(1)

Eraõigusliku ringhäälinguorganisatsiooni Sociedade Independente de Comunicação, S. A. (edaspidi „SIC”) 1993., 1996. ja 1997. aastal esitatud kolm kaebust teavitasid komisjoni sellest, et Portugal oli rakendanud arvukaid sihtotstarbelisi meetmeid ning aastahüvitisi Portugali avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni Radiotelevisão Portuguesa, S. A. (edaspidi „RTP”) kasuks.

(2)

15. novembri 2001. aasta kirjas teavitas komisjon Portugali otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus mitme RTP-le võimaldatud sihtotstarbelise meetme suhtes.

(3)

Komisjoni otsus algatada menetlus avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas (3). Seejärel leiti komisjoni 15. oktoobri 2003. aasta otsuse 2005/406/EÜ (Portugali poolt RTP suhtes rakendatavate sihtotstarbeliste meetmete kohta) artiklis 1, et mõned neist meetmetest, nimelt 68,006 miljardi Portugali eskuudo suurune riigiabi, mille RTP Portugali riigilt 1993. aastal sotsiaalkindlustusskeemiga sõlmitud kokkuleppe, 1994.–1997. aastal tehtud kapitalisüstide ning 1998. aasta laenu näol sai, on EÜ asutamislepingu artikli 86 lõike 2 kohaselt ühisturuga kooskõlas (4). Lisaks sätestati kõnealuse otsuse artiklis 2, et teatavad meetmed ei kujutanud endast riigiabi: registreerimistasudest vabastamine, tasu televisioonivõrgust loobumise eest, vahendid, mis on eraldatud teleringhäälinguvõrgu kasutamise aastamaksu tasumiseks, filmitööstuse soodustamise protokoll, võlakirjaemissioon ja ümberkujunduskava ajavahemikuks 1996–2000.

(4)

26. juunil 2008 tühistas tollane Esimese Astme Kohus kohtuasjas T-442/03 (5) kahel põhjusel osa otsusest 2005/406/EÜ. Kohtuotsusega tühistati kõnealuse otsuse 2005/406/EÜ artikkel 2 osas, milles selles on järeldatud, et registreerimistasudest vabastamine ei kujuta endast riigiabi. Kohus leidis, et komisjoni ülesanne oli välja selgitada, kas sihtotstarbeline soodustus, mis seisnes selles, et aktsiaseltsiks ümberkujundamisel vabastati RTP sellega seonduvate registreerimistasude ja -lõivude tasumise kohustusest (edaspidi „ajutine vabastus”), oli kooskõlas Portugali õigussüsteemi loogikaga, et riigiettevõtete ümberkujundamine aktsiaseltsideks toimub seadusega, või on sellistel juhtudel seaduse kasutamise näol tegemist erandiga, mille eesmärk oli anda riiklikele ettevõtjatele soodustus võrreldes muude ettevõtjatega.

(5)

RTP-le antud püsisoodustuse osas, mis tuleneb RTP piiranguteta vabastamisest kõigi sissekande-, registreerimis- ja annoteerimistoimingutega seonduvate tasude ja lõivude maksmisest (edaspidi „püsivabastus”), leidis kohus, et kuigi ei ole ebatõenäoline, et vabastus ei olnud tegelikult püsiva iseloomuga (vt kohtuotsuse punktid 73 ja 79), ei muudaks see järeldust, et komisjon ei tõendanud kõnealuse vabastuse üldist iseloomu. Lisaks leidis kohus, et kuigi võib olla, et Portugal kujundas RTP ümber aktsiaseltsiks, kuna seda peeti vajalikuks avaliku teenuse osutamise kohustuse täitmiseks, ei olnud see piisavalt tõendatud.

(6)

Otsuse 2005/406/EÜ osas mitte kvalifitseerida 1994. aasta võlakirjaemissioon ja aastatasu maksmise võimalus riigiabina jättis kohus taotlused rahuldamata.

(7)

Riigiabimeetmete ühisturuga kooskõlas oleku (otsuse 2005/406/EÜ artikkel 1) osas leidis kohus, et komisjon ei saanud tugineda avaliku teenuse osutamist puudutavatele aruannetele ja neis esitatud andmetele ilma, et neid aruandeid oleks auditeerinud välisaudiitor, nagu on nõutud Portugali õigusaktidega. Komisjonil ei olnud seega õigust järeldada, et riigiabimeetmed on kooskõlas ühisturuga (nüüd „siseturuga”) aluslepingu artikli 86 lõike 2 (nüüd ELi toimimise lepingu artikli 106 lõike 2) tähenduses (6). Kohus tühistas otsuse 2005/406/EÜ artikli 1.

(8)

Pärast kohtu otsust kohtuasjas T-442/03 juhtis komisjon huvitatud isikute tähelepanu sellele, et komisjon on uuesti alustanud uurimist ja kutsus kolmandaid isikuid üles esitama märkusi (7).

(9)

Komisjon sai kaebuse esitajalt märkused 10. märtsil 2009. aastal ja edastas need Portugalile 8. aprillil 2009. aastal. Kaebuse esitajalt saadi täiendavad märkused 17. juunil 2009. aastal ja Portugalile edastati need 28. juulil 2009. aastal. Portugal vastas kõigile märkustele 7. ja 8. septembri 2009. aasta kirjas. Portugal saatis komisjonile täiendavat teavet 23. veebruaril 2010. aastal, 4. märtsil 2010. aastal ja 15. aprillil 2010. aastal. Komisjon saatis 10. mail 2010. aastal Portugalile teabenõude, milles nõudis eelkõige avaliku teenuse osutamise 1992.–1997. aasta aruannete sõltumatu välisauditi teostamist.

(10)

Portugal vastas komisjoni teabenõudele 8. juuni 2010. aasta kirjas ja esitas nõutud avaliku teenuse osutamise aruannete välisauditi aruanded 12. augusti 2010. aasta kirjas. Täiendav teave esitati Portugali poolt 29. septembri 2010. aasta kirjas. Portugaliga kohtuti 29. märtsil 2011. aastal ning Portugal esitas komisjonile täiendavat teavet 17. juunil 2011. aastal, 25. augustil 2011. aastal ja 26. oktoobril 2011. aastal.

15. detsembril 2011. aastal registreeritud kirjaga nõustus Portugal erakorraliselt, et käesolev otsus võetakse vastu inglise keeles, milles on ka selle otsuse autentne tekst.

(11)

Käesolev otsus käsitleb ainult neid sihtotstarbelisi meetmeid, mis on seotud otsusega algatada ametlik uurimismenetlus. Mõnd meedet, mille puhul leiti otsuses 2005/406/EÜ, et need ei kujuta endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, kohus kohtuasjas T-442/03 ei tühistanud ja otsuse 2005/406/EÜ artikkel 2 on seega muudetud lõplikuks. Nendes meetmetes käsitletakse tasu televisioonivõrgust loobumise eest, vahendeid, mis on eraldatud teleringhäälinguvõrgu kasutamise aastamaksu tasumiseks, filmitööstuse protokolli, võlakirjaemissioon ja ümberkujunduskava ajavahemikuks 1996–2000. Nagu aga kohus nõudis kohtuasjas T-442/03, hindab komisjon uuesti ajutist ja püsivabastust notariaalaktide tasudest ning registreerimistasudest ja avaldamiskuludest.

Käesolevas otsuses keskendutakse RTP ja Portugali finantssuhtele ajavahemikul 1992–1998 seoses 1993. aasta sotsiaalkindlustusskeemiga sõlmitud kokkuleppe, 1994.–1997. aastail tehtud kapitalisüstide ning 1998. aasta laenuga. Käesolev otsus ei käsitle küsimusi, mis on seotud RTP-le aastahüvitisena makstud summade õigusliku klassifikatsiooni ja asutamislepingule vastavusega, mida on käsitletud komisjoni 22. märtsi 2006. aasta otsuses juhtumis nr E 14/05 (8). Lisaks võttis komisjon 4. juulil 2006. aastal juhtumis NN 31/06 (9) vastu otsuse RTP finantsalase ümberkujundamise lepingu kohta.

(12)

Selleks et Portugali ja RTP vahelisest finantssuhtest ajavahemikul, mida komisjoni käesolevas uurimises vaadeldakse, siiski täielikku ülevaadet saada, peab komisjon arvesse võtma mitte ainult sihtotstarbelisi meetmeid, vaid ka RTP-le aastahüvitisena makstud summadena antud rahalist toetust. Seetõttu viidatakse käesolevas otsuses aastahüvitisena makstud summadele niipalju kui on vajalik, et selgitada sihtotstarbeliste meetmete põhjendatust komisjoni seisukohast.

(13)

RTP (omal ajal Rádio e Televisão Portuguesa, S.A.R.L) asutati aktsiaseltsina 15. detsembri 1955. aasta aktiga, mis järgnes Portugali otsusele asutada ringhäälingukanal, millega sõlmitakse avaliku teleringhäälinguteenuse kontsessioonileping (10). Avalik-õigusliku teenuse osutamise kontsessioonileping allkirjastati 16. jaanuaril 1956.

(14)

2. detsembri 1975. aasta dekreetseadusega nr 674-D/75 RTP riigistati. Kõnealuse dekreetseadusega muudeti RTP avalik-õiguslikuks asutuseks nimega Radiotelevisão Portuguesa, E.P., millele anti dekreetseadusega üle kõik tema eelkäija õigused ja kohustused.

(15)

Kuni 1980. aastateni omas RTP Portugali ringhäälinguturul monopoolset seisundit. RTP-l oli kaks telekanalit: RTP1 ja RTP2. 1990. aastatel tuli ettevõttel hakata konkureerima eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonidega pärast seda, kui Portugal väljastas 1992. aasta veebruaris litsentsi firmale SIC ja kommertskanalile TVI, kes hakkasid vastavalt kolmandal ja neljandal kanalil saateid edastama (11).

(16)

14. augusti 1992. aasta seadusega nr 21/92 muudeti RTP, EP aktsiaseltsiks nimega Radiotelevisão Portuguesa, S. A. ja kiideti heaks selle uus põhikiri.

(17)

RTP osutab avalik-õigusliku ringhäälingu teenust ja tegeleb äritegevusega. RTP-l on seadusega lubatud arendada televisiooniga seotud tootmis- ja äritegevust (12).

(18)

RTP äritegevus on toimunud rahalise osalusena RTPst juriidiliselt eraldiseisvais äriühinguis, millel on oma struktuur ja raamatupidamissüsteem.

(19)

RTP-le aastahüvitisena makstud summad kujutavad endast RTP-le avaliku teenuse osutamise kohustuse täitmise eest makstavate hüvitiste peamist mehhanismi. Ajavahemikul 1992–1998 sai RTP aastahüvitisena makstud summade näol oma avalike teenuste osutamise kohustuse kulude katmiseks kokku 66,495 miljardit Portugali eskuudot (ligikaudu 332 miljonit eurot) (14) Aastahüvitisena makstud summade õiguslik alus on seaduse nr 21/92 artikkel 5 (15).

(20)

Tabel 1 esitab RTP-le aastahüvitisena makstud summade jaotuse käesolevas otsuses vaadeldaval ajavahemikul 1992–1998.

Tabel 1

Aastahüvitismaksete summa ajavahemikul 1992-1998

(21)

RTP aktsiaseltsiks ümberkujundamise ajal võiks äriühingute registreerimist käsitlevaid Portugali õigusakte kirjeldada alljärgnevalt. RTP ümberkujundamise ajal kehtinud Portugali äriseadustiku (Código das Sociedades Comerciais) artikli 7 lõikes 1 oli sätestatud, et äriühingu põhikiri (contrato de sociedade) tuleb kinnitada notariaalaktiga.

Äriseadustiku artikli 18 lõikes 5 oli sätestatud, et asutamise toiming tuleb pärast äriühingu sobivas õiguslikus vormis asutamist registreerida äriregistris. Äriregistri seadustiku (Código do Registo Comercial) artikli 15 lõike 1 ja lõike 3 punkti a ning äriseadustiku artikli 166 kohaselt oli registreerimine kohustuslik.

Äriregistri seadustiku tollal kehtinud väljaande artikli 70 lõike 1 punkti a kohaselt tuli äriühingu asutamise akt avaldada väljaandes Diário da República (vt artikli 70 lõige 2) (16). Avaldamisega tegeleb ex officio registripidaja huvitatud isiku kulul (vt äriregistri seadustiku artikli 71 lõige 1).

(22)

RTP ümberkujundamisel aktsiaseltsiks 1992. aastal vabastati ettevõte selliste notari- ja registreerimistasude maksmisest, mis seondusid RTP riigiettevõttest aktsiaseltsiks õigusliku ümberkujundamise registreerimisega. Vabastuste suurus oli 33 miljonit Portugali eskuudot (ligikaudu 164 000 eurot). Tavaolukorras peavad kõik juriidilised isikud Portugali õigusaktide kohaselt tasuma äriühingu asutamise, selle põhikirja muutmise ja muude asjakohaste muudatuste korral makstavad tasud.

(23)

Registreerimistasudest vabastamise õiguslik alus sisaldub seaduse nr 21/92 artikli 11 lõikes 1, mis sätestab:

„Käesolevaga kiidetakse heaks aktsiaselts RTP põhikiri, […] mida pole vaja kinnitada notariaalaktiga, kuna põhikirjaga seonduvad registreerimistoimingud registreeritakse automaatselt, tuginedes Diário da República-le, kus see avaldatakse, ja ilma maksude ja lõivude tasumise kohustuseta.”

(24)

Seaduse nr 21/92 artikli 11 lõige 1 tuletatakse 20. juuli 1988. aasta seaduse 84/88 (riigiettevõtete aktsiaseltsideks ümberkujundamise kohta) rakendamisest. Seaduse nr 84/88 artiklis 1 on sätestatud, et avalikke ettevõtteid, sealhulgas neid, mis on riigistatud, saab muuta aktsiaseltsideks dekreetseadusega. Selles on märgitud:

„Riigiettevõtteid […] võib dekreetseadusega kujundada ümber aktsiaseltsideks, mille kapital kuulub kas täielikult või ülekaalukas osas riigile, kooskõlas põhiseaduse ja käesoleva seaduse sätetega.”

(25)

Seaduse nr 84/88 (riigiettevõtete aktsiaseltsideks ümberkujundamise kohta) artikli 3 lõikes 2 on sätestatud ka see, et sellise dekreetseadusega tuleb kinnitada aktsiaseltsi põhikiri. Seaduse nr 84/88 artikli 3 lõike 3 kohaselt on kõnealune dekreetseadus piisav dokument kõikide registreerimisnõuete jaoks (17).

(26)

RTP vabastati seaduse nr 21/92 artikli 11 lõike 2 kohaselt ka teiste registreerimistasude maksmisest, mis olid otseselt seotud äriühingu õigusliku seisundi muutmisega. Artikli 11 lõige 2 on sõnastatud järgmiselt:

„Kõik registrisse kandmise, registreerimis- ja annoteerimistoimingud kõigis registrites ning ametiasutustes ja riigiorganites, eelkõige riigi juriidiliste isikute registris, kinnistusregistris hüpoteeke puudutavas osas ja autoregistris, tehakse äriühingu juhatuse kahe liikme allkirjastatud avalduse alusel ning need toimingud on vabastatud kõigi maksude ja lõivude tasumise kohustusest.”

(27)

Portugali sõnul tuletati artikli 11 lõige 2 dekreetseaduse nr 404/90 (18) rakendamisest ja see kinnitab, et RTP suhtes rakendati üldsätet. Kõnealuse seaduse artikli 1 põhjal äriühingud, mis kuni 31. detsembrini 1993 tegid koostööd või koondusid, võidakse vabastada selle koostöö või koondumise tarvis vajalike põhivarade võõrandamismaksudest. Sama seaduse artikliga 1 nähti ette vabastus ka nende toimingute täitmise eest makstavatest rahalistest tasudest ning õiguslikest maksudest.

(28)

Portugal väitis, et RTP on minevikus mitmeid kordi maksnud notari- ja registreerimistasusid seoses ettevõtte kapitali suurendamise ja muude toimingutega pärast selle ümberkujundamist aktsiaseltsiks (19).

