13.7.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 182/1

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 626/2012,

26. juuni 2012,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 349/2012, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit viinhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artiklit 9 ning artikli 11 lõikeid 3, 5 ja 6,

võttes arvesse ettepanekut, mille Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Kehtivad meetmed

(1)

2006. aastal kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 130/2006 (2) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV” või „asjaomane riik”) pärit viinhappe impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „esialgsed dumpinguvastased meetmed”). Määrust muudeti nõukogu määrusega (EÜ) nr 150/2008 (3). 2012. aastal muutis nõukogu meetmeid rakendusmäärusega (EL) nr 332/2012 (4) ja pikendas nende kehtivust veel viie aasta võrra rakendusmäärusega (EL) nr 349/2012 (5).

2. Vahepealse läbivaatamise algatamine

(2)	Läbivaatamistaotluse esitasid järgmised liidu tootjad: Distillerie Bonollo SpA, Industria Chimica Valenzana SpA, Distillerie Mazzari SpA, Caviro Distillerie Srl ja Comercial Quimica Sarasa s.l. (edaspidi „taotluse esitajad”).

(3)

Läbivaatamistaotlus piirdus dumpingu uurimisega kahe Hiina eksportiva tootja puhul, kelleks olid Changmao Biochemical Engineering Co., Ltd, Changzhou, ja Ninghai Organic Chemical Factory, Ninghai. Taotluses väideti, et meetmete jätkuv kohaldamine kehtestatud tasemel, mis põhines eelnevalt kindlaks tehtud dumpingumääral, ei olnud dumpingu vastu võitlemiseks enam piisav, arvestades asjaolu, et kummalegi tootjale ei tohiks võimaldada turumajanduslikku kohtlemist.

(4)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ja olles kindlaks teinud, et komisjonil on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid vahepealse läbivaatamise algatamiseks, andis komisjon 29. juulil 2011Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates (6) (edaspidi „algatamisteade”) teada, et algatatakse dumpinguga piirduv vahepealne läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3.

3. Uurimine

3.1. Uurimisperiood

(5)	Dumpingu uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2010 kuni 30. juunini 2011 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”).

3.2. Uurimisega seotud isikud

(6)	Komisjon teatas ametlikult asjaomase riigi kahele eksportivale tootjale ja asjaomase riigi ametiasutustele vahepealse läbivaatamise algatamisest.

(7)	Huvitatud isikutele anti võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

3.3. Küsimustiku vastused ja kontrollkäigud

(8)	Komisjon saatis küsimustikud kahele läbivaatamistaotluses nimetatud eksportivale tootjale ja võrdlusriigi Argentina tootjatele.

(9)	Küsimustike vastused saadi kahelt HRV eksportivalt tootjalt ja ka võrdlusriigi koostööd tegevalt tootjalt.

(10)

Et võimaldada kahel valimisse kuuluval HRV eksportival tootjal soovi korral taotleda turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon neile taotluse vormid. Taotlused turumajandusliku kohtlemise kohaldamiseks või individuaalse kohtlemise kohaldamiseks juhul, kui esimese tingimused ei ole täidetud, laekusid mõlemalt eksportivalt tootjalt.

(11)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu dumpingu ja sellest tuleneva kahju määramiseks vajalikuks peetavat teavet ning tegi kontrollkäike järgmiste äriühingute valdustesse:

HRV eksportivad tootjad

—	Ninghai Organic Chemical Factory, Ninghai

—	Changmao Biochemical Engineering Co., Ltd, Changzhou

võrdlusriigi eksportivad tootjad

—	TARCOL S.A., Buenos Aires

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

(12)

Käesoleva läbivaatamisega hõlmatud vaatlusalune toode on sama mis esialgses uurimiseski, nimelt HRVst pärit viinhape (v.a tüübi D-(-) viinhape, millel on vähemalt 12,0-kraadine negatiivne optiline pöörang mõõdetuna vesilahuses vastavalt Euroopa farmakopöas kirjeldatud meetodile), mis on praegu klassifitseeritud CN-koodi ex 2918 12 00 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(13)

Vaatlusalust toodet kasutatakse veinis, jookides ja toidulisandites, aeglustina kipskrohvisegus ja paljudes teistes toodetes. Seda on võimalik saada veinivalmistamise kõrvalsaadustest, nagu liidus toimuva tootmise puhul, või keemilise sünteesi teel naftakeemilistest ühenditest, nagu HRVs toimuva tootmise puhul. Ainult L(+)-viinhapet toodetakse veinivalmistamise kõrvalsaadustest. Sünteetiline tootmine võimaldab nii L(+)- kui ka DL-viinhappe valmistamist. Vaatlusalune toode võib kuuluda mõlemasse liiki ning nende kasutusalad kattuvad.

2. Samasugune toode

(14)

Sarnaselt eelmise uurimisega arvestati, et HRVs toodetud ja liitu eksporditud viinhappel, võrdlusriigis Argentinas toodetud ja sealsel siseturul müüdud viinhappel ning liidus selle tootjate valmistatud ja müüdud viinhappel on samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning sama põhikasutusotstarve. Seepärast käsitletakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

C. DUMPINGUHINNAGA MÜÜK

1. Turumajanduslik kohtlemine

(15)

Mõlemad läbivaatamistaotluses nimetatud äriühingud taotlesid turumajanduslikku kohtlemist. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse HRVst pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt kõnealuse artikli lõigetele 1–6 nende tootjate puhul, kes vastasid algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele.

(16)

Allpool on selguse huvides kokkuvõtlikult esitatud turumajandusliku kohtlemise kriteeriumid.

1)	Majandustegevust ja kulusid käsitlevad otsused tehakse lähtuvalt turutingimustest ja ilma riigi märkimisväärse sekkumiseta;

2)	raamatupidamisdokumentide auditeerimine toimub sõltumatult ja kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning raamatupidamisdokumente kohaldatakse kõikidel juhtudel;

3)	varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist ei ole üle kandunud märkimisväärseid moonutusi;

4)	pankroti- ja asjaõigusega on tagatud õiguskindlus ja stabiilsus;

5)	vahetuskursside ümberarvestus toimub turukursside alusel.

(17)	Mõlemad HRV tootjad taotlesid turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile c. Iga turumajandusliku kohtlemise taotlust analüüsiti ning kõnealuste koostööd tegevate äriühingute valdustes viidi läbi kohapealne uurimine.

(18)

Mõlema äriühingu puhul keelduti turumajandusliku kohtlemise kohaldamisest artikli 2 lõike 7 punkti c esimese kriteeriumi kohaselt lähtuvalt tõendusmaterjalist, et põhitooraine (benseeni) hind oli moonutatud. HRV omamaiste hindade võrdlusest (kasutades allikana ühe koostööd tegeva tootja ostuhindu) muude turumajanduslike riikide hindadega selgus, et uurimisperioodil esines hinnaerinevus, mis jäi vahemikku 19–51 %. HRV kohaldab benseeni suhtes 40 % suurust imporditariifi (mis küll läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tegelikult veel ei kehtinud) ega tagasta ekspordi suhtes kohaldatavat 17 % käibemaksu. Leiti, et ka vahesaaduse maleanhüdriidi (mida ostis ja kasutas allikana teine koostööd tegev tootja) hind on moonutatud.

(19)	Samuti keelduti 2. ja 3. kriteeriumile tuginedes ühe äriühingu puhul turumajandusliku kohtlemise kohaldamisest, sest leidus tõendeid maakasutusõiguse tõttu allasurutud hindade kohta ja ka äriühingu vara ülehindamise kohta eesmärgiga tagada laenu riigile kuuluvast pangast.

(20)

Mõlemad äriühingud vaidlustasid komisjoni järeldused pärast seda, kui need olid neile teatavaks tehtud. Kumbki äriühing ei osanud aga põhjendada benseeni madalat hinda HRV turul. Põhjenduses 19 osutatud äriühing esitas mõne dokumendi, et vaidlustada komisjoni järeldused maakasutusõiguse hindade ning äriühingu vara hindamise kohta. Kuna aga kõnealuseid dokumente küsiti juba kontrollkäigu ajal ning neid ei esitatud, otsustati, et vastavat teavet ei ole võimalik kontrollida ning seda ei käsitata usaldusväärsena.

(21)	Seega keeldutakse mõlema äriühingu puhul turumajandusliku kohtlemise kohaldamisest.

(22)	Siiski vastavad mõlemad äriühingud algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud nõuetele ning seega saab neile kehtestada individuaalsed dumpinguvastased tollimaksud, kasutades nende ekspordihindu.

2. Võrdlusriik

(23)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a määrati normaalväärtus asjakohases kolmandas turumajanduslikus riigis (edaspidi „võrdlusriigis”) kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel või hinna järgi, mis kehtib müügi puhul sellest võrdlusriigist teistesse riikidesse, k.a liitu, või kui see ei ole võimalik, siis mis tahes muul põhjendatud alusel, sealhulgas samasuguse toote eest liidus tegelikult makstud või makstava hinna alusel, mida on vajaduse korral nõuetekohaselt kohandatud, et juurde arvestada põhjendatud kasumimarginaal.

(24)

Nii nagu esialgses uurimiseski, tehti algatamisteates vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a ettepanek kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks võrdlusriigina Argentinat. Pärast algatamisteate avaldamist tehti võimalike alternatiivsete kolmanda turumajandusliku riigi tootjatena kindlaks üks India ja üks Austraalia äriühing. Kumbki kahest äriühingust ei vastanud aga neile saadetud küsimustikule.

(25)

Üks viinhappe tootja Argentinas tegi uurimise raames koostööd, vastates küsimustikule. Uurimine näitas, et Argentina viinhappeturul on konkurents kahe võistleva kohaliku tootja ja kolmandatest riikidest saabuva impordi tõttu. Tootmismaht Argentinas moodustab rohkem kui 20 % HRV vaatlusaluse toote ekspordi mahust liitu. Argentina turgu peeti seetõttu piisavalt tüüpiliseks, et määrata selle alusel normaalväärtus HRV jaoks.

(26)	Seetõttu jõuti otsusele, nagu eelnevas uurimiseski, et Argentina on sobiv võrdlusriik vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a.

3. Normaalväärtus

(27)

Normaalväärtus määrati kindlaks võrdlusriigi koostööd tegeva tootja esitatud teabe põhjal. Kuigi võrdlusriigi tootja müüs vaatlusalust toodet oma siseturul, otsustati lähtuvalt Argentina ja HRV tootmismeetodite erinevusest, mis mõjutab olulisel määral hindu ja kulusid, arvutada normaalväärtus, mitte kasutada siseturu müügihindu. Tooraine hind Argentinas asendati benseeni keskmise turuhinnaga ning Argentina müügi-, üld- ja halduskulusid kohandati, et paremini HRV siseturu olukorda kajastada.

(28)	L(+)-viinhappe (mida valmistab Argentina tootja) normaalväärtus arvutati seetõttu Argentina L(+)-viinhappe tootmiskulust ning arvesse võeti Argentina ja HRV tootmismeetodite erinevust.

(29)	Kuna Argentina tootja ei valmistanud DL-viinhapet, arvutati ka tema puhul normaalväärtus mõlema tooteliigi hindade vahel leitud erinevust arvesse võttes.

4. Ekspordihind

(30)	Ekspordihinnad määrati mõlema HRV eksportiva tootja jaoks kindlaks tegelikult makstud või esimese sõltumatu kliendi poolt liidus makstavate hindade põhjal.

5. Võrdlus

(31)	Et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10, võeti kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse teatavaid erinevusi transpordi, kindlustuse ja kaudsete maksude osas, juhul kui need tõendatult mõjutasid hindu ja nende võrreldavust.

6. Dumpingumarginaalid

(32)	Mõlema äriühingu puhul võrreldi iga toote kaalutud keskmist normaalväärtust sama liiki toote kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11.

