaasi (paberil arhiveerimine).

Tulemuste säilitamine

Nimetatud dokumendi sisestamisega seotud kontrollitulemusi käsitleva teabe sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.

Info liikumine

Koopia saatmine ICEFile ja CDFile.

Info liikumine

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

5.2.1

Ettevõte peab ajutise lepingu kehtivusaja jooksul kinni selle õigusnormidest (3 aastat).

5.2.1.1.

Ametiasutuse kontrolliaruanne.

Metsandusministeerium.

Tegevuskohajärgne piirkondlik direktoraat, DGEF, sekkumise ja kontrolli ühisrühm (BMIV).

Metoodika

1.	Tegevuskohajärgse piirkondliku direktoraadi, BMIV ning vee- ja metsanduse peadirektoraadi perioodiline kontroll.

Vastutav asutus

ICEF

2.	Metsandusbüroo ja raielangi külastamine.

Metoodika

3.	Tehingute vastavuse kontrollimine.

CDFi poolt andmebaasi haldussüsteemi sisestatud teabe ning õiguspärasuse kontrolli tulemusi käsitleva teabe kontrollimine.

4.	Aruande väljatöötamine.

Proovide võtmise õiguspärasuse kontrollimine.

Sagedus: kord kvartalis.

Sagedus: kord semestris.

Tulemuste säilitamine

DR: kontrolliaruanne edastatakse piirkondlike talituste peadirektoraadile ning täpne koopia ICEFile.

Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

BMIV: kontrolliaruanne edastatakse büroole ning duplikaatkoopia ICEFile.

Kontrolliprotokoll.

DGEF: kontrolliaruanne edastatakse peadirektoraadile ning duplikaatkoopia ICEFile.

5.3.1

Esialgsed metsakorraldusuuringud tehti metsandusameti eeskirjade kohaselt.

5.3.1.1.

Metsakorralduse inventuuri aruanded.

Metsandusministeerium.

DGEF

Metoodika

DGEFi-poolne kontroll ja kinnitus loodava vastavushindamise tabeli alusel.

Vastutav asutus

ICEF

5.3.1.2.

Sotsiaal-majanduslike uuringute aruanded.

Hindamiskoosoleku kokkuvõte.

Metoodika

Kokkuvõtte olemasolu kontrollimine.

Sagedus: igal metsakorraldusperioodil või iga läbivaatuse korral.

Tulemuste säilitamine: andmebaasi haldussüsteemis.

Tulemuste säilitamine: andmebaasi haldussüsteemi andmed.

Info liikumine

Hindamiskomisjonist DGEFi.

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

DGEFist ICEFi ja CDFi.

5.3.2

Metsakorralduskava koostati metsandusameti eeskirjade kohaselt.

5.3.2.1.

Alaline metsa ülestöötamise leping.

Metsandusministeerium.

Metsainventeerimise ja -korralduse direktoraat (DIAF) ning BMIV, piirkondlikud direktoraadid.

Metoodika

DGEFi-poolne kontroll ja kinnitus loodava vastavushindamise tabeli alusel.

Vastutav asutus

Vee, metsa, jahi ja kalanduse peadirektoraat.

Hindamiskoosoleku kokkuvõte.

Metoodika

Kokkuvõtte olemasolu kontrollimine.

Sagedus: igal metsakorraldusperioodil või iga läbivaatuse korral.

Tulemuste säilitamine: andmebaasi haldussüsteemis.

Tulemuste säilitamine: teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

Info liikumine

Hindamiskomisjonist DGEFi.

Info liikumine

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

DGEFist ICEFi ja DCDFi.

5.3.3

Majandamiskava vastab õigusnormidele.

5.3.3.1.

Ametlik kiri majandamiskava heakskiitmise kohta.

Metsandusministeerium.

DGEF

Metoodika

Vastutav asutus

ICEF

1.	Ettevõtte poolt MEFCP dokumenteerimissüsteemi raames esitatud majandamiskava dokumendipõhine kontroll, mille korraldab selleks otstarbeks loodud komisjon (vt lisatud dokumenti).

Metoodika

Majandamiskava heakskiidukirja ning koosoleku protokolli olemasolu kontrollimine.

2.	Kiri majanduskava heakskiitmise kohta, kui ettevõtte esitatud kava on rahuldav.

Sagedus: kord viie aasta jooksul.

Tulemuste salvestamine

DGEF arhiveerib kirja majandamiskava heakskiitmise kohta andmebaasi haldussüsteemis ning paberil arhiivides.

Punkti kontrollimist kinnitav teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

Info liikumine

1.	DGEF saadab heakskiidukirja ettevõttele, ICEFile / CDFile, PARPAFile ja DGSRile ning koosoleku protokolli koos hinnanguga ICEFile.

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

5.3.4

Aastane tegevuskava, sh kaardid, vastab õigusnormidele.

5.3.4.1.

Kiri iga-aastase tegevuskava metsandusministeeriumi büroos hoiustamise kohta.

Metsandusministeerium.

DGEF

Metoodika

Vastutav asutus

ICEF

5.3.4.2.

Ametlik kiri iga-aastase tegevuskava heakskiitmise kohta.

1.	Ettevõtte poolt vee-, metsa-, jahi- ja kalandusministeeriumi dokumenteerimissüsteemi raames esitatud iga-aastase tegevuskava dokumendipõhine kontroll, mille korraldab selleks otstarbeks loodud komisjon.

Metoodika

Iga-aastase tegevuskava heakskiidukirja ning koosoleku protokolli olemasolu kontrollimine.

2.	Kiri iga-aastase tegevuskava heakskiitmise kohta, kui ettevõtte esitatud kava on rahuldav.

Sagedus: kord aastas.

Tulemuste säilitamine

Metsamajanduse peadirektoraat arhiveerib kirja iga-aastase tegevuskava heakskiitmise kohta andmebaasi haldussüsteemis ning paberil arhiivides.

Punkti kontrollimist kinnitav teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

Info liikumine

1.	DGEF saadab heakskiidukirja ettevõttele, IC EFCPile/CDFile, PARPAFile, DGSRile ja koosoleku protokolli koos hinnanguga ICEFile.

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

5.3.5

Istandikele või metsauuendusaladele, mille pindala on vähemalt 50 ha või enam, on koostatud lihtne majandamiskava kooskõlas kehtivate õigusnormidega.

5.3.5.1.

Lihtne ja tehnilistele kirjeldustele vastav majandamiskava istandikele, mille pindala on vähemalt 50 ha.

5.3.5.2.

Kiri lihtsa majandamislepingu heakskiitmise kohta.

Metsandusministeerium.

Vee ja metsanduse peadirektoraat (DGEFCP).

Metoodika

Hetkel puuduvad Kesk-Aafrika Vabariigis kasutatavad istandikud pindalaga 50 ha või enam, mistõttu arendatakse õiguspärasuse kontrolli metoodika välja käesoleva lepingu rakendamisetapi jooksul.

5.4.1

Kaartidel ette nähtud aastaste või ajutiste raielankide piirid märgistatakse maatükil ning neist peetakse kinni kooskõlas õigusaktidega.

5.4.1.1.

Metsandusameti kontrollkäikude aruanded.

Metsandusministeerium.

Piirkondlik direktoraat, DGEFCP, BMIV

Metoodika

1.	Tegevuskohajärgne piirkondlik direktoraat kontrollib metsamajanduse inventeerimise ajal märgistatud piiride vastavust metsakorraldusnormide 3. köites esitatud normidele.

Vastutav asutus

ICEF

2.	Kontrollitakse piiride vastavust iga-aastases tegevuskavas heaks kiidetud kaartidele.

Metoodika

CDFi poolt andmebaasi haldussüsteemi sisestatud teabe ning õiguspärasuse kontrolli tulemusi käsitleva teabe kontrollimine.

3.	Majandamistegevuse käigus kontrollivad piirkondlik direktoraat, DGEF ja BMIV metsamajanduse inventeerimise ajal märgistatud piiride järgimist.

Proovide võtmise õiguspärasuse kontrollimine.

4.	Kontrolliaruannete väljatöötamine.

Sagedus: kord aastas.

Tulemuste säilitamine

Koostatud kontrolliaruanded.

Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

CDF arhiveerib dokumendid paberil.

Info liikumine

Aruande koopia saatmine ICEFile ning CDFile.

ICEFist CDFi ja FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

5.5.1

Teedevõrgustik kavandatakse ja rajatakse kooskõlas kehtivate õigusnormidega.

5.5.1.1.

Metsandusameti heakskiiduga iga-aastane tegevuskava.

Metsandusministeerium.

DGEF

Metoodika

Vastutav asutus

ICEF

5.5.1.2.

Ajutise raielangi teedevõrgu plaan.

1.	Ettevõtte poolt MEFCP dokumenteerimissüsteemi raames esitatud iga-aastases tegevuskavas sisalduva teedekaardi ja juurdepääsuteede avamise haldusloa dokumendipõhine kontroll.

Metoodika

Iga-aastase tegevuskava heakskiidukirja ning koosoleku protokolli olemasolu kontrollimine.

5.5.1.3.

Haldusluba juurdepääsuteede avamiseks (kui juurdepääsuteed vajatakse aastase raielangi piiridest väljaspool).

2.	Kiri iga-aastase tegevuskava heakskiitmise kohta, kui ettevõtte esitatud kava on rahuldav.

Sagedus

Kord aastas iga-aastase tegevusloa kohta.

Tulemuste säilitamine

5.5.1.4.

Metsandusameti kontrollkäikude aruanded.

DGEF arhiveerib heakskiidukirja ja iga-aastase tegevuskava andmebaasi haldussüsteemis ning paberil.

Punkti kontrollimist kinnitav teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

5.5.1.5.

Luba aastasel raielangil radade avamiseks.

Info liikumine

1.	DGEF saadab heakskiidukirja ettevõttele, IC EFCPle / CDFile, DGSRile ning koosoleku protokolli koos hinnanguga ICEFile.

Info liikumine

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

5.6.1

Puude langetamisel järgitakse lõpliku lepingu korral metsakorralduslikku miinimumläbimõõtu (diamètres minima daménagement, DMA) või ajutise lepingu korral halduskasutuse miinimumläbimõõtu (diamètres minima dexploitabilité administratifs, DME).

5.6.1.1.

Raietööde päevikud.

5.6.1.2.

Kontrollkäikude aruanded.

Metsandusministeerium.

Piirkondlik direktoraat, DGEFCP, BMIV.

Metoodika

Raietööde päeviku kontrollimine ja kohapealne kontroll.

Vastutav asutus

ICEF

DSGR

Metoodika

CDFi poolt andmebaasi haldussüsteemi sisestatud teabe ning õiguspärasuse kontrolli tulemusi käsitleva teabe kontrollimine.

Proovide võtmise õiguspärasuse kontrollimine.

Sagedus: piirkondlike direktoraatide puhul kord kvartalis ning BMIV puhul kord poolaastas.

Sagedus: kord poolaastas.

Tulemuste säilitamine

Perioodilised kontrolliaruanded.

Tulemuste säilitamine

Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

Kontrolliprotokoll.

Info liikumine

PIIRKONDLIK DIREKTORAAT: kontrolliaruanne edastatakse piirkondlike talituste peadirektoraadile ning täpne koopia ICEFile.

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

BMIV: kontrolliaruanne edastatakse büroole ning duplikaatkoopia ICEFile.

Protokoll saadetakse metsandusandmete keskusele.

DGEF: kontrolliaruanne edastatakse peadirektoraadile ning duplikaatkoopia ICEFile.

5.6.2

Kasutatavad liigid on metsakorralduskava, iga-aastase tegevuskava ja metsaseadustiku rakendusmäärusega lubatud.

5.6.2.1.

Metsakorralduskava.

5.6.2.2.

Raietööde päevikud.

Metsandusministeerium.

Piirkondlik direktoraat, DGEFCP, BMIV.

Metoodika

1.	Tegevuskohajärgse piirkondliku direktoraadi, BMIV ning DGEFCP perioodiline kontroll.

Vastutav asutus

ICEF

5.6.2.3.

Teabeleht „Puidu liikumine”.

2.	Metsandusbüroo ja raielangi külastamine.

Metoodika

5.6.2.4.

Keelatud kütuseliikidele antud eriluba.

3.	Kasutatavate liikide nimekirja võrdlemine metsakorralduskava ja iga-aastase tegevuskavaga lubatud liikide ning metsaseadustiku rakendusmäärusega kaitstud liikide nimekirjaga.

CDFi poolt andmebaasi haldussüsteemi sisestatud teabe ning õiguspärasuse kontrolli tulemusi käsitleva teabe kontrollimine.

Proovide võtmise õiguspärasuse kontrollimine.

4.	Aruande väljatöötamine.

Sagedus: kord kvartalis.

Sagedus: kord semestris.

Tulemuste säilitamine

PIIRKONDLIK DIREKTORAAT: kontrolliaruanne edastatakse DGSRile ning täpne koopia ICEFile.

Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

BMIV: kontrolliaruanne edastatakse büroole ning duplikaatkoopiad ICEFile.

Kontrolliprotokoll.

DGEF: kontrolliaruanne edastatakse peadirektoraadile ning koopia ICEFile.

ICEF: koopia tegemine igast aruandest ning originaali saatmine CDFile andmebaasi haldussüsteemi sisestamiseks ja arhiveerimiseks.

Info liikumine

Kontrolliaruannete vastuvõtmine kolmelt eelnimetatud üksuselt.

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

Edastamine ICEFile / CDFile andmebaasi haldussüsteemi teabe sisestamiseks.

Protokoll saadetakse CDFile.

5.7.1

Langetatud puud on metsa mahajäetud kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

5.7.1.1.

Raietööde päevikud.

5.7.1.2.

Metsandusameti protokoll puidu mahajätmise kohta.

Metsandusministeerium.

Tegevuskohajärgne piirkondlik direktoraat, DGEF, BMIV.

Metoodika

1.	Tegevuskohajärgse piirkondliku direktoraadi, BMIV ning vee- ja metsanduse peadirektoraadi perioodiline kontroll.

Vastutav asutus

ICEF

2.	Metsandusbüroo ja raielangi külastamine.

Metoodika

5.7.1.3.

Metsandusameti kontrolliaruanded.

3.	Õigusaktides sätestatud tähtaegade jooksul (6 kuud) raietööde päevikust kontrollimine.

CDFi poolt andmebaasi haldussüsteemi sisestatud teabe ning õiguspärasuse kontrolli tulemusi käsitleva teabe kontrollimine.

4.	Kahtluste korral ajutiste ladustamispunktide kontroll metsas.

Proovide võtmise õiguspärasuse kontrollimine.

5.	Aruande väljatöötamine.

Sagedus: kord kvartalis.

Sagedus: kord poolaastas.

Tulemuste säilitamine

PIIRKONDLIK DIREKTORAAT: kontrolliaruanne edastatakse DGSRile ning täpne koopia ICEFile.

Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

BMIV: kontrolliaruanne edastatakse büroole ning duplikaatkoopiad ICEFile.

Kontrolliprotokoll.

DGEF: kontrolliaruanne edastatakse peadirektoraadile ning duplikaatkoopia ICEFile.

ICEF: koopia tegemine igast aruandest ning originaali saatmine CDFile andmebaasi haldussüsteemi sisestamiseks ja arhiveerimiseks.

Info liikumine

Kontrolliaruannete vastuvõtmine kolmelt eelnimetatud üksuselt.

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

Edastamine ICEFile / CDFile andmebaasi haldussüsteemi teabe sisestamiseks.

Protokoll saadetakse CDFile.

6.1.1

Ettevõttel on kolm aastat pärast PEA saamist vähemalt üks õigusaktidele vastav töötlemisrajatis.

6.1.1.1.

Töötlusüksuse patent.

Metsandusministeerium.

DGEFCP

Metoodika

1.	Tagantjärele (hiljemalt kolm aastat pärast PEA saamist) kontrollitakse, et neljanda kuu lõpuks oleks olemas vähemalt kolm töötlemisrajatiste puidu liikumist käsitlevat teabelehte.

Vastutav asutus

ICEF

Metoodika

2.	ICEFile ning CDFile saadetava aruande väljatöötamine.

Kohapealsed uuringud.

Koostatakse kontrolliaruanne, mille koopia arhiveeritakse CDFis.

Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

Sagedus: üks kord iga PEA kohta.

Tulemuste säilitamine

1.	Töötada välja aruanne, mis saadetakse ICEFile ning mille koopia saadetakse CDFile.

Kontrolliaruanne.

2.	CDF sisestab andmed andmebaasi haldussüsteemi.

Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

3.	Aruande arhiveerimine.

Info liikumine

DGEFist ICEFi ning CDFi.

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

6.1.2

Ettevõttel on tõendid riiklikult kehtestatud aastasest vähimast töötlemiskvoodist (70 %) kinnipidamise kohta.

6.1.2.1.

Teabeleht „Puidu liikumine” või statistiline aastaraamat.

Metsandusministeerium.

CDF.

Metoodika

1.	CDFi pidev teavitamine raiutud ja töödeldud mahtudest.

Vastutav asutus

Vee, metsa, jahi ja kalanduse peadirektoraat.

2.	Nimetatud tõendusmaterjali võib kontrollida igal aastal automaatselt andmebaasi haldussüsteemi abil, koostades esmalt mahuaruande iga ettevõtte töödeldud liikide ning mahuaruande samade liikide raiete kohta.

Metoodika

3.	Liikide nimekiri võib aja jooksul järk-järgult muutuda ning seda võib ajakohastada viie aasta tagant (tähtaja on määranud metsanduse eest vastutav ministeerium).

Iga-aastane andmebaasi haldussüsteemi kantud ettevõtete vastavuse kontrollimine pärast CDFi aruande läbivaatamist, hiljemalt 30. jaanuaril eelneva aasta kohta.

4.	Iga-aastane ettevõtete vastavuse kontrollimine ning ICEFile / CDFile saadetava ja seal paberil arhiveeritava aruande väljatöötamine hiljemalt 30. jaanuaril.

Sagedus: kord aastas.

Tulemuste säilitamine

1.	Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

Kontrollpunkti kontrollimist kinnitav teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

2.	CDFi koostatud aastaaruanne, milles kirjeldatakse iga ettevõtte iga PEA olukorda.

Info liikumine

1.	Metsandusettevõtete metsamajandamist käsitlevate andmete digitaalne edastamine CDFile.

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

2.	Aastaaruannete edastamine ICEFile.

6.2.1

Töötlemiseks imporditud saepalgid ja puittooted on registreeritud kooskõlas õigusnormidega.

6.2.1.1.

Impordideklaratsioon.

Peamine tollitulu ja tulu Kesk-Aafrika Vabariigi prahtimisbüroost.

Metsandusministeerium.

Metoodika

1.	Kesk-Aafrika Vabariigi tolliamet ning ICEF kontrollivad puittooteid sisenemispunktis.

Vastutav asutus

Tolli ja kaudsete maksude peadirektoraat (DGDDI).

Vee, metsa, jahi ja kalanduse peadirektoraat.

6.2.1.2.

Teabeleht „Puidu liikumine.”

Metsamajanduse ja -tööstuse direktoraat (direction des exploitations et industries forestières – DEIF), sekkumise ja kontrolli ühisrühm (brigade mixte d'intervention et de vérification – BMIV).

Metsandusministeerium.

2.	Koodi määramine, tolliamet lisab andmed tolli andmebaasi SYDONIA, ICEF andmebaasi haldussüsteemi.

Metoodika

Igakuine impordimahtude kontroll ja andmete kooskõlastamine, pidades silmas eksportiva ettevõtte omatoodangut.

CDFis arhiveeritava kontrolliaruande väljatöötamine.

Ettevõttele saadetakse selgitusnõue.

Sagedus: iga impordi korral.

Sagedus: kord kuus.

Tulemuste säilitamine

Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

Info liikumine

Piiripunktidest CDFi ICEFi vahendusel.

Info liikumine

ICEFist ettevõttele (selgitusnõue).

ICEFist CDFi (kontrolliaruanne).

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

6.2.2

Töötlemiseks ostetud, sh imporditud saepalgid ja puittooted on teadaoleva ja õiguspärase päritoluga.

6.2.2.1.

Imporditud toodetega kaasas olev päritoluriigi FLEGT-litsents.

Rahandus- ja eelarveministeerium.

Tolli ja kaudsete maksude peadirektoraat (DGDDI).

Metoodika

1.	Kesk-Aafrika Vabariigi tolliamet ning ICEF kontrollivad puittooteid sisenemispunktis.

Vastutav asutus

Tolli ja kaudsete maksude peadirektoraat (DGDDI).

Vee, metsa, jahi ja kalanduse peadirektoraat.

6.2.2.2.

Säästva metsamajanduse sertifikaat või õiguspärase päritolu tõend.

2.	Koodi määramine, tolliamet lisab andmed tolliinfosüsteemi SYDONIA, vee- ja metsaministeerium andmebaasi haldussüsteemi.

Metoodika

Igakuine impordimahtude kontroll ja andmete kooskõlastamine, pidades silmas eksportiva ettevõtte omatoodangut.

CDFis arhiveeritava kontrolliaruande väljatöötamine.

Ettevõttele saadetakse selgitusnõue.

Sagedus: iga impordi korral.

Sagedus: kord kuus.

Tulemuste säilitamine

Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

Info liikumine

Piiripunktidest CDFi ICEFi vahendusel.

ICEFist ettevõttele (selgitusnõue).

ICEFist CDFi (kontrolliaruanne).

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

7.1.1

Puidutootmise deklaratsioon on kooskõlas metsaseadustiku õigusnormidega.

7.1.1.1.

Teabeleht „Puidu liikumine”.

Metsandusministeerium.