(29)

Ajavahemikul 1983–1989 moodustus RTP-l sotsiaalkindlustusskeemi ees 2,189 miljardi eskuudo suurune võlg, mis tulenes ettevõtte võimetusest maksta sotsiaalkindlustusmakseid. Võla põhjuseks oli RTP ja sotsiaalkindlustusameti vaidlus, mis puudutas sotsiaalkindlustusmaksete kinnipidamise tõlgendamist seoses üleajatöö ja kunstnikutasudega.

(30)

Sotsiaalkindlustusameti tõlgenduse aluseks oli 12. veebruari 1983. aasta rakendusmääruse 12/83 artikli 2 lõige e. Kohtumenetluse vältimiseks leppisid pooled kokku, et sotsiaalkindlustusamet loobub viiviste nõudmisest ja nõustub võla tagasimaksegraafiku ümberkujundamisega. Õigusvaidluse lahendamise tagajärjel jäi see rakendusmäärus tühistamata.

(31)

6. mail 1993 lubati rahandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi ühisdekreediga ametlikult võlg ümber korraldada 120ks igakuiseks osamakseks ning loobuti 1,206 miljardi eskuudo (6 miljoni euro) ulatuses trahvidest ja viivistest.

(32)

Tingimused sotsiaalkindlustusskeemile võlgu olevate summade tagasimaksmisel erikorra kehtestamiseks on sätestatud dekreetseaduses nr 411/91. Kõnealuse dekreetseaduse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et erikorra kehtestamine on hädavajalik võlgniku elujõulisuse tagamiseks ja erikorda võib muu hulgas rakendada põhjusel, et artikli 2 punkti d kohaselt on võlgades olev ettevõte olnud „ametialase tegevuse, töötaja isejuhtimise või riigi sekkumise objekt”.

(33)

Ajavahemikul 1994–1997 suurendas Portugal igal aastal RTP kapitali. Järgnev tabel annab ülevaate kapitali suurendamisest, mis moodustas kokku 46,8 miljardit eskuudot (233 miljonit eurot).

Tabel 2

RTP aktsiakapitali suurenemine ajavahemikul 1994–1997

(34)

Riiklikud teenuslepingud, mis Portugal RTPga sõlmis, sätestavad riigi osaluse RTP investeeringutes, eelistatavalt kapitali suurendamise näol (20).

(35)

Detsembris 1998 sõlmisid riigivõla stabiliseerimisfond (Fundo de Regularização da Dívida Pública) ja RTP allutatud laenulepingu, mis kehtestas tingimused 20 miljardi eskuudo (99,8 miljoni euro) suurusele laenule RTP kapitali suurendamiseks.

(36)

Riigivõla stabiliseerimisfondi haldab avaliku võla haldusinstituut (Instituto de Gestão de Crédito Público), mis on vastutav Portugali võla haldamise ja kesklaenuprogrammi rakendamise eest vastavuses avaliku võla seadusega (21) ning ka Portugali valitsuse kehtestatud suuniste eest. Kõnealune instituut kuulub Portugali rahandusministeeriumi alluvusse ja järelevalve alla (22).

(37)

Kuupäevast, mil laenusumma RTP käsutusse läks, hakkas laenule kehtima aastaintress 12kuulise Lisbori kursi alusel, mille suurus arvutatakse välja iga ajavahemiku esimesel kuupäeval ja millele lisatakse 20 baaspunkti (23).

(38)

Lepingu kohaselt oli laenu tagasimaksmise lõpptähtaeg 31. detsember 2003, kuid seda oli lubatud lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel pikendada ühe kuni kahe aasta võrra. RTP ei maksnud laenuintressi, kuna lepingus on nähtud ette, et esimese nelja aastamakse eest tasumisele kuuluv intress tuleb kapitaliseerida (24).

(39)

Detsembris 1998 sõlmitud leping riigivõla stabiliseerimisfondi ja RTP vahel koostati vastavalt juhistele, mis on sätestatud meediasektori, riigikassa ja rahandussektori riigisekretäride 17. detsembri 1998. aasta ühisotsusega.

(40)

Nagu nähtub järgnevast tabelist, oli RTP komisjoni uuritaval ajavahemikul kahjumis. 1996. aastal halvenes RTP finantsseisund niivõrd, et selle netoväärtus muutus negatiivseks.

Tabel 3

RTP majandus- ja finantsandmed 1993–1998

(41)

RTP on kohustatud pakkuma avalik-õiguslikku televisiooniteenust. Selle teenuse mõiste, kohustused ja rahastamise kehtestatakse erinevate seadustega.

(42)

Seadus nr 58/90, mis reguleerib televisiooniringhäälingu tegevust, kehtestas tingimused eraringhäälinguorganisatsioonide jaoks ning riigi kohustused tagada avalik-õiguslik televisiooniringhääling (25). Seoses RTP põhikirjaga määratleb seadus nr 21/92 peamised avaliku teenuse osutamise kohustused ja selle teenuse rahastamise.

(43)

RTP ja Portugali riigi vahel 1993. ja 1996. aastal sõlmitud kaks riiklikku teenuslepingut kirjeldasid üksikasjalikumalt nimetatud avalikku teenust ja selle rahastamist (edaspidi kas „vana avaliku teenuse osutamise leping”, „uus avaliku teenuse osutamise leping” või mõlemale lepingule viitamisel „avaliku teenuse osutamise lepingud”) (26).

(44)

Seaduse nr 21/92 artikkel 4 näeb ette Portugali ja RTP vahel kontsessioonlepingu sõlmimise ning määrab kindlaks peamised avaliku teenuse kohustused, mida peab kõnealuse lepingu alusel osutama. Kõnealuse seaduse artikli 4 lõige 2 määrab kindlaks üldised põhimõtted, mida RTP oma tegevuse käigus kontsessionäärina järgima peab, (27) ning seaduse artikli 4 lõige 3 kirjeldab avalik-õigusliku teleringhäälinguteenuse kohustusi (28).

(45)

Nimetatud avaliku teenuse osutamise lepingud kinnitavad RTP avaliku teenuse osutamise kohustusi. Esmalt määratakse RTP üldkohustused ning programmi sisu puudutavad kohustused (29). RTP peab pakkuma avalik-õiguslikku televisiooniteenust, millest ühe osana edastab ettevõte saateid kahel kanalil ja hõlmab Portugali mandriosa elanikkonda. Esimene kanal on üldisemat laadi ja peab pakkuma programmi laiemale publikule. Teine kanal peab rohkem keskenduma kitsamatele vaatajagruppidele ja pakkuma haridus-, kultuuri- ja teadussaateid. Üks kanaleist peab hõlmama Assooride ja Madeira autonoomseid piirkondi.

(46)

Teiseks kehtestavad avaliku teenuse osutamise lepingud RTP eriprogrammide pakkumise kohustuse (30). Programmi kvaliteedile (nt pluralism, erapooletu teave, jne.) ning sisule (uued mängufilmid ja telesarjad, sport, lastesaated, portugali kultuur, siseuudised, meelelahutus) on kehtestatud nõuded. RTP peab võimaldama saateaega konkreetsete üksuste jaoks, toetama filmitööstust ja teisi audiovisuaalse toodangu vorme, edendama haridus- ja õppeprogrammide tootmist, vahetama programme Assooride ja Madeira autonoomsete piirkondadega ning edendama koostööd teiste Euroopa Liidu avalik-õiguslike teleorganisatsioonidega. Lisaks peab RTP täitma teatud programmikohustusi rahvusvahelise koostöö suhtes. Näiteks peab ta tootma ja edastama programme välismaal elavatele portugali kogukondadele ning portugali keelt kõnelevatele riikidele Aafrikas ja Macaule. RTP peab tagama RTP Madeira ja RTP Açorese toimimise ning alal hoidma oma välismaal asuvaid tootmiskeskusi ning delegatsioone.

(47)

Kolmandaks kehtestavad avaliku teenuse osutamise lepingud RTP-le teatud erikohustused. Näiteks peab RTP säilitama audiovisuaalseid arhiive, juurutama oma seadmetes ja tegevuses tehnilisi uuendusi, toetama S. Carlose nimelist riiklikku teatrit ja pakkuma teisi vastavalt olukorrale määratavaid teenuseid.

(48)

Seaduse nr 58/90 artikkel 5 määrab RTP-le kontsessiooni avalik-õigusliku ringhäälingu ülekandmiseks 15 aastaks, mida võib edaspidi veel 15 aasta võrra pikendada, ning esimese ja teise kanali sagedused. Seaduse nr 21/92 artikkel 4 sätestab, et RTP on avalik-õiguslike teleringhäälingusaadete edastamise kontsessionäär. Avaliku teenuse osutamise lepingute punkt 1.a kinnitab, et RTP on avalik-õigusliku televisiooniteenuse osutaja (31).

(49)

Avaliku teenuse osutamise lepingud (32) sätestavad avaliku arvamuse nõukogu (Conselho de Opinião) moodustamise, mis koosneb avaliku arvamuse eri valdkondade esindajatest, kes võivad sekkuda, et hinnata, kas RTP täidab oma üldisi ja konkreetseid avalik-õigusliku teleringhäälingu kohustusi.

(50)

RTP peab esitama rahandusministrile järgmise aasta avaliku äriplaani ja avaliku teenuse osutamise eelarve (Plano de Actividades e Orçamento do Serviço Público) koos RTP audiitorite nõukogu ja avaliku arvamuse nõukogu seisukohtadega. Lisaks peab äriühing esitama aruande ka eelmise aasta avalike teenuste osutamise kohustuste kohta (Relatório sobre o Cumprimento das Obrigacões do Serviço Público, (edaspidi „avaliku teenuse osutamise aruanded”) koos RTP audiitorite nõukogu seisukohaga (33).

(51)

Rahandusminister ja meedia eest vastutavad valitsuse liikmed peavad kontrollima vastavust avaliku teenuse osutamise lepingutele. Peafinantsinspektor peab auditeerima finantseerimiskava. Lisaks peab spetsiaalne välisaudiitor tegema avaliku teenuse osutamise lepingute iga-aastase auditi (34).

(52)

Uus avaliku teenuse osutamise leping sätestab ka sanktsioonid trahvide, arestimise, hüvitamise või lepingu lõpetamise näol, mida Portugal lepingu rikkumise eest kohaldab.

(53)

Ajavahemikul 1992–1998 kontrollis sõltumatu välisaudiitor RTP kõiki aastaaruandeid.

(54)

RTP oli koostanud kõigi aastate kohta ka avaliku teenuse osutamise aruanded, välja arvatud 1992. aastal, kuna välisauditi kohustus sätestati esmakordselt 1993. aasta vanas avaliku teenuse osutamise lepingus. Portugali väitel esitas aastatel 1995–1998 avaliku teenuste osutamise aruannete kohta heakskiitva ja sõltumatu arvamuse juriidiliselt sõltumatu audiitor (35). Portugal väidab ka, et kõigile selle ajavahemiku avaliku teenuse osutamise aruannetele oli lisatud RTP audiitorite nõukogu seisukoht ja RTPst sõltumatu peafinantsinspektori (Inspecção-Geral de Finanças) audit.

Avaliku teenuse osutamise aruannete välisaudititega seonduvat olukorda võiks kirjeldada alljärgnevalt:

(55)

1993. ja 1994. aasta avaliku teenuse osutamise aruanded sisaldasid vastavuse kinnitust selle kohta, et RTP avaliku teenuse osutamise kohustused olid täidetud, kuid kinnituse esitajaks oli RTP juhatus.

(56)

1995.–1998. aastal sisaldasid avaliku teenuse osutamise aruanded äriühingust sõltumatu välisaudiitori Maia, Mesquita & Associados – (Revisor Oficial das Contas) vastavuse kinnitusi, et auditi raames ei tuvastatud midagi, mis võiks märkimisväärselt mõjutada RTP hüvitismaksete arvutusi, mida nimetatud aastate aruannetes käsitleti.

(57)

2010. aastal esitas Portugal komisjonile 1992.–1997. aasta kohta põhjalikumad avaliku teenuse osutamise aruannete välisauditid. Selle ajavahemiku avaliku teenuse osutamise aruannete välisauditid korraldas Portugali ringhäälinguamet Entidade Reguladora para a Comunicação Social (ERC). Sel ajavahemikul tegi auditid Pedro Roque SROC, RTPst sõltumatu välisaudiitor (36). Portugal esitas ka koondaruande, milles võetakse kokku kõigi aastate audititulemused.

1998. aasta kohta oli avaliku teenuse osutamise aruande välisaudit juba olemas. 1998. aasta välisauditi tegi välisaudiitor BDO Binder (edaspidi „BDO Binderi aruanne”) (37).

(58)

1992.–1997. aasta auditite eesmärk oli iga kõnealuse aasta puhul välja selgitada, kas RTP täitis oma vastaval aastal kehtinud avaliku teenuse osutamise lepingus sätestatud ülesanded ning kas avaliku teenuse osutamise kulud ja hüvitismaksed olid kooskõlas. Välisauditiaruannetes loetleti avaliku teenuse osutamise lepingutest tulenevad avaliku teenuse osutamise kohustused, võeti arvesse RTP avaliku teenuse osutamise kohustusi käsitlevaid erinevaid seadusi (nt 7. septembri 1990. aasta televisiooniseadust nr 58/90), avalikku äriplaani ja eelarvet (Plano de Actividades e Orçamento do Serviço Público) ning avalike teenuste osutamise aruandeid. Välisauditite raames uuriti, kas avaliku teenuse osutamise kohustusi täideti. Aruannetes võrreldi Portugali hüvitismakseid ja avaliku teenuse osutamise aruannetes osutatud kulusid.

(59)

Kõigi uuritavate aastate (1992–1997) auditite puhul jõutakse järeldusele, et RTP põhimõtteliselt täitis oma peamisi ringhäälinguteenuse osutamise kohustusi. Auditites märgitakse ka, et „osutatud avalike teenuste ning „tegelike kulude” hüvitamise seose osas puuduvad olulised moonutused, mis võiksid mõjutada vaatlusalusel ajavahemikul kehtinud õigusaktide täitmist”. Koondaruandes leitakse kõikide aastate puhul, et Portugali hüvitismakse oli väiksem igas avaliku teenuse osutamise aruandes märgitud summadest. Auditid on avaldatud ERC veebisaidil (38). Samamoodi ei tuvastatud osutatud avaliku teenuse ülemäärast hüvitamist BDO Binderi aruandes.

(60)

Seaduse nr 21/92 artikkel 5 annab RTP-le õiguse saada hüvitist avaliku teenuse kohustuste täitmise eest. Avaliku teenuse osutamise lepingud kinnitavad seda õigust.

(61)

Lisaks aastahüvitise maksmise süsteemile (vt põhjendus 19) näevad avaliku teenuse osutamise lepingud ette ka järgneva Portugali-poolse rahastamise:

(62)

Selleks et kindlaks määrata avalike teenuste osutamise kohustuste kulusid ja tulusid, mida hüvitismaksetena kohaldada saab, kasutab RTP analüütilist raamatupidamissüsteemi. Avaliku teenuse osutamise lepingutes määratakse kindlaks kriteeriumid hüvitise saamiseks abikõlblike kulude arvutamiseks iga avaliku teenuse osutamise kohustuse puhul (41).

(63)

Eelmises lõigus mainitud analüütilise raamatupidamissüsteemi alusel jagab RTP kulud ja tulud (nt personal ja seadmed) ettenähtud tegevuste rahastamiseks (nt programmijuhtimine, otsesed ja kaudsed programmikulud, levituskulud, ringlusse laskmise kulud, turunduskulud ning jooksvad kulud).

(64)

Erinevate tegevuste otsekulud jagatakse erinevate kuluartiklite vahel (näiteks RTP 1, RTP 2, RTPi ja RTP África). Kaudsed kulud jaotatakse kuluartiklitele järjepidevate analüütiliste kriteeriumide alusel (näiteks saatetunnid) (42).

(65)

Analüütilist raamatupidamissüsteemi iseloomustab alljärgnev.

(66)

RTP on oma avalike teenuste osutamise aastaaruandes avaliku teenuse osutamise puhaskulu avaldanud vastavuses põhjendustes 60–65 kirjeldatud kulude arvutamise meetodile. Järgnev tabel sisaldab ülevaadet iga avaliku teenuse osutamise tegevuse kohta, mille eest on RTP-l õigus hüvitisele.