(33)

Sellest lähtuvalt on lõplikud kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, järgmised:

Äriühing	Dumpingumarginaal
Changmao Biochemical Engineering Co., Ltd, Changzhou	13,1 %
Ninghai Organic Chemical Factory, Ninghai	8,3 %

7. Muutunud asjaolude püsiv laad

(34)

Läbivaatamistaotluses väideti, et kummalegi HRV eksportivale tootjale ei tohiks enam võimaldada turumajanduslikku kohtlemist ning et selline muutus on püsivat laadi. Arvestades turumajanduslikust kohtlemisest keeldumise põhjuseid, võib nentida, et käesoleva läbivaatamise järeldused on püsivat laadi. Tõendusmaterjalist selgub, et benseeni hinda HRVs oli moonutatud juba enne läbivaatamisega seotud uurimisperioodi, ning selle kinnituseks, et HRV valitsus on nimetatud moonutused juba kõrvaldanud või kavatseb seda teha, ei ole ühtegi tõendit.

(35)

Konkreetsete äriühingutega seotud põhjuste tõttu, mis on välja toodud põhjenduses 19, on ka need püsivat laadi, sest mõjutavad äriühingu kulusid ja otsuseid olulise ajavahemiku jooksul. Tegemist ei olnud sündmustega, mis oleksid mõjutanud esialgset uurimist, mille raames konkreetsele äriühingule võimaldati turumajanduslik kohtlemine.

D. KEHTIVATE DUMPINGUVASTASTE MEETMETE MUUTMINE

(36)	Eespool esitatust lähtuvalt leitakse, et käesoleva dumpinguvastase läbivaatamisega tuleks HRVst pärit viinhappe impordi suhtes kehtivate meetmete taset muuta.

(37)	Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada olemasolevaid meetmeid muuta. Lisaks sellele anti neile pärast nimetatud asjaoludest ja kaalutlustest teatamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(38)

Üks HRV äriühing vastas nimetatud teavitamisele taas sellega, et vaidlustas järeldused turumajanduslikust kohtlemisest keeldumise kohta, mis oli tehtud põhitooraine hinnamoonutuse tõttu. Oma väidete kinnituseks ei esitanud kõnealune äriühing aga uut tõendusmaterjali ning seetõttu lükati need tagasi. Ühtlasi küsis kõnealune äriühing lisateavet põhjenduses 27 osutatud kohanduste kohta, kuid selle andmisest keelduti, sest vastasel juhul oleks tulnud avaldada andmed Argentina ainsa tootja tootmismeetodite ja -kulude kohta.

(39)

Liidu tootmisharu vastas teavitamisele sellega, et seadis kahtluse alla arvestusliku normaalväärtuse kasutamise võrdlusriigi siseturu müügihindade asemel ning samuti eespool märgitud kohandused, mis tehti arvestuslikku normaalväärtusse, et arvestada Argentina ja HRV tootmisprotsesside ja toorainete vahelist erinevust.

(40)

Mis puutub arvestusliku normaalväärtuse kasutamisse Argentina hindade asemel, ei saa seda pidada metoodika muutmiseks vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 9. Esialgse uurimise raames võimaldati mõlemale HRV äriühingule turumajanduslikku kohtlemist ja seetõttu võeti normaalväärtus nende endi omamaistest hindadest. Kuna nüüd on mõlema äriühingu puhul turumajandusliku kohtlemise võimaldamisest keeldutud, ei saa enam sama meetodit kasutada.

(41)

Liidu tootmisharu väitis lisaks, et komisjon oleks pidanud käesoleva läbivaatamisega seotud kahe eksportija individuaalsete dumpingumarginaalide arvutamiseks kasutama esialgse uurimise ajal HRV jaoks sätestatud jääktollimaksu arvutamise metoodikat. Väide lükati tagasi, sest jääktollimaks oli arvutatud nende äriühingute jaoks, kes ei teinud esialgse uurimise ajal koostööd. Seetõttu ei saa seda võrrelda individuaalse dumpingumäära arvutamisega koostööd tegeva tootja jaoks, kelle puhul keelduti turumajandusliku kohtlemise võimaldamisest.

(42)

Mis puutub eespool märgitud normaalväärtuse kohandamisse, siis see oli vajalik õiglase võrdluse tagamiseks sünteetiliselt toodetud viinhappe ekspordihinna ja looduslähedasest tootmisprotsessist lähtuva normaalväärtuse vahel. Kui sama arvutus oleks tehtud Argentina omamaiseid müügihindu kasutades ning normaalväärtust ja/või ekspordihinda oleks seejärel kohandatud vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10, ei oleks võrdlus olnud õiglane. Seetõttu lükati need vastuväited tagasi.

E. KOHUSTUSED

(43)

Üks HRV eksportiv tootja pakkus vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 1 välja hinnakohustuse. Vaatlusalune toode ei ole ekspordihinna kõikumise tõttu kindlaksmääratud hinnakohustuse jaoks sobiv. Probleemi lahendamiseks pakkus eksportiv tootja välja indekseerimisklausli, kuid ei täpsustanud, kuidas nimetatud indekseerimist arvutada. Samuti pakkus eksportiv tootja välja indekseerimise benseeni moonutatud HRV omamaise hinna alusel, mis ei ole vastuvõetav.

(44)	Lisaks toodab kõnealune eksportiv tootja ka muid eri liiki keemiatooteid ja võib müüa neid tooteid samadele tarbijatele Euroopa Liidus seotud kaubandusettevõtete kaudu. See tähendab, et tekiks ristkompenseerimise oht ja hinnakohustuse täitmist oleks äärmiselt raske kontrollida.

(45)

Pealegi on tegu vaatlusaluse toote mitme eri liigiga, mis on raskesti eristatavad ja mille hinnaerinevused on suured. Eksportiva tootja pakutud erinevad minimaalsed impordihinnad teeksid seega kontrollimise raskesti teostatavaks. Eespool esitatut arvesse võttes järeldati, et pakutud kohustusi ei saa vastu võtta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) nr 349/2012 artikli 1 lõikes 2 esitatud tabelit muudetakse järgmiselt:

„Äriühing	Dumpinguvastane tollimaks	TARICi lisakood
Changmao Biochemical Engineering Co., Ltd, Changzhou	13,1 %	A688
Ninghai Organic Chemical Factory, Ninghai	8,3 %	A689
Kõik teised äriühingud (välja arvatud Hangzhou Bioking Biochemical Engineering Co. Ltd, Hangzhou – TARICi lisakood A687 ).	34,9 %	A999 ”

Artikkel 2

Määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 26. juuni 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

N. WAMMEN

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) ELT L 23, 27.1.2006, lk 1.

(3) ELT L 48, 22.2.2008, lk 1.

(4) ELT L 108, 20.4.2012, lk 1.

(5) ELT L 110, 24.4.2012, lk 3.

(6) ELT C 223, 29.7.2011, lk 16.

13.7.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 182/6

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 627/2012,

10. juuli 2012,

millega lõpetatakse osaline vahepealne läbivaatamine ja aegumise läbivaatamine seoses määrusega (EÜ) nr 1425/2006 kehtestatud dumpinguvastaste meetmetega, mida kohaldatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärinevate kilekottide impordi suhtes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse ettepanekut, mille Euroopa Komisjon esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Kehtivad meetmed

(1)	Määrusega (EÜ) nr 1425/2006 (2) kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärit kilekottide impordi suhtes.

(2)	Seda määrust muudeti hiljem nõukogu määrustega (EÜ) nr 1356/2007, (3) (EÜ) nr 249/2008 (4) ja (EÜ) nr 189/2009 (5) ning nõukogu rakendusmäärustega (EL) nr 474/2011 (6) ja (EL) nr 475/2011 (7).

2. Läbivaatamise ja algatamise taotlused

(3)	18. mail 2010 sai komisjon äriühingult Greenwood Houseware (Zhuhai) Ltd, teatavate Hiina Rahvavabariigist pärinevate kilekottide eksportivalt tootjalt (edaspidi „taotluse esitaja”), taotluse määruse (EÜ) nr 1425/2006 osaliseks vahepealseks läbivaatamiseks.

(4)	Pärast teate avaldamist lõplike dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta sai komisjon 30. juunil 2011 algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase taotluse algatada meetmete aegumise läbivaatamine.

(5)	Taotluse esitasid ühiselt 44 liidu tootjat, kelle toodang moodustab umbes 30 % teatavate kilekottide hinnangulisest kogutoodangust liidus.

(6)	Taotlus tugines põhjendusele, et meetmete aegumise tulemuseks oleks tõenäoliselt dumpingu ja kahju jätkumine.

(7)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et osalise vahepealse läbivaatamise ja aegumise läbivaatamise algatamiseks leidub piisavalt tõendeid, ja teatas osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest vastavalt nimetatud määruse artikli 11 lõikele 3 ja aegumise läbivaatamise algatamisest vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 teatistega, mis avaldati Euroopa Liidu Teatajas vastavalt 21. septembril 2010 ja 27. septembril 2011.

3. Uurimine

3.1. Uurimisperioodid

(8)

Dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise aegumise läbivaatamise uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. juulist 2010 kuni 30. juunini 2011 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2008 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusperiood”).

(9)	Osaliseks vahepealseks läbivaatamiseks algatatud uurimisperiood, mil uuriti vaid äriühinguga Greenwood Houseware (Zhuhai) Ltd. seotud dumpingut, hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2009 kuni 30. juunini 2010.

3.2. Vaatlusalune toode ja samasugune toode

(10)

Mõlema nimetatud uurimise puhul on vaatlusaluseks tooteks vähemalt 20 massiprotsenti polüetüleeni sisaldavad, mitte üle 100 mikroni (μm) paksusest kilest kotid, mis on pärit Hiina Rahvavabariigist ja Taist (edaspidi „vaatlusalune toode”) ja mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 3923 21 00 , ex 3923 29 10 ja ex 3923 29 90 alla.

(11)	Liidu turul toodetud ja müüdud toote puhul ei olnud võimalik teha ühtki lõplikku järeldust vastavalt algmääruse artikli 1 lõikele 4, tingituna liidu tootmisharu vähesest koostööst aegumise läbivaatamisel (vt jaotist B).

(12)

Vahepealse läbivaatamise taotluse esitaja riiklikul turul toodetud ja müüdud toote ja samuti läbivaatamise raames valitud võimalikus võrdlusriigis toodetud ja müüdud toote puhul märgitakse, et uurimise tulemusena ei tehtud nende kohta ühtki järeldust, kuna mõlemad uurimised lõpetati ja kehtivad meetmed tühistati (vt jaotist B).

3.3. Uurimise osapooled

(13)

Komisjon teatas äriühingule Greenwood Houseware (Zhuhai) Ltd ja Hiina Rahvavabariigi esindajatele ametlikult osalise dumpingu uurimisega piirduva vahepealse läbivaatamise algatamisest. Mõlemale osapoolele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(14)

Komisjon teavitas kõnealusest algatamisest liidu tootjaid, kes esitasid aegumise läbivaatamise taotluse, teisi teadaolevaid liidu tootjaid ja liidu tootjate ühendusi, eksportivaid tootjaid, teadaolevalt asjaga seotud importijaid ja kasutajaid ning samuti nende ühendusi. Võimalike võrdlusriikide tootjaid, st India, Indoneesia, Malaisia, Türgi ja USA tootjaid ja Hiina Rahvavabariigi ja Tai esindajaid teavitati samuti aegumise läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(15)	Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

3.4. Liidu tootjate väljavõtteline uuring

(16)	Pidades silmas aegumise läbivaatamisega seotud liidu tootjate suurt arvu, nähti asjaomases algatamisteates kooskõlas algmääruse artikliga 17 ette väljavõttelise uuringu korraldamine.

3.4.1. Liidu tootmisharu kirjeldus

(17)	Liidu kilekottide tootmise sektor on väga killustunud ja sinna kuulub väga suur hulk erineva suurusega tootjaid, sealhulgas arvukalt väiketootjaid, kes tegutsevad mitmes liikmesriigis.

(18)	Taotluse algetapis esitatud teave osutab sellele, et suured ja keskmise suurusega ettevõtted moodustasid umbes 25 % koostööd tegevatest tootjatest ja ligikaudu 70 % nende toodangust. Väikeettevõtted moodustasid vastavalt umbes 75 % koostööd tegevatest tootjatest ja ligikaudu 30 % nende toodangust.

(19)	Lisaks selgus esitatud teabest, et liidu toodang jaotub mitmete liikmesriikide vahel, ent on suures osas koondunud Saksamaale, Prantsusmaale, Hispaaniasse ja Itaaliasse.