CDF.

Metoodika

1.	Kõigi ettevõtete igakuiselt saadetavate, puidu liikumist käsitlevate teabelehtede vastuvõtmine.

Vastutav asutus

Vee, metsa, jahi ja kalanduse peadirektoraat.

2.	Vormi ja sisu kontrollimine.

Metoodika

3.	Andmete sisestamine andmebaasi haldussüsteemi ja nende automaatne kooskõlastamine andmetega, mille ettevõte saadab tulevikus määratletava teatud sagedusega.

1.	Igakuine andmete sisestamise ja nende vastavuse kontrollimine andmebaasi haldussüsteemi andmetega.

4.	Arutelud ebakõlade leidmiseks.

2.	Nimetatud punkti õiguspärasuse kontrolli tulemuste sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.

Sagedus: kord kuus.

Tulemuste säilitamine

CDF arhiveerib puude raiet käsitlevad teabelehed.

Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

Info liikumine

Ettevõttelt CDFi.

ICEFist kontrolliasutusele.

CDFilt ettevõttele.

7.1.2

Puidutöötlemist reguleeriv deklaratsioon on kooskõlas puidu liikumist käsitlevate teabelehtedega.

7.1.2.1.

Teabeleht „Puidu liikumine”

Metsandusministeerium.

DGEFCP

Metoodika

Tootmisandmete kontrollimine deklareeritud teabelehtede „Puidu liikumine” alusel.

Vastutav asutus

ICEF

Metoodika

DGEFi aruannete dokumendipõhised uuringud.

Sagedus: kord aastas iga töötlemisrajatise kohta.

Töötada välja kontrolliaruanne, mille koopia arhiveeritakse CDFis.

Tulemuste säilitamine

Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

1.	Töötada välja aruanne, mis saadetakse ICEFile ning mille koopia saadetakse CDFile.

Sagedus: kord aastas iga töötlemisrajatise kohta.

2.	CDF sisestab andmed andmebaasi haldussüsteemi.

Tulemuste säilitamine

3.	Aruande arhiveerimine.

Kontrolliaruanne.

Info liikumine

Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

DGEFist ICEFi ning CDFi.

Info liikumine

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

7.1.3

Puidu turustamist ja toodete eksporti reguleerivad deklaratsioonid on kooskõlas õigusnormidega.

7.1.3.1.

Teabeleht „Puidu liikumine”

7.1.3.2.

Tollideklaratsioon

Rahandus- ja eelarveministeerium.

Piirkondlik tollidirektoraat.

Metoodika

7.1.3.2.1.

Tollikäitlus koos tollidokumentidega (tollideklaratsioon); vastuvõtudokument.

Vastutav asutus: tolli- ja kaudsete maksude peadirektoraat (DGDDI) / uurimise, vastutuselevõtmise ja pettuste vastu võitlemise direktoraat / järelkontrolli talitus.

7.1.3.3.

Kauba ekspordi deklaratsioon.

Kaubandusministeerium.

Tolli peadirektoraat.

2.	Vormi uuringud, et hinnata selle vastuvõetavust.

Metoodika

Kaubanduse peadirektoraat.

3.	Kui vorm on vastuvõetav, sisestatakse teave andmebaasi.

Dokumentide liigi ja nende sisu järelkontroll.

Tollialaste õigusaktide direktoraat / maksuvabastuse ja frantsiiside talitus.

4.	Sisu ja vormi dokumendipõhine kontroll (lihtne, põhjalik, täielik koos sõidukiga).

5.	Kaupa ekspordiks või transiidiks vabastava määruse väljastamine.

7.1.3.3. 1.

Kauba ekspordi deklaratsiooni proforma arve ja deklaratsiooni E101 lõpliku arve võrdlemine.

2.	Kahtluse korral kontrollimine kaubanduse peadirektoraadis.

Sagedus: iga deklaratsiooni korral.

Sagedus: kahtluse korral

Tulemuste säilitamine

Piirkondlike tolliasutuste andmebaas (digitaalne ja paberil) / tolliinfosüsteem SYDONIA (kesktasand). Käsitsi arhiveerimine.

Tolliasutused: protokolli koostamine (koha, rikkumiste, teabe sisestamise kohta).

Vaidluste kandmine registrisse.

Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

Info liikumine

1.	Ettevõttelt tolliasutustele.

2.	Tolliasutustelt ettevõttele.

1.	Tolliasutustelt metsanduse eest vastutavale ministeeriumile (CDFile ICEFi vahendusel) loodava menetluse kohaselt.

3.	Tolliasutustelt metsanduse eest vastutavale ministeeriumile, loodava menetluse kohaselt.

2.	ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

Arvandmete saatmine statistikadirektoraadile.

7.1.4

Maksu- ja tolliameti deklaratsioonid esitatakse kooskõlas õigusnormidega.

7.1.4.1.

Ettevõtlusmaksu tasumist tõendav maksekviitung.

Rahanduse eest vastutav ministeerium.

Maksumärgidirektoraat.

Metoodika

7.1.4.1

Vastutav asutus

DGEFCP ja DGID (maksude ja maavalduste peadirektoraat).

Metoodika

7.1.4.2.

Kindla miinimummääraga maksu (impôt minimum forfaitaire, IMF) tasumist tõendav maksekviitung.

1.	Tollivormistusmenetlustest kinnipidamine ja käibemaksukohustuslaste registrisse kandmine.

Tollivormistusmenetlustest kinnipidamine ja käibemaksukohustuslaste registrisse kandmine.

2.	Kohapealne külastamine.

7.1.4.3.

Ettevõtte tulumaksu / tulumaksu tasumist tõendav maksekviitung.

3.	Ettevõtte raamatupidamistalituse koostatud käibedeklaratsioon (suuline või kirjalik) Banguis asuvale ettevõtte rahandusdirektoraadile.

7.1.4.4.

Käibemaksu tasumist tõendav maksekviitung.

4.	Käibe kontrollimine ettevõtte Banguis asuvas rahandusdirektoraadis.

5.	Proportsionaalse või mitteproportsionaalse kvoodi kohaldamine käibe suhtes.

Sagedus

7.1.4.1:

igal eelarveaastal.

Sama.

7.1.4.2:

kord aastas.

Tulemuste säilitamine

1.	Maksualasesse identifitseerimissüsteemi SYSTEMIF registreerimine.

1.	Maksualasesse identifitseerimissüsteemi SYSTEMIF registreerimine.

2.	Tollidokumentide käsitsi arhiveerimine.

2.	Maksude käsitsi arhiveerimine.

3.	Andmebaasi haldussüsteemi kandmine.

3.	Andmebaasi haldussüsteemi kandmine.

Info liikumine

1.	Ettevõtte deklaratsioon maksuasutustele

1.	Maksuasutustelt CDFile ICEFi vahendusel.

2.	Maksuasutustelt CDFile ICEFi vahendusel.

2.	ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

7.2.1

Ettevõte maksab kõik metsandusega seotud tasud ja maksud ettenähtud tähtaegadel.

7.2.1.1.

Rendimaksu tasumist tõendav maksekviitung.

Rahanduse eest vastutav ministeerium.

DGEFCP

DGID (maksude ja maavalduste peadirektoraat).

Metoodika

1.	Metsandusministeerium korraldab dokumendikontrolli (raie-, rendi- ja metsauuendusmaks) ning eksporditavate toodete asutust (BIVAC) esindav struktuuriüksus füüsilise kontrolli (metsauuendusmaks).

Vastutav asutus

Vee, metsa, jahi ja kalanduse keskinspektsioon.

7.2.1.2.

Raiemaksu tasumist tõendav maksekviitung.

Metsandusministeerium.

2.	Asutus koostab iga kasusaaja (riik, kogukonnad, sihtotstarbeline konto metsanduse arenguks) ja iga maksu (rendi-, raie-, metsauuendusmaks) kohta pärast ettevõtte esitatud deklaratsiooni sissenõudekorraldused, v.a rendimaksu kohta.

Rahanduse keskinspektsioon.

7.2.1.3.

Metsauuendusmaksu tasumist tõendav maksekviitung.

Deklaratsioonide esitamise tähtajad

Raie- ja metsauuendusmaks

Hetkel koostatakse ja saadetakse puidu liikumist käsitlevad teabelehed igal kuul (eelneva kuu kohta 21 päeva jooksul).

Metoodika

Rahanduse keskinspektsioon.

1.	Dokumentide liigi ja nende sisu järelkontroll.

7.2.1.4.

Teatis, millega sätestatakse ettevõtte maksude ja tasude maksmisega seotud erakorralised meetmed.

Riikliku jälgitavussüsteemi (Système National de Traçabilité –SNT) raames: pidev metsamajandusandmete vahetamine ettevõtete ja metsandusasutuse vahel, loodava menetluse kohaselt, mis toob kaasa nimetatud tähtaja lühenemise.

ICEF

1.	Deklaratsioonide perioodiline kontrollimine (kord semestris) ning aruande väljatöötamine loodava menetluse kohaselt.

Rendimaks: tasutakse iga aasta jaanuarikuus kasuliku pindala alusel; hind hektari kohta kinnitatakse iga aasta eelarveseadusega.

2.	Igakuine andmete sisestamise ja nende vastavuse kontrollimine andmebaasi haldussüsteemi andmetega.

3.	Nimetatud punkti õiguspärasuse kontrolli tulemuste sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.

3.	Ettevõte tasub maksud ettenähtud tähtaegadel kas riigikassasse (riiklik), Kesk-Aafrika riikide pangale (kogukondlik) või sihtotstarbelisele kontole metsanduse arenguks.

Sagedus

Rendimaks: igal aastal.

Rahanduse keskinspektsioon.

Metsauuendus- ja raiemaks: kord kvartalis.

Pidevalt kahtluse korral.

ICEF

Rendimaks: igal aastal.

Metsauuendus- ja raiemaks: kord kvartalis.

Tulemuste säilitamine

1.	Sissenõudekorraldus arhiveeritakse vee, metsa, jahi ja kalanduse peadirektoraadis.

Maksualases identifitseerimissüsteemis SYSTEMIF registreerimine.

2.	Maksualasesse identifitseerimissüsteemi SYSTEMIF registreerimine.

Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

Käsitsi arhiveerimine.

3.	Andmebaasi haldussüsteemi kandmine.

Info liikumine

1.	Ettevõttelt DGEFCP-le: puidu liikumine digitaalselt ja paberil.

Rahanduse keskinspektsioonist CDFi ICEFi vahendusel.

2.	DGEFCP-lt DGID-le, kogukondadele, sihtotstarbelisele kontole metsanduse arenguks: sissenõudekorraldus paberil.

ICEFist kontrolliasutusele.

3.	Riigikassalt, Kesk-Aafrika riikide pangalt ja sihtotstarbeliselt metsanduse arengu kontolt CDFi ICEFi vahendusel, loodava menetluse kohaselt.

7.2.2

Ettevõte tasub kõik puidu ekspordiga seotud maksud õigeaegselt.

7.2.2.1.

Väljumismaksu tasumist tõendav maksekviitung.

Rahanduse eest vastutav ministeerium.

Piirkondlik tollidirektoraat.

Eksporditulude kindlustamise struktuur.

Metoodika

Vastutav asutus

Tolli ja kaudsete maksude peadirektoraat (DGDDI).

7.2.2.2.

Kindla miinimummääraga maksu tasumist tõendav maksekviitung.

Metsandusministeerium.

Maksude ja maavalduste peadirektoraat.

Bangui transiidikeskuse kontrollimine maksuameti või provintsis asuvate piirkondlike tollidirektoraatide poolt.

Vee, metsa, jahi ja kalanduse keskinspektsioon (ICEF).

1.	Tolliasutused kontrollivad kohapeal (volitatud struktuuriüksus: BIVAC) iga kord pärast ettevõtte spetsifikaatide kättesaamist.

7.2.2.3.

REIF tasumist tõendav maksekviitung.

2.	Spetsifikaatide koostamine (volitatud struktuuriüksus: BIVAC), teiste vajalike dokumentide (kontrollitõend, kaubandusliku ekspordi deklaratsioon jt) väljastamine.

3.	Tollideklaratsioon

Metoodika

4.	Saatelehe uuringud ja kinnitamine

DGDDI: deklaratsiooni süstemaatiline järelkontroll.

5.	Teabe vahetamine ICEFi / CDFiga määratletava menetluse kohaselt.

ICEF: kontrollib teavet, mille CDF on andmebaasi haldussüsteemi sisestanud.

6.	CDF kannab andmed andmebaasi haldussüsteemi.

Sagedus: iga ekspordi korral.

Sagedus: pidevalt.

Tulemuste säilitamine

Tolliinfosüsteemi SYDONIA kandmine.

Deklaratsioonidokumentide arhiveerimine paberil.

Tegevusaruande ja toimiku koostamine.

Info liikumine

Maksuametilt ja piirkondlikelt direktoraatidelt ICEFile / CDFile.

Tolli- ja kaudsete maksude peadirektoraadist ICEFile / CDFile määratletava menetluse kohaselt.

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

7.2.3

Ettevõte on tasunud kõik kasutatava varustuse impordiga (muud tooted) seotud maksud ja tasud enne saatelehe väljastamist.

7.2.3.1.

Imporditollimaksude tasumist tõendav maksekviitung.

Rahandusministeerium.

Maksuamet, transiidikeskus ja piirkondlik direktoraat.

DGID.

Metoodika

1.	Tollideklaratsioon

2.	Toimiku uurimine.

Vastutav asutus

DGDDI

Vee, metsa, jahi ja kalanduse keskinspektsioon.

7.2.3.2.

Käibemaksu tasumist tõendav maksekviitung.

Metsandusministeerium.

DGEFCP

3.	Vajaduse korral füüsiline kontroll vastavalt ahela liigile.

Metoodika

7.2.3.3.

Ühise integreerimismaksu tasumist tõendav maksekviitung.

4.	Saatelehe kinnitamine.

Deklaratsiooni süstemaatiline järelkontroll.

7.2.3.4.

Ühise integreerimismakse tasumist tõendav maksekviitung.

5.	Teabe vahetamine ICEFi / CDFiga, määratletava menetluse kohaselt.

7.2.3.5.

Rahandusministeeriumi IT-seadmete kasutamise maksu tasumist tõendav maksekviitung.

6.	CDF kannab andmed andmebaasi haldussüsteemi.

Sagedus: iga deklaratsiooni korral.

Sagedus: pidevalt.

Tulemuste säilitamine

Tolliinfosüsteemi SYDONIA kandmine.

Deklaratsioonidokumentide arhiveerimine paberil

Tegevusaruande ja toimiku koostamine.

7.2.3.6.

Äriõiguse Ühtlustamise Aafrika Organisatsiooni (OHADA) liikmemaksu tasumist tõendav maksekviitung.

7.2.3.7.

Kesk-Aafrika metsakomisjoni (COMIFAC) liikmemaksu tasumist tõendav maksekviitung.

Info liikumine

Maksuametilt ja piirkondlikelt direktoraatidelt ICEFi / CDFi.

Info liikumine

Tolli- ja kaudsete maksude peadirektoraadist ICEFi / CDFi, määratletava menetluse kohaselt.

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

7.2.4

Ettevõte on tagastanud CEMAC-piirkonnast väljapoole eksporditavate toodete mereveos sisalduva laadimise autole või autolt (free on truck, FOT) väärtused kohalikule pangale 30 päeva jooksul pärast lepingus määratud tähtaega.

7.2.4.1.

Panga tõend maksekorralduse kohta.

Rahandusministeerium.

Eksporditulude tagastamise kontrolli eest vastutav organ.

Metoodika

1.	Ekspordidokumentide (FOT-väärtuste) ja tagastamistõendite edastamine eksporditulude tagastamise kontrolli eest vastutavale organile.

Vastutav asutus

ICEF

7.2.4.2.

Rahaülekannet tõendav dokument.

Metsandusministeerium.

ICEF / CDF

2.	Andmete kogumine maksu- ja tolliametile esitatud deklaratsioonide kohta.

Metoodika

3.	Pankadele tagastatud kapitali kontrollimine ja ühtlustamine maksu- ja tolliameti andmetega (kapital tuleb tagastada hiljemalt 30 päeva jooksul pärast maksetähtaega).

Kontrollib teavet, mille CDF on andmebaasi haldussüsteemi sisestanud.

4.	Iga ettevõtte aastast olukorda kirjeldava aruande väljatöötamine ja selle saatmine CDFile ICEFi vahendusel, loodava menetluse kohaselt.

Sagedus: kord aastas.

Tulemuste säilitamine

1.	Iga missiooni käsitlevate kontrolliaruannete või -protokollide arhiveerimine ühises maksu- ja tolliorganis.

Kontrollitulemuse sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.

2.	Aastaaruande saatmine CDFile ICEFi vahendusel.

3.	CDF sisestab andmed andmebaasi haldussüsteemi.

Info liikumine

Ettevõte saadab maksudeklaratsiooni ühisele maksu- ja tolliorganile.

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

Maksu- ja tolliorgan saadab aastaaruande CDFile ICEFi vahendusel.

8.1.1

Veoautod ja muud metsasaaduste transpordi vahendid on nõuetekohaselt registreeritud ja nendega seotud load on hangitud.

8.1.1.1.

Registreerimistunnistus.

8.1.1.2.

Tehnilised andmed.

Kaitseministeerium.

Territooriumi eest vastutav ministeerium.

Sandarmeeria/piiripolitsei/tolliamet

Metoodika

Dokumentide esitamine liiklusformaalsuste täitmiseks.

Vastutav asutus

Sandarmeeria/piiripolitsei/tolliamet

Õiguspärasuse kontrolli korraldavad samad üksused eri geograafilistes paikades (eri kontrollpunktides).

8.1.1.3.

Kindlustus.

8.1.1.4.

Transpordimaks.

Rahandus- ja eelarveministeerium.

Metoodika: sama.

8.1.1.5.

Eksporditavate metsasaaduste transpordi korral: veoluba.

Sagedus: igas kontrollpunktis iga koorma (veoauto) kohta.

Tulemuste säilitamine

Rikkumise korral paberil protokoll.

Aruanded, mis koostatakse loodava menetluse kohaselt.

Info liikumine

Teabevahetusmenetlus luuakse pärast asjaomaste osakondade vahelist nõupidamist.

8.1.2

Eksporditava puidu ja puittoodete transporti käsitlevad dokumendid on kooskõlas kehtivate õigusnormidega.

8.1.2.1.

Sõiduki teekaart või saateleht.

Transpordiministeerium.

Sandarmeeria / piiripolitsei / tolliamet / Kesk-Aafrika Vabariigi prahtimisbüroo /vee- ja metsaministeerium.

Metoodika

Vastutav asutus

Sandarmeeria / piiripolitsei / tolliamet / Kesk-Aafrika Vabariigi prahtimisbüroo (BARC)/ vee- ja metsaministeerium.

8.1.2.2.

Saateleht, millega on kaasas spetsifikaadid, D15, kauba ekspordi deklaratsioon, arve, päritolutõend.

Metsandusministeerium.

Kaubanduse eest vastutav ministeerium.

Dokumentide esitamine metsandus- ja tolliformaalsuste täitmiseks enne teeleasumist ning liiklus- ja piiriformaalsuste täitmiseks.

Metoodika

Dokumentide esitamine metsandus- ja tolliformaalsuste täitmiseks enne teeleasumist ning liiklus- ja piiriformaalsuste täitmiseks.

Rahanduse eest vastutav ministeerium.

Sagedus: teeleasumisel ning igas kontrollpunktis iga koorma (veoauto) kohta.

Tulemuste säilitamine

Rikkumise korral paberil protokoll.

Tulemuste säilitamine

Rikkumise korral paberil protokoll.

Info liikumine

Vee- ja metsaministeeriumi osakondade ametnike tehtav kontroll: aruande igakuine saatmine ICEFile.

Teiste osakondade ametnikud: teabevahetusmenetlus luuakse pärast asjaomaste osakondade vahelist nõupidamist.

8.1.3

Ettevõte võtab meetmeid inimeste transportimise keelu kohaldamiseks.

8.1.3.1.

Ettevõtte sisekorraeeskirjad.

Metsandusministeerium.

Tegevuskohajärgne piirkondlik direktoraat, DGEF, BMIV.

Metoodika

1.	Kontrollitakse, kas inimeste transportimise keeld on kantud sisekorraeeskirjadesse.

Vastutav asutus

ICEF

8.1.3.2.

Käskkiri.

2.	Kontrollitakse, kas seda keeldu täpsustav käskkiri on avalikustatud ning kas see on olemas puidutranspordiks mõeldud veoautodes.

Metoodika

Kontrolli tegemise kontrollimine.

3.	Aruande väljatöötamine.

Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

4.	Aruande koopia saatmine CDFile teabe andmebaasi haldussüsteemi sisestamiseks ja arhiveerimiseks.

Sagedus: kord aastas.

Tulemuste säilitamine

Arhiveeritud kontrolliaruanne ja andmebaasi haldussüsteemi andmed.

Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

Info liikumine: aruanded ICEFile / CDFile.

Info liikumine: ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

8.2.1

Langetatud puude saepalgid ja kännud märgistatakse kooskõlas õiguslike nõuetega.

8.2.1.1.

Metsandusameti kontrollkäikude aruanded.

Metsandusministeerium.

Piirkondlik direktoraat, DGEFCP, BMIV.

Metoodika

1.	Tegevuskohajärgse piirkondliku direktoraadi, BMIV ning DGEFCP perioodiline kontroll.

Vastutav asutus

ICEF

2.	Raiealal ja parkides asuva büroo külastamine.

Metoodika

3.	Palkide ja kändude märgistamise kontrollimine.

CDFi poolt andmebaasi haldussüsteemi sisestatud teabe ning õiguspärasuse kontrolli tulemusi käsitleva teabe kontrollimine.