Tabel 4

Avalike teenuste osutamise avaldatud puhas- ja hüvitatavad kulud

(67)

Järgnevalt esitatud tabel annab ülevaate RTP investeeringutest avalike teenuste osutamiseks vajalikesse seadmetesse. See tutvustab nii reaalseid investeeringuid avalike teenuste osutamisse, mis on esitatud aasta finantsaruandes, kui ka avalike teenuste osutamise aruandes avaldatud investeeringuid. Reaalinvesteeringud avalike teenuste osutamisse olid suuremad kui avaldatud avalike teenuste osutamise aruandes.

Tabel 5

Investeeringud avaliku teenuse osutamisse

(68)

Sihtotstarbeliste meetmete eesmärk oli maksta RTP-le hüvitist talle määratud avalike teenuste osutamise kohustuse täitmise eest ja finantseerida ettevõtte investeeringuid.

(69)

Portugalis ei valitud avalikku teenust pakkuvat ettevõtet sellise hankemenetluse tulemusena, kus kõik huvitatud ettevõtjad oleksid saanud võimaluse esitada hüvitissumma, mis nemad vajaksid avalik-õigusliku teleringhäälinguteenuse osutamiseks. RTP nimetati avalik-õigusliku televisiooniteenuse osutajaks valitsuse poolt.

(70)

Alates 1992. aastast on Portugali televisiooniturul olnud aktiivsed nii era- kui avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid. Lisaks RTP-le omavad litsentsi telekanalitel saateid edastada ka eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid SIC ja TVI. Esimese eraettevõtjana alustas SIC 6. oktoobril 1992 saadete edastamist. RTPd soodustavad meetmed võivad teleringhäälinguturul konkurentsi moonutada.

(71)

Pärast käesolevas asjas komisjoni uurimismenetluse algatamist esitas mitu huvitatud isikut märkusi põhjendustes 21–39 viidatud meetmete kohta. Järgnevates põhjendustes antakse ülevaade huvitatud isikute asjakohastest märkustest, mis on liigitatud meetme järgi.

(72)

Käesolevas jaos viidatakse üksnes märkustele, mis käsitlevad pärast kohtu otsust kohtuasjas T-442/03 lahendamata jäänud küsimusi, täpsemalt märkustele, mis seonduvad vabastustega notari- ja registreerimistasudest ning avaldamiskuludest, samuti muude meetmetega (1993. aastal sotsiaalkindlustusskeemiga sõlmitud kokkulepe, 1994.–1997. aastal tehtud kapitalisüstid ning 1998. aasta laen), millele on viidatud otsuse 2005/406/EÜ artiklis 1. Need huvitatud isikute märkused hõlmavad pärast komisjoni esimest, 15. novembri 2001. aasta menetluse algatamise otsust esitatud seisukohti ning pärast märkuste esitamise üleskutse avaldamist (24. detsember 2008) saadud märkusi (46).

(73)

SIC ja TVI väitsid, et notari- ja registreerimismaksetest vabastamine on erand eeskirjadest, mida tavaliselt Portugali õigusaktide kohaselt kohaldatakse, kui ettevõtte põhikiri muutub. SIC märkis, et vabastuse ulatus ei piirne vaid RTP ümberkujundamisega 1992. aastal. Seaduse nr 21/92 artikli 11 lõike 2 alusel on RTP üldiselt vabastatud igasugustest registrisse kandmise ning registreerimismaksetest ja -tasudest.

(74)

TVI märkis, et RTP oli vabastatud ka notariaalakti avaldamisega seotud kulude tasumisest.

(75)

Seoses 1994.–1997. aastal tehtud kapitalisüstidega märkisid SIC, ACT (eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide liit), Mediaset ja TVI, et ükski mõistlik aktsionär ei (oleks suurendanud selliste näitajatega ettevõtte nagu RTP kapitali. Nimetatud kapitalisüstid tehti ettevõttesse, millel oli oluline puudujääk, kuid puudus ühtne ümberkujundamisplaan elujõulisuse taastamiseks.

(76)

1998. aasta laenu kohta märkis SIC veel, et võttes arvesse asjaolu, et RTP oli 1996. aastal „tegelikult pankrotis”, ei oleks RTP-le sellist laenu andnud ükski finantseerimisasutus.

(77)

Eriti SIC rõhutas välisauditite puudumist, mis oleksid pidanud toimuma regulaarselt. SIC viitas ka 1998. aasta kohta leitud vigadele, mida kirjeldati BDO Binderi vastava aasta aruandes, ainsas olemasolevas välisauditi aruandes, mida komisjon oleks pidanud arvesse võtma. SIC viitas BDO Binderi 1998. aasta aruande kriitikale, muu hulgas ka RTP teleülekannete reklaamipiirangute ületamise aadressil. SIC juhib tähelepanu sellele, et avaliku teenuse osutamise lepingute kohaselt peab RTP kinni pidama reklaamipiirangutest ja näiteks saab ühes tunnis näidata reklaami vaid teatava arvu minuteid. BDO Binderi aruande järelduste kohaselt ei peetud neist piirangutest 1998. aastal kinni. SIC tsiteeris ka aruande järeldust, et teatavaid varasid ei olnud arvestatud, mida SIC näib käsitlevat tõendina, et neile varadele vastavaid investeeringuid ei tehtud.

(78)

SIC väidab, et pärast otsuse 2005/406/EÜ artikli 1 tühistamist ja artikli 2 osalist tühistamist kohtu poolt kohtuasjas T-442/03, peab komisjon käesoleva otsuse puhul arvesse võtma ka Portugali Kontrollikoja (Tribunal de Contas, edaspidi „Portugali Kontrollikoda”) 2002. aasta juuni aruannet (nr 8/2002), mille objektiivne eesmärk oli SICi sõnul uurida RTP juhtimist ning avalik-õigusliku televisiooniteenuse pakkumist tulemuslikkuse, tõhususe ja kokkuhoiu seisukohast aastatel 1997–2000. Kõnealust ajavahemikku pikendati aga ettepoole, 1993. aastani. Aruande järeldusi kokku võttes rõhutab SIC, et RTP programmide kindlaksmääramisel puudus strateegia, äriühingusiseseid juhatuse suuniseid kulupiirangute kohta ei järgitud ning koostatud aastaeelarvest ei peetud kinni. SIC pööras tähelepanu ka sellele, et Portugali Kontrollikoda märkis, et Portugal ei olnud veel sätestanud seda, et riigiabi andmine on seotud avaliku teenuse osutamise kohustuse tegeliku täitmisega RTP poolt.

(79)

SIC viitas Portugali Kontrollikoja üldistele järeldustele avaliku teenuse osutamise lepingute kohta, millega anti RTP-le stiimul mitte pöörata RTP juhtimisel tähelepanu tõhususele ja tulemuslikkusele, millega kaasnes ebatäpne avaliku teenuse osutamise määratlus.

(80)

Seoses notari- ja registreerimistasudest ning avaldamiskuludest vabastamisega märgib Portugal, et kuna avalik-õigusliku äriühingu ümberkujundamine aktsiaseltsiks (sociedade anónima) pidi toimuma õigusakti alusel, puudus alus sellise ümberkujundamise ning selle toimingu registreerimise ja avaldamise notariaalaktiga formaliseerimisega seonduvaid makseid ja tasusid nõuda.

(81)

RTP ümberkujundamine aktsiaseltsiks 1992. aastal toimus selleks, et viia äriühing eraõiguse reguleerimisalasse ja lähendada tema tegevuspõhimõtteid eraringhäälingukanalite omadele. Peeti vajalikuks anda RTP-le vahendid ja luua talle tingimused, mis võimaldaksid tal parimal võimalikul viisil täita oma avalik-õiguslikke eesmärke turul, mis avanes järjest enam konkurentsile. Eesmärk oli anda RTP toimingutele ja juhtimisele samasugune paindlikkus, mis iseloomustab „normaalseid” äriühinguid, mis tegutsevad eraõiguslikel alustel. Portugali sõnul oli aktsiaseltsina tegutsemise vorm vähem kohmakas kui riigipoolse kontrolli meetmed, mida varem RTP kui avalik-õigusliku äriühingu suhtes kohaldati, pakkudes niimoodi talle paremaid tingimusi telekanalite ja nende programmi arendamiseks.

(82)

Portugal väidab, et RTP ümberkujundamine seaduse alusel 1992. aastal selliselt, et sellise toimingu formaliseerimiseks ei olnud vaja „notariaalakti”, oli kooskõlas Portugali õigussüsteemi iseloomu ja loogikaga. Sellega seoses meenutab Portugal, et RTP asutati 1975. aastal avalik-õigusliku äriühinguna õigusakti alusel (dekreetseadus nr 674-D/75). Seega tuli ka sellised toimingud teostada õigusakti alusel, nagu on konkreetselt nõutud seaduses nr 84/88, milles käsitletakse avalik-õiguslike äriühingute ümberkujundamist aktsiaseltsiks.

Seaduse nr 84/88 (üldseadus avalik-õiguslike äriühingute ümberkujundamise kohta, vt põhjendus 25) artikli 3 lõike 2 kohaselt tuli avalik-õigusliku äriühingu ümberkujundamist käsitleva õigusaktiga kinnitada ümberkujundamise tulemusel tekkiva aktsiaseltsi põhikiri. Lisaks oli see kooskõlas õigusaktide võrdsuse põhimõttega, mille kohaselt võib õigusakte muuta, nende mõju peatada või kehtetuks tunnistada ainult samaväärsete õigusaktidega. Portugal juhib tähelepanu sellele, et õigusaktide samaväärsuse põhimõte on sätestatud Portugali põhiseaduses (praegu artikli 112 lõige 5, RTP ümberkujundamise ajal 1992. aastal artikli 115 lõige 5), milles on sätestatud, et „ühegi õigusaktiga ei looda muud liiki õigusakte ega anta muud liiki õigusaktidele volitusi välise mõjuga tõlgendada, liita, muuta, peatada ega kehtetuks tunnistada selle sätteid”. Selle põhimõtte kohaldamist avalik-õiguslike äriühingute ümberkujundamise puhul toetavad õigusteoreetikud (47). Portugal viitab ka mitmele Riigikohtu lahendile, milles korratakse tõlgendust, et seadust võib tõlgendada üksnes teise seadusega, (48) mitte sellest piiratuma õigusmõjuga aktiga.

(83)

Portugal väidab, et RTP ümberkujundamine aktsiaseltsiks seadusega nr 21/92 toimus kooskõlas selle Portugali õiguse üldpõhimõttega ja seda ei oleks olnud võimalik õiguspäraselt teha lihtsalt eraõigusliku notariaalakti alusel. Portugal tsiteerib ka mitmeid teisi näiteid avalik-õiguslike äriühingute aktsiaseltsideks ümberkujundamise kohta õigusakti alusel (49).

(84)

Portugal viitab 8. aprilli 1976. aasta dekreetseadusele nr 267/76, millega loodi esmakordselt avalik-õiguslike äriühingute üldskeem. Kõnealuse dekreetseadusega sätestati, et avalik-õiguslikke äriühinguid on võimalik luua vaid dekreetseaduse alusel, millega tuleb kinnitada ka nende põhikirjad. Sama kehtis ka põhikirjade edasisel muutmisel.

(85)

Portugal viitab ka 20. juuli 1988. aasta seadusele nr 84/84 (vt käesoleva otsuse põhjendus 25), milles sätestati, et avalik-õigusliku äriühingu aktsiaseltsiks ümberkujundamiseks on vaja dekreetseadust ja et ühtlasi tuleks sellega heaks kiita aktsiaseltsi põhikiri. Sellest järeldab Portugal, et esiteks oli RTP ümberkujundamiseks 1992. aastal vaja dekreetseadust, ja teiseks, et ka põhikirja võis kinnitada üksnes seadusega, mitte notariaalaktiga.

(86)

Lisaks nõuti 7. septembri 1990. aasta seaduses nr 58/90, et avalik-õiguslikku televisiooniteenust osutaksid täielikult või suuremas osas avalik-õiguslike äriühingute omanduses olevad äriühingud ning et selliste äriühingute põhikirjad tuleb heaks kiita dekreetseadusega.

(87)

„Registreerimistasude” kohta märgib Portugal, et ehkki seadusega nr 21/92 kinnitatud põhikirjade registreerimine oli sellistest tasudest vabastatud, tuli sellised registreerimisformaalsused siiski ex officio teostada. Registreerimisformaalsusi peeti vajalikuks seetõttu, et äriregistri seadustik (Código do Registo Comercial) nõuab äriühingutega seonduvate toimingute registreerimist ja avaldamist. Portugali sõnul oli registreerimistasude suurus 11 000contot, (50) st 11 miljonit Portugali eskuudot.

(88)

Avaldamisnõude kohta rõhutab Portugal, et kuna RTP põhikiri avaldati selle kinnitanud seaduse nr 21/92 lisana Diário da República’s, oli see nõue täidetud.

(89)

Seoses SICi märkustega seaduse nr 21/92 artikli 11 lõike 2 kohta vastas Portugal, et Portugali seadusandja ei näinud ette erilisi maksusoodustusi avalik-õiguslike äriühingute äritegevuse muutmise või ümberkujundamise puhul. Maksuvabastus põhines dekreetseadusel nr 404/90. Portugal väidab, et kui jätta kõrvale 1992. aasta ümberkujundamine, ei olnud RTP registreerimistasude maksmisest vabastatud seaduse nr 21/92 artikli 11 lõike 2 alusel. Portugal väidab ka, et seaduse nr 21/92 artikli 11 lõike 2 klassifitseerimine püsivabastusena maksudest juhtus keelelise vääritimõistmise tõttu. Selle asemel et sätestada, nagu piisaks kõigiks õiguslikeks eesmärkideks ja kõigiks „olukorra” (st 1992. aasta ümberkujundamise, komisjonipoolne rõhutus) regulariseerimiseks vajalikeks toiminguteks dekreetseadusest, sätestati artikli 11 lõikes 2, et RTP vabastatakse kõigist maksudest ja lõivudest, millega jõustatakse registritoimingud. Portugali sõnul tähendas see, et 1992. aasta ümberkujundamist kõrvale jättes ei vabastatud RTPd muudest registreerimistasudest kui need, mis seonduvad 1992. aasta ümberkujundamistoimingutega. Portugal esitas dokumendid ka mitme korra kohta, kui RTP oli registreerimistasud tasunud.

(90)

Portugal väidab, et sotsiaalkindlustusameti ja RTP vahel sõlmitud võla ümberkujundamise ja viivistest ning trahvidest loobumise esialgse kokkuleppe taustaks oli kohtuvaidlus seoses rakendusmääruse nr 12/83, mis reguleerib ületunnitöötasust kohustuslikult kinnipeetavaid sotsiaalkindlustusmakseid. Kokkulepe tõendas RTP tõlgendust, mida toetas ka maksuekspert, et ületunnitöötasult sotsiaalkindlustusmakseid ei maksta.

(91)

Teiseks väidab Portugal, et selle kokkuleppe ametlik lubamine Portugali valitsuse poolt ei andnud RTP-le võrreldes teiste samades tingimustes ettevõtetega vastavalt dekreetseadusele nr 411/91 erilisi finantssoodustusi. Portugal väidab, et artikli 2 lõike 1 punkti d erandit kohaldati ka RTP suhtes, kuna RTP puhul toimus riigi sekkumine ning 1977. aastal valitsuse poolt ametisse määratud halduskomisjoni juhtimisel toimusid mitmed muudatused (51). Portugal väidab, et vabastuse üldist olemust rõhutab fakt, et ka ühega huvitatud isikutest on dekreetseaduse nr 411/91 alusel kokkulepe sõlmitud.

(92)

Laenuga seoses märkis Portugal, et sellega kaasnevad tehnilised tingimused sätestasid, et selle finantstoimingu pealt tuleb tasuda ka intresse, mida arvutatakse vastavalt turutingimustele.

(93)

Portugal väitis, et kapitalisüstid ajavahemikul 1994–1998 kujutasid endast koos hüvitiste maksmisega vahendit, et rahastada avalik-õigusliku televisiooniteenuse pakkumise kulusid.