3.4.2. Väljavõttelise uuringu metoodika

(20)

Algmääruse artikli 3 lõikes 2 on sätestatud, et kahju tuvastamine põhineb otsesel tõendusmaterjalil ja selle raames uuritakse muu hulgas objektiivselt dumpinguhinnaga impordi mõju ühenduse tootmisharule. Kõnealusel eesmärgil kogutud teave ja järeldused kahju kohta peavad seega moodustama esindusliku valimi kogu liidu tootmisharu olukorrast.

(21)	Seetõttu oli väljavõttelise uuringu puhul vaja võtta arvesse kilekottide sektori suurt killustatust. Et oleks võimalik teha järeldusi kogu liidu tootmisharu kohta, peeti vajalikuks tagada, et ka väikeettevõtete olukord oleks nõuetekohaselt kajastatud.

(22)

Liidu tootjate representatiivse valimi moodustamiseks jagati koostööd tegevad liidu tootjad nende aastatoodangu mahu põhjal kahte rühma: ühelt poolt suured ja keskmise suurusega ettevõtted toodangumahuga 15 000 tonni ja teiselt poolt väikeettevõtted, kelle toodangumaht on väiksem kui 15 000 tonni. Valimisse otsustati kaasata kummagi rühma suurimad ettevõtted.

(23)	Peale selle võeti samuti arvesse tootjate geograafilist jaotust liikmesriikides, nagu on kirjeldatud põhjenduses 19.

3.4.3. Esialgse valimi moodustamise kord

(24)

Liidu tootjate valimi moodustamisel kasutati vajaliku teabe saamiseks algetapis kogutud teavet. Lisaks õhutati asjaomases algatamisteates kõiki teisi tootjaid endast teada andma, kui nad soovivad olla valimisse kaasatud. Pärast algatamisteate avaldamist ei võtnud mitte ükski ettevõte komisjoniga ühendust ega palunud enda kaasamist valimisse.

(25)

Lähtuvalt põhjendustes 20–23 esitatud kriteeriumidest kaasati valimisse neljas liikmesriigis tegutsevad viis liidu tootjat. Need olid kahe rühma suurimad ettevõtted suuruse ja geograafilise asukoha alusel. Kolm valimisse kaasatud ettevõtet kuuluvad suurte ja keskmise suurusega ettevõtete rühma ja kaks ettevõtet väikeettevõtete rühma.

(26)	Valimisse kaasatud ettevõtted kajastasid ka tootmise geograafilist jaotust liikmesriikide vahel. Saksamaa ja Prantsusmaa esindasid suurte ja keskmise suurusega ettevõtete rühma ning Hispaania ja Itaalia esindasid rühma, kuhu kuulusid väikeettevõtted.

(27)	Selliselt koostatud valimis moodustas koostööd tegevate tootjate toodang 22,5 % kilekottide kogutoodangust ja 12,3 % liidu hinnangulisest kogutoodangust, lähtuvalt taotluses esitatud näitajatest liidu kogutoodangu kohta.

(28)	Algetapis teavitati kõiki teadaolevaid liidu tootjaid ajutise valimi moodustamisest ja neile anti võimalus esitada märkusi. Komisjonile ei esitatud ühtegi märkust.

B. LIIDU TOOTMISHARU OLUKORD

(29)	Tuleks meenutada, et kahju tuvastamisel peab lähtuma tõenditel põhinevast hinnangust dumpinguhinnaga impordi mõju kohta liidu tootmisharule.

(30)	Seetõttu tuli valimi puhul arvesse võtta tootmisharu killustatust ja lisaks saadeti kõikidele teadaolevatele liidu tootjate ühendustele vajaliku teabe kogumiseks küsimustikud, milles paluti peamiselt makromajanduslikke näitajaid käsitlevaid üldandmeid liikmesriikide lõikes.

(31)

Liidu tootjate valimi puhul mõjutas osaluse taset tunduvalt asjaolu, et suure ja keskmise suurusega ettevõtete rühma kuuluv suurim valimisse kaasatud tootja ja üks väikeettevõtete rühma kuuluv tootja teatasid komisjonile, et nad ei soovi nimetatud küsimustikule vastata. See tähendab, et koostööd jätkasid ainult kolm viiest valimisse kaasatud ettevõttest ning kindlaks määratud rühmade ja tootvate liikmesriikide kohta ei ole võimalik saada mingit teavet või saadakse ainult osaline teave.

(32)	Seetõttu püüti korduvalt moodustada uut representatiivset valimit, mis vastaks põhjendustes 17–28 esitatud valimi moodustamise meetodile.

(33)	Sellega seoses valiti lisaks välja kuus liidu tootjat, kes olid avaldanud soovi olla valimisse kaasatud, et asendada valimisse kaasatud kahte ettevõtet, kes olid keeldunud koostööd tegemast. Nende kuue ettevõttega võeti ühendust ja paluti neil koostöö huvides täita liidu tootja küsimustik.

(34)	Nimetatud kuuest liidu tootjast, kellega ühendust võeti, nõustus koostööd tegema lõpuks ainult üks tootja, kes kuulus suurte ja keskmise suurusega ettevõtete rühma. Saksamaa, ühe suurima kilekotte tootva liikmesriigi tootmist esindama ei õnnestunud leida ühtki asendajat.

(35)	Seetõttu ei olnud võimalik koostada uut valimit vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 4, kuna kindlaks määratud rühmade ja tootvate liikmesriikide lõikes ei olnud võimalik saavutada nõutavat esindatust.

(36)

Valimisse kaasatud liidu tootjate vähese koostöö tõttu ei olnud võimalik põhjendatult järeldada, et koostööd tegevatelt ettevõtetelt saadud andmed kajastavad kogu liidu tootmisharu olukorda, ja seega ei olnud võimalik nõuetekohaselt hinnata, kas algmääruse artikli 3 lõikes 2 esitatud tingimused olid täidetud.

(37)

Uue valimi moodustamiseks tehtud jõupingutuste tulemusena avaldas üks tootjate rühm uuesti soovi osaleda aktiivselt aegumise läbivaatamises ja tuletas meelde, et liidu tootmisharu puhul on oluline jätta jõusse kehtivad dumpinguvastased meetmed. Tootjate rühm avaldas kahetsust, et ainult üks tootja nende hulgast sai komisjonilt kutse täita nimetatud küsimustik. Sellega seoses tuleks märkida, et nende ettevõtete koostöövalmidust kaaluti hoolikalt ja nad kõik kaasati nende ettevõtete hulka, kellega uue valimi moodustamisel arvestati. Tuleks siiski meenutada, et nõutava esindatuse tagamiseks pidi ka uue valimi moodustamisel järgima põhjendustes 17–28 kirjeldatud meetodit. Kuna ainult üks nimetatud rühma ettevõtetest vastas eespool nimetatud kriteeriumitele, siis oli võimalik ainult see ettevõte valimisse kaasata. Ülejäänud ettevõtted olid kas sellise suurusega või asusid liikmesriikides, mis olid valimis juba piisavalt esindatud.

(38)

Teatud andmeid siseriikliku tootmise, müüginäitajate ja muude makromajanduslike näitajate kohta saadi Hollandi, Hispaania, Itaalia ja osaliselt Prantsusmaa riiklikelt ühendustelt. Euroopa plastitootjate ühendus ei esitanud siiski ühendusele saadetud vastavas küsimustikus palutud teavet ja seega ei olnud võimalik koguda lõplikke andmeid liidu makromajandusliku tasandi kohta.

C. MENETLUSTE LÕPETAMINE

(39)	Pidades silmas eespool toodut ja kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 2 tuleb Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärit kilekottide importi käsitlev aegumise läbivaatamisega seotud menetlus lõpetada.

(40)

Liidu tootjate vähese koostöö ja representatiivse valimi puudumise tõttu ei olnud komisjonil võimalik hinnata, kas algmääruse artikli 3 lõikes 2 ja artikli 11 lõikes 2 kehtestatud tingimused on täidetud. Seetõttu ei ole võimalik otsustada, kas kehtivate meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa kahju jätkumise või kordumise ja kõnealusel põhjusel tuleks uurimine lõpetada.

(41)	Eespool toodust järeldub, et vahepealne läbivaatamine ei ole vajalik ja see tuleks samuti lõpetada.

(42)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse soovitada need kaks uurimist lõpetada. Lisaks anti huvitatud isikutele võimalus esitada pärast kõnealust teatavakstegemist teatava aja jooksul oma märkused. Tehtud märkusi võeti nõuetekohaselt arvesse, kui selleks oli põhjust.

(43)	Üks huvitatud isikutest väitis, et kuna on esitatud ettepanek lõpetada läbivaatamine liidu tootjate koostööst keeldumise tõttu, tuleks dumpinguvastased meetmed tühistada tagasiulatuvalt, st alates 30. septembrist 2011 – kuupäevast, mil kehtivad meetmed pidanuksid kõigepealt aeguma.

(44)

Sellest lähtuvalt peab meenutama, et vastavalt algmäärusele esitasid läbivaatamise taotluse need liidu tootjad, kelle toodang moodustab rohkem kui 30 % liidu kogutoodangust. Peale selle on algmääruse artikli 11 lõikes 2 selgelt sätestatud, et enne läbivaatamise tulemuste selgumist jäävad jõusse kehtivad meetmed. Põhjenduses 40 nimetatud tulemused ei mõjutanud siiski läbivaatamise algatamise seaduslikkust, mis tähendab, et artikli 11 lõike 2 sätteid, mille kohaselt jäävad enne läbivaatamise tulemuste selgumist jõusse kehtivad meetmed, tuleb jätkuvalt kohaldada. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(45)

Mitmed liidu tootjad reageerisid teatavakstegemisele, väites, et võtavad esitatud kaebused tagasi. Võttes arvesse, et teised liidu tootjad jäid oma seisukoha juurde, ja arvestades asjaolu, et põhjenduses 5 kirjeldatud kehtivad nõuded olid kõnealuse uurimise algatamise ajal täidetud, ei mõjuta see menetlust.

(46)

Sellest lähtuvalt ei andnud ükski esitatud märkus põhjust muuta eespool nimetatud järeldusi. Seetõttu jõuti järeldusele, et Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärit teatud kilekottide importi käsitlev dumpinguvastane menetlus tuleb lõpetada ja meetmed tühistada. Sellest tulenevalt tuleb põhjenduses 3 nimetatud jätkuv vahepealne läbivaatamine lõpetada samal ajal kui kõnealune aegumise läbivaatamine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Dumpinguvastased meetmed praegu CN-koodide ex 3923 21 00 , ex 3923 29 10 ja ex 3923 29 90 alla kuuluvate Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärit teatud kilekottide impordi suhtes tunnistatakse seega kehtetuks ning seda importi käsitlev menetlus lõpetatakse.

Artikkel 2

Praegu CN-koodide ex 3923 21 00 , ex 3923 29 10 ja ex 3923 29 90 alla kuuluvate Hiina Rahvavabariigist pärit teatud kilekottide impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osaline vahepealne läbivaatamine, mis algatati vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõikele 3, on seega lõpetatud.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. juuli 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

V. SHIARLY

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) ELT L 270, 29.9.2006, lk 4.

(3) ELT L 304, 22.11.2007, lk 5.

(4) ELT L 76, 19.3.2008, lk 8.

(5) ELT L 67, 12.3.2009, lk 5.

(6) ELT L 131, 18.5.2011, lk 2.

(7) ELT L 131, 18.5.2011, lk 10.

13.7.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 182/14

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 630/2012,

12. juuli 2012,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 692/2008 seoses vesinikul ning vesiniku ja maagaasi segude kütusel töötavate mootorsõidukite tüübikinnituse nõuetega heitkoguste osas ning seoses paigaldatud elektrijõuallikaga sõidukeid käsitleva eriteabe lisamisega EÜ tüübikinnituse teabedokumenti

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, (1) eriti selle artikli 5 lõike 3 punkte a, f ja i,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Keskkonnahoidlikke ja energiatõhusaid sõidukeid käsitlev Euroopa strateegia” (2) tunnistatakse, et on olemas suur valik tehnoloogiaid, millega on tõenäoliselt võimalik aidata märkimisväärselt kaasa Euroopa 2020. aasta prioriteetsete sihtide saavutamisse, milleks on teadmistel ja innovatsioonil põhineva majanduse (arukas majanduskasv) arendamine ning ressursisäästlikuma, rohelisema ja konkurentsivõimelisema majanduse (jätkusuutlik majanduskasv) edendamine.

(2)

Lühiajalises ja keskpikas perspektiivis jäävad sisepõlemismootorid maanteesõidukite puhul tõenäoliselt ülekaalu. Seepärast saaks hõlbustada sujuvat üleminekut sisepõlemismootoritelt teistsugustele jõuallikatele, mis põhinevad elektril (elektripatarei, kütuseelement), kohandades sisepõlemismootorid puhaste kütustega, nagu vesinik või vesiniku ja maagaasi segud.

(3)	Kuna jõuallikate tehnoloogiaga seotud tulevik on ebakindel ja on tõenäoline, et uued tehnoloogiad katavad üha suureneva turuosa, on vaja kohandada Euroopa olemasolevaid tüübikinnituse õigusakte nende tehnoloogiatega.

(4)

Komisjoni 18. juuli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 692/2008, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, (3) ei kuulu vesinik ning vesiniku ja maagaasi segud asjaomaste kütuste tüüpide hulka. Seepärast oleks asjakohane kõnealuse määrusega kehtestatud tüübikinnitusmenetlust laiendada, et hõlmata kõnealused kütused.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 79/2009, mis käsitleb vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnitust ja millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ, (4) kehtestati mootorsõidukite tüübikinnituse ohutusnõuded seoses vesiniku kasutamisega mootorikütusena. Samuti tuleb saavutada keskkonnakaitse, kuna sisepõlemismootori kütusena kasutatud vesinikust tulenevad lämmastikoksiidi heitkogused võivad avaldada keskkonnale mõju.

(6)	Vesiniku ja maagaasi segud eraldavad atmosfääri teatava hulga saasteaineid, peamiselt süsivesinikke, süsinikmonooksiide, lämmastikoksiide ja tahkeid osakesi; neid heitkoguseid tuleb käsitleda.

(7)

Erinevad valemid ja näitajad, mida kasutatakse heitkoguste määramise katsete tulemuste kindlaksmääramiseks, tuleks kohandada sisepõlemismootorites kasutatava vesiniku ning vesiniku ja maagaasi segude konkreetsete juhtude jaoks, sest need valemid ja näitajad on tugevalt sõltuvad kasutatud kütuse liigist ja omadustest.

(8)	Dokumente, mille tootja esitab riiklikule tüübikinnitusasutustele, tuleks ajakohastada nii, et need sisaldavad olulist teavet vesinikku või vesiniku ja maagaasi segusid kasutavate sõidukite ja elektrisõidukite kohta.

(9)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 692/2008 vastavalt muuta.

(10)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 692/2008 muudetakse järgmiselt:

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

(a)

punkt 16 asendatakse järgmisega:

„16. „Hübriidelektrisõiduk”– sõiduk (sealhulgas sõidukid, mis saavad energiat tarbitavast kütusest vaid elektrilise energia-/voolusalvestusseadme uuesti laadimiseks), mis mehaaniliseks käitamiseks tarbib energiat kummastki allpool nimetatud salvestatud energia/toite allikast, mis on sõidukile paigaldatud:

a)	tarbitav kütus;

b)	aku, kondensaator, hooratas/generaator või muu elektri-/mehaanilise energia salvesti;”

(b)

lisatakse järgmised punktid:

„33. „elektrijõuallikas”– süsteem, mis koosneb ühest või mitmest elektrienergiasalvestist, ühest või mitmest võimsuse jaotust reguleerivast seadmest ja ühest või mitmest elektriseadmest, mis muundab salvestatud elektrienergia ratastele ülekantavaks, sõiduki käitamiseks vajalikuks mehaaniliseks energiaks;

34. „elektrisõiduk”– sõiduk, mida käitatakse ainult elektrijõuallikaga;

35. „vesiniku ja maagaasi segu kasutav segakütuseline sõiduk”– segakütuseline sõiduk, mis saab liikuda vesiniku ja maagaasi/biometaani erinevatel segudel;

36. „vesinikkütuseelemendiga sõiduk”– sõiduk, mida käitatakse vesinikkütuseelemendiga, mis muundab vesinikust saadava keemilise energia sõiduki käitamisel kasutatavaks elektrienergiaks”.

2.	Lisasid muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. juuli 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 171, 29.6.2007, lk 1.

(2) KOM(2010) 186 lõplik

(3) ELT L 199, 28.7.2008, lk 1.

(4) ELT L 35, 4.2.2009, lk 32.

LISA

Määruse (EÜ) nr 692/2008 lisasid muudetakse järgmiselt.

I lisa muudetakse järgmiselt:

(a)	punkt 1.1 asendatakse järgmisega: 1.1. Lisanõuded ühekütuseliste ja kahekütuseliste gaaskütusega sõidukite ning vesiniku ja maagaasi segu kasutavate segakütuseliste sõidukite kohta”

(b)	Punkt 1.1.1.1 asendatakse järgmisega: „1.1.1.1. „tüüpkond”– veeldatud naftagaasi, maagaasi/biometaani või vesiniku ja maagaasi segusid kütusena kasutavate sõidukitüüpide rühm, mis määratakse kindlaks algsõiduki põhjal;”

(c)	punkt 1.1.2 asendatakse järgmisega: 1.1.2. Veeldatud naftagaasil, maagaas-/biometaankütusel või vesiniku ja maagaasi segudel töötavatele sõidukitele antakse EÜ tüübikinnitus juhul, kui on täidetud järgmised nõuded.”;

(d)

Punktile 1.1.2.1 lisatakse järgmine lõik:

„Vesiniku ja maagaasi segu kasutavate segakütuseliste sõidukite puhul võib koostis segus varieeruda 0 % vesinikust kuni vesiniku maksimaalse protsendimäärani, mille täpsustab tootja. Algsõiduk peab tootja täpsustatud vahemiku piires suutma kohanduda kõikide protsendimääradega. Ta peab suutma kohanduda ka kõikide maagaasi/biometaani koostistega, mida võib turul esineda, olenemata vesiniku protsendist segus.”;

(e)

punktid 1.1.2.2, 1.1.2.3 ja 1.1.2.4 asendatakse järgmisega:

„1.1.2.2.

Veeldatud naftagaas- või maagaas-/biometaankütusel töötavate sõidukite puhul katsetatakse algsõidukit 1. tüüpi katses kahe IX lisas sätestatud äärmusliku etalongaaskütusega. Kui maagaasi/biometaani puhul toimub üleminek ühelt kütuselt teisele praktikas lüliti abil, ei kasutata seda lülitit tüübikinnituse ajal.

Vesiniku ja maagaasi segu kasutavate segakütuseliste sõidukite puhul katsetatakse algsõidukit 1. tüüpi katses järgmiste kütusekoostistega:

—	100 % H-gaas;

—	100 % L-gaas.

—	segu, milles on H-gaas ja tootja täpsustatud maksimumprotsent vesinikku.

—	segu, milles on L-gaas ja tootja täpsustatud maksimumprotsent vesinikku.

1.1.2.3.

Sõidukit peetakse nõuetele vastavaks, kui see vastab punktis 1.1.2.2 nimetatud katsetel mõlema samas punktis nimetatud etalonkütuse puhul heitkoguste piirväärtustele.

1.1.2.4.

Veeldatud naftagaas- või maagaas-/biometaankütusel töötavate sõidukite puhul määratakse iga saasteaine emissioonitulemuste suhe r järgmiselt:

Kütuse tüüp	Etalonkütused	r arvutamise valem
Veeldatud naftagaas	kütus A
	kütus B
Maagaas/biometaan	kütus G20	”
	kütus G25

(f)

Lisatakse järgmine punkt 1.1.2.5:

„1.1.2.5.

Vesiniku ja maagaasi segu kasutavate segakütuseliste sõidukite puhul määratakse iga saasteaine puhul kaks emissioonitulemuste suhet r1 ja r2 järgmiselt:

Kütuse tüüp	Etalonkütused	r arvutamise valem
Maagaas/biometaan	kütus G20
	kütus G25
Vesiniku ja maagaasi segud	Vesiniku ja G20 segu tootja täpsustatud vesinikuprotsendi maksimummääraga	”
	Vesiniku ja G25 segu tootja täpsustatud vesinikuprotsendi maksimummääraga

(g)

punktis 1.1.3 asendatakse esimene lõik järgmisega:

„Tüüpkonda kuuluvatele gaasirežiimil töötavatele ühekütuselistele ja kahekütuselistele gaasisõidukitele, mis töötavad maagaas-/biometaankütusel, tüübikinnituse andmiseks tehakse 1. tüüpi katse ühe gaasetalonkütusega. Etalonkütuseks võib olla ükskõik kumb gaasetalonkütus. Sõidukit peetakse nõuetele vastavaks, kui järgmised nõuded on täidetud:”;

(h)

lisatakse järgmine punkt 1.1.4:

1.1.4. Tüüpkonda kuuluvatele vesiniku ja maagaasi segusid kasutavate segakütuselistele sõidukitele tüübikinnituse andmiseks tehakse kaks 1. tüüpi katset: esimene katse 100 % kas G20 või G25 kütusega ja teine katse vesiniku ja sama maagaas-/biometaankütusega, mida kasutati esimeses katses ning milles on tootja täpsustatud maksimumprotsent vesinikku.

Esimese lõigu kohaselt katsetatud sõidukit peetakse nõuetele vastavaks, kui lisaks punkti 1.1.3 alapunktides a, e ja g esitatud nõuetele on täidetud järgmised nõuded:

a)	kui maagaas-/biometaankütus on etalonkütus G20, korrutatakse iga saasteaine heitetulemus punkti 1.1.2.5 kohaste vastavate teguritega (r1 esimese katse puhul r2 teise katse puhul), kui vastav tegur on > 1; kui vastav tegur on < 1, ei ole korrigeerimist vaja;

b)	kui maagaas-/biometaankütus on etalonkütus G25, jagatakse iga saasteaine heitetulemus punkti 1.1.2.5 kohaselt arvutatud vastava teguriga (r1 esimese katse puhul r2 teise katse puhul), kui vastav tegur on < 1; kui vastav tegur on > 1, ei ole korrigeerimist vaja;

c)	tootja taotluse korral tuleb 1. tüüpi katse teha etalonkütuste nelja võimaliku kombinatsiooniga punkti 1.1.2.5 kohaselt, nii et korrigeerimist ei ole vaja;

d)	kui sama mootoriga tehakse mitu katset, siis arvutatakse kõigepealt etalonkütuse G20 ehk H2G20 ja etalonkütuse G25 ehk H2G25 tulemuste keskmine tootja täpsustatud vesiniku protsendi maksimummääraga; tegurid r1 ja r2 arvutatakse seejärel nende keskmiste tulemuste põhjal.”;

(i)

joonis I.2.4 asendatakse järgmisega:

„Joonis I.2.4

Tüübikinnituse andmiseks ja laiendamiseks nõutavad katsed

Sõidukikategooria

Ottomootoriga sõidukid, sealhulgas hübriidsõidukid

Diiselmootoriga sõidukid, sealhulgas hübriidsõidukid

Elektrisõidukid

Vesinikkütuseelemendiga sõidukid

Ühekütuselised

Kahekütuselised (1)

Segakütuselised (1)

Segakütuselised

Ühekütuselised

Etalonkütus

Bensiin (E5)

Veeldatud naftagaas

Maagaas/biometaan

Vesinik

Bensiin (E5)

Maagaas/biometaan

Diisel (B5)

—

Veeldatud naftagaas

Maagaas/biometaan

Vesinik

Etanool (E85)

Vesiniku ja maagaasi segud

Biodiisel

Gaasilised saasteained

(1. tüüpi katse)

Jah

Jah (4)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused) (4)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah (ainult B5) (2)

Jah

—

Tahkete osakeste mass ja tahkete osakeste arv

(1. tüüpi katse)

Jah

—

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(mõlemad kütused)

—

Jah (ainult B5) (2)

Jah

—

Heitmed tühikäigul

(2. tüüpi katse)

Jah

—

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(ainult maagaas/biometaan)

—

Karteri heitmed

(3. tüüpi katse)

Jah

—

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult maagaas/biometaan)

—

Kütuseaurud

(4. tüüpi katse)

Jah

—

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

—

Kulumiskindlus

(5. tüüpi katse)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult maagaas/biometaan)

Jah (ainult B5) (2)

Jah

—

Heitmed madalal temperatuuril

(6. tüüpi katse)

Jah

—

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah (3)

(mõlemad kütused)

—

Kasutusel olevate sõidukite vastavus

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah (ainult B5) (2)

Jah

—

Pardadiagnostikasüsteem

Jah

—

CO2 heitmed, kütusekulu, elektrienergia kulu ja ühe laadimisega läbitav vahemaa

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah (ainult B5) (2)

Jah

Heitgaasi suitsusus

—

Jah (ainult B5) (2)

Jah

—

(j)	punkt 4.9 asendatakse järgmisega: „4.9. Veeldatud naftagaasi, maagaasi või vesiniku ja maagaasi seguga käitatava sõiduki vastavuskontroll”;

(k)

punkt 4.9.1 asendatakse järgmisega:

4.9.1. Toodangu vastavuse katsed võib teha müügil oleva kütusega, mille C3/C4 suhe veeldatud naftagaasi puhul on etalonkütuste C3/C4 vahemikus, või mille Wobbe indeks maagaasi või vesiniku ja maagaasi segude puhul asub piirvahemiku kahe äärmise etalonkütuse Wobbe indeksite vahemikus. Sel juhul tuleb tüübikinnitusasutusele esitada kütuse analüüs.”;

(l)

3. liidet muudetakse järgmiselt:

i)	punkt 3.2.2 asendatakse järgmisega: „3.2.2. Kütus”;

ii)

lisatakse punkt 3.2.2.1:

„3.2.2.1. Väikesõidukid: diisel/bensiin / veeldatud naftagaas / maagaas või biometaan/etanool (E85) / biodiisel / vesinik / vesiniku ja maagaasi segud (*1) (*2)

(*1) Mittevajalik maha tõmmata (võib olla juhtumeid, kus ei ole vaja midagi maha tõmmata, kui sobib rohkem kui üks vastus)"

(*2) Sõidukeid, mis võivad kütusena kasutada nii bensiini kui gaaskütust, kuid mille bensiinkütusesüsteem on paigaldatud ainult avariikäituseks või käivitamiseks ning mille bensiinipaak ei mahuta rohkem kui 15 liitrit bensiini, käsitatakse katsetamisel ainult gaaskütusel töötavate sõidukitena.”;"

iii)

lisatakse järgmised punktid 3.2.18 kuni 3.2.19.4.3:

„3.2.18. Vesiniku kütuseseade: jah/ei (*3)

3.2.18.1. Määruse (EÜ) nr EÜ 79/2009 kohane EÜ tüübikinnituse number: …

3.2.18.2. Mootori elektrooniline juhtseade vesiniku kütuseseadme jaoks

3.2.18.2.1. Mark (margid): …

3.2.18.2.2. Tüüp (tüübid): …

3.2.18.2.3. Heitmetega seotud reguleerimisvõimalused: …

3.2.18.3. Lisadokumentatsioon

3.2.18.3.1. Katalüsaatori kaitse kirjeldus ümberlülitamisel bensiinilt vesinikule või tagasi: …

3.2.18.3.2. Seadme skeem (elektriühendused, vaakumühendused, kompensatsioonivoolikud jne): …

3.2.18.3.3. Tähistuse joonis: …

3.2.19. Vesiniku ja maagaasi segu kasutav kütuseseade: jah/ei (*3)

3.2.19.1. Vesiniku protsent kütuses (tootja täpsustatud maksimummäär):

3.2.19.2. UN/ECE eeskirja nr 110 (*4) kohane EÜ tüübikinnituse number …

3.2.19.3. Mootori elektrooniline juhtseade vesiniku ja maagaasi segu kütuseseadme jaoks

3.2.19.3.1. Mark (margid): …

3.2.19.3.2. Tüüp (tüübid): …

3.2.19.3.3. Heitmetega seotud reguleerimisvõimalused: …

3.2.19.4. Lisadokumentatsioon

3.2.19.4.1. Katalüsaatori kaitse kirjeldus ümberlülitamisel bensiinilt vesiniku ja maagaasi segule või tagasi: …

3.2.19.4.2. Seadme skeem (elektriühendused, vaakumühendused, kompensatsioonivoolikud jne): …

3.2.19.4.3. Tähistuse joonis: …;

(*3) Mittevajalik maha tõmmata (võib olla juhtumeid, kus ei ole vaja midagi maha tõmmata, kui sobib rohkem kui üks vastus)"

(*4) ELT L 72, 14.3.2008, lk 113.” "

iv)

Lisatakse järgmised punktid 3.3. kuni 3.3.2.4.:

„3.3. Elektrimootor

3.3.1. Tüüp (mähis, ergutusvool): …

3.3.1.1. Maksimaalne tunnivõimsus: … KW

3.3.1.2. Talitluspinge: … V

3.3.2. Aku

3.3.2.1. Elementide arv: …

3.3.2.2. Mass: … kg

3.3.2.3. Maht: … Ah (ampertund)

3.3.2.4. Asukoht: …”;

v)	3. liite punkt 3.4.8. asendatakse järgmisega: 3.4.8. Sõiduki ühe laadimisega läbitav vahemaa … … km (UN/ECE eeskirja nr 101 lisa 9 kohaselt) (5) (5) ELT L 158, 19.6.2007, lk 34.”;"

vi)

Punktid 3.5.2.1. kuni 3.5.2.3. asendatakse järgmisega:

3.5.2.1. Kütusekulu (linnasõit) … l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (*6)

3.5.2.2. Kütusekulu (linnaväline sõit) … l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (*6)

3.5.2.3. Kütusekulu (kombineeritult) … l/100 km või m3/100 km või kg/100 km (*6);

(*6) Mittevajalik maha tõmmata (kui sobib rohkem kui üks vastus, ei tõmmata midagi maha)” "

vii)

lisatakse järgmised punktid 3.5.3 kuni 3.5.4.3:

3.5.3 Elektrienergia kulu elektrisõidukite puhul … Wh/km

3.5.4. Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite elektrienergia kulu

3.5.4.1. Elektrienergia kulu (tingimus A, kombineeritud) … Wh/km

3.5.4.2. Elektrienergia kulu (tingimus B, kombineeritud) … Wh/km

3.5.4.3. Elektrienergia kulu (kaalutud, kombineeritud) … Wh/km”;

III lisa muudetakse järgmiselt:

(a)

Punkt 3.3. asendatakse järgmisega:

3.3. Punktis 4.3.1.1. nimetatud heitgaaside alla kuuluvad metaan, vesi ja vesinik:

„…(HFID). Analüsaator kalibreeritakse gaasilise propaaniga, mille kogust väljendatakse süsinikuaatomite (C1) ekvivalendina.

Metaani (CH4) analüüs:

kasutada tuleb kas gaasikromatograafi koos leekionisatsioonidetektori (FID) tüüpi analüsaatoriga või leekionisatsioonidetektori (FID) tüüpi analüsaatorit, milles eraldajaks ei ole metaan ning mis on kalibreeritud gaasilise metaaniga, väljendatuna süsinikuaatomite ekvivalendina (C1).

Vee (H2O) analüüs:

kasutatakse hajumisvabal infrapunaspektromeetrial (NDIR) põhinevat analüsaatorit. NDIR kalibreeritakse kas veeauru või propüleeniga (C3H6). Kui NDIR kalibreeritakse veeauruga, tagatakse et torudes ja ühendustes ei saaks kalibreerimisprotsessi vältel esineda vee kondenseerumist. Kui NDIR kalibreeritakse prpüleeniga, esitab analüsaatori valmistaja teabe propüleeni kontentratsiooni konventeerimise kohta sellele vastavaks veeauru kontsentratsiooniks. Analüsaatori valmistaja kontrollib regulaarselt ja vähemalt kord aastas konversiooni väärtusi.

Vesiniku (H2) analüüs:

Sektor-tüüpi massispektromeetrial põhinev analüsaator, kalibreeritud vesinikuga.

Lämmastikoksiid (NOx)…” ”;

(b)	Lisatakse järgmine punkt 3.3.a.: 3.3.a. Punktis 4.5.1. nimetatud puhtad gaasid sisaldavad propüleeni: „…propaan: (minimaalne puhtus 99,5 %). propüleen: (minimaalne puhtus 99,5 %).” ”;

(c)	punktile 3.4 lisatakse järgmine tekst: „Vesiniku ja maagaasi segude puhul g/l kus A on maagaasi/biometaani sisaldus vesiniku ja maagaasi segus, väljendatuna mahuprotsentides”;

(d)

punkt 3.8 asendatakse järgmisega:

3.8. 4. lisa 8. liite punkti 1.3 teist lõiku tuleb mõista järgmiselt:

„…Lahjendustegur arvutatakse järgmiselt:

kõikide etalonkütuste puhul, välja arvatud vesinik

Kütusekoostise CxHyOz puhul on üldvalem:

Konkreetselt vesiniku ja maagaasi segude puhul on valem:

Vesiniku puhul arvutatakse lahjendustegur järgmiselt:

IX lisas sisalduvate etalonkütuste väärtus „X” on järgmine:

Kütus	X
Bensiin (E5)	13,4
Diisel (B5)	13,5
Veeldatud naftagaas	11,9
Maagaas/biometaan	9,5
Etanool (E85)	12,5
Etanool (E75)	12,7
Vesinik	35,03

Nendes valemites:

CCO2	=	CO2 kontsentratsioon kogumiskotis sisalduvas lahjendatud heitgaasis, väljendatuna mahuprotsentides,
CHC	=	HC kontsentratsioon kogumiskotis sisalduvas lahjendatud heitgaasis, väljendatuna süsiniku ekvivalendina miljondikes (ppm),
CCO	=	CO kontsentratsioon kogumiskotis sisalduvas lahjendatud heitgaasis, väljendatuna miljondikes (ppm),
CH20	=	H2O kontsentratsioon kogumiskotis sisalduvas lahjendatud heitgaasis, väljendatuna mahuprotsentides,
CH20-DA	=	H2O kontsentratsioon lahjendamiseks kasutatud õhus, väljendatuna mahuprotsentides,
CH2	=	vesiniku kontsentratsioon kogumiskotis sisalduvas lahjendatud heitgaasis, väljendatuna miljondikes (ppm),
A	=	maagaasi/biometaani sisaldus vesiniku ja maagaasi segus, väljendatuna mahuprotsentides.” ”

IV lisa 1. liite punkti 2.2 esimesse lõiku lisatakse järgmine tekst:

„—	vesiniku ja maagaasi segu puhul:

kus A on maagaasi/biometaani sisaldus vesiniku ja maagaasi segus, väljendatuna mahuprotsentides.”

IX lisa punkti A alapunkti 1 lisatakse järgmine:

„Tüüp: Vesinik sisepõlemismootorite jaoks

Omadused	Ühikud	Piirmäärad		Katsemeetod
Omadused	Ühikud	Miinimum	Maksimum	Katsemeetod
Vesiniku puhtus	mool%	98	100	ISO 14687-1
Süsivesinike üldsisaldus	μmol/mol	0	100	ISO 14687-1
Vesi (5)	μmol/mol	0	(6)	ISO 14687-1
Hapnik	μmol/mol	0	(6)	ISO 14687-1
Argoon	μmol/mol	0	(6)	ISO 14687-1
Lämmastik	μmol/mol	0	(6)	ISO 14687-1
CO	μmol/mol	0	1	ISO 14687-1
Väävel	μmol/mol	0	2	ISO 14687-1
Jäävad osakesed (7)				ISO 14687-1

Tüüp: Vesinik kütuseelemendiga sõidukite jaoks

Omadused	Ühikud	Piirmäärad		Katsemeetod
Omadused	Ühikud	Miinimum	Maksimum	Katsemeetod
Vesinikkütus (8)	mool%	99,99	100	ISO 14687-2
Gaaside üldsisaldus (9)	μmol/mol	0	100
Süsivesinike üldsisaldus	μmol/mol	0	2	ISO 14687-2
Vesi	μmol/mol	0	5	ISO 14687-2
Hapnik	μmol/mol	0	5	ISO 14687-2
Heelium (He), Lämmastik (N2), Argoon (Ar)	μmol/mol	0	100	ISO 14687-2
CO2	μmol/mol	0	2	ISO 14687-2
CO	μmol/mol	0	0,2	ISO 14687-2
Väävliühendite üldsisaldus	μmol/mol	0	0,004	ISO 14687-2
Formaldehüüd (HCHO)	μmol/mol	0	0,01	ISO 14687-2
Sipelghape (HCOOH)	μmol/mol	0	0,2	ISO 14687-2
Ammoniaak (NH3)	μmol/mol	0	0,1	ISO 14687-2
Halogeenitud ühendite üldsisaldus	μmol/mol	0	0,05	ISO 14687-2
Osakeste suurus	μm	0	10	ISO 14687-2
Osakeste kontsentratsioon	μg/l	0	1	ISO 14687-2

„Tüüp: vesiniku ja maagaasi segu

Vesinik- ja maagaas-/biometaankütused, mis moodustavad vesiniku ja maagaasi segu, peavad eraldi vastama käesolevas lisas esitatud vastavatele omadustele.”

XII lisa muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „CO2 HEITMETE, KÜTUSEKULU, ELEKTRIENERGIAKULU JA ÜHE LAADIMISEGA LÄBITAVA VAHEMAA KINDLAKSMÄÄRAMINE”;

b)	sissejuhatus asendatakse järgmisega: „Käesolevas lisas on sätestatud CO2 heitmete, kütusekulu, elektrienergiakulu ja ühe laadimisega läbitava vahemaa mõõtmisega seotud nõuded.”;

c)	Punkt 3.1. asendatakse järgmisega: 3.1. CO2 heitmete, kütusekulu, elektrienergia kulu ja ühe laadimisega läbitava vahemaa mõõtmiseks kasutatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 101 6.–10. lisas sätestatud tehnilisi nõudeid ja spetsifikatsioone allpool kirjeldatud eranditega.”;

punkti 1.4.3 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

1.4.3. Kütusekulu väljendatuna liitrites 100 km kohta (bensiini, veeldatud naftagaasi, etanooli (E85) või diislikütuse puhul), kuupmeetrites (m3) 100 km kohta (maagaasi/biometaani ning vesiniku ja maagaasi segu puhul) või kilogrammides 100 km kohta (vesiniku puhul) arvutatakse järgmiste valemite abil:”;

lisatakse järgmised punktid f ja g:

„f)	vesiniku ja maagaasi segudel töötavad ottomootoriga sõidukid:

gaasilisel vesinikul töötavad sõidukid:

Eelneval kokkuleppel tüübikinnitusasutusega ja sõidukite puhul, mis töötavad kas gaasilisel või vedelal vesinikul, võib tootja valida alternatiivina eespoolsele meetodile kas valemi

FC = 0,1 · (0,1119 · H 2 O + H 2)

või meetodi vastavalt standardprotokollidele, nagu näiteks SAE J2572. ”;

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Nendes valemites:

FC= kütusekulu liitrites 100 km kohta (bensiini, etanooli, veeldatud naftagaasi, diisli või biodiisli puhul), kuupmeetrites (m3) 100 km kohta (maagaasi ning vesiniku ja maagaasi segude puhul) või kilogrammides 100 km kohta vesiniku puhul;

HC= mõõdetud süsivesinike heitkogus, g/km

CO= mõõdetud süsinikmonooksiidi heitkogus, g/km

CO2 = mõõdetud süsinikdioksiidi heitkogus, g/km

H2O= mõõdetud H2O heitkogus, g/km

H2 = mõõdetud H2 heitkogus, g/km

A= maagaasi/biometaani sisaldus vesiniku ja maagaasi segus, väljendatuna mahuprotsentides

D= katses kasutatud kütuse tihedus.

Gaasiliste kütuste puhul on D tihedus 15 °C juures.

d = 1. tüübi katsega katsetatud sõiduki läbitud teoreetiline vahemaa kilomeetrites

p1 = rõhk gaaskütuse mahutis enne töötsüklit, Pa

p2 = rõhk gaaskütuse mahutis pärast töötsüklit, Pa

T1 = temperatuur gaaskütuse mahutis enne töötsüklit, K

T2 = temperatuur gaaskütuse mahutis pärast töötsüklit, K

Z1 = gaasilise kütuse kokkusurutavustegur rõhul p1 ja temperatuuril T1

Z2 = gaasilise kütuse kokkusurutavustegur rõhul p2 ja temperatuuril T2

V = gaasilise kütuse mahuti ruumala kuupeetrites

Kokkusurutavustegur saadakse järgmisest tabelist.

T(k) p(bar)\	33	53	73	93	113	133	153	173	193	213	233	248	263	278	293	308	323	338	353
5	0,8589	0,9651	0,9888	0,9970	1,0004	1,0019	1,0026	1,0029	1,0030	1,0028	1,0035	1,0034	1,0033	1,0032	1,0031	1,0030	1,0029	1,0028	1,0027
100	1,0508	0,9221	0,9911	1,0422	1,0659	1,0757	1,0788	1,0785	1,0765	1,0705	1,0712	1,0687	1,0663	1,0640	1,0617	1,0595	1,0574	1,0554	1,0535
200	1,8854	1,4158	1,2779	1,2334	1,2131	1,1990	1,1868	1,1757	1,1653	1,1468	1,1475	1,1413	1,1355	1,1300	1,1249	1,1201	1,1156	1,1113	1,1073
300	2,6477	1,8906	1,6038	1,4696	1,3951	1,3471	1,3123	1,2851	1,2628	1,2276	1,2282	1,2173	1,2073	1,1982	1,1897	1,1819	1,1747	1,1680	1,1617
400	3,3652	2,3384	1,9225	1,7107	1,5860	1,5039	1,4453	1,4006	1,3651	1,3111	1,3118	1,2956	1,2811	1,2679	1,2558	1,2448	1,2347	1,2253	1,2166
500	4,0509	2,7646	2,2292	1,9472	1,7764	1,6623	1,5804	1,5183	1,4693	1,3962	1,3968	1,3752	1,3559	1,3385	1,3227	1,3083	1,2952	1,2830	1,2718
600	4,7119	3,1739	2,5247	2,1771	1,9633	1,8190	1,7150	1,6361	1,5739	1,4817	1,4823	1,4552	1,4311	1,4094	1,3899	1,3721	1,3559	1,3410	1,3272
700	5,3519	3,5697	2,8104	2,4003	2,1458	1,9730	1,8479	1,7528	1,6779	1,5669	1,5675	1,5350	1,5062	1,4803	1,4570	1,4358	1,4165	1,3988	1,3826
800	5,9730	3,9541	3,0877	2,6172	2,3239	2,1238	1,9785	1,8679	1,7807	1,6515	1,6521	1,6143	1,5808	1,5508	1,5237	1,4992	1,4769	1,4565	1,4377
900	6,5759	4,3287	3,3577	2,8286	2,4978	2,2714	2,1067	1,9811	1,8820	1,7352	1,7358	1,6929	1,6548	1,6207	1,5900	1,5623	1,5370	1,5138	1,4926

Kui p ja T vajalikud sisendväärtused ei ole tabelis märgitud, saadakse kokkusurutavustegur tabelis märgitud kokkusurutavustegurite lineaarinterpoleerimise abil, valides välja need, mis on otsitud väärtusele lähimad.”.

(*1) Mittevajalik maha tõmmata (võib olla juhtumeid, kus ei ole vaja midagi maha tõmmata, kui sobib rohkem kui üks vastus)

(*3) Mittevajalik maha tõmmata (võib olla juhtumeid, kus ei ole vaja midagi maha tõmmata, kui sobib rohkem kui üks vastus)

(*4) ELT L 72, 14.3.2008, lk 113.”

(*5) ELT L 158, 19.6.2007, lk 34.”;

(*6) Mittevajalik maha tõmmata (kui sobib rohkem kui üks vastus, ei tõmmata midagi maha)” ”

(1) Kui kahekütuseline ja segakütuseline sõiduk on ühendatud, kohaldatakse mõlemaid katsenõudeid.

(2) Säte on ajutine, biodiisli suhtes tehakse ettepanek lisanõuete kohta hiljem.

(3) Üksnes bensiinikatse enne määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 10 lõikes 6 sätestatud kuupäevi. Alates neist kuupäevadest tehakse katse mõlema kütusega. Kasutatakse IX lisa punktis B nimetatud E75 etalonkütust.

(4) Kui sõidukit käitatakse vesinikuga, määratakse kindlaks vaid NOx heitmed”;

(5) Ei kondenseerita.

(6) Vesi, hapnik, lämmastik ja argoon kombineeritult: 1900 μmol/mol.

(7) Vesinik ei sisalda tolmu, liiva, mustust, vaike, õli ega muid aineid koguses, millest piisab, et kahjustada tangitava sõiduki (mootori) kütusesüsteemi seadmeid.

(8) Vesinikkütuse indeks määratakse kindlaks, lahutades 100 mooliprotsendist tabelis (gaaside üldsisaldus) loetletud gaasiliste koostisosade (v.a vesinik) üldsisalduse, väljendatuna mooliprotsentides. See on väiksem kõikide tabelis esitatud gaasiliste koostisosade (v.a vesinik) lubatud piirmäärade summast.

(9) Gaaside üldsisalduse väärtus on tabelis loetletud koostisosade (v.a vesinik) väärtuste summa, välja arvatud tahked osakesed.”

13.7.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 182/27

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 631/2012,

12. juuli 2012,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1295/2008 humala importimise kohta kolmandatest riikidest

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1), eriti selle artikli 192 lõiget 2 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1295/2008 (2) I lisas on loetelu nende kolmandate riikide asutustest, kes on pädevad välja andma humala ja humalatoodetega kaasasolevaid tunnistusi asjaomastest riikidest importimise puhul. Kõnealuseid tunnistusi tunnustatakse samaväärsena määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 117 ettenähtud sertifikaadiga.

(2)	Argentina teatas esimest korda kahest pädevast asutustest, kes omavad vastavustunnistuse väljaandmise luba. Seepärast tuleks kõnealused asutused lisada määruse (EÜ) nr 1295/2008 I lisas esitatud loetelusse.

(3)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1295/2008 vastavalt muuta.

(4)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1295/2008 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. juuli 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 340, 19.12.2008, lk 45.

LISA

„I LISA

TUNNISTUSTE VÄLJAANDMISE LUBA OMAVAD ASUTUSED

Humalakäbid CN-kood: ex 1210

Humalapulbrid CN-kood: ex 1210

Humalamahlad ja -ekstraktid CN-kood: 1302 13 00

Päritoluriik

Pädev asutus

Aadress

Kood

Telefon

Faks

E-post (mittekohustuslik)

(AR) Argentina

Coordinación Regional Temática de Protección Vegetal (CRTPV).

Servicio Nacional de Sanidad y Calidad Agroalimentaria (SENASA)

Centro Regional Patagonia Norte

Calle 9 de Julio 933.

General Roca, Provincia de Río Negro,

Cod 8334

(54-298)

44 28 594

44 32 190

44 28 594

44 32 190

groca@senasa.gov.ar

cpaulovich@senasa.gov.ar

jesparza@senasa.gov.ar

Servicio Nacional de Sanidad y Calidad Agroalimentaria (SENASA)

Av. Pasco Colon 367

Ciudad Aut. de Buenos Aires,

C1063ACD

(54-11)

41 21 50 00

webmaster@senasa.gob.ar

cdei@senasa.gob.ar

(AU) Austraalia

Quarantine Tasmania

Quarantine Centre

163-169 Main Road,

Moonah, 7009

Tasmania,

Australia

(61-3)

62 33 33 52

62 34 67 85

(CA) Kanada

Plant Protection Division, Animal and Plant Health Directorate, Food Production and Inspection Branch, Agriculture and Agri-food Canada

Floor 2, West Wing 59,

Camelot Drive

Napean, Ontario,

K1A OY9

(1-613)

952 80 00

991 56 12

(CH) Šveits

Labor Veritas

Engimattstrasse 11

Postfach 353

CH-8027 Zürich

(41-44)

283 29 30

201 42 49

admin@laborveritas.ch

(CN) Hiina

Tianjin Airport Entry-Exit Inspection and Quarantine Bureau of the People's Republic of China

No. 33 Youyi Road,

Hexi District

Tianjin 300201

(86-22)

28 13 40 78

ciqtj2002@163.com

Tianjin Economic and Technical Development Zone Entry-Exit Inspection and Quarantine Bureau of the People's Republic of China

No. 8, Zhaofaxincun

2nd Avenue, TEDA

Tianjin 300457

(86-22)

662 98-343

662 98-245

zhujw@tjciq.gov.cn

Inner Mongolia Entry-Exit Inspection and Quarantine Bureau of the People's Republic of China

No. 12 Erdos Street,

Saihan District, Huhhot City

Inner Mongolia 010020

(86-471)

434-1943

434-2163

zhaoxb@nmciq.gov.cn

Xinjiang Entry-Exit Inspection and Quarantine Bureau of the People's Republic of China

No. 116 North Nanhu Road

Urumqi City

Xinjiang 830063

(86-991)

464-0057

464-0050

xjciq_jw@xjciq.gov.cn

(NZ) Uus-Meremaa

Ministry of Agriculture and Forestry

P.O. Box 2526

Wellington 6140

(64-4)

894-0100

894 0720

(HR) Horvaatia

Križevci College of Agriculture

Milislava Demerca 1,

HR-48260 Križevci

(385-48)

279 198

682 790

ssrecec@vguk.hr

(RS) Serbia

Institut za ratarstvo i povrtarstvo/

Institute of Field and Vegetable Crops

21000 Novi Sad

Maksima Gorkog 30.

(381-21)

780 365

Operaator:

4898 100

780 198

institut@ifvcns.ns.ac.rs

(UA) Ukraina

Productional-Technical Centre (PTZ)

Ukrhmel

Hlebnaja 27

262028 Zhitomir

(380)

37 21 11

36 73 31

(US) Ameerika Ühendriigid

Washington Department of Agriculture

State Chemical and Hop Lab

21 N. 1st Ave. Suite 106

Yakima, WA 98902

(1-509)

225 76 26

454 76 99

Idaho Department of Agriculture

Division of Plant Industries

Hop Inspection Lab

2270 Old Penitentiary Road

P.O. Box 790

Boise, ID 83701

(1-208)

332 86 20

334 22 83

Oregon Department of Agriculture

Commodity Inspection Division

635 Capital Street NE

Salem, OR 97310-2532

(1-503)

986 46 20

986 47 37

California Department of Food and Agriculture (CDFA-CAC)

Division of Inspection Services

Analytical Chemistry Laboratory

3292 Meadowview Road

Sacramento, CA 95832

(1-916)

445 00 29 või 262 14 34

262 15 72

USDA, GIPSA, FGIS

1100 NW Naito Parkway

Portland, OR 97209-2818

(1-503)

326 78 87

326 78 96

USDA, GIPSA, TSD, Tech Service Division, Technical Testing Laboratory

10383 Nth Ambassador Drive

Kansas City, MO 64153-1394

(1-816)

891 04 01

891 04 78

(ZA) Lõuna-Aafrika Vabariik

CSIR Food Science and Technology

PO Box 395

0001 Pretoria

(27-12)

841 31 72

841 35 94

(ZW) Zimbabwe

Standards Association of Zimbabwe (SAZ)

Northend Close,

Northridge Park

Borrowdale,

P.O. Box 2259 Harare

(263-4)

88 20 17, 88 20 21, 88 55 11

88 20 20

info@saz.org.zw

saz.org.zw”

13.7.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 182/42

ELi-EFTA ÜHISTRANSIIDI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 3/2012,

26. juuni 2012,

millega muudetakse 20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsiooni

(2012/379/EL)

ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse 20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsiooni, (1) eriti selle artikli 15 lõike 3 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Horvaatia on väljendanud soovi ühineda 20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsiooniga („konventsioon”) ning käesoleva konventsiooniga loodud ühiskomitee 19. jaanuari 2012. aasta otsuse alusel on teda kutsutud ühinema.

(2)	Seetõttu tuleks konventsiooni õiges järjekorras lisada konventsioonis kasutatud viidete tõlked horvaadi keelde.

(3)	Käesoleva otsuse kohaldamine on seotud Horvaatia konventsiooniga ühinemise kuupäevaga.

(4)	Et võimaldada trükitud tagatisvormide kasutamist vastavalt kriteeriumidele, mis kehtisid enne Horvaatia konventsiooniga ühinemise kuupäeva, on kehtestatud üleminekuperiood, mille jooksul neid trükitud vorme võib vastavaid kohandusi tehes jätkuvalt kasutada.

(5)	Seepärast tuleks konventsiooni vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühistransiidiprotseduuri konventsiooni III liidet muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

1. Käesolevat otsust kohaldatakse alates kuupäevast, mil Horvaatia konventsiooniga ühineb.

2. III liite C1, C2, C3, C4, C5 ja C6 lisades esitatud vormide kasutamist võib hiljemalt kuni käesoleva otsuse kohaldamise kuupäevale järgneva 12. kuu lõpuni jätkata, tehes sinna vajalikke geograafilisi kohandusi ja kohandusi volitatud isiku ametliku asukoha osas.

Brüssel, 26. juuni 2012

Ühiskomitee nimel

eesistuja

Mirosław ZIELIŃSKI

(1) EÜT L 226, 13.8.1987, lk 2.

LISA

B1 lisa lahtris 51 lisatakse Ühendkuningriigi ja Islandi vahele järgmine taane:

„—

Horvaatia HR”.

B6 lisa III jaotist muudetakse järgmiselt. HR Valjanost ograničena”.

2.1.

Tabeli „Piiratud kehtivus – 99200” esimeses osas lisatakse enne IS järgmine taane:

„—

HR Oslobođeno”.

2.2.

Tabeli „Loobutud – 99201” teises osas lisatakse enne IS järgmine taane:

„—

HR Alternativni dokaz”.

2.3.

Tabeli „Alternatiivsed tõendid – 99202” kolmandas osas lisatakse enne IS järgmine taane:

„—

HR Razlike:Carinarnica kojoj je roba podnesena … (naziv i zemlja)”.

2.4.

Tabeli „Erinevused: asutus, kuhu kaup esitati … (nimi ja riik) – 99203” neljandas osas lisatakse enne IS järgmine taane:

„—

HR Izlaz iz … podliježe ograničenjima ili pristojbama temeljem Uredbe/Direktive/Odluke br. …”.

2.5.

Tabeli „Väljumine … on aluseks piirangutele ja/või maksudele vastavalt määrusele/direktiivile/otsusele nr … – 99204” viiendas osas lisatakse enne IS järgmine taane:

„—

HR Oslobođeno od propisanog plana puta”.

2.6.

Tabeli „Ettenähtud teekonnast loobutud – 99205” kuuendas osas lisatakse enne IS järgmine taane:

„—

HR Ovlašteni pošiljatelj”.

2.7.

Tabeli „Volitatud kaubasaatja – 99206” seitsmendas osas lisatakse enne IS järgmine taane:

„—

HR Oslobođeno potpisa”.

2.8.

Tabeli „Allkirjanõudest loobutud – 99207” kaheksandas osas lisatakse enne IS järgmine taane:

„—

HR Zabranjeno zajedničko jamstvo”.

2.9.

Tabeli „Üldtagatise kasutamine keelatud – 99208” üheksandas osas lisatakse enne IS järgmine taane:

„—

HR Neograničena uporaba”.

2.10.

Tabeli „Piiramatu kasutamine – 99209” kümnendas osas lisatakse enne IS järgmine taane:

„—

HR Izdano naknadno”.

2.11.

Tabeli „Välja antud tagasiulatuvalt – 99210” üheteistkümnendas osas lisatakse enne IS järgmine taane:

„—

HR Razni”.

2.12.

Tabeli „Erinevad – 99211” kaheteistkümnendas osas lisatakse enne IS järgmine taane:

„—

HR Rasuto”.

2.13.

Tabeli „Mahtkaup – 99212” kolmeteistkümnendas osas lisatakse enne IS järgmine taane:

„—

HR Pošiljatelj”.

2.14.

Tabeli „Saatja – 99213” neljateistkümnendas osas lisatakse enne IS järgmine taane:

„—

C1 lisa asendatakse järgmise tekstiga:

„C1 LISA

ÜHISTRANSIIDIPROTSEDUUR / ÜHENDUSE TRANSIIDIPROTSEDUUR

TAGATISDOKUMENT

ÜKSIKTAGATIS

I. Käendaja kohustus

Allakirjutanu (1) … kelle elukoht või registrijärgne asukoht on (2) … tagab käesolevaga solidaarselt … tagatistolliasutuses kuni … suuruse summa ulatuses Euroopa Liidu (kuhu kuuluvad Belgia Kuningriik, Bulgaaria Vabariik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Iirimaa, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Rumeenia, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik), Horvaatia Vabariigi, Islandi Vabariigi, Norra Kuningriigi, Šveitsi Konföderatsiooni, Andorra Vürstiriigi ja San Marino Vabariigi (3) kasuks printsipaali põhi- ja lisamaksekohustused, kulud ja ettenägematud kulud (v.a rahatrahvid), mille eest printsipaal, (4) … võib olla eespool nimetatud riikide ees vastutav või vastutavaks saada seoses tolli- ja muudest maksudest tulenevate tollivõlgadega, mida kohaldatakse allpool kirjeldatud kauba suhtes, mis on ühenduse transiidiprotseduuril või ühistransiidiprotseduuril lähtetolliasutusest …

sihttolliasutusse …

Kauba kirjeldus:

…

Allakirjutanu kohustub punktis 1 loetletud riikide pädevate asutuste esimese kirjaliku nõude korral tasuma nõutavad summad, ilma et makse tegemist saaks nõude esitamise kuupäevast alates rohkem kui 30 päeva võrra edasi lükata, välja arvatud juhul, kui tema või mõni teine asjaomane isik esitab enne kõnealuse tähtaja möödumist pädevatele asutustele tõendi kõnealuse transiitveo lõppemise kohta.

Pädev asutus võib allakirjutanu taotluse korral ja igal põhjendatud juhul pikendada alates maksenõude esitamise kuupäevast lubatavat 30-päevast tähtaega, mille jooksul kõnealune isik peab nõutud summad tasuma. Tähtaja pikendamisega seotud kulud ja eelkõige intressid arvutatakse nii, et need võrduksid asjaomase riigi raha- või finantsturul samadel tingimustel tasutava määraga.

Käesolev kohustus hakkab kehtima päeval, mil tagatistolliasutus selle aktsepteerib. Allakirjutanu vastutab kõigi tollivõlgade tasumise eest, mis tulenevad käesoleva kohustusega hõlmatud ühenduse transiitvedudest või ühistransiitvedudest, mida alustati enne tagatise tühistamist või kehtetuks tunnistamist, isegi juhul, kui maksenõue on esitatud pärast kõnealust kuupäeva.

Allakirjutanu teatab käesoleva kohustuse raames oma ametliku asukoha (5) kõikides punktis 1 loetletud riikides:

Riik

Perekonna- ja eesnimi või ärinimi ning täielik aadress

…

Allakirjutanu kinnitab, et kogu kirjavahetus, kõik teadaanded ja kõik tema võetud kohustusega seotud formaalsused ja protseduurid, mis on adresseeritud või kirjalikult esitatud ühte tema ametlikest asukohtadest, loetakse talle nõuetekohaselt kättetoimetatuks.

Allakirjutanu tunnistab nende kohtute pädevust, kelle tööpiirkonnas on tema ametlikud asukohad.

Allakirjutanu kohustub mitte muutma oma ametlikke asukohti; kui ta peab seda siiski tegema, siis teatab ta sellest enne tagatistolliasutusele.

Koht … kuupäev …

…

[Allkiri] (6)

II. Tagatistolliasutuse aktsept

Tagatistolliasutuses …

on … (kuupäev) aktsepteeritud käendaja kohustus, mis hõlmab … (kuupäev) deklaratsiooni nr… (7) alusel toimuvat ühenduse transiitvedu / ühistransiitvedu.

…

[Tempel ja allkiri]

C2 lisa asendatakse järgmise tekstiga:

„C2 LISA

ÜHISTRANSIIDIPROTSEDUUR / ÜHENDUSE TRANSIIDIPROTSEDUUR

TAGATISDOKUMENT

MAKSEKVIITUNGINA ESITATAV ÜKSIKTAGATIS

I. Käendaja kohustus

Allakirjutanu (8) … kelle elukoht või registrijärgne asukoht on (9) … tagab käesolevaga solidaarselt … tagatistolliasutuses Euroopa Liidu (kuhu kuuluvad Belgia Kuningriik, Bulgaaria Vabariik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Iirimaa, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Rumeenia, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik), Horvaatia Vabariigi, Islandi Vabariigi, Norra Kuningriigi, Šveitsi Konföderatsiooni, Andorra Vürstiriigi ja San Marino Vabariigi kasuks (10) printsipaali põhi- ja lisamaksekohustused, kulud ja ettenägematud kulud (v.a rahatrahvid), mille eest printsipaal võib olla eespool nimetatud riikide ees vastutav või saada vastutavaks seoses tolli- ja muudest maksudest tulenevate tollivõlgadega, mida kohaldatakse ühenduse transiidiprotseduuril või ühistransiidiprotseduuril oleva kauba suhtes ning mille puhul allakirjutanu on kohustunud välja andma üksiktagatise maksekviitungeid kuni 7 000 euro väärtuses maksekviitungi kohta.

Allakirjutanu kohustub punktis 1 loetletud riikide pädevate asutuste esimese kirjaliku nõude korral tasuma nõutavad summad kuni 7 000 euro ulatuses maksekviitungi kohta, ilma et makse tegemist saaks nõude esitamise kuupäevast alates rohkem kui 30 päeva võrra edasi lükata, välja arvatud juhul, kui tema või mõni teine asjaomane isik esitab enne kõnealuse tähtaja möödumist pädevatele asutustele tõendi kõnealuse transiitveo lõppemise kohta.

Allakirjutanu teatab käesoleva kohustuse raames oma ametliku asukoha (11) kõikides punktis 1 loetletud riikides:

Riik

Perekonna- ja eesnimi või ärinimi ning täielik aadress

…

Allakirjutanu tunnistab nende kohtute pädevust, kelle tööpiirkonnas on tema ametlikud asukohad.

Allakirjutanu kohustub mitte muutma oma ametlikke asukohti; kui ta peab seda siiski tegema, siis teatab ta sellest enne tagatistolliasutusele.

Koht …, kuupäev …

…

[Allkiri] (12)

II. Tagatistolliasutuse aktsept

Tagatistolliasutus

…

Käendaja võetud kohustus aktsepteeritud (kuupäev)

…

[Tempel ja allkiri]

C4 lisa asendatakse järgmise tekstiga:

„C4 LISA

ÜHISTRANSIIDIPROTSEDUUR / ÜHENDUSE TRANSIIDIPROTSEDUUR

TAGATISDOKUMENT

ÜLDTAGATIS

I. Käendaja kohustus

Allakirjutanu (13) … kelle elukoht või registrijärgne asukoht on (14) … tagab käesolevaga solidaarselt … tagatistolliasutuses kuni … st 100/50/30 % (15) tollivõla limiidist Euroopa Liidu (kuhu kuuluvad Belgia Kuningriik, Bulgaaria Vabariik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Iirimaa, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Rumeenia, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik), Horvaatia Vabariigi, Islandi Vabariigi, Norra Kuningriigi, Šveitsi Konföderatsiooni, Andorra Vürstiriigi ja San Marino Vabariigi kasuks (16) printsipaali põhi- ja lisamaksekohustused, kulud ja ettenägematud kulud (v.a rahatrahvid), mille eest printsipaal (17) … võib olla eespool nimetatud riikide ees vastutav või saada vastutavaks seoses tolli- ja muudest maksudest tulenevate tollivõlgadega, mida kohaldatakse ühenduse transiidiprotseduuril või ühistransiidiprotseduuril oleva kauba suhtes.

Allakirjutanu kohustub punktis 1 loetletud riikide pädevate asutuste esimese kirjaliku nõude korral tasuma nõutavad summad eelnimetatud maksimumsumma ulatuses, ilma et makse tegemist saaks nõude esitamise kuupäevast alates rohkem kui 30 päeva võrra edasi lükata, välja arvatud juhul, kui tema või mõni teine asjaomane isik esitab enne kõnealuse tähtaja möödumist pädevatele asutustele tõendi kõnealuse transiitveo lõppemise kohta.

Seda summat ei tohi vähendada käesoleva kohustuse alusel juba makstud summade võrra, välja arvatud juhul, kui allakirjutanult nõutakse sellise tollivõla tasumist, mis tuleneb ühenduse transiitveost või ühistransiitveost, mida alustati enne eelneva maksenõude kättesaamist või kolmekümne päeva jooksul alates selle kättesaamisest.

Allakirjutanu teatab käesoleva kohustuse raames oma ametliku asukoha (18) kõikides punktis 1 loetletud riikides:

Riik

Perekonna- ja eesnimi või ärinimi ning täielik aadress

…

Allakirjutanu tunnistab nende kohtute pädevust, kelle tööpiirkonnas on tema ametlikud asukohad.

Allakirjutanu kohustub mitte muutma oma ametlikke asukohti; kui ta peab seda siiski tegema, siis teatab ta sellest enne tagatistolliasutusele.

Koht … kuupäev …

…

[Allkiri] (19)

II. Tagatistolliasutuse aktsept

Tagatistolliasutus

…

Käendaja võetud kohustus aktsepteeritud (kuupäev)

…

[Tempel ja allkiri]

C5 lisa lahtris 7 lisatakse sõnade „Euroopa Ühendus” ja „Island” vahele sõna „Horvaatia”.

C6 lisa lahtris 6 lisatakse sõnade „Euroopa Ühendus” ja „Island” vahele sõna „Horvaatia”.

(1) Perekonna- ja eesnimi või ärinimi.

(2) Täielik aadress.

(3) Printsipaali perekonna- ja eesnimi või ärinimi ning täielik aadress.

(4) Printsipaali perekonna- ja eesnimi või ärinimi ning täielik aadress.

(5) Kui mõne riigi õiguses ei ole ametliku asukoha valimise võimalust ette nähtud, määrab käendaja endale selles riigis esindaja, kellel on õigus vastu võtta käendajale adresseeritud kirjavahetust, ning punkti 4 teises ja neljandas lõigus sätestatud kohustus tuleb sellega vastavusse viia mutatis mutandis. Tagatisega seotud vaidluste lahendamine kuulub nende riikide kohtute pädevusse, kelle tööpiirkonnas on käendaja või esindaja ametlik asukoht.

(6) Allakirjutaja kirjutab oma allkirja ette käsitsi järgmised sõnad: „Tagatis hõlmab … (summa)”; summa kirjutatakse sõnadega.

(7) Täidab lähtetolliasutus.”

(8) Perekonna- ja eesnimi või ärinimi.

(9) Täielik aadress.

(10) Ainult ühenduse transiitvedude puhul.

(11) Kui mõne riigi õiguses ei ole ametliku asukoha valimise võimalust ette nähtud, määrab käendaja endale selles riigis esindaja, kellel on õigus vastu võtta käendajale adresseeritud kirjavahetust, ning punkti 4 teises ja neljandas lõigus sätestatud kohustus tuleb sellega vastavusse viia mutatis mutandis. Tagatisega seotud vaidluste lahendamine kuulub nende riikide kohtute pädevusse, kelle tööpiirkonnas on käendaja või esindaja ametlik asukoht.

(12) Allakirjutaja kirjutab oma allkirja ette käsitsi järgmised sõnad: „Tagatis”.”

(13) Perekonna- ja eesnimi või ärinimi.

(14) Täielik aadress.

(15) Mittevajalik maha tõmmata.

(16) Maha tõmmata konventsiooniosalis(t)e või teiste riikide (Andorra või San Marino) nimi, kelle territooriumi ei läbita. Viited Andorra Vürstiriigile ja San Marino Vabariigile kehtivad ainult ühenduse transiitvedude puhul.

(17) Printsipaali perekonna- ja eesnimi või ärinimi ning täielik aadress.

(18) Kui mõne riigi õiguses ei ole ametliku asukoha valimise võimalust ette nähtud, määrab käendaja endale selles riigis esindaja, kellel on õigus vastu võtta käendajale adresseeritud kirjavahetust, ning punkti 4 teises ja neljandas lõigus sätestatud kohustus tuleb sellega vastavusse viia mutatis mutandis. Tagatisega seotud vaidluste lahendamine kuulub nende riikide kohtute pädevusse, kelle tööpiirkonnas on käendaja või esindaja ametlik asukoht.

(19) Allakirjutaja kirjutab oma allkirja ette käsitsi järgmised sõnad: „Tagatis hõlmab… (summa)”; summa kirjutatakse sõnadega.”

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2012.182.est
Euroopa Liidu Teataja		L 182

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	55. aastakäik 13. juuli 2012

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 626/2012, 26. juuni 2012, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 349/2012, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit viinhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks	1
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 627/2012, 10. juuli 2012, millega lõpetatakse osaline vahepealne läbivaatamine ja aegumise läbivaatamine seoses määrusega (EÜ) nr 1425/2006 kehtestatud dumpinguvastaste meetmetega, mida kohaldatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärinevate kilekottide impordi suhtes	6
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 628/2012, 6. juuli 2012, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Rheinisches Zuckerrübenkraut / Rheinischer Zuckerrübensirup / Rheinisches Rübenkraut (KGT)]	10
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 629/2012, 6. juuli 2012, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Nostrano Valtrompia (KPN)]	12
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 630/2012, 12. juuli 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 692/2008 seoses vesinikul ning vesiniku ja maagaasi segude kütusel töötavate mootorsõidukite tüübikinnituse nõuetega heitkoguste osas ning seoses paigaldatud elektrijõuallikaga sõidukeid käsitleva eriteabe lisamisega EÜ tüübikinnituse teabedokumenti ( 1 )	14
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 631/2012, 12. juuli 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1295/2008 humala importimise kohta kolmandatest riikidest	27
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 632/2012, 12. juuli 2012, millega 174. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Al-Qaida võrguga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud	31
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 633/2012, 12. juuli 2012, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	33
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 634/2012, 12. juuli 2012, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes turustusaastaks 2011/2012 rakendusmäärusega (EL) nr 971/2011 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse	35
		OTSUSED
		2012/375/EL
	*	Nõukogu rakendusotsus, 22. juuni 2012, millega muudetakse rakendusotsust 2011/77/EL Iirimaale liidu finantsabi andmise kohta	37
		2012/376/EL
	*	Nõukogu otsus, 10. juuli 2012, Regioonide Komitee Hispaania asendusliikme ametisse nimetamise kohta	39
		2012/377/EL
	*	Nõukogu otsus, 10. juuli 2012, Regioonide Komitee Saksamaa liikme ametisse nimetamise kohta	40
		2012/378/EL
	*	Nõukogu otsus, 10. juuli 2012, Regioonide Komitee Hispaania asendusliikme ametisse nimetamise kohta	41
		RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
		2012/379/EL
	*	ELi-EFTA ühistransiidi ühiskomitee otsus nr 3/2012, 26. juuni 2012, millega muudetakse 20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsiooni	42

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0707 00 05	TR	95,4
0707 00 05	ZZ	95,4
0709 93 10	TR	98,2
0709 93 10	ZZ	98,2
0805 50 10	AR	88,2
	BO	90,5
	TR	53,0
	UY	102,3
	ZA	89,9
	ZZ	84,8
0808 10 80	AR	182,3
	BR	97,8
	CA	169,1
	CL	117,1
	CN	125,2
	NZ	122,9
	US	165,7
	UY	68,3
	ZA	113,2
	ZZ	129,1
0808 30 90	AR	118,6
	CL	120,5
	NZ	179,1
	ZA	115,5
	ZZ	133,4
0809 10 00	TR	184,9
0809 10 00	ZZ	184,9
0809 29 00	TR	357,8
0809 29 00	ZZ	357,8
0809 30	TR	180,5
0809 30	ZZ	180,5

(eurodes)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 12 10 (1)	43,18	0,00
1701 12 90 (1)	43,18	1,65
1701 13 10 (1)	43,18	0,00
1701 13 90 (1)	43,18	1,95
1701 14 10 (1)	43,18	0,00
1701 14 90 (1)	43,18	1,95
1701 91 00 (2)	53,89	1,30
1701 99 10 (2)	53,89	0,00
1701 99 90 (2)	53,89	0,00
1702 90 95 (3)	0,54	0,20


	(1) EMPs kohaldatav tekst