4.	Aruande väljatöötamine.

Proovide võtmise õiguspärasuse kontrollimine.

Sagedus: kord kvartalis.

Tulemuste säilitamine

DR: kontrolliaruanne edastatakse piirkondlike talituste peadirektoraadile ning täpne koopia ICEFile. BMIV: kontrolliaruanne edastatakse büroole ning duplikaatkoopiad ICEFile.

BMIV: kontrolliaruanne edastatakse büroole ning duplikaatkoopiad ICEFile.

DGEF: kontrolliaruanne edastatakse peadirektoraadile ning duplikaatkoopia ICEFile / CDFile.

Tulemuste säilitamine

8.2.2

Parkmetsas märgistatakse palgid kooskõlas kehtivate eeskirjadega.

8.2.2.1.

Metsandusameti kontrollkäikude aruanded.

Metsandusministeerium.

Tegevuskohajärgne piirkondlik direktoraat.

Metoodika

Vastutav asutus

DGEFCP

Riiklikule jälgitavussüsteemile vastavuse kontrollimine.

BMIV.

1.	Tegevuskohajärgse piirkondliku direktoraadi, BMIV ning DGEFCP perioodiline kontroll.

2.	Parkide büroo külastamine.

Metoodika

3.	Palkide märgistamise kontrollimine.

Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

4.	Aruande väljatöötamine.

Kontrolliprotokoll.

ICEF/CDF: dokumentide kontrollimine, teabe andmebaasi haldussüsteemi sisestamine ja arhiveerimine.

Info liikumine

Kontrolliaruannete vastuvõtmine kolmelt eelnimetatud üksuselt.

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

Protokoll saadetakse ICEFile/CDFile.

Edastamine ICEFile / CDFile teabe andmebaasi haldussüsteemi sisestamiseks.

8.2.3

Saepalkide veodokumendid täidetakse enne raiealalt lahkumist.

8.2.3.1.

Teekaart (nimetatakse ka tarnedokumendiks).

Metsandusministeerium.

Piirkondlik direktoraat.

Metoodika

Vastutav asutus

Vee, metsa, jahi ja kalanduse keskinspektsioon.

NB! 2010. aastal ei tehtud nimetatud kontrolle süstemaatiliselt (peaaegu puudusid), metsamajanduse peadirektoraat peab asjakohase menetluse looma.

Metoodika

Sagedus

Tulemuste säilitamine

Info liikumine

8.2.4

Saepalkide ja pakkide veodokumendid täidetakse enne palgilaost ja tehasest lahkumist.

8.2.4.1.

Teekaart (nimetatakse ka tarnedokumendiks).

Metsandusministeerium/rahandusministeerium.

Metoodika

1.	Tolliasutused korraldavad kohapealse füüsilise kontrolli (BIVAC) iga kord pärast ettevõtte spetsifikaatide kättesaamist.

Vastutav asutus

Tolli ja kaudsete maksude peadirektoraat (DGDDI).

ICEF

2.	Volitatud struktuuriüksus (BIVAC) koostab spetsifikaadid, väljastab teised vajalikud dokumendid: kontrollitõend, kaubandusliku ekspordi deklaratsioon jt.

Metoodika

DGDDI tolliameti õiguspärasuse kontroll pärast tollideklaratsiooni esitamist.

ICEF

Sagedus: iga deklaratsiooni korral.

Tulemuste säilitamine

1.	Volitatud struktuuriüksuse (BIVAC) andmebaasis arhiveeritud spetsifikaadid.

1.	Tolliinfosüsteemi SYDONIA kandmine.

2.	Käsitsi arhiveerimine.

2.	Käsitsi arhiveerimine.

3.	Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

3.	Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

Info liikumine

1.	Ettevõttelt volitatud struktuuriüksusele (BIVAC).

1.	DGDDIst CDFile ICEFi vahendusel, määratletava menetluse kohaselt.

2.	Volitatud struktuuriüksuselt (BIVAC) CDFile ICEFi vahendusel, määratletava menetluse kohaselt.

2.	ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

9.1.1

Ettevõte tasub korrapäraselt kogukondade eelarvetele eraldatud osad.

9.1.1.1.

Sissenõude tasumist tõendav maksekviitung.

Metsandusministeerium.

Keskinspektor / haldus- ja finantsministeerium (vee-, metsa-, jahi- ja kalandusministeerium).

Metoodika

Vastutav asutus

ICEF

DGEF saadab kassaorderite koopia CDFile.

Metoodika

9.1.1.2.

Haldusluba maksete ajatamiseks.

Maksekviitungite koopiate süstemaatiline saatmine CDFile ICEFi vahendusel nende arhiveerimiseks ja teabe andmebaasi haldussüsteemi sisestamiseks.

CDF kontrollib teabe sisestamist.

Maksekviitungite ja kassaorderite omavahelise vastavuse kontrollimine.

Kontrollitulemuse sisestamine.

Sagedus: kord kuus.

Tulemuste säilitamine

CDF arhiveerib kassaorderid ja maksekviitungite koopiad pärast teabe sisestamist andmebaasi haldussüsteemi.

Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

Info liikumine

DGEFist CDFi.

Ettevõttelt ICEFile/CDFile.

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

9.1.2

Ettevõtte võtab kavandatud sotsiaalmeetmed, mis on esitatud iga-aastases tegevuskavas ja majandamiskavas või ajutistes lepingutes.

9.1.2.1.

Metsandusameti kinnitatud iga-aastane tegevuskava (igas tegevuskavas kirjeldatakse eelneval aastal rakendatud sotsiaalmeetmeid).

Metsandusministeerium.

Vee ja metsanduse peadirektoraat (DGEFCP).

Metoodika

1.	Ettevõtte poolt vee-, metsa-, jahi- ja kalandusministeeriumi dokumenteerimissüsteemi raames esitatud majandamiskava ja iga-aastase tegevuskava dokumendipõhine kontroll, mille korraldab selleks otstarbeks loodud komisjon.

Vastutav asutus

Vee, metsa, jahi ja kalanduse keskinspektsioon (ICEF)

2.	Ettevõtte sotsiaalse mõju hindamine.

9.1.2.2.

Ettevõtte ja metsanduse eest vastutava ministri allkirjaga ajutine majandamisleping.

3.	Heakskiidukiri, kui ettevõtte esitatud kava on rahuldav.

Metoodika

Majandamiskava ja iga-aastase tegevuskava heakskiidukirja ning koosoleku protokolli olemasolu kontrollimine.

Sagedus: kord aastas.

Tulemuste säilitamine

DGEF arhiveerib kirja iga-aastase tegevuskava heakskiitmise kohta andmebaasi haldussüsteemis ning paberil arhiivides.

Punkti kontrollimist kinnitav teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

Info liikumine

1.	DGEF saadab heakskiidukirja ettevõttele, ICEFile/CDFile ja piirkondlike talituste peadirektoraadile ning koosoleku protokolli koos hinnanguga ICEFile.

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

9.2.1

9.2.1.1.

Ametiasutuse raieala kontrolliaruanded.

Metsandusministeerium.

Vee ja metsanduse peadirektoraat (DGEFCP).

Piirkondlik direktoraat.

Metoodika

2010. aastal nimetatud punkti täitmist ei kontrollita, oluline on selle lisamine DGEFi loodavasse kontrollimenetluste käsiraamatusse.

Vastutav asutus

Vee, metsa, jahi ja kalanduse keskinspektsioon (ICEF).

9.2.1.2.

Ettevõtte aruanded teavitus-, haridus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniate kohta.

Metoodika

9.2.1.3.

Metsandusameti kinnitatud iga-aastane tegevuskava.

Sagedus

Tulemuste säilitamine

9.2.1.4.

Sisekorraeeskirjad.

Info liikumine

10.1.1

Ettevõte (eraistandike korral eraisik või kogukond) tagab, et kõikidel alltöövõtjatel ja tarnijatel on olemas nende tegevuseks vajalikud load.

10.1.1.1.

Kehtiv kutsetõend.

Kaubandusministeerium.

Ametlik talitus (keskne teeninduspunkt).

Metoodika

1.	Iga ettevõte saadab CDFile nimekirja oma alltöövõtjatest.

2.	Alltöövõtjate lubade/tõendite kontrollimine kaubandusministeeriumis (keskses teeninduspunktis).

Vastutav asutus

ICEF

10.1.1.2.

Registreeritud allhankelepingud.

Metsandusministeerium.

CDF.

Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

Metoodika

Andmete sisestamise kontrollimine.

Nimetatud punkti kontrollitulemuse sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.

Sagedus: alaline, vastavalt iga tarnija nimekirja muudatustele.

Sagedus: pärast CDFi andmete iga ajakohastamist.

Tulemuste säilitamine

Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

Info liikumine

Ettevõttelt CDFi.

CDFilt kaubandusministeeriumile (keskne teeninduspunkt).

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

Kaubandusministeeriumilt CDFile.

10.2.1

Ettevõte (eraistandike korral eraisik või kogukond) tasub lepingus ette nähtud teenustasud.

10.2.1.1.

Arved.

Metsandusministeerium.

Metsandusministeeriumi õigus- ja vaidlusküsimuste direktoraat (DAJC).

Metoodika

1.	Kantseleides teenustasude maksmisega seotud vaidluste puudumise kontrollimine.

Vastutav asutus

ICEF

10.2.1.2.

Arvetele vastavas summas tehtud pangaülekandeid tõendav dokument, pangatšekk või maksekviitung.

2.	Aruande väljatöötamine ja vajaduse korral rikkumiste registrisse kandmine.

3.	Aruande saatmine ICEFile/CDFile.

Metoodika

Rikkumiste registri korrapärase ajakohastamise kontrollimine.

Andmebaasi haldussüsteemi andmete kontrollimine.

Sagedus: kord aastas.

Tulemuste säilitamine

Aastaaruanne.

Nimetatud kontrollpunkti tulemuste sisestamine andmebaasi haldussüsteemi.

Metsandusministeeriumi rikkumiste registrisse kandmine.

Teave sisestatakse andmebaasi haldussüsteemi.

Info liikumine

Kantseleidelt DAJCsse.

DAJCst ICEFi/CDFi.

ICEFist FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

2.3. Metsa sertimissüsteemi tunnustamine

Praegu ei ole Kesk-Aafrika Vabariigis ühelgi ettevõttel eraõiguslikku metsasertifikaati.

Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi puhul peab arvesse võtma seoseid eraõigusliku sertimissüsteemi ja õiguspärasuse kontrollimise süsteemi vahel ning edendama koostoimet eelkõige üleliigsete kontrollide vältimiseks. Sellega seoses tunnustab metsandusministeerium eraõiguslikke õiguspärasuse ja säästva metsamajanduse sertifikaate tingimusel, et ICEF kontrollib eraõigusliku sertimisauditi tulemusi. Eraõigusliku sertimisauditi tulemused tuleb edastada ICEFile. Metsandusministeerium võtab vastu õigusnormi, mis selgitab sertimisega seotud teabevooge.

2.4. Õigussätetele mittevastavuse juhtumid

Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi raames käsitletakse mittevastavuse juhtumeid kooskõlas Kesk-Aafrika Vabariigis kehtivate õigusnormidega.

FLEGT-litsentside väljastamise raames töötatakse käesoleva lepingu rakendamisetapi jooksul ning enne Kesk-Aafrika Vabariigi esimese FLEGT-litsentsi väljastamist välja mittevastavuste haldamise ja kontrollsüsteemi tugevdamiseks võetavate sanktsioonidega seotud menetluskäsiraamat.

3. PUIDU JÄLGITAVUSE SÜSTEEM JA TARNEAHELA KONTROLL

3.1. Jälgitavuse operatiivnõuded

Praegu riiklik jälgitavussüsteem puudub. Siiski on igal metsandusettevõtjal loodud oma sisesüsteemid. Seadusega on ette nähtud eksporditava kauba transpordidokumendid, kuid riiklikul tasandil ja raiealadel puuduvad 2010. aastal kehtivad õigusnormid. Seetõttu koostatakse lepingu rakendamise jooksul ja enne esimese litsentsi väljastamist õigusakt, millega täpsustatakse riiklikku jälgitavussüsteemi ning puidu ja puittoodete transpordiga seotud sätteid.

Jälgitavusahelat hakatakse haldama riikliku jälgitavussüsteemi abil, mille andmed koondatakse metsandusandmete keskuse (mis institutsiooniliselt allub ICEFile) hallatava andmebaasi haldussüsteemi, kuhu registreerivad andmeid metsandusettevõtted ja tollitulu tagamise eest vastutav struktuuriüksus. Iga toote kodifitseerimiseks kasutatakse riiklikku nummerdussüsteemi.

Jälgitavussüsteemis osalevad mitmed asutused. Need asutused on järgmised:

—	ettevõtted, kes vastutavad kõigi tegevuste eest alates metsa inventeerimisest ja lõpetades toor- ning töödeldud puidu eksportimisega;

—	vee- ja metsandusministeerium, kes tagab metsakasutuse ja puidu töötlemisega seotud tööde õiguspärasuse kontrollimise kogu tarneahelas oma kesktalituste kaudu (DGEF, DGSR, ICEF, CDF ja BMIV);

—	tollitulu tagamise eest vastutav struktuuriüksus (praegu BIVAC), kes kontrollib spetsifikaate, tuvastab puiduliike ja määrab kindlaks mahud. Samuti tagab see kauba impordi deklaratsiooni väljastamise töötlemise eesmärgil imporditud puidule;

—	kaubandusministeerium, kes vastutab töötlemiseks imporditud puidu impordi deklaratsiooni ja ekspordi deklaratsiooni kaasallkirjastamise eest;

—	rahandusministeerium tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud tolliasutuste kaudu, kes kontrollivad tollivormistust, väljastavad maksekviitungeid saadud maksude ja tasude kohta ning registreerivad läbiveetava puidu;

—	vee- ja metsaministeeriumi piiriinspektorid, kes kontrollivad transpordidokumente.

3.1.1. PEAdega või istandikest pärit puidu ja puittoodete juhtumid

Järgmises tabelis esitatakse jälgitavusahela põhimõtted ja nõuded, mis kehtivad PEAdega hõlmatud puidu ning puittoodete kohta. Täpsustatakse ka metsaistandikele kehtivad konkreetsed nõuded.

Jälgitavusahela nõuded esitatakse järgmises tabelis:

1. veerg kirjeldab tarneahela etappe;

2. veerg kirjeldab iga osalise vastutust ja tegevust;

3. veerg kirjeldab vajalikke andmeid ja nende kogumise viise;

4. veerg täpsustab kontrollivaid struktuuriüksuseid ja iga struktuuriüksuse andmete kinnitamisel või ühtlustamisel kasutatavat metoodikat.

Käesoleva lepingu rakendamisel kohaldatakse käesolevaid põhimõtteid ja nõudeid jälgitavusahela kvaliteeti halvendamata.

INVENTEERIMINE

Tarneahel või -etapp

Vastutus ja tegevused

Vajalikud andmed ja nende kogumise viis

Kontrollimine

Kinnitamine

Kooskõlastamine

Metsa investeerimine

Vastutav asutus: ettevõte

Tegevused

—	Raielangi märgistamine.

—	Teede rajamine.

—	Puude mõõtmine.

—	Puude asukoht ja kaardid.

—	Puude nummerdamine ja märgistamine.

NB! Istandike puhul:

a.	istandikele, mille pindala on suurem kui 50 ha, tuleb välja töötada lihtne majandamiskava;

b.	istandike puhul, mille pindala on vähem kui 50 ha, tuleb metsainventeerimise ja -korralduse direktoraadile esitada loendusaruanne ja lihtsustatud kaart (asukoht topograafilisel kaardil);

c.	istandike puhul, mille pindala on suurem kui 50 ha, tuleb siiski esitada järgmised andmed: i) puistu vanus; ii) puistu keskmine kõrgus; iii) asukoha määramine GPSiga; iv) pindala; v) lihtsustatud kaart koos märgistatud maatükkidega; vi) tüvede arv; vii) ümbermõõdu või läbimõõdu klass;

d.	tüvede süstemaatiline märgistamine ei ole kohustuslik;

e.	metsainventeerimise ja -korralduse direktoraat väljastab ülestöötamise loa.

Deklaratsioon

Iga-aastane tegevuskava.

Andmed

—	Litsentsi number.

—	Metsahaldusüksuse, PEA- või istandiku loa number.

—	Aastase raielangi number.

—	Inventeerimisnumber.

—	Liiginimi.

—	Metsakorralduskavas määratletud miinimumläbimõõt – DMA.

—	Asukoha määramine UTMiga (Universal Transverse Mercator).

Info liikumine

Teabe sisestamine andmebaasi haldussüsteemi (digitaalne vorming tuleb lisada metsakorraldusnormide 3. köitesse).

Metoodika

ICEF tagab järgmise kuue asutuse koordineerimise.

Metsainventeerimise ja -korralduse direktoraat (DIAF)

Inventeeritud andmete vastavus eelneva iga-aastase tegevuskavaga.

Aastaste raielankide kaartide kontrollimine.

Piirkondlik direktoraat

Teedevõrgustiku ja ressursside kaardistamise kontrollimine.

Aruannete edastamine piirkondlike talituste peadirektoraadile.

Piirkondlike talituste peadirektoraat (DGSR)

Piirkondlike direktoraatide tegevuste kontrollimine.

Metsamajandust käsitleva teabe edastamine metsamajanduse peadirektoraadile.

Metsamajanduse ja -tööstuse direktoraat (DEIF)

Teedevõrgustiku ja ressursside kaardistamise kontrollimine.

Andmete edastamine metsandusandmete keskusele.

Vee ja metsanduse peadirektoraat (DGEF)

DFSRi, DIAFi ja DEIFi aruannete kontrollimine ja kinnitamine.

Andmete edastamine CDFile.

Aruannete edastamine ICEFile.

6.	Metsandusandmete keskus (CDF) Andmete täiendamine vee, metsa, jahi ja kalandusministeeriumi tasandil.

METSARAIE

Tarneahel või -etapp

Vastutus ja tegevused

Vajalikud andmed ja nende kogumise viis

Kontrollimine

Kinnitamine

Kooskõlastamine

Raie

Vastutav asutus: ettevõte

Tegevused

—	Puude valimine ja raie.

—	Raie numbri märkimine kännule ja tüve jämedale osale.

—	Inventeerimisnumbrite kandmine kändudele.

—	Kändude märgistamine.

—	Andmete salvestamine ja registreerimine.

NB! Istandike puhul, mille pindala on suurem kui 50 ha.

Raietöid tehakse raielankide kaupa.

Kõik palgid märgistatakse.

Peetakse raietööde päevikut.

Deklaratsioon

Raietööde päevik (paberil ja/või digitaalselt).

Puidu liikumised.

Andmed

—	Litsentsi number.

—	Metsahaldusüksuse (PEA või istandiku loa) number.

—	Aastase raielangi number.

—	Inventeerimisnumber.

—	Raienumber.

—

Liik.

—	Langetatud puu mõõdud ja maht.

—	Manuses metsamajanduspiirkonna ajakohastatud kaart.

—	Metsakorralduslik miinimumläbimõõt.

—	Asukoha määramine UTMiga.

Info liikumine

Ettevõte esitab DGEFCP-le raie- ja puidu liikumise päevikud.

Ettevõte saadab metsamajandamist käsitlevad andmed CDFile teabe sisestamiseks andmebaasi haldussüsteemi.

Metoodika

Piirkondlik vee- ja metsandusdirektoraat

Kontrollitakse järgmist:

raietööde päevik;

veolehed.

Kohapeal kontrollitakse järgmist:

—	langetatud puude asukohad, aastaste raielankide piirid;

—	metsakorralduslik miinimumläbimõõt;

kontrolliaruannete edastamine DGSRile.

Kontrolli ühisrühm

Õiguspärasuse kontroll

—	Raietööde päevik

—

Veolehed.

—	Aastaste raielankide piiridest kinnipidamine.

—	Metsakorralduslikust miinimumläbimõõdust kinnipidamine.

—	Metsahaldusüksuste, istandike ja aastaste raielankide piiride märgistamine.

Rikkumiste kokkuvõtted.

Protokollide edastamine vaidluste lahendamise direktoraati.

Kontrolliaruannete edastamine ICEFile.

NB! Istandike kontrollimiseks tehakse järgmist:

DGEF kooskõlastab langetatud mahud ettevõtte inventeerimisel deklareeritud mahtudega ühe ja sama maatüki kohta. Kuni kännuni ei ole võimalik individuaalselt jälgida.

CDF

Vastutab andmebaasihalduri tasandil i) metsa inventeerimise tasandil kättesaadavate andmete ja ii) metsaraie tasandil kättesaadavate andmete kooskõlastamise järelevalve eest.

Selles staadiumis ühtlustatavad andmed peavad sisaldama järgmist.

Iga langetatud puu puhul:

a.	metsakorralduskavas märgitud inventeerimisnumber võrreldes sellesama raietööde päevikus märgitud numbriga;

b.	metsakorralduskavas märgitud puu asukoht võrreldes raietööde päevikus märgitud puu asukohaga;

c.	metsakorralduskavas märgitud puu liik võrreldes langetatud puu liigiga.

Haldusüksuse puhul: i) PEAdega aastased raielangid ja ii) metsaistandikud:

a.	metsa inventeerimisel märgitud kasutatavate puude arv liikide kaupa võrreldes langetatud puude arvuga liikide kaupa;

b.	metsa inventeerimisel märgitud maht liikide kaupa võrreldes langetatud mahuga liikide kaupa;

c.	raietööde päevikutes märgitud langetatud puude inventeerimisnumbrid võrreldes metsa inventeerimisel märgitud kasutatavate puude arvuga.

Väljavedamine ja parkmetsa ettevalmistamine

Vastutav asutus: ettevõte

Tegevused

—	Esmane sorteerimine.

—	Esmane palkide maht.

—	Palkide märgistamine ja nummerdamine.

—	Palkide järkamine transpordiks.

—	Inventeerimisnumbrite kandmine teabelehtedele.

Deklaratsioon

—	Igapäevane väljaveoaruanne.

—	Väljavedamist käsitlevad teabelehed.

—	Parkmetsa dokument (raietööde päevik).

—	Metsadevaheliste vedude saatekiri.

Andmed:

—	Litsentsi number.

—	Metsahaldusüksuse (PEA või istandiku) number.

—	Aastase raielangi number.

—

Liik.

—	Tüvede arv.

—	Raienumber.

—	Palkide arv.

—	Metsakirve kirjeldus.

—	Palkide mõõdud ja maht.

Info liikumine

Ettevõte esitab DGEFCP-le raiepäevikud ja puidu liikumise teabelehed.

Ettevõte saadab metsamajandamist käsitlevad andmed teabe andmebaasi sisestamiseks metsandusandmete keskusele.

Metoodika

Metsamajanduse ja -tööstuse direktoraat ning piirkondlik vee- ja metsandusdirektoraat

Kontrollib järgmist:

—	raietööde päevik,

—	väljaveolehed,

—	metsakorralduslik miinimumläbimõõt.

Kontrolliaruannete edastamine DGEFCP-le.

CDF

Vastutab andmebaasi haldussüsteemi tasandil i) tootmisandmete tasandil kättesaadava teabe ja ii) valdkonnas eelnevalt kogutud teabe kooskõlastamise järelevalve eest.

Selles staadiumis ühtlustatavad andmed peavad sisaldama vähemalt järgmist.

Iga langetatud puu puhul:

a.	nottide (lõigatud palkide) numbrid võrreldes raietööde päevikus märgitud emapalgi numbriga;

b.	nottide liigid võrreldes raietööde päevikus märgitud emapalgi liigiga;

c.	nottide kumulatiivne pikkus võrreldes emapalgi kogupikkusega;

d.	kõikide nottide läbimõõdud võrreldes emapalgi läbimõõduga;

e.	raietööde päevikus esitatud raiete tegemise kuupäev võrreldes aastaste raielankide kehtivuskuupäevadega.

Palkide ekspordiks ettevalmistamine

Vastutav asutus: ettevõte

Tegevused

—	Palkide sorteerimine.

—	Liikide kasutamine pargipuudena lepingu alusel või mitte.

—	Järkamine.

—	Palkide maht (läbimõõt, pikkus, maht).

—	Palkide märgistamine ja nummerdamine.

Vastutav asutus: ametiasutuse volitatud talitus.

Tegevused

Siltide/triipkoodide esitamine.

Deklaratsioon

—	Pargiregister:

—	Sisenemisloend.

—	Ettevalmistuste päevik.

—	Spetsifikaadid.

Andmed

—	Metsamajandus- ja metsakorraldusloa või istandiku number.

—	Raienumber.

—	Palkide mõõdud.

—

Liik.

—	Palkide arv.

—	Lepingu number.

—	Kliendi nimi.

—

Silt.

Info liikumine

Ettevõte edastab puidu liikumise teabelehed CDFile.

DGEFCP väljastab kassaorderid ja edastab aruanded CDFile.

Kontrolli ühisrühm edastab aruande ICEFile.

Metoodika

DEIF ning piirkondlik vee- ja metsandusdirektoraat

Kontrollib järgmist:

—	metsakorralduslik miinimumläbimõõt;

—	lubatud liikide nimekiri.

Vajaduse korral rikkumiste kokkuvõtted

Kontrolliaruande edastamine vee, metsa, jahi ja kalanduse peadirektoraadile.

Kontrolli ühisrühm:

siltide kontrollimine;

Vajaduse korral rikkumiste kokkuvõtted;

kontrolliaruannete edastamine ICEFile.

DGEFCP

Tootmisega seotud andmete kontrollimine.

CDF

Vastutab andmebaasi haldussüsteemi tasandil i) puiduveo tasandil kättesaadava teabe ja ii) valdkonnas eelnevalt kättesaadava teabe kooskõlastamise järelevalve eest.

Selles staadiumis ühtlustatavad andmed peavad sisaldama järgmist.

Iga palgi puhul:

a.	raietööde päevikus märgitud palgi numbrit võrreldes palgilao sisenemisregistrisse märgitud palgi numbriga;

b.	raietööde päevikusse märgitud palgi liiki võrreldes palgilao sisenemisregistrisse märgitud palgi liigiga;

c.	raietööde päevikusse märgitud palgi mõõte võrreldes palgilao sisenemisregistrisse märgitud palgi mõõtudega.

Iga veoautokoorma puhul:

a.	metsadevahelisele saatelehele märgitud palkide numbrid võrreldes raietööde päevikus märgitud palkide numbritega;

b.	metsadevahelisele saatelehele märgitud palkide liigid võrreldes raietööde päevikus märgitud palkide liikidega;

c.	metsadevahelisele saatelehele märgitud palkide mõõdud võrreldes raietööde päevikus märgitud palkide mõõtudega;

d.	metsadevaheliste saatelehtede kuupäevad võrreldes raielangi sisenemisregistri kuupäevadega.

Iga puidu liikumise igakuise teabelehe puhul:

a.	teabelehele märgitud mahud liikide kaupa võrreldes samal ajaperioodil raietööde päevikusse märgitud mahtudega.

DGEFCP iga kassaorderi puhul:

a.	andmebaasi haldussüsteemi poolt välja arvestatud nõutavad summad liikide kaupa võrreldes vastavate summadega, mis on esitatud vee, metsa, jahi ja kalanduse peadirektoraadi sissenõudekorraldustel.

Palkide töötlemiseks ettevalmistamine

Vastutav asutus: ettevõte

Tegevused

—	Järkamine.

—	Mõõtmine, nottide maht.

—	Nottide märgistamine ja nummerdamine.

—	Nottide liikide registreerimine.

Deklaratsioon

Pargilao (saekaatri/tehase) laoseisu dokument.

Andmed

—

Liik.

—	Nottide arv.

—	Nottide mõõdud ja maht.

Info liikumine

Ettevalmistuste aruanne edastatakse metsandusandmete keskusele.

Metoodika

Piirkondlik vee- ja metsandusdirektoraat:

Laoseisu dokumentide kontrollimine.

CDF

Vastutab andmebaasi haldussüsteemi tasandil i) töötlusandmete tasandil kättesaadava teabe ja ii) valdkonnas eelnevalt kogutud teabe kooskõlastamise järelevalve eest.

Selles staadiumis ühtlustatavad andmed peavad sisaldama järgmist.

Iga palgi puhul:

a.	palgilao laoseisu tabelis esitatud omadused (number, liik, mõõdud) võrreldes samade omadustega, mis on märgitud palgilao sisenemisregistrisse;

b.	nottide liigid võrreldes laoseisu tabelis märgitud emapalgi liigiga;

c.	nottide kumulatiivne pikkus võrreldes emapalgi kogupikkusega.

Igakuiselt:

a.	palgilattu sisenevad mahud liikide kaupa võrreldes töödeldavate mahtudega liikide kaupa.

TÖÖTLEMINE

Tarneahel või -etapp

Vastutus ja tegevused

Vajalikud andmed ja nende kogumise viis

Kontrollimine

Kinnitamine

Kooskõlastamine

Palkide töötlemine ekspordiks

Vastutav asutus: ettevõte

Tegevused

Tootmisliinile sisenemisel:

palkide/nottide numbrite registreerimine;

palkide/nottide mahtude registreerimine tehasesse sisenemisel numbri ja liigi kaupa.

Töötlemisliinilt väljumisel:

servatud laudade (või teiste töödeldud toodete) mõõdud ja maht;

pakkide nummerdamine lepingu kaupa;

saematerjali tootluse väljaarvestamine.

Vastutav asutus: haldusasutuse volitatud talitus.

Tegevused

Töödeldud toodete märgistamine (etikettidega).

Deklaratsioon

—	Tootmisaruanne:

—	tehasesse sisenemise (tootmisliini) teabeleht;

—	teabeleht saematerjaliks või muuks töötlemiseks kulunud palkide kohta;

—	saepuidu laoseisu dokument.

Andmed

—	Nottide numbrid.

—

Liik.

—	Saetud palkide maht = nottide maht.

—	Saematerjali tootlus.

—	Pakkide number.

—	Pakkide arv.

—	Ühikute mõõdud ja pakkide mahud.

—	Ettevõtte nimi.

—	Töödeldud toodete ladustamise koht.

Info liikumine

Ettevõte edastab saepuidu liikumist käsitlevad teabelehed DGEFile.

Kontrolli ühisrühma, kohaliku direktoraadi ning metsamajanduse ja -tööstuse direktoraadi aruannete edastamine ICEFile.

Metoodika

Metsamajanduse ja -tööstuse direktoraat / piirkondlik vee- ja metsandusdirektoraat: Kontrollib järgmist:

—	saepuidu laoseisu dokument;

—	ekspordispetsifikaadid;

—

sildid;

—	töötlemismäär.

Kontrolli ühisrühm: õiguspärasuse kontroll:

—	saepuidu laoseisu dokument;

—	spetsifikaadid;

—	ametiasutuse volitatud talituse sildid:

töötlemismäär;

Vajaduse korral rikkumiste kokkuvõtted.

ICEF

Andmebaasi haldussüsteemi kontrollimine.

CDF

Vastutab andmebaasi haldussüsteemi tasandil i) puiduveo tasandil kättesaadava teabe ja ii) valdkonna eelnevate etappide kooskõlastamise järelevalve eest.

Selles staadiumis ühtlustatavad andmed peavad sisaldama järgmist.

Iga töödeldud noti puhul:

a.	töödeldud nottide (tehasesse sisenemise teabelehel) omadused (number, liik, mõõdud) võrreldes samade andmetega töötlusala laoseisu tabelis.

Iga töödeldud toote tüübi puhul liigiti ja igakuiselt:

a.	tootmisliinile sisenevate nottide mahud võrreldes töödeldud toodete mahtudega (materjali tootlikkus);

b.	saepuidu veo teabelehele märgitud töödeldud toodete mahud liikide kaupa võrreldes laoseisu tabelitega.

Töötlemine kohaliku turu jaoks

Vastutav asutus: ettevõte

Tegevused

Töötlemisliinile sisenemisel:

nottide numbrite registreerimine;

nottide mahtude registreerimine liikide kaupa.

Tootmisliinilt väljumisel:

servatud laudade maht ja mõõdud;

pakkide nummerdamine;

kohapealne ladustamiskoht:

ladustamise koht Banguis või mõnes teises linnas;

saematerjali tootluse väljaarvestamine.

Deklaratsioon

Tootmisaruanne kohaliku turu jaoks.

Saatekiri kohalikule turule mõeldud puidule.

Andmed

—	Nottide numbrid, liik ja maht tootmisliinile sisenemisel.

—	Pakkide numbrid ja maht tootmisliinilt väljumisel.

Info liikumine

Ettevõte edastab järgmised andmed:

—	kohalikku turgu käsitleva tootmisaruande metsamajanduse peadirektoraadile;

—	andmete kogumist ja registreerimist käsitleva teabelehe.

Metoodika

Metsamajanduse ja -tööstuse direktoraat (DEIF) / piirkondlik vee- ja metsandusdirektoraat:

müügiteatiste kontrollimine.

Kontrolli ühisrühm:

müügiteatiste õiguspärasuse kontrollimine;

müügiarvete kontrollimine.

ICEF

Andmebaasi haldussüsteemi kontrollimine.

CDF

Vastutab andmebaasi haldussüsteemi tasandil kohalikke müüke käsitlevate deklaratsioonide tasandil kättesaadava teabe ja valdkonna eelnevate etappide kooskõlastamise järelevalve eest.

Selles staadiumis ühtlustatavad andmed peavad sisaldama järgmist.

Iga kohalikuks tarbimiseks mõeldud töödeldud toote tüübi puhul igakuiselt:

a.	kohalikule tootmisliinile sisenevate nottide mahud võrreldes kohaliku turu jaoks töödeldud toodete mahtudega (materjali tootlikkus);

b.	kohaliku turu tootmisaruannetes märgitud mahud võrreldes kohalikule turule mõeldud puidu saatelehtedega.

EKSPORT

Tarneahel või -etapp

Vastutus ja tegevused

Vajalikud andmed ja nende kogumise viis

Kontrollimine

Kinnitamine

Kooskõlastamine

Palkide, saematerjali jm eksport

Vastutav asutus: ettevõte

Tegevused

—	Toodete spetsifikaatide ettevalmistamine.

—	Kauba ekspordi deklaratsioon.

—	Saatekirja (millel on kirjas ametiasutuse volitatud talituse sildi number) koostamine.

—	Päritolu- ja fütosanitaartõendi koostamine.

—	FLEGT-litsentsi taotlus.

Vastutav asutus

Ametiasutuse volitatud talitus.

Tegevused

Siltide/triipkoodide esitamine.

Deklaratsioon

—	Spetsifikaadid.

—	Müügiarve.

—	Kaubandusliku ekspordi deklaratsioon.

—

EUR 1.

—	Saateleht.

—

Teekaart.

—	Eelnev heakskiit.

—	FLEGT-litsents.

Andmed

—

Liik.

—	Palkide või pakkide arv.

—	Palkide maht liigiti.

—	Saematerjali jm toodete maht.

—	Siltide numbrid.

—	Eksportiva ettevõtte nimi.

—	Kliendi nimi.

—	Kliendilepingu number.

—	Pealelaadimise koht.

—

Sihtkoht.

—	Maksustatud väärtused.

Info liikumine

Ettevõte edastab puidu liikumist käsitlevad teabelehed metsamajanduse peadirektoraadile.

Vee, metsa, jahi ja kalanduse peadirektoraat väljastab kassaorderid ja edastab aruanded CDFile.

Kauba ekspordi deklaratsioon.

FLEGT-litsentsi taotluste läbivaatamine ja neile vastamine.

Metoodika

Metsamajanduse ja -tööstuse direktoraat (DEIF): kontrollib järgmist:

—	esitatud puidu liikumist käsitlevad teabelehed,

—	eksporditava puidu saatekirjad,

—	saatekirjade ja raietööde päevikute omavaheline vastavus.

Piirkondlik vee- ja metsandusdirektoraat ning piiriinspektsioonid:

—	piiripealsed kontrollid,

—	päritolu- ja fütosanitaartõendi kontrollimine,

—	füüsiline ja dokumendipõhine kontroll,

—	registreerimine.

Ühisrühm:

—	tollidokumentide kontrollimine:

—	metsamajandamist ja eksporti käsitlevate andmete ühtlustamine raietööde päeviku andmetega,

—	raietööde päevik ja puidu liikumise deklaratsioonid,

—	deklareeritud mahtude väärtuste kontrollimine.

ICEF

—	Teiste talituste andmete kooskõlastamine.

—	Andmebaasi haldussüsteemi kontrollimine.

—	Vastavuse kinnitamine FLEGT-litsentse väljastavale asutusele.

ICEF

—	Spetsifikaatide kontrollimine.

—	Puidu ekspordiga seotud maksude tasumine.

Haldusameti volitatud talitus

—	Spetsifikaatide kontrollimine.

—	Kontroll: liigi tuvastamine, mõõtmine, mahu määramine kooskõlas ATIBT (Association Technique Internationale des Bois Tropicaux) normidega.

—	Kahe plastsildi (sinine ja punane) esitamine koos erikoodiga iga ettevõtte iga palgi jaoks.

Kohapealne koorma kontrollimine haldusameti volitatud talituse poolt.

—	Kontroll-lehtede väljastamine koormate kohta.

—	Toimiku üleandmine autojuhile koos kaubandusliku ekspordi deklaratsiooni, ametiasutuse volitatud talituse poolt koostatud kahe kontroll-lehe, spetsifikaatide ja tollidokumentidega.

Haldusameti volitatud talituse poolt tehtav kontrollimine piiridel (füüsiline ja dokumendipõhine).

—	Eraettevõtja kontroll-lehe ja spetsifikaatide kontrollimine.

—	Ekspordidokumentide, kaubandusliku ekspordi deklaratsiooni, tollidokumentide kontrollimine.

—	Riba eemaldamine ühelt palgil või pakil asuvalt sildilt.

—	Kontroll-lehe ja ribade tagasisaatmine tulude kindlustamise struktuurile (BIVAC) Berberatisse andmete kooskõlastamiseks.

—	Sildil oleva teabe registrisse kandmine.

—	Eraettevõtjapoolne kontroll Douala sadamas:

—	riba eemaldamine teiselt sildilt;

—	Doualasse saabunud aruande tagasisaatmine tulude kindlustamise struktuurile (BIVAC) Berberatisse;

—	ekspordi kontrolli tõend.

FLEGT-litsentse väljastav asutus:

—	FLEGT-litsentside väljastamine.

ICEF – CDF:

vastutab andmebaasi haldussüsteemi tasandil puiduveo ja ekspordi tasandil kättesaadava teabe ning valdkonna eelnevate etappide kooskõlastamise järelevalve eest.

Selles staadiumis ühtlustatavad andmed peavad sisaldama järgmist.

Iga palgi puhul:

a.	spetsifikaadis esitatud omadused (number, liik, mõõdud) võrreldes samade esitatud omadustega i) palgilao sisenemisregistris; ii) vastava ajaperioodi raietööde päevikutes ning iii) metsadevahelistel saatelehtedel.

Iga koorma puhul:

a.	rahandusministeeriumi andmed käesoleva koorma kohta võrreldes sama koorma metsanduse eest vastutava ministeeriumi andmetega.

FLEGT-litsentse väljastav asutus:

vastutab nende andmete kooskõlastamise eest, mis on esitatud i) FLEGT-litsentsi taotluses; ii) ajutisel loal; iii) piiril tehtud füüsiliste kontrollide tasandil; iv) Doualas tehtud füüsiliste kontrollide tasandil.

IMPORT JA TRANSIIT

Tarneahel või -etapp

Vastutus ja tegevused

Vajalikud andmed ja nende kogumise viis

Kontrollimine

Kinnitamine

Kooskõlastamine

Puidu importimine töötlemise eesmärgil

Vastutav asutus: ettevõte

Tegevused

—	Puidu impordiloa taotlus.

—

Tellimus.

—

Arve.

—	Tooteliik.

—	Tollivormistus.

Deklaratsioon

—	Kaubandusliku impordi deklaratsioon.

—	Päritoluriigi õiguspärasuse litsents.

—	Vee-, metsa- jahi- ja kalandusministeeriumi luba töötlemise eesmärgil puidu importimiseks.

Andmed

—	Ettevõtete nimed.

—	Palkide arv.

—

Liigid.

—

Mahud.

—	Sildid/triipkoodid.

—	Palgi tunnusnumber.

Info liikumine

—	Ettevõte saadab kauba impordi deklaratsiooni kaubandusministeeriumile.

—	Kaubandusministeerium edastab kauba impordi deklaratsiooni koopia tolliasutustele ning MEFCP-le.

—	MEFCP väljastab ettevõttele loa.

—	Edastamine CDFile.

—	Tootmisaruanne edastatakse ettevõttelt DGEFCP-le.

Metoodika

Kaubandusministeerium

—	Kaubandusliku impordi deklaratsioonide väljastamine.

Haldusameti volitatud talitus

—	Imporditavate toodete kontrollimine päritoluriigis.

—	Deklareeritud väärtuste kontrollimine.

—	Impordikontrolli tõendite väljastamine.

Tolliasutused

—	Tollimaksude kontrollimine.

—	Maksekviitungite väljastamine saadud maksude ja tasude kohta.

—	Andmete edastamine vee- ja metsaministeeriumile.

FLEGT-litsentse väljastav asutus

—	Imporditud toote õiguspärasuse kontrollimine.

Vee-, metsa-, jahi- ja kalandusministeerium:

—	Lubade väljastamine puidu importimiseks töötlemise eesmärgil.

ICEF/CDF:

vastutab andmebaasi haldussüsteemi tasandil puiduveo tasandil kättesaadava teabe ja tolliasutuste poolt kogutud teabe kooskõlastamise järelevalve eest.

Selles staadiumis ühtlustatavad andmed peavad sisaldama järgmist.

Iga koorma puhul:

a.	tolliasutuste piiril omandatud andmed võrreldes palgilao sisenemisregistrisse kantud andmetega.

Puidu transiit Kesk-Aafrika Vabariigi territooriumil

Vastutav asutus: tolliasutused

Tegevused

—	Sisenemisel tolliasutuse (D15) poolt registreerimine.

—	Andmete kandmine tolliinfosüsteemi SYDONIA.

—	Registreerimine väljumisel.

Deklaratsioon

—

D15.

Andmed

—

Arvud.

—

Liigid.

—	Palkide või pakkide numbrid.

—	Brutokaal ja kogumass.

—	Kaubanimi.

—

Hind.

—

Maht.

Info liikumine

Läbiveetavate toodete aruande edastamine CDFile.

Metoodika

Tolliasutused:

registreerimine.

Piirikontroll:

registreerimine.

Tolliasutused

CDF

Vastutab andmebaasi haldussüsteemi tasandil Kesk-Aafrika Vabariigi territooriumile sisenevate ja sealt väljuvate toodete andmete kooskõlastamise järelevalve eest. Selles etapis ühtlustatavad andmed peavad sisaldama järgmisi andmeid.