(94)

Portugali sõnul osutus RTP-le avaliku teenuse osutamise kulude hüvitamiseks valitud finantseerimismudel ebapiisavaks ja põhjustas kaubandusdefitsiiti. Esiteks arvutati hüvitissummasid alati allpool tegelikke avalik-õigusliku televisiooni rahastamisvajadusi. Teiseks maksis Portugal hüvitised süstemaatiliselt liiga hilja. Siis oli RTP sunnitud tarvitusele võtma pangalaenu, et oma tegevuskulusid katta, kuid ei arvestanud intressikulusid ning tagasimakseid avaliku teenuse osutamise kulude arvestusse. Kolmandaks pidi RTP maksma saadud toetustelt riigile käibemaksu, vähendades sellega hüvitismaksete netosummat.

(95)

Portugal väidab, et: i) maksuvabastused (st vabastus notariaalaktide tasudest, registreerimistasudest ja avaldamiskuludest), ii) vahendid ringhäälinguvõrgu kasutusmaksu tasumiseks, iii) sotsiaalkindlustusskeemile võlgu oldava summa ümberkujundamine, iv) tasu televisioonivõrgust loobumise eest, v) filmitööstuse soodustamise protokoll ja vi) 1998. aastal RTP poolt võetud laen ei kuulu riigiabi mõiste alla. Seoses teiste meetmete vastavusega väitis Portugal, et neid tuleks pidada hüvitiseks avaliku teenuse osutamise kulude eest, mitte riigiabiks, (52) või siis tuleks alternatiivina nende meetmete vastavust hinnata EÜ asutamislepingu artikli 86 lõike 2 (nüüd ELi toimimise lepingu artikli 106 lõike 2) alusel.

(96)

Seoses liigse hüvitise arvutamisega väitis Portugal, et:

Eelnevat arvesse võttes järeldas Portugal, et hüvitisi, mis RTP sai avaliku teenuse osutamise kohustuse eest, ei tuleks ülemääraseks ega ebakohaseks pidada.

(97)

Välisauditite puudumise osas väidab Portugal, et komisjon oli RTP finantsolukorra, sealhulgas 1992.–1998. aasta suhtes seisukoha võtnud juba oma 2006. aasta otsustes juhtumites E 14/05 ja NN 31/06, ilma et oleks nõudnud avaliku teenuse osutamise kohustuse täitmise välisauditit ning neid otsuseid kohtus ei vaidlustatud. Eelkõige väidab Portugal, et komisjon võttis Portugali Kontrollikoja aruannet nr 8/2002 arvesse juba otsuse nr NN 31/06 puhul. Lisaks rõhutab Portugal, et komisjon järeldas otsuses nr NN 31/06, et RTP 1992.–1998. aasta finantsolukord tulenes äriühingu avaliku teenuse osutamise kohustuse kroonilisest alarahastamisest. Otsuses nr NN 31/06 tugines komisjon oma järeldustes välisaruandele, milleks oli PricewaterhouseCoopersi 2005. aasta aruanne, ja välisaudiitori auditeeritud RTP aastaaruannetele, mida Portugal peab ainsateks asjakohasteks aruanneteks.

(98)

Portugal rõhutab ka seda, et 1993.–1998. aasta avalike teenuste osutamise aruandeid auditeerisid RTP audiitorid (55). Sellest hoolimata esitas Portugal hiljem 1992.–1998. aasta avaliku teenuse osutamise aruannete välisauditid ning kõiki neid aastaid käsitleva lõpliku koondaruande. Välisauditid korraldas sõltumatu ringhäälinguamet, Entidade Reguladora para a Comunicação Social, ERC, kes palus välisauditid teha välisaudiitor Pedro Roque’l (56).

(99)

Portugal vastas täpsemalt mõnele SICi konkreetsele väitele. SICi väite osas, et BDO Binderi aruande kohaselt oli avaliku arvamuse nõukogu seisukoht puudu, rõhutab Portugal, et kõnealune arvamus ei käsitlenud RTP avalike teenuse osutamise aruannet. Ehkki selle organi arvamust oli vanas avaliku teenuse osutamise lepingus arvesse võetud, ei olnud sellest saanud õiguslikult siduvat nõuet. Ka uues avaliku teenuse osutamise lepingus ei nõutud avaliku teenuse osutamise aruande kohta selle organi arvamust.

(100)

Seoses SICi väidetega, et BDO Binderi 1998. aasta aruandes käsitleti ligikaudu 53 miljoni euro ulatuses materiaalset vara, ehkki sellise vara kohta ei olnud tehtud inventuuri, on Portugal kinnitanud, et sellele varale vastavad investeeringud on tehtud. Asjaolu, et seda vara algselt ei inventeeritud (ehkki selle vara väärtus suudeti hiljem tuvastada, välja arvatud nelja miljoni euro ulatuses, ning inventeerimine oli tagantjärele võimalik), ei tähenda, et investeeringuid ei ole tehtud. Välisaudiitor kinnitas bilansi, arvandmed ja tehingud kolmandate isikutega.

(101)

SICi väite osas, et BDO Binderi 1998. aasta aruande kohaselt ületati reklaamide ajapiiranguid, märkis Portugal, et see ei tooks mingil juhul kaasa rahalise hüvitise vähendamist. Selle põhjuseks on see, et summad, mis RTP sai piiranguid ületanud reklaamiaja eest, olid oluliselt väiksemad kõnealuse aasta alarahastusest. Portugal igatahes kinnitas, et rahastamisvajaduse, st avaliku teenuse osutamise kohustuse täitmise hüvitise arvutamisel võeti arvesse kogu reklaamitulu (sealhulgas reklaamipiirangute ületamisel saadud tulu).

(102)

Portugal väidab, et Portugali Kontrollikoja aruannet nr 8/2002 ei tuleks käesoleva otsuse puhul arvesse võtta, kuna kohtu otsuses kohtuasjas T-442/2003 tuvastati üksnes objektiivselt puudulikud andmed avaliku teenuse osutamise aruannetes, millega ei kaasnenud välisauditeid. Portugal rõhutab, et Portugali Kontrollikoja aruandes nr 8/2002 käsitletakse ainult aastaid 1997–2000, mitte tervet ajavahemikku, mida käesolevas uurimises käsitletakse. Aastaid 1993–1997 käsitleti aruandes üksnes RTP finantsolukorra ja ümberkujundamisvajaduste üldiseks kirjeldamiseks, kuid need aastad ei kujuta endast aruande põhisisu. Aruande eesmärk on hinnata RTP juhtimist, riigi rolli osanikuna ja avaliku ringhäälinguteenuse osutamist.

Portugal väidab, et Portugali Kontrollikoda ületas oma riigi rahanduse auditeerimise volitusi, hakates selle asemele analüüsima riigipoolsete kulutuste tõhusust ja kulutõhusust. Aruande tähtsus seisneb Portugali hinnangul üksnes äriühingu sõltumatus auditis, Portugali aruannete kinnitamises ja rikkumiste puudumise tuvastamises. Portugal väidab, et komisjon peaks käesolevas otsuses auditiaruande nr 8/2002 asemel arvesse võtma Portugali Kontrollikoja aruannet nr 20/98, kuna viimati nimetatud auditiaruanne käsitleb RTP majanduslikku ja rahalist olukorda aastatel 1994–1996. Auditiaruandes nr 20/98 järeldati, et avaliku teenuse rahastamise kriteeriumid on uues avaliku teenuse osutamise lepingus määratletud täpsemalt kui vanas avaliku teenuse osutamise lepingus, mis hilisemas aruandes nr 8/2002 vaidlustatakse.

(103)

Et teha kindlaks, kas Portugali poolt RTP suhtes rakendatavad sihtotstarbelised meetmed kujutavad endast asutamislepingu artikli 107 lõike 1 alusel riigiabi, peab komisjon hindama, kas kõnealused meetmed:

(104)

Järgnevalt analüüsitakse 1998. aasta laenu riigiabile omaseid tunnuseid, kokkulepet võla ümberkujundamise ja viivistest loobumise kohta ning 1994.–1997. aasta kapitalisüste. Samamoodi hinnatakse riigi ressursside kasutamist notariaalaktide tasudest, registreerimistasudest ja avaldamiskuludest vabastamise puhul.

(105)

Riigi ressursid esinevad notariaalaktide tasudest, registreerimistasudest ja avaldamiskuludest vabastamise puhul, kuna saamata jääv maksutulu on võrdne riigi ressursside tarbimisega rahaliste kulutuste näol (57).

(106)

Seoses võla ümberkujundamisega sotsiaalkindlustusskeemi tõttu ja viivisest loobumisega järeldab komisjon, et sotsiaalkindlustusskeemi eest vastutavat asutust ei saa lugeda ettevõtteks. See ei tegele majandustegevusega, vaid on ametiasutus, mille ülesandeks on sotsiaalkindlustuse haldamine (58). Lisaks ei tulenenud luba võla ümberkujundamiseks sotsiaalkindlustusskeemist, vaid see anti rahandus- ja sotsiaalkindlustuse riigisekretäride ning aseministri aseriigisekretäri ühismäärusega. Selle loaga loobus riik tuludest, kuna tavaolukorras oleks ta tasumata võlalt saanud viivist 1 206 miljonit eskuudot. Seega on selge, et riigi ressursid olid kaasatud ning see meede on riigiga seotud.

(107)

RTP kapitali suurendamise võimaldas riik otse riigi eelarvest. Seega on selge, et selline rahastamine kujutas endast ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses riigi ressursse.

(108)

Komisjon ei saa nõustuda Portugali väitega, et RTP-le antud laen ei olnud seotud riigi ressurssidega. Riigi ressursside mõiste hõlmab ka soodustusi, mida võimaldavad riigi poolt loodud või selleks määratud asutused (59). 1998. aasta laenuleping sõlmiti RTP ja riigivõla stabiliseerimisfondi vahel ning seda haldas riigivõla haldusinstituut. Õigusakt kehtestab, et instituut kuulub rahandusministri võimupiirkonda ning järelvalve alla (60). Seega võib järeldada, et riigivõla stabiliseerimisfondi eraldatud rahalised vahendid tuleks lugeda riigi ressurssideks.

(109)

See meede on otseselt seostatav riigiga, kuna laenulepingu tingimused sätestati meedia-, riigikassa- ja rahandusasjade riigisekretäride 17. detsembri 1998. aasta resolutsiooniga.

(110)

Vabastus notariaalaktide tasudest, registreerimistasudest ja avaldamiskuludest: Notariaalaktide tasudest, registreerimistasudest ja avaldamiskuludest vabastamise osas tuleks hinnata, kas see meede andis RTP-le kasu toonud üldise maksuvabastuse ja kas see rakendus ainult RTP suhtes. Järgnevates põhjenduses eristab komisjon seaduse nr 21/92 artikli 11 lõikes 1 sätestatud ajutist vabastust ja seaduse nr 21/92 artikli 11 lõikes 2 sätestatud püsivabastust.

(111)

Komisjon on seisukohal, et notariaalaktide tasudest, registreerimistasudest ja avaldamiskuludest vabastamine andis RTP-le eelise, vabastades äriühingu tasudest, mis see muidu peaks tasuma oma eelarvest.

(112)

Kõnealune eelis on ka valikuline, kuna see anti ainult RTP-le, nagu ilmneb seaduse nr 21/92 artikli 11 lõikest 1. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et õigusaktid võivad Portugali väitel kinnitada üldisema õigusakti – seaduse nr 84/88, kohaldamist. Seaduses nr 84/88 viidatakse avalik-õiguslikele äriühingutele, sätestades, et selliseid äriühinguid võib dekreetseadusega ümber korraldada aktsiaseltsideks. Asjaolu, et kõnealuses seaduses viidatakse „avalik-õiguslikele äriühingutele üldiselt”, ei mõjuta aga seaduse nr 21/92 artikli 11 lõikes 1 tuvastatud valikulisust konkreetse äriühingu RTP kasuks. Igal juhul kujutaks üksnes avalik-õiguslikele äriühingutele ettenähtud vabastus endast samamoodi valikulist meedet sellise äriühingute rühma kasuks (võrreldes erasektori äriühingutega), kuhu RTP kuulub.

(113)

Riigi tasandil võetud meetmed ei pruugi aga valikulisusest sõltumata kujutada endast valikulist meedet ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, kui riigi tasandil võetud meede ei kaldu kõrvale süsteemi tavapärasest kohaldamisest, vaid on selle olemuslik osa (61). Seetõttu tuleb uurida, kas meede oli kooskõlas Portugali õigussüsteemi iseloomu ja loogikaga: kujundada avalik-õiguslik äriühing RTP ümber aktsiaseltsiks õigusaktide alusel, või valiti õigusaktid RTP ümberkujundamiseks selleks, et anda sellele äriühingule võrreldes teiste äriühingutega eelis. Sarnaselt kohtuotsuse lähenemisviisile eristab komisjon järgnevalt ühest küljest vabastamist notaritasudest ning teisest küljest vabastamist registreerimis- ja avaldamistasudest (62).

(114)

Vabastamine notariaalakti- ja notaritasudest: Komisjon leiab, et RTP ümberkujundamine aktsiaseltsiks ja selle põhikirja kinnitamine õigusaktiga notariaalakti asemel on kooskõlas Portugali õigussüsteemi loogika ja iseloomuga. RTP kujundati ümber aktisaseltsiks, et muuta ettevõtlusvormi paindlikumaks ja muuta tema positsioon võrdsemaks eraringhäälingukanalite omaga. Asjaolu, et ümberkujundamine toimus õigusakti, mitte notariaalakti alusel, ei olnud katse kõrvale hoida notariaalakti nõude täitmisest, vaid tulenes Portugali õiguse üldpõhimõttest, et õigusakte võib muuta ainult samaväärsete õigusaktidega.

(115)

Nimetatud „õigusaktide võrdsuse” põhimõtte kohaselt võib õigusakte muuta, nende mõju peatada või kehtetuks tunnistada ainult samaväärsete õigusaktidega. Nimetatud põhimõte lisati Portugali põhiseadusesse 1982. aastal, st ammu enne RTP ümberkujundamist 1992. aastal. RTP ümberkujundamise ajal kehtinud Portugali põhiseaduse artikli 115 lõikes 5 oli sätestatud, et ühegi õigusaktiga ei: „looda muud liiki õigusakte ega anta muud liiki õigusaktidele volitusi kolmandatele isikutele avalduva mõjuga tõlgendada, liita, muuta, peatada ega kehtetuks tunnistada selle sätteid.” Kuna RTP riigistati 1975. aastal õigusaktiga, milleks oli dekreetseadus nr D 674-D/75, oli selle ümberkujundamine muusse õiguslikku vormi taaskord võimalik üksnes dekreetseadusega või sellega võrdse või kaalukama seadusega. Puuduvad igasugused tõendid ka selle kohta, et RTP algne riigistamine toimus 1975. aastal selleks, et hoida kõrvale erasektori äriühingute suhtes kohaldatavatest õigusaktidest ja luua äriühingule eelis.

(116)

Puuduvad tõendid selle kohta, et kõigi enne RTP ümberkujundamist kehtinud muude õigusaktide (vt käesoleva otsuse põhjendused 84–86) eesmärk oli luua avalik-õiguslikele äriühingutele valikuline eelis, võimaldades neil vältida notariaalakte (ja nendega seonduvaid kulusid), mida kohaldatakse erasektori toimingute puhul. Eelkõige seadus nr 84/88, mis lubas äriühinguid aktsiaseltsideks ümber kujundada dekreetseadusega, peegeldas tollal kehtinud konstitutsioonilisi ja õiguspõhimõtteid.

(117)

Kokkuvõte: neid kaalutlusi arvesse võttes ei kujuta vabastus nõudest kinnitada RTP ümberkujundamine notariaalaktiga (ja seega vastavate kulude kandmisest) endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(118)

Vabastus registreerimistasudest ning avaldamiskuludest: tuleb hinnata, kas RTP sai eelise, kui ta ei tasunud äriühingu äriregistris registreerimise ja notariaalakti avaldamisega seonduvaid kulusid. RTP ümberkujundamise ajal kehtinud Portugali õigusaktide kohaselt pidi äriregistri eest vastutav registripidaja avaldama notariaaltoimingu, millega formaliseeriti eraõiguse reguleerimisalasse kuuluva äriühingu asutamine ja selle põhikirja, Diário da República’s, et teavitada nimetatud dokumentide sisust kolmandaid isikuid. RTP ei kandnud neid avaldamiskulusid, kuna seaduse nr 21/92 kohustuslik avaldamine Diário da República’s tagas, et RTP ümberkujundamisest ja äriühingu uue põhikirja sisust teavitati piisavalt.

(119)

Ükski asjaolu ei viita sellele, et Portugal otsustas seaduse nr 21/92 alusel kujundada RTP ümber aktsiaseltsiks seetõttu, et anda talle registreerimis- ja avaldamiskuludes säästude vormis eeliseid. Pigem oli põhjuseks asjaolu, et RTP põhikirja teine avaldamine oleks olnud täiesti asjatu, sest läbipaistvus- ja avaldamisnõuded olid täidetud juba seaduse nr 21/92 avalikustamisega Diário da Repúblicas. Kuigi registreerimine toimub hilisemat avaldamist silmas pidades ning kõnealused kaks meedet on omavahel seotud, on küsitav, kas registreerimistasudest vabastamine võiks olla põhjendatud ka Portugali õigussüsteemi eripära ja loogika alusel ning RTP kohustusliku ümberkujundamisega õigusaktide alusel. Portugal ei vaidlusta, et registreerimine oli äriseadustiku alusel ikkagi kohustuslik. Portugal väitis: „registreerimine oli kohustuslik, kuid notariaalakti ei olnud vaja esitada, registreerimiseks piisas vaid dekreetseadusest”. Sama järeldub ka seaduse nr 84/84 artikli 3 lõikest 3 (vaata käesoleva otsuse põhjendus 25). Lisaks sellele rõhutas Portugal, et selleks, et RTP registreeriks tulevikus kõik äriühinguga seotud dokumendid, tuleks registreerida ka RTP asutamine (st 1992. aastal aktsiaseltsiks ümberkujundamise tulemus) (63). Kui registreerimine osutub siiski vajalikuks, ei näe komisjon ühtki põhjust, miks ei peaks RTP kandma sellega kaasnevaid kulusid.

(120)

Järeldused: tuleks järeldada, et RTP vabastamine notariaalakti esitamise kohustusest (sealhulgas notaritasu) ning samuti vabastamine avaldamiskohustusest ja sellega seonduvatest avaldamiskuludest vastavalt seaduse nr 21/92 artikli 11 lõikele 1 ei kujuta endast vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 riigiabi.

Registreerimistasudest vabastamine ei kujuta endast vastavalt seaduse nr 21/92 artikli 11 lõikele 1 riigiabi.

Kuid vastavalt käesoleva otsuse põhjendustes 160–161 osutatule oleks kõnealune vabastamine vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõikele 2 igal juhul põhjendatud kui õiguspärane hüvitis üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise kulude eest.

(121)

Portugal väidab, et seaduse nr 21/92 artikli 11 lõikega 2 ei võimaldata RTP-le tegelikult püsivabastust, vaid kõnealuse sätte eesmärk oli hõlmata sama ajutise vabastusega seotud olukorda kui varem ehk RTP ümberkujundamist aktsiaseltsiks 1992. aastal. Samuti väidab Portugal, et RTP maksis mitmel korral notariaalseid registreerimistasusid. Seaduse nr 21/92 artikli 11 lõike 2 sõnastus hõlmab siiski kõiki edasisi sissekande-, registreerimis- ja annoteerimisdokumente, mida võidakse vastavalt kõnealusele artiklile väljastada piiramata aja jooksul tasuta.

(122)

Sellise püsivabastusega antakse RTP-le ka eelis, mis hõlmab vabastamist maksetest, mida RTP peaks muidu tegema enda eelarvest. Portugali väide, et tema teada ei ole seaduse nr 21/92 artikli 11 lõiget 2 kunagi kohaldatud ning RTP on alati kõik vajalikud tasud ära maksnud, on tõend, mis võib osutuda oluliseks riigiabi võimaliku tagasinõudmise puhul, kuid see ei muuda sätte sõnastust käsitlevat järeldust.

(123)

Kõnealune eelis on valikuline, kuna seadus nr 21/92 osutab RTP-le. Portugal ei saa väita, et seadus nr 21/92 kujutab endast vaid Portugali õiguse üldist kohaldamist. Eelkõige ei saa valikulisuse puudumise tõendamiseks kasutada dekreetseaduse nr 404/90 artikleid 1 ja 2, kuna kõnealune dekreetseadus käsitleb koondumisi ning seega ei hõlma kõnealust juhtumit, mis käsitleb avalik-õigusliku äriühingu ümberkujundamist aktsiaseltsiks (64).

(124)

Vastupidiselt ajutisele registreerimistasu maksmisest vabastamisele ei ole püsivabastust võimalik põhjendada ka õigusaktide samaväärsuse põhimõttega, sest RTP-d vabastati seoses aktsiaseltsiks ümberkujundamisega 1992. aastal kohustusest esitada notariaalakt ja see avaldada. Registreerimistasu maksmisest ajutise vabastamise puhul võib Portugali õigussüsteemi eripära ja loogikaga kokkusobivuse osas nõustuda, kuna RTP-d oli võimalik aktsiaseltsiks ümber kujundada ainult dekreetseaduse abil. Seaduse nr 21/92 artikli 11 lõike 2 lai kohaldamisala ei välista siiski, et notariaalsete nõuete (ja kulude puhul) on võimalik erandeid teha teiste juhtumite puhul, mis ei käsitle RTP ümberkujundamist aktsiaseltsiks 1992. aastal. Piisab märkida, et ühe ettevõtja (või aktsiaseltsidest koosneva kontserni) kasuks erinevate registreerimistasudest püsivabastuse andmine ei saa kunagi olla kooskõlas ühegi õigussüsteemi eripära või loogikaga (65).

Järeldused: tuleks järeldada, et seaduse nr 21/92 artikli 11 lõikest 2 tulenev RTP püsivabastus kujutab endast vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 riigiabi.

(125)

Sotsiaalkindlustusmaksetega seotud vaidluste lahendamine (võla ümberkorraldamine ja viivistest loobumine) Pärast kolmandate isikute ja Portugali märkuste läbivaatamist järeldab komisjon, et sotsiaalkindlustusskeemi eest vastutava asutuse ja RTP vahel sõlmitud esialgset lepingut ei saa käsitleda kui tüüpilist eraettevõtja käitumist. Vaidlus tekkis küsimuse üle, kas rakendusmääruses nr 12/83 sätestatud teatavate sotsiaalkindlustusreeglite tõlgendus oli õiguslikult korrektne. Lepe kinnitas RTP tõlgenduse, mis toetus analüüsile, mille tegi maksuekspert, kes järeldas, et rakendusmäärus oli põhiseadusevastane. Seda rakendusmäärust siiski lepingu alusel ei tühistatud. Seetõttu tuleb järeldada, et meedet rakendati RTP suhtes selektiivselt, ilma et see oleks mõjutanud sotsiaalkindlustuskeemi tõlgenduse rakendatavust teiste ettevõtete suhtes.

(126)

Komisjon ei saa nõustuda Portugali väitega, et luba võla ümberkorraldamiseks ja trahvidest ning viivistest loobumiseks anti üldise süsteemi raames, mis oli dekreetseaduse nr 411/91 alusel rakendatav kõikidele samasuguses olukorras olevatele ettevõtjatele, ning ei andnud seega RTP-le erisoodustust.

(127)

Sellise skeemi üldise või valikulise olemuse kohta eelnevat otsust tegemata on käesoleva otsuse eesmärk teha kindlaks, kas kõnealuse skeemi rakendamine RTP suhtes oli valikuline.

(128)

Selleks et tõestada ümberkorraldamise hädavajalikkust ettevõtte elujõulisuse säilitamiseks, nõuab dekreetseadus nr 411/91 majanduslike ja finantsuuringute teostamist. RTP ei ole sellist dekreetseaduse nr 411/91 artikli 2 lõikele 3 vastavat elujõulisuse uuringut kunagi teinud.

(129)

Peale selle ei olnud dekreetseaduse nr 411/91 artikli 2 lõike 1 punktis d sätestatud tingimus RTP suhtes rakendatav, kuna võla reguleerimisele ei eelnenud riigi sekkumist. Komisjon ei nõustu Portugali väitega, et varasem riigi sekkumine mõjutas võlausaldajast ettevõtja tegevust ning et riigi sekkumise ajal reguleerisid RTP tegevust põhikirjajärgsed eeskirjad. Ehkki RTP suhtes kohaldati 1977. aastal erihalduskorda, (66) lõppes see 1980. aastal uue põhikirja vastuvõtmisega, samas kui võlg sotsiaalkindlustussüsteemile moodustus ajavahemikul 1983–1989. Komisjon leiab, et RTP võla reeglipärastamist ei saa seaduse nr 411/91 kohaselt lugeda üldkorra osaks, kuna RTP ei vastanud seaduses nimetatud lubamise kriteeriumidele. Seetõttu rakendati meedet RTP suhtes valikuliselt.

(130)

Portugal oleks võla ümberkorraldamist lubades pidanud toimima nagu avalik-õiguslik või eraõiguslik võlausaldaja, kes püüab sisse nõuda võlgnetavaid summasid ja sõlmib sel eesmärgil tagasimaksmise hõlbustamiseks võla ümberkorraldamise lepinguid (67). Riigi määratud viivis peaks olema võrdne määraga, mida eraõiguslik võlausaldaja samadel asjaoludel rakendaks. Komisjon leiab, et eraõiguslik võlausaldaja, kes kasutaks võla sissenõudmiseks õiguslikke vahendeid, saavutaks vähemalt seadusliku viivisemäära. Seega ei tegutsenud Portugal, kes sunnimehhanismide kättesaadavusest hoolimata üldse viivist ei nõudnud, nagu eraõiguslikud võlausaldajad oleksid viivisemäära maksimeerimiseks toiminud. Lisaks sellele moodustus võlg sotsiaalkindlustussüsteemile ajavahemikul 1983–1989 ja selle ümberkorraldusleping sõlmiti alles 1993. aastal. Eraõiguslik võlausaldaja ei oleks samasuguses olukorras sellist tasumata võla tekkimist nii pika aja jooksul ilma sissenõudemenetlust alustamata lubanud. Seega tundub, et see meede andis RTP-le erisoodustuse.

(131)

Kapitali suurendamine: pärast kolmandate isikute ja Portugali märkustega tutvumist järeldab komisjon, et kapitali suurendamine ajavahemikul 1994–1997 kujutas RTP jaoks rahalist soodustust. Nagu põhjenduses 40 esitatud tabelist 3 ilmneb, arvestades RTP nõrka finantsseisundit ajavahemikul, mil kapitali suurendamine aset leidis, ei oleks ükski erainvestor sellesse ettevõtjasse kapitali süstinud, kuna mõistliku aja jooksul ei olnud ettevõtjalt normaaltulu oodata. Tegelikult halvenes RTP finantsseisund kapitalisüstidest hoolimata. Seda, et Portugal oleks ettevõtjasse kapitalisüste tehes toiminud kui erainvestor, ei väitnud ei Portugal ega kolmandad isikud.

(132)

1998. aastal väljastatud laen: komisjon ei nõustu Portugal väitega, et 1998. aastal väljastatud laen vastas turutingimustele. Selleks et laen ei kujutaks endast riigiabi, peaksid sellega seotud tingimused (taotletud tagatis ja intressimäär) kajastama ettevõtjale laenu andmisest tulenevaid riske (68). Risk ja sellest tulenevalt ka intressimäär on kõrgemad siis, kui ettevõtja on sellises majanduslikus ja rahalises olukorras, mille usaldusväärsus on allpool seda taset, mille juures finantsasutus laenu väljastaks.

(133)

Nagu põhjenduses 40 esitatud tabelist 3 ilmneb, oli RTP ajal, mil laen väljastati, tõsistes rahalistes raskustes, nii et ta võlad ületasid varade maksumuse ja nende netoväärtus oli negatiivne. Tehniliselt oli ettevõtja pankrotis.

(134)

Esmalt tuleks meeles pidada, et see laen oli allutatud laen, st sellel puudus varaline tagatis ja pankrotistumise korral oleks see tagasimaksmisel järjestunud pärast kõiki võlausaldajaid, kuid enne aktsionäre. Asjakohase varalise tagatise puudumine oli selge märk sellest, et laenu ei väljastatud turutingimustel ja et kaasatud oli riigiabi. Arvestades RTP tehnilist pankrotiseisundit laenu andmise ajal, ei oleks ükski finantsasutus ettevõtjale allutatud laenu väljastanud, kuna tõenäosus, et RTP suudab seda tagasi maksta, oli väga väike. Tegelikult ei andnudki seda laenu finantsasutus, vaid riigivõla stabiliseerimisfond.

(135)

Teiseks võib väita, et laenu intressimäär ei kajasta selle riski. See ei jää mitte ainult alla viitemäärale, mida komisjon tavaliselt kasutab laenude subsideerimisskeemide riigiabielemendi arvutamisel, (69) vaid ka tavaline turuosaline nõuaks lisaks usaldusväärsele tagatisele intressimäära, mis hüvitaks nii kõrge laenu tagasimaksmisega seotud riski.

(136)

Võttes arvesse, et RTP finantsseisund oli selline, et ettevõtjal ei oleks tavatingimustes õnnestunud allutatud laenu saada, võrdsustub laen tegelikult toetuse maksmisega ja kujutab endast RTP jaoks soodustust.

(137)

Seepärast järeldab komisjon, et võla ümberkorraldamine sotsiaalkindlustusskeemiga, kapitalisüstid ajavahemikul 1994–1997 ning 1998. aastal väljastatud laen moodustavad rahalise ja majandusliku eelise võrreldes konkurentidega, kes ei saanud samasugust toetust.

(138)

Hiljemalt 1992. aastast, kui Portugali televisiooniturg konkurentsile avati, oli ajal, kui RTP erinevatest meetmetest kasu sai, turul konkurente. Veebruaris 1992 väljastati eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele SIC ja TVI ringhäälinguload ning 1992. aasta oktoobris alustas SIC Portugalis saadete edastamist.

(139)

Komisjon ei nõustu Portugali väitega, et võlaleping sotsiaalkindlustusskeemiga jääb väljapoole riigiabi mõistet, kuna see võlg tekkis enne Portugali ringhäälinguturu konkurentsile avamist. RTP-le anti finantssoodustusi mais 1993 pärast ringhäälinguturu avamist, mistõttu tekkis RTP majanduslik eelisseisund.

(140)

Seega võib järeldada, et Portugali määratud meetmed võimaldasid RTP majandusliku ja rahalise eelise tekkimise võrreldes konkurentidega, kes selliseid rahalisi vahendeid ei saanud, ja seega moonutasid artikli 107 lõike 1 tähenduses konkurentsi.

(141)

Riigi meetmed kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 reguleerimisalasse, kuna need mõjutavad liikmesriikide vahelist kaubandust. See kehtib siis, kui kõnealune tegevus puudutab liikmesriikidevahelist kaubandust. Käesoleva juhtumi puhul on abisaaja, RTP, ise tegev rahvusvahelisel turul. RTP vahetab Euroopa Ringhäälinguliidu kaudu teleprogramme ja osaleb Eurovisioonisüsteemis (70). Lisaks on RTP nende kommertsringhäälinguorganisatsioonide otsene konkurent, kes on tegevad rahvusvahelisel ringhäälinguturul ja kel on rahvusvaheline omandistruktuur (71).

(142)

Seega võib järeldada, et RTP-le Portugali poolt määratud meetmed mõjutavad liikmesriikidevahelist kaubandust Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(143)

Eespool kirjeldatust selgub, et jättes kõrvale võimalikud avaliku teenuse osutamise kohustused, mis RTP-le määratud on, loetakse järgnevad meetmed ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabiks:

Samuti kujutab endast Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabi ajutisest registreerimistasu maksmisest vabastamine vastavalt seaduse nr 21/92 artikli 11 lõikele 1 ning muudest maksetest vabastamine vastavalt seaduse nr 21/92 artikli 11 lõikele 2.

(144)

Siiski, nagu eespool põhjendustes 44–48 osutatud, on RTP-le antud ametlik ülesanne osutada avalik-õigusliku ringhäälinguteenust. Euroopa Ühenduste Kohus otsustas kohtuasjas Altmark Trans GmbH ja Regierungspräsidium Magdeburg vs. Nahverkehrsgesellschaft Altmark GmbH, ja Oberbundesanwalt beim Bundesverwaltungsgericht („Altmarki kohtuasi”), et riiklikke meetmeid avaliku teenuse osutamise kulude hüvitamiseks ei loeta EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 (praegu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõige 1) tähenduses riigiabiks, kui täidetud on järgnevad neli tingimust (72):

(145)

Jättes kõrvale esimese ja kolmanda tingimuse nõuded, tundub, et sihtotstarbelised meetmed (vt käesoleva otsuse põhjendus 143) ei täida Altmarki kohtuasja teist ja neljandat tingimust järgmistel põhjustel:

(146)

On selge, et sotsiaalkindlustusskeemi eest vastutava asutusega sõlmitud lepingu kaudu saadud rahaline toetus ning 1998. aastal väljastatud laen ei kuulunud hüvitussüsteemi, mille parameetrid oleks olnud eelnevalt objektiivsel ja läbipaistaval viisil määratletud (teine tingimus). Vastupidi, need põhinesid riigi ühekordsetel otsustel.

(147)

Nagu viidati käesoleva otsuse põhjenduses 61, sätestasid avaliku teenuse lepingud lisaks ka erifinantseerimisvõimaluse investeerida kapitalisüstide abil avaliku teenuse seadmetesse. Need ei sea piiranguid investeeringutele avalikesesse teenustesse ega määratle selgelt riigi osaluse tingimusi ja kitsendusi; need vaid viitavad võimalusele, et riik saab RTP investeeringutes aktsionärina osaleda. Seetõttu leiab komisjon, et ka kapitalisüstid ei moodusta osa hüvitussüsteemist, mille parameetrid on eelnevalt objektiivsel ja läbipaistval viisil määratletud.

(148)

Ilmselgelt ei valitud RTPd välja riigihanke korras, mis oleks taganud väikseimad võimalikud kulud. Puuduvad ka tõendid selle kohta, et sihtotstarbeliste maksete summa oleks kindlaks määratud analüüsides kulutusi, mis tüüpilisel ettevõtjal tekiks (neljas tingimus).

(149)

Seega on selge, et kõnealusel juhul ei ole ükski Altmarki kohtuasjas sätestatud tingimus täidetud. Seetõttu tuleks käesoleva otsuse põhjenduses 143 osutatud meetmeid pidada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabiks.

(150)

Euroopa Kohtu järjekindla praktika kohaselt võib vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 106 kehtestatule vabastada riigiabikeelu alt ettevõtjaid, kellele on antud ülesandeks üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine. Altmarki kohtuasjas on kaudselt kinnitatud, et riigiabi, millega hüvitatakse üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisel tekkinud kulusid, võib lugeda siseturuga kokkusobivaks, kui see vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 tingimustele (endine EÜ asutamislepingu artikli 86 lõige 2, kus viidati ühisturule) (73).

(151)

Euroopa Kohus on selgeks teinud, et meetme puhul saab sellist vabastust rakendada vaid siis, kui see vastab nii määratluse, ülesande andmise kui ka proportsionaalsuse tingimustele. Komisjon leiab, et kui need tingimused on täidetud, siis ei mõjutata kaubanduse arengut sellises ulatuses, et see oleks vastuolus liidu huvidega.

(152)

Kõnealuste põhimõtete ringhäälingusektoris rakendamist on selgitatud komisjoni teatises riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes (edaspidi „ringhäälinguteatis”) (74). Vastavalt ringhäälinguteatisele tuleb komisjonil hinnata, kas (75):

(153)

Vastavalt liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingut käsitlevas protokollis (edaspidi „Amsterdami protokoll”) (76) ja ringhäälinguteatises (77) sätestatule määratlevad avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni avaliku teenuse osutamise liikmesriigid. Ringhäälingusektoris osutatavate avalike teenuste määratlemisel piirdub komisjoni ülesanne ilmsete vigade kontrollimisega. Selliste vigade puhul võib olla tegemist avaliku teenuse mõiste kuritarvitamisega.

(154)

Ringhäälingusektori eripära arvestades peab komisjon kõnealuse protokolli tõlgendatavate sätete alusel õiguspäraseks ka määratlust, millega antakse teatud ringhäälinguorganisatsioonile ülesanne osutada tasakaalustatud ja mitmekülgset programmivalikut (78). Selline määratlus oleks kooskõlas eesmärgiga rahuldada ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi.

(155)

Vastavalt käesoleva otsuse põhjendustes 44–48 esitatule on RTP kohustatud seaduse nr 21/92 ja avaliku teenuse osutamise lepingute alusel üldavaliku televisiooniteenuse osutajana tagama kahel kanalil üldise kattealaga ringhäälingusaadete edastamise. Kui esimene kanal peab pakkuma üldisemat programmivalikut, siis teine peab keskenduma konkreetsetele sihtrühmadele. Lisaks, nagu kirjeldatud käesoleva otsuse põhjendustes 44 ja 45, kehtestavad seadus nr 21/92 ja avaliku teenuse osutamise lepingud RTP-le üksikasjalikumaid kohustusi seoses programmi sisu ja rahvusvahelise koostööga ning ka muid erikohustusi.

(156)

Ehkki RTP avalik-õigusliku ringhäälingu määratlus on kvalitatiivne ja suhteliselt lai, peab komisjon Amsterdami protokolli tõlgendatavaid sätteid silmas pidades sellist „laia” määratlust õiguspäraseks (79). Seetõttu peab ta seaduspäraseks ka RTP üldist avaliku teenuse osutamise määratlust pakkuda kahte riikliku kattealaga telekanalit, millest üks on üldisem ja teine rohkem keskendunud konkreetsetele sihtrühmadele. Selline määratlus on kooskõlas Portugali ühiskonna demokraatlike, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajadustega.

(157)

Lisaks peab komisjon õiguspäraseks ka kohustusi, mis määravad üksikasjalikult, kuidas RTP peaks avalik-õigusliku ringhäälinguteenust osutama. Kooskõlas Amsterdami protokolli sõnastusega saab neid kohustusi tõepoolest pidada Portugali ühiskonna demokraatlikele, sotsiaalsetele ja kultuurilistele vajadustele vastavaks.

(158)

Ehkki komisjon peab RTP avaliku teenuse eesmärgi täitmist õiguspäraseks, tuleb tal siiski kindlaks teha, kas see määratlus sisaldab ilmseid vigu.

Komisjon esitab hinnangu, kas notariaalaktide väljastamis-, registreerimis- ja avaldamistasudest ajutist ja püsivabastust saab pidada avaliku teenuse osutamise kulude hüvitamiseks, ning analüüsib täiendavalt ka seda, kas RTP-le pandud kohustust toetada kinosid saab pidada RTP poolt avaliku teenuse osutamiseks.

(159)

Komisjon esitab kõigepealt hinnangu, kas notariaalaktide väljastamise kohustusest (ja sellega seotud kuludest) ning registreerimis- ja avaldamistasudest ajutist vabastamist 1992. aastal aktsiaseltsiks ümberkujundamisel vastavalt seaduse nr 21/92 artikli 11 lõikele 1 ning püsivabastust erinevatest tasudest vastavalt seaduse nr 21/92 artikli 11 lõikele 2 võib pidada avalik-õigusliku teenuse osutamisest tulenevate kulude hüvitamiseks.

(160)

Ajutised vabastused: esiteks on vaja uurida, kas 1992. aastal RTP ümberkujundamisega aktsiaseltsiks kaasnenud kulusid (st tavaliselt notariaalse akti, selle registreerimise ja avaldamisega kaasnevad kulud) oleks õiguspärane hüvitada avaliku teenuse osutamise kuludena. Hüvitamine toimub vastavalt eespool kirjeldatule seaduse nr 21/92 artikli 11 lõikest 1 tuleneva erandi vormis.

(161)

Aktsiaseltsiks ümberkujundamise ajal osutas RTP ainult avalikke teenuseid (vt käesoleva otsuse põhjendus 18), äritegevus toimus juriidiliselt eraldiseisvate tütarettevõtjate kaudu. Seetõttu moodustasid avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni ümberkujundamisega seotud kulud endast automaatselt avaliku teenuse osutamise kulusid, mida riik saab seaduspäraselt hüvitada. Puudub vajadus kahelda selles, kas RTP ümberkujundamine oli seaduslikult kohustuslik või vajalik (80). Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 ja ringhäälinguteatise alusel teostatava hindamise kohaselt ei ületa hüvitis avaliku teenuse täitmisega seotud puhaskulusid, kuid samas ei pea esitama hinnangut selle kohta, kas kõnealused kulusid, eeldades, et need piirdusid avaliku teenuse osutamisega, oleks olnud võimalik vältida (81). Kooskõlas Amsterdami protokolli ja ringhäälinguteatisega on liikmesriikidel põhimõtteliselt vaba voli otsustada avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni ülesehituse üle, mis ei hõlma mitte ainult signaali edastava ringhäälinguorganisatsiooni ülesehitust, vaid ka seda, millise õigusliku vormi raames avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon on tegevust ellu viib. Komisjoni roll on piiratud sellega, et ta kontrollib, kas liikmesriigid ei kasuta kõnealust vabadust kuritahtlikult. Käesoleva juhtumi puhul ei viita miski sellele, et ümberkujundamine toimus ainsa eesmärgiga anda RTP-le eelis. Ei ole põhjust kahelda Portugali esitatud põhjenduses, et 1992. aasta ümberkujundamine toimus selleks, et muuta RTP oma tegevuses paindlikumaks, kuna varem oli tegemist riigile kuuluva ettevõtjaga, kes pidi järgima keerukat riigikontrolli menetlust. Seetõttu tuleks järeldada, et RTP ümberkujundamise ajal registreerimistasudest vabastamine (st notariaalaktide tasud, registreerimistasud, avaldamistasud) kujutab endast õiguspärast hüvitist avalik-õigusliku ringhäälinguteenuse osutamise eest.

(162)

Püsivabastus: eespool esitatud põhjendust (esitatud käesoleva otsuse põhjenduses 161) ei saa kohaldada seaduse nr 21/92 artikli 11 lõikes 2 sätestatud püsivabastuse suhtes, mis ei ole ajas piiratud ning võib seega hõlmata ka avaliku teenuse osutamisest välja poole jäävate RTP tegevuste registreerimist ja sissekandmist (nt kui RTP soovib hakata ise äritegevusega tegelema, mitte juriidiliselt eraldiseisvate tütarettevõtjate kaudu).

Seaduse nr 21/92 artikli 11 lõike 2 laia kohaldusala tõttu nii ajalises (st piiramatu aeg) kui ka viisi (st ei ole piiratud avaliku teenuse osutamisega) mõttes, ei ole edasised võimalikud vabastused registreerimistasudest kui avaliku teenustega kaasnevatest kuludest enam võimalikud. Seetõttu tuleks järeldada, et tasudest vabastused vastavalt seaduse nr 21/92 artikli 11 lõikele 2 ei ole siseturuga kooskõlas.

(163)

Kuigi Portugal väitis, et seaduse nr 21/92 artikli 11 lõiget 2 ei ole kunagi kohaldatud ning et RTP maksis pärast 1992. aasta ümberkujundamist alati kõik vajalikud registreerimistasud, võib kõnealune väide tõeseks osutuda tagasinõudmise puhul, kuid see ei muuda asjaolu, et kõnealuse sättega antakse RTP-le riigiabi, mis ei ole Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõikega 2 või kõnealuse lepingu mõne muu sättega põhjendatud.

(164)

Arvestades piirideta televisiooni direktiivi põhjendust 45, võiks komisjon nõustuda sellega, et avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni avalike teenuste määratlus hõlmab ka kohustust oluliselt toetada Euroopa audiovisuaalset toodangut, kui kõnealuste filmidega seotud õigused võimaldavad nende näitamist avalik-õiguslikus televisioonis (82).

(165)

Komisjoni arvates kuulub RTP-le määratud kohustus soodustada filmitööstust avalik-õigusliku ringhäälingu alla, kuna RTP näitab hiljem neid filme, mille levitamisõigused ta omandas, avalik-õiguslikus televisioonis.

(166)

Seetõttu ei saa komisjon nõustuda huvitatud poolte märkustega, et RTP kohustus filmitööstust soodustada ja seda finantseerida on diskrimineeriv. Pooled väitsid, et ka eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid sõlmisid Portugali ametiasutustega filmitööstuse soodustamise protokolle, mis aga ei sätesta hüvitisi. Komisjon on aga seisukohal, et eristada tuleb ühelt poolt riigi ja eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide vahel sõlmitud vabatahtlikke filmitööstuse soodustamise lepinguid ja teiselt poolt RTP-le kehtestatud avalik-õigusliku ringhäälinguteenuse osutamise kohustust filmitootmist ringhäälingusse edastada ja finantseerida. On selge, et RTP-le on antud sõnaselge avaliku teenuse osutamise ülesanne toetada teatud filmitoodangut, mis hiljem avaliku teleteenuse programmidena ringhäälingusse edastatakse, samas kui eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele sellist ülesannet ei anta. Tegelikult on RTPst saanud vahend, mida riik kasutab filmitööstuse toetamiseks. Kõik tulenevad eelised, mis RTP filmitööstusele võimaldab, kujutavad endast riigiabi ja sellisena tuleks neid ka hinnata. Käesolev otsus ei piira hinnanguid võimalike filmitootjatele antud eeliste kohta.

(167)

Sellest tulenevalt tuleks järeldada, et RTP poolset avaliku televisiooniteenuse kanalitel näidatavate Portugali kinematograafiateoste kaasrahastamist võib pidada õiguspäraseks erikohustuseks, mis on vajalik RTP avalike ringhäälinguteenuste üldkohustuste täitmiseks. Seetõttu ei kujuta see kohustus endast ilmset viga.

(168)

Siiski leiab komisjon, et RTP-le kehtestatud õiguslikud kohustused pakkuda „muid teenuseid, mida vastavalt olukorrale täpsustatakse”, (83) ei ole piisavalt täpsed, et võimaldada komisjonil eelnevalt piisava õiguskindlusega hinnata, kas neid teenuseid saab lugeda avalikeks teenusteks. Ehkki komisjoni arvates ei ole „muud teenused, mida täpsustatakse”, selgelt määratletud, tuleb märkida, et uurimisperioodi jooksul ei tehtud selle sätte kohaselt ühtegi makset (84).

(169)

Eelnevat silmas pidades järeldab komisjon, et seaduses nr 21/92 kirjeldatud ja riiklikes teenuslepingutes uuesti esitatud RTP tegevus kuulub selgelt määratletud avaliku teenuse osutamise kohustuste alla.

Ehkki kohustus pakkuda „muid teenuseid, mida vastavalt olukorrale täpsustatakse”, ei ole piisavalt täpne, et juba eelnevalt järeldada, kas kõiki sellesse rubriiki kuuluvaid teenuseid saab lugeda avalikeks teenusteks, ei tehtud selle sätte kohaselt ajavahemikul 1992–1998 ühtegi makset.

Püsivabastus registreerimistasu maksmisest ei piirdu siiski vaid avaliku teenuse kulude hüvitamisega ning ei ole seetõttu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 alusel põhjendatav.

(170)

Teiseks tuleb hinnata, kas avaliku teenuse osutamise kohustused anti ülesandeks riigiabi saanud RTP-le.

(171)

Ringhäälinguteatisele vastavalt peab komisjon kindlaks tegema, kas avaliku teenuse osutamise ülesanne anti RTP-le avaliku toiminguga (85).

(172)

Nagu käesoleva otsuse põhjenduses nr 48 kirjeldatud, on avalike teenuste osutamise kohustused RTP-le selgelt ülesandeks antud erinevate seaduste ja lepingute kohaselt: seaduse nr 58/90 artikkel 5, seaduse nr 21/92 artikli 41 lõige 1 ja artikkel 5 ning uue ja vana avaliku teenuse osutamise lepingu punkt 1.

(173)

Komisjonile ei laekunud huvitatud isikutelt ega Portugalilt märkusi selle kohta, et RTP-le ametliku toiminguga avaliku teenuse ülesande andmine oleks ebapiisavalt teostatud olnud. Ringhäälinguteatisega kooskõlas ja käesoleva otsuse põhjenduses 48 osutatud seadusi ning lepinguid arvestades järeldub, et RTP on kahtlemata kohustatud täitma avaliku televisiooniteenuse osutamise kohustust, ja seega on avaliku teenuse osutamine ametlikult RTP-le ülesandeks antud.

(174)

RTP-le avaliku teenuse osutamise avaliku toiminguga ülesandeks andmine ei ole mitte ainult vajalik, vaid meetmeid tuleks võtta selleks, et tagada avaliku teenuse osutamine vastavalt käesoleva otsuse põhjendustes 49–59 osutatud seadusele ja avaliku teenuse osutamise lepingutele. Tagamaks, et RTP täidab avaliku teenuse osutamise kohustust kindlaks määratud viisil, kasutati erinevaid kontrollmehhanisme.

(175)

Esiteks pidi RTP esitama avaliku teenuse osutamise kohustuse täitmise kohta aruandeid ning kavasid, millele oli lisatud siseaudiitorkogu arvamus. RTP esitas 1993–1998. aasta kohta avaliku teenuse osutamist käsitlevad aruanded, milles kirjeldati iga avaliku teenuse osutamise kohustuse täitmist ning esitati analüütilise raamatupidamissüsteemi kaudu iga avaliku teenuse kohustuse maksumus.

(176)

Teiseks auditeeris rahandusminister ning meediasektori eest vastutav valitsuse liige avaliku teenuse osutamise lepingute täitmist ning peafinantsinspektor auditeeris rahastamiskava.

(177)

Kolmandaks tuli teha iga-aastane välisaudit. Komisjon ei saa nõustuda pärast kohtuasjas T-442/03 tehtud otsust korratud Portugali väitega, et avaliku teenuse osutamise aruannete kohta koostati välisaudit ning seega täiendavaid meetmeid ei olnud vaja võtta. Enne 15. oktoobri 2003. aasta otsust kehtinud olukorda võib kirjeldada järgmiselt:

(178)

Komisjon ei saanud kohtuotsuses T-442/03 ja eelkõige selle punktides 232–256 esitatud järelduste tõttu siiski täielikult usaldada käesoleva otsuse põhjenduses 177 osutatud avalike teenuste aruandeid käsitlenud auditite lühiaruandeid ning nõustus hoopis Portugali pakkumisega teostada kõiki asjaomaseid aastaid hõlmavate olemasolevate avaliku teenuse aruannete alusel välisaudit. See tähendab, et teostatakse välisaudit, mis käsitleb avaliku teenuse osutamise kohustuse täitmist RTP poolt aastatel 1992–1997. 1992. aasta kohta teostati välisaudit vaatamata avaliku teenuse aruande puudumisele. Välisaudiitor toetus avaliku teenuse kohustuse täitmise hindamisel siiski muudele dokumentidele. 1998. aasta kohta välisauditit ei koostatud, kuna BDO Binderi 1998. aasta aruande kujul oli välisaudit juba olemas, SIC selle olemasolu kahtluse alla ei seadnud ning sellele osutatakse ka käesoleva otsuse põhjendustes 186–188.

(179)

Aastaid 1992–1997 käsitlenud uute auditite teostamist korraldas siseriiklik meediat reguleeriv asutus Entidade Reguladora para a Comunicação Social (edaspidi „ERC”). ERC on sõltumatu haldusasutus, mis vastavalt Portugali põhiseadusele vastutab muu hulgas massimeediat käsitlevate seaduste ja eeskirjade täitmise tagamise eest. ERC korraldas aastaid 1992–1997 käsitlevad auditid, kasutades selleks välisaudiitor Pedro Roque teenuseid, kes on oma tegevuses RTPst sõltumatu.

(180)

Võttes arvesse 1992. aastast kuni 2010. aastani teostatud avaliku teenuse aruannete auditite vahel kulunud aega, on kõigile andmetele juurdepääs olnud keeruline. Sellega on seletatav ka uurimise pikkus ning uute auditite teostamisele kulunud aeg. Lõpuks suudeti auditid siiski teostada, kuna avaliku teenuse aruanded (välja arvatud 1992. aasta aruanne) olid juba olemas ning audiitoritel oli seega alus, millele auditite teostamisel toetuda. Aastaid 1992–1997 käsitlevad auditid on komisjonile esitatud.

(181)

Välisauditite kohaselt on nende pädevuses hinnata ja jälgida RTP osutatud avaliku ringhäälinguteenust ning selle osutamise eest saadud makseid. Auditid sisaldavad arvesse võetud teabe kirjeldust. Auditites osutatakse muu hulgas seadusele nr 58/90 (avalik-õigusliku ringhäälingu seadus, seadus nr 21/92, mis käsitleb RTP ümberkujundamist, avaliku teenuse lepingud, iga-aastased raamatupidamisandmed ja neid käsitlevad välisauditid, avalik äriplaan ja eelarve (Plano de Actividades e Orçamento do Serviço Público), asjaomaste aastate avalike teenuste osutamise aruanded (Relatorio sobre o Cumprimento das Obrigacaoes do Servico Publico, RCOSP)). Auditites esitatakse, et kuna aastate 1992–1997 ja 2010. aastal sõlmitud auditeerimislepingu vahele jääb nii suur ajaline vahe, on osa dokumente hävitatud ning teatavale teabele puudub juurdepääs. Seetõttu keskendus auditiaruanne peamiselt olemasolevatele aruannetele ning eelkõige avaliku teenuse osutamise aruannetele (86) ja iga-aastastele sertifitseeritud raamatupidamisandmetele.

(182)

Vaatamata ajalisest vahest tulenevatele piirangutele suutsid audiitorid oma lepingut täita ning teostada auditid ja hinnata, kuidas RTP avaliku teenuse kohustust täitis ja millist tasu ta selle eest sai. Auditites väljendatakse selge sõnaga, et audiitorid suutsid ajalisest vahest tulenevad raskused ületada ning auditid teha. Näiteks kui audiitorid teevad reservatsiooni, et kuluarvestuskriteeriume ja kulude jaotamise meetodeid ei olnud võimalik kontrollida, ei takistanud see auditi teostamist ning positiivsele järeldusele jõudmist. Kokkuvõtvas aruandes sätestatakse: „RTP kõigi kulude ja tulude aluseks on eeldus, et tema tegevus ainult viitab avaliku televisiooniteenuse osutamisele, ning et käesolevate auditite aluseks on RTP siseaudiitori ja välisaudiitorite auditeeritud finantsaruanded, millest ei selgunud muid asjaomaseid asjaolusid, kui raamatupidamise aastaaruannetes juba üksikasjalikult kirjeldatud andmed.” (87) Komisjon oli juba selgeks teinud (vt käesoleva otsuse põhjendus 18), et RTP oli avalikke teenuseid osutanud ainult uurimisel olevate aastate jooksul, samal ajal kui äritegevusega tegelesid RTP juriidiliselt eraldiseisvad tütarettevõtjad. Kulude jaotamise kriteeriumid on seetõttu asjaomased selleks, et asetada kulude jaotamine RTP avalike teenustega seoses tekkinud kulude raamesse ning see ei peaks mõjutama avalike teenuste osutamisega seoses tekkinud kogukulu.

Finantsteabega seoses leidis komisjon, et välisaudiitorid võiksid seaduslikult toetuda iga-aastastele finantsaruannetele, millele lisati alati audit, mis kinnitas RTP raamatupidamisannete täpsust. Avaliku teenuse osutamise lepingute kohaselt oli avaliku teenuse osutamise aruande välisauditi eesmärk kontrollida, kas RTP oli täitnud talle pandud avaliku teenuse osutamisega seotud kohustused ning kas avaliku teenuse osutamisega seotud hüvitis on selliste kohustuste täitmisega soetud kuludega kooskõlas. Seetõttu, kuigi uurimisel olevatel aastatel avaliku teenuse osutamisega seotud finantsandmed olid seotud RTP poolt avalike teenuste osutamisega, oli vaja täiendavat sõltumatut kontrolli, et kinnitada, kas tekkinud kulud olid kooskõlas avaliku teenuse ülesandega.

(183)

Välisaudiitorid tõendavad kõnealuse punkti tõesust. Aastate 1992–1997 kohta jõudsid audiitorid järeldusele, et: „RTP on täitnud talle kontsessioonilepinguga pandud ringhäälinguga seotud, kvantiteeti hõlmavad kohustused, keskendudes eelkõige ringhäälinguteenuse sisuga seotud kohustusele”. Audiitor on seisukohal, et „olles analüüsinud olemasolevaid dokumente, eelkõige audiitori ja kohustusliku auditi komitee aruandeid, ei leidnud me midagi, millest võiksime järeldada, et esitatud dokumendid, mis on seotud osutatud avalikke teenuseid ning nende reaalseid ja tegelikke kulusid käsitleva kirjavahetusega, sisaldaksid sisuliselt asjaomaseid moonutusi, mis võiksid mõjutada nende kokkusobivust sellel ajahetkel kehtinud õigusaktidega” (88).

(184)

Mitmes auditiaruandes esitatakse, et RTP oleks võinud taotleda suuremas ulatuses hüvitist, kuid teda takistasid seda tegemast avaliku teenuse osutamise lepingute tingimused, vana avaliku teenuse osutamise lepingu artikli 15 lõige 4 ning uue 1996. aasta avaliku teenuse osutamise lepingu artikli 19 lõige 3. Aastaid 1994, 1996 ja 1997 käsitlenud eraldi välisauditid sisaldasid avaldusi, mis käsitlesid RTP-le tegelikult avaliku teenuse osutamise käigus tekkinud suurte kulude ja nende teenuste osutamise eest saadud hüvitiste vahet. Saadud hüvitis oli väiksem kui tekkinud kulud (89). Kõiki auditeeritud aastaid käsitlevas lõplikus kokkuvõtvas aruandes sätestatakse selge sõnaga: „kõiki aastaid käsitlev hüvitis, mis välja maksti, oli väiksem kui igas RCOPSis (Relatório sobre o cumprimento das obrigações de serviço público, avaliku teenuse osutamise aruandes) esitatud summa (90).

(185)

Mõnes auditis (välja arvatud 1992. ja 1993. aasta audit) mägitakse, et RTP ületas seadusega sätestatud reklaamipiirangut, st edastas rohkem reklaame, kui see avaliku teenuse osutamise lepingutes lubatud oli. Tulu, mida RTP selliste reklaamide edastamise eest sai, tuleb vastavalt ringhäälinguteatisele arvesse võtta avaliku teenuse maksumuse arvutamisel, kuna tulu, mis on saadud avaliku teenuse osutamise eest, sealhulgas reklaamitulu, tuleks lisada ettevõtja avaliku teenuse rahastamisvajaduse kalkulatsioonidesse.

Asjaolu, et reklaamipiirangud ületati, ei mõjutanud audiitori analüüsi 1992.–1997. aasta kohta. Avaliku teenuse osutamise hüvitis vastas RTP poolt osutatud avalikele teenustele ning sellega ei kaasnenud ülemäärast hüvitamist. Portugal kinnitas ka, et aastate 1994, 1995 ja 1996 puhul võeti arvesse kogu reklaamist saadud kasumit (st ka lubatud reklaamiaega ületanud reklaamist saadud kasumit) ning vähendati vastavalt avaliku teenuse rahastamisvajadust (91). 1996. aasta puhul sätestatakse uue avaliku teenuse osutamise lepingu artiklis 15, et hüvitise kindlaksmääramisel ei või arvesse võtta kanalite kasutamisest tulenevat kasumit, kui kulud liidetakse avaliku teenuse kogukulu välja arvutamiseks. „Kasum” hõlmab reklaamitulu. Portugal kinnitas selge sõnaga, et reklaamitulu arvestati hüvitise summast maha (92).

(186)

1998. aasta puhul teostas BDO Binder uurimise, mis käsitles RTP avaliku teenuse osutamise ja sellega seotud kulude vahelisi seoseid. BDO Binderi aruanne annab mitmeid tulevikku suunatud soovitusi ning teeb ettepaneku tõhustada RTP sisekontrolli, et tagada kokkusobivus sise-eeskirjadega. Kuid aruanne ei sisalda ühtki järeldust, et RTP-le oleks makstud osutatud avalike teenustega seoses ülemäärast hüvitist või et RTP koostatud avaliku teenuse osutamise aruandes ja komisjoni 15. oktoobri 2003. aasta otsuses kasutatud andmed oleksid ebausaldusväärsed. Käsitledes konkreetseid andmeid viidatakse BDO Binderi aruandes suutmatusele teostada teatavate varade inventuuri. BDO Binderi aruandes kritiseeritakse pigem varade inventuuri (93) puudumist, kui järeldatakse, et asjaomased investeeringud jäeti tegemata ning investeeringute väärtus on valesti arvutatud. Siiski vastavalt Portugali seisukohale ei olnud asjaomaste investeeringute andmed hüvitise väljaarvutamisse kaasatud, mis ei hõlmanud võimalust, et põhivara amortisatsioonikulud hüvitatakse.

(187)

Lubatud reklaamiaja ületamisega seoses järeldati BDO Binderi aruandes, et avaliku teenuse rahastamisvajaduse väljaarvutamisel võeti arvesse kogu reklaamist saadud tulu. Jällegi ei piisa kõigist nimetatud teguritest, et audiitor annaks RTP tegevusele avaliku teenuse kohustuse täitmisel negatiivse hinnangu ega viita võimalikule ülemäärasele hüvitamisele.

(188)

Kuid kõige olulisem tegur käesoleva otsuse analüüsis on BDO Binderi aruandes (mida SIC ei vaidlusta) esitatud järeldus, et RTP oleks võinud avaliku teenuse kohustuse täitmise eest nõuda 25 miljardit Portugali eskuudot, kuid sai ainult 14 miljardit Portugali eskuudot. Teisisõnu ei viita BDO Binderi aruanne ülemäärasele hüvitamisele, vaid jõuab hoopis vastupidisele arvamusele.

(189)

Vastavalt RTP ümberkujundamist käsitlenud otsuses NN 31/06 sätestatule uuriti PriceWaterhouse Coopersi teostatud välisauditi raames, kas Portugali ametiasutuste esitatud finantsteave oli kooskõlas RTP aastaid 1991–2003 käsitleva finantsaruande, avaliku teenuse auditeerimisaruannetes sisaldunud summade ning muude teabeallikatega, mida peeti asjaomaseks, et tagada esitatud aruannetega kokkusobivus (vt otsuse NN 31/06 põhjendus 38). PWC auditeerimisaruandes kontrolliti andmeid ilma oluliste märkusteta (otsuse NN 31/06 põhjendus 52). PWC aruandes kinnitati selge sõnaga, et summad, mida RTP sai avaliku teenuse osutamise hüvitamiseks, vastasid summadele, mis olid märgitud ministrite nõukogu resolutsioonides (vt otsuse NN 31/06 põhjendus 41 ja tabel 39). PWC auditis juhiti taas tähelepanu RTP tegevuse üldisele alarahastatusele. Auditis märgiti ära, et lisaks avaliku teenuse osutamisele, mis oli hüvitatav avaliku teenuse osutamise lepingute alusel, oli ka teisi RTP poolt osutatud avalikke teenuseid, mille eest ei olnud võimalik riigilt hüvitist nõuda. Komisjon järeldas otsuses NN 31/06, et PWC auditis järgitakse korrektselt RTP finantsaruannet, ning leidis, et RTP on tõepoolest krooniliselt alarahastatud. Käesolevas otsuses võidakse PWC auditit kasutada lisaks avalike teenuste aruandeid käsitlenud välisaudititele tõendina, et komisjoni poolt otsuses 2005/403/EÜ kasutatud teave oli õige.

(190)

Seoses kaebuse esitaja väitega, et riigiaudiitori ehk kontrollikoja aruannet nr 8/2002 tuleks arvesse võtta, on komisjon tõepoolest kõnealust aruannet käesolevas otsuses antava hinnangu puhul arvesse võtnud. Esiteks tuleb teadvustada, et nagu teatas ka SIC, hõlmab auditeerimisaruanne nr 8/2002 ajavahemikku 1997–2000 ning on seetõttu asjaomane aastate 1997 ja 1998 puhul. Kuigi kõnealuses aruandes nimetatakse ka eelmisi aastaid käsitlevaid andmeid, oli selle eesmärk kirjeldada RTP üldist finantsarengut ning kõnealused andmed ei olnud iseenesest kontrollikoja uurimise objektiks.

(191)

Mis kõige olulisem, ei viita aruanne nr 8/2002 ühelegi rikkumisele RTP rahastamises või ühelegi aastatel 1997–2000 (või ka ülejäänud aastatel) toimunud ülemäärasele hüvitamisele. Vastupidiselt, aruanne nr 8/2002 viitab mitmel korral RTP struktuursetele finantsraskustele. Sellest tulenevalt ei ole komisjonil aruande nr 8/2002 alusel alust esile tõsta mõnda konkreetset makset, mis võiks pidada ülemääraseks hüvitamiseks ja ebaseaduslikuks riigiabiks. Vastupidiselt, aruandes nr 8/2002 kinnitatakse selge sõnaga, et alates 1993. aastast kuni 1999. aasta lõpuni suudeti RTP elujõulisus säilitada ainult ettevõtja võlakoormuse järjepideva suurenemise abil.

(192)

Nagu kaebuse esitaja teatas, kritiseeritakse aruandes nr 8/2002 mitmel korral ettevõtja juhtimist ning juhitakse tähelepanu ebatõhususele, mida oleks olnud võimalik vältida. Aruande nr 8/2002 eesmärk on anda üldine ülevaade RTP juhtimisest ja avaliku televisiooniteenuse osutamisest selle tulemuslikkuse, tõhususe ja majandusliku tasuvuse vaatevinklist. Nagu kaebuse esitaja teatas, märgiti aruandes nr 8/2002, et RTP struktuur on paindumatu ning tal oli liiga suur personal, mistõttu osutati avalikku teenust ebatõhusal viisil. Aruandes nr 8/2002 kritiseeritakse ka avaliku teenuse osutamise ning avaliku teenuse osutamise lepingute liigselt ebamäärast ja üldist kontseptsiooni, millega kaasneb riigiaudiitori arvates ebatõhus juhtimine.

(193)

RTP avaliku teenuse osutamise kontseptsiooni uuriti ka komisjoni 15. novembri 2003. aasta otsuse raames. Kohtuasjas T-442/03 jõudis kohus järeldusele, et RTP töövaldkonna määratlus oli vastuvõetav (94). Seoses väidetava ebatõhususega soovib komisjon märkida, et tegemist ei ole aspektiga, mida tuleks arvestada ringhäälinguteatise kohaldamisel.

(194)

Kolmas kriteerium, mida komisjonil hinnata tuleks, on rahastamise proportsionaalsus avaliku teenuse osutamise puhaskulude suhtes.

(195)

Ringhäälinguteatises kirjeldatakse kriteeriume, mille alusel komisjon kavatseb riikliku rahastamise proportsionaalsust hinnata. Kriteeriumid nõuavad, et riigiabi ei ületaks avaliku teenuse eesmärgi täitmisega seotud puhaskulusid ja ei esineks turumoonutusi, mis pole avaliku teenuse eesmärgi täitmiseks vajalikud (95).

(196)

Esmalt, avaliku teenuse tegevuse kulude nõuetekohaseks kindlaksmääramiseks nõutakse ringhäälinguteatises tulude ja kulude asjakohast jaotust avalik-õiguslike ja eraõiguslike tegevuste vahel.

(197)

Vastavalt käesoleva otsuse põhjendustes 61–67 kirjeldatule määratakse avaliku teenuse osutamise lepingutes kindlaks tulude ja kulude jaotuse meetod, mida RTP peab rakendama. Käesoleval juhul on komisjoni tööd põhimõtteliselt kergendanud asjaolu, et RTP on kohaldanud analüütilist raamatupidamissüsteemi, mis võimaldab mõõta neid ettevõtja kantud abikõlblikke kulusid, mis tekkisid iga hüvitamisele kuuluva avaliku teenuse kohustuse täitmise käigus.

(198)

Selle süsteemi abil määratakse igale tegevusele abikõlbliku kulu artikkel ning seejärel jaotatakse need objektiivsete raamatupidamispõhimõtete alusel RTP erinevate hüvitatavate avaliku teenuse ülesannete vahel.

(199)

Kuna igast hüvitatava avaliku teenuse ülesandest saadav tulu arvatakse maha tegevuskuludest, siis tagab süsteem, et aastased hüvitismaksed piirduvad iga avaliku teenuse kohustuse puhaskuluga (vt käesoleva otsuse põhjendus 65).

(200)

Komisjon on seetõttu jõudnud järeldusele, et kulude kindlaksmääramise parameetrid on objektiivselt ja läbipaistvalt kehtestatud.

(201)

Siiski võivad kulude hüvitamise reeglid RTP avaliku teenuse osutamise tegelikku puhaskulu alahinnata, mille tulemusena võib tekkida tegelike rahastamisvajaduste struktuurne alarahastamine.

(202)

Nagu põhjenduses 65 viidati, ei maksta avaliku teenuse osutamise lepingutes sätestatud kuluarvestusmeetodi kohaselt teatud avalike teenuste kulusid aastahüvitise abil (96). Lisaks teavitas Portugal komisjoni sellest, et ehkki RTP pidi saadud aastastelt hüvitismaksetelt maksma käibemaksu, ei saanud sellest tulenevaid kulusid raamatupidamisreeglite kohaselt arvestada (vt põhjendus 94). RTP ei esitanud oma avalike teenuste aruandes kõiki investeeringuid avaliku teenuse osutamise vahendeisse, ehkki need on kajastatud ettevõtja raamatupidamisaruandes (vt põhjendus 67).

(203)

Siiski on Amsterdami protokolli kohaselt avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide rahastamise reguleerimine liikmesriigi enese otsustada. Käesoleval juhul otsustas Portugal teatavaid kulusid, mis teenuseosutajal oma ülesandeid täites tekkisid, mitte hüvitada.

(204)

Käesoleval juhul eraldas riik RTP-le mitte ainult aastaseid hüvitismakseid, vaid ka lisafinantseeringuid aktsiakapitali suurendamise, laenude ning sotsiaalkindlustusskeemi eest vastutava asutusega sõlmitud lepingu näol. Kooskõlas ringhäälinguteatise punktiga 57 peab komisjon siiski analüüsima, kas kõik meetmed on proportsioonis avaliku teenuse osutamise puhaskuludega. Alles siis saab RTP rahastamist lugeda vastavaks ELi toimimise lepingu artikli 106 lõikele 2.

(205)

Komisjon leiab ka, et neid RTP-le kehtestatud avaliku teenuse osutamise kohustusi, mis ei olnud avaliku teenuse osutamise lepingute kohaselt hüvitiskõlblikud, saab lugeda õiguspärasteks ning selgelt määratletud avaliku teenuse kohustusteks, mille riik on ametlikult teenuseosutajale kehtestanud. Seega võib Portugal riigiabi eeskirjade kohaselt rahastada kõiki RTP avaliku teenuse osutamisega kaasnevaid puhaskulusid.

(206)

Põhjenduses 207 esitatud tabel 6 annab ülevaate RTP vastavalt kohaldatavatele kuluarvestusreeglitele arvutatud avalike teenuste osutamise kuludest (nii investeerimis- kui puhastegevuskuludest) ning ka investeeringute ja tegevuskulude eest saadud hüvitistest.

(207)

Esmalt on esitatud investeeringud avalike teenuste osutamise vahendeisse (tabel 5) ja finantsinvesteeringute eest ette nähtud hüvitised (tabel 2). Teiseks on esitatud RTP puhastegevuskulud (tabel 4) ja nende kulude eest saadud hüvitismaksed (tabel 1). Lõpuks näitab tabel sihtotstarbelisest abist saadud soodustusi, mis tulenesid lepingust sotsiaalkindlustusskeemiga ja 1998. aastal väljastatud laenust.

Tabel 6

Kokkuvõte rahastamisvajadusest ja hüvitis avaliku teenuse osutamise puhastegevuskulude eest vastavalt raamatupidamiseeskirjadele

(208)

Nagu põhjendustes 201 ja 202 rõhutatud, oli Portugali rakendatava hüvitiste aastamaksete süsteemi tulemuseks see, et RTP avalike teenuste ülesannete täitmise tegelikke kulusid alahinnati. See süsteem viis võla tekkimiseni. Teises etapis kasutas Portugal RTP finantstasakaalu säilitamiseks RTP avalike teenuste osutamise kulude rahastamiseks sihtotstarbelisi vahendeid.

(209)

Nagu põhjenduses 207 esitatud tabelist 6 ilmneb, hüvitasid kapitalisüstid avalike teenuste investeeringuid ülemääraselt 26,7368 miljardi Portugali eskuudo võrra, samas kui hüvitismaksed ja muu sihtotstarbeline abi alafinantseerisid tegevuskulusid 28,7551 miljardi Portugali eskuudo võrra. Ehkki kapitalisüstid olid peamiselt mõeldud vahenditesse investeerimise rahastamiseks, kasutati neid ka kogunenud võla tagasimaksmiseks.

(210)

Nagu põhjenduses 207 esitatud tabel 6 näitab, oli hüvitiste kogusumma 2,0183 miljardi Portugali eskuudo võrra väiksem kui avalike teenuste osutamise puhaskulud (28,7551 miljardit Portugali eskuudot miinus 26,7368 miljardit eskuudot). Seetõttu järeldab komisjon, et liidu eeskirjade kohaselt on uurimisperioodil riikliku rahastamise kogusumma proportsioonis RTP avaliku teenuse osutamise puhastegevuskuludega. Kõnealune järeldus ei muutu, kui vastupidiselt komisjoni esialgsele arvamusele peetakse registreerimistasudest vabastamisest tulenevat 11 000 000 eskuudot samuti riigiabiks (vt käesoleva otsuse põhjendusi 119 ja 120). Kõnealust summat arvesse võttes oleks RTP 2,0073 miljardi eskuudo ulatuses alarahastatud.

(211)

Komisjon leiab, et RTP saadud rahalised vahendid olid arvatavasti isegi väiksemad kui kogu puhaskulu, mis ettevõtjale riigi kehtestatud kohustuste täitmisega kaasnes, sest põhjenduses 207 esitatud tabel 6 ei võta arvesse RTP kogu avaliku teenuse osutamise kulusid ajavahemikul 1992–1998.

(212)

Vastavalt ringhäälinguteatisele peaks komisjon kindlaks tegema, et riiklik rahastamine oleks proportsioonis avaliku teenuse pakkumise puhaskuludega ning et ei leiaks aset turumoonutused seoses äritegevusega, mis tulenevad avaliku teenuse tegevusest ja mille puhul ei ole tulude osas võimalik avaliku teenuse eesmärgi täitmiseks mittevajalike kulude jaotamine. Selline moonutus tekiks, kui RTP langetaks turul reklaamihindu, et konkurentide kasumit vähendada (97). Sellisel juhul ei maksimeeriks RTP oma äritegevusest saadavat tulu ja suurendaks asjatult riikliku rahastamise vajadust. Ringhäälinguteatise kohaselt ei saa avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni sellist teguviisi pidada avaliku teenuse eesmärgi täitmise seisukohalt põhjendatuks (98).

(213)

Komisjon sätestas otsuses, mis algatas 15. novembri 2001. aasta uurimismenetluse, et juhul, kui ilmneb, et sellist teguviisi on kasutatud, võetakse moonutusi ja sellest tulenevat vajadust suurema riikliku rahastamise järele võimaliku ülemäärase hüvitamise hindamisel arvesse. Selles menetlusetapis märkis komisjon, et: „teabe alusel, mis käesoleval hetkel komisjoni käsutuses on, ei ole võimalik kindlaks teha, kas RTP sellist teguviisi kasutas” (99).

(214)

Kõnealuses juhtumist menetluse algatamisel esitatud üleskutsele märkusi esitada ei järgnenud RTP konkurentidelt ühtki sellist märkust, mis oleks väljendanud või tõendanud, et RTP käitumine kommertsturul oleks olnud konkurentsivastane, mis võinuks põhjustada aluslepinguga kokkusobimatu riikliku rahastamise suurenemise (100).

(215)

Antud juhul leiab komisjon, et puuduvad tõendid, mis sellisele käitumisele viitaksid. Sellest tulenevalt järeldab komisjon, et RTP käitumine reklaamiturul ei olnud konkurentsivastane, mis oleks põhjustanud suurenenud vajaduse riikliku rahastamise järele, ja sellest tulenevalt ei leidnud aset ülemäärane hüvitamine.

(216)

Seega järeldab komisjon, et lepingut sotsiaalkindlustussüsteemi eest vastutava ametiasutusega, kapitalisüste ning allutatud laenu ja registreerimistasudest ajutist vabastamist tuleb ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel lugeda riigiabiks. Siiski on RTP rahastamine sihtotstarbeliste meetmete näol ELi toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 tähenduses ühisturuga kooskõlas. Rahastamise kogusumma on proportsioonis selgelt määratletud ja ülesandeks antud avaliku teenuse osutamise kohustuste puhaskuludega. Seega ei mõjutanud riiklik rahastamine liidu kaubandustingimusi ega konkurentsi määral, mis oleks ELi toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaselt vastuolus liidu ühiste huvidega (101).

(217)

Komisjon tõdeb, et Portugal rakendas kõnealust sihtotstarbelist abi õigusvastaselt, rikkudes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3 (102). See ei kehti notariaalaktide tasude ning avaldamistasude maksmisest ajutise vabastamise suhtes vastavalt seaduse nr 21/92 artikli 11 lõikele 1, kuna kõnealuseid meetmed ei kujuta endast ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt riigiabi.

(218)

Nagu põhjenduses 143 viidatud, järeldab komisjon, et 1993. aastal sotsiaalkindlustusskeemi eest vastutava ametiasutusega sõlmitud leping, ajavahemikul 1994–1997 tehtud kapitalisüstid ja 1998. aastal väljastatud laen kujutavad endast ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt riigiabi. Samuti kujutab endast riigiabi ajutisest registreerimistasu maksmisest vabastamine vastavalt seaduse nr 21/92 artikli 11 lõikele 1 ning püsivabastus vastavalt seaduse nr 21/92 artikli 11 lõikele 2. Sihtotstarbelised meetmed võetakse riiklike vahendite kaudu ning ähvardavad RTPd soosides moonutada konkurentsi siseturul ning mõjutavad kaubandust.

Sihtotstarbelise meetmed ei vasta Altmarki kohtuotsuses sätestatud tingimustele, kuna neid ei saa käsitleda osana hüvitissüsteemist, mille parameetrid on eelnevalt objektiivsel ja läbipaistval viisil kehtestatud. Lisaks sellele on selge, et RTPd ei valitud välja avaliku hanke korras, mis oleks taganud väikseimad võimalikud kulud, ja puuduvad tõendid selle kohta, et sihtotstarbeliste maksete summa oleks kindlaks määratud analüüsides kulutusi, mis tüüpilisel ettevõtjal tekkinud oleks.

(219)

ELi toimimise lepingu artikli 106 lõikes 2 sätestatud vabastust saab rakendada sihtotstarbeliste meetmete puhul, välja arvatud RTP püsivabastuse suhtes vastavalt seaduse nr 21/92 artikli 11 lõikele 2. Vastavalt analüüsile hüvitasid meetmed RTP-le seadusega nr 21/92 ja avaliku teenuse osutamise lepingutega nõuetekohaselt ülesandeks antud selgelt määratletud avalike teenuste osutamise kohustusi. Sihtotstarbelised meetmed on proportsioonis RTP avalike teenuste osutamise puhaskuludega. Sihtotstarbelised meetmed ei moonuta konkurentsi määral, mis oleks vastuolus liidu huvidega, kuna need on proportsioonis RTP avalike teenuste osutamise puhaskuludega. RTP ei käitunud oma äritegevuses konkurentsivastaselt.

(220)

Komisjon on seisukohal, et seaduse nr 21/92 artikli 11 lõikega 2 sätestatud püsivabastus kujutab endast riigiabi, mis ei ole siseturuga kokkusobiv, kuna ei kvalifitseeru vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 106 lõikele 2 hüvitiseks üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest. Portugal peaks seetõttu kõnealuse seaduse kehtetuks tunnistama. Portugal peaks ka tagama, et RTP-le kõnealuse seaduse alusel antud mis tahes abi tagasi nõutakse.

(221)

Eespool esitatud järelduste põhjal on komisjon: