13.7.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 185/1

Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumiskuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 uusimast versioonist, mis on kättesaadav Internetis:

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 81 – Ühtsed sätted, mis käsitlevad külghaagisega või külghaagiseta kaherattaliste mootorsõidukite tahavaatepeeglite tüübikinnitust seoses nende tahavaatepeeglite paigaldamisega juhtraua külge

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

eeskirja originaalversiooni 2. täiendus – jõustumise kuupäev: 18. juuni 2007

SISUKORD

EESKIRI

Reguleerimisala

I. TAHAVAATEPEEGLID

Mõisted

Tüübikinnituse taotlemine

Märgised

Tüübikinnituse andmine

Üldnõuded

Erinõuded

Katsetamine

Toodangu vastavus nõuetele

10.

Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

11.

Tahavaatepeegli tüübikinnituste muutmine ja laiendamine

12.

Tootmise lõpetamine

II. TAHAVAATEPEEGLITE PAIGALDAMINE

13.

Mõisted

14.

Tüübikinnituse taotlemine

15.

Tüübikinnituse andmine

16.

Nõuded

17.

Toodangu vastavus nõuetele

18.

Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

19.

Sõidukitüübi muutmine ja tüübikinnituse laiendamine

20.

Tootmise lõpetamine

21.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja haldusasutuste nimed ja aadressid

LISAD

1. lisa

Teatis tahavaatepeeglile eeskirja nr 81 kohase tüübikinnituse andmise, tüübikinnituse laiendamise, tüübikinnituse andmisest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise või tahavaatepeegli tootmise lõpliku peatamise kohta.

2. lisa

Teatis sõidukitüübile tüübikinnituse andmise (tüübikinnituse laiendamise, tüübikinnituse andmisest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise või tootmise lõpliku lõpetamise) kohta vastavalt eeskirjale nr 81 seoses tahavaatepeegli paigaldamisega

3. lisa

Tahavaatepeegli tüübikinnitusmärgi kujundus

4. lisa

Tahavaatepeegli paigaldamisega seotud tüübikinnitusmärgi kujundus

5. lisa

Peegeldusteguri määramise katse meetod

6. lisa

Peegli peegelduspinna kõverusraadiuse r määramise kord

7. lisa

Toodangu nõuetele vastavuse kontroll

1. KOHALDAMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse järgmiselt.

1.1.	Tahavaatepeeglitele, mis on mõeldud paigaldamiseks L-kategooria mootorsõidukitele, (1) mille kere ümbritseb juhti osaliselt või tervenisti ja

1.2.	tahavaatepeeglite paigaldamisele L-kategooria mootorsõidukitele, mille kere ümbritseb juhti osaliselt või tervenisti (2).

I. TAHAVAATEPEEGLID

2. MÕISTED

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid.

2.1. „Tahavaatepeegel”– mis tahes seade, mis on ette nähtud selleks, et võimaldada head nähtavust taha suunas.

2.2. „Tahavaatepeegli tüüp”– seadmed, mis ei erine järgmiste oluliste tunnuste poolest:

2.2.1.

tahavaatepeegli peegelduspinna mõõtmed ja kõverusraadius,

2.2.2.

tahavaatepeegli konstruktsioon, kuju ja materjalid, sealhulgas ühendus sõiduki külge.

2.3. „Tahavaatepeegli klass”– kõik seadmed, millel on üks või mitu ühist omadust või funktsiooni.

Käesolevas eeskirjas mainitud tahavaatepeeglid on rühmitatud klassi L.

2.4. „r”– keskmine kõverusraadius, mis on mõõdetud peegelduspinnal käesoleva eeskirja 6. lisa punktis 2 kirjeldatud meetodil.

2.5. „Peegelduspinna punkti põhikõverusraadiused (ri) ja (r’i)”– 6. lisas määratletud seadme abil saadud väärtused, mida mõõdetakse peegelduspinna kaarel, mis asub peegli suurima mõõtmega paralleelsel tasapinnal, mis läbib peegli keskpunkti, ning kõnealuse raadiusega risti oleval kaarel.

2.6. „Peegelduspinna punkti kõverusraadius (rp)”– põhikõverusraadiuste ri ja r’i aritmeetiline keskmine, st:

2.7. „Peegli kese”– peegelduspinna nähtava osa kese.

2.8. „Tahavaatepeegli koosteelementide kõverusraadius”– kõnealuse osa kumerust kõige täpsemalt väljendava ringi kaare raadius c.

3. TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1. Tahavaatepeegli tüübikinnituse taotluse esitab kaubanime või kaubamärgi omanik või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.2. Iga tahavaatepeegli tüübi kohta lisatakse taotlusele järgmised dokumendid kolmes eksemplaris ja järgmised andmed:

3.2.1.

tehniline kirjeldus koos paigaldusjuhistega, milles on märgitud sõidukitüüp (-tüübid), millele tahavaatepeegel on ette nähtud;

3.2.2.

piisavalt üksikasjalikud joonised, mis võimaldaksid

3.2.2.1.

kontrollida vastavust punktis 6 ette nähtud üldnõuetele,

3.2.2.2.

kontrollida vastavust punktis 7.1 ette nähtud mõõtmetele ja

3.2.2.3.

kontrollida vastavust punktis 4.2 ette nähtud tüübikinnitusmärgi jaoks ette nähtud kohtade asetusele.

3.3. Lisaks tuleb tüübikinnitustaotlusele lisada neli tahavaatepeegli tüübi näidist. Tüübikinnituskatsete eest vastutava tehnilise teenistuse nõudmisel tuleb esitada täiendavad näidised.

3.4. Pädev asutus teeb enne tüübikinnituse andmist kindlaks, kas on kehtestatud rahuldav kord, millega tagatakse toodangu nõuetele vastavuse tõhus kontroll.

4. MÄRGISED

4.1. Tüübikinnituse saamiseks esitatud tahavaatepeeglite näidistel peab olema valmistaja kaubanimi või -märk; kõnealune märgistus peab olema selgelt loetav ja kustumatu.

4.2. Igal tahavaatepeeglil peab olema piisavalt suur ala tüübikinnitusmärgi jaoks, mis peab olema loetav, kui tahavaatepeegel on paigaldatud sõidukile; see koht on näidatud punktis 3.2.2 nimetatud joonistel.

5. TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE

5.1. Kui tüübikinnituse saamiseks esitatud näidised vastavad punktide 6–8 nõuetele, antakse asjaomasele tahavaatepeeglile tüübikinnitus.

5.2. Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest kohta (praegu 00, mis tähendab eeskirja algversiooni) näitavad muudatuste seeriat, mis hõlmab kõige hilisemaid tehnilisi muudatusi, mis tüübikinnituse väljastamise ajaks on eeskirja tehtud. Sama lepinguosaline ei tohi anda sama numbrit ühelegi muule tahavaatepeegli tüübile.

5.3. Teade tahavaatepeegli tüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise või tüübikinnituse laiendamise või tüübikinnituse andmisest keeldumise kohta esitatakse käesolevat eeskirja rakendavatele 1958. aasta kokkuleppe osapooltele käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

5.4. Igale käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud tahavaatepeegli tüübile tuleb lisaks punktis 4.1 kirjeldatud märkidele kinnitada punktis 4.2 kirjeldatud nähtavale kohale rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb järgmistest osadest:

5.4.1.

ringiga ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi eraldusnumber (3),

5.4.2.

tüübikinnitusnumber,

5.4.3.

L-tähe kujuline lisatähis.

5.5. Tüübikinnitusmärk ja lisatähis peavad olema selgesti loetavad ja kustumatud.

5.6. Käesoleva eeskirja 3. lisas on esitatud tüübikinnitusmärgi ja lisatähise kujunduse näidis.

6. ÜLDNÕUDED

6.1. Kõik tahavaatepeeglid peavad olema reguleeritavad.

6.2. Peegelduspinna serv peab olema ümbritsetud hoidikuga, mille perimeetril peab väärtus c kõigis punktides ja suundades olema 2,5 mm või suurem. Kui peegelduspind ulatub üle hoidiku, peab kõverusraadius c eenduva osa serval olema vähemalt 2,5 mm ja see peab ennistuma hoidikusse, kui hoidiku suhtes kõige välimisse punkti rakendatakse 50 N suurust jõudu horisontaalsuunas, mis on ligikaudselt paralleelne sõiduki keskpikitasapinnaga.

6.3. Kui tahavaatepeegel paigaldatakse tasasele pinnale, peab selle kõigi osade (sealhulgas nende osade, mis jäävad pärast punktis 8.2 kirjeldatud katse korraldamist hoidiku külge kinnitatuks), mis on võimalikus staatilises kokkupuutes 100 mm läbimõõduga keraga, kõverusraadius c olema vähemalt 2,5 mm sõltumata seadme reguleerimisasendist.

6.3.1. Punktis 6.3 raadiusele esitatud nõuded ei kehti kinnitusavade või -süvendite servade kohta, mille laius ei ületa 12 mm, eeldusel et servad on ümardatud.

6.4. Punktide 6.2 ja 6.3 sätteid ei kohaldata tahavaatepeeglite osade suhtes, mis on valmistatud materjalist, mille Shore’i kõvadus A ei ületa 60.

7. ERINÕUDED

7.1. Mõõtmed

7.1.1. Peegelduspinna minimaalsed mõõtmed peavad olema sellised, et:

7.1.1.1.

pindala on vähemalt 69 cm2,

7.1.1.2.

ringikujuliste peeglite puhul on läbimõõt vähemalt 94 mm,

7.1.1.3.

muu kui ringikujulise peegli puhul peavad selle mõõtmed võimaldama kanda peegelduspinnale 78 mm läbimõõduga ringi.

7.1.2. Peegelduspinna maksimaalsed mõõtmed peavad olema järgmised:

7.1.2.1.

ümmarguste peeglite puhul on läbimõõt kuni 150 mm,

7.1.2.2.

muu kui ümmarguse kujuga peegli puhul peab peegelduspind mahtuma ristkülikusse mõõtmetega 120 mm × 200 mm.

7.2. Peegelduspind ja peegeldustegur

7.2.1. Tahavaatepeegli peegelduspind peab olema sfääriliselt kumer.

7.2.2. Kõverusraadiuste erinevused

7.2.2.1.

Üheski võrdluspunktis ei tohi ri või r’i ja rp vaheline erinevus ületada 0,15 r.

7.2.2.2.

Kõverusraadiuste (rp1, rp2 ja rp3) ja r vaheline erinevus ei tohi ületada 0,15 r.

7.2.3. Väärtus r peab olema vahemikus 1 000 mm – 1 500 mm.

7.2.4. Vastavalt käesoleva eeskirja 5. lisas kirjeldatud meetodile määratud normaalne peegeldustegur peab olema vähemalt 40 %. Kui peeglil on kaks asendit („päevane” ja „öine”), peab „päevases” asendis olema võimalik ära tunda liikluses kasutatavaid signaalvärve. Öise asendi normaalne peegeldustegur ei tohi olla alla 4 %.

7.2.5. Peegelduspind peab säilitama punktis 7.2.4 kehtestatud omadused ka siis, kui see peaks normaalsetes kasutustingimustes olema pikemat aega allutatud ebasoodsatele ilmastikutingimustele.

8. KATSED

8.1. Tahavaatepeegleid tuleb katsetada punktides 8.2 ja 8.3 kirjeldatud viisil, et teha kindlaks nende käitumine varre või toe külge kinnitatud hoidiku löömise või painutamise korral.

8.2. Löökkatse

8.2.1. Katseseadme kirjeldus

8.2.1.1.

Katseseade koosneb pendlist, mis võib liikuda kahe omavahel risti oleva horisontaaltelje sihis, millest üks on risti pendli liikumistrajektoori hõlmava tasapinnaga. Pendli otsas on vasar, mille moodustab 165 ± 1 mm läbimõõduga jäik kera, mis on kaetud 5 mm paksuse kummist kattega, mille Shore’i kõvadus A on 50. Lisatakse seade, mis võimaldab kindlaks teha varda saavutatud maksimaalse nurga liikumistasapinnal. Pendlile kinnitatakse kindlalt tugi, mis hoiab näidiseid kooskõlas punktis 8.2.2.6 sätestatud lööginõuetega. Allpool oleval joonisel 1 on katseseadme mõõtmed ja konstruktsiooni spetsifikatsioon.

8.2.1.2.

Pendli löögikese peab kokku langema vasara kerakujulise otsa keskmega. See on kaugusel „1” pendli liikumistasapinna võnketeljest, mis on 1 m ± 5 mm. Pendli taandatud mass on mo = 6,8 ± 0,05 kg. Suhet pendli raskuskeskme ja selle pöörlemistelje vahel väljendab võrrand:

Joonis 1

8.2.2. Katse kirjeldus

8.2.2.1.

Tahavaatepeegel kinnitatakse toe külge peegli tootja või vajaduse korral sõidukitootja soovituste kohaselt.

8.2.2.2.

Tahavaatepeegli asukoht katse ajal

8.2.2.2.1.

Tahavaatepeegel paigutatakse pendli löökstendile nii, et horisontaalsed ja vertikaalsed teljed oleksid samasuguses asendis kui siis, kui tahavaatepeegel paigaldatakse sõidukile vastavalt sõiduki või tahavaatepeegli tootja paigaldusjuhendile.

8.2.2.2.2.

Kui tahavaatepeegel on oma aluse suhtes reguleeritav, peab katseasend olema selline, et liigendid töötaksid peegli või sõiduki tootja poolt määratud reguleerimispiirkonnas võimalikult halvasti.

8.2.2.2.3.

Kui tahavaatepeegli kaugust alusest on võimalik vastava seadisega reguleerida, tuleb seadis paigutada sellisesse asendisse, mille puhul on vahemaa hoidiku ja aluse vahel kõige väiksem.

8.2.2.2.4.

Kui peegelduspinda saab hoidikus liigutada, tuleb peegelduspind reguleerida nii, et selle sõidukist kõige kaugemal asetsev ülanurk asub hoidikust kaugeimas võimalikus asendis.

8.2.2.3.

Kui pendel on vertikaalasendis, läbistavad vasara keset läbivad horisontaalsed ja pikisuunalised vertikaaltasapinnad punktis 2.7 määratletud peegelduspinna keskpunkti. Pendli pikisuunaline võnkesuund on sõiduki pikitasapinnaga paralleelne.

8.2.2.4.

Kui punktides 8.2.2.2.1 ja 8.2.2.2.2 sätestatud reguleerimistingimustel takistavad tahavaatepeegli osad haamri liikumist, tuleb löögipunkt kõnealuse tiirlemis- või pöörlemistelje suunas risti edasi tõsta. Löögipunkti ei tohi ümber paigutada rohkem, kui see on hädavajalik katse tegemiseks.

Ümberpaigutamist tuleb piirata nii, et vasaraga kokkupuute punkt on peegelduspinna servast vähemalt 10 mm kaugusel.

8.2.2.5.

Katsel lastakse vasar lahti asendist, mis moodustab vertikaaltasapinnaga 60° nurga nii, et vasar lööb vastu tahavaatepeeglit just hetkel, kui pendel saavutab vertikaalasendi.

8.2.2.6.

Tahavaatepeeglite löökkatseid tehakse järgmistes tingimustes.

8.2.2.6.1.

1. katse: löögipunkt peab vastama punktis 8.2.2.3 või punktis 8.2.2.4 kehtestatud nõuetele. Löök peab olema selline, et vasar lööb vastu tahavaatepeeglit selle peegelduspinna poolselt küljelt.

8.2.2.6.2.

2. katse: löögipunkt peab vastama punktis 8.2.2.3 või punktis 8.2.2.4 kehtestatud nõuetele. Löök peab olema selline, et vasar lööb vastu tahavaatepeeglit selle peegelduspinna poolse külje vastasküljelt.

8.3. Varre külge kinnitatud hoidiku paindekatse

8.3.1. Katse kirjeldus

8.3.1.1.

Hoidik asetatakse horisontaalselt seadmesse nii, et paigaldusaluse reguleerimisosad oleksid kindlalt kinnitatud. Reguleerimisosal kinnituskoha juures olev kõige lähem ots fikseeritakse hoidiku suurima mõõtme suunas 15 mm laiuse tõkestiga, mis katab hoidiku kogu laiuses.

8.3.1.2.

Hoidiku teise otsa pannakse eespool kirjeldatuga analoogne tõkesti, et kinnitada hoidikule ettenähtud katsekoormus (vt joonis 2).

8.3.1.3.

Hoidiku katsetatava otsa vastas oleva otsa võib joonisel 2 kujutatud asendis hoidmise asemel kinnitada.

Joonis 2

Tahavaatepeegli kaitsekatte paindekatsestendi näidis

8.3.2. Katsekoormus on 25 kg, mida tuleb rakendada minuti jooksul.

8.4. Katsetulemused

8.4.1. Punktis 8.2 kirjeldatud katsel peab pendel tagasi pöörduma nii, et pendlivarda asendi projektsioon liikumistasapinnal moodustab vertikaali suhtes vähemalt 20° nurga.

8.4.1.1.

Nurka tuleb mõõta täpsusega ± 1°.

8.4.2. Punktides 8.2 ja 8.3 kirjeldatud katsete käigus ei tohi peegel puruneda. Peegli peegelduspinna purunemine on siiski lubatud, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

8.4.2.1.

klaasikillud on endiselt kinni kas hoidiku siseküljel või hoidikule tugevasti kinnitatud pinna küljes; klaasi osaline eraldumine katte siseküljelt on lubatud, kui klaas ei ole eraldunud pragudest mõlemal pool rohkem kui 2,5 mm. Väikeste kildude eraldumine klaasipinnast löögipunktis on lubatud;

8.4.2.2.

peegel on turvaklaasist.

9. TOODANGU VASTAVUS NÕUETELE

9.1. Kõik käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse saanud tahavaatepeeglid peavad vastama tüübikinnituse saanud tüübile ja punktides 6–8 sätestatud nõuetele.

9.2. Punkti 9.1 nõuete täitmise kontrollimiseks tehakse asjakohane tootmise kontroll.

9.3. Tüübikinnituse omanik peab eelkõige:

9.3.1.

tagama tahavaatepeeglite kvaliteedi tõhusa kontrollimise protseduuride olemasolu,

9.3.2.

omama ligipääsu kontrolliseadmetele, mis on vajalikud iga kinnitatud tüübi nõuetele vastavuse kontrollimiseks,

9.3.3.

tagama katsetulemuste registreerimise ning sellega seotud dokumentide kättesaadavuse ajavahemikus, mis määratakse kindlaks kokkuleppel ametiasutusega,

9.3.4.

analüüsima iga katsetüübi tulemusi, et kontrollida tahavaatepeeglite karakteristikuid ning tagada nende püsivus, võttes arvesse tööstustoodangu korral lubatud kõikumisi,

9.3.5.

tagama, et iga tahavaatepeegli tüübi puhul tehakse vähemalt käesoleva eeskirja 7. lisas ette nähtud katsed,

9.3.6.

tagama, et kui katse käigus ilmneb mis tahes näidise või katsetüki mittevastavus selle katsetüübi tingimustele, võetakse uued näidised ja katset korratakse. Tuleb teha kõik võimalik, et taastada asjaomase toote vastavus tüübikinnitusele.

9.4. Tüübikinnituse andnud pädev asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses rakendatavate kontrollimeetodite nõuetele vastavust.

9.4.1.

Iga kontrolli puhul tuleb väliskontrollijale esitada katsetulemused ja tootmise ülevaatuse tulemused.

9.4.2.

Kontrollija võib pisteliselt valida näidiseid katsetamiseks tootja laboris. Näidiste väikseima arvu kindlaksmääramisel võib arvesse võtta tootja tehtud kontrolli tulemusi.

9.4.3.

Kui kvaliteeditase osutub ebarahuldavaks või kui tundub olevat vajalik kontrollida punkti 9.4.2 alusel tehtud katsete kehtivust, valib kontrollija välja näidised, mis saadetakse tüübikinnituskatsed teinud tehnilisele teenistusele.

9.4.4.

Pädev asutus võib korraldada mis tahes käesoleva eeskirjaga ette nähtud katseid.

9.4.5.

Pädeva asutuse heaks kiidetud kontrollide tavapärane sagedus on kord kahe aasta jooksul. Juhul kui sellise inspekteerimise ajal registreeritakse negatiivsed tulemused, tagab pädev asutus, et võetakse kõik vajalikud meetmed toodangu nõuetele vastavuse taastamiseks nii kiiresti kui võimalik.

10. KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

10.1. Tahavaatepeeglile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui eespool sätestatud nõudeid ei täideta.

10.2. Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tema poolt eelnevalt antud tüübikinnituse, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud teatise näidisvormi.

11. TAHAVAATEPEEGLI TÜÜBI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

11.1. Igast tahavaatepeegli tüübis tehtavast muudatusest teavitatakse tüübikinnituse andnud haldusasutust. Seejärel võib asutus kas

11.1.1.

võtta seisukoha, et kõnealustel muudatustel ei ole negatiivset mõju ja et tahavaatepeegel vastab endiselt nõuetele, või

11.1.2.

nõuda katsete eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt uut katsearuannet.

11.2. Tüübikinnituse andmisest või sellest keeldumisest teatatakse koos muudatuste täpsustustega kõikidele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 5.3 täpsustatud korras.

11.3. Tüübikinnituse laienduse andnud pädev asutus annab tüübikinnituse laiendusele seerianumbri ja teatab sellest käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud vormi kohase teatisega käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele.

12. TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab täielikult käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse saanud tahavaatepeegli tüübi tootmise, teatab ta sellest kinnituse andnud asutusele. Asjakohase teatise saamisel teatab kõnealune asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud teatise näidisvormi.

II. TAHAVAATEPEEGLITE PAIGALDAMINE

13. MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid.

13.1.

„Maksimaalne valmistajakiirus” – nagu on määratletud käesoleva eeskirja punktis 16.2.

13.2.

„Sõidukitüüp seoses tahavaatepeeglitega” – sõidukid, mille järgmised põhinäitajad on identsed:

13.2.1.

sõiduki geomeetrilised omadused, mis võivad mõjutada tahavaatepeegli paigaldamist,

13.2.2.

tahavaatepeegli asendid ja liigid.

14. TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

14.1. Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses selle tahavaatepeeglite paigaldusega esitab sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

14.2. Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised üksikasjalikud andmed:

14.2.1.

sõidukitüübi kirjeldus seoses punktis 13.2 nimetatud tunnustega;

14.2.2.

loetelu komponentidest, mida on vaja sõidukisse paigaldamiseks sobivate tahavaatepeeglite tuvastamiseks;

14.2.3.

joonised, millel on näidatud tahavaatepeegli asukoht ja osad selle sõidukile kinnitamiseks.

14.3. Tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatakse tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukitüüpi esindav sõiduk.

14.4. Pädev asutus teeb enne tüübikinnituse andmist kindlaks, kas on kehtestatud rahuldav kord, millega tagatakse toodangu nõuetele vastavuse tõhus kontroll.

15. TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE

15.1. Kui punkti 14 alusel kinnitamiseks esitatud sõidukitüüp vastab käesoleva eeskirja punkti 16 nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile kinnitus.

15.2. Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (praegu 00 eeskirja algversiooni korral) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks eeskirja viimati tehtud suurimate tehniliste muudatuste seeriat. Üks ja seesama kokkuleppeosaline ei või anda sama numbrit teisele sõidukitüübile.

15.3. Teade sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise või tüübikinnituse laiendamise või tüübikinnituse andmisest keeldumise kohta esitatakse käesolevat eeskirja rakendavatele 1958. aasta kokkuleppe osapooltele käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

15.4. Igale sõidukile, mis vastab käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud tüübile, paigaldatakse tüübikinnituse vormil kindlaks määratud hästi märgatavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb

15.4.1.

ringiga ümbritsetud E-tähest, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi eraldusnumber (4),

15.4.2.

käesoleva eeskirja numbrist, millele järgneb R-täht, mõttekriips ja punktis 15.4.1 nimetatud ringist paremale jääv tüübikinnitusnumber.

15.5. Kui sõiduk vastab ühe või mitme lepingule lisatud muu eeskirja alusel kinnitatud sõidukitüübile riigis, mis on andnud sellele käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse, ei ole punktis 15.4.1 ette nähtud sümbolit tarvis korrata; sellisel juhul paigutatakse eeskirja ja tüübikinnituse numbrid ning täiendavad sümbolid kõigi eeskirjade kohta, mille alusel on antud tüübikinnitus riigis, mis on andnud tüübikinnituse käesoleva eeskirja alusel, vertikaalsete tulpadena punktis 15.4.1 ette nähtud sümbolist paremale.

15.6. Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

15.7. Tüübikinnitusmärk tuleb paigutada sõiduki tootja paigaldatud sõidukiandmetega plaadi lähedale või selle peale.

15.8. Käesoleva eeskirja 4. lisas on esitatud näiteid tüübikinnitusmärgi kujunduse kohta.

16. NÕUDED

16.1. Sõiduk peab vastama järgmistele nõuetele.

16.1.1.

Sõidukile paigaldatud tahavaatepeeglid peavad olema käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud L-klassist.

16.1.2.

Tahavaatepeeglid tuleb kinnitada viisil, mis tagaks nende paigalpüsimise tavalistes kasutustingimustes.

16.2. Number

16.2.1. Kõik kaherattalised sõidukid, mille maksimaalne valmistajakiirus ei ületa 50 km/h, peavad olema varustatud vähemalt ühe tahavaatepeegliga. Kui tahavaatepeegleid on ainult üks, tuleb see parempoolse liiklusega riikides paigaldada sõiduki vasakule küljele ja vasakpoolse liiklusega riikides paremale küljele.

16.2.2. Kõik kaherattalised sõidukid, mille maksimaalne valmistajakiirus ületab 50 km/h, ja kõik kolmerattalised sõidukid peavad olema varustatud kahe tahavaatepeegliga, üks sõiduki vasakul ja teine paremal küljel.

16.3. Asukoht

16.3.1. Tahavaatepeeglid tuleb paigaldada või reguleerida nii, et peegelduspinna keskpunkti kaugus on vähemalt 280 mm sõiduki vertikaalse pikitasapinnaga paralleelsest tasapinnast, mis läbib sõiduki roolikannu keskpunkti. Enne mõõtmist tuleb juhtraud keerata otseasendisse ja peegel (peeglid) reguleerida normaalsesse asendisse.

16.4. Reguleerimine

16.4.1. Tahavaatepeegel (-peeglid) peab (peavad) olema sellised, et juht saaks seda (neid) normaalses juhtimisasendis reguleerida.

17. TOODANGU VASTAVUS NÕUETELE

17.1. Iga käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse saanud sõiduk peab olema valmistatud nii, et see vastab kinnitatud tüübile, täites punktis 16 sätestatud nõudeid.

17.2. Punktis 17.1 nõutud tingimuste täitmise tõendamiseks tehakse asjakohane toodangu kontroll.

17.3. Tüübikinnituse omanik peab eelkõige

17.3.1.

tagama sõidukite kvaliteedi tõhusa kontrollimise korra, mille puhul on arvesse võetud kõiki punkti 16 nõuete järgimiseks olulisi aspekte;

17.3.2.

tagama, et iga sõidukitüüpi kontrollitakse seoses tahavaatepeeglite arvu ja tüübiga ning nende nõuetekohast paigaldamist käsitlevate mõõtmetega, kindlustamaks, et kõik toodetavad sõidukid vastavad tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduki spetsifikatsioonidele;

17.3.3.

tagama, et kui punkti 17.3.2 kohaselt tehtud kontrolli tulemusena selgub, et vähemalt üks sõiduk ei vasta punktis 16 sätestatud nõuetele, võetakse kõik vajalikud meetmed, et taastada kõnealuse toodangu vastavus nõuetele.

17.4. Tüübikinnituse andnud pädev asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses rakendatavate kontrollimeetodite nõuetele vastavust. Samuti võib see asutus korraldada seeriatoodetud sõidukite pistelist kontrolli punktis 16 sätestatud nõuete osas.

17.5. Juhul kui punkti 17.4 kohaselt korraldatud kontrollide ajal registreeritakse negatiivseid tulemusi, tagab pädev asutus, et võetakse kõik vajalikud meetmed toodangu nõuetele vastavuse taastamiseks nii kiiresti kui võimalik.

18. KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

18.1. Sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui eespool esitatud nõuded ei ole täidetud.

18.2. Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on eelnevalt andnud, teatab ta sellest käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud vormi abil kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele.

19. SÕIDUKITÜÜBI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

19.1. Igast sõidukitüübi muutmisest tuleb teatada sõiduki tüübikinnituse andnud haldusasutusele. Seejärel võib asutus kas

19.1.1.

võtta seisukoha, et kõnealustel muudatustel ei ole negatiivset mõju ja et sõiduk vastab endiselt nõuetele, või

19.1.2.

nõuda katsete eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt uut katsearuannet.

19.2. Tüübikinnituse andmisest või sellest keeldumisest teatatakse koos muudatuste täpsustustega kõikidele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 15.3 täpsustatud korras.

19.3. Tüübikinnituse laienduse andnud pädev asutus määrab tüübikinnituse laiendusele seerianumbri ja esitab käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele selle kohta teate käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidise kohasel vormil.

20. TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Kui tüübikinnituse saaja lõpetab käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud sõidukitüübi tootmise, peab ta sellest teavitama tüübikinnituse väljastanud ametiasutust, kes omakorda teavitab teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid 1958. aasta kokkuleppe osalisi teatise abil, mis vastab käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele.

21. TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osalised peavad edastama ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutavate tehniliste teenistuste ning nende haldusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata vormikohased teatised teistes riikides välja antud tüübikinnituste, tüübikinnituste laiendamise, tüübikinnituste andmisest keeldumise või tüübikinnituste tühistamise kohta.

(1) Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 7. lisas (dokument TRANS/WP.29/78/Rev.1/Amend.2, mida on viimati muudetud muudatusega nr 4).

(2) Vähem kui nelja rattaga mootorsõidukite suhtes, mille kere ümbritseb juhti osaliselt või tervenisti, kohaldatakse eeskirja nr 46 nõudeid.

(3) 1958. aasta kokkuleppe osalisriikide tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas (dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.2/Amend.1).

(4) Vt punkti 5.4.1 juurde kuuluvat joonealust märkust 3.

1. LISA

TEATIS

(suurim formaat: A4 (210 x 297 mm))

Tekst pildi

2. LISA

TEATIS

(suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

Tekst pildi

3. LISA

TAHAVAATEPEEGLI TÜÜBIKINNITUSMÄRGI KUJUNDUS

(vt käesoleva eeskirja punkt 5.4)

Tahavaatepeegli külge kinnitatud ülalesitatud tüübikinnitusmärk näitab, et peegli puhul on tegemist L-klassi tahavaatepeegliga, mis on saanud tüübikinnituse Madalmaades (E 4) ning mille tüübikinnitusnumber on 002439. Tüübikinnitusnumbri kaks esimest kohta näitavad, et kinnitus on antud vastavalt eeskirja nr 81 algversiooni nõuetele.

Märkus: tüübikinnitusnumber ja lisatähis tuleb paigutada E-tähte ümbritseva ringjoone lähedale kas E-tähe kohale või alla või sellest vasakule või paremale. Tüübikinnitusnumbrid peavad asetsema ühel pool E-tähte ja olema sellega samas suunas. Lisatähis peab asetsema kohe tüübikinnitusnumbri vastas. Rooma numbrite kasutamisest tüübikinnitusnumbrites tuleks hoiduda, et vältida segiajamist muude tähistega.

4. LISA

TAHAVAATEPEEGLI PAIGALDAMISEGA SEOTUD TÜÜBIKINNITUSMÄRGI KUJUNDUS

Näidis A

(vt käesoleva eeskirja punkt 15.4)

Sõidukile kinnitatud ülalesitatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane sõidukitüüp kinnitati Madalmaades (E 4) vastavalt eeskirjale nr 81 ja sellele anti tüübikinnitusnumber 002439. Tüübikinnitusnumbri kaks esimest kohta näitavad, et kinnitus anti vastavalt eeskirja nr 81 algversiooni nõuetele.

Näidis B

(vt käesoleva eeskirja punkt 15.5)

Sõidukile kinnitatud ülalesitatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane sõidukitüüp kinnitati Madalmaades (E 4) vastavalt eeskirjadele nr 81 ja 47 (1). Tüübikinnitusnumbrite esimesed kaks numbrit näitavad, et tüübikinnituste andmise ajal ei olnud eeskirja nr 81 muudetud ning et eeskiri nr 47 sisaldas juba 01-seeria muudatusi.

(1) Teine number on esitatud üksnes näitena.

5. LISA

PEEGELDUSTEGURI MÄÄRAMISE KATSE MEETOD

1. MÕISTED

1.1. CIE standardvalgusliik A (1):

λ		(λ)
600	1,062	2
620	0,854	4
650	0,283	5

1.2. CIE standardvalgusallikas A: (1) gaastäitega volframniitlamp, mille töötemperatuur vastab värvustemperatuurile T68 = 2 855,6 K.

1.3. CIE 1931 kolorimeetriline standardvaatleja: (1) kiirgusandur, mille kolorimeetrilised omadused vastavad spektraalsetele kolmevärviteguritele

, y(λ), z (λ) (vt tabel).

1.4. CIE spektraalsed kolmevärvitegurid: (1) ühtlase spektri spektraalkomponentide kolmevärvitegurid CIE (XYZ) süsteemis.

1.5. Fotoopiline nägemine: (1) normaalse silma nägemine, kui silm on kohandunud heledustasemele, mis on vähemalt mitu kandelat ruutmeetri kohta.

2. SEADE

2.1. Üldsätted

2.1.1.

Seade koosneb valgusallikast, katsekeha hoidikust, fotodetektoriga vastuvõtuseadest koos mõõdikuga (vt joonis 1) ning kõrvalise valguse mõju tõkestavatest vahenditest.

2.1.2.

Vastuvõtuseade võib sisaldada Ulbrichti kuuli, mis lihtsustab mittetasapinnaliste (kumerate) peeglite peegeldusteguri mõõtmist (vt joonis 2).

2.2. Valgusallika ja vastuvõtuseadme spektraalkarakteristikud

2.2.1.

Valgusallikas koosneb CIE standardvalgusallikast A ja sellega seotud, peaaegu paralleelse kiirekimbu tekitavast optikast. Kindla lambipinge säilitamiseks on soovitatav vahendi töötamise ajal kasutada pinge stabilisaatorit.

2.2.2.

Vastuvõtuseade peab olema varustatud fotodetektoriga, mille spektraalkarakteristik vastab CIE (1931) kolorimeetrilise standardvaatleja fotoopilise valgustugevuse funktsioonile (vt tabel). Võib kasutada mis tahes muud valgusspektri, filtri ja anduri kombinatsiooni, mis vastab CIE standardvalgusspektrile A ja tagab fotoopilise nägemise. Kui vastuvõtuseadmes kasutatakse Ulbrichti kuuli, peab kuuli sisepind olema kaetud mati (difuusse), spektriliselt mitteselektiivse valge kattega.

2.3. Geomeetrilised tingimused

2.3.1.

Langeva kiirekimbu nurk (0) katsepinna ristsirge suhtes peaks soovitavalt moodustama 0,44 ± 0,09 rad (25 ± 5°) ega tohi ületada lubatud kõrvalekalde ülemist piiri (st 0,53 rad või 30°). Anduri telg peab kõnealuse ristsirgega moodustama nurga (0), mis võrdub langeva kiire nurgaga (vt joonis 1). Katsepinnale langeva kiirekimbu läbimõõt peab olema vähemalt 19 mm. Peegeldunud kiirekimp ei tohi olla fotodetektori valgustundlikust piirkonnast laiem, peab kõnealusest piirkonnast katma vähemalt 50 % ja peab katma võimalikult sama suurt ala kui mõõteriista kalibreerimise ajal.

2.3.2.

Kui vastuvõtuseadmes kasutatakse Ulbrichti kuuli, peab kuuli läbimõõt olema vähemalt 127 mm. Katsekeha ja langeva kiire avad peavad olema sellise suurusega, et langev ja peegeldunud kiirekimp pääsevad neist tervikuna läbi. Fotodetektor peab olema paigutatud sellisesse kohta, kus sellele ei lange ei langevast ega peegeldunud kiirekimbust otsest valgust.

2.4. Fotodetektori näidikuploki elektrilised omadused

Fotodetektor näitab mõõturil valgustundliku ala valgusintensiivsuse lineaarfunktsiooni. Seade tuleb varustada nullimist ja kalibreerimist võimaldavate (elektriliste ja/või optiliste) seadistusvahenditega. Need vahendid ei tohi mõjutada mõõteriista lineaarsust ega spektraalkarakteristikuid. Anduri-näidikuploki täpsus peab olema ± 2 % skaala lõppväärtusest või ± 10 % lugemi väärtusest vastavalt sellele, kumb väärtus on väiksem.

2.5. Katsekeha hoidik

Mehhanism peab olema võimeline hoidma katsekeha sellises asendis, et allika ja anduri hoidikute teljed lõikuvad peegelduspinnal. Peegelduspind võib asuda kas katsetatava peegli sees või selle mõlemal küljel sõltuvalt sellest, kas tegemist on eestpoolt kaetud peegliga, tagantpoolt kaetud peegliga või prisma-tüüpi pööratava peegliga.

3. MENETLUS

3.1. Otsene kalibreerimismeetod

3.1.1.

Otsese kalibreerimismeetodi korral kasutatakse võrdlusetalonina õhku. Seda meetodit kasutatakse nende instrumentide puhul, mis on konstrueeritud selliselt, et on võimalik kalibreerida 100 % punktis, lükates vastuvõtja otse valgusallika teljele (vt joonis 1).

3.1.2.

Mõnel juhul (näiteks väikese peegeldusteguriga pindade mõõtmisel) võib selle meetodi korral soovitatav olla kasutada vahepealset kalibreerimispunkti (skaala punktide 0 ja 100 % vahel). Sellisel juhul tuleb optilisele teele paigaldada teadaoleva läbivusteguriga neutraalvalgusfilter ning seejärel kalibreerida mõõteriista nii, et see näitab neutraalse tihedusfiltri läbivusteguri protsenti. Enne peegeldusteguri mõõtmisi tuleb kõnealune filter eemaldada.

3.2. Kaudne kalibreerimismeetod

Kaudne kalibreerimismeetod on kohaldatav mõõteriistadele, mille valgusallika ja vastuvõtja geomeetria ei ole muudetav. Vajalik on nõuetekohaselt kalibreeritud ja hooldatud peegeldusetalon. Võrdlusetalon peaks soovitatavalt olema tasapinnaline peegel, mille peegeldustegur on katsetatavate peeglite vastavale väärtusele võimalikult lähedane.

3.3. Mittetasapinnalise (kumera) peegli mõõtmine

Mittetasapinnaliste peeglite (kumerpeeglite) peegeldusteguri mõõtmisel tuleb kasutada mõõteriistu, mille vastuvõtjas on Ulbrichti kuul (vt joonis 2). Kui mõõteriista näidik näitab peegeldusteguriga E % standardpeegli korral lugemit ne, siis tundmatu peegeldusteguriga X % peegli vastav näitaja leitakse lugemi nx abil järgmisest valemist:

Joonis 1 Kahte kalibreerimismeetodit selgitav reflektomeetri üldistav skeem

Joonis 2 Reflektomeetri üldistatud skeem, kui vastuvõtuseadmes on Ulbrichti kuul

CIE 1931 KOLORIMEETRILISE STANDARDVAATLEJA SPEKTRAALSED KOLMEVÄRVITEGURID (2)

(Tabel on võetud CIE väljaandest 50 (45) (1970))

λ nm	x (λ)
380	0,0014	0,0000	0,0065
390	0,0042	0,0001	0,0201
400	0,0143	0,0004	0,0679
410	0,0435	0,0012	0,2074
420	0,1344	0,0040	0,6456
430	0,2839	0,0116	1,3856
440	0,3483	0,0230	1,7471
450	0,3362	0,0380	1,7721
460	0,2908	0,0600	1,6692
470	0,1954	0,0910	1,2876
480	0,0956	0,1390	0,8130
490	0,0320	0,2080	0,4652
500	0,0049	0,3230	0,2720
510	0,0093	0,5030	0,1582
520	0,0633	0,7100	0,0782
530	0,1655	0,8620	0,0422
540	0,2904	0,9540	0,0203
550	0,4334	0,9950	0,0087
560	0,5945	0,9950	0,0039
570	0,7621	0,9520	0,0021
580	0,9163	0,8700	0,0017
590	1,0263	0,7570	0,0011
600	1,0622	0,6310	0,0008
610	1,0026	0,5030	0,0003
620	0,8544	0,3810	0,0002
630	0,6424	0,2650	0,0000
640	0,4479	0,1750	0,0000
650	0,2335	0,1070	0,0000
660	0,1649	0,0610	0,0000
670	0,0874	0,0320	0,0000
680	0,0468	0,0170	0,0000
690	0,0227	0,0082	0,0000
700	0,0114	0,0041	0,0000
710	0,0058	0,0021	0,0000
720	0,0029	0,0010	0,0000
730	0,0014	0,0005	0,0000
740	0,0007	0,0002 (3)	0,0000
750	0,0003	0,0001	0,0000
760	0,0002	0,0001	0,0000
770	0,0001	0,0000	0,0000
780	0,0000	0,0000	0,0000

Selgitav joonis

Sfääriliste peeglite peegeldusteguri mõõtmiseks kasutatava mõõtevahendi näidis

(1) Mõistete määratlused on võetud CIE väljaandest 50 (45), rahvusvaheline elektroonikasõnastik, jaotis 45: valgustus.

(2) Lühendatud tabel. Väärtused

on ümardatud nelja kümnendkohani.

(3) Muudetud aastal 1966 (3-lt 2-le).

6. LISA

PEEGLI PEEGELDUSPINNA KÕVERUSRAADIUSE r MÄÄRAMISE KORD

1. Mõõtmised

1.1. Seadmed

Kasutatakse joonisel 1 kirjeldatud sferomeetrit.

1.2. Mõõtepunktid

1.2.1.

Põhilisi kõverusraadiusi mõõdetakse kolmes punktis, mis vastavad võimalikult täpselt ühele kolmandikule, poolele ja kahele kolmandikule peegelduspinna kaarepikkusest, mis asub peegli suurima mõõtmega paralleelsel tasapinnal, mis läbib peegli keskpunkti, ning kõnealuse raadiusega risti oleval kaarel.

1.2.2.

Kui peegli suuruse tõttu ei ole võimalik mõõta punktis 1.2.1 määratletud sihis, võivad katsete eest vastutavad tehnilised teenistused teha mõõtmisi kahes risti olevas sihis, mis on võimalikult lähedal eespool kirjeldatud sihtidele.

2. Kõverusraadiuse r arvutamine

Millimeetrites väljendatud r arvutatakse järgmise valemi alusel:

kus rp1 on esimese mõõtepunkti kõverusraadius, rp2 teise ja rp3 on kolmanda mõõtepunkti kõverusraadius.

7. LISA

TOODANGU NÕUETELE VASTAVUSE KONTROLL

1. MÕISTED

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

„paindesüsteemi liik” – teatav kombinatsioon telgedest, pöördepunktidest ja muudest liigendmehhanismidest, mis tagavad tahavaatepeegli paindumise asjaomase löögi suunas.

2. KATSED

Tahavaatepeeglitega tehakse järgmised katsed.

2.1. Peegelduspind

2.1.1.

Nominaalse kõverusraadiuse kontrollimine vastavalt käesoleva eeskirja 6. lisa punktile 2.

2.1.2.

Kõverusraadiuste vaheliste erinevuste mõõtmine vastavalt käesoleva eeskirja punkti 7.2.2 nõuetele.

2.2. Paindesüsteem

Löökkatse vastavalt käesoleva eeskirja punkti 8.2 nõuetele.

3. KATSETE SAGEDUS JA TULEMUSED

3.1. Nominaalse kõverusraadiuse kontrollimine ja kõverusraadiustevaheliste erinevuste mõõtmine

3.1.1.

Sagedus:

üks katse kolme kuu tagant tüübikinnitusnumbri ja nominaalse kõverusraadiuse kohta.

3.1.2.

Tulemused:

kõik mõõtmistulemused registreeritakse.

Järgida tuleb käesoleva eeskirja punktis 7.2.2 sätestatud maksimaalseid väärtuste vahesid.

3.2. Löökkatse

3.2.1.

Sagedus:

üks katse kolme kuu tagant tüübikinnitusnumbri, paindesüsteemi ja aluse konfiguratsiooni kohta.

3.2.2.

Tulemused:

kõik tulemused registreeritakse.

Järgida tuleb käesoleva eeskirja punkti 8.4 sätteid.

3.3. Näidiste valimine

Kontrollitavate näidiste valikul tuleb arvestada igat tüüpi tahavaatepeeglite toodetavat kogust.

13.7.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 185/24

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 90 – Mootorsõidukite ja nende haagiste piduri asendushõõrdkatete komplektide, trummelpiduri asendushõõrdkatete ning asendusketaste ja -trumlite tüübikinnituse ühtsed sätted

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

02-seeria muudatused – jõustumise kuupäev: 28. oktoober 2011

SISUKORD

Rakendusala

Mõisted

Tüübikinnituse taotlemine

Tüübikinnituse andmine

Tehnilised nõuded ja katsed

Pakendamine ja märgistamine

Varuosade tüübikinnituse muutmine ja laiendamine

Toodete vastavus

Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

10.

Tootmise lõpetamine

11.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ning tüübikinnitusasutuste nimetused ja aadressid

12.

Üleminekusätted

LISAD

1A lisa —

Teatis piduri asendushõõrdkatete komplekti või trummelpiduri asendushõõrdkatte tüübikinnituse andmise, tüübikinnituse laiendamise, tüübikinnituse andmisest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise või tootmise lõpliku peatamise kohta vastavalt eeskirjale nr 90

1B lisa —

Teatis piduri asendusketta või piduri asendustrumli tüübikinnituse andmise, tüübikinnituse laiendamise, tüübikinnituse andmisest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise või tootmise lõpliku peatamise kohta vastavalt eeskirjale nr 90

2. lisa —

Tüübikinnitusmärgi ja tüübikinnitusega seotud andmete struktuur

3. lisa —

M1-, M2- ja N1-kategooria sõidukite asendushõõrdkatete komplektidega seotud nõuded

4. lisa —

M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite piduri asendushõõrdkatete komplektide ja trummelpiduri asendushõõrdkatetega seotud nõuded

5. lisa —

O1- ja O2-kategooria sõidukite asendushõõrdkatete komplektidega seotud nõuded

6. lisa —

O3- ja O4-kategooria sõidukite piduri asendushõõrdkatete komplektide ja trummelpiduri asendushõõrdkatetega seotud nõuded

7. lisa —

L-kategooria sõidukite piduri asendushõõrdkatete komplektidega seotud nõuded

8. lisa —

Sõiduki sõidupidurisüsteemist sõltumatus seisupidurisüsteemis kasutamiseks ette nähtud piduri asendushõõrdkatete komplektide tehnonõuded

9. lisa —

Täiendavad erimenetlused seoses toodete nõuetele vastavusega

10. lisa —

Illustratsioonid

11. lisa —

M- ja N-kategooria sõidukite asenduspiduriketaste ja asenduspiduritrumlitega seotud nõuded

12. lisa —

O-kategooria sõidukite asenduspiduriketaste ja asenduspiduritrumlitega seotud nõuded

13. lisa —

Asenduspiduriketaste ja asenduspiduritrumlite katseprotokolli näidis

1. RAKENDUSALA

1.1.

Käesolevat eeskirja kohaldatakse järgmiste varuosade pidurdamise põhifunktsiooni suhtes (1):

1.1.1.

piduri asendushõõrdkatete komplektide suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks hõõrdpidurite puhul, mis moodustavad osa kooskõlas eeskirjadega nr 13, 13-H või 78 tüübikinnituse saanud M-, N-, L- ja O-kategooria sõidukite pidurisüsteemist;

1.1.2.

neetidega piduriklotsi külge kinnitatavate trummelpiduri asendushõõrdkatete suhtes, mis on ette nähtud paigaldamiseks ja kasutamiseks kooskõlas eeskirjaga nr 13 tüübikinnituse saanud M3-, N2-, N3-, O3- või O4-kategooria sõidukitel;

1.1.3.

sõiduki sõidupidurisüsteemist sõltumatus seisupidurisüsteemis kasutatavate piduri asendushõõrdkatete komplektide suhtes kohaldatakse üksnes käesoleva eeskirja 8. lisas määratletud tehnonõudeid;

1.1.4.

asenduspiduriketaste ja -trumlite suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks hõõrdpidurite puhul, mis moodustavad osa kooskõlas eeskirjaga nr 13 või 13-H tüübikinnituse saanud M-, N- ja O-kategooria sõidukite pidurisüsteemist.

1.2.

Originaalsed pidurikettad ja -trumlid, mis on paigaldatud sõidukile tootmise ajal, ja originaalsed asenduspidurikettad ja -trumlid, kasutamiseks sõiduki hoolduses, ei kuulu käesoleva eeskirja kohaldamisalasse.

1.3.

Käesolevat eeskirja ei kohaldata eriosade suhtes, mille määratlus on esitatud punktis 2.3.4.

2. MÕISTED

2.1. Üldised määratlused

2.1.1. „Tootja” – organisatsioon, kes vastutab tehniliselt piduri hõõrdkatete komplektide või trummelpiduri hõõrdkatete või piduritrumlite ja -ketaste eest ning suudab tõestada, et tal on toodangu nõuetele vastavuse saavutamiseks vajalikud vahendid.

2.1.2. „Varuosa” – kas piduri asendushõõrdkatete komplekti tüüp, trummelpiduri asendushõõrdkatte tüüp, trummelpiduri asendushõõrdkate, asenduspiduritrummel või asenduspiduriketas.

2.1.3. „Originaalne osa” – kas originaalne piduri hõõrdkate, originaalne piduri hõõrdkatte komplekt, trummelpiduri originaalne hõõrdkate, originaalne piduritrummel või originaalne piduriketas.

2.2. Mõisted, mis on seotud piduri asendushõõrdkatete komplekti tüübiga, trummelpiduri asendushõõrdkatte tüübiga või trummelpiduri asendushõõrdkattega.

2.2.1. „Pidurisüsteem” – mõiste on määratletud eeskirja nr 13 punktis 2.3 ja eeskirja 13-H punktis 2.3 ning eeskirja 78 punktis 2.5.

2.2.2. „Hõõrdpidur” – pidurisüsteemi osa, milles piduri hõõrdkatte ja selle suhtes liikuva ratta ketta või trumli vahel tekib hõõrdumise tulemusena sõiduki liikumisele vastumõju avaldav jõud.

2.2.3. „Piduri hõõrdkatete komplekt” – hõõrdpiduri osa, mis surutakse hõõrdejõu tekitamiseks kas vastu trumlit või vastu ketast.

2.2.3.1. „Trummelpiduriseade”– trummelpiduri hõõrdkatete komplekt.

2.2.3.1.1. „Piduriklots”– trummelpiduriseadme osa, millele kinnitub piduri hõõrdkate.

2.2.3.2. „Ketaspiduriseade”– ketaspiduri hõõrdkatete komplekt.

2.2.3.2.1. „Klotsihoidik”– ketaspiduriseadme osa, millele kinnitub piduri hõõrdkate.

2.2.3.3. „Piduri hõõrdkate”– piduriklotsile või klotsihoidikule kinnitatav vastava kuju ja lõplike mõõtmetega hõõrdematerjalist osa.

2.2.3.4. „Trummelpiduri hõõrdkate”– trummelpiduril kasutatav hõõrdkate.

2.2.3.5. „Hõõrdematerjal”– toode, mis on saadud täpselt määratletud materjalide segu ning tootmisviisi tulemusena, mis koos määravad piduri hõõrdkatte omadused.

2.2.4. „Piduri hõõrdkatte tüüp” – piduri hõõrdkatete kategooria, mille hõõrdematerjali omadused on ühesugused.

2.2.5. „Piduri hõõrdkatete komplekti tüüp” – rattapiduriklotsikoost, milles kasutatavate piduri hõõrdkatete komplektide hõõrdkatte tüübid, mõõtmed ja funktsionaalsed omadused on ühesugused.

2.2.6. „Trummelpiduri hõõrdkatte tüüp” – rattapiduriklotsikoost, milles piduriklotsile kinnitatavate hõõrdkatte osade tüübid, mõõtmed ja funktsionaalsed omadused on ühesugused.

2.2.7. „Piduri originaalne hõõrdkate” – piduri hõõrdkatte tüüp, mida on nimetatud sõiduki tüübikinnitusdokumentides, eeskirja nr 13 2. lisa punktis 8.1.1, eeskirja nr 13-H 1. lisa punktis 7.1 (2) või eeskirja nr 78 1. lisa punktis 5.4.

2.2.8. „Piduri originaalne hõõrdkatete komplekt” – sõiduki tüübikinnitusdokumentides esitatud andmetele vastav piduri hõõrdkatete komplekt.

2.2.9. „Piduri asendushõõrdkatete komplekt” – sellist tüüpi piduri hõõrdkatete komplekt, mis on käesoleva eeskirja kohaselt saanud kinnituse kui piduri originaalse hõõrdkatete komplekti nõuetekohane varuosa.

2.2.10. „Trummelpiduri originaalne hõõrdkate” – sõiduki tüübikinnitusdokumentides esitatud andmetele vastav trummelpiduri hõõrdkate.

2.2.11. „Trummelpiduri asendushõõrdkate” – sellist tüüpi trummelpiduri hõõrdkate, mis on käesoleva eeskirja kohaselt saanud kinnituse kui trummelpiduri originaalse hõõrdkatte nõuetekohane varuosa, mis kinnitatakse piduriklotsile.

2.2.12. „Seisupiduri hõõrdkatete komplekt” – sõidupidurisüsteemist eraldi asuvasse ja sõltumatusse seisupidurisüsteemi kuuluv ketaspiduriseade või trummelpiduriseade.

2.3. Mõisted, mis on seotud asenduspiduritrumli ja asenduspiduriketta tüübikinnitusega

2.3.1. „Originaalne piduriketas/piduritrummel”

2.3.1.1.

Mootorsõidukite puhul: piduriketas/piduritrummel, mida hõlmab sõiduki pidurisüsteemi tüübikinnitus eeskirja nr 13 või eeskirja nr 13-H kohaselt

2.3.1.2.

Haagiste puhul:

a)	piduriketas/piduritrummel, mida hõlmab sõiduki pidurisüsteemi tüübikinnitus eeskirja nr 13 kohaselt;

b)	sellise piduri piduriketas/piduritrummel, mille kohta telje tootjal on katseprotokoll eeskirja nr 13 11. lisa kohaselt.

2.3.2. „Tunnuskood” – sellega määratletakse pidurikettaid või piduritrumleid, mis on hõlmatud eeskirjadega nr 13 ja 13-H. See sisaldab vähemalt tootja kaubanime või kaubamärki ja tunnusnumbrit.

Sõiduki tootja peab tehnilise teenistuse või tüübikinnitusasutuse nõudmise korral esitama andmed, millest selgub seos pidurisüsteemi tüübikinnituse ja vastava tunnuskoodi vahel.

2.3.3. Varuosad

2.3.3.1.

„Originaalsed asenduspidurikettad ja -piduritrumlid” – originaalsed pidurikettad ja piduritrumlid, mis on ette nähtud sõiduki hoolduseks ja millele on punktis 2.3.2 määratletud tunnuskood paigaldatud nii, et see on kustumatu ja selgesti loetav.

2.3.3.2.

„Samane piduriketas” on asenduspiduriketas, mis on keemiliste ja füüsikaliste näitajate poolest igati originaalse pidurikettaga ühesugune, välja arvatud sõiduki tootja kaubamärk, mida sellel ei ole.

2.3.3.3.

„Samane piduritrummel” on asenduspiduritrummel, mis on keemiliste ja füüsikaliste näitajate poolest igati originaalse piduritrumliga ühesugune, välja arvatud sõiduki tootja kaubamärk, mida sellel ei ole.

2.3.3.4.

„Võrdväärne piduriketas” on asenduspiduriketas, mis on originaalse pidurikettaga samane kõikide mõõtude, geomeetriliste omaduste ja põhilise ehituse poolest ning on valmistatud originaalse piduriketta materjaliga samasse alamrühma kuuluvast materjalist, mis on määratletud punktis 5.3.3.2.

2.3.3.5.

„Võrdväärne piduritrummel” on asenduspiduritrummel, mis on originaalse piduritrumliga samane kõikide mõõtude, geomeetriliste omaduste ja põhilise ehituse poolest ning on valmistatud originaalse piduritrumli materjaliga samasse alamrühma kuuluvast materjalist, mis on määratletud punktis 5.3.3.2.

2.3.3.6.

„Originaalsega vahetatav piduriketas” on piduriketas, mis on originaalse pidurikettaga ühesuguste kinnituse mõõtudega, kuid võib erineda ehituse, materjali koostise ja mehhaaniliste omaduste poolest.

2.3.3.7.

„Originaalsega vahetatav piduritrummel” on piduritrummel, mis on originaalse piduritrumliga ühesuguste kinnituse mõõtudega, kuid võib erineda ehituse, materjali koostise ja mehhaaniliste omaduste poolest.

2.3.4. „Eriline piduriketas/piduritrummel” – asenduspiduriketas või asenduspiduritrummel, mis ei ole hõlmatud punktidega 2.3.1–2.3.3.

2.3.5. „Toimivusmõõtmed”: kõik sellised mõõtmed, mis on olulised pidurisüsteemi osade kokkusobivuse ja toimivuse poolest (vt punkti 5.3.7.1 ja 10. lisa).

2.3.6. „Piduriketta/piduritrumli tüüp”: pidurikettad ja piduritrumlid, millel on ühesugune põhiehitus ja ühesugune materjalirühm vastavalt punkti 5.3.5.1 või 5.3.5.2 (kumb on asjakohane) klassifitseerimiskriteeriumidele.

2.3.7. „Katserühm” – piduriketaste/piduritrumlite tüüp, mis on ühesuguste näitajatega punkti 5.3.6 kohaselt.

2.3.8. „Variant” – antud katserühma üksik piduriketas/piduritrummel.

2.3.9. „Materjal” – keemiline koostis ja mehhaanilised omadused vastavalt punktile 3.4.1.2.

2.3.10. „Materjalirühm” – nt liblegrafiitmalm, teras, alumiinium jmt.

2.3.11. „Materjali alamrühm” – üks punktis 5.3.3.2 määratletud alamrühmadest.

2.3.12. „Väikseim paksus” – selline piduriketta paksus, mille korral tuleb piduriketas vahetada.

2.3.13. „Suurim siseläbimõõt” – selline piduritrumli siseläbimõõt, mille korral tuleb piduritrummel vahetada.

3. TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1. Konkreetse(te) sõidukitüübi (sõidukitüüpide) varuosa tüübikinnituse taotluse esitab varuosa tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.2. Eeskirja nr 13, 13-H või 78 kohaselt antud sõiduki tüübikinnitus(t)e omanik võib esitada taotluse seoses varuosaga, mis vastab sõiduki tüübikinnitus(t)e dokumentides kirjeldatud tüübile.

3.3. Taotluse korral, mis on seotud piduri asendushõõrdkatete komplekti tüübiga, trummelpiduri asendushõõrdkatte tüübiga ja trummelpiduri asendushõõrdkattega:

3.3.1.

Tüübikinnituse taotlusele lisatakse piduri asendushõõrdkatete komplekti või trummelpiduri asendushõõrdkatte kirjeldus kolmes eksemplaris vastavalt käesoleva eeskirja 1. lisas nimetatud punktidele ja järgmised andmed:

3.3.1.1.

joonised, millel on näidatud piduri asendushõõrdkatete komplekti või trummelpiduri asendushõõrdkatte toimivusmõõtmed;

3.3.1.2.

piduri asendushõõrdkatete komplekti või trummelpiduri asendushõõrdkatte asukoht sõidukitel, millega seoses tüübikinnitust taotletakse.

3.3.2.

Piduri asendushõõrdkatete komplektid või trummelpiduri asendushõõrdkatted, mille jaoks tüübikinnitust taotletakse, esitatakse tüübikinnituskatseteks vajalikus koguses.

3.3.3.

Taotleja lepib tüübikinnituskatsete eest vastutava tehnilise teenistusega kokku, millised on sobivad esinduslikud sõidukid ja/või pidurid, ning annab need tehnilise teenistuse käsutusse.

3.3.4.

Pädev asutus teeb enne tüübikinnituse andmist kindlaks, kas on kehtestatud rahuldav kord, millega tagatakse tootmise nõuetele vastavuse tõhus kontroll.

3.3.4.1.

Taotleja esitab andmed hõõrdekäitumise kohta kooskõlas käesoleva eeskirja 9. lisa A osa punkiga 2.4.1 või 3.4.1.

3.4. Taotlus, mis on seotud asenduspiduritrumli ja asenduspiduriketta tüübikinnitusega

3.4.1. Tüübikinnituse taotlusele lisatakse asenduspiduritrumli või asenduspiduriketta kirjeldus kolmes eksemplaris vastavalt käesoleva eeskirja 1B lisas nimetatud punktidele ja järgmised andmed:

3.4.1.1. Ketta või trumli joonis(ed), millel on esitatud punktis 5.3.7.1 osutatud mõõtmed, sealhulgas vastavad tolerantsid ning muud lisatarvikud:

a)	punkti 6.2.2 kohase märgistuse paiknemine ja selle kuju; mõõtmed millimeetrites;

b)	kaal grammides;

materjal.

3.4.1.2. Osade kirjeldus

Tootja peab esitama osa kirjelduse, mis sisaldab vähemalt järgmist:

a)	töötlemata osa tootja;

b)	töötlemata osa tootmisprotsessi kirjeldus;

c)	protsessi usaldusväärsuse tõendused (nt lõhede ja pragude puudumine, mõõtmed);

materjali koostis, seejuures:

i)	keemiline koostis;

ii)	mikrostruktuur;

iii)

mehhaanilised omadused:

a.	kõvadus Brinelli järgi ISO 6506-1:2005 kohaselt;

b.	tõmbetugevus ISO 6892:1998 kohaselt;

e)	korrosioonikaitse või pinnatöötlus;

f)	tasakaalustusmeetmete kirjeldus, suurim lubatud tasakaaluhälve;

g)	lubatud kulumine (ketaspiduri väikseim piduriketta paksus või trummelpiduri suurim siseläbimõõt).

Taotlejal tuleb esitada käesoleva eeskirja 9. lisa B osa punktis 2.5 osutatud teave ja andmed.

3.4.2. Toodete vastavus

Pädev asutus teeb enne tüübikinnituse andmist kindlaks, kas on kehtestatud rahuldav kord, millega tagatakse toodangu nõuetele vastavuse tõhus kontroll.

3.4.2.1. Taotlejal tuleb esitada käesoleva eeskirja 9. lisa B osa punktis 2 osutatud dokumendid.

3.4.3. Näidiste arv ja kasutamine

3.4.3.1. Tüübikinnituse taotlemisel tuleb esitada ketaste ja trumlite näidiseid vähemalt järgmises tabelis osutatud arvul.

Tabelis on ka osutatud näidiste soovitatav kasutamisviis.

Toimingu nr	Kontrollimine/katsetamine	Näidise number						Märkused
		1	2	3	4	5	6
1	Geomeetriline kontrollimine Punktid 5.3.3.1 ja 5.3.4.1	x	x	x	x	x	x
2	Materjali kontrollimine Punktid 5.3.3.2 ja 5.3.4.2	x	x
3	Tasakaalunõuete kontrollimine Punkt 5.3.7.2			x	x	x	x
4	Kulumisnõude märgistuse kontrollimine Punkt 5.3.7.3			x	x	x	x
5	Vastupidavuse katse – soojuslik väsimine 11. lisa punktid 4.1.1, 4.2.1 ning 12. lisa punktid 4.1.1, 4.2.1				x	x
6	Vastupidavuse katse – suure koormuse katse 11. lisa punktid 4.1.2, 4.2.2 ning 12. lisa punktid 4.1.2, 4.2.2			x
7	Sõidupiduri toimivuse katse 11. lisa punkt 2.2 ning 12. lisa punkt 2.2						Ketaste paar	Kas esi- või tagatelg
8	Seisupiduri toimivuse katse 11. lisa punkt 2.3 ning 12. lisa punkt 2.3						Ketaste paar	Vajaduse korral
9	Sõidupiduri toimivuse dünamomeetri katse 11. lisa punkt 3.3 ning 12. lisa punkt 3.3						x	Sõiduki katse alternatiivne katse

3.4.3.2. Igale trumlile ja kettale, välja arvatud need, millele tehakse geomeetriline katse ja materjali katse, tuleb lisada vajalik arv sobivaid hõõrdkatete komplekte, millel on tüübikinnitus eeskirja nr 13, 13-H või 90 kohaselt.

3.4.3.3. Juhul kui on nõutav võrdlemine originaalse piduriketta või piduritrumliga, tuleb esitada vastavalt vajadusele kas originaalsete piduriketaste või originaalsete piduritrumlite teljekomplekt.

3.4.3.4. Kui tüübikinnitust taotletakse asenduskettale/-trumlile, tuleb esitada kaks originaalset asenduspiduriketast/-trumlit mõõtmete ja materjali võrdlemiseks.

3.4.3.5. Kui tüübikinnitust taotletakse originaalsega vahetatavale asenduskettale/-trumlile, tuleb esitada kaks originaalset asenduspiduriketast/-trumlit mõõtmete võrdlemiseks.

4. TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE

4.1.

Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saamiseks esitatud varuosa vastab allpool esitatud punkti 5 nõuetele, antakse varuosale tüübikinnitus.

4.1.1.

Kui tegemist on piduri asendushõõrdkatete komplektidega, mis on ette nähtud kasutamiseks L-kategooria sõidukitel, millel on kombineeritud pidurisüsteem eeskirja nr 78 punkti 2.9 tähenduses, hõlmab tüübikinnitus üksnes sõiduki telgedel asuva(te) piduri hõõrdkatete komplekti kombinatsiooni (kombinatsioone), mida on katsetatud vastavalt käesoleva eeskirja 7. lisale.

4.2.

Igale tüübikinnituse saanud varuosale omistatakse neljast rühmast koosnev tüübikinnitusnumber:

4.2.1.

esimesed kaks kohta (praegu 02, mis tähistab käesolevat eeskirja koos 02-seeria muudatusega) näitavad muudatuste seeriat, mis hõlmab kinnituse väljaandmise ajal eeskirjas tehtud kõige uuemaid olulisi tehnilisi muudatusi;

4.2.2.

järgmine koht näitab varuosa kategooriat järgmiselt:

A	piduri asendushõõrdkatete komplekt,
B	piduritrumli asendushõõrdkate,
C	piduri asendusketas,
D	piduri asendustrummel;

4.2.3.

järgmised neli kohta tähistavad tootjat, piduri hõõrdkatte tüüpi, ketta tüüpi või trumli tüüpi.

Järgmised neli kohta näitavad:

a)	piduriklotsi, piduriklotsi hoidikut või täpset mõõtu piduritrumli hõõrdkatte korral;

varianti asendusketta või -trumli korral.

4 kohta näitavad varianti / piduriklotsi / piduriklotsi hoidikut / varuosa täppismõõtu (0001–9999)

4 kohta näitavad (tootjat ja) varuosa tüüpi (0001–9999)

1 koht (A–D) näitab varuosa kategooriat

2 kohta näitavad muudatuste seeriat (01–99)

Näide:

Variant nr 7248

Tüüp nr 0359

Piduriketas

Muudatuste seeria 02

4.3.

Üks ja sama kokkuleppeosaline ei või anda ühte ja sama numbrit teisele varuosale. Sama tüübikinnitusnumbrit kandvat varuosa võib kasutada mitme sõidukitüübi puhul.

4.4.

Teade varuosale käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, kinnituse laiendamise, kinnituse andmisest keeldumise või sõiduki tootmise lõpetamise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud vormi.

4.5.

Igale varuosale, mis on saanud tüübikinnituse käesoleva eeskirja alusel, kinnitatakse selgesti nähtavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, millel on:

4.5.1.

ringi paigutatud täht E, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi eraldusnumber (3);

4.5.2.

käesoleva eeskirja number, millele järgneb täht R, mõttekriips ja punktis 4.5.1 nimetatud ringist paremale jääv tüübikinnitusnumber.

4.6.

Punktis 4.5 nimetatud tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

4.7.

Käesoleva eeskirja 2. lisas on esitatud näited tüübikinnitusmärgi ning eespool ja punktis 6.5 esitatud tüübikinnitusega seotud andmete struktuuri kohta.

5. TEHNILISED NÕUDED JA KATSED

5.1. Üldine

Varuosa peab olema nii välja töötatud ja valmistatud, et kui sellega asendatakse sõidukile paigaldatud originaalne osa, siis vastab sõiduki pidurdustõhusus kinnitatud sõidukitüübi pidurdustõhususele.

Täpsemalt:

a)	varuosa, millele on antud tüübikinnitus enne eeskirja nr 13 09-seeria muudatusi või eeskirja nr 13-H esialgsel kujul või eeskirja nr 78 01-seeria muudatusi, peab vastama vähemalt asjaomasele eespool nimetatud eeskirja tasemele;

b)	varuosal peavad olema asendatava originaalse osaga samalaadsed toimivuse näitajad;

c)	varuosal peavad olema nõuetekohased mehhaanilised näitajad;

d)	piduri hõõrdkatted ei tohi sisaldada asbesti;

e)	trummelpiduri/ketaspiduri asendushõõrdkate peab olema piisavalt vastupidav temperatuurist põhjustatud deformatsioonidele;

f)	piduriketta vähim paksus ei tohi olla väiksem originaalse piduriketta vähimast paksusest, nagu selle on määranud sõiduki tootja;

g)	piduritrumli suurim siseläbimõõt ei tohi olla suurem originaalse piduritrumli suurimast läbimõõdust, nagu selle on määranud sõiduki tootja.

5.1.1. Piduri asendushõõrdkatete komplektid või trummelpiduri asendushõõrdkatted, mis vastavad eeskirja nr 13 või 13-H või eeskirja nr 78 kohastes sõiduki tüübikinnituse dokumentides kindlaksmääratud tüübile, loetakse vastavaks käesoleva eeskirja punkti 5 nõuetele.

5.1.2. Asenduspidurikettad ja asenduspiduritrumlid, mis vastavad eeskirja nr 13 või 13-H kohastes sõiduki tüübikinnituse dokumentides kindlaksmääratud tunnuskoodile, loetakse vastavaks käesoleva eeskirja punkti 5 nõuetele.

5.2. Nõuded, mis on seotud piduri asendushõõrdkatete komplekti tüübiga, trummelpiduri asendushõõrdkatte tüübiga ja trummelpiduri asendushõõrdkattega

5.2.1. Toimivusnõuded

5.2.1.1. M1-, M2- ja N1-kategooria sõidukite asendushõõrdkatete komplektid

Vähemalt üks tüübikinnituseks esitatud hõõrdkatet esindav piduri asendushõõrdkatete komplekt paigaldatakse sõidukile ja seda katsetatakse vastavalt 3. lisa nõuetele vähemalt ühel sõidukil, mis vastab sõidukitüübile, mille jaoks tüübikinnitust taotletakse, ning see peab vastama nimetatud lisas sätestatud tingimustele. Representatiivne (representatiivsed) sõiduk(id) valitakse eri liiki sõidukite hulgast halvima võimaluse analüüsi alusel (4). Kiirustundlikkuse ja jahtunud pidurite pidurdustõhususe võrdväärsuse katsetamisel kasutatakse ühte 3. lisas kirjeldatud kahest meetodist.

5.2.1.2. M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite piduri asendushõõrdkatete komplektid ja trummelpiduri asendushõõrdkatted

Vähemalt üks tüübikinnituseks esitatud hõõrdkatet esindav piduri asendushõõrdkatete komplekt või trummelpiduri asendushõõrdkatete komplekt paigaldatakse sõidukile ja seda katsetatakse vastavalt 4. lisa nõuetele vähemalt ühel sõidukil või piduril, mis vastab sõidukitüübile, millega seoses tüübikinnitust taotletakse, kasutades ühte kahest punktis 1 (sõidukikatse) või punktis 2 (inertsdünamomeetri katse) kirjeldatud meetodist, ning see peab vastama nimetatud lisas sätestatud tingimustele. Representatiivne (representatiivsed) sõiduk(id) või pidur(id) valitakse eri liiki sõidukite hulgast halvima võimaluse analüüsi alusel (4).

5.2.1.3. O1- ja O2-kategooria sõidukite asendushõõrdkatete komplektid

Piduri asendushõõrdkatete komplekte katsetatakse 5. lisa nõuete kohaselt ning need peavad vastama kõnealuses lisas sätestatud nõuetele.

5.2.1.4. O3- ja O4-kategooria sõidukite piduri asendushõõrdkatete komplektid ja trummelpiduri asendushõõrdkatted

Piduri asendushõõrdkatete komplekte ja trummelpidurite asendushõõrdkatteid katsetatakse 6. lisa nõuete kohaselt ning need peavad vastama kõnealuses lisas sätestatud nõuetele. Katsetamisel kasutatakse ühte eeskirja nr 13 11. lisa 2. liite punktis 3 kirjeldatud kolmest meetodist.

5.2.1.5. L-kategooria sõidukite piduri asendushõõrdkatete komplektid

Vähemalt üks tüübikinnituseks esitatud hõõrdkatet esindav piduri asendushõõrdkatete komplekt paigaldatakse sõidukile ja seda katsetatakse vastavalt 7. lisa nõuetele vähemalt ühel sõidukil, mis vastab sõidukitüübile, mille jaoks tüübikinnitust taotletakse, ning see peab vastama nimetatud lisas sätestatud tingimustele. Representatiivne (representatiivsed) sõiduk(id) valitakse eri liiki sõidukite hulgast halvima võimaluse analüüsi alusel (4).

5.2.2. Mehhaanilised omadused

5.2.2.1. M1-, M2-, N1-, O1-, O2- ja L-kategooria sõidukite piduri asendushõõrdkatete komplektid

5.2.2.1.1. Tüübikinnituseks esitatud piduri asendushõõrdkatete komplektide nihkejõudu katsetatakse standardi ISO 6312:1981 või ISO 6312:2001 kohaselt.

Väikseim lubatud nihkejõud on ketaspiduriseadme puhul 250 N/cm2 ning trummelpiduriseadme puhul 100 N/cm2.

5.2.2.1.2. Tüübikinnituseks esitatud piduri asendushõõrdkatete komplektide kokkusurutavust katsetatakse standardi ISO 6310:1981, ISO 6310:2001 või ISO 6310:2009 kohaselt.

Kokkusurutavus ei tohi ketaspiduriseadme puhul olla suurem kui 2 % ümbritseva õhu temperatuuril ja 5 % temperatuuril 400 °C ning trummelpiduriseadme puhul suurem kui 2 % ümbritseva õhu temperatuuril ja 4 % temperatuuril 200 °C. Käesolev nõue ei kehti seisupiduri hõõrdkatete komplektide kohta.

5.2.2.2. M3-, N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria sõidukite piduri asendushõõrdkatete komplektid ja trummelpiduri asendushõõrdkatted

5.2.2.2.1. Nihkejõud

See katse tehakse üksnes ketaspiduriseadmete puhul.

Tüübikinnituseks esitatud piduri asendushõõrdkatete komplektide nihkejõudu katsetatakse standardi ISO 6312:1981 või ISO 6312:2001 kohaselt. Piduri hõõrdkatete komplektid võib jagada kaheks või kolmeks osaks vastavalt katsemehhanismi võimsusele.

Väikseim lubatud nihkejõud on 250 N/cm2.

5.2.2.2.2. Kokkusurutavus

Tüübikinnituseks esitatud piduri asendushõõrdkatete komplektide ja trummelpiduri asendushõõrdkatete kokkusurutavust katsetatakse standardi ISO 6310:1981, ISO 6310:2001 või ISO 6310:2009 kohaselt. Kasutada võib I tüübi näidisele vastavaid lamedaid katsekehasid.

5.2.2.2.3. Materjali kõvadus (5)

Nimetatud nõuet kohaldatakse trummelpiduri hõõrdkatete komplektide ja trummelpiduri hõõrdkatete suhtes.

Tüübikinnituseks esitatud piduri asendushõõrdkatete komplektide või trummelpiduri asendushõõrdkatete kõvadust katsetatakse standardi ISO 2039-2:1987 kohaselt.

Hõõrdematerjali hõõrdepinna kõvadus on eri tootepartiidest (kui on olemas) pärit viie näidiseks võetud hõõrdkatte keskmine kõvadus, kusjuures iga piduri hõõrdkatte puhul tehakse mõõtmised viies eri kohas.

5.3. Tehnilised nõuded, mis on seotud asenduspiduritrumli ja asenduspiduriketta tüübikinnitusega

Kõik varuosad jagatakse nelja rühma:

a)	originaalsed pidurikettad/piduritrumlid;

b)	samased pidurikettad/piduritrumlid;

c)	võrdväärsed pidurikettad/piduritrumlid;

d)	originaalsega vahetatavad pidurikettad/piduritrumlid.

Asenduspiduriketast ja asenduspiduritrumlit tuleb katsetada vastavalt sellele, millisesse rühma see kuulub, järgmiselt:

	Eeskirjade nr 13/13-H kohane toimivuse katse (tüüp 0, I, II jne)	Katse dünaamiliste hõõrdeomaduste võrdlemiseks originaalse osa näitajatega	Vastupidavuse katse (suur koormus ja soojuslik väsimine)
Originaalsed varuosad	Ei	Ei	Ei
Samased osad	Ei	Ei	Ei
Võrdväärsed osad	Ei	Ei	Dünamomeetri katse
Originaalsega vahetatavad osad	Kas sõiduki katse või teise võimalusena dünamomeetri katse	Kas sõiduki katse või teise võimalusena dünamomeetri katse	Dünamomeetri katse

Üksikasjalikud nõuded M- ja N-kategooria sõidukite piduritrumlite ja -ketaste katsetamiseks on esitatud 11. lisas.

Üksikasjalikud nõuded O-kategooria sõidukite piduritrumlite ja -ketaste katsetamiseks on esitatud 12. lisas.

5.3.1. Originaalsed asenduspidurikettad ja -trumlid

5.3.1.1. Originaalsed asenduspidurikettad ja -trumlid ei kuulu käesoleva eeskirja kohaldamisalasse, kui neile on punktis 2.3.2 määratletud tunnuskood kantud nii, et see on kustumatu ja selgesti loetav.

5.3.2. Samased pidurikettad/piduritrumlid

5.3.2.1. Tüübikinnituse taotleja peab tüübikinnitusasutusele näitama, et ta tarnib piduritrumleid või -kettaid sõidukitootjale sõiduki originaalseks varustuseks, nagu osutatud 1B lisa punktis 4. Eelkõige on tähtis, et piduritrumleid ja -kettaid toodetaks vastavalt samadele tootmise ja kvaliteedi tagamise süsteemidele ja samades tingimustes nagu punktis 2.3.1 määratletud originaalseid osi.

5.3.2.2. Kuna samased pidurikettad ja -trumlid vastavad samadele nõuetele, mis originaalsed osad, ei ole sätestatud katsetamise nõudeid.

5.3.3. Võrdväärsed asenduskettad ja -trumlid

5.3.3.1. Geomeetrilised nõuded

Pidurikettad ja -trumlid peavad olema originaalsete ketaste ja trumlitega samased nii kõikide mõõtude, geomeetriliste näitajate kui ka põhiehituse osas.

5.3.3.1.1. Ketaste puhul peab järgima järgmisi maksimumväärtusi:

	M1, N1, O1, O2	M2, M3, N2, N3, O3, O4
Paksuse kõrvalekalle	0,015 mm	0,030 mm
Tööpinna paksuse kõrvalekalle (ainult ventileeritavatel ketastel)	1,5 mm	2,0 mm
Hõõrdepinna külgsuunaline lõtk	0,050 mm (*1)	0,15 mm (*1)
Kinnitusaukude kõrvalekalle	H9	H9
Piduriketta südamiku rööpsus	0,100 mm	0,100 mm
Tööpinna kokkupuutuva osa tasasus	0,050 mm	0,050 mm
Hõõrdepinna karedus (*2)	3,2 μm	3,2 μm

5.3.3.1.2. Trumlite puhul peab järgima järgmisi maksimumnäitajaid:

	M1, N1, O1, O2	M2, M3, N2, N3, O3, O4
Hõõrdepinna radiaalsuunaline lõtk	0,050 mm	0,100 mm
Kinnitusaukude kõrvalekalle	H9	H9
Ovaalsus	0,040 mm	0,150 mm
Kokkupuutuva pinna tasasus	0,050 mm	0,050 mm
Hõõrdepinna karedus (*3)	3,5 μm	3,5 μm

5.3.3.2. Materjalide ja metallidega seotud nõuded

Et asenduspiduriketast või -trumlit saaks lugeda võrdväärseks, peab see olema valmistatud samast materjali alamrühmast, millest originaalne piduriketas või -trummel. On määratletud neli originaalsete osade materjali alamrühma.

	Katse standard	1. alamrühm Tavaline malm DIN EN 1561 EN-GJL-200	2. alamrühm Tavaline suure süsinikusisaldusega EN-GJL-150	3. alamrühm Legeeritud suure süsinikusisaldusega	4. alamrühm Legeerimata suure süsinikusisaldusega
Süsinikusisaldus (protsentides)		3,20–3,60	3,60–3,90	3,55–3,90	3,60–3,90
Ränisisaldus (protsentides)		1,70–2,30	1,60–2,20	1,60–2,20	1,60–2,20
Mangaanisisaldus protsentides		Vähemalt 0,40	Vähemalt 0,40	Vähemalt 0,40	Vähemalt 0,40
Kroomisisaldus protsentides		Kuni 0,35	Kuni 0,35	0,30–0,60	Kuni 0,25
Vasesisaldus (protsentides)		—	0,30–0,70	0,30–0,70	Kuni 0,40
Kõvadus HBW	ISO 6506–1:2005	190–248	160–210	180–230	160–200
Tõmbetugevus (N/mm2)	ISO 6892:1998	Vähemalt 220	Vähemalt 160	Vähemalt 170	Vähemalt 150

5.3.3.3. Toimivusnõuded

Osa peab läbima suure koormuse ja soojusliku väsimise vastupidavuse katse vastavalt 11. ja 12. lisale.

5.3.4. Originaalsega vahetatavad asenduskettad ja -trumlid

5.3.4.1. Geomeetrilised nõuded

Punktide 5.3.3.1.1 ja 5.3.3.1.2 nõuded ja kinnituspinna mõõtmete kokkulangevuse nõue.

Originaalsega vahetatav asendusketas või -trummel võib erineda originaalsest osast ehituse osas järgmiselt:

a)	ventileerimise viis ja geomeetria (ventileeritavate ketaste puhul);

b)	ühest materjalist või komposiitmaterjalist ketas või trummel;

c)	pinnatöötlus (nt uurded, pilud vms).

5.3.4.2. Toimivusnõuded

Osa peab vastama järgmistele 11. ja 12. lisa toimivuskatsete nõuetele:

a)	eeskirja nr 13 või 13-H toimivuskatse;

b)	katse dünaamiliste hõõrdeomaduste võrdlemiseks originaalse osa näitajatega;

c)	suure koormuse ja soojusliku väsimise vastupidavuse katse.

5.3.5. Tüüp

Pidurikettaid ja -trumleid, mis ei erine allpool nimetatud põhinäitajate poolest, loetakse ühes katsearuandes või tüübikinnituses ühte tüüpi kuuluvaks:

5.3.5.1. Piduriketaste tüüpide kriteeriumid

5.3.5.1.1. Põhiehitus

a)	ventileerimisega või ilma (nt avadega, ventileeritavad);

b)	ventilatsiooni ehitus;

c)	pind (kas uurete või avadega või ilma);

d)	rumm (kas sisseehitamata või sisseehitatud seisupiduritrumliga);

e)	kooste (jäik, poolujuv, ujuv jne);

f)	südamik (kas sisseehitamata või sisseehitatud seisupiduritrumliga).

5.3.5.1.2. Materjalirühm

Kõiki materjalirühmi (sealhulgas vastavaid alamrühmi) loetakse eraldi rühmadeks.

5.3.5.1.2.1. Malm

5.3.5.1.2.2. Teras

5.3.5.1.2.3. Komposiitmaterjalid

5.3.5.1.2.4. Mitmest materjalist koosnev

5.3.5.2. Piduritrumlite tüüpide kriteeriumid:

a)	materjalirühm (nt teras, malm, komposiitmaterjal);

b)	rumm (rummuga/ilma);

c)	komposiitehitus.

5.3.6. Katserühma kriteeriumid (ühe rühma piires)

Originaalsega vahetatavate osade puhul on võimalik katserühmades katseid teha vaid sel juhul, kui kinnituspinnad ja ketta hõõrdepinnad on ühesuguse üldkujuga.

Igast allpool osutatud katserühmast vähemalt ühe variandi puhul tehakse katsed, mis on sätestatud 10., 11. ja 12. lisas. Katserühmas valitakse selline variant varuosa katsetamiseks, mille puhul on kineetilise energia ja sellele vastava varuosa massi suhe suurim.

Siin:

vmax, i	on sellise sõiduki maksimaalne valmistajakiirus, kuhu on paigaldatud varuosa (haagiste puhul eeldatakse, et vmax, i on vähemalt 80 km/h)
m	katsetatav mass, nagu määratletud 11. lisa punktis 3.2.1.2 ja 12. lisa punktis 3.2.1.2
mvaruosa,i	asjaomase sõiduki varuosa mass

5.3.6.1. Asenduspidurikettad

5.3.6.1.1. M1-, M2-, N1-, N2-, O1- ja O2-kategooria sõidukite asenduspiduriketaste katserühmade moodustamise kriteeriumid

5.3.6.1.1.1. 11. ja 12. lisa punktides 1–4 sätestatud katsete katserühm.

Sellesse katserühma kuuluvad kõik pidurikettad, mille ketta välisläbimõõt ei erine rohkem kui 6 mm ja mille ketta paksus ei erine üle 4 mm.

5.3.6.1.1.2. Ühe materjalirühma piires peab iga erineva materjali kohta esitama tõendusmaterjali selle kohta, et 11. ja 12. lisas esitatud nõuded on täidetud.

5.3.6.1.2. M3-, N3-, O3- ja O4-kategooria sõidukite asenduspiduriketaste katserühmade moodustamise kriteeriumid

5.3.6.1.2.1. 11. ja 12. lisa punktides 1–4 sätestatud katsete katserühmad.

Sellesse katserühma kuuluvad kõik pidurikettad, mille ketta välisläbimõõt ei erine rohkem kui 10 mm ja mille ketta paksus ei erine üle 4 mm.

5.3.6.1.2.2. Ühe materjalirühma piires peab iga erineva materjali kohta esitama tõendusmaterjali selle kohta, et 11. ja 12. lisas esitatud nõuded on täidetud.

5.3.6.2. Asenduspiduritrumlid

5.3.6.2.1. M1-, M2-, N1-, N2-, O1- ja O2-kategooria sõidukite asenduspiduritrumlite katserühmade moodustamise kriteeriumid

5.3.6.2.1.1. 11. ja 12. lisa punktides 1–4 sätestatud katsete katserühmad.

Sellesse katserühma kuuluvad kõik piduritrumlid, mille trumli siseläbimõõt ei erine rohkem kui 30 mm ja mille trummelpiduriseadme (pidurikotsi) laius ei erine üle 10 mm.

5.3.6.2.1.2. Ühe materjalirühma piires peab iga erineva materjali kohta esitama tõendusmaterjali selle kohta, et 11. ja 12. lisas esitatud nõuded on täidetud.

5.3.6.2.2. M3-, N3-, O3- ja O4-kategooria sõidukite asenduspiduritrumlite katserühmade moodustamise kriteeriumid

5.3.6.2.2.1. 11. ja 12. lisa punktides 1–4 sätestatud katsete katserühmad.

Sellesse katserühma kuuluvad kõik piduritrumlid, mille trumli siseläbimõõt ei erine rohkem kui 10 protsenti väikseima mõõdu suhtes ja mille trummelpiduriseadme (piduriklotsi) laius ei erine üle 40 mm.

5.3.6.2.2.2. Ühe materjalirühma piires peab iga erineva materjali kohta esitama tõendusmaterjali selle kohta, et 11. ja 12. lisas esitatud nõuded on täidetud.

5.3.7. Asenduspiduriketaste ja -trumlite hindamine

5.3.7.1. Geomeetriline kontrollimine

Originaalsete osadega võrreldes kontrollitakse asenduspidurikettaid ja -trumleid järgmiste näitajate osas (vt ka 10. lisa).

a)	Ketta/trumli läbimõõt ja sealhulgas hõõrdepindade läbimõõdud (kui ketaspiduril on sisseehitatud seisupiduritrummel, tuleb kontrollida mõlemat läbimõõtu).

b)	Ketta paksus (originaalsed mõõtmed ja vähim lubatud kulumine) – koostepinnast suunaga välimise hõõrdepinna poole.

c)	Koosteääriku paksus.

d)	Kinnitusavade/poltide jaotusringjoone läbimõõt.

e)	Kinnitusavade/poltide arv.

f)	Koosteääriku läbimõõt.

g)	Tsentreerimisviis (nt kas keskpoldiga või kinnitustihvtide/tikkpoltidega).

h)	Kui piduriketastel on sisseehitatud seisupiduritrumlid, hõõrdepinna laius ja uurete mõõtmed, kui on olemas soojuspaisumise uurded.

Ventileeritavate piduriketaste puhul lisaks:

i)	ventileerimise viis (sisemine/välimine);

ii)	ribide ja tugede arv;

iii)	õhukanali mõõde.

5.3.7.2. Tasakaalustamisnõuded

Tasakaalustamisnõuded asenduspiduriketaste/-trumlite puhul peavad olema kooskõlas asendatava originaalse osa kohta kehtivate nõuetega.

5.3.7.3. Hõõrdepindade kulumisnõuete hindamine

Järgida sõiduki tootja esitatud kriteeriume.

5.3.7.4. Katsetamine

Tehnilisel teenistusel tuleb katsetada teatavat tüüpi asenduspiduriketaste/trumlite (vt punkti 3.3.2) kõiki katserühmasid (vt punkti 5.3.6..

5.3.8. Katsearuanne

Tuleb koostada katseprotokoll, mis sisaldab vähemat käesoleva eeskirja 13. lisas sätestatud teavet.

6. PAKENDAMINE JA MÄRGISTAMINE

6.1. Pakendamise ja märgistamise nõuded, mis on seotud piduri asendushõõrdkatete komplekti tüübiga, trummelpiduri asendushõõrdkatte tüübiga ja trummelpiduri asendushõõrdkattega

6.1.1.

Käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud tüübile vastavaid piduri asendushõõrdkatete komplekte või trummelpiduri asendushõõrdkatteid turustatakse teljekomplektidena.

6.1.2.

Iga teljekomplekt pakendatakse pitseeritud pakendisse, et oleks näha, kas seda on eelnevalt avatud.

6.1.3.

Igal pakendil peavad olema järgmised andmed:

6.1.3.1.

piduri asendushõõrdkatete komplektide või trummelpiduri asendushõõrdkatete arv pakendis;

6.1.3.2.

tootja nimi või kaubamärk;

6.1.3.3.

piduri asendushõõrdkatete komplektide või trummelpiduri asendushõõrdkatete mark ja tüüp;

6.1.3.4.

sõidukid/teljed/pidurid, mille puhul võib pakendi sisu kasutada;

6.1.3.5.

tüübikinnitusmärk.

6.1.4.

Iga pakend peab sisaldama paigaldusjuhiseid ühes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni ametlikus keeles, millele on lisatud vastav tekst selle riigi keeles, kus toodet müüakse, ning:

6.1.4.1.

eriviide lisaosadele;

6.1.4.2.

nõue, et piduri asendushõõrdkatete komplekte või trummelpiduri asendushõõrdkatteid tuleks vahetada telje mõlemal poolel;

6.1.4.3.

trummelpiduri asendushõõrdkatete puhul üldine soovitus kontrollida:

kas piduriklots, rummutugi ja teljepolt on terved;

ega piduriklots ei ole väändunud, deformeerunud või roostetanud;

kasutatava needi tüüpi ja suurust;

vajalikke neetimisvahendeid ja -jõudu;

6.1.4.4.

lisaks tuleb kombineeritud pidurisüsteemide puhul (eeskirja nr 78 punkti 2.9 tähenduses) märkida tüübikinnituse saanud piduri hõõrdkatete komplektide kombinatsioon(id).

6.1.5.

Igal piduri asendushõõrdkatete komplektil või trummelpiduri asendushõõrdkattel peavad alati olema järgmised tüübikinnitusega seotud andmed:

6.1.5.1.

tüübikinnitusmärk;

6.1.5.2.

valmistamise kuupäev (vähemalt kuu ja aasta) või partii number;

6.1.5.3.

piduri hõõrdkatte mark ja tüüp.

6.2. Asenduspiduriketaste ja -trumlite pakendamise ja märgistamise nõuded

6.2.1. Iga müüdav pakend peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

6.2.1.1.

osa number;

6.2.1.2.

mootorsõidukite puhul:

sõiduki mark, tüüp, kaubamärk, asjaomane telg ja aeg, mil sõiduk oli tootmises; Kui sõiduki tootmises olemise aeg ei ole teada, võib lisada viite originaalse osa numbrile/tunnuskoodile;

6.2.1.3.

haagiste puhul tuleb lisada viide originaalse osa numbrile/tunnuskoodile.

6.2.1.4.

Igas pakendis peab olema paigaldusjuhend selle riigi keeles, kus see müügil on,

6.2.1.4.1.

koos täpse viitega täiendavatele osadele;

6.2.1.4.2.

paigaldusjuhendis peab olema nõue, et asendushõõrdkatete komplekte tuleb vahetada telje mõlemal poolel.

6.2.2. Märgistus

Igale käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud pidurikettale/-trumlile tuleb kustumatult kanda vähemalt järgmised andmed:

6.2.2.1.

tootja nimi või kaubamärk;

6.2.2.2.

tüübikinnitusnumber;

6.2.2.3.

andmed, millega tagatakse tootmisprotsessi jälgitavus (nt kuupäev, partii number, lähtekoha kood);

6.2.2.4.

piduriketta väikseim paksus või piduritrumli suurim lubatud siseläbimõõt.

7. VARUOSADE TÜÜBIKINNITUSE MUUTMINE JA LAIENDAMINE

7.1.

Igast varuosas tehtavast muudatusest teavitatakse tüübikinnituse andnud asutust. Seejärel võib asutus kas:

7.1.1.

võtta seisukoha, et tõenäoliselt ei avalda tehtud muudatused märgatavat kahjulikku mõju ning et varuosa vastab igal juhul endiselt nõuetele, või

7.1.2.

nõuda katsete eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt uut katsearuannet.

7.2.

Teade muudatuste kinnitamise või kinnitamisest keeldumise kohta koos muudatuste kirjeldusega edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele punktis 4.4 sätestatud korras.

7.3.

Tüübikinnituse laienduse väljastanud pädev asutus määrab kõnealusele laiendusele seerianumbri ning teavitab sellest teisi käesolevat eekirja kohaldavaid 1958. aasta kokkuleppe osalisi teatisega, mille vorm vastab käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele.

8. TOODETE VASTAVUS

8.1.

Käesoleva eeskirja kohaselt heakskiidetud varuosad peavad olema valmistatud nii, et need vastavad kinnitatud tüübile.

8.2.

Originaalsed osad, mille kohta tehakse taotlus punkti 3.2 kohaselt, loetakse vastavaks punkti 8 nõuetele.

8.3.

Punkti 8.1 nõuete täitmise kontrollimiseks tehakse asjakohane tootmise kontrollimine. See hõlmab kasutatud tooraine ja osade kontrolli.

8.4.

Tüübikinnituse omanik peab eelkõige:

8.4.1.

tagama, et iga piduri asendushõõrdkatete komplekti ja trummelpiduri asendushõõrdkatte puhul tehakse statistiliselt kontrollitult ja juhusliku valiku alusel vähemalt käesoleva eeskirja punktis 5.2.2 kirjeldatud asjaomased katsed ning 9. lisas kirjeldatud asjaomased katsed vastavalt tavapärasele kvaliteeditagamise menetlusele. Seisupidurite hõõrdkatete komplektide puhul tehakse üksnes punktis 5.2.2 kirjeldatud nihkejõu katse;

8.4.2.

tagama, et iga asenduspiduriketta ja -trumli puhul tehakse statistiliselt kontrollitult ja juhusliku valiku alusel vähemalt käesoleva eeskirja 9. lisas kirjeldatud katsed vastavalt tavapärasele kvaliteeditagamise menetlusele;

8.4.3.

tagama protseduuride olemasolu toodete kvaliteedi efektiivseks kontrollimiseks;

8.4.4.

omama juurdepääsu seadmetele, mis on vajalikud iga kinnitatud tüübi vastavuse kontrollimiseks;

8.4.5.

analüüsima toote omaduste ühtsuse kontrollimiseks ja tagamiseks igat liiki katsete tulemusi, võttes arvesse tööstuslikus tootmises lubatud hälbeid;

8.4.6.

tagama, et katsetulemused registreeritakse ning et lisatud dokumendid on kättesaadavad haldusasutusega kokku lepitud ajavahemiku vältel;

8.4.7.

tagama, et kõigi näidiste ja katsekehade korral, mis tõendavad asjakohasele katsetüübile mittevastavust, tehakse uus näidiste valim ja korratakse katset. Tuleb teha kõik võimalik, et taastada asjaomase toote vastavus tüübikinnitusele.

8.5.

Tüübikinnituse andnud pädev asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses kohaldatavaid nõuetele vastavuse kontrollimise meetodeid.

8.5.1.

Igal kontrollimisel tuleb väliskontrollijale esitada katsetulemused ja tootmise ülevaatuse tulemused.

8.5.2.

Kontrollija võib pisteliselt valida näidiseid katsetamiseks tootja laboris. Näidiste väikseima arvu kindlaksmääramisel võib arvesse võtta tootja tehtud kontrolli tulemusi.

8.5.3.

Kui kvaliteet ei ole piisav või kui tundub, et tuleb kontrollida punkti 8.5.2 alusel tehtud katsete kehtivust, valib kontrollija välja näidised, mis saadetakse tüübikinnituskatsed teinud tehnilisele teenistusele.

8.5.4.

Tüübikinnituse andnud pädev asutus võib teha mis tahes käesolevas eeskirjas sätestatud katseid.

8.5.5.

Pädeva asutuse heakskiidetud kontrollide tavapärane sagedus on üks kord aastas. Kui sellise kontrolli käigus saadakse negatiivseid tulemusi, peab pädev asutus tagama, et toote nõuetelevastavuse võimalikult kiireks taastamiseks astutakse kõik vajalikud sammud.

9. KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

9.1.

Kui eespool punktis 8.1 sätestatud nõuded ei ole täidetud, võib piduri asendushõõrdkatete komplekti või trummelpiduri asendushõõrdkatte tüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse tühistada.

Kui eespool punktis 8.1 sätestatud nõuded ei ole täidetud, võib asenduspiduritrumli või -ketta tüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse tühistada.

9.2.

Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on eelnevalt andnud, teatab ta sellest käesoleva eeskirja 1A ja/või 1B lisas esitatud vormi abil kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele.

10. TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab täielikult eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud varuosa tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Asjakohase teate kättesaamisel teatab asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta lepingu osalistele käesoleva eeskirja 1A lisa või 1B lisa näidisele vastava teatisevormi abil.

11. TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA TÜÜBIKINNITUSASUTUSE NIMETUSED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osalised edastavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning nende haldusasutuste nimetused ja aadressid, kes väljastavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata teistes riikides välja antud tõendid tüübikinnituse andmise, tüübikinnituse laiendamise, tüübikinnituse andmisest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise või tootmise lõpetamise kohta.

12. ÜLEMINEKUSÄTTED

12.1.

Alates 02-seeria muudatuste ametlikust jõustumiskuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda tüübikinnituse andmisest 02-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja alusel.

12.2.

Ka pärast 02-seeria muudatuste jõustumiskuupäeva jäävad kehtima piduri hõõrdkatete komplektide ja trummelpiduri hõõrdkatete 01-seeria muudatuste kohased tüübikinnitused ning eeskirja kohaldavad lepinguosalised tunnustavad neid jätkuvalt ega keeldu käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste kohaste tüübikinnituste laienduste andmisest.

12.3.

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised lubavad jätkuvalt paigaldada kasutuses olevale sõidukile või kasutada kasutuses oleval sõidukil piduri asendushõõrdkatete komplekte, mis on saanud tüübikinnituse käesoleva eeskirja originaal- ehk muutmata kuju kohaselt.

(1) Seda ei kohaldata varuosade võimalike lisafunktsioonide suhtes, nagu näiteks kiiruse mõõtmine sisseehitatud spidomeetriga või rataste juhtimine piduriga kokkuehitatud rattarummude puhul.

(2) Kui sellised piduri hõõrdkatted turul puuduvad, võib teise võimalusena kasutada punktis 8.2 nimetatud hõõrdkatteid.

(3) 1958. aasta kokkuleppe osalisriikide tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas (dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.2/Amend.1).

(4) Halvima võimaluse analüüs peab hõlmama järgmisi tehnilisi näitajaid (vähemalt) iga sõidukitüübi kohta, millel kasutatakse hõõrdkatteid:

a)	piduriketta läbimõõt;

b)	piduriketta paksus;

c)	ventileeritav või mitteventileeritav piduriketas;

d)	kolvi läbimõõt;

e)	rehvi dünaamiline veereraadius;

f)	sõiduki mass;

g)	telje mass ja teljele langeva pidurdusjõu osakaal;

h)	sõiduki suurim kiirus.

Katsetingimused täpsustatakse katsearuandes.

(5) Kõnealune katse on lisatud, et tagada toodangu nõuetele vastavus. Miinimumväärtused ja hälbed lepitakse kokku tehnilise teenistusega.

(*1) ei kohaldata ujuvketta puhul.

(*2) Ra-väärtus ISO 1302:2002 kohaselt.

(*3) Ra-väärtus ISO 1302:2002 kohaselt.

1A LISA

TEATIS

(suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

Tekst pildi

Välja andnud:

ametiasutuse nimetus

milles käsitletakse piduri asendushõõrdkatete komplektile või piduritrumli asendushõõrdkatetele (2):

tüübikinnituse andmist

tüübikinnituse laiendamist

tüübikinnituse andmisest keeldumist

tüübikinnituse tühistamist

tootmise lõpetamist

kooskõlas eeskirjaga nr 90.

Tüübikinnitus nr …

Laiendus nr …

1. Taotleja nimetus ja aadress: …

2. Tootja nimetus ja aadress: …

3. Piduri hõõrdkatete komplekti/trummelpiduri hõõrdkatte mark ja tüüp (2) …

4. Piduri hõõrdkatte mark ja tüüp …

5. Sõidukid/teljed/pidurid, millel kasutamiseks piduri hõõrdkatete komplekti / trummelpiduri hõõrdkatte tüüp kinnitatakse piduri originaalse hõõrdkatete komplektina / trummelpiduri originaalse hõõrdkattena: …

6. Sõidukid/teljed/pidurid, millel kasutamiseks piduri hõõrdkatete komplekti / trummelpiduri hõõrdkatte tüüp kinnitatakse piduri asendushõõrdkatete komplektina/trummelpiduri asendushõõrdkattena: …

6.1. täiendavalt kombineeritud pidurisüsteemide (eeskirja nr 78 punkti 2.9 tähenduses) puhul tüübikinnituse saanud piduri hõõrdkatete komplektide kombinatsioon(id): …

7. Kinnitamiseks esitamise kuupäev: …

8. Tüübikatsete eest vastutav tehniline teenistus: …

8.1. Katsetulemuste aruande kuupäev …

8.2. Katseprotokolli number …

9. Tüübikinnitus antud / tüübikinnitus laiendatud / tüübikinnituse andmisest keeldutud / tüübikinnitus tühistatud (2)

10. Koht …

11. Kuupäev …

12. Allkiri …

13. Käesolevale teatisele on lisatud loetelu tüübikinnituse andnud asutuses oleva tüübikinnitustoimiku dokumentidest, mis tehakse taotluse esitamise korral kättesaadavaks.

(1) Tüübikinnituse andnud, seda laiendanud, selle andmisest keeldunud või selle tühistanud riigi tunnusnumber (vt käesoleva eeskirja sätteid tüübikinnituse kohta).

(2) Mittevajalik maha tõmmata.

1B LISA

TEATIS

(suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

Tekst pildi

2. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRGI JA TÜÜBIKINNITUSEGA SEOTUD ANDMETE STRUKTUUR

(vaata käesoleva eeskirja punkti 4.2)

Esitatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane osa on eeskirja nr 90 kohase tüübikinnituse saanud numbri C0359/7248 all Prantsusmaal (E2). Tüübikinnitusnumbri kaks esimest kohta näitavad, et tüübikinnitus on antud kooskõlas eeskirja nr 90 nõuetega, mida on muudetud 02-seeria muudatustega.

Ketaspiduriseadme märgistamise näidis

Trummelpiduriseadme märgistamise näidis

Trummelpiduri hõõrdkatte märgistamise näidis

Märkus:

näidistel esitatud märgistuste kohad ja nende asetus üksteise suhtes ei ole kohustuslikud.

3. LISA

M1-, M2- JA N1-KATEGOORIA SÕIDUKITE ASENDUSHÕÕRDKATETE KOMPLEKTIDE NÕUDED

1. Vastavus eeskirjale nr 13 või 13-H

Vastavust eeskirja nr 13 või 13-H nõuetele tõestatakse sõiduki katsetamisega.

1.1. Sõiduki ettevalmistamine

1.1.1. Katsesõiduk

Katsetamiseks esitatud piduri hõõrdkatted paigaldatakse asjaomastele piduritele ning neid töötatakse sisse kuni kindlaksmääratud lihvimisprotseduuri kujunemiseni tehnilise teenistuse nõusolekul tootja juhendi kohaselt.

1.1.2. Sobitamine (sissetöötamine)

1.1.2.1. Üldtingimused

Katsetamiseks esitatud piduri hõõrdkatete komplektid paigaldatakse asjaomastele piduritele. Piduri asendushõõrdkatete komplektide puhul tuleb kasutada uusi hõõrdkatteid. Trummelpiduri hõõrdkatteid võib töödelda, et saavutada parim võimalik algkontakt hõõrdkatete ja trumli(te) vahel. Katsesõiduk peab olema koormatud täismassini.

Kasutada võib piduri originaalsete hõõrdkatete komplekte, mida on kasutatud võrdluskatses ja mis on juba katsesõidukile paigaldatud, tingimusel et need on heas seisukorras ja ei ole kulunud rohkem kui 20 % esialgsest paksusest. Neil ei tohi olla kahjustusi, pragusid, ülemäärast roostet või ülekuumenemise märke. Need töötatakse sisse vastavalt allpool kirjeldatud menetlusele.

1.1.2.2. Menetlus

Vähemalt 50 km pikkuse sõidu ajal pidurdada vähemalt 100 korda eri tugevusega, (aeglustus vähemalt vahemikus 1 m/s2 kuni 5 m/s2) algkiirusel vahemikus 50 km/h kuni 120 km/h. Sobitamise käigus tuleb vähemalt kolm korda saavutada temperatuur vahemikus 250 °C kuni 500 °C ketaspiduriseadme korral või 150 °C kuni 250 °C trummelpiduriseadme korral (mõõdetuna ketta või trumli hõõrdepinnal). Temperatuur ei tohi ketaspiduriseadme puhul ületada 500 °C ja trummelpiduriseadme puhul 250 °C.

1.1.2.3. Toimivuse kontroll

Pidurdada korraga ainult ühel teljel viis korda kiiruselt 70 km/h kiiruseni 0 km/h (esitelg) ja kiiruselt 45 km/h kiiruseni 0 km/h (tagatelg) piduritorustiku rõhul 4 MPa (1), kusjuures piduri temperatuur on iga pidurdamise alguses 100 °C. Viis järjestikust mitteühetaolist tulemust ei tohi erineda keskmisest täielikust aeglustusest rohkem kui 0,6 m/s2 (esitelg) või 0,4 m/s2 (tagatelg).

Kui nimetatud nõue ei ole täidetud, tuleb korrata punktis 1.1.2.2 kirjeldatud sobitamist ja punktis 1.1.2.3 kirjeldatud toimivuskatset.

1.2. Sõiduki pidurisüsteemi katsetatakse eeskirja nr 13 4. lisa punktidega 1 ja 2 või eeskirja nr 13-H 3. lisa punktidega 1 ja 2 kõnealusele sõidukikategooriale (M1, M2 või N1) ette nähtud nõuete kohaselt, vastavalt sellele, kumb on asjakohane süsteemi originaalse tüübikinnituse seisukohast. Kohaldatakse järgmisi nõudeid või katseid.

1.2.1. Sõidupidurisüsteem

1.2.1.1. 0-tüübi katse lahutatud mootoriga ja koormamata sõidukiga vastavalt eeskirja nr 13 4. lisa punktile 1.4.2 või eeskirja nr 13-H 3. lisa punktile 1.4.2.

1.2.1.2. 0-tüübi katse ühendatud mootoriga (koormatud ja koormamata sõidukiga) vastavalt eeskirja nr 13 4. lisa punktidele 1.4.3.1 (stabiilsuskatse) ja 1.4.3.2 (ainult katse algkiirusega v = 0,8 vmax) või vastavalt eeskirja nr 13-H 3. lisa punktidele 1.4.3.1 ja 1.4.3.2.

1.2.1.3. I tüübi katse vastavalt eeskirja nr 13 4. lisa punktile 1.5 või eeskirja nr 13-H 3. lisa punktile 1.5.

1.2.2. Rikkepidurisüsteem

1.2.2.1. 0-tüübi katse lahutatud mootoriga ja koormatud sõidukiga vastavalt eeskirja nr 13 4. lisa punktile 2.2 või eeskirja nr 13-H 3. lisa punktile 2.2 (selle katse võib jätta tegemata, kui nõuded on kindlasti täidetud, näiteks diagonaalselt jaotatud pidurisüsteemi puhul)

1.2.3. Seisupidurisüsteem

(Kohaldatakse üksnes juhul, kui tüübikinnituseks esitatud hõõrdkatetega pidureid kasutatakse seisupiduritena).

1.2.3.1. Seisupiduri katse 18 % kaldpinnal ja koormatud sõidukiga vastavalt eeskirja nr 13 4. lisa punktile 2.3.1 või seisupiduri katse 20 % kaldpinnal ja koormatud sõidukiga eeskirja nr 13-H 3. lisa punktile 2.3.1.

1.3. Sõiduk peab vastama kõigile eeskirja nr 13 4. lisa punktiga 2 või eeskirja nr 13-H 3. lisa punktiga 2 kõnealuse kategooria sõidukile ette nähtud asjakohastele nõuetele.

2. Lisanõuded

Lisanõuetele vastavuse tõendamiseks kasutatakse ühte järgmisest kahest meetodist.

2.1. Sõiduki katse (eraldi telgede katse)

Selles katses peab sõiduk olema koormatud täismassini ning kõik pidurdamised tuleb teha lahutatud mootoriga ja tasasel teel.

Sõiduki sõidupidurite kontrollsüsteem peab olema varustatud vahendiga, mis eraldab esi- ja tagatelje pidurid nii, et neid saab kasutada teineteisest sõltumatult.

Kui tüübikinnitust taotletakse esitelje piduri hõõrdkatete komplektile, siis tagatelje pidureid katse ajal ei kasutata.

Kui tüübikinnitust taotletakse tagatelje piduri hõõrdkatete komplektile, siis esitelje pidureid katse ajal ei kasutata.

2.1.1. Pidurdustõhususe võrdväärsuse katse jahtunud piduritega

Asendushõõrdkatete komplekti ja originaalse hõõrdkatete komplekti pidurdustõhusust jahtunud piduritega pidurdamisel võrreldakse katsetulemuste võrdlemise teel järgmisel meetodil.

2.1.1.1.

Pidurdada vähemalt kuus korda, suurendades järkjärgult pedaalikoormust või piduritorustiku rõhku, kuni rattalukustuseni või, teise võimalusena, kuni keskmise täieliku aeglustuseni 6 m/s2 või kuni kõnealuse sõidukikategooria puhul lubatud maksimaalse pedaalile mõjuva jõuni, alates järgmises tabelis esitatud algkiirusest:

Sõidukikategooria	Katsekiirus (km/h)
Sõidukikategooria	Esitelg	Tagatelg
M1	70	45
M2	50	40
N1	65	50

Piduri algtemperatuur peab iga pidurdamise alguses olema ≤ 100 °C.

2.1.1.2.

Igal pidurdamisel märkida üles ja graafiliselt kujutada pedaalile mõjuv jõud või piduritorustiku rõhk ja keskmine täisaeglustus ning määrata pedaalile mõjuv jõud või piduritorustiku rõhk, mis on vajalik selleks, et saavutada (võimaluse korral) esitelje pidurite keskmine täielik aeglustus 5 m/s2 ning tagatelje pidurite keskmine täielik aeglustus 3 m/s2. Kui nimetatud väärtusi ei ole võimalik saavutada pedaalile mõjuva maksimaalse lubatud jõuga, siis tuleb teise võimalusena määrata maksimaalse aeglustuse saavutamiseks vajalik pedaalile mõjuv jõud või piduritorustiku rõhk.

2.1.1.3.

Piduri asendushõõrdkatete komplekti toimivusomadused loetakse sarnaseks piduri originaalse hõõrdkatete komplekti omadustega, kui sama kontrolljõu või piduritorustiku rõhu juures saadud keskmised täielike aeglustuste väärtused kõvera ülemises kahes kolmandikus ei erine piduri originaalse hõõrdkatete komplektiga saadud aeglustuste väärtustest rohkem kui 15 %.

2.1.2. Kiirustundlikkuse katse

2.1.2.1. Käesoleva lisa punkti 2.1.1.2 kohaselt tuletatud pedaalijõudu kasutades ning piduri algtemperatuuril ≤ 100 °C pidurdada kolm korda igal järgmisel kiirusel:

a)	esitelg: 65 km/h, 100 km/h ja lisaks 135 km/h, kui vmax ületab 150 km/h.

b)	tagatelg: 45 km/h, 65 km/h ja lisaks 90 km/h, kui vmax ületab 150 km/h.

2.1.2.2. Arvutada välja iga kolmest pidurdamisest koosneva tulemusterühma keskmine väärtus ning koostada kiiruse ja sellele vastava keskmise täieliku aeglustuse kõver.

2.1.2.3. Suurematel kiirustel registreeritud täieliku aeglustuse keskmine väärtus ei tohi madalaimal kiirusel registreeritud keskmisest väärtusest erineda rohkem kui 15 %.

2.2. Inertsdünamomeetri katse

2.2.1. Katseseadmed

Katseteks varustatakse inertsdünamomeeter asjaomase piduriga. Dünamomeeter varustatakse vahenditega, mis püsivalt salvestavad pöörlemiskiirust, pidurdusmomenti, rõhku piduritorustikus, pöörete arvu pärast pidurdamist, pidurdamisaega ning piduriketta temperatuuri.

2.2.2. Katsetingimused

2.2.2.1. Dünamomeetri pöörlemismass peab vastama poolele teljeosale sõiduki täismassist vastavalt järgnevale tabelile ning kõnealus(t)e sõidukitüübi (sõidukitüüpide) puhul lubatud suurima rehvi veereraadiusele.

Sõidukikategooria	Teljeosa sõiduki täismassist
Sõidukikategooria	Ees	Taga
M1	0,77	0,32
M2	0,69	0,44
N1	0,66	0,39

2.2.2.2. Dünamomeetri algpöörlemiskiirus peab vastama sõiduki joonkiirusele, nagu esitatud käesoleva lisa punktides 2.2.3 ja 2.2.4, ning selle aluseks võetakse rehvi dünaamiline veereraadius.

2.2.2.3. Katsetamiseks esitatud piduri hõõrdkatted paigaldatakse asjaomastele piduritele ja neid sobitatakse (töötatakse sisse) vastavalt järgmisele menetlusele.

Sissetöötamise 1. samm – 64 kiiret pidurdust kiiruselt 80 km/h kiiruseni 30 km/h piduritorustiku eri rõhkude juures:

		Tagatelg	Tagatelg
Näitaja	Esitelg	Ketaspidurid	Trummelpidurid
Pidurduste arv tsüklis	32	32	32
Pidurduskiirus (km/h)	80	80	80
Lahutuskiirus (km/h)	30	30	30
Piduri algtemperatuur (°C)	< 100	< 100	< 80
Piduri lõpptemperatuur (°C)	Lahtine	Lahtine	Lahtine
Rõhk 1. pidurdusel (kPa)	1 500	1 500	1 500
Rõhk 2. pidurdusel (kPa)	3 000	3 000	3 000
Rõhk 3. pidurdusel (kPa)	1 500	1 500	1 500
Rõhk 4. pidurdusel (kPa)	1 800	1 800	1 800
Rõhk 5. pidurdusel (kPa)	2 200	2 200	2 200
Rõhk 6. pidurdusel (kPa)	3 800	3 800	3 800
Rõhk 7. pidurdusel (kPa)	1 500	1 500	1 500
Rõhk 8. pidurdusel (kPa)	2 600	2 600	2 600
Rõhk 9. pidurdusel (kPa)	1 800	1 800	1 800
Rõhk 10. pidurdusel (kPa)	3 400	3 400	3 400
Rõhk 11. pidurdusel (kPa)	1 500	1 500	1 500
Rõhk 12. pidurdusel (kPa)	2 600	2 600	2 600
Rõhk 13. pidurdusel (kPa)	1 500	1 500	1 500
Rõhk 14. pidurdusel (kPa)	2 200	2 200	2 200
Rõhk 15. pidurdusel (kPa)	3 000	3 000	3 000
Rõhk 16. pidurdusel (kPa)	4 600	4 600	4 600
Rõhk 17. pidurdusel (kPa)	2 600	2 600	2 600
Rõhk 18. pidurdusel (kPa)	5 100	5 100	5 100
Rõhk 19. pidurdusel (kPa)	2 200	2 200	2 200
Rõhk 20. pidurdusel (kPa)	1 800	1 800	1 800
Rõhk 21. pidurdusel (kPa)	4 200	4 200	4 200
Rõhk 22. pidurdusel (kPa)	1 500	1 500	1 500
Rõhk 23. pidurdusel (kPa)	1 800	1 800	1 800
Rõhk 24. pidurdusel (kPa)	4 600	4 600	4 600
Rõhk 25. pidurdusel (kPa)	2 600	2 600	2 600
Rõhk 26. pidurdusel (kPa)	1 500	1 500	1 500
Rõhk 27. pidurdusel (kPa)	3 400	3 400	3 400
Rõhk 28. pidurdusel (kPa)	2 200	2 200	2 200
Rõhk 29. pidurdusel (kPa)	1 800	1 800	1 800
Rõhk 30. pidurdusel (kPa)	3 000	3 000	3 000
Rõhk 31. pidurdusel (kPa)	1 800	1 800	1 800
Rõhk 32. pidurdusel (kPa)	3 800	3 800	3 800
Tsüklite arv	2	2	2

Sissetöötamise 2. etapp – 10 pidurdust kiiruselt 100 km/h kiirusele 5 km/h aeglustusega 0,4 g ja suureneva algtemperatuuriga:

		Tagatelg	Tagatelg
Näitaja	Esitelg	Ketaspidurid	Trummelpidurid
Pidurduste arv tsüklis	10	10	10
Pidurduskiirus (km/h)	100	100	100
Lahutuskiirus (km/h)	< 5	< 5	< 5
Aeglustus (g)	0,4	0,4	0,4
Maksimaalne rõhk (kPa)	16 000	16 000	10 000
Algtemperatuur 1 (°C)	< 100	< 100	< 100
Algtemperatuur 2 (°C)	< 215	< 215	< 151
Algtemperatuur 3 (°C)	< 283	< 283	< 181
Algtemperatuur 4 (°C)	< 330	< 330	< 202
Algtemperatuur 5 (°C)	< 367	< 367	< 219
Algtemperatuur 6 (°C)	< 398	< 398	< 232
Algtemperatuur 7 (°C)	< 423	< 423	< 244
Algtemperatuur 8 (°C)	< 446	< 446	< 254
Algtemperatuur 9 (°C)	< 465	< 465	< 262
Algtemperatuur 10 (°C)	< 483	< 483	< 270
Tsüklite arv	1	1	1

Taastumine – 18 kiiret pidurdust kiiruselt 80 km/h kiirusele 30 km/h piduritorustiku rõhul 3 000 kPa:

		Tagatelg	Tagatelg
Näitaja	Esitelg	Ketaspidurid	Trummelpidurid
Pidurduste arv tsüklis	18	18	18
Pidurduskiirus (km/h)	80	80	80
Lahutuskiirus (km/h)	30	30	30
Rõhk (kPa)	3 000	3 000	3 000
Piduri algtemperatuur (°C)	< 100	< 100	< 80
Piduri lõpptemperatuur (°C)	Lahtine	Lahtine	Lahtine
Tsüklite arv	1	1	1

2.2.2.4. Pidurdada viis korda kiiruselt 80 km/h kiiruseni 0 km/h piduritorustiku rõhul 4 MPa, kusjuures piduri temperatuur on iga pidurdamise alguses 100 °C. Viis järjestikust mitteühetaolist tulemust ei tohi erineda nende keskmisest täielikust aeglustusest rohkem kui 0,6 m/s2.

Kui nimetatud nõue ei ole täidetud, tuleb korrata lihvimismenetluse esimest osa „Sissetöötamise 1. etapp” seni, kuni saavutatakse nõuetekohane toimivusstabiilsus.

2.2.2.5. Lubatud on kasutada õhkjahutust. Pidurile suunatud õhuvoolu kiirus pidurdamise ajal peab olema:

vair = 0,33 v

Siin

sõiduki kiirus pidurdamise alguses.

2.2.3. Pidurdustõhususe võrdväärsuse katse jahtunud piduritega

Asendushõõrdkatete komplekti ja originaalsete hõõrdkatete komplekti pidurdustõhusust jahtunud piduritega pidurdamisel tuleb võrrelda katsetulemuste võrdlemise teel järgmisel meetodil.

2.2.3.1. Alates algkiirusest 80 km/h M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul ning 60 km/h M2-kategooria sõidukite puhul, kusjuures piduri temperatuur on iga pidurdamise alguses ≤ 100 °C, pidurdada vähemalt kuus korda, suurendades järkjärgult piduritorustiku rõhku, kuni saavutatakse keskmine täielik aeglustus 6 m/s2.

2.2.3.2. Igal pidurdamisel tuleb registreerida ja esitada graafiku kujul torustiku rõhk ja keskmine täielik aeglustus ning määrata torustiku rõhk, mis on vajalik aeglustuse 5 m/s2 saavutamiseks.

2.2.3.3. Piduri asendushõõrdkatete komplekti toimivusomadused loetakse sarnaseks piduri originaalsete hõõrdkatete komplekti omadustega, kui sama kontrolljõu või piduritorustiku rõhu juures saadud keskmised täielike aeglustuste väärtused kõvera ülemises kahes kolmandikus ei erine piduri originaalse hõõrdkatete komplektiga saadud aeglustuste väärtustest rohkem kui 15 %.

2.2.4. Kiirustundlikkuse katse

2.2.4.1. Punkti 2.2.3.2 kohaselt tuletatud piduritorustiku rõhku kasutades ning piduri algtemperatuuril ≤ 100 °C pidurdada kolm korda pöörlemiskiirusel, mis vastab järgmistele sõiduki joonkiirustele:

75 km/h, 120 km/h ja lisaks 160 km/h, kui vmax ületab 150 km/h.

2.2.4.2. Arvutada välja iga kolmest pidurdamisest koosneva tulemusterühma keskmine väärtus ning koostada kiiruse ja sellele vastava keskmise täieliku aeglustuse kõver.

2.2.4.3. Suurematel kiirustel registreeritud täieliku aeglustuse keskmine väärtus ei tohi madalaimal kiirusel registreeritud keskmisest väärtusest erineda rohkem kui 15 %.

(1) Pidurite puhul, mis ei ole hüdraulilised pidurid, tuleks kasutada ekvivalentset sisendväärtust.

4. LISA

M3-, N2- JA N3-KATEGOORIA SÕIDUKITE PIDURI VARUHÕÕRDKATETE KOMPLEKTIDE JA TRUMMELPIDURI VARUHÕÕRDKATETE NÕUDED

1. Sõidukikatse

1.1. Katsesõiduk

Sõiduk, mis esindab sõidukitüüpi/sõidukitüüpe, mille jaoks taotletakse piduri asendushõõrdkatete komplekti või trummelpiduri asendushõõrdkatte tüübikinnitust, peab olema varustatud tüübikinnituseks esitatud piduri hõõrdkatete komplektide või trummelpiduri hõõrdkatetega ning pidurduskatseks vajalike seadmetega, nagu on ette nähtud eeskirjaga nr 13.

Katsetamiseks esitatud piduri hõõrdkatted paigaldatakse asjaomastele piduritele ning neid töötatakse sisse kuni kindlaksmääratud protseduuri kujunemiseni tehnilise teenistuse nõusolekul tootja juhendi kohaselt.

1.2. Katsed ja nõuded

1.2.1. Vastavus eeskirjale nr 13

1.2.1.1. Sõiduki pidurisüsteemi katsetatakse eeskirja nr 13 4. lisa punktidega 1 ja 2 kõnealusele sõidukikategooriale (M3, N2 või N3) ette nähtud nõuete kohaselt. Kohaldatakse järgmisi nõudeid või katseid.

1.2.1.1.1. Sõidupidurisüsteem

1.2.1.1.1.1. 0-tüübi katse lahutatud mootoriga ja koormatud sõidukiga.

1.2.1.1.1.2. 0-tüübi katse ühendatud mootoriga (koormatud ja koormamata sõidukiga) vastavalt eeskirja nr 13 4. lisa punktidele 1.4.3.1 (stabiilsuskatse) ja 1.4.3.2 (katsetatakse üksnes algkiirusel v = 0,8 vmax).

1.2.1.1.1.3. I tüübi katse vastavalt eeskirja nr 13 4. lisa punktidele 1.5.1 ja 1.5.3.

1.2.1.1.1.4. II tüübi katse

Koormatud sõiduki katsetamisel peab sisendenergia vastama sama ajavahemiku jooksul registreeritud kulutatud energiale koormatud sõiduki puhul, mis liigub keskmise kiirusega 30 km/h 6 km pikkusel teel langusega 2,5 %, kusjuures katse peab toimuma tühikäigul ja pidurdusenergia kulub üksnes sõidupiduritel.

1.2.1.1.2. Rikkepidurisüsteem

1.2.1.1.2.1. 0-tüübi katse lahutatud mootoriga ja koormatud sõidukiga (selle katse võib jätta tegemata, kui on tehtud käesoleva lisa punktis 1.2.2 nimetatud katsed).

1.2.1.1.3. Seisupidurisüsteem

(Kohaldatakse ainult juhul, kui pidureid tüübikinnitust vajavate hõõrdkatetega kasutatakse seisupiduritena.)

1.2.1.1.3.1. Pidurduskatse 18 % kaldpinnal koormatud sõidukiga

1.2.1.2. Sõiduk peab vastama kõigile eeskirja nr 13 4. lisa punktiga 2 kõnealuse kategooria sõidukile ette nähtud asjakohastele nõuetele.

1.2.2. Lisanõuded (eraldi telgede katse)

Edaspidi nimetatud katsetes peab sõiduk olema koormatud täismassini ning kõik pidurdamised tuleb teha lahutatud mootoriga ja tasasel teel.

Sõiduki sõidupidurite kontrollsüsteem peab olema varustatud vahendiga, mis eraldab esi- ja tagatelje pidurid nii, et neid saab kasutada sõltumatult.

Kui tüübikinnituseks on esitatud esitelje piduri hõõrdkatete komplekt või esitelje trummelpiduri hõõrdkate, tagatelje pidureid katse ajal ei kasutata.

Kui tüübikinnituseks on esitatud tagatelje piduri hõõrdkatete komplekt või tagatelje trummelpiduri hõõrdkate, siis esitelje pidureid katse ajal ei kasutata.

1.2.2.1. Pidurdustõhususe võrdväärsuse katse jahtunud piduritega

Piduri asendushõõrdkatete komplekti või trummelpiduri asendushõõrdkatte ja piduri originaalse hõõrdkatete komplekti või trummelpiduri originaalse hõõrdkatte pidurdustõhusust jahtunud piduritega pidurdamisel võrreldakse katsetulemuste võrdlemise teel järgmisel meetodil.

1.2.2.1.1. Pidurdada vähemalt kuus korda, suurendades järkjärgult pedaalikoormust või piduritorustiku rõhku, kuni rattalukustuseni või, teise võimalusena, kuni keskmise täieliku aeglustuseni 3,5 m/s2 või kuni pedaalile mõjuva jõu suurima lubatud väärtuseni või piduritorustiku suurima rõhuni, kusjuures sõiduki algkiirus on 45 km/h ja piduri temperatuur iga pidurduse alguses ≤ 100 °C.

1.2.2.1.2. Igal pidurdamisel märkida üles ja esitada graafiku kujul pedaalile mõjuv jõud või piduritorustiku rõhk ja keskmine täisaeglustus ning määrata pedaalile mõjuv jõud või piduritorustiku rõhk, mis on vajalik selleks, et saavutada (võimaluse korral) keskmine täielik aeglustus 3 m/s2. Kui nimetatud väärtust ei ole võimalik saavutada, siis tuleb teise võimalusena määrata maksimaalse aeglustuse saavutamiseks vajalik pedaalile mõjuv jõud või piduritorustiku rõhk.

1.2.2.1.3. Piduri asendushõõrdkatete komplekti või trummelpiduri asendushõõrdkatte toimivuse näitajad loetakse sarnaseks piduri originaalse hõõrdkatete komplekti või trummelpiduri originaalse hõõrdkatte omadustega, kui sama kontrolljõu või piduritorustiku rõhu juures saadud keskmised täielike aeglustuste väärtused kõvera ülemises kahes kolmandikus ei erine piduri originaalse hõõrdkatete komplekti või trummelpiduri originaalse hõõrdkattega saadud aeglustuste väärtustest rohkem kui 15 %.

1.2.2.2. Kiirustundlikkuse katse

1.2.2.2.1. Käesoleva lisa punkti 1.2.2.1.2 kohaselt tuletatud pedaalijõudu kasutades ning piduri algtemperatuuril ≤ 100 °C pidurdada kolm korda igalt allpool esitatud kiiruselt järgmiselt:

kiiruselt 40 km/h kiiruseni 20 km/h,

kiiruselt 60 km/h kiiruseni 40 km/h ja

kiiruselt 80 km/h kiiruseni 60 km/h (kui vmax ≥ 90 km/h).

1.2.2.2.2. Arvutada välja iga kolmest pidurdamisest koosneva tulemusterühma keskmine väärtus ning koostada kiiruse ja sellele vastava keskmise täieliku aeglustuse kõver.

1.2.2.2.3. Suurematel kiirustel registreeritud täieliku aeglustuse keskmine väärtus ei tohi madalaimal kiirusel registreeritud keskmisest väärtusest erineda rohkem kui 25 %.

2. Inertsdünamomeetri katse

2.1. Katseseadmed

2.1.1. Katsetingimused

2.1.1.1. Dünamomeetri pöörlemismass peab vastama poolele asjaomasele teljele avalduvast teguriga 0,55 korrutatud sõiduki täismassist, ning kõnealus(t)e sõidukitüübi (sõidukitüüpide) puhul lubatud suurima rehvi veereraadiusele.

2.1.1.2. Dünamomeetri algpöörlemiskiirus peab vastama sõiduki joonkiirusele, nagu on sätestatud järgmistes punktides, ning selle aluseks võetakse kõnealus(t)e sõidukitüübi (sõidukitüüpide) puhul lubatud suurima ja väikseima rehvi dünaamiline veereraadius.

2.1.1.3. Katsetamiseks esitatud piduri hõõrdkatete komplektid või trummelpiduri hõõrdkatted paigaldatakse asjaomastele piduritele ning neid töötatakse sisse kuni kindlaksmääratud lihvimisprotseduuri saavutamiseni tehnilise teenistuse nõusolekul tootja juhendi kohaselt.

2.1.1.4. Jahutusõhu kasutamise korral peab õhuvoolu kiirus piduri juures olema:

vair = 0,33v

Siin

sõiduki kiirus pidurdamise alguses.

2.1.1.5. Kasutada kõnealus(t)e sõidukitüübi (sõidukitüüpide) puhul lubatud väikseimat pidurisilindrit.

2.2. Katsed ja nõuded

2.2.1. Eeskirjaga nr 13 ette nähtud katsed

2.2.1.1. 0-tüübi katse

Algkiiruselt 60 km/h, kui piduri temperatuur on iga pidurdamise alguses ≤ 100 °C, pidurdada vähemalt kuus korda, tõstes järkjärgult piduritorustiku rõhku, kuni saavutatakse rõhk, mille tagab püsivalt kõnealus(t)e sõidukitüübi (sõidukitüüpide) pidurisüsteem (näiteks kompressori sisselülitusrõhk). Saavutada tuleb keskmine täielik aeglustus vähemalt 5 m/s2.

2.2.1.2. 0-tüübi katse suurel kiirusel

Punktis 2.2.1.1 määratletud tagatud rõhu juures pidurdada kolm korda kiiruselt 100 km/h, kui tüübikinnitust taotletakse N2-kategooria sõidukile, ja kiiruselt 90 km/h, kui tüübikinnitust taotletakse M3- ja N3-kategooria sõidukitele, kusjuures piduri temperatuur on iga pidurdamise alguses ≤ 100 °C. Kolme pidurduse täieliku aeglustuse keskmine väärtus peab olema vähemalt 4 m/s2.

2.2.1.3. I tüübi katse

2.2.1.3.1. Kuumenemismenetlus

Pidurdada järsult 20 korda järjest, kusjuures v1 = 60 km/h ja v2 = 30 km/h ja tsükli pikkus on 60 sekundit ning piduri temperatuur on esimese pidurdamise alguses ≤ 100 °C. Piduritorustiku rõhk peab esimesel pidurdamisel vastama aeglustusele 3 m/s2 ja jääma samaks kõikide järjestikuste pidurduste ajal.

2.2.1.3.2. Pidurite kuumenemine

Soojendamise lõppedes mõõdetakse kuumenenud piduri pidurdustõhusust eespool punktis 2.2.1.1 sätestatud tingimustel, kasutades punktis 2.2.1.1 määratletud tagatud piduritorustiku rõhku (temperatuur võib erineda). Keskmine täielik aeglustus kuumenenud piduriga ei tohi olla alla 60 % jahtunud piduriga saadud väärtusest ehk mitte alla 4 m/s2.

2.2.1.3.3. Taastumine

120 sekundit pärast pidurite kuumenemist teha algkiiruselt 60 km/h viis täielikku peatust (jättes peatumiste vahele vähemalt kaks minutit) eespool punktis 2.2.1.3.1 kasutatud piduritorustiku rõhu juures. Viienda pidurdamise alguses peab piduri temperatuur olema ≤ 100 °C ja keskmine täielik aeglustus ei tohi erineda 0-tüübi katse (kiirusel 60 km/h) piduritorustiku rõhu ja aeglustuse suhte alusel arvutatud aeglustusest rohkem kui 10 %.

2.2.1.4. II tüübi katse

2.2.1.4.1. Kuumenemismenetlus

Pidureid kuumendatakse 12 minuti jooksul püsival kiirusel 30 km/h püsiva pidurdusmomendiga, mis vastab aeglustusele 0,15 m/s2.

2.2.1.4.2. Kuumenenud pidurite toimivus

Soojendamise lõppedes mõõdetakse kuumenenud piduri pidurdustõhusust eespool punktis 2.2.1.1 sätestatud tingimustel, kasutades punktis 2.2.1.1 määratletud tagatud pidurijuhtmestiku rõhku (temperatuur võib erineda). Keskmine täielik aeglustus kuumenenud piduritega ei tohi olla väiksem kui 3,75 m/s2.

2.2.1.5. Seisupidurite staatiline katse

2.2.1.5.1. Määratleda kõikide pidurduste kohta halvim võimalus, võttes arvesse piduri sisendjõudu, sõiduki täismassi ühe teljega pidurdamisel ja rehvi raadiust.

2.2.1.5.2. Pidurdada punkti 2.2.1.5.1 kohaselt määratletud sisendjõuga.

2.2.1.5.3. Trumli või ketta pööramiseks suurendada aeglaselt dünamomeetri võlli jõumomenti. Mõõta väljundjõumomenti pidurdamisel hetkel, mil dünamomeetri võll alustab liikumist ja arvutada vastav telje pidurdusjõud, kasutades punkti 2.2.1.5.1 kohaselt määratletud rehvi raadiust.

2.2.1.5.4. Kui punkti 2.2.1.5.3 kohaselt mõõdetud pidurdusjõud jagada poolega punkti 2.2.1.5.1 kohaselt määratletud sõiduki massist, peab suhe olema vähemalt 0,18.

2.2.2. Pidurdustõhususe võrdväärsuse katse jahtunud piduritega

Piduri asendushõõrdkatete komplekti või trummelpiduri asendushõõrdkatte ja piduri originaalse hõõrdkatete komplekti või trummelpiduri originaalse hõõrdkatte pidurdustõhusust jahtunud piduritega võrreldakse punktis 2.2.1.1 kirjeldatud 0-tüübi katse tulemuste võrdlemise teel.

2.2.2.1. Punktis 2.2.1.1 sätestatud 0-tüübi katse tehakse ühe piduri originaalse hõõrdkatete komplekti või trummelpiduri originaalse hõõrdkattega.

2.2.2.2. Piduri asendushõõrdkatete komplekti või trummelpiduri asendushõõrdkatte toimivuse näitajad loetakse sarnaseks piduri originaalse hõõrdkatete komplekti või trummelpiduri originaalse hõõrdkatte näitajatega, kui sama piduritorustiku rõhu juures saadud keskmised täielike aeglustuste väärtused kõvera ülemises kahes kolmandikus ei erine piduri originaalse hõõrdkatete komplekti või trummelpiduri originaalse hõõrdkattega saadud aeglustuste väärtustest rohkem kui 15 %.

2.2.3. Kiirustundlikkuse katse

2.2.3.1. Käesoleva lisa punktis 2.2.1.1 määratletud tagatud pidurijuhtmestiku rõhku kasutades ning piduri algtemperatuuril ≤ 100 °C pidurdada kolm korda igalt allpool esitatud kiiruselt järgmiselt:

kiiruselt 60 km/h kiiruseni 30 km/h,

kiiruselt 80 km/h kiiruseni 60 km/h ja

kiiruselt 110 km/h kiiruseni 80 km/h (kui vmax ≥ 90 km/h).

2.2.3.2. Arvutada välja iga kolmest pidurdamisest koosneva tulemusterühma keskmine väärtus ning koostada kiiruse ja sellele vastava keskmise täieliku aeglustuse kõver.

2.2.3.3. Suurematel kiirustel registreeritud täieliku aeglustuse keskmine väärtus ei tohi madalaimal kiirusel registreeritud keskmisest väärtusest erineda rohkem kui 25 %.

5. LISA

O1- JA O2-KATEGOORIA SÕIDUKITE ASENDUSHÕÕRDKATETE KOMPLEKTIDE NÕUDED

1. Üldine

Käesolevas lisas kirjeldatud katsemeetod põhineb inertsdünamomeetri katsel. Teise võimalusena võib katsed teha katsesõidukil või teekatsete rullstendil tingimusel, et katsetingimused ja mõõdetavad näitajad on samad kui inertsdünamomeetri katses.

2. Katseseadmed

Katseteks varustatakse inertsdünamomeeter asjaomase piduriga. Dünamomeeter varustatakse vahenditega, mis püsivalt salvestavad pöörlemiskiirust, pidurdusmomenti, rõhku piduritorustikus või pidurdusjõudu, pöörete arvu pärast pidurdamist, pidurdamisaega ning piduriketta temperatuuri.

2.1. Katsetingimused

2.1.1. Dünamomeetri pöörlemismass peab olema pool asjaomasele teljele avalduvast sõiduki täismassist ning vastama kõnealus(t)e sõidukitüübi (sõidukitüüpide) puhul lubatud suurima rehvi veereraadiusele.

2.1.2. Dünamomeetri algpöörlemiskiirus peab vastama sõiduki joonkiirusele, nagu on sätestatud käesoleva lisa punktis 3.1, ning selle aluseks võetakse kõnealus(t)e sõidukitüübi (sõidukitüüpide) puhul lubatud väikseima rehvi dünaamiline veereraadius.

2.1.3. Katsetamiseks esitatud piduri hõõrdkatted paigaldatakse asjaomastele piduritele ning neid töötatakse sisse kuni kindlaksmääratud lihvimisprotseduuri saavutamiseni tehnilise teenistuse nõusolekul tootja juhendi kohaselt.

2.1.4. Jahutusõhu kasutamise korral peab õhuvoolu kiirus piduri juures olema:

vair = 0,33v

Siin

sõiduki kiirus pidurdamise alguses.

2.1.5. Pidurile paigaldatud ajam peab vastama sõiduki seadmestikule.

3. Katsed ja nõuded

3.1. 0-tüübi katse

Algkiiruselt 60 km/h, kui piduri temperatuur on iga pidurdamise alguses ≤ 100 °C, pidurdada järjest vähemalt kuus korda, tõstes järk-järgult piduritorustiku rõhku või pidurdamisjõudu maksimaalse piduritorustiku rõhuni või aeglustuseni 6 m/s2. Viimast pidurdamist korrata algkiirusel 40 km/h.

3.2. I tüübi katse

3.2.1. Kuumenemismenetlus

Pidurit tuleb kuumendada ahelpidurdusega eeskirja nr 13 4. lisa punkti 1.5.2 nõuete kohaselt, alustades piduriketta temperatuurist ≤ 100 °C.

3.2.2. Kuumenenud pidurite toimivus

Kuumendamise lõppedes mõõdetakse algkiirusel 40 km/h kuumenenud pidurite pidurdustõhusust eespool punktis 3.2.1 sätestatud tingimustel, kasutades sama piduritorustiku rõhku või pidurdamisjõudu (temperatuur võib erineda). Keskmine täielik aeglustus kuumenenud piduriga ei tohi olla alla 60 % jahtunud piduriga saadud väärtusest ehk mitte alla 3,5 m/s2.

3.3. Pidurdustõhususe võrdväärsuse katse jahtunud piduritega

Asendushõõrdkatete komplekti ja originaalse hõõrdkatete komplekti pidurdustõhusust jahtunud piduritega võrreldakse punktis 3.1 kirjeldatud 0-tüübi katse tulemuste võrdlemise teel.

3.3.1. Punktis 3.1 sätestatud 0-tüübi katse tehakse piduri ühe originaalse hõõrdkatete komplektiga.

3.3.2. Piduri asendushõõrdkatete komplekti toimivusomadused loetakse sarnaseks piduri originaalse hõõrdkatete komplekti omadustega, kui sama piduritorustiku rõhu või pidurdusjõu juures saadud keskmised täielike aeglustuste väärtused kõvera ülemises kahes kolmandikus ei erine piduri originaalse hõõrdkatete komplektiga saadud aeglustuste väärtustest rohkem kui 15 %.

6. LISA

O3- JA O4-KATEGOORIA SÕIDUKITE PIDURI ASENDUSHÕÕRDKATETE KOMPLEKTIDE JA TRUMMELPIDURI ASENDUSHÕÕRDKATETE NÕUDED

1. Katsetingimused

Käesolevas lisas sätestatud katsed võib teha kas katsesõidukil või inertsdünamomeetril või teekatsete rullstendil eeskirja nr 13 11. lisa 2. liite punktides 3.1–3.4 nimetatud tingimustel.

Katsetamiseks esitatud piduri hõõrdkatted paigaldatakse asjaomastele piduritele ning neid töötatakse sisse kuni kindlaksmääratud lihvimisprotseduuri saavutamiseni tehnilise teenistuse nõusolekul tootja juhendi kohaselt.

2. Katsed ja nõuded

2.1. Vastavus eeskirja nr 13 11. lisale

Pidureid katsetatakse vastavalt eeskirja nr 13 11. lisa 2. liite punktile 3.5.

2.1.1.

Tulemused esitatakse eeskirja nr 13 11. lisa 3. liites sätestatud kujul.

2.1.2.

Nimetatud tulemusi võrreldakse samadel tingimustel piduri originaalse hõõrdkatete komplektide või trummelpiduri originaalsete hõõrdkatetega tehtud katsete tulemustega.

2.1.3.

Sama pidurdusmomendi juures peab kuumenenud piduri pidurdustõhusus piduri asendushõõrdkatete komplekti või trummelpiduri asendushõõrdkatte puhul I tüübi katsel või III tüübi katsel (vastavalt sellele, kumba kasutatakse) olema:

a)	võrdne piduri originaalse hõõrdkatete komplekti või trummelpiduri originaalse hõõrdkatte pidurdustõhususega kuumenenud pidurite puhul või sellest suurem või

b)	vähemalt 90 % piduri asendushõõrdkatete komplekti või trummelpiduri asendushõõrdkatte pidurdustõhususest jahtunud pidurite korral.

Vastav käivitava seadme käik ei tohi olla ≥ 110 % piduri originaalse hõõrdkatete komplektiga või trummelpiduri originaalse hõõrdkattega saadud tulemusest ning suurem eeskirja nr 13 11. lisa 2 liite punktis 2 määratletud väärtusest sp. Kui piduri originaalset hõõrdkatete komplekti või trummelpiduri originaalset hõõrdkatet on katsetatud vastavalt II tüübi katse tingimustele, kohaldatakse piduri asendushõõrdkatete komplekti või trummelpiduri asendushõõrdkatte suhtes eeskirja nr 13 4. lisa punktis 1.7.2 (III tüübi katse) sätestatud miinimumnõudeid.

2.2. Pidurdustõhususe võrdväärsuse katse jahtunud piduritega (0-tüüp)

2.2.1.

Vastavalt käesoleva lisa punktis 1 kirjeldatud tingimustele ja algkiiruselt 60 km/h, kui piduri temperatuur on pidurdamise alguses ≤ 100 °C, pidurdada vähemalt kuus korda, suurendades järk-järgult kontrolljõudu või piduritorustiku rõhku, kuni saavutatakse rõhk 6,5 baari või aeglustus 6 m/s2.

2.2.2.

Igal pidurdamisel registreerida ja graafiliselt esitada kontrolljõud või piduritorustiku rõhk ja keskmine pidurdusmoment või keskmine täielik aeglustus.

2.2.3.

Nimetatud tulemusi võrreldakse samadel tingimustel piduri originaalsete hõõrdkatete komplektide või trummelpiduri originaalsete hõõrdkatetega tehtud katsete tulemustega.

2.2.4.

Piduri asendushõõrdkatete komplekti või trummelpiduri asendushõõrdkatte toimivusomadused loetakse sarnaseks piduri originaalse hõõrdkatete komplekti või trummelpiduri originaalse hõõrdkatte omadustega, kui sama sisendjõu või piduritorustiku rõhu juures saadud keskmised täielike aeglustuste väärtused kõvera ülemises kahes kolmandikus on – 5 % kuni + 15 % piires piduri originaalse hõõrdkatete komplekti või trummelpiduri originaalse hõõrdkattega saadud aeglustuste väärtustest.

7. LISA

L-KATEGOORIA SÕIDUKITE PIDURI ASENDUSHÕÕRDKATETE KOMPLEKTIDE NÕUDED

1. Katsetingimused

1.1. Sõiduk, mis esindab sõidukitüüpi/sõidukitüüpe, mille jaoks taotletakse piduri asendushõõrdkatete komplekti tüübikinnitust, peab olema varustatud tüübikinnituseks esitatud piduri hõõrdkatete komplektidega ning pidurduskatseks vajalike seadmetega, nagu on ette nähtud eeskirjaga nr 78.

1.2. Katsetamiseks esitatud piduri hõõrdkatete komplektid paigaldatakse asjaomastele piduritele ning neid töötatakse sisse kuni kindlaksmääratud lihvimisprotseduuri saavutamiseni tehnilise teenistuse nõusolekul tootja juhendi kohaselt.

1.3. Kui tegemist on piduri asendushõõrdkatete komplektiga, mis on ette nähtud kasutamiseks sõidukitel, millel on kombineeritud pidurisüsteem eeskirja nr 78 punkti 2.9 tähenduses, tuleb katsetada esi- ja tagatelje piduri hõõrdkatete komplektide kombinatsiooni/kombinatsioone, mille jaoks tüübikinnitust taotletakse.

Kombinatsioonis võib kasutada mõlemal teljel piduri asendushõõrdkatete komplekte ja/või ühel teljel piduri asendushõõrdkatete komplekti ja teisel piduri originaalset hõõrdkatete komplekti.

2. Katsed ja nõuded

2.1. Vastavus eeskirjale nr 78

2.1.1. Sõiduki pidurisüsteemi katsetatakse eeskirja nr 78 3. lisa punktiga 1 kõnealusele sõidukikategooriale (L1, L2, L3, L4 või L5) ette nähtud nõuete kohaselt. Kohaldatakse järgmisi nõudeid või katseid.

2.1.1.1. 0-tüübi katse lahutatud mootoriga

Katse tehakse üksnes koormatud sõidukiga. Pidurdada vähemalt kuus korda, suurendades järkjärgult kontrolljõudu või piduritorustiku rõhku, kuni rattalukustuseni või kuni keskmise täieliku aeglustuseni 6 m/s2 või maksimaalse lubatud kontrolljõuni.

2.1.1.2. 0-tüübi katse ühendatud mootoriga

Tehakse üksnes L3-, L4- ja L5-kategooria sõidukite puhul.

2.1.1.3. 0-tüübi katse märgade piduritega

Ei kohaldata L5-kategooria sõidukite või trummelpidurite või täielikult suletud ketaspidurite puhul, mille korral ei ole eeskirja nr 78 kohase tüübikinnituse jaoks nimetatud katseid vaja teha.

2.1.1.4. I tüübi katse

Tehakse üksnes L3-, L4- ja L5-kategooria sõidukite puhul.

2.1.2. Sõiduk peab vastama kõigile eeskirja nr 78 3. lisa punktiga 2 kõnealuse kategooria sõidukile ette nähtud asjakohastele nõuetele.

2.2. Lisatingimused

2.2.1. Pidurdustõhususe võrdväärsuse katse jahtunud piduritega

Asendushõõrdkatete komplekti ja originaalse hõõrdkatete komplekti pidurdustõhusust jahtunud piduritega võrreldakse 0-tüübi katse tulemuste võrdlemise teel, nagu on kirjeldatud punktis 2.1.1.1.

2.2.1.1. Punktis 2.1.1.1 sätestatud 0-tüübi katse tehakse ühe piduri originaalse hõõrdkatete komplektiga.

2.2.1.2. Piduri asendushõõrdkatete komplekti toimivuse näitajad loetakse sarnaseks piduri originaalse hõõrdkatete komplekti omadustega, kui sama piduritorustiku rõhu juures saadud keskmised täielike aeglustuste väärtused kõvera ülemises kahes kolmandikus ei erine piduri originaalse hõõrdkatete komplektiga saadud aeglustuste väärtustest rohkem kui 15 %.

2.2.2. Kiirustundlikkuse katse

Katse tehakse üksnes L3,- L4- ja L5-kategooria koormatud sõidukitega 0-tüübi katse tingimustel ja lahutatud mootoriga. Katsekiirused on erinevad.

2.2.2.1. Punktis 2.1.1.1 kirjeldatud 0-tüübi katse tulemuste alusel määrata kontrolljõud või piduritorustiku rõhk, mis vastab kõnealuse sõidukikategooria minimaalsele keskmisele täielikule aeglustusele.

2.2.2.2. Punkti 2.2.2.1 kohaselt tuletatud kontrolljõudu või pidurijuhtmestiku rõhku kasutades ning piduri algtemperatuuril ≤ 100 °C pidurdada kolm korda igal järgmistel kiirustel:

40 km/h, 80 km/h ja 120 km/h (kui vmax ≥ 130 km/h).

2.2.2.3. Arvutada välja iga kolmest pidurdamisest koosneva tulemusterühma keskmine väärtus ning koostada kiiruse ja sellele vastava keskmise täieliku aeglustuse kõver.

2.2.2.4. Suurematel kiirustel registreeritud täieliku aeglustuse keskmine väärtus ei tohi madalaimal kiirusel registreeritud keskmisest väärtusest erineda rohkem kui 15 %.

8. LISA

Sõiduki sõidupidurisüsteemist sõltumatus seisupidurisüsteemis kasutamiseks ette nähtud piduri asendushõõrdkatete komplektide tehnonõuded

1. Vastavus eeskirjale nr 13 või 13-H

Vastavust eeskirja nr 13 või 13-H nõuetele tõestatakse sõiduki katsetamisega.

1.1. Sõidukikatse

Sõiduk, mis esindab sõidukitüüpi/sõidukitüüpe, mille jaoks taotletakse piduri asendushõõrdkatete komplekti tüübikinnitust, peab olema varustatud tüübikinnituseks esitatud piduri asendushõõrdkatete komplektidega ning pidurduskatseks vajalike seadmetega, mis on ette nähtud eeskirjaga nr 13 või 13-H (kumb on asjakohane). Sõiduk peab olema koormatud täismassini. Katsetamiseks esitatud piduri hõõrdkatted paigaldatakse asjaomastele piduritele ning neid ei töötata sisse.

1.2. Sõiduki pidurisüsteemi tuleb katsetada vastavalt kõigile asjakohastele nõuetele, mis on ette nähtud eeskirja nr 13 4. lisa punktiga 2.3 või eeskirja nr 13-H 3. lisa punktiga 2.3, vastavalt sellele, kumb on asjakohane, arvestades süsteemi originaalset tüübikinnitust.

9. LISA

TÄIENDAVAD ERIMENETLUSED SEOSES TOODETE NÕUETELE VASTAVUSEGA

A OSA

Hõõrdekäitumise määramine katseseadme abil

1. Sissejuhatus

A osa kohaldatakse piduri asendushõõrdkatete komplektide või trummelpiduri asendushõõrdkatetete suhtes, mille tüübikinnitus on tehtud käesoleva eeskirja kohaselt.

1.1. Piduri asendushõõrdkatete komplekti tüübi näidiseid katsetatakse seadmel, millega saab luua käesolevas lisas kirjeldatud katsetingimused ning rakendada käesolevas lisas kirjeldatud katsemeetodeid.

1.2. Katsetulemusi hinnatakse, et määrata näidise hõõrdekäitumine.

1.3. Näidiste hõõrdekäitumist võrreldakse, et hinnata selle vastavust piduri asendushõõrdkatete komplekti tüübile kinnitatud standardile.

2. M1-, M2-, N1-, O1-, O2- ja L-kategooria sõidukite piduri asendushõõrdkatete komplektid

2.1. Varustus

2.1.1. Katseseade peab olema ehitatud nii, et sellel saaks kasutada täismõõdus pidurit, mis on võrreldav käesoleva eeskirja punkti 5 kohaseks tüübikatsetuseks sõidukiteljele paigaldatud piduriga.

2.1.2. Ketta või trumli pöörlemiskiirus peab olema 660 ± 10 l/min (1) koormamata sõiduki puhul ja see ei tohi langeda alla 600 l/min täismassini koormatud sõiduki korral.

2.1.3. Katsetsüklid ja tsüklite ajal tehtud pidurdused peavad olema reguleeritavad ja toimuma automaatselt.

2.1.4. Salvestada tuleb väljundjõumoment või pidurdusrõhk (muutumatu jõumomendi meetod) ja töötava pinna temperatuur.

2.1.5. Jahutusõhk tuleb juhtida üle pidurite kiirusega 600 ± 60 m3/h.

2.2. Katse käik

2.2.1. Proovi ettevalmistamine

Tootja koostatud sobitusskeem peab tagama ketaspiduriseadmete puhul vähemalt 80 % suuruse kokkupuutepinna, mille pinnatemperatuur ei tohi olla üle 300 °C, ning trummelpiduriseadmete puhul vähemalt 70 % suuruse kokkupuutepinna, mille pinnatemperatuur ei tohi olla üle 200 °C.

2.2.2. Katseplaan

Katse koosneb mitmest järjestikusest pidurdamistsüklist, millest igaüks sisaldab X pidurdusintervalli, milles 5-sekundilisele pidurdusele järgneb 10 sekundi pikkune piduri lahutamine.

Alternatiivselt võib kasutada kahte järgmist meetodit:

2.2.2.1. Katse püsiva rõhu kasutamisega

2.2.2.1.1. Ketaspiduriseadmed

Hüdrauliline rõhk p pidurisadula kolvi (kolbide) all peab olema muutumatu vastavalt järgmisele valemile:

Md	=	150 Nm, kui Ak ≤ 18,1 cm2
Md	=	300 Nm, kui Ak > 18,1 cm2
Ak	=	pidurisadula kolvi (kolbide) pindala
rw	=	ketta efektiivne raadius

Tsükli nr	Pidurduste arv X	Piduriketta algtemperatuur (°C)	Piduriketta kõrgeim temperatuur (°C)	Sundjahutus
1	1 × 10	≤ 60	Lahtine	Ei
2–6	5 × 10	100	Lahtine (350) (2)	Ei
7	1 × 10	100	Lahtine	Jah

2.2.2.1.2. Trummelpiduriseadmed

Piduri hõõrdkatte töötava pinna keskmine kontaktrõhk peab olema muutumatu ja 22 ± 6 N/cm2, arvutatuna energiavarustuseta staatilise piduri kohta.

Tsükli nr	Pidurduste arv X	Piduritrumli algtemperatuur (°C)	Piduritrumli kõrgeim temperatuur (°C)	Sundjahutus
1	1 × 10	≤ 60	200	Jah
2	1 × 10	100	Lahtine	Ei
3	1 × 10	100	200	Jah
4	1 × 10	100	Lahtine	Ei

2.2.2.2. Muutumatu jõumomendiga katse

Seda meetodit kasutatakse üksnes ketaspiduriseadmete puhul. Pidurdusmoment peab olema muutumatu (lubatud hälve ± 5 %) ning reguleeritud nii, et oleksid tagatud järgmises tabelis esitatud piduriketta kõrgeimad temperatuurid.

Tsükli nr	Pidurduste arv X	Piduriketta algtemperatuur (°C)	Piduriketta kõrgeim temperatuur (°C)	Sundjahutus
1	1 × 5	≤ 60	300-350 (200-250) (3)	Ei
2–4	3 × 5	100	300-350 (200-250)	Ei
5	1 × 10	100	500-600 (300-350)	Ei
6–9	4 × 5	100	300-350 (200-250)	Ei
10	1 × 10	100	500-600 (300-350)	Ei
11–13	3 × 5	100	300-350 (200-250)	Ei
14	1 × 5	≤ 60	300-350 (200-250)	Ei

2.3. Katsetulemuste hindamine

Hõõrdekäitumist hinnatakse pidurdusmomendi põhjal, mis on salvetatud katse teatavates osades. Muutumatu pidurdusteguri puhul (näiteks ketaspidur) võib pidurdusmomendi teisendada hõõrdeteguriks.

2.3.1. Ketaspiduriseadmed

2.3.1.1. Tegelik hõõrdetegur (μop) on nende väärtuste keskmine, mis on registreeritud 2.–7. tsükli kestel (muutumatu rõhu meetodil) või 2.–4., 6.–9. ja 11.–13. tsükli kestel (muutumatu jõumomendi meetod); väärtused mõõdetakse üks sekund pärast iga tsükli esimese pidurduse algust.

2.3.1.2. Maksimaalne hõõrdetegur (μmax) on kõigi tsüklite kohta salvestatud suurim väärtus.

2.3.1.3. Minimaalne hõõrdetegur (μmin) on kõigi tsüklite kohta salvestatud väikseim väärtus.

2.3.2. Trummelpiduriseadmed

2.3.2.1. Keskmine jõumoment (Mmean) on tsüklite 1 ja 3 viienda pidurduse ajal salvestatud pidurdusmomentide maksimaalsete ja minimaalsete väärtuste keskmine.

2.3.2.2. Kuum jõumoment (Mhot) on tsüklite 2 ja 4 ajal tekkinud minimaalne pidurdusmoment. Kui temperatuur tõuseb kõnealuste tsüklite ajal üle 300 °C, siis võetakse suuruse Mhot. väärtuseks temperatuuri 300 °C kohta salvestatud väärtus.

2.4. Nõuetele vastavuse kriteeriumid

2.4.1. Piduri hõõrdkatete komplekti tüübikinnituse taotlusele tuleb lisada:

2.4.1.1.

ketaspiduriseadmete puhul suuruste μop, μmin, μmax väärtused;

2.4.1.2.

trummelpiduriseadmete puhul suuruste Mmean ja Mhot väärtused.

2.4.2. Piduri hõõrdkatete komplekti kinnitatud tüübi tootmise ajal tuleb katsenäidiste abil tõestada, et käesoleva lisa punkti 2.4.1 kohaselt salvestatud suuruste väärtused vastavad nõuetele järgmiste lubatud hälvete piires:

2.4.2.1.

ketaspiduri klotsid:

μop ± 15 % salvestatud väärtusest;

μmin ≥ salvestatud väärtusest;

μmax ≤ salvestatud väärtusega.

2.4.2.2.

trummelpiduri ühepoolset tüüpi hõõrdkate:

Mmean ± 20 % salvestatud väärtusest;

Mhot ≥ salvestatud väärtusega.

3. M3-, N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria sõidukite piduri hõõrdkatete komplektid ja trummelpiduri hõõrdkatted

3.1. Varustus

3.1.1. Seadmele paigaldatakse kinnitatud pidurisadulaga ketaspidur, mille silindri läbimõõt on 60 mm, ning mitteventileeritav ketas läbimõõduga 278 ± 2 mm ja paksusega 12 ± 0,5 mm. Klotsihoidikule kinnitatakse kandiline hõõrdematerjali tükk, mille pindala on 44 ± 0,5 cm2 ja paksus vähemalt 6 mm.

3.1.2. Ketta pöörlemiskiirus peab olema 660 ± 10 1/min koormamata sõiduki puhul ja see ei tohi langeda alla 600 1/min täismassini koormatud sõiduki korral.

3.1.3. Piduri hõõrdkatete tööpinna keskmine kontaktrõhk 75 ± 10 N/cm2

3.1.4. Katsetsüklid ja tsüklite ajal tehtud pidurdused peavad olema reguleeritavad ja toimuma automaatselt.

3.1.5. Salvestatakse väljundjõumoment ja tööpinna temperatuur.

3.1.6. Jahutusõhk tuleb juhtida otse üle pidurite kiirusega 600 ± 60 m3/h.

3.2. Katse käik

3.2.1. Proovi ettevalmistamine

Tootja koostatud sobitusskeem peab tagama vähemalt 80 % suuruse kontaktpinna, mille pinnatemperatuur ei tohi olla üle 200 °C.

3.2.2. Katseplaan

Katse koosneb mitmest järjestikusest pidurdamistsüklist, millest igaüks sisaldab X pidurdusintervalli, milles 5-sekundilisele pidurdusele järgneb 10 sekundi pikkune piduri lahutamine.

Tsükli nr	Pidurduste arv X	Piduriketta algtemperatuur (°C)	Sundjahutus
1	5	100	Jah
2	5	Suurenev ≤ 200	Ei
3	5	200	Ei
4	5	Suurenev ≤ 300	Ei
5	5	300	Ei
6	3	250	Jah
7	3	200	Jah
8	3	150	Jah
9	10	100	Jah
10	5	Suurenev ≤ 300	Ei
11	5	300	Ei

3.3. Katsetulemuste hindamine

Hõõrdekäitumist hinnatakse pidurdusmomendi põhjal, mis on salvestatud katsekava väljavalitud tsüklites. Pidurdusmoment teisendatakse hõõrdeteguriks μ.

Iga pidurduse hõõrdetegur μ määratakse 5-sekundilise pidurduse keskväärtusena.

3.3.1. Tegelik hõõrdetegur μop1 on 1. tsükli pidurdustel salvestatud hõõrdetegurite keskmine ja μop2 on 9. tsükli pidurdustel salvestatud hõõrdetegurite keskmine.

3.3.2. Maksimaalne hõõrdetegur μmax on 1.–11. tsükli pidurduste ajal salvestatud suurim hõõrdeteguri väärtus.

3.3.3. Minimaalne hõõrdetegur μmin on 1.–11. tsükli pidurduste ajal salvestatud väikseim hõõrdeteguri väärtus.

3.4. Nõuetele vastavuse kriteeriumid

3.4.1. Piduri asendushõõrdkatete komplekti või trummelpiduri asendushõõrdkatte tüübikinnituse taotlusele tuleb lisada hõõrdetegurite μop1, μop2, μmin ja μmax väärtused.

3.4.2. Piduri asendushõõrdkatete komplekti või trummelpiduri asendushõõrdkatte kinnitatud tüübi tootmise ajal tuleb katsenäidiste abil tõestada vastavust käesoleva lisa punkti 3.4.1 kohaselt salvestatud väärtustele järgmiste lubatud hälvete piires:

μop1, μop2 ± 15 % salvestatud väärtusest;

μmin ≥ salvestatud väärtusega;

μmax ≤ salvestatud väärtusega.

B OSA

Piduriketaste ja -trumlite tootmise vastavus nõuetele

1. Sissejuhatus

B osa kohaldatakse käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud piduriketaste ja -trumlite suhtes.

2. Nõuded

Toodangu nõuetele vastavuse näitamiseks tuleb teha korrapärane kontrollimine ja dokumenteerida vähemalt järgmised suurused:

2.1. Keemiline koostis

2.2. Mikrostruktuur

Mikrostruktuuri iseloomustus tuleb teha ISO 945-1:2006 kohaselt

a)	Uuritava näidise koostise kirjeldus

b)	Grafiidi kuju, jaotuse ja suuruse kirjeldus

2.3. Mehhaanilised omadused

a)	ISO 6892:1998 kohaselt mõõdetud tõmbetugevus;

b)	ISO 6506-1:2005 kohaselt mõõdetud Brinelli kõvadus.

Mõõtmised tuleb alati teha tegelikust pidurikettast või -trumlist võetud näidistega.

2.4. Geomeetrilised näitajad

Pidurikettad

a)	Paksuse kõrvalekalle;

b)	hõõrdepinna lõtk;

c)	hõõrdepinna karedus;

d)	piduriketta tööpinna paksuse kõrvalekalle (ainult ventileeritavatel ketastel).

Piduritrumlid

Ovaalsus;

b)	hõõrdepinna karedus.

2.5. Nõuetele vastavuse kriteeriumid

Iga asenduspiduriketta ja -trumli tüübikinnituse taotlusega tuleb esitada järgmised tootmisandmed:

a)	keemiline koostis ja selle lubatud vahemikud või, kui see on asjakohane, iga koostisaine suurim sisaldus;

b)	mikrostruktuur, nagu osutatud punktis 2.2;

c)	mehhaanilised näitajad, nagu osutatud punktis 2.3 ja nende lubatud vahemikud või, kui see on asjakohane, vastavad väikseimad väärtused.

Tüübikinnituse saanud asenduspiduriketaste ja -trumlite korrapärane tootmine peab olema kooskõlas vastavate registreeritud näitajatega.

Geomeetriliste näitajate väärtused ei tohi ületada punktis 5.3.3.1.1 (pidurikettad) ja punktis 5.3.3.1.2 (piduritrumlid) osutatud väärtusi.

2.6. Dokumenteerimine

Dokumentides esitatakse tootja lubatud maksimaalsed ja minimaalsed väärtused.

2.7. Katsete tegemise sagedus

Käesolevas osas kirjeldatud mõõtmisi tehakse iga toodangupartiiga.

(1) L1- ja L2-kategooria sõidukite puhul võib kasutada väiksemat katsekiirust.

(2) L-kategooria sõidukite puhul peab piirtemperatuur olema 350 °C. Kui vaja, tuleb pidurduste arvu tsüklis vastavalt vähendada. Sellisel juhul tuleb aga suurendada tsüklite arvu, et pidurduste koguarv ei muutuks.

(3) Sulgudes on antud L-kategooria sõidukitele vastavad väärtused.

10. LISA

JOONISED

1. Piduriketta ehituse tüübid (näidised)

Tasapinnaline piduriketas

Silindrilise südamikuga piduriketas

Väljaulatuva südamikuga piduriketas

Koonilise südamikuga piduriketas

Kahekordse äärikuga piduriketas

B	Koostepoltide aukude läbimõõt (või keere, kui augud on keermestatud)
D	Ketta välisläbimõõt
F(i)	Hõõrdepinna siseläbimõõt (sisemine)
F(o)	Hõõrdepinna siseläbimõõt (välimine)
H	Koosteääriku paksus
L(k)	Jahutuskanali (ventileerimiskanali) laius
S(new)	Ketta paksus (nimipaksus)
S(min)	Ketta paksus (väikseim lubatud kulumispaksus)
T(i)	Siseläbimõõt (kinnituspoldi läbimõõt)
T(k)	„x” kinnituspoltide aukude arv ja jaotusringjoone läbimõõt
T(t)	Ketta üldkõrgus

2. Piduritrummel (näidis)

A	Trumli siseläbimõõt
B	Hõõrdepinna laius
C	„x” kinnituspoltide aukude arv ja jaotusringjoone läbimõõt
D	Koostepoldi läbimõõt
E	Trumli välisläbimõõt
F	Koosteääriku paksus
G	Trumli välisläbimõõt
H	Korpuse läbimõõt
I	Kinnituspoltide aukude läbimõõt

11. LISA

M- JA N-KATEGOORIA SÕIDUKITE ASENDUSPIDURIKETASTE JA ASENDUSPIDURITRUMLITE NÕUDED

1. Katse ülevaade

Vastavalt sõiduki kategooriale on punkti 5.3 kohaselt nõutavad järgmised katsed:

Tabel A11/1A

M1- ja N1-kategooria sõidukid

Sõidukikatse

Alternatiivne dünamomeetri katse

Eeskirjade nr 13/13-H kohane toimivuse katse

2.2.1.

0-tüübi katse lahutatud mootoriga

3.4.1.

0-tüübi katse

2.2.2.

0-tüübi katse ühendatud mootoriga

3.4.4.

Pidurduskatse simulatsioon ühendatud mootoriga

Kiirus ja koormus nagu punktis 2.2.2.

2.2.3.

I tüüp

3.4.2.

I tüüp

2.3.	Seisupidurisüsteem (kui on asjakohane)

—

Võrdluskatse originaalse osaga

2.4.	Dünaamiliste hõõrdumisnäitajate katse (võrdluskatse üksikutel telgedel)

3.5.	Dünaamiliste hõõrdumisnäitajate katse (võrdluskatse üksikul rattapiduril)

Vastupidavuse katse

Sõiduki katset ei tehta, tehakse dünamomeetri katse

4.1. Pidurikettad

4.1.1.

Piduriketta soojusliku väsimise katse

4.1.2.

Piduriketta suure koormuse katse

4.2. Piduritrumlid

4.2.1.

Piduritrumli soojusliku väsimise katse

4.2.2.

Piduritrumli suure koormuse katse

Iga ketta- ja trumlitüübi kohta vähemalt ühe katserühmaga (vt määratlust käesoleva määruse punktis 5.3.6) tuleb teha sõidukil 0-tüübi ja I tüübi katse.

Tabel A11/1B

M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukid

Sõidukikatse

Alternatiivne dünamomeetri katse

Eeskirja nr 13 kohased toimivuse katsed

2.2.1.

0-tüübi katse lahutatud mootoriga

3.4.1.

Tüüp 0

2.2.3.

I tüüp

3.4.2.

I tüüp

2.2.4.

II tüüp

3.4.3.

II tüüp

2.3.	Seisupidurisüsteem (kui on nõutav)

—

Võrdluskatse originaalse osaga

2.4.	Dünaamiliste hõõrdumisnäitajate katse (võrdluskatse üksikutel telgedel)

3.5.	Dünaamiliste hõõrdumisnäitajate katse (võrdluskatse üksikutel telgedel)

Vastupidavuse katse

Sõiduki katset ei tehta, tehakse dünamomeetri katse

4.1. Pidurikettad

4.1.1.

Soojuslik väsimine

4.1.2.

Suure koormuse katse

4.2. Piduritrumlid

4.2.1.

Soojuslik väsimine

4.2.2.

Suure koormuse katse

2. Sõidukikatse nõuete kontrollimine

2.1. Katsesõiduk

Valitud sõidukite rühma esinduslikule sõidukile (vt määratlust käesoleva eeskirja punktis 5.3.6), millele vastavale asenduspidurikettale või -trumlile taotletakse tüübikinnitust või tehakse protokolli, paigaldatakse nimetatud asenduspiduriketas või -trummel ning varustatakse pidurite katseseadmega eeskirja nr 13 või 13-H kohaselt.

Asenduspiduriketas või -trummel paigaldatakse vastavale teljele koos sõiduki tootjalt või telje tootjalt saadaval oleva ning eeskirja nr 13, 13-H või 90 kohaselt tüübikinnituse saanud asjaomase hõõrdkattega.

Kui ei ole sätestatud ühtset pidurdamiskatse kirjeldust, tehakse katse tehnilise teenistusega kokkulepitud viisil. Kõiki allpool loetletud katseid tehakse sissetöötatud piduritega.

Nii originaalseid kui ka asenduspidurikettaid ja -trumleid töötatakse sisse ühesuguse kava järgi.

2.2. Sõidupidurisüsteem

2.2.1. 0-tüübi pidurikatsed lahutatud mootoriga täismassiga sõidukil

Katse tehakse kas vastavalt eeskirja nr 13 4. lisa punktile 1.4.2 või eeskirja nr 13-H 3. lisa punktile 1.4.2.

2.2.2. 0-tüübi pidurikatsed ühendatud mootoriga koormatud ja koormamata sõidukil

Katse tehakse kas vastavalt eeskirja nr 13 4. lisa punktile 1.4.3 (täiendav katse sõiduki käitumise kohta suurel kiirusel pidurdamisel) või eeskirja nr 13-H 3. lisa punktile 1.4.3.

2.2.3. I tüübi pidurikatse

Katse tehakse kas vastavalt eeskirja nr 13 4. lisa punktile 1.5.1 või eeskirja nr 13-H 3. lisa punktile 1.5.1.

I tüübi pidurikatse lõpul, kui pidurid on kuumad, peavad olema täidetud kas vastavalt eeskirja nr 13 4. lisa punkti 1.5.3 või eeskirja nr 13-H 3. lisa punktile 1.5.2 toimivusnõuded.

2.2.4. II tüübi pidurikatse

Katse tehakse vastavalt eeskirja nr 13 4. lisa punktile 1.6.

2.3. Seisupidurisüsteem (kui on nõutav)

2.3.1. Kui nii seisupiduri kui ka sõidupiduri süsteem töötavad ühise ketta või trumli hõõrdepinnaga, ei ole vaja teha eraldi seisupiduri süsteemi katset. Kui koormatud sõidukiga 0-tüübi katse on rahuldavalt läbitud, loetakse, et seisupiduri süsteemi nõuded on täidetud.

2.3.2. Staatiline katse 18 % kaldel ja koormatud sõidukiga

2.3.3. Sõiduk peab vastama kõigile eeskirja nr 13 4. lisa punktiga 2.3 või eeskirja nr 13-H 3. lisa punktiga 2.3 kõnealuse kategooria sõidukile ette nähtud asjakohastele nõuetele.

2.4. Dünaamiliste hõõrdumisnäitajate katse (võrdluskatse üksikutel telgedel)

Selles katses peab sõiduk olema koormatud ning kõik pidurdamised tuleb teha lahutatud mootoriga ja tasasel teel.

Sõiduki sõidupidurisüsteemil peab olema seade, mis lahutab esirataste pidurid tagarataste piduritest, et pidurid saaksid töötada alati üksteisest sõltumatult.

Kui tüübikinnitust või katseprotokolli on vaja esirataste piduri asenduspidurikettale või -trumlile, ei tohi tagarataste pidureid kogu katse kestel kasutada.

2.4.1. Toimivuse võrdluskatse külmade piduritega

Külmade pidurite puhul võrreldakse asenduspiduriketast või -trumlit vastavate originaalsete osadega allpool kirjeldatud katse tulemuste põhjal.

2.4.1.1. Asenduspiduriketta või -trumliga tehakse vähemalt kuus järjestikust ja järjest tugevama kontrolljõu või järjest suurema pidurisurvega pidurdust, mille tulemusena saavutatakse kas rataste lukustumine või keskmine täielik aeglustus 6 m/s2 (M1, M2, N1) või 3,5 m/s2 (M3, N2, N3) või saavutatakse antud kategooria sõidukile lubatud suurim kontrolljõud või suurim torustikurõhk; seejuures peab esi- ja tagatelje piduriketaste ja -trumlite katsetamisel kasutama sellist algkiirust, nagu näidatud järgmises tabelis:

Tabel A11/2.4.1.1

Sõidukikategooria	Katsekiirus (km/h)
Sõidukikategooria	Esitelg	Tagatelg
M1	70	45
M2	50	40
N1	65	50
M3, N2, N3	45	45

Iga kord enne pidurdust peab olema piduriketta või -trumli algtemperatuur ≤ 100 °C.

2.4.1.2. Punktis 2.4.1.1 kirjeldatud pidurikatse tuleb teha ka originaalse piduriketta või -trumliga.

2.4.1.3. Asenduspiduriketta ja -trumli dünaamilisi hõõrdenäitajaid võib vaadelda kui vastavaid originaalse piduriketta või -trumli näitajaid, kui samal töörõhul või sama kontrolljõu korral saavutatud keskmise täieliku aeglustuse näitajad kõvera ülemises kahes kolmandikus ei erine rohkem kui ± 10 protsenti või ± 0,4 m/s2 originaalse piduriketta või -trumli vastavatest näitajatest.

3. Inertsdünamomeetri katse

3.1. Dünamomeetri ettevalmistamine katseks

Katse tegemiseks tuleb dünamomeeter varustada asjaomas(t)e sõiduki(te) originaalse pidurisadula või rattapiduriga. Inertsdünamomeeter tuleb varustada muutumatut jõumomenti tekitava seadmega ja seadmega, mis pidevalt salvestab piduriketta või -trumli pöörlemiskiirust, piduri rõhku, pidurdamise algusele vastavat pöörlemiskiirust, pidurdusmomenti, pidurduse kestust ja temperatuuri.

3.2. Katsetingimused

3.2.1. Inertsdünamomeetri inertsimoment

Inertsdünamomeetri inertsimoment seadistatakse võimalikult lähedale (arvesse võttes lubatud hälvet ± 5 %) teoreetilisele väärtusele, mis vastab asjaomase rattaga pidurdava sõiduki koguinertsimomendi osale. Arvutused tehakse järgmise valemi järgi:

I = m · rdyn 2

Siin

I	–	inertsimoment (kgm2)
rdyn	–	rehvi dünaamiline veereraadius (m);
m	–	käesolevas eeskirjas sätestatud katsemass (sõiduki täismassi asjaomase rattaga pidurdatud osa).

3.2.1.1. Dünaamiline veereraadius

Inertsimomendi arvutamisel tuleb kasutada sõidukil (või teljel) kasutada lubatud suurima rehvi dünaamilist veereraadiust (rdyn).

3.2.1.2. Katsemass

Inertsimomendi arvutamisel tuleb kasutada katsemassi vastavalt järgmisele:

Esitelje piduriketaste ja -trumlite katsetamine

mveh	–	sõiduki suurim lubatud tegelik mass
nfront	–	esitelgede arv

Tagatelje piduriketaste ja -trumlite katsetamine

mveh	–	sõiduki suurim lubatud tegelik mass
nrear	–	tagatelgede arv

Tabel A11/3.2.1.2

Sõidukikategooria	Massi protsentuaalne osa, mis võetakse arvesse
Sõidukikategooria	X-i väärtused (esitelg)	Y väärtused (tagatelg)
M1	77	32
M2	69	44
N1	66	39
M3, N2, N3	55	55

3.2.2. Dünamomeetri algpöörlemiskiirus peab vastama sõiduki liikumiskiirusele 80 km/h (M1, N1) või 60 km/h (M2, M3, N2, N3), mis on väikseima ja suurima lubatud rehvi keskmisele dünaamilisele veereraadiusele vastav joonkiirus.

3.2.3. Jahutamine

Jahutamist tuleb teha vastavalt punktile 3.2.3.1 või 3.2.3.2.

3.2.3.1. Katse tehakse komplektsel rattal (rehv ja velg), mis on paigaldatud piduri liikuvale osale nii, nagu paigaldatakse sõidukile.

I ja II tüübi katse puhul soojendussõitude ajal võib teatava kiiruse ja õhuvoolu suuna puhul, mis jäljendavad tegelikke tingimusi, kasutada õhkjahutust, kusjuures õhuvoolu kiirus on vAir = 0,33 v.

Siin

–

sõiduki kiirus pidurdamise alguses.

Muudel juhtudel jahutusõhu kohta piiranguid ei ole.

Jahutusõhu temperatuur peab vastama ümbritseva õhu temperatuurile.

3.2.3.2. Katse ilma veljeta

I ja II tüübi katsetel ei ole soojendussõidu ajal jahutamine lubatud.

Muudel juhtudel jahutusõhu kohta piiranguid ei ole.

3.2.4. Piduri ettevalmistamine

3.2.4.1. Ketaspidurid

Katse tegemiseks kasutatakse uut ketast uue piduri hõõrdkatete komplektiga, millel on olemas tüübikinnitus vastavalt eeskirjale nr 13, 13-H või 90 (samades tingimustes, nagu sõidukile paigaldatuna, nt kaitsemääre peab olema eemaldatud).

3.2.4.2. Trummelpidurid

Katse tegemiseks kasutatakse uut trumlit uue piduri hõõrdkatete komplektiga, millel on olemas tüübikinnitus vastavalt eeskirjale nr 13, 13-H või 90 (kui asjakohane, peab kaitsemääre olema eemaldatud).

Hõõrdkatteid võib töödelda, et tekiks korralik kokkupuude trumliga.

3.3. Alternatiivne dünamomeetri katse

Tabel A11/3.3

1a.	M1-, M2-, N1-kategooria sõidukite puhul Sissetöötamise (sobitamise) kohta vt 3. lisa punkti 2.2.2.3.
1b.	M3-, N2-, N3-kategooria sõidukite puhul Ettevalmistamine (sissetöötamine): 100 (ketas) või 200 (trummel) pidurdust Ti = 150 °C (ketas) või 100 °C (trummel) vi = 60 km/h dm = 1 ja 2 m/s2 vaheldumisi
2.	Dünaamiliste hõõrdumisnäitajate kohta vt käesoleva lisa punkti 3.5.1.
3.	0-tüübi pidurdamiskatse kohta vt käesoleva lisa punkti 3.4.1.
4.	I tüübi pidurdamiskatse kohta vt käesoleva lisa punkti 3.4.2.
5.	Sissetöötamine: 10 (ketas) või 20 (trummel) pidurdust Ti = 150 °C (ketas) või 100 °C (trummel) vi = 60 km/h dm = 1 ja 2 m/s2 vaheldumisi
6.	0-tüübi pidurdamiskatse kohta vt käesoleva lisa punkti 3.4.1.
7.	Pidurdamiskatse simuleerimise kohta ühendatud mootoriga vt käesoleva lisa punkti 3.4.4.
8.	Sissetöötamine: (nagu nr 5 puhul)
9.	Dünaamiliste hõõrdumisnäitajate kohta vt käesoleva lisa punkti 3.5.1.
10.	II tüübi pidurdamiskatse kohta (kui asjakohane), vt käesoleva lisa punkti 3.4.3.
11.	Sissetöötamine: (nagu nr 5 puhul) Sammud 12 ja 19 tehakse valikul (kui aktiveerimine ei ole piisav)
12.	0-tüübi pidurdamiskatse kohta vt käesoleva lisa punkti 3.4.1.
13.	I tüübi pidurdamiskatse kohta vt käesoleva lisa punkti 3.4.2.
14.	Sissetöötamine: (nagu nr 5 puhul)
15.	Dünaamiliste hõõrdumisnäitajate kohta vt käesoleva lisa punkti 3.5.1.
16.	Pidurdamiskatse simuleerimise kohta ühendatud mootoriga vt käesoleva lisa punkti 3.4.4.
17.	Sissetöötamine: (nagu nr 5 puhul)
18.	Dünaamiliste hõõrdumisnäitajate kohta vt käesoleva lisa punkti 3.5.1.
19.	Sissetöötamine: (nagu nr 5 puhul)

3.4. Sõidupidurisüsteem

3.4.1. 0-tüübi pidurikatsed koormatud sõidukil

Katse tehakse analoogiliselt kas eeskirja nr 13 4. lisa punktile 1.4.2 või eeskirja nr 13-H 3. lisa punktile 1.4.2.

3.4.2. I tüübi pidurikatse

Katse tehakse analoogiliselt kas eeskirja nr 13 4. lisa punktile 1.5.1 või eeskirja nr 13-H 3. lisa punktile 1.5.1.

I tüübi pidurikatse lõpul, kui pidurid on kuumad, peavad olema täidetud kas vastavalt eeskirja nr 13 4. lisa punkti 1.5.3 või eeskirja nr 13-H 3. lisa punktile 1.5.2 toimivusnõuded.

3.4.3. II tüübi pidurikatsed

Katse tehakse analoogiliselt eeskirja nr 13 4. lisa punktile 1.6.

3.4.4. Pidurikatse simulatsioon ühendatud mootoriga

Ühendatud mootoriga 0-tüübi katse asemel võib käesoleva eeskirja kohaldamisel teha katse, millega simuleeritakse koormatud sõiduki katset (vt käesoleva lisa punkti 3.2) tingimustel, mis on ette nähtud ühendatud mootoriga tehtava 0-tüübi katse jaoks eeskirja nr 13 4. lisa punktis 2.1.1 või eeskirja 13-H 3. lisa punktis 2.1.1.

3.5. Dünaamiliste hõõrdumisnäitajate katse (võrdluskatse üksikul rattapiduril)

Külmade pidurite puhul võrreldakse asenduspiduriketast või -trumlit vastavate originaalsete osadega allpool kirjeldatud katse tulemuste põhjal.

3.5.1. Kasutatakse asenduspiduriketast või -trumlit ja tehakse kuus järjestikust pidurdust järk-järgult suurema kontrolljõuga või pidurisurvega, et saavutada keskmine täielik aeglustus 6 m/s2 (M1, M2, N1) või 5 m/s2 (M3, N2, N3). Kontrolljõud või piduritorustiku rõhk ei tohi ületada suurimat lubatud kontrolljõudu või piduritorustiku rõhku, mida tagab pidevalt sõiduki pidurisüsteem (nt kompressori sisselülitamisrõhk) Iga kord enne pidurdust peab olema piduriketta või -trumli algtemperatuur ≤ 100 °C.

3.5.2. Punktis 3.5.1 kirjeldatud pidurikatse tuleb teha ka originaalse piduriketta või -trumliga.

3.5.3. Asenduspiduriketta ja -trumli dünaamilisi hõõrdenäitajaid võib toimingu lõpul (samm 9 või samm 18) vaadelda kui näitajaid, mis on sarnased vastavatele originaalse piduriketta või -trumli näitajatele, kui samal töörõhul või sama kontrolljõu korral saavutatud keskmise täieliku aeglustuse näitajad kõvera ülemises kahes kolmandikus ei erine rohkem kui ± 8 protsenti või ± 0,4 m/s2 originaalse piduriketta või -trumli vastavatest näitajatest.

4. Vastupidavuse katsed inertsdünamomeetriga

Katsed tehakse vastavalt punktile 4.1 (ketas) või 4.2 (trummel).

Katserühma kohta tehakse üks katse, välja arvatud juhul, kui katsetatava varuosaga ei õnnestu enne purunemist või kahjustuse teket teha nõutavat arvu katsetustsükleid (vt käesoleva lisa punkti 4.1.1.1.3 või 4.1.1.2.3).

Pidur paigaldatakse dünamomeetrile vastavalt piduri asendile sõidukil (jäigalt paigaldatud pidurid või käänmiku abil paigaldatud pidurid).

Piduriketta ja -trumli temperatuuri mõõdetakse võimalikult hõõrdepinna lähedalt. Temperatuuri näit salvestatakse ning mõõtmisviis ja mõõtmiskoht peavad olema kõikides katsetes ühesugused.

Kui pidurdamisel või pidurduste vaheajal ühe tsükli kestel kasutatakse õhuga jahutamist, ei tohi õhuvoolukiirus piduri juures ületada väärtust vair = 0,33 v.

Siin

–

sõiduki kiirus pidurdamise alguses.

Muudel juhtudel jahutusõhu kohta piiranguid ei ole.

Jahutusõhu temperatuur peab vastama ümbritseva õhu temperatuurile.

4.1. Pidurikettad

4.1.1. Piduriketta soojusliku väsimise katse

Katse tegemiseks kasutatakse uut ketast, asjaomase sõiduki originaalset pidurisadulat ning uusi piduri hõõrdkatete komplekte, millel on olemas tüübikinnitus vastavalt eeskirjale nr 13, 13-H või 90 (samades tingimustes, nagu sõidukile paigaldatuna, nt kaitsemääre peab olema eemaldatud).

Kui vaja, võib katse ajal vahetada välja kulunud piduri hõõrdkatted.

4.1.1.1. M1- ja N1-kategooria sõidukid

4.1.1.1.1. Piduriketta soojusliku väsimise katse katsetingimused

Inertsdünamomeetri inertsimoment määratakse 11. lisa punktides 3.2.1, 3.2.1.1 ja 3.2.1.2 sätestatud nõuete kohaselt.

Dünamomeetri pöörlemiskiirus katses peab vastama sõiduki joonkiirusele, mis määratakse kõnealuse sõidukitüübi puhul lubatud suurima ja väikseima rehvi keskmise dünaamiline veereraadiuse järgi.

4.1.1.1.2. Piduriketta soojusliku väsimise katse plaan

Katsetamiseks esitatud piduri hõõrdkatted paigaldatakse asjaomastele piduritele ja neid töödeldakse (töötatakse sisse) 3. lisa punkti 1.1.2 menetluse kohaselt.

Tabel A11/4.1.1.1.2

Katsenõuded	Soojusliku väsimise katse
Sõidukikategooriad	M1, N1
Pidurdamise viis	Järjestikused pidurdamised
Pidurdusintervall (= ttotal)	70 s
Pidurduste arv tsüklis	2
Pidurduse jõumoment aeglustusel:	5,0 m/s2
Pidurdustsüklite koguarv	100 või 150 (vt 4.1.1.1.3)
Pidurdamine
alates	vmax
kuni	20 km/h
Algtemperatuur iga tsükli esimesel pidurdusel	≤ 100 °C

Siin

vmax	vmax valitakse varuosa katsetamiseks nii, et sellele vastava sõiduki kineetilise energia ja ketta massi suhe oleks suurim;
tbra	tegelik pidurdamisperiood pidurdamisel;
tacc	Väikseim aeglustusaeg võrreldes vastava sõiduki aeglustusjõuga;
trest	puhkeaeg;
ttotal	pidurdusintervall (tbra + tacc + trest).

4.1.1.1.3. Piduriketta soojusliku väsimise katse tulemused

Katse on edukalt lõppenud, kui on sooritatud vähemalt 150 tsüklit ilma kahjustuse või purunemiseta.

Kui katse jooksul ei õnnestunud sooritada 150 tsüklit, kuid ilma kahjustuse või purunemiseta on sooritatud vähemalt 100 tsüklit, korratakse katset uue varuosaga. Sellisel juhul peab selleks, et varuosa katse läbiks, mõlemas katses sooritama üle 100 tsükli ilma kahjustuse või purunemiseta.

Kui ilma kahjustuse või purunemiseta sooritatakse vähem kui 100 tsüklit, tuleb teha katse originaalse osaga ja võrrelda katsetulemusi. Kui kahjustuse või purunemiseta sooritatud tsüklite arv ei jää originaalse osaga sooritatud tsüklite arvust väiksemaks kui 10 protsenti, loetakse osa katse edukalt läbinuks.

Kahjustus tähendab siin järgmist:

a)	hõõrdepinna radiaalsed praod, mille pikkus ületab 2/3 hõõrdepinna radiaalsuunalisest mõõtmest;

b)	hõõrdepinna praod, mis ulatuvad hõõrdepinna sisemise või välimise servani;

c)	hõõrdepinna murdumine;

d)	igasugused struktuuri kahjustused, mis on väljaspool hõõrdepinda.

4.1.1.2. M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukid

4.1.1.2.1. Piduriketta soojusliku väsimise katse tingimused

4.1.1.2.1.1. Sõidukid registrimassiga > 7,5 t

Järgmise katseplaani kohaselt katsetatakse pidurikettaid kui pidurisüsteemi osa. Selles katses ei simuleerita tegelikke sõiduolusid, tegemist on vaid osa katsetamisega. Tabelis A11/4.1.1.2.1.1 on esitatud selliste pidurite näitajad, mida praegu kasutatakse sõidukitel registrimassiga > 7,5 t.

Tabel A11/4.1.1.2.1.1

Ketta välisläbimõõt	Katse parameeter	Katse parameeter	Varustuse näide
	Katsemass m (kg)	rdyn (m)	„Piduri mõõt” / väikseim võimalik velje mõõt
320–350	3 100	0,386	17,5 ″
351–390	4 500	0,445	19,5 ″
391–440	5 300	0,527	22,5 ″
> 440 (*1)	(*1)	(*1)	—

Inertsdünamomeetri inertsimoment määratakse 11. lisa punktis 3.2.1 sätestatud nõuete kohaselt, võttes arvesse eelnevas tabelis sätestatud parameetreid (katsemass ja rdyn).

Dünamomeetri pöörlemiskiirus katses peab vastama sõiduki joonkiirusele, mis määratakse rehvi dünaamiliste veereraadiuste järgi, mis on sätestatud tabelis A11/4.1.1.2.1.1.

4.1.1.2.1.2. Sõidukid registrimassiga > 3,5 t ja ≤ 7,5 t

Sõidukite puhul registrimassiga > 3,5 t ja ≤ 7,5 t, mille jaoks ei kehti tabelis A11/4.1.1.2.1.1 esitatud parameetrid, valitakse parameetrid (sõiduki suurim registrimass, suurim rehvivarustuse mõõt) nii, et nendega oleks hõlmatud asenduspiduriketta kasutamisala halvim juht.

Inertsdünamomeetri inertsimoment määratakse 11. lisa punktides 3.2.1, 3.2.1.1 ja 3.2.1.2 sätestatud nõuete kohaselt.

4.1.1.2.2. Piduriketta soojusliku väsimise katse plaan

Tabel A11/4.1.1.2.2

Sissetöötamine

100 pidurdust

Algkiirus: 60 km/h

Lõppkiirus: 30 km/h

dm vaheldumisi 1 m/s2 ja 2 m/s2

Algtemperatuur: ≤ 300 °C (alustatakse toatemperatuuril)

1.	Tavapärane pidurdamine

10 pidurdust 60 kuni 30 km/h

dm vaheldumisi 1 m/s2 ja 2 m/s2

Algtemperatuur: ≤ 250 °C

2.	Pidurdamine suurel kiirusel

2 pidurdust 130 kuni 80 km/h

dm 3 m/s2

Algtemperatuur: ≤ 100 °C

3.	Tavapärane pidurdamine

Vt 1. sammu

4.	Pidurdamine suurel kiirusel

Vt 2. sammu

5.	Tavapärane pidurdamine

Vt 1. sammu

6.	Pidev pidurdamine (1)

5 pidurdust muutumatul kiirusel: 85 km/h

Jõumoment vastab aeglustusele 0,5 m/s2

Pidurdamisperiood 60 s

Algtemperatuur: ≤ 80 °C

7.	Tavapärane pidurdamine

Vt 1. sammu

8.	Pidev pidurdamine (2)

5 pidurdust muutumatul kiirusel: 85 km/h

Jõumoment vastab aeglustusele 1,0 m/s2

Pidurdamisperiood 40 s

Algtemperatuur: ≤ 80 °C

9.	Korrata samme 1 kuni 8

9 või 14 korda (kumb on asjakohane) – vt punkti 4.1.1.2.3.

dm	keskmine aeglustus sõltuvalt vahemaast.

4.1.1.2.3. Piduriketta soojusliku väsimise katse tulemused

Katse on edukalt lõppenud, kui on sooritatud vähemalt 15 tsüklit ilma kahjustuse või purunemiseta.

Kui katse jooksul ei õnnestunud sooritada 15 tsüklit, kuid ilma kahjustuse või purunemiseta on sooritatud vähemalt 10 tsüklit, korratakse katset uue varuosaga. Sellisel juhul peab selleks, et varuosa katse läbiks, mõlemas katses sooritama üle 10 tsükli ilma kahjustuse või purunemiseta.

Kui ilma kahjustuse või purunemiseta sooritatakse vähem kui 10 tsüklit, tuleb teha katse originaalse osaga ja võrrelda katsetulemusi. Kui kahjustuse või purunemiseta sooritatud tsüklite arv ei ole väiksem kui originaalse osaga sooritatud tsüklite arv, loetakse osa katse edukalt läbinuks.

Kahjustus tähendab siin järgmist:

a)	Hõõrdepinna radiaalsed praod, mille pikkus ületab 2/3 hõõrdepinna radiaalsuunalisest mõõtmest;

b)	hõõrdepinna praod, mis ulatuvad hõõrdepinna sisemise või välimise servani;

c)	hõõrdepinna murdumine;

d)	igasugused struktuuri kahjustused, mis on väljaspool hõõrdepinda.

4.1.2. Piduriketta suure koormuse katse

Kui vaja, võib katse ajal vahetada välja kulunud piduri hõõrdkatted.

4.1.2.1. M1- ja N1-kategooria sõidukid

4.1.2.1.1. Piduriketta suure koormuse katse tingimused

Vt eespool punkti 4.1.1.1.1.

4.1.2.1.2. Piduriketta suure koormuse katse plaan

Katse korraldatakse järgmise tabeli kohaselt.

Tabel A11/4.1.2.1.2

Katsenõuded	Suure koormuse katse
Sõidukikategooriad	M1, N1
Pidurdamise viis	Üksikud pidurdused
Pidurdamiste arv	70
Algtemperatuur pidurdamise alguses	≤ 100 °C
Pidurduse jõumoment vastavalt	10,0 m/s2 (kuid piduri rõhk p ≤ 16 000 kPa)
Pidurdamine
alates	vmax
kuni	10 km/h

Siin

vmax	vmax valitakse varuosa katsetamiseks nii, et sellele vastava sõiduki kineetilise energia ja ketta massi suhe oleks suurim.

4.1.2.1.3. Piduriketta suure koormuse katse tulemused

Katse on edukalt lõppenud, kui on sooritatud vähemalt 70 pidurdust ilma kahjustuse või purunemiseta.

Kui ilma kahjustuse või purunemiseta sooritatakse vähem kui 70 pidurdust, tuleb teha katse originaalse osaga ja võrrelda katsetulemusi. Kui kahjustuse või purunemiseta sooritatud tsüklite arv ei jää originaalse osaga sooritatud tsüklite arvust väiksemaks kui 10 protsenti, loetakse katse edukalt läbituks.

Kahjustus tähendab siin järgmist:

a)	hõõrdepinna radiaalsed praod, mille pikkus ületab 2/3 hõõrdepinna radiaalsuunalisest mõõtmest;

b)	hõõrdepinna praod, mis ulatuvad hõõrdepinna sisemise või välimise servani;

c)	hõõrdepinna murdumine;

d)	igasugused struktuuri kahjustused, mis on väljaspool hõõrdepinda.

4.1.2.2. M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukid

4.1.2.2.1. Piduriketta suure koormuse katse tingimused

Vt eespool punkti 4.1.1.2.1.

4.1.2.2.2. Piduriketta suure koormuse katse plaan

500 pidurdamist tehakse kiiruselt 50 km/h kiirusele 10 km/h pidurdamise jõumomendiga, mis vastab 90 % taotleja sätestatud suurimast jõumomendist.

Algtemperatuur: ≤ 200 °C

4.1.2.2.3. Piduriketta suure koormuse katse tulemused

Katse loetakse edukaks, kui pidurikettal ei ilmne mingeid pragusid pärast 500 pidurdust.

4.2. Piduritrumlid

4.2.1. Piduritrumli soojusliku väsimise katse

Hõõrdkatteid võib töödelda, et tekiks korralik kokkupuude trumliga.

4.2.1.1. M1- ja N1-kategooria sõidukid

4.2.1.1.1. Piduritrumli soojusliku väsimise katse tingimused

Inertsdünamomeetri inertsimoment määratakse 11. lisa punktides 3.2.1, 3.2.1.1 ja 3.2.1.2 sätestatud nõuete kohaselt.

4.2.1.1.2. Piduritrumli soojusliku väsimise katse plaan

Piduritrumli soojusliku väsimise katses kasutatakse piduritrumli suure koormuse katse nõudeid punktist 4.2.2.1.2.

4.2.1.1.3. Piduritrumli soojusliku väsimise katse tulemused

Vt punkti 4.2.2.1.3.

4.2.1.2. M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukid

4.2.1.2.1. Piduritrumli soojusliku väsimise katse tingimused

4.2.1.2.1.1. Sõidukid registrimassiga > 7,5 t

Järgmise katseplaani kohaselt katsetatakse piduritrumleid kui pidurisüsteemi osa. Selles katses ei simuleerita tegelikke sõiduolusid, tegemist on vaid osa katsetamisega. Tabelis A11/4.2.1.2.1.1 on esitatud selliste pidurite näitajad, mida praegu kasutatakse sõidukitel registrimassiga > 7,5 t.

Tabel A11/4.2.1.2.1.1

Trumli siseläbimõõt: (mm)	Hõõrdkatte laius						Tüüpiline velje läbimõõt
	< 130 mm		130–190 mm		> 190 mm
	Katsemass (kg)	Rehvi raadius (m)	Katsemass (kg)	Rehvi raadius (m)	Katsemass (kg)	Rehvi raadius (m)
< 330	2 750	0,402	3 200	0,390	5 500	0,402	17,5 ″
330–390	(*2)	(*2)	3 400	0,480	5 500	0,516	19,5 ″
391–430	3 400	0,510	4 500	0,527	5 500	0,543	22,5 ″
> 430	(*2)	(*2)	(*2)	(*2)	(*2)	(*2)	—

Inertsdünamomeetri inertsimoment määratakse 11. lisa punktis 3.2.1 sätestatud nõuete kohaselt, võttes arvesse eelnevas tabelis sätestatud parameetreid (katsemass ja rdyn).

Dünamomeetri pöörlemiskiirus katses peab vastama sõiduki joonkiirusele, mis määratakse rehvi dünaamiliste veereraadiuste järgi, mis on sätestatud tabelis A11/4.2.1.2.1.1.

4.2.1.2.1.2. Sõidukid registrimassiga > 3,5 t ja ≤ 7,5 t

Inertsdünamomeetri inertsimoment määratakse 11. lisa punktides 3.2.1, 3.2.1.1 ja 3.2.1.2 sätestatud nõuete kohaselt.

4.2.1.2.2. Piduritrumli soojusliku väsimise katse plaan

Tabel A11/4.2.1.2.2

Katsenõuded	Soojusliku väsimise katse
Pidurdamise viis	Järjestikused pidurdamised
Pidurdamiste arv	250 või 300 (kumb on asjakohane) – vt punkti 4.2.1.2.3. NB! Katse katkestatakse, kui tekib läbiv pragu.
Pidurduse jõumoment vastavalt	3,0 m/s2
Pidurdamine
alates	130
kuni	80 km/h
Algtemperatuur igal pidurdamisel	≤ 50 °C
Jahutamine vastavalt punktile 3.2.3.	Lubatud

4.2.1.2.3. Piduritrumli soojusliku väsimise katse tulemused

Katse on edukalt läbitud, kui on sooritatud vähemalt 300 pidurdust ilma kahjustuse või purunemiseta.

Kui katse jooksul ei õnnestunud sooritada 300 tsüklit, kuid ilma kahjustuse või purunemiseta on sooritatud vähemalt 250 tsüklit, kordab tehniline teenistus katset uue varuosaga. Sellisel juhul peab selleks, et osa katse läbiks, mõlemas katses sooritama üle 250 tsükli ilma kahjustuse või purunemiseta.

Kui ilma kahjustuse või purunemiseta sooritatakse vähem kui 250 pidurdust, tuleb teha katse originaalse osaga ja võrrelda tulemusi; kui originaalse osaga saadud tulemused ei ole paremad, siis loetakse katsetatav osa katse läbinuks.

Kahjustus tähendab siin järgmist:

a)	hõõrdepinna praod, mille pikkus ületab 2/3 hõõrdepinna teljesuunalisest laiusest;

b)	hõõrdepinna praod, mis ulatuvad trumli teljesuunalise välisservani;

c)	trumli läbiv pragu;

d)	igasugused struktuuri kahjustused, mis on väljaspool hõõrdepinda.

4.2.2. Piduritrumli suure koormuse katse

Suure koormuse katse tehakse samade katsenäidistega, mis alternatiivses dünamomeetri katses (vt käesoleva lisa punkti 3.3).

4.2.2.1. M1- ja N1-kategooria sõidukid

4.2.2.1.1. Piduritrumli suure koormuse katse tingimused

Vt eespool punkti 4.2.1.1.1.

4.2.2.1.2. Piduritrumli suure koormuse katse plaan

Tabel A11/4.2.2.1.2

Ettevalmistamine	Teha 100 järjestikust järsku pidurdust kiiruselt v1 = 80 km/h kiirusele v2 = 10 km/h ja algtemperatuuriga ≤ 100 °C. Esimese pidurduse aeglustus peab olema muutumatult 1,5 m/s2. Teisest pidurdusest kuni viimaseni peab olema rõhk muutumatu ja võrdne esimese pidurduse keskmise rõhuga. Sissetöötamist jätkatakse, kuni saavutatakse vähemalt 80 % ulatuses kokkupuude trumli ja hõõrdepinna vahel.
Katsenõuded	Piduritrumli suure koormuse katse
Pidurdamise viis	Üksikud pidurdused
Pidurdamiste arv	100
Algtemperatuur pidurdamise alguses	≤ 100 °C
Pidurduse jõumoment vastavalt	10,0 m/s2 (kuid piduri rõhk p ≤ 16 000 kPa)
Pidurdamine
alates	vmax
kuni	10 km/h

vmax	vmax valitakse varuosa katsetamiseks nii, et sellele vastava sõiduki kineetilise energia ja ketta massi suhe oleks suurim.

4.2.2.1.3. Piduritrumli suure koormuse katse tulemused

Katse on edukalt läbitud, kui on sooritatud vähemalt 100 pidurdust ilma kahjustuse või purunemiseta.

Kui ilma kahjustuse või purunemiseta sooritatakse vähem kui 100 pidurdust, tuleb teha katse originaalse osaga ja võrrelda katsetulemusi. Kui kahjustuse või purunemiseta sooritatud tsüklite arv ei jää originaalse osaga sooritatud tsüklite arvust väiksemaks kui 10 protsenti, loetakse katse edukalt läbituks.

Kahjustus tähendab siin järgmist:

a)	hõõrdepinna praod, mille pikkus ületab 2/3 hõõrdepinna teljesuunalisest mõõtmest;

b)	hõõrdepinna praod, mis ulatuvad trumli teljesuunalise välisservani;

c)	trumli murdumine;

d)	igasugused struktuuri kahjustused, mis on väljaspool hõõrdepinda.

4.2.2.2. M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukid

4.2.2.2.1. Piduritrumli suure koormuse katse tingimused

Vt eespool punkti 4.2.1.2.1.

4.2.2.2.2. Piduritrumli suure koormuse katse plaan

Tabel A11/4.2.2.2.2

Katsenõuded	Suure koormuse katse
Pidurdamise viis	Pidurdamine kiiruseni alla 5 km/h
Pidurdamiste koguarv	150
Piduritrumli algtemperatuur iga pidurdamise alguses	≤ 100 °C
Pidurdamine
alates	60 km/h
kuni	≤ 5 km/h
Pidurduse jõumoment vastavalt	6 m/s2
Jahutamine (ka kõrvalekalle käesoleva lisa punktist 3.2.3)	Lubatud

4.2.2.2.3. Piduritrumli suure koormuse katse tulemused

Katse on edukas, kui piduritrummel ei pragune.

(*1) Katsemassi ja rehvi veereraadiuse valivad taotleja ja tehniline teenistus koos.

(*2) Katsemassi ja rehvi veereraadiuse valivad taotleja ja tehniline teenistus koos.

12. LISA

O-KATEGOORIA SÕIDUKITE ASENDUSPIDURIKETASTE JA ASENDUSPIDURITRUMLITE NÕUDED

1. Katse ülevaade

Vastavalt sõiduki kategooriale on punkti 5.3 kohaselt nõutavad järgmised katsed:

Tabel A12/1A

Kategooriate O1, O2 ja O3 sõidukid

Katsesõit

Alternatiivne dünamomeetri katse (katsesõidu asemel)

2.2.1.

Tüüp 0

3.4.1.

Tüüp 0

2.2.2.

I tüüp

3.4.2.

I tüüp

2.3.	Seisupidurisüsteem (kui on olemas)

—

2.4.	Dünaamiliste hõõrdumisnäitajate katse (võrdluskatse üksikutel telgedel)

3.5.	Dünaamiliste hõõrdumisnäitajate katse (võrdluskatse üksikutel telgedel)

Tabel A12/1B

O4-kategooria sõidukid

Katsesõit

Alternatiivne dünamomeetri katse (katsesõidu asemel)

2.2.1.

Tüüp 0

3.4.1.

Tüüp 0

2.2.3.

III tüüp

3.4.3.

III tüüp

2.3.	Seisupidurisüsteem (kui on olemas)

—

2.4.	Dünaamiliste hõõrdumisnäitajate katse (võrdluskatse üksikutel telgedel)

3.5.	Dünaamiliste hõõrdumisnäitajate katse (võrdluskatse üksikutel telgedel)

2. Sõidukikatse nõuete kontrollimine

2.1. Katsesõiduk

Valitud sõidukite rühma esinduslikule sõidukile (vt määratlust käesoleva eeskirja punktis 5.3.6), millele vastavale asenduspidurikettale või -trumlile taotletakse tüübikinnitust, paigaldatakse nimetatud asenduspiduriketas või -trummel ning varustatakse pidurite katseseadmega eeskirja nr 13 kohaselt.

Asenduspiduriketas või -trummel paigaldatakse vastavale teljele koos sõiduki tootjalt või telje tootjalt saadaval oleva ning eeskirja nr 13 või 90 kohaselt tüübikinnituse saanud asjaomase hõõrdkattega. Kui ei ole sätestatud ühtset pidurdamiskatse kirjeldust, tehakse katse tehnilise teenistusega kokkulepitud viisil. Kõiki allpool loetletud katseid tehakse sissetöötatud piduritega. Nii originaalseid kui ka asenduspidurikettaid ja -trumleid töötatakse sisse ühesuguse programmi järgi.

2.2. Sõidupidurisüsteem

2.2.1. 0-tüübi pidurikatsed lahutatud mootoriga koormatud sõidukiga

Katse tehakse vastavalt eeskirja nr 13 4. lisa punktile 1.4.4.

2.2.2. I tüübi pidurikatsed

Katse tehakse vastavalt eeskirja nr 13 4. lisa punktile 1.5.2.

I tüübi pidurikatse lõpul, kui pidurid on kuumad, peavad olema täidetud eeskirja nr 13 4. lisa punkti 1.5.3 toimivusnõuded.

2.2.3. III tüübi pidurikatse

Katse tehakse vastavalt eeskirja nr 13 4. lisa punktile 1.7.

2.3. Seisupidurisüsteem (kui on olemas)

2.3.1. Kui nii seisupidur kui ka sõidupidur töötavad ühise ketta või trumli hõõrdepinnaga, ei ole vaja teha eraldi seisupiduri katset. Kui koormatud sõidukiga 0-tüübi katse on rahuldavalt läbitud, loetakse, et seisupiduri süsteemi nõuded on täidetud.

2.3.2. Staatiline katse 18 % kaldel ja koormatud sõidukiga

2.3.3. Sõiduk peab vastama kõigile eeskirja nr 13 4. lisa punktidega 2.3 ja 3.2 kõnealuse kategooria sõidukile ette nähtud asjaomastele nõuetele.

2.4. Dünaamiliste hõõrdumisnäitajate katse (võrdluskatse üksikutel telgedel)

Selles katses peab sõiduk olema koormatud ning kõik pidurdamised tuleb teha tasasel teel.

Sõiduki sõidupidurisüsteemil peab olema seade, mis lahutab esirataste pidurid tagarataste piduritest, et pidurid saaksid töötada alati üksteisest sõltumatult.

Kui tüübikinnitust või katseprotokolli on vaja esirataste piduri asenduspidurikettale või -trumlile, ei tohi tagarataste pidureid kogu katse kestel kasutada.

2.4.1. Toimivuse võrdluskatse külmade piduritega

Külmade pidurite puhul võrreldakse asenduspiduriketast või -trumlit vastavate originaalsete osadega allpool kirjeldatud katse tulemuste põhjal.

2.4.1.1. Asenduspiduriketta või -trumliga tehakse vähemalt kuus järjestikust ja järjest tugevama kontrolljõu või järjest suurema pidurisurvega pidurdust, mille tulemusena saavutatakse kas rataste lukustumine või keskmine täielik aeglustus 3,5 m/s2 või saavutatakse antud kategooria sõidukile lubatud suurim kontrolljõud; seejuures peab katsetamise algkiirus olema 45 km/h.

Iga pidurdamise eel peab piduritrumli algtemperatuur ≤ 100 °C.

2.4.1.2. Punktis 2.4.1.1 kirjeldatud pidurikatse tuleb teha ka originaalse piduriketta või -trumliga.

3. Inertsdünamomeetri katse

3.1. Dünamomeetri varustus

Katse tegemiseks tuleb dünamomeeter varustada asjaomase sõiduki originaalse pidurisadula või rattapiduriga Inertsdünamomeeter tuleb varustada muutumatut jõumomenti tekitava seadmega ja seadmega, mis pidevalt salvestab piduritrumli pöörlemiskiirust, piduri rõhku, pidurdamise algusele vastavat pöörlemiskiirust, pidurdusmomenti, pidurduse kestust ja temperatuuri.

3.2. Katsetingimused

3.2.1. Inertsdünamomeetri inertsimoment

Inertsdünamomeetri inertsimoment seadistatakse võimalikult lähedale (arvesse võttes lubatud hälvet ± 5 %) teoreetilisele väärtusele, mis vastab asjaomase rattaga pidurdatavale sõiduki koguinertsimomendi osale. Arvutused tehakse järgmise valemi järgi:

I = m · rdyn 2

Siin

I	=	inertsimoment (kgm2)
rdyn	=	rehvi dünaamiline veereraadius (m);
m	=	käesolevas eeskirjas sätestatud katsemass (sõiduki täismassi asjaomase rattaga pidurdatud osa).

3.2.1.1. Dünaamiline veereraadius

Inertsimomendi arvutamisel tuleb kasutada sõidukil (või teljel) kasutada lubatud suurima rehvi dünaamilist veereraadiust (rdyn).

3.2.1.2. Katsemass

Inertsimomendi arvutamisel tuleb kasutada katsemassi vastavalt järgmisele:

mveh	–	sõiduki suurim lubatud mass
n	–	telgede arv või täishaagise esitelgede või tagatelgede arv

3.2.2. Dünamomeetri algpöörlemiskiirus peab vastama sõiduki liikumiskiirusele 40 km/h või 60 km/h (sõltuvalt katse tüübist), mis on väikseima ja suurima lubatud rehvi keskmisele dünaamilisele veereraadiusele vastav joonkiirus.

3.2.3. Jahutamine

Jahutamist tuleb teha vastavalt punktile 3.2.3.1 või 3.2.3.2.

3.2.3.1. Pidureid katsetatakse vastavalt eeskirja nr 13 11. lisa 2. liite punktile 3.2.2.

I ja III tüübi katse puhul soojendussõitude ajal võib teatava kiiruse ja õhuvoolu suuna puhul, mis jäljendavad tegelikke tingimusi, kasutada õhkjahutust, kusjuures õhuvoolu kiirus on

vair = 0,33 v.

Siin

–

sõiduki kiirus pidurdamise alguses.

Muudel juhtudel jahutusõhu kohta piiranguid ei ole.

Jahutusõhu temperatuur peab vastama ümbritseva õhu temperatuurile.

3.2.3.2. Katse ilma veljeta

I ja III tüübi katsetel ei ole soojendussõidu ajal jahutamine lubatud.

Muudel juhtudel jahutusõhu kohta piiranguid ei ole.

3.2.4. Piduri ettevalmistamine

3.2.4.1. Ketaspidurid

Katse tegemiseks kasutatakse uut ketast uue piduri hõõrdkatete komplektiga, millel on olemas tüübikinnitus vastavalt eeskirjale nr 13 või 90 (samades tingimustes, nagu sõidukile paigaldatuna, nt kaitsemääre peab olema eemaldatud).

3.2.4.2. Trummelpidurid

Katse tegemiseks kasutatakse uut trumlit uue piduri hõõrdkatete komplektiga, millel on olemas tüübikinnitus vastavalt eeskirjale nr 13 või 90 (kui asjakohane, peab kaitsemääre olema eemaldatud).

Hõõrdkatteid võib töödelda, et tekiks korralik kokkupuude trumliga.

3.3. Alternatiivne dünamomeetri katse

Tabel A12/3.3

Külmalt sissetöötamine:

100 (ketas) või 200 (trummel) pidurdust

Ti	=	150 °C (ketas) või 100 °C (trummel)
vi	=	60 km/h
dm	=	1 ja 2 m/s2 vaheldumisi

Dünaamiliste hõõrdumisnäitajate kohta vt käesoleva lisa punkti 3.5.1.

Kuumalt sissetöötamine

Pidurdada järsult 30 korda järjest, kusjuures v1 = 60 km/h, v2 = 30 km/h, tsükli pikkus on 60 sekundit ning piduri temperatuur on esimese pidurdamise alguses ≤ 100 °C. Esimese pidurduse aeglustus peab olema muutumatult 3 m/s2. Teisest pidurdusest kuni viimaseni peab olema rõhk muutumatu ja võrdne esimese pidurduse keskmise rõhuga.

Sissetöötamine:

30 pidurdust

Ti	=	150 °C (ketas) või 100 °C (trummel)
vi	=	60 km/h
dm	=	1 ja 2 m/s2 vaheldumisi

0-tüübi pidurdamiskatse kohta vt käesoleva lisa punkti 3.4.1.

I tüübi pidurdamiskatse kohta (O2- ja O3-kategooria korral) vt käesoleva lisa punkti 3.4.2.

Sissetöötamine: (nagu nr 4 puhul)

0-tüübi pidurdamiskatse kohta vt käesoleva lisa punkti 3.4.1.

I tüübi pidurdamiskatse kohta (O4-kategooria korral) vt käesoleva lisa punkti 3.4.3.

10.

Sissetöötamine: (nagu nr 4 puhul)

3.4. Sõidupidurisüsteem

3.4.1. 0-tüübi pidurikatsed koormatud sõidukil

Katse tehakse analoogiliselt eeskirja nr 13 4. lisa punktile 1.4.4.

3.4.2. I tüübi pidurikatse

Katse tehakse analoogiliselt eeskirja nr 13 4. lisa punktile 1.5.2.

I tüübi pidurikatse lõpul, kui pidurid on kuumad, peavad olema täidetud eeskirja nr 13 4. lisa punkti 1.5.3 toimivusnõuded.

3.4.3. III tüübi pidurikatsed

Katse tehakse analoogiliselt eeskirja nr 13 4. lisa punktile 1.7.

3.5. Dünaamiliste hõõrdumisnäitajate katse (võrdluskatse üksikul rattapiduril)

3.5.1. Katse tehakse vastavalt eeskirja nr 13 19. lisa punktidele 4.4.3.1–4.4.3.4.

3.5.2. Punktis 3.5.1 kirjeldatud pidurikatse tuleb teha ka originaalse piduriketta või -trumliga.

3.5.3. Asenduspiduriketta ja -trumli dünaamilisi hõõrdenäitajaid sammu 2 puhul võib vaadelda kui vastavaid originaalse piduriketta või -trumli näitajaid, kui samal töörõhul või sama kontrolljõu korral saavutatud keskmise täieliku aeglustuse näitajad kõvera ülemises kahes kolmandikus ei erine rohkem kui ± 8 protsenti või ± 0,4 m/s2 originaalse piduriketta või -trumli vastavatest näitajatest.

4. Vastupidavuse katsed inertsdünamomeetriga

Katsed tehakse vastavalt punktile 4.1 (ketas) või 4.2 (trummel).

Katserühma kohta tehakse üks katse, välja arvatud juhul, kui katsetatava varuosaga ei õnnestu enne purunemist või kahjustuse teket teha nõutavat arvu katsetsükleid (vt käesoleva lisa punkti 4.1.1.1.3 või 4.1.1.2.3).

Pidur paigaldatakse dünamomeetrile vastavalt piduri asendile sõidukil (jäigalt paigaldatud pidurid või käänmiku abil paigaldatud pidurid).

Kui pidurdamisel või pidurduste vaheajal ühe tsükli kestel kasutatakse õhuga jahutamist, ei tohi õhuvoolukiirus piduri juures ületada väärtust

vair = 0,33 v

Siin

–

sõiduki kiirus pidurdamise alguses.

Muudel juhtudel jahutusõhu kohta piiranguid ei ole.

Jahutusõhu temperatuur peab vastama ümbritseva õhu temperatuurile.

4.1. Pidurikettad

4.1.1. Piduriketta soojusliku väsimise katse

4.1.1.1. O1- ja O2-kategooria sõidukid

4.1.1.1.1. Piduriketta soojusliku väsimise katse tingimused

Inertsdünamomeetri inertsimoment määratakse 12. lisa punktides 3.2.1, 3.2.1.1 ja 3.2.1.2 sätestatud nõuete kohaselt.

4.1.1.1.2. Piduriketta soojusliku väsimise katse plaan

Tabel A12/4.1.1.1.2

Katsenõuded	Soojusliku väsimise katse
Sõidukikategooriad	O1, O2
Pidurdamise viis	Järjestikused pidurdamised
Pidurdusintervall (= ttotal)	70 s
Pidurduste arv tsüklis	2
Pidurduse jõumoment vastavalt (m/s2)	5,0
Pidurdustsüklite koguarv	100 või 150 (vt punkti 4.1.1.1.3)
Pidurdamine
alates	80 km/h
kuni	20 km/h
Algtemperatuur iga tsükli esimesel pidurdusel	≤ 100 °C

vmax	Suurim valmistajakiirus (vastavalt kasutusalale);
tbra	tegelik pidurdamisperiood pidurdamisel;
tacc	väikseim aeglustusaeg võrreldes vastava sõiduki aeglustusjõuga;
trest	puhkeaeg;
ttotal	pidurdusintervall (tbra + tacc + trest).

4.1.1.1.3. Piduriketta soojusliku väsimise katse tulemused

Katse on edukalt lõppenud, kui on sooritatud vähemalt 150 tsüklit ilma kahjustuse või purunemiseta.

Kahjustus tähendab siin järgmist:

a)	hõõrdepinna radiaalsed praod, mille pikkus ületab 2/3 hõõrdepinna radiaalsuunalisest mõõtmest;

b)	hõõrdepinna praod, mis ulatuvad hõõrdepinna sisemise või välimise servani;

c)	hõõrdepinna murdumine;

d)	igasugused struktuuri kahjustused, mis on väljaspool hõõrdepinda.

4.1.1.2. O3- ja O4-kategooria sõidukid

4.1.1.2.1. Piduriketta soojusliku väsimise katse tingimused

4.1.1.2.1.1. Sõidukid registrimassiga > 7,5 t

Järgmise katseplaani kohaselt katsetatakse pidurikettaid kui pidurisüsteemi osa. Selles katses ei simuleerita tegelikke sõiduolusid, tegemist on vaid osa katsetamisega. Tabelis A12/4.1.1.2.1.1 on esitatud selliste pidurite näitajad, mida praegu kasutatakse sõidukitel registrimassiga > 7,5 t.

Tabel A12/4.1.1.2.1.1

Ketta välisläbimõõt	Katse parameeter	Katse parameeter	Varustuse näide
Ketta välisläbimõõt	Katsemass m (kg)	rdyn (m)	„Piduri mõõt” / väikseim võimalik velje mõõt
320–350	3 100	0,386	17,5 ″
351–390	4 500	0,445	19,5 ″
391–440	5 300	0,527	22,5 ″
> 440 (*1)	(*1)	(*1)	—

Inertsdünamomeetri inertsimoment määratakse 12. lisa punktis 3.2.1 sätestatud nõuete kohaselt, võttes arvesse eelnevas tabelis sätestatud parameetreid (katsemass ja rdyn).

Dünamomeetri pöörlemiskiirus katses peab vastama sõiduki joonkiirusele, mis määratakse rehvi dünaamiliste veereraadiuste järgi, mis on sätestatud tabelis A12/4.1.1.2.1.1.

4.1.1.2.1.2. Sõidukid registrimassiga > 3,5 t ja ≤ 7,5 t

Sõidukite puhul registrimassiga > 3,5 t ja ≤ 7,5 t, mille jaoks ei kehti tabelis A12/4.1.1.2.1.1 esitatud parameetrid, valitakse parameetrid (sõiduki suurim registrimass, suurim rehvivarustuse mõõt) nii, et nendega oleks hõlmatud asenduspiduriketta kasutamisala halvim juht.

Inertsdünamomeetri inertsimoment määratakse 12. lisa punktides 3.2.1, 3.2.1.1 ja 3.2.1.2 sätestatud nõuete kohaselt.

4.1.1.2.2. Piduriketta soojusliku väsimise katse plaan

Tabel A12/4.1.1.2.2

Ettevalmistamine

100 pidurdust

Algkiirus: 60 km/h

Lõppkiirus: 30 km/h

dm vaheldumisi 1 m/s2 ja 2 m/s2

Algtemperatuur: ≤ 300 °C (alustatakse toatemperatuuril)

1.	Tavapärane pidurdamine

10 pidurdust 60 kuni 30 km/h

dm vaheldumisi 1 m/s2 ja 2 m/s2

Algtemperatuur: ≤ 250 °C

2.	Pidurdamine suurel kiirusel

2 pidurdust 130 kuni 80 km/h

dm = 3 m/s2

Algtemperatuur: ≤ 100 °C

3.	Tavapärane pidurdamine

Vt 1. sammu

4.	Pidurdamine suurel kiirusel

Vt 2. sammu

5.	Tavapärane pidurdamine

Vt 1. sammu

6.	Pidev pidurdamine (1)

5 pidurdust

muutumatul kiirusel 85 km/h

Jõumoment vastab aeglustusele 0,5 m/s2

Pidurdamisperiood 60 s

Algtemperatuur: ≤ 80 °C

7.	Tavapärane pidurdamine

Vt 1. katsesammu

8.	Pidev pidurdamine (2)

5 pidurdust

muutumatul kiirusel 85 km/h

Jõumoment vastab aeglustusele 1,0 m/s2

Pidurdamisperiood 40 s

Algtemperatuur: ≤ 80 °C

9.	Korrata samme 1 kuni 8

9 või 14 korda (kumb on asjakohane) – vt punkti 4.1.1.2.3

dm – keskmine aeglustus sõltuvalt vahemaast.

4.1.1.2.3. Piduriketta soojusliku väsimise katse tulemused

Katse on edukalt lõppenud, kui on sooritatud vähemalt 15 tsüklit ilma kahjustuse või purunemiseta.

Kahjustus tähendab siin järgmist:

a)	hõõrdepinna radiaalsed praod, mille pikkus ületab 2/3 hõõrdepinna radiaalsuunalisest mõõtmest;

b)	hõõrdepinna praod, mis ulatuvad hõõrdepinna sisemise või välimise servani;

c)	hõõrdepinna murdumine;

d)	igasugused struktuuri kahjustused, mis on väljaspool hõõrdepinda.

4.1.2. Piduriketta suure koormuse katse

Suure koormuse katsed tehakse samade katsenäidistega, mis alternatiivses dünamomeetri katses (vt käesoleva lisa punkti 3.3).

4.1.2.1. O1- ja O2-kategooria sõidukid

Ei kohaldata.

4.1.2.2. O3- ja O4-kategooria sõidukid

4.1.2.2.1. Piduriketta suure koormuse katse tingimused

Vt eespool punkti 4.1.1.2.1.

4.1.2.2.2. Piduriketta suure koormuse katse plaan

500 pidurdamist tehakse kiiruselt 50 km/h kiirusele 10 km/h pidurdamise jõumomendiga, mis vastab 90 % taotleja sätestatud suurimast jõumomendist.

Algtemperatuur: ≤ 200 °C

4.1.2.2.3. Piduriketta suure koormuse katse tulemused

Katse loetakse edukaks, kui pidurikettal ei ilmne pragusid pärast 500 pidurdust.

4.2. Piduritrumlid

4.2.1. Piduritrumli soojusliku väsimise katse

Hõõrdkatteid võib töödelda, et tekiks korralik kokkupuude trumliga.

4.2.1.1. O1- ja O2-kategooria sõidukid

4.2.1.1.1. Piduritrumli soojusliku väsimise katse tingimused

4.2.1.1.1.1. Sõidukid registrimassiga > 1 200 kg

Ei kohaldata.

4.2.1.1.1.2. Sõidukid suurima lubatud teljekoormusega > 1 200 kg

Inertsdünamomeetri inertsimoment määratakse 12. lisa punktides 3.2.1, 3.2.1.1 ja 3.2.1.2 sätestatud nõuete kohaselt.

4.2.1.1.2. Piduritrumli soojusliku väsimise katse plaan

Tabel A12/4.2.1.1.2

Katsenõuded	Soojusliku väsimise katse
Pidurdamise viis	Järjestikused pidurdamised
Pidurdamiste arv	250 või 300 (kumb on asjakohane) – vt punkti 4.2.1.1.3. NB! Katse katkestatakse, kui tekib läbiv pragu.
Pidurduse jõumoment aeglustusel:	3,0 m/s2
Pidurdamine
alates	130
kuni	80 km/h
Algtemperatuur igal pidurdamisel	≤ 50 °C
Jahutamine vastavalt punktile 3.2.3	Lubatud

4.2.1.1.3. Piduritrumli soojusliku väsimise katse tulemused

Katse on edukalt lõppenud, kui on sooritatud vähemalt 450 pidurdust ilma kahjustuse või purunemiseta.

Kui katse jooksul ei õnnestunud sooritada 450 tsüklit, kuid ilma kahjustuse või purunemiseta on sooritatud vähemalt 300 tsüklit, kordab tehniline teenistus katset uue varuosaga. Sellisel juhul peab selleks, et osa katse läbiks, mõlemas katses sooritama üle 300 tsükli ilma kahjustuse või purunemiseta.

Kui ilma kahjustuse või purunemiseta sooritatakse vähem kui 300 pidurdust, tuleb teha katse originaalse osaga ja võrrelda tulemusi; kui originaalse osaga saadud tulemused ei ole paremad, siis loetakse katsetatav osa katse läbinuks.

Kahjustus tähendab siin järgmist:

a)	hõõrdepinna praod, mille pikkus ületab 2/3 hõõrdepinna teljesuunalisest laiusest;

b)	hõõrdepinna praod, mis ulatuvad trumli teljesuunalise välisservani;

c)	trumli läbiv pragu;

d)	igasugused struktuuri kahjustused, mis on väljaspool hõõrdepinda.

4.2.1.2. O3- ja O4-kategooria sõidukid

4.2.1.2.1. Piduritrumli soojusliku väsimise katse tingimused

4.2.1.2.1.1. Sõidukid registrimassiga > 7,5 t

Järgmise katseplaani kohaselt katsetatakse piduritrumleid kui pidurisüsteemi osa. Selles katses ei simuleerita tegelikke sõiduolusid, tegemist on vaid osa katsetamisega. Tabelis A12/4.2.1.2.1.1 on esitatud selliste pidurite näitajad, mida praegu kasutatakse sõidukitel registrimassiga > 7,5 t.

Tabel A12/4.2.1.2.1.1

Trumli siseläbimõõt: (mm)	Hõõrdkatte laius						Tüüpiline velje läbimõõt
	< 130 mm		130–190 mm		> 190 mm
	Katsemass (kg)	Rehvi raadius (m)	Katsemass (kg)	Rehvi raadius (m)	Katsemass (kg)	Rehvi raadius (m)
< 330	2 750	0,402	3 200	0,390	5 500	0,402	17,5 ″
330–390	(*2)	(*2)	3 400	0,480	5 500	0,516	19,5 ″
391–430	3 400	0,510	4 500	0,527	5 500	0,543	22,5 ″
> 430	(*2)	(*2)	(*2)	(*2)	(*2)	(*2)	—

Inertsdünamomeetri inertsimoment määratakse 12. lisa punktis 3.2.1 sätestatud nõuete kohaselt, võttes arvesse eelnevas tabelis sätestatud parameetreid (katsemass ja rdyn).

Dünamomeetri pöörlemiskiirus katses peab vastama sõiduki joonkiirusele, mis määratakse rehvi dünaamiliste veereraadiuste järgi, mis on sätestatud tabelis A12/4.2.1.2.1.1.

4.2.1.2.1.2. Sõidukid registrimassiga > 3,5 t ja ≤ 7,5 t

Inertsdünamomeetri inertsimoment määratakse 12. lisa punktides 3.2.1, 3.2.1.1 ja 3.2.1.2 sätestatud nõuete kohaselt.

4.2.1.2.2. Piduritrumli soojusliku väsimise katse plaan

Tabel A12/4.2.1.2.2

Katsenõuded	Soojusliku väsimise katse
Pidurdamise viis	Järjestikused pidurdamised
Pidurdamiste arv	250 või 300 (kumb on asjakohane) – vt punkti 4.2.1.2.3. NB! Katse katkestatakse, kui tekib läbiv pragu.
Pidurduse jõumoment aeglustusel:	3,0 m/s2
Pidurdamine
alates	130
kuni	80 km/h
Algtemperatuur igal pidurdamisel	≤ 50 °C
Jahutamine vastavalt punktile 3.2.3	Lubatud

4.2.1.2.3. Piduritrumli soojusliku väsimise katse tulemused

Katse on edukalt lõppenud, kui on sooritatud vähemalt 300 pidurdust ilma kahjustuse või purunemiseta.

Kui katse jooksul ei õnnestunud sooritada 300 tsüklit, kuid ilma kahjustuse või purunemiseta on sooritatud vähemalt 250 tsüklit, kordab tehniline teenistus katset uue varuosaga. Sellisel juhul peab selleks, et osa katse läbiks, mõlemas katses sooritatama üle 250 tsükli ilma kahjustuse või purunemiseta.

Kahjustus tähendab siin järgmist:

a)	hõõrdepinna praod, mille pikkus ületab 2/3 hõõrdepinna teljesuunalisest mõõtmest;

b)	hõõrdepinna praod, mis ulatuvad trumli teljesuunalise välisservani;

c)	trumli murdumine;

d)	igasugused struktuuri kahjustused, mis on väljaspool hõõrdepinda.

4.2.2. Piduritrumli suure koormuse katse

Suure koormuse katse tehakse samade katsenäidistega, mis alternatiivse dünamomeetri katses (vt käesoleva lisa punkti 3.3).

4.2.2.1. O1- ja O2-kategooria sõidukid

4.2.2.1.1. Piduritrumli suure koormuse katse tingimused

Vt eespool punkti 4.2.1.1.1.

4.2.2.1.2. Piduritrumli suure koormuse katse plaan

Vt eespool punkti 4.2.2.2.2.

4.2.2.1.3. Piduritrumli suure koormuse katse tulemused

Vt eespool punkti 4.2.2.2.3.

4.2.2.2. O3- ja O4-kategooria sõidukid

4.2.2.2.1. Piduritrumli suure koormuse katse tingimused

Vt eespool punkti 4.2.1.2.1.

4.2.2.2.2. Piduritrumli suure koormuse katse plaan

Tabel A12/4.2.2.2.2

Katsenõuded	Suure koormuse katse
Pidurdamise viis	Pidurdamine kuni seismajäämiseni
Pidurdamiste koguarv	150
Piduritrumli algtemperatuur igakordsel pidurdamisel	≤ 100 °C
Pidurdamine
alates	60 km/h
kuni	0 km/h
Pidurduse jõumoment aeglustusel:	6 m/s2
Jahutamine (ka kõrvalekalle punktist 3.2.3)	Lubatud

4.2.2.2.3. Piduritrumli suure koormuse katse tulemused

Katse on edukas, kui piduritrummel ei pragune.

(*1) Katsemassi ja rehvi veereraadiuse valivad taotleja ja tehniline teenistus koos.

(*2) Katsemassi ja rehvi veereraadiuse valivad taotleja ja tehniline teenistus koos.

13. LISA

ASENDUSPIDURIKETASTE/-TRUMLITE KATSEPROTOKOLLI NÄIDIS

Asenduspiduriketaste/-trumlite eeskirja nr 90 kohase tüübikinnituse katseprotokoll nr …

1. Asenduspiduriketta/-trumli (1) üldine tehniline kirjeldus

1.1. Taotleja (nimi ja aadress): …

1.2. Tootja (nimi ja aadress): …

1.3. Kaubanduslik nimetus: …

1.4. Asenduspiduriketta/-trumli kategooria: Originaalne / Samane / Võrdväärne / Originaalsega vahetatav (1)

1.5. Piduriketta/-trumli (1) tüüp: …

1.6. Märgistus:

	Tunnuskood	Märgistuse asukoht	Märgistamisviis
Tootja nimi või kaubamärk:
Tunnustamise number	E2-90R02 Cxxxx/yyyy
	xxxx => Tüüp nr yyyy => Variant nr
Jälgitavuse andmed
Ketta väikseim paksus / trumli suurim siseläbimõõt (1)

1.7. Materjal

1.7.1. Materjalirühm: …

1.7.2. Materjali alamrühm: (2) …

1.8. Kohaldamisulatus

Vähemalt järgmised andmed:

Osa
Varuosa		Originaalne osa
Variant	Osa number	Osa number	Tunnuskood

Mootorsõiduk (2)
Mark	Sõidukitüüp	Kaubanduslik nimetus	Suurim brutomass	Suurim kiirus	Tootmisaasta

Haagise telg (2)

Mark

Telje tüüp

Kaubanduslik nimetus

Maksimaalne teljekoormus

Rehvi dünaamilise veereraadiuse mõõtude vahemik

(suurim/väikseim)

Pidur
Asukoht		Pidurisadul (2)	Mõõtmed	Tootmisaasta
Ees	Taga

1.9. Lisaandmed (2)

2. Katserühmad

2.1. Mõõtmed katserühma kohta

2.1.1. Ketta välisläbimõõt / trumli siseläbimõõt (1): …

2.1.2. Ketta paksus / trummelpiduriseadme laius (1): …

2.2. Suurim kineetilise energia suhtarv katserühmas eeskirja nr 90 punkti 5.3.6 kohaselt

2.3. Ketta/trumli (1) materjal katserühmas: …

3. Katserühma tehnilised andmed

3.1. Sõidukikatse

3.1.1. Katsesõiduki andmed

3.1.1.1. Sõiduki kategooria: …

3.1.1.2. Sõiduki tootja: …

3.1.1.3. Sõiduki mark:…

3.1.1.4. Sõiduki tüüp ja kaubanduslik nimetus …

3.1.1.5. Sõiduki tootjatehase tähis: …

3.1.1.6. Sõiduki tüübikinnituse number: …

3.1.1.7. Mootori võimsus: …

3.1.1.8. Kiirus:

Sõiduki suurim kiirus vmax: …

3.1.1.9. Rehvid: …

3.1.1.10. Piduritorustiku konfiguratsioon/ehitus: …

3.1.1.11. Katsemassid

Esimene telg: …

Teine telg: …

…. telg: …

3.1.1.12. Pidur:

3.1.1.12.1. Piduriketta/piduritrumli (1) näidis:

Originaalse varuosa tunnuskood: …

Katserühm: …

Osa number: …

Varuosa mass: …

Ketta välisläbimõõt / Trumli siseläbimõõt (1): …

Efektiivne raadius re: …

Hõõrdepinna laius: …

Ketta paksus (nimipaksus) / Trumli välispinna laius (1): …

3.1.1.12.2. Pidurisadul/Trummelpiduriseade (1)

Tootja: …

Tüüp: …

Variant: …

Osa number: …

Ehitusviis: …

Tehniliselt lubatud suurim jõumoment Cmax,e pidurihoova juures (pneumaatiline) / Piduritorustiku rõhk (pmax,e) (hüdrauliline) (1): …

Piirjõumoment C0,e (pneumaatiline) / Piduritorustiku rõhk (hüdrauliline) (1): …

le/ee suhe (pneumaatiline) / Kolvi läbimõõt (hüdrauliline) (1) …/…

Suurim pidurdamise jõumoment: …

3.1.1.12.3. Piduriklots / Piduri hõõrdkate (1)

Tootja: …

Mark: …

Tüüp: …

Tüübikinnituse number (2): …

Tähistus (nt osade numbrid): …

Efektiivne pindala: …

3.1.2. Katseseade

3.1.2.1. Aeglustus: …

3.1.2.2. Rõhk: …

3.1.2.3. Kiirus: …

3.1.2.4. Trumli/ketta temperatuur: …

3.1.3. Katserada:

3.1.3.1. Asukoht: …

3.1.3.2. Pind: …

3.1.3.3. Seisund (nt kuiv/märg): …

3.2. Dünamomeetri katse

3.2.1. Katseandmed

3.2.1.1. Sõiduki kategooria: …

3.2.1.2. Dünaamiline veereraadius

Dünaamiline veereraadius RIner inertsimomendi arvutamiseks:

lisa 11/12 punkti 3.2.1 kohaselt …

Dünaamiline veereraadius Rveh lisa 11/12 punkti 3.2.2 kohaselt: …

3.2.1.3. Massid ja inertsimomendid

Sõiduki registrimass: …

X-i väärtused (esitelg): …

Y väärtused (tagatelg): …

Katsemass m: …

Katseinertsimoment IAdj: …

3.2.1.4. Jahutamine …

3.2.1.4.1. Jahutusõhu voolukiirus I, II ja/või III tüübi (1) katsel …

3.2.1.4.2. Jahutusõhu voolukiirus muudel juhtudel:

3.2.1.5. Kiirus

suurim kiirus vmax: …

3.2.1.6. Käivitusseade

Tootja: …

Mark: …

Tüüp: …

Variant: …

Efektiivpind (hüdraulilise korral) / ThA – valem (pneumaatilise korral) (1): …

3.2.1.7. Pidur

3.2.1.7.1. Piduriketta/piduritrumli (1) näidis

Originaalse varuosa tunnuskood: …

Katserühm: …

Osa number: …

Varuosa mass: …

Ketta välisläbimõõt / Trumli siseläbimõõt (1): …

Efektiivne raadius re: …

Hõõrdepinna laius: …

Ketta paksus (nimipaksus) / Trumli välispinna laius (1): …

3.2.1.7.2. Pidurisadul/Trummelpiduriseade (1)

Tootja: …

Tüüp: …

Variant: …

Ehitusviis: …

Tehniliselt lubatud suurim jõumoment Cmax,e pidurihoova juures (pneumaatiline) / Piduritorustiku rõhk (pmax,e) (hüdrauliline) (1): …

Piirjõumoment C0,e (pneumaatiline) / Piduritorustiku rõhk (hüdrauliline) (1): …

le/ee suhe (pneumaatiline) / Kolvi läbimõõt (hüdrauliline) (1) …/…

Suurim pidurdamise jõumoment: …

Tunnusnumber: …

3.2.1.7.3. Piduriklots / Piduri hõõrdkate (1)

Tootja: …

Mark: …

Tüüp: …

Tüübikinnituse number (2): …

Tunnuskood: …

Laius be: …

Paksus de: …

Efektiivne pindala: …

Kinnitusviis: …

4. Katsetulemuste registreerimine

4.1. Geomeetriline kontrollimine …

Joonise number ja väljaanne: …

4.2. Materjali kontrollimine …

4.3. Tasakaalunõuete kontrollimine …

4.4. Kulumisnõude märgistuse kontrollimine …

4.5. Kas sõiduki katse või dünamomeetri katse alternatiivina (1)

4.5.1. Pidurite toimivuse näitajad

4.5.1.1. Sõidupiduri näitajad kategooriate M ja N (2) puhul

		0 Lahutatud (2)	0 Ühendatud	I
Näidiste arv
11. lisa punkt:		2.2.1/3.4.1 (1)	2.2.2/3.4.4 (1)	2.2.3/3.4.2 (1)
Katsekiirus
Algkiirus	km/h
Lõppkiirus	km/h
Pidurikambri rõhk pe	kPa
Pidurduste arv	—
Ühe pidurdustsükli kestus	s
Pidurdusjõud 0,5 · Te	daN
Suhteline aeglustus 0,5 · Te / 9,81 · m (m – katsemass)	—
Pidurikambri käigupikkus se	mm
Pidurihoova piirjõumoment
Ce	Nm
C0,e	Nm

Vaba liikumine: …

4.5.1.2. Sõidupiduri toimivuse näitajad kategooriate M2, M3, N2 ja N3 (2) puhul

Katse tüüp		0	II
Näidise number
11. lisa punkt:		2.2.1/3.4.1 (1)	2.2.4/3.4.3 (1)
Katsekiirus
Pidurikambri rõhk pe	kPa
Pidurduste arv	—
Ühe pidurdustsükli kestus	s
Pidurdusjõud 0,5 · Te	daN
Suhteline aeglustus 0,5 · Te / 9,81 · m (m – katsemass)	—
Pidurikambri käigupikkus se	mm
Pidurihoova piirjõumoment
Ce	Nm
C0,e	Nm

Liikumisvabadus: …

4.5.1.3. Sõidupiduri toimivuse näitajad kategooriate O1, O2 ja O3 (2) puhul

Katse tüüp		0	I
Näidise number
12. lisa punkt:		2.2.1/3.4.1 (1)	2.2.2/3.4.2 (1)
Katsekiirus
Pidurikambri rõhk pe	kPa
Pidurduste arv	—
Ühe pidurdustsükli kestus	s
Pidurdusjõud 0,5Te	daN
Suhteline aeglustus 0,5Te / 9,81 · m (m – katsemass)	—
Pidurikambri käigupikkus se	mm
Pidurihoova piirjõumoment
Ce	Nm
C0,e	Nm

Liikumisvabadus:…

4.5.1.4. Sõidupiduri toimivuse näitajad O4-kategooria (2) puhul

Katse tüüp		0	III
Näidise number
12. lisa punkt:		2.2.1/3.4.1 (1)	2.2.3/3.4.3 (1)
Katsekiirus
Algkiirus	km/h
Lõppkiirus	km/h
Pidurikambri rõhk pe	kPa
Pidurduste arv	—
Ühe pidurdustsükli kestus	s
Pidurdusjõud 0,5Te	daN
Suhteline aeglustus 0,5Te / 9,81 · m (m – katsemass)	—
Pidurikambri käigupikkus se	mm
Pidurihoova piirjõumoment
Ce	Nm
C0,e	Nm

Vaba liikumine: …

4.5.1.5. Seisupiduri toimivuse näitajad (2): …

4.5.1.6. Dünaamilised hõõrdumisnäitajad Joonis: aeglustuse sõltuvus rõhust

4.6. Vastupidavuse katsed

4.6.1. Soojusliku väsimise katse:

Näidis nr

Kahjustusteta kulgenud tsüklid:

Vastavalt lisa 11 punktidele 4.1.1.1.3/4.1.1.2.3/4.2.1.2.3

Vastavalt lisa 12 punktidele 4.1.1.1.3/4.1.1.2.3/4.2.1.1.3/4.2.1.2.3 (1)

4.6.2. Suure koormuse katse:

Näidis nr

Kahjustusteta kulgenud tsüklid:

Vastavalt lisa 11 punktidele 4.1.2.1.3/4.1.2.2.3/4.2.2.1.3/4.2.2.2.3

Vastavalt lisa 12 punktidele 4.1.2.2.3/4.2.2.1.3/4.2.2.2.3 (1)

5. Katsedokumendid

6. Liited

Liide …

7. Katse kuupäev: …

8. See katse on tehtud ja katsetulemused esitatud vastavalt eeskirjale nr 90 (mida on viimati muudetud 02-seeria muudatustega).

Katse teinud tehniline teenistus

Allkiri: … Kuupäev: …

(1) Mittevajalik maha tõmmata.

(2) Vajaduse korral.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2012.185.est
Euroopa Liidu Teataja		L 185

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	55. aastakäik 13. juuli 2012

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
	*	ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 81 – Ühtsed sätted, mis käsitlevad külghaagisega või külghaagiseta kaherattaliste mootorsõidukite tahavaatepeeglite tüübikinnitust seoses nende tahavaatepeeglite paigaldamisega juhtraua külge	1
	*	ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 90 – Mootorsõidukite ja nende haagiste piduri asendushõõrdkatete komplektide, trummelpiduri asendushõõrdkatete ning asendusketaste ja -trumlite tüübikinnituse ühtsed sätted	24