1.	Iga koorma puhul: territooriumile sisenemisel kogutud andmed (veoki registreerimisnumber, puidu päritolu, liik, maht, palkide registreerimisnumbrid, kuupäev, aeg, koht) võrreldes territooriumilt väljumisel kogutud samade andmetega.

3.1.2. Füüsilise jälgitavuse süsteem ja mahtude vastavuse kontrollimise meetod

Käesoleva lepingu rakendamisetapis ning enne Kesk-Aafrika Vabariigi esimese FLEGT-litsentsi väljastamist luuakse kõikide metsandusettevõtete jaoks ühtne riiklik tähtede ja numbritega identifitseerimissüsteem, mis hõlmab kõiki toiminguid alates metsa inventeerimisest.

Riiklik jälgitavussüsteem võimaldab kooskõlastada järgmist:

—	üksused (kasvavad puud, palgid, notid, töödeldud toodete pakid) kontrolliahelate eri etappidel;

—	tootemahud üksuste rühma kaupa ahela eri etappidel (PEAde, metsahaldusüksuste, aastaste raielankide jm tasandil).

Töödeldud toodete jaoks luuakse töötlemiskohtade juurde käesoleva lepingu rakendamisetapis ning enne Kesk-Aafrika Vabariigi esimese FLEGT-litsentsi väljastamist tootmisliinile sisenemise ja väljumise tasandi andmete kooskõlastamise süsteem. Nimetatud süsteemis arvestatakse ka tehasesse (sh tehase palgilattu) sisse toodavaid ja sealt välja viidavaid mahte. Punktis 3.1.1 on tabelina esitatud mahtude kooskõlastamise punktid.

3.1.3. Toodete identifitseerimise meetod

Praegu identifitseeritakse tooteid kahevärviliste (sinine ja punane) siltide abil. Käesoleva lepingu rakendamise raames ning enne Kesk-Aafrika Vabariigi esimese FLEGT-litsentsi väljastamist töötatakse välja triipkoodisüsteem.

3.1.4. Ettevõtjatele delegeeritud ülesannete kontrollimine ja heakskiitmine

Kogu eksporditava puidu kontrollimisega tegeleb eraettevõte (praegu BIVAC Export). Nimetatud ettevõtja tegevust kontrollib ametiasutus. Käesoleva lepingu rakendamist silmas pidades nähakse ette lepingulise suhte pikendamine puidu ekspordi kontrollimist tegeva eraettevõttega.

Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi raames edastab eksporditava puidu kontrollimise eest vastutav ettevõte oma kontrollide tulemused ICEFile, kes teavitab litsentse väljastavat asutust kontrollitulemustest. Teabe edastamise kord määratletakse käesoleva lepingu rakendusetapi jooksul ning enne Kesk-Aafrika Vabariigi esimese FLEGT-litsentsi väljastamist.

3.1.5. Tarneahela mittevastavuse juhtumid

Eri mittevastavuse juhtumeid käsitletakse kooskõlas Kesk-Aafrika Vabariigis kehtivate õigusnormidega.

Mittevastavuste korral, mis annavad aluse maksustamisalaste muudatuste tegemiseks, teeb need muudatused rahandusasutus, lähtudes eksporditava puidu kontrollimise eest vastutava ettevõtte või piiriinspektorite ja metsandusameti detsentraliseeritud talituste kontrolliaruandest.

FLEGT-litsentside väljastamise raames koostatakse käesoleva lepingu rakendamisetapis ning enne Kesk-Aafrika Vabariigi esimese FLEGT-litsentsi väljastamist mittevastavuste haldamise ja kontrollisüsteemi tugevdamiseks võetavate sanktsioonidega seotud menetluskäsiraamat.

3.2. Tarneahelaga seotud õiguslike nõuete kontrollimine

a) Kontrollid

Tarneahela kontrollimisega seotud eri vastutustasandid, kontrolli sagedus ja selleks kasutatavad meetodid on määratletud riikliku jälgitavussüsteemiga, mis on esitatud tabelina punktis 3.1.1.

Ettevõtjate ja andmebaasi haldussüsteemi (mille asukoht on ning mida haldab metsandusandmete keskus) vaheline teabevahetus peab toimuma tulevikus määratletava teatud sagedusega.

Tarneahelaga seotud nõudeid kontrollitakse iga FLEGT-litsentsi taotlemise korral, võttes arvesse asjaomaste talituste aruandeid ja kokkuvõtteid.

b) Kontrolliandmete haldamine ja analüüs

Tarneahelaga seotud andmete haldamine ja analüüs toimub metsandusandmete keskuse tasandil tsentraliseeritud andmebaasi haldussüsteemi abil. Nimetatud haldamine tähendab

—	jälgitavuse nõuetega kohandatud andmehaldustarkvara väljatöötamist;

—	kõikidele asjaomastele osalistele juurdepääsu võimaldavat internetiühendust koos tagatud turvalisusnõuetega.

Andmete haldamise kord määratletakse käesoleva lepingu rakendusetapis ning enne Kesk-Aafrika Vabariigi esimese FLEGT-litsentsi väljastamist.

4. FLEGT-LITSENTSIDE VÄLJASTAMINE

Litsentse väljastava asutuse on määranud vee- ja metsandusminister, kelle kabinetiga nimetatud asutus on seotud. Tegemist on autonoomselt toimiva iseseisva struktuuriga, kes annab aru vee- ja metsandusministrile.

Oma tooteid eksportida sooviv ettevõtja peab FLEGT-litsentsi saamiseks esitama litsentse väljastavale asutusele paberil taotluse. Taotluse alusel peab olema võimalik esitada kõik IV lisa I liites kirjeldatud andmed. Litsentsid väljastatakse ühtsel vormil, mille metsandusamet koostab ja avalikustab käesoleva lepingu rakendusetapi jooksul ning enne Kesk-Aafrika Vabariigi esimese FLEGT-litsentsi väljastamist.

Kui litsentse väljastav asutus on taotluse kätte saanud, kaasab ta vee- ja metsanduse keskinspektsiooni ning metsandusandmete keskuse ettevõtte ja eksporditavate toodete õiguspärasusega seotud aspektide kontrollimisse, kasutades selleks andmebaasi haldussüsteemi. Kõnealust süsteemi täiendavad üheskoos asjaomased osakonnad, kes vastutavad ettevõtete ja nende tegevuste õiguspärasusega seotud aspektide kontrollimise ja õiguspärasuse kontrollimise eest. Nimetatud osakondi toetavad nende ülesannetes kodanikuühiskonna organisatsioonid, kes tagavad süsteemi sõltumatu vaatluse. Süsteemi toimimist hindab korrapäraselt välisaudiitor, kelle ülesandeid kirjeldatakse käesoleva lisa 5. jaotises.

Metsandusandmete keskuselt saadud andmeid arvesse võttes annab keskinspektsioon litsentse väljastavale asutusele positiivse vastuse juhul, kui ettevõte ja selle deklareeritud tooted vastavad õiguspärasuse kontrollimise süsteemi nõuetele.

Seega on kaks võimalust: litsentsi väljastamine Banguis või litsentsi väljastamine Doualas. Teatud laste, eelkõige palgilaadungeid, on võimalik laadida vaid Doualas. Sel juhul ei ole veel tegemist lasti väljaveoga Kesk-Aafrika Vabariigist. Tooted viiakse Kesk-Aafrika Vabariigist Kameruni välja mitme veoautoga, mida Doualas käsitatakse ühe ja sama lastina. Kesk-Aafrika Vabariigi lepingupool on selleks juhuks võtnud erimeetme. Ettevõtja märgib litsentsi taotlemisel, kas litsents tuleks väljastada Banguis või Doualas.

Kui litsents väljastatakse Doualas

Litsentse väljastav asutus annab sel juhul ettevõttele eelneva positiivse arvamusdokumendi. Kõnealune dokument koostatakse igale lasti või selle osa transportivale veoautole, võimaldades niimoodi iga asjaomast veoautot piiril kontrollida. Litsentse väljastav asutus annab dokumendi välja Kesk-Aafrika Vabariigis (Banguis või teistes tulevikus määratletavates paikades, nt Berberatis). Positiivse arvamusdokumendi üks koopia edastatakse Doualas asuvale litsentse väljastavale talitusele, mis on litsentse väljastava asutuse eraldiseisev büroo.

Litsentse väljastav asutus arhiveerib pärast arvamusdokumendi saamist kõik FLEGT-litsentsi väljastamist või väljastamatajätmist põhjendavad dokumendid. Kõnealused dokumendid arhiveeritakse vähemalt viieks aastaks.

Litsentse väljastavalt asutuselt positiivse arvamusdokumendi saanud käitaja võib asjaomased tooted nende eksportimiseks Douala sadamasse saata. Douala sadamas kontrollib tooteid veel kord FLEGT-litsentse väljastav asutus, kes tagab litsentse väljastavalt asutuselt saadud positiivsete arvamusdokumentide ja Doualasse saabunud toodete vastavuse. Nimetatud talitus edastab kontrollitulemused elektroonilisel teel litsentse väljastavale asutusele, mis saadab omakorda samal teel lõpliku arvamusdokumendi. Kõnealuse arvamusdokumendi kättesaamisel, pärast mahu kooskõlastamist ja enne pealelaadimist annab litsentse väljastav talitus välja allkirjastatud litsentsi. FLEGT-litsentside taotlemise ja väljastamise menetlust kirjeldatakse alljärgnevas skeemis.

Kui litsents väljastatakse Banguis

Juhul kui tooteid ei saadeta Douala lähtesadamast, kontrollitakse õiguspärasust (vt alljärgneva skeemi etappe 1 kuni 7) ja väljastatakse litsentsid Banguis (alljärgneva skeemi 8. etapil märgitud paigas). Riigi eri väljumispunktidesse asutatakse ICEFile alluvad kontrolltalitused, et kontrollida lasti vastavust FLEGT-litsentsile ja teavitada nõuetekohasusest litsentse väljastavat asutust.

Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi nõuetele mittevastavuse korral edastatakse ettevõttele mõistliku aja jooksul negatiivne arvamusdokument.

Korrapäraselt avaldatakse andmeid väljastatud litsentside arvu kohta vastavalt toodete tüübile ja sihtkohtadele. Kõnealused andmed on X lisa kohaselt avalikud. FLEGT-litsentside väljastamise menetlus ja tehniline kirjeldus on üksikasjalikult esitatud IV lisas.

Joonis 1.

FLEGT-litsentside väljaandmise menetlust ja kontrolli teostavate asutuste vahelist andmete liikumist kirjeldav skeem

Kodanikuühiskonna korraldus = sõltumatu järelevalve

Spetsifikaat

Metsandusettevõte

Kinnitatud DEC

Majandustulu tagamise eest vastutava struktuuri üksus (BIVAC)

Väljastava asutuse postiivne arvamus

Maksek v.DS+I MF+RE IF

Vee ja metsa peadirekt.

Piirkondlikud direktoraadid

FLEGT-litsentsi taotluse vorm

Kinnitatud DEC + deklaratsioon + D15

Toll

Toll (BIVAC)

Ühisrühm

FLEGT-litsentse väljastav asutus

Vee ja metsa keskinspektsioon

(Seaduslikkus)

Metsandusandmete keskus (Jälgitavus)

SGBD

KAV

<<<

Pos. arvamus

Keskkond

Kantselei

CNSS

Kaubandus

ACFPE

Maksud

FLEGT-litsentse väljastav talitus Douala kontor

Ettevõttele FLEGT-litsente väljastav asutus

DOUALAKAMERUN

FLEGT-litsentside Doualas väljastamise menetluse skeemi kirjeldus

Noole nr	Kirjeldused	Asukoht
a, b ja c	ICEFi (CDFi / andmebaasi haldussüsteemi), asjaomaste talituste ja metsandusettevõtete vaheline teabe- ja andmevahetus õiguspärasuse kontrollimise ja jälgitavuse valdkonnas.	Bangui ja provintsid
c ja d	ICEFi ning CDFi vaheline teabevahetus. ICEF edastab oma käsutuses olevad andmed; CDF täiendab ja haldab andmebaasi haldussüsteemi ning edastab selle sisu ICEFile iga FLEGT-litsentsi taotluse korral.	Bangui
1	Ettevõte esitab spetsifikaadi põhjal maksutulu tagamise eest vastutavale struktuuriüksusele (BIVAC) kauba ekspordi deklaratsiooni taotluse.	Bangui
2	Metsandusettevõttele kauba ekspordi deklaratsiooni väljastamine ja selle kinnitamine kaubandusministeeriumis.	Bangui
3	Ettevõtte tollideklaratsioon.	Bangui
4	Tolliasutus väljastab tollimaksude tasumise tõendid (väljumistasu, kindla miinimummääraga maksu ja rahandusministeeriumi IT-seadmete kasutamise maksu tasumist tõendavad maksekviitungid).	Bangui
5	Metsandusettevõte esitab vormi abil FLEGT-litsentsi taotluse.	Bangui
6	FLEGT-litsentse väljastav asutus kaasab ICEFi lasti vastavuse kontrollimisse.	Bangui
7	ICEF saadab FLEGT-litsentse väljastavale asutusele arvamusdokumendi.	Bangui
8	Ettevõtet teavitatakse positiivsest arvamusdokumendist.	Bangui või muu (Berberati, piiril)
9	Positiivse arvamusdokumendi edastamine litsentse väljastava talituse büroole Doualas.	Bangui Douala kaudu
10	Doualas asuv litsentse väljastav talitus edastab füüsilise ja dokumendipõhise kontrolli tulemused litsentse väljastavale asutusele.	Douala Bangui kaudu
11	Doualas asuvale litsentse väljastavale talitusele antakse FLEGT-litsentsi väljastamise korraldus.	Bangui Douala kaudu
12	Litsentse väljastav talitus (Douala büroo) väljastab FLEGT-litsentsi.	Douala
13	Litsentse väljastav talitus edastab litsentsi koopiad litsentse väljastavale asutusele.	Douala Bangui kaudu
14	Litsentse väljastav asutus edastab ühe litsentsi koopia ICEFile arhiveerimiseks.	Bangui

5. ÕIGUSPÄRASUSE SÜSTEEMI KONTROLLIMISE SÕLTUMATU AUDIT

Süsteemi sõltumatu auditeerimise eesmärk on Kesk-Aafrika Vabariigis väljastatud FLEGT-litsentside usaldusväärsuse kinnitamine kõikidele sidusrühmadele.

Süsteemi sõltumatu auditeerimise ülesanded on järgmised:

hinnata korrapäraselt õiguspärasuse kontrollimise süsteemi kõikide aspektide nõuetekohast toimimist, eelkõige:

—	vastavushindamise tabeli põhimõtetest ja kriteeriumidest kinnipidamist;

—	tarneahela kontrollimise tõhusust;

—	kontrolli ja õiguspärasuse kontrolli tõhusust;

—	FLEGT-litsentside väljastamise süsteemi usaldusväärsust;

—	kaebuste käsitlemise süsteemi (sidusrühmade nende kaebuste registreerimist, mis on seotud i) õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendamisega ja ii) süsteemi sõltumatu auditeerimise tegevustega);

—	kõikide õiguspärasuse kontrollimise süsteemi elementide koostoimet;

—	kõikide asjaomaste ja protsessi kaasatud osaliste koostoimet (teabevoog, arhiveerimine, menetlused jne);

2)	hinnata andmete nende haldussüsteemide adekvaatsust, millel õiguspärasuse kontrollimise süsteem põhineb;

3)	teha kindlaks süsteemi nõrkused ja puudused (muudatusettepanekuid esitab ühiskomitee);

4)	kontrollida pärast nõrkuste ja puuduste kindlakstegemist vajaduse korral ühiskomitee poolt määratud muudatusettepanekute rakendamist ja hinnata nende tõhusust;

5)	kontrollida FLEGT-litsentside kasutamist Kesk-Aafrika Vabariigist pärit puittoodete vabasse ringlusse lubamisel liidus;

6)	koostada pärast iga auditit aruanne ja esitada see ühiskomiteele.

VI lisas kirjeldatakse süsteemi sõltumatu audiitori volitusi.

VI LISA

SÜSTEEMI SÕLTUMATU AUDIITORI VOLITUSED

I. TAUST JA SELGITUS

Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi sõltumatu auditeerimise eesmärk on Kesk-Aafrika Vabariigis väljastatud FLEGT-litsentside usaldusväärsuse kinnitamine kõikidele sidusrühmadele.

II. ÜLESANDED

Süsteemi sõltumatu audiitori üldised ülesanded on järgmised:

hinnata korrapäraselt õiguspärasuse kontrollimise süsteemi kõikide aspektide nõuetekohast toimimist, eelkõige:

—	vastavushindamise tabeli põhimõtetest ja kriteeriumidest kinnipidamist;

—	tarneahela kontrollimise tõhusust;

—	kontrolli ja õiguspärasuse kontrolli tõhusust;

—	FLEGT-litsentside väljastamise süsteemi usaldusväärsust;

—	kaebuste käsitlemise süsteemi (sidusrühmade nende kaebuste registreerimist, mis on seotud i) õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendamisega ja ii) süsteemi sõltumatu auditeerimise tegevustega);

—	kõikide õiguspärasuse kontrollimise süsteemi elementide koostoimet;

—	kõikide asjaomaste ja protsessi kaasatud osaliste koostoimet (teabevoog, arhiveerimine, menetlused jne);

2)	hinnata andmete nende haldussüsteemide adekvaatsust, millel õiguspärasuse kontrollimise süsteem põhineb;

3)	teha kindlaks süsteemi nõrkused ja puudused (muudatusettepanekuid esitab ühiskomitee);

4)	kontrollida pärast nõrkuste ja puuduste kindlakstegemist vajaduse korral ühiskomitee poolt määratud muudatusettepanekute rakendamist ja hinnata nende tõhusust;

5)	kontrollida FLEGT-litsentside kasutamist Kesk-Aafrika Vabariigist pärit puittoodete vabasse ringlusse lubamisel liidus;

6)	koostada pärast iga auditit aruanne ja esitada see ühiskomiteele.

III. NÕUTAVAD KVALIFIKATSIOONID

Süsteemi sõltumatu auditeerimine on Kesk-Aafrika Vabariigi valitsuse, erasektori, kohalike valitsusväliste organisatsioonide ja liidu sõltumatu funktsioon.

Süsteemi sõltumatut auditeerimist võib teha uuringuasutus, uuringuasutuste konsortsium, ettevõte, kantselei või organisatsioon, mis on oma auditeerimiskogemuste ja usaldusväärsuse poolest rahvusvahelisel tasandil tunnustatud.

Kõnealusel struktuuriüksusel peab olema professionaalsetest audiitoritest koosnev valdkondadevaheline meeskond ning teadmised metsamajandamise toimimise, metsandusettevõtete ja Kesk-Aafrika allpiirkonna riikidest pärit puidu ekspordiga seotud menetluste kohta. Struktuuriüksusel peab olemas olema ka tõhus sisekontrollisüsteem.

Kaubandusteenuse pakkujatel, kes on Kesk-Aafrika Vabariigi valitsusega sõlminud lepingu muude haldusteenuste, metsaressursside kontrollimise teenuste või mis tahes sellise tegevuse osutamiseks, mis põhjustab või võib põhjustada huvide konflikti, ei ole lubatud auditeerimistegevusi teha.

Süsteemi sõltumatu audiitor võetakse tööle järgmistel tingimustel:

—	tõendatud kogemus Kesk-Aafrika allpiirkonna metsandussektoris;

—	teadmised Kesk-Aafrika allpiirkonna riikide metsandus-, maksu-, keskkonna-, sotsiaal- ja kaubandusalaste õigusnormide kohta; eeliseks on teadmised Kesk-Aafrika Vabariigi metsandusalaste õigusaktide kohta;

—	vähemalt kümme aastat kogemust metsamajandamise hindamisel ja kontrollimisahela õiguspärasuse kontrollimisel Kesk-Aafrika allpiirkonna riikides;

—	võime koostada auditiaruandeid kooskõlas rahvusvaheliste standarditega;

—	süsteemi sõltumatu audiitori sõltumatus ja tema rahvusvaheline usaldusväärsus.

IV. METOODIKA

Süsteemi sõltumatu auditeerimine peab hõlmama kogu FLEGT-litsentside väljastamise protsessi ning see peab toimuma menetluskäsiraamatu kohaselt, mis tuleb koostada ja esitada ühiskomiteele heakskiitmiseks kolme kuu jooksul alates tema töölevõtmisest.

Süsteemi sõltumatu auditeerimise metoodika peab hõlmama kõiki II jaos esitatud ülesannetega seotud punkte.

Süsteemi sõltumatu auditeerimine põhineb tõenditel ja toimub dokumenteeritud menetluse kohaselt. Selleks peab kõiki FLEGT-litsentsi väljastamiseks vajaminevaid dokumente kontrollima ristuvate allikate põhjal, võttes võimalusel proove ja korraldades kohapealseid kontrollitegevusi, et dokumentide kontrollimisel saadud andmeid täiendada ja võrrelda. Süsteemi sõltumatu audiitor võib uurimisi algatada lepingu rakendamise ühiskomitee kaebuste või tähelepanekute alusel.

Käesoleva lepingu rakendamise algusperioodil sekkub süsteemi sõltumatu audiitor esimesel aastal kolm korda aastas, teisel ja kolmandal aastal kaks korda aastas ning alates neljandast aastast üks kord aastas. Ühiskomitee taotlusel võib süsteemi sõltumatu audiitor korraldada täiendavaid auditeid.

Süsteemi sõltumatu audiitor esitab enne oma ametiaja algust ühiskomiteele heakskiitmiseks üksikasjaliku ajakava, mis sisaldab kontrollkäikude ja vastavate aruannete esitamise kuupäevi.

V. TEABEALLIKAD

Süsteemi sõltumatul audiitoril peab olema vaba juurdepääs kogu asjakohasele teabele ja teabeallikatele. Pooled hõlbustavad teabe kättesaadavust.

Süsteemi sõltumatu auditeerimise põhilised teabeallikad FLEGT-litsentside väljastamisprotsessi kaasatud osaliste seast on järgmised:

—	litsentse väljastav asutus (vee- ja metsandusministeerium);

—	ICEF, kes teeb enne FLEGT-litsentside väljastamist lõpliku kontrolli;

—	metsandusandmete keskus, kus talletatakse iga metsandusettevõtte FLEGT-litsentsid ja ekspordiandmed;

—	eksporditulude tagamise eest vastutav ettevõte (praegu BIVAC);

—

ametiasutuse struktuuriüksused, kes osalevad õiguspärasuse näitajatest kinnipidamise kontrollimises:

—	vee- ja metsandusministeerium;

—	kaubandusministeerium;

—	rahandusministeerium;

—	avaliku teenistuse, sotsiaalküsimuste ja tööministeerium;

—	justiitsministeerium;

—	keskkonna- ja ökoloogiaministeerium;

—	rahvatervise ministeerium;

—	põllumajandusministeerium;

—	transpordiministeerium;

—	metsandusettevõtted, väikeraielubade omanikud, majandatavad kogukonnametsad ja metsaistandike ettevõtjad või omanikud;

—

kõik kontrollitegevusse kaasatud talitused: vee ja metsanduse peadirektoraat, metsamajanduse ja -tööstuse direktoraat, metsainventeerimise ja -korralduse direktoraat, piirkondlik vee- ja metsandusdirektoraat, sekkumise ja kontrolli ühisrühm, Kesk-Aafrika Vabariigi tolliametid, maksutalitused, keskkonnaministeeriumi elukeskkonna ja keskkonnaplaneerimise direktoraat, tööinspektsioon, fütosanitaartalitused, Kesk-Aafrika Vabariigi prahtimisbüroo, kaubandusministeeriumi talitused, justiitsministeeriumi talitused;

—	liidu pädevad asutused;

—	Kameruni (Douala) raieplatse majandav ettevõte;

—	kodanikuühiskonna (valitsusväliste organisatsioonide) liikmed;

—	PEAde ning muude raielubadega hõlmatud metsade naaberalade elanikud;

—	metsaarendusega seotud arendus- või tugiprojektide töötajad;

—	kõik muud asjakohased allikad.

Süsteemis osalevate sidusrühmade FLEGT-litsentside väljastamisega seotud kaebused võib esitada ühiskomiteele. Viimane võib need teha kättesaadavaks süsteemi sõltumatule audiitorile. Seega võivad ka kaebused olla süsteemi sõltumatu auditeerimise teabeallikad.

Esialgu tehakse süsteemi sõltumatule audiitorile kättesaadavaks kontrolliaruanded, kontrolliprotokollid ja õiguspärasuse näitajatest kinnipidamise kontrolliaruanded.

Kogu asjakohase teabe hankimiseks toimub süsteemi sõltumatu auditeerimine vastavalt vajadusele kohapeal.

Süsteemi sõltumatu audiitor peab konsulteerima ka peamiste andmebaaside (nt metsandusandmete keskuse) ja Kesk-Aafrika Vabariigi tolliasutustega.

VI. ARUANDED

Süsteemi sõltumatu auditeerimise aruanded sisaldavad kogu asjakohast teavet.

Süsteemi sõltumatu audiitor esitab auditiaruande kava ühiskomitee poolt dokumenteeritud ja heakskiidetud menetluste raames.

Kolme nädala jooksul pärast iga auditit koostab süsteemi sõltumatu audiitor prantsuskeelse esialgse aruande kaheksas eksemplaris: lisaks mõlemale poolele saadetud digitaalsele koopiale edastatakse neli eksemplari metsandusministrile ja ülejäänud neli liidule.

Kuna kontrollitakse, kas kõik süsteemi osalised peavad kinni õiguspärasuse kontrollimise süsteemi nõuetest, peab aruanne sisaldama analüüse kõikide süsteemi elementide kohta.

Ühiskomitee analüüsib mõlema poole märkusi seoses esialgse aruandega, sealhulgas kaebusi audiitori ülesannete täitmise kohta, ning edastab need süsteemi sõltumatule audiitorile lõpparuande koostamiseks. Lõpparuandes on esitatud süsteemi sõltumatu audiitori vastused ühiskomitee esitatud märkustele.

Süsteemi sõltumatu audiitor koostab korrapäraselt koondaruanded, mis avalikustatakse. Nimetatud aruandes esitatakse lõpparuande kokkuvõte ja see sisaldab põhitulemusi, tuvastatud nõrkusi ja puudusi ning sidusrühmadele tekkinud probleeme.

Juhul kui tuvastatakse õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rasked rikkumised või puudused, koostab süsteemi sõltumatu audiitor ühiskomitee taotlusel ja vastavalt olukorrale täiendava eriaruande.

VII. VÄRBAMISE KORD JA INSTITUTSIOONILINE KORRALDUS

Süsteemi sõltumatu audiitor värvatakse pärast riiklike või rahvusvaheliste kandidaatidele metsandusministri avaliku konkursi väljakuulutamist kolme aasta pikkuseks ametiajaks, mida võib ühiskomitee ametliku heakskiidu korral üks kord pikendada.

Süsteemi sõltumatu audiitori avaliku konkursi teadet tuleb levitada riiklikes ja rahvusvahelistes väljaannetes ning veebisaitidel.

Metsandusministri ja süsteemi sõltumatu audiitori vahelises teenuselepingus sätestatakse järgmist.

Valitsus:

—	süsteemi sõltumatu audiitori tegevusse ei sekkuta;

—	juurdepääs õiguspärasuse kontrollimise süsteemiga seotud avalikule ja erateabele vastavalt riiklikele õigusaktidele;

—	juurdepääs õiguspärasuse kontrollimise süsteemi jaoks vajalikele metsamaadele ning puidu transpordi, hoiu, töötlemise ja ekspordi rajatistele;

—	süsteemi sõltumatu audiitori teenustasude arvete maksmine mis tahes auditulemuste korral.

Kesk-Aafrika Vabariigi valitsus hõlbustab halduslikult süsteemi sõltumatu audiitori liikumist Kesk-Aafrika Vabariigi territooriumil ning tagab viimase ohutuse riigi territooriumil liikudes.

Teenuseosutaja:

—	kvaliteetse ja volitustele vastava teenuse osutamine;

—	kaubanduslikku laadi konfidentsiaalse teabe kaitsmise ja kasutamisega seotud garantiid.

Kõnealuses lepingus täpsustatakse ka süsteemi sõltumatu audiitori tegevused, maksmise kord ja lepingu allkirjastajate kohustused.

VII LISA

KESK-AAFRIKA VABARIIGI ÕIGUSPÄRASUSE KONTROLLIMISE OPERATIIVSÜSTEEMI HINDAMISE KRITEERIUMID

Liidu ja Kesk-Aafrika Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluslepinguga (FLEGTi vabatahtlik partnerlusleping) nähakse ette õiguspärasuse kontrollimise süsteemi väljatöötamine ja rakendamine eesmärgiga tagada, et kogu lepingus täpsustatud ning Kesk-Aafrika Vabariigist liitu eksporditav puit ja puittooted toodetakse õiguspäraselt. Õiguspärasuse kontrollimise süsteem peab sisaldama järgmisi elemente: õiguspärase päritoluga puidu määratlus, milles on välja toodud seadused ja eeskirjad, mida on vaja litsentsi saamiseks täita; tarneahela kontroll, et jälgida puidu teekonda alates metsast kuni ekspordikohani; õiguspärasuse ja tarneahela kontrolli määratluses sisalduvate kõigi elementidega vastavuse kontrollimine; litsentside väljastamise menetlused ja FLEGT-litsentside väljastamine ja lõpuks sõltumatu audit, et tagada süsteemi toimimine ettenähtud viisil.

Liidu oodatavad tulemused seoses õiguspärasuse kontrollimise süsteemiga esitatakse üldjoontes teabekirjades, mille koostab Euroopa Komisjoni ekspertide rühm (1).

HINDAMISKRITEERIUMID

Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi suhtes korraldatakse enne litsentsimissüsteemi täielikku toimimahakkamist sõltumatu tehniline hindamine. Sidusrühmad ja lepingu rakendamise ühiskomitee kiidavad volitused ühiselt heaks. Hindamiskriteeriumide põhjal määratakse kindlaks tulemused, mida õiguspärasuse kontrollimise süsteemiga tuleb saavutada ning mis on volituste aluseks. Hindamine sisaldab järgmist:

i)	süsteemi kirjelduse läbivaatamine, pöörates erilist tähelepanu pärast FLEGTi vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimist tehtud läbivaatamistele, ning

ii)	süsteemi praktilise toimimise uurimine.

1. OSA. ÕIGUSPÄRASUSE MÄÄRATLUS

Õiguspärase päritoluga puit tuleb määratleda Kesk-Aafrika Vabariigis kehtivate seaduste ja määruste alusel. Kasutatav määratlus peab välistama igasuguse ebamäärasuse, peab olema objektiivselt kontrollitav ja praktikas kohaldatav.

Lisaks tuleb selles osutada vähemalt järgmisi temaatilisi valdkondi reguleerivatele seadustele.

Ülestöötamisõigused. Seaduslike õiguste andmine metsa ülestöötamiseks selleks õiguspäraselt ette nähtud aladel.

Metsamajandustööd. Metsamajandusalaste õigusaktide nõuete järgimine, eelkõige kooskõlas vastavate keskkonna- ja tööõigusalaste õigusaktidega.

Tasud ja maksud. Makse ja tasusid ning raie ja raieõigustega vahetult seotud makse käsitlevate õigusaktide nõuete järgimine.

Teised kasutajad. Selliste kolmandate isikute, keda raieõigused võivad mõjutada, maaomandiõigustest või maa ja ressursside kasutusõigustest kinnipidamine kõnealuste õiguste olemasolu korral.

Kaubandus ja toll. Kaubandus- ja tollimenetlusi käsitlevate õigussätete järgimine.

a)	Kas määratluse aluseks olevatele õigusaktidele või eeskirjadele on osutatud selgelt?

b)	Kas kriteeriumid/näitajad, mis võimaldavad mõõta vastavust igale määratluse elemendile või põhimõttele, on täpselt välja toodud?

c)	Kas kriteeriumid ja näitajad on selged, objektiivsed ja praktikas kohaldatavad?

d)	Kas näitajad ja kriteeriumid võimaldavad selgelt kindlaks määrata eri osalejate rolli ja ülesanded ning kas kõigi asjaomaste osalejate tegevusi hinnatakse kontrollimisega?

e)	Kas õiguspärasuse määratlus hõlmab eespool esitatud peamiste valdkondade olemasolevaid õigusakte? Kui mitte, siis miks on teatavate valdkondade õigusaktid kõrvale jäetud?

f)	Kas huvitatud isikud on võtnud arvesse kõigi peamiste õigusaktide komponente, mida kõnealuses riigis kohaldatakse (võivad, aga ei pruugi kuuluda eespool esitatud peamiste teemavaldkondade hulka)?

g)	Kas õiguspärasuse kontrollimise süsteem sisaldab peamisi õigussätteid, mis on kindlaks tehtud huvitatud sidusrühmade vaheliste eelnevate arutelude, eelkõige IX lisas mainitud arutelude käigus?

h)	Kas õiguspärasuse määratlust ja kontrollimise korda või vastavushindamise kontrolltabelit on pärast FLEGTi vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimist muudetud? Kas kõnealuste muudatuste kontrollimiseks on määratud kindlaks näitajad ja kriteeriumid?

2. OSA. TARNEAHELA KONTROLL

Tarneahela kontrollimiseks mõeldud süsteemid peavad tagama puittoodete usaldusväärse jälgitavuse kogu tarneahela lõikes alates ülestöötamis- või impordikohast kuni ekspordikohani. Alati ei ole vaja säilitada teavet ühe konkreetse palgi, palgikoorma või puittoote füüsilise teekonna kohta ekspordikohast kuni päritolumetsani, kuid alati tuleb tagada jälgitavus metsa ja esimese punkti vahel, kus tooted segunevad (nt puiduterminal või töötlemisüksus).

2.1. Kasutusõigused. Alad, kus on antud õigus metsaressursside kasutamiseks, on sõnaselgelt määratletud; samuti kõnealuste õiguste omanikud

a)	Kas kontrollisüsteemiga on tagatud, et tarneahelasse siseneb vaid kehtiva ja aktsepteeritava kasutusõigusega metsaaladelt varutud puit?

b)	Kas kontrollisüsteemiga on tagatud, et raietöid tegevad ettevõtted on saanud asjaomaste metsaalade jaoks vajalikud raieõigused?

c)	Kas raieõiguste andmise menetlused ja antud raieõigusi ning nende omanikke käsitlev teave on avalikustatud?

2.2. Tarneahela kontrollimise süsteemid. Tõhusad puidu jälgitavuse mehhanismid on olemas kogu tarneahelas alates ülestöötamiskohast kuni ekspordikohani.

Puude identimise meetodid võivad erineda, alates üksikühikute siltidega märgistamisest kuni koorma või partiiga kaasnevate dokumentide läbivaatamiseni. Valitud meetodi puhul peab arvesse võtma puidu liiki ja väärtust, samuti ebaseadusliku või kontrollimata puiduga kokkupuutumise ohtu.

a)	Kas kontrollisüsteemis tehakse kindlaks kõik võimalikud tarneahelad ja kirjeldatakse neid?

b)	Kas kontrollisüsteemis tehakse kindlaks kõik tarneahela etapid ja kirjeldatakse neid?

—	puud metsas;

—	transport;

—	esialgne ladustamine;

—	saabumine esmase töötlemise ettevõttesse;

—	töötlemisettevõtted;

—	esialgne ladustamine;

—	transport;

—	saabumine ekspordikohta.

d)	Millised organisatsioonid vastutavad puiduvoogude kontrollimise eest? Kas neil on piisavad inim- ja muud ressursid kontrollimiste nõuetekohaseks läbiviimiseks?

2.3. Kogused. Olemas on vastupidavad ja tõhusad mehhanismid puidu või puittoodete koguste mõõtmiseks ja registreerimiseks tarneahela igas etapis, ning eelkõige usaldusväärsed ja täpsed prognoosid, mis tehakse enne ülestöötamise algust kasvava metsa mahu kohta iga lubatud raielangi kohta.

Kas kontrollisüsteem sisaldab koguselisi andmeid sisenemiste ja väljumiste kohta tarneahela järgmistes etappides:

—	kasvav mets;

—	palgid metsas;

—	transporditud ja ladustatud puit;

—	saabumine tehasesse;

—	sisenemine tootmisliinidele/töötlemisettevõtetesse;

—	väljumine tootmisliinidelt/töötlemisettevõtetest;

—	väljumine tehasest;

—

saabumine ekspordikohta.

a)	Millised organisatsioonid vastutavad koguseliste andmete sisestamise eest kontrollisüsteemi ning kas vastavad menetlused on dokumenteeritud? Kas kontrollitud andmed on asjakohased?

b)	Kas kontrollisüsteem võimaldab koguselisi andmeid viivitamata registreerida ja ahela eelmiste või järgmiste lülidega vastavusse viia?

c)	Kas kontrollisüsteemi haldamise eest vastutavad töötajad on saanud nõuetekohase koolituse?

d)	Milline teave tarneahela kontrolli kohta avalikustatakse? Kuidas huvitatud isikud kõnealuse teabe kätte saavad?

2.4. Kontrollitud õiguspärase puidu segunemine muul moel heaks kiidetud puiduga. Kui kontrollitud õiguspärastest allikatest pärit palkide või puidu segunemine teistest allikatest pärit palkide või puiduga on lubatud, tehakse piisav hulk kontrolle, et välistada teadmata allikatest või seadusliku ülestöötamisõiguseta raiutud puud.

Kas kontrollisüsteem võimaldab kontrollitud puidu segunemist muul moel heaks kiidetud puiduga (nt teisest riigist imporditud puiduga või riigi niisuguselt metsaalalt pärit puiduga, mille kohta on antud küll seaduslik ülestöötamisõigus, kuid mida käesolevas lepingus kirjeldatud õiguspärasuse kontrollimise süsteem ei hõlma)?

b)	Milliseid kontrollimeetmeid kõnealustel juhtudel kohaldatakse? Näiteks, kas kontrollidega tagatakse, et kontrollitud väljunud puidu deklareeritud mahud ei ületa üheski etapis kontrollitud sisenenud puidu mahtude summat?

c)	Kas kontrollisüsteem võimaldab kontrollitud puidu kindlat eraldamist ebaseadusliku päritoluga või ilma seadusliku ülestöötamisõiguseta raiutud puidust?

2.5. Imporditud puittooted. Tehakse asjakohased kontrollid veendumaks, et imporditud puit ja puittooted on imporditud õiguspäraselt.

a)	Kuidas tõendatakse imporditud puidu ja puittoodete õiguspärasust? (Kas süsteemiga tagatakse, et puit on seaduslikult imporditud?)

b)	Kuidas tagatakse imporditud puidu ja puittoodete jälgitavus? Kas puit ja puittooted idenditakse kogu tarneahelas?

c)	Millised elemendid võimaldavad tõendada, et imporditud tooted on pärit kolmandas riigis õiguspäraselt varutud puidust?

d)	Kas imporditud puidu kasutamisel on võimalik teha FLEGT-litsentsil kindlaks päritoluriik ja liittoodete koostisosade päritoluriik?

3. OSA. KONTROLLIMINE

Kontrollimine tähendab kontrollide tegemist puidu õiguspärasuse tagamiseks. Kontrollimine peab olema piisavalt range ja tõhus, et võimaldada tuvastada mis tahes mittevastavus nõuetele kas metsas või tarneahelas ning võtta selle kõrvaldamiseks õigeaegselt meetmed.

3.1. Korraldamine

Kontrolli teeb valitsus, kolmas organisatsioon või mõlemad, tingimusel et neil on piisavad vahendid, haldussüsteemid, kvalifitseeritud ja koolitatud töötajad ning kindlad ja tõhusad mehhanismid huvide konfliktide kontrollimiseks.

a)	Kas valitsus on määranud kontrolliülesannete täitmiseks ühe või mitu organit? Kas volitused (ja nendega seotud vastutus) on selged ja avalikustatud?

b)	Kas kontrollimise eest vastutaval organil on piisavad ressursid õiguspärasuse määratluse nõuetekohaseks kontrollimiseks ning süsteemid puidu tarneahela kontrollimiseks?

Kas kontrollimise eest vastutaval organil on dokumenteeritud haldussüsteem,

—	millel on piisavad vahendid kohapealsete kontrollide tagamiseks sellise sagedusega, mis tagab süsteemi usaldusväärsuse;

—	millega tagatakse, et selle töötajad on pädevad ning et neil on tõhusaks kontrolliks vajalik kogemus;

—	milles kasutatakse sisekontrolli/-järelevalvesüsteemi;

—	millel on mehhanismid huvide konfliktide kontrollimiseks;

—	millega tagatakse süsteemi läbipaistvus;

—	millega määratakse kindlaks kontrollimeetodid ja kasutatakse neid?

3.2. Kontrollimine õiguspärasuse määratlusele vastavuse seisukohast

a)	Kas kontrollimeetodid hõlmavad kõiki õiguspärasuse määratluse komponente ning sisaldavad kõigi täpsustatud näitajatega vastavuse kontrollimist?

Kas kontrolli puhul on vajalik

—	dokumentide, kasutusregistrite ja kohapealse tegevuse kontrollimine (k.a pisteline kontrollimine);

—	teabe kogumine välistelt huvitatud isikutelt;

—	kontrollitegevuse registreerimine, mis võimaldab siseaudiitoritel ja sõltumatul audiitoril kontrolle teha?

c)	Kas institutsiooniline vastutus ja rollid on selgelt kindlaks määratud ja neid kohaldatakse?

d)	Kas kontrolli tulemused seoses õiguspärasuse määratlusega avalikustatakse? Kuidas pääsevad huvitatud isikud kõnealusele teabele juurde?

3.3. Tarneahela kontrollisüsteemide kontrollimine

On kindlaks määratud kohaldamisala, milles on täpsustatud, mida on vaja kontrollida, ning mis hõlmab kogu tarneahelat alates ülestöötamisest kuni eksportimiseni. Kontrollimeetodid dokumenteeritakse, nende eesmärk on tagada, et protsess on süstemaatiline, läbipaistev, põhineb tõenditel, toimub korrapäraste intervallidega ja hõlmab kõike kohaldamisalas sisalduvat ning näeb ette andmete korrapärase ja viivitamatu ristanalüüsi igas ahela etapis.

a)	Kas institutsiooniline vastutus ja rollid on selgelt kindlaks määratud ja neid kohaldatakse?

b)	Kas kontrollimeetodid hõlmavad täielikult tarneahela kontrolli järelevalvet? Kas see on kontrollimeetodites selgelt täpsustatud?

c)	Kas õiguspärasuse kontrollimise süsteemis eristatakse selgelt õiguspärasuse määratluses sisalduvatest (metsamajandusload) ja mittesisalduvatest allikatest pärit tooteid?

d)	Millega tõendatakse, et tarneahela kontrollide järelevalve on tõepoolest tehtud?

Andmete kontrollimine

Milline organisatsioon vastutab andmete sidumise eest? Kas tal on andmete nõuetekohaseks haldamiseks kohandatud inim- ja muud ressursid?

Kas on olemas meetodid kasvavate puude ja tehasesse ning seejärel ekspordikohta sisenenud puidu vastavuse hindamiseks?

Kas on olemas meetodid sisseveetud toorpuidu ning saekaatritest ja muudest rajatistest välja veetud töödeldud puidu vastavuse hindamiseks?

Kas andmeid on võimalik siduda usaldusväärselt üksikute puittoodete ja partiide kaupa kogu tarneahelas?

Milliseid teavitamissüsteeme ja -tehnikaid kasutatakse andmete talletamiseks, sidumiseks ja registreerimiseks? Kas on olemas tõhusad andmeturbesüsteemid?

Kas tarneahela kontrolli tulemused avalikustatakse? Kuidas pääsevad huvitatud isikud kõnealusele teabele juurde?

3.4. Mittevastavus

On olemas toimiv ja tõhus mehhanism rikkumiste tuvastamise korral asjakohaste parandusmeetmete võtmiseks ja rakendamiseks.

a)	Kas kontrollisüsteemis on eespool nimetatud nõue kindlaks määratud?

b)	Kas on olemas mittevastavuste haldamise korda selgitav dokument?

c)	Kas on loodud mehhanismid mittevastavuse kõrvaldamiseks? Kas need on praktikas kohaldatavad?

d)	Kas rikkumisi ja võetud parandusmeetmeid registreeritakse nõuetekohaselt? Kas parandusmeetmete tõhusust hinnatakse? Kas parandusmeetmete järelevalve on tagatud?

e)	Milline teave tuvastatud rikkumiste kohta avalikustatakse?

4. OSA. LITSENTSID

Iga saadetisega on kaasas FLEGT-litsents. Kesk-Aafrika Vabariik vastutab litsentside väljastamise eest.

4.1. Korraldus

a)	Milline organ vastutab FLEGT-litsentside väljastamise eest?

b)	Kas litsentse väljastava asutuse ja selle personali roll on selgelt kindlaks määratud ja avalikustatud?

c)	Kas on kindlaks määratud erialaoskustega seotud nõuded ning kas litsentse väljastava asutuse personali jaoks on loodud sisekontrollisüsteem?

d)	Kas litsentse väljastaval asutusel on piisavad ressursid oma ülesande täitmiseks?

4.2. Litsentside väljastamine

a)	Kas litsentse väljastav asutus järgib litsentside väljastamisel dokumenteeritud menetlusi? Kas need menetlused, kaasa arvatud võimalikud tollimaksud, avalikustatakse?

b)	Kas on olemas tõendusmaterjal selle kohta, et kõnealuseid menetlusi kohaldatakse nõuetekohaselt?

c)	Kas nii väljastatud kui ka tagasilükatud litsentsid registreeritakse nõuetekohaselt? Kas registreerimisel viidatakse selgelt põhjendustele, mille alusel litsentsid väljastati?

4.3. Väljastatud litsentsid

a)	Kas litsents väljastatakse ühele saadetisele?

b)	Kas ekspordisaadetise õiguspärasust tõendatakse valitsuse kontrolli- ja jälgitavussüsteemidega?

c)	Kas litsentside väljastamise tingimused on selgelt kindlaks määratud ja kas need edastatakse eksportijale ja teistele asjaomastele pooltele?

d)	Milline teave väljastatud litsentside kohta avalikustatakse?

5. OSA. SÜSTEEMI SÕLTUMATU AUDITEERIMINE

Süsteemi sõltumatu auditeerimine on Kesk-Aafrika Vabariigi metsandussektori reguleerivate organite sõltumatu funktsioon. Selle eesmärk on säilitada FLEGT-litsentsimissüsteemi usaldusväärsus, jälgides, et kõik Kesk-Aafrika Vabariigi õiguspärasuse kontrollimise süsteemi osad toimiksid ettenähtud moel.

5.1. Institutsioonilised sätted

5.1.1. Asutuse määramine

Kesk-Aafrika Vabariik on andnud süsteemi sõltumatuks auditeerimiseks ametliku loa ja võimaldab süsteemil toimida tõhusalt ja läbipaistvalt.

5.1.2. Sõltumatus võrreldes õiguspärasuse kontrollimise süsteemi muude elementidega

Eristatakse selgelt metsaressursside majandamises või reguleerimises osalevaid ning sõltumatu auditiga seotud organisatsioone ja isikuid.

a)	Kas valitsus on dokumenteerinud nõuded sõltumatu audiitori sõltumatuse kohta?

b)	Kas on ette nähtud, et Kesk-Aafrika Vabariigi metsandussektoris kaubandushuvi või institutsioonilist rolli omavad organisatsioonid või isikud ei tohi tegutseda sõltumatu audiitorina?

5.1.3. Sõltumatu audiitori määramine

Sõltumatu audiitor on määratud läbipaistva mehhanismi abil ning ta tegutseb selgete ja avalikustatud eeskirjade kohaselt.

a)	Kas valitsus on avalikustanud sõltumatu audiitori volitused?

b)	Kas valitsus on dokumenteerinud ja avalikustanud sõltumatu audiitori määramise menetlused?

5.1.4. Kaebuste käsitlemise mehhanismi loomine

On loodud sõltumatust auditeerimisest tulenevate kaebuste ja vaidluste käsitlemise mehhanism. Kõnealune mehhanism võimaldab käsitleda kõiki litsentsimissüsteemi toimimisega seotud kaebusi.

a)	Kas on olemas dokumenteeritud kaebuste käsitlemise mehhanism, mis on tehtud kättesaadavaks kõigile huvitatud pooltele?

b)	Kas on selgelt teada, kuidas toimub kaebuste esitamine, dokumenteerimine, (vajaduse korral) kõrgemale ametnikule edastamine ning millised järelmeetmed on võetud?

5.2. Sõltumatu audiitor

5.2.1. Organisatsioonilised ja tehnilised nõuded

Sõltumatu audiitor täidab õiguspärasuse kontrollimise süsteemi muudest elementidest sõltumatut funktsiooni ning tegutseb vastavalt dokumenteeritud haldusstruktuurile ning meetmetele ja menetlustele, mis on kooskõlas rahvusvahelisel tasandil tunnustatud hea tavaga.

Kas sõltumatu audiitor tegutseb vastavalt dokumenteeritud haldussüsteemile, mis vastab ISO juhiste 62, 65 nõuetele või samalaadsetele normidele?

5.2.2. Auditeerimismeetod

Sõltumatu auditeerimise meetod põhineb tõendite kogumisel ning seda teostatakse täpsete ja sagedaste intervallidega.

a)	Kas sõltumatu auditeerimise meetodites täpsustatakse, et kõik tulemused põhinevad õiguspärasuse kontrollimise süsteemi toimimisega seotud objektiivsetel tõenditel?

b)	Kas meetodites täpsustatakse maksimaalsed intervallid õiguspärasuse kontrollimise süsteemi iga elemendi kontrollimiseks?

5.2.3. Auditi kohaldamisala

Sõltumatu audiitor tegutseb vastavalt volitustele, milles täpsustatakse selgelt, mida on vaja kontrollida, ning mis hõlmavad kõiki FLEGT-litsentside väljastamiseks kokku lepitud nõudeid.

Kas sõltumatu auditeerimise meetodid hõlmavad kõiki õiguspärasuse kontrollimise süsteemi elemente ja näitavad ära peamised tõhususe kontrollid?

5.2.4. Aruannetega seotud nõuded

Sõltumatu audiitor esitab lepingu rakendamise ühiskomiteele korrapäraselt aruandeid õiguspärasuse kontrollimise süsteemi terviklikkuse, kaasa arvatud puuduste ja nende kõrvaldamiseks võetud parandusmeetmete hindamise kohta.

Kas sõltumatu audiitori volitustes on täpsustatud aruannetega seotud nõuded ja aruannete esitamise sagedus?

(1) http://ec.europa.eu/development/policies/9interventionareas/environment/forest/forestry_intro_en.cfm

VIII LISA

KÄESOLEVA LEPINGU RAKENDAMISE INDIKATIIVNE AJAKAVA

2011

2012

2013

2014–2017

1. kvartal

2. kvartal

3. kvartal

4. kvartal

TEGEVUS

ALLTEGEVUS

ETTEVALMISTUSETAPP

TEGEVUSETAPP

I.	TEADLIKKUSE SUURENDAMINE JA PÕHITEAVE

1.	Kommunikatsiooniplaani väljatöötamine ja hindamine.

2.	Kommunikatsiooniplaani rakendamine.

3.	Veebilehe arendamine ja ajakohastamine.

II.	INSTITUTSIOONILINE RAAMISTIK

1.	Eri kontrollimise ja selle järelevalvestruktuuride lubade (käesolevas lepingus kirjeldatud tähenduses) ülevõtmine/ametlikustamine ning vee-, metsa-, jahi- ja kalandusministeeriumi seaduse ajakohastamine.

2.	Ühise nõupidamismehhanismi loomine ja toimimine.

3.	Lepingu rakendamise ja järelevalve ühiskomitee loomine.

4.	Riikliku lepingu rakendamise ja järelevalve komitee loomine ja toimimine.

5.	Alalise tehnilise sekretariaadi loomine.

III.	SUUTLIKKUSE SUURENDAMINE

1.	Osalejate koolitamine seoses vabatahtliku partnerluslepingu osadega.

2.	Erinevate kontrollimis- ja nende järelevalvestruktuuride ning kodanikuühiskonna ja erasektori koolitamise ja suutlikkuse suurendamise kava väljatöötamine.

3.	Koolituskava rakendamine.

4.	Vajaliku varustuse ja logistikavahendite kindlakstegemine.

5.	Varustuse ja logistikavahendite soetamine.

6.	Talituste kättesaadavaks tegemine (alaline tehniline sekretariaat, ICEF, BMIV, CDF, litsentse väljastav asutus).

7.	Vahekohtu- ja tolliekspertiisikomisjoni loomine ja töötajate koolitamine.

IV.	ÕIGUSRAAMISTIKU REFORMIMINE

1.	Õigusaktide väljatöötamine II lisas esitatud määratluse kohaselt.

2.	Puidu kohalikku turgu käsitleva õigusraamistiku muutmine.

3.	Metsi (kogukonna-, kommuuni- ja erametsi) ning istandikke käsitleva õigusraamistiku muutmine.

4.	Vabatahtliku partnerluslepingu ratifitseerimise menetlus.

5.	Mittevastavuste haldamise käsiraamatu väljatöötamine.

6.	Õiguslike meetmete väljatöötamine juhtimise tõhustamiseks (põhikiri, vaatlemine, riiklik jälgitavuse süsteem jne).

V.	RIIKLIKU JÄLGITAVUSSÜSTEEMI RAKENDAMINE

1.	Riikliku jälgitavuse süsteemiga seotud menetluste (meetodid, kontrollid, järelevalve jne), kaasa arvatud missiooni TEREA lõpetamine.

2.	Riikliku jälgitavussüsteemi projekti rakendamine.

3.	Põhiliste kaasatud struktuuriüksuste andmebaaside ühendamine.

4.	CEMACi riikide andmebaaside arendamine ning seejärel väljatöötamine.

5.	Materjalide ja varustuse (identimisvahendid, identimisvahendite lugejad, arvutid) soetamine.

6.	Süsteemi kasutuselevõtt riiklikul tasandil: kontrollpostide, sealhulgas piirikontrollipunktide loomine ja varustamine kogu tarneahela ulatuses (infrastruktuur, arvutid, internetiühendus jne).

7.	Osalejate suutlikkuse suurendamine (vee-, metsa-, jahi- ja kalandusministeerium ja muud asjaomased ametiasutused, erasektor ja kodanikuühiskond).

8.	Asjaomaste töötajate koolitamine (ICEF, CDF, BMIV ning muud ministeeriumid, erasektor ja kodanikuühiskond).

VI.	ÕIGUSPÄRASUSE KONTROLLIMISE SÜSTEEMI RAKENDAMINE

1.	Vajaduse korral väikeraielubade ja kogukonnametsade vastavushindamise tabelite väljatöötamine, sh kohapealne katsetamine.

2.	Iga kontrolliasutuse (ametiasutused) omapoolsete kontrollimenetluste arendamine/tugevdamine koostöös ICEFiga.

3.	Ametiasutuste ning ICEFi vaheliste õiguspärasuse kontrolliga seotud teabevahetusprotokollide arendamine.

4.	Andmebaasi haldussüsteemi toimimiseks vajaliku töökorra väljatöötamine.

5.	FLEGT-litsentside väljastamise süsteemi katsetamine pilootprojektina ja nõutavate tegevuste rakendamine.

6.	Ettevõtete kontrollimenetluste ja FLEGT-litsentside väljastamise eeltest.

7.	Metsandusüksuste, eelkõige sekkumise ja kontrolli rakendusrühma liikmete õiguspärasuse kontrollimise menetluste alane koolitus ja neist teadlikkuse suurendamine.

8.	Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi toimimise hindamine kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 12.

9.	Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi toimimine.

VII.	LITSENTSIDE VÄLJASTAMISE SÜSTEEM

1.	Litsentse väljastava asutuse loomine.

2.	Erasektori teadlikkuse suurendamine FLEGT-litsentside väljastamise üksikasjalikest menetlustest.

3.	Kontaktide loomine liidu pädevate asutustega.

4.	FLEGT-litsentside väljastamine.

VIII.

SÜSTEEMI SÕLTUMATUD AUDITID

1.	Sõltumatu audiitori töölevõtmine, üksikasjaliku metoodika väljatöötamine ja kinnitamine (alates 2013. aasta märtsikuust).

2.	Esmaaudit ja edasised auditid.

IX.	TOODETE EDENDAMISE STRATEEGIA

1.	Koostatakse arenduskava, mis sisaldab uuringut turgude hetkeseisundi kohta.

2.	Kesk-Aafrika Vabariigist pärit FLEGT-litsentsiga toodete turustamine ja müügiedendus sihtturgudel.

X.	VABATAHTLIKU PARTNERLUSLEPINGU MÕJU JÄRELEVALVE

1.	Sotsiaalsete näitajate kindlaksmääramine ja jälgimine.

2.	Konfiskeeritud puidu järelevalve süsteemi rakendamine.

3.	Sotsiaal-majandusliku ja keskkonnamõju järelevalve süsteemi rakendamine.

4.	Sotsiaal-majandusliku ja keskkonnamõju vahehindamine vabatahtliku partnerluslepingu rakendamisel.

5.	Metsandussektoris saadava tulu järelevalve ja hindamine.

XI.	TÄIENDAVATE RAHALISTE VAHENDITE OTSIMINE

1.	Rahaliste vahendite hankimise strateegia väljatöötamine.

IX LISA

KÄESOLEVA LEPINGU RAKENDAMISEGA KAASNEVAD MEETMED

I. ÕIGUSNORMID

I.1. Õiguspärase puidu määratlusega seotud eeskirjad

Võttes arvesse II lisas esitatud õiguspäraselt toodetud puidu määratlust, tuleb enne FLEGT-litsentside süsteemi täies mahus jõustumise kuupäeva täiendada / läbi vaadata teatud õigus- ja haldusakte. Nimetatud eeskirjade hulka kuuluvad järgmised.

Vee-, metsa-, jahi- ja kalandusministeerium:

—	metsakorraldus-/metsamajandusnormide 3. köide;

—	PEAsid väljastava komisjoni eeskirjade läbivaatamine, kaasates sellesse kodanikuühiskonna;

—	puuistandusi reguleerivad eeskirjad (üle 50 ha pindalaga istandike spetsifikaadid; ettevõtja ja eraisiku/kogukonna vaheliste lepinguliste suhete määratlus; muud asjakohased valdkonnad);

—	eeskirjad, millega reguleeritakse litsentse väljastava asutuse teavitamist teatud metsa- ja keskkonnajuhtimisega seotud aspektidest;

—	mittevastavuste haldamise käsiraamat;

—	eeskirjad, millega reguleeritakse mittevastava puidu kasutust.

Keskkonna- ja ökoloogiaministeerium:

—	keskkonnaseadustiku rakenduseeskirjad;

—	keskkonnamõju hindamiste eeskirjad.

Põllumajandusministeerium:

—	ajakohastatud eeskirjad põllukultuuridele tekitatud kahju hüvitamise kohta;

—	maaseadus (kasutusõigus, maaomandiõigus).

Transpordiministeerium:

—	puidu transporti reguleerivad eeskirjad.

Kaubandus- ja tööstusministeerium:

—	eeskirjad ettevõtete registreerimiseks nõuandekodades.

Rahandus- ja eelarveministeerium:

—	eeskirjad imporditud ja läbiveetava puidu kohta.

Siseküsimuste ja territoriaalhalduse eest vastutav ministeerium:

—	eeskirjad detsentraliseerimise kohta;

—	eeskirjad kogukondade kohta.

I.2. Õiguspärasuse kontrollimise süsteemiga seotud eeskirjad

Eeskirjad, millega rakendatakse riiklikku jälgitavussüsteemi:

—

metsandusministeeriumi põhikiri, mida on kohandatud kooskõlas FLEGT-süsteemi raames kehtestatud sätetega (ICEFi, CDFi, BMIVi, piirkondlike direktoraatide / piirkondlike inspektsioonide, alalise tehnilise sekretariaadi ja ühiskomitee rollide selgitamine kontrollides ja õiguspärasuse kontrollimise järelevalves);

—	FLEGT-litsentse väljastava asutuse määramise määrus;

—	eeskirjad, millega reguleeritakse kohalikku puiduturgu;

—	eeskiri, milles kirjeldatakse üksikasjalikult õiguspärasuse süsteemis ette nähtud kontrollimenetlusi eraõiguslikku sertimissüsteemi omavate ettevõtete korral.

I.3. Käesoleva lepingu järelevalvega seotud eeskirjad

—	Metsandusministeeriumi põhikiri, mida on kohandatud kooskõlas FLEGT-süsteemi raames kehtestatud sätetega;

—	ühiskomiteega seotud eeskiri;

—	määrus, millega luuakse alaline tehniline sekretariaat: tegemist on Kesk-Aafrika Vabariigi asutusega, mis ühendab valitsemissektori, erasektori ja kodanikuühiskonna esindajaid;

—	eeskiri sidusrühmade osalemise ja nende rolli kohta käesoleva lepingu rakendamisel;

—	eeskiri, mille alusel tuleb võtta õiguspärasuse kontrollimise süsteemi raames arvesse kodanikuühiskonna sõltumatut vaatlust.

II. ASUTUSTE INIMRESSURSSIDE SUURENDAMINE

a) ICEF, FLEGT-litsentse väljastav asutus ja muud struktuuriüksused

FLEGT-litsentsimissüsteem on uus protsess, mille rakendamisel tuleb järgida mitmeid nõudeid. Seega tuleb suurendada valitsusasutuste suutlikkust.

Kesk-Aafrika Vabariik otsustas, et kogu õiguspärasuse kontrollimise süsteemi kontrollib ICEF. Kõik metsamajandusega seotud andmebaasid tuleb koondada metsandusandmete keskuse hallatavasse andmebaasi haldussüsteemi. Lisaks otsustas valitsus juba enne vabatahtlikule partnerluslepingule alla kirjutamist luua sekkumise ja kontrolli ühisrühma.

Vee-, metsa-, jahi- ja kalandusministeeriumi põhikiri, millega sätestatakse selle kesk- ja detsentraliseeritud talituste ülesanded, toob aga mõnikord välja nimetatud ministeeriumi kesk- ja detsentraliseeritud talituste ülesannete kattumise praeguses kontrollisüsteemis ning samuti detsentraliseeritud talituste tõrked.

Võttes arvesse käesolevas lepingus kirjeldatud õiguspärasuse kontrollimise süsteemi, tuleb vee-, metsa-, jahi- ja kalandusministeeriumi põhikirjas osaliste rolle täpsustada, täiendada ja muuta ning määratleda uuesti detsentraliseeritud talituste omavahelised suhted ning metsandusministeeriumi juurde koondatud andmebaasi haldussüsteemi ja nimetatud talituste vaheline teabevoog.

Selleks peab ICEF, kes vastutab kõnealuste andmete koondamise eest, suurendama oma suutlikkust teabehalduse erikoolituse abil. Nimetatud koolitust peab võimaldama ka teistele metsamajandamisse kaasatud kesk- ja detsentraliseeritud talitustele. Täpsemalt peetakse silmas metsandusandmete keskust, FLEGT-litsentse väljastavat asutust ja piirkondlikke direktoreid ning piirkondlikke ja piiriinspektoreid.

Nimetatud talitusi tuleb andmete sisestamise tarkvara ning kesksel tasandil teabe vahetamise ja edastamisega seotud menetluste osas koolitada.

b) Valitsusvälised organisatsioonid ja kodanikuühiskond

Valitsusvälised organisatsioonid ja kodanikuühiskond on protsessi sidusrühmad. Kodanikuühiskonna sõltumatu vaatlus on mehhanism, mis võimaldab sellel käesoleva lepingu rakendamisse tõhusalt panustada. Kodanikuühiskonna sõltumatu vaatluse eesmärk on metsaseaduse kohaldamise süsteemide riigipoolne parendamine tõhusa juhtimise nimel. Kodanikuühiskond peab kogutud teavet dokumenteerima ning selle FLEGT-litsentse väljastavale asutusele ja ühiskomiteele kättesaadavaks tegema.

Valitsusväliste organisatsioonide nõuetekohaseks kaasamiseks käesoleva lepingu rakendamisse tuleb suurendada ka nende suutlikkust. Nad peavad osalema kodanikuühiskonna sõltumatu vaatluse, eelkõige teabekogumise ja aruannete koostamise koolitustel.

c) Eraettevõtete koolitus (nt õiguspärasuse kontrollimise süsteemi parema mõistmise ja kasutamise eesmärgil)

d) Vahekohtu- ja tolliekspertiisikomisjon

e) Riikliku jälgitavussüsteemi osaliste koolitamine

Kõikide sidusrühmade nõuetekohase kaasamise tagamiseks riiklikku jälgitavussüsteemi korraldatakse korrapäraseid jätkukoolitusi.

III. VAHENDITE SUURENDAMINE

Õiguspärasuse kontrollimise raames sekkuvate eri struktuuriüksuste killustatus raskendab kontrollimist ning võib pikas perspektiivis põhjustada viivitusi litsentside väljastamisel.

Käesoleva lepingu rakendamise raames sekkuvad struktuuriüksused on sama olulised kui nende tõhus toimimine, mis võib põhjustada probleeme juhul, kui neile ei leita tööruume. Seega on nende parema kooskõlastamise nimel vaja vältimatult luua kõiki talitusi ühendavad lisabürood (alaline tehniline sekretariaat, ICEF, DGEF, DIAF, DEIF, piirkondlikud direktoraadid / piirkondlikud inspektsioonid, CDF, BMIV, FLEGT-litsentse väljastav asutus). Uuritakse mitmeid võimalusi (ehitamine, remontimine, asukoht).

Lisaks peavad ICEFil, DGEFil, DIAFil, DEIFil, CDFil ja detsentraliseeritud talitustel nimetatud ülesande täitmiseks olema nõuetekohased logistikavahendid (veeremid, arvutid, internetiühenduseks vajalikud vahendid, kontoritarbed jms). Tegelikud vajadused saab selgitada välja uuringute käigus.

Praegune jälgitavussüsteem ei võimalda kogu puidu tarneahelaga seotud teabe kogumist. Üks Kesk-Aafrika Vabariigi valitud võimalustest on V lisale vastava riikliku jälgitavussüsteemi projekti loomine. Kõnealuse määramata maksumusega projekti jaoks tuleb kavandada piisavalt nõuetekohaseid logistikavahendeid (veeremid, arvutid, internetiühenduseks vajalikud vahendid, kontoritarbed jms), mis võimaldaksid CDFil kogu puiduga seotud teabe kokku koguda ja tsentraliseerida.

IV. KOMMUNIKATSIOON

Kommunikatsioon on käesoleva lepingu rakendamisel oluline vahend. Kohalikke kogukondi ja õiguspärasuse kontrollimise süsteemi kaasatud osalisi tuleb seetõttu piisavalt teavitada. Selleks on vaja teha järgmist:

—	koostada FLEGTi vabatahtliku partnerluslepingu osalistele suunatud kommunikatsiooniplaan;

—	luua kohalikele ning põliselanikele suunatud ettevõtete teabevahetus- ja osalusmenetlused;

—	luua metsandusministeeriumi veebileht ja seda ajakohastada;

—	teavitada parlamendisaadikuid: parlament on otsuseid tegev asutus, kes osaleb metsamajandamisega seotud õigusaktide vastuvõtmises. Võttes arvesse nende positsiooni valimisringkonnas ja kohustusi valijate ees, tuleb parlamendisaadikuid käesoleva lepingu olulisusest teavitada;

—	teavitada metsandusettevõtteid: ettevõtteid teavitatakse korrapäraselt lepingu rakendamise arengust ning taotlemiseks rakendatud menetlustest ja meetoditest.

V. PUIDU KOHALIKU TURU STATISTILINE JÄRELEVALVE

Kesk-Aafrika Vabariigi kohalik turg peab pidama kinni FLEGTi nõuetest. Puidu kohaliku turuga seotud teabe kogumiseks ja selle üldises metsamajanduses rakendamiseks on soovitatav luua ministeeriumidevaheline komitee, kes vastutaks puidu kohaliku turuga seotud kogu statistika järelevalve ja ajakohastamise eest.

VI. PUIDU JA PUITTOODETE EDENDAMISE, INDUSTRIALISEERIMISE JA TURUSTAMISEGA SEOTUD MEETMED

Käesoleva lepinguga hõlmatud Kesk-Aafrika Vabariigi puidu ja puittoodete puhul võib olla tegemist ka turustamisperspektiivita, n-ö teisese puiduliigiga. Käesolev leping kutsub Kesk-Aafrika Vabariiki üles õhutama erasektorit, et see kasutaks edaspidi mitmekesisemat, Euroopa turule huvipakkuvat töötlust.

Selleks võtab Kesk-Aafrika Vabariik piirava meetme palkide eksportimise kohta, rakendades Kesk-Aafrika Vabariigi metsaseadustiku artiklit 44.

Nimetatud edendamise jaoks on aga vaja liidu ettevõtjate täielikku avatust ja huvi Kesk-Aafrika Vabariigi igast liigist puidu ja puittoodete suhtes.

Soovitatavate meetmete hulgast võib kaaluda mitmeid järgmisi tegevusi:

1)	Kesk-Aafrika Vabariigi puidusektorit käsitlevate kirjelduste koostamine;

2)	suundumuste ja vajaduste analüüs;

3)	puiduressursside väärtuse tõstmise, tööstusliku arendamise ja edasise töötlemise kava väljatöötamine;

4)	töötlemisstandardite väljatöötamine;

5)	puidu kasutamist edendavate meetmete väljatöötamine (kvaliteedistandardid, uute toodete edendamine);

6)	vähetuntud liikide kirjeldamine ja edendamine;

7)	industrialiseerimisalase tehnosiirde soodustamine.

VII. VALDKONDLIKUD MEETMED

Kesk-Aafrika Vabariigi / FLEGTi vabatahtliku partnerluslepingu raames rakendatavad tegevused põhinevad eelkõige kahel valdkondadevahelisel meetmel.

1.	Korraldamise osas tuleb välja töötada käesoleva lepingu rakendamisega seotud ülesannete üksikasjalik ja ajakohastatud kava, et selle rakendamise ajakavaga ette nähtud ühtteist tegevust ka praktikas kohaldada.

Rahastamise osas tuleb hankida asjakohased rahalised vahendid, tuginedes eelkõige ülesannete kavale. Metsaarenduse erimakse (sihtotstarbeline konto metsanduse arenguks) võib kasutada nimetatud tegevuste rahastamiseks ning need võivad pärineda raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamise protsessi fondidest.

X LISA

LEPINGU RAKENDAMISE ÜHISKOMITEE ÜLESANDED

Lepingu rakendamise ühiskomitee vastutab vabatahtliku partnerluslepingu haldamise eest ning rakendamise järelevalve ja hindamise eest. Eelkõige vastutab see alljärgnevate ülesannete eest.

Seoses käesoleva lepingu haldamisega

—	Tellib kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 12 FLEGT-litsentsimissüsteemi sõltumatu hindamise ja soovitab kuupäeva, millest alates FLEGT-litsentsimissüsteem peaks täies mahus jõustuma.

—	Hõlbustab kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 19 kahe lepingupoole vahelist dialoogi ja teabevahetust ning uurib mõlema lepingupoole kõiki esitatud küsimusi ning määrab kindlaks edasised menetlused.

—	Täidab ombudsmani kohustusi ja otsib kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 24 lahendusi konfliktidele või vaidlustele.

—	Võtab kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 26 vastu käesoleva lepingu lisadega seonduvad muudatusettepanekud.

—	Teostab käesoleva lepingu rakendamisel elanike võimaliku sotsiaalse, majandusliku ja keskkondliku mõjutamise üle järelevalvet.

Seoses käesoleva lepingu rakendamise järelevalve ja hindamisega

—	Tagab käesoleva lepingu rakendamise üldise edenemise järelevalve ja hindab lepingu rakendamisel tehtud edusamme, järgides vastavas lisas määratud ajakava kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 14.

—	Teeb kindlaks käesoleva lepingu rakendamise võimalikud probleemid ja analüüsib neid.

—	Avaldab käesoleva lepingu rakendamist käsitleva aastaaruande kooskõlas selle artikliga 19.

—	Võtab vastu ja uurib käesoleva lepingu rakendamise ja FLEGT-litsentsimissüsteemiga seotud kaebusi.

—	Teeb kindlaks, vaatab läbi, esitab ja vajaduse korral võtab meetmed käesoleva lepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks, lähtudes eelkõige sõltumatu audiitori tähelepanekutest.

—	Vaatab läbi süsteemi sõltumatu audiitori edastatud kaebused ja teostab nende üle järelevalvet.

Seoses süsteemi sõltumatu auditeerimisega ja kooskõlas VI lisaga

—	Kiidab heaks süsteemi sõltumatu audiitori koostatud ja esitatud menetluskäsiraamatu ning dokumenteeritud menetluste raames esitatud auditiaruande kava.

—	Lepib kokku süsteemi sõltumatu audiitori töökavas ning soovitab vajaduse korral täiendavaid auditeid.

—	Edastab süsteemi sõltumatule audiitorile saadud FLEGT-litsentsimissüsteemiga seotud võimalikud kaebused.

—	Vaatab läbi kõik süsteemi sõltumatu audiitori välja töötatud aruanded.

—	Vaatab läbi süsteemi sõltumatu audiitori ajutised aruanded ja vajaduse korral edastab talle oma märkused.

—	Nõuab süsteemi sõltumatult audiitorilt vajaduse korral täiendavat eriaruannet.

—	Vaatab kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 10 läbi süsteemi sõltumatu audiitori tööga seotud kaebused.

—	Kiidab vajaduse korral heaks süsteemi sõltumatu audiitori lepingu pikendamise.

Seoses käesoleva lepingu rakendamisega seotud osaliste kaasamisega

—	Tagab V lisas kirjeldatud õiguspärasuse kontrollimise süsteemi kaasatud struktuuriüksuste teadlikkuse suurendamise ja koolitamise järelevalve.

—	Tagab õiguspärasuse kontrollimise süsteemi kaasatud struktuuriüksuste osalistega seotud mittevastavuste menetluste järelevalve.

—	Teostab järelevalvet ja määratleb nõuetekohased meetmed, millega tagatakse kõikide sidusrühmade kaasamine käesoleva lepingu rakendamisse.

XI LISA

ÜLDSUSELE AVALDATAV TEAVE

Teabe avaldamine üldsusele soodustab läbipaistvust ja tagab FLEGT-litsentsimissüsteemi hea arusaadavuse kõigi osaliste jaoks ning võimaldab neil veenduda metsamajanduse nõuetekohases juhtimises.

See võimaldab osalistel mõista protsessi kogu kulgu kuni FLEGT-litsentsi väljastamiseni. Mida rohkem on kõigil osalistel teavet FLEGTi alusdokumentide, selle rakendamise, järelevalve ja kontrolli kohta, seda paremini saadakse protsessist aru, võetakse see üle ja kohaldatakse seda, nii et kõik kaasatud sidusrühmad hõlbustavad käesoleva lepingu rakendamist. Teavet edastatakse aktiivse avaldamise või kättesaadavuse tagamise kaudu. Teabe asjakohasuse tagamiseks tuleb see avaldada viivitamata.

1. KÄESOLEVA LEPINGU RAKENDAMISE JA JÄRELEVALVE ÜHISKOMITEE ARUANDE SISU

Käesoleva lepingu rakendamise ja järelevalve ühiskomitee aastaaruanne sisaldab eelkõige järgmist:

—	FLEGT-litsentsimissüsteemi alusel liitu eksporditud puidu ja puittoodete kogused tollikoodide ja liidu sihtliikmesriikide lõikes;

—	Kesk-Aafrika Vabariigi väljastatud FLEGT-litsentside arv;

—	eesmärkide ja püstitatud ülesannete täitmise edukuse ülevaade käesolevas lepingus kindlaks määratud tähtaegade jooksul ja muud lepingu rakendamisega seotud üldküsimused;

—	tegevused, mille eesmärk on hoida ära igasugune võimalus eksportida ebaseaduslikku puitu või puittooteid mujale kui liidu turule või turustada neid siseriiklikul turul;

—	Kesk-Aafrika Vabariiki imporditava või sealt läbi veetava puidu ja puittoodete kogused;

—	meetmed, mis on võetud selleks, et hoida ära ebaseaduslikku päritolu puidu ja puittoodete importi ning tagada sellega FLEGT-litsentsimissüsteemi terviklikkus;

—	FLEGT-litsentsimissüsteemi rikkumised Kesk-Aafrika Vabariigis ning olukorra lahendamiseks võetud meetmed;

—	FLEGT-litsentsimissüsteemi alusel liitu imporditud puidu ja puittoodete kogused tollikoodide ja liidu sihtliikmesriikide lõikes;

—	liidule Kesk-Aafrika Vabariigi poolt väljastatud FLEGT-litsentside arv;

—	nende juhtumite arv, mille puhul Kesk-Aafrika Vabariigi päritoluga puit saabus liidu tolliasutustele litsentsita, ning asjakohased puidu ja puittoodete kogused;

—	ühiskomitee struktuur ja töö.

2. TEAVE TEABE AVALDAMISE VAHENDITE JA KANALITE KOHTA

Teabe avaldamisega tegeleb lepingu rakendamise ühiskomitee ja iga sidusrühm avaldab nendega seotud teabe. Metsamajandamise ja puiduveoga seotud teave on kättesaadav vee-, metsa-, jahi- ja kalandusministeeriumi metsandusandmete keskuses; vastastikuse sidumise süsteem võimaldab metsandusandmete keskuse andmebaasiga siduda metsamajandamisega kokku puutuvaid osakondi (vee-, metsa-, jahi- ja kalandusministeerium, rahandus-, tööhõive-, põllumajandus-, kaubandus- ja justiitsministeerium), samal ajal kui Riigi Teatajas avaldatakse kõik seadused ja õigusnormid.

Teave avaldatakse vastavalt sihtrühmale (kas elab linnas või maal, on valdavalt kirjaoskav või kirjaoskamatu) alltoodud tänapäevaste vahendite ja kanalite kaudu.

—

Aktiivne kanal

—	Riigi ja rahvusvaheline avalik ja eraajakirjandus;

—	kohalikud ja kogukonnaraadiod;

—	konverentsid ja arutelud;

—	kollokviumid, seminarid ja tutvustusüritused;

—	dokumentaalfilmide levitamine;

—	raadio- ja telesaadete tootmine ja levitamine;

—	meelelahutusürituste korraldamine jne;

—	kommunikatsiooniplaani raames korraldatakse muu hulgas infotunde, et edastada teavet sidusrühmadele, eelkõige kohalikele elanikele ning elanikele, kellel puudub internetiühendus või juurdepääs ajakirjandusele.

—

Passiivne kanal

—	Vee-, metsa-, jahi- ja kalandusministeeriumi veebilehed;

—	Ametlik Teataja;

—	vee-, metsa-, jahi- ja kalandusministeeriumi raamatukogu;

—	vee-, metsa-, jahi- ja kalandusministeeriumi metsandus- ja jahindussektori statistiline aruanne;

—	metsandusameti aastaaruanded, mida saab piirkondlikul tasandil vaadata kesksetes või detsentraliseeritud direktoraatides.

Aktiivse ja passiivse teabe alusel võetakse teabe avaldamisel arvesse allpool loetletud valdkondadega seotud andmeid.

3. ÕIGUSALANE TEAVE

—

Kesk-Aafrika Vabariigi sõlmitud ja ratifitseeritud rahvusvahelised konventsioonid ja lepingud ohustatud looma- ja taimeliikide kaitse (CITES jt), inimeste ja rahvaste õiguste kaitse (ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioon 61/295, Aafrika inimeste ja rahvaste õiguste harta jne), töö- ja töökohtade kaitse jm kohta;

—	FLEGTi vabatahtlik partnerlusleping (põhiosa ja lisad);

—	lubade väljastamist tõendav dekreet;

—	lubade tühistamist tõendav dekreet;

—	metsandusseadustik ja kõik sellega seonduvad õigusaktid;

—	keskkonnaseadustik ja kõik sellega seonduvad õigusaktid;

—	veeseadustik ja kõik sellega seonduvad õigusaktid;

—	tööseadustik ja selle metsandussektoriga seotud rakenduseeskirjad;

—	iga aasta eelarveseadused;

—	üldine maksuseadustik;

—	investeerimishartad;

—	Kesk-Aafrika metsakomisjoni riiklik lähenemiskava;

—	vaesuse vähendamise strateegiadokument;

—	määrus, millega luuakse metsakorralduslike haldusdokumentide kinnitamise komisjon.

Avalikustatakse ka lepingu rakendamisetapi jooksul vastu võetud õigusaktid.

4. LUBADE ANDMISE MENETLUSTEGA SEOTUD TEAVE

—

Metsaraie- ja kasutusluba (PEA)

—	PEAde väljastamise menetlusega reguleeritud valikumenetluste käsiraamat;

—	lubade andmisega seotud hanketeade;

—	PEAde väljastamise menetluse sõltumatu vaatleja töölevõtmisega seotud avaliku konkursi teade;

—	PEAde väljastamise ühiskomisjoni kokkuvõte;

—	PEAde väljastamise ühiskomisjoni asutamismäärus;

—	PEAde teenuseosutajate nimekiri;

—	PEAde väljastamismenetlust jälgiva sõltumatu vaatleja aruanne;

—	kehtivate lubade loetelu koos loa saanud isikute või äriühingute nimedega;

—	protokollid koosolekutest, mis seonduvad kohaliku ja põliselanikkonna tavaõigustega seoses metsakontsessioonidele juurdepääsu ning nende kasutamisega.

—

Puuistandikud

—	Riigiistandike ülestöötamisega seotud hanketeade;

—	istandikke üles töötada soovivate teenuseosutajate nimekiri;

—	istandike ülestöötamise load;

—	tõend keskkonnanõuetele vastavuse kohta;

—	riigiistandike nimekiri.

5. TEAVE METSA KORRALDAMISE KOHTA

—

Metsakorralduskava

—	Keskkonnahindamise aruanded (keskkonnamõju hindamised, keskkonnaauditid);

—	metsakorralduskava dokument;

—	metsakorraldusega hõlmatud kontsessioonide loetelu ja üldpindalad;

—	metsakorraldust ootavate kontsessioonide loetelu ja üldpindalad;

—	metsakorralduskavade koostamise riiklikud normid (1., 2. ja 3. köide).

—

Istandik

—	Keskkonnamõju hindamiste hanketeade;

—	keskkonnahinnangu aruanne;

—	lihtne majandamiskava.

6. TEAVE TOOTMISE KOHTA

—	Kõikide kehtivate PEAdega hõlmatud puidu ja puittoodete aastane kogutoodang;

—	kõikidest kasutatavatest istandikest pärit puidu ja puittoodete aastane kogutoodang;

—	riiklikul tasandil töödeldud puidu ja puittoodete aastamahud puiduliikide, loa liikide ja äriühingute lõikes;

—	sihtriikide ja eksporditud mahtude loetelu puiduliikide, loa liikide ja äriühingute lõikes;

—	konfiskeeritud puidu aastamahud;

—	Kesk-Aafrika vabariigist läbi veetud puidu aastamahud ja nende päritolu;

—	Kesk-Aafrika Vabariigi turumahud.

7. TEAVE TÖÖTLEMISE KOHTA

—	Heakskiidetud tegutsevate töötlemisettevõtete loetelu;

—	töötlemisettevõtete asukoht.

8. TEAVE ÕIGUSPÄRASUSE KONTROLLIMISE SÜSTEEMI KOHTA

—	FLEGT-litsentse väljastava asutuse meede;

—	kodanikuühiskonna sõltumatu vaatluse aruanne;

—	majandamiskavades sisalduv teave (andmed ja kaardid) metsandustegevuse ja sotsiaalklauslite kohta;

—	iga-aastastes tegevuskavades sisalduv teave ja kaardid metsandustegevuse ja sotsiaalklauslite kohta;

—	protokoll, juhul kui ettevõte hävitab kohalikele ja põliselanikele kuuluvaid varasid;

—	asjaomase ettevõtte hüvitiste tõendid;

—	metsandusameti kontrollkäikude aruanded;

—	FLEGT-litsentsimissüsteemi rikkumise juhud Kesk-Aafrika Vabariigis ning meetmed olukorra lahendamiseks.

9. TEAVE SÕLTUMATU AUDITI KOHTA

—	Kokkuvõtlikud perioodilised auditiaruanded;

—	auditi vaidlustamise menetlus.

10. TEAVE METSANDUSEGA SEOTUD MAKSUDE JA TASUDE TASUMISE KOHTA

—	Iga-aastane rent;

—	raiemaksud;

—	metsauuendusmaksud;

—	väljumismaksud.

11. TEAVE INSTITUTSIOONILISE RAAMISTIKU KOHTA

—	Lepingu rakendamise ühiskomitee struktuur ja toimimine;

—	riikliku lepingu rakendamise ja järelevalve ühiskomitee struktuur ja toimimine;

—	alaline tehniline sekretariaat.

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2012/373/EL
	*	Nõukogu otsus, 14. mai 2012, Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluslepingu (milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist) sõlmimise kohta	1
		Euroopa Liidu ja Libeeria Vabariigi vaheline vabatahtlik partnerlusleping, milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist	3
		2012/374/EL
	*	Nõukogu otsus, 14. mai 2012, Euroopa Liidu ja Kesk-Aafrika Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluslepingu (milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist) (FLEGT) sõlmimise kohta	102
		Euroopa Liidu ja Kesk-Aafrika Vabariigi vaheline vabatahtlik partnerlusleping, milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist (FLEGT)	103

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2012.191.est
Euroopa Liidu Teataja		L 191

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	55. aastakäik 19. juuli 